messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo ma arvan, et see on positiivne samm, mis võtab kokku niisuguse teatud mineviku ja teatud protsessi lõpu. Protsess oli päris raske, aga just teadmatus, et kui kaua see protsess võib veenida, kesta ja missugune selle protsessi tulemus. See panigi erakonna juhtkonda mõtlema selles suunas, et. Lõppenud nüüd nüüd on teada, mis on selle asja tulemus ja võib lubada minna teiste asjade juurde ja tegeleda teiste asjadega ja nendest asjadest panna rasvase punkti. Tuletage mulle meelde, kas Keskerakonnal on mineviku taakadest veel mõni vaidlus või koht ju asi pooleli. Tunnistama, et on suurem osa neist on tekitatud vaidluses erakonna järelevalvekomisjoniga, seal on protsessi meil käimas, suurem neist on Milsilti kaebus, kus Milsilt nõuab päris suure summa erakonna käest, aga need protsessid õnneks on nii-öelda tsiviilprotsessid, nad ei ole seotud kriminaalasjadega, mis on väga positiivne, et tänase otsuse tulemusena ka lõpeb veel üks potentsiaalne niisugune rikkumise koht või niisugune uurimise koht koos selle protsessiga ka lõpeb ka võimalik milsildi nõue või mil nõuega seotud rikkumine ja sellega ka kokku lepitud, et see protsess ei lähe edasi ja kriminaalasi lõpetatakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakond läks kokkuleppele ja peab maksma Savisaare korruptsiooniasjas 25 000 eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvaluule kogumispreemial on pikk ajalugu, sest asutati see president Konstantin Pätsi ajal, ütleb Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiiviteadur Astrid Tuisk. Preemia eesmärgiks on autasustada ja esile tõsta rahvaluule vabatahtlike kogujaid. Teeme iga aasta kokkuvõtted märgime välja just vabatahtlikkuse alusel kogujatelt, et palju kelleltki materjali on. Koostame nimekirjad ja esitame siis ettepaneku presidendile, et keda võiks autasustada. Sel aastal on rahvaluule kogumispreemia laureaat kolm. Esiteks saab preemia Lembitu Verdjanski, kelle kaastöö hindas žürii ka viimasel 2019. aastal toimunud kogumisvõistluse esemed meie rännakuil peapreemia vääriliseks. Tuisk ütleb, et Verdjanski kirjutab väga pikk ja põhjalikke ja sisutihedaid lugusid teemadest, mis meest enim kõnetavad. Nagu inimese ja looduse suhe kodukihelkonna kullamaa ajalugu ning oma pere lugu. Teine laureaat Ellen Muru on Eesti Rahvaluulearhiiviga koostööd teinud alates 2013.-st aastast, tema tööd on tuisu sõnul mälestuslikud, kirjutab naine oma perekonnast, suguvõsast, kodu, külast ja tööelust kolmanda laureaadi, Tartu Ülikooli Eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna dotsendi Tiiu jaagu tegemisi iseloomustab tuiska ka ni. Alates 1000 989.-st aastast on ta üle andnud nii ise kogutud materjali kui ka koos tudengite ga kogutud rahvaluulet. Ta on kogunud ka juba 20 aastat järve küla, mis on siis nüüdseks Kohtla-Järve linn ümbruse pärimust ja uurinud seda pärimuslikku ajalugu. Tiiu Jaago ütleb, et rahvaluule kogumispreemia on suur tunnustus. Rahvaluule eripära on ju selles, et ühelt poolt me suhtleme akadeemiliste inimestega, kes on kuskil kõrgel ja kaugel ja võib-olla ka suhteliselt piiritletud maailmas. Ja siis meie lähme küladesse või linnadesse või väikestesse asulatesse või minule minu eriala väga meeldib just sellesama laia võimaluse pärast suhelda nii erinevates kihtides. Kuna ma olen õppejõud, siis üliõpilas niisugust harjutustööd, et need on niivõrd vaimu ad ja, ja kuidas need lihtsalt ära visata, eks ole. Et noh, loomulik, et nad kuidagi vormistada ja, ja pakid selliseks edasiseks uurimiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaid andis Eesti Kirjandusmuuseumis üle järjekordsed rahvaluulepreemiad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsialgse kava kohaselt pidid Edelaraudteele kuuluvad diiselrongid Lõuna-Eestist Tallinna jõudma nädala algul. Täna selgus, et need seisavad veel Tartu depoos. Põhjuseks see, et Eesti raudtee millisele kuuluvad relsid ja liiprid küsib edelaraudteelt veeremi transportimise eest ülikõrget hinda. Viimane ei ole seda nõus maksma. Pärisin Edelaraudtee juhatuse liikmelt Jaan Otnikult, kui palju ronge seisab Tartu depoos? Tartu jaama territooriumil tegelikult füüsiliselt asetsevad seitse rongi, depoos endas on praegu kuus rongi. Miks see vahe on üks on praegu kaubaveodokumendid juba vormistatud ja liigub Tallinna suunas kuus tükki, ütleme on täna õhtul neid seal veel. Kui kalliks läheb nende rongide transportimine Tallinna? On kiirem võimalus ja on aeglasem võimalus. Kiirem võimalus on nüüd see, et sellele rongile tellitakse eraldi niit Eesti raudteelt ja ta sõidab oma käiguga otse kohale. Teine võimalus on nüüd seesama, et Me pöördume Eesti raudtee kui kaubaveeoperaatori poole, vormistame kaubadokumendid ja saadame rongi minema. Kui kauba nõuab rohkem aega ja bürokraatiat ja lihtsalt siis see rong jõuab hiljem Tallinnasse, aga, aga on märgatavalt odavam, sest Eesti raudteelt küsida eraldi niiti rongi jaoks on üsna kallis. Kui kalliks selle eraldi niidi taotlemine osutub? Eesti raudtee hinnakirja järgi on eraldi niidi taotlemine kuni 48000 Eesti krooni. Eesti raudtee infrastruktuuri teenistusest, Margus Kuusk ütles mulle, et nii suured need numbrid ei ole, et jäävad kusagil 20 30000 vahele. Paraku on mul reedesest päevast Eesti raudtee kiri, kus teatud niitidel just täpselt sellised tasud sees on. Kokku läheb teil kusagil 400000, see transportimine maksma, see on küllaltki märkimisväärne summa. Seda oleks saanud kasutada hea tahtmise juures näiteks rongiliikluse jätkamisel, dotatsioonina. Praegusel juhul ilmselt see summa enam nii suureks ei lähe ka, kuna me põhimõttelise otsuse oleme teinud, et me neid eraldi niite ei hakka nende rongide jaoks tellima, sest sellist raha meil lihtsalt ei ole. Aga Eesti raudtee paraku siinkohal vastu ei tulnud meile ja sellepärast need hinnad on, on sellised, nagu nad meile nüüd eelmise nädala lõpus saatsid, üritame neid ronge saata nii-öelda kaubana. Võtsin ühenduse Eesti raudtee kommunikatsioonidirektori Andrus Kuusmaniga, et teada saada, millega põhjendab firma kõrge transporditasu nõudmist. Ta algab 24000-st kroonist, ma ei ütleks, et see oleks kuidagi kallis, pigem võib öelda, et see on täiesti normaalne hind. Kui meie infrastruktuuri kasutatakse, siis tuleb selle eest ka tasumaks. See küsimus ei ole nüüd niivõrd hull, et seda ei ole võimalik lahendada. Ma olen päris veendunud selles, et ka edelaraudteega jõutakse kokkuleppele niimoodi, et mõlemad pooled on rahul, aga loomulikult ma ootaks edelaraudteelt ka sellisel juhul seda, et meie poolt esitatud arved ka ära makstakse, sest kahjuks on tavapäraselt juhtunud niimoodi, et nii mitmedki arved on jäänud maksmata. Vambola Paavo, Eesti Raadio Tartu stuudio",
"role": "user"
},
{
"content": "Edela Raudteele kuuluvad diiselrongid pidid Tallinna jõudma nädala algul, kuid on endiselt Tartus. Eesti Raudtee küsib transportimise eest ülikõrget hinda. Räägivad Edela Raudtee juhatuse liige Jaan Otnik ja Eesti Raudtee kommunikatsioonidirektor Andrus Kuusmann. CDR teostus: Peeter Konks Eesti Raadio Tartu Stuudios 17. oktoobril 2001.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud nädalal jõudis Lõuna-Aafrika Vabariiki miljon doosi koroonaviiruse vastast Astra seneca vaktsiini, kuid võimud otsustasid selle esialgu lattu jätta. Nimelt tutvustasid kohaliku Vittotersrandi ülikooli ja Oxfordi ülikooli teadlased uuringud, mis seadis kahtluse alla vaktsiini mõju kohalikule viirusetüvele. Uuring on veel retsenseerimata ja pole ametlikult üheski teadusajakirjas avaldatud. Teada on, et uuringu sihtgruppi kuulus umbes 2000 inimest, kellest pooled said vaktsiini ja pooled nii-öelda platseebot. Mõlemas grupis haigestus umbes 20 katsealust, kellest haiglaravi keegi ei vajanud. Sellest järeldasidki teadlased, et Astra Zeneca vaktsiin ei pruugi Lõuna-Aafrika vabariigis leviva viirusetüve vastu aidata. Ühtlasi järeldasid teadlased, et raskemat haigestumist võib vaktsiin ikkagi ära hoida. Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits ütleb, et kummagi järeldusega ei tasu tõtata. Nimelt pole paljud uuringu detailid veel teada. Merits toob näiteks, et Lõuna-Aafrika vabariik oli kaasatud ka Assaseneca vaktsiini kliinilistesse uuringutesse nendesse, mille põhjal sai vaktsiin müügiloa. Aga tolle uuringu Lõuna-Aafrikat puudutavad tulemused Pole ülejäänud uuringutulemustega kuigi hästi võrreldavad. Vaktsiini manustati režiimis, mis on nüüd praeguseks teada selgelt väga kaugel optimumist, nimelt kahe süsti vaheline vahe Lõuna-Aafrika vabariigis oli 21 päeva ehk kolm nädalat ja maksimum viis nädalat. Hilisem uuring teistest suurematest kontrollkohtades näitas, et vahe peab olema tegelikult ideaalis 12 nädalat. See on vaid üks näide selle kohta, et värske uuringu tulemusi mõjutavaid asjaolusid võib olla hulga rohkem kui elanikkonna seas levivad erinevad viirusetüved. Sama lugu on küsimusega, kas uus vaktsiin aitab raske haigestumise vastu. Vaktsineeritute keskmine vanus oli 31 aastat ja selles vanuses inimestel tekib haiglaravi nõuded ja haiguse vorm väga harva. Uus viirusetüvi viis null üks B-kaks avastati Lõuna-Aafrika vabariigist sügisel ja tänaseks on suurem osa sealseid nakatumisi seotud just selle tüvega. Nimetatud viirusetüve on leitud veel 35. riigis. Arssa Zeneca vaktsiini üks väljatöötajaid, Oxfordi ülikooli professor Sarah ilbert ütles, et teadlased juba töötavad vaktsiini uue versiooni kallal, mis oleks tõhusam ka Lõuna-Aafrika tüve vastu. Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar loodab, et lähiajal tehakse avalikuks ka maailmas ärevust tekitanud uuringu detailid ja siis saab teha juba selgemaid järeldusi. Ta lisab, et kui vaktsiin aitab ära hoida raskeid haigestumise ja surmasid, tuleks seda ka kasutada. Me saame liikuda ainult sammhaaval ja see esimene eesmärk, mis meil kõigil on, et meil rasked haiged ja rasked haiged, kellel ka surmajuhtumid, et me need võimalikult miinimumile viiksime.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Aafrika Vabariik peatas AstraZeneca vaktsiini kasutuselevõtu, kuna hiljutine uuring näitas, et see vaktsiin ei pruugi piisavalt aidata sealse viirusetüve vastu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEhkki ööklubid võivad alates tänasest taas uksed avada, kehtivad neile terviseameti peaspetsialisti Hanna Sepa sõnul mitmed piirangud. Ja peab siis tagama, et oleks tagatud klientide hajutatus ning sealjuures siis jälgib ka seda, et ruumide ruumid oleksid täidetud 50 protsenti siis nende maks maksimummahust, aga samal ajal siis ei tohiks olla ruumides rohkem kui 100 inimest korraga. Tartu ööklubi sutersi tänasele peole on lubanud minna 300 sotsiaalmeedia kasutajat, enamik neist seega sisse ei pääse. Klubi juhataja Märt Mägi ütleb, et keeruline on just tantsijate hajutamine. 100 inimest sisse lasta on tehtav muidugi eks see annab muidugi oma nagu põntsu ettevõttele kohapeal nii-öelda, kuidas inimesed sees nüüd hajutatult olla, et neid teineteisest eemale nii-öelda hoida, see nii realistlik ei ole, aga kuna meil on lihtsalt piisavalt suured ruumid ja 100 inimese kohta on väga suured ruumid, ütleme, et siis siis need inimesed hajuvad iseenesest. Reedel uksed avava klubiva Banki juhataja Berta Mürk ei mõista samuti hajutamise nõuet, kuna ka näiteks Emajõe ääres on inimesed õhtuti tihedalt üksteise kõrval, sest ma arvan, et te olete üle-eestilises linnapildis juba täna näinud, siis see inimeste hajutamine ei ole mitte kellelgi välja tulnud. Eks me anname endast kõik nii desainetega kui ka sellega, et kindlasti DC rõhutavad seda. Me kontrollime inimeste arvu, aga et ma läheks nüüd kahe inimese vahele, kes lõbusalt juttu räägivad või tantsivad, siis see pole kahjuks minu võimu. Kõik ERR-iga rääkinud klubijuhid tõdevad, et inimeste arvu piirang võiks pigem tuleneda klubi pindalast, mis praegu tehakse ebaõiglaselt liiga just suurematele ööklubidele, räägib klubi maasika kommunikatsiooni ja personalijuht Kristel Kadaja. Kui meil on circa 1000 ruutmeetrit pinda, mida kasutada ööklubi klubi toimetamiseks siis me suudaks sellise mõistliku hajutatavuse tagada ka kuskil 400 e, võib olla ka viies 100-le inimesele. Et tegelikult on meie hinnangul see piirang 100 inimest klubidele ikkagi ebaõiglane ja see tekitab sellist ebavõrdset konkurentsi, kuna, kuna see annab võimaluse, ütleme, väiksema ruumiga ööklubidele opereerida, nõnda et, et nende kulud ja tulud on ikkagi oluliselt paremas balansis tänu sellele, et neil on ruum väiksem. Ja veel kord Hanna Sepp terviseametist. Kui nüüd rikkumisi tuvastatakse, siis kõigepealt püütakse leida lahendused ja kokkulepped, kuidas siis teenust ohutumalt osutada. Aga kui on näha, et teenuse osutaja siiski neid ettekirjutusi ja soovitusi järgi siis tõesti on ka trahvid määratud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänasest tohivad taas uksed avada ööklubid ja muud meelelahutusasutused. Kuidas plaanivad ööklubid tantsupõrandal täita hajutamisnõuet?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa ei taha mitte ise endale, vaid eesti rahvale elada, kirjutas Johann Voldemar Jannsen oma ajalehes Pernu Postimees 1862. aastal ja seda ta tõepoolest tegi Karjapoisist lehe toimetajaks ja rahvusliku liikumise etteotsa tõusnud Jansenist sai aga Vello Salo hinnangul enim laimatu ärkamisaegne tegelane, kirjutab Mart Tort Laar raamatu tagakaanel. Ettepanek see raamat kirjutada tuligi katoliku vaimulikult Vello Salolt. Mart Laar. Kellel on niisugune sõna, et kui ta ütleb, et tuleb kirjutada, siis mina olen kuulanud ehk siis oli Vello Salo, kellele ma selle raamatu pühendasin. Ja tema meelest on Janson kõige ennem laimatud inimene Eesti ajaloos, kelle nimi tuleb jälle ikka tagasi tõsta ja ta ütles, et see peab olema minu peakohus. Ega ma ei saanudki aru, ta kutsus mind mõned aastad tagasi oma ühte kloostese välja, neid oli ikka palju. Kutsus ja veel andis ühe ülesande ja teisele teise ja siis ma saan aru, et mul pole mingit väljapääsu muud, kui see raamat ära kirjutada, nii et tõstsingi muutujad toale ja kirjutasin ja nüüd on ta valmis täpselt selleks ajaks nagu Velo tahtis, et kui 200. juubeliaasta veel lõpetab, et enne seda anda välja. Laar pühendaski raamatu Vello Salole, aga raamatut kirjutades puutus ta kokku paljude huvitavate faktidega, mida ta polnud kuulnud. Ja kõige hämmastavam oli Jannseni tohutu haare. Mart Laar. Kõige huvitavam tervikuna võib ütelda, oli see haare tegelikult, mis Janseni oli see üsna puha, mida ma Eesti ajaloos peaaegu puudutan. Enda ümber näeme Eestis kasvõi eriti mõeldes praegu kasvõi laulupeal. Me näeme igal pool absoluutselt Juhan mulda marianni jälgi, see on üks kõige suurem tunnustus ühele mehele, mis olla. Ester Õlgas Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Elu ja töö\" autor Mart Laar ütleb, et talle tuli selle raamatu kirjutamise ajal üllatusena Jannseni tohutu haare.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärgmise aasta riigieelarve maht on kaheksa miljardit ja 90 miljonit eurot, mis on 390 miljonit eurot ehk 5,1 protsenti tänavusest suurem. Palgafond suureneb järgmisel aastal 5,1 protsenti, aga ministeeriumid saavad oma haldusalas ise otsustada, kui palju ja kellel palka tõstetakse. Riigieelarvet tutvustas pressikonverentsil peaminister Andrus Ansip. Pensionid tõusevad 5,8 protsenti ja pensionite puhul on oluline märkida ka seda, et suureneb ka täiendav tulumaksuvabastus pensionidele. Kui praegu on see täiendav tulumaksuvabastus 192 eurot tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot siis järgmise aasta esimesest aprillist saab ta olema 210 eurot. See tähendab seda, et Eesti keskmine pension 354 eurot saab olema endiselt tulumaksuvaba. Tuleb kindlasti ära nimetada ka see, et toimetuleku toetused tõusevad 17 pool protsenti. 76-lt koma seitsmelt eurolt tõuseb toimetulekutoetus 90 euroni kuus. Sotsiaalministeeriumi eelarves on fookus asetatud kõige enam haavatavamatele isikutele ja põhimõtteliselt võiks öelda ka kogu selle eelarve kohta. Seda, et see on sotsiaalselt tundlik eelarve. Järgmisel aastal peaks erihoolekandejärjekorrad poole võrra vähenema, sest selle eelarve sotsiaalministeeriumis kasvab 16 protsenti. Kõige kiiremini ehk 21,2 protsenti kasvab järgmisel aastal aga kultuuriministeeriumi eelarve, seda suuresti tänu Eesti Rahva Muuseumi ehitusele. Keskkonnaministeeriumi järgmise aasta eelarves seisab muude asjade kõrval viis miljonit eurot Tallinna lahe jaoks et saada püsiv lahendus Russalkast meriväljani, tallinlasi, kimbutavale haisuprobleemile. Haridusministeeriumis on kõikide oluliste reformide jaoks raha olemas, jätkab Andrus Ansip. Kõrgharidusreform vajaduspõhiste õppetoetuste reform, põhikooli gümnaasiumiseaduse rakendamine, need on rahaliste vahenditega kaetud. Õpetajate palga miinimum tõuseb siis 715-lt eurolt 800 euroni vähemalt. Algab kunstiakadeemia hoone ehitus, rahvusarhiivihoone ehitus Tartusse ja riigigümnaasiumide ehitus Võrru, Pärnusse, Tartusse ja jõhvi. Eelarves ette nähtud investeeringutest läheb rahaliselt üle poole siseministeeriumile, et ehitada riigi eri paigus päästedepoosid ning politsei ja piirivalvehooneid. Oluline on seegi, et tuleval aastal väheneb euroraha osakaal investeeringutes, mis tähendab, et majandus ja kommunikatsiooniministeerium teeb järgmisel aastal remonti rohkem Eesti maksumaksja raha eest ning remontida saab ka väiksemaid teid. Valitsus tahab eelarve lõplikult lukku lüüa teisipäeval ning anda riigikogule üle kolmapäeval, 25. septembril.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus leppis kabinetiistungil põhimõtteliselt kokku 2014nda aasta riigieelarves.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTasulised õppurid ongi rohkem valinud sotsiaalvaldkonna ärindus ja õiguserialad ja üldpildis on Eesti märkimisväärne selle poolest, et 40 protsenti meie õppijaid ja lõpetajaid on just sotsiaalvaldkonnas, ärinduses ja õigusest. Lukas lisas, et vaatamata riiklikule koolitustellimusele on ikka Euroopa keskmisest vähem üliõpilasi loodus täppisteaduste valdkonnas. Lihtsalt kõik need kohad ka ei täitu ja väljalangevus nendes valdkondades on väga suur. Küll aga võib ütelda, et infotehnoloogiliste erialade populaarsus on tõusnud ja loodus-täppisteaduste valdkonnas on arvutiteaduse tõusnud kõige üliõpilaste rohkem rohkemaks valdkonnas. Riikliku koolitustellimuse arvud ei ole paar aastat muutunud, kuigi gümnaasiumi lõpetajate arv langeb. Kui me praegu vaatame gümnaasiumi lõpetajate prognoosi, siis kui me jätame selle numbri samaks, mida me seni olemegi teinud, siis võib ütelda, et 2010. aastal oleme me avanud 69-le protsendile gümnaasiumi lõpetajatest tasuta õppekohad. 2013. on see 90 protsenti ja 2015. aastal ongi 100 protsenti gümnaasiumi, et kindlasti vad tasuta õppekohtadega. Justiitsminister Rein Lang rõhutas aga, et tasuta kõrghariduse st rääkides tuleks siiski küsida, kes selle hariduse siis kinni maksab. Praegune süsteem, kus osa õpilasi maksab ja osa mitte, ei ole Langi hinnangul õiglane ja seda tuleks muuta. Kuidas me teda muudame, kas me tõepoolest liigume üleüldise tasuta kõrghariduse poole siis siin on väga mitmed karid, esiteks kodanike vaba liikumine Euroopa liidus. Mitte kedagi ei saa teha sunnismaiseks, kui ta omandab Eestis hariduse. Ta võib tööle minna Prantsusmaale, Iirimaale, kuhu iganes. Siin tekib see küsimus, kas tõepoolest peab ühiskond siis 100 protsenti selle kõrghariduse kinni maksma ja ma hea meelega jätkaks seda debatti siin ka seda, et kas me kõrghariduse jääme institutsionaalse rahastamise juurde, ehk siis rahastame kõrgkoole või me rahastame inimesi, kes omandavad haridust. Ka see debatt võiks ometi ükskord käivituda. Ka Tõnis Lukas kutsus üles kõrghariduse rahastamise üle arutlema ja ütles, et hariduse puhul on ikka tähtis kvaliteet. Rahuldada sellega, et me säilitame praegust baasmaksumust ja lihtsalt nimetame kõigi üliõpilaste õpet tasuta õppeks ka ei saa, ülikoolidel on strateegia taseme saavutamiseks tegelikult õigus taotleda riigilt lisavahendeid ja võib ütelda, et me oleme taotletavast tasemest maas 1,7 miljardi krooniga. See raha tuleb kõrgharidusse leida ja me ei saa jätkata nii-öelda lootusega, et me õpetame justkui tasuta, aga kvaliteet muutub madalamaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuse pressikonverentsil räägiti tasulisest ja tasuta kõrgharidusest. Haridusminister Tõnis Lukase sõnul on riigile olulistel erialadel suur osa õppekohtadest tasuta, oma raha eest õpitakse peamiselt kolmes valdkonnas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Joe Bideni kõne toimus umbes 24 tundi pärast seda, kui viimane USA sõjaväelane Afganistanist lahkus. Bideni sõnul keeldus ta jätkama sõda, mis ei teeninud enam ameeriklaste rahvuslike huve. Ma ei kavatsenud pikendada seda igavest sõda ja ma ei pikendanud seda igavest lahkumist. Bideni sõnul otsustati missioon lõpetada plaanitud kuupäeval, sest Afganistanis viibinud sõjaväeülemad leidsid, et see kaitseks ameeriklaste elusid. Ta lisas, et USA terrorismivastane võitlus ei ole läbi, hoiatades eelkõige IsISe Afganistani haru. Ma usun kindlalt, et parim viis, kuidas kaitsta meie turvalisust, on karm, halastamatu, sihitud ja täpne strateegia, mis võitleb tänapäevase terrorismiohuga räägib USA staabiülemate ühendkomitee esimees Mark Milli. Ani sooja. Tahan öelda kõikidele jalamere ja õhuväelastele ja nende perekondadele, et teie teenistus oli oluline ja see ei olnud asjatu. Afganistanis evakueeriti kokku üle 120000 inimese, kuid kõiki soovijaid ei suudetud välja tuua. Administratsiooni hinnangul jäi riiki veel umbes 200 ameeriklast, räägib USA esindajatekoja vabariiklaste juht Kevin McCarthei. Ameeriklased tuleb koju tuua, see ei tohi olla meie ajalugu, see ei tohi nii lõppeda. Räägib valge maja pressiesindaja Jen saki, et. Eraoleme ka edaspidi pühendunud USA kodanikele, kes on Afganistanis ja soovivad lahkuda. Välisministeerium viis diplomaatilise tegevuse Katarisse. Kriitikute hinnangul võib see edaspidi muuta keerulisemaks luurekogumise ja tulevikuohtude vältimise. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA presidendi Joe Bideni sõnul oli Afganistanist lahkumine õige otsus. Ta kinnitas ühtlasi, et USA terrorismivastane võitlus ei ole läbi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n1958. aasta üheksandal mail püstitatud mälestusmärk, mille autor on skulptor Juhan Raudsepp, on unustuse hõlma vajunud. Siia ei too isegi üheksandal mail keegi lilli ja suur osa pärnakaid vist ei teagi selle olemasolust. Aga 1997. aastal tunnistati mälestusmärk nii kultuuri kui ka ajaloo mälestiseks. 2007. aastal aga kanti haud, mille tähis mälestusmärk on sõjahaudade nimekirja Eesti sõjahaudade hoolde liidu tegevjuht Tiina Tojak. Sõjaautodega tegelevad organisatsioonid maailmas on seda meelt, et surnutega ei sõdita, aga surnute koht ei ole maanteeveeres teeristis, mõisapargis, linnapargis ja nii edasi, et surnukoht on ikkagi kalmistul ja kui on olemas kalmistud, kuhu on võimalik matta ka sõjaohvrid, siis nad peaksid oma asukoha leidma seal ja maailma tavapraktikas ei ole midagi eriskummalist. Igal pool tänasel päeval maetakse sõjaohvreid on see siis esimese maailmasõja, teise maailmasõja ja nii edasi, ikkagi viiakse nad vastavatel valmistusele. Pärnu muuseumis on fotod selle kohta, et juba 1940. aastal püstitati siia ajutine puidust mälestusmärk. On ka fotod 1941. aastal väidetavalt mõrvatud nõukogude inimeste ümbermatmisest sellesse paika. On aga arvatud, et kirstudes ei pruugigi säilmeid olla. Tiina Tojak. Päris täpselt saame teada siis, kui juhul kui peaks see au avatama siin ja toimuvad ümbermatused. On teada, et siia on tõepoolest paigaldatud kirstud, noh, väidetavalt on siia maetud õigeusu kiriku juurest 2900 seitsmeteistkümnendal aastal maha lastud gannisoni sõdurit, kelle siis karnisoni ülem mässukatse ajal maha lasi ja väidetavalt on siia maetud 12. Kui mu mälu nüüd ei peta, kas 1924. aasta ja, ja siis kusagil üle 60 kirstu, siis teise maailmasõja ajast Mälestusmärgi asukohaga rahulolematud on pöördunud linnavalitsusse ja sealgi on küsimusega tegeldud. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Seal on ka sõjahaudade kaitse ja ümbermatmist saab otsustada kaitseministeerium. Sõjahaudade komisjoni ettepanekul ja sõjahaudade komisjon seda teemat pole arutanud. Linnale on teada informatsioon, et seda on plaanis teha järgmise aasta kevadel. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu Vanas pargis asuvale mälestusmärgile, mis on pühendatud töörahva vabaduse eest langenud võitlejaile, tuleks leida uus koht. Kuna tegemist on hauatähisega, tuleks sinna maetute säilmed kalmistule ümber matta ja sinna viia ka mälestusmärk, on Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu seisukoht.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSellepärast on ka hooldekodudel kohustus teha iga-aastast õppust, kus siis muuhulgas tuleb läbi harjutada ja mängida see, et kuidas siis on võimalik ka inimesi personalil evakueerida hoonest välja. Näiteks on mitmed meie hooldekodud saanud varustatud selliste evakuatsiooni abivahenditega nagu päästelohistid. See lohisti on igapäevaselt inimesel voodis ja kui tõesti on vaja väga kiiret asi siis selline keskmine inimene suudab ilusti sellist ema raskust või isegi endast raskemat inimest nii-öelda selle lohistiga välja lohistada. Ohutuse kohta. Personali tegutsemine on nendes osutustes väga oluline ja seda tuleb ka regulaarselt siis harjuta ja, ja meelde tuletada. Kui komando paikneb ikkagi sellise 10 15 minuti kaugusel, siis on eriti oluline see, et personal, kes seal kohapeal on, suudaks ise juba siis vajadusel inimesi hoonest välja evakueerida või siis ka oskaks tulekustutit kasutada, et väiksemad tulekahjud kohe ise ära likvideerida. Et see asjaolu tõesti, et kas päästeressurss jõuab kiiresti kohale või mitte, tuleb alati tulekahju korral tegutsemise plaani loomisel läbi mängimisel arvesse võtta. Aga kindel on see, et võimekus ise mõnest hoone osast siis inimesi evakueerida, peab personalil olema, et alati ei saa arvestada sellega, et päästemeeskond kiiresti kohal on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Päästeamet kontrollib sel nädalal kogu Eestis hoolekandeasutuste tuleohutust. Plaanivälisele kontrollile andis aluse kaks möödunud nädalal toimunud hoolekodu põlengut. Hooldekodudes tuleb silmas pidada, et tulekahju korral ei saa kõik elanikud kiiresti ja iseseisvalt evakueeruda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu-Eesti Kooliseltsi pro gümnaasium avati Rüütli tänavas karskusseltsi valgus majas 1906. aastal 1908 kuni 1909 õppeaastaks vajaspro gümnaasium, niinimetatud uute keelte ehk saksa ja prantsuse keele õpetajat Anna raudkats kandideeris ja osutus valituks. Raudkats oli sündinud 23. veebruaril 1886 Tartu lähedal piiskopi mõisas raudtee, vanemkonduktori ja mõisa piimamajanduse juhatajanna esiktütrena ja saanud hariduse, mis võimaldas tal sellisele kohale kandideerida. Ja kuna eelgümnaasiumi kahes ettevalmistusklassis puudus gümnastikak turnimise õpetaja, täitis seda kohustust samuti raudkats. Kolmas ettevalmistusklass lisandus 1910. aastal kui tähistame Anna Raudkatsi. Paljude tuntud rahvatantsude, sealhulgas Tuljaku autori 130 viiendat sünnipäeva avas Anna Raudkatsi tantsuselts maja ees, kus ta neli aastat elas mälestustahvli Anna Raudkatsi tantsuseltsi juhataja Roland Landing. Millal te teada saite, et Anna raudkes selles majas elas, et nõukogude ajal oli siin sõjakomissariaat mõtlesin ka selle peale, tegelikult? No kui ma 86. aastal alustasin rahvatantsuga, siis no ju ikka räägiti, aga kes seda tähele pani. Aga eks teadmine tuli mõne aja pärast, kui juba rohkem rahvatantsuga tegelema hakatud ja räägiti, et elas Pärnus ja seal aia tänaval ja pärast tuli välja, et need siin majas ja. Neli aastat on lühike periood, aga oliAnna Raudkatsi elus kahtlemata oluline. Roland Landing. No tegelikult Anna raudtsi just siin Pärnu oleku ajal tehti talle ettepanek, et ta võiks hakata käima, tantse kogumas ja siit läks ta ju edasi Helsingisse õppima just tantsueriala, nii et selles mõttes oli see oluline aeg tema, kuna ta tegeles ka gümnastika turnimisega, tegi siin ka muid tantsumänge Soome ja Rootsi tantsumänge, siin Pärnus, siis see oli jah, selline oluline periood.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavuse Anna Raudkatsi nimelise stipendiumi pälvib tantsupedagoog ja -looja, tantsupidude üldjuht ja rahvatantsuliikumise edendaja Kalev Järvela.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTšehhi vabariiki juhib viimaseid nädalaid vähemusvalitsus, mis ilmselt kehtestab esmaspäevast karmimad piirangud vaktsineerimata inimestele. Kabinet koguneb täna piiranguid arutama. Peaminister Andrei Babis ei soovinud uusi piiranguid võimu ülemineku ajal luua. Toimunu on taas tõestuseks, kuidas viirus ei küsi levimiseks riigipiiride luba. Nii nagu Eestis, Saksamaal ja Austriaski keelatakse vaktsineerimata inimestel koguneda avalikes suletud ruumides. Peaministri sõnul on avalikud teenused neile keelatud, niisamuti ei tunnistata enam negatiivset Eesti tulemust. Tšehhi registreeris teisipäeval epideemia. Rekordarvu nakatumisi ehk 22 ja pool 1000. Vaktsineerimine on aeglane ja Euroopa haiguste ennetamise keskuse andmeil on selles Kesk-Euroopa riigis vaktsineeritud 57 protsenti elanikkonnast, mis on kontinendi keskmisest seitse protsendipunkti vähem. Tulevane valitsusjuht Peeter Fiala on lubanud võimule saades esitada omavalitsuse meetmed ning eilsete teadete kohaselt on uus valitsus hiljemalt kolme nädala pärast kinnitatud. Fiala sõnul annab haiglas viibib president Milos Zeman talle valitsuse moodustamise ülesande 26. novembril. Vahepeal intensiivravil viibinud riigipea saab peagi haiglast välja ja on arstide sõnul vähemalt osaliselt valmis riigijuhi kohuseid täitma. Tema ravi pärast oli riigis tekkinud põhiseadusliku kriisi oht, sest ta ei saanud oktoobri alguses toimunud valimiste järel tööd teha. Arstide pingutused kandsid õnneks vilja ja seemani tervis ning ka tšehhi riigi toimimine enam ohus ei ole. Tulevane peaminister Fela ütles eile, et koalitsioon kavatseb kärpida järgmise aasta eelarve defitsiiti, mis kiirendab inflatsiooni. Veala kinnitas ka, et puudujäägi kärpimise soov on täita eurole ülemineku kriteeriumid, kuid koalitsioonileppes täpne kokkulepe euro kasutuselevõtuks puudub. Tulevane koalitsioon on 42 leheküljelises koostööleppes esile tõstnud ka kaitsekulutuste tõstmise kahe protsendini SKP-st ning kavatseb juhtida riiki rohkem Euroopa Liidu ja NATO poole. Välisministri ks saab piraadiparteist Jan Lipavski, keda tuntakse karmi suhtumise poolest Venemaasse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tšehhi lahkuv valitsus arutab täna uusi koroonaviiruse leviku takistamiseks mõeldud piiranguid, sest viimased päevad on näidanud nakatumiste arvu rekordeid. Seni ei ole Andrej Babiši valitsus karmimaid reegleid kehtestanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroona piirangud on vajalikud nõus üks loogilistest piirangutest on inimeste omavaheliste kontaktide piiramine jälle nõus. Ka koroonamudeleid koostava Maarja kodastiku sõnul peaks praegu olema riigipoolne põhisõnum just kontaktide vähendamine sest maskid küll piiravad nakatumise tõenäosust, kuid ei välista seda. Siit edasi mõeldes tundub mõistetav olevat valitsuse otsus sulgeda 14.-st detsembrist kõik koolid aga tegelikult ei ole. Sellise lausalise piiranguga kõigi koolide sulgemise ja kõigi õpilaste koju saatmisega loobus valitsus senisest lubadusest kasutada piiranguid täpselt ja sihitult. Just nendes piirkondades, kus nakatumine on ulatuslik. Narvas levib nakatumine sama hea kui kontrollimatult Tallinnas hoogsalt ja Tartus murettekitavalt. Aga näiteks paides on olukord rahulik, samuti Saaremaal ka paljudes Lõuna-Eesti omavalitsustes. Miks seal koolid kinni pandi? Kevade lõpus lubasid ministrid kindlas kõneviisis tegutseda koroona teise laine ajal, nii et kui näiteks Narvas tuleb koolid sulgeda, siis see ei tähenda, et ka Kihnu õpilased peavad koju jääma. Nüüd võtsid nad oma mõistlikud sõnad tagasi. Koroonapiirangud toimivad siis, õigemini neid järgitakse seda paremini, mida arusaadavamad need on. Koolide laussulgemine ei ole arusaadav. See tekitab nõutust ja segadust ka lapsevanemates, kellest paljud peavad koju jääma või oma tööd kiirkorras ümber korraldama. Lisame siia ka paljude laste toitlustamise, sest on peresid, kellele koolilõuna on väga oluline. Ja kas valitsus tõesti arvab, et koju lükatud õpilased istuvad kodudes, loevad laua taga viisakalt Tammsaaret või hügood ja lahendavad iseseisvalt matemaatika või füüsikaülesandeid. Aga võib-olla nad kogunevad sõprade korterites või hängivad kaubakeskustes juba näemegi tugevate omavalitsuste rahulolematust, et mitte öelda mässu. Tallinna linnapea teatas, et hoolimata valitsuse üleöö otsusest võivad algklasside õpilased ikkagi koolis edasi käia. Ka Tartu linnapea peab valitsuse otsust algklassi koju jätta ebaotstarbekaks. Ja veel kord koroonapiirangute arusaadavusest. Miks on ujumistrennis ohtlik, sest noorte ja täiskasvanute sporditegevus on homsest kolm nädalat keelatud aga spaas ei ole ohtlik, sest spaad jäävad ju avatuks. Ärge mõistke mind valesti, ma ei kutsu spaasid sulgema, aga ma ei saa lihtsalt aru, mis on valitsuse kehtestatud piirangute mõte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Totaalse piiranguga sulgeda kõik koolid ja õpilased koju saata, loobus valitsus senisest lubadusest kasutada koroonapiiranguid täpselt just nendes piirkondades, kus nakatumine on ulatuslik. Räägib poliitikavaatleja Toomas Sildam nädalakommentaaris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMina ei taha panna oma lastele koormat, et nad peavad ehk minu elu ja surma üle otsustama. Näiteks kui ma olen väga vana ja dementne, elan hooldekodus, saan koroonanakkuse ja satun haiglasse, kus läheb vaja juhitavat hingamist. Või kui ma satun autoavariisse ja mul ei ole enam erilist lootust iseseisvaks eluks, vaid edaspidi saaksin õhku ja toitu masina kaudu. Ma tahaksin, et arstid teaksid mind, ei ole vaja elustada ega masinate abil elus hoida. Kuidas ma saaksin sellest neile teada anda, nii et neil hiljem selle tõttu pahandusi ei tekiks? Sotsiaalministriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots. Vaik tunnistab, et praegu väga selgeid reegleid selle kohta pole ja eelkõige tuleks rääkida oma soovidest lähedastega. Võlaõigusseaduse järgi osutatakse tervishoiuteenust inimese nõusolekul ja kui inimene on teadvuseta või otsustusvõimetus seisundis, siis tema eeldatava soovi järgi siis ongi soovitus. Rääkige oma need teemad oma lähedastega läbi, et nemad peaksid vastama sellele küsimusele. Juriidilist dokumenti ehk niinimetatud elutestamenti teha pole praegu Eestis võimalik. Praegu tegelikult õiguslik regulatsioon selliste tahteavalduste osas puudub, aga me oleme siin erinevate teemade raames ikka ja jälle sinnasamasse tagasi jõudnud, et selline regulatsioon peaks olema. Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu aseesimees Aime Keis, kes on ka ise erakorralise meditsiiniosakonna arst, ütles, et regulatsiooni puudumine paneb arstid keerulisse olukorda. Et kui näiteks mingil põhjusel see tervislik seisund on selline, et aktiivne ravi enam näidustatud ei ole ja ei ole võimalik näiteks tema tema terviseseisundit parandada, siis tuleb kõne alla ravi lõpetamise otsus. Aga kui näiteks perekond ei ole nõus ja soovib selle ravi jätkamist, siis on diskussiooni koht. Mõlemad tõdesid, et tegelikult oleks regulatsiooni vaja ja tuleks käivitada avalik diskussioon. Ingrid Otsaik. Siin ma saan nüüd öelda nüüd oma oma isikliku arvamuse, et moodne meditsiin on tegelikult inimese elus hoidmisel väga julm ja jõhker ja noh, see on nagu inimese enda küsimus, et kas ta tahab, et teda selliste meetmete ja vahenditega hoitakse elus. Aime Keis. Võib-olla see elutestament päris kõiki vaidlusi ära ei lõpeta, aga, aga ta kindlasti annab sellist ravi lõpetamise õigust ikkagi julgemalt. Aime Keis lisas, et teema on mitu korda üles kerkinud ja viimati ka seoses koroonaga, aga millegipärast ikkagi suiku jäänud. Ma leian, et, et see on nagu sotsiaalministeeriumi roll ikkagi võtta kokku osapooled. Ma arvan, et et meie praegune sotsiaalminister suudab sellega väga hästi toime tulla sügisest. Võib-olla tal tekib ajaline ressurss, et selle küsimusega tegelema hakata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis on vaja selgemaid reegleid, kuidas inimene saaks teatud tingimustel enda elus hoidmisest keelduda. Eesti bioeetika nõukogu loodab, et sügiseks on koroonakriis leevenenud ja Sotsiaalministeerium koostab niinimetatud elutestamendi reeglid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEksperdid hetkel just teevad oma tööd platsi peal. Et selge on see, et tegemist oli väga õnneliku õnnetusega. Ja selge on ka see, et kahel saalil üheksast on siis sarnane konstruktsioon. Nii et põhitähelepanu alla on meil loomulikult kõik saalid, aga eriti siis need kaks tegemist oli riplaega, mitte nagu mingi paneelidega, et tegemist oli sellise nagu tavaliselt küprok ja vill laega. Et ma arvan, et ega see meeldiv tunne ei oleks olnud seal all olla, et see oleks ikkagi väga, väga nagu ebameeldiv tunne olnud. Noh, see on täiesti alusetu spekulatsiooni, mis puudutab kiirustamist, sest nimetatud ripplagi oli installeeritud juba juulikuus, ehk siis kolm kuud enne avamist. Et tänasel päeval me vaatame ikkagi teisi asju ja meil on oma, ütleme, teooria juba olemas, mida siis hetkel kontrollitakse, et kindlasti me ei ava ühtegi saali enne, kui me oleme 101 protsenti kindel. Et see kinosaal on turvaline. Ja ma arvan isiklikult, et selleks, et ütleme, ka selles alla kukkunud laega saalis uuesti ehitustöid teha, me lükkame kino avamise kaks või kolm nädalat edasi. Aga ma usun samas, et ütleme, üheksas saalis seitse, me saame lähiajal uuesti kasutusse panna, et need kaks omamoodi konstruktsiooniga lage tuleb tõenäoliselt tugevdada ja ümber ehitada. Mul on lihtsalt väga hea meel, et mitte keegi viga ei saanud. Et keegi seal saalis ei olnud ning me kindlasti omalt poolt teeme kõik, et kõik üheksa saali tänase öö ja järgmiste päevade jooksul üle kontrollitakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Solarise keskuse juht Peeter Rebane kommenteeris kino laevaringut.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti hädaolukorra meditsiinijuhi doktor Urmas Sule kinnitusel saabub kõige rohkem koroona haigeid haiglatesse Harjumaalt ja see trend on süvenev töö ja terviseminister. Tanel Kiik märkis aga, et on vaid aja küsimus, millal haiglaravi vajavate inimeste arv ületab haiglate võimekuse piiri. Need voodikohad, kus haiglaravi vajadus on väiksem, neid voodikohti ka vähendatakse koroonahaigete kasuks. Eelmisel nädalal viimase seitsme päevaga lisandus ligi 50 protsenti rohkem nakatunud kui nädal enne seda. Ehk see on tegelikult kõige kiirem kasvukiirus alates siin põhimõtteliselt sügisest ehk selles vaates kõik need piirangud, mida valitsus on kehtestanud teadusnõugu ettepanek on õigustatud ja on põhjendatud. Pigem on küsimus selles, kas on piisavalt reageeritud või on vaja veel reageerida, ehk mida kauem me peame piirama plaanilist ravi, mida kauem me peame hoidma rohkem Covid 19 osakond rohkem Covid 19 voodikohti avatud. Seda pikaajalisemad on tegelikult selle kriisi kaudsed mõjud inimeste tervisele, teenuste kättesaadavusele. Kiige sõnul on eesmärk teha sel nädalal 30000 vaktsiinisüsti. Saabus täna hommikul 14000 doosi. Ning samuti on juba varasemalt raviasutuste käes teatud vaktsiini varu ja nädala siis keskel umbes suurusjärgus on oodata AstraZeneca järgmist tarnet, et kindlasti see nädal vaktsineerimise maht tõuseb Euroopa liidus, ma arvan, ei ole hetkel ühtegi riiki, kes eksole lõpuni rahul vaktsineerimise tempoga või vaktsineerimise olukorraga ja oodatakse uusi müügilubasid peaks saabuma Jane farmaceutika vaktsiini puhul ja märtsi alguses natuke alla 10 protsendi oli see, mis oli veel täna hommikul terviseametis, mis läks nüüd laiali selle nädala teiste dooside vajaduse katteks peamiselt ehk teatavasti 21 päevane intervall, onier 28 päevane Modernal ja neid teisi doose ei saagi nii-öelda ennaktempos ära teha. Hetkel on Eestis avatud 28 koroonaviiruse proovivõtu kohta 21. paigas pluss ka kiirabi käib kodudes testidele suunamise maht on aga 20 protsendi võrra nädalas kasvanud, nii ütleb avaliku testimise koordinaator ja meedikumi juhatuse esimees Tõnis Allik. Me jälgime saatekirjade arvu jooksvalt ja esimesed sellised operatiivsed reageerimised on punktide lahtioleku aja pikendamine ja ka testide tiheduse suurendamine tunnipõhiselt, kuid oleme ka terviseametiga suurendanud siis proovivõtukohtade arvu. Eelmisel nädalal alustasime testimist Maardu linnas ja see jätkub ka siin perspektiivis. Tallinnas on plaanis avada siis teine topeltproovivõtukoht Saku Suurhalli juures küll aga tahan siin südamele panna inimestele, kes mingil põhjusel oma loobuvad, anda sellest teada numbril kuus neli kuus neli kaheksa neli kaheksa, kus siis saab selle broneeringu tühistada. Praegu jätab kohale tulemata umbes 10 protsenti aja broneerinutest. Tanel Kiik lisas veel, et nii terviseamet kui ka politsei ja piirivalveamet saavad lisaraha, et teha järelevalvet, kuidas koroonapiiranguid täidetakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haiglates luuakse uusi voodikohti koroonahaigete raviks, lisandub ka mitu uut testimispunkti. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 4900 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 1028 ehk 21% testide koguarvust. Haiglaravi vajab 563 patsienti. Mõne aja eest lõppenud pressikonverentsil räägiti vaktsiinitarnetest ja testimispunktidest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEelmisel suvel oli Harju maakohtu kohtuniku Valeri Lõniku õigeksmõistva otsuse aluseks seisukoht, et nõndanimetatud maadevahetuse kohtuasjas salajase pealtkuulamisega kogutud tõendeid ei tohi arvestada, sest kaitsepolitsei ja prokuratuur on seda tehes rikkunud seadust. Tänase otsusega leidis ringkonnakohus, et menetluse mõistlik aeg ei ole möödunud ning et jälitustoimingute tegemise käigus ei ole seadusnõudeid rikutud. Seetõttu on ka menetluse käigus kogutud tõendid lubatavad. Süüdistuse järgi nõustusid maa-ameti eksjuht, Kalev Kangur, endine keskkonnaminister Villu Reiljan ja endine põllumajandusminister ja praegune riigikogu liige Ester Tuiksoo oma ametialaste ebaseaduslike tegude eest võtma vastu altkäemaksu. Süüdistus käsitleb 13 looduskaitsealuse maatüki vahetamist, mille raames vahetati kinnistuid 250 miljoni krooni väärtuses. Tallinna ringkonnakohus mõistis tänase otsusega Villu Reiljani karistuseks kolm aastat ja kuus kuud vangistust, kuid seda ei pöörata täitmisele, kui isik ei pane nelja-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kalev Kangeri karistuseks määrati neli aastat ja kolm kuud vangistust viieaastase katseajaga. Ester tuiksoole mõisteti pooleteise aastane karistus kolme aastase katseajaga. Ärimeestele Toomas Annusele, Einar Vettusele, Tarmo Pedjasaarele ja Tullio Liblika määrati vastavalt kahe aasta ja kuue kuu ning kahe aasta ja nelja kuu ning kahe aasta pikkused karistused katseajaga kolm aastat. Tänase otsusega mõisteti süüdistatavate kasuks riigilt välja teise astme kohtumenetluses kaitsjatele makstud tasu, mis on ligi 147000 eurot. Villu Reiljani kaitsja vandeadvokaat Aivar pilv ütles, et otsus kaevatakse edasi riigikohtusse. Aivar Pilve kommentaar. Saate isegi aru, et tegemist on vastandlike kohtuotsustega üks kohtuotsus õigeks mõistev, teine süüdimõistev samade asjaolude tõendit faktiliste asjaolude alusel, järelikult on kohus eelneva kohtu seisukohti oluliselt ümber hinnanud ja muutnud ja nüüd järelikult väitlus selle üle, kas selline ümberhindamine ja uute seisukohtade kujundamine on põhjendatud. Ja, ja õige, et see ongi põhiline, vaidluse moment, tuletan meelde, et Vilju Reiljani õigeksmõistmist oleme me taotlenud nii maa kui ka ringkonnakohtus, sõltumata sellest, kas jälitustegevusega kogutud tõendeid loeb kohus seaduslikuks või ebaseaduslikuks, ehk siis kas neid saab tõendina kasutada või mitte. See kogus jälitustegevuse tõenditest, mis Villu Reiljani jälgimist on puudutanud, meie arvates absoluutselt mingeid selliseid faktilisi asjaolusid ei sisalda, mis võiksid viidata tema poolt süütegude toimepanemisele. Aivar pilv nentis ka, et kuna ringkonnakohus luges jälitustegevuse seaduslikuks, peab jälitustegevus saama Eesti õigusruumis laiema õigusliku hinnangu. Tartu Ülikooli kriminoloogia professori Jaan Ginteri sõnul on täna Tallinnas ringkonna kohtuotsuses rida õiguslikke aspekte, mille üle hakkab tõenäoliselt vaidlema riigikohus. Näiteks on Ginteri sõnul tarvis lahti rääkida jälitustoimingute teema ning ka seekas antud kaasuses kvalifitseeriti õigesti pistise ja altkäemaksu teema. Jaan Ginteri selgitus. No see kaasus näitab, et jälitustegevuse regulatsioon vajab selgelt suuremat tähelepanu ja jälitustegevuse korraldamises on meil seni olnud siiski päris suuri puudusi nendes kahes lahendis. Maakohus on selgelt tunnistanud jälitustegevuse teatud toimingud ebaseaduslikuks. Ringkonnakohus on leidnud, et nad on seaduslikud. Probleem tuleb siin eelkõige sellest, et meil Eestis on asutud seisukohale, et jälitustegevusega saadud tõendeid saab kasutada kriminaalmenetluses ainult siis, kui nende saamisel ei ole üldse seadust rikutud vaidlus käibki selle üle, et need komistuskohad, mis nende jälitustegevusega saadud tõendite puhul esinenud on, kas nad nüüd on seaduserikkumised või mitte. Ilmselt jah, asi jõuab riigikohtusse, sellepärast et noh, tegemist on siiski tõesti niivõrd suur avalikkuse tähelepanu tõmmanud asjaga. Teine teema, mis ma usun ka riigikohtus üles tuleb, on nüüd piiritlemine pistise ja altkäemaksu vahel. See piir on tegelikult meil õigusest päris selgeks saanud, et pistise puhul on nüüd vastuteene eest osutatud tegu, mis on seaduse auspärane, altkäemaksu puhul on seadusvastane tegu antud juhul neid süüdistatavaid süüdistati just nimelt altkäemaksus, aga kindlasti Eesti kassatsiooni kaebuses samamoodi tuuakse üles siis see teema, et, et no prokuratuuri on küllalt raske näidata, millised siis süüdistatavate teod just olid ebaseaduslikud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna ringkonnakohus mõistis maadevahetuse osalised süüdi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitsei ja piirivalveameti kommunikatsiooni peaspetsialist Brita Sepp ütles, et esimesest oktoobrist 10. novembrini ületati Vene-Eesti piiri 20489 korda. Samal perioodil ületas Eesti piiri 1414 Ukraina kodanikku põhja prefektuuri Tallinna piiripunkti juht Raavo Järva kinni, et lennukiga Venemaalt ja Ukrainast siiani otse Eestisse tulla ei saa. Küll aga on maismaa piiripunkti ületamine teatud juhtudel lubatud. Ainult siis seal vabariigi valitsuse korralduses loetletud juhtumitel, et seal on näiteks, onju, kaubavedude puhul ja töötamise eesmärgil kõiki inimesi kontrollitakse, kontrollitakse, kas tal on õigus tulla nii-öelda selle, kas ta läheb siis selle vabariigi valitsuse korralduse mingisuguse erisusi alla või mitte. Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrjeosakonna nõunik Irina Dontšenko ütles, et kokku on pandeemia algusest Venemaalt sisse toodud 126 ja Ukrainas 102 koroonaviiruse juhtu. Jah, tõesti, sealhulgas ka Venemaalt on meil sisse toodud haigusjuhte ja näiteks 45. nädalal meil 66-st reisimisega seotud haigusjuhust on üks viiendik ehk 14 haigusjuhtu seotud reisimisega. Venemaale ja Ukrainast tuli 20 haigusjuhtu. Registreeritud. Töötajate ja õppijate puhul nõutakse kahe riigi vahel valimist ainult eriolukorras, praegu kehtib välismaalt tulevate inimeste suhtes liikumisvabaduse piirang. Dontšenko tõdes, et kõikide juhtumite puhul ei ole aga meetmed tõhusad. Praegu meil on natukene leebem see ületamine, me teame, et me peame, inimesed, kes tulevad, peavad tegema testi piiri peal, peavad viibima eneseisolatsioonis. Nad peavad ootama ära testi tulemuse enne seda tulemust vist ei tohi kodust väljuda, aga no vot jah, kahjuks kõikide juhtude puhul ei ole need meie meetmed tõhusad. Dontšenko lisas, et väga suurt muret kõrge sisse toodud juhtumite arv ei põhjusta. Praegu üldine taust on selline, et sisse toodud reisimisega seotud haigusjuhtude osakaal üldisest haigestunute arvust langeb meil, see tähendab seda, et enamasti meil on kohalik levik praegu, milles me oleme ka täheldanud ja öelnud, et meil on alanud epideemiline levik viimasel ajal eriti selliseid arenenud välja sisse toodud haigus Venemaalt haigusjuhtudest koldeid ei ole täheldatud ega registreeritud. Raavo Järva sõnul pole piiriületamise edasist reguleerimist arutatud. Siiski on praegused piirangud suvega võrreldes veidi karmimad. No võib-olla, mis on erinev võrreldes selle ajaga, mis vahepeal suvel oli paljudest riikidest saabudes ei pidanud jääma isolatsiooni, täna on seis selline, et põhimõtteliselt meil ei olegi riiki, kus tulles siis ei peaks jääma isolatsiooni ja välja arvatud on siis küll Leedu, Läti ja Soome.",
"role": "user"
},
{
"content": "Oktoobris pärines üle poole Eestisse sisse toodud koroonaviiruse juhtudest Venemaalt ja Ukrainast. Ühel nädalal ulatus nende osakaal 61 protsendini. Soomest sisse toodud juhte oli oktoobris viis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMerepuiestee ja Ahtri tänava ristmikul seal kandis, kus asuvad Kanuti aed ja porto Franco kinnisvaraarendus lõhkes eile õhtul kella 11 paiku veetoru. Tallinna keskkonna ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg selgitab, et esimese teate veeturu lõhkemisest said spetsialistid päris kiiresti. Esimene teadmine ongi see, et pumplatest tuleb elektrooniline teade, et, et vooluhulgad on mingil põhjusel tavapärasest suurenenud ja loomulikult, kui ikka vesi tänavatel lainetab, siis sellest antakse ka linna infotelefonidele ja, ja Tallinna vee telefonile teada. Lõhkenud toru läbimõõt oli 20 sentimeetrit, sestap ei läinudki kaua aega, enne kui vesi juba maapinnale jõudis. Ja kuna see õnnetu koht juhtus olema just trammitee all, siis selle tagajärjel hetkel trammiliiklus on seiskunud, kuna seal teekonstruktsioon on ära uhutud ja, ja tramme sinna peale hetkel lasta ei saa. Vahepeal mitmekümne sentimeetrise veekihi alla jäänud ristmikult lähevad üle trammiliinid üks ja kaks, neist esimene tuleb Kadriorus, teine ülemistelt, kuid mõlemad küündivad kaugele Koplisse. Tallinna transpordiameti töötajaid hakati üles helistama kell neli hommikul, räägib ameti juhataja Andres Harjo. Tegime operatiivse otsuse 73. liini pikendamiseks Koplisse ja lisaks siis sai kiiresti korraldatud ka trammide number üks ja number kaks asendusbussid, mis liiguvad Kopli lõpust kuni hobujaama tänavani. Täpsemat infot muudatuste kohta saab lugeda nii Tallinna linna kodulehelt kui rahvusringhäälingu uudisteportaalist. Andres Harjo paneb südamele, et päris trammigraafikute järgi asendusbussid ei sõida ja mõned peatused tuli ka vahele jätta. Kuna buss ei saa otse trammi dubleerida, ehk siis ärajäävad peatused on praegu trammiliinil, on kanuti salme Volta ja Krulli. Me katsume kiirkorras ka vastavasisulise informatsiooni peatustesse panna, aga kuna number ühe ja kahe peatuseid üle linna on väga palju, siis tegelikult see võtab mõningase aja. Kella 10-ks hommikul oli lõhkenud toru korda tehtud ja veekraanid uuesti avatud. Kohapeale olid kogunenud ka ehitusspetsialistid, et arutada, kuidas lõhutud tee korda teha, räägib Tarmo sulg. Tavaolukorras oleks väga lihtne, kui oleks tegemist nii-öelda tavalise teekonstruktsiooniga, aga kuna trammitee on valatud, siis sellise monoliitse raudbetoonplaadi peale ja seal all on siis konstruktsioonid eelnevalt tihendatud, siis praegu otsitakse tehnoloogiat, et kuidas samaväärselt oleks võimalik siis seda aluskihti tihendada. Kui veel hommikul kardeti, et liiklus on häiritud mitu päeva, siis lõunaajaks, teatas Tarmo sulg juba rõõmsamaid. Uudiseid. Linn loodab trammiliinid uuesti avada homme hommikuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile hilisõhtul purunes Tallinnas Mere puiestee ja Ahtri tänava ristmikul veetoru, mis seiskas Kopli suunalise trammiliikluse. Ehkki veetoru on praeguseks parandatud, tuleb liiklejatel veel kuni homme hommikuni arvestada asendusbussidega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEile kohtusid haiglate liit ja eratervishoiuasutuste liit, muuhulgas arutati, kuidas koroona patsientide poolt üle koormatud haiglatele leida erasektorilt veel abikäsi. Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule tõdes, et eratervishoid panustab juba korraldades testimist ja vaktsineerimist. Siit hetkel oodata mingit väga suurt läbimurret, et noh, et erasektor jätab oma tööd pooleli, tulevad siis inimesed haiglasse tööle, esiteks nad ei ole suur osa nendest kvalifitseerunud. Teine asi, et neil on ka sellised rutiinsed, tegevused ja kohustused, mida nad peavad tegema, pluss siis täna võetud covid kohustused. Siiski lepiti kokku, et eratervishoiuasutuste liit saadab välja üleskutse, et leida juurde vabatahtlikke. Liidu juhatuse esimees Tõnis Allik loodab nii leida kümneid lisa abikäsi. Sundida me juba puhtalt õigusruumis täna kedagi ei saa kellegi teise juures töötamast, kui Eestisse peaks, ma loodan, et ei teki tekkima eriolukord ja, ja siin juba nii-öelda kõrgemad või nende valitsus poole pealt korraldatakse asju selliselt, siis on muidugi teine situatsioon, kus tekib ka vastav õigusruum inimeste ümberpaigutamiseks teiste tööandjate juurde. Kuigi täpset numbrit ei oska allik välja tuua, saaks nii vajadusel kaasata paarsada inimest. See aga tähendaks testimise ja vaktsineerimise võimekuse langust. Lisaks jääks ära erasektori poolt pakutav plaaniline ravi. Meie teenus valdavalt on, on niinimetatud plaaniline töö, siis amblatoorne osa sellest ja pigem praegu selles olukorras, kus haiglad seda on jõuliselt vähendanud ja, ja plaanivad veelgi vähendama, et vähegi selles valdkonnas võimekust hoida, siis pigem eratervishoiuasutused näevad siin võimalust võib-olla seda tööd just rohkem teha, et, et ka need inimesed, kes sellist nii-öelda plaanilise teenust vajavad, et ka nendele säiliks mingilgi kujul võimalus seda teenust saada. Allik hindab siiski, et nii ränk olukord tõenäoline ei ole. Kui ühes haiglas jääb personalist puudu, peaks esmalt kaaluma, kas abi saab leida haiglavõrgu siseselt. Mina kujutan küll ette, et võib-olla tuleb alustada teatud ümberkorraldustest, siis haiglate sees või haiglate vahel nii-öelda piirkondades, kus võib-olla olukord on leebem minna, mis piirkondades, kus on tõesti lisakäsi vaja just sellest lähtuvalt, et seal eelduslikult on olemas kvalifitseeritumat, personali.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonahaigete arvu tõus on esile toonud personalipuuduse haiglates. Abi otsitakse ka eratervishoiuasutustelt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi Nordica lõpetas eelmise aasta oktoobris Tallinnast lähtuvatel liinidel lendamise oma nime alt, lendavad Nordica värve kandvad lennukid jätkuvalt Stockholmi, Brüsseli ja Varssavi liinil. Samuti lendavad Nordika värves lennukid teistel liinidel Euroopas, kus tehakse allhanget Poola lennufirmale Lot tütarete õte Regina Jet kaudu. Ka lendab üks Nordika värves lennuk, praegu ainsal Nordica kommertsliinil Stockholm Arvisor Je Levare. Selle Rootsi omavalitsuste tellitud lennuliini hanke võitis Nordica koos Rigonal Jetiga 2018. aastal. Nordica kaubamärki kasutava Nordic Eviation Grupi juhatuse esimees Erki Urva ütles, et lisaks võib Rignal Jeti lennukeid kohata ka mujal ja teistes värvides. Selle aasta kevadest meie tütarfirma siis regionaal, et hakkab näiteks SASile kokkuvõttes 15 lennukiga lendama, praegu on neid natuke vähem. Meil on terve rida Ar turba proppe, mis lendavad Kopenhaagenis, siis on meil Stockholmis lennukid ja need on kõik, on tegelikult värvitud siis SAS-i logodesse ja SAS-i värvides, nii et ainult ukse peal esiukse kõrval on ainult silt, et opereti va raginal jet tegelikult meie tütarettevõte on see, kes, kes kasvab kell on hetkel juba üle 20 lennuki lennukipargis. Eestis ei ole kunagi nii suurt lennufirma enne olnud ja valdavalt tegeletakse siis eksportteenuse pakkumisega, ehk siis lennatakse nii-öelda märja liisingu alusel teistele lennuettevõtetele. Urva sõnul peaks alt poolt käitetavate lennukite arv jõudma selle aasta lõpuks 30 piirimaile, praegu on neid 22. Jaanuaris, veebruaris peaks lisanduma esimene Brasiilia lennuki tootja 190 või 195 seeria lennuk. See lennuki tüüp hakkab Urva sõnul osaliselt välja vahetama lotile lendavaid Bombardiere. See otsus on nagu kliendipoolne otsus, et kuna kuna kliendil ehk siis konkreetselt praegusel hetkel lotil on palju päris palju endal ka seda tüüpi lennukeid lennukiparkis ilmselt see tekitab nendel siis võib-olla paremat paindlikkust opereerimisel. Lisaks on muidugi ka see asi, et, et embraga 195 lennukit es on paarkümmend kohta rohkem kui praegustest siis 900 lennukit. Urvo sõnul seisab tütarettevõte Regional Jet tugevatel jalgadel ning loodab sel aastal võita uusi kliente. Samuti otsib uusi erivõimalusi Nordica. Me pidevalt osaleme erinevates hangetes, et me ikkagi loodame mõne hanke ka siin lähemal ajal ära võita ja, ja siis võib-olla suurendada ka Nordica otseselt, ütleme kommertsriskiga võetud lendamist nimetatakse seda niimoodi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigiettevõtte Nordic Aviation Group juhatuse esimehe Erki Urva sõnul jätkab selle lennuteenust pakkuv tütarfirma Regional Jet kasvamist ka tänavu ning aasta lõpuks võib käitatavate lennukite arv jõuda kolmekümne piirimaile. Peagi peaks Regional Jeti kasutusse jõuduma ka esimene Embraer E-190 või E-195.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIda-Virumaa tööstusalade arenduse sihtasutuse rajatav moodne lennuväli, mida saaksid kasutada äriklassi reaktiivlennukid, võiks valmis saada hiljemalt nelja aasta pärast. Sihtasutuse juhataja Teet Kuusmiku sõnul otsivad suured rahvusvahelised ettevõtted sobivaid kohti hiigeltehaste rajamiseks ja oluliseks tingimuseks on kiired ühendusteed. Kui me toome täna näite, et et Vasast mingi energiaettevõtte juht peab jõudma Narva oma potentsiaalse ettevõtte juurde, siis see on nii-öelda mitu ümberistumise lennukiga pärast seda ühistranspordiga või renditud autoga sõitmine Narva eks ju Tallinnas. Et see ajakulu nende ettevõtete jaoks ja nende inimeste jaoks on noh, kriitiliselt määrav mingite tegevuste tegemiseks ja ka investeerimisotsuste vastuvõtmisel Lennuväli rajatakse Narva külje alla Olginosse murukattega lennuvälja asemele, mida praegu kasutavad hobilendurid ja langevarjurid. Teet Kuusmik toonitab, et nad kavatsevad ehitada just lennuvälja, mitte lennujaama. Et lennujaama investeeringute mahud on ikkagi seal kümneid ja võib-olla sadu miljoneid, et täna meie eesmärk on ikkagi lennuvälja rajamine, kuhu vastu võtta väikelennukeid just tšarterlendudeks ja see kindlasti ei saa olema nii-öelda liinilennuväli ja lennuliikluse intensiivsus saab ikkagi tõenäoliselt olema suhteliselt väike. Detsembri lõpus algatas Narva-Jõesuu linnavalitsus tööstuspargi tellimusel lennuvälja detailplaneeringu. Samal ajal tegeleb tööstuspark eelprojekti koostamise ja ehituseks vajaliku raha otsimisega, mida loodetakse leida Euroopa Liidu vahenditest. Projekti esialgne maksumus on poolteist kuni kaks miljonit eurot. Mõte ongi siis see, et pikendada lennurada planeeringuga, anda siis võimalus kõva kattega lennuraja rajamiseks ja sinna juurde siis rajada ka kogu vajalik infrastruktuur, kus on võimalik lennukeid välisriigist vastu võtta politsei ja piirivalveametnikel või, või tolliametnikel. Kõik, mis ütleme selliste väikelennukite vastuvõtmiseks vajalik, on. Ida-Virumaa tööstusalade arenduse sihtasutuse juhataja Teet Kuusmiku sõnul tegelevad tööstuspargi üha rohkem kinnisvara arendamise asemel ettevõtluskeskkonna parandamisega. Lisaks lennuvälja ehitamisele otsivad tööstuspargid ka näiteks arendajaid, kes oleksid nõus Narva piirkonda üürikortereid ehitama. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus plaanib rajada nelja aastaga Narva lähistele moodsa lennuvälja. Detsembri lõpus algatas Narva-Jõesuu linnavalitsus tööstuspargi tellimusel lennuvälja detailplaneeringu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärnu linnaarhitekt Henri Eessalu ütleb, et linnavalitsus on tõepoolest teinud ettepaneku arvata muinsuskaitse alt välja see osa rannapargist, mis asub mere puiesteest muuli poole. Ehk jutt on Amende villa kõrval ja taga asuvast pargialast. Kuna see ala on niikuinii ka looduskaitse all, et siis linn tegi jah selle ettepaneku, et ei oleks topeltkaitset sellel alal. Eessalu ütleb, et seal ei ole ka ehitusmälestisi. Lähim kultuurimälestus on Amende villa ja siis selle piiride aed. Oluline on siis tagada selle objekti vaadeldavust. Muinsuskaitseameti Pärnumaa nõunik Helle Triin Hansumäe. Et linna see põhiline mure või see argumentatsioon selle väljaarvamise taga oligi see, et sellel piirkonnal on kaitse, et ta on nii looduskaitse all kui ka muinsuskaitse all ja muinsuskaitse ehitusmälestiste ekspertnõukogu, kus on siis põhiliselt arhitektid ja insenerid, leidsid, et võib-olla see isegi oleks võimalik see väljaarvamine, kuna seal ei ole hooneid, et see linnastruktuur, mis moodustub hoonetest, et seda seal tõesti pole. Aga siis muinsuskaitseamet maastikuarhitektuuri ekspertnõukogu ütles, et tegelikult see ikkagi ei ole üldse hea mõte, sest et muinsuskaitse kaitseb täiesti teisi väärtusi kui looduskaitse. Kui looduskaitse kaitseb konkreetset puud liigi siis tegelikult see muinsuskaitse antud pargis kaitseb pigem seda ajaloolist järjepidevust ja et park kui selline on ka tegelikult linnastruktuuri, see park on seal juba väga vanade plaanide peal, et juba tsaariaegsed Need prouad käisid seal jalutamas, et seal ikkagi muinsuskaitseamet praegu leiab, et see topeltkaitse on õigustatud. Kuna vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsekorra arutelu alles käib, siis pole rong veel läinud ja igaüks saab sel teemal kaasa rääkida kas muinsuskaitseameti Facebooki lehel või lihtsalt muinsuskaitsel oma arvamuse teada andes. Pealegi tuleb kevadel kaitsekorra avalik väljapanek. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsekorra arutelul on linnavalitsus teinud ettepaneku, et osa Pärnu Rannapargist võiks muinsuskaitsealast välja arvata. Looduskaitse all on kogu park nagunii. Muinsuskaitse seda õigeks ei pea.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nModerna teatel peaks novembri jooksul selguma, kas vaktsiin ilmub turule veel sel aastal. Firma on üsna optimistlik, leides, et vajadusel võib vaktsiini juba detsembris turule paisata. Samas kinnitab firma, et vaktsiini töökindluse ja usaldusväärsuse osas mingeid järeleandmisi ei tehta. Marjana tahab turule tulla ka hooaja gripivaktsiiniga, sest mida rohkem suudetakse muid nakkushaigusi tõrjuda, seda rohkem jääb aega ja ressurssi koroonaga toimetuleku tarvis. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel on kogu maailmas praegu umbes 180 koroonavaktsiini projekti. Neist 35. on vaktsiinide testimine juba käimas, et määrata kindlaks, kuidas inimesed vaktsiini taluvad milline on optimaalne annus ja kui tõhus vaktsiin üldse on. WHO andmetel on kaheksa uurimisrühma praegu kolmandas ja viimases kliiniliste katsetuste faasis ning kohe jõuab sinna ka üheksas. Saksamaa firma katsetab koos USA iseri ja Hiina fosunfarmaga vaktsiini kümneil tuhandeil. Katseisikuil katsetusi otsustati laiendada 30-l 1000 44000 katsealuseni. Edukate katsetulemuste korral hakkavad ja te oma vaktsiinile heakskiitu taotlema juba oktoobris. Pärast septembri alguses toimunud katkestust on edukate katsete faasi jõudnud taas ka ühendkuningriigi ja Rootsi ravimifirma AstraZeneca. Firma töötab vaktsiini arendamisel koos Oxfordi ülikooliga. Septembri alguses. Katsetused katkestati, kui ühel katse alusel ilmnesid seljaajupõletiku sümptomid. Praeguseks on aga juba selge, et vaktsiini põletik tingitud ei olnud ning inimkatsed võivad jätkuda. Astra Zeneca vaktsiini peetakse vaktsiini kandidaatide hulgas üheks kõige edukam ning usaldusväärsemaks. Venemaa sputnik vevaktsiin on jõudnud katsetuste kolmandasse kliinilisse faasi. Vaktsiin oli juba turul, kui Kamaleja instituudi arendajaid kritiseeriti esialgsete uurimisandmete avaldamata jätmise ja kolmanda katsetuste faasi vahele jätmise pärast. Seetõttu otsustasidki arendajad katsetused akadeemiliste normide kohaselt korrektselt lõpule viia. Seda enam, et Vene vaktsiini kohta esialgu levitatud andmete osas on ekspertidel tekkinud tõsiseid kahtlusi. 38 rahvusvahelist eksperti on sputnik Vevaktsiini asjus kirjutanud avaliku kirja kus kurdavad, et teatud andmete mustrid kordusid märgatavalt. Sellist juhtumit peetakse aga väga haruldaseks. Järelikult on ka seniste katsetuste tulemused väga ebatõenäolised ning teadlaste käsutusse tuleks anda ka selge ülevaade uuringu algandmetest. Hiinas on kliiniliste katsete faasi jõudnud koguni neli vaktsiinikandidaati. Juba praegu on laialdaselt kasutusel farmacia firma Gansiino ja Pekingi biotehnoloogia instituudi toode, mida ulatuslikud katsetatakse muuhulgas Saudi-Araabias ja Venemaal. Teise Hiina firma inova kandidaati on Brasiilias Indoneesias katsetatud juba alates juuli keskpaigast. Ettevõte loodab saada heakskiidu aasta lõpuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA biotehnoloogiafirma Moderna alustab koroonavaktsiini inimkatseid. Katseteks vajatakse 30 tuhandet vabatahtlikku, kellest 25 296 on juba leitud. Rohkem kui 10 000 neist vabatahtlikest saab kaks vaktsiinidoosi. Ka teised koroonavaktsiini välja töötavad biotehnoloogia- ja farmaatsiafirmad on vaktsiinikandidaate edukalt katsetanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKäesoleval aastal tuleb majanduskasv seitse ja järgmisel aastal kolm protsenti, prognoosib rahandusministeerium. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on aga oluline väliskeskkond, kus valitseb praegu suur ebakindlus, nii et koostatud on ka riski stsenaarium. Kolm protsenti võib-olla tundub pisike majanduskasv, aga rahvusvahelisel taustal on see kasv meie regiooni arvestades väga korralik, aga ta ei saa olla suur majanduskeskkonna tõttu välismõjude tõttu ja me ei saa olla ka prognoosides väga kindlad, sellepärast oleme teinud ka riskistsenaariumi eraldi, kuna viimaste kuude jooksul on maailma majanduse väljavaated aina halvenenud. Makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik rõhutas samuti maailma majanduse ebakindlust. Niinimetatud hirmufaktor, mis me iseloomustas volatiilsus turgudel, on tõusnud läbi aegade teisele kohale, suurem on seni olnud ainult Lehman Brothersi pankrotti mineku ajal. Sõjalik rääkis lähemalt ka riski stsenaariumist, mis puudutab eelkõige järgmist aastat. Käesoleva aasta prognoos ei muudeta. Kristi stsenaariumi realiseerumisel me ootaks ühe protsendilist majanduskasvu järgmisel aastal, mis on endiselt positiivne number ja endiselt kas see stsenaarium eeldab siis niinimetatud seda tubli te stsenaariumit, kus oleks lühiajaline piiratud majanduslangus, sellisel juhul me näeks olukorra ka suhteliselt kiiret paranemist ning kasvu kiirenemist aastal 2013. Eelarvepositsioon on tänavu parem kui mullu, ka kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon on paranenud. Riigi rahanduse ja strateegia osakonna nõunik Sven Kirsipuu ütles, et omavalitsuste eelarve ülejäägil on oma kindlad põhjused. Selleks põhjuseks on omavalitsuste laenupiirangud ehk siis omavalitsustel. Täna ei ole võimalik võtta laenu jooksvate kulude finantseerimiseks, vaid ainult europrojektide kaasfinantseerimiseks. See kohtab kohalike omavalitsuste kulude tegemist ja teiselt küljelt on ka kohalike omavalitsuste tulud olnud suuremad seni kui prognoositud, eelkõige siis tulumaksust. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et omavalitsuste laenupiirang jääb püsima ka järgmisel aastal. Ta on olemas ka uue seaduse järgi, mis hakkab esimesest jaanuarist kehtima, aga valitsus arutab tõsiselt laene rohkem piirata, kui seal seaduses kirjas on. Ligi tunnistas, et järgmisel aastal on kõige keerulisem eelarveaasta. Sven Kirsipuu sõnul on oodata eelarve puudujääki. Nagu minister ütles käesolevaks aastaks vaatan ülejääki siis 0,2 protsenti SKP-st ja järgmisel aastal siis ülejääk asendub eelarve puudujäägiga, mida põhjustavad eelkõige siis ühekordsed asjaolud, voodimõjud, kuid näiteks ka teise samba maksete taastamine täismahus ja järgmistel aastatel 13 14 15 toimub oluline eelarvepositsiooni paranemine tulenevalt nende ühekordsete mõjude ärakadumisest ja ülejääk siis nii-öelda tipneb 2015. aasta ühe protsendilise ülejäägiga SKP-st.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeerium avalikustas majandusprognoosi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVasta mõisakooli õue rahvast täis toonud kontserdi korraldamiseks on Hanna-Brita Luik kogemusi kogunud juba lasteaiast peale lavalaudadel esinemistega oma tulevikugi laulmisega siduda lootev neiu ütles, et talle on palju juurde andnud Tallinnas laulukoolis käimine. Sealt on väga palju tulnud igasuguseid tehnikaid ja asju esinemas, olen käinud seal palju ja sealt on tulnud kõik see esinemise närviga toime tulemine. Vasta kooli huvijuhti Krista Lepikut rõõmustas, et kogukond tuli heategevuskontserdi ideega hästi kaasa Loode juhendajana tunnistas ta, et mõistagi oli ootusärevus suur. Ja ta just enne kontserdit rääkiski, et ta muidu suutis öösel päris hästi magada, aga tänane öö oli natuke rahutu, et siis ilmselt jõudis kohale, et tegelikult sellega on väga palju tööd. Õnneks on Hanna Prita väga kohusetundlik laps ja need asjad olid väga hästi läbi meil mõeldud ja me olime pikalt juba valmistunud. Kokku koguti heategevuskontserdil loomade toetuseks üle poole 1000 euro.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lääne-Virumaa Vasta kooli õpilane Hanna Brita Luik korraldas põhikooli loovtööna heategevusliku soolokontserdi, millega ulatati abikäsi mittetulundusühingule Loomapäästegrupp.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTäna 100 aastat hiljem oli Jõgeval kraad külma, taevas säras päike ja lund oli napp 10 sentimeetrit. Meie palvel tulid sümboolselt sajandat sünnipäeva tähistama kogu elu Jõgeva ilma jaamas töötanud Viiu Kukk ja Helle Mare Raudsepp kelle sõnul oli Jõgeva ilmajaama palgalehel omal ajal koguni 20 töötajat sest lisaks ilmaandmete mõõtmisele tehti Jõgeval ka agrometeoroloogilisi vaatlusi. Aga mõõta tuli kõike mulla niiskusest alates, mis oli väga veerežiim mullas, eksole, mis oli väga suur ja raske töö. Üks puuri, teine pane topsi, kuivatame, kaalume, arvutame välja. Mulla temperatuurid, taimede seisukord, nende produktiivsus, saagi väljavaated, kuna olime vabariigis ainuke aget ja tegime peaaegu seitsmes, kaheksas maakonnas pooltes Eestimaa maakondades. Keskkonnaagentuuri ilmavaatluse osakonna peaspetsialist Ingrid Niklus jätkab. 2003. aastal tuli automaatika meie ilmajaamade väljakule ja 2014.-st aastast on siis kõik praktiliselt kõik ilmavaatlus, jaamad automatiseeritud ja vaatlusi teeb automaatika pidevalt. Nüüd mõõdetakse Jõgeva ilmajaamas õhutemperatuuri, niiskust ja rõhku, aga samuti sademete hulka, tuule kiirust ja suunda lisaks lumikatte paksust, päikesepaiste kestust, nähtavuskaugus, atmosfääri, nähtuseid ja lume veevaru. Aga kõik Jõgevaga seotud kuulsad ilma kurioosumid on samuti registreeritud just kohalikus ilmajaamas. Taaskord Ingrid Niklus. Ja Jõgeva võib kanda auga oma külma pealinna tiim. Jõgeval on mõõdetud Eesti absoluutne miinimum. See on siis miinus 43,5, mis mõõdeti siis seitsmeteistkümnendal jaanuaril 1940. Ka selle sajandi miinimum temperatuur on mõõdetud Jõgeva ilmajaam miinus 36,7. See oli siis 2003. aastal 11. Jaanuar. Kuna Jõgeva ilmajaamas töötajaid enam pole, täna sünnipäevapidu ei peetud. Küll aga meenutavad endised töötajad ilmajaama aastaid hea sõna ja heldimus pisaraga silmanurgas taas kord. Helle Mare Raudsepp. Loomulikult oli see niisugune hiilge aeg, mis, millest on ainult jah, mälestused jah, valdavalt head. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Jõgevalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitmeid ilmarekordeid püstitanud Jõgeva ilmajaam tähistab 100. sünnipäeva. Jõgeval tehti esimene ilmavaatlus 15. jaanuaril 1922 kell 7 hommikul, kui külma mõõdeti 12 kraadi, puhus põhjakaare tuul 7 meetrit sekundis, taevas oli pilves ja lund oli koguni 31 sentimeetrit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVärskest dokumentaalfilmist välja tulnud uus info on Estonia laevahuku uurimisele taas hoo sisse andnud. Rootsi tahab enne suve valmis saada hauarahuseaduse muutmisega, et täiendavad uuringud võimalikuks saaksid. Rootsi siseminister Mikael Tamberi. I think stricte. Ma arvan, et see on püsiv seadusemuudatus, aga väga kitsas muutus, mis ei luba sukeldumisi üldiselt, vaid üksnes võimudel oma töö tegemiseks. Mitmete pääsenute ja hukkunute lähedased saatsid Rootsi võimudele detsembris pöördumise, nõudes iseseisvat ja erapooletut uurimist. Estonial hukkunud lapselaps Taniel Mürberi. Kõigepealt oleme me väga rõõmsad selle üle, et tuleb uus uurimine. Me ootame ka seda, et see oleks väline ja erapooletu organisatsioon, mis seda uuriks. Me loodame selgust saada ebakindluses, mida me tunneme. Taniel, Müürberi vanaisa Tan Müüreeri oli Estonia l kapteni e lootsime d vastu võtmas. Daniel oli siis seitsmeaastane, nüüd loodab ta ka jätkuvalt saada vastuseid. Küsimusi on lähedastel rohkem kui vaid ilmsiks tulnud augud laevakeres Daniel Mürberi. On veidrad asjad, mis on seotud laevaosadega, mis on eemaldatud ja me ei tea tegelikult, miks, samuti on mõned tõendid kadunud ja me ei tea selle õiget põhjust. Estonia hukku uurinud ajakirjanik Laars Bornes rõõmustab samuti uue uurimise üle ja ütleb, et uurimise korraldus on väga oluline. Läbipaistvus on erakordselt oluline ja ma kahtlen, et seda läbipaistvust on võimalik saavutada, kui lasta üksnes uurimisasutustel seda teha, sest nad on riiklikud asutused ja nad ei ole täielikult iseseisvad. Peaks olema iseseisev uurimine, eelistatult rahvusvahelise ekspertiisiga. Bornesi sõnul ei ole Rootsi võimud ilmutanud ülemäära tahet asja uurida. Rootsi siseminister Mikal Tamberi. Ma arvan, et me oleme juba näidanud, et nad eksivad. Rootsi peaminister ütles algusest peale, et me oleme valmis võtma vastu vajalikud otsused, et teha vajalikke uuringuid. Nüüd on uurimisasutused tulnud meie juurde ja palunud seadust muuta. Ma olen otsustanud esitada seadusemuudatused, mis teevad uurimise võimalikuks. Nii et reaalsus näitab, et see on vale. Rootsi ametiasutused on uurimistööde maksumust esialgselt hinnanud ligi viiele miljonile eurole. Tamberi ütleb rahvusringhäälingule, et see hinnang vajab veel ülevaatamist ja teiste riikidega läbiarutamist. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Behan-Stockholm-Rootsi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi plaanib enne suve muuta Estonia hauarahu seadust nõnda, et täiendavate uuringute tegemiseks oleks ametivõimudel vrakile sukeldumine lubatud. Rootsi ametkonnad on uurimistööde maksumuseks esialgselt hinnanud ligi viis miljonit eurot. Katastroofis hukkunute lähedased ja sellest pääsenud ootavad iseseisvat ja erapooletut uurimist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba 10 aastat tagasi täpsustas maailma terviseorganisatsioon pandeemia definitsiooni. See on haigus, mis nakatab suurt hulka inimesi ja levib kiiresti üle kogu maailma. Viiruse Covid 19 puhul on esimene kriteerium täidetud, teine õnneks veel mitte. Covid 19 on pööranud, aga globaliseerumise pea peale. See on sulgenud inimesed oma riikidesse linnadesse kodudesse. Poed ja restoranid on kinni katkenud on tarneahelad. Kui 2002. aastal puhkes SARSi viirus, moodustas Hiina maailma majandusest vaid neli protsenti. Nüüd on see 16 protsenti. Globaalne majandus kasvas Hiina kasuks, kuna paljud ettevõtjad nõudsid odavat Hiina eksporti. Jaka mõelnud, mis saab, kui üks riik, autor, litaarne režiim, muutub globaalse tootmise keskpunktiks. Eile teatas rahvusvaheline lennutranspordiliit, et maailma lennundussektor võib sel aastal koroonaviiruse mõju tõttu kaotada 113 miljardit dollarit. Käivet sõltub, kui laialt viirus levib. Lennufirmad on justkui baromeeter. Kui inimesed reisivad, läheb majandusele hästi. Praegu jäävad inimesed koju ja turud peegeldavad seda. Lennuettevõtjad, raudtee, autojuhid ja kaubasaatjad vastutavad Hiina tehastes valmistatud kaupade ladudesse kohaletoimetamise eest üle ilma. Aga kuna töölised on kodus, pole ka tootmist ja seega pole ka midagi vedada ja tarbida. Apple, Microsoft, Google Amazon on juba teatanud plaanidest vähendada reisimist. Starbuks teeb aktsionäride koosoleku virtuaalset enamiku suuremate lennufirmade juhid, sealhulgas Unitedi tegevjuht Oscar Munos kohtusid kolmapäeval president Donald Trumpi ja asepresidendi Mike Penceiga. Trump ütles, et ei usu, et lennuettevõtjad vajavad päästeoperatsiooni, sest lendamine ise on ohutu. Reisijate ebakindlus sunnib aga lennuettevõtteid ära jätma. Piletite muutmist asud. Siiani olid broneeringu või pileti muutmise tasud väga oluline tuluallikas. Ainuüksi kolmandas kvartalis teenisid USA lennufirmad muudatustasudena 2,8 miljardit dollarit. Enim ja vahetult saavadki viiruse mõju tunda turismi ja lennundussektor. Veel paar nädalat tagasi prognoositi lennunduses languseks ainult 30 miljardit dollarit, lootuses, et viirus hakkab taanduma. See olnuks umbes sama, mida lennundussektor koges finantskriisi ajal aastal 2008. Olukord on järsult halvemaks läinud vaid kahe kuuga. Suurbritannia lennuettevõtja Flyb varises kokku eile. Nõudlus langes ja valitsus ei toetanud. Šoti lennufirma Logan air teatas, et võtab lähikuudel üle 16 flye'i liini. Lufthansa tühistas märtsiks 7100 Euroopa lendu peamiselt Saksamaa piires või Itaaliasse. See on umbes neljandik ettevõtte koguvõimsusest. 770-st lennukist 150 jääb maa peale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiinast alguse saanud uue koroonaviiruse levik maailmas on mõjutanud ka majandust, esialgu on enim kannatada saanud lennundus ning turismisektor.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui ma olen mõelnud nende aastate peale, siis vahel tundub seda, et et miski tuleb elus hästi raskelt, aga kui ta tuleb, siis ta teeb sind hästi õnnelikuks. Nende sõnadega võttis Tartu linnapea Urmas Kruuse kokku jaamahoone saaga, kuid see on tõesti pikk. Kuus aastat tagasi vaksali hoone põles, peale seda algas selle taastamine. Pikalt käis Rein Kilgi egiidi all, viimase otsa tegi ära osaühing AK varad. Ettevõtte esindaja Aare Käära sõnas, et kõige rohkem rõõmustab teda jaamahoone sisemuse väljanägemine. Üle 100 aasta oleme saanud jälle eksponeerida vaksali ruumides detaile, mis on aastakümneid olnud külastajatest varjatult. Need on puitnikerdused madalamale olev lagi, mis enne vene ajal olid kinni kaetud. Need uhked detailid, mis algselt on ehitatud, need on täna kõik teile näha seal. Neid detaile panid tähele ja kiitsid ka jaamahoonet uudistama tulnud inimesed. Ei ole üldse mõeldav, et ta oleks restaureerimata jäänud ja need detailid, mis siin on, need on suurepärased. Elan siin lähedal alati leian, et rongiga on mõnus sõita vaba, rohkem ruumi ja palju näha. Nii rääkis Viivi Beljuhovska elektriinsener. Jüri Laurson lisas, et tänane on Tartu raudteejaama taassünd. Ma loodan, et ka uuel, selle ajal, nüüd, kui see raudteejaam on avatud, hakkavad rongid kiiremini liikuma ja, ja jõuab Tallinnasse ka, ütleme, kahe poole tunniga omal ajal sai raudteejaamast alguse minu koolide Tallinnasse ja seda oli päris odava hinna eest sai kasutada viimasel ajal ei ole olnud seepärast, et õiget ei ole silti väljas, kust On teada, kuna rongid väljuvad. Ja kuna nad saabuvad, ta on jäänud nagu punarusse, aga paistab, et täna on rahvast kokku tulnud ja kõigile rõõm, et uuesti avamine toimub. Sellel soovil on lootust ka täituda rohkem ja kiiremaid ronge, lubas Eesti raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann. Loodetavasti ka varsti saab ronge rohkem sõitma, Tartu poole riik selle nimel tegeleb, et oleks head ja mugavad rongid ka varsti sõitmas. Tartu vaksali hoones on avatud ootesaal ja tualetid, need võttis pikaajalisele rendile EVR infra. Jaamahoone omaniku esindaja loodab lähiajal leida vaksalisse ka toitlustusettevõte Toomas Kelt Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus avati vastremonditud jaamahoone.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSetis prantsuse Guejanast Euroopa kosmosesadamast kanderakett veega. Lisaks Eesti tudengite satelliidile oli pardal ka Euroopa kaugseire satelliit Prova ja Vietnami esimene kaugseire satelliit. Kell oli siis viis läbi, kuus minutit. Möödus kaks tundi ja viimasena kolmest heitis maa lähedasele orbiidile kanderakett Tartu tudengite 1,3 kilogrammise kätetöö, aga ka siis polnud tudengid ja nende juhendajad rahul. Tudengisatelliidi programmi juht Mart Noorma ütles, et kuigi Eestist sai kosmoseriik juba stardijärgse pooltunni jooksul, tuli veel oodata esimest kontakti satelliidiga. Esimesena sai satelliidi kutsungi kätte Venemaal Samara kandis elav vene raadioamatöör Dmitri Paškov, kes saatis signaali salvestuse ka ESTCube juhtimiskeskusesse. Tõraverre. Kuigi pealtnäha on see müra, on tegelikult spetsialistide kinnitusel tegemist esimese ametliku ESTCubei signaaliga, mis maalt kinni püüti. Paraku on esimene signaal niivõrd kehv, et sellest suurt infot lisaks sellele, et tegu on eestlaste aparaadiga, välja lugeda ei saanud, siis tuli tunnike oodata. Kell sai pool 11 ja ootusärevus tõusis tudengisatelliidi sidesüsteemide meeskonna juht Tõnis Eelmäe. Praegu on ta üks koma poolteist kraadi allpool horisonti ja et ta ei pruugi, ta ei pruugi päris kohe tulla, et see sõltub, millises ajahetkel selle kolme motilise saatmisintervalli peal satub parasjagu se satelliidi tõusmine üle horisondi ja nüüd on esimene ülelend ESTCubeil mida peaks olema ka Eestist näha. Nüüd jääb siis üle oodata. On hästi müts. See signaal oli juba kodeerimiskõlbulik, mida satelliidiloojad teada said. Tudengisatelliidi süsteemiinsener Kaupo Voormantsik. Signaal andis ESTCube ühe kutsungi edasi ja praegu see ongi kõige rohkem, mida me teame nüüd, kui signaal on salvestatud, siis me saame sealt lugeda välja akupinget ja muud satelliidi tervise kohta olulisi parameetreid. Ja 52-st tähest koosnev morsekoot teatas, et kõik on korras, akud täis, süsteemid töötavad, see oli pidulik sündmus 100-le tudengile, kes viie aasta jooksul on satelliidi valmimisse oma aega ja teadmisi panustanud. See oli aga ka suureks päevaks ka juhendajatele ja Tartu Observatooriumile, räägib teadusasutuse direktor Anu Reivart. See on kõige suurem pidupäev, mis, mis see maja ilmselt pika aja jooksul on nüüd üle elanud. Tänast starti poleks üsna tõenäoliselt olnud, kui viie aasta eest poleks tudengisatelliidi projekti käivitanud Mart Noorma. Tema oli täna ennelõunal enda sõnul Nirvanas. See nirvana hetk on ka mul praegu täpselt samamoodi, mul on kõigest täiesti ükskõik. Tähtis oli see signaal, tähtis oli see, et Eesti tudengid on kosmosesse sattunud, mitte telliskivi, vaid töötava kosmoselaeva ja nüüd on see tõestatud. Mirko Ojakivi, Tõravere.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esimene tudengisatelliit saadeti orbiidile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUgala teatri loominguline juht Tanel Joonas, milline on selle raamatu saamise lugu, see raamat sündis tegelikult Ugala juubelihooajaks siis kui Ugala tähistas kaks aastat tagasi oma sajandat juubelit. Ja me juba siis mõtlesime, et oleks väga hea koondada kokku võimalikult palju Ugala lastelavastustes kõlanud laule. Ja siis Peeter Kono valov, meie muusikajuht Liis Aedma, meie dramaturg võtsid seda eest ja nad koostasid siis sellise lauliku ja tehti palju uusi seadeid. Noh, mõeldes just eeskätt nooremale publikule mõeldes nendele lastele, kes on algklassides, kes on lasteaias, aga miks mitte ka vanematele. Ja kaks aastat tagasi täpselt täna me lootsime seda laulikult esitleda, noh siis pandi maailm lukku, aga täna mul on hea meel, et need laulikud jõuavad raamatukogudesse ja läbi nende loodetavasti ka väga paljude lasteni. Nii et nendel raamatutel on täiesti praktiline väärtus. Ja loomulikult kui me selle lahti teeme, eks ole, siis te näete, siin on ju laulud, sõnad, seaded. Neid on võimalik lasteaedades, muusikaõpetajatega koos või ise kodus laulda, õppida edasi kanda, nii et sellel on täiesti praktiline väärtus. Viljandi linnaraamatukogu direktor Reet Lubi, mis nendest raamatutest edasi saab? Need raamatud liiguvad kõik Eesti maakondade keskraamatukogudesse, kus nad liiguvad edasi kõigisse maakonna väikestest rahva raamatukogudesse, kus nad siis inimestele kättesaadavaks tehakse. Kui tavaline see on, et raamatuid nii lahkesti annetatakse? Minu teada on see esmakordne, kui teaka teater kingib sellise hulga raamatuid raamatukogudele. On küll jah, raamatuid, mida kingitakse keskraamatukogudele maakondadesse. On riigiasutusi, kes raamatuid kingivad, aga et üks teater sellise kingituse teeb, on minu teada esmakordne.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandi Linnaraamatukogule anti üle Ugala sajandaks sünnipäevaks valminud raamatud \"See on tõeline võlujõud\", kust leiab valiku Ugala lastelavastustes kõlanud laule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti keele riigieksam on kaheosaline koosnedes lugemisülesannetest ja arutleva kirjandi kirjutamisest. Hugo Treffneri Gümnaasiumi abiturient Deniss Petrov on üks neist 6300-st õpilasest, kes oma parimad mõtted ja teadmised loodab täna paberile kirja saada. Eksamiks valmistumiseks on noormees lugenud raamatuid, lühijutt, kuulanud ööülikooli saateid ja käinud ka nii virtuaal kui silmast silma konsultatsioonides. Petrov tunnistab, et segadust ja ärevust eksamiga seoses on küll viimastel kuudel olnud, aga tänaseks on ta siiski valmis. Tegemist on alati olnud iseseisva tööga, siis tegelikult ka hetkeolukorras ei peaks väga mingit suurt vahet olema, sest jätkuvalt sa istud seal koolipingis üksinda ja sa teed ainult nagu iseendaga tööd. Kui Petrov nimetab suurimaks väljakutseks eksamiks õppimiseks motivatsiooni leidmist sisuga Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer ütleb, et väljakutseid eksami korraldamiseks on koolil olnud omajagu. Näiteks peab iga inimese vahel klassiruumis olema vähemalt kaks meetrit ja et seda tagada, viiakse Trefneris eksam läbi 18. erinevas ruumis. Tartu Jaan Poska gümnaasium on kahe meetri nõude täitmiseks kasutamas, lisaruume aga naaberkoolis, räägib Jaan Poska direktor Helmer Jõgi. Me leppisime kokku Reiniku kooliga ja ruumides t meil puudus ju ei tule, aga koridoride peale saavad need õpilased siis väga tropis kokku, aga nüüd on siin kolm sissepääsu meie majas, Reinikus on mitu sissepääsu ja õpilased saavad paremini niimoodi jaguneda. Ojaveer ütleb, et lisatööd ja stressi tekitas ka see, et riik andis koolile vähem isikukaitse ja desovahendeid, kui tegelikult lubati ja vaja on ott. Ojaveer. Lubati maske kõikidele ja kindaid kõikidele ja kõikides klassiruumides, meeste desinfitseerimisvahendeid, aga paraku tuleb tunnistada, et tuli appi võtta Tartu linn ja haridusosakonnas saime natukene asju juurde, noh, kummikindaid tuli umbes seitse korda vähem, kui vaja oli ja riigipoolsete lubaduste ga vahetevahel on nagu on, et. Sihtasutus Innove hindamisagentuuri juht auli Ude ütleb, et vahendeid jagati nii, et kõik maakonnad ja koolid saaksid aga arvesse võeti näiteks ka seda, et kindaid pole abiturientidel riigieksami ajal vaja kasutada auli ude. Eksami ajal puutub ta kokku ainult oma eksamitööga ja selle tõttu see kindlasti teema pole abiturientidele oluline, et kindlasti on siis ennekõike mõeldud siis, kui eksamitöid pakitakse. Peamine asi, mida me silmas peame, ka eksamit ajal on distantsi hoidmine. Nii täna tehtava eesti keele riigieksami kui ka kahe teise riigieksamite tulemused on hiljemalt teada juuni lõpuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna algava riigieksamite perioodi avab kell 10.00 eesti keele eksam, millele on registreerunud ligi 6300 gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse lõpetajat. Riigieksamite tegemine on sel aastal vabatahtlik ja gümnaasiumi lõpetamise tingimusena eksamite tulemusi sel korral ei arvestata. Nii näiteks on eesti keele eksami sooritamisest loobunud 12% õpilastest, matemaatikat ei tee riigieksamina sel aastal veidi üle 21% ja eesti keelt teise keelena ei soorita ligi 23% keskhariduse omandajatest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAsjatundjate sõnul ei too uus liiklusseadus kaasa ülisuuri muutusi, aga muudatusi on siiski palju. Näiteks on tänasest Soomes kohustuslik jalakäijale ülekäigurajal teed anda. Kui veel 30 aastat tagasi oli Soomes üldiselt kombeks jalakäijad viisakalt üle sõidutee lasta, siis viimasel ajal peatub auto paremal juhul ainult siis, kui jalakäija juba hulljulgelt teele astub. Autojuhtidele on korduvalt eeskujuks toodud Eestit, kus enamasti siiski jalakäija kenasti üle tee lastakse. Nüüd näeb Soome uus liiklusseadus ette, et ülekäigurajal lähenedes tuleb hoog maha võtta eriti siis, kui teine sõiduk või miski muu nähtavust takistab. Uus liiklusseadus on üldse üles ehitatud ohtude ja õnnetuste ennetamiseks. Piisa sellest, et ise korralikult käitud, vaid kohustuslik on liigelda nii, et suudad õnnetuse ära hoida ka juhul, kui teine liikleja eksib. Kihutamisega on nii, et kui kolm korda aastas politseile kiiruseületamisega vahele jääd, võetakse juhiluba teatud ajaks ära alla kaheaastase staažiga juhtidel juba kahe rikkumise korral. See punkt läks tegelikult leebemaks. Kui enne võis loast ilma jääda ületades kiirust seitse kilomeetrit tunnis siis nüüd on see kuni 60 kilomeetrise kiiruse piirangu alal 10 ja suuremate piirkiiruse puhul 15 kilomeetrit tunnis. Uus on seaduses see, et väiksemate rikkumiste korral määratakse kindla suurusega niinimetatud liikluseksimuse makse. Selle suurus on vastavalt rikkumisele 20 kuni 200 eurot, jalakäijatele väiksem, autojuhtidele suurem. Näiteks määratakse see autojuhi loa koju ununemise või jalgratturil tee andmiskohustuse täitmata jätmise eest. Endiselt on keelatud liikuvas sõidukis telefoni käes hoida, aga alates tänasest võib telefoniga toimetada näiteks valgusfoori all seistes. Parkimiskella kasutamine muutub leebemaks. Kui varem kõlbas Soomes vaid sinine plastist parkimiskell, siis nüüd võib parkimisaja alguse kasvõi pastakaga paberitükile kirjutada. Peaasi, et see on nähtaval kohal ja arusaadav. Uue liiklusseadusega muutuvad ka liiklusmärgid. Kui varem oli näiteks ülekäiguraja märgil reipal sammul kõndiv mees, siis nüüd peab seal olema sooneutraalne kriipsujuku vaasa. Liiklusohutuse juht Heli Lindama märkis, et liiklusmärkide välja vahetamine läheb linnale maksma sadu tuhandeid eurosid ja selle raha eest oleks võinud midagi muud liiklusohutuse heaks ära teha. Lisaks leiavad kriitikud, et kui enne oli ülekäigurajal reipalt kõndiv inimene, siis nüüd on teeületaja samm tönts ja rüht halb. Turuülikooli haigla arst Jansundell kommenteeris ajalehele Helsingin Sanomad, et uus märk iseloomustab hästi seda, et soomlased ei ole enam kuigi heas vormis. Tema sõnul peaks inimene suutma läbida viiemeetrise vahemaa vähem kui nelja sekundiga. Kui see ei õnnestu ja kõnnib nagu uuel märgil olev kriipsujuku siis ei jõua tõenäoliselt rohelise tulega sõiduteed ületada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes hakkas kehtima uus liiklusseadus. Selle keskmes on põhimõte, et ohu ennetamine on igale liiklejale kohustuslik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlutaguse vallas pagaril sel aastal toimunud maavaringu põhjustasid asjaolud, mida põlevkivi kaevandamise ajal ei osatud ette näha, räägib Eesti Energia tütarettevõte Enefit poweri pea Mark -Seider, Allan Viil. Tegemist on varjatud, geoloogilise rikke või arsti vööndiga. Et, et aastate eest, kui seal, kui seal mäetöid läbi viidi, siis siis seal ei avaldunud, need takistused või mäetööd on sealt lõppenud juba aastaid tagasi. Kohalikud elanikud kahtlustavad, et viimastel aastatel piirkonnas toimunud teistegi langatuste põhjuseks on alt tühjaks kaevandatud maa maapinna kuju muutused muudavad põllutöid keerulisemaks ja on ohuks põllutöömasinatele. Põllumees Rene Tarum. Mõni on nii, et pead täis ja ta jääbki täis väiksed lohud augud, mis tekivad, aga suured on nagu seal heina sees ma näitasin, see on, ta muudab iga kogu aeg oma kuju, vaju vaikselt edasi, oli ta edasi, nüüd on kuhugi nurk, tuleb edasi sõidad ki kaarutega, sa ei tea, sõidad sealt üle ja ongi kõik on jälle mats käes ja. Kohapeal olukorraga tutvunud EnefitPoweri peaMarkseider Allan Viel on seisukohal, et need langatused pole maapinnast poolesaja meetri sügavusel toimunud kaevandustegevusega seotud. Vaatasime oma materjale ja, ja, ja praegu võime meie materjalide põhjal küll öelda, et, et, et me ei näe seal seal küll kaevanduse süüd. Keskkonnaameti hinnangul võivad nimetatud langatused olla siiski põhjustatud maa-alustest töödest vanade kaevanduste tõttu. Maa sisselangemine on Virumaal, Harjumaal ja Lõuna-Eestis aina suurenev probleem ning sellistest anomaaliatest tuleks kohe teavitada keskkonnaameti maapõue büroo peaspetsialist Tiit Rahe. Kui nad märkavad maapinna langatust ja see on nii-öelda ohtlik ning tõenäosus on ka, et see on mingisuguse kaevanduse või karjääri lähistel ja võib-olla see siis kaevanduse või kaevandaja süü, et siis tuleks pöörduda keskkonnaameti poole selle murega, sest osad varingud on, ütleme, et ohuks inimesele ja loomadele ja mida kiiremini me sellest teada saame, seda parem. Kui teiste Alutaguse valla maalangatuste tekke põhjused vajavad veel läbivaidlemist, siis pagaril kindlalt põlevkivikaevanduse tagajärjel tekkinud augu lubas Enefit Power likvideerida sügisel pärast põllutööde lõppu Alutaguse raadiouudistele. Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Viru põllumehed kahtlustavad, et viimastel aastatel toimunud langatused on kaevandustegevuse tagajärg. Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Poweri kinnitusel pole enamik piirkonna langatusi nendega seotud, kuid Keskkonnaamet ei välista maa vajumisel just kaevanduse mõju.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti kultuuriloos on ligi 150 aastat tagasi rajatud Peterburi Jaani kirik tähtsal kohal. Enne 1900 seitsmeteistkümnendat aastat elas Peterburis ja selle ümbruses ligikaudu 110000 eestlast. Üle 20 aasta oli Peterburi Jaani koguduse pastoriks üks Eesti rahvusliku liikumise suurkujusid Jakob Hurt. Kirikuorganistina töötas Rudolf Tobias. Arhiivide uurimisel on selgunud mõndagi huvitavat, kinnitas Peterburi Jaani kiriku fondi juhatuse esimees Jüri Trei. Mihkel Lüüdik lipnikuna organiseeris 1917 aastal eestlaste suurt väljaastumist, selle kiriku juurest läksid need sinimustvalgete lippudega need kolonnid teele 40000 eestlast, nende seas erinevad andmed, on 12 kuni 15000 sõjaväelast seal need Eesti polgud, Eesti koolid seitse kooli pluss kirikute koolid, kes omakorda läksid sealt kiriku juurest, nõuame eestikeelset haridust ja nii edasi ja nelipäeva hiljem Tauria paleest anti siis autonoomia luba, nii et see on Eesti jaoks väga püha koht. See püha koht muudeti nõukogude võimuaastatel büroohooneks, torn lammutati ja fassaad ehitati ümber sisse, tehti vahelaed. Kiriku taasavamise lugu sai alguse 1994. aastal, kui Peterburis alustas tegevust Eesti luteri kogudus. Veel 10 aastat tagasi elasid aga hoones kodutud ja oli selge, et kogudus maja korda teha ei suuda. Kui mina sisenesin sinna, siis seal oli terve suur kari kodutuid, ufaikad olid kabinettide nurkades tohutud laviinid, ära joodud viina, veini ja õllepudeleid, süstlad ja muidugi kõik need asjaajamised, mis seal olid teostatud nendes kabinetides. Uus hingamine Peterburi Jaani kiriku loos algas mõned aastad hiljem, kui tekkis idee, et hoone võiks taastada kirik. Kontserdisaalina ideest haaras kinni ka Eesti kontserdi juht Aivar Mäe. Majas hakkab olema nii nagu ta 1860 ehitati mitte ainult religioossetel eesmärkidel, vaid just nimelt kultuuri kantsina. Seal hakkavad kõlama kontserdid, seal saab näha teatrit, seal on näitused. Eesti selts saab omad ruumid seal, kus tegelikult täna on päris aktiivne tegevus, kus on oma rahvatantsurühm ja muidugi ka religioosne pool. Täna on kogudus veel väike, aga ma loodan, et kui kirik saab valmis, siis ka paisub kogudus. Tänane sarikapidu on Peterburi Jaani kiriku taastamise loos vaid üks vaheetapp. Talveks peab olema siis kirikutorn, esifassaad ja välisilme olema kirikul taastatud ja siis järgmise aasta jooksul võiks selle sisemuse siis korda saada. Jüri Trei loodab, et kiriku taastamistööd õnnestub täielikult lõpetada hoone 150.-ks aastapäevaks, mis on tuleva aasta 27. novembril.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peterburi Jaani kiriku taastamiskäik jõudis sarikapeoni. Kiriku fondi juhatuse esimees Jüri Trei loodab, et hoone õnnestub taastada selle 150ndaks aastapäevaks tuleval aastal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänasel Res Publica üldkogul Viljandis valiti erakonna uueks esimeheks endine riigikontrolör Juhan Parts. Partsi, kelle ajakirjandus oli juba enne üldkogu valimiste favoriidiks kuulutanud poolt hääletas umbes 900-st osavõtjast 652. Erakonna vastne esimees ütles üldkogul, et tahab partei juhina lähtuda kolmest põhimõttest Eesti elus. Nendes on haridus, majandus ja lihtne riik. Meie rahvuslikuks põhirikkuseks on anne oluliseks haridusprobleemiks on täna Eestis hariduslik kihistumine ja juurdepääsu ahenemine kvaliteetsel haridusele. Meie eesmärgiks peab olema isiklik arenguplaan igale lapsele. Teiseks tõhus majandus. Ma usun, et majanduslik võite tagavad madal maksutoodus riigi tugi, arendustegevuse ning stabiilne majanduskeskkond. Need stimuleerivad eraalgatust ja inimeste aktiivsust. Meie majanduse eesmärgiks peab olema see ka suurem tõhusus ja inimese andmete ära kasutada haritud rahva ja tõhusa majanduse saavutamiseks on vaja lihtsat riik. See on meie kolmas alustav lihtne riik suudab ellu viia rahvuslike kuve ning tagada Eesti elanike füüsilise turvalisi. Lihtne riik on riik, mis täidab tulemusel riigil olevaid ülesandeid ja on kokkuhoidu. Erakonna senise esimehe Rein Taagepera sõnul on Res Publica läbinud oma arengus neli etappi. Kui seniajani omas Res Publica veel klubilaadseid omadusi, siis tänasest võib erakonna tunnistada juba tõeliseks parteiks. Taagepera sõnul on Res Publica uue erakonna na saavutanud hea positsiooni lähenevateks valimisteks. Meie pingutusi on proovinud edu, mida kogevad vähesed, uued erakonnad, oleme juba arvestatav ja stabiilne osa Eesti erakonna maastikust. Meil on 2700 liiget ja märgatavalt rohkem liikmeid, kui meil on veel ainult kahel endisel erakonnal. Meie toetus avalikkuse poolt on püsinud kuue protsendi kandis, võta või jäta paar protsentpunkti. Kui arvamuseta inimesed välja jätta, tähendab see umbes üheksa protsendi toetust tõenäoliste valijate hulgas. Tänasel üldkogul räägiti ka Res Publica valimisplatvormidest. Neid ühendavateks märksõnadeks on jätkusuutlik Eesti, mille tagamiseks on vaja järsult suurendada investeeringuid haridusse. Toomas Kelt Eesti raadio, Tartu stuudio.",
"role": "user"
},
{
"content": "Res Publica suurkogu valis esimeheks Juhan Partsi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Donald Trumpi esimese rahvusliku julgeolekunõuniku Michel Flinni kriminaalasi oli seotud eriprokurör Robert Mülleri Venemaa uurimisega. 2000 seitsmeteistkümnendal aastal tunnistas Flinn, et valetas föderaalse juurdlusbüroo uurijatele oma vestluste kohta Venemaa suursaadikuga. Selle aasta alguses üritas Flinn aga oma tunnistust tagasi võtta, mille peale otsustas justiitsminister William Barr juhtumi uuesti üle vaadata. Selle käigus jõuti järeldusele, et kriminaalasi tuleb lõpetada. Justiitsministeeriumi selgituse järgi ei saa nad kindlalt tõendada, et Flin ütlusi andes valetas, sest tema vastused olid hägused ja kaudsed, räägib USA justiitsminister William bar. Kuriteo toime panemist ei suudeta tõestada, FB ei olnud sellel hetkel alust Flinni suhtes vastuluure uurimist jätkata, räägib USA president Donald Trump. Ta oli süütu mees, ta on suurepärane härrasmees. Obama administratsioon võttis ta sihikule ja seda tehti, et üritada maha võtta uus president. Endine FBI asejuht Andrew McCabe ütles justiitsministeeriumi otsuse kohta, et sellel ei ole mingit pistmist faktide või seadusega vaid nii üritatakse lihtsalt presidendile meele järele olla. Veel kord, USA justiitsminister William Barr Ma olen kriitikaks valmis samuti ma leian, et on kurb, et tänapäeval on erakondlikud tunded niivõrd tugevad, et inimesed on kaotanud igasuguse õiglustunde. Vaid mõni tund enne justiitsministeeriumi otsust, teatas Flinni juhtumi kallal töötanud prokurör Brandum van Prak taandumisest. Flinni saatus on nüüd föderaalkohtuniku käes, kes peab otsustama, kas kriminaalasi ametlikult lõpetada või mitte. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA justiitsministeerium lõpetas kriminaalasja endise rahvusliku julgeoleku nõuniku Michael Flynni suhtes, sest nad ei suuda tõestada, et ta valetas Föderaalse Juurdlusbüroo uurijatele. Kriitikute hinnangul ei ole otsus seotud faktidega, vaid justiitsministeeriumi juhtkond soovib lihtsalt presidendile meele järele olla.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee, et läinud nädalal Haapsalus oma kassi uputanud ja haamriga surnuks peksnud mehe tegu ei määratlenud politsei algselt kuriteona, oli loomakaitse seltsi jaoks viimane piisk karikas. Loomakaitsjate arvates pääsevad loomapiinajad liiga tihti ilma menetluseta, mistõttu tegid nad riigiasutustele ühispöördumise. Loomakaitse seltsi. Jurist Piret ees. Neid juhtumeid on veel ja veel ja seda tunnet, kus tahaks lihtsalt käed rippu lasta ja imestada, et lihtsalt ei suuda enam, et, et siin on olnud kasside kägistamisi vastu seina, viskamisi, koerte näljutamisi, noh neid juhtumeid on ikkagi päris palju ja kus politsei lihtsalt kui on isegi algatatud, siis mingi hetk lihtsalt lõpetavad ära. Politsei ja piirivalveameti andmetel on sel aastal loomade väärkohtlemise osas algatatud 28 kriminaalmenetlust ja neli väärteomenetlust. Haapsalus oma kassi piinanud mehe suhtes algatati väärteomenetlus. Tänaseks on juhtum ümber viidud kriminaalasjaks paar kuud tagasi Viljandis oma kassi rusikaga löönud ja siis ta aknast välja visanud Sulev, kes sotsiaalmeedias oma tegu ka üle kandis, pääses aga ilma kriminaalmenetlus ta politsei ja piirivalve juhtiv kriminaalametnik Andres Kirsing selgitab. Seal leiti, et tegemist ei ole julma ja piinava viisiga ja teo toimepanem ei olnud otseselt seotud avalikus kohas. Asjaolude tõlgendamisel lähtutakse ka kohtupraktikast, kust algab julm viis, kus on lubamatu tegu. Eestis kohtusse jõudnud loomade väärkohtlemise juhtumeid võib kokku lugeda ühe käe sõrmedel, mistõttu on see, kust algab Teo julm viis, suuresti hinnangu küsimus, räägib põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristel Toming. Ja kohtupraktikat on tõepoolest vähe, et ta ikkagi on hinnangu küsimus sõltub väga konkreetse teo asjaoludest ja hinnangust siis, et kas konkreetne teoviis on jõhker, julm nii-öelda või mitte paraku igasugune lubamatu looma väärkohtlemine ei ole kuritegu. Kriminaalmenetluse algatama jätmist või lõpetamist vaidlustada on võimalik üksnes kannatada Tanul. Loomade väärkohtlemisel saab seda teha seega vaid loomaomanik, kes paljudel juhtudel on ise süüdistatav või siis puudub loomal üldse omanik. 2016. aastal tegi loomakaitse selts justiitsministriumile ettepaneku, et neil oleks õigus juhtumeid, kus menetlus algatamata, jäeti edasi kaevata. See seadusemuudatuse läbi ei läinud. Piret ees. Siin 2012 tegime ka, et see on mitmetel aastatel erinevatel läinud. Kui me nüüd saaksime selle kaeba õiguse, siis see lahendaks ainult veerand probleemi, tegelikult see praktika on ebaühtlane ja äkki siis tuleb seadus selgemaks teha ametnike jaoks, et see tõlgendamisruum ei oleks nii lai, et igaüks saab nagu oma suva järgi praegu öelda, mis on julm ja mis ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Loomakaitsjate arvates algatatakse loomade väärkohtlejate suhtes menetlusi liiga harva.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKa täna päev otsa on valitsusjuhid koos istunud ja siis, kui eile õhtul see kohtumine lõppes üsna teravas toonis ja, ja halva tujuga, siis tänane hommikupoolik on olnud natukene konstruktiivsem ja optimistlikum taas. Ja ülemkogu eesistuja Charles Michel tegi siis järjekordse sellise kompromissettepaneku, milles ta pakkus välja selle majanduse taaskäivitamise fondi toetuste osa mõnevõrra vähendamise 500-lt miljardilt eurolt 450-le miljardile. See üldmaht jääks siis ikkagi samaks, 750 miljardit, lihtsalt laenude osa oleks selle võrra suurem. Ja teine oluline asi, mida ta oma selles ettepanekus välja pakkus, oli siis niinimetatud hädapiduri süsteem, ehk et suurema kontrolli andmine riikidele selle raha laenuraha kasutamise üle, ehk et kui me koos ühiselt laename 750 miljardit eurot, mis läheb siis osaliselt ka toetustena üldiseks kasutamiseks, siis näiteks, kui mõnele riigile tundub, et teine riik ei tee piisavalt adekvaatseid reforme ja need investeeringud ei lähe õigetesse kohtadesse siis on tal võimalik väljamaksed nii-öelda hädapiduri korras peatada ja nõuda siis selle teema arutamist kas siis majandus rahandusküsimustega tegelevas nõukogus, Ecofinis või Euroopa ülemkogul. Kui see hädapiduri teema nüüd lõpuks osutub vastuvõetavaks riikidele, siis sellega on üks suur samm edasi liigutud. Samas tundub, et see vähendamine, toetuste mahu vähendamine ei ole siiski veel piisav niinimetatud kasinatele riikidele. Nii et nüüd seisavadki sellised kõige tõsisemad vaidlused ees ikkagi jätkuvalt selle taaskäivitamise, majanduse taaskäivitamise fondi mahu, toetuste mahu üle. Ja teine teema, mis nüüd õhtupoole ilmselt üles tõuseb, on siis selle õigusriigi teema ja selle sidumine rahastamise kättesaadavusega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu liidrid arutavad eesistuja poolt välja pakutud kompromissettepanekut. Eile kestsid kõnelused peaaegu 13 tundi, mis on juhtunud täna, sellest Epp Ehand kohapealt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMida on kaks erikomisjoni sõlmitud lepingu teemal seni teada saanud, vastab riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Jürgen Ligi. Lühikokkuvõte on, et on Eestit pandud esindama inimene, kes Eestit pigem esindada ei saa. Temaga ei saa tõenäoliselt jagada informatsiooni ei Eestis ega ka tõenäoliselt USAs ja kogu see asi on saanud juhtuda niipidi, et praktiliselt kogu riigiaparaat on jäetud kõrvale ekspertiisist ja siis nii palju, kui seda taustauuringut või, või ekspertiisi on olnud, on see kõrvale pandud, tähendab, välisluureameti ja välisministeeriumi mittesoovitused on lihtsalt kõrvale pandud ja põhjenduste kohta on valetatud. Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Katri Raik lisas, et antud advokaadibürooga poleks pidanud lepingut sõlmima. Samuti on tänaseni vastuseta küsimus, kus tekkisid kolm bürood. Erikomisjoni juhina soovitab raik valitsusele lepingu lõpetamist ning lepingutrahvi maksmist. Kui see leping jääb kehtima, anname me ära oma maksumaksja raha, mis tulemused me sellest saame? See on küll ülimalt ebaselge, sest nii finantsinspektsioon kui prokuratuur on olnud ülimalt skeptilised oma andmed jagamise osas, see eeltöö oleks tulnud teha ära ennem, kui lepingusse mindi ja see on siis veel üks fakt, millega näidata, et see leping kahjuks ei kõlba mitte kuhugi. Erikomisjonid panevad oma kogutud andmed nädala jooksul paberile ning saadavad selle koos pöördumisega valitsusele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaks Riigikogu erikomisjoni kuulasid riigisekretäri ja välisluureameti juhi selgitusi ning tegid kokkuvõtte aruteludest, mis puudutasid rahandusministri sõlmitud lepingut USA advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMinister Reinsalu ütleb, et tegelikult ei ole tegemist mingi uue ideega. Riigil on olemas Ida-Viru tegevuskava, selles tegevuskavas on juba aastate eest seatud eesmärgiks, et nii-öelda avaliku sektori töökohtade arvu kasvatada Ida-Virumaal. Esimene organisatsioon, kes seda tegi, on justiitsministeerium oma vanglateenistuse keskasutuse näol. Vanglate osakond paikneb siis jõhvis olles üks ministeeriumi osa. Ja see kogemus näitab meile tööd on võimalik küll teha ka Ida-Virumaalt, see ei ole ületamatu probleem, vaid see eeldab poliitilist tahet. Reinsalu on toonud välja arvud, kui palju peaks Eesti energiast keskkonnaministeeriumi valitsemisalalt mingitest tugiteenustest töökohti Ida-Virumaale ümber paiknema, aga ütleb kohe, et tegu on näitlike ettepanekutega. Tartu Ülikooli õppejõud, inimgeograaf Karri Raagma ütleb, et üksnes töökohtade Ida-Virumaale viimisest ei pruugi abi olla. Ida-Virumaal on ka olnud pikka aega probleemiks see, et teda juhitakse väljaspoolt. Et nii Eesti energia kui ka siis isegi VKG mitmed ka riigistruktuurid tegelikult inimesed, kes seal töötavad, jõuavad sinna esmaspäeva pärastlõunal ja lahkuvad sageli neljapäeva Õhtul. Ja mis tähendab, et tegelikult nad ei puutugi olulisel määral kokku kohaliku eluga ja nende probleemidega, mis seal on. Samal ajal väärib Raagna arvates ettepanek kaalumist ja on kahtlemata oluline. Ma väga loodaks, et see on tõsine, sest noh, nagu ma ütlesin, nende suurte ettevõtete puhul on ikkagi see, see side, ettevõtete side kohalike teiste firmadega ja üldse kohalike elus elus arusaamisega ikkagi noh probleemiks et ma olen varasemalt mitmel korral Ida-Virumaal teatud analüüse teinud ja, ja see, see on seal palju kordi esile kerkinud, et lihtsalt, et on selline harutehase majandus nagu siin regionaalarendajatel on selline mõiste nagu harutehas et kuskil siis on suur juhtkond kuskil suures linnas ja siis viiakse oma tehase selline lihtsamad operatsioonid siis kuhugi ääremaale ja noh, Ida-Virumaa, kus tegelikult on väga suured ettevõtted seda juhitud nagu sellist harutehast kuskilt pealinnas, et see kindlasti annaks regioonide palju juurde, kui need otsustajad oleksid seal ümber laua kogu aeg olemas ja ka sotsiaalsete võrgustikes Urmas Reinsalu kommenteerib Raagma esimest mõtet ja lisab. See on loomulik, et meil eksisteerib pendelränne seoses töökohtadega aga tõsiasi on see lisaks sellele, et see kohalolek tähendab ka majanduslikus, es mees Ida-Virumaal paremat positsiooni. Ma arvan, et see on ennekõike niisuguse psühholoogilise hoiaku muutmine, et Ida-Virumaa on elamisväärne kant, see on ka kant, kus me Eesti riigisiseseid vahemaasid ei tohi liiga mütoloogiaeerida kaugeteks. Avalikku võimu on võimalik teostada ka erinevates riigikohtades ja Ida-Virumaal on siin eriline roll või eriline ülesanne riigil. Reinsalu ei oota teadagi, et kõik, keda need ettepanekud puudutavad, kohe vaimustuses oleksid ja ei olegi. Vastuseks minu palvele ettepanekut kommenteerida teatab Eesti energia, et sellisele sammule peab kindlasti eelnema põhjalik mõjuanalüüs. Praegu tegeleb ettevõte keerulistes majanduslikes tingimustes efektiivsuse kasvatamisega, et hakkama saada ja seda küsimust päevakorras ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Justiitsminister Urmas Reinsalu tegi ettepaneku viia Ida-Virumaale 1000 avaliku sektori töökohta, et suurendada riigi kohaolekut.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVeel kuu tagasi oli Belgia lootusrikkas valitsus oli ühiskonna ette pannud kava, mille alusel pidi riik samm-sammult tavaelu juurde naasema. Iga nädal tehti koroonareeglitesse väikseid õgvendusi, kuid märtsi algusest hakkasid nakatunute arvud vaikselt kasvama ning pärast kolme nädalat kiirenenud kasvu ei jäänud valitsusel enam midagi muud üle, kui riik jälle kinni panna. Sisuliselt keerati tagasi absoluutselt kõik reeglite lõdvendused. Vabalt saab käia vaid toidupoodides, mitte eluks vajalikes kauplustes saab käia ainult ennast ette registreerides. See on kolmas kord, mil Belgia valitsus kõige äärmuslikumat meedet kasutab. Kui varem on rahvas suhtunud sellisesse piirangusse mõistvalt, siis soojade suveilmade tuleku ja vaktsiini olemasoluga muutub see aina keerulisemaks. Brüsseli elaniku Jean Marii sõnul on Belgia justkui olukorda lõksu jäänud. Ma arvan, et võimud peavad vaktsineerima võimalikult kiirelt, et saaksime välja sellest olukorrast, kuhu oleme kinni jäänud. Me ei saa normaalselt tööd teha, aga kulusid tuleb vasakult ja paremalt, ütles Jean Mari. Teise brüssellase sõnul on riigi sulgemine vajalik, kuid kaotab veidi lootust paremasse tulevikku. Riigi sulgemine ja kõik muu on nii vajalik kui ka stressirohke stressirohke, sest peame olema kodus, ei saa inimestega enam kohtuda ja ringi liikuda, see tekitab tunde, et meil pole teed sellest olukorrast välja isegi siis, kui meile lubatakse, et see sulgemine on vajalik normaalse elu juurde naasemiseks ütles. Esimesel aprillil läks olukord Brüsselis eriti kriitiliseks, sest keegi tegi naljapäeva puhul Facebookis libaürituse. Selle puhul kogunes Brüsseli ühte ilusamasse parki poadelakambrisse tuhandeid noori. Lõpuks tuli politseil neid lausa hobustel ja veekahuriga laiali ajada. Selles pargis on soojadel suvepäevadel olnud rahvarohkusega probleeme varemgi. Ilmselt lisas kogunenutele indu ka sellel nädalal Belgia kohtu poolt tehtud otsus, et riigi karmid meetmed ei ole seadusega kooskõlas. Organisatsiooni Inimõiguste liiga juristi Kati Verstreppeni sõnul pole selles valguses siiski mõtet loota piirangute kadumisele. Kohtunik ei öelnud kindlasti, et koroonameetmed tuleb kaotada või peatada. Ta väitis seda, et Belgia riigi praegune juriidiline õigustus meetmete jätkamiseks ei ole piisav ning et riigil on nüüd 30 päeva aega, et vajalikel meetmetel oleks õiguslik alus, seega meetmeid ei ole peatatud, ütles Perstreppen. See tähendab, et vähemalt järgmised kolm nädalat kehtivad Belgias endiselt karmid piirangud. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärast riigi järk-järgulist avamist pidi Belgia taas riigi sulgema, sest koroona nakatumisnäitaja hakkas hirmuäratava kiirusega kasvama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitseväe luurekeskuse ülema kolonel Margo Grosbergi sõnul on Vene Föderatsiooni relvajõud alustanud plaani C elluviimisega. See tähendab, et on loobutud algsetest eesmärkidest ehk Kiievi vallutamisest ja sellega kaasnevast ning otsustatud läbirääkimistel hea positsiooni saamiseks ja oma näo päästmiseks vägesid ümber grupeerida. Tõenäoliselt järgmise nädala kahe jooksul alustatakse siis mastaapse rünnakuga Ida-Ukrainas tõenäoliselt siis peamise eesmärgiga minimaalselt saada kätte need oblasti piirid, kus siis asuvad Need niinimetatud rahvavabariigid ehk siis Luganski ja Donetski rahvavabariigid, aga sõltuvalt siis loomulikult operatsiooni käigust ja sellest, kuidas kogu see asi nii-öelda kulgeb, ei saa välistada ka seda, et üritatakse liikuda edasi nepri jõeni ja sealt edasi on juba kõik võimalused nii-öelda lahti. Venemaa toob oma aktiivselt lahingutes osalenud ja kaotusi kandnud üksusi Ukrainast ära Valgevenesse ja Venemaale. Seal täiendatakse ja varustatakse neid uuesti, et siis Ida-Ukrainast lahingutesse saata. Grosbergi sõnul käib aktiivne lahingutegevus Harkivi ja isiumi piirkonnas ning isium on väga suure tõenäosusega langenud vene vägede kätte. Esimesed nii-öelda avalikest allikatest läbi tulnud killud, sealhulgas siis see, et isiumi, linnavalitsus, linnavalitsuse hoone on Vene Föderatsiooni relvade poolt hõivatud võiks viidata sellele, et linn on kas siis osaliselt või täielikult langenud Vene Föderatsiooni kontrolli alla. Donetskis ja Luganskis suuremaid muutusi ei ole, tihedad lahingud aga jätkuvad Mariupolis, ent linna pole suudetud hõivata ja ukrainlased viivad seal jätkuvalt läbi rünnakuid. Me ootasime selle nädala jooksul piiramisrõngast väljamurdmise katseid, kuna linnast ikkagi väga suur osa on juba Vene Föderatsiooni relva kontrolli all. Aga selliseid katseid, vähemalt tänaseks päevaks ei ole seal tehtud ja ukrainlased jätkuvalt sõdivad iga maja iga kvartali eest. Grosberg lisas, et selliseid vene üksusi, mis oleks täielikult lahinguvõimekuse kaotanud Ukrainas hetkel ei ole. On üksusi õhudessantväelased jah, tõenäoliselt väeliigina kõige rohkem kannatada saanud esimene tankiarmee väga palju kannatada saanud, aga päris ühtegi koondist, üksust, mis oleks üle 50 protsendi neutraliseeritud. Minu teada praegu ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa tõmbab oma üksusi Kiievi alt ja mujalt Ukrainast ära ning valmistub nädala või paari pärast suureks rünnakuks Ida-Ukrainas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel suvel oru pargis alanud virtuaalrännakud osutusid väga populaarseks ja nende abil on saanud ajas tagasi minna ligi 8000 inimest. Uuel hooajal saab Toilas valida kahe ajarännaku vahel, räägib Bluurei tegevjuht Mairo Rääsk. Teise rännaku selline finaal on siis suur saal suure saali rekonstruktsioon ja suurt saali, me näitame siis tõepoolest väga detailselt vaatega sellele rikkalikule, dekoorile, laemaalile, Makovski, laemaalile ja, ja, ja paljudele teistele detailidele, nii et tõesti tekiks selline küllastus, vaata et ta tõepoolest on seda suurt saali nüüd nagu näinud, nii palju, kui see tehnoloogiliselt on, on võimalik. Virtuaalreaalsuse loomisel on oma infokildudega kaasa aidanud ka kohalikud mälestuste kandjad. Näiteks suure saali kroonlühtri taastamisel oli abi inimesest, kel olid olemas lühtri originaaltükid, räägib lühtritükkide omanik Anette Sillembac. Pärast seda, kui venelased siis oli oru lossi maha põletanud, läks minu vanaonu sinna varemetesse või sellesse, mis järgi oli jäänud, läks kolama ja, ja siis, kui ta sinna kolama läks, siis ta leidiski hästi palju neid erinevaid kristalle, mis olid siis lühtritest vist kuskilt. Ja kuna ta oli selline ilumeelega inimene, siis ta riputas endal kõik need kristallid kaabu külge, mingi aeg siis me rentisime selle maakodu, mis meil siin on välja ja need rentnikud, kes olid, meil oli siis mingisugune hunnik neid kristalle, oli seal kodus. Need rentnikud viskasid kõik sirelipõõsa alla, need kristallid kogu kogu prahi, ühesõnaga mis neile ei meeldinud, sest vanasti prügimajandusega oli nii nagu oli ja eelmine aasta siis ma mõtlesin, et ma võtan selle sirelipõõsa maha, see häiris mind tükk aega hakkasin kaevama ja leidsin need kristallid. Vr Toila 1938 arendajad soovivad minna lossis ka maatasapinnast allapoole. Airo Rääsk. Meie suur unistus on liikuda edasi nüüd keldrikorrusele, mis sai siis 1935. kuuenda aasta ümberehitustöödega täiesti uue ilme Olev siinmaa rahvuslikust lilistikast kantud sisekujunduse näol, mis on ka Eesti arhitektuuri loos, nagu selline omaette peatükk. Oru loss hävis teise maailmasõja käigus Toilast raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toilas taastatakse järk-järgult virtuaalreaalsuse abil kuulsat Oru lossi, mis oli president Pätsi suveresidents. Uue elamusena saavad külalised heita pilgu lossi suurde saali.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna linnavalitsus kinnitas linna mulluse majandusaasta aruande. Linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et kulude ja tulude vahe on plussis ning võrreldes üleeelmise aastaga kasvasid tulud 70 miljoni võrra samas kui tegevuskulud kasvasid ainult 26 miljoni euro võrra. Samas rõhutas Kõlvart, et praeguseks on olukord kriisi tõttu hoopis teine ja selle lõplik mõju pole veel selge. Tuleb olla valmis negatiivseks stsenaariumiks, juba praegu tuleb Tallinna linna süsteemi optimeerida ja leida võimalusi kokku hoida ja kulusid kärpida. Samas linn ka kriisi ajal peab funktsioneerima ja kui kuskil tuleb kokku hoida, on kindlasti ka sellised valdkonnad, kus meid ootavad suuremad kulud. Eelkõige jutt on sotsiaalvaldkonnast. Küll plaanib Tallinn toetusi lasteaiatasude maksmisel. Ja siin on kolm põhilist aspekti majandusraskused. Selline soodustus on ka praegu olemas, aga menetlust tuleb lihtsustada ja kriteeriume tuleb täpsustada. Teine aspekt on laste arv. Ühest peres lasteaias ja kolmas aspekt on erivajadustega lapsed ja sellised otsused vajavad. Kui ka loomulikult finantsanalüüsi me tahame välja tulla paketiga, mis on läbi mõeldud ka tuleviku perspektiivis mitte ainult lähtuvalt hetkeolukorrast. Kõlvarti sõnul plaanib linn välja tulla konkreetsete kärpeettepanekutega kahe nädala jooksul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinn kinnitas möödunud aasta majandusaasta aruande, mille järgi on linna majandusseis hea. Samas ei jää see nii püsima ja nii plaanib linnavalitsus leida kokkuhoiukohti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMati Maasikas küsis sotsiaalmeedia vahendusel peaminister Jüri Rataselt ja välisminister Urmas Reinsalult, kas Eesti välispoliitiline kurss on siseminister Mart Helme sõnu arvestades sama, mis varasemate valitsuste ajal. Maasika sõnul on meie diplomaatidel üha keerulisem rääkida, et poliitika pole muutunud. Peaminister Jüri Ratas kinnitas, et Eesti välispoliitiline kurss on jäänud samaks. See on kindel kuulumine Euroopa liitu ja NATO-sse, aktiivne liikmelisus mõlemas nii NATOs kui Euroopa liidus. Ma ütlen nii, et meil pole mitte mingit põhjust otsida Euroopa liidule ajaloos võrdlusi, need on valed võrdlused. Need on kunstlikud võrdluse teha järeldused Euroopa parlamendi Eestist valitud uue liikme positsioonides, et kas meil on Euroopa liidus tugev või nõrk positsioon? Minu meelest see ei ole õige. Ajakirja diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski ütles, et kuigi kurss muutunud ei ole, on siiski järjest raskem aru saada, kes Eesti välispoliitikat juhib. Peaminister Jüri Ratas on jäänud kindlaks senistele põhimõtetele ehk siis liikmesus Euroopa Liidus ja NATO-s koostööpartneritega noh, selline kindel hoiak Venemaa suhtes, aga tõepoolest EKRE poliitikud on selle mitte siis ainult sõnades, vaid ka tegudes korduvalt kahtluse alla seadnud, võib ka nii öelda, et see on muutunud ja aga, aga küsimus on ka selles, et kes siis on see Eesti välispoliitika tüürimees kas Jüri Ratas või Mart Helme. Riigikogu väliskomisjoni liige, EKRE esindaja Anti Poolamets ütles aga vikerraadio saates uudis pluss et välispoliitika on tõepoolest muutunud. Kui varem mängisid välispoliitikas suuremat rolli ametnikud ja diplomaadid, siis nüüd on poliitikute osakaal suurenenud. Võiks öelda, et sõnades on oldud ka varem päris kenadel positsioonidel, aga tegevus on olnud selline, et on olnud väga passiivne lastud Mati Malika sugustel ametnikel liialt võimutseda ja võiks öelda, et praegune suund on selline, et Eesti ka tegelikult viib oma valitsemisprogrammi ellu, mitte ei, lihtsalt ei lohise eurokraatide sabas, ei tõsta kätt, ei lihtsalt kiida kõiki asju heaks, vaid jälgib rohkem oma rahvuslikke huve. Kui seni. Keskerakondlasest Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom leidis Helme sõnu kommenteerides, et need on piinlikud ning mõeldud teenima vaid üht eesmärki ehk kuidas pälvida tähelepanu ja püsida pidevalt meediapildis.",
"role": "user"
},
{
"content": "EKRE esimees ja siseminister Mart Helme tervitas eile Boris Johnsoni tõusmist Ühendkunigriigi peaministriks ning lisas, et on idaeurooplasena valmis uuele juhile jagama teadmisi, kuidas oma riigi suveräänsust taastada. Välisministeeriumi asekantsler Matti Maasikas märkis seepeale sotsiaalmeedias, et Helme võrdleb Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga. Peaminister Jüri Ratas peab Euroopa Liidu ja NSV Liidu võrdlemist kohatuks, ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski sõnul ei ole aga selge, kes tegelikult Eesti välispoliitikat juhib.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeterburi tee maksumus ei ole sugugi mitte üks miljon eurot. Siin on küsimus juba teeehitusest, me peame selle ühe miljoni ga ehitama siis mingisuguse lõigu valmis, aga Peterburi teed me alustame alles projekteerimist sellel aastal ja see üks miljon on vaja nagu siis kohe sisuliselt ära lahendada. Nii et me Peterburi teed ei ehita. Peterburi tee eeldatav maksumus on ikkagi kindlasti üle 40 miljoni euro. Nüüd miks, miks me pakkusime siis ministeeriumile, Viljandi maanteed? See on ka siis üks linna sissesõiduteedest. Ja tulevikus siis me saaksime sealt, kui me selle Pärnu maantee liivametsa tee lõigus ära teeme, siis me saame edasi hakata teed ehitama siis läbi tervise tänava läbimurret, mis siis viib Mustamäe poole Vilde Sütiste tänavale. Millal see tee valmis võiks saada ja millal need tööd algavad? Ma arvan, et need tööd me alustame juuni lõpus sellel suvel veel ja peaksime valmis saama, ütleme, järgmise aasta kevadel saame valmis, oleneb ilmastikutingimustest. Kas on veel transiitteid, mida võiks järgmisena korda saada või mis on plaani võetud? No kindlasti me oleme planeerinud ja sellel aastal me hakkame projekteerima Peterburi teed ja järgmisel aastal siis peaksime täies mahus alustama selle Peterburi tee projekteerimist ja loodetavalt siis ehitushankesse jõuame siis ülejärgmisel aastal, see on üks, üks suuremaid meie nii-öelda väljakutseid järgnevatel aastatel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Linn loodab kehvas seisus Peterburi tee ehitushankeni jõuda ülejärgmisel aastal. Tallinna linn esitas transiittee toetuse taotluse Viljandi maantee rekonstrueerimiseks, ehkki ka Peterburi maantee on kehvas seisus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolmapäeval saatis riigi haldusminister Jaak Aab riigiasutustele ja omavalitsustele ringkirja, et uurida, kui palju desinfitseerimisvahendeid keegi kuu aja jooksul vajab. Esimese hanke raames loodetakse saada 70 tonni desovahendit. Ja ma usun, et järgmise nädala alguses tootmine selle hanke järgi hakkab käima ja siis ka hakkavad kohe siis üle Eesti laiali minema. Täpselt nii palju, kui kellelgi vaja on, selleks ei pea riik logistikafirmat mängima, meil on logistikafirmad olemas. See tähendab, et riik ei osta endale pesuvahendit kuhugi lattu seisma. Iga riigiasutus ja omavalitsus saab saadetise ukse taha ja sellega koos esitatakse talle arve. Kolmapäevases ringkirjas pakuti, et viieliitrine kanister võib maksta umbes 40 eurot, aga lõplik hind selgub hanke käigus. Me otsustasime, et me tellime viieliitrises kanistrites, ehk siis kohapeal saab seda tegelikult ju valada laiali täiesti käepärastesse, pakendisse või pudelitesse, enamus on need pumppudelid, noh, tavaline pesuvahend on pumppudelis igasugused erinevad pesuvahendid. Jaak Aabi sõnul on Eestis nii piisav tootmisvõimekus kui piirituse varud ning esimene hange loodetakse nädalaga täita. Teine suurem desovahendihange on veel ees. Eile õhtul saabus kiri Eesti perearstidelt. Perearstidel on praegu kriitiline varu olemas kuid pikemas plaanis võib rahandusministeerium ka neile minna. Jaak Aab ütleb, et kui omavalitsuste, riigiasutuste ja perearstide soovid kokku liita võib lähima kuu jooksul vaja minna umbes 200 tonni desinfitseerimislahust. Paralleelselt on Aab ette võtnud ka isikukaitsevahendid nende vahenditega, mida vajab tervise ja hoolekandesektor, tegeleb peaasjalikult sotsiaalministeerium. Aga kõik muu on siis pandud eriolukorra juhi poolt kohustuseks mulle, no kes need on, need on kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad, need on politsei ja piirivalve, maksu-tolliamet ja nii edasi ja nii edasi, need, kes inimeste kokku oma igapäevases töös puutuvad. Kõige kangemaid respiraatoreid Jaak Aab ei otsi politseinikele ja omavalitsustele proovitakse leida niinimetatud kirurgimaske.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kiiresti kuluvatele kaitsevahenditele ja desinfitseerimislahusele püüab riik lisa leida üha koordineeritumalt. Esimese hankega otsib rahandusministeerium ettevõtet, mis toodaks omavalitsustele ja riigiasutustele 70 tonni desoainet.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKahjuks on praeguses majandusolukorras veel paljud inimesed tööta või töötavad väikese palga eest. Põhiküsimus on, kuidas seda olukorda muuta. On aeg küsida, mida me oleme jätnud tegemata, mida me peame tegema, et me oleksime tööturul konkurentsivõimelisemad. Veel 20. sajandi teisel poolel sai teenida leiba erialase hariduseta. Praegu on see võimalus muutunud marginaalseks. Ametid on keerulisemad ja nõuavad erialast ettevalmistust. Seda tuleb võtta kui tõsiasja, millega pole mõtet võidelda. Ene Ergma kasutas pidupäevakõnes ka võimalust valimiskampaaniaks, öeldes muuhulgas, et astmeline tulumaks pole lahendus. Kuuendal märtsil on meil parlamendivalimised, valida tuleb maailmavaadete vahel, kus on esindatud nii ümberjagajad kui ka hariduse ja majanduse edendamisel. Panustajad. Peaminister Andrus Ansip kutsus vabadussõja võidusamba juurde pärg, asetades Eesti elanikke tundma rõõmu oma riigi üle. Meil on oma riigi üle rõõmu tundmiseks ka põhjust. 93 aastaga oleme kasvatanud nestle riigi, mis teiste riikide kõrval päris hea paistab. Me ei pea unustama, et enamik teisi maailma riike on nooremad kui Eesti vabariik. Enamik maailma riike on ka Eestist hoopis vaesemad. Meil läheb suhteliselt hästi, sest meil on olemas tugev riik, mis toimib kõikidel elualadel. Riigikaitsest täisväärtusliku eestikeelse kultuurielu ja hariduse ni. Suhteliselt tugev riik, rikas riik, vana riik. Seda kõike poleks, kui poleks olnud algust, kui poleks olnud kindlameelseid otsustajaid 1918. aastal ja võidukaid võitlejaid järgnenud vabadussõjas selle alguse eest, mis üldse võimalikuks tegi kogu järgneva, mis lõpuks on teinud võimalikuks meie tänapäeva Eesti asetamegi. Tänu meeles pärjad Eesti vabadussõja võidusambale. Kaitseväe juhataja kindral Eitnant Ants Laaneots ütles kaitsejõudude paraadil peetud kõnes, et Eesti vajab riigikaitse kokkulepet. Oleme loonud ja välja arendanud kaitsejõudude segakomplekteerituse mudeli. Eesti sõjalise jõu moodustavad reservarmee, arvukas kaitseliit ja mõned elukutselised väeüksused. Väikeriigina peab Eesti kasutama heidutusvõime ja riigikaitse tugevdamiseks kõiki riigi käsutuses olevaid võimalusi. Selle lihtsa ja toimiva põhimõtte sõnastab vabariigi valitsuse kinnitatud uus laiapõhjaline riigikaitse strateegia, mis käsitleb riigikaitset mitte pelgalt kaitseväe vaid terve riigi ja rahva integreeritud jõupingutusena. Riigikaitse põhimõtete osas oleme saavutanud vaikiva konsensuse. See on hea. Kuid kaitsevõime järjepidevaks arenguks oleks tähtis sõlmida Eesti poliitiliste erakondade vaheline ja nende ülene laiapõhjaline pikaajaline riigikaitsealane kokkulepe, siis ei saaks valimiskampaaniates seada kahtluse alla ennast õigustanud riigikaitse mudelit. Riigikaitse rahastamist. Riigikaitse arendamisel on järjepidevus ülioluline. Emotsionaalsed otsused päevapoliitiliste võitude saavutamiseks võivad lõhkuda kogu ehitise. Pärnumaal Toris asuvasse Eesti sõjameeste mälestuskirikusse kogunes Eesti vabariigi aastapäeva jumalateenistusele külalisi üle kogu Eesti ja ka Soomest. Toomas Salda käis kohal. Keskpäeval kõlanud kirikukellad kutsusid jumalateenistusele, kuhu vaatamata pakasele oli kokku sõidetud mitmelt poolt Eestist püha Jüri koguduse esimees Jüri Kask. Paljud on meile nii-öelda vanad tuttavad ja, ja, ja ma arvaks, ütleks niimoodi, et need on Eesti patrioodid, kes hoiavad seda kangelaste mälestust ja meil on mehed ka Soomest ja see on väga-väga kena. Räägime nüüd tänasest päevast, kas on ka mingi selline mõte, mis võiks Eesti rahvale selle kiriku poolt saadetuna kõlada? Ma arvan, oleks rahusoov ja, ja et me koos rõõmustaksime selle üle, et meil on oma riik olemas ja ma arvan, et, et see on üks, üks suur asi, paljud suured rahvad on ilma riigita ja neil polegi riiklikku iseseisvust kunagi olnud. Pärnumaa praost Enn Auksmann soovitas tänasel päeval mõelda sellelegi, mida meist igaüks ise on oma riigi iseseisvuse jaoks andnud või andmas. Ajaloosündmus ei ole meile antud mitte lihtsalt meenutamiseks, vaid järelekogemuses ja eest. Milline on minu osa minu vastutust? Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Torist Toomas šalda Pidupäeva tähistasid ka Afganistanis teenivad kaitseväelased. Tarmo Maiberg annab teada Pahidis, kus oli hommikul vaid paar üksikut pilvelaiku ja ligi 30 soojakraadi olid hommikul Eesti kompanii STC ks liikmed korralikult rivis. See oli nende viis tervitada Eesti vabariiki tema 93. sünnipäeval. Kaitseväe peastaabi ülembrigaadi. Kindral Neeme Väli ütles, et vabadus tähendab vastutust ja selle eest tuleb võidelda. Ta tuletas sõduritele meelde, et siin Afganistanis esindatakse Eesti riiki ja tänas neid, et nad ei ole häbistanud Eesti sõduri mainet. Kompanii on pärast novembri kuist saabumist suurendanud oma vastutusala, mis tähendab suuremat tööpõldu. Kompanii ülem Ranno Raudsik ütles, et ilmselt on missiooni lõpuni maikuus ehk siis siinse talve möödudes raskemat aega oodata. Nimelt lõpetatakse Afganistanis aprillikuu paiku põllutööd ja see tähendab osa maaharijate naasmist mässajate ridadesse, et niimoodi endale raha teenida. Vabad kompanii liikmed tulid ka Welfarei ehk puhkealasse sel hetkel, kui oli videootseühendus president Toomas Hendrik Ilvese ja kaitseväe juhataja Ants Laaneotsaga. Enam kui veerand tundi kestnud vestluses tunti huvi kaitseväelaste teenistuse järgse toetuste võimaluse vastu. Samuti kõlas ettepanek korraldada järgmine aasta kaitseväe paraad vahiidis, kuna siin on vastupidiselt Tallinnas valitsevale 20-l külmakraadile vähemalt 25 kraadi sooja. President ja kaitseväe juhataja tänased siin teenivaid kaitseväelasi. Kindralleitnant Laaneots rõhutas, et siin tegutsevate meeste missioon tähendab ja poliitilist ja militaarset argumenti suheldes teiste liitlastega. Pidupäeva puhul oli söögilaual must leib, heeringas ja hapukapsas, õhtul peaks ees olema ka grillimine. Tarmo Maiberg vahid Afganistani.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Vabariigi 93. aastapäeva tähistamine. Päikesetõusul heisati Toompea lossi hoovis pidulikult Eesti lipp. Riigikogu esimees Ene Ergma rõhutas oma tervituses lojaalsust riigile ja meie kõigi vastutust tuleviku eest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKogu varustus, mis selle jaoks vajalik, peaks olema nii need nõelad, mida kasutatakse kui süstlad, kui ka lahustamist vedelik praegusest partiist, mis on kokku 4875-le inimesele on üle poole esimese tarnega tulnud vaktsiinidest tervishoiuteenuse osutajate poolt broneeritud. Mul on siiras ootustele suunas, et need tarned samasuguse kiirusega jätkuvad, et me saame iganädalaselt uued vaktsineerimiskogused kõigile nendele, kes seda tellivad, teele saata. Perearstid alustavad meedikute vaktsineerimistega järgmisest nädalast, ütleb perearstide seltsi juhatuse liige Karmen Joller ja seejärel jõutakse ka riskirühmadeni. Ei ole vaja inimestel hakata muretsema, kuidas ma saan selle vaktsiini riigi poolt tuleb teavitus inimesele, kes on riskirühmas. Perearstid ja teadlased on loonud järjestuse, millega inimesed peaksid saama esimesena vaktsineeritud seal vanuse, diagnooside järgi ja, ja siis niimoodi järk-järgult vaktsineerima. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles tänasel pressikonverentsil, et vaatamata sellele, et vaktsiini väljatöötamine käis kiiresti, ei ole Euroopa liit teinud allahindlust. See ei ole tavapärane olukord, kus ühel aastal algab pandeemia ja samal aastal saavad esimesed toimivad oksiidid müügiloa ja sinna vahele mahub kogu arendusläbirääkimised hinna, läbirääkimised, koguste kujundamised. Väga paljud küsivad, et ega siis kannata kvaliteet, ega siis ei kannata tõhusus. Euroopa liit ei ole teinud mingit allahindlust ei tootjatega läbi rääkides ei müügiluba välja andes, vaid on lähtunud siiski sellest, et vaktsiin, mis jõuab inimesteni, peab olema efektiivne, usaldusväärne, neile ohutu. Kogu info vaktsiini kohta on kättesaadav ravimiameti kodulehel, samuti ka vaktsineerimiskohtades. Ravimiameti juht Kristin Raudsepp selgitab vaktsiini olemust. Kliinilistes uuringutes osales üle 40000 inimese ja nendest on saanud vaktsiini pooled ja selle põhjal on tõestatud, et vaktsiini saanutel esines sümptomaatilist Covid 19 haigust 95 protsendi võrra vähem kui neil, kes said platseebot. Vaktsiin on toimiv ja, ja tõhus, vaktsiinil on ka kõrvaltoimed. Kõige sagedamini võivad tekkida süstekoha reaktsioonid ehk valu, unetus, turse, võib tekkida peavalu, liigesvalu lihasvalu, palavik, külmavärinad, väsimus, halb enesetunne. Kõik need on üldjuhul kerged, mööduvad ja, ja neid saab leevendada valu ja palaviku alandajatega juba profeeniga paratsetamooliga, nagu iga vaktsiini puhul. Nii ka selle puhul võib tekkida allergilist reaktsiooni. Ja seetõttu on ka öeldud, et pärast süstimist on 15 minutit väga oluline jääda sinna kohale ja olla meditsiinipersonali valve all. Euroopa ravimiametis on hindamisel ka teise Covid 19 vaktsiini tootja Moderna müügiloa taotlus. Otsus selle kohta peaks tulema kuuendal jaanuaril. Siht saada 100000 inimest esimese kvartali jooksul vaktsineeritud on jõus, ütleb Tanel Kiik. Aga see, kas meil selleks vaktsiini jagub, sõltub nüüd sellest, kui mitu vaktsiini tootjad müügiloa saavad. Sest kokku nende lepingute järgi Eesti on broneerinud üle nelja miljoni doosi vaktsiini konkreetselt Faizerilt 650000. Konkreetselt Moderna puhul on see number 234000 on veel teised siis AstraZeneca 1,33 miljonit doosi, kui need erinevad tooted saavad samuti müügiloa, hakkavad tarneid tooma Eestisse, kui meil on vaktsiin rohkem, siis kevadel kindlasti tahame alustada ka laiema elanikkonna vaktsineerimisega. Terviseameti andmetel tehti viimase ööpäeva jooksul 3093 koroonatesti, millest positiivseid oli kokku 446 ehk 14,4 protsenti testide koguarvust. Viimase 14 päeva haigestumus 100000 inimese kohta on 550,35 ja täna hommikuse seisuga viibis haiglas 407 Covid 19 patsienti. Neist 23 on juhitaval hingamisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna varahommikul jõudis Eestisse esimene COVID-19 vaktsiini saadetis, milles on 9750 vaktsiinidoosi. Vaktsineerimisega alustatakse homme Ida-Virumaal, Tartus ja Tallinnas kokku seitsmes kohas - viies haiglas ja kahes perearstikeskuses ning alates tulevast nädalast järk-järgult juba üle Eesti. Esimese tarnega saabunud vaktsiinid on mõeldud haiglate, kiirabi ja perearstikeskuste tervishoiutöötajatele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonaviiruse taandudes seisab USA silmitsi olukorraga, kus paljud ettevõtted on läinud pankrotti. Leibkondadel on suur laenukoormus ja miljonid ameeriklased on kaotanud töö. Valge maja ennustuste järgi võib töötuse määr järgmisel kuul olla juba 20 protsenti. USA föderaalreservi esimees Jeremy Powle. Sellise ulatuse ja kiirusega langus on lähiajaloos pretsedenditu. See on oluliselt hullem kui kõik majanduslanguse pärast teist maailmasõda. Nende seas, kes veebruaris töötasid ja kaotasid märtsis töö oli umbes 40 protsenti neid leibkondi, kes teenisid aastas vähem kui 40000 dollarit. Föderaalreserv on algatanud mitu laenuprogrammi ja süstinud rahakrediiditurgudesse kuid see ei pruugi olla piisav. Veel kord. USA föderaalreservi esimees Jeremy Power. Eriti kui mõelda, et tulevik on äärmiselt ebakindel ja kannab enda ka tohutut langusriski. Föderaalreserv on aastaid muretsenud, kuidas majandust võimaliku languse korral turgutada sest baasintressimäärad on olnud juba niigi madalal. Soovitusi on erinevaid, neist üks on näiteks negatiivsete intresside kehtestamine. USA president Donald Trump. Me maksame null intressi ja teised riigid maksavad isegi vähem, kui suudate seda uskuda. Nad saavad raha ja ma arvan, et peaksime olema samasuguses olukorras. Teised soovitajad leiavad, et tuleks suurendada finantsvarade hulka, mida föderaalreserv saab osta, mõeldes siinkohal eelkõige ettevõtete võlakirju. Poli arvates peaks aga hoopis kongress ohjad enda kätte võtma. Lisatoetused võivad olla kulukad, aga on seda väärt, kui see aitab ära hoida pikaajalist kahju ja tähendab tugevamat taastumist. Kongress on majanduse turgutamiseks vastu võtnud rekordsummades abipaketti ja esindajate kojas hääletatakse homme järgmise üle. See jääb aga suure tõenäosusega toppama senatis, sest vabariiklased on aina rohkem mures defitsiidi pärast. USA esindajate koja vabariiklaste juht Kevin McCarti. Enne kui astume järgmise sammu ja otsustame abipaketi summa üle, võiksime saada andmeid selle kohta, mis abi tegelikult vajame. Avame uuesti osariikide majanduse ja saame päriselt aru, mida selles olukorras vajatakse. Föderaalreserv ennustab, et majanduse taastumine võib aega võtta vähemalt paar aastat. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviirus on viinud USA majanduse raskesse seisu. Nemad aga vaatavad hoopis kongressi poole, mis on täielikult lõhenenud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHiiumaal pole seni leitud ühtegi sigade Aafrika katku juhtumit. Hiiumaa jahindusnõukogus olev jahimeeste esindaja Arvi Toss ütles, et jahimehed pakkusid aastaseks minimaalseks metssigade küttimismahuks Hiiumaal 2000 isendit. Sama suur on minimaalne soovitatud küttimismaht Hiiumaa jaoks ka keskkonnaagentuuri tänavuses ulukiseire aruandes. Eestimaa Talupidajate Keskliidu ehk ETKL esindaja ettepanek oli küttida Hiiumaal 2500 metssiga. ETKL-i esindaja, Hiiumaa jahindusnõukogus Indrek Sammal selgitab, miks oleks tema hinnangul vaja küttimismahu miinimumi tõsta 2500 metsseani. Kuna aga 2000 metsa küttimine on sisuliselt käesoleva aasta vettsigade juurdekasv, siis tegelikult see ei muuda midagi ja põllukahjud ei vähene ka tulevikus. Sigade Aafrika katku tauditõrje kava näeb ette üks sisend 1000 hektari kohta. Jahiperioodi lõpus ja selle eesmärgi täitmiseks tuleb tegelikult küttida 3300 isendit, mis ei ole jahindusorganisatsioonidele täna ju jõukohane, et tegelikult on tegemist väga suure kompromissiga ja, ja minimaalne 2500 aitab tegelikult kindlasti seda arvukust ja kahjusid tulevikus vahendada. Arvi Tos ei olnud nõus raadioeetris oma häälega sõna võtma, kuid selgitas, et olemasoleva jahimeeste hulga juures ei ole Hiiumaal võimalik rohkem sigu küttida. Toss ütles, et isegi 2000 metssea küttimine on kohalike jahimeeste võimekuse viimasel piiril. Dos lisas, et praeguste ressursside juures kättesaamatu asustustihedus üks kuni 1,5 metsik 1000 hektari kohta tähendaks ühtlasi, et Hiiumaale jääb metsiku alles 100 kuni 150. Kuna Hiiumaa jahindusnõukogu osapooled kokkuleppele ei jõudnud, siis kehtestab metssigade minimaalse küttimismahu jahihooajaks keskkonnaamet, tehes seda keskkonnaagentuuri ulukiseire aruande alusel ning jahimeestel tuleb lasta 2000 isendit, jätkab Hiiumaa jahindusnõukogus olev riigi esindaja ja nõukogu juhatuse esimees Olav Etverk. Hetkel on keskkonnaameti peadirektori käskkiri ettevalmistamisel ja loodetavasti see tuleb nüüd siin septembri esimeses pooles kindlasti ära. Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib nüüd, et kehtiva jahitunnistusega maaomanikud saaksid Hiiumaal metssigade küttimiseks oma kinnisasjal jahiloaga siis, kui nad ei kuulu selle piirkonna jahindusorganisatsiooni maaeluminister. Urmas Kruuse soovitas oma vastuskirjas liidul pöörduda keskkonnaministeeriumi haldusala ja riikliku loomad auditõrje komisjoni poole, kelle pädevuses antud teemad on. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiiumaa jahindusnõukogu istungil jäi kokkulepe metssigade küttimismahus saavutamata. Jahimeeste esindaja sõnul ei ole neil võimalik küttida nii palju metssigu nagu põllumehed sooviks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHarjumaa olukord ei olnud enam aktsepteeritav ja suur hirm oli, et, et haiglad kuumenevad üle et haiglatesse lihtsalt ei mahu haiget ära, nii nagu me oleme väga paljudes teistes riikides näinud. Iga nädal oli jälle nakatunuid rohkem kui eelmine nädal ja ega praegu on ka Harjumaal ja Ida-Virumaal kõige-kõige rohkem nakatunuid võrreldes siis muu Eestiga. Väga selge on, et see inimeselt inimesele leviv haigus ja mida rohkem või mida vähem inimesed omavahel kokku puutuvad, seda, seda väiksemad on ka võimalused, et see haigus edasi kanduks. Ja teine põhjus, mis ka Harjumaal ilmneb, võib-olla võib-olla ka kõige rohkem, aga Harjumaa ongi kõige suurem on see, et umbes kolmandik inimesi enam ei tea, kust nad nakkuse said. Kui veel mujal Eestis on, on päris hästi teada või üksikud inimesed ei tea, kust nad nakkuse said siis Harjumaal on see protsent päris suur, nii et ega, ega me enam ei saa eelda, et, et, et kindlasti ei saa ujulast kindlasti saa tennisehallist kindlasti ei saa. Siit või sealt nii et seda inimest kodus hoidmist suurendada. See oli kindlasti üks eesmärk. Kui palju peaksid Harjumaa näitajad ikkagi alla minema, mis peab stabiliseeruma, et me saaksime hakata piiranguid vaikselt maha võtma. Kunagi jaanuari lõpus? No ma arvan, et see niisugune esimene eesmärk on, et kui, kui see asi ära stabiliseerub, kui meil tõesti iga nädal või iga päev ei ole, ei ole suuremad näitajad kui järgmisel nädalal ja, ja, ja teine, teine moment, et kui hakkavad juba need näitajad ka pöörab see kõver nagu allapoole, et ega tundub, et meie haigla niisuguse noh, kui see praegune number väga suuremaks ei lähe, siis, siis sellega saavad enam-vähem hakkama ja, ja võib-olla ka mingi leevendust, kasvõi see haiglates väga palju on praegu personali just eneseisolatsioonis ja personali, kes on siis saanud oma nakkuse väljaspool haiglast, et, et ma usun, et kui me niisugused asjad saame paika siis ja noh, näiteks reoveeuuringust on nagu natukene pos esiktiivset teavet nüüd viimasel paaril nädalal tulnud, aga noh, kõik see olukord on ju nii haavatav, et et sellest ühest väiksest asjast ei, ei saa veel veel väga entusiastlikuks minna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuskabinet arutab lähitundidel koroonaviiruse leviku olukorda. Näiteks ujulate sulgemist on keeruline põhjendada nakkusohuga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTiit Land ütles tunni aja eest lõppenud pressikonverentsil, et peab end meeskonna mängijaks ja usub, et suudab tagada ka ülikoolis töörahu. Kui veel korraks mõelda? Miks või mis oli see kaalukoht, et nõukogu otsustas võib-olla minu kasuks, et võib-olla ma näen, et ülikoolide võib-olla ongi oluline, et toimuks ka sellist niiöelda natuke akadeemilist vahetust ja ma usun, et võib-olla mul oli natuke nii-öelda väljaspoolt tuli eelis, kuigi alguses ma ütlesin, et mul on võib-olla vähemeelis, kuna ma ei tea nii hästi tehnikaülikooli sees toimuvat, aga ma sain ka selle kahe kuu jooksul väga-väga palju targemaks. Veelkord, tänan nõukogu, ma luban omalt poolt, et ma olen koostöö valmis igati ja, ja ma olen kogu ülikoolile, ma olen koostöö valmis. Ma näen ja teen ettepaneku praegusele õppeprorektorile Hendrik Vollile jätkamiseks. Ma leian, et see väga oluline, et rektoraadis oleks kontiniteet ja ma tunnen, tean Henrikut ka piisavalt hästi ja, ja olen veendunud, et me suudame hästi koos töötada. Ma teen ettepaneku Jarek Kurnitskile ja teadusprorektori ametikohale asumiseks ka valimiste käigus. Platvormide esitlemisel ja arutelude käigus me nägime, et meil oli palju sarnaseid seisukohti. Jah, need kaks projektorit ma praegu olen nii-öelda välja nimetanud, aga ma kindlasti kohe nii-öelda lähipäevil või kindlasti lähinädalatel asun ka arutama selle üle, kes võiks olla teised projektorid ja, ja aga kindlasti ma ei lähe ümber korraldama ülikooli, et Tehnikaülikoolis on tugistruktuuri hästi töötavad enamus, võib-olla teaduse tugi tuleb natuke võimestada just nimelt selle eesmärgiga, et, et rohkem teadusprojekte tuua saada ka väljaspoolt. Tehnikaülikooli nõukogu aseesimees Maive Rute tõi esile, et nõukogu lähtus oma valikus ülikooli ees seisvatest kõige olulisematest arengukohtadest. On oluline, et on tugev juhtimismeeskond ja et on ka akadeemilise personali senisest suurem kaasamine ülikooli juhtimisse. Väga tahaksime näha, et tehnikaülikooli teaduspotentsiaal saab senisest veelgi paremini rakendatud. Me tahaksime näha, et see arengutrend, mis on praegu saanud juba alguse nii ülikooli siis teaduse mahu, aga eriti ka selle kvaliteedi kasvus, et see läheb edasi. Ja Meil on ka ees siis uue rektoriga uue arengukava koostamine. Ja loomulikult siis uues arengukavas peavad saama ära mainitud ja koos läbi arutatud kõik sellised kriitilised teemad, mis puudutavad nii õpet, teadustööd, ülikooli korraldus, organisatsiooni ja rahastamist. Ja muidugi ka siis seda seotust ja panust Eesti ühiskonda, mis on kahtlemata ülikooli üks üks olulisemaid väljundeid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu valis ülikooli uueks rektoriks praeguse Tallinna Ülikooli rektori Tiit Landi. Tiit Landi kandidatuuri esitas rühm Teaduste Akadeemia akadeemikuid. Tema vastaskandidaadid olid praegune TTÜ rektor Jaak Aaviksoo ja professor Jarek Kurnitski.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa ülemkogu esimene ja tavapäraselt pikem tööpäev kujunes eeldatust rahulikumaks. See ei tähenda, et vaidlusi poleks olnud, aga Poola õigusriigi asemel aeti juuksekarva lõhki, pigem arutelul kõrgete energiahindade üle. Liidrid keskendusid pikaaegsete lahenduste otsimisele, sest lühiajaliselt on riigid energiahinda juba alla toonud. Peaminister Kaja Kallas. Mitmed inimesed juhtisid ka tähelepanu sellele, et, et kui me loome ootused, et, et et need hinnad igal juhul tulevad alla, siis võib olla ka suur pettumus, kui me loome ootused, et Euroopa Liit kindlasti sellega midagi teeb, kui tegemist on globaalse probleemiga, siis siis võib, see võib samamoodi tuua kaasa siis pettumuse selles, et neid ootusi lihtsalt ei suudeta täita. Poola õigusriigi teemal sai pikalt sõna riigi peaminister Matteus Moravitski, kes Lääne-Euroopa riikidele idabloki ajalugu selgitas. Sarnaselt juunil oli ka seekord õhus erimeelsusi, ent omavahel teravusi ei jagatud. Keegi ei taha, et Poola ära läheb. Poola ei taha ka Euroopa Liidust ära minna. Need on põhimõtted, mida tuleb järgida ja on soov järgida. Ja, ja seetõttu püüame kõik koos edasi minna ja see lahendust leida, et suunati tegelikult Poolat Euroopa komisjoni lahendust otsima ja kasutama neid mehhanisme, mis tegelikult aluslepingutes on kokku lepitud. Samuti rääkisid riigijuhid ka väliskaubandusest ja välissuhetest esialgu eilsesse õhtusse planeeritud arutelu koroonapandeemia üle ning migratsiooniteema jäeti täna hommikul algavasse töösessiooni. Kui varem on reedeks jäetud pigem lihtsamad teemad, siis Kaja Kallas kerget hommikut ei oota. Ma kahtlustan, et migratsiooni puhul see küll kiirelt ja lihtsalt ei lähe, et pigem mulle tundus, et need teemad on jaotatud ühtlasemalt, et rasked teemad ei oleks kõik ühel päeval. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Ülemkogu esimesel päeval keskendusid riigijuhid energiakriisile ja Poola õigusriigi probleemidele. Paljude poolt kardetud suurt tüli sel korral riigijuhtide vahel ei puhkenud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViimase pooleteise aasta jooksul on Pärnu linnavalitsusele laekunud Audru osaval abielupaarilt 240 teabenõuet enne Audru valla ühinemist Pärnu linnaga registreeriti aasta jooksul ligi 50 teabenõuet. Pärnu linnavalitsuse meedianõuniku Teet Roosaare sõnul ei soovita laekunud teabenõuetega saada infot isikute endaga seotud küsimustes, vaid hoopis raamatupidamise aruannet. Kui te küsite kõikide linnavalitsuse töötajate krediit ja tebkaartide väljavõtteid pooleteist aasta jooksul, noh see on nagu selline hästi pikk ja põhjalik töö. Nad otsivad materjali enda blogi jaoks, et linnavalitsuse kohta midagi halvasti kirjutada. Ühe nõude vastamiseks kulub üks tööpäev, sellest tulenevalt on linnavalitsuse jaoks kurnav asjaolu, et teabenõuete sisu on alatihti samu teemasid puudutav. Naine on nagu midagi ära küsinud, eks ju, siis vahetatakse seal paar sõna ära, siis jälle mees küsib või siis vastupidi ja nii edasi, et pidev nagu selline kurnamismäng käib, et iseenesest ega linnavalitsusel ei ole midagi nagu teabenõuete vastu, aga noh, need võiks olla ikkagi konkreetseid, kuidagi inimese endaga seotud. Lahendusena soovib Pärnu linnavalitsus kehtestada riigilõivu või teenustasu teabe nõuetele, mis ei puuduta teabenõudja subjektiivseid õiguseid või kohustusi. Lisaks soovitakse kehtestada ka tasu alates kolmandast sama teemat puudutavale teabenõudele. Õiguskantsleri õiguskorra kaitse osakonna vanemnõuniku Liina Lustvederi sõnul annavad olemasolevad seadused piisavalt aluseid põhjendamatutest teabe nõuetest keeldumiseks. Alustaks võib-olla hoopis sellest, et dokumenti koostades analüüsiks, et kas sellele üldse võimalik panna juurdepääsupiirangumärge. Mida rohkem on avalikustatud teavet, seda lihtsam on tegelikult teabenõudele vastamine. Tõsisema probleemina tõstatas Lust veder Pärnu linnavalitsuse ettepanekus viidatud osale, kus väideti, et audru osavalla abielupaar võib linnavalitsuselt saadud dokumentide sisu moonutada. No seda nüüd küll tõesti keegi teha ei tohi iseäranis veel moonutatud dokumente avalikustada ja, ja siinkohal on tegelikult ka seaduseni le mõeldud, et meil on olemas karistusseadustikus ka karistusnormid, mis teatud tingimustel võimaldavad sellistest isegi karistada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Abielupaarilt rohkete teabenõuete laekumine ajendas Pärnu Linnavalitsust pöörduma justiitsministri poole ettepanekuga, muuta avaliku teabe seadust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUkraina välisministeeriumi esindaja ütles Reutersile, et veel on vara öelda, kes on küberrünnaku taga, kuid varem on selliste rünnakute taga olnud Venemaa. Küberrünnak tehti teiste hulgas välisministeeriumile, ministrite kabinetile, kaitse ja julgeolekunõukogule ning seda hetkel, mil Kiiev ja tema liitlased lõid häirekella Venemaa uue võimaliku sõjalise rünnaku pärast Ukrainale. Valitsuse häkitud veebikülgedel on nähtav sõnum. Ukrainlased kõik teie isikuandmed on avalikuks tehtud, kogu materjal teie arvutites hävitatud ja midagi pole võimalik taastada. Olge hirmul ja eeldage halvimat. Vene välisministeerium pole rünnakut kommenteerinud. Ameerika Ühendriigid hoiatasid eile pärast mitmeid tulemusteta läbirääkimisi Euroopa julgeoleku üle, et Venemaa sõjalise kallaletungi oht Ukrainale on kõrge. Ukraina julgeoleku esindaja ütles Reutersile, et kõik küberjulgeolekuga seotud valdkonna teadsid, et Venemaa poolt võib tulla mingi provokatsioon. Valitsus teatas, et suurem osa rünnatud veebikülgi on taastatud. Ühtki minu andmestiku pole varastatud ning et paljude valitsuse veebikülgede tegevus on peatatud, takistamaks rünnaku levimist. Venemaa ja Ukraina suhted katkesid pärast seda, kui Moskva annekteeris Krimmi 2014 ja puhkes sõda Kiievi ja Venemaa toetatud separatistide vahel Ida-Ukrainas. Ühendriikide hinnangul võib Venemaa püüda tekitada nüüd eeltingimusi uueks sõjaliseks rünnakus nagu see oli 2014. Venemaa on hoiatanud võimalike katastroofiliste tagajärgede eest, kui ei tule kokkulepet Kremli nõutud punaste julgeolekujoonte kohta kuid samas teatab, et pole diplomaatiat kõrvale jätnud. Reuters märgib, et selline ongi Moskva tegutsemismuster. Justkui pooldatakse diplomaatiat, kuid keeldutakse tõmbamast oma vägesid Ukraina piiridelt ära ja hoiatatakse ebamäärast tagajärgede eest lääne julgeolekule, kui Moskva nõudmistele vastu ei tulda. Ukrainat on tabanud pärast 2000 neljateistkümnendat aastat terve seeria küberrünnakuid, mis on rivist välja viinud energiaga varustamise IT-süsteemid ja muu Ukrainas. Usutakse, et praegune rünnak on osa Venemaa hübriidsõjast Ukraina vastu. Kreml eitab mistahes seotust rünnakuga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina valitsusasutusi tabas massiivne küberrünnak. Sellega postitati riigi veebikülgedele ukrainlastele suunatud ähvardus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSuvel Haapsalu vanalinna sattunud on oma silmaga näinud, et kohvikute väliterrassidel koha leidmiseks on tihti päris suurt õnne vaja. Madalhooajal langeb klientide arv aga kõvasti. Müüriääre kohviku omanik Marget Vatku ütles, et näiteks juuli ja novembri käive võivad kohvikus erineda kolme kuni neljakordselt. Ometi on nad otsustanud, et lahti ollakse ka madal hooajal. Isegi kui seda tuleb vahel teha kõrghooajal teenitud kasumi arvelt. Aga miks me oleme seda teinud, ma arvan, et vist missioonitundest, et ei taha ju, et Haapsalu oleks seitse kuud aastas kummituslinn ja ka töötajate pärast püsitöötajad ikkagi soovivad aastaringset tööd ja meil on nii spetsiifilised ametid, pagar ja kondiiter ja kokk, et ei jupeta välja enne hooaja algust, ütleme niimoodi sõrmenipsuga. Ettevõtte Hermann bistroo ja baarjuht Kaisa üle jää ütles, et kui suvel on maja esmaspäevast pühapäevani rahvast täis, siis madalhooajal on uksed lahti ainult mõnel päeval nädalas. Abiks on oma niši leidmine. Kuna meie oleme siis suunatud rohkem sellele baari ja joogi poolele, siis meie põhiklient ongi reede, laupäeva õhtul, et siis tegelikult meil üldse probleemi polegi, et tänu sellele me nii-öelda elamegi ära siis, et nädala sees oleme üldse kinni. Restorani kärme, küülik ühe omaniku Angela Kalmu sõnul aitab aastaringi tegutsemine hoida tööjõudu ja on ühtlasi oluline, et kvaliteet käest ära ei läheks. Kui me hakkaksime võib-olla kevadel hirmsasti käivitama mõtlema, et mida ja kuidas teha, siis võibolla meie oskused ja tase oleks teistsugune. See on väga vajalik inimestele, kes meie juures töötavad ja me ka ise töötame igapäevaselt kaasa omanikena, et oleks stabiilne, et me teame, mis me teeme ja kuhu me liigume. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui suvekuudel keeb elu Haapsalus ööl ja päeval, siis talvel on Haapsalu vanalinna söögi- ja joogikohtade külaliste arv märksa väiksem. Siiski peavad paljud neist oluliseks, et uksed hoitakse lahti ka madalhooajal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVana-Narva maketi säilimise eksponeerimise probleemi lahendamiseks annavad linn ja maketi autor Fjodor Jansen nendele kuuluvad maketi osad üle Narva muuseumi fondi. Muuseum korraldab maketi väljapaneku ja võtab tööle Fjodor Janseni. Sellise ettepaneku tegi Narva muuseum veel kuu aega tagasi ja see sobib nii maketi autorile kui Narva linnavalitsusele, räägib Narva linnapea Aleksei Jevgrafov. Detsembri kuus maali küsimusega volikogusse ja tema ettepanekute üle anda Magiti linnaosa Narva muuseumile see tähendab seda, et maketil on võimalus areneda ja et võimaluse inimeste jaoks see on hea võimalus. Volikogu linnamajanduskomisjoni esimehe Aleksei Mägi arvates on muuseum sobiv asutusmaketiga tegelemiseks. Arvan, et volinikud toetavad seda otsust, sest Narva muuseumil on kogemuse sobivad tingimused, et maketti linnaelanikele ja turistidele eksponeerida. Narva Muuseumi direktori Ivo Posti sõnul peab muuseum praegu läbirääkimisi maketi näituse loomiseks. Hiljemalt veebruaris tahaks saada maketi esialgselt lihtsalt välja pandud ja rahvas saab seda külastada, teine etapp teha sinna ümber siis korralik Expo, valgustus, sildid, tekstid, filmiklipid, võib-olla võib olla virtuaalreaalsust ja nii edasi, nii edasi. Tahaks sellise asja välja arendada siis järgneva poole aasta jooksul. Vana-Narva maketi eksponeerimise koha valib muuseum kolme ettepaneku seast. Need on Kreenholmi manufaktuur, Astri kaubanduskeskus ja endise mööblivabriku haldushoone, jätkab Ivo Posti. Ainsaks kaalutluseks ei saa olla nende kohtade rendihind, vaid kuidas makett sinna ruumidesse sobitub, mis ruumidega üldse tegemist on, milline on see ümbruskond, milline on sinna ligipääs, kuidas sinna parkimine on ja nii edasi, et kõik need tuleb arvesse võtta ja ma loodan, et lähema kahe nädala jooksul me teeme selle ametlikult juba otsuse ära ja siis anname ka teada, et kuhu siis see makett saab paigutatud. Ivo Posti arvates sobiks praegune lahendus maketi eksponeerimiseks umbes viie aasta jooksul. Edaspidi võiks makett kolida loodavasse Narva linnamuuseumi. Kunagi peab tulema kindlasti Narva linna ajaloo muuseum ja siis makett peakski seal paiknema ühe osana Narva linna ajaloo muuseumi väljapanekust. Segadus enne sõjaaegse Narva koopia ga algas aasta tagasi, kui 120 ruutmeetri suurune makett lattu hoiule pandi, sest sellele ei suudetud sobivat kohta leida. Omandivaidlused maketi autori ja linnavõimu vahel seadsid ohtu kuulsa taiese säilimise uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vana-Narva makett võib koha leida Kreenholmis, Astri kaubanduskeskuses või endise mööblivabriku hoones. Narva linnavalitsus on nõus Vana-Narva maketi muuseumile loovutama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõige suurem muudatus on kindlasti üle euroopaline valimisnimekiri, mida parlament nõuab. Mida see täpselt tähendab, mismoodi me teisiti valime järgmistel Europarlamendi valimistel. Noh, kõigepealt ma arvan, et järgmistel valimistel ei muutu midagi, et kui vaadata seda, et tegelikult see otsus võeti vastu väga napi häälteenamusega Euroopa parlamendis ja teiseks, selle peavad heaks kiitma kõik liikmesriigid ehk Euroopa nõukogu, kus ma arvan, et see heakskiitu ei tule niisama lihtsalt, siis ma arvan, et siin lähiajal ei juhtu midagi, aga iseenesest see, mida siis napilt pooled Euroopa Parlamendi saadikud selle eelnõuga soovisid, on siis jah, see, et, et rahvuslike kandidaatide nimekirjade kõrvale tulevad ka üleeuroopalised nimekirjad, mis tähendab seda, et inimesed valivad kandidaate kahest nimekirjast, aga mina isiklikult seda ei toeta ja ma ei, ei pea seda selliseks, mis annaks mingitki lisaväärtust nendele valimistele. Parlamendi liikmed teevad ettepaneku kehtestada sookvoodid või sooliselt tasakaalustatud valimisnimekirjad, kus nais ja meeskandidaadid oleksid esitatud vaheldumisi kas see teeks parlamendi targemaks, kiiremaks või efektiivsemaks. Noh, see pigem jah, tuleneb sellest, et, et soovib, eks sellise otsustusmeetodiga siis muuta parlamendi suulist koosseisu. No mul on raske öelda, kui palju see muudab nii-öelda parlamendi tegelikku tööd ja kvaliteeti, sest noh, lisaks sellele on ju ka praegu Euroopa Parlamendi nii-öelda valimissüsteemid riigiti väga erinevad, et on riike, kus on lahtine nimekiri nagu näiteks Eestis ja on siis terve rida riike, kus on suletud nimekiri. Nii et ka selles osas on täna kõigil inimestel lahtise nimekirja puhul võimalik anda naiskandidaatidele hääli ja suletud nimekirjas on igal erakonnal võimalik panna nii mehi kui naisi täpselt nii nagu nagu arvatakse, sellesse nimekirja, nii et ega seal takistust ei ole, nii et nüüd, kui see tahetakse teha kohustuslikuks noh, siis näiteks avatud nimekirjade puhul, ega see ka väga ju ei aita kaasa, et noh, inimestel ikkagi on võimalus hääletada nende kandidaatide poolt keda nad tahavad, ükskõik, on see siis mees või naine, nii et noh, ega see üle euroopaliselt arvestab, kes juba praegu, kui segane on nende valimiskordadega erinevates riikides see pilt, et ega see midagi nagu lihtsamaks ei tee.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlament tahab valimiste korda muuta ja ühtlustada valimiste reeglid kõigis liikmesriikides. Eelnõu toetasid esialgu napilt pooled Euroopa Parlamendi saadikud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nStenbocki majas kogunev uus valitsus, liit toob suured muutused ka 500 meetri kaugusele Toompea lossi. Parlamendipoliitikas tuleb kõrvale astuda isamaalastel Siim Kiisleril ja Heiki Hepneril. Ekre liikmetest peavad minema Kai Rimmel ja Urmas Espenberg. Valitsusse suunduvate reformierakondlaste asemele astuvad aga Timo Suslov, Iivi Eenmaa, Õnne Pillak, Aivar Viidik, Sulev Kannimäe, Toomas Järveoja, Mati Raidma ja Margit Sutrop. Homme annavad värsked parlamentäärid ametivande ja siis jagatakse nad komisjonidesse, ehkki komisjonide juhid valitakse uue koalitsiooni vaimus ümber. Veebruaris leppisid koalitsioonipartnerid kohtade jaotuses juba kokku. Euroopa Liidu asjade komisjoni hakkab tõenäoliselt juhtima Siim Kallas, keskkonnakomisjoni Yoko Alender, majanduskomisjoni Kristen Michal, põhiseaduskomisjoni Toomas Kivimägi ja väliskomisjoni Marko Mihkelson. Ülejäänud komisjonide juhid tulevad keskerakonnast ehk rahanduskomisjoni hakkab juhtima Erki Savisaar, riigikaitsekomisjoni Enn Eesmaa sotsiaalkomisjoni Siret t ka õiguskomisjoni, kultuurikomisjoni ja maaelukomisjoni juhid ei muutu. Neid jäävad juhtima vastavalt Jaanus Karilaid, Aadu Must ja Tarmo Tamm. Omaette küsimus on, mida teha eri ja probleemkomisjonidega nii eesti keele õppe arengukomisjonis kui julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis on igal fraktsioonil praegu üks esindaja. See tähendab, et värske koalitsioon on mõlemas komisjonis vähemuses. Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev ütleb, et kõige olulisem on tagada komisjonide töövõime. Siin sõltub nüüd kõikidest osapooltest nii koalitsioonist kui opositsioonist, et kuidas seda töövõimet tagada ja seal kas tasakaal või kellegi poole jõu kallutada. Keskerakonna aseesimehe Mailis Repsi sõnul selgub eri ja probleemkomisjonide saatus veebruarikuu jooksul. Kindlasti proportsioonid arvestavad koalitsioonimuutust. Märtsis ootavad ees riigikogu juhatuse valimised, ka sellest on valitsusliidus juba räägitud ja riigikogu esimehe koht läheb tavakohaselt väiksemale koalitsioonipartnerile ehk keskerakonnale. Ametlikult siis Keskerakonna juhatus ja fraktsioon need ettepanekud läbi vaagib, aga on ka üsna selge, et erakonna väga suur enamus on juba väljendanud seda soovi, et selleks võiks saada erakonna esimees Jüri Ratas. Mailis Reps ise jääb tõenäoliselt Keskerakonna fraktsiooni juhatusse. Kas ta seda ka juhtima hakkab, pole Repsi sõnul veel otsustatud. Värske Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev ütleb, et nendel on kokku lepitud ka ühe riigikogu aseesimehe koht. Reformierakonna kandidaat on Hanno Pevkur. Riigikogu teise aseesimehe koht kuulub tavaliselt suurimale opositsiooniparteile. Praegustest opositsioonierakondadest on suurim fraktsioon Eesti konservatiivsel rahvaerakonnal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võimupöörde järel vahetavad Reformierakond ja Keskerakond välja mitmed Riigikogu alaliste komisjonide esimehed. Ühtlasi valmistutakse märtsis toimuvateks Riigikogu juhatuse valimisteks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuni viienda novembrini keskenduvad perearstid peaasjalikult vaktsineerimisele. Haapsalu perearst Anri Merila ütleb, et kahest pereõest üks hakkabki puhtalt vaktsineerimisega tegelema. See ei tähenda aga, et abivajajad ukse taha jääks. Arst võtab ikka vastu haigeid patsiente, aga mingeid plaanilisi analüüse ma ei tee. Sellel ajal. Sama ütleb ka Nõmme perearst Karmen Joller. Kindlasti saavad abi kõik inimesed, kellel on kiireloomuline probleem, olgu see siis kõrge palavik või valutav jalg või hoopis tõendid, mis vajab uuendamist. Jolleri sõnul on perearstikeskuses veel vabu vaktsineerimisaegu, kuid huvi on siiski väga suur. Me saatsime sõnumi eile teatud sihtrühmale ja noh, see tekitas hästi suure kõnetalaviini, et meil õed olid täitsa hädas telefoni vastuvõtmisega. Jolleri sõnul tuleb keskusesse ka neid, kes kevadel vaktsiinist ära ütlesid ning nüüd esimest doosi soovivad. Samas on nad ikkagi vähemuses ning seda näitab ka üleriigiline statistika. Tundub, et kõige rohkem on huvi kolmandate dooside suhtes ja mis on tegelikult ka väga hea, sellepärast et need on ikkagi reeglina riskiruskuda inimesed, kellel suurem just raske haigestumise tõenäosus. Peremeditsiini professor Ruth Kalda ütleb samuti, et õhustusdoosid on olulised samas. Ega perearstide ja pereda jaoks on ka see, et saaksime neid veel vaktsineerimata inimesi vaktsineerima, siis see oleks kindlasti palju suurema nagu sellise kasuga. Anri Merilo võtab rõõmuga vastu, igaühe vahet pole, mitmendat vaktsiinidoosi inimene soovib. Samas lisab temagi, et õhustusdoosi soovijaid on rohkem. Merilo viskab kivi ka ajakirjanduse kapsaaeda. Ta märgib, et meedia peaks kutsuma üles vaktsineerima ning ei tohiks näidata nii palju inimesi, kes vaktsineerimisele vastu seisavad. No mida meie siis teha saame, me oleme kaks ringi kutsunud inimesi nii telefoniga kui sõnumitega. Nüüd ma panen ka kohaliku ajaleht kogu aeg kuulutusi, et tulge vaktsineerima. No ega see väga aktiivne ei ole, see vastus jah, kolmandate doosidele küll.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaktsineerimistalguid alustavad perearstid lubavad samal ajal jätkata ka patsientide raviga. Edasi lükatakse pigem profülaktilisi visiite.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuitsuandur muutus kohustuslikuks rohkem kui 10 aastat tagasi värskemate uuringute järgi räägib üle 80 protsendi küsitluses osalenutest, et andur on neil kodus ka olemas. Päästeameti andmetel saab aga kodukülastuste põhjal öelda, et 30-l kuni 40-l protsendil inimestest ei ole praeguseni eluruumidesse siiski suitsuandurid paigaldatud. Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Viktor Saaremets räägib. Teine suur probleem on suitsuandurite töökorrasolek. Saaremetsa sõnul on keskmine anduri eluiga seitse kuni 10 aastat ehk andurid, mis kunagi said paigaldatud, võivad praeguseks juba jutud olla, olgugi, et vilkuv punane tuli lakke vaadates silmale ikkagi nähtav on. Vaadata kas siis anduri tagaküljele või selle anduri kannale, mis laes on, seal peab olema siis tegelikult kiri, mis ütleb, kas see andur on toodetud mingil kuupäeval või siis on seal vahetamise kuupäev välja toodud. Kui testimine näitab, et ikkagi töötab, aga kuupäev on näiteks parim enne möödas, siis tasub ikkagi mõelda selle välja vahetamisele, sest et see, et ta täna töötab, ei garanteeri seda, et ta homme ka töötab. Lisaks paneb Saaremets inimestele südamele, et andureid tuleb testida regulaarselt, sest mitte ainult parim enne kuupäev, vaid ka muud tegurid võivad suitsuandurid mõjutada. Ka näiteks tolmust puhastamata jätmine, igasugused pisikesed putukad, ämblikud võivad sinna oma pesa sisse teha ja siis ka selle anduri nii-öelda töö võib katkeda vähemalt korra kuus võiks teda testida, näpu sinna nupu peale panna ja proovida, et kas see andur ikka teile märku annab, kui midagi juhtuma peaks. Nii Saaremets kui ka korstnapühkija ja mittetulundusühingu Eesti pottsepad juhatuse esimees Aleksander Ljubajev viitavad, et ka küttekolded tuleks üle kontrollida. Ljubajevi sõnul on rõõm, et inimeste teadlikkus nii korstna pühkimise kui ka t küttekollete hooldamise vajadusest on tõusuteel. Samas teadlikkusest üksi ei piisa, vaja on ka rahalisi vahendeid ja vahel jääbki küttekollete turvalisus just eelarveliste piirangute taha. Loomulikult, kui korstnapühkija läheb kohale, kui on ikka ilmselge tuleoht või üldse tuleoht, siis ta teeb ja on kohustatud tegema ettepaneku päästeametile, aga samas on ka päästeametil käimas programm kodu tuleohutus. Just see sihtgrupp ongi just see, kus on tuleohtlikud, kolded ja siis pered, kellel ei ole võimalik finantsiliselt tõsta see ahi siis või kamin või küttekoolde prioriteediks. Ljubajev tuletab ka meelde, et ahju, kaminasse või pliidi alla peaksid minema ainult halud, mille niiskus on alla 20 protsendi. Tuleb ette ka selliseid kodusid, kus ikkagi pliidiesine või ahjuesine täis ikkagi igasuguse hapukoorepakke ja piimapakke ja kõike muud, mida ei tohiks absoluutselt põletada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Värvilisemaks muutuvad lehed ja langev termomeetri näit viitab, et suvesoojus on Eestimaalt lahkunud ning traditsiooniline kütteperiood alanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTiina Mägi on endiselt täis energiat ning seda jätkub nii kodulinna majale kui ka oma koduaiale, kus tal kasvab kümneid tomatisorte ja ligi 60 roosi sorti. Kodulinna maja on Tiina Mägi juhtinud selle asutamisest saadik 1986. aastal. Huvi ja heategevust tehakse kodulinna majas siiani. Vähe on ainult neid, kes sama võrra suudaks sellesse panustada. Tiina Mägi kinnitas, et linnavõimudega saab kodulinna maja hästi läbi ja maja asutamise idee kannab edasi. Küsimus on selles, et kui on idee, mille nimel tegutseda siis tuleb jõud ka. Kui ideed ei tule, siis tuleb kohustus ja kohustus, tavaliselt ei mobiliseeri eriti. Koos kodulinna majaga ju jälgiti ka, mis vanalinnas toimub. Kas on meil vanalinnas asjad need läinud paremuse poole või nad on toppama jäänud? Nad on täiesti nässus. Absoluutselt vanalinna sisuliselt enam ei ole. On karkass ainult, sest sisu on peaaegu täielikult kadunud ja kaob kohutava kiirusega järjest edasi. Mina võrdlen vanalinna kui elusolendit, kui looma vanalinna majad on tema skelett. Aga temast on lahkunud ju elu. Sest et see, mida vanalinnas tehakse, see on ju väga paljus juurde poogitud mujalt pärit siia mitte vajalik, seepärast ükski maja ei ole ehitatud selliselt, et tema ülemised korrused peaksid olema võõrastele ajutiselt kasutada ja all peaks olema lollusi sisaldav pood vaid on ehitatud nii, et üleval elab peremees, kes oma tööka kollektiiviga valmistab seda kaupa, mida tal müüakse. Ja kultuurikohtades tehakse kultuuri. Aga meil on need väärtused kõik pööratud, ühesõnaga meie vanalinn kaotab oma mõtte. Jääb ainult kest. Kuidas kodulinna majal läheb, palju sini inimesi toimetab? Praegu me ei toimetagi siin sees nii palju kodulinna maja on nagu hooratas tähendab idee ja selle käivitamine ja selle idee kuskil rakendamine kellegagi. Meie noh ütleme niisugune põhisõnum on ikka tegelemine Eesti kultuuri ja ajalooga kõikvõimalikes vormides. Ja noh, õnneks on siiamaani veel tippspetsialiste, kelle abidel me saame seda teha, sest et näiteks need pühapäeviti toimuvad väärtuse tutvumiskäigud huvitavatesse kohtadesse ja tööpaikadesse neid kõiki me saame praegu ikka korraldada veel tippspetsialistidega, sest neid on",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Vanalinnas asuva Kodulinna maja asutaja ja eestvedaja ning Vanalinna päevade algataja Tiina Mägi sai täna 80-aastaseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegelikult kommenteeris kaitseminister Jüri Luik siseminister Mart Helme Keideteemalist kommentaari meedias juba kohe pärast selle ilmumist ja ütles, et Helme välja öeldu on Eesti põhiseaduse ja seaduste sõna ja vaimuga selges vastuolus. Tänases riigikogu infotunnis selgitas ta oma seisukohti. Miks ma võtsin sõna konkreetselt just vähemusi puudutavas küsimuses siis see oli minu arust kõige radikaalsemalt Eesti põhiseaduse ja Eesti seadusi nendega vastuolus olev seisukoht ja ma arvan, et see on väga oluline, et valitsuse liikmed nendel teemadel sõna võtavad, sellepärast et see põhjus miks ikkagi rahvusvahelisel areenil noh, me oleme suutnud teataval määral vältida seda, et Mart Helme kommentaarid on saanud niisuguseks prevaleerivaks rahvusvahelise elu suunaks, kui vaadata Eestit väljaspool on just see, et me peame reageerima võimalikult kiiresti, see on ka põhjus, miks mina samal päeval reageerisin. Et oleks täiesti selge, mis on see poliitiline üldsuund, mida ajab valitsus, aga mis on ka seadusandluses põhiseaduse. EKRE aseesimees Mart Helme kinnitas eile, et kogu tüli on Keskerakonna poolt üles kistud selleks, et takistada abieluteemalise rahvahääletuse läbiviimist. Peaminister Jüri Rataselt küsiti täna ka rahvahääletuse kohta. Täna see on fikseeritud perekonnaseaduses ja ei ole minu soov seda perekonnaseadust muuta ühes ühte või teise suunda tänasel hetkel ja seda tõsta nüüd põhiseaduse tasandile, selleks on oma regulatsioon seal riigikogus olemas ja kui sellist küsimust või rahvahääletus läbi viia, siis siin on vaja ka kuutekümmet ühte poolt häält. Ma arvan, et seda realiteeti täna riigikogus tegelikult ei ole. Nii et kui küsimus on, et kas midagi me muudame selle rahvahääletuse küsimusega, siis tegelikult perekonnaseadust me ju muuta ei soovi, see jääb samaks. Aga küsida üle see küsimus abielu osas ja mitte seda, tõstes põhiseaduslikule tasandile, selle osas kogu see poliitiline selles kriisis, kus me oleme vähemalt koalitsiooni mõttes, eks see ole ka üks teema, mida, mida me tegelikult oleme arutanud eile täna ja usun, et arutame ka edasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu tänases infotunnis käsitleti ka valitsuskriisi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEuroopa liidus oli eile vee ehk vaktsiinipäev, see tähendab, et nii nagu ka Eestis alustati pühapäeval üleliiduliselt koroona vaktsiini süstidega. Seetõttu nimetas ki Euroopa komisjon selle normandia dessandi algust tähistanud teepäeva järgi veepäevaks. Kui Eestis alustati vaktsineerimist meditsiinipersonalist nagu ka näiteks USAs siis mitmel pool mujal on esimesena süsti saanud just eakad inimesed. Nii oli see juba varem vaktsineerimist alustanud Suurbritannias ja eile ka Prantsusmaal, kus esimese süsti 178 aastane vanaproua. Tema järel tehti süst ka 65 aastasele kardioloogile. Teistes riikides said pühapäeval vaktsiini süstiga tipp-poliitikud. Näiteks tuli käised üles keerata Kreeka peaministril riakosisaakisel. Esimeste seas plaanis süsti saada ka Rumeenia president Claus Johannis, kuid lõpuks ta sellest siiski loobus. Peamiselt sellepärast, et see võiks paista ka kui järjekorras ette trügimisena. Samal ajal suutis Euroopa Liidu murelaps Ungariga vaktsineerimises ebakõlasid tekitada. Nimelt oli üle Euroopa Liidu kokku lepitud, et kõik alustavad vaktsineerimist 27. detsembril. Ent Ungari poliitikud otsustasid siiski esimese süsti teha päev varem, et nii-öelda siseriiklikke punkte koguda. Ja kuigi selline käitumine võiks teisi riike ärritada, paneb Ungari muretsema pigem hoopis teises kategoorias. Nimelt teatas riigi statistikaamet, et hiljuti tehtud arvamusuuringu kohaselt soovib ennast vaktsineerida vaid alla 15 protsendi elanikkonnast. Kriitikute sõnul on Ungari valitsus keskendunud vaktsineerimisel niivõrd palju poliitilisele kasvule, et avalikkus pole sellele enam vastuvõtlik. Statistikaameti sõnul ütles tervelt 35 protsenti elanikkonnast. Kindlasti ei soovi vaktsineeritud saada. Üheks selle põhjuseks peetakse ka tõika, et peaminister Viktor Orban toetas avalikult Venemaal arendatud sputniku nimelise vaktsiini kasutuselevõttu. Ungari vaktsiini kiirustamise põhjuseks peetakse Orbani soovi Euroopa komisjonile ninanipsu mängida. Nimelt nähakse Euroopa komisjoni rolli koroonavaktsiini soetamisel üsna laialdaselt suure poliitilise võiduna, kui Orban on aastaid komisjoniga kembelnud ning nende populaarsuse kasv võiks Ungari peaministrile kahjulik olla. Komisjoni suhtes on teatavat kriitikat esinenud ka teistes riikides, näiteks on mõned kodanikuühiskonna esindajad ja Prantsusmaa valitsus nõudnud vaktsiini tehingutesse suuremat läbipaistvust. Seda ka hoolimata sellest, et üks Belgia poliitik vaktsiinide hinna kogemata oma Twitteri kontole avalikustas. Kuid suures plaanis liiguvad asjad siiski Euroopa komisjoni jaoks aina positiivsemas suunas, sest lähiajal on ilmselt heakskiidu saamas ka Moderna ning Oxfordi ja AstraZeneca vaktsiinid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lisaks Eestile alustati koroonavaktsineerimisega üle Euroopa Liidu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEeluuringu aluseks võeti plaan, et 2030.-te aastate lõpuks valmib Helsingi ja Tallinna vahel raudtee de tunnel. Eeltingimus on see, et ehitatakse ka siinset piirkonda Kesk-Euroopa ühendav Rail Baltic ja et tunneli kaudu ei läheks Tallinnast Helsingisse jõudmiseks üle poole tunni. Eeluuringu järgi võiks rongitunnelis reisipileti hind olla 36 eurot ja autopilet 70 eurot. Analüüsid näitavad, et tunnel läheks maksma üheksa kuni 13 miljardit eurot ja tasuvusperiood on kuni 40 aastat. Eeluuringu üks koostajatest, majandusanalüütik Olavi Grünvald finantsakadeemiast. No meie arvestuste järgi oleks, oleks võimalik rohkem kui pool sellest rahast teenida tunneli enda turudest ja ütleme seal siis 30 kuni 40 protsenti ikkagi tuleks leida riikidel tuleks võib-olla siis kasutada Euroopa Liidu vahendeid, mis on riskid, riskid, noh, me oleme näinud suuri ühendusprojekte, eelkõige eurotunnelit, kus tehtud arvutused või planeeritud maksumused oluliselt erinevad tegelikkusest ja siin on oluline ongi see planeerimisprotsessi põhjalikkus, et igal numbril oleks ikkagi väga põhjalik argument tsioon taga. Parem ühendus annaks võimaluse kaksiklinna ideedki paremini ära kasutada. Eesti ettevõtluskeskkond ja paindlikum tööturg meelitab siia Soome ettevõtjaid ja ka Soome spetsialistid võiksid paindlikumalt Eestis tööl käia, kui ei peaks alaliselt Tallinna kolima. Kui ühendused on paremad, kasvab ka investorite huvi, rõhutavad tunneli eestkõnelejad. Soomlased loodavad, et tänu uutele ühendustele kasvab nende sisemajanduse kogutoodang vähemalt 1,3 protsenti. Eestile peaks tunnel kasvu tooma kuni üks protsent. Ärimees Joakim helenius on kindel, et tunnel aitaks lahendada ka üht Eesti põhiprobleemi. Et oleme liialt väikesed. Inimesed maailmas tahavad ja nemad, spetsialistid, investorid ja, ja sellised, kes otsustavad, nemad tahavad elada ja investeerida suurtes linnades, mis midagi juhtub, on lihtne asja leia spetsialistid või vi kapitalisüstid, mis, mis tema ettevõtet vajavad, et, et saaks kasvada, kui Tallinnast saaks osa suurema selle Tallinna-Helsingi regioonist. Ma usun, et see lahendaks väga-väga palju suured probleemid, mida, mida Eestile on sellepärast et see on, see on nii väike majandus, nii, nii väike maa. Mina usun ise, et see tunnel on, on, on Tallinnale ja Eestile palju vajalikum kui kui Rail Baltic EAS-i esindaja Soomes Valdar Liive on seda meelt, et isegi juba tunneli planeerimine on mõlemale riigile kasulik. Me mõlemad oleme liiga väiksed, et maailmas tähelepanu äratada, ehk juba ainukese eeluuringu tegemine annab meile rohkemat nähtavus selles maailmas. Eeluuringus soovitatakse nüüd põhjalikumate analüüsidega jätkata ja selle nimel jätkub ka Tallinna-Harjumaa, Helsingi ja Uusimaa koostöö.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli eeluuring toetab kahe linna vahelise püsiühenduse rajamist ja soovitab projektiga jätkata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et see oli igati normaalne, kui valimiskomisjonide poolt vaadata. Vabariigi valimiskomisjoni häiris mõneti valimisagitatsioon aktiivne, mida siis tehti valimispäeval, aga kõik vastavad signaalid, andsime me edasi politseile, nii et, et nemad uurivad seda nüüd. Kui palju neid signaale kokku oli? Noh, me pole seda tõesti kokku arvestanudki, aga ikkagi häirivalt palju. Te saatsite kirja ka siseminister Ain Seppikule, milles palusite kontrollida 10 kandidaadi tausta. Tegelikult kandidaadid olid esitatud juba varem, kellest teie hinnangul on tulnud niisugune eksimus, et praegu on vaja seda tausta selgitada. Tegelikult on siin küsimus sellest, et kui erakond seab üles kandidaate, siis erakonnas peavad kuuluma Eesti kodanikud, nagu me teame, siis iga linna ja valla komisjon peab omakorda neid kontrollima. Samas kandidaat ise oma allkirjaga kinnitab. Ta vastab seaduse nõuetele ja nendest kontrollidest võib juhtuda nii, et ei ole need välja tulnud. Need vead. Keskvalimiskomisjon tuvastas, et niisuguseid kandidaate on vähemalt 10, kas neid võib olla ka rohkem? Me väga loodame, et neid ei ole rohkem. Nüüd siis natukene häälte lugemisest andmed on hakanud teile saabuma ja neid tuleb ilmselt praegu päris tihedalt. Kas on mingisuguseid probleeme ilmnenud? Ei ole praegult, ma saan ütelda just, et näiteks Piirissaare vald ja Vormsi vald olid esimesed, kellel on kõik hääled loetud ja valimistulemus juba teada. Ja vaatasin just äsja ka teie kodulehekülge internetis, sealt on neid tulemusi hakanud juba väiksematest valdadest päris ridamisi tulema, nii et ilmselt on kõige kiirem aeg just praegu. Just, mis te arvate, mis kellaks võiks lõplik valimistulemus selguda. No seda on nüüd väga raske öelda, sest et see oleneb nüüd linna suurusest ja kui palju hääli on vaja lugeda, nii et, et me loodame siin lähima tunni kahega, et on enamus tulemusi meil ikkagi esialgseid teada. See tähendab, et südaööks peaksid olema valimistulemused selgunud. Väga loodame seda jah.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabariigi Keskvalimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula ülevaade valimispäevast Eesti Raadiole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui seni on Eestis süüdi mõistetud vaid vene riigi eriteenistuste palgal olnud luurajaid, kaastöötajaid ja nende kasuks riiki reetnuid, siis nüüd mõistis kohus süüdi esimese eestlase, kes müüs oma teenuseid Hiina sõjaväeluurele. Tegemist on tuntud mereteadlase Tarmo kõutsiga, kes on kunagise kaitseväe juhi nimekaim. Edasi räägib riigiprokurör Inna Ombler. Tarmo kõuts, kes mõisteti süüdi teisel märtsil 2021 Harju maakohtu otsusega on tõepoolest 57 aastane isik, kellel on seos olnud Tallinna tehnikaülikooliga. Mis põhjusel Tarmo kõuts kinni peeti? Harju maakohus mõistis Tarmo Kõutsi süüdi Eesti vabariigi vastase suhte pidamises ja Eesti vabariigi vastu suunatud luuretegevuses. Kuivõrd kogu see kohtumenetlus oli täielikult kinni kuulutatud Harju maakohtu poolt, et tegevus oli tal seotud, siis Hiina sõjaväeluurega. Seda, mida ta sinna müüs, seda öelda ei saa praegu. Paraku jah, lisaks sellele on selles menetluses üks osa veel samuti konfidentsiaalses või kinniseks kuulutatud menetluses pooleli pole võimalik seda täna avada. Aga Hiina luuret võivad siis huvitada, huvitada, missugused inimesed Eestist. Nagu ka teiste vaenulike riikide välisluureteenistustega see huvi võib puudutada isikuid, kellel on kas ametialane või teadusalane juurdepääs olulisele informatsioonile mis on seotud Eesti vabariigi või siis meie partneritega. Kuidas te Tarmo kõutseni jõudsite? Need on aspektid, millel kahjuks praegu peatuda ei saa. Missugune on temale määratud karistus? Kokku kolm aastat vangistust. Kuriteoga saadud tulu on samuti konfiskeeritud 17000 eurot, kas see on ainus summa või võib-olla veel rohkemgi? On kohus teinud otsustuse, et Tarmo kõutsilt konfiskeerimise asendamiseks seoses siis kriminaalkuriteoga saadud tuluna on tõepoolest konfiskeeritud ligi 17000 eurot.",
"role": "user"
},
{
"content": "Harju maakohus mõistis tänavu märtsi alguses kokkuleppemenetluses süüdi ja kolmeks aastaks vangi mereteadlase Tarmo Kõutsi, kes tegutses Hiina sõjaväeluure heaks. Ta on esimene Eesti kodanik, kes on süüdi mõistetud Hiina kasuks spioneerimises pärast taasiseseisvumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEsimene idee oli, oli see, et tuua kuskilt üks täpselt sama lennuk 172 B ja panda siis siin selle monumendi südamena seda üles, aga ma isegi Inglismaalt leidsin selliseks, olid valmis seda meile müüma. Ma mõtlesin see osta ja vedada üle mere, nüüd siia püsti panna, silme ette tulid need suurte sõjaväelennuväljade lähedal olid surnuaiad, kus paljude laudadel on saba või tüürid, kes olid siis hukkunud meeskondadega, et ma nüüd ühe sellise monumendi tekitanud. Neid tanke oli sel ajal ka veel Eestimaal postamenti päris mitte et niisugune roostetav lennukikere, et kas see sea looduslikku parki on kõige ilusam ja see mõte siis pikkamööda jäi ka tahaplaanile, siis asendus sellega, et miks mitte teha niisugust väikest miniatuurset lennuvälja, see on ka väga selge meenutus sellele, millele see mäleta on pühendatud. Tegu oli ju seadusevastase teoga, kuidas tõlgendada praegu seda lindu, mis tol ajal oli? Noh, kogu Eesti iseseisvumine oli seadusevastane, nii et ega selles komplektis vaadata, ajad olid sellised loomulikult ta oli avantüür ja tohutu risk ja kes nimetab seda kangelasteoks, kes nimetab seda Lääne salateenistuse sepitsuseks, eks ole, need, kes pagunid ja ametit kaotasid, eks ole, ja kes arvab, et, et see oli lihtsalt ühe noore, 18 aastase saksa poisi ja seiklushimu, mis ta siia tõi. Aga teie kui mõisaomaniku mõte, mis see oli tegelikult? See oli võib-olla ikkagi poisi enda tahe midagi teha, ta pidin hiljuti lendama ja ilmselt oli ka katte vaadanud ja mõtles, et miks mitte siia kanti lennata, mis oli nagu keelatud see Raudne eesriie ikkagi oli ju sel ajal väga tugevalt ja eks see oli talle väljakutse hiljem, kui ta nimetas seda kohtutes seletusi andes ja ilmselt siis väiksemad vanglakaristus välja kaubelda lavastus õppuse ürituseks ja Gorbatšovi toetamiseks ja kõigiks, aga kes seda teab tal kõik selles nagu kokku võib-olla, ega ta ise sellest siiamaani eriti palju ei taha rääkida, ta hoiab madal profiili.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saka mõisa pargis avati mälestusmärk Mathias Rusti Punasel väljakul lõppenud lennule, mis läks üle ka Kirde-Eestist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTahetakse võib-olla väga kindlat siit käsku ja suunist, aga nii nagu me sügisel seda teinud ei ole, kus tegelikult kontaktõpet distantsõpet on kasutatud vaheldumisi vastavalt sellele, mis olukorrad on, kui koolis on positiivsed sees klassis, siis on ju ka pidanud minema distantsõppele ja, ja teatud piirkondades kogu koolid on läinud distantsõppele, meie üritame tegeleda nagu niisuguste põhimõttelise lahendustega juba tulevikku vaadates, et me kindlasti tahame ära kaardistada selle, milliseid lünki, need erinevad õppevormid ja, ja kogu see raskekorraldus on jäetud kevadel, nüüd, sügisel ja kuidas me saame neid lünki täita juba peale uut aastat kevadel, aga ka järgmistel aastatel, nii et, et see ei ole kerge teema. Ja miks see puudutab nüüd ka nooremaid kooliastmeid ja see piirang, eks ju, näiteks kasvõi põhikooli siis nendest numbritest on näha, et teatud mõttes see distantsõpe gümnaasiumiosas on pidurdanud seal kasvu, aga kasv on toimunud 10 kuni neljateistaastaste hulgas. Aga kas samas tõdete, et see koolide sulgemine ei pruugi kaasa tuua laste kontaktide vähenemist? Ei, ma ikkagi loodan, et inimesed ja lapsed ka käituvad vastutustundlikult sest kui käia kontaktõppes koolis, siis neid kontakte on ju selgelt ikkagi rohkem. Kuivõrd saavad sellised piirangud meie õpilased ebasoodsasse olukorda, kus nad lihtsalt omanda õpetavat See on ju selge, et juba kevad tekitas lünkasid ja ja tehti ka teatud mööndusi eksamite korraldamises ja nii edasi. Raske on teha täpset plaani, sest me ei tea ju, mis on ka jaanuari alguses olukord ja kaua siis veel tuleb mingid muid õppevorme kasutada? Kindlasti lünkasid jääb, aga meie üritame välja pakkuda selle tööriista kasti, kuidas neid lünkasid, siis vähemalt osaliselt on võimalik täita teatud osa õpilastest järgi aidata ja mitte ainult ühe aasta jooksul seda lünka ühe aastaga ei täida. Ja lõpetuseks, mis juhtub koolidega jaanuaris, kui olukord ikkagi märgatavalt ei parane? Ega siin väga niisuguseid jalgrattaid leiutada ei ole vaja. Me peame lihtsalt välja töötama mõne stsenaariumi, olenevalt siis sellest nakatumise arvust. Millised õppevormid on võimalikud, et hoida ikkagi neid kontakte võimalikult madalal. Nii et on võimalik, et see kaugõpe ka venib pikemaks. Ma väga loodan, et teda on võimalikult vähe aega, aga välistada me ei saa, käitume kõik nüüd vastutustundlikult, võib-olla me saame normaalse elu juurde kiiremini tagasi tulla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haridusministeerium asub kaardistama nii kevadisest kui ka sügisesest distantsõppest jäänud lünki ja probleeme. Haridusminister Jaak Aab ütles, et nii koolipidajal kui ka koolil on siiski valikuid kuidas järgmisel nädalal oma tööd korraldada. Ühest vastust sellele ei ole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPeaminister Kaja Kallas ütles ülemöödunud nädalal, et Eesti vajab maksudebatti selles osas, mida maksustada ja mida soovitakse maksudega saavutada. Laupäeval Keskerakonna volikogul kutsus ka erakonna esimees Jüri Ratas maksupoliitikat üle vaatama. Ta tõi välja kaks peamist võimalikku uut maksu hoolduskindlustusmaksu ja osaühingutest palgana välja võetavatelt dividendidelt sotsiaalmaksu kogumist. Rahanduskomisjoni liige, reformierakondlane Aivar Sõerd rõhutas, et maksudebatti peaks alustama teisest otsast. Ehk kõigepealt tuleks viia läbi riigieelarve revisjon. Hoolduskindlustusmaksu suhtes oli sõerd kriitiline. Hakatakse siis koguma nagu töötuskindlustusmakset, ma saan aru, aga kes seda täpselt teab, mida nad mõtlevad, aga noh, nii see vist on noh, mis tähendab, et pannakse ikkagi maksukirvega tööjõumaksudele veel otsa, noh, tööjõud üldse on, on väga kõrgelt maksustatud juba niigi ja milleks me seda hoolduskindlustusmaksu kogume, selleks, et ma saan aru, eakatel oleks võimalik toime tulla väärika ea saabudes. Aga mida me teinud oleme, me lammutasime ära pensioni teise samba ja kui me nüüd teeme neid arvutusi, et palju meil kogumata jääb, kui inimesed teise samba se enam ei kogu selle võrra on ju tulevikupensioni väiksemad, et see hoolduskindlustusmakse, see võib olla osaliselt kompenseerib seda teise pensioni ärajäämist. Osaliselt ka mitte tervikuna, nii et see ilmselt on, on mõeldud teise samba ärajäämise katteks. Sotsiaalmaksu kehtestamist osaühingutest palgana välja võetavatelt dividendidelt pidas Sõer seevastu põhjendatuks. Kuna olukord, kus osa inimesi vormistab palga dividendina ja selle pealt sotsiaalmaksu ei maksa, on ebaõiglane nende suhtes, kelle palgal maksu võetakse. Opositsioonilise sotsiaaldemokraatliku erakonna liige ja endine töö ja tervishoiuminister Riina Sikkut ütles, et nende erakond veel ametlikku seisukohta võimalike uute maksude kohta pole kujundanud, kuid ka tema sõnul on maksudebatt hädavajalik. Sikkuti hinnangul on samuti Eestis tööjõumaksud liiga kõrged ja neid suurendama ei peaks. Ta ütles, et maksustama peaks saastamist, kahjulikku käitumist ja senisest rohkem vara ja kasumit. Ta lisas. Kahtlemata astmeline tulumaks, ma arvan, on meil tegelikult juba aeg mööda ammu oleks võinud kehtestada ja see, et ka miinimumpalk ei ole midagi sellist, mille pealt peaks üldse maksu võtma. Et tulumaksuvaba miinimum võiks küll käia alampalga tõusuga sama sammu või sellega kaasas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siiski on nüüd, pea pool aastat hiljem mitmed erakondade liidrid väljendanud vajadust algatada laiapõhjaline maksudebatt. Keskerakonna esimees Jüri Ratas on välja pakkunud muu hulgas maksustada sotsiaalmaksuga osaühingutest palgana välja võetavad dividendid ja kehtestada hoolduskindlustusmaks. Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi hinnangul on debatt vajalik, kuid Ratase pakutud maksuideed on läbi mõtlemata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJõhvi vallavolikogu esimehe Vallo Reima hinnangul meenutab jõhvi vanal kalmistul toimuv mõneti ennesõjaaegse Narva tragöödiat, kus kalmistu ajaloolist osa on mitu korda kahjustatud. Esimene kord nõukogude ajal, kui vanadelt haudadelt ristid ja piirde tutiili viidi ja teist korda juba lähiminevikus pealematmistega. Vallo Reima. Kalmistu reeglid võimaldavad sellist asja, et kui mingi plats on jäänud pikaks ajaks seisma ja seal oli hooldatud, et siis seda saab anda järgmisele omanikule seda hauaplatsi ja, ja see ongi käivitanud selle protsessi, et see uus aaplatsi valdaja on kõik vana sealt eemaldanud ja, ja sageli see vana on siis 100 või 200 aastane. Vanal osal ongi hästi tüüpiline see, et, et seal ei ole enam platside hooldajaid, kõik on ära surnud või ära kolinud. Kuna jõhvi kalmistu kuulub vallale, siis on võimuvahetusega pealematmine peatatud. Eesmärk on tunnistada kalmistu vanaosa miljööväärtuslikuks alaks. Koos kaitsetingimustega jätkab Vallo Reimaa. On võimalik teha nagu koos miljööväärtusliku ala kaitsetingimustega sellised reeglid, et kus on saarene osa, mis tingimustel tohib kasutada või kui sul on nagu hauaplats ja seal on vana rist peal või vana hauaplaat, et mida sa tohid teha, et mida tohib muuta, mida ei tohi muuta ja, ja see võimaldab kalmistu vanemast osast luua sellise miljööväärtusliku keskkonna, kus see taju on olemas ja et, et see kunagine jõhvi pole päriselt kadunud. Vallavolikogu esimehe sõnul algab kevadel kalmistu vanaosa kaardistamine, et välja selgitada, millised hauaplatsid on kultuuriväärtuslikud ja millised hauatähised tuleks kindlasti säilitada. Jõhvi kalmistu vanemosa tekkis 18. sajandi lõpul ja kujunes välja 19. sajandi jooksul Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jõhvi tahab kalmistu vana osa kaitse alla võtta, et peatada ajalooliste haudade hävimine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinna haridusameti juhataja Andres Pajula räägib, et teisel karantiinipäeval toodi pealinna lasteaedades se 1200 last. Kuuendast aprillist alates on ta hakanud niisuguse seitsme, 80 või 100 lapse kaupa tõusma, esmaspäeval oli siis lasteaedades umbes 2000 kopikatega last. Tartu lasteaedades oli eriolukorra algul 100 last, täna ligi 300 last, Viljandi lasteaedades on 20 lapse asemel nüüd 40 last. Ehkki numbrites on muutus märgatav, siis suuremat osa lapsi hoitakse ikkagi kodudes. Üheski linnas pole lasteaias rohkem kui viis protsenti ei lastest. Nii Viljandi haridus ja kultuuriameti juhataja Jaak Raie, kui Tartu haridusosakonna juht Riho Raave paluvad lapsed võimalusel koju jätta. Tallinn sellist üleskutset ei tee. Andres Pajula tuletab meelde, et kui vanem on kodukontoris, ei tähenda see, et ta peab korraga ka lapsega toimetama. Kui ikkagi õpetaja annab distantsõppel tunde, siis ei ole seda võimalik teha, kui lastelaps on seal kõrval ja segab tegelikult, et kui on vaja tööd teha ja laps segab töö tegemist, siis tuleb leida lahendus. Kõik kolm haridusjuhti kinnitavad, et nende linna lasteaednikele on piisavalt isikukaitsevahendeid. Eesti lasteaednike liit tegi läinud nädalal selle kohta küsitluse ja uuris, kuidas nende liikmed pakutud hindavad. Umbes neljandik vastanutest ütles, et neil on vahendeid piisavalt, aga teine neljandik vastas, et neil puuduvad igasugused kaitsevahendid. Pooled lasteaednikud teatasid, et kaitsevahendeid pole piisavalt. Osalt võib segadust tekitada seegi, et keegi täpselt ei tea, kui palju ja missuguseid kaitsevahendeid lasteaias kasutada tuleb. Seda hindavad erinevalt ka haridusjuhid. Jaak Raie ütleb, et Viljandis kantakse maski siis, kui laps ukse peal vanematelt üle võetakse. Õpetaja ei tea enne ei lapse ega lapsevanemate olukorda, kui ta tegelikult neid seal ukse peal ei näe. Kui ikkagi on näha, et kas lapsevanem või keegi, kes siis last toob või laps ise ikkagi on siiski haiguste nustega, siis vähemalt on õpetaja tollel hetkel ikkagi kaitstud ja, ja me siis ka last vastu ei võeta. Andres Pajula sõnul kannavad ka Tallinna õpetajad maski lapsi hommikul vastu võttes. Terveks päevaks ei pea ükski lasteaiatöötaja maski kandma, see oleks eriti naljakas, kui lasteaiatöötaja lastega toimetamisel kannaks maski, et selles mõttes, et ikkagi eesmärk on see, et terved lapsed teevad lasteaeda. Riho Raave ütleb, et ka Tartu lasteaedadesse lubatakse ainult terveid lapsi, aga maski kandmisse suhtub tema teisiti. See mask peaks olema, kui ta töötab rühmas lastega, sest seal on need kontaktid ikkagi ju suhteliselt lähe lähedal olevad ja, ja sellist kahemeetrilist distantsi on võib-olla väga keeruline hoida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lapsed hakkavad tasapisi lasteaedadesse tagasi tulema. Omavalitsused suhtuvad sellesse erinevalt. Niisama erinevalt suhtuvad omavalitsused sellesse, millal peaks lasteaiaõpetaja maski kandma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJa kui praegust paketti projekti vaadata, siis kindlasti on hetkel seal sees nii maagaasi, elektri kui diisliaktsiiside langetus. Suur see langetus võiks tulla. Kui me vaatame maagaasi oma, siis see oleks 2000 seitsmeteistkümnenda aasta tasemele elektri oma oleks siis Euroopa liidus kõige lubatav madalam ehk üks euro ja, ja diisli puhul oleks ta tänane Läti aktsiisi number ehk kui vaadata aktsiisivahet, siis on see kuskil 12,1 senti liitri pealt. Kas oli kaalumisel ka aktsiisi langetamine bensiinidele? Laua peal on olnud väga palju asju, nende hulgas ka bensiiniaktsiisi langetamine, aga eks kriisiolukorras tuleb vaadata nagu kahte poolt, et kõigepealt selleks, et kuidas kriisi ajal ettevõtjad inimesed hakkama saaksid. Aga teiselt poolt tuleb vaadata ka, et eelarves laekuks makse, millega on võimalik ülal hoida alates tervishoiust ja ja lõpetades politseiga. Kui suure augu see lööb riigieelarvesse, kui aktsiise langetada. Kokku on see aasta peale suurusjärguga 140 miljonit. Kui pikale perioodile see on mõeldud või me praegu veel ei tea, et kaua taastumine aega võtab. Ühelt poolt me oleme arutanud seda, et jah, et kui majandus taastub vähemalt kaks protsenti, võiks olla plussiks, aga teiselt poolt me oleme praegusel eelarve läbirääkimiste juures olnud arusaamisel, et see langetus ei tohiks olla olla pikem kui kaks aastat. Millal langetatud määrad kehtima hakkavad? Peale seda, kui riigikogu on lisaeelarve läbi vaadanud ja president välja kuulutanud, siis esimesest maist on meie soov. Oskate öelda ka, kui suur on praegu lisaeelarve maht, et mis see lõplik kulude summa on? Täna on veel vara öelda, et see lõplik summa saab paika homme hommikul valitsuse istungil, aga see suurusjärk on kaks, pool miljardit. Millal järgmine lisaeelarve tuleb, on see ka juba plaanis. No täna on raske teile öelda, et praegusel hetkel on see ikkagi, ühelt poolt on ta lühikese aja lisaeelarve, teiselt poolt on vaadatud investeeringute poole pealt on vaadatud ikkagi tervet aastat. Et täna öelda, millal lisaeelarve järgmine tuleb, on vara öelda. Ja ma küsin veel viimase küsimuse, et tavalisele kodutarbijale elektrihind, palju võiks minna soodsamaks. Umbes kolm protsenti on see eratarbija, elektrihinna odavnemine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus paneb praegu kokku Eesti selle aasta lisaeelarvet. Lisaeelarve maht on 2,5 miljardit eurot. Lisaeelarves nähakse ette ka mitmeid aktsiisilangetusi. Indrek Kiisler uuris lähemalt Riigikogu rahanduskomisjoni juhilt Aivar Kokalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegevusterapeudid aitavad omandada igapäevaelus vajalikke oskusi inimestel, kes on näiteks trauma tagajärjel need oskused minetanud. Seni on tegevusterapeut õpetatud Tallinnas ja kokku töötab selle valdkonna spetsialiste Eestis sadakond. Tallinna tervishoiukõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksuse õppetöö koordinaatori Olesja Zeli sõnul Ida-Virumaal tegevuste rapeute napib. Eriala on väga nõutav meie regioonis ja meie andmetel hetkel Ida-Virumaal töötavad ainult kaks tegevusterapeudi. Tegelikult selliseid spetsialiste peaks olema rohkem seoses sellega, et õppetöö käib Tallinnas, noh, kui Ida-Virumaalt noored tulevad Tallinnasse, siis kahjuks nad jäävad Tallinnas, aga me oleme huvitatud selles, et õppetöö toimuks kohapeal. Tallinna tervishoiu kõrgkooli tegevusterapeudi õppekava juht Hanna Maria Põldma lisas Sisseastumise katsete juures me vaatame õpimotivatsiooni ja tegelikult valmisolekut antud piirkonnas ka edaspidi töötada, et et me väga loodame, et see, kes seda eriala õpib, leiab õpingute jooksul endale sobiva töökoha ja selle läbi, siis jääb siia piirkonda ka elama ja tööle. Üks kahest Ida-Virumaal tegutsevast tegevusterapeudist veera sepeljeva kinnitas, et tööta tegevusterapeudid vähemalt Ida-Virumaal ei jääks. Tihtipeale ka meie käest küsitakse, kas me tahame tulla näiteks kas siis üheks päevaks tööle või siis poole kohaga tööle, aga noh, meil on ka oma elu ja me tahame ka puhata. Tegevusterapeut veratsepeleva nentis, et kuna spetsialiste napib, siis paljud hätta sattunud idavirulased peavad leppima sellega, et nendega tegelevad inimesed, kellel ei ole spetsiaalset väljaõpet. Kindlasti oleks vaja juurde just neid spetsialiste, kes on saanud haridust, sest tegevusteraapia eriala vajab mitte ainult head praktilist baasi, vaid teooriat, et teooria Peab olema selge, ilma teooriata. Sa ei tee õigeid asju. Sa lihtsalt ei suuda inimest õigesti hinnata ja aru saada, mis probleemid on inimesel ja mis hetkel talle kõige rohkem sobib. Kokku võetakse sügisel Tallinna tervishoiukõrgkooli Kohtla-Järvel asuvasse filiaali tegevusterapeudi erialale rakenduskõrgharidust omandama 16 tudengit Kohtla-Järvelt raadiouudistele Räna Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koolil on lootus, et kui tudengid omandavad hariduse Tallinnast kaugemal, siis ei meelita suurlinna tuled õppijaid tööle pealinna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVähem kui tunni aja pärast kõlavad Vanemuise teatri suurel laval Kulno Süvale alpa laulude kontsert, kaunimad aastad su elus, 10 aastat hiljem. Kontserdil esinevad laulvad näitlejad Andres vinaninov, Rain Simmul, Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste ja Toomas Lunge. Esitletakse ka CD-plaati, mis sisaldab 17 kulma süvalepa laulu. Kontserdil osaleb ka näitleja Jüri Lumiste. Kunagi 80.-te aastate alguses, mina olin teatris ja kuulsin, et kulno aeg-ajalt laulab niisuguseid põnevaid laule ja siis ma palusin, et palju ta neid laule on, ta ütles, et tal on nüüd oi-oi, nii palju me kuulasime neid ja mõnikord natuke Hannes Kaljujärvega ka mõnda laulsime, see lint jõudis ka teatri muusika muuseumi kaudu Tallinna lavakunsti kateedrisse, kus Kalju Orro tutvustas seda Andres Dvinjaninovile ja Rain Simmulile. Ja kui me siis aastaid hiljem juba 90.-te algul siin teatris kokku saime Vanemuises, siis tekkiski idee, teeme sellest kava ja paneme niisuguse ilusa kava kokku, kava esietendus siis toimus täpselt 10 aastat tagasi veebruar 1993, aga see hakkas nii menukalt minema. Ilmselt need Kunno Süvalepa, sellised lüürilised romantilises samas natuke vallatud ja niisugused hellad, südamlikud laulud, millele Toomas Lunge muusikalise seade leidis, aga nüüd kui on 10 aastat möödas ja me oleme ikka mõnikord neid laule ju oma lustiks ja, ja ka teiste meele heaks mõnikord laulnud. Ja nüüd mõtlesin, et, et anname välja kohe CD, et jääks üks niisugune ajale vastupidav niisugune helikandja ja siis selle CD-ga seoses mõtlesime, et teeme ka kontserdi ja esimene on siis nüüd pühapäeval Tartus. Selle kontsertetenduse pealkirjaks on kaunimad aastad. Põhilisi laule ongi kaunimad aastad su elus, et millal need on Kulno retsept, et tegelikult võib kogu aeg tunda ennast noorena ja järelikult terve elu ongi sinu kaunimad aastad. See on etenduskontsert. No kuivõrd me oleme ikka draamanäitlejad kõik enamasti siis me ikkagi suhtume sellesse kui etendus. Seda võib võtta kontserdina, eriti Tartus, meil tuleb palju külalisi, seal on väikseid üllatusi meil jah. Märtsis antakse üle Eesti kokku kaheksa kontserti, järgmine kontsert toimub teisel märtsil Võrus.",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Kaunimad aastad su elus\" - 10 aastat hiljem teatris Vanemuine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Komisjoni president Ursula von der Laien tutvustas eile 300 miljardi euro suurust globaalsete taristuprojektide investeerimisprogrammi keeruka nimega. Algatuse taga on soov pakkuda alternatiivi Hiina tegevusele strateegiliselt oluliste projektide rahastamisel arengumaades, olgu selleks siis sillad, sadamad, tunnelid või muu taoline üle maailma. Kui Hiina valitsuse juba aastaid käitatud programmi on nimetatud uueks siiditeeks, siis Euroopa Liidu oma nimetatakse globaalseks väravaks. Von der Leyeni sõnul on selle eesmärgiks näidata, et suured muutused saavad toimuda ka demokraatlikel alustel. Riikidel on olnud juba kogemusi Hiina investeeringutega ning neil on vaja paremaid ja teistsuguseid investeeringuid. Meie oleme teinud sama tööd ja neil on ka meiega töötamise kogemus. Nad teavad, et meie oleme läbipaistvad, meiega kaasneb hea peremehelik valitsemine ja nad teavad, et meist ei jää alles jätkusuutmatuid laenul põhinevad projekte. Me tahame, et need oleksid projektid, millest kohalikud inimesed ja kogukond tõepoolest võidaks. Sellele lisaks tuleb ka erasektor, mida Hiinas sellisel kujul ei eksisteeri, sõnas von der Laien. Sellega viitas ta mitmetele Hiina suurtele firmadele, mida nimetatakse rahvuslikeks tšempioniteks ja mis teevad tegelikult koostööd valitsusega. Selle koostöö abil lastakse neil kasvada suureks koduturul, et siis domineerida ülemaailmset turgu. Demokraatliku maailma jaoks on Hiina taristuprojektid viimastel aastatel aina suuremaks murekohaks. Nende abil on riigi mõju märkimisväärselt kasvanud nii Aasias, Aafrikas kui ka Lõuna-Ameerikas. Kõige hiljutisem näide pärineb laosest, mis on neil päevil avamas tohutut raudteeprojekti, mille ehitamiseks andsid hiinlased 5,9 miljardit USA dollarit laenu. Samuti on riik Pekingile müümas ka oma riikliku elektrisüsteemi. Austraalia rahvusliku ülikooli professori Gre remondi sõnul on see vaid näide ühest riigist, mis on libisemas täielikult Hiina orbiidile. Olukord laoses on väga murettekitav, koroonaviiruse olukord ei aita väga hästi selle raudteega raha teenida, see tähendab rohkem võlgasid ja vähem sissetulekuid, ekspordilt. See on järk-järguline liikumine, mis on murettekitav, sõnas Reimand. Kuid see on vaid üks näide sellistest projektidest, mida eksisteerib ka Euroopas. Näiteks oktoobris kasvas Hiina riikliku laevandusfirma osalus Kreeka piireuse sadamas kahe kolmandikuni. See tähendab, et sisuliselt kontrollivad nad täielikult ühe Euroopa suurima sadama tegevust. Et selliseid suundumisi peatada, on lääs alustanud mitmeid sarnaseid programme nagu kolmemerealgatus või USA presidendi Joe Biden i algatatud pilt Back pere World. Eilsest on oma programm olemas nüüd ka Euroopa liidul. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon tutvustas eile uue investeeringuteprogrammi, mille eesmärgiks on pakkuda alternatiivi Hiinale. Arengumaadele suunatud programmi suuruseks on 300 miljardit eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNegatiivne lisaeelarve sai taha viis rohelist häält töölepingu seaduse muudatused vaid ühe, kuid piisas ka sellest Maret Merisaare rohelisest nupust, et 51 häält täis tuleks ja seadusemuudatused läbi läheks. Koalitsioon on rahul, opositsioon täiesti vastupidi, mida ei jäetud ka puldist maha ütlemata ja sõnad olid üsna karmid. Keskfraktsiooni juht Kadri Simson. Siin riigikogus on kujunenud vägagi omapärane patiseis. See patiseis paistab silma kõige paremini riigikogu rahanduskomisjonis. Rahanduskomisjonis oleme me sel nädalal ja möödunud nädalal arutanud mitmeid muudatusettepanekuid ja roheliste fraktsiooni esindaja tuli rahanduskomisjonis meie ettepanekutele taha ja ta toetas lisaeelarve tehtud parandusettepanekuid, millega taastati tudengite õppetoetused. Rohelised toetasid matusetoetuste taastamist. Nad toetasid eraldisi kohalikele omavalitsustele koolilõuna, hariduskulude ning teiste seadusega linnadele ja valdadele pandud ülesannete täitmiseks. Samuti toetas roheliste esindaja rahanduskomisjoni ettepanekut säilitada riiklik koolitus tellimus. Siis aga pakuti rohelistele 86 miljonit seni teadmata sisu ja teostada energiasäästu sihtprogrammile. Ja kõik noorte ning teaduse õbralikud mõtted asendasid punase vastuhääletamisnupuga, et selle patiseisu selline sümbolväärtus on suhteliselt kurvastav. Ma arvan, et mitte ainult roheliste toetajatele. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Eiki Nestor lahkab lisaeelarvet. Ja kui ma siit midagi leian sellest eelnõust üldse midagi leian, siis see on siin peidus muudatusettepanekus number 16 nimelt 50 saadikut on leidnud endale toeks kuus saadikut roheliste fraktsioonist. See on selle eelnõu nagu mõte. Ja muuseas, kui see 86 miljonit krooni, mis siin märgitud, on see jagada kuuega siis tuleb 14 miljonit 333333 krooni per liige. Ning rahvaliitlane Tarmo Mänd Vähemus valitsusele appi tulnud hääled pigem komplitseerivad valitsuse tegevust, kui aitavad kriisi ületada. Ja veidi hiljem keskkonnatasude kehtestamise kohta keskkonnatasude. Kehtestamise mõjuanalüüs puudub ja ma kujutan ette, millisel baasil hakkab meie lugupeetud kolleeg, endine rahanduskomisjoni esimees, tänane minister koostama järgmise aasta eelarvekava, kui seda alust. Me ei tunne? Ma võiks öelda, minu lugupeetud kolleeg Jürgen on lihtsalt sattunud roheliste kätte. Küüsi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Negatiivne lisaeelarve ja töölepinguseadus sai roheliste hääli. Opositsioon kritiseerib rohelisi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nReformierakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip teatas täna hommikupoolikul, et Kristiina Ojuland on maksnud kinni nende inimeste parteimaksu, kelle hääled osutusid hiljem sisevalimistel võltsituteks. Seda olevat tehtud Ojulandi isiklikult arvelt. Erakonna esimehe teatel on seoseid liiga palju selleks, et arvata, et kõik on lihtsalt kuidagi kogemata juhtunud. Kristiina Ojuland on maksnud oma isiklikult arveldusarvelt ära 39 isiku erakonna liikme maksu. Erakonna liikme maksu tasumine annab õiguse sisevalimistel osalemiseks ja nende 39 isiku identiteeti on sisehääletusel vääralt kasutatud. Kristiina Ojuland tunnistas täna pärastlõunal antud pressikonverentsil, et maksis tõesti nende inimeste eest ära erakonna maksu. Ojulandi sõnul helistas talle sisevalimiste ajal piirkonna arendusjuht taimi Samblik. Kes rääkis mulle sellist juttu, et meil on siin inimesed, vanemad inimesed, kellel on liikmemaks küll tasumata, aga kui sa teed erakonnale annetuse, siis me saame korraldada, et ka neil on õigus ja võimalus hääletada. Kuna ma vaatasin need nimed üle, mõtlesin, et mis seal ikka erakonnale enne kohalike omavalitsuste valimisi on kindlasti ka raha tarvis. Meie kokkulepe oli väga selge ja, ja ühemõtteline, et mina teen selle ülekande ja arendusjuhi peale, jääb ülesandeks võtta nende inimestega ühendust, uurida kas nad tahavad hääletada ja kui nad seda tahavad, siis peab neil see võimalus olema. Ojulandi väitel on tegemist palju ulatuslikuma probleemiga erakonnas on tema hinnangul võimlenud keskkontori Andrus Ansipi meeskonna kätte. See erakonna sisedemokraatia on lihtsalt alla käinud ja erakond vajab uut juhti, mida aeg edasi, mida päev edasi, seda, seda ütleme halvemaks. Reformierakonna maine muutub ka maakonnajuhina, ma ise näen seda, kuidas praktiliselt iga päev Lääne-Viru maakonnast lahkub inimesi ja mitte ainult nüüd selle valimis, nende hääletuse skandaali ajal. See protsess on kestnud juba päris pikka aega. Et, et, et noh, see on tuntav, et, et see rahulolematus erakonna sees lihtliikmete hulgas on ilmselgelt kasvamas. Ojulandi kinnitusel on tegemist omamoodi kättemaksuga, sest ta soovis ise kandideerida üldkogul erakonna esimeheks. Praegu istub Toompeal koos töögrupp, mis uurib erakonna sisevalimistel avastatud häälte võltsimisi. Komisjoni esimees Väino Linde avaldas pärast esimest koosistumist lootust, et homseks suudab komisjon oma tööga ühele poole saada. Tahaksime kõik need faktilised asjaolud, mis meile siis nagu teada on saanud või saamas, tahame teha endast sellise kokkuvõtte ja edastada selle Reformierakonna aukohtule. Hea meelega teeksime seda siis juba esimesel võimalusel ja me loodame, et see on hiljemalt homme. Praeguse seisuga me loodame seda, need faktisid asjaolud, mida me siis oleme suutnud tuvastada ja ja mitme inimese osas niisugust manipuleerimist on olnud ja, ja kuidas ja mil viisil see toimus ja, ja kes nüüd siis selle toime pani. Kas praeguse seisuga on Kristiina Ojuland kahtlus aluste ringist väljas? Minu teada ei ole ta selles mõttes kahtlusalune olnudki, aga, aga küll küll me tahame neid asju ikkagi ikkagi rääkida ka edasi veel teiste inimestega, kes võivad mingil moel olla puutuvuses selle, selle juhtumiga, on tal siis mingi puutuvus või ei ole. No tema oli juhatuse liikme kandidaat ja praegu on Reformierakonna juhatuse liige ja need manipuleerimised toimusid ju Reformierakonna juhatuse sise valimistel, nii et selline selline seos on, on temal jah, olemas, kui Lääne-Virumaalt ja pärit kandidaat. Reformierakonna juhatus koguneb olukorda arutama ülehomme ning ka Kristiina Ojuland lubas sinna kohale minna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna häälevõltsimisskandaal areneb edasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu täiskogu otsustas möödunud nädalal, et edaspidi korraldatakse tööd kaugistungite vormis, kuigi konsensust juhatuses selles küsimuses ei saavutatud. Kaugtöötatakse kaks nädalat kuni järgmise nädala nelja päevani. Isamaalane Priit Sibul ütles, et riigikogul ei ole praegu kaalukat põhjust kaugelt töötada, seetõttu pöördus ta ka riigikohtusse. See on selles mõttes oluline küsimus, et ka parlamendi töö edasise töö korraldamises, et kui kellelgi tekib mingi idee, et siis ka tuleviku kontekstis on oluline, et me, et me täidaksime seadust ja et kaalukad põhjused hinnatakse ära, sest nii palju kui mina aru saan siis juhatus on hinnanud neid, kui omal ajal seadus vastu võeti, kirjeldati seda sellega, et kui mõni fraktsioon või osa fraktsioonis või suurem hulk riigikogu liikmeid on jäänud viirusesse nii-öelda on positiivsed ja ei saa tööl osaleda, siis on see kaugtööle minek põhjendatud, aga hetkel mitte ühtegi sellist põhjust ei ole. Sibul ütles, et ta ei imestajaks, kui riigikogu enamus kaugtöötamise perioodi pikendada. Igikogu esimene aseesimees, reformierakondlane Hanno Pevkur ütles, et Priit Sibula kaebusel riigikohtusse pole erilist mõtet, sest see, kuidas riigikogu töötab, on tema enda otsustada. Parlament ise otsustab, kuidas ta oma tööd korraldab, nii nagu iga ettevõte otsustab, kuidas ta oma tööd korraldab ja, ja parlamendi töökorraldus ongi juhatuse pädevuses. Kui juhatuses kokku epepele ei jõuta, siis meile on jah, antud selleks siis lisavõimalused, et minna ja otsustada siis teatud küsimusi riigikogu täiskogu 101 liikmega ja, ja kui ma nüüd õigesti mäletan, siis selle otsuse tegi rohkem kui 60 saadikut ehk kohal olnutest tegelikult üle kahe kolmandiku. Pevkuri sõnul on kaugtöö põhjendatud. Esiteks, meil on üleriiklik soovitus nii palju kui võimalik teha kaugtööd, teiseks see, et, et see ei piira mitte ühtegi õigust riigikogu liikmel tulla suurde saali, kui ta soovib. Kolmandaks loomulikult on meie kõigi soov ja, ja kõige suurem soov, et viiruse levik Eestis taanduks ja, ja me saaksime tegelikult terve Eesti avada täies mahus ilma piiranguteta ja loomulikult on ka riigikogu ülesanne näidata siin eeskuju laiemalt. Aidata kaasa viiruse leviku taandumisel. See, kas kaugtööl jätkatakse ka edaspidi, otsustab riigikogu juhatus arvatavasti nädala pärast. Hanno Pevkuri sõnul on riigikogus ja riigikogu kantseleis kahe peale kokku kaitsepoogitud vähemalt 90 protsenti inimestest. Kokku töötab riigikogus ja riigikogu kantseleis 324 inimest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuna mullu lepiti Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muudatusi tehes kokku, et kaugistungite rakendamiseks peavad olema kaalukad põhjused, esitas Riigikogu Isamaa fraktsiooni liige Priit Sibul kaugistungite otsuse hinnangu saamiseks Riigikohtule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOlla hea nõukogu esimees, sellepärast et tegelikult rahvusringhäälingu areng on ju paika pandud rahvusring nhäälingu arengukavas ja niivõrd suure ja pikkade traditsioonidega organisatsiooni puhul on ju loomulik see, et nõukogu tegelikult hoiab järjepidevus ning seab sihte tulevikuks. Mitte ei ole nii, et kui pool nõukogu liikmetest vahetub, et siis sellega muutuks ka see strateegiline suund, kuhu rahvusringhääling läheb, ei muutu ju sellepärast, et see on seaduses kirjas. Nõukogu esimehena sain ma volitused lepingu sõlmimiseks juhatuse esimehe Margus Allikmaaga ning nimetati ametisse kolm juhatuse liiget, kelle Margus Allikmaa oli nõukogul esitanud. Õhku jäi see arvamus, et peaks pidama parlamendiga koalitsioon. Kui suur võiks rahvusringhäälingu juhatus olla nii, et praegu nimetati ametisse nõukogus kolm juhatuse esimehe esitatud kandidaati? See selgub lähtuvalt sellest, kas esitatakse nõukogule ka neljas kandidaat juhatuse liikme koha peale või milline võib olla seadusandja arvamus, mis on optimaalne juhatuse suurus. Et see ei ole ainuüksi nõukogu otsustada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Millised on eesmärgid?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAmeerika Ühendriikide ja Venemaa suhted on madalaimas seisus pärast külma sõda ja nende soojendamiseks pole ka mingit alust. See on demokraatliku ja autoritaarse maailma vastasseis. USA uuel presidendil Joe Biden il näivad puuduvad ka igasugused illusioonid, nagu risettnupu vajutamine oleks võimalik. USA president Joe Biden. Ma ei otsi Venemaaga konflikti, aga me vastame, kui Venemaa jätkab oma kahjustavate tegevustega. Me ei jäta kaitsmata transatlantilist liitu ja me seisame demokraatlike väärtuste eest suhelda on kahe suure tuumariigi juhil omavahel siiski vaja, kasvõi stabiilsuse ja ettearvatavuse tagamiseks. Üheks põhisõnumiks võibki kujuneda lihtsalt asjaolu, et selline kohtumine üldse toimub. Samas kriitikute hinnangul on USA riigipea Venemaa presidendile asjatult sellist au osutanud. Meie riikidevahelised suhted on langenud viimaste aastate kõige madalamale tasemele. Sellegipoolest on küsimusi, mis vajavad diskussiooni, et positsioone selgitada. Ameerika ajakirjanduse andmeil treenib Joe Biden kohtumiseks põhjalikult, et mitte sattuda rumalasse olukorda nagu tema eelkäija Donald Trump, kes Putinile valimistesse sekkumise eitamisel takka kiitis. Genfiga on seotud ka varasemad kahe riigi kohtumised. 1985. aastal arutasid Ronald Reagan ja Mihhail Gorbatšov just siin tuumarelvade hulga vähendamist. Kolumbia ülikooli emeriitprofessor Robert Legvold. Ja kui asi puudutab olulisi koostöövaldkondi ja strateegiliste tuumarelvade kontrolli, siis enamus neist kõnelustest on peetud Genfis. Genfi jaoks tähendab tippkohtumine seda, et suur osa linnasüdamest on täna kinni ja inimeste tavaelu häiritud. Samas võtavad kohalikud tippkohtumise toimumist siin ka kui põnevat sündmust ja auasja neutraalsele riigile. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Genf, Šveits.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suuri tulemusi paljuski vastandlikel positsioonidel riigijuhtide kõnelustelt ei oodata, otsesuhtlus võib aga aidata stabiilsust suurendada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõverpeeglis inimsuhted ja sädelev sõnasõda, see on inglise näitekirjanduse top 10-sse hinnatud noel Gavardi suhete komöödia kordusabielu. Näidendi peategelasteks on bravuurselt lahku läinud abielupaar, kes taas kohtub Vahemere äärses kuurordis, kuhu kumbki on saabunud mesinädalatele oma uue kaasaga. Saatuse tahtel satuvad baaridesviidi olema kõrvuti jätkab lavastaja Raivo Trass. Näidana sellest, kuidas isiklik elu sassi läheb, isiklik elu muutub, isiklik elu läheb põnevaks ja kordub abielu korratakse, isiklik elu korratakse otsast peale. See on üks maailma parimaid komöödia, Ta on Inglismaal hinnatud top 10-sse. Väga oluline on see tekst, mida räägitakse. Mul oli valida Valdi Bernhard Show ja nüüd ne Gobar vahel ja ma valisin koor meeletult aktuaalne. Me läheme lahku ja abielu me uuesti ja lähme jälle lahku. Elu on muutunud kiirelt hüppeliseks hullumeelseks mõtete paaride elude, autode söökide põhimõtete vahetuseks. Inglise huumori ja sädelevad dialoogid on eesti keelde vahendanud Hannes Villemson. Lavastaja Raivo Trass toonitas, et kuigi tegemist on komöödia, aga siis pole see nende killast, kus algusest lõpuni lagedat naeru saab müristada. Naerb saab ja nagu alati teatris naeramet oma partneri kaaslase või itsitama iseenda üle. Komöödia on kõverpeegel inimsuhete käitumiste ja mõtete tegutsemist kõverpeegel, aga kas ma pean siis lahtiselt naerma teise õnnetuse üle?",
"role": "user"
},
{
"content": "Teatris Endla esietendub Noel Cowardi komöödia \"Kordusabielu\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe ei saa lasta end kauem hoida pantvangis neil, kes halvavad Euroopa välispoliitikat, ütles Saksa välisminister Heiko maas esmaspäeval Saksa saadikutele. Liikmesriikide veto peab kaduma, rõhutas maas isegi kui see tähendab, et ka Saksamaa ettepanekuid saab maha hääletada. Oluline on seejuures rõhutada, et maas pidas silmas vetoõiguse kaotamist üksnes välispoliitilistes küsimustes. Välismeedias peetakse tema avaldust ülimalt ebatavaliseks. Reuters kirjutas, et Saksamaa tajub väga hästi oma mõju Euroopa liidus, mistõttu ollakse sedalaadi sõnavõttudega ettevaatlikud. Haikomaas ei osutanud kellelegi konkreetselt, kuid varem on Saksa ametnikud väljendanud pahameelt Ungari vastuseisu pärast mitmele olulisele ühisdeklaratsioonile näiteks Hongkongi või Palestiina-Iisraeli relvarahu toetuseks. Euroopa parlamendi liige, isamaasse kuuluv Riho Terras ei toeta Haiko Masi ettepanekut. Mulle põhimõtteliselt ei meeldi üle mingite riikide peade välispoliitika tegemine. Aastakümneid on Euroopa liit olnud läbirääkimiste ja diplomaatia superformaatia ja täpselt niimoodi tuleb ka edasi tegutseda. Aga Euroopa Liidu põhiülesanne keskenduda majandusele võiks olla endiselt see ja vähem üritada teha üle teiste riikide peade välispoliitikat. Pigem peaks Saksamaa sulgema oma Nord Streami gaasijuhtme ehituse aga mitte tegelema asendusprobleemidega. Riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson Reformierakonnast märkis, et Eestile ei tule vetoõiguse kadumine kindlasti kasuks. Kui me loobuksime ühehäälsusest, siis me avaksime nii-öelda pandora laeka, mis ei pruugiks töötada meie välispoliitilise huvide nimel. Aga meie huvi Euroopa Liidu kontekstis on, et meil oleks ühtne välis ja julgeolekupoliitika, olgugi et on probleeme selle ühisosa leidmisel. Vetoõiguse omamine, ka väikeriikidel on selgelt tugevam kaart, kui, kui sellest loobumine Venemaa heidabki seda ühtsust ette niinimetatud kollektiivse lääne ühtset tegevust. See on selge sõnum, et see toimib, et ühtne poliitikaga, sanktsioonipoliitika on ju see, mis tagab ka meie huvide ja julgeoleku parema kaitsmise.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa välisminister Heiko Maas pani ette, et Euroopa Liidu liikmesriikide vetoõiguse välispoliitilistes küsimustes võiks kaotada selleks, et läbi suruda enamusele sobivaid ühisdeklaratsioone.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle aasta juuniks on Euroopa Liit lubanud kokkuleppele jõuda ühise koroonapassi ehk ametlikus keeles digitaalse rohelise sertifikaadi kasutuselevõtmises. Passiga on ametnikel võimalik kontrollida, kas inimesed on koroona vastu vaktsineeritud, kas nad on selle läbi põdenud või saanud negatiivse PCR testi tulemuse. Täna toimus selle üle hääletus ka Euroopa parlamendis, kuid selle tulemused pole veel selgunud. Eesti Euroopa parlamendi liikmed on hinnangus sertifikaadi erimeelt. Yana Toomi arvates lahendavad riigid selle probleemi ise varem ära. Ma usun, et keegi ei hakka seda ootama, ma ei kujuta ette, et üks liikmesriik, kelle majandus sõltub väga tugevalt turismist hakkaks ootama, kuni Ursula von der Leyen annab talle rohelise signaali, kindlasti mitte. Ma arvan, et Hispaania, Kreeka, Küpros juba tuli välja mingisuguse oma sõnumiga Nad lahendavad selle probleemile varem nad lihtsalt ei saa oodata nii kaua. Pluss veel see, et keegi täna ei tea, kuidas täpselt hakatakse seda sertifikaati liikmesriikides kasutama, see on tegelikult igal riigil endal otsustada, nii et minu jaoks on see suur selline info fomull, mille taga tegelikult sisu on palju vähem, kui tahaks näha. Mina ootaksin seda, selle asemel, et keskenduda rohelise sertifikaadi promomisega. Euroopa Liit tegeleks vaktsineerimisega. Me oleme siia selle kõik, ka ma ei ütle, et põrunud aga me oleme väga tugevalt maha jäämas sellest, mis pidi olema. Ja see on probleem number üks. Marina kaljuranna hinnangul pole mõtet koroonapassi ja vaktsineerimist omavahel siduda. Ma arvan, et vaktsineerimist ei takista selle tõendi väljatöötamine, vastupidi need on kaks paralleelset protsessi, üks ei takista teist. Aga nagu ma ütlesin, mina näen selles protsessis ka katset Euroopa liidus esmakordselt kehtestada üle-euroopaliselt kehtiv digitõend, mis on QR- koodiga, mis on loetav kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides piiriületuspunktides, see on väga suur väljakutse. Lisaks tehnilistele andmetele tähendab see ka privaatsuse sätete täitmist, et noh, mina näen seda ka testina, kas me üldse oleme valmis Euroopa liidus minema ühtsele digiteenuste turule ühtseks digiteenuste turu jaoks on minu jaoks esmatähtis ühtne digi-ID-kaart, kas me oleme valmis seda tegema? Ja teiseks ma ikkagi arvan, et see lihtsustab piiride ületust, praegu ma tulen Belgiasse, mul on kaasas neli-viis välja trükitud paberit, iga nädal ma kontrollin, millised need paberid peavad olema. Kui see sertifikaat teeb reisimise lihtsamaks, siis on juba sellel suur pluss. Koroonapassi arutelud jätkuvad mais Euroopa Liidu nõukogu, parlamendi ja komisjoni läbirääkimistega. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlamendis toimus täna hääletus ühise koroonapassi kasutusele võtmiseks. Parlamendi liikme Yana Toomi hinnangul on selles protsessis vähem sisu kui loodetud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSõjapõgenike jaotuskeskused on valmis pagulaste suurema hulga saabumisel lisaks andmete kogumisele ka inimestele ajutist öömaja andma, räägib Rakvere linnapea Triin Varek. Riik tegi selle otsuse, et sellised neli suuremat sõjapõgenikku vastuvõtukeskus saavad siis olema juhul kui tuleb meile palju inimesi korraga ja üks nendest on siis Rakvere spordikeskus ja olles siis sellest infost teadlik, kogunesime juba nädalavahetusel ja tegime siis ettevalmistused selleks, et kui meile teatatakse kolm-neli tundi ette, et on väga palju inimesi tulemas, saame me selle keskuse avada ja tegemist oleks siis kohaga, kuhu põgenikud saabuvad alguses ja jäävad sinna siis 48-ks tunniks, kus saab nende isikut registreerida, teha esmase tervisekontrolli ja anda neile esmased, sellised humanitaarvahendid saavad pesemas käia pikast sõidust pikali visata, et nad tunneksid, et nad on tõesti siin oodatud ja, ja neil on turvaline ja sealt edasi siis juba jagatakse erinevate, siis võimalike nii-öelda sotsiaalpindade vahel inimesed ja erinevatesse omavalitsustesse. Seni on Rakvere spordihoones õnneks saadud piirduda vaid staabitööga ehk sõjakoleduste eest peitu tulnud inimestele antakse infot, kuidas on nende Eestis paremini sisse seada. Paljudel ukrainlastel on Eestis ees ootamas tuttavad, kuid on ka teistsuguseid põgenikke, räägib Rakvere linna sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun. Dekett. Täna jõudis Rakveresse esimene perekond, kellel ei olnud mitte kedagi. Nad sattusid Narva piiripunkti ja sealt toimetati nad liinibussiga Rakveres, kus ma nad vastu võtsin. Nad olid tänulikud selle eest, et nad jõudsid Eestisse, kus ei ole sõda ja enam tunnen ennast turvaliselt. Nende teekond oli väga keeruline. Eriti raske oli Narva piiripunktis, kus nende pärast hoiti bussi tund aega kinni. Naisterahva sõnul ta ütles, et ta tundis terve see tund aega hirmu sest ja passid olid piirivalveametnike käes ja nad ei teadnud, mis saab edasi. Aga siia jõudes oli ta väga tänulik. Ta oli üllatunud. Ja selles mõttes minu jaoks oli, noh, palusin, et võta kohvrid, et ma aitan neid, ütles, et ei, pole vaja, neid on rasked, me saame ise hakkama, nad tahavad ise hakkama saada. Virumaa omavalitsusliitudel on ülevaade, millised võimalused on valdadel ja linnadel pagulastele majutuskohti leida. Kes kulud katab, on praegu veel ebaselge, räägib Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimees Eve East. Ennekõike me räägime ikkagi omavalitsuste rahadest, et omavalitsus, liidul selliseid rahalisi vahendeid ei ole, aga me oleme selles tegevuses muidugi sees. Aga mis puudutab nüüd rahastamist, see on veel riigi poolt lahendamata ja otsustamata. Rakvere spordikeskuses on avatud ka elanike annetuste vastuvõtt Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti on ette valmistanud neli suuremat jaotuskeskust Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmiseks. Virumaal on nad oodatud Rakvere spordikeskusesse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKoroonapandeemia alguses kaks aastat tagasi, kui piirangud olid kõige karmimad, panustasid kaupmehed hoolega e-platvormide ja kojukande arendamisse. E-kaubandus kasvas mühinal ja kuigi toidukauplused jäid avatuks, oli igasuguste piirangute kontekstis lihtsam ka toidukraam koju tellida. Nüüd, kus ka viimasena püsinud maski kohustus on kadunud, pöörduvad kliendid tagasi füüsilise poekülastuse juurde, tõdeb Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson. Et kui võrdleme nüüd viimaseid nädalaid aasta esimeste kuudega, siis tegelikult on kahanemine suurusjärgus kümme-viisteist protsenti olnud. Samas tuleb Andersoni sõnul meeles pidada, et koroonapandeemia alguses kasvasid e-poodide mahud kordi ning praegu liigutakse edasi Covidi eelse ajaga võrreldes oluliselt suuremate mahtudega. Maxima kliente kojukandega teenindava Barbora kommunikatsioonispetsialist Anna-Maria nanouri ütleb, et nemad olulist klientide vähenemist seoses viimaste piirangute kadumisega täheldanud ei ole. Tänasel päeval on e-kaubanduses saanud tegelikult mugavusteenus ja see on muutunud meie klientide igapäeva osaks. Et seetõttu ma, ma ei saa ka väita, et tellimuste arv oleks nüüd piirangute leevenemisest tingituna langenud. Tema sõnul saab klientide arvu kasvu või vähenemist seostada hoopis halva ilmaga. Meie valdkonnas on tegelikult tipp eelkõige sügis talvistel perioodidel, kui kliendil on ebamugav ise poodides käia. Kehvad ilmastikuolud üldiselt panevad kliendi otsima mugavamaid ostulahendusi, ma ei seoks seda tegelikult üldse koroona piirangute perioodiga. Seda, et e-poodlemine on mugavusteenusena tulnud, et jääda, kinnitab ka Kristjan Anderson. Et ära langenud hulk on just selline juhuslikum ostjate osa ja järele jääja osas saame öelda, et need on kliendid, kes on juba läbi aastate kasutanud seda teenust ja nii me näemegi, et siis e-poodide külastatavus tellimuste arvu näol on langenud. Aga näiteks keskmine ostukorv, mis nii-öelda püsivamate klientide kohaselt on siis tegelikult hoopis kasvus Prisma peremarketi e-kaubanduse juht Sven Erik Veimer ütleb, et neil e-tellimuste arv oluliselt vähenenud ei ole, kuid muutunud on ostukorvi sisu. Näiteks kui eelmine aasta oli see piirangute aeg ja lockdown, kus kaubanduskeskused olid kinni, siis meie e-poe ostukorvis moodustas hästi suure osaga tarbekaup. Ehk siis telliti kõiksugu treeningvahendeid, kodukaupu ja selliseid asju ja riideid ja, ja muud, selle võrra on ostukorvi keskmine hind langenud, aga toidukaupu ostetakse. Võib öelda, et peaaegu samaväärselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Seoses piirangute kadumisega on e-toidupoodides ostuaktiivsus vähenenud, kuid klientide arv on stabiliseerunud pandeemia-eelse ajaga võrreldes kõrgemal tasemel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRohkem kui kuu, mis on möödunud sellest valimisajast, et selge, et eks see pani erakonna kihamaja ja inimesed mõtlema väga selgelt, et milline on ühe erakonna mõte ja kuidas üks erakond tegutsema peab. Igasuguse erakonna mõte on see, et inimeste elu muutuks paremaks. Ma olen endale nagu, nagu paika pannud need asjad siis selle nimel tuleb teha, et inimesed rahul oleksid. Eesti vabariigiga ja minu üks võtmesõna on aktiivne tööhõivepoliitika, mis, mis on alates haridusest ja teadusest ja lõpeb täpselt sinna sotsiaalvaldkonda kas või siis töötute sotsiaalne kaitse selle. Teine pool pere poliitika, mis peab nagu tööturupoliitikaga käsikäes käima.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mõõdukad valisid uueks erakonna esimeheks Ivari Padari. Tema nägemus erakonna hetkeseisust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopa Komisjoni presidendi kandidaat Ursula von der Laien astub täna hommikul taas Euroopa Parlamendi ette. Ühe korra on ta seda juba teinud, siis andis parlament talle napi üheksa häälelise toetuse. Nüüd on ta parlamendi ees koos kogu oma meeskonnaga, kus seekord on tegelikult tõesti üsna palju ka naisi ehk 12 27-st pärast uuest komisjonist ja oma programmist kõnelemist jääb üle vaid oodata tõenäoliselt lõunal. Parlamendi heakskiit siiski tuleb ja komisjon saab tööle hakata. Parlament on uuele komisjoni presidendile korduvalt mõista andnud, et nad ei ole kerge partner ja nendega tuleb arvestada ning võimu jagada. Parlamendiliikmetele ei olnud meelt mööda komisjoni presidendi valimine, kus riigijuhid viskasid esikandidaatide süsteemi üle parda ja langetasid otsuse omavahelistel läbirääkimistel. Sellest on nad andnud märku napi toetusega tulevasele presidendile ja kolme volinikukandidaadi kojusaatmisega. Nii tuleb tulevasel komisjonil ka oma edasises töös arvestada, et iga kokkuleppe sünni nimel tuleb pingutada ja sellesse kõvasti energiat panna. See tuleneb juba Euroopa Parlamendi valimiste tulemustest, mis andis senisest killustunuma parlamendi, kus kokkulepeteks ei piisa üksnes konservatiivide ja sotsialistide toetusest vaid see eeldab laiemat ringi. Kui parlament uue komisjoni ametisse hääletab, asub see tööle esimesel detsembril. Ursula von der Laien on lubanud juba oma esimese 100 päeva jooksul ühe oma keskse lubaduse ehk rohelise leppe teele lükata. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Strasbourg, Prantsusmaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ursula von der Leyen ja kõik volinikukandidaadid on ükshaaval parlamendilt juba rohelise tule saanud. Suurbritannia oma volinikukandidaati ei esitanud. Nii alustab komisjon 27-liikmelisena.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSeekordseid kohalikke valimisi nimetatakse sotsiaalmeediavalimisteks, sest koroona tõttu on tulnud kampaaniat teha eelkõige netivahendusel. See omakorda on erakondadel raskendanud kandidaatide leidmist, märkis Tampere ülikooli politoloog Johanna Voorelma. Vihakõne ja kandidaatide ahistamine on juba nii silmnähtav, et see on mõjutanud inimeste valmisolekut seekordsetel valimistel kandideerida, tõdes Voorelmaa. Üks peamisi teemasid on olnud omavalitsuste majanduslik seis. Nagu peaaegu kõikjal Euroopas, on ka Soomes mahajäänud piirkondi, kuhu eriti investeerida ja tõmbekeskus, mis jõudsalt edasi arenevad. See tekitab ebavõrdsust ja rahulolematust. Selliseks regioonide kättemaksuks on olemas üsna suur potentsiaal ka Soomes. Eriti kanaliseerub see tõenäoliselt perussuomalaiste kaudu, sest populistlikud parteid on seda reipalt ära kasutanud mitmel pool Euroopas, ütles Voorelmaa. Perussoomlased on valimiste eel väga tublid olnud. Enne teisi erakondi said nad kokku oma kandidaadid ja on oma toetust märgatavalt suurendanud. Eelmistel kohalikel valimistel 2000 seitsmeteistkümnendal aastal oli Perus suomalaiste toetus vaevalt üheksa protsenti, nüüd aga 18 19 protsenti. Berusso omalaised on öelnud, et tahavad saada kohalikel valimistel nii hea tulemuse, et see tooks kaasa valitsuse langemise. Erakonna unistus valitsuse lagunemisest võib ka tõeks minna, aga mitte nende hea tulemuse pärast, vaid valitsusse kuuluva keskusta suure valimiskaotuse korral. Tavaliselt on keskuste saanud volikogudes palju kohti, aga arvamusküsitlused näitavad, et seekord ootab parteid ilmselt suur kaotus. Juba hiljutiste majanduspoliitiliste vaidluste ajal püüdis keskuste ent koalitsioonikaaslastele vastandada ja avaldas valmisolekut valitsusest lahkuda. Sotsiaaldemokraate on seekordsete valimiste eel süüdistatud aina enam vasakule kaldumises eriti pärast seda, kui erakonna esimees, peaminister Sarna Marina rääkis valimisdebatis heaolu ühiskonna tähtsusest, täpsustamata, kust heaolu suurendamiseks raha peaks tulema. Marini arvates suureneksid kohalike omavalitsuste tulud, kui muuta kohalik maks astmeliseks. Kriitikud torkasid koha, et kohalikud maksud juba ongi astmelised. Mõned vaatlejad küsisid seepeale, kas Marina ajas meelega pada või lihtsalt ei teadnud, millest räägib ning kumb oleks peaministri puhul hullem. Seekordsed valimised tekitavad igatahes võimaluse selgeks maailmavaateliseks vastandumiseks. Kui parempoolsed saavad Soome kohalikel valimistel märgatavalt parema tulemuse kui vasakpoolsed erakonnad, suurendab see kindlasti pingeid praeguses vasakule kalduvas valitsuses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes algab kohalike valimiste eelhääletus. Suurimat võitu prognoositakse Perussuomalaistele ja suurimat kaotust valitsusse kuuluvale Keskustale. Kohalike valimiste tulemus mõjutab tõenäoliselt ka Soome valitsuse tervist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nIRL-i välja pakutud madalapalgaliste maksuvabastus puudutaks kokku 300 kolmekümmet tuhandet inimest, kelle aasta keskmine kuusissetulek on 144 ja 846 euro vahel. Inimene, kes teenib kuni 500 eurot, ei maksa tulumaksu. 501 kuni 846 eurot teenivate inimeste tulumaksuvaba miinimum väheneb iga viitesadat eurot ületava teenitud tulu kohta ühe euro võrra ehk siis näiteks 600 eurot kuus teeniva inimese maksuvaba tulu on 400 eurot ning ta maksab tulumaksu 40 eurot. IRL-i esimehe Urmas Reinsalu sõnul ei ole kindlasti tegemist astmelise tulumaksuga. IRL on seisukohal, et ettevõtlikkuse ja suuremate sissetulekute karistamine astmelise tulumaksu teel on vale lahendus, see ei soodusta Eesti ei ettevõtlikkust ega paranda inimeste toimetulekut. Et me ütleme, et me suurema sissetulekuga inimestele paneme peale suurema majandusliku koormise ja jagame seda raha siis sotsiaaltoetuste kaudu. See ei ole meie tee. Me säilitame olemasoleva maksusüsteemi raami, proportsionaalse maksusüsteemi ja toome siia sisse uue põhimõttelise muutuse sissetulekul põhineva tulumaksuvaba määra. Maksusoodustuse kehtestamine sellisel kujul vajaks umbes 100 kahtekümmet miljonit eurot. IRL-i sõnul asuvad katteallikad praeguse maksusüsteemi muutmises, näiteks kui jätta ära kolmeks aastaks tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 10 euro kaupa, tuleks sealt juba pool vaja minevast kattest. Veel loodab IRL, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmine motiveerib inimesi rohkem tööle minema ning seeläbi eelarveauku täitma. SEB majandus analüütiku Ruta Arumäe sõnul on oht, et katteallikate leidmiseks tõstetakse veelgi kaudseid makse, mis omakorda kiirendavad inflatsiooni ja muudavad madalapalgaliste inimeste olukorda veelgi halvemaks. Kui vaadata natuke nagu suuremat pilti, siis natuke tundub niimoodi, et alguses tõstetakse mingisuguseid makse, mis inflatsiooni suurendavad ja elatustaset alla viivad ja pärast üritatakse siis kuidagimoodi nagu vaestele tagasi anda mingisuguste muude meetmetega. Juhan Parts pole sellega nõus ning väidab, et makse tõstma ei hakata. See on teoreetiline, meie praegu katse katteallikatena näeme vaadates kehtivat valitsuse riigieelarve strateegiat, et tegelikult selles mahus katteallikad on poliitilise tahte küsimus, arvestades seda, mida rahandusministeerium kehtivas riigieelarve strateegias ette näeb. Lisaks võime kaaluda sellise kavandatud üldise, väga väikse ja väga väikse mõjuga tulumaksuvabastuse 10 euro kaupa ärajätmist, seal on ka ligi 60 miljonit eurot kolme aastaga peidus, onju.",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa ja Res Publika Liidu rahvakogul esitati idee, et alla 500-eurone sissetulek tuleks vabastada tulumaksust. Majandusanalüütikud jäävad aga idee suhtes skeptiliseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMöödunud aasta mais valmis Põhja-Sakala valla kohaliku põllumajandusettevõtte ja KredExi koostöös esimene üürimaja põllumeestele, mille 11-st korterist on välja üüritud vaid viis. Lootus, et nüüdisaegsed elamistingimused lahendavad põllumeeste tööjõumured, pole täiel määral täitunud, selgitab osaühingu mangeni BM juhatuse liige Marika Susi. Siiski inimesed kardavad maapiirkonda tulla ja põllumajandus on raske valdkond, praegu kindlasti tahaksime farmitraktoristi, oleks vaja inimest noorkarja peale ja ka lüpsjat sooviks. Koksvere üürimaja ehitamiseks ja haldamiseks loodud osaühingu enamusosalus kuulub Põhja-Sakala vallale, kes pakub täiskohaga tööd, logopeedile ja korralikku elamist. Koksvere üürimajas. Põhja-Sakala valla piirkonna juht Tarmo Riisk. Kõige suurem puudus on praegu logopeedist, nimelt siin on ju haruldased head elamistingimused, samas on võimalik täiskoormusega tööd leida nii kirivere kui võhma koolis. Kredexilt sai toetust ka Türi vald, kes muutis ühiselamu energiatõhusaks kortermajaks. Lisaks peab vald ise remondi tegema 10. büroopindadest ümber ehitatud korteris. Vallavanem Pipi-Liis siiman jätkab. Meil on siin ligikaudu 40 korterit ja enamasti elavad selles majas inimesed, kes töötavad Türi vallas, kellel siin endal kas ei ole elupinda või näiteks on nad ajutiselt tööl ja me täidame ka oma kohustust anda õpetajatele elamispinna just enamasti siin majas. Üürimajade programmi 25-st majast on valmis saanud üheksa Neist, kaks on toetuse väljamaksmise ootel. Kokku on seitsmele majale välja makstud 4,7 miljonit eurot ehk et kolm neljandikku summast on siiani kasutamata. Miks, selgitab Kredexi kliendihaldur Kristo Kütt? Lihtsalt see ehitamine võtab kauem aega ja käesoleval aastal peaks siis tulema suurem osa neid väljamakseid, et mõned üksikud on küsinud ka pikendust, projekteerimine, hangete läbiviimine, ehitaja leidmine on olnud sellised peamised põhjendused, mis võtavad siis selle üürimaja ehitamisel nagu aega. Kristo Hütt lisab, et üürimajade programmi pole Kredexil plaanis uuesti avada. Õigupoolest sõltub see poliitikute tahtest. Omavalitsused on üürimajade toetusega rahul, kuid uusi püsielanikke see siiski maale tuua ei aita. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohalikud omavalitsused on viimase nelja aastaga küsinud KredExist elamufondi arendamise investeeringutoetust 21 miljonit eurot. Plaanitud 25-st majast on valmis saanud üheksa, välja makstud on vaid veerand ettenähtud rahast, sest ehitustööd on jäänud venima.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Joe Bideni sõnul sai ta 100 päeva tagasi päranduseks riigi, mis oli kriisis. Sajandi kõige hullem pandeemia, sügavaim majanduskriis pärast suurt depressiooni kohutavaim rünnak meie demokraatiale pärast kodusõda, nüüd vaid 100 päeva hiljem saan aga rahvale teatada, et Ameerika on uuesti teel. Biden rääkis aastakõnes pikalt nelja triljoni dollari suurusest majandusplaanist. Umbes pool sellest rahast peaks minema erinevatele sotsiaal ja haridusprogrammidele. Plaani eesmärk on tagada ühiskonna tulude õiglasem jaotus ja aidata miljonid ameeriklased vaesusest välja. Kulude katmiseks kavatsetakse tõsta jõukate makse. Ma ei kehtesta maksutõuse inimestele, kes teenivad vähem kui 400000 dollarit aastas kuid Ameerika suurettevõtetel ja kõige jõukamal ühel protsendil on aeg oma osa tasuda. President tänas kongressi koroonaviiruse abipakettide vastuvõtmise eest ja rõhutas, et see on aidanud raskustes ameeriklastel hakkama saada. Samuti mainis Bideni, et vaktsineerimine on läinud oodatust kiiremini, kuid viirus ei ole veel võidetud. Ameeriklased minge vaktsineerima, vaktsiinid on olemas. Lisaks rääkis president retseptiravimite hindade langetamisest miinimumpalga tõstmisest, karmimatest, relvaseadustest, immigratsioonireformi, st ja valimisseaduse muutmisest. Biden keskendus ka vähemus ja rassiprobleemidele. Valgete ülemvõim on terrorism, me ei kavatse seda eirata. Mu kaaskodanikud, me peame tulema kokku, et parandada selle riigi hing. Välispoliitikas pühendus Biden eelkõige Hiinale ja rõhutas, et USA ei kavatse lihtsalt pealt vaadata, kuidas nad oma mõjuvõimu maailmas suurendavad. Samas on ameeriklased valmis koostööd tegema valdkondades, kus see on võimalik. Sama kehtib ka Venemaa puhul. Ameerika ei tagane oma kohustustest meie kohustustest inimõiguste, põhivabaduste ja liitlaste ees. Seekordne aastakõne toimus koroonaviiruse leviku tõttu mitu kuud hiljem ja tavapärasest väiksema publiku ees. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA on tagasi tõusuteel - nii ütles president Joe Biden Kongressi ees peetud aastakõnes. President keskendus eelkõige oma nelja triljoni dollari suurusele majandusplaanile ja rõhutas, et need investeeringud aitavad USA-l vastu seista strateegilistele vastastele, nagu näiteks Hiinale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmine valitsus tegi vea, mida praegune Kaja Kallase kabinet peab parandama. Jutt pole uutest koroonapiirangutest või vanade leevendamisest. Jutt on vajadusest teha kiired vaktsiinisüstid neile poliitikutele ja ametnikele kes juhivad riiki ja tervishoiukriisist jagu saamist. Seda näitab ka puhkenud diskussioon. Kas sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske võis saada koroonavaktsiini või ei. Väljend liitvaktsineeritu kinnistus kiiresti paljude kõnepruuki nagu ka nõudmine, et kantsler peab tagasi astuma või vähemalt mingi karistuse saama. Tegelikult pidanuks Jüri Ratase teine valitsus juba mullu detsembris otsustama, et ministrid ning tervishoiukriisi lahendamisel olulised kantslerid ja ametnikud saavad kiirelt vaktsineeritud. See pole küsimus, kas keegi on võrdsem või tähtsam kui tavakodanikud. Oluliste valitsusametnike, aga ka poliitikute ärakukkumine koroona patsientide hulka kahjustab kriisi ajal otsustusahelaid ja ohustab riigi toimepidavust. Kindlasti näib poliitikutele ebamugav ja ebapopulaarne öelda, et nad panevad ennast vaktsineerimiskavas ettepoole. Paljudest eesliini töötajatest, hooldekodude elanikest ka õpetajatest ja politseinikest aga valitseda ja riiki juhtida ei saa hirmust ebamugavate otsuste ees vaid vajadusel neid otsuseid tehes ja siis argumenteeritult seletades, selgitades. Oponendid ütlevad, et kui valitsus otsustas poliitikuid ja ametnike vaktsineerimisel mitte eelistada, tuleb sellest lõpuni kinni pidada ja kokkulepitud vaktsineerimise poliitikat ei saa muuta. Saab küll, kui uus valitsus nii otsustab, täpselt nii nagu soovitas ka valitsuse teadusnõukoja juht professor Ilja Lutsar. Strateegilistel ametikohtadel töötavad inimesed peaksid olema koroonaviiruse vastu vaktsineerimisel eelisjärjekorras, tunnistas ta saates ringvaade. Tõsi, pärast seda koges professor Lutsar, kes langes samal ajal ka vaktsiini vastaste turmtule alla nii räigeid isiklikke rünnakuid, et nüüdne ja endine peaminister Kaja Kallas ja Jüri Ratas nimetasid neid häbiväärseteks alatuteks koledateks. Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere arvates aga näitavad rünnakud professor Lutsari vastu, et puusalt tulistatud vihakõnede ajastust liigume täpselt sihitud ähvarduskõnede ajajärk. Irja Lutsari otsekohesuse peaks nüüd üle võtma ka valitsus, et teha ja avalikustada ratsionaalne mõistusepärane otsus, millal vaktsineeritakse koroonakriisi, võtmeametnikke ja poliitikuid. Ilma selleta seisabki iga vaktsiini jääkdoosi kasutav avalikkusele vähegi tuntud persoon silmitsi klassivihalise nõudliku küsimusega. Kas te astute nüüd oma kohalt tagasi?",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus ei tohi karta ebamugavaid otsuseid, ka neid, mis puudutavad valitsusametnikke endid, ütleb Toomas Sildam oma kommentaaris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUurimistööst selgub, et nuhiti ka Saksamaa sotsiaaldemokraatliku partei tollase liidukantsleri kandidaadi Per Steinbrüki järel. Steinbrüki sõnul on avalikuks tulnud infoskandaalne. Steinbrüki sõnul polnud tal aimugi, et tema järel nuhitakse. Sedasama kinnitavad enda kohta ka Merkel ja Steinmeier. Uurivate ajakirjanike hinnangul oli Taani valitsus teadlik, et nende sõjaväeluure koostöös USAga Saksamaa juhtpoliitikute järel nuhib. Uurimistöö põhjal jõudis see info Taani valitsuse ni kõige hiljem seoses USA rahvusliku julgeoleku agentuuri skandaaliga. 2015. aastal mil tuli ilmsiks, et ameeriklased on Angela Merkeli järel luuranud. USA ja Taani ühise luuretegevuse kõrgaeg jääb 2012. ja 2014. aasta vahele. Peale Saksamaa tipp-poliitikute luurasid kaks riiki üheskoos ka Rootsi, Norra, Hollandi ja Prantsusmaa valitsustegelaste samuti kõrgete riigiametnike järel. Samuti tegutses Taani sõjaväeluure USA kasuks omaenda riigis nuhkides Taani välise rahandusministri, samuti Taani relvatootjate järel. Ka aitas Taani luure USA agentuuri luurata USA valitsuse järel. Kui Taani valitsus sõjaväeluureteenistuse ulatuslikud nuhkimistega usele jälile sai, kästi kõigil teenistuse juhtidel mullu täies koosseisus tagasi astuda. Ajakirjanikele andis infot üheksa Taani sõjaväeluure lähedast isikut. Taani luureekspert Tumas Wegener Frees on öelnud uurimisprojektis osalenud Saksamaa telekanalile NDR, et ilmselt oli Taani luure otsus strateegilise valiku küsimus. Taani luure otsustas luurata koos ameeriklastega Euroopa partnerite järel, mitte vastupidi. Riikliku julgeoleku agentuuri skandaali uurinud Saksamaa parlamendikomisjoni juhti Patrick Senzburgi ajakirjanike järeldused ei üllata. Sensburgi sõnul on selge, et luureteenistused ei lähtu oma tegevuses sõprusest ega üldse mingitest moraalsetest või eetilistest kaalutlustest vaid ainult oma riikide huvidest. USA riikliku julgeoleku agentuur, Taani luureteenistus ja Taani kaitseministeerium ei ole ajakirjanike uurimistööd veel kommenteerinud. Küll on Taani kaitseminister varem öelnud, et süstemaatiline luuramine lähedaste liitlaste järel ei ole vastuvõetav.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA riikliku julgeoleku agentuur (NSA) luuras aastatel 2012–2014 taanlaste abiga Euroopa mitmete tipp-poliitikute järele ning nende seas olid ka Saksa liidukantsler Angela Merkel ja toonane välisminister Frank-Walter Steinmeier, teatasid mitmed meediakanalid. Ühise uurimistöö tulemused avaldasid Taani, Rootsi ja Norra rahvusringhääling, Saksamaa kaks avalik-õiguslikku telejaama ning ajalehed Süddeutsche Zeitung ja Le Monde.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSee oli 15. kord Eesti ja Läti valitsuskomisjonil kokku saada, tõsi, ega väga tihti just ei kohtuta, viimasest kohtumisest on möödas rohkem kui aasta ja omavalitsusjuhid leiavad, et ka see poliitiline mõju erinevate piiriüleste probleemide lahendamisele võiks olla suurem. Aga noh, siin tuleb arvestada ka seda, et regionaalministrite juhitaval komisjonil on siiski soovituslik hääl valitsusele. Suures osas kuulatakse ära infot ja siis edastatakse see oma riigi ministeeriumidele ja ametkondadele. Kriisiabi paremaks korraldamiseks on sõlmimisel mitu lepingut ja põhimõtteliselt võiks lõpuks ära lahendada ka lätlaste ravivõimalused Eestis ja eestlaste ravivõimalused Lätis. Ka selleks on vaja nüüd siis Eesti poolt vastava haigla ja siis Läti terviseameti vastavat kokkulepet riigihalduse minister Jaak Aab. Me ju kaardistame iga aasta need teemad, mida tuleks nagu üle vaadata, mis on takistuseks piirivalesel koostööl, mis probleemid on piiriregioonides siin Läti-Eesti piiri ääres ja tegelikult ta hakkab paremini toimima. Mul on hea meel, et nagu aktiivsemalt on lülitunud omavalitsused, kes ka tegelikult teavad, mis probleem on. Ja muidugi on suuremaid ja globaalsemaid probleeme tervishoiuteenusest me räägime tükk aega, kus Valka elanikud väga hea meelega kasutaks Eesti poole peal Valga haigla teenuseid, aga riigid ei saa omavahel kuidagi kokkuleppele. On natukene edasi liikunud, ma loodan ikkagi, et see lähema aasta-kahe jooksul laheneb, sest nagu seadusandliku baas on täiesti olemas, nüüd on vaja kokkulepe, et lepingu osas teede küsimus, mis on omavalitsuste poolt üles tõstatud see on ka selline, kui jah, maanteeamet vaatab oma valemeid ja mõõdab seda liiklussagedus, siis kuidagi ei lähe nende teede hulka, mis peaks korda tegema. Aga siin peaks ka aluse ma, et, et piiriülesed teed, nad on hoopis teise tähendusega ja ei saa alati lähtuda nendest valemitest, mis on siis ühel või teisel ametkonnal. Piiriäärsed omavalitsused muretsevad piiriülest teede kehva olukorra pärast, osa nendest on remonditud, osa aga mitte, kõneleb riigikogu liige ja mulgi valda esindanud Peeter Rahnel. Meil on ju ellu kutsutud praegu omavalitsuste vaheline selline piiriäärsete omavalitsuste mitteformaalne selline seltskond, omavalitsus juhtidest, kes arutavad siis seda teemat ja tahavad ka, et tuleks sinna teema arutelude juurde, mis on detsembri esimesel poolel ja toimub kõigi eelduste kohaselt Valkas, et sinna tuleksid juurde ka siis meie Eesti maanteeamet ja siis analoogiline institutsioon ka Lätist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riias lõppes äsja Eesti ja Läti piiriülese valitsuskomisjoni istung. Riiat Tartu ja Tallinnaga ühendavat otserongi lähiajal loota pole, kuid arsti juures käimine teisel pool piiri peaks muutuma hõlpsamaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKärdla on niisiis koht, kus kõige kindlam elada ja olla nii arvas tervelt 13 protsenti vastanuist. Tõsi küll, ega Paide ja Kuressaare palju maha jäänud vastavalt 12,6 ja 10,2 protsenti. Nimekirja lõpus olid võrdse tulemusega Kohtla-Järve ja Antsla. Küllap on Kohtla-Järvet ja Kärdlat päris raske võrrelda ja seda arvas ka Kärdla linnapea Ivo Eesmaa. Meil on soodumus olla Eesti turvalisem linn ja seetõttu on meil neid niisuguseid tulemusi saavutada võib-olla kergem, sest selline sotsiaalne kontroll saarel ja niisuguses väikeses linnas On tugev olnud kogu aeg ja sellepärast ütleme, me ei pea mingeid erilisi aktsioone naabrivalve näol hakkama üldse ette võtmagi. See turvalisus, see lihtsalt on osa meie elust, ütleme niisugust tõsist kuritegevust ja ja ütleme seda muret, et lähed tänavale ja, ja on hirm, seda muidugi ei ole ja tõenäoliselt ei tulegi. Selleks et Hiiumaal peksa saada, peab ikka väga kõvasti küsima. Tallinna linnaosade turvalisuse hindamisel olid vahed suuremad kui linnade hindamisel. Nõmme oli ülekaalukalt esimene, tervelt 33 protsenti vastanutest pidas Nõmmet kõige turvalisemaks kohaks. Järgmine oli Pirita 19 ja siis kesklinn 13 protsendiga. Nõmme linnaosa vanem Urmas Paet võita on kergem kui hoida. Kuidas te kavatsete nii teha, et nõmmel kuritegevus ei hakka suurenema? Eks tuleb ikka jätkata seda, mis seni väga tihe ja tõhus koostöö politseiga, kuigi see on riigistruktuur, aga me ei ole selles mõttes nõmmel vahet teinud, meil on politseiga tõesti väga hea koostöö omavalitsuse tasemel. Ja teine asi ikkagi seesama naabrivalve võrgustiku laienemine ja laiendamine ja on näha, et, et see, see levib ja inimesed väärtustavad hoolivust nii enda kui ka oma naabrite turvalisuse suhtes. Justiitsminister Märt Rask selgitab, kuidas need tulemused saada. 4629 inimest on avaldanud oma arvamust ja eks turvalisus on niisugune sügav tunne. Mina kujutan ette nagu armastuski, mida ei anna defineerida. Sest need inimesed, kes on Kärdla st läbi sõitnud ja võib-olla seal kaotatud raha ta koti kätte saanud see lisab ju tunnet, et tegemist on ausate inimestega, on turvalise linnaga, aga võib-olla see inimene, kes on Kärdlast läbi käinud ja kellel on rahakott ära varastatud, ütleb, et Kärdla ei ole turvaline ja samaaegselt kindlasti oskavad kõige paremini hinnata Kärdla turvalisust või mitte. Sealsed elanikud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kõige turvalisemaks linnaks tunnistati küsitluse alusel Kärdla ja Tallinna linnaosadest Nõmme.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.