messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMe taastasime piirikontrolli kolmandal märtsil ja tänase päevani. Piiril me tööd teeme küll, aga me oleme järk-järgult ressurssi vähendanud, kuna Ukraina põgenike arv, kes Itla piiripunkti ületab, on järk-järgult vähenenud ja kui öelda, et eile ületas Itla piiripunkti 130 Ukraina põgenikke kellest 41 suundus edasi põhjamaades se. Kas te kõiki autosid praegu kontrollite? Me kontrollime sõiduautosid, väikebusse ja busse, veoautosid, raskeveoga me kontrollime pisteliselt, ehk me teeme kompensatsioonimeetmeid. Aga väikeautosid küll, jah, kontrollime kõiki, ja kus on siis Ukraina põgenikud või Ukrainast tulevad inimesed või kolmandatest riikidest tulenevad inimesed, siis neid me kontrollime põhjalikult. Töötame läbi andmebaaside ja juhendame, abistame. Millal võiks see siis lõppeda, see on kulukas, on seal veel mõtet ikka? No täna mõte ikkagi on olemas, et küll aga me hindame seda kindlasti, et see võib juhtuda lähinädalatel, kui piirikontroll sellisel kujul kaob ära küll, aga ta ei kao täitsa ära, et edasi jääme kindlasti veel kompensatsioonimeetmetega tugevdatud patrullidega seda tööd mingi hetk edasi tegema. Aga piiri peal olete muud ka peale nende kontrollimist teinud. Jah, me teeme seda tööd põhjalikult piiril, et me vaatame ka autosid läbi. Ja me oleme tabanud ka narkootilisi aineid, keelatud esemeid. Oleme tabanud isikuid, kes riiki siseneda ei tohiks, on olnud tagaotsitavaid ja keelatud esemete seas on olnud siis relvastrateegilise osasid ja on olnud ka narkootilisi aineid kui ka salasigaret muud kaupa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ikla piiripunkti kaudu jõudis teisipäeval Eestisse 130 Ukraina sõjapõgenikku. Neist 41 teatasid, et kavatsevad edasi liikuda Põhjamaadesse. Kontrollid Ikla piiripunktis praegusel kujul lähiajal veel jätkuvad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et see on absoluutselt õige loogika ja tegelikult olen ka seda ise varasemalt välja öelnud ja sama on teinud ka peaminister Kaja Kallas. Et me liigumegi selles suunas, et Covid tõendiga teatud tegevused, teatud üritused algaksid nii-öelda esimesest inimesest on ta siis väljas, söömine on ta vaba aja tegevused, meelelahutusüritused, muu taoline, et neid maksimaalselt nakkusohutut korraldada. Nende piirmäärade nii-öelda allatoomine on toimunud järk-järgult lihtsalt selleks, et anda ka ühiskonnale ettevõtjatele teatud kohanemisaega. Aga arvestades viiruse levikut, siis edasiliikumine ongi mõistlik. Konkreetse ülemineku kuupäeva peab leppima kokku valitsus. Kindlasti ei saa toimuda need üleöö, aga, aga me ei saa kindlasti rääkida siin ka pikkadest kuudest, vaid ei see peaks toimuma septembri jooksul. Ehk siis selge sõnum on inimestele, kes on veel vaktsineerimata, et kui te tahate ühiskondlikust elust osa võtta, siis tuleb käia ära vaktsineerimas, aga mis ikkagi saab see väga palju inimesi, on ju selliseid, kes on alles praegu saanud esimese doosi, et rõõmustavalt palju oli eelmisel nädalal vaktsineerijaid, aga nemad on ju ikkagi nüüd nii-öelda kõrvale lükatud, vähemalt kaheksaks 12-ks nädalaks. Ei, nii kauaks kindlasti ei ole, esiteks ehk inimestel on võimalik valida erinevate vaktsiinide vahel Moderna puhul see intervall neli nädalat. Tõsi, olulise defitsiit, Janseni puhul piisab nüüd ühest doosist ja Paizeri puhul me räägime kuuenädalasest intervallist kahe doosi vahel ja omajagu ka neid inimesi, kes siin nii-öelda iganädalaselt lisanduvad. Vaktsineeritute hulka on ka varasemaid haiguse läbi põdenud, kelle puhul piisabki kaitstuse saamiseks ühest vaktsiini süstist. Aga tõsi on see, et seni kuni inimesel on see kuur pooleli, siis tuleb tal näidata ette siis negatiivne test või teha see test kohapeal. Aga loogika on tõesti sama, et mida varem see esimene doos ära teha, seda kiiremini tuleb ka täielik kaitse, seda kiiremini saab nende erinevatest tegevustest üritustest juba oluliselt lihtsamini osa võtta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsust nõustava teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles, et teadusnõukoda pooldab korda, kus kõik üritustel või kogunemistel osalevad inimesed peavad tõendama oma viiruseohutust, mitte alates 51. inimesest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et neid ohtlikke momente on olnud ikka rohkem, et juhul kui president kaotab töö või teovõime, siis võtab selle ameti üle ju asepresident ja see süsteem on ju mitu korda ka toiminud, ma ei näe siin nagu selles mõttes nagu suurt probleemi probleem on jah, pigem ikkagi selles, et kuidas need valimised saada nagu korda, et Ameerika Ühendriikide põhiseadus ei näe ette muud võimalust, et need valimised peavad toimuma, aga valimised ikkagi on alles kolmandal novembril, nii et natuke aega Tegelikult on ju neid inimesi, kes pole otsustanud, kelle poolt hääletada ainult eri andmetel kuus kuni 11 protsenti, nii et selles mõttes neid, kes kampaania üritusi ootavad, mis nüüd ilmselt kõik ära jäävad, et neid on ju väga vähe, selles mõttes ei tohiks jälle valimiskampaania eriti ohus olla. Tõepoolest, sellised klassikalised kampaaniaüritused või ka teledebatid, nendel tõenäoliselt ei ole nii suurt rolli kui, kui varem see teledebatt, mis äsja oli, noh, ma arvan, et seal jäid kõik valijaid enda soosikule truuks. See, mis, mis töötab, on ikkagi sotsiaalmeedia. President ja esimene leedi on mõlemad teatanud, et nad tunnevad ennast hästi ja president Trump on teatanud, et ta jätkab oma kohustuste täitmist sel ajal, kui ta paraneb. Samas juba on tõstata üles küsimus, et kas tema võime riiki juhtida. Hetkel on ikka nii, nagu peab. No igasugune signaal, et, et presidendil ei ole sellist võimekust, Ta ei mõjuta ainult valimiskampaaniat, vaid ka ilmselt majandust ja börse ja nii edasi. Ja noh, trump peab andma signaali, et ta on tugev liider ja jätkab juhtimist, sest tõesti vastasel korral tekiks kaos. Ma ei mõtle siin üldse valimiskampaaniat, vaid Ameerika Ühendriike üldse. Mõistagi on hakatud muretsema nüüd ka Joe Biden i tervise pärast, et teledebati ajal olid nad teineteisest üsna kaugel, Pole nagu ohtu, aga samas ma usun, et Biden on oma testi juba teinud ja on ka öeldud, et kui ei ole, siis ta peab tegema ja terve kampaania meeskond peab selle testi ka ära tegema. See on mõistlik, ma arvan, et need testid on juba jah, praeguseks juba tehtud, et ja kui oleks midagi, siis me sellest ka teaksime, et ma ei usu, et Joe Bidenil õnnestus koroona positiivsust, kui see peaks olema seda kuidagi varjata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erkki Bahovski: põhiline probleem on kuidas Trumpi nakatumise ajal USA presidendivalimised toimuma hakkavad. USA presidendi Donald Trumpi ja esimese leedi Melania Trumpi koroonaviiruse testid andsid positiivse tulemuse. See on esile kutsunud kõikvõimalikke spekulatsioone nii presidendi kui USA valitsuse edasise tegevuse kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaalministeeriumi strateegilistele partneritele makstakse toetust kord kvartalis, läinud reedel pidid nad saama oma kolmanda osa makse, kuid enne seda jõudis riigi tugiteenuste keskusesse nõudlik kiri. Rahandusministrit asendav Raul Siem teatas, et kolmele sotsiaalministeeriumi partnerile ei tohi enam raha saata. Strateegilise partnereid toetatakse hasartmängumaksust ning SM viitas riigikontrolli läinud aastasele märgukirjale ja täheldas, et seda raha tohib kasutada ainult väga kindlatel eesmärkidel. Võrdsus, poliitika arendamine seemi teatel nende eesmärkide hulka ei kuulu. Riigi tugiteenuste keskuse talituse juhataja Marek Atonen tõdeb, et pärast ministri korraldust polnud keskusel enam valikut. Eesti naiste ühenduse ümarlaud Eesti naisuurimus ja teabekeskus ning Eesti Inimõiguste keskus jäid rahata. Lahenduseks on see, et sotsiaalministeerium määrab teise allika ja tegelikult on võimalik kas või homme päev neid maksed ära teha. Samas tõdeb Atonen, et mingit kokkulepet veel sõlmitud pole. Sotsiaalminister Tanel Kiik usub, et rahandusministri korraldusega rikuti partnerite õigustatud ootusi. See konkreetne otsus poole eelarveaasta keskel juba sõlmitud lepingute puhul väljamaksed peatuda ei ole õiguspärane. See ei ole riigile väärikas käitumine. Et kindlasti seda me ei saa aktsepteerida. Ta lisab, et kui koalitsioonipartneri hinnangul tuleks ühenduste toetamiseks leida raha sotsiaalministeeriumi eelarvest, siis esmalt peab selle raha ministeeriumile andma. On ta siis valitsuse reservist järgmise aasta riigieelarvega, aga mitte niimoodi, et rikkudes õigustatud ootuse printsiipi rikkudes öelda sellise väärika riigi juhtimise põhimõtteid lihtsalt ühepoolselt teatatakse meelevaldsest otsusest, kui neil ei ole juriidiliselt mingit põhjendust. Tanel Kiik ütleb, et järgmise sammuna hakkab sotsiaalministeerium rahandusministeeriumile kirjaliku vastust koostama. Minu jaoks on see väga kummaline lähenemine, et kirja teel ühepoolselt, ilma igasuguse viisaka etteteatamiseta ja eraldi kohtumiseta minuga või isegi kasvõi telefoni kõneta. Rahandusminister on sellised selgelt poliitilised aktsiooni käivitanud, kus eile juriidilisidagi pistmist. Aga mis saab siis, kui rahandusminister oma seisukohta ei muuda ning sotsiaalministeeriumile ka lisaraha ei anta? Veel kord neil organisatsioonidel on õigus, et ootuste rahastus saada veel kohanud juristi, kes väidaks vastupidist, ehk sellisel juhul tegemist on nagu öeldud, riigi vaates ebaväärika käitumisega ja tegemist on olukorraga, kus tekib siis mitmel organisatsioonil õigus minna riigi vastu kohtusse. Ma arvan, et seda olukorda oleks meil kõigil mõistlik vältida. Palusime kiigelt ka hinnangut, miks tema koalitsioonipartner niisuguse otsuse tegi. Ma küsin retooriliselt siis vastu, et kui näiteks riigikontroll oleks juhtinud tähelepanu, et otsa valdkonna rahastust tuleb kahekordistada, kas siis oleks rahandusminister saatnud mulle kirja, kus ta seda taotleb? Ma julgen selles kahelda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalminister Tanel Kiik ütleb, et rahandusministri otsus peatada kolme võrdse kohtlemise projekti rahastamine polnud õiguspärane. Tema hinnagul rikkus minister väärika riigijuhtimise põhimõtteid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSellest eelnõust saime teada nii nagu iga teine Eesti kodanik. Eile, kui seda eelnõu riigikogus esitati. Kas see on hea tava, kui asjasse puutuvaid asutusi ei informeerita, vaid saate sisuliselt selja taga teada, et teile tuleb ülesanded juurde ja hakkate tegema mõneti hoopis teist tööd? No kindlasti on õigus teha riigikogul neid seadusemuudatusettepanekuid, aga ma arvan, et alati on meeldiv, kui asjasse puutuv institutsioon natuke ennem saab teada muudatustest kui teised. Kas riigikontrollis on varem tehtud ka analüüs, mille järgi võiks erakondade rahastamise võtta enda töö valdkonnaks, et Ülle madise hommikul mulle viitas, et umbes 15 aastat tagasi seda küsimust arutati, kuid siis heideti kõrvale see, sest et see ikkagi ei sobi riigikontrolli põhitegevusega kokku. Nii palju, kui ma tean, siis tõepoolest aastate jooksul on tegelikult ju mitmel korral see teema teema üleval olnud. On uuritud seda, et kas võiks olla riigikontroll, see, kes selle teemaga tegeleb, aga just see peamine probleem, mida siitpoolt on, on välja toodud just nimelt see, et, et see muudaks riigikontrolli hoopis teist laadi asutuseks. Esiteks see, et riigikontroll hetkel ju keskendub riigiasutustele ja riigi rahale ja nüüd selle erakondade rahastamise järelevalve puhul siis see vaade laieneks ka ka siis nii-öelda erasektorile ja, ja rahalist ei ole seotud riigieelarvega. Nii et, et see on selles mõttes põhimõtteliselt teistlaadi lähenemine. Juhul, kui teile see kohustus pannakse, millest te siis lähtuma hakkate, kas oma tegevuses riigikontrolli seadusest või siis erakonnaseadusest, et kui te hakkate kontrollima parteide rahastamist? Ütleme, et me saime selle eelnõu nüüd eile ja me oleme sellega siin usinasti usinasti tutvunud ja meil on siin endal ka palju mõtteid ja küsimusi, nii et ega ma ei ei saa ka esitajate eest nendele küsimustele täpselt vastata, et me kindlasti saadame oma ettepanekud riigikogus sellele vastavalt komisjonile, kes seda menetlema hakkab, aga, aga nii palju kui ma siis sellest eelnõust aru saan, siis, siis tegevuse aluseks on jätkuvalt ikkagi riigikontrolli seadusega, muuhulgas vaadatakse eelnõu idee kohaselt siis ka erakonnaseadus osade sätete täitmist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikontrolör Janar Holm soovitab valitsuserakondadel ERJK likvideerimise üle järele mõelda. Valitsusliidu erakonnad algatasid eile Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni likvideerimise ja selle ülesannete andmise Riigikontrollile. Eelnõu seletuskirjas seisab, et komisjoni koosseis ei vasta täies ulatuses sõltumatuse kriteeriumile. Komisjoni esimees Liisa Oviir ütles ERR-ile, et Riigikohus on kinnitanud, et nimetatud küsimustes vastuolu ei ole. Millal riigikontrolör Janar Holm seaduseelnõust kuulis?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni tänane kõne Euroopa Parlamendi ees oli ootuspäraselt mitmekesine esialgsest pooltunnist rohkem kui kaks korda pikemaks kujunenud kõnes rääkis von der Leyen nii inglise, saksa kui ka prantsuse keeles. Tema keskseks sõnumiks oli haprus, mis väljendub nii kliimamuutustes, koroonapandeemias kui ka majanduskriisis. Viirus, mis on 1000 korda pisem, kui liivatera näitas, kui õrn võib elu olla. See näitas, kui pinges olid meie tervishoiusüsteemid ning kui piiratud on mudel, mis hindab rohkem rikkust kui heaolu. See näitas meile, kui habras meie ühiste väärtuste ruum tegelikult on ja kui kiiresti neid väärtusi saab kahtluse alla seada nii üle maailma kui siin Euroopa liidus. Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni esimene olukorrast liidus kõne oligi mõeldud katma kõiki võimalikke teemasid. See väljendub ka Eesti Europarlamendi liikmete muljetes Yana Toom. No peamine asi, mis mind muidugi teeb nii-öelda süda soojaks, on see väga tugev sotsiaalne agenda, mida von der Leyen ajab, ta ütles väga selgelt, et ta töötab ja ma tean, et nad töötavad Euroopa miinimumpalga kallal. Ta rääkis ka välissuhetest, ta torkas trumpi mitu korda, kusjuures ta torkas trumpi oma kõne erinevates osades. Andrus Ansip Mõneti üllatuslikult oli minu jaoks selle kõne kõige tugevam sõnum seotud kõne välispoliitika osaga kõneles justkui eestlane, lätlane, leedulane või keegi Kesk või Ida-Euroopast. Meie ohutunne ja, ja meie väärtushinnangud olid selles kõnes suurepäraselt kajastatud. Ka kõne väärtuste osa oli suurepärane, raske oleks sellele realistlikule käsitlusele midagi lisada. Kiituste kõrval leidus ka neid, kes von der Leyeni kõnes nõrkusi märkasid. Marina Kaljurand. Ma oleksin tahtnud kuulda rohkem enesekriitikat, sest see kõne algas ju sellega, et tegelikult komisjoni president ülistas kõike seda ja kiitis kõike seda, mida komisjon on siiamaani teinud. Aga läheme kuus kuud tagasi märtsi keskpaika, kui Euroopa liidus valitses kaos. Ja noh, hea juht ei ole mitte ainult see, kes ennast kiidab vaid hea juht on see, kes suudab ka kriitiliselt oma tegusid hinnata. Jaak Madisson, minul jäi väga selgelt selline tunne, kus nagu eelviimasel päeval enne maailmalõppu lauldakse oreoolis, et me oleme kõik õnnelikud, jõudmas paradiisi, aga tegelikult oleme varsti kukkumas sohu, sest et mitte ühtegi lahendust ei tulnud, et kuidas lahendada majanduslikke probleeme. Ettevõtlusprobleeme demograafia probleeme, seetõttu pigem mina näen siin nagu väga nii-öelda mustades värvides kogu seda olukorda. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna pidas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen traditsioonilise aastakõne olukorrast Euroopa Liidus. Eurosaadik Marina Kaljurand ültes, et tema oleks oodanud kõnest rohkem enesekriitikat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNüüd, kui Venemaa riigiduuma valimised on möödas, võib välja öelda selle, millest ehk enne valimisi polnud eriti kohane rääkida. Tegu oli teisejärgulise sündmusega vaheetapiga teel, presidendivalimistele. Tegelikult kinnitas ju ka võimupartei Ühtne Venemaa kogu aeg, et tegu on usaldusreferendumiga president Putinile ja seetõttu pole ka oluline, kui palju protsente mingi ei tuumas täpselt kogus. Nagunii on neljast kolm Putinimeelsed ja kommunistliku partei hüüded arvukatest rikkumistest jäävad muidugi hüüdjaks hääleks kõrbes, kuigi võib arvata, et neid rikkumisi oli ja neid eeldati, mis on eriti naljakas, kui arvestada seda, et ühtne Venemaa oleks võitnud ülekaalukalt ka täiesti ausalt. Siin võib tsiteerida ajakirjanik Leonidra Tsihhovskit, kes ütles, et kui Venemaal on neid, kes usuvad, et see, mis toimub, on valimised siis usuvad nad ka seda, et need valimised on ausad ja vabad. Valimised või referendum igal juhul on Venemaa jõudnud seisu, mille kohta Putin ütles, et kui rahvas minu poolt hääletab, on mul moraalne õigus kontrollida valitsuse ja riigiduuma tegevust. Ja kus ühtse Venemaa ametlik liider Boriss Krõzlov kinnitab, et Putin on saanud mandaadi rahvusliku liidrina. Asja muudab aga keeruliseks see, et Venemaal ei ole sellist ametikohta nagu rahvuslik liider ette nähtud. See ei ole Hiina, kus tenksiaping säilitas mõjuga pärast tippametikohtadest loobumist. Venemaal on traditsioon, et võimutüüri lahti lasknud inimene kaotab selle võimu hetkega. Niisiis hoolimata kinnitustest, et rahvuslik liider Putin siin omab õigust ja autoriteeti delegeerida rahvale uus president kes aga kahtlemata omab väiksemat toetust, kui tema, ka seda on jõutud juba täna rõhutada, on ilmselt loogiline, kui Putin võtab siiski ametlikult ühtse Venemaa juhtimise üle ja omab nii ka midagi rohkemat kui moraalset kontrolli tuuma üle ja riigiduumast me hakkame uuesti täie järel rääkima vast siis, kui uus president on üle kätte läinud, isepäiseks muutunud ja tuuma hakkab talle aru pähe panema. Praegu aga võitjad juubeldavad ja On selleks põhjust Tšerinovski ja Mironovil, sest võimalus, et liberaaldemokraadid ja õiglane Venemaa tuumasse ei saa, õhus ikkagi oli ja kaotajad lakuvad haavu ja räägivad rikkumiste, st ja ebaõiglusest. Ja keegi neist võib ka kunagi tõusta, kui ühtne Venemaa hakkab oma elektriati kaotama, sest miski pole igavene. Aga ilmselt ei ole need ei Jabloko ega parempoolsed, kes omavahelise jagelemise ja täiesti totra egoismiga on muutunud juba ühendusteks, mida tõsiselt ei võeta. Ehk üheski mõttes ei võeta, sest kas rinovski ei võeta tõsiselt, aga valijaskonna ta säilitab. Presidendivalimiste juurde tagasi tulles võib aga öelda, et pugemine Putini ees on läinud nii kaugele, et on kõlanud ettepanekud valida uueks presidendiks või vähemalt asepresidendiks see ametikoht siis sisse. Viies. Praegune presidendi abikaasa Ljudmilla Putini, see on Venemaa Uku toom Eesti raadiole, Moskvast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa Riigiduuma valimised.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast seda, kui CNN ja teised ajakirjandusorganisatsioonid kuulutasid Joe Bideni järgmiseks USA presidendiks, asusid liidrid üle Euroopa teda õnnitlema. Mitmete nende suul kõlasid lisaks õnnitlusele ka rahulolu ja kergendus. Euroopa Liidu juhid õnnitlesid Biden it eile Eesti aja järgi kella kaheksa paiku. Ühine õnnitlusaeg oli Euroopa Liidu riigi ja institutsioonide juhtide poolt varasemalt kokku lepitud, et hoida ühist joont sõnumites ning vältida Donald Trumpi võimalikku vasturünnakut. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Laien saatis Bidenile soojad õnnitlused. Tema sõnul on Euroopa Liit ja USA sõbrad ning liitlased ja meie kodanikud jagavad sügavaid ühiseid sidemeid Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Josep Boreli sõnul loodetakse ühine partnerlussuhe taas üles ehitada. NATO peasekretär Jens Stoltenberg soovis enda poolt samuti õnne Biden ile ja asepresident Kamala Harrisele. Stoltenbergi sõnul tunneb ta Bidenit NATO suure toetajana ning ootab juba koostööd temaga. Prantsusmaa presidendi Emanuel Macroni sõnul on Euroopale ja USA-l vaja palju tööd teha, et tänastest väljakutsetest üle saada. Macroni puhul võib eeldada, et õnnitlused on igati siirad, sest tema suhted Donald Trumpiga olid jahedad. Üsna avalikult sarnased olid suhted trumpiga ka Euroopa kõige mõjukamal poliitikul. Saksamaa liidu kantsler Angela Merkelil. Merkeli sõnul soovitab Bidenile õnne ja edu, samuti õnnitles ta Kamala Harrist esimese naisasepresidendina. Tema hinnangul on transatlantiline koostöö hädavajalik tulemaks toime meie aja suurte väljakutsetega. Teiste riigijuhtidega liitus ka ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson. Tema sõnul on USA Ühendkuningriigi olulisim liitlane ja ta loodab Biden iga teha koostööd kliimamuutuste, kaubanduse ja turvalisuse alal. Ent Euroopa liidus on ka riike, kes Joe Bideni võitu nii rõõmsalt pealt ei vaata. Veel eile õhtul polnud Bidenit õnnitlenud Ungari president Viktor Orban. Poola presidendi Andrei Tuuda sõnul ootab Varssavi ära siiski valimistulemused, kuid soovis õnne Biden ile eduka kampaania eest. Kõige vastuolulisema reaktsiooniga on Euroopa liidus juba mitu päeva silma paistnud Sloveenia peaminister Jansa. Täna asus ta Bideni õnnitlemise asemel hoopis peavalu meediat ründama selle eest, et nad Bideni võitu valimistel raporteerisid. Seda piinlikku seika Sloveenia juhtimises üritas mahendada riigi Euroopa Komisjoni volinik kes rõhutas õnnitluses, et on ju Sloveeniast pärit Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa liidrid õnnitlesid Joe Bidenit kokkulepitult ühel ajal, et vältida Donald Trumpi võimalikku vastulööki.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskkonnakaitsest ja mereveepuhtuse hoidmise tähtsusest pole mõtet pikalt rääkida, küll aga võib meelde tuletada, et Läänemere puhul on see küsimus eriti aktuaalne sest siin toimub veevahetus väga aeglaselt. Et kontrollida vee puhtust, on vaja teostada pidevat seiret ning avastada reostus võimalikult kiiresti. Selles suunas veel üks samm, kui Tallinnas linnahalli kai juures avati õlireostuse monitooringu pilootprojekt. Paigaldatud on õlidetektor, mis eirab veepinda ja teatab reostusest. Näidisprojekt kestab esimese oktoobrini ja on veebikeskkonnas kõigile nähtav. Projekti organiseeris Tallinna keskkonnaamet koos kahe Eesti tehnoloogiaettevõttega laiser diagnostika, Instrument ning Flydog. Solations. Esimese juht David Klaak avaldas lootust, et tegemist on esimese sammuga laialdasema programmi arengus ning koostöö läheb edasi. Flydogi esindaja Andri Laidre arutles juba edasiste võimaluste üle. Lisaks õlidetektorile on meie seadmega praegu ühendatud ka üks õhutemperatuuri sensor ja üks veetemperatuuri sensur. Et reaalajas on võimalik ka siis jälgida, kui soe siin parasjagu on ja kui selles süsteemis mitte veel laiemalt rääkida ja tulevikuvisioonidest rääkida, siis meie kontrolleriga on võimalik väga palju erinevaid sensoreid ühendada näiteks nagu veesoolsus ja hapnikusisaldus, mürasensorid, võib-olla õhu õhu saastesensorid ja, ja näiteks ka, miks mitte panna igasse avalikku randa sensorid, mis jälgib kogu aeg vett, et kas seal on sinivetikaid või mitte. Tallinna keskkonnaameti juhataja Relo Ligi on projektiga rahul ja peab seda vajalikuks. Mida varem me õlireostusest teada saame, seda kiiremini ka selle puhastamine toimub ja eriti see on siis elanikele suvel oluline, et keegi ei saaks seda reostusega kokku, kas siis rannas, aga ka loomulikult ka merele üldiselt. Ning kuigi ulatuslikud naftareostused saavad tihti alguse avamerelt, on taoline sensor ka sadamas vajalik. No suuremaid reostusi ongi olnud tegelikult sadama lähistele on balti laeva remonditehases, aga need on reeglina siis, kui laeva remonditakse, et nüüd me seiramegi siin linnahalli juures, et vaatame kas tavapärasest laevaliikluses, et kas seda õli siis lekib kuskilt või, või mitte, et see on selline testperiood ka, et, et kuni oktoobrikuuni esialgu seda seirame ja vaatame, millised tulemused on, et kuidas järgmine aasta jätkata sellega näiteks Riia sadam on paigaldanud endale juba neid tükki seitse, kui see asi ennast õigustab, siis on kindlasti kavas neid ka siin Tallinna lahte juurde paigaldada, seda enam, et meil on kavas ka veel siin veel kaaluda Russalka superranna avamist, et selleks on vaja küll teha ka muid töid, kui õli sinna superranda kindlasti ei sobi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas Linnahalli kai juures avatud õlireostus-sensor peab teostama seiret teatama kiirelt kõigist reostusjuhtumitest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsus andis majandusminister Mihkel Pärnojale volitused allkirjastada kavatsuste protokoll Läti vabariigi majandusministriga energeetikaettevõtet, Eesti energia ja la energo koostöö tihendamise ja võimaliku ühendamise suhtes. Mihkel Pärno aja sõnade kohaselt on eesmärgiks mõlemale riigile väga olulise majandussektori tugevdamine ning kahe suurfirma potentsiaali tõstmine. See idee ei ole iseenesest midagi uut, sellised protsessid toimuvad Euroopas juba mõnda aega. See muudaks Eesti elektriga varustamise kindluse suuremaks. Mastaabisääst annab olulise lisainvesteeringuteks vajalik raha muutub selle võrra odavamaks. Kliendibaas laieneb Eesti seisukohalt vaadates oluliselt, kui praegu on Eestis kuskil umbes 700000 klienti Eesti energial, siis pärast sellise koostöö tihedama koostöö kavandamist oleks kogu klientide hulk 1,7 miljonit. Peale selle elektrienergia tootjate poole pealt Eesti ja Läti täiendavad 11. Jätkan sealt, millest majandusminister Mihkel Pärnoja lõpetas. Eesti ja Läti energiatootjad täiendavad teineteist. Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk. Ma arvan, meil on üks väga unikaalne olukord, mis puudutab energiaressursse. Kui me vaatame Eestit ja Lätit koos, siis Läti impordib elektrit, kuid tal on omal looduslik ressurss hüdroenergia, mida kolmel kuni neljal kuul jääb isegi üle ekspordiks, samal ajal Eestis on põlevkivi, mis ka asub Eesti territooriumil maapõues ja mille varusid jätkub enam kui 100-ks aastaks. Kombineerides nüüd ratsionaalselt neid ressursse omavahel, tekib täiesti unikaalne olukord, kus kahe riigi territooriumitel olevad energiaettevõtted suudavad tegelikult varustada oma riigi 100 protsenti vaja minema energiaga, samal ajal selle energiaressursi hind ei sõltu ei dollari kursist, ei nafta maailmaturu hindadest. Hindade juures peatudes ei tasu koostööst või ühinemisest rääkides siiski loota elektrihinna alanemist. See on praegugi Eestis kõige odavam Euroopas ja 20 protsenti odavam kui Lätis kuid ettevõtete tugevnemine ja uued võimalused soodsamate laenude ning krediitide saamisel aitavad ära hoida hüppelisi hinnatõuse. Nii Gunnar Okk kui Latvenergo president Karlis Mikelsons kinnitasid, et kahe ettevõtte ühinemisest klassikalises mõttes täna rääkida ei saa. Jutt on ikkagi esialgu majandusliku koostöö tihendamisest. Kuigi koostööd tehti ka seni Riias, on balti riikide energiavarustuse ühine dispetšerteenistus. Eesti on Taugava suurvee ajal kasutanud Läti elektrit. Nemad vajaduse korral saanud seda Narvast, kuid tehniline optimeerimine on mõnikord hõrkunud majanduslike erihuvide vastu. Seda takistust tahetakse gi nüüd kõrvaldada. Majanduslik koostöö on täiesti loomulikuks jätkuks juba seni mitmeid aastaid toimunud tehnilisele koostööle ja tegelikult avanenud elektrituru tingimustes on tegemist ka ainuvõimaliku lahendusega üldse, kuidas eksisteerida edasi selles uues majandusruumis?",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus andis heakskiidu Eesti Energia ja Latvenergo ühendamisele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimasel nädalal on Valgevene hübriidrünnaku taustal räägitud korduvalt NATO artikli nelja käivitamisest. Eesti NATO suursaadiku Jüri Luige sõnul pole olukord selleks siiski veel küps. Praegu ei ole küll paista, et Poola, Leedu või Läti, kes on sellest kriisist kõige rohkem puudutatud artikkel nelja kasutaks ja kuigi need riigid kindlasti tunnevad ennast ohustatuna, aga ilmselt ei ole see see tase, mis eeldaks siis artikli nelja kokkukutsumist Luige hinnangul on Poolal, Leedul ja Lätil NATO riikide täielik poliitiline toetus samuti on Leetu saadetud hübriidvõitluse meeskond. Seega peaks olukord piiril veel halvenema, et Poola või teised riigid sooviksid Põhja-Atlandi nõukogu kokku kutsuda. See artikkel iseenesest ei käivita mitte mingisuguseid mehhanisme, see artikkel on nii-öelda konsultatsioonideks nõukogu, NATO nõukogu kokku kutsumise õigus, liikmesriik ja ajalooliselt on siis mõeldud nii, et artikli nelja alusel kutsutakse kokku ja siis NATO nõukogu otsustab, kas käivitada artikkel viis aga tänapäeval kasutada kantakse seda artiklit neli kui niisugust koodsõna ka kõikvõimalike hübriidohtude puhul. Luige sõnul on juba praegu Poolas, Leedus ja Lätis kohal Nato väed koos õhuturbemissiooniga ning vajadusel on võimalik kohalolu kiiresti ka suurendada. Kuid Valgevene kriisi taustal on muret tekitanud ka olukord Ukraina piiril, kuhu Venemaa suuri väeüksusi on koondanud. Kuivõrd Ukraina pole alliansi liige, siis hoiab NATO praegu organisatsioonina tagaplaanile. Praegu üldiselt on eelkõige tegutsenud liikmesriigid Ukrainas kõikvõimalik õppustega, noh siin oli. Ja, ja ameeriklaste õppused, ameeriklaste sõjalaevad mustal merel Suurbritannia, Türgi ja Ameerika Ühendriigid on kas müünud või kinkinud Ukrainale väga kõrgel tasemel relvastust. Nii et NATO riigid tegutsevad väga aktiivselt. NATO organisatsioonina on praegu võib-olla tagasihoidlikum, aga loomulikult me teeme kõik selle, mis on NATO võimekuses. Arvestades siis olemasolevaid mehhanisme. Luige sõnul jälgib NATO kõikide nende käsutuses olevate vahenditega olukorda Ukraina piiril ning põhjust on olla väga murelik. Seda muret on väljendanud täiesti ühemõtteliselt nii NATO peasekretär kui ka alliansi suurima liikme, Ameerika Ühendriikide välisminister kes mõlemad on Venemaad hoiatanud, et igasugused agressiivsed aktid Ukraina vastu on lubamatud ja Venemaa peab arvestama, et sellele järgneb väga tõsine reaktsioon lääneriikide poolt. Ma arvan, et need avaldused ise juba demonstreerivad kogu avalikkusele. Et seda riski, et midagi Venemaa Ukraina suunal teeb, võetakse siin alliansi peakorteris väga tõsiselt. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik ütles, et praegu pole paista Põhja-Atlandi lepingu artikli 4 käivitamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopa liidus lepiti kokku, et täielikult vaktsineeritud inimesed saavad koroonapassi esitamisel riikide vahel liikuda ja kõik liikmesriigid aktsepteerisid seda, mis siis nüüd on, iga riik kehtestab eri piirangud, mõnel pool nõutakse koroonapassi kaotamist ja nii edasi ja nii edasi. Kuhu iganes sa ennast sõitma asutab, sa ei tea veel päev enne lennuki lahkumist ka, mis sind oodata võib, kas tingimused ja nõudmised on jälle muutunud? No mis on saanud sellest ühtsuse, st? Seda on tegelikult nüüd võinud jälgida selle koroona epideemia algusest peale, et kohe kui tekib mingi uus olukord ja uus tüvi, siis kipub tekkima ka väike paanika riikide hulgas ja, ja noh, praegu on, on jälle selline olukord, kus jah, ütleme siis erinevate riikide tervishoiuasutused reageerivad erinevalt ja, ja mitte alati siis noh, kõik kõiki neid kokku leitud meetmeid järgides, aga samas tegelikult tuleb öelda, et, et selles kokku lepitud nõukogu soovitustes on olemas ka hädapidurimehhanism, mis ongi just selliste situatsioonide jaoks nagu mõeldud. Et kui tekib mingi hädaolukord või uus tüvi, siis on võimalik ajutiselt kehtestada täiendavaid meetmeid ja nüüd on päris mitmed riigid seda hädapidurit rakendanud ja kehtestanud, siis vaktsineeritud inimestele tehti kohustuse. Iga kord uue tõve tulek ei ole ju jälle uus hädaolukord. Tahaks loota, et me ikka iga kord natuke vähem satume esse paanikasse ja, ja teeme otsuseid, mis ei ole ilmtingimata siis teadusel ja andmetel põhinevad, et, et ka seekord tegelikult võib öelda, et 10 riiki, kes on kehtestanud ja siis 17 riiki, kes ei ole kehtestanud nii, et noh, rohkem kui pooled on siiski suutnud hoida nagu ennast tagasi ja oodata siis kuni tekivad teaduslikud andmed selle hommikron tüve kohta. Ja, ja seda ütles ka nüüd ju ülemkogu kutsuti riike üles, kehtestab ainult sellised, mis on tõesti hädavajalikud, mis põhinevad teaduslikel andmetel ja mis ei takista Schengeni alal liikumist. Lisaks kogu selle tervishoiu ja, ja teadusliku taustale on alati ka see poliitiline taust. Valitsustel on siiski ootus ja ja surve midagi ette võtta, kui, kui olukord silmnähtavalt muutub. Millal Euroopa komisjon järgmine kord asju muutma hakkab? Neid tegelikult juba juba muudetakse, see töö vastavas töögrupis Brüsselis käib, aga noh, fakt on see, et meil ei ole piisavalt andmeid, me kõik ootame või vähemalt mingilgi määral tõestatud fakte selle kohta, kuidas somikron mõjub, mida mõjub ja mis oleks siis mõistlik teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paljud Euroopa riigid karmistavad koroonapiiranguid seoses uue omikroni tüve levikuga. Karmistamine on lainena järgnenud igale uuele koroonavariandi levikule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaljudes kultuuri ja spordiasutustes saab perepileti osta vaid kahe täiskasvanu ja kahe kuni kolme lapsega pere. Suuremad leibkonnad peavad tihti oma neljandale või viiendale lapsele ostma juurde täishinnaga pileti. Rahvastiku ja perepoliitika osakonna nõunik Gerli Lehe räägib, et uue süsteemiga saaksid piletimüüjad kontrollida, kas rohkemate lastega grupp on ikka pere. On variant, et lapsevanema, ID-kaardil valideerides saab siis näha ta on lasterikka pere vanem ja seal on nende laste andmed, kes kohalduv sellele soodustusele või teine variant on need ka veebipõhise mobiiliapi kasutamise võimalus läbi Eesti.ee keskkonna. Praegu piiravad perepiletil laste arvu, näiteks mitmed Tallinna ujulad, et vältida soodustuse andmist grupile, kus pealtnäha kolmelapselise pere üks lastest on hoopis naabripoiss. Ebaõigluse lahendamiseks lõi Eesti lasterikaste perede liit mullu tasulise perekaardi, mille soetanud vähemalt kolme lapsega pered saavad kaardiga liitunud asutustes soodustust. Maanteemuuseumi külastusvaldkonna juht Liina Nurmine ütleb, et uus süsteem oleks justkui pere kaardi parem ja mugavam asendus. Me niikuinii pakume suurperedele juba seda paremat pindamiset, see ongi selle kaardi ettenäitamisel võib-olla mõnele ei meeldi ka nagu see, et sa pead maksma selle eest, aga jah, et kui tehakse mingi parem süsteem, siis noh, ma arvan, et meie liitumine, maanteemuuseumi liitumine pole üldse nagu mingisugune küsimus, sest kui süsteem tehakse mugavamaks ilma kaartideta, siis mis meil saab selle vastu olla? Ministeerium on alustanud seltsiga läbirääkimisi, et kaks projekti ühildada uue piletitüübi pakkumist riik asutustele kohustuslikuks ei muuda. Need ettevõtted, kes uue süsteemiga liituda ei soovi, peavad oma perepileti millekski muuks ümber nimetama. Gerli lehe. Kui nad ümber ei nimeta, siis ikkagi peaksid vastama sellele, et see pere kohaldub nii-öelda lasterikka pere lastele ka ja vastasel juhul nad peaksid ja leidma teistsuguse nimetuse sellele aga ma ei näe, nagu, et miks nad peaksid seda tegema, arvestades seda, et tegelikult neid lastega pere lapsi ei ole Eestis nii palju, et see neile majanduslikku kahju tooks. Uus regulatsioon, puudutaks Kerli lehe sõnul kuutekümmet 8000 last. Samas ei võimaldaks see soodustust kärgperemudelile, kus mõlemal vanemal on näiteks eelnevatest suhetest kaks last. On ka asutusi, kus pole vahet, kas tegemist on ühe suurperega või hoopis mitmest perest pärit lastega, räägib Ahhaa keskuse juhatuse liige pilvi Kolk. Kui tuleb kaks täpselt samavana naist ja ütlevad, et neil on kaasas siin kaheksa last, siis ei ole meie asi küsida, et kas need on teie enda lapsed või olete te sõbranna või olete te pere, kui lapsed saavad oma elamuse kätte ja, ja vanematel on julgust nendega tulla ja öelda, et see on meie pere, siis miks mitte, et ma võin küll öelda täitsa kindlalt, et meil on absoluutselt vähemuses kaks isa hunniku lastega peresid kui kaks ema hunnikulastega peresid, et see on küll selline huvitav nüanss, aga nii ta on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseministeerium plaanib luua kultuuri- ja spordiasutustele ühtsed perepileti kriteeriumid, et need ei piiraks laste arvu ja kehtiksid ka suurperedele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa tõstatasin selle küsimuse, et väga oluliselt aitaks kaasa meie suhete parandamisele ja edasiarendamisel see, kui Molotovrepeta kohta oleks ka tänasel Venemaal seisukohta olevat, nii nagu selle andis 89. aastal tal Nõukogude Liidu ülemnõukogu Moletav retentopi pakti hukkamõistmise ja tühistamisega ja ta ütles, et Venemaa kui õigus järglane toetab fakti tühistamist ja peab seda õigeks ja ma usun, et see on väga oluline teadvustada meie tervikuna ka Venemaa ühiskonnal. Venemaa on seda teinud, sest sellega on antud ka edasi sõnum laiemale üldsusele. Et tänane Venemaa mõistab hukka, mis Molatov rebane biovakti tagajärjel on toimunud Eestis, nõnda et ma usun, et meie järgnevate suhete raames, kui me niimoodi koostööd teeme, see on eelduseks, et meie naabrite vahelised suhted liiguvad eanaaberlikkuse suunas ja selle eanaaberlikkuse näiteks just äsja ütlesite te meile, et Eesti ja Venemaa presidendid leppisid kokku piirileppe sõlmimise ja ma tegin ettepaneku, et seda võiksid teha siis välisministrid, kuivõrd erinevad Eesti valitsused on Venemaaga läbirääkimiste raames sellisel kujul nagu ta praegu on, maha märgitud ja selle võiksid alla kirjutada välisministrid täienduseks president Rüütli intervjuule veel nii palju, et sellega on siis Venemaa välisministri Eesti visiit loodetavasti lõplikult otsustatud ja piirileping saab lõpuks oma allkirjad. President Rüütel ütles veel, et kuigi täna oli jutuks ka üheksandas mai siis seda, kas Arnold Rüütel Moskvasse sõidab, täna ei täpsustatud. Aga kui ta peaks sõitma, siis võiks sel juhul juba vahetada ka piirilepingu ratifitseerimiskirju. Uku Toom Eesti raadio, Moskva.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Arnold Rüütel kohtus Moskvas president Vladimir Putiniga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinna Sadama nõukogu oli Saaremaal koos mitteametlikult ja valik tehti sadama nõukogu esimehe Neinar Seli sõnul kiiresti. Meil oli koduseks tööks jäetud, et igaüks valib välja kolm sellist nime, kellega siis me saaksime nagu vestlust ja teemat edasi arendada juhi sobivuse kohta. Kuna kõigil oli esimene eelistus Ain kaljurand, siis seetõttu oli ka üksmeelse otsus kinnitada ta praegu juhatuse esimehe kohale ja, ja nii me käitusime. Ain Kaljuranna nimetab ametlikult ametisse nõukogu järgmine koosolek, mis toimub septembrikuus. Uus sadama juht lubas muuta ettevõtte tegevuse agressiivsemaks. Pean silmas eelkõige Muuga sadama idaosa arendamist. Paldiski teatud arendusprojekt meil on juba mitmeid aegu olnud päevakorral, kuid ma leian, et täna on turg selline, mis võimaldab teostada investeeringuid ja, ja saada sellega siia lisakaubavooge eelkõige nende kaupade osas, mis siis vähendaksid meil nii-öelda naftatoodete riske. Kuidas te kavatsete hakkama saada poliitiliste tõmbetuultega, mis Tallinna Sadama ümber kogu aeg valitsevad? Ma arvan, et tuleb ise olla tegus ja konkreetne ja inimestega suhelda, siis ei teki ka neid tõmbetuuli nii palju. Kuid mis saab teistest juhatuse liikmetest ajakirjanduses on spekuleeritud, et juhatuse liikmed tulevad valitsuserakondade ridadest. Neinar Seli kinnitas aga, et nende arv on esialgu teadmata ja neid ei valita poliitilistest printsiipidest lähtuvalt. Ükski parteipilet ei anna minule näiteks eelist ametikoha saamiks, aga, aga ta ei ole ka kindlasti ka segav. Tihtilugu on jälle see, et sellepärast ei saa valida, et muidu küll hea mees, aga ta on seotud ühe või teise erakonnaga. Aga et stabiilsus oleks ja ettevõte saaks normaalselt areneda juhtida, siis on parem, kui selliseid aktiivseid partei liikmeid juhatuses ei oleks. Kui kõrget palka hakkab Ain Kaljurand saama praegu on ju si? Kas sinna lisanduvad ka veel lisatasud? Jah ja motivatsioonisüsteem on väljatöötamisel ja, ja see siis sätestatakse ka peale töölepingu sõlmimist. Et kui, kui palju see juurde peaks siis tulema ja millise töö tulemuste eest. Kas see on suurem või väiksem kui Mart Toomingul oli?",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Sadama uueks tegevjuhiks saab Ain Kaljurand.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNovembri lõpus otsustas Tartu Ülikooli senat õigusteaduskonna nõukogu ettepanekul, et alates järgmisest õppeaastast on õigusteaduse magistriastme sessiooniõpe osalise koormusega ja seega tasuline. Tõenäoliselt tuleb tulevikus aga tasulisi õppekavu veel juurde. Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri sõnul on prioriteetne päevaõpe ehk õpilased, kes käivad päriselt kohal õppimas. Kui me räägime tasulisest õppest, et siis ma tuletan meelde, et kõrgharidus on mõeldud eeskätt nii-öelda täiskoormusega õppimiseks, taust on ju see, et mis on kõikidele, ilmselt kõikidel ülikoolide juba pikka aega teada, et, et see tervikrahastus on ebapiisav praegu, et, et see mudel, mis käivitas siin üle viie aasta tagasi, et, et see ei ole praegu enda eesmärke sellisel kujul järginud, et kas meil on veel kuhugi mingeid tasulisi asju avatud, et see on tegelikult nii, põhimõtteliselt on see ju soov, et me peame kuidagi kompenseerima oma seda riigi poolt unarusse jäänud rahastusskeemi. Paar õppekava on juba praegu sellised, kus üliõpilased peavad ise oma õppe eest tasuma. Samas ei ole lähiajal plaanis rohkem õppekavasid tasuliseks muuta, sest nende kehtestamine on pikk protsess ja tekitab palju küsimusi. Kuna aga riigi tugi pole Asseri sõnul piisav, siis tulevikus võiks osaliselt maksta oma õpingute eest üliõpilane ise. Kui nüüd tulevikku vaadata, et missugune riigieelarveline kõrghariduse toetus, kus võiks olla ja oli olukord, kus me hetkel oleme, et siis erinevate arvutuste alusel me räägime, ma ei tea, kas 75-st 80-st lisamiljonist, et selle arvutused, eks on see poolteist protsenti sisemajanduse kogu produktist, mis peaks minema kõrgharidusele, et, et sellest me oleme praegu kolmandiku võrra all ehk ühe protsendi juures ja seda vahet 80 miljonit. No ma ei usu, et, et, et keegi praegu on valmis sellist sammu astuma praegu siis peab ju kuidagi otsustama, et, et kas me, mis variandid meil on, et, et kas me püüame seda olemasolevat mahtu säilitada siis paratamatult kui raha juurde ei tule, et, et siis langeb õppekvaliteet. Ega seal muid variante ei ole, et, et siis eraraha kasvatamine on üks meetod või peaaegu et ainukene meetod Asseri sõnul on vaja kõrgkoolide õppekohtade rahastamise osas ühiskonnas laiapõhjalist debatti, sest vaja on kindlat otsust, millega edasi minna. Neid erinevaid variante on õige palju, sõltuvalt siis sellest, et, et kui suure või missuguse valmidusega on riik valmis sellesse panustama ja kui me soovime head, kvaliteetset kõrgharidust, et, et siis nüüd enam-vähem see, see üldsumma on teada ja siis peab otsustama, et kus on see nii-öelda valmidus ka siis lõpturite endil seda vajakajavat osad sinna panustada ja panna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli rektori hinnangul on praegune riigipoolne kõrgkoolide rahastamine puudulik ning ilmselt peavad tulevikus üliõpilased rohkem ka ise enda õppe eest maksma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPolitsei leidis täna Otepää kandist Palupera Puka tee lähedalt möödunud nädala teisipäeval kaduma jäänud kopterirusud koos kopteriomaniku ja piloodi Peedu Ventseli surnukeha ga. Politsei sai esimese teate kopterirusude kohta täna kella kahe paiku päeval. Esimeste seas jõudis õnnetuspaika Lõuna politseiprefektuuri prefekt Aivar Otsalt. Tema sõnul oli õnnetuspaigas umbes 100 meetri raadiuses laiali kopteritükke. Sündmuskoha tsentrumis siis on suhteliselt kompaktselt maas purunenud helikopter. See on tõenäoline, et seda ülevalt poolt näha ei ole, sest tegemist on kuusikuga ja ta jääb orgu. Otsalti sõnul oli purunenud ja põlenud kopteris ka piloodi surnukeha. Ilmselt süttis kopter peale allakukkumist, kuid midagi kindlamat saab õnnetuse põhjuste kohta öelda alles peale seda, kui eksperdid on oma töö lõpetanud. Sellega läheb aga otsalti sõnul veel aega. Kindlasti on siin vaja viia läbi hulgaliselt erinevaid ekspertiise ja analüüsida kogu seda õnnetust ja siis saame välja tuua ka põhjused. Kui me meenutame palju aega tegelikult läks ekspertidel oma arvamuse avaldamiseks varasemate lennuõnnetuste puhul, siis kindlasti on see aeganõudev protsess. Ots alt lisas, et õnnetuskoht oli otsijate kaart idel kirjas ja kui kohalik elanik poleks alla kukkunud kopterit leidnud, oleksid otsijad peagi ka ise selle kohani jõudnud. Kadunud kopterit otsiti alates möödunud nädala kolmapäevast, kui piirivalveni jõudis teade kopteri kadumisest. Otsingutest võtsid osa kopterid, lennusalga lennuk, Soome päästekopter ning hulgaliselt otsijaid maismaal. Otsinguid koordineeriv piirivalveamet otsustas täna jätkata ulatuslik maismaa otsinguid veel õhtuni. Pärast seda oleks jätkatud väiksemas mastaabis. Toomas Kelt Eesti raadio Tartu stuudio.",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei leidis nädala kadunud olnud helikopteri rusud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaigekassa eelarve on sel aastal ligi 1,7 miljardit eurot, võrreldes lõppenud aastaga on see kuus protsenti suurem. Haigekassa finantsosakonna juhataja Riho Peek ütles, et 2021 on erakorraline aasta. Kui varasemalt ikkagi on ootusi haigekassa olnud see, et peab lõpetama nii-öelda nulltulemina, ehk et tulud ja kulud on tasakaalus siis sellel koroona põhjusel lubatakse meil 2021 minna 18 miljoniga miinusesse. Lõppenud aastal sai haigekassa valitsuselt kahel korral lisaraha, ka sel aastal on sotsiaalmaksu laekunud mine tõenäoliselt koroona tõttu väiksem kui tavaliselt. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et selle kompenseerimiseks eraldab riik haigekassale sel aastal tegevustoetuseks 143 miljonit eurot. Lõppenud aastal jäi plaanilise ravi peatamise tõttu osaliselt kasutamata näiteks laste hambaraviraha ja ka kaheksa protsenti eriarstiabiks ette nähtud summadest. Teise viiruselaine tõttu ei õnnestunud aasta lõpuks kõiki osutamata jäänud teenuseid tasa teha, aga sotsiaalminister Tanel Kiik loodab, et sel aastal olukord paraneb. Loodan väga, et saame erinevate piirangute, vaktsineerimise ja rahva mõistliku käitumise toel olukorra siin, ütleme kevadeks kontrolli alla, mis annab võimaluse plaanist ravi pakkuda juba enamik aastat täismahus ja meie siht on haigekassa eelarve koostamisel olnud, et raviteenust pakutaks vähemalt sama suures mahus kui eelmisel aastal. Ilma Covid 19 mõjusid arvesse võtmata. Tervishoiuteenuste maht peaks numbreid vaadates sel aastal suurenema 102 miljoni euro võrra, aga Riho Peek ütles, et tegelikkuses päris nii ei ole. Sellest 100-st kahest miljonist tegelikult 40 miljonit me juba arvame, et läheb isikukaitsevahendite täiendavate kulude katteks ära ehk et, et reaalne kasv siin teenustel on umbes 60 miljonit. Sel aastal on plaanis laiendada vähiennetust ja pakkuda sõeluuringu võimalust ka ravikindlustuseta inimestele. Üldarsti abi valdkonnas on kavas suurendada perearstide IT-võimekust. Eraldi tähelepanu pööratakse sel aastal hooldekodu tõendusteenusele, ütles Riho Peek. Me oleme rohkem kui pooled hooldekodu elanikud saanud teenusega kaetuks aga üldine eesmärk on see, et ikkagi kogu või kõik hooldekodu elanikud oleksid sellel teenusel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haigekassa eelarve on sel aastal ligi 1,7 miljardit eurot, tervishoiuteenuste mahtu on kavas suurendada. Kuna sotsiaalmaksu laekub prognoosi järgi tavapärasest vähem, eraldab valitsus ka sel aastal koroonakulude katteks Haigekassale lisaraha. Esimest korda on lubatud Haigekassal sel aastal eelarvega miinusesse minna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMustamäe pühakoda peab kasutusvalmis olema hiljemalt 10 aasta pärast. Kirik sai tasulise hoonestusõiguse 99-ks aastaks. Sügisel kuulutatakse välja kiriku projektikonkurss. Linnapea Edgar Savisaar rõhutas, et Tallinnas on olemas paljude ususuundade esindajad ja linn püüab oma elanike huvides nendega ka koostööd teha. Praegu üürib kogudus ruume Mustamäe linnaosa valitsuse keldri korrusel. Me usume, et nüüd olukord muutub ja usume, et selle kiriku ehitus saab olema Tallinna üks lähiaastatel tähtsündmusi. Eesti Evangeelse Luteri kiriku peapiiskop Andres Põder usub, et USA kraanhoones leiavad paljud Mustamäe kandi inimesed endale uue vaimse kodu. Meil on ju tegelikult kiriku liikmeskonda mustamäel päris palju inimesed, kes kuuluvad kas Kaarli jaanipäeva, teise luteri kogudusse ja küsimus on nüüd selles, et kas nad leiavad ka tee sellesse uude rajatavasse kirikusse, kas nad leiavad ka seal oma sellise vaimse kodu. On hea, kui ka kohalikele luterlikstele on kodupaigas lähedal kirik. Et kasvõi siis, kui lapsed ei võimalda kodust väga kaugele minna, on võimalik hommikul ikkagi kirikus ära käia või kui ka vanadus ei võimalda pikka teekonda, siis on kodukohas ka lähedal kirik olemas. Oluline on, et noored tuleksid, mida kirik pakub neile. Tegelikult see kogudus, mis mustamäel on rajatud ja kes tegelikult on ju teinud algust selle kiriku rajamiseks ongi sisuliselt täiesti noortekogudus ja kindlasti on nad võimelised ja tahtelised liitma ka teisi noori enda ümber. Selles mõttes ma usun, et see lootus ei jäta häbisse. Kirik ei ole ainult see koht, kus jumala sõna jagatakse, teil on veel plaane ju selle kirikuga. Selge, et tänapäeva kogudused on ju ka ühed osad sellisest üldisest sotsiaalelust, tööst, võrgustikust, laste noorte töö, aga kindlasti muusikatöö on kavandatud ju ka saal ka kontsertpaigaks, et need võimalused, mida kirik kõikjal maailmas täna kaasajal pakub, oleks kättesaadavad ka mustamäel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pandi alus tulevase Mustamäe kiriku rajamisele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHäirekeskus sai teate kella 17 50 paiku, kui trepikojast leiti kaks vigastatud last. Lõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk rääkis kohapeal, et noahaavadega lapsed avastas üks naine, kes kutsus kiirabi ja andis lastele ka esmaabi. Pussitaja 37 aastane naine hüppas esimese korruse rõdult alla, kuid vigastas jala ja politseile ta vastupanu ei osutanud. Edasi räägib operatiivjuht Ottomar Virk. Kaks naabermaja väikest poissi, kaheksa ja 10 aastane tulid siia trepikotta, oma mängukaaslast oma eakaaslast tüdrukut õue kutsuma ja teel viiendalt korruselt alla. Praeguseks veel teadmata põhjusel. Esimesel korrusel elav 37 aastane naisterahvas ründas noaga kahte poissi. Politsei alustas eile õhtul menetlustoiminguid, täna koguti täiendavaid tõendeid ja kuulati asjaosalised üle. Homme esitab prokuratuur kohtule taotluse pussitaja vahistamiseks. Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kairi Kaldoja jäi tema teo motiividest rääkides napisõnaliseks, rõhutades, et laste vastu suunatud vägivallale pole õigustust. Tegemist on äärmiselt äärmiselt kurva juhtumiga homme prokurör läheb ja palub kohtult selle naisterahva jätkuvat kinnipidamist, ehk siis tema vahistamist. Nii politseilt kui prokuratuurilt on nende loetud tundide jooksul korduvalt küsitud, et mis oli selle naisterahva motiiv, mis selle tegevuse ni viis ja mina tegelikult tahaksin vastu küsida, et aga mis tähtsust sellel on, kas on mingisugust põhjust või motiivi, mis sellist tegu kuidagi pehmendaks või põhjendas või, või vabanda jah, kriminaalmenetlus, kindlasti kõik nüansid, ka selle motiivi püüab selgeks teha, aga juba täna me saame ju öelda, et sellisel tegevusele mitte mingisugust õigust ust ega põhjendust ei ole. Selles osas võtab seisukoha menetluses kindlasti ekspert, milline oli selle naise vaimne tervis selle teo toimepanemise ajal? Võhma pussitamise teemal on sõna võtnud ka justiitsminister maris Lauri, kes juhib tähelepanu, et eilse juhtumi kajastamisel on meedias juba kõlanud küsimus, kas lapsed võisid neid rünnanud naist häirida. Põhjus ei ole kunagi vabandus ega õigustus vägivallale. Ohver ei ole kunagi süüdi, kui teda rünnatakse, ütleb justiitsminister rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna Ringkonnaprokuratuur ei kiirusta eileõhtuse Võhma laste pussitamise juhtumis järeldusi tegema. Juhtivprokurör Kairi Kaldoja leiab, et kõige olulisem on mõista, et laste vastu suunatud vägivallale pole mingisugust õigustust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBringbacki asutaja Rasmus Rask ütles, et ühekordsete pakendite vähendamine on terav teema. Eriti tekkis see päevakorda koroonaviiruse ajal, kui inimesed hakkasid toitu koju tellima. Ühekordsetes pakendites. See esimene kuu kaks, kui me valijaama turul ringlusspakendi teenuse pakkumist alustasime, olidki täitsa lootust andvad, aga siis selgus ikkagi suhteliselt kiiresti suve jooksul, et see hulk inimesi, kes niimoodi nagu igapäevaselt mõtleb ja teadlik sellest pakendi jalajäljest, et see ei ole suur ja nendele teadlikkuse kasvatamine ei ole ka midagi, mis nagu juhtuks üleöö. Üks tegevuse lõpetamise põhjuseid võib olla, et eestlased ei ole veel valmis sellisel kujul pakendeid ringlusesse laskma. Üks paralleel, mida tõmmata on, et kui palju inimesi kasutab kordus kasutatavat kohvitopsi, et me teame, et näiteks tanklad on päris palju vaeva näinud sellega, et omaenda taara kasutamist populariseerida, aga nii palju, kui meie teame, et siis nagu osakaal ostudest, kuskohast siis inimene tuleb omaenda kohvitopsiga, jääb. Brinkback sai keskkonnainvesteeringute keskuselt 115000 eurot toetust, mis sooviti investeerida tagastusautomaatidesse ja korduvkasutatavatesse nõudesse. Me oleks võinud selle raha küll plakatitesse ja reklaamidesse ja kuhu iganes sellistesse kommunikatsioonitegevustest nagu ära panna, aga selle mõju oleks olnud väga väike. Keskkonnainvesteeringute keskuse ringmajanduse projekti kuraator Enn Selgis ütles, et toetust ei saanud välja maksta, kuna Brinkpaki esitanud ühtegi dokumenti. Kik tegi otsuse 15 juuni 2021 üks ja siis ütleme, et peale seda on nagu taotlejatel on aega nagu kuus kuud, ütleme hankeid korraldada ja siis sihtfinantseerimise lepingut esitada. Hetkel on seis selline, et nad on vahepeal taotlenud kaks korda, nagu seda esitus tähtaja pikendamist, mida me oleme aktsepteerinud. Mis saab siis, kui Bringback ei esita ühtegi dokumenti? Mingi hetk, kui nagu taotleja ei ole ikkagi suuteline selle projektiga edasi minema vajalikke dokumente nagu Kikil ehitama, et noh, siis tuleb lihtsalt see projekt lõpuks tühistamisele ja vahendeid on võimalik siis hiljem kasutada teiste projektide rahastamiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud aastal Balti jaama turul pilootprojektina alustanud pakendiringlus Bringpack lõpetab oma tegevuse klientide vähesuse tõttu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLiiklusregistri andmete põhjal on Eestis umbes 40000 sõidukit, kes teekasutustasu maksma peaks. Esimese nädalaga on laekunud tasu 9000 Eesti sõiduki ning lisaks 3000 välisriigi sõiduki eest. Maanteeameti peadirektori asetäitja hooldealal Tarmo Mõttus ütleb, et teiste riikide kogemust analüüsides võib eeldada, et üle 90 protsendi teemaksust kogutakse veebipõhiste teenuste kaudu ka paar kõnet. Eesti veondusettevõtetele näitasid, et eelistatakse tasumist internetis ja kvartalipõhiselt. Missugused võimalused jäävad neile, kes internetipõhist teenust ei kasuta, räägib Tarmo Mõttus. Idapiiril on meil Narva, Luhamaa, Koidula piiripunktides, siis ka kassa, kus saab maksta nii sularahas kui ka erinevate kaartidega Läti poole peal virsi tanklates või on ka Lätis SMSi teel tasuda. Selleks on ka Läti partner, kes sellist teenust pakub. Kõige täpsema info teekasutustasu maksmise võimaluste kohta leiab maanteeameti kodulehelt. Mõttuse sõnul loodab ta, et lähiajal täieneb nimekiri ka Eesti partneritega. Olerexi tegevjuht Piret Miller ütles äripäevale, et plaanivad teenuse pakkumist oma tanklates. Söökel ka jälle tunnistas, et kuna neil piirijaamu pole, siis loobusid nad selle teenuse pakkumise mõttest. Need, kes tasuvad maksupiiri peal või SMS-iga, peavad arvestama ka lisanduva teenustasuga, mis on kuni kolm eurot ühe pileti kohta. Meie oleme pannud nagu piirmaksumuse, aga tean, et et siin näiteks seesama SMS-iga teel müüja rakendab oluliselt väiksemat summat, kui meil see piirmaksumus on, et täiendavaid lisasid lepingutes ei ole kolm eurot või siis krediitkaardi puhul seal on protsendiga määratletud see, kui palju täpsemalt Teekasutustasu kogub maanteeamet ning riigieelarvesse peaks kogutav maks andma tänavu 17 miljonit eurot. Esimese nädalaga maksti teekasutustasu kolm miljonit eurot. Kui kalliks kogu maksu administreerimine maanteeametile läheb, praegu amet öelda ei oska.",
"role": "user"
},
{
"content": "Käesoleva aasta 1. jaanuarist hakkas Eestis kehtima teekasutustasu, mida tuleb maksta kõigi üle 3,5 tonniste veoautode eest. Teekasutustasu kogub Maanteeamet ning riigieelarvesse peaks kogutav maks andma tänavu 17 miljonit eurot. Esimese nädalaga maksti teekasutustasu kolme miljoni euro eest. Kuna valdav osa autoveonduses tegelvaid ettevõtteid tasub teekasutusmaksu internetis, jääb piiridel maksjate arv tõenäoliselt tagasihoidlikuks ning seetõttu on maanteeametil maksukogumisega aitavaid partenreid keeruline leida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜldiselt alustavad kõik, kes sel teemal sõna võtavad, juttu sellest, et aasta lõpu ja järgmise aasta arenguid on äärmiselt keeruline ette ennustada. Aga midagi siiski. Alustame eilsest päevast ja tuletame meelde riigihalduse minister Jaak Aabilauset. Tunnetus on see, et tõenäoliselt järgmine aasta küll avalikus teenistuses palgad ei kasva. Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson ütleb, et kui lähtuda eeldusest, et majanduses on kõige suuremast kriisist läbi saadud, võivad ootused siiski olla positiivsed. Tegelikult järgmisel aastal juba võivad hakata palgad ka erasektoris reaalselt kasvama ja kui nad seal ettevõtetes kasvavad, siis tundub õiglane, et, et ka avalikus sektoris on siis tervishoid, õpetajad, päästjad, politseinikud, et ka siin võiks tegelikult mingisuguse tõusu sisse planeerida ja see ei oleks ühiskonna ootuste vastuolus, seda enam, et tegu on enamasti inimestega, kes on selles kriisis olnud eesliinil. Teenistujate ametiliitude keskorganisatsioon oma palgatõusu nõudest ei tagane. Talo juhatuse esimees Ago Tuuling ütleb, et võib-olla nad taganevad mõnevõrra aasta alguses esitatud kultuuritöötajate miinimumtasu tõstmise nõudest. Me nüüd võtsime aluseks selle aasta sügise majandusprognoosi, mis on 1428 aga see oleks liiga väike soov ja taotlus meile, nii et põhimõtteliselt me leppisime ka kokku nüüd ministriga läbirääkimiste laua taga, et kui 1544 osutub liiga suureks kellegi arvates, et siis nagu selle kahe numbri vahele võiks meie taotlus nagu realiseerida. Haridus ja teadusministeerium läheb samuti palgatõusu sooviga välja, ütleb kantsler Mart Laidmets. Haridus teadusministeerium on ikkagi oma prioriteedid välja käinud, ehk on õpetajate palgatõus, õppejõudude teaduse rahastamise tõus ja ka siis kõik see, mis seotud noh, muukeelsete õpilastega Eestis. Et kus on lisatuge vaja, et need on meie põhiprioriteedid. Kui meil on teaduse puhul räägitud ühest protsendi saavutamisest ja siis samamoodi on õpetajate pool pandud paika 120 protsendini keskmisest. Siseministeeriumi kantsler Lauri Lugna peab palgatõusu samuti vajalikuks ja päästjate palku lubamatult väikesteks. Sellega ei saa ju kuidagi rahul olla, et alustab päästja, kes paneb oma elu ohtu tulekahjudel tema minimaalne siis palk on 1068 eurot kuus ja selgelt meie siht on, et see oleks vähemalt Eesti keskne pank. Ehk siis 1560 eurot kuus ja, ja sama on ka siis vastavalt politsei puhul, kus täna politseiniku minimaalne brutopalk, eks ju alustajana on 1345 eurot kuus. Meie siht on, et see oleks vähemalt 1,2 Eesti keskmist, ehk siis 1872 eurot kuus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hoolimata pessimistlikest prognoosidest ootavad nii päästjad, õpetajad kui kultuuritöötajad järgmisel aastal palgatõusu. Valitsuskoalitsioon on teatanud, et pensionid peaksid järgmisel aastal tõusma. Kui võimalik on palgatõus?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nToetust saavad need, kelle sissetulek jääb alla kindla piiri. Ühe täiskasvanu jaoks on see piir 1126 eurot, kahe lapsega pere jaoks 2365 eurot. Elektriarvest makstakse kinni kilovatt-tunnid, mis on ostetud rohkem kui 12 sendi eest, selgitab Tartu linnavalitsuse sotsiaaltööteenistuse peaspetsialist Marika Paris. Kui see hind on siis üle 12 sendi kilovatti kohta ühiku hind näiteks 14 senti siis kaks senti korrutatakse läbi tarbitud kilovattidega ja sellest 80 protsenti on see toetuse summa. Et ma võin siin tuua ka ühe näite siin arved, mis siin on olnud 134 eurot 124 eurot, siis see Tootsi summa jääb sinna 30 40 50 euro kanti. Sama kehtib gaasi arvega alates hinnast 49 eurot megavatt-tunni kohta ja kaugküttega alates hinnast 78 eurot megavatt-tunni kohta. Baris ütleb, et seni on laekunud ligi 200 taotlust. Ma toon näite veel ühe, et siin just on näpu vahel üks detsembrikuu arve inimesel 414 eurot on arve, toetus on 202. Palju taotlusi on tulnud pensionäridelt, kelle arved on nii väiksed, et toetuste suurus jääb vahemikku üheksa kuni 15 eurot. Kuid on ka neid, kellel ei pruugi peale arve tasumist pea midagi pihku jääda. Just hetk tagasi vaatasime taotlust, kus inimene on töötu Ta näitab, et tal on nullsissetulekut ja arve on nelja-viiesaja euroga ja samamoodi on ka olnud pensionäre, kes tõesti oma gaasi kütte arvega ma küll ei oska öelda, mis nende pension on, et kas seal 400 või 500. Aga need gaasiarved on tõesti olnud suured mitmesaja euro ulatuses. Parise sõnul takerdub väljamaksete tegemine sotsiaalkindlustusameti registristaar valmisoleku taha. Taotluste läbivaatamiseks on aega 35 tööpäeva ja makse tegemiseks veel seitse. Paris loodab, et nii kaua ei lähe. Abilinnapea Mihkel Lees ütleb, et Tartus võib toetuse vastu huvi tunda 20000 inimest. Kui kõik huvilised jooksevad linnavalitsusele üheskoos tormi, võib väljamaksete tegemine hakata venima. Keskvalitsus on andnud paki raha ja öelnud kohalikele omavalitsustele, et jagame see nüüd siis kuidagi laiali. Muidugi, minu hinnangul kõige õnnestunum teostus ei ole, et see näitab seda, et Eesti e-tiiger on ikkagi õite lombakaks ja viletsaks jäänud. Kui me peame nii suurele sihtgrupile inimestele nii-öelda siis ükshaaval menetledes hakkama hakkama toetust jagama",
"role": "user"
},
{
"content": "Ligi 200 tartlast on juba taotlenud energiakulu hüvitist. Teisipäeval avatakse taotluste vastuvõtt ka Tartu Kaubamajas ja neljas piirkonnakeskuses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValge maja, läbirääkijad ja kongressi demokraadid vaidlevad peamiselt töötu abiraha üle. Märtsis vastu võetud abipaketiga anti töötajaänud ameeriklastele lisaks tavapärasele osariigi toetusele veel 600 dollarit nädalas föderaalvalitsuselt. Vabariiklased soovivad täiendava abiraha andmist küll pikendada, kuid vähendada selle summat, et ärgitada inimesi töötama. Demokraadid aga arvavad, et toetus peaks jääma samaks vähemalt kuni järgmise aastani, räägib USA senati demokraatide juht Jack Suumer. Öelda, et valime ainult üks või kaks asja, teeme need ära ja viskame kõrvale kõik teised kohustused, kui oleme sügavas majandus ja tervishoiukriisis, ei täida meie kohustusi Ameerika inimeste ees. Valge maja personaliülema Mark Medisi sõnul on vabariiklased teinud läbirääkimistel rohkem järeleandmisi kui demokraadid. Me oleme jätkuvalt triljonite dollarite kaugusel sellest, milles demokraadid ja vabariiklased lõpuks loodetavasti kompromissile jõuavad. Me oleme teinud olulisi edasiminekuid nende valdkondade tuvastamisel, mille üle saame vähemalt väidelda ja viisakalt arutleda. Pooled loodavad kokkuleppele jõuda selle nädala lõpuks, aga kui seda ei juhtu, siis kavatseb president Donald Trump allkirjastada täitevvõimu määruse, mis peaks kaitsma inimesi näiteks väljatõstmiste eest. Samuti peaks see pakkuma leevendust nendele, kes on jäänud viiruse tõttu töötuks. Ja väga oluline on ka see, et ma üritan leida võimalust ajutiseks tulumaksu peatamiseks. Senat plaanib järgmisel nädalal jääda veel pealinna ja lükata edasi kuu ajalise puhkuse lootuses, et selleks ajaks on abipaketi. Eelnõu valmis. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valge Maja läbirääkijad ja kongressi demokraadid loodavad selle nädala lõpuks jõuda kokkuleppele järjekordses majandusabipaketis, et aidata koroonaviirusest räsitud ameeriklasi. Erimeelsused aga jätkuvad, mistõttu otsustas senat puhkuse nädala võrra edasi lükata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKahekilomeetrise vanasadama trammiliini ehitus algab 2022. aastal. Liin valmib 2023. aasta lõpuks. Trammide ehitamine läheb maksma 15 kuni 20 miljonit eurot. Ehitust rahastavad Rail Baltic, Tallinna linn ja Eesti riik. Rail Baltic Estonia juhi Tõnu Grünbergi sõnul oli trammiühendus lennujaamaga esimene reaalne tulem Rail Baltic'u investeeringutest vanasadama trammiliin on selle teine samm. Tõnu Grünberg. See on nagu oluline võti näidata, et Rail Baltic on reaalne projekt, mis toob reaalset kasu. Vanasadama trammiliini jõuab lennujaamast admiraliteedi basseinini ja sõidab sealt Aterminalini tihedama laevaliikluse ga. Teterminali ühendab trammiteega tulevikus sild. Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm. Sild, mis rajatakse admiriteedi basseini kanali ületamiseks ja seob sellega siis D ja A- terminali, annab võimaluse mõlema termini reisijatel trammipeatusse tulla. Ja ausalt öeldes ehitus juba käib. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on trammiliin üks osa Tallinna ühistranspordi arenguplaanist. Samuti aitab uus trammimarsruut vähendada suureneva elanikkonna ga. Linna liiklussurvet. Mihhail Kõlvart. Seega tulevikus meil on ainult üks valik arendada ühistransporti ja ühistransport peab olema keskkonnasõbralik. Tänaseks ei ole enam mingi kontseptuaalne valik. See on eksistentsiaalne vajadus. Võtmekoht Rail Baltic 'u Tallinna plaanides on Ülemiste, millest saab Tõnu Grünbergi sõnul linna üks tähtsamaid liiklussõlmi. Ülemiste le tuleb Rail Baltic'u, terminal ja depoo ning koostöös Eesti raudteega tehakse ümber sealne raudteede taristu. Majandus ja taristuminister. Taavi Aas. Ülemiste Rail Baltica terminal loob Eesti ühistranspordis täiesti uued võimalused. Ma väga loodan, et seal saab olema ka bussiterminal. Kui meil on ühendus trammiühendus sealtsamast kiireühendus lennujaamaga ja samas ühendus tuleb ka sadamasse, siis meil tekib tegelikult üks terviklik ühistranspordivõrk. Uus trammiliin vajab ka uusi tramme. Linn loodab uute veeremite ostuks saada kaasrahastajate abi. Majandus ja taristuminister Taavi aasa sõnul on suur tõenäosus lähiajal Euroopa Liidult toetust saada. Järgmine eelarveperiood Euroopa Liidu jaoks on hästi oluline kliima eesmärkide seisukoha pealt nutika transpordi seisukoha pealt. Siis ma arvan, et tekib linnal ka võimalus saada täiendavat rahastust ka veeremi soetamiseks, sellepärast et trammiliin üksi ei, ei teeninda reisijaid. Siia on vaja ka tramme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavalitsus kuulutas välja Vanasadama trammiliini projekteerimishanke. Trammiliin hakkab ühendama sadamat tulevase Rail Balticu terminaliga Ülemistel ja lennujaamaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIda-Virumaal Sonda lähistel tahavad hakata põlevkivi kaevandama nii Viru keemiagrupp kui Kiviõli keemiatööstus. Ettevõtted taotlevad kaevandamiseks enam kui 5000 hektari suurust ala. Põlevkivist tahetakse toota õli, elektrit ja soojust. Praegu on lõppjärku jõudmas pea kolm aastat kestnud keskkonnamõjude hindamine kuid ootamatult sekkusid töösturite plaanidesse lendoravad. Mai algul said arendajad ehmatusega teada, et keskkonnaministeerium soovib kaevandusalal oluliselt suurendada kaitsealuse lendorava püsielupaikade hulka. See seaks aga arendajate hinnangul nii ranged piirangud, et põlevkivi kaevandamine muutuks mõttetuks. Viru Keemia Grupp ja Kiviõli Keemiatööstus saatsid keskkonnaministeeriumis se kirja, milles kirjeldavad üksikasjalikult, millist kahju võiks keskkonnaametnike ootamatu tegutsemine tuua. Näiteks märgivad töösturid, et maksudest jääks riigile laekumata enam kui 100 miljonit eurot lisaks kahjustavat kannapöörded keskkonnapoliitikas oluliselt Eesti ärikliimat. Rääkimata sellest, et uus kaevandus annaks Ida-Virumaale tervelt 30-ks aastaks suure hulga töökohti. Põlevkiviettevõtted soovivad, et keskkonnaministeerium arvestas lendoravate püsielupaikade laiendamisel võimalikke sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid. Samuti paluvad arendajad muuta looduskaitseseadust nõnda, et antud alal oleks all maa kaevandamine siiski võimalik. Keskkonnaministeeriumile saadetud kirja põlevkiviettevõtet kommenteerida ei soovinud. See-eest oli nõus sõna võtma keskkonnaministeerium, mille looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasmaa sõnul on laiem arutelu alles ees ja kuulda võetakse kõiki argumente nii looduskaitselisi kui majanduslike kuid eelkõige lähtub ministeerium ikkagi lendoravate huvidest. Küsimus on tegelikult ju selles, et mis on optimaalne ja mõistlik tulemus ja, ja lahendus lendurava jaoks, mis tagaks lendarava säilimise. Aga jah, kindlasti on siin momente, mida saab avalikustamise käigus läbi rääkida. Tulemus peab olema võimalikult mõistlik mõlemale poolele, kui see on võimalik, et see ongi nende detailsete läbirääkimiste küsimus, siis mismoodi saavad olema detailsed piirid, kust on võimalik mingisuguseid kompromisse teha? Kus on erinevate osapoolte huvid? Sonda kaevandusalal on 40 lend orava pesapuud ja 150 miljonit tonni põlevkivi Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sonda kaevandusala arendamisel põrkusid lendoravate ja põlevkiviettevõtete huvid. Keskkonnaministeerium soovib lendorava kaitsmiseks laiendada püsielupaikade hulka Sonda kaevandusalal. Ida-Viru põlevkiviettevõtted kardavad, et see võib muuta põlevkivi kaevandamise majanduslikult mõttetuks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitseväe peastaabi analüüsi ja planeerimisosakonna ülema asetäitja kolonelleitnant Toomas Tõniste sõnul on Ukrainas selgeks saanud, et Kiievit vallutada ei õnnestu ja operatsioonide raskuskese nihkub Ida-Ukrainasse. Tõenäoliselt hindab Vene Föderatsioon, et sõjaliselt ei suudeta hetkel Kiievit vallutada ja selle tõttu operatsiooni raskuskese nihkub Kesk-Ukraina ja Kiievi piirkonnast Ida-Ukrainasse. Sellel juhul oleks Vene Föderatsiooni sõjaline eesmärk Ida-Ukrainas asuvate Ukraina relvajõudude sissepiiramine purustamine ning Vene Föderatsiooni poolt kontrollitava territooriumi nihutamine miinimumeesmärgina Donetski ja Luganski obrasti administratiivpiiridele. Kaitseväe hinnangul on Vene Föderatsiooni eesmärgiks Ukraina valitsuse kohese kukutamise asemel pigem parem sõjalise olukorra saavutamine seeläbi paremate läbirääkimistingimuste saavutamine, misläbi on võimalik Ukraina valitsust ja olukorda edaspidi riigis destabiliseerida. Mis seisus siis agressorid Ida-Ukrainas on? Harkivi suund Trojanetsi linnas on Vene Föderatsiooni relvajõud kandnud kaotusi. Donetsk Lugansk suhteliselt staatiline, kaitsev Ukraina pool on tõrjunud viimase 24 tunni jooksul seitse lokaalset rünnakut hävitanud 12 tanki. Lahingu tegevus Mariupolis jätkub ja Krimmi suund. Jõudude vahekord on selline, kus Vene Föderatsioonil ei ole võimalusi pealetungi jätkata. Seetõttu nad kinnistuvad oma positsioonidel ja on hetkel pigem passiivsed. Riigi infosüsteemi ameti peadirektori asetäitja küberturvalisuse alal Gert auväärt tuletas meelde, et paralleelselt füüsilise lahingutegevusega toimuvad ka küberrünnakud. Seni suurima mõjuga küberrünnak Ukraina suunal leidis aset eile, 28. märtsil ja rünnaku alla sattus siis suurim riigi operaatorfirma Ukr Telekom. Mis on siis suurim lauatelefonipakkuja, aga ka aktiivne siis mobiili ja internetiturul ja selle rünnaku mõju oli üleriigiline. Peale rünnaku toimimist jäi üles vaid 13 protsenti nende internetivõrgust, ehk siis 87 protsenti suudeti maha selle rünnakuga võtta. See on väga selge näide, et, et küberrünnakuga saab teha väga palju otsest kahju ja muuta siis ka elanike elu mitte ainult ebamugavamaks, vaid ka teatud juhtidel seada see ohtu näiteks haiglate tervishoiuteenuste puhul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseväe peastaabi analüüsi ja planeerimisosakonna ülema asetäitja kolonelleitnant Toomas Tõniste andis täna pressikonverentsil ülevaate viimastest arengutest Ukrainas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu maakohus mõistis täna altkäemaksu võtmise süüdistuses õigeks Pärnu endise linnapea Mart Viisi tamme ja altkäemaksu andmise süüdistus es kohtu alla antud ettevõtja Vello Kingi viisitamme. Pärnu endine abilinnapea Simmo Saar mõisteti õigeks ka Pärnu linnausalduse kuritarvitamises, millega oleks kuriteo lõpule viimisel tekitatud linnale ligi kolme miljoni krooni suurune kahju süüdied Viisi Tamm ja Saar neile ametitegevuse käigus teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumises. Näiteks edastas Viisi Tamm nagu süüdistused kirjas Pärnu spordihalli ehitamise pakkumiste esitamise ajal ühe ettevõtte esindajale võrdlustabeli teiste ettevõtete esialgsete pakkumiste detailidega ja see andis eelise just sellele firmale lõpliku pakkumise esitamisel. Teine samalaadne süüdistus on esitatud viisi tammele ja saarele seoses riigihankega Pärnu linna tänavate hooldus, mille raames edastasid nad ühe saabunud pakkumuse kolmandale isikule. Kohus karistas viisitamme 350 päevamäära ehk 306950 krooni suuruse rahalise karistusega ning saart 250 päevamäära ehk 205500 krooni suuruse rahalise karistusega. Nii viisitamm kui saar lubasid kohtuotsuse kindlasti edasi kaevata. Mart Viisitamm. Kõigepealt tegelikult see, et kui prokuratuur asus ja lootuses neli null võitu saada, siis täna kohtuotsuse tulemus on see, et vähemalt ei saa mind süüdistada korruptsioonis, mida aastaid Eesti meedia ja ja ajakirjandus on, on üritanud teha. Mis puudutab neid punkte, milles osas kohus leidis, et süüdistus on tõendatud, siis loomulikult ma sellega nõustuda ei saa. Sellel lihtsal põhjusel, et ma ei ole sooritanud neid tegusid, nii et edasi kaebus kindlasti tuleb ärisaladuse lekitamise osas kindlasti. Prokurör Elle Keeman ütles, et otsustab edasikaebamise pärast seda, kui on lugenud pikka kohtuotsust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu maakohus mõistis endise linnapea Mart Viisitamme korruptsioonisüüdistuses õigeks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui komisjon kaebab edasi ja kui Euroopa kohus teeb samasuguse otsuse kui esimese astme kohus siis tuleb Eestil hakata kvoodi taotlemisega otsast peale, ütles Karin Radiko. See võib tähendada praegu kehtestatud vabariigi valitsuse määruse muutmist või täiesti uue jaotuskava koostamist. See tähendab, et me ei saa automaatselt seda 48 protsenti. Eesti seisukoht on endiselt see, et, et me väärime seda neljakümmet kaheksa protsenti rohkem. No Eesti seisukoht selles mõttes ma arvan, et on ikkagi muutunud arvestades majanduslikku olukorda, see, mis 2006. aastal komisjoni taotleti, oli 24 miljonit tonni, aga see tänase seisuga on liiga palju. No kuidas meie ettevõtetega praegusel hetkel see pilt paistab? Ütleme, 2008. aasta andmete kohta Me vastavalt komisjoni otsusega me andsime ettevõtetele 11,6 miljonit tonni ja reaalselt paisati õhku 13, pool miljonit tonni. Et puudujääk on olemas praegu turul. Ja see ettevõtetele tähendab vajadust osta. See tähendab, et kui meil see kvoot oleks suurem, siis nad ei peaks ostma. Just aga siis jääks ka nagu kauplemissüsteemi eesmärk nagu saavutamata. Meie eesmärk on heitkoguseid vähendada. Majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts peab kohtuotsust õiglaseks, sest komisjoni otsus oli Eesti ettevõtete suhtes ebaõiglane, pannes neid raskemasse konkurentsiolukorda, lisades täiendavaid kulusid ja nii edasi. Kahtekümmend nelja miljonit tonni peab ka minister praegu liiga paljuks. Missugune meie seisukoht siis olla võiks? Kindlasti, mida me peaks miinimumina taotlema, on ikkagi see tegelik kogus, mida meil on vaja, aga noh, võib-olla ka täiendavalt natuke juurde, sest mitmed asjad on võibolla selle kvoodi väiksese tõttu ka nagu noh, seisma pandud. Investeeringud ennekõike tuuleenergeetikasse. Aga tegelikult ju eesmärk on see, et pigem teha investeeringuid puhtamasse tehnoloogiasse, kui nõuda nüüd saastekvooti. CO kahe koodid on küll probleem ja selles osas ei vaielda Eesti Euroopa komisjoniga. Probleem on pigem sealt, tuleneb see nii-öelda ebavõrdne kohtlemine meie ettevõtete puhul ja sealt kaudsemalt siis nii-öelda suuremad kulud meie tarbijatel. Minister loodab, et saab komisjoniga üsna ruttu läbi rääkima hakata, sest mitmedki asjad seisavad selle taga. Kõige otsesem näide, ütleme need koostootmisjaamad, nende hinnakalkulatsioonid on ju kaudselt sellega seotud eriti nii-öelda uued investeeringud, olgu need siis Tartus, Tallinnas, nende jaoks oli see otsus, ma arvan, suhteliselt noh, päikest toos.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu esimese astme kohus tühistas Euroopa Komisjoni otsuse, mis käsitleb Eesti ja Poola kasvuhoonegaaside emissioonilube. Euroopa Komisjon määras Eestile kasvuhoonegaaside emissiooni kvooti 48% vähem, kui Eesti küsis. Komisjonil on aega kaks kuud, et otsus edasi kaevata. \"Mida see praegune otsus õieti tähendab?\" küsis Riina Eentalu keskkonnaministeeriumi välisõhu büroo spetsialistilt Karin Radikolt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäispikk dokumentaalfilm kadunud isa räägib loo autori kasuisast Evald Hermakülast karismaatilisest näitlejast lavastajast ja väsimatust, teatri uuendajast. Mis puutub noh, portreefilmi, siis ma ei usu, et seda näitlejast hästi teha saab, sellepärast et et see põhiline, noh, asi, mis on see tema looming, see ei mahu lindile. Filmis segunevad lavastuslikud ja autori isiklikud mälupildid dokumentaalse arhiivimaterjaliga ning Hermaküla kaasaegsete mõtetega teatrist, elust ja surmast. Filmi autor Maria djuško ütleb, et filmi tehes keskendus ta pigem Hermakülale kui loojale. Mulle endale nagu väga ei meeldi, kui tehakse olulistest inimestest kultuuris tehakse väga isiklikke ja ainult nende sellise nii-öelda eraelulisi filme, et minu jaoks oli see looming tähtis ja see loomingu protsess oli tähtis, siis see aeg ongi tänapäeval nii keeruline, et, et kui ma lihtsalt mõtlen, et et kes võiks olla selle filmi vaataja, et, et siis ma tahaks, et see oleks inimene, kes ei naera võib-olla alati siis kui kõik teised naeravad ta ümber. Ja kes ei ulu nutta siis kui teised uluvad ta ümber ja ja kes ei kirjuta alla kaebekirjadele ja kes oskab öelda ei, kui kõik ümberringi ütlevad jaa, et ma arvan, et Evald oli selline. ERR-i kultuuritoimetaja Kaspar Viilupi sõnul on filmis tajuda autori ja portreteeritava isiklik lähedane side. Üsna filmi alguses markeeritakse kohe siis ära see, et mis on tema seos, Evald Hermaküla, aga nagu ta ütleb, et ta vist kunagi ei kutsunud Evaldit päriselt isaks, aga, aga ta oli oluline ja ja seda on ka filmist näha ning see isiklik puude kindlasti on, on võib-olla kõige huvitavam osa sellest filmist kuidas avdjuška otsib vastuseid. Aga võib-olla neid küsimusi päriselt ei olegi, millele ta vastuseid otsib, teisalt selle kõrval ikkagi saab inimene ka või vaatajaga ülevaate sellest, mida siis Evald Hermaküla oma elu jooksul tegi. Kuidas ta kõike seda loomingut läbi elas, kohati üsna raskelt. Ja seetõttu võib olla meenutab see film ka hiljuti välja tulnud vainuvahingu päevaraamatut, mis näitas samamoodi, et, et et ega see kunst ja looming ei ole nüüd alati lilled ja liblikad ja mööda aasa jooksmine, vaid see on ikkagi kohati ikkagi lõputu piin, paine ja, ja selline rasked murepilved on nagu kogu aeg pea kohal. Kadunud isa on valminud Eesti Rahvusringhäälingu Eesti filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitali rahastatud portreefilmide sarjas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna jõuab kinodesse Maria Avdjuško dokumentaalfilm Evald Hermakülast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuvel toimunud üleujutused Saksamaal praegu Kreekat laastavad tulekahjud ning ka kuumalaine Eestis on kõik seotud äärmuslike ilmatingimustega. Kuigi iga üksikud sündmust ei saa otseselt kliimamuutustega siduda, on selge, et inimmõju tõttu tuua on äärmuslikud ilmad järjest sagedasemad, hoiatab Tartu Ülikooli geofüüsik Piia post. Post toob näite, et seetõttu peaks hoonete ehitamisel kasutama rohkem arhitektuuri, mis hoiab hooneid jahedana energiakuluta. Me näeme siin praegu seda, et ehitatakse klaasmaju aga klaasmaja puhul me peame hakkama kuumalaine puhul seda ju elektriga jahutama, see tähendab, et meil kasvab kohutavalt energiatarvidus selliste perioodide puhul. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas ütleb, et kliimamuutuste leevendamiseks on oluline taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt. Klaasi sõnul edeneb see Eestis hästi. Suuremaks väljakutseks on transpordikeskkonnasõbralikuks muutmine. Sellised suured otsused on vastu võetud, mille üle on väga hea meel, mis puudutab raudtee elektrifitseerimist ja ja ka Rail Balticu ehitust, et kuidas ikkagi kaubad ja inimesed saada rohkem liikuma raudteele, nii et me ei kasutaks oma isiklikke sõiduautosid ja, ja ei paiskaks seetõttu liigselt CO kahte õhku. Ja loomulikult, et, et kuidas ühistransporti ka rohelisemaks muuta, kuidas inimesi ka sinna ühistransporti saada ja, ja kuidas ka uusi tehnoloogiaid selle juures kasutusele võtta. Üksikisiku tasemel on Piia Posti sõnul paratamatu, et kõigil tuleb tarbimist vähendada. Mida vähem me tarbime, seda vähem tarbime tegelikult energiat, igasugune tarbimine on energiatarbimine ja kui me saame vähem tarbida, siis me peame vähem tarbima, sest me teame seda, et tegelikult kogu maailm ei saa nii hästi elada nagu Eesti elab. Ja ilmselgelt. Me elame ikkagi raiskamise majanduses, me ootame majanduskasvu kui sellist valget laeva, mis meid päästab. Aga seesama majanduskasv tegelikult viib meid ju ka hukatusse. Klaas vastab, et majanduskasv on siiski teostatav eesmärk. Kuigi riik peab enne igat otsust kaaluma ka mõju kliimale. Mis on vajalik, on tõepoolest mõttemaailma muutus, mida mul on tegelikult hästi hea meel näha, aina rohkem ettevõtjaid pöörduvad ka keskkonnaministeeriumi poole ja ütlevad, et me tahame võtta keskkonnasõbraliku maid lahendusi kasutusele. Me näeme, et see on võimalik ja me näeme, et see annab ka väga suure konkurentsieelise. Asekantsleri sõnul peab keskkonnasõbralikul ettevõtlusel olema turueelis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile ilmunud ÜRO kliimaraport hoiatab, et äärmuslikud ilmatingimused on järjest sagedasemad. Kliimamuutused ohustavad ka Eesti loodust ja üldist eluolu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVest spordi peatoimetaja Andrei Mitkov sõnas ERRile, et tal on kaks rahvusvahelist allikat, kes pole teda kunagi alt vedanud. Nimesid mulle ei öeldud, kuid see, et tegu on Eesti suusatajatega, see on 100 protsenti kindel, minu allikad on rahvusvahelised. Minu andmetel on kõik dokumendid nii Eesti olümpiakomiteele kui ka suusaliidule juba saadetud. Küsige neilt. Veespordi sõnul plaanitakse dopingutestide tulemused avalikuks teha pärast Sotši olümpiamänge. Suusaliitu polnud tänase päeva jooksul vastavast juhtumist infot laekunud. Peasekretär Jaak Mae. Täna hommikuks suusaliitu ei olnud küll ühtegi teadet tulnud, et ei oska nagu muud midagi lisada, seal on nagu kaks varianti, siis, et siis peaks olema sportlasel, ma arvan, see sportlane peaks kindlasti nagu teadlik olema siis. Ja teistpidi, kes siis on, no vähemalt suusaliit ei ole tulnud, no siis on õpiku agentuur ega kes, kes teine ja teine pool saaks seal olla, noh. EOK president Neinar Seli lendab hetkel Sotši ja temaga pole õnnestunud ühendust saada. Eesti antidopingu sihtasutuse nõukogu liige Kristjan Port ei osanud öelda, kas veespordi uudisel on tõsi ta ka või mitte. Seda ma ei oska öelda, et need on ju tegemist kuulujuttudega ja me oleme neid kuulnud ka kuulujutte, et et Venemaal on pärit naissnaiperid, et, et seda tuleks sellisena võtta, aga samas ta on, paigutab teatud aega ja, ja räägib ütleme murelikku sõnumit, mille suhtes meil on ka varem mingeid kahtluseid. Rahvusvaheline olümpiakomitee ütelnud, et neid Torino proove ei avalikustata enne olümpiamänge ja küsimuse peale, miks seda ei tehta ajakirjanduses esitatud küsimuse peale on olnud vastus, et see ei puuduta mängudes osalejaid. Et see on ainukene, mida ma oskan öelda. Nimesid ei osanud Kristjan Port tänasel päeval öelda",
"role": "user"
},
{
"content": "Päev enne Sotši taliolümpiamängude algust puhkes skandaal, kui Vene spordiportaal Ves Sport kirjutas, et 2006-nda aasta Torino olümpiamängude dopinguproovide järelkontrollis tuvastati Eesti sportlastel positiivsed proovid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKõige rohkem tõstatab restorani pidajate seas küsimusi söögikohtade varem sulgemise nõue, Rataskaevu 16 restorani juhataja ütles, et enamus restorani maailmas tegutsevatest inimestest ei saa nõudest aru. Et ma ei tea, mis see nagu peaks levikule juurde andma või vähemaks võtma, muidu jah, riigi tasandil ju ka, et kui reegel tuleb, siis umbes homme hakake tegema, et see kindlasti tekitab ju palju segadust ja noh, täna meie restoran näiteks on olukorras, kus me justkui ei saagi raha teenida, kuigi inimesed tahaksid tulla. Restorani juhataja lisas, et paljud kliendid pole piirangust teadlikud. Mooni omanik Jana Joserinski andis omapoolse põhjenduse. Aga ma saan aru, et, et see reegel kehtestati nii-öelda kõigile ühesugune, et siis sealt tulebki see kella 10 piirang, et kuna taheti baaridele teha ja siis nagu liideti sinna toitlustusasutused nagu juurde. Segaseks on jäänud veel kaks pluss kaks reegel, näiteks LilleIndia ja Fehlmani kohvik paluvad inimestel, kaasa arvatud sõpruskonnadel, võimalusel kahekaupa istuda. Paljud teised restoranid talitavad aga 10 pluss kaks reegli järgi. Jana eris rääkis, et võrreldes kevadega on olukord parem, sest valitsuselt tulevad uute piirangute kohta teated, kuid piiranguid ei põhjendata. Ta lisas, et sõnumid piirangute osas on ebaselged ka tarbijatele. Hetkel jääb selline mulje, et kui kell saab 10 siis tuleb välja koroona, kes hakkab nagu kella kuueni hommikul midagi toimetama. Valitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar selgitas restoranide lahtiolekuaja lühendamise meditsiinilise tausta. Meditsiiniline mõte oligi selles, et need peod jääksid lühemaks, inimestevahelised tihedad kontaktid oleksid lühemad, siis on ka ilmselt see alkoholikogus, mis juuakse, on väiksem. Eestis ma ei tea, et oleks ka ühtegi niisugust uuringut tehtud, aga ma oskan küll ühte Ameerikas tehtud uuringut, kus nad, kus nad siis vaatasid, et kus see nakatumine võib toimuda ja neil oli seal seal üks oli küsimustik, kus nad siis võrdlesid inimesi, kes olid väljas käimas, söönud nendega, kes ei olnud väljas söönud ja, ja nad leidsid, et need, kes olid väljas käinud söömas nende hulgas oli rohkem koroona viirusesse nakatunuid, kui siis nende hulgas, kes ei olnud väljas söömas käinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Restoranipidajatele on jäänud segaseks koroonaviiruse tõkestamiseks kehtestatud piirangute detailid. Samuti pole piiranguid neile piisavalt põhjendatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu linnas on ujula tänava pikendamist planeeritud rohkem kui 10 aastat. 1,5 kilomeetri pikkune lõik on mõeldud jaotus tänavana, mis kulgeks mööda Emajõe äärt ja ühendaks praeguse ujula tänava, Kvissentali asuva Klaose tänavaga. Tartu abilinnapea Reno Laidre ütleb, et jaotustänava loomine on jäänud puuduliku raharessursi taha, kuid vajadus seesuguse lahenduse järele on kasvanud iga aastaga. Kas või seetõttu, et kerkivate uusarenduste tõttu kasvab Krissentaalis elavate inimeste arv pidevalt. See tähendabki väiksema liiklusintensiivsusega tänavat, kus kõikidelt kruntidelt on ligipääs. Kindlasti mitte ei ole see transiit, tänav, Aruküla teed pidi tuleb Tartusse väga intensiivne liiklusvoog, me oleme loendanud seal 8000 autot ööpäevas ja, ja see liiklusohutusasvav Quissentali elanik, kes täna hommikul eelkõige tipptunni ajal tahab oma lapsed kooli viia, lasteaeda ta tööle jõuda, siis seda on päris keeruline teha, et, et tuleb liituda väga suure liiklusvooga, et oleks äärmiselt mõistlik ja loogiline, et piirkonna inimestel on ka selline oma tänav kasutada. Nii on linnal ikkagi soov ja nägemus selline oma tänav ujula Kvissentali piirkonda luua. Plaan on kirjas ka Tartu linna üldplaneeringu 2040 pluss eelnõus. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tagasiside põhjal on aga päris mitmeid inimesi, kes ujula tänava pikendamist ei poolda. Põhjuseks tuuakse nii olemasoleva roheala rikkumist kui ka liigse liiklusmüra ja õhusaaste toomist. Rannaäärde jätkab piirkonnas elav tartlane Kristjan Joost. Ometi ju raha on alati puudu, et, et miks siis seda raha nagu siia aidatakse, et miks selle asemel ei tea, et kas neid samu jalgrattateid edasi ja muid otsuseid selle rahaga igal juhul kas või siin natukene seda liiklus kasvu mõjutab kogu seda piirkonda kogu seda rannaala sisukust, väikelinna miljööd, et kõik see nagu kaoks nagu sellega ära, et, et vähe neid koht Tartus, kus saab kõndida selliselt, et automüra ei ole, kus saab maha istuda, raamatut lugeda ilma automürata, et jätta see auk rohelisest siia, kui linn suureneb mitte ainult t siis on üks suur betoon igal pool. Laidre sõnul on praegu teadmine, et lihtsalt kaevama ja tänavat looma hakata ei saa, sest tuleb arvestada näiteks roheala niiskusrežiimiga koostöös keskkonnaametiga linn ka seda teha plaanib. Saavad nii taimed hoitud, loodus kaitstud kui ka kergliiklejad. Siit turvalise liikumise. Esimesed 500 meetrit tänavast võiksid Laidra sõnul valmida lähima viie aasta jooksul. Linnaplaan on ehitada täna välja piirkonna arendajatega mitme peale. Linn on näinud siia ette omapoolse panuse, aga me ei ole valmis 100 protsenti oma vahenditest kahjuks seda tänavat välja ehitama, sest lihtsalt eelarve ei võimalda seda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rohkem kui kümme aastat on Tartu linn planeerinud transpordivõrgustikku, mis pikendaks Ujula tänavat Kvissentali suunal nii, et Ülejõe linnaosa ja Ujula-Kvissentali asumi elanikud pääseksid kesklinna ilma Aruküla teed ja Puiestee tänavat kasutamata. Tänava pikendus on jäänud siiani raha taha, kuid uue linna üldplaneeringu avaliku aruteluga on tekkinud ka elanike ring, kes sellise transpordivõrgustiku loomist mõistlikuks ei pea.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLondon soovis, et kõne olnuks üksnes ülevaade ja sisaldanuks ehk väiksemaid ettepanekuid. Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnie tunnistas varem eurosaadikutele, et Suurbritannia ga Brexiti järgse kaubandusleppeni jõudmine tänaseks on keeruline, aga võimalik. Euroopa Parlamendi fraktsioonid hoiatasid, et kui nad ei saa leppeteksti pühapäevaks ei saa parlamenti lepet enne ühendkuningriigi lahkumi kumist ühisturult ratifitseerida. See juhtub 31. detsembril ja sinna on vaevalt kaks nädalat. Brexit'i järgse kaubanduslepingu suhtes on tehtud häid edusamme, kuid komistuskivid on alles nii ütleb Euroopa Liidu läbirääkija Michel Barnie. Need komistuskivid on konkurentsireeglid ja kalapüük. Samuti ütles ta parlamendiliikmetele, et kokkuleppe sõlmimiseks võidakse saadikud jõulupausilt tagasi kutsuda. Kuid Euroopa Parlamendi juhtide sõnul peaks hiljem pühapäevaks kõik lepingu tekstid nende laual olema, kui soovitakse neile allkirju aasta lõpuks. Michel Barnie on seisukohal, et allkirjastatakse ainult selline leping, mis kaitseb Euroopa Liidu huve ja põhimõtteid. Mõlemad meeskonnad on aga sel nädalal nii päeval kui ööl tublisti tööd teinud, et minna veel see viimane miil. Kumbki ei luba oma siseturgu kahjustada ega lase latti alla. Nii Londoni kui ka Brüsseli aeg-ajalt tehtavad avalikud väljaütlemised on aga signaal teisele poolele, et sealt oodatakse vastust või järeleandmist või lubadust. Ajakirjandust kasutatakse läbirääkimiste platvormi. Brexiti ettevalmistuse juhtiv minister Michael Go ütles, et tõenäosus, et mõlemad pooled jõuavad pühapäeva õhtuks kokkuleppele, on alla 50 protsendi ja kõik jätkub pärast jõule. Brexiti järel terendab aga tariifide, reisipiirangute ja majandusliku ebakindluse tont kogu Euroopas. Aga niisama palju kui ühendkuningriik liigub lepete Brexiti suunas, tõuseb Šotimaal iha iseseisvuse järele. Võimul oleva Šoti rahvuspartei juht ja piirkonna esimene minister Nikolas tõusin on korduvalt öelnud, et juhul kui šotlastel õnnestub luua iseseisev riik, soovivad nad saada Euroopa Liidu liikmeks. Nelja aasta eest, kui Suurbritannia hääletas referendumil blokist lahkumise poolt oldi Šotimaal korraldatud referendumil aga Euroopa liitu jäämise poolt 62 protsenti 38 vastu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Briti peaminister Boris Johnson pidasid neljapäeva õhtul järjekordse telefonikõne Brexiti-järgse kaubandusleppe asjus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKopenhaageni tänavatel kohtab praegu eelkõige naerunägusid, kadunud on koroonapassid, maskid ja ranged keelud. Käsud Eeva. Ini like life bak you see ou friends neu torteha. Sa saad nagu oma elu tagasi, saad kohtuda sõpradega ja teha mida iganes soovid. Kohvikus saiakesi müüv Laurits rõõmustab, et saab taas üle tüki aja klientide naeratusi näha ja pääseb ka ise pikkadest maskis päevadest leti taga. Jah, on olnud toredam tööd teha, sest saab näha inimeste nägusid ja kuulda, mida nad ütlevad, kui nad pagaritooteid tellivad. Ja äri on rohkem, inimesed liiguvad rohkem ringi, istuvad kohvikus ja joovad kohvi, nii et ja väga tore on olnud koroona reeglite kõige enam silmaga nähtav osa ehk maskid on tänavapildist, aga näiteks ühistranspordis suuresti kadunud. Samas mõned inimesed kaitsevad end jätkuvalt suurema. Ettevaatust Juliat. Ma tulen just bussi pealt, ma kannan maski endiselt bussis ja metroos. Ma tahan tööl käia ja ma ei soovi olla sunnitud paariks päevaks koju jääma. Põhjuste ettevaatlikkuseks aga on. Iga päev annab Taanis positiivse koroonatesti üle 40000 inimese. Haiglates on samuti rekordiliselt palju koroonahaigeid, aga mitte kõik neist ei ole seal koroona pärast ja juhitavat hingamist vajas eile 15 patsienti. Taani seerum instituudi juht Henrik Ullum. Delta viiruseperioodil oli meil Taanis liig suremus, praegu midagi sellist ei ole, nii et omikron on leebem viirus ja meil on Taanis väga kõrge vaktsineerituse määr, nii et meie tervishoiusüsteem peab sellele lainele vastu. Kogu rahvastikust on Taanis vaktsineeritud üle 80 protsendi võrdluseks Eestis vaid üle 60 protsendi. Nii ei peagi Taani terviseametnikud koroonat enam sedavõrd tõsiseks ohuks ühiskonnale, et karmid keelud põhjendatud oleks. Epideemia lõppu nad siiski ei luba. Hendrik Ullum. Aga ma arvan, et me oleme viiruse kohta palju teada saanud ja mis veel olulisem, siis meie immuunsüsteem kõigil vaktsineeritutel ja läbipõdenutel on õppinud seda viirust ära tundma võib-olla mitte täpselt seda varianti, aga ikkagi, kui su immuunsüsteem tunneb seda viirust, siis kujuneb haigus kergemaks kui ilma selleta. Nii et see ei ole küll läbi, uued väljakutsed seisavad ees, aga ma ei usu, et see on nii tõsine, nagu siiani on olnud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Kopenhaagen, Taani.",
"role": "user"
},
{
"content": "Taanil on võimaldanud koroonapiirangutest loobuda omikrontüve suhteline leebus ja inimeste kõrge vaktsineerituse määr, ütleb rahvusringhäälingule ühe Taani koroonavõitlust vedava terviseagentuuri Serum Institut juht Henrik Ullum. Epideemia lõppu ta veel ei kuuluta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestimaa konservatiivne rahvaerakond sündis 2011. aastal rahvaliidu varemetele, kaasates ka Eesti rahvusliku liikumise. Rahvaliitu saatsid võlad ja endise esimehe Villu Reiljani kohtuasja tumedad varjud, nii et Riigikokku partei ei pääsenud ja arvamusküsitluse järgi on ka uue ühenduse toetus protsent või paar. Konservatiivse rahvaerakonna senine esimees Margo Miljand on suutnud kahe aastaga rahaasjad korda ajada ja loodab täna kinnitatud programmiga ka parteile uut hingamist. Erakonna rahaline seis on korrastatud ja kui öeldakse, siis meie maksukohustuste kohta siis ka see on korras, on nad ajatatud, lõpetatakse 10. juunil ja siis on kõik okei. Esimehe kohal oli ainus kandidaat Mart Helme, temaga vali. Oma kõnes rõhutas Helme muuhulgas seda, et Eesti peab püsima eestikeelse rahvusriigina, kus toetatakse noori peresid ja elu maal. Sisseränne tuleb hoida tugeva kontrolli all ja mitte mingil juhul ei tohi nõustuda Venemaale viisavabaduse andmisega. Helme sõnul tuleks makse langetada ja elektriaktsiis üldse ära kaotada. Samas tahaks ta luua riikliku panga, mis toetaks noori peresid kodulaenuga, kustutades iga lapse sünni korral veerandi võlast ning tagada kõigile lastele tasuta huvihariduse. Endise rahvaliiduga ei ole parteil Helme kinnitusel enam mingit pistmist. Jah, selle erakonna liikmete põhimassi moodustavad endised rahvaliidu lihtliikmed, aga kui te vaatate, siis siin ei ole kuskil enam varjugi vendadest, Reiljanitest ega nendest inimestest, kes moodustasid omaaegse rahvaliidu fraktsiooni Riigikogus ma ütleksin niimoodi saama, mehed on sellest erakonnast kõik lahkunud ja juurde on tulnud inimesed, kes teevad poliitikat teatud aadete pärast. Kohe pärast kongressi lubas Mart Helme alustada ettevalmistusi sügisesteks kohalikeks valimisteks. Konservatiivne rahvaerakond kavatseb seal, kus vähegi võimalik, välja minna, oma nimekirjaga ja mujal osaleda valimisliitudes. Peamised lahingukohad on Helme sõnul Tartu-Pärnu Tallinn. Tallinnas on praegu 79 mandaati, me kavatseme välja panna oma nimekirja 79 liikmelisena. Praegu on meil koos üle poole sellest nimekirjast. Omavalitsuste tulevikust rääkides ütles Mart Helme, et kindlasti ei olda haldusreformi vastu, aga praegusel kujul ei kõlba see kuhugi. Haldusreformi tuleb siduda regionaalpoliitikaga laiemalt. Rääkida mingist tõmbekeskust Eestist nagu praegu ei ole tõmbekeskused, need tõmbekeskused on juba Soomes ja Rootsis inimesed on ära läinud, siin on vaja ikkagi suuremat riiklikku lähenemist, nagu ma ütlesin, see on regionaalpoliitikaga seotud ja võtmesõna on loomulikult siin ikkagi rahvuslik majandus ja tööhõivepoliitika ja investeeringud. Kongressil kinnitati ka uus programm ja tehti riigikogule ettepanek korraldada koos kohalike valimistega rahvahääletus, kus küsitakse inimeste arvamust presidendi otsevalimiste kodanike seadusalgatuste ja valimissüsteemi muutmise asjus. Seda viimast peab Helme ülioluliseks, aga loodab nii või teisiti Konservatiivse rahvaerakonna riigikokku viia. Me ju näeme, kuidas nii mõnigi praegu võimul olev erakond võib järgmistel valimistel kaduda, ega need hääled ju kuskile ei kao ja ma olen üsna veendunud, et me oleme, oleme see erakond, kelle poolt suur hulk hääli, mis näiteks IRL-i tagant ära langeb, tulevad meile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestimaa Konservatiivne Rahvaerakond valis uueks esimeheks Mart Helme.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsuse soovitud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ehk netsi muudatused peaks tooma õigusselguse, ütleb tervise ja tööminister Tanel Kiik. Kiik selgitab, et valitsusele säiliks võimalus ohtliku nakkushaiguse leviku piiramiseks kehtestada näiteks üritustele osalejate piirarv või maski kohustus. Aga mis on just oluline, on see, et õiguskantsleril tekiks korralik ja seaduslik võimalus hinnata valitsuse määruse nii-öelda seaduspärasust ja sealhulgas põhiseadusele vastavust ning teha omapoolseid ettepanekuid selle muutmiseks ja kui näiteks valitsus siis neid ettepanekuid arvesse ei võta, on võimalik õiguskantsleril pöörduda ka ehk selleks selge muudatus võrreldes praeguse olukorraga Uued piirangud, mida seadus ette ei kirjelda, peaks valitsus kooskõlastama riigikoguga. Ja siis tuleks pöörduda riigikogu vastava komisjoni poole. On see sotsiaalkomisjon, võib-olla ka õiguskomisjon? Ning küsida nende arvamust ja hinnangut enne selle otsuse kehtestamist? Eelnõule kogutud tagasiside pooldasid muudatusi, näiteks arstide liit ja perearstide selts. Kaubandus ja tööstuskoda pooldas seatud eesmärki, kuid tõi välja, et eelnõu on liiga abstraktne. Ka riigikohus tõi esile vajaduse valitsusele seada täpsed tingimused piirangute kehtestamiseks. Riigikohtunik Ivo Pilving selgitab. Et seadus peab olema seda täpsem, mida intensiivsem on õigus ja piirang ja, ja õiguse piirang paraku on, mida kauem ta kestab, seda intensiivsem. Üks lahendus võiks olla ikkagi piirata vähemalt raskemate piirangute korral valitsuse mandaati. Kui näiteks kolme kuuga ei kao ära meetme rakendamise vajadus siis peab selle üle otsustama parlament. Ma räägin sellistest tõsistest piirangutest, mitte maski kohustusest, aga aga liikumispiirangud ja koroona passi nõue. Riigikohus hoiatas ka, et rangete piirangute kehtestamist ei saa üle anda ametnikele. Näiteks soovitab pilving vältida olukorda, kus terviseamet peaks kehtestama piirangu, mille mõjude hindamine on nende pädevuses. Väljas. Näiteks siis majanduslikud kahjud hotellide ja ja restoranide sulgemisel või koolide sulgemise puhul õpilaste haridus, haridus, vajadused ja ja haridus, põhiõigus. Pilving rõhutab, et need on pelgalt riigikohtu soovitused, kas ja kuidas neid kuulda võtta, peab otsustama riigikogu. Kiik usub, et sotsiaalministeeriumi koostatud eelnõule on riigikogus enamuse toetus olemas. Seda kinnitab ka tõik, et kolmapäeval seaduse esimesel lugemisel soovisid eelnõu tagasilükkamist vaid 18 riigikogu liiget.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) muudatused peaks tegema piirangute kehtestamise korra selgemaks ja kaasama Riigikogu otsuste tegemisse senisest suuremal määral.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinnas Raekoja platsil oli erinevalt varasematest aastatest märgata mustas vormis turvamehi, neid oli rahvahulgas ja raekoja sammaste all. Ainukesteks provotseerijateks olid aga jõuluvanade kostüümidesse riietunud linnapea pooldajad, kes kandsid suurt plakatit kirjaga Edgar on linnapea. Silmatorkava välimusega meeleavaldajatele tungis korraks kallale ka üks vanem mees, kes ilmselt oli teist meelt. Kurioosne oli aga see, et turvateenistus pidi korrale kutsuma just neid samu punastes riietes plakatikandjaid kuna nad tahtsid esiplaanil olla ka jõulurahu väljakuulutamise ajal. Mingeid vile ega pasunakoor Savisaare kõnele ei eelnenud ega järgnenud. Üksikud protestihõikaed kõnes üle ei kostnud. Savisaar ise põhjendab oma ülesastumist linnavalitsuse ühise otsusega. Austasime seda koos Taavi aasa ja teiste linnavalitsuse liikmetega. Et me nii teeme, sellepärast et mis puutub Isamaa liitu, nad ei ole kunagi mingit jõulurahu austatud ja meie peame sellest sündmusest lugu ja peame tähtsaks, et linnapea jõulurahu välja kuulutaks. Ma usun, et enamikule inimestele see on niisugune püha, mida ei rikuta. Ja kui mõni isamaaliitlane ka käratseb nurga peal, noh siis ega midagi ei ole teha. See on tema valik. Läinud aasta kordaminekutest toob Savisaar esile prioriteetide paikapanemise tulevaks aastaks seda linnavalitsuse poole pealt. Kõige olulisem on aga tervis. Ma tahaks ikkagi korralikult käima hakata, nii palju minust väga tähtis on, et meie plaanid, mis me oleme lähiaastatel suhtes teinud alates linnahallist ja lõpetades uue haiglaga, et need läheksid ka käiku ja me oleme nendega juba arvestanud järgmise aasta eelarves. Nii et ma usun, et nad on muutunud juba reaalsuseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalmeedias kutsuti selle vastu protestima.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeiklusfesti päevajuhi seikleja Väino Laisaare sõnul oli festival hea võimalus Ida-Virumaa seikluspotentsiaali tutvustamiseks. Tegelikult on olnud rõõm tõdeda, et seda potentsiaali kõvasti kasutatakse, sest noh, kui nüüd päris ausalt öelda, siis ega sealt ütleme Tallinna ja, ja lääne poolt Eestit vaadates on see Ida-Virumaa ikkagi selline suhteliselt hall ala, et, et võib-olla enamus inimeste jaoks ongi see, et käiakse seal Peipsi ääres seda sibulateed käimas ja söömas ja sõitmas ja, ja võibolla mõni jõuab ka kaugsi randa sinna Peipsi järve ujuma, aga, aga sellega võib olla paljude jaoks piirdub noh, üksikud võib olla Narvas käimised veel ja, ja need suured, uhked spaad, mis sinna jäävad, aga, aga pigem ütleme neid, selliseid käimata kohti. Valdava osa Eesti jaoks on ikkagi selgelt rohkem. Üks harjutus, mida sai seiklusvestil proovida, oli Taarakastidest torni ehitamine. Oma muljetest räägib seiklusvestile Tallinnast tulnud Helen VaroPjova. Väga äge oli esimene kord ja üleval ikka ajas kõikuma. Aga väga vahva kogemus, esiteks tuul tuli ja teiseks, kui sa näed ülevalt alla seda kõrgust, noh, siis ajus paneb ka mõtleme, et ma nii kõrgel, ma kukun kohe alla, et siis nagu paneb värisema natuke. Lisaks. Teinud käisin täna kanuuga sõitmas ja jalgsi matka all. Esialgu kevadel toimuma pidanud, kuid koroonaaja tõttu sügisesse nihkunud seiklusvest tahetakse teha traditsiooniliseks ürituse korraldamisest, rääkis seiklusfesti projektijuht Ingriu liigina. Ühelt poolt tegi ta keerulisemaks sellega just, et me tahtsime hooaega müüa ja teha avapaugu, aga seda meil ei õnnestunud. Ja teine, mis tegi keeruliseks, oli see, et et tegelikult meil oli ju mitmeid pileteid juba müüdud, me pidime tagasi müüma ja nüüd sügisel ikkagi väga kaua ei juletud osta, et sellised suuremad ostu tehti ikkagi kahel või kolmel viimasel päeval ja see oli nüüd korralduses küll hästi keeruline, sest me pidime kogu aeg ümber mängima kõike. Ja see tingimus ka, et noh, me juba alguses olime planeerinud ta suurele alale, aga meile tuli ka ettekirjutus, et me peaksime veel rohkem hajutama, siis vahepeal me suutsime niimoodi ära hajutada, et siin platsi peal nagu ei olnudki kedagi ja mõtlesime, et ups, et nüüd vist ei olegi meil inimesi, aga kes Aidu karjääris tagasi tulid, ütlesid, et tead, ma pole kunagi Aidu karjääris nii palju inimesi näinud, et vaatan ühe mäe otsa. Rühm Läheb üles, vaatan teise mäe otsa, rühm tuleb alla, eks ju, et et tegelikult siis sai tõesti inimesed väga-väga ära hajutatud, aga tööd oli sellega tohutult rohkem juures. Kokku osales kahel päeval seiklusfestil ligi 1000 huvilist Kohtla- Nõmmelt raadiouudistele Räne Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaal läbi viidud esimese seiklusfestivali eesmärk oli tutvustada Ida-Virumaad maakonnana, kus huvilised saavad kustutada oma seiklusjanu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSellel aastal kolis valge daami laat Haapsalus uude kohta. Laata peetakse promenaadil ja selle kõrval asuvas pargis. Laadal pakutav kaup võtab silme eest kirjuks, saadan kõike alates riietest ja ehetest kuni igale maitsele. Vastava toidukraamini jätkab müüja Heino. Lihapirukat tomatid, värskehapukurki ja on ka veiselihavorste lastud teha, et erinevad sordid. Aga mis muidu kõige populaarsem varasema kogemuse põhjal inimeste seas on? No suveperioodil ikka värske hapukurk ja veiselihavorstid. Juba kolmandat aastat on valge daami laada osaks ka lastelaat. Siin saavad noored oma esimese kauplemiskogemuse, kui müüvad mänguasju, raamatuid või isetehtud toidukraami. Lastelaadal on paar kindlat reeglit, jätkab lastelaada korraldaja Triin Jugapuu. Me oleme palunud, et lapsed tuleks oma isiklikke asju müüma ja me keelame kategooriliselt riideid müüa. Et vanematel ei tekiks ahvatlust, et võtke kaasa ja müüge. Küsitlesin lastelaada müüjad, Kadrit, kas sa oled nüüd esimest aastat sellel lastelaadal või sa oled varem ka käinud? Ma käisin eelmine aasta ka, aga kuidas see siis müük läks, kas said kõigist asjadest lahti? Ei saanud, me müüsime ühe asja ainult aga tänavu läheb paremini, loodad ja tänavu on parem. Lisaks laadale on valge daami aja raames Haapsalus arvukalt kontserte ja muid üritusi. Haapsalu raudteejaamas korraldas kohalik motoklubi laupäeval näiteks ümber ehitatud mootorrataste näituse rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalavahetusel peetakse Haapsalus taas kohaliku kultuurikeskuse korraldatud festivali \"Valge Daami Aeg\", mille raames toimub linnas arvukalt mitmesuguseid üritusi. Nende hulgas on ka laat, kus kohal igas eas müüjaid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTürgi president Re, tai pardoan naudib kogu täiega etendust, mille lavastaja ja peaosaline ta on. Eile õhtul rääkis ta taaskord Soome ja Rootsi NATOga liitumise püüdlustest, mida Ankara seni blokeerinud on. Kui varem jäi tema jutust mulje, et see on välistatud, siis eile nägi ta juba valikuvariante Me oleme öelnud, et need riigid peavad valima terroristlike organisatsioonide toetamise ning NATO-ga liitumisel Türgi, jah, sõna vahel ja nad peavad selleks esitlema konkreetseid tõendeid, sõnas Ardoan. Ent seni ongi üks peamisi probleeme olnud see, et ega keegi täpselt ei tea, mida Ardoan tahab või millega ta rahulduks. Ning see ongi ka mitmetele lääne analüütikutele andnud vihje, et Türgi president soovib kaubelda ja mitte lõpuni kahe põhjala riigi NATOga liitumist blokeerida, kusjuures eile ütles ärdoan, et kui Soome ja Rootsi vajalikud sammud konkreetselt ellu viivad, siis teeb Türgi seda, mida neilt oodatakse. Ta on varem Soomest ja Rootsist rääkides toonud esile Kreeka, kellega koos liituti alliansiga juba 1952. aastal. Ent paberil liitlased on juba aastaid Vahemere idaosas tülitsenud ja 11 ähvardanud merepiiri ja maavarade pärast. Seegi tüli on viimasel ajal ägestunud, sest Ateena on soetamas lennukeid Prantsusmaalt. Samuti soovitas Kreeka peaminister Kyriacos Mitsotakis eelmisel nädalal USA-l ankarale mitte müüa F 16 hävituslennukeid, mis ärdoani jaoks ta maamunalt kustuta. Sel nädalal pidime Kreekaga pidama strateegilise nõukogu kohtumise. Minu raamatus ei ole enam inimest nimega Mitsotakis. Ma ei kavatse enam kunagi nõustuda temaga kohtuma, sest ma kõnnin sama teed poliitikutega, kes peavad lubadusi, kellel on iseloom ja kes on austusväärsed, sõnas Ardoan. Sellest tulenevalt saab olema huvitav jälgida, kas Ardoan siis tõesti juuni lõpus Madridis toimuvale NATO tippkohtumisele kohale ei sõida, sest Mitsotakis kindlasti läheb ja ilmselt lähevad ka Soome ja Rootsi peaministrid ning Türgi presidendi kapriisid on vaid soov millegi üle kaubelda. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi presidendi sõnul peavad Soome ja Rootsi valima terroristide toetamise ja NATO vahel. Türgilt jah-sõna saamiseks peavad riigid tema sõnul esitlema sellest konkreetseid tõendeid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViljandi pärimusmuusika festivali programmijuht Tarmo Noorma ütleb, et juuli lõpus, kui tuhanded inimesed kogunevad Viljandisse festivali melu nautima, on kesklinna tänavate ja Vabaduse platsi kapitaalremont haripunktis. Seepärast tuli festivali korralduse teha olulisi muudatusi. Kuna Tallinna maantee ja tasu ja puiestee ja mõisapark ja ametite maja need kõik on remondis või siis ametite maja, siis lammutatakse ära hoopiski siis meie oma festivali ei saa korraldada selles tsoonis on ju siin, me peame liikuma mujal oma lavadega ja toitlustusalaga ja me kasvamegi linnafestivaliks rohkem lähme mööda lossi tänavat kuni Arkaadia õueni. Paigutame need toitlustajad siis lossi tänavale ja kasutame neid hoove ja parke, mis jäävad lossi tänava ümbruses oma esinemispaikadeks. Ja meil kaob ära pärimeeter, et ei pea enam ostma sissepääsu festivalialale. Küll peab ostma kontserdipaikadesse. Aga kindlasti teeb see rohkem rõõmu linnaisadele kui äridele siin Viljandis ja ka inimestele, kes saavad vabalt ringi liikuda. See on nagu hea võimalus ka festivali arendada. Viljandi abilinnapea Kalvi Märtin ütleb, et peatöövõtja Tallinna teede aktsiaselts on linnale esitanud ehituse ajakava, millest selgub, et töid tehakse neljast. Ikka selleks, et vähem linlasi ja külalisi häirida. Ja me oleme ettevõtjate elanikega, kes antud piirkonnas elavad, kohtunud korduvalt ja ka nüüd ootame me kolmandal märtsil õhtul kell viis Sakala keskusesse kõiki Viljandi linna elanike, keda see teema natukenegi huvitab? Vastame küsimustele, saavad vastuse. Loodetavasti need piirkonna ettevõtjad, kes on mures selle üle, kuidas nende juurde kliendid pääsevad ja samamoodi, kuidas inimesed koju pääsevad ja jooksvat infot võib vaadata meie Viljandi koduleheküljelt. Kalvi Märtin, aga mida siis ära tehakse, mis muutub? Võib-olla kõige suurem muutus on see, et kaob niinimetatud vana parteimaja. Aga loomulikult, uueks saab Vabaduse plats, tasuja puiestee, Tallinna tänav Tartu tänavast alates ja vana Vaksali tänav. Samamoodi muutub päris põhjalikult sellesse piir, tuleb kaks ringteed Tallinna vaksali ristile ja hariduse vaksali tänava ristile. Millal tööd valmis saavad? Tööd saavad valmis käesoleva aasta lõpuks. Kui nüüd jätta kõrvale haljastustööd, mille lõpp ongi planeeritud järgmise aasta kevadesse. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "1. aprillil algavad Viljandi kesklinna tänavate ja Vabaduse platsi uuendustööd löövad mõneks ajaks segamini linna tavapärase elurütmi, nii peavad ka festivalide korraldajad ja peatänava äärde jäävad ettevõtjad sellega arvestama. Viljandi linnavalitsuse teatel tehakse töid neljas etapis, et linlasi võimalikult vähe häirida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMängupaik veinimõisa tiigil on muljetavaldav, eriti tõmbab pilku suur piraadilaev, kus näitemängu tegevus valdavalt käibki. Ja laval ehk laeval liigub igasugu tegelasi. Kõigepealt muidugi piraadid, keda on koguni kaks. Üht neist kapten Morganit mängib Mikk Saar. Ta peaks olema natuke toredam mereröövel kui see teine, teine mees, keda Pääru Oja mängib, aga kokkuvõttes on mereröövel on ikkagi mereröövel on hea roll muidu või ja ei, mulle väga meeldib, et selliseid mereröövleid on väga mõnus mängida, et kui ma noorem olin, siis ma sain mängida ainult neid poisse, kes olid esimesed armastajad, kogu see aeg ja see hakkab pikapeale ära tüütama, et nüüd on saabunud mingi vanus, kus saab natukene mingeid kurjemaid ja mingid tõsisemaid tegelasi mängida, et see on tore. Mikk Saart on lavastusse vaja veel selle tõttu, et siin lauldakse ka muusika on Ardo Ran Varreselt Reili Reinausi triloogia järgi tegi dramatiseeringu lavastaja Antti Reintal ise, et see just Pootsi veinimõisas lavale jõuab. Oli omamoodi juhus. Kaks aastat tagasi, kui me saime mõisaomanikega, saime tuttavaks ja siis nad hakkasid rääkima, et siin võiks midagi teha, nende isal on ammune plaan, et siin võiks olla selline kultuuriürituste koht ja nii edasi ja siis me hakkasime vaikselt vaatama, et kus ja mida ja et kõigepealt sees ja niimoodi siis tekkis kuidagi ühine arusaam, et kui tahta sellist uut võimsat kohta avada, siis seda tuleb teha suurelt. Ellen Kilgas mängib Tüürimees Sebastiani, kes on kapten Morgani parem käsi? Ma pean ütlema, et ma tunnen ennast nagu kariibimere piraatide filmis praktiliselt, sest et mina ei tea, et Eestis oleks sellist etendust veel tehtud, tegemist ei ole nii-öelda titeka looga, vaid ikkagi noortele ja, ja peredele suunatud tükiga, et, et siin on nii püstolipauk kui tormi kui sellist armastust kui seiklust. Nii et, et siin on kõik absoluutselt Esietendus on ülehomme teatrikülastajatel on mõtet varem kohale tulla, sest kohvikus pakuvad toite kohalikud ettevõtjad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pootsi veinimõisas käivad koguperelavastuse \"Nõidkapteni needus\" proovid. Reeli Reinausi populaarse lasteraamatu järgi tehtud lavastust võib vaatama minna kogu perega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõlva Tarbijate ühistul on Põlvamaal kokku 16 maapoodi, kusjuures 13. kohas puuduvad neil konkurendid, mis tähendab, et tarbijate ühistu pood ongi enamus kohtades maainimeste ainuke võimalus teostada oma igapäevaoste. Nüüd, mil tarbijate ühistu on andnud teada, et nad plaanivad juuni juulikuu jooksul sulgeda kolm maapoodi on kohalikud elanikud sattunud suurde ärevuse edasi, räägivad Levi elanikud, 85 aastane Hilja Karakats ja 76 aastane luuleHinto. See on täiesti šokeeriv, mul ei ole kuskilt midagi osta, minu lapsed ka ei ela enam siin ja tervise tõttu ei ole võimalik ka bussiga sõita, et minna veriorale või Võrru või Põlvasse, teil läheb silm märjaks praegu ja ka ta nii ei saa jääda kuigi viisi. No ütle, kus vana inimese siin käivad siis? Lisaks leevikauplusele plaanib Põlva Tarbijate ühistu sulgeda ka linte ja Ruusa poed. Poodide sulgemise põhjuseks ütleb Põlva Tarbijate Ühistu esimees Peeter Urman kehva majandusliku olukorra, mis tingitud piirikaubanduses. Kuna neil kolmel poel näiteks alkoholi osatähtsus on 30 kuni 35 protsenti, siis piirikaubandus mõjutas kaupluste käibeid kuskil alkoholi osas kümme-viisteist 20 protsenti olenevalt poest. No see on otsitud põhjendus, et võib-olla seal protsent kaks inimesi käivad seal Lätis odavat viina ostmas, aga meilt on see Läti piir ju kuskil neli-viiskümmend kilomeetrit, et reaalselt sinna ikka keegi ei sõida. Nii kõlasid Leevi kohaliku elaniku Jaan Kiluski mõtted. Ta lisab, et tõenäoliselt on poe sulgemise taga siiski tõik, et enamus inimesi käib autoga suurematesse poodidesse, kus on ka hinnad odavamad. Siinkohal vaatab Põlva Tarbijate ühistu esimees Peeter Urman riigi poole. Viimane aeg on valitsusel vaadata üle regionaal või maaelu poliitika, et kui EAS toetab siin Rakvere tarka maja üle kolme miljonilise raha, aga miks ei võiks toetada, ütleme siis maakaubandus. Kahjuks ei õnnestunud rahvusringhäälingul tabada kommentaarideks majandus ja taristu ega ka ettevõtlus ja infotehnoloogiaministrit. Teema ei ole ka lõppenud. Kohalikud loodavad, et otsust muudetakse ning kohalikud vallajuhid ootavad mais ees seisvaid läbirääkimisi ühistuga raadiouudistele Leevilt Mirjam Nutov.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põlva Tarbijate Ühistu otsus sulgeda kolm Põlvamaa väikepoodi paneb kõige halvemasse seisu piirkonnas elavad pensionärid. Ka ei usuta kohapeal tarbijate ühistu põhjendust, et poe sulgemises on süüdi alkoholi aktsiisitõusust tingitud piirikaubandus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKahtlustuse kohaselt lubas ettevõtja Hillar Teder Krahtile altkäemaksu, et kraht aitaks tagada Teder pojale Rauno Tederile kuuluva porto Franco kinnisvara arendusele soodsad otsused. Kraht pidi kahtlustuse järgi kasutama ära oma positsiooni rahandusministri nõunikuna, et kindlustada porto Francole soodsad otsused KredExi kriisiabimeetmete kasutamisel. Porto Franco sai KredExilt laenu 40 miljonit eurot. Altkäemaksu üleandmine jäi toimumata, sest Tederi ja krahti pidasid kaitsepolitseiameti töötajad kinni. Kersti Kraht ise eitas täielikult talle esitatud süüdistusi. Prokuratuur tegi ühe suure show, ühesõnaga et lõhkuda ära koalitsioon. Tellimuste oli see, mina ei tea, kes seda tellis, 100 protsenti on see poliitiline protsess. Ühesõnaga Eesti ühiskonnas on all hoobused, nendest on kirjutanud Äripäev. Nendest on kirjutanud teised lehed, lugege, mis meil ühiskonnas toimub. Kes on meil tegelikult mõjutajad, kes lõpetavad kriminaalasju, kes algatavad kriminaalasju. Ma ei ütle rohkem, mina mingeid nimesid ei nimeta. Kaitsepolitsei määras Kersti Krahtile aastaks elukohast lahkumise keelu. Krahti kaitse vandeadvokaat Oliver Nääs ütles, et see ei ole põhjendatud ja õigusriigile kohane otsus ning see tõkend vaidlustatakse. Elukohast lahkumise keeld tähendab seda, et isikul on keelatud enda kodust lahkuda kauemaks kui kolmeks ööpäevaks ilma menetleja loata. Nüüd seda määrust ja seda uut tõkendit Kersti Krahti suhtes põhjendatakse sellega, et Kersti Kraht võiks hakata menetluses kõrvale hoiduma, ehk siis meie terminoloogias võiks minna pakku. Miks ma sellest kaitsena täna siin teile räägin? Sellepärast et sellised arengud ei ole minu arvates okei. Ja sellised arengud ei ole minu arvates õigusriiklikult normaalsed. Asju ei tohiks teha lihtsalt sellepärast, et neid on võimalik teha ja neid saab teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuriteokahtlustuse saanud endine rahandusministri nõunik Kersti Kracht ja tema kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs andsid pressikonverentsi ja vastasid ajakirjanike küsimustele. Kracht oli vahi all alates 14. jaanuarist ja pääses vabadusse sel teisipäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKeskkooli katsed toimuvad tavaliselt märtsis või aprillis, kuid koroonaviirus on kõik plaanid selleks segi löönud. Praegu on vaid selge, et valitsus toetas eelmisel nädalal haridusminister Mailis Repsi plaani avada koolid järk-järgult alates 15.-st maist. Samas kui koroonaviiruse levik selleks ajaks ei taandu, siis koole siiski ka osaliselt avada ei saa. Tallinna inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi ütleb, et enne, kui valitsus pole selget informatsiooni kooliaasta lõppemise kohta öelnud, on keeruline ka katseid korraldada. Koolikatsete temaatika tänasel hetkel peaks olema kolmandajärguline, et esimeses järgus võiks väga selgelt ära lahendada riigieksamite toimumise et niisama pressikonverentsil või või meediale edastatud teade ei oma juriidilist jõudu. Teine järjekord. Tegevuskava peaks olema see, et me anname ikkagi ülevaate väga täpselt, mismoodi lõpetavad siis ülejäänud õpilased õppeaasta, et need teated ja need põhjendused on kohati naeruväärsed ja, ja arusaamatud mitte ainult õpetajatele ja koolijuhtidele, aga ka lastevanematele, lastele. Nelikatsetel osalevad Tallinna Inglise kolledž, Tallinna reaalkool, Gustav Adolfi gümnaasium ja 21. keskkool kuid nende katsete korraldus pole Kruusimäe sõnul siiani kindel. Siin on kõiksugused variandid ju tegelikult ja kui me terve Eesti on tänasel hetkel õpib kaugteel, siis saab ju väga hästi ja edukalt ka intervjuusid niimoodi teha ja kindlasti saab osaliselt teste niimoodi teha, aga noh, kõik sõltub ju sellest, mis siin otsus võetakse vastu. Tartus toimuvad mai keskel viie kooli ühiskatsed. Miina Härma Gümnaasiumi direktori Ene Tambergi sõnul on aeg küll kindel, kuid see, kuidas katsed toimuvad, on veel selgumisel. Koos Innovega asuti arendama ka e-katseid, mida saab kasutada siis, kui koolid jäävad suletuks ka mai teises pooles. Tartu ühiskatsed toimuvad sel aastal eesti keeles ja matemaatikas. Meil oli muidu varem plaanis ka veel teha inglise keele test või loodusainete test, nendest me loobusime, et läheme kahe testiga ja siis muidugi, et kuidas need katsed nüüd täpselt toimuvad, et ilmselt nad on üks variant, et iga laps teeb õpilane oma kodus neid teatud ajal. Teine võimalus võib olla, et kui nüüd tõesti koolid mingil määral saavad natukene vabamaks, et võib-olla on võimalik teha siis ka neid õpilaste kodukoolides Tallinna prantsuse lütseumi direktori Peter Pedaki sõnul on kõik koolid oma katsete planeerimises vabad ning millised need täpselt välja näevad, sõltub koolist endast. Küll aga on prantsuse lütseumis plaanid veel lahtised ning selgus jõuab loodetavasti aprilli jooksul majja. Kui meil on võimalik mai lõpus seda teha koolimajas, siis seda toredam Aga kaalutakse ka siis e-katsete varianti. Kui ei ole võimalik koolimajja naasta, siis, siis loomulikult kui on võimalik midagi juba mai alguses ära teha interneti vahendusel, siis ma kaaluksin ka seda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Endiselt on segane, kuidas ja millal toimuvad katsed keskkooli. Tartu koolid alustasid ettevalmistust e-katseteks, kuid on ka koole, mis ootavad katsete planeerimiseks Haridusministeeriumi suuniseid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMaanteemuuseumi juhataja Kadri Valner ütleb, et Eestis valmistatud esimese ise liikuva teehöövli koopia näeb juba päriselt teehöövli moodi välja. Mis on tehtud, on siis originaalosad välja otsitud, noh, raam on olemas, rattad on all, sahk on ees, aga hästi palju on veel teha, et kõik see, mis nii-öelda rataste peal veel toimub. Täna te peate ka Järvamaa kutsehariduskeskusega nõu, mis saab edasi. Esialgu oli plaanis teie hüvel valmis saada aastal 2022. Jaa, aga siis tuli koroona ja nüüd me teeme ta valmis aastal 2023 ja ta läheb teele. Ma eeldan, 23. aasta kevadel ja ta on täiesti sõidukorras. Teehöövel veek oli esimene Eestis projekteeritud ja toodetud ise liikuv teehöövel. Neid ehitati paide masinatehases 122 tükki. Esimene valmis 1948. aastal, kuid ühtki sellest ajast pärinevat masinat säilinud ei ole. Seepärast valmibki paljude originaalosadega teehöövli koopia paides leitud jooniste järgi. Taaskord Kadri Valner. Muidugi ta on keeruline, aga see on rõõmus töö, sellepärast et kamp on väga äge ja tegelikult see mõte, kuidas me tahame ka selle teehöövli abil nii-öelda mitu kärbest lüüa, on hästi oluline, et tuua kokku vanad teedemehed, tuua kokku need inimesed, kes tulevikus teele lähevad ja tuua kokku muuseumi teadmine. Ja tegemist saab olema tõepoolest töötava eksponaadiga. Ja ja numbriga 123 miks? Sellepärast, et enne tehti 122 tükki enne kui hakati teda nii-öelda edasi arendama. Haruldased teehöövli ehitavad lõpuni Järvamaa kutsehariduskeskuse vanatehnikaringi liikmed. Juhtõpetaja Ivar Kohjus. No teha on palju, siit on nagu näha, on kabiin ja kõik selline asi puudu, ehk siis juhtimisosa pigem meie õpilastega keskendukski suuremate lõpetamist vaevate osade peale, et päris spetsiifilise peensõlmedega tegeleb ikkagi maanteemuuseum ise edasi. No milliseid oskusi siin vaja läheb? Ikka eelkõige Luksepa tööde oskusi, mida meie õpetaja Reimo Ilves siis nendega koos hakkab niikuinii tegema, et siin on plaanis moodustada teedeehitusõpilaste baasil meil vanatehnikaring osa teeme siis koolitunnis ja osa jääb ka õhtusse aega. Ringitöö on teatavasti vabatahtlik ja osalevad need, kellel tõesti niisugune huvi on. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järvamaa Kutsehariduskeskuse Särevere õppekohas peeti riigiteede hooldajate kutsevõistlusi, mille raames tutvustati taastamisel olevat haruldast teehöövlit, mida hakati valmistama 1948. aastal Paide masinatehases. Kuna ühtki sellist masinat pole algsel kujul säilinud, pannakse koopia kokku vanatehnikaentusiastidelt saadud originaalosadest. Raam keevitati kokku Silver Maidla metallitöökojas Põltsamaal. Kutseõppurid viivad Säreveres töö lõpule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud aasta lõpus ja selle aasta alguses täitsid nii Soome kui ka Eesti meedia pealkirjad Eesti hüljanud Soome turistidest. Soomest Eestisse reisinud ja siin ööbinud inimeste hulk tõesti langes, aga nüüdseks on see trend muutunud. Alates selle aasta juulist on Soome turistide ja nende ööbimiste arv eelmise aasta sama ajaga võrreldes nimelt kuust kuusse tõusnud. Turistide arv tõusis juulist septembrini 22000 võrra ja ööbimised juulist oktoobrini 35000 võrra. Tallinna sadama kommunikatsioonijuht Sirle Arro. See on praktiliselt kõikides vanusegruppides, aga eelkõige isegi tooks välja nooremad inimesed, et mis on, ma arvan, et väga hea tendents. Põlvkondade vahetust on märgatud ka Soome suursaatkonnas, kus töötava Hannele Valgenemi hinnangul tuleb valdav osa soomlastest Eestisse millegi muu kui traditsiooniliselt põhjuseks peetava alkoholi tõttu. Laulva revolutsiooni aegsed nostalgia põlvkonnad ei jaksa enam nii palju reisida kui varem. Nende asemele on tulnud uued põlvkonnad, kes tulevad Eestisse, et hästi süüa, käia kontsertidel ja osaleda erinevatel üritustel. Ka uued muuseumis ja näitused tõmbavad neid siia, leiab valge eemi. Tema sõnul ongi Helsingi ja Tallinna vahelises liikluses üha raskem vahet teha, mis on turism ja mis midagi muud. Kui keegi tuleb Soomest Eestisse oma autole hooldust tegema ning käib samal ajal restoranis korralikult söömas, kas see on turism või mis see on? Küsib valgeniemi ja vastab ise. See on kahe riigi kokkupuute pinnal toimuv igapäevane liikumine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läinud aastal langusesse pöördunud Soome turistide arv on taas tõusuteel. Viimase poole aasta jooksul on Soome turiste saabunud Eestisse igas kuus rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUutest kaameratest loodetakse abi nii kurikaelade heidutamisel kui ka siis, kui mingi juhtum siiski aset leiab. Olgu selleks näiteks kas vargused, huligaanitsemine või liiklusõnnetused jätkab Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Linn lukku kaks projekt, me kutsume seda sellepärast, et eelmisel sajandil, kui olid keerulised ajad, oli Haapsalu linn oli, oli päris tõsiselt kaitseliidu poolt lukku pandud, siis see on nagu linn lukku kaks projekt, kuna Haapsalu sisenevad teed on kaameratega ja numbri tuvastusega kaetud, aga ka linna sisse tulid kaamerad, nii et selle projektiga, mis läks maksma kuskil 10000 eurot tuli Haapsalusse neli väga kvaliteetse pildiga kaamerat. Kaamerate edastatud videopilt jõuab Haapsalu politseijaoskonda, kus on seda võimalik hiljem ka järele vaadata, jätkab Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Taratuhin. No kui politsei saab üheaegselt jälgida mitut kohta linnas, mis on eriti olulised peatänavat linna sisse väljasõidud, siis kindlasti me saame paremat ülevaadet ja ka vajadusel saame tagantjärgi vaadata, mis on linnas toimunud. Uued kaamerad on tänaseks Haapsalus juba oma tööd alustanud. Viimased neist hakkasid pilti edastama selle nädala keskel rahvusringhäälingu raadiouudistele. Juhan Hepner. Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalu linnavalitsus soetas ligi 10 tuhande euro eest linna sissesõitudele ja kesklinna uued valvekaamerad. Nende edastatud videopilt jõuab Haapsalu politseijaoskonda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Kallase sõnul moodustavad praegu haiglates olevatest koroonapatsientide kõige suurema osa ehk üle 70 protsendi vaktsineerimata inimesed. Kolmanda astme Covidi intensiivis on üle 90 protsendi vaktsineerimata inimesed. Seetõttu on vaja just nende inimeste liikumist piirata, et nad haigeks ei jääks ja haiglasse ei satuks. Alates esmaspäevast, kuni vähemalt 10. jaanuarini saavad siis kontrollitud tegevustes osaleda üksnes läbipõdemistõendi või siis vaktsineeritud inimesed. Täna otsustasime seda maski kandmise kohustust veelgi laiendada. Lisaks avalikele siseruumidele tuleb alates homsest maski kanda ka kõigis kontrollitud tegevusega kohtades. Valitsus otsustas ka, et tulevast nädalast peavad üle 12 aastased noored üritustel osalemiseks esitama vaktsiinipassi. Erinevalt täiskasvanutest saavad noored tegevuses osaleda ka negatiivse testi tulemuse ettenäitamisel. Kõik meelelahutusüritused aga peaksid lõppema kell 23. Haridus ja teadusminister Liina Kersna sõnul tuleks koole distantsõppelaenu tuda kooli, epidemioloogilisest olukorrast ja vaktsineerituse tasemest. Eriti see delta tüvi liigub noorte seas ja täna ka näeme, et 10 14 aastaste seas 16 18 aastaste seas on kõige rohkem nakatumisi. Ja probleem on see, et kui nende alaealiste lapsevanemad ei ole vaktsineeri või nende vanavanemad ei ole vaktsineeritud siis nad võivad tuua haiguse koju ja sellel võivad olla rasked tagajärjed. Kui me vaatame üldiselt noorte vaktsinee tus andmeid, siis 16 17 aastastest on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud üle 60 protsendi ja 12 15 aastastest pea pooled on juba tänaseks ühe doosiga vaktsineeritud. Me oleme otsustanud, et vähemalt kahe nädala jooksul testime lapsi ja ka õpetajaid koolis. Kolm korda esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti lapsesõbraliku lihtsa kiirtestiga, mida saavad lapsed ise teha?",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas laiendada maskikandmise kohustust. Peaminister Kaja Kallase sõnul tuleb alates reedest kanda maski kõigis kontrollitud tegevustega kohtades.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeli suuremat vaegtööd, mis tuleb võidusamba juures korda teha, on seotud samba, vuukide, külgliistude valgustuse ning klaaspaneelide kinnituspoltide katetega. Nendele on juba leitud või leitakse uus lahendus, muud puudused saab minister Jaak Aaviksoo sõnul töö käigus kõrvaldada. Tervikuna on vabadussõja võidusamba ehituslik lahendus õnnestunud ja jätkusuutlik arvestades kogu rajatise ainulaadsust, ei saanud kõiki niisuguseid vigu täielikult välistada. Tuginedes sellele analüüsile otsustas kaitseministeerium viia vabadussõja võidusamba rajamine lõpule kavandatud kujul. Need spekulatsioonid, kas vabadussõja võidusamba tuleks materjalid põhimõtteliselt välja vahetada, uus konstruktsioon teha üldse maha lammutada ei ole meie arvates põhjendatud. Kaitseministeeriumi asekantsler Martin Hurt tõdes, et samba juures ilmnenud puudusi on võimendanud ka avalikkuse tähelepanu. Need ei ole fundamentaalsed ega vaja monumendi kunstilise ja ehitusliku lahenduse kardinaalset ümbervaatamist. Siin on firma San sussi lubanud esitada uue lahenduse juba lähiajal, vastavalt sellele siis peaks saama valmistatud ka uued nurgaliistud, mis on pisut erineva konstruktsiooniga võrreldes praeguste nurgaliistudega, siis on meil eraldi probleemiks voogivahed. Algselt oli kavas tagada võidusamba hermeetilisus, väljast ei pudeneks sisse tolmu, loomulikult ei pääseks sambasse sisse ka niiskust. Praegune lahendus ei ole töökindel ja ei ole ka visuaalselt rahuldav ja seetõttu töötame siin suve jooksul koos autoritega välja uue lahenduse, võib-olla mitte väga oluline, aga, aga visuaalselt nähtav väike probleem nende klaaspaneelide kinnituste katetega. Hurt tõdes aga, et osa samba klaaselementide kohta käivat dokumentatsiooni on siiani puudu. Augustis valmiva Tallinna tehnikaülikooli inseneride koostatavas aruandes ilmneb aga veel üks lahtine küsimus Martin Hurt. Hetkel mõõdetakse sisemist temperatuuri võidusamba sees erinevates kohtades ja kuna ei ole võimalik näiteks märtsikuus ennustada, kui kõrgeks temperatuur võib, võib tõusta samba sees, siis selle informatsiooni me saame suure tõenäosusega kätte juba järgmine nädal. Samas peaks korda saama aasta lõpus. On meil planeeritud, siis teostada neid töid käesoleva aasta oktoobris, novembris, siis peaks juba olema asi valmis, ütleme siis nii, et detsembris, et kui me valgustushange, mis võtab kindlasti kõige rohkem aega, sisuliselt saab see uus valgustussüsteem paika ka varem, aga seda peab lihtsalt seadistama. Hurt kinnitas ka, et valdavalt on tegu garantiiaegse kohustusega, mille peaks kinni maksma samba ehitaja, San sussi. Me räägime siin valgustusest, selle lepinguline maksumus saab olema suurusjärk 10,2 miljonit krooni, meil on välja valitud firma aktsiaselts kahenergiakonsult, ülejäänud nagu ma siin nimetasin, vuugivahed vahesid ja, ja siin nurgaliiste siis need samamoodi peaksid olema lepingulised kohustused või garantii aegsed kohustused.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseministeeriumis valmis Vabadussõja võidusamba probleemide ja nende lahendamise variantide analüüs.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPandeemia tõttu kukkus muuseumi külastajate arv mullu 95000 peale. ERM- i direktor Alar Karis seletab, et külastajate arv ei ole eesmärk iseenesest. Tähtis on leida tasakaal, et inimesi harida ja samas pakkuda piisavalt meelelahutust, et rohkemaid külastajaid kohale meelitada. ERMis on see suur võimalus, et siin on ühel ajahetkel saada nagu kõike, et nii seda haridust ja, ja, ja teadmisi kui ka siis natuke rohkem meelelahutuslikku. Kui te nüüd küsiti jah, et, et kuidas ta tänane seis on Meie püsinäitus, mis oli algselt mõeldud ju ka muutuvana, et need osad kogu aeg muutuvad. Need võib-olla ei ole täna muutunud selles tempos, nagu me oleksime, oleksime tahtnud. Et sellega peab kindlasti tegelema, et siis tooks inimesi tagasi ka püsinäitust vaatama. Endine ERM-i direktor Kristo Aru ei tee karisele etteheiteid, kuid ütleb, et ERM-il on palju ära kasutamata potentsiaali. Näiteks võiks rohkem koostööd teha haridussüsteemiga Eesti vähemusrahvastega ning muuseumi roll Tartus. Esindushoonena võiks olla tähtsam. 200000 külastajat on aru hinnangul realistlik eesmärk kuid nõuab pingutust. Sisu võib olla ju vahel väga õpetlik kasvatav harin ja ilmselt see nii ERMi puhul ka jääb, aga me saame seda kõike esitada ja esitleda sellises kaasaegses atraktiivses paeluvas vormis et ka vanadel aegadel me vaidlesime palju selle üle, et kust see piir läheb. Et ei tohi karta kõikvõimalikke uuendusi ja isegi võib-olla ülemeelikuid ja meelelahutus paistvaid uuendusi, need peavad tulema, aeg läheb edasi ja me ei saa jääda kinni sellisesse vitriini näitusesse. Karis loodab ka, et aastal 2024 saadakse riigilt 30 miljonit eurot, et muinsuskaitseametiga ühiselt raadimõisa varemetele rajada Lõuna-Eesti muuseumite avatud ühishoidla. Teisisõnu, ta ei ole kureeritud näitused, vaid hoidlas olevad esemed on siis kõik järjest inimestele vaadata. Ma ei ole sellega nõus, et siia tuleks lihtsalt hoidla, sest see muudaks selle keskkonna selliseks nagu laoks. Karise eelkäija Tõnis Lukas on arengukavaga rahul. Lukase sõnul jätkatakse mitmeid tema ametiajal seatud eesmärke. Kui viiruse levik taandub, loodab Lukas näha ERMis näitust, mis saab ka suuremat rahvusvahelist tähelepanu. Peaks lähiaastatel aja ja koha leidma ruumi leidma muuseumis ka mõnele väga tugevale rahvusvahelisele kultuurinäitusele, mida Põhja-Euroopas mujal ei ole tükk aega olnud. Mida siis tuleks ka lisaks eestlastele ka piiri tagant rahvas vaatama?",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Rahva Muuseumi arengukava järgi külastab aastal 2025 neid 200 000 inimest. Lisaks tahetakse panustada rohkem teadustöösse ja loodetakse 30 miljoni eest Raadimõisa hoone ühishoidlana kasutusel võtta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜhendkuningriiki õppima suunduvate abiturientide hinnangul aidanuks neid rahvusvahelise keeleeksamipunktide teisendamine riigieksami tulemuseks. Haridusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo sõnul nad sellist tulemuste teisendamist teha ei saa. Küll aga on ministeerium väljastanud ametlikke kinnituskirju, mis selgitavad olukorda. Me väljastame siis informatsiooniministeeriumi poolt ametliku kirjana, et milliseid eksameid on sel aastal võimalik üldse teha Eesti süsteemis ja millised on lõpetamise tingimused, et sellist kinnituskirja on meilt küsinud mõned üksikud õpilased neid, neid kirju me oleme alla 10 väljastanud, praeguseks. Lisaks sellele on tänavustest gümnaasiumi lõpetamise tingimustest ja toimuvatest riigieksamitest teada antud Eesti saatkondadele ja rahvusvahelistele ülikoolide võrgustikele. Hollo sõnul on koroonakriis olnud ülemaailmne ning ülikoolid on leidnud paindlikke lahendusi. Välismaa ülikoolidesse õppimist vahendava Dream Foundationi konsultant Katrin Visamaa ütleb, et inglise keele nii-öelda topelttestimine on toimunud alates 2015.-st aastast, kui riigieksami sai asendada rahvusvahelise keeletestiga. Kui välismaa ülikool jääb oma nõudmise juurde saada. Kolme riigieksami tulemused on õpilased teinud inglise keele riigieksami sisuliselt formaalsusena, sest sageli on kõrgema taseme keeleeksam juba selleks ajaks sooritatud. Tänavu sõltub visamaa sõnul palju oskusest ülikooliga läbi rääkida. See ongi nüüd siis individuaalne ülikooliga läbirääkimiste küsimus, et kas ülikool tuleb vastu ja, ja võtab siis vastu alternatiivseid võimalusi selle eksami asendamiseks. Need on üksikud Suurbritannia ülikoolid, kes on siis olnud väga ranget selle inglise keele eksaminõude osas. Aga me räägime tõesti siin võib-olla kuni viiest ülikoolist terve riigi peale. Kristin Hollo sõnul ei ole neil infot, et kolmanda riigieksami tulemuse puudumine ongi saanud takistuseks välisülikooli astumisel. Kui paljud lõpuks välismaale õppima julgevad minna, on praegu vara öelda. Enamik ülikoole on vastu võtnud otsuse, et õppetööga alustatakse tavapärasel ajal. Katrin Visamaa. Aga kui on niisugune massiloengutega õppeaine rohkem, siis nad on paljuski võtnud suuna sinnapoole, et massiloengutega minna onlaini ja teha väiksemaid gruppides kohtumisi, siis ülikooli campuses, et maksimaalselt alustada õpinguid tavapäraselt, aga neid massiloenguid üritatakse vältida. Kõige rohkem oli tänavu avaldusi ühendkuningriigi ning Hollandi ülikoolidesse, sinna pürgib umbes paarsada koolilõpetajat. Kõige populaarsemad on filmiga seonduvad erialad.",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Aktuaalne Kaamera\" kajastas hiljuti Ühendkuningriiki õppima suunduvate noorte muret, kellelt vastuvõttev ülikool nõuab kolme riigieksami tulemusi. Kuna koroonakriisi tõttu jäi tänavu koolides inglise keele riigieksam ära ja teha sai eesti keele ning matemaatika riigieksamit, otsisid noored abi Haridusministeeriumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna linnavolikogu kaheksanda koosseisu 79-st liikmest 32 on asendusliikmed. See tähendab, et nendest inimestest, keda on linlased end esindama valisid peaaegu pooled siiski linnavolikogu tööle ei asunud. Neist suurem osa on riigikogulased ja ministrid. Näiteks on kõik Reformierakonna esindajad volikogus asendusliikmed. Mõnede liikmete puhul on tegemist suisa mitmekordse asendamisega. Volikogu esimeheks valiti tagasi keskerakondlane Toomas Vitsut, kes on selles ametis olnud juba 2005.-st aastast. Vitsuti sõnul on oluline, et opositsiooni senisest rohkem volikogu töö juhtimise. Samas esitas Keskerakond volikogu aseesimeheks üles Toivo Tootseni ja kuigi opositsioon nõudis teist volikogu aseesimehe kohta, seda juurde ei looda. Vitsut ütles ka, et volikogul on plaanis edasi arendada tasuta ühistransporti ja uut lähenemist on vaja ka lasteaiakohtade probleemi lahendamisele. Teatavasti laste arv tõuseb ja langeb ja kui see nüüd jälle langema hakkab, siis meil peab olema ka valmis plaan, mida me nende kohtadega ja nende lasteaedadega teeme, mis kasvuajal ehitatud saab või siis on vaja tõesti mingisuguseid alternatiivseid lahendusi nagu moodul lasteaiad, kui need sobivad, neid tuleb veel katsetada. Volikogu suurimaks opositsioonijõuks on Isamaa ja Res Publica liit, kellel on 16 kohta. Fraktsiooni esimeheks valiti Eerik-Niiles Kross, kes ütles, et opositsioonis olles hoitakse silm peal volikogu ja ka linnavalitsuse tegevuse. Me ei kavatse pakkuda linnavalitsusele sadat päeva, mis mõneti on demokraatliku traditsiooni juurde kuuluv nähtus, lihtsalt selle tõttu, et me kõik saame aru, et tegemist ei ole uue linnavalitsusega. Me tahame kaasata oma poliitiliste tegevusse ja seisukohtade kujundamisse Tallinna inimesi. Kodaniku ühiskonnaorganisatsioonid, asumiseltsid me peame muide enesestmõistetavaks, et volikogu üks aseesimehe koht kuulub opositsioonile, see on parlamendis Eestis traditsiooniks. Meie arvates on selge, et et kuigi kohalik võim on autonoomne, ei tohiks ta olla autonoomselt demokraatia printsiipe eirav. Volikogu uues koosseisus on ka mitmeid päris uusi liikmeid, räägivad sotsiaaldemokraat Abdul Turei ja keskerakondlased Irina Embrich ning asendusliikme asendusliige keskerakondlane Andrei Birov. Ma veel ei arutanud, mis komisjoni ma üldse satun, aga tegelikult minu jaoks on väga-väga huvitav, et, et spordi kõrval see, see, ma arvan, no arenen veel rohkem. No ma sain piisavalt palju hääli, ma sain 295 häält. Ma arvan, et see on päris hea tulemus Põhja-Tallinnas, arvestades et meie erakonna nimekirjas oli 64 kandidaati. Konkurents oli väga tihe, väga suur.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna volikogu uus koosseis pidas esimese istungi. Seekord ei andnud Keskerakond opositsioonile isegi mitte volikogu aseesimehe kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRühm läheb appi Leedu politseile ja piirivalvele tegutsedes, nagu Leedu seadused ette näevad, ütles grupijuht Pärnu politseijaoskonna piirivalve välijuht Janek Vinta. Eesti politsei siis saadab pool teise rotatsiooni korras ja oma teise rühma Leetu, vahetame välja esimese rühma, kes on nüüd siis tänaseks olnud seal juba kuu aega. Me läheme appi Leedu politseile piirivalvele, põhiline ülesanne on Leedu ja Valgevene piiril illegaalseid immigrante püüda ja takistada nende Leetu saabumist. Kindlasti jagame oma kogemust, kuidas neid tegevusi teha ja aitame neid igakülgselt. No meil sellist kogemust õnneks ei ole ju. Igapäevased töökogemused, et kuidas meie toimetame oma töös ja ma arvan, et osadel meil ikkagi on, sest et see grupp, mille juht mina nüüd olen, on kümneliikmeline, meil on erinevatest piirkondadest põhja prefektuurist, idast, lõunast, läänest erinevate valdkondade inimesed ja ma arvan, meil on väga hea kompetents. Me lähme oma tavalises politsei varustuses, lisaks on meil kaasas drooni, millega saame siis toetada oma õhuvaatlust ja tavaline politsei varustus ja igapäevane.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti politsei kümneliikmeline rühm sõidab homme hommikul Leetu, et vahetada välja eelmine rühm, kes on olnud seal juba kuu aega. Kui keeruline olukord Leedu ja Valgevene piiril varem ei lahene, seisab neilgi ees kuu aega kestev kohalolek.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSelle aasta esimeses kvartalis tõusis maakonna bussiliinide kasutamine 26 protsenti võrreldes möödunud aastaga. Samasugune kasv jätkub ka teises kvartalis. Transpordiameti ühistranspordi osakonna juhataja Mihkel Mäeker. Kas see on tingitud kütusehinna tõusust osaliselt kindlasti osaliselt ka mängib koroonaviiruse taandumine mingit rolli. Enim kasutavad inimesed busse, samas on ka parvlaevade kasutamine rekordtaseme lähedal. Ja kui siia juurde panna ka veel suur saartel reisijate arv siis see on samamoodi suures kasvutrendis. Luks Ekspressi juhatuse liige Ingmar Roos ütles, et vaadates märtsi ja aprilli andmeid, siis selgub, et kütusehindade tõus on toonud reisijaid 10 kuni 12 protsenti juurde. Inimesed planeerivad oma liikumisi ilmselt nüüd kulude kasvu tõttu selliselt, et kus võimalik, sõidavad ühistranspordiga ja iseenesest selle üle on hea meel. Ingmar Roosi sõnul on nendele liinidele, kus suvel reisib rohkem inimesi, pandud lisabusse. Näiteks Tallinn-Kuressaare liini Me alates esimesest juunist sõidame kõige suurema mahuga, mida me üldse kunagi sõitnud oleme, viis reisi mõlemas suunas igapäevaselt. Sama kehtib Pärnu osas. Tallinn-Tartul on suvel sõitjate arv mõnevõrra väiksem, ülikool seisab, ettevõtlus toimib aeglasemalt. Kütusehinnad mõjutavad kindlasti bussifirmasid, kas te plaanite või olete juba tõstnud piletite hindasid? Piletite hinnad tõusu osas oleme olnud kannatlikud ja ettevaatlikud. Tõsi on see, et kütusehinna tõus loomulikult neid tugevasti mõjutab. Üle kolmandiku kuludest ongi tänaseks juba kütus. Aga teistpidi me oleme püüdnud vältida seda, et olukorras, kus autokasutus hakkab rahakoti pihta et tekitame kohe tugeva hinnašoki bussipiletite hindade osas. Tartu abilinnapea Raimond Tamme sõnul on Tartus registreeritud sõitude arv kasvanud 23 protsenti. Mis nüüd täpselt selle nii-öelda registreeritud sõitude arvu kasvu taga on, et seda ma isegi nii detailselt ei oska hetkel öelda, et kindlasti võib seal üks osa olla sellel, et inimesed kasutavad ki rohkem ühistransporti sellepärast et, et kütusekulud on kallid ja ka seal võib olla ka muid argumente. Aasta algusega võrreldes ei ole üldse mõtet mõelda, et seal selgelt veel olid ka koroonakriisi mõjud ja inimeste nii-öelda väiksem liikuvus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võrreldes möödunud aastaga on ühistranspordi kasutamine märgatavalt kasvanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViljandi bussijuht Peeter Tuur, no sektori põhiselt on juba ju kokku lepitud, et esimesest aprillist saavad Eesti bussijuhid kuupalgana 1050 eurot normtundide alusel. Aga miks te siin täna väljas olete? Me oleme täna sellepärast siin, et me ei olnud selle summaga lihtsalt rahul, me arvame, et meie töö väärib rohkem, kuna me vastutame väga paljude inimeste eest oma sõiduga. Nii et ühesõnaga, siin on üks mõtlemiskoht, et kas bussijuht on vastutav töötaja või on lihtsalt ainult klienditeenindaja. Millise palganumbriga teie oleksite rahul? Kõige esimene nõudmine, mis kõlas ka, ütleme, meie ajakirjanduses ka läbi oli 1200, me pöördusime tööandja poole, see lükati tagasi. Ja et nüüd noh, need läbirääkimised kohe nagu ei läheks liiva. Me tulime allapoole, tark tegutseb niimoodi ja pakkusime neile 1100 brutona. See on meie nõudmine praegu. Jah, no kuuldavasti tahab tööandja töölepingusse sisse suruda ka teie jaoks ebasobivaid punkte, millest jutt käib. Nüüd, esimesest aprillist muutub meie palk 1900-ks näiteks ja enam ei ole üldse tähtis, mis on ka tunnihinne. Et nüüd me saame kuupalka, siis me saame kuupalka, aga eelinfo põhjal võib öelda tänase seisuga, et, et tööandja kavandab meile niisuguseid karistusi näiteks mingisuguse rikkumise eest 10 protsenti ära võtta mingisuguse rikkumise eest viis protsenti töötasust ära võtta. See ei ole seaduslik. Ja mida te loodate tänase toetuspiketiga saavutada? Me loodame seda saavutada, et et meie nõudmised, kas siis täidetakse või jääb nagu edasi, veel läbirääkimiste voor. Kas te ei leia, et rong on juba läinud? Ma arvan, et ei ole läinud, sellepärast pole läinud, et ma arvan, et see 1050 on natukene jalgu jäänud ajale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Transpordi ametiühingusse kuuluvad bussiettevõtte ATKO Viljandi bussijuhid korraldasid piketi ettevõtte kollektiivlepingu läbirääkimiste toetuseks, mida ATKO ja ametiühing kolmapäeval riikliku lepitaja vahendusel pidasid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuivõrd sõda on muutnud Moskva igapäevaelu, kuivõrd on näha sanktsioonide mõju? Noh, sanktsioonide mõju on näha suhteliselt vähe, kui me arvestame sellega, et sanktsioonid on ikkagi väga pikaajalise mõjuga, ei mõju üleöö. Muutunud on see, et on väga paljud välismaa firmad, Starbax, McDonalds, teatud riidebrändid ja nii edasi on oma oma uksed kinni pannud, aga see on minu meelest mitte otseselt sanktsioonide, vaid see on pigem niisugune moraalne otsus, mis on muutunud meie jaoks diplomaatide jaoks välismaalaste jaoks on see, et me ei saa kasutada enam oma pangakaarte, me peame kuskilt hankima sularaha tegelikult väga palju tänavapildis ei ole muutunud sõja tõttu väga palju on juttu näiteks sellest Z-tähed, millega sõja pooldajad nii-öelda peaksid oma autosid ja, ja ma ei tea maju tähistama ausalt öelda Moskva kesklinnas liikudes, ma olen näinud seda Z-tähte ainult nendel politseikongidel, kuhu topitakse meeleavaldajaid. Ma ei taju mingil juhul mingit niisugust inimeste laia toetust sellele Putini sõjale, seda seda ma pean küll ütlema, otse välja. Ma saan aru, et meeleavaldused ikka toimuvad, kuigi lubatud karistus nende eest on ikka väga karm. No meeleavaldused toimuvad, aga need ei ole kindlasti mitte massilised seoses nende meeleavaldustega on alates 24.-st veebruarist kinni peetud kogu Venemaal 15000 inimest. See ei tähenda muidugi, et need inimesed praegu kõik vangis istuvad. Suurem osa neist, ma kujutan ette, lastakse jälle lahti politsei kohalolek, nii-öelda, nad lihtsalt seisavad, patrullid kõnnivad ringi, omoon. Et neid on hästi palju. Minu meelest politsei ja võimude taktika on praegu selline noh, eos lämmatada, ma nimetaksin seda. Meie siin oleme näinud videosid ja lugenud uudiseid sellest, et toidukaupu ei jätku ja et inimesed seisavad sularahaautomaatide järjekorras, et sularaha igaks juhuks välja võtta. Probleem ei ole ju siin mitte nii palju sularaha puudus, vaid see, et raha väärtus langeb. Mis puudutab toiduaineid ja ja kaupu üldse laiemalt tarbekaupu ja nende saadaval olekut, siis kõige rohkem on olnud kuulda seda, et ei ole suhkrut. Eile õhtul ma tegin nii-öelda kontrollkäigu kohalikku toidupoodi ja tõesti tundub, et, et ainus, millega on nagu päriselt probleeme on eelkõige suhkur, toiduained ja, ja üldse kaubad lähevad kõik kallimaks, et näiteks 40 ja rohkem protsenti on läinud kallimaks puu ja juurvili, makaronid ja kruubid, teekohv ja suhkur. Importtoiduaineid ei saa enam Venemaale tuua, et kui laovarud saavad otsa, siis nii ongi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuidas elatakse sõja ajal Moskvas? Sanktsioonid moskvalaste igapäevast elu veel ei mõjuta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIssanda rahu olgu ja jäägu meie kõikidega ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada jumala armastust. Hingepalve sõjahaudade asukohas pidasid kaitseliidu vanemkaplan, õigeusu vaimulik Aivar Sarapik ja kaitseväe peakaplan luteri usu vaimulik Taavi Laanepere. Hingepalve olemus on lahkunud hingede eest palvetamine. Pärast oikumeenilist tseremooniat algasid Tõnismäel väljakaevamistööd, millega loodetakse ühele poole jõuda lähema viie päeva jooksul. Kaitseminister Jaak Aaviksoo. Välja kavamistööd on vajalikud selleks, et langenud saaksid lõpuks hauarahu ja mida kiiremini me nende ümbermatmisega kalmistule ühele poole saame, seda parem meile kõigile. Mul on hea meel, et ettevalmistustööd on nüüd nii kaugele jõudnud, et me saame täna väljakaevamis tuvastamistöödega alustada ja ma loodan, et need kõige lähemal ajal saavad ühele poole viidud ja maetud lõpuks tõepoolest lõpliku puhkepaiga, leiavad. Kui kiiresti te usute, nende isikute tuvastamine võiks toimuda. On teada, et selleks, et DNA proove saaks võrrelda, on vaja vabatahtlikult, et nende järeltulijad oleksid nõus oma proove andma ja see on täna tõenäoliselt ebatõenäoline. Kui sellist soovi meile ei laeku, siis me DNA proovid võtame, et see oleks võimalik tulevikus. Ja tõenäoliselt on ka muude meetoditega väliste tunnuste põhjal sälmetest võimalik järeldusi teha nii soo kui ka kui ka maetute vanuse kohta ja seetõttu viia nad vastavusse nende dokumentidega, mis Eesti vabariigi käsutuses praeguses hetkeks on. Ja kui teisi ettepanekuid ei ole, siis maetakse langenud ära filtri t 4t kalmistule. Millal see täpselt aset leiab, on täna raske öelda. Ma usun siiski, et väljakaevamised siin Tõnismäel saavad kõige lühemat kolme, aga võib-olla ka mõne päeva võrra enam aja jooksul ühele poole ja me saame selle telgi siit Tõnismäe kõrvaldada. Kuhu need jäänused seni paigaldatakse, kui nad on siit välja kaevatud, aga näiteks välja ettevalmistustööd sõjaväekalmistul pole veel lõppenud. Kokku korjatud säilmed lähevad hoiule surnukuuri seni, kuni Mat mine aset leiab. Aaviksoo sõnul hakatakse lähipäevadel ette valmistama ka uut matmispaika sõjaväekalmistul. Ka nende ettevalmistustöödega oleme me sunnitud alustama varem, kui oli kavandatud. Esialgsete plaanide kohaselt pidi filtri tee neist kalmistu olema esialgsel kujul suure isamaasõja lõpetamisel üheksandal mail ja teise ilmasõja tähistamise lõpetamisel kaheksandal mail. Nüüd oleme me nende töödega sunnitud kiirendatud kollase alustama, kuid me ei tahaks seda teha üle pea kaela. Ja täna võin ma loota, et need tööd algavad homme või hiljemalt ülehomme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tõnismäel algasid väljakaevamistööd.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nToomas Hendrik Ilvese sõnul on olemas oht, et Euroopa Liidu ja Venemaa koostöödeklaratsiooni võib lisanduda viide vähemuse olukorrale Eestis. Ilvese sõnul on Eesti valitsus alla jäämas Venemaa pidevale survele siduda Euroopa Liidu ja Venemaa majandussuhted poliitiliste teemadega, sealhulgas venekeelse vähemuses raga Eestis. Endine välisminister kinnitab, et on hoiatanud poliitikuid, et valitsuse loit suhtumine viib krahhini. Ega see asi ei ole mingi üllatus, see on pigem on juba teatud neli kuud, et tahetakse sellist mingit sõnastust panna sellesse deklaratsiooni Eesti ja Läti kohta. Kahjuks on senine töö olnud küllalt tagasihoidlik. See on asi, mis tegelikult on eeldanud juba kaua aega peaministri otse seka lahkumist ja lobitööd helistamist oma kolleegidele veenmaks neid, et sellist asja ei tohi teha. Peaminister Juhan Parts lükkas süüdistused tagasi. See väide, mis täna hommikul on kõlanud, Toomas Hendrik Ilvese suust, et Eesti valitsus müüb maha oma huvid Euroopas, on alati vale mitte mingisugust Eesti vähemuste eraldi käsitlemist. Euroopa Liidu, Venemaa ühisavalduses ei tule. Ka välisminister Kristiina Ojuland ei pea kriitikat õigeks. Ma ei ole kindlasti nüüd kriitikaga mitte mingil määral nõus, et, et Eesti valitsus ei oleks mitte midagi teinud püüdmaks saavutada niisugust kompromissteksti, mis on meile vastuvõetav. Toomas-Hendrik Ilves, valitsuse mitte kuuluva inimesena ei pea ka ilmselt kõiki tagamaid ja taustu, see on minu meelest kaunis alatu lihtsalt tulla ja kuskilt kõrvalt midagi kritiseerida. Eesti valitsus on saavutanud igal juhul seda, et, et meie poolt välja käidud põhimõtted ja printsiibid on võetud aluseks selle lause formuleerimisele. Mida see meile tähendaks, kui Eesti laseks endale kehtestada diskrimineerivad eritingimused? Toomas Hendrik Ilves. Küsimus on selles, et tuleks pretsedenditu kaasus, kus Euroopa Liidu siseküsimust õieti Euroopa Liidu liikmesriigi küsimust hakatakse siis käsitlema osa Euroopa Liidu ja mingi kolmanda riigi dialoogis. Seda nõuavad venelased, see tähendab pidevat võitluse jätkamist. Ma isiklikult arvan, et Euroopa Liit teeb väga-väga lollisti, kui nad nõustuvad sellega. Mida praegu tehakse, et hoida Euroopa Liidu ja Venemaa vahel ära sobingut üle Eesti pea? Välisminister Kristiina Ojuland. Me täna teeme terve päeva Brüsselis nii suursaadiku kui ka teiste ametnike tasemel tööd jõudmaks kokkuleppele, kui täna õhtuks kokkuleppele ei jõuta, siis tõenäoliselt tuleb see küsimus esmaspäeval Luksemburgis välisministrite lauale. Meie arvamust võetakse arvesse ja üle meie teade nii-ütelda, otsuseid ei tehta ja otsitakse nii kaua seda kompromissi, kuni leitakse vastuvõetav lahendus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Seoses Euroopa Liidu - Venemaa kokkuleppe sõlmimisega on tekkinud vaidlus Eesti Euroopa poliitikast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome lubab Euroopa Liidu maade turistid riiki, kui neil on ette näidata tõend vaktsineerimiskuuri või haiguse läbipõdemise kohta. Siseministeeriumi kantsler Kirsi Pimia täpsustas, et läbitud peab olema täielik vaktsiinikuur ja vähemalt kaks nädalat enne Soome saabumist. Läbipõdemisest ei tohi olla möödas rohkem kui kuus kuud. Terviseametnike hinnangul ei ole nende reisijate puhul üldiselt vaja rakendada Soomes terviseohutusmeetmeid, lisas Pimia. Üle kuueteistaastaste kohta kehtivad samasugused reeglid nagu täiskasvanutele. Toomas Laosmaa piirivalveametist. Kus lapsed toovad sündünd? 2005 oh voivad saabuva ilmanäidet on, istuks siia maha. Kui lapsed on sündinud pärast 2000 viiendat aastat, pääsevad nad Soome ilma tõendite ütles laosmaa. Ta lisas, et täpsemad reeglid vaba aja reisimise kohta on Soome terviseameti, THL kodulehel. Ka Soomes tööl olevatele inimestele kehtestatud piiranguid leevendati. Üle piiri lubatakse ka need töötajad, kes ei ole vaktsineeritud või haigust läbi põdenud aga neil tuleb jääda karantiini. 72 tundi pärast riiki saabumist tuleb teha teineteist ja sinnamaani tuleb olla karantiinis, toonitas Pimia. Soome valitsus otsustas ühtlasi pikendada riiki sisenemise piiranguid 11. juulini. Nii et kui inimesel pole Soomes töökohta ja ta ei ole ka vaktsineeritud või haigust läbi põdenud, siis 11. juulini ei maksa turismireisi Soome planeerida. Leevendused Soome piiril tähendavad ühtlasi seda, et ka soomlased võivad nüüd ettevaatlikult Euroopas reisima hakata ja julgevad ehk ka Eestisse tulla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates esmaspäevast võivad vaktsineeritud inimesed Soome reisida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVäljakutse Tivoli Tuuri peatuspaika Rakveres sai päästekeskus umbes tund enne südaööd, kui teatati, et põleb üks karussell. Päästjate kohale jõudes oli osa karussellist lausleekides, ütles Ida-Eesti päästekeskuse päästetööde teenistuse juht Tauno Suurkivi. See oli selline 20 kondliline karussell ja kondlitest viis tükki sai põletuskahjustusi kustutamine oli selles mõttes väga lihtne, et ka veega kustutades me saime ta minutiga kontrolli alla. Raske oli teda kustutada sellepärast, et lõbustuspargist välja tunglev rahvamass takistas päästeautode ligipääsu lihtsalt sellele atraktsioonile. Aga kui me sinna kohale jõudsime, siis kustutamine iseenesest käis väga libedalt. Edvin Padu ja Marek Kägu, kes tulekahju hetkel ise karussellil olid, kirjeldasid juhtunut meie kolleegile Ago Kaškovile järgmiselt. Väga hull nagu grillis, käid läbi, kogu aeg, keerutab siis läbi lõkke seal. Esialgne asi oli see, et selline mulje jäi, et, et see peabki nagu olema, et sealt ülevalt tulid nagu vaatasid, oh mingid leegid on ju. Ja siis, kui sealt läbi käisid, said aru, et ikka päris leegioni ikka kõrvetama hakkas. Siis õiged riided olid seljas nagu sai kapuutsi üle pea tõmmata. Kapuuts päästis. Vahetult pärast tulekahju toimetati Rakvere haiglasse 24 inimest. Peaarsti Sirje Kiisküla sõnul oli nende hulgas ka lapsi. 10 naist ja 14 mees kodanikku. Kõige noorem on kaheksa aastane, esimese teise astme põletus, haavad valdavalt käed ja nägu, juuksed põlenud, mõnedel jalgadel põletused kuuel inimesel nendest on kahtlus hingamisteede põletusele ja need inimesed on siis saadetud Põhja-Eesti regionaalhaiglasse jälgimisele ja vajadusel edaspidiseks raviks. Meie haiglasse jäi praegu üks inimene. Hiljem pöördus traumapunkti veel 13 karussellipõlengus kannatanut, seega on kannatanuid teada juba vähemalt 37. Kustutamist juhtinud Tauno suurkivi soovitab aga arsti juurde ülevaatusele minna kõigil, kes põlengusuitsu sisse võisid hingata. Oht on selles, et seal põles ka natukene plastikut ja selle plastiku suitsugaaside sissehingamine võib põhjustada kopsuvigastusi, mis avalduvad alles hiljem. Karusselli süttimise põhjuse selgitamiseks on algatatud kriminaalmenetlus. Ida-Eesti päästekeskuse järelevalveteenistuse juhataja Maido Nõlvaku sõnul on uurimisversioone esialgu kaks. Üks võib olla tehniline põhjus, mis võib tulla elektri ühisest ja teine põhjus, mida ka ei saa välistada ja mida ka omaniku pool on välja öelnud, et võib olla ka tegemist ka pahatahtlusega see tulekahju, nagu see algus karusselli all olevast elektrikilbist seal omaniku ja pealtnägijad ütlust mööda tekkis nagu niisugune plahvatuse moodi asi, mis pärast seda viiemeetrise leegi sealt karusselli alt välja lõi. Mida te oma kogemuste põhjal võite öelda, et kui tegemist on ju selliste karussellidega, siis seal on määrdeaineid, võib-olla ka mingisuguseid põlevvedelikke, kas need võivad ka õnnetuse tõttu sellise viie meetrise leegi põhjustada? Ja just, just, just kui nüüd ülepingest tekkinud elektrilühis seal mingisuguse põlengu põhjustas ja seal vahetus läheduses olid põlevvedeliku ja õlisid siis loomulikult ka, nii et, et ega mõlemad versioonid ei ole kindlasti välistatud ja. Inimohvreid aitas nõlvaku hinnangul vältida kohal olnute asjalik tegutsemine. Tegutsemine selles mõttes oli kohapeal meeskonnal väga õige, et kui nad selle karusselli alla lasid, et seda karusselli mitte ei lastud seisma, vaid aeglase liikumise pealt hakata inimesi maha võtma, sest et juhul kui oleks karussell täiesti seisma jäetud, siis oleks tekkinud sisukuse grillimisefekt ühele konlile, mis oleks täpselt selle tulekolde peale jäänud. Pärast juhtunut leidsid Rakvere linnavalitsus ja Tivoli tuuri korraldaja üksmeelselt, et tuuri jätkamine Rakveres ei ole mõistlik ega eetiline. Samas kinnitas korraldaja Lauri Viikna, et lõbustuspark jätkab oma turneed Eesti linnades ja kuigi tema sõnul neid tuuri eelmises peatuspaigas jõhvis ka ähvardati, ei taha ta seda versiooni praegu üle tähtsustada. Eks seda näitab praegu kriminalistika juurdluse, et me ise oleme ka väga huvitatud teada saama, mis seal tegelikult toimus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rakveres põles Tivoli karussell. Ida-Eesti Päästekeskuse päästetööde teenistuse juht Tauno Suurkivi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTema looming on ilmselgelt olnud väga paljudele teenäitajaks nii Venemaal, meil kui ka rahvusvaheliselt. Et kui vaadata tema filmograafiat, mida ta on teinud ja mõtiskleda, millest ta on filme teinud et siis ilmselt see enam ei tekita ka küsimusi, rääkimata sellest, et ta on teinud ka filme nii Ameerikas, nüüd on Itaalias, Prantsusmaal, et ta on juba oma olemuselt väga rahvusvaheline, et olles oma juurtelt küll venelane, siis ma arvan, et ma ei taha öelda seda sõna kosmopoliit, mida, mis mulle eriti väga ei meeldi. Aga ta on selgelt filmitegija, kes on ületanud piire igas mõttes nii oma loomingus kui ka siis nagu selles kontekstis, mida ma just nagu hetkel ütlesin. Filme hakkas seda tegema juba kuuekümnendat aastat alguses. Ta on vana mees, ta on jõudnud palju teha oma elus. Ja Eesti vaatajad, olgu nad siis nii venelased kui eestlased, teavad teda väga hästi, me ei suuda neid saale ega screeninguid pakkuda, et rahvas jookseb murdu ta nime ja filmi peale. Kas tal on mingisugune teate ja panus sellesse, mismoodi on Eestis filme tehtud, et kas mingeid mõjutusi? No seda on nagu raske öelda, sest et erinevalt Tarkovskis ta ei ole siin kunagi ühtegi oma filmi nagu filminud aga ma usun, et tema erinevate perioodide filmid kindlasti on moel või viisil mõjutanud nii meie filmitegijaid kui ka ka meie auditooriumi. Sest et ta kuulub ühe nende filmi tegijate hulka, kes kes ütleme nii, et, et ei harrasta mitte ainult sellist literatuurset filmi, kus on, jutustab algusest peale ja lõpuni loo vaid ta on inimene, kes väga austab ja, ja kes järgib oma filmides seda põhimõtet, et film on audiovisuaalne kunst ja visuaalne kunst ja lähtub kujundist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna anti üle Pimedate Ööde Filmifestivali esimene elutööpreemia, mille saab nimekas Vene filmilavastaja Andrei Kontšalovski. 82-aastane Kontšalovski kerkis eredalt esile 1960. aastatel, kokku on ta teinud ligi 30 filmi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTammiste hooldekodu kohatasu tõuseb inflatsiooni järjest kasvavate energiahindade ja vajaduse tõttu osta isikukaitsevahendeid, mille eest varem tasus osaliselt riik. Samuti hakatakse töötajatele kõrgemat palka maksma. Tamiste hooldekodu ühekohalises toas tõuseb 868-l 978-ni ning kahe ja enama kohalises toas 772-lt 880-ni. Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Tõnu Poopuu ütles, et seda, millist mõju hinnatõus avaldab, näitab tulevik. Praegu aga pole Tammiste hooldekodus vabu kohti. Täna meil jah, kahjuks vaba kohti ei ole, Tammiste hooldekodu on 177 kohaline, nendest kõik on kas täidetud või juba broneeritud ja ootamas on ka meil inimesi. Hinnad on peatselt tõusmas ka Häädemeeste eakate kodus juhataja Gerli Liiva. Tänasel päeval meil maksab, kui hoolealune on üksinda toas on 1000 eurot kuus ja kui kahekesi toas ehk jagab naabriga tuba, siis on 900 eurot kuus, et millele siis lisanduvad retseptiravimid vastavalt siis tegelikule kulule, nii nagu ka teistes omavalitsustes linnades oleme kuulnud, et kohatasu tõuseb, nii on ka meil planeeritud kohatasu tõus meile nüüd planeeritud on hetkel maikuusse enne ta peab käima volikogust läbi ja saama kinnitust ja mis see summa saab olema, et hetkel tänasel päeval ma kindlasti seda öelda ei saa. Eakatekodus on praegu üksikuid vabu kohti. Kui inimene lahkub, siis mõnda aega ongi tema voodi tühi. Aga üldiselt ikkagi on järjekord olemas, lihtsalt inimene kohe päevapealt ei jõua. Ja järjekord on selles mõttes olemas, et palju inimesi või kliente on, kes siis tulevad hooldusõenduskeskusest ja ütleme seal nad saavad siis olla kas üks kuu või kaks kuud, et kui nad sinna on juba sattunud ja sealt neile öeldakse, et ikkagi nad ise seal hakkama ei saa, siis pere hakkab kohe otsima hooldekodu kohta. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Aina kallinevad hinnad panevad ka hooldekodud olukorda, kus hinnatõusust enam pääsu pole. Pärnus Tammiste hooldekodus tõusevad hinnad märtsis, hinnatõus on peatselt kavas ka Häädemeeste eakate kodus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVõrumaa turismiliit MTÜ juhataja Alar Hõim tõdes, et Kagu-Eesti turismiettevõtjatele on lisaks valitsuse toetusele pakkunud leevendust edukas suveperiood, kus siseturistide puuduse üle ei saanud keegi kurta. Tänu siis heale suvele, meil on ka lootust, et me peame kevadeni vastu, kui nüüd ei juhtu kõige hullemat ja jälle ei hakata valitsuse poolt tegevust piirama. Kõigil on sellised ootused, et investeeringuid väga ei plaanita, sest tulevik tundub ebaselge. Loodetakse siiski, et tuleb korralik talv, et alati, kui on meie kandis lund, siis siis on meil ka turiste. Pesa hotelli tegevjuht Lind kirjeldas, et tulevikus tulebki turismiteenuseid pakkuda terviseameti nõudeid arvestades. Loomulikult tuleb üle vaadata oma teenused, oma see oma mudel, mis, millega me tegeleme, mida me pakume, kuidas me seda pakume, et oleks kaitstud nii meie oma töötajad kui ka kõik külalised, kes meie majja tulevad. Võrumaa turismikoordinaator Kadri Moppel tunnistas, et turismiettevõtjatel on probleemiks messide ärajäämine ja broneeringute ülesütlemine. Keerulisemaks on kindlasti muutunud tänases seisus messide korraldamine, et meie kui kogu maakonna ja vana Võrumaa ja Setumaa turundamise kontekstis on ikkagi erinevad välismessid olnud hästi olulised osad meie kanalitest jõudmaks lõpptarbijale. Ettevõtjad on ise tegelikult päris palju kurtnud selle üle, et tühistamistingimused on täna muutunud väga lühikeseks. Ja tegelikult on väga raske hinnata, et kas inimesel on tõesti olukord selline, et ta nüüd peab oma broneeringud üles ütlema ja jätma seminari või ürituse korraldamata või siis ta kasutab lihtsalt seda hetkeolukorda ära, et on väga hea, lihtne erinevaid asju on nulleerida. Kadri Moppeli sõnul on Kagu-Eesti loodust ja eluolu tutvustavad giidid ilma oma tavapärasest tööst. Mille pärast me võib-olla veel oleme natuke rohkem mures on meie piirkonna giidid, kes on harjunud ikkagi suvel toimetama suurte gruppidega ja reisibüroo tellimustega, et need ka ju sel aastal jäid tegelikult üsna olematusse suurusesse ja, ja giidid on kindlasti üks seltskond, kes on siiamaani väga raskes olukorras. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kagu-Eesti turismiettevõtete majandusolukord on paranenud tänu siseturismi soosinud suvele. Nüüd loodavad nad, et viiruselevik ei sunni ettevõtteid taas sulgema ja talv tuleb lumine. Endiselt on keerulises olukorras Võrumaa giidid, kelle teguvus sõltub otseselt välisturistidest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTõepoolest, kultuuripärandi loomine ja hoidmine on tänavuse laureaadi Marju Kõivupuu igapäevane töö. Tagasihoidlikult ütleb ta muidugi, et ei ole teinud midagi enamat kui kõik teised, kes oma tööd ning eriala armastavad. Tänavusel pärandiaastal on just tema olnud kõige tihedama esinemisgraafikuga pärandiaasta saadik pidanud loenguid ülikoolides ja käinud esinemas kümnetes koolides ning rahvamajades. Küsisin Marju Kõivupuult, kas nendel kohtumistel tuli talle ka midagi inimeste arusaamas pärandist üllatusena. Pärandit nagu käsitletakse ikkagi millegi niisugusena, mis lõppes ära umbes 19. 20. sajandi vahetusel, et see kõik, mida me näeme etnograafiamuuseumides vabaõhumuuseumides, mis kajastab just eelkõige meie talupoja kultuuri ja inimestel, on sageli harjumatu. Me saame pärandina käsitleda ka neid fenomene kultuurilisi nähtusi, ilminguid, esemeid, mis on pärit tunduvalt hilisemast ajast ja võib-olla sedagi, et kultuuripärand kui niisugune, et on tegelikult ju kultuuriprotsess, mis loob ja taas loob ennast ise läbi mineviku, siis tulevikku. Seda, et meie kultuuripärand jääb moodsas maailmas vaesemaks, kõivupuu ei usu. Väga palju seda, mis kuulub vanemasse pärandisse, on nüüdisajal saanud võib-olla natuke teistsuguse tähtsuse või tähenduse või ka rakenduse, kui ta ehk oli üks-kaks kolm inimpõlve tagasi. Ja me ise oleme pärandi loojad. Kui me vaatame, kuidas praegu moekunstis kujutavas kunstis kaasaegses etnograafias pöördutakse tagasi juurte juurde siis me loome seda pärandit ikka jätkuvalt edasi, kasutades siis kõike seda, mis meie armsad esivanemad on meile pärandanud. Ja, ja vaatame lahtiste silmadega ringi, sest maailm meie ümber on jäänud suhteliselt väiksemaks ja interpreteerime väga palju oma vaatekohast ka maailmapärandit. Marju Kõivupuu on arvukate Lõuna-Eesti keelt ja kultuuri puudutavate raamatute autor ning konsultant oma kodukanti Võrumaad peab laureaat endiselt kalliks. Mis on aga kõige väärtuslikum asi, mis on Marju Kõivupuu ise pärinud? Võib-olla see kõige kallim pärand, mis ma olen saanud, et seda ei saagi nagu käega katsuda, et, et see on mõtteviis, proovida leida lahendusi ja proovida kasutada oma aega, mis on mulle antud võimalikult mõistlikult ja võimalikult sisukalt, et mul on kadunud vanaema, kes ütles alati niimoodi, et võru keeles Võrumaalt, nagu ma pärit olen, et kui sea minemiste maailm, siis minemine, pead siin hakkama saama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Aasta kodanikuks valiti kultuuripärandi looja ja hoidja Marju Kõivupuu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHomme korraldab rahvusooper Estonia heategevuskontserdi Estonia Ukraina heaks. Kontserdist rääkis klassikaraadios rahvusooperi juht Ott Maaten. See sündis kohe sõja teise päeva hommikul ja kiirelt leidsime ka vaba koha meie mängukavas. Kogu selle kontserdi tulu kantakse üle Ukraina rahvuspanga kontole ja sellel kontserdil on meil väljas parimad solistid, meie orkester, meie koor. Homme kell üks toimub heategevuskontsert Ukraina toetuseks ka Tartu raekoja platsil. Tegu on kooride eestvedamisel toimuva ühislaulmisega. Pärnu iseseisvuse väljakul algab heategevuskontsert kell kaks ja on kõigile tasuta. Teiste seas esineb Pärnu-Ukraina selts. Visisna rahalisi annetusi kogub Eesti punane rist. Pühapäeval kell kaks toimub Viljandi Vabaduse platsil kontsert, kus piletit ei ole, selle asemel on võimalus annetada punasele ristile. Pühapäeva keskpäeval avaldab Ukrainale toetust ka Eesti muusika ja teatriakadeemia kontserdiga, kus kõlab Ukraina ja Eesti autorite looming. MTA lava, kunstiprofessor Anu lamp rääkis toetuskontserdisaalissikaraadiole. See idee tuli üliõpilastelt tajakovski eestvedamisel ja Erich Richal Salumäe eestvedamisel. Nad hakkasid tegutsema. Eeva ohv ja Indrek kohv soovitasid materjale sealt edasi, nad rääkisid Riina Roosega. Riina Roose, rääkis Hirvoga. Sealt tuli taha muusikaline pool. Mina soovitasin pöörduda Igor Gotsuhhi poole ja siis need tekstid taheti ette kanda, eks ole, Eesti, Ukraina ja vene keeles ja nii pöörduti vene teatri poole ja vene teatri näitlejad, mis on üks läbi kasvanud liha, Ukraina juurtega inimesed. Neil oli väga hea meel, kui nad saavad midagi selle heaks teha, nii et meiega on laval ka vene teatri näitlejad. Eesti muusika ja teatriakadeemia fond annetab kogu piletitulu Eesti Punase Risti abiga Ukraina elanike toetuseks. Samuti on võimalik kohapeal sularahas annetada pagulasabile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Homme ja ülehomme toimuvad mitmel pool Eestis kontserdid Ukraina toetuseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAustria liidu president Alexander Fander Bellen ütles eileõhtuses avalduses, et see valitsuskriis on lõppenud küll, mitte aga parlamendiopositsiooni jaoks. Austria liberaalse erakonna uus Austria aseesimees Nicolaus Šerak kutsus üles avalikkusele selgitama kurtsi maffialaadset süsteemi ja tegi selgeks, et ainult Sebastian Kurtsi tagasiastumisest kantsleri ametist ei piisa. Tema lähemad kaastöötajad lähevad ju täna normaalselt tööle liidukantseleisse ja ministeeriumidesse eesotsas Kurtsi korruptsiooni skandaali kahtlustatava valitsuse pressiesindaja Gerald Fleshmaniga. Seetõttu on täiesti naiivne uskuda, et Kurtsi parlamenti kolimisega süsteemis midagi muutub, rõhutas Serak. Sebastian Kurtsi kantsleri ametist lahkumine muudab ka homseks kavandatud rahvusnõukogu ehk parlamendi alamkoja eriistungjärgu eesmärki ja seal oli plaanis Kurtsile umbusaldust avaldada, aga meedia andmeil seda kurtsi taandumisest hoolimata ikkagi tehakse. Opositsioonis olevatel sotsiaaldemokraatidel, Vabaduse parteil ja uuel Austria on aga vaid 85 häält 183-st, mistõttu umbusaldamiseks sellest ei jätku. Süüdistused rahvaparteile ja kurtsile esitatakse ka parlamendi uues uurimiskomisjonis, mida veab vabadusparteijuht Christian Harfeneker. Tema sõnul paistab komisjoni materjalide asi arvatust hullemana ja räägitakse riiki imbunud maffialaadsetest struktuuridest. On ka küsitud, kui kaua võiks uurimine Kurtsi ja veel üheksa kahtlusaluse suhtes usalduse rikkumise altkäemaksu andmises ja korruptsioonis kesta. Kuniks prokuratuur esitab süüdistuse või mitte, arvatakse, et uurimine kestab vähemalt 2022. aastani. Meedia aga näeb kurtsi kui varikantslerit. Lõpp on kuulsusetu, kuid ilmselt mitte igavesti. Tema mantlipärija Salenberg on võluv ja tark kuid tal pole oma tugevat sõnumit ning kipub esitama talle ette kirjutatud seisukohti. Kas tal on jõudu valitsust koos hoida, kas ta arendab välja oma profiili liidu kantslerina või tekib omamoodi Putini ja Medvedjevi mudel. Täna selgub ka, kes saab Schelenbergist vabaks jääva välisministri koha. Spekuleeritakse välisministeeriumi kantsleri Peeter Launski Tiefentali nimega. Samuti on mainitud Mihhail Linharti, kes on praegu suursaadik Pariisis ja ka Austria praegust Euroopa Liidu suursaadikut Nicolaus Marsi, et.",
"role": "user"
},
{
"content": "Austria liidupresident vabastab kantsler Sebastian Kurzi täna ametist ning kantsleriks vannutatakse senine välisminister Alexander Schallenberg.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValimisnimekiri on erakonnal kuni kohalike omavalitsuste valimisteni avatud, mille ridadesse võib erakonna juhatuse liikme Joonas Laksi sõnul astuda igaüks. Järjekorra panevad kandidaadid aga erinevates omavalitsustes ise paika. Igas linnaosas on kuskil kaheksa kuni 12 nime kas ka maakondades. Kuna meie ressursid on väga piiratud, siis meie tegutseme erakonnana aktiivselt ainult Tallinnas, natuke ka Tartus, sest seal on meil inimesi rohkem. Igaüks võib loota meie nimekirjas olema. Seda, mis järjekorda inimesed pannakse, otsustavad kandidaadi. Kellega koostööd teha või mitte, selles küsimuses lähevad kohati roheliste arvamused erakonna aseesimehe Andrei Gudimi arvates lahku. Küll on aga selge, et kriminaalkorras karistatud isikutega liitu ei astuta. Mina üldse välistaks nii-öelda nende Toompea betoonerakondadega koostööd, et pigem teeks koostööd ka valimisliitudega, ehk siis noh, et ma ei oska öelda, mis seisus on Ojulandi valimisliit, aga vabaerakonna Tallinna vabakodanike, noh, valimisliit on nagu, mis enam-vähem hakkab tegutsema eraldi erakonnast eraldi siis on tegus Tallinn. Linna hakkavad juhtima suures osas abilinnapead, kelleks ei ole poliitikud, vaid omale professionaalid, ütles erakonna esimees ja linnapeakandidaat Zulei ha Izmailova. Mis on aga erakonna prioriteedid, et kindlasti taastuvenergiale üleminek ja mis võib-olla linna mõttes on oluline on siis selline mugav liiklemine, ligipääsetavus ja kindlasti ka keskkonnasõbralik ühistransport. Rohelised tahavad, et koolides ainult mahetoitu pakutakse, see tähendab, et osa toorainest tuleb linnal ise kasvatada ja kinni maksta. Samuti soovitakse Tallinnas käivitada kodanikupalga pilootprogramm, mille eesmärk on kodanikupalka maksta tulevikus kõigile. Erakonna volikogu aseesimees Kaspar Kurve sõnul on raha selleks linna eelarves juba olemas. Hõlmab tuhandet inimest erinevates vanusegruppides erineva sissetulekuga, kellele hakatakse maksma 400 eurot maksuvaba kodanikupalka järgmiseks neljaks aastaks kuni järgmiste kohalike omavalitsuste valimiste ni. Kodanikupalk läheb linnale maksma linna eelarvest 4,8 miljonit eurot.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestimaa Rohelised tutvustasid oma plaanide seoses kohalike valimistega. Nende üks soov on kodanikupalk.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValimisteni ei ole enam palju aega, et kas kaks erakonda võivad ühineda enne järgmisi riigikogu valimisi. No seda me täna ei arutanud Kahe erakonna ühinemist üldse ei puudutatud. Ei, me seda ei arutanud, täna me rääkisime ikkagi koostööst ja ja võimalustest, et kuidas olla eduka meie poliitilisel maastikul nii, et oleks esindatud sotsiaaldemokraatide huvid ja ka rahvaliidu huvide. Ja arutasime ka seda, et mil viisil rahvaliit saab kõige paremini oma poliitikat siin Eestis jätkata. Ka rahvaliidu juht Karel Rüütli kinnitas, et erakondade ühinemist ei arutatud. Ei, seda täna ei arutatud, me leidsime, et, et meil tõepoolest on väga palju puutepunkte ja, ja arutasime seda, kuidas, kuidas koostööd omavahel tihendada ja aga nendel teemadel juttu ei olnud. Kas on võimalik, et te lähete järgmistele riigikogu valimistele ühise nimekirjaga? Praegusel hetkel nendest küsimustest on kindlasti vara vara rääkida. Me peamiselt rääkisime ikka sellest, et kuidas oleks võimalik nii-öelda tänasele võimule nii-öelda pakkuda alternatiivi ja, ja, ja eks, eks need muud küsimused selguvad edaspidi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraatide juht Jüri Pihl ja Rahvaliidu esimees Karel Rüütli kinnitasid taas Indrek Kiislerile, et omavahelisel kohtumisel erakondade ühinemisest ei räägitud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusooperi nõukogusse nimetatud kolm riigikogu liiget said koalitsiooni toetuse ja eelnõu 51 poolthäält. Opositsioon ei hääletanud, kuna nende kaks kandidaati oli komisjonis välja hääletatud. Rahvusraamatukogu nõukoguga läks üksmeelsemalt 81 poolt. Rahvusringhäälingu nõukoguga oli arvamusi kõige rohkem, siin võtsid sõna kõikide fraktsioonide esindajad. Andres Herkel märkis, et ühendatud rahvusringhäälingu juhatuse paikapanemine on muidugi kiire küsimus, aga on veel teravamaid probleeme. Ja see on venekeelse infovälja olukord Eestis, kes seda õieti kujundab, kas me teeme seda ise või teevad seda kremli poolt juhitud ja kontrollitud infokanalid? Ma arvan, et need sündmused, mis on meid ärevaks teinud viimastel nädalatel on need küsimused väga teravalt aktualiseerunud ja need on ühed põhiküsimused, mille lahendamine seisab ees ka uuel ringhäälingunõukogul. Nüüd koosseisust kui riigikogu liikmete kohta mingeid märkusi polnud, siis ekspertide koosseis tekitas vaidlusi, eriti nende erakondlik kuuluvus. Heimar Lenk Keskerakonnast. Me rõhutasime seda, et eksperdid tuleb valida erakordselt erapooletud ja sõltumatud poliitiliselt ja nüüd täna tahaks küsida, kas see meil nüüd uues koosseisus õnnestus? Tundub, et mitte väga. Jutt käib eelkõige Ela Tomsonist, kes kuulub Isamaa ja Res Publica liitu ja sotsiaaldemokraadist AgiSeinist viimase erakonnakaaslane Heiki Nestor oponeeris Eimar Lengile. Erinevalt Keskerakonnast ma arvan, et kui inimesel on haridus, teadmised ja oskused, siis ta võib ka erakonda kuuluda, ta ei pea sellest mitte loobuma siis, kui ta erakonda astub. Lõpetame selle jutu poliitilise kempluse teemadel. Villu Reiljan. Rahvaliidus läks oma jutus juba tulevase juhatuse kallale. Tegelikult on mulle nagu selgelt üteldud, et, et uue, ühinenud ringhäälingu juht on juba koalitsioonil välja valitud, et tuleks nagu asi ära vormistada, kiiresti ja, ja Allikmaale volituse kätte anda, sest sest ei saa olla, mitut arvamust, saab olla Reformierakonna arvamus ja vale arvamus, eks ole ju. Ja Meelis Atonen alustas seepeale oma sõnavõttu nii. Kuna mina ei valeta, siis igal juhul tuleb siit välja õige ehk Reformierakonna arvamus, mis ilmselt peab domineerima. Kuigi Atonen nentis, et see repliik oli pooleldi huumoriga öeldud, jäigi muidugi koalitsiooni seisukoht domineerima ja häältega 51 Keskerakonna 22 vastu sai ka rahvusringhäälingu nõukogu paika.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu liige Andres Herkel (Isamaa ja Res Publica Liit). Riigikogu liige Heimar Lenk (Keskerakond). Riigikogu liige Eiki Nestor (Sotsiaaldemokraadid). Riigikogu liige Villu Reiljan (Rahvaliit). Riigikogu liige Meelis Atonen (Reformierakond).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJärgmise kuu jooksul toimuvad mitu lääneriikide tippkohtumist, kaks Euroopa ülemkogu, NATO tippkohtumine Madridis ning G seitse riikide kogunemine Baierimaal ning välistatud pole ka Rammsteini formaadijuhtide kogunemine. Kuid enne kõiki neid kohtumisi on Läänes tunda teatavat lõhestumust ürituste peateemal ehk Ukraina sõja suhtes. Kui NATO kahe mõjukama liikme ehk USA ja Suurbritannia arvates peab Ukraina sõja võitma igal juhul, siis Euroopa Liidu kahe olulisema riigi ehk Saksamaa ja Prantsusmaa eesmärgiks on rahu sõlmimine. Mõttekoja IBC analüütiku Amanda Poli hinnangul on Berliin ja Pariis tegemas vana ajaloolist viga. Saksamaa ja Prantsusmaa peavad õppima mineviku õppetundidest. Ma pean silmas 2000 neljateistkümnendat aastat, kui Ukraina öeldi, et Krimmi eest pole mõtet võidelda Donbassi üle tehti diil ja läbirääkimiste tulemusel saavuta, võeti väga kehv vaherahu. Õppetundidest tuleb õppida, sest lääne ühtsuse on tähtis. Putin üritab avaldada survet neile mõradele, mis ilmnenud on, et neid siis laiendada. Seega kõik peavad asju samamoodi mõistma, see ei tähenda ainult Euroopa, vaid kogu transatlantilist liitu, sõnas pool. Ent ajalugu ei ole kordumas, sest sel korral pole Saksamaal ja Prantsusmaal võimalik enam peale suruda normandia formaati. Õigemini on nad Marshali fondi analüütiku Bruno Lette hinnangul muutunud sõja seisukohalt ebaoluliseks Franse and Jerman. Ostuet veriage no ring. Prantsusmaa ja Saksamaa on Ukrainas oma jõuõla kaotanud peamiselt Balti ja teiste Ida-Euroopa riikide ning USA ja Suurbritannia tingimusteta toetuse pärast. Näeme, et Kiiev tunneb neid riike enda selja taga ja seepärast saab president Zelenskõi endale lubada Pariisi ja Berliini jutu mittekuulamist. Seepärast ma arvan, et nende riikide mõju Ukrainale on märkimisväärselt kahanenud, sõnas Lete. Seda enam olukorras, kus ka Prantsusmaa juhtpoliitikud ütlevad avalikult välja, et Ukraina pääseb Euroopa liitu 15 või 20 aasta pärast. Arvestades Venemaa sõjakäikude rütmi, võib see sama hästi tähendada, et ei pääsegi. Ent milles võib peituda Berliini ja Pariisi selline hambutus Amanda poli hinnangul ajaloos? Saksamaal ja Prantsusmaal on alati olnud oma lähenemine, nad on hinnanud diplomaatiat ja läbirääkimisi. Ka USA ja Suurbritannia on keskendunud diplomaatiale, kuid neil on selge arusaam, et see sõda tuleb võita lahinguväljal. Nüüd ei ole võimalik enam peatuda. Venemaad tuleb nõrgestada ja survestada, kuniks ta on alistatud, et Ukraina saaks parima võimaliku tulemuse, ütles pool. Kuid kogu Euroopa julgeoleku ja lääne ühtsuse huvides on oluline, et lähenevatel tippkohtumistel leitaks ühine arusaam. Vastasel korral on Venemaal võimalus lõhesid veelgi laiendada. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitme olulise tippkohtumise eel on lääneriikide seas märgata mõrasid. Kui Prantsusmaa ja Saksamaa soovivad rahu, siis USA ja Suurbritannia Venemaa alistumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKüttepuidul võiks olla selline strateegiline varu, mida meil on paljude teiste kütustega võiks olla ka selle puidu juures ja sellega majandusministeerium kindlasti võiks aktiivselt tegeleda, et meil täna seda varu ei ole tõesti ja täna ka katlamajad minu teada ei ole sõlminud püsilepinguid, selleks et oleks ka püsivad tarned tagatud, et on kõik jäetud kuidagi turu reguleerida ja möödunud aasta näitas, et noh, see ei ole kõige parem lähenemine, et ma nagu tahaksin näha, et nad on teinud sellest omad järeldused ja nüüd muudavad seda praktikat niimoodi, et tulevikus selliseid üllatusi ei tuleks. Ma ei arva, et meil on vaja nagu oluliselt rohkem puiduhaket või, või ka pelleteid. Meil on vaja lihtsalt, et see, mida me siin toodame, jääks siis piisavas koguses Eestisse ja, ja ülejäägid võivad siis liikuda kellelegi teisele. Et meie oma vajadused oleksid esmalt kaetud. Kui suur see peaks koguseliselt olema, et meil oleks olemas ikka täiskindlus? Ei, ma ei oska seda niimoodi öelda, seda tuleb rohkem küsida ikkagi nende katlamajade käest või kaugkütjate käest. Eks seal teine probleem on ka selles ladustamises, et noh, neid koguseid ei saa võib-olla igal pool hoida. Et see pool ka läbi mõelda, aga loomulikult võiks olla meil nagu riigi peale kusagil see kütteperioodi varu olemas mida siis jälle nii-öelda järgmise suve ga täiendatakse. Või noh, tegelikult see tsükkel võiks isegi pikem olla, et me ei pane mitte nagu sel suvel raiutud puud sügisel ahju, vaid et see on nagu eelmise aasta puit, mis läheb kütteks, et ta vahepeal saab nagu vaheneda ja ja see niiskus sealt väljuda. Nii et ma usun, et sektor leiab selle lahenduse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaminister Erki Savisaar leiab, et nii nagu teistel kütustel, peaks riigil olema ka küttepuude varu, mida saaks kasutada muude kütteallikate puudusel. Savisaar soovitab kaugkütjatel sõlmida puiduvarujatega pikajalised lepingud, et kaitsta ennast hinnakõikumise ja energianappuse vastu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsusel on uus põhimõtteline versioon peaaegu valmis jäänud on vaid üksikasjade kooskõlastamine ministeeriumide, piirivalve ja tervishoiu vahel. Valitsus tahaks, et kõik oleks üheselt arusaadav ja selge, ütles välisminister Beka Haavisto. Millal see kõik toimima hakkab ja millal Eesti turistid vabalt Soome saavad? Me loodame, et Schengeni sisepiiride kontrollist ja reisipiirangutest võiks loobuda novembris täpsemalt 23.-st novembrist alates, siis peaks uus versioon piiriületustest kehtima hakkama ja loodetavasti novembri lõpus päriselt käigus. Bekaa visto kinnitas, et põhimõte on tõesti see, et nendest riikidest tulijad, kus koroona näitaja on madalam kui Soomes saavad inimesed tulla Soome vabalt. Nendelt ei nõuta negatiivseid testi vastuseid. Praegu on seaduses veel mitmeid üksikasju, mis parlament peab heaks kiitma, aga me peame valitsuses kogu aeg meeles, et Eestis käib Soome palju inimesi tööl ja õppimas ning me teeme kõikvõimaliku, et nende elu mitte häirida. Nende osas kehtib erand edasi neid nakatumisnäit koroonatestid ega eneseisolatsioon ei puuduta. Kui aga peaks minema nii, et koroona nakatumisnäitajad muutuvad Kui koroona olukord muutub, siis kindlasti, kui Eesti näitajad lähevad kõrgemaks, kui sa oma omad, siis on vaja ilmselt lisameetmeid ja küllap peab ka piiri ületamist uuesti arutama, näiteks hoolikamat piirikontrolli sadamas. Aga me jälgime tähelepanelikult olukorda kogu Euroopas, eriti riike, kus koroonanäitajad järjest tõusevad. Peka Aavisto rõhutas, et valitsus püüab leida lahendusi, et inimeste argielu piirangute tõttu liialt ei kannataks ja ennekõike, et Eesti ja Soome koostöö jätkuks. See on Soome välisministri sõnul liiga tähtis nii majanduse kui perekondade seisukohast ja valitsus teeb kõik võimaliku tema sõnul, et liikumine kahe riigi vahel säiliks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome välisminister: valitsus loodab reisipiirangud Eestist tulijatele lõpetada alates 23. novembrist. Soome valitsus on otsustanud, et Soomest madalama nakatumisnäiduga riikidest saabujad peaksid pääsema üle piiri ilma igasuguste piiranguteta. Praeguse seisuga puudutaks see ka Eestit, sest Soome kahe nädala nakatumisnäit on Eesti omast tunduvalt kõrgem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJäätmepõletusploki rajamise lepingu sõlmis Eesti Energia Prantsusmaa firmaga Gnim. Tegemist on ettevõttega, mille ajalugu ulatub aastasse 1856. Esialgu toodeti laevu ka esimene allveelaev. Nüüdseks on juba mitukümmend aastat tegeldud ka energiatööstusega. Jäätmepõletusjaamu on Knim rajanud üle 200 Balti regioonis on iru. Esimene. Huvi siinse ettevõtmise vastu on juba praegu väga suur, kinnitas Knimi nõukogu esimees Vsevolod Dmitrijev. Investeeringute mahult Eestisse on Prantsusmaa, Soome ja Rootsi järel kolmandal kohal. Iru uue energiaploki ehitusmaksumuseks on arvestatud 100 miljonit eurot ehk umbes poolteist miljardit krooni. See leping on selge märk prantsuse ettevõtjate usaldusest Eesti vastu, kinnitas suursaadik Frederik Pijee. Nad hindavad kõigelt siinset eri kultuuri ning tööjõu kvaliteedi see leping täitsa suurt voitu ja samal ajal ka suurt õnnestumist. Nii estile. Ettevalmistused jäätmepõletusploki rajamiseks Iru elektrijaama algasid mitu aastat tagasi. Ära on tehtud tohutu töö, ainuüksi projektdokumente on ligi 1200 lehekülge. Tegemist on väga märkimisväärse ettevõtmise ga, rõhutasid täna kõik asjaosalised. Eesti Energia juht Sandor Liive. Prügi kütteväärtus on sama kui põlevkivil, millest me saame valdav oma elektrist ja prügi siiamaani valdavalt Eestis ju kõik lihtsalt ladestakse prügilatesse. See prügipõletusplokk kindlasti muudab kogu Eesti prügikäitlus maastiku oluliselt prügi nii öelda sisust matmida maha tampimine hääbub. Eesti Energia juhatuse liikme Raine Pajo sõnul tähendaks jäätmepõletusploki valmimine 30 aastase Irujaama taassündi, sest jaam saab uuesti konkurentsivõimeliseks. Gaasi hind on viimasel ajal kõrge olnud ja on tõusnud ka täna, ta on suhteliselt kallis ja kuna me ei suuda konkureerida teiste allikatega, siis me paratamatult oleme suure aja ajast seisnud. Täna oleme me kallim kui näiteks väoelektrijaama soojus, mis toodab hakkepuidul. Nii et noh, kolme aasta pärast me igal juhul peame olema odavamad kui tänane kasina soojus. Täna pole karta, et Iru jaamas põletamiseks prügi ei jätku, on Raine Pajo veendunud. Eestis ladestatakse prügilatesse 300000 tonni, meie see prügijaam võib põletada maksimaalselt 220000 tonni, nii et noh, me, seda probleemi me ei näe, et seda prügi meie jaoks ei jätkuks. Kui keegi veel hakkab põletama, siis tuleb konkureerida, kes suudab odavamalt väravatasu pakkuda, ehk kes võtab odavamalt prügi ära? Kui palju Iru jaamast saadav energia tulevikus praegusega võrreldes odavam on, ei osanud asjaosalised täna öelda. Investeeringu tasuvusajaks on aga arvestatud umbes 10 aastat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Energia sõlmis lepingu jäätmepõletusbloki rajamiseks Iru elektrijaama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui sul on vaid üks hääl rohkem kui neil, kes sind umbusaldada soovivad, siis pole olukord kiiduväärt. Pärnus on võimul valimisliit Pärnu ühendab Keskerakond ja EKRE, kellel on 20 häält. Opositsioonil ehk Reformierakonnal, Isamaal ja ühel Sotsiaaldemokraatliku erakonna liikmes aga 19 häält. Kes tänast üleriigilise meediat on jälginud, sellele pole umbusalduse põhjust vaja pikemalt selgitada. Nimelt heitis opositsioon linnapeale ette, et juba 2018.-st aastast on linnavalitsus linnapea juhtimisel otsinud võimalusi Rootsi 10 asuvale riigikaitsemaale. Selle sihtotstarvet eirates korruselamu rajada Kosenkrani us selgitas volikogu liikmetele, et ehitusloa järgi ei tohi sellele kinnistule korruselamut ehitada. Omaniku väitel ehitab ta sinna vabatahtlike päästjate maja ja kui ta soovib seda ümber ehitada kortermajaks, tuleb tal algatada detailplaneering ja läbi selle muuta maa sihtotstarvet. Aga linnapeale esitati ka palju küsimusi kolmanda silla ehitamise ja kesklinnasilla remondi kohta. Vaidlus kestis kaks tundi. Volikogu kaugistungil, kus koalitsiooniliikmed istusid linnavalitsuse ruumides ja opositsiooni omad valdavalt kodus, ei murdunud ükski koalitsiooni liikmetest ja ühehääleline enamus säilis. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu linnavalitsuse istungil ei õnnestunud opositsioonil umbusaldada linnapead Romek Kosenkraniust. Linnapea jäi ametisse ühe häälega, aga nii see Pärnus ongi, koalitsioonil on opositsioonist vaid üks hääl enam.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMuinsuskaitseameti Põlvamaa nõunik Anu Lepp kinnitas, et maakonnas jätkavad tööd varem alustatud objektidel. Ja suuremad objektid Põlvamaal on hetkel Põlva kirik ja Põlva kiriku katus, mis peaks siis see aasta saama peale uue kivi, et sai siis nii riigipoolset toetust kui ka ka valla toetust siis teine suur objekt, mis, kus tööd jätkuvad, on Räpina mõisa peahoone, et eelmine aasta valmis seal siis saal kahe kõrvalruumi ga ja see aasta jätkuvad tööd, siis festipüülis ja koridorides saab see esimene korrus päris ilusa väljanägemise ehk ehk sügiseks. Valgamaa muinsuskaitseameti nõunik Margis sein ütles, et sellel aastal alustatakse renoveerimistöid ka Valga riigimajas. Suuremat tööd on kindlasti seotud mõisatega. Et praegu on töös geenimõis oldre mõis, siis kohe-kohe alustab ehitust Valga riigimaja, mis on mälestis ja kui suvi läheneb, siis tulevad teised iga-aastased jätkutööd või või hooldustööd näiteks Helme kirik, Helme linnus, et neid tehakse ka iga-aastaselt jätkutegevustena. Võru kesklinnas saavad uue ilme mitmed vanad puumajad, tõdes Muinsuskaitseameti Võrumaa nõunik Tiina Pettai. Praegu on kõige enam töös Võru vanalinn. Kuna Võru linn 2001 aasta jagas päris ohtralt toetusi, siis tänu sellele, need said objektid väga paljud ka muinsuskaitseametite toetust. Et Võru vanalinnas on hooneid, mis on siis kas katusevahetust või selliseid avariitöid olemas, et nii mõnigi maja saab säilimiseks tööd tehtud. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehitushindade tõusust olenemata viiakse Kagu-Eestis lõpuni mitme muinsuskaitse all oleva hoone renoveerimistööd.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nViljandimaa ühistransport läbib aastas 3,1 miljonit liinikilomeetrit. Selleks, et täita transpordiameti nõudmine vähendada seda uuest aastast kahe protsendi võrra ehk 63000. Liini kilomeetrit, kärbitakse Viljandimaa ühistranspordikeskuse eelarvet 63000 euro võrra. Ühistranspordikeskuse juhatuse liige Kaupo Kase käis täna Viljandimaa omavalitsusjuhtidele olukorda ja võimalikke valikuid tutvustamas. Üks võimalus on seal 63000 liini kilomeetrit, mis tegelikult rahast teebki circa 63000 eurot maksavad kinni kohalikud omavalitsused või siis me teemegi liinivõrgu kärpe 63000 liinikilomeetri ulatuses, mis kindlasti tähendab seda, et me kellelegi teeme haiget. Kolmas võimalus on see, et me toome sisse pileti täna piletihind null toome näiteks ühe eurose pileti ja kuupileti 10 eurot, et me saaksime siis katta puudujääva liinikilomeetrite arvu. Miks selle otsustamisega nii kiire on? Ma pean esimesest jaanuarist ühel hetkel tegema vedajaga kokkuleppe, et mitu liinikilomeetrit esimesel poolaastal nad veavad ja täna siis arvutusega on siis see, et see 30000 kilomeetrit vähem, kui ma sinna katet ei saa, siis peangi tegema kärpe liinivõrgus. Ma pean 90 päeva ette teatama vedajale, kuna seda siis hakkaks vedama vähem. Kaupo kase lisab, et eriti halb on see, et liinivõrku tuleb kärpida koroonapandeemia tõttu niigi moonutatud reisijate statistika põhjal mis ei peegelda inimeste tegelikku transpordi vajadust. Viimastel nädalatel on Viljandimaal bussireisijate arv hoopis kasvanud. Viljandimaa omavalitsuste liidu vanematekogu tänasel koosolekul leiti, et riik sirutab taas alatult käe omavalitsuste rahakotti lootuses, et need ei lase ühistransporti kärpida. Viljandi vallavanem Alar Karu leiab koguni, et valitsusel on aeg tunnistada, et tasuta ühistransport käib riigile lihtsalt üle jõu. Meie arvates peab olema see selge riigipoliitika, kas on siis ta tasuta või ei ole tasuta. Et mingeid vahepealseid lahendusi, kus liinikilomeetreid vähendatakse, ma arvan, see ei ole õiglane meie inimeste suhtes. Kui öeldakse selgelt, et tasuta enam ühistransporti ei ole, siis meie teeme omapoolsed otsused, palju meie doteerime ja palju peavad siis bussisõitjad maksma oma sõidu eest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maakondlikes omavalitsusliitudes on alanud arutelu, kuidas korraldada ühistransporti, kui transpordiamet kärbib liinikilomeetreid kaks protsenti. Viljandimaa Omavalitsuste Liidu vanematekogu leidis, et valitsus peaks avalikult tunnistama, et tasuta ühistranspordi pidamine käib riigile üle jõu ning seejärel tuleks omavalitsustega alustada läbirääkimisi nende osaluse üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKas vastab tõele, et linnavalitsus on saanud nüüd Jaak Joala esindajalt Maire Joalalt uued nõudmised, mis tähendab seda, et monument tuleb kas teisaldada või kinni katta? Jah, see vastab tõele, mis siis edasi saab, nüüd täna linnavalitsus otsustas, et katame ajutiselt siis monumendi, kuniks toimuvad täiendavad läbirääkimised, Maire Joalaga. Mismoodi see katmine toimub, katate presendiga, tõmbate nii-öelda koti pähe? Ma ei oska sellele küsimusele praegu täpselt vastata, ma arvan, et koti pähe, et see peab ikkagi ka katmine peab olema viisakas ja soliidne, ma arvan, et, et sinna tuleb midagi, midagi tugevamad, nii et kui me oli, kui MTÜ oli püstitanud selle kuju, siis oli ka enne, kui avalikult avalikkusele näidati, siis olid juba huvilised käinud seda presenti sealt maha kiskuma, nii et ma arvan, et see present ei oleks hea mõte. Milline on siis selle kirja sisu, mille linnavalitsus on saanud advokaadibüroolt? Ongi nii et palutakse eksponeerimine lõpetada, kuniks ei ole täiendavad läbirääkimised lõpule jõudnud. Mis te arvate, millal see katmine toimub? Täna linnavalitsus otsustas, nüüd on siis nii kiiresti, kui ametnikkond suudab, suudab selle otsuse ellu viia täna või või homme?",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaak Joala esindaja Maire Joala nõuab Viljandi linnavalitsuselt Jaak Joala monumendi teisaldamist või kinni katmist. Viljandi abilinnapea Janika Gedvil ütles, et seni kuni käivad Maire Joalaga täiendavad läbirääkimised, kaetaksegi monument kinni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nGodessus on olukord suht rahulik, samuti on üsna pingeline, oleme praegu siin vabatahtlike staabis kes korjata humanitaarabi nii tsiviilelanikkonnale kui ka sõjaväelastele ja reaalkaitsele ja samuti nad tegelevad evakueerimisega, saadavad Poolasse näiteks lapsi, kelle vanemad tahavad neid saata kuskile sõjast eemale. Linn on suht rahulik, kuigi siin oli juba mõned, et siin ka räägitakse palju diversioonigruppidest, mis püüavad linna siseneda, organiseerida mingi diversiooniakte ja midagi õhku lasta, aga siiamaani Ukraina eriteenistusi püüdsid need kinni. Nii et linn valmistub tegelikult rünnakul. Sest Vene sõjaväel, Musta mere sõjaväe laevastik on siiamaani kuskil siin lähedal ja kulujutud sellest on linnast üsna levinud. Kus kaudu sa sinna sõitsid, mida sa tee peal nägid? Odess ei ole tegelikult peamine, põgenemistuumamisega jääb Lviv ja Usgorod ehk Lääne-Ukraina. Siin me oleme, ütleme nii, edelas aga inimesed ja see rong, mis meid tõi, siia oli pool tühi. Tegelikult oli ka palju naisi, lapsi, mehi oli vähe, sest meestel on praegu keelatud riigist lahkuda. Ikka sõjaolukord, kõik on kutsealused. Aga rongis oli nii, et pakuti isegi teed, aknad olid kogu aeg kinni ja kardinad olid kinni. Sest näiteks rong läbis Nikolajevi oblastis ja nagu me teame, Nikolai jäi juba mõni päeva tagasi ka tule alla tee. Ei saa öelda, et see oli väga ohtlik, aga oli ikka, pinge oli õhus. Odessas praegu mingeid purustusi näha ei ole, kui sa oled seal linna peal ringi liikunud. Ei purustusi ei ole näha, kuigi kesklinn on blokeeritud, siin ei saa autoga sisse sõita ainult Jaasi ja dokumente kontrollitakse, ütleme nii, et kesklinn on muutunud selliseks kindluseks. Kell üks peab olema siin kontsert ooperiteatri ees ja mille käigus Odessa elanikud annavad oma allkirju kirjale, millega ukrainlased nõuavad NATOst panna kinni ka Ukraina õhuruumi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina sadamalinnas Odessas on esialgu veel rahulik, aga linn valmistub lahinguteks. ERR-i korrespondent Anton Aleksejev on Odessas, Kai Vare küsis temalt mis pilt seal avaneb.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKuna Isamaa fraktsiooni kuuluv Viktoria Ladõnskaja Kubits keeldus nende nimedega nõustumast, siis otsustas Isamaa fraktsioon, et saadab hääletusele hoopis Sven Sesteri. Ametlikult peaks kolm valitud kandidaati olema sõltumatud eksperdid, kuid otsus tehti koalitsioonikokkuleppe järgi. Veel hommikul kinnitas komisjoni esimees keskerakondlane Aadu Must et vajatakse eksperti rahandusküsimuses uue meedia asjatundjad ning ajakirjanduse sisu üle otsustajat. Selliseid kokkuleppeid ei ole. Ühelt poolt võin öelda, aga seda, et me eile pikalt rääkisime, arutasime ja oleme varem arutanud seda, et missugused isikud võiksid sobida. Seda, et üks ja teine ja kolmas ütleb, meil on hea kandidaat, kuule, toeta teda kindlasti eile koridor kumises. Nendest juttudest. Pärastlõunaks oli selge, et koalitsioonierakonnad on oma otsused teinud ja ekspertide kohad täidetakse inimestega, nii, et iga erakond saab endale ühe sobiva kandidaadi. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et tema küll piinlikkust ei tunne, sellepärast et valikud olid poliitilised. Ei, see mäng ei ole üldse piinlik, et minu arvates on kõik väärikad inimesed, et seal ei ole ühte, tegi sellist poliitpropagandisti või parteisõdurit, kui te neid nime vaatate, et minu arvates see te oma küsimuse asetusega väga paljusid neist juba solvate, et et justkui ei oleks nende hulgas inimesi, kelle poolt oleks piinlik hääletada. Kultuurikomisjoni reformierakondlasest liige Heidi Purga kirjutas kommentaariks komisjoni valikule sotsiaalmeedias et kõik valitud kandidaadid said täpselt kuus häält ehk siis sama palju, kui oli komisjonis koalitsiooni esindajaid. Üks rahvusringhäälingu nõukogu kandidaat on Tartu Ülikooli orientalist Peeter Espak, kes aga valimiste ajal nautis rahulikult maatööd Palmses. Põhjust muud ei olegi kui, kui see, et me oleme ju ühiskonnauuringute instituudiga kogu aeg teinud ka meedia usaldusväärsuse küsitlusi ja, ja tegelenud selle teemaga, et ega nagu muud põhjust ei olegi. Rahvusringhäälingu usaldusväärsus Eesti ühiskonnas on väga kõrge. Olete rahul sellega, mida me teeme? Absoluutselt et enda seisukohast võib-olla et võib-olla tahaks natukene tõsisemale teele seda seda juhtida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu kultuurikomisjon valis rahvusringhäälingule nõukogu kandidaatideks majandusteadlase Viktor Trasbergi, ajakirjanik Priit Hõbemäe ja Tartu Ülikooli teadlase Peeter Espaki. Kõik kolm olid koalitsiooni kokkulepitud kandidaadid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeet Raigi mälestusturniir, mida varem peeti paides, kolis tänavu Haapsallu, sest Haapsalu linn oli nõus andma oma spordisaalid turniiritarbeks tasuta kasutada. Peet Raigil oli Haapsaluga ka sügavam side, sest peale tippspordi lõpetamist mängis ta just seal ning Haapsalus on ka talle pühendatud mälestuspink. Turniir toimub vanade reeglite järgi, näiteks saab punkti ainult servist. Võrk on kõrgemal kui tänapäeval ja kasutatakse kõvemaid palle, jätkab turniiri korraldaja Indrek Raig. Need on hoopis midagi muud kui, kui tänapäevased pehmed võrkpallid, et et kes, kes selle valge palliga mängib, saab aru, miks vanasti kanti pikkade käistega särke näiteks? Noh, ja on ka reeglid vanade vanade mugandustega, et ainult servist punkte ja nii edasi, mida tänapäeva noored enam ei teagi, onju. Võistlejad olid palju vaeva näinud ka ajastutruude vormidega. Vestlesin Tallinna lennujaama võistkonna liikme Karmoga. Siis innustas selles nostalgia turniiril osalema ja siis ka seda vastavat ajastutruud rõivast selga panema. No ikka selline vanaaja nostalgia ihalus tahtmine, noorus maa radadele tagasi pöörduda. Omal ajal Haapsalu autobaasi võrkpalliklubi kapteniks olnud Valter Puda meenutab, et 1900 seitsmekümnendad olid Haapsalu võrkpalli kõrgaeg. Kolm tugevamat meeskonda olid Haapsalu autobaas, Lääne kalur ja Haapsalu mekk, kus mängis Peet Raig ehk hüüdnimega piilu. Alguses jäi mekk peale, aga pärast oli juba ühesõnaga. Nii, ja nii, nii et ütleme, selline konkurents sunnib ikka kõiki arenema. Ikka sunnib, meil olid noored mehed arenesid aga mekis olid nagu rohkem vanemad mehed, ütleme viiluta piilu üksi ei suutnud ka kõike teha, aga no me ikkagi meil olid tublid poisid. Peet Raigi mälestuseks peetaval nostalgiaturniiril osaleb 30 võistkonda ja ligi 250 mängijat rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalus peetakse Tallinna Kalevi võistkonnas Nõukogude Liidu meistriks tulnud Peet Raigi mälestuseks nostalgilist võrkpalliturniiri, kus mängitakse vanade reeglite järgi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKõrgeausused, mu daamid ja härrad. Mul on hea meel tervitada inimsusvastaste kuritegude uurimise rahvusvahelise komisjoni liikmeid esimesel istungil Tallinnas. Jäägu komisjoni ülesandeks sihtide seadmine ja oma tööpiiril. Eesti ootab komisjonilt mineviku katsumuste läbivalgustamist. Tõe terava valgusega. Aedaku see kaasa lepituse leidmisel ühiskonnas eneses meie maa edasisele integreerumisele, rahvusvahelise avalikkusega ning ennekõike sarnaste kurb kurbmängude ärahoidmiseks. Ses maailmas. Maailm on vapustatud äsjastes sündmustes Kosovos kuid eestlasi puudutab tsiviilelanike massihaudade nägemine eriliselt. Ärgem unustagem, et ja ärgu maailm kunagi unustage et siinsamas Tallinna lähedal. Palermos avati juba detsembris 1918 esimene massihaud. See sõna kõlas siis esmakordselt. Siis nägi avalikkus pilte massihaudadest esmakordselt. Sellesse ja järgmistest massihaudadesse ei olnud sängitatud sõjamehed. Sinna olid heidetud pilla palla tsiviilisikud, mehed ja naised, lapsed ja vanurid. Ohvrite ainsaks kuriteoks oli kuulumine nende hulka, keda mõned inimesed pidasid oma vaenlaseks. Need Eestimaa hauad juhatasid sisse totaalse sõja ja totalitarismi. Meie sajandi kaks needust. Siit meie kodumaa pinnalt algas inimsusvastaste kuritegude ajajärk. Meie eesmärk meie püüd on vältida niisuguste kuritegude kordumist tulevikus. Selle nimel peame nõudlikult ja erapooletult kaaluma, miks ühed või teised kuriteod aset leidsid. Peame endale selgeks tegema, kes nende kuritegudega seotud on. See on kõike muud kui lihtne ülesanne. Ühest küljest ei ole nende tegude kordasaatjad ilmutanud soovi vastutus oma õlgadele võtta ja seda vastutust kanda. Veel enamgi. Oleme sunnitud tahtmatult nentima inimlikkuse kriisi humanistlike väärtuste kriis. Sest kuritegude toimepanijad on teinud kõik endast oleneva, et varjata oma tegusid maailma eest. Peita neid meie rahva eest. Nad on kõrvaldanud tunnistajaid, hävitanud dokumente, võltsinud ajaloosündmusi, võtnud kasutusele Orveli tehiskeele, millega saab peaaegu kõike varjata peaaegu kõigi eest. Teiseks elame ajas ja elame maailmas, kus tihtipeale kutsutakse avalikkust üles leppimisele ja andestamisele. Ning selle ülla eesmärgi nimel eeldatakse, et peaksime pilgud pöörama tulevikku ja seljaga seisma mineviku poole. Nende kenade inimeste arvates kuulub kõik möödunu ajalukku ja ajalugu omakorda kuulub ajaloolastele. Nende arvates tähendab mineviku ülekohtu meenutamine ukse avamist uuele ja veel rängemale üle kohtuda. Nende veendumuse kohaselt ei suuda isegi parim tahe päevavalgele tuua ja selgitada kõike seda, mis on peidetud mineviku. Nende arvamuse kohaselt piisaks sellest, kui sõnastaksime kindlad moraalsed tõekspidamised ega uuriks tegusid ja sündmusi, mis neid tõekspidamisi on vääranud. Nad kutsuvad purret ületama kinniseotud silmadega. Komisjoni loomine tähendab kummagi seisukoha kummutamist. Komisjon annab endale aru, et ülesanne on heidutavalt suur. Ometi on komisjoni liikmed kindlalt nõuks võtnud päevavalgele tuua inimsusvastaste kuritegude tõsiasjad mille tunnistajaks Eesti on olnud 20. sajandi totalitarismide ajajärgul. Komisjoni liikmed on enesega kaasa toonud teadmisi ja oskusi, mis lubab neil täie kindlusega tööle asuda. Eesti vabariik omakorda teeb kõik meist oleneva, et neid selles töös abistada. Minu meeldivaks kohustuseks on siinkohal tänada kõiki oma kaasmaalasi, kes on juba andnud oma toe ja panuse komisjoni töö hõlbustamiseks. Ja mis veelgi olulisem komisjoni töö kajastab meie ühist veendumust et vaba ja demokraatlikku tulevikku ei saa üles ehitada minevikule silma vaatamata. Kui me püüame mineviku tolmu pühkida kollektiivse unustuse vaiba serva alla ei aita me sellega kaasa ei leppimisele ega parema tuleviku sünnile. Seesugune käitumine ei kindlustaks meid samasuguste koleduste kordumise eest. Me rajaksime oma kodu liivale. Kui vaatame minevikust mööda, sest siis me vaatame mööda ka tulevikust. Me ei raja oma koduliivale ja selleks ongi moodustatud komisjon mille töö tulemusi me jääme ootama. Ma tahan seejuures täiesti selgesti nimetada, mida me komisjonilt ootame ja mida me ei oota. Komisjoni kohus on selgitada nii üksikasjalikult kui võimalik. Missugused inimsusvastased kuriteod Eestis on toime pandud. Komisjoni kohus on vabaneda grupistereotüüpidest, mis on olnud paljude kuritegude põhjuseks. Enamus kuritegudest said võimalikuks ainult seetõttu, et mõned valitsused, mõned liikumised lähtusid teiste kohtlemisel mitte inimese ainukordsusest vaid stereotüüpidest. Komisjoni kohus on tagada, et kõiki konkreetseid sündmusi hinnatakse ühe ja sama mõõdupuuga. Inimsusvastased kuriteod on kuriteod inimsuse vastu sõltumata sellest, kes neid toime paneb. Samuti on komisjoni kohuseks koostada piisavalt hästi dokumenteeritud uurimismaterjalid. Nii et kellelgi poleks võimalik eitada toimunut või hoiduda tõele näkku vaatamast. Kuid komisjon ei ole ega kavatse ka olla kohtumõistmise või kohtuniku uurimisinstants. Komisjoni liikmed ei ole kohtunikud ja neil pole kavas asuda kohtuniku rolli. Nad ei kogu fakte mitte selleks, et nende põhjal kellegi või ükskõik missuguse institutsiooni vastu Eestis või mujal kohtulikku menetlust algatada. Otsuse niisuguseid samme astuda saavad õigupäraselt vastu võtta ainuüksi Eesti kohtusüsteem. Ja rahvusvahelise õiguse institutsiooni.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Lennart Meri kõne inimsusevastaste kuritegude uurimise rahvusvahelise komisioni liikmetele nende 1. istungil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMöödunud kevadel soovis valitsus maski kandmist teha Eestis kohustuslikuks, kuid loobus, sest juriidiliselt olid asjad segased. Õiguskantsler Ülle madise ütles, et Eestis pole võimalik näo katmist nõuda. Vaidlused olid arusaadavad, sest olime ootamatult uues olukorras, kus soov otsustada liikus juriidiliselt analüüsist pikalt ees ja õnneks nii läbi ühiskonna lukkupaneku kui ka tänu suve saabumisele. Koroonaviirus sisuliselt kadus. Kõik asjatundjad aga hoiatasid, et varem või hiljem tuleb see viirus tagasi. Hiljemalt augustikuuks oleks pidanud endalt küsima. Juhul kui on vaja kehtestada maski nõue teatud kohtades, näiteks ühistranspordis, mis seadusepügalaid on selleks vaja muuta. Kas näiteks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus vajab remontimist? Ilmselt mingeid plaane tehtigi. Justiitsminister Raivo aeg tellis näiteks juriidilise analüüsi ja teatas septembrikuus, et maski kohustust saab Eestis rakendada küll. Konkreetseid vastuseid aga polnud kolmele küsimusele, kes, kus ja millal peab maski kohustuslikus korras kandma. Eilne päev näitas, et nendes küsimustes valitseb endiselt segadus. Peaminister Jüri Ratase pressikonverents hilines ligi poolteist tundi sest väidetavalt vaielda just juriidiliste küsimuste üle. Lihtne oleks selgitada pressikonverentssi lihtsalt kommunikatsioonilise katastroofi na. Isegi endine õiguskantsler Allar Jõks tunnistas täna raadiouudistele, et ta ei saanud tavakodanikuna mitte millestki aru. Peaminister Jüri Ratas ütles näiteks pressikonverentsil, et maske tuleb kanda. Siis räägiti suunisest maske kanda. Pärast pressikonverentsi helistati uudistetoimetuse le valitsuse kommunikatsioonibüroost ja öeldi, et maski kandmise kohustust ikka ei ole. Ma veel kord rõhutan, et minu nurisemine pole seotud vastuseisuga maski kohustusele vaid murelikuks teeb see ettevalmistamatus, mis paistab silma. Meil on praegu hädasti vaja paindlikku lähenemist, et majandus ja inimesed liigselt kannatada ei saaks. Ja see vajab keerukamaid protseduure, piirangute kehtestamisel rohkem detaile. Näiteks kui olukorra halvenedes on vaja Tallinnas teha piirkondlik suur sulgemine. Kas selleks ollakse valmis ja ka juriidilise poole pealt? Pärast eilset segapudru? Ma kahtlen selles sügavalt. Loodetavasti pole mul õigus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõik asjatundjad hoiatasid, et koroonaviirus tuleb tagasi. Seega oli aega mitu kuud, et mõelda läbi võimalikud põhistsenaariumid ja sammud, mida on vaja uue laine tuleku ajal rakendada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee, et tuleval aastal Tartus lasteaia kohatasu ei tõuse, lepiti kokku juba koalitsioonikõneluste esimesel päeval. Samuti see, et kohatasu külmutamine on ajutine ehk alampalgast seda lahti ei seota. Muudatus tähendab, et perekonna rahakoti jääb iga kuu ligi seitse eurot rohkem. Linna eelarvele tähendab see enam kui poole miljoni eurost miinust. Sotsiaaldemokraadid läksid kõnelustele veel ühe kuluka sooviga, kuid läbirääkimiste delegatsiooni juht Heljo Pikhof ütleb, et selle sisustamisega tuleb veel oodata. Me leppisime kokku, et tuleb analüüsida ka vajadus koduteenuste mahu suurendamiseks, aga ka selle leppisime kokku, et vähendame hooldatavate ja nende lähedaste koduteenuste kulusid, et on ju täna nii, et kui linn osutab koduteenuseid, siis on see kuus eurot tund, aga kui erasektor pakub, siis on juba kuni 14 eurot tund. Linna investeeringute kava koalitsioonileping oluliselt ei muuda, see tähendab, et ühtegi seni plaanitud investeeringut maha ei kriipsutata. Küll aga peaks eraldi remondikava saama linna lasteaiad. Et ka lasteaiad ja lasteaiapered teaks, millal ühte või teist remonti tehakse või millal suisa lasteaed renoveeritakse. Üsna palju lubab Tartu uus võimuliit tähelepanu ühistranspordile. Plaanis on nii rööbastranspordianalüüs kui uue bussivõrgu kohandamine. Ja veel kaugliinide bussijaamas, et selle lähiümbruses heakord oleks ja turvalisus ja samamoodi on hästi tähtis, et koostöös siis erasektoriga otsime võimalusi saali lahtioleku pikendamiseks. Omaette punkti koalitsioonilepingus saavad uued, 2000 seitsmeteistkümnendal aastal paigutatud bussijoote paviljonid. Nende kitsad ja kalduspingid on eriti vanematelt linnaelanikelt hulga kriitikat saanud. Keegi disainer on selle teinud, et on ilus, aga istuda ei ole mugav, tahame need ümber vahetada ajapikku. Tartule võib leida nagu omase bussiotse paviljonitüübi ja siis keskendudes kasutusmugavusele. Tartu linnapea Urmas Klaas ütleb, et läbirääkimistel võeti aluseks senine Keskerakonnaga sõlmitud koalitsioonileping ja täiendati seda siis vastavalt muutunud olukorrale senisest rohkem. Tähelepanu sai keskkond ja kena linnaruum, ühtegi sellist asja, mida seni vedasid keskerakondlased ja mis nüüd uuest lepingust välja jääb, keegi nimetada ei oska. Me oleme koalitsioonilepingut koostades arvestanud erinevate Tartu volikogusse kuuluvate erakondade mõtete ja ettepanekutega. Tulevases linnavalitsuses saavad sotsid endale kõik senised keskerakondlaste kohad, kes täpselt rahanduse või hariduse abilinnapea toolidel või volikogu esimehe toolil istuma hakkab, see selgub Heljo Pikhofi sõnul reedeks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu uue koalitsioonilepingu punktid on Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vahel läbi räägitud. Kõige kallimaks uuenduseks jääb see, et tuleval aastal ei tõsteta Tartus lasteaia kohatasu. Palju kokkulepitut ootab enne konkreetseid muutusi veel analüüsimist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa riikide seas on Eesti viieteistaastased esikohal lugemises matemaatikas ja loodusteadustes. Maailma mõõtes oleme lugemises viiendal, matemaatikas kaheksandal ja loodusteadustes neljandal kohal. Meist ees on vaid Aasia riigid ja Hiina regioonid. Endiselt on aga märgatav erinevus eesti ja venekeelsete koolide õpilaste testitulemuste vahel. Haridus ja teadusminister, iumi asekantsler Kristi Vinter emvalts ütles, et vene õppekeelega koolides pole veel sama head õpituge nagu on seda eestikeelsetes koolides. Ma olen nõus, et kui me ei tegele keeleõppe küsimustega juba alusharidusest peale ja me eeldame seda, et õppija siseneb ikkagi, ütleme valdavalt venekeelsest keeleruumist eestikeelsesse kooli ja peab seal veel häid tulemusi saavutama, siis see kindlasti annab pigem tagasilöögi, nii et ma arvan, et seal tuleb ikkagi ohu rohujuuretasandil hakata sellega tegelema ja, ja väga suur töö on ees pigem alushariduses ja, ja siis selle põhikooli esimeses astmes, et me üldse jõuaks me selleni, et me saame nii-öelda keeletasandi probleemid sealt lahendada ja, ja tõesti keskenduda sellele, et need õppijad saaksid siis parima võimaliku hariduse. PISA testile vastanud õpilased tunnistasid, et oleks nõus veelgi pingutama, kui see test oleks hindeline. See näitab, et meie õpilased on isegi veel võimekamad. Innove PISA peaspetsialist Kunda Tiire. See on täitsa võimalik, et kui sellest testist midagi sõltub, mis on minu jaoks, siis ma pingutan veelgi rohkem. Aga samas need teised näited, millest me ei ole siin rääkinud, et näiteks selline konkurentsivõime või, või kas ma olen parem kui teised, et nendes küsimustes see vastused oli, et Eesti õpilased on üsnagi, nad ei ole nii väga konkurentsi järgi, ei jookse, nii et sellised tasakaalukad, aga, aga see, et ma pingutan rohkem, kui ma saan selle eest midagi, see on fakt. See, et õpilased on nõus parema tulemuse nimel pingutama, seab uude valgusesse ka haridusministeeriumi plaani kaotada põhikooli lõpueksamid veel kord asekantsler Kristi Vinter Nemvalts. Mõtlemis ainet selles valguses on kindlasti siiski ma arvan, et võib-olla pikemas perspektiivis selline eksamite kaotamise mõte ei ole halb, aga ta tuleb kindlasti väga hoolikalt läbi mõelda, et kuni me ikkagi jätkame nagu sellise nii-öelda kooli kultuuri viljelemist, et, et motivatsioon toetub ainult hindele, siis me võime prognoosida küll seda, et hinde kaotamine on tegelikult see, mis õpitulemused alla toob, aga, aga noh, ütleme siis niiviisi, et PISA taustal ju tegelikult meie väljakutse on just nimelt selle koolikultuuri kooli kliimaga tegelemine, mis siis teistpidi võib anda nagu seda fookusesse võttes pigem nagu selle tulemuse, et me ei, ei peaks hinnet ainsaks motivaatoriks pidama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline PISA uuring näitab, et Eesti põhikoolide õpilased on õpitulemustelt maailma tipus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSihtasutuse Tartu kiirabi juhatuse esimees Ago Kõrgvee ütleb, et lisanduvate baaside asukohad peavad vastama teatud tingimustele. Näiteks peab krundi pindala, millele kiirabi baas rajada, olema vähemalt 8000 kuni 10000 ruutmeetrit. See peaks asuma elamurajoonist väljas või selle piiril ning krundil peab olema otsene ligipääs maanteele ja nende rajatistele jätkab Ago Kõrgvee. Need baasid on mõeldud vähemasti kahele toimetajale kiirabibrigaadile ja noh, siin lisaks on seal veel palju-palju muud varuautode sellised ruumid ja me oleme isegi ette näinud, et nendesse kohtadesse võiks tulevikuvaates tekkida ka kopteriplatsil. Tartu abilinnapea Reno Laidre ütleb, et tingimused, mida kiirabi maatükkidele seadnud, on mõistlikud. Eriti tervitatav on lisanduvatesse kiirabibaasidesse kopteriplatside rajamise idee, räägib Reno Laidre. Kui ei teki kopteri maandumisplatse, siis ei teki ka koptereid, et kiirabi nägemus on selge see, et enne ei tule kopterid õhku, vaid kõigepealt peab olema maandumise õhku tõusmiskohad. Praegu kiirabi poolt välja pakutud potentsiaalsed asukohad nii Kvissentalis kui ka soinastes vastavad eeltoodud tingimustele. Kahe lisabaasi loomine aitaks tõsta Tartu kiirabi võimekust aga ka kiirust, sündmustele reageerida. Pisentali baas tuleks kohta, kus tulevikus rajatakse ka sild üle Emajõe, nii et sealt me saaksime väga kiiresti ka tegelikult Tallinna maanteele kui ka tegelikult haigla poole. Ja see baas, mis on mõeldud, siis teisele poole linna on, on tegelikult ringtee ääres, kust on väga hea väljapääs. Nii Võru, Põlva, Viljandi, Valga. Laidre ütleb, et linn töötab nii kiirabi poolt välja pakutud asukohtadega kui ka enda variantidega. Sobiliku ühiskondliku maa otsimiseks on hea aeg, sest käimas on ka üldplaneeringumenetlus. Piirkondade mõttes hindab laidrek Vissentali ja soinastet lisanduvate baaside asukohtadena potentsiaalseks. Samas tuleb arvestada ka mõningate protsessi aeglustada võivate aspektidega. Need reaalsed asukohad tegelikkuses vajavad kõrval suuri teeinvesteeringuid ja ei ole täna selge näiteks kuna tuleb Riia ringi remont ja, ja sellega seotud vajalike ühenduste väljaehitamine veelgi vähem on teada tikoja silla ehitused. Praeguste mõtete järgi võiks Kõrgve sõnul Tartu linn anda krundid kiirabile pikaks ajaks, näiteks 100-ks aastaks rendile kruntide väljaostmiseks. Kiirabil võimekust ei ole. Kiirabieelarve on väga pingeline ja milliste strateegiliste kohtade ülesehitamise võtab palju kulu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Praegu on sihtasutusel Tartu Kiirabi ülikoolilinnas kaks baasi – Riia ja Jaama tänavatel. Tulevikus võiks praegustele asukohtadele lisanduda Tartu kiirabi baasid ka Kvissentalis ja Soinastes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna pärastlõunal oli perehüvitiste eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Senimaani ei avaldanud eelnõu mittetoetav Reformierakond, mis on nende edasine plaan. Küll aga teatasid oma toetajate surve alla sattunud sotsid veidi enne keskpäeva, et võtavad allkirjad eelnõu tagasi. Sotsiaaldemokraatliku erakonna juht Lauri Läänemets selgitas, et sotsid toetavad endiselt lastetoetuste süsteemi muutmist, kuid nad ei soovi kaasa aidata uue valitsuse sünnile. Läänemets märkis vikerraadio saates uudis pluss et viimastel päevadel on nad Keskerakonna, Isamaa ja EKREga eelnõu üle arutades aru saanud, et küsimus pole päriselt lastetoetuste suurendamises, vaid milleski muus. Kui võtta aluseks see suhtumine, mis pehmelt öeldes tähendab, on leige selles eelnõus algselt oli selline viga sisse jäänud, et kui su nagu paljulapseline pere ja vanem laps saab 38 aastaseks näiteks ta saaks ikka lastetoetust nagu see perekond selle pealt, no et et see on väga selge signaal, et laste aitamisega ei ole noh, nende poolt ju kuidagimoodi tegemist Kell kolm teatas Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev, et nemad esitavad perehüvitiste eelnõule 2000 muudatusettepanekut. Eesmärk on see, et takistada selle eelnõu edasiliikumist ja meie soov on perehüvitiste, laste ja perede vajaduste üle pidada sisulist debatti riigikogus. Me peame vaatama lisaks lastetoetustele ka nendesamade laste ja perede muid vajadusi kiirkorras sellisel kujul rakendamatu vigased täis eelnõu läbi raamimine riigikogus ei ole laste perede eest hoolitsemine, vaid see on puhas poliittehnoloogia. Homme toimub sotsiaalkomisjoni istung, kus muudatusettepanekuid arutatakse. Komisjoni juht, keskerakondlane Siret Kotka avaldas lootust, et ettepanekud saavad kõik homme läbi vaadatud. Ja eesmärk on kindlasti selline, et me homme menetleme need komisjonis ära ja saadame siis selle eelnõu teisele lugemisele. Juba järgmisel nädalal. Perehüvitiste eelnõu toetajad on avaldanud lootust, et selle saab vastu võtta enne jaanipäeva. Keskerakonna juht Jüri Ratas hindas aga, et 2000 ettepaneku arutamisega nii kiiresti ei lähe. Ma ei oska tunde peast öelda, aga oleneb, mis tempo valida, aga selge on see, et kui Reformierakond hakkab lastetoetusi, ütleme blokeerima ka 10 minutiliste vaheaegadega, siis ma arvan, et me võime siin septembrini istuda. Ma usun, et see on täiesti uudne olukord, kus peaministri erakond ei soovi laste ja perede toetusi vastu võtta ja annab sisse muudatusettepanekud 2000 tükki. Aga minu tunnetus on küll, et vähemalt need kolm erakonda soovivad edasi minna selle põhimõttega. Ratas tunnistas Madis Hindrega vesteldes, et tema ei tea, kes uut valitsust kokku paneb. Räägitakse, kuidas Reformierakond on juba rohkem kui nädal tagasi teinud ettepaneku sotsiaaldemokraatidele, isamaale, kes tunni räägib? Seda räägivad poliitikud ja seda valitsust minu teada veel sündinud ei ole. Keskerakond on öelnud, et meie soov oleks vastu võtta see laste ja peretoetuste seaduse eelnõu, et et meie soov ei ole valitsust lõpetada. Aga täna, esimese juuni infotunnis ütles peaminister välja selle, et seda koalitsiooni enam ei ole. Tõesti on juhtunud siis selline olukord, kus koalitsioonipartner Jüri Ratase juhtimisel on läinud seda kokkulepet otsima pigem väljaspool koalitsiooni, mis tähendab seda, et jah, sellisel kujul seda koalitsiooni tõesti enam ei ole, see on selge selle sammuga, mis siis meie koalitsioonipartner ette võttis. Mis tunde see teis tekitas, kui ta niimoodi ütles ja ma juhatasin infotundi edasi, aga oli valus ka. Poliitikas ei ole selle valu või mitte valuga midagi teha, et ma arvan, et tegemist on keerulise olukorraga ja mitte sellel teemal. Lastetoetuste tõstmine on Isamaa erakonna valimislubadus, kellega nemad võiksid tahta uut koalitsiooni moodustada, pole veel selge, ütles Isamaa fraktsiooni liige Urmas Reinsalu. Eks tuleb vaadata nende meeste ja naiste otsa, kellel praegu on rahvaesinduse poolt antud mandaat riiki valitseda ja kui valitsus lõpetab oma tegevuse ka enne korralisi valimisi, siis tuleb otsa vaadata sellele poliitilisele olukorrale ja ja olla valmis moodustama kiiresti enamusvalitsus, nagu ma ütlesin, isamaa iga hinna eest ei kiirusta ükskõik millisesse koalitsiooni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus menetletav peretoetuste eelnõu on valitsuskoalitsiooni lõplikult lõhki ajanud. Reformierakond esitas peretoetuste eelnõule 2000 muudatusettepanekut, peaminister kuulutas valitsuse lõppu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHiinas loodeosas piirkonnas asupuiguurida autonoomne piirkond. Ametlikel andmetel elab seal umbes 12 miljonit peamiselt moslemitest uiguuri. Uiguurid räägivad oma keelt, mis sarnaneb türgi keelega ning peavad end kultuurilise ja etniliselt lähedasteks Kesk-Aasia rahvastele. Raportist järeldub, et Hiina on lisaks uiguuride sunnitöölaagritesse saatmisele massiliselt steriliseerimas uiguuride naisi. Uiguuri rahvast uurinud Märt Läänemetsa sõnul on Hiina võtnud seisukoha, et uikuurid ohustavad Hiina ühtsust. Eriti päris viimastel aastatel 2016 2017 alates siis toimub seal selline süstemaatiline tegevus et kui uurida igasugust enesemääramist ja kuni sinnamaani välja, et nende rahvus välja suretada. Aasia eksperdi Frank Jürise sõnul võiks Eesti uiguurid sunnitöölaagrid hukka mõista. Teadlikkuse tõstmine Eestis samamoodi et kiirmoebrändid, kes nii-öelda kasutavad või mingil moel saavad kasu uiguuride sunnitööst, ma olen kindel, Eesti noored on üsna teadlikud tarbimise küsimustes ja võitlevad väga aktiivselt loomaõiguste eest. Miks nad ei võiks teha ka teadlikult otsuseid nii-öelda mingeid brände vältides, kui tõesti on tuvastatud ja, ja mitmel juhul on, et kiirmoebrändid kasutavad uikuuri sunnitööga teenivad kasu selle pealt, et, et see on kindlasti üks mõtlemiskoht. Välisministeerium ütleb, et Eesti ei ole eemale jäänud üheski ÜRO raames viimastel aastatel Hiina suunal tehtud kriitilisest ühisavaldusest. Frank Jüris lisab, et Euroopa riigid peaksid ilmunud raporti valguses Pekingi taliolümpiamänge boikoteerima. Üks kindel nii-öelda lähenemine või mõttekoht on kindlasti Pekingis toimuvad taliolümpiamängud, et kas Euroopas on südametunnistust taaskord osaleda autoritaarse süsteemi nii-öelda enesekuvandi loomise projektis, et noh, Hitleri olümpiamängudel paljud riigid ei loobunud, kas meie tahame taliolümpiamängudega, teades, missugused tulemid olid Berliini olümpiamängudel, kas me tahame tõesti anda hindu juurde ühele uuele tärkavale autoritaarsele võimule?",
"role": "user"
},
{
"content": "Avaldati esimene sõltumatu raport uiguuride vastu suunatud genotsiidist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõigepealt selgitab Urmas Sule, mis organisatsiooniga on tegemist. Ta on vabatahtlikul alusel tervishoiusüsteemide ja haiglate poolt asustatud juba 1966. aastal. Tegevuse eesmärk on tervishoiu ja haiglasektori esindamine erinevates otsustusprotsessides. Täna ta tähendab seda, et organisatsioon on koostöö ja suhtluspartneriks eelkõige Euroopa komisjonile kui ka Euroopa parlamendile ja loomulikult teistele partnerorganisatsioonidele. Lühidalt öeldes võib seda organisatsiooni võrrelda Eesti Haiglate Liiduga, ütles sule. Meie kolleegid teistest riikidest on pidanud vajalikuks ja sobilikuks siis Eesti esindaja valida enda eesistujaks ja ma arvan, et see on mitte siis tunnustus mulle, vaid tegelikult tunnustus üldse Eesti tervisejuhtidele. Valimised toimuvad iga kolme aasta järel ja siis valitakse president ja asepresident. Asepresidendi valimine suure tõenäosusega tähendab seda, et kolme aasta tsükli jooksul valmistutakse presidendiks saamiseks. Mind valiti siis kolm aastat tagasi asepresidendiks, et nüüd ma olen, liigun selles suunas, et saada vasitus presidendiks. See on eelkõige vajalik, sellepärast et sarnaste organisatsioonide jaoks on oluline stabiilsus, et juhtimisalasid üllatusi liiga palju ei tule. Organisatsiooni peakorter asub Brüsselis. Aga see ei tähenda seda, et me tegutseksime ainult Brüsselis, noh näiteks sügisene Cover on Meting on planeeritud Pariisi, et me selle selliste kokkusaamisega püüame ringi käia erinevates riikides, just sellesama mõttega, et kui me oleme ühes või teises riigis, siis me tegelikult saame tutvuda ka selle riigi, tervishoiusüsteemi haiglavõrguga ja ka Eestis. Aasta tagasi oli meil siis president Kametti ja siis tutvustasime ka meie riik kolleegidele. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu haigla juht Urmas Sule saab Euroopa Haiglate Föderatsiooni presidendiks. Urmas Sule juhib ka Eesti Haiglate Liitu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJustiitsminister Ken-Marti Vaher teatas kaks tundi tagasi, et esitab täna peaminister Juhan Partsile avalduse, milles avaldab valmisolekut ametist tagasi astuda. Vaher jäi möödunud laupäeval Viljandimaal politseile vahele kiiruseületamisega. Tema juhitud sõiduauto kiiruseks mõõdeti 134 kilomeetrit tunnis. Ajakirjanduse andmetel on Vaher alates 1996.-st aastast liikluspolitseile silma jäänud 23-l korral. Ta on trahvi saanud nii kiiruseületamise, liiklusmärgi eiramise, turvavööta sõitmise kui ka tehnoülevaatuse tegematajätmise eest. Kehtivaid karistusi on tal hetkel kaks. Minister Ken-Marti Vaher kinnitas täna, et laupäevast kiiruseületamist ta millegagi õigustada ei kavatse ja selgitas, miks avalduse nüüd esitas. Ma ei pea õigeks oma tegu ja seetõttu ei pea õigeks ka ministri kohast kinnihoidmise. Näen täna, et minu eksimuse tõttu võib kannatada nii Eesti vabariigi valitsuse kui ka minu erakonna Res Publica maine ja võime teha tööd ning täita meie antud lubadusi ka justiitsministeeriumi haldusalast väljaspool. Minu tagasiastumisavaldus on tingitud moraalsest vastutusest valitsuse, ministeeriumi, ühiskonna ja valijate ees, kes ootavad meilt tegusust. Seetõttu annan justiitsministrina jätkamise otsustamise peaministri kätte. Oma laupäeva õhtuse sõiduga ei olnud ma heaks eeskujuks õiguskuulekuses, küll aga on olnud eeskujulik õigusrikkumise ühemõtteline hukkamõist ühiskonna poolt ja mina soovin sama ka vastata oma siiras kahetsuses ja valmisolekus vastu vaidlemata kanda vastutust. Justiitsminister lisas, et lähtus otsuse tegemisel mitmest asjaolust. Minu jaoks olid väga olulised need hinnangud, mis on antud, ja need arvamused, mis on avaldatud ja selle tegin ma selle avalduse täna. Ma arutasin seda mitmete erakonna liikmetega, paljude nii-öelda ka valijatega ja veel mitmete tuttavatega, kes on andnud oma hinnangu. Ma olen peaministriga rääkinud põgusalt, täna hommikul, andnud talle teada nii-öelda oma tunnetest ja oma hinnangust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Justiitsminister Ken-Marti Vaher esitas tagasiastumisavalduse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMinna Narvas valimistele Keskerakonna nimekirjas oli Kadri Raigi varasem lubadus veel Narva võimukoalitsiooni moodustamise päevilt. Kuid pool aastat valitsemis tekitas meie Narva ja Keskerakonna vahele üha laieneva lõhe. Katri Raigi sõnul ei õnnestunud tal selle aja jooksul täita oma põhilist valimislubadust muuta Narva valitsemise stiili. Koalitsioonipartnerid selleks, et olla edukad, peavad vaatama ühele poole, aga meie hakkasime aina rohkem ja rohkem vaatama kahele erinevale poole. Mul ei ole mitte midagi Keskerakonna vastu, aga Me oleme senise Narva juhtimissüsteemi vastu, mille osaks tõesti ma ise olen ka ootamatult saanud. Me tahame Narvas koalitsiooni, tahame avatud juhtimist, tahame inimeste kaasamist, tahame seda tegelikult. Katri Raigi sõnul oli koalitsioonipartnerite vahel selge kokkulepe, et Keskerakond ei kogu volikogus ülekaalukat enamust. See lepe aga ei pidanud ja praegu on Keskerakonnal volikogus 17 kohta. Meie Narvas vaid kuus. Olukord läks kuidagi ärevamaks ja ärevamaks ja tõepoolest, ma kordan veel üks kord, kui vähem olulised on sinu teod ja sinu töö ja rohkem olulised sa tunned, on sinu toodavad hääled, siis on midagi viltu. Katri Raigi hinnangul praegune koalitsioonilepe siiski veel peab, kuid ta ei välista, et valimisliidu moodustamine võib ta linnapea kohast ilma jätta. Kui see minust sõltub, siis ma soovin jätkata ja tõesti tegeleda nende teemadega, mis on pooleli. Aga päris kindlasti ei nuta ma lahinal sellel päeval, kui ma saan teada, et mul umbusaldust avaldatakse, kas ma tunnen ennast kindlalt jäädes tööta, ei tunne ennast kindlalt. Keskerakonna Narva piirkonna esimees Tatjana Stolfat avaldab Katri Raigi otsuse suhtes pahameelt ja ei välista linnapea tagandamist. Kui Katri Raik alustab küllaltki ebameeldivat ebademokraatliku ja ebakollektiivset mängu, siis jätame omale õiguse teha ka vajalikke otsuseid. Nüüd on meil põhimõtteliselt otsustaks vabadus olemas. Me koguneme ja teeme vastava otsuse. Valimisliidu esialgseks nimeks on Kadri Raigi nimekiri ja selles on inimesi Reformierakonnast, sotsiaaldemokraatide leerist ja fraktsioonist. Meie Narva. Katri Raik loodab valimisliidu liikmete arvu kasvatada 100-ni. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva linnapea Katri Raik loobus kohast Keskerakonna valimisnimekirjas ning moodustab oma valimisliidu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMida Eestil võimalik üldse teha läbi diplomaatiliste kanalite, et veenda Soome valitsust Eestile erandeid tegema ja kas see on üldse võimalik, et eestlastele tehakse erandeid? Selle teemaga on nüüd läbi nädalavahetuse kümned ja kümned inimesed Eestis kümneid ja kümneid töötunde igaüks teinud, kuna on niivõrd olulise tähtsusega küsimus. Me oleme Soome vastavate asutustega pidevas ühenduses ja loodame leida mingit sarnast väljapääsu sellest olukorrast, mis kindlustas ühelt poolt siis Soomes töötavate Eesti inimeste võimaluse reisida nädalavahetusel oma töö ja pere vahet ja teiselt poolt Soomele kindlustaks nii-öelda rahva tervishoidu nii palju kui võimalik teha. Kas saate ka mõne konkreetse ettepaneku välja tuua, me teame, et Tallink on väga huvitatud olnud, et saaks ise nõuda siis negatiivset koroonatesti reisijatelt. See ettepanek või see mõte, millest on rääkinud välisminister Reinsalu ja samuti ka Tallinki juht Palo Nõgene siin nädalavahetuse jooksul. On jumekas mõte, sellepärast et Soome ise ei saa konstitutsioonilistel põhjustel riiki sisenevaid inimesi diskrimineerida tulenevalt nende tervislikust olukorrast mida siis teha selles situatsioonis, noh, üks võimalus on minu arusaamist mööda see, kui selle küsimuse lahendab Euroopa Liit Euroopa Liidu üleselt ehk et Euroopa Liit kehtestab mingi võimaluse nõuda kas negatiivset testi või vaktsineerimispassi ettenäitamist, see on üks asi, mille, millest ka Soome pool on rääkinud, et ja siis teine selline võimalik lahendus ongi just nimelt see, millest on rääkinud minister Einsalu ja Pau Nõgene, et ta siis nagu laevafirma eelkõige seab pardale tulevatele inimestele kohustuse ette näidata negatiivse testi tulemuse. See, eks ole, tegelikult lahendab selle olukorra teoreetiliselt ära ja siis loomulikult see peab Soome valitsusele olema vastuvõetav.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome karmistas teatavasti reedel (22.01) oma piiri ületamiseks seatud piiranguid, mis hakkavad kehtima öösel vastu kolmapäeva (27.01). Soome valitsus lubab ainult ühiskonna funktsioneerimiseks ja tarneahelate toimimiseks vajalike inimeste sõite.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMõistagi pole see üksnes Pärnu, vaid teistegi linnade probleem, kus just äärelinna suurte aedadega maja majapidamistest üleliigsed õunad ja muud aiasaadused metsa alla viiakse. Kuigi tegemist on orgaanilise ainega, mis kõduneb ja otsest reostust ei põhjustagi, on see ometi taunimist väärt tegevus. Pärnu linnavalitsuse keskkonna ja heakorra peaspetsialist Marve Pirunurm. Ega loodusele nad tõesti nagu otseselt mingisugust halba ideed, nad ei ole mingit võõrised, aga, aga kutsuks üles inimesi ikkagi neid käitlema nagu nõuete kohaselt, et kasutage inimesed seda oma kodus komposti tegemiseks. Ta ju mõne aasta pärast väga hea mulla endale, et ärge tooge siia metsa alla, kus ei ole just päris õige koht ja esteetiliselt ei ole ka väga hea just seda vaadata. Virunorm kutsub üles pakendama sellised jäätmed biolagunevatesse kilekottidesse. Pärnu linnal on Ragn seltsiga leping ja need kotid viiakse aia ääres tasuta ära, tuleb lihtsalt firmale teada anda. Neid, kes mereäärset rannaniidu looduskaitseala oma aiasaadustega reostavad, pole palju. Aga probleem kerkib esile igal sügisel. Raeküla elanik Urmas Tali, kuidas teie hindate, et sellised prügimäed on tekkinud, kuhu õuna viiakse igast muud looduslikku kraami? Minu meelest väga halb tegu, ise pole kunagi viinud, ega prügivedu on ju ometi olemas, Pärnus ei ole vajadust sinna viia, minu arvates võib-olla see mingi kokkuhoid siis ei teagi. Meie vestluse Marve Viru nurmega sekkusid Võrumaa taluniku Silver Visnapuu lehmad, keda nende omanik hakkas parajasti koju sõidutama. No lehmad võiks siis siia metsa ka lasta, siis nad sööks need õuna ka ära. Lehmad söövad meil ilusasti rannaniidud puhtaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus tuleb sügiseti ette, et õunad ja muudki aiasaadused, millega midagi peale pole hakata, viiakse linnaserva metsa alla. Raekülas rannaniidu looduskaitsealal on isetekkelisi prügikohti mitu, aga sellise prügi käitlemiseks on olemas palju paremad võimalused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜhispöördumises mainitakse, et Võru kandles toimub aastas üle 60 teatrietenduse 70 kontserdi 1050 kinoseanssi ning enam kui 30 piirkondliku tähtsusega üritust. Võrumaa arenduskeskuse juhatuse liikme Tiit Tootsi sõnul vajatakse nüüd kultuurikeskuse võimekuse tõstmiseks ja suuremate kultuuriürituste korraldamiseks riigipoolset abi. Kultuurimaja kannel, mis on täna ühe omavalitsuse rahastusel ehk siis Võru linna linna rahastusel aga toimetab sellise maakondliku, isegi regionaalse kultuurikeskusena ja, ja meie ettepanek ongi riigile asuda siis läbirääkimistesse, et riigi toel ja ka abil ja finantseerimisel kujundada Võru kandlest välja maakondlik ja regionaalne kultuurikeskus. Et ühtepidi ajame riigi nõu ja, ja teistpidi ka finants Tiit Toots rõhutas, et taolise ühispöördumisega tahavad omavalitsused väljendada oma arusaamist sellest, kuidas Kagu-Eestis oleks võimalik kultuurielu arendada. Selle ettepaneku või pöördumise eesmärgiks ongi algatada diskussiooni ja läbirääkimisi riigiga, et kuidas sellise kagunurgas asuva maakonnakeskuse kultuurielu või maakonna kultuurielu ja veelgi rikastada, et tegelikult nagu võimalused selleks on olemas, et siin erinevates keskustes, nii Viljandis kui ka Rakveres ja Jõhvis on riigi toel sarnaseid asju tehtud, et kus on siis kontsertmajad, kus on siis ka teatrit, et, et ka ka siia piirkonda sellist tuge rohkem tuua. Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu peab ühispöördumist oluliseks ja läbirääkimiste alustamist vajalikuks. Arutelu ta ju väärib, et me ju näeme ise, et ka lähi lähikümne aasta perspektiivis pigem ju ikkagi rahvastik väheneb, maapiirkondades vananeb, et ega selles kontekstis meil on tehtud nüüd haldusreformi, et ma arvan, et igasugune arutelu on ainult tervitatav, kuidas siis pakkuda ikkagi inimesele kõige paremini seda kultuuri igas vormis, on see siis teater, kino või, või rahvakultuur, et selle üle arutleda kindlasti tuleb. Ma arvan, et suures ja pikas perspektiivis me peame neid küsimusi küsima, et kas meil on mõistlik maakonnapõhiselt vaadata, kas meil on mõistlik regioonipõhiselt vaadata, et eesmärk on ju kõigil üks tuur oleks ligipääsetav ja et seda saaks üle Eesti, mitte ainult Tallinnas ja Tartus, nautida. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võrumaa viis omavalitsust koos Võrumaa Arenduskeskusega esitasid Kultuuriministeeriumile ühispöördumise, milles soovitakse riigi abi, et Võru linnas tegutsev kultuurikeskus Kannel kujundada maakondlikuks ja regionaalseks kultuurikeskuseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPrantsusmaa palvel korraldatavat õhusilda rahastatakse Euroopa Liidu tsiviilkaitsemehhanismiga. Esimene lennuk on mõeldud eeskätt Prantsusmaa ning teine muude Euroopa riikide kodanike jaoks. Pardale võetakse ainult terveid või vähemalt ilma koroonaviiruse sümptomiteta. Kodanike karmid meetmed on vajalikud, sest koroonaviirus on niigi juba Euroopasse jõudnud ning sellele edasiste levimisvõimaluste andmine oleks väga vastutustundetu. Esimene inimeselt inimesele levinud koroonaviiruse juhtum tuvastati Saksamaal, kus haigestunu sai viiruse oma Hiina kolleegilt, kes möödunud nädalal Saksamaal töökoosolekul käis. Saksamaa rakendabki viirusega toimetulekuks nüüd vägagi rangeid reegleid. Näiteks peavad Hiinast tulevate lennukite kaptenid, kes tahavad Berliini lennujuhtimist orniteenuseid kasutada, torni, informeerima reisijate tervislikust seisundist. Hiina on Hubei provintsi, milles asuvast Wuhani linnast haigus lahti läks, muust maailmast ära lõiganud. Seetõttu on aga tuhanded välismaalased sinna lõksu jäänud. Nende jaoks ainus võimalus sealt minema saada ongi loota, et nende kodumaa või siis mõni rahvusvaheline organisatsioon korraldab evakuatsioonilennu ning Hiina valitsus selleks lennuks ka loa annab. Venemaa on piiri Hiinaga seitsmenda veebruarini sulgenud ning rakendab hotellides ja turismiobjektidel ennetavaid meetmeid. Esimene juhtum, kus koroonaviirusesse nakatub inimene, kes pole Wuhan'is ega isegi mitte Hubei provintsis käinud, on praeguseks registreeritud juba ka Jaapanis. USA tervishoiuminister Alex Aser aga kutsub Hiinat koroonaviirusesse puutuvat ka teiste riikidega jagama, mitte kiivalt endale hoidma. Asar pole ainuke, kes kurdab, et Hiina salatsemine koroonaviiruse tegeliku leviku ja tagajärgede osas ei ole kasulik haigusega võitlejaile ning ka mitte Hiina diplomaatilistele suhetele teiste riikidega, eriti USA endaga. Majanduseksperdid aga hoiatavad koroonaviiruse mõju eest eeskätt Hiina, sealtkaudu aga kogu maailma majandusele. Juba praegu kukuvad koroonaviiruse tagajärjel aktsiakursid kogu maailmas. Nafta hind on kolme kuu madalaimal tasemel ning kukub ka Hiina jüaan. Uusaasta pidustuste ärajätmine on Hiina turismitööstusele hoobi juba andnud Pole veel vaid teada, kui tugev see hoop oli.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu kodanikud tuuakse uue koroonaviiruse epitsentrist, Wuhani linnast Hiinast ära, teatas Euroopa Komisjon. Koju tuuakse umbes 250 Prantsusmaa ja 100 muude Euroopa riikide kodanikku. Komisjon ei välista aga edasisigi lende, millega tuuakse ära veel Euroopa Liidu kodanikke. Hädalisi lendavad ära tooma kaks Prantsusmaa lennukit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPrantsusmaa president ütles, et isegi kui me anname Ukrainale kandidaatriigi staatuse juba homme, teame me kõik väga hästi, et protsess, mis lubaks tal ühineda, võtab aastaid, kui mitte aastakümneid, selle asemel, et madaldada Euroopa Liidu standardeid, et soovijad saaksid Euroopa Liiduga kiiremini liituda, soovitas Macron luua nendele paralleelstruktuuri, mida see paralleel Euroopa endast kujutab. Makroon, tegelikult ei mõelnud ainult Ukrainat põhimõtteliselt see ettepanek puudutab ka ühendkuningriiki. Ilmselt siis Makroon sai aru, et Ukrainat ei saa jätta tühjade kätega, see ei paistaks nagu asendusainena Ukrainale siis saaks sinna kutsuda ka ühendkuningriigi, mis siis tähendakski sellist lõdvemat poliitilist ühendust, ehkki makroni ettepanekus on vähe detaile, aga ilmselt on ikkagi tegemist sellega, et liita Euroopa siis rohkem nagu julgeolekualaselt kokku. Ukraina on samamoodi ju Euroopa üks tugevamaid sõjalisi jõude ühendkuningriik sinna kõrvale ja Prantsusmaa ise. Et kui on ka selles vallas, siis seda koostööd hakata tegema, siis see Prantsusmaa ettepanek või macrooni ettepanek ei tundugi nii halb. Aga on selge, et jah, Prantsusmaa olles nagu pikka aega vastu olnud Euroopa Liidu edasisele laienemisele, siis seda tuleb kuidagi kompenseerida, aga mitte ainult seda, ma arvan, et, et need lähipäevad näitavad, mida siis Macron täpselt mõtles ja kas ta mõtles sellele poliitilisele kogukonnale või poliitilisele ühendusele ka mingisugust struktuuri, kuidas see praktilises elus hakkab välja nägema ja nii edasi praegu on see jah, põhimõtteliselt pigem idee mida siis kõik üritavad tõlgendada. Aga see idee on mõeldav ja teostatav. Saab näha, et ma arvan, et Ida-Euroopa riigid peaksid seisma selle eest, et, et Ukrainale see teeb praeguses Euroopa Liit on jätkuvalt olemas. Aga mis saab edasi, sellest? Seda näitab aeg. Kui me võtame tõesti need sõjalised jõud Prantsusmaa Ukraina ühendkuningriik siis saab see asi võib-olla rohkem jumet juurde, aga noh, suur küsimärk on ikkagi Saksamaa jah, et kui, kui Saksamaa ka tuleks selle ideega kaasa, aga makroon käis ka Saksamaal, nii et saame näha jah.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa president Emmanuel Macron esitas eile Euroopa Parlamendi ees peetud kõnes idee luua uus poliitiline kogukond Euroopas, mis võimaldaks ka Euroopa Liitu mittekuuluvatel riikidel nagu Ukraina ja Ühendkuningriik olla osa sellest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nHaridus ja teadusminister Liina Kersna sõnul tutvustasid osapooled täna üksteisele omi positsioone. Haridustöötajate liidu soov on, et järgmisel aastal tõuseks õpetajate palk pea 30 protsenti, mis tähendab riigieelarvele umbes 132 miljoni eurost lisakulu. Liina Kersna. Minu eesmärk on riigieelarve läbirääkimistel, et õpetaja palgakasv oleks meil kokku lepitud riigieelarve strateegias palju aastaid. Juba on meil ühiskondlik kokkulepe, et õpetaja keskmine palk peaks olema vähemalt 120 protsenti riigi keskmisest palgast ja minu eesmärk on siis riigieelarve strateegiasse leppida kokku see samm, kuidas me jõuame vähemalt aastaks 2025 siis 120 protsendini riigi keskmisest. Haridustöötajate Liidu esimehe Reemo Voltri sõnul peaks õpetaja töötasu algama Eesti keskmisest palgast, mis oleks järgmisel aastal 1750 eurot. Selleks oleks siis vaja põhimõtteliselt kohe 120 miljonit eurot, noh on selle kohta ütles küll ministeerium, et noh, et sellist lootust väga ei ole, aga mis oli positiivne, on siiski see, et, et ministeeriumi poolt vähemalt on sellist pikemaajalist vaadet ja soovi asjaga tegeleda, et vähemalt ministri seisukoht oli, et sellise ettepanekuga ta läheb siis riigieelarve strateegiasse, et kehtestatakse ikkagi järgmisteks aastaks sellise konkreetse sammud. Õpetajad ootavad süsteemi, kus lisaraha antakse nii tööstaaži kui ka koolitustel käimise eest. Kersna sõnul on õpetajate karjäärimudeli osas vaja tulevastele kohtumistel kokku leppida. Õpetaja karjäärimudel võiks olla seotud siis õpetajate kutsestandardiga ja et mida kõrgem kutse, seda ka siis kõrgem palk ja tegin ka linnade, valdade liidu esindajatele ettepaneku, et see karjäärimudel võiks olla siis seotud ka koolipidajatega, et kui koolis õpetaja taotleb endale meisterõpetaja kutse ja ta sellega saab, et siis kooli pidaja teab, et sellisel juhul peaks õpetaja palk suurenema, siis kokkulepitud summas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Haridustöötajate Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium alustasid täna palgaläbirääkimistega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.