messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOktoobris otsustas Keskerakonna Tartu piirkonna juhatus, et abilinnapea Monika Rand vahetatakse välja. Abilinnapea ise lahkuda ei soovinud, kokku kutsuti kriisikoosolek ning kaheksanda novembri esimesel tunnil tutvustas piirkonna juht Jaan Toots tulemusi. Monica rand pika vestlemise kaalumise peale tegi otsuse, et ta astub esimesel jaanuaril 2020 abilinnapea ametist tagasi ja see oli ilus otsus. Tagasiastumisavaldust ei antud üle, vaid Keskerakonna esimees Jüri Ratas võttis selle enda kätte hoiule. Väidetavalt käis otsusega kaasas salaprotokoll, meenutab Keskerakonna Tartu piirkonna juhatuse liige Rein Kokk. Orika rannale lubati korralikku töökohta, mis talle sobib vastu võtta ja nii see see lepingus kirja sai ja paberi peal leping. Juhatuse esimees otsib sellise koha, mis sobib. Esimees Jaan Toots ise ütleb, et ühtegi lepingut ei tehtud. Ühtlasi väidab Toots. Ka suuliselt ei lubanud ta Monika rannale mingit töökohta ning sestap pole ta ühtegi töökohta ka pakkunud. Rein kokk. Ja ta ütles, et mingit juhataja kohta kuskile, aga noh, see on ka avalik teenistus, seal oleks tulnud läbida ikka konkursid ja asjad võib olla, palgad ei olnud nii kõrged, kui oli vaja ja ühesõnaga, seda kohta ta vastu ei võtnud ja siis rohkem ja siin leidnud teisi kohti ja nii jäigi. Monika rand ise ütleb, et talle antud lubadus on ikkagi täitmata, sest soovitus kandideerida pole ikkagi päris töökoht. Seal saabki kandideerida tõesti igaüks ja parim võidab selle ja mis puudutab konkursil osalemist, mida soovitati teha, siis seda ma tõepoolest ei teinud, kuna sellel pakkumisel on väga konkreetselt vaja kindlat eriala. Minul seda eriala ei ole ja ma ei lähe sinna, kuhu minu võimed ei küündi. Kuuldavasti oli juttu ühe Tartu lastekodu juhtimisest. Niisiis kokkuvõttes. Monika rand ütleb, et Jaan Toots pole lubadust täitnud ja sestap tema tagasi ei astu. Jaan Toots ütleb, et ta polegi mingit lubadust andnud ja mitu Keskerakonna Tartu piirkonna juhatuse liiget on Jaan Tootsi käest kuulnud, et lubadus siiski täideti. Kuidas nüüd segases olukorras edasi minnakse, selgub ilmselt uuel nädalal, kui koguneb Keskerakonna Tartu piirkonna juhatus. Monika ranna sõnul on ta valmis abilinnapeana jätkama. Mina ei keeldu koostöös piirkonna juhatuse ega piirkonna esimehega. Ja veel kord Rein Kokk Pinged tuleb maha võtta, jõulud on läbi, uus aasta on käes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Segadus Tartu keskerakondlaste seas jätkub. Abilinnapea Monica Rand keeldub lahkumast, kuna piirkonna juhatuse esimees pole talle leidnud lubatud töökohta. Esimees Jaan Toots aga ütleb, et mingist lubadusest pole kunagi juttugi olnud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTagantjärele on lihtne nentida, et poliitiline eliit pidanuks olema lubadustes tagasihoidlikum. Tõusu ajal on kerge palju lubada ja mitte mõelda riigi jätkusuutlikkusele. Täna majanduslanguse ajal liigub see praktiline populism vaikselt oma surma poole, sest riigi rahakoti suurus ei sõltu valimistel antud lubaduste suurusest, vaid majanduse efektiivsest toimimisest. Headest ideedest on valus loobuda, kuid täna ei pea esikohal olema mitte erakondlik huvi, mis kahjuks tihti tooni annab, vaid riigi jätkusuutlikkus. Raskustest võib kasu olla, kui taipame kitsikuse enda kasuks pöörata. Riik peab olema tark, ka vigadest tuleb õppida. Et olla homme targem, kui täna. Õppima peab iga inimene ja iga organisatsioon õppima peab ka meie riik, et tulla toime muutuva maailmaga, õppida, õppida, õppida, nagu ütles Hugo Treffner ammu enne Leninit. Me peame kogu aeg õppima. Usun, et teadmiste kasutamine toob Eestile uue majandustõusu ja meie noored hakkavad tegema valikuid nende erialade kasuks, millel on tulevikku teha. Eesti paremaks pole meie võimalus, vaid meie kohustus. Me oleme siin maailmas, et anda, mitte saada. See on meie kõigi Eesti. Lipp heisati täna pidulikult ka Narvas, linnapea Tarmo Tammiste sõnul on nii 1918. aastal iseseisvat Eestit loonud kui ka taasiseseisvumisele kaasa aidanud inimestele solvav küsimus. Kas me sellist Eestit tahtsime? Meie olemegi riik, tuletas Tammiste meelde ning soovitas otsida julgeid lahendusi. Kui midagi selles riigis pole meie arvates kõige paremini, siis tuleb meil endil seda parandada, teha selle nimel tööd ja näha vaeva. Eelkõige näeme vaeva iseendaga ka siis, kui aeg tundub raske ja mure näib, varjutavad rõõmud. Kindlamale villale jõudmine nõuab meilt mitmete seni turvalisena tundunud lahenduste hülgamist ning julgete uute proovimist. Kogemused on meie eduloo vundament. Selle pealisehituseks on aga uuendustele avatud meel ja julged otsused. Kaitseväe paraad peeti tänavu Narvas, kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots võttis samuti kõne alla majandusraskused ja vajaduse neist ühiselt üle saada. Praegu ei ole maailma majandusel tervikuna ja meie majandusel sealhulgas just kõige paremad päevad Nendest aegadest edukas ülesaamine vajab ühiskonna ühtsust ja koosvõitluses raskustega koondumist. See tähendab, et me ei vaja üksteisele ärategemist, rehepaplust, nutu ja hala õhkkonda. Need pole kunagi ja kedagi aidanud raskest olukorrast välja tulla. Paanika külvamise asemel tuleb ühiselt ja innukalt otsida innovaatilisi lahendusi majanduse elavdamiseks ning riigi arenguga edasiminekuks. Ants Laaneots tõstis oma kõnes esile kaitseväe arengud ja Eesti jaoks kõige otstarbekama sõjalise riigikaitsemudeli väljatöötamist. Ta rõhutas ka teiste Eestis elavate rahvaste tee neid Eesti iseseisvuse taastamisel ja riigi kiires arengus. Et tagada meie liitlaste garanteeritud abi peame ka ise kandma liitlaskohustusi ning võtma vastu kõige keerulisemaid väljakutseid. Oleme saavutanud lahinguülesannete eduka täitmise eest välismissioonidel liitlaste kõrge tunnustuse. Täna, kui Eesti peab oma 90 esimest sünnipäeva, võitleb meie jalaväekompanii st koi major Raigo Paimla juhtimisel rahutus Lõuna-Afganistanis valitsusvastaste mässulistega. Selleks, et sõda ja äärmuslaste terror, aga ka näiteks noorte elusid hävitavad uimastid ei jõuaks me juurde Euroopasse. Kas te teate, et 80 protsenti narkomafia poolt Euroopasse toodavast oopiumist on Talibani kaasabil toodetud Lõuna- afganista Kistanis? Maailmas kehtib reegel. Aita kõigepealt iseennast ise, siis aitavad sind ka teised. See toimib ka julgeolekuvaldkonnas. Oleme oma liitlastele olnud tõsiseltvõetav partner kes mõistab vastutust turvalise ja ohutu maailma pärast. Nato sõnum maailmale on olnud viimastel kuudel ka otsekohene ja selge. Alliansil ei ole topeltstandardeid, ta ei tee mingeid hinnaalandusi Eesti kaitsmisel. NATOl on plaan Eesti katseks olemas. Ka väike rahvas võib olla tugev, kui ta on üksmeelne, julge ja valmis enda eest seisma. Missugused on pidupäeva meeleolud täna olnud Narva elanike seas, vahendab Jüri Nikolajev. Eesti kaitseväe paraad meelitas välja tuhandeid narvakaid, kes ummistasid nii Peetri platsi ümbruse kui ka lähedal asuvad tänavad. Inimeste rohkus ei lubanud kõigil soovijail paraadi täiel määral nautida. Väga tahtsin siia pääseda, kuid inimestest läbi murda oli võimatu. See tuletas meelde seitsmendat novembrit lapsepõlve kõik koos tänavatel, lipukeste ja õhupallidega. Esmakordselt võis meie linnas näha tanke ja turjakaid, kaitseväelasi. Naljakas, selles mõttes, et viletsavõitu kaitsevägi on võrreldav ühe Venemaa diviisiga. Midagi üllatavat ma ei näinud. Tehnika meeldis ja sõdurid marssisid ilusasti. Narva jaoks oli see pidupäev ja neid päevi võiks rohkem olla. Suurepärane olen ise paraadidest osa võtnud ja seepärast on see eriline elamus. Inimesed on tänavatel lippudega täielik peotunne. Raske tehnika kõige parem oli, mida 20 aasta jooksul pole nähtud siin 24. üks pidupäev ikka on. Brasnika rasnisu ka. Prasnik. Päris peotunnet ei olnudki. Pidu on siis, kui hurraa ja esimene mai hüütakse, aga praegu seda ei olnud. Lapselaps nägi presidenti ja sõjatehnikat, see on meie linn, meie president ja meie riik. Tallinna esindus korraldab Brüsselis täna vabariigi aastapäeva puhul vastuvõtu teiste linnade ja regioonide esindustele. Kell 18 algab jõhvi kontserdimajas aastapäeva kontsert ja presidendi vastuvõtt, milles teeb ülekande ka rahvusringhääling.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIga päev jääb Ukrainas vahele niisuguseid vene sõdureid, kes on endale Ukraina vormi selga ajanud. Ka valgeid lippe on vene üksused oma soomukite külge sidunud, et niimoodi ukrainlastele lähemale või neist koguni mööda pääseda. Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse kaasprofessor Rene Värk selgitab, et see ei ole sõjakavalus. See on pettus. Pettus on selline olukord, kus sa püüad vastasele jätta mulje, et vastasel ei ole põhjust oodata ohtu ja vastasel tekib kohustus mind mitte rünnata. Kui valge lipu või ka Ukraina lipu taha peituv vene sõdur kinni püütakse, ootab teda karistus. Sõjavangi kohtlemisel on ette nähtud teatud reeglid, aga kui sõjavang on varem oma tegevuses rikkunud sõjapidamisreegleid, siis on teda võimalik selle eest karistada. Karistuse määrab kinnipüüdja kohus, aga Ukraina süüdistab Venemaad veel palju tõsisemates sõjakuritegudes. Eriti viimastel päevadel on Venemaa pommide mürskude ja rakettidega pihta saanud terve hulk elumaju, aga ka haiglaid, koole ja büroohooneid. Renee värk ütleb, et tsiviilohvreid sõjas täielikult vältida ei saa. Küsimus on rünnaku eesmärgis ja proportsionaalsuses. Tank on sõjaline sihtmärk, seda võib igal juhul rünnata, aga nüüd sinna tanki on tulnud uudistama mõned tsiviilisikud ja kui nüüd tangi ründamisel tsiviilisikud surma saavad, siis see ei olnud eesmärk ja see on kaasnev kahju ja antud juhul aktsepteeritav. Teises maailmasõjas kasutasid võitluse mõlemad pooled õhurünnakuid ka selleks, et vastase vaimu murda. Rene värgi sõnul tehtigi reeglid pärast teist maailmasõda põhjalikult ringi, et toonased koledused ei korduks. Selline vanas stiilis sõdimine läbi rahva, see ei ole täna tõepoolest enam aktsepteeritav, et ei saa õigustada sellega, et, et me tahame üldrahvalikku ja riiklikku vastupanu vähendada, sellega ründame tsiviil elanikkonda, et siis president on sunnitud nii-öelda alla andma, et see ei ole kindlasti aktsepteeritav ja see on sõjakuritegu ja noh, olenevalt tingimustest võib juba olla ka inimsuse vastane kuritegu. Rahvusvahelise kriminaalkohtu prokurör Karim Massadah Mad Kan ütles teisipäeval, et alustab Ukraina olukorra uurimist. Renee Värk ütleb, et kellegi karistamiseks tuleb ta füüsiliselt kohtu ette saada. Täna, meil ei ole ühtegi näidet sellest, kuidas rahvusvahelise kriminaalkohtu ees oleks tegelikult ka ametis olev või, või endine riigipea vastutusele võetud. Aga noh, iseenesest kunagi on ikka esimene kord.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valimatult tsiviilisikuid pommitades või ennast Ukraina mundritesse peites panevad Vene relvajõud toime sõjakuritegusid. Venemaa presidendi Vladimir Putini karistamine selle eest on siiski väga keeruline, leiab Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse kaasprofessor Rene Värk.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIisraeli järgmise valitsuse moodustamise ülesanne on sinivalge erakonna juhil Beni kantsil aga mitte rekordeid jahtival peaministri Benjamin Netanyahu. Iisraeli kõige kauem ametis püsinud valitsusjuht viis oma partei Likudi küll viimastel erakorralistel valimistel võiduni, kuid sellele vaatamata ei andnud president Reuven Rivlin talle luba koalitsiooni moodustada. Ometigi ei ole kantsel veel peaministri tooli istumise all, sest temale ülesande andmist toetanud 61 saadikut 120-st ei pruugi olla lojaalsed. Wall Street Journal märgib, et tegemist on pigem Anti netanyahu liidu kui et kantsi vankumatult toetavate liitlastega. Nii nagu märtsi alguse valimistel küsitlused näitasid, on kaalukeeleks araabia poliitikute toetus. Niisamuti on praegu kantsi selja taga Avicdor Liberman Israeli petno eesotsas, kuid kuna ta on varem välistanud koalitsiooni astumise araablastega, siis ei ole kansil erilist lootust nende leeridega koostööd tehes peaministriks saada. Nii Netanyahu kui kants andsid eile ametivande Knessetis, kus lubati vaid kolm rahvasaadikut korraga truudust riigikorrale tõotama. Pärast seda kohtusid Likudi ja sinivalge esindajad ning, nagu ajaleht Jeruusalem Post kirjutab. Nad ütles, et erimeelsused ei ole suured, mis viitavad hoopiski juba ministriportfellide jagamisele. Seda, et kaks vastast koostööd teevad, ei oleks oodanud kasvõi seepärast, et kants on varem välistanud Netanyahu valitsusega liitumise. Ikka sellepärast, et Netanyahu on kolmes korruptsioonikuriteos süüdistatuna kohtu all. Protsessi algus lükati äsja koroonaviiruse pärast edasi. Peaministri kohusetäitja Netanyahu tegi eile õhtul avalduse, milles kutsus viiruse levikule vastu astuma suurkoalitsiooniga ja muidugi tema juhtimise all. Pakkumises on ka rotatsioon. Peaminister saaks olla kaks aastat Netanyahu ja siis kaks aastat. Kants. Ei tundu eriti kindel pakkumine olevat, sest kui Netanyahu läheb kohtu alla, ei pruugi tema Likudi kaaslased kokkulepet järgida. Samas kui kiiresti suudavad kohtuveskid jahvatada ja Netanyahu süüdi mõista, on samuti üks osa palemist, millega kants ilmselgelt arvestab. Iisraelis on kehtestatud liikumiskeeld ja tuvastatud on 255 nakatunut ning alles eile soovitati inimestel enam mitte suudelda nutumüüri. Kodu karantiinis on 70000 inimest, keda politseinikud käivad aeg-ajalt kontrollimas. Poliitikutel on selg vastu seina, sest neljandat korda erakorralisi valimisi korraldada koroonaviiruse levimise ajal ei oleks eriti riigimehelik käitumine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Iisraeli parlamendi 120 saadikut on ametisse vannutatud. Ometigi ei ole rahvasaadikutel oma tööd võimalust teha, kui pole korralist valitsust. Koroonaviirus sunnib aga koostööle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVene kodanike liidu poolt korraldatud esimese mai miitingule Narva kultuurikeskuse ees kogunes keskpäevaks ligi 300 osalejat. Valdavalt vanemaealised inimesed lehvitasid punalippe, kandsid plakateid nõudmistega anda vene keelele riiklik tunnustus, sundida linnavolinike oma tööst aru andma ja mõned plakatid ütlesid ei vaesusele ja näljale. Eesti riigilipp vene kodanikud oma miitingul ei kasutanud. Vene kodanike liider Juri Missin rääkis miitingul venelaste ahistamisest Eestis. Nimelt olevat tema andmeil eestlaste sissetulekud 30 kuni 40 protsenti kõrgemad kui mitte-eestlastel. Tööpuuduse protsent on eestlaste seas 14, mitte eestlaste seas 21. Venekeelse elanikkonna seas olevat rohkem kurjategijaid, AIDS, ihaiged ja narkomaane. Kõik see pluss Eesti riigi püüd üles ehitada mononatsionaalset riiki teebki Juri Mishini sõnul välja aparteidi. Miitingulised võtsid ühehäälselt vastu pöördumise Euroopa Liidu organisatsioonide ja vene riigivõimude poole, milles neile pakutakse vahendaja rolli läbirääkimistes Eesti poliitikute ja Eesti rahvusvähemuste vahel. Läbirääkimiste eesmärgiks oleks lihtsustatud kodakondsuse andmise kord rahvuskvoodid Eesti võimuorganites ning vene keel teise riigikeelena. Narva ametiühingu keskus langes vene kodanike ränga kriitikatule alla, kuna seekord ametiühingud Narvas miitingut ei korraldanud, vaid sõitsid Tallinnasse. Miitingulised nimetasid sellist käitumist solidaarsustunde puudumiseks ning rahva huvide eiramiseks. Teistest esimese mai aktsioonidest oli rahvarohke mõõdukat ja kevadpidu, millel poliitikast ei räägitud, vaid pakuti rahvale kultuuriprogramme ja spordiüritusi. Täna hommikul Sillamäe aktivisti se Suri poolt korraldatud piketile vene konsulaadi eest Narvas, millel nõuti vene riigilt raha Sillamäe inimõiguskeskuse tegevuseks tuli kõigest seitse inimest. Jüri Nikolajev, Eesti raadio, Narva stuudio.",
"role": "user"
},
{
"content": "1. mai Narvas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLõuna-Euroopa maad on traditsiooniliselt suurt tulu teeninud turismist ja kaotada ei taheta ka alanud suve riigid on ettevaatlikult leevendanud riiki sisenemise piiranguid ja ootavad külalisi Itaalias Veneetsia pühamarkuse väljakul saab veel üsna vabalt liikuda, aga iga päevaga üha enam turiste leiab taasia tee. Milanost tulnud turistid Kristjan ja Olga. Kumatu, kus on inimesed aga mulle tundub, et nüüd hakatakse reisima sõites autoga nägime me palju autosid Prantsusmaalt ja Šveitsist ning Saksamaalt. Tasapisi hakkame me liikuma. Vahepealne aeg oli turismist elavale Veneetsiale raske. Nüüd on kondoljeerid oma mustade veetõldadega taas rõõmsalt tootel. Gondolier Emanuele. Ei olnud kerge ka meie proovime uuesti jalgu alla saada, eelmisel aastal oli 80 protsenti vähem tööd. Vaatame, kuidas sellel aastal läheb. Restoraniomanik ja Itaalia turismiliidu Veneetsia koordinaator Emiljano Piraku. 2020. aastal pani 400000 Itaalia turismiettevõtet oma uksed kinni, nad ei jäänud ellu ja selle kriisi mõju ei piirdu üksnes 2021. aastaga. Veneetsias on tavalistel aegadel käinud üle 30 miljoni turisti samas kui kohalikke elanikke on vaid ligi 50000. Paljud kohalikud võitlevad massiturismi vastu. Kodanikuühenduse viie jee venis juht Jain amosto. Vaja on elavat kogukonda, mitte artefakte, mida hoitakse justkui muuseumis või teemapargis. Samal lainel on Veneetsias tegelikult ka ettevõtjad ja linnavalitsus. Et Disni landiks muutumist vältida, palub linn alates järgmisest aastast külalistele end enne siiatulekut registreerida. Veneetsia abilinnapea Simon venturini. Tulla Veneetsiasse üheks päevaks tasub jääda kauemaks kui mõni öö ja nautida siinolekut aeglaselt. Samas aitab see meil planeerida ja vältida seda, et mõnel päeval on Veneetsias ühes kohas liiga palju inimesi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Veneetsia, Itaalia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Euroopa riigid pingutavad turistide tagasituleku nimel. Turismimagnet Veneetsia ootab samuti külalisi tagasi, aga kavatseb ühtlasi turistide hulka tulevikus piirama hakata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nProgramm hea avalik ruum oli kingitus Eestile 100. aastapäeva puhul. Selle raames korraldati 15 linna keskuse ja väljaku arhitektuurivõistlus, kuna huvi oma linnakeskuste kordategemise vastu oli palju rohkematel omavalitsustel, kui esimesse etappi mahtus, algas eelmisel aastal hea avaliku ruumi jätkuprogramm. Tänavu viiakse selle raames läbi arhitektuurivõistlused Jõgeva, Sindi, Kunda ja Kiviõli keskusalade uuendamiseks. Tori vallavalitsus ja Eesti arhitektide liit kuulutasid äsja välja arhitektuurivõistluse parima arhitektuurse ideelahenduse leidmiseks Sindi linna keskusele Tori vallaarhitekt. Kristjan Kullerkan. Praegu meil keskväljakut ei ole ja see keskväljak peaks tulema siia meie ümber selle jaoks me oleme teinud natukene ruumi, on lammutatud ära endine ühiselamu, see on selle väljaku raskuskese. Võistlusala pindala on ligi 27000 ruutmeetrit. Võistlusala telg on Jaama tänav endise raudteejaama peahoone ja Pärnu maantee vahel, Jaama tänava pikendusmööda, kalamaja teed, Pärnu-jõeni ning koopikauplusehoone ümbruse kinnistud. Võistlustööde esitamise tähtaeg on järgmise aasta 12. veebruar. Auhinnafond on 20000 eurot. See raha tuleb Tori vallavalitsuselt, aga sindit uuendatakse praegu väga tõsiselt. Tori vallavanem Lauri u. Me 2018 alustasime ja siis me vaatasime, võtsime sellise põhifookuses, et me peame selle Pärnu maantee ääre saama korda, ehk siis me oleme tänaseks lammutanud ära päris mitmeid hooneid kiriku peal tööd käivad ja tegelikult nüüd ka siin selle keskväljaku ümbruses on tööd pihta hakanud, vana ühiselamu on lammutatud. Sindi vanim hoone sai ka KredExi toetuse. 2021 peab see veel valmis olema üks vana puuhoone ja tegelikult neid samme tuleb siin veel, nii et meie eesmärk on siis Pärnu maantee näeks väga kena välja. Seni on Eesti vabariik 100 ja Eesti Arhitektide Liidu koostöös sündinud programmiga hea avalik ruum läbi viidud arhitektuurivõistlused 20. linnas, millest üheksa linna rekonstrueeritud südamed on juba valmis. Need on Tõrva, Põlva, Valga, Võru, Rapla, Rakvere, Elva, Kuressaare ja Kärdla. Sellel aastal valmib ka Viljandi uuendatud keskväljak. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Arhitektide Liit ja Tori Vallavalitsus kuulutasid välja arhitektuurikonkursi. Sindi saab keskväljaku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPäev pärast Venemaa ja liitlaste vahelisi konsultatsioone NATO peakorteris külastas seda Eesti president Alar Karis. Teda võõrustanud NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul olid liitlased eile ühtsed ning see väljendub igapäevaselt ka Eestisse ja teistesse Baltimaadesse paigutatud vägede kohalolus. Need väeüksused on konflikti vältimiseks ja me oleme teinud seda edukalt juba 70 aastat. Ma olen täiesti veendunud, et seisame ühtselt, nii nagu ka eilsel kohtumisel ja NATOs igapäevaselt Eesti või mõne teise NATO liitlase vastu ei tule relvastatud rünnakut, sest koos moodustame poole maailma sõjalisest võimsusest. Me oleme ühtsed ja see on parim viis heidutada ükskõik millist agressiooni NATO liitlaste, sealhulgas Eesti vastu, sõnas Stoltenberg. President Karis sõnas pärast toltenbergiga kohtumist, et liitlastel on Venemaa suunal ühised mured. Samas võib vaadata positiivses küljes seda, kui ühtsed on NATO liikmesriigid. Tänases olukorras. No ma arvan, et mured, mis on täna, need on meil ühised, need ei olegi võib-olla ainult Eesti mured, et ja, ja võib-olla positiivne nende kohtumiste tulemusena ja ka enne on see, et näitasime väga selgelt, et NATO on ikkagi, on ikkagi ühtne. Ja, ja samuti ka Ameerika pool väga selgelt andis oma sõnumi, mis juhtub siis, kui toimub eskalatsioon. Nii et ma arvan, et see on Euroopale oluline mitte ainult Eestile, Eestile muidugi muidugi seal sees, sest Venemaa on ikkagi meie naaber. Kui veel 10 aastat tagasi tuli eestlastel teha kõva veenmistööd, et liitlased võtaksid Venemaa suunalist ohtu tõsiselt, siis pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal on see aina vähenenud. Karise sõnul loetakse NATO peakorteris Venemaa samme samasuguse realismiga kui Tallinnas. Eks igal ka NATO riigil on, on erinev arusaamine. Aga ma arvan, tervikuna, kuna on, on ma, ma arvan, see suhtumine täpselt nii, nagu me täna täna näeme ka Eestis võib-olla jah, võib arvata, et mõni aeg tagasi seda ei olnud. Aga nüüd seoses Ukraina kriisiga on, on selgelt väljendunud see seisukoht, et et saadakse väga hästi aru, mis toimub ja, ja millised võib olla plaanid, võiksid olla Venemaal lähiajal. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO peasekretär Jens Stoltenberg kinnitas kohtumisel president Alar Karisega, et liitlased seisavad Balti riikide taga. Tema sõnul moodustab NATO poole maailma sõjalisest jõust ning see heidutab kõik võimalikud rünnakud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinna Ülikooli sotsiaalteadlased Ellu Saar ja Jelena Helemäe uurisid, kuivõrd mõjutas Eesti vabariigi algusaastail elanud vanaisade sotsiaalne klass nende lastelaste hariduse omandamist. Nad leidsid, et vanavanemad mõjutavad lapselapsi rohkem kui varem arvatud lastelastest, kelle isapoolne vanaisa oli sõdadevahelises Eestis. Valgekrae on kõrgharidusega üle kolmandiku ehk 37 protsenti. Valgekraed olid eeskätt ettevõtjad, ametnikud ja intellektuaalid. Talunike lastelastest on kõrgharitud 23 protsenti, tööliste lastelastest aga 16 protsenti ehk valgekraedega võrreldes poole vähem. Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskuse vanemteadur Jelena Helemäe ütles, et laste laste edukust mõjutavad eeskätt perekonna kultuurilised ressursid ja suhtlusvõrgustikud. See, kui jõukas perekond on, ei ole tihtipeale kõige olulisem. Midagi pole parata, et loogika on selline, et kus on, sinna tuleb juurde tegelikult väga oluline ressurss on veel aeg, nõukogude ajal on ja eriti see pop, et kuigi tänapäeval kah ei ole, mingisugusel raamatukoguhoidjal ei ole ka või kultuuri töötajal ei ole, ei tea mis palka, aga samas tal on natuke rohkem aega tegeleda, kuid kui töölisaisel, kes töötab 24 tundi seal kuskil prismas Lastelaste haridusteed mõjutas positiivselt ka see, kui nende vanaisa oli nõukogude ajal represseeritud. Sotsioloogia professori Ellu Saare sõnul tuli see erinevus välja ka sotsiaalsete kihtide sees. Valgekraedest, kellel keda oli represseeritud, eks ole, nende laste lastest õnnestus siis kõrghariduse saada kuskil 45-l protsendil ja keda ei olnud siis siin oli 30 33. Jelena Helemäe ütles, et haridus oli represseeritud perekondadele omamoodi vastupanu sümboliks. Vaimult suure ja jah, ongi, et meid küll rõhutakse, aga, aga, aga meil on vähemalt see niši ja, ja püüame seda säilitada. Küüditatud ei olnud nõukogude ajal jõukad seetõttu olidki peamiselt teadmised ja kultuurilised ressursid need, mida nad oma lastele ja lastelastele edasi said pärandada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Vabariigi algusaastail kõrgemasse sotsiaalsesse klassi kuulunud vanaisadel on Nõukogude repressioonide kiuste haritumad lapselapsed.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa liidrite reaktsioonid Ameerika Ühendriikide presidendivalimistele on olnud oodatult vaoshoitud. Kuivõrd valimistulemus sõltub nüüd juba üksikutest võtmeosariikidest, oleks enneaegne toetus, avaldas kummalegi kandidaadile võimalus endale vaid piinlikkust valmistada. Kõige kindlama sõnavõtuga on seni esinenud Sloveenia peaminister Janes Jana, kes õnnitles Donald Trumpi võidu puhul sotsiaalmeedias. On üsna selge, et ameeriklased on valinud Donald Trumpi sõna iana. Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Josep Borell kirjutas täna oma sotsiaalmeediakontol, et Euroopa Liit on valmis koostööks mõlema kandidaadiga. Euroopa Liit jääb valmisolekusse ehitada tugevat transatlantilist partnerlust, mis baseerub ühistele väärtustele ja ajaloole, ütles Borell. Prantsusmaa rahandusministri Bruno Lemeri sõnul pole Ameerika Ühendriigid olnud viimastel aastatel sõbralik partner. Tema hinnangul pole vahet, kumb kandidaatidest võidab, sest Ameerika on ennast Euroopast lahti ühendanud ning on Euroopa roll nende senised kohustused üle võtta. Temaga teist meelt on Prantsusmaa parempopulistliku erakonna juht Marine Le Pen, kelle hinnangul oleks trumpi võit kindlasti Prantsusmaale parem. Samuti kasutas ta võimalust kritiseerida arvamusküsitlusi, mis tema hinnangul sarnaselt 2016. aastal ebatäpsed olid. Hoogu on tulemuste kommenteerimisel läinud mitmed Saksamaa kohalikud poliitikud. Sotsiaaldemokraatide peasekretäri Lars Klinkpalli sõnul on tema optimistlik, et trump valimisi ei võida. Samal ajal on Saksamaa kristlike demokraatide esindaja Friedrich Merts öelnud, et hoolimata hetkeseisust peab Ameerika ise tulemuste jõudma ja ei vaja Euroopa juhtnööre. Suurbritannia välisminister Domini raab ei tõtanud samuti õnnitlema kumbagi kandidaati, kuid näeb siiski vahet selles, kes valituks osutub. Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide suhetes võib tema hinnangul sõltuvalt võitjast toimuda väike nihe. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu liidrite sõnul ollakse valmis koostööks mõlema Ameerika Ühendriikide presidendi kandidaadiga. Seni on oma õnnitluse Donald Trumpile saatnud vaid Sloveenia peaminister Janez Janša.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeile teadaolevalt siis on alates esmaspäevast lubatud ainult vältimatud isiklikud reisid ja tööreisid nende tagamist, me loomulikult jätkame samuti, me hoiame lahti kaubaveoliinid, aga loomulikult see tähendab olulist kukkumist reisijate numbris. Nii Tallinki ja olulist turistide vähenemist Tallinnale ja Eesti turismiga seotud ettevõtetele. Eelmine kord, kui piirid sellisel moel kinni läksid, siis Soome valitsus aitas rahaliselt laevaliiklust hoida. Kas nüüd võib midagi taolist tulla? Soome riik on välja kuulutanud hanke hetkel Turu ja Stockholmi vahelise laevaliikluse toetamiseks. Tallinn Helsingi oma veel ei ole. Eks neid samme tuleb oodata, selge on see, et ainult kaubaveoga on reisilaevade opereerimine majanduslikult kahjulik ja operaatorid on siin Tallinn-Helsingi vahel mitu. Nii et kõik kindlasti toetust loodavad. Aga tänaseks veel Tallinna-Helsingi vahel ei ole konkreetsed meetmed välja pakutud. Tallinna Stockholmi liikluse kohta uudiseid on ka oodata. No ütleme, Tallinn- Stockholmi vahet me sõidame kord nädalas ja samamoodi ka Riia-Stockholmi vahet. Helsingi Stockholmi vahel reise ei toimu ja meie suure tõenäosusega ei alusta seal operatsioone niipea Turu-Stockholmi vahel, nagu eelpool viidatud, siis on välja kuulutatud hange, et kaubaveoliinid oleksid lahti ja hange näeb ette ka reisijate veokapatsiteedi olemasolu. Et seal sõltub edasine, ma usun, et nii opereerijate nimistu kui siis sõitvate laevade arvu juba konkreetselt selle hanke tulemustest, mis peaksid siis selguma 20. ks oktoobriks, senimaani me kindlasti Turu-Stockholmi vahel opereerime tavapärase graafiku alusel. Eesti riik pidi andma laevandussektorile laenu. Ja mis puudutab Tallinkile antud laenu, siis see laenuleping on sõlmitud, esimene osamakse on saabunud ja teised on saabumas. Laevandussektoril on ette nähtud veel kaks meedet. Üks, mis puudutab siis meretöölepinguga töötavat inimest maksusüsteemi viimist sarnasemaks Läti-Soome Rootsiga, seda määrust ei ole veel hetkel jõustatud ja see puudutab siis nii Tallinki kui Viking Line'i ja teine meede, mis siis peaks kompenseerima osaliselt just nimelt nende kaubaveoliinide lahti hoidmisega seotud kahjumeid kõikidele nii EKRE laine Viking Lineile Sil kui Tallinkile, mis nähti ette riigieelarves aprillis summas kuni 20 miljonit eurot kokku. See määrus ei ole meile teadaolevalt veel hetkel ka valitsusest rakendamisse jõudnud, aga usutavasti jõuab, sest et riigikogu on aprillikuus selle otsuse teinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallink hoiab laevad hoolimata Soome otsusest töö- ja kaubaveoks käigus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSaksamaa on nüüdseks tarninud ukrainlastele arvestatava hulga relvastust, tuhandeid tankitõrje ja lühima õhutõrjerakette 100000 granaati, 16 miljonit padrunit ja muud. Kuid raskerelvastuse tarned on seni jäänud vaid lubaduseks. Näiteks lubas Saksamaa aprillis Ukraina e seitset liikursuurtükki pangar haubitsa 2000. Need peaks Ukrainasse jõudma selle kuu lõpus. Võrdluseks. Sarnased Norra ja prantsuse päritolu süsteemid on Ukrainas rindel juba kasutusel. Veel aprillis räägiti Saksamaal 50-st soomustatud õhutõrjekahurist kepard. Nüüdseks on täpsustatud lubatud arvu 30-le 15 juulis ja 15 augustis, kui ameeriklased ja britid teatasid, et nad saadavad Ukrainale mitmikraketiheitjaid lubas sama ka Saksamaa. Kuid hiljem selgus, et sakslaste süsteemid võivad vajada tarkvarauuendust. See aga omakorda võib võtta mitu kuud. Esimesel juunil kinnitas Saksa parlamendis liidukantsler Olaf Solz tas, et Saksamaa toetab Ukrainat raskerelvastusega. Tulevatel nädalatel me tarnime veel relvi, näiteks on valitsus otsustanud saata süsteemi Iris tee kõige moodsama õhutõrjesüsteemi, mis Saksamaal on. Nii võimaldame kaitsta vene õhurünnakute eest ühte Ukraina suurlinna. Kui Bundestagis teenis Solts sellega aplausi, siis Saksa meedia kirjutab, et saksa kaitseministeeriumile tuli lubadus üllatusena. Nii võib jälle juhtuda, et tarne jääb venima. Moodne õhutõrjesüsteem ei pruugi Ukrainasse jõuda enne detsembrit. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Tony Lorents ütleb, et tõenäoliselt Saksamaa lõpuks lubatud tarnetest ei loobu. Tundub, et nad panustavad sellele, et nende relvasüsteemide tähtsus kukub ajaga. Võibolla sakslased loodavad, et see küsimus üks hetk kaob. See oli kindlasti sõja alguses Saksamaa ja ka paljude teiste seisukoht, et Venemaa võidab väga kiiresti ja relvatarnetel pole mõtet. Samas ei usu Lorents, et sakslased käituvad vaid petlikult. On ka hulgitehnilisi põhjuseid, miks tarned venivad. Alarahastatud saksa armeel on relvi vähe. Need on kohati pikalt hoiul olnud ja seetõttu vajab nende töökorda seadmine aega. Lisaks on ukrainlastel vaja väljaõpet. See on mitme teguri koosmõju, kuid peamine põhjus on see, et salts peab rahuldama ka koalitsioonipartnereid, kes on endiselt Ukrainasse igasuguse relvaabi saatmise vastu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa on lubanud Ukrainale raskerelvastust, kuid selle kohaleviimine venib. Kui osaliselt on kiired tarned tehniliselt keerukad, siis tõenäoliselt venitab liidukantsler Olaf Scholz peamiselt poliitilistel põhjustel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNõudepõhine transport on transpordivorm, mis võimaldab inimesel sõita siis, kui ta soovib. Nii oleks võimalik näiteks asulatesse, kus ühistransport kättesaadav pole, vastavalt vajadusele transport tellida. Nõudepõhine transport on hästi käima läinud Põhjamaades ja nüüd soovitakse seda arendada ka Eestis, räägib Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse ekspert Kerli Kirsimaa. Nõudepõhine transport võikski eksisteerida sellistes kohtades, kuhu ühistranspordiga ei pääse, ehk siis on nagu maakohad või siis sellised kohad, mis on kuidagi halvasti ühistranspordiga ära ühendatud, et sinna nagu ei olegi mõtet seda fikseeritud sõiduplaaniga bussi nagu panna, sellepärast et seal on esiteks väiksem rahvahulk ja nii edasi, et kui on kuskil maakoha tädi Maali, kes tahab suvalisel kellaajal suvalisel päeval sõita enda poolt valitud sihtkohta, et siis talle see nagu võimaldatakse ja samal ajal on võimalik kaasata sinna bussi, siis ka tema piirkondades veel inimesi. Saaremaa vald on üks neist, kes soovib sellise transporditeenuse kasutusele võtta, räägib Saaremaa valla transpordinõunik Kaarel Tang. See projekt on praegu sellises seisus, kus oleme tarkvara lahenduse pakkujaga sõlminud küll sellise eellepingu, et teeme koostööd, arutame asju, proovime leida võimalikke lahendusi, aga põhiliselt on see nagu aeglustunud või takerdunud täna selle taha, et ühistranspordiseadus ei räägi siis transpordist nagu nõudetransport, et just avaliku teenindamise lepingu valguses. Ehk siis, kui riik soovib avaliku teenindamise lepinguga hankida ühistransporti, siis peab selline vedu vastama mitmetele tingimustele, näiteks sõiduplaanide olemasolu ja nii edasi, et olen sellisel ootaval seisukohal, et, et seadused ka järgi jõuaks soovidele Kirsimaa sõnul on suurim küsimus, kas ja kuidas nõudepõhist transporti maksustada. Eestis tegelikult üheks suurimaks küsimuseks selle transporditeenuse arendamisel on see asjaolu, et Eesti maapiirkondades paljudes kohtades ühistransport pakutakse tasuta ja sellega seoses siis nende otsuste tegijatel tekivad siis sellised konfliktid või küsimused, et kuidas peaks siis seda nõudepõhise transporditeenust nagu maksustama ja rahastama, kuna paralleelselt on kõrval see tasuta ühistransport. Praegu on Eestis ainult kolm maakonda, kus pole tasuta ühistransporti. Need on Harju, Rapla ja Pärnumaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti vallad soovivad arendada nõudepõhist transporditeenust, mis hõlbustaks liiklemist maapiirkondades.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liit kehtestas 40 Valgevene võimuesindaja vastu sanktsioonid ehk siis viisakeelu ja varade külmutamise nädal tagasi Euroopa ülemkogul, kuid toona ei olnud nimekirjas Aleksandr Lukašenkot Raadio vaba. Euroopa andmeil on ühendusel soov see viga parandada, sest liikmesriigid on taibanud, et pole mingitki lootust saada Lukašenko opositsiooni esindajatega ühise laua taha. Raadio Vaba Euroopa toob välja, et dokumendi mustandis ei viidata Lukašenkole enam kui Valgevene presidendile vaid lihtsalt ühele inimesele, kellel nimeks a Lukašenka. Seitsmeleheküljelises mustandis tuuakse põhjenduseks, et Lukašenkol ei ole mingitki demokraatlikku legitiimsust ning välistatud ei ole veelgi piiravamate meetmete heakskiit. Teisalt käiks ühendus välja meelitusprogrammi ning selle sõnum on mõeldud opositsioonile ja meeleavaldajatele. Kui demokraatlik üleminek on toimunud, siis toetab Euroopa Liit Valgevenet, majanduslikult ja riigi ühinemist maailma kaubandusorganisatsiooniga. Nüüd tuleb vaadata, kuidas käitub Kreml, mis on lubanud 1,5 miljardit dollarit laenu, kas leitakse muu rahaline meelitus. Samas on Kreml lasknud Lukašenkole oma rahva kallal panna toime jõhkrusi ilmses lootuses, et peagi võiks koos Valgevene opositsiooniga leida kompromisskandidaadi, kes juhib riiki ülemineku ajal ja miks mitte saada ka uueks riigijuhiks. Mõttekoja James tone analüütik Vladimir Sokor leiab, et Moskva ja meeleavaldajatel on üks ühine eesmärk Lukašenko võimult kõrvaldamine. Kuid erimeelsused on, kuidas seda teha. Kui opositsioon tahab ise võimule asuda ülemineku ajaks, et ette valmistada põhiseadusemuudatused, siis Kremli nägemuses peaks uuendustes oma sõna olema öelda ka tema jaoks legitiimsel. Presidendil Lukašenko ülemineku aeg kestaks vähemalt aasta kuid selles ajaraamis peitub ka oht. Kui Lukašenkat on vaja veel võimul hoida, siis on tal vabamad käed meeleavaldajate mahasurumiseks. Kui piisavalt kaua jõudu kasutada, siis võivad meeleavaldused tagasi tõmbuda ning Lukašenko saaks peagi teatada kontrolli taastamisest riigis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liit on valmis kehtestama sanktsioonid Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenka vastu ning eeldatavasti kiidetakse need heaks juba esmaspäeval, välisministrite kohtumise ajal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeedias on mitmel korral kirjutatud pikkadest järjekordadest sõidueksamile pääsemisel, kes on pidanud ootama kaks ja kes kolm kuud esimese koroona aasta alguses eriolukorra tõttu ära jäänud. 4000 eksamit võeti kohe järgneval suvel vastu ja sellest järjekorrad pikemaks ei läinud, kinnitab amet. Transpordiameti maismaa sõidukite juhtimisõiguse üksuse juhataja Risto Kasemäe sõnul muutub olukord riikliku sõidueksami registratuuris kogu aeg ning kui näiteks e-teeninduse pidevalt vabade aegade olemasolu kontrollida on võimalik minna eksamit sooritama ka juba järgmisel nädalal. Praegu, kui me siin kõneleme, vaatame, mis meil vabad ajad e-teeninduses on, siis järgmisse nädalasse on on isegi üksikuid aega Tallinnas. Aegadega on selline lugu, et nad tekivad ja kaovad, sest et meil on suur ports aegasid eriti just sellel samal B-kategoorial ehk sõidueksami nii-öelda e-teeninduse saadaval ja inimesed, et broneerivad neid ja loobuvad. Kes jääb haigeks, kellel töö ja kool segavad. Nii et see on niisugune elav süsteem, et me ei saa öelda, et, et on nii ja ainult nii. Kasemäe julgustab eksami ootajaid registreerima ka talvistele aegadele. Kui aga selgub, et eksamile tulla ei saa, tuleks aeg vabaks lasta. Möödunud aastal ligi 800 inimest ei ilmunud üldse kohale nendel eksamitele, kuhu ta oli aja kirja pannud. Et tegelikult käib ka natukene selline ressursi raiskamine. Kummalisel kombel ei taheta talvel eriti meie juurde tulla, et me praegu näemegi sellist väiksemat huvi meie vastu, et kutsuksin inimesi nüüd eriti just talvel, kellel on mingil põhjusel see eksam tegemata aktiivsemalt meie e-teeninduses käima ja on võimalus tunduvalt kiiremini saada eksami kui näiteks kevadel või suvel. Pikkade ootejärjekordadega seoses on räägitud ka eksamineerijate vähesusest. Riiklike eksamineerijaid on transpordiametis tööl 40, ütleb kasemäe. Seda on viie võrra enam kui umbes aasta tagasi. No meil on hetkel Tallinnas siin tosina jagu, aga me oleme saanud natukene ressurssi juurde, et paar inimest ootavad atesteerimist, et saime natukene juurde, et me räägime siin sirka 15-st Tallinnas ja üle vabariigi kokku 40 eksamineerijatega, Tallinnas on selline lugu, et paar aastat tagasi tõime saue eksamineerijaid, keda oli umbes kolm-neli Tallinnasse. Ja siis me saime mingisuguse väikese lisa ja nüüd hiljuti just eelmise aasta lõpus me saime kaks kohta juurde. Praegu meil niisugune optimaalne arv.",
"role": "user"
},
{
"content": "Transpordiamet kutsub sõidueksami pika ootejärjekorraga rahulolematud inimesi üles tegema sõidueksamit talvel, kui ooteaeg lühem. Samuti soovitab amet eksami aja tühistada kohe, kui on selge, et sinna minna ei saa. Möödunud aastal ei ilmunud eksamile üle 800 inimese.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMetsaseaduse alusel määrab keskkonnaminister igal aastal riigimetsa majandajale järgneva viie aasta optimaalse uuendusraie pindala puuliikide kaupa. Savisaar viitas raskele julgeolekuolukorrale ja määras lagerejatele juurde veel 2300 hektarit millest enam kui pool asub kuusikutes. Pikaajaline üldmaht jäi siiski samaks, küll aga sai üle vaadatud see aastatevaheline jagunemine ja ma leidsin, et tänases keerulises julgeoleku ja sotsiaalmajanduslikus olukorras ei ole mõistlik käesoleval aastal nii suurt vähendamist teha. Kui mõnel aastal võetakse rohkem, siis järgnevatel aastatel tuleb selle võrra vähendada. Seda pikaajalist plaani vaadatakse muidugi iga-aastaselt üle ja, ja selle koostavad metsanduse parimad spetsialistid. Nii et see ei ole selgelt nagu selline poliitikute nõue, vaid, vaid tegemist on ikkagi parimate metsamajanduspraktikatega. Kust tulevad need ettepanekud nende mahtude osas, mida tõesti on võimalik siis poliitiliselt vähendada? Eestimaa looduse fondi juhatuse aseesimees ja metsaprogrammi juht Siim Kuresoo sõnul on üllatav, et selline otsus tuleb valitsuselt, mis lubas koalitsioonileppes riigimetsa raiemahtude vähenemist. Me teame väga hästi, et Eesti suurtel raietel on väga oluline keskkonnamõju, see on pööranud meie metsad juba sidujast. Metsalinde jääb vähemaks, meie ohustatud liikide käekäik läheb pigem negatiivses suunas, sellel pinnal nüüd otsustada raiemahtu suurendada on väga halb üllatus, liiatigi et vastupidine on kirjas väga hästi. Koalitsioonilepingus. Minister ise viitab raskele julgeolekuolukorrale ja sellele, et meie soojusenergia tootjad ja puidutööstusettevõtted vaevlevad toormepuuduses. Need argumendid on ju varem ka kuulda olnud ja otseselt tulevad sellest puidutööstuse palvest või või pöördumisest see, et julgeolekuolukord on keeruline, sellele ei vaidle mitte keegi vastu, aga see ei too automaatselt kaasa vajadust keskkonna selliseid nõudeid leevendada või kuidagi suuremas mahus loodusvarasid ekspluateerida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Metsatööstuse lobile vastu tulnud keskkonnaminister Erki Savisaar pööras ümber eelmise ministri määruse ja suurendas tänavust raiemahtu riigimetsas rohkem kui poole miljoni tihumeetri võrra. Metsakaitsjate jaoks on selline otsus aga üllatav.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nErakonna Isamaa kultuuriminister Tõnis Lukas ütleb, et keeleinspektsioon saab kontrollida tänaste seaduste täitmist, aga riik vajab ametit, mille roll keelepoliitikas oleks palju laiem. See tähendab ettepanekute tegemist vastava valdkonna poliitika kujundamiseks seaduseelnõude ja sätete väljatöötamiseks ja tähendaks ka siis vastavate rakendustegevuste läbiviimist ka keelepoliitika osas. Nii eelmisel kui sellel aastal kirjutas keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk haridus ja teadusministeeriumile, et keeleinspektorite palgad on liialt madalad. Ühtlasi oleks inspektoreid juurde tarvis. Järgmise aasta riigieelarvest palus Tomusk umbes 80 viit tuhandet lisaeurot. Eelarve seletuskirja järgi saavad nad ligi 30000. Tõnis Lukas tõdeb, et lisaraha vajaks ka keeleamet. Sest me oleme pöördelises punktis, me kas säilitame eesti keele elujõu või läheb see vaikselt allamäge. Isamaa volikogul räägiti ka murest keele pärast ülikoolides. Volikogu teatas, et välisõppejõudude töölepingutes tuleb nõuda, et nood vähemalt kolme aasta jooksul vajalikul tasemel eesti keele selgeks saaksid. Praegu on paljudes lepingutes see kolmeaastane säte tegelikult sees, see võiks üldiseks nõudeks kujuneda. Ülikooli asjaajamine peab toimuma eesti keeles ja siin ei saa põhjenduseks tuua, et me peame inglise keeles koosolekuid läbi viima selle tõttu, et meil siin pikaajalised välisõppejõud ei oska sellel tasemel, et koosolekul osaleda või aru saada ei oska eesti keelt. Neid instituute on nii Tallinna tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis. Plaanitav keeleamet õppejõudude keeleoskus kontrollima ei peaks, see jääks Lukase sõnul ülikoolide kanda. Ühtlasi seatakse õppejõududelt nõutavat keeletaset kuhugi riiklikusse määrusesse. Ülikoolidel on riigiga halduslepingud, nendesse halduslepingute saab kirjutada riigipoolse rahastuse tingimusi, kaasa arvatud siis, et asjaajamine peab olema eesti keeles ja et lepingutesse kirjutatakse eesti keele oskus sisse. Tänasel Isamaa volikogul räägiti ka päevapoliitikast. Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder kommenteerib siseminister Mart Helme avaldust, nagu teeks prokuratuur poliitiliselt motiveeritud otsuseid. Mingisugust sellist põhjust kahtlustada, et keegi seal poliitilistest motiividest praegu tegutseks ja ründaks üht või teist ministrit või poliitikut minu arvates ei ole, kus siis oleks vaja mingisugust selgitust või mismoodi hajutada siseministri hirme või arvamust. Prokuratuur on poliitiliselt kallutatud, see on poliitika osa teha, avaldusi mõjutada ja kujundada avalikku arvamust ja seda sellisena tuleb ka võtta, nii et ma arvan, et siin kedagi koolitada vaja ei ole. Inimesed on teinud neid avaldusi täies teadmises ja, ja kindlate eesmärkidega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakond Isamaa teatas oma tänasel volikogul, et välisõppejõud peaks senisest enam eesti keelt õppima ning Keeleinspektsioonist võiks saada laiemate volitustega Keeleamet. Samas tehti juttu ka tänasest poliitilisest olukorrast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo praegu on tuule suund on soodne ja, ja ma arvan, et me lähme üsna nobeda sõiduga siit lenna poole, Hiiumaale. Esimene sadam on Lehtmaa, seal on pisike peatus. Järgmine pisike peatus on Roomassaare sellepärast et vaadake, maailmas on kolm juhtivat mereriiki, need on Inglismaa, Saaremaa ja Hiiumaa. Jah, tuleb ikka kõik läbi käia. Põhimeeskonnas on kaks madrust, Tiit Pruuli ja Kaido Kama ja nemad sõidavad kogu reisiotsast lõpuni. Lennuki vanem tüürimees on Aarne Tuisk, teine tüürimees Tiit Riisalu, kolmas tüürimees Margus Kastehein ja madrused, nagu öeldud, Tiit Pruuli ja Kaido Kama ümber maailma. Reisi patroon on president Lennart Meri, kes oli ka sadamast saatmas, lubades olla 2001. aasta aprillis ametis purjekal Pirital vastas jaht on 13,3 meetrit pikk ja 3,9 meetrit lai. Eestlaste ümber maailmareisi eelarve on 6,5 miljonit krooni, millest 4,9 miljonit läks laeva ehitamisele. Ettevõtmist toetanud Tallinna linnapea andis lennukimeeskonnale üle linna värvides lipu. Kõik, kellel lennukile häid soove kaasa oli ütelda, soovisid, et meresõitjad viiks maailma teate, et väike Eesti on olemas, on mereriik ja hoiab oma lippu kõrgel. Lennuki kapten Mart Saarsoo, millised on siis ilmastiku olud ja kus te praegusel hetkel asute? Praegusel hetkel asume me Osmussaarest pisut Tallinna poole, just äsja möödusime Osmussaarest ja meil puhub siin viis palli. See on meile väga soodne. Jahikiirus on praegu seitse ja pool sõlme keskelt läbi, nii et me tuleme päris hea, sõiduga on hea ja kõik on ilma kena, välja arvatud see, et laev jäätub tasahaaval. See tähendab, et parda tagant pritsib vesi kipub tekil jäätuma ja nii et reelingud on purikates ja täna oleme kaks korda juba teki jääst puhastanud. Mis kella paiku on siis lennukit orienteeruvalt Piritale oodata? Usun, et hiljemaks, kui kella üks kell üks öösel me ei jää, võimalik, et natukene varem, aga pisut vara on veel veel täpsemat aega öelda, sellepärast et On ikkagi päris palju miile veel ja ilmastik võib vahel viimasel hetkel veel vingerpussi mängida, nii et ma ei tahaks praegu veel seda kellaaega lähemale tuua, aga, aga küllalt võimalik, et äkki me jõuame siiski pisut varem, kui kell. Siis, kui lennuk poolteist aastat tagasi Pirital lahkus, te ütlesite usutluses Eesti raadiole, et tuul soosib laeva liikumist, aga kodutee on õige vaevaliselt. Võib vist öelda, et meeste meeleolu on tõesti seitsmendas taevas. Koduse Tallinna tuled on juba käega katsuda. No eks muidugi niisugune väikene koju jõudmise eelne ärevus eriti nii pikast reisist olla, see on laevas igati normaalne ja telefonid helisevad vahet pidamata ja kõigi meeleolu on pisut ärevam kui, kui tavaliselt sadamasse jõudmise eel ja, ja mis puutub sellesse viimasesse etappi ja ei öeldud sõnadesse, siis tegelikult on see kõik läinud enam-vähem nii nagu nagu oli ka arvata, sellepärast et eks märtsikuu on ju teadupärast ikkagi meil veel talvekuu ja meri on külm ja miinuskraade õhus ja sellele järgneb juba kohe jää. Pool tundi enne südaööd nägi Pirita tee välja nagu laulupeo eel auto autos kinni ja viimased bussidki lõhkemiseni täis. Kümmekond minutit enne kuupäevavahetust, kui lennukimasti tuled end kõrgemale vaata ette, kohtadele võidelnutele silmaulatusse jõudsid, oli kunagise olümpiapurjeregati tuleaseme juurde kogunenud juba tuhandeid kaasaelajaid. Teiste seas ümber maailmareisi patroon president Lennart Meri, lennukivanemate kogu esimees, kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo kõuts ning peaminister Mart Laar. Ja siis nad tulid. Eni Mart Saar, su raport nii presidendile kui kogu Eesti rahvale. Eesti lipu all on purjetatud üle kõigi meridiaanide. Mööda looduslike reede Tallinnast Tallinnasse. Reis möödus edukalt. Kallis meeskond, Eesti lipp on olnud nüüd tänu teile kõigile pikkuskraadidel. Eesti on teie pere uhke. Eesti tänab meid, pered ootavad ja tõmmake jääpurikad habemetest välja. Tere tulemast. Ja veel kord, me oleme teile uhked. Eesti on teile uhke, aitäh teile kõigile. Järgmisena tervitas kojujõudnuid kaitseväe juhataja Tarmo kõuts. Tere tulemast, kapten. Tere tulemast, meeskond. Täna me võtsime 21 saluudipauguga vastu lennuki tagasi kaugelt reisilt. Kui me 16, oktoober 2000 siin läksime lahku. Paljud ei uskunud, et see reis saab teoks. Igatahes on meeskond oma ülesande täitnud, tõestanud kõigile, et 50 aastat ei ole eestlasi võõrutanud merest. Ja see paljudes sadamates nähti esimest korda sinimustvalget ja kuulda esimest korda Eestist ja eestlastest on ise juba midagi väärt. Hiljem toimunud peol, mil purjetajaid austati, andis peaminister Mart Laar lennuki kaptenile üle sinimustvalge, mis pärit Pika Hermanni tipust. Te olete ühiselt hakkama saanud ja vapustava teoga neid kolme värvi pole keegi teine suutnud sellisel kombel mööda maailma laiali viia. Aitäh teile, härra kapten, see lipp, ehk, mis ikka Hermani tornis see on sulle ja kogu meeskonnale tänu tahaks selle eest, mida te olete korda saatnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Mart Laar annab meeskonnale üle Eesti lipu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänasel päeval oleme me siin infotoimetuses saanud telefonikõnesid siit ja sealt. Et kus on nähtud ühte või kahte või kolme või nelja Nõukogude Liidu armee soomusmasinat. Kuid nüüd, õhtu eel jõudis meieni teade Eesti Telegraafi agentuurilt, et murati piiripunktis on nähtud juba rohkem soomusmasinaid. Murati piiripunkti ülem Ilmar Randma, need masinad läksid siis ka teie punktist läbi. Niimoodi nagu väita pole päris õige. Nad läbisid luha maa piiripunkti. Ma olin lihtsalt nagu tunnistaja, käisime seal luures ja siis me nägime neid soomustransportööre. Väidetavalt on neid umbes 90 masinat. Jah, seal oli 90 kerget anketi. Need on need sõjaväe dessanttankid kerged ja siis oli kuskil 15 või isegi 20 transport sõjaväe transportöörmasinat paistab. Nad ei ole eriti agressiivselt meelestatud. Sellepärast kui saabusid esimesed ohvitserid, tankivägede esimesed ohvitserid Luhamaa piiripunkti siis nad olid isegi koos piiripunkti poistega seal. Hiljem poisid läksid eest ära, kui tankid hakkasid tulema. Praegu on Luhamaa piiripunktis jälle vabatahtlikud piirikaitsjad peal ja maju pole seal segi pekstud, aga purustuse veelgi pole igatahes olemas seal. Nii et seekord sõitsid nad küllaltki rahulikult läbi. Kas te võite öelda, mis kell see täpselt juhtus? Luhamaa piiripunktis? Esimesed sõjaväeveokid tulid Luhamaa piiripunkti 20 null null. Ja selle taga oli siis kuskil noh, 12 kilomeetri pikkune kolonn. Kaheteistkilomeetri pikkune kolonn. Jah, ligikaudu jah. Ja suund on Tallinn. Täpselt on väga raske öelda. Pöördusid nüüd Pihkva-Riia tee pealt Võru poole täpset asukohta meile, me ei tea, kus nad asuvad, momendil informatsiooni pole veel tulnud, siia. Kas teil on ka tänase päeva jooksul olnud mingeid ähvardusi või teadaandmisi, et teie töö seal piiril on mõttetu ja minge ära? No otseseid ähvardusi ei ole, aga seda antakse ikka mõista läbisõitjate poolt, keda me oleme siin kontrollinud, on väga palju erisuguseid inimesi ja on inimesi, kes saavad aru sellest sellest aga on ka neid, kes leiavad, et meil on ühine kodumaa ja nad ei tunnista mingisuguseid piire ja aeg-ajalt ikka öeldakse meile küllaltki halvasti. Nagunii teid korra varsti siit ära koristatakse. Ja tegelikult on muidugi üsna halb küsida, aga kas te olete seal piiri peal niisama kaitsetud nagu vanasti? Meil ei ole isegi piisavalt politseinikke siin. Relvi meil ka ei ole peale kumminuie tee nii et praktiliselt me harrastame siiamaani seda metsa pagemise taktikat, juhul kui midagi on. Kõige kurvem on siis selle asja juures see, et kunagi me ei tea täpselt, millal meid rünnatakse, kes meid ründab. Millise tundemärkidega on need masinad või inimesed, kes siia tulevad, ründama? See on praktiliselt võimatu kindlaks teha. Aitäh ja soovime teile siiski ometi rahulikku ööd. Jah, suur aitäh teile samuti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nõukogude Liidu sõjamasinate 12 kilomeetrine kolonn ületas Luhamaal Eesti piiri, kokku 102 soomukit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelleks, et Rail Baltic Eesti loodust kaheks ei lõikaks, rajatakse üle 30 ökodukti. Transpordiameti keskkonnakorralduse juhi Villu Lüki sõnul on ehitisega sama oluline seda ümbritsev keskkond. Pärnu maanteel paiknevad kohad ökodukti puhul, kus ühe külje pealt võeti mets täiesti lageraiena maha, siis võime tõdeda, et see on ökodukti kasutavust mõjutanud. Rail Balticu trassilõikude keskkonnamõju hinnangud ütlevad kui ühest suust, et ökoduktide ümbrus tuleks poole kilomeetri raadiuses kaitse alla võtta. Keelama peaks lageraie, ehitustööd kaevandamise ja jahipidamise. Siin peitub aga probleemi iva. Ükski seadus ökoduktide lähiümbrust ei kaitse. Rail Baltic Estonia keskkonnajuht Ronald Müür loodab omavalitsustele. Võimalus on see, et üldplaneering kui selline kehtestab regulatsiooni, mis säilitab selle nii-öelda rohevõrgustiku ala enda, selle ökodukti suudmeala siis sellisel sobival kujul. Kusjuures maaomanikele peaks müüri sõnul hüvitist maksma just omavalitsused. Torri vallavanem Lauri Luur on teist meelt. Sellisel juhul me ütleme, et meil ei ole väga suurt motivatsiooni sinna mingisugust piirangud kehtestada, sest sellel kõigel on oma hind ja meie ei näe täna poliitilist valmisolekut, et meie peaksime selle vastutuse võtma. Veel sel aastal hakkab Rail Baltic esimeste trassilõikude jaoks tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametilt ehituslube taotlema. Kuna loomapääsude kaitsetsooni rakendamise võimalikkus ei ole tänaseks päevaks teada, siis võib esineda ehituslubade väljastamisel takistusi, kirjutas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveamet hiljuti ministeeriumidele. Amet märkis, et tarvis läheks riiklikku lahendust, kusjuures mõte pole uus, sest näiteks transpordiamet kirjutas sellest juba paar aastat tagasi, aga arutelud edenevad vaevaliselt. Nüüd kinnitab keskkonnaministeerium, et võimaliku eelnõu mustandi tutvustatakse peagi teistele asutustele. Ministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Margit Tennokene ütleb, et plaanis ongi viiesajameetrise raadiusega piiranguvöönd iga ökodukti ümber. Samas jäetakse ka võimalus eraldi kokkulepeteks. Näiteks kui seal kuskil selle ringi sisse jääb üle järgmise tee miski tiheasustusala või mingisugune elamumaa, et noh, et siis seal ei ole mõtet ehitamist ju piirata. Millal võiks mõttepaberist seadusemuudatus sündida, ei hakka tennokene pakkuma. Niisiis pole ka teada, kuidas võib edeneda rail Balticu ehituslubade menetlus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ökoduktide toimimise tagab omavalitsuse hea tahe ja rahakott, kuid sellest ei pruugi raudtee ehitusloa saamiseks piisata. Keskkonnaministeerium võtaks loomadele mõeldud ülepääsud riikliku kaitse alla, aga sellega läheb veel määramatu hulk aega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAmetist tagandatud linnapea Aleksei Jevgrafovi toetajad kavatsevad koguda vähemalt 550 allkirja ning nende toel saata rahvaalgatuse korras volikogu eelnõu, mis näeks ette Jevgrafovi tagasivalimise linnapeaks. Rahva algatuse idee autorite hinnangul töötas Ivgrafov paremini kui ta eelkäija. Tema saavutusteks on linnakeskkonna parandamine ning vaba aja veetmise ja sportimisvõimaluste avardamine linnas, räägib Narva elanik Alla deLovaja artistist. Need projektid on lühikese aja jooksul väga kiiresti ellu viidud, järelikult ta töötas ja leidis argumente poliitikute ja volikogu liikmete jaoks leidis vajalikke ressursse. Järelikult ta ei istunud niisama, vaid tegutses. Ja Narva elanik Dmitri Meelis. Mind huvitavad teod, mitte jutud. Kui ma näen, et linn areneb, on puhas, kui ma näen, et noored ei joo viina, vaid tegelevad spordiga, siis on see suurepärane tulemus. Aleksei Jevgrafovi Facebooki toetusgrupis on praegu 900 liiget. Endise linnapea toetajaid ei välista, et kui volikogu Jevgrafovit tagasi valida ei soovi, siis võib toetus grupist aasta pärast toimuvateks kohalikeks valimisteks välja kasvada. Valimisliit ekslinnapea Aleksei Jevgrafov on nõus Narva elanike kogutud allkirjade toel taas linnapeaks kandideerima. Sellel juhul muidugi olen nõus, see näitab seda, et inimesed ootavad mind ja tahaksid, mina jätkaksin ja kui inimesed Narva elanikud tahavad, mina prooviks veel, mina proovin seda, ma pean sellega tegelema. Aga mida volikogu otsustab, see on juba volikogu otsus. Samal ajal tegelevad Jevgrafovi tagandanud volikogu liikmed uue koalitsioonilepingu koostamisega. Keskerakondlase esindava voliniku Tarmo Tammiste sõnul on töö alles algstaadiumis. Valmis peaks leping saama 26. novembril toimuvaks volikogu istungiks ja hetkel pole kommenteerida suurt midagi. Tammiste sõnul on moodustuval koalitsioonil praeguse seisuga endiselt 17 häält ehk enamus volikogu koosseisust Uudistele. Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas kogutakse allkirju võimuvahetuse käigus tagandatud linnapea tagasivalimiseks. Aleksei Jevgrafovi toetajad ei välista valimisliidu loomist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaitseressursside ameti esindaja Alo Aulik meenutab, et aastast 2018 on kaitsevägi sundkoormanud näiteks sõidukeid alates mootorratastest ja veoautodest, lõpetades maasturite ja traktoritega. Ja sealt oleme me saanud sellise kindlustunde ja elukogemuse, et tegelikult on ühiskond valmis ka kogu täispaketi ehk siis teenuse sundkoormamisega. Kui me räägime näiteks veoauto puhul, siis kaitsevägi ei taha enam siis saada ainult sõidukit vaid tal on vaja juba seda professionaalset juhti sinna juurde, kes valdab seda autot ja oskab seda palju kvaliteetsemalt kasutada. Kui reservväelane. Riigikaitseliste sundkoormiste koondkava toel võib riik pöörduda nüüd ettevõtete poole ja alustada läbirääkimisi. Kas riigikaitse ülesanne konkreetse äriühingu jaoks on üldse mõeldav? Laias laastus võib vajaminevad teenused jagada kolmeks. Esimesed on siis need teenused konkreetselt teenustena, et kui on vaja teha kaevetöid, kui on vaja metsa langetada, kui on vaja mingit teed ehitada, siis võetakse lihtsalt erasektoris appi. Traktorid ja, ja, ja masinad, teised siis on tootmine, tootmise puhul võiks, kõige lihtsam näide on siis saabaste ja rõivaste tootmine. Täna on ka siis maskide tootmine ju aktuaalne teema. Ja kolmas teema on kommunikatsioonid, et kas see on siis soe vesi, külm vesi, kanalisatsioon või sidevaldkond? Seal teenuste nimekirjas, kus on tsirka 50 erinevat valdkonda nimetatud on kõik nad Eestis olemas, et see oli meie jaoks prioriteet number üks. Küsisin Alo auliku käest veel, kas kõike seda läheb ka reaalselt vaja. Et ohuhinnang ei ole suurenenud, lihtsalt me oleme ühiskonnana nii kaugele jõudnud, et me peame ja julgeme vaadata sinna sisse ja pöörduda erasektori poole juba juba päris asjadega, mitte ainult paberi ja plaani peal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui seni on riigikaitselise sundkoormisega määratud, millist vara võib kaitsevägi kriisiolukorras Eesti kaitsmiseks kasutada, siis nüüd on juttu ka teenustest, mida võib vaja minna riigikaitse korraldamisel või selle toetamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLeopoldina ehk Saksamaa Teaduste akadeemia on seisukohal, et on ohutu taasavada mõned koolid, kui hügieenireegleid väga täpselt täidetakse. Avada võib ka poed ja restoranid, ka neis tuleb väga täpselt järgida suhtlusvahemaad ja muid reegleid. Samuti tuleb kodanikelt nõuda avalikes kohtades näomaskide kandmist. Ilma selleta ei tule teadlaste hinnangul normaalsesse ellu naasmisest midagi välja. Akadeemia juhi Kerald Haugi sõnul pole võimalik kaks pluss kaks reeglist iialgi loobuda, kui maskide kandmine normiks ei muutu. Normaalse elu taastumisel on aga tänavail alati nii palju inimesi, et kaks pluss kaks reegli järgimisest ei tule midagi välja. Seega tuleb kanda maske. Akadeemia hinnangul võib mõelda ka riigiasutuste järk-järgulisele taasavamisele. Kuid hoiduda tuleb sellest, et inimesed nii isikliku kui ka ühistranspordiga järsult väga massiliselt liikuma hakkavad. Avalike seda enam suurürituste korraldamiseni tuleb jõuda aga väga aeglaselt ja ettevaatlikult. Saksamaa on olukorras, kus liikuda tuleb nii-öelda kahe tule vahel. Ühest küljest on selge, et agressiivne viirus ei kavatsegi niipea ei Saksamaalt ega tervest Euroopast kuhugi kaduda. Teisalt aga ähvardavad ranged piirangud paisata Saksamaa majanduse nii sügavasse langusse, et sellega kaasneb ulatuslik vaesus ja viletsus. Seega tuleb leida tee, kuidas viiruse kohalolekust hoolimata elada nii normaalset elu kui vähegi võimalik. Normaalse majandusele taastamiseks on vajalik piirangute leevendamisel kohe alustada ka riiklike taaskäivituspakettidega. Needki lähevad seda kallimaks, mida kauem piirangud püsivad. Ka tervishoiuminister Jens Paan on veendunud, et 19.-st aprillist võib piiranguid leevendama hakata, kui viiruse statistikas vahepeal midagi ootamatult hirmsat ei ilmne. Ekspertide hinnangul on sakslased olnud üldiselt väga kuulekad ning Euroopa mõttes mitte kõige rangemad piirangud on leidnud üldist mõistmist. Viimased uuringud siiski näitavad, et inimeste tahe piiranguist kinni pidada hakkab tasapisi raugema. Seegi näitab, et koroonaviirusega hakkama saamisel on aeg järgmisse järku jõuda. Saksamaa uudisteagentuuri TPA korraldatud uuringu andmeil järgib piiranguid 78 protsenti sakslaste est. 18 protsenti teeb seda mööndustega ning kaks protsenti vilistab kõigile piiranguile. Nakatumisnäitajad Saksamaal langevad tasapisi viiruse puhangu algusest peale on Saksamaal tuvastatud 127854 nakatunud ja hauda on uus haigus viinud 3022 inimest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa võiks pärast 19. aprilli hakata koroonaviiruse pidurdamiseks mõeldud piiranguid leevendama, ütlevad ühisavalduses Saksamaa tippteadlased. Liidukantsler Angela Merkel kavatseb teadlaste nõuannet kuulda võtta, kui valitsus edasist tegevust arutama hakkab.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTippspordivõistluste läbiviimiseks sobivast veespordikeskusest ja puhkeranna ga välivee seikluspargist koosneva Aidu veemaa rajamisest on räägitud aastaid. Endise Aidu karjääri piirkonnas. Seiklusmatku korraldava adrenaator Grupi seiklusmeister Imre Poom ütles, et seiklejad uurivad talt sageli, millal Aidu veemaa valmis saab. Ikka küsitakse üsna tihti, et see on käinud meedias korduvalt läbi, et justkui varsti, varsti, varsti, aga tegelikult on kõik protsess veninud ja selline mingil määral täitsa segadust tekitanud. Sihtasutus Aidu veespordikeskus nõukogu esimehe Martin Ilumetsa sõnul venis ehituse algus seepärast, et EASist kolm aastat tagasi saadud toetus otsusele otsiti kaasrahastust. Aga on ka kindlasti mitmeid muid põhjuseid, ennekõike kaalutletud otsused ja omafinantseeringu otsimine leidmine ja tänaseks on see kindlus, et, et meil on selleks projektiks eelarve olemas, et me saame 2022 kevadel selle kogu kompleksi valmis ja inimestele avada. Praegu on Aidus käimas pinnasetööd, järgmisel aastal on kavas spordi ja puhkeala ühendava peamaja ehitamine. Veespordikeskuse tegevjuht Erki Lainärv palus lähiajal sinnakanti sattujatel silmad lahti hoida, et ehitustandrile ei satutaks. Soovitame kohalikel kõikidel külastajatel kasutada, siis RMK matkaradasid ja muud Aidu territooriumi suplemiseks ja vaba aja veetmiseks. Kohalikud ootavad eelkõige puhkeranna ga välivee seikluspargi avamist, ütles Lüganuse vallavanem Andrea Eiche. Vallajuht loodab, et Aidu veemaa valmimine hoiab turiste piirkonnas kauem, sest Lüganuse vallas on juba olemas Kiviõli tuhamäel asuv seikluskeskus ja perepark. Vald ootab väga, et see valmis saaks, sellepärast et ma usun, et tänu sellele saab vald veel suurema tuntuse kui vald üldse praegu tuntud on. Et Lüganuse vallas ikkagi kaks sellist suurt turismiobjekti oleks ja seiklusobjekti oleks, see on Eesti vabariigis ainulaadne. Kokku lähevad Aidu veemaa ehitustööd maksma ligikaudu viis miljonit eurot, millest EASi toetus ulatub üle kolme ja poole miljoni euro. Aidust raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaal Aidus algasid pinnasetööd piirkonnas, kus plaanitakse kahe aasta pärast avada veemaa. Endise karjääri territooriumil asuvas keskuses kavandatakse kohti nii veesportlastele kui ka rahulikult rannas lamada armastavatele inimestele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMelissa Welles sündis 1932. aastal Tallinnas. Tema ema oli tuntud laulja ja filminäitleja Milisa korjus. 1933. aastal kolis perekond Ameerika Ühendriikidesse. Tänane saabumine Tallinna oli Melissa Wellsi jaoks esimene kord taas oma sünnimaad külastada. Suursaadik Wels oli esimene naine, kes lõpetas George Toni ülikooli elitaarse välissuhete osakonna. Ühendriikide välisteenistuses asus ta tööle 1958. aastal Melissa Welson. Oma nelja aastakümne pikkuse diplomaadikarjääri jooksul olnud USA suursaadik Gineabisaus Mosambiigis ning sairis. Ka töötas ta ÜRO majandus ja sotsiaalnõukogus. Enne saabumist Tallinna ütles Melissa Wells, et tema peamiseks eesmärgiks Eestis on kahe riigi suhete edasine tugevdamine, eriti see osa, mis puudutab majanduskoostööd. Tema sõnul on Eesti julgeoleku parim garantii tugev majanduslik partnerlus USAga. Ehkki Melissa Wells räägib mitmeid võõrkeeli, pole eesti keel olnud kunagi tema koduseks keeleks. Enne saabumist Tallinna õppis suursaadik eri kursustel ning täna ütles ta oma tervitussõnad vastutulijatele juba eesti keeles. Ameerika Ühendriikide suursaadik Melissa Wells annab oma volikirjad president Lennart Merile ületuleval nädalal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika Ühendriikide suursaadikuks Eestis saab Melissa Wells.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜle 70 aasta tegutsenud rõivatootja sangar lõpetab kodumaise tootmise ja hakkab õmblustöid all hankena sisse ostma. Suuremad muutused ettevõttes said alguse läinud suvel, kui sangarilt veerand 100 aastat särke tellinud Suurbritannia firma Iton tellimused lõpetas. Sangari juhataja Raul Saks ütleb samas, et kohaliku tootmise lõpetamine oli rõivatootjale paratamatu. Õmblejate 800 eurone palk käis firmale üle jõu. Eks see on selles mõttes asjade kurb, aga loogiline käik, et me oleme jõudnud punkti, kus meil ise enam toota pole mõistlik, aga sangari müügi mõttes kindlasti me saame senisest enam ja jõulisemalt keskenduda müügile ja turundusele, kui me vaatame, mida Soome ja Rootsi rõivabrändid on läbi elanud ja milliseid muutuseid nad on pidanud ette võtma, et me täna kõnnime sedasama rada pidi tootmine ja õmblejate leidmine on läinud väga raskeks ja keeruliseks uued tööturule sisenejad enam ei taha. Õmblejatena tööd teha on pidev tööjõu puudus. Pidev palgakasv täna need otsused, mis Soomes ja Rootsis paarkümmend aastat tagasi on tehtud, need on anud nendes riikides kümneid ja kümneid rahvusvaheliselt edukaid rõivabrände. No me täna oleme sunnitud koondama siin 50 pluss töötajat, kes tootmisega otseselt seotud on, aga ma olen suht kindel, et suurem enamus nendest leiab endale hõivatuse mõnes teises rõivatootmise ette, sellepärast et õmblejate tööpuudus üldiselt tööjõuturul on väga suur. Töötukassa Tartumaa osakonna juhataja Jane Väli usub samuti, et pikaks ajaks tööta keegi ei jää, aga õmblemisest soovitab väli kaugemale vaadata. See valdkond, milles need inimesed on töötanud, on ka väljasuremisel, nii et võib-olla on nende jaoks praegu õige aeg ka mõelda, kas ennast täiendada, ümber, õppida, koolitada, et olla ka 10 aasta pärast turvalisemalt võib-olla samasuguses olukorras kaitstud võimalusi hetkel on väga palju sangaris toimuvad koondamised juunikuu jooksul, nii et väga soovitan vastu võtta kohti, kui pakutakse asendusi, loobuda natuke sellest suvepuhkusest, aga võtta vastu asenduskoht ja näidata, et ma olen hooliv, korralik hea töötaja vaevalt et see tööandja sügise tulles on valmis loobuma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus tegutsev ja aastakümneid peamiselt meeste triiksärke valmistanud AS Sangar lõpetab kodumaise tootmise ning hakkab õmblustöid allhankena sisse ostma. Töö kaotab ligi kuuskümmend inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVarahommikune tund ning Tartu jaama perroon ei oska küll momendil öelda, palju kell täpselt on, sest raudteejaama kahest kellast näitab üks 10 minutit varasemat aega ja teine siis 10 hilisemat, samuti siis raudteejaama automaat. Spravotšnaja näitab Moskva rongi saabumise ajaks seitse. Null üks, teadete järgi aga peaks rong saabuma kuus. 45. Siia on kogunenud üpris palju rahvast, nooremaid vanemaid inimesi. Lehvib rahvuslippe on näha inimesi lilledega kellele oleme vastu tulnud Mart Niklusele ning selgub, et raudteejaama üks kell on ikkagi õige olnud. Ta on jah, kell kuus, 46 ja perrooni juurde saabub Moskva rong ja otsime esimest lagunit. Tänan südamest. Raske on väljendada neid tundeid, ma ei teagi, mida, nagu ütelda, tänan kõiki südamest, kes on tulnud mind vastu võtma. Kujutage ette mind praegu minu olukorras nii palju sõbralikke pilke. Sinimustvalged, lipud, võin öelda, et midagi niisugust ei ole minu elus varem olnud kui see, mis ma praegu üle elan. Kui pikk teie teekond oli? Teekond oli küllalt pikk, see oli 1981. aasta jaanuari lõpul, viimastel päevadel kui tuli Eestimaaga hüvasti jätta. Mille alusel teid süüdi mõisteti? Tookord? Mind mõisteti standardse süüdistuse järgi niinimetatud nõukogudevastases agitatsioonis ja propagandas. Ja ma loen ennast üheks kurikuulsa Erich Vallimäe ohvriks. Ma olen ajalehtedes lugenud, et tema läbi on ka mitmed teised inimesed kannatanud. Lugesin Eesti ajalehtedest et mind olevat juba juuni lõpul vabastatud. Ja jah, seda kinnitas Eesti NSV ülemkohtu esimees Robert Simson. Ma istusin siis üksikkambris ja lugesin seda, et ma olevat vabastatud. Nii et otsustatage nüüd igaüks ise, kes levitab teadvalt valesid väljamõeldisi, kas mina või keegi teine, kas te olete rehabiliteeritud? Senini veel ei ole rehabiliteeritud, kuid ma loodan, et see lähemal ajal ka viiakse läbi. Minule ei ole tänaseni kätte antud seda Nõukogude Liidu ülemkohtu määrust, mille järgi mind vabastati. Ma käisin vastuvõturuumis Nõukogude Liidu ülemkohtus ja vastuvõetav ametnik ütles, et kirjutage avaldus, me saadame teile selle paari nädala pärast postiga koju kätte, siis ma saan täpselt lugeda. Aga mind tutvustati sellega ja seal oli tõesti väga tähelepanuväärseid lauseid ja formuleeringuid sees. Võib öelda niimoodi, et Eesti NSV ülemkohus oli teinud oma järjekordse praaku otsuse, mis siis nüüd kõrgema kohtuorgani poolt, see on Nõukogude Liidu ülemkohtu poolt läks tühistamisele. Ja selle alusel ma siis sain nüüd lahti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mart Nikluse (poliitvang) vastuvõtt Tartu jaamas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinna linnapea Mihhail Kõlvart teatas, et kõiki linnaasutusi hakatakse süsteemselt kontrollima ning kui probleemid on piisavalt sügavad ja suured, siis tehakse ka kiiresti otsus asutuse juht ametist vabastada. Tema sõnul oli linnamuuseumi direktori ametist vabastamiseks rida põhjusi. Esimene, mis oli välja toodud finantsdistsipliini rikkumine, üheks oluliseks probleemiks oli kindlasti ka töö kiusamine. Ja tänaseks lähtuvalt nendest probleemidest me näeme vajadust minna veel sügavamale ja sinna veel täiendavalt läheb sisekontrolli teenistusse siis selleks, et välja tuua kõik puudused eelkõige mis, mis on seotud finantsdistsipliiniga. Nädal tagasi linnamuuseumi direktori ametist vabastatud Triin Siinäri ütles, et on sellistele etteheidetele juba varem vastanud. Ta mainis, et töökiusu kohta pole ühtegi ametlikku pöördumist töövaidlus komisjoni poole olnud finantsdistsipliini puudutavad etteheited käivad Siineri sõnul kalamaja muuseumi arendamise kohta. Ja see otsus, et me oleme seda kalamaja muuseumit arendanud ehk siis teinud ettepaneku, et kanda sinna üle Vene tänav 17 katuse renoveerimiseks mõeldud raha on ju tehtud koostöös ikkagi sellest on olnud kultuuriamet ka teadlik, et siin takkaajal öelda, linnas ei ole võimalik ju arveid kinnitada ilma väga põhjaliku kinnitusprotseduurid. Eesti muuseumitöötajaid ühendav muuseumiühing on oma varasemas avalduses tauninud Siineri vallandamist. Muuseumiühing soovib, et Tallinna linnavõim süveneks kriisiolukorda ja kohtuks kiiresti linnamuuseumi töötajatega. Kõlvart i sõnul toimub kohtumine homme ning linnavalitsuse poolt osaleb lisaks talle ka abilinnapea Vadim Pelobrovtsev. Õlvart lisas, et kohtumisel selgitatakse tehtud otsuse tagamaid. Tuleb tunnistada, et tõepoolest ei ole alati võimalik töötajatega juhi vabastamist kooskõlastada ja arutada. Süsteem seda ei näe ette, aga see ei tähenda, et inimestega ei pea suhtlema, et seda me kindlasti peame tegema ja teemegi seda. Triin Siineri sõnul on oluline, et homsel kohtumisel, kus ta ise ei osale, saaksid selgeks räägitud töörahu ja tuleviku küsimused. Enda ennist mist linnamuuseumi direktori ametisse Siiner ei soovi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mihhail Kõlvart arutab Tallinna linnamuuseumi töötajatega direktori ametist vabastamise järel tekkinud olukorda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNimetatud väljaanded levitavad väga erinevat infot ja mitte ainult Fair ja Moderna vaktsiinide, vaid mis tahes lõhestava teema kohta, mis vähegi võimalik, sellest teatas eile Wall Street Journal. Kremli pressiesindaja eita, et Venemaa lääne vaktsiinide kohta valeinformatsiooni levitajaks. Vene saatkond Washingtonis pole esialgu USA välisministeeriumile vastanud. Kui viimane kommentaari küsis. Välisministeeriumi see osakond, mis tegeleb spetsiaalselt valeinfo kampaaniat tuvastamisega toob väljaannete nimed ära. Üks neist News Front, mida kontrollib föderaalne julgeolekuteenistus, teised kaks on no Ester out look ja Oriental reviu, mida juhib ja kontrollib Vene välisluure on veel neljas väljaanne Rebbel Insid, mida kontrollib Vene armee. Kuid selle tegevus on USA välisminister iumi hinnangul hetkel soikunud. Välisministeerium lubas, et avalikustab ka edaspidi Venemaa õelat online-kampaaniat ja haarab valeinfo tõrjumisse. Ka liite lased. Vene vaktsiiniga tegeletakse praegu ka Euroopa liidus. Euroopa meditsiiniagentuuri kõrge ametnik pöördus liikmesmaade poole, et need hoiduksid andmas sputnikule heakskiitu kuni agentuur kontrollib selle ohutust ja tõhusust. Me vajame dokumente, mida analüüsida. Meil pole praeguseks ka andmeid vaktsineeritud inimeste kohta, sellest pole midagi teada. Just seepärast ei tohiks Vene vaktsiinile hetkel kindlasti heaks kiita anda, kinnitas meditsiiniagentuuri direktorite nõukogu juht Krista Virthumer Austria televisioonis. Tema sõnul võiks sputnik turule tulla alles siis, kui selle kohta on Vene tootjatel konkreetsed andmed olemas ja neid kontrollitakse Euroopa standardite järgi nii kvaliteedi, ohutuse kui efektiivsuse suhtes. Eeluurimine on terviseagentuuris juba alanud. Sputniku on heaks kiitnud või kiitmas kolm Euroopa Liidu maad. Ungari, Slovakkia ja Tšehhi. Euroopa Liidu esindajad on öelnud, et Brüssel alustab läbirääkimisi vaktsiinitootjatega siis, kui vähemalt neli riiki seda nõuavad. Praegu on Euroopa meditsiiniagentuuri tähelepanu all pigem Johnson ja Johnsoni vaktsiin, mille kasutuselevõttu Euroopa liidus arutatakse erakorralisel kohtumisel selle nädala neljapäeval. Agentuuri esindaja sõnul kiidetakse Johnson i vaktsiin eeldatavasti kiiresti heaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA välisministeeriumi andmetel tehti Ühendriikides kindlaks kolm online väljaannet, mida suunavad Vene luureteenistused, ja mis püüavad õõnestada Pfizeri ja Moderna koroonavaktsiine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul pikendati osalist kaugõpet kahe nädala võrra. Iga Tallinna kool peab tagama, et 30 kuni 50 protsenti tema õpilastest on hajutatud ehk siis ei viibi koolis. Sellisele otsusele jõuti linnapea sõnul arutelul kooli direktoritega. See tähendab seda, et järgmisest nädalast suurem osa nendest klassidest, kes olid distantsõppel, lähevad üle kontaktõppele ja kuidas siis rotatsioon toimub, otsustavad koolid iseseisvalt. Perioodid, mille jooksul on kooli poolt valitud klassid distantsil on otsustatud, et oleks kuni nädal ja siis jälle rotatsioon. Kõlvart sõnas, et Tallinna linn jälgib koroona olukorda ning kui see peaks paranema, siis võidakse hajutamise meetmeid lõdvendada. Kuigi praegu on 10 kuni 14 aastaste seas Kõlvart sõnul haigusjuhtude kasv peatunud, siis üldiselt kooliõpilaste seas langustrendi ei ole. Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütles, et see, kas pealinn jätkab osalise kaugõppe pikendamisega näiteks kuni talvevaheaja alguseni sõltub koroonaviiruse levikust. Küsimus ei ole mitte selles, et keegi tahaks lapsi distantsõppele saata vaid küsimus on selles, et me ei soovi seda Tallinna linnas, et ühiskond pannakse lukku ja kõik koolid pannakse lukku ja me peame kaks kuud istuma kõik klassi istantsõppe. Valdav osa direktorid siiski leidis, et me pigem tegelikult käime koolis kasvõi nädalate kaupa, aga me tahame koolis käia. Haridus ja teadusministeeriumi teadusnõunik Marju Kadastik ütles, et kui koolis epidemioloogiline olukord halveneb, siis on loogiline, et kaugõppe vajadust koostöös terviseametiga ka hinnatakse. Ministeerium ei poolda aga kaugõpet siis, kui see ei ole põhjendatud. Madal vaktsineerituse tase tekitab kindlasti suuremat tõenäosust, et koolis hakkab see levima, ehk siis seal võib olla vajalik varasemalt reageerida, kui seal, kus on kõrge vaktsineerituse tase. Et noh, me ei leia ka, et peaks saatma nagu kogu koolidistantsile, kui seal on üks või kaks nakatunut, aga, aga noh, ilmselgelt kui koolisiseselt toimub levik siis võib olla vajalik teatud vanuseastmed saada. Kadastiku sõnul kaalub haridus ja teadusministeerium ka järelevalvemenetluse alustamist kaugõppele läinud koolide suhtes. Selle menetluse sisu olekski siis uurida, et mis on olnud see alus, miks on mindud distantsile ja kas see on põhjendatud, et me teame, et on piirkondi, kus see on olnud põhjendatud ja seetõttu kindlasti on ka koole, kus see on põhjendatud aga see ei pruugi olla niimoodi kõikide kohta. Ja seda me kaalumegi, et sellise järelevalve menetlust teostada. Kui tuvastatakse, et kooli läinud kaugõppele õiguspäraselt siis saab haridus ja teadusministeerium teha kadastiku sõnul ettekirjutuse, et koolid oma rikkumise kõrvaldaks ja lapsed kooli tagasi tooks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavalitsus otsustas, et munitsipaalkoolid jätkavad kahel järgmisel nädalal õppetööd õpilasi hajutades. Õppetegevuse täpse korralduse määrab iga kool ise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMajandus koostöö ja arengu organisatsiooni rahvusvahelisest finantskirjaoskuse võrdlus uuringust selgus, et kuigi eestlased on rahatargad, siis ligi 40 protsenti elanikest ei kasuta oma teadmisi majandusliku heaolutaseme säilitamiseks või tõstmiseks. Siiski on olukord võrreldes eelmise uuringuga veidi paranenud, räägib rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirh. Eesti rahatarkuse seis siis võrreldes võibolla eelmise uuringu lainega, mis oli siis aastast 2016, on selline, et, et meie teadmiste tase on pisut langenud, samas hoiakud ja käitumine, ehk siis need kolm komponenti, mida uuringuga mõõdeti, on, on pisut paranenud ja, ja see üldtulemus oli siis selline, et, et kogu maailmas jäime me viiendale kohale, ehk siis need 26 riiki, kes uuringus osalesid, nende võrdluses olime viiendad, mis on justkui nagu väga tubli tulemus. Samas tegelikult tõdeti selle uuringuga, et üleüldine rahatarkuse tase on ikkagi üsna madal. KirHi sõnul on põhjuseid mitmeid. Osalt ajaloolised põhjused, et, et inimestel ei ole olnud sellist kogemust siis sellise rahamaailmaga võib olla on olnud pigem negatiivseid kogemusi, et, et säästsin küll, aga vot siis tuli tuli riigireform ja, ja hoopis teine raha ja raha väärtus langes nii palju, et minu minul ei jäänud enam midagi kätte. Samas on seal ka sellised asjad nagu käitumuslikud põhjused, et me teame küll, et me peaksime tervislikult toituma ja trenni tegema aga täpselt nii nagu raha kõrvale panemisega säästmisega ja pikaajaliste plaanide tegemisega tundub see selline. Jah, ma tean, et ma peaksin seda tegema, aga tegelikult praktikasse see ei jõua. MTÜ rahatarkus kaasasutaja Leonore riitsalu sõnul on paljud eestlased harjunud elama palgapäevast palgapäevani. Seda hoobilt parandada on keeruline. Tegelikult inimestena ise tuleb kõigepealt võib-olla natukene rohkem nende asjade peale mõelda ja natukene rohkem ise vastutust võtta. Iseenesest muidugi Pole halba asja ilma heata, et tegelikult see koroona olukord ja lähenev majanduskriis juba on seda teadlikkust oluliselt tõstnud. See on küll kurb, et, et sellistel negatiivsetel asjaoludel, aga ma mäletan ka eelmise finantskriisi ajast, et, et et siis saab just selline rahatarkus ja selle arendamine on hästi palju tähelepanu nii meedias kui koolides, finantssektoris ja nii edasi, nii et selles mõttes ja tõenäoliselt selle teadlikkuse tõstmisega on juba praegu päris hästi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti elanike finantsteadmised on suhteliselt head, kuid need ei kandu tihti käitumisse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee on kindlasti oluline otsus Eesti energeetika arengut puudutav, kuna see investeeringute kava, mida me teeme põlevkivienergeetikasse, mis on olnud ju palju eriarvamusi tekitav ka Eestis leidis komisjoni poolt heakskiitu nii keskkonna aspektist kui ka siis tänane otsus majanduslikust aspektist, et see komisjon andis riigiabiloa. See peaks tähendama, et nii-öelda uued põlevkivielektrijaamad, mida praegu Narva ehitatakse, peaks olema ka majanduslikult mõttekad, projektid, siiamaani olid selles investeeringus mõned olulised riskid sees. Tänaseks peaks olema see projekti väljavaade tunduvalt optimistlikum. 371 miljonit eurot kogu nende projektide raames on see suur raha. See väga suur raha iseenesest mõistetavalt aga räägime täna tasuta kvoodist perioodi peale kuni 2020 iseenesest need peaks toetama ju uusi investeeringuid, mille eluiga on kuni 30 aastat. Et selles mõttes on suured rahad, aga nad on ka väga pikaajalise sammuga investeeringud, ma ja, ja julgen öelda, et Eesti energeetika jaoks kindlasti peaks oluliselt kasvatama meie niisugust turvatunnet, et me saame investeerida, ajada mõistlikku tasakaalustatud energiapoliitikat nii keskkonna puhta kui ka meie kontrolli all olevate ressurssidega, nii et ma pean seda oluliseks otsuseks ja tervitan igati seda tänast komisjoni otsust selles osas me oleme näinud väga palju vaeva, see protsess on olnud ju mitu aastat kestnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon tegi otsuse CO2 saastekvootide tasuta eraldamise kohta Eesti elektrijaamade moderniseerimiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEKRE aseesimees, rahandusminister Martin Helme on palju otsekohesem kui peaminister Jüri Ratas. Ratas ju selgitab, et maaeluminister Mart Järviku ministeeriumi kantsler Illar Lemetti pidid lahkuma, et ületada maaeluministeeriumis juhtimiskriis. Martin Helme aga tunnistas sirge seljaga, et valida oli, kas valitsus laguneb või EKRE vahetab ministri välja ja ministri väljavahetamise juurde kuulus kokkulepe kantsleri vabastamisest. Seega oligi nii, nagu poliitilistes koridorides juba varem, kostis Hillar Lemetti. Kantsleri koht oli vahetuskaup koalitsiooni püsimise eest, et peaministri usalduse kaotanud ministri Järviku saaks valitsusest ära saata. Aga see pole veel kõik. Martin Helme sõnul sõlmisid koalitsioonierakondade juhid koos Järviku ja Lemeti lahkumise otsustamisega terve paketi muid kokkulepe millest rahandusministri sõnul ei olegi praegu mõtet avalikkusele rääkida ja mida ta lubas kisata ära teha, sest muidu tullakse jälle kirve ja kangiga kallale. EKRE esimees, siseminister Mart Helme nimetas Järvikust loobumist taktikaliseks taandumiseks. Kui kuulata või lugeda aga Martin Helme sõnu, siis ei, tegemist on strateegilise pealetungiga kelle vastu on tankipataljoni ja jalaväebrigaadid suunatud. Esialgu jääb mulje, et ta poliitilise ja professionaalse ametnikkonna vastu ka näiteks ametnike iseseisvuse vastu avalikustada kahtlused, mida poliitikute sekkumine mõnda järelevalvemenetlusse tekitab. Just seda tegi juba augusti alguses Hillar Lemetti, kes kantslerina rääkis riigisekretärile mõndagi huvitavat maaeluministeeriumi poliitilise juhtkonna tegevusest mis sai teatavaks ka peaministrile. Ja nüüd jahvatavad seda infot edasi õiguskaitseasutused. Nii jääbki lõppevast nädalast kriipima mitme poliitiku parastav ja kahjurõõmus suhtumine, mis saatis valitsuse erakorralise telefoniistungi otsust vabastada Illar Lemetti ametist. Jaanus Karilaid keskerakonna st võttis selle kokku lühilausesse. Antud juhul on tegemist poliitilise tasandi taaskehtestamisega. Ometi on nii, et poliitikud, näiteks ministrid ei saa hakkama ilma ametnikkonnata, kes annavad oma ministritele tuge nende poliitiliste lubaduste ka koalitsioonilepingu täitmiseks. Isamaa peaks seda teadma niikuinii, sest on õige mitmes valitsuses olnud. Nüüd peaks ka Keskerakond olema üle saanud ametnike umbusaldamisest, mida nad tundsid kolme aasta eest, kui tõusid opositsioonist peaministriparteiks. Isegi EKRE, kes võitleb kompromissitut, võitlust nõndanimetatud süvariigiga on ju kogenud ametnike ja poliitikute koostööd õige mitmes ministeeriumis. Helme sise ja rahandusminister on seda igapäevaselt tundnud. Muidugi me tahame, et veterinaar ja toiduamet ehk VTA räägiks rohkem ja arusaadavamalt listeeria skandaalist ja ettevõte M.V. Wool tegevuse piiramise põhjustest. Tahame, et kõik ametnikud võtaksid omaks õiguskantsler Ülle Madise toetatud selge sõnumi põhimõtte. Aga mida me ei taha, on poliitikute poolt argadeks ja alalhoidlikeks triigitud ametnikkond kartlikud ja algatusvõimet alla suruvad inimesed, kes kell kaheksa 30 lähevad tööle ja kell 17 30 lahkuvad sealt.",
"role": "user"
},
{
"content": "EKRE juhid Mart ja Martin Helme rääkisid oma raadiosaates koalitsiooni salapärastest kokkulepetest ja näib, et need on suunatud ametnikkonna tasalülitamisele, oletab ajakirjanik Toomas Sildam.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nERR-i juhi konkursi lõppvooru jõudsid kolm kandidaati, lisaks Erik Roosele Eesti kultuuri atasena Berliinis töötav Merit Kop ning Tallinna ettevõtlusdirektor Mart Luik. ERR-i nõukogu esimehe Rein Veidemanni sõnul oli nõukogu otsus üksmeelne, salajasel hääletusel toetasid Erik Rooset kõik nõukogu liikmed. Roose eeliseks on Veidemanni sõnul stabiilsus. Ma eeldan, et kõigepealt stabiilsus praegustel turbulentsetel aegadel rohkete kriiside keskel, kuigi jah, tõepoolest me need avaliku konkursil olevad võistlevad programmid olid samuti täiesti arvesse võetud ja ma arvan, et uus või vana juhatuse esimees ka võtab sealt üle mõtteid käike ja nii et ega siis need pole kuhugi kõrvale heidetud. Aga, aga tõenäoliselt oli, see märksõna on stabiilsus. Roose sõnul kindlasti rahvusringhäälingus muudatusi tuleb, kuid eeliseks peab ta juba toimivat koostööd. Uue juhatuse määrab roose mai lõpuks ja siis saab tema sõnul juba lähemalt plaanidest rääkima hakata. Tulevad muudatused, aga, aga kindlasti vähem kui võib-olla oleks päris uue uue juhatuse esimehega olnud, aga, aga kindlasti nüüd on kogu meeskond, kõik on kokku töötanud, üksteise tugevus, nõrkus on teada, nii et ütleme, sisseelamise periood jääb ära, oleme, oleme täpsed. Nii et me saame siin suhteliselt. Ma arvan, et koos uue juhatuse kinnitamisega kindlasti saab hakata täpsemaid vastuseid andma, et järgmine nõukogu koosolek on siis mai lõpus, et siis pean ma esitama vastavalt seadusele uued juhatuse liikmed, ettepanekud, mille siis eeldatavasti loodetavasti nõukogu kinnitab ja, ja loomulikult siis juhatuse esimehe peab peamine või ainuke töötegelik, mis seaduses on, on siis juhatuse liikmete ülesannete määramine ja, ja töö korraldamine, nii et täpselt see, kellele, mis, mis valdkonnad anda ja mis on siis konkreetse juhatuse liikmega ikkagi isiklikud, sellised ettepanekud ja soovid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ka praegu ERR-i juhatuse esimehe kohal töötav Erik Roose jätkab samas ametis järgmised viis aastat. Uus ametiaeg algab juhatuse esimehel 1. juunil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKõrgessaare kalatehases käidi tööl üle Hiiumaa, aga ka kaugemalt. 15 aastat tagasi kaotas töö 250 inimest. Kinnistu on pärast küll mitu korda omanikku vahetanud, kuid arengut see toonud pole. Minevikuvarjud on aleviku kohal tänaseni, näiteks on keeruline taotleda tööliste lahkumise järel pooltühjaks jäänud korterelamute jaoks renoveerimistoetust jätkab Kõrgessaare osa vallavanem Üllar Laid. Tänaste Kredexi tingimustega ei suuda meie väiksed korterelamud, mis on väga paljus tühjade korteritega ei suuda ennast ka renoveerida, et, et on küll Kredexi tingimused, kuid siiski liialt karmid. Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et pikemas perspektiivis on plaanis luua tegevuskava, kuidas lahendada paljudes Eesti paikades olevat lagunenud ja pooltühjade elamute probleemi. See on selline, kus me nagu tahaksime detailselt asja selgeks teha, aga juba lähiajal on kabinetis Kredexi kolm meedet, mis on suunatud just maapiirkonna korterelamutele nii laenude kui toetuste näol, ehk nad on palju paindlikumad ja, ja ütleme siin maapiirkonna inimestele jõukohasemad, kui praegused need meetmed Aab lisas, et uute KredExi meetmete teemat peaks valitsuskabineti arutama juba märtsis. Üllar Laid lausus, et kinnistu praegune omanik, osaühing Albiost on kompleksi ohtlike osade sissepääsud vallapalvel sulgenud. Ettevõttes saadetud kirjalikus vastuses öeldi, et neil on soov kalatehase kinnistu ära müüa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiiumaal Kõrgessaare alevikus 15 aasta eest suletud suur kalatehase kompleks seisab siiani tühjalt ja ootab mõtteid, mida sellega peale hakata. Tehase sulgemise mõju annab piirkonna elus tunda aga ka tänapäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaa majanduse väliskeskkond on drastiliselt muutunud, teatas täna Venemaa keskpank. Tõepoolest, päev algas sellega, et rubla kurss dollarisse kukkus börsipäeva ametlikuks alguseks üle 30 protsendi. Keskpank keelas Moskva börsil kauplemist alustada ja teatas hoopis mitmesugustest meetmetest, millega püütakse rubla kurssi tugevdada. Muuhulgas keelati mitteresidentide väärtpaberite müügitehingud. Baasintressi tõstis keskpank üheksa koma, viielt protsendilt 20-le protsendile. Lisaks anti kõikidele Venemaa eksportivate ettevõtetele korraldus, on ta üle 80 protsenti välisvaluutast saadud tuludest rubla nõrgenemise mõjust, rääkis vikerraadios Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Koos rubla nõrgenemisega hakkab kiirenema veelgi inflatsioon mis tegelikult tähendab ühest küljest inimeste ostujõu langust. Teisest küljest ettevõtete jaoks muutub tootmissisendite ostmine veelgi kallimaks, mis omakorda veel käivitab kiirema inflatsiooni ja vähendab ettevõtete konkurentsivõimet. Nii et nii järsul Venemaa rubla tugevnemisel kindlasti on ränk mõju ja mida kauem see kestab, seda raskemaks see lähedal. Venemaa keeruline majandusseis mõjutab ka teisi riike, sest swift süsteemist eemaldamine tähendab, et makseid Venemaa ja teiste riikide vahel ei saa teha. Seal on loomulikult oma mõju ka Eesti ettevõtjatele, ütles LHV majandusanalüütik Kristo Aab. Ka meie ei saa teha Venemaale makseid, ehk kui me tahame sealt näiteks midagi tarnida, siis maksete tegemine ja läbi sist süsteemi on peatatud. Et selles mõttes see kindlasti mõjub nii-öelda natukene halvavalt ka kõikidele ettevõtetele, kes Venemaaga äri teevad ja tegelikult täpselt samamoodi ka ju tavalistele inimestele, et et kui inimene töötab välismaal, tahab näiteks koju, pereliikmetele või kellelegi raha saata, siis siis ka see on edaspidi võimatu. Olulisem mõjukoht on aga nafta hinnatõus, märki saab. On ju üsna reaalne oht ka see, et kui Venemaa hakkab piirama reaalselt näiteks, siis kas naftatarneid või, või gaasitarneid Euroopasse ja see kindlasti kindlasti mõjutab hindasid ja hakkab hindasid ülespoole ajama. Vene aktsiates on mõningal määral ka Eesti investorite raha, mis tuleb neil suure tõenäosusega korstnasse kirjutada, tõdes äripäeva börsitoimetuse juht Juhan Lang. Käimas on ja alanud on selline massiivne raha väljavool Venemaalt lääne suured investorid järjest Venemaalt lahkuvad meiesuguste väikeinvestorite jaoks. Jaeinvestorite jaoks on nüüd Venemaa sisuliselt investeerimatu riik ehk et kes sinna panuseid on teinud kas siis kõik või, või mingi osa investeeringutest peab leppima sellega, et maha tuleb kirjutada ja ja aga mida ongi nagu väga julgustav, näha või, või hea näha on see, et, et suured lääne korporatsioonid on nõus pikemalt mõtlemata väga kiirestima ma miljarditesse eurodesse ulatuvaid kahjumeid, et Venemaalt kapituleeruda, et tõmmata oma raha sealt välja. Ja see kokkuvõttes on hea märk, lõpuks on väärtused oluliselt olulisemad kui kapital ja ma arvan, et pigem suunatagi oma raha mitte siis niivõrd aktsiainvesteeringutesse vaid toetada Ukraina relvavägesid otse toetada ukrainlase nii palju kui võimalik, sest et tänasel päeval maailmas ei ole ühtegi paremat investeeringut kui toetada otserahaliselt ja mis tahes muude vahenditega Ukrainat ja ukrainlasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaale kehtestatud sanktsioonidest tingituna liigub Venemaa majanduse olukord suure krahhi suunas, mida üritab keskpank mitmesuguste meetmetega ära hoida. Mõju Eestile on esialgu tagasihoidlik, eelkõige kannatavad peamiselt Venemaaga äri ajavad ettevõtjad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud nädalal avaldas okupatsioonide muuseum oma uue kontseptsiooni ja visiooni muuseumi tulevikust. Üheks osaks on ka identiteedi muutmine ning 2018.-st aastast vahetaks muuseum ka nime ja muutuks vabamaks vabadusvõitlejale ja Tartumaa Memento juhile Enn Tartole kui muuseumi rajamise juures nõu ja jõuga olijale. Aga muuseumi plaan väga ei sobi. Enn Tarto. Et meie ei tohi sellisest väljendist okupatsiooniidee muuseum loobuda, kindlasti ma tahan, eks ole, teha neile ettepanekuid ja, ja ma loo, ma veel tahan öelda, et ma olin üks nendest, mitte küll võib-olla kõige aktiivsem, aga üks nendest, kes võitles selle nimel, et kaitseliit eraldas selle maa, et sinna muuseum teha, et seal oli nimelt just okupatsioonide muuseum ja Venemaa ju lausa protestis selle nimetuse vastu. Ja ma olen ka ise paljude endiste kommunistide käest sõimata saanud, et polnud ju mingit okupatsiooni. Okupatsioonide muuseumi tegevjuht Merilin piipu ütles, et nimemuutusega ja uue kontseptsiooniga soovib muuseum olla atraktiivsem ning kõnetada suuremaid inimhulki. Eriti nooremaid. Okupatsioonide teema ei kao aga ka uuenevas vormis kuhugi. Merilin piipu. Väga oluline on aina rohkem rääkida ühiskonnas väärtustest ja just eelkõige selle ekspositsiooni edasikandmine noortele inimestele, meie lähiajaloo edasikandmine noortele inimestele, et praegu käib muuseumis vaid 10 protsenti eestlasi ja, ja neist veel väiksem osa kooliõpilasi, aga nemad peaksid olema ju selle muuseumi sihtgrupp ja neile saab täna läheneda kõige paremini sõnavabaduse kaudu. Okupatsioonide muuseumi üks rajajaid Marian Kelam ütles, et nimi on tõesti väga oluline ja ta loodab, et uus nimi hakkab inimesi kõnetama. Samas rahvusvaheliselt võib see olla muidugi küsitav. Marian Kelam. Loodame, et vabamuu on selline sõna, mis töötab rahvusvaheliselt kodumajal ta kumu alusel ja eeskujul ta tegelikult päris hästi vist töötaks, aga seal on ka see muremärk just nagu keegi ei hakka Holocausti muuseumi nime muutma. Isegi et juudid on sellest edasi läinud. Iisrael on ikka ohus, Iisrael peab seda asja näitama, mis on võimalik, mis juhtub ja kui kergesti see võib juhtuda. Eestil on sama oht, on väike riik ja me peame seda meeles pidama ja seda alati hoidma nagu õpetlikku tundi. Et tulevik saaks olema kindlustatum. Mirko Ojakivi, Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Okupatsioonide muuseumi nimevahetuse üle käivad ägedad vaidlused. Eesti taasiseseisvumise eest üks tulisemaid võitlejaid ja kunagine poliitvang Enn Tarto kutsub okupatsioonide muuseumi üles loobuma plaanist muuta toimiva muuseumi nime Vabamuks. Tarto sõnul oleks see vastutulek ennekõike Venemaa saatkonna soovidele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKutsutute ja saabujate nimekiri on mõjus keskkonnaaktivist. Greta Tunberi avab debati, kuidas ära hoida klimaatilist apokalüpsist. Briti prints Chares on lubanud kolmapäeval erisõnumit, kuidas päästa planeeti. Paistab siiski, et osalejad pole kliimamuutuste vältimise viisides sugugi kindlad. Foorum on palunud suurettevõtetel esitleda oma plaanid süsinikuemissiooni vähendamiseks aastaks 2050 teisisõnu tõestada pühendumust. Aastal 2020 lubatakse olla jätkusuutlikumad kui kunagi varem, aga näiteks toidutootja Nestle, kes üritab vähendada plasti kasutamist pakendites, põrkus probleemiga sobivat. Ümbertöödeldud materjali on raske leida. Nestle on selleks valmis kulutama rohkem kui kaks miljardit dollarit. Kolmest 1000-st inimesest on osa Davosi kutsutud nimeliselt, teistele on pilet alates 60-st 1000-st dollarist, pluss veel 27000, kui on soov ligi pääseda kitsama ringi ettevõtmistele. Kriitikute hinnangul on aga majanduslik eliit rahva reetnud ja aeg täita lubadus hoida globaalne soojenemine temperatuuril poolteist kraadi saab täis. Maailma majandusfoorumi asutaja ja tegevjuht Klaus Vaab ütleb oma avalduses, et kui maailm on ohtlikul ristteel, tuleb luua Davosi man mis annaks ettevõtetele ja valitsustele eesmärgid ja tulemuskaardid. Leitakse ka, et eliidi kogunemine ise eeskuju ei näita. Viidatakse keskkonnajäljele. Nimelt veetakse külalisi sündmusest sündmusele luksusautodega, mis ummistavad muidu vaikse suusaoleviku. Foorum kinnitab, et tänavune autopark on 88 protsendi ulatuses elektriline või hübriidne. Lisandub veel sadu reise eralennukitega. Eelmisel aastal tehti nendega kahele lähedal asuvale lennuväljale 309 reisi. Saabujate nimekiri kajastab aga hetke globaalset poliitilist ja ärilist meelsust. Näiteks osalevad paneelides USA rahandusminister Stev Nucin, Hongkongi tegevjuht Kar am ja Goldman saks tegevjuht David Solomon. Eelmisel aastal oli mõjukaid liidreid vähem nii Brexiti Prantsusmaal vallandunud protestide kui ka Hiina majanduse jahtumise tõttu. Suurbritannia peaminister Boris Johnson jääb ka sel aastal Brexiti tõttu eemale. Samuti on ta keelanud osalemise oma ministritel, kuigi rahandusminister vi on lubanud tulla. USA president Donald Trump jäi eelmisel aastal eemale valitsuse töö seiskumise tõttu kuid nüüd on tal kavas esinemine homme päeval, mil algab tema tagandamisprotsess senatis. Financial Timesi majanduskommentaator Martin Wolf ütleb, et eliiti suhtutakse eelarvamusega, aga nendeta on maailm saamatu. On oluline, et need inimesed kohtuksid regulaarselt lihtsalt, et mõista, kuidas keegi mõtleb. Aga maailma majandus foorumil on kajastatud ka tõelisi saavutusi. Näiteks lahendas 1988. aastal Türgi ja Kreeka peaministrite kohtumine Küprose probleemi. Aastal 2000 sai ta voosist alguse miljoneid lapsi puudutav vaktsineerimisprogramm.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kutsutud on 3000 rikast ja mõjukat inimest ning erilise tähelepanu all on kliima ja loodusressursside jätkusuutlikkus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEuroopa komisjoni uus koosseis oli teada mõned päevad varem, kuid president Jose Manuel Barroso tegi selle teatavaks paari tunni eest. Barroso ütles Brüsselis pressikonverentsil, et uues meeskonnas jätkab 13 senist liiget. Komisjoni esimene mure on tema sõnul tegeleda majandusküsimustega. See meeskond on heade kogemuste ja uue lähenemisviisiga. Olen kindel, et nimetasin õiged inimesed õigetele kohtadele. Soovin, et meie viieaastase ametiaja jooksul leiab komisjon vahendid, et juhtida ühendus välja majanduskriisist ja tagada majanduskasv ning kodanike heaolu. See on meie ülesanne number üks, ütles Barroso. Tema sõnul töötab uus komisjon liikmesriikide ja europarlamendi partnerina. 27 liikmelise komisjoni senine asepresident, haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinik Siim Kallas jätkab komisjoni uues koosseisus asepresidendi ja transpordivoliniku ametis. Peaminister Andrus Ansip ütles vikerraadio reporteritunnis, et transport, kaubanduse konkurents on valdkonnad, mida peetakse kõige raskekaalulisemateks. Tavaliselt on transpordi valdkonna kureerimine olnud ühe suure ja, ja mõjuvõimsa Euroopa Liidu liikmesriigi päralt praegu selle portfelli Siim Kallasele usaldamine tähendab suurt tunnustust Siim Kallase senisele tööle ja ma usun, et selles on osakele tunnustust ka Eesti vabariigile. Peaministri sõnul on komisjoni liikmed kohustatud teenima Euroopa liidu huve ja ei tohi eelistada oma päritoluriiki. Seega mõtteviis, et ehk me nüüd saame mingi rasvasema pala sealt, kuna meil on oma mees tähtsa voliniku koha saanud, see on vale. Barroso nimetas veel näiteks prantslase Michel Barnie siseturuvolinikuks, kes brittide vastuseisust hoolimata vastutab ka finantsteenuste eest. Soomlane Oliren võtab Jakin Almunia alt üle majandusvoliniku portfelli. Almunia jätkab konkurentsivolinikuna. Senine Euroopa Komisjoni lätlasest energiavolinik Andres Pibalgs tegeleb edaspidi arengu ja humanitaarabiga. Energeetikaküsimused lähevad sakslasele Günter Ötingeri. Komisjon alustab tööd järgmise aasta jaanuaris, kuid enne peab selle koosseisu heaks kiitma Euroopa parlament.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso nimetas uue Euroopa Komisjoni koosseisu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa ma arvan, et, et väga suure tõenäosusega nii-öelda spetsialist ministrid siiski ei ole saavutanud ühiskonna jaoks piisavat hüve, sellepärast et see on huvikonfliktisituatsioon. Ühest küljest sa esindab näiteks nagu Marina Kaljurand esindas Reformierakonda erakonda ja teisest küljest ütled, et ei, ma ikka ei esinda. Ja ma arvan, et niikaua kui sa töötad poliitilisel ametikohal sa pead näitama, kelle huve sa esindand, ma olen tegelikult alati, kui ma oma põhitööd tegin. Ja olen teinud alati öelnud, et keda ma esindada, jakirjanikud alati teavad, et kui me saadame pressiteate välja, keda me esindame. Nii et ma arvan, et see on aus ühiskonna suhtes, kas siin ei teki selline huvide konflikt ja mõjude konflikt? Ei teki sellepärast, et juba täna läks teade välja. See on avalik. Powerhouse'i tegevjuht on alates juba kolmapäevast, Taivo Paju endine pikaaegne direktori peatoimetaja, direktormeedia juht, väga kompetentne, endine Postimehe majandustoimetuse juhataja. Ja ma kindlasti ei plaani teha mitte mitte midagi sellist, mis mu enda südametunnistusega vastuollu läheb. Ma ei ole seda teinud muuseas, ka siiani olete ikka teie? No omanik olen, aga selles mõttes, et vot meil on kogu aeg oli selline tunne, et me ei taha neid poliitbroilereid. Ei, me ei taha neid, et, et tehke midagi, tehke päriselus. Laine Rander, mind toetas, ma olen talle väga tänulik selle eest, ütles, et ma olen päris elust, ma tõesti olen päriselus, ma olen pidanud ütleme nii, käed mullas, tööd tegema hommikust õhtuni, aga ma ei plaani seda lõpetada. Aga nüüd, mis puudutab ettevõtet, siis, siis ma arvan, et see ei saa ka niimoodi olla, et et kui sa lähed näiteks ministriks, siis sa pead minema naisest lahku, loobuma kõikidest sõpradest. Hülgama ema seda ei suuda, mitte keegi ei tahagi, seda polegi vaja. Minu arust on vastupidi, et meil on nagu selles ühiskonnas natukene armastuse puudus mitte ainult sõprade, vaid ka vaenlaste suhtes. Mina armastan oma vaenlasi väga, see on kristlik põhimõte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna juhatus kinnitas riigihalduse ministri kandidaadiks ettevõtja Janek Mäggi. Vikerhommiku hommikustuudios vastas ta saatejuht Taavi Libe küsimusele, kas ta astub Keskerakonna liikmeks ja kandideerib riigikogu valimistel?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBrüsselis saavutatud kokkuleppe kohaselt saavad Euroopa Liidu riikides kahe aastaga varjupaiga 60000 isikut, Eestisse tuleb neid 150. Siseministri sõnul on meie jaoks oluline hindamisprotsess, keda riiki võtta. Pevkur rõhutas, et Eesti eest keegi neid otsuseid ära ei tee. Eesti puhul see jaotus on siis 130 isikut, need, kes on juba Euroopa liitu jõudnud ja 20 isikut, need, kes ei ole Euroopa liitu jõudnud. Need 20 isikut otsustatakse siis koostöös ÜRO pagulasorganisatsiooniga või pagulasvoliniku kontoriga ja ka seal ÜRO pagulasvolinik lõpuni ei ütle Eestile ette. See otsus tehakse koos. Et oluline on siin teada, et Eesti ametivõimudel on õigus keelduda isikute vastuvõtmisest, kui isikud võivad olla ohuks Eesti riigi julgeolekule. 130 isiku osas, kes juba on Euroopa liitu jõudnud, teeb Eesti otsused, tuginedes Itaalia ja Kreeka võimudele saadud infole. Täpset protseduuri veel paigas pole. Hanno Pevkur. Seda protsessi ei ole kokku lepitud, on kokku lepitud see, et liikmesriigid võivad teha siin kahepoolset koostööd ja minul on Itaalia kolleegiga juba kokku lepitud, et, et me püüame sõlmida kahe riigi vahel ühiselt arusaamad, mida teeb Itaalia riik, mida teeb Eesti riik ja suure tõenäosusega need raamid on umbes sellised, et esmased tegevused, isikute identifitseerimine, sõrmejälgede võtmine, isikute tervisekontroll, see tehakse ära Itaalia riigi poolt ja valdavas enamuses. Muidugi on see tegelikult ka juba tehtud ja loomulikult me kasutame kõikvõimalikku infot, mida Itaalia ja Kreeka on juba kogunud selleks, et teha adekvaatne otsus. Eestis elamisloa saanud sõjapõgenikud paigutatakse Pevkuri kinnitusel eraldi regioonidesse, see hoiab ära nende sattumise isolatsiooni. Siseministri sõnul andsid kohtumised meie omavalitsusjuhtidega ka kindlust, et omavalitsused on valmis panustama pagulaste kohandamisse meie ühiskonda. Omalt poolt annab materiaalset abi ka Euroopa Liit, veel kord siseminister Hanno Pevkur. Iga rahvusvahelist kaitset vajava inimesega on Euroopa komisjon kaasa andmas siis riigile otsustamiseks kuus kuni 10000 eurot. See sõltub sellest, kust piirkonnast isik tuleb, milline on olnud tema staatus, kas ta on alaealine, seal on selliseid hulk kriteeriumi, millest siis sõltub, kas see summa on 6000 või 10000. Elik näiteks, kui me võtame kolme või neljaliikmelise pere siis ühele omavalitsusele on võimalik anda siis alates seal 18-st 24-st 1000-st eurost ja mõistlik oleks neid summasid kasutada just nimelt ühekordseteks kuludeks, sellepärast et see on ühekordne summa näiteks korteri kordategemiseks või mingite muude ühekordsete kulude katteks kindlasti omavalitsustele me läheme appi ja, aga samas püüame ka hästi palju teenuseid keskelt ära tellida, et omavalitsuste koormus oleks nii väike kui võimalik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseminister Hanno Pevkur kinnitas, et Eesti suudab varjupaika anda neile 150 inimesele, kes sõja eest meile tuuakse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonaviirusest tingitud epidemioloogiline olukord Eestis praegu tõsine ei ole, kinnitab terviseameti peadirektori kohusetäitja Marianne Härma. Seda vaatamata viimase kuue kuu kõige kiiremale nakatumiste juurdekasvule. Viimase kahe nädala andmed haiglaravi vajavate patsientide kohta näitavad, et nende arv püsib stabiilne ja ei näita kasvumärke. Haiglaravi vajavate patsientide arv ei ole langus trendis, aga vaadates seda kiiret nakatumisarvude kasvu, mis algas nüüd neljandat nädalat, siis see, et haiglaravi arv siia juurde ei kasva, on hoopis midagi muud, kui me oleme harjunud selle viiruse puhul nägema. Ja seetõttu me ei saa ka praegust olukorda, olenemata sellest kiirest nakatumisarvude kasvust lugeda praegu väga murettekitavaks. Haigestumine vanemaealiste seas ei ole kasvanud, küll aga on näha raskemate haigusjuhtude sagenemist alla 50 aastaste vaktsineerimata täiskasvanute seas, ütles härma. Nakatumiste kiirele kasvule aitab endiselt kaasa nii omikroontüve levik kui selja taha jäänud pühadeperiood. Üle poolte uutest nakatumistest leiab aset pereringis, kus on praegu ka kõige kõrgem risk nakatuda suur osa näiteks Tartumaal. Tartumaa on hetkel Eesti kõige kõrgema haigestumisega piirkond ja kiirema juurdekasvuga. Suur osa Tartumaa nakatumistest on alguse saanud jõulupidudest. Puhkustelt tulek ja õpilaste koolidesse naasmine toob kaasa uue nakatumise tõusu, mis terviseameti prognoosi järgi kestab jaanuari lõpuni ja mis tähendab uusi nakatumisrekordeid. Kuigi praeguste andmete põhjal võib oletada, et haiglaravi vajavate patsientide arv olulisel määral ei tõuse, lööb nakatumine ja haigena koju jäämine rivist välja sadu ja tuhandeid inimesi. Töö ja terviseminister Tanel Kiike kutsus inimesi jätkuvalt üles vaktsineerima ja tõhustastoose tegema, et tagada riigi ja ettevõtete toimepidevus. On ta siis tervishoius on ta hooldekodudes, on ta mingites tootmisüksustes on ta klienditeeninduses mujal, kus ei ole võimalik teha kaugtööd, kus ei ole võimalik lihtsa vaevaga inimesel lähikontaktse või ka haigestununa nii-öelda kodust arvuti teel oma tööülesandeid täita. Nii et siin tööandjatele sõnum selgelt nii avalikus kui erasektoris, et vaadake, et teie töötajad oleks vaktsineeritud. Kasutage võimalust kutsuda ka kohale vaktsineerimise teostajad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimased nädalad on näidanud küll koroonaviiruse omikroni tüve kiiret levikut, kuid haiglaravi vajavate patsientide arvu see suurendanud ei ole. Kuna üle poole nakatumistest on tulnud pereringist, ootab Terviseamet järgmistel nädalatel, kui õpilased on tagasi koolides, nakatumiste uut kasvu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et tegelikult välisteemadega tegelemise ajakirjanikul on see, et kui sa ise teed ja pingutad, siis see on mingit pidi isegi turvalisem ja lihtsam kui näiteks sisepoliitiliste teemadega tegeleval ajakirjanikul, sest sa ei satu nii tihti võibolla sisepoliitilistesse vastuoludesse ja sa ei pea laveerima inimestega nii otse otse igapäevaselt, vaid see pigem kuna riik on enamasti välispoliitikas pigem ühtne, siis sa saad kajastada midagi sellist, mis on nagu rahvale nii-öelda ühine asi ajada ja mingitpidi, see on isegi nagu lihtsam töö kui sisepoliitika ajakirjanikul välistoimetuse ma alustasin tegelikult praktikandina juba keskkooli ajal, aga välisuudiste endiga olen tegelenud, ütleme 12 aastat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgetähe V klassi teenetemärgi sai Postimehe välisuudistetoimetuse juht Evelyn Kaldoja. Evelyn Kaldoja on seisnud hea selle eest, et meie ühiskonnas mõistetaks välispoliitikat, rahvusvahelisi suhteid ja julgeolekuteemasid. Tema käest küsisime, kas välisteemadega tegeleva ajakirjaniku elu on väga keeruline?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast kolme balti riigi konsultatsioone otsustas Leedu valitsus täna tõsta nakkusnäitaja 25-le ja see hakkab kehtima esmaspäevast. Läti valitsus arutas seda samuti, kuid seni, kuni uue süsteemi põhimõttel pole kokku lepitud ja ühist arusaama leitud, jäädakse kehtiva olukorra juurde. Veel täna avaldab Läti karantiini kohustuse üksikasjad ja nende kohaldamise reeglid, mis hakkavad kehtima eeloleval keskööl, ütles Urmas Reinsalu. See tähendab siis seda, et esiteks isiklikel põhjustel Läti minejatel hakkab kehtima kahenädalase eneseisolatsiooni nõue inimestel tuleb täita riiki sisenemisel tervisedeklaratsioon ja olla kaks nädalat eneseisolatsioonis. Inimesed ei pea olema nüüd ka 14 päeva seal nii-öelda nagu naelutatud seal eneseisolatsiooni paigas vaid inimestel on võimalik siis ka naasta Eestisse. Aga siis on nõue, et inimene peab teavitama Läti politseid ning peab siis kandma maski Läti eneseisolatsiooni kohast kodumaale. Välisminister kinnitas, et eneseisolatsiooni nõudest on vabastatud töötajad mõlemal poolel õppijad Valga ja Valka elanikud, kui nad ei ole kaks nädalat oma linna piiridest lahkunud ja transiitreisijad, kes sõidavad läbi Läti 12 tunni jooksul ega ööpiletis. Nendel kehtivad ka täiendavad tervisenõuded esiteks neil ei tohiks olla haigussümptomeid, teiseks et nad peaksid hoiduma ülemäärastest sotsiaalsetest kontaktidest, kolmandaks, et ühiskondlikes kohtades peab kasutama näomaski. Ma loodan, et meil õnnestub siis tuleviku perspektiivis naasta selle ühise mulli täieliku vaba liikumise juurde. Aga praegu on need reeglid, mis siis kohalduvad Eestist Lätti, minejatele. Täna selgusid ka piirangud, mis kehtivad Eesti elanikele kolmandatesse riikidesse reisimisel. Eesti inimestele Venemaale sisenemine on keelatud, Valgevenesse sisenemine on lubatud siis, kui tõendatakse reisieesmärki ning on soovituslik eelnev PCR test Ameerika ühendriikides on sisuliselt keelatud. Piirang on selline, et inimene, kes siis läheb Ameerika Ühendriikidesse ei tohi viimase kahe nädala jooksul olnud Schengeni piirkonnas. Ungari on tegelikult suletud teistele Euroopa Liidu elanikele, välja arvatud kitsad erandid. Ukraina lubab meie kodanikke oma riiki, kuid nõutav on siis koroonaviiruse tervisekindlustus. Kasahtan Kanada, Jaapan, India, Iisrael, Hiina, Austraalia on suletud meie inimestele, Egiptus, Gruusia on seadnud siis sisse, et ta lubab meie inimestel riiki siseneda, kuid on vajalik eelnev PCR test.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lätti reisimisel hakkab keskööst alates kehtima uus kord. Üldjuhul peab Eestist Lätti reisija jääma seal eneseisolatsiooni, kuid on ka mitmeid erandeid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViroloog Andres Merits ütleb, et ka Eestis tuleks maski kohustus muuta rangemaks. Tänaseks on kirurgilised maskid kõigile saadaval ja inimesed oskavad neid kasutada. Kirurgiline mask on see, mille kohta kõige rohkem informatsiooni, mille kohta ei ole mingit noh, reaalset kahtlust, et ta ei aita vähemalt ühiskondlikud mastaabis ja kirurgiline mask on ka tõsiselt odav. Ma saan aru, et ma toodaksin hulga rämpsu, sellisel olul aga hetkel paar kuud rämpsu toita. Ootan parem kui laipu toota. Lisaks võiks Meritsa sõnul laiendada maski kandmist avalikest kõigile siseruumidele, välja arvatud kodu. Merits lisab, et loobuda tuleks näokatetest, mis kindlasti ei aita. Ehk siis nii-öelda salli, taskurätikud, ninarätid ja muu selline asjandus, mis vastab küll sellele, et katta nina ja suu nõudele, kuid sisuliselt ei anna mingit positiivset efekti. Kui näiteks Tšehhi ja Austria nõuavad ühistranspordis ja poodides respiraatorite ehk Fk standardile vastava maski kandmist siis merits ei pea sellist normi Eestis mõistlikuks. FFBW mast peab sobima kokku kandja näokujuga ja selleks, et leida endale sobiv, tuleb sageli läbi katsuda terve rida erinevaid mudeleid. Ei ole mingit alust arvata, et nad on halvemad, kirurgiamaski tõenäoliselt on paremad, aga kuna nende kandmisega kaasnevad täiendavad probleemid, siis on aru saada, et professionaalses olukorras aidates versus nii-öelda üldises elanikkonnas tulevad vahetusesse. Apteeke varustava ettevõtte Magnu Medikal juhatuse liige Timo Tanilov ei näe muret, et kui nõuda kirurgilisi maske, tekiks tarneraskusi. Ka maskide hind on järjepidevalt kukkunud. Maskide saadavuse koha pealt probleemi ei ole, ehk kui selline kohustus seatakse, peab olema siis kirurgiline või meditsiiniline mask, siis meie hinnangul Eesti elanikkonda oleksid hulgimüügiettevõtted võimelised varustama. Merits rõhutab, et kui kirurgiline mask oleks kohustus, tuleks ka tagada, et inimene ei pea oma varu kaasas kandma. Rangem norm oleks edukas, ainult, kui ka muud asutused pakuksid nagu haiglates tavaks, maske uksel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitmed Euroopa riigid on hakanud nõudma kirurgilisi maskide või respiraatorite kandmist. Eestis sobib praegu igasugune näokate.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütleb, et praegu veel on kaalumisel mitu varianti. Tõenäoline on, et üritus tuleb õues ja hajutatult saavad tulla ka külalised. Käe pigistus jääb ära. Et aga, aga muus mõttes tõesti tahaks nii, et, et inimesed tulevad kokku ja külalised saavad ka sealt natukene kaugemalt distantsil seda asja vaadata, pigem võib-olla on just see mõte, et püüda teha asju nii nagu tavaaastal, et oleks võimalikult nii-öelda tavapärase aktuse moodi, see, see tunne oli natukene, et eelmine aasta võibolla veebiaktusega kõike sedasama tunnet, mida tavaaktusega saab, ei saanud tänane piirang 150, et siis ei ole tegelikult seda arutanud, et kuidas teha mingeid aktusi pooleks, kui on näiteks meditsiinivaldkonna või arstiteaduskonna lõpetamine, kui seal on 250 lõpetanut, et kas siis tuleb teha kaks aktust või, või, või tulebki inimestelt küsida, et võib-olla on ka neid, kes ei taha tulla või ei julge tulla? Eesti kunstiakadeemia õppeprorektor Anne Pikkov et aktuse kõrval on neile oluline ka lõputööde näitus. Kui algselt oli kahju, et see pidi osaliselt toimuma veebikeskkonnas siis Pikhovi sõnul on tänaseks aru saadud, et nii läbivad tudengite tööd kaugemale ja see võib neile koolitee järgse edu jaoks anda hea lisatukke. Ka EKA loodab, et see aasta saab ikka külalistega aktuse korraldada. Oleme praegu mõelnud, et kui õmbleks ühe väga suure suure purje sinna hooviala katuseks, mis annaks meile niisuguse lisaturvatunde, et kui peaks mingi vihmasabin tulema ja ühtlasi me saaksime läbi katsetada oma hoovi võimalused ja seal on meil väga kihvt selline trepiastmest, kuhu saaksime kõik oma lõpetajad ilusti panna, et kõigile oleks see üritus näha ja kuulda võrdselt või siis vastupidi, et me paneme lõpetajad oma oma majja ja näiteks hoopis sõbrad ja sugulased ootavad ja vaatavad seda asja väljapoolt. Tallinna tehnikaülikooli kommunikatsioonijuht Anne Muldmäe ütleb, et nende 2000 lõpetaja jaoks tuleb see aasta kuni 18 aktust. Tehnikaülikoolil on väga suur ja uhke aula, et me suudame ka siis selle kaks pluss kaks reegli ja 25 protsendilise täituvusega tegelikult ruumi lubada korraga 150 lõpetajad, nii et tegelikult meil on suutlikkus kõiki tingimusi ilusti täites ka siseruumis teha. Tõeline stsenaarium on selline, et lõpeta ise on meil saalis ikkagi sellel pidulikul aktusel, aga sellele kaasa elada saab siis ka ülikoolist väljaspool, nii et õueala igal juhul on, käib asjaga kaasas. Aga, aga aktuse ise. Meie puhul on võimalik teha ka siseruumides. Lõpuaktused toimuvad jaanipäeva paiku.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmine aasta toimusid paljud lõpuaktused digitaalselt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAndres Siitani sõnul on algus mitmes mõttes sümboolne. See on sümboolne ja tore, et uut peadirigendi aega alustab Neeme Järvi, Arvo Pärdi kolmanda sümfoonia. Teine sümboolne asi, millega me lähme nagu täiesti uuele ringile, on see, et uskuge või mitte, aga Neeme Järvi ei ole varem ERSOga juhatanud Gustav Maaleri sümfooniaid. Mul on hea meel, et Neeme oma väga tiheda ajagraafiku juures leidis selle võimaluse ja soovi tulla uuesti ja töötada ERSO-ga koos. Selleks hooajaks on meil kokku lepitud seitse nädalat seitse erinevat kontserdiprogrammi. Neeme Järvi, tänased teda Erso peadirigendiks tagasi kutsuti. Ükskõik mis mu välimus ka ei ole hinge, et ma olen noor ja mul on palju huvitavaid ideid ja mis on muidugi põnev, on see, et, et ma olen tagasi kodus Eestis ERSO on haruldaselt kõrgetasemeline kollektiiv, sedasi, kuidas nad teist korda täna mängisid Maleri esimest sümfooniat. Mul ei ole nii head, proovi olnud veel kuskil puhtalt korralikult arusaamist, käed oskavad kätele järgi tulla, oskavad musitseerida ja anda tundelist muusikat, nii nagu üks. Üks dirigent tunnetab muusikat, nad vastavad ka sellele, kui see on, siis võib saavutada väga suuri tulemusi. Andres Siitan rääkis hooajast veel Hästi tore on see, et koos maestro Järviga tuleb aastavahetusel ERSOga mängima üks täiesti fantastiline solist keda vähesed on näinud ja kuulnud. Tegemist on ühe noore kaheteistaastase poisiga. On tore, et me saame oma kontserdiprogrammides kasutada ka vastloodud Eesti kontsertkoori ja sügishooajal tuleb ettekandele Pramsi saksa reeklam. Selle kontsertkooriga. Neeme Järvi lubas uue aasta kontserdi teistmoodi Juhan Straussi mitte seda Viinist, mis alati üle kantakse, vaid seda muusikat, mida Straus kirjutas Paulovskis Venemaal. Oma roll on algava hooaja plaadistamise projektides ka ERSO kunstilisel nõustajal. Paavo Järvil. Plaadistamine on kindlasti meie üks põhilisi eesmärke. Heliplaadid on niisugused asjad, mille kaudu siiski maailm saab teada, kes me oleme ja kuidas me asju teeme, nii et sellega saame tuntuks maailmas oma Eesti riigiga ja Eesti kultuuriga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Neeme Järvi lubas uutmoodi uue aasta kontserti ja tublisti plaadistamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi valimisliit koostöö, kus Karel Tõlp kandideeris, sai vallavolikogu 19-st kohast kaheksa ja vallavanem ise kõige rohkem hääli panid ülejäänud seljad kokku ja jätsid nad opositsiooni. Palusin kommentaari valimisliidus rannamäe kandideerinud Urmas Aavalt, kes on kunagine pikaaegne vallavanem, aga praeguse seisuga saab temast üksnes volikogu liige. Ei saa ju enne midagi öelda, kui volikogud on toimunud. Aga koalitsioonilepe on sõlminud valimisliit rannamendi, ühtne koduvald ja Eesti konservatiivne rahvaerakond, kellel on siis 19-st volikogu liikmest 11 kohta. Vallavanema kandidaadiks on valimisliit rannameni liige Külli Kikiiver. Ja volikogu esimees. Volikogu esimees tuleb valimisliidust ühtne koduvald ja Andrus Soopalu. Jätsid eelmise vallajuhi, siis opositsiooni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Häädemeeste vald kuulub nende Pärnumaa omavalitsuste hulka, kus senine vallavanem ei jätka.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsus soovib protsessi lihtsamaks muuta abielusündmuse e-teenusega, kus saaks esitada nii abielu avalduse, aga ka tellida ette uue perekonnanimega dokumendid. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Jaanus Valdmaa selgitab. Kohale peab ikka minema, selleks et inimene siis enda soovi avaldust enda isikus tõestas, aga selle esimese sammu taotluse avaldamise, selle me soovime teha digitaalseks, kui näiteks vahetatakse nime, saab valida, et missuguseid dokumente. Ta soovib siis uue nimega tellida endale peadokumendid saavad valmis ilma selleta, et inimene peaks ise enda abielutunnistuse ga siis kuskil mööda asutuse ringi käima. Abieluavaldust tehes peab paar valima endale ka varasuhte, kas neile sobib varaühisus, vara, juurdekasvu, tasaarvestus või varalahusus. Otsuse tegemisel on seni olnud oluliseks toeks vestlus perekonnaseisuameti töötaja või notariga. Jaanus Valdma. Seda me olemegi siin lahendanud näiteks kõvasti tekstiga loomulikult ja kõvasti infot erinevate linkidega, aga videodega ja tõenäoliselt me leiame sinna veel mingisuguse, ma ei tea, kas vahepuhvri veel vahele, kui seal peaks seda tarvis olema, et see kindlasti tekib ka sinna siin infotelefon, siis kuskohast vajadusel saab nõu küsida. Tallinna perekonnaseisu toimingute osakonna juhataja Ingrid Sarevet on skeptiline ja arvab, et e-avalduse puhul kipuvad inimesed otsusega kiirustama. Abielupaarid ei pruugi ilma ametniku selgitusteta mõelda näiteks selle peale, mis võib juhtuda nende varaga. Lahutuse korral arvab sarevet. Siin ongi hästi oluline, et ametnik oskaks neil võtta, võta seda eufooriat maha, et nad saaksid ka aru sellest valikust, mida nad teevad, et kui võrrelda nüüd e-teenusena sunni registreerimise osas, siis annab küll alus arvata, et tehakse kiirustades otsuseid, on olnud probleeme nimedega. Sarevet leiab, et läbi tuleb mõelda ka välisriikide kodanike avalduste süsteem, kuna nemad peavad esitama lisadokumente ja vajavad tihti veelgi rohkem nõustamist. Tallinna perekonnaseisuametis on väga palju välisriigi kodanike 15 protsenti kõikidest abiellujatest ja nende dokumentatsioon on väga keeruline praegu ja see selgitus, et täpselt millises vormis, millise andme koosseisuga neid dokumente nad peavad esitama, et selles osas seda lihtsustamist nagu ei näe. Osaliselt digitaalse abielu teenuse loodab ministeerium valmis saada 2022. aasta teiseks pooleks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus plaanib abiellumist lihtsamaks muuta, luues abielu dokumentide esitamiseks e-teenuse. Kui praegu saab avaldust esitades notar paari varasuhete osas nõustada, siis e-avalduse puhul peaksid pooled ennast juriidika osas ise kurssi viima.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeda võiks isegi natuke öelda positiivseks uudiseks, sest kõikidel eelmistel nädalatel on meil circa 100 haiget uue nädalaga lisandunud, õnneks täna see number on natuke madalam, aga mis teeb kindlasti meelehärmi on see, et, et väga suur hulk haigestunutest, kes haiglas ravil on, vajavad intensiivravi ja kolmanda astme intensiivravis on meil kokku 55 haiget ja neist 37 vajavad juhitavat hingamist ja, ja see näitab ühesõnaga seda, et me hetkel ikkagi püüame neid patsiente, kes vähegi võimalik, on ravida kodus ja need patsiendid, kes siis haiglasse satuvad, satuvad ka nagu noh, ütleme tõeliselt raske haigusega. Ma vaatasin eilseid arvusid ja sealt koorub välja, et kolmandik patsientide, st on ikkagi need inimesed, kes ei ole toodud haiglas koroona tõttu, vaid nad on selle haiguse saanud kas siis kodus olles ja siis haiglasse minnes mingil muul põhjusel haiglasse minnes. Kas kõik meetmed on tõepoolest tarvitusele võetud, et et midagi oma töös ümber korraldama ei pea, et seda arvu ikkagi saada alla? Selgemat selgem, et ega kui meil on riigis haigus lahti sellises mahus, nagu ta täna on. Meil on ikkagi viis maakonda, kus nakatumise number 100000 elaniku kohta ületab 2000, mis on ikka pööraselt suur number ja, ja, ja need numbrid kasvavad, kevadised rekordid on kõik löödud selle koha pealt, et siis tuleb aru anda, et see haigus levib ka haiglasse, ta tuleb tagaukse kaudu, ta tuleb lukuaugu kaudu. Ta tuleb klassikaliselt sellise patsiendiga, kes saabudes on negatiivne, aga kahe päeva pärast näiteks annab positsei tulemuse. Kas meil on endiselt veel haiglates tööl ka vaktsineerimata hooldajaid ja arste? No arstide hulgas vaktsineerituse tase on ikka ülimalt kõrge, nii et vastus on loomulikult ikka on mõned arstid ja, ja ka hooldajad, kes on vaktsineerimata, aga see üldine vaktsineerituse tase haiglatöötajate hulgas üldse iseäranis arstide hulgas on ääretult kõrge.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti haiglates on tänahommikuse seisuga ravil 571 koroonahaiget.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti pank teeb prognoose kaks korda aastas ja viimane prognoos, mis me tegime, oli, oli kevadel ja see avalikustati kevadel. Nüüd järgmine prognoos tuleb kuu aja pärast, aga juba nüüd võib öelda. Paraku ma ütlen paraku, et, et kõik indikatsioonid kisuvad selle poole, et 2009 ei tule Eesti majandusele hea aasta, see tähendab, et meil on majanduslangus, meil on negatiivne majanduskasv olnud siin mõni aeg ja me ju kõik ootame seda momeni, kuna see jälle tõusma hakkab. Aga seda momenti on raske ennustada, aga, aga praegust vähemalt minu isiklik nägemus on, et ka olnud seda asja uurinud ja võrdlemisi palju ka rahvusvahelist ajakirjandust lugenud. Et me seda põhja võib-olla ei näegi 2009 või, või kõige paremal juhul hilja 2009, seda ei tohi ära unustada. Et see on ka seotud rahvusvaheliste arengutega. Et sellist pessimismi on nüüd olemas väga paljudes riikides ja väga paljud riigid on pidanud oma majanduskasvu prognoosid revideerima ja revideerima negatiivses suunas, mitte ainult Eestis. Ka väga paljudel valitsustel Euroopas ja ka Põhja-Ameerikas on raskusi, ütleme president Bushi isiklik reiting on võrdlemisi madalal, kui lugeda, ütleme USA väljaandeid, ma istusin eile ja vaatasin näiteks Sky News i, kus Inglise peaminister Gard on, Brown hoidis siis ühe ühe väga tähtsa kõne parteikongressil Laibouri partei kongressil, kus väga palju juttu oli ka sellest, et et labori reiting ja nemad on ju juhtiv partei Inglismaal on niivõrd madal, et kas peaminister peaks tagasi astuma, kas peaminister peaks tagasi astuma? Tähendab, poliitikutel on, on väga rasked ajad mitte ainult Eestis, vaid, vaid ka mujal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Äripäev peab täna konverentsi, kus üks esineja on Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik, kes räägib majandusprognoosist. Vikerhommikus ütles ta, et järgmisel aastal ei ole meie majandusele head loota.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et kaitsemaski ma kannan kindlasti, kui ma käin kauplustes näiteks sellepärast et nii nagu ka professor Lutsar ütelnud, et mask võiks sotsiaalne norm olla eriti seda, kui meil on jätkuvalt viiruseaeg, nii et kauplustes, ma arvan, ma kannan Kui rahulikul või ebakindlal pilgul te vaatate eriolukorra järgset Eestit? Eesti peab olema valmis, teiseks laineks me peame, peame sellega arvestama ja valmisolek tähendab väga erinevaid eluvaldkondasid ja väga erinevaid teemasid. Ja selleks me valmistume. Ma arvan, et Eesti inimesed on väga tublid olnud, see, et me oleme nii kaugele üldse jõudnud, et me võime öelda, et seitsmeteistkümnes mai 2020 on viimane eriolukorra päev ja ma loodan, et see jääb Eesti tulevikus ka nii võimalikult kauaks. See on olnud see, et inimesed on neid erinevaid reegleid erinevaid norme järginud, on andnud isiklikku vastutust ja see on ka olnud see, et meie esiliini töötajad, meie meditsiin on vastu pidanud ja eks ole ka nendest reeglitest olnud kasu, nii nagu teadusnõukoda on öelnud, et ma väga loodan, et me saame samm-sammult minna tagasi normaalsusesse. Selge on see, et mõned reeglid veel jätkuvad. Aga see, et inimesed on väsinud inimesed soovivad nautida kevadet ja lähenevat suve see on ju arusaadav, samas kuklatunnetus on see, et mitte ei ole see viirus ära kadunud. Millal ja kuidas hakkab valitsus tegema koroonapiirangute revisjoni, et kui tuleb viiruse teine laine, millest te just rääkisite, siis mida senisest võtta ja mida jätta? See revisjon juba käib ja see tähendab seadusandliku poolt, see tähendab isikukaitsevahendeid, see tähendab meditsiinisüsteemi valmisolekut, see tähendab kindlasti majandusmeetmeid. Kui te tulevikku vaatate ja tõesti, kui teine laine peaks tulema, kuidas teile praegu tundub, kas on mingid piirangud, mida Eesti jätab kasutamata nendest senistest? No ma arvan, et Eesti on jätnud kõige üleüldiselt väga palju piiranguid kasutamata, et Eesti ühiskond on olnud ka viimased üheksa pool nädalat ikkagi suhteliselt lahti, suhteliselt avatud, aga loomulikult need piirangud, mis on tehtud või mida me oleme teinud, see on löönud päris valusasti neid majandussektoreid. Ma arvan sellega, et mingid piirangud üht või teistmoodi jäävad kehtima nii kauaks, kui tuleb vaktsiin. Aga kas mingeid piiranguid saaks teha teistmoodi, ütleme, mis on selline tagantjärgi tarkus siis kindlasti, et nii palju kui võimalik, tuleb selliseid koldeid lokaliseerida, isoleerida koha peal sama seda raatuse näidet, mida ma mäletan toonasest õhtust, see oli üks üle tunniajane telefonikonverents, et tegime ju kõik selleks, et mitte sulgeda Tartut, vaid konkreetselt üks aadress. Ma arvan, et kui see võimalik on tulevikus ka nii läheneda, siis seda tuleks teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval saab Eestis valitsuse korraldusel läbi eriolukord. Edasi kehtib aga Eestis tervishoiualane hädaolukord ning suur osa piiranguid jäävad siiski kehtima. Peaminister Jüri Ratas ütles, et Eesti peab olema valmis viiruse teiseks laineks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu välisministrid otsustasid täna määrata Venemaal uued sanktsioonid seoses Aleksei Navalnõi vangistamisega. Millised sanktsioonid täpsemalt olema saavad, pole veel teada. Seda otsustavad ilmselt Euroopa riigijuhid märtsis toimuval Euroopa ülemkogul. Seni on räägitud piirangute määramisest vähemalt neljale ametiisikule, kes olid seotud Navalnõi juhtumiga nende seas Venemaa peaprokurör Igor Graznov ja föderaalse vanglateenistuse juht Aleksander Kalašnikov. Veel jaanuaris ei pidanud suur osa Euroopa Liidu riike sanktsioonide määramist vajalikuks. Toona oli Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Josep Borel minemas Moskvasse. Ligi kuu hiljem on aga Borelli ja teiste liikmesriikide seisukohad kardinaalselt muutunud. Eesti värske välisministri Eva-Maria Liimetsa jaoks on tegemist esimese välisasjade nõukoguga. Enne üritust ütles ta inglise keeles pressile paar sõna Venemaa kohta. Frank siis. On oluline, et meil oleks otsekohene ja avatud vestlus sel teemal. See, mida me näeme Venemaal seoses opositsiooniär Navalnõiga ja rahumeelsete meeleavaldajate vahistamisega on väga kahetsusväärne ja ma loodan, et liikmesriigid leiavad ühise positsiooni selle Ja sanktsioonide suhtes enne nõukogu kõneles ka Saksamaa välisminister Haiko maas. Kuigi sakslased on Venemaa sanktsioonide suunal üldiselt skeptilised, siis Maasi tänane sõnavõtt oli pigem ühemõtteline, ent arutlev. Tegime juba Aleksei Navalnõi mürgitamise ajal selgeks, et me ei ole valmis aktsepteerima rahvusvahelise õiguse rikkumisi. Täna arutame siin Brüsselis seda, kas anda mandaat Venemaale uute sanktsioonide määramiseks. Seda peamiselt põhjusel, et Navalnõi vahista õlistati ja saadeti vangilaagrisse oma karistust täitma. Ma olen konkreetsete isikutele määratavate sanktsioonide poolt. Samas peame jätkama võimalusi Moskvaga dialoogi jätkamiseks. Meil on Venemaal vaja mitmete rahvusvaheliste konfliktide lahendamiseks ja küsimus, millega me peame tegelema, on on võimalik konstruktiivne dialoog Venemaaga. Kuigi Euroopa Liidu ja Vene suhted on kindlasti madalpunktis õhtupoole rääkisid välisministrid ka videosilla teel Ameerika Ühendriikide uue välisministri Anthony Blinkiniga. Igal välisministril oli võimalus tema poole pöörduda kaheminutilise sõnavõtuga. See kohtumine tähistab lõppu ligi nädala kestnud üritustele, mille käigus tehti USA ja Euroopa Liidu suhetes sisuliselt restart, et transatlantiline eliit jälle üles ehitada. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna toimuval Välisasjade nõukogul otsustavad Euroopa Liidu välisministride Venemaale sanktsioonide määramise üle. Samuti kohtutakse video teel USA välisministri Anthony Blinkeniga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Emanuel Macroni sõnul vajab riik uut poliitikat ning selle elluviimiseks ka uut valitsust. Uue suuna keskmes on tema sõnul tervishoid fookuses vanemaealisel elanikkonnal ning noortel. Kristian Jakob. Opositsioonilise vabariiklaste partei juht ütles hommikul kohalikule meediale, et makroni välja kuulutatud uus tee tähendab hoopis ummikut. Me näeme selgelt, et Macroni ei ole tänasel päeval enam poliitilist võimekust, kuna kohalikel valimistel tuli võtta vastu ajaloo üks suurimaid kaotusi. See tähendab, et parteil ei ole kohalikul tasandil mitte mingisugust mõjuvõimu. Nii rääkis vabariiklaste juht Krista koob kohalikule meediale täna hommikul. Jakobi sõnul on valitsusvahetuse suurim põhjus läbi kukkunud pensionireform, mida on riigis üritatud läbi viia üle kolme aasta. Emmanuel Macron ei ole aga oma viimast sõna veel öelnud. Üks valitsusvahetuse eesmärke on tema sõnul just nimelt pensionireformi ga edasiminek, mis koroonakriisi tõttu pausile pandi. Tänahommikune vasakpoolne päevaleht Liberatsion kirjutas, et Macroni sõnul tuleb koroonaviirusest tingitud majanduskriis esialgu arvatust sügavam ja prantslased peavad harjuma mõttega, et tuleb hakata töötama kauem ning pensionile saamine lükkub hilisemasse ikka. Praegu on keskmine pensionile mineku vanus 62 eluaastat. Prantsusmaa ajakirjandus spekuleerib, kas rahva silmis president Macronist populaarsem peaminister Eduard Philipp jätkab ametis või mitte. Nädalavahetusel aset leidnud kohalikel valimistel Lu avri linnapeaks valitud Filipp on Macroni kõrval olnud alates 2000 seitsmeteistkümnendast aastast, mil ta presidendiks valiti. Juba nädalavahetusest on õhus seega küsimus, kas valitsuses hakkavad toimuma muutused. Suurim Päevaleht Le Mond kirjutas mõned minutid tagasi, et nende andmetel ei jätka ning Macron peaks uue valitsusjuhi nimetama tänase päeva jooksul. Ministrite vahetamine pole Macroni poliitilises käekirjas aga midagi uut. Kokku on Macroni kolme võimul oldud aasta jooksul vahetunud 17 ministrit.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas valitsuse tagasiastumisest. Senine peaminister Edouard Philippe päevalehe Le Monde andmetel uut valitsust kokku ei pane, uue peaministri nimi peaks selguma lähitundidel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelleks, et välja uurida, kuidas saaks autoga Saaremaalt mandrile sõita, kutsuti 97. aastal kokku komisjon. Kolm aastat hiljem valmis uuring, mis ütles, et põhimõtteliselt võiks ehitada silla või kaevata tunneli. 2006. aastal algatas valitsus uue analüüsi. Viie aastaga sai taas selgeks, et põhimõtteliselt võiks ehitada silla või kaevata tunneli ja siis jäi asi sinna paika. Rahandusministeriumi riigi eri planeeringute koostamise nõunik Hedi Klasen ütleb, et too põhjalik uuring on nüüd hea lähtematerjal aga otsuste tegemiseks see enam ei kõlba. Et toonased keskkonnaandmed on mingil määral iganenud, et tuleb teha kindlasti uusi uuringuid ja teine mure on see, et ka seadusandlus on vahepealsel ajal muutunud. Nüüd läheb Saaremaa silla üle otsustamiseks tarvis riigi eriplaneeringut. Selle algatamiseks tarvilik eelnõu on rahandusministeeriumis valmis kirjutatud ja Heidi Klasen loodab, et juba juunikuus saab eriplaneeringu üle otsustada vabariigi valitsus. Kui valitsus loa annab, algab ajaloo kõige pikem mahuk ka me kallim Saaremaa silla analüüs. Esimene aasta aega kuluks selleks, et kokkulepe, mida üldse uurima hakatakse. Ja nüüd nendele planeeringuks vajalikele uuringutele planeeringu enda lähteülesandele siis ka keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatusele saavad kõik igaüks meist avaldada arvamust, siis avaliku väljapaneku käigus. Kui lähteülesanne selge, võetakse ette juba varem hinnatud kaks silla ja üks tunnelivariant ja kaalutakse need uuesti põhjalikult läbi. See on ametlikus kõnepruugis asukoha eelvalik. Eelvaliku eelduseks on ikkagi vähemalt kolme joon objekti projekti eskiisi tasandil läbi lahendamine. Ehk sisuliselt töötatakse välja parim tunnelilahendus ja kaks parimat sillalahendust, hinnatakse nende kõigi mõjusid ja siis valitakse välja kõigist kõige parem lahendus. Eriplaneeringu teises etapis koostatakse juba detailne töö, mille võib aluseks võtta, kui soovitakse silda või tunnelit päriselt projekteerima hakata. Otsuse eriplaneeringu algatamise kohta peab valitsus tegema üsna umbmäärase info põhjal. Rahandusministeeriumi hinnangul võib planeering maksma minna 15 kuni 40 miljonit eurot ja kesta seitse kuni 11 aastat. Kogu selle riigi eriplaneeringu ajakava ja ka eelarve on tehtud väga konservatiivsest võtmest ja iga etapi maksumus ja, ja ka kestvus siis täpsustavad eelmise etapi tulemusel. Alles siis, kui riigi eriplaneering valmis on ja see lõpuks valitsuses kehtestatakse, selgub, kas suur töö ka asja ette läks. Ehk siis jõuab kätte aeg otsustada, kas uus püsiühendus rajatakse või mitte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Juunis võib valitsusse jõuda küsimus, kas alustada ajaloo kõige kallimat ja mahukamat Saaremaa püsiühenduse uuringut. Valitsusel tuleb otsustada hämaras, sest uuringu eeldatav kestvus kõigub seitsme ja üheteistkümne aasta ning eeldatav hind viieteistkümne ja neljakümne miljoni vahel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa komisjon kavatses sel nädalal pöörata põhitähelepanu kliimapoliitikale, Türgi presidendi Resepa Erdoganil olid aga teised plaanid. Nii on Euroopa Liidu põhitähelepanu sel nädalal koondunud hoopiski Kreeka-Türgi piiril toimuvale kliimaseadusettepanekuga komisjon siiski täna välja tuli. Euroopa Komisjoni president Ursula von der laien. Kliimaseadus kohustab Euroopa liitu võtma meie kliimaeesmärke arvesse kogu meie poliitikas ja seadusandluses. See on siduv seadusandliku kohustus. See pakub etteennustatavust ja läbipaistvuse Euroopa tööstusele, investoritele ja avalikele võimudele. Ja seda nad meilt ootavad, sest see annab neile kindluse, mida tuleb teha ja millise tempoga Komisjoni istungil osalenud koolitüdrukust keskkonnaaktivist. Greta Tümber nimetas kliimaseadust avalikus kirjas koos oma mõttekaaslastega allaandmiseks sest ei pea seda piisavaks paljudele keskkonnaaktivistidele ja ka mitmetele riikidele, kelle siht on ambitsioonikas. Kliimapoliitika ei meeldi seaduse praeguse versiooni juures eelkõige see, et seal ei ole kirjas lähema aja ehk 2030. aasta sihtide karmistamist. Keskkonnaühendusega on Euroopa kliima ja energiapoliitika koordinaator Klaus röring. Jah, selles on juttu 2030. aasta sihist, aga see ei sisalda konkreetset ettepanekut 2030.-ks aastaks. See valmistab meile enim pettumust. Meil on kindlasti väga selge tähtaeg novembris, mil me ootame komisjoni selliste ettepanekud 2030. aasta kohta. Komisjon lubab pärast mõjuhinnangute valmimist sügisel kaaluda kasvuhoonegaaside vähendamist 2030.-ks aastaks 50 kuni 55 protsendi võrra 90. aasta tasemest. Praegu on latt madalamal ehk 40 protsendi juures. Eelnõu kohaselt saab Euroopa komisjon seejuures õiguse seada vahepealseid sihte ja riikide tegevust kliimasihtide poole püüdlemisel hinnata ja vajadusel soovitusi anda. Eesti keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas. See on mõistlik, et kuni aastani 2050 plaanib komisjon ka seada vaheeesmärgid selleks, et me saaksime paremini planeerida oma poliitikaid, paremini oma rahastust. Arvestada. Aga oluline on see, et iga liikmesriik saaks ise otsustada, mismoodi ta need kliimaeesmärgid siis täita saab ja jõuab, et igas igas sektoris peaks olema siis liikmesriigil, endal see otsustusõigus olemas ja jätkuvalt ka jääma. Samuti lubab komisjon tegeleda süsinikulekke probleemiga ehk sellega, et kogu selle protsessi käigus süsiniku intensiivne majandus ei koliks Euroopa Liidu piiri taha ja ei kahjustaks Euroopa konkurentsivõimet. Rahvusringhäälingu raadiouudistele ehand Brüssel, Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon tuli välja kliimaseaduse ettepanekuga, mis seab eesmärgiks kliimaneutraalsuse 2050. aastaks ja näeb ette mehhanismi riikide sellesuunalise tegevuse kontrollimiseks. Ühtlasi kaalub komisjon juba lähema ajaperspektiivi ehk 2030. aasta sihi karmistamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNeed ei ole veel lõplikud otsused, osa asju on otsustatud, osa on otsustamisel, mis on otsustatud, on majandusmeetmete pakett poolest nendele ettevõtetele, kes on sanktsioonide tõttu siis kannatanud, Lätis on üsna palju veel neid firmasid, kes ajavad äri Venemaaga ja Valgevenega ja 100 miljonit eurot on nüüd ette nähtud siis nende ettevõtete tegevuse ümberstruktureerimiseks lääne suunda, mis tähendab seda, et see hõlmab siis investeeringutoetusi, see hõlmab siis garantiisid, sealhulgas ka spordigarantiisid ja see hõlmab laene. See summa ettevõtted saavad siis taotleda seda raha tõepoolest selleks, et leida uusi turge ja tulla sellest olukorrast välja. Lätlased näevad siin mitte ainult niisugust majandus meedet, vaid ka julgeoleku poliitilist lahendust, sest see vähendab tervikuna ju siis majanduslikku mõju Valgevenest ja Venemaalt ja see on praegu hästi oluline teema. Teine teema on nüüd see, et, et kuidas siis saaks aidata elanikkond laiemalt. Üks meede, mis on juba ka põhimõtteliselt otsustatud, on see, et sel suvel on võimalik inimestel kodus oma gaasita katlaid või õlikatlaid hakata siis ümber vahetama taastuvenergia peal töötavate katelde vastu. Selleks on ka võimalik saada riigilt toetust, nii et need on need asjad, mis on otsustatud. Mis on veel otsustamisel, on see, mida siis teha kütusehinnaga? Tõepoolest üks idee on see, et vähendada siis biokütuse või biolisandi osakaal kütustes. See on mõeldud nii, selle võiks viia isegi peaaegu nulli. Otsust veel selle kohta ei ole, see on lihtsalt üks ettepanek, räägitud on ka aktsiiside vähendamisest, sealhulgas siis ka kütuseaktsiisi vähendamisest ja üks oluline teema veel, mis on Lätis kogu selles meetmete paketis esile tõusnud, on käibemaks Lätis teatavasti juba puuviljadele ja aedviljadele kehtib odavam käibemaks. Nüüd on tehtud siis ettepanek, et seda võiks langetada ka näiteks liha ja piimatoodetele. Sedagi otsust ei ole veel tehtud. Majandusministerium peab üsna tihedaid läbirääkimisi ettevõtjate liitudega ja tõenäoliselt lähinädalatel on siin ka siis mingeid otsuseid tulemas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis nõutakse häälekalt kütuse hinnatõusu leevendamist, Läti valitsus on juba oma kava välja käinud: alandatakse makse ja pakutakse toetusi ettevõtjatele, kes on Venemaa algatatud sõja tõttu raskustesse sattunud. Mida seni Läti meetmete kohta teada on?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNo Hiina tehas on praegu äraootavas olukorras, sest kuna me oleme tegelikult oma tootmised planeerinud nii, et meil oli tehas täiesti täis müüdud mai lõpuni juuni alguseni ja kolm nädalat tagasi pidi hakkama nüüd müügitöö pihta, et teist poolt aastast ära katta, siis tegelikult see töö täna kõik seisab tootmine seisab moment, mis on edasi lükatud, Hiina kliendid on selles mõttes kõik, saavad aru, miks see on ja nende poolt on see okei, sest noh, enam-vähem kogu Hiina siin vahepeal seisis, aga eks ta ikka annab valusalt tunda teatud põhjuste pärast, onju, sest sa pead ka maksma ikkagi mingisuguseid töötasusid seal ja ka mingid kulud on peal. Kui kaugel see tehas on siis päris sellest kesk ta peaks olema kuskil 250 260 kilomeetri kaugusel selles piirkonnas on kõik, mis ei ole hädavajaliku funktsioneerimiseks vajalikud, seisavad? Ei, meil ei ole selles mõttes sellega probleemi, kui ta seisab kolm nädalat või seisab isegi neli nädalat veel sest tegelikult täna meil on üsna palju rahavoogu on tagasi tulemas, lihtsalt on see, et ka need ettevõtted, kes meile praegu nii-öelda peaksid maksma nemad ei saa ka ülekandeid teha, et ma arvan, et see ei ole meie kõige suurem probleem, me tahaksime lihtsalt kasvada kiiremini, meil pidurdub kasvu. Praegu on kõik inimesed kodudes nii-öelda puhkavad selles provintsis, kus meie toimetame praegu jah, tööd ei tehta, inimesed on kodudes ja nendele makstakse töötasu jah.",
"role": "user"
},
{
"content": "Seoses viirusepuhanguga Hiinas seisab ka Saare EREK-ile kuuluv puitmajade tehas. Tehas asub Wuhani provintsist 260 km kaugusel. Tehase enam kui 130 töölist on kodudes ja neile makstakse jätkuvalt palka.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonaviirusega kaasnev ärevus ja ühiskonnas tekkinud lõhed peegelduvad ka ametiliitudes. Ametiühingute keskliidu juhi Peep Petersoni sõnul on nad oma kogemuse pealt saanud valitsusele ka nõu anda, et näiteks vaktsineerimata inimesi ei saa lüüa ühe vitsaga. Seal on selliseid hirmunud inimesi, on neid inimesi, kes on solvunud ja on neid inimesi, kes mitte kunagi ei vaktsineerigi ja, ja tõesti soovitus on siis jätta need veendunud, mitte vaktsineerijad rahule. Aga siis otsida lepitus nende solvunutega ja, ja pidada vestlust ja, ja kindlasti vähendada hirme. Kui palju on tulnud ametiühingute poole neid pöördumisi, kus inimene tõesti otsib abi, kuna ta teda tahetakse töölt lahti lasta, sellepärast et ta ei taha seda vaktsiini. Need on rasked valikud, see kohustuslikkus just nimelt lõikab ära selle solvunud seltskonna ja seetõttu me oleme pidevalt öelnud valitsuse, et võtke see ärge noh, ärge tehke. Sellepärast me ei lubanud ka töölepingu seadusesse sisse kirjutada, et iga tööandja võib vallandada inimesi, et võtta see kohustuslikkus maha. Seal on väga suur hulk inimesi, kes tegelikult on võidetavad vaktsineerimise poolele. Petersoni sõnul on viirusekriisi jooksul koostöö nii tööandjate kui valitsusega olnud hea. Meil on õnnestunud muude asjade hulgas keerata tagasi ka selliseid asju, mis 10 aastat tagasi läksid valesti, on need siis haiguspäevade hüvitamine alates teisest päevast. Meil on tänaseks kokkulepe olemas, et see muutub alaliseks neil päevil. President kuulutab välja seaduse, kus rasedatele väikese lapse kasvatajatele, muuhulgas ka ametiühingu tegelastele, siis see kaitse töölepingu seaduses tõuseb tagasi 12 kuu peale. Tööturul on viirusekriis loonud uue olukorra. Väga paljud näiteks seal turismisektoris kaaluvad, et kas nad tahavad minna ebakindlale lepingule või nad ootavad, kuni neile pakutakse samas sektoris paremat lepingut samal ajal muidugi tööandjate meeleheide töötajate leidmise seisukohast on, on erakordselt kõrge püütaks ka õpilasi meelitada nende tööampsudega ja, ja palutakse siis meil kaaluda tõsiselt, kas need ajutised lepingud, kas need võiksid olla ka töölepingu seaduses nagu lubatud, meil on tõsiselt raske mõelda, et kuidas siis nagu tavatöötaja ja siis need ampsutaja koos selles seaduses sobiks id toimetada. Kas on ka märgata, et tööandjad püüavad seda kriisi ära kasutada selleks et läbi suruda mingisuguseid selliseid asju, mis tavalises olukorras võib-olla ei õnnestu? Lähiajal on tulemas välis, tööjõu kaasamise seadus, kus siis tööandjad loodavad, et nad saavad oma odavatele töökohtadele palju spetsialiste välismaalt selliseid väikseid kohti on, aga ma pean ausalt tunnistama, et meil pigem on olnud see koostöö viimase kahe aasta jooksul hea ka Riigikokku reaalselt jõudnud eelnõu sid rohkem kui viimase 20 aasta jooksul sama aja jooksul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tema sõnul on pandeemia ajal koostöö tööandjatega olnud väga hea.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitseväe luurekeskuse ülemkolonel Margo Grosberg räägib, et juba eile laeti vene sõdurid Krimmis 11-le transpordilaevale. Et ega maabumisaluseid niisama merele ei panda, tõenäoliselt on need ikkagi mingi kindla sõjalise operatsiooni läbiviimiseks ja ainukene loogiline koht, mida teha, oleks teha maabumisoperatsioon Odessa suunas. Paljud odessalased, keda äratas hommikul kohalik mereväeorkester, veetsid tänase päeva rannas liivakotte, täites ka pilte kastidesse tehtud Molotovi kokteilidest jagavad nad sotsiaalmeedia ohtralt. Ukrainlaste vaimu ongi raske murda. Need katked Ukraina hümnist salvestati täna vene soomukite kõrval Krimmis itta jäävas Berdjanski linnas. Mõni tund hiljem hüüti seal vene vägedele otse, minge koju. Berdjansk on Ukraina. Bergjansk on suurem linn enne Mariupoli, kui Vene väed selle kätte saavad, on juba aastate eest okupeeritud Krimm ja Donetsk omavahel ühendatud ja mida päevad edasi, seda vähem valib Venemaa vahendeid. Niisugust häält tegi raketiheitja kraad, kui lennutas Mariupoli suunas uusi Vene rakette. Ka Mariupolist 60 kilomeetrit põhja poole jääv VolNovaka on nii kõvasti pihta saanud, et kohalikud võimud otsivad võimalust humanitaarkoridori loomiseks. Tsiviilelanike hädad paisuvad üha suuremaks ka Ida-Ukraina linnas Harku kivis. Vene väed on linna piiranud juba mitmendat päeva. Edu neid ei saada ja nüüd teatavad kohalikud ning näitavad videod, et Harkivit pommitatakse juba üsna valimatult. Niimoodi näiteks kukuvad kraad raketid elurajooni. Tänagi teatati Harkivis hukkunud tsiviilelanikest, aga linn püsib nii nagu ka Ukraina pealinn Kiiev, millele vastane tänase päeva jooksul oluliselt lähemale ei jõudnud. Mis sest, et see on tema peamine eesmärk. Eile rääkisid Ukraina meediakanalid, et õige pea ründavad sel suunal ka Valgevene üksused. Praegu pole seda veel juhtunud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene manööverüksustel pole täna õnnestunud Ukrainas eriti edasi liikuda. Küll aga langevad Ukraina linnad ja tsiviilelanikud üha ägedamate raketi, pommi ja mürsurünnakute alla. Eriti tugevalt on täna pihta saanud Ida- ja Lõuna-Ukraina linnad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\n30 protsenti eelmisel nädalal registreeritud uutest töötutest olid oma viimaselt töökohalt koondatud töötute arv alates eriolukorra algusest suurenenud 13424 inimese võrra, ehk et ligikaudu 37 protsenti rohkem siis kui oli märtsi keskel. See viimase nädala uute töötute selline ütleme väiksem arv, kas see nüüd on mingisugune positiivne märk või kuidas seda tõlgendada, saab? Nagu ka meie varasem statistika näitab, et ka kui tööandjad lõpetavad töösuhteid, siis suur osa jääb ka niimoodi kuu lõpuni. Et, et praegu niimoodi kuu keskpaigas tõenäoliselt On on ka tavapärane, et neid on vähem viimasel nädalal eelmisel nädalal esitas meile kollektiivse koondamisteate üheksa asutust ja kelle poolt siis esitatud informatsiooni alusel kavandatakse koondada 256 töötajat ja tõepoolest, siin on nüüd töötleva tööstuse ettevõtted, need, kes on siin rohkem koondamisavaldusi hakanud esitama. Aga selline trend on siiski täitsa silmnähtav, et just tööstused nüüd on ka läinud, seda teed. Kui ma vaatan nüüd siin eriolukorra algusest, siis koondamisteateid siiski kõige rohkem on jah, majutuse ja toitlustuse valdkonna ettevõtetes, aga jah, siin viimased nädalad on, on tõesti töötleva tööstuse ettevõtted näha, et, et nemad on hakanud koondamisteateid rohkem esitama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eriolukorra viimasel nädalal kasvas registreeritud töötute arv vähem kui eelnevatel eriolukorra nädalatel, samast ületati 50 000 tuhande registreeritud töötu piir. Eilse seisuga on see 50 137 inimest. Registreeritud töötute arv kasvas nädalaga 647 inimese ehk 1% võrra. Uute töötute juurdevool on viimasel nädalal väiksem kui varem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMeie ühingu enda arenguhüppe mõttes tundsime juba algusest peale, tegelikult et me tahame jõuda selleni, et me toome ükskord Inglismaalt paadi, mis siis on nagu nii-öelda täpselt meie vajadustele kohanduv ja sobiv. Kuna meil on avatud merega rannik siin, et siis me natukene nagu igatsesime meetri võrra pikemast paadist, et see olemasolev jääb alla seitsme meetri ja see nagu on meetri võrra pikem, et meie kandi lainetes tõenäoliselt käitub paremini ja me oleme suutelised karmima ilmaga siis tõesti appi minema. Kust raha tuleb. Projekti maksumus on võrdlemisi suur, aga meil on head toetajad, meil on ainulaadne, Eestis on meil toetajate liikmete süsteem, kus igakuiselt inimesed siis kogukonnas panustavad meie tegevusse, Politsei -Piirivalveamet on meile appi tulnud ja natuke ka liiderprojekti ja suure hulga oma raha ka muidugi palju selline paat maksab suurusjärgus 50000 kanti, et miks Eestis on võimalik ainult kasutatud paati osta. Välismaalt on see, et samasuguse uue paadi puhul, kas ma räägiks 250-st 1000-st, see ja inglased tegelikult müüvad neid päästevat ainult merepäästeüksustele ja võrdlemise hinna eest, nii et et uue jaoks ei ole raha ja saamegi inglastelt hästi korralikult hoitud aluse, mis kestab meil siin 10 pluss aastat kindlasti veel, kuna on, see paat on üle 10 aasta vana, aga inglaste puhul on hea see, et nad iga viie aasta tagant teevad täieliku uuendus paatidele, nii et, et eelmisest uuendusteon viis aastat, et siis ta on ikkagi viie aasta vanune, meie kontekstis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna laaditi oma uues kodusadamas Toilas maha Suurbritanniast toodud merepäästekaater Atlantic 75. Kaatri ristimine ja merre laskmine on plaanis kevadel. Toila vabatahtlike merepäästjate eestvedajaid Mehis Luus ütles, et uue merepäästekaatri soetamine oli ühe ammuse unistuse täitmine. Praegu Toila päästjate kasutuses olevast päästekaatrist Boomeranger RIB Vega on uus kaater pikem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViimasel ajal on rahvusringhääling tutvustanud kaht siseministeeriumist riigikantselei se saadetud dokumenti, mõlemad olid siseministeeriumi teatel mõeldud asutuse siseseks kasutamiseks. Eilsel valitsuse pressikonverentsil tõdes siseminister Mart Helme, et niisugune asi talle ei meeldi. Ja ma tahan teile öelda, et minu kausta vahel siin on praegu ka avaldus andmekaitseinspektsioonile, kus me palume selle lekke võimalikkust uurida. Kui dokumendil on peal ametkondlikuks kasutamiseks, siis see tähendab seda, et ta on ametkondlikuks kasutamiseks. See ei tähenda seda, et keegi võib selle saata kusagile ajakirjandusse, kus selle ümber algavad kohe tohutu marulised spekulatsioonid. Mart Helme palub andmekaitse inspektsioonil välja selgitada, kes ja kuidas need dokumendid avalikustas. Andmekaitse inspektsiooni õigusdirektor Paavo Palu räägib, et aeg-ajalt tuleb neil uurida lekkimisi dokumendiregistritest. Näiteks 2018. aastal avastati kaitseväe dokumendiregistris olid avalikkusele näha delikaatsed isikuandmed ning info kaitseväe varustuse ja turvameetmete kohta. Samal aastal lekkisid Eesti koolide haldamise infosüsteemis sadade laste isikuandmed. Nende konkreetsete menetluste käigus ka tõesti selgitasime siis välja, mis juhtus ja mis saaks nii-öelda paremini teha, et edaspidi ei juhtuks nii. Kuidas täpselt Mart Helme murega edasi tegeletakse, Paavo palu veel öelda ei oska. Tema sõnul on asi veel nõnda värske, et inspektsioon pole järgmist sammu otsustanud. Tavaliselt küsitakse esmalt osapoolte käest selgitusi. Ennekõike muidugi me vaatame, mis on selle konkreetse süsteemi, kus dokumendid või asjad on ülesehitus ja loogika ja kasutamise kord, ehk siis hakkame kuskilt seda niidipalli lahti harutama. Paavo palu sõnul pole sugugi välistatud, et andmelekke taga olidki tehnilised põhjused. Algselt on dokument kaitstud ja ei saa keegi väljaspoolt ligi, sellele küll aga mingi süsteemi uuendus toimub ja dokument läheb avalikuks, kuigi seda soovi ei ole olnud, et praktikas on olnud kahjuks selliseid näiteid ja olukordi. Samas pole võimatu ka sihilik lekitamine. Paavo palu selgitab, et igas infosüsteemis on logid, mis näitavad, kes ja millal dokumente vaatas. Ehk siis me saame teada, kelle käest tuleb lisaselgitusi küsida. Jälitustegevuseks andmekaitse inspektsioonil õigust ei ole. Kui me mingil põhjusel leiame, et on põhjust väärteomenetluse algatada, siis on väärtemenetluse korras juba eraldi nii-öelda ütluste küsimine ja võtmine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseminister Mart Helme soovib, et Andmekaitseinspektsioon selgitaks välja, kes lekitas ajakirjandusele kaks ministeeriumis koostatud ja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumenti. Andmekaitseinspektsiooni õigusdirektor Paavo Palu ütleb, et edasistest sammudest on veel vara rääkida. Tema sõnul tuleb ette sedagi, et dokumendid lekivad infosüsteemi tehniliste vigade tõttu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSanktsioonide mõju on kõige tugevam, kui need saab teha Euroopa üleselt ja sellise ettepaneku me oleme ka teinud. Hetkel me ootame ära seda tagasisidet, et, et kuidas see hoiak on ja sõltuvalt siis sellest, kas tuleb Euroopa Liidu ülene sanktsioon või, või ei tule saame me siit ise erinevaid variante kaaluda, et kuidas Eestis seda teha. Juhul kui Euroopa Liidu ülest sanktsiooni või lahendust ei tule. Aga miks me ei võiks juba varem reageerida naabrite eeskujul, et võimalikult kiiresti ära lõigata võimalus neil siin teenida? Siin on õigusruumid, on on erinevad, et Läti keelas seda transpordiseaduse alusel, et transpordiseaduse alusel ei antaks Eestis ei tegutse. Et see on infoühiskonna teenus ja, ja seal on teistsugune õigusruum, aga ka sellega just täpselt juristid tegelevadki, et neid võimalusi leida, mis õiguslikult ka vett peavad. Millal siis võiks see juhtuda, et kas siis tuleb Euroopa liidust mingi otsus sanktsioonide kohta või, või Eesti otsus, et mis see ajaraamistik praegu on? Täpset kuupäeva ma hetkel hetkel ei, ei saa öelda. Miks see on halb, et Jandeks Eestis tegutseda saab? No kõigepealt on see küsimus, et, et selle ettevõtte nüüd küll, eks tegevjuht on sanktsioonide paketis ja noh, teiseks see, mida on ka meie andmekaitseinspektsioon viidanud, et väga palju infot, mida platvormi kaudu kogutakse ei ole selge ja teada, kuhu see info võib edasi jõuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kremliga seotud Venemaa tehnoloogiahiiu Yandexi taksoteenus tegutseb Eestis edasi, kuigi Lätis see eile keelati. Majandusminister Taavi Aas ütles märtsi algul, et teemat tuleb valitsuses arutada, kuid otsuseid seni pole. Ettevõtlusminister Andres Sutt selgitas, et Yandexi keelamise asjus oodatakse Euroopa Liidu otsust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaa-ameti andmeil ostsid Vene Föderatsiooni elanikud Eestis enim kinnisvara 10 aastat tagasi, kui ostutehingute aastane hulk küündis 700-ni. Viimase viie aasta jooksul toimus keskmiselt paar-kolmsada ostutehingut aastas ning koroonakriisi saabudes langes ostuhuvi veelgi. Umbes 100 tehinguni koroona taandudes ning Ukraina sõja algusega on venelaste ostuhuvi Eesti kinnisvara vastu taas kasvama hakanud ja suurem huvi on neil Eesti idapiirkonna vastu. Üle 80 protsendi sel aastal ostetud korteritest soetati Ida-Virumaal samas nagu nähtud maa-ameti andmetest ja seda kinnitavad ka Narva piirkonnas tegutsevad kinnisvaramaaklerid. Pole üldine tehingute hulk siiski märkimisväärne. Näiteks Toomus, kinnisvara Narva kontori juhi Viktoria Roosi sõnul oli neil viimase paari kuu jooksul Venemaa elanike osalusel alla 10 tehingu, nii et suurest kasvust rääkida ei saa. Tihti ei jõutagi vene ostjaga tehinguni, sest praegu on väga raske raha üle piiri liigutada. Victoria Roosi. Reeglina on Venemaa elanikel sularaha, kuid üle 10000 euro Eestisse toomiseks on vaja vormistada tollideklaratsiooni. Seda nõuavad notarid, kes lisaks tahavad saada kinnitust ka raha legaalse päritolu kohta. Selleks on vaja võtta tõend Venemaa maksuametilt. Tihti osutub see probleemiks, eriti kui tegemist on ostja säästudega. Kõik see teeb kinnisvara soetamise Eestis raskeks. Kui piiranguid poleks, oleks kinnisvaraostude hulk suurem. Viktoria Roosi sõnul ostavad Venemaa elanikud tavaliselt kahetoalisi kortereid nii elamiseks kui ka ärieesmärgil, sest üürihinnad on märgatavalt kasvanud. Pindi kinnisvara idaregiooni juhi Rene Sorini sõnul on neil olukord vastupidine ja Vene omanikud on hakanud oma Narva kortereid müüki panema. Vähestel, kellel on siin Eesti pankades kontod olemas, noh isegi kui on, eks ole, siis nad ju siia raha ju kanda enam ei saa, Nende teenindamine on nende jaoks nüüd raskendatud, mistõttu on nad sunnitud siis müüma neid Maa-ameti andmeil osalesid Vene residendid käesoleva aasta esimeses kvartalis ostjatena 90. tehingus, mis moodustab kogu Eesti tehingute üldarvust vaid 0,5 protsenti. Venelaste praegune ostuaktiivsus on aga võrreldav nelja aasta tagusega, nii et erakordset ostubuumi praegu täheldada ei saa. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene Föderatsiooni elanike huvi Eesti kinnisvara vastu on kasvanud, kuid ostubuumist on asi kaugel. Kortereid on keeruline osta, kuna raha liikumine üle piiri on raskendatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaatamata terviseameti soovitusele linna mänguväljakut kinni hoida on Viljandis kõik 15 linnale kuuluvat mänguväljakut. Avatud linnapea Madis Timpson. Me ausalt öeldes ei näinud põhjust niimoodi lauskeelamisele, sellepärast et väga lihtne oleks ju kõik ära keelata ja, ja öelda, et on tehtud, aga kindlasti. Me peame ikkagi lähtuma ka nendest noortest, kes tegelikult need mänguväljakuid kasutavad. Ja me ei näinud nagu põhjust, kui reegleid järgida, miks me peaksime nad sulgema. Tartus on praegu kinni nii linnale kuuluvad laste mänguväljakud kui ka spordiväljakud. Tartu linnapea Urmas Klaas ütles, et spordiväljakute osalise avamise kohta on otsust oodata järgmisel nädalal. Teeme otsuseid lähtuvalt sellest, milliseid spordi ja mänguväljakuid on võimalik avada individuaalseks kasutamiseks ja harrastamiseks ja et seal saaks kinni pidada kaks pluss kaks reeglist. Kui näiteks disgolfi väljaku kasutamist saaks klaasi sõnul lubada, siis meeskondlike mängude jaoks mõeldud platsid nagu näiteks jalgpalli ja korvpalliväljakud jäävad veel kindlasti suletuks. Viljandi linnapea Madis Timpson ütles, et ootab spordi väljakute avamiseks riiklikku otsust. Samas õigustatuks ta väljakute sulgemist praeguse eriolukorra ajal ei pea. Ma ei pea seda küll väga loogiliseks, et suurel kergejõustikustaadionil või suure jalgpallistaadionil ei tohiks inimesed harjutada, ütleme seal mingi neli kuni kuus inimest siis kui me kujutame visuaalselt ette, siis suur staadion, kus neli inimest, seal ei ole mitte kaks meetrit vahet, vaid seal on no 50 meetrit vahet inimestel, ma arvan, et nad võiksid seal harjutada küll. Valitsust koroonakriisi asjus nõustav teadusnõukogu liige professor Irja Lutsar ütles eile riigikogu sotsiaalkomisjonile antud koroonaviiruse leviku ülevaates, et lapsed viiruse levitajad ei ole, seega võiks ju mänguväljakud laste jaoks avada. Terviseamet aga nii ei arva. Eriolukorra meditsiinijuhi Arkadi Popovi sõnul ei puuduta probleem niivõrd lapsi, vaid hoopis neid saatvaid täiskasvanuid. Seal, kus mängivad lapsed, sinna kogunevad ka mõnikord nende vanemad, nii et see on pigem meie murekoht. Isegi siis, kui tõesti statistikamaailmas ja Islandis näitab, et lapsed vanuses kuni üheksanda või 10. eluaastani ei ole viirusekandja siis tegelikult meie lähtume sellest kompleksselt ja me peame arvestama ka teiste riskidega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus on eriolukorra tõttu laste mänguväljakud suletud, Viljandi pole aga mänguväljakuid sulgenud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNii peaminister Taavi Rõivas kui siseminister Hanno Pevkur lendavad lähinädalail Brüsselisse seistes kindlalt vastu Euroopa komisjoni ettepanekule Eestisse 1064 pagulast ümber asustada ja ümber paigutada. Rõivase seisukohal pole komisjoni plaan proportsioonis Eesti võimetega. Kui rahvastiku ja majanduse poolest moodustab Eesti Euroopast umbes 0,2 protsenti, tuleks kvoodi järgi siia pagulastest umbes 1,7 protsenti. Me kavatseme töötada selle nimel, et sedavõrd suurt hulka Eestisse ei tuleks, sest lihtsalt see ei oleks võimalik meie jaoks integreerida ühiskonda, tekitaks probleeme pigem juurde, mitte mitte ei võimaldaks neid lahendada ja, ja selle nimel on loomulikult vaja väga palju veel vaeva näha, aga ma siiski usun, et et kui meil on tugevad argumendid, siis me, küllap me suudame neid ka oma kolleegidele põhjendada. Eesti seisukoha järgi peab igasugune vastuvõtt olema vabatahtlik ning sellise korralduse kohaselt ollakse valmis ka võimete kohaselt pagulasi vastu võtma. Siseminister Pevkuri sõnul peab olema esmaseks eesmärgiks aga piirivalve ning põgenike probleemi tagamaade lahendamine. Me toetame Frontexi rolli laiendamist ja Frontexi võimekuse tõstmist, et tõhustada just nimelt operatsioonilist tegevust Vahemerel. Samamoodi me toetame seda, et Euroopa Liit tervikuna pööraks suuremat tähelepanu inimkaubanduse ja smugeldamisega seotud kuritegelike ühenduste vastu võitlemisele. Samamoodi me siis toetame seda, et, et keskendutaks tegevustele ka kolmandates riikides, pöörates senisest suuremat tähelepanu rändeprobleemide algpõhjustele. Tuumprobleemi lahendamise vajalikkust näeb ka rõivas. Et loomulikult me peame tegelema ka probleemi tuumaga, aga loomulikult me saame ka aru, et tuumaga tegelemisel no on vaja rohkem aega, see võtab väga palju ressurssi, et, et see ei lahene üleöö ja seetõttu meil peab olema valmisolek ka sellist akuutset kriisi vähemasti mingil määral leevendada. Valitsuse plaani peab 12. juunil kinnitama riigikogu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabatahtlik vastuvõtt peab olema aga vastavuses Eesti suuruse ja võimetega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUkraina võimude teatel on Vene väed alustanud rünnakut riigi lõunaosas asuvale Hersooni sadamalinnale. Hersoonis kõlasid öösel ka võimsad plahvatused. Võimude sõnul on vene väed linna ümber piiranud, kuid ei ole saanud seda enda kontrolli alla. Täna esimestel tundidel kõlasid õhurünnakute eest hoiatavad sireenid ka Kiievis ning satelliidipildid näitavad Kiievis põhja pool liikuvat vene sõjaväekolonni, mille pikkus ulatub 64 kilomeetrini. USA kongressi liikmed said salastatud ülevaate olukorrast Ukrainas, mille andsid kõrged luure ja kaitseametnikud. Väidetavalt sisaldus selles prognoos Kiievi ja teiste Ukraina linnade võimaliku langemise aja kohta. Prognoos lähipäevadeks oli ärevaks tegev nii, vahendab CNN kongressi liikmete sõnum. Eile peeti aga Ukraina Valgevene piiril ka esimene läbirääkimiste voor ning Ukraina president VolodõmõZelenski ütles selle järele, et kõneluste sisu peab analüüsima. Täna toimus Venemaa poole eestvedamisel esimene läbirääkimiste voor Ukraina ja Venemaa vahel. Need kõnelused toimusid meie territooriumi meie linnade pommitamise ajal. Näha oli mürskude sünkroniseerimist läbirääkimistega. Venemaa üritab sellisel keerulisel viisil survet avaldada, nad ei raiska aega. Ausaid läbirääkimisi ei saa olla, kui üks pool pommitab läbirääkimiste ajal raketi suurtükkidega teist poolt, ütles Zelenski. Ukraina suursaadik USA Saksana Markarova ütles aga, et Venemaa kasutas eile ka vaakumpommi. Nad tulistavad meid rakettide ga ballistiliste rakettidega. Nad kasutasid ka vaakumpommi, mis on Genfi konventsiooniga keelatud, nii et laastamine, mida Venemaa üritab Ukrainale tekitada, on suur, aga ukrainlased peavad vastu, rääkis Markarova.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa valmistub täiendavaks eskalatsiooniks Ukrainas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReformierakonna valitsuskabineti liikmed on veendunud, et Eesti ei vaja eurole üleminekuks rahvahääletust ja tähtaeg euro käibelevõtuks on esimene jaanuar 2007. Kui rahvahääletus aga korraldada ja see luhtub, mis saab siis, vastab justiitsminister Rein Lang sellega. Rahvas hääletab euro kasutuselevõtu vastu ja omaenda majandusliku heaolu hävitamise poolt. Kaks nädalat oleksid nii euro kui ka Eesti kroon paralleelselt käibel, siis jääks käibele vaid euro. Täna tutvustas eurole üleminekukava rahandusminister Aivar Sõerd. Kroonide käibelt kõrvaldamine toimub siis kahenädalase perioodi jooksul esimene jaanuar 2007 kuni 14 jaanuar 2007 ja valitsus omalt poolt teeb seda, et maksud, riigilõivud ümardatakse, mitte üldiste ümardamisreeglite järgi, aga allapoole ehk siis maksumaksjale soodsamas suunas. See seisukoht on plaaniga väga selgelt sisse kirjutatud. Sularaha vahetatakse eurodeks pankades, pangaautomaatides ja kaubandusettevõtetes. Pangad vahetavad kroone eurodeks keskpanga kursi alusel kuue kuu jooksul. Samuti on mõeldud sellele, kuidas saab krooni mündid pankadele üle anda. Mis sunnib aga kaupmehi euro hindu klientidele soodsamas suunas ümardama. Rahandusministeriumi projektijuht Anne Sulling. Eurole üleminek on edukas siis, kui hinnad euroga ülemineku seoses ei tõuse. Ma usun, et ka ettevõtjate huvides peaks olema edukas eurole üleminek. Sullingu väitel on teistes Euroopa Liidu riikides toimunud eurole üleminekul hindade kallinemine 0,2 kuni 0,3 protsendi ulatuses. Kuigi tarbijate arvates on inflatsioon olnud suurem. Tarbija hinnangud ja tegelik statistika erinevad sellepärast, et tarbija vaatab paari hästi meeldejäävat hinda. Näiteks on see õluklaas või kohvitass ja tõlgendab selle koguhindade peale, aga ülejäänud hinnad ei pruukinud tõusta ja tegelikult ei tõusnudki. Võimalike suurte hinnamuutuste vältimiseks teevad tarbijakaitseamet ja konjunktuuriinstituut hinnamonitooringud võrdlevate kroonihindade avaldamine ka pool aastat pärast euro kasutuselevõtmist peab tagama hindade arusaadavase otseseid sunnimehhanisme hinnatõusu piiramiseks valitsusel pole. Otsuse Eesti eurokõlbulikkuse kohta langetavad Euroopa Liidu riikide rahandusministrid järgmise aasta suvel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kiitis heaks eurole ülemineku kava.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMatsalu loodusfilmide festivali programm koosneb kahest kategooriast. Kui kategooria inimene ja loodus vaatleb inimese mõju loodusele siis kategoorias loodus on fookuses erinevad elupaigad ja liigid, jätkab Matsalu loodus. Filmide festivali direktor Silvia Lotman. Sel aastal meil on super head loomafilmid, sellised üks looma liik võetud ja siis sellest imeilusad kaadrid, et kuidas olgu need siis metshobused või saarmad, sookured, et, et selliseid väga-väga häid, väga kvaliteetseid loomafilme on meil. Viimastel aastatel on festivalil märgata, et filmitegijate jaoks on üha suurema tähelepanu all kliimamuutusega seonduvad probleemid. Kuuel kontinendil filmitud dokumentaaltri heidab pilgu ülemaailmsele kliimaliikumisele ja selle ajaloole, jätkab filmirežissöör Simona Toharova. Keskkonnaohu teema on väga populaarne olnud nüüd ehk mõned aastad, aga sellest on teatud juba palju aastaid. Ma arvan, et meil on filmitegijatena vastutus näidata, mis toimub ja mida see endast kujutab. Festivali üheks pärliks on Lihula mõisas avatud fotonäitus, kus saab näha viimase 30 aasta parimaid Ungari loodusfotosid, mille seas on ka ülemaailmset tunnustust pälvinud pilte jätkab Matsalu loodus. Filmide festivali direktor Silvia Lotman. Ja laupäeval ka Ungari loodusfotoühingu esimees räägib ise pikemalt Ungari loodust kultuurist ja sellest, kuidas nad seda arendanud on ja, ja kus nad käinud on. Festivali võidufilmid selguvad laupäeva õhtul. Tänavune festival on ühtlasi pühendatud hiljuti üheksakümnendat sünnipäeva tähistanud Eesti loodus filmi suurtegijale Rein Maranile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lihulas algas 19. Matsalu loodusfilmide festival. Seekord on programmis 60 värsket filmi ning lisaks on festivali raames võimalik uudistada näitust Ungari viimase 30 aasta parimatest loodusfotodest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusvaheliselt palju tähelepanu pälvinud Soome kriisivaru amet otsustas tellida meditsiinipersonalile mõeldud kaitsemaske mõni nädal tagasi, kui selgus, et kriisivaruks mõeldud isikukaitsevahendid ähvardavad koroonaepideemia tingimustes otsa lõppeda. See, mis järgnes, oli tragikoomiline. Kriisivaru ameti tehtud miljonitesse eurodesse ulatuvad tellimused läksid kahele pehmelt öeldes skandaalse kuulsusega soomlasest ettevõtjale, kellest ühe taust hõlmab suurt inkasso võlga ja teise minevikus on majanduskuritegusid. Eile esitleti Soomes kriisivarukeskuse tellitud sõltumatut eksperthinnangut, mille kohaselt ei järgitud lepinguid tehes elementaarseid hankeprotseduure ega kontrollitud partnerite tausta. Kogu tsirkus läks ameti endisele juhile Tomi Launemale maksma töökoha ning kaks juhtivtöötajat on praegu ametikohustuste täitmiselt kõrvaldatud. Kriisivaruamet on teinud politseile avalduse ning püüab makstud raha tagasi saada. Nõukogu esimees Ilona Lundstrom. Kriisivaru amet on esitanud TeLook Medical Gar OÜ-le teate tehingu tühistamise kohta ning juba makstud raha tagastamisnõude. Tehing tühistatakse lepingu rikkumise kahtluse tõttu, mis omakorda põhineb rahapesukahtlusel ning sellel, et Ta on varem reklaaminud vastavaid tooteid võltsitud tootesertifikaadi abil, ütles Ilona Lundström. The Look Medical Ger OÜ on Eestis registreeritud ettevõte, mille omanik on Soome seltskonnameedias tuntud Dina üle. Tellitud kaitsemaskid ei jõudnud kohale, sest Luminor pank peatas Eestis kahtlaselt suure summa liikumise. Ettevõte pole aga esitatud süüdistustega ega lepingu tühistamisega nõus. Läinud nädalal jõudis Soome siiski üks partei kriisivaruameti tellitud kaitsemaskidest kuid need osutusid testimisel haigla kasutuses kõlbmatuteks. Kriisivaruameti väitel ei vasta maskide kvaliteetlubatule ning amet nõuab seetõttu teise skandaalse ettevõtja olla. Aste firmalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome kriisivaruamet on teinud politseile avalduse seoses ebaõnnestunud kaitsemaskihankega, mille tõttu on tänaseks töö kaotanud kolm ameti juhtivtöötajat. Lisaks püüab kriisivaruamet juba makstud raha tagasi saada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopa liidrid kohtusid eile virtuaalselt, et rääkida võitlusest terrorikuritegudega tavapärasest väiksemas formaadis toimunud kohtumisel osalesid Saksamaa, Prantsusmaa, Austria ja Hollandi riigijuhid ning Euroopa Liidu institutsioonide juhid. Viimasel ajal on toimunud terrorirünnakud nii Pariisis, Nii kui Viinis see on pannud rünnakute alla sattunud riikide juhid muretsema. Kui veel nelja aasta eest kippusid terroriaktid muutuma rutiiniks, siis pärast 2000 seitsmeteistkümnendat aastat tekkis neis see paus. Nüüd on mõne nädala jooksul toimunud juba kolm rünnakut. Riigijuhid on seepeale kohe tegutsema hakanud. Näiteks Prantsusmaa president Emanuel Makroon käis juba oktoobris välja ideed, kuidas juuride radikaalne islam Prantsusmaalt välja. Samuti on ta kutsunud üles Euroopa liidreid tugevalt reformima Schengeni viisaruumi reegleid. Macroni sõnul arutati eilsel kohtumisel teemasid, mis kerkisid üles juba viis aastat tagasi pärast Pariisi terrorirünnakuid. Esimeseks neist oli üleeuroopaliste andmebaaside ühildamine ja eriteenistuste vaheline infovahetus. Internet ja sotsiaalvõrgustikud on vabad, aga nad saavad olla nii ainult siis, kui on ka turvalisus. Internet ei saa olla kohaks neile, kes meie väärtusi millekski ei pea ja levitavad ohtlikke ideoloogiaid. Seepärast peame me olema suutelised, kuid eemaldama terroristide poolt internetti pandud. Materjali ühe tunni jooksul see regulatsioon tuleb kiirelt vastu võtta. Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli sõnul mõistab ta viini ja Pariisi hästi. See pole sõda islami vastu või sõda islami ja kristluse vahel. Kaalul on meie demokraatlik ühiskonna mudel. See on võitlus nende vaenlaste vastu, kes ründavad meie vabadusi. Me oleme igasuguse religioosse viha õhutamise vastu. Mul on hea meel, et meie riigijuhid arutavad seda teemat detsembris toimuval. Ei ole Euroopa ülemkogul Euroopa ülemkogu alalise eesistuja Charl ch sõnul kohtuvad reedel riikide siseministrid, et kiireid lahendusi otsida. Tema sõnul peavad sellele järgima otsused detsembri ülemkogul. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile kohtunud Euroopa riikide juhid kinnitasid valmisolekut taas aktiivselt terrorismi vastu võidelda. Viimaste nädalate jooksul toimunud kolme terrorirünnaku tõttu arutatakse teemat ka järgmisel Euroopa Ülemkogul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAvalike teenistujate arv kasvas eelmine aasta 743 inimese võrra, seda on 2,6 protsenti rohkem kui aasta varem. Kokku moodustavad avaliku sektori töötajad ja ametnikud kolm protsenti Eesti tööealisest elanikkonnast. Neid on riigiasutuste ja kohalikes omavalitsustes. 28000. Avalike teenistujate arv suurenes peamiselt erinevate asutuste liitmise tõttu, mil sihtasutuste töötajad said nüüd ametnikeks. Osakasvust tuleb ka kaitsevaldkonnast. Kaitseväelasi on rohkem kui aasta varem ning see on kooskõlas meie riigikaitse arengusuundadega. Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et koroonakriis kinnitas avalikule teenistusele, et kaugtöö on edukalt võimalik kontoritööga ühitada. Kõik ametnikud ei pea töötama Tallinnast, see tähendab, et riike vaja Tallinnas inimeste jaoks ka nii palju ruumi. Noh, üks asi ja protsess, mis on käima läinud, mida me oleme otsustanud, et tegelikult vaatame me üle ka oma kontoripinnad seda, mida me tegime ja teeme praegu siis riigimajade programmi raames maakonnakeskustes siis tegelikult ka Tartu-Tallinna kontorit tuleb üle vaadata ja mitmed ministeeriumid on öelnud, et nad soovivad oma kontoripindasid vähendada. Selline paindlik töövorm, kus saab siis kaugtööd ja kontoritööd ühitada või valida. Kindlasti annab paremaid võimalusi. Avaliku sektori palgad on üldplaanis 12 protsenti väiksemad kui erasektoris töötavatel sama hariduse ja pädevuse ga inimestel. Eelmine aasta avaliku sektori palgad kasvasid ka natuke kiiremini kui erasektoris. Kui erasektoris oli palgakasv 2,9 protsenti, siis avalikus sektoris 3,6 protsenti. Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja ülesannetes olev Ülle Harak ütles, et keskmine avalik teenistuja on 44 aastane. Kui Eestis keskmine on 43 protsenti kõrgharidusega töötajaid, siis avalikus teenistuses on see 62 protsenti ja põhiseaduslikes institutsioonides on see isegi veel suurem, et läheneb sinna 90-le. Suurem osa avalikest teenistujatest on naised ning naisi tuleb ka aina juurde.",
"role": "user"
},
{
"content": "Avaliku teenistuse keskmine kuupalk oli mullu 1813 eurot. Teenistujate arv kasvas eelmisel aasta natuke. Suurem osa avalikest teenistujatest on naised, selgub avaliku teenistuse 2020. aasta aruandest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜks suuremaid pealinna investeeringuid, reidi tee saab valmis juba sel aastal, kinnitas abilinnapea. Samas jääb järgmisse aastasse veel sadamaala kergliiklustee lõpetamine. Omaette eelarverida on trammitee pikendamisele Vana sadamani. Kalle Klandorf. See trammitee siis ühendab Ülemiste terminali ja vanasadama osa, selle pikkus on kaks ja pool kilomeetrit natuke rohkem, eelprojekti maksumus on orienteeruvalt üle 800000 veidi. Ma arvan, see projekti tegemine võtab aasta-poolteist aega, et siis ma arvan, et paari aasta pärast hakkame ehitama, see, see rahastus on seotud Rail Balticu ehitusega, nii et me loodame sealt suurema osa raha saada Rail Baltic ust ja Tallinn muidugi jällegi paneb jälle oma osaluse juurde. Eraldi arendab linn väikest ringteed, mis viiks suuremad liiklusvood kesklinnast eemale. Järgmisel aastal alustab linn väikese ringtee eelprojektiga, kui avanevad uued Euroopa rahastusfondi. 2021. aastal taotleb linn sealt riigi abiga ka selle ehitamiseks rahastust. Kergliiklusteede juures on suuremad objektid filtriteed Kadrioru ja Ülemiste terminaliga ühendava tee rajamine ning vana kalamaja tänava rekonstrueerimine. Need on osad ka suuremas liikuvusplaanis Tallinna ja Harjumaa vahel. Tallinn on paljuski juba Harjumaaga ühendatud kergliiklusteega aga meil on see tõesti see kesklinna probleem ja me peaksime selle plaani kohaselt, mis seal memorandumis on, peaksime hakkama 21. aastal siis projekt karakterima kergliiklustee, mis siis hakkavad süda linnast kiirtena välja minema siis erinevatesse kohtadesse, kuigi ma ütlen, et see on väga keeruline, sest meie on see nii kuulus liblikas, et see kolm kilomeetrit siin vahel, kus kõik magistraalid ka läbi sõidavad, niikaua kui veel ei ole väikest ringteed, eks ole, et see on üsna üsna keeruline ettevõtmine, aga noh, eks me, 21. aastal alustame ja püüame siis selles asjas, kuidas selgust saada, kui palju on võimalik läbi kesklinna jalgrattateid tuua. Üks osa uuendustest on päikese elektri teekatted veel kord Kalle Klandorf. Neid siiamaani ei ole, see on Euroopa regionaalarengu fondiga, koos on see ettevõtmine, et püüame teha esialgu prototüüpi ja et seda saaks installeerida tänavakeskkonda. Praegu on selle prototüübi tegemine, ma usun, et sellel aastal me veel seda teed ei näe, aga tuleval aastal tuleval aastal see projekt jätkub, et tuleval aastal on juba mingisugused resultaadid meil selle kohta olemas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna tuleva aasta eelarves on teedele ja tänavatele 41,3 miljonit eurot. Tõnu Karjatse usutles teedeehituse eest vastutavat abilinnapead Kalle Klandorfi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonaviiruse levimus on tõusuteel, ta on kõrgem kui on meil olnud üldse nende erinevate etappide jooksul, ehk et praeguseks hetkeks meie levimuse protsent on 0,42. Ja see tähendab seda, et kui me arvutame ümber absoluutarvudesse, et siis võib meil olla praeguse seisuga kuskil 2000 kuni 8000 vahel, siis koroona suhtes positiivseid inimesi, punkthinnang on umbes orienteeruvalt 4500 on see hetkel, et aga oh, see on selline. Nii täpselt me seda hinnangut siiski anda ei saa, et, et 95 protsendilise tõenäosusega jääb see 2000 ja 8000 vahele. Et see on mõnevõrra kõrgem, kui see on veel varem olnud, aga ta ei ole mitmeid kordi kõrgem. Mida võis karta, kui lihtsalt vaadata neid ametlikke tervisestatistika, andmeid, kus meie kahe nädala haigestumise arv 100000 elanikkonna kohta ikkagi on oluliselt tõusnud. Nii et ütleme seda, et levimus on märgatav igas maakonnas või ütleme, et ta on laialdane üle Eesti Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Raplas, Harjumaal, Tallinnas, Hiiumaal, Viljandis, nii et teda on nagu praktiliselt jah, erinevates maakondades. Kaheksanda laine uuringus oli see positiivse kaalutud inimeste osakaal oli 0,22 protsenti, nüüd on 0,42 protsenti. Et kas me võime öelda, et meil on võrreldes siis septembri lõpu oktoobri alguse seisuga kaks korda rohkem koroonasse nakatunud inimesi Eestis? Me saame öelda, et meil on tõesti, kui te niimoodi protsente vaatate ja, ja siis ka selliseid absoluutarve, mida me oleme püüdnud sinna juurde anda, et on tõepoolest kahekordselt, aga see ei ole meil ka üle ühe, see ei ole ka väga kõrge näiteks mida on ka kardetud, võib-olla, et kas meil on see Itaalia seis, mis oli kevadel Itaalias või Hispaania, et see ei ole ligilähedastki see, et see 0,42 näiteks ma peaks ütlema, et kui ma meenutan, siis näiteks kevadel oli selline seis Islandil, keda peeti üsna hästi kontrollitud ja üsna nagu selliseks vähesema nakatumisega riigiks Euroopas, et nii ja naa võib vaadata, aga jah, et trend on meil tõusuteel, aga sellist hirmu, et asjad on nagu käest ära, et seda praeguste näitajate puhul kindlasti veel öelda ei saa, küll ma tegelikult tahaksin ühe sõnumi anda, mis on hästi oluline, mis meie uuringust tuli. Et me nägime seda, et nende positiivsete inimeste hulgas on enamik neid kes on siiski sümptomitega, aga kes iseennast peavad terveks, et ka väheste sümptomitega ikkagi tuleb arvestada sellega, et, et tuleks ikkagi pöörduda arsti poole ja testima, et me ei suuda ise nende sümptomitele hinnangut anda ja arvata, et kas see on lihtsalt tavaline nohu või see on koroonaviirusest tingitud nohu. Et igal juhul kui ollakse sümptomitega, siis ollakse nakkav.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli teadlased on valmis saanud üheksanda seireuuringu, kus uuriti koroonaviiruse varjatud levikut Eesti elanikkonna seas. Üleriigiline seireuuring näitas, et Eesti elanikest on praegu 0,42 protsenti koroonaviiruse kandjad, teadlaste hinnangul on viiruse levik laienenud, kuid paanikaks pole põhjust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuutsemäe suusakeskuse turundusjuht Erlend aav ütles, et suurim väljakutse on praeguses olukorras säilitada inimeste sportimisrõõm ning samal ajal täita koroonapiiranguid. Olukord on erakorraline, sellepärast, et erakorraline on olukord laiemas mõistes, aga ka suusakeskuse jaoks Kuutsemäe ja, ja meie keti teise Lõuna-Eesti suusakeskuse väikse munamäe osas on meeletu huvi, et poole Eesti peale on enamus välisspordi rajatisi ju tegelikult üsna piirangutega seisus ja, ja sisesportimine üldse puudub, nii et see surve Lõuna-Eestisse, seda enam, et on väga, väga ilus talv, lumi maas me ei mäleta sellist sellist huvi ja sellist meeletut soovi tulla nõlvadele suusatama ja, ja see on pannud meid üsna siis erakorralise olukorda, kus me oleme pidanud piirama enda tegevust klientide jaoks tegelikult. Suusakeskus on pidanud mäenõlvadel inimeste arvu vähendamiseks peatama mõneks ajaks piletimüügi. Kuutsemäe on võtnud tarvitusele nüüd viimastel päevadel piletimüügi limiteerimise, kuna müüakse e-pileteid, kuna müüakse kohapealseid pileteid ja monitoorides siis mäele saabujate arvu ja ka mäel olijate arvu, sest on ka hooajapiletid, on meie, on meie piletimüük mõningatel juhtudel olnud peatatud juba viimased kaks päeva ja, ja samamoodi on, on nüüd tänasest alates meil aasta lõpu päevadel piletimüügi kindlad ajad, kui inimesed saavad osta perioodipileteid, on need siis erinevad tunnid ja sellest tulenevalt meil on natukene või isegi võiks öelda märksa lihtsam hallata kogu seda tegevust ja inimeste jaoks mitte muutuda väga tiheasustatuks, et, et kõik meie infrastruktuuri erinevad osised saavad ka normaalset tööd teha. Raadiouudistele Leevi Lillemäe",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Eesti suusakeskused on hädas koroonaviiruse piirangureeglite täitmisega, sest ilus talveilm on tekitanud suure huvi talispordi vastu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu linnapea Urmas Klaas seletab, et oluline on ettevalmistustega alustada varakult. Et suuremahulise vaktsineerimise pudelikaelaks ei kujuneks korraldus. Meie töötame praegu nõnda, et meie poolest esimesest aprillist võiks see vaktsineerimiskeskus töötada. Tartu Ülikooli kliinikumi ravijuhi Andres Kotsari sõnul hakkab keskustööle olemasoleva süsteemi kõrval Niisuguse suure vaktsineerimiskeskuse abi võiks olla vaja ikkagi sellisel juhul, kui hakkab korraga tulema seal suurusjärgus ikkagi sadu tuhandeid doose riskigrupi patsient endiselt. Eeldame, et vaktsineerimisaigla tingimustes ja, ja need muud praegu olemasolevad võimalused vaktsineerimiseks kindlasti ei kao ära. Kotsar ütleb, et sisuliselt ollakse keskusega valmis kliinikumis juba käimas tööd laiendama. Kotsar usub, et takistuseks ei kujune patsientide kohalesaamine. Sellel nädalavahetusel oli samamoodi kliinikumis võimalik lasta ennast vaktsineerida, see oli siis teatud vanusegrupp inimesi ja, ja kõik need vabad üle 1000 aja, mis oli välja pandud, täitusid väga kiiresti ja ja inimesed tulid kohale. Vaktsineerimiskeskus seatakse püsti Annelinnas Ale koki spordimajas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnavalitsus koos Tartu Ülikooli Kliinikumiga ja Tartu Kiirabiga valmistavad ette vaktsineerimiskeskuse avamist. Keskus hakkab tööle, kui vaktsiinitarned on piisava mahuga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti publikule pakutakse Estonia versiooni, milline erineb naaberriikides mängitavast näitlejate, karakteri kui lavastaja käekirja ja nägemuse poolest. Miks sai valik tehtud just offenbachile. Lavastaja Neeme kuningas. On olnud mõnes mõttes minu kirg päris ammu juba tegelikult sai see alguse sellest, et, et mul on olnud õnn ka lavastama ainukene ooper, opmani lood, mis tuli Estonias kunagi lavale, aga olen tundnud huvi ka tema operettide vastu ja just selle pilgu läbi, et mujal maailmas on nad väga populaarsed. Et miks meil on teda niivõrd vähe mängitud ja hakkasin seda asja nagu uurima ja leidsin need olevat väga säravad ja muusikaliselt erakordselt huvitavad. Kui suuri nõudmisi nüüd see operet esitab osatäitjatele? Esitab ta erakordselt suuri nõudmisi operetis, mis peab näiliselt olema kerge, peab suurepäraselt valdama näitlejatehnikat, olema hea kõnetekst peab kõige lisaks kenasti laulma olema ansamblis tantsima, nii et et siin on niivõrd palju, kus seda kõike korraga on laval vaja, kes tuleb seda lugu vaatama, siis näeb, et seal on teatud vihjeid ka kollasele, ajakirjandusele ja nii ilmubki meie kavaleht sellise kõmuajakirja vormis kõmuajakiri, mille nimi on Tuunika. Aga kas ta saab suursündmus, eks, eks seda loomulikult otsustab kritiline, kuid opereti väga armastav. Pretisõber, kui ta nüüd tuleb Estoniasse, siis tema ette astuvad antiikaja kangelased pilatakse nii jumalaid, kuningaid, väejuhte, kuivõrd nüüd üldse näiteks see antiikaeg, kui transformeerida nüüd praegusesse ühiskonda aktuaalsust omab. Nutikas, vaataja leiab siin enda jaoks need seosed mingisugused paralleelid suhetes karakterites, tekstides me ei ole seadnud endale eesmärgiks kõike seda, mis ka siin meie elus praegu ümberringi toimub, seda õelalt pilada vaid noh, lõbusalt ja, ja humoorikalt müksata nende nende nähtuste peale sageli on, on kõik see, mis me loeme lehest või, või ümberringi näeme, tunneme, tunnetame siin ka meie Eestis on võib-olla rohkem operetlik kui see mis siit opereti lavalt tuleb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Estonias esietendus Jacques Offenbachi operett \"Ilus Helena\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitseministri sõnul on kaitseministeerium teistest ministeeriumidest erinevas seisus, kuna kaitsekulutused on tulenevalt meie NATO liikmelisusest rahvusvaheline, mitte siseriiklik kohustus. Seetõttu on vaja veel jõuda koalitsiooni sees põhimõttelisele kokkuleppele selle kaitsekulutuste määra suhtes järgmiseks aastaks. Tänaseks seda poliitilist kokkule, et ei ole koalitsioonileppes on määratletud eesmärgiks kaks protsenti ja mina olen sellest ka siiamaani lähtunud ja saame aru, et kärbete tegemisel tuleb ka kaitseministeeriumil koomale tõmmata. Aga kui palju on täna raske öelda, kui kokkutõmbamiseks läheb, siis kaitseministeeriumil on olnud traditsiooniliselt selliselt suur investeeringute osakaal ja erivarustuse hanked, nii et need on tõenäoliselt need valdkonnad, mis siis saavad vähem raha kui kavandatud. Kuigi raha paigutamine erivarustusse ning hoonetesse rajatistesse oleks ülimalt vajalik, on ainus kokkuhoiuvõimalus just siin Me peame arvestama, et kui muud eluvaldkonnad on meil järjepidevalt üles ehitatud ka nõukogude okupatsiooni ajal, siis kaitseväge me alustasime nullist, tegelikult ja seetõttu on see investeeringute vajalik, kus ka väga suur, samamoodi ka erivarustuse hange, et seetõttu on ka mõistetav vast avalikkusele, miks need investeeringud ja varustushanke suurema osakaaluga on olnud, aga kui me sealt kokku peame hoidma, siis siis tuleb kokku hoida. Kust aga mingil juhul koomale tõmmata ei saa? Kindlasti tahaksin ma rõhutada, et me ei saa kokku hoida kaitseväelaste sotsiaalsete tagatiste arvelt ja missiooni väelaste väljaõppe, töötasu, sotsiaalsete garantiide ja relvastuse hanked, need on meie jaoks prioriteedid. Nendes me kokkuhoidu ei saa kuidagi endale lubada, jäävad siis need, mis on suunatud pikemaajalise kaitsevõime tugevdamisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Minister Jaak Aaviksoo võimalikest eelarvekärbetest Kaitseministeeriumis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVõitjaid võetakse Eestis alati väga suurte rõõmuhüüete ja kisaga vastu. Nii oli ka täna raekoja plats täis rahvavõiduhüüdeid. Kogu Eurovisiooni meeskond oli sellisest vastuvõtust muidugi väga meelitatud ja ülevas meeleolus. Tervitama olid tulnud muuhulgas ka Tallinna volikogu esimees Rein Voog, linnapea Jüri Mõis, abilinnapea Liisa Pakosta ja muidugi peaminister Mart Laar. Peaminister leidis, et eile Kopenhaagenis saadud võit on Eesti rahva ühistöö. No ma arvan, et eks me oleme oma asja üsna hästi ajanud, sest et ega me muidu poleks võitnud, ega see võit tugineb ka ju sellele, et meil on ka varem läinud väga hästi nii eurovisioonil kui ka muidu Eesti nimi on maailmas tuntud ega ilma selle tuntuseta sellised võidud ei tule ja see on tegelikult väga paljudel aladel ilmselt sellise nähtamatu töö vili, aga kindlasti nende meie varasemate eurolauljate töö vili ja on see siis if või Maarja-Liis või Edaines. Ega nende kõigi panus on tegelikult siin tuntu sel ja võidu taga. Eesti eurolaulu muusika looja, helilooja Ivar Must kinnitas lava taga, et rohkem ei kavatse ta eurovisioonil osaleda, kuna oma rekordit pole tal enam võimalik ületada. Kuid veel enne Kopenhaagenis lennukile minemist saime küsida kommentaari delegatsiooni juhilt Juhan Paadamilt, mis tema arvab, miks algul ennustustes esikümnest välja jäänud Eesti laul järsku niiviisi kogu Euroopat üllatas ja võidukalt esikohale tuli. Juhtus lihtsalt see, mis juhtuma pidi Eurovisiooni lauluvõistlusel otsustab ikkagi see, mis laval sünnib ja see, mis laval sündis, rääkis iseenda eest. Ma arvan, nii solistid kui paki lauljad, tantsijad lõid noh, niisuguse äärmise professionaalsuse ja kohutavalt hea tuju ja ja niisuguse sisemise jõuga, et see, mis nad tegid, see, see haaras saali niivõrd kaasa ja televaatajad niivõrd kaasa, et juba esimese häälega tuli tuli kõrgeim punkt. Eesti võit tähendab, et tuleval aastal on eurovisioonivõistlus Eesti korraldada. Esimene mure on kindlasti, kus seda teha. Tallinna linnapea Jüri Mõis leidis, et hätta me kindlasti ei jää. On lihtsalt õnnelik juhus, et meil tegelikult kahe võimaluse vahel valida tuleval aastal üks võimalus on Saku Suurhall ja teine on uus jalgpallistaadion. Jalgpallistaadionil tuleb, noh, sellisel juhul paarkümmend miljonit rohkem kulutada, mingi kate peale muretseda, jalgpallistaadion saab ju valmis juba nüüd juunikuu sees ja Saku Suurhall oktoobris. Ma arvan, et see oleneb sellest missugusele. Pealtvaatajate arvule tahetakse orienteeruda. Hallistaadionil on kontserdi jaoks umbes 30000 kohta ja suurhallis 8000 kuni häda pärast võib-olla 10000 kohta, aga muuseas ka eilne kontsert ju korraldati jalgpallistaadionil FC Kopenhaageni kodustaadionil. Millist paika teie sobivamaks peaksite? Mina arvan ka, et jalgpallistaadion, see on selline sündmus, mida võib-olla selle põlvkonna jooksul Eesti rahvas enam ei näe ja ma arvan, et see küll väärib täiendavat investeeringut sinna staadionile, et saada see kate sinna ja sellisest suurest sündmusest saaks võimalikult palju Eesti rahvast ka vahetult kaasa elada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti võttis vastu Eurovisiooni võitjaid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\n34 aastat on räägitud, et tundmatuks jäänud isiktunnistas Oluf Palmet selga ja põgenes täna, nüüd pressikonverentsil öeldi, et uurijate käsutuses on relv, millega palme tapeti ja teada tapja nimi Stig Enström, kes on praeguseks 20 aastat juba surnud. Kas Rootsi politsei on tema süüs nüüd päris veendunud või on ta siiski arvatavalistaja? Rootsi politsei ja peaprokurör on selles suhtes ettevaatlikud. Nad ütlevad, et nad ei ole kohus aga nendel on kaalukaid tõendeid, et siduda palme mõrvamist. Just nimelt Stig Ingstremiga, kes oli tol ajal andja töötaja ja kelle töökoht oli väga lähedal, mõrvamis kohal. Kuid pressikonverentsist, mis praegu käib, jääb mulje, et suur osa läheb selle tõestuseks. Miks ikkagi ei ole 34 aasta jooksul avastatud seda tohutut sajandimõrva, nagu ütles endine justiitsminister Kruustra. Asi oli selles, et siig ekstram tuleb välja, oli sealjuures väga kaval inimene, kes oskas, olles töötanud enne raadios, oskas muidugi osavalt süüa ajada teiste kaela ja ta on teinud väga põhjaliku töö muidugi selle 34 aasta jooksul. Kuid nagu ma ütlesin, väga palju aega kulus uuel uurimiskomisjonil, mis alustas tööd 2016. Nii-öelda vana komisjoni töö parandamiseks uuriti 788 relva paar päeva pärast kuriteo toimepanekut leiti kaks kuuli, mis selgus, et ühes tulistati Lisbet Palmet ja teine ta, kes siis Olaf Palme. Kuid probleem oli selles ise. Nüüd 34 aastat hiljem muidugi samast relvast lasta. Muidugi, kuulid on hoopis teistsugused kui nii-öelda 86. aastal. Ja muidugi palju oli tehtud tööd ka eelmise komisjoni poolt, kuid Sti Enkstrem tänu tema osalusele ta alustas iserünnakut, andis intervjuusid, ei osatud teda kahtlustada. Need tulemused või vähemasti osa nendest uurimistulemustest on rootslastele teada olnud juba mõnda aega. Kas rootslased usuvad selle uue komisjoni juurdlustulemusi? No nii palju, kui ma rootslasi tunnen, siis võib arvata, et hakatakse üksipulki kõiki neid põhjendusi, mida peaprokurör ja uurimisgrupi juht Melander esitasid, hakatakse neid nüüd nii-öelda läbi valgustama otse rentgeniga. Mulle siiski tundub, et on kaalukad tõendid just loale mõrvamise sidumise eest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi kunagise peaministri Olof Palme tapmises kahtlustavad politsei ja prokuratuur Stig Engströmi, kes on juurdluses tuntud ka \"Skandia-mehena\". Kuna ta on tänaseks surnud, siis menetlust alustada ei saa. Palme tapeti 1986. aasta 28. veebruaril Stockholmi kesklinnas tosina pealtnägija silme all ja tapja põgenes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPimeduses paistavad kaks taevasse sirutuvat sammast väga pidulikud üks valgest paekivist, millel osutitega kell reaalaega näitab teine läiklev sinise valgusega ilmestatud metallist sammas, millel elektronkell meie vabaduse aega loeb. Esimesena sai pidulikul üritusel sõna palju vaidlusi tekitanud vabaduskella üks autoreid Leonhard Lapin. Vabaduse kell on paljude inimeste töö vili. See pole suunatud ühele isikule ühele erakonnale, see on kellaehitajate and kõigile eestlastele. Hea oleks, kui ka kõigile Eestimaa astele. Kohal oli ka president Arnold Rüütel. See kell ei ole ainult ajanäitaja Vabaduse kell kuulutab ühtaegu sõnumit, et vabadus ei saabu ega ka püsi iseenesest. Kui selle kindlustamine jääb mõnekski hetkeks unarusse ei tarvitse ka vabadus kesta. Tallinna linnapea Edgar Savisaar meenutas aegu 12 aastat tagasi, mil Eesti iseseisvus taastati. Me teadsime, et oleme vaba rahvas ja me kavatsesime käituda vaba rahvana. Igaüks toona siinviibijatest võttis tulekuga suure isikliku riski. Jah, me olime ebavõrdses olukorras. Jah, me pidime sõjalise jõu ähvardustele vastama vaimujõuga. Eesti poliitika põhiküsimus. Tol hetkel oli küsimus vabadusest ja see on Eesti poliitika põhiküsimus tänase päevani. Vabaduskella pidulikul avamisel oli tulnud nii noori kui vanu, nii kella pooldajaid kui vastaseid. Kaks hallis inelis vanemat meest olid välja otsinud kaustad ja paberid ning võtsid tuliselt sõna vabaduskella vastu. Me suhtume sellesse niimoodi, see on vabadussõja monumendi ära nullimiseks. See ei kajasta meie rahva vabadus võitlust, sest vabadussõda, kui poleks olnud vabadussõda, ei oleks olnud ka meil oma riiki ja kui panna üles see kaks posti, see ei meenuta vabadussõda mitte millegiga. Heins Valk seevastu leidis, et kell on kena küll. Ta on omamoodi jäädvustus 20 kui enda sajandi teise poole mõttekultuurist Eestis, sest niisugust ilusat puhtavormilist ja minimalistliku mälestusmärk teist Tallinnas ei ole. See on asja üks pool ja teine pool on see, et et see Vabaduse kell näitab, eitab, et Eestis on ikka inimesi, kes vabadusest ka lugu peavad. Sest ega seda uhket vabaduse sammast meie vist kunagi valmis ei saa, me jääme aegade lõpuni vaidlema selle üle, kas teha see sammas mäe otsa või mäe alla või mäe sisse. Kas sinna samba otsa panna ingel või hobune või Kalevipoeg ja, või seda üldse mitte teha ja seetõttu ta jääbki tegemata. Sellepärast et see Eesti ühiskonna vaimsuse skisofreenilisus näitab kõige paremini see, et sellesama vabaduse kella püstitamise vastu hakkasid allkirja koguma endised vabadusvõitlejad. No mida, mida narrimat veel saab olla, kui, kui niisugune olukord, nii et jumal tänatud, et üks asi on ära tehtud ja meil on ikkagi, nagu öeldakse, märk maas. Põlised tallinlased Linda ja Gunnar on vabaduskellaga rahul. Ilus see vabaduse kell peab tingimata olema, sest meil pole ühtegi monumenti Tallinnas. Kõik Euroopa suurlinnad on täis igasuguse vabaduse ja suurte tähtpäevade riigi tähtpäevade sümboleid ja meil mitte midagi ei ole seni olnud. Vähemalt seegi asendab seda vabaduse sammast, mis kunagi hakkab tulema. Te arvate, et ikka tuleb? No see peaks tulema ja siiasama mäe peale peaks tulema vabadussammas ja see on linna kell.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas Vabaduse platsil avati Vabaduse kell. Kritiseerija rahva seast. Tallinlased Linda ja Gunnar.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJustin Trudo võitis valimised kolmandat korda järjest, kuid nagu kriitikud ütlevad, olid valimised lihtsalt aja ja raha raiskamine. Trda on valitsenud kaks aastat vähemusvalitsusega ja lootis uute valimiste kokkukutsumisega saada parlamendis enamuse ehk 170 kohta. Praegustel andmetel saab taga 158 kohta, mis tähendab jälle vähemusvalitsust. Konservatiivid saavad ilmselt 119 kohta. Kanada parlament on 338 kohaline mitu vaatleja, et on juba öelnud, et uue parlamendi koosseis tekitab Tee Wu tunde. Trido ütles täna varahommikul oma valijate manRealis, et ta on valmis täitma kõiki lubadusi, mis ta valimiskampaania ajal andis. Valimistel antud hääli on veel lugeda jäänud, kuid mida ma täna olen näinud, on see, et miljonid kanadalased on valinud progressiivse plaani. Mõned on rääkinud lõhest, aga ma ei näe seda. Ma näen kanadalasi, kes seisavad pandeemia lõpetamise eest, kes hoolivad kliimast ja tahavad maju, mis on ka keskmise sissetulekuga kättesaadavad, ütles Trudo. Vähemusvalitsused pole Kanadas midagi uut, neid on olnud viimase 15 aasta jooksul neli. Samas koalitsioonid on äärmiselt harvad ja Jussin trudall tuleb seaduste vastuvõtmiseks opositsiooniga kompromissile minna. Kõige tõenäolisemalt aitavad liberaale usaldus ja võtmehääletustel vasakpoolsed uued demokraadid, kes saavad parlamendis eeldatavasti 25 kohta. Viimaste liider lubas sundida valitsust tegelema kliimamuutuste, taskukohase, elamuehituse ja tervishoiuga. Kindlasti hakatakse rääkima poliitilisest tulevikust. Liberaalide esindaja ütles ajakirjanikele, et hoolimata Ta napist valimisvõidust usaldab parteid rudout 100 protsenti. Ka konservatiivide juht Erin tool säilitab oma koha hoolimata valimiskaotusest, ütles konservatiivide strateegia. Häälte lugemine jätkub veel päeva või kaks, kuna kirja teel saabuvate valimissedelite kokkulugemine võtab aega. Neid on miljoni ringis. Seega pole lõplikult selgunud ka parlamendikohtade jaotus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kirja teel antud häälte lugemine veel jätkub.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAlati on küsimus rahas, et kui me vaatame, et vaktsineerimise hind täna on viis 30, et kas me selle täiendava töö eest saaksime endale palgata juurde täiendavad personali. Meie ise ka ju tegime kevadel meeletult vaktsineerimisi, aga see tähendab seda, et me võtsime ühe või kaks õde väikesest ütleme meeskonnast välja ja tegelesid ainult vaktsineerimisega ja teistele õdedele. See koormus muutus nii suureks, et mis siis alati, ega ka meil, mitu õde siin augustis panid lahkumisavaldused lauale ja ütlesid, et nemad enam seda tööd ei jõua teha. Või mis see doosi hind võiks? No ütleme niimoodi, et Paavo Nõgene on siin arutanud ja, ja teinud ka ettepaneku Et üks vaktsiini doos võiks olla kuskil 50 eurot et sellega saaks siis lisapersonali palgata, sellega saaks teha, noh, ütleme individuaalselt, läheneda kõige rohkem on vaja juurde inimesi, kes sellega tegeleksid. Üks asi on linnades olevad nii-öelda staarperearstid, kes saavad oma asjade korraldamisega suurepäraselt hakkama. Teine asi on väiksemates piirkondades olevad perearstid, kes on ülekoormatud, kes on vanema põlve inimesed, kes lihtsalt ei jõua seda tööd teha. Ja me näeme tegelikult, et vaktsineerimine on kehvemal järjel Valga ja Võrumaal näiteks, et seal on selgelt küsimus selles, et perearstid ei suuda seda lihtsalt teha. Mida siis sellistes piirkondades peale hakata? Kõik need vaktsineerimiskeskused, vaktsineerimise bussid siis erinevates kohtades vaktsineerima minekud, et, et see oli alternatiiv perearstisüsteemile. Et loomulikult meil perearstidel on kergem jõuda inimesteni. Aga kui me mõtleme, et alati on ühiskonnas ju osa selliseid inimesi, kes kohe tulevad kaasa ja nendega meil ei ole probleemi. Nüüd me oleme jõudnud sellesse piirkonda, kus inimesi on vaja siis motiveerida, neid on vaja selgitada, et, et see on väga raske töö ja, ja kui perearst tõesti töötab üksinda maapiirkonnas tal on üks tõde, ta peab selle ühe õe võtma, siis tavatööprotsessist välja ja, ja mõtlema, et missugused oleks siis talle võimalused ka jätkata perearsti tööd. Et need on sellised fundamentaalsed küsimused ja seal peaks noh, ka arutama ja leidma lahendusi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti vaktsineerimitempo tõstmiseks on vajalik, et perearstid asuks hoogsamalt oma patsiente veenma vaktsineerimise vajalikkuses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSee on üks raskemaid minu jaoks elukutseid, sest sa, sa oled sõltlane. Sa sõltud ju kõigest lavastajast kunstnikust partneritest, tujudest sellest sellest sellest ja iga päev tuleb halvas tujus sulle proovi, mis sa temaga teed. Mida kiiremini sa teed endale selgeks teatri minnes, ükskõik mis seal all, kas rekvisiitor või grimeerija või, või. Ja, ja teed selgeks, et hea näitleja või andekas näitleja või hea lavastaja, see ei ole sama mis hea inimene. Ja, ja siis on su elu kergem. Kumb teie olete hea näitleja või hea inimene. Oi oi, oi, oi ei, ei, mina olen vanaema. Vanaema kõikub. Nii rääkis Maria Klenskaja oktoobri algul Anu Välbale ETV saates hommik Anuga. Täna meenutas teda teatrikriitik Pillerin Purje. Mul on tunne, et Klenskaja puhul tähtsam kui iga eraldi roll on see kogu tema isiksus. Et ta on olnud teatri südametunnistus ja mäluhoidja ja kultuurihoidja. Ja ma arvan, et see on see, millest me ehk kõige rohkem hakkame puudust tundma ja praegu veel täpselt aru ei saa, millest kogu teatrimaailm või kogu siis kultuuripilt ilma temata ilma jääb. Klenskaja asus näitlejana tööle esmalt Draamateatris, 1974. aastal töötas vahepeal vanalinna stuudios ja alates 1989.-st aastast oli ta taas Draamateatri näitleja, räägib teatrijuht Rein Oja. Minu jaoks Massa oli väga soe ja hooliv inimene, et ta hoolis kogu aeg teatris, kuidas teil läheb, kuidas on ja et, et selles mõttes ta. Kuidas ma ütlen, teist massat ei ole. Ja samas väga vägev näitleja ja kõik öeldakse küll, et justkui ei oleks asendamatuid inimesi, aga, aga sellist ajalugu, mis tema peas oli ja mida ta kõike mäletas ja kui huvitavalt ta oskas kõigest rääkida, et see oli erakordne, mina meenutan teda ainult sooja sõnaga. No teatreid on praegu palju juurde tulnud ja mängitakse väga palju erinevat repertuaari erinevates žanrites, näitlejad on väga erineva koolitusega. On see pilt muidu huvitav teie jaoks, mis siin ümber toimub? Mina tahan, et oleks armastust, et mees oleks mees ja naine, oleks naine, ükskõik kuidas, aga armastus peab olema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna hommikul lahkus meie hulgast haiguse tagajärjel 70-aastasena näitleja Maria Klenskaja. Maria Klenskaja sündis 29. jaanuaril 1951. aastal. 1968. aastal lõpetas ta Tallinna 19. keskkooli ja 1974. aastal Tallinna riikliku konservatooriumi lavakunstikateedri kuuenda lennu. Aastatel 1968–1970 töötas ta Eesti Riiklikus Noorsooteatris rekvisiitori ja grimeerijana. Näitlejana asus tööle Eesti Draamateatris 1974. aastal, esimese rolli tegi seal 1972. aastal. 1988–1989 töötas ta Vanalinnastuudios ja alates 1989. aastast oli ta taas Eesti Draamateatri näitleja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu alustas täna riigikohtu esimehe Märt Raski ettekande kuulamisega õigusemõistmise ühetaolisest kohaldamisest. Ettekandes oli hulk ettepanekuid, aga ka küllalt kriitikat. Märt Rask nentis, et Eesti omariiklik õigussüsteem on loodud väga lühikese ajaga ja ilma eelneva analüüsi või sotsiaalsete uuringuteta. Elame endiselt julgen öelda sotsiaalsete eksperimentide ajastul, mil õiguskonfliktide tekkeks on erakordselt soodne pinnas. Kahjuks peab nentima, et ühiskonnas on juurdumas arusaam, et kohtulik vaidlus lõpeb alles siis, kui riigikohus on oma sõna öelnud. See on väga kulukas ja põhimõtteliselt vale suundumus. Tõde ja õigusrahu peaks selguma juba esimese astme kohtus pidades õigeks seda, et kõigi kohtuasjade kahe ja kolmekordne läbivaatamine erinevate kohtuinstantside poolt on otstarbetu sest see ei loo ühiskonna jaoks uut õigushüve. Rõhutan just esimese astme kohtute töö kohtulahendite analüüsi vajadust. Olukord, kus ligi kolmandik edasi kaevatud esimese astme kohtulahenditest tühistatakse, viitab aga sellele, et kehtestatud seaduste ühetaoline kohaldamine on veel kauge tulevik. Riigikohtu esimees oli kriitiline vähetähtsate kuritegude üle kriminaliseerimise teemal, märkides ära näiteks autoriõiguse ületähtsustamise selles valdkonnas. Analüüsimata konkreetseid kohtuasju tuleb märkida, et meil on kurjategijaks dendropargis üksikut kanepitaime kasvatanud taimeteadlane samuti nagu üksikus maapoes raadiot, kuulav, müüjatädi. Ühepäevane maksudeklaratsiooniga viivitamine võib endaga kaasa tuua kuni viieaastase vangistuse. Massiline kriminaalvastutuse kohaldamine toob kaasa selle, et mõiste kurjategija muutub tavaliseks ega mõju enam hoiatavalt häbimärgistavalt. Hilisemas arvamuste vahetuses jäädi eriarvamusele küsimuses, kas meil on kohtunikke liiga vähe või parasjagu ja leiti ka, et kui mõnda asja üle tähtsustatakse, siis kohati on karistused ka liiga väikesed. Aga teise teema juurde kolmandal lugemisel ehk vastuvõtmisel oli täna valimiseelse poliitilise välireklaami keelamine eelnõu, mille puhul paljud räägivad veel praegugi maja kõrgustest, plakatitest ja kosmaarsest raha raiskamisest ja mis esialgu nõudis mitte suuremaid valimisplakateid, kui üks ruutmeeter on eelkõige Res Publica initsiatiivil tublisti muutunud. Evelyn Sepp Keskerakonnast. Kui algselt pidasid eelnõu algatajad silmas piiranguid poliitilisele välireklaamile, mis pidi vähendama erakondade kampaania kulusid, tagama erakondadele võrdsed võimalused ja suunama poliitika rohkem sisuliseks siis tänaseks on algatajate tahe sujuvalt moondunud väljas ega avalikus kohas leitava poliitilise teavitustöö keelustamiseks. Me ei piira. Me keelame erakondade tegevuse kõigis avalikes kohtades. See aga ei vii nende tegevuse sisulisemaks ega taga võrdsemaid võimalusi. See viib nende tegevuse sisuliselt lõpetamisele. Talle sekundeerib reformierakondlane Rain Roosimannus. Kiismus ei ole välireklaamis. Küsimus on põhimõtetes ja ideoloogias, millest kõne all olev eelnõu lähtub. Selle eelnõu sisuks on rahva poliitika ja poliitikute alavääristamine. Selle eelnõu ideoloogiaks on algatajate arusaam, et rahvas on kui mitte idioodikari siis vähemasti lapsed või vastutusvõimetud ja manipuleeritavad. Igatahes. Kui Evelyn Sepp hoiatas vaikiva ajastu saabumisega taoliste keeldude puhul, siis isamaalane Mart nutt sellega ei nõustunud. Kui tuua siia sisse kontekst vaikiv ajastu, siis vähemalt maailma praktika näitab küll, et kõige suuremad plakatid ongi vaikival ajastul ideaalselt lahendust, kuidas reguleerida reklaami küsimusi. Valimistega seoses kindlasti ei ole ja vaevalt et sellist ideaalset lahendust on võimalik ka Eestis välja mõelda, kuid antud hetkel olen ma siiski seisukohal, et selle seaduseelnõu vastuvõtmine seadusega on parem kui selle vastuvõtmata jätmine. Ja ärme unusta seda, et see seaduseelnõu puudutab siiski ainult välireklaami ja ei puuduta mitte midagi muud. Kedagi ümber ei räägitud, suhtumine jäi samaks. Sotsiaaldemokraadid, Isamaa, Res Publica ja rahvaliit poolt Keskerakond ja Reformierakond vastu hääled 53 39. Valimiseelne välireklaam on keelatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutas õigusemõistmise ühetaolist kohaldamist ja keelas valimiseelse välireklaami.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee julgeolekunõukogu istung, et see pigem oli selline etendus, kus Putin andis märku, et need on minu kaaslased siin, nemad alluvad mulle ja, ja ka minu tehtud otsustele. Seda ma ei tea, miks, miks tema arvates seda vaja oli. Aga, aga seda oli näha, et need inimesed, et ei olnud, ei tundnud ennast seal üldse hästi ja mõned olid ikkagi läbinisti hirmunud. Ma ei tea, kas nad teadsid juba tollel hetkel, et nad sanktsioneerivad sõda. Nad ei pruukinud seda teada. Veel veel teisipäeval oli Moskvas suur segadus ju isegi selle üle, et millistes piirides neid nii-öelda rahvavabariike tunnustati, mitte keegi ei osanud sellele vastust anda. Et noh, minu meelest see nagu näitab, et poliitiline otsuse langetamine on minetanud enam-vähem igasuguse kollektiivsuse ja, ja nihkunud ühe inimese kätte, et kas ja kellega ta üldse nõu peab, on, on minu jaoks üsna suur küsimus. See on ka meie jaoks ülimalt ohtlik areng. Et sellist kollektiivset ja ka selle ja selle kollektiivsusega kaasnevat ikkagi mingisugust ratsionaalsust enam ei ole, et nüüd on väga, võivad tulla otsused väga emotsioonipõhiselt. Ei, ta ei tule isegi emotsioonipõhiselt. Aga, aga ta tuleb Putini prioriteetidepõhiselt ja, ja tõepoolest, et viimaste aastate jooksul on, on Putinis süvenenud mingi selline. Ma isegi ei oska öelda, mis, mis sõnaga seda, seda nimetada. Selline ajaloolisrevanšistlik või, või slavistlik romantiline joon. Ta ta tõepoolest klammerdub mineviku külge mingisugusel väga-väga tugeval viisil ja viisil, mida on isegi natuke raske mõista mõista, sest et see ei ole Nõukogude Liidu taastamine. See ei ole ka vene natsionalism sellisel nagu klassikalisel natsionalisti kujul. See on midagi nagu natukene teistsugust mis teda juhib, aga, aga üks tume jõud on see sellele vaatamata nagu, nagu me näeme. Ja noh, on täitsa nagu selge, et sellise sellisele demoraliseerunud poliitilisele maastikule on igasugune sõda väga-väga tugev stressidest ja ma ei ole, ma ei ole kindel, et see pikas perspektiivis talle kuidagi kasuks saab tulla. Samas kiiret kokkukukkumist ma arvan, meil ka ei ole põhjust oodata eriti majanduslikult, et Venemaal on tõesti, neil on palju igasuguseid reserve, neil on, neil on ühiskond valmis ka leppima vähesega, kui, kui tarvis. Et seda seda loota, et me nüüd suudame majanduslikult pigistada mingeid Putini lähikondseid või eliite selliselt, et nad läheks riigi poliitikat muutma. Ma arvan, et see ei pruugi päriselt nii olla, aga, aga kindlasti mingisugused kumulatiivsed protsessid, millel on erinevad juured. Ma arvan, et lõpuks need sisepoliitilist stabiilsust küll kõigutavad, päris palju.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Välissuhete Nõukogu vanemekspert Kadri Liik ütles, et Venemaa rünnak Ukrainale oli paljudele Venemaal šokk ning sellel on olulised pikaajalised mõjud ka Vladimir Putini suhtele Vene eliidiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahandusministeerium avaldas täna sügisese majandusprognoosi, mis näitab, et riigieelarves on tulusid võrreldes suvise prognoosiga viie miljardi krooni võrra vähem. Rahandusminister Ivari Padari sõnul on prioriteediks Maastrichti kriteeriumide täitmine ja euroga liitumine. Prognoosime järgmiseks aastaks majanduslanguseks miinus 3,5 protsenti ja inflatsiooni näeme järgmisel aastal 4,2 protsendiga, tööpuuduse kasv 8,6 protsenti, eelarve miinus võib olla suurusjärgus viis miljardit krooni ei saa välistada, et on puudujääk ka suurem. Mõistlik on täiendavalt kokku leppida kulutuste vähendamises, tähendab kärpida tuleb kindlasti seda, mis on siis nii-öelda aktsiisi väikse väiksemast laekumisest tuleb automaatne kärbe, sellel aastal on ju suurusjärgus 600 miljonit krooni tee-ehitusse läinud rohkem raha kui reaalne aktsiiside laekumine. Täpselt samamoodi on meil ettepanek veel täiendavateks kärbeteks riigi valitsemisele kaitsekulutustes niimoodi, et kokku on meil neid ettepanekuid siis praegusel juhul kahe poole miljardi krooni eest. Üks võimalus tekkinud lünka täita on reservide kasutamine. Rahandusminister on aga seisukohal, et reserve tuleks võimalusel hoida. Varasid või rahasid, millega katta, seda ju on, et me saaksime ka tänaste reservide pealt ju mitu aastat miinus kanda, aga, aga siin tuleb väga tõsiselt kaaluda. Reservid on täna kõikidele riikidele väga suur väärtus, aga kindlasti tuleb kaaluda ka seda, et, et reservide asemel kasutusele võtta näiteks investeeringute puhul ka välislaenu Sügisene majandusprognoos näitab, et Eesti majanduskasv langeb sisenõudluse languse tõttu. Majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik Peame siin silmas kõrget inflatsiooni, jooksukonto defitsiidi suurenemist, palgakasvu, mis ületas märkimisväärselt tootlikkuse kasvu. Oleksime suutnud sujuvamalt nende tasakaalustamatustega tegeleda, poleks me ehk sellist väga suurt majanduskasvu langust näinud arvestades kõiki neid eeldusi, mis on tehtud maailma majanduse arengu kohta, on oodata, et järgmise aasta teisest poolest võib hakata minema paremaks. Et see kõik eeldab ekspordi nõudlust, et kui seda ei tule, siis me tegelikult võime tulevikus rääkidagi selle langusperioodi pikenemisest. Aastal 2010 oodatakse majanduskasvu taastumist, inflatsioon aeglustub 4,2 protsendini ja 2010.-ks aastaks 2,8 protsendi. Käesoleva aastaga me oleme ära teinud kõik vajalikud aktsiisitõusud, mis meil veel olid nõutud Euroopa Liidu miinimumtasemetega kooskõlla viimiseks ning järgnevatel aastatel tulenevalt Euroopa Liidu nõuetest miinimummäärade kohta me ei pea enam oma aktsiisi tõstma ning sellest ei tule ka sellist täiendavat impulsi inflatsiooni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeerium avaldas sügisprognoosi. Riigieelarves on tulusid võrreldes suvise prognoosiga 5 miljardit vähem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaimo Kuusk ütleb, et lahingute iseloom on praegu muutunud, et kui varem olid vene varustuskanalid pikaks venitatud ja neid oli ukrainlastel kerge hakkida, siis nüüd on Donbassis käimas laupkokkupõrge. Suurtükivägede vastasseis. Venelased tungivad lainelainelt peale, et ukrainlased ise ütlevad, et mass, mis peale tuleb, on nii suur, et neid ei suuda maha tappa. Ongi nii robustselt see asi kõlab. Ja, ja selleks, et sellele massile vastu saada, ongi raskerelvastust vaja, seda on Ukraina rääkinud nüüd juba tegelikult ju, kuid ja raskerelvastus tuleb osadelt, riikidelt tuleb ta üsna kenasti, kuigi mahud võiks olla suuremad, ütlevad ukrainlased ja osadelt ütlevad, ukrainlased kuuleb ainult lubadusi. Eestlasi kiidetakse, et eestlased ei luba, eestlased tegutsevad ja annavad abi. Kas ainult lubadustele, kui vihjatakse, kas mõeldakse NATO-t? Mõeldakse ikkagi üksikuid riike, noh, NATO puhul on ka frustratsiooni ikka kosta olnud selles mõttes, et NATO organisatsioonina pigem on ju kõlama jäänud see, mida NATO teha ei saa, suur kommunikatsiooniviga tegelikult, aga mitte ainult kriitikat ikka üksikute riikide suunas. Pigem. Praegu räägitakse ikkagi sellest Ukraina vägede kotivõtmise võimalusest. Severo, Donetsk ja Lusisansk. Ja kaksik linn, ma olen ise käinud seal tööstuslinnad, eelmine september oli arvamusfestival Seero Donetskis, tõime sinna Eestist ju superhot, kosmose blus bändi ja nüüd mõelda, et et venelased seda linna telliskivi haaval hävitavad, et see on karm ja seal käivadki kõige ägedamad lahingud praegu ja käivad ukrainlaste arvates veel vähemalt nädal, võib-olla kaks. Et see, mis seal praegu toimub, on väga raske. Sõjasituatsioon. Kommentaatorid on vihjanud võimalusele, et ukrainlased võivad otsustada ka, et karnison jäetaksegi kotti võitlema, nagu Mariupoli puhul tehti. Kaimo Kuusk ei ole sellega nõus. Oi ei, sellest oleme väga kaugel veel, et Mariupolit ja Severa Donetskit võrrelda on selles mõttes ka täitsa vale, et Mariupolist Ukraina siis kontrolli all olevate piirkondadeni oli niisugune 70 80 kilomeetrit. Severodonetsk rinne ongi seal hetkel selles, see, kas nüüd Severodonetski linn suudetakse ära võtta, see ümber piirata, jälle sans samamoodi? No need tulised lahingud nüüd veel ju käivad ja jätkuvad, aga Mariupoli kotti jäämine oli hoopis teises olukorras, siis kui rünnati veel Kiievi Harkivi ja rinne oli noh, ikka väga-väga lai, nii et ei, ma selliseid võrdlusi hetkel küll kindlasti ei kasutaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukrainale lubatud relvaabi ei ole ikka veel suuremas osas rindele jõudnud. Seda on eriti näha viimastel nädalatel. Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles, et tema riik vajab hädasti juurde mitmikraketiheitjaid, et vastu seista Venemaa tulejõule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSuperteisipäeval toimusid eelvalimised 14. osariigis ja endine asepresident Joe Biden võitis enamikus tehes puhta töö lõunaosariikides. Meie kampaania peegeldab selle erakonna ja riigi mitmekesisust ja nii see peakski olema. Bideni viisid just lõunaosariikides eduni peamiselt mustanahalised ja vanemaealised valijad. Samuti korjas ta üles viimasel hetkel otsustajate hääli, kellest paljud olid varem pid Budigici ja Ami lobucari toetajad. Lisaks leidsid nii mõnedki valijad, et Bidenil on kõige suurem võimalus üldvalimistel president Donald Trumpi võita. Joe Bideni valija Kenni. Esiteks, kõige olulisem on kindlasti president Trumpi võitmine. Teiseks ma arvan, et meie valitsus peab tõhusalt seisma nende eest, kes vajavad abi. Joe Biden i valija, Andria. Ma arvan, et Sanders ei ole kõige parem kandidaat trumpi võitmiseks ja see on minu jaoks kõige olulisem, et säilitada meie riik, õigussüsteem, välis ja sisepoliitika ja majandus. Senaator Bernie Sandersi valijad olid aga vastupidiselt noored ja äärmiselt progressiivsed. Sanders võitis Remontis Uutas ja Colorados ja juhib praegu ka Californias, kus jagatakse kõige rohkem delegaate. Me mitte ainult ei võitle ärieliidiga, vaid ka poliitilise eliidiga. Superteisipäeval oli esimest korda valimissedelitel ka endise New Yorgi linnapea Michel Bloombergi nimi. Vaatamata sellele, et ta kogus mõned delegaadid, oli kogu õhtu sadu miljoneid dollareid kulutanud Bloombergile pigem pettumus ja ta otsustas oma kampaania lõpetada. Samuti ei saa oma tulemusega kuidagi rahul olla senaator Elisabeth, kes kaotas isegi oma koduosariigis Massachusettsi I was not or olin, ma ei sündinud poliitikuks, küll aga võitlejaks demokraatide presidendikandidaadiks saamiseks on vaja koguda üle 1900 delegaadi. Nii Bideni kui ka Sandersi number on praegu 350 ringis. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA superteisipäevana tuntud demokraatide presidendikandidaatide eelvalimised võitis ülekaalukalt endine asepresident Joe Biden. Samas oli senaator Bernie Sanders edukas California osariigis, kus on kõige rohkem delegaate.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\n13 kodulinn Narva liiget, nende seas ekslinnapea Aleksei Jevgrafov ja endine volikogu esimees Irina Janovitš püüavad keskerakonda astuda läbi erakonna Ida-Viru piirkonna, kuna Narva piirkond neid omale ei taha. Narva ekslinnapea Aleksei Jevgrafovi sõnul tähendaks keskerakonda astumine Narvas võimule pääsemist kindlat seljatagust ja talle linnapea kohta. Kui me oleme keskerakonnas, Keskerakond on meie riigivalitsuses, see tähendab seda, et meil on valitsuse toidus, see on ülitähtis. Ma loodan, et Keskerakond tuleb siis tagasi kaitsooni moodustab võimu ja siis valib oma linnapea mind ja koos juba edasi arendab meie linna. Keskerakonnast kaks aastat tagasi suure skandaaliga lahkunud Narva võimutegelaste tagasivõtmine võiks tekitada olukorra, kus Keskerakond Narva volikogus taas ülekaalukalt võimul on. Sellist arengut toetab europarlamendi liige ja Keskerakonna Narva piirkonna juht Yana Toom. Ma leian, et Narvas on täiesti võimalik tekitada linnavõim, kus sisuliselt ei ole opositsiooni ja vastava ettepaneku ma eile tegin ka katsi laikale, et istume maha, lepime kokku teed, mõlemad on linnale vaja, nii sind kui Aleksejevgrafovit oleks igati tore, kui oleks lai koalitsioon, kus on Keskerakond ja sotsid. Yana Toomi hinnangul lõpetaks laiapõhjalise koalitsiooni moodustamine pikale veninud poliitilise kakluse ja annaks Narvale selge võimu, mida linn koroonapandeemia ajal eriti vajab. Narva linnavolinik, keskerakondlase Tarmo Tammiste Yana Toomi plaani ei poolda. Mingisugused printsiibid peavad ikkagi nagu kehtima jääma kui seltskond, kes lahkudes nii-öelda põletas kõik sillad ja nüüd on valmis sooritama prantsuse suudlust. Minu jaoks ei ole see asi üldse nagu mõeldav. Fraktsiooni Meie Narva esimees ja linnapeakandidaat Katri Raik väidab, et mõni aeg tagasi sõlmitud koalitsioonilepe keskfraktsiooniga peab ning see, mis praegu toimub, on Keskerakonna sisevõitlus. Tunnen päris ausalt öelda ennast Keskerakonna kodusõja keskel ja olukord on üsna absurdne ja võitlus käib arusaadavalt oma isikliku võimu ja rahakoti ümber. Kuna 20 aastat kestnud selline gäng või maffia on lõhkumisel, siis muidugi võideldakse elu ja surma peale ja lõpuni. Segasesse olukorda peaks mingi selgus saabuma 30. detsembril. Kui peaks toimuma Narva linnapea ja volikogu esimehe valimised, siis selgubki, kas meie Narva ja keskfraktsiooni koalitsioonilepe peab ning kas linnapeaks valitakse Katri Raik või Aleksei Jevgrafov. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas üritavad võimust ilma jäänud poliitikud Keskerakonna toel taas linna juhtima hakata. Keskerakonnast skandaaliga lahkunud liikmed otsustasid sinna tagasi tulla.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna esimees Edgar Savisaar kinnitas, et säärase valitsuse eesmärk on ühendada kõik poliitilised jõud, et saada majanduskriisist üle. Savisaare kinnitusel algavad kõnelused juba uuel nädalal. Tema sõnul on valmisolekust teatanud nii sotsiaaldemokraadid kui ka rahvaliit. Kõik parlamendiparteid kannaksid ühist vastutust, opositsiooni enam ei jääkski. Me usume, et nii on lihtsam leida, ühisosa ei oleks enam nii palju vaidlemisi ja peale selle me ei näe, et praegune valitsus oleks võimeline, isegi kui ta teeb kosmeetilisi muudatusi, pakkuma mingeid konstruktiivseid lahendusi ja ühiskonna ja majanduse kriisist välja aitama. Rahvaliidu peasekretär Kajar Lember kiirustas aga Savisaare juttu ümber lükkama. Rahvaliit ei, ei tegele mitte mingil juhul siin nii-öelda poliitmänguga, vaid tõepoolest sellele avaldusele me vastasime, et me oleme valmis Keskerakonna esimehe seisukohad ära kuulama ja punkt. Aga et seda tõlgendada mingisugust nii-öelda koalitsiooni moodustamise läbirääkimistel, see küll väga selge eksitamine. Kas te kohtute esmaspäeval, teie erakonna juhid savisaarega? Meie erakonna peasekretär on Keskerakonna peasekretäri kirjale tõesti vastanud, et, et meil on enne enne volikogu võimalus üks paarkümmend minutit sellel teemal vestelda. Sotsiaaldemokraadid on aga kõnelustest huvitatud erakonna aseesimees Peeter Kreitzberg. Ma arvan, et me osaleme kõikvõimalikel kõnelustel, mis võiks praegusest valitsuskriisist üldse välja viia. Ja me ei näe praegu küll erilist perspektiivi jätkata sellisel viisil, nagu, nagu peaminister Ansip seda tugevasti tahab dikteerida. Ma arvan, et olukord on tegelikult palju hullem Eestis ja see, mis meid sügisel ees ootab, kui inimeste koondamisrahad läbi on, see on, on, on siiski väga tõsine asi ja ja ma arvan, et me peame siin kõik tegema selleks, et valitsuskriisist välja tulla. Samas ta ei usu, et Eestis oleks praegu võimalik luua niinimetatud spetsialistide valitsus. Valitsuse peavad kokku panema ikka poliitikud. Minu meelest oleks praegu võimalus kahel suhteliselt tugeval koalitsioonil reform ja kesk, mis ilmselt ei taha väga kergesti sündida. Ma arvan, et peaminister Ansip ei taha enda kõrval Savisaart näha. Aga on ka teine võimalus, kui sünnib Isamaaliit. Ja Keskerakond, kuigi see tundub väga ebaharilik ja harjumatu, aga ega midagi väga head varianti ei ole, see oleks siis selline koalitsioon, kus nagu sellistel tsentrijõududel või vasakpoolsetel oleks enamus parempoolsete ees ja ma arvan, et see sobiks Eesti praegusele olukorrale paremini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna esimees Edgar Savisaar teeb ettepaneku moodustada rahvusliku ühtsuse valitsus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu nimigi vihjab, jutustab etendus ringlemisi läbi Veljo Tormise muusika looduses vahelduvatest aastaaegadest, mis metafoorselt kujutavad ka inimese eluringi, räägib muusikalavastuse lavastaja, koreograaf Teet Kask. Kevadel on tärkamine, suvel on tegutsemise aeg, sügis on küpsemise aeg, talv on siis selline raugemise ja kokkuvõtte tegemine ja, ja mõtiskluse ja sisemaailma kaemuste aeg. Ja siit nagu tekkis järgmine kiht, et see on nagu inimene sünnib, kasvab, tegutseb ja siis annab edasi ja hääbub, ühesõnaga järgmine ring läheb lahti. Kase sõnul aitab lavastusliku külje lisamine terviklikele teostele luua uut kvaliteeti. Et ma ei hakanud tema teoseid mitte lõhkuma, vaid ma pigem proovisin leida sellise keskkonna või luua selline keskkond, kus need kvaliteedid uuesti ja veel selgemalt nagu välja tulevad ja, ja näitavad ennast ja mõjuvad ikkagi jälle loome sellise keskkonna, kus see põhiteos mida, mida Tormis lõi tervikuna nagu saaks veel rohkem sellist väljundit. Lavastuse muusikaline juht ja dirigent on Kaspar Spudnins. Eesti filharmoonia kammerkoorile sekundeerib solistina Liisi Koikson. Lavastuse on põimitud sellised Veljo Tormise tuntud kooriteosed, nagu näiteks Jaanilaulud, Pikselitanja sügismaastikud ja virmalised Tormise vähem esitatud vokaalteoseid, neli kildu kimbuke tähti, kolm lille ja nukrad viivud esitab aga Liisi Koikson. Koor võtab ikkagi enamuse sellise toekama rolli enda peale, siis ma olen selline siduv lüli nende vahel, mis. Ja ma ei esita seekord mitte neid regilauluseadeid, aga hoopis Veljo Tormise täiesti sellist oma loomingut, niisugused väiksed, hästi lühikesed laulupildid. Kolm lille ja neli kildu, üks huvitav formaat, et. Ringlemisi etendused toimuvad 24.-st 26. septembrini Estonia kontserdisaalis, Pärnu kontserdimajas ja Vanemuise kontserdimajas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu möödub Veljo Tormise sünnist 90 aastat. Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Eesti Kontserdi koostöös jõuab sünniaastapäeva tähistamiseks lavale Tormise loomingust inspireeritud muusikalavastus \"Ringlemisi\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEsimene praktikamass tõmbejõud läks korda, sest tudengeid saalis tööandjate vahel hoolega praktika on õppekavade osa, mis annab võimaluse teoreetiliselt omandatud rakendada reaalses töökeskkonnas ja arendada praktikandi erialaseid oskusi. Ideaalis võib praktikast välja areneda ka hilisem päris töösuhe ja nii see tihti ongi. Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonda võiksid minna praktikale need sotsiaaltöö tudengid, kes soovivad end tõsiselt proovile panna. Tallinna vangla, Pärnu kriminaalhooldusosakonna juhataja Jaanika Hein. Meie juurde tulevad praktikandid peaksid siis teadma, et nad soovivad teha tööd kriminaalse taustaga inimestega, kes on sattunud siis seadusekava pahuksisse ja olema valmis nendega töötama, suhtlema, vestlema, selline julgus, enesekindlus, otsuse kindlus on võib-olla need märksõnad siis, mis peaks olema neile. Turismi ja hotelliettevõtluse tudeng Eva-Maria Kaevats. Ma ei ole veel leidnud, aga mul on nii mõnigi koht siin silma jäänud. Ma hetkel olen lõpetamas turismihotelli ettevõtluse erialal. Nüüd olengi kolmandal aastal ja kui lõputöö on tehtud, et siis tahaks ikkagi erialast tööd leida. Turismi ja hotelli ettevõtluse tudeng Richard Soon No mingeid võimalusi ma siin olen, kogunud endale vaikselt visiitkaarte ja pabereid, aga kindlalt ei ole veel eelmine suvi, ma tegin toitlustust, et oleks põnev midagi uut proovida, et ise areneda ja saada teadmisi ka muudel valdkondadel. Lottemaale minnakse praktikale ja tööle meelsasti Lottemaa teemapargi tegevjuht Margit Toodu. Oleme Kolledžiga tegelikult teinud koostööd juba neli-viis aastat ja igal aastal on kolm-neli praktikanti meie suurepärases pargis leidnud endale rakendust ja meie nende abi saanud kasutada. Mis on selline tore asi? On küll, et ma sain aru, et see seda korraldatakse esimest korda, et võiks korraldada iga aasta, et tööandjad ja praktikat d saaksid üksteisega tuttavaks ja leiaksid endale sobivad töökohad ja praktikakohad. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis toimus esimene praktikamess. See viis kokku tööandjad ja praktikakohti otsivad tudengid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMerkeli Macroni ettepaneku detailid pole veel teada kuid põhimõtteliselt laenaks euroliit rahaturgudelt enda nimel 500 miljardit eurot. See raha makstakse tagasi euroliidu eelarvest, siis tagasimaksmises osalevad kõik liikmesriigid. Raha saaks kasutada ka enim koroonakriisis kannatada saanud riikide toetamiseks. Paljud neist riikidest on elanud suuresti just võlaraha toel. Rahandusminister Martin Helme ütles, et Eesti säärast ühisraha laenamist ei vaja sest me saame ise lihtsamalt ja odavamalt raha vajadusel laenata. Peaminister Jüri Ratas aga rõhutas, et Eesti toetab Merkeli makrooni ettepanekut kui see on euroliidu tulevase eelarveperioodi ehk MMF-i osa. Toetame seda, et kui MFF-ile tuleb lisaraha ja kindlasti 500 miljardit on MFF-iga võrreldes väga suur summa, mis tuleb juurde, et see ei läheks ainult laenudeks, vaid see läheks laenudeks ja toetusteks. Nii nagu on tegelikult teinud ka Saksa, Prantsusmaa, nii palju, kui me sellest ettepanekust teame. Tõsi, on see, et on olemas Taani, Rootsi, Austria ja Holland, kes näevad, et see peab minema ainult ja ainult laenudeks. Sellega Eesti kindlasti nõustuda ei saa. Ratase avaldus ärritas EKRE saadikut europarlamendis Jaak Madissoni Et aastal 2012 on riigikohus teinud lahendi, mis puudutas Eesti liitumist Euroopa stabiilsusmehhanismiga, kus Eestile langes samuti üle miljardi eurone kohustus ja riigikohus leidis juba kaheksa aastat tagasi et see võib olla viimane piir Euroopa Liidu föderaliseerumises, kus Eestil pole mandaati ja see võib ajada uue mandaadi küsimist referendumil. Kas see tähendab seda, et tuleks selles küsimuses teha Eestis rahvahääletus? Kui me tahame järgida neid põhimõtteid mis on meile ette seatud põhiseaduses siis seda tuleks teha loomulikult. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles eile, et ka Isamaa on kahtleval seisukohal Ja Balti riigid on põllumajanduspoliitika osas palju nõrgemas positsioonis kui Lõuna-Euroopa riigid ja me pole aastatega, võib juba öelda, lausa aastakümnetega suutnud seda probleemi lahendada Euroopa Liidu eelarve sees. Nii et sel juhul tuleb lahti võtta ikkagi kogu eelarve ja vaadata, kus on need raskuspunktid Euroopa Liidu eelarve koostamisel. Et ei ole õige võtta praegu välja üks probleem ja hakata seda lahendama teiste reeglite järgi, kus kõik võtavad ühise vastutuse, käendavad aga raha läheb ühe kitsa regiooni või, või teemaprobleemide lahendamisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Jüri Ratas avaldas toetust Saksa kantsleri Angela Merkeli ja Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni plaanile laenata Euroopa Liidu nimel rahaturgudelt 500 miljardit eurot. Sellega toetaks ühendus koroonakriisist enim kannatada saanud piirkondi ja valdkondi. Valitsusliitu kuuluv EKRE on aga eriarvamusel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaks nädalat tagasi läbis riigikogus esimese lugemise vabariigi valitsuse algatatud rikkumisest teavitaja kaitse seaduseelnõu mida on nimetatud ka vilepuhuja seaduseks. Arutelu oli pikk ja kirglik. EKRE ja Isamaa fraktsioonide katse eelnõu menetluses välja hääletada läbi ei läinud. Eile oli siis muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, neid saabus 285, seejuures 277 ettepanekut EKRE saadikutelt. Nii suur muudatuste arv viitab otseselt plaanitavale venitamistaktikale küsisingi EKRE fraktsiooni esimehelt Henn Põlluaasalt. Milline on nende edasine käitumistaktika ja kuidas kujuneb seaduseelnõu edasine menetluskäik? Jah, meie eesmärk ongi see eelnõu umbe ajada, et seda vastu ei võetaks, sest tegemist ei ole mitte lihtsalt vilepuhu ja seadusega, vaid vaid sellise kõige stalinlikumas mõttes sellise pealekaebamise ja koputamise eelnõuga. Et sellega võetakse justkui üle Euroopa direktiiv, mis on siis mõeldud finantskuritegude avastamiseks ja noh, tõesti just nimelt selleks vilepuhumiseks pankades ja, ja teistes sellistes finantsasutustes. Aga tänane valitsus on sellele peale keeranud veel 110 vinti ja laiendanud seda tervele ühiskonnale. Et kõik ettevõtted ja asutused ja omavalitsuse üksused ja, ja ka põhiseaduslikud institutsioonid, et kõikides nendes tuleb sisse viia selline pealekaebamise mehhanism ja mis on kõige õudsem selle juures, on see, et seal on selgelt öeldud, et peale tuleb kaevata nii seaduserikkumiste kui ka selliste asjade suhtes, mis ei ole seaduserikkumised. Põlluaas lisab, et tegelikult on ka täna kõik võimalused rikkumistest teavitamiseks ja nende paljastamiseks olemas ja ka praegu võivad teavitajad anonüümseks jääda.",
"role": "user"
},
{
"content": "EKRE kavatseb nurjata rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu arutelu. Eile möödus muudastue esitamise tähtaeg niinimetatud vilepuhuja seaduseelnõule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiseminister Hanno Pevkur rõhutas veelkord, et lõplikku otsust 326 inimese Eestisse tulemiseks veel ei ole ning see selgub alles juunikuus. Ma hoiduksin täna prognoosidest ja ennustustest, kuhu me jõuame 16. juuni õhtuks liikmesriikidega omavahel vaieldes. Nii et see, kas see komisjoni ettepanek sellisel kujul leiab toetust või leiab ta modifitseeritud kujul toetust või ei leia üldse toetust, et selle osas tõesti spekuleerima ei tahaks hakata. Samas peab riik valmis olema nende inimeste aitamiseks. Eestis on pagulaste vastuvõtukeskuses vao külas 35 kohta. Praegu on seal aga 82 inimest, kellest 10 on saanud elamisloa ning otsivad endale muud elupaika. Kuhu aga majutatakse ikkagi need 326 inimest? Küsisin seda siseministeeriumi kodakondsuse ja rändepoliitika osakonna juhatajalt Janek Mägilt. Siis üks variantidest on see, et isikute menetlemine toimuks väljaspool Eestit, ehk siis selles kohas, kus neid Eestisse tooma hakatakse. Ja seal langetatakse ka otsus selle kohta, kas isik saab Eestit rahvusvahelise kaitse või mitte. Juhul kui see otsus on langetatud, siis isik ei pea enam viibima üldse selles vao majutuskeskuses ja sotsiaalministeeriumi kanda on see raske roll, et nemad peavad siis koostöös kohalike omavalitsuste ga leidma nendele inimestele elamispinnad. Euroopa komisjon jagab liikmesriikidele ka toetusraha ühtekokku 50 miljonit eurot. Kas sellest rahast aitab põgenike majutamiseks ja Eestis oma elu alustamisel aitamiseks? Kui nüüd lähtuda senisest sellisest ümberasustamise praktikast, siis ühekordne pearaha on olnud kuus kuni 10000 eurot inimese kohta. No kui me mõtleme, et milleks sellest piisama peab, kui selle jaoks, et kuskil renoveerida isikule korter ja ta sinna elama panna, siis kindlasti sellest ei piisa, aga ta piisab siis võib-olla selliste esmase toimetuleku tagamiseks ja vajaliku siis võib-olla õppe tagamiseks, et sellel inimesel oleks võimalik siis juba iseseisvalt Eestis toime tulla. Mittetulundusühingu Eesti pagulasabi juhi Kristiina Kallase hinnangul on Eesti ühiskonna reaktsioon eilsele uudisele olnud üle paisutatud. Et tavaliselt on siis öeldud ja kommenteeritud seda poliitikute poolt sellises stiilis nojah, et kui kästakse, siis me peame ju tegema, aga et kas me ka ise suutelised oleme ja tahaksime seda teha, et seda ei ole väga palju, nagu arutatud, et ma arvan, et eneseusku sellesse, et me tegelikult oleme võimelised aitama neid, kes meie abi vajavad seda võiks nagu inimestesse rohkem süstida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon esitas rände tegevuskava Vahemere kriisisituatsiooni kiireks lahendamiseks. Euroopa Komisjon on esitanud ka jaotuskava mille kohaselt tuuakse kriisipiirkondadest 20 000 hädasolijat, kellest 326 inimest saavad ilmselt varjupaiga Eestis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNeljanda terminali ehitust on kavandatud aastaid ja see läheks maksma kaheksa miljardit it eurot. Nüüd seda koroonakriisi tõttu ehitama ei hakata. Plaanis oli rajada neljas terminal arvestuse ga, et aastas lisandub 35 kuni 40 miljonit reisijat. See oli koroonaeelne hinnang. Praegu on prantsuse lennujaamade operaator ADP arvamusel, et koroonaeelne liiklus taastub täielikult alles seitsme aastaga. Kõige enam kannatabki ilmselt Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, prantsuse transpordiminister Jean abisari rõhutas raadio intervjuus, et kuigi uue terminali projekt ja praegu seisma vajavad lennujaamad investeeringuid sellegi poolest. Praegu me investeerime massiivselt vesinikkütusel lennukitesse ja ma arvan, et just nende jaoks tuleb lennujaama laiendada projekt, mis nägi 2030.-ks aastaks ette 40 miljonit reisijat rohkem kui praegu. See projekt täna end tõenäoliselt enam ei õigusta, aga igal juhul on meil vaja uusi rajatisi, et olla valmis uut tüüpi lennuliikluseks. Me peame suutma ehitada säästlikult lennujaama vajadusi arvestades, ütles prantsuse transpordiminister. Täna on meil alles umbes 40 protsenti kogu liiklusest, pisut rohkem kohalikke lende ja pisut vähem kauglende liiklus taastub pikkamööda. Septembris võib ilmselt esimest korda öelda, kas ja kuivõrd kliendid tagasi tulevad ja see võimaldab meil omakorda näha aastalõpudünaamikat ja seejärel tuleva aasta dünaamikat ja toetudes sellele, ütleb, kes on ise endine piloot, kavandatakse uusi lennujaama projekte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsuse valitsus loobub Pariisi Charles de Gaulle lennujaama neljanda terminali ehitamisest. Prantsusmaa transpordiministri sõnul jääb neljanda terminali ehitamine ära koroonakriisi tõttu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul kestab majandussurutis nii sel kui ka järgmisel aastal. Majanduse elavnemist on oodata alles tuleva aasta teisest poolest, kuigi paljude analüütikute hinnangul on ka see ootus liiga optimistlik. Et Eesti majandus jõuab poole kasvu ajal, seda kiiremini, mida varem toimub Eestis. Tulumaja majanduskasv saabub nüüd ainult head äriideed, selge on see, et selle turumajanduse toimumise tagamiseks on riigil märkimisväärne roll. Keskpanga presidendi sõnul toetab muutusi majanduses kõige enam stabiilne raha. Euro võimalikult kiire kasutusele võtta on Eesti jaoks esma majanduspoliitiline eesmärk, kus Eesti panga hinnangul on suurenenud tõenäosus täita aasta inflatsioonikriteerium juba 2010. aastal. Selle näitavad kaasas ära nii majanduse tsüklit nammus Eestis kui ka toorpindade alanemine maailmas eluleva liikumise lubatava eelarve defitsiidi kolm protsenti SKP-st. Et hoiduda üle kolme protsendilise eelarve defitsiidist, on kulude täiendav kokkuhoid vältimatu, viitas Lipstok vajadusele tugeva eelarvepoliitika järele. Keskpanga president märkis, et Eesti on siiani saanud suuremate tagasilöökide ta hakkama ainult tänu eelmistel aastatel kogunenud eelarve ülejääkidele. Headel aastatel oleks saanud, oleks võinud reserve veel rohkem kasutada ka sel teemal on erinevad analüütikud ka välismaale tähelepanu juhtinud. Õnneks on siiski täna reservide suurus üheksa kuni 10 protsenti SKT-st olemas. See on Eesti jaoks tegelikult miinimumtase. Lipstok kinnitas, et meie finantssüsteem ja eelkõige pangandus on tugev. Eestis tegutsevad suured pangagrupid on siiani kriisiga hästi hakkama saanud ja oma osa on kindlasti ka selles, et Eestis on kehtestatud kõrgemad likviidsuse kapitali puhvrid, need vähendavad majanduskasvu aeglustumisest tulenevaid riske. Tõstavad grupi usaldust ajastust tervikuna. Eesti pangad on hästi kapitaliseeritud ja laenukahjumid kontrolli all, ütles Lipstok. Kindlasti on möödas need ajad, kus me võiksime raporteerida 50 protsendilise kasvunumbritest ja olematutest riskimargivanadest. Majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rõhutas konverentsil, et ettevõtjate missiooniks on hoida riiki õigel trajektooril. Seda, et edukad ettevõtjad toimivad eriti kujunemises olevate noorte jaoks, eeskujudena ei maksa seesama hinna ja meil tõesti tasub mõelda, milline on see kuvand, mis täna ettevõtetest on ja näha veidi vaeva selle nimel. Praegune liiga tapoidlik poole kiskub kuva asetus asjalikuma tõsisema ja sellisega, mis on kadestamisväärne. Ilma igasuguse kahtluseta võib öelda, et ettevõtjate rolli ühiskonnas alalinnatakse Eestis. Partsi sõnul pole Eesti enam üheksakümnendates aastates Eesti inimese jõukus on täna 72 protsenti Euroopa Liidu keskmisest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti majandust mõjutavad sisenõudluse kohandumine pärast kiiret kasvu ja samal ajal kahanev välisnõudlus. Praegune majanduslangus annab aga võimaluse uueks kasvuperioodiks, kinnitas tänasel ettevõtluskonverentsil Eesti Panga president Andres Lipstok.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeto saatkond kolis sisse ühte tikupoisi restorani taluturul asuvasse müügikioskisse, mida ehivad seto rahvarõivais mehe ja naise kujutised. Saatkonna avamise üks algatajaid, setomaa liidu juhatuse esimees Margus Timmo ütleb, et kuigi setote omapärasest kultuurist on kõik midagi kuulnud, tasub alati veel rohkem sellega tutvust teha. Kõige rohkem ükskõikses tekib sellest, kui ma midagi ei tea, kui ma ei tea midagi loodusest, kui ma ei tea midagi pärandkultuurist, siis on mul see täiesti ükskõik ju, ja siis on tegelikult lõpptulemus on ükskõik, kus ma elan. Meie siht on ikkagi tõepoolest tutvustada oma kultuuri ja oma neid väärtusi, mida, nagu setomaa inimesed kannavad endas, sellel seto saatkonnal on nagu kaks ülesannet. Võib-olla ongi ühelt poolt nagu tutvustada kultuuri ja meie paikkonna selliseid tegemisi aga teiselt poolt on setokultuuri püsimajäämiseks on väga oluline, et vanavanemate eelaksid laste lastega, see tähendab seda, et, et kui setomaal on töökohti, siis inimesed ei rända, pered ei rända sealt välja ja lapselapsed saavad olla vanavanemate juures. Ja kuna töökohad on setomaa, siis me katsume luua neile müügivõimalusi, et tekitada nendele nagu seda teenimisvõimalust. Ja teine pool on loomulikult olla siis avatud infopunkt, kellele jagada sündmustest infot setomaal, turistidele, seto kostipäevast toitudest, noh, kõike, mis meil seal väärtuslik on, käsitööst. Setomaa punavalge ristilipu heiskas saatkonna katusele setomaa vallavanem Raul Kudre. Meil on tegelikult siin ka plaanis, kuna Põltsamaal ja Kesk-Eestis on setode kogukond päris suur siis ka siin teha selliseid väikseid kultuuripäevi või kultuuriõhtuid. Kindlasti me tahame jõulude ajal, siin võib olla seto jõule pidada ja, ja tuua seto kombeid ka noh, Kesk-Eestis nagu nähtavaks, nii et see kindlasti ei ole ainult niisugune müügikoht tulevikus, vaid ka on võib-olla koht, kus saab koguneda koht, kus väikesi üritusi pidada. Kui palju selle idee taga on seda mõtet, et on siseturismiaasta ja väga palju välismaale ei pääse. Kas turistid on rohkem jõudnud ka setomaale? Jaa, võib öelda väga selgelt, kui me võtame näiteks ühe kohvikutepäev seto keeles kostipäiv, siis võiks öelda, et tegelikult, kes poole rohkem rahvast, kui tavaliselt on käinud. Järgmine võimalus on siis eeloleval nädalavahetusel. No seto kuningriik on siis sellel aastakal, ütleb Piusa veere Kolosova küla jumalamäe veere seebipuudi hoovipääl, nii et tulge kaema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna keskpäeval heisati Imavere lähistel Paia ristis Setomaa lipp ja avati Seto Saatkond. Tegemist ei ole siiski diplomaatilise esindusega, vaid omalaadse seto kultuuri edendamise kohaga, kust saab teavet Setomaal toimuvate kultuurisündmuste kohta, osta seto käsitööd ja meeneid ning sealkandi toidutootjate kaupa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.