messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEriolukord tabas Rakvere piiritustehase omanike keerulisel ajal, sest eelmisel aastal otsustati piirituse ehk etanooli tootmine Rakveres lõpetada. Põhjuseks see, et rukkipiirituse valmistamine oli odavama hinnaklassi alkoholi tootmiseks ebarentaabliks muutunud. Nii taheti keskenduda peenviina tootmisele. Moes ja moesse plaaniti Rakverest viia ka etanooli valmistamise seadmed. Koroona muutis aga inimeste hügieeniharjumusi ja Estonian spiriti. Juhi Sven Ivanovi sõnul müüsid nad märtsis ühe nädalaga maha piirituse varud, millega loodeti kolimisajal hakkama saada aasta lõpuni. Nii otsustati, et Rakveres on mõtet piirituse tootmine ajutiselt taastada. Meil on omal ka pinna ja käte pesu ja erinevates pakendites olemas, sest noh, midagi peab ju moel ka tegema, kuna viinamüük on praegu kõvasti alla läinud, siis praegu meil on 20 noh, ütleme iga päev, praktiliselt on ikkagi pesupudel hommikust õhtuni nii enda jaoks kui, kui, siis nagu allhanke korras. Aga, aga jah, et põhimõtteliselt meie teeme ikkagi piiritust ja me ei saa nagu seda riski võtta, et me teeme näiteks ainult deso. Et siis on see hetk, et kui see asi nagu vaikselt ära hakkab lõppema, siis on meil ladu üleval ja ja viinameeste me seda müüa ei saa ja siis on küsimus, et mis ma taga siis peale hakkame, pärast me ikkagi alati üritame teha maksimaalselt head kraami, et, et siis seda võimalikult laiale kliendi baasile müüa. Lisaks sellele, et Estonian spirit valmistab oma piiritusest sisedesinfektsioonivahendeid, müüakse etanooli ka teistele ettevõtetele. Kui aprillikuus toodeti piiritust vaid Eesti tarbeks, siis mais valmistutakse varude taastamise kõrval ka ekspordiks. Praeguste plaanide kohaselt jätkub Rakveres etanooli tootmine vähemalt suveni. No hetkeseisuga ma võin öelda, et 14. juulini kindlasti, sest selleni, selle kuupäevani on kõik kogused ära müüdud. Aga, aga ma arvan, kuskil äkki jõuludeni või sõltub, kuidas need varud taastuvad Euroopas, et ega kui need varud taastuvad, see hind läheb uuesti alla ja noh, praegu ikkagi sellise komplekssuse, nagu me praegu tööd teeme, me ei ole konkurents. Senisele 20-le töötajale on appi võetud veel 10 inimest. Rakveres, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviirus on paljudele majandusvaldkondadele mõjunud pärssivalt. Seevastu desinfektsioonivahenditele etanooli tootev Rakvere piiritustehas on üks neist, kes töötab ööpäev ringi täiel võimsusel ja on võtnud appi ka lisakäsi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÄripargi arendaja, aktsiaselts, esana Grupi juhatuse liige Tauri Sokk kirjeldab, et hoones saab olema ligikaudu 6000 ruutmeetrit pinda. Ühe korruse pindala on 400 ruutmeetrit, see on plaanitud nii äri kui büroopindade otstarbeks. Kolme korrust läbib ka talveaed. Aga me ootasime seda ehitusluba päris pikalt ja, ja selle käigus sai põhjalikult seda maja lähtuvalt linna nii-öelda märkustest kohendatud. Ja, ja nüüd, kui meil see ehitusluba käes on, siis me kindlasti hakkab töö kahel suunal, et üks on klientidega ja teine on siis ehitusfirmadega ja, ja lõpu lõpuks tuleb ka finantseerijatega. Linna soovil tagati kõigile tulevastele klientidele parkimiskohad ja ligipääs. Arendaja ehitab välja ka vaksali tänava pikenduse. Ma arvan, et ei ole suur ime, kui see ehitus algab, siin lausa võib olla sügisel, aga see sõltub tõesti klientidest, see sõltub ehitusfirmadest finantseerijatest, aga meie ise oleme hästi positiivsed. Et see asi võib sündida juba sellel aastal ja see ehitus aeg, mida ehitajad tavaliselt planeerivad, on üks kuu, üks korrus. Hoone kõrgus saab olema 68,2 meetrit, mis jääb katus alla vaid tigutornile, mille kõrgus on 89,9 meetrit. Kuna tigutorn asub jõe sängis, võib uus ärihoone absoluutkõrguselt Tartus tõusta esikohale. Uue hoone arhitektuurse lahenduse autor on ala arhitektuuribüroo arhitekt Ralf Looke.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnavalitsus andis loa 20-korruselise ärihoone püstitamiseks linna piiril asuvasse Rohelisse Parki. Hoone kavandatud kõrgus on veidi üle 68 meetri, seega saab sellest Tartus 23-korruselise Tigutorni järel kõrguselt teine hoone.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEeskätt on need seotud majanduskuludega, need on seotud koolituskuludega, need on seotud kindlasti reisimise või komandeeringukuludega, mida ei ole tehtud kindlasti märts-aprill ja mai aga see on seotud ka näiteks konkreetsete elektrikuludega. Kindlasti on väga paljud inimesed olnud kodutööl ka riigisektoris ministeeriumites, nii et kõik see on see koht, kus kui kulutusi ei ole tehtud, siis riik peab ka kokku hoidma solidaarselt erasektoriga. See on tagasiulatuvalt, kui me vaatame ettepoole 2020 ja 2021, kas on plaanis kulusid kokku? Ja 2021 eelarves on kindlasti plaanis ka kulusid kokku hoida. Nii on koalitsiooni sees otsustatud. Aga konkreetsed summad tuleb välja selgitada, kui meil on teada rahandusministeriumi poolt suvine majandusprognoos ja selle juurde me saame kõige varasemalt tulla tagasi augusti lõpus, septembris, aga jah, põhimõtteline otsus, et ka järgmisel aastal tuleb teha kärpeid või kokkuhoidu, kuidas keegi siis soovib seda nimetada, siis vastus on jah. See puudutab siis nii ministeeriumi kui ka ministeeriumide haldusalas olevaid asutusi. Ma arvan, et täna on laual kõik ettepanekud, et seda tuleb siis hakata septembris üksipulgi vaatama, kui me teeme järgmise aasta eelarvet. Kes selle ettepaneku teeb, kui suur see kärbe võiks olla? Me oleme seda tegelikult juba ükskord arutanud ja rahandusminister on toonud oma mõtted lauale, et nüüd, eks kõik kabineti liikmed saavad oma ettepanekuid teha, aga veel kord, selle aluseks saab ikkagi olla eeskätt meie suvine majandusprognoos ja suvine majandusprognoos. Rahandusministeriumi spetsialistide poolt valmib augustikuu lõpuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminisiter Jüri Ratas kinnitas, et avaliku sektori kulude kärpimine tuleb, kuid mis mahus, selgub pärast suvise majandusprognoosi avalikustamist. Kulusid on kokku hoitud ka eriolukorra ajal, kuid need summad on marginaalsed.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTe rääkisite sellest, et kaks aastat tagasi plaaniti Eesti juhtide massimõrva. Kas te ei räägiks sellest lähemalt ja ei ütleks, kust need andmed teil on pärit? Neid andmeid tõesti ohvitsiaalseid, mis on dokumentaalselt tõestatud, ei ole, kuid küllalt usalduslikest allikatest ja mitte Eestist, vaid väljaspoolt on see saanud teatavaks ja oli teada juba see protsess teatud määral meie Eesti-siseselt ilmselt läbi imbunud teatud kanalite kaudu. Legendid esimeste juhtide juhtide kohta valmistati ette juba jaanuari sündmusteks. Ja teatavasti ka Eestis oli planeeritud väga tõsine dessant mereväe dessant ka tol korral, nii nagu putsi päevalgi ja selleks olid isegi kohad ette valmistatud, et maandada see mereväedessant. Kuid nähtavasti see tegutsemine, mis meie poolt siis tõesti toimus ja Jeltsini appikutsumine suurel määral ilmselt lõi need kaardid segi. Mina sain teada kell kolm öösel Vilniuse sündmustest ja ma asusin siis kohe tegutsema ja umbes kella viie paiku ma helistasin Jeltsinile koju. Siis oli meil kella üheksa paiku veel temaga ühendus, siis helistas ka Savisaar veel temale ja kutsusime Savisaarega omavahel, kooskõlastasime seda tegevust, kutsusime teda Eestisse. Tähendab, et vältida halvimat, võib olla siin ja palusime, et tema siis pöörduks venekeelse elanikkonna poole siin Eestis ja Eestis paiknevate nõukogude armee väeosade poole. Ilmnes, ta ütles, et tähendab on saanud teatavaks, et teda võidakse takistada selles. Ja kindlasti kuulati ka neid kõnesid pealt. Ta palus abi lennuki hankimisel, et erilennuk, erilennuki tema saaks. Need küsimused said kõik lahendatud ja õhtupoolikul oligi ta siis Tallinnas ja kus ta ka need palvel täitis, millest ma rääkisin, pöördudes televisiooni kaudu, tähendab venekeelse elanikkonna ja eraldi kõne ga armee poole ja siis kirjutasimegi õhtupoolikul alla Toompeal siis vene Eesti kõigile teadaoleva lepingu, mille allakirjutamine oli muidu veninud sügisest saadik ja just nimelt nendel põhjustel. Me esitasime omapoolsed kindlad seisukohad. Venemaa ei olnud nendega ka nõus, kuid sellel kriitilisel hetkel töötas nähtavasti mitu mehhanismi. Ja kõigepealt Jeltsin tunnetas survet enda vastu Nõukogude Liidu juhtkonna tähendab Karbatšovi poolt. Ja kuivõrd maailmas oli leidnud toetust balti riikide võitlus siis ilmselt ta nägi selles rahvusvahelist probleemi, seda ühelt poolt. Ja ma arvan, et töötas puht, töötasid puht isiklikud momendid veel. Kui Jeltsin Jeltsinit tähendab noh, nimetame siis tinglikult jutumärke kides sõnaga peksti kasvõi selle viimase Ameerika reisi eest. Siis mina töötades ülemnõukogu esimehena, tol ajal ma avalike väljaastumise võimalusi nendes küsimustes oli suhteliselt vähe, kuid siiski Moskvas ülemnõukogus sai selgelt välja öelda tema kohta oma arvamus muidugi, mis ei lugenud tolleaegsel nõukogude liidu juhtkonnale mitte midagi, kuid Jeltsin tunnetas teatud toetust, sest tema oli asunud teatud määral demokraatlike jõudude toetus etteotsa Moskva linna esimese sekretärina. Ja tähendab ma nendes ettevõtmistes teda toetasin ja ka tollel päeval, kus teda kõige rohkem kritiseeriti. Ja ma pean ütlema, et see on nii mälestuste raames nüüd et kui ma siis ütlesin, küsisin temast, kui teda kõige rohkem peksti, et kas tema toetas Eesti iseseisvuse taastamist, kui näiteks ma noh, kuulutan selle välja meie ülemnõukogu, Eesti ülemnõukogu kuulutab selle välja ja ta ütles, et nii kui tema suudab saavutada praegu omavahelise positsiooni, saab Vene föderatsiooni presidendiks. Sellisel puhul tema esimesena tunnustab Eesti iseseisvat vabariiki. See ei ole kuskil pool üldiselt läbi jooksnud mitte, kuid need on tõesti faktiliselt sündinud asjad. Ja kui me olime tõesti siis Eesti iseseisvuse järgmisel bussipäeval välja kuulutanud, ma kohe 21. hommikul helistasin Moskvasse tähendab siis 21. juba Moskvas hakkas ka see putsi mingisugune juba mõõna. Kohe ei saanud teda kätte, kuid 22. sain kätte ja palusin, et ta mind vastu võtaks. No ta ütles, et kõik on veel nii segi, et kust leida aega tähendab tohutult see võitluse siiski sisuliselt veel teatud määral võitluse tagajärgede likvideerimine käis. Ja põhimõtteliselt nõustus ja ma sõitsin Moskvasse esimesel päeval, ta ei saanud mind vastu võtta. Asbulatov võttis vastu. Ma esitasin temale palve, et nüüd Eestit tunnustataks. Ja järgmisel päeval Jeltsin võttis vastu vaatamata, et toimus Moskvas matus ja ka tema oli matuse rongkäigus pidi osalema, kuid selle asemel, et rongkäiku minna, ta võttis siis mind vastu ja ma esitasin talle selle, need palved. Ja ta kohe nõustus põlve peal, kirjutasime need Toet Venemaa toetuse sealsamas koos. Ja ma palusin veel sinna panna lisa punkti, et ta pöörduks maailma maade poole ja samuti kaasa arvatud ka siis Karbatšovi, see tähendab Nõukogude liidu poole, et ka need tunnustaksid meid. Ja me läksime siis matusele, ta pidas kõne valge maja sealt rõdult. Ja ka mina osalesin sealsamas tema kõrval selle ajaga, kuni see üritus toimus, siis käisime temaga koos ja sbulatoviga veel rahva hulgas, all ja rahvamassides. Selleks ajaks oli puhtalt trükitud ja televisioon kohale kutsutud ja ta andis pidulikult selle dokumendi meile üle. Paralleelselt ma käisin ühest välismaa tähendab eelkõige suurriikide saatkonnast teise ja paludes nende toetust, kiiret toetust. Ja nad ütlesid, et nad kannavad, ma palusin, et nad kohe kannaksid ette samal päeval oma presidentide riigijuhtidele. Ilmselt ka nad seda tegid. Nii et kaks päeva käisin ühest saatkonnast teise kogu aeg Moskvas. Ja esmaspäeval isegi juba päeva õhtupoolikul hakkasid tulema telegrammid ja teated, kui ma saabusin tagasi Tallinna. Et meid on taas tunnustatud, lihtsalt või toetust avaldatud ja nelja-viie päevaga oli juba üle 50 riigi seda teinud. Nõnda et nähtavasti siin teatud määral mängisid omamoodi rolli teatud nende poliitiliste sündmuste käigus. Mingisugune usalduslik vahekord, mis etendas, mitte, teeb väikest rolli Eesti iseseisvuse tunnustamisel. Ma ütleks ainult ühe momendi siia juurde veel. Kui Jeltsin andis pidulikult selle dokumendi üle siis tekkis, või kui me seda dokumenti kirjutasime, tekkis küsimus, aga mis saab Leedust, Lätist? Ma palusin nendele samasugune tunnustus anda ja ta andis kohe korralduse, et Karbunovskui Lanzbergis kohe järgmiseks päevaks kutsuda Moskvasse ja seda kohe ka tehti. Ja Läti oli niimoodi. Karbunovs oli järgmisel päeval Moskvas, Lansbergis aga mitte, seal oli väike tõrge, mis lahendati ilmselt hiljem Venemaa ja Leedu vahel, siis. Kui selle massimõrva juurde veel tagasi tulla kes seda neid andmeid ja legende riigijuhtide asukohtade kohta koostas ja, ja kust neid andmeid Nii palju kui mina sain jaanuari sündmuste ajal juba teada sellest, et sellega tegeletakse. Tähendab, see ei olnud usaldatud Eesti KGB-le, vaid sellega tegeles mereväe vastuluure. Aga võib-olla need dokumendid ilmselt suuremale Või vähemal määral saavad teatavaks ka mõne aja pärast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Monteerimata salvestus 19.08.1993.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeil oli õigus, kes ütlesid, et seda koalitsiooni poleks üldse pidanud looma oleks pidanud tegema koalitsiooni Reformierakonna Isamaa ja, ja sotside ga, aga noh, see kõik on tagantjärgi targad ja, ja seal pole mitte mingit väärtust, opositsiooni minekuga ei peaks ka kiirustama. 2009. aasta maist kuni 2011. aasta valimisteni oli meil Eestis ka teatavasti vähemusvalitsus. Siis oli vajadus kärpida eelarvekulutusi ja kärpisime nii palju kolmekesi koos, see tähendab Reformierakond, Isamaa ja, ja sotsid, kui me suutsime ja see siis sotsid enam ei suutnud ja nemad lahkusid valitsusest ja edasi jätkasime kahekesi vähemusvalitsusena. Vähemusvalitsus see tähendab seda, et ministrid, riigikogu liikmed, peaminister peavad rohkem rahvale rääkima, selgitama, miks just see otsus on rahvale hea ja teistsugune ei ole nii hea. Ja kui rahvas seda mõistab, siis alati on võimalik leida ka opositsiooni hulgast valitsusele toetust. Ma ei arva, et paljud suhtumise pärast oleks praegu keerulisem vähemusvalitsust juhtida. Ka ülemaailmse finantskriisi ajal Lätis ja Leedus võeti ohtralt laenu. Tõsi, pärast, kui kriis läbi oli, siis minu toonased kolleegid Paldis Dombrovskis ja Andrus Kubilius mõlemad konstateerisid, et jah, Lätis ja Leedus on laenukoormus enam kui kahekordistanud, aga nad ei saa sugugi aru, mille poolest nende riigis on elu parem kui Eestis. Lihtsalt võlga tuleb rohkem maksta. Kas reformierakonnal ei oleks tegelikult mõistlik minna hoopis opositsiooni, et praegune toetus on väga kõrge ja ilmselt opositsiooni see ka jääks kõrgeks, et erinevalt sellest, kui valitsuses jätkatakse, siis see Ukraina sõjaga kaasnenud populaarsuse laine ikkagi mingil hetkel hakkab kuhtuma. Mul on kahju, et poliitikat nähakse ainult poliitmängudena. Poliitikuks olemine tähendab ka suurt vastutust ja minu meelest praegu reformierakonnal opositsiooni minek tähendaks allaandmist tähendaks võitluses loobumist. Ja kindlasti oleks Eesti riigile kahjulik. Me oleme näinud Jüri Ratase valitsust ja tema laristamisi. Niisugust rahalist kahju on, tekib tekitatud, me oleme näinud seda, kuidas Tanel Kiik on ohjanud koroonakriisi või õigemini mitte ohjanud koroonakriisi. Missugust kahju see on tekitanud praegu anda nende samade inimeste kätte jälle valitsus, tüür, kes on juba niigi korvamatut kahju Eesti riigile tekitanud, oleks suisa kuritegu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine kauaaegne Reformierakonna esimees ja ekspeaminister Andrus Ansip ütles, et Reformierakond poleks pidanud Keskerakonnaga üldse valitsust tegema ja eelistama kohe võimuliitu Isamaa ja sotsidega. Ta ei soovita Reformierakonnal enne valimisi ka opositsiooni kiirustada, sest see tooks tema sõnul võimule laristajad ja koroonakriisis end saamatuna näidanud poliitikud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVenemaa jagas maailma riigid kaheks. Need, kes pole Venemaale sanktsioone kehtestanud, on sõbralikud, teised on ebasõbralikud riigid. Ebasõbralikesse riikidesse võivad Venemaa kodanikud, ettevõtted, aga ka riigiasutused oma võlgu tagasi maksta ainult rublades. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina märgib, et ka teistesse riikidesse võib välisvaluutat anda ainult spetsiaalse loaga. Kuna Venemaa välisvaluutareservid on üsna suures osas blokeeritud, siis Venemaal on oma majanduse ja oma tegevuse toimimiseks välisvaluutat vaja ja sellega siis püütakse ka hoida, et välisvaluuta riigist välja ei läheks. Uus kord kehtib maksetele, mis ületavad kümmet miljonit rubla. Välisriigile või ettevõttele makstakse nii, et Vene pank avab võlausaldajale spetsiaalse konto, kuhu rublad kantakse. Kui kohustused on varem võetud eurodes või dollarites, arvutatakse summa ümber kursiga, mida makse tegemise hetkel näitab Venemaa keskpank. Kui tund aega hiljem rubla väärtus kukub, jääb kahju võlausaldaja kanda. Selline olukord, kus võlga püütakse tagasi maksta rublas, kuigi seda lubatud ei oleks, siis seda võib tõlgendada ka, kui maksevõimetus. Venemaa ise peaks enda võlgade teenindamiseks tegema esimese suurema makse, 16. märtsil. Sellele tuleks juurde arvestada 30 päevane maksepuhkus, kui see vajalik on, nii et kui aprilli keskpaigaks ei ole see võlamakse tehtud õigesti, siis põhimõtteliselt võiks öelda, et seda võlga ei ole õigesti makstud. Venemaa saab niimoodi välisvaluutat riiki jätta, kuid võlausaldajad saavad kannatada. Ehkki suuremad võlad on üldjuhul kindlustatud, ei pruugi kindlustus Venemaa võetud võlgade katmisega toime tulla, märgib Mertsina. Võlakindlustamise kulud viitavad väga paljuski sellele, et osa vähemalt siis vene võlast, mis on siis nomineeritud välisvaluuta uus dollaris, euros võivad osutuda sellisteks, mida ei maksa tagasi, ehk siis Venemaa on selle koha pealt maksevõimetu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütleb, et kui Venemaa hakkab oma dollarites ja eurodes võetud välisvõlgu rublades tagasi maksma, võib seda nimetada ka maksevõimetuseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMarina Kaljurand tuletab meelde märtsikuu kaost, kui riigid hakkasid ükshaaval piiride üle otsustama isegi Schengeni reeglitega, seejuures vastuollu minnes. Ja praegu, kui riigid ükshaaval hakkavad jälle ütlema, et nad hakkavad piire kinni panema, siis muidugi see tekitab muret, et me ei ole õppinud nendest vigadest, mis tehti märtsis komisjoni poolt, muidugi ootan ka mina palju aktiivsemalt palju otsustava mat tegutsemist, aga paistab, et praegu on ainuke lootus Saksa eesistuja. Ka Urmas Paeti sõnul on Euroopa komisjon ja liikmesriigid tegemas sama viga mis kevadel, kui kriis puhkes. Praegu on juba esimesed konkreetsed sammud kahjuks vales suunas tehtud, noh näiteks Ungari otsus sulgeda riiki sissepääs välismaalastele, lisaks need kõikvõimalikud karantiininõuded on riigiti erinevad, riigid suhtuvad juba praegu erinevalt lennuliinide küsimuse, kus siin ka Eesti valitsus on sulgenud otse lennuliine ja nii edasi ja nii edasi, juba praegu võib öelda, et on Euroopa komisjon taaskord jäänud hiljaks oma ettepaneku. Aga noh, igal juhul on praegu ülim aeg siiski tulla millegagi välja. Andrus Ansip rõhutab, et kriisiolukorras on reeglite kehtestamise õigus liikmesriikidel Euroopa Liidu kriitikud räägivad kogu aeg sellest, kuidas Euroopa Liidu kätte Euroopa komisjoni või parlamendi kätte läheb järjest rohkem pädevusi ja liikmesriigid kaotavad oma suveräänsuse. No see on see koht, kus otsustamine on liikmesriikide päralt ja kui meil on tegemist kriisiga, siis liikmesriikidel on õigus kehtestada piiranguid oma riiki sisenemiseks. Ja seda õigust komisjon lihtsalt nipsust ära võtta ei saa. Jaak Madison arvab, et mida vähem Euroopa komisjon sekkub riikide sisepoliitikasse, seda parem. See, mida on vaja riikide vahel, on vaja koordineeritust ja omavahel läbirääkimised, millised piirangud, mingi riik kavatseb kehtestada, et teised riigid oleks teavitatud ja oskaksid ka sellega arvestada. Iga riik teab tunduvalt paremini siseriiklikku olukorda, et kus on need nakkuskolded, millised meetodid on kuskil kõige nagu efektiivsemad olnud, see on iga riigi puhul niivõrd erinev ja seetõttu ma pole mitte kunagi uskunud sellesse, et Euroopa komisjon nii-öelda justkui targa organina kuskil kaugel-kaugel oskab meile kõige paremini öelda, et millised piirangud või millised meetmed on kõige paremad. Yana Toomi sõnul ei ole küsimus selles, kas Euroopa Komisjon peaks midagi tegema, vaid selles, kas ta saaks midagi teha. Kui me vaatame Euroopa Liidu aluslepingud, siis ei saaks ja see ongi selle vaikuse põhjus, aga kes üritavad teha, On Saksamaa, nemad nagu meeletult pingutavad, et Euroopa liidus ja Schengeni tsoonis oleksid ikkagi mingisugused ühised reeglid ja ühised arusaamad sellest, mis on ja mis ei ole punane tsoon, aga Euroopa komisjon lihtsalt ei saa seda teha, neil puudub selleks mandaat. Riho Terras arvab, et komisjon peaks midagi tegema küll. Nendel teemadel kindlasti arutatakse, ma ei usu, et see päris nii on, et selline iseenesestmõistetav asi neil kuidagi märkamata on jäänud, aga, aga ma arvan, et igal juhul peab Euroopa komisjon midagi tegema. Jah. Sven Mikser ütleb, et kahtlemata tuleb pandeemia ajal ette olukordi, kus inimeste liikumist tuleb piirata, aga koordinatsioon on siiski vajalik. No kindlasti on teatud otsused, mida on mõistlik vastu võtta liikmesriikide tasandil, aga selge on, et koordinatsioon näiteks piiriülese liikumise osas peaks olema suurem, kui ta tänasel päeval on. Kui väga pika aja jooksul valitseb selgusetus mitte ainult selles, milliseid piire ja, ja, ja millal on võimalik inimestel ületada vaid ka selles, millised põhimõtted seda vaba liikumist reguleerivad, siis kahtlemata see Euroopa Liidu toimimist muudab, muudab keerulisemaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti eurosaadikud ei ole päris ühte meelt, kas Euroopa Komisjon peaks koordineerima ühtset piirangutepoliitikat. Euroopa Komisjon ei ole välja tulnud mingite ettepanekutega, kuidas hoiduda piiride sulgemisest Euroopa Liidu sees ja ajada ühtset reisipiirangute poliitikat. Kui kevadel koroonakriisi puhkedes tehti rutakaid ja ka valesid otsuseid, siis nüüd on hoopis vaikus. Küsisime Eesti eurosaadikutelt, mida nemad arvavad sellest, et komisjon olukorda ei koordineeri.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa ei näe ka muud võimalust praegu kui tõhustada vaktsineerimist, aga ega me päris välistada ei saa, et mingisugused piirangud tuleb kehtestada, kui olukord niimoodi edasi läheb, et vaktsineerimine üldse ei edene ja nakatumine väga hästi edeneb. Kui me piirangutest räägime, kas piiranguid tuleks kehtestada mitte vaktsineeritud inimestele või kõikidele? No ennekõike ikka mitte vaktsineeritud inimestele, kui olukord läheb väga hulluks, siis paratamatult ka saavad jah, piirangutega pihta ka need inimesed, kes on kõik väga korralikult teinud, ennast vaktsineerinud aga, aga ennekõike ikkagi mittevaktsineeritud inimestele peaks piirangud olema oluliselt tõhusamad. Kas me peaks tegema midagi säärast, nagu on teinud naaberriik Läti ja Leedu? Noh, niisugused stsenaariumid on jah, laua peal et kas nüüd täpselt nii või natukene teistmoodi, Lätis on vaktsineerimise olukord veelgi halvem kui meil, aga mitte nüüd ka oluliselt halvem kui meil. Ja see, et vaktsiinid väga hästi töötavad, seda me ju näeme teisel pool lahte olevate naabrite pealt. Soome, Rootsi, Norra, Taani, Portugal, ükskõik missugust riiki nimetada. Sest ka Soomes tegelikult nakatumine on tõusuteel ja ka haiglaravi vajavate inimeste hulk on kiiresti kasvamas, mitte muidugi meiega võrreldavas suurusjärgus sügisene laine on igale poole kohale jõudnud. Jaa, aga, aga meie erinevus Soomest, Rootsist, Norrast on suures osas see, et kui Soomes ja Rootsis ja Norras haigestuvad valdavalt nooremad inimesed siis meil haigestuvad ka eakamad jällegi mitte niisugustes mõõtmetes nagu Lätis ja Leedus või Rumeenias, Bulgaarias aga Soomes, Rootsis, Norras sisuliselt eakamat haigestumist üldse ei ole, aga, aga loomulikult haiglas satuvad ka nooremad inimesed. Aga mida on ka väga selgelt näha, et kui isegi vaktsineeritud noorem inimene satub haiglasse või vaktsineeritud inimene satub haiglasse, siis ta põeb seda haigust kergemalt ja tuleb suure tõenäosusega sealt ka välja. Nii et et ikkagi vaktsineerimine on ainuke asi, mida ma näen. Pluss siis kõik need reeglid, mis juba kehtestatud on, nendest kinnipidamine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsust nõustav teadusnõukoda arutas esmaspäeval koroonaviiruse üha laialdasemat levikut ja selle pidurdamise võimalusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTamsalu linnapea Urmas Tamm ütles pärast lindi lõikamist, et päevakeskust oli linnale väga vaja, sest kuritegevus muutub ka Tamsalus pidevalt nooremaks ja potentsiaalsed kurikaelad tuleb tänavatelt ära tuua. Miks võidelda tagajärgedega, kui on võimalik neid ennetada, lisas linnapea. Veel ütles härra Tamm, et koostöö noorte meeste ja noorte naiste kristlike ühingutega, kes projekti algatasid, ellu viisid ning seda veavad, oli ülimalt hea vaatamata sellele, et suuremates linnades on sarnased ettevõtmised mitte eriti edukalt sujunud. Linnavalitsuse osa päevakeskuse loomisel kommenteeris linnapea järgmiselt. Uus võtab enda kanda maja majanduskulud pluss palgad, see, et see maja praegu elab siin sees niivõrd aktiivset elu ja näitab seda, et seda maja ja seda elu tuleb siin toetada, tähendab seda tegevust siin majas ta maja on praegu luitunud väljaspoolt kindlasti saab ta uue välimuse väljaspoolt ja tema välimus läheb rõõmsamaks. Kindlasti tema sisemine välimus muutub ka mõne aja pärast, kuid tähtsam on see, mis siin toimub siin sees, millega siin tegeletakse ja et siin üldse midagi toimub ja selle üle on suurem hea. Ligi 100 aasta vanuse maja Ühendriikides elava omaniku soov oli, et maja kasutatakse just sellistel eesmärkidel. Piret Kutsar noorte naiste kristlikust ühingust lisas, et keskuse eesmärk ei ole ainult probleemsed lapsed, noorukid. Teretulnud on kõik, kes väikelinnas tegevust ei leia. Põhiline on see, et siin ei suitsetataks, ei tarvitataks alkoholi ja mõnuaineid. Omalt poolt püütakse leida ka autoriteete, kes lapsi sellest eemale hoidma õpetasid. Miks aga põhiraskus igasugu päevakeskuste loomisel riigilt ühiskondlikele organisatsioonidele langeb, selle kohta arvas Piret Kutsar järgmist. Jaa, muidugi, meie riigi ütleme nüüd on natukene võimetu veel, aga just see omavalitsuse tase juba näitab riigile ise, et nüüd on vaja tegutseda. Ja noorsooorganisatsioon on vist üldse kõige parem võimalus seda näidata noortele ja samas ka muidugi meie valitsusele ja riigile. Me oleme olemas ja. Tamsalu päevakeskuses leiavad rakendust ka vanemad inimesed. Nende organiseerimise eest seisab hea kohalik pensionäride ühendus ja ka nemad mahuvad lahedasti keskuse katuse alla. Päevakeskuses on arvutituba lugemis ja mängutuba ja klass neile, kes oma koduseid ülesandeid mingil põhjusel kodus teha ei saa. Ja huvi päevakeskuse vastu on üsna suur. Talvisel koolivaheajal külastas maja 30 noort tammsalulast päevas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tamsalus avati päevakeskus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLiivia Viitoli novellõpetajanna saabumine, mis on ilmunud eelmise aasta novembrikuu loomingus, on klassikaline, võib-olla isegi üliklassikaline. Aga see novellin väga peenelt kirjutatud, tal on selge ülesehitus selge sõnum, mis ei ole samal ajal liiga otseselt või lapidaarselt välja öeldud. Wi filimonovi lugu on veidi teisest puust, see novell võib-olla veidi šokeeriv, aga sellelgi lool on oma selge sõnum ja mis teeb nüüd Nobeli huvitavaks. Nobeli pealkirjaks on siis Sebastian Rüütli tõehetk ja see on ilmunud 2019. aasta vikerkaare avanumbris. Et Bei Felimonov on vene rahvusest autor, aga selle novelli on ta kirjutanud eesti keeles, nii et kõigele lisaks on seal ka Nabokovlik kvaliteet. See annab novellile oma mündi teatud mõttes ta rikastab Eesti kirjandust. Sündmused arenevad, eks ole, matustel ja mis teemad seal kõik jutuks tulevad. Ja elusurm, seksuaalsus, mäss. Seal on väga palju huvitavaid allhoovuseid küllaltki piiratud mahuga teose kohta, aga see on juba hea novelli eripära. No see õpetajana saabumine oli ka päris huvitav lugemine, ausalt öeldes, kuidas kaugliini bussist, eks ole, hotellid, see teekond välja nägi. Jah, et see on ju lugu kohtumisest päästja või, või kohtumisest saatusega aga see mõistmine tuleb järkjärgult, autor ei, ei too seda ühe hooga esile, et siin on võimalus mõistmise pausiks, mis jällegi paarileheküljelise novelli kohta on, on suur saavutus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Auhind antakse eelmisel aastal avaldatud novelliloomingu eest. Seekord pälvisid need P.I. Filimonov novelli \"Sebastian Rüütli tõehetk\" eest ja Livia Viitol novelli \"Õpetajanna saabumine\" eest. Lühiproosat ilmub Eestis rikkalikult, seega oli žüriil tükk tegemist. Margitta Otsmaa palus žürii esimehel Tiit Aleksejevil valikut põhjendada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIrja Lutsar on öelnud ja et tema näeks, et see oleks võimalik 25.-st jaanuarist Harjumaal Ida-Virumaal minna kontaktõppesse. Aga otsus tuleb tõenäoliselt neljapäeval, et ega need mõtted liiguvad samas suunas, et teadusnõukoda oma soovitustes ka arvab, nii et tegelikult koolid on ikkagi esimene asi, mis tuleks lahti teha. Me teame, et Harjumaal Ida-Virumaal on ju väga palju teisi piiranguid. Siin peab ka nende teiste piirangute kontekstis vaatama ja teadusnõuga soovitus on ka, et kui me ka koolid kontaktõppeks avame, siis tõenäoliselt jäävad kehtima ikkagi teatud piirangud huviharidusele huvitegevusele. Aga see on esialgu siis teadusnõukogu ettepanek. Valitsuskabinet peab siis neljapäeval kindlasti ära otsustama, mis saab muudest erinevatest piirangutest Harjumaal, Ida-Virumaal ja millal siis võiks minna ka siis? Need osad klassid, mis ei ole veel kontaktõppes kooli ja milline, mis kuupäeval see võiks toimuda? Kas see võib juhtuda ka 18. ehk juba järgmisel esmaspäeval, et kuna praegu tundub, et sellist suurt nakatumise puhangut meil Eestis ikkagi enam ei ole? No kõik numbrid näitavad, et ta on teatud platoole jõudnud, ütleme ka Harjumaal Ida-Virumaal Need numbrid ei ole ju palju ka alla läinud Ida-Virumaal küll on vähenemist märgata, et Nad on jõudmas samasse suurusjärku Harjumaaga aga nii nagu ütlen ega ka teadusnõukoda vaatab ja prognoosib erinevate numbrite pealt, see ei ole üksinda, see nakatumisnäitaja, mis mis meil siin kogu aeg avaldatakse 14 päeva jooksul 100000 elaniku kohta. Et tõenäoliselt järk-järgulisi leevendusi on võimalik teha. Kontaktõppe suhtes oli teadusnõukogu ettepanek mitte 18, vaid 25. Et seda ka korrati täna üle. Et see tähendaks siis ikkagi üks nädal veel jätkamist osalise kontaktõppega, alles siis kõik klassid kontakt õppesse. Aga konkreetse otsus kindlasti tuleb. Neljapäeval. Ja mulle tundus ka nii, et valitsuskabineti liikmed pigem koolide suhtes on suhteliselt ühte meelt. Et keerulisem on teiste piirangutega, mis Harjumaal Ida-Virumaal on kehtestatud, et kuidas neist välja tulla, kas neid leevendada, et see on nagu niisugune detailsem ja ja põhjalikum arutelu tõenäoliselt ka neljapäeval.",
"role": "user"
},
{
"content": "Äsja lõppes valitsuskabineti istung kus arutati koroonaviiruse leviku olukorda. Ühe punktina arutati ka teadusnõukoja soovitust, et lubada täielikku kontaktõpet alates 25. jaanaurist ka Harjmaal ja Ida-Virumaal. Haridusminister Jaak Aab kinnitas, et valitsus suhtub koolide avamisse soosivalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUus koroonaviirus levib edasi rohkem kui 20 riiki on teatanud kokku umbes 150-st haigestumisest lisaks Hiinale ja osa riike on oma kodanikud Hiinast evakueerinud. Kuidas Eestiga on, kui palju on eestlasi teadaolevalt Hiinas ja kuidas nad sealt koju tulevad? Noh, konkreetselt kõige tõsisem küsimus puudutab Hubei provintsi, mis on karantiinis Prantsusmaal käivitati siis Euroopa Liidu kodanike tsiviilkaitsemehhanism läinud nädalal ja alustati suurt tagasipöördumise operatsiooni Euroopa Liidu kodanikele sellest konkreetsest provintsist ja tegelikult viidi läbi siis kaks lendu. Kuidas on diplomaatidega, kas nemad jätkavad oma tööd, on nad koju toodud, kas Eesti saatkond Pekingis töötab? Eesti saatkond Pekingis töötab kindlasti me kutsume kõiki inimesi üles, kes Hiinas viibivad, sest palju mingid inimesed võivad kindlasti olla, kellest meil ülevaadet ei ole. Registreerima ennast välisministeeriumi kodulehel, et me saaksime inimesi teavitada, kui meil tekib mingit täiendavat infot ja neid abistada, kui tekib vajadus diplomaatide puhul. Me oleme tegelikult võtnud vastu otsuse, et pereliikmed Pekingis toimetatakse Eestisse saatkonna koosseisu teatud osa mõttes, mis ei takista Eesti inimeste abistada rabi andmist. Me oleme saatkonda ka vähendanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisministeeriumi andmetel Hiinas viibivate Eesti kodanikega on ühendust saadud. Hiina koroonaviiruse ohvrite arv on tõusnud üle 420. Kokku on haigestunud rohkem kui 20 000 inimest. Mall Mälberg küsis välisminister Urmas Reinsalu käest eestlaste kohta Hiinas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna hommikul rääkisime haridus ja teadusministeeriumi kantslerist, tea varrakust, õigemini sellest, kuidas võrreldes aastataguse ajaga on 21-st osakonna juhatajast uue töö otsinud üheksa aasta. Lõpuks võib ka öelda, et varraku alluvuses on ära läinud kõik neli asekantslerit ja koolivõrgu juht ning paljud allikad kinnitavad meile, et vähemalt osaliselt on põhjus kantsler varraku juhtimisstiilis. Ministeeriumi endine asekantsler Mart Laidmets möönab, et kindlasti on varrak emotsionaalsem juht, kui tema eelkäija. Minu jaoks on nagu põhiküsimus see, et haridusvaldkonnas on praegu hästi palju pakilisemat lahendamist vajavaid teemasid laual näiteks nagu põhikooli lõpueksamid ja kui kogu aeg toimub selline mulje jätmine vähemalt kui jääb mulje, et tahate meid ühise meeskonnaga, siis on väga keeruline näha, kuidas need probleemid lahenevad või neid lahendatakse. Asekantsleri kohalt läinud sügisel lahkunud Madis Lepajõe muretseb samuti ministeeriumi töö kvaliteedi pärast. Tema pöörab tähelepanu just suurele kaadrivoolavusele. Sest kui on vahetunud korraga väga palju, siis see tähendab seda, et mõnes valdkonnas ei ole järjepidevust, inimesed ei tea ajalugu, miks on selliseid otsuseid tehtud, kuidas nii kaugele on jõutud. Alluvad võivad ütelda, et kuna ülemused mitte midagi ei tea, siis me ei tea ka, mida me peaks tegema. Kella viie paiku saatis ministeeriumi kommunikatsiooniosakond välja pressiteate, mille vahendusel tõdeb suurt kaadrivoolavust ka haridus ja teadusminister Mailis Reps. Samas lisab ta, et ministeeriumi meeskond toimib hästi ja uued inimesed on tulnud majja suure energiaga. Sama meelt on ka tea Varrak ise. Me oleme saanud siia juurde väljaspoolt meie haldusala palju inimesi, kellel on väga suur kogemus kooli direktoritena või projektijuhtidena ja ma arvan, et see on väga positiivne, sest meie keskmine tööstaaž oli siin aastaid tagasi 16 aastat. Täna ilmunud kriitikat nimetatakse ministeeriumi pressiteates põhjendamatuks. Ühtlasi väidab kommunikatsiooniosakond, et suur osa ministeeriumi juhtidest on selle kriitika üle nördimust väljendanud, kes ja mil moel teates ei täpsustata. Täna hommikuse loo järel on meedias ilmunud ka mitmeid kommentaare. Ajakirjanik Raimo Poom kirjutab Delfis, kuidas tänasega sarnast juhtimisstiili näitas, tea Varrak oma aastatetaguses töökohas rahandusministeeriumis esimesena said kinga kõik vasturääkijad, sealhulgas asekantslerid, kes oma valdkonda tundsid ja teadsid. Kohe jooksis laiali ka avalike suhete osakond, sest kõige olulisemaks muutus ilupealkirjade tagamine kantsleri kui ministeeriumi kohta, kirjutab endine haridusminister Jürgen Ligi aga nimetas haridusministeeriumis toimuvat katastroofiliseks. Ma ikka ei lihtsalt ei kujuta ette, et vahetuvad korraga kõik kantslerid, asekantslerid ja minister sisuliselt ühel ajal, kahe aastaga ei loo mingisugust knowhowd ega mingisugust meeskonda. Mailis Reps aga kinnitab, et tema on kantsleri tööga rahul. Sellele viitab ka tema novembrikuine otsus maksta tea varrakule 8200 eurot tulemuspalka.",
"role": "user"
},
{
"content": "Minister Mailis Repsi sõnul on ministeeriumis tähtis iga inimene.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViimastel aastatel on Võrumaal hakatud üha enam rajama marja istandusi. Timmo talu peremees Margus Timmo on seda meelt, et mahepõllupidajate jaoks ei ole saagi suurus esmatähtis. Mahedal kasvatusviisil liiga kõrgeks, need saagid ei saagi minna ja ühelt hektarilt peab olema ülimalt õnnelik, kui saab nagu neli tonni sel aastal võib-olla jääb kuskil sinna kahe tonni ringi, nii et, et ma, ma ei ole küll päris täpselt kõiki numbreid kokku löönud, aga mul on üheksal hektarilt olen umbes siis 18 tonni, 17 18 tonni, korjanud marja praegu must sõstart. Meremaa asula lähistel palovere külas on mustsõstra istandus, kus on üle 18 1000 mustsõstra põõsa. Siin marju korjanud pererahvas väidab, et tänavune saak on rahuldav ning nemad saavad oma jõududega marjakorjamisel hakkama. Osaühingu Ostrava mari juhatuse liige Neeme Tulk. No tuleb rahul olla sellega, mis on, loomulikult lootsime mõnevõrra suuremat, eks need maikuu lumesadu tegi meie istandustele ka oma oma niisuguse negatiivse jälje ette, aga sellised hilisemad sordid täitsa võib rahul olla, nii et keskmine saagikus meil tuleb kusagil noh, pisut üle kahe tonni hektari pealt. Setomaal on loonud marjakasvatajad oma ühistu ja rajanud külmutuslao, et korjatud marjad paremini säiliksid. Me oleme ise nagu hakkama saanud ja me oleme loonud siin setomaal ka marjakasvatusühistu, nii et ka ühistu liikmed käivad üksteisele abiks. Niisugune õlatunne on alati tunda erinevat maasikakasvatatõepoolest. Mustsõstra korjamine nõuab noh, võib olla maksimaalselt nelja inimest, noh erinevalt sellistest marjadest, mis nõuavad käsikorjet, nii et saame valdavalt oma perekonnaga hakkama. Võrumaal kasvatatud marju ostavad meelsasti kohalikud veinitootjad, uusaluse veinitalu perenaine Maris Kivistik. Kasutame tõesti oma käsitöö veinide tegemiseks eestimaist toorainet ja, ja ikkagi eelkõige siit Võrumaa lähedalt ja nii palju, kui me oleme kuulnud, siis tänavune marjasaak on päris hea, on mustsõstar, saak on päris hea. Ja, ja täna meile saabusid vaarikad tedre talust Otepäält ja, ja nemad ka ütlesid, et saagi üle kurta ei saa. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mustsõstra kasvatajad on Võrumaal tänavuse marjasaagiga rahul ning tänu masinate kasutamise võimalusele marjad korjamata ei jää.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKäimas on Rail Balticu raudteetrassi keskkonnamõjude hindamine ja kuna trass on pikk, hinnatakse mõjusid lõiguti. Praegu on valmis keskkonnamõju hindamise programm lõigul, mis algab Harjumaa ja Raplamaa piirist ning kulgeb kuni hagudini. Rail Baltic Estonia keskkonnajuht, Roland müür. Tegu on 17 ja poole kilomeetri pikkuse lõiguga, mis möödub Kohilast. Tegu on mitte veel mõjuhindamise aruandega endaga, vaid programmiga ehk programm on selline. Metoodika, mis kirjeldab seda tegevust, kirjeldab seda raudtee lahendust, milline ta põhimõtteliselt sinna peale peaks tulema, kirjeldab seal kõrval olevat keskkonda ja toob välja siis sellised hindamise põhimõtted, et kuidas seda teha. Ehk tegu on sellise ja metoodilise poolega või lähteülesandega keskkonnamõju hindamiseks. Avalik arutelu toimub esmaspäeval, 25. novembril kell neli pärastlõunal Kohila gümnaasiumis ja kestab kaks tundi. Ootame sinna kõiki, kes tunnevad huvi konkreetse projektlahenduse kujunemise vastu ja selle keskkonnamõjude vastu, kui meenutada, mis olnud on, siis praeguseks hetkeks on maakonnaplaneeringutega kinnitatud Rail Baltic raudteetrassi 350 meetri laiune koridor ja nüüd siis järgmises etapis selle koridori sees me projekteerime raudteelahendust ja läbi keskkonnamõju hindamise. Me üritame seda teha nii, et see raudtee lahendus oleks võimalikult väikeste keskkonnamõjudega. Sellele avalikule arutelule eelnes meil avalik väljapanek, mille käigus me siis panime välja ka info selle kohta, kus saab lahendusega tutvuda. Info oli väljas veebis kuulutuse üleval vallamajas ja siit on meil laekunud ka mitmeid ettepanekuid, millega me oleme juba programmi koostamisel arvestanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Osa Rail Balticu keskkonnamõjude hindamise programmist on valmis. Jutt on lõigust Harjumaa ja Raplamaa piirist kuni Hagudini, mille avalik arutelu leiab aset järgmise nädala alguses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKas Eesti vabariigis kehtib abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna või kas Eesti vabariik tunnustab abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna ja selleks on plaanis teha juriidilist kontrolli, et kas see ei ole vastuolus mõne regulatsiooniga, sellepärast et kui Eestisse tuleb samasooline abielupaar mõnest teisest riigist näiteks Euroopa Liidu riigist, kas Eestil on üldse õigus edasi siis öelda, et see rahvaküsitlus, nagu me teame, mitte mingisugust juriidilist tähtsust ei oma, aga ikkagi küsida seal asju, mis on selges vastuolus seadustega, keegi ei taha, nii et tuleb selline kontroll ja pärast selgub, kas selline sõnastus sobib või mitte. Et oleks nüüd päris selge ja korrektne, et siis ma palun teil korrata nüüd see konkreetne küsimuse sõnastus üle, et ennem vist kaks varianti praegu. Ja ongi kaks varianti, noh, võib tulla ka kolmas variant või neljas variant, sellepärast et noh, kui tuleb tagasisidet Need sõnastuse siiski vastuolus kas mõne direktiiviga või millega iganes, siis tuleb edasi mõelda. Rahvaküsitlus peaks toimuma siis kevadel, ilmselt aprilli lõpus ja sinna ei ole väga palju aega jäänud, nii et.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koalitsiooni niinimetatud demokraatia töögrupp oli eile koos ja pani esilagselt paika kevadisel rahvaküsitlusel esitatava küsimuse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValitsuspartei Ühtne Venemaa saab valimistel ilmselt kindla võidu, sest Kremli häälekamad vastased on vaikima sunnitud vangi pandud või eksiilis. Kedagi lubatakse kandideerida, kedagi mitte. Opositsioon on sisuliselt olematu või nõrk. Mis nädalavahetusel sinu hinnangul nüüd juhtuma hakkab? Hakkab juhtuma juba reedel, sest Venemaal on uus kord, et hääletada saab kolme päeva jooksul. Ja esmaspäeval me siis näeme juba uut riigiduuma koosseisu. Mulle tundub, et ühtne Venemaa saab umbes 44 protsenti. Või niinimetatud iseseisvad kandidaadid, kes liiguvad üldse Venemaaga ja lõpuks me näeme vene parlamendi, kus tuletan meelde, on meil 150 koht umbes 326, näiteks on siis ühtne Venemaa saadikud siis pluss näiteks 80 90 on kommunistid ja ülejäänud jagavad omavahel liberaaldemokraadid, Vladimir inovski ja õiglane Venemaa. Vot selline pilt, ma arvan, et hakkab paistma, alates esmaspäevast Osa vaatlejaid on öelnud, et arvamusküsitlustes on ühtse Venemaa toetus mõnevõrra langenud. Vladimir Putini reitingust ja põhimõtteliselt kuna Vladimir Putini reiting ei ole praegu eriti kõrge, siis ühte Venemaa, et samuti ei ole eriti kõrge tavaliselt umbes 10 protsenti allapoole Vladimir Putini reitingust ja see tähendab Aga muidugi on teatud tehnoloogia administratiivne resurss ehk võltsimised ja need, kes saavad oma palga, erinevate tasemete eelarvetest, neid võib sundida, neid võib mõjutada ja see ressurss annab Venemaa umbes 15 16 protsenti häältest. Nii tulebki välja, et jah, kuskil 45 protsenti on ühtne Venemaa ja saavadki võimumehed jälle oma üsna kuuleliku riigibuuma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaal algavad täna üldvalimised, mis kestavad kolm päeva. Vaatlejad on enamasti seda meelt, et tegemist polegi õieti valimistega, valitseva partei Ühtne Venemaa võit on ette planeeritud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeie korrespondent Epp Ehand, usutles Keskerakonna esimeest ja peaministrit Jüri Ratast Brüsselis. Ratase sõnul on võimalikud kandidaadid riigihalduse ministri ametikohale juba välja valitud. Ma arvan, et see oli ainuvõimalik lahend, mida Mihhail Korb eile tegi, et ta astus tagasi ja selles mõttes tegemist on, ma arvan, väga julge sammuga sammuga, mis laseb valitsusel edasi minna. Plaanid on see, et eks Keskerakond peab leidma uue ministri, sellega ma eile õhtul juba tegelesin Tallinnas, jätkan sellega homsel päeval Tallinnas ja ma usun, et nädala alguses Keskerakond annab teada uuest ministrikandidaadist, et praegu seda kandidaati veel teil ei ole. On kaks-kolm tublit nime olemas. Keskerakondlasest Euroopa Parlamendi liige Yana Toom ütles, et Mihhail Korbi tagasiastumine valitsusest mõjub halvasti erakonna toetusele nii eestikeelsete kui ka venekeelsete valijate seas. Toom lisas, et kui talle tehtakse ettepanek asuda Mihhail Korbi asemele, siis ta keelduks sellest Seda pakkumist mulle tehtud ei ole ja mina poleks seda ka vastu võtnud sest ma pole mitte kunagi töötanud seal, kus ma ei saa väljendada ennast vabalt ja pean pidevalt ennast tsensuurima. Nii et administratiivreformi läbiviimine kindlasti ei ole see hind, mille puhul Yana Toom paneb suu kinni. Ka keskerakondlasest riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin ametikohast ei huvitu. Mul on teised prioriteedid ja ma olen praegu kõrvuni sees rahanduskomisjoni asjadega ja kiiresti muutuda niivõrd kompetentseks ministriks, nagu seda oli Mihhail Korb. Mul ei õnnestu. Isamaa ja Res Publica liidu liikmest justiitsministri Urmas Reinsalu kinnitas tänasel valitsuse pressikonverentsil, et riigihalduse inistri Michael Korbi tagasiastumise taga oli muuhulgas ka IRL-i uue esimehe Helir-Valdor Seederi nõue. Mihhail Korbi riigikogusse naasmise korral lahkub sealt keskfraktsiooni liige Marko Šorin.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärast riigihalduse minister Mihhail Korbi tagasiastumisavalduse rahuldamist, on peaminister Jüri Ratase sõnul uusi võimalikke kandidaate Korbi ametikohale 2 kuni 3.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUmbes 70000 leibkonda ootavad, et riik hüvitaks osa kallinenud energiahindadest. Aga millal taotlusi vastu hakatakse võtma, ei oska Tartu sotsiaalala abilinnapea Mihl, kelle ees veel öelda. Nimelt teatas riigihaldusministri määrus veel täna hommikul, et omavalitsused peavad taotlusi menetlema sotsiaalteenuste ja toetuste registris. Tar. Leiame keskvalitsuse poolt on see praktiline teostus kehvasti ette valmistatud staar ei ole selleks valmis. Omavalitsustel on öeldud, et ta võiks saada valmis jaanuari alguseks. Sotsiaalkindlustusamet kuulis umbes 100000 eurosest arendusvajadusest 10. novembril. Täpsemad detailid pandi paika nädala eest ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kinnitab, et esimeseks jaanuariks saab töö tehtud. Ega me edasi lükata midagi loomulikult ei saa, nii et tuleb siis vaadata ka oma tööd kuidagi optimeerida ja teha ka täiendavaid töötunde. Riigi haldusminister Jaak Aab, kes toetuste väljatöötamist veab, tänab kõiki käed külge pannud asutusi. Ta märgib, et lisaks staari arendamisele kaaluti ka päris uue infosüsteemi ehitamist kuid see võtnuks hulga rohkem aega. Tavaliselt selline toetuste väljaarendamine võtab vähemalt pool aastat. Meie oleme teinud selle kogu seadusandliku protsessi kolm lugemist Riigikogus määruse väljatöötamise kooskõlastamise. Kõik mehhanismid ja valemid see kokku on kestnud täpselt kuu. Täna allkirjastas Jaak Aab uue määruse, mis võiks tempot veel juurdegi lisada. Selle järgi ei pea omavalitsus enam staari arendamise järel ootama ning võib soovi korral inimeste taotlused kas või homme vastu võtta. Muudatus tekkiski sellepärast, et rahandusministeeriumil jäi see detail kahe silma vahele, et staariarenduse ga me jõuame esimeseks jaanuariks valmis hiljemalt. Jaak Aab minister Riisalu sõnadega päriselt ei nõustu, tema sõnul oli juba varem teada, et inforegistri arendamine võtab aega, aga tänane määrusemuudatus tehti selleks, et omavalitsuste võimalusi avardada, ütleb Aab. Kusjuures tema teada võib arendus juba paari nädalaga lõpule jõuda. Aga ma usun küll, et enamus siiski ootab selle staarirakenduse ära, lihtsalt see on mitmekordne töö, kui hakata oma keskkondi välja nuputama või teha seda kirjalikult kuskil põlveotsas. Kui staar päriselt valmis saab, peaks need omavalitsused, kes varem alustavad kõik andmed ja otsused registrisse ümber kirjutama. Mihkel Leesi sõnul Tartu veel kaalub, kas oodata registri valmimist või ehitada toetuste menetlemiseks oma Exceli põhine süsteem. Kui keskvalitsus ütleb välja, et nüüd on pall kohalike omavalitsuste käes, siis see surve inimeste poolt ja kohalikele omavalitsustele võimalikult kiireks menetlemiseks tuleb ja seetõttu üritame siis võimalikult kiirelt nii-öelda põlve otsas selle menetlemisega peale hakata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Millal väljamakseid tegema hakatakse, on veel ebaselge, sest omavalitsusel on mõistlikum oodata arendust riiklikus inforegistris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNarva jõgi on 75 kilomeetri pikkune isetekkeline piirirajatis, mis tekitab näilise tunde, justkui oleks Kirde-Eestis piir paremini kaitstud. Seepärast ongi idapiiri väljaehitamise fookus olnud alati Kagu-Eestile suunatud. Samas nagu kinnitab politsei ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Eger belitsev, on tegelikkuses Narva jõgi seiretehnikaga kaetud vaid 60 protsendi ulatuses mis tähendab, et umbes 30 kilomeetri pikkusel lõigul pole piirivalvele ülevaadet, mis jõel tegelikult toimub ja isegi kui rikkumist märgatakse, ei pruugi patrull õigeks ajaks kohale jõuda. Narva jõe ääres saab piirivalve kasutada vaid avalikke teid, sest viis aastat kavandatud patrullradade st pole seni meetritki ehitatud. Eger Dberitsev. Arvestades Narva jõe jõekäänakuid jõeharusid ja kõike muud sellist, siis väga paljudes kohtades see läbipääs on äärmiselt raskendatud või sisuliselt võimatu. Mõningatel juhtudel, selleks, et reageerida, me oleme täna sunnitud tegema näiteks 30 või 40 kilomeetrise ringi. Seiretehnikat on küll paigaldatud, kuid kergema ligipääsuga kohtadesse. Need kaetud alad on just need kohad, kus on lihtsamini jälgitavad ja lagedamad alad. Keerulisemad lahendatavad kohad on on hetkel siis ilma püsiva tehnilise valveta. Meil oleks vaja 15 seirepositsiooni juurde ja see tagaks, et kogu Narva jõgi oleks valve ja seireseadmetega kaetud. Narva jõe turvaaukude lappimiseks ehk valveseadmete paigaldamiseks ja minimaalse hulga patrullradade ehituseks on vaja vähemalt 20 miljonit eurot. Politsei ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Egert Berisev toonitab, et tegemist on terviklahendusega ja piirivalvele. On oluline, et kogu idapiir oleks ühtlaselt kaitstud. Ebaseadusliku rändega on nii nagu iga muu asjaga, et kui sa ühes kohas teed piiriületuse keerulisemaks, siis alati leitakse need lihtsamad kohad ja ei saa öelda, et Narva jõgi oleks selline koht, kus ebaseadusliku rände risk ei ole. Eger Delitsevi sõnul on politsei ja piirivalveametil patrullradade ehituseks ja seiretehnika paigaldamiseks kriitilistesse kohtadesse kõik eeltööd ammu tehtud ja projekt ootab vaid rahastust uudistele. Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva jõepiiri tugevdamine nõuab vähemalt 20 miljonit eurot. Piirijõel napib seiretehnikat ja paljudes kohtades ei pääse piirivalvurid jõele ligi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTallinnas muutub üha enam tõenäolisemaks uue võimukoalitsiooni teke. Tunni aja pärast algab esimene läbirääkimiste voor Res Publica ja Keskerakonna esindajate vahel ühise koalitsiooni moodustamiseks. Ettepanek tuli Res Publicalt. Küsisin Keskerakonna esimehelt Edgar Savisaarelt, milliste tingimustega Keskerakond kõnelustele läheb, mida ta võimalikust koalitsioonist soovib. Et küsimused, mida meie tõstatame, on alates alates sellest, et Tallinna vee börsile mineku järel loodaks taastusfond vähemkindlustatud elanikkonna kihtide kompenseerimiseks. Edasi küsimus sellest, et prügi hinda ei tõstetaks tallinlaste jaoks munitsipaal elamuehituse jätkamise küsimus. Need on kindlasti kõik sellised küsimused, mille üle on vaja vaielda. Res Publical on omad taotlused, eks me püüame nende vahel kompromisse leida. Aga enne seda intervjuud oli linnavalitsuse pressikonverents, kus eelmainitud kõnelustest nii konkreetselt ei räägitud küll aga sellest, et kui enne oli Keskerakonnaga kõnelused, siis nüüd algavad juba ametlikud läbirääkimised. Mis on aga Res Publica pretensioonid Reformierakonnale? Meil on olnud siin sees nii-öelda kehtestamise teiselt poolt allumatuse probleeme. Need asjad tuleb kuidagi nagu ära lahendada. Linnapea jättis saarlase visadusega vastamata küsimustele, milles oleksid Keskerakonna eelised Reformierakonna ees ega lasknud panna endale ka suhu arvamust, nagu oleks asi juba otsustatud. Kui aga asja saaks parandada ja praegust koalitsiooni säilitada, mida oodatakse reformierakonnalt. Selliseid tingimusi, millega Res Publica oleks rahul ja tõenäoliselt ka, millega Reformierakond oleks rahul, muidu nad, Neid meile ei pakuks, millega ladus koostöö võiks jätkuda. Ilmselt see skaala on nii lai, et me hea meelega ootame nii-öelda esimesed pääsukesed ära, mida on lubatud meile saata. Kui mitte varem, siis reedel. Ja nüüd sellest, kuidas kommenteerib olukorda reformierakondlasest abilinnapea Peep Aaviksoo, kes kogu seda eelnevat juttu hea näoga kõrvalt kuulama pidi. Ta selgitas eelmist koalitsioonimuutust, kus Reformierakond vahetas Keskerakonna Res Publica vastu. Väga selgelt Res Publicaga on meil maailmavaade üks ja oleme ausad, ka valijaskond on suhteliselt üks, selleks me sõlmisime väga hea koalitsioonilepingu, mis on täna jõus. Ja kui me teeksime tööd, mitte ei tegeleks intriigidega, siis me selle väga hästi ka täidaksime ära valimisteks ja mina näen tänase esile kutsutud tüli põhjusena tegelikult seda, et me ei ole omavahel suutnud asju selgeks rääkida. Selle asemel, et rääkida konkreetsetest probleemidest, mis koalitsioonikaaslast murelikuks teeb kasutame me selleks ajakirjandust, hirmutame hundisilmamehega. See ei ole konstruktiivne. Samal ajal peab tegelik töö edasi käima ja eks ta ju käibki, kuigi kas just nii nagu võiks linnapea vastas sellele nii. Koalitsioonileping kehtib koalitsioonilepingut, täna täidetakse. Ma ei tunneks muret.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna koalitsioon on vahetumas. Res Publica tahab Reformierakonna vahetada Keskerakonna vastu. Tüli on esile kutsutud. Tallinna linnapea Tõnis Palts (Res Publica). Tallinna abilinnapea Peep Aaviksoo (Reformierakond).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTäna me tõesti vaatasime peale kahe kuu numbrite nii palju, kui me teame ja otsus oli see, et pigem töötukassa nõukogu näeb vajadust seda pikendada. Aga meie pole võimalik täna välja öelda veel pikendamise nii-öelda täpselt tingimusi, kriteeriumeid, kuna meil tuleb saada, selgus, et kui palju sellest algselt nii-öelda broneeritud planeeritud 250. miljonist eurost ära kulub selle kolme kuu jooksul ja, ja me teame ka seda, et meil on teatud määral võimalik seda seadust muutmata veel nii-öelda suurendada seda lage. Aga, aga siin tulevad lihtsalt rahalised võimalused ette ehk valitsuse ja töötukassa nõukogu üksinda ei saa ju muuta riigieelarvet ja, ja vastavaid seadusi, mis puudutavad töötukassa reservide kasutamist. Ehk kui me näeme, et see meetme raha kulub siiski ära ühe perioodiga, siis on väga raske seda sellisel määral sellises mahus pikendada, kui meil jääb seal teatud määral reservi. Lisaks on võimalik, nagu öeldud, suunata juurde veel ligi 50 miljonit eurot, et puhtalt valitsus ja töötukassa nõukogu otsustaga ilma seadust muutmata. Et sellisel juhul me lähme meetme pikendamise teed ja lepime siis edaspidi kokku täpsed kriteeriumid ehk et kas see saab olema samasugune hüvitise määr 70 protsenti töötasust maksimaalselt 1000 eurot või see saab olema mõnevõrra väiksem, kas saab olema samasugused kriteeriumid kvalifitseerumisel, et 30 protsendini käibelangus palgalangus või siis 30 protsendi töötajate nii-öelda töölt eemalolek, et tööd anda või me vaatame ka need üle, ehk nende debattide ni otsusteni jõuamegi järgmisel nädalal siis on lihtsalt natukene rohkem infot selle kohta, et mis on tõenäoliselt selle meetme rahaline maksumus ja see prognoos siin märtsi-aprill mai kokkuvõttes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Töötukassa nõukogu arutas täna muuhulgas töötasu hüvitise meetme pikendamise võimalusi ning arutelu jätkatakse nädala pärast. Sellest meetmest on praeguseks tuge saanud ligi 100 000 inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna lillefestival oli igas mõttes õnnestumine ning tornide väljaku park sai tänu iluaedadele uue hingamise, ütles Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš. Lillefestivali korraldaja, Kadrioru pargi direktor Ain Järve oli aga enda sõnul esmalt lillefestivalile suisa 600 protsendilise vastu, sest kartis, et tal jääb puudu entusiasmist, millega mujal riikides selliseid festivale korraldatakse. Tema vastumeelsus aga murdus, kui hakkasid saabuma esimesed ideekavandid. Kõik need ideed, mis saadeti, need olid ju fantastilised, need olid läbimõeldud, need olid läbi komponeeritud, sinna oli pandud hinge ja armastust siis kui tuli see ettevalmistusprotsess seal tornide väljakul siis see armastus ju kestis seal edasi. Huvilisi tornide väljaku aedadesse jagus ning mitmel külastajal oli paber ja pliiats kaasas, et asjatundjate õpetussõnad üles märkida ning üht-teist ehk oma aiaski katsetada. Oma lemmikaiaks valisid inimesed Maardu linna hoolduse kujundatud Jaapani aia Ain järve aga tõi esile mängulisuse, mida kasutas maaülikool. Ikka ju kõik tahavad, et see till ja, ja küüslauk, sibul oleks, et oma peenrast, ega me alati nagu häbeneme seda, et me hakkame sinna ette istutama mingeid jenge ja flokse ja jorjeneid. Aga, aga miks mitte näiteks mängida oma oma oma külalistega, kes tulevad ja kasutada selleks selleks ääriseks apteegi tilli välimus on ju 100 protsenti till ja noh, see tekitab inimeses, kes ei ole aednik, küsimus, et kuule, kuidas sul on võimalik niimoodi, et sul on till kaks meetrit kõrge ja täiesti roheline ja, ja noh, see üllatus, kui sa tunned järsku niisi lõhna Liina Hekk ja Julika korv olid väljas 21. sajandi ürdiaiaga ning üritasid leida ürte, mida inimesed ei tunne. Näiteks nagu. Artisšokk, mis kahjuks nagu ei läinud õitsema, aga kui ta oleks õitsema läinud, siis ta oleks nagu väga dekoratiivne olnud õunmünt, mida inimesed ei tea, sest kõik teavad piparmündi Jaapani Humal, mis ronis seal väga kiiresti. See oli ka niisugune huvitav taim ja Türgi must kömen. Aia kujundamisel lõi kaasa ka arhitekt Piret Müüri peal, kes sidus tervikuks Arden saadade ürdiaia. Selle aia tsentrumis oli selline suur paekivist kuul, mille sees olid siis taimede istutusalad ja mina arhitektina sidusin siis kogu selle kujunduse tervikuks. Kas leidsite ka siit lillefestivalil mõne sellise põneva taime, mis nüüd endale maha istuta? Väga põnev oli visuaalselt arti sokk, seda tahaks küll proovida, kuigi ta on meil arvatavasti siis külmaõrn ja siis ka, mida meie oma aias kasutasime muskaat, salvei, mida peaks proovima ka endale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas kestis suve läbi lillefestival.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEsmalt võis regionaalminister Jaan õunapuu rahulolevalt ettekanda. Täna kell 11. Null seitse tegi valitsus kaheksa maakonna jaoks väga vajaliku ja tähtsa otsuse. See ebamäärane olukord, mis rohkem kui poolteist aastat mõnes maakonnas on kestnud, sai lahenduse ja ja need maavanemad ametisse ära nimetatud. Hiiu maakond. Hannes Maasel Ida-Viru Agu Silde Järva maakond Üllar Vahtramäe Jõgeva maakond Aivar Kokk Lääne-Viru maakond Urmas Tamm Põlva maakond, Urmas Klaas Rapla maakond, Tõnis Plank ja Tartu maakond, Eha Pärn. See on nii-öelda pluss poolelt neli kandidaati jäi aga ametisse kinnitamata, kuna kabinetiistungil ei saavutatud konsensust. Põhjendused olid lõpuks peaministri kohuseid täitva Meelis Atoneni suust sellised esmalt Pärnumaast ja Toomas Kivimäest. Neid on lehes kord ilmunud ja mina ütlen, et mina saan siiski välja öelda oma isikliku arvamuse, ma arvan, et ma olen seda juba öelnud ka minu arvates peab maavanem olema vabariigi valitsuse teenistuses, aga mitte otsima vastupidi, kuidagi konfrontatsiooni ja olen alati näitena toonud nii valitsuses kui avalikkuses seda niinimetatud Rail Baltica näidet. Ka Hans Davi puhul ei olnud konsensuslikku toetust ja seal oli probleem selles, et arvati, et on tugevamaid kandidaate. Mis puudutab Georg Trajanovit, siis ma ütleks, et on tehniline küsimus, mida soovitakse täpsustada. Ja noh, härra kütisega on probleem tõusatunud seoses nädala algul saadud infoga sellest väärteomenetlusest. Mis saab nüüd nende nelja ametikoha ja kandidaadiga edasi? Jaan õunapuu ütles, et tema on oma 12 nime esitanud. Mul ei ole praegu põhjust, mul ei ole vajadust nelja nime sealt tagasi võtta. Need inimesed on minu poolt välja pakutud. Need on saanud omavalitsuste toetuse. Ma julgeksin öelda seda, et neljast kolm on omavalitsuste üksmeelse toetuse saanud ja Saare maavanema kandidaat Ants Deiv on saanud suure enamuse toetuse ja ma arvan, et mina lähen oma kandidaatidega lõpuni kuni valitsuse otsuseni välja, kas nad siis sobivad või nad ei sobi?",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kinnitas 8 maavanemat ja jättis 4 kinnitamata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nElektrilevi juhatuse liige Priit Treial ütleb, et täna on kokkutöö valmis pea 350 megavati ulatuses päikese elektrijaamu. Lisaks on plaan rajada veel 200 megavati mahus võimsust. Kui, kui hinnata seda tootmismahtu, et kui palju sest elektrit on tulnud võrku siis jah, sobilikel päikselistel tundidel on, on tõesti tootmist olnud kuskil 200 megavati ulatuses, mis, mis isegi katab ära siis kuni kolmandiku tarbitavast elektrist. Eesti päikeseelektri assotsiatsiooni juhataja Andres Meesak hindab, et aasta lõikes katab saab päikeseelekter kogu tarbimisest paar protsenti. Aastaks 2030 võiks sama arv olla juba 10 protsenti. Kuna päikesepaneelid töötavad jahedas paremini, saab jahedas kliimas vähemate päikesepaisteliste päevadega kätte rohkem energiat. Kui päikeselisi tunde on Eestis poole vähem kui Hispaanias, siis toodangut Eesti päikeseelektrijaamad annavad ainult nagu kolmandiku võrra vähem. Just nimelt tänu sellele jahedamale kliimale. Päikeseelektri populaarsust on aidanud tõsta riigi poolt jagatud toetus. Menukas toetusmehhanism lõppes eelmisel aastal ja on asendatud vähempakkumistega. Eleringi taastuvenergia talituse juhataja River Tomera sõnul tahetakse nii soodustada efektiivsemate tehnoloogiate arendamist. Toetust saavad need, kes suudavad kõige odavamalt toota kõige-kõige nii-öelda efektiivsemad projektid saavad, et varasemalt said kõik projektid toetust, et see on nagu erinevus ja, ja selles suhtes, et tegelikult riik on ette pannud maksimum kogus millele toetust makstakse. Varasemalt sellist piiri ei olnud. Nii on toetusmäärad megavatt-tunni kohta kukkunud 15 kuni 20 eurot. Andres Meesa kiidab vähempakkumiste süsteemi just suurtootjate puhul. Tehnoloogia arenemine tähendab, et suuremahuliste vähempakkumiste puhul lähenevad hinnad turuhinnale. Lisatuge vajaks just väiksed tootjad. Nii seadusandjatel kui ametnikel on mulje, et tehnoloogia on sealmaal, et kannatab teha nagu täiesti turu vastu aga selliseid väikseid tarbimise tarbimiskohas olevaid tootmisseadmeid ikkagi päris turu vastu nagu veel ei kannata teha, et, et noh, seal oleks mingisugune mehhanism kindlasti teretulnud ja vajalik. Taastuvenergia kiire areng toob kaasa ka vajaduse, palju uusi jaamu elektrivõrku ühendada. Priit Treiali hinnangul on 100 megavati võimsuse ulatuses veel päikese elektrijaamu, mida pole jõutud võrku ühendada. Kahtlemata on väljakutse, et nii tööressursi mõttes kui ka materjalides ehk et noh, täna selgelt näeme ka teatavaid tarneraskusi mitte küll suuri veel, aga me näeme neid, et see kõik mõjutab, mõjutab selle protsessiga hakkama saamist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Taastuvenergiatoetused ja tehnoloogia areng tähendab päikeseelektrijaamade populaarsuse tõusu. Kui suuremad tootjad võivad lähitulevikus ilma riigitoeta olla turul konkurentsivõimelised on oht, et väiksemad jäävad kuivale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nDramaatiliseks pealkirjaks annab põhjust Pärnus tegutseva Tõnissoni kinnisvarabüroo analüüs, mille järgi jätkus Pärnus aasta tagasi uusi kortereid müügiks veel viie aasta jagu. Uut analüüsi pole teinud, sest tunnetus likult on olukord sama või kehvem, ütles maakler Ants Vesman ajalehele. Intervjuud oma seisukoha selgitamiseks Vesman ERRi uudistele anda ei soovinud. Küll aga tõdes Pärnu vanima kinnisvarabüroo LVM kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing, et loos kirjutatu ei vasta absoluutselt tõele. Selles mõttes oli ka endal huvitav lugeda sellise nurga alt turukäsitlust, et meil on viie aasta varu müügis, et kui me neid numbreid kõrvutasime, siis peaks ütlema, et see aasta on eelmisega võrreldes vastupidiselt väga edukas olnud. Kui eelmine aasta müüdi väiksel Pärnu turul 160 uut korterit, siis selle aasta seitsme kuuga on müüdud ligi 140. Tempo on olnud võrreldes eelmise aastaga vastupidiselt praktiliselt poole suurem. Saaksin sõnas, et mõistagi on igal turuosalisel oma arvamus, aga arvud on objektiivsed ja siit äripäeva toodud järeldusteni jõuda pole võimalik. Kaardistame igakuiselt uute korterit ja uute arenduste turgu kõikides linnades, sealhulgas Pärnus, siis täna Pärnu linnas on müügis 177 uut korterit ja lähtuvalt sellest tänavu aasta tempost, kus tõesti ligi 140 tehingut on tehtud seitsme kuuga. Arvestades selle aastaga sellist eripära, et, et noh, tegelikult ka märtsis aprillis ju kaubelda ei saanud ja tehinguid teha ei saanud liikumispiirangute tõttu, siis võiks hoopis öelda teistpidi, et see suvi on olnud Pärnule väga edukas kinnisvaramüügi osas. Ma julgen küll öelda, kõik arendusprojektid, kus reaalselt ehitustegevusega alustatakse, on ikkagi kaetud eelmüügikokkulepetega, see on nii kas siis arendajate enda selline sisenõue või siis ka arendusi finantseerivate pankade nõue, minimaalselt 30 tavaliselt 40 50 protsenti korteritest majadest, ridaelamutest projektis on eelnevalt eelmüügilepingutega kaetud ja alles seejärel alustatakse reaalset ehitustegevust. Loomulikult paberil on rohkem kortereid, rohkem maju, rohkem ridaelamuid, aga see oleks nagu väga spekulatiivne. Arvesse võttes kõiki detailplaneeringuid, mis on kehtestatud, öelda, et kõik need on täna turul, see oleks nagu liiga tinglik ja ekslik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pealkirja all \"Pärnus kuhjuvad kummituskorterid\" kirjutas Äripäev hiljuti, et uusi ja müümata kortereid on suvepealinnas väidetavalt valmis viie aasta jagu, aga ehitus pole peatunud isegi vaatamata kriisiolukorrale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli kliinikum rakendab kõiki meetmeid ja on kõrgendatud valvsuses, et takistada viiruse levikut haiglas. Haiged töötaja kliinikum tööle ei luba. Reedest kehtestab kliinikum ka külastuspiirangu ning patsientidega lähikontaktis olevad töötajad kannavad isikukaitsevahendeid, sealhulgas hambaravis. Lisaks taastati kliinikumi kriisijuhtimismeeskonnatöö. Kui terviseameti hommikuse teate järgi oli koos Harjumaal asuvate nakatunutega niinimetatud vabanki puhangus 15 inimest, siis pärastlõunal täpsustas ameti Lõuna regiooni juht Tiia Luht vikerraadio saates uudis pluss et neid on juba 19. 15 on meie regioonis ehk siis Tartu Tartu maa ja neli juhtumit on Harjumaal. Kui palju nendel kõikidel inimestel on lähikontaktseid? Ja siis eile oli see number 50 natukene üle 50, teeme kokkuvõtte, et õhtupoole praegu täpselt kontaksete numbrit ei ole anda. Luht lisas, et terviseameti töötajad püüavad leida kõiki võimalikke lähikontaktseid ja suunata neid eneseisolatsiooni. Mis saab aga neist inimestest, kes viirusega ringi käivad? Igat juhtumit me käsitleme eraldi ja igale juhtumile anname me oma hinnangu ja kindlasti, kui meie hinnangul on toimunud pahatahtlik käitumine, siis järgneb ka karistus sellisele käitumisele. Kuid me ei saa öelda, et me absoluutselt, et kõik, kes on mingisuguse rikkumised, ütleme selle meie juhistest väikese kõrvale kalde teinud. Me kaalume neid, aga, ja kaalume ja mõtleme, arutame analüüsi, me, kas see tegevus tõi kaasa omakorda mingisuguse tagajärje. Ja sellest tulenevalt tuleb ka edasine meie otsus ja hoiak.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli kliinikumi kriisijuhtimismeeskond tegi otsuse, et taastab osaliselt piirangud ning külastuskeelu. Otsus on vajalik, kuna kolmel kliinikumi töötajal tuvastati koroonaviirus. Keegi neist ei nakatunud töökohal. Lisaks on eneseisolatsiooni suunatud ligi 30 töötajat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVeel kevadel oli enam kui aasta kestnud analüüsi tulemusena järve peopuhastus seisukohal, et haisu vahendamiseks on mõttekas hakata reovee settimisel tekkivat muda kuivatama. Juulis keskkonnaametile saadetud kirjas nenditi, et see meetod ei pruugi siiski anda oodatud tulemust, tõdes järve peopuhastuse juhatuse liige Vladislav Korsanov. Kompostimisest tulenev lõhnahäiring võib lihtsalt asjad sellest kuivatatud settest tuleneva või eralduva lõhnahäiringuga. Muda termilise töötlemise asemel keskendutakse setekäitlusehitiste ventilatsiooni ja õhupuhastussüsteemi rekonstrueerimisele. Lisaks on plaan pooltekkivast setest viia prügilasse, ütles Vladislav Korsanov. Me saavutame sama või suure tõenäosusega parema tulemuse, saavutame selle investeerimismaksumus hinnanguliselt poolteist, milleni, et me vähendame käitumiskulud, iga-aastased käitamiskulud ja see sama tulemus on linna elanikule järvelinnaosa elanikule märksa odavam ja lihtsam.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohtla-Järve Biopuhastus otsib võimalusi linna leviva haisu vähendamiseks. Kohaliku vee-ettevõtte territooriumilt linna kanduv hais, mille põhjuseks on reomuda käitlemine, on Kohtla-Järve elanikke häirinud aastaid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaldusreformi sisust on paljude arvates räägitud liigagi palju, aga seda kritiseeritakse ikka samamoodi nagu kõiki eelmisi plaane. Alustame EKRE-st, nende volikogu deklareeris nädalavahetusel, et haldusreformi on kahjulik vähemalt see, mis praegu laual. Fraktsiooni juht Martin Helme. See konkreetne eelnõu ei tee mitte midagi paremaks, me räägime siin sellest, et ta ei lahenda ära rahastamisprobleemi, ehk siis teisisõnu, kui raha juurde ei anta, siis ei ole mõtet piire kustutada. Teiseks ei ole ära absoluutselt lahendatud ära seda tööjaotust, mis on keskvalitsusel ja omavalitsuste, seal on praegu väga palju halli ala ja, ja vaidlemisi ja, ja kolmandaks on see, mis juhtuma hakkab, nüüd nende haldusreformi muudatuste tagajärjel on, on võimendatakse neid negatiivseid trende, mis Eestis on, eks ole, siis inimeste maalt lahkumine, ettevõtluse kiratsemine maal koolivõrgu kinni minemine. Vabaerakonna esindaja Artur Talvik nii resoluutne ja kriitiline ei ole, kuid jutu sisu on osaliselt sama. Ma arvan, et see on nii-öelda käimalükkajana, on hea, aga seda peaks kõvasti ümber tegema ja meie kriitika tänase eelnõu suhtes on ennekõike see, et selle tulemusena võim kaugeneb rahvast veelgi rohkem, kui ta tänaseks on kaugenenud. Omavalitsuste selline autonoomia väheneb ja nii-öelda administratsiooniparteide võim suureneb riigis ja ja see on väga ohtlik tendents. Keskerakonda esindab Kersti Sarapuu on samuti kriitiline. Tegemist on haldusreformiga selles mõttes, et pannakse lihtsalt piirid maha ja tegelikult sisuni selles haldusreformis pole veel jõutud. Mis puudutab siis omavalitsuste tulubaasi, kuidas moodi on teederahastus, mismoodi peaks toimima ühistransport siis nendest küsimustest täna selles eelnõus üldse ei räägita. Koalitsioonis ei ole sotsid eelnõud tingimusteta toetanud, küsin Ivari Padarilt, kas on siis nii, et ilma täiendava rahata midagi ära ei tee? Päris nii ei saa ütelda, et kindlasti on vaja ka omavalitsusele seda mahtu juurde, seda omavalitsuse, sellist ka siis vormilist sisu suuremaks teha, et ka see on üks pool, ehk siis ma tõstataksin üles sellised nagu just need põhiasjad rahastamine, milline saab olema omavalitsuste koostöö siis maakonna tasandil ja samuti siis kõikvõimalike muu regionaalpoliitika, mis sellele juurde tuleb. Arutelu Toompeal kestab küsimuste vastuste voor oli üle kolme tunni pikk. Praegu on sõnavõttude aeg.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haldusreformi eelnõu jõudis Riigikogu suurde saali. Opositsioon kinnitab taas, et tegu on üksnes piiride muutmisega ja sisuline töö on tegemata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLätlaste otsus toetada ekspresident Valdis Zatlersi ettepanekut ja saata seimi 10. koosseis laiali oli eilsel referendumil kindel. Hääletamas käis ligi 45 protsenti kodanikest, mis jääb küll alla eelmiste seimivalimiste osalusele, kuid on Lätis taasiseseisvumise järgsete referendumite kolmas tulemus ja otsus valida uus seim oli väga veenev 94,3 protsenti poolt ja vaid 5,5 protsenti vastu neist, kes hääletamas käisid. President Andres Bersinis märgib tänases avalduses, et need arvud näitavad rahva tahet. Erakorralised valimised on Lätis nüüd tõenäoliselt seitsmeteistkümnendal septembril, ametlik otsus peaks tehtama lähipäevil. Nüüd saab laiali saadetud seim töötada vaid päevakorra järgi, mille kinnitab president ja nagu Bersinis teatas, on tema ja ta meeskond ka selleks valmis. Kuigi parteid saavad oma nimekirju erakorralistel valimistel osalemiseks hakata esitama juba järgmisel reedel, tundub tegelikult aega nappivat keset lämbed suve ja puhkuste kõrgaega on uute parteide asutamine ja ühinemiskongresside korraldamine keeruline sest vaja on leida uusi poliitikuid nende inimeste seast, keda rahvas tunneb ja usaldab. Pluss veel koostada oma programm. Seimi laialisaatmise algatanud Valdis Zatlers asutas eile oma erakonna Zatlers Reformipartei ja ta valiti oodatult ka selle esimeheks. Valdis Satlers. Tänase päeva tegijad on kodanikud, kodanikud, kes ise otsustavad oma saatuse üle, on eneseteadlikud ja mõistavad, et võim tõepoolest kuulub rahvale, märkis Valdis Satlers. Minu eesmärk on asutada uut tüüpi partei, mis toetub oma liikmetele, on iseseisev ja kellele on reaalsed võimalused viia eeloleva kolme aastaga reformide ellu. Kuulates Satlersi partei asutajate esimesi kommentaare, üritatakse pakkuda kõigile kõike ja määratleda Läti tulevikuga kaugemale aastani 2030. Lubatakse suurendada lastetoetusi, anda tudengeile riiklikke laene ja investeerida tervishoidu. Samas pole selgust, kust kärpivas Lätis selleks raha võetakse. Aga Zatlersi partei logo on ambitsioonikas, see kujutab sinisel taustal punast risti, mida läbib nool. Nii sümboliseeritakse lahendust nõudvat eriolukorda, aga ka eesmärgi pärasust. Kas uude seimi pääsevad uued poliitikud ja kas neil on ka konkreetne tegevuskava, ongi lähikuude põhiküsimus Lätis. Häid programme, kuidas eesmärkideni jõuda, pole veel igatahes näha. Aga küsitlused prognoosivad head tulemust vene koosmeele keskusele ja Zatlersi reformiparteile. Peaministri ühtsuse ja Lemberi osalusega roheliste ja talurahvaliidu toetus on langenud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti referendumil toetas üle 94 protsendi osalenuist seimi senise koosseisu laialisaatmist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSuur au juba sellepärast, et Karl Eduard Sööt on meie luules ja meie lasteluules ennekõike mänginud nii tähtsat rolli ja teiseks muidugi sellepärast ka, et lapsed kui lugejad on mulle alati olnud väga tähtsad ja, ja nüüd siis niisugune üllatus, et tuli selline tähtis auhind. Eks meil on ju muidki preemiaid, millega autasustatakse neid, kes kirjutavad luulet täiskasvanutele, aga ma arvan, et väga tähtis on pöörduda luulekeeles otse ka laste poole, et just nimelt selleks, et inimest kuidagi harjutada maast madalast juba sellega, et keeles ja kirjanduses on väga palju selliseid vorme, millega saab lugejat kõnetada. Teie raamat, kuhu lapsed said, on ju ka varem tunnustust saanud, sai ka aasta rosina, et kust see raamat nii-öelda inspiratsiooni siis sai? Ma kahtlustan, et kuidagi alateadlikult võib see natukene tulla sellest, kui ma vaatan oma lapsi, kes on tõesti üsna hõivatud, nad käivad muusikakoolis ja nad käivad trennis ja neil on selliseid perioode, kus tõesti on väga kiire ja elu on väga väsitav. Ja siis tõenäoliselt hakkas käima see idee, et aga tõesti, võib-olla me kõik kurname oma lapsi natuke liiga palju ja ei lase neil piisavalt olla lihtsalt lapsed. Et sealt see läks käima ja edasi, noh, ütleme see luulevorm, see tuli, kuidas ma ütlen Tallinna linna vahel kõndides, sest see raamat on kirjutatud käigu pealt nii-öelda, et minul on luuletustega selline lugu, et riimid ja värsid sünnivad siis, kui ma liigun. Ja siis võtan taskust märkmiku ja kirjutan üles, et see on siis see teine allikas, kust see raamat on tulnud. Kas siis võib teilt oodata veel lastele suunatud luuleraamatuid? Ma tahaks loota küll jaa, et praegu sellist konkreetse noh, ütleme läbiva looga raamatu ideed mul ei ole, aga mul mõtteid on ja ma pean lihtsalt palju käima, ehk siis selgub, loodetavasti tuleb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Söödi luuleauhinda antakse välja juba 33. korda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLinnapea Tõnis Paltsi sõnul on juunis ametisse asunud linnavalitsus vaadanud eelarve koostamise ümber filosoofilises mõttes. Me kõigepealt panime paika omale asjad, kuhu me tahame investeerida, kuhu me tahame kulutada. Me ei püüdnud seekord lähtuda mitte niivõrd sellest, kuidas see raamatupidamislikult välja näeb, vaid et me investeeriksime ainult ja ainult õigetesse kohtadesse. Selle tulemusel koostasime kõige tähtsamate kohtade peale pikaajalised plaanid. Kõige tähtsamad alad. Investeeringu suuruse mõttes on läbi aegade ja ka ilmselt tulevikus koolimajad ja teed tänavad ehk infrastruktuuri, mis on jäänud linnale. Tuleva aasta eelarve kogumaht on kirjas veidi üle viie miljardi krooni. Kulude lahtris on üle nelja miljardi tulude lahtris vaid üle 2,6 miljardi. Vahe peab katma pooleteist miljardi suurune laen. Palts möönab, et kulude prioriteetide osas ollakse koalitsiooni ühel meelel küll, aga mitte nii suure laenu võtta. Opositsioonile pole hiigellaen vastumeelt. Palts on tellinud audiitorilt Prite Water House Coopers Tallinna laenuvõimekuse analüüsi mis valmib kolme nädala pärast. Rahandusminister Siim Kallas Tallinna linnavalitsuse filosoofia, st eelarve koostamisel. Linnapea vastas meie poolt saadetud kirja peale, et, et eelarve tasakaal on raamatupidamises tõsiasi, et ei tea täpselt, mida ta sellega halvustas, kas raamatupidamist või või eelarvetasakaalu. See probleem on selles, et kõnealune omavalitsus, kes nii äkiliselt kasvatab laenukoormust, on mõne aja pärast maksujõuetu ehk pankrotis. Maksujõuetus niisuguse nähtuse nagu Tallinn puhul. On midagi hoopis muud kui maksujõuetus. Eraisiku puhul, kui inimene oma eluasemelaenu tagasi ei maksa, siis talt võetakse eluase ära käes ei kujuta ette, et näiteks pangad võiksid võtta endale need koolid enda omandisse, mille tagatisel laenu võetakse või midagi muud taolist. Tegelikult juhtub alati see, et niisugusel puhul keegi teine asub maksma, ehk antud juhul Eesti riik asub maksma antud juhul teised maksumaksjad asuvad maksma ja nii edasi ja seda kõik väga suurepäraselt teavad. Seda teavad nii pangad, seda teavad ka omavalitsused. Et tegemist on sellise hullumeelse projektiga. Kallase sõnul on riik üks tervik ja kogu riigi ulatuses kehtib see, et kulutame nii palju, kui raha on. Majanduspoliitika asekantsler Margus Uuda selgitab, et kuna koolimajade remonti ja teede ehitusse paigutatud raha ei too otseselt midagi kunagi rahast tagasi siis kasvab laenu teenindamise kulu ajas krooniliselt. Kuna piisavat tulude kasvu pole näha, ületab Tallinn Uudami sõnul juba tuleval aastal seadusega lubatud laenukoormuse piirangu. Vajadus kuludele kate leida võib Uudami sõnul viia maksude peamiselt üksikisiku tulumaksu tõstmiseni. Kallas kavatseb pealinna laenuplaanile jäigalt vastu seista. Esialgu kasutame veenmismeetodeid, aga hiljem on võimalik veel igasuguseid meetodeid kasutada ja mina olen valmis minema väga kaugele selles, et, et sellist laenuvõtmist takistada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linn pani paika uue eelarve, mis põhineb 1,5 miljardi krooni suurusel laenul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKõige tõenäolisem on, et koalitsiooniläbirääkimisi alustab siiski IRL, kuna nende liidrile Ando Kivibergile antud häälte arv on kõige suurem. Kuid kellega koalitsiooni moodustada, seda Ando Kiviberg veel ei tea. Ei ole mõelnud veel, et meil selge eelistus puudub. Kas te arvate, kas koalitsiooni moodustamine läheb raskelt või tuleta kergelt? Ma arvan, see ei saa kerge olema. Ma arvan, et see on päris keerukas protsess, sest tegemist on võrdsete partneritega. Kuigi vahed on nüanssides, siis pisiasjades erinevate poliitiliste jõudude vahel on siiski need vahed märgatavad. Kindlasti mängivad rolli ka isikud. Viljandi sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaat Rander Länts nentis, et Viljandis võib veel kõike juhtuda. Kui nüüd laskuda ajalukku, siis on ennegi nii juhtunud, et valimiste võitjad ilmtingimata ei moodusta midagi. Elame-näeme, praegu on vara neid midagi ette lubada, midagi kindlasti välistada. Kuidas te arvate, kas koalitsiooniläbirääkimised tulevad siin Viljandis kerged, rasked, huvitavad, ütleks nii. Ka Reformierakonna esindaja, praegune linnapea Loit Kivistüks ütleb, et Viljandis võib veel kõike juhtuda. See, et valimised on võitnud IRL, see on hetkel fakt, valimistel osales neli erakonda ja erinevaid koalitsioone on siin võimalik moodustada mitmeid. Ärme täna rutt ajas ette, vaatame, kuhu me oma läbirääkimistes jõuame ja üks on selge, et läbirääkimised tulevad. Pingelised. Keskerakond võib saada kaalukeeleks Viljandi linnas koalitsiooni moodustamisel, kui soovitakse, et koalitsioon oleks laiapõhjalisem. Nõnda arvab Viljandimaa keskerakondlane Helmut Hallemaa. No ootame selle ära, miks ka mitte. Aga praegu on teistel jõududel natuke rohkem hääli.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandi linna valimistulemused on heas mõttes huvitavad- võrdselt kaheksa kohta said Viljandi linnavolikogus nii IRL, Reformierakond kui ka Sotsiaaldemokraadid. Kõige tõenäolisem on et koalitsiooniläbirääkimisi alustab IRL, sest Ando Kiviberg sai kõige rohkem hääli.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinnas toimusid täna kolme kooli ühiskatsed, kus osalesid Jakob Westholmi gümnaasium, Tallinna ühisgümnaasiumi ja Kadrioru Saksa gümnaasium. Katsetajaid oli kolme kooli peale kokku umbes 1400. Jakob Westholmi gümnaasiumi direktor Rando Kuustik ütleb, et kahjuks vedas tehnoloogia mõnda katsetajat alt ning oli ka neid, kel jäid katsed oskuste taha. Tundub, et noortel võiks olla seda digipädevust natukene rohkem ja, ja võib-olla lapsevanemate juhendamist selle koha pealt, et kas ID-kaartide sertifikaate õigel ajal kontrollida ja mitte jätta viimasele hetkele, aga, aga muidu esimese korra kohta selliselt suurelt teha meie kooli enda seisukoha pealt, kui infojuhi õppeala juhatajaga rääkisin, siis noh, tundus, et, et enam-vähem kuigi alguses tuli küll laviinina ikkagi probleeme välja, et ei, ei saada süsteemi sisse ja ei saada õigel ajal sisse. Need, kel katsed ebaõnnestusid, uuesti testi, aga teha ei saa. Me püüame leida ilmselt mingit laadi lahendusi ja, ja ma usun, et nende probleemide läbivaatamine võtab võtab aega kõigile, nii Innove poole pealt kui ka kooli poole pealt, et kas nad olid tehnilised või mitte. Aga et nii kolm kooli kui ka homme neli kooli on, on vastu võtnud ka otsuseid, et väga paljudel võibki jääda see poolikuks, see katsetamine Peale katseid toimuvad video vahendusel vestlused ning esimesed tulemused loodab kuustik saada mai lõpus või juuni alguses kuid lõplik kokkuvõte tehakse augustis. Ka Tartus toimusid täna viie kooli ühiskatsed virtuaalselt. Ühiskatsetel osalesid Hugo Treffneri gümnaasium, Miina Härma gümnaasium, Tartu Jaan Poska gümnaasium, Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium ja Tartu Tamme gümnaasium. Jaan Poska. Gümnaasiumi direktori Helmer Jõgi sõnul tegid enamik lapsi katseid kodust, kuid oli ka neid, kes pidid koolimajja tulema. Kui õpilastel muidugi kodus ei ole vastava konfiguratsiooniga arvutid näiteks noh, puudub veebikaamera või siis internet Ta on mitte kvaliteetne, aeglane ja nad ei ole selles kindlad, siis saavad nad neid katseid teha ka enda koolides, neid oli natukene üle 50 53 54 õpilast. Westholmi Gümnaasiumi direktori Rando Kuustiku sõnul kaalutakse hoolimata viperustest virtuaalseid katseid ka järgnevatel aastatel teha. Nüüd on meie kõikide situatsioon, vaadata need asjad üle, mis läks hästi, mis ei läinud nii hästi ja võib-olla need e-katsed on tulnud selleks, et jääda, et midagi head ka selles keerulises olukorras, aga eks me oma meeskondadega analüüsime siis esimesel võimalusel, kui need katsete osad kõik on läbi tehtud ära hinnatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas ja Tartus toimusid täna virtuaalselt mitme gümnaasiumi katsed. Suurim probleem oli laste digipädevus ehk mõned lapsed ei saanud katsetega internetis hakkama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMul on au siis teatada, et Eesti Panga nõukogu tänasel istungil arutati küsimust, kellele esitada ettepanek kandideerida Eesti Panga presidendiks. Ja kõigepealt, enne, kui ma asusin tulemuste juurde, tahaksime tänada kõigepealt ametist lahkuvat presidenti Ardo kes on teinud tohutu töö ja teinud ka nüüd nõukogu töö raskeks selles mõttes, et Ardo saabastesse on väga raske astuda. Kuna need on väga suured. Aga peale väga mitmeid hääletusvoore vaidlusi, arutelusid, siis valituks osutuks. Minu teisel käel istuv Madis Müller. Keda kõik te teate, kus on praegu Eesti Panga asepresident ja Eesti Panga nõukogu, loodab ja on veendunud, et niimoodi heas koosluses, nagu me siin istume, nõukogu endine president, tulevane president, et läheb Eesti pank tugevat ja kindlalt edasi ja täidab hästi oma ülesandeid nii Eestis kui kogu Euroopas. Kuna meil on ainulaadne niisugune võimalus olla tunduvalt suurem Euroopas kui meie rahvaarv ja suurus näiteks. Ja seda oleme hästi teinud ja ma usun seda, teeme edasigi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskpanga juhiks kandideerisid praegune Eesti Panga asepresident Madis Müller, Swedpanga Eesti üksuse juht Robert Kitt ja rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna Ülikooli vastuvõtutöötaja Liina Vallimäe ütleb, et ülikoolile on laekunud 5400 avaldust Nendest 4500 bakalaureuse ja 900 magistriõppekavadele. Eelmine aasta laekus avaldusi 7800. Tänavu oodatakse dokumente veel kuni esimese juulini. Endiselt on meil pakalaureuses kõige populaarsem psühholoogia, mis on ka paaril viimasel aastal olnud. Avaldusi on praegu 560. Siis on meil haldusärikorraldus populaarne alushariduse pedagoogika, eripedagoogika ja informaatika. Tartu Ülikool ootab avaldusi veel viimast päeva, seni on neid laekunud 9000. Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma kahtleb, kas mullu laekunud avalduste arv 11000 tänavu ületatakse. Siiski jääb kaldma suure huviga rahule. Populaarsed erialad on endiselt arstiteadus, informaatika, psühholoogia ja õigusteadus. Nii-öelda üllatusi on, näiteks kui me vaatamegi, siis sel aastal Pärnu kolledži sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus on oluliselt kandidaate juurde võitnud, et kui eelmine aasta esitati kokkuvõttes üle paarisaja avalduse, siis juba praeguse seisuga on üle 300 avalduse esitatud sellele erialale. Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ütleb, et neile on laekunud 4500 avaldust. Tänavu on ligi kaks korda rohkem ka neid, kes üritavad oma matemaatika eksami tulemust parandada ülikooli enda katsega. IT-teaduskond tundub, et on on kõige popim, et siin on meil bakalaureuse tasemel on kuus kava ja kõikidel kavadel on neid avaldusi juba üle 150 et tuleb väga suur vastuvõtt ja siin peab pigem vaatama, et kas me neid kõiki ära suudame mahutada. Siin on ka üks probleem ju selles, et kõrgharidusrahastus pole tõusnud siin aastaid, me pigem ise tahaksime võtta vastu vähem kui rohkem. Voll lisab, et kuigi IT vastu on huvi kõige suurem, on ka ehitusvaldkonna eriala taas populaarsuse tõusnud. Voll pakub, et näiteks tung teede ehitust õppima tulla võib ka seotud olla rail Balticu rajamisega. TTÜ-s lõpeb vastuvõtt kuuendal juulil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ülikoolid võtavad sisseastumisavaldusi vastu veel loetud päevad. Kui mullu laekus avaldusi üle ootuste võib see aasta jääda tagasihoidlikumaks. Populaarsed on samad erialad, mis eelmistel aastatel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPõhivaidlus alune küsimus on uue töölepinguseaduse muutmine, sest kõrge tööpuuduse tingimustes ei jätku raha esimesest juulist kavandatud kõrgemate töötushüvitiste maksmiseks. Ka ei ole Reformierakond ja IRL nõus töötukindlustushüvitist kolmest protsendist kõrgemale tõstma. Erakonna peasekretär Kristen Michal. Praegune seis on, et Reformierakonna juhatus kogunes ja otsustas teha ettepaneku Isamaa ja Res Publica liidule moodustada ühine läbirääkimiste delegatsioon konsultatsioonideks teiste poliitiliste jõududega, et leida koos siis lahendus eelarve küsimustele ja töölepinguseadust puudutavatele küsimustele ja noh, üldiselt laiemalt nendele küsimustele, mille ees valitsus täna on. Mis saab sotsiaaldemokraatidest, kas te nendega ka veel läbirääkimisi jätkate? Ega me ei ole kuidagi nagu välistanud seda, et tänane koalitsioon jääb muutmata, et tänane koalitsioon kuidagi jätkab. Aga me kindlasti otsime neid lahendusi, mis võiks ju tegelikult ka Eesti riigieelarve viia sellisesse olukorda, et me ikkagi saaksime ta piisavalt tasakaalu, et me suudaksime täita ka eurokriteeriumid, et täna me ilmselt Isamaaliidu ga peame vaatama laiemalt, kui, kui tänane koalitsioon. Kes on teie esimesed valikud? Ma arvan, et seda me arutame kõigepealt Isamaa liiduga, aga noh, ütleme, et üsna tõenäoline on, et me alustame neid kontakte rahvaliidust. Rahvaliidu juht Karel Rüütli ütles, et ta kõneles täna telefoni teel peaminister Andrus Ansipiga ning rahvaliidu juhid kaaluvad seda ettepanekut lähiajal. Samas rahvaliit ei esita valitsusse minekuks eritingimusi. Praegusel hetkel arvestades seda olukorda, kus Eesti riik on, kus me oleme majandus, finantskriisis ja sotsiaalne kaos on kohe-kohe lähemale jõudmas Eestisse, siis siinkohal ei tohi rääkida nõudmiste st, vaid tegelikult on see, et, et, et meil tuleb otsida lahendusi, kuidas riik sellest olukorrast välja tuua. Nii et, et ma arvan, et siinkohal kindlasti ei, ei tohi võtta sellist seisukohta, kus kus me ainult ühe külgselt räägime nõudmistest, aga tegelikult me peame vaatama seda terviklikult ja, ja tänasel hetkel ka need lubadused, mida, mida eelmistel kordadel riigikogu valimistel on erakonnad andnud, need paljuski tuleb ära unustada, sest olukord on, on hoopis teine. Ning äsja teatasid rohelised, et ka nemad on valmis läbirääkimisteks valitsus liitu minekuks. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jüri Pihl ütles aga, et sotsid on valmis kõnelusi jätkama, kuid igal kompromissil on piir. No meie need kompromissid, mida me oleme teinud, on õiglased mõlemale poolele, nii töövõtjale, tööandjale ja eks praegu otsitakse gi partnerid, kes ei kaitseks töövõtja huvisid. Nii nagu me meie teeme, et kes läheks kaugemale kompromissile, kui me oleme läinud ja selles on niisugune kogu küsimus. Olete te nõus veel rohkem järgi andma? No me ei saa järgi anda ebaõiglaselt, kui uus olukord, mis meie majanduses on tekkinud ja need kokkulepped, mis mõlema poole vahel eelmisel aastal sündisid ja need on ebamõistlikud ja ka ka väga kallid ja töö kindlustuse määra ei taheta tõsta üle kolme protsendi siis tuleb hüvitistest ehk soodustust loobuda mõlemal poolel, nii tööandjal kui töövõtjal. Kas praegune olukord on valitsuskriis? No seda tuleks küsida ju meie koalitsioonipartnerite käest, kes on otsustanud seda võimuliit hakata lammutama? On teil mingeid kohtumisi kokku lepitud nii täna õhtuks kui ka homseks teiste koalitsioonierakondade esindajatega. Ei täna õhtuks rohkem küll ei ole, et meil on erakonna juhatus siin nädalavahetusel. Kas aga rahvaliit ei tunne, et teda kasutatakse Reformierakonna poolt lihtsalt ära, et sundida sotse järeleandmistele? Tänasel hetkel rahvaliit on valmis koostama oma nii-öelda platvormi seisukohad ja nende üle läbi rääkima. See, milliseks see tulemus lõpuks kujuneb, seda ma ei oska ütelda. Samas välistas peaminister Andrus Ansip koalitsiooni Keskerakonnaga niikaua, kuni mina olen Reformierakonna esimees, seda ei juhtu, teatas ta BNS-ile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärastlõunal oli koos Reformierakonna juhatus, kus otsustati teha Isamaa ja Res Publica Liidule ettepanek moodustada ühine delegatsioon konsultatsioonideks Rahvaliiduga viimase kaasamiseks valitsusliitu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReguleeritud distantsõppe asemel me saime kaootilist distantsõpet, mis kindlasti ei ole parem kui reguleeritud, millest meie kogu aeg rääkisime. Ja ma jätkuvalt arvan, et see oli ja on palju mõistlikum lahendus, kui ära oodata, et viirus ise seda reguleerib. See on üks aspekt ja teine, mulle tundub, et meil puudub üldine arusaam, mida selle praeguse mikro omikronilaine puhul strateegiaks võtta. Sest meil praegu tekkis ka sõnumite kokofoonia, et kas me lähtume sellest, et see on viimane laine ja me ootame, et tekib karja immuunsus ja selline läbipõdemine ongi eesmärk. Siis no tõepoolest tekib küsimus, et kas piirangud on üldse vajalikud. Ehk siis on, küsimus on selles, et mida me praegu soovime reguleerida või kontrolli alla võtta. Kui me lähtume sellest, et viirus on jätkuvalt tervisele ja elule oluliselt ohtlik, nii nagu see oli Delta puhul see on üks käitumis viis ja, ja kui me räägime sellest, et pigem hommikroni puhul see puhang häirib elu ja töökorraldust, aga ei ole nii ohtlik tervisele ja elule, siis see on hoopis teine strateegia ja ma arvan, et sellest tulebki alustada, et seda strateegiat valida. Kes selle valiku peaks tegema, valitsus, teadusnõukoda, valitsus täna oli koos ja arutas koroona olukorda ja võimalikke muutusi, mitte midagi ei otsustatud. No meie jaoks on jätkuvalt probleem, sest siis kui me ootame ehk siis omavalitsus antud Tallinna linn siis meie käest küsitakse, miks, miks me midagi ei tee? Teie eelnevast jutust sain aru, et te ikkagi ise pigem pooldaksite see, et meil on reguleeritud ülelinnaline ühtne osaline distantsõpe või siis täielik distantsõpe. Mina reisiks selleks, et see oleks osaline, reguleeritud oleks lihtsam nii vanematele kui ka õpilastele kui ka õpetajatele ja ma arvan, et ka nakatumine ei oleks nii intensiivne.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna õhtupoolikul kogunevad Tallinna koolidirektorid arutama koroonaviiruse jõulise leviku tõttu tekkinud keerulist olukorda pealinna koolides, kus väga paljudes õppeasutustes on tekkinud koroonakolded.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArutelu kui niisugust tegelikult ei toimunudki, kui eelnevalt oli vähemalt meedia vahendusel seda teemat käsitletud pikalt ja laialt, siis täna otsustati asi väga kiirelt ei ja valmis. Välisminister Urmas Paet. Lähtudes majandusvööndi seadusest on kolm põhjust, miks me ei rahuldanud seda taotlust. Esimene põhjus on see, et seadus võimaldab jätta taotluse rahuldamata, kui kasutatakse puurimist. Teiseks põhjuseks on see, et need tööd võivad anda teavet Eesti loodusvarade mahu ja nende kasutamise võimaluste kohta. See on ka alus majandusvööndi seaduse järgi loast keeldumiseks. Ning kolmas põhjus on see, et oma 31. mai taotluses arvestades neid koordinaate, mis on seal kirjeldatud, siis osaliselt on selles taotluses sisalduva alaga Eesti territoriaal mere osa ehk siis kuni 225 meetrit nelja kilomeetri ulatuses ja territoriaalmeres on muidugi rannikuriigil täielik suveräänsus ja otsustusõigus. Ja siis otsustusõigus puudutab ka uuringutööde keelamist. Kõige üldisem põhjus, mis puudutab tegelikult kogu selle gaasitrassi ehitamise projekti, on see, et nii nagu me oleme ka korduvalt varem öelnud ja Eesti on oma hoiakuid pikalt väljendanud on see, et ega õige alternatiivide otsimine ei ole see, et otsida üht või teist trassi siin Läänemeres, mida muidugi oleks ka võinud teha juba varasema 10 aasta jooksul, kui seda trassi on kavandatud. Aga peamine ja kõige õigem alternatiivi otsimine oleks ikkagi maismaa alternatiivi otsimine. Ja küsimustele vastates, kui küsiti, kuidas Eesti nüüd oma seisukohti selgitab, välisminister lisas. Normaalne asjade käik ka lähtuvalt EsPO konventsioonist, mis räägib sellest, et kui merre tahetakse midagi ehitada, tuleb uurida kõiki alternatiive. Oleks olnud see, et kui seda trassi 10 aastat tagasi hakati planeerima, siis oleks kohe suheldud kõigi riikidega, kes on ümber Läänemere, millised on hoiakud, millised on seisukohad. Siis oleks välja pakutud kohe erinevaid alternatiive, et vaatame, uurime, teeme seda koos, aga see, mis on toimunud selle 10 aasta jooksul, on olnud selgelt poliitiliselt üleolev suhtumine Balti riikidesse ja Poolasse. Väga otseselt on öeldud välja, et eesmärk on, et see kuidagi ei puudutaks Balti riiki ega Poolat, see trass. Ja nüüd siis äkki selle aasta kevadel, siis nüüd avastati, et olude sunnil on vaja ka Eestilt luba küsida. Nii et ma olen päris kindel, et meie partnerid mõistavad Eesti seisukohta ja positsiooni ja saavad tegelikult ka aru sellest, et et selle gaasitrassi jaoks on Euroopas oluliselt paremaid asukohti, kui seda on Läänemeri arvestades nii keskkonnaalaseid kui ka võimalikke muid riske. Samas nentis peaminister, et mõnede põhjenduste pärast, mis on toodud gaasijuhtme rajamise vastu, on tal ka piinlik olnud. Nende hulka kuulub näiteks kinnitus, et kogu torujuhtmes asuva gaasi detoneerimisel vastaks plahvatus 50-le Hirosima tuumapommile. Ma olen päris kindel selles, et kui kellelgi õnnestub luua tehnoloogia, mis paneks selles veearuses torus kogu gaasi korraga plahvatama, siis ta pälviks kindlasti Nobeli preemia. Mina ei tea, kuidas auväärt akadeemik suudab siis seda kogu gaasi korraga seal detoneerida. Sama tark oleks välja arvutada, kui palju näiteks Põhjamere alune nafta võiks siis plahvatades energiat paisata välja ja kas maakera jääks siis veel üheks tükiks või, või mitte. Selleks, et gaas plahvatas, selleks on tal vaja sinna kõrvale veel teatud komponent. Hapnikku on vaja oksutatsiooni, protsessi on vaja. Aga kuidas sealt mere alt seda kätte saada, seda mina ei tea.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus ei andnud Nord Streamile uuringuluba Eesti majandusvööndis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMilline tuleb Eesti poolt vaadata? Tänavune kruiisisuvi, kui arvestada Tallinki laevu praeguse seisuga julgeme juunikuuks endiselt lubada viie tunni kruiise siin Tallinna Helsingi vahel ilma maale minekuta Helsingi poolel ja, ja hetkel, ega siin Eesti Eesti kliendile ja Eesti kruiisituristide nagu midagi muud sajaprotsendiliselt lubada ei olegi. Juuni kuus. Me kahjuks kindlasti veel Tallinna Stockholmi liini ei ava. Aga nagu ütlesin, siis maikuu jooksul jah, siin jälgime seda olukorda ja, ja esimene tärmin, millal julgeks mingitki lootust anda, et Tallinna ja Stockholmi vahel siin liiklus võiks mingilgi kujul alata, on ikkagi juulikuu. Teil oli head kavatsused ka saarlaste jaoks, et lausa kahel korral oli plaan, et Helsingis tuleb Saaremaa sadamasse suur valge kruiisilaev tänavu, aga ka sellele heale plaanile on vist kriips peale tõmmatud. Me oleme jah, sellele sellele plaanile nüüd Helsingi Saaremaa kahele erikruiisile selle nädala seisuga siiski jah kriipsu peale tõmmanud just seda eelkõige praeguses vaates, kus Soome ei ole andnud ühtegi sellist positiivset märki, et siin juunikuus juulikuus või millal siis see turism Eesti ja Soome vahel võiks taastuda, nii et me hetkel seda, seda riski ei saanud võtta, et me siin kuskil juuni keskel alles saame selle kindluse ehk et, et juulis võib midagi toimuda. Nii et praeguse seisuga jah, me kahjuks need Helsingi-Saaremaa reisid tühistasime, kui siin koroonapasside ja nende vaktsineerimispasside osas siis mingisuguseid otsuseid ikkagi ühiselt vastu võetakse ja, ja riigid omavahel kokkuleppele jõuavad, et vähemalt vaktsineeritud inimesed saaksid siin riikide vahel natukenegi vabamalt ka turismi vaatest liikuda, siis kindlasti oleks see meile suureks abiks ja, ja aitaks meil ikkagi teha selliseid positiivsemaid, liinide avamise otsuseid, aga praeguse seisuga neid otsuseid veel ei ole, vähemalt kuu aega meil, eks ole, võtab ikkagi aega, ükskõik millise liini siis taas avamine või püsti panemine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallink tühistas juuliks plaanitud Helsingi-Saaremaa kruiisid. Selgust pole ka selles, kas ja millal võiksid Tallinna ja Stockholmi vahel taas kruiisilaevad sõitma hakata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\n13. detsembril istutati taimekasvatuse instituudi kasvuhoone pottidesse punase koorega kartuleid viiest erinevast sordist. Täna oli aeg saak üle mõõta ja kaaluda. Tulundusühistu talu kartuli juhatuse liige, kartulikasvataja Kalle Hamburg. Mõned on suht vanad sordid, aga pigem sordivalikust, lähtusime sellest, et missuguseid sortide seemet on 2020. aasta kevadel saada. Kartulikasvataja Kalle Hamburg ütleb, et kuigi varase kartuli sordid on valdavalt kollase koorega, on nende puuduseks see, et sordiaretuse tulemusel on koor muutunud liiga õhukeseks, mis ei kaitse mugulat piisavalt päikesevalguse eest. Ehk on see väljapääs punases kartulis, et siin kasvuhoones praegu määratakse see varasus, siis võetakse muule, pannakse valguse kätte ja võrreldakse, kas mõni sort on siis vastupidavam kui teine, kuna kauplustes on kartul koos köögiviljaga kõrvuti Erksa valguse käes. Et banaan ja tomat on väga atraktiivselt, selles valguses aga kartul valgust ei armasta. Taimekasvatuse Instituudi teadur Terje Tähtjärv ütleb, et viiest katsealusest sordist nelja julgeb ta kasvatajatele kindlasti soovitada. Kõige tublimaks osutus praegu number ühe all olev evoluton. Minul temaga põllukogemusi ei ole praegu, et ei tea, kuidas ta praegu põllul käitub, aga ma loodan, et äkki ma saan tema siis sel aastal ka põllule panna. Mina võtsin seda küll kui teaduslikku katset. Ma sain teada, kuidas taimed käituvad selle valgusega selle ühtlase niiskusrežiimiga. Ja ma analüüsisin ju iga nädal nende kasvamist ja tegin pilte ja siis tuleb raport selle katse kohta, mille ma siis tellijatele esitan. Terje Tähtjärv lisab, et kuigi kontrollitud ja avama kasvutingimused pole võrreldavad, annavad kasvuhoone katsed aimu, millistele kartulisortidele tasub panustada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Jõgevamaalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jõgeva aleviku kasvuhoonetes võeti täna varajast kartulit. Eesti Taimekasvatuse Instituut selgitas tulundusühistu Talukartul tellimusel välja, milline punase koorega kartuli sort on kõige varajasem ja annab paremat saaki. Ja pole võimatu, et eestimaine kollase koorega varajane kartul asendub senisest enam punase kartuliga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonapandeemia ei suuda peatada demokraatlikke protsesse nii nagu tõestasid seda ameeriklased eelmise aasta novembris ning hollandlased märtsis suutsid valimised eile läbi viia ka britid. Ainuke vahe tavapäraste valimistega võrreldes on see, et pandeemia ajal võtab häälte lugemine märksa kauem aega. Kui ameeriklased lugesid hääli kokku ligi nädal, siis Suurbritannias peaks eilsete valimiste tulemused selguma alles täna pärastlõunal. Erilise hoolega jälgitakse tulemusi Šotimaal, kus valiti kohalikku parlamenti. Kuivõrd kõik arvamusküsitlused näitavad Šoti rahvapartei ülekaalukat võitu, siis võib siit alguse saada järgmine iseseisvusreferendum. Kuid mitte kõiki valijaid ei teinud see väljavaade eile rõõmsaks. Näiteks konservatiivi valinud taksojuhi Michael Lo arvates teeks iseseisvus šotlased vaesemaks. Olen väga mures, et kui iseseisvus tuleb, siis pean tagasi Inglismaale kolima. Arvan nii, sest meist saab siis kolmanda maailma riik, kuna meil kuluks vähemalt 10 aastat, et jõuda tagasi praeguses momenti. Meil pole eriti rikkust ja me ei saaks ise hakkama. Inimesed, kes on praegu võimul, ei suudaks sellega toime tulla, ütles Love. Kuid on ka neid, kes just loodavadki oma tulevikku näha iseseisval Šotimaal, mis kuulub Euroopa liitu? Üheks neist on Šoti rahvusparteid valinud tudeng Emily Blair. Loodan Šoti Rahvuspartei võitu, sest soovime teist referendumit. Eriti nüüd, kui lahkusime Euroopa Liidust. Samuti loodan, et rohelised saavad paar kohta enam, sest kliimamuutustega tuleb kindlasti tegeleda. Nii et ma loodan, et konservatiivid saavad vähem hääli, ütles Blair. Samal ajal valitakse uut linnapead ka Suurbritannia pealinnale Londonile. Arvamusküsitlustes on selgeks liidriks senine meer, tööparteisse kuuluv Sadik Kan. Pigem on küsimus selles, kas Kan valitakse ära esimeses või teises valimisvoorus. Londoni valimised on üsna omapärased, sest linnapead ei otsusta valitud volikogu, vaid valijad otse. Kusjuures igal valijal tuleb kandidaatide nimekirjast valida esimene ja teine eelistus. Kui esimeste eelistuste kokkulugemisel võitjat ei selgu, siis liidetakse neile juurde kahe enim hääli saanud kandidaadi teiste eelistuste arv. Siiamaani pole kellelgi õnnestunud esimeses voorus võita. Edu korral jätkaks Khan traditsiooni, kus Londoni linnapea on ametis vähemalt kaheksa aastat. Kas see nii ka läheb, selgub juba lähipäevil. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannias toimusid eile kohalikud valimised, mille põhitähelepanu koondus Šotimaale. Valimiste tulemused peaks koroonameetmete tõttu selguma tänase päeva jooksul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜhte Euroopa Liidu liikmesriiki on koheldud vastuvõetamatul viisil. Me tahame teada, mis juhtus ja miks. Nii ütles eile Euroopa Komisjoni president Ursula von der Laien, rääkides Prantsusmaa vastuseisust USA ja Austraalia ga. See on viimase pooleteise kuu jooksul juba teine kord, mil USA ning Euroopa riikide vahel sügav lõhe tekib. Nii sügav, et Euroopa Liidu pealinnas Brüsselis räägitakse aina enam strateegilisest autonoomiast viimati von der Laien ise eelmise nädala olukorrast liidus kõnes. Samas ongi sel teemal seni vaid peamiselt räägitud. Et kontseptsioon tegelikult ellu viia, tuleks Euroopa liidus teha teatavaid muudatusi. Mõttekoja Jeps analüütiku Steven Blokmansi sõnul tuleks alustada otsustusprotsessist Mathinge crushart Europe lava credibility. Et luua usutav Euroopa strateegiline autonoomia, tuleks otsuste tegemise protsessi fundamentaalselt muuta seni, kuni üksikud riigid saavad hoida kinni enamuse demokraatlikku otsust Euroopa Liidu nõukogus ootab kogu Euroopa Liit kõige aeglasema taga ja ei suuda kunagi vastata piisavalt kiirelt ja viisil, mis on vajalik ükskõik millises valdkonnas, olgu selleks humanitaarkriis, kaitse või tööstuspoliitika, sõnas blokmans. Teine küsimus, mis tema hinnangul lahendamist vajaks. Euroopa Liidu eelarve on kasvanud koroonakriisi tulemusena. Euroopa Liit ja komisjon saavad rahaturgudelt vahendeid koguda ja luua Euroopa tasemel makse. Aga see pole siiski piisav, et täita ootusi kriisides, mil julgus otsuseid teha võtab aega, ütles lokMans. Samas ei tohiks Euroopa transatlantilist suhet kuidagi maha matta. Saksamaa Marshall fondi analüütiku Bruno lete sõnul on küsimus pigem selles, milline saab olema liitlaste edasine koostöö. On tõsi, et Afganistaniga kaotas NATO olulise platvormi, mis tõi kõik liitlased kokku. See missioon oli kõikide suur ponnistus ja suhelda tuli igapäevaselt. NATO peakorteri jaoks ongi küsimus see, mis on järgmine suur koostööprojekt, mis on see liim, mis ameeriklasi ja eurooplasi edaspidi koos hoiab, ütles Lete. Tema hinnangul võiks selleks olla näiteks balti riikide kaitsmine, mis ilmselt järgmises NATO strateegilises kontseptsioonis suurema tähelepanu all on. Joosep Värk. Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Analüütikute hinnangul peab Euroopa Liit strateegilise autonoomia saavutamiseks oma otsustusprotsesse muutma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome valitsus on eriti mures Tallinna ja Helsingi vahelise liikluse pärast. Helsingi Ülikooli professori Oli vabalahti sõnul ei ole teada, kui levinud on uus senisest nakkavam viiruse tüvi B 117 Eestis. Helsingin Sanomat märgib, et Baltimaadel on tihe ühendus Suurbritannia ga, kus uus viirusetüvi enne jõule avastati. Helsingi linn kavatseb alustada Tallinna laevadel testide tegemist juba selle nädala lõpust õhtust ele laevade le ja nädalalõppudel. Kõikidele reisidele pannakse kaasa kaks proovide võtjat ja vähemalt kaks tervisenõustajat. Testi tegemine on siiski vabatahtlik. Turulinn ei ole sarnast otsust Rootsi laevade suhtes teinud. Need, kes viimasel ajal Tallinna ja Helsingi vahelisele laevale on sattunud, teavad, et teenindajad on seal rohkem näha kui reisijaid. Siiski, Soomes on avastatud 49 uue viiruse juhtumit ja Soome ajakirjanduse andmetel kalastatud ka Eestist ja Rootsist saabunutel. Jõulupühade ja aastavahetuse järel sõitis jaanuari esimesel nädalal Soome ja Tallinna vahel 32000 inimest. Soome rahvastiku ja sotsiaalteenuste minister Krista Kiuru ütles paar päeva tagasi pressikonverentsil, et Tallinna ja Soome vahel reisib tohutu hulk inimesi ja midagi tuleb ette võtta. Praegu ei ole Soomes tööl, käivatel eestlastel vaja Tallinna laevalt saabudes karantiini jääda ega nõuta ka tervisetõendit. Teadaolevalt tahab Soome ka töötajatelt nõuda edaspidi negatiivse koroonatesti olemasolu. Samuti on kavas karmistada perekondlikel põhjustel reisimise võimalust. Eelmisel kevadel koroonakriisi alguses ei pääsenud need eestlased, kes otsustasid Soome tööle jääda mitu kuud Eestisse. Tööjõu liikumist puudutavad otsused on poliitiliselt keerulised sest Eesti töötajaid on palju nii Soome ehitustel, puhastusfirmades kui ka näiteks hooldekodudes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus arutab täna koroonapiirangute karmistamist, muuhulgas kaalutakse ka Soomes tööl käijatelt koroonatesti nõudmist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Parlamendi saadikud kinnitasid täna toimunud hääletusel ametisse uue Euroopa komisjoni poolt hääletas 461 saadikut, vastu 157, hääletamata jättis 89 eurosaadikut. Toetus oli ootamatult suur. Ehand küsis Eesti eurovolinikult Kadri Simsonilt, millega seda põhjendada. Ma arvan, et see toetus tuli suurem seetõttu, et selle komisjoni programm kajastab päris mitme Euroopa parlamendi grupi ootusi ja lisaks meile osaks saanud täiendav kuu enne seda hääletust andis võimaluse kõigi gruppidega veel kord üle rääkida, mis on nende lühimas perspektiivis suurimad mured ja mitmeid neid muresid. Ka president von der Laien adresseeris. Mida te tegema hakkate esimeste asjadena, et energeetikaportfell on üsna oluline selle komisjoni agendat silmas pidades? Tõepoolest on ja juba detsembris saab olema ka energeetika valdkonnaga väga tugevalt kokku puutuv Euroopa roheline kokkulepe meie päevakorras, nii et eelkõige me siis töötame selle algatuse kõigi detailidega. Aga minu jaoks esimene töönädal tähendab ka seda, et mul on võimalus kohtuda kõigi Euroopa Liidu energeetikaministritega, sest juba neljandal detsembril kogunevad nad nõukogu formaadis ja päev hiljem on mul esimene kuulamine Euroopa parlamendi ees, rääkides siis nendest investeerimisprojektidest, mis saavad lähiaegadel võimaluse Euroopa Liidu rahast kaasfinantseerimiseks. Ja nüüd mõned intervjuud Eesti eurosaadikutega. Andrus Ansip on rahul. Mul on hea meel, et see uus komisjon nüüd kuu ajalise viivitusega ametisse saab, sest et Euroopas on põletavaid probleeme üksjagu ja selleks, et neid probleeme lahendada, on kindlasti uut komisjoni vaja. Ja komisjon hakkab välja töötama seadusandlike initsiatiive ja see annab ka tööd Euroopa parlamendile, ehk siis ka mina siin leian rohkem rakendust. Mul on hea meel ka sellepärast, et Eesti saab üle pika aja jälle oma voliniku. See on patu asi, et viis kuud pole Eestil oma volinik Euroopa komisjonis olnud. Ursula Mander, Raien rääkis päris palju ka digiteemadest, mis teie tähelepanu tõmbas tema jutus. Kui Euroopa Komisjoni president peab digiteemasid oluliseks, kui Euroopa Komisjoni president peab ka küberkaitseteemasid oluliseks meie tööstuse emiteerimist oluliseks, et siis küllap see valgub laiali ka siis teistele Euroopa Liidu institutsioonidele. Need tegevused leiavad piisavalt rahastust ja initsiatiive võetakse hästi tõsiselt. Ning Marina Kaljurand Kas jääb midagi kripeldama muidugi, protsessi osas jääb küsimusi üles, jääb küsimusi üles veel ka volinike portfellite osas veel ka täna muudeti seal paari portfelli nime. Ursula von der Leyen lubas, et nädala lõpuks saadab ta volinikele uued töökirjeldused. Nii et noh, sealt näeb siis lõplikult, milline, millised saavad portfellid olema. Muidugi selliseid küsimusi on, aga mis oleks teine lahendus? Teine lahendus oleks, et me lükkame veel edasi. Euroopa Liit on ilma komisjoni ta, nii et selles mõttes ma arvan, et see on õige, komisjon saab alustada tööd, me alustame tööd nende volinikega, kindlasti me kohtume nendega. Ja kindlasti need küsimused, mis kuulamistel jäid üles ja mis veel täna üles jäävad, me hakkame nendega tegelema. Jaak Madisson oli nende hulgas, kes hääletas vastu Kahjuks praegune komisjoni president esiteks ei ole osalenud Euroopa parlamendi valimistel, ta ei ole saanud otse mandaati rahvalt. Tema ametissepanek oli nii-öelda kokku mängija tiilitamine erinevate poliitparteide vahel, et leida nii-öelda enam-vähem kandidaat, kes nii-öelda parteijuhtidele sobib. Teiseks on loomulikult põhjus see, et puudub igasugune realistlik nägemus Euroopa Liidust, mis on pigem vastuolus praeguse tendentsiga, kus Euroopa Liit hakkab lagunema eelkõige Suurbritannia lahkumisega suured suurte rahulolematusega Euroopa liidus ja seetõttu tema nii-öelda nägemus Euroopa liidust vaid kütab tuld juurde. Kahjuks olgu selleks siis täiesti ebarealistlik kliimahüsteeria õhutamine Euroopas, mille, millega hakatakse pigistama majandusi, hakatakse survestama riikide rahalisi võimekusi ja rääkimata muidugi föderaaliseerumisest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlament kinnitas ametisse uue Euroopa Komisjoni. Toetus oli ootamatult suur.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Energia kontserni kuuluv Enefit Green vaatab praegu üle pakkumusi hankes, millega otsitakse Hiiu meretuulepargi eelprojekti koostajat. Võitjaga loodetakse leping sõlmida kuu lõpuks. Enefit Green, tuuleenergia arendusvaldkonna juht Lauri Ulm ütles, et eelprojekt loodetakse valmis saada sügisel. Ja selle eelprojekti sisu ongi, et määrata siis millised tehnilised parameetrid täpsemalt seal piirkonnas on, millised vundamendid võiks sinna sobida, et me oleme soovinud, et kolm erinevat vundamendi lahendust seal modelleeritaks ja projekteeritaks samuti meil endale oluline info, et palju kogu see ehitus maksma võiks minna samuti millistel tingimustel peaks siis hooldussadama ja sadamad vastama, et me saaksime neid kasutada siis hoolduse jaoks ja ja ka ehituse jaoks. 2018. aastal tühistas riigikohus Hiiu maavanema käskkirjaga kehtestatud Hiiu maakondliku mereplaneeringu tuuleparke puudutava osa, viidates lisauuringute vajalikkusele. Lauri Ulm selgitab, kuhumaani saab kavandatava meretuulepargi arendamisel jõuda, kui vastavat uut mere planeeringut veel kehtestatud pole. Põhimõtteliselt saab siis arendada tuuleparki kuni hoonestusloa ehitusloa väljastamiseni. Et hoonestusloa raames siis ehitusluba väljastada ei saa ilma kehtiva mereala planeeringuta, et jõuda sinna hoonestusloa protsessis väljastav ehitus. See võtab ka aega veel siin kindlasti kaks-kolm-neli aastat. Tõsi ta on, et tegelikult väga paljud uuringud juba on tehtud selle meretuulepargi rajamise jaoks et kui oleks olemas ka kehtiv mereallpool. See park võiks saada kiiremini valmis. Ulm selgitas, et riik on asunud Hiiumaa mereala tuuleenergeetika planeeringuga seonduvaid küsimusi lahendama. Et riik see aasta on lubanud, tegeleb sellega, et alustas siis ruumianalüüsiga, et leida, et millised uuringud on vajalikud seal, et saaks mereala planeering tekkima ja samuti, et milline see mereal planiks võiks olla, kas ta on siis eri planeering või on riiklik teemaplaneering või, või mingi muu planeeringu liik. Lauri Ulm lisas, et uued Hiiu meretuuleparki puudutavad avalikud arutelud on ilmselt kavas selle aasta lõpupoole, kui valmis on eelprojekt ning uute uuringute põhjal on kogutud täiendavat infot rahvusliku raadiouudistele Juhan epner.",
"role": "user"
},
{
"content": "Taastuvenergiatootja Enefit Green loodab sõlmida selle kuu lõpuks hankelepingu, et alustada Hiiumaast põhja poole kavandatava Hiiu meretuulepargi esialgset eelprojekti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinna tervishoiu kõrgkooli, Pärnu haigla ja Eesti Õdede Liidu ühisprojekti kool haiglas eesmärk on pakkuda Pärnumaa ja Lääne-Eesti inimestele võimalust omandada õe rakenduskõrgharidus kodu lähedal. Kool haiglas alustas 2000 seitsmeteistkümnendal aastal ja nii kooli kui haigla seisukoht et tegu on väga õnnestunud projektiga. Tallinna tervishoiu kõrgkooli rektor Ülle Ernits. Näha on see, et regioonis ei ole ju väga suurt probleemi õdedega välja arvatud see, et statistiliselt on ikkagi Eestis õdesid rohkem vaja, aga ka oska, näitas seda, et seal regioonis, kus õpe on kättesaadav, seal ikkagi tööjõuga, nii suurt probleemi ei ole. See puudutab ka tervishoiu valdkonda. Äsja õe diplomi saanud Aivar Kopas Pärnu haiglasse siiski tööle ei asunud. Mina isiklikult ei jäänud, et ma üritan antud õppest saadud kogemusi rakendada eraettevõtluse ja proovida Pärnu piirkonnas koduõendusega tegeleda koos oma abikaasaga, abikaasa õppis esimese lennuga Pärnus ja just selle eelis ongi see, et kuna meil on ka lapsed, et me ei pidanud kolima kuhugi teise linna, paljud, kes lähevad oma eriala õppima suurde linna, tavaliselt nad ennem lõpetamist leiavad seal oma elu ja uued elukaaslased ja selle tulemusena nad tagasi nii-öelda oma väikelinna ei tule. Just see õpe Pärnus annab seda võimalust, et sa saad väga hea hariduse, aga sa saad seda oma kodus. Neid teadmisi on võimalik ka rakendada oma nii-öelda kodukohas. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Tervishoiu Kõrgkool võttis projekti \"Kool haigas\" raames taas vastu õeks õppida soovijaid. Esimest korda tehti sellega algust 2017. aastal ja kaks lendu on juba lõpetanud. Eile alustas oma kolme ja poole aasta pikkust õppeaega 30 tulevast õde.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTartu abilinnapea Lemmit Kaplinski tunnistab, et linnavalitsuse plaan kõigis koolides üle minna eestikeelsele õppele tekitas koolijuhtide seas sügisel küsimusi. Tõesti, kui me võtaksime endale riikliku seadusest tuleneva miinimum eesmärgi 60 protsenti siis me võiksime jalad laua peale panna ja öelda, et tehtud Tartus sisuliselt see täna nii on. Seega ongi linnavalitsus viimased kaks kuud direktoritega üheskoos eesmärke sõnastanud. Et näiteks kui me võtame Annelinna gümnaasiumi, siis täna esimesse klassi minejad õpivadki eesti keeles kõikides paralleelklassides Puškini gümnaasiumis see päris nii ei ole, seal on ka rohkem tugeva vajavad lapsi. Nii et ühel juhul võib olla selleks mõõdikuks see, et kui meil on täna täieliku osalise keelekümbluse klassid, et siis me liigumegi täieliku keelekümbluse klassidele kõikides paralleelides, teisel puhul võib see olla, et millise taseme eksamiõpilased sooritavad siis haridusasutustemise peal. Anne linna gümnaasiumi direktor Hiie Asser ütleb, et nende põhikooli õpilastest pooled õpivad klassides, kus omakorda kuni pool õppetööst toimub vene keeles. Mõtlemegi, et eestikeelsele õppele lähevad üle kõik õpilased vene keeles, hakatakse õppima ja õpetama vene keelt emakeelena ja kirjandust. Järgmisest õppeaastas puudutab see üleminek reaalselt sellist õppekorraldusliku muudatus umbes kolmes või neljas paralleelklassis umbes 100 õpilast. Aleksander Puskini kooli direktor Alina Brasiulene toob välja, et riigi tuge on rohkem vaja. Näiteks ei ole piisavalt sobivaid õppematerjale, ka spetsialiste on vaja juurde palgata. Palgajärk on samasugune nagu õpetajal, logopeedi või eripedagoogi näiteks, et noh 1412 eurot üks kuu korrutame. No aastas on 12 kuud pluss sotsiaalmaksu. No vot kui suur summa tuleb välja umbes 30000? Selle ja sarnaste kulutuste jaoks tahab Kaplinski raha eraldada kevadel lisaeelarvega. Selleks analüüsib esmalt linnavalitsus lähikuudel koolide ettepanekuid ja soove. Juurde küsitakse ka lastevanemate arvamus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sügisel leppis Tartu uus koalitsioon kokku, et nelja aastaga viiakse kõik haridusasutused üle eestikeelsele õppele. Nüüd on selgunud esialgne ülevaade, mis selle nimel teha tuleks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti ettekirjutuse järgi on siinsetel sideettevõtetel keelatud taasedastada mõningaid seni näidatud vene telekanaleid. Kuidas on kliendid selle otsuse vastu võtnud ja millist tagasisidet on see toonud? Küsimusele vastas teli ja televisiooni ja multimeedia valdkonna juht Karl Anton. Kliendid reageerivad erinevalt sellele, et, et sõltuvalt siis sellest, et kes neid kanaleid vaatas, nendel inimestel loomulikult on kahju, aga samas on ka tulnud palju positiivset tagasisidet nendelt inimestelt, kes võib-olla siis ei soovi, et need kanalid nende paketis on. Et selles suhtes, et vastukaja on, on erinevad. Ja kuidas see nüüd kajastub klientide arvetel, et kui mõned telekanalid on puudu, et kas arved on selle läbi ka väiksemad? Jah, me sinna hinnamuudatuse teemasse hetkel veel läinud ei ole ja seal on paar peamist põhjust, milleks on siis see, et esiteks nende eemaldatud kanalite siis hind moodustab selle televisiooniteenuse lõpphinnast nii väikse osa, et, et need mõned kümned sendid sellest arvest soodustust teha ei tundu ilmselt väga mõistlik ja teisest küljest on siis see, et me tegeleme palju sellega, et et asendada seda sisu ja tuua juurde uusi võimalusi ja uut tüüpi sisu meie klientidele. Näiteks on meil juba praegu uudistekanalite pakett asutasaada, seal on ju kaheksa pluss rahvusvaheliste uudistekanalit tasuta jälgida ja, ja lisame järgmisest nädalast veel juurde uudistekanali Kurand Time ehk nastaashi ja premia ja Ukraina 24, me üritame, pigem siis jah, tuua uut sisu klientidele tagasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettekirjutuse järgi on siinsetel sideettevõtetel keelatud taasedastada mõningaid seni näidatud Vene telekanaleid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti HIV-positiivsete võrgustiku koordinaatori ja Katarina Smirnova sõnul elab Eestis üle 10000 HIV positiivse ja nakatunute hulk kasvab iga aastaga stabiilselt paarisaja inimese võrra. Nakatunute täpset arvu ei teata, kuid arvatakse, et ainuüksi Narvas on HIV positiivseid umbes viis protsenti ehk iga 30. Narva elanik vanuses 15 kuni 59 eluaastat. Nii et Covid pandeemia taustal elab ja areneb HIV nakkus vaikselt edasi, kinnitab Katarina. Ernova. Kui sajandivahetusel levis nakkus peamiselt süstivate narkomaanide seas, siis viimased kümmekond aastat on HIV viirus muutunud seksuaalelu alustavate noorte kuid nende kõrval ka abielupaaride nakkuseks. Käis armukese juures ja siis tõi seda koju ja üldse võib-olla see mees ei tea isegi, et temal on see haigus ja ei testi end ja on kindel, et temal seda ei saula ja sellepärast tema annab seda edasi oma naisele ja nii see läheb. Eesti HIV positiivsete võrgustiku koordinaatori ja Katarina Smirnov arvates saaks HIV viiruse levikut tõkestada noorte seksuaalse harimise ja testimisega, kuna 10000 teadaoleva nakatunu kõrval elab Eestis veel umbes 5000 inimest, kes oma nakatumisest veel midagi ei tea. Testima peab iga inimene kord aastas täpselt ja kui sina avastada, et sul on see haigus, siis sina saad seda ravimit võtta ja sinna ei levi seda edasi. Ja Katarina ernova hinnangul on testimisvõimalusi Eestis praegu piisavalt HIV -teste pakuvad haiglad anonüümsed testimispunktid ning teste saab ka veebi kaudu koju tellida. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "HIV-viiruse levik pole Eesti peatunud. Aastas nakatub umbes paarsada inimest ning levikut aitaks piirata noorte seksuaalne harimine ja laialdasem testimine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaigekassa nõukogu on üritanud uut juhatuse esimeest valida peaaegu terve suve. Esimesel korral hääletas Talen Rossi poolt seitse ning senise juhi Hannes Tanilovi poolt kaheksa nõukogu liiget. Teises voorus esitas konkursi komisjon nõukogule hindamiseks tanilovi, kes ei saanud aga taas piisavalt hääli. Üle-eelmisel nädalal vahetati Tööandjate Keskliidu ettepanekul nõukogus välja kolm liiget ning täna kogunenud nõukogu toetas häältega 11 nelja vastu Tanel Rossi. Küsisin sotsiaalministriHanno Pevkurilt, kas nüüd ta on oma tahtmise saanud. Ärge öelge, et mina sain, ma usun, et Eesti riik ja Eesti haigekassa tänase otsuse üle kindlasti pigem peavad olema positiivselt meelestatud, et olukorras, kus on järgmise aasta eelarve koostamisel ja olukorras, kus arstid ootavad palgatõusu olukorras, kus haiglad ootavad uusi ravijuhtusid, et, et patsiente ravida ja olukorras, kus patsiendid tahavad saada kindlust, et, et arsti juurde saab ka järgmisel aastal väga kiiresti on, on kindlasti parem. Kui meil on haigekassa juhatuse esimees, kes saab seda tööd kohe tegema ja Tanel Ross sai 11 häält, siis järelikult nii erinevad huvigrupid kui nõukogus esindatud on. Nendele erinevatele huvigruppidele tundus, et Tanel Ross võiks olla sobiv inimene jätkamaks haigekassa juhatuse esimehena. Uurisin haigekassa praeguselt esimehelt Hannes Danilovilt, kas ta on pärast tänast otsust ka solvunud. Ei ole solvunud, miks, oli ju teada, et minu kandidatuur ei saanud neid hääli, mis vajalik oli seda kümmet häält ja, ja kui nüüd teine pool ehk siis minu vastaskandidaat sai, siis mis siin solvuda? Leping kestis viis aastat. Samas toimusid üsna kummalised vangerdused nõukogu liikmete hulgas. Jah noh, seda peab küsima nende käest, kes seda vangerdust tegid. Mina ei olnud ühegi vangerduse algataja. Mis te ise edasi tegema hakkate, on teil plaanid olemas? Ei tea veel, eks midagi, ikka. Tanel Rossi esimene ametlik tööpäev on esimesel oktoobril. Rossi sõnul on kõige pakilisem järgmise aasta eelarve kokkupanek. Tellitavate teenuste maht esiteks, teiseks kuidas selle eelarve tellitavate teenuste mahu rehkendama arvutamisel ja määramisel saab arvestada palgakomponenti ja kolmas, et kui ma nüüd õigesti mäletan, siis selle aasta esimesest oktoobrist muutub ka natuke soodus ravimite tingimused ehk muutuvad kompenseerimine muutub patsientide soodsamaks, nagu need kolm asja tuleb järgmise aasta eelarves kuidagi ära mahutada detaili ma kahtlemata pean ju nüüd lähema kuu jooksul põhjalikult vaatama. No kas midagi tuleks teha haigekassa töös teistmoodi? Haigekassa iseendas on tugev organisatsioon, kiireid muudatusi, seetõttu ma praegu ei oska küll öelda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haigekassat juhib alates esimesest oktoobrist praegune rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross. Haigekassa juht õnnestus valida alles kolmandal katsel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu saalis jäi esialgu kõlama sõnum, et järgmise aasta riigieelarve arvestab kriisist tingitud erandeid ja on just seetõttu suures miinuseks. Reformierakondlane Taavi Rõivas võttis selle oma sõnavõtus kokku nii. Lasete te ometi nii tänavu kui ka järgmisel aastal, kui tegelikult kogu nähtavas tulevikus, kui majandus on juba prognoositud, kasvama eelarve väga suurde miinuseks ja lasete miinusesse peamiselt jooksvate kulude katteks, mis tähendab seda, et et see miinus kerib ja kerib ja tekitab puudujääki ka siis, kui pandeemia ammu möödas on puudujääk, mis muudkui kuhjub, see tuleb ju erasektoril ja maksumaksjatel kinni maksta, ehk siis Eesti erasektori konkurentsivõime selle kaudu halveneb ja halveneb ka kogu kogu majanduskliima. Rahandusminister Martin Helme vastab. Mina arvan, et ei ole kõige olulisem ülesanne eelarve tasakaal, praegu see suur riigivõlg ongi see instrument, millega me tagame majanduse hea käekäigu. Ilmselt näeme asju erinevalt, et me oleme sellest esimesest majandusšokist läbi tulnud, me oleme selle jaoks palju kulutanud nii-öelda võlaraha ja meil on veel järgmine aasta ees, ma olen täiesti nõus. Kriis ei ole läbi. Järgmine majanduskriisi kõige ohtlikum koht ei ole meie siseriiklikud otsused, vaid kõige ohtlikum koht on see, mis juhtub meie peamiste kaubanduspartneritega ja veel omakorda väga ohtlik koht on see, mis juhtub maailma rahaturgudega, et sellises olukorras ei ole mitte aeg võtta kulutamise pedaali pealt jalg ära, vaid aeg on kulutamise pedaalile põhja vajutada. Eelarvenõukogu esimees ja Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul Eamets tunnistas, et suure tõenäosusega on vaja eelarvet järgmisel aastal korrigeerida, sest oma mõju sellele avaldavad mitmed majanduspiirangud nii Eestis kui ka Euroopas. Selle eelarveprotsessiga tuleb minna nüüd lõpuni välja, nii nagu ta parlamendis on, et õhus on järjest suurem ootus ja, ja võib-olla ka vajadus meetmeid veelgi karmistada, siis me tegelikult ei oska täna ka päris täpselt prognoosida, milliseks selle ja järgmise aasta majandustulemused kujunevad. Kui need prognoosid ei täitu, mis võib olla suhteliselt tõenäoline, siis on vaja seda eelarvet ja, ja riigi kulutusi korrigeerida järgmisel aastal lisaeelarvetega ehk meil ei pruugi tulud sellises mahus laekuda ja, ja noh, siis on küsimus, et kas on küsimuseks mingisuguse laenukoormuse suurendamine või teatud kulude kokkuhoidmine või mingite investeeringute ära jätmine?",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu võttis vastu järgmise aasta eelarve. Valitsuse algatatud eelnõu kohaselt on järgmisel aastal riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot. Seega on riigieelarve miinuses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMa arvan, Eesti tarbija võidab just sama, mida Eesti energiagi, et me saime juurde ühe võimaluse võimalusel osaleda tähendab tuumajaama ehitusel Leedus, juhul kui see otsustus osutub majanduslik mõistlikuks ja Eesti tarbija võidab sedasama, tähendab, et kui see on majandus mõistlik, siis annab meile parema elektri hinna Eestis, miks just Leedu, mitte Soome? Me ei välista Soomet Soomes, praegu on viies reaktor küll ehitamisel, kõik see võimsus on ära müüdud kohe algusest peale ja meil täna ei ole Soomes reaalset võimalust. Soome mõtleb kuuendast reaktorist, kui see peaks hakkama realiseeruma, siis kindlasti me oleme huvitatud ka aru saama meie võimalusi seal osalemiseks. Leedul on selgelt praegu pakkuda konkreetne projekt. Ja seda me siis koos oma Läti ja Leedu kolleegidega. Nüüd uurime asumegi. Lisaks luuakse töögrupid, mis hakkavad arutama, millist tehnoloogiat kasutada, kaarutatakse keskkonnakaitselisi aspekte, kuidas jaama ehitust finantseerida. Küsisin Sandor Liivelt, kas Eesti energias on üldse olemas spetsialiste, kes tuumaküsimustes suudavad kaasa rääkida. Mis puutub tuumatehnoloogiat, siis ka Eestis on olemas spetsialist, me oleme ka nendega kontakti asunud. Kuid kindlasti me plaanime kasutada ka tuumaenergeetika osas nagu väliseksperte, et, et nende teadmisi ära kasutada sellest päikest. Mis aga võiks saada jaama ehitamisel kõige suuremaks takistuseks? No igas riigis selleks et tuumajaam rajada, on vaja Parlamendi otsus, et selleks, et Leetu ehitada tuumajaam on vaja kindlasti Leedu parlamendi otsust. Ennem kui Leedu parlament hakkab seda küsimust arutama, ongi vaja teha uuringud. Tasus arvutused, peab olema selge, et kas on olemas investorid, kes tahavad seda projekti finantseerida ja just nende uuringutega me praegu ka alustame.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ignalinas kirjutasid Balti energiafirmade juhid alla protokollile, et uurida Leetu uue tuumajaama rajamise võimalikkust. Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive allakirjutatud protokolli kasust Eesti tarbijale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOn selge, et EKA on üks Eesti kunstielu sõlmpunkte avatud partner kõigile. Me oleme üks kuuest avalik-õiguslikust ülikoolist. Meil on värskelt vastu võetud eelmisel aastal EKA seadus, mis on selgelt tugevdanud meie positsiooni ja jätkame võitlust kõrghariduse ja teaduse rahastamise mõõnast ülesaamiseks, sest selge on see, et kui nõuded ülikooli õppejõududele on nii palju suuremad kui kooliõpetajatele, siis see peab ka palgas kajastuma. Aga praegu on selgelt õpetajate palgad õppejõudude palkade eest ära jooksnud ja see ei ole situatsioon, mida on võimalik tolereerida. Selge on see, et EKA peab jätkama rahvusvaheliselt võrgustunud institutsioonina sest me peame ühtepidi tooma Eesti kunsti parimat rahvusvahelist kogemust. Aga teistpidi on meil ka vaja oma kogemus rahvusvahelisse kunsti ellu anda. No siin on juttu erialade õpetamise dubleerimisest olnud, et kas seda on vaja näiteks arhitektuur, kuidas need võitlused on või kas need on üldse võitlused? Meie ei dubleeri kedagi, meid on dubleeritud. Aga kas te suhtute sellesse tolereerivalt? Aga mis me teha saame? Te asjatult kuskile võitlusse ei torma. Ei, muidugi mitte, et meie püüame oma tööd teha nii hästi kui suudame ja ma ei arva, et meie arhitektuuriteaduskond nõrk oleks. Kuidas teil tunne on uuele ametiajale vastu minnes, sellepärast et teil on üsna tugev toetus, te olete ainus kandidaat. Järelikult olete olnud õigel teel. Noh, ütleme niimoodi, et see selgub pärast valimisi, et palju hääli antakse, nii kaua ei või milleski kindel olla, aga ma arvan, et kunstiakadeemia praegu on läinud suhteliselt hästi. Et me oleme oma uues majas, mis on küll väike, kuid meil on selged plaanid, kuidas sealsamas avavamat kampust edasi arendada. Et mul on küll usku, et me saame hästi edasi minna. Nii et ma loen teie sõnumist praegu välja kaks suunda, et üks on see maja edasiarendamise probleem ja teine on võitlus palkade eest nimetame veel midagi või kas on? No ikka see, et me oleksime tagatud, meil oleks head, kvaliteetsed üliõpilased nagu seni ja et meil oleks väga head koosseisud, kes tõesti suudaksid hoida kätt kaasaegse kunsti, disaini ja arhitektuuri, kunstiteaduse ja muinsuskaitse ning kunstiõpetuse pulsil, hoida. Kas on on, aga alati on arenguruumi.",
"role": "user"
},
{
"content": "30. jaanuaril valib valimiskogu Kunstiakadeemia rektori.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMillal muudatusettepanekute esitamise lõpptähtaeg on? Lõpptähtaeg on jätkuvalt jõus, see on 30. detsember. On räägitud siin riigikogu töö ja kodukorra seaduse võimalikust muutmisest täna Helir-Valdor Seeder, Isamaa esimees samuti viitas sellisele võimalusele, kui peaks minema nii, et opositsiooniga ei ole võimalik läbi rääkida siis selle venitamistaktikast loobumise osas, et mis te selle kohta praegu värskemat infot oskate anda. Kõik need teemad on laual praegu ja mina pean olukorda väga tõsiseks, vähemalt nende hoiatuste valguses, mida opositsioon ise on andnud. Nimelt selles mõttes, et nad on ähvardanud parlamendi töö täielikult blokeerida tohutu muudatusettepanekute arvuga. On eluliselt tähtis riigile, et parlament saaks oma tööd edasi teha, mitte istuda maikuuni lõputute muudatusettepanekute otsas. Ma saan aru, et te asute siis keskerakonda veenma, et nad nõustuksid töö ja kodukorra seaduse muudatusi ette võtma. Mina ei ütle enne midagi, kui ma ei ole neid reaalselt laua peal näinud, et mis tüüpi nad on. Et loomulikult on kõik juriidilised variandid ja noh, neid nende üle saab arutada, millised on lahendused, kui tuleb 5000 ettepanekut, 10000 ettepanekut. Aga sellegipoolest tuleb enne peale vaadata ja siis siis läheb tõepoolest tõsisteks aruteludeks ja ja me ei pääse kindlasti ka komisjoni erakorralistest istungitest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Abielureferendumi eelnõu teine lugemine Riigikogus on kavandatud 11. jaanuarile. Seda kinnitas Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Anti Poolamets.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFilme saab hakata vaatama homsest ja seda peale Tallinna ning Tartu ka Narvas ja Kohtla-Järvel, kus esimest korda PÖFFi 23 aastases ajaloos toimub eraldi vene uutele filmidele pühendatud alafestival Kinov. Nagu PÖFFi avaks, on festivalil kaks rõhuasetust oma võistlusprogrammid ja ühe filmimaa või regiooni fookus. Tänavu on selles fookuses araabiamaade filmikunst, kuid mitte niivõrd tagasivaatavalt, kuivõrd selles kontekstis, kuhu araabiamaad on asetanud viimase 10 aasta jooksul räägib programmi juht Tiit Tuumalu. Araabias esiteks sünnib tohutult, eriti viimase 10 aasta jooksul ühiskond ju tegelikult muutub mingites riikides üha suletumaks, kui välismõjud on üha avatumad. See tähendab seda, et need konfliktid, need probleemid, mida Araabia maades filmides käsitletakse, et need on on erakordselt jõulised, tugevad ja teravad ja Araabia filmitegijad on, on osanud seda nõnda ära kasutada, et viimase 10 aasta jooksul on, on araabia film võtnud sisse koha kõigi suuremate festivalide võistlusprogrammides ja võib-olla ka selline näide, et, et näiteks viimase 10 aasta mitte ingliskeelse filmi Oscari konkurentsis on peaaegu igal aastal olnud esindatud ka mõne araabiamaa film. Et me pidime sellele kuidagi tähelepanu. Võrreldes varasemate aastatega on PÖFF võtnud pöörde eksootilisemate maade filmide kasuks, seetõttu leiab tänavuse kavast ka vähem kassafilme ja festivalimenukeid. Tiit Tuumalu sõnul on sellel kindel põhjus. Me oleme otsustanud nõnda, et ei hakka topeldama seda kinolevi tooma siia välja filme, mis, mis jõuaksid ühel või teisel kujul millalgi siia nagunii vaid püüaksime eelkõige ikkagi rikastatud Eesti kinopilti, tuues siia filme, mis võib olla ilma levitajata, jääksid üleüldse nägemata. PÖFF kestab esimese detsembrini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Festivali fookuses on araabiamaade filmikunst.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNarva Aleksandri kiriku avaliku kasutamise kontseptsioon, mille kultuuriministeerium mõni päev tagasi oma kodulehel avalikustas meenutab koolipoisi referaati ja ma ei mõtle selle võrdlusega midagi halba, sugugi mitte, olen ka ise lapsevanema na taoliste tööde tegemisel abiks olnud ja pean ütlema, et väga hästi tehtud, piisavalt kompaktne, liigendatud ja viitedki allikatele olemas küsimus vaid selles, et milleks oli vaja 18 leheküljelise referaadi tegemiseks kulutada kolm ja pool aastat. Kui küsimusele, mida teha Aleksandri kirikuga, on vastuseks ikka seesama kirik, kontserdisaal, muuseum. Nii pikalt tehtud töös võinuks olla ka julgemat fantaasialendu, kuid nagu koolipoiss kardab, et järsku saab õpetaja pahaseks või hakkavad klassivennad naerma, kui mõtetel liiga uljalt lennata lasta. Nii mõtleb ka ametnik alati hoolikalt, et paberile pandud tekst oleks poliitiliselt ohutu ja ei tekitaks avalikkuse proteste, nagu see omal ajal oli kirikusse raamatukogu paigutamise ideega, mille kohalik omavalitsus mõnuga sõela põhjaks kõmmutas. No ja mida ikka ühes korralikus Eesti kirikus teha saab, kui mitte palvetada, laulda ja viisakaid kõnekoosolekuid pidada. Samas on kirik kontserdisaal, muuseum vaid pealtnäha kergema vastupanu teed minek. Kiriku kordategemisel ja lõpuni väljaehitamisele kulub vähemalt kaks ja pool miljonit eurot. Hoone ülalpidamise kulud pole veel teada, kuid näiteks Niguliste kirik muuseumi kommunaalkulud on pea 12000 eurot kuus. Lisaks töökohad, mis on vajalikud sisutegevuse korraldamiseks ja toetused ürituste korraldajatele. Eesti kontsert võib Aleksandri kirikus teha kuni 20 kontserti aastas, kuid 30000 eurose lisarahastusega ja sedagi eeldusel, et ürituse korraldamine tasub end ära, kui seda tuleb vaatama vähemalt 500 inimest 20 korda aastas Narvas, kus konkurentideks on oma kontserdi ja kultuurimaja vaba lava teatrikeskus ja ega jõhvi kontserdimaja kaugel pole. Kui palju vajab Narva konverentsikeskusi, seda võiks küsida Narva muuseumilt, Tartu Ülikooli kolledžilt ja vabalavaltki. Loomulikult võib anda Aleksandri kirikule kogukondliku mõõtme, kutsudes linnavalitsust pidama kirikus abielude sõlmimisi, sünnitunnistuste üleandmise ja koolide lõpuaktusi. Kuid sama tegevus on juba märgitud uueneva Narva raekoja kasutamise kontseptsiooni. Ma ei taha mingil juhul öelda, et Aleksandri kiriku tegevuse ja publikuga järjepidev täitmine on võimatu missioon. See tahab vauefekti, nagu seda olid Kremli ööbikud ja Roman Baskini orkestriproov, mida publik üle kogu Eesti vaatamas käis. Ja lisaks heas mõttes piisavalt hullumeelset eestvedajat, kes raatsiks oma energiat narvamata. Kuid kes on see järgmine? Katri Raik, Villu Jürjo või Allan Kaldoja. Aleksandri kiriku loo uba on aga selles, et enne kui keegi Vana-Narva taastamise mõttega taaskord lagedale tuleb vaadaku, kui palju vaeva ja raha nõuab ühele vanale ja kahtlemata väga auväärsele kirikuhoonele uutes oludes uue mõtte leidmine. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriministeerium avalikustas Narva Aleksandri kiriku kasutamise kontseptsiooni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nŽüriil oli valik lai, kuna Jaan Krossi kirjandusauhinnaga võib pärjata niisuguseid teoseid, mis anris Jaan Kross ise on kirjutanud. Ehk siis luule näidendid, romaani esseistika, uurimused, tõlked, rääkis žürii liige Märt Välja taga. Nii et me võisime valida viimase kolme aasta jooksul ilmunud teoste hulgast ja otsustavaks sai see, et triloogia vabariigi pojad ja tütred jätkab teatud määral sellist Jaan Krossi Enda eepilist traditsiooni püüab ühe põlvkonna varal kujutada siis Eesti rahvale osaks saanud katsumusi 20. sajandi vältel. See auhind on ka selle poolest eriline, et selle puhul eeldatakse, et laureaat peab ka kõne, kus ta selgitab oma loomingulisi tõekspidamisi ja nende seoseid Jaan Krossi pärandiga, kui neid on. Arvame, et nõu on seda rolli väga sobiv inimene täitma. Koos abikaasa, kirjanik Helganõuga jõudis täna hommikul Rootsist oma Tallinna koju. See on helga nõu lapsepõlvekodu ja on tunda nõude soovi hoida seal seda toonast õhkkonda. Aga see on kodu, mille seinu katavad Helganõu maalid ja üks on ka maalitud, tunnistab ta. Üks akt Enn nõu räägib maja ja kogu ümbruskonna ajaloost ja see on nii huvitav, et mul on raskusi naasta päevateema juurde paluda Enn nõul rääkida oma auhinnatud triloogiast. Vabariigi pojad ja tütred. Eeskujudeks on minu isa ja tema kaheksa t vend ja siis on, on seal ka pearoll, on üks talu tegelikult eeskujuks on ankru talu Läänemaal ja need üheksa last, need on sündinud 19-na sajandi lõpus, kuni siis 1915 ja siis see romaan on, ehitab siis natuke nende peale, see on nagu üheksa lugu või nagu Rein Veidemann ütles, et tegelikult võiks teha 10 filmi, tähendab üheksa filmi igast igast ühest vennas ja siis üks veel talust ka sinna otsa, kui tahab. Ja see, see lõikab läbi terve Eesti möödunud sajandi ajaloo, kõik sõjad, ka ülesehitus vabariigi ajal koolis, käimised, vaesus, akadeemne karjäär. Ma olen jälginud nii palju tegelikkust kui vähegi võimalik. Mul on olnud tohutult palju päevikuid, kirju, näiteks isa ja ema kirjad olid kõik alles. Mul on tuhanded fotod, ma olen kõik kohtadel läbi käinud, siis ma olen riigi ariivis igal pool tuhninud ja see on nagu üks suur mosaiik ja mina olen siis need liitkohad täitnud. Nõue on ka esimesena käsitlenud Otto Tiefi valitsuse tegevust 1944. aastal. Seda tegi ta oma romaanis koeratapja. Sama teemat käsitles kümmekond aastat hiljem Jaan Kross oma romaanis paigallend. Sel aastal saab nõu 80 aastaseks, aga ta on endiselt noor, vihane mees, nagu tema kohta on öeldud. Ma ei kummarda autoriteete ja ärritan ja seda ma teen mingil määral praegu ka. Enn Nõul on üldse tänavune aasta auhindade aasta. Ta pälvis Rootsi eestlaste Liidu kultuuriauhinna ja täna võtab ta vastu Jaan Krossi kirjandusauhinna. Varem on krossi kirjandus auhinna saanud Ain Kaalep ma traat ja Jüri Hain. Auhinda annab välja Jaan Krossi sihtasutus, mille asutasid Ellen Niit, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaan Krossi kirjanduspreemia pälvis Enn Nõu oma romaanitriloogia \"Vabariigi pojad ja tütred\" eest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSüüdistuse kohaselt seisid kohtualused Villu Reiljan ja Kalev Kangur selle eest, et Toomas Annuse ja aktsiaseltsi Merko Ehitus ning Tullio Libliku, Einar Vettuse ja Tarmo Pedjasaarega seotud looduskaitseobjekti sisaldava kinnisasja vahetusmenetlused toimuksid sujuvalt. Süüdistuse järgi nõustusid Kangur, Reiljan ja Ester Tuiksoo oma ametialaste ebaseaduslike tegude eest vastu võtma altkäemaksu. Süüdistus käsitleb 13 looduskaitsealuse maatüki vahetamist, mille raames vahetati kinnistuid 250 miljoni krooni väärtuses kohut niinimetatud maadevahetuse süüasjas on peetud 2009. aasta novembrist kokku 94 istungit. Kohus leidis, et eksitud on jälitustoimingutes. Prokuröride poolt väljastatud jälituslubadest on üheselt arusaadav, et kriminaalasja menetleti pistisega seotud süütegude avastamiseks kohtule jääb arusaam, et paralleelselt menetleti ühes ja samas kriminaalasjas eeluurimiskohtunikele esitatud taotluse alusel ametiseisundi kuritarvitamise süütöö avastamist aga prokuröri lubade alusel pistisega seotud süütegude avastamist. Rikutud inimeste õigust sõnumisaladusele. September 2006 antud juhul tekib küsimus, miks prokurör peab taotlema eeluurimiskohtunikult luba kellegi arvuti varjutud läbivaatamiseks, maadevahetuse kriminaalasja uurimise aja läbiotsimismääruste alusel läbi viidud läbiotsimiste käigus ainult arvutit, sprinditud tuhandetes lehtedes dokumente ja veel kohtuotsuse punkt 16 kirjelduse ja põhjenduse kohaselt läbi viidud raamatupidamise ekspertiis ja koostatud akt kohtu poolt tunnistati kasutamiskõlbmatuks ehk ekspert ei olnud erapooletu ja akt ei vastanud kriminaalmenetlus nõuetele. Ja veel palju muud kõige selle põhjal jõudis kohus otsuseni, mille kohtunik Valeri Lõõnik ka hommikul liivalaia kohtumajas ette luges. Õigeks mõista Villu Reiljan karistusseadustiku paragrahv 294 lõige kaks punkt üks järgi õigeks mõista Kalev Kangur õigeks mõista Toomas Annus õigeks mõista Tarmo Pedjasaar õigeks mõista Einar Pettus õigeks mõista Ester Tuiksoo õigeks mõista aktsiaselts Merko ehitus aktsiaselts kinnisvara kohtuotsuse jõustumisel välja mõista riigieelarvest õigusabi kulud. Harju maakohtu 23. jaanuari 2007 kohtumäärus Kalev Kanguri Maa-ameti peadirektori ametikohalt kõrvaldamises kohtuotsas jõustumisel tühistada. Prokurörid Laura Feldmanis ja Inna Ombler nõudsid mullu detsembris kõigile kohtualustele reaalset vangistust, millest väiksem osa tuleb kohe ära kanda ja ülejäänu siis tingimisi. Inna Ombler. Kui me seda kohtulahendit nüüd vaatame, seda on 152 tihedalt täis kirjutatud teksti, ehk et nüüd me siis lähme kiiresti riigiprokuratuuri ja asume vormistama apellatsiooni. Kaitsja Aivar Pilv Kohtuotsus vajab analüüsimist ja tutvumist, nii et olgem siiski seda teadmist, et see on esimese astme kohtulahend ja kindlasti läheb võitlus edasi, nii et ega sellega selles asjas kõik vaidlused ei piirdu. Aga mul on praegu väga raske midagi muud kommenteerida. Tunne on esialgu hea. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani Jaan Ginteri selgitusel on kohtupidamises tõendite kogumise reeglid kirja pandud ühiskonna huvides seepärast et panna piir lubamatule, jälitustegevusele, miks kohus ei saa arvestada teatud juhtudel kohtualuste pealtkuulata, kõnesid ja näiteks arvutitest kogutud tõendeid, nagu maadevahetuse juhtumi puhul, selgitas Jaan Ginter Mirko Ojakivile. Siin ilmselt on mõeldud eelkõige just jälitustoiminguga saadud tõendeid ja siin eesmärk, mille pärast ei lubata kasutada jälitustoiminguga saadud tõendeid, kui need on saadud seadusega ette kirjutatud korda rikkudes on see, et jälitustegevus ei läheks üle piiri ja see on alguse saanud Ameerika ühendriikidest, kus siis leiti, et, et muidu jälitustegevusele piiri peale kuidagi saada ei ole võimalik panna, et tuleb hakata siis keelama selliste tõendite kasutamist ja meil üheks kuulsamaks asjaks, kus samasugune teema üles tuli, oli kunagi oli Monika Mägi kohtasi, kus siis riigikohus leidis, et oli kohtunik kaasatud jälitustegevusse ja siis ka seda videot, mis jälitustegevusega saadi, ei kasutatud tõendina, kuna leiti, et, et ei olnud järgitud seadusega ette nähtud tingimusi. Isegi kui kogutud tõendite pinnal oleks võimalik inimesed süüdi mõista. Siiski nii-öelda protseduurireeglid näevad ette, et neid tõendeid arvestada ei saa, järelikult pole tõendeid, pole kuritegu? Jah, et kuritegu ei ole tõendatud ja õiguse. On kuritegu olemas siis, kui ta on tõendatud ja seaduses ette nähtud lubatud tõenditega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Harju Maakohus mõistis maadevahetuse kohtuasjas süüdistatavad õigeks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNo see on küll rõõmus üllatus, suur tunnustus, aitäh. See on olnud täiesti eriline aasta ja, ja väga keeruline, nii nendele diplomaatidele, kes tegelevad kodanike abistamisega selle konsulaarkriisi ajal, mis möödunud aastal oli kui ka nendele, kes peavad igapäevaselt riikidevahelisi suhteid seadma ja, ja arendama sellist kohtumist ja kõnelemist on olnud vähem. Ja tundub, et ka valitsused üle kogu maailma on rohkem hõivatud oma siseasjadega oma tervisekriisiga, kui põletavate rahvusvaheliste küsimuste lahendamisega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgetähe IV klassi teenetemärgi sai välissuhtluse edendaja ja diplomaat Paul Teesalu. Praegu on Paul Teesalu Eesti suursaadik Maltal, San Marinos ja Itaalias, kust me ta ka telefonile saime ja õnne soovisime.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolledžisse on oodatud need, kellele pakuvad huvi Pärnu kurordi, ajaloo ja tervisega seotud teemad turismiteenuste dotsent Hanne Roosipõld. Me tahame omalt poolt siis anda sellist värvikust juurde sellele spaanädalale ja kui niisugused klassikalised spaad pakuvad klassikalisi spaa teenuseid, siis meie tahame just natukene akadeemilisest lisada. Meie kolledžis kohtuvad siis 11. märtsil ajalugu, aroomi helid, värvid, teatrikunst, põnevad loengud, praktilised nipid, kuidas lõõgastuda. Nippe jagavad meile Tiina sara pu Estonia paast, Tiit Kask ja Vahurmäe ja Tiit Kask räägib ka väga põneva loo siis kuidas meie Pärnu kolledži raamatukogu ja kuulus korgivabrik kunagi oli siis üheks alternatiiviks supelasutuse asukoha valikul. Vavur mäe loengu teema on aga tõeliselt päevakajaline. Nimelt kas istumine on uus suitsetamine?",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus algas pühapäeval spaanädal ja oma spaanädala üritus toimub kolmapäeval ka Tartu ülikooli Pärnu kolledžis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMullu registreeriti Eestis 14713 lapse sünd. 2010. aastaga võrreldes oli sünde 1112 võrra vähem. Sündide arv langes seega viie aasta tagusele tasemele, mil samuti sündis alla 15000 lapse aastas. Sündide arvu suur langus viis 2010. aastal napilt positiivseks kujunenud loomuliku iibe taas negatiivseks. Mullu suri 513 inimest rohkem kui sündis. Tallinna Ülikooli Eesti demograafia Instituudi direktor luule Sakeus ütles, et sündide arv väheneb Eestis ka eelolevatel aastatel. Praegustel aastatel sisenevad sünnitus ikka 90.-te alguse väga väikesed põlvkonnad, 92. aasta sünni põlvkond oli juba 30 protsenti väiksem kui 89. aasta põlvkond ja sellest kõik järgnevad aastad kuni 98.-ni jäid samale tasemele praktiliselt pidama, nii et seda, et sündide arv jääb vähenema Eesti riigis see on täiesti selge. Arvestuslik rahvaarv vähenes mulluga negatiivse rändesaldo tõttu, ütles statistikaameti juhtivstatistik elerin Rannala. Tegelikult on rändesaldo olnud viimased 10 aastat negatiivne ja 2011. aastal, siis esialgsetel andmetel rändas Eestist välja kolmsadat 900 inimest rohkem kui Eestisse sisse rändas. Ja see oli viimase kümnendi suurim sisse ja väljarändajate arvu vahe. Luule Sakeuse arvates ei pruugi see number näidata siiski tegeliku väljarände protsessi. Meie rändepotentsiaal realiseerub põhiliselt lähiriikides, mis tegelikkuses tähendab seda, et me töötame küll seal lähiriikides, aga meie leibkonnad asuvad siin. Ja kuna sotsiaalgarantiid nendes riikides on Eestis paremat, siis on mõistlik ennast välja registreerida Eestis, seega see ei pruugi näidata tegelikku väljarändeprotsessi, vaid sellist tänapäevast rändemalli. Me töötame väga mobiilselt väga erinevates kohtades, kuid see ei tähenda, et me oma juured siit lahti võtaksime.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esialgsetel andmetel oli tänavu 1. jaanuaril Eesti arvestuslik rahvaarv 1 316 500, arvestuslik rahvaarv vähenes mullu 4400 inimese võrra.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLubatagu mul Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi vabariigi valitsuse nimel anda edasi teile siirast tänu seni tehtu eest soovida kõigile kirjanikele uusi loomevõite, soovida teie kongressile edukat tööd. Lugupeetud seltsimehed ainult veidi üle 40 aasta lahutab meist nendest ajaloolistest hetkedest, mil siin selles samas saalis kuulutati välja nõukogude võimu taaskehtestamine Eestis. Kuid millised muutused on nende aastate jooksul toimunud meie elus vähem kui ühe inimpõlve kestel praegu täies loomejõus olevate inimeste silme all? Nende vahetul osavõtul on Eestimaa pale muutunud sellisel määral, millest tollal ei osanud unistada isegi kõige rikkama fantaasiaga inimesed, kirjanikud. Ning kas oligi siis võimalik ette kujutada tänase Tallinna uute elamurajoonide sadu tuhandeid aknatulesid nüüdset Eesti põllumassiivide avarust ja viljarikkust tulvi raamaturiiuleid eestlaste kodudes? Tõsiasi on, et kõik tavakohased arv, võrdlused ei anna täna enam kuigivõrd ilmekat tulemit meie ümberkujunduste suurustest niivõrd on Nõukogude Eesti tänane tegelikus minevikust eemaldunud. Ja peamine ei olegi ilmselt antud juhul see, kuivõrd me nende aastatega materiaalselt oleme jõukamaks saanud vaid see, et me oleme tohutult vaimselt rikastunud. Neid muutusi aga ümberkujunemise inimeste vaimuilmas ei saa hoopiski väljendada protsentide või tonnide keeles, selleks läheb vaja kunstilise sõna hingestatud jõud. Põhjalikud muutused meie elus ei tähenda loomulikult seda, et me nüüd elaksime ilma puudusteta. Hoopiski mitte veel kaugeltki täiuslik ei ole inimeste materiaalsete vajaduste rahuldamine. Nii mõndagi on veel saavutamata uute uue ühiskonna kõigi liikmete sotsiaalpsühholoogilises ümber häälestamises. Meile on meie puudused hästi teada. Me kontsentreerime neile kogu üldsuse tähelepanu. Kuid sama hästi seltsimehed on meile kõigile teada see, et ainuke vahend nende puuduste kõrvaldamiseks nendest jagu saamiseks on meie ühine töö, tõsine pingutusterohke, kvaliteetne töö ning just selle olusid ja inimesi ümber kujundava töö kunstiline lahtimõtestamine. Selle käigus põhjalikult muutunud ja pidevalt muutuva inimese mõtte ja tundemaailma avamine ongi äsja 40 aastaseks saanud Nõukogude Eesti kirjanduse tegevuse peamine sisu peamine tunnusjoon. See on tähtsaim, millega Eesti kirjanikud on osalenud partei ja rahva laiahaardelises tegevuses töös inimeste õnnelikuma elu nimel selle eest kuulubki, esmajoones meie kirjanikele. Meie rahva lugupidamine ja tänu.",
"role": "user"
},
{
"content": "ENSV Kirjanike VIII kongressi avamine Toompeal 25. märtsil 1981. a. Tervitus kongressile - EKP Keskkomitee sekretär Rein Ristlaan.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA presidenti Joe Bidenit ootab ees tihe välispoliitilise nädal. See algab New Yorgis, kus ta peab ÜRO peaassambleees ametiaja esimese kõne. Viimase kuu jooksul on Bidenit kritiseeritud Afganistanis lahkumise eest, mis oli liitlaste hinnangul kaootilise ja planeerimata. Administratsiooni ametnike kinnitusel kavatseb president nüüd rõhutada, et sõdade aeg on läbi ja ameeriklased peavad edaspidi keskenduma teistele eesmärkidele. Bideni peamine sõnum on, et suurriikide, eelkõige USA ja Hiina vastasseis jätkub ja muutub tõenäoliselt teravamaks kuid tegu ei ole uue külma sõjaga. Lisaks kavatseb president teatada USA panusest kliimamuutuse vastasesse võitlusesse ja koroonavaktsiinide annetamisest vaesematele riikidele. Järgnevate päevade jooksul kohtub Biden ka Austraalia ja Suurbritannia peaministriga, et arutada allveelaeva tehingut, mis on pahandanud Prantsusmaad. Tehingu järgi saab Austraalia kasutada USA ja Suurbritannia tehnoloogiat, et ehitada tuumaallveelaevu kuid samal ajal loobutakse 66 miljardi dollari suurusest leppest Prantsusmaaga. Biden soovib liitlaste vahel tekkinud lõhest rääkida Prantsusmaa presidendi ga telefoni teel. Administratsiooni ametnike sõnul mõistab president, miks prantslased leiavad, et neile on nuga selga löödud kuid ei nõustu selle arvamusega. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, New York.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Joe Biden peab ÜRO peaassamblee ees ametiaja esimese kõne.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti toidukauplustes eile puhkenud ostubuum kasvatas küll poekettide käivet, ent ettevõtete sõnul ei peaks inimesed kauba lõppemise pärast muret tundma. Peaminister Jüri Ratase sõnul on riigil olemas plaanid toiduvarude osas ja need peavad paika. Seega paanikaks mingit põhjust ei ole. Sama kinnitas ka suuremate poekettide esindajatega täna kohtunud Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Muretsemiseks ei ole põhjust. Kaubakettide esindajad kinnitasid, et on piisavalt varusid nii kohapeal ja ei ole ka probleeme täiendavalt väljaspoolt Eestit seda kaupa tuua. Kohtumisel osalenud Kaupmeeste Liidu tegevjuht Neele peil. Sellised tühjad riiulid, mida me eile nägime, tulenesid siis sellest, et inimesed lihtsalt ostsid kauba nii kiiresti eest ära et me ei jõudnud neid riiuleid ära täita, et kui täna hommikul ringi vaadata, siis tarned on normaalsed. Tootjad tarnivad meile tavapärastes kogustes paljude kategooriate lõikes me oleme tellimusi suurendanud ja tootjad suudavad neid täita. Paljud meie liikmed on ka suurendanud tarnete arvu igasse kauplusse, et kui varem toodi kaupa näiteks kord päevas, siis nüüd üritatakse suurematesse poodidesse tuua kaks-kolm korda päevas. Beil märkis, et ühismeedias levivad pildid kaubast tühjaks ostetud riiulitest ei pruugi peegeldada tõde. Selveri kommunikatsiooni juht Rivo Veski. Täna hommikul oleme me uues olukorras ja oleme reageerinud oma sisseostukoguseid suurendanud ja praegu saame öelda, et üheski kaupluses otsest kaubapuudust ei ole. Võib-olla on seal tarneaegadega viibimisi või ei jõuta kaupa piisavalt kiiresti välja panna, aga et midagi kellelgi jaguks, selles probleemi ei ole. Ka Koopi kommunikatsioonijuht Martin Miido kinnitas, et kauplusi varustatakse regulaarselt ja kui mõni toode saabki otsa, jõuab see poodi lähiajal tagasi. Rahustan kõik inimesed, jah, kaup on olemas, et ei ole nii-öelda põhjust tormata poodi kõiki asju eelis eelisjärjekorras ära ostma. Samal ajal on hüppeliselt kasvanud kaupade tellimine e-poodidest Martin Miido. E-poes on jah, järjekorrad kasvanud eilsest alates need järjekorrad hakkasid kasvama ja ma arvan, et tänaseks on esimesed vabad tarne aknad ehk siis nii-öelda kojutoomise võimalused on, jäävad sinna uue nädala algusesse. Kumbki küsitletud poekett ei ole kaalunud müügipiirangute kehtestamist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suuremates toidupoodides on kaupa piisavalt ja kaupmeeste sõnul pole vajalik tormata kauplusesse mõnd toodet ostma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜldiselt, ega selle töögrupi töö juures erilisi üllatusi ei tulnud, sest meie hommikupoolne plenaaristung oli juba niisugune, kus terve rida asju sai lahti räägitud. Ja kui nüüd oli kartustest ja lootustest jutt sellel pinnal, et inimene ikkagi ei tea, mis see Euroopa liit täpselt tähendab, siis siin oli päris huvitavaid momente. Mul on hea meel, et tõsteti üles küsimus maarahva hirmudest, maarahva hirmud, tundub, et taanduvad põhiliselt maa müügile ja mul on pisut kahju, et meie töörühm oli siiski passiivne, seda elavalt arutamaks. Sest näiteks minu jaoks on küsimus, kas tõesti Eesti maainimene tahab, et järgmine, 18 aastat on põllud söötis ilma omanikuta kui toodi näiteks, et 18 aasta jooksul ei tohiks maad müüa, sest praegu on maahind madal ja vaadake, kui me oleme juba Euroopa liidus sees, siis see maa hind tõuseb mitmekordselt ja laske mul siis müüa. Me praegu juba oleme hädas, et maad ei kasutata otstarbekalt. Ma ei arva, et see oleks otstarbekas 18 aastat oodata, mis tuli muide välja ka Iiri senaatori jutust, et kas seda ikkagi on mõtet teha. Aga minu jaoks oli, oli võib-olla natukene huvitavam see, mida rääkisid need inimesed, kes on Tallinnast kaugel ja, ja kes ikkagi ütlevad, et legendid liiguvad, müüdid liiguvad, neid hajutada, on vaja teada, missugused need on ja ma loodan, et me ennem seda, kui töögrupis veel töö lõpetab. Siiski võtame vastu mingisugused seisukohad, sest kelle käest me saame midagi küsida. Me saame küsida riigikogu käest ja me saame küsida valitsuse käest. Need on praegu need organid, kes on pidevalt seotud Euroopa Liiduga ja kes suudaksid hajutada neid hirmusid, mis on inimeste sees. Sest üldiselt jäi mul niisugune mulje, et lootused on väiksemad, kui hirmud. Siin oli juttu, et eelmisel konverentsil võtsid välismaalased väga aktiivselt sõna ja eestlased olid passiivsed. Täna täiesti vastupidi. Kuigi konverentsi nimekirjas on meil välismaalasi päris palju, 100 ligi, kipub, See on õigus, ainult et siin töögrupis oli praegu välismaalasi vähem, ma sain sellest aru kõrvaklappide järgi, mis peas on, kui eestlased räägivad, on nendel kõrvaklapid ja mulle tundus, et vaevalt 10 protsenti siin kohalolijatest olid võib-olla välismaalased, aga see ei üllataja ka mind, sest vaadake, kui küsimus on lootustes ja hirmudes, siis see praegu me räägime eestlase hirmudest ja lootust. Soomlane võis meile öelda, missugused olid tema hirmud, missugused on tema hirmud pärast seda, kui nad Euroopa liidus on. Et mulle tundub see olevat normaalne, et teiste riikide esindajad selles väga palju ei osale. Mis mind hämmastab, vot üks lootuste ja hirmude allikas on tööjõu vaba liikumine ja ma olen kuulnud nii Eesti poole pealt kuni Itaaliani välja, vot nüüd tulevad kõik need eestlased, lätlased ja leedulased, kui me koos peaksime siin Euroopa liitu saama, tulevad sinna soojale maale Itaaliasse ja seal hakkavad meie tööd segama. Vot täna sellest juttu ei ole olnud. Ei ole olnud sellest juttu, et eestlased kuskile liiguksid ja ei ole ka või väga kaudselt on juttu olnud sellest, et äkki tulevad teised kvalifitseeritud töölised meil ja hakkavad siin tööd ära tegema. Nii et jah, välismaalastel, tõenäoliselt selles plokis on vähe öelda, sest mis meil on lootused ja hirmud, meil on tööjõuturg ja meil on informatsioon, mis noh, Eestis liigub see tõepoolest ju pakub huvi Eesti inimesele, aga mitte niivõrd sellele, kes on tulnud kas Portugalis, Hispaaniast, Itaaliast või kustahes, sest minu teadaolevatel andmetel meil on esindatud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid praegu siin.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu liikme Valve Kirsipuu arvamus konverentsi teise töögrupi tööst.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Panga president Madis Müller mainis peaministrile saadetud kirjas, et KredExi tegeliku vastutuse piiramine vaid 15 protsendiga ei anna pankadele piisavat kindlust. Pangad eelistavad seda mitte kasutada ning on oht, et selline käendus ei täida oma eesmärki. Tema sõnul ei pruugi riigi suuremahulisena mõeldud toetuspakett seetõttu tegelikult ettevõtjateni jõuda. Müller märkis, et piirangu kaotamine eelkõige uute laenude puhul aitaks pankadel parematel tingimustel ja enamatele ettevõtetele vajalike likviidsuslaene pakkuda. Eesti Panga asepresident Maive Rute avaldas lootust, et kui KredEx teeb uue riskianalüüsi, leitakse võimalus 15 protsendi piir ära võtta ning minna tagasi sellise korra juurde, mis oli enne kriisi. Kui see asi nii edasi läheb, siis võib karta, et esialgselt väga suuremahulisena mõeldud toetuspakett ei pruugi niiviisi realiseeruda. Aga eks me näe, meie meie mure oligi, et juhtida siis peaministri ja loomulikult ka valdkonnaministrite tähelepanu sellele teemale ja küllap siis järgnev analüüsi alusel saavad nad siis ka hinnata, kas on vajalik selle 15 protsendilise piiri hoidmine või on ikkagi võimalik seal ka mingisuguseid täiendavaid asjaolusid arvesse võtta ja seda piiri siis kas üleüldse ära kaotada või siis kuidagiviisi vähemalt leevendada, tõstata kõrgemale näiteks. Peaminister Jüri Ratas ütles vikerraadio saates stuudios on peaminister, et on seda teemat juba arutanud pankade, Kredexi ja Eesti panga esindajatega. Muudatuste tegemine on tema sõnul vajalik. Kui te küsite, et kas need käenduse meetmed täna või ütleme, need tingimused pidurdavad selle Kredexi käenduste väljaandmist, siis jah, pidurdavad küll ja see tuleb üle vaadata, seesama, mis te ütlete, 15 protsenti, kas ta saab olema 20, kas saab olema 25 protsenti, seda tuleks nüüd arutada ja, ja kindlasti need arutelud seisavad meil lähinädalatel ees. Samuti on see küsimus uute ja vanade laenude diferentseerimises.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Jüri Ratase sõnul tuleb KredExi laenukäendustele kriisipaketiga seatud viieteist protsendi suurune koguvastutuse ülempiir üle vaadata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTõepoolest, uus kantsler on valitud umbes tunnike tagasi lõppes hääletus. Ta sai 395 häält 736-st, mis tähendab, et kõik koalitsioonihääled ei pidanud ta sai 21 vähem kui koalitsioonil on aga siiski piisavalt palju, et ta oleks valitud uueks Saksamaa liidukantsleriks ning nüüd on juba hakanud ka erinevad poliitikud üle maailma teda õnnitlema. See ei tähenda aga, et ta juba praegu ametis oleks, sellepärast et ta sõidab nüüd kohtuma Saksamaa presidendi Frank-Walter Steinmeieriga Pelevilossis, kes kinnitab ta kantsleri ametisse ning siis tuleb ta tagasi Bundestagi, et anda oma ametivanne. Ning päeva peale hiljem nimetatakse ametisse ka ministrid, kes samuti annavad oma vande. Ning siis õhtul kohtub kantsler eelmise liidukantsleri Angela Merkeliga ja seal on ka siis selline uue vanavanemad kogunemine. Ja sellega peaks siis see tänane päev saama läbi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa uus valitsus astus täna parlamendi ehk Bundestagi ette. Uus kantsler Olaf Scholz valiti ametisse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJürgenson käsitleb nimelt seksuaalsuse ja eetilisusega seotud teemasid ning see on Eestis ka esimene kord, mil kunstisaalis võib suhelda tehisintellektiga. Sekspotemma vastab ka küsimustele nagu kas robotid on paremad kui inimesed? On võib-olla mõningaid erandeid, ütleb internetiga ühendatud tehisintellekt. Kohtla-Järvel sündinud, kuid Cambridgeis elava ja tegutseva kunstniku sõnul on ta tegelenud juba pikemat aega inimkonna tulevikuteemadega. Tallinnas avatud näituse temaatika hakkas vormuma neli aastat tagasi, kui müüki ilmusid esimesed seks robotid. Kaudselt tegeleb näitus ka sellega, kuidas inimkond loovutab kaubandusturule ka oma intiimsemad ihad. Olga Jürgenson. Eduroloogid ennustavad, et aastaks 2050 on üpris levinud abielud inimese ja tehisintellektiga robotite vahel. Eks seda ole näha. Ilmselt võetakse neid ühiskondlikul tasemel sallivamalt vastu, kuid minu hinnangul ei kujune need siiski valdavaks, räägib kunstnik. Vähemalt ma loodan nii. Näituse kuraator Anders Härm loodab näitus algatabi ka debati antropotseeni ja nende teemade üle. See, mis mind just nimelt huvitas, oligi siis see nagu see inimese ja masina suhte muutumine, eks ole, mis on selle tegelikult, selle näituse taustal see, see mingit sorti posthumanistlik pööre, eks ole, et me suhtleme noh, ka igapäevaelus rohkem masinate kui inimestega, teistpidi siis areneb infotehnoloogia või kõikvõimalikud tehnoloogilised leiutised täiustuvad, eks. Ja ma arvan, et see on ka kunstis oluline küsimus. Et see on ikkagi ka, ütleme siis sellise antropotseeni kõrval võib olla teine selline hästi oluline teema olnud, millega kunstnikud on tegelenud just nimelt seesama, see inimese positsiooni muutumine selles maailmas ja, ja inimeste asjade vaheliste suhete nagu ümberpaigutumine, eks ole. Olga Jürgensoni portell Sinde tik jääb Tallinna kunstihoone galeriis avatuks 30. jaanuarini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kunstihoone galeriis on tänasest väljas Eestist pärit briti kunstniku Olga Jürgensoni Le Bordel Synthétique. Olga Jürgensoni isikunäitus toob esmakordselt Eestis kunstisaali tehisintellekti. Näitus käsitleb inimese seksuaalsuse ja eetikaga seotud teemasid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPraegu pole küll teada, millal esimene reis Rail Balticu trassil tehakse, aga suuremad ehitustööd algavad ülejärgmisel aastal. Planeeritud tulu 16 miljardit eurot aastas kaalub uuringu järgi kaugelt üles riiklikud investeeringud. Ernst iaungi partner Nauris Klaava ütles, et siin on koos nii otsesed kui kaudsed tulud. Reisijad hoiavad kokku aega kaubavedajad tasudelt, siin on raudteeoperaatori kasum parem õhu kvaliteet ja vähem müra. Projekt peaks tagasi tooma kuus eurot iga riigieelarvest investeeritud euro kohta. Projekti kasutuselevõtu etapp on planeeritud viieks aastaks, mille vältel vajab see Euroopa Liidu abi 28,6 miljonit eurot. Ainult sel juhul toob projekt tulu, ütleb Nauris Klava. Kui ma küsisin balti riikidelt, kas nad tegelikult suudaksid ise investeerida umbes kuus miljardit eurot, siis vastus oli, et see on tõeliselt raske. Teiseks on praegu keeruline hinnata tegelikku kauba ja reisijate veomahtusid, nii ütleb rail Balticu lepingu koordinaator Kristjan kaunissaare. Selle kaasajastatud analüüsi andmetel 2000 30.-ks aastaks me planeerime 13,7 miljonit tonni kaupa raudteel või Rail Baltic ul 2055 tsirka 20 miljonit on nii, et ütleme niimoodi, et nähtavasti transpordisektoris või maailma majanduses midagi nii kardinaalselt muutunud ei ole, et need numbrid nüüd peaksid olema ülespoole hüpanud. Peamiselt oleks tegu transiidiga Soomest ja SRÜ-st, Poola ja Saksamaale. Reisija saab Tallinnast Riiga kahe tunniga ja 38 euro eest. Majandus ja taristuminister. Kadri Simson. Kui varem on reisijate pileti puhul räägitud, et üks kilomeeter peaks võrduma 10 sendiga, siis nüüd on öeldud, et käivitamise faasis võiks reisijate pileti puhul pigem arvestada, et kilomeetri hind on kuus senti, mis annab võimaluse siis propageerida seda raudteeliini kui parimat reisijate veovahendit ja samuti kaubaveo puhul alguses öeldakse, et täisvõimsust esimesel aastal loomulikult ei saavuta, et kavandatakse, et vaid 30 protsenti sellest mahust, mis hiljem kätte saadakse, on esimesel aastal võimalik. Valitsus otsustab nüüd neljapäeval, kas saata Rail Balticu lepingu ratifitseerimiseelnõu edasi riigikogule. See on selgelt näha, et iga euro, mida Eesti sellesse projekti kaasfinantseeringuna sisse paneb tuleb sotsiaalmaksu likult mitmekordselt tagasi. Ja teisalt jälle, et selle Euroopa Liidu finantseeringuga on ka selge, et mida tulusam projekt on, seda enam on küsimus kaasfinantseeringust. Täna Euroopa Komisjoni poolsed esindajad andsid selge signaali ja sisendi, et antud projekt jääb ka järgmises eelarveperioodis prioriteediks ja ta on ainukene sellise skaalaga projekt üldse kogu Euroopa ida osas. Edasi tuleb mõelda trassi hoolduskuludele. Need on näiteks aastal 2030 59 miljonit eurot ja ka siin on oluline Euroopa abi. Selle võimalik äralangemine ongi kogu projekti kõige suurem risk, näitab uuring.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uuringufirma Ernst&Young tutvustas Riias värsket Rail Balticu tasuvusanalüüsi. 15 kuu jooksul läbiviidud uuringud näitavad, et projekt on sotsiaalmajanduslikult tulus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuhan Partsi kandidatuuri Euroopa kontrollikotta on toetanud IRL ja Reformierakond. Sotsid on seni vaikinud või olnud pigem skeptilised. Nagu kinnitas IRL-i esimees Margus Tsahkna, muutsid nad eile taktikat. Nimelt on viimaste päevaste jooksul sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud ähvardanud IRLi mitmeid riigikogu saadikuid, et nad muudaksid oma maailmavaatelist seisukohta kooseluseaduse rakendusaktide hääletusel, sidudes selle Euroopa kontrollkoja Eesti poolse esindaja kandidatuuri toetamisega. Aga meie riigikogu liikmete otsused on vabad, neil on õigus hääletada oma südametunnistuse järgi ja niimoodi on ka meie riigikogu fraktsiooni liikmed ka käitunud. Tsahkna jutu muutis vähem tõsiseltvõetavaks küll asjaolu, et IRLi fraktsiooni juht Priit Sibul oli avaldanud nördimust selle üle, et Maire Aunaste valesti hääletas ja küsinud, et kas selline inimene peab üldse IRL-is jätkama. Tsahkna õnneks saabus veel pressikonverentsi ajal uudis, et sibul on Aunaste ees vabandanud. Sotsiaaldemokraatide juht Jevgeni Ossinovski teatas omalt poolt. Mis puudutab nüüd Margus Tsahkna juttu mingisugusest ähvardamisest, siis siis see loomulikult tõele ei vasta. Küll aga on mõistagi üks argument, mida sotsiaaldemokraadid on kaalunud, selles kontekstis see, kas konkreetne isik, kes Euroopa kõrgele positsioonile endale kohta taotleb, kas ta ikka jagab neid tänapäevased euroopalike väärtusi. Ja eilne hääletus näitas selgelt, et Tal on teistsugune nägemus sellest Tsahkna kinnitas, et näiteks Siim Kiisler või Raivo aeg võivad taolisest ähvardamisest näiteid tuua ja lisas Tegelikult me äsja kuulsime Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehe suust väga karmi seisukohta, mis puudutab Eesti riigi esindaja saatmist ühele konkreetsele ametikohale, millele esitatakse tingimusi, et see inimene peab toetama Eesti riigikogus olevat kooseluseaduse menetlust. Minu jaoks on selline teema tõstatus täiesti vastuvõetamatu. Ossinovski ütles omalt poolt, et tegelikult mõjutas nende otsust küll rohkem Partsi kunagine tegevus majandusministrina, kuid lõpetas nii. Kui Margus Tsahkna ütleb, et nende fraktsioonis oli vaba hääletus ja tõepoolest kõik hääletasid vastavalt oma südametunnistusele, siis siis meie mitte kuidagi seda mõjutada ei taha. See on tõesti nende inimeste otsus, missuguseid poliitilisi seisukohti nad võtavad. Aga teisest küljest siis meie fraktsioonis toimus eile ka täiesti vaba hääletus sellel teemal, kas toetada Juhan Partsi või mitte. Üksmeelselt leiti, et Juhan Partsi ei toetata. Nagu aru saite, ei ole kahe erakonna juhi hetkeline sõprus just kõige suurem. Muuseas kandidatuuri Euroopa kontrollikotta pidi eest esitama juba 18.-ks novembriks. Kolmas koalitsioonikaaslane, peaminister Taavi Rõivas kommenteerib olukorda nii. Ma kavatsen lähipäevadel kohtuda nüüd mõlema konflikti osapoolega ja rääkida ka rahandusministriga, et kuulata ära, milline on tema ettepanek, kuidas sellest olukorrast välja tulla. Minu hinnangul ei ole mõistlik teha isikuvalimistest kuidagi poliitilise kauplemise objekti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimased päevad on toonud kaasa tüli valitsus-koalitsiooni kuuluvate IRL ja sotsiaaldemokraatide vahel Euroopa Kontrollikotta väljapakutud Juhan Partsi kandidatuuri asjus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAudru ringrajal läks selle koha pealt hästi, et siin palgatakse töötajaid kevadel, kui hooaeg lahti läheb. Koroonaviirus hakkas möllama enne, kui ringraja juht Andres all inimesed tööle võtta jõudis. Töökonkursid kuulutati välja, huvi oli suur, aga kõik jäi seisma. Hooaeg oli plaanis avada aprilli keskel, seda praeguse seisuga ei juhtu. Autoru ringraja juht Andres hall. Mõned üritused aprillis oleme ära nihutanud, mis oli plaanitud maikuus, midagi on läinud sügisesse. Praegu oli meil maikuus 24 26 Eesti-Soome balti mootorrataste meistrivõistluste etapp. See on võib-olla selle hooaja kõige suurem võistlus. See nüüd on korraldajatega või siis Soome poolega kokku lepitud, et maikuust see ei toimu. Praegu oleme leidnud sügisese asenduskuupäeva, jällegi kas ta toimub, mismoodi ta toimub, keegi täna ei tea. Sügisene on ühest küljest küll palju aega, aga need asjad ei pruugi kõik lõppeda ka sügiseks. Pärnu rannastaadionil liiguvad ringi üksnes need, kellel on siin tööasju ajada, näiteks hoolt kanda jalgpalliväljaku muru eest, mis talve edukalt üle elas, aga pidi kevadistele öökülmadele alla vanduma ja mänge nagunii ei toimu. Esimene jalgpallimatš pidi olema 29. aprillil, aga seda ei tule. Rannastaadioni juhataja Tair Anton. Millal nüüd siis mängud toimuma hakkavad, eks siis aktiivselt kuuleb ja aprilli keskel pidid juba esimesed treeningud ja laagrid ja ja mais on hästi palju laagreid broneeritud, et mis nendest saab, eks siis näeb, et mais on muidugi jah, jalgpallimänge ka vist seitse mängu oli meil pluss siis kergejõustikuliidu, Baltimaade mitmevõistluse mats noortele, et mis nendest kõigist saab, eks näeb ja kuuleb. Tairanton ütles, et muru saab staadionimeistrite käe all peagi korda, aga üldine seis teeb mõistagi muret.",
"role": "user"
},
{
"content": "Audru ringrada ja Pärnu Rannastaadion on suletud nagu muudki spordiasutused. Aga suur vahe on, kas inimesed lihtsalt ei pääse trenni või jäävad ära suured rahvusvahelised üritused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSoomes kandideerib sel aastal ligikaudu 300 omavalitsuse volikogusse üle 30000 kandidaadi. Igas linnas ja vallas on oma kohalikumadki teemad, kuid üldiselt paistab Soome Erakondade valimisplatvormidest ja väitlustest mure heaoluühiskonna jätkumise pärast. Helsingi Ülikooli sotsiaalpsühholoogia lektor Katariina Peterson. Eelkõige on esile kerkinud erinevad heaoluteemad, sellele on kindlasti vähemalt osaliselt kaasa aidanud koroona pandeemia. Tugevalt on esil nii heaoluteenuste tagamine kui ka pandeemia tekitatud lisamure, inimeste vaimse tervise ja eriti just laste ja noorte heaolu pärast, märgib Peterson. Erakondade valimisprogramme analüüsinud Soome tervise ja heaolu instituudi eriteadur Paula Saikonen märgib, et nendest peaaegu puuduvad tavaliste keskealiste tööl käivate inimeste huvid. Erakonnad on endale väga hästi selgeks teinud, kes kasutavad omavalitsustes avalikke teenuseid kõige rohkem lapsed, noored pered ja vanurid, ütleb Saikonen. Üldiselt on Soome erakonnad suutnud seekordse valimiskampaania ajal püsida üsna hästi kohalike omavalitsuste pädevusse kuuluvate teemade juures. Erand on rahvuskonservatiivne põlissoomlased. Põlissoomlaste valimisprogramm tundub olevat selline, et Soome omavalitsustes on kõik väga halvasti ja seda saab muuta valitsuse kukutamisega. Põlissoomlased püüavad selgelt protestihääli, kuid nende pakutav alternatiiv jääb väga segaseks, leiab saikonen ERR-i raadiouudistele. Rain kooli.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval toimuvate Soome kohalike valimiste eel on arutelude keskmesse tõusnud heaoluühiskonna alalhoidmisega seotud teemad. Eelhääletus lõpeb tänasega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMõned kuud tagasi kogunes osa kontserdikorraldajaid eraldi ühendusse suur kontserdikorraldajate liitu ELC promotions osaühingu juht Andreas Lukin räägib, et suuremate ürituste korraldajad vaevavad ka pisut suuremad mured. Kui sa hakkad tegema suurt välisartisti kontserti, siis see organiseerimistöö hakkab poolteist aastat ette vähemalt ja sellel hetkel, kui oled jõudnud lepingu sõlmimiseni artistiga selleks hetkeks peab sul olema leping sõlmitud näiteks lauluväljakuga ja tavaliselt sa pead maksma noh, kuni 50 protsenti ette artistile, ennem kui sa üldse müüki saanud minna. Andres Lukin räägib, et tarvis oleks riigi toetus. Üks asi on raha, aga teine asi lähenemine tarbijaõigustele. Näiteks võib tuua Filipp Kirkorovi kontserti, mis pidi toimuma kevadel, siis tuli eriolukord ja kontsert lükati oktoobrisse. Nüüd peaks Kirkorov esinema hoopis tuleva aasta juunis, aga osa kevadisele kontserdile pileti ostnud inimesi nii kaua oodata ei jõua ja sooviks oma pileti tagasi müüa. Andres Lukin selgitab, et kui korraldaja peaks kõigile inimestele raha tagasi maksma, jääks ta hätta. Mina kui korraldaja ütleks seda, et kui kontsert on edasi lükatud mitte artisti süü tõttu, mitte korraldaja süü tõttu, kui riik võtab vastu seadus, millega saa kontserti korraldada ja kontsert lükkub edasi ja kontsert toimub mingil ajal siis ei peaks olema pileti ostjal võimalus seda piletit tagasi küsida, kui tal ei ole väga mõjuvat põhjust. Sarnase sõnumiga pöördumise saatis suurkontserdi korraldajate liit, ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveametile liidu meelest peaks amet oma senist tõlgendust seadusest muutma. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Jaana Tael ütleb, et alates kevadest on tarbijavaidluste komisjon teinud enam kui 100 erinevaid pileteid puudutavat otsust. Need otsused ütlevad täna üheselt seda, et kui kontsert jääb ära või on edasi lükatud, siis saab tarbija otsustada, kas ta nõustub mingisuguse muu lahendusega, mida ürituse korraldaja talle pakub. Aga kui need tingimused tarbijale ei sobi, siis on tal õigus raha tagasi saada. Jana Tael ütleb, et veel selle nädala jooksul plaanivad nad kontserdikorraldajate palvele vastata. Samas märgib ta, et inimeste õigus raha tagasi saada on piiratud õige vähestes riikides. 26-st meile teadaolevast riigist 10 riigi puhul on seda käsitlust muudetud ja siis mingisuguseks piiratud perioodiks lubatud ka teistsuguseid lahendusi, näiteks seda, et korraldajal on õigus kinkekaarti pakkuda raha asemel, aga see kehtib ka ainult sellistel tingimustel, et kui näiteks aasta või kahe jooksul seda üritust ei toimu või seda raha pole tarbija suutnud ära kulutada, siis tal on ikkagi õigus raha tagasi saada. Ja üldiselt praegu ainult teadaolevalt Läti nii-öelda nõuab tarbijal seda, et ta peaks põhjendama kuidagi, et miks talle see uus aeg üritusest osavõtuks ei sobi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurte kontsertide korraldajad soovivad, et Tarbijakaitseamet muudaks oma suhtumist piletite hüvitamisse. Ettevõtjate hinnangul võiks inimesed leppida kontserdi toimumisega mõnel muul ajal või ka mõne teise kontserdiga, nii et raha saaks nad tagasi küsida ainult mõjuval põhjusel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKagu-Eesti on olnud ilusa looduse ja rahuliku elukeskkonna poolest populaarne turismipiirkond. Kui kriisiolukorrast tingituna saavad paljud ettevõtted viia oma teenuse teekeskkonda või pakkuda kaupu kontaktivabalt, siis sellised lahendused paraku turismiettevõtetele ei sobi. Vana-Võrumaa turismiettevõtjate olukorda kirjeldas Võrumaa turismiliidu juhatuse esimees Alar Hõim, kes esitas EASile ettevõtjate nimel ühisavalduse majandusraskuste leevendamiseks. Võrumaa turismiettevõtetel läheb praegust täpselt samamoodi nagu kõigil teistel Eesti turismiettevõtetel väga halvasti. Et alates märtsi algusest on tühistatud kõik, mis väga tühistada annab kõik majutuse broneeringud, toitlustusasutused on pidanud enda kohad sulgema ja, ja kukkumine on olnud 90 kuni 95 protsenti. Jah, meie ettepanek EAS-ile oli see, et tuleks kohelda kõikide maakondade turismiettevõtjaid võrdselt. Kriis on sundinud osa turismiettevõtjad oma tegevust ümber korraldama. Näiteks Võrumaal tegutseva Hämsaare puhketalu perenaise Ulvi Parksepa sõnul ollakse nüüd keskendunud toidukaupade e-poe pidamisele. Oleme uusi lahendusi otsinud. Kuna majutada inimesi hetkel ei saa, siis peamegi oma tootmisega hakkama tegelema ja rohkem laiendama. Seda. Põlvamaal tegutsevat taevaskoja puhkekeskus tabas kriis kõige haavatavamal ajal, mil ettevõte tegi suviseks hooajaks valmistudes põhjalikud investeeringud. Ettevõtja väljendas rahulolu riigipoolse kriisiabiga, mille osaks võib pidada ka maksude ajatamise võimalust majandustegevuse seiskumise olukorras, kurtis puhkekeskuse juhataja Triinu Vähi. Eesti Energia jäiga hoiaku üle. Siinkohal tooks välja ainult negatiivse näitena siis Eesti energia kes pakkus meile väga ebamõistlikel tingimustel maksegraafikut, mida me ei ole võimelised kuidagimoodi täitma. Kuna meie sissetulekud on võrreldes nende elektriarvetega olematud ja meil on ainult elektriküte, siis päris ilma elektrit tarbimata pole võimalik olla ja, ja samas tuleb ka tasuda võrgutasud, mis on väga kõrged. ERR-i uudistetoimetusele Leevi Lillemäe",
"role": "user"
},
{
"content": "Kagu-Eesti turismiettevõtjad otsivad kriisiolukorras leevendust riigiabist. Ettevõtete ellujäämise seisukohast on oluline võime kohaneda olukorras, kus majandustegevus on seiskunud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti Konservatiivse rahvaerakonna linnapeakandidaat on uue mõisa algkooli tööõpetuse õpetaja ja Sutlepa baptisti koguduse pastor Toomas Vallimäe. Ta tõstab esile vajaduse soodustada mitmekesisemate töökohtade loomist, mis aitaks vältida noorte ära kolimist. Ka viimane koroonakriis näitas väga hästi kätt, et kui pandi kinni just poed ja spaad teenindav sektor, siis ka jäi see suureks miinuseks. Siin on oluline, et, et me leiaksime siis võimalusi, et areneks siis töökeskkond ja selle võrra tuleksid inimesi juurde, tuleks ka maksumaksjaid linna juurde. Reformierakonna linnapeakandidaat on haridus ja noorteameti suunajuht Roger Tibar. Tibari sõnul on keskne teema küsimus linna juhtimise stiilist Haapsalus, mis kerkis üles seoses peatänava remondiga. Mis puudutab siis avatud ja läbipaistvat linnajuhtimist, ma arvan, et see on asi, millele tuleb senisest rohkem tähelepanu pöörata, et kõik need inimesed, kes meil Haapsalus elavad ja ennast Haapsalusena ka tunnevad, et nad tunneksid ka seda, et tegelikult nende häält võetakse kuulda ja et neil oleks võimalik kaasa rääkida kõikides otsustes, mis Haapsalus tehakse. Valimisliidu hari linnapeakandidaat on praegune linnapea Urmas Sukles, kelle sõnul on kõige tähtsam, et jätkuks Haapsalu senine kiire areng. Suklese sõnul on viimase nelja aasta jooksul tehtud palju. No me oleme teinud endale uue põhikooli muusikakool, remonditud. Seltsimajad on remonditud, väikesed sadamad on saanud juurdepääsu siin. See nimekiri on nii pikk. Sukles ütles, et pea tänava remont on linnale tähtis ning selle mahategemine oleks konkurentide poolt tagurlik. Praegu koalitsioonis oleva Keskerakonna linnapeakandidaat on Haapsalu algkooli direktor Malle Õiglas, kes peab tähtsaks koolide ja peatänava remondi ning jalgpallihalli ehituse edukat lõpule viimist, aga ka koostööd noortega ja linnakeskkonna arendamist. Ja selle linnakeskkonnaga ja noortega koos tahaks vaadata rohkem mere poole. Et ma arvan, et me ei ole veel päris oma merelinna kõiki võimalusi ära kasutanud. Kohalikud valimised on seitsmeteistkümnendal oktoobril rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalus on praeguseks oma linnapeakandidaadi teatavaks teinud neli poliitilist jõudu. Kui praegu koalitsioonis olevad valimisliit HARI ja Keskerakond tõstavad esile viimasel neljal aastal nii ellu viidud kui ka veel pooleliolevaid projekte, siis opositsiooni-erakonnad näevad vajadust suuremate muutuste järele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFlorida osariigi koroonaviiruse piirangud on seni olnud piirkonniti erinevad, kuid kuberner on des antisa. Hiljutise määruse järgi tühistatakse juuli alguses kõik kohalikud hädaolukorra meetmed. Florida kuberner on desantis. See on teadusvastane hoiak, kui öeldakse, et vajame kõiki neid piiranguid isegi siis, kui toimub mass, vaktsineerimine vaktsiinide tõhusus on isegi parem, kui kliinilised katsed näitasid. Iga päev lisandub Floridas umbes 4000 koroonaviirusega nakatunud kuid võrreldes paari nädala taguse ajaga on see arv pigem langustrendis. Pärast märtsikuist kevadvaheaega, mis tõi osariiki hulgaliselt noori inimesi, on aga tuvastatud aina rohkem viiruse uusi tüvesid. Miami Deidi linnapea Daniella Levin. Kava. Pandeemia ei ole kadunud, ärgitan kõiki säilitama tervet mõistust ja jumala eest minge vaktsineerima. Meil on palju vaktsiin, me võitlesime, nende eest ei tohi jätta ühtegi kätt süstimata. Esimest korda rohkem kui kuu jooksul tehakse üleriigiliselt vähem kui kaks ja pool miljonit süsti päevas ja vaktsineerimine on langenud 25 protsenti. Texase osariigis. Kardetakse, et osad doosid võivad aeguda, enne, kui neid süstida jõutakse. Texase osariigi rahvaterviseametnik Catherine Wels. Ma olen meie suures vaktsineerimiskeskuses ja meil on palju tühje toole. Ma arvan, et peame inimesed kiiresti vaktsineerima, enne kui need uued tüved hakkavad levima. Märtsi alguses tühistas Texase kuberner kreek Abot osariigi maski mandaadi ja lubas ettevõtetel täielikult uksed avada. Nakatunute arv on pärast seda langenud, kuid terviseametnikud rõhutavad, et see on tingitud hoopis inimeste enda piirangutest ja vaktsineerimisest. Selleks, et kodanikud oleksid ka edaspidi vaktsineerimisest huvitatud, kaaluvad mõned Texase omavalitsused selle eest maksta. Texase osariigi Taranti maakonna kohtunik Clen Witle. Ma tahaks, et me läheksime kohale ja teeksime koostööd linnadega, nii et kui mõni nende kodanik on valmis, siis võib-olla meie maksaksime poole ja nemad maksaksid poole ja me ajendatud rahaga vaktsineerima vähem kui pooled Florida ja Texase elanikud on saanud vähemalt ühe vaktsiinisüsti rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s leevendatakse mitmes osariigis koroonaviirusest tingitud piiranguid. Floridas ja Texases on viimastel nädalatel uute nakatunute arv küll vähenenud, kuid aeglustunud on ka vaktsineerimise tempo.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nInimesed võivad seda diagnoosi karta ja see on kõige hullem, mis juhtuda saab, kui inimene hakkab oma haigust varjama. Ja seda haigust on võimalik varjata ligikaudu 80-l protsendil inimestest, sellepärast et nad ei vaja otseselt haiglaravi või tervishoiuteenuseid. Nad saavad selle haigusega ise hakkama. Aga nad lihtsalt kardavad seda diagnoosi, et võib-olla kogukonnas hakatakse neid tõrjuma, võib-olla siis on kellelgi tekkinud ka arusaamine, et et neid jälgitakse ja nii edasi, nii edasi, et sellised hirmudel ei tohi olla ühiskonnas koht ja, ja selliseid algeid tuleb igal juhul vältida ja seda ära hoida, sellepärast et kui inimesed hakkavad seda haigust varjama siis me ei suuda seda haigust ka kontrollida. Räägime veel ohutusnõuetest ka, et kas on seda täheldatud, et teatud asutused võib-olla kehtestavad mingisuguseid oma reegleid, näiteks on olnud jutt lasteaedades, kes ei luba kaisukarudega tulla lastel lasteaedadesse ja mõned vanemad ka sooviksid, et kõik lapsed tuleksid iga päev uute riietega lasteaeda. Jah, selliseid päringuid ja signaale ja mõnes mõttes ka kaebekirja me oleme saanud inimestelt, kes, kes ise saavad aru, et see, mida neilt nõutakse, ei ole ju väga mõistlik ja siin ikkagi tuleb sellist tõenduspõhisust jälgida ja tervet mõistust jälgida, et kaisukarud õnneks ei, ei haigestu sellesse viirusesse, et haigestuvad ikkagi inimesed ja kaisukarud potentsiaalselt võivad nakkuslikud olla ainult siis, kui nad on tõesti saastunud selle viirusega ja teine inimene seda katsub ja siis ta katsub oma suud silmi või, või nina, et nii võib see viirus tõepoolest tulla, aga, aga noh, raske on ette kujutada, et kui, kui laps võetakse nagu lasteaeda vastu aga kaisukaru ei tohi tulla, siis seal sellel tegevusele noh, ei ole nagu mõistlikkust. Et nakkuslik on, ennekõike saab olla laps ehk inimene ja kui tema on kaisukaru kaasas, see kindlasti ei ole enam probleem või, või riided ei ole probleem enam. Ja siin tulebki jälle mängu see, et tuleb kinni hoida nendest tavapärastest nakkus ohutusmeetmetest. Haiged lapsed, haiged, täiskasvanud ei liigu, käte hügieeni, respiratoorne hügieen, Need kõik on need asjad, mis aitavad haigestumist ära hoida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse leviku algusest peale on Terviseametile olnud murekohaks valehäbi ja häbimärgistamine, kinnitas Terviseameti erakorralise meditsiiniosakonna juht Martin Kadai.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEt inimesi uute tuuleparkidega lepitada, tutvustas majandus ja kommunikatsiooniministeerium augustis kohaliku kasu instrumenti ehk reegleid, mille järgi kogukonnale tuulepargi talumise eest maksma peab. Läinud kolmapäeval teatas justiitsminister maris Lauri, et jätab väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamata. VTK-s ei olnud nende valikut piisavalt põhjendatud ja me juhtisimegi tähelepanu, et need asjad tuleb läbi kaaluda. Need tuleb ära seletada, et miks on just sellised valikud tehtud. Maismaa tuuleparkide pealt makstavast tasust pool peaks minema omavalitsusele pool ümbruskonna elanikele, meretuuleparkide talumistasu läheks suuremas osas omavalitsusele. Justiitsministeerium märkis, et mõjude kompenseerimine elanikele on igati arusaadav. Küll aga ei mõista ministeerium, miks peaks raha maksma omavalitsusele. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar aga ütleb, et omavalitsus mängib tuulepargi arendamisel väga olulist rolli. Meie, kes me igapäevaselt taastuvenergia arengule üritame kaasa aidata, näeme ju, et kui see motivatsioon kohalikel omavalitsustel oma aladele tuuleenergiaalasid näiteks planeerida oleks suurem, siis kindlasti me näeksime ka rohkem kaasa töötamist kaasa mõtlemist, seda täpselt see eelnõu adresseeritu. Aga küsimusi on veel palju, nii näiteks ei mõista justiitsministeerium, miks keskendub kohaliku kasu instrument ainult tuulikutele. Rikuvad ju inimeste meelerahuga karjäärid ja haisvad tööstused. Timo Tatar märgib seepeale, et tööstuse, erinevalt tuulikutest on kohalikele olulised tööandjad. Tuuleparkides sellist igapäevast kohapeal olevat inimest tihtilugu lausa ei ole, eks ole, need on kaugelt juhitavad, et ma nagu ei kujuta ette, et kuskil Kehra paberivabrikus inimesed ütleks, et palun pange see paberivabrik kinni. Justiitsministeerium tahab aga teada, et kui tuulikud võetaksegi eraldi fookusesse, siis miks ei rakenduks seadus ka olemasolevatele tuuleparkidele. Ministeeriumi hinnangul riivab see õigust vabale ettevõtlusturule. Ütleme formalistlikult kindlasti on võimalik sellise sellise küsimuse tõstatada, tegelikult meil on vaja tolereerida uusi täiendavaid tuuleparke ja mitte neid, mis on juba olemas ja kus tegelikult mingisugused kokkulepped on olemas. Küsimusi on justiitsministeeriumil veel palju ning Timo Tatar loodab, et peagi õnnestub neile kõigile ammendavalt vastata. Eelnõu on ju väga oodatud kõigi osapoolte poolt nii ettevõtete poolt, nii kohalike omavalitsuste poolt põhimõttel, et on lausa kirjas ka vabariigi valitsuse tööplaanis, et sellega valitsus peab välja tulema. Ma usun, et meil nagu seda pärituult, on täna piisavalt, et, et me saaksime selle eelnõu siit kännu tagant liikuma ja ikkagi võimalikult kiire tempoga viia Riigikokku kuet, et see saaks jõustatud. Maris Lauri. Mul on täiesti isiklik tunne, et päris põhjendustest ei piisa, et tuleb võib-olla neid praegu pakutud lahendust mõnevõrra modifitseerida, sinna tuleb võib-olla leida siis teistsugused lahendused.",
"role": "user"
},
{
"content": "Justiitsministeerium jättis kooskõlastuseta tuuleparkide talumistasu plaani. Ministeeriumi hinnangul pole piisavalt põhjendatud, miks inimeste kõrval saaks tasu omavalitsus ning miks soovitakse raha ainult uute tuuleparkide arendajatelt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEelmisel aastal valmis Sillamäel merepuiestee novembri alguses lõppes Stalinistliku klassitsismi stiilis ehitatud kajaka tänava treppide renoveerimine. Sel nädalal algasid spordihoone ees asuva valgusmänguga purskkaevu testid. Aasta lõpuks peaks valmis saama sõtke jõe kesktänava tammi põhjalikud renoveerimistööd. Alanud on merepromenaadi ehitus Sillamäe kiire arenguga ja linna laenukoormuse suurenemisega tekivad ka olukorrad, mida proovivad enda kasuks ära kasutada. Linnaopositsioonisaadikud näiteks ei oldud rahul, et merepromenaadi ehitusload anti üldplaneeringu põhjal detailplaneeringut algatamata. Sillamäe aselinnapea Aleksei Stepanovi sõnul lähtub linnavalitsus siiski seadustest. Kõik lood on juba välja antud selleks, et no konkreetselt promenaadi ehitusega jätkata ja tööd ja kohustuseks on ülejäänud lubade hankimine, nii et linna poolt on kõik ettevalmistused tehtud ja seaduslikult ja seaduse alusel, et loodame, et ülejäänud küsimused lahenevad ja probleemi ei teki. Lisaks linnarahale on Sillamäel avaliku ruumi uuendamisse kaasatud erinevad fondid ja ettevõtmisi toetavad ka kohalikud ettevõtjad. Linnakodanikud on muutustega rahul, sõnades, et viimase paari aastaga on linnakeskkond muutunud märgatavalt kaunimaks ja on kus vaba aega veeta. Uurisime linnakodanikelt, kellele nende arvates muutusi eelkõige vaja on. Nii noortele kui ka pensionäridele pensionäridele on vaja, et neil oleks, kus jalutada ja puhata. Eks inimestel on uuendused, kui sõõm värsket õhku halli argipäeva, seega on rahul kõik vanusest hoolimata. Vanasti oli Sillamäel palju purskkaevusid oli Lenini kuju juures ja linnavalitsuse lähistel, siis pandi nad kinni ja olid kaua vaid lubadused uued avada. Sel aastal on linnas rajatud koguni kaks purskkaevu, seega me oleme väga rahul. Kokku on Sillamäel peaaegu 13000 elanikku.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kunagine kinnine linn Sillamäe on muutumas aina atraktiivsemaks. Lisaks tuleval aastal avatavale 4 miljonit eurot maksvale merepromenaadile luuakse muudki huvitavat, mis pakub silmarõõmu nii linnakodanikele kui linna külalistele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜks teemasid, mida kommenteeritakse, on erakonna aseesimeeste valik. Nendeks said Jaanus Karilaid, Siret Kotka, Olga Ivanova ja Jana Toom. Siret Kotka kommenteeris seda nii. Kui pannakse paika aseesimehe, siis tehakse seda Keskerakonna esimehe ettepanekul. Kui Kadri Simson oleks saanud Erakonna esimeheks, siis ka temal olid kõik teistsugused valikud. Nii et see sõltub täpselt erakonna esimehe soovidest. Ja see oli Edgar Savisaare nägemus. Ma arvan, et lihtsalt ta vaatab asja tulevikku. Kadri Simsoni valik oleks olnud Jüri Ratas, Mailis Reps, Enn Eesmaa ja Mihhail Korb. Tema kommentaar. No kongressil saadud häälte arv kõneleb enda eest Jüri Ratasel, Enn eesmaal, Mailis Repsil, kui Mihhail Korbil oli märkimisväärselt rohkem häälida Edgar Savisaare poolt aseesimees nimetatud inimestel. Nii et tõenäoliselt Edgar Savisaar sooviski nimetada asetäitjateks inimesed, kes ei tegutse oma häältebaasil Enne kongressi spekuleeriti mõttega, et uueks peasekretäriks saab Siret Kotka ja et Priit Toobal oleks kaotanud oma koha ka ilma viimaste skandaalideta. Praegustel andmetel jätkab aga Priit Toobal erakonna peasekretärina. Pidev arutelu käib ka selle üle, kas Savisaar asub oma vastaseid karistama või mitte. Politoloog Mihkel Solvak arvab, et mingit leppimist igal juhul ei toimu. See on ainuke viis, noh vaevalt, et seal mingisugust leppimist toimub, arvestades milline see kampaania oli. Milline see ajalugu nüüd seal on, nende inimeste vahel on seda küll väga raske uskuda, nii et pigem ma eeldan, et siin ei toimu mitte mingisugust muutust enne seda, kui kui kõik need käimasolevad kohtuasjad lõpuks läbi on vaieldud. Ja endine keskerakondlane Ain Seppik Edgaril tegelikult tundub, et ka keskerakondlaste seas üleeestilist toetust sisuliselt enam ei ole, see sunnib muidugi teda nähtavasti veelgi rohkem kruvisid kinni keerama, sellepärast et ega ta teisiti ei oska. Kadri Simson loodab, et mingeid aktsioone ei tule. Mina arvan, et juht peab olema ühendaja, mitte lõhestaja ja igasugused karistusaktsiooni kindlasti ei kannaks seda ülesannet. Nii et kui Edgar Savisaar hoolib erakonnast, siis ta kõnetab ka neid inimesi, kes kongressil teda esimehena ei toetanud. Seega ainult erakonnast mitte hooliv inimene jätkuks praegu karistusaktsioonidega. Ega seda karistust nii kerge teostada ei olegi, kõikvõimalike ekspertide arvud on erinevad, aga meie toimetuse andmetel toetab Simsoni jätkamist riigikogu fraktsioonijuhina, üle poole fraktsiooni liikmetest aga veel üks teema, kuidas tõlgendada juhti? Eile teatas Edgar Savisaar oma kongressi kõnes. Meie kavandatav põhikirja muudatus seob lahti keskerakonda kuuluvuse Eesti õigussüsteemist. See on tsiviliseeritud umbusaldusavaldus Eesti vabariigi prokuratuurile, KaPole ja kohtuvõimule. Me ei usalda neid, sest oleme näinud neid tegutsemas. Siret Kotka sai sellest aru nii. Tegelikult, kui Edgar Savisaar seda ütles, siis ta ütles, mõtles selle all väga selgelt seda, et Keskerakonna juhatusele jäetakse siis niisugune õigus otsustada, et missuguseid inimesi arvatakse Keskerakonnast välja ja missuguseid mitte, kui nad on süüdi mõistetud. Ning Kadri Simson Ma usun, et Siret Kotkal on võime Edgar Savisaare kõnet tõlkida märksa suurem kui minul. Aga kui Edgar Savisaar midagi seesugust väitis, siis ta sai valesti aru meie põhikirja muutmise ideest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakondlased Siret Kotka; Kadri Simson; politoloog Mihkel Solvak; endine keskerakondlane Ain Seppik; esimees Edgar Savisaar; reporter Uku Toom.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAutode müügi ja teenindusettevõtete liidu andmetel müüdi tänavu veebruaris Euroopa liidus 719000 uut sõiduautot, mis jäi eelmise aasta veebruari tulemusele 6,7 protsendiga alla. Eestis osteti veebruaris 1409 uut sõiduautot, enamasti on need keskmise suurusega linnamaasturid, järgnevad väiksema keskklassi autod. Kui täna tahta uut autot osta, siis kõik oleneb automargist, mõnes autosalongis on soovitud auto laos, mõne mudeli puhul tuleb mitu kuud oodata. Nii ütleb Reno ja taatsi autosid müüva ABC torsi müügidirektor Toomas Suusalu. Tarnetega on alates niimoodi, et mõni auto tuleb neli kuud, mõni auto tuleb kuus kuud, mõne auto tuleb avada kaheksa kuud. Hinnad tõusevad ja võin lohutuseks öelda, et tõusevad veel alates sellest, et tulevad uued euronormid. Et suundutakse järjest rohelisema keskkonna poole. Topauto müügijuht Janek Keskur ütleb, et kui koroonapandeemia aegsed tarnepuudused said enam-vähem joonde, siis Ukraina sündmused on taas korrektse teinud. Hästi palju sõltub sõiduki komponentidest, ehk siis on need kiibid, on need juhtmed, on see ka tegelikult täna ka metallhind läheb üles. Ukrainas puhkenud sõja mõju päriselt veel tunda ei anna, kuid nii palju küll, et muutumas on väärtushinnangud ja tootjatel tuleb tarneahelad ümber mängida, ütleb Toomas Soosalu ABC Motorsist. Renaull on täna on kolm tehast Venemaal. Seal on circa 45000 inimest, kes on tööl, Moskva tehas on näiteks seisatatud. Noh, need summad, mida Rena on investeerinud, Venemaa need on kolossaalsed, on miljonites eurodes kõigil, kel on täna on kapital nii-öelda Venemaal, siis nende asjad ju riigistatakse. Janek eskor top autost märgib, et autosid komplekteeritakse nii, kuidas varuasi on? Osad tehased ongi läinud osalise tööaja peale, ehk siis, kui enne toodi terve nädal, siis mõni tehas on täna ainult pool nädalat tööl. Et ja komplekteeritakse autosid vastavalt sellele, kui on olemasolevad varasad nii Venemaa kui ka Ukraina tegelikult kõik nad on tootnud hästi palju neid komponente. Tarneraskused mõjutavad sõidukite hindu veelgi rohkem aga inflatsioon, samuti mitmed juhiabisüsteemid ja mugavused, mis on autodel standardpaketis ja kolmandaks arenduskulud. Kiibipuudus hinnatõusu otseselt ei mõjuta, ütleb Abs Motorsi müügijuht Toomas Soosalu. Tehased teevad ju allhankeid, need allhanked on alates Hiinast, ma ei tea, Ukrainal täpselt samamoodi. Janek eskord lisab, et autode hinnad tõusevad praktiliselt iga kuu. Maailmaturul on metalli hind läinud ülespoole, kõik se komponentide hinnad ülespoole läinud. Mis see prognoos on, hinnad lähevad tagasi või jäävadki üles? No seda on raske praegu prognoosida, et me loodame, et nad lähevad mingil määral tagasi, aga eks seda aeg näitab",
"role": "user"
},
{
"content": "Uute autode hinnad on tänavu märkimisväärselt kerkinud ning automüüjate hinnangul tõusevad veel. Tarneajad püsivad pikad, halvemal juhul kuni 15 kuud. Ukrainas toimuv sõda alles hakkab autoturgu mõjutama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMaa ja rannarahva pöördumises tõdetakse, et maaelu lämmatatakse ülemääraste piirangutega maa ja rannaelanikele seatakse iga aastaga aina suuremaid piiranguid, seades ohtu maapiirkonna püsielanike, kodud, sissetulekud ja kindluse tuleviku osas. Kitsenduste seadmisel jäetakse maarahvas tihtilugu läbirääkimistest kõrvale ning antakse aina suurem sõnaõigus kitsastele huvigruppidele, kel puudub maaeluga tihedam seos. Alla kirjutanud ühenduste sõnul on inimene looduse osa ja nende vastandamine ei too kasu ei inimesele ega loodusele. Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Põllumajandus, -Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste selts, Liivi lahe kalanduskogu ja Eesti erametsaliit Liivi lahe kalanduskogu tegevjuht Esta Tamm. Eks see viimaste aastate nii kutselise kalapüügi kui ütleme, igasuguste piirangute ülereguleeritus, just see teeb kõige suuremat muret viimase aja piirangutest, mis kalapüügil on tehtud, siis paraku ei arvesta ta piirkondlikke eripärasid, et on täiesti erinev Peipsi järv näiteks ja rannikumeri, teine teema on muidugi see, mis meile suurt suurt muret teeb ja me ei tea, mis saab. Näiteks 10 20 aasta pärast on suuremahuliselt planeeritavad meretuulepargid. Näiteid tuuakse pöördumises ka loomakasvatuse kohta. Riigikogu on aktivistide survel alustanud loomakasvatuse järk-järgulist keelustamist. Aktivistid ei varjagi oma tegelikke motiive läbi väikeste sammude viia läbi süstemaatiline muutus lihatarbimise vähendamiseks ja lõppeesmärgina liikuda veganluse suunas. Ometi on loomakasvatuse majanduses vältimatu roll kodumaise toidu ja kohaliku orgaanilise väetise tootmisel, mullaviljakuse hoidmisel ning elurikkuse säilitamisel keelamist uhinas ei loe seegi, et Eesti loomakasvatus, et järgivad maailma ühtlasi kõrgemaid nõudeid loomade heaolu ja tervise tagamisel ning see, et põllumajandusloomade loodussüsteemist väljavõtmine võib põhjustada suure kahjuga kohalikele ökosüsteemidele. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval kell 11 annavad nad Stenbocki majas üle pöördumise vabariigi presidendi, Riigikogu fraktsioonide ja valitsuse poole võtta suurema tähelepanu alla Eesti maa- ja rannapiirkondade elu toimimine ning püsimajäämine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nParagrahv 52 paiguku elanike inapise kiil oli Eesti kiil võibakadeemia, omavalitsuse saatuse paika. Pruuki sime asjaajamiskeeles tuu paikunna püsielanike inapise kiil ja tud on siis seal. Nii kõlab üks väike lõigukene Eesti vabariigi põhiseaduse eest seto keeles. Senini on seto keelde tõlgitud neli evangeeliumit, mida muide setomaal kasutatakse setokeelse jumalateenistuse läbiviimiseks. Setokeelde on aga pandud ka Eesti iseseisvuse manifest. Nüüd on algtekstide kõrval oma koha leidnud ka setokeelne Eesti vabariigi põhiseadus. Setomaa kultuurivedosnik Aare Hõrn räägib edasi. Ja nüüd on võiga hea, nüüd on siis riigi põhiseaduse põhikirja mingperre elama pead. Ja kui loed kirjakeele, sest põhiseaduse mobiliseerimine demobiliseerimine, siis ega suureega inimese sai aru, mis ta tähendas, aga ütle, väike kutsmine ja, või lakja laskmine on kõigile selge, mis ta tähendas. Põhiseaduse seto keelde panemise ideele tuli õigusajaloo professor Peeter Järvelaid, kes sai inspiratsiooni kingituseks saadud Läti põhiseaduse est, mis oli pandud 10-sse keelde. Järvelaid jätkab. Kõik need suurte rahvaste keeled seal ja järsku vaatan liivi keeles ja latkale murdes ja niimoodi ta annab väikse rahvale usku. Ja teiseks, ta annab meie ajudele põhjust, sellepärast et nii nagu täna Paul Hagu siin rääkis, et tegelikult selle tõlkega tekkis täitsa palju uusi juriidilisi sõnu setu keelde, nii et me võime öelda, et täna me elame kaasa ühele noh, olulisele hetkele. Kui elav setu keel areneb. Põhiseaduse tõlkis seto keelde rahvaluuleteadlane Paul Hagu raamatu andis välja setomaa oma kirjastus seto kiri raadiouudistele setomaalt Mirjam Nutov.",
"role": "user"
},
{
"content": "Setomaal esitleti aga setokeelset Eesti Vabariigi põhiseadust. Tegemist on olulise verstapostiga, mis näitab setode tugevat soovi hoida oma keelt elujõulisena.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJJ Street tantsukooli treener Janeli Kunberg ütles, et teineteise kõrval seistes suure südamekuju moodustamine on tantsukooli liikmete jaoks olnud traditsiooniks iga-aastases kevadlaagris. Tänavu tuli aga mõte, et sarnase ettevõtmise ga võiks haarata kogu Eesti, jätkab Janely Gunberg. Ja selleaastane, siis mõte sai tegelikult alguse täpselt nädal aega tagasi eelmisel pühapäeval ja mõtlesime siis tantsukooli noortega ja treeneritega, et teeme ära ja saame teada, kus linnas siis on Eesti kõige suurem süda. Haapsalus moodustati südamekuju ennelõunal Haapsalu noorte huvikeskuse ees. Asukoht polnud juhuslik, sest Haapsalus peeti noortekeskuse eestvedamisel sõbrapäeva eel lisaks ka ühte teist üritust. Noorte keskuse direktori Relika Enderi sõnul toimus juba kolmandat aastat Haapsalu südamerännak. See sai alguse sellest, kui vastlapäevad on jäänud mitmetel aastal ette ära lume vähesuse tõttu, et et siis me leidsime sellise toreda alternatiivi ja tõime selle sõbrapäevale lähemale. Me korraldame südamerännakut, mis on siis rännak Haapsalu linna tänavatel. Tänane ring on meil 1,9 kilomeetrit, mis on piisav, kui tulla koos perega ja sobib ka väikelastega jalutamiseks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Haapsalu. Keskpäeval kogunes Rapla linnasüdamesse umbes 70 inimest, kes moodustasid sõbralikult käest kinni hoides suure südamekujutise. Peakorraldaja Prita Kikas oli rõõmus, et tuulisest ja jahedast ilmast hoolimata nii paljud inimesed kutset kuulda otsid. Oleme ju läbi treeningute eriti näinud seda, et inimesed ei tule väga kokku, et kas siis hirmust või, ja väga vähe on jäänud seda nii-öelda positiivsest, kus siis värskes õhus kasvõi kokku tulla ja otsustasime siis miks mitte sõbrapäeva puhul seda traditsiooni tagasi tuua ja teha midagi südamlikku? Ehk et tahate ka natukene murda inimestes seda koroonakartust, et tavaline elu ei tohi ju jääda elamata, seetõttu. Just et tegelikult ju iga päev on selline nii-öelda ootamatu, et mis seis on ja me ei saa lasta sellest heidutada ennast ja, ja panna ennast nii-öelda luku selle pärast saame tuttavaks, Annika. Miks te tulite siia osalema? Sest et ikkagi kogukond peab hoidma kokku ja kas see on kuidagi seotud ka sõbrapäeva tähistamisega, mis on ju homme? Ma arvan küll, jah. Tere Piretile nägin juhuslikult sellist üritust seal Facebookis ja mina kutsusin nemad kõik kaasa. Kas sõbrapäev tähendab ka teie jaoks midagi erilist tähistada kuidagi? Natuke ikka lastele ikka midagi magusat ja ja sõpradega kallikalli ja. Sellist hirmu ei ole, et, et nüüd äkki oleme liiga lähestikku või, või, või saab siit ak. Seda on juba nii kaua siin olnud, et vahepeal läheb meelest ära, et muidu jäävadki kõik kodudesse ja võõraks ja. Lenel Karu, teie olete südamete moodustamise aktsiooni eestvedaja Tartus. Kui mitmes kohas rahvas kogunes? Ja meil on täna 11-st hommikul alates siis aktsiooni toimunud, kokku on 15 kohta Eestis võtnud osa sellest. Te olete ju lubanud välja selgitada suurima südame tegijad, kuidas see käib? Ei ole üldse raske tegelikult pildilt kokku lugeda, palju inimesi oli, meil on ka registreerimine ja seal, kus on siis kõige rohkem inimesi, see koht saabki suurima Eesti südame tiitli. Selle tiitliga kaasneb tegelikult üks vahva rändkarikas, kuna me oleme mõelnud ja tegelikult väga paljud vallad ja kohad on küsinud, et kas sellest võiks tekkida Eestis traditsioon. Nii et eelkõige selline väike armas karikas, aga ka aukuulsus tiitel ja ma arvan, et iga kogukond, kui nemad saaksid siis Eesti suurima südametiitli oleksid ju selle üle õnnelikud ja uhked. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna kogunesid inimesed paljudes Eesti paikades, et moodustada läheneva sõbrapäeva puhul teineteise kõrval seistes suur südame kuju.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeie laovarud on, ma isegi ütleksin võimsad, kuivõrd me ikkagi võttes arvesse teiste riikide praktikat, olgu, mis toimus Itaalias või Suurbritannias ja teistes Euroopa riikides ja võttes arvesse seda nakatumist ja nakatumiskorda jat, siis me varusid isikukaitsevahendeid ikkagi enam nii et me oleme teiseks laineks isikukaitsevahenditega väga korralikult varustatud ja kui näiteks mõni haigla ei ole, siis praegust laovaru arvestades me saame kindlasti teisi haiglaid aktiivselt abistada. Nii et ma saan aru, et see turg on ka ütleme, nii-öelda natukene tagasi andnud, et enam ei ole neid vahendeid nii keeruline hankida. Jah, et turuolukord on kindlasti läinud normaalsemaks, aga siin tuleb kindlasti arvestada ka ühe aspektiga nimel jätkuvalt. Täpselt nii, nagu on ka meedias avaldatud, see, et Eesti riik plaanib isikukaitsevahendeid hankida või on juba hanke välja kuulutanud ega teised riigid teevad täpselt samuti nii, et surve erinevatele firmadele erinevatele turgudele, kus siis isikukaitsevahendeid toodetakse või müüakse. Et see surve on tegelikult jätkuvalt päris suur, aga kindlasti see kogu logistika, transpordilogistika ja siis ka tarnetähtajad, need on kindlasti läinud mõistlikumaks. Kui nüüd veel mõelda korraks selle peale, et kui see ikkagi selle teise laine puhul, et kui see nüüd peaks tulema, et kas edaspidi oleks mõistlik, et Tallinnas näiteks tegeleb koroona patsientidega üks haigla, mitte need kõik või ütleme kogu Eesti peale mingisugused teatud haiglad Ma arvan, et teises faasis oleks jätkuvalt mõistlik teha nii, nagu algne plaan oli terviseametil nii-öelda esimese faasi juures, ehk siis suuremad haiglad peavad jätkuvalt omama seda võimekust, olgu siis selleks Pärnu haigla, võttes arvesse Lääne-Eesti piirkonda oleks Tartu Ülikooli kliinikum, võttes arvesse Lõuna-Eestit Ida-Virust, siis Ida-Viru keskhaigla ja Tallinnas. Kuna siin tahes tahtmata on kõige suurem elanik siis loomulikult nakkuskeskuseks on Lääne-Tallinna keskhaigla. Aga kindlasti ei saaks toetada seda, et nüüd jälle kõik haiglad, sealhulgas näiteks meie tütarhaigla, Hiiumaa haigla, peaks oma ma siis covid võimekust et tahes-tahtmata selle võimekuse tegemine, selle võimekuse muutmine ja kõik Need teekonnad, see on tegelikult ühele üldhaiglale päris keeruline.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Eesti regionaalhaigla isikukaitsevahendite varu on nii suur, et vajadusel saavad nad ka teisi haiglaid aidata. Põhja-Eesti regionaalhaiglas on tavapärane töörütm peale intensiivsemat koroonaaega taastunud, kuid külalisi ei lubata haiglasse ilmselt kuni sügiseni. Potentsiaalseks teiseks laineks on haigla valmis ning isikukaitsevahenditega enam probleemi tekkida ei tohiks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNädalaga, siis on registreeritud töötute arv kasvanud kaks protsenti ja kui võrrelda nüüd päris selle eriolukorra algusega, et siis on töötute number suurenenud enam kui 12000 inimese võrra ehk siis umbes 33 protsenti ja kui maakondade lõikes vaadata, et siis kõige suurem on kasv olnud Tallinnas ja Harjumaal ja Hiiumaal. Et kus siis töötute arvu kasv on rohkem kui 45 protsenti. Mis valdkondades neid töötuid praegu kõige rohkem juurde tuleb? Kõige rohkem jääb silma kaubandus ja klienditeeninduse valdkond, aga ka siis ehitus ning toitlustus ja majutus. Eelmisel nädalal esitas kollektiivse koondamisteate viis asutust ja kokku siis plaanitakse koondada 317 inimest. Et neist siis kolm on majutuse ja toitlustuse valdkonna ettevõtted ja aga siis ka üks oli info ja side valdkonna ettevõte ning üks hulgi ja jaekaubandusettevõte eelmisel nädalal siis esitas koondamisteate hotellides siis Astlanda hotell, Svissot. Hotell ja Meriton hotelli need kolm hotelli siis kokku need koondamisteated puudutavad kahtesada viitekümmet ühte töötajat astlanda. Hotelli aktsiaselts on 98 inimest, Svishotell 83 inimest ja Meriton hotell 70. Kuidas te praegu seda seisu prognoosite, et kas nüüd, kui need abipaketid hakkavad siin vaikselt ka lõppema, kas neid töötuid nüüd hakkabki ridamisi juurde tulema? Abipaketid hetkel veel lõppema ei hakka, et nüüd on võimalik seda töötasuhüvitist veel taotleda tagasiulatuvalt aprilli eest ja mai eest praegu kui vaadata siis ka seda töötasu, hüvitise taotlemiste arvu, siis me siin mai esimestel päevadel näeme, et ongi väga suur kasv ka nendes numbrites, jah, eks siis lõpp. Lõppkokkuvõttes selgub, et kuidas need piirangud siin siis ettevõtteid mõjutavad ja et kui kiiresti see normaalne äritegevus ettevõtetel taastub, et eks paljuski ka see töötute arv siis sellest sõltub. Aga hetkel on jah, näeme, töötute arv on kasvutrendis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalal registreeriti 1534 uut töötut ning esitati ka viis kollektiivse koondamise teadet. Praegu on töötuna arvel 48 822 inimest. Viimase kuuga on töötute arv kasvanud 15 protsenti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSüdaööl said osaliselt avalikuks Mati Alaveri üle peetud kohtuprotsessi materjalid. Avalikustatud toimikutes on muuhulgas ära toodud Alaveri kirjavahetus, veredopingut ja teisi keelatud võtteid kasutanud sportlaste ning petuskeemi juhtinud arsti Mark Schmidtiga. Samuti saab tutvuda väljavõtetega Alaveri märkmikest toimikutest. Selgub, et dopingupettus oli väga süstemaatiline ning Alaver suhtles sportlaste ja arstiga regulaarselt. Seega ei vahendanud ta sportlastele vaid Schmidti kontakti, nagu skandaali puhkedes avalikkusele sõnas. Toimikutes kajastust leidev dopingu tarvitamine algab 2016.-st aastast. Mati Alaver ise menetluse käigus ütluste andmisest keeldus. Delfi ja Eesti Päevalehe sporditoimetuse juht Peep Pahvi toimikute sisu ei üllatanud. Seal tuli ju selgelt välja, kuidas Mati Alaver küsis ka, et, et miks me näiteks seda kasvuhormooni nii vähe kasutame, eks ole, et see on ju nii tõhus, tõhus roog, eks ole, et siin tuleks neid koguseid suurendada ja ja, ja samal ajal ka Smid ju vastas talle seal pärast seda, kui ta oli mingeid protsesse kirjeldanud, et noh küll te saate hakkama, et olete niisuguse spetsialistide nii suur kogemus juba, eks ole, et jah, kõik need märgid näitavad, et see on väga-väga pikaajaline ja ütleme professionaalsel tasemel, ütleme, tegutseda. Tallinna Ülikooli professor spordibioloog Kristjan Port, kes on ühtlasi sihtasutuse Eesti antidoping nõukogu liige, selgitas toimikute materjalide põhjal, milliste ainetega sportlaste organismis manipuleeriti Kõik need ained, mida kasutati, võib jagada siis ravimiteks ja kui ravimeid kasutada mitte siis ravimieesmärgile, mitte ravirežiimina, siis sellega kaasneb oht. Teiseks silmapaistvaks on erinevate ravimikandidaatide ehk ainet, millel on laboratoorselt ja võibolla, et loomkatsetes leitud, et on ainevahetuse mingisugune efekt olemas, aga ei ole tuvastatud või on näiteks tuvastatud, et see efekt iga kaasneb ka kõrvalnähud, mis on tervist ohustavad ja selliseid ained on seal, mis on täiesti mitte ravimid. Ja mõne pakendi peal on isegi kirjutatud, et see ei ole inimkasutamiseks lubatud ja selliseid ravimeid antud loos on tõendite kogumis esile tulnud nagu iga ravimiga kaasneb risk ja seda jälgib arst tähelepanelikult ja antud juhul ei ole siis see arsti jälgimise all või juhul, kui mõni arst siin seda tõesti protsessi ka jälgib, nagu nagu näiteks Schmidt, sest tegemist on täiesti kuritegeliku suhtumisega inimeste tervisesse ja Schmidtile ongi esitatud süüdistus inimeste tervise ohustamiseks. Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern rääkis ETV saatele pealtnägija, kuidas dopinguskeemi rahastata. Dopinguainete ostmiseks või selle arstile teenuse eest maksmiseks kasutati siis tiim Haanja suusaklubi vahendeid kasutati tiim Haanja eelarvesse laekunud raha ja ilmselt kasutati ka siis sponsoritelt laekunud raha. Et võeti tiim Haanja kontolt sularaha välja, viidi seda sularaha siis dopinguarstile tema teenuste eest. Olulisi tahke on avalikustatud toimikutes veel. Need on seotud näiteks endise tippsuusataja Raul Olle ning doktor Tarvo Kiudmaga. Detailsem ülevaate pakub toimikutes leiduvast telekanali ETV täna kell 20 null viis eetrisse minev pealtnägija saade.",
"role": "user"
},
{
"content": "Endise suusatreeneri Mati Alaveri dopingukriminaalasja toimik sai pärast vägikaikavedu kohtuga avalikuks. Mida kõike see endas peidab, näitab täna õhtul ETV saade \"Pealtnägija\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAlates esmaspäevast kehtib ühissõidukites maski kandmise nõue Tartu linnaliinide teenindusjuhi Sirla Prangli sõnul oli eile maskikandjate hulk bussides erinev. Mõni bussijuht ütles, et üksikud mõned ütlevad, et peaaegu terve buss on täis maskidega, pigem oli olukord selline, et hommikupoole oli inimestel rohkem maske. Päeva peale hakkasid maskid ära ja pool on pooltel. Ei ole. Tööle minejad ja, ja noh, ühesõnaga, et, et kandsid, kandsid vapramalt seda maski ja, ja päeva peale, siis on see liikumine erinevas vanuses ja noori rohkem, siis oli vähem. Psühholoog Ander Uusbergi sõnul ei kanta maski erinevatel põhjustel. Üldine selline tüdimus sellest kõigest, et kes meist ei tahaks, et see pandeemia juba oleks selja taga, teine võibolla on tõepoolest selline eluterve skepsis, mis paljudel inimestel on, ütleme siis autoriteedi või eliidi või, või, või riigi vastu. Et joonistab praegu natukene uuringutest välja küll see, et need inimesed, kes kõige rohkem kõhklevad ja kahtlevad pandeemia vastu võetud meetmetes, sealhulgas siis vaktsineerimises, aga, aga on ka häiritud nagu muudest korraldusest nagu näiteks maski kohustuse, et need on inimesed, kes pigem nagu on sellisel vastasise positsioonil sageli siis sellise enamuse või autoriteedi nagu tahtele, et, et neile nagu sobib olla voolusängist kuidagi nagu kõrval. Uus Berg toob välja, et inimesi motiveerib maski kandma see, kui ka teised nende ümber maski kannavad ning maskid on poodides ja ühistranspordi mugavalt kättesaadavad. Kui me soovime näha mingit käitumist, siis selle käitumise võimalikult lihtsaks tegemine on seda käitumist soodustav maski kandmise puhul. Õnneks on see, et, et väga heaks sõnumikandjaks oleme me üksteisele ise, et sellistel käitumistel, mis on hästi nähtavad nagu saada ühel hetkel, kui nad saavad nagu hoo sisse ja muutuvad enamuse käitumises, et siis siis neil käivitub selline nagu positiivse tagasiside mehhanism. Mida rohkem inimesi seda teevad, et seda, seda rohkem inimesi seda omakorda tegema hakkavad. Tartu abilinnapea Mihkel Leisi sõnul pole hetkel linnal plaanis pakkuda bussides tasuta maske. Öösel kella kolmest pannakse siis bussides üles ka häälteavituse maski kandmise kohta meeldetuletus, et me eeldame ikkagi, et inimesed tulevad enda maskidega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Märgatav osa inimesi eirab maski kandmise kohustust ühistranspordis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSee oli positiivne üllatus küll, aga ma ei ütlegi, et ta nii väga ime oleks. Aga ma siiski ise arvasin, et ta jääb sinna, kuhu jäi teine kvartal allapoole nelja, aga et ta üle nelja tuli, siis see oli kindlasti üllatus. Kas see, et majanduskasv on nüüd mitu kvartalit järjest olnud väga kõrgel tasemel, kas see võib viidata sellele, et kui see kukkumine ükskord tuleb, siis see tuleb kolinal? Ei, ma ei arva, ma arvan, et terve Euroopa ja terve maailm on juba oma selle kukkumise ära teinud kasv on kõikjal kuskil kolme, mitte kõikjal, aga enamikes kohtades allapoole kolme, tavaliselt poolteist protsenti ütleme ümmarguselt. Aga Eesti on selles keskkonnas üsna hästi hakkama saanud siiamaani. Ja paistab, et me oleme hästi küllalt hästi positsioneerunud. Kuid selge on see, et see mõju Negatiivne mõju hakkab meile siiski mõju avaldama. Sest viie protsendi st nagu esimeses ja möödunud aasta neljandas kvartalis praegu enam juttu ei ole. Aga neli on ka muidugi praegusel foonil väga kõrge, suurepärane tulemus. Nii et. Ma ei arva, et suurt kukkumist tuleb, aga ma arvan, et see maailma negatiivse fooni mõju siiski meie seda nelja protsenti edaspidi natukene kärpima hakkab. Kas seda võib lugeda positiivseks näitajaks, et eratarbimine kasvas vaid 1,2 protsenti? Nii ja naa, sellepärast et eratarbimine on väga oluline majanduskasvu stimulaator. Kuid kuivõrd meil on eratarbimine siin juba pikka aega kasvanud üle jätkusuutliku piiri, siis on see positiivne. Mis on kõige suurem oht Eesti majanduskasvule? Ikka see, et meie kulud, meie tööjõukulu ja produktiivsuse suhe käivad teist sammu kui ümbr ümbritsev maailm ja see võib meie kaupade konkurentsivõime tasapisi ära süüa. Nii et väga kõrge palgakasv ja tööjõuturust tingitud surve palgakasvule on suurimaks ohuks momendil meie majandusele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teist kvartalit järjest oli majanduskasvu enim panustanud tegevusala info ja side. Negatiivselt mõjutas majanduskasvu ehitus. Kas nii kõrge majanduskasv oli üllatus?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUuenda sanktsioonide paketiga, tegelikult Euroopa komisjon töötab juba mitu nädalat ja, ja ütleme, seal ongi nii-öelda sanktsioone on ju erinevaid, on sanktsioonid, millel on suur mõju, sanktsioonid, millel on väike mõju ja selge on see, et, et sanktsioonid vene naftale, nende mõju oleks, oleks suur. Mitte et keegi arvaks, et see muudab sõjakulgu sõjakuld ostetakse sel korral lahinguväljal. Aga see võib siiski teatud määral mõjutada agressori kavatsusi. Ja seetõttu mina ei näe, et praeguses etapis oleks võimalik teha uues sanktsioonide pakett, ilma et nafta sinna sisse ei läheks. Aga no me peame arvestama, et naftat tuleb Euroopa liitu erineval viisil tuleb eks ole, tankeritega sadamate kaudu ja tuleb ka Družba torujuhtme kaudu ja ütleme, kui see Družba torujuhtme kaudu tulevale naftale täielik keeld peale panna, siis see kindlasti tekitaks Kesk-Euroopas no väga keerulise olukorra, et minu ette või ettekujutus on see, et, et läbirääkimised muidugi ei ole veel kaugeltki läbi. Aga et nafta tuleb sisse, aga ta tuleb teatud eranditega, et nendel liikmesriikidel, kellel ei ole võimalik sellega sellisel kujul kaasa tulla, oleks võimalik siis ka niisugust enam-vähem mõistuspärast elu jätkata. Aga üldiselt seda, et, et see nafta sinna üldse sisse ei tuleks ma praeguses etapis seda oleks väga raske uskuda ja eriti nüüd, kus Saksamaa on ka muutnud oma suunda et, et ja, ja toetab, toetab seda nafta sanktsiooni tegemist ja Prantsusmaa on olnud ju pikka aega lausa selle niisugune eestkõneleja, nii et, et, et kui suured Euroopa Liidu liikmesriigid seda toetavad, siis ma arvan, et, et leitakse lahendus ka nendele, kellel nendele väiksematele liikmesriikide, kellel sellega on mure.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suure tõenäosusega esitleb Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen täna kuuendat Venemaa sanktsioonide paketti. Eesti alaline esindaja COREPER 1 komitee juures Marten Kokk kommenteerib võimalikke uusi sanktsioone.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArvan, et me tuleme selle seaduse juurde tagasi veel ja veel mitmesugustel ühiskonna tasanditel. Kuna see seadus tekitab tänases Eestis jätkuvalt pingeid, mida me ütleme täna teie kurtidele kõrvadele mõistlik ja õiglane oleks olnud edasi lükata ka tööandjate õigused 2000 kolmeteistkümnendas aastasse. Uue töölepinguseaduse mõjul kasvavad oluliselt töövaidlused ning suureneb kohtute ja töövaidluskomisjonide koormus. Peale esimest juulit 2009 kasvab oluliselt tööpuudus ning väheneb inimeste õiguskaitse. Mina julgen küll tunnistada, et minul on seda seadust vastu võttes hea meel sest Eesti saab endale kokkuvõttes seaduse, mis on kõige konkurentsivõimelisem töö seadusandlus Euroopas ja see on just asi, mida meil on praegu siin Eestis vaja. Sest kui me tahame Eestis sellest majanduskriisist välja pääseda, peame me saama oma ettevõtluse käima, peame me saama sellise konkurentsivõime paika, et me suudame olla oma riigiga ja oma majandusega konkurentsivõimelised. See on, lugupeetud kolleegid, ainukene tee, kuidas me sellest kriisist välja pääseme. Kahju, et me ei jõudnud selleni kohe. Kahju, et me oleme teinud inimestele loonud võib-olla vahepeal vääri lootusi kuid hea, et me niimoodi lõpetame.",
"role": "user"
},
{
"content": "Muudetud töölepinguseadus võeti vastu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSüüdistuse kohaselt andis Sergei Brezovski 2018. aasta juunist kuni 2019. aasta märtsi lõpuni tollal aktsiaseltsi Narva vesi juhatusse ja Narva linnavolikokku kuulunud Aleksei Voronovile suures ulatuses altkäemaksu. Vastutasuks lubas eelmisel aastal korruptsioonis süüdi mõistetud Aleksei Voronov tagada Berezovskile aktsiaseltsi Narva vesi poolt korraldatud hangete läbiviimise käigus eelistingimusi. Viru maakohus mõistiski Sergei Berezovski täna süüdi ja määras talle kahe aastase vanglakaristuse, millest ta ära peab kandma kolm kuud. Ülejäänud osa vangistusest määrati tingimisi. Viru maakohtu esimees Astri asi põhjendas otsust järgmiselt. Arvestades seda, et Sergei Krazovski osaliselt tunnistas oma süüd, siis kohus loeb seda karistust kergendavaks asjaoluks ja kuna Sergei Terazovski on varasemalt kriminaalkorras karistamata, siis kohus peab võimalikuks jätta see mõistetud karistus osaliselt tingimisi täitmisele teha. Koos otsustas lisakaristusena määrata Sergei Berezovskile kolmeaastase ettevõtluskeelu Sergei Berezovski abikaasa kiirabresovskaja, keda süüdistati altkäemaksu andmisele kaasaaitamises, mõisteti kohtus õigeks. Kohtualuste kaitsja Dmitri Teplõh oli kohtuotsusega osaliselt rahul. Ma olen rahul sellega, et kohtunik eelkõige mõistis kiirabi Izoskad õigeks kõige murelikumaks mind teeb seda, et Sergei Verizovski mõistetud karistus, kus ta osaliselt, peab nüüd ka karistus ära kandma vähemalt kolm kuud, selles osas ma leian, et otsus on pisut karm. Ringkonnaprokurör Kalmer Kask pidas tõenäoliseks, et mõlemad pooled kaebavad kohtuotsuse edasi. Prokuratuur on rahul, et altkäemaksu andja on mõistetud süüdi kuid seda, kas prokuratuur kaebab otsus edasi, otsustame siis seaduses ette nähtud seitsme päeva jooksul. Otsus ei ole praeguses mõttes rahuldav ei ühele ega teisele poole. Tõepoolest kohtuvaidlustes prokuratuur taotles kiirabi razovski süüdimõistmist. Jõhvist raadiouudistele Reme Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Viru maakohus mõistis ärimees Sergei Berezovski altkäemaksu andmises süüdi ning määras talle vanglakaristuse ja ettevõtluskeelu. Kohtuotsus pole jõustunud ning seda saab vaidlustada apellatsiooni korras.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nFestival 1000 kurge toimub Eestis sel aastal esmakordselt. Ürituse programm keskendub Aasia tantsu, muusika, filmi ja teatrikunstile, sest korraldajate sõnul jõuavad näiteks Euroop kaunid kunstid Eesti auditooriumini päris tihti. Kuid Aasia näitleja tantsukunstil pole olnud väga võimalusi, et siinse publiku seas kanda kinnitada. Samas on aga Aasia tegijatelt palju õppida, ütleb festivali produtsent Tiiu Tamm. Aasia teatri tase on väga, väga võimas, neil on niisugune väga viimistletud teater ja muidugi tantsukunst on täiesti tasemel, et sinna ikkagi endal Eestis annab järgi minna. Festivali 1000 kurge üheks avasündmuseks on aga Makao ooper mister shi and Hislover mis erineb Eesti ooperist palju, miksides endas erinevaid muusikastiile koos ida ja lääne kultuurielementidega. Tegemist on tõesti sündinud olukorral põhineva looga. Nimelt üks prantsuse diplomaat armub Hiina salapärasesse ooperilauljasse. Aastaid arvab diplomaat, et tema armastatu on naine, kuid tegelikult selgub, et ooperilaulja vaatamata sellele, et esitab Pekingi ooperi lavalaudadel naisrolle, on tegelikult mees. Ooperilauljat kehastab laval Jordan Jeng, kelle sõnul on trupptükiga tööd teinud vähemalt kuus aastat. Me oleme püüdnud minna sügavamale tasemele, et välja tuua, mida need tegelased mõtlevad, miks üldse sellised sündmused juhtuvad, aga oleme püüdnud vaadata ka psühholoogilist poolt nende tegelaste identiteeti ja muid faktorid armastuse ning suhete vahel. Jeng ütleb, et tema roll on väljakutseid esitav, sest klassikalise teatri inimesena tuli tüki jaoks selgeks õppida näiteks nii klassikalise ooperi, aga ka Pekingi ooperi eripärad ja nende kõlamine. Mister she and his lover on etendunud juba näiteks Kanadas, Mehhikos ja Jaapanis. Tagasiside põhjal arvab Cheng, et lugu võiks ka Eesti publiku jaoks arusaadav ja mõtlemapanev olla. Publikum üle maailma on aru saanud loost ja inimesed armastavad seda lugu. Seega ma arvan, et selles tükis unikaalsust ja teemakäsitlusi, mis puudutavad olenemata rahvusest või kultuurist. Meil on muidugi ka tõlge, aga ma usun, et selles loos on asju, mis mõistetavad ka ilma sõnadeta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus etendub Macao ooper \"Mr. Shi and His Lover\". Ooper jõuab Eesti publikuni Aasia festivali \"1000 kurge\" raames.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaarja Brause, teie olete Järvamaa haigla arst ja ühtlasi ka Türi vallavolikogu esimees. Milline on teie missioon nendel päevadel? Minu missioon on minna sinna eelkõige meedikuna, sellepärast et kindlasti on seal kohapeal abi vaja ja kui me toome selle suure hulga põgenikke tagasi meie bussidega, siis kindlasti ka reisi peal on vaja neid teenindada. On plaanis ka kõik inimesed kiirtestiga koroona suhtes ära testida, kuidas te jõuate? Ja testid on meil kaasas, et eks me seal kohapeal jagame ülesanded ja kindlasti testi me kõik ära. Ja kuna meil on mitmeid erinevaid masinaid, siis näiteks, kui sul juhtub olema positiivsed, me saame need ka eraldi bussidesse panna. Kui palju on plaanis sõjapõgenikke kaasa tuua? Praegu on meil siis lisandunud veel üks suur buss kolonni, nii et kokku on meil 12 sõidukit, kus on kolm suurt bussi ja ülejäänud on väiksemad, nii et kokku 163-le põgenikule on meil kohti. Kuivõrd te teate, kes need inimesed on ja kuhu te plaanide nad hiljem majutada? Alates esmaspäeva hommikust on mul olnud otseühendus koordinaatoriga, kes on seal kohapeal siis piiri peal põgenikekeskuses 99 protsenti neist on naised ja lapsed erinevas vanuses, kes seal ootavad ja ootavad neid busse pikisilmi. Ja meil on siis selline plaan siin Järvamaal, et me vajutame 116 inimest ära Järvamaa pinnale ja jagame nad siis kolme omavalitsuse vahel ära. Meil on kolm Pinda, üks on Türi vallas, üks on siis Paide linnas ja üks on Järva vallas, nii et jagame inimesed ära ja kõik on nende jaoks valmis pandud. Teekond on väga pikk, ligi 1400 kilomeetrit on üks ots. Millal plaanite tagasi jõuda? Kui me läheme nüüd välja, siis me oleme ilmselt pühapäeva varahommikuks seal põgenike peale panemine võtab aega kuni üheksa tundi, arvatakse, sealpool, võib-olla läheb kiiremini, kuna seal on juba, et ära organiseeritud asjad ja tuleme siis tagasi, esmaspäeval loodetavasti pärastlõunaks õhtuks, hiljemalt oleme kohal. Türi vabatahtliku tuletõrjeühingu pealik Meelis Välimäe. Kui suure väega lähete? Kokku läheb meie nüüd pundiga koos siis 12 masinat, mida lastiks kaasa võtate, meil on riideid, meil on toitu, meil on tekkepatju generaatoreid, üks saag ja me püüame Poolas viia piiri peale ka kütust natuke, sest nad on seal hädas, neil ei ole kütust ja noh, generaatorit vajavad ka ju kütet. Kas teid üllatab ka Järvamaa inimeste aktiivsus? Mitte ainult Järvamaa, vaid terve Eesti, et see, see, mis see nädal toimus, see võtab sõnatuks ja, ja silmamärjaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna hommikul kell 6 saadeti Türilt Ukraina poole teele kaks 50-kohalist bussi ja kümme väikebussi, lastiks humanitaarabi Venemaa rünnakus kannatanud Ukraina rahvale.Tagasiteel tuuakse Ukraina-Poola piirilt Medyka piiripunktist kaasa 163 Ukraina sõjapõgenikku, kes on avaldanud soovi tulla Eestisse või kellel on tuttavaid ja sugulasi Järvamaal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMis plahvatused need õieti olid ja kes nende taga on, et Transnistrias viibivad Vene väed viidi pärast plahvatusi täieliku lahinguvalmidusse, mida Moskva siis nüüd üritab? Noh, ütleme nende plahvatustega on selline lugu, et neid on nüüd kahe eelneva päeva jooksul siin toimunud erinevatel objektidel kõigepealt see transministri kohaliku sisejulgeoleku asutuste juures, mis tunduvad olevat võib-olla siis nii-öelda selle vene poole enda tehtud provokatsioon ja nüüd eilse päeva jooksul oli seal mitmes kohas veel niisugused väiksema plahvatuse kõige olulisemad olid Ühtede raadiomastide juures mis edastasid muuseas siis ka Ukrainasse Vene propaganda saateid ja need hävisid täielikult. Ukrainlased muidugi ei kinnita seda, et nemad sellega kuidagi seotud oleks, aga noh, see võib olla nii ja naa, antud juhul Vene poolt ta viisis, nii et Transnistrias paiknevad Vene üksused ja siis on seal ka mingid niisugused kohalikest moodustatud üksused viis siis nagu täieliku lahinguvalmidusse mitte küll mingitele rünnakupositsioonidele, vaid siis nagu sellisele lahingusisse valmis režiimile. Ega Venemaal ei ole ju Transnistrias selliseid vägesid ega relvastust, et, et tõesti võiks mõelda Ukraina ründamise peale või on. Ei ole, ei ole, tähendab, Ukraina ründamise peale nad kindlasti mõelda ei saa, mida ma ka ei usu, et sõja praeguses faasis, kus Venemaa on nii palju kaotanud ja, ja tal pole jõudu, üritatakse meredessanti kuskil seal Odessa, Rumeenia vahelises piirkonnas selle transnistriaga nii-öelda ühinemiseks. Ja noh, eksperdid siin küll väga kõhklevalt, aga siiski arvavad, et võib-olla nendest transnistriast piisavatest vägedest oleks nagu küllalt, et rünnata Moldovat Moldova relvajõud on täiesti armetud. Aga noh, ma isegi sellisel puhul julgen ikkagi kahelda, et kas ka sellest nagu üksi nüüd piisaks nagu Moldova ründamiseks ukrainlased, kui nad läks Moldovale appi, siis Transniste ja grupeering noh, ei, ei püsiks kaua. Mida see tähendaks, kui see sõjategevus kanduks Moldovas? No ütleme, ma ei näe nagu Venemaal sellest mingit kasu, mis annaks, kui üks riik oleks veel, kes nagu hakkab ennast mobiliseerima ja nende vastu võitlema, sellest võiks olla nagu niisugust näilist kasu, kui nad suudaksid nii-öelda Moldova alistada, aga, aga noh, tekib küsimus, aga mis see tervikuna annaks, see lahendaks ühtegi nende probleemi, teeks neil nagu ühendust selle alistatud Moldova, aga ikka ei ei tekiks, sest õhuruumi kontrollib Ukraina seal piirkonnas ja mujalt nad ligi ei pääse ja selle tulemus oleks ainult see, et noh, mingi aja pärast nad selle Moldova ikkagi kaotaksid ja siis juba igaveseks noh, ütleme mõju igasuguse Moldova üle, et ma ikkagi pigem arvan, et see on rohkem nagu selleks, et Ukraina vägesid siduda sinna piirkonda, et nad ei viiks neid Dandosse rindele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukrainaga külgnevas Moldova separatistlikus Transnistria piirkonnas, kus viibivad Vene väed, on viimastel päevadel aset leidnud mitu plahvatust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPõhja jäämerest Musta mereni ulatuva, ligemale 3000 kilomeetri pikkusel struvekaarel Eestis asunud paarikümnest mõõtepunktist on säilinud kolm Tartu tähetornis ning Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Simunas ja võiveres. Virumaal asuvad punktid on olulised selle poolest, et nende vahelise 4,5 kilomeetri pikkuse baashoone kaardistamisega lõppesid Eestis toimunud välimõõtmised kusjuures 19. sajandi alguses tehtud töö oli nii täpne, et kui see GPSi abil üle mõõdeti, saadi erinevuseks vaid 1,4 sentimeetrit räägib võivere tuuleveski perenaine Liivika Harjo. See teadmine, et Struve tegi väga täpset tööd, tuli siis, kui meil hakati maa kuju ja suurust mõõtma satelliitidelt. 1984. aasta mõõtmised on siis aluseks võetud nüüd sellele, et see Struve kaare mõõtmine kanda UNESCOsse ja vot nende mõõtmistega 1984. aasta mõõtmistega võrreldes on Struve teinud väga-väga täpse töö. Võivere tuuleveski perenaine Liivika Harju nentis, et sajandi alguses võiveresse kolides polnud neil koduõues asuvast punktist aimugi, kuni maaametist tuldi seda Uneskole esitamiseks sirelipõõsast välja kaevama. Me ikkagi vist ei saanud päris täpselt see hetk aru, mida tegelikult hakkab tähendama see, et me elame koos ühe UNESCO maailmapärandi objektiga aga kohe siis seesama esimene suvi siis 2005, kui ta UNESCO nimekirja lisati, olid meil ka esimesed külalised kohe siin hoovis, nii et siis me saime aru, et et ahah. Et see tegelikult tähendab seda, et meil tuleb hakata külalisi võõrustama ja esimesed külalised olid ka tegelikult sellised külalised, mis on veel minu jaoks nagu selline väga uus ja põnev kogemus, on see, et, et inimestel on hobi külastada UNESCO maailmapärandi objekte. Selleks, et huvilistele maailmakuulsaks saanud punktist rohkem teavet anda, hakati infokeskuseks kujundama võivere tuulikut, mida Friedrich Georg Wilhelm Struve kasutas 200 aastat tagasi mõõtmisel maamärgina hobikorras tuuliku varemetest üles ehitamine on aega võtnud üle 10 aasta. Me ju teeme seda kõike oma vabast ajast niimoodi hobi korras ja meil on väiksed lapsed ja see pool ka vajab ju ju elamist ja tegutsemist, nii et me võtame seda ikkagi niimoodi mõnuga ja. Infokeskusest saab teavet kastruve kaastöölise eestlase Karl Friedrich Tenneri kohta, keda peetakse Venemaa geoteisele alusepanijaks. Eestis nimetataksegi kuulsat kaart kastruve tenneri kaareks. Tuuleveski on võivere mõisa ainus taastatud hoone ja eeloleval nädalavahetusel saab seda uudistada unustatud mõisate külastuspäevade raames. Lisaks truve kaarepunktidele on Eestis UNESCO maailmapärandi nimekirjas vaid Tallinna vanalinn. Lääne-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Struve kaare kaks punkti asuvad Virumaal. Maailma teadusele maakera kuju kohta olulist infot andnud töö tutvustamiseks on sellest suvest avatud Võivere tuulikus külaliskeskus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArmsad Eesti kodud üle Eestimaa. Homme on teist igaühe kätes Eesti jaoks väga olulise otsuse tegemine. See ei ole poliitiline otsus, see ei ole ka küsimus meie riiklusest, vaid see on otsus, mis määrab, kuidas kestab edasi meie rahvas. Kas meie rahvas saab tugevamaks, kuidas edeneb meie elu ja seda mitte ainult ühe või kahe aasta pärast, vaid järgmise, 10 20 ja ka 30 aasta jooksul. Seda otsust tehes tuleb mõelda Eesti edasikestmisele meie keelele ja meie meelele. Ei maksa peljata, et Eesti ei jää Euroopas püsima, et meie iseseisvus väheneb või keel ja meel hääbub. Vastupidi Euroopas saame jõult ja nõult suuremaks, meiega arvestatakse enam ning me saame ka enam oma huve realiseerida. Esmakordselt ajaloos võime mõjutada Eesti riigi piiridest välja jäävaid sündmusi. Ma tahan täna laupäeva õhtu õhtul tänada kõiki Eesti peresid, kes on teinud viimasel 10-l aastal tööd Eesti ülesehitamiseks. Ma tahan tänada taas iseseisvunud Eesti riigikogu liikmeid ja kõiki valitsusi, kes on teinud ettevalmistusi selleks, et homme on Eestil võimalus nii olulist otsust langetada. See on olnud meie rahvuse ühine töö. Ja lõpetuseks viimased avaliku arvamuse küsitlused on paljudele meie kaasmaalastele sisendanud veendumust, et jah, tulemus on kindel. Aga mina arvan, et ainus, mis võib rahvahääletuse läbi kukutada on Euroopa Liidu pooldajate liigne enesekindlus ja võib-olla ka mugavus. Mitme teise riigi kogemus on olnud just selline. Euroopa Liidu pooldajad on oma võidus ette kindlad olnud ja pole hääletama läinud. Seepärast ma panen kõigile südamele, minge kindlasti hääletama. Ma soovin teile rahulikku laupäeva õhtut ja kohtumiseni homme valimiskastide juures.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Juhan Partsi pöördumine \"Päevakajas\" eurohääletuse eel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeptembris avaldas kanal ka saade kuurija loo utoopia külast. Loos esitati süüdistus, et lastekaitsetöötajad ei takistanud pedofiilikuritegusid sõna said vanemad, aga ka laps, kellele saatejuht päästmist lubas. See saatelõik sai viimaseks piisaks, mis ajendas sotsiaaltöötajaid ühispöördumist koostama. Viru-Nigula valla sotsiaalvaldkonna juht Annika Kapp ütleb, et probleem lastekaitse teemadest rääkimisel on siiski laiem. Kui me räägime konkreetsetest juhtumitest, kus kajastatakse väga selgelt mingisugust kindlat kohta kindlat inimest, kindlat piirkonda, siis 99-l protsendil juhtudest on need inimesed, need lapsed seal tuvastatavad, meil on olemas neid kogemusi erinevatel omavalitsustel tegelikult pärast need lapsed on kiusatavad. Teine asi on see, et kui see laps on täna kolmene ja tal ei ole võimalust kaasa rääkida ja anda teada, kas temale sobib selline tähelepanu või mitte, siis teismeeas ei pruugi ta sellest enam sugugi väga vaimustuses olla. Et me peame ka arvestama sellega, et me ei tohi ka lapse tulevikku kuidagimoodi kahjustada. Sama meelt on ka Viljandi linna sotsiaalameti juhataja Livia Kask. Noh, ütleme selline tavapärasem näide on see, et vanem või vanemad on otsustanud pöörduda ajakirjanduse poole, et saada oma murele mingi lahendus aastaid hiljem see laps ütleb, et Ta tegelikult oli tagakiusatav tollel ajal ja ka aastaid hiljem ja näiteks ta veel tunneb ennast väga-väga halvasti, peale seda saate eetrisse minekut. Teiste seas peaministrile, presidendile ja õiguskantslerile saadetud pöördumisele on allkirja pannud 38 ehk peaaegu poolte omavalitsuste sotsiaalvaldkond konnajuhid. Ametnikud usuvad, et kui kajastatakse konkreetse lapse või perekonna lugu viisil, mis kahjustab lapse huve siis sellisel kujul saadete tegemine ja artiklite avaldamine tuleb ära keelata. Liivia Kask usub, et sel teemal oleks tarvis laiemat arutelu. Mõelda selle peale, et kas tõesti on vaja seadust muuta või on vaja mingisuguseid regulatsioone täiendada, vaadata ka teiste riikide praktikat või välja töötada mingeid juhendmaterjali, mis oleks abiks näiteks ka ajakirjanikele teiselt poolt ka ütleme, lastekaitsetöötajatele. Eesti lastekaitse liidu nõunik Mart Valner usub, et keelamisega probleemi ei lahenda. Küll aga ütleb ta, et ajakirjanduse eneseregulatsioon peaks tugevnema. Ta ütleb, et pahatihti on konkreetsetest juhtumitest rääkivad lood ühepoolsed, kuna lastekaitsetöötajad lihtsalt ei tohi oma juhtumitest rääkida. Siis tekib see olukord, et langebki lastekaitse töötajate maine võib-olla, mis juba otseselt võib tuua kaasa olukorra, kus lapsed ei julge pöörduda ja lapsevanemad ei julge pöörduda enam spetsialisti poole, tähendab seda, et me jätamegi tegelikult mingisugused lapsed hätta ja see on nagu see kogu selle asja juures kõige suurem murekoht ja probleem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmekümne kaheksa omavalitsuse sotsiaalvaldkonna juhid usuvad, et ära tuleks keelata laste huvisid kahjustavad ja konkreetsest lapsest või perekonnast rääkivad ajakirjanduskäsitlused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoomes otsustavad praegu koroonameetmete üle kohalikud regionaalametid, aga kui olukord läheb eriti hulluks, saab valitsus nii-öelda hädapidurit tõmmata ja kehtestada üleriigilisi piiranguid. Soome rahvastiku ja sotsiaalteenuste minister Krista Kiuru nõudis eelmisel nädalal jõuliselt, et hädapidur tuleb viivitamatult kasutusele võtta ja vaktsineerimise edendamiseks lausa kaitsejõud kaasata. Kesk-Soome piirkonda juhtiv ülemarst Juha Paloneva soovitas seepeale säilitada külma pead ja mitte tekitada paanikat. Nädalavahetusel avaldasid paljud arstid ja ka pensionile jäänud meditsiinitöötajad valmisolekut kasvõi ilma rahata talgu korras tõhustusdooside tegemisel appi tulla. Nakatumist arv on Soomes viimasel ajal tõusnud ja minister Kiur on mures. Novembris muutis Soome tema ettepanekul vaktsineerimisstrateegia eesmärk. Kui seni oli peamine haiglate ülekoormuse ja surmade ennetamine, siis nüüd on eesmärk, et ka nakatumiste vähendamine. Soome terviseamet hall kritiseeris muudatust, märkides, et nakatumise vähendamise eesmärgiks seadmine ei ole mõistlik. Peaminister Sanna Marin toetas hiljutisel Euroopa ülemkogul seisukohta, et riigid võiksid ka Liidu ja Schengeni ala sisepiiridel erimeetmeid kehtestada. Marin ütles pühapäeval ajakirjanike küsimustele vastates, et valitsus kuulab ära asjatundjate arvamused ja ettepanekud, sest kõigeks ei jätku ressurssi. Prioriteedid tuleb paika panna. Kas tähtsam on vaktsineerimisega kiiresti edasi liikuda või suurendada tervisejulgeolekut piiridel? Piiriolukorda mõjutab muidugi ka see, missugune on reisijad. Üks võimalus oleks nõuda juba lähteriigis tehtud testitõendit, ütles Marin. Ühe meetmena kaalub valitsus koroonapassi peatamist, mis tähendaks, et seni vaktsineeritud inimestele kehtinud soodustused kaoksid. See tähendaks suure osa toitlustusettevõtete sulgemist, mis omakorda nõuaks lisaraha toetusmeetmeteks. Marin nentis, et kui väga keegi ei sooviks nii-öelda ühe hõbekuuliga kogu olukorda lahendada lihtsaid lahendusi ei ole. Me peame laialdaselt hindama mitte ainult meetmeid, vaid ka nende mõju ja muid mõjusid ühiskonnale, ütles Marin. Tema hinnangul on veel siiski võimalik hakkama saada ilma hädapidurita.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus arutab täna uusi koroonapiiranguid. Muuhulgas on kõne all ka muudatused piiriületusel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.