messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRutlikult piki puise Vanemuise tänava peegel ja pinda tulva paari 1000 pealine rahvameri, Juri Lotmani tarkade, targa ja Tartu Moskva semiootikakoolkonna korümisestusmärgi manu. Nõnda algas tänavune vikerraadio etteütlus. Etteütluse tekst koosnes nagu ka viiest lausest, kusjuures ei tohtinud ära unustada kirjavahemärke kokku ja lahku kirjutamist, suuri ja väikseid algustähti ning muidugi ka võõrsõnade õige kirja. Kasuks tuli ka laiema kultuurilise konteksti tundmine. Etteütluse teksti üks autoritest, kirjandusteadlane Joosep Susi tunnistas, et seekord polnud etteütluse tekst just kõige lihtsamate killast. Kui möödunud aastal oli täiesti korrektseid etteütlusi, mis meieni jõudsid üle 70, siis tänavu pelgalt 13. Neid selliseid krutskeid veaohtlikke kohti oli tänavu tõesti päris palju. Seda tulebki võtta teatud mõttes mänguna on võimalus ennast proovile panna ja meelde tuletada juba põhikoolis omandatud teadmisi. Kui rääkida kõige enam peavalu valmistanud kohtadest, siis nagu oli oodata kaks sellist põhilist küsimust. Esimene seotud ikkagi alati kokku ja lahku kirjutamisega. Näiteks pea kaks kolmandikku kirjutas kokku sellise fraasi nagu paari 1000 pealine, olgugi paar 1000 kirjutatakse lahku, teine oli siis ilmselgelt selline meelega sisse pandud. Veaohtlik koht. Nimelt oli kõrvallause, mille järel oli sidesõna ja aga kuna enne sidesõna ja lõppes kõrvallause, siis tuli ka ja ette paigutada koma Joosep Susi kinnitab, et etteütlus ongi julm viis kontrollida algteadmisi õigekirjast. Tänavuse etteütluse teksti keerukusele osutas ka see, et valmis teksti saatis ära napilt alla 9000 vastaja. Mullu oli neid seevastu üle 10000. Ja etteütluse tulemust aitab parandada see, kui aasta jooksul rohkem raamatuid lugeda, kinnitab Susi. Jah, loomulikult kõige parem viis. Kuidas etteütluseks treenida, on iga päev lugeda nagu intelligentne inimene, teha võiks natukene kvaliteetset luulet.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vikerraadio korraldas emakeelepäeva puhul juba 15. korda e-etteütluse. Tänavu oli tekst keerukam ja ka õigeid tulemusi vähem. Osalejaid oli 8942.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKanter Emori tänavuse uuringu järgi on Eesti keskmine annetaja kõrgharidusega naine, kelle vanus jääb 30. ja 40. eluaasta vahele. Uuringu järgi eelistavad eestlased enim annetada vanemliku hoolitsuseta laste toetuseks. Lähemalt räägib Swedbanki toetustegevuste juht Merje Klopets. Kõige enam kõnetab Eesti inimesi siis vanemliku hoolitsuseta lasteaia näiteks siis erinevate lastekodude või SS laste küla toetamine, samuti siis haiguste ravi võimaluste kättesaadavus on teine südamelähedane teema ja kolmandaks oli siis kodutud loomad ja nende heaolu parandamine. Kanter Emori uuringu järgi on eestlaste arvates suurim ühiskonna valukoht tervishoid. Swedbanki toetustegevuste juhi Merje Klopetsi sõnul on inimesed aina teadlikumaks muutunud ka vaimse tervise hoidmisest ning see on tõusnud ühiskondlike valupunktide edetabelis kõrgele kohale. Lisaks näevad eestlased oluliste valupunktidena kvaliteetse hariduse kättesaadavust ja probleemseid peresuhteid. Swedbanki annetuskeskkonnas. Armastan aidata on enim toetatud organisatsioon, vähiravifond kingitud elu. Fondi tegevjuht Katrin Kuusemäe sõnul annetavad inimesed koroonakriisi ajal küll vähem, ent fond seda väga teravalt tunnetanud ei ole, räägib Katrin Kuusemäe. Kui me nüüd mõtleme, mis teemaga me tegeleme, et, et ilmselt on vähk selline haigus, mis on puudutanud absoluutselt kõiki Eesti inimesi, et kas siis kas siis lähemalt või, või kaugemalt, et ja me mitte keegi ei ole ei ole kindlad, et järgmine abivajaja ei ole meie enda pereliige, sõber või, või tuttav ja ma arvangi, et see on see, see põhiline põhjus, et inimesed suhestuvad selle probleemiga ja ja vähk ei küsi, ei vanust, ei sugu ega ka sotsiaalset staatust, et see võib tabada meid kõiki igal hetkel. Vähiravifond kingitud elu tegevjuhi Katrin Kuusemäe sõnul annetavad inimesed vähiravifondile kõige rohkem detsembrikuus 96 protsenti kõikidest annetustest kulub ravimite ostule ning ülejäänud raha läheb fondi tegevuskuluks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Detsembrikuu toob lisaks jõulumeeleolule kaasa annetuskampaaniad. Milliseid valdkondi eestlased enim toetavad?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReidi tee ehituse maksis 85 protsendi ulatuses kinni Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond. Järgmisest aastast käivitub Euroopa Liidu uus eelarveperiood, mille rahastamismudel on aga endiselt kokku leppimata. Olukorra teeb keerulisemaks, et üks suur netomaksja Suurbritannia on Euroopa Liidust lahkunud. Seega kõik tähendab, et Tallinnas suuri objekte ette ei võeta, tunnistas abilinnapea Kalle Klandorf. Tavaliselt on see kaasrahastus olnud 15 kuni 25 protsendi vahel, kui võtta nüüd Euroopa rahad ja siis linna kaasrahastuses on see aga need objektid on küllalt suured, nii et seesama 15 protsenti on ikkagi kümnetes miljonites alati täna siis me ehitame põhimõtteliselt 100 protsenti paar aastat linna rahade eest, loomulikult need mahud on väiksemad, kui kasutada kaasfinantseerimist. Mida siis sellel suvel üldse ehitada saab? Kui keskendume väiksematele objektidele linnas me proovime tulika tänavat rekonstrueerida, siis on meil Kundari tänava ehitus, siis on meil Roosi krentsi tänava ehitus, et noh, need, mis puudutavad kesklinna, on siis sellised tänavad, mis võivad liiklust mingil määral takistada, et me proovime sellel aastal need ära teha. Kui aga euroliidu abirahasid enam tulevikus nii suures ulatuses kasutada ei saa, kas siis on üldse suurehitustega joon all? Ma arvan, et peale Euroopa tuleb ehk Eesti riik ka meile appi ehitus, kui vaja on teha ja kindlasti on vaja teha näiteks seesama Peterburi tee, mis on väga halvas korras linnapiirist alates. Siis ma loodan, et ka riik paneb siin oma õla alla. Selle orienteeruv maksumus on täna 50 miljonit, see on väga orienteeruv maksumus, aga me seda hakkame ka projekteerima järgmisel aastal, nii et siis selgub täpsem maksumus sellele, aga see on näiteks üks näide, mida kindlasti oleks vaja teha. No ma arvan, et veel veel enne Peterburi teed tuleb tervise tänava. Ma loodan väga, et tuleb tervise tänava läbi mulle, praegu me seal ka alustame, projekteerimistöid, nii et tegelikult sellel ja järgneval aastal, kuna Euroopa rahad puuduvad, siis me põhiliselt tegeleme projekteerimistöödega, et kui me saame kaasfinantseerimist peale linna rahade veel teisi rahasid peale, siis meil on projektid valmis ja me saame alustada suuremate objektidega. Linn loodab alustada jõe ja pronksi tänava rekonstrueerimisega järgmisel aastal. Sellele peaks järgnema tulevikus kogu liivalaia tänava uuendamine. Millal liivalaia tänav korda saab, selle kohta abilinnapea veksleid välja jagada ei julgenud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna mitmed suured teede rekontrueerimisprojektid, näiteks Reidi tee või Ülemiste liiklussõlm, on suuresti ehitatud Euroopa Liidu rahalisel toel. Praegu on ebaselge, kas ja kui palju järgmisest eelarveperioodist abirahasid tuleb.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSavi tänaval elav tartlane Piret viib hommikuti lapse lasteaeda ja suundub seejärel linna tööle. Eile pidi ta selleks 50 minutit ummikus ootama. Ja autode voog oli nii tihe, et savi tänavalt ei olnud võimalik välja keerata sellele teele, mis siis viib Riia ringi poole, et õnneks üks autojuht lasi mind viisakalt vahele, et muidu ma olekski vist sinna ootama jäänud, et antud hetkel on ju kogu maantee liiklus suunatud sellele väiksele savi ja varblase tänavale, kus tegelikult suured veoautod isegi ei mahu väga hästi manööverdama. Piret nendib, et vajalike tööde tõttu on aeglasem liiklus paratamatu kuid jääb endale kindlaks, et ajutist lahendust saab parandada. Seda tunnistab ka Tartu teedeteenistuse juhataja Oleg Lužetski. Kogu aeg nagu monitorime seda nagu liiklusskeemi jalakäijate liikumist ja paigaldame jooksvalt veel täiendavad liiklusmärke ja ma arvan, järgmiste nagu kahe nädala jooksul. See lõplik skeem loksub nagu paika ja selline nagu töö järgmise kahe nädala jooksul meil toimub, et kus pidevalt liikluskorraldajad sõidavad koos selle liiklusega läbi ja vaatavad, kuidas asju nagu paremaks muuta. Transpordiameti ehituse projektijuht Siim Remmelgas ütleb, et teetööd on vajalikud, et Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee liiklus muuta sujuvamaks ja kokkupuude linnaliikluse ga turvalisemaks. Selle tarbeks siis rajatakse aarde tänava risti kaks vedukti vedukt, siis ületab Aardla tänavat põhimõtteliselt tulevikus hakkab aar liiklus liikuma alt süvendist läbi ja põhimaantee liiklus üleval. Remmel gas loodab, et novembris väiksemate tööde lõppemine optika ringristmikul ja raudtee tänaval lubab ajutise lahenduse teha liiklejatele vähem tülikaks. Mure ei puuduta ainult autojuhte. Piret ütleb, et majade vahele väiksematele teedele suunatud maantee liiklus segab ka kohalikke ja jalakäijaid. Et ma hea meelega võiksin käia ka lapsega lasteaeda, näiteks jalgrattaga, aga ma ei tea, kuidas need ajutised teed on seal korraldatud ja kas üle maantee on üldse võimalik kuidagi turvaliselt väikse lapsega pääseda sest see liiklusohutusti väga tihe. Ajutine lahendus jääb paika teetööde lõppemiseni järgmise aasta augustis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Aardla ringristmiku teetööd põhjustavad ummikuid. Ehitus sulges Tartus eile Ringtee ja Aardla tänava ringristmiku. Uus liikluskorraldus on ümbritsevad väiksed tänavad umbes ajanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo meil on siin muidugi kõik pärlid ilusti reas eri värvilised ja erikujulised, aga eks meil pole päris tükk aega olnud balleti laval ja see on ikkagi üsna suurejooneline sündmus, et Läti rahvusballett on oma solistidega meil täna siin Haapsalu kultuurikeskuse laval. Ja eks teine suurem sündmus kindlasti on lossihoovis üles astuv legendaarne Venemaa, tere, kvartett, kes tuleb Peterburis ja ja no kes, kellel on väga palju andunud fänne Eestis aastakümnete jooksul, see on selline suurepärane ansambel, kes pidevalt on muutumises ja noh, homme on nad meil vastava sisulise Tšaikovski mõeldud tehtud kavaga lossihoovis, et see on midagi sellist, mida Eestis pole kindlasti varem nendega kuulnud ja ja nende pillid on väga erilised ja ägedad ja me näeme seal suuri palalaikasid ja mida iganes. Kas see on olnud teadlik valik, et need kontserdid toimuvad tegelikult praktiliselt üle kogu linna erinevates paikades, kirikud, kultuurikeskus, uue mõisa mõis, lossi hoov, et milles nagu see otsus, et ütleme, kontserdipaigad on erinevad, mitte ütleme ühe ühes kohas, siis järjest riburada pidi. Jaa, sellele on väga lihtne vastata, et esiteks, Haapsalus on nii palju ilusaid eriilmelisi kohti ja teiseks, see annab meile hea, lausa suurepärase võimaluse panna iga programm sinna, kuhu ta nagu valatult sobib. Et see kultuurikeskus, mis, mis meil siin on, täna balletti võõrustab ja homme vabandust pühapäeval lastekontserti, kus astub üles Eesti riiklik sümfooniaorkester on selleks väga hea, aga need õdusad, väikesed kammerkontserditeks mõeldud kohad nagu uuemõisa ilus loss ja, ja näiteks Jaani kirik, et Need on sellised kohad, mis on inspiratsiooni tekitanud siin aastatega ja paljud programmid on täpselt just nendele kohtadele mõeldes sündinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalus peetakse nädala lõpuni Tšaikovski festivali. Festivali suursündmused on Läti Rahvusballeti etendus, Dmitri Sinkovski ja Tallinna Kammerorkestri kontsert ning Vene legendaarse Terem Kvarteti vabaõhukontsert.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile õhtul kell seitse algas president Emmanuel Macroni pensionireformi vastane streik osalise transpordi seisakuga. Täna ühinevad protestiliikumisega mitmed haiglad, päästeamet, tervishoiutöötajad ja koolid. Planeeritud on elektrikatkestusi nii Pariisis kui ka Prantsusmaa, teistes suuremates linnades seiskub 90 protsenti rongiliiklusest 20 protsenti lennuliiklusest 11 Pariisi, 16. metrooliinist Pariisis ja Pariisi regioonis peaks tavapäraselt töötama vaid 30 protsenti koolides ehk 70 protsenti õpetajatest on lubanud streikida ning 40 protsenti koolidest on täiesti kinni. Tänavatel oodatakse vähemalt kahtekümmet tuhandet meeleavaldajat. Viimati nähti nii ulatuslikku streiki 1995. aastal, mis siis 24 aastat tagasi juhtus. Toonane peaminister Alan Jupe kavandas sotsiaalkindlustuse reformi, mis muuhulgas tähendas ka pensionile mineku ea tõstmist. Sõna reform ja prantsuse mentaliteet pole aga kunagi kokku sobinud. Je lootis viia ellu midagi, mida prooviti juba 30 aastat enne teda. Tulemus. Ligi kuu aega oli Prantsusmaa halvatud transpordivee ja postiteenuse seisakute tõttu. Tänavatele tuli ligi kaks miljonit inimest. Tegemist oli suurima streigiga, mida nähtud alates 1968. aasta mai revolutsioonist. Emmanuel Macron loodab, et seekord läheb paremini. Õnnestus tal ju summutada kollavestide streik, mille algusaegadel aasta tagasi tuli tänavatele üle 280000 inimese mida siis pensionireformi ga muuta tahetakse. Praegu on Prantsusmaal 42 eripensionirežiimi ja need soosivad selgelt riigiametnike makroon tahab minna üle universaalsele süsteemile kes on uue süsteemi suurimad võitjad ja kaotajad. Kaotaja on kindlasti riigisektor. Ametnikke on Prantsusmaal 20 protsenti tööealisest elanikkonnast ehk üle viie ja poole miljoni. Samuti kaotavad uue süsteemiga piloodid ja advokaadid, kelle puhul toimib nii nagu ühistranspordi sektoris töötajatele ja arstidele erisüsteem, mis võimaldab neile riigi ühe kõrgema pensioni. Uuest süsteemist võidaks aga erasektor, ettevõtjad, põllumehed ja kindlasti naised, kelle karjäär on tihtipeale näiteks laste kasvatamise tõttu katkendlik ning samuti miinimumpalgalised. Peaminister Eduard Philipp kavatseb avaldada reformi üksikasjad nädala pärast. Parlamenti. Hääletamisele peaks reform minema järgmise aasta alguses. Rakenduma peaks see aga 2025. aastal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaal algas üleriiklik pensionireformi vastane streik. Viimati kavandati nii ulatuslikku streiki üle kahekümne aasta tagasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaks kõige olulisemat ja kiiremat küsimust, mis Rail Balticuga seoses lahendada tuleb, on esiteks trass Leedus kas läbi Kaunase läbi Kaunase ja Vilniuse või kuidas? Teiseks ühisettevõtte moodustamine, millega on äärmiselt kiire ja mis peaks olemas olema maisjoonis. Nii ühisettevõtte kui trassi suhtes peaks selguse saama veebruari lõpuks. Kuni Leedu eesistumisajani Euroopa liidus läinud suvel peeti marsruudi üle tehnilisi läbirääkimisi pidades silmas kaunast. Eesistumise ajal aga avaldas Leedu soovi, et Rail Baltic peaks ikkagi läbima pealinna. Vilniuse soov on igas mõttes arusaadav, sest Rail Balticu mõte on olnud Euroopa pealinnade ühendamine. Kui trass läheb läbi Vilniuse ja kui teha sealt haru kaunisesse, siis seal pole jälle Euroopa jaoks väärtust. Need on seisukohad, mis on seni välja öeldud. Täna kinnitas peaminister Andrus Ansip, et Vilniuse liitmine Rail Balticu trassiga on läbirääkimiste küsimus Leedu ja Euroopa komisjoni vahel ning et ühisettevõtte loomise suhtes oldi täiesti ühte meelt. Ühisettevõte tuleb asutada nii pea kui võimalik ja selles küsimuses mitte mingisuguseid erimeelsusi ei olnud. Eestis on palju räägitud Vilniuse liitmisest Rain Balticu projektiga. Eelkõige on see Leedu ja Euroopa Komisjoni vaheliste läbirääkimiste objekt. Nii nagu ka täna otsustatud, peavad leedulased ühes Euroopa komisjoniga tegema võimalikult kiiresti tasuvusuuringud ja kui need uuringud on valmis, siis on ka võimalik otsustada, kumb linn Rain Balticu trassile jäävana on kasulik. Kogu projekti jaoks on selleks linnaks Kaunas või Vilnius. Peaminister Ansip leidis mõistliku olevat leedulaste soovi, et trass läbiks Vilniuse. Samal seisukohal on ka Euroopa Komisjoni asepresident, transpordivolinik Siim Kallas. Vilniuse lülitamine on muidugi õigustatud, sest kogu see suure võrgustiku mõte on ühendada pealinnad. No ja et seal ei olnud pealinna, see oli meile nagu ma mitu korda küsisin, et kas tõesti on nii, et nad Vilniust ei, ei pane seal, panevad trassile või Kaunase aga seal, eks seal on mingid sisemised ärihuvid ja äriringkonnad, kes on juba väga palju arendanud selle Kaunase suunda. Leedu peaminister avicius kinnitas, et Leedu on olukorda hinnanud, teinud mõningaid finantskalkulatsioone ja toetab Rail Balticu rajamist. TriButegi Vendentes mi. Ilmselt läheb keviciuse toetus trassi kujundamisel Vilniusele, aga nagu ta ütles, ütles, on ta kindel, et selles suhtes jõutakse kiiresti kokkuleppele. Leedu lubas Eestile ja Lätile, et koostab Vilniuse Rail Balticu projektica ühendamise majandusliku otstarbekuse analüüsi. Täna lepiti kokku ka, et need küsimused, mida ei saa lahendada loodava ühisettevõtte tasandil ja mis tuleb lahendada riikidevahelise lepinguga sõnastatakse lepingu vormis selle aasta sügiseks. Trassi arendamisel. Püsitakse graafikus, tegi Eesti peaminister kokkuvõtte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ennekõike räägiti Rail Baltic´ust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKas teil oleks tahtmine nüüd kultuurkapitali kaasa võtta ka oma inimesi, kes on teada, et on usaldusväärsed? Ei sellist plaani nagu küll ei ole, et ma arvan, et olemasolev kaader on väga kompetentne ja, ja minul küll ei ole plaani seal kedagi vahetama hakata ega uusi inimesi sisse tuua. Aga mis nüüd puudutab pearaamatupidajat Noh, kõik asjad tuleb kohapeal selgeks teha ja üle vaadata, et hetkel nagu ei oska täpsemalt seda teemat kommenteerida, kõigepealt ma pean nagu inimestega kohtuma ja nendega vestlema. Kindlasti on teil täiesti konkreetsed ettepanekud ja plaanid selle kohta, et mitte kunagi tulevikus enam sellist asja ega sarnast asja kultuurkapitalis juhtuda ei saa. Nagu juhtus Aavo viiuli ajal. Otse loomulikult näiteks üks meede oleks kindlasti sisekontrolli süsteemi tööle hakkamine, mis suudaks kogu seda tegevust ja neid toimuvaid protsesse kontrollida ja teiselt poolt avalikkuse teavitamine, et ka avalikkusel oleks ligipääs, mis nagu kultuurkapitalis toimub ja kuidas, nagu on investeeritud kuidas toimub ka nende investeeringute järelevalve, et välistada tõesti nende probleemide kordumist, mis siin oli? Tööle te hakkate? Kultuuriminister Margus Allikmaa, kas Raul Altmäe kasuks rääkis ka tema kaitsepolitsei minevik? Kindlasti ei olnud see põhjuseks kandidaate oli kõigepealt 17, järgmise ringi, nendest neli inimest ja nendest neljast kõige paremini vastas Raul Altmäe ka sellele mõttele, milline uus kultuurkapitali juht võiks olla. Nii see valik sündis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Kultuurkapitali nõukogu valis uueks tegevjuhiks Raul Altmäe.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor, reoveeuuringut juhtiv Tanel Tenson ütleb, et selle nädala reoveekaardi pilt on rõõmustav. Me kartsime, et kui inimesed hakkavad rohkem liikuma, et siis see viiruse hulka läheb üles, aga, aga õnneks nüüd, kui me võrdleme eelmise nädalaga, siis viirus on veel küll nagu oodata, on Eestis siiski laialdaselt levinud. Aga sel nädalal on on natuke tagasi andnud. Kaart läheb rohelisemaks, aga mis need kõige kriitilisemad kohad praegu on? Ikkagi, Ida-Virumaa ja Harjumaa on meil veel veel jäänud, et seal liigub viirus kõige rohkem ka Lõuna-Eestis on mõned kohad, kus kohas me viirust leiame suuremas koguses, aga noh, seal on ka Need kolded ju teada olnud, et aga tõesti Ida-Virumaa ja Harjumaa on, on need, kus on viirust ikka veel kõige rohkem. Samas viiruseosakeste arv reovees võib nädalaga päris palju muutuda ja kaart vastavalt sellele kas siis punasemaks või rohelisemaks. Kui me vaatame neid teste, siis aeg-ajalt ikkagi on mingisugused kolded, kuskohast ta tuleb, et eks see viirus käib niimoodi tasapisi edasi-tagasi, et, et ta ei ole meil nii väga ühe koha peal paigal, et selle tõttu ka nakatumise osas meil ju arvestatakse seda libisevat keskmist ja oma reovee puhul me ka arvestame pigem nüüd seda libisevat keskmist, et seda üldist trendi näha. Praegusel hetkel. Kui kesk ja Lääne-Eestis jääb viiruse näitaja alla 100 osakese milliliitri, siis Lõuna-Eestis on see 200 ringis ja Ida-Virumaal 300 ringis. Denson ütleb, et viiruse sisaldus reovees on enam-vähem kooskõlas igapäevaste nakatumiste arvuga. See kõige suurem murekoht on ju see, et kui piiranguid hakatakse leevendama, et siis mingisugusel hetkel see viirus jällegi hakkab oluliselt laiemalt levima, et seda me jälgime nüüd siin põhiliselt, et ega ometi ei tule mingisugust suurt hüpet ülespoole ja. Kuidas vaktsineeritute arvu kasv peegeldub reovees? Kindlasti on leitud vaktsineeritute kehas, seda viirust vähem me täpselt nüüd ei tea, palju tal siis sooles vähem on, kui ta nakatub ja, ja teine küsimus, millest siiamaani ühest vastust me ju ei ole saanud, et kui nakkavad vaktsineeritud on, et kõige parem oleks ju, kui nad ei oleks ka nakkavad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui koroonaviiruse tipphetkel oli viiruselevikut näitav reoveekaart üleni punane, siis viimasel nädalal on sinna ilmunud üsna palju rohelist ala. Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson; reporter Margitta Otsmaa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel nädalal tegi vabariigi president ettepaneku nimetada Eesti Panga nõukogu esimeheks Mart Laar. Täna oli Laar rahanduskomisjoni ees. Komisjoni ei olnud ülesannet, kas toetada Laari kandidatuuri või mitte, mitteotsustati, vaid küsimuse suurde saali suunamine. Siiski oli ka sisuline arutelu ja küsimused, kuigi mitte eriti arvukalt, sest Laari maailmavaade ja mõtteviis on teada. Aga mida arvatakse reformierakondlane Remo Holsmer nendib, et suure tõenäosusega võib Laar nende toetusega arvestada. Me oleme positiivse hoiakuga, et jah, ega me ei ole ka sellist konkreetset otsust küll teinud, aga aga selle nimetamises oleme positiivselt meelestatud. Keskerakondlane Kadri Simson on selgelt vastupidisel arvamusel. Ma arvan, et põhjuseid, miks Mart Laar ei ole parim kandidaat Eesti Panga nõukogu esimeheks, on mitmeid aga rahanduskomisjonis tuli välja üks selge põhjus, mis on piisav. See on see, et Mart Laar kavatseb jääda partei liikmeks ka peale Eesti Panga nõukogu esimeheks saamist. Ja see on uus trend, et senimaani, kui erakonna liikmeid on poliitilise kokkuleppega nimetatud põhiseaduslikesse ametitesse, on nad oma parteilise kuuluvuse lõpetanud kas või Märt Raski, Andres Lipstoki, aga ka ülikooli rektoriks läinud Signe Kivi või Mait Klaasseni. Mart Laar ütles, et tema jääb erakonda. Tegutseme edasi. Holsmeri meelest nemad siin takistust ei näe. Mart Laar ütles täna tegelikult ka rahanduskomisjonis, et tema selline aktiivne poliitika põli on tegelikult lõppemas, et jah, Isamaa ja Res Publica Liidu liige ta on, ta on nende erakonna auesimees, aga, aga sellises igapäevases poliitikas ta enam nii-öelda kaasa väga aktiivselt ei räägi. Sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev toetab pigem Kadri Simsonit. Me eeldaks seda, et tegu on parteipoliitikast natuke rohkem eemal seisvama isikuga kui, kui Mart Laar, nii et et eks, eks me seda peame kahtlemata oma aruteludes fraktsioonides arvestama, et tegu on ikkagi selgelt väga aktiivse poliitikuga, nii et, et kindlasti see mingil määral meie otsust mõjutab. Ja Sven Sester Isamaa, Res Publica liidust on muidugi Laari poolel. Ma ei näe siin probleeme ja ma arvan, et tänane olemine ühe erakonna liikmeks ei tohiks küll olla sellistel puhkudel takistuseks, et pigem vastupidi, et on väga selgelt ju näha sel juhul, mis otsuseid ta teeb ja mis on tema meelsused. Muidugi on veel üks küsimus, kuidas Laar füüsiliselt vastu peab. Sven Sester on ka siin kindel. Mart on täis teotahet, seda oli näha ka täna rahanduskomisjonis ja, ja Mardi mõistus on väga vahe, et, et seda me näeme, näeme ka igapäevaselt temaga suheldes ja nii edasi, et ma olen väga kindel selles, et Mart saab väga hästi seal hakkama ja ma usun, et, et pigem võiks öelda, et meil ei ole põhjust kahelda selles Ma olen aru saanud küll, et ta ise on sellel veendumusel, et ta suudab selle ametikohaga hakkama saada ja ei oska meie küll ka selles kuidagi kahelda täna nii et see kindlasti meie jaoks ei ole aktuaalne teema. Suur saal hakkab Mart Laari kandidatuuri arutama järgmisel teisipäeval.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu rahanduskomisjon arutas Mart Laari nimetamist Eesti Panga nõukogu esimeheks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu abilinnapea, sotsiaaldemokraat Gea Kangilaski sõnul oleks esimese haiguslehe päeva hüvitamise kulu linnale 150 kuni 200000 eurot kuus. Linnavalitsuse nägemuse järgi peaks hüvitist maksma pigem ikka riik. Kui vabariigi valitsus selle otsuse teeks, neil on olemas kõik andmed, neil on süsteem, kuidas maksta oleks ilmselt kõige parem. Sotsiaaldemokraadid on riigikogus ka sellise ettepaneku teinud ja esitanud kogu Eestit hõlmav ettepanek oleks 8,5 miljonit eurot väärt, eks ole, see tähendaks seda, et kõigil inimestel, kes haiged on, oleks võimalik jääda koju. Tartu volikogu liige, keskerakondlane Nikolai Põdramägi ütleb, et lahendus aitaks vältida olukorda, kus haigena tullakse tööle. Hea mõte võiks ka kohe kohalikul tasemel käiku viia. Kui on haigus, siis ei ole mõtet oodata, et ootame, vaatame veel vaid haigusega, tuleb kohe tegeleda. Kui meil on üks meede olemas, millega saame haiguse vastu võidelda, siis me ei hakka, et mida ütleb riik, vaid meie juba tegutseme nii ja kui riik tuleb meiega kaasa, no väga hea, aga meie teeme juba nii. Vabariigi valitsus ei ole siiamaani esimese päeva hüvitamist toetanud, sealhulgas põdramäe erakonnakaaslane, tervise ja tööminister Tanel Kiik. Põdramägi ütleb, et erakonnasiseselt ei ole ta ka teemat püstitanud. Riigikogu arutab esimese haiguslehel viidetud päeva hüvitamist lisaeelarve arutelu raames. Seega ei pea Kangilaski sõnul riigi taseme otsust kaua ootama. Kui vastus sealt sellele sellele ettepanekule tuleb negatiivne, siis, siis ma arvan, et vähemalt sotsiaaldemokraatide fraktsioon siin Tartus vaatab sellele asjale hoopis teistmoodi ja see on nende päevade küsimus, see ei ole siin mingi pika venitamise küsimus, loomulikult. Tartu linnapea, reformierakondlane Urmas Klaas arvab, et ka kriisis on siiski tähtis omavastutus. Haiguslehehüvitise maksmine on klaasi sõnul selgelt riigi, mitte omavalitsuse ülesanne. On selge, et ühe või mõne omavalitsuse vabatahtliku meetmena see meede ei teeni piisavalt soovitud eesmärki ja ma toon sellise näite, et Tartu linnas käib igapäevaselt tööl üle 10000 inimese üle Lõuna-Eesti ja kui siis Tartu linnakodanikel kehtib ühesugune kord ja nendel teistel kehtib teistsugune kord, siis on ju selge, et see olukord kuidagi ei mõjuta piisavalt Covid 19 haiguse tõkestamist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinlastele maksab linnavalitsus esimese haiguspäeva eest 30 eurot, teisest päevast maksab hüvitist tööandja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMajandus ja kommunikatsiooniministeerium pani valmis üheksa miljonit eurot, et maainimesed saaks endale koju kiire vähemalt 30 megabitti sekundis internetti. Selle raha eest võis vedada kaablit, aga paigaldada ka näiteks antenni. Kuna ühele lõppkasutajale oli ette nähtud maksimaalselt 300 eurot, pidi toetusest jaguma vähemalt 30-ks 1000-ks liitumiseks. Esmaspäeval sai taotluste esitamise tähtaeg mööda, räägib tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti osakonna juhataja Oliver Kailan. Näib, et oleme saanud peaaegu 5000 avaldust kogu selle kahe-kolme kuu jooksul saada kokku 5000 avaldust, on päris tubli töö. Taotlusi sai esitada läbi sidefirmade, mis saadud raha eest ühendused välja ehitavad. Just sidefirmadest peitub üks peamisi põhjuseid, miks suurem osa rahast umbes 7,5 miljonit eurot üle jääb. Ehkki programmiga liitus 13 ettevõtet, on enamus neist väikesed. Suurtest ettevõtetest liitusid Tel ja Elisa, kuid alles novembri alguses. Praegu on näha, et viimastel nädalatel hakkas see taotluste arv tegelikult kasvama ja on näha ka, et ettevõtjaid tuleb järk-järguti valitsusmeetmesse juurde. Sellele projektile seadis kitsad ajaraamid valitsuse soov majandust võimalikult kiiresti elavdada. Raha on mõeldud Covid kriisi leevendamiseks ja otsused, keda toetada, tuleb teha enne aasta lõppu. Samas juhul, kui poliitikud niimoodi otsustavad, võivad projektist ülejäänud seitse ja pool miljonit eurot ikkagi internetitaristusse jõuda. Nimelt kuulutati septembris välja teinegi projekt valguskaablivõrgu viimase miili rajamiseks. Ka selles soovis osaleda 13 sidefirmat. Iga ettevõte võis teha mitmeid taotlusi eri piirkondade peale ja need siis järjestatakse alates soodsamast ühenduse hinnast, kuni siis eelarve ammendumiseni kokku, siis esitati taotlusi 9500 internetiühenduse ehitamiseks. Viimase miili projektiks nähti ette kuus miljonit eurot, aga taotlusi tuli kokku umbes 16 miljoni eest. Oliver Kailani hinnangul piisaks kuuest miljonist eurost nelja kuni 5000 ühenduse väljaehita miseks. See tähendab, et võrreldes eelmise viimase miili projektiga on ühe valguskaabli ühenduse hind kõvasti kasvanud. Eelmise projekti võitnud elektrilevi küsis ühe ühenduse väljaehitamise eest umbes 500 eurot. Seekord kulub ühele ühendusele tublisti üle 1000 euro. See aadressiobjekti hind erinevate nende konkursside vahel sõltub sellest, et kui palju need ettevõtted on ise plaaninud oma finantseeringut ehituse paigutada. Aga mida ikkagi teha internetiga liitumise projektist ülejäänud seitsme ja poole miljoni euroga novembri keskel teatas majandus ja kommunikatsiooniministeerium, et põhimõtteliselt saaksid poliitikud ühest internetiprojektist ülejääva raha teise ümber suunata. Ühtegi otsust siiski veel tehtud ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "30 000 kasutajale mõeldud kiire internetiga liitumise toetust soovis saada 5000 kasutajat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiina Tamm on aastaid seisnud selle eest, et ka Eesti kõige väiksemas üldhaiglas saaks hiidlased ja nende külalised alati arstiabi. Ei, no Hiiumaa on ju minu kodu ja, ja loomulikult, et ma tahan ju, et Hiiumaal oleks, läheks kõik hästi, et Hiiumaa inimene saaks ka kvaliteetset arstiabi ja, ja selle nimel ma olen ju tööd teinudki ja mitte ainult üksi, et terve meeskonnaga me ju teeme ja panustame sinna. Hoolimata sellest, et Hiiumaa haigla on Eesti kõige väiksem üldhaigla, on seal jätkuvalt olemas võimalus kohapeal sünnitada mida pole enam näiteks nii mõneski mandril asuvas haiglas. Ja nagu me kõik teame, on Hiiumaa saar Hiiumaad ja mandrit lahutab poolteist tundi praamisõit. Kunagi, kui mina tööd alustasin, oli palju sünnitusi ja ka praegu eelmine aasta näiteks oli 44 sünnitust, meil ainult, aga need kõik need inimesed, kõik need naised, kõik need lapsed, need vastsündinud, need on kõik Hiiumaale ja hiidlastele ju nii olulised, et ma küll ei kujutaks ette, kui Eesti suuruselt teisel saarel ei saaks sünnitada, et seda peaks tegema mandril. Viimasel kahel aastal on palju energiat kulunud Covid kriisiga toimetulemisele. Tamm toonitas, et kõige selle taga ei ole ainult ühe inimese roll, vaid ikkagi kogu personali pingutus. Nii et tegelikult see on olnud väga-väga suur panus nii minult kui kindlasti minu kõikidel kolleegidelt, et me oleme olnud väga-väga tublid, et aga loomulikult närve ja töö, tööd ja öö öid, magamata öid on läinud sinna väga palju. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseminister Krstian Jaani andis täna Tallinnas üle kodanikupäeva aumärgid. Sel aastal pälvis aumärgi 15 inimest. Üks nendest on Hiiumaa Haigla juhatuse liige ja õendusjuht Riina Tamm.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUkraina ametnikud ja uurijad külastasid sellel nädalal Kiievi ümbruse asulaid, et koguda tõendeid sõjakuritegude kohta. Ukraina peaprokurör Irõna Vene iktova. We fond. Onerd it me leidsime Kiievi piirkonnast 650 laipa, neist 40 olid lapsed. Vene diktova sõnul varastasid Vene väed kõike, mis teele ette jäi alates riietest ja lauahõbedast kuni külmkappide ja pesumasinateni. Samuti rüüstati haiglaid. Ukraina parlamendi liige Kiira Ruudikaga ütleb, et paljud kuriteod ei ole silmaga nähtavad nagu vägistamine. Sellega näidatakse võimu, külvatakse hirmu, võetakse kontroll ja nad kasutavad seda alandaseks. Ruudi kogub samuti tõendeid, mida viia rahvusvahelisse kriminaalkohtusse. Ta ütleb, et pudjas rääkis talle oma loo viis naist. Neist üks oli kahekümnendates, keda hoiti kinni kuueaastase pojaga. Nad vägistasid teda mitu korda poja ees ja ta ütles, et palus neil leida koht, kuhu poeg peita, et ta ei peaks seda nägema. Ukraina president Volodõmõr Selenski ütles CBS saatele 60 minutit, et neil on terve hulk tõendeid, et Venemaa on toime pannud sõjakuritegusid. President lisas, et ukrainlased ei kaitse sõjas ainult lääne väärtused. Me kaitseme õigust elule, ma ei uskunud, et see õigus on sellise hinnaga. Need on inimväärtused. Et Venemaa ei otsustas, mida ma peaksin tegema ja kuidas oma õigused kasutama. Selle õiguse andis mulle jumal ja mu vanemad. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti luure värske raporti kohaselt näitavad tõendid, et Venemaa on ebaloomulikus ulatuses rünnanud tsiviilelanikke.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimesed Euroopa riigid on astunud väikseid samme karmide piirangute leevendamisel. Euroopa komisjon soovib, et riigid end avas, kooskõlastatud, kui käis lukkupanek ja inimesed ei hakkaks näiteks üle piiri poes käima. Järk-järgulise avanemise eeltingimusena soovitab komisjon silmas pidada viiruse leviku pidurdumist ja seda, et tervishoiusüsteemile oleks piisav reserv võimalikuks uueks tõusuks. Ja mitte ainult Euroopa Komisjoni president Ursula von der Laien. Kolmas eeltingimus tuleneb juba vajadusest jälgida viiruse taset ja tervishoiusüsteemi võimekust. Vaja on piisavat jälgimisvõimekust, mis tähendab ulatuslikku testimist. Euroopa komisjon omalt poolt tahab kaasa aidata info vahetamisele, testide kohta, andmete kogumine ja analüüsimine ning mobiili äppide kasutamine, mis kontakte jälgiksid ja viiruse ohu eest hoiataksid, on komisjoni soovitustes olulisel kohal. Kõik sellised lahendused peavad aga tagama privaatsuse ja andmete kaitse. Piiranguid tuleks leevendada järk-järgult, näiteks kuuajaliste vahedega, et oleks võimalik tagajärgi hinnata. Ja ka üldiste piirangute leevenemisel tuleks ikkagi jätkuvalt eriliselt kaitsta riskigrupis inimesi. Teisisõnu valmistuda tuleb selleks, et tavapärase eluni jõudmine võtab aega veel väga kaua. Maskid tuleks Ursula von der Leyeni sõnul jätta kõigepealt meedikutele. Kui on olemas rohkem maske, siis nende kandmine võib aidata kaasa viiruse leviku vähendamisele. Aga on väga oluline, et nad ei asenda mitte kunagi teisi hügieenimeetmeid, mida me hästi teame. Majanduse taaskäivitamiseks lubas Ursula von der Laien uue pikaajalise eelarve ja liikmesriikide garantiide toel suures mahus raha kaasamist investeeringute programmis. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Laien. Me ei räägi miljardist, me räägime triljonist eurost investeeringute algatusel, mida tuleb teha niinimetatud majanduse taaskäivitamise fond ja selle võimalikud rahastamisviisid, on riikide vahel teravaks vaidlusküsimuseks kujunenud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon kutsus liikmesriike epideemiast tulenevaid piiranguid leevendama omavahel koordineeritult ja samm-sammult. Euroopa Komisjoni soovituse kohaselt tuleb lähtuda haiguse leviku pidurdumisest, meditsiinisüsteemi ressurssidest ning laialdase testimise ning andmete analüüsi võimekusest. Majanduse taaskäivitamiseks lubab komisjon triljoni euroni ulatuvat investeeringute programmi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜtleme nii, et midagi väga palju hullemaks ei ole läinud, aga ikkagi siin Lõuna-Eesti on meil meil selline probleemne piirkond, kui me vaatame siin Tartu, Põlva samad kohad, mis on olnud suurema levikuga, need on siis siiamaani nii et Elva, Otepää tõrva. Võru noh, see on selline, selline suurema levikuga piirkond samamoodi, kas siin Jõgeva, Viljandi põhja pool on ta nagu, nagu rohelisem, et, et tõepoolest siin Lõuna-Eesti on praegu see kõige suurema levik. Kuidas on olukord Tallinnas ja Ida-Virumaal? Noh, Ida-Virumaa on ikkagi ikkagi madalama levikuga Tallinnas Harjumaal on viirust kindlasti olemas, aga, aga seal ei ole selliseid kõrge levikuga piirkondi. Võrdleme seda olukorda Lõuna-Eestis kevadega võrreldes siis nende piirkondadega, mis kevadel olid väga punases. Kas need näitajad on kuidagi võrreldavad ka, et mis seis Tartu ja Kagu-Eesti piirkonnas on? Ega ta on selline, mida me umbes aprillis siin nägime, kindlasti üle Eesti ei ole olukord nii hull, nagu ta siin siin märtsis oli ja, ja ei ole ka praegu kiiresti hullemaks läinud. Aga tõepoolest, siin siin nagu kaardi, need murekohad on natukene ümber asetunud, et Ida-Virumaalt Harjumaalt pigem siia lõunasse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli teadlaste sellenädalane reoveeuuring näitas, et koroonaviiruse levikus pole võrreldes eelmiste nädalatega olulisi muutusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViis G jaoks sooviks Eesti telekomifirmadele pakkuda 390 megahertsi suurust sagedusala, aga sellest kahtesadat ülemist megahertsi kasutab praegu Venemaa. See tähendab, et seniste oksjoni tingimuste järgi saanuks kolm ettevõtet ühe tüki alumisest otsast kohe kasutamiseks ja teise tüki ülemisest otsast selleks ajaks, kui Venemaa loa annab. Eile otsustas minister Raul Siem, et sagedusala ei jagata kuueks, vaid kaheksaks osaks. Põhimõte on sisuliselt sama ehk neli ettevõtet saavad ühe osa kohe kasutamiseks ja ühe hilisemaks. Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas polli märgib aga, et senistest reeglites on selgelt paigas, et kui idanaaber sagedused vabastab, mängitakse need ka Eesti ettevõtete vahel ümber, nii et igaüks saaks ikkagi ühtsed sagedusplokid. Ministri uues otsuses niisuguseid mehhanisme ei ole. Kes soovib seal turul osaleda ja ehitada võrku, on kaks korda kallim seda teha, see tuli nagu kogu tegevusvaldkonnale üllatusena ja pigem me näeme, et siin tuleks praegu hetkel küll aeg maha võtta ja vaadata nüüd rahulikult üle, et, et me teeksime hästi targasti. Samal põhjusel sooviks aja maha võtta ka tellija, aga see on ainult üks keerulisi küsimusi viis G-sageduslubade konks kursil. Seda enam, et Venemaa pole näidanud erilist soovi enda satelliitside sagedusi Eesti viis G jaoks vabastada. Sestap tõdeb Tel5 tehnoloogiaüksuse juht Tanel Sarri, et nemad arvestavad lähimates plaanides selle osaga, mida kohe kasutada saab. Venemaa puhul see on kahjuks ennustamatu, et kui palju see võib aega võtta. Nagu öeldud, varasema plaani järgi jagatuks järelejäänud 190 megahertine sagedusala kolme ettevõtte vahel. Nüüd jagatakse see nelja vahel. See tähendab, et igaüks saab natuke väiksema osa. Tanel Sarri. See on seotud siis võrgu maksimaalse kiirusega ja ka võrgumahuga, kui sul on 20 protsenti vähem seda riba, siis seal on 20 protsenti vähem kiirus. Juurde tulnud sagedus luba on juba paar aastat ihaldanud levikom. Ettevõtte tegevjuht Peep Põldsam ütleb, et kui teised täiendaks v G-ga juba olemasolevaid n G võrke, siis nemad tahaks pakkuda pisut teistsugust teenust. Traadita internetti. Meie nii-öelda peame enda rolliks just nimelt seda maa internetti ehk seda viimast miili levikom, kellel on täna vanema tehnoloogiaga kaetud kuskil pool Eestit, seal me vahetaksime koheselt nii kiiresti kui võimalik need vana tehnoloogiaga tugijaamad siis uue tehnoloogiaga tugijaama vastu ja ehitasid välja siis ka nii-öelda selle teise poole Eestist, nii et Eesti oleks siis v G tehnoloogial baseeruva juhtmeta internetiga kaetud. Aga enne veel, kui oksjonil osaleda, tuleb levikumil tasuda enam kui 200000 eurone maksuvõlg. Peep Põldsam rahustab, et ettevõtte emafirmal on see raha olemas. Ta märgib, et raskused tekkisid levikumil seoses pikkade viiG konkurssi puudutavate vaidlustega. Ei ole võimalik olnud teha mingeid investeeringuid, kui tulevik on ebaselge.",
"role": "user"
},
{
"content": "Telekomiettevõtetele tuli IT-minister Raul Siemi otsus 5G sageduslubade konkurss ümber teha üllatusena. Kuna nüüd tuleb kitsale sagedusribale mahutada senisest rohkem ettevõtteid, soovivad osad firmad aja maha võtta ja konkursi tingimused uuesti läbi rääkida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMe ise oleme oma plaanid teinud niimoodi, et kusagil märts-aprill peaks olema siis see, kui me loodame väga, et, et registreeritud töötud arv saavutab oma lae ja peaks siis jääma sinna kusagil 92000 inimese juurde püsima, aga, aga see teine pool sellest on siis või see paham pool on see, et see hulk peaks siis sellisena püsima ka Eestis päris pikka aega, et kindlasti terve aasta ja 2011 ka. Kuigi töötute arv jääb mõneks ajaks stabiilseks, on Meelis Paaveli sõnul murettekitav see, et selle aasta lõpus suureneb nende inimeste hulk, kes töötukassast töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust enam ei saa. Seega suureneb pikaajaliste töötute osakaal ning vastutus inimeste igapäevase toimetuleku eest liigub järjest rohkem inimestele endale ning omavalitsustele. Meie kulud küll vähenevad, väljamaksed vähenevad ja, ja tulenevalt sellest, siis me prognoosime järgmisel aastal ka ülejäägi keeravet aga teine pool nüüd on siis see, et, et nendest 92-st 1000-st me arvame, et kusagil pooled on siis need, kes töötuskindlustushüvitist ega töö toetust ei saa, küll aga on nad meil tööotsijate arvel ja loomulikult on siis tagatud kõik tööturu teenused, mida me pakume, pluss siis loomulikult kehtib nendele inimestele ka ravikindlus. Aga iseenesest on see see suur probleem, mis rahalise mõttes, kes väljub nagu siit töötukassa käest. Töötukassa jaoks on sel aastal märksõnaks senisest tihedam koostöö tööandjatega, et inimesi tööle aidata. Euroopa sotsiaalfondi rahastatava 422 miljoni kroonise tööhõiveprogrammi abil saab pakkuda senisest mitmekesisemaid tööotsimist toetavaid teenuseid. Rõhk on töövahendusel ja töökohtade loomisel. Meelis Paavel. Välja ma tahaks tuua siin eelkõige uue teenusena siis palgatoetus, kus me oleme valmis tööandjale kompenseerima pool palgast, kuid mitte rohkem kui miinimumpalk kuue kuu jooksul ja, ja oluline muudatus on see, et see palgatoetusega seotud töölepingut saab nüüd sõlmida tähtajaliselt ja ka tingimused leevenduvad. Teine oluline teenus, mille vastu on väga suur huvi, on tööpraktika, ehk siis teenus, kus tööandja saab endale palgata tööjõudu ja nii tööandja kui töötaja saavad siis nelja kuu jooksul vaadata, et kas see võimalik töösuhe on mõlemapoolselt sobilik töötukassa poolt oleks siis tööandjale juhendaja tasu ja tööpraktika oli ja siis saab samal ajal kas siis töötuskindlustushüvitist või töötutoetust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tööpuudus saavutab haripunkti alanud aasta märtsis-aprillis, mil registreeritud töötute arv kasvab 92 tuhandeni, neist pooled jäävad aasta lõpus ilma töötuskindlustushüvitisest ja töötutoetusest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHommik Rapla riigigümnaasiumis oli tavapärasest pidulikum. Pool tundi enne eesti keele eksami algust võtsid noored niisama lobisemisega pingeid maha või keskendusid vaikselt omaette. Abituriendid Ander Leiste ja Kristel Timmo. Ma tahaksin kirjutada täna millestki, mis mind ennast puudutab ja millest mul on kaasa rääkida. On see mingi aktuaalne päevakajaline teema või, või hoopis kirjanduses? Miks mitte kirjandusest ja tegelikult ma olen avatud väga paljudele teemadele, kuivõrd tänasest päevast sõltub sinu tulevik. Üpris palju, sest nii palju kui ma olen vaadanud, kuhu ma edasi tahan õppima minna siis on ikkagi oluline need minu tänased tulemused, mis ma saan. Mida sa tahad edasi teha? Tahaksin minna Eesti maaülikooli vesiehitust õppima. Rapla Gümnaasiumi Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ülle Mäekivi ütleb, et kuigi koroonapandeemiast tingitud distantsõpe jättis noorte õpihimule oma jälje, ta tänase eksami tulemuste pärast siiski väga ei muretse. Aga kuidas siis eesti keele eksamiks ikkagi hästi valmistuda? Lugeda lugeda, kuulata, vaadata, mis maailmas toimub. Jälgida arvamusliidreid, huvitavaid põnevaid kultuurisaateid, käia, kinos, käia, teatris, analüüsida. See ongi see. Kell on 10. Tänasega algab riigieksamite periood. Neil minutil on üle 7500 inimese valmis tegema eesti keele riigieksamit. Siis lõigatigi ümbrikud lahti ja jagati ülesanded laiali. Õpetaja Mäekivi märkas kohe, et lugemistekste ja kirjandi osa ühendab märksõna tarbimine. Valikuid oli päris palju, alates siis Mikita tekstidest kuni populaarteaduslike tekstideni. Ma ei oskagi praegu öelda, mida ma valiks, aga, aga ma usun, et noorte jaoks oli valikut küll. Kiirematel kulus eksamitöö vormistamiseks ainult kolm tundi. Abituriendid Angela Pajo ja Kardo Kilk. Ma kirjutasin, et kuidas informatsiooni hulk mõjutab siis inimesi ja see oli teema, mis tundus mind kõnetavat. Kirjutasin kirjandi kiirmoest, panin nii palju kirja, kui ma oskasin, natuke luuletasin, eks me näe siis tulemusest, kuidas läks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Rapla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigieksamite periood algas eesti keele eksamiga. Eesti keele riigieksamile registreeris end kokku ligi 7500 eksamitegijat. Rapla Gümnaasiumisse kogunes riigieksamit sooritama 75 gümnaasiumilõpetajat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSwedbank grupp omab Hansapanga aktsiaid juba 10 aastat ja sajaprotsendiliseks omanikuks saadi 2005. Sellest ajast alates on teada ka nimemuutus. Hansapanga grupi juht Erki Raasuke. Kogu see muutus tuleneb ikkagi suure rahvusvahelise pangandusgrupi ehitamisest ja kui me vaatame seda väga lihtsalt Baltikumis, siis on raske argumenteerida, et seda oleks olnud hirmsasti vaja siinsamas Baltikumis. Et see on ikkagi kogu see on teema, mis on seotud kogu suure Swedbanga grupi ehitamisega ja Baltikum on üks osa olnud sellest ja lihtsalt nüüd nüüd sai see aeg valmis, aeg sai parajaks, et see samm ette võtta. Nimevahetus läheb nii suurele organisatsioonile kolmes riigis kokku maksma hinnanguliselt 150 miljonit krooni, kuid Erkki Raasuke kinnitas, et see ei too kaasa teenuste hinnatõusu. See raha on tegelikult juba tänaseks arvestatud ja kõrvale pandud juba mõnda aega tagasi. Tee angrupi juht Jaan Lin ütles, et Hansapanga nime kadumine ei tähenda, et rootslaste roll Balti pankades suureneb. Meil on väga hästi toimiv ärimudel, balti pangad on meil üks peamisi üksusi. Meie koostöö nimevahetuse tõttu ei muutu. Meie ärimudel on üles ehitatud detsentraliseerimisele ja otsustamisel kohapeal, kinnitas Lindeen. Erkki Raasukese sõnul antakse nimemuutusega ka selge signaal neile, kes kahtlevad panga tulevikus. Ei ole kahtlust, et Põhjamaade pankadel on väga suur mõju Balti finantsturgudele või räägime Balti pangandusturgudele, suur enamus Baltikumi pankasid kuulub Põhjamaa pangandusgruppidesse, pangad on majanduse vereringe ja selleks, et majanduses hästi läheks, selleks on vaja, et pangad efektiivselt ja hästi hästi töötavad ja on esitatud küsimusi ja mitte vähe sellel teemal, et, et kas mõni nendest pangandusgruppidest seoses muutuvate oludega muutuvate aegadega võiks mõelda sellele, et ta kaugeneb kuidagi nendest turgudest või tõmbab siit tagasi tänase päevani kõik on kinnitanud enda pikaajalist seotust ja me teeme seda ka ja teeme seda üsna palju. Üsna oluline on see, et, et kui on niisugused pisut raskemad ja keerulisemad ajad signaliseerida oma pikaaegset seotust nende turgudega, kus töötatakse ja seda kindlasti Swedbanki grupp praegu teeb, et Swedbanki Grupp demonstreerib, et ta on pikaajaline investor siin selles regioonis. Hansapanga turuosa erapanganduses on praegu Eestis keskmiselt ligikaudu 50 protsenti, Leedus 30 ja Lätis 25 mõnedel toodetel rohkem, teistel vähem. Pangajuhtide hinnangul tahetakse ka edaspidi pakkuda parimat teenindust ja kinnitada oma positsioone juhtiva pangana. Hansapangast saab täielikult Swedbank sügisel, aga täpset kuupäeva praegu öelda ei saa. See sõltub ettevalmistuste käigust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hansapank muutub Swedpangaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusvahelise näituse isikupära 2021 teemaks on absurd. Näitusele esitati 445 teost 233-lt autorilt Euroopast, põhja ja Lõuna-Ameerikast ning Aasiast. Žürii valis välja 84 parimat tööd, nagu ütleb näituse nimi. Isikupära olid autorite käed absurdi mõtestamisel vabad, jätkab Haapsalu graafilise disaini festivali korraldaja Marko Kekišev. See diapasoon, kuidas autorid lähenesid teemale, oli väga lai, niisiis sellist mõnusast veiderdusest kuni siis tõesti niisuguse terava poliitilise välja kui on nii-öelda temaatiline plakatikonkursist. Sellest osavõtt on olnud mitte ainult nüüd Haapsalus, vaid ka ülemaailma on väga suur. On näha, et, et autoritel on kujundustööd kas siis vähemaks jäänud ja nad võtavad hea meelega osa väga paljudest näitustest. Näitusele värske Eesti kultuuriplakat 2021 saadeti 232 kultuurisündmuse plakatid, millest 90 teost on nüüd vaatamiseks üleval. Tuleb välja, et koroonapiirangud Eesti kultuuriplakati kunstile kriipsu peale ei tõmmanud, jätkab Marko Kekišev. Noh, mida võib kohe märkida, et kontserdiplakateid oli selgelt vähem aga üllataval kombel selle nii-öelda suure tühiku täitsid siis näituste plakatid ja teatriplakatid hoolimata sellest, et ka neil jäi palju ära. Ei saaks öelda, et see saak oleks nüüd kuidagimoodi kehvemalt. Haapsalu graafilise disaini festivali näitused on Haapsalu linnagaleriis ja kultuurikeskuses avatud 27. juunini. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna avatud Haapsalu Graafilise Disaini Festival toob kahe näitusega vaatajani nii rahvusvahelise kui ka Eesti plakatikunsti värsked pärlid. Tänavusele festivalile laekunud tööde hulk oli rekordiline.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmise aasta oktoobris oli Kohtla-Järve Ahtme linnaosas tähtis päev avati uus ravihoone, mille nurgakivi panekul kiitis toonane Ida-Viru keskhaigla juht Tarmo Pak ker, et peagi jõuab haigla 20 esimesse sajandisse. Sama projekti käigus oli juba avatud uus tervisekeskus. Aga kaks päeva enne ravihoone avamist oli rahandusministeerium alustanud korra pärast auditit, et uurida, kas haigla kasutas toetuseks saadud euroraha. Nii nagu seadus, et näeb. Värskelt valminud auditis tõdetakse, et 10-st koma seitsmest miljonist eurost 10 protsenti tuleb haiglalt tagasi maksta. Ühelt poolt on tegemist erakordse otsusega, sest enam kui miljoni euroseid tagasinõudeid kohtab harvem kui paari aasta tagant. Samas tõdeb rahandusministeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli, et loomoraal on juba üsna tuttav. Rahvusvaheliselt korraldatud hangetes ei või sisse panna mingisuguseid tingimusi, mis viitavad ainult Eesti põhistele nõuetele. Selles osas on Euroopa komisjon olnud jätkuvalt jäik, soovitanud meil soojalt selliste juhtumite puhul siis projektile määrata finantskorrektsioon. Teiste sõnadega, komisjoni hinnangul peab olema tagatud, et teiste Euroopa riikide ettevõtted saaksid meie suurematel hangetel osaleda niisama vabalt kui kohalikud ettevõtted. Ja see küsimus, et kui palju siin ühel või teisel ehitusel käib mingi Portugali või Sloveenia ettevõtteid pakkumas, mida noh, olgem ausad, tegelikult ei käi, see küsimus ei huvita paraku kedagi, et see on täiesti põhimõtteline reegel. Audiitorid leidsidki mitme hankesse kirjutatud tingimuse kohta, et neid on lihtsam täita Eesti ettevõtetel kõige enam pühendati aega sõnale kasutusluba. Nimelt teatas haigla, et hanke saab osaleda ainult niisugune firma, mis on viimase seitsme aasta jooksul rajanud vähemalt kaks kuue miljoni eurost avalikku hoonet või juurde ehitis. Ning need peavad olema saanud kasutusloa kaur siruli tõdeb, et igal pool Euroopas meile tuttavat kasutusluba ei antagi. On Euroopas piirkondi näiteks Saksamaal mõned liidumaad, kus erasektori tellimustel ehitusi tehes vormistatakse hoopis üleandmise ja vastuvõtmisakt. Haigla oleks päästnud see, kui kasutusloa tingimuse taga seisnuks sõnapaar või samaväärne riigi tugiteenuste keskus, kelle ülesanne on raha tagasi nõuda, pole veel menetlust alustanud ja ka Ida-Viru keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Tohver ütleb, et edasise üle peetakse haiglas veel aru. Eks me siis püüame neid asju nagu enda jaoks ka selgemaks saada ja siis teha vajalikud otsused, et mis me siis teeme. Me pöördusime konsultatsiooni saamiseks vastavate inimeste poole, nad leidsid, et me ei ole nii palju rikkunud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Viru Keskhaiglat ähvardab enam kui miljonist eurost ilmajäämine. Rahandusministeeriumi audiitorite hinnangul ei järginud haigla ehitushanget korraldades reegleid ning kümme protsenti uue ravihoone rajamiseks saadud eurorahast tuleb tõenäoliselt tagasi maksta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTänavune Tartu linnakirjanik Paavo Matsin on lisaks kirjanikule ka õppejõud ja kirjanduskriitik. Näiteks on tema romaan Gogoli disko pärjatud Euroopa Liidu kirjandusauhinnaga. Linnakirjaniku tiitli vastu võtnud matsin ütleb, et nüüd tuleb mõelda, kuidas kirjandust rohkem linnakodanikeni viia. Minu selline kalender on päris tihe, et juba sellel nädalal ma näiteks mängin vinüüle Tartu kirjanduse majas Aliss imedemaal teemal ja siis tuleb raamatu esitlus Lenini Valss ja sealt edasi, et et üks minu punkt oli ka see, et ma üritan tutvustada Tartut välismaal. Et minu teosed ilmuvad praegu näiteks Hispaanias ja kohe varsti lähme Madriidi ja ja väga tore on minna sinna Tartu linnakirjanikuna. See on võimas tiitel. Just selline rahvusvaheline haare oli üks põhjus, miks üheksa kandidaadi seast matsin välja valiti. Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees Berk Vaher lisab, et tähtis on ka see, et matsini on head mõtted, kuidas Tartu kirjandust esile tõsta. Üks oli kindlasti see, et, et tudengeid rohkem kaasata kirjandusellu teine oli see, mida ta siin ka oma tänukõnes mainis, et, et kirjanik peab olema kõiksugu aktsioonidega linnaruumis kohal, ta on tõestanud, et ta seda on. Ja kindlasti ka see, et ta Tartust kirjutab ja see uus Lenini valss juba ongi Tartust ja, ja on näha, et tal on seda huvi veel ja veel teha. Linnakirjaniku peatselt ilmuv romaan Lenini Valss on järg romaanile Gogoli disko. Matsin vihjab, et raamat jutustab hoiatava loo. Ja ta kujutab Tartut tulevikus. Aga see on düstoopiline. Tartus on hoiatusromaan, et seal on kõik teistpidi. Hooned on samad, aga elanikud on näiteks kassid. Mul on endal ka kass. Holms.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tihedal konkursil Tartu linnakirjanikuks valitud Paavo Matsin sai tiitli tänu rahvusvahelisele haardele ja boheemlikule huumorimeelele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui oleks vaja kontrollida, mis piirkonnad Afganistanis hetkel, kelle käes on, siis see on üksjagu keeruline. Olukord muutub kogu aeg. Hetkel tundub, et Taliban on viimastel nädalatel pärast ameeriklaste lahkumist julgustust saanud ja valitsusvägedelt mitmed piirkonnad tagasi võtta. BBC uuring näitab, et Talibani käes on kindlalt paljud põhja ja kirdeprovintsid ning keskprovintsi Kasni ja Maidan Vardak. Nad on piiramisrõngasse võtnud ka sellised suured linnad nagu Kundus, härrad Kandahar ja laskarga. USA ja NATO liitlased kukutasid Talibani võimult 2001. s. Aasta novembris, kuna nad varjasid Osama bin Ladenit ja teisi al-Qaeda tegelasi, keda süüdistati 11. septembri rünnakutes USAs. Kuid hoolimata rahvusvahelisest kohalolek piirkonnas ja miljarditest dollaritest, mis kulutati Afganistani valitsusvägede toetamiseks ja välja kogus talibanen vähehaaval ja hakkas tugevnema ennekõike seal, kus nende mõju on alati tugev olnud. Traditsiooniliselt lõunas ja edelas. Samal ajal korraldasid nad aeg-ajalt rünnakuid ka mujal, mis tähendab, et nad olid märksa enam tugevnenud kui oletati. Praegu arvatakse, et Talibani kontrolli all olevatel aladel võib paika, kus nad on kindlalt nähtavad ja ründavad aeg-ajalt valitsus. Vägesid elab umbes 15 miljonit inimest pool Afganistani elanikest. Valitsus on saatnud kõikidesse suurematesse linnadesse, mida Taliban ähvardab vägesid juurde ja on kehtestanud peaaegu kogu riigis kuuks ajaks öise liikumiskeelu et takistada Talibani linnade vallutamist. Kuigi Talibani on sellised keskused nagu hea ja kandahar tihedalt ümber piiranud, ei ole nad suutnud neid vallutada. Kuid mida rohkem maad nende käes on, seda tugevam on nende positsioon läbirääkimistel ja suurem sissetulek maksudest ja sõjasaagist. Selle aasta esimese poolega on lahingud sundinud umbes kolmesadat tuhandet inimest kodudest pagema ja uus põgenikelaine on tulemas sedamööda, kuidas Taliban maad juurde haarab. Pakistani armee teatel on Pakistani põgenenud ka 46 Afganistani valitsusvägede sõdurit.",
"role": "user"
},
{
"content": "Taliban on Afganistanis viimase kahe kuuga oma kontrolli alla võtnud rohkem alasid kui neil oli 2001. aastal, kui nad võimult kõrvaldati.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVanemahüvitise seadus on vastu võetud, koalitsioon hääletas ühtsena ja neid toetas ka Isamaaliit. Keskfraktsioon ei hääletanud, vastu olid mõõdukad häälte seis 61 poolt, viis vastu kahe vaidleva poole seisukohad jäid aga samaks ja need öeldi ka täna veel kord välja. Reformierakonna esimees Siim Kallas. Eelnõu arutamise käik on meid üksjagu hämmastunud. Me pikendame sünnihüvitise maksmist 140 päevalt aastale ja kulutame hüvitise maksmisest riigieelarvest suure summa neli ja poolsada miljonit krooni. Meile hüütakse, see on üldse väga paha plaan. Kõigele lisaks oleks tegelikult vaja poolteist aastat. Me tõstame sünnihüvitise töötute ülikoolides õppivatele emadele nullist 2200 kroonini kuus ja seda makstakse aasta jooksul pärast sünnitamist. Meile hüütakse, see on väga paha ettepanek, tegelikult oleks vaja palju rohkem, kui selle üle pisut järele mõelda, siis on raevu ja viha vanemahüvitise vastu mõistuspäraselt raske seletada sest see viha koondus peamiselt vaid ühe asja vastu vanemahüvitise ülempiiri vastu. Praeguse seaduse järgi maksab haigekassa äsja sünnitanud emale sünnihüvitist 140 päeva jooksul suuruses, mis vastab täpselt varem teenitud töötasule. Ei mingit alam ega ülempiiri. Kas siis, kui me oleksime vaid pikendanud sünnihüvitise maksmist 225 päeva võrra ja haigekassa puuduoleva summa katmisel eelarvest aidanud, oleksime vähem sõimata saanud? Ja mõõdukate esindajana Katrin Saks. Me peame vastutustundetuks sellist riigipoolset raha jagamist, mis jah, tõepoolest ei suurenda kihistumist, küll aga süvendab seda ja eelistades niigi hästi toime tulevaid peresid. Ja peame ebaõiglaseks poliitikat, mis hinnasildistab lapsed. Me peame rumalaks valitsuse poliitikat, mis väikese kilpkonna huve silmas pidades on jätnud arvestamata väga selgelt väljendunud avaliku arvamuse ja kodanikeühenduste ettepanekud. Ja me peame väga rumalaks seda, et eelnõu menetluse käigus pakutud kompromiss lahendused hüljati nii rahvaliidu Res Publica kui Reformierakonna poolt. Rahvaliidu esindaja Jaak Allik soovitas võtta seda seadust kui sotsiaalset eksperimenti ning teha aasta pärast analüüs, kuidas ta on mõjunud ja kas on ka oma eesmärke täitnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus võeti vastu vanemahüvitise seadus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMinistri tänase sõnumi võib kokku võtta lühidalt. Riigi omanduses toimiks parvlaevaliiklus ökonoomsemalt, kui praegu. Ministeeriumis teostatud analüüs näitab ilmselt kokkuhoidu. Kokkuhoid tuleb eelkõige tänasega võrreldes odavamatest prahitasudest kokkuhoiu suurus tänase informatsiooni põhjal prahitasult oleks aastas kolme laeva korral circa kuus miljonit eurot. Kui võrrelda nelja laeva prahi tasu praeguste tingimustel, siis oleks sääst suurusjärgus kaheksa miljonit eurot aastas maksumaksjatele. Arupärimise esitanud sotsiaaldemokraadid nentisid, et teema on ammune ja põhimõte, et ühendust saartega võiks korraldada riigile kuuluvate laevadega, leidis väljaütlemist juba minister Toivo Jürgensoni ajal aastal 2000. Kahjuks on selle sõnumi kohale jõudmine aega võtnud Kalev Kotkas. Sotsiaaldemokraate teeb murelikuks teadmine, et selle pisut rohkem kui kahe ja poole aastaga, mis lahutab meid praeguse liinilepingu lõppemisest, ei ole võimalik ette valmistada ja läbi viia hanget nelja uue parvlaeva projekteerimiseks, ehitamiseks ja ka reaalselt valmis ehitamiseks. Lihtsalt laevaehitustehastes ei ole kuskil ootamas sellist vaba võimsust, et äkki keegi tahab piltlikult öeldes üleöö neli parvlaeva valmis ehitada. Küsimustes väljendati kahtlust, kas lühike aeg ei vii sundkäiguni osta laevad praeguselt operaatorilt. Minister selgitas. See, mis on valitsus planeerinud, on, et viiakse läbi konkurss, ma rõhutan konkurss, mitte hange nii kahe erineva optsiooni laevade ehitamiseks kui ka laevade ostmiseks, kui nad vastavad siis nii-öelda riigi poolt määratletud laevade tingimustel, nii et see konkurss on mitme optsiooniga. Ja loomulikult on oluline küsimus, et kas olemasolevad laevaomanikud osalevad sellel konkursil ja pakuvad oma kolmet laeva või mitte, ma ei oska nendest seda kõnelda, kui ei tulda pakkuma, siis on riigil võimalik ehitada. Kui me vaatame seda ehituse ja projekteerimise ajagraafikut, siis noh, kõige kiirem on kaks pool aastat mitme laeva puhul tõenäoliselt natuke pikem, nii et see aeg on nii, ütleme selles mõttes me möönab, et, et kui tuleb kõik neli laeva täielikult ehitada, siis võib ta jääda mingi periood, aga ma usun, et selles osas on võimalik saavutada operaatoriga kokkuleppe, et me võime alati teha ka hanget senisel moel. Kas aasta peale kahe aasta peale, sõltuvalt milline see seis täpselt on?",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandusminister Juhan Parts kinnitas Riigikogus arupärimisele vastates, et parvlaevaliiklus oleks riigi omanduses kasulikum.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeatume täna sellel, mida arvasid asjast riigikogu saadikud. Jaanus Petlem. Et kõikidest kindral Einselni vastu tõstatatud süüdistustest jäi riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe sõnavõtus sõelale vaid üks. See, mida president on öelnud oma otsuse eelnõule lisatud avalduses. Isamaaline kärsitus vabastada kindralametist isamaalise kärsituse tõttu. Tunnistagem, on veidi kergekaaluline põhjus. Kõik tõsisemad põhjused, mis võiksid puudutada kindrali mittetoimetulekut oma erialase tööga või mis võiksid puudutada rahade ebaotstarbekat kasutamist peastaabis on paraku osutunud ajahambale, mitte vastupidavateks ja ära langenud. Ma olen öelnud, et kindrali vabastamise näol on tegemist poliitilise lintšimisega, jään oma sõnade juurde. Nüüd enn Tartu arvamus. Ma tahaksin öelda, et tekkinud kriisile on lahendus olemas ja lahendus on pöörduda tagasi selle rahvusliku leppimise vaimu juurde, mis oli 1991. aastal, mis oli seitsmeteistkümnendal mail, kus lepiti kokku koostöö suhtes, et me ei tee vahet sellel, kes on idast, kes on läänest. Ja seda rahvusliku kokkuleppimise vaimu kanti ka praktikas ellu 19. 20. mail 1991, mille tulemusena taastati Eesti vabariik. Tänaseks on selle rahvusliku leppimise vaimust ainult riismed järele jäänud ja see räige poliitiline arvete õiendamine kindral Einseni kallal, mis toimub? See näitab veel kord, et me oleme valel teel. Ma lähtun ise ja kutsun teid kõiki lähtuma sellest seisukohast millel oli riigikogu riigikaitse komisjon 14. detsembril. See tähendab enne meie riigikaitsekomisjoni esimehe härra Lorentsi murdumist. Ja kutsun üles hääletama kindral enseni vabastamise vastu. Kuulame nüüd Jüri Adamsi seisukohta. Meil praegusel juhtumil Peab tõdema, on täheldatav kevadest peale. Laiaulatuslik väljapuhastamiskampaania on lahkunud, ametite peadirektorid on lahkunud, sunnitud on lahkuma väga paljud kõrgemad riigiametnikud. Praegu on kätte jõudnud kindral Einselni kord, sest sallimatuse ja tasalülitamise vaim on hakanud meil laiutama kindral Einselni suhtes praegu esitatud ettepanek, mida me hakkame hääletama, ärgem petkem ennast, tegemist on poliitilise väljapuhastamisega. Ja me peame suutma vastata nii endale kui ka oma valijatele. Kellele on see kasulik? Sellele juba siin mitmed eelkõnelejad vihjasid. Me peame ka endale küsima, kes on järgmine, keda hakatakse samamoodi välja puhastama ja kas meil õnnestub selline tendents lõpetada või millele see kõik kokku välja viib. Isamaaliidu nimel Mart Laar Vaatamata korduvatele soovidele oleme siiamaani kuulnud kindral Einseni vabastamiseks argumente, mis oleksid tõesti sisulised. Kui selleks argumendiks on peetud isamaalist kärsitust ning poliitilisi avaldusi, oleks kindral Einsan tulnud ametist vabastada vabariigi presidendi poolt siis, kui ta neid hakkas tegema. Ta hakkas neid tegema küllaltki kiiresti. Praegu on aga olukord nõnda, et kindral Einsel võib teha avaldus ühtede poliitikute pihta. Kui ta hakkab aga tegema seda teiste poliitikute pihta, siis ta lastakse ametist lahti. Järelikult peab põhjus olema kuskil mujal. Me ei tea seda põhjust, selle tõttu me ei saa toetada tema ametist vabastamist. Ja meile tundub ka, et selle kaudu tegelikult parlamendil puudub võimalus rakendada tsiviilkontrolli kaitsejõudude üle. Teiseks asjaajamine on olnud äärmiselt ebakorrektne. Ma ei hakkagi siin pikemalt rääkima riigikaitse komisjoni tööst. Need see, mida siin äsja kõnetoolist räägiti. Ilmselt iseloomustas härra komisjoni esimees ennast piisavalt. Kolmandaks. Kogu küsimuse ajamine on olnud selgelt ühepoolne. Kindral Einsel vabastatakse ametist kantsler Lepiksoni süüdistuste alusel. Samal ajal teame me, et kantsler Lepikson on täiesti puhas poiss. Kogu see skandaal tekkis ju sealt ja sellisel kombel, üritades minna Euroopasse ja jõuame tõesti sinna välja. On ka selgelt esitatud vastuväiteid, mis toetaksid kindral Inseni ametist vabastamist. Esiteks tuleks lõpuks lahendus ja see jama lõpeks, mis on mitmed nädalad kestnud. See on täiesti tõsine ja arusaadav argument. Teiseks, et kindral Einsel niikuinii enam ei saagi nende meestega, kes seda niimoodi süüdistatud on, koos töötada ja see on tõsine argument. Samas oleme me juba näinud, et seda kahju oleme me iseendale ja oma maa autoriteedile juba piisavalt suutnud tekitada kogu selle segadusega. Ning samas kindral Einsoni selline ühepoolne lahkuma sundimine. Ma kardan, tekitab kahju kogu meie integreerumisele Euroopasse, nende struktuuridesse, kuhu me tahame minna ning alandab ka meie usaldusväärsust normaalse euroopaliku riigina andes ühtlasi teatavat maiku võimalikust idaorientatsioonist, eriti kui me vaatame neid avaldusi, mida mõni meie poliitiku poolt korralikuks meheks ja usaldusväärseks poliitikuks nimetatud seltsimees Žuganov on meie maa pihta viimastel päevadel teinud. Andres Tarand Mõõdukate esindajana Meie anname endale aru asjast ja ei lähtu niivõrd mitte meeleoludest, mis vähe informeerituse tõttu võivad esineda siin saalis ja veel enam astmeliselt väljapoole rahva hulka. Esiteks peame me silmas, et sisuliselt on põhiseaduse järgi kaitseväe juhataja vabastamine presidendi asi. Teiseks arvame me, et kindral Einselni avaldus tema enda vabastamiseks hoolimata siin toodud pehmendavatest asjaoludest on siiski oma saatuse usaldamine teise inimese kätte, antud juhul siis presidendi ja pärast sellist sammu pehmendused juriidiliselt on küll vähe väärt. Kolmandaks poliitilised avaldused on teatavasti kindral elseni puhul kumuleerunud, näiteks kui ta oleks ainult leppinud avaldusega, et mul ükskõik, kas Laari on või ei ole. Kui Laar oli peaminister, võiksime me selle ühekordse juhusena jätta loomulikult kahe silma vahele ja ära unustada, aga neid on siiski kahjuks tosingnt. Ja neljas, mida Mart Laar just ka ütles, olukord vajab lahendamist, muidu politiseerib see ohtlikult ka Eestis esinevaid veel esinevaid ülirahvuslasi kelle võidukäik Eestis ilmselt ka soovitav just nimelt demokraatia arenguks ei ole nüüd asjaolud, miks me hääletaksime loomulikult opositsiooni, olles koalitsiooni ettepanekute vastu, see teeb alati head meelt opositsioonile. Peale selle lõikab see praegu Eesti ühiskonnas kõvasti hääli. See oleks, et asjaajamiste käik on tõepoolest olnud äärmiselt vilets, kaasa arvatud eilsed läbirääkimised. Informatsioon on levinud väga viletsalt astmeliselt ja rahva hulka ei ole tõelist informatsiooni. Tõeliselt infole toetudes jõudnud. Peastaabi ja kaitseministeeriumi vahekord on olnud kahetsusväärne juba enne ja me arvame, et ka praeguse kaitseministri kantsleri küsimused tuleb põhjalikult siinsamas käsitlusele võtta. Asjad ei ole ühepoolsed. Arvestades eriti viimaseid asjaolusid, loomulikult oleks kiusatus hääli korjata, aga nagu mõõdukate taktika või arusaamised on näidanud ei ole see siiski õige käitumine. Meie arvates on meil piisavalt informatsiooni selleks, et praegu kindral enseni avaldusele ja presidendi otsusele vastu tulla ning mõõdukad hääletavad kindral Einselni vabastamise poolt. Ning Reformierakonna arvamus ei, ki Kranich suu läbi. Mis siis juhtuks, kui täna parlament hääletaks presidendi ettepaneku vastu? Eesti vabariik saaks endale mõneks ajaks veel ametisse kaitseväe juhataja kelle suhted presidendiga on rikutud. Kellel ei ole lugupidamist olnud väga mitmete Eesti peaministrite vastu kaasa arvatud käesoleva, kes ei saa läbi kaitseministriga ja kelle kontakt teiste riigi institutsioonidega oleks kaheldav. On räägitud sellest, et kindral Enseni vabastamine täna toob endaga kaasa määramatuse. Ma julgen väita, juhul kui ta jääb ametisse, oleks määramatus veelgi suurem. Johannes Kerti puudutav eelnõu võeti tagasi seetõttu, et ei ole võimalik arutada uut kaitseväe juhatajat olukorras, kus eelmine on vabastamata. Ja samas tahetakse see arutelu mitmete saadikute sõnadel üldse ära jätta. Kui riigikogu täna jätaks langetamata selle võib-olla paljudele ebameeldiva otsuse siis eksponeeriks ta maailmale veel ühte oma külge. Otsustusvõimetust. Ma arvan, et seda ei ole meil mitte teha vaja. Riigikogu vabastas kaitsevägede juhataja ametist häältega 53 poolt, 22 vastu, kolm erapooletut.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu saadikute arvamused Aleksander Einselni tagandamisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti autoritest said auhinnatud näiteks Aino Perviku Nummi pealt ja mujalt Piret Raua lugu väikesest majast, kes tahtis olla kodu Andrus Kivirähki tilda ja tolmuingel ja mitmed teised teosed nii eesti kui ka välismaistelt autorite. Kokku valiti välja 15 lasteraamatut ja kaheksa noorteraamatut. Eesti lastekirjanduse keskuse lastekirjanduse uurija Jaanika Palm ütles, et parimate valikul sai lisaks haaravale sisule heale eesti keelele ja ilusatele illustratsioonidele määravaks ka see, et teos innustataks lapsi ja noori edasi järgmisi raamatuid lugema. Viimaseid aastaid iseloomustab laste ja noorteraamatute puhul palmi sõnul aga kvantiteet. Väga huvitav nähtus on see, et käärid nagu väga hea kirjanduse ja sellise mitte võib-olla nii väärtusliku kirjanduse vahel lähevad aina suuremaks. Mulle tundub, et meil on küllalt palju häid ja suurepäraseid raamatuid ja siis on meil terve hunnik selliseid raamatuid, mille asemel sa mõtled, et milleks või kellele need raamatud on. Kas nüüd kõikide nende parimate seas saab ka välja tuua mingi ühise joone? See teema, mis, mis sellel aastal nagu väga silma jäi, oli erilisuse teema, kui kõige laiemalt üldistada. Et kuidas erilised teistmoodi inimesed saavad hakkama meie elus, et olgu nad siis sellised inimesed, kellel ei ole täisperet, kes on sattunud kuhugi mujale riiki, kellel on nagu mingid erilised võimed. Kirjastuselt tänapäev ilmunud raamatute seast said auhinnal lausa neli teost. Kirjastuse juht Tauno Vahter avaldab, milline on hea laste ja noorte kirjanduse valem. Me oleme hästi tihti eelistanud selliseid kerge kiiksuga raamatuid, kus ei näinutata ja nunnutada ainult vaid, kui on just väiksemate raamatud, mida tihti ette loetakse, et võib-olla natuke selle kursiga, et vanemal on ka huvitav lugeda. Vahteri sõnul on lastekirjandus püsiv väärtus, kuna tihti loobub lapsevanem endale raamatu ostmisest, et lapsele lugemisvara soetada. Murekohti on aga ka Raamatu hinnad lähevad ikkagi selgelt kallimaks, et noh, ma vaatan, et kui lasteraamat maksab üle 20 euro, see on ikka natuke valus, nii et noh, siin ongi see küsimus, et kuidas leida see tasakaal, et raamatukogudel oleks raha, et osta raamatuid ja teisest küljest siis noh, meil on küll näiteks kultuurkapital, mis toetab üsna hästi ka lastekirjandust. Aga ikkagi päris tihti näeb juba, et lasteraamat on üle 20 euro poes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus annavad Hea lasteraamatu auhinda välja alates 2009. aastast. Kokku valiti välja 15 lasteraamatut ja 8 noorteraamatut.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa liidus hakkab vaikselt selgeks saama, mis ja kes on järgmiste Venemaa-vastaste sanktsioonide peamised pidurid. Kui varem on Saksamaa liidukantsler Olaf Sholtz öelnud välja, et Venemaa gaasitarnetest lihtsalt ei suudeta loobuda, siis täna kinnitas sama ka Ungari välisminister Peeter Sii rto. Tema sõnul oleks Venemaa fossiilsetest kütuste loobumine Budapesti jaoks punane joon. Energiajulgeolek ei ole ideoloogiline või filosoofiline küsimus, vaid füüsiline. Pole reaalne loobuda Venemaa kütustest aasta või kahe jooksul, sõnas siardo. Selline positsioon tähendab, et suure tõenäosusega ei tule Venemaa naftaembargot ka selle nädala Euroopa ülemkogult. Sellest hoolimata jätkavad teised Ida-Euroopa riigid kangemate sanktsioonide nõudmist näiteks Leedu välisministri Gabrielius. Landsbergise sõnul peaks see lihtsasti tehtav olema. Stat alking, aba sector. Ma arvan, et vältimatu rääkida energiasektorist ja me peame kindlasti rääkima naftast, sest see on Venemaa eelarve suurim sissetulekuallikas. See on ka üsna lihtsasti asendatav, sest meil on infrastruktuur ja mitmed pakkujad, sõnas Lansbergis. Tegelikult otsivadki Euroopa riigid juba aktiivselt võimalusi Venemaa gaasist loobumiseks. Näiteks läinud nädalavahetusel külastas Pärsia lahe äärseid riike Saksamaa majandusminister Robert Haabek. Tema eesmärgiks on kindlustada lepingud, mis võimaldaks Berliinis osta edaspidi sealset LNG-d vene maagaasi asemel. Eile teatas Habek, et sõlmis Katari valitsusega lepingu edasiste tarnete korraldamiseks kuid koguseid ja hindu ta veel ei täpsustanud. Kuid energiakandjate importimine ja nende hinnad pole Brüsselis kohtuvate välisministrite ainus probleem. Mure on ka nisu maailmaturu hinna pärast, mille Venemaa alustatud sõda on taevasse paisanud. Prantsusmaa välisministri sõnul võib see tuua näljahäda. Peamine arutelu punkt, millega peame tegelema, on globaalse toidujulgeoleku tagamine sest me teame, kui suur osa teraviljast tuleb Venemaalt ja Ukrainast. Me näeme sõja tagajärgi, kui võimatu külvata, maad, künda või eksportida. Need pole sanktsioonid, mis tekitavad tõsist segadust maailma toidujulgeolekule vaid sõda. Teraviljale pole mingeid piiranguid, sõda takistab eksporti ning homme tekitab tõsise näljahäda. Riski sõnas. Kas välisministrid ka sisuliste otsuste ni täna jõudsid, pole veel selge, sest kohtumine on neil minuteil alles lõppemas. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa ei keelusta ilmselt Vene fossiilsete kütuste importi. Euroopa Liidu välisminsitrid kogunesid täna Brüsselisse arutama Venemaa nafta embargot. Lootus läbimurdeks on väike, sest Ungari jaoks on tegemist punase joonega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKohtu praeguse seisukoha järgi oli Mustafa vaid osa kriminaalsest organisatsioonist, kuhu kuulus teisigi Kosovo vabastusarmee sõdureid, politseinikke ja valvureid. Kõiki neid huvitas soov sõjavange alandada ja muul viisil väärkohelda. Slaasi küla ühes keldris kinni peetud serblastest vangidele ei antud süüa ega juua. Neil polnud WC ega elementaarseid hügieenitarbeid, voodipesu ega ka mitte arstiabi. Küll aga piinati neid mitmesuguste vahenditega, põletati ja anti elektrilööke. Sealjuures ähvardati vange pidevalt ära tappa, vigaseks peksta, neid hirmutati ja alandati ning nõuti ülestunnistusi või juba ette antud ülestunnistusele allakirjutamist. Süüdistuse kohaselt käskis Mustafa oma alluvail pidevalt selliseid jõledaid tegusid teha kuid ei põlanud ka ise kätt külge panna. Üht serblasest vangi, keda tunnistajate kinnitusel teistest hoopis tihedamini peksti ja piinati, pole pärast 1999. aasta aprilli enam üldse näha. Mustafa jäi ilmselt viimaseks Kosovo vabadusvõitlejaks, kel sõja käigus toime pandud kuritegude pärast rahvusvahelise kohtu ette astuda tuleb. Kahtlusalusena on üle kuulatud ka Kosovo endine peaminister Agitseku, kes oli sõja ajal samuti Kosovo vabastusarmee võitleja. Vastutusele on püütud võtta ka endist Kosovo presidenti Hasim Tait, keda haagis juulis neli päeva ristküsitleti. Nagu teisedki. Nõnda eitas katasi kõiki kuritegusid, milles teda kahtlustatakse. Kosovo spetsialistide kamber on ametlikult Kosovo õigussüsteemi osa, seal töötavad aga eranditult teiste riikide juristid. Kohus kutsuti suuresti kokku Kosovo lääne liitlaste nõudel. Liitlased kartsid, et Kosovo enda kohus pole endiste vabastusarmee võitlejate suhtes piisavalt range. Kosovo albaanlased suuresti ignoreerivadki kohut, leides, et Kosovo vabastusarmee oli peamine põhjus, mille tõttu Kosovol hiljem üldse iseseisvaks riigiks saada õnnestus. Kosovo albaanlastele on suhteliselt raske selgeks teha, et kuigi konflikti põhjus seisnes Serbia soovis säilitada Kosovo üle oma koloniaalvõim, ei olnud serblased sugugi selle sõja ainsad patueinad. Vaid tõsiseid kurjategijaid leidus ka albaanlaste poolel. Oma osa on siin selleski, et Kosovo vabastusarmee liikmeid on Kosovo poliitikas osalemas palju ja kõik nad taas toodavad arusaama, nagu poleks Kosovo albaanlased oma vabadusvõitlejaigus ühtki kuritegu korda saatnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hollandis Haagis tegutsev erikohus, Kosovo Spetsialistide Kamber pidas oma esimese istungi. Mustafa end esimesel istungil süüdi ei tunnistanud, asja arutamine jätkub.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLoui Free oli erikomisjonile nii-öelda üllatusesineja, kelle tõi kaasa advokaadibüroo palga nud rahandusminister Martin Helme. Erikomisjoni liikmete sõnul veendusid nad, et Venemaa sidemetes kahtlustatud Louis Free pole kursis erikomisjoni tööga ega ka tema vastu kogutud faktidega. Rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi. Ja mis me teada saime, oli Liisa fakt, et tema käest, et kui siiani on olnud jutt, et valitsus arutas seda 26. märtsil, otsustas anda volituse rahandusministril otsida advokaat siis Martin Helme oli leidnud selle advokaadi juba eelmisel aastal. Nad olid isiklikult kohtunud, see on täiesti ebatavaline, et minister isiklikult sellise asjaga tegeleb, see on alati aparaadi sõel, tal ei tohi olla isiklikke seoseid nendes lepingutes. Ja see protseduur, mis meile esitatud dokumentide järgi oli täiesti anonüümne, ei ole räägitud valitsuses kellestki nimeliselt. Selle taustal oli siis eelmine aasta juba nagu isiklikult minister selle inimesega koht. Noh, saime ka kinnituse sellest, mis me teadsime, et see usalduslik isik, kes siis Luis Friit soovitas, oli rie enda meeskonna liige. Korruptsioonivastase erikomisjoni juht Katri Raik ütles, et endiselt on palju vastamata küsimusi, sealhulgas ka see, mida advokaadibüroo üldse Eesti jaoks teeb. Kui siinsed finantsametiasutused on kinnitanud, et ei vaja vahendamiseks kolmandat osapoolt Tuletame meelde, et 90 protsenti töötundidest ehk siis ka 90 protsenti rahast saadakse kätte Eesti käest ennem kui üldse otsustatakse, kas minnakse raha taotlema mainekahju eest Eesti riigile. Nii et enamus rahast läheb sellise ettevalmistava tegevuse peale väga suur, enamus rahast meil puudub siiski selgus, me ei tegele Loui free personaalküsimusega ja, ja advokaadibüroo headuse või kvaliteedi hindamisega. Me tegeleme lepingu asjaolude väljaselgitamisega. Nii et kuidas see leping sellisel kujul tekkis, seal on endiselt rohkem küsimusi kui häid vastuseid ka kohal olnud ministri nõunik ei suutnud, et anda adekvaatseid vastuseid enamuses küsimuses ta ütles, et ta täpselt ei mäleta või ta ei tea või või et see ei olnud tema ülesanne või et seda ei ole tema teinud. Raiki sõnul on ta endiselt kindel, et Freeh advokaadibürooga sõlmitud leping tuleb tühistada ning sõlmida uus läbipaistva konkursi alusel. Raik ütles, et võimalik on ka umbusaldusavaldus rahandusministrile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Louis Freeh pole kursis erikomisjoni töö ega tema vastu kogutud faktidega. Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon kohtus täna rahandusministri palgatud advokaadibüroo Freeh Sporkin & Sullivan asutaja Louis Freeh'ga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBulgaaria erakorraliste valimiste eel on uus eliidi vastane partei ITN ehk sellised inimesed on olemas jõudnud paremtsentristliku kerbiga arvamusküsitlustes ühele pulgale. Televisiooni tähe Slavi Trifonovi juhitud ITNi toetab 21 protsenti küsitletutest, mis on kolm ja pool protsenti rohkem kui aprillivalimistel saavutatu. Märkimisväärne on, et Bulgaariat pikka aega juhtinud kerb on taandunud teisele kohale, kuigi vahe on vaid üks protsent. Ometigi on see Kerbi poliitilist ajalugu arvestades võimalik langus punkt ja ilmselt kiirendab eilne korruptsiooni uurimise raport kukkumist veelgi. Kerbi juhib Bulgaaria kõige pikaaegsem peaminister Boiko Borissov, kuigi nüüd juba endine peaminister, kes on paljude arvates korruptsiooniahela juht. Eile aga tutvustas ajutise valitsuse rahandusminister Assen Vasilev, kuidas raha Borissovi ajal jagati. Aastast 2019 kuni käesoleva aasta aprillini jagas riik erinevatele projektidele 31,4 miljardit levi ehk circa 15 miljardit eurot. 40 protsenti sellest anti ilma igasuguse avaliku konkursita või oli hankes vaid üks osaline. Peamine projektide raha jagaja oli Eesti mõistes transpordiametnik. Kuna Kerbi eelmise juhtimise ajal andis sellisele raha jagamisele heakskiiduga parlament, siis kasutati samasugust skeemi ka teistes valdkondades. Nii vahendab raadio vaba Euroopa. Korruptsioonivastast võitlust on kilbile tõstnud lisaks ITN-ile ka demokraatlik Bulgaaria 12. protsendilise toetuse ja vähe väiksem erakond hakka vastu maffia välja umbes kuue protsendilise toetusega. 240 kohalisse parlamenti saavad ilmselt veel sotsialistid ja etniliste türklaste partei, kuid endiselt on raske öelda, kas need valimised annavad toimiva koalitsiooni, kellel oleks 121 mandaati. Korruptsioonivastaste parteide toetust võib aga kasvatada veel valimisjaoskondade arvu suurendamine ning tõsiasi, et erinevalt aprillist ei tohiks koroonakriis valimistel hääle andmist mõjutada. Vaktsineerimine on aga ajutise valitsuse, kuid niisamuti tulevase valitsuse peamine mure, sest seitsmest miljonist elanikust on täielikult vaktsineeritud vaid 665000, millega ollakse Euroopa liidus kõige viimane vaktsineerimise umbusklikult suhtunud, kuid korruptsiooni talunud bulgaarlastel on võimalik nüüd anda riigile uus hingamine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Bulgaarias on pühapäeval erakorralised valimised, kuna aprilli valimiste järel ei suutnud ükski parlamenti saanud erakond luua koalitsiooni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRiigiabi andmise reeglid tagavad Euroopa liidus selle, et riigid oma toetustega ühtsel turul ebavõrdset konkurentsiolukorda ei looks. Praeguses erakorralise olukorras on Euroopa komisjon need reeglid aga tavapärasest oluliselt lõdvemaks lasknud, et riikidel oleks võimalik ettevõtteid kokku kukkumast päästa. Nii on lubatud näiteks pangalaenude garanteerimine ja otsetoetused kuni 800000 eurot ettevõtte kohta samuti koroonaviirusega seotud uurimistöö ja tootmise eriline toetamine. Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats. Liikmesriikide meetmed on üsna sarnased, et, et toetada ettevõtete ellujäämist ja töökohtade hoidmist, nii et selles mõttes siin väga palju selliseid ütleme, konkurentsi küsimusi vähemalt esialgselt kindlasti ei teki. Riikide toetusskeemides on domineerinud laenugarantiid ja mitmesugused laenuskeemid, ka Eesti on kasutusele võtnud laenud ja laenugarantiid. Kui üldiselt ei tehta vahet tegevusaladel, siis näiteks Itaalia on ühe abi paketi suunanud spetsiaalselt meditsiinivarustuse ja isikukaitsevahendite tootjatele. Prantsusmaa võimaldab lennufirmadele maksupuhkust. Taani on pööranud eraldi tähelepanu ära jäänud reiside ja suurürituste hüvitamisele. Esialgu ei ole riigiabireeglite lõdvendamine ühtset turgu haavanud. Mõttekoja prügilanalüütik Gregori Klees. Eelarvereeglid on praegu peatatud, riigiabireeglid on aga lihtsalt paindlikumad. Seda jälgitakse endiselt põhjalikult ja see on väga oluline, et ära hoida protektsionismi või seda, et riik kasutab praegust võimalust ebaausa eelise loomiseks oma ettevõtetele. See ei puuduta küll otseselt riigiabireegleid, aga tekkisid näiteks kaitsemaskide ekspordipiirangud ja komisjonile oli alguses sellega probleeme ja see kahjustas Euroopa liitu. Klen Jäärats leiab, et paljud riikide tavatud sammud Euroopas on olnud seotud just nimelt erilise olukorra ja päästetegevusega, kus näiteks tavapärase hankemenetluse ei toimi. Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats. Need aktsioonid on olnud seotud päästetegevusega, et tegelikult need meetmed on olnud ikkagi seotud vägagi sellega, et on vaja mingisuguseid meditsiiniabivahendeid, mida me näeme, mida on kiiresti hangitud ja teine on nagu seotud ka, eks ole, nende samade transpordiprobleemidega, kus kaubad või, või teenused siseturul seisavad ja riigil on kindlasti vaja need ära tuua, nii et, et selles mõttes ma usun, et täna on see kindlasti olnud reeglite piires. Ühtse turu ja kaubateede toimimas hoidmine on oluline ka kriisi ajal või just nimelt eriti kriisi ajal. Rahvusringhäälingu raadiouudistele ehe. Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu riigid on koroonaepideemia majandusliku löögi leevendamiseks lõdvendatud riigiabi reegleid kasutanud ettevõtete püsimajäämise ja likviidsuse tagamiseks. 23 riiki on praeguseks Euroopa Komisjonilt oma majandusmeetmete pakettidele heakskiidu saanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKõige suurem mure ongi see, et tööandjate ja tööotsijate soovid ja vajadused ei lähe kokku. Töötukassa Pärnu maaosakonna juhataja Gerli Mets ei saada kokkuleppele palgatingimustes töötingimustes. Pärnu inimene soovib ka Eesti keskmist palka, et töötasu kuni 700 eurot jääb väheks ja lisaks teine suur mure on vahetustega tööd, et inimesed ikkagi eelistavad päevaseid tööaegu. Pärnu keskmine palk on 1230, et kui seda saada, kuigi Pärnu keskmine palk on ka madalam kui Eesti keskmine 1000 500200 on, mida inimesed on ütlenud, et, et see oleks vääriline palk? Kerli metsal on koondatud soovidest palju huvitavaid näiteid. Et kui meil Pärnumaal on praegu 243 inimest, kes on varem juhi positsioonil töötanud, siis täna sellel ametikohal on meil pakkuda neli töökohta, ehk siis 61 inimest kandideerivad siis ühele ametikohale. Väga palju on ka tegelikult sealhulgas juhatuse liikmeid või on oma ettevõtted väiksed, mis on lõpetanud tegevuse või on ka ootele pandud, et ettevõttel ei lähe hästi, et siis oodatakse paremaid aegu ja koondamishüvitised on ju väga suured. Töötuna arvel tulles on tõesti erinevad hüvitised ja toetused ja teinekord on tõesti selline olukord, et kui inimesel on varem olnud üsna kõrge palk, siis ka tema hüvitis on selle võrra suurem ja ei ole alati motivatsiooni madalama tasuga tööle minna. Kuigi meie alati soovitame ikkagi töökoht vastu võtta, sest iial ei tea, millal see järgmine võimalus on, seda töökohta saada ja ühel hetkel hüvitis siiski lõpeb ja siis ei pruugi enam seda soovitud tööd olla. No siin oli ka üks hea koka näide, puutusin kokku kliendiga, kellel pakkusime kokatööd, palk oli 800 eurot ja tema hüvitis oli hetkel 1200 eurot ja ta ütles, et tema sellise palgaga tööle ei lähe, sest tal ei ole mõtet, sest hüvitis on nii suur. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnumaal on 3000 töötut. Nendest paljud ei lähe tööle isegi siis, kui otsitakse inimest just sellisele ametikohale, nagu oli tema eelmine töö enne koondamist. Põhjus on tihtipeale oluliselt suuremates hüvitistes, kui Pärnumaal palka makstakse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAlates veebruarist liidab aktsiaselts Postimees oma venekeelsed väljaanded üheks venekeelse Postimehe nädalalehe Dieno ja vene onlain. Toimetuse ühinemise tulemusena kasvatatakse oluliselt eksklusiivsete artiklite mahtu. Postimehe vastutav väljaandja Mart Luik põhjendab muudatusi. Reaalsus on see, et ajalehtede tiraažid siiski pisitasa kogu aeg vähenevad ja sellest ei olnud puutumata ka venekeelsed väljaanded Eestis ja Postimees, kui ettevõte peab sellele reageerima, et see on üks pool, aga teine pool on rohkem nii öelda lähtub sellisest otstarbekusest ja mida ma siin silmas pean, et põhimõtteliselt, kui pension om, ühendati nii öelda Postimehe kui aktsia ettevõttega, et nad tegelevad küllalt sarnase asjaga. Postimees, venekeelne Postimees ja Den ajam On tegelenud kõik need aastad tegelikult need inimesed töötavad ühes toimetuses ja ka see, et onlain ja paberlehe toimetused ühendatakse, on ka küllalt üldine trenn ajalehtede toimetustes nii Eestis kui igal pool mujal maailmas. Nüüd me viime selle nagu loogilise lõpuni, et tegelikult ju paljuski töötavad samad materjalid ja teevad ühte ja sama asja üle sageli. Ja see hakkab siis nõnda välja nägema, et teisipäeval ja neljapäeval jääb küll alles bränd Postimees aruskom, aga sinna lisaks telkimaterjalidele kindlasti tuleb sisse palju rohkem artikleid ka Tam online ajakirjanike poolt ja ka vastupidi, et paberiinimesed hakkavad ka rohkem. Postimees online'i vene keeles ja nädalavahetusel isa on noh on sisuliselt nagu meie nädalavahetuse väljaanne, mis teemasid ka võib-olla natukene teises perspektiivis käsitleb, kui, kui seda tehakse tavaliselt nädala sees ja, ja onlines.",
"role": "user"
},
{
"content": "AS Postimees liidab veebruarist oma venekeelsed väljaanded üheks. Postimehe vastutav väljaandja Mart Luik põhjendab Margitta Otsmaale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIndrek Teder ütles, et eelmisel aastal sai õiguskantsleri büroo ligi kaks ja pool 1000 avaldust ja teemasid on palju, aga välja tõi ta esmajärjekorras ikka veel teostamata kohtureformi teema. Sinna alla kuuluvad näiteks kõrged riigilõivud, ligipääs õiguse mõistmisele ja kohtumenetluste venimine. See näitab kõik kokku, et süsteem vajaks teatud reformi. Samas me ju teame, et see reformiseadus kukkus ju riigikogu valimistega välja. Selle põhjuseks oli ka väga mitmed eriarvamused. Ma loodaks, et 2011 tuleb seadusandja selle juurde tagasi, seepärast me vajame kõik toimivad kohtusüsteemi. See on kõige olulisem teema. Indrek Teder ütleb, et on ebanormaalne, et Eesti riigilõivud on väidetavalt kõige kõrgemad Euroopas. Kuidas aga lühendada kohtumenetlusi? Kohtute üheks suureks probleemiks on see, et kostjad ei saada kätte kätte toimetamine, et kutse peab olema kätte toimetatud küll, aga ühes ühiskonnas on ju tegelikult iga inimene nähtaval järelikult ka kohtumenetluses ja peab olema selline süsteem, et kohtukutse toimetatakse kätte ja see ei too kaasa kohtumenetluste venimist. See on üks nagu kõige olulisem asi, mille tõttu kohtumenetlused on veninud. Kui sellest saaks üle, ma arvan, et siis need ütlused võtaksid tunduvalt vähem aega. Õiguskantsleri ülevaates on palju puudutatud sotsiaalteemasid, kuid Teder siin väga kriitiline ei ole. Ma ei tahaks sotsiaalministeerium väga tugevalt rünnata, sotsiaalministeerium ikkagi selles valdkonnas, kus on praktiliselt 44 protsenti riigi raha, no püüab tegutseda optimaalselt ja ma ei taha teda ka väga kritiseerida, et nad, ametnikud on kogu aeg tules nii-öelda, nad peavad iga päev nii-öelda jooksvate küsimustega tegelema ja siis võib-olla sellised laiemad eksistentsiaalsed küsimused jäävad natuke tahaplaanile. On muutunud traditsiooniks õiguskantsleri ja riigikogu vastuolud, mis üsna mitmel korral on viinud ka riigikohtusse. Teder nendib, et viimasel ajal on vastastikune mõistmine riigikoguga toiminud. Viimane minu ettekanne leidis ka riigikogu poolt aktsepteerimist. See oli jälitustegevuse edasilükkamise osas. Et praegu sellist asja pooleli ei ole. Riigikogu esimehe Ene Ergma sõnul edastatakse õiguskantsleri aasta ülevaade nüüd fraktsioonidele ja komisjonidele, kus toimuvad arutelud ning sügisel esineb õiguskantsler ettekandega riigikogu istungil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õiguskantsler Indrek Teder andis Riigikogule üle oma 2010. aasta tegevuse kirjaliku ülevaate.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna koolijuhtidele valmistab peamiselt muret see, et puudub täpne teadmine, kui palju Ukraina lapsi tuleb koolidesse mahutada. Pealinna haridusasutuste Andres Pajula ütles, et kohanemisprogrammides olnud lastest on 600 soovinud koolidesse jääda. Nüüd hakkab haridusamet koos koolidega kaardistama. Kas ja kui palju on vabu kohti? Me oleme kokku leppinud omakeskis, et meid kahjustab, mitte mingil moel, aga kombel hariduse kvaliteeti ei tohi kahjustada, sellepärast on kokku lepitud seda, et Me ei saada ühtegi kooli üle 70 protsendi kooli põhikooliõpilaste arvust, see tähendab seda, et 24. klassi puhul me räägime ühest kuni kahest õpilase täiendavast õpilasest. Ehk see on nagu teine printsiip, mis on kokku lepitud üle selle ei tohi minna, sest et vastasel korral me kahjustame meie õpilaste hariduse kvaliteeti. Haridus teadusministeeriumi üldharidus ekspert Mari Tikerpuu ütles, et samasugune kaardistamine seisab ees kogu Eesti koolides. Olemasolevast olukorrast juhtides ei tea me mitte keegi, ei riik ei pered ise ja tõenäoliselt ka kohalikud omavalitsused, mis on see etapp meie ümber, kui palju lapsi koolikohustuseas on siia jäänud sügiseks? Me oleme kõikide omavalitsuste käest küsinud kui palju teil on oma piirkonnas neid potentsiaalseid vabu õppekohti ja pannud tegelikult ka haridussilma üles olemasoleva vaatama nende samade kohalike omavalitsuste vastuste, tead, et kuidas üle Eesti vabad õppekohad piirkondades jaotuvad? Suur hulk Ukraina lapsevanemaid on avaldanud soovi, et nende laps läheks venekeelsesse kooli, kuna seal on haridust neil kergem omandada ja nad ei kavatse Eestisse jääda, vaid minna võimalusel kodumaale tagasi. Mari Tikerpuu kinnitusel arvestatakse lastevanemate soovidega. Mis puudutab seda, et, et vene koolidesse astumine on välistatud loomulikult ei ole, sest otsust kooli valiku osas peab lapsevanem. Aga siin nüüd ongi, et millised võimalused on kohalikule omavalitsusele neid õppekohti tagada. Et kindlasti momendil ka õigusruumist tulenevalt see valla või linna ülesanne on pakkuda elukohajärgne kool. Nii et kui soovitud koolis vaba õppekohti on, siis võetakse ikkagi arvesse see vanema soov. Mari Tikerpuu ütles ka seda, et uuel kooliaastal on abi ka Ukraina psühholoogidest, kes jaotatakse Tallinna-Tartu vahel ning rajaleidja võrgustiku tugispetsialistidest. Nendesamade kooliküsitluste kaudu, mida me oleme viinud läbi praktiliselt terve kevadise perioodi, oleme saanud tagasisidet, et juba on väga palju Ukrainast saabunud erialaspetsialiste tööl tegevus, juhendajatena, tugiisikud õppetöö koordinaatoritena või rühma juhendajatena põhimõtteliselt samm-samm haaval olukord vast sügiseks paraneb ja hoiame siin kogu aeg ise ka näppu peal, et, et koole toetada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna koolijuhid saatsid Haridus- ja Teadusministeeriumile mureliku kirja, mis puudutab eelolevat õppeaastat ja Ukraina sõjapõgenike laste kaasamist koolitöösse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nUue Schengeni strateegia üks kolmest prioriteedist on sisepiirideta Schengeni ala taastamine, mis tähendab turvalisus. Schengeni peab olema nii hea, et sisepiiridelt saab kontrollid eemaldada, et vajadusel peab see jääma kõige viimaseks meetmeks. Euroopa komisjon on nüüd teatanud, et Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia on valmis Schengeni alaga ühinema. Kõik Schengeni riigid ei tundu sellega päris nõus olevat. Räägime nüüd konkreetselt Eestist. Kas nimetatud kolme riigi ühinemine Schengeni l aga muudaks meie suhtes midagi, kas see tekitaks mingeid probleeme meile? No Eesti seisukoht on, on olnud üsna stabiilne ja konkreetne, et kui riigid on oma ette teinud, nad on valmis, on objektiivselt tõestatud, siis nad võiksid Schengeni ga liituda. Miks mõned riigid selle vastu on, millega nad seda põhjendavad? Noh, see on see poliitiline seisukoht riikide poolt ja, ja noh, muidugi selle Schengeni laienemiseks ongi vaja kõikide liikmesriikide otsust ehk siis vaatamata sellele komisjoni teatisele ma arvan, et seda Schengeni laienemise otsust siiski võib-olla veel siit niipea oodata ei ole eriti arvestades, et, et järgmine Euroopa Liidu eesistuja Prantsusmaa ei ole just kõige suurem Schengeni laienemise toetaja olnud ja, ja noh, eks need hirmud on ju riikidel erinevad, et, et see, see Schengeni on ju meile väga tähtis, seal peab eks ole, välispiire suutma kaitsta sisemiselt nagu tagada, et, et mingeid probleeme ei oleks inimeste piirile, liikumise ja kõigeks on nagu vaja päris tugevat riigisüsteemi toimivat masinavärki ja paljud riigid võib-olla siis ei ole veel siiski veendunud, et et nende asjadega on kõik korras. Mis on näiteks Prantsusmaa põhihirm, tööotsijate sissevool, võimalik terrorism? Küllap need nimetatud aspektid ongi ilmselt need, mis, mis inimesi natukene muretsema panevad. Aga noh, ütleme nende kõigiga on võimalik tegeleda neid probleeme, tegelikult on võimalik lahendada. Praegu käib iga päev Schengeni riikide vahet kolm ja pool miljonit inimest. Üldiselt on see toiminud. Aga kas Schengeni reegleid võidakse ka muuta või kohendada? Ma arvan, et, et, et neid reegleid plaanitaksegi kohendada, on analüüsitud seda praegust olukorda, mis toimib, aga, aga on ka neid kohti, kus annaks veel teha seda turvalisemaks, see on ikka pidevas arengus olev süsteem, aga mingeid suuri muudatusi ei tule, see pigem ütleme sellist, mis, mis inimeste igapäevaelu mõjutab, seda sealt tulemas ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon avaldas hiljuti uue Schengeni strateegia ja ettepanekud süsteemi tõhustamiseks. Ühtlasi on kõne alla Schengeni ala laienemine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTäna tõepoolest kogunes taas valitsuskabinet arutas koos teadusnõukojaga COVID 19 olukorda langetasime minu hinnangul väga mõistliku otsuse lõpetada alates 14.-st veebruarist välistingimustes tegevuste ürituste puhul COVID tõendi nõude. Kuna me teame välistingimustes, need riskid on madalamad ja seal sellise nii-öelda tõendi küsimine on tarbetult tarbijate ebavajalik samal seisukohal tegelikult oli ka varasem teadusnõukoda, nii et võib öelda, et sellel leevendusel on juba kahe järjestikuse teadusnõukoja toetus ja nüüd ka valitsuskabineti põhimõtteline otsus. Lisaks arutasime ka erinevate siis tööandjate poolt tulnud tagasisidet, mis puudutab COVID 19 positiivsete, kuid ilma sümptomiteta töötajate nii-öelda tööle lubamist. Ja siin ei teinud veel valitsus ühtegi otsust, kuna teadusnõukoda pole jõudnud teemat piisavalt põhjalikkusega arutada. Siin on oma selged plussid ehk eeskätt töökohtade, näiteks elutähtsate teenuse osutajate toimepidevuse tagamisel. Aga on ka selged riskid, kui Covid 19 positiivselt peaks töökeskkonda tulema ja seal teisi tahtmatult nakatama. Nii et seda arutelu jätkame sel neljapäeval ja vajadusel veel uuel nädalal. Et kas ja milliseid leevendusi on siin veel võimalik langetada. Muude piirangute osas jäi praegu seisukoht, et nii kellaajane, piirang kui osalejate arvu piirangud jäävad hetkel jõusse. Nende juurde tuleme tagasi, kui me näeme langustrendi nii haiglaravi, koormuse kui ka jätkuvat langust nakatumise näitajates.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuskabinet arutas täna hommikul koroonaolukorraga seotud küsimusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahandusministeeriumile saadetud pöördumise aluseks on Pimedate Ööde filmifestivali tänavune eelarve, mis pole tasakaalus. Negatiivset tooni annab tulude ja kulude tabelile eelmisest majanduskriisist tekkinud miinus, millest praeguseni lahti saadud ei ole. Muutumas on ka Euroopa Liidu meediaprogrammi toetuste reeglid, mis väikeriikidele raha küsimise keerulisemaks muudavad. Samuti on viie-kuue aastaga märgatavalt rohkem kui 100000 euro võrra vähenenud. Ka sponsortulud jätkab PÖFFi direktor ja asutaja Tiina Lokk. Et me oleme praegu juba nagu üks nendest festivalidest, kellel tegelikult on potentsiaali ju siia tuua igasuguseid nimesid, aga me ütleme neile ära, sest meil ei ole võimalik neile lennupileteid osta. Lokk viitab, et festivali paarikümne tegutsemisaasta jooksul on PÖFF aidanud kujundada Eesti positiivset mainet ja panustanud erinevatel viisidel ka Eesti majandusse. Seega on Loki sõnul nüüd justkui riigikord ulatus, tada PÖFFile abikäsi, teisisõnu suurendada festivali riigi eelarvelist toetust. Järgmise kahe aasta jooksul peaks riigieelarveline toetus praeguselt 415000 eurolt kasvama ühe miljoni euroni. Kui riigipoolne toetus ei suurene, võivad sellel olla festivali jaoks saatuslikud tagajärjed. Ma nagu ei tahaks uskuda nüüd ütelda, et me läheme pankrotti, aga eks me selle ääre peal oleme meie mainet, see kindlasti kahjustab rahvusvaheliselt, sest et kui me hakkame nagu mingisuguseid väga peisik kärpeid tegema, siis uuesti tagasi hakata mingeid asju, see on väga-väga raske, sest see konkurents on nii suur selles valdkonnas. Kultuuriministeeriumi kommunikatsioonijuht Meelis Kompus ütleb Eesti rahvus ringhäälingule saadetud kirjalikus kommentaaris, et riigieelarve koostamiseni pole jõutud, kuid ministeerium on pidevas kontaktis kõigi oma valdkonna oluliste organisatsioonidega. Vaatamata raskustele ja teadmatusele tuleviku ees toimuvad sel aastal Loki sõnul siiski nii PÖFF kui ka Haapsalu Õudus ja fantaasia. Filmide festival. Elisaga koos me praegu arendama seda varianti, et Haapsalu läheb virtuaalselt online'i ja sellel on olemas ka see põhjus, et me tahame tegelikult ära proovida seda varianti. Me ei oska keegi ette ennustada, mis toimub, eks ole, novembrikuu ja sellepärast tegelikult läbi selle Haapsalu väikese piloodi me testime nüüd nagu seda, kuidas ja mismoodi oleks, kui terve PÖFF või osaliselt sõltuvalt siis sellest, milline olukord läheb, online- keskkond.",
"role": "user"
},
{
"content": "PÖFF soovib riigilt suuremat toetust. Kui käesoleval aastal on festivali riigieelarveline toetus veidi üle 400 000 euro, siis aastal 2022 võiks riik PÖFFi toetada juba ühe miljoni euroga, kirjutab Rahandusministeeriumile saadetud pöördumises PÖFFi direktor ja asutaja Tiina Lokk.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Andrus Ansip sai täna kultuuriminister Rein Langi lahkumisavalduse ja viib selle ülehomme presidendile. Peaministri sõnul on Rein Lang olnud tugev minister ning jõuline kultuuri eest seisja. Tal on olnud julged ideed ja otsustavust neid ellu viia. Uue kultuuriministrikandidaadi esitab Reformierakonna juhatus kolmapäeva hommikul. Rein Lang rääkis riigikogu ees tehtud poliitilises avalduses, et tal ei ole põhjust tagasi astuda kultuurilehe sirp toimunu pärast ja vabandas ühtlasi kõigi ees, keda see isiklikult puudutas. Eesti tänased loomeliidud on olemuslikult muutunud ametiühinguteks ja kuna nende tahtmised, mis on luuleridu parafraseerides olnud taevariik ja saamine Eesti majanduslike võimaluste ja terve mõistuse juures riigipiir on nende frustratsioon ja soov võimu vahetamise nimel kokku mängida opositsiooniparteiga arusaadav ja mõistetav. Minu jaoks on täna ületamatu probleem minu võimalus. Õigemini võimatus osaleda ministrina meie ühiskonna kommunikatsiooniväljas. Lang möönis, et tal puudub võimalus elu edasi viia, kui iga tegu stigmatiseeritakse või pannakse häbiposti ja ta ei ole selles olukorras üksi. Sajad Eesti inimesed, kellel oleks ühiskonnale midagi öelda, keelduvad täna avalikkuses sõna võtmast, kuna ei soovi olla olukorras, kus anonüümsete netikommentaatorite laiad hulgad mõistavad otsustavalt hukka kellegi, keda nad ei tunne või millegi, millest nad pole kuulnudki. Mitte sirbis toimunu ei tekita meile vaikivat ajastut, vaid viis, kuidas seda avalikkuses kajastati. Ma ei süüdista ajakirjandust. Nii nagu loomeliidud, kaotavad ka klassikalised ajakirjandusväljaanded täna oma sisulist positsiooni. Arutelu, mõttevahetus ja uudiste vahendamine kandub järjest enam veebiportaalidesse, blogidesse ja listidesse. Mulle tundub, et tänases Eestis on aga turunduslik võidumees see, kes suudab välja mõelda sellise vale mis oleks sedavõrd suur, et see muutuks hetkeks usutavaks ja mida levitatakse enne ümberlükkamist vähemalt ööpäeva jooksul. Küsisime kõne järel kommentaari ka riigikogu opositsioonilt. Esmalt Mart Meri ja seejärel Mailis Reps. Sõnavõtte või lahkuva ministri kõne oli väga reljeefne, noh tegelikult ta puudutas seal muidugi olulisi asju, ta puudutas seda, kuidas meedia toimib, kuidas kodanikuühiskond toimib ja kuidas siis noh, poliitikud peavad arvestama, muutunud oludega. Võib-olla lahkuva ministri üks häda just nimelt paradoksaalsel kombel see oli, et, et ametis oleku ajal ta arvestas liiga vähe ühiskonna muutumisega ja selle tõttu jäi tema see otsustusmeetod sattus väga tugeva ja minu arust ka täiesti põhjendatud kriitika alla. Eks oli Rein Langilikult väga huvitavalt üles ehitatud, et selle asemel, et rääkida nendest süüdistustest, mis on tema aadressil kõlanud, võttis ta ise väga selgelt ründava stiili ja kõige parem kaitse on rünnak. Üsna huvitav oli jälgida tema tagasitulekut teema juurde, mida ta justiitsministrina ajas, et selline vastutus kommentaariumi eest piirang ajakirjanduse ütleme siis tema arvates piiramatu vabaduse juures, et eks need ole teemad olnud, mis on igale kriitika alla sattunud poliitikale üsna arusaadavad, aga kui vaadata üldpilti, siis Eesti on suht uhke olnud selle üle, et ta on ütleme, üsna piirideta oma kommentaariumi maailmas. Piret Terenpreis küsis kommentaari ka kirjanikult ja kriitikult, Berk Vaherilt. Lang lasi käest võimaluse astuda tagasi riigimehelikult väärikal moel, selle nimi pidi küll olema poliitiline avaldus, aga ma vähemalt eeldasin, et ta tutvustab siis seda oma positiivset poliitilist programmi, millest me nüüd kõik ilma jääme. Ja sellest me ei kuulnud mitte sõnagi. Ma tõepoolest ei saa aru, miks nüüd seda konkreetset hetke pidi kasutama selliseks ülepaisutatud traagilises vormis meediakriitikaks, kui ometigi ministrirollid on ju mujal. Ministrirollid on anda visioon, selgitada seda valdkonnainimestele, selgitada seda teistele poliitikutele, isegi kui ta peab ametist lahkuma ja seda rolli lang väga ilmselgelt täna ei täita. Ja ta küll andis mõista, et kuskilt kasvab peale see uus põlvkond, kes tuleb ja kõik uueks loob, kes või, või kus see siis olla võiks. Sirbi puhul me nägime seal käputäit, inimesi, kes väga ruttu laiali jooksid, kui olukord teravaks läks, kust Lang selle mandaadi enda jaoks võtab, et rääkida nendest tohutut, st uute kultuuritegelaste hortidest, kes tema arusaama maailmast ja poliitikast toetavad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriminister Rein Lang astus tagasi ja pidas Riigikogus lahkumiskõne.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMärtsi keskel, kui koroonaviiruse puhang Eestis alles jõudu kogus, piirati kõigis Eesti haiglates plaanilise töömahtu. See tähendas, et kõik haiglad, olenemata nende suurusest, pidid ennast valmis seadma suureks hulgaks koroona. Patsientide Põhja-Eesti regionaalhaigla juhataja Agris Peedu ütleb, et uue võimaliku puhangu ajal võiks käituda teisiti. Kindlasti me ei sooviks, et Covid patsiendid satuks näiteks Hiiumaa haiglasse või Läänemaa haiglasse, et me näemegi, et need patsiendid tuleks siis tuua, kui nad vajavad haiglaravi, näiteks Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Kui uus laine peaks tulema, siis Pärnu haigla, Tartu Ülikooli kliinikum, Ida-Viru keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla on need peamised ravikohad ning Põhja-Eesti regionaalhaigla peab siis tagama kolmanda taseme. Intensiivravi. Põhja-Eesti regionaalhaigla saab kõrgema taseme intensiivravi pakkuda maksimaalselt 52-le inimesele. Üsna sarnaselt on asja korraldatud ka praegu. Agris Peedu selgitab, et kui Põhja-Eesti inimene vajab haiglaravi, aga saab iseseisvalt hingata, viiakse ta Lääne-Tallinna keskhaiglasse. Tallinnas on nakkushaigla kui patsient vajab juhitavat hingamist, ravitakse teda Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Ja samas nii Lääne-Tallinna keskhaigla kui ka Tallinna keskhaigla tegelevad loomulikult ka siis Covid positiivsete rasedate või sünnitajatega ning Tallinna lastehaigla on valmis ka siis võtma vastu Covid positiivseid lapsi. Võrus asuva Lõuna-Eesti haigla juht Arvi Vask ütleb, et ka lõunas keskenduvad väiksemad haiglad plaani pärastele vastuvõttudele. Koroonahaigete raviga tegeleb seal Tartu Ülikooli kliinikum. Ja kui siis mingil põhjusel kliinikumi ressurss peaks ammenduma või kohad täis saama, siis tulevad ka kõne alla hospitaliseerimised teistesse haiglatesse, sealhulgas Lõuna-Eesti. Arvi Vask ütleb, et neil ei tulnud koroonahaigeid ravida ka kõige suurema kriisi ajal siiski haiglast läbi. Niisuguseid patsiente käis. Aga me püüdsime kõiki haigeid, kes tulid hoida isoleerituna nii kaua, kui on selge, kas neil koroonaproov on positiivne või negatiivne. Arvi Vask lisab, et enam nad kõigile haigetele koroonatesti ei tee. Sama ütleb ka gris Peedu. Nendele patsientidele me loomulikult, kellel on palavik, kellel on korralik köha, peavalu me teeme ka kiirtesti. Agris Peedu selgitab, et haiglal on küll korralik varu nii-öelda tavalisi teste, aga nende analüüsimine võtab üle nelja tunni. Aga meie kõige suuremaks probleemiks on jätkuvalt nii-öelda need tunniajad, testid, kuna nende arvukus on jätkuvalt Eestis ebapiisav, siis me ei saa kõikidele sissetulevatele teha ja oleks ebamõistlik ka see, et kui patsient tuleb kiirabiga, siis me võtame talt tavatesti ja siis ta võtab emos meil neli, neli pool tundi ja siis temaga tegeletakse edasi. Ei, et kui ta on ikkagi sümptomite vaba, siis talle testi ei tehta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonapatsiente tuleks tema hinnangul ravida ainult suuremates haiglates.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeadusnõukoja liige, professor Andres Merits kinnitas televisioonis, et uutest piirangutest meil pääsu ei ole. Selge on see, et praeguse nakatumise näidu juures ja eriti selle trendi juures, mis püsib ilma väga radikaalsete ja toimivate meetmeteta siit olukorrast välja ei tule. Kas need radikaalsed meetmed tähendavad ikkagi seda, et koolid üle Eesti distantsõppele, et me paneme meelelahutusasutused taas kinni, teatrid, kinod, kohvikud, restoranid. Seda on veel vara öelda, mida otsustatakse, aga see võib olla osa nimetatutest või mingi kombinatsioon veel millegist muust, mida mina ei tea. Aga see oleks mõistlik, teie arvates? Minu arvates jah? Üks koht, kus nakatunuid juurde tulla ei tohiks, aga on tulnud, on haiglad, näiteks Lõuna-Eesti väikehaiglates on nakkuspuhanguid. Kuidas on võimalik, et ligi aasta kestnud koroonakriisi ajal ei osata haiglates koroonaviiruse levikut isoleerida? Küsisin seda teadusnõukoja juhilt, professor Irja Lutsarilt. Jah, et mul on see küsimus on minul ka aga, aga siin ma oskan ainult ka endale tuhka pähe raputada, et ilmselt vastav väljaõpe ei ole ikkagi olnud nii hea. Sest kui me võtame nagu suurhaiglate, siis seal sellist probleemi ei ole. Irja Lutsar tunnistas, et praeguse nakatumistrendi jätkudes me kevadeni ühiskonda lahti hoida ei suuda. Kui me midagi ei muuda, siis ei suuda. Iga asi saab ükskord otsa, aga see võtab kaua aega ja, ja sellel on sellise tee peal on ka ohvrid. On kohti tõesti võib-olla, kust tuleb piiranguid juurde panna, aga ennekõike me tahame ka, et kommunikatsioon muutuks, et mitte inimesed ei peaks mõtlema kogu aeg hirmul piirangute eest, vaid vaid ennekõike mõtleks sellele, et aga kuidas ma antud olukorras saan kõige paremini teha, et kuidas ma kontakti hoian oma sõpradega, kuidas ma oma vanaemaga kontakti hoian, kuidas ma tööl saan käia, et kuidas on see ohutu, et praegu teadusnõukojas on inimene, kellel on palju rohkem tunnetust ühiskonna suhtes, nii et Ander Uusberg on ka väga hoolega asunud just neid kommunikatsioonisõnumeid, mitte et ära tee seda, teist ja kolmandat vaid tee seda nii või teisiti või kolmandat moodi. Niisugune asi võiks ka inimesi aidata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuskabinet koguneb arutama koroonaviiruse leviku olukorda ning kuulab ära teadusnõukoja ettepanekud viiruse leviku pidurdamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKas ajakirjanik, kes läheb riigi tööle, saab ajakirjanduse tagasi tulla? Sellise küsimuse üle palus mul viimases pühapäevakommentaaris mõelda rahvusringhäälingu raadiouudistejuht Indrek Kiisler. On neid, kes ütlevad, et see on võimatu või vähemalt pole ilus sest ajakirjanik on läinud nii-öelda teisele poole rindejoont. Ja on neid, kes ütlevad vastupidi, muidugi ajakirjanik on olulise kogemuse võrra rikkam ja väga hea, et ta selle kogemusega naaseb. Peaasi, et kasutab seda erapooletult. Olin ajakirjanduses töötanud 25 aastat, kui esimest korda läksin avalikku teenistusse. 11 aastat hiljem olles töötanud presidendi kantseleis ja riigikogus tulin tagasi koju ajakirjanduse nüüd siis rahvusringhäälingusse. Mõistan hästi, et see tekitas erinevaid arvamusi ja emotsioone ka reljeefseid. Sest tõepoolest vaba ajakirjanduse vaates tegutsesin vahepeal otse kui vastaspoolel. Aga sealt otse kui vastaspoolelt sain teada, milline on Eesti poliitika seestpoolt vaadates, kuidas seal tehakse või ei tehta otsuseid. Kui käänulised on teed kompromissini ja kui sirge on, teed vastasseisuni milline kaal ja tähendus võib olla sõnal, kui see öeldakse riigi nimel, kuidas enne tegutsemist võib olla päris tark, lugeda 10-ni ja siis välja hingata ja nii edasi. Arvan, et ei ole hiljem kuritarvitanud inimeste usaldust, kellega riigi tööl kohtusin. Kuid kindlasti on see kogemus aidanud mul ajakirjanikuna täpsemalt mõista, mis on tõesti oluline ja mis mitte nii väga. Miks poliitikud teevad nii, nagu nad mõnikord teevad? Miks mõnda nende otsust ongi keeruline selgitada, kuigi otsus ise võib olla õige ja ratsionaalne. Üheski meediamajas töötades ei oleks olnud võimalik sellist kogemust ja teadmist saada. Me näeme, et ajakirjanduse on tagasi tulnud ka vahepeal päris poliitikasse läinud toimetajad ka kommunikatsioonibüroodes töötanud reporterid. Neid nüüd lugedes või kuulates pole põhjust kahtlustada, nagu oleksid need vahepealse elu tõttu kellegi poole kaldu või sõltumatuse suhtes kiivas. Ajakirjanik Olev Anton töötas kunagi karjabrigadirina Nasta Pino põllutöölisena Andrus Esko restoranis kelnerina Mart Kadastik. Perekonnaseisu ametnikuna. Olen isegi noore ajakirjanikuna nädal aega õppinud jutumärkides kutsekoolis ehitustööliseks ja sellest siis kirjutanud. Kõik need on põnevad sissevaated tegelikku ellu. Muidugi ei lähe ma tagasi presidendi kantseleisse eksperimendi korras, et sellest pärast järjejuttu avaldada. Valitud, et president kutsus pakkumine tõotas põnevat kogemust ja riigi peale on keeruline öelda ei. Aga loodetavasti pole see minek lõplik ja tagasipöördumine on võimalik. Nii ma vähemalt usun. Seniks aga suur tänu, rahvusringhääling, see on igale ajakirjanikule unistuste meediamaja ja siinsed kolleegid on suurepärased. Muidugi suur tänu kõigile kuulajatele, lugejatele, teiegi olete fantastilised, mida vahetu tagasiside on ikka ja jälle kinnitanud. Loodan väga, et võin öelda, kohtumiseni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kas ajakirjanikul, kes läheb riigitööle, on tagasitee ajakirjandusse, küsib oma viimases nädalakommentaaris uue presidendi Alar Karise nõunikuna tööd alustav ajakirjanik Toomas Sildam.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPurtsa jõge hakati põlevkivitööstuse jääkreostusest puhastama selle aasta veebruaris. Töid alustati fenoolidega tugevasti saastatud alast fenooli soost. Selleks, et tööstusalalt valguv liigivesi fenoolisoost eemale juhtida, rajati keskkonnaministeeriumi tellimusel terve hulk kraave muuhulgas umbes poole kilomeetri ulatuses Kohtla-Järve linnamaale. Esialgu oli linn kraavide rajamisega nõus ja väljastas ehitusload. Nüüd aga, kui kraavid valmis, keeldub Kohtla-Järve linnavalitsus kasutusluba väljastamast ja tahab, et keskkonnaministeerium kraavid omale võtaks. Ministeeriumile saadetud kirjas selgitab Kohtla-Järve linnapea Ljudmilla Jantšenko, et kraavide omandi küsimus on väga tähtis, sest hoolduse korrashoiu ja remondikohustus on ehitise omanikul. Kohtla-Järve ei ole neid kraave rajanud ega soovinud. Seega on need riigile kuuluvad ehitised. Nii kinnitab Kohtla-Järve linnapea Ljudmilla Jantšenko. Keskkonnaministeeriumi seisukohalt on liigvee ärajuhtimine linna pärusmaa. Kuna aga linn pole sellega pikki aastaid tegelenud, pidi selle töö ette võtma keskkonnaministeerium, räägib ministeeriumi veeosakonna projektijuht Raimo Jaaksoo. Kohtla-Järve veevarustuse, galisatsiooni arengukava ja linna arengu kohaselt üldanieri kohaselt peaks ravil olema välja ehitatud, aga kuna see välja ehitamata, siis me lihtsalt olime sunnitud oma projekti käigus ehitama välja need kraavid, et vastasel juhul oleks vesi voolanud fenoolisoos ja reostanud seal. Ja tegelikult noh, ega see probleem muidugi ka nii suur ei ole, küsimus on ju siin 500 meetri kraavide hooldamises noh, mis ikka nõuavad minimaalselt hooldust, nii et me ei räägi siin küll mingisugusest suurtest kuludest ega, ega talumiskohustusest. Raimo Jaaksoo kinnitab, et kraavide kasutusloa puudumine keskkonnale probleemiks ei ole. Eesmärk on tegelikult ju saavutatud, et puhas vesi juhitakse mööda fenoolisoost, see juhitakse varba, vea kraavi, sealt Kohtla jõkke ja ja mingisugust keskkonnaprobleemi sellest ei ole, vastupidi, keskkonnaprobleem on lahendatud selle kraavide kaevamisega. Raimo Jaaksoo sõnul on kraavi vaidlus Kohtla-Järvega üsna algusjärgus ja milline võiks olla kompromiss, on raske öelda. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaministeeriumi arvates pidi linn vaidlusalused kraavid ise ammu valmis ehitama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTänast päeva Brüsselis võib nimetada sisuliselt lääneriikide tippkohtumiseks. Kuu pärast Ukraina sõja algust kogunevad siin kõik olulisemad riigi ja valitsusjuhid ent sellegipoolest on väga keeruline välja tuua ühte konkreetset ja kõige olulisemat aspekti tänasest päevast vähemasti ettevaatavalt. Esmalt kogunevad liidrid linna ääres asuvas NATO peakorteris. Viimastel nädalatel on pidevalt tilkunud uudiseid Ukrainale antava relvaabi kohta. Alles eile teatasid veel tuhandete tankitõrjerelvade andmisest Saksamaa ja Rootsi. Optimistid võiksid loota, et ehk kõlab täna ka mõne kaalukama relvasüsteemi nimi, mis Ukrainale antakse, ent reaalsuses seda ilmselt ei juhtu. Mõneti on samasugune seis ka NATO idatiiva kindlustamises. Sõja puhkamisest on infot erinevate üksuste kohta liikunud, kuid suuri otsuseid lubatakse alles juunis toimuvaks NATO tippkohtumiseks. Seda teemat puudutas eile ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Slovakkia esimene samm on NATO nelja uue lahinggrupi saatmine Bulgaariasse, Ungaris, Rumeeniasse ja Slovakkia sse. Seda koos meie juba Baltikumisse ja Poola paigutatud jõududega. See tähendab, et meil on kaheksa vahelist NATO lahinggrupi kogu idatiiva ulatuses mustast merest Läänemereni oleme keskendunud andmaks endast kõik, et toetada Ukrainat. Aga meil on kohustus tagada, et sõda ei eskaleeruks väljapoole Ukrainat ja ei saaks NATO ja Venemaa vaheliseks konfliktiks, sõnas Stoltenberg. Kuid NATO tippkohtumine on tänasest päevast vaid pool rehkendust. Pärastlõunal ummistavad liidrid ära Brüsseli liikluse ja sõidavad linna südames asuvasse eurokvartalisse. Seal toimub juba varasemalt planeeritud Euroopa ülemkogu, kuid sedakorda koos Ameerika Ühendriikide presidendi Joe Bideniga. Temaga räägitakse mõne tunni jooksul kõikidel teemadel, mis puudutavad Ukrainat. Suuresti jätkatakse sealt, kus NATOs pooleli jäädi, kuid veidi teises võtmes räägitakse kindlasti olukorrast sõjaväljal, kuid ka sõjapagulastest ja sanktsioonidest. Muide, liidritega ühineb video teel ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kes saab sõna nii NATOs kui ülemkogul. Sama tegi Selenski ka kuu tagasi toimunud ülemkogul, kus ta hoiatas Euroopa liidreid, et see võib olla tema viimane kord nendega rääkida. Ent Ukraina ajalugu on kuulsusrikas ning Selenski peaaegu surematu. Täna tuleb hoida pöialt, et tema vaimus suudavad riigijuhid julguse kokku võtta ka Venemaa-vastastes sanktsioonides, mis puudutaksid energiasektorit. Euroopa Liidu tempo oluliste otsuste tegemisel näib küll raugevat, kuid täna on veel reaalne võimalus kuhugi sanktsioonidega jõuda. Selge on see, et kõigist Vene fossiilsetest kütuste, st Euroopa lähiajal ei loobu kuid ambitsioonikamaid eesmärke tuleb seada. Kas kõrged ambitsioonid ka seatakse, selgub juba täna hilisõhtul. Euroopa ülemkogu jätkub ka homme. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lääne liidrid kogunevad Brüsselisse NATO ja Euroopa Liidu tippkohtumistele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänaseks on hoia rakendusele tellitud arendustöid 73000 euro mahus kuid vaatamata uuendustele, on tervishoiuameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Kersti Kertu Kärblase sõnul siiski suvekuudel kasutajate hulk vähenenud. Juuli alguses tuli välja uus arendus ehk siis hoia Euroopas hoia rakendus, vahendab siis teiste niiöelda teenusega liitunud rakendustega lähikontaktset infot. Kuna nakatumiste arv on siin varasemalt olnud siin suvekuudel madal, siis allalaadimiste arv on sellega seoses kõvasti vähenenud. Teisipäeva seisuga on selle nädala teisipäeva seisuga hoia rakendust alla laadinud 1000 280244 korda ja hetkel aktiivseid haigusjuhte on 27. Hoia rakenduse arendamises osaleva tarkvaraarendus, ettevõtte Iglo süsteemi analüütiku Riho Laas laasi sõnul pole väiksem kasutajaskonnaga rakendus veel kasutu. Siin ajakiri Netior seal avalikustati, noh, uuring, mis juba tõestas, et noh, et koroona, need äpid hakkavad juba ikkagi efektiivselt toimuma, kui üle 20 protsendi nii-öelda populatsioonist seda kasutada. Tervishoiuamet ei saa täna veel kommenteerida, milliseid uuendusi plaanitakse lähiala rakendusele teha, kuid tarkvaraarendusettevõtte Iglusüsteemi analüütiku Riho Laas Laasi sõnul võiks rakendus olla kättesaadav rohkematele sihtrühmadele. Me teeme seda, mis meile nii-öelda terviseamet palub meil teha võib-olla siis, et välismaalased saaksid Eestis ennast nakatunud märkida ja alla kaheteistaastased ja",
"role": "user"
},
{
"content": "HOIA mobiilirakenduse kasutajate hulk on vähenenud, kuid Terviseametil pole plaanis rakenduse arendamist lõpetada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVallavolikogus on veel EKRE kolme häälega valimisliit parem saarde kahe ja muutuv saarde ühe häälega. Valimiste rekordi püstitas ligi 300 häälega Eiko Tammist südamega saardest. Tammist on kunagine vallavanem, aga sel korral ta sellele positsioonile ei pretendeeri. Eiko Tammist. Ja rahva usaldust, nagu arvestades siis valimisliit südamega saardes sai üheksa kohta volikogus ja kõigi teiste erakondade valimisliitude kandidaate või kes siis volikokku said, nendega me siis arvestame ja nende nendega me koostööd teeme moel või teisel südamega saardes. Valimisliidul on täna olemas kandidaadid, ehk et esimesel volikogu istungil valitakse ära siis volikogu esimees, aseesimees. Vallavanema kandidaat on Külli Karu, samast valimisliidust tamist eelistab volikogu. Ma suudan valda ja valla arengusse panustada rohkem, kui ma olen volikogu liige ja puhtalt sellepärast, et me oleme ju näinud, et saarde valla mõistes neli vallavanemat iga aasta peaaegu iga aastases vahetus. Ega see ju seda õnne õuel ei toonud, asi on ikkagi volikogus. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Saarde valla 15-liikmelises volikogus on valimisliidul Südamega Saardes üheksa kohta, aga valla juhtimisel kavatsetakse teha koostööd kõigi volikogu liikmetega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nReisimisega seotud karantiini reeglite leevendamine puudutab esialgu vaid tööalaselt või muul vältimatul põhjusel reisivaid inimesi. Alates esimesest septembrist ei pea kõrge koroona riskiga riikidest tööasjus saabunu enam jääma kaheks nädalaks eneseisolatsiooni vaid võib pärast kohustusliku koroonaproovi andmist naasta tööle. Seda juhul, kui proov on negatiivne. Proovi tulemus tuleb oodata mõnest tunnist mõne päevani. Välisminister Urmas Reinsalu. Seejärel on inimesel võimalik käia tööl, aga kindlasti on asjakohane vältida ülemääraseid kontakte ja teha teine test seitsme päeva möödumisel ja see peaks olema siis nii rahvatervise, ekspertide kui valitsuse hinnangul nagu hästi tugev ja selge alternatiiv. Esiteks, et kui inimene vältimatult reisib, et ta töö huvides ei peaks töölt eemal olema ja teiseks, et rahvatervise huvid oleks kaitstud, et et kuidagi ülemäärast terviseriski ei teki. Reinsalu sõnul peaks proovide andmine olema sujuvalt korraldatud nii lennujaamas kui sadamates, et inimestel oleks mugav ning nad saaks vältida lisakontakte. Samuti ei peaks proovi andmine tekitama inimestele lisakulu. Eesti elanikele, kes Eestis tööl käivad, et see test oleks ilma rahata. Kontakte väljaspool tööaega tuleb endiselt vältida ning näiteks pidutsemise võiks kaheks nädalaks edasi lükata. Valitsus otsustas ka, et koolid saavad esimesel septembril alustada õppetööd täisklassidega ja tavapärases mahus. Täpsemad juhised saadab haridusministeerium koolidele homme. Haridusminister Mailis Reps. Mis puudutab juhendisse, siis see on juba väga selline spetsiifiline dokument. See puudutab selliseid küsimusi, mis juhtub siis, kui tekib koroonal suurem laine, mis olukorras ja kuidas peab isoleerima teatud õpilasi haigusnähtude puhul, kuidas reageerida, nii et ütleme, et sellised detailsused on arusaadav, et nii tervisespetsialistid kui ka kõik teised nõustajad ministeeriumile soovivad seda teha võimalikult vahetult enne kooliaastat. Tallinna koolid ja lasteaiad peavad oma juhiseid ootama haridusametilt veel nädala. Juba on olnud juttu ka sellest, et Tallinnas võivad kehtima jääda rangemad piirangud. Mailis Reps ütles, et kõik Eesti lapsed peaksid alustama uut õppeaastat koolipingist ja mitte distantsõppelt. Kui mõned omavalitsused soovivad suuremaid piiranguid, tuleb neid põhjendada. Loomulikult on piirkondadel ja koolidel oma eripärad, näiteks kui koolis on väga suur hulk erivajadusega laps või on mingeid teatud tundlikke õpilasi, aga nüüd, kui me räägime nii suurest omavalitsus nagu Tallinn, see peab olema kindlasti ka objektiivselt põhjendatud, et tänases olukorras näiteks öelda, et esimesest septembrist koolid tavakorras ei jätka, ei ole ka Tallinna puhul kuidagi põhjendatud. Ka kultuuriminister Tõnis Lukasel oli enda valdkonna tegijatele hea uudis. Nimelt sai minister kinnitada, et esimesest septembrist võivad statsionaarsed, teatri, kino ja kontserdisaalid taas kogu maja välja müüa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus leevendas tööasjus välismaal käivate inimeste karantiinireegleid ning lubab sügisest kooli täis klassikomplektid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSüvahuviliste loodusturism on nišikaup, kuid toob ettevõtja Bert Rähni hinnangul tänu Lääne-Euroopa turistidele Eesti majanduse aastas vähemalt üle 10 miljoni euro. Kohalike ja naaberriikide kliente on sektori püsimiseks liiga vähe ja ei nähta võimalust asendada Lääne-Euroopa turgu mõne teisega, jätkab turismiettevõtja Börding, Haapsalu OÜ juhatuse liige Tarvo Valker. Et näiteks Suurbritannias on Briti kuninglikus linnukaitseühingus kaks miljonit inimest Hollandis on 20000 linnuvaatlejat, et seal on seda potentsiaali hästi palju ja seal on ka olemas maksejõulisem klient, et kui me räägime Saksa või Inglise turistid, siis üks inimene päevas kulutab siin rohkem raha kui üks. Kümneliikmeline Eesti linnuvaatlusgrupp. Peale seda, kui Saksamaa teatas plaanist leevendada juuni keskpaigast reisipiiranguid on Bert Rähni saanud oma Saksa partnerite ridamisi kõnesid, kus uuritakse, milline on Eesti plaan. Tema sõnul on oluline, et valitsus otsustaks kiiresti reisipiirangute leevendamise esialgse ajakava sest Eesti kui viiruse kontrolli alla saanud maa atraktiivsus on praegu kõrge ja selles valdkonnas plaanitakse reise pikalt ette, jätkab loodusturismiettevõtja osaühingu Naturest juhatuse liige Bert Rähni. Ma olen siin oma partneritega pikkasid telefonikõnesid pidanud sel kevadel ja nad on hästi optimistlikud, ütlevad, et praegu eksootilised sihtkohad kaovad ära, noh, Lõuna-Euroopas on ka ikkagi see olukord nagu see koroonaviirus tunduvalt intensiivsem, et nad ennustavad, et just see Põhja-Euroopa regioon on see, kes saab päris palju turismi endale ju kogu sellest segadusest. Tarvo Valkeri sõnul on mõistetav, et reisipiirangute leevendamisega kaasneb klausel, et olukorra halvenedes tuleb need uuesti kehtestada, kuid ajakava tuleks vähemalt paika panna. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Läänemaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Loodusturismi ettevõtjad on kaotanud koroonakriisi tõttu juba kaks kolmandikku kuni kolmveerand aastasest käibest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOn üks selline legendaarne poliitik Eestis olnud nagu Tiit Vähi Ja tema on öelnud nii mitmelegi mehele, kaasa arvatud mulle. Et peaministrina peab oskama arvutada, 101-ni, liita ja lahutada sa ühe piires. Mul on palju lihtsam ülesanne, muide kui üle 100 läheb arvutamine, siis võib juba raskeks minna. Aga mul ei ole isegi vaja nii palju osata. Ma pean oskama 64-ni arvutada. Kui väidetakse, et 24 pluss kaheksa on suurem kui 32 siis kas keegi teine ei oska arvutada, või mul omal on midagi juhtunud. Kui väidetakse, et ei kaasata teist keelt kõnelevaid volikogu liikmeid, siis keegi on rahvust vahepeal muutunud, mida ma ei tea. Kui väidetakse, et keegi muudab oma poliitilisi veendumusi, siis nendele viimasel ajal silma vaadates kõik on kinnitanud, et nad oma poliitilisi veendumusi ei ole muutnud. Sellest järeldades ma kutsun teid kokku jälle järgmine kord raekojas istuma linnapa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnapea Tõnis Palts umbusaldamise läbimineku võimalusest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna öösel suri Tallinnas president Lennart Georg Meri. Eesti vabariigi riigipea oli ta aastatel 1992 kuni 2001 president Meri suri kell kolm. 40 Magdaleena haiglas pärast pikaajalist rasket haigust. Lennart Meri teeneks jääb Eesti välisteenistuse taasloomine, presidentuuri taastamine ning ka Eesti vabariigi ülesehitamine kõige laiemas tähenduses, märkis oma avalduses president Arnold Rüütel. Armsad kaasmaalased, kui tänase emakeelepäeva puhul heiskame rahvuslipud, mõelgem seejuures ka Lennart Merile, kes nii riigimehe kui kirjamehena hindas eesti keele ilu ja õpetas ka teisi seda hindama. Meie hulgast on lahkunud poliitik ja visionäär, kellest jääb meie riigi ja rahvaellu väga mitmekesine pärand. Noores eas leidis Lennart Meri oma kutsumuse kirjanikuna. Tema reisiraamatud, nagu ka hilisemad filmid sündisid huvist väikerahvaste kultuuri ja eestlaste juurte vastu. Ta looming aitas hoida ja tugevdada Eesti identiteeti võõra totalitaarse režiimi tingimustes. Küpses eas sai Lennart Meri tuntuks poliitikuna. Eesti vabariigi iseseisvuse taastamise ajal töötas ta välisministrina, kelle teeneks jääb riigi välisteenistuse taasloomine. Vabariigi presidendina tegutses Lennart Meri selle nimel, et kindlustada meie riigi rahvusvahelist positsiooni. Tema eesmärkideks oli Eesti liitumine NATO ja Euroopa Liiduga ning usaldusväärse riigi ülesehitamine. Presidendina oli üheksa aasta jooksul Lennart Meri kanda nii president uri taastamine kui ka Eesti vabariigi ülesehitamine kõige laiemas tähenduses. Eesti mõtte ja väärtuste na. Lennart Meri jääb Eesti rahva mällu ereda isiksusena. Avaldan südamlikku kaastunnet Lennart Meri perekonnale ja kõigile lähedastele. Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning pidi üheksa korda kooli ja neli korda keelt vahetama. Eesti okupeerimine Nõukogude liidu poolt tabas perekonda Tallinnas. Aastal 1941 küüditati Meride perekond koos kümnete tuhandete saatusekaaslastega Siberisse. 12 aastaselt alustas Lennart Meri tööd metsatöölisena, tal tuli olla ka kartulikoorija ja metsaparvetaja. Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri lõpetas 1953. aastal Tartu Ülikooli ajaloo eriala. Kumlaude tööle asus ta Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. Aastal 1958 ette võetud retkest Kesk-Aasiasse Diangani mäestiku ja vanadest islami keskustesse. Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Teda paelusid väikerahvaste kultuurid, Siberi avastamine ja koloniseerimise ajalugu ning järjest süvenev majanduslik ja ökoloogiline konflikt. Kohalike vajaduste ja Moskva käsumajanduse vahel. Reisides sündinud raamatud ja filmid suutsid läbida raudse eesriide, neid on tõlgitud tosinasse keelde. Kõige tuntumaks sai tema raamat hõbe valge. Seda on iseloomustatud kui Eesti ja Läänemere ajaloo laiahaardelist rekonstruktsiooni, mis kujutas eestlast kui avatud maailma aktiivset tegurit Põhja-Euroopas. Lennart Meri film linnutee tuuled, mis valmis koostöös Soome ja Ungariga sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Soome koolides on tema filme ja tekste kasutatud õppematerjalina. 1986. aastal valis Helsingi ülikool Lennart Meri oma audoktoriks juba varem, 1963. aastal oli Lennart Meri võetud vastu Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Kaheksakümnendatel aastatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks. Reiside vahel tõlkis Lennart Meri ilukirjandust. Ta on tõlkinud eesti keelde näiteks Erich Maria Remarki GrehenGreni ja Alexander Sosenitenit. Meri kirjandusfilmi ja tõlkelooming aitas totalitaarse venestamise ajal säilitada Eesti identi. Lennart Meri kõne. Kas eestlastel on lootusi, seadis kesksele kohale rahva eksistentsi probleemid ja leidis tugevat vastukaja ka väljaspool Eestit. Lennart Meri siirdumine loometegevuse poliitikasse läks sujuvalt ja poliitilisi sündmusi ennetavalt. Aastal 1988 asutas ta valitsusvälise Eesti Instituudi kultuurisidemete arendamiseks läänega ja noorte suunamiseks välismaale. Eesti Instituudi esindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, Bonnis, Pariisis ja Helsingis täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks. 1991. aasta augustis, kui demokraatlik lääs taastas diplomaatilised suhted Eesti vabariigiga diplomaatiliste suhete taastamise aktidele, kirjutas Lennart Meri alla juba välisministrina. Enne seda oli Lennart Meri koos kaasautoritega jõudnud avaldada dokumentide kogumiku, mis püüdis Nõukogude parlamendiliikmetele tõestada, et Eesti okupeerimise ja sovjetiseerimise aluseks oli olnud Hitleri ja Stalini vaheline kuritegelik pakt. Euroopa jagamiseks. Välisministrina pidi Lennart Meri kõigepealt looma välisministeeriumi tööle, kutsuma õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtlus kanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Ta kohtus korduvalt USA ja Euroopa riigipeade ja välisministritega ning esines esimese Ida-Euroopa külalisena NATO peakorteris Brüsselis. 1992. aastal valiti Lennart Meri Eesti vabariigi riigipeaks. Meri vannutati ametisse kuuendal oktoobril 1992. aastal 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti vabariigi presidendiks. 2001. aastal riigipea ametist lahkudes rõhutas Lennart Meri, et president peab alati erakondlikkusest üle olema. Ega see töö ei olnud mitte lihtne. Algul küsid endalt, kas teid liiga vähe ja siis küsida endalt, kas neid liiga palju. Ja kui vaadata natukene ringi, mida televisioon või raadio või ajakirjandus ütles siis tundus, et neil oli alati etteheiteid, ükskõik milliseid, peaasi aga et etteheiteid. Kõige kummalisem sellega harjub aegamööda ära. Harjub ära siis, kui teie häält kuulda, teie pilkusid, näha Teie toetust, usaldust ja armastust tunda. Presidendiamet on juba niisugune Meie parlamentaarses vabariigis. Et ta erineb parlamendiametist ja ta erineb vabariigi valitsuse ametist. Sest need mõlemad on seotud ühe teise loogikaga. Nad mõtlevad valimistest valimisteni mis on kõikjal nii ja peamiselt selle tõttu on ka erinevalt sellest pisut koomilisest ajakirjanikust, kes arvasid, kas Eestil üldse ongi riigipead vaja on kõikjal, nii et riigi järjekestvus ja eriti oskus vaadata kaugele silmapiiri taha. Üle valimiste üle mitmete valitsuste ja endalt küsida, mida vajab see rahvas, mida vajab see riik? See paratamatult jääbki riigipea hoolde, kes on väljaspool erakondi ja kes on väljaspool valitsust. Täna hommikul kell kaheksa kogunes erakorralisele istungile Eesti vabariigi valitsus, et arutada president Meri ärasaatmisega seotud küsimusi. Peaminister Andrus Ansip. Ma avaldan enda ja valitsuse nimel sügavat kaastunnet Lennart Meri perele, lähedastele ja kogu Eesti rahvale. Eesti vabariik on Lennart Meri nägu. Lennart Meri on meie riiki ehitanud. Ta kuulub meie rahva suurte poegade hulka ühes Konstantin Pätsi, Jaan Tõnissoni, Janseni Hurda Jakobsoni ga. Lennar Meri ehitas üles meie kaasaegse välisteenistuse. Ta kujundas tänapäevase riigipea institutsiooni. Ta tõi Eesti tagasi maailmakaardile. Lennart Meri tegutses väikeriikide nimel ja eest ja tegi nii oma tegudega Eesti suureks. Lennart Meri ei nõustunud kunagi väitega, et Eesti on väike. Ei, Eesti ei ole väike, sest tema kodanikud on suured. Lennart Meri Eestile elatud elu on kandnud vilja. Eesti on jäänud püsima. Lennart Meri armastas Eestit ja tahtis, et eestlased hoiaksid ja austaksid oma riiki. Ta ütles, et kõik väärtused on loodud tööinimese kätega ning et loov inimene peab saama oma loominguvilju näha. Kui tema tähelepanu kogu aeg eemale kistakse, siis tekib kahtlus, kas neid vilju üldse oligi. Lennart Meri jätab Eesti maha rahuliku ja kindlana. Võimalus astuda igaviku riiki siit vabast Eestist annab tunnistust, et tema töö on kandnud vilja. Eesti jääb oma austatud presidenti alati mäletama. Valitsus otsustas kuulutada homse päeva 15. märtsi leinapäevaks. Leinapäevale on kohased leinalipud ja valitsus kutsub kõiki Eesti riigi kodanikke heiskama leinapäeval leinalippe. Valitsus tegi riigisekretärile ülesandeks matusetoimkonna moodustamise.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Arnold Rüütli avaldus. Peaminister Andrus Ansipi avaldus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti sideosakonna juhataja Oliver Gailani sõnul pakub Eestis ametlikult satelliiditelevisiooni teenust endine viasat praeguse nimega houm kolm, mis peatas Vene telekanalite näitamise veel 25. veebruaril. Samas ei välista Oliver Gailan, et taevakanalite vahendajaid võib-olla rohkem, sest paljudes riikides on müügil väga erinevaid satelliiditelevisiooni pakette ja nõuda neilt vene telekanalite näitamise lõpetamist. Eestis on raske kosmosest saabuv telesignaal katab ja kogu Euroopa suuruse maa-ala jätkab Oliver Gailan. Satelliittelevisiooni edastuse piiramiseks otseselt tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametil pädevust ei ole. Kui me piiraks nagu ühte kanalit, siis muutub see kanal kättesaamatuks üle kogu Euroopa, et siin need mehhanismid on natukene teistsugused. Siin saab meie amet käivitada näiteks kanalile loa väljastanud riiki, et kui see kanal paneb toime õigusrikkumise ja siis see riik ise peab vaatama, kas see kanal täidab seadusenõudeid või mitte ja siis otsustama, et kas siis piiramine on vajalik. Oliver Kailani sõnul on olukord üsna uus ja mitmed Euroopa riigid uurivad praegu satelliittelekanalite sisu ja selle õiguspärasust. Samas võib Ida-Viru linnade kortermajadel näha Venemaa satelliiditelevisiooni teenuse pakkuja Trikolo logoga taldrikuid. Oliver Kailan kinnitab, et seda teenusepakkujat Eestis justkui olema ei peaks. Väga võimalik, et mõned majapidamised on siis ostnud selle vastuvõtuseadme, siis Venemaad ja toonud selle siis näiteks Eestisse ja pannud selle omal maja külge, et siis nagu televisioonikanaleid vaadata rikolor TV teenuse kasutamise tingimused minule teadaolevalt on sellised, mis lubavad selle kasutamist ainult Vene territooriumil. Ja nüüd, kui keegi toob selle vene territooriumil välja ja kasutab seda teenust Eestis, siis eelkõige ta paneb toime tõenäoliselt rikkumise nende kasutust ngimuste osas ehk nagu lepingu rikkumise. Samas nagu ütles meie uudistele üks Narvas internetiteenust pakkuva ettevõtte juht, on trikolori antennide paigaldamine ja teenusega liitumine keerulisem kui internetist lemmikkanalite vaatamine. Trikolor de Vteenuse kasutamiseks saab lepingu sõlmida vaid Venemaal elav inimene, kellel on olemas Vene mobiiltelefoni number ning arve vene pangas. Lihtsam on leida odava hinnaga internetitelevisiooni pakkuja ja neid on turul praegu väga palju. Piiriäärsete alade elanikud ei pea aga vene televisiooni vaatamiseks üldse pingutama, sest vabalevis on kas toaantenni või lihtsa väliantenniga saada pea 20 vene originaaltelekanalit Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ei saa keelata satelliittelevisioonis edastatavaid Vene telekanaleid. Selline otsus nõuaks paljude riikide koostööd.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlates 2024. aasta kolmandast juulist saab Euroopa liidus tootja müüa plastpakendiga kuni kolmeliitrist jooki vaid juhul, kui kork on pudeli külge ka pärast avamist kinnitatud. Eesmärgiks on, et korke satuks loodusesse senisest kordades vähem. Alekoki juhataja Tarmo Noop selgitab, et uued korgid on kolmandiku võrra raskemad. Konkreetselt talekokile on see kulu umbes pool miljonit eurot, eks peame täiendavalt investeerima, aga erinevad villimisliinide tootjad on selle peale nagu, nagu mõelnud, nii et tegelikult need lahendused ole. A le Cokipudelitele kruvitakse aastas ligikaudu 45 miljonit plastkorki. Kui praegusele kahe grammisele korgile lisatakse kaalus kolmandik, kulub ainuüksi alekokil aastast lisaks 30 tonni plastikut. Alekokk ei ole ka ainuke ettevõte, mis plastpudeli jooke Eestis või laiemalt Euroopas müüb. Seega kohustab see plastprügi vastase direktiivi nõue kasutama hulga plastikut rohkem. See on ka üks põhjus, miks joogitootjad pakkusid lahendust, korgid koguda kokku pandipakendisüsteemiga. Kõik need riigid, kus on kasutusel pandisüsteem oleks saanud kõik masinad niimoodi ümber ümber häälestada, et masin ei maksa panti, kui, kui pudeli pole korki peal, mis tähendab seda, et tegelikult kõik pudelid ikkagi kindlad tulevad nagu korkidega tagasi, et see oleks võimaldanud oluliselt vähendada pasti kogust. Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp ütleb, et lõastatud pudelikorgi nõue jäi Euroopa Liidu direktiivi just seetõttu, et paljudes liikmesriikides sarnast pandi pakendisüsteemi ei ole. Vanad Euroopa Liidu riigid, kus pandipakendisüsteemi ei ole Nad oleksid pidanud tegema kümnetes miljonites investeeringuid, nagu meie ettevõtted on teinud mitmete ja kümnete aastate jooksul. Keskkonnaministeeriumi nõunik Kertu Sapelkov selgitab, et eelnõu hõlmab ka tetrapakendeid ehk joogi kartong. Pakendeid, milles müüakse näiteks piima ja mahla. Neid taarautomaat vastu ei võta. Seega nende plastkorke nii koguda ei saaks. Ka on eesmärk, et reeglid pakenditele oleks üle liidu ühesugused. Kui Eestis oleks kuidagi tehtud erisus Eesti turu jaoks, siis tegelikult Eesti tootjad, kes lasevad oma tooteid mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi turule, siis nende turgude jaoks nad oleksid nii või teisiti pidanud ikkagi need disaininõuded vastavusse viima. Eelnõu, millega kirjutatakse Euroopa Liidu ühekordse plasti direktiiv Eesti seadusesse, on veel kooskõlastamisel. Sapelkov pakub, et Riigikogusse jõuab see sügisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uutele korkidele kulub aastas mitukümmend tonni lisaplastikut.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõigepealt on see ju niisugune mõistetav samm SAS-i poole pealt, see tänane teade ei ole ju mingisugune üksikotsus Estonian Airi suunal, vaid SAS loobub tervikuna oma tütarettevõtetes Estonian Air teiste hulgas. Riigi seisukohast on oluline ikkagi seesama, mida me oleme ka varem öelnud, lennuühendused on osa infrastruktuurist ja kindlasti koduturule baseeruv ettevõte, et noh, peaks omama kaalukat rolli ja kõige paremaid võimalusi arenguks. Ma ütlen niimoodi, et nagu riigi esimene eelistus kindlasti pea olema nüüd ise minna seda ahmima või kahvama seda osalust. Tatumad oleks ikkagi need ettevõtjad, kes näevad just Estonian Airil selliseid arenguvõimalusi või sellised arengusuunas. Kui sellised ettevõtted on, siis mina arvan, et nad võiks oma huvi näidata ja selles osas nagu edasi liikuda. Riik on väga avatud selleks koostööks, et me, võib-olla selle käiguga suudame ka Estonian Airi ette kerkinud probleeme lahendada, lükata ta niisugusele kindlamale arenguteele ja selles mõttes oleks väga hea, kui ikkagi niisugused oleksid investorid, kes näevad just seda Eesti Eesti arengut koduturgu ühe lähtepunkti võib olla taustaks raadiokuulajale lihtsalt, et mis maailma lennunduses siiski toimub, on maailma lennunduses on olnud pidevalt sellised noh, ütleme nagu protektsionistlikud tsoonid, et pole rahvuslikke lennukompaniisid lastud nagu väga lihtsalt lendama ja nii tegelikult on see jätkuvalt siiamaani Euroopa liidus on seda turgu nüüd avatud on ju ja, ja me näeme, kus tegelikult ju tekivad ka uued lennuettevõtted, olgu need siis odavlennuettevõtted, se või Ryanairi ja mitmed teised Skandinaavias ja, ja üle üle Euroopa, nii et see näitab seda, et ka lennundusse siiski võib investeerida kui teatud osa, noh, ütleme turismist, kaupade veost ja, ja muid, väga palju võimalusi, neid võimalusi tuleb kindlasti näha ja Eesti puhul kindlasti tasub mõelda ikkagi ka meie asukoha peale, kus, kus on meil teatud ütleme, loomulik võimalusi ka lennuettevõte olgu siis ida-lääne vahel koostöö turismi arenguks piirkonnas, et noh, need on sellised asjad, mille osas noh, lennundust tuleks näha ühe ühe osana, tähendab, et miks, miks inimesed lendavad ja kui palju nad lendavad lihtsalt, keda teda ühe ettevedamisfirmana järgmisse, suuremasse lennujaama. See on natuke lihtne strateegia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandusminister Juhan Partsi kommentaar SASi otsusele müüa osalus Estonian Airis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nBarkani operatsioon on olnud selles mõttes edukas, et suure tõenäosusega ilma selle operatsioonita oleks ilmselt Maali riik juba langenud terroristide küüsi ja oleks väga suure võimalusena ka juba sisuliselt riigina nagu läbi kukkunud. Ja nüüd prantsuse president Emmanuel Makroon on siis otsustanud, et Prantsusmaa eesmärgid terrorismivastases võitluses jäävad maalise sahheli piirkonnas küll samaks, aga mõnevõrra vähendatakse võib-olla tegutsemist Maalis. Aga selle võrra võidakse panustada rohkem ka just ka kahepoolsesse kaitsekoostöösse teiste saaheli riikidega piirnevate lõunapoolsete riikidega, et oht on just liikunud sinna lõuna poole. Barkani operatsioon, kui selline lõpetatakse järgmise aasta esimeses semestris kaitseväelaste arvu tänaselt 5000-lt 100-lt sõdurilt vähendatakse siis 2500-le kuni 3000-le sõdurile. Nüüd ütleme, et otseselt selle väekontingendi, mis Maalist ja ütleme ka osaliselt Nigerist, nagu välja tuuakse selle ümbersuunamisest kuskile, ütleme, lõunapoolsemates riikidesse otseselt juttu ei ole olnud, et need diskussioonid alles nüüd liitlaste vahel nagu algavad. Mis puudutab Euroopa Liidu väljaõppemissiooni maalis ja ÜRO rahuvalvemissiooni, siis vähemalt täna teadmiste põhjal Eesti ilmselt jätkab nendesse panustamisel ka edaspidi, sõltuvalt loomulikult vabariigi valitsuse ja riigikogu otsustest. Ja Eesti kindlasti peaks jätkama ka erioperatsioonide üksuses sihtüksuses takuuba. Nii et selles meil ei ole kindlasti plaanis vähemalt hetkeseisuga oma panust vähendada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas teisipäeval, et Barkhani operatsioon Malis lõpetatakse tuleva aasta algul. Operatsiooni panustavad ka Eesti kaitseväelased. Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Tuuli Duneton selgitas Barkhani olemust ja Eesti kaitseväelaste edaspidist osalemist eri missioonidel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna Narva piirkonna juhatuse liige Tarmo Tammiste peab kahetsusväärseks, et erakonna juhatusele saadetud kiri on ajakirjandusse lekkinud ja kirja sisu ta eriti kommenteerida ei soovi. Samas tunnistab Tammiste vastuolusid piirkonna juhatuse ja piirkonda juhtiva Europarlamendi liikme Jana Toomi vahel, kuid edasist koostööd Yana Toomiga ta täielikult ei välista. Kirja mõte pole selles, et ta välistab. Me lihtsalt anname teada, et me ei näe võimalust koostööd niimoodi jätkata. Kindlasti on põhiküsimus selles, et kasutati täiesti arusaamatuid võtteid selleks, et teatud seltskonda taas keskerakonda tagasi tuua. Teatud seltskond on mõni aeg tagasi linna juhtimisest tagandatud fraktsiooni kodulinn Narva liikmed eesotsas endise linnapea Aleksei Jevgrafoviga, kes Yana Toomi abil Keskerakond astudes püüavad Narvas oma juhtpositsiooni taastada. Narva piirkonna juhatus nende erakonda astumise palvet arutama ei hakanud ja kodulinlased andsid erakonda astumisavaldused läbi erakonna Toila ja Alutaguse osakonna kommenteerib Yana toom. Kui tuleb selline suur hulk inimesi päris nagu tegijaid erakonda, oma sooviavaldusega, siis see nende soov pärib vähemalt menetlemist lisaks kõigile ise ma arvan, et Aleksei Jevgrafov on väga kõva tegija ja linnal oleks väga kasuks, kui nii Kati Rai ku Aleksei Jevgrafof oleksid esitatud. Võimul Narva linnas Yana Toom on veendunud, et tema vastu suunatud kiri ei väljenda enamiku Narva piirkonna juhatuse liikmete seisukohta. Inimestest, kelle allkirjad seal justkui on, lugesid selle kirja sisu ajalehes põhjarannik sellel kirjal tegelikult on kolm allkirja, mitte kuus. Ja Tarmo Tammiste kommentaar. Ma võin öelda päris kindlalt, et absoluutselt kõik, kelle nimed seal all seisid, olid selle kirja sisuga kursis. Yana Toomi sõnul ei mõjuta kogu see kirjavahetus kuidagi homme toimuvaid Narva linnapea valimisi. Nii et võiks nagu need asjad lahus hoida ja mitte praegu tekitada juurde segadust, sest linnas on niigi pinged üleval. Yana Toomi andmeil peaks Keskerakonna juhatus Narva piirkonnas toimuvat arutama jaanuari keskpaiku. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna Narva piirkonna juhatuse liikmed saatsid erakonna juhatusele kirja, milles seavad kahtluse alla edasise koostöö piirkonna juhi Yana Toomiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSaksamaa liidukantsler Angela Merkel on nüüdseks juba kaks korda rääkinud Valgevene diktaatori Aleksander Lukašenkoga. Milline on olnud nende kõnede sisu, on endiselt ähmane. Selline teadmatus on mitmed Ida-Euroopas muretsema pannud. Näiteks Leedu välisminister Gabrilius Lansbergis ütles eile, et Lukašenko on ennast laua taha tagasi surunud. Logiaasa. Ka noro. Halvim asi on see, et hoolimata meie parimatest kavatsustest rääkides diktaatoriga, muudab ta selle vestluse läbirääkimiseks. Isegi kui ütleme, et nõuame inimeste vabastamist, on ta dikteerinud oma nõudmised. Paistab, et see on see, mis hakkab juhtuma. Teine halb asi on see, et diktaator tahab ennast legitimiseerida. Rohkem kui aasta polnud teda tunnustatud, keegi ei rääkinud temaga, aga nüüd jälle räägitakse, sõnas Lansbergis. Ka Valgevene meedia kuulutas eile, et Euroopa Liiduga algavad mingisugused läbirääkimised. Euroopa Komisjoni kõneisik Eric Bamer lükkas selle täna Euroopa Liidu nimel ümber. Pole mingit küsimust, kas pidada läbirääkimisi Lukašenko režiimiga? Andsime eile teada, et peame tehnilisi kõnelusi ÜRO agentuuride ja Valgevene asjaosalistega et korraldada piiril olevate inimeste kodumaale saatmine. See on meie vestluse sisu ja samuti ka humanitaarabi andmine Valgevene piiril olevatele inimestele. See on ainukene asi, millest eile teatasime. Mitte mingisuguseid läbirääkimisi Lukašenko režiimiga ei peeta, ütles Mamer. Küsisin ma Meri käest ka seda, et kas Angela Merkelil oli Lukašenkoka rääkides Euroopa liidu-poolne toetus. Euroopa Liit ei anna liikmesriikidele mingeid mandaate, riikidel on loomulikult kahepoolsed kontaktid, ükskõik kellega nad soovivad. See on diplomaatias täiesti normaalne. Loomulikult on Euroopa komisjoni ja liikmesriikide vahel väga lähedane infovahetus, ütles Mamer. Sellest vastusest võib välja lugeda, et Merkel tegi kõne omal initsiatiivil, kuid informeeris sellest ka Euroopa partnereid. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni kõneisik kinnitas täna, et Euroopa Liit ei hakka Aleksander Lukašenkoga mingeid läbirääkimisi pidama. Ainukene kontakt Minski režiimiga on olnud vaid humanitaarabi andmiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe teeme väga põhimõttelise sammu, see tähendab, et me tunnustame seda võimalust, et toota alternatiivsel teel energiat, et teha palju jõulisemad sammud järgnevad. Väga tore on teada ka veel seda, et osaleb erakapital ja Eesti Energia kapital koos. Eesti Energia tehnikadirektor Lembit Vali, miks Eesti energia on võtnud ette sellise projekti teravamaks läheb probleem pärast Euroopa Liiduga liitumist, kus kehtib suurte põletusseadmete direktiiv, mis kohustab meid keskkonnaheitmeid viima vastavuse selle nõuetega ja nõue täitmiseks me peame ilmselt kas renoveerima kõik Narva elektrijaamade plokid või leidma teised võimalused elektri tootmiseks ja üks neist võimalustest on kasuta ära taastuvad energiaressursid, sealhulgas ka tuul ja ongi pandud paika esimene generaator Eesti Energia poolt muidugi koostöös rohelise ringiga, kes paigaldas kaks generaatorit ja selle projekti eesmärk on saada informatsiooni ja teadmisi, kuidas on Eestis võimalik tuuleenergiast tuult toota ja me paneme peale ka monitooringu, et oleks pidevalt kõigil asjahuvilistel võimalik saada informatsiooni, kui palju toodavad need kolm tuulikut. Koguvõimsus on 1,8 megavatti ja tuul kord puhub, kord ei puhu ja selle tõttu tootmise potentsiaal on ainult 30 protsenti üles seadatud nimivõimsusest, kui palju tarbijaid sellest kasu saavad, kui me võrdleme nüüd kodumajapidamisega, siis võiks öelda, et 500 Eesti kodu saab nende sellest tuulepargist omale energiat. See on praegusel hetkel kallim kui Narva elektrijaamast tulev elektrienergia. Kas tarbijad on sellega rahul ja kui palju neid on liitunud käesolevaks hetkeks kogu maailmas doteeritakse taastuvat energiat ja, ja ka Eesti riik on võtnud vastu otsuse 90 protsenti kodutarbija tariifist makstakse siis energiatootjale, selleks, et seda edukamalt müüa, on kasutusele võetud kaubamärk, roheline energia mis annab kasutajale teatud eeliseid oma toodangu realiseerimises turu situatsioonis viidates inimese teadlikkusele rohelise energia kasutamise osas ja keskkonnasäästlikkusele. Ja meiega on liitunud vähem, kui me lootsime, aga küllalt suuri ettevõtteid on liitunud, kes ostavad meil sertifikaate, kui palju toodetakse praegu taastuvat energiat võrreldes kogumahuga? Täna on see protsent 0,1, ainult, kuid selle tuulepargi käivitamisega läheb ta siis 0,15 protsendi peale ja meil on lõppstaadiumis ka linnamäe hüdroelektrijaama ehitus. Kui see käima läheb selle aasta lõpus, siis tõuseb see osakaal juba 0,2 protsendi peale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Virtsus avati esimene Eesti tuulepark.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva esimese kaasava eelarve lõppvooru jõudis 16 ettepanekut, millest umbes pooled on rahvaalgatuse jaoks tavalised, grillimisplatsid oote, paviljonid ja spordiväljakud. Samas teises pooles on monumendid hiiglaslikud tänavakellad, purskkaevud ja skulptuurid või nagu ütleb Narva muuseumi juht Ivo Posti esteetilise naudingu objektid. Posti hinnangul peitubki siin peamine erinevus näiteks Tartu kaasavast eelarvest, kus elanikud eelistavad suunata raha praktilistele asjadele. Narvakad aga silmailule, jätkab Ivo Posti. Ma ei arva, et kaasav eelarve peaks minema nii-öelda esteetilist rada pidi skulptuure ja monument pidi, vaid ma arvan, et see peaks olema üldkasutatav, vajalik asi Narvas, võib-olla mõeldakse seda pidi, et mingi kõnnitee korrastamine või bussioote paviljoni tegemine või midagi sellist, et see on pigem selline, noh nimetame seda siis vanas mõttes majavalitsuse töö, aga et sellised kultuurid ja see on selline loominguline asi ja seal peaksid siis inimesed saama oma sõna sekka öeldud ja kõigi maitse peab siis selles nii-öelda linna esteetilises keskkonnas kajastatud olema, et ma arvan, et see tuleb noh, teisest mõtteviisist Lausa koomiline on olukord tänavakelladega. Narvas on praegugi vähemalt viis tänavakella, neist kaks märgilist raekoja ja Kreenholmi tornides seisavad aastaid. Samas pakuvad Narva elanikud kaasavasse eelarvesse veel kahte monumentaalset tänavakella, millest ühte soovitakse lausa raekoja kõrvale, kusjuures hääletuse võivad võita mõlemad kella projektid. Ivo Posti. No ma tahaks loota, et seda kahte, kella vast siiski ei tule, sest tekib küsimus selles, et mis on ja selle ratsionaalne pool, sellepärast ma ütlen, ma olen põnevil, et vaadata, mis siis saab. Narva tööstuspargi juht Vadimorlov nimetab monumentide rohkuse põhjuseks eakate inimeste nostalgiat ning sümbolite lembust. Linna elanikuna eelistaksin innovatiivseid projekte. Mulle meeldivad aktiivse eluviisiga seotud projektid, valisin esialgu välja kolm ettepanekut. Need on tänavamuusikaplatside rajamine, ujuv purskkaevude projekt ning veesuusaraja köisringtee ehitamine. Joaorgu ideed peavad olema innovatiivsed ning nad ei peaks olema seotud linnavõimu igapäevategevusega. Narva kaasava eelarve maht on 200000 eurot, sellest võib jätkuda ühe kalli projekti, näiteks sõdur Sveiki skulptuuri püstitamiseks või paari kolme odavama ettepaneku teostamiseks. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas kestab 14. juunini kaasava eelarve hääletus. Mida Narva elanikud 200 000 euro eest linnas näha tahavad?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKohtla-Järve ainsas eestikeelses põhikoolis Järve koolis on õpilastest üle poole pärit venekeelsetest peredest, mis tekitab aina rohkem vajadust eriõppe järele. Kuna omavalitsusele ei ole ressursse koolis lisaõppe toetamiseks, siis kooli juht Anne Endjärve sõnul suurendab olukord kooli stressi. Meie õpilaste nii-öelda protsent, kes ei ole eesti kodukeelega, see on nii suureks läinud, et meil majas väga vähe kõlab eesti keelt ja see tähendab, et eesti keele keskkond on õpilase jaoks ka väga väike, sest kodus huviringides klassist väljas vahetunnis kogu aeg kõlab vene keel ja mis seal salata, õpilane läheb ka tunnis tihti vene keelele üle, sest nii on lihtsam. Kuna lapsevanem küll tahab, et laps õpiks eesti keeles ja see on väga tore, see on väga tervitatav, aga paraku lihtsalt meie võimalused on suhteliselt ahtad, sest laps vajab lisatuge. Aga siin me põrkame nii nädalakoormuse le kui palgafondile kui tasemele ja neid lapsi on igas klassis igas klassis lihtsalt, et on vaja teha konkreetset lisatööd. Selleks, et õpilane oleks rahulik, et ta ei tekiks stressi. Mõnikord ka depressiooni, et ta ei valaks oma pingeid välja vahetunnis, et ta saaks aru, mida ta õpib, et tema õpe oleks järjepidev. Muukeelsete lastevanemate aina sageneva sooviga panna oma lapsed eestikeelsesse kooli on lisaks järve koolile kokku puutunud teisedki Ida-Virumaa koolid nii palutigi riigi abi tekkinud mure lahendamisel. Haridusminister Mailis Repsi sõnul on nad saanud samasisulise abikirju mujalt. Viljandimaa omavalitsuse liit ja nüüd on sellega liitunud ka Järvamaa esindajad pööranud tähelepanu ka näiteks keset õppeaastat järsku tekkivatele uutele õpilastele, osad on uusimmigrantid, tulevad näiteks Viljandi puhul on välja toodud Ukraina mõnedel teistel juhtudel on näiteks sisemigratsiooni tulemusena. Probleemi lahendamiseks on loodud komisjon, kes peab välja töötama uue muukeelsete laste toetusõppe. Rahajagamise mudeli. Mailis Reps. Ja küsimus ei ole mitte selles, et, et haridus, ministeerium tahaks seda kuidagi väga bürokraatlikuks teha, aga raha jagamine peab olema läbipaistev ja ma usun, et siin koha peal ka kõik tahaksid, et see oleks aus ja läbipaistev, nagu me teame Ida-Virumaal osad koolid saavad kõrgemat koefitsienti, teised ei saa. Ja ainukene põhjendus on see, et see on ajalooliselt nii kujunenud ja see tekitab teatud pingeid, et meil oleks vaja öelda, milline on see riiklik aus mudel, nii nagu näiteks mõnedes teistes süsteemides olgu näiteks eripäraste laste toetamine, kõik teavad, läbipaistev süsteem on paigas. Haridusministri sõnul on eesmärk rakendada uut eesti keele õppetoetuse süsteemi juba järgmisest õppeaastast. Raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haridusministeerium tahab järgmisest õppeaastast viia koolides eesti keele abiõppe toetuse uutele alustele. Eestikeelsetes üldhariduskoolides õppivate muukeelsete laste õpetamiseks on riigilt toetust palunud lisaks Ida-Virumaale ka Viljandimaa ja Järvamaa omavalitsused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome valitsus toetab terviseameti soovitust kasutada maske ühistranspordis ja mujal, kus piisav vahemaa hoidmine teiste inimestega ei ole võimalik. Terviseametnikud täpsustasid, et näiteks poes tuleb maski kanda, kui on palju rahvast. Maske soovitatakse kanda kõigis piirkondades, kus viimase kahe nädala jooksul on olnud uusi nakkusjuhtumeid. Viimase ööpäevaga avastati Soomes kokku 41 uut nakatumist. Terviseameti esindaja sõnul on uusi nakatumis päris mitmel pool, nii et maski soovitus hõlmab tegelikult pea kogu Soome. Valitsus pani ka omavalitsustele kohustuse aidata vähekindlustatud inimestel maske muretseda. Praegu on näiteks Soome prismas maski hind veidi alla euro. Samas kõlbavad ka isetehtud maskid. Tööandjate Keskliit on aga juba kommenteerinud, et vähemalt tööle ja koju sõitmisel kasutatavad maskid peaks saama hiljem maksudest maha arvata. Seadus ei võimalda maske kohustuslikuks teha, aga soomlased on üldiselt väga kuulekad ka soovitusi järgima. Ning meediast kumab läbi, et paljud soomlased peavad maski vajalikuks. Terviseameti juhid rõhutavad, et maski tuleb kindlasti kasutada õigesti. Seda ei tohi puudutada ega ära võtta, muidu pole sellest kasu. Kuigi seaduse järgi ei saa keelata soomlastel kodumaalt lahkuda või Soome naasta, toonitavad nii terviseametnikud kui poliitikud praegu pidevalt, et reisimine ei ole mõistlik. Alles hiljuti oli näiteks põhja Makedooniast saabuvas lennukis mitukümmend viirusekandjat. Sotsiaalmeedias hurjutati kõvasti liiga reisihimulisi soomlasi, kuni selgus, et tegemist oli siiski peamiselt Makedooniast saabuvate töötajatega. Valitsus otsustas nüüd sisse seada nii-öelda valgusfoori süsteemi. Punane värv tähendab suure nakkusohuga riike, kust saabudes võivad terviseametnikud karantiini määrata. Kollastest riikidest saabudes on vabatahtlik karantiin. Karantiin ei ole vajalik nende riikide puhul, kus on alla kaheksa nakatumise 100000 elaniku kohta. Peaminister ei tahtnud otseselt öelda, mis värv käib Rootsi kohta, aga ütles, et Tornios üle piiri tööl käijad siiski karantiini jääma ei pea. Terviseametnikud võivad määrata riskiriikidest tulijatele viirusetesti, aga üldiselt on testimine siiski vabatahtlik. Soome valitsus andis ka uuesti kaugtöö soovituse. Augusti algul tühistati üldine kaugtöö soovitus, aga kuna nüüd on nakatumist arv taas veidi kasvanud, siis anti uus soovitus piirkondade kaupa vastavalt olukorrale. Vähemalt Helsingis ja seda ümbritseva Uusimaal peaks peaminister Sanna Marini sõnul praegu võimalusel jääma kaugtööle ja paaris maakonnas. Veel. See puudutab kõiki avaliku sektori töötajaid, kelle töö seda võimaldab, aga valitsus loodab, et ka erasektor võtab seda soovitust arvesse. Koolid igatahes alustasid täna õppetööd.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes tuvastati viimase ööpäevaga 41 uut koroonaviirusega nakatunut. Riigis on praeguseks kokku 7600 nakkusjuhtumit. Soome valitsus arutas eile ja täna koroonaviiruse levikuga seotud uusi piiranguid ning tegi täna oma ettepanekud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaa ja Gruusia vahel on puhkenud täiemahuline relvakonflikt, kusjuures Venemaa hoidub nimetamas seda sõjaks. Venemaa president Dmitri Medvedjev kinnitas täna hommikul, et Venemaa täidab lihtsalt ÜRO mandaadiga talle pandud kohustusi. Venemaa president ütles, et Vene rahuvalvajad ja neile appi läinud lisaüksused viivad läbi operatsiooni, mille eesmärk on sundida Gruusia poolt rahule. Lisaks kaitsevad nad rahulikke elanikke. Venemaa kinnitusel on Lõuna-Osseetias saanud ööpäeva jooksul surma vähemalt 2000 inimest. Venemaa sõjaväe teatel on Gruusia väed Lõuna-Osseetia pealinnast šinvalist välja tõrjutud, Gruusia need väited aga tagasi lükanud. Mõlemad osapooled aga kinnitavad, et linna ümbruses jätkuvalt praegu ägedad lahingud lahingutesse paisati ka näiteks Pihkvas paiknevad dessantväelased. Venemaa õhujõud alustasid juba öösel üle Gruusia sõjaliste rajatiste pommitamist. Täielikult hävitati Gruusia tähtsaim sadam Musta mere ääres asuv oti. Ennelõunal algasid pommirünnakud ka Lõuna-Osseetiale kõige lähemal asuvas linnas kooris. Gruusia ajakirjanduse teatel sai pommi avamuse üks elumaja, selles rünnakus sai surma vähemalt 20 inimest. Selles linnas viibis hommikul ka Gruusia filmigrupi koosseisus Hardi Aaspõllu. Hommik oli suhteliselt rahulik. Meediat oli suhteliselt vähe kohal nagu midagi, justkui nagu ei olekski olnud oodata. Ja kui me olime seal pool tundi olnud umbes siis tuli esimene lennuk, kes lasi kuhugi linna piiri äärde Barbommi ja siis läks kohe mölluks, et siis siis lendas peale, kulgeb neid lennukeid kohe ja erinevaid punkte linnas hakati pommitama. Seal peamiselt olid punktid, mida pommitati, olid koolid sellepärast et koolides on mobilisatsioonipunktid ja pommitati sõjaväebaas jah. Sõjaväebaasist läks sõjavahendite ladu põlema, aga palju pomme läks ka, kas sihilikult või kogemata läks mööda elumajadesse. Muudesse piirkondadesse lisaks veel pommitati, seda, rääkis mul kohapeal olnud Ameerika reporter, et pommitati sõidutee koorist Osseetiasse. Et, et nad olid seal 50 meetri kaugusel olnud ja pidid nende nime alt löödi tee minema ja siis me sõitsime natukene koorist välja ja peale meie lahkumist lasti koorija bilisi vahelisel teel. Gruusia parlament kinnitas täna erakorralisel istungil ühehäälselt president Mihhail Sakašvili seadluse sõja seisukorra kehtestamise kohta kogu Gruusia territooriumil ajavahemikus üheksas kuni 15. august. Milline on aga olukord Tbilisis, sellest räägib meie korrespondent Krister Paris. Telisi, kui linn on vähemalt näiliselt täiesti rahulik, siin on, kui ei teaks, et on sõda käimas, siis võiks arvata, et polegi mitte midagi nagu otseselt juhtunud. Siin on näiteks turiste, kes käivad ringi, need lõuna, Tanel reisijuhid näpus ja inimesed istuvad kohvikutes. Aga samal ajal muidugi, kui minna näiteks kasvõi suvalise kohvikusse sisse, siis on kõikjal mängimas televiisori või raadio, kus näidatakse sõjasündmusi ja inimesed istuvad ja vaatavad suhteliselt tõsiste nägudega seda, mis, mis parasjagu sünnib ja, ja loomulikult kui ükskõik kellega rääkida, siis ei saa mööda sellest, et nad tunnetavad, et asi on päris tõsine ja nende riik on sattunud korraliku rünnaku alla. Käisin just hommikupoolikul ka ühes värbamispunktis, kus viidi ära siis värvatavaid reservväelasi, kes viiakse kõige suurema tõenäosusega mitte küll otse rindele, aga siis tagalateenistusse et vabastada päris väelastele võimalust minna võitlema vene vägede vastu ja need inimesed, kes seal olid, värbamispunktis olid, ma üldiselt ei ütleks, et elevil, nad olid ikka suhteliselt tõsised ja, ja ja tundub, et see, et sõda on käimas, on täie jõuga kohale jõudmas, eriti kuna tulevad sõnumid näiteks siit vaid umbes 100 kilomeetri kauguselt koorist, mida täna korralikult pommitati, praegusel hetkel on vist üldse tundub, et Gruusias liikumine suhteliselt raskendatud, et väidetavalt on koorissemine vähemalt üks sild, kui mitte mõlemad õhku lastud vene pommirünnakute poolt ja nii edasi. Ehk ütleme niimoodi, et Tbilisis otseselt seda veel tunda ei ole, isegi elektri petter on veel olemas ja, ja internet ja väga vilets, aga siiski telefoniside, kuid mujalt maalt tulevad päris sünged uudised ja ka muidugi siinsamas pilistis veel eile õhtul oli kuulda päris niimoodi tugeva pommitamist kuskil tõenäoliselt pommitati siis neid sõjaväebaase, mis on siit paarikümne kilomeetri kaugusel. Täielik segadus valitseb uudisteagentuurides, et mis toimub, sin valis, kelle kontrolli all see on. Ega siin ju paremat infot ei saa, sest et venelased on öelnud, et nende spetsmals maabus valis ja nad nii-öelda vabastasid selle linna. Kui küsida grusiinide käest, et mida nende televiisor räägib neile, siis nendele öeldakse, et vastupidi, Lõuna-Osseetia on täielikult grusiinide kontrolli all ja venelased on surutud selle rokitunneli juurde väikesesse kotti, kus nad küll jätkavad tulistamist. Nii et ega ju siit ja parema pildi sa, sest et see, mida me siin näeme, on eeskätt Gruusia kanalid, mis kah kindlasti ei ole just see kõige ära. Rahvusvaheline reaktsioon on olnud Gruusia sündmustele suhteliselt vaoshoitud, lääneriigid alles kujundavad oma seisukohti, esialgu kutsutakse vaid sõjategevust lõpetama. Eesti on aga selles suhtes erand. Peaminister Andrus Ansip. See on täismõõduline sõda, rääkisin eile õhtul telefonitsi Gruusia peaminister Laado Gurganize, kes andis mulle ülevaate hetkeolukorrast Lõuna-Osseetias ja Gruusias üldiselt. Gruusia peaministri sõnul ei ole hetkel Gruusias toimuv enam lokaalne konflikt, vaid vaid see ongi täismõõduline sõda. Venemaa on kandnud sõjategevuse väljapoole Lõuna-Osseetia konfliktipiirkonda ja pommitab Gruusia tsiviil ja sõjalise infrastruktuuri objekte üle terve Gruusia. On täiesti selge, et Venemaa tegevus Gruusias pole rahuvalve, vaid otsene agressioon Gruusia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Ja see agressioon tuleb koheselt lõpetada. Seda on nõudnud väga paljud riigipead. Valitsusjuhid juba ja, ja loomulikult Eesti valitsusjuhina nõuan seda ka mina kinnitasin oma Gruusia kolleegile Eesti toetust Gruusiale. Kas teid peaministrina paneb muretsema Venemaa välisministri Sergei Lavrovi seisukoht, et Venemaa läks appi oma kodanikele, kes elavad Lõuna-Osseetias, et teatavasti Eestis elab ka 130000 Venemaa kodanikku? Selline Venemaa välisministri seisukoht ei ole kuidagi kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja kui meenutada ajalugu, siis täpselt taolist retoorikat kasutas ka Milosevit ja ja kasutas ka Stalin. Nii et loomulikult selline õigustus ei sobi mitte mitte mingisuguste õiguslike normidega kokku. See konflikti kandmine Lõuna-Osseetiast väljapoole, see on sõjaline agressioon. Rahulikke Gruusia linnu pommitatakse. Ei ole mõeldav, et, et nii suurel hulgal sõjatehnikat ilma igasuguse ettevalmistuseta viidi Gruusiasse, see oli ammu kavandatud ja, ja selline kava on selgelt küüniline, arvestades seda, et sõjategevusega alustati olümpiamängude avatseremoonia päeval. Meie uudistetoimetusele teadaolevalt peaks peaminister Ansip juba lähiajal suunduma Gruusiasse. USA president George Bush aga ütles, et Venemaa rünnakud Gruusiale väljaspool Lõuna-Osseetia sõjatsooni tähendavad kriisi ohtlikku eskaleerumist ning kutsus Moskvat pommitamist lõpetama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sõjaline konflikt Gruusias.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome valitsus lootis eile piirangute leevendamises kokku leppida ja õhtul oma otsusest teada anda, aga nii ei läinud. Kella seitsme ajal õhtul ei olnud mitme tähtsa teemani veel jõutudki. Sellest jääb Soomes väheks, et valitsuse meelest üks või teine piirang vajalik on. Kuna piirangud puudutavad inimeste põhiõigusi, siis peab valitsus iga piirangu puhul suutma põhjendada, miks selle jätkamine on täiesti vältimatu. Üks suur vaidlusteema on koolid, see on juba otsustatud, et põhikooli avatakse 14. mail. Koduõpe lõpeb. See on esile kutsunud suure vaidluse ja isegi hukkamõistu, sest kooliaasta lõpu 31. mal ja paariks nädalaks laste kooli saatmine tundub paljudele asjatu riskimisena. Nüüd oodatakse otsust gümnaasiumiastme ja ametikoolide asjus, kas ka nemad hakkavad sel õppeaastal veel koolis käima või mitte. Väga oluline teema on eakatele inimestele kehtestatud piirangute leevendamine. Praegu peavad üle 70 aastased elama sama hästi kui karantiinis ja vanemale põlvkonnale omase hoolikusega peetakse piirangutest ka kinni. Hooldekodud on praegu suletud ja sinna oma lähedasi vaatama ei pääse. Hooldekodude elanike ei lasta ka õue jalutama, et nad oma kehvemas seisus kaaslastele nakkust ei tooks. Üha rohkem on neid asjatundjaid, kes hoiatavad, kui suurt kahju teeb eakale inimesele pikka aega toas istumine ning lisaks pealesunnitud üksindus. Helsingis seadis üks hooldekodu lausa sisse konteineri, kus asukad saavad oma lähedastega turvaliselt kohtuda ja juttu ajada. Klaas on küll vahel ja kallistada ei saa, aga vähemalt on võimalus omakseid näha. Muuseumid, teatrid ja muud sellised kohad on Soomes kinni nagu Eestiski, aga teadaolevalt arutas valitsus vähemalt raamatukogude avamist. Eestlasi huvitab muidugi peamiselt Eesti ja Soome vahelise piiri avanemine ja laevareiside taastumine. See võimaldaks nii Soomes töötavate eestlaste kui Soome turistide liikumist. Ka Soome Tööandjate keskliit ja kaubanduskoda soovivad piirangute leevendamist. Soome välisminister Beka Haavisto ütles eelmisel nädalal ERR-ile antud intervjuus, et kui piiri avama hakatakse, siis kõigepealt pääsevad ilmselt liikuma teises riigis tööl käijad. Turistina pääseb naaberriiki vast alles suve lõpus. Soome vaatlejate hinnangul praegu valitsuselt väga olulisi leevendusi loota ei ole. Kõigepealt oodatakse ära, mis juhtub pärast seda, kui koolid ja lasteaiad 14. mail avatakse. See tähendab ühtlasi, et paljud lastega koju jäänud vanemad pääsevad tööle. Kindel on vaid see, et piiranguid leevendatakse ettevaatlikult järk-järgult ja kui vaja, kehtestatakse üks või teine piirang uuesti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus arutas pühapäeval hiliste õhtutundideni kriisipiirangute leevendamise võimalusi. Täna kell 10 kogunetakse uuesti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJBS on maailma suurim lihatöötlemisettevõte, mis tegutseb kokku 15. riigis. Lunavararünnaku tõttu pidid nad tootmise peatama mitmes USA ja Austraalia tehases, räägib USA karjapidajate liidu liige Andrei Mark, Hershberger TMW The Triverse Truking ampiny. See mõjutab veokijuhte transpordiettevõtteid, suurettevõtteid nagu JBS ja ka teisi suuri liha pakkimisettevõtteid. Lõpuks jõuab see ka tarbijateni. GSi kinnitusel ei tohiks rünnak aga tarneahelat mõjutada, sest nad on suutnud enamik tootmises taastada. Praegu ei ole selge, kas ettevõte maksis kurjategijatele lunaraha kuid mingisuguseid infolekkeid seni täheldatud ei ole, räägib küberjulgeolekuekspert Ata Mayers. Tihti, kui leket pole toimunud, kuid on teada, et midagi on juhtunud siis see tähendab, et käivad läbirääkimised lunaraha maksmiseks või seda on juba tehtud. Möödunud kuul korraldasid Venemaa kurjategijad lunavararünnaku energiaettevõttele Colonial Bipline mistõttu tekkis mitmes idaranniku osariigis kütuse puudus. Seekordses rünnakus süüdistatakse samuti Venemaa häkkereid, räägib valge maja pressiesindaja Jen Saki The At Remindor About oc to privatcector ette Horni tec. See rünnak on meeldetuletus erasektori ettevõtetele, kui oluline on küberjulgeoleku tugevdamine ja selliseks ohuks valmistumine, mille kasvu oleme viimastel nädalatel näinud. Saagi sõnul kavatseb president Joe Biden oma Venemaa ametivenna Vladimir Putiniga viimase aja küberrünnakuid arutada, kui nad kahe nädala pärast Šveitsis kohtuvad. Varjupaiga pakkumine sellistele kurjategijatele, kes soovivad teha kahju ja juba teevad kahju USA taristule, on vastuvõetamatu. Saagi kinnitusel kaalub valge maja vastusamme rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa häkkerite järjekordse lunavararünnaku tõttu pidi maailma suurim lihatöötlemisettevõte JBS ajutiselt tootmise peatama. Praegu ei ole selge, millist mõju avaldab see tarbijatele, kuid eksperdid kardavad hindade kasvu. Valge Maja kinnitusel kavatsetakse küberrünnakute teema tõstatada USA ja Venemaa presidendi kohtumisel kahe nädala pärast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud aasta detsembris laiali saadetud metsanduse arengukava juhtkogus oli 36 liiget, lisaks teadlastele kuulusid sinna nii puidutöösturid kui keskkonnakaitsjad. Täna kutsus keskkonnaminister Tõnis Mölder kokku uue juhtkogu, sinna kuulub seitse teadlast kolmest ülikoolist ning riigikantselei ja keskkonnaministeeriumi esindaja. Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatuse liige Jevgeni Ossinovski otsusega rahul ei ole. Uuest juhtkogust, välja arvatud olulised ühiskondlikud huvigrupid, eeskätt pean siin silmas keskkonnaorganisatsioone ja see ei ole mitte ainult sisuliselt sigades, vaid on tegelikult ka selgelt metsaseaduse rikkumine. Metsaseadus ütleb, et arengukava koostamiseks kokku kutsutud töögrupi tegevusse kaasatakse lisaks uurimisasutustele ka muud metsandusega seotud huvigruppid. Keskkonnaminister Tõnis Mölder. Need muud huvigrupid on kindlasti saanud ju kaasatud olnud juba ka eelmises juhtkogu töös ja ega see eelmise juhtkogu töö ei lähe vett vedama, vaid need on ka paljude jaoks sisendiks just nimelt kogu sellele nii-öelda teaduspõhisele lähenemisele. Selles metsanduse arengukavas teine osapool on kindlasti see, et nii keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostamise juures me teeme kaasamise protsessi, aga ka pärast seda, kui see mõjude hindamine on avalikustatud. Ossinovski seda, et huvigrupid olid kaasatud eelmises juhtkogus, oluliseks argumendiks ei pea. See tegelikult ei ole selle metsaseaduse vastava paragrahvi mõte, muuhulgas sellele rõhutatakse, et seal on majanduslikud huvid, peavad olema esindatud sotsiaalsed huvid, kultuurilised huvid, ökoloogilised huvid ja ilmselgelt seda seadusepunkti hetkel ei täideta, nii et puht formaalselt siin ei ole ausalt öelda suurt midagi vaielda, see on seadusevastane käskkiri. Ma loodan, et need huvirühmad ka kohtusse seda tühistamise teed lähevad. Tõnis Mölder jälle usub, et kõik huvid on juhtrühmas esindatud läbi teadlaste. Kes tegeleb metsandus poliitikaga majandusvaates, kes tegeleb ikkagi metsapatoloogiaga, kes räägib ökosüsteemis, kes räägib sotsiaalsest vaatevinklist. Ma arvan, et see on tegelikult päris hea läbilõige erinevatest teadlastest ja ekspertidest, kes kõik katavad ära selle eesmärgi, mis siis tõepoolest metsaseadusesse on meile pandud. Metsanduse arengukava eelmise juhtkogu laiali saatnud Rain Epleri sõnul ei saanud juhtkogu arengukava koostamisega hakkama, sest arutelud valgusid laiali ja läksid kohati liialt detailseks. Jevgeni Ossinovski nõustub, et 36 liiget oli juhtkogule liiast. Samas ei usuta, et juhtkogu tulemusele jõudmist segas selle toonane koosseis. Et keskkonnaministeerium tegelikult ei juhtinud seda protsessi, keskkonnaministeerium pakkus kohvi ja võileibu ja tegelikult tekitas jututoa, kus erinevaid arvamusi lihtsalt väljendati ja fikseeriti ja siis, kui kuskile hakati päriselt jõudma, siis tõmmati juhe seinast välja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski usub, et keskkonnaminister Tõnis Mölder oleks pidanud metsanduse arengukava juhtkogusse kaasama ka huvirühmade esindajad. Tänast otsust kutsuda juhtkogusse vaid teadlased, peab Ossinovski seadusevastaseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPressikonverentsi üldise tonaalsuse kohta võib öelda murelik. Koroonaviiruse levik laieneb, haigla patsientide arv suureneb kiirenevas tempos. Terviseameti hädaolukorra staabi juht Ragnar Vaiknemets märkis Rääkides prognoosidest, siis terviseameti haiglaravi prognoos näitab, et lähinädalatel patsientide arv võib minna kriitilise piirini. See tähendab, et iga päev lisandub haiglatesse 60 patsienti päevas keskmiselt. Kui haiglaravile jõudvate Covid patsientide arv jätkab tõusmist, siis terviseamet tõdeb, et tuleb kaaluda veelgi rangemaid piiranguid, et võita aega vaktsineerimiseks tulla toime selle koormuse ühtlase jaotamisega. Ning tervise ja tööminister Tanel Kiik viimase nädalaga on haiglaravi patsientide arv kasvanud 135 inimese võrra, mida on rohkem kui eelmised viis nädalat kokku. Haiglaravinumbrid tõstsid, ehk tegelikult me näeme haiglates selget olukorra halvenemist intensiivistumist. Eesti perearstide seltsi juht Lee Vallikivi väljendas ennast ehk kõige reljeefsemalt. Me oleme praegu jõudnud oma ühiskonnas sellisesse olukorda, kus väga halb eskaleerub kaskaadina katastroofiks, aga muidugi ei koosnenud sõnavõttude sisu kurtmistest. Taas rõhutati igaühe panust, vastutustundlikku käitumist ja vaktsineerimise tähtsust. Siin oli Tanel kiigel üks oluline teade üle riigi algatama aktsiooni, kus kõik perearstid, perearstikeskused, perearstid, pereõed pakuvad vaktsineerimise võimalust nii oma nimistule kui laiemalt tehes vaktsineerimise nii esmaste kui teiste doosidega ja ka tõhustusdoosidega neile rühmadele, kellel see kuus kuud on möödas. Ehk me räägime 65 pluss vanuserühm, tervishoiu, sotsiaal ja haridustöötajad või teatud siis immuunpuudulikkusega nõrgestatud immuunsusega inimesed ja selle aktsiooni algatame järgmise nädala keskpaigast, mis kestab hinnanguliselt siis poolteist nädalat. Ja see siht on tõesti lisaks kõigile neile vaktsineerimiskeskustele, punktidele, mobiilsetele, üksustele ja perearstikeskustele, kes ka praegu vaktsineerisid, teevad veelgi seda ringi laiendada, veelgi kodulähedasemaks tulla ja aktiivselt üles kutsuda kõiki seda võimalust kasutama, nagu kombeks. Pressikonverentsidel tunti huvi, kui halvaks peab olukord minema, et Tanel Kiik tagasi astuks. Tooks n siia lõppu Urmas Sule reageeringu. Juhtimisvõrgustik on ääretult oluline ja juhtimisvõrgustik ei koosne mitte siin Tanel Kiigest üksinda, vaid seal on väga palju erinevaid inimesi. Need inimesed teevad juba siin aastaid hommikust õhtuni väga tõsist tööd. Ja see, kuidas need inimesed vastastikku teineteisega koostöös saavad oma ülesanded täidetud, see meie jaoks hetkel ma julgeks öelda üks kriitilisemaid tähtsusi, mida me peame säilitama, et maagili öeldes tähendab see seda, et kui te suudaks natuke vähem küsida seda küsimust, et kas Tanel Kiik peab tagasi astuma, mõned muud küsimused sellega asendada, siis ma arvan, sellest oleks meil kõigile palju kasu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmisel nädalal algab suur perearstide aktsioon vaktsineerimise laiendamiseks. Olukord haiglates on jõudnud punkti, kus ollakse väga lähedal kõige kõrgema taseme ehk katastroofimeditsiini rakendamise olukorrale, öeldi täna Terviseameti pressikonverentsil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinnast Helsingisse seilavatele laevadele on alates 23.-st veebruarist asja peamiselt vaid neil, kellel on ette näidata tõend koroonatesti negatiivse tulemuse kohta. Erandi moodustavad alla 13 aastased lapsed ning transporditöötajad. See on tekitanud osades eestlastes aga eksliku mulje, et Soome valitsuse kehtestatud ranget sisenemispiirangud oleks nüüdseks justkui tühistatud. Soome lahe piirivalvepiirkonna ülema asetäitja Mikko Simola. 27. jaanuaril jõustunud piiriületuspiirangud on endiselt jõus. Laevafirmade uued nõudmised ei ole olukorda muutnud, märgib Simola, Tallink ja teised laevafirmad hakkasid reisijatelt negatiivset testi tulemust eeldama pärast Soome terviseameti vastavat soovitust. Juhul, kui sellega kaasnes vaikimise lootus, et Soome valitsus seepeale riiki sisenemise piirangud tühistab, osutus see lootus siiski asjatuks. Koroonaviiruse levik Eestis ning olukorra tõsisemaks muutumine ka Soomes tagavad, et piirangud püsivad jõus kindlasti kauemgi kui nende praegune tähtaeg ehk 18. märts. Laevadele tõtata pole seega mõtet, kui te ei kuulu just Soome riigi toimimise või varustuskindluse seisukohalt strateegiliselt tähtsate elualade esindajate hulka või ametlikult Soomes ei ela, muidu tuleb oma kulul kohe Tallinna tagasi sõita. Mikko Simola. Näiteks läinud nädalal saatis piirivalve Helsingi sadamast tagasi kolm korda rohkem reisijaid kui varasematel nädalatel, ütles Simola. Varasema 30 inimese asemel keelati riiki siseneda 90-l inimesel. Sama tempo on jätkunud ka selle nädala alguses. Kohesele tagasiteele on pidanud asuma 12 kuni 16 inimest päevas.",
"role": "user"
},
{
"content": "23. veebruaril kehtima hakanud laevafirmade nõuded Soome reisijatele on tekitanud eestlaste seas segadust. Kuna laevale pääsemiseks on vaja esitada negatiivse koroonatesti tõend, on mõned arvanud, et Soome sisenemise piirangud on seega tühistatud. Nii see siiski ei ole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui me olime veel noor valitsus üks heli helises rinna sees. Kui me siirdusime vanemaks, läks Helingi rinna sees kangemaks. Et sellise luuletuse loeb ka jõuluvanale, iseloomustas meie valitsus täna, 18. detsembril. Need Juhan Partsi lausutud luuleread annavad märku, et tegemist oli ebatavalise pressikonverentsiga. Sellele ei räägitud valitsuse tänasest istungit, vaid tehti kokkuvõtteid tervest aastast. Peaministri kinnitusel oli aasta tippsündmus kaheldamatult euroreferendum kuid olulised arengud toimusid ka Eesti julgeolekupoliitikas. Me unustame seda, et meie mehed on Iraagis, meie mehed on Afganistanis, meie mehed on Balkanil ja nad jätkavad seal ka järgnevatel aastatel ja see ei ole ainuüksi solidaarsus. Valitsus ja sellega kogu Eesti riik panustab tegelikult julgeolekutootmise ja läbi selle me võime aastad kokku võtta, et meie julgeolek on suurem. Samas Me teame, et Venemaal on toimunud valimised. Me teame, et ühed või teised kõrged poliitikud ei varja soovi taastada nõukogude liitu mis tähendab seda, et julgeoleku küsimuses jätkuvalt peame me olema väga vastutustundlikud, väga tähelepanelikud ja kõiki oma samme mõtlema. Selleks, et Eesti riiklik iseseisvus oleks aega Reformierakonda esindav majandus ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen avaldas heameelt, et valitsus on suutnud püsima jääda. Valitsus, kes on tänaseks töötanud kaheksa pool kuud, on küll teinekord vaielnud, on, võib-olla isegi öeldakse, kakelnud, aga kokkuvõttes on koos püsinud, on teinud otsuseid. Me oleme suutnud kokku leppida ja ma usun, et need kokkulepped viivad Eesti riiki edasi. Küsisin peaministrilt, mis talle isiklikult sellel ametikohal on olnud kõige harjumatum? Võib-olla see kogemus sellise avalikkuse lakkamatu tähelepanu loeb, mis on normaalne tegelikult poliitikul või poliitikas olijal, nii et võib-olla see on just nimelt harjumatu, kuna varem ei ole sellises ametis olnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus tegi aastalõpu kokkuvõtteid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVõimalik, et tuleb teha siis niisuguseid voodeid juurde, kuhu saab nakkushaigeid panna ja mitte koondada neid haigeid ainult suurtesse haiglatesse vaid neid haigeid ilmselt saab ravida ka maakonnahaiglates, nii et ilmselt see niisugune järgmiseks talveks ettevalmistamine kindlasti peab jääma. Ma küll ei kujuta ette, et, et me saame nagu igaks talveks jälle koolid kinni panna või muu elu pausile panna. Omikron on mängureegleid muutnud ja valitsus peab nüüd otsustama, et mis saab esmaspäevast, et kas üritustel, kohvikutes, spordisaalides, teatrites, muuseumides, sinna võiks ka lubada inimesi, kes teevad testi. See on kindlasti praeguses olukorras mõistlik, me hakkame seda ühiskonda nagu kokku õmblema nüüd kodus tehtavad või, või kiiresti, nad on päris head ja võiksime neid palju rohkem kasutusele võtta ja praeguses olukorras ilmselt ka, kui see kiirtest on juba positiivne, siis siis ei ole väga suurt vajadust teda PCga üle kontrollida, sest meil on haigust nii palju, et niisugust vale positiivsus on praegu ilmselt väga vähetõenäoline. Mis nende kiirtestidega küll on seal võib-olla see vale negatiivsus, mis siis tähendab seda, et inimene, kellel on sümptomid ja test on negatiivne see inimene peaks siis küll kindlasti Ci testi tegema ja need inimesed, kes haiglasse satuvad See võiks olla esimene samm. Millal võiks tulla see samm, kus me lõpetame üleüldse igasugused piirangud ära, et me, millal me võiksime minna täiesti normaalse tavalise elu juurde, et me unustame selle. Niisugust diskussiooni on praegu ka, ütleme kirjanduses hästi palju ja tuleb küll normaalne elu, aga see on teine, normaalne elu. Võib-olla mõningad töökohad ei olegi vaja inimestel täis ühistranspordis sõita, iga hommik vaid nad saavad ki kodus töötada, et võib-olla see ongi siia tulnud selleks, et jääda selle kohta küll kindlust ei ole, et see hommik hommikron on kõige viimane, et ilmselt see viirus muteerub edasi ja, ja võivad ka uued tüved tulla ja need uued tüved võivad olla hoopis teistmoodi, nii et ma usun, et veel mõned aastad lähevad, kui, kui see saab päris tavaliseks endeemiliseks viiruseks ja mind paneb ka imestama, et meil on tohutu usk piirangutesse. Et praegu peab ikkagi vaatama, esiteks kui palju haigeid haiglatesse tuleb ja, ja kes need on, sinna, kes haiglasse tulevad, et lausa kui inimesed on suhteliselt kergete sümptomitega nohu ja köha. Kas see on näidustus ühiskonna kinnipanemiseks?",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse leviku algusest Eestis saab veebruaris kaks aastat. Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar ütle, et see viirus päris ära ei kao ja haiglad peavad valmistuma juba järgmiseks talveks ehk ravikohti juurde looma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArvo Allerile pakuti esimest korda maaeluministri kohta peale seda, kui riigisekretäril sai valmis Mart Järviku raport, mille tagajärjel ta lõpuks ametist kõrvaldati. Aller tunnistab, et ministrikoht tekitab temas väikest pabinat ja otsustamisel tegi raskeks meedia. See lihtsalt ei tulnud kindlasti selleks ma pidasin arutelusid kolleegidega põllumajandustootjatega ja saades tagasiside, et oleks mõistlik minna. Siis ma tegin selle otsuse, et ma lähen. Ausalt öeldes. Ma tänan oma abikaasat, kes on mulle väga tugevaks toeks. Tema julgustas ka mind, et küll nemad saavad hakkama, et saad sinaga hakkama. Alleri sõnul on tal au saada kandidaadiks maaeluministeeriumile raskel ajal. Hetkel on suur kära maaeluministeeriumi ümber endise ministri ümber, siis sealt tulenevalt veterinaar-toiduametiga PRIAga siis ettevõtetega, et pigem on esma tähtis praegu saada usaldus taastatud ministeeriumi ja veterinaar toiduaineid vahel. Aller ütleb, et M.V.Wool'i kalatehase teemadesse ta veel süvenenud pole. Tema sõnul saab PRIA ja VTAga kindlasti koostööd parandada ning muuta saab asutuste läbipaistvust. Mismoodi konkreetselt see juba tuleb peale ministriks saamist ära otsustan, näiteks seesama kommunikatsioon, mis toimub hetkel selle kalatehase ümber ja listeeria ümber. Aller kohtub endise maaeluministri Mart Järvikuga kolmapäeval, et arutada, milline on ministeeriumi seis. Tema tehtud algatused, asjad, et mis seal on ministeeriumis juba liikvele läinud, et nendega siis võtta parim nendega edasi minna ja võib-olla leida ka uusi algatusi ministeeriumis. Kindlasti tuleb üle vaadata, noh, kahjuks tuli valitsus tagasi, on see maale elamise programm äkki annab seal midagi siluda, paremaks teha? Arvo Aller on EKRE liige alates erakonna loomisest ning on olnud pikalt Ida-Virumaa Talupidajate Keskliidu juht.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maaeluministri kandidaat Arvo Aller tunnistas, et tema otsus ministriks hakata ei tulnud kergelt. Esimene eesmärk on taastada usaldus VTA, PRIA ja Maaeluministeeriumi vahel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSotsiaaldemokraatlik erakond tahab eelseisvatel valimistel tänu tugevatele nimekirjadele murda traditsiooni, kus nad saavad tunduvalt vähem kohti, kui seda näitavad valimiseelsed rahvaküsitlused, räägib sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski. Ja kui su nimekirjad on nõrgukesed nagu väga paljudel erakondadel ka uus tulijatel on siis loomulikult see üldine reiting ei näita tegelikult mitte midagi ja, ja selle tõttu meie meie kõige suurem tugevus kindlasti nendel valimistel, lisaks sellele, et me seisame õigete asjade eest, on on see, et, et me oleme tõesti suutnud kokku panna sellise valimismeeskonna, kus igas ringkonnas me saame olla kindlad, et tõepoolest nad teevad selle hea tulemuse. Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatuse liikme Marju Lauristini sõnul avaldasid paljud inimesed ise soovi nimekirjaga liituda. Meil on esiteks, meil on juba rohkem neid, kellel on kogemus, mis pole üldse paha ja et meil on tõesti tulnud praegu selle nimekirja tegemisel inimesi juurde, ma ütleksin noh, suhteliselt nagu noh, niiviisi vabalt ja, ja, ja, ja soovilikult ei ole vaja inimesi nagu kangutada ja, ja veenda ilmselt tõepoolest väga paljud inimesed tunnevad need, kes meiega on tühinud nagu ühtemoodi tee mujal teistmoodi, et need valimised on võib-olla natukene otsustavama rolliga otsustavama mõjuga Eesti ühiskonnale, kui eelmised valimised on olnud. Marju Lauristin ise on nimekirjas viimasel, 125. kohal. Praegune esimees alustab ja esimene esinemis lõpetab. See on nagu selle nimekirja raam, viimane koht on märgiline koht. Minuga koos on seal taga ka Eiki Nestor, mis näitab lihtsalt seda, et meil on niisugune põlvkondade vahetus, on toimunud aga vanem põlvkond siiski kindlalt niiviisi toetab ja näeb, et need väärtused, mille eest meie oleme seisnud, et nende eest seistakse nüüd jätkuvalt. Jevgeni Ossinovski kinnitas, et ainus erakond, kellega nad pole nõus koalitsiooniläbirääkimisi pidama, on EKRE. Nende populaarsust seostab ta sellega, et EKRE ei ole valitsus vastutust kandnud. Populistlik erakond saab olla populaarne siis, kui ta ei pea vastutust kandma, see on ju igal pool maailmas täpselt samamoodi olnud ja me oleme seda ju siin Eestis ka näinud. Edgar Savisaare juhitud Keskerakonna puhul, kui niikaua kuni teati, et niikuinii jäädakse opositsiooni, siis lubati maad ja ilmad kokku, sest teati, et seda ju ei pea niikuinii kunagi ellu hakkama viima. Nii et selles mõttes ei ole ju nende sellises käitumises midagi üllatavat. Mulle mulle isiklikult tundub, et ega, ega nad vist pärast neid valimisi tegelikult valitsusse ei taha tulla, et kui nad tahaksid, siis nad tõenäoliselt käituksid natuke teistmoodi. Vajaduse korral on Jevgeni Ossinovski valmis võtma peaministri vastutuse, kuid eraldi sihiks pole ta seda seadnud. Eelmistel riigikogu valimistel sai sotsiaaldemokraatlik erakond parlamendis 15 kohta. Eelseisvatel valimistel on seatud eesmärgiks see tulemus ületada jõhvis raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraatlik erakond tutvustas täna Jõhvi kontserdimajas oma valimisprogrammi Riigikogu valimisteks, kuhu minnakse loosungiga \"Igaüks loeb!\". Sotsiaaldemokraatide nimekirja esinumber on erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ja nimekirja lõpetab esimene esimees Marju Lauristin.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAbivajajate ja abiandjate suhtearv lihtsalt muutub niivõrd palju halvemaks praegusest olukorrast et kui me praegu räägime 50-st 1000-st inimesest, kes abi annavad, mis on tööjõust umbes 7,7 protsenti, siis tulevikus võib see olla isegi üle 10 protsendi. Ja pikaajalise hoolduse teenused on oma loomu poolest tööjõumahukad. Nii et tööjõudu on kindlasti sinna sektorisse vaja. On erinevaid viise, kuidas seda saab vähendada, seda tööjõu vajadust on võimalik kasutada aktiivsemalt tehnoloogiat ja tegeleda ennetusega. Need on sellised alternatiivid, millesse saab ka praegu panustada, et tulevast abivajadust ja tööjõu vajadust vähendada. Et kui me praegu räägime, et riik avalik sektor panustab umbes 0,4 protsenti SKP-st ja see moodustab veidi üle 100 miljoni siis Euroopa Liidu keskmiselt panustavad riigid umbes 1,7 protsenti sisemajanduse kogutoodangust mis oleks Eesti mõttes 450 miljonit. Ja kui tulevikku vaadata aastasse 2035, arvestades vananemist ja teenuste kasvu, siis rahavajadus, mis avalik sektor peaks panustama pikaajalise hooldusesse, kasvab tõesti 500 miljoni võrra.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis kasvab tulevikus surve võõrtööjõu kasutamiseks pikaajalises hoolduses, selgub täna esitletavast Arenguseire Keskuse raportist. Keskuse uuringute juht Lenno Uusküla tõdes, et juba praegu vajab igapäevase toimetulekuga abi hinnanguliselt 160 000 – 190 000 inimest. Abivajajate hulk kasvab sajandi keskpaigaks prognooside kohaselt veelgi. Mõningast leevendust tööjõupuudusele pikaajalises hoolduses võib Uusküla sõnul tuua ka tehnoloogia laiem kasutamine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraeguse seisuga veetase on alanenud üks paarkümmend sentimeetrit ja ja, ja see ongi see seis, mis on muutunud nagu et hetkel muud informatsiooni ei ole, et endiselt tegema nende üleujutatud piirkondade nii-öelda monitoorimisega ja vaja noh, elanike evakueerimisega vajadusel. Kui palju praegusel hetkel juba elanikke on kokku evakueeritud? Praegu need andmed nagu muutuvad selles mõttes kogu aeg, et raskegi väga konkreetset numbrit öelda, et on seal mingi 30 ringis, on et ega sellist, ütleme inimesed, kui piirkonnast ära tuuakse, et siis nad lähevad ka tuttavate juurde ja, ja, ja paljud jäävad lihtsalt teisele korrusele ja nii edasi, et aga et seetõttu ei ole niisugust konkreetset numbrit öelda hetkel. Kas me võime öelda, et olukord on kontrolli all praegu Pärnus? Olukord on selles mõttes kontrolli all, et vajalikud teenistused on kõik tegutsemas ja samas samas ei ole loomulikult meile teada kõigi kõigi inimesed, meeste saatus ja nende tegutsemine, ütleme oma elumajades ja eramutes, et kas nad on kõik seal turvaliselt ja kas nad on kõik nagu kaitstud nagu igasuguste ohtude eest, et see on meil igal juhul veel selgusetu. No loodetavasti inimesed kindlasti annavad häda või numbrile ka märku, kui midagi hullu nendega juhtunud on. Seni on see infovahetus päris normaalselt söönud, et antakse, antakse märku, kui vajavad evakueerimist või kui on küsimusi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Torm Eestimaal 09.01.2005 kell 9.00.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMis puutub minusse, ega ma tahaks öelda seda, et ma olen täiesti rahul selle positsiooniga, mis mul on, mul on sellel ministri kohal väga palju teha. Mul on hea meel, et mitmed projektid, mis aastaid seisid, olgu see Saaremaa süvasadam või olgu see Estlinki merealune kaabel või mitmed sellised asjad on ikkagi lõppude lõpuks paigast nihutatud ja käima saadud, nii et. Mulle tundub, et ma suudan ka praegusel positsioonil päris palju teha. Mis puutub nüüd presidenti, siis arvesta sellega, et me erineme oluliselt ühes asjas. Reformist Res Publicast isamaast sotsidest me erineme selle poolest, et eelmisel korral praegune istuv president Arnold Rüütel sai ju võimule meie ja rahvaliidu häältega. Ehk teiste sõnadega, meil on ka vastutus presidendi praeguse presidendi positsiooni eest. Meie oleme teda toetanud, me oleme sellega rahul, kuidas ta on töötanud ja kahtlemata meie jaoks küllalt oluline tegur on see, kas Arnold Rüütel osaleb nüüd uutel valimistel või mitte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Edgar Savisaar kommenteerib asjaolu, miks tema presidendiks ei kandideeri.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSarkozy torkas juba varem silma toetuse puudumisega Bekressile, viimane käis kampaania ajal koguni sarkozy juures toetust otsimas, ei leidnud seda ka isiklikust vestluses hoolimata nüüd, kus ekres valimisvõitlusest väljas, ilmutab Sarkozy veelgi enam oma poolehoidu makroonile. Ühe ekspresidendi seisukoht poleks vast tähtis kui sarnaselt ei mõtleks suur osa vabariiklaste partei liikmetest ja ka teistest mõõduka või klassikalise konservatismi pooldajaist Prantsusmaal. Õieti ongi ekressi toetama jäänud ainult oma vabariiklaste partei sees loodud fraktsiooni. Olgem vabad toetajad. Ehkki Macronil läheb valimiste teises voorus päris raskeks, võib ta loota siiski sellele, et vabariiklaste parteis on tema toetajaid rohkem kui parempopulist Marine LePeni valijaid. Sarkozy sõnul on Macron ustav vabariiklaste parempoolsetele väärtustele ja töö väärtustamisele samuti Prantsusmaa valitsemiskultuurile. Ka leiab Sarkosy, et Macronil on vajalikud kogemused tulemaks toime tõsise rahvusvahelise kriisiga mis on keerulisem kui kunagi varem. Sarkozy ütleb just konservatiive silmas pidades, et prantslased peaksid vabanema senistest erakondlikest refleksidest, sest praegune rahvusvaheline olukord, samuti finantsolukord nõuavad keerulisi ja kiireloomulisi otsuseid, mida langetama on sobivaim. Aga just makron mõõdukad konservatiivid peamiselt vabariiklaste partei valijad ei lähtu oma eelistustes muidugi mitte ainult ekspresidendi praegustest väljaütlemistest. Macroni ametiaja jooksul avastasid konservatiivid, et makron ajas suures osas neile meeldivat poliitikat ehkki nimetas ennast presidendiks, kes pole ei vasak ega parempoolne konservatiividest valijad jäid küll Macroni suhtes ettevaatlikuks, eristusid aga siiski selgesti vabariiklaste parlamendisaadikuist ja parteijuhtidest, kelle vastuseis presidendile oli põhimõtteline ja süsteemne ning kes üritasid läbi kukutada makroni iga algatust lihtsalt seepärast, et see ei tulnud nende parteist. Sellest seltskonnast hakkas end eraldama ennast konstruktiivseteks nimetav vabariiklaste rühm ning suuremas osas just nemad ongi praegusel ajal vabariiklaste partei sellised liikmed, kes oma partei kandidaadile makroni eelistavad. Macroni edus. Vabariiklaste valijate ja muude mõõdukate konservatiivide hulgas mängib rolli ka kõik, et vabariiklastel ei ole Macroni poliitikale olnud pakkuda mingit tõsiseltvõetavat alternatiivi, mida mõistab muidugi ka nende valijaskond.",
"role": "user"
},
{
"content": "Konservatiivide presidendikandidaadi Valerie Pecressi läbikukkumine Prantsusmaa presidendivalimiste esimeses voorus ei näita konservatiivide nõrkust, vaid pigem nende rahulolu praeguse presidendi Emmanuel Macroniga, leiavad Prantsusmaa poliitikavaatlejad. Prantsusmaa poliitikaasjatundjate hinnangul näitab konservatiivide toetust Macronile seegi, et endine vabariiklasest president Nicolas Sarkozy kutsus inimesi üles hääletama valimiste teises voorus Macroni poolt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRaadiomajja on tulnud sündmus kätte täie hooga, raadiomaja ümber on vahtu ja tuletõrjemasinaid ja, ja palju kostüümides näitlejaid. Ma saan aru, et siland näit on jõudnud raadiomajja. Artur Talvik, miks raadiomajja? Sellepärast, et stsenaariumis on üks selline koht, kus mässuliste roheliste grupp vallutab raadiomaja ja teatab, et vabadus on meie ja jõulud tulevad kogu süžee paari sõnaga on niimoodi, et murtakse läbi nagu sellest vanast nõukogudeaegsest rõhumisest ja, ja see käib just läbi jõulude, et siis see on nagu esimene kord, kui jõulud saavad toimuma Eesti. Mõeldud on, et see film saab valmis kiiresti, noh, ameerikaliku tempoga, kui kaugel te olete? Tänane võtate 10. päev ja ja 22 päevaga peaks valmis olema, aga kaks päeva tuleb kindlasti juurde. Ei kujuta ette, meil on siin kolm päeva, peaks tulema kahe tuhandese massiga ja mis, mis need päevad toovad, seda ei oska öelda. Samuti on ka Raekoja platsis kaarmanni kauplus ees. Lavastame me mässu vene sõjaväevõimu vastu ja, ja seal osaleb 100 kuni 200 inimest ja see on päris suur võitlus koos kahe kolme kaskadööriga ja ja see tekitab meile kindlasti palju probleeme, et kõiki neid tänavaid blokeerida ja see on väga tõsine ette linnainimestele teadmiseks, et see toimub homme, see mürgel seal raekoja platsil. Palun siis suhtuda väga rahulikult sellesse, et need ei ole päris vene sõdurid, kes siin võimu hakkavad võtma ja ikka filmimine. See plaan 22 võttepäeva eile kõigile, kes me oleme seda ikkagi filmiga enne kokku puutunud, tundus meile meeletu tempo mingi viis lehekülge stsenaariumis päevas, sünnitus on täiesti enneolematu ja. Aga kuidas on jäänud näiteks nii rahvusvaheline seltskond praegu võtetega Eestis rahule, ise? Mulle tundub, et need on filmiinimesed kõik ja need on harjunud, et see võtteperiood on üks paras suur hullumaja ja ja ja nad on kõik selliste ekstraordinaarsete olukordadega harjunud, nii et Eesti ei ole selles suhtes mitte mingisugune erand. Igal juhul on ka raadiomaja harjunud igasuguste olukordadega, ka piiramisega. Elame selle ka üle, aitäh.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Raadio sees ja ümber valmib mängufilm \"Silent Night\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu õiguskomisjoni esimees Neeme Suur ütles, et peaprokuröri kandidaat Lavi Berling jättis väga asjaliku mulje. Peaprokuröri kandidaat on prokuratuuri süsteemist pärit, tunneb kogu süsteemi läbi ja lõhki, tal on kogemused töötamaks nii ringkonnaprokuratuurides kui ka peaprokuratuuris. Tal on väliskoostöö kogemus, nii et kandidaat oli väga asjalik. Meil oli ka debatt ikka vanad tuntud asjad, mis näiteks puudutavad kriminaalmenetlust, et aegu, et kriminaalmenetlused peaksid olema tõhusad ja kiired siis tunti muret ka selle kohta, et kuidas on inimeste põhiõigused kaitstud ja isikuandmed kaitstud. Kriminaalmenetluste käigus räägiti võimalikust vajadusest kriminaalmenetlusseadustiku ümber kujundada. Räägiti võistleva menetluse põhimõtte süvendamisest kriminaalmenetluses. Nii et väga palju selliseid sisulisi asju oli jutuks. Tihtipeale on kaheldud, et peaprokurör ehk on ühel või teisel viisil poliitiliselt kallutatud. Kas Lavly Berlin on kallutatav? Kindlasti mitte peaprokurör peab olema objektiivne, nii nagu ka prokuratuur peab olema objektiivne. Prokuratuur on iseseisev ja sõltumatu üksus ja Lauli Perlingu juhtimisel see kindlasti nii jääb. Lavely Berling ise oli väga napisõnaline, öeldes, et enne plaanidest rääkimist tuleb ära oodata valitsuse otsus. Küsimused olid asjalikud ja puudutasid nii prokuratuuri tööd kui kriminaalmenetlust laiemalt puudutati just prokuratuuri tulevikku, et millised on sellised üldisemad mõtted, millised on mõtted meeskonna osas. Samamoodi oli puudutasid küsimused ka kriminaalmenetlust ja selle võimalik arenguid ja, ja kuidas ikkagi riik võimalikult efektiivselt saaks kriminaalmenetlust läbi viia. Ma pean tänasel päeval tegelikult ütlema seda, et mul on väga hea meel, et parlamendikomisjon on oma otsuse teinud ja et see otsus on olnud positiivne. Aga kindlasti pean ma siinkohal ütlema, et ootame ikka ära kõigepealt vabariigi valitsuse otsuse. Justiitsminister Andres Anvelt Ma ootan kindlasti teatud sellist värsket tuult prokuratuuri, mis tähendab seda, et peab vaatama organisatsioonile sisse, kuidas esiteks, prokuratuur panna paremini koostöös meie teiste õiguskaitseorganitega, kes on väga palju spetsialiseeruma hakanud rasketes kuritegudes, prokuratuuril on vaja siis natuke järgi jõuda. Teine asi on see, et, et kuidas haavada hakkama mitte väga kõvasti kasvava ressursiga nende menetluste keerukuse juures ja, ja kindlasti sellest koostööst seadusloomes ja, ja prokuratuuri, sellist suuremat koostööd ühiskonnaga, sealhulgas ka avalikkusega, just oma mingite otsuste tegemiste selgitamisel. Sest prokuratuur on ikkagi meie kõigi esindaja kohtus. Tegelikult me oleme. Kui me räägime, et on riiklik süüdistaja ja, ja, ja siis ta on meie kõigi esindaja, ükskõik, mis asi see ka ei oleks majanduskuriteos kuni tapmiseni, nii et me ootame väga lihtsalt, et, et meie esindaja oleks tasemel. Riigi peaprokuröri nimetab ametisse vabariigi valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Riigi peaprokurör nimetatakse ametisse viieks aastaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu õiguskomisjon toetab Lavly Perlingut peaprokuröri kandidaadina.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõrge viiruse levikuga punkte enam Eestis ei olegi, et nendest meil on siin 20 alalise proovivõtuga punkti, enamus nendest on sellised, kus me viirust ei leidnud, mõned üksikud on siis natukene kõrgema tasemega nagu siin Tartu ja Põlva ja, ja Ida-Virumaal, mõned linnad ja Tallinn, nii et aga need on kõik sellise, kas siiski madala viiruse leiuga. Nii et võrreldes eelmise nädalaga on ka reoveepilt oluliselt paremaks läinud. Kui me seda senist suundumust jätkame, millal me loeme sellelt kaardilt ainult rohelisi täppe? No kes seda nüüd öelda oskab, aga, aga väga täpselt, ma ei oska öelda, aga juuni lõpuks ma pakuks n võiks olla nagu selline olukord, kus juba viiruse leidu praktiliselt ei olegi. Kas reovee uuringud jätkuvad suve läbi, et ka nendel õnnelikel päevadel, kui meil tõepoolest seda viirus peaaegu pole? Igaks juhuks ikkagi uuritakse. No me vaatame nüüd, eks see kõik oleneb epideemialoogilisest olukorrast, et tõenäoliselt juuli on ikkagi nagu eelmisel aastal, juulis kipub tulema selline olukord, kus, kus viirus praktiliselt ei ole, nii et kindlasti ei pea siis neid proovivõturinge nii tihedalt tegema ja ja plaan on siis sügisel jälle täpsemalt vaatama hakata ja, ja sügisel võib-olla selline kriitiline punkt on, on koolid, mida siis tähelepanu alla spetsiaalselt võtta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Indrek Kiisler küsis Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professorilt Tanel Tensonilt, mida näitas koroonaviiruse leviku kohta selle nädala reoveeuuring.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna Ülikooli teadlased eritlesid riigikogu valimisi ajavahemikus 2003 kuni 2011 ning tegid kindlaks, millised tegurid mõjutasid valijate käitumist. Kõige enam tuli välja, et Eesti erakondade võimuvõitlused on oluliselt erinenud heitlustest Lääne-Euroopa demokraatiates. Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika dotsent Tõnis Saarts ütles, et erinevalt Lääne-Euroopast pole iseseisvuse taastanud Eestis poliitilise võitluse keskmeks olnud ei klassivõitlus ega majanduslik ümberjagamine. Meie sotsiaaldemokraadid ju suuresti kuni 2010.-te aastate keskpaigani jälgisid väga selgelt niisugust kolmandat teed. Kolmas tee on tegelikult hübriid niisugust turuliberalismist ja sotsiaaldemokraatlikest solidaarses ideedest. Meie sotsid olid väga tükk aega ikkagi võrreldes Euroopa sotside oluliselt parempoolsed ja turuliberaalsega. Eesti poliitilised võimuheitlused on peamiselt olnud rahvuskesksed. Erakonda valides ei loe mitte niivõrd see, kas valija on tööline või ettevõtja vaid hoopis see, kas ta on eestlane või venelane. 2007 saab kas niivõrd tugevalt juba teravnema poliitikas, et see muutus mõnes mõttes juba kontraproduktiivseks, sest Keskerakond oli kogu aeg välistatud. Teda toetavad venelased, nagu tundsid, et nad on teise järgi kodanikud ja sealt tekkisid teatud niisugused pinged ja kindlasti Eesti demokraatiale mitte väga niisugune. Terve õhkkond. Ka Lääne-Euroopas on klassivõitlus muutunud aina vähem oluliseks üha enam konkureerivad erakonnad identiteedi küsimustes, nagu näiteks suhtumises üleilmast, misesse, sisserändesse või Euroopa liitu. Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi professor Ellu Saar tõi välja, et ühes EKRE tulekuga on see tendents täheldatav ka Eestis. EKRE tegevusi on suunatud väga selgelt Ida-Virumaale ja just venelaste toetusele ja kogu selle konservatiivsele maailmapildile, eks ole, mis ongi vene valijal olnud kogu aeg rohkem nagu südamelähedane migratsiooni piiramine, kõik need gei abielude keelamine sugugi ei ole kindel, mis järgmistel riigikogu valimistel tuleb või enne toetasid, et mitte põhirahvusest inimesed ikkagi rohkem Keskerakonda. Ma ei ole sugugi kindel, et, et see toetus ei lähe EKREle. Saar sõnas, et EKRE püüab eeskätt poliitikas ja riigi valitsemises pettunute hääli. See, kui edukas nad on, sõltub eeskätt teiste erakondade tegevusest või tegevusetusest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ja Euroopa erakonnad heitlevad aina enam väärtusküsimuste üle, nagu näiteks üleilmastumine või sisseränne. Eestis on need teemad varjutamas ka seni esiplaanil olnud rahvusküsimust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJõukas ärimees Klen Jankin juhtis demokraadid Herri Malefi ees kogu valimisõhtu ja suutis Virginia kuberneri koha taas vabariiklaste kätte võita. Virginia valitud kuberner, vabariiklane Klen Jankin. See kampaania algas tühjast kohast, aga meiega liitusid naabrid ja sõbrad kõikidest rassidest uskudest, vanuserühmadest, poliitilistest ideoloogiatest ja see muutus liikumiseks. Virginia kuberneri kandidaat, demokraat Terry Mcalev. Võitlus jätkub ja peame kindlustama, et kaitseme Virginias naiste õigust valida. Me peame kindlustama, et kõik pääsevad Virinias ligi kvaliteetsele ja taskukohasele tervisekindlustusele. Kõikidel inimestel on siin õigus maailmatasemel haridusele. Demokraatide jaoks on Virginia tulemus suur pettumus, sest president Joe Biden võitis vaid aasta aega tagasi osariigis 10 protsendiga. Enne järgmise aasta kongressi vahevalimisi peab erakond tõsiselt mõtlema, kuhu need hääled kadusid. McCalep rõhutas kogu kampaania vältel, et Junkin on lähedalt seotud eelmise presidendi Donald Trumpiga kuid valijate hinnangul ei pruukinud see olla õige samm. Teri Mehalevi valija, Melissa. See küttis üles vihakõne, kas see oli hea kampaania aluspõhi või strateegia, ma jätan selle ekspertide otsustada. Lisaks näitavad Virginia tulemused, et vabariiklased on valmis välja tulema ka ilma Donald Trumpi nimeta valimissedelil. Junkin suutis valijad enda taha meelitada, sest keskendus kohalikele probleemidele eelkõige lapsevanemate kasvavate pahameelele koolide koroonapiirangute ja õppekava üle. Virginia valitud kuberner, vabariiklane Klenjankin. Minu esimesest ametipäevast alates ei ole klassides poliitilist kava ja ma keelan kriitilise rassiteooria Virginia õpetaja ja Klen Jankini valija, Šakelin ver se to kastion obacation. Igal lapsevanemal on õigus kahelda üldharidussüsteemis ja ka õpetajates. Küsitluste järgi olid Virginia valijate jaoks kõige olulisemad teemad majandus-haridus-maksud ja pandeemia. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Virginia.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA Virginia osariigi kubernerivalimised võitis vabariiklane Glenn Youngkin. Viimased kaheksa aastat on seda kohta hoidnud demokraadid ja vaid mullu võitis president Joe Biden osariigis kümne protsendiga. Youngkin suutis valijad enda poole meelitada haridusteemadega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nParasjagu on keskkonnaminister Siim Kiisleri kord enda enda sõnavõtt ukse küsimustele vastamiseks sõnavõtus ta rääkis peamiselt seadusest ehk siis missugused kohustused riigile riigi eriplaneeringu juures seab seadus. Küsimusi ma kuulnud ei ole, aga, aga seni senimaani on kella kolmest saadik siin juba istuti ja arvutatud aadu Bollija ehk siis üks tehase tehase rajamise mõtte autoreid ja eestvedajaid. Tema ütles, et ettevõtjad soovivad Eestile keskkonnasõbraliku tehast ja see tõi kaasa naeru naeru kohalviibinute seas. Hästi palju selliseid aktiviste ja, ja võib-olla ka natuke reaktsioonilisemaid volikogu liikmeid on, kes siis seda arutelu käte plaksutase ja rõõmsa või vähem rõõmsa jutuga tervitamata. Aga Jaak Aab, must jalutab just praegu mööda, Jaak Aab, mis tunne teile jäi seal volikogu ees, et kuidas see Tartu linna või volikogu meelsus on? No mina saan tartlastest väga hästi aru, tegelikult igaüks ju üritab oma elukeskkonda kaitsta ja ja, ja ega keegi täpselt ju ei tea, palju see mõju on ja kus see mõju on, räägitakse lõhna, st räägitakse veest. Et minu sõnum oli see, et võib-olla kasutame selle võimaluse ära, teeme need põhjalikud uuringud ära, hästi lühi, keegi ei ütle ju, et ta siia tuleb ja seda ei saa keegi ka öelda. Ja kui aga ma palusin, et nad noh, võib-olla kaaluksid seda, et me teeksime need uuringud põhjalikult ära, kusjuures ka Tartu linn ja teadlased kõik saavad ettepanekuid teha, milliseid uuringuid me teeme või ise osaleda. Ja kui me oleme nad ära teinud, kui meil on teada need mõjud äkki siis võiks otsustada, mis me teeme. Hästi lühidalt, kolm korda küsiti teilt sellist küsimust, et kui täna volikogus võetakse vastu siis deklaratsioon, et lõpetage see planeering ära, et kas valitsus siis teeb jah või ei. Valitsus peab seda arutama, mina ei oska ette ennustada, ma olen üks valitsuse liige, aga valitsuses on 15 liiget. Suur aitäh ja Tõnu sellega võibki lõpetada. Tõenäoliselt läheb siin veel ligi kolm tundi aega, enne kui enne, kui hääletuse ni jõutakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnavolikogu avalik istung, kus arutati tselluloositehase rajamise plaani Emajõe äärde, kestis hilise õhtuni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIsegi sellised inimesed, kellega ma olen rääkinud, kes on öelnud, et nad ei tea, keda eelistada et, et neil on seekord väga raske seda valikut teha, on öelnud, et jaa, et aga valima ma ikka lähen, et kuidas ma siis ilma saaksin. Nii et usutavasti see valimisaktiivsus tuleb ikkagi suur. Aga jah, päris palju on kurdetud seda, et teemade üle arutelu on olnud vähem ja võibolla olulisemaks nendel valimistel on kujunenud just see võimalik tulevase kantsleri isik ja, ja isikuvalimised on need nii-öelda. Kuigi sotsiaaldemokraadid juhivad, on ikkagi valimistulemus veel etteaimamatu, sest viimasel hetkel võib siiski konservatiivne seltskond ikkagi leida, et ma pigem hääletan kristlike demokraatide poolt. Millal siis me hakkame tulemusi teada saama? Jah, kõik võib juhtuda, sest et tegelikult need vahed erakondade vahel on väga väiksed. Valimiskastid pannakse siin kinni täna õhtul kell kuus, Eesti aja järgi on see kell seitse, siis ja tegelikult üsna kohe teame me lävepakuküsitluste tulemusi, mis nii suures riigis nagu Saksamaa on üldiselt olnud ka üsna täpsed. Ma arvan, et täna õhtuks on juba see pilt üsna selge. Ja noh, homme hommikuks on siis ka hääled juba kokku loetud. Kas Saksamaal on ka elektrooniline hääletamine? Ei ole, et Saksamaa on üsna kaugel veel elektroonilisest hääletusest, et, et selle peale isegi ei ole veel ülemäära palju mõeldud siin, et aga mida siin tehakse, on kirjateel valimine ja seekord on see osutunud väga populaarseks ka pandeemia tõttu, et inimesed on tahtnud kodust siis häält anda ja arvatakse, et kuskil võib-olla 40 protsenti või isegi rohkem hääli on siis tulnud kirja teel, et see on väga suur protsent.",
"role": "user"
},
{
"content": "Arvamusküsitluste järgi on kõige populaarsem praegu sotsiaaldemokraatlik erakond eesotsas kantslerikandidaat Olaf Scholziga. Edumaa kristlike demokraatide ja Armin Lacheti ees on aga vaid mõned protsendid. Hinnanguliselt 40% valijatest ei osanud veel veidi aega enne valimisi öelda, keda nad eelistavad. Valimisaktiivsus tuleb ilmselt siiski hea. \"Sakslased on korralikud inimesed ja lähevad valima,\" ütleb Berliinis viibiv ERR-i korrespondent Epp Ehand.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNATO suunal, eelkõige on alanud aasta tähtsaim sündmus või või tähtsaim tõenäoline tulemus, et me saame NATO täisliikmeks, see on kõige tähtsam ja see tähendab ühtlasi ka seda, et me saame kaasa rääkida kõikides NATO komiteedes, sealhulgas ka näiteks NATO, Venemaa nõukogus ja mitmetes teistes komiteedes, mis meile seni olid veel suletud. Mis puudutab tagasilööke, siis ma ei näe praegu, et kusagilt neid võiks tulla. NATO laienemise ratifitseerimine praegustes liikmesriikides on läinud päris hea tempoga. Kui ma praegu ei eksi, siis peast öeldes vist 16 liikmesriiki on juba ratifitseerinud. Üle 10 on ka deponeerinud oma ratifitseerimiskirjad Washingtonis, nii et eeldatavalt see protsess peaks märtsi lõpuks vähemalt ühele poole saama, mis tähendab, et tegelikult meie juriidiline täisliikmelisus võib teoks saada veel enne maikuud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti saadik NATO juures Harri Tiido algava aasta (2004) ootustest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJa kui me vaatame kas või seda, et millised on olnud meediakajastused näiteks viimane viimasel ajal opositsiooni kohta, siis ega nad eriti palju pildis ei ole olnud, seda toetab ka meie üks teine uuring, mis näitab siis võimalike peaministrite toetust rahva seas ja seal me näeme täpselt samamoodi Reformierakonna esimehe siis niisugust langust võrreldes juunikuise kuise tulemusega, see nagu kõik toetab seda, aga jah, et ma nagu nii suurt numbrit hetkel seda ei teeks, et ikkagi me tuleme kõik praegu puhkust elt ja inimesed ei ole poliitikasse eriti süvenenud. Nad ei ole nüüd neid sõnumeid, mis meediast tuleb eriti palju jälginud. Ja noh, kui ma nüüd ja isiklikus plaanis vaatan, siis ma näen seda, et ega peale Jürgen Ligi nagu kedagi ei oskagi välja tuua, kes oleks viimase aja Reformierakonnas kõvasti sõna võtnud. Emori ja Norstati poolt kolmapäeval avalikustatud erakondade toetusnumbrid ei näita Reformierakonna puhul mitte mingit toetuste muutust, et need jäävad statistiliselt võrreldes kuu või kahe kuu tagusega, et et miks siis teiste küsitlusfirmade puhul seda langust ei toimunud? Teiste küsitlusfirmade puhul on arvatavasti see, et on tehtud ka muidugi erinevatel ajahetkedel need uuringud, et kes mida parajasti enda jaoks oluliseks on pidanud ja ütleme niimoodi, et et me kõik teame seda, et näiteks enne valimisi paisatukse erinevate poliitiliste parteide puhul meediasse väga erinevaid sõnumeid ja, ja see hetk tegelikult, kus sa, kus sa seda toetust mõõdab, võib olla ka väga, väga oluline selle toetuse toetuse nagu üldises plaanis, et loomulikult on raske seletada nii suurt kukkumist, aga alati peab arvestama ka veapiiriga, et et kui me sellega arvesse võtame, siis ei saa ütelda, et see nüüd oleks olnud täiesti totaalne kukkumine ja peab arvesse võtma ka seda, et tõesti see juunikuine 33 protsenti, mida Reformierakond saavutas oli ka üle aegade kõige kõrgem tulemus neil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Augustis on populaarseim erakond Keskerakond, mida toetab 26 protsenti Turu-uuringute Aktsiaseltsi küsitlusele vastanutest. Populaarsuselt järgmine on Reformierakond, mille toetus on juuniga võrreldes oluliselt langenud. Kui juunis toetas neid 33 protsenti, siis augustis 23 protsenti valimiseelistust omavatest küsitletutest. Populaarsuselt kolmas on EKRE, mis on oma toetust juuniga võrreldes kasvatanud 16 protsendilt 20 protsendile. Järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond 10 protsenti ning Eesti 200 9 protsendiga. Isamaa toetus on augustis valimiskünnise piiril ehk 5 protsenti. Millega seletada Reformierakonna niivõrd jõulist populaarsuse langust?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui inimene tuleb välisriigist koju tagasi, kas teda saab tõesti sundida kaks nädalat olema eneseisolatsioonis? Jah, saab ja see on küll midagi, millega minu hinnangul jäädi hiljaks, tegelikult selleks ei ole vaja eriolukorda. Et niisuguses situatsioonis, kus tõesti viirus on väga-väga nakkav. See suurim oht on tegelikult massiline nakatumine ja selle tõttu ühiskonna tavalise elu kokkukukkumine ja selle sees veel ülisuur oht on see, et haigeks jäävad arstid ja teised meedikud kes ei suuda enam inimesi abistada ja et siis läheb mööda riskirühmi, see viirus väga raskete tagajärgedega noh, ka niimoodi levima, et, et seal ei olegi nagu kedagi õieti aitamas. Et vot see on see peamine oht ja nüüd selle vältimiseks tegelikult oli võimalik juba siis, kui viirus hakkas Eestile lähenema ja oli tõenäoline, et siia ta jõuab. Tegelikult need kohustuslikud ettekirjutused anda, et kahjuks ei antud ja kahjuks inimesed nendest soovituste st ka kinni ei pidanud, nii et et tõepoolest paljud välismaalt tulid ja kaheks nädalaks koju ei jäänud ja viirus läks ka Eestis levima. No kui rahvas praegu tahab nädalavahetusel näiteks rappa minna ja mingil matkarada on korraga 200 inimest, kas see on lubatud? Et mul on hea meel, et Eestis nende numbriliste keeldudega nii väga ei opereerita kui riikides, kus koos elab väga palju rohkem rahvast kui Eestis, et siin soovitaks kõikidel mõelda oma peaga ja mõelda selgelt. Praegu kehtestatud keeldude käskude eesmärk on see, et inimesed võimalikult vähe puutuksid kokku teiste inimestega ja et nakkuse levik saadaks pidama. Nii et kui on ikka näha, et rabas toimub tunglemine, siis võib-olla see ei ole see hetk. Millal peaks valitsus eriolukorda leevendama ja selle lõpetama? See on kaalumise koht ja vastus on niipea kui on võimalik hädaolukorda lahendada edasi ilma eriolukorra meetmeteta ehk siis tsentraliseeritud juhtimiskorralduse ja väga kiire asjade käiguta. Milline on riigikogu roll eriolukorra ajal? No ka eriolukorra ajal laiemas mõttes riik juhib ikka edasi riigikogu, mis tähendab, et riigikogu peab olema valmis vajadusel muutma eelarvet loomulikult arutama küsimusi. Riigikogul on õigus jätkuvalt küsida ka peaministrit ja ministritelt, ma loodan, et asjalikke ja mõistlikke küsimusi, mis on tarvilikud parlamentaarseks kontrolliks ja inimeste teavitamiseks. Nii et vaieldamatult riigikogu roll on säilinud ka praegu. Mis tähendab seda, et riigikogu ei pea ega saagi võtta sellist hoiakut, et valitsus kehtestas eriolukorra ja las nüüd valitsus tegeleb. Põhiseaduse järgi tõepoolest ei saa. Iseasi on see, et kui mõistlik on tulla kokku, kui kokkutulemiseks objektiivset vajadust ei ole, aga seda otsustab nüüd riigikogu ise, kuidas oma tööd korraldada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õiguskantsler lubab väga tähelepanelikult jälgida, et eriolukorra kehtestanud valitsus käiks põhiseaduse rada. Ta soovitab ka Riigikogul end mitte kõrvalseisjaks jätta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhja-Eesti ühistranspordikeskus loodab sügisest osades Harjumaa valdades katsetada nõudepõhist transporti. Keskuse tegevjuht Andrus Nilisk. Ütleme niimoodi, et see on nagu turutõrke piirkonna taksoteenus, et tellid omale selleks ajaks ikkagi sõiduki järgi, kui sul vaja sõita on ja saad seda teha selle ajal, kui sul vaja on. Nilisk lisab, et järgmise kolme kuni viie aasta pärast võiks selline teenus olla ühistranspordivõrgu osa. Aga täna, ütleme, me oleme selles mõttes rumalad, et me ei tea, kuidas see toimib, kuidas see käib ja mis ta on, need piloodid, mis on tehtud Eestis täna nii-öelda Saaremaal kui Tartus, kui ka kui ka Pärnumaal siis tegelikult on nad ju mõnes mõttes ka tasuta piloodid, et meie huvi nagu ei ole minna seda tegema tasuta. Ehk eesmärk on välja selgitada, palju on reisija nõus pileti eest välja käima. Esialgu peavad aga vallad katsekulud võtma enda kanda. Ühe auto turule toomise hind on kuskil seal kuue-seitsme 1000 euro vahel, et kui vallad on valmis seda tegema, siis me saame sellest rääkida ja kõik, mis on piletituluga, tuleb tagasi, siis läheb see nii-öelda valla jaoks soodsamaks. Aga noh, kuna kuna puudub üleüldine teadmine selles vallas, siis pigem tuleb arvestada ikkagi selle täiskuluga ja siis saab sealt nii-öelda tulu tagasi teenida. Linnade ja valdade liidu nõunik Kalle Toomet ütleb, et ka Saaremaal tehtud katsetus näitab, et nõude transpordi rahastus on veel lahendamata. Küsimus. Tulemus on positiivne, kuid jätkusuutlikkus on, on veel küsimärgi all. Ja, ja tihti ongi küsimus, et noh, miks teda mitte jätkata, kui on tellimused, aga kindlasti siin hakkab mängima rolli ikkagi rahakott ja, ja, ja teenuse hind tegelikult kohalikud omavalitsused ütlevad jah, nemad ise nagu sellist mudelit ei jõua nagu üleval hoida. Samas ütleb Toomet, et see on ka mandril vajalik teenus. Sellega nõustub transpordiameti ühistranspordiosakonna juhataja Mihkel Mäeker. Kuid ka ametil ei ole veel selge, kuidas sellist teenust rahastada. Noh, näiteks Saaremaa näitel, et kas inimesed, kes on saanud seda tasuta teenust kasutada, oleksid nõus ka seda raha eest kasutama et, et, et see on üks väga hea küsimus, millele me loodame siis, et Põhja-Eesti ühistranspordipiloot ka vastab Saaremaa juhtprojekt lõpeb suvel Harjumaal on esialgne plaan alustada sügisel ja teenust katsetada kaks aastat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Harjumaal plaanitakse katsetada nõudepõhist transporti. Nõudepõhises transpordis näevad teenusepakkujad tulevikusuunda, siiski on lahendamata selle jätkusuutlik rahastamine. Osa vastusest loodetakse saada katsetusega Harjumaal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNõudepõhise ühistranspordi IT-lahenduse koostas aktsiaselts iango ühistranspordikeskuste tellimusel Pärnumaa ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk. Ja sotsiaaltransport on tegelikult väga sarnane ju nõudepõhise transpordiga, konkreetselt sellele lahendusele on läinud kolm ühistranspordikeskus, kes ka hankisid selle lahenduse Pärnumaa ühistranspordikeskus, Tartumaa ühistranspordikeskus ja kagu ühistranspordikeskus. Sotsiaaltranspordiga saab vajalikku transporti tellida näiteks telefoni või e-kirja teel. See võimalus jääb ka alles, kuid IT-lahendus annab ikka mõõtmatult suuremad võimalused. Me ei räägi ainult sellest, et sa saad veebi kaudu esitada tellimus, kuid meie IT-lahendus hõlmab sellega, et meil on täielik klientide andmebaas, see tähendab tellimuse vastuvõtmisel ei ole vaja täpsustada kliendi andmeid, samuti on seal määratud siis, kui palju on sõidukordasid, õigus, nagu sõita peetakse selle üle arvestust. On võimalik sisestada siis tellimused ja ka neid erinevaid tellimusi siduda kokku. Nii, et ühes autos oleks ikkagi rohkem kui üks sõit. Kui nüüd sotsiaaltranspordis on see juba ära proovitud ja teie Euroopa Liidu projekt on ka lõppenud, mille raha eest te praegu kõike seda teete, mis siis edasi saab, kas tõepoolest see laieneb siis ka tavatranspordi valdkonda ja see kõik ikkagi jätkub? Kui sotsiaaltranspordi projekt on lõppenud, siis me oleme loonud ka kõik eeldused selleks, et ka tekiks juurde maapiirkondades täiendav ühistranspordi liik ehk nõudepõhine transport. Ridangu välja töötatud on ka kõikides avaliku linnuveobussides kasutatav ühiskaart ja vajalik IT-lahendus. Nõudepõhise ühistranspordi IT-lahendus on selle töö jätk ja selle vastu tuntakse huvi ka teistes riikides. Ridango kommertsjuht, Kadri Haufe. Me näeme, et nõudepõhise transpordi vastu on huvi päris lai, praegused kliendid on meil nii Skandinaavias kui Kesk-Euroopa riikides ja juba hetkel näeme, et on konkreetsed pooled näiteks Eestis, Tallinnas, Ida-Viru piirkonnas, aga samas ka Skandinaavias on konkreetne klient, kellel on ostuhuvi olemas. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiljuti võtsid kolm ühistranspordikeskust kasutusele nõudepõhise ühistranspordi IT-lahenduse, mis esialgu puudutab vaid sotsiaaltransporti. Tulevikus loodetakse seda laiemalt kasutada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMinister Rein Langi sõnul leitakse sel juhul raha Eesti riigi eelarvest Eesti pankadel. Kuna eelarve kinnitab parlament, küsisime arvamust ministri seisukoha ja Eesti Rahva Muuseumi rahastamise kohta riigikogu kultuurikomisjoni liikmetelt. Esmalt IRL-i esindaja Liisa Li Pakosta. Eesti Rahva muuseum on kahtlemata meie üks kõige olulisemaid mäluasutusi ja selge see, et kui me ise sellega ei tegele, et noh, kes siis veel, selles mõttes on kultuuriministeeriumi loogika igati õige, et, et see on üks tähtsaid riiklikke ülesandeid, mida me peame täitma. Kuidas sellele riigieelarvest raha leitakse, missuguses ajagraafikus see on eraldi küsimus, et niimoodi päris õigeks ilmselt ei pea keegi, et kahe aastaga kõik valmis ja mitte ükski keegi teine järgnevad 10 aastat raha ei saa. Oluline on ikkagi see, et see Eesti Rahva muuseum valmis ehitatakse, aga et see ei tule kogu ülejäänud Eesti kultuuri arvelt. Sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg on veendunud, et päris nii olla ei saa, et kogu kultuuriraha ühte kohta paigutada. Ma olen täiesti kindel, et Rein Lang hakkab vaidlustama seda, et, et see kultuuriministeeriumi rea pealt kindlasti hakkab ta mõtlema ja nõudma, et see tuleks igalt poolt, sest noh, summa on ju ikkagi kolossaalne, see vist on kuskil seal poole miljardi kandis ja noh, seda ei ole kultuuriministeeriumi rea pealt, no kui teda kavatsetakse nüüd ehitada väga pikka aega või võtta laenu või me ei tea praegu mitte midagi või, või tehakse sama skeem nagu ütleme kumu ehitamisel, et kultuurkapital, et tal hakkab teda mingis osas finantseerima, et noh, me tahaksime näha, milline see plaan on, aga, aga summa on kolossaalne muidugi. Reformierakondlane Urmas Klaas loodab, et päris Eesti riigi kaela see projekt ei jää. Me oleme kõik Eesti Rahva Muuseumi uut korpus oodanud pikisilmi ja ja ma loodan väga seda, et, et Eesti Rahva Muuseumi direktsioon ja Euroopa komisjon suudavad ikkagi selliselt läbi rääkida, et Euroopa tõukefondide rahad tulevad. Võib-olla on siin võimalikud variandid. Eesti riik, omaosalust suurendab teatud ulatuses, ma ei oska öelda. Arutelu koht. Ning Aadu Must Keskerakonnast nendib, et elada tuleb reaalsetes oludes. Kindlasti on Eesti riigieelarve üsna pingelises olukorras ja tohutu suur hulk ülivajalikke meetmeid on jäänud rakendamata kuna raha ei ole. Ja selles mõttes on tegemist tõesti väga raske probleemiga, mida riigikogu peab põhjalikult analüüsima ja vaatama. Päris nii need asjad ei käi. Et oi, üks asi oli niimoodi paika pandud, nüüd me mõtleme teisiti ja nüüd me kuskilt leiame raha riigieelarvesse. Termin see raha leidmine isegi on natukene nagu eksitav ja, ja kuidagi kergemeelne. Tegemist on väga raske tõsise probleemiga ja riigikogul tuleb sellega palju tegeleda. Kuni ei ole veel kõik eelnõud ja materjalid läbi loetud, ei tahaks ma hakata liialt kiruma, veel vähem kiitma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriminister Rein Lang kinnitas, et Eesti Rahva Muuseumi uus hoone ehitatakse sõltumata sellest, kas Euroopa Liidult raha saadakse või mitte.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMeie oleme juba varasemalt 10 päeva tagasi mõelnud, et ta võiks käia siis läbi kriisistaabi ja kriisistaabi juurde oleme loonud siis sellise väikse üksuse, kes neid lube võiks menetleda, aga, aga jah, me täna hommikul kell üheksa, siis saame tund aega ennem staabikoosolekut, saame siis kokku ja vaatame üle siis eile õhtul saabunutele korralduse, kuidas seal täpselt kirjas on ja lisaks siis meile saabunud lubade taotlused, et neid on väga-väga palju. No eile õhtu seisuga oli, ma vaatasin, et ainuüksi nagu sinna tabelisse panemata oli üle 100 loa, et ma arvan, et neid võib olla siin isegi võib-olla 150 200 kui mitte rohkem, et sekretärid sellega siin õhtul veel tegelesid ja neid lube pani. Kui soovijaid on kordades rohkem, kuidas te seda lahendama hakkate? Pigem on see, et, et meie poolt ka peab olema see kommunikatsioon väga ühene, sest tegelikult need 30 eriload oli ennekõike mõeldud siis ettevõtjad poolse taotluse, st lähtuvalt ehk need on mõeldud ettevõtlusega ja töörändega seotud load. Ehk kahjuks me praegu ei saa aidata. No ma loodan küll järgmisest nädalast see muutub, ei saa aidata siis inimesi, kes tahavad siia tulla võib-olla oma kinnisvara hooldama või mingil muul, aga just on mõeldud siis tööalaseks liikumiseks või ettevõtlusega seotud liikumiseks, sest ma loodan, et see nii-öelda aitab meil neid lubada siis seda arvu, mida peab menetlema nagu väga palju väiksemaks teha. Ehk see on nagu see sõnum, mida me tahame inimestele öelda. Et ikkagi ennekõike eriload on mõeldud siis tööalaseks liikumiseks ja ettevõtlusega seotud liikumiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänasest leevenevad Saaremaale ja Muhumaale kehtestatud piirangud. Uksed võivad uuesti lahti teha ilusalongid, turud ja ehitustarvete poed. Kaubanduskeskusi leevendused ei puuduta. Saarte ja mandri vahel veel täiesti vabalt liikuda ei saa, selleks väljastatakse piiratud arvul erilube. Eriluba kehtib üks kord edasi-tagasi sõitmiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n15.-ks novembriks pidid mesinikud PRIA põllumajandusloomade registrile teatama talvituma minevate mesilasperede arvu. Kokku andis oma mesilindudest teada ligi 2100 mesinikku. Kõige rohkem mesilasperesid on Lääne-Virumaal 5747, Pärnumaal on see arv 4310 ja Tartumaa ligi 4000. Küsisin Eesti meetootjate ühenduse juhatuse liikmelt Marika Puusepalt, kes peab mesilasi Pärnumaal, mis võib olla mesilasperede arvu kasvu põhjus. Marika Puusepp. Meil on looduslikult hästi hea rajoon, kui vaadata maakaarti, siis meil on siin suureks eeliseks, nagu need rabad, rabadest on võimalik saada kanarbiku mett, et see on küll tõesti, mis ainult rabast tuleb, et kui sul ikka kuskil lähedal raba ei ole, siis seda kanarpiku meelt on keeruline saada. Kanarpikuga on ka see, et ega seda ei pruugi ka iga aasta saada, et olenebki jälle sellest, et kas on rabad kuivad või või on ilmad kehvad, ütleme et see rabade ja looduse mitmekesisus, et see on ka see, mis võimaldab saada siis erinevat mett, et kevadist mett, no kanarbik õitseb alles augustis, et siis päris hilja mett saada ja loomulikult tuleb sealt väga maitsev mesi, sest see ei ole nagu monofloorne, et seal on erinevad taimeliigid, on esitatud, et seal saab kõiki asju nagu mesilane hästi korjata ja teha. Kindlasti on mesilasperede arvu kasvu põhjus seegi, ütles puusepp, et juba mitu aastat on PRIA maksnud mesilasperede toetust. Tänavu oli see üle 22 euro pere kohta, aga riigikogus tegutseb ka mesinike toetusrühm. Selle esimees Tarmo Kruusimäe ütles, et koroona ajal pole nad aktiivselt tegutsenud, aga enne seda küll tänu toetusrühmade näiteks lubatakse mesinikel nüüd teha restide pesuveest mõdu. Varem tuli see pesuvesi lihtsalt ära visata, rääkis Kruusimäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mesilasperede arv Eestis on viimastel aastatel kasvanud. Praegu läheneb nende arv juba 43 tuhandele. Kõige rohkem mesilasperesid on Lääne-Virumaal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNATO kaitseministrite äsja alanud kohtumisel Brüsselis kujuneb põhiteemaks Lähis-Ida pärast seda, kui USA tappis droonilöögiga Iraagis Iraani kõrge sõjaväelase Kassem solimani on NATO, Iraagi väljaõppemissiooni ja ka USA juhitud koalitsiooni missiooni tegevused seal ajutiselt peatatud. USA president Donald Trump on teada andnud soovist, et NATO võtaks Lähis-Idas enda kanda suurema rolli. Seda alliansi kaitseministrid ka kaaluvad. NATO peasekretär ens Stoltenberg. Me arutame seda, kuidas NATO saaks teha rohkem võitluses ISISe ja rahvusvahelise terrorismi vastu. On liiga vara öelda, mida me teeme, aga meil on hea ja konstruktiivne dialoog piirkonna riikidega ja ka Iraagi valitsusega. NATO väljaõppemissioonil Iraagis teenib ligikaudu 500 kaitseväelast. USA juhitud koalitsioonil on piirkonnas oluliselt rohkem ehk tuhandeid sõdureid, nende seas ka Eesti kaitseväe väljaõppemeeskond. Teine olulisem teema kaitseministrite kohtumisel on see, kuidas vastata Venemaa rakettide SSC kaheksa arendamisele mis viis keskmaa tuumarelvastuse piiramise lepingu kokku kukkumiseni. NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Me vastame, aga me ei peegelda Venemaa tegevust, me ei kavatse Euroopasse panna maismaa tuumarakette aga me peame tagama selle, et meil oleks piisav heidutus ja kaitse ka ilma keskmaa tuumarelvastuse piiramise leppeta. Me töötame eri suundades, see puudutab nii konventsionaalseid, võimekusi kui ka tuumahoiakut, õhu ja raketi kaitset ning õppuseid. Aga veel kord me ei peegelda Venemaa tegevust. Me tahame vältida uut võidurelvastumist ja sellepärast me vaatame, mida me saame teha täiendavalt relvastuskontrolli alal. Kaitseministrid arutavad veel Afganistani missiooni toetust Ukrainale ja NATO koostööd Euroopa Liiduga. Rahvusringhäälingu raadiouudiste le pehand Brüssel, Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO võib suurendada oma väljaõppemissiooni Iraagis, et vähendada USA juhitud koalitsiooni kohustusi. NATO peasekretär Jens Stoltenberg rääkis alliansi kaitseministrite kohtumise eel, et NATO kaalub oma panuse suurendamist Iraagis ja Lähis-Idas laiemalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna on Stel anti see esimene kauplemispäev ja aktsiahinnad hakkasid kohe tõusma, kui Pariisi börsikellad. Täna on suur päev, täna sündis telantis, ütles kompanii tegevdirektor Carlos tavares. Ma olen uhke selle üle, et kõik meie teenistujad, juhtkond on täielikult keskendunud uue kompanii väärtustele, ütles Karl-Ostavares. Stelantis alustas Milanos kauplemist 12,7 euro pealt ja tõusis lühikese ajaga ligi viis protsenti 13,2 euroni. Pariisis oli tõus 2,4 protsenti. New Yorgi börsil algab Stelantise aktsiatega kauplemine homme. Euronexti juht Stephan Bousean. Stelantise turuletulek tähistab uut peatükki globaalse autotööstuse ajaloos. Ühtlasi tugevdab see euronexti autode edasimüügiõigusi ning kindlustab edaspidi Euroopa juhtivat positsiooni autotööstuses, ütles sean. Stelantise aastatoodang on eeldatavalt kaheksa miljonit sõidukit ja aasta tulu üle 165 miljardi euro. Seega hakkab vastloodud firma mängima elektriautode ajastul ilmselt võtme rolli. Stellantesel on 14 brändi Fit maserati peamiselt USA turule orienteeritud ie dor ja traditsiooniliselt Euroopa paturul ilma tegevat Peugeot seep. As. Stalantise suuremad rivaalid on Toyota ja Volkswagen. Stalantise Põhja-Ameerika haru juht Mik May ütleb 40 protsenti ühinemise oodatavast sünergiast. Nii umbes viis miljardit eurot tuleb platvormide sulandumisest ja investeeringute optimeerimisest. Seitse protsenti loodetakse kokku hoida müügioperatsioonidel ja üldkulutustelt. Veel optimeerimiskohti on Manly sõnul logistika, tarneahelad, järelturu, operatsioonid ja muu ühinevad. Kompaniid on lubanud, et ühtegi autotehast ei panda kinni kuna väidetavalt saab kärpida kulud uusi viie miljardi euro võrra aastas ilma tehaseid sulgemata. Investorid tahavad täpsemalt teada, kuidas ka tahavad analüütikud ja investorid teada, mis saab Tavares plaanidest Hiina suunal. Homme annab ta vares lantisa tegevjuhina oma esimese pressikonverentsi New Yorgis kui seal algab firma aktsiatega kauplemine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud laupäeval jõudis lõpule Itaalia-USA autotootja Fiat Chrysler ja Prantsuse PSA ühinemine. Nii tekkis maailma suuruselt neljas autotootja. Uus ettevõte kannab nime Stellantis ja tänasest kaubeldakse selle aktsiatega Milano ja Pariisi börsil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKompleksi rajamisel loodaks Ida-Virumaal 1250 uut töökohta. Tootmiskompleks hakkaks toormena tootma muuhulgas lahustuva tselluloosi ja taastuvenergia. Lõpptoodanguna plaanib ettevõte toota tekstiilitööstuses erinevate kangaste toorainet. Paar aastat tagasi nurjus puidu rafineerimisettevõte Est-For plaan rajada tselluloositehas Lõuna-Eestisse just kohalike elanike vastuseisu tõttu. VKG on valmis kohalikega igakülgset koostööd tegema ja kinnitab, et kaasaegsed tehnoloogiad ja tootmiskompleksi asukoht võimaldavad elanikele minimaalset häiringut. VKG juhatuse aseesimees Meelis Eldermann. Ollakse harjunud, et tselluloositehasega kaasas käiv lõhnahäiring. Noh, kui vaadata nagu seda tehase ehitamise või kompleksi ehitamise loogikat, siis kogu see loogika on üles ehitatud kinnisel protsessil elik siis see tähendab sisuliselt seda, et kogu protsess on kinnises ahelas ja kõik need emissiooniallikad oma tehnoloogiate juures, see tähendab seda, et lõhnaallikad kogutakse kokku ja põhimõtteliselt põletatakse kateldes peale seda lõhnahäiring sisuliselt puudub, nii et tehnoloogiliselt need lahendused on olemas, müratasemed on lubatud tänaste normide alusel 50 detsibelli, siis päevasel ajal ja 40 detsibelli öösel. Mida see tähendab, see tähendab sisuliselt seda, et esiteks kindlasti kogu see hoonete kompleks, et seal tuleb arvestada kahe asjaga, kuidas nagu võimalikult summutada seda müra, selleks on erinevaid lahendusi olemas ja teine oluline asi on see, kui kaugel selline kompleks asub elamutest. Tänase sellise plaani alusel me oleme vaadanud, et kompleksi kaugus kõige lähemast elamust on kuskil kaks, 2,5 kilomeetrit. Lüganuse vallavanem Andrea Ehe toob välja projekti sotsiaalmajandusliku mõõtme. Mingisugune kindlus, kui see tehas valmis saab seoses Ida-Virumaa rohepöördega, kui põlevkivi teemiatööstus peaks kaduma siis alternatiiv ikkagi töökohtade näol on olemas ja see ikkagi, et see investeering tsirka 800 miljonit eurot võib-olla ka suurem, sest me täpselt seda ei tea. Täna on Ida-Virumaale kindlasti nii suur ja, ja ma usun, et kui see tehas toimima hakkab, siis siis neid töökohti ja tasuvaid töökohti kindlasti seal on. Talisaas. Oluline kindlasti on see, et VKG on alternatiivina kaalunud Taugava jõe äärde ehk siis Läti vabariiki, selle tehase viimist või ehitamist. Ma arvan, et eestlasena ja idavirumaalasena ma arvan, et ma peaks seisma selle eest, et see tuleb meile siia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viru Keemia Grupp esitas Lüganuse vallale taotluse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamiseks, et uurida tselluloositehase rajamise võimalikkust. Eriplaneeringu käigus selgitatakse välja kohad, kuhu oleks võimalik tehas rajada. Tootmiskompleks valmiks kõige varem 2026. aastal ja investeeringu suurus oleks 800 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitsei ja piirivalveameti andmetel on Eesti alates 27.-st veebruarist vastu võtnud üle 33000 Ukraina sõjapõgeniku. Eelmise nädala lõpu seisuga oli registreeritud ligi 22000 inimese ajutise kaitsetaotlus. Ajutise kaitse saanuna on sõjapõgenikul õigus toimetulekutoetusele, samuti perehüvitistele, lapsetoetusele ja väikelapse puhul ka vanemahüvitise. Samuti hakatakse mai algusest maksma toetust pensioniealistele inimestele. Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juhataja Kati Kümnik ütles, et praeguse seisuga on toetusi määratud 3244-le perele ning suur osa neist on esimesed maksed ka kätte saanud. Kõige rohkem oleme määranud pere toetus siis esimese lapsele, see tähendab 60 eurot, seda toetust on siis kõige rohkem küsitud. Aga on ka peresid, kus on viis ja enam last, et siis me oleme määranud lasterikka pere toetust, et jah, hetkel kogu summa jätan ütlemata üleüldse kliendipöördumisi. Ukraina hüvitiste teemal on meil olnud 5853 24. aprilli seisuga enamik nendest siis ongi peretoetused. Circa 1000-l juhul on käidud küsimas pensioni kohta ja, ja 260 juhtu on siis muude hüvitiste kohta. Kümniku sõnul on toetuste taotlemisel ette tulnud nii-öelda tavapäraseid probleeme. Taotlejatel on puudu teatud andmed või dokumendid. Ka on olnud mõned juhtumid, kus põgenikud ei ole veel saanud ajutist kaitset, ent on esitanud juba taotluse toetuse saamiseks. Sellisel juhul on taotlus vastu võetud ning seejärel oodatakse ära vajalike toimingute lõpule jõudmine. Perehüvitisi ja toetusi sotsiaalkindlustusamet sularahas välja ei maksa, küll on aga sularahas võimalik saada kohaliku omavalitsuse kaudu toimetulekutoetust. Sotsiaalkindlustusameti praktikas üleüldse on väga vähe neid olukordi, kus üldse muul viisil kui pangakontole välja maksta ja sularahas tegelikult sotsiaalkindlustusamet ühtegi hüvitist välja ei maksa, on seaduses ette nähtud juhtudel võimalik inimesel saada pensioni kojukandena ja puudega inimese sotsiaaltoetust, aga see siis tähendab seda, et tal tõesti ei ole võimalik liikuda, ta elab aja asustusalal ja siis sellisel juhul ka läbi meie teenuse pakkuja viiakse siis inimestel raha koju, et läbi sotsiaalkindlustusameti sularaha välja ei maksta. Ajutise kaitse saanutele laieneb ühtlasi ravikindlustus ja õigus töötada Eestis. Lastele on tagatud ligipääs alus ja põhiharidusele. Samuti on neil õigus sotsiaalteenustele ning ühtlasi saavad sõjapõgenikud tasuta osaleda keeleõppe ja kohanemisprogrammides.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina sõjapõgenikelt oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel pühapäevase seisuga laekunud 5853 toetuse taotlust. Kõige rohkem on määratud lapsetoetust pere esimesele lapsele. Selle suurus on 60 eurot kuus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimesest juulist kadus kolmandate, st riikidest tellitavate väikesaadetiste käibemaksuvabastus. Tollideklaratsiooni esitamine on kohustuslik mistahes väärtusega kauba tellimisel Euroopa Liidu välisest riigist. Juulikuus esitati 58000 postipaki deklaratsiooni. Eelmisel aastal deklareeriti juulikuus kõigest 5000 saadetist. Maksu ja tolliameti tollirakenduste arendusüksuse juht Inna Issatšenko ütles, et paki deklareerimise protsess on inimestele veel võõras. Segadust tekitab saadetiste maksustamine ja korrektselt täidetud deklaratsiooni esitamine. Inimestel tõepoolest on tekkinud küsimusi deklareerimise kohta, see on ka mõistetav, sest et muudatused on suuremahulised ja neile, kes pole varem kunagi pidanud pakke deklareerima, on protsess kindlasti võõras ja küsimused on tulnud näiteks kaubakoodi valimise ja õigete viite numbrite leidmise kohta. Samuti palju küsimusi oli kingituste teemal, kuna ka kõik sellised saadetised tuleb deklareerida. Varasemalt tulid deklareerida kingitused alates 45.-st eurost. Maksu ja tolliamet on segaduse vältimiseks loonud erinevaid juhendmaterjale. Kuna protsess on uus, siis tuli ette deklaratsiooni, kus esinesid vead ja mis tuli siis korrigeerida. Usun, et praegu juba igapäevaselt, kui tuleb deklareerida ja kui inimene on juba kokku puutunud selle deklareerimisprotsessiga siis ei tohi võtta palju aega. Omniva pakub klientidele võimalust paari eurose tasu eest ise deklaratsioon ära täita. Omniva kliendi kogemuse üksuse juht Kristi Mäeorg märkis, et esialgne segadus on tavaline. Inimesed lihtsalt vajavad harjumiseks aega täpselt nii nagu iga uue asjaga. Ehk et seesama, et miks peab deklareerima, mis täpselt juhtub, kui täpselt ma pean informatsiooni teadma, kes selle raha endale saab, eks ju, ja miks me seda teeme? Täiesti tavapärased ja normaalsed küsimused.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates 1. juulist tuleb kõik väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse saabuvad postipakid deklareerida ning nende pealt käibemaks tasuda. Pakkide deklareerimine tekitab jätkuvalt mitmesuguseid küsimusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaridus ja teadusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter Nemvalts loodab, et ka lühike kontakt tavapärase ma koolieluga enne kooliaasta lõppu aitab neid, kes distantsõppe tõttu kannatasid. Siiski ei tohi nakkusohu vastu valvsust kaotada. Siin kindlasti ei ole sellist universaalset reeglit ja kohustust, et kui me ütleme, et 100 protsenti kõik võivad olla kontaktõppes, et siis see tingimata sellist jälle tavalist koolikorraldust kõik ühel ajal klassides vahetunnid paigas, söögivahetunnid paigas kindlasti ei tähenda, et hajutamise kohustus jääb ja see kindlasti paneb ka koolid selle olukorra ette, et nad peavad korraldamise küsimustes lähtuma eelkõige oma võimalustest. Tartu kivilinna kooli direktor Karin Lukk arvab, et 50 protsendi täituvuse nõue oleks koolides võinud jääda. Kivilinna koolis ei ole piisavalt ruumi, et kõik korraga nakkus ohutult koolimajas saaksid õppida. Tegelikkuses on see, et, et juba nii, ehk nii on teatud hulk peresid, kes hea meelega laseksid oma lastel distantsilt edasi õppida, kes ka on, ütleme, kas siis peres on mõni selline liige, kelle puhul ikkagi ollakse ettevaatlikumad ja, ja nii edasi, siis meie näiteks oma koolis olemegi seda teed läinud, et kirjutasimegi vanematele ka, et, et kui pere otsustab siis ja laps saab iseseisvalt õppimisega hakkama, siis võib ta tegelikult ka jääda kenasti distantsile edasi. Tartu Tamme gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson ütleb, et neil kõik kooli ei tule. Õpetajate otsustavad, kas õpilased on eksamikonsultatsioonideks mõistlik kohale kutsuda või mitte. Matemaatikaõpetajad pigem valivad kohapeal tegemised tavaliselt, sest tahvel on hea suu ja seda on niimoodi kohapeal parem näha. Aga need hübriidsed lahendused on meil noh, olnud ju kogu selle aasta tegelikult kasutusel. Mida rohkem me jätame sellist kokkuleppimise pinda nendele, kes tegelikult omavahel peavad kokku puutuma, ehk siis õpilased ja õpetajad. Ma arvan, et seda paremaid lahendusi me leiame.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koolijuhid otsustavad nüüd ise, kuidas nakkusohutus kooliaasta viimastel nädalatel tagada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVälisminister Urmas Reinsalu rääkis eile rahvusringhäälingule Soome uuest piirikorrast muuhulgas nii. Ja see uus kord siis praeguse seisuga näeb ette seda, et esiteks kõik inimesed, kellel on töökoht Soomes Nemad saavad senise korra alusel Soome minna ilma karantiinita või mingite piiranguteta. Teiseks kõik ülejäänud inimesed saavad samuti Soome minna, kuid tavareisijatel turistidel, neil on siis kohustus olla kahenädalases eneseisolatsioonis. Soome suuremad meediaväljaanded ei varjanud oma hämmastust Eesti ministri sõnade pärast, sest Soome valitsus pole sellisest muudatusest teada andnud. Valitsus peaks seda teemat arutama alles neljapäeval. Praegu kehtib 11. septembril vastu võetud põhimõtteline otsus, mille järgi nii Eesti kui ka Rootsi kuuluvad niinimetatud roheliste riikide hulka, kust saabudes viirusetesti tõendit ega karantiini jäämist ei nõuta. Lisaks on leevendused ka neil puhkudel, kui reis ei kesta üle 72 tunni, nii et igas ja Van hohi näitusel jõuaks eestlane vabalt ära käia. Ajaleht Helsingin Sanomat küsis pärast Reinsalu juttu siseministeeriumist järele ja sealt kinnitati, et mingit uut otsust ei ole. Siseministeerium alles valmistab dokumente ette arutama hakatakse peamiselt seda, kui rangelt järgitakse piirmäära 25 nakatumist 100000 elaniku kohta kahe viimase nädala jooksul ning kuidas põhimõttelises otsuses ettenähtud leevendused, näiteks testimiste võimalus, samuti igapäevane piiriline suhtlus praktikas toimima hakkab. Ilde Sanomat küsis igaks juhuks selgitust ka sotsiaal ja terviseministeeriumist ja ka kantsler Kirsi Varhilja kinnitas õhtul lehele saadetud elektronkirjas, et praegu mingeid uusi otsuseid ei ole. Arutelu peaks toimuma selle nädala jooksul ja otsus jõustub nädala pärast. Reinsalu ütles ka, et Eestisse reisivad soomlased peavad 28.-st septembrist hakkama koju naastes karantiinis olema ja see mõjutab negatiivselt Eesti turismi. Kuigi praegu paistab, et eelkõige kahjustavad Eesti turismisektorit meie enda poliitikud, kes mõtlematult sõnu loobivad, paanikat külvavad ja lennuliine sulgevad. Aga eks Soome ajakirjandus on kritiseerinud ka enda poliitikuid ebaselgete sõnumite eest. Ühest küljest on piirmäär 25, aga teisest küljest ei ole kah või tegelikult on, aga mitte kõigile või noh, on kõigile, aga mitte töötajatele, pereliikmetele või muudel tähtsatel põhjustel reisijatele oktoobrist või novembrist peaks hakkama kehtima võimalus Soome saabudes testi teha ja negatiivse vastuse korral karantiinist pääseda. Praegu on aga tekkinud suur riid, kellel on õigus neid teste üldse teha. Paksu verd tekitab see, et 100 miljoni euro suurune leping sõlmiti ilma hanketa ja lepingust välja jäänud, on lubanud selle vaidlustada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Urmas Reinsalu eilne jutt, et 28. septembrist pääsevad Eestist vabalt Soome ainult töötegijad, lõi Soome ajakirjanduse kihama, sest sellist otsust ei ole Soome tegelikult teinud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii head kuulajad, ma jõudsin nüüd kassi toomele, siin on tubli 20 30 last, mõned lapsevanemad ja talvepidu hakkab vaikselt käima minema. Ma arvan, et kui seda ilma ja lund veel jagub, siis ega see mägi enne hilist õhtut tühjaks ei jää. Täna juhtuski see, et käisime poes, aga me ei olnudki ainukesed, et väga palju rahvast oli poes, kes ostsid kelka täna labidaid igasuguseid asju. Oi, nüüd tuli siia üks päris pisike reili. Tere. Kui vana sina oled? Kolme, mis sa teinud oled? Tuli suur või väike lumepall. Kas sa kelgutanud ka oled? Ja kas sa päris üksi julged lasta või sa lased mõne sõbraga koos? Mulle meeldib ise mu õdaga sõita, siis on suurem. Tere teid eelis. Kas te olete kelkudega või olete te kilede või? Me oleme kõik kaks kile ja ja mille Kõhu peal laseme. Kõhu peal, lasete, kas teil krae vahel und täis ei lähe? Lumememme olete teinud juba enne maja, tegime seal kiisu lume enne ja kiisu kõrvad ja lume nii suure lumememme, et isegi Harrast ja Annabelist ja minust tuli sisse. Ja ma ka nüüd proovin siin teiega koos mäkke joosta, mis seal salata on libe on raske. Mulle tundub, et need väiksed preilid on must, kolm korda kiiremad. Oota, ja te tahate öelda, et viskate niimoodi kõhuli maha ja lasete siit alla. Olgu, ma siis proovin ka, oi jumal, see on ohik. Ma olen Lumene. Preilil on päris esimene kord elus niimoodi kelgumäel. Möödunud aastal ka saime ikka natuke kelgutada, aga see aasta tõesti esimene. Kuidas te mäletate oma lapsepõlve talvesid, et kas, kas siis oli iga päev õues? Ja me olime kolm õde, siis meil oli mitte kaugel kodu juurest oli üsna tore mägi. Siis ei olnud neid salvokelkusid ega midagi, siis me lasime kilega ja plekitükkidega terveks, me jäime ja. Lund oli palju, palju edu teile ilusat pikka liugu ja, ja pärast äkki väike vastla kukkel ka, sest täna on ikka vastlapäeva vääriline ilm. Ega polegi muud jäänud, kui tee sisse mett segada sest kindad ja villased sokid juba kuivavad radika peal, nii et võib-olla jõuab pärast ööpäeva lõppu veel korra kelgumäele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti lapsed on praeguseks meisterdanud tuhandeid lumememmi ja kihutanud kilomeetrite kaupa kelguliugu. \"Miks on nii, et talvel mõnus on Tartus?\" Niimoodi küsib Mait Maltise laulusalm. Madis Hindre käis selle väljauurimiseks Taaralinna kõige populaarsemal kelgumäel Kassitoomel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOlgugi, et nakatumiste arv väheneb iga päevaga, ei saa rääkida veel stabiilsusest või olukorra normaliseerumisest, ütles terviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma. Oleme endiselt väga kõrge riskiga ohutasemes, ehk siis selles punases ohutasemes nakatumiskordaja on meil 0,83 peal, mis tähendab, et haigestumine liigub siis jätkuvalt langustrendis ja järgmiseks nädalaks loodame näha päevaseid nakatumisnumbreid juba alla 500 ja aprilli lõpus mai alguses, siis 200 300 ringis. Jätkuvalt on nakatumiste poolest esikohal Harjumaa ja Tallinn ja Tallinnas omakorda Lasnamäe, Haabersti ja Mustamäe. Välja hakkavad joonistama kolded, eriti korrusmajades, peamiselt nakatutakse kodus. Nakkust tuuakse ka sisse, eriti Egiptuses. Samuti on kasvanud töörändega toodud juhtude arv. Tänaseks näeme, et inglise või UKmutatsiooniga tüvi moodustub Eestis 90 protsenti kõikidest nakatumistest aga järjest suureneb ka lavtüve sissetoomine. Tänaseks oleme koostöös Tartu Ülikooliga tuvastanud 37 lavmutatsiooniga tüve. Nüüd eile saabus Norras teade, et seal on ka kaks suurt hoolekandeasutuse puhangut on nakatunud juba need vaktsineeritud elanikud. Andmed järjest kogunevad, et lav tüvi murrab läbi sellest vaktsiini kaitsest. Meie andmetel on ka Eestis üks lavtüvega juhtum, kes on saanud ühe doosi vaktsiini. Tema tervislik seisund peale poolteist nädalat kõrget palavikku on praegu hea, seetõttu peamegi neid sisse toodud juhtumeid hoolikalt jälgima. Lavtüve levikut Eestis ei tohi tekkida. Kindlasti peavad ka inimesed, kes reisidelt hetkel tulema, teadma oma vastutust. Vaktsineeritud on vähemalt ühe doosiga 263000 inimest, üle 70 aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 52 protsenti. Tervise ja tööminister Tanel Kiik ütles, et teeb homme valitsusele ettepaneku lahutada vaktsineerimise kaks juhtimistasandit, millest üks hakkab tegelema igapäevaste küsimuste lahendamisega. Teine pikemaajalise planeerimisega uuendatakse ka vaktsineerimisplaani. Kuna vahepeal on tõesti tulnud väga palju lisainfot tarnegraafikute kohta vaktsiinide omaduste kohta täiendavaid müügilubasid saanud, oleme pannud paika ka arvulised eesmärgid mõõdikute näol aprilli kuu lõpuks 70 pluss vanuserühmas tahame saavutada 70 protsenti hõlmatuse. Mai ja juuni jooksul tahame pakkuda kõigile Eesti elanikele jätkuvalt vähemalt ühe vaktsiinidoosiga vaktsineerimise võimalust. Loomulikult sellised ohumärgid, mis on praegu tulnud siin seoses uute vaktsiinidega ei tee seda eesmärki kergemaks. Piirangute leevendamise arutelu on valitsuses järgmisel esmaspäeval, kui on selgem, kuidas liiguvad nakatumisnäitajad, haigla patsientide arv. Jaga vaktsineerimine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase 14 päeva koroonahaigestumuse näitaja 100 000 inimese kohta langes viimase ööpäevaga alla 700 ning on nüüd 693. Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ütles pressikonverentsil, et langustrendi jätkudes võib mai alguses olla igapäevane nakatunute arv 200 või 300 lähedal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.