messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle elustamine on üsna vähetõenäoline ja üsna vähe võimalik. Ja ega ta nüüd ikka ütleme otse võimalik ei ole. Kahtlemata ei ole sellise tehingu lõpetamine mitte lihtne asi ja arvata, et nüüd sellega asi ongi nagu lõppenud, et NRG-l on teatatud, et rohkem sellest tehingust midagi välja ei tule, arvestades kõike seda aega ja ressurssi, mis selle peale on kulutatud on täiesti arusaadav, et NRG kindlasti üritab kaitsta omi seisukohti ja esitada omapoolseid pretensioone. On selge, et ta kõigepealt soovib saada Eesti valitsuse poolseid selgitusi ja täpsustusi siis me võime ette näha ka seda, et ta võib ühte teist punkti hakata vaidlustama kohtus, nii et see protsess võib kujuneda veel üsna keeruliseks ja mis on kõige olulisem, mida me praegu ei oska veel täpselt öelda, tundub küll, et see väga tõsiseks see probleem ei ei kujune, aga mida esimeses lähenduses ikkagi väga tõsiseks peeti, on ameeriklaste komme pöörduda oma poliitikute ja oma seadusandliku kogu poole, ehk siis senaatorite poole, kes on väga mõjuvõimsad ja esitada pretensioone, et ameeriklaste huvisid kusagil väikeses kauges riigis oluliselt riivatakse, mis võib tuua kaasa päris palju paksu pahandust. Tõsi, praeguses situatsioonis, kus energeetikasektoris Ameerikas endas on juhtunud üht ja teist ma pean siin Enroni silmas ja, ja ma pean ka silmas üldse energeetikasektori aktsiaid ja ka NRG enda ümberstruktureerimise plaani, siis mul tundub, et sellist suurt pahandust ei tule, aga et, et see kahtlemata Ameerikast tähelepanu on pälvinud, seda kindlasti eitada ei saa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Siim Kallas vastas küsimustele, kas tehingu taaselustamine NRG-ga on võimalik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEt Koigi mõisa ühe toa seinu katavad maalingud, oli üllatus, mida kitsamas ringis siiski teati kuid et maalinguid võib leida ka lagedelt, ilmnes alles lammutustööde käigus. Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor Tiit Schvede ütleb, et maalinguid võib leiduda mujalgi, kuid rahapuudusel ja valla nõudel taastatakse vaid ühe ruumi maalingud. 100 protsenti keegi kindlalt ei oska öelda, mis mahus nad on, mis nägu nad on, kui kvaliteetsed ja seoses maalingute ilmnemisega tuli antud ruumis tööd peatada, et saada ettekujutus, mis seal mõisas veel olla võib. Kuivõrd sondaaži ei ole tehtud 100 protsenti nii nagu oleks pidanud tegema siis veel neljas, viies ruumis on ette nähtud teha seinte ja lagede sondaaž leidmaks kas on maalinguid või ei ole, sealt tuli välja ka keldreid, mille olemasolust varem teateid polnud. Keldrite maht ei ole suur, esialgse seisuga nad lihtsalt suletakse, kasutusse ei võeta. Kuivõrd väärtusliku mõisaga Koigi mõisa puhul üldse on tegemist ja mida põnevat seal plaanitakse eksponeerida? Väärtuslikku on seal mõisas palju. Teisel korrusel on muidugi kõige suuresugusem asi on põranda kandekonstruktsioon, sellist talade süsteemi ja puidu ristlõikeid alal otsta. Praegu on nüüd vähemalt tellija soov see, et paar-kolm neli ruutmeetrit põrandapinda teha sellise kattega, et alt oleks siis pärast näha selle kandekonstruktsiooni originaalsus, ehtsus ja, ja, ja ütleme siis vägevus. Euroopa Liitu mittekuuluvad doonorriigid toetavad aastani 2011 Eesti investeeringu ja arendusprojekti 479 miljoni krooniga. Eile olid riikide esindajad ringkäigul Tartus ja Järvamaal. Täna peetakse Tallinnas aastakoosolekut, et hinnata senist rahakasutust. Rahandusministeeriumi struktuurivahendite osakonna nõunik Ülle lobjakas. Kuidas projektid on alanud, et me ei saa praegu veel näidata mingisugust suurt tulemust ja loodetavasti aasta paari pärast tuleme, vaatame, mis on siis valmis saanud või üksikprojektide, kuidas me neid kutsume. Otsused peavad olema tehtud siis selle perioodi rahade eest kõik järgmise aasta aprilli lõpuks et siin on veel üksikuid lahtisi otsi, mis vajavad täpsustamist kokku leppimist, aga üks põhiline eesmärk on ikkagi ülevaate andmine, mis on toimunud nagu eelmise aasta jooksul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koigi mõisa renoveerimistööde käigus tulid ilmsiks laemaalingud ja võlvkeldrid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoduloolane Rünno Savir rääkis Põltsamaa kalmistul toimunud mälestusteenistusel, et Hans kulli sündis ajaloolisel Viljandimaal Põltsamaa kihelkonnas Pajusi vallas 18. oktoobril 1883. Ärksa mehena viis elu ta Võru linna, kus ta avas 1911. aastal kino Saturn. Segased ajad tõid võimule enamlased, kes haarasid võimuga Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, sealhulgas ka Võrus. Enamlased maksustas id ettevõtjaid ja tahtsid ka Hans Kullilt kui kino ärimehelt 10 protsenti tulu saada. Ta ei olnud sellega nõus. Hakkas vastu ega maksnud. Rahvakaitseks loodi energilise, ettevõtlike meeste poolt omakaitse, kaitseliidu eelkäija, et rahvast ei saaks tappa, röövida, riisuda ega põletada. Ka Hans Kulli astus oma kaitsesse, et kaitsta end ja teisi. Hans kulli sai 24. veebruaril 1918 Võrus toimunud omakaitse ja enamlastevahelises tulevahetuses haavata ja suri sama päeva õhtul Võru haiglas. President Alar Karis ütles Hans Kulli mälestades, et vabaduse eest tuleb hoolt kanda iga päev. Vabadusega ei saa ükskõikselt ümber käia seda kattevarjuna kasutades ühiskonda lõhestada või kaaskondseid solvata. Nii kaotame lõpuks vabaduse. Seistes siin Hans kulli hauaveerel, ei tee me ainult kummardust mehele kes 24. veebruaril 1918 oma elu jättis. See on kummardus ja austusavaldus kõigile, kes on langenud Eesti vabariigi iseseisvuse ning meie kõigi vabaduse eest. Kui aastakümneid arvati, et esimesena langes Eesti vabaduse eest Tallinnas rannavärava lahingus omakaitsemees Johan muisnek, siis kolm aastat tagasi avastas vabadussõja ajalooseltsi liige Ain Krillo, et see ei vasta tõele. Hans Kulli haua leidsid Põltsamaa kalmistult möödunud aasta oktoobris noorkotkas Robin Marti Lääts ja koduloolane Rünno Savit. See, et see haud on säilinud, see on väga suur ime. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Põltsamaalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabariigi president Alar Karis asetas täna hommikul Põltsamaa kalmistul pärja Eesti Vabadussõjas esimesena hukkunud kangelase Hans Kulli hauale. Põltsamaa kihelkonnast pärit Hans Kulli sai 24. veebruaril 1918 Võrus omakaitse ja enamlaste vahelises tulevahetus haavata ja suri sama päeva õhtul. Kulli haud leiti Põltsamaa kalmistult üles alles eelmisel sügisel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonda kuuluv Anneli Ott ütles, et tema tagasiastumise põhjuseks on erimeelsused valitsusliidu partneri, Reformierakonna ga nii kultuurivaldkonnale seatud piirangute kui vajalike toetuste küsimuses. Oti sõnul ei saa ta valitsuse mitmeid viimaseid otsuseid toetada. Täna on kahjuks kujunenud olukord, kus juba mitme nädala jooksul me ei ole jõudnud kokkuleppele kultuurivaldkonna kompensatsioonimeetmetes, kus meie valitsuspartner näeb ainult võimalust täiendavateks piiranguteks. Minu jaoks on väga oluline see, et me lähtuksime põhimõttest, et kui riik kehtestab piirangud, siis ka riik tuleb appi ja leiab vahendid selleks et vaja olev piirangutest tekkinud mõju kompenseerida. See on minu isiklik otsus, et mina kultuuriministrina selles valitsuses jätkata ei saa. Ja ma astun tagasi. Mitmed kultuurivaldkonnas tegutsevad inimesed on ministrit viimastel nädalatel teravalt kritiseerinud. Eesti etendusasutuste liit saatis paari nädala eest kirja peaministrile, milles tegi etteheiteid kultuuriministrile nii palgapoliitika kui piirangute kohta. Näiteks Vanemuise teatri juht Kristiina Alliksaar ütles siis, et suhtlus kultuuriministriga on olnud viimasel ajal juhuslik ja etendusasutused tunnevad, et on oma muredega üksi. Kultuuriminister ott oli ka ainus valitsuse liige, kes oli koroona vastu vaktsineerimata ning ei saanuks nii üha karmistunud piirangute tõttu osaleda paljudel tema ametis olulistel avalikel üritustel. Täna selgus, et ta on saanud esimese süsti. Minu vaktsineerimiskuur ei ole küll veel lõppenud, kuid tõenäoliselt oleks otsus veel paar kuud viibinud, kui see ei oleks olnud seotud piirangutega kõigile neile, kes on mind nimetanud vaktsineerimisvastaseks ja veel erinevate siltidega. See on olnud nende enda sõnastus. Ma ei ole kunagi kuskil öelnud seda, et vaktsineerimine ei oleks üks väga oluline meede sellest kriisist väljumisel. Peaminister Kaja Kallase sõnul oli kultuuriminister oti tagasiastumine kujunenud olukorras ainuvõimalik samm. Peaminister märkis, et valitsus ei ole kehtestanud kultuurivaldkonnale ühtegi eraldiseisvat piirangut ning vaktsineerimata inimeste osalemiist meelelahutuses on piiratud selleks, et neid kaitsta ja vähendada koormust haiglatele. Kallas lisas, et on alati valmis ära kuulama kultuurivaldkonna võimalikud mured.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakondlasest kultuuriminister Anneli Ott teatas oma tagasiastumisest. Peaminister Kaja Kallase sõnul oli Oti tagasiastumine kujunenud olukorras ainuvõimalik samm.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSelle avalikustamist on oodata ilmselt täna õhtul see kellaaeg Pole teada, aga ilmselt Euroopa komisjon täna õhtul kirjalikult avaldab need sanktsioonide ettepanekud kuuenda sanktsioonide paketiettepanekud siis ning homme Eesti aja järgi kella poole 10 paiku esineb Euroopa Komisjoni president Ursula von der Laien Euroopa parlamendi ees Strasbourgis, kus tal on võimalik siis tutvustada ja rääkida, mis selles paketis on mis iseenesest näitab seda, kuivõrd tugevasti ta ilmselt seob neid sanktsioone enda isiku ja enda isikliku usaldusväärsusega. Ja kohe pärast seda tund aega hiljem hakkab juba Brüsselis peale Euroopa Liidu riikide suursaadikute korraline kohtumine ja Nad saavad seda arutama hakata, vähemasti selline peaks ilmselt see koreograafia olema. Erinevate allikate põhjal võib väita, et sanktsioonid paketi sisuks On nafta embargo, aga sellest ei pea kinni pidama Ungari ja Slovakkia. Väsi teatud aja ei pea nad sellest kinni pidama ja võib arvata, et kõige suuremaks vaidlusobjektiks suursaadikute vahel saab olema selle jõustumistähtaeg, et kas see toimub aasta lõpus või natukene varem. Ja ilmselt suursaadikud ei jõua sellega selle aruteluga homme lõpuni ja see võib edasi minna reedel, millal järgmine korraline kohtumine ja võib-olla sealt edasi, eks näis. Alati neid sanktsioonide pakette on menetletud niimoodi erandkorras ja vahepeal käidud koos arutamas ja siis mindud uuesti laiali. Aga siia juurde peaks tulema ilmselt veel Swedbanki Swiftist väljalülitamine, erinevad isikud ja veel midagi, mille sisu pole veel täpselt teada, aga ilmselt siis homme hommikul teame juba täpsemalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna pidi Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatavaks tegema uue sanktsioonidepaketi Venemaale. Millal on selle avalikustamist oodata?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel seletab, et see, kas ITosakond kolib vanasse anatoomikumisse, otsustatakse järgmisel nädalal. Majas jääb siiski veel ruumi üle, kes sinna veel võiks tulla, võib selguda alles suve lõpuks. No tudengitel paraku seal õppetööd on väga raske korraldada, et, et niisugust tavalist, klassikalist õppetööd. Et, et noh, seal on küll olemas rotund ehk siis niisugune nii-öelda auditooriumi moodi asi, mis on renoveeritud ja korras seda või on võimalik kasutada ühekordseteks üritusteks nii ülikooli sees kui ülikooli väljas, nii et, et see võib olla niisugune ruumis on avalikkusele suunatud rohkem. Tartu Ülikooli muuseumi kuraator ja ajaloolane Ken Ird jutustab, et vana ana toomikum ehitati 19 10. sajandi algul arstiteaduskonnale mis ka ligi 200 aastat hoones tegutses. Siis, kui valmis Deomedikum Maarjamõisa, siis kolis arstiteaduskond sealt välja ja siis see hoone jäi tühjaks, seal tehti küll kiirem remont ja, ja seal siis pärast seda tegutses mõnda aega ülikoolimuuseum. Kui see hoone korralikult remonditud 2010. aastate alguses, siis pärast seda tegelikult kolisid sinna väga mitmed erinevad õpetajakoolituse täiendusõppe ja teaduse populariseerimisega seotud ülikooli üksused. Ja samamoodi tegutses seal siis ka ülikooli maaliosakond, millest siis hiljem sai kunstikeskus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli kunstide keskuse sulgemisega jäid vanas anatoomikumis ruumid vabaks. Sisse kolida soovib ülikooli IT-osakond.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii laupäeval, pühapäeval kui ka veel täna hommikul sai esimesed ajad Kuressaare haigla juures asuvasse testimispunkti alles neljapäevaks. Selline olukord on sundinud mitmeid tegema teste kohapeal Kuressaare haiglas oma raha eest, et näiteks kas või muude tervisehädadega arsti vastuvõtule pääseda. Saarlastele on pakutud isegi testimisvõimalust, näiteks nii Tallinna kui Pärnusse juba järgmiseks päevaks. Avaliku testimise koordinaator ja Medicumi juhatuse liige Tõnis Allik kommenteeris tekkinud olukorda Saaremaal. Ja püüame ühiselt leida võimalust, kuidas punkti lahtinekud pikendada. Et praegusel hetkel tuli see mõningase viite ajaga see lisaressurss, et selles suhtes pean saarlaste ees vabandama, aga loodame, et see probleem on nüüd tänaseks lahendatud, tegelikult üle-eestiliselt ikka toimub ka kolmapäeval ehk siis riigipühal proovida võtmeid tõesti esmase plaani järgi Kuressaares seda peanud olema praegu haigla tegeleb sellega, et kui on vajadus, siis ikka leitakse ka kolmapäevaks võimalus punkt avada homseks ja neljapäevaseja tänase päeva jooksul otsustame ära ka selle kolmapäeva asja lahti olek. Viimasel nädalal on Saaremaal nii Medicumi kui ka Kuressaare haigla poolt päevas koroonaproove võetud enam kui paarisajalt saarlaselt. Märt Kölli, Kuressaare haigla juht. Selline online-informatsioon, mis näitab, et, et sul see järgmise päeva on läbi ja võimalikult kiiresti võib-olla vot just just nimelt selle koha pealt täiendav, võibolla selline operatiivne infovahetus oleks, oleks vajalik, et me saaksime kiiresti aegu juurde teha, praegu on ikka täiesti märgatavalt see aktiivsus tõusnud. Tõnis Allik ütleb, et seoses koroonaviiruse levikuga on ka proovide võtmise maht kasvanud üle-Eestiliselt. Hetkel on Tallinnas ka ei saa jooksvasse päeva, vaid paneme järgmisse ja, ja hakkame varsti panema kolmapäevaks ja on ka Rakveres selline olukord, seal oleme ka suutnud punkti lahtiolekut pikendada ja Pärnuga tegelema ka. Margus Muld Eesti Rahvusriineliku raadiouudistele Saaremaalt",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviirusesse haigestumine on toonud ka üle Eesti vajaduse ka rohkemate inimeste testimiseks. Eelmise nädala lõpust alates on on näiteks Saaremaal olnud väga pikad testimisele pääsemise ooteajad, kuni lausa viis päeva.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAinus sisuline asi, mida täna Tartu maakohtus vaarmani ja teiste kohtu alla selles kaasuses antud isikute osas kohtus arutada jõuti oli Urbo Vaarmani kaitsetaotlus korraldada kohtuistungid sel ajal, mil see ei takistaks riigikogu liikme Urbo Vaarmani tööd riigikogus. Nimelt viitas vaarmani kaitsja asjaolule, et riigikogu liikme staatuse seadus keelab takistada riigikogu liikme töö tegemist. Nii sooviski vaarmann, et ta saab kohtus käia siis, kui riigikogus pole istungeid või kui saalis on ebaolulised hääletused. Prokurör Marge püsseli sellisele lähenemisele kategooriliselt vastu. Võimude lahususe põhimõttest ei tule, et riigikogu liikmel oleks õigus jätta tulemata kohtuistungile. Riigikogu liikmel on kohtumatult võetud ja edasi jätkub kriminaalmenetlus. Vaarman ise rõhutas kohtus, et nagu näitas kooseluseadus hääletus, siis võib lugeda iga hääl ning tema kohalolek võib olla vajalik. Urbo Vaarman. Loomulikult noh, kohus on siiski kõrgem organ selle koha pealt ja kui nende otsus on, ma pean Riigikogus või siin kohtusaalis olema, loomulikult ma olen siin, aga siin viimased hääletused on ju selgelt näidanud, kus ühe hääle tulemus kooseluseaduse puhul oleks võinud kõik otsustada, et väga raske on ette ennustada mihukese seaduse juures, see on oluline ja mihukese seaduse juures ei ole. Kohtunik Anneli Tanum asus aga seisukohale, et kuna riigikogu on vaarmanilt saadikupuutumatuse võtnud ning kohtupidamist reguleerivates seadustes pole eraldi menetlusnormi riigikogu liikme tarvis, tuleb ka riigikogu liikmeid kohelda teistega sarnaselt. Ja kuus peab kõik isikuid kohtlema võrdselt ning ei saa teha kellelegi eraldi või seada kedagi eelisseisu tulenevalt tema ühiskondlikust positsioonist või ametist. Küll aga möönis kohtunik, et kui riigikogu liikmel on tarvis väga olulisel hääletusel osaleda või olulisi tööülesandeid täita, saab ta selleks kohtult loa taotleda ja kohus peab põhjendusi kaaluma. Mis aga vaarmani süüdistust puudutab, siis selle ettelugemiseni täna kohtus ei jõutudki, sest üks menetlus, osaline oli jäänud haigeks. Kohtupidamine saab seega alata alles uuel nädalal. Urbo Vaarman ise aga endal süüd ei näe ja loodab õigeksmõistvale otsusele. Ma ütlen seda, et vaadake viimaseid ajakirjanduse fakte, et tänaseks on see summa 600000 peale tõusnud, järgmine kord on poolteist miljonit ja nii edasi, jätkame, et, et las kohus ja prokuratuur teevad oma tööd, ma ei oska midagi muud selle kohta öelda, ma tean, et ma ei ole süüdi. Ma olen korduvalt küsinud, et öelge konkreetselt, mida ma olen teinud valesti, seda ei ole öeldud ja, ja tuleb käia kohut ega las las inimesed teevad oma tööd. Plaaniti kandideerida või? Jälle on raske öelda, kui niisugune ajakirjandus surve on, eks ole, ja inimesi lasta ei teha ei tööd ega ei lasta ka kohtus ennast kaitsta, siis on väga raske täna öelda, aga las aega selleni on veel, vaatame, mis tuleb. Mirko Ojakivi, Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus astus kohtu ette Keskerakonda kuuluv riigikogu liige Urbo Vaarmann. Prokurör süüdistab Vaarmanni soodustuskelmuses ja pistise andmises.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaalministeerium ja Tööandjate keskliit jõudsid teisipäeva õhtul kokkuleppele, et haigushüvitiste maksmise korda muudetakse selliselt, et seda saaksid aktsepteerida ka tööandjad, ütles keskliidu juht Arto Aas. Tööandjate kanda jääb teine kuni viies päev ja kehtestame selle muudatuse siis ajutiselt kaheks aastaks. Et sellega oleks kaetud nii praegune koroonaperiood kui ka loodetavasti peale seda natukene rahulikumad ajad ja see kaks aastat on siis piisav aeg, et hinnata neid mõjusid nii tööandjatele, inimestele kui, kui haigekassale. Üks vaidluspunkte oli, kas muutus on ajutine või püsiv. Lisaks me siis soovisime kuulda vastuseid, et kuidas kaetakse riigipoolsed kulud. Me jätkuvalt sooviks näha seda eelnõu teksti ja ka seda, et millised on need lahti kirjutatud mõjuanalüüsid, et saaks neid arvutusi ja metoodikat kontrollida. Eesti väike ja keskmiste ettevõtete assotsiatsioon on öelnud, et neile see muudatus ei sobi, sest paneb liiga suure rahalise surve just väikeettevõtjatele. Eve ja asepresident Ille Akurt Muruma ütles Vikerhommikus, et nemad sooviksid näha eelmise kriisieelse süsteemi taastumist. Me ei näe muud võimalust, kui et alustuseks taastada enne esimest juulit 2009 kehtinud kord, kus iga ravikindlustust omav töötaja sai haigushüvitist haigekassalt teisest päevast. Tuleb aru saada, et haige töötaja on tööandja jaoks ühest küljest loomulikult väga suur murekoht, aga teisest küljest, kui tööandjad on elu ja surma piiril, siis tööandja lihtsalt ei jõua seda koormat kanda. Ja see ei ole ka õiglane. Arto aasa sõnul Evea pöördumist eilsel kohtumisel ei arutatud. Eks kulud ja probleemid kaasnevad igasugustes ettevõtetes ja pigem isegi nendes ettevõtetes, kus on rohkem töötajaid. Loomulikult oleks teoreetiliselt võimalik variant, et kõik kulud katab haigekassa aga haigekassa kulud tulevad ikka maksumaksjatelt ja ettevõtjate taskust. Et praegu me oleme ikkagi selle lahenduse juures, kus need kulud siis jagunevad töötaja tööandja kui riigi vahel. Sotsiaalministeerium peaks nüüd eelnõu valmis kirjutama ja saatma kooskõlastusringile ning kõigi eelduste kohaselt võiks muudatus kehtima hakata uuest aastast. Kui ei teki mingeid uusi probleeme ja sellega kaasnevad ka kulud, et valitsus peab ju ka sellele andma vastus, et kas on vaja muuta riigieelarve seaduses midagi või saab neid asju teha? Ma ei tea valitsuse reservfondi ja haigekassa reservide arvelt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile kohtusid taas Sotsiaalministeeriumi ja tööandjate esindajad, et kokku leppida haiguspäevade hüvitamise uues korras.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPraegu valitsus ei näe vajadust teise negatiivse lisaeelarve koostamiseks, kuid me näeme vajadust võtta tarvitusele meetmeid, mis parandaks valitsussektori eelarve positsiooni ehk vähendas valitsussektori eelarve defitsiiti. Rahandusministeriumi koostatud majandusprognoos ütleb meile seda, et baasprognoosi järgi eelarve defitsiit käesoleval aastal saab olema 2,9 protsenti. See tähendab, et me jääme Maastrichti defitsiidikriteeriumi raamesse. Kui me usuksime seda, et realiseerubki baasprognoos, siis ei oleks vaja mitte midagi muuta. Mitte mingisugust vajadust baasprognoosi järgi negatiivse lisaeelarve järgi ei ole. Ka kolme kuu maksulaekumised kinnitavad seda, et maksulaekumised on kooskõlas riigieelarvega. Ka need ei kõnelda sellest, et neil oleks vaja mingit täiendavat negatiivset lisaeelarvet. Kuid rahandusministeeriumi koostatud riskistsenaarium kõneleb meile sellest, et defitsiidiks võib kujuneda siis, kui kõik riskid realiseeruvad koguni 6,1 protsenti. Ja see tähendab seda, et me kindlasti peaksime valitsussektori eelarvepositsiooni parandama. Ja täna kõlanud ettepanekute järgi tuleks alates esimesest maist edasi lükata kaheks aastaks sissemaksed pensionikindlustuse teise sambasse. See tähendab, et töötajad ei peaks maksma pensionisambasse enam kahte protsenti oma tuludest ja ka valitsus ei peaks siis panema sinna vahendeid juurde. Samas selleks, et vältida töötukassa pankrotistumist, tuleks töötuskindlustusmakse määrad tõsta tööandjatele ühele protsendile ja ja töövõtjatele kahele protsendile. See tähendaks valitsussektori eelarve tasakaalu positsiooni paranemist enam kui kahe miljardi krooni võrra. Kuid eelkõige töötukassa maksemäärade muudatused on vajalikud selleks, et töötukassas oleks raha ka järgmisel aastal töötutele maksmiseks. Kui muudatusi mitte teha, siis töötukassa reservid ammenduvad nende endi baasstsenaariumi järgi juba sellel aastal. Järgmiseks aastaks jääk sellest pea kolme miljardi kroonisest jäägist saab olema ainult 80 miljonit krooni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Andrus Ansip ei näe vajadust teise negatiivse lisaeelarve järele, kuid mõningaid samme on vaja astuda. Teine pensionisammas peatatakse ja töötuskindlustusmaks tõstetakse 3 protsendile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti Konservatiivse rahvaerakonna liikmeskond on kahtlemata üksmeelne seltskond Kongressi delegaatide ette toodi vaid üks presidendikandidaat, Erakonna esimees Mart Helme ja ta pälvis sajaprotsendilise toetuse. Helme peab tõenäoliseks, et president jääb riigikogus valimata. Valimiskogus on tal lootust. Kui me vaatame varasemate kogemuste peale, siis sellel korral, kui oli väga palju kandidaate, siis riigikogus valimine kukkus läbi ja praegu me näeme, et kuuest riigikogu erakonnast on kolm oma kandidaatidega väljas, ülejäänute puhul on natuke segane seis, sellepärast et ei ole selgust, kas Jõks on nüüd IRL-i kandidaat või on ta vabaerakonna kandidaat või on ta mõlema kandidaat. Nii või teisiti, kandidaatide rohkus kindlasti ja vaieldamatult ka see, et Keskerakond otsustas Mailis Repsi kandidatuuri kasuks, et see on nüüd kõik selline asi, et häälte killustumise võimalus on ikkagi ülimalt suur. Reps sai eile öelda seda, et järgmise presidendi teeb Keskerakond. Kui loogiline see on? Keskerakonnal on kindlasti terve hulk valijamehi, ma väga ei usu, et Keskerakonna kandidaati nüüd toetab riigikogus 68 saadikut, selles on mul küll tõsiseid kahtlusi. Mis puutub sellesse, et Keskerakond teeb, siis Keskerakond, võib tulla ju kellegi selja taha, kes ei ole Keskerakonna kandidaat ja IRL-i kandidaadid või valijamehed võivad tulla kellegi selja taha, kes ei ole nende kandidaat, et kui me vaatame praegu ka sedasama Postimehe küsitlust, milles väidetakse, et minul justnagu šanss ei ole, siis seal on suurusjärk 90 võimalikku valijameest, kes ei ole oma otsust langetanud või kõhkleb mitme kandidaadi vahel, nii et see määramatuse element praegu on ikkagi sedavõrd suur, et tõenäoliselt sõltub väga palju ka kandidaatidest väliskeskkonnast, kampaaniatest, erakondade pildil püsimisest, nii nagu see poliitikas ikka on. Ütlesite just erakonna kaaslastele, et aitäh teile vaatamata sellele, et te rikkusite oma suve, mis te siis tegema kavatsete hakata, kuidas valimiskampaania käima hakkab? No meil kampaania plaan on kokku pandud juba tükk aega tagasi üks esimesi avalööke, nüüd saab olema see, et kuu lõpul kusagil ilmub Paavo Kanguri kirjutatud elulooraamat minust ja üks kampaania elemente on siis tiirutamine mööda Eestit ja raamatu esitlemine tuleme kindlasti ka Pärnusse, kes on mu sünnilinn, no on väga palju muid üritusi, noh mingil määral me tegime teatud kompimistuuriga oma 20 rahvaga kohtumistel üle Eesti. Noh, nagu kampaaniad ikka. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Helme poolt hääletasid kõik ligi 400 Pärnu kontserdimajja kogunenud kandidaati.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMullu suvel tähistas Ridala kogudus oma esmamainimise kaheksasajandat aastapäeva ja sellega kaasnenud pidustuste järel oli rahval soov, et midagi sellist toimuks igasuviselt. Nüüd, seoses vanamuusikaansambli Rondellus kontserdiga, sündis koguduse õpetajal mõte korraldada koos laadaga keskaja päev, jätkab ridala koguduse õpetaja Küllike Valk. Kuna nemad mängivad keskaegset muusikat, teevad sellist, siis ma arvasin, et, et tuua natukene siis seda keskaja hõngu siia väljapoole kirikut ka ja anda inimestele võimalus pisut teisiti kokku saada ja, ja midagi ka õppida, midagi meenutada ja, ja olla rõõmsad. Huvilised said näha, kuidas tehti keskajal käsitööd. Üks tõmbenumbreid oli treipink, mis tõestas, et seda tööd on võimalik teha ka kondijõul. Sel ajal, kui sealiha lõkkel küpses, toodi välja rüütlivarustus, jätkab lonkava hundikoja liige Jaanus Vapper. Need rüütlid ikka lapsepõlvest saati nagu niimoodi kuskil kuklas on olnud ja siis noh, eks see on niimoodi, et raamatus raamat ei ole piisav ja siis see puumõõk ei ole piisav ja, ja nii edasi ja noh, lõpuks siis kui raudmõõk on pihus, siis, siis on äge. Pisemad said proovida ponisõit, lõõskava päikese all hakkab aga palav ning laadaalal oli võimalik end turgutada keskaja stiilis. Valminud keelekastega eliksiiris olid peidus mesi ja terve ports erinevaid ravimtaimi, kel telkide vahel ringkäik tehtud ja eliksiir maitstud, pääsesid päeva lõpus päikese eest varju ridala kirikusse, kus andis kontserdi vanamuusikaansambel Rondellus. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Ridala.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läänemaal Ridala kiriku juures peeti täna esimest korda keskaja päeva. Kohaletulnud said näha keskaegseid käsitöövõtteid, kostüüme ja ajastutruud rüütlivarustust ning maitsta üht erilist eliksiiri.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti valitsusjuht Kaja Kallas kohtus täna Riias Läti peaministri Krisjanis Karinš ja Leedu peaministri Ingrid aita, et arutada rahvusvahelisi väljakutseid ja kolmepoolseid koostööprojekte. Läti peaministri Karinsi sõnul tahavad kõik kolm balti riiki märtsiks koroonapiirangud ühtlustada ja soovivad ka, et koroonameetmed oleks sarnased terves Euroopa liidus. Kaja Kallas märkis, et stardipositsioonid ja piirangud on Eestis, Lätis ja Leedus olnud väga erinevad. See, mida me arutasime tõesti, omavahel, on siis see, et me omavahel siis ka terviseministrid vahetaksid rohkem informatsiooni ja, ja koordineeriksid omavahel siis neid aluseid, millest lähtuvalt otsuseid teha ja, ja püüda on selle poole, et tegelikult meil oleksid ühtsed meetmed siis kolmes Balti riigis, see oleks kõikidele lihtsam mõista, et igal pool samasugused reeglid kehtivad. Samuti allkirjastasid peaministrid ühised seisukohad Euroopa Liidu rohepöörde elluviimiseks. Selle järgi peab üleminek vene energiat taastuvatele energiaallikatele käima kooskõlastatult ja ei tohi panna liigset koormust tarbijatele. Hetkel arendab Eesti koos Lätiga meretuuleparki ja peaminister. Kallase sõnul on oluline, et meretuuleparkide võrku arendatakse Euroopa Liidu tasandil. Hetkel Baltimaades nii elektri kui gaasi varustuskindlus on olemas ja oluline on uued ühendused, ka Leedu-Poola gaasitoru peaks gaasi tarnekindlust siin tagama. Liigume edasi elektrivõrkude desünkroniseerimisega, hea meel on tõdeda, et sellega toimub kõik plaanipäraselt. Lisaks arutati kohtumisel julgeolekuolukorda regioonis ja Venemaa vägede koondamise tõttu kuhjunud pingeid Ukraina ümber. Leedu peaminister Simonite ütles, et Venemaa vägede paigutamine Valgevenesse teeb suurt muret ja sellele tuleb olla valmis reageerima Euroopa Liidu tasemel. Balti riigid teevad siinkohal tihedat koostööd, et Ukrainale toeks olla. Samuti leidsid peaministrid üksmeelselt, et NATO peab oma kohalolekut idatiival tugevdama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Balti peaministrid otsustasid Riia kohtumisel ka, et tihendavad koostööd ja koordinatsiooni koroonapiirangute leevendamisel. Samuti kooskõlastasid nad positsioone Euroopa Liidu rohepöörde läbirääkimisteks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKüsisin töötukassa Läänemaa osakonna juhataja Evelin Kullisoni käest, kui palju on Läänemaal end töötukassas registreerinud tööotsijaid ja kui palju ning milliseid töökohti neile praegu vahendada on. Täna on Läänemaal registreeritud töötuid 771 inimest ja neile oleme valmis vahendama 90 töökohta. Nii nagu ikka, Läänemaad iseloomustab hooajalisus, siis valdavalt on majutus ja turismiettevõtetesse, aga ka on tootmises, näiteks väga otsib linnamäe lihatööstus töötajaid ja ka metallitööstus, nii et on erinevaid tööpakkumisi. Kullison selgitas, et kuna Läänemaa tööandjad ei kippunud teisipäeval algava üle-eestilisest virtuaalsest töö ja karjäärimessist väga osa võtma, siis otsustas töötukassa Läänemaa osakond korraldada päev varem Läänemaal näost näkku kohtumistega. Värbamispäeva vahetu suhtlus on tema sõnul ilmselt abiks siia saabunud Ukraina sõjapõgenikele, kes tööd otsivad. Nad tahavad tööle saada ja tegelikult nad ju meie tööandjaid ei tea, siis oli üsna mõistlik ka selle töö ja karjäärimessi raames selline värbamispäev ära korraldada. Evelin Kullison räägib, kuidas on tööd otsinud sõjapõgenikel seni Läänemaal läinud. Neljapäevase seisuga oli meil arvel 152 ukrainlast ja tõesti rõõmustav on see, et tänaseks on neid jäänud arvele 132 inimest. Nad on tööle saanud küll kaks inimest, siis on teatanud, et on, lahkusid nagu omal soovil arvelt. Aga teised on valdavalt siis ikkagi ka majutus ja mõned üksikud ka turismi valdkonnas, aga ka hulgi klienditeenindusse on tööle saanud. Teisipäevast reedeni toimub töötukassa üle-eestiline virtuaalne töö ja karjäärimess, mille kohta leiab täpsemat infot selle kodulehelt www.toomess.ee rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läänemaal peeti aga juba esmaspäeval Töötukassa Läänemaa värbamispäeva. Läänemaal on registreeritud töötuse määr praegu veidi alla 9 protsendi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti täna kaks ilusat eestikeelset sõna, nii palju sisu siin on ärkamist siis kui ja seal, kus teised alles magasid, seemne külvamist sinna, kus seni veel kunagi mitte midagi ida nenud ei olnud. Sisimas tiksuvat sundi, mis ei luba rahuldada enne tulemuseni jõudmist. Aga veel enam on siin rõõmu kui tehtud töö vilja kanna õmu, mis õigustab kogu nähtud vaeva. Rõõmu, mis ei piirdu tegijaga, vaid kõigiga, kes selle töö tulemustest osa saavad. Eesti vabariigi presidendina soovin teile õnne riikliku tunnustuse saamise puhul. Seda tunnustust osutavad teile teie kaaskodanikud, nemad on teie tegusid märganud. Nemad on juhtinud nendele tegudele minu tähelepanu. Nemad on kirjutanud inspireerivad põhjendused ja niimoodi seisnud teie tunnustamise eest. Nii nagu tõdes ka president, on meie ümber inimesi, kelle puudumisel seiskub masinavärk, mis Eesti kultuursust ja vaimsust üleval hoiab. Nad on külvanud seemne idanema mulda, teadmata kas sellest kunagi puu võrsub. Rääkisingi teenetemärgi saanud tublid Eesti inimestega. Valgetähe viienda klassi teenetemärgi saanud seto kultuuri edendaja ja kunstnik Evar Riitsaar kiitis Eesti kultuuririkkust globaliseeruvas maailmas. No Eestimaa on selles suhtes harukordne riik, et oma Väiko territooriumi kotile om Tamba sel sanal kipel globaliseeruval aal on säilinud väga palju saane põlist, kultuuri ja rahvakilde eripära. Et mitte üksinda seto ka Kihnu ja Mulgi ja Saaremaa ja igal pool on säärast eripära vil nagu alale ja see tegemise üksinda Eesti konteksti vaid ka maailma mastaabi and nagu märk, et tegelikult selline värvikirev maailm, koht Uma rahva juuri ja ja tavasid alale hoida, et seo jätkusuutlik ka kaasaol. Valgetähe neljanda klassi teenete märgi on sotsiaalteadlane ja soolise võrdõiguslikkuse edendaja Ülle Marika papp tõdes, et ühiskond on suure hüppe edasi teinud, kuid loorberitele ei tohi puhkama jääda. Et ajalugu on küll pikk ja alates õigusloomest on meil siis nüüd Eesti naistel samad õigused nagu teistel Euroopa Liidu naistel oma õigusi kaitsta ja meestel ka, aga ma arvan, et me peaksime nagu vaatama nüüd neid probleeme, mis hakkavad meil hariduse peale, kus meil on väga suured soolõhed ja mõtlema siis, mis me teeme oma tüdrukute ja poiste ja kuidas me neile selgeks teeme, et ei maksa nii väga arvata, et peab olema väga matšo või väga mimmi. Valgetähe viienda klassi teenetemärgiga pärjatud kergejõustikutreener Harri Seinberg ütles, et sportlasi tuleb rohkem toetada. Rahvaspordi osaga kindlasti olen rahul, aga võib-olla selline see saavutusspordi osa noortele tippspordi osa ütleme täiskasvanutele, ehk siis Eesti riik võiks rohkem panustada ka tippsportlaste nii-öelda võimaluste loomisele. Ma arvan küll, sellepärast et rahvasport on kena ja tore, aga tipp on see, mis igatab noored spordi juurde tekitab parasjagu südamevärinat tippvõistlused. Tiitlivõistlused. Ma arvan, et seal on ikka mõtlemisainet küll ja küll. Eesti Punaste risti neljanda klassi teenete märgi saanud vaimulik, hingehoiu korraldaja Annika Laats leiab, et Eesti inimese hing vajab hoidmist. Olla inimeseks inimese kõrval ja aidata kanda koormaid, see on hingehoidja põhiline töö. Aga kas ta raske on ka inimese surm, suremine on midagi väga intiimset ja erilist ja need on ääretult ilusad hetked, mida ma tohin kogeda seal. Kui eemalt vaadates võib arvata, et mu töö on väga sünge, siis ma ütlen, et vastupidi, selles on tohutult palju erilisi pühasid hetki, mida ma inimestega koos tohin läbi elada ja see teeb mind väga-väga rikkaks, see on suur privileeg. Kõik teenetemärgi saajad soovivad Eestile sünnipäeva eel pikka iga õnne, usku, lootust ja loomulikult armastust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva eel autasustas president Kersti Kaljulaid riigi teenetemärgiga 113 inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKüllap ootame me kõik päris suure põnevusega, millega ja kuidas lõpevad. Rahvarinde volikogu ja eestseisuse valimised. Need tehakse teatavaks õhtusel istungil ja meie teeme seda ka kohe esimesel võimalusel. Aga praegu on meeldiv võimalus küsida valimiskomisjoni esimehelt Lembit Valdilt, kuidas see valimiste mehhanism käib. Täna. Puhttehnilised traditsiooniliselt nagu ikka delegaadid saavad mandaadi ettenäitamisel valimissedelid. Volikogu valimiste sedelile on kantud 75 kandidaati igal hääletajal, igal delegaadil on 57 häält. Niisiis on tal kohustus maha tõmmata kaheks miinimum 18 kandidaati. Eestseisuse hääletuse teljel on 12 kandidaati ja maha tuleb nendest tõmmata vähemalt viis. Juurdekirjutas protseduurist. Kandidaatide lisamise protseduurist peame sedapuhku loobuma. Jätame selle nii-öelda demokraatia edasise arendamise reservi sest see muudaks. See tähendaks, et tulemuste faktiline kindlaks tegemine võtab nii palju aega, et delegaatidel ei ole enam võimalust oodata valimistulemuste teatavaks tegemist. Te olete osalenud kindlasti paljudel valimistel nii siin kui sealpool hääletuskasti. Kuidas need rahvarinde eestseisuse valimised, tele tunduvad demokraatia arengu poolest? No kõigepealt peab märkima seda, et üksjagu volikogu liikmetest lähevad sinna sisse juba delegeerituna, otse piirkondadest need enam valimisel ei kuulu. Ma pean ütlema, et nii palju, kui mul on ülevaadet oma volitused juba maha pannud senise ajutise algatuskeskuse tegevusest on need inimesed töötanud südametunnistuse järgi ja ilma igasuguse välise surveta ning maksimaalselt arvestades kõiki neid ettepanekuid, mis on alt tulnud kuid samal ajal pidades silmas ka puht tehnilisi piiranguid valimiste läbiviimise korraldamises ja ka teataval määral protseduuri valikul nii-öelda delegaatide oodata vat psühholoogilist valmisolekut, sest mis tahes traditsiooni absoluutne murdmine tekitab jällegi nõutust ja võib selles mõttes selles suhtes isegi negatiivselt mõjutada nende nende hoiakut ja häälestatust. Praegu, kui on siin kongressi vaheaeg, viimased minutid käib suur ettevalmistus valimisteks. Kui paljudel abilisi on? No meid aitab inimest 30 selle asja tehnilise läbiviimisel, töö maht on nii suur. Tegemist on oodatavasti enam kui 3000 enam kui 3000 hääletusedeliga, igaühel 75 nime. See on suur töö.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvakongressil enne eestseisuse valimisi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMe oleme mõnda aega rääkinud sellest, et Soome ja Rootsi otsustavad NATOga liitumise koos ja lähemal ajal ja mis peamine, et liitumine on enam-vähem kindel. Nüüd aga on Rootsis hakatud rääkima sellest, et kas see on ikka õige samm või kas äkki pole ikka liiga vara, kust need kahtlused tulevad või miks? Esimese kogupaugu sellel teemal andis Sven-Erik Lidman 80 nelja aastane tuntud teadlane ja ühiskonnategelane. Ta kirjutas, et NATO-sse astumine on õudne viga ja põhjendas seda ka ära kolme punktiga, et tegemist on tuumarelva organisatsiooniga. Ameerika võib trumpi näitel olla ettearvamatu ja kolmandaks, et militaarloogika on selline, et me siis kõik teised probleemid, kaasa arvatud kliima ja muud asjad, peame jätma tahaplaanile. NATO pooldajad reageerisid sellele väga valusalt ja selle asemel, nagu neid argumente kummutada järgnes Gunnar Hökmargi artikkel, kus ta pahandas väga tõsiselt, et Liidman tahab, et me jääksime üksi. Küsi seda ükskõik kellelt eestlasele, mida nad selle kohta ütlevad, et olla üksinda. Kui tõesti NATO vastuseis on nüüd suurenenud ja eriti kultuuritegelaste hulgas. Endine Rootsi suursaadik Moskvas Hirdman kirjutas, et peaks vähemalt korraldama rahvahääletuse NATO küsimus, et me ei saa nii kiiresti otsustada, siis me kaotame julgeoleku identiteedi. Mida poliitikud arvavad, kas nemad on vaidlustesse sekkunud? Poliitikud on väga tahvlis, kui sotsiaaldemokraadid korraldasid rahvahääletuse ei otsustas kiiresti, siis NATO küsimus läheks valimistele, mis toimuvad septembris ja siis on selge, et sotsiaaldemokraadid kaotaksid suurelt. Kui nüüd kokku võtta, siis on selge, et kuni 13. maini muidugi pinge tõuseb ja poolt ja vastu argumendid ulatuvad taevasse, sest 13. mail annab parlamendikomisjon aruande, mida siis selle NATO küsimusega teha. Üks argument on veel ja eriti intellektuaalidel ei saa ikkagi olla nii, et kõige suurem argument on, et Soome astub ratosse. Viimased küsitlused, kas neid on nüüd tehtud sel ajal juba, kui kahtlused on tekkinud, mis need näitavad? Praegused küsitlused näitavad, et NATO pooldajad on kusagil 60 protsendi ümber, aga üks seltskond ütleb ka, et ärme kiirusta, et ootame ära sõja lõpu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsis on hakatud kõhklema NATOga liitumise vajaduses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui seni on Tartu linna üldplaneeringus kino ekraani krunt mõeldud ühiskondlikele hoonetele, on nüüd krundi uus omanik Estiko Grupp teinud ettepaneku lubada sinna ehitada ka kuni kuuekorruseline ärihoone. Estiko Grupi kinnisvarasektor ja arendusjuht Sven Saar ütleb, et täna kehtiv planeering välistab pea kõik äritegevuse. Neid ümberkaudseid hooneid vaadata siis tegelikult seda mahtu on sarnast sinna ümber küll ehitatud ja ehitataksegi veel, et see eelmine kinoomanik samamoodi lõpetas oma tegevuse, sellepärast et eks inimeste harjumused ja tahtmised ja soovid on natukene muutunud siin ajas nii kinovaates kui üldse meelelahutuse osas. Et täna sellisel kujul, nagu see kinoekraan meil seal on, hoonena ikkagi ärilisel eesmärgil ei ole tegelikult väga mõistlik pidada ja seda ei olegi täna väga mõtet seal edasi, ma arvan, arendada. Linnavalitsus nõustus ettepanekuga. Tartu abilinnapea Reno Laidre lisab, et kui uus üldplaneering sügisel kinnitatakse, on omanikul lihtsam krundile uus detailplaneering koostada. Aga ma tahan juhtida tähelepanu asjaolule, et tegelikult siin kõrval on mitmeid kaitsealuseid hooneid ja ka nende mõju tuleb hinnata, et ega selles kvartalis hoonestuse muutmine ei ole selline väga kiire ja lihtne töö, et siin tuleb päris mitme asutuse institutsiooniga veel koostööd teha. Laidre sõnul ei saa ekraani hoonet pidada miljööväärtuslikuks ja seega ei võeta seda omavalitsuse poolt kaitse alla. Nii sõltub ekraani tulevik sellest, kas see tunnistatakse riigi poolt mälestiseks. Muinsuskaitseameti kaitsekorralduse peaspetsialist Kersti Siim ütleb, et amet koostab hoone kohta eksperthinnangut. Esialgse plaani kohaselt on see eksperdihinnang valmimas nüüd selle aasta septembris ja peale seda siis muinsuskaitseamet kujundab oma seisukoha ja sealjuures siis ootame ka omaniku enda arvamust ja, ja siis kohaliku omavalitsuse arvamust ka sinna juurde. Sven Saar selgitab, et krundile veel kindlat plaani ei ole. Siiski ei välista saar võimalust, et kui hoonet ei võeta kaitse alla, siis see lammutatakse. Täna on meil ta kindlasti niisuguse alternatiivina konverentside jaoks väiksemate filmivaatamise jaoks, et kuna meil Torpatis panime konverentsikeskuse kinni, siis tegelikult meil ekraaniga täna kureeribki torpat hotell. Et kui kellelgi kindlasti huvi on seal mingisugust üritust teha, et siis igal juhul, et saab kasutada, oleme olemas ja lähemate aastate jooksul kindlasti on see võimalik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiljuti uue omaniku saanud Tartu kino Ekraani tulevik on endiselt välja selgitamisel. Uue omaniku soov muuta linna üldplaneeringus krundi juhtotstarvet annab siiski vihjeid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKahe nädala eest leppisid Euroopa ülemkogul Eesti ja Soome peaministrid kokku, et püüavad täna Helsingis kohtudes saavutada kokkulepe LNG terminaliga seonduvas kokkulepet aga ei saabunud. Taavi Rõivase sõnul astuti edasi vaid sammkokkuleppe suunas. Taavi Rõivas. No me astusime sammu lähemale selleks et lahendus saaks sündida, et selleks, et üldse Euroopa liidul oleks võimalik rahaliselt toetada ühte või teist projekti on vaja saavutada kokkulepe Eesti ja Soome vahel. Rõivase sõnul kinnitas Stuub talle, et ta soovib jõuda lahenduseni ning kokku lepiti, et 10 päeva pärast kohtuvad peaministrid taas. Seni peavad läbirääkimisi teemaga seotud ministeeriumid, kuid mis on Eesti minimaalne soov, milles soomlastega on võimalik kokku leppida? Taavi Rõivas. Eesti jaoks on kõige olulisem prioriteet see, et Eesti ja Soome gaasiturud ühendatakse võimalikult ruttu, ehk siis rajataks Balticconnectori toru esimesel võimalusel. Siis me saame olla kindlad, et Tallinnale või, või ka kogu Eestile on tagatud gaasivarustus. Nii lõuna poolt Vene gaas läbi Läti sealtpoolt on, on alternatiiviks nüüd ka LNG gaas läbi Leedu ja, ja siis ka põhja poolt Soome kaudu. Kas on siiski mingi võimalus, et näiteks Alexela projekt saab veel kahe riigi toetuse ja siis ka Euroopa komisjoni toetuse või pigem see rong on lõplikult läinud? No mulle tundub, et see rong, ma ei tea, kas nüüd lõplikult, aga ikkagi suures osas läks ära sellest hetkest, kui läbirääkimised Alexela ja Kaasami vahel liiva jooksid, et, et seal oli see teema ikkagi väga tugevalt laual. Mingil põhjusel ikkagi sellise kokkuleppeni toona ei jõutud. Samas Eesti huvi on ikkagi rajada vähemasti see terminal, mis vastaks Eesti oma julgeolekuvarudele ja, ja kust oleks võimalik ka laevasid punkerdada. Ta on küll mõnevõrra väiksem kui see mitmeid riike teenindav regionaalne terminal, aga ta on ikkagi väga arvestatav investeering ja energiajulgeoleku. Ma ütleks isegi, et sama tähtis kui see regionaalne terminal meie jaoks, nii et selle rajamine Eestisse on, on jätkuvalt laual. Rõivase sõnul on Soome-Eesti gaasituru puhul kõige kiirem avamistähtaeg 2018. aasta kuid see eeldab siiski kokkulepet kahe riigi vahel ja Euroopa Komisjoni rahastusotsust. Lisaks peaks ehitustööd kulgema probleemideta. Mirk Ojakivi Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaministrid Taavi Rõivas ja Alexander Stubb ei jõudnud veeldatud maagaasi terminali ja Soome lahte rajatava gaasitoru rajamise osas kokkuleppele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaalminister Tanel Kiige sõnul ostab Eesti 50000 lisadoosi, olgugi et selle hind on kallim ja oodatakse teiste vaktsiinide peatset turuletulekut. Euroopa Liidu ühishanke raames saab Eesti Faizerilt üle 600000 vaktsiinidoosi, millest piisab 302000 inimese vaktsineerimiseks. Ja lisaks sellele pakkus siis Faizer võimalust osta veel täiendavalt lisadoose, mida enamik Euroopa Liidu riike ka tegid. Eesti taotleb juurde 50000 doosi sellele põhilepingule ja see 50000 doosi jõuab siis Eestisse jaotatuna kahe poolaasta vahel. Eeskätt see loogika oli selles, et meil oleks igal juhul piisavalt vaktsiine, et vajadusel teha nii-öelda täiendav vaktsineerimise ring veel järgmise aasta lõpus, uue aasta alguses, et oleks just nimelt kõige suuremas riskis olevale eesliinile tagatud toimiv, efektiivne juba müügiloa saanud vaktsiin. Ministri sõnul on ise kinnitanud, et 25000 doosi tuleb esimesel poolaastal ja teine 25000 teisel poolaastal ehk järk-järgult koos põhitarnetega. Faier on kinnitanud, et on võimeline tarnima Eestile igal nädalal umbes 10000 vaktsiinidoosi. Üldse on Eesti tellinud seitsmelt tootjalt kokku üle nelja miljoni doosi vaktsiini. Praeguseks on Eestis aga umbes 25000 inimest, kes on haiguse Covid 19 läbi põdenud. Küsisin terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrjeosakonna juhatajalt Hanna Sepalt, kas nemad loetakse Covid 19 suhtes immuunseteks või kuuluvad samuti vaktsineeritavate sekka. Täna on seisukoht, mis on ka infektsioonhaiguste arstide poolt siis nii-öelda kooskõlastatud või seisukoht võetud, on selline, et kui inimene on haiguse läbi põdenud, siis kuue kuu jooksul tõenäosus, et ta uuesti haigestub, on, on pigem väike. Ja me püüame arvestada seda ka vaktsineerimiste planeerimisel, ehk et täna, kui meil on, ütleme, vaktsiin veel selles mõttes defitsiit, et me ei saa vaktsineerida kõiki, vaid peame tegema mingeid prioriteete ja valikuid siis me pigem lähtume sellest, et me prioritiseerime eelkõige neid, kes seda haigust veel ei ole läbi põdenud. Viimase kuue kuu jooksul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ostab täiendavalt 50 000 doosi Pfizeri vaktsiini tervishoiutöötajate vaktsineerimise kindlustamiseks ka juhul, kui vaktsiini mõju peaks lõppema või kui on vaja vaktsineerida uusi töötajaid või patsiente.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViljamaaklerfirma Kopenhaagen Mercens Group Tallinn äriarendusjuhi Indrek Aigro hinnangul võib Eesti tänavune teraviljaeksport püstitada uue rekordi. Ta loodab, et see tuleb isegi suurem kui 1,3 miljonit tonni. Aigro sõnul on eksportijatel olnud väga kiire september ja oktoober ning kuu lõpuks võib Eestist olla välja veetud umbes pool miljonit tonni teravilja. Ta märkis, et ka ekspordi hinnatase on olnud kõrgem kui läinud aastal. Tänased viljahinnad on nii kõrged, mida ei ole makstud juba seitse kuni kaheksa aastat. Meil väga suur põhjus on, on väga suur nõudlus eelkõige Hiinast, mis on ületanud kõiki ootuseid, aga ka erinevad potentsiaalsed ekspordipiirangud, mida turg kardab, et et valitsused eesotsas Venemaaga võivad kehtestada ja kolmandalt poolt siis selle Covid viirusest võib-olla tulenevalt on otsustanud väga paljud importivad riigid hakata oma turvavarusid suurendama. Mullu oli Eesti teraviljaekspordi maht 1,13 miljonit tonni ja selle rahaline väärtus 205 miljonit eurot. Tänavu võib kogusumma tulla Eigro hinnangul 30 kuni 40 miljonit eurot suurem. Ekspordiks läheb umbes kaks kolmandikku Eestis koristatud teraviljast. Copenhegen Mercans grupi traditsiooniliselt suuremad Eesti viljasihtturud on olnud Saudi Araabia, Hispaania, Alžeeria, Keenia ja Tansaania. Tänavu on kolm viimati mainitud välja vahetanud Maroko. Meil on Maroko, kvaliteet on natuke erinev Alžeeria omast ja meil on selle aasta vili, on just see, mida Marokolased tahavad, et oma lameleiba teha ja noh, meil läks näiteks sööda nisu läks Lõuna-Korea kanadele, läks suur laevatäis, et see on uus asi. Saudi Araabia kaamlid saavad endiselt oma osa meie odrast. Enamus Eestist välja veetavast viljast liigub läbi Muuga sadama, kus on neli viljaga tegelevat terminali. Tallinna sadama kommertsjuhi Margus Vihmani sõnul näib praegu, et tänavune viljaveoaasta võib tulla veel parem kui eelmine. Meil on ju Muuga olemas ka suured laod terminalioperaatoritel, nii et, et kes, mis hetkel otsustab seda vilja Eestist välja viia, see on iga iga treideri või, või kauba omanikustada, et millal see parim parim hind on või, või kuidas lepingud on sõlmitud. Muuga sadamas asuva terminali juhatuse liikme Rain Rannala sõnul on viljaekspordi hooaeg nende jaoks hästi läinud. Terminal on pakkunud klientidele esimest hooaega ka ladustamisvõimalust ning kaubamahud on olnud suuremad kui varem. Me kindlasti veel ootame mõningaid suuremaid laevasid novembris ja võib-olla ka detsembris läbi meie selle aasta, ütleme, prognoositav maht on circa 200000 tonni, viljakaupasid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teravilja eksportijatel on olnud väga kiire september ja oktoober. Viljamaaklerfirma Copenhagen Merchants Tallinn äriarendusjuhi Indrek Aigro hinnangul võib Eesti tänavune teraviljaeksport püstitada uue rekordi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõige selle taustal on maski kohustus kaasa arvatud siis ühistranspordis. Esmaspäeval valitsus võtab vastu ametlikult detailse korralduse, milles me täna põhimõtteliselt kokku leppisime. Ja pärast seda hakkab siis juriidiliselt kohustus kehtima. Kas see maski kohustus on lisaks ühistranspordile veel ka näiteks kaubanduskeskustes? Ja need jäävad kõik ja lisaks, kuna nüüd maski kohustus on samm edasi, sest epidemioloogiline olukord on halvenenud, siis me näeme ette ka vahendid madalama sissetulekuga inimestele maskide osas nii-öelda toe pakkumiseks ja nende maskide tasuta jagamiseks. Täpsustan veel korra, maskid on nendes avalikes siseruumides ja ühistranspordis järgmisest nädalast kohustuslikud. Jah, maskid on kohustuslikud avalikes siseruumides ja ühistranspordis. Kinodes teatrites, kontsertidel, konverentsidel saab osaleda kuni 400 inimest saalis kõik maskidega küll, aga asjad saavad toimuda nii, nagu rehkendatud selle erandiga, et piirarv jääb küll samaks, aga Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal on saalis üle ühe koha istumine, see tähendab 50 protsenti täituvust piirarv 400 ja Tallinnas Harjumaal, Ida-Virumaal saali täituvus kuni 50 protsenti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus võttis vastu põhimõttelise otsuse muuta uuest nädalast kaitsemaskide kasutamine kohustuslikuks. Valitsuskabinet arutas koroonaviiruse kiire leviku peatamiseks mõeldud meetmeid. Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles, et maskikandmine muutub järgmisest nädalast nii ühistranspordis kui ka avalikes siseruumides, näiteks kaubanduskeskustes kohustulikuks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMuraste kooli õpilaste arv on kolme aastaga kasvanud kaks ja pool korda. Kolmas kooliaste ehk seitsmes kuni üheksas klass vajavad sügisest uusi ruume. Arutatud on kaht võimalust, kas ehitada kooli juurde moodul või tuua kolmas kooliaste kolm kilomeetrit kaugemale endisesse piirivalve õppekeskusesse. Merikülas. Vallavanema Erik Sandla sõnul moodulite ehitamine koolivajadusi rahuldaks ja vallaarvutuste kohaselt tuleks seega kulukam kui meriküla. Õppekeskuse kohandamine. Täna on Meriküla spordi õppehoone meil olemas mida saame kasutada ja selle kasuks räägib ka see, et olemasolevas väga heas korras õppekompleksis on olemas kõik vajalikud nõuetekohased, ruumid õppetöö korraldamiseks vajades üksnes veidi kohendamist vastavalt sellele, milline kooli aste neid kasutama. Ja kooli juurde kuuluv avar spordihoone Matisaal pakuvad õpilastele ju ka väga mitmesuguseid erinevaid võimalusi. Kui on, on ka kooli õpetajatel vaja liikuda kahe kooli vahel, siis seda ikkagi me peame silmas, et, et me katsume seda kompenseerida. Muraste kooli hoolekogu esimees Mart Heinsalu ütleb, et valla arvutused ning kooli ja lastevanemate arvutused on lahknevad. Kulukamaks läheks nende hinnangul hoopis kahe kooli sisseseadmine. Üheks kaalukaks. Argumendiks on ka juurdepääsutee, mis on suuremaks liikluses praegu liiga kitsas ja seega ebaturvaline. Päris olukord meie hinnangul on see, et vallavalitsus on vastu võtnud selle hoone sealt riigi käest saada selle tasuta piirivalvekolledži üks lahkumise põhjus ilmselt seal oli see logistiline probleem, et seal oli raske kooli pidada ja nüüd ei ole leitud sellele hoonele funktsiooni ja, ja üritatakse leida siis sellele hoone funktsiooni läbi meie kooli sinna kolimise, aga see ei ole tehtud kuidagi läbimõeldud. Muraste kooli juht Priit Jõe on mures aga sellepärast, et kahe kooli sisseseadmine vähendab õppe kvaliteeti. Kui olemasolevate õpetajatega me peaksime töölepingu tingimusi muutma, ehk õpe peab toimuma kahes erinevas kohas, ka see on kindlasti keeruline koht, kuidas Muraste kool tööandjana mõjutaks töötajat, õpetaja, et töölepingu tingimused muutuksid ja selline täiendav lisaressurss ka tugispetsialistide näol, et me oleme üles ehitanud senimaani hea kaasava hariduse nii-öelda süsteemi, kus me tunneme, et iga õpilane on toetatud. Et kui kahe maja vahepeal saab õpe toimuma, siis jälle on nii-öelda keerulisem see õpe korraldada. Otsust, kuidas kooli laiendada, pole veel tehtud. Täna kohtuvad lapsevanemad ja kooli juhtkond Meriküla õppekeskuses vallavalitsuse esindajatega et oma muredele vastused saada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Muraste koolipere ja lapsevanemad on mures, sest kool on jäänud kasvavale õpilasperele kitsaks, vallavalitsus pakub neile aga piirivalvest tühjaks jäänud õppekompleksi. Täna kohtuvad kooli hoolekogu ja lastevanemad ka valla juhtkonnaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMa olen ka varem öelnud, ütlen, kordan üle, et Mulle on püütud külge kleepida mingisugust ebaseaduslikku eeldustegevust. Ma võin käe südamele panna ja öelda, et mina ei ole sisse häkkinud mitte ühegi inimese arvutisse ega mitte ühegi inimesega poliitiku kirjakastidesse. Minuni ja Keskerakonna büroosse sattusid need Hannes Rummi kirjad läbi tollal sotsiaaldemokraadi Ivor Onksioni käe läbi, kes tulid erakonna büroosse ja Kesklinna toimetusele pakkuma, kui huvi pärast või huvitavat materjali võib-olla kes leiab sealt üht-teist huvitavat, põgusalt samal päeval neid, kui materjalid toodi erakonna büroosse, neid sirvides oli minu palve see nii kesknädalale kui ka materjalid toonud Ivo Onksonile, et et neid mitte mingil juhul ei avaldataks ja, ja enam edasi ei levitataks. Seepärast, et põgusalt sirvides tundus mulle, et see on liiga isiklik ja tema isiklik elu puudutav kirjavahetus, mitte poliitikategevust ja seepärast ei ole sealt ühtegi rida, ei kesknädalaga ühegi teise meediaväljaannetes ilmunud. Minu aru, see oli circa seitse kaheksa kuud tagasi. Ma ei saa ta muidugi aru ja vaevalt et paljud saavad, miks on vaja 400 lehekülge kuskilt välja printida miks on vaja neid vedada ühest kohast teise ja aga teist, ma ei saa ka aru seda, miks oli vaja neid pool aastat kuskil hoida. Ma ütlesin veelkord, et ma tõesti see suhtluses materjali sellise, see tundub mulle huvitav, ma pistsin nad oma tuppa teiste täiesti vähetähtsate paberite hulka ja ma tõesti pean ütlema, et ma isegi ei mäleta enam, et see paberit mul seal paberihunnikus olid. Peale seda, kui kaitsepolitseiamet 13 tundi erakonna büroos otsis, need ka materjalid olid seal teiste hulgas, nii et ma pidasin seda vähetähtsaks materjaliks, seepärast ka ei informeerinud ühtegi erakonna kaaslast sellest ega ega jõustruktuur ega ega kaitsepolitseiameti. Ma ei küsi, mis seal oli, aga aga nagu te ütlesite, et need olid pigem isiklikud, et midagi sellist ametialast kompromiteerivat nagu siin on juba vihjeid tehtud esialgse hinnangu, et midagi sellist seal ei olnud. Ma tõesti ütlen, et ma ei ole lugenud neid nelja viitekümmet lehekülge materjali. Põgusalt sirvisin esimesi lehti, seal mulle tundus, pigem on isiklik kirjavahetus, aga, aga ma ei oska öelda, mis on selle 450 materjal, kas seda juba oskab vastata kaitsepolitsei amet? Nii et te nagu selles mõttes endal mingit süüd ei tunne Ma süüd ei tunne, aga ma olin rumal, et ma lihtsalt nad büroosse jätsin, oleks pidanud need ära hävitama või informeerima politseid, asjaosalisi, see oli minu, minu viga, aga nii-öelda kriminaalset kuritegu ma toime pole pannud. Aga kui siin räägitakse juba mingist jälitustegevusest, siis mida te ise ette kujutab, mida teile nüüd hakatakse süüks panema, ütleme niimoodi, kas on keegi seda väljendanud? Mina lugesin hommikust Postimeest ja Postimees ütleb, et valid valida nii-öelda kolme paragrahvi vahel, mida kaalutakse. Ma ei ole neid paragrahve. Ei prokurör kaitsepolitsei ameti suust kuulnud. Ma ei tea, minuga ei ole sõnakesi ja kaitsepolitseiameti ja prokuratuur sellest rääkinud, lugesin postimehest, nii nagu enamus Eesti rahvast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna peasekretär Priit Toobal selgitab, kuidas sattus tema kabinetti Hannes Rummi kirjavahetus ja miks ta seda alles hoidis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu linnainsener Mati Raamat meenutab, et tema kuulis Taaralinna trammiliinist esimest korda 70.-te lõpus. See oli vist üks aprilli nali. Kunagi, kui praeguse Eesti Rahva Muuseumi endise raudteelaste klubi ees oli, oli tramm pandud fotomontaažis. Nullindate alguses võeti trammi mõte tõsisemalt jutuks, aga toona se veel üldplaneeringusse ei jõudnud, siis voolas veel hulk vesi jõkke, kuniks linn üldplaneeringu uuesti lahti võttis. See oli umbes kolm aastat tagasi. Vaatasime kaardi peal, kus on need põhilised, ütleme, keskused, mida peaks nagu omavahel ühendama Annelinn kesklinn, Maarjamõisa lõunakeskus ja siis vaatasime läbi ropka tööstuse ja Annelinna tagasi. Selline ringliin oleks ideaal ja korjeala oleks pea pool Tartu linna elanikest. Aga nii mõnigi asi üldplaneeringul võib paarkümmend aastat oma järge oodata, ilma et keegi päriselt labidat liigutakse. Uue hoo andis mõttele keskkonnaministeeriumis. Tänavu aasta alguses Tartu linna poole pöördus, räägib keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Ketlin Tenks. Keskkonnaministeerium on vaadanud erinevaid võimalusi, kuidas riik võiks saavutada aastaks 20 30 kliima ning energiapoliitika eesmärke ning üks meede erinevate arutelude käigus tõesti oli siis nii-öelda trammitee rajamine Tartusse. Eesti ligi 20 miljoni tonnisest CO kahe heitest tuleb umbes kaks miljonit transpordisektorist. Iga aasta peab süsinikuheidet vähendama ning transpordisektor on selleks kõige kulutõhusam. Kui on võib-olla väga kallis meede, aga panustab väga palju just meie kasonagaaside heite kokkuhoiu eesmärki, siis tuleb seda võib-olla vaadata just sellest vaatevinklist, et mis on meie lõppeesmärk, kuhu me tahame jõuda, et loomulikult peab ka arvestama teisi võimalikke kaasuvaid positiivseid efekte, näiteks kui ta panustab ka võib-olla tervishoiu või puhtama linnaõhu. Tartu linn võttis ministeeriumi pöördumisest kinni. Me olemegi koostamas ühte tööd, mis siis nüüd astuks sammu edasi, teeks majanduslikku analüüsi, kui palju selline lõbu maksab ja siis ka ütleme sellised muud asjad, et kus on siis trammi pealt teistele liikumisvahendite le ümber istumise kohad ja nii edasi, et, et ütleme, see täpsem lahendamine nüüd seisab ees. Nagu Mati Raamat ütles, astume me sammu edasi, aga see ei taga veel, et trammide tuleb. Läinud neljapäeval, kui valitsus kliimaeesmärke arutas, võeti ette päris mitu projekti. Rohelise tule sai esialgu siiski ainult raudteede elektrifitseerimine ning järgmine arutelu peaks tulema suve lõpus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki Tartu trammiliin oli kunagi vaid aprillinali, võivad Euroopa kliimaeesmärgid rööpad päriselt taaralinna viia.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinnas oli täna koos sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogu Erakonna esimees Indrek Saar on valitsuse tegevuse suhtes kriitiline. Terve augustikuu me üritasime valitsuse ja haridusministeeriumi käest aru saada, et, et kuidas siis olla valmis selleks sügiseks, mille puhul me teadsime, et ühel või teisel kujul viirus meid mõjutab. Neid vastuseid me ei saanud ja, ja vahetult enne kooliaasta algust selgus siis, et vaadake, igaüks ise, kuidas saab ja, ja siis hakati veel nägelema kohalike omavalitsustega, kellele see otsus oli interlegeeritud. Ja noh, kui me vaatame ka arenguid maailmas üldiselt, siis hämmastavalt kombel meie valitsus ei ole suutnud selle suvega isegi kokku leppida, et kas maske peaks kasutama, neid peaks kasutama, rääkimata sellest, et oleks siis inimestele loodud võimalus tegelikult mask kätte saada, sest maski kättesaamine ei ole ainult see küsimus, et Ma lähen apteeki, saan selle sealt osta. Aga kui ma pean iga kuu kulutama suurusjärk 100 eurot maskide peale, siis paljudel inimestel ei ole seda võimalust ja see on riigi kohustus, mille jaoks me üldse siis neid suuri laene võtame, kui me nii elementaarseid asju ei suuda tagada? Volikogu võttis vastu ka avalduse järgmise aasta oktoobris kavandatava rahvahääletuse korraldamise osas põhiseaduse muutmise teemal. Volikogu esimees Eiki Nestor. Meie üksmeelne seisukoht on, et sellist rahvahääletust ei ole mitte kellelegi tarvis. Eelkõige seetõttu, et inimeste pereelu selles mõttes ei saa olla rahva rahvahääletuse küsimus, mingit vajadust tema järgi ei ole. Ja meie üleskutse on neile, kes on oma võimuliidu leppes nüüd sellise kokkuleppe teinud, et nad hoolega järel mõtleksid, et kas seda üldse tarvis on. Ja juhul, kui peaks siiski selline rahvahääletus toimuma, siis kutsume üles inimesi hääletama, ei, ei ole vaja põhiseadust täiendada, selles osas ei ole vaja kohalike omavalitsuste valimisi segada, selle rahvahääletusega ei ole vaja järjekordselt anda märk kui ühele osale ühiskonnast, et oi, teie ikka ei ole selle enamuse ga ühtemoodi, mille jaoks, miks me neid inimesi solvame?",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas oli täna koos Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volikogu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui riigikogu heakskiidu saanud taotluse järgi peaks Tartu südalinna kultuurikeskus ehk ku uksed avama aastal 2027 siis nüüdseks sihitakse aastat 2029. Tartu abilinnapea Gea Kangelaski selgitab. Kõik need muud alguse tegevused on edasi lükkunud, et ka riigikogu otsus ikkus edasi ja nii edasi, et ettevalmistamiseks nii dedetailplaneeringu elluviimiseks arhitektuuri konkursi korraldamiseks on ikka vaja sama palju aega ja seetõttu need kaks aastat sinna ka nüüd lisandunud on. Ka algne hind 60 miljonit eurot võib linnavalitsuse hinnangul tõusta 97,3 miljoni euroni. Kangilaski põhjendab, et ehitushinnad tõusevad niivõrd kiiresti. Samas rõhutab ta, et need on vaid esialgsed hinnangud. Tegelikult saabki öelda, et alles alles siis 2026. aastal ehitushanke käigus selgub see tegelik maksumus ja ja noh, ehituse siis nagu täpne ajastatus. Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa ütleb, et riiklikult tähtsate kultuuriobjektide ehitamiseks laekub neile aastas ligikaudu 10 miljonit eurot. Süku vajab lähiaastatel ainult võib-olla miljon poolteist või kolm, nii nagu minule on teada. Tegelikult jääb kultuurkapitalil raha piltlikult öeldes riiulile seisma. Kui Narva läheks kohe paralleelselt käima ise isegi ka siis veel tekib väike vahendite jääk. Kultuurkapital ei saa seda raha ilma riigikogu heakskiiduta muule kulutada. Kuna inflatsiooni tõttu ei tasu aga raha varuda, peaks Allikmaa sõnul riigikogu kultuurikomisjoni ga siiski sellele rakenduse leidma. Teisalt, kui 2026. aastal hakatakse sükut ehitama, kulub selle kinni maksmiseks rohkem aega. Kui algselt oli neli aastat see, mis, mis laekumistega oleks võimalik olnud segu valmis ehitada, siis see ei ole aastal 26 jätkuvalt neli aastat, et siis on see periood kindlasti pikem, mis omakorda tähendab järgmistel objektidele nagu ajas nihkumist. Allikmaa täpsustab, et ei soovi kultuuriobjektide rahastamise järjestust ilmtingimata muuta kuid kiire hinnatõusu tõttu peaks riigikogu ajakava taas üle vaatama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riiklikult tähtsa kultuuriobjekti Tartu Südalinna Kultuurikeskuse valmimine lükkub edasi kaks aastat. Tõenäoliselt läheb ehitus ka oluliselt kallimaks. Mai lõpuks loodab linnavalitsus Kultuurkapitaliga rahastuse üksikasjad kokku leppida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHongkongi läbivad suuremat teed on suletud teist päeva. Märulipolitsei üksused on paigutatud igale poole linnasüdamesse ja metroojaamadesse. Märulipolitsei valdab ka Hongkongi ärikvartali ja juba hommikul kell kaheksa ajas pisargaasiga meeleavaldajaid laiali. Osa rongiliikluses on peatatud ja inimesed tööle ei pääsenud. Ehkki rongide asemel soovitati kasutada muud transporti, ei olnud see liiklusummikute tõttu võimalik. Eile oli üks vägivaldsemaid päevi Hongkongis viis kuud kestnud valitsusvastaste meeleavalduste jooksul. Politsei kasutas ülikooli linnakus meeleavaldajate laialiajamiseks veekahureid. Meeleavaldajad loopisid politsei pihta ja bensiinipomme ja ehitasid barrikaade. Protestid venisid öösse. Ühe meeleavaldaja haavata saamine ja teise süütamine kutsus esile Hiina ajalehe peatoimetaja hoiatuse, et Hiina sõjavägi võib iga hetk. Kõik see jätkub täna. CNN-i korrespondent nägi hommikul, kuidas Hongkongi Hiina ülikooli linnakus püstitati barrikaade ning koguti hunnikusse vibusid ja nooli. Kohale tulnud märulipolitsei ja üli õpilaste kokkupõrked on kestnud terve päeva. Tudengid on püstitanud tänavatele tõkkeid, et politsei linnakusse sisse ei pääseks. Hongkongi juht Carri Lam ütles hommikul pressikonverentsil, et valitsus ei sulge koole ametlikult, kuna see annaks protestijatele just seda, mida nad tahavad. Paneks linnaelu seisma. Eile arreteeriti politsei teatel üle 260 inimese. Kokku on juuni algusest, kui meeleavaldused algasid, vahi alla võetud üle 3000 inimese. Hiina on valitsenud Hongkongi üks riik kaks süsteemi põhimõttel, sest saadik, kui endine Briti koloonia 1997. aastal Pekingile üle anti. Nüüd aga kardetakse, et Hiina eesmärk on oma kontrolli suurendada ja taganeda oma lubaduse eest säilitada erihalduspiirkonnas mandri hiina suuremad vabadused. Seda üritavadki meeleavaldajad iga hinna eest takistada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hong Kong ärkas täna keset eilsete rahutuste tekitatud kaost. Täna rahutused jätkuvad, julgeolekukaalutlustel pandi kinni osa koole ja ülikoole, märulipolitsei on täisjõududega väljas. Võimud kutsuvad üles rahulikku meelt säilitama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiina Sikkut töötab riigikantselei strateegiabüroos nõunikuna, kus ta vastutab sotsiaalse turvalisuse, tööturu ja tervishoiu küsimuste eest ning kujundab arvamusi kultuuri ja spordipoliitika ning perepoliitika valdkonnas. Varem on ta töötanud mõttekojas Praxis tervisepoliitika programmi juhina. Seega kompetentsuse puudust selles valdkonnas talle ette heita ei saa. Kuigi ametlikult arutab sotside juhatus tema kandidatuuri järgmisel kolmapäeval, on see kahtlemata teema ka praegu toimuval juhatuse istungil, enne mida erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ütles. Saan omalt poolt kinnitada, olen teinud Riina Sikkutile ettepaneku asuda tervise ja tööministri ametikohale, tegemist on kindlasti hinnatud tervise ja sotsiaalpoliitika eksperdiga. Ja mul on selle tõttu ääretult hea meel, et Riina on ka oma põhimõttelise nõusoleku andnud sotsiaaldemokraatide ridades ministrikohale asuda. Ja ehkki suur osa juhatuse liikmeid on loomulikult selle minu ettepanekuga juba kursis, siis mõistetavalt tahab juhatus enne siis ametlikku heakskiitmist ka kandidaadiga kohtuda ja sellest tulenevalt oleme siis palunud Riina ka juhatuse ette järgmisel kolmapäeval, mis järel siis juhatus ka oma otsuse saab langetada? Juhatuse liikmed Heljo Pikhof ja Rainer Vakra kinnitasid, et on juba mitu päeva teadnud, et ministriks võib saada sikut ning toetavad seda kandidatuuri. Minu meelest väga hea kandidaat, et me otsisime kandidaati pikka aega ja meil olid mitmed nimed ja otsustasime Riina Sikkuti kasuks ja ma väga loodan, et juhatus toetab. Ma arvan, et see on väga hea variant, et see tuleb kindlasti arutada, et eks nende variantide puhul ongi ju kõik saanud oma ideid pakkuda, et et poliitika jätkuvalt on meeskonnamäng, et siin ja ükski üksi üksi maksa soleerida ja ma arvan nii kaua, kui erakond sellest kinni peab, oleme väga tugevad. Välismaal viibiva Riina Sikkuti enda kommentaar oli lühike ja mitte midagi ütlev. Jevgeni Ossinovski tegi mulle sel nädalal ettepaneku asuda ministriametisse. Ma olen kolmapäeval juhatuse ga kokku saamas ja pärast seda vastan kõigile küsimustele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna selgus lõpuks uue tervise- ja tööministri kandidaat. Jevgeni Ossinovski järel saab ministriks tõenäoliselt Riina Sikkut.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna tehnikaülikooli transporditeaduskeskuse doktorant Kaur Sarv ütles, et isiklike sõiduautodega on üks statistiline probleem nimelt see, et nad seisavad 90 protsenti ajast sageli isegi rohkem. Kuigi eraautod annavad inimestele liikumisvabadust, siis võtavad nad nii parkimisel kui ka sõitmisel ära väga palju linnaruumi üle linna paiknevad ühiskasutuses. Üüriautod leevendavad probleemi osaliselt. Parkimisruumi jääb rohkem selle arvelt, siis läheb nii-öelda selliste elutähtsate teenuste osutamine lihtsaks, et on ta siis kaubavedu või, või muud ruumi jääb rohkem nii sõitmiseks kui parkimiseks. Tänu sellele, et meil on sõidukid, mis on pidevalt kasutuses Tallinnas ja Tallinna ümbruses pakuvad sellist sõiduki jagamise teenust Citipi ja poolt. Liikumisruumi probleem ei ole niivõrd eraisikute jaoks oluline küsimus, vaid see on juba selline majandus, arengu või ettevõtluse küsimus, et kui ummikud lähevad liiga suureks või ütleme, see liikluskoormus läheb liiga suureks, siis hakkab see takistama ka ettevõtluse tegevust, et iga lisandunud minut kaubaveol tähendab jällegi seda, et, et tarneaeg läheb pikemaks ja kuskil tuleb jälle millegipärast oodata. Liikluseksperdid tõdevad, et sõiduki jagamine võib samas vähendada ühistranspordi kasutajate arvu ning anda taganttõuke autostumisele. Massachusettsi tehnoloogia instituudi dotsent Andres Sevtšuk juhib tähelepanu tõigale, et ka siis, kui Ameerikas tulid turule uudsed taksoteenused nagu Uber ja Lift, oli algselt elevust suur. Loodeti, et ehk hakkavad inimesed auto omamise asemel kasutama ruumiliselt otstarbekamat taksoteenust. Bostoni kandis küsitluse alusel vastas umbes 40 protsenti Uberi ja lifti klientidest, et kui see teenus ei oleks olnud võimalik, oleks nad sõitnud pigem ühistranspordiga ja just nimelt tänu sõidu jagamisteenustele läks ka siis selline autosõitude arv just enne pandeemia algust kõrgemaks, kui ta kunagi varem on olnud. Ja liiklusõnnetuste arvud on üle maailma kasvanud tänu sellele, et on rohkem autosid tänavatel. Sevtšuk ütles, et kõige atraktiivsem transpordilahendus on ikkagi see, kus võimalikult paljud inimesed jagavad ühistransporti. Kui me vaatame nagu, kui palju asfalti, kui palju parkimist, kui palju linnaruumi, kui palju infrastruktuuri investeeringuid kulub inimese kohta, kui meil on niisugune autokeskne linn, kus igaüks sõidab oma autoga või isegi ma arvan jagatud autoga siis on see ikkagi kordades suurem kui see, mis on transpordi juures, et selle nagu ruumiline jalajälg on tunduvalt väiksem ja tänu sellele on võimalik siis niisugust tihedamat ja mitmekesisemat linnaruumi ka luua.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna tänavaile ilmunud Citybee ja Bolti üüriautod võivad lühikeses plaanis autostumist tagant kannustada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome saabus eile saadeti maske Hiinast ja täna ilmnes, et neid maske ei ole võimalik kasutada haiglates. Nüüd on meil liinil Rain kooli, kes on ise ka praegu Soomes ja uurinud seda teemat. Rain, mis siis täpselt nende maskidega juhtus, miks need kasutuskõlbmatud on? No seda on natukene raske öelda, et miks nad täpselt kasutus kõlbmatud on, aga fakt on see, et soomlased neid maske kohe kasutusse suure hurraaga ei võtnud pärast seda, kui nad lennukilt oli maha tõstetud vaid nad saadeti Soome tehnilise järelevalvekeskuse ruumi, kus neid testiti ja testid osutasid, et jah, Euroopa standarditele, mis on kehtestatud selleks, et kaitsemaske võiks haiglates kasutada, need paraku ei vasta. No nagu ütles sotsiaal ja tervishoiuministeeriumi kantsler Kirsi Varhila täna peetud pressikonverentsil oli see väike pettumus, aga mitte väga suur, sest tegelikult on mujalt Euroopast Soome juba kandunud sellist teavet, et Kaug-Idast pärit isikukaitsevahendit pole praegusel ajal päris see alati, mida ollakse oodatud ja kaitsemaskid siiski sobivad Soomes kasutamiseks, neid ei saa haiglates kasutada. Küll aga saab neid kasutada hooldusteenustes nii hooldekodudes kui ka koduhoolduse. Ja Varhila sõnul ongi see selles mõttes positiivne uudis jälle, sest noh, hooldusega on seotud suurem osa koroonaviiruse riskirühmadest. Soome kriisivarukeskuse juht Tomi oonemaa sõnul on järgmisel nädalal Soome oodata veel nelja lennuki täit Kaug-Idast tellitud kaitsemaske. Ta ütles, et nad on erinevalt tootjalt pärit, kui need, mis eile saabusid ja siis haigla kasutuses kõlbatuks osutusid. Aga et praegusel ajal ei ole midagi kindlat siiski sellepärast, et isikukaitsevahendite turg on üsna kaootilises seisus ja samal ajal ollakse Soomes käivitamas kodumaist isikukaitsevahendite tootmist. Sellega loodetakse juba reale saada. Kahe nädala pärast. Miks neid maske üldse otsustati testida, kas oli mingisugune kahtlus juba saadetise kättesaamisel, et need ei pruugi sobida või see oli pigem selline igaks juhuks? Testimine? Ma usun, et siin on osaliselt tegemist sellega, et soomlased on põhjalik rahvas ja tahavad, et kõik alati tehnilistelt standarditele vastaks. Teisalt aga nagu juba tõesti sotsiaal ja tervishoiuministeeriumi kantsler ütles, oli mujalt Euroopast saadud sellist ütleme siis jutumärkides luureinformatsiooni, et kõik isikukaitsevahendid ei pruugi olla nii-öelda puhas kuld.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome saabunud esimene partii Hiina kaitsemaske ei vasta Euroopa Liidu haiglakasutuse standarditele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOlukord Eestis ja meie välispiiril on hetkel rahulik, kuigi me oleme tugevdanud ka kontrolli, siis piirikontrolli meie välispiiril just selle jaoks, et, et kontrollitakse siis saabuvaid sõidukeid ja ja inimesi ja antakse siis ka infot piiripunkti saabuvatele Ukraina kodanikele, kuidas siis suunduda kodumaale näiteks kui minnakse siis mobilisatsiooni korras Ukrainasse sõjaväele appi või kuidas siis Eestis hakkama saada. Häirekeskuse riigi info telefon üks, kaks, neli seitse on valmis aitama siis inimesi ka Ukraina küsimustes ja politsei Piirivalveameti piirivalveameti peadirektori eilse korraldusega tohivad siis Ukraina kodanikud, kellel Eestis viibimise alus on peatselt lõppemas, Eestis ajutiselt edasi viibida. Samuti saavad nüüdsest Eestisse viisavabalt siseneda need Ukraina kodanikud, kellel pole biomeetrilist passi. Sõjaliseks eskalatsiooniks Ukrainas on Eesti teinud valmistusi ettevalmistusi juba nädalaid just selleks, et, et kõikide ministeeriumide valdkonnad me käisime üle mis ühes või teises valdkonnas võib olla siis mõju ja, ja mida me peame siis tegema selleks, et olla kriisiplaanideks valmis. See töö jätkub ja, ja noh, tundub, et need mõjud, kui me räägime nüüd näiteks kas või sõjapõgenikest, vaadates neid põgenikeorde Ukrainast need muutuvad nüüd reaalsemaks, et, et me saaksime neid plaane siis ka rakendada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti valitsus arutas täna hommikul kabinetinõupidamisel julgeolekuküsimusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile lõppes NATO kaitseministrite kohtumise esimene päev. Muidu tavapärase videokonverentsi tegid eriliseks kaks fakti. Esiteks osaleb Ameerika Ühendriikide uue administratsiooni kaitseminister Loid Ostina esimest korda sel üritusel. Teiseks esimest korda osaleb üritusel ka Eesti uue valitsuse kaitseminister Kalle Laanet. Austini esinemist jälgib lähedalt ilmselt kogu planeedi julgeolekupoliitiline eliit, et mõista, millises suunas NATO liikuma hakkab. Väikse ülevaate sellest võis saada juba eilses ajalehes Washington Post, kus ostin avaldas artikli pealkirjaga Ameerika ühendriigid ei suuda oma kohustusi üksi täita. Seepärast me usumegi NATO-sse pealkirjasta. Kogu artiklist võib välja lugeda kahte asja. USA usub endiselt NATO-sse ning nad ootavad Euroopa liitlastelt jätkuvalt kaitse-eelarvete tõstmist. See on poliitika, mille nõudmisega alustas juba Barack Obama vabariiklasest kaitseminister Robert Kats ning jätkas häälekamalt Donald Trumpi administratsioon. Muide, Austin nendib artiklis, et vahepealsetel aastatel pole seesama USA eelmise administratsiooni häälekus kohelnud liitlasi vääriliselt ning lubab seda nüüd muuta. Samuti keeras oostin tagasi eelmise administratsiooni otsuse USA vägede hulka Euroopas vähendada. Eesti julgeoleku seisukohalt saab seda pidada vaid väga heaks sõnumiks. Lisaks tutvumisringile räägiti eile ka sellest, milliseks kujuneb NATO tulevik. Juba aastaid on organisatsioon tegelenud sisekaemusega, et olla tulevikus paremini valmis reageerima kaasaegse maailma ohtudele, see tähendab toimetulekut agressiivsema Venemaa domineerivama Hiina ning laialdasemate küberohtudega. NATO peasekretär Jens Stoltenberg käis eile kaitseministritele välja enda uuenduslikud ideed, mida tähistatakse sõnapaariga NATO 20 30. Minu ettepanekud sisaldavad meie parema treenimise ja valmisolekuvõimekuse tõstmist NATO partnerriikides. See on jätkusuutlikum, viis panustada stabiilsuse meie naabruskonnas ja võitlemaks terrorismiga. Poliitiline koordinatsioon liitlaste vahel on teine oluline NATO 20 30 osa. See tähendab NATO laialdasemat kasutamist platvormina, konsultatsioonideks ja koordinatsiooniks, enamates, probleemides ja formaatides. Samal ajal peame me edendama oma koostööd samameelsete demokraatlike riikidega üle maailma, et kaitsta reeglitel põhinevat maailmakorda, mida üritavad nõrgestada riigid nagu Venemaa ja Hiina, kes ei jaga meie väärtusi, sõnas Stoltenberg. Tema sõnul täidavad sel aastal oma kahe protsendi sõjaliste kulutuste lubadust üheksa liitlast. Selle kõrval täidavad 24 liitlast lubadust investeerida vähemalt 20 protsenti kaitse-eelarvest uude tehnikasse. Kaitseministrite arutelu jätkub täna NATO ühiste operatsioonide ja missioonide aruteluga. Eelkõige räägitakse Iraagis ja Afganistanist. Kohtumine lõpeb täna õhtul. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul peab organisatsioon tegema koostööd demokraatlike riikidega üle maailma, et seista vastu Venemaale ja Hiinale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLiberaalset kodanike platvormi esindav Grotski peab sarnaselt Euroopa komisjonile lubamatuks valitsuse käitumist, kes surus möödunud kuul parlamendi alamkojas ehk seimis läbi eelnõu, millega nähakse, et õigussüsteemi reformi vastu olevate kohtunike ametist vabastamine. Krodski hinnangul üritab valitsus sel teel igasuguse avaliku arutelureformi ümber juba eos summutada. Valitseva õiguse ja õigluse partei kinnitusel on õigussüsteemi ilmtingimata vaja reformida, et seda toimivamaks ja tõhusamaks muuta. Seimis on õiguse ja õigluse parteil tugev ülekaal, mistõttu eelnõu seal suhteliselt kergesti vajalikud poolthääled leidis. Ent senatis on olukord valitsuse jaoks keerulisem. Seal on enamuses opositsioonisaadikud, mistõttu võib eelnõu seal läbi kukkuda. Paraku ei tähenda see muud, kui et eelnõu saadetakse seimi tagasi ning pärast uut lugemist piisab eelnõu seaduseks saamiseks seimi saadikute häältest uuesti senatisse eelnõud enam ei saadeta. Krotski sõnul sõitis ta Brüsselisse nõu pidama seepärast, et õigusriigi lõpuoht on Poolas väga suur. Euroopa Liit on aga ähvardanud sellisele olukorrale reageerida Poola äralõikamisega Euroopa Liidu fondidest. Seda ei peaks Grotski hinnangul aga mitte juhtuma, sest Euroopa Liidu rahastuse lõpp muudaks olukorda Poolas pigem veel halvemaks. Juba varem saatis Grodski kirja Euroopa nõukogule õigus nõu andvale organile Veneetsia komisjonile. Kirjas palub Grotski Veneetsia komisjoni ametlikku eksperthinnangut kavandatavale seadusele. Ka Euroopa komisjon on Poola värskele eelnõule juba reageerinud. Komisjoni asepresident Vera Jurova saatis Poola valitsusele kirja, milles väljendab muret eelnõu pärast ja soovitab tungivalt Poola valitsusel Veneetsia komisjoniga. Nii kõnealuse eelnõu kui kogu õigussüsteemi reformi asjus konsulteerida. Brüsseli survel on valitsus eelnõud juba pisut kohendanud. Näiteks on kõrvalejäetud nõue, et kohtunikud peavad avalikustama kõik pseudonüümid, mille all nad sotsiaalmeedias sõna võtavad. Euroopa komisjon peab nii seda kui ka kõiki teisi eelnõusse tehtud parandusi puhtkosmeetilisteks. Euroopa Komisjoni ja Poola tüli peamiseks põhjuseks on ettepanekud, mis näevad ette kohtunike ametist eemaldamist poliitilises tegevuses osalemise või teo eest, mis võiks kahjustada kohtusüsteemi toimimist. Komisjon on ähvardanud, et kui Poola justiitsreformi samas vaimus jätkab, võidakse riik äärmise abinõuda Euroopa Liidust hoopiski välja visata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Poola parlamendi ülemkoja esimees Tomasz Grodzki arutab täna Brüsselis Euroopa Liidu juhtidega, kuidas leevendada Poola ja Euroopa Liidu vahel puhkenud tüli tagajärgi. Euroopa Komisjon peab Poola reformi õigusriigi põhimõtete eiramiseks ning kavandab seetõttu meetmeid nende korralekutsumiseks. Tomasz Grodzki on praegu Poola mõjukaim opositsioonipoliitik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSilver Meikari avalikkuse ette toodud erakondadele varjatud annetuste tegemist uurib prokuratuur ja täna oli see teema pikemalt kõne all ka Reformierakonna juhatuses. Erakonna aseesimehe, rahandusminister Jürgen Ligi sõnul ei saadud meikarilt täna ammendavaid selgitusi eelkõige selle kohta, miks ta suhtleb parteiga meedia kaudu, miks ta pole kordagi tõstatanud oma muret erakonna sees ja miks ta võttis teema üles viisil, mis laseb poliitikale paista räpasena. Jürgen Ligi. Praegu on tehtud kahju, on lastud paista asjal inetum, see korvamatu kahju on riiklik kuritegu. Mitte see, kelle raha keegi annetab ei ole, ei ole praegu julgeolekuoht. Ma ei usu, et kui Rein Kilk annab meikarile raha, et sellega tekkis julgeolekuoht, et meikar seda ei deklareeri, küll aga on see, kui langeb usaldus teenimatult riigivõimu vastu. Erakonna peasekretär Martin Kukk Kindlasti peavad uurimisorganid välja selgitama, kas need süüdistused on tõesed või mitte. Seejärel saab erakond edasi liikuda. Kas te suudate tõestada seda kõike vastupidist, et teil on raamatupidamine on puhas. Raamatupidamine on puhas ja toonitan veel kord üle, et, et Silver Meikari väiteid peab Silver Meikar ise tõestama. Kas on kedagi erakonna juhatuses kutsutud ka juba prokuratuuri või politseisse? Minul sellised andmed puuduvad. Meikar erakonna liikmeks jääb. Silver Meikar on endiselt Reformierakonna liige ja kui keegi erakonna liikmetest ei ole otsustanud, et et Silver Meikar i sobi Reformierakonda ja ta selle kohast avaldust ka kas erakonna juhatusele või erakonna aukohtule pole teinud, siis ei ole. Ei ole põhjust arvata, et Silver Meikar ei peaks olema Reformierakonna liige. Niisiis, riigiprokuratuur on algatanud kriminaalmenetluse ja Silver Meikar on seal käinud korduvalt ütlusi andmas. Ja ma pean sinna ka veel edasi minema, sest on lihtsalt aeg otsa saanud, et ka eile me lõpetasime kell 10 alustasime hommikul kell 10, aga vahepealsel ajal käis seal veel paar inimest ülestunnistusi andmas. Kahjuks jah, prokuratuur kommenteerida, kes seal käinud on? Mina kinnitan, et see, mida ma olen kirjutanud, on tõsi ja kahtlemata see, mida ma olen prokuratuuris rääkinud, on samamoodi tõsi, oluline on tegelikult poliitilise süsteemi muutus, poliitilise kultuuri muutus ja, ja viia nagu teema mingite konkreetsete isikute peale. Ma arvan, et oleks teema seisukohalt halb. Peaministri ja Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi sõnul on meedia püüdnud kõigist annetajatest teha kuriteo kaasosalise. Ansip on siiski meie uudisteportaalile antud intervjuus veendunud, et kõik Reformierakonnale annetanud on teinud seda oma vahenditest. Ma ei tahaks, et, et kõik annetajad muutuvad kohe kuriteo kaasosaliseks, pelgalt fakt, et annetatud on mitmes erinevas osas, ei viita kuriteole see paranoia, millest lähtudes otsitakse igasuguseid viiteid kurjadele, kavatsustele, annetuste puhul on ületanud praeguses meedia käsitluse juba igasuguse mõistlikkuse piiri.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koos olnud Reformeirakonna juhatus arutas ka Silver Meikari juhtumit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestisse ei tule praegu Venemaalt gaasi eelkõige seetõttu, et selle hind on liiga kõrge, ütles aktsiaseltsi Eesti gaas juhatuse liige Margus Kaasik. Kuigi toimuvat ka gaasitoru hooldustööd ei liiguks kaas neist hoolimata tarbijaid, varustatakse praegu Lätis asuvast gaasimahutist. Sealne varu katab gaasiku kinnitusel kogu Baltikumi talvise tarbimise. Meil on olemas piisav gaasivaru, et siin aprillikuus klientidele gaasi anda laost samuti siis kasutame võimalusi noh, kohalikult gaasiturult siis gaasi osta, et noh, lõpuks ju import NG näol siia piirkonda ikkagi jooksvalt toimub kogu aeg laipadest käivad Kip Elengi terminalist käivad vood läbi ja, ja see gaas ühte või teistviisi siia turule jõuab, nii et kasutame võimalusi ka turult osta, aga, aga valdavalt tuleb ta mahutist. Et noh, täna sealt Klaipeda suunas ikkagi koguturgu ära varustada on päris keeruline. Kaasik ei usu, et Eesti võtaks üksi vastu poliitilise otsuse vene gaasist loobumise kohta. See peaks toimuma vähemalt Baltikumiüleselt. Enne seda peab aga kindlalt olema alternatiiv olemas, leiab Margus Kaasik. Ma küll päris palju ka puutun ise tänapäeval klientidega kokku ja, ja noh, ma ei ole, tuleb tunnistada veel kohanud klienti, kes ütleks, et kui ma muud gaasi ei saa, kui mitte Vene gaas on ju et noh, siis ma, siis ma parem ei osta. Et küll võib leida kliente, kes ütlevad, et noh, kui saaks muud gaasi ja, ja, ja see maksab isegi natuke rohkem, siis äkki ma olen nõus natuke rohkem maksma. Aga, aga noh, täna valdavalt on ikkagi küsimus kliendi poolt, et noh, kas gaasi saab, on ju mitte niivõrd see kust ta pärit on. Keskerakonna valitsus, delegatsiooni juht, riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et tema erakond toetab kiirelt vene gaasi loobumist. Kui me suudame LNG võimekuse tekitada, siis me praktiliselt saamegi loobuda vene gaasist ja hilisem aeg, kus me peaksime olema võimelised ennast varustama Heleni gaasiga, ongi sügis. Ja selles suunas need ettepanekud ju on. Aga põhimõtteliselt uut gaasi või näiteks gaasivaru osta Venemaa käest oleks minu arust küll. Praeguses olukorras see, see ei ole hea otsus. Praegu räägib majandusministeerium läbi Soome ja Lätiga, milline oleks nende huvi LNG-d osta, selgitas saab. Kõige konkreetsemaks on võib-olla läbirääkimised läinud soomlastega. Lätlastel on jälle mingid oma plaanid, aga kindlasti nad sügiseks ei ole valmis LG klaasi vastu võtma ja ma väga loodan, et vaatamata sellele, kui valmis on seda tegema nüüd Läti ja Soome meiega koos meie peaksime endiselt selle võimekuse ise ikkagi looma. Milline see lahendus on, peab majandus kommunikatsiooniministeerium vähemalt esialgselt välja joonistama. Neljapäevaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestit varustatakse gaasiga praegu Lätis asuvast mahutist, seoses nii gaasitoru hooldustööde kui ka kõrge hinnaga. Kui alternatiivi kiirelt ei tule, tuleb jätkata ühel hetkel ka Vene gaasi ostmist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJüri Lukas lõpetas möödunud sajandi 70.-te lõpul kõrgkooli, tema esimeseks tööks sai Viljandi parteimaja ehitamine. Kuigi hoonele ametlikult nurgakivi ei pandudki, on sinna asetatud kapsel ometi olemas koos ajalehtede ja ehitajate kirjaga, milles öeldakse otsesõnu, et parteimaja kerkib vabadussõja ausamba kohale. Ametlikult ei tahetud seda panna. Ja, ja siis me otsustasime, et me ikkagi paneme selle ja nii me üks hommikul sellega hakkama siin saime, suhteliselt pimedas ei tahetud panna. Ma arvan, et ei tahetud tähelepanu, sest ega tegelikult taust ja, ja see õhkkond ei olnud sugugi positiivne, niisuguse hoone kõik teadsid, mis maja ehitatakse. Paljudel viljandlastel on parteimajaga seotud mälestusi, seal on tegutsenud kunstisaal. Hoonet on kasutatud ka koolimajana, kuid Viljandi muuseumis säilitatakse siiani Amandus Adamsoni skulptuuride detaile, mis pärinevad parteimaja kohal asunud vabadussõjaausambalt, mille nõukogude võim purustas 1941. aastal. Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak. See sammas oli tegelikult pühendatud, ütleme, ümmarguselt 600-le Viljandimaalt pärit või Viljandimaaga seotud vabadussõjast rangenule see oli väga suur alv ligi 10 protsenti, siis oli seotud otseselt Viljandimaaga neist, kes vabadussõjas elu kaotasid. See tähendab seda, et tollased mulgid pidasid väga oluliseks, et see sammas on väärikas ja uhke. Viljandi on Narva-Jõesuu kõrval ainus linn, kus vabadussõja ausammas on siiani taastamata. Parteimaja lammutamine loob nüüd selleks soodsa võimaluse. Viljandi linnavolikogu esimees Helir Valdor Seeder. Kindlasti kutsub see esile eravat arutelu, et kas taastada see ausammas täpselt endisel kujul, nii nagu ta esialgselt 1926. aastal avati või teha nüüd siis mingisugune kaasaegse lahendus. Minu isiklik seisukoht on, et see ausammas vääriks taastamist sellisel kujul, nagu ta esialgselt oli. Aga sellist otsust täna veel Viljandi linnavolikogu lõplikult langetanud ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna alanud Viljandi vana parteimaja lammutamine loob soodsa võimaluse taastada samal kohal asunud Vabadussõja ausammas või algatada arutelu täiesti uuse ausamba loomiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nGeneeriline ehk samatoimeline ravim põhineb samal keemilisel toimeainel kui originaalravim ja ka tema toime on samasugune. Neid ravimeid toodetakse rahvusvahelise kvaliteedisertifikaadiga firmades kuid nende hind on oluliselt odavam kui patendi alusel toodetavatel ravimitel. Odavam seetõttu, et geneerilise ravimi tootmine algab pärast originaalravimi patendiaja lõppu. Sisuliselt on tegemist kalli originaalravimi samatoimelise konkurendiga. Uus ravikindlustusseaduse eelnõu on riigikogu menetluses ja seadusandjateni on jõudnud ka originaalravimite tootjate ettepanekud. Täna käib vaidlus selle üle, kas hüvitatav piir ehk referentshind peaks olema toimeaine või grupipõhine. Geneeriliste ravimite tootjad pooldavad grupipõhist, see tagaks ka uute ravimite pääsu soodusnimekirja, selgitas Kalle Känd Eesti geneeriliste ravimite liidust. See on selline poliitiline otsus, et kui me teeme siis ainult sama toimeainepõhise piirhinna siis sääst on olemas, see on samas. See sääst ei pruugi realiseeruda, sest patsiendid võivad lülitada ühelt kallilt toimeainelt teisele kui tehakse ainult toimeainepõhine. Nüüd sama grupp ei ole päris aspiriin ja villased sokid. Selline võrdlus. Ravimit klassifitseeritakse rahvusvaheliselt sellise anatoomiliste rapeutilise keemilise klassifikatsiooni alusel, kus on seitse sümbolit millest igaüks tähendab midagi ja lõpuks kaks viimast sümbolit tähistavad toimeainet. Kui alguses originaalravimite tootjad ei soovinud sellist mõistet nagu piirhind või referents hind seaduse tekstis üldse kasutada, siis jääb mulje, et täna on nad sellega nõus. Nüüd käib küsimus ainult selle üle, kas räägitakse toimeainest või räägitakse samast grupist. Ja siin peitub ka juba ainuüksi südamehaiguste puhul 50 miljonit krooni erinevust. Praegust Eesti maksumaksjat lüpstakse veel pärast patendi aja lõppu. See on nagu eriti kurjast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis käib vaidlus ravimihindade üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nArutelud Valgevenele kehtestatavate sanktsioonide osas Euroopa liidu sees alles jätkuvad, Valgevene pagulus on aga juba sanktsioonide küsimuses lõhestunud. Osa opositsiooni t kardab, et sanktsioonid lükkavad Valgevene kindlalt Venemaa sülle. Teiste meelest on Euroopa Liit sanktsioonide kehtestamisega ebaõiglaselt viivitanud. Euroopa Liit plaanib kehtestada sanktsioone mitte ainult üksikisikutele või ka juriidiliste isikutele vaid tervetele tööstussektoritele. Valgevene misese uurimiskeskuse juhataja Jaroslav Kromantšuk ei pea Leedu rahvusringhäälingule antud intervjuus seda heaks ideeks. Romantšuki sõnul on sanktsioonide kannatada saanud firmad õlpsaks saagiks kremli-meelse kapitali jaoks. Romantšuki hinnangul eksisteerib tõsine oht, et Euroopa Liidu sanktsioonid hävitavad Valgevene majanduse täielikult. Seda enam, et tagasimaksmist ootab Venemaalt Valgevenele lahkelt antud üheksa miljardi dollariline võlg. Varssavis elav opositsiooni tegelane, 2010. aasta presidendikandidaat Andrei Sannikov ei ole Romantšukiga nõus. Sannikov tuletab ka meelde, et kahe aasta eest kuulutas Leedu Romantšuki ebasoovitavaks isikuks. Seega ei pruugi ka tema avaldused olla kuigivõrd usaldusväärsed. Veel radikaalsemal seisukohal on samuti Varssavis elav Valgevene koordinatsiooninõukogu presiidiumi liige Pavel Latuška, keda ajab raevu Euroopa Liidu tegevusetus Valgevene režiimi ohjeldamisel ja kelle hinnangul tuleks Valgevenele kohe kehtestada võimalikult karmid sanktsioonid, ootamata ära Lukašenka uusi kuritegusid. Nii Vene kui Valgevene pagulastega ühendust pidav poliitikateadlane Vitis Jurkonis ütleb Leedu rahvusringhäälingule, et Lukašenka on püüdnud end esitleda Valgevene iseseisvuse taga jana palju aastaid. Nüüd aga saab järjest selgemaks, et diktaator on võimul püsimiseks täielikult sõltuv Kremli rahast. Seepärast kaldubki Valgevene pagulusopositsioon arvama, et Lukašenko vastased sanktsioonid jäävad jõuetuks, kui sanktsioone ei kehtestata ka Vladimir Putinile. Jurkonise sõnul kaldub enamik Valgevene pagulaspoliitikutest ja ühiskonnategelastest pooldama võimalikult karme sanktsioone Valgevene režiimile näiteks riigi väljaarvamist rahvusvahelisest pankadevahelisest maksesüsteemist Swift. Sel juhul ei saaks Lukašenko režiim enam raha eksportkaupade ega maksta importkaupade eest. Jurkonise sõnul mõistavad pagulaspoliitikud, et Euroopa Liidu riigid peavad enne sanktsioonide kehtestamist hindama nende võimaliku kahju ka kehtestajaile endale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu Valgevenele kehtestatavad sanktsioonid on põhjustanud erimeelsusi välismaal elava Valgevene opositsiooni hulgas, teatab Leedu rahvusringhääling.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKultuuriakadeemia direktori valimiseks läks tarvis kaks hääletusvooru, sest sellele kohale kandideerinud Carri Raagmaa ja Inaki Sandoval Campilio ei kogunud esimeses voorus kumbki vajalikke poolthääli. Kuna Campilio häältesaak oli suurem, langes Raagma konkurentsist välja ja teises hääletusvoorus, mida võib pidada ka usaldushääletuseks, kogus Campilio 14 häält 23-l kohal olnud valimiskogu liikmelt. Valimiskogu esimees Mart Meri. See on Inaki Sando Vallile muidugi tõsine väljakutse hakkama saada Eesti haridusmaastikul ka Eesti poliitilisel maastikul, sest noh, Viljandi kultuuriakadeemia igal juhul väärib väga head võimekat ja, ja sellist läbilöögivõimelist juhtimist. Esiteks, ma kavatsen nii kiiresti kui võimalik omandada eesti keele. Teiseks kavatsen endale nii kiiresti kui võimalik selgeks teha, kuidas ülikool toimib läbi kohtumiste, inimeste, tudengite, õppejõudude ja juhtidega. Et ma saaksin nii akadeemiast kui ka Tartu Ülikoolis tervikliku pildi, et mul oleks kogu informatsioon, et saaksin hakata otsuseid tegema ja kogu hingega tööle asuda, rääkis sinakis andavil kampilio uutest väljakutsetest. Kultuuriakadeemia ametist lahkuv direktor Anzori Barkalaja peab mõlemat direktorikandidaati tugevaks professionaaliks. Kui Raagma oleks jätkanud kultuuriakadeemia juhtimist juba valitud suunal siis kampilio võib Barkalaja hinnangul kaasa tuua suuri muudatusi. Ja Inaki Sando val Kampillo tema tõi jälle võimaluse teha samasugune arenguhüpe nagu kultuurikolledž omal ajal tegi 2000 kuni 2005 aga seekord rahvusvahelist mise tasemel. Ja selle vahel valik toimuski ja kuigi mulle mõlemad suunad on väga tähtsad kultuuriakadeemia arengu seisukohalt, siis see julgus võtta risk ja võtta endale selline suur eesmärk, see natuke, tuletame meelde seesama aastat 2000. Ma usun, et, et ka see risk õigustab ennast väga hästi. Ansori Barkalaja jätkab Tartu Ülikooli haridusinstituudis hariduskorralduse lektorina rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Viljandi,",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiat ootab ees rahvusvahelistumine, sest valimiskogu valis akadeemia uueks direktoriks Barcelona Liceu konservatooriumi professori, jazziosakonna juhataja ja magistriõppe dekaani Inaki Sandoval Campillo.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimene klaasplokk sai samba külge päikeseloojanguks tšehhi töömehi sagis nii samba ümber kui ka sees, sest samal ajal klaasplokkide monteerimisega paigaldatakse monumendi südamikule valgustussüsteemid. Iga klaasplokk kinnitatakse metallist reflektori külge, mis hiljem hakkab hajutama valgust, kuidas ploki taga tooni külge saavad. Töid teostava tšehhi ettevõtte k HP Eesti esindaja jaanis Kuld. Ta on nii-öelda riputussüsteemiga, riputatakse nagu pilt seina peale kuidas need klaas plokid sinna üles vinnatakse, selle jaoks on spetsiaalsed klaasitõstukid, mis on elektriline, tekitavad piisava vaakumi, et üles tõsta 400 kilo ja rohkemgi. Kui need plokid saabusid, siis ütlesid, et väike probleem on sellega, et betooni ja klaasi tolerantsid ei kattunud. Kas sellest on nüüd üle saadud, sellest on üle saadud ja kõik on nii, nagu peab. Võidusamba klaas, mis esimesel pilgul sarnaneb jääga, on Jaanis Kulla sõnul valmistatud eritehnoloogia ning ilmselt võtab tšehhi firma San susy sellele ka patendi. Klaasplokid saavad paika paari-kolme päeva jooksul. Järgmine osa on elekter ning esimeseks detsembris peaksid võidusamba esimesed lapitööd lõppema. Seejärel jätkuvad samba tippu paigutatava vabaduseristi valgus lahenduse katsetused. Kaks HP Tšehhi esindaja Pavel Rudolf sõnul Tšehhis eriti ei teata, et nende firma Eesti vabadussõja võidusammast ehitab. Kõige keerulisem osa projektist on tema sõnul see, kuidas suur rist samba otsa saada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna hakati Vabadussõja võidusambale klaaspaneele monteerima. Samal ajal paigaldatakse ka valgustussüsteemid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNarva perearst Sergei Volobujev on rõõmus perearstikeskusesse saabus 160 vaktsiinidoosi ja need lähevad nagu soojad saiad. Inimeste huvi end gripi vastu vaktsineerida on suur. Covidi vastu vaktsineerimisega alustab perearstikeskus tuleval nädalal põhiliselt tõhususdoosiga, kuna esimest vaktsiinidoosi on Sergei Valubujevi hinnangul aina raskem patsientidele pakkuda. Vastuseis on suur. Asi on selles, et kõik, kes tahtsid, keda meil on varem veenda õnnestunud, on kaitsesüsti juba teinud. Kõige jäärapäisemaid on võimatu veenda. Sergei Valbujev räägib vaktsineerimata patsientidega iga päev. Antivakserite argumendid on talle pähe kulunud, et vaktsiini kätte kas surrakse või tekivad rasked tüsistused. Perearsti senine kogemus, isegi pea 100 aastaste patsientide edukal vaktsineerimisel ei huvita kedagi. Vaktsiinivastaste seas on palju noori, kes eakaid sugulasi vaktsineerida ei luba. Tahtsime teha kaitsesüsti kodus lebavatele, voodihaigetele, meil õnnestus neid telefonitsi veenda, kuid kui pereõde kohale jõudis, oli kuuest inimesest viis sugulaste pealekäimisel meelt muutnud. Mõned arvavadki, et kaitsesüst on haigusest hullem. Parem on läbi põdeda, kui süstida. Perearst Natalja Zuccinskaja alustab Covidi vastast kaitsesüstimist täna. Eelkõige oodatakse neid, kes kolmandat süsti vajavad, kuid tagasi ei saadeta kedagi. Et ei juhtuks nii nagu kevadel, kui süstiti vaid riskigruppe ja ülejäänud soovijatele, öeldi, et peate oma järge ootama. Minu hinnangul oli see viga, mis tekitas inimestes pettumuse. Natalja Sotsinskaja arvab, et perearsti võimuses on vaktsineerimises kahtlejaid ümber veenda. Arvatavasti jäi seni puudu isiklikust kontaktist, inimesi püüti veenda meedia kaudu. Nüüd aga võib mõjuda arsti isiklik autoriteet. Loodame positiivsele tulemusele. Viimase nädalaga on Covidi vastu vaktsineeritute osakaal Narvas lõpuks kerkinud veidi üle 50 protsendi. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva perearstid on vaktsineerimise edukuse suhtes eri meelt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMemorandumis kinnitatud koostöövormid on teabe vahetamine, kogemuste vahetamine, regionaalarengu osas, projektide kooskõlastamine, omavalitsuste vahelise koostöö julgustamine ja aitamine, aga jutt käib ka konkreetsetest projektidest. Siim Kiisler. Meie ühine huvi on toetada Narva evangloodi piiriületuspunktide rekonstrueerimist, me toetame Ivangorodi ja Narva kindluste bastionide korda tegemist kahepoolselt. Meil on kavandatud ja sisuliselt täna ka kokku lepitud Peipsi piirkonna keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse projekt, mis tähendab ühelt poolt puhastusseadmeid, aga teiselt poolt ka Tartu, Räpina, Kallaste ja Mustvee sadamate arendamise toetamist ja samuti liikluse turvalisemaks muutmist ja parandamist. Tee rekonstrueerimist Värska ja Petseri kloostri vahel. Minister Viktor Passargin alustas sellest, et kiitis Tallinna vanalinna ning märkis, et on üldse esimest korda Eestis ning jätkas, et Venemaa on selle memorandumi allakirjutamisest väga huvitatud olnud ning ka tema rõhutas info ja kogemuste vahetamise vajalikkust kuid ka seda, et siin on eriliselt esile toodud just regioonide vaheline koostöö. Venemaal tegeletakse praegu ka aktiivselt elektrooniliste teenuste arendamisega elanikele ja minister arvas, et selles vallas koostöö arendamiseks on võib-olla vajalik isegi eraldi lepe prioriteetide kohta ütles ta nii. See on loomulikult eelkõige piiriäärne infrastruktuur, mis on seotud kommunikatsioonivõimalustega meie kahe riigi vahel. Need on piiriülesed projektid ja kõik, mis on seotud ökoloogiliste projektidega. Me töötame täna väga aktiivselt sellega, et lahendada veevärgiga ja vee puhastamisega seotud probleeme. Peterburgis, Pihkvas, Ivangorodis, siin on koostöö ka teiste balti riikidega, samuti Soomega, et tõesti taastada selle piirkonna ökoloogiline potentsiaal. Ja veel üks suund, ond, turismi ja puhkepiirkondade taastamine. Nad olid olemas, nad tuleb lihtsalt taastada. Minister pidas vajalikuks koostööd, mis tagaks väikeettevõtluse ja põllumajanduse arengu piiriäärsetes piirkondades. Nii et töökohti tuleks juurde ja elanike nendesse kohtadesse tuleks juurde, mitte ei valguks ära. Küsimustele raskuste kohta, mis on seotud Eesti elanike kinnisvara omamisega Petseri piirkonnas arvas minister, et need on lahendatavad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis visiidil viibiv Vene föderatsiooni regionaalarengu minister Viktor Basargin ja Eesti regionaalminister Siim Kiisler kirjutasid Siseministeeriumis alla regioonidevahelise ja piiriülese koostöö memorandumile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu väliskomisjoni liikmed kohtusid teiste seas senati väliskomitee esimehe Bob menendesiga, kellega arutati Venemaa vägede koondumist Ukraina piiri ääres. Üheskoos leiti, et praeguses olukorras on oluline näidata NATO liitlaste ühtsust, mida Venemaa üritab, et üleskruvimisega kontrollida. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Ma arvan, et kõige olulisem ongi Ukrainale anda reaalset abi reaalset relvastusabi ja kindlasti oleks väga oluline ka Ühendriikide laevastiku nii-öelda elementide kohalolek, püsiv roteeruv kohalolek mustal merel, et see muudab kindlasti ka Venemaa selliseid agressiivseid plaane. Samal ajal arutatakse kongressis USA kaitse-eelarvet ja üheks peamiseks tüliõunaks on saanud Nord Stream kahe turujuhe. Vabariiklased on nõudnud karmimate sanktsioonide kehtestamist ja blokeerinud seetõttu eelarvekiire vastuvõtmise. Veel kord Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Ma ei ole veel võib-olla päris kindel selles, et nüüd selle arutelu käigus, mis siin kaitse-eelarve raames toimub, laieneksid või võetaks vastu uued karmimad sanktsioonid Nord Stream kahe suhtes. Aga kindel on see, et kui Venemaa peaks tegema mingi liigutuse Ukraina suunal sõjalise liigutuse, siis kindlasti lisaks nordsem kahele on kohe päevakorral praktiliselt kõik kõige karmimad meetmed mida ühe riigi vastu teised riigid võiksid kasutada, kuni näiteks Swift süsteemist välja arvamine. Eesti loodab USA eelarvest saada samuti julgeolekuabi. Möödunud aastal eraldati balti julgeoleku initsiatiivi raames Eestile, Lätile ja Leedule pea 170 miljonit dollarit ja Mihkelsoni sõnul on oluline, et see summa säiliks. Väga oluline on siin koostöö ka Eestil, Läti ja Leeduga sest eriti näiteks sellises valdkonnas, kui me räägime ühtse õhukaitse süsteemi või ruumi tekitamisest, siis siin on vaieldamatult oluline kolme riigi koostöö ja mul on tunne, et see koostöö on viimastel aegadel kindlasti paranenud. Ja see on ka argument, kuidas ameeriklaste tähelepanu suurema toetuse leidmiseks saada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu väliskomisjoni liikmed kohtusid USA kongressi liikmetega, kellega arutati pingete kasvamist Ukraina piiri ääres ja kaitse-eelarve küsimusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaasaegse Itaalia pitsa isa, 19. sajandil elanud rauaEle posito kiristaks hauas tõenäoliselt hambaid. Rooma tänavale paigaldatud pitsamasin valmistab pitsa vaid kolme minutiga. Punase leegilise Mister Gopitsa kliendid saavad valida nelja pitsa vahel, mille hind jääb nelja poole ja kuue euro vahele. Valikus on Margerita toorsuitsupeekoni, nelja juustupitsa ning vürtsikas pitsa alla Diavola. Tallinna tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika professori Lauri Küti sõnul kohtab tõenäoliselt tulevikus sarnaseid toidumasinaid ka Eesti tänavatel. Pitsa valmistamine on masinale küti sõnul veel võrdlemisi lihtne, sest see kätkeb endas palju rutiinseid tegevusi. Keerulisemate roogade valmistamiseks läheb masinatel veel natuke aega. Kohvi valmistamine kõlab ju lihtsamateks, aga praegusel hetkel ka nii-öelda hea kohvimasinad jõuavad ju alles meie kodudesse, et nende masinate hinnad on siiski veel tuhandetes ja võib-olla pealtnäha lihtsad tegevused ikkagi nõuavad päris palju tähelepanu, kuidas sa siin korralikult tööle panna ja et kuidas neid puhastada, neid erinevaid masina osi. Üks osa toidu valmistamise keerukusest seisneb Lauri küti sõnul masinate puhastamises. Toidu tegemine võib-olla ei olegi võib-olla nii keeruline kui selle masina pärast puhastamine ja kommertsmasinates või nendes kaubanduslikes masinates, see on väga oluline. Konkurentsi aspekt ei saa kindlasti pakkuda mingit masinat, mis ei tagaks meile siis puhast ja värsket toitu. Kütt ütles, et trendina on peagi näha, et köögirobotid õpivad maailma tippkokkadelt ja teevad seejärel roa järele. Nii näiteks avati ka USAs bostonis 2018. aastal automatiseeritud Spi restoran, mille asutanud tehnoloogiaüliõpilased tegid koostööd Michelini tähti. Omavalitsusamet. Siiski Lauri küti sõnul kuhugi ära ei kao. Masinad kindlasti ei oska maitsta ja tunda maitsest, sellist rõõmu, nagu meie üks väljakutse on väga suur, on ka näiteks riknenud toiduainete ära tundmine. Kui meie ise edame süüa, siis me täpselt teame, et tomat ei sobi ja on pehmeks läinud. Masinale seda selgeks ei tee. Masin paneb kõik toiduained sõltumata, sõltumata nende värskusest, paned kokku ja tunneb selle üle ise rõõmu. Professor Kütt ütles, et esimesed automaatsed süsteemid hakkavad tõenäoliselt tööle tehastes, kus automaatsed pagariliinid juba töötavad. Välja on pakutud aga ka niinimetatud värskeima teenuse masinaid. See tähendab, et toit tellitakse internetist nagu praegugi. Kuid kohale ei ilmu mitte kuller, vaid masin, mis on söögi valmis küpsetanud ning pakub seda otse ahjust. Kui tuleb sulle masin kohale, küpsetab sulle söögi, näiteks küpsetab pitsat, näiteks pakub sulle keedukartulit või kartulipüreed, noh, sellega saavad juba lihtsamad masinad hakkama. See on ju täitsa hea alternatiiv mingisuguses kiirsöögi kohta sõitmise asemel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tulevikus on toiduvalmistamine lihtsam kui eales varem, sest toidu teevad inimese eest valmis robotid. Nii näiteks võib juhtuda, et kümne aasta pärast koputab koduuksele toidukulleri asemel hoopis toidurobot, kes tee peal roa valmis on küpsetanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEtenduse utoopia peategelased on kauge ääremaa elanikud, kelle saatus on kujunenud üsna keerulistes oludes. Nüüd annab seesama saatus neile aga ootamatult uue võimaluse. Pealinnast saabunud ärimees tahab taastada põlenud kõrtsi, mis oli omal ajal kuulus vastikuõlle ning vana ja kulunud mööbli poolest. Kõrtsile tahab ärimees nimeks panna utoopia sellise sooviga pöördubki rahakas mees kõrtsi endiste omanike poole omanikeks on abielupaar, kes elumurede koorma all üksteisest viimasel ajal on lahku kasvanud. Kuidas lugu edasi läheb, seda näeb lavastaja Karl Laumetsa sõnul juba teatris. Küll aga ütleb Laumets, et lugu võib vaadelda nii perekonna draamana kui ka sügavama filosoofilise aruteluna. Filosoofiline tasand on sellel ka väga tugev autori poolt Mihhail Turnenkovil sellest palju ka kirjutanud ja rääkinud, et hirmus tuleviku ees, mis inimesi tagasi hoiab. Näitleja Eduard tee, kes laumetsa lavastatud utoopias ühe osatäitjana lavalaudadele astub, ütleb, et materjal pakub talle kui inimesele õppimisvõimalust õppimisvõimalus, sellest, kuidas paremini elada. Näitleja vaatepunktist pakub tükk aga võimalusi ja väljakutseid. Hästi sisuliselt tugev materjal, ehk siis see on fantastiline proovilepanek Mulle tundub, et oskus olla vaikne ja veenev. Et see on ülihea kogemus näitlejale ja me tõesti saime koos, meie lavastaja abiga saime maha koristada kõik see tampide ja igasuguste krampide, mis on loomulik tegelikult teatri näitleja puhul, kes hästi palju mängib erinevates žanrites, ehk siis see töö oli selle poolest fantastiline. Näidend jõudis laumetsani suuresti läbi hea juhuse, kui kuldse maski raames kaaslastega teatrilaboratooriumi tegi. Seal oli 10 kaasaegset vene autorit, näidendit, millest pidi ühe valima. Ma valisin utoopia, noh, see oli juba mingi valik oli tehtud ja sealt see materjal tuli, aga ma arvan, et õiged asjad tulevadki õigetel hetkedel, et ma olen väga õnnelik, et me selle materjali leidsime. Ja et me saime selle nüüd täismahus ära teha. Utoopia esietendub Vene teatris 13. märtsil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Näidendi \"Utoopia\" toob Vene Teatris lavale Vanemuise näitleja Karl Laumets, kes eelmisel aastal pärjati Eesti parima lavastaja tiitliga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nFilm põhineb tõsielusündmustel 1920.-te aastate Soomes, kus tegutses karismaatilise ususekti rajaja Maria Okerblom. Maria paradiisi keskmes on 15 aastase salomee lugu, kes vanematest ilma jäädes satub karismaatilise usujuhi võrku. Filmirežissöör Zaida Bergrut ütleb, et teda paeluski eelkõige see, miks inimesed loobuvad vabatahtlikult oma otsustusvõimest ja alluvad võimuahnetele populistidele. Ma arvan, et see ongi seotud sellega, et maailm on sedavõrd keeruline koht, et on hea, kui keegi seletab ja liigitab seda maailma kuidagi lihtsamini mõistetavaks. Selles on küsimus, siis on kõik selge ja arusaadav, kui ainult järgite ja kuulate mind. Maria Ukerblumi puhul kasutas ta minu arvates väga huvitavalt oma võimu, räägib režissöör. Ta ei püüdnud purustada tahet, nagu see on sellistel puhkudel tavaks ega teha inimestele ajupesu. Tema manipulatsioon käis läbi armastuse. Maria Paradiis on koostöö film Stellar filmiga Eestist. Siit kaasati kunstnik, kostümeeria, grimeerija, võttemeeskond ja filmivõttedki toimusid siin Olustveres. Kaks aastat tagasi. Kõrvalosa mängis filmis Rein Oja. Minu enda jaoks oli see muidugi selles mõttes huvitav kogemus, et Soome filmis Soomlast mängida, et see vist ei tule väga tihti ette. Maria Okerbloom oli nii kuulus, et tema need käigud ja vanglast põgenemised, kõik olid ka Eesti ajakirjanduses sees kahekümnendatel kolmekümnendatel, nii et ta oli päris kuulus inimene sel ajal kahjuks muus osas kuidas mitte, aga noh, eks neid ususekte on ju kogu aeg olnud ka Eestis. Selle taga on nii hämaraid tegusid kui vähem hämaraid tegusid, nii et selles mõttes on ta, ma arvan, suhteliselt kaasaegne. Populistliku liidrite teema jookseb siit läbi just Eesti-poolne kaasprodutsent. Evelin Pentele ütles, et Eesti oli selle filmi juures 20 protsendilise osalusega vähemus kaastootja. Eesti osalus koos cashry peit tagasimaksesüsteemiga jääb 400000 euro juurde. Cashribate annabki meile võimaluse osaleda sellistes suuremates kaastootmistes, sest muidu meil on väga raske küündida selliste mõistlike protsentuaalsete lahendusteni. Kui täna meil Eestis keskmine mängufilmi eelarve on ühe miljoni euro kandis siis Euroopa kontekstis see on ikkagi väga-väga odav Põhjamaades keskmiste mängufilmide eelarved jäävadki seal alates ühe koma seitsmest kuni siis kahe poole veel rohkemateni ja nende filmide puhul, kui nad tulevad otsima endale partnereid, siis alati ikkagi see finantsstiimul on väga oluline osa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kinodesse jõuab Eesti-Soome koostööfilm \"Maria paradiis\", mis räägib 1920ndatel aastatel Soomes tegutsenud ususektist. Eesti filmistuudio Stellar film oli 20%ga vähemuskaastootja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEile alustati Harju, Pärnu ja Ida-Virumaal riskirühmade vaktsineerimisega. Perearstid kutsuvad esimesena vaktsineerima neid, kes on üle 80 aasta vanad Narva linnaarst. Andrei Antonov tõdeb aga, et mitte kõik perearstid pole selle võimaluse üle rõõmsad. Mõned on suisa skeptilised. Nendel on suureks mureks, et neid inimesi, keda vaja, vaktsineerida liiga palju ja meil on olemas sellised perearstid, kes on väga kõrges vanuses ka peaaegu 80 ja nad mõtlevad, et nad lihtsamalt sellega ei tule toime. Antonov ütleb, et nende perearstide aitamiseks on Narva linnal plaan olemas. Nendele võiks tulla ikkagi õed Narva haiglast appi, need peretohtrid sõlmivad lepingu Narva haiglaga ja need õed tulevad appi, aga muidugi ikkagi nimekirjadega. Riskirühmade nimekirjad peaksid ikkagi tegelema need perearsti. Aga väiksem grupp perearste seab linna ja riigi märksa keerulisema probleemi ette. On olemas ka sellised perearstid, kes ei poolda vaktsineerimist selleks et kaun umbes viis-kuus inimest. Mis on nendel perearstidel vaktsineerimise vastu, Andrei Antonov öelda ei oska. Samas loodab ta, et skeptilised arstid selgitamise peale meelt muudavad. Kas nad tahavad ennast vaktsineerida, see on üks asi, aga ikkagi patsiendi, nad peaksid ära vaktsineerima. 16. meil on planeeritud infopäev perearstide jaoks, kuhu kutsume ikkagi periarsti Liidu esindajad, haigekassa esindajad ja terviseameti esindajad. Ja muidugi linna juhtkond tuleb ka ju juurde, sest ikkagi hakkame nendega rääkima. Ma mõtlen, et ikkagi kõik läheb korda. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ütleb, et mure pole ainult Narvaga, vaid üksikuid probleeme on ka mujal Eestis. Samas kinnitab Palust, et juhuks, kui mõni perearst tõesti pole nõus vaktsineerima, on sotsiaalministeeriumil ka plaanid B ja C Ühte võimalust ehk haigla appi paluma. St Andrei Antonov juba mainis Teine variant on ka see, et sellesama piirkonna nii-öelda valve või vaktsineerimiskeskus, kes on siis läbi viinud ka esmatasandi personali vaktsineerimist, et nemad selliste suuremate tugevamate keskustena võtavad ja vaktsineerivad siis nende perearstide riskipatsiente ise. Sellisel juhul võtaks suurem perearstikeskus vaktsineerimise mõttes üle kogu riskirühma nimekirja, helistas ise inimestele ja lepiks nendega vaktsineerimise aja kokku. Need esimesed sihtrühmad on ju kõik päris eakad inimesed ja selline viis on nende jaoks tõenäoliselt kõige kindlam ja selgem võimalus ikkagi see aeg kokku leppida ja olla kindel, et ta siis saab aru ja on tulemas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva linnaarsti Andrei Antonovi sõnul suhtuvad mõned sealsed perearstid vaktsineerimisse skeptiliselt ja mõned ütlevad, et nad lihtsalt ei jõua kõiki soovijaid vaktsineerida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nApteekrite Liidu juhatuse esimehe Ülle Rebase sõnul oli kohtumise eesmärk leida viisid ja võimalused, kuidas apteegireform saaks vastata kõige paremini patsientide ja tervishoiusüsteemi vajadustele. Täna milleski kokku ei lepitud. Sellest hetkest, kui suvel tuli sõnum, et reformi tuleb muuta, seiskusid ka kõik senised tegevused. Nii ütleb ravimiameti peadirektor Kristin Raudsep. See on ka arusaadav, et ei tänased ettevõtjad ega uued proviisorid sellises ebakindlas olukorras ei taha enam ühtegi muutust ette võtta, vaid jäävad äraootavale seisukohale. Nii et aega on tõesti kaotatud. Praegu palju, esimese aprilli tähtaeg on lähedal. Täna veel ei ole teada ühtegi kindlat seisukohta, mis sellega saab, see on veel võimalik, kahtlemata, aga läheb iga päevaga aina keerulisemaks. No mis teie arvates see parem lahendus on? Mulle tundub, et Eesti apteekidele oleks kõige parem teatav stabiilsus nendel otsustel kõigil on väga suur ja oluline mõju ja, ja ennekõike on siiski apteegid kohad, kus tegeletakse inimeste tervisega ja kus inimesed peavad saama väga objektiivselt erialaspetsialisti nõuannet ja nad ei tohi tunda, et see on mõjutatud omanik müügisurvet ega midagi sellist. Nii et selles mõttes apteegiteenus peab olema arenev, innovaatiline, väga hästi kättesaadav erialaselt kõrgel tasemel. Ja kui seadus sellele kaasa aitab, siis see olekski kõige parem ja see seadus võiks olla stabiilne. Apteegireformiga lahutatakse alates tuleva aasta aprillist ravimite jae ja hulgi müük ning kehtestatakse omandipiirang, mille järgi võib enamus osalusapteegis kuuluda vaid proviisorile. Seadus võeti riigikogus vastu viis aastat tagasi ja praegu kuni esimese aprillini kehtib üleminekuperiood. Proviisorite koja juht Karin Alamaa-Aas ütleb, et kuna praegu seadus kehtib, elatakse usus, et kevadel lähevad apteegid proviisorite omandisse. Mina seda ei karda, et meil ei ole neid proviisoreid, kes tahaksid olla ise oma apteegis otsustajad, neid meil on piisavalt, et see, et meil neid ei ole ja me ei taha ja me ei ole ettevõtlikud. Tegelikult see on selline propaganda, et kui, kui vaadata kasvõi neid majandusaasta aruandeid, noh, tamra ja agnoomi majandusaasta aruanded, mis apteeke puudutavad, on miinuses või siis nagu suhteliselt väikeses plusis, kui ma õigesti mäletan, oli Tamral 94000 pluss siis 2018 aruande järgi oma 79 apteegiga, ma olen täiesti kindel, et enamus proviisori apteeke on palju parema majandust lemusega, aga need samad proviisorid, kes täna omavad või, või neil on või neil on osalus apteekides, neid on umbes 200, ka nende hulgas on selliseid, kes hea meelega omandaksid juurde mõne apteegi. Et täna on olukord see, et on need läbirääkimised suurte apteegi kettidega pandud pausile, sellepärast et oodatakse, et äkki hakatakse seadust muutma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti apteegisektori esindusorganisatsioonid arutasid tänasel kohtumisel apteegireformi sõlmküsimusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu majanduskool asutati linnavalitsuse määrusega 1991. aastal ja tänu sellele ei tulnud viis aastat hiljem kolledžit luues nullist alustada. 1999. aastal valmis kolledži uue hoone esimene osa, teine osa sai valmis 2001. Praegu on koolis ligi 600 tudengit. Tänast tähtpäeva tähistati mõistagi kitsas ringis. Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor Karri Raagmaa. No see on üks söstapost jah, et nagu siin täna öeldi, et Pärnus ülikooli kogemus on juba 320 aasta tagant, et siis see 25 on ikka päris noorukene veel, jah, meil jääb praegu hästi, jah. Tudengite arve jälle kasvab ja vahendid tuleb juurde, nii et oleme sõiduvees. Küsimusele, miks on ülikoolide regionaalseid kolledžeid vaja, vastas Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, et ülikoolil on kaks funktsiooni, õpetamine ja teadustöö. Aga endast, lugupidavatele ülikoolidele on väga oluline ka ühiskonna teenimine. Aidatakse kaasa kõikide probleemi lahendamisega, mis võivad tekkida aidatakse kaasa kohalikule tööstusele regioonide arengule, pakkudes oma tarkust, pakkudes õpetust, pakkudes lahendusi ka proaktiivselt, enne kui küsitakse. Tarkus peab jõudma ühes väikeses endast lugupeetud riigis kõikidesse kohtadesse. Regionaalsed kolledžid on need kohad, mille kaudu jõuab maailmas akumuleerunud tarkus kõigi inimesteni. Meie maal. Veel mõne aja eest endises maavalitsuse majas tegutsenud Pärnumaa arenduskeskus sai kolledžiga kokkuleppele ja remontis endale siin ruumid. Siin asub kobar, Pärnumaa arenduskeskuse juht Eerik Reinhold. Obar on niisugune vahva koostööprojekt, mille kaudu me toome kokku Pärnu kolledži ehk siis hariduse ja teaduse, Pärnumaa arenduskeskuse ehk siiis ettevõtluse ndi ja Pärnumaa ettevõtlusinkubaatori, kus me siis loodame üles kasvatada vahvaid uusi ettevõtteid?",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž loodi 1996. aasta 17. mail Pärnu majanduskooli baasil. Täna tähistatigi kooli veerandsaja aastaseks saamist ja ühtlasi avati kolledžihoones tegutsema hakkava Kobara ruumid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n13. mail koguneval IRL-i suurkogul valitakse erakonna esimees, aseesimehed, eestseisus, revisjonikomisjon ja aukohus. Valimised toimuvad kehtiva põhikirja järgi. Erakonna praeguse esimehe Margus Tsahkna ettepanek muuta põhikirja enne valimisi ei leidnud toetust. See võimalus oli viia läbi muutusi volikogu ei tahtnud, et suur kogu ehk siis kõik erakonna liikmed tuleksid neid muutusi arutama, vaid otsustati selgelt, et minnakse edasi siis vanamoodi. Eks see oli volikogu otsus, seda aga iga erakonna liige peab ka aktsepteerima. Tsahkna on varem öelnud, et kui põhikirja ei muudeta, siis tema uuesti esimeheks ei kandideeri ja kinnitas täna, et peab oma sõna. Nii nagu ma tavaliselt pean oma sõna, siis ma selgelt ka ei kandideeri erakonna juhtorganitesse seekord vanade reeglite järgi. Põhikirja muudatuste üle hakkab suurkogu hääletama pärast juhtorganite valimisi, ütles IRLi volikogu esimees Helir-Valdor Seeder. Peamine muudatusettepanek puudutab siis eestseisuse suurust, see peaks vähenema tulevikus 24-lt liikmelt 21-le ja erakonna aseesimehed mitte ei valitaks suurkogul, vaid erakonna esimeeste valimine peaks siis tulevikus toimuma erakonna esimehe ettepanekul ja volikogu kinnitusel. Kandidaate saab üles seada vähemalt 20 päeva enne suurkogu ja nimekiri suletakse 14 päeva enne valimisi. Esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks on vajalik 50 erakonna liikme toetusallkiri. Kas üks IRLi juhi kandidaat võib olla ka seeder ise? Ma ise enda kandidatuuri kindlasti üles ei sea, aga kui seda tehakse erakonna liikmete poolt ja erinevate erakonna ühenduste poolt, siis ma tõsiselt seda kaalun. Margus Tsahkna ütles, et enne suurkogu erakonna juhtimises muutusi ei toimu. Ei, ma ei taandu kuskile, täna ei arutatud neid küsimusi. Meil on ikkagi korraline suurkogu tulemas kõik eestseisuse liikmed, aseesimehed, kõik organid täidavad oma rolli, me oleme valitsuspartei, me oleme väga selgelt ju juhtimas Eesti riiki, nii et selles mõttes mingit sellist dramaatilist siin ei olnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa ja Res Publica liidu volikogu otsustas kutsuda kokku erakonna suurkogu 13. mail. Margus Tsahkna seal IRL-i esimeheks tagasi ei kandideeri.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo hetkel viimase majandusprognoosi järgi on meil 2022.-ks aastaks planeeritud intressikuludeks 13 miljonit eurot ja see tõesti kasvab järgmistel aastatel osaliselt siis selle tõttu, et intressid kasvavad turul aga osaliselt ka selle tõttu, et eelarve on planeeritud ikkagi püsivalt defitsiiti jääma üle kolme protsendi nominaalselt, nii et see võib-olla isegi mõjutab seda võraintressikulu rohkem. Aga kui arvudest rääkida? Kui arvudest rääkida, siis kui 2022. aastal on meil intressikulu prognoositud 13 miljonit eurot, siis 2023. on 40 miljonit eurot ja 2024. aastal siis 70 miljonit eurot, ehk et siin järgmise kolme aastaga selline kuuekordne kasv aga suures plaanis noh, võrreldes Lätiga tõenäoliselt, kus võlakoormus või võlatase riigi võlatase on kõrgem siis see nii palju meie eelarvet ei mõjuta. On see kolmekordne kasv ühe aasta jooksul normaalne tundub nagu väga suur. No nagu ma ütlesin, et siin on suurem mõju sellel planeeritud eelarve puudujäägil, et et selle katmiseks on siis vaja täiendavalt juurde laenata raha võlakirjadena või, või laenudena ja, ja noh, samal ajal oleme ikkagi ette näinud ka seda, et intressimäärad siin aasta jooksul võivad tõusta siin poole protsendi kuni protsendi võrra, et selles mõttes ta on normaalne jah. Kas siin võib ka midagi muutuda, et see prognoos noh, läheb halvemaks? Jah, kui näiteks intressimäärade tõus kiireneb sellest prognoositust või mingil põhjusel meie riigi risk suureneb, praegu on pinevad ajal nii, et et selles mõttes määramatus on suur või siis mingil põhjusel lisaeelarve, tuleb välja, et selle lisaeelarve mõjusid ei ole veel nendes varasemates prognoosides arvesse võetud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti riigivõla intressikulud suurenevad kolme aastaga kuus korda. Lätlased peavad maksma järgmisel aastal tagasi võlgu 1,6 miljardi euro eest. Ja nad on mures, et intress muutub positiivseks ning laenumaksed suurenevad. Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees rääkis Eesti olukorrast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTammiste, kuhu kool rajatakse, on Pärnu linnaga piirnev, kiiresti arenev küla. Otsustatud on, et kooli esimene klass alustab juba järgmisel sügisel lasteaia juurde paigutatavas moodulis. Tori vallavanem Lauri Luur. Me rajame sinna tammiste lasteaia juurde, siis mooduli kompleksi, mis siis peaks siis katma sellise esmase vajaduse ära, et lapsed saavad koolis käia. Meil on tehtud kaks asja, meil on tehtud küsitlus kohalike lastevanemate hulgas ja lisaks oleme me teinud siis haridusvõrgu uuringu, mis andis meile vastuseks, et see suurusjärk on üks klassikomplekt, et mitte võib-olla oluliselt rohkem, aga mitte ka vähem, nii et noh, me räägime siin mingist paarikümnest lapsest. Tammiste põhimure on olnud, et paljud lapsed tahavad just linnas koolis käia. Me saime lastevanematelt väga selge tagasiside, et väga-väga on oodatud just algkool, Tammiste piirkonda, aeg näitab, kas tekib vajadus ka suuremate klasside järgi, et, et seda siis otsustab siis, kui aeg on küps, aga hetkel on siis esimesest neljanda klassi ni meil planeeritud siis Tammistesse, nii et ja see vajadus on olemas ja lastevanemate soov selge, selline on nii, et sellest siis lähtume. Luur ütleb, et peale otsuse kool rajada pole neil praegu midagi, seega ka õpetajaid mitte. Nii et me läheme täna siis tegema moodulitele hanget ja ka kindlasti leidma siis personali, nii et hetkel ei ole seal peale selle juriidilise otsuse mitte midagi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tori vallavalikogu otsustas rajada Tammistesse algkooli. Uue kooli vajadus on nii suur, et otsuse poolt olid kõik vallavolikogu liikmed.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhimõttelise otsuse me langetasime ära, et võiks nendes piirkondades leevendada piiranguid. Kindlasti kaks asja, mis on nagu suht konkreetsed teile otsustatud, aga vormistatakse korraldusega järgmisel nädalal, küll on siis see, et Hiiumaal ja väikesaartel ei pea kohustuslikult kandma maski. Ja teiseks siis huviharidust puudutavad erinevad piirangud kindlasti leevenevad, et ei pea jääma siis karantiini kui on puututud kokku ja, ja ka arvulised piirangud kaovad. Oli arutlusel ka see, et kas ei peaks kaotama seda nõuet, et peab küsima siis siseruumides, avalikel avalikel üritustel koroonatõendit, aga aga seda otsustati siiski mitte esialgu veel seda nõuet maha võtta. Noh, küsimus on ikka selles, et ega Hiiumaa piirid ka kinni ei ole, sinna liigub inimesi ka mujalt mandrilt. Et seni kui üldine nakatumise tase ja, ja ka vaktsineerimise hõlmatus nii kõrge, et üle Eesti ei ole, siis siis otsustati, et seda hetkel ei tehta. Iga raadiokuulaja teab, et 70 protsenti on künnis, millest on räägitud juba pikka aega, et kui see tase saavutatakse, siis võib hakata rääkima ka piirangute leevendamisest. Vaatasin praegu ka vaktsineeri.ee küljelt üle, et 73,64 on vaktsineerimiskuuri lõpetanute protsent ja see on selgelt üle 70. Kas edaspidi võime öelda, et kui mõni maakond veel paistab üle 70. protsendiga silma, siis automaatselt ka neile jõuavad mõned piiranguvabastused. Jah noh, oli ettepanek, et kas me ei peaks tegemagi sellist täpset numbrit ja siis automaatselt hakkavad maakonnad nagu saama nendest piirangutest vabaks. Aga seda mõtet esialgu ei toetatud, me siiski hindame seda taset, kui see on piisavalt kõrge, siis võivad kõne alla tulla ka järgmised maakonnad, aga nendel on veel sinnamaani ikkagi minna. Aga miks siis Hiiumaa ja väike saared tuleb tunnustada? Esiteks on kogukonnad olnud tublid on mitte ainult siis vaktsineeritusega, vaid ka erinevate teiste meetmetega suudetud ka nakatumine hoida madalal. Ja sellisel noh, kui on selline olukord, siis ei ole põhjustatud ka kõigi piirangute hoidmine enam.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus arutas neljapäevasel kabinetinõupidamisel koroonapiirangute leevendamist Hiiumaal ja püsiasustusega väikesaartel. Otsused vormistatakse järgmisel nädalal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMetsiku lääne päeval saab kuulda paugutamist ja näha ehedaid kostüüme. Holster klubi eestvedamisel peetav üritus toob igal aastal kokku seltskonna metsiku lääne huvilisi jätkab osatäitja Metsiku lääne päeva lavastuses. Mari Massoo. Mulle meeldib see, et on sõbrad koos ja on selline nagu perekond. Ja kuidagi niisugune mõnus on olla. Tänavuse lavastuse teksti kirjutas Aktuaalse kaamera ajakirjanik Vahur Lauri, kelle sõnul on nende jaoks relvadest või aksessuaaridest olulisem lugu, mida mängitakse. Tänaseks on metsiku lääne päevas saanud kohalik traditsioon, jätkab Vahur Lauri. Tundub, et see metsiku lääne teema on palivere osaks saanud ja see on üks peamisi põhjusi, miks pärast mina seda tahan teha. Et mulle meeldib, et mind on siin omaks võetud, sest ma olen küll vanemate poolt pärit, siit aga sündinud Tallinnas. Aastate jooksul on Vahur Lauri kutsunud metsiku lääne päeval kaasa lööma rea oma kolleege. Juba mitmendat korda oli lavastajaks Aktuaalse kaamera korrespondent Anton Aleksejev. Kõrvale ei jää aga ka kohalikud palivere inimesed, mis on see, mis köidab ühte metsiku lääne huvilist jätkavad osatäitjad Metsiku Lääne päeva lavastuses Indrek Kirss ja Külli kihilane. No põnevus ja saaks igapäevarutiinist välja ja. Lihtsalt see on nii äge ja nii ehe ja niigune, et ei ole kunagi niisugused professionaalid, vaid ongi asja armastajad, et see teebki nagu ägedaks selle. Mullusuvise ürituse eest pälvis Holster klubi tänavu veebruaris Lääne-Nigula valla aasta kultuuriteo tiitli. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Palivere.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läänemaal Paliveres peeti sellel nädalavahetusel Holster klubi eestvedamisel taas Metsiku Lääne päeva. Seekord jõudis publikuni tasuta lavastus, mis rääkis ebamaiste jõudude küüsis vaevlevast kullaotsijate linnast kõrgel mägedes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusvahelist 25 pluss sõidukite kokkutulekut ja väljanäitust Yang Taimer Camp peetakse laitse rallipargis juba neljandat korda. Korraldaja Üllar Suvemaa ütles, et esimesel aastal osales umbes 150 autot. Täna oli registreeritud 334 sõidukit. Uudistamiseks olid kohal ka vanemad sõidukid, kuid ürituse fookuses odel vanuses 25 kuni 35 aastat jätkab Yang Teimer Camp 2020 korraldaja ja laitse rallipargi omanik Üllar Suvemaa. 25 pluss autod on, ütleme siis inimestele suhteliselt kättesaadavad ja, ja täna see hobiauto liikumine on väga-väga laialt levinud ja see kriitiline mass, inimesi või harrastajaid on niimoodi lihtsam kokku saada, et õultaimeritega natuke keerulisem, need on vanemad kapriissemad, kallimad harrastajaid, vähem. Osalejate seas on tähtsal kohal nii huvi autosid uudistada kui ka võimalus teiste autoomanikega suhelda. Näitusel osaleja Petri. Milline suurepärane näitus kõigil neil autodel on rohkem hinge, rohkem iseloomu kui uutel autodel. Neid on kena vaadata ja teiste osalejatega rääkides saab kuulda nende lugusid. Peetril on õigus, et näitusel osalejate lood on reeglina põnevad ja ka üllatavad. Jätkavad näitusel osalejad. Julian ja Bišanan. Me elasime tais palju aastaid ja kui me tulime Eestisse, siis me vajasime autot, uus auto kaotaks aja jooksul oma väärtust, nii et me ostsime selle auto, mis muutub järjest hinnalisemaks. Me ei suutnud peatuda ja ostsime veel ühe ja loodame veel ühe osta. Meil on kodus BMW ja Mercedes, mis on samast ajastust, nii et me tahame näha, mis autod on teistel inimestel parimad näitusel osalenud pälvisid päeva lõpus ka autasu rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Laitse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Laitse rallipargis peetud kokkutulekul Youngtimer Camp 2020 sai näha sadu niinimetatud youngtimer autosid. Selle termini all mõeldakse masinaid, mille vanus jääb umbes 25 kuni 35 aasta piiridesse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEttevõtte artistan alustas jõulupuude müügiga juba esimesel advendil, täpsemalt räägib Risto Sirgmets. See oli küll väga-väga kummaline seda kalendrit mitu-mitu päeva vaadata, et iga hommik üles ärgata ja vaadata, et kurja jätkuvalt ja ikka on veel november ees, aga samas midagi ei ole teha, et tundub, et, et kas siis Eesti inimene nüüd natukese kaotab neid läänelikke tavasid rohkem nagu omaks võtma, et üsna paljudele inimesele see esimene advent on siiski üsna niisugune tähtis päev, et mis ajaks siis ikkagi soovitakse seda jõulupuud juba endale tuppa viia, sellele nõudlusele ka üritame vastu tulla. Lumetulek tekitas suuremat huvi jõulupuude vastu, jätkab RMK peametsaülem Andres Sepp. Seoses suure lumetulekuga ja külma tulekuga oli see huvi kohe märgatavalt tõusis, aga eks me prognoosime ikkagi sama samasugust huvi nagu iga-aastaselt on käinud. Ehk siis umbes 10000 jõulukuuske riigimetsadest iga aasta on otsitud ja varutud ja ju see massiline otsimine ikkagi hakkab nüüd tuleva nädala algusest või vahetult jõulunädalal ikkagi nii, et, aga, aga huvi on suur ja inimesed käivad ja küsivad ja otsivad kuuske omale. Jah. Käisin Tartu kesklinnas uurimas, kas inimesed soetavad sel aastal jõulupuu ja millise. Kas teil jõulupuu juba on või kavatsete soetada? Kavatsen saetada, peaks tulema ikka jah, selline väike on olemas. Ka iga aasta. Kas olete mõelnud ka, mis jõulupuuliik on? Mulle meeldib tavaline harilik kuusk. Tavaline kuusk ma selles suhtes ei tea, kas nulg või mingisugune, aga jah, elus elus puu kunstkuusk ikka tavaline, nagu Eestis traditsiooniks on olnud. Kuusepuu kuusepuu jah, kuusk ikka. Ettevõtte artist on jõulupuude projektijuht Risto Sirgmets ütles, et jõulupuude ost koha pealt on populaarsem kui e-poest. Risto Sirgmets ütles, et kuuseliikide, st on neil olemas harilik kuusk, Serbia kuusk kui ka hõbekuusk ehk torkav kuusk, jätkab Risto Sirgmets. Tihti on ju meil niimoodi, et inimene muidu tuleb, eks platsil, et ma tahaksin kuuske ja siis, kui ta nagu näeb seda valikut on ja nende erinevate puuliikide väljanägemist, siis tihti on oma otsuseid muudetud, et ja on meil ka väga palju nagu selliseid kliente, kes, kes tulevad ki tuleb, eelmine aasta oli null tänavu aasta ma võtaksin nüüd selle Serbia kuuse ja, ja läheb veel aasta edasi, siis on. Nüüd ma proovisin seda, hõbe kuusk, et ma ikkagi ütleksin, et see inimene pigem rohkem talle meeldib endale kohale tulla, vaadata, valida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jõulud on lähedal ja paljud inimesed soovivad tuppa tuua jõulupuu. Mõned käivad ise metsast jõulupuud otsimas, teised aga ostavad jõulupuu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoalitsioon kiidab opositsioon laidab põhiline etteheide puudujääk Andres Herkel vabaerakonna, st. Eelarve on defitsiidis, ta on defitsiidis ajal, mil majandus kasvab. Mil igasuguse loogika järgi tuleks säästa, mitte tegeleda ülemäärase kulutamisega. Mis on aga eelarvel viga, kui defitsiit kõrvale jätta, maris Lauri Reformierakond. Ta on kehv ka selle poole pealt, kui me vaatame tulude prognoosi, mis on selgelt ülepaisutatud. Ja kui me vaatame ka seda asju, kulutatakse, et seal on sees täiesti mõistetamatuid ja arusaamatuid kulutusi. Jah, nad kipuvad olema siin teatud investeeringute laadsed asjad või mis tegelikult on raha raiskamised, et kui ehitatakse teid, mis kuhugi ei vii, või siinsamas lennujaam Pärnusse, eks, et ta ei hakka kunagi majanduslikult otstarbekas olema. Sellised investeeringud, tuleks väga tõsiselt kaaluda alati, et kas niisuguseid asju tasub ikka teha. Ja EKRE esindaja Martin Helme kriitika. Praegusel valitsusel on süüdimatu majandust kahjustav maksupoliitika Lätisse viidavast rahast ja, ja alkoholiaktsiisist on räägitud, noh, kõriauguni, aga meil on ju teedemaksud, sõidukimaksud, suhkrumaksud teised aktsiisid. See kõik toob olukorra, kus inimesele räägitakse valitsuse poolt, et meie andsime teile palka juurde ja millest inimene aru ei saa, on see, et seesama valitsus on teinud maksupoliitilised otsused mille tagajärjel võetakse see lisaraha talt ära, kui ta läheb toidupoodi. Koalitsioon on muidugi teisel arvamusel, nemad rääkisid summadest kaitsevõimesse, hariduse regionaalpoliitikasse kiideti tulumaksureformi, eriti Mihhail Stalnuhhin Keskerakonnast. Sellest mõnes piirkonnas, sellises nagu minu piirkond võidab üle 90 protsendi töötavatest inimestest ei suuda ette kujutada, milline pluss, milline toetus riigi poolt on nende inimeste jaoks see 64 eurot kuus. See on lihtsalt fantastiline. Ja sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva arvamus eelarvest. Eelarve sisaldab mitmeid tänase koalitsiooni vajalikke otsuseid, mis lubavad meil ühiskonnana toimida ja ühtlasemalt edasi minna. Ta viib meid otsustavalt põhjamaisesse väärtusruumi, kus igaüks on oluline ja kus aidatakse järele nõrgemaid ja neid, kes on pidanud kitsamalt läbi ajama. Eelarve võeti vastu 55 poolt ja 41 vastuhäälega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu võttis vastu tuleva aasta riigieelarve.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile oli Taanis ajalooline päev, sest on teine kord viimase 100 aasta jooksul, kui kohus arutab ministri tegevuse õiguspärasust. Kell üheksa hommikul istus nüüd juba endine välis ja integratsiooniminister Eingers Toiper Kopenhaagenis kunagises i imposantse laohoones tegutsevas kohtus süüaluse pinki. Kohtule esitati tõendid. Stoybäri süüdistatakse ministri vastutuse seaduse rikkumises, kui ta käskis 2016. aastal 10 kuu jooksul Taani immigratsiooniametil lahutada. Kõik varjupaika paluvad perekonnad, kus üks abielu pool oli veel alaealine ehk alla 18 aastane. Selliseid paare saabus Taani 23 Nende hulgas näiteks noor Süüria pere, tollal seitsmeteistkümne aastane Rimas ka ja tema abikaasa, 26 aastane Ainur Alvan, kes hiljem taas ühinesid. Nad olid aga sunnitud neli kuud lahus elama, kuigi naine oli rase. Paare lahutades on Ingerstoier süüdistuse kohaselt otseselt vastutav Euroopa Inimõiguste konventsiooni ja lapseõiguste konventsiooni rikkumise eest. Need hõlmavad austust eraelu puutumatusele ja pereelule nagu ka nõudeid poolte individuaalsel ärakuulamisele ja põhjendatud otsustele. Nii riigi ombudsman kui ka uurimiseks loodud erikomisjon jõudsid järeldusele, et lahutamised olid ebaseaduslikud. Samuti ei hinnatud iga üksikjuhtumit eraldi. Minister ise ütleb, et ta püüdis tüdrukuid kaitsta ja võidelda laste abielude vastu. Muude stibeäri meetmete hulgas oli varjupaigataotlejatelt väärisesemete konfiskeerimine ja plaan saata välisriigi kurjategijad asustamata Läänemere saarele. Aastatel 2015 kuni 19 töötas Stoiber Taani immigratsiooniministrina, kus tema järelevalve all kehtestati üle 100 uue piirangu. 50. uue sisserändepiirangu kehtestamist tähistas ta suurejooneliselt tordiga. Kohtuprotsess kestab tõenäoliselt detsembrini. Süüdimõistmise korral võib teda oodata rahatrahv või võimalik vangistus. Taanis on Stoiber aga poliitiline raskekaallane, tema tegevuses on niinimetatud trumpilikke elemente. Kohtuprotsessi eel käivitas ta sel nädalal tasulise veebisaidi, mis pakub eksklusiivseid videoid ja iganädalasi uudiskirja koos tema vaadetega tema poliitilisele võitlusele Taani väärtuste eest. Ta oli soovinud ka kohtuprotsessi televisioonis üle kanda, mida aga ei juhtunud. Tõendite esitamine lõppes eile õhtul kell viis. Stoiber ütles pärast istungipäeva, et pole siiani näinud midagi ebaseaduslikku. Paljud tüdrukud, kes Taani tulid, olid rasestunud enne 15 aastaseks saamist. Pean ütlema, et olen nendele tüdrukutele palju mõelnud, rääkis Toyber ajakirjanikele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Taanis algas neljapäeval kohtuistung endise ministri Inger Støjbergi üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜks idee on ikkagi see, et me tõesti teeme sellise katse ja. Müüme veel sellel aastal Viru kaevanduse Kiviterile. Idee tundub teostatav, kuid me veel kontrollime järgi, nii et kahe nädala pärast otsustame lõplikult. Loodame, et tänu sellele siis tekib šanss, eks ole, Kiviteril esiteks mingi aeg suhteliselt odavat põlevkivi saada ja jätkata põlevkiviõli tootmist ja saada ka välisinvestor, kelleks suure tõenäosusega on Ivo, et ehitada uus soojuselektrijaam ja, ja kasutada jääkprodukte, mis tekivad sealt õli töötlemisest, poolkoks ja nii edasi soojuse ja elektrienergia tootmisel. Kui siis selline terve tsükkel ühe firma käes või selle firma kaas omandis tagab selle, et õli saab olema konkurentsivõimeline hinna poolest siis see on väga hea, aga surm kindlasti ei suuda väita, siis kahjuks õli hinnad maailmaturul langevad ja teatud prognoos, et jätkuvad langemist ja eks see ole ka Kiviteri üks põhiprobleeme praegu, kuid me teeme muidugi kõik, et, et vähemalt üks aasta veel otsida neid lahendusi. Ideid on siin palju. Tahaksime väga, et lähemal ajal pankrotti ei tule. Õli tootmine jätkub, kuid suure tõenäosusega siiski õlitootmine endises mahus on küsimus märgiga. Pilt on üpris proosaline kogu meie põlevkivienergeetika, kogu põlevkivikeemia, kogu põlevkivi kaevandamine, ta on ikkagi pärit ühest teisest ühiskonnast, ta on mõeldud ühe teise turu jaoks. Ja nüüd teda kohandada. Tänasele ja homsele päevale pole sugugi kerge.",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandusminister Jaak Leimann Viru Kaevanduse müümisest Kiviterile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiin on kuskil 150 võib-olla natukene üle põllumeest, põhiliselt on tulnud kohale hästi palju leedulasi, Eestist on neli inimest, siin esindatud lätlased, praegu hetkel on kohal Läti peaminister Kristini Karring ja siis põllumehed tuletavad talle meelde, mida ta muidugi kahtlemata isegi teab siis vajadust aidata balti riikide põllumeeste otsetoetusi järele Euroopa keskmisele, selle praeguse pakkumise järgi, millelt valitsusjuhid täna arutama hakkavad, on siis meie põllumeestele pakutud toetus, et oleksid perioodi lõpuks kuskil 76 77 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Mis põllumehi muidugi ei rahuldaja Balti riike. Ja siis ongi siia kogunenud lippudega, siin on paar traktorit, peetakse kõnesid, on loosungid, kus nõutakse võrdset kohtlemist ja Euroopa siis mitte Euroopa vastandamist ega lõhkumist, vaid ühtsena kohtlemist ja selline, aga noh, nagu Balti riikidele omaselt selline rahulik ja sõbralik meeleavaldus. No kiiret üksmeelt sealt loota pole, nagu sa ennem teada andsid, kas oled põllumeestega rääkinud, kaua nad meeleavaldust seal peavad? See meeleavaldus on siin plaanitud paaritunnisena ja siin on loodetud kohtuda siis kõikide peaministritega, Läti peaminister on hetkel siin, Eesti peaminister pidi tegelikult juba olema siin varem natukene aega tagasi, aga kuna ta lennuk kuuldavasti on hilinenud, siis siis ei tea, kas ta jõuab siia hiljem või või ei jõua ta siia üldse. Põllumehed püüavad siin olla mõned tunnid ja kuuldavasti tulevad siia ka tegelikult meelt avaldama teiste riikide põllumehed, sest et igalühel on omad mured, et jällegi näiteks Prantsusmaa põllumehed tunnevad seda, et nende toetused ju lausa vähenevad mõnevõrra ja nemad tulevad sellest märku andma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Brüsselis algas Balti põllumeeste meeleavaldus. Põllumehed nõuavad võrdset kohtlemist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTamm pole eestlasele mitte mingi tavaline puu, vaid jõu ja kestvuse sümbol. Seetõttu oli tammede istutamine suursündmus, millel osalesid kõik ametkonnad, kes tulevase sisejulgeoleku ühishoones tööle hakkavad. Igaüks sai mulda panna oma puu. Need on Lääne politseiprefektuur, Lääne päästekeskus, kaitsepolitseiamet häirekeskus, siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskus ning sotsiaalkindlustusameti ohvriabi. Enamiku tammedest istutasid taltsi talu töömehed. Siseminister Mart Helme. Eestlastel on vanasõna, et tamm on talupoja raud, mis näitab, kui kõrgelt seda puud hinnatakse ja noh, siin Pärnus Tammsaare puiesteel, mul on tohutult hea meel, et need ehituse käigus maha võetud puud praegu asendatud saavad valmis suur sisejulgeolekuhoone. Ma arvan, et see liigitub sellesse kategooriasse, mida me nimetame ka eelarve läbirääkimistel. Inimvara hoidmiseks kõlab võib-olla bürokraatlikult. Aga tegelikult see on meie kõige kallim vara. Et kui meil ei ole neid inimesi, kes tunnevad oma tööd politseis, piirivalves, päästeametis, häirekeskuses, kaitsepolitseis, ka smitis, siis me oleme tegelikult hädas. Pole imestada, et nii pika ehitusperioodi jooksul tahavad asjaga seotud ametiasutused omavahel kokku saada. Hoone avatakse ju alles järgmisel suvel. Riigi kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin. Mitte ainult see ehitusperiood ei ole pikk ja tegelikult on ju väga pikk olnud see üldse selle hoone saamise lugu 2013.-st aastast juba on seda nii-öelda oodatud. Aga tõepoolest selles mõttes, et selline sümboolne üritus on hea näidata, et me oleme oma töödega graafikus ja loodetavasti siis järgmisel suvel ikkagi need päästetöötajad, politseinikud, häirekeskuse töötajad, et infotehnoloogia saavad siia omale töökohale kenasti sisse kolida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mullu oktoobris nurgakivi saanud Pärnu sisejulgeoleku ühishoone tulevased töötajad tegid teoks enne ehituse algust antud lubaduse, et Tammsaare puiesteelt maha võetud tammede asemele istutatakse uued. Mulda sai 34 tamme.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna Sadama kommertsjuht Margus Vihman ütles, et kuna Valgevene kauba suhtes kehtestati esimesel märtsil sanktsioonid, siis seda sadama kaudu enam ei liigu. Valgevene kaupa liikus umbes kaks miljonit tonni. Venemaalt tulevale kaubale veel piiranguid kehtestatud ei ole. Vihman ütles, et kui sanktsioonid kehtestataks ka Venemaalt tulevale kaubale, siis kaoks enam kui kolmandik sadama kaubamahust. See mõju ei oleks tema sõnul siiski saatuslik, sest sadama 110 miljoni euro suurusest käibest moodustavad Venemaa ja Valgevene kaubad väikese osa. Sellest see väga suur osa ei ole, et see on selline kuskil seitse protsenti, sest meil on ka mitmeid teisi ärisid, aga kaubamahus kindlasti oleks, oleks tagasilöök suur, et selles mõttes oleme murelikud, aga samas saame aru, et, et kindlasti kõige tähtsam on see, et, et see sõda võimalikult kiiresti lõppeks ja, ja, ja selle nimel tuleb ohverdusi teha. Kuigi piirangud on kehtestatud kaheti kasutatavatele kaupadele nagu näiteks elektroonikale ja metallitoodetele, siis liigub neid kommertsjuhi sõnul sadama kaudu vähe. Margus Vihman ütles, et praegu ei ole olulisi takistusi ka äripartneritega tehingute sõlmimisel. Ta ütles, et mitte ükski Tallinna sadamas tegutsev ettevõte ei ole praegu ka nende inimeste omanduses, kelle suhtes sanktsioonid on kehtestatud. Meil tegelikult ka ei ole ühtegi ettevõtet, kes meile tasuks siis kas Venemaalt või, või läbi Vene panga, et et kõik on ikkagi Eesti ettevõtted ja teenivad oma raha siin Eestis ja tasuvad meile siis Eestist. Nii et selles mõttes ka see pangandussanktsioonid meid ja ka meie kliente hetkel ei Kommertsjuhi sõnul sadam see aasta tõenäoliselt kedagi koondama ei pea. Kõik koondamised tehti koroonakriisi ajal juba ära ning nüüd ollakse tema sõnul heas vormis. Kui Venemaalt tulevale kaubale kehtestataks ka täiendavad piirangud, mõjutasid need vihmani sõnul eeskätt sadama terminale. Kindlasti see valmistaks probleeme siis ka meie rentnikele ehk terminalidele, kes meie sadamates tegutsevad eelkõige siis vedellasti ja, ja muidugi väetiseterminalidele nemad kindlasti on raskemas olukorras peavad inimesi koondama ja kindlasti see siis ka toob kaasa. Kuna need inimesed on siis tavaliselt seal kas siis Maardus või Alexela puhul Paldiskis, seal siis kindlasti kohalikud inimesed võivad jääda ja tööta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Sadamal tuleb kolmandik kaubaveost Venemaalt. Kedagi Ukraina sõja tõttu siiski arvatavasti koondama ei pea.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIndrek Teder märkis oma tegevuse ülevaates, et möödunud aastal puutus ta kokku mitmete uute probleemidega ja tegi ka riigikogule märksa rohkem ettepanekuid seaduste ja põhiseadusega kooskõla viimise osas. Täna rääkiski ta suures osas põhiseadusest ja märkis ära suundumusi, mis talle muret valmistasid. Põhiseaduse tõlgendamisel kasutatakse maagilist sõna. Proportsionaalsus öeldakse jah, tõsi, vastuvõetud õigusakti on vastuolus selle või teise põhiseaduse sättega. Aga selle rikkumise trumpab üle tõsiasi, et õigusakti teenib mõnd põhiseadusega ühildatavat hüve. Ja seega kõik on tegelikult korras. Ometi peitub siin oht üha avaramal kasutamisel tõukavad sellised argumendid meid libedale pinnale. Alati on olemas vabandus mõne üldise põhimõtte või kollektiivse hüve näol. See on äärmuslikult pragmatism mis kujutab endast ohtu kõigile põhiseaduse sätetele. Õiguskantsleri sõnul eelistatakse sellise tegevusega lühiajalisi huve nagu ka siis, kui räägitakse põhiõiguste st ning vastanduvad üksikisiku huvid ja avalikkuse huvid. Alati paistab olulisem avalikkuse huvi, aga ka siin vastanduvad lühike ja pikk perspektiiv. Kui kaitstakse ühe inimese põhiõigust siis kaitstakse kaudselt ka kõigi teiste oma. Kaitstakse kõigi inimeste võimalust täna ja tulevikus oma õiguspositsioonile tugineda. Üks aspekt, millele Indrek Teder oma kõnes peatus, oli ESM. Keskerakondlane Kadri Simson rääkis sellest pikemalt ühenduses erenduva kolmanda Kreeka abipaketiga ja õigusega teha otsuseid ilma rahva mandaadita. Veel kord üle, korrates 2003. aastal rahvahääletusega antud mandaat hakkab ammenduma. Sellele ei saa tugineda, andes pidevalt volitusi ära Euroopa liidule ja võttes kohustusi, mis jäävad meile kanda ka selle valitsuse ja selle valitsus koalitsiooni lahkudes. Reformierakondlase Rait Maruste kõnes oli nii kiitust kui kriitikat, kuulame viimast. Kohati näib siiski, et mõnikord on õiguskantsler süvenenud mõne mitte just väga kaaluka teema detailidesse. See jätab mulje, et kõrvale on jäänud mõned olulised ühiskonnas teravad ja lahendamist ootavad probleemid. Nimetagem siinkohal näiteks samasooliste põhiseaduslik õigus perekonnaelule. Osundan siinjuures, et perekonnaelu mõiste on tunduvalt laiem mõiste kui abielu lahendamist ootab ka vangide valimisõigus, inimeste kaitstus, vihakõne ja anonüümse vaenamise eest internetis avalikus elus võrdse kohtlemise võimaluste järgimine ja mitmed teised.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õiguskantsler Indrek Teder esines Riigikogu ees oma tegevuse ettekandega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMatka kolmas etapp algas täna varahommikul linnulennult viis kilomeetrit risti alevikust lõuna pool, enne kui valgeks läks maleva vastutusala. Piiri pidi kulgeva matka mõte sündis 1900 kolmekümnendatel piirivalve ja kaitseliidu poolt algatatud ideest suusatada ümber Eesti jätkab kaitseliidu Läänemaleva Haapsalu malevkonna liige Ivari Rahula. Tekkis mõte, et, et äkki seda teha siis mingisuguses formaadis ka siis ütleme, kui meil lund enam ei ole, et siis seda teha, siis noh, kõndides ja et, et siis kõigepealt ennem, kui me siis selle suurema ambitsiooniga ümber Eesti hakkame seda tegema koostöös erinevate ringkondade ja teiste malevatega, siis katsetame seda siis ümber oma kodumaleva vastutusala. Ligi 30 kilomeetri pikkune etapp viis matkajad lõpuks Kasari jõe lähedale, kus kuu aja pärast starditakse juba järgmisele lõigule. Õnneks ilm tänast etappi ei takistanud, jätkab kodutütar Henri Ett Kampman. Tuuline küll, on veidi, aga ega see meid ei heiduta, et me oleme harjunud niisuguse ilmaga, et mis on mitte just parim. Vahepeal kerkis taevalaotusse isegi vikerkaar. Rännaku ajal püütakse hoida piirile võimalikult lähedale, kuid mõnel pool tuleb siiski teha väikseid põikeid, et vältida talunike põldude ületamist. Ivari Rahula sõnul on ettevõtmine näide vabatahtlikust pealehakkamisest, sest kaasa löövad kaitseliidu erinevate allorganisatsioonide liikmed. Retkega liitus täna ka neid, kes varem osalenud pole, jätkab kodutütar Karen Loorents. Väga äge on, sest see etapp on meile esimene sellest väga toredast retkest. Sügisel loodi Eestis Soome lahe ääres alanud umbes 400 kilomeetrise matkaetapi kaupa, läbimisega plaanitakse jõuda ühele poole järgmise aasta juuli alguses. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseliidu Lääne maleva kaitseliitlased, naiskodukaitsjad ja noorteorganisatsioonide liikmed on võtnud ette plaani teha Lääne maleva vastutusalale matkates tiir peale. Matk toimub etapikaupa ning sellega loodedakse ühele poole saada järgmise aasta suvel. Täna läbiti teekonna kolmas lõik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJüri Uluots oli nii asutava kogu kui ka mitme riigikogu koosseisu liige Eesti õiguse ajaloo professor Tartu Ülikoolis ja Eesti peaminister vabariigi presidendi ülesannetes ajal, mil riik oli teise maailmasõja keerises, jätkab korporatsioon Rotaalia liige Martin Karner. Jüri uluots on olnud Eesti vabariigi südametunnistus ja ta on viibinud nii esimese põhiseaduse koostamise juures olnud selle suuresti autor, kandnud Eesti vabariik siis õiguslikult läbi oma töö siis õigusteadlasena ja ka füüsiliselt on ta kandnud siis Eesti vabariigi õigusliku järvepidevuse kaudu. Olles ise juba väga raskelt haige, nimetas ta 1944. aasta sügisel Saksa ja Nõukogude okupatsiooni vahele jäänud hetke ära kasutades ametisse Otto Tiefi valitsuse. Sellega tagati Eesti riikliku järjepidevuse püsimine. Järgnenud okupatsiooniaastatel jätkab riigikogu esimees Henn Põlluaas. Ja tänu temale me võimegi öelda, et, et meil on ikkagi Eesti vabariik olemas, et me saame selge pilguga vaatata tulevikku. Mälestuspäeval osales ka mitu uluotsade suguvõsa liiget, jätkab Tuuliki uluots. Ta leidis ka, et ka rasketel aegadel tuleb leida ühiseid lahendusi, mitte keskenduda lahkhelidele, vaid leida selle ei saa öelda kompromissi, aga mis nagu viiks edasi, et ta leidis väga tugevalt, et ei tohiks lõhestada erinevaid sotsiaalseid gruppe, mis ma arvan, et on ka praegusel hetkel väga, väga olulisel kohal. Jüri Uluots suri 1945. aastal Stockholmis. 2008. aastal maeti ta ümber Kirbla kalmistule. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Kirbla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õigusteadlase ja riigimehe Jüri Uluotsa sünnist möödub esmaspäeval 130 aastat ja juba pühapäeval peeti Uluotsa kodukandis Kirblas tema auks mälestuspäeva. Jüri Uluotsal on väga oluline roll Eesti riikliku järjepidevuse püsimisel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRiigikogu arutas täna töölepinguseadust, palju on sellega seoses räägitud tööturu paindlikumaks muutumisest ja räägiti ka täna. Ott lumi, Isamaa ja Res Publica Liit. Töösuhete jäikus ei ole kindlasti mitte ainult Eesti probleem. Küsimus, kuidas muuta töösuhteid paindlikumaks, kuidas vähendada tegelikult inimeste klammerdumist konkreetse töökoha külge kuidas tõsta inimeste ettevõtlikkus, need on tegelikult kogu Euroopa ees, seisavad võtmeküsimused. Rahvaliidu fraktsioon eelnõud ei toetanud. Karel Rüütli leidis, et uus paindlikkus on suhteline. Eelnõus on töösuhete õiguslik regulatsioon tehtud senisest paindlikumaks, arvestades eelkõige tööandja huve ja õigusi töövõtja seniste õiguste ja huvide esendamiste arvelt sealhulgas ka töölepingu lõpetamisel. Rõhutame, et senini puudub Eestis hästi toimiv ja tõhus sotsiaalkaitse ning täiend ja ümberõppe tugisüsteem. Töötajate koondamise korral. Majanduse ümberstruktureerimise ülesannet ei tohi lahendada töötegija kulul, see on vastuolus õiguse üldpõhimõtetega. Rahvaliit soovib täiendavat sotsiaalsete ja juriidiliste järelmõjude analüüsi, Keskerakond heidab aga ette, et neid seaduse ettevalmistustöösse ei kaasatud. Mis on praegusele valitsusele üldse iseloomulik. Aga Ain Seppik? Meie erakonnale on täiesti vastuvõetamatu selle eelnõu äärmuslikoolne ideoloogia. Põhiliselt väljendub see tööinimeste õiguste ja tööõiguslike garantiide olulises ning põhjendamatus vähendamises. Meie jaoks on kummastav, et kui mujal maailmas võitlevad töötajaskonda esindavad ametiühingud ja muud kutseorganisatsioonid oma õiguste laiendamise eest töösuhetes siis Eestis vastupidi, on nad valmis võitluseta ning vaikselt ära andma suure osa kättevõidetud. Võib kohe öelda, et keskfraktsioon tegi ettepaneku eelnõu menetlusest välja arvata, aga toetust see ei leidnud. Ja pole ka imestada, sest kuulates Tõnis Kõivu Reformierakonnast jäi mulje, nagu oleks juttu hoopis teisest eelnõust. Oluline on töötaja jaoks, et tagatud on tema turvalisus. Töötuskindlustuse määr tõuseb, töötutoetuse saajate ring laieneb. Tähtajalise töölepingu ülesütlemisel peab tööandja sisuliselt töötaja välja ostma maksma hüvitist lepingutähtaja saabumiseni töölepingu ülesütlemise sest etteteatamisaja jooksul tuleb anda töötajale piisavalt aega töö otsimiseks, tööintervjuudel käimiseks. Ning lõpuks sotsiaaldemokraat Eiki Nestor. Eelnõu laiemas laastus kõige tähtsam pool on selgus, et ta võrreldes täna kehtiva seadusega kaitseb oluliselt paremini inimese õigus, töö. See on see, mis on muutuvas majanduses vajalik ja kui need, kes siin on vaadanud selle kokkuleppe ainult seda poolt, kus nagu midagi läks ja ei vaata seda poolt, kus tööinimese jaoks midagi tuli siis neil jääb eelnõust hoopis vale arusaam. Et kui austatud riigikogu liikmed suudavad ennast mõelda Narva Kreenholmis töötavate inimeste olukorda siis nad näevad, et see eelnõu kaitseb inimese õigusi paremini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uue töölepinguseaduse arutelu Riigikogus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAmetiühingute keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul pole võimalik täpselt öelda, kui paljusid töötajaid alampalga tõus puudutab. Konjunktuuriinstituudi uuringutele viidates pakkus taliga, et lepingu järgi alampalka saajate osakaal võiks olla kaheksa kuni 10 protsenti hõivatutest. Lisaks muidugi on omajagu inimesi, kelle palk on fikseeritud alampalk pluss teatud boonus või muutuv osa või tulemustest jah, et, et selles mõttes neid inimesi on, ma pakuksin ikkagi siin suurusjärgus 80000 ja eks Eesti häda ongi täna natukene see, et me oleme oma palkadega just selle alumise otsaga selles mõttes nagu halvas seisus, et madalapalgaliste osakaal üldises palgasaajate arvus on meil üks Euroopa Liidu suuremaid. Tööandjate Keskliidu esimees Enn Veskimägi nentis, et alampalga tõus ei tulnud kergelt, kuid volikogu jäi siiski ametiühingute keskliidu pakutud numbriga nõusse. Enamus aastatel on meil käinud ikkagi kauplemine selle numbri üle kriisiaastatel, kui igal pool kärbiti palkasid vähendati, siis ainukene, mida ei vähendatud, oli miinimumpalk, aga täna see 320, arvestades neid aastaid, mis on vahele jäänud palgatõusus, siis jõudsid ka tööandjad kokkuleppele, et see võiks olla see number, mida ametiühingud välja pakkusid, see 320, see tähendab mingi 10 koma millegagi protsendi palgatõusu. Harri Taliga leidis, et edaspidi võiks üleriigilise alampalga asemel olla suurem osa tegevusaladepõhisel alampalgal sest haruliidud tunnevad antud sektori olusid ja võimalusi paremini kui ametiühingute keskliit. Ametiühingute haru liidud ja tööandjate ühendused konkreetsel tegevusalal peaksid kokku leppima omavahel just sellele konkreetsele sektorile majandusharule õige ja õiglase palgamäära, seda ei saa teha keskliit, sest noh, keskliit on selles mõttes igast konkreetsest tegevust alast küllaltki kaugel. Kui meil täna on kaks arutasandi palgalepet transpordisektoris ja tervishoiusektoris, siis kindlasti on ametiühingute keskliidu huvi ka tulevikus see, et neid just nimelt sektori tasandi palgaleppeid tuleks oluliselt juurde ja kui neid arutasandi palgaleppeid on juba piisavalt palju, et nad katavad noh, vähemalt poole Eesti hõivatud inimeste arvust, siis ilmselt ka väheneb paratamatult üleriigilise alampalga roll ja tähtsus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ametiühingute Keskliit ja Tööandjate Keskliit kirjutasid alla kokkuleppele, millega üleriigiline töötasu alammäär tõuseb järgmisest aastast 290-lt eurolt 320ne euroni kuus ehk 1,9 euroni tunnis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nInimeludel ei ole hinda ja ukrainlased ning nende toetajad ootavad lääneriikidelt lõputegemist Vene fossiilkütuste impordi ja sellega vene sõjamasina rahastamisega. Saksamaa kavatseb sellega lõpu teha küll aga samm-sammult, nii kiiresti, kui suudab välja töötada uued energiavarustuse teed. Gaasikraanide päevapealt kinni keeramist kirjeldavad ettevõtjad katastroofina. See ei tähendaks lihtsalt külmemaid tube vaid kinni tuleks panna paljud tehased näiteks keemiatööstuses. Saksamaa Kaubandus-Tööstuskoja väliskaubanduse juht Volker Treier. Ja nad toodavad üsna elementaarseid asju edasiseks kasutamiseks autotööstuses, ravimitööstuses, haiglates, toidutööstuses ja mujal. Sellised keemiatööstuse ettevõtted tuleks kinni panna ja sellel oleks tohutu mõju humanitaarküsimustele inimeste varustamisel mitte ainult Saksamaal, vaid Kesk-Euroopas tervikuna. Saksamaa idamajandus assotsiatsiooni juhatuse esimees Mihhail Harms. See viiks nii tõsise kriisini Saksamaa majanduses, et see kahjustakaks meid nii palju, et me jääksime raskustesse juba ka Ukraina majandusliku toetamisega. Sellepärast on see väga raske otsus ja moraalselt kaheldav otsus. Aga me oleme otsustanud alustada asjadega, mida me endale lubada saame ja toetada Ukrainat rohkem rahaliselt, relvadega ja majanduslikult. Saksamaa idamajandus assotsiatsioon ühendas ettevõtteid, kes ajasid äri Venemaal ja Ida-Euroopas. Samuti kaitsesid nad Nord Stream kaks gaasijuhtme projekti. Nüüd tuleb tunnistada, et Venemaal ei ole Saksa ettevõtetel enam suurt midagi teha ja sellesuunalised tegevused tõmmatakse kokku. Saksamaa idamajanduse assotsiatsiooni juhatuse esimees Mihhail Harms. Ma pean tunnistama, et me tegime suuri vigu, hinnates Venemaa poliitikat. Saksamaa teaduste akadeemia Leopoldina analüüsi järgi saaks Saksamaa kõvasti pingutades vene gaasita hakkama, küll aga Leopoldiina asepresident Robert Shlögl. Suvel oleks seda võimalik teha ja kui tuleb leebe talv, siis ka. Aga kui järgmine talv tuleb külm, siis see võimalik ei ole. Gaasinõudluse ja pakkumise struktuur Saksamaal on selline, et 40 protsenti sellest gaasist läheb rasketööstuse ja seal on väga raske muutusi teha. Uute gaasitorude ehitamine või muude lahenduste väljatöötamine nõuab lihtsalt aega. ARD küsitluse järgi toetab energia embargot 50 protsenti sakslastest ja 42 protsenti on selle vastu. Oliver. Muidugi peab vaatama majanduslike aspekte, aga moraalselt oleks see õige. Ines. See on keeruline, väljas on veel külm, kui me ei osta, siis on vaja alternatiive, et kuidagi sooja saada. Jah, selle tagajärg oleks hea, aga me oleme oma mugavustsoonis ja ei taha millestki ilma jääda, see on keeruline. En riko. Raske, väga raske, aga kui me oleme natuke rohkem valmis söögijoogi eest maksma, läheb Ukrainal paremini. Sõda tuleb lõpetada 100 protsenti lõppsõjale. Evald. On kurb, et see nii kaugele on läinud, et me oleme gaasist nii suurde sõltuvusse viidud, aga nüüd on natukene liiga hilja. Ukrainlased ootavad, et tuha pähe raputamise kõrval leiaksid sakslased ikkagi võimalusi ka kiiremateks sammudeks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Berliin, Saksamaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa majandusühendused ütlevad, et Vene gaasiimpordi päeva pealt lõpetamine tooks kaasa tehaste kinnipaneku ja ulatusliku kriisi Saksa majanduses. Saksamaa plaanib Vene söest loobuda suvel, naftast aasta lõpuks ja gaasist mõne aasta jooksul. Ukraina ootab aga kiiremaid samme.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Lennart Meri on Soome presidendi Martti Ahtisaariga ametlikult kohtunud seitsmel kaheksal korral, kuid mitteametlikke kohtumisi on olnud palju rohkem. Igale lugevale või televisiooni vaatavale eestlasele on ju teada, kui oluliselt on Soome vabariik meie edasiliikumist toetanud. Minu ülesanne oli president Ahti saada ja tema kaudu Soome valitsust ja Soome rahvast tänada selle toetuse eest, mida me tema presidendi ajal oleme pidevalt tajunud. Ja ma olen kindel, et seesama hea koostöö Euroopas, mis praegu tegeleb iseenda organiseerimisega, kestab edasi. Martti Ahtisaari on esimene Soome president, kes valiti otsevalimise teel. Tema sõnul on inimestele oluline, et nad saavad presidendivalikul kaasa rääkida. Seda näitab kas või asjaolu, et seekord etel valimistel osales ligi 80 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. President Tahtisaari tõi esile, et tema ametiaja jooksul tegi Soome kaks tähtsat otsust. Ühines Euroopa Liidu ja Euroopa rahaliiduga. Presidendina pidas ta oma tähtsaks ülesandeks tööpuuduse vähendamist. Kuus aastat tagasi oli Soomes töötuse protsent 20, nüüd on tööpuudus alla 10 protsendi. Ehkki ka see on suur, on paranemine märgatav, tõdes ahtisaari. Martti Ahtisaari hinnangul on Soome muutunud tunduvalt rahvusvahelisemaks. President avaldas lootust, et tal õnnestub kaasa aidata Soome positsioonide parandamisele maailma majanduses. Martti Ahtisaarile on tehtud ettepanek asuda ida-lääne instituudi kaasesimehe kohale ja hakata koordineerima instituudi tegevust Euroopa suunal. Samuti plaanib ta osaleda rahvusvahelise kriisikomisjoni töös. Mõlema maa presidendid avaldasid veendumust, et ahtisaari suhted Eestiga ei katke. Soome toetab endiselt Eesti astumist euroliitu ja Ahtisaari sõnul ei ole Euroopa Liit enne valmis, kui sinna kuuluvad ka Baltimaad. Eritüüs suured teiega, Mati Mebelilla on.",
"role": "user"
},
{
"content": "00.00:09 Eesti Vabariigi president Lennart Meri.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKahjuks mitte meiega ei ole võtnud ühendust praegu ei tööandjad ega ka ministeerium, nii et seis on endine. Meil ei ole tehtud ametliku pakkumist välja arvatud selle triki trikipakkumine, mis meile tehti ööl vastu laupäeval. Haiglate liidul on homme juhatuse koosolek ja me loodame, et seal siis ehk tuleb pakkumine. Tänases Postimehes avaldatud maksuameti andmed arstide eelmise aasta tulu kohta ei näita Korgi sõnul Eesti tervishoiusüsteemis reaalselt töötavate arstide tegelikke palganumbreid. Igaüks, kes selle palgauuringuga tutvub, see näeb seda, et see tervishoiutöötajate palganumbrid tervishoiusüsteemis töötavate arstide palganumbrid on tegelikult madalamad. Kui nad olid siiani pakutud, on 1538 eurot kuus ja seal on sisse pandud, siis see on võetud, nagu ma aru saan, nii tuludeklaratsioonide kui ka sotsiaalmaksu järgi need andmed välja ja kasutatud on nendes andmetes, mis Postimehes avaldas nii Soomes töötavate arstide palganumbrid mujal välismaal, kes deklareerivad Eestis ja ka kõikide nende arstide omad, kes töötavad Eestis väljaspool tervishoiusüsteemi sees peaks olema ka parlamendis töötab Viktor Vassiljev oma tuluga sees ja, ja nii edasi ja edasi. Samuti peaks olema seal sees ülimalt kõrge sissetulekuga minu meelest need arstid, kes on aasta jooksul müünud näiteks oma elamu ja see käib ka nende kogutulu hulka. Aga meie räägime, kui me räägime palgatingimustest, meie räägime tervishoiusüsteemis töötavatest arstidest. Nende keskmine palk oli möödunud aasta selle sama maksuameti uuringu andmetel, mida härra Ansip meile demonstreeris 1538 ja see on langenud käesolevaks aastaks kahe euro võrra, siis olid jäänud samaks. See oleks nagu see seisukoht, aga ainuke, mis sellega saavutati, oli see, et praegu et meditsiinitöötajad aeti lihtsalt vihasemaks, kui nad olid. Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige Margus Sulst tõdes aga Mirko Ojakivile antud intervjuus, et arstide palgavahed võivad olla Eestis kahekordsed. Siin Eestis võivad palgad kõikuda küll, sõltuvalt sellest, kui palju tehakse tasulisi uuringuid, öövalveid. Palgavahed võivad olla kahekordsed. Aga te olete pikalt ise olnud meditsiinisüsteemis ja kui te neid numbreid vaatate, et mis tundeid teis tekitab selles mõttes, et nii-öelda, mis selle teadmisega pihta hakata, raske on ju tõsta inimesel palka, kes teenib igakuiselt märkimisväärset sissetulekut 10 protsenti või 6,6 protsenti tema puhul on oluliselt nii-öelda suurema rahalise väärtusega kui siis tõesti mõnel noorem arsti, kes teenib seal pigem alumise otsas sissetulekut. Jah, teil on täiesti õigus. Ma arvan, et see suure sissetulekuga, see ei pane seda tähelegi, kas seal on kuus protsenti juures või, või, või mis iganes. Aga selline diferentseerimine, kus tõesti võib-olla kui hakata neid uusi pakkumisi streigi lõpetamiseks tegema, kas on mõeldav teie arvates, et, et nii-öelda mõelda sissetulekute suurendamisele seal alumises otsas, tõsi vist, ma saan aru, et ega haiglal on ka väga keeruline ju teada seda, et et kas doktor A või doktor B kusagil veel vastu võtab ja millist tulu ta selle eest saab. Jah, ei, me ilmselt ei sori ikka inimeste taskutes, nii et kui tal kliinikumi tulles on töövaim alles siis maksame vastava reeglitele, mis meil on võimalikud ja ja mis ta mujal teeb. See on enda asi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Streigi teine päev ei toonud kokkulepet lähemale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohtla-Järve võitluskunstide klubi juhtinud härra Korikov käis Tartu abilinnapea Artjom Suvorovi juures kaheksa korda ja palus linnal toetada klubiga seotud üritus. Suvorov lubas küll aidata, aga ütles samas, et tema üksinda otsuseid ei tee. Siiski oli Korikov nõnda tänulik, et hakkas Suvorovile kingitusi tooma. Küll oli tal kaasas kinkekaardid küll konjakipudel. Ehkki Suvorov pudeli esialgu tagasi lükkas, käis korkov peale, et kas te joo, kas te olete invaliid, see ju terviseks ja jättis lahkudes pudelilauale. Üsna sarnane lugu oli kinkekaartidega, mille Suvorov pärast linnapeaga nõupidamist tagasi andis. 2000 seitsmeteistkümnenda aasta oktoobris sai selgeks, et härra kovi pakutud kingitused saatis tegelikult kaitsepolitsei. Nemad olid Korikovi abilinnapea juurde saatnud ning kingituste kui altkäemaksu võtmine sai üheks osaks Suvorovile esitatud korruptsioonisüüdistusest. Aga täna ütles Tartu maakohtu kohtunik Marju Bersitskaja, et niisuguse matkimise pärast Suvorovit süüdi mõista ei saa. Eriasjade prokurör Margus Kross ütleb, et kohtunik esitas täna ainult lühipõhjendused ning tema ootab pikemat selgitust. Seda, et matkimine olnuks liiga intensiivne, gross ei usu. Lisaks konjaki kaasusele oli prokuratuuril Suvorovile veel kolm süüdistust, aga kõiki neid pidas kohtunik niisama perspektiivituks. Näiteks 2015. aastal palus Suvorovilt abi Rakvere Taitansi üks eestvedaja Kaido sirge Suvorov lubas klubile vastu tulla ja nende rahataotluse läbi keskfraktsiooni linnaeelarvesse aidata, aga saatuslikuks sai sirge Suvorovi kohtumine Annelinna bensiinijaamas. See kohtumine jäi videolindile ning meie uurimisorganid arvasid, et just siis sai abilinnapea altkäemaksu. Kindlust andis neile see, et õige pea kandis Suvorov oma pangakontole 250 eurot. Täna ütles kohtunik Marju erit, et selle raha altkäemaksuks pidamine on meelevaldne. Selle valguses pakub prokurör Margus Kross, et kohus võis oodata talt otseseid tõendeid. Aga prokuratuur esitas selle süüdistuse kaudsetele tõenditele üles ehitades ja tegelikult kohtupraktikas on täiesti aktsepteeritav, et kui kaudsete tõendite ahel on pidav, et siis saab sellele ka süüdistuse rajada. Aga selline kaudsete tõendite ahel kukkus täna maakohtus kokku. Kõike seda kuulas Artjom Suvor Mornilt aeg-ajalt pead vangutades. Ma olen kindel, et teades prokuratuuri praegust käitumismustrit, ega nemad ei jäta jonni, nii et ma arvan, et meil on veel mõningat teed nendega minna. Eri asjade prokurör Margus Gross kinnitab, et maakohtu otsus kaevatakse edasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna kukkus Tartu maakohtus kokku Artjom Suvorovile esitatud korruptsioonisüüdistus. Kohtu hinnangul polnud endise Tartu abilinnapea vastu esitatud kaudsed tõendid piisavad ning Suvorov mõisteti õigeks. Prokurör lubab otsuse edasi kaevata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n2019. aastal oli üüritulu maksuauk 23,7 miljonit eurot, 2000 seitsmeteistkümnendast aastast on see kasvanud 2,7 miljoni euro võrra. Maksu ja tolliameti maksuauditi üksuse juht Erki Pauluse sõnul on raske tabada neid, kes arveldavad sularahas ja nii maksud tasumata, jätavad. Üks peamisteks põhjusteks on kindlasti ka eluruumide arvu kasv, kuna siis pidevalt ehitatakse juurde ka uusi pindasid, aga ka samas selline majanduse kasv ja sellest tulenev ka üürihindade pidev, kas, mis siis kasvatab ka seda maksuauku? Otsest nagu põhjust ei ole, et miks peaks tänapäeval kasutama sularaha, palju mugavam on seda teha ju üle meie moodsate internetipankade. Ma ei näe nagu ratsionaalset põhjust, et miks seda peaks tegema. Eesti kinnisvaramaaklerite koja juhatuse liige Ardo Lepp ei kohta enam sama palju kinnisvaraomanikke, kes makse pelgaks kui 10 aastat tagasi. Lepp lisab, et sularahas võivad üüritasumist tahta ka vanemad inimesed, kes internetipangas ei majanda. See sularahas arveldamine on üks võimalus, mida need omanikud kasutavad, selleks, et kord kuus käia ja, ja visata pilk sellesse korterisse. Ehk siis vaadata, mis olukorras see korter on ja kuidas üürnik seda korterit nagu kasutab. Erki Paulus ütleb, et üldine majanduskasv tähendab, et maksumaksja on järjest kohusetundlikum. Ka lisab Paulus, et tähtsaim maksutahte suurendamisel on teavitustöö. Teine võimalus on seadust muuta. Kui me saaksime näiteks üürilevõtjat ka deklareerima nii-öelda makstud üüritulu ehk et mõlemapoolselt toimub deklareerimine, siis ei teki seda hetke, et tekiski võimalus jätta see tulu deklareerimata. Kahepoolne deklareerimine. Mida on lihtne võrrelda, et kui ühel pool on tegemata jäetud deklareerimata, siis me saame teiselt poolt kohe seda nii-öelda üle üle vaadata. Paulus rõhutab, et selline seadusemuudatus vajaks veel analüüsi. Omaniku keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna leiab, et sellise lahendusega sekkuks riik liigselt eraisikute vahelistesse tehingutesse. Pärna pakub pigem võimalust teha maksuvabastus, mis suunaks osa niikuinii saamata maksutulust ettevõtluse soodustamiseks. Eraisikul võiks olla ühe kinnisvara üürile andmine noh, seaduse kohaselt tulumaksuvaba. Et see on väike ettevõtluse vorm sisuliselt, et see nagu seda üüriturgu kindlasti aktiveeriks, kui inimesed teavad, et oma kodu või ühe korteri üürile andmine ongi tulumaksuvaba ja, ja see soodustakaks investeeringuid üüri, kinnisvarasse ja, ja kui rohkem on turul pakkumist, siis on sellel ka positiivne mõju üürihindadele. Pärna lisab, et paljud kinnisvaraomanikud on osaühingud, mis tasuvad makse, kui üüritulu kasumina välja makstakse. Nii võiks kahepoolne deklareerimine survestada eraisikuid kinnisvara jaoks osaühinguid moodustama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Üüritulult laekumata maksutulu kasvab.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVõi mida täna kuulama tulite, pakub huvi töö ja pereelu ühitamise teemad ja siis vaatame jooksvalt, kuidas lastega kujuneb, et kuhu jõuame. Esimest korda arvamusfestivalil ei ole, iga aasta oleme käinud ja ma arvan, et nüüd on vist kuues aasta, mis siia toob? See on väga tore, mõnus keskkond, vahvad inimesed, selline mõnus melu, suvine, alati väga armas koht. Nii rääkis arvamusfestivali külastaja Maike Pirits Tartust 17 arutelu ala ja 130 arutelu, see on üheksas arvamus. Festival arvudes. Koroonapiirangute tõttu on festival mõnevõrra väiksem. Kuid nagu festivali peakorraldaja Kaspar Tammist ütleb, on arvamusfestivalil sõna jätkuvalt vaba. Muidugi siin võib kritiseerida, et täna näiteks arvamusfestivalile vaktsiini vastased ei saa tulla sellepärast et lihtsalt on täna need kehtivad piirangud, aga loomulikult sõna on vaba, kõik arvamused on oodatud, kõik mõtted on oodatud ja neid saab siin ka väga siis vabalt esitada. Mõistagi räägitakse arvamusfestivalil ka presidendivalimistest ja teistest aktuaalsetest teemadest, kuigi teemade valik sai ideekorje tulemusel tehtud juba märtsikuus. Taaskord Kaspar Tammist. Aga selle tarbeks, et oleks väga aktuaalsed ja päevakajalised teemad, on meil näiteks poliitikaala on meil see festivaliklubi ala, kuhu me saame siis hästi kiiresti sekkuda just hetkel poliitikas siis või üldse ühiskonnas toimuvatel teemadel. Arvamusfestivaliga kaasneb mahukas kultuuriprogramm filme näidatakse muusika ja teatrimajas, festivali klubis toimuvad kontserdid, tänavakunstnikud tegutsevad linnaruumis. Seega on arvamusfestival suur väljakutse ka vabatahtlikele. Festivali kultuuritoimkonna juht Marta Berill, Grauberg. Ma julgeksin öelda, et arvamusfestival on just sellist kohalikku kogukonda hästi palju liitnud ja kokku toonud, et nüüd juba üheksandat aastat see toimub ja, ja ma arvan, et, et ta on väga palju kasvatanud sellist kogukonna tunnet siin Paide linnas. Mõistagi aetakse arvamusfestivalil ka kohaliku asja arutelu alal Paide 3000 räägiti täna näiteks sellest, millised on ühe väikelinna, nagu seda on Paide võimalused globaliseeruvas maailmas. Paide teatri lavastaja Jan Teevet. Paide on Eesti geograafiline süda, aga just nimelt see, et ta tõesti igal aastal muutub ka Eesti ideekeskuseks ja see on võrreldes igasuguste spaade ja muusikafestivalidega üks erakordselt ilus märk ühele väikesele linnale. Tänase festivalipäeva lõpetab parlamendierakondade esimeeste debatt, arvamusfestival jätkub homme rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Üheksas Arvamusfestival on Paides hooga käima läinud. Hoolimata koroonapiirangutest on rahvast palju ja huvilisi jagub kõikidele aruteludele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo kahtlemata on, on keeruline koosolek ees, sest see otsus, mis meie ette on pandud Reformierakonna Keskerakonna poolt ongi keeruline ja, ja tõesti, eks üks olulisemaid asjaolusid kahtlematult on see, et sotsiaaldemokraadid on nende kuude jooksul pakkunud tegelikult kandidaate selles loogikas, et me võiksime üheskoos leida Eestile parima võimaliku presidendi. Oleme pakkunud Marina kaljuranda, oleme pakkunud tänase presidendi tagasivalimise võimalust ja need kandidatuurid on tegelikult kõrvale heidetud noh, ilma sisuliste argumentideta. Ja, ja seejärel siis pandud meile ette neid inimesi, kelle puhul siis Jüri ja Kaja on, on omavahel suutnud kokku leppida ja öeldud noh, te siis toetage neid ja selles mõttes kahtlematult meie jaoks on olnud esimene negatiivne üllatus olnud see, et Reformierakond, kes tegelikult varasemalt ju aastate jooksul on Kersti Kaljulaidi tagasivalimist toetanud, on nüüd jätnud ta maha nagu Joe Biden Afganistani. Ja selles kontekstis kahtlematult ka meie seis või, või olukord meie jaoks on muutunud keerulisemaks ja, ja ka mis, ma arvan, et kõige noh, sellise raskem valikukoht selles kontekstis on, on, on just nimelt see, et, et me näeme, et, et koalitsiooni jaoks ei ole selle selle protsessi eesmärk mitte Eestile parima presidendi valimine, vaid hoopis oma nii-öelda valitsuse siseste, mingite suhete klaarimine. Umbes stiilis, et et no Kersti Kaljulaid, ma ei saa toetada, sellepärast et muidu Jüri ratas solvub. No kahtlemata Keskerakonna esimehe vaimne tervis on oluline küsimus, aga, aga see noh, seab selle asja hoopis teise valgusesse. Ma saan aru, et, et et meist nüüd sõltub suuresti või paljuski see, kas, kas nüüd järgmisel esmaspäeval õnnestub Eestile vabariigi president valida või mitte. Aga meil on kindlasti nii neid, kes. Neid, kes on, on selleks kompromissi iseenda soovide parimate kandidaatidega valmis ja on ka kindlasti neid, kes arvavad, et ei, et me seda mitte ei peaks tegema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Just praegu algab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Riigikogu fraktsiooni koosolek, kus on kõne all Alar Karise kandidatuuri toetamine eelseisvatel presidendivalmistel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa liidus oodatakse kuuendat sanktsioonide paketti Venemaa vastu seoses Ukraina sõjaga. Välisminister Eva-Marie Liimets ütles täna ETV saates Ukraina stuudio, et Eestile on oluline, et selles paketis oleksid sees energiakandjad. Need jäid viiendast paketist mõneti napilt välja, kuid tõesti, tänaseks on juba 10 päeva möödas viienda paketi vastuvõtmisest ja ootame väga komisjonipoolselt seda sammu, et see kuues pakett tuleks lauale ja siis saaks liikmesriikide heakskiidu võimalikult pea. Transiidiekspert Raivo Vare märkis, et naftatoodete sanktsioneerimine Euroopas on võimalik ainult et tarnet tuleb ümber seada ja hinnad tõusevad. Gaasiga on olukord teine. Euroopa gaasivarustussüsteem on ebaproportsionaalselt arendatud, võib-olla oleks nii viisakas öelda diplomaatiliselt. Suur osa gaasist on siiski toru gaas. See torugaas ongi Venemaa torugaas ja selle peale oli siiamaani rajatud arvestuse, sealhulgas peame ikka ausad olema, selle peale rajati ka arvestuse seoses rohepöördega. Ja see on tekitanud nüüd olukorra, kus kohe päevapealt nii-öelda loobuda torukast ei ole võimalik, sest selle asendusvariandid, mis oleksid siis vedelgaasiga seotud või siis teiste kütuste ga ei ole piisavad. Liimetsa kinnitusel nende küsimustega Euroopas tegeletakse. Kõige probleemsem on Saksamaa, kes on väga tugevas sõltuvuses Vene gaasist ning oodatakse, et nad tuleksid energiakandjate sanktsioneerimisega kaasa. Raivo Vare rääkis, milliseid sanktsioone tuleks Venemaale kohe kehtestada. Transpordis tuleb need sanktsioonid viia absoluut, praegu on nad kolmveerandi tee peal. See tähendab, et mitte midagi, mitte midagi ei liigu, mitte mingeid laevu teenindata. Praegu on keeld juba põhimõtteliselt rakendatud, aga need on vene lipu jaoks ainult ja nende vene lipu laevade jaoks, mis tulid pärast kahe neljandat üle teiste lippude alla võiks vaadata natuke sügavamalt, laevaregistrites on olemas kogu laevade ajalugu kogu nende eluea jooksul. Teine on nüüd seotud energiakandjatega, millest on siis kaas eraldi, kust tuleb hakata otsast pihta, osa riike on alustanud, nüüd tuleb sakslaste kuhugi saada kaugemale praegused võrreldes ja murda maha ungarlased. Ja samal ajal on vaja juurde lisada nüüd see nafta embargo, maksimaalselt nafta ja naftatoodete, sest nende pealt vene riigieelarve teenib rohkem kui gaasi pealt ja seal oleks tagasilöögid mitte vähem valusad või isegi valusamad. Kui lähevad sanktsioonid peale, siis kohe kukub 25 protsenti. Ja see on juba löök, see juba tajub ja see on ka kiirema toimega ja kolmas on finantssanktsioonid. Finantssanktsioonid on kõige kiirema mõjuga, kui neid kohe rakendatakse. Muuseas, ma tuletan meelde, et eelmistes pakettides rakendatud sanktsioonide puhul väga tihti olid üleminekuajad, nii et vot seda välistades kiired täiendavad finantssanktsioonid oleksid väga mõjusad, sest need pangad, mis on jäänud Serpangas, osaliselt Gazprom, pank, mis on energiaga seotud väidetavasti ja mis on tegelikult Putini grupi otsese isikliku kontrolli all noh, seal on võimalik teha veel samme, küll. On need laua peal, kuuendas paketis on see nafta selgelt laua peal finants, samamoodi need välja jäänud pangad me oleme järjepidevalt seda nõudnud, et need oleksid seal sees. Et siin on nende pakettidega alati see, et mingite asjade üle see konsensus tuleb ja keerulisemad asjad nii-öelda lükatakse edasi. Kuid noh, enam ei saa edasi lükata, sest praegu on jäänud suhteliselt piiratuks see, mis seal kuuendas paketis on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Transiidieksperdi Raivo Vare sõnul on kolm valdkonda, kus tuleks kiirelt Venemaale täielikult sanktsioonid kehtestada. Need on transport, nafta ja pangad. Välisminister Eva-Maria Liimetsa kinnitusel on need kõik Euroopa Liidus laual, kuid otsused ei sünni nii kiiresti kui Eesti tahaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusvaheline spordiarbitraaž tühistas siis rahvusvahelise suusaliidu dopingupaneeli poolt Eesti suusatajale Andrus veerpalule kasvuhormooni tarvitamise eest määratud kolmeaastase võistluskeelu, kuid tunnistas vada poolt välja töötatud kasvuhormooni testi kasutuskõlblikuks. Kohus märkis oma otsuses, et kuigi mitmed tegurid viitasid sellele, et veerpalu ise manustas kehavälist kasvuhormooni, tuleb Wada poolsete vigade tõttu FISi süüdimõistev otsus ümber lükata. Kohus rõhutas, et vada poolt välja töötatud ja kasvuhormooni taset veres mõõtev test on usaldusväärne, kuid tehtud on protseduuriline viga limiitide määramisel, mis välistaks vale positiivse tulemuse. Andrus Veerpalu tundis mõistagi pärast otsust suurt kergendust. Kuidas siis olete vastu võtnud rahvusvahelise spordiarbitraaži kohtu otsuse? No väga positiivselt et on hea meel. Kas te uskusite, et teid mõistetakse õigeks? Jah, uskusin ikka, aga et kas ta nüüd kas ta nüüd ka nii otsustatakse, seda, seda ma küll ei osanud nagu ette ennustada. Kuigi teadlaste nagu poolt see selgitused ja need nagu süvendasid seda usku, et kõik läheb nagu hästi. Miks see otsustusprotsess nii kaua aega võttis? Oli kindlasti niisugune teaduslik vaidlus ja ja kuna seal siis teadlased neid asju arutasid ja tegid, et siis oli üsna nagu üsna keeruline ja kindlasti raske nagu täpse sinna otsuseni jõuda ka nagu kuigi noh, tavainimestel neid selgeks teha või. FIS määras teile võistluskeelu, kuidas te nüüd sellesse otsusesse suhtute? Ma arvan, et nüüd on siis tühistatud ja mis edasi saab, peab mõtlema, jah. Veerpalut küsitles Lauri Varik Andrus veerpalu, treener Mati Alaver usub aga, et teema on nüüd lõplikult läbi temaga, rääkis Taavi Libe. Kui palju sa oled selle protsessi käigus ise pidanud? Rahalisi ressursse loovutada. Ma olen ka natukene nendes kaitsekulutuste katmises osalenud, aga ma ei saa öelda, et see oleks märkimisväärne osa. Mul mõni sõber ütleb, et mis ei tapa, teeb tugevamaks ja ja nende kurvastuseks, kes siin võib-olla lootsid juba pikka aega kadunukeste kalmul tantsu keerutada, pean ütlema, et ma tänagi suusatasin üle kahe tunni. Kuidas sulle tundub, kas selle perioodi jooksul vastavalt asjaoludele on ühiskond ja või meedia käitunud õiglaselt sinu ja Andruse suhtes? Ei ole mina nüüd selle üle otsustaja ja eks meedia ja ühiskond on kogu arengus ja ma usun, et seegi periood ja need episoodid analüüsitakse läbi ja ühiskond seejärel liigub tugevamana ühtsemana targemana ühe kogumuse võrra rikkamana edasi. Kurb ainult, et see tuli meie najal. Oli sul mingitki hirmu, et see kogu protsess nii pikaks venib, kaks aastat, kaks kuud kokku. Ei seda ei osanud küll ette näha ka kõige hullemas unenäos mitte. Ma pean ise ka sinult ja Andruselt vabandust paluma umbes kuu aja eest, kui see viimane edasilükkamine tuli, siis ma ütlesin ühes kommentaaris, et võib olla oleks Eesti suusatamisele kokkuvõttes olnud kasulikum kui kui oleks kasvõi kohe midagi öelnud, et, et läks niimoodi ja, ja nii-öelda kohe loobunud edasi võitlemast, et lihtsalt ei oleks Eesti suusatamisel sellist luukere kapis, mis mingil määral ei võimalda edasi minna. Kas ja kui palju sa ise oled just selle peale mõelnud, et, et Eesti suusatamine ei saa edasi minna? Ikka olen mõelnud ja olen sellest võib-olla, et paremini kui pareminigi aru saanud, kui paljud teised sellest on äärmiselt kahju ja siin ma tunnen suurt süüd iseendal. Aga mis puudutab jälle ülestunnistamist, see Sulev Kõkski oma hiljutises säravas intervjuus ütles, et elus on tihti väga lihtne ja palju lihtsam üles tunnistada. Aga tänasel päeval ma tooks ühe ühe momendi esile, et et igal halval lool on ka midagi positiivset ja õpetlikku ja minu jaoks ennekõike see, et et ma Tartu Ülikooli vilistlasena olen äärmiselt uhke, et ka tänasel päeval Tartu ülikoolis töötavad sellise taseme ja kompetentsiga teadlased nagu professor Sulev Kõks nagu Krista Fisher, nagu Anton Terasmaa, kes näitasid vastasseisus maailmaorganisatsiooniga oma absoluutset kuulumist maailma teaduse eliiti oma kõrget kompetentsi. Kas mingil hetkel, mingi etapi eel oli sinul peas selline mõte, et äkki äkki nüüd aitab, et edasi lihtsalt ei kaevaks. Jah, oli raskeid perioode, kui me Andrus ga kaalusime tõsiselt seda, kas asjaga edasi minna või lõpetada see vaidlemine. Eesti antidopingu juhatuse liige Kristjan Pordi sõnul ei ole veerpalu juhtum üldsegi veel lõppenud. Kahjuks ka see uus otsus ei, ei võta ju seda koormust maha, et, et pigem meie sees olev niisugune moraalne kompass, selle nool ei ole ilmselt väga palju oma suund suunda muutnud, et on toimunud selline tehniline otsus. Kui kohtunik ka lisab ise oma lause, et mida ilmsemalt Andrus Veerpalu on kasutanud meetodeid, mida ta ei peaks tegema ja kohtunikud viitavad siis sellele, et seal on aineid, mida seal ei oleks pidanud tulema, aga selle juhtumiga ei ole seda piisavalt tõestatud, nii et kohtunik saaks anda mustvalge otsuse, test oli usaldusväärne, mida kaitse tiim siis ütles, et Eesti ise oma sisemises loogikas ei toeta, aga, aga see leidis tõestamist ja kohtuniku kinnitust, et sellega on kõik korras. Mis te arvate, milline reaktsioon tuleb nüüd maailma antidopingu agentuurilt? Ma arvan, et nad konstateerivad olukorda ja ütlevad, et vaatavad selle testi piirmäärad üle. Nii nagu kohtunik ütles, et neil ei ole põhjust seal ju teistsugust seisukohta esitada. Kas sellega otsusega nüüd veerpalu suhtes kõik läbi ei ole kindlasti läbi? See ongi see murettekitav, et me kõik tahaksime, et saaks lõpuks selle nagu rahumajja, et, et meil oleks puhas sportlane ja, ja ütleme siis kas või iga test. Aga see ei ole nii kahjuks. Nüüd on teada, et rahvusvaheline olümpiakomitee antud juhul siis mitte FIS, vaid olümpiakomitee tegi selle algatuse, Trino proovid tuleb kõik üle testida, neil on põhjus selle jaoks, see on tõesti väga kulukas nii majanduslikult kui ka kindlasti emotsionaalselt. Et aga neil on piisavalt sisemist informatsiooni, et miks see tuleb uuesti teha. Andrus veerpalu kaitsja vandeadvokaat Aivar pilv Mul on seda selles mõttes raske kommenteerida, et et see on ilmselt küsimus, mis tuleks suunata meie teadlastele ekspertidele, sest see on suures osas olnud ka väga teaduslik ja väga spetsiifiline vaidlus, kus eelkõige ongi biokeemilised ja meditsiiniküsimused need, mille üle on suures osas protsessi eriti protsessi lõpuosas vaieldud ja täiendavaid seisukohti küsitud, nii et seetõttu ma ütleks, et tegemist on sellise tüüpilise kohtulahendiga võib-olla ka muude kohtupraktiliste näidetega võrreldes, kus tuuakse küll välja mõningaid küsimusi erinevate nurkade alt, aga kokkuvõttes leitakse, et selline lahend, nagu on tehtud, on just põhjendatud. Rahvusvahelise spordiarbitraažikohtu peasekretär Mati Rebi sõnul ei leitud veerpalu süüdimõistmiseks täielikke tõendeid. Ei olnud tõendeid, nagu te võite otsusest lugeda, on jäänud mulje, et Andrus veerpalu on manustanud kehavälist kasvuhormooni, aga teste selle hormooni tuvastamiseks ei saanud tema puhul täielikult rakendada andmete tõttu, mida ei saanud täielikult kasutada. Seetõttu ei saanud teda ka dopingu tarvitamises süüdi mõista. Samal ajal ei suudetud teda dopinguvõtmise süüst vabastada. Ta mõisteti õigeks täielike tõendite puudumise tõttu. Andrus veerpalu kaitsetiimi kuulunud Eesti geenivaramu vanemteaduri Kristja Fisheri sõnul pole hetkel rakendatav kasvuhormooni test ikkagi usaldusväärne. Kohtuotsus ütleb tõepoolest, et eelkõige need testi otsuse piirid on valesti arvutatud mis sisuliselt ikkagi tähendab seda, et see test ei ole usaldusväärne. Nimelt et on kõigile teada, et kasvuhormoon ei ole mitte selline asi, mida ainult dopingut süstides inimese verre satub vaid seda on meie kõigi veres, et igal inimesel see test annaks tulemuse, mis erineb nullist ja igal inimesel annab ta omakorda ka erineva tulemuse, et kahel inimesel ei tule naljalt ühesuguseid numbreid ja ühel inimesel mitu korda mõõtes ka ei tule ühesuguseid numbreid. Seetõttu on väga raske tegelikult leida sellist piiri, millest kõrgemaks saab see konkreetne testi tulemus ainult dopingutarvitas. Ja praegusel juhul ei olnud tegu mitte ainult selliste väikeste nüanssidega, et me nüüd siin manipuleerime mingite protseduuriliste üksikasjadega, vaid tegu oli ikkagi põhimõtteliselt suure tegemata jäänud. Seoses rahvusvahelise spordiarbitraaži otsusega tühistada rahvusvahelise suusaliidu dopingu paneeli poolt Eesti suusatajale Andrus veerpalule kasvuhormooni tarvitamise eest määratud kolmeaastane võistluskeeld peab FIS veerpalu maksma kulude katteks 10000 Šveitsi Frangi suuruse valuraha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline spordiarbitraažikohus mõistis Andrus Veerpalu dopingutarvitamise süüdistuses õigeks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPole teada, kes ja kui palju tänaselt ürituselt ootas, kuid tundub, et osa kommentaatorid arvas, et äkki keegi teine ootab liiga palju ja pidas vajalikuks teiste ootusi alla suruda. Nii nimetati seda juba ette, aga ka kohapeal mälestusmissaks või ka telesõuks. Ents Valk nendib, et sarkasmiga ei maksaks üle pingutada. Meenutamised on alati alati sellised veidi nostalgilised, see on paratamatu ja teisest küljest seda tunnet, mis oli kunagi, seda ei saa enam korrata, see on paratamatu. See ei juhtu ühegi ühegi muu sündmuse puhul ka mitte ainult ei puuduta seda pleenumit. Sest tollal oli ikkagi noh, ütleme niimoodi revolutsiooniline situatsioon meil vabariigis ja seetõttu ka kõik see, mis siin räägiti ja inimesed ise olid niimoodi elevil ja tükati vaimustuses ja rõkatasid ja siin olid tormilised, aplausid julgematele ütlemistele ja nii edasi ja nii edasi. Täna on ta noh, niisugune ütleme, viisakusavaldus, väikene tänukummardus sellele kunagisele pleenumile, millel on oma roll Eesti ajaloos. Ja, ja nii tuleb seda ka võtta. Muidugi oli raskuspunkt suunatud minevikule, nii osalejate, kellest rõhuv osa oli vanuses 50 ja üle kui esinejate poolt 12-st üheksa olid esinenud ka samas 25 aastat tagasi. Ometi oli paljude arvates päeva parim etteaste debütandilt näitleja Mari-Liis Lillelt. Ta võrdles meie elunähtusi piltidega, kus midagi puudu on. Supiköögi ülevalpidamiseks raha puudu, sööjate arv kasvab, sest vaesus kasvab, aga linnaosavalitsus otsustab vaba raha eest poliitikute piltidega kalendrid edasi trükkida, sest vaene inimene tahab ka teada, mis nädalapäev on. Ligi paarkümmend 1000 inimest kirjutab alla pöördumisele, mis kritiseerib võimu ja rahva kaugenemist teineteisest. Aga mitmed juhtivpoliitikud vastavad sellele üleoleva muigega, et pöördumine on sisutühi ja enne oleks võinud mõelda, kui kirjutada. Me elame demokraatlikus riigis. Ometi kasutatakse rahvasuus Tallinna linnavalitsuse tegevuse kirjeldamisel järjest sagedamini sõna okupatsioon ja oodatakse selle lõppemist 35000 eestimaalast ligi poole rohkem kui hartaga. Nõustujaid kirjutab alla pöördumisele, mis teeb ettepaneku peatada vene koolide eestikeelseks muutmine millele ei järgne sisuliselt mingit arutelu. Piltlikult öeldes jääkeldrisse kutsutakse ainult need, kes suudavad selle sõna ilma aktsendita välja öelda. Eesti põhiseadus sätestab, et üheks meie põhieesmärgiks on Eesti rahva keele ja kultuuri edasikestmine. Aga lapsetoetus on 19 eurot kuus ja keskmine kultuuritöötaja teenib Eesti keskmisest palgast kolmandiku võrra vähem. Mis on sellel pildil valesti? Saalis räägiti kultuurist, aga ka palju rohkem poliitikast. Põhjuseks vist see, et kui kultuur siiski areneb, siis poliitiline kultuur kängub vähemalt nii, arvas Rein Veidemann. Eesti needus paistab olevat see, et isegi mõtet väljaspool võistlust, eeskätt koostööl, rajanevast poliitikast tõlgendatakse kui mõnest erakonnast lähtunud vandena. Ometi on probleeme, mis seisavad meie ees esmakordselt ja mille lahendamine lausa nõuab koostööd. On aga ka olukordi, mis oma ajaloolises esmakordsuses esitavad riigile väljakutseid, mille vastuvõtmiseks puudub varasemast kogemuslik retsept. Nagu näiteks asjaolu, et mitte kunagi varem pole eestlased kui oma riigi põhirahvus olnud määratud elama kõrvuti kolmandiku rahvast moodustava venekeelse kogukonnaga. Või samuti senises ajaloos tundmatu, kümnetesse tuhandetesse ulatuv eestlaste paremaelu võimalustest ajendatud massiline väljaränne või siinmail ennenägematu eestlaste sotsiaalmajanduslik kihistumine, demograafiline surutis, maapiirkondade tühjenemine, enneolematud lõhed sissetulekute vahel ning väga suure osa eestlaste võlaorjus. Kriitilisi mõtteid kõlas mitmes vormis üks näide Arvo Valtonilt. Üks nähtus, mis on kogu aeg hinge peal, on mõiste rahvuslus. Kui sõna natsionalism oli noh, piisav selleks, et süüdistada ja vangi panna inimesi nõukogude ajal. Aga kurb on see, et täna on sõna rahvuslus peaaegu et sõimusõnaks saanud. Milleks siis me seda riiki tahtsime? Kui me ei taha olla rahvuslased? Või Jüri Arrak On eraomandus erafirmad. On erinevate parteide vaheline poliitiline võitlus, on välismaal reisimise, õppimise töötamise vabadus ning pealegi kuulume Euroopa Liitu, NATO-sse ja eurotsooni. Eesti iseseisvus on taastatud ja elame jälle vabas demokraatlikus parlamentaarses riigis. Meil on vabadus kirjutada ja rääkida, aga tänu tehnoloogia arengule on võimalus internetis kirjutada kõigist kõike ja seda isegi anonüümselt laimates. See on üks vabaduse varju pool. Aga las lõpetab Mari-Liis Lill, kes rõhutas, et inimene tahab olla vajalik, raha on vähe, ütles ta. Aga alati see ei määra. Küll aga peaks olema piisavalt kuulamisoskust dialoogivõimet, head sõna ja selliseid lahendusi, kus keegi ei tunneks ennast kaotajana. Nii et iga Eesti vabariigi kodanik tunneks, et ilma temata saadaks halvemini hakkama. Et teda on vaja. Isegi kui tema kodune keel on vene keel, isegi kui ta elab maal. Isegi kui ta on kaotanud töö, isegi kui ta on otsustanud saada rohkem kui kolm last. Isegi kui mõni tema pereliikmetest on raskelt haige, isegi kui ta tahab elada koos samast soost inimesega. Isegi kui ta töötab kultuurivaldkonnas. Vaatame, mis sellest rahvakogust saab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toompeal tähistati kõnekoosolekuga loomeliitude pleenumi 25. aastapäeva.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÕhtune tipptund Riias vihma kallab ja tuul vihiseb, aga see ei takista jalg või elektritõukeratastega töölt koju sõitmast. Viimasel ajal on Läti pealinnas jalgrattaradu rohkem ja parkimiskohti vähem. Ambitsioonikat veloteede arengukava üha uuendatakse ja eesmärk on ühendada rattateede abil kesklinnaga ka kaugemad paigad. Riia linna transpordi osakonna juhataja kohusetäitja jaanis Vaivuots. Oleme määratlenud magistraalteed ja teisejärgulised rattateed, mis ühendavad väiksemaid tänavaid suurte trassidega, räägib Vaivots. Linnas on palju alalisi rattateid, kuid ka nõndanimetatud Covidi teed nende jaoks, kes ei soovi kasutada ühistransporti praegusel viiruse ajal. Loomulikult tekitab rattateede rajamine vastuseisu autojuhtide seas, kuid Riias on dokumentaalselt paika pandud pingerida, mille põhjal eelistada tatuimad. Liiklejad on jalakäijad, siis tuleb ühistransport ja veloteed. Kolmandal kohal on erasõidukid ja viimasel neljandal kaubaveoki, mille arvu eriti kesklinnas soovime kindlasti vähendada, räägib transpordiosakonna juhataja. Palju rattateede rajamine maksab, on keeruline öelda, sest koos sellega rekonstrueeritakse tavaliselt ka kogu tänavakate. Peagi hakatakse ehitama Bolderaja Imanta 12 kilomeetri pikkust rattateed ja see maksab kuus miljonit eurot, kõneleb Riia linna transpordiosakonna juhataja kohusetäitja Jaanis vaivo ots. Turvalisus rattateedega tänavail on paranenud, sest igal liiklejal on siin oma rada, räägib vaivots. Võin kinnitada, et jalgratast ja tõukerataste liikumine jalakäijate või sõidukite vahel on palju ohtlikum kui praegu, kui nende jaoks on eraldi tee. Riia tehnikaülikooli arhitektuuriprofessor Jaanis Krastins on üks teravamaid rattateede rajamise kriitikuid. Võrdleme end siin Riias, Amsterdami ja Kopenhaageni ja teiste maailma linnadega, jättes märkamata, et kõigis neis linnades on metroo. On autotunnelid kesklinna all ja kindlustatud autode parkimiskohad, seega on lahendatud ka autoliikluse probleemid, räägib Krasding. Palju vaidlusi on põhjustanud ratta ja autode eralduspostid, kuidas kiirabi või tuletõrjemajani pääseb, aga pääseb, sest postidest on võimalik neid ja sõidukeid kahjustamata üle sõita. Tallinnaga võrreldes pole siin Riias punast värvi on vähem bussiradu ja järjest enam kohtab sõidukiirust 30-l kilomeetrile tunnis piiravaid märke.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riias rajatakse ja kasutatakse järjest rohkem rattateid. Samas on palju ka kriitikuid, kelle arvates on autode parkimiskohtade vähesus muutunud veel teravamaks probleemiks, ummikuid on rohkem ja kohale jõudmiseks kulub rohkem aega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAnu raud ütleb, et Tartu rahu teemalise vaiba idee sündis Tartu linnavalitsuses kuid ideele andis oma õnnistuse ka luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Algul ma olin väga põnevil ja pinevil rõõmus, eriti sellepärast, et minu armas ema, tema sündimine oli just neli päeva enne Tartu rahu ja ta seda alati toonitas ja pidas seda väga oluliseks. Aga keeruline oli seda välja mõelda, aga vahel tulebki elust abi ja 20. augustil presidendi vastuvõtul roosiaias tuli Urmas Viilma ja oi kui huvitav, et küünlapäeval mind vannutati ametisse ja siis saatis mulle ühe kirja ja ka selle vana foto selle, kus allkirjastati seda lepingut. Seda ma olin ennegi küllalt vaadanud, aga vot siis tuli plaksuta ja peale seda kahekümnendat läks väga vähe aega, kui see kavand valmis sai, palun kirjeldage natukene, mida me selle obelanil näeme, siin on nagu kolm peatükki, üks on leping ja leping on siis sündinud sellest vanast ajaloolisest fotost tindipott, kirjapress, kaks kirisõrmikut, need on siis ühe ja teise poole kokku lepivad allakirjutavad käed ja tähtsad olulised inimesed olid ju siis Jaan Poska ja Ants Piip ja meie rahupiip on Ants Piip ja, ja tema on selle natur murdi lihtsalt piibuna. Ja siis tuli juurde veel koma, kes oli ülitähtis tegelane ju Tartu rahu lepingul ja need põnevad lood, kuidas esimene kuupäev. Teiseks, tänu sellele muutus ja kolmveerand tundi peale südaööd allkirjastati leping. Kobelani keskmes on ju Tartu Ülikooli peahoone. Miks aga sümbol, minu silmis on igal juhul ülikool. Hiljuti oli ju rahvusülikooli 100. sünniaastapäev, siis kui emakeelne haridus või rahvusülikool tekkis ja minu silmis siis need väikesed inimesed, kes siin vudivad talude vahel ongi noored talulapsed, keda siis talunikud saadavad õppima juba emakeelset kõrgharidust saama. Vaiba Tartu rahu mõõdud on 275 ja 175 sentimeetrit ning selle kudumisel olid Anu Rauale abiks Merike Lond, Eeva Maaten ja Reita taalma. Millal ja kus? Ta saab 31. jaanuaril juba avatakse näitus, mis on siis Tartu linnamuuseumis ja siis on ka selle vaiba esitlus ja see jääbki sinna siis seina peale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läheneb Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäev. Tekstiilikunstnik Anu Raud tähistab seda meie ajaloo suursündmust uue gobelääniga, mis sai nime \"Tartu rahu\" ja jutustab omal moel, kuidas rahuleping alla kirjutati.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLoomulikult oli ette arvata, et äramärkimist said laulupeoga seotud inimesed ja ka sündmused nii Tartus toimunud laulupeo 150.-le aastapäevale pühendatud kontserdid kui ka siis suur laulupidu. Minu arm said aasta teopreemia kuid aasta koori tiitleid jagati seekord kaks ja märkimisväärne on see, et mõlemad koorid läksid naiskooridele. Aasta dirigent on Triin Koch ja tema käe all tegutseb Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor, kes sai siis ühe tiitli aastakoor aga Silvia Melliku käe all tegutsev naiskoor vanaema sai sama auväärse aasta. Koori preemia. Aasta dirigent. Muusikaõpetaja on Kuusalu kandis suuri muusikategusid tegev Taavi Esko, kes seisab selle eest, et Kuusalus peetakse oluliseks. Veljo Tormise mälestus veel nimetan ära, et tegelikult tundub neid aastapreemiaid silmitsedes üks tendents kuidagi pead tõstvalt. Nimelt on hakanud ka spetsialistid hoogsalt tähele panema neid koorimuusikasündmusi, mis astuvad kusagile edasi. Ehk siis mitte ainult traditsiooniline kontserdi vormis. Koorielu ei ole pärjatud, vaid ka igasugused püüdlused, et siduda koorimuusika kunsti teiste kunstiliikidega. See on ainult väike valik. Aga Eesti kooriühingu aasta teo tiitlile ja aasta üldse nominatsioonis oli üle 80 kas teo või inimese või sündmuse, nii et see, see hulk oli erakordselt suur.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Kooriühing jagas täna Estonia kontserdisaalis koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiaid. Klassikaraadio muusikatoimetaja Marge-Ly Rookäär vahendas muljeid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohtuvaidlus mittetulundusühingu loodusvõlu ja Narva-Jõesuu linnavalitsuse vahel kestab juba ligikaudu aasta. Loodusvõlu soovib, et linn tühistaks Eesti Energia uue õlitehase jaoks antud ehitusloa. MTÜ sai hiljuti ka esialgse õiguskaitse ehk kuni kohtuvaidluste lõpuni ei tohi riigifirma pa maasse lüüa. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus märgib, et esimesest astmest tuleb ehitusluba puudutav otsus juba juunis, kuid kohtuvaidlus võib veel hulga pikemaks venida. Lihtsalt vältimaks neid riske, et see otsus hiljem ei tule Eesti Energia jaoks soodne siis on loomulik, et ettevõte ei saa selliseid väga suuri kulutusi teha, mille puhul hiljem võib tekkida küsimus, et kuidas ja kes need kulud siis katab, kui protsess ei lõpe positiivse otsusega. Selle sõnumi andis Keit Pentus-Rosimannus ka läinud nädalal, kui saatis kirja Eesti Energia juhatusele. Oma kirjas kutsus minister nii riigiettevõtte juhatust kui nõukogu suure riskiga kulutusi vältima. Ta viitas ka äriseadustikus mainitud hoolduskohustusele. Hoolsuskohustus on juriidiline termin, kusjuures neid, kes hoolsuskohustust ei täida, võib seaduse jõuga karistada. See oli minu kohus sellele tähelepanu juhtida, et vajadus äriseadustiku sätteid järgida kindlasti kehtib ja täitsa kindel olen, et ettevõtte juhid sellest ka lähtuvad. Uue tehase rajamiseks on Eesti energia juba muist lepinguid sõlminud. Veel enam, lepingute järgi peaks riigifirma esimeseks juuliks tegema kulutusi kuni 37 miljonit eurot. Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter märgib, et õlitehasega seoses on juba praegu kulutatud kümneid miljoneid. Meil on õlitehase projektiga on seotud ligi 20 partnerit, nendel on erinevad töögraafikud, erinevad maksepostid lisaks palju meie enda inimesi on selle projektiga töös, nii et see ei ole üks spetsiifiline makse, vaid see on pigem selline tööde hoog. Samas märgib sutter, et mõistab Pentus-Rosimannuse muret. Tema sõnul ootavad suuremad väljamaksed ees aasta teises pooles ja selleks ajaks loodab ettevõte juba õigusselgust. Samas lisab ta, et ministri kirja ei saa võtta ametliku üldkoosoleku otsusena. Noh, tõepoolest, kui on tehtud kohtuotsus, mis puudutab rajatav õlitehase ehitusluba ja nüüd rahandusminister sellele reageerib, on ju mõistlik, aga tõesti, me arvestame sellega, me ka vastame sellele kirjale ja kohtume järgmine nädal ministriga, selgitame seal ka oma tegutsemist, et see on igati arusaadav. Õlitehase rajamine pole ainult majanduslik, vaid ka poliitiline küsimus. Keskerakonna esimees Jüri Ratas külastas eile Ida-Virumaal ja teatas tänases pressiteates, et õlitehase rajamisega peab edasi liikuma. Ma arvan, et koalitsiooni sees selles küsimuses on eriarvamused, kui täna vaadata, mida arvab Reformierakond või mida arvab Keskerakond ja kui on eriarvamused, siis tuleb arutada neid küsimusi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus saatis Eesti Energia juhatusele kirja, milles soovitab vältida igasuguseid kulutusi õlitehasesse seni, kuni tehast puudutavad kohtuvaidlused kestavad. Eesti Energia juhatuse esimees märgib, et juba praegu on õlitehasesse investeeritud kümneid miljoneid eurosid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMa veel kord rõhutan, see, et eelarve on suures miinuses, on teadlik poliitika ja selle teadliku poliitika tegelik reaalne tulemus on see, et majandusel läheb hästi ja kui majandusel läheb hästi, siis me jõuame selle kasvufaasi ja maksulaekumistega kasvufaasi nii kiiresti ja saame sellest kasvust hakata seda laenu tagasi maksma. Et kui me ei oleks kevadel teinud neid suuri kulutusi, võtnud kasutusele reserve ja, ja võtnud laenu siis me oleks pidanud ju veel aasta teises pooles palju suuremalt raha kulutama just nimelt reservidest ja, ja laenudest. Kui me vaatame seda kevadist prognoosi, mis meil näitas, et me kasutame veel aasta lõpuni palju rohkem laenu võrreldes sellega, mis päriselt oli siis selline nii-öelda kokkuhoid valel ajal läheb pärast palju rohkem maksma. Millal peaks saabuma see aeg, kus päriselt tuleb ka kokku hoida? No ma ütleks niimoodi, et majanduskasv peaks kindlasti jõudma, ütleme siis kriisieelsele tasemele, mis meil on siin ennustatud, et jõuab kätte 22. aastal ja peaks ületama kahte protsenti, ehk siis ma arvan, et kuskil 23 24 võiks hakata sellest rääkima. Aga see sõltub väga palju meil täna on jätkuvalt väga keeruline ju prognoosida, mida maailma majandus teeb, et tänu sellele vaktsineerimise läbikukkumisele, mis Euroopas on tegelikult ju need piirangud kestavad palju kauem, kui algselt loodeti, sellel on väga negatiivsed tagajärjed majandusele ja see tähendab seda, et Euroopa majanduse selline nii-öelda taastumine võtab oluliselt kauem aega, kui veel, ma ei tea, pool aastat tagasi arvati, mis see seis on 22., kolmandal või neljandal aastal, on täna väga raske veel ikka jätkuvalt öelda. Aga ennem kui majandus on uue nii-öelda lennuhoo sisse saanud, ei, ei tohiks kindlasti hakata siin mingisuguste kärpimisega tegelema või maksutõusudega või või hakata siin kätt väristama laenu pärast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine rahandusminister Martin Helme kritiseeris praegust valitsust, mille ministrid on süüdistanud Helmet ülekulutamises.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti valitsus on võtnud selge suuna kaitsekulutuste võimalikult kiirele suurendamisele ja otsustanud tõsta vastavad eraldised aastaks 2002 astmeliselt kuni kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Rõhutaksin mõtet, et riigi kaitseks seni kuulutatavad vahendid on täiesti ebapiisavad meie rahvusliku julgeoleku kindlustamiseks ja kavandatav tõus võib tunduda suurena ainult rea aastate jooksul toimunud riigikaitse alafinantseerimise taustal. Eesti kaitsejõudude arengukavades oleme arvestanud NATO-ga koostegutsemisvõime nõuet, vajadust osaleda rahutagamisoperatsioonides ja arendada vastavat sõjalist strubi, kultuuri ning riigikaitse planeerimissüsteemi. Oleme pidanud silmas ka vajadus panna rõhku sõjalisele väljaõppele ja haridusele, aga ka sõjaväe personali sotsiaalsete garantiidele. Järgnevalt lugupeetud riigikogu liikmed, peatuksin Euroopa Liiduga seonduvalt. Detsembris möödub kaks aastat ajast, mil Eroopa Liidu liikmesriigid otsustasid Eesti kutsuda liitumisläbirääkimis. Valitsuse kavad Euroopa Liidu suunal on endiselt selged. Meie tähtsamaks välispoliitiliseks ülesandeks on liitumisläbirääkimiste edukas lõpule viimine ning Euroopa Liidu liikmeks saamine. Endiselt on valitsuse kindel siht saavutada valmisolek Euroopa Liiduga liitumiseks esimeseks jaanuaris 2003 olen korduvalt rõhutanud, et tegu on väga pingelise ning vastutusrikka ülesandega. Selleni jõudmiseks tuleb meil veel tublisti tööd teha. Nagu rõhutab ka Euroopa komisjon oma eduaruandes on siin määravateks faktoriteks kiirus ning kvaliteet. Eesti välismajanduspoliitika juurde tulles käsitleksin kolme teemat. WTO-ga liitumist meie ekspordiga seonduvat ja arengukoostööd 29. septembril ratifitseerisite siin saalis maailma kaubandusorganisatsiooni asutamislepinguga ühinemise protokolli. Täna on mul hea meel tõdeda, et 12 päeva tagasi lõppes viis aastat kestnud ühinemisprotsess ja Eesti on saanud WTO täisliikmeks. See on tõendiks, et meie kaubandusrežiim ja reeglistik on usaldatavad ja läbipaistvad ning vastavad rahvusvaheliselt aktsepteeritud normidele. Samas on kuulumine WTO-sse üks Euroopa Liiduga liitumise eeltingimusi, mis nüüdseks on täidetud. Jätkub koostöö teiste ministeeriumide ettevõtluse esindajatega kaubandusesindajate võrgu väljaarendamiseks. Tänavused eelarvenumbrid seadsid sellele küll omad piirid, kuid koostöös majandus ministeeriumiga on Brüsselis ametisse palgatud esimene kohapealt värvatud sihtturgu hästi tundev kaubandusnõunik. Paranemas on koostöö asjaosaliste ametkondade vahel ka selles osas, mis puudutab ekspordi edendamiseks vajalike siseriiklike tingimuste parandamist. Viimasena puudutaksin arengu koostööga seonduvat. Eesti ühiskonna areng on jõudnud tasemeni, kus väljaspoolt toodud teadmiste ühildamine kohalike oludega annab põhjust jagada Eesti kogemust teistele riikidele. Teiste sõnadega. Oleme abi saajast riigist muutumas abi andvaks doonorigiks. Võtkem seda siis omamoodi auvõla tasumisena. Meie poolt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus oli välispoliitiline arutelu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave ütleb, et vene keeles õpetatakse Annelinna gümnaasiumis ja Aleksander Puškini koolis. Kokku on kahes koolis 1408 õpilast, nendest vaid 88 õpivad ainult vene keeles. Tegelikult ühtegi ainult vene emakeelega asutust, haridusasutust ju Tartus ei ole, et, et kõik need meie koolid ja lasteaiad seal käivad küll vene emakeelega õpilased, aga nad on kõik kakskeelsed koolid ja lasteaias. 1320 õpilast õpivad keele kümblusklassides, selgitab Annelinna gümnaasiumi direktor Hiie Asser. See tähendab, et klassid õpivad õppeaineid osaliselt, suuremas või väiksemas osas eesti keeles. Täielikus keelekümblusklassis alustavad klassid 100 protsenti eesti keeles õpet. Osalises keelekümbluses alustavad õpilased 50 protsendi ulatuses nädala õppemahust eesti keele õpet. Asser lisab, et valik antakse lastevanematele. Praeguseks on tavaline, et igal õppeaastal alustavad kaks klassi täieliku ja üks osalise keelekümblusega. Seaduse järgi peab eesti keele kui õppekeelega koolis õppetööst 60 protsenti toimuma eesti keeles. Linnavolikogu esimehe kandidaat Tõnis Lukas selgitab, et koalitsiooni eesmärk on sellest laiem. Mina ei ütleks, et see peab ilmtingimata olema 60 40 protsenti, see oli gümnaasiumi üleviimise omaaegne mudel. Lätis on see näiteks põhikooli puhul 80 protsenti läti keel 20 protsenti siis siis teises keeles. Võib-olla nendele protsentidele pole mõtet nii keskenduda, näiteks annelinna gümnaasiumi näitel arutasime 25 protsenti 75 protsenti suhet ja, ja päris protsendi pealt need asjad alati ei tule välja. Aleksander Puškini koolis toimub ligikaudu pool õppetööst eesti keeles, kahe kooli peale kokku on hariduslike erivajadustega lapsi 288. Neile võib olla vaja teha erand, tunnistab Lukas. Veel on Tartu lasteaedades keelekümblusrühmades 266 last ja vene õppekeelega rühmades 246 last. Kõigi nende laste õpetamiseks eesti keeles on vaja õpetajaid, kes oskavad õpetada mõlemas keeles. Riho Oravee jätkab. Selge on see, et täna ei jätku õpetajaid ju häid õpetajaid piisaval hulgal ka eestikeelsetesse koolidesse. Matemaatika on üks selline defitsiitne õpetaja töövaldkond, kuhu on väga raske õpetajaid leida, seda veel vähem on seda, et siis leida sellist õpetajat, kes siis on suuteline andma vene emakeelega õpilasele nii-öelda eesti keeles, nii et õpilane ka siis ka omandab seda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnavalitsuse koalitsioonileppes on lubadus viia kõik Tartu haridusasutused nelja aastaga üle eestikeelsele õppele. Kui palju õppetunde eesti keeles anda tuleb ja kas selleks ka õpetajaid jagub veel selge ei ole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAndrus Aljand kinnitas, et Estonian Airi olukord pole täna põrmugi keerulisem kui enamikul ettevõtetel, keda majanduslangus on mõjutanud. Lennufirma selle aasta kahjumina on aga ajakirjanduses nimetatud 100 miljoni krooni suurussummat. Aja nimetas kolm suuremat põhjust, miks kahjum, selline on? Üks on kindlasti see, et kütusehinnad sellel aastal on olnud tõeliselt kõrged ja, ja alates juunikuus tegelikult me tunnetame ka seda, et nõudlus reaalselt on vähenenud, et inimesed reisivad vähem ja kolmas põhjus on see, et Estonian Airi praegune lennukipark on ikkagi suhteliselt vana ja iga aastaga tuleb juurde nii korralisi kui ka erakorralisi hoolduskulusid. Riik on süüdistanud Estonian Airi ebaefektiivses juhtimises peaminister Andrus Ansip ütles nädal tagasi, et lennufirma juhid tõenäoliselt ise ka ei tea, milline lennupark näiteks hea on, kuna lennukeid on nii tihti vahetatud ja see on väga kalliks maksma läinud. Lennusihtkohti on väga kiiresti vahetatud, mõned liinid on peaaegu sisse töötatud, kui nendest on loobutud, mõnest loobutud liinist on on hiljem uuesti jälle kinni haaratud, kuidagi sihitu tõmblemisena paistab see tegevus ja, ja mitte nii palju eesmärgist tud tegevusega. Andrus Aljand ei ole peaministri etteheitega päris nõus. Kui me nüüd vaatame näiteks Estonian Airi viimase kahe aasta jooksul, siis sellist liini, mida me oleksime kinni pannud, ma ei mäleta küll, aga ma mäletan, palju neid liine, mis me oleme avanud, et neid on olnud ligi kümmekond, ehk siis tegelikult me pidevalt areneme ja ma küll ei tahaks seda tõmbluseks nimetada. See, et, et lennunduses tihti tehakse osasid otsuseid katseeksitusmeetodil, on ka mõnes mõttes loomulik. Estonian Air on palunud omanikelt 300 miljonit lennukipargi uuendamiseks, omanike hulgas on 34 protsendiga ka Eesti riik. Vastust lennufirma seni saanud pole. Ma arvan, et ühel hetkel ikkagi omanikud otsuse langetavad, et näiteks SAS on küll küll viimasel asjanäide üldkoosolekul avaldanud valmisolekut kapitali kaasamisega kaasa minna, nii et ettevõtte juhtkonnal küll ei ole täna alust arvata, et omanikud meiega kaasa ei tuleks, kui seda raha ei tule, siis on, on teised võimalused, mida saab, saab kasutada. Riigil on Estonian Airi aktsiakapitali laiendamiseks omad tingimused. Peaminister seitsmeteistkümnendal novembril. Me tahaksime väga selget visiooni, mis saab Estonian Airist tulevikus ja kui valitsus otsustab aktsiakapitali laiendada, siis peab see olema väga põhjendatud. Veenev kõigile nendele, kes selle rahaeraldise otsustavad praegu seda veendumust, et järjekordne rahasüst võiks kuidagimoodi Estonian Airi uuele kvaliteedile viia. Seda minul küll ei ole. Estonian Airi president Andrus Alland kinnitas, et kuuldused firma hingusele minekust on tublisti liialdatud. Me ei ole võlgu kellelegi, meie vastu, ei ole keegi pankrotimenetlust algatanud ega, ega, ega midagi sellist, et ma võin kindlasti kõigile reisijatele kinnitada, et Estonian Air jätkab ja, ja ostke julgesti meie pileteid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Firma juht Andrus Aljand lükkab kuuldused raskustest ümber.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegelikult tänane päev on meie jaoks väga eriline päev, et oleme tegemas ajalugu, me ei ole siiamaani vähemalt Eesti vabariigis ühelegi riigi maantee sillale nime andnud ja nii palju kui ajaloost teame, siis, siis meil ei ole Eestis sildadel ametlikult inimese nime. Me teame Tartus küll Katariina silda ja me kõik teame hüüdnimed endriksoni, küüru Tallinnas, aga seekord saime teha ajaloo ja, ja ühele maamärgile, ehk siis Salmel asuvale korralikule kaarsillale sai siis nimeks pandud Aleksandri kollo järgi sassi sild. See on nüüd sassi sild. Aleksander Kollo oli teeneline teede insener, kelle käe all Saaremaa teede areng sai märkimisväärse arengu osaliseks ja, ja tema mälestuseks saigi siia pandud sassi sild, sest tema maine teekond lõppes siinsamas objektil. Mees, kes alustas, kes pühendas teedele ligi 50 aastat ja tema teekond lõppes ka siinsamas silla juures tööl olles. Kuidas te ise teate, kus miski sild on, kui nime ja, ja meil on sild, on palju, sest meil on üle 16000 kilomeetri teid ja seal peal on väga palju sildu ja igal sillal oma number ja oma aadress, et aadresse number saadab meid siis õige silla juurde.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nimelised pingid üle Eestimaa pole enam haruldus. Tänasest on aga Eestis ka esimene nimeline sild. Kui seni on Transpordiamet oma teeregistris olevad 900 silda märkinud numbritega, siis täna nimetati Saaremaal Salmel avatud uus sild kauaaegse teedeinseneri Aleksander Kollo mälestuseks Sassi sillaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiboka toimub Riias juba teist korda kaks aastat tagasi, kui balti riikide kaasaegsele kunstile keskenduv piennaal esimest korda toimus olid väljapanekud hajutatud üle linna. Seekord otsustas biennaali prantslased kuraator Rebeca Lamarsael koondada kogu väljapaneku endisele kaubasadama alale Andrei salas. Kui käisin siin esimest korda aastaid tagasi, armusin lausa lapsikult sellesse vapustavasse tsooni. See on hullumeelsus, sest ta on võetud linnarahva käest ära, ehkki ta on ju linnaosa. Ja kui ma rääkisin oma plaanidest teha biennaalseal, et teeme midagi enneolematut, avame need aiad inimestele ja kujutlusvõimele siis kõik pidasid mind hullumeelseks, et Andrei sala on liiga kaugel ja minu vastus oli, et ta on kaugel, pigem mentaalselt, sest siia oli keelatud tulla, rääkis kuraator. Tänaseks biennaali lõpupäevaks on seda vaatamas käinud kolme nädala jooksul ligi 18000 inimest. Korraldajad on kindlad, et ületatakse ka 20000 piir. Vaadata siin ka on ehk enamik projekte koroonakriisi tõttu ei teostunud. Nii on mitmed kunstnikud pidanud oma tööde asemel saatma video, kus nad oma projektist räägivad. Üks kordaminekuid on aga kindlasti see, et tänu Ribokale sai oma legendaarse kavandi teostada Läti geneetilise kunsti suurkuju Valdis Sells. Sadamaruumi sai Selms üles ehitada 1976. aastal kavandatud, kuid seni teostamata hiigelsuure helendava kera positroni mis pidi algselt ehtima elektroonikatehast Ukrainas. Nüüd aga on seegi näiteks kohanemisest toludega ja lootusest, et hea tahtmise juures saab teha suuri asju. Veel kord biennaali kuraator Rebega la marsiadell. Tust on siin palju, kogu see näitus sellest räägibki, aitab meil mõtestada seda, mis meil on siin ja praegu see ei räägi püüdlustest mingi teise maailma, teise planeedi või reaalsuse poole. Ei see reaalsus, mis meil praegu on, on küll äärmiselt keerukas, väga nõudlik, väga ebakindel, kuid siiski on siin nii palju, mida me suudame selles reaalsuses saavutada, rääkis kuraator. Eesti kunstnikest tuli Ribokal esindatud Jaanus Samma, kes esitles siin fotoseeriat nõukogude ajal Riia homoseksuaalide kohtumispaikadest. 2020. aasta Ribocast on peatselt valmimas ka täispikk film. Sadamaala, kus piennaal toimus, on aga arenduse ja ilmselt võib sellest tulla üks Riia kultuurimagneteid. Tõnu Karjatse Riia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riia teise kunstibiennaali Riboca üks saavutusi oli endise sadamaala taasavamine linnarahvale. Kolme nädala jooksul käis rahvusvahelise haardega väljapanekut vaatamas ligi 20 000 inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEttekande teinud keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Tenksi sõnul on viimase 20 aastaga Eestis metsade tagavara suurenenud ja kaitse all on veerand metsadest. Tegelikult mets ei ole ainult puit või, või süsiniku siduja, mets on ökosüsteem. Kui ühte osa sellest üle tarbida, siis kogu süsteem muutub. Seal ei ole enam võimalik tagada neid teisi hüvesid, mis inimesele vajalikud on. Kui elupaigad kaovad, siis ei ole ka liike enam, kui liigid kaovad, ei ole teenuseid. Et kõigi nende teenuste jätkusuutlikuks tarbimiseks on hästi oluline. Et täna vastu võetud otsused ei kahjustataks ökosüsteemi kui tervikut tulevikus. Denksi hinnangul on üsna hästi tagatud metsa mitmekülgne kasutamine. Samas näeb ta, et metsa teemal on viimastel aastatel olnud puudulik kommunikatsioon. Metsaga tegelevatel inimestel on see teadmine, et kõik on hästi, aga seda ei ole nagu väljapoole noh, kommunikeeritud praegu on lihtsalt minu arust on suuresti emotsioonide peal see vastuolu üles puhutud. Maaülikooli metsapatoloogia dotsent Rein Drenkhan aga rääkis omaettekandes, metsaga seotud haigustest ning tõdes, et metsaraie on positiivne. Kliimamuutuste leevendaja. Kliimamuutuste ajal on parim meede tark metsamajandus, hästi planeeritud raie ja metsa uuendamine. Loomulikult on selge, et kõik ei ole ju hästi, et raiete planeerimisega tasuks kindlasti paremini hakkama saada ja ma usun, et seda ka tehakse. Kolmanda eksperdina tegi ettekande Tartu Ülikooli loodus ja täppisteaduste valdkonna ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika vanemteadur Aveliina Helm. Tema tõi välja, et Eesti on kaotanud viimase 100 aastaga 93 protsenti oma niidukooslustest. Vanu looduslikke metsi on järel vaid umbes kaks protsenti. Metsamaast. Me kardame asjatult, et vanad metsad muutuvad kliimamuutustesse panustajaks, elurikkuse hoidmine ning kliimamuutustega võitlemine ja kohanemine ei ole omavahel vastuolus. Vastupidi, elurikkus aitab meil kliimamuutustega kohaneda ning võimaldab kliimamuutusi ka leevendada. Vanad loodusliku dünaamikaga metsad on suurepärased süsinikuvaru hoidjad ning meie kliimavööndis ka väga tempokad, sidujad. Tänase arutelu algatanud riigikogu keskkonnakomisjoni esindajad rõhutasid, et kliimamuutustega toimetulekuks on vaja stabiilsust, pikaajalist visiooni, mille alusel saab planeerida, koordineerida ja viia ellu tegevusi lühemas ja pikemas vaates. Arvestades Eesti metsa praegust olukorda",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu istungil oli oluliselt tähtsa riikliku küsimusena arutelu teemal \"Mets muutuva kliima tingimustes\", mida käsitleti koos metsanduse asjatundjatega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPalo järve rand on olnud armastatud suvituskoht Lõuna-Eestis. Suvituskoha lähedal on alustatud aga metsatöödega, mistõttu on tekkinud küsimus missugusena, saab see puhkeala tulevikus välja nägema. Riigi metsa majandamise keskuse Põlvamaa metsaülem Tiit Timberg Need metsad on arvatud siis sellise kõrgendatud avaliku huvi objektiks Nendele metsade RMK koostab pikaajalised metsa omandamiskavad 10-ks aastaks. Küsimusele, et miks on vaja raiuda, see mets on, on vanaks saanud, on küpseks saanud kohati isegi üle küpseks. Ja need metsad on vaja uuendada, et see mänd siin ikkagi edasi kestaks ja need on aegjärgsed raied, need ei ole lageraied, mets raiutakse hõredamaks, maapind valmistatakse kevadel ette ja sinna tekib metsa looduslik uuendus. Vana postitee ääres tegutsevad ettevõtjad soovivad, et piirkonna looduslik miljöö ei muutuks. Posti te, MTÜ juhatuse liige Ott Rätsep? Meie soov oli jah, tõesti, et see kõik säilitataks püsimetsana, võib öelda, et kahe kolmandiku ulatuses RMK meie ettepaneku lükkas tagasi, nii et ühe kolmandiku osas siiski nad nende nendele eraldistele tõid teatud majandamises muutuse, nende puhul on lootust, et need säilitatakse. Palo järve ääres elav Urmas Roht nendib, et puhkealasid tuleb majandada ettevaatlikult. Ka raie on metsaelus täiesti normaalne tegevus. Küsimus on selles, et et kuna tegemist on, on suhteliselt väga külastatava puhkealaga, et, et siis siin tuleks rakendada võib-olla natuke teistsuguseid meetmeid ja need ettepanekud on, on ka RMK-le tehtud ja ma pean siinkohal ütlema, et RMK on tegelikult väga paljusid neist arvestanud, et selles mõttes on asi nagu hästi RMK Põlvamaa metsaülem Timberg Nii et järgmiseks kevadeks, kui inimesed siia tulevad, on pilt selline, et mingit raiejälgi selle puhkeala peale ei näe. Korralik tee viib on parandatud neid tingimusi, mis on vajalik matkaautodele ja Palo järve. Kui armastatud puhkekoht on, on taas kogu oma hiilguses inimeste ees. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põlvamaal on tekitanud vaidlusi Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) plaan Palojärve äärses metsas puid raiuda. RMK on nüüd arvestanud kohalike inimeste ettepanekutega, sest tegemist on olulise puhkealaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSisekaitseakadeemia esitas Pärnu linnavalitsusele ehitusloa taotluse augustis 2018, aga kuna kohalikud elanikud hakkasid autodroomi laiendamise vastu aktiivselt võitma, võrdlesid sealt tulevat müra Audru ringraja omaga ja neile ei meeldinud puude mahavõtmise kava, tegi planeerimisosakond koolile ettepaneku viia läbi täiendavad mürauuringud ja koostada tendroloogiline uuring. Tänavu augustis esitas sisekaitseakadeemia uue projekti sisekaitseakadeemia politsei ja piirivalvekolledži direktor Kalvi Almosen. Igasugused projektid, mis mõjutavad elukeskkonda, võivad võtta oodatust ja planeeritust rohkem aega. Täna me oleme saanud sellise kvaliteetse projekti lahenduse, mis nimelt sobib siia keskkonda ja me oleme selle üle õnnelikud. Praegusel hetkel me oleme just jõudnud projektiga lõpustaadiumisse aga millal ehituseks läheb, kuidas ehitamine hakkab toimuma, selle osas käivad veel arutelud, et olla veendunud, et just nimelt siia on seda kõige mõistlikum teha. Ehituslaani jõudmine võttis kaks ja pool aastat ja selleks kulus 100000 eurot. Nüüd tundub üllatav, et kuigi koolile on paikusele rajatav autodroom kõige odavam ja käepärasem lahendus õppetöö läbiviimisel kaalutakse selle asukohana ka Laitse rallipark ja Väike-Maarja päästekooli. Veel kord. Kalvi almosen. Meie pigem mõtleme ikkagi niipidi, et meil on olemas väga kompleksne koht, kus õpetada politseiametnikke kõiki neid erinevaid kompetentse, mida on politseinikele vaja, sealhulgas ohutu auto sõitmine, tulirelva kasutamine, seaduste tundmine ja see on põhiline eesmärk just nimelt siin paikusel seda kompleksi arendada ja laiendada. Lähiajal ehitamist siiski alustada ei saa, sest eelarves pole selleks raha. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sisekaitseakadeemial on käes politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse õppekeskuse õppesõiduplatsi ehitusluba, aga praegu pole ehitamiseks raha. Luba kehtib viis aastat ehk selle aja jooksul tuleb töödega alustada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeie uudistetoimetuse käsutuses on Euroopa Komisjoni riigiabiloa kokkuvõte. Selle järgi on ilma täiendava rahasüstita Nordika pankrotiohus juba enne selle aasta detsembrikuud. Nordica 2020. aasta tegevuskahjumiks kujuneb 23 miljonit eurot. Riigile kuuluv Nordica pakub läbi oma tütarettevõtte Rigonal Jet suurematele lennufirmadele niinimetatud ACMI teenust. See tähendab siis lennukeid koos meeskonna hoolduse ning kindlustuse ga. Näiteks on sõlmitud säärased teenuselepingud Skandinaavia lennufirmaga SAS ning Poola lennuettevõtte lotiga. Poolakatega oli leping viie lennuki kasutamiseks, kuid Poola lennundusettevõte katkestas selle lepingu. SAS'iga oli sõlmitud leping 15 lennuki kasutamiseks, aga praegu on kasutuses vaid viis lennukit. Samas tuleb Nordical edasi maksta kõikide lennukite liisingu ja hoolduse eest ning selle aasta lisakulu on ka töötajatele koondamistahes väljamaksmine. Euroopa komisjon tunnistab riigi abi loas, et Eesti lennuühendused on kehvad. Komisjon nõustub ka hinnanguga, et Nordica tegevuse lõpetamine tähendab, et võtab aega vähemalt kuus kuni 12 kuud, enne kui teised operaatorid suudavad puudu, jäävad lennuliinid asendada. See tähendab, et Eesti jääb veelgi suuremasse perifeeriasse. Millised on aga võimalused praeguses olukorras ellu jääda? Eesti valitsuse kinnitusel on allhangete tegemine lennunduses üks kõige kiiremini kasvavaid sektoreid. Väikesed lennuteenust pakkuvad ettevõtted on paindlikud ning suurte liinioperaatoritel on odavam rentida mingi spetsiifilise liini jaoks lennukeid kui hoida püsivalt oma lennukipargis mitmeid eri lennuki tüüpe. Kuna aga Sasil puuduvad väiksemat sorti lennukid, siis suure tõenäosusega soovib see lennuettevõte edaspidi Nordica teenuseid tarbida. Nordica peab praegu ka kõnelusi, et hakata pakkuma lennurenditeenust kevadel 2021 Saksamaa, Itaalia, Austria ja Vietnami kohalikele lennuettevõtetele. Niisiis sõltub lennufirma tulevik eelkõige teistest lennufirmadest sellest, kas need soovivad Nordica teenuseid sisse osta või mitte. Ning valitsus on 30 miljoni euro eraldamise otsust aina edasi lükanud, sest kõhkleb, kas lennufirma suudab ikka tulevikus ellu jääda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti riiklik lennufirma Nordica on rahalistes raskustes ning ettevõte ootab endiselt riigiabiloa saanud rahasüsti, mille kogusuurus on 30 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu roheenergia investeeringute taksonoomia on küll nimelt konarlik, kuid sisu poolest üks olulisemaid rohepöörde suunanäitajaid. Õigusakt peaks andma erainvestoritele kätte suuna, milliseid energialiike kasutatakse rohepöörde tegemiseks. Kuivõrd rohepööret tehakse järgmise 30 aasta jooksul, siis tulid aksonoomiasse sisse kirjutada ka mõned energialiigid, mis pole olemuselt rohelised. Euroopa komisjon otsustas, et nendeks on gaas ja tuumaenergia. Euroopa Komisjoni finantsteenuste volinik Marid McCines. Tänane ettepanek ei ole lõpp, tänane on vahend lõppu jõudmiseks ja selleks lõpuks on süsinikuvaba tulevik, mida hoiavad üleval taastuvad energiaallikad. Meil pole selleks veel võimekusi, aga peame siiski tegutsema kohe kõigi vahenditega, mis on meie käsutuses. Peame liikuma kiirelt ära kõrge süsinikujalajäljega energiaallikatest, nagu näiteks kivisüsi. Selle ülemineku jooksul peame kasutama ebatäiuslikke lahendusi. Ka tänane ettepanek on võib-olla ebatäiuslik, aga see on tegelik lahendus. See viib meid lähemale lõppeesmärgini, milleks on süsiniku neutraalsus, sõnas Mckines. Komisjoni ettepanek on leidnud juba enne avalikustamist vihast tagasisidet, sest seda ei peeta mitte sisuliseks, vaid poliitiliseks otsuseks. Mõttekoja prügel energeetikaanalüütiku Simone Taga Petra sõnul on praegune debatt eksitav. Tema hinnangul peaks taksonoomia näitama investoritele, millised on ainult rohelised lahendused. See ei tähenda, et gaasil ja tuumaenergia pole rolli üleminekul, aga nad ei peaks Daglia Petra arvates kuuluma taksonoomiasse. Kahe nii erineva teema kokkusurumisega, millega üritatakse kõiki riike õnnelikuks teha, on tulemuseks see, et komisjonide aksonoomia ei saa ah rahvusvaheliseks kullastandardiks. Juba mitmed institutsionaliseeritud investorid on öelnud, et nad ei kavatse seda kasutada, sest neil on vaja tugevamat klassifikatsiooni. See on Euroopa liidu jaoks kaotatud võimalus, sest ta oleks võinud olla standardiseadja, ütles Daugla Petra. Euroopa Tarbijate organisatsiooni analüütiku Brian Kaflani sõnul on ettepanek teatud liikmesriikide huvides. See on rohepesu, see on rohepesu, nii gaasi kui tuumaenergia osas. Tegemist on väga politiseeritud ettepanekuga, oleme kuulnud ka volinik McCinnesilt, et tuli teha teatud muudatusi päris maailma jaoks, mis tähendab poliitilisi huvisid. Need on liikmesriikide huvid, eriti Prantsusmaa, kes on häälekalt propageerinud tuumaenergiat kui jätkusuutliku energiaallikat, sõnas kahlan. Tema sõnul on Saksamaa küll tuumaenergiale vastu, aga kuna nende huvi koos teiste idapoolsete riikidega on maagaasi investeeringud, siis antakse sellele oma heakskiit. Delegeeritud õigusakt saadetakse nüüd Euroopa Liidu nõukogule ja parlamendile, kellel on vastuväidetakse aega neli kuud. Kuivõrd vastuväite esitamiseks on mõlemas seatud kõrge häälte künnis, siis ennustatakse, et ettepanekul võib probleeme tekkida vaid Euroopa parlamendis. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon tutvustas täna õigusakti, millega näidatakse erainvestoritele kätte suund jätkusuutlike investeeringute tegemiseks. Rohepöörde elluviimise seisukohalt üliolulise ettepaneku kriitikute sõnul on see kaotatud võimalus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeie jaoks on natukene isegi keeruline olukord, sest meie ka oleme ju selle poolt, et, et vabalt koguneda ja sõnumeid vahetada või edasi anda ühiskonnale on täitsa okei. Kuid, kuid tavaliselt politsei jaoks on hea, kui avalikud üritused oleks registreeritud ja meil oleks olemas ka partner siis, kellega suhelda vajadusel ja, ja maandada siis erinevaid risk avalikule korrale, et, et, et siin täna jäi see vajaka, et olid meil küll teatud inimesed, kes, kes olid nii-öelda eestkõnelejad. Kuid jah, sellist nii-öelda konkreetset korraldajad või siis registreeritud üritust ei ole hetkel jah. Aga kas minnakse siin vastuolu siis ka seadusega, kui see nõue on ikkagi ju kehtestatud? Ütleme niimoodi, et see ei ole hea olukord ega ei ole hea tava, et täna me võtame seda selliselt, et me oleme suhelnud siiski nii-öelda nende eestkõnelejatega ja võtnud neid kui potentsiaalseid siis ürituse korraldajaid ning saanud päris hea kontakti ja, ja asju selgitada, kuid kindlasti sellisel nii-öelda taval ei saa lasta jätkuda. Kuna on ka mõistetav, et oli ilus 30 aastat Eesti taasiseseisvumisest siis nii kui väga-väga resoluutselt me seekord ei sekku, vaid kuna ei ole, ei ole ka hetkel nii-öelda vastutavaid või või, või siis nii öelda teisisõnu öeldes registreeritud need üritused, siis avaliku korra tagamist peab ikkagi endiselt politsei tagama, kuid see ei ole nii-öelda reegel. Jah, muidugi on olemas ka sanktsioonid ja menetlusõigus, kuid kuid see täna ei ole meie jaoks nagu eesmärk omaette vaid pigem see, et et kui selliseid asju korraldada, siis veel kord tuletan meelde, et, et on nõuded avalike ürituste registreerimiseks ja, ja nii-öelda partnerite määramiseks siis, kes on politsei jaoks siis nii-öelda olemas ja kellega kõike siis turvariske siis ka läbi arutatakse ja ja meie poolt siis ka vajalikud soovitused ja juhised antakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna toimub kaks sanktsioneerimata meeleavaldust - päeval Vabaduse väljakul olnud Vaba Eesti vabaduse marss ja õhtune autorongkäik Baltic Way. Kumbki ettevõtmine polnud ametlikult registreeritud ja keegi ei võtnud korraldaja vastutust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolm kuud kestnud kollektiivlepingu läbirääkimised Narva elektrijaamades jooksid karile palgatõusu protsentide tõttu. Ametiühingud nõudsid viiendiku võrra kõrgemat põhipalka ja lisaks sellele igakuist 12 protsendilist tulemus asu. Elektrijaamade juhtkonna pakkumine ametiühingutele on 6,2 protsenti. Ametiühinguid see ei rahuldab, räägib Narva energia ametiühingu esimees Vladimir Aleksejev. Kahe aasta jooksul pole energeetikute palku tõstetud, kuid isegi ametliku statistika järgi on hinnad selle aja jooksul 8,6 protsendi võrra tõusnud. Meile aga pakutakse kõigest kuut koma kahte protsenti ilma järgneva indekseerimiseta. Energeetikate ostujõud langeb tunduvalt, see on ebanormaalne ja sellega me nõus ei ole. Kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühingu esimehe Vladislav Ponjatovski sõnul On see esimene kord elektrijaamade ajaloos, kui lahkarvamuste protokoll vormistati. Majanduslik olukord on muutunud, riik kui omanik võtab Eesti energiast välja hiigelsummasid, mis toob omakorda kaasa kulutuste kahanemise seadmetele ja tööjõule. See on üks põhjustest, miks seekord protokollini jõuti. Narva elektrijaamade peadirektor Tõnu aasaga kinnitab, et ametiühingute palgasoovid tänasesse päeva ei sobi. 32 protsenti tänases Eestis tõsta palka, minu meelest on väga utoopiline number, avatud turg algas pihta, esimene jaanuar, maksud on kõik tõusnud, hinnad turul praegu on küllaltki odavad. Ma tunnen siiski vastutust kogu kollektiivi ees ja kogu Eesti ees, selles osas, et kui me täna maksaks kõik rahad välja ja aasta pärast oleksime turult väljas me oleks konkurentsivõimelised oma elektri hinna poolest, siis kaotaksid ju kõik nii töö kui ka raha, et see ei ole nagu õige lähenemine. Samas on nii ametiühingud kui elektrijaamade juhtkond ühel meelel, et streigist on vara rääkida. Elektrijaamades kehtib vana kollektiivlepingu järgi töörahu ja lahkarvamustega pöördutakse esmalt riikliku lepitaja poole. Kui ka seal tülile lahendust ei leita, siis on ametiühingutel võimalus kollektiivleping lõpetada ja protestiaktsioone korraldada. Narva elektrijaamade juhtkonna andmeil oli jaamades töötavate ametiühingu liikmete keskmine kuupalk eelmisel aastal 1320 eurot. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva elektrijaamade ametiühingud tülitsevad tööandjaga palgatõusu pärast. Vormistati lahkarvamuste protokoll. Narva Energia Ametiühingu esimees Vladimir Aleksejev; Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatu Ametiühingu esimees Vladislav Ponjatovski; EE Narva Elektrijaamade juht Tõnu Aas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTallinna lasteaedade hoolekogude liidu hinnangul on prioriteedid paigast ära, linna televisioon võib ju vajalik olla, aga selle sünd sattus majanduslikult raskele ajale ajale, mil tõusis päevakorda ka linna lasteaedade valuline seisukord. Marje Braunbrük Tallinna lasteaedade hoolekogude liidus tõdes, et haridusasutustell kaardistanud lasteaedade olukorra, aga see on kõik. Aga ma võin tuua lihtsalt hästi reaalseid näiteid, et näiteks sellest lasteaiast, kus minu lapski käib eelmisel aastal me vahetasime ise lastevanemate rahadega ära madratsid, need madratsid olid olnud 22 aastat, sellel aastal me panime uued põrandad, värvisime ära seinad, aga selliseid suuri asju näiteks, et hoida küttekulusid kokku, et korralikult soojustada, et aidata ventilatsiooniga, et luua seda kaasaegsemad tingimused, seda ei jõua ju lastevanemad teha, aga põhimõttes on see linnakohus ja kui siis sa vaatad, et linn lükkab selle raha, millega võiks teha neid lasteaedasid kasvõi järk-järgult korda telekanalile, siis see on arusaamatus, aga praegu on juttu just maksumaksja rahast, meil on olemas Eesti Televisioon ja kui tahetakse mingit oma väga spetsiifilist teadet anda, siis on selleks kommertskanalid. Kui seesama massuaeg pihta hakkas, oli, et vähendati meie lasteaias õpetajate töökoormus ja tegelikult samal ajal suurendati lasteaedade rühmasid, kui suur sõnaõigus või kui suur jõud on lasteaiahoolekogul. Me oleme kõrvaltvaataja. Me näeme, mis tegelikult toimub ja me saame need probleemid kõik ilusti välja tuua. Meil on juba päris kena koostöö nii haridusametiga kui ministeeriumi kui erinevate muude organisatsioonidega, nii et see asi läheb nagu õiges suunas. Mittetulundusühing kodaniku hääl kutsus tänaseks linnavolikogu ette meeleavalduse kodaniku hääle esindaja Brit Kerbo. Ja Mihhail Kõlvart ütles, et jah, lapsed on tähtsad, see oli kõik. Kas see oli Kalle Klandorf, kes ütles, et jah, et tegi, tegime korda, koolid küll, teeme korda lasteaiad, aga kas ta nüüd mõtles, et 100 aasta raames või? Facebookis liikumise õpetajale vääriline palk algatanud Evelin Tamm Inimesed, te peate ise olema aktiivsemad ja ma täna ka käisin lasteaedades ja kohtusin laste õpetatega laste abitöötajatega, kes neil on täna tööl 280 eurose kuupalgaga. Piketile kohale tulnud Indrek Tarand toetas arvamust, et Tallinnal võiks hoopis olla oma väike raadiojaam. Üldiselt on niimoodi, et mida suuremaks üks bürokraatlik struktuur läheb, seda elujõulisem ta on, see on üleüldine maailma praktika. Abilinnapea Taavi aasa kommentaar augusti viimastel päevadel toimunud linnavalitsuse pressikonverentsil. Abilinnapea Mihhail Kõrvalt on kinnitanud, et sellel aastal nendes lasteaedades, kus on vaja teha remonttöid, need kõik tehtud saavad ja et need vahendid selleks on olemas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühtlasi tehakse ettepanek lõpetada Tallinna televisiooni rahastamine linna eelarvest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaailma arengute ebakindlus on suur, ütles maris Lauri. Välised negatiivsed tegurid on mõjutanud ka Eestit, Lätit ja Leedut negatiivselt ja toonud kaasa selle, et meie prognoosid on muutunud majanduskasvu osas kehvemaks ja inflatsiooniootused on jälle läinud suuremaks. Mida me praegu näeme, on see, et kolmes riigis nõrgeneb siis eelkõige sisenõudlus ehk majapidamiste tarbimine, investeeringud ja Eestis ka valitsuskulutused ning tõenäoliselt Lätiski ja Leeduski, kui mitte sel aastal, siis järgmisel aastal valitsuskulutuste kasv pidurdub kõvasti. Ekspordi osas on lootused head olnud maris. Lauri sõnul osutab see sellele, et meie majandused on olnud võimelised ebasoodsate tingimustega päris hästi kohanema. Import kukub väga laias kategoorias peaaegu kõikides põhikaubagruppides, sest tarbijad kulutavad vähem. Kui tarbimine hakkab kasvama, investeeringud hakkavad kasvama, siis võib eeldada, et import võib hakata samuti kasvama. Loodetavasti siis on selleks ajaks Eesti tootjad ainult nii palju arenenud, et see kasv ei tule nii kiire, et ei tooda nii palju importkaupu sisse. Jooksevkonto puudujääk väheneb. Me ootame seda, et välislaenukapitali sissevool väheneb, sest raha ei ole nii palju enam vaja ja see toob kaasa siis selle, et välisvõla kasv pidurdub. Otseinvesteeringute puhul see maht jääb väiksemaks, väheneb ka seal on laenurahad, siis pankadele, kuid peaksid suurenema siis suhteliselt suure tõenäosusega ettevõtete ülevõtmised ehk väliskapital. Tõenäoliselt soovib osta Eestis tegutsevaid ettevõtteid, see on selline majandustsüklis tavaline nähtus. Nii-öelda kehvi ettevõtteid hakatakse üles ostma. Muidugi võib Eesti ettevõtjaid osta üles ka teine Eesti ettevõte, kuid kuna väliskapitalil on rahale ligipääs lihtsam, siis on suhteliselt tõenäoline, et need on välismaalased. Hinnatõus peaks hakkama prognoosi kohaselt nüüd taanduma, kinnitas maris Lauri. Eestis pidurdus hinnakasv juba märtsis, Leedus, aprillis, Lätis peaks see juhtuma aasta teisel poolel. Sellest hoolimata on tarbijate ootused kehvad. Kui siia lisada hirm töötuks jäämise ees, siis saame kaks kõige suuremat tegurit, mis tarbijat mõjutavad. Inimeste ootused on halvad ja need mõjutavad praegu kõige hullemini. Reaalselt asjad ei olegi justkui väga halvaks läinud. Tarbimise kasv on esialgu suhteliselt mõõdukas, et kui hinnatõus hakkab vähenema ja kui töötuse hirmud vähenevad, siis peaks ka tarbimine kasvama. Nüüd viimane tõenäoliselt niipea ei juhtu, sest me teame, et on lähenemas mõningaid suuri koondamisi. Senini on enamus töötuks jäänud saanud siiski tööd, töökohti veel praegu on vabu aga muidugi, kui majandus niimoodi edasi läheb, siis võivad asjad natuke selles mõttes kehvemaks minna. Mis puutub veel hinnatõusu, siis maris Lauri prognoos on järgmine. Jaekaubanduses hakkavad hinnad langema ja mõnede kaubahookide osas ilmselt päris ulatuslikud. See peaks siis kaasa tooma ka selle, et aasta lõpus on hinnatõus oluliselt väiksem kui praegu nelja-viie protsendi vahel on tõenäoline.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maris Lauri tutvustas Hansapank Markets majandusülevaadet Balti riikide kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPrantsusmaa ajakirjanduses oletatakse, et Macron võib tahta korrata president Nicolas Sarkozy 2008. aasta saavutust. Nagu praegu oli Prantsusmaa Euroopa Liidu eesistujamaaga 2008. aasta augustis, kui puhkes sõda Venemaa ja Gruusia vahel. Paar päeva pärast sõja algust reisis Sarkosy Moskvasse ja Twilisisse konflikti osalisi vahendama ja relvarahu sõlmima. Visiidid tõstsid oluliselt Sarkosi rahvusvahelist mainet. Seda hoolimata tõigast, et Venemaal polnud kavaski Sarkosile lubatud tõsiselt võtma hakata. Prantsusmaa poliitikavaatlejate hinnangul loodab Macron, et rahvusvahelise rahu vahendaja ore ool suurendab tema šansse saada presidendi toolile tagasi valitud olukorras kus kaks konkurenti on osutunud ootamatult tugevaks ja hingavad valitsevale presidendile juba kuklasse. Samas on tegu väga riskantse reisiga, sest iga eksimus parandab paratamatult konkurentide võimalusi presidendivalimistel ning praeguses tuleohtlikus pingeolukorras on eksimused kerged tulema. Et paratamatult pähe tulevat paralleeli sarkosika leevendada, on Elise palee juba teatanud, et Macron kohtub Putini ja Zelenskiga rangelt kui Prantsusmaa president mitte kui Euroopa Liidu eesistujamaa esindaja. Prantsusmaa poliitika. Vaatlejate hinnangul üritab Macron eeskätt näidata, et initsiatiiv lääneriikide suhtluses Venemaaga ei pea tingimata kuuluma USA presidendile Joe Bidenile vaid ka Euroopas on keegi, kes sellega sama hästi hakkama saab. Macron pole küll esimene valitsusjuhi, kes viimasel ajal Moskvasse Putiniga kohtuma reisib. Eelmisel nädalal käis seal Ungari peaminister Viktor Orban. Orbanil on aga ammugi küljes Kremli sõbraliku poliitiku kuulsus ning tuleb ka ausalt tunnistada, et Ungari kaalu rahvusvahelises suhtluses ei peeta Prantsusmaa omaga just päris samaväärseks. Samuti kavatseb Venemaa tee jalge alla võtta Saksamaa uus liidukantsler Olaf Solz. Aga ka tema kaal ei ole Macroni omaga võrreldav, sest Sols on rahvusvahelises suhtluses alles uustulnuk. Pealegi on Soltsi reisini veel nädal aega. Selleks ajaks on Macroni visiidi tulemused ammugi pisiasjadeni selgeks saanud. Elisee palee püüab juba kärpida ka Macroni visiidile seatud võimalik liiga kõrgeid lootusi teatades, et visiidi eesmärk polegi mingile konkreetsele kokkuleppele jõudmine, vaid pigem seisukohtade lähendamine ja mitmepoolsete läbirääkimiste kiirendamine. Uudistelehele Journal e Manche antud intervjuus ütleb Macron selgelt välja, et tema arusaam vene ohust erineb radikaalselt USA presidendi Joe Bideni ja ühendkuningriigi peaministri Boris Johnsoni arusaamast. Macroni sõnul pole Venemaa geopoliitiline eesmärk mitte Ukraina vallutamine või tema vastu sõjapidamine, vaid reeglite selgitamine NATO ja Euroopa Liiduga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa president Emmanuel Macron sõidab täna Moskvasse kohtuma Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Kohtumisele järgneb homme kohtumine Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMuinsuskaitseameti ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdi nõukogu juht Marju Kõivupuu sõnul on risti lõikamine puusse arhailine komme, mida tehti surnud inimese mälestuseks teel kodunt surnuaeda. Kõivupuu räägib edasi. Jälle nii nagu kombeks on, et seal, kus küla lõpeb, siis tuli metsatuk, siis lõigati ristid. Kas see on kuidagi seotud arusaamadega, et nagu inimese hing võib-olla läheb puusse hiljem? Kristlik kihistus tuleb peale, et ristimärk näiteks tõrjub kodukäijat ja mingil hetkel on lihtsalt komme kombe pärast, sellepärast et inimesed vajavad rituaale. Risti lõikamine puusse on olnud üsna levinud traditsioon üle Eesti, aga ka Lätis ja Soomes. Praeguseks hoitakse seda tava jätkuvalt au sees üksnes Kagu-Eestis oma kogemusest risti lõikamisest puu sisse räägib nüüd muusik, mari, kalkun. Kui minu isa suri, siis me teel surnuaeda lõikasime jälle risti ka siis haki männi sisse, mis ongi tegelikult meie küla selline ristipuu, et seal oli ees juba mitukümmend neid riste ja minu jaoks oli see selline tähtis ja, ja vägev kogemus, et rituaal kusjuures on kogu suguvõsa ja mis tegelikult on väga oluline tugi just neile, kes siia jäävad. Ristipuudega seotud muret iseloomustab kõige paremini hiljutine olukord Põlvamaal, kus ristimets jäi ette planeeritavale kergliiklusteele. Esialgsete plaanide ja ametnike teadmatuse tõttu ähvardas seda metsa maha raiumine, jätkab keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Lilian Freiberg. Elu toob selliseid olukordi, kus me vajame kas teelaiendust või on küsimus selles, et tahetakse metsa majandada ja, ja ristipuud jäävad tihtilugu ette. Ja tõenäoliselt ei olekski meil sellega probleemi, kui inimesed teadvustaksid seda rohkem, kui nad tunneksid meie oma seda kultuuripärandit. Kuigi ristipuude teemal on korraldatud infopäevi, pole see siiski olnud piisav. Lisaks ei kaitse infopäevad ristipuid eraomanike eest. Nii plaanitakse risti puud võtta muinsuskaitse alla veel kord. Muinsuskaitseameti ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdi nõukogu juht Marju Kõivupuu. Uue muinsuskaitseseadus valguses, et kõik need ristimetsatukad, mis meil veel on ja suuremad küla ristipuud, mis nõukogude ajal ei jõutud võtta looduskaitse alla. Et need saavad nüüd võetud muinsuskaitse alla, et nad säiliksid ja inimestel soovi korral säiliks matustel võimalus see rist ka lõigata. Raadiouudistele Põlvast Mirjam Nutov",
"role": "user"
},
{
"content": "Ametnike ja metsameeste teadmised ristipuude kohta on napid ja seetõttu on palju ristimetsi hävinud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMiks ma kandideerisin linnapeaks, on see, et minu unistus on pöörata Narva rohkem Tallinna poole ja Tallinnat veel rohkem Narva poole et toimuks vastastikune liikumine. Narva on Eesti, Narva on teistmoodi Eesti. Aga Ma tahaksin, et ülejäänud Eesti Narvat veel rohkem armastas ja ma loodan, et need ei ole tühjad sõnad veel väga oluline küsimus on see, et Narva linn vajab avatumat juhtimist. Et Narva linna ainsad uudised ei oleks punaterroristide tänavanimed ja segadused muuseumis, et me räägiksime Narvas uutest arengutest uutest suurtest projektidest linna keskkonnas ja linnainimeste elu edendamisel, aga me teeksime seda kõik koos avatumalt, et enam ei oleks Narvas korruptsioonisüüdistusi, et hallid kardinalid jääksid tänasest päevast selja taha, see on minu unistus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva linnavolikogu valis linnapeaks sotsiaaldemokraadi Katri Raigi. Tänane valimistulemus kinnistas Narvas poolteist kuud tagasi toimunud võimupöörde ja näitas, et Meie Narva ja Keskfraktsiooni koalitsioonilepe peab. Katri Raik soovib linnapeana parandada Narva mainet ja juhtida linna teistmoodi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.