messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi äike oma välgulöökidega on efektne ja hirmuäratav, on põhikahju viimastel päevadel tekitatud siiski tuule ja mahalangenud puude poolt. Tänahommikuse seisuga oli elektrimajanduses olukord selline. Eesti Energia tehnikadirektor Lembit Vali. 2500-l perel ei ole voolu, neid peresid toidab 514, alaline, mis hetkel on välja lülitatud. Põhjus on selles, et massiliselt peale kukkunud puud on sisuliselt hävitanud Eesti energiale kuuluvaid elektriliine 72 kilomeetri ulatuses. Sisuliselt tuleb meil ehitada 72 kilomeetrit täiesti uut liini, kuna vana ei ole võimalik enam taastada maha langenud puudega nagu risti ja põiki segi mastide arv, mis tuleb sealjuures püsti panna, mis ütleb inimestele, võib-olla rohkem on praktiliselt 650 masti ja hinnang, kui kaua need katkestused kestavad, on järgmine. Keskpinge osas, see tähendab siis 10 15 kilovatti liinid, me jõuame taastatud homme õhtuks. See on muidugi eeldusel, et mingeid täiendavaid kahjustusi tule ja madal pinge ehk see liin, mis siis igale majale jõuab. Eeldame, et 25.-ks kuupäevaks saab lõplikult taastuda. Praeguseks hetkeks ei ole enam kindel, kuivõrd need kuuldud sõnad tõele vastavad, sest ka täna on tulnud andmeid äikesetormide ja rivist välja löödud rahvapunktide kohta. Kahju, mida Eesti energia on saanud, ulatub igal juhul 18 ja poole miljoni kroonini. Mis puutub telefonisidesse, siis oli tänahommikuse seisuga rivist väljas 23 väiksemat jaama ja selle tõttu sideta umbes 3000 klienti. Eesti telefonikahju on esialgsetel hinnangutel kolm kuni viis miljonit krooni. Metsad, majad, põllu, see kahju on veel kokku arvestamata, kuid juba vaadatakse nii omavalitsuste kui inimeste poolt lootusrikkalt valitsuse poole toetuse või hüvituse saamiseks. Siseminister Tarmo loodus. Hüvitamisele me ilmselt vahendeid ei leia, küll aga toetuste ks selleks, et inimesed, kes on sattunud nüüd tormikahjustustega raskesse olukorda, ei ole peavarju ja toonitaks veel kord seda, et see on siis sõltumata sellest, kas inimese vara oli kindlustatud või ta ei olnud kindlustatud. Sest et kui me anname toetust, siis see põhimõte peaks olema kõigile ühine. Vara hüvitamiseks on ikkagi kindlustus ja läbi selle saadav kindlustushüvitis. Mis saab meie ilmaga ja eluga edasi meteoroloogide hinnangul tuleb paar rahulikumat päeva, aga siis tõuseb õhutemperatuur taas ning on jälle äikese ja keeristormide oht. Igal juhul on ilmajaama roll viimasel ajal märgatavalt tõusnud ja seda nentis täna ka siseminister. Me oleme võib-olla natukene alahinnanud ilma ennustamise rolli meie elu korraldamises. Ja siin tuleb ilmselt siis meil keskkonnaministriga asju arutada ja natukene mõtiskleda, kuidas selles olukorras ikkagi paremini toimida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tehti kokkuvõtteid Eestit laastanud tormi kahjudest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui ootamatu see ikkagi oli erakonna juhatuse liikmetele, see, mis täna toimunud on. Keskerakonna juhtkonna ja juhatuse jaoks loomulikult oli see väga ootamatu. Ja me võtame seda kahtlustust väga tõsiselt. Oleme valmis igakülgseks avatud koostööks uurimisasutustega. Täna õhtul koguneb ka erakonna juhatus. Arutame tekkinud olukorda ja, ja siis teeme ka vastavad valikud. Kas Mihhail Korb on põhjendanud teile ka, et mis siis juhtus? Jah, oleme saanud esialgsed seletused, tema hetkel ei oska näha endal seda vastutust ja süüd, aga selleks ongi olemas vastavad menetlustoimingud, ülekuulamised ja, ja küsitlused ja, ja tõendite kogumine. Aga tema jah, väitis, et tema ei tunne, et ta oleks midagi valesti teinud, aga ju siis prokuratuur kes seda protsessi juhib, on siis rohkem? Rohkem materjali, aga eks sedasi me kuulame juba tulevikus, et kõigepealt me lähtume sellest teadmisest, mis meil täna on ja sellest tulenevalt teeme ka siis oma otsused. Kas senikaua, kuni see uurimine käib, saab Mihhail Korb jätkata erakonna peasekretäri koha peal, loomulikult ta jääb riigikogu liikmeks edasi. Siin ei ole küsimust ki, aga kas erakonna rahaasju saab selline inimene, kes on uurimise all? Me ei tea tulemust. Mihhail Korb on nii kogenud poliitik juba, et ta saab ka ise aru, et ta juba on öelnud erakonna juhtkonnale et ta ei jätka erakonna nii kaua, kui uurimine kestab erakonna peasekretäri ametikohal. Kõik kõik muud valikud juba sõltuvad edasisest menetlusest. Erakonna esimees Jüri Ratas tema ikka jätkab ja jätkab ka peaministri ametis või te arutati ka juba ka sellist varianti, et tuleb võtta vastutus? Peatselt algab meil erakonna juhatus ja, ja erakonna juhatuses on meil kombeks, et me räägime kõikidest teemadest, mis keegi soovib lauale panna. Nii et oleme seal avatud mõtlemisega, vaatame, kuhu erakond on sattunud. Mida peaministri erakonnana neli aastat ära tehtud, on päris palju ära tehtud. Kas on sellist võimalusi siit edasi minna? Millisel viisil, milliste valikutega seda siis erakonna juhatus juba ise kollegiaalselt otsustab?",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb teatas oma tagasiastumisest. Indrek Kiisler sai telefonile Keskerakonna aseesimehe Jaanus Karilaiu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõib öelda, et me oleme tõesti nüüd saavutanud selle momentumi, kus me hakkame kellausuti heas mõttes teistpidi keerama, ma pean selle all silmas, et teistpidi keerama just et hakata nüüd siit tänasest hetkest minema välja see, et on järgitud neid piiranguid, see, et on järgitud neid reegleid, see annab täna meil selle võimaluse, et näha erinevates skaalades näiteks haiglaravi vähenemist, vähenemise trendi ja see on põhimõtteliselt see alus täna, kui me saame öelda, et nüüd me peame hakkama vaatama, kuidas ühiskonda tuua leevendus, kuidas teatud piiranguid maha võtta. Loomulikult me ei saa öelda, et me võtame kõik piirangud korraga maha, vaid see, nii nagu me siia sisse läksime, peame ka siit välja minema, aga see eeldab, et me persooni indiviidi tasandil, aga ka laiemalt. Me käitume edasi meie ühiskonnana ja me käitume edasi, et see on minu vastutus. Et neid reegleid edasi järgida. Et need graafikud, mis on seotud nakatunute arvuga, mis on seotud haiglaravi või intensiivis olevate inimeste arvuga, et need ei läheks nüüd taas ülesse. Ja etapp etapiviisiliselt, tõesti on meil soov välja minna, me oleme leppinud kokku, kus siis seitse mõõdikut ja samuti me leppisime täna ka kokku teatud mõõdikute sisus, mis hindavad siis seda, et kas selle mõõdiku alusel võib toimuda leevenemine või mitte. Kas kaks pluss kaks meede võiks ka leeveneda või jääb see kehtima, mida praegu arvata? Kaks pluss kaks meede kindlasti jääb kehtima kaks pluss kaks meede, kui me teeme ka teatud avamisi, teatud leevendusi, ma arvan väga paljudes valdkondades, see jääb meie ühiskonda veel kehtima, mõneks ajaks teatud meetmed, sellised ütleme, usaldusmeetmed peavad jääma üks ongi seesama kaks pluss kaks desinfitseerimisvahendite olemasolu, et käsi puhastada, käsi pesta ja loomulikult isikukaitsevahendid, et kui me räägime ka ühel hetkel kaubanduskeskuste avamisest siis on hästi oluline, et seesama näomask oleks ees, mis kataks nii nina kui suud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Jüri Ratase sõnul on Eesti eriolukorras jõudnud pöördelisse punkti: esimest korda on uute nakatunute arv nädala lõikes langenud ning see tähendab, et hakatakse ületama viiruse leviku küüru. Ratase sõnul jõudis valitsuskomisjon täna kokkuleppele, milliste mõõdikute alusel hakatakse hindama piirangute leevendamist. Järgmisel nädalal võib hakata rääkima piirangute järkjärgulisest leevendamisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuurem osa Eesti Rahva Muuseumi eelarvest tuleb riigi rahakotist, aga tänavu lootis muuseum ka 2,1 miljonit eurot oma tulu teenida. Koroonaviiruse ajas plaanid segini, et uues äsja kokku pandud eelarves arvestatakse oma tuluna 900000 eurot vähem. Riik tõttas hätta sattunud kultuuriasutustele, kuid muuseumi direktor Alar Karis tõdeb, et sellest ei piisanud. Nimelt teenib ERMile muuhulgas tulu ka köök, muuseumi poed ja ruumide väljarentimine ja sealt saamata jäänud tulu. Kultuuriministeerium ei kompenseerinud. Niisiis kokkuvõttes toetas riik ERMi pisut üle 400000 euroga. Sest 400-st 1000-st on meil vaja ju ka ära maksta meie muinasjutu näitus, et reaalselt abi selles mõttes nagu väga palju siit punktist edasi ei ole. Sestap tuli muuseumil mõelda, kuidas hoida kokku ligi pool miljonit eurot. Ja me olemegi teinud suhteliselt raske otsuse, et üksjagu inimesi oleme sunnitud koondama just nimelt restorani ja poe poole pealt me peame otsima lahendusi ja need lahendused saavad olla noh, halvad ja väga halvad. Tänaseks on Eesti Rahva Muuseumi ligi 140-st töötajast koondamisteate saanud kuus inimest. Alar Karis ei tea veel, kas koondada tuleb rohkem inimesi või annab riik lisaraha ja mõne inimese võib tööle tagasi kutsuda. Kuue inimese koondamisega siiski suurt eelarveauku ei täida. Lisaks koondamisele jäävad täitmata ka mõned niikuinii vabanevad töökohad ja lisaks lükati edasi üks järgmisse aastasse plaanitud näit. Mis ju ei ole ka mõistlik selles mõttes, et muuseum on selleks, et oma esemeid ja teadmisi eksponeerida, mitte saalid on tühjad. Muuseumil on plaanis muuta ka lahtiolekuaegasid. Alar Karis ütleb, et alates septembrist pole ERM avatud kuuel päeval nädalas vaid viiel päeval. Nii esmaspäeval kui teisipäeval hoiavad oma uksed kinni ka paljud teised Tartu muuseumid, teiste seas ka Tartu kunstimuuseum, linnamuuseum ning spordi ja olümpiamuuseum. Me ei pea siis maksma lisatasusid üle töö eest ja nii edasi ja nii edasi, vaid piidub siis nagu kaheksa tunnise tööpäevaga 40 tundi nädalas. No eks me vaatame, kuidas see töötab, alati on võimalik uuesti lahti teha, kui tung on suur, aga ma arvan, et see, need külastajad, kes siin sügiseti käivad, teisipäeval, see jaotub kindlasti kolmapäeva neljapäev reede nädalavahetuse peale ära, et ma arvan, et sellest ei tohiks mingit probleemi tekkida. Kas ja kui palju toob muuseumile lisatulu ees ootav ralli maailmameistrivõistluste etapp, Alar Karis veel ei tea. Ta märgib, et kõigepealt tuleb ralli korraldajatega paljus läbi rääkida. Esialgsetel andmetel soovib rahvusvaheline organisatsioon, et muuseum lausa need 10 päeva oleks suletud, mis kindlasti meile ja minule muuseumijuhina mitte kunagi kuidagi ei sobi, sellepärast et selle asja mõte, miks ta võiks ERMis olla, on just see toob siia muuseumis esiteks ka neid rallisõpru, kes võib-olla muidu muuseumis ei käi ja teisalt ka tutvustada Eesti kultuuri nendele inimestele, kes siia rallit sõitma tulevad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaatamata riigi toetusele tuli Eesti Rahva Muusemil oma tänavust eelarvet ligi viiesaja tuhande euro võrra kokku tõmmata. Alates septembrist on muuseum senise kuue päeva asemel avatud viis päeva nädalas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFaizeri vaktsiin on ideest reaalsuseni jõudnud kõige kiiremini tavapärase 10 aasta asemel 10 kuuga. Suurbritannia on tellinud 40 miljonit annust, millest piisab 20 miljoni inimese vaktsineerimiseks. Kõik see tuuakse Fizeri Belgia tehasest. Sellega on aga esile kerkinud hirm, kas Brexit ei või tarnet katkestada, kas peaks kogu vaktsiini koguse ühe korraga enne aasta lõppu kätte saama. Valitsus on kindel, et tarne on siiski turvaline. Esimesed vaktsiiniannused 800000 doosi on juba ühendkuningriigi eel. Et haiglatel on juba võimalused vaktsiini säilitamiseks temperatuuril miinus 70 kraadi viiakse vaktsineerimised läbi seal, et ükski doos raisku ei läheks ega rikneks. Seda transporditakse spetsiaalsetes kuni viit tuhandet annust sisaldavates kastides, mis on pakitud kuiva jää sisse. Pärast tarnimist võib seda külmkapis hoida kuni viis päeva ja külmkapist võttes tuleb see kuue tunni jooksul ära kasutada. Vaktsiin on keeruline toode, see pole jogurt, mida saab külmkapist välja võtta ja mitu korda tagasi panna, ütleb Inglismaa peaarsti asetäitja Joonatan van Tamm. Kõigi vaktsineeritavatega võetakse isiklikult ühendust. Esmajärjekorras on hooldekodude eakad asukad ja töötajad. Edasi tulevad üle 80 aastased ja seejärel eesliini, tervishoiu ja hooldust tajad. Samas on ju vaktsineerimine vabatahtlik. Šotimaa esimene minister Nicolas en ütles, et esimesed inimesed Šotimaal immuniseeritakse teisipäeval. Vaktsiini manustatakse kahe süstina 21 päevase vahega. Immuunsus tekib pärast esimest annust, kuid saavutab täieliku toime seitse päeva pärast teist annust. Enamik kõrvaltoimeid on väga kerged, sarnased mistahes muude vaktsiinide kõrvaltoimetele ja kestavad tavaliselt ühe päeva. Nii kinnitab vastav ekspertidest koosnev rühm. Võimalik, et vaktsineeritud inimesed saavad viirust siiski teistele edasi anda. Selle kindlakstegemine võtab aga aega, ütlevad needsamad eksperdid. Kui see aga nakatumise peatab, on võimalik, et kahe kolmandiku elanikkonna vaktsineerimisega võib juba tekkida karjaimmuunsus ja viiruse levik lakkab. Inglismaa peaarsti asetäitja Jonatan Vantamm ei usu siiski, et koroonaviirus kaob. Sellest võib saada hooajaline probleem, nagu on gripp. Maskid ja desovahendid jäävad osaks meie igapäevaelust, ütleb ta. Ühendkuningriik on ette tellinud ka seitse miljonit annust Modernalt ning endiselt pannakse suuri lootusi Oxfordi ülikooli vaktsiinile. Loa andmisele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendkuningriigist on saanud esimene riik maailmas, kes on heaks kiitnud Pfizeri koroonavaktsiini ja sillutanud sellega tee massilisele vaktsineerimisele. See algab järgmisel nädalal ja saab olema tohutu logistiline väljakutse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKäesoleval jahiaastal võib Eestis lasta 140 hunti. Lääne-Nigula vallale teeb meelehärmi, et keskkonnaameti vastavas käskkirjas leiti, et Põhja-Läänemaal on kahjud väikesed ja küttimislube sinna ei anta. Keskkonnaministeeriumi sekkumist soovib vald 170 elanikuga Piirsalu küla pärast, sest tänavu sügisel on piirsalus murtud 11 lammast ja lisaks tulnud teha kolmele vigasaanule häda ta. Septembris murti külas kolm koera. Külarahva seas on levima hakanud hirm, jätkab Piirsalu külavanem Lea Lai. Meie eakad, kes käivad kepikõndi tegemas või siis väikeste lastega pered, kelle lapsed seal lammastega koos on olnud karjamaal muidu et noh, kõik nad tunnetavad väga suurt ohtu ju ka iseendale. Keskkonnaministeeriumi jahinduse nõunik Tõnu Traks ütles, et vastuskiri on alles koostamisel, kuid ministeerium ei tõtta keskkonnaameti töösse. Seks traksi sõnul on küttimislubade määramine mitmeetapiline. Keskkonnaamet teeb muudatusi vastavalt laekuvatele andmetele ning ei ole välistatud, et amet võib Põhja-Läänemaa lubade hulka tõsta. Tõnu Traks. Esimene on kõige suurem, kus me siis anname välja mingisuguse suurema üldarvu ja siis me korrigeerime vastavalt sellele, kuidas meil andmeid laekub ja kus kus võib tekkida veel kahjustusi, kus võivad hundikarjad liikuda. Me muudame ja anname juurde lubasid ja see on meil väga hästi tööle läinud, see praktika ja, ja võrdlemisi paindlik Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus leiab, et eksperdid peaksid kogukonnaga paremini dialoogi pidama ja otsuseid rohkem selgitama. Vallavanem pelgab, et kohalike frustratsioon võib lõppeda salaküttimisega. Seda ju keegi tegelikult ei taha, et asi nii kaugele läheb ja ma väga loodan, et, et nii kaugele asi ei lähe, aga aga noh, alati see risk on ju olemas, et võetakse nagu omakohus ette. Käesoleval jahiaastal seni küttimiseks määratud 140-st hundist on novembri lõpu seisuga Eestis lastud 19 isendit. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lääne-Nigula vallavalitsus pöördus Keskkonnaministeeriumi poole, sest ei ole rahul, et Põhja-Läänemaale ei antud huntide küttimislube. Murekohaks on Piirsalu küla, kus sellel sügisel on rünnatud lambaid ja koeri.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜürimajade programmi eesmärk selle loomisel 2000 seitsmeteistkümnendal aastal oli vajadus väiksematesse piirkondadesse riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös kortereid ehitada, et ettevõtted saaks neid uute töötajate toomiseks välja üürida. Nüüdseks on programmi raames valmis saanud viis maja. Neist neli on mobiilsetele töötajatele ja üks funktsioneerib sotsiaalmajana. Üürielamu rajamisel või rekonstrueerimisel on kohalikke omavalitsusi kuni 50 protsendiga toetanud KredEx. Seni on sihtasutus selleks välja maksnud kolm miljonit eurot. Rajamist ootab aga veel 20 maja. Millal need valmivad, sellest rääkis KredExi kliendihaldur Kristo Kütt. Tähtajad siin nüüd hakkavad järjest tulema siin, et ütleme, et siin 2018 aasta vooru puhul hakkavad siin tähtajad olema nüüd ka siin selle aasta lõpu peale piirkondadest on nii Tallinn-Tartu-Valga Valgamaa Võrust ka Läänemaal ja Pärnumaal. Hüti sõnul on omavalitsused enamasti graafikus ja majad peaksid saama valmis õigeks ajaks. Kas kogu programm on end õigustanud? Ma arvan, et mobiilsete töötajate sihtgrupi raames, mis on nüüd tehtud, siis väljaspoole suuremaid asulaid, et kindlasti on ennast õigustanud, et tagasiside osas on täituvus neil täitsa hea ja on kuulda olnud ka, et oleks isegi nagu juurde vaja. Valga on küsinud toetust üürimajade tarvis kahel korral ning seda kolme maja jaoks jätkab Valga vallaarhitekt TSiri Tintera. Just lõppenud umbes kuu aega tagasi, korterid on valmis sissekolimiseks ja teine toetusprojekt hõlmab kaks kortermaja. Seal me oleme nii kaugele jõudnud, et meil on ehitusprojekt valmis, meil on ehitushanke välja kuulutatud, võitja on selgunud ja me oleme ehituslepingu eelneval hetkel. Praeguse seisuga üürimajade programmi uusi taotlusi vastu ei võeta. Tänavu aasta riigieelarves on üürielamufondi jaoks ette nähtud 3,6 ja tuleval aastal 9,4 miljonit eurot.",
"role": "user"
},
{
"content": "25-st heaks kiidetud ja toetust saanud üürimaja projektist on praeguseks valminud vaid viis. Samas on omavalitsustel hea kvaliteediga kortereid vaja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJa ma isegi hinge tõmmata. Armsad kaasmaalased. Lugupeetav riigikogu lugupeetav diplomaatiline korpus, mu daamid ja härrad. Kõigepealt tänan kõiki Eesti vabariigi kodanikke kodumaal ja Võrsil kes äsjastel valimistel kujundasid Eesti nägu järgmiseks neljaks aastaks. Teil oli valida mitme erakonna ja mitmete erakondade kavade vahel. Valisid ka need, kes valima ei läinud. See ei olnud võib-olla kõige täpsem viis oma tahte väljendamiseks. Sest sellega te andsite oma naabrimehe häälele suurema kaalu. Aga ka mitte, valimine on valimine. Ja Eesti vabariigi kodanike tahteavaldusena on ajaloolise riigikogu saali täna kogunenud. Need mehed ja naised kelle kätte Eesti rahvas on usaldanud Eesti saatuse järgmiseks neljaks aastaks. Armsad kaasmaalased, Ma tänan teid. Lugupeetav, üheksas riigikogu ma õnnitlen teid ja soovin teile tugevat töötahet ja riigimehelikku pilku. Riigieelarveast palju kaugemale. Rahvas on ostnud teile pileti neljaks aastaks kuid Eesti rong kihutab palju kaugemale. Neid, kes seda ei mõista lahkuvad rongist. Järgmises teivasjaamas. Lugupeetav kaheksas eelmine riigikogu Ma tänan teid südamest tehtud töö eest. Olete vastu võtnud 756 seadust ja see arv kõneleb iseenda eest. Tahaksin sellele tunnustusele lisada veel midagi olulist. Maailm, milles Eesti elab, on pidevas muutumises. Maailm kasvab kokku, ta muutub keerulisemaks ja samas uskumata küll ka lihtsamaks, sest valikuvõimaluste hulk väheneb. Teie seadusloome töö, lugupeetav lahkunud riigikogu oli keerulisem 1992. aastal valitud seitsmenda riigikogu tööst kuid täna avaistungile kogunenud üheksandal riigikogul tuleb lahendada veelgi keerukamaid seadusloome ülesandeid. Lubatagu seepärast osutada olulisele puudusele Meie riikluse arengus. Ükski Eesti vabariigi seadus ei tohi rahva jaoks jääda õhku rippuma. Iga kodanik peab saama selge vastuse kolmele küsimusele. Mille jaoks, mismoodi ja miks? Seadus? Me vajame pidevat ja ausat kahekõnet rahvaga niisama intensiivset kahekõnet nagu Assise valimiskampaania ajal. Kuid sisukamat mõtikumad ilma ilupiltideta. Meil on aegamisi tekkinud tugev liitlane Eesti ajakirjanduse näol. Usaldage ajakirjandusele meie kõige raskemaid ülesandeid ja ma olen kindel, et te leiate avalikus sõnas tugeva liitlase demokraatlike ja vaimsete väärtuste kinnitamisel meie riigis. Eesti ajakirjandusel on selja taga kahe ja poole sajandi pikkune traditsioon. Ta ei ole mitte kunagi ennast käsitlenud tulundusettevõttena kes oleks orienteeritud turule elu nautimisele, hirmu ja õudusjuttudele vaid on oma ajast ees kõndinud ja koondanud maarahvast ka kõige raskematel aegadel äratundmisele Eesti riigi vältimatusest. Kui me tahame, et riik püsiks ja püsiks tugevana peab riik toetuma usaldusele. Niisiis kahekõnele, koostööle ja läbipaistvusele. Teiseks. Teie volituste lõppemisel peab Eesti vabariigi siseriiklik korraldus vastama Euroopa Liidu nõuetele. Euroopa Liit ja NATO on meie kaks välispoliitilist eesmärki. See ei ole kerge väljakutse. See eeldab ennekõike meilt kõigilt kõigilt Eesti põhiseaduslikelt institutsioonidelt pidevat õppimist ennekõike õigusriikluse tajumist, võimuse, võimude tasakaalustatud lahususe mõistmist riigi osa õiget mõistmist. Valitsus ei ole riik. Valitsus on riigi täide saatev võim. Ja seadusandja järelvalve täidesaatva võimu üle on õigus. Riigi nurgakivi. Õigusriiklus on kahetsusväärsel kombel Eesti riigi kõige nõrgem lüli. Riik peab Eesti põhiseaduse alusel olema korraldatud selliselt. Et ükski põhiseaduslik institutsioon ei saaks jämedat otsa enda kätte haarata. Ma kordan veel kord meie põhiseaduse põhitõde. Eestis peab valitsema võimude tasakaalustatud lahusus. Tasakaal ja kahekõne põhiseaduslike institutsioonide vahel. Tasakaal ja kahekõne riigi ja Eesti kodanike vahel. Ega mitte sportlik kihu, kes kellele ära teeb. Ammugi ei tohi lubada, et partei ja valitsus kõnelevad riigi nimel. Me teame, kuhu see välja viib. Eesti välispoliitiliste prioriteetide saavutamise esimeseks tingimuseks Eesti püsimiseks. Peame tunduvalt tõhustama Eesti õigusriiklust. Mul on hea meel, et valimiskampaania saginas ei tõstatatud vajadust täpsustada meie põhiseadust. See vajab meie riikluse tugevate ja nõrkade külgede rahulikku analüüsi. Ja see peab olema väljaspool päeva kajalisust. Riigipeana kavatsen kasutada oma õigust algatada põhiseaduse muutmist ja ma loodan, et teie konsensuslikul toetusel mu järeltulija sellega edukalt lõpuni viib. Kolmandaks rääkisin riigimehelikust pilgust, mis peab ulatuma teie mandaadist palju kaugemale. Teiste sõnadega rääkisin valitsuse taktikalistest ülesannetest ja riigi pikaajalistest strateegilistest eesmärkidest. Eesti vabariigi uudsust ja värskust. Tänaseks on see peaaegu läbi. Oleme Euroopas juba vana tegija, on uuemaid ja värskemaid. Nüüd peame lööma kvaliteediga. Eestil on vähe loodusvarasid ja vähe tööjõudu. Ajud on need, mis peavad tulevikus meile ja meie lastele korralikku elatist teenima. Me oleme rääkinud kõrgtehnoloogilisest tootmisest. Ma olen teilt küsinud. Ma ei tea, kas see on küll lehes avaldatud, aga ma olen küsinud. Mis on Eesti Nokia. Kuid praktilise arenguprogramme. Kui ehk tiigrihüpe välja arvata, pole meil tänase päevani olnud Eesti haridus, välisinvesteeringud, tootmise ümberkorraldamine. Kõik see peab olema suunatud sellele eesmärgile. Nokiat ei rajatud keset metsa. Ta sündis Soome puusepa korralikult kirvetööst. Ta sündis Soome töö kultuurist. Ta sündis pikaajalisest valmisolekust arendada kõrgtehnoloogilist tootmist. Ta sündis Soome rahvuslikust tehnikakultuurist, mis väärtustas kõrgtehnoloogia kasutamist nii koduperenaise igapäevaelus kui ka tootmises. Jutt on täiesti uuest mõtlemisest mille juurutamine saab olema uue valitsuse ja temale järgnevate valitsuste oluline ülesanne. Need on probleemid, mis ulatuvad kaugelt üle valimisperioodide. Nad ulatuvad üle kümnendite. Kui meie ei oska strateegiliselt mõelda, siis pole meist turukonkurentsis naabritele konkurente ja ka kaugetele naabritele. Ja meie pärusmaaks jääb kiratsev areng mis viib noored inimesed lihtsalt Eestist välja. Ma tänan. Peaminister Siimanni valitsust Üsna varsti teen ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks. Me kõik ootame sellelt valitsuselt energilise samme, et kinnitada rahva usku demokraatlikku riigivõimu kui millessegi, mis suudab aidata lahendada keerulisi elulisi. Alalisi probleeme. Loodetavasti osaleb järgmistel valimistel ja ülejärgmistel juba rohkem valijaid. Eesti riigivõimu prestiiži tõstmine on nii tulevuse, valitsuse kui ka opositsiooni ühine ülesanne. Valitsuse ülesanne selles mõttes, et juba praegu võib ennustada rasket, vali valitsemisaega ja keerulisi aga loodetavasti sisulisi vaidlusi Eesti tulevikus. Oluline on tajuda, et valitsuse terviklikkuse lõhkumine selle nimel, et endale isiklikku profiiti lõigata on ülimalt lühinägelik. Valitsemiskoalitsioon, kas on edukas koos? Kui ollakse ühtsesse valitsusse tulnud siis ollakse neljaks aastaks seotud ja ükski poliitiline manööverdamine ei aita seda asjaolu varjata. Kui ollakse koos ulgu merele seelanud, tuleb pingutada, et käituda ühtse ja tervikliku meeskonnaga. Ma kinnitan, et teinud kõik vabariigi presidendist oleneva, et mis iganes uus valitsus kestaks neli aastat ja saaks rahulikult oma programme ellu viia. Ka pikemaajalisi strateegilisi programme mille seletamiseks ei piisa alati Aktuaalse kaamera 10-st sekundist. Selline pikaajaline järjekindlus oleks Eestile vahelduseks vägagi elustav. Opositsioonile, kes ja mis see iganes ka ei oleks. Panen südamele, et isiklikud rünnakud valitsuse aadressil, mis kahtlemata nõrgendavad valitsuse populaarsust ei tarvitse tõsta opositsiooni populaarsust. Pigem väheneb usaldus Eesti riigi vastu tervikuna. Suureneb pettunute hulk. Olulisem on töötada välja alternatiivprogrammid ja kus vajalik? Alustada valitsust sisuliste tegematajätmiste pärast. Siis kujuneb välja selge valik järgmisteks valimisteks. Ja Eesti poliitiline elu omandab selle rahuliku, stabiilse võib-olla isegi veidi igava rutiinse vormi mida nii hästi valdavad meie põhjanaabrid. Sisepoliitiline stabiilsus, nagu me oma põhjanaabrite Poolt näeme kasvab üle välispoliitiliseks stabiilsuse mis tõstab märgatavalt meie julgeolekut ja lisab optimismi tulevikku vaadata. Kallid kaasmaalased, lubada mul veel kord tänada kaheksandat riigikogu tehtud töö eest. Üheksas riigikogu jätkab sealtmaalt, kus eelmine lõpetas selles avaldubki Eesti vabariigi järjekeskus aegade side, mis ühendab meid nii hästi kaugete ohvritega ja nende unistustega kui ka tänaste valijate ja homsete lootust ja eesmärkidega. Kuulutan üheksanda riigikogu esimese istungi avalduks.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Lennart Meri kõne Riigikogu IX koosseisu avaistungil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nParatamatult ja tõenäoliselt ka siis, kui piiranguid seada üritatakse, oleme me kevadeks olukorras mille sõnastas mõneti julma otsekohesesega saksa endine tervishoiuminister esma 22. novembril. Ja ta ütles niimoodi, et selle talve lõpuks on kõik inimesed kas Geinft, Genesen või Gestorben, mis tähendab eesti keeles, et nad on vaktsineeritud, läbi põdenud või meie seast lahkunud. Ja kui see asi on nii ja vaadates praegu hommikrontüve levikut, siis tõenäoliselt ongi, et ükskõik, kas piiranguid seatakse või ei, eks ta saab kõik ikka kätte. Et siis ju langeb see küsimus ära. Et kui valitsuste on jätkunud vaprust mitte seada põdenutele ja vaktsineeritutele täiendavaid testimiskohustusi või muid piiranguid, et siis laheneb see probleem iseenesest kevadeks. Ma tean, et nii ei ole korrektne öelda, aga see on see, mida tegelikult eksperdid ütlevad ja mille span väga julgelt sõnadesse pani. See võib tähendada Eestis mitte tuhandeid inimesi, kes peavad siit elust lahkuma, vaid isegi rohkem. Seda ei oska mina ennustada. Aga ma ääretult suure valuga vaatan seda, et sõnum selle kohta, et see viirus ei kao maailmast ära, et ta saab kõik kätte, saab kätte ka need inimesed, kelle juures lähedased käivad mõnekorra toidupakki toomas või et kes ise läheb ainult trepikotta ja bussi ja poodi. Et kahjuks, kui see on nii levib, nagu ta on, et siis ta saab inimesed kätte ja eriti kõik need inimesed, kellel on kroonilised haigused või kõrgem iga. Et nende jaoks on vaktsineerimine eriti oluline, et selles mõttes on väga kurb ja, ja kummastav kuulata, kui inimesed ütlevad, et neil on nii palju kroonilisi tõbesid et nemad ei saa selle tõttu vaktsineerida, et no arstide sõnum siin on need vastupidi, et sellisel juhul on see hädavajalik selleks, et pääseda haiglasse sattumisest ja võib-olla ka väga pikast ja kurnavast põdemisest või koguni eriti kurvast lõpust. No väga tahaks loota, et see asi nii ei lähe, aga lihtsalt veel kord inimkäega kahjuks loodusseaduse vastu ei saa. Vaktsiin ekspertide sõnul on ainus asi, mis aitab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õiguskantsler Ülle Madise märkis, et Eesti valitsused on suutnud vältida hetkeemotsioonidest tulenevaid julmi piiranguotsuseid ning saanud selle eest ka ebaõiglase kriitika osaliseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuvel keskmiselt mootoribensiini tarbimine, noh mootoribensiin tarbitakse, eraisikute poolt kasvab kuskil 20 protsenti. Peaks ootama mai numbrid ära, siis saab võib-olla midagi natuke rohkem prognoosida, aga, aga noh, suvel arvestades tänast hinnatasandit, siis võiks karta kuni viiendiku mahus tarbimise langust, aga noh, näha on, et tänane hind ja, ja hinnaprognoosid, mis suveks ka midagi ilusat ei näita, see tegelikult Eesti inimestele on, on selgelt kätte jõudnud, see punane joon. Millised on need hinnaprognoosid praegu suveks? Hind odavamaks ei lähe ja, ja tegelikult hinnaprognoosid suveks just Euroopas ja just lõpptoodete turul on väga ärevaks tegevad ja ka rahvusvahelise Energiaagentuuri juht Fatih Firol sellel nädalal hoiatas, et Euroopas tuleb raske suvi. Tarbijatele sellepärast et rafineerimisvõimekust on jäänud vähemaks. Nõudlus on, on siiani püsinud lõpptoodetele ja see kõik ajab hinna üles ja nähtavas tulevikus mingit lihtsamat olukorda ette oodata ei ole. Noh, aprillis, mais olime Euroopa Liit top kaheksa, tänaseks oleme ilmselt juba Euroopa Liidu top kuus, Saksamaa ja Rootsi. Kes meid seep l olid nendel realiseerusid üleeile aktsiisilangetused. Kui palju see nüüd aitaks, kui valitsus otsustaks bensiiniaktsiisi langetada? Sõltub ikka sellest, et kui palju nad otsustavad langetada. Eestil on võimalik langetada kuni 20 senti mootori bensiini aktsiisi, see tähendaks koos käibemaksuga tanklas hinnalangetust 25 sendi võrra kuskil. Hiljutine näide Saksamaalt näitas, et aktsiisilangetus jõudis kohe täies mahus müügihindadesse. Eestis on samasugune näide olemas aastast 2020, kui valitsus otsustas diislikütuseaktsiisi langetada. Et see jutt, mida ministrid on rääkinud, et ei ole kindel, kas see jõuab tanklahindadesse, noh see vähemalt ajaloolistele andmetele tuginedes ei pea paika.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mootorikütus meie tanklates on tõusnud üle kahe euro liitri kohta ja niisugune hindade järk-järguline kallinemine avaldab juba teatavat mõju. Mai alguse numbrid näitavad, et mootoribensiini puhul on eraisikute autode tankimine 7-10 protsendi võrra vähenenud võrreldes nelja-viie kuu taguse ajaga. Õliühingu tegevjuht Mart Raamat ütleb, et sama trend jätkub, sest mai viimastel päevadel tõusid hinnad taas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile Soome parlamendis peetud arutelu käigus ei otsustatud iseenesest midagi, sest 54000 poolthäält kogunud rahvaeelnõu läheb alles parlamendikomisjonide käsitlusse. Parlamendi istungil peetud sõnavõttudes võis aga kuulda läbilõiget kõigist neist seisukohtadest, mida kellade keeramisest loobumine ning suve või vööndiaja kasuks otsustamine endas hõlmab. Kes pooldas suve, kes talveaega ning kõlas ka hoopis kolmas variant? Loodetavasti vahetame koos kellade keeramisest loobumisega ka ajavööndit. Meil tasuks võtta kasutusele aeg, kus me ärkaksime igasse päeva esimestena. Praegu oleme oma ajavööndi läänetiival, aga meil tasuks üle minna Kesk-Euroopa ajale, mispeale oleksime oma vööndi idaservas. Tervise seisukohalt oleks see ideaalne asukoht. Nii tuleks valgust nii hommikusse kui ka õhtusse. Ajavööndi muutmine oleks hea nii une seisukohalt kui ka pimedusega seotud sümptomite peletamisel leidis paremtsentristliku Koonderakonna esindaja Timo Heinonen. Soomet suveaega viiv rahvaeelnõu sündis osana Euroopa Liidu plaanist 2021.-ks aastaks igakevadisest ja sügisesest kellade keeramisest loobuda. Kui Soome siseministeerium küsis selles küsimuses kodanike nõu, jäi paar aastat tagasi mitteametlikus rahvaküsitluses peale talveaega jääjate soov. Seda vaatenurka toetavad eelkõige arstid, kes on mures soomlaste unehäirete lisandumise pärast juhul, kui õhtutesse valget aega juurde tuleb. Püsivasse suveaega siirdumist soovivad aga teiste hulgas liikumisaktivistid, et õhtul rohkem valgel ajal väljas toimetada saaks. Euroopa Liidu komisjon on soovitanud naaberriikidel aga selles küsimuses kokku leppida. Eestis on Euroopa Liidu asjade komisjon toetanud suveaega. Seega võimaldaks Soome rahvaalgatuse läbiminek ka selles küsimuses konsensuse saavutada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome parlamenti on jõudnud rahvaalgatuse korras esitatud eelnõu, mille kohaselt peaks põhjanaabrid üle minema püsivale suveajale. Samas on Soome siseministeerium ametlikult veel talveaja poolt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKohus mõistis Hansoni süüdi ühes prokuröri nõutud punktis, see on riigi saladuse teabekandja kaotamises ning määras trahvi 100 päevamäära ehk siis 97500 krooni selle põhjal maksimaalne määr olnuks selle eest kuni 500 päevamäära. Prokurör nõudis 200 päevamäära ulatuses trahvi määramist. Küll loobus kohus süüdistuse sellest osast, mis käsitles riigisaladusele ettevaatamatu sest ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamist. Kohus leidis, et ei ole tõendatud, et salastatud teabele oleks keegi ligi pääsenud. Prokurör Heili Sepp ütles, et ei välista, et kaalub selles osas apellatsiooni esitamist. See ei ole välistatud, kuna kohus mõistis Margus Hansoni süüdi alternatiivkoosseisu ühe poole järgi. Mina, nagu kohus ikka ütles, nõudsin süüdimõistmist lisaks teabekandja kaotamisele ka sellele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises ja kohus mõistis ta süüdi teabekandja kaotamises. Olenevalt kohtu motiividest ei ole välistatud, et ka mina kaeban otsuse sisuliselt edasi. Hansoni kaitsja vandeadvokaat marti hääl ütles täna, et nemad esitavad Tartu maakohtu otsuse kohta ringkonnakohtusse kindlasti apellatsiooni, sest on kindlad, et Hanson ei ole süüdi. Lõplik seisukoht selles küsimuses tehakse aga pärast kohtuotsuse lõpliku sisu selgumist, see avaldatakse 12. detsembril. Margus Hanson ise ei olnud nõus täna pärast otsuse teatavaks saamist kommentaare andma. Seaduse järgi on tal edasikaebamiseks aega seitse päeva. Kohtuotsuse jõustumise korral peab aga Hanson riigikogu liikme kohalt lahkuma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Maakohus mõistis endisele kaitseministrile Margus Hansonile 97 500 krooni trahvi (kaotas portfelli, kus olid paberid riigisaladustega).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et see on üsna selge, et abielu referendumit ei tule, sellepärast et ükski teine potentsiaalne koalitsioonipartner täna ju selle teema taastõstatamisest sellisel kujul huvitatud ei ole ja ma usun isegi, kui peaks sündima see kombinatsioon, et Keskerakonna ja Reformierakonna ja ka teiste läbirääkimiste voorude ebaõnnestumisel praegu ametist tagasi astunud valitsusliit kuidagi jätkab siis ilmselt Keskerakonna tingimus on see, et see abielureferendum võetakse päevakorrast maha. Kellel on praegu tugevam läbirääki kimiste positsioon, on see Reformierakond, kellele president teebki ettepaneku moodustada valitsus, õigemini siis Reformierakonna esimehele Kaja Kallasele või on see Keskerakond, kellel on ju ka ikkagi selge võimalus jätkata sama valitsusliiduga, olles seal siis ikkagi juhterakond? Tegelikult neid kombinatsioone on ju erinevaid, et, et ühelt poolt Reformierakond kahtlemata tal on kaks valikut, üks on teha Keskerakonnaga ja võib-olla ka siis kaasa Ta isamaa, mis ei ole päris välistatud, sest kumbki partner saab isamaa kasutada niisuguse jõuõlana ja, ja kriitilisel hetkel teisi survestada. Teist partnerit survestada läbi isamaa, aga reformierakonnal on ka võimalus tegelikult teha koalitsioon isamaa ja, ja sotsidega, see on väga harjumuspärane koalitsioon olnud Eesti poliitikas, nii et neid võimalusi on mitmeid, aga ega Keskerakonna võimalused ei ole ka sellised, et nad on nagu sundviskes, et kui ikkagi Reformierakond läbirääkimistel näitab, näitab liigset niisugust üleolevust ja, ja, ja jäikust, siis ei ole ka välistatud selle kombinatsiooni juurde tagasipöördumine, mis, mis täna laiali läks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuivõrd kindlat võib väita, et abielureferendumi teema on nüüd maha maetud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKogemuse toetus oli kohalikel valimistel suurim juba neljandat korda järjest. Ka pealinna Helsingi linnapea koht läks taas kogumusele. Erakonna juhi Petri orbo sõnul näitab valimistulemus seda, et valijad tahavad muutust valitsuse poliitikas ja eelkõige laenukoormuse suurenemises. Siin on selgelt näha, et soomlased tahavad muutust praeguse vasakpoolse valitsuse vastutustundetus, majandus ja tööhõivepoliitikas, ütles kogemuse juht. Peaministripartei sotsiaaldemokraatlik Erakond sai teise tulemuse, aga ühtlasi kohalike valimiste ajaloo kõige nõrgema tulemuse. Kuigi erakonna juht, peaminister Sanna Marin kogus suuruselt neljanda häältesaagi ehk üle 10000 hääle ei suutnud tema populaarsust tervele erakonnale paremat valimistulemust tuua. Üks põhjusi on see, et sotsiaaldemokraatide põhivalijad on üsna eakad. Seekordne kampaania toimus aga viiruse kriisi tõttu suurelt ja alt sotsiaalmeedias, mida vanemad inimesed ei kasuta. Mõne erakonna liikme arvates on oma osa ehk ka sellele, et valitsuskaaslased lükkasid inimestele üha rohkem närvidele, käivad koroonapiirangud osavalt sotsiaaldemokraatide kraesse. Sanna Marina ei olnud valimistulemusega rahul. Muidugi oleme pettunud, eks siin ole näha valitsus, vastutus. Meil on tulnud teha raskeid otsuseid, ütles Marin tulemusi kommenteerides. Perussoomlased said valimistel kehvema tulemuse, kui arvamusküsitluste põhjal loodeti. Võrreldes eelmiste kohalike valimistega oli nende toetus siiski mitu protsenti suurem. Erakonna juht Jussi hallo sai kõigist kandidaatidest rohkem hääli. Teda toetas üle 18000 valija. Ilmselt kõige suurem üllatus nendel valimistel oli see, et keskus tal ei läinud päris nii halvasti, kui kardeti. Võrreldes eelmiste kohalike valimistega on keskuste toetust mõne protsendi võrra kaotanud Emilia Kullas Soome ettevõtluse ja poliitika foorumist. Eva ütles, et keskus, tal on nüüd mõtlemist, kuidas edasi? Perussuomalaised on kogunud regioonidest maakondadest enda taha protestihääli, mis varem oleksid läinud keskust. Tele ütles kullas. Nii poliitikutele kui vaatlejatele teeb seekordsete valimiste puhul muret madal valimisaktiivsus. Hääletamas käis 55 protsenti. Võrdluseks, eelmistel kohalikel valimistel osales ligi 59 protsenti. Madala aktiivsuse põhjuseks peetakse esiteks seda, et valimised lükati edasi, see tegi kampaania tüütult pikaks. Lisaks on suvi käes ja paljudel soomlastel on juba puhkus. Eriti maksis valimiste edasi lükkamine kätte tõenäoliselt sotsiaaldemokraatidele, kelle toetus oli esialgsel valimisajal aprillis suurem kui nüüd.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome kohalikel valimistel võitis kõige suurema toetuse Koonderakond (Kokoomus), mis parlamendis on opositsioonis. Peaministripartei Sotsiaaldemokraatide (SDP) tulemus oli kohalike valimiste ajaloo kõige nõrgem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHiiumaa vald tõstis esile, et tänavu suvel kasvas reiside arv mullusega võrreldes 0,4 protsenti, üle veetud sõidukite arv kasvas aga kaheksa protsenti. Valla andmetel jäi autosid maha 10-l protsendil suvistest reisidest. 2019. aasta suvel jäi autosid maha kaheksal protsendil ja 2018. aastal kuuel protsendil reisidest. Maanteeamet leiab, et tänavune statistika on erandlik, üleveetud sõidukite arvu tõus on olnud sellele eelnenud aastatel küll ka järjepidev, aga tõusuprotsent neil aastatel samas langenud, jätkab maanteeameti ühistranspordi järelevalve talituse juhataja Ahto Pahk. Et me mingisugusel hetkel nii teisiti näeme seda, et, et nii autode ülevedu kui ka siis reisijate ülevedu põhimõtteliselt stabiliseerub ja see on ka see põhjus, miks sellise täiendava kulu tegemine praegusel hetkel ei ole just kõige mõistlikum eeldatav kulu jääks kuhugi suurusjärk sinna 1,8 miljoni juurde, mis arvestades riigieelarve mahtusid on selline, millega me ei olnud arvestanud. Ehk teisisõnu, see summa on väga-väga suur. Järgmisest suvest rääkides on Hiiumaa vallavanema asendaja Hergo tasu ja seisukohal, et pole alust arvata nagu raugeks siseturistide huvi Hiiumaa vastu. Ja tegelikult, kui me nüüd vaatame olukorda Euroopas, kas olukorda maailmas reisipiiranguid, siis ma üldse ei kahtle, e, et järgmise aasta kontekstis kasv Hiiumaa liinil jätkub, eriti just siseturistide nõudlus Hiiumaa külastamiseks on väga selges kasvutrendis. Ahto Pahk ütles, et praeguse seisuga on plaanis täiendada olemasolevate laevade graafikut järgmisel aastal 140 reisiga. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maanteeamet peab ettepanekut liiga kulukaks, kuid juba liinil olevate laevadega lisareiside tegemine on kõne all.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSkulptuur asub pooleteise meetrise postamendi otsas ja on ise meeter 40 kõrge. Kuidas jõuti just sellise teoseni, rääkis üks monumendi autoritest Jass Kaselaan. Koos Art allmäega kaalusime erinevaid lahendusi, just neid visuaalseid lahendusi, milline see tasakaal võiks olla, et noh, seda võiks lahendada ka väga lihtsalt abstraktselt. Neid variante on lõputult, aga siis otsustasime, et skulptuur võiks olla kuidagi figuratiivne. Ja kui ma eelmine talv sõidutasin oma üheaastast poega kelgu peal, kes no muidu palju ei liigu, aga kelgu peal hakkas just seda noh, tasakaalu hoidmis poosi võtma ja see tundus nii efektne, et tekkiski mõte, et just seda poosi peaks kasutama. Žürii liige, arhitektuuriteadlane Karin Paulus ütles, et seitsmest konkursile laekunud tööst eristus tasakaal oma erilisusega. Ratsamonumendi tegemine ei ole Eestis just tavaline, meil on küll hobusel, Laidoner Viljandis ja samuti siis Toris, püha Jüri, nüüd on siis kolmas, mis annab kõige täpsemini edasi, milline tänapäeva Eesti inimene ja üldse võib-olla Eesti on, et see on selline vaba ja tegelikult ka vabameelne ja samas ka väikeses riigis me otsime võib-olla läbi selle monumendi ka siis tasakaalu. Protsendikunsti raames valminud teos läks maksma üle 60000 euro Jõhvist, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jõhvi sõjaväelinnakus avati Jass Kaselaane ja Art Allmägi monument Tasakaal, mis kujutab ratsul seisvat last. Tegu on niinimetatud ühe protsendi kunstivõistlusel valminud tööga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKindlasti on ta eelkõige regionaalpoliitiline aga meie regionaalpoliitika mõte ongi ju see, et igal inimesel oleks see võimalus ka väikses kandis ka seal, kus inimesi on tõesti hõredalt asustusväike, et ka neil oleks need eeldused loodud, et nad saaksid samamoodi töötada seal, kus neile meeldib ja elada seal, kus neile meeldib. See on väga kallis tegevus, et kui me praegu räägime siin kogu lahenduse, siis me räägime kümnetest miljonitest kroonidest nii teele, nii laevale, nii sadama ele ja, ja selle pärast loomulikult see Eesti riik ei saa kohe valmis. Need üksikud sammud, kõik nõuavad raha ja kõik see võtab aega, aga mul on hea meel, et üks asi sai nüüd tervikuna tõesti valmis, et me saame öelda, et Piirissaare transpordiküsimused vähemalt laevatataval ajal on, on kenasti lahendatud. Ja üleüldse me võime vaadata, kui me vaatame Eestit tervikuna, siis väikesaared on ikkagi saanud väga suuri investeeringuid viimasel ajal, et kui me käime Kihnul Ruhnul erinevates kohtades tõesti väga palju on investeeritud sadamatesse ja nüüd on ju ka valitsus vastu võtnud väga hea otsuse minu arust ehitada eurotoetuse abil valmis riigi poolt viis eraldi laeva väike saatega ühenduse pidamiseks. No kui juba Kihnut mainida, siis Kihnu on tuntud turismiobjekt, kas nüüd võiks mingil määral turismiobjektiks parema liikluse tingimustes kujuneda ka Piirissaare? Kindlasti rohkem kui seni ei ole ka mingi saladus muidugi, et Piirissaarel elav vanausuliste kogukond hoiab oma tavadest väga tugevalt kinni ja sellistesse uuendustes suhtutakse vast ka skeptilisemalt kui mõnes teises piirkonnas kui näiteks. Eks võib-olla siin võrdlusena näiteks Vormsil, kus suur osa varasematel sajanditel seal elanud elanikkonnast lihtsalt rändas välja praktiliselt kõik piirissaarel on inimesed elanud seal samad suguvõsa, elanud seal sajandeid ja selge, et nad on rohkem oma tavades kinni ja me peame seda ka teiselt poolt austama, nii et see turismi arendamine peab piirisaarel kindlasti olema delikaatne.",
"role": "user"
},
{
"content": "Avati uued sadamad Peipsil - Laaksaare ja Piirissaare, valmis ka uus laev - kas tegu on põhiliselt regionaalpoliitilise projektiga?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegelikult täna Läänemeres siis Soome lahe osas Eesti ja Soome vahel sellist ilma kirjata ala ei olegi, et keskjoonest Eesti territoriaalmere piirini jäävala on siis Eesti majandusvöönd ja vastavalt keskjoone Soome territoriaalmere piirini jääv ala on Soome majandusvöönd. Mis puudutab rahvusvahelisi õiguslikke regulatsioon, siis uuringute tegemiseks näiteks Eestiga, majandusvööndis jah, on vaja luba ja ka Eesti seaduste järgi tuleb seda küsida kuus kuud ette. Mis puudutab nüüd võimalikku ehitustegevust näiteks majandusvööndis, siis siin on rahvusvahelised kokkulepped sellised, et, et teistel riikidel on siis konkreetse riik majandusvööndis täielik meresõidu ülelennu merealuste kaablite ja torujuhtmete paigaldamise õigus. Torujuhtmete paigaldamisel on vaja vaid rannikuriigi heakskiitu torujuhtme kulgemise suunale ja skeemile. Nii et majandusvööndi rahvusvaheliste regulatsioonide järgi jah, on täna võimalik neid rajatisi teha uuringute tegemiseks on vaja vähemalt kuus kuud enne tegevuse algust küsida selle riigi luba.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Urmas Paet kommenteeris Riigikogu infotunnis ettepanekut Läänemere põhja tsoonideks jagamise kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVarem oli nii, et kui inimene haigeks jäi, istus ta kolm päeva kodus ilma hüvitiseta. Neljandast kaheksanda päevani hüvitas 70 protsenti tema palgast tööandja ja sealt edasi haigekassa. Et inimesed tööle koroonaviiruste ei viiks, muudeti läinud aasta lõpus reegleid. Tööandja maksab nüüd haigusraha teisest viienda päevani ja juba kuuendast päevast võtab haigekassa üle. Alguses neljaks kuuks mõeldud kriisimeedet pikendati kevadel selle aasta lõpuni. Töö ja terviseminister Tanel Kiige sõnul on valitsus kokku leppinud, et samamoodi võiks edasi minna ka järgmisel, 2022. aastal. Peamine eesmärk on toetada inimeste toimetulekut haigestumise perioodil ja samal ajal soodustada ka mistahes haigussümptomitega korrektselt kodus olemist ja võin öelda, et minu isiklik positsioon on see, et sarnane hüvitussüsteem tuleks kehtestada tegelikult tähtajatult ehk ka järgmistel aastatel. Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, reformierakondlane Õnne Pillak on seisukohal, et Tanel Kiige ettepanekut arutatakse edasi. Et võtta erinevad osapooled kokku, sest see puudutab nii tööandjaid kui ka ametiühinguid Tegelikult võib öelda ka tööturu osapooled pidasid meie nõupidamistel võimalikuks toetada seda, et sarnane süsteem kehtiks juba tähtajatu ja väga loodan, et leiame selleks vajalikud rahalised vahendid ning ka nii-öelda poliitilise kokkuleppe. Tulevaks aastaks plaanitud abinõu maksab umbes 19 miljonit eurot. Haigushüvitist saavad ka koroonahaigega kokku puutunud lähikontaktsed. Praegu saadetakse lähikontaktsena eneseisolatsiooni ainult vaktsineerimata inimesi. Tanel Kiik märkis paar nädalat tagasi, et alates tulevast aastast võivad need inimesed hüvitisest ilma jääda, kuna selleks ajaks on tõesti olnud kõigil inimestel võimalik ennast vaktsineerida. Sotsiaalministeeriumis valminud eelnõus aga niisugust muudatust sees ei ole ehk eelnõu järgi saaks alates teisest päevast hüvitist ka need, kelle terviseamet on isolatsiooni saatnud. Tanel kiige sõnul on tarvis veel pisut mõelda. Esiteks on oluline, et isolatsiooni määratud inimesed ikkagi kodus püsiksid. Teiseks oodatakse õigusanalüüsi, mis annaks vastuse küsimusele, kas inimest tohib isolatsiooni saata, ilma et seda talle hüvitataks. Õiguslikult analüüsime mõlemalt poolt ehk nii seda, et kas on võimalik sellisel viisil eneseatsioonikohustust rakendada konkreetse haiguse puhul ja ka seda, et kas on võimalik teha erisusi erinevate nakkushaiguste vahel ehk et kuna karantiinilehe mõiste on tegelikult laiem, ta võib-olla jõudis, võib öelda inimeste teadvusesse nüüd selle kriisi ajal, tegelikult on ka varem eksisteerinud haiguslehe üks variant.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus plaanib tuleval aastal jätkata haigushüvitise maksmisega alates teisest haiguspäevast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPäev algas valitsuse erakorralise nõupidamisega. Koalitsioon pidi võõrtööjõu kasutamise osas mingile kokkuleppele jõudma, et mitte riigikogu istungil eri leerides olla. Haridusminister Mailis Reps võiski tund hiljem raporteerida, et kokkulepe on saavutatud. Alates tänasest, kui sul on nakkuskordaja alla 16, eks ole turvaline riik meditsiinilises ja tervishoiu mõttes, siis sa saad sisse piiranguteta ja kui nakkuskordaja on üle 16, siis sul on kahe nädala karantiin ja selle aja jooksul peab ta siis kaks korda ka tegema testi alguses ja lõpus ja kui test on negatiivne, siis ta võib alustada tööd. Oluline on märkida, et täna kokku lepitud reeglid ei kehti mitte üksnes välistööjõu, vaid ka välisüliõpilaste suhtes. Välisminister Urmas Reinsalu nentis, et otsus on just selline, nagu Isamaa välja pakkus. Mis puutub teste ja karantiini, siis kõik see on tööandja vastutusel ja rahakotil. Tööandjal on kohustus siis ka seda eneseisolatsioon tagada ja ma olen kindel, et seda täidetakse, sest see on ka siis tegelikult ju sanktsioonid, kui need karantiinireegleid ei täideta. Küsimusele, kuidas suudeti EKRE ära rääkida, vastas Reps. Koalitsioon on kompromisside kunst. EKRE omalt poolt kinnitab, et nemad oma positsioonidelt ei taganenud ja kompromissid on kõik nende kasuks. Martin Helme. Me oluliselt piirame välisüliõpilaste Eestisse saamise võimalust, nende pereliikmete Eestisse saamise võimalust, seda, et kui Eestis koolist välja kukud, siis sa ei saa Eestis edasi olla, see on väga oluline punkt meile. Teiseks me paneme välismaalaste seaduses hooajatöötajatele pikas plaanis peale palju rangemad piirangud, hooajatöötajad saavad Eestis olla lühemalt senise üheksa kuu asemel kuus kuud ja peavad edaspidi siis järgmised kuus kuud ei saa tagasi Eestisse tulla. Pluss me paneme hooajatöötajatele peale palganõude, neid ei saa siia nii-öelda orjatööna tuua. Aga pikas plaanis me vähendame välistööjõu Eestisse toomist. Koalitsioon kinnitas, et Reformierakonna eelnõu võõrtööliste töölubade pikendamisest hääletatakse riigikogu erakorralisel istungil menetlusest välja ja nii tehtigi häältega 52 42 vastu, mis näitas, et kohale oli tulnud oluline hulk saadikuid. Aga enne hääletust oli siiski pikk arutelu, kus opositsioon püüdis selgeks teha, et valitsuse otsus on poolik ja nende eelnõu on ikkagi vajalik. Sotsiaaldemokraat Ivari Padar. Täna tuleb elada reaalsuses ja teha seda, mida suudame ja vähim neist on 31. juuli kuupäeva edasilükkamine ja siis konsultatsioonipidamine riikidega kust saab rangete tervishoiuraamidel tuginedes appi hooajatöölisi. Täna oleme olukorras, kus maasikas mädaneb põllul ja piimakera kasvatajad. Murdumas töökoorma all ja Reformierakonna juht Kaja Kallas Kui valitsuskoalitsioon hääletab tänase eelnõu välja, siis täna juba siin olevad ja töötavad inimesed saadetakse Eestist välja esimesel augustil. Kõik ettevõtjad ei jõua uusi töötajaid leida. Eesti piimakarja lautades töötab praegu 400 välismaalase ringis ja seaduse kohaselt peaks neist 300 lahkuma esimesel augustil. See tähendab, et 21000 lehma veerand Eesti lehmadest jäävad augustis lüpsmata. Muidugi oli selge, et koalitsioon oma seisukohta ei muuda ja on oma otsustega rahul. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. Valitsuse langetatud otsus taastab koroonaeelse olukorra ehk tavapärase tööjõu liikumise kolmandatest riikidest. Ma arvan, et keegi siin saalis ei peaks olema selles pettunud, et see esialgne eelnõu on suure osa oma mõttest kaotanud, kuna on leitud parem alaline laiapõhjalisem lahendus, millele on toetust avaldanud ka juba Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja teised põllumajandusettevõtjad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna tööjõukriisi leevendamise eelnõu hääletati Riigikogus maha. Täna arutati nii valitsuses kui Riigikogus tööjõukriisi lahendamise võimalusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEttepanek on tulnud just nõukogu liikmete enda üksikute liikmete ettepanekutest, et väga paljudel aruteludel on olnud selge signaal, et programmilised küsimused, tasakaalustus näiteks, kas, kui palju on meil teadussaateid, kui palju on haridussaateid, kui palju peame kultuurist rääkima, et tegelikult nõukogu nendel teemadel räägib vaid väga üldisel tasandil ja meie ettepanek on diskussiooni alustada ja meie ettepanek on nõukogu liikmetele anda ka sisulistel teemadel kaasarääkimisõigus. Aga selline põhimõtteline muutus on veel selles, et ka riigikogu võiks sel teemal rohkem arutleda. Nii et üks kord aastas tuleks juhatuse esimees ka riigikogus, nii nagu käib meil õiguskantsler ja, ja käib riigikontroll, käis ka rahvusringhäälingu esindaja rääkimas oma tööst ja, ja rahvusringhäälingu suundades. Kas üks põhjus on ka see, et nagu Edgar Savisaar on öelnud, on tegu õukonna meediaga ja mis tähendab seda, et ta on täielikult tasakaalust väljas, tuleb tagasi tasakaalu viia. No eks kindlasti on erakonna esimees paljusid huvitavaid asju öelnud erinevatel pressikonverentsidel, aga meie ütleme siis sisuline töö selle eelnõu puhul on pigem ikkagi suunata teda rohkem sinna, kuhu me võib-olla austusega vaatame meie Soome kolleege, kus ta tõepoolest tegeleb nende teemade ja nende asjadega, millega kommertskanalid ei tegele, ehk siis rahva harimisega. Peeter Rasper, teie olete ringhäälingunõukogu liige, mida te nüüd arvate sellest? Siin on ratsionaalseid momente, muidugi tuleb säilitada avalik-õiguslik meedia. Tähendab, me kindlasti ei tohi teha riigi raadiot ja riigitelevisiooni, ma mäletan, kunagi oli Siim Kallasel selline plaan, et riigieelarvest hakatakse meediale eraldama raha kindlate programmide peale, see tähendab seda, et valitsus kontrollib läbi. Ahah, see saade on okei, seal esinevad need, seda maksame, teist ei maksa, et tegelikult muidugi teatud autonoomia peab jääma, aga ma olen nõus sellega, et ringhäälingu nõukogu praegu sisulise küsimusi arutab ta ta väga harva. Ta ei peaks omama otsustavat häälõigust, aga ma arvan, et juhatus võiks küsida nii, nagu europarlamendis sageli tehakse, küsitakse nõukogu arvamust ja, ja kas seda võetakse arvesse või ei võeta arvesse, on iseasi, et otsused ei langetaga, aga võiks natuke rohkem sisusse sekkuda ka muide tasakaalustatuse mõttes ega aastaid ringhäälingu nõukogus on ju pidevalt tõusnud üles, et saadetakse kaebekirju muuli ja sama kohta, kes on ju tegelikult noh, väljendavad ju teatud kindla maailmavaate seisukohti ja, ja need ei ole mõnele parteide kunagi meeltmööda ja pärast võimendus see veel Postimehes ja meil mõnikord tundub, et ega parlament ei peagi olema üldse mitte isegi viiekümneliikmeline, vaid piisab kahest ajakirjanikust, kes tegelikult ütlevad kogu tõe ära ja, ja tõesti tõed ei pääse sageli üldse vahele sinna. Aga hea küll, see on võib-olla äärmuslik juhtum, aga ma ütleks, me peame säilitama avalik-õigusliku ringhäälingu. Aga samas ma kindlasti toetan ka seda, et miks mitte Allikmaa ei võiks käia ka riigikogu ees ja, ja vastata teatud küsimustele, siin on asju, millest võib-olla ei saa riigikogu päris hästi aru ja, ja ma arvan, et suur osa ajakirjanikke ka ei saa aru. Avalik-õiguslik meedia määrab ju väga palju sellest, mida rahvas teab, kuidas mõtleb, millised on hoiakud, nii et see on ülioluline asi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskfraktsioon andis Riigikogus sisse seaduseelnõu Rahvusringhäälingu seaduse muutmiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu varasematelgi aruteludel olid tänagi võtmesõnadeks keskkond kaevandamis ja tootmismahud miks on kaevandamise ülempiiriks võetud just 20 miljonit tonni aastas, kas vähem poleks võimalik ja miks on praeguseks kaevandamislubasid välja antud rohkemaks. Lembit Kaljuvee keskfraktsioonist lohutas seltskonda. Vaadake, mina nende numbrite pärast ei muretse, see 20 miljonit on õige number selles mõttes kirjutatud, et see on juriidiliselt õige. Mina võin ausalt öeldes pea anda, et kahtekümment miljonit lähiaastatel ei ole keegi suuteline kaevama Eestis ega keegi ole suuteline seda kahtekümment miljonit ära kasutama. Roheliste esindaja Marek Strandberg muutus kohe kriitiliseks. Ekspert ütleb meile, et selle põlevkivi arengukava alused ei ole paikapidavad. Samamoodi nagu me oleme siin saalis kritiseerinud riigieelarvet, mille majandusprognoosi aluseks on augustis tehtud 26 protsendini lootus 2009.-ks aastaks majanduskasvu mõttes. Ja me teame täna, et see ei ole pädev, kuulsime me just äsja siit ka seda, et ka see arv 20 miljonit tonni aastas ei ole pädev. Meil ei ole põhjust kolleegid tegeleda ebapädevate dokumentide kinnitamise, vastuvõtmise ja heakskiitmisega siin saalis. Endine keskkonnaminister, rahvaliitlane Villu Reiljan oli tüdinenud sellest, et sotsiaaldemokraadid süüdistavad teda liigsete kaevelubade väljaandmises. Siin saalis ei ole väga palju neid inimesi, kes teavad, kuidas need asjad siin maailmas on käinud, aga ajaloo huvides tuleks neist natuke rääkida. Nimelt on lõviosa nendest kaevandamislubadest välja antud 94. aastal, see on umbes 17 miljonit tonni. Ja oleks hea, kui tõepoolest sotsiaaldemokraadid saaks vaba aega ja selgitas välja, kas siis oli minister Tarand või oli siis Votele Hansen. Üks kahest ta nüüd oli, nagu hiidlased ütlevad. Samas kutsus Reiljan mitte väga põlevkivi tootmist maha tegema. Pole meil Eestimaa peal neid vanandusi nii palju ja valikuid, nii palju, et me saame lihtsalt ütelda, et me seda ei kasuta ja me lihtsalt tööstus ei arendab. Meil on küll Eestis olnud pikka aega selline seisukoht, et ega nagu tootmine ei olegi oluline, põhiline vahendamine, panga pidamine kindlustamine ja kõik muud asjad. Tegelikult siiski on otstarbekas, et riigis keegi midagi toodaks ka selles mõttes, ega meil need valik, valikud nii väga-väga suured ei olegi. Kui kaua aega oli vaieldud selle üle, kas kaevamist on võimalik vähendada 15 miljoni tonnini aastas või mitte ja kui palju elektri tootmine sellest kannatab, siis sotsiaaldemokraat Indrek Saar leidis, et elekter ei puutu siin üldse asjasse. Euroopa Liidu tingimustes oleme me endale võtnud eesmärgid, allakirjuta, ud leppeid ja meid kohustavad direktiivid ja meid ahistavad CO kvoodid, mis viivad meid selleni, et aastaks 2015 ei kaevanda me mitte rohkem kui seitse miljonit tonni aastas põlevkivi selle jaoks, et toota elektrienergiat, mida me teeme kogu ülejäänud 13 miljoni tonniga aastas. Millegipärast püütakse meile rääkida, et see on vajalik energiajulgeoleku tagamiseks. See ei vasta paraku absoluutselt tõele sest ei ole mingi saladus, et Eesti energia on välja töötanud suurejoonelise plaani, mis seab tasuvaks investeeringuks vajaduse rohkem kui 13, miljoni tonni põlevkivi kaevandamiseks aastas, mis läheks siis puhtalt põlevkivist nafta tootmisesse. Täna võeti põlevkivi arengukava 73 poolthäälega vastu poolt ei olnud üksnes rohelised, kuid on selge, et energeetika on teema, mis muutub aktuaalsemaks iga päevaga ja jääb ka pidevaks vaidlusteemaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu võttis vastu põlevkivi riikliku arengukava.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti raadioamatööride ühingu eestvedajatele teeb muret asjaolu, et järelkasvu napib, ütles ühingu juhatuse esimees Kristjan Kass. See on vananev hobi, et see siin ei ole tegu IT-ga või, või, või sellise robootikaga, mis tänapäeval moes on, et aga neid huvilisi tuleb vaikselt vähe, aga neid siiski tuleb, et kindlasti võiks olla see järelkasv ja see pealevool palju suurem. Raadio amatööride ühingu liikmeks astumine on liidu juhi sõnul lihtne Kristjan kass. Koroona on meid nii palju mõjutanud, et kui vanasti tehti eksameid ikkagi füüsiliselt koha peal, siis see aasta me saime hakkama esimeste online-eksamitega, et kõik huvilised, kes meid üles leiavad, et ma arvan, et see võimalus saada raadio ametiriks on tehtud üsna lihtsaks. Noori loodetakse ala juurde meelitada selle kaudu, et ka raadio amatööride tegemised on aina rohkem seotud digimaailmaga, ütles Eesti raadioamatööride ühingu juhatuse liige Arvo Pihl. Tänapäeval ei kujuta üldse, nagu enam seda kogu raadiomaterismi ilma arvutita ette on see siis need tavaline sidepidamine, logi ja arvestuste pidamine, võistlemised nagunii tegelikult digi on üha kasvav trend ja see võiks olla midagi, mis võiks olla nii-öelda uus, paeluv või atraktiivne aspekt ka tänapäeva noortele. Jah. Raadioamatörismi atraktiivsemaks muutmise plussiks on seegi, et praegused ala tipud on näidanud, et ka Eestis tegutsedes võib jõuda maailmas tippklassitegijate hulka. Arvo Pihl. Kui me räägime näiteks lühilaine raadiospordist, siis ei ole kunagi olnud Eesti maailma mastaabis nii edukas nagu praegu, et me oleme saavutanud maailmameistri tiitleid, erinevaid võistkondlikke esikohti, nii Euroopa kui maailma mastaabis, me hoiame mitmeid rekordeid täna enda käes, nii et noh, seal on taga ka mõne entusiasti väga nii öelda tõsine töö ja ja mis seal salata ka rahaline panustamine, et ehitada välja superjaam, kus on palju vingeid, antenne ja maste ja et ilma nende selliste asjadeta muidugi sinna esirinda ka ei tule. Raadioamatööride 58. suvelaager lõpeb pühapäeval Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna Ida-Virumaal Toila vallas Aluoja puhkekeskuses avatud Eesti raadioamatööride 58. suvelaagris on paarsada osalejat. Raadioamatörismi eestvedajad loodavad ala juurde meelitada senisest rohkem noori.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nArmas koolirahvas head õpetajad, õpilased ja lapsevanemad. Ka kõige pikem teekond algab ühest ainsast sammust. Soovin südamest õnne ja rõõmu neile, kes sammuvad tänavu kooliteed esimest korda. Soovin järjekindlust ja püsivust kõigile, kel kooli tee jalge all juba teist, seitsmendat, kaheteistkümnendat või 27.-st aastat. On tuntud ju tõsiasi, et hea stardist võib sõltuda palju ja see kehtib mitte üksnes spordis, vaid ka teistes eluvaldkondades. Mida rõõmsam ja kindlam on algus, seda suurema tõenäosusega jõutakse soovitud ja oodatud tulemusteni. Ehkki stardile keskendumine on oluline, meenutab haridustee rohkem maratonirada. Sel rajal on oluline vaadata tervikpilti ja jagada oma jõuvarusid ja ajastada puhkehetki. Me oleme ju arukamad ja mõistlikumad. Kui legendaarne kreeklaste käskjalg, kes viis maratoni lahingu järel võiduteate 42 kilomeetri kaugusel Ateenasse ja pigistas joostes endast välja viimsegi jõuvaru asju saab ja tuleb teha läbimõeldult siis võib põhjusega loota, et teekond kujuneb mõnusaks ja nauditavaks. Soovin uue kooli aasta alguses, et iga Eestimaa kool oleks sel teekonnal õpilaste jaoks toetav. Sõbralik ja kodune. Vaid koolirahvas saab kaks korda aastas head uut aastat soovida. Teeme seda täna meiegi. Oleme üheskoos rõõmsad, et kooliaasta algab võimalikult tavapäraselt. Muidugi ei ole oht kuhugi kadunud. Koroonaviiruse leviku tingimustes on ennetusabinõud jätkuvalt üliolulised. Kui eriliseks kujunevad pärast tänavust erilist kevadet? Sügis? Talv sõltub väga palju meist endist. Oleme hoolivad ja püsime terved. Soovin kõigile tarkuse ja teguderohket kooliaastat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänasel teadmistepäeval istub koolipinki ligi 155 000 õpilast, neist 14 200 lähevad 1. klassi. Eestis on kokku 530 üldhariduskooli. Kutseõppes õpib ligi 24 000 õpilast. Eelmisel õppeaastal oli üliõpilasi kokku 45 178, neist 5528 välistudengid. Kõrgharidust saab Eestis omandada kokku 18-s õppeasutuses. Õpilasi tervitas kooliaasta alguse puhul haridusminister Mailis Reps.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n18. oktoobril toimuvad volikogu valimised 226. Eesti omavalitsuses kõige enamates omavalitsustes läheb oma nimekirjaga välja Keskerakond. Erakonna peasekretär Priit Toobal. Keskerakond paneb enda erakonna nime all välja nimekirja üle 200. omavalitsuses, nii et tõus on üle 40 nimekirja. Me oleme ainuke erakond, kes on suutnud üle 200 nimekirja välja panna ja ei sunni oma liikmeid pugema valimisliitude taha, et loomulikult pealinnas, kus Keskerakond oli väga hästi võimu teostanud, on, on üsna loogiline, et me tahaksime siin oma oma võimu edasi teostada ja samuti 15-st maakonnakeskusest, täna on ju Keskerakond võimul 12. et et ka seal me hea meelega. Loomulikult jätkaksime. Isamaa ja Res Publica liit ei ole eraldi erakonnana kohalikel valimistel varem osalenud, seega minnakse valimistele värskelt ja paljuski uute inimestega, ütles erakonna peasekretär Margus Tsahkna. Oma nimekiri on IRLil väljas kuni 160. omavalitsuse praegu käib nimekirjade koostamine. Praktiliselt kõikides Eesti linnades oleks seekord meil hea võimalus võimule tulla, ma arvan, et Tallinn vajab vahetust. Samamoodi Tartu, Pärnu, Haapsalus oleme me võimul, ma arvan, üle Eesti on meil tegelikult head positsioonid. Reformierakond läheb oma nimekirjaga välja umbes 150. omavalitsuses, ütles erakonna peasekretär Kristen Michal. Edukad loodetakse olla seal, kus Reformierakonnal on seni palju toetajaid olnud. Kindlasti on nende hulgas Tartu ja Viljandi ja Kuressaare ja neid omavalitsuste nimekirju võiks väga pikalt nimetada, minu teada me oleme võimul noh, kas kolmandiku või pisut üle selle omavalitsustes Eestis, seal, kus me oleme opositsioonis, loodan, et, et meie inimestel on parem programm järgmiseks neljaks aastaks. Nagu Keskerakondki ei pürgi Reformierakond otseselt valimisliitudesse. Michali sõnul on valimisliitudel üks olemuslik puudus. Valimisliitude eripära on ju see, et ühed inimesed on ühtedel valimistel valimisliit minimum ja järgmistel formeeritakse see ümber valimisliiduks mingisuguse muu nime all ja vastutus jäetakse kuhugi sinna maha. Sotsiaaldemokraadid lähevad oma nimekirjaga välja umbes 70. omavalitsuses valimisliidud ei ole sotside hinnangul vastutusest kõrvalehiilimine ning nemad plaanivad kaasa lüüa umbes 30. valimisliidus. Erakonna peasekretär Randel Länts. See on just see, et kodanikualgatus ja julgus oma asjade eest ise otsustada et ilmtingimata peavad olema parteipilet taskus, et asjade üle otsustada, kus sotsid kõige suuremat edu loodavad. Eks see põhiline lahing tuleb meil Tallinnas, mis seal salata, eks me Tallinnas oleme seadnud endale sihiks saada Keskerakonna järel teine tulemus. Kõige rohkem panustavad valimisliitudele rahvaliit ja rohelised. Rahvaliidu peasekretär Tarvo Sarmet Rahvaliidu oma nimekirja läheb kuskil 30. 40. omavalitsuses ja lisaks sellele osaleb valimisliitudes umbes 100. omavalitsuse. Traditsiooniliselt on rahvaliidul siin väga tugevad tulemused olnud Jõgevamaal Tartumaal, et ootame jätkuvalt edu, aga samas ka üle Eesti. Roheliste peasekretäri Ain Kabali sõnul on valimisliitudes osalemine ühelt poolt paratamatu, kuna erakond on nii väike ja tal pole igal pool piirkondlike üksusi. Teisalt on see võimalus välistada omavalitsuste liigset politiseeritust. Päris kindel on, et oma nimekirjaga läheme välja Tallinnas ja Tartus ja ilmselt mõnes Saaremaa omavalitsused lõviosas või kohaliku omavalitsuse üksuste t. Me osaleme valimisliitudes, et on ikkagi arukas ja tark kodanik teiste arukat tarkade kodanikega, et valimisliidud on ju kodanike valimisliidud, mitte erakondade valimisliidud. Kohalike valimiste eelhääletamine algab elektroonilise hääletamisega kaheksandal oktoobril ning see kestab 14. oktoobrini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Algas kandidaatide ja valimisliitude registreerimine kohalikeks valimisteks. Millised on erakondade ambitsioonid 18. oktoobri valimistel?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa kõigepealt see, et sellist põlevkivi kaevandamist nagu oli veel isegi selle aasta alguses enam ei tule, tõenäoliselt Eestis. Põhjuseks on siis CO kahe hind. Samas põlevkivi kasutamine on jätkuvalt, et päevakorras mulle tundub, ma nüüd ei oska küll mürki võtta, mulle tundub, valitsus on nõustumas Eesti Energia ettepanekuga, et rajada veel üks õlitehas. Auveresse rafineerimistehas on küsimärgi all, aga ma saan aru, seda veel arutatakse. Loomulikult väga-väga tõsine probleem, mis saab energeetikutest, kes on seotud põlevkivist elektritootmisega? Nende palgad on Ida-Virumaal ikkagi suhteliselt kõrged ja sadu sadu inimesi ähvardab. Ähvardab koondamine. Ametiühingud pakuvad välja siin kuni viie aastast sotsiaalset programmi. Mis oleks kolmeetapiline, kus alguses oleks siis mingi väga-väga tugevad kompensatsioonimehhanismid, mis tõukaksid inimesi ümber ja siis samas, et ka neil oleks võimalus tööd leida. Töötukassa ütleb, et ümberõppega ei ole probleem, aga kõige suurem probleem on sellega, kust leida siis pärast Ida-Virumaal nendele inimestele töökohti ja leida ka natukenegi lähedase palgaga, mida nad praegu saavad? Toomas Sildam sai mikrofoni ette ka energeetikatöötajate ametiühingute Liidu esimehe Sander Vaikmaa. Selle nimel, et saada kokkuleppele, et, et kuidas, nagu oleks mõistlikum just lühiaja plaanis edasi käituda, soovime kokku kutsuda kõige lähemal ajal, kus oleks kohal ka Eesti Energia juhatus, Eesti Energia nõukogu, Eesti Energia üldkoosolek, majandusminister ja ametiühingud, et, et kõik pooled oleks ühiselt laua taga koos ja iga pool saaks välja käia siis oma nägemuse ja plaani Milline on teie sotsiaalne plaan, mida te valitsusele välja pakute? Kõige lihtsam ametiühingu esindajana mul oleks ju öelda, et, et säilitage töökohad säilitada. Aga töötasu, see ei ole vist väga pikalt reaalne. Kahjuks see ei ole reaalne, vaadates ja prognoosides CO ka hinna tõuse ilmselt lähiajal ja edaspidi. Kui palju te usute ümberõppe võimalustes? Küsimus ei ole mitte ümberõppes, küsimus on sellele ümberõppele järgnevas töökoha leidmises mis oleks siis tasustatud kõrgemalt kui miinimumpalk. Peaminister Jüri Ratas on veendunud, et Eesti on põlevkiviajastust väljumas. Põksid peaks tähendama seda, et me põlevkivi põhimõtteliselt üldse enam ei kaevanda. Selge on see, et, et põlevkivi, st elektrienergia tootmine väheneb täna päevadega, see tuleneb CO hinnast teiselt poolt me peame leidma, ma arvan, ka uusi valdkonnasid, mida põlevkivist teha. Ja täna meil oli Eesti energias siis arutelu selle osas, et kui mõistlik on uue õlitehase avamine ja kui mõistlik on ka põlevkivi, siis poolrafineerimistehase rajamine. Kas toetate nii uue õlitehase kui rafineerimistehase rajamist? Et ma toetan kindlasti neid analüüse ja ma toetan kindlasti neid tasuvusanalüüse, et selge on see, et me peame vaatama, ma arvan seda plokki koostöös, kus on keskkond, kus on sotsiaal ja kus on majanduse Ametiühingud pakuvad välja, et energeetikutele, kelle töökohad on ohus, võiks olla viieaastane sotsiaalne plaan. Sotsiaalne plaan kindlasti, aga küsimus on, missugune see sotsiaalne plaan, et kas see tähendab seda, et inimesi hoitakse tööd tegemata tööl sama palgaga, et ma, ma arvan, et me saame kõik aru, et et seda võib teha väga lühiajaliselt, aga seda teha pikaajaliselt ei ole, ei ole mõeldav.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Jüri Ratas kohtus Narvas energeetikutega, külastas Auvere õlitehast ja Balti elektrijaama. Ajakirjanik Toomas Sildam tegi selle visiidi kaasa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimaste tundidega on tulnud täpsustatud teateid hukkunute ja vigastatute kohta Belgia meedia tsiteeri siin prokuratuuri ja Brüsselis, ühistranspordifirmat ja praeguste andmete järgi on siis vähemalt 34 inimest hukkunud, 14 neist sai surma plahvatustes lennujaamas ja 20 inimest maal peeki metroojaamas. Umbes 170 inimest on vigastatud ja vähemalt 31 inimese vigastused on väga tõsised. Brüsseli kesklinn on jätkuvalt mattunud häiresõidukid sireenide mürase. Ei möödu minutitki, kui jälle mõni politsei, tuletõrje või kiirabiauto meist siin mööda kihuta. Ja loomulikult on väga palju sõjaväelasi jätkuvalt tänaval näha. Täna teatasid Belgia võimud, et vähemalt 250 sõjaväelast on tänavatele juurde toodud, nii et praegu peaks neid Brüsseli tänavatel patrullima kokku umbes 1000 meest. No Belgia meedia andmetel avati Brüsseli raudteejaamad umbes tunni aja eest ja ka seal on kohal suurendatud hulk sõjaväelasi. Juba jõutakse siin natukene kainemalt ka hakata mõtlema, mis siis ikkagi toimus ja, ja lisaks operatiivinfo vahetamisele mõelda pikema perspektiivi peale. See on loomulikult tekitanud mure, et kui tänased rünnakud, mille eest juba võttis vastutuse ISIS, kui need on vastuseks Salad slami vahistamisele, siis näitab see muidugi, kui lühikese ajaga suudab ISISS selliseid suhteliselt keerulisi terrorirünnakuid ellu viia ja seda olukorras, kus tegelikult Belgia võimud on viinud läbi terrorivastast operatsiooni teinud reide korterites vahistanud inimesi ja nii edasi sellele vaatamata on siis sellised plahvatused võimalik suhteliselt kiiresti läbi viia. Belgia siseminister Jan Jambon kuulutas välja kolm päeva leina aga samas koolid ja tehakse homme hommikul lahti samamoodi nagu nad olid lahti täna. Ka minu enda laps oli täna terve päeva lasteaias ja on sealt nüüd õnnelikult koju jõudnud, nii et olukord haridusasutustes koolides lasteaedades on, tundub praegu nii rahulik, kui kui ta sellises olukorras olla saab. Brüsseli lennujaamast on nii palju uudiseid, et vähemalt 500 lendu on täna ära jäänud ja pole teada, kas need lennud Brüsselis homme taastuvad. Lennujaama turvakaamerad on jäädvustanud kolm meest, keda kahtlustatakse rünnakutes ja praegu räägitakse lennujaamas nii ühest enesetapurünnakust kui ka ühest kohvripommist, mis siis detoneeriti eemalt. Need on praegused uudised, mida ma siit Brüsselist oskan edastada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Belgia prokuratuuri teatel olid täna hommikul Brüsselis toimunud kolm plahvatust terrorirünnakud. Need võttis omaks terrorirühmitus ISIS. Plahvatuses sai surma vähemalt 34 ja viga 202 inimest. Belgias on kolmepäevane lein.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nReformierakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas avaldas lootust, et sotsiaaldemokraatidega saavutatud kokkulepe muudab tõenäolisemaks võimaluse president Riigikogus ära valida, sest kõigil teistel erakondadel on võimalus Siim Kallast või Eiki Nestorit toetada. Sisuliselt on need kaks inimest võimalik Riigikogus presidendiks valida, kummagi taga on erinevates voorudes 45 häält ja, ja 23 häält vähemalt on, on kummalgi lisaks vaja. Kolmas valitsusliitu kuuluv erakond Isamaa ja Res Publica liit ei muuda enda eelistust vaatamata koalitsioonipartnerite kokkuleppele, kinnitas IRLi riigikogu fraktsiooni esimees Priit Sibul. IRL-i strateegiat see ei muuda, sest IRL-i erakonna volikogu on otsuse teinud, et me toetame Allar Jõtu. Sibul ei näe vajadust enne presidendivalimisi veelkord juhatuses asja arutada, kuigi asjaolud võivad veelgi muutuda. No kindlasti võivad muutuda ka Mart enne esimest hääletusvooru ei ole seda põhjust teha. Pärast sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna kokkulepet oleks võimalik parlamendis presidendiks valida Nestor või Kallas ja Reformierakond rõhutas, et see sõltub Keskerakonnast. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles, et sama hästi on valitsuserakondadel võimalik toetada Keskerakonna kandidaati. Meie kandidaat on Mailis Reps ja ma arvan, see on loogiline, et me selle juurde ka jääme. Teate, tegelikult on eesmärk neil hoopis teine, see on see, et üldse Nestor saaks presidendikandidaadiks, sest praegu ei saa teda ju üleski panna. See on küll piinlik lugu. Valikuid on võimalik teha ka valitsuskoalitsioonis. Minu meelest nad võiksid Mailis Repsi kandidaati toetada ja ka see annab võimaluse president ära valida. Kadri Simson ütles täna vikerraadios, et Keskerakond ei ole teinud Taavi Rõivas ega juttu valitsusse pääsemisest. Mul oli nii palju siivsust, et ma Taavi Rõivase käest seda isegi ei palunud, sest me kõik saame aru, et tänane valitsus on ainuke valitsus, kus Taavi Rõivas saab peaminister olla. Loomulikult on meie suur eesmärk välja vahetada tänane valitsus, aga me ei seo seda presidendivalimistega. Rõivas kinnitas, et ükski erakond ei ole vastutasuks Reformierakonna kandidaatide toetamise eest midagi küsinud. Ta rõhutas, et Reformierakond ei ole kindlasti presidendivalimiste nimel nõus toimivat valitsust lõhkuma. Tegelikult need arutelud teiste erakondadega on olnud märksa vähem kauplemise üle kui, kui ajakirjanduses paistab, et, et tegelikult ei ole minule teadaolevalt ükski erakond Reformierakonnal küsinud mingeid ametikohti või, või mitte midagi sarnast. Aga mida ma panin kõikidele teistele erakondadele südamel oli see, et nad tõesti mõtleksid, et kui nad näevad, et nende esimene eelistus kandidaat ei saa riigikogus vajalikke hääli kokku, et nad siis ei läheks kaasa selle kiusatusega, et kogu see valimine tupikusse ajada. Presidendivalimiste esimene voor on riigikogus esmaspäeval, 29. augustil. Kandidaadil on vaja presidendiks saamiseks vähemalt 68 parlamendiliikme toetust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakond ja SDE on kokku leppinud, et presidendivalimiste esimeses voorus esmaspäeval toetavad mõlemad fraktsioonid Eiri Nestorit ja kui ta valitusks ei osutu, siis teises ja kolmandas voorus toetatakse Siim Kallast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu on meie ees täiesti ainulaadne ajaleht Eesti trükiajakirjanduse ajaloos. Ma julgen niimoodi küll väita, sest tegemist on Eestimaa kommunistliku partei, Eesti NSV ülemnõukogu, Eesti NSV Ministrite nõukogu häälekandja, rahva hääl õhtuse väljaandega. Ja teine külg sel samal lehel on Sovetskaja Estonia dateeritud on see leht reedega 18. novembri ga 1988. Miks niisugune unikaalne leht selle kohta oskavad praegu selgitusi anda advokaat Aare Tark kes oli jurist ka tol ajal ja Eesti Raadio peadirektor Peeter Sookruus, kes tol ajal oli EKP keskkomitee ideoloogia osakonna asejuhataja. Kui meenutada nüüd seda, mis toimus täpselt kolm aastat tagasi siis on siin väike eellugu, nimelt järsku selgus, et 16. novembril vastuvõetud Eesti NSV iseseisvusdeklaratsioon ei pruugi veel kehtida ja oli teada, et mõne aja pärast seisavad Moskvas ees tähtsad aruandmised. Seisavad ees, seisab ees vajadus kaitsta seda deklaratsiooni oli vaja saavutada see, et asi oleks juriidiliselt puhas ja siis 18. novembri hommikul järsku ilmneski, et ei ole 16. veel vastu võetud deklaratsioon kuskil ilmunud, järelikult ta ei pruugi kehtida ja siin lülitusidki siis sellesse mängu mitmed ausad inimesed ja terased ja tähelepanelikud inimesed, kes kogu seda asja püüdsid lükata. Ja võib-olla Aare, sa meenutada kogu seda lugu. Siin on veel üks meil hea asjaosaline härra Vello Pohla, kes ka nagu ma mäletan koos sinuga 18. hommikul väga selgelt ja järjekindlalt tegid ettepaneku ja nõudsid, et see asi tuleb kohe avaldada, millised olid need juriidilised momendid, võib-olla sa tuled? Ja tähendab, kui nüüd meenutada veel kolme aasta vanuseid asju siis tegelikult sai alguse see hoopis seitsmeteistkümnenda hommikust, juba kui me teame, et kuueteistkümnend õhtul võeti vastu see ajalooline otsus siis oli loomulik, et järgmise päeva ajalehtedes ilmuvad kõik need tähtsad otsused, mis varasemalt on vastu võetud. See on alati järgmiste järgmise päeva ajalehtedes. Seitsmeteistkümnenda hommikul ei olnud veel üheski vabariiklikus ajalehes seda otsust ilmunud ja kui võis arvata, et tegemist on võib-olla trükiraskuste ja millegi muuga siis 18. hommikul ei olnud samuti hommikust s lehtedes ühtegi märget selle kohta, et kusagil ta ilmub või on avaldatud või midagi sellist ja nii edasi, nii edasi. Tähendab juristina peab ütlema, et kui ei ole selles otsuses märget selle kohta, millal hakkab teatud otsus või määrus kehtima siis üldprintsiipi ei olnud, reeglite kohaselt hakkab see kehtima sellest hetkest, kui see on avaldatud kas siis riigi teatajas või ülevabariigilises ehk üleriigilises ajalehes. Sellel momendil 88. aastal oli selleks rahva hal ja Sovetskaja Sovetska, Estonia ja, ja seetõttu oli vajalik, et just nimelt need otsused oleksid avaldatud nendes lehtedes. Ja kui me teadsime, et 29 algab algab ülemnõukogu korraline istungjärk, jah, ka Moskvas siis oli tarvilik, et meie otsus, mis oli 16 vastu võetud, oleks jõus juba enne seda. Ja 18. hommikul sai pöördutud vahetult ka etasse ja mindud lausa ajakirjandusmajja kohale. Ja kuivõrd me olime konsultatiivkomitee liikmed sellel ajal siis sai kontakti võetud ka härra Vello Pohlaga kes on samuti jurist ja lootes tema abile läksime me sinna koos, et saada selgitust, miks ei ole ilmunud ja millises järjekorras need asjad peaksid nüüd toimuma. Ja, ja mulle meenub, et kuskil ennelõunal vist oli 11 poole 12 aeg. Hakkasidki härrased, väga tungivalt helistama. Alguses tunnistan, et ma ei saanud sellest juriidilisest momendist piisavalt aru, sellepärast et olles keskastme partei ametnik, teadsin ma, et selleks, et ilmutada täiendavalt vabariiklik ajaleht ja Rahva hääle savetskaja Estonia on vaja EKP keskkomitee büroo otsus tollase korra järgi, mida tollal veel rangelt järgiti, mis on siis aluseks ka trükikojale ja keskkomitee kirjastuse selle trükkimiseks, muidu võib ükskõik kes anda korralduse, aga seda ei pruugi keegi täita, sest et siin taga ei ole mitte ainult poliitiline otsus, vaid ka materiaalne vastutus paberikulu ja nii edasi. Kas see tiraaž, kui suur see tiraaž on ja kas see kõik läheb ära, kas ta ostetakse ära ja siis hakkasid vaidlused ja ütlen ausalt ära praegu ka teatud kõhklused, sellepärast et kuna ma ei mõistnud kohe, et see on nii vajalik just nimelt nende kuupäevadega ajast, et 29.-ks oleks asi klaar siis esialgu ma erilist vaimustust ei ilmutanud, aga Aare Tark ja Vello Pohla mulle seda piisava selgusega seletasid. Ja siis ma mõistsin ka, et asi on tõsine ja siis oli vaja kellegi suurema ülemusega ja kõrgema otsustajaga kokku saada, aga tekkis selline situatsioon, kus tollases EKP keskkomitee majas oli selles mõttes vaakum. Ja ma mäletan, et esimene sekretär Vaino väljas oli Hiiumaal Kärdlas ma isegi helistasin sinna. Selgus, et ta just parajasti esineb rahva ees Kärdla kultuurimajas ja temaga kokku saada ja aru pidada ei olnud võimalik, ei olnud ka kohal. Indrek Toomet ei olnud ka ülemnõukogu presiidiumi juhtkonna tegelasi ja ainus, kellega ma sain kokku ja arutasin. Neid variante oli tollane ülemnõukogu presiidiumi sekretär Viktor Vaht ja siis tekkis meil üks vaheidee. Mulle meenub, et kuna näis hetkel, et täiendava vabariikliku väljaande ilmutamine on küllalt raske võib-olla teha teistmoodi, et veel sel päeval või järgmisel päeval. Eesti NSV ülemnõukogu teataja täiendav väljaanne, mis on sama võrdne kui vabariiklik väljaanne, mis tähendab ka, et deklaratsioon on ilmunud ja järelikult ta hakkab 10 päeva pärast kehtima. Aga kahjuks mitmed konsultatsioonid Viktor Vahtiga edasi ei viinud ja tema ei andnud korraldust, et ilmuks ülemnõukogu teataja täiendav väljaanne, siis me olime jälle selle otsuse juures tagasi, et tuleb ise tegutseda ja siis mäletan, et Aare ja Vello Pohla ma ei tea, kui rääkisime s 10 või tosin korda vähemalt seal telefoni teel käisid veel ka toimetustes ja vist oli siin vahepeal üks selline variant mis näitas, et toimetused olid valmis ja mõistsid seda vajadust ja niimoodi oma riisikul olid nõus ka tegutsema, et isegi vist üks leht, kes õhtuleht tahtis ise seda asja avaldada. Ja selles oligi, tähendab, kui me olime selles ajakirjandusmajas, siis me nii-öelda jagasime seal mitme korruse vahel ja, ja tõesti, oli vahepeal moment, kus kohas õhtuleht tuli nii palju vastu ja ütlesid, et nad avaldavad omal riisikul ära, siis nad ilmuvad peale lõunat ja nad jõuaksid veel midagi ära teha. Aga sellest ei olnud abi, kuivõrd see oleks olnud mitte vabariiklik ajaleht või väljaanne ja, ja sellel juhul ta oleks ikkagi juriidiliselt ebapuhas olnud. Ja meie jaoks noh, ütleme sai ka siis selgeks, et ilma keskkomitee vastav otsus, et kas see nüüd oli siis keskkomitee büroo otsus, pidi see olema või sekretäriaadi otsus, et seda asja võimalik teha ei ole ja minu enda jaoks oli ainuke tuttav, ütleme selles majas hea sõber Peeter Soogruusia, Peeter Soogrus, kelle poole sai siis üldse pöörduda, et saada nõu, et mis siis edasi teha ja noh, arvata võis, et, et ega tegemist võib-olla ei olnud pahatahtlikusega, võib-olla oli see ka näpuviga, et, et see oli kahe silma vahele jäetud. Aga see oli, ütleme, tavalise inimese hirm, et et kui 29. kuupäeval hakkab Moskvasse ülemnõukogu istungjärk pihta ja meil ei ole meie ülemnõukogu otsus veel jõus sellisel juhul nad lihtsalt võtavad vastu omapoolse otsuse ja hilisemalt öelda, et kuidas neid konfliktsituatsioone lahendada oleks olnud ülikeeruline, sest praegusel hetkel, kui ta oleks meil vastu võetud, oleks meil jõus olnud siis ka selle otsuse tühistamine või ümberlükkamine juba oleks käinud ikkagi kindlate noh, ütleme protsessi reeglite järgi ja see oleks olnud ülitülikas ja nii nagu me hiljem nägimegi tegelikult osutuski ka tühiseks see Moskvas vastu võetud otsus, mis näitas justkui, et me oleksime teinud ebaõigeid samme Kas võis olla tegemist taotlusega nii-öelda pehme suveräänsuse deklaratsiooniga, et, et äkki ta jääkski nii-öelda poole linna peale õhku rippuma õhku rippuma, et noh, saame Moskvas riielda, aga noh, midagi oleme ära teinud. Ma ei kujuta ette, et ülemnõukogu seadusandlik organ niisuguse asja lihtsalt maha magab. No, ma kujutan samuti, tähendab, kui me räägime nüüd sellest ühest, ühest aspektist, mis on juriidiline aspekt ja teine aspekt, mis oleks selle asja juures see poliitiline siis no juriidilisest küljest oleks pidanud Viktor Vaht vähemalt, kes oli sellel ajal ülemnõukogu selt teadma kõiki neid protsessi reegleid ja, ja, ja ütleme, tema oleks olnud just nimelt see pea, kes oleks pidanud tegema need vastavad otsused ja andma vastavad korraldused, et millal ta ilmub, mis momendist on ta jõus ja nii edasi, nii edasi. Teine asi on nüüd see, et milline oli see poliitiline, võib-olla tagapõhi, et, et ei tahetud võib-olla lihtsalt avaldada, et näidata ennast Moskva ees, et me oleme hea küll vastu võtnud sellise otsuse tegime natuke ulaku. Jah, aga näete, me ei ole seda rahvale veel kätte jaganud ja, ja kuidagi on see asi tõesti nagu õhus, eks ole. Nii et, et siin on kaks erinevat asja ja kuskohast rääkida nüüd sellest ütleme teadlikult use piirist ja, ja kas kellegi vastu töötamist siin on noh, hirmus raske seda öelda. Mulle tuleb siin meelde see, kui ma vahtiga mitu korda rääkisin sel päeval ja pakkusin seda varianti, et teha täiendav ülemnõukogu teataja, siis tema üks väljendas, et poisid, ärge tehke nalja, asi on liiga tõsine. Ärge tehke nalja, aga missugused olid tegelikult taotlused, arvestused ei oska praegu öelda ja ei taha kedagi, tagantjärgi kahtlustan, igatahes seis oli selline ja siin tuleb veel ühte asja märkida, et väga operatiivselt ja teatud riskiga tegutsesid pärast tõesti EKP keskkomitee kirjastust pidevalt olime kontaktis kirjastuse peainseneri Tomberg natuke direktori Tšersov ja samuti ajakirjandus, levi juhtkond ja siseministeerium ja tollane aseminister Juhan Kiris, kellega lihtsalt peaaegu et lakke vaadates mõtlesime välja, kui palju see teraaž peab olema, kui palju tuleb selle numbri üksiknumbri hind ja pärast tuli välja, et asi tuli plussi ja väga tiivset. Mul on võimalus siin meenutada ka Eesti raadiot, sest kogu selle protsessi juhtimine ja rahvale teavitamine käis raadio kaudu. Ma mäletan õhtul linnas liikudes. Aeg oli hiline kuskil kell üheksa, pool 10 juba kui raadio andis pidevalt teateid, et tiraaž on valmimas ja millal on loota, et ta tuleb kioskitesse müügile ja kui kolleegid meenutavad neid hetki, siis inimesed seisid juba varem pikkades pikkades sabades ajalehe kiuskite juures, et seda lehte osta kohe, sest see oli ikka inimesed, mõistsid, kuivõrd poliitiliselt tähtis see on ja raadio oli siin põhiline kanal, kes kogu aeg rahvast informeeris, millal tuleb, ja minu meelest see tiraaž müüdi sellesama õhtu järgmise päevaga kõik täielikult läbi ja tiraaž oli päris suur, kokku. 120000 vist jah. Tähendab, aga ma tahan nüüd vahele küsida, mul jääbki endale arusaamatuks, et me pole varem sellel teemal üldse rääkinud. Kas sa üldse said väljas kätte ja, ja tähendab küsimus selles sa võtsid, kes võttis siis selle vastust, vastutus tähendab enda peale või kelle korralduses ta siis lõppkokkuvõttes ilmus, sest et noh, see praegu jääbki niisuguse asi ja jäi õhku sisuliselt. Ja jäigi õhku, tähendab tollaste protseduuri reeglite järgi ja käitumisreeglite järgi me jõhkralt rikkusime kõiki nõudeid. Neid nõudmisi, mis tollal olid täiendavate lehtede ilmumiseks üldse, kes saab korraldust anda trükikojale ja lihtsalt asi taandus veenmisele, et veensime ja kõik said aru. Nii, kirjastuse juhtkond, trükikoja juhtkond, selline asi on vaja teha, väljast ma kahjuks kätte ei saanud, sest et vaatamata soojadele soovitustele ma tõesti helistasin Kärdlasse, aga mul ei olnud nii palju nahaalsust, et kutsuda ta välja esinemiselt rahvaga kohtumisel ja pärast otsustasime lihtsalt ise kogusime seal mõned kolleegid kokku ja tegime sellise otsuse, et niisugune asi tuleb ära teha, sest et sina ja Vello Pohla, et mind veendunud, et see asi on vajalik ja ma hakkasin ka juriidiliselt natuke taipama. Ja asi sai tehtud, on teada, et nii Arnold Rüütel kui Vainu väljas said Moskvas kõvasti riielda, kes rohkem rahva ees, kes natukene vähem rahva ees. Aga teie, asjaosalised, saite nii-öelda tänuväärse tembuga maha ja riielda ei saanud. Riielda ei saanud, pärast oli selliseid kummalisi küsimusi küll, minu käest nõuti alust. Kus on see dokument, kus on see alus, mille põhjal anti korraldus trükikojale leht trükkida, mille põhjal leht ilmus, mille põhjal kulutati nii palju paberit ja nii edasi. Kuna sellist alust ei olnud ja olukord ütleme niimoodi Eestis liberaliseerus ja demokratiseeris vist iga päevaga, siis pärast ka need nõudjad kuidagi taltusid ja pärast on asi ära unustatud. Igal juhul on see tänane meie jutuajamine, esimene, kus kogu selle täiendava lehe lugu ilmub avalikkuse ette, et me ei ole kuskil varem vist seda eriti rääkinud ja ma arvan, et paljud ei teadnudki seda lugu. Jah, ega tegelikult noh, see oli üks tavapärane päev, ega siis sellepärast veel midagi ei muutunud ja, ja, ja noh, oma arust kui sai selle asjaga maha, siis lihtsalt oli rahu südames ja, ja oligi kõik, nii et, et see on tõepoolest esimene meenutus peale kolme aastat, et üldse niukuse asjaga sai tegeletud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine EKP Keskkomitee töötaja Peeter Sookruus ja jurist Aare Tark meenutavad 16. novembri 1988 sündmusi ja Ülemnõukogu otsuste avaldamist ajakirjanduses, usutleb Ain Saarna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nProua esimees, lugupeetavad riigikogu liikmed. 11. juunil esitasin vabariigi valitsuse nimel teile pikema ettekande riigi välispoliitikas mis jõudis teie ette, lugupeetavad parlamendiliikmed, paraku ainult kirjaliku kujul. Seetõttu jäi teil ära võimalus mulle küsimusi esitada ja mul võimalus teile vastata. Kinnitan teile, et sellisel dialoogil on valitsuse jaoks aga väga suur väärtus just välispoliitika praktilisel elluviimisel. Välispoliitika on oma olemuselt järjepidev protsess. Eesti välispoliitika põhisuunad on jäänud läbi aastate muutumatuks. Riiki, kelle käitumine on ettearvamatu, kes oma seisukohti pidevalt vahetab ei võtaks keegi tõsiselt. Oleme oma välispoliitilisele suunale kindlaks jäänud. Samal ajal aga on toimunud olulised muutused meie rahvusvahelises seisundis, seejuures paremuse poole. Tänu sihikindlalt aetud poliitikale on Eesti saanud rahvusvahelise koosluse lahutamatuks osaks. Tänases ettekandes piirduksin vaid kolme teemaga ja need oleksid esiteks rahvuslik julgeolek. Teiseks ühinemisprotsess Euroopa Liiduga ning kolmandaks meie välis majanduspoliitika küsimused. Loomulikult on väga olulised ka muud välispoliitilise tegevuse aspektid, mis seekord vaatluse alt välja jäävad. Regionaalne koostöö, suhete arendamine teiste riikidega ja kahepoolne koostöö nendega ja muid selliseid. Alustaksin siis rahvusliku julgeolekuga. Kuna rahvusliku julgeoleku tagamine jääb valitsuse pikaajaliseks ja tähtsaimaks ülesandeks, siis pöörduksin nüüd juba traditsiooniliselt alguses selle teema juurde. Nagu teada, võeti käesoleva aasta aprillis Washingtonis toimunud NATO tippkohtumisel vastu kandidaatriikidele pakutav liikmelisuse saavutamise programm, mida üldiselt tuntakse MP lühendi all millest lähtuvalt Eesti koostas operatiivselt oma rahvusliku aastaprogrammi. See kava, mis seab julgeoleku ja kaitsepoliitika valdkonnas tegutsemiseks väga selged ning konkreetsed eesmärgid kiideti valitsuse poolt heaks ning anti NATOle ametlikult üle kaks kuud tagasi, 27. septembril. Nimetaksin nüüd mõnda olulisemat eesmärki sellest meie tegevusprogrammist. Eesti valitsus on võtnud selge suuna kaitsekulutuste võimalikult kiirele suurendamisele ja otsustanud tõsta vastavad eraldised aastaks 2002 astmeliselt kuni kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Rõhutaksin mõtet, et riigi kaitseks seni kuulutatavad vahendid on täiesti ebapiisavad. Meie rahvusliku julgeolekukindlust ja kavandatav tõus võib tunduda suurena ainult rea aastate jooksul toimunud riigikaitse alafinantseerimise taustal. Kordaksin siinkohal minu eelmises juunikuises riigikogule tehtud ettekandes sisalduvat väidet. Kui me tahame tagada riigi piisava julgeolekutaseme, siis on kaitsekulude tundub tõstmine vältimatu ka ilma kellegagi liitumata ja sel juhul võivad need kulutused olla veelgi suuremad. Vastavalt finantsressursside järk-järgulisele kasvule suureneb ka kaitsejõudude isikkoosseis, mis praegu on alamõõduline ja moodustab vaid kolmandiku rahuaja Eesti armeest 1939. aastal. Jalaväes planeerimeelsus kolm kerge jalaväebrigaadi. Mereväe ja õhuväe koosseis peaks jääma samale tasemele professionaalide osakaalu suurenemisega mõlemas väeliigis. Mereväe areng keskendub miinitõrjevõime suurendamisele, kusjuures tuleb arendada välja ühendatud merejõudude kontseptsioon. Õhuväe areng aga keskendub õhuseirele, mis hõlmab ka Ämari lennuvälja väljaarendamise. Piirivalve osas kavatseb valitsus üle minna professionaalsele kaadrile, kusjuures on tarvis täpsustada piirivalve sõja aja ülesandeid. Sama puudutab ka päästeüksusi. Valitsus kavatseb täiustada kaitseväe juhtimisstruktuuri nii rahu kui sõja tingimusi, samuti reorganiseerida praegune kaitsejõudude peastaap väeliikide ühendatud staabiks. Viimane kava sisaldab endas ka maaväe staabi loomist. Eesti kaitsejõudude arengukavades oleme arvestanud NATO-ga koostegutsemisvõime nõuet, mida üldiselt tuntakse kui interoperabiilsuse nimel. Vajadust osaleda rahutagamisoperatsioonides ja arendada vastavat sõjalist struktuuri ning riigikaitse planeerimissüsteemi. Oleme pidanud silmas ka vajadus panna rõhku sõjalisele väljaõppele ja haridusele, aga ka sõjaväe personali sotsiaalsete garantiidele. Samuti arvestab Eesti NATO nõuded, mis puudutavad sõjaliste üksuste vastuvõtmist liitlasmaadest ja töötab välja vastavad protseduurid. Eesti jätkab osalust rahuvalvealases tegevuses, mis on meiepoolne vahetu panus rahvusvahelise julgeoleku kindlustamisse. Kui tagasihoidlik see panus ka ei näiks, seda oodatakse meilt ja pannakse tähele. Valitsusel on kavas tõhustada Eesti osalemist NATO rahutagamise operatsioonide mis võimaldab meil omandada kogemusi ja praktilisi teadmisi koostööks alliansimaadega. Selliste operatsiooni tarbeks valmistatakse ette üks jalaväekompanii, üks eriüksus, kaks kuni kolm sõjalist vaatlejat, samuti nelja kuni kuue inimesega. Staabipersonal. Eesti jätkab osalus s-For koosseisus Bosnia-Hertsegoviinas kafor koosseisus Kosovos ja Unso koosseisus Lähis-Idas samuti Lääne-Euroopa Liidu politseinõustajate grupi, mille nimi on me koosseisus. Albaanias. Rööviti osavõtuga. Konkreetsetes operatsioonides planeerime Eesti osaluse suurendamist NATO sõjalises struktuuris. Sel eesmärgil kavandame avalike teenistujate ja staabiohvitseride haridustaseme tõstmist. Nii on plaan valmistada järgmiseks aastaks ette neli kandidaati, et tagada Eesti osavõtt NATO partnerluse staabielemendis ehk PS. Lähiaastatel kavatseb valitsus tugevdada ka Eesti vabariigi alalist esindust NATO juures ja eeskätt sõjaliste esindajatega. Ja viimane, millele tahaksin teie tähelepanu juhtida meie NATO püüdlustes on olulisel kohal asjaomaste Eesti seaduste vastavus NATO-ga liitumise nõuetele. Peame tagama, et nii rahuaja kaitseseadus, sõjaaja riigikaitse seadus kui ka edaspidi välja töötatavad riigikaitsealased õigusaktid oleksid kooskõlas NATO juriidiliste dokumentidega. Tahaksin eriliselt rõhutada, et siin nimetatud sisepoliitiliste ülesannete edukas lahendamine on meile elulise tähtsusega. Vastasel juhul jäävad saavutamata meie välispoliitilised eesmärgid. Neist aga sõltub suurel määral Eesti riigi kestmine. Valitsus jälgib tähelepanelikult kõiki arenguid Euroopa julgeoleku ja kaitse identiteedi vallas ning peab vajalikuks, et Eesti ei jääks oma kodutööd tehes siin kõrvaltvaatajaks. Kõik meie tööd ja tegemised riigikaitse vallas olgu tulevikku suunatud kiirete muutuste ajal Euroopas, eriti pärast Kosovo aktsiooni ning silmas pidades eelseisvat Lääne-Euroopa Liidu ühinemist Euroopa liiduga selle relvastatud tiivana. Arvestame oma plaanide elluviimisel kindlasti uusi väljakutseid. Järgnevalt lugupeetavad riigikogu liikmed, peatuksin Euroopa Liiduga seonduvalt. Detsembris möödub kaks aastat ajast, mil Euroopa Liidu liikmesriigid otsustasid Eesti kutsuda liitumisläbirääkimistele. Valitsuse kavad Euroopa Liidu suunal on endiselt selged. Meie tähtsamaks välispoliitiliseks ülesandeks on liitumisläbirääkimiste edukas lõpule viimine ning Euroopa Liidu liikmeks saamine. Peagi saavad Euroopa liidule üle antud meie läbirääkimispositsioonid pea kõikides peatükkides. Sõelumised on lõppenud ning läbirääkimised meie ja Euroopa liidu vahel on juba muutunud järjest tõsisemaks sisuliseks dialoogiks kus Eesti liitumistempo sõltub eelkõige meie endi kodutööst. 13. oktoobril avalikustas Euroopa komisjon oma arvult teise regulaarse eduaruande kandidaatriikide kohta. Eestile antud hinnangut peame üldiselt positiivseks. Võime öelda, et Eesti püsib seni veel kindlalt esimese kuue, see tähendab läbirääkimisi pidava riigi hulgas. Samas sisaldab aga komisjoni hinnang kindlaid ning tõsiseid märguandeid sellest, et meil tuleb teha veel suuri jõupingutusi saamaks Euroopa Liidu liikmeks. Endiselt on valitsuse kindel siht saavutada valmisolek Euroopa Liiduga liitumiseks esimeseks jaanuariks 2003. Olen korduvalt rõhutanud, et tegu on väga pingelise ning vastutusrikka ülesandega. Selleni jõudmiseks tuleb meil veel tublisti tööd teha. Nagu rõhutab ka Euroopa komisjon oma eduaruandes, on siin määravateks faktoriteks kiirus ning kvaliteet. Seadusandluse ülevõtmisel hindab Euroopa komisjon meie saavutusi ebastabiilseks, mõnes valdkonnas on need üsna hea, teistes aga jäänud hoopiski puudulikuks. Siinkohal tahaksin teie tähelepanu juhtida tõsiasjale, et seni on üheksas riigikogu võtnud valitsuse poolt riigikogusse saadetud 31 eelnõust vastu vaid 14 eurointegratsiooniga seotud seadust. Nõnda edasi liikudes võib juhtuda, et järgmise aasta eduaruandes asetatakse meid kandidaatide pingereas juba tunduvalt tahapoole sest aeg ei oota. Praegu on riigikogu menetluses näiteks sellised olulised eelnõud nagu võlaõigusseaduse, telekommunikatsiooniseaduse, tootenõuetele vastavuse tõendamise seaduse eelnõu ja teisi. Loomulikult on kõik need seadused meile eelkõige tähtsad just siseriiklikult, aga me ei tohi unustada, et meid hinnatakse Kopenhaageni kriteeriumide alusel. Et oleme seotud assotsiatsiooni ehk Euroopa lepingust tulenevate kohustustega. Tõsise kriitika osaliseks saab komisjoni hinnangute kohaselt Eesti haldussuutlikkus, seda eriti avaliku halduse reformimise osas. Samuti tuuakse aruandes välja erinevate institutsioonide, esmajoones siseturu põhimõtete rakendamise tagamisega tegelevad institutsioonide nõrk areng viimase aasta jooksul. Ei pea vist siinkohal üle kordama, et siseturg on Euroopa Liidu majanduskoostöö vundament ja müür aukusid ega ka pragusid Euroopa liit sinna laienemisest tulenevalt tekitada ei taha. Soovides püsida kandidaatriikide esireas, peame saavutama olulise edasimineku siseturu, turujärelevalve, finantskontrolli, kalandus ja põllumajanduse ktoris. Kahe nädala pärast leiab Helsingis aset Euroopa Liidu tippkohtumine. Oleme vahepealset aega kasutanud intensiivseks suhtlemiseks eesistujamaa Soome ning teiste Euroopa Liidu liikmesmaadega, aga samuti esimese grupi kandidaatriikidega. Omavahelise koostöö tugevdamisele oli suunatud ka Eesti, Poola, Ungari, Tšehhi, Sloveenia, Küprose välisministrite kohta kohtumine 11. oktoobril Tallinnas. Tippkohtumisel kutsutakse liitumiskõnelustele suure tõenäosusega kuus uut kandidaati. Liitumiskõneluste aluseks saab üha enam niinimetatud diferentseerituse põhimõte. Läbirääkimiste protsess hakkab üha enam kulgema paralleelselt üldise progressiga kandidaatide liitumisprotsessis. Kõnelusi juba pidavatel. Riikidel soovitab komisjon ajutiselt suletud peatükkide uuesti avamist et saada kinnitust meie poolt antud lubaduste tegelikule täitmisele. Koostades oma tööplaane integreerumiseks Euroopa liitu, peame endale teadvustama, et me ei saa jätta kõiki keerulisemaid ja mahukamaid ülesandeid viimasele minutile. See on vahetult liitumise eelnevasse aega. Liitumispartnerluse dokumendis esitab Euroopa liit meile oma selge nägemuse sellest, mida ja millal me liitumiseks veel tegema peaksime. Tahtmata kõlada liiga pessimistlikult ja kriitiliselt, tahaksin siinkohal veel kord rõhutada meie kodutöö tähtsus liitumisprotsessis. Üksnes tõsiste ühiste jõupingutuste tulemusena suudame täita endale püstitatud eesmärgi. Toonitaksin seda, mida väitsin juba eelmises riigikogu esitatud kõnes. Meie ametkonnad peavad tugevdama oma koosseis ning töötama tõhusamalt. Meie edu liitumisel Euroopa Liidu suunas ei ole automaatselt garanteeritud. Määrav on endiselt ja veelgi rohkem kodutöö, kus ka riigikogul ja tema liikmetel on täita vastutusrikas ning oluline roll. Lugupeetavad riigikogu liikmed. Eesti välismajanduspoliitika juurde tulles käsitleksin kolme teemat WTO-ga liitumist, meie ekspordiga seonduvat ja arengukoostööd. 29. septembril ratifitseerisite siin saalis maailma kaubandusorganisatsiooni asutamislepinguga ühinemise protokolli. Täna on mul hea meel tõdeda, et 12 päeva tagasi lõppes viis aastat kestnud ühinemisprotsess ja Eesti on saanud WTO täisliikmeks. See on tõendiks, et meie kaubandusrežiim ja reeglistik on usaldatavad ja läbipaistvad ning vastavad rahvusvaheliselt aktsepteeritud normidele. Samas on kuulumine WTO-sse üks Euroopa Liiduga liitumise eeltingimusi, mis nüüdseks on täidetud. Eesti Euroopa Liidu ühinemisläbirääkimised saavad nüüdsest toimuda juba teisel tasandil, kuna mõlemad partnerid juhinduvad majanduspoliitika väljatöötamisel WTO raames kokkulepitud põhimõtetes. Järgmisel nädalal USAs jatleis avatav VTO liikmete vaheline kaubanduskõneluste voor on Eestile esmakordne võimalus osaleda nii laiaulatuslikel läbirääkimistel organisatsiooni täisliikmena ning kaitsta oma tööstuse ja ettevõtluse huve globaalsel tasandil. Eesti peab näitama, et ta on suuteline täielikult kasutama oma võimalusi WTO raames. See eeldab senisest aktiivsemat koostööd erasektori ja riigivõimu vahel Eesti huvide objektiivseks määratlemiseks uuel kaubanduskõneluste voorul. Eesti jaoks on päevakorda kerkinud liitumine veel ühe välismajanduspoliitiliselt olulise organisatsiooniga ingliskeelse nimega Wassonar Arangement, mis reguleerib niinimetatud strateegilise kauba sisse ja väljavedu ning transiiti. Oleme jõudnud tänaseks faasi, kus sellesse organisatsiooni mittekuulumine piirab meie kõrgtehnoloogiliste kaupade eksporti. Eriti puudutab see sõjaliseks otstarbeks kasutatavat kaupa ja niinimetatud kahesuguse kasutuse ga kaupa mida saab nii siis kasutada nii tsiviil kui ka sõjaliseks otstarbeks, et võimaldada just Eestis toodetud kõrgtehnoloogilise kauba kergemat ligipääsu lääneriikidesse ning kõrgtehnoloogiale tuginev tootmise kiiremat arendamist Eestis. Esitasime käesoleva aasta kaheksandal oktoobril taotluse Vasanar Arangement'i liitumiseks. Eelnev aastal jätkas Eesti ka sidemete tihendamist majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooniga OECD, mille liikmesstaatuse saavutamine on üks meie eesmärkidest. 1998. aastal käivitus OECD balti regionaalprogramm mille käesoleva aasta kõige olulisem projekt on praegu OSCD poolt esimese omataolise regionaalse ülevaatena koostatud balti riikide võrdlev majandusanalüüs. Dokument ilmub 2000 aasta jaanuaris ning annab üldise hinnangu balti regiooni kui terviku majandusarengule. Analüüs oma hinnangutega kujuneb oluliseks dokumendiks nii riigi kui erasektori kesk ja pika majandus perspektiivi kujundamisel ning majanduspoliitika suundade väljatöötamisel. Jätkub koostöö teiste ministeeriumide ettevõtluse esindajatega kaubandusesindajate võrgu väljaarendamiseks. Tänavused eelarvenumbrid seadsid sellele küll omad piirid kuid koostöös majandusministeeriumiga on Brüsselis ametisse palgatud esimene koha pealt värvatud sihtturg kui hästi tundev kaubandusnõunik. Paranemas on koostöö asjaosaliste ametkondade vahel ka selles osas, mis puudutab ekspordi edendamiseks vajalike siseriiklike tingimuste parandamist. Viimasena puudutaksin arengu koostööga seonduvat. Arengu koostöö on välispoliitiline instrument, mida Eesti on asunud aktiivselt rakendama et suunatud tegevuse kaudu aidata omalt poolt kaasa stabiilsuse ja heaolu tagamisel maailmas. Eesti ühiskonna areng on jõudnud tasemeni, kus väljaspoolt toodud teadmiste ühildamine kohalike oludega annab põhjust jagada Eesti kogemust teistele riikidele. Teiste sõnadega oleme abisaajast riigist muutumas abi andvaks doonorriigiks. Võtkem seda siis omamoodi auvõla tasumisena. Meie poolt. Eesti samme arengu poliitika väljatöötamisel on tervitanud Euroopa Liit eesotsas Põhjamaadega, kelle strateegiatele tuginedes on koostatud ka Eesti arengu koostöö põhisuunad. 20 jaanuaril võttis riigikogu heaks otsuse arengukoostöö põhimõtted aastateks 1999 2000 mille ideestik lähtub arenenud ühiskonna tavadest ja on aluseks edaspidisele Eesti arengupoliitikale. Muuseas, juba 1998.-st aastast on Eesti riigieelarves ette nähtud eraldi vahendeid riikliku arengu ja humanitaarabi otstarbeks. Tänavu ellu viidud projektid on olnud suunatud eelkõige Balkani regioonile kui ühele käesoleva aasta suuremale kriisi ja looduskatastroofi piirkonnale. Lugupeetavad riigikogu liikmed, lõpetasin selle ülevaate alljärgneva mõlgutasega iseseisvuse taastamisest möödunud kaheksa aasta jooksul oleme teinud suuri jõupingutusi, tänu millele Eesti ei ole enam see vaene riik, keda peaks pidevalt rahaliselt toetama. Me ei ole ka enam riik, keda peaks pidevalt õpetama. Tõsi, meis nähakse nüüd partnereid, kellega peetakse läbirääkimisi, kelle seisukohtadega arvestatakse. Samas tundub, et vahel ei suudeta või ei taheta harjuda mõttega. Eesti on lapsekingadest välja kasvanud. Küllaltki pikk arengutee, mille Eesti on vahepeal läbinud. Eeldab ka, et muutuks nii mõnegi riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni isalikult manitsev toon meie suhtlemisel positiivseid märke. Sellises muutuse on uue sajandi künnisel õnneks üha rohkem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välispoliitika arutelu Riigikogus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKärdla linna raamatukogu direktor Anneli Veevo kinnitas, et raamatukogu ostab sisse nii elitaarsed kui ka ajaviite kirjandust. Ta lisas, et noored loevad järjest vähem. Kõik, mis on sellised, eriti kultuurilise mingid ajakirjad ja, ja, ja raamatud, et need soetame, meie kindlasti meie ei, ei ela nii-öelda sopakate peal, sest me ei saa nagu eriti omale seda lubada ja ausalt öeldes nagu ei taha ka, sest ikkagi raamatukogu on see, kes kujundab lugeja, sellist ju harjumust ka, aga noh, samas me ei saa ka ainult sellist elitaarkirjandust nagu võtta, sest siis ei tule siia keegi raamatukogude minu meelest see funktsioon, et kuidas nagu tekitada lastes ja noortes seda lugemisharjumust. Vevo rääkis ka sellest, mis raamatuid hiidlased kõige rohkem loevad. Kõigepealt muidugi, esimene valik on see, et kui keegi noh, hiidlane on ise üllitanud midagi, et ja, ja noh, mehed loevad ju ajalugu hästi palju. Muidugi on neid, kes loevad hästi, palju sellist ajaviitekirjandust krimisid ka ikkagi loetakse. Viljandi linna raamatukogu direktor Reet Lubi ütles, et raamatukogu prioriteet on eestikeelne ja lastekirjandus lubi. Noorte lugejate vähesust täheldanud ei ole. Me ikkagi jälgime seda, et oleks meie kogus olemas erinevad erinevaid auhindu saanud raamatud ja, ja me pigem teeme teeme järeleandmisi siis selliste lihtsate ajaviite raamatute ostmisel. Inimesed tahavad neid lugeda, et selles mõttes see on täiesti tavaline. Viimsi raamatukogu direktor Tiiu Valm ütles, et neile on esindatud väga lai valik. Meie lugejaskond on ühelt poolt õppijad, aga teiselt poolt täiesti tavainimesed, kes vajavad meelelahutust, kellele on vaja aimekirjandust ja teabekirjandust. Ma ütleks, et meil on päris hea valik siin praegu raamatuid üle 80000 viimase aja raamatutest jääb mulle lihtsalt pildile see, et et näiteks eluloo raamatutes siin Olavo Solini raamat on ikka veel jätkuvalt praegu järjekorras. Loomulikult loetakse kriminaalromaane tegelikult Eesti kirjandustki loetakse päris päris hästi. Nii Reet Lubi kui Anneli Veevo sõnul on laenutuste arv raamatukogudes koroonaviiruse kriisi jooksul tunduvalt vähenenud. Viimsi raamatukogule koroonaviiruse kriis halvasti ei mõjunud. Tiiu Valm ütles, et suuresti on see tänu raamatukogu asukohale. Tegelikult selle kolme ja poole kuu jooksul meil nii mõnigi asi muutus selle võrra ka kaasaegsemaks ja selle ajavahemiku jooksul me laenutasime natuke rohkem kui 13000 raamatut, see ei ole üldsegi halb näitaja. Vastupidi. Me oleme praegu ainsam Eestis kaubanduskeskuses asuv raamatukogu, kus kõik teenused on inimese jaoks vajalikul tasemel ju esindatud. Teeme teenused peavad üheskoos olema, et me tõestame seda praegu iga päev, isegi eriolukorra ajal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Raamatukogud ainult lugejate eelistuste põhjal raamatuvalikuid ei tee. Raamatukogudest laenutatakse palju krimiromaane ning ajaviitekirjandust. Palju loetakse ka eesti kirjandust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜlikoolide statistika alusel on näha, et õpetajaks lõppimise vastu huvi kasvab. Samas on praegu veel paljudes koolides õpetajaid puudu ja konkursse tuleb korraldada pidevalt. Harjumaal Rae vallas asuv järveküla kool otsib praegu inglise keele, matemaatika ja klassiõpetajat. Kooli direktori Mare Räisi sõnul ei ole näha, et õpetajaamet koguks populaarsust. Neid värbamiskampaaniaid tuleb täpselt samamoodi läbi mõtestada, jälgida ühiskonna suundumusi, mis strateegia taktika töötab, ühel aastal ei tööta. Mina ei saa sellist optimismi küll küll kuskilt välja öelda, et oleks suurepärane, samas jällegi noh, meil on siiski läinud hästi, niisuguse hulga õpetajate leidmisega oleme me siiski kenasti hakkama saanud ja koolina olnud atraktiivsed. Üks põhjus, miks õpetajaid tuleb pidevalt otsida, on ka see, et koolid pakuvad tööd poole kohaga, jätkab haridus ja teadusministeeriumi hariduskorralduse peaekspert Aivi Jürgenson. Osad õpetajad töötavad ka väiksema koormusega, kui nad ise sooviksid. Siin on üks mõtlemiskoht, et kuidas saaksid tööandjad koolipidajad tööd organiseerida, nii et üks õpetaja saaks soovi korral täiskohaga töötada. Õpetajate Liidu juht Margit TiMakov sõnab, et murekohad, miks õpetajaid läheb koolidesse vähe, on palk, karjäärivõimalused ning hirmud ja müüdid. Ametist. Osapooled siis tõesti nii koolipidaja kui ka riik kui ka siis koolijuhi ja, ja ka õpetajaskond, et kõik saavad teha omalt poolt ühiselt midagi sellist, et kool oleks selline koht, kus tõesti tahetakse töötada ja tahetakse sinna tulla, tahetakse sinna jääda, sellepärast et kool pakub piisavalt väljakutseid, kui see saab toetatud siis nende erinevate poliitikatega, siis ma arvan, et mõned probleemid saavad lahendatud. Positiivse näite saab tuua aga Viljandi gümnaasiumist, mis on populaarne noorte õpetajate ja ka vilistlaste seas, räägib Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Matsin. Meil on küll, jah olnud õnn juba isegi oma vilistlaste soovi näha, kes tahavad tulla kooli tagasi just õpetajana ja oleme iga aasta, kui lend lõpetab, ka kuulnud, et igas lennus on noori, kes on öelnud, et nad lähevad õpetajaks õppima, seni küll läinud niimoodi, et kui vanem kolleeg tahab minna vanaduspensionile, siis ta juba ise tegelikult aitab meil ka otsida seda oma järeltulijat ja me oleme niimoodi oma kooli tegelikult tööle saanud. Kolm oma vilistlast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õpetajaharidusega inimesi on Eestis palju rohkem kui töökohti koolides. Samas on osa õppeasutusi raskustes just pedagoogide leidmisega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTüri vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Grete Kaljulaid ütleb, et vallakodanikud pöörduvad üsna sageli sooviga krundipiirile jäävaid ohtlikke puid maha võtta või kärpida. Selleks, et puud tiheasustus alal maha raiuda on Türi valla tiheasustusalal üksikpuude raiumise loa andmise tingimused ja kord selle loa alusel, siis saab puud maha võtta. Kärpimisega on nii, et kui kärbitakse rohkem kui 50 protsendi ulatuses võra suurusest siis tuleb võtta luba, aga kui jääb see siis alla 50 protsendi, siis luba ei ole vaja. Ja see ei puuduta mõistagi õunapuid, kirsipuid, kõike seda. Just välja arvatud viljapuud ja puud, mis moodustavad siis metsa metsaseaduse tähenduses. Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõunik Kadri Alas ütleb, et tiheasustusalal puude mahavõtmise regulatsioon uues looduskaitseseaduses oluliselt ei muutu. Küll aga antakse omavalitsustele õigusi juurde. Erinevad kohalikud omavalitsused tõlgendavad seda raiet erinevalt, mõned omavalitsused võtavad seda, kui see tähendab ainult üksikpuu raiet või täiesti maharaiumist ja teised tõlgendavad seda laiemalt, et puude raiumise alla kuulub ka hoolduslõikus või okste kärpimine. Tegelikult selle raie all võib mõelda ka okste lõikus. Praegune seadusemuudatus teeb asja selgemaks, et oleks kõikidele omavalitsustele täpselt teada, mida looduskaitseseaduse alusel mõeldakse raie all ja et kohalikul omavalitsusel on võimalik ise otsustada, kas ja mis ulatuses ta seda raiet reguleerib. Täpsustub ka ohtlike võõrliikide ühest kohast teise transportimise ja ohtlikest võõrliikide, st lemmikloomade pidamise kord, selgitab keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Merike Linnamägi. Ohtlike võõrliikide nimekiri, kui meil on plaan seda täiendada ja sinna lisada mingeid liike, kes on lemmikloomad, senine regulatsioon on olnud niimoodi, et neid lemmikloomi ei tohi nagu lõpuni kodus pidada, et inimesed on teoreetiliselt pidanud ennast magama panema. Nüüd need loomad, kes kodudes on juba olemas et inimene võib need siis pidada oma looma eluea lõpuni, kui nad neid turvaliselt teavad, et need loomad loodusesse ei pääse. Et ei oleks seda ohtu, et inimene trahvihirmus hakkab neid lahti laskma. Looduskaitseseaduse muutmise eelnõu jõudis äsja valitsusse, uus seadus loodetakse riigikogus vastu võtta veel tänavu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaministeerium saatis valitsusse Looduskaitseseaduse muutmise eelnõu. See annab omavalitsustele rohkem õigusi raie korraldamisel tiheasustusalal. Samuti muudetakse ohtlike võõrliikide ühest kohast teise transportimise korda ja võõrliikidest lemmikloomade pidamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõige enam oligi juttu massikorratustest, mida nende alla paigutada, kuidas selle eest karistada ning kelle vastu on karistused suunatud, kas nad hõlmavad üksnes riigi kukutajaid või saab vaos hoida ka lihtsalt tänavale tulnud rahulolematuid. Õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher rääkis, mida seaduses on muudetud. Komisjon loobus varem pakutud ohudelliktist konkreetsest ohudeliktist, kus tegu oleks olnud karistatav juba juhul, kui sellega loodi mingi teatud ohu kaasnemise võimalus. Meie poolt pakutud uus raaktsioon on oma olemuselt tagajärjedelikt mis eeldab palju inimesi hõlmava korratuse organiseerimist, ettevalmistamist või üleskutsumist selle osa selles osalemisele ning kui massilise korratusega kaasnes rüüstamine, purustamine, süütamine või muu sarnane tegevus. Ning lisas veidi hiljem Ja ma arvan, et see täpselt samasugune signaal, mida me täna välja anname, ma tahan rõhutada, on vägagi ennetava mõjuga ennetav selle tõttu, et me ütleme võimalikele tulevastele õigusrikkujatele, et meie, karistusseadustiku riigivastast süütegude peatükk on läbi töötatud, on täiendatud mitmete koosseisudega ja ma loodan, et see võtab ära neil innu ja soovi tulevikus korraldada midagi sellist, mis toimus 2007. aasta kevadel. Sotsiaaldemokraadid ja nende esindaja Indrek Saar said aga seaduse mõttest hoopis teisiti aru. Minu arust ei ole sellised karistuste karmistamised ja sellega ühiskonna hirmutamine absoluutselt põhjendatud. Ja kui me vaatame seda seadust, siis minu arust on ta muutunud mõttetuks selles osas, mida ta väidetavalt peaks täitma, ehk siis just nimelt andma selge signaali neile Eesti vabariigile Eesti vabariigi iseseisvusele vaenulikele jõududele, kes võiksid provotseerida või organiseerida massilise korratusi. Selles mõttes on see seadus täiesti hambutu. Küll aga saadab ta selge signaali hirmutamas kõikvõimalikke vabamõtlejaid, kes mingil hetkel tahaksid ühel või teisel ühiskondlikul teemal väga jõuliselt välja astuda ja võivad seda teha eksides meie seaduse vastu. Sotsid ning neid toetavad rohelised tegidki ettepaneku seadusega veel edasi töötada ja teist lugemist täna mitte lõpetada. Kuna seda ettepanekut toetasid opositsioonist vaid üksikud keskerakondlased, siis läks eelnõu siiski kolmandale lugemisele ja võetakse ilmselt homme vastu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus oli teisel lugemisel seadus, mida on hakatud nimetama pronksiöö seaduseks, sest ta käsitleb muuhulgas massilisi korratusi ja vastutust nende eest. Esitajate arvates täidab seadus olulise augu, sotsiaaldemokraatide meelest püütakse paika panna dissidente.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPolitsei hinnangul on Venemaa numbrimärkide autode roolis kohalikud elanikud, kes mingil põhjusel pole oma sõidukit Eestis registreerinud, räägib Narva politsei jaoskonna patrullitalituse juht Aleksander Urb. Meil on terve hulk inimesi, kes omavad Eestis elamisluba ning kasutavad Vene Föderatsiooni registreeritud sõidukid, see on täitsa lubatud, seaduslik. Aleksander Urb oletab, et tegemist võib olla inimestega, kes koroonaeilsel ajal pidid tihti tööasjus Venemaal käima. Seda oletust kinnitavad ka veebiportaali auto 24 foorumis arvamust avaldanud autojuhid, kelle väitel läbivad Venemaa numbritega autod jaanilinna piiripunkti kiiremini. Kuid lisaks sellele on Venemaa registreerimismärkidega autod Eesti kiiruskaamerate suhtes immuunsed, selgitab Aleksander Urb. Ma ei välista, et üks põhjustest võib olla tõstis see, et inimesed ei soovi neid kiiruskaamerad trahve maksta, sest Venemaa numbritega autodele või nende omanikele trahvid kohale ei jõua. Venemaaga ei ole meil veel koostöökokkulepet selles osas saavutatud. Ma väga loodan, et lähitulevikus olukord selles vaates muutub. Muus osas, nagu kinnitab Aleksander Urb, kehtivad Venemaal registreeritud sõidukitele kõik Eesti seadused ja kui kiiruseületuse fikseerib politseipatrull, siis saab sõiduki juht ka vastava karistuse. Maanteeametisõidukite registriosakonna juhataja Martti Kangur möönab, et kolmanda riigi numbrimärgiga auto tekitab küsimusi. Kuna ta on välismaa registris, et siis meie ei tea, et kas see sõiduk vastab nõuetele, mis on Euroopa liidus, kehtivad näiteks tehnonõuded seal ja kindlasti siis noh, Eestis küll mingit ütleme, mootorsõidukimaksu otseselt ei ole, aga eks riigil mingisugused ringlõivude näol mingid vahendid jäävad ilmselt saamata, et esimese hooga meenuvad siis sellised mõtted. Martti Kanguri sõnul peab välisriigi alaline elanik oma auto Eestis registreerima siis, kui liiklusvahend viibib riigis pidevalt üle aasta, kuid elamisloaga välismaalane peab oma auto registreerima viie tööpäeva jooksul peale sõiduki Eestis kasutuselevõtmist. Politsei aga tõlgendab liiklusseadust nõnda, et kui Vene numbritega auto käib aasta jooksul korraks Venemaal, siis politsei numbrimärkide vahetust ei nõua. Kui paljud Eesti elanikud kasutavad Venemaa registreerimismärkidega sõidukeid, selle kohta eraldi arvestust ei peeta. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi idapiir on turistidele suletud, võib Eestis endiselt märgata Venemaa registreerimismärkidega sõidukeid. Kes ja miks oma autodel Vene numbrimärke kasutab?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuve hakul arutas riigikogu rahanduskomisjon vabaühenduste liidu pöördumist niinimetatud katuserahade jagamisest loobuda. Toona jäid komisjoni liikmed valdavalt seisukohale, et katuseraha ehk riigikogu fraktsioonidele loodud võimalus teatud summa riigieelarvest vastavalt enda eelistustele laiali jagada peaks jääma. Küll aga oldi nõus, et jagamise korda võiks muuta. Toona käis ettepanekutena läbi näiteks eraldatava miinimumsumma tõstmine. Samuti oli laual ettepanek lubada raha ainult investeeringuteks ja mitte tegevustoetusteks. Vabaühenduste Liidu sõnul tegid nemad ettepaneku katuserahade jagamisest üldse loobuda. Alari Rammo. Ka investeeringutoetused kogu ülejäänud riigieelarve osas ja hakatakse avaliku konkursi alusel. Praegu läheb see aga riigikogu liikmete isiklike eelistuste järgi endi valijatele ja riigikogu. Ma arvan, et ei peaks ka ise mingisugust avalikku konkurssi tegema sest seadusandja töö ei ole üldse raha jagada, vaid riigieelarve kinnitada. Nüüd on taas viiest fraktsioonist neli esitanud ettepanekud nelja miljoni laialijagamiseks ja raha läheb ka tegevustoetusteks. Kõige väiksemad jagatavad summad jäävad paari 1000 ringi. Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. See ettepanek, et summad nii väiksed, ei oleks, on mul ka täna. Aga me ei suutnud seda kokkulepet lõpuni viia, et kindlasti ülejärgmise aasta riigieelarve arutelul on see teema uuesti laua peale, et ma olen küll palunud jah, et need numbrid võiks alata 10-st 1000-st, mitte väiksemalt. Aga teine ettepanek ei ole leidnud toetust, et ikkagi soovitakse ka tegevustoetuseks raha anda. Praegusel kujul raha jagamine on tavaline häälte ostmine, leiab Rammo. Ja muidugi on tegemist lisalabase häälte ostmise korruptsiooniga ükskõik kui vajalikuna need mõni 1000 eurot mõnele kirikule või koolile ei tundu. Aivar Koka sõnul ei õnnestunud muudatusteks kokkulepet saavutada. Kui me täna näeme, et neli erakonda on oma ettepanekud teinud, siis see näitab seda, et enamus riigikogu liikmetest on seda meelt, et ka edaspidi regionaalsete investeeringute, eks riigikogu liikmed saavad toetust eraldada. Rahanduskomisjoni aseesimehe, reformierakondlase maris Lauri sõnul ei ole komisjon vaatamata suvel antud lubadusele aga sügisel teemat üldse arutanudki. Päevakorras seda kindlasti ei ole olnud. Nii et seda ei ole arutatud minu teada ja, ja kui seda on tehtud, siis mitte formaalselt, nii et sisu arutelu järelikult ei ole kindlasti olnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabaühenduste Liidu aasta alguses esitatud pöördumisest ajendatuna lubas Riigikogu rahanduskomisjon sügisel jätkata arutelu katuserahade jagamise korra muutmise teemal. Komisjon sügisel sisuliste aruteludeni aga ei jõudnud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNeile kehtestatakse rahvusvahelise sanktsioonide seaduse alusel viie aastane sissesõidukeeld Eestisse, Lätti ja Leetu. Kas see keeld praegu käib ainult meie kohta ega puuduta üldse Schengeni ala? Jah, see otsus puudutab ainult siis Eestit, Lätit ja Leedut, noh, ta on võrreldav, ütleme siis näiteks niinimetatud Magnitski nimekirjaga, mis on ka riikidepõhine sanktsioneerimismeetod, millega siis iga riik saab otsustada, keda ta oma territooriumile kaasa arvatud siis Schengeni viisa alusel sisse laseb või ei lase. Selge on see, et Valgevene liidritest pole ei Eestis, Lätis ega Leedus kindlasti väga paljud käinudki ja eks see samm on pigem sümboolne. Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et Eesti, Läti ja Leedu esitavad samad nimed ka Euroopa Liidu sanktsioone koostavale töörühmale. Kui tõenäoliselt need nimed kattuvad? Ma usun, et suures osas need nimed võivad kattuda nüüd küsimus on pigem praegu selles, et kui kiiresti siiski Euroopa liit selle ühisosa leiab, nii nagu sanktsioonide puhul, mida Euroopa liit on rakendanud Venemaa suunal seoses Ukraina ga olulisim, võib-olla isegi on see ühtsuse näitamine ja siin on äärmiselt oluline, et see protsess ei veniks pikaks. Balti riikide sanktsioonid Valgevene ladvikule puudutavad ainult viisapiiranguid. Kui nüüd Euroopa Liit kehtestab oma sanktsioonid, siis need on märksa alusamad ja nendega kaasneksid ka finantspiirangud. Kui üksmeelne Brüssel selles mõttes on? No seda on hetkel veel raske hinnata, sellepärast et Euroopa liidul on ja Euroopa Liidu liikmesriikidel on käimas mitmed sellised olulised välispoliitilised protsessid, kui me korraks tuletame meelde Kreeka, Küprose ja, ja siis Türgi suhete pingestumist, aga ma siiski loodan, et leitakse see üksmeel tõesti mitte ainult sissesõidupiirangud osas, vaid ka vajalike siis sammudena finantsinstrumentide külmutamisel, kui neid finantsinstrumente on, mida külmutada ja, ja, ja teiseks see, et, et nende sanktsioonide rakendamisega kindlasti ei tohiks kannatada Valgevene inimesed.",
"role": "user"
},
{
"content": "Balti riigid koostasid teatavasti ühise nimekirja valimispettuse ja vägivalla eest sanktsioonide alla pandud Valgevene liidritest. Mida täpsemalt sanktsioonid musta nimekirja pandud Valgevene liidritele kaasa toovad?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusvahelise valuutafondi värske raporti kohaselt on bensiin ja ka näiteks kivisöest toodetud elekter praegu liiga odavad võrreldes selle kahjuga, mida need keskkonnale, kliimale ja tervisele tekitavad. Raporti kohaselt peaksid fossiilsed kütused Soomes maksma kokkuvõttes 1,6 miljardit eurot rohkem kui praegu. Kui mootorikütuse aktsiisi selle nimel tõsta, tähendaks see, et paari eurosele bensiinihinnale lisanduks vähemalt 50 senti. Asjatundjad nendivad siiski, et ainuüksi hinnatõus ilmselt ei lahendaks probleemi sest selle leevendamiseks hakatakse vähemjõukatele inimestele toetusi maksma, mis kokkuvõttes tähendab fossiilsete kütuste täiendavat toetamist. Soome valitsus kavatseb sisse seada ka niinimetatud ummikumaksu. Autoliit on selles suhtes väga kriitiline autoliidu tegevjuht. Asi leiab, et see oleks sisuliselt tööl käimise maksustamine. Tema sõnul ei kata ühistransport praegu isegi pealinna piirkonnas kõikide töötajate liikumisvajadusi. Selleks, et suunata inimesi keskkonnasõbralikumate sõidukite kasutamisele, kaotas Soome valitsus alates oktoobrist automaksu elektriautodele. Elektriautode maks oli küll väga väike, ainult 2,7 protsenti, aga selle kaotamist peetakse siiski sümboolse väärtusega otsuseks, sest automaks on Soomes kehtinud 63 aastat ja seda vihatakse üsna üksmeelselt. Soome riikliku uurimisinstituudi VTT liiklusuuringute juht Ari Aalto ütleb, et elektriautode ja busside arvu võimsaks kasvuks ei ole Soome praegu siiski valmis. Puudub piisav laadimisvõrgustik. Eraldi tuleks mõelda taksode ja pakettautode laadimisvõimalustele, et nad ei hakkaks umbistama isiklikele sõiduvahenditele mõeldud laadimiskohti. Taksodele sobiv tõhus laadimistehnoloogia on juba olemas, aga ainult turukonkurentsile lootma jäädes ei arene laadimisvõrk piisavalt kiiresti. Aalto soovitab omavalitsustel edendaja roll enda peale võtta. Ta julgustab käivitama ka pilootprojekte elektriveokite laadimisvõrkude loomiseks, kuigi niisuguseid autosid on Soomes veel vähe. Soome transpordi ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel on valminud ka analüüs, kuidas transporditeenuste arendamisega liiklusest tulenevat õhusaastet vähendada. Autostumise vähendamiseks soovitatakse tõsta erasõidukite parkimistasusid ja vähendada parkimisvõimalusi, kehtestada ummikumaksud ning soodustada igati aktiivset liikumist ja sõiduk, mitte ühiskasutust. Soome on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2030 ehk vähem kui 10 aastaga väheneb liiklusest tulenev õhusaaste kaks korda. Kõige suurema osa õhusaastest tekitavad praegu just isiklikud sõidukid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2030 väheneb liiklusest tulenev õhusaaste kaks korda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis on jõevähkide olukord praegu üsna hea, ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Indrek ambos. Igal aastal siin ikka neid veekogusid, kus jõevähi leitakse, tuleb juurde, et ei ole küll palju, aga tuleb juurde. Ambose sõnul on raske hinnata, kui palju täpselt Eesti veekogudes vähke elutseb. Teadlased teevad seiret igal aastal ja praegu pole märke sellest, et vähkidel halvasti läheks. Mõõdulisi vähke püütakse siin välja tavaliselt kusagil 22 kuni 23000 tükki, et alamõõdulisi vähke, keda tagasi lastakse. On selle numbri juures hulgaliselt rohkem, aga täna vähivaru ikkagi on selles mõttes nii hea, et, et see väljapüütavate vähkide kogus populatsiooni arvu nii-öelda negatiivses ei ole viinud päeva võetakse siis 1000 500600 tükki augustikuu perioodi kohta tegelik jõevähi arv meie veekogudes on see hästi keeruline hinnata ja öelda ka meie jõevähi teadlastel kuna neid veekogusid hästi palju ja tegelikult kogu ülevaadet kõikidest veekogudest meil ei ole. Eestis on leitud kolme liiki võõrast vähki. Need on signaalvähk, marmorvähk ja ogapõskne vähk. Võõrad vähid on viljakamad ja sigivad jõudsamalt kui meie jõevähk. Samuti peavad nad vastu vähikatkule, mis jõevähile on surmav haigus. Seetõttu on eriti tähtis, et püügivahendeid ühest veekogust teise viies vahepeal puhastataks, et mitte nakkust edasi kanda. Soovitan alati peale eelmist püüki vähipüügivahendid jätta päikese kätte mõneks ajaks, et siis UVkiirgus hävitab võimalikud haiguse tekitajad, bakterid ära sealt pealt või siis spetsiaalse desinfitseerimisvahendi ga need teha puhtaks. Vähipüügiluba on võimalik täna väga mugavalt soetada endale pilet.ee keskkonnast. Enamikes veekogudes on vähipüügikalastuskaardid on piirarvu vabad. Jõevähile on kehtestatud alammõõt 11 sentimeetrit ning sellest väiksemad isendid tuleb veekogusse tagasi lasta. Vähipüük kestab augusti lõpuni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Indrek Ambos ütles, et Eestis on jõevähkide olukord praegu üsna hea. Teadlased teevad igal aastal seiret, aga Ambose sõnul on raske hinnata, kui palju täpselt Eesti veekogudes vähke elutseb.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n20 kolmandat korda toimuv suvefestival seitsme linna muusika on pühendatud loodusele, ütles festivali eestvedaja Piia Tamm. Sellel ajal, kui me riik ja maailm oli kinni, saime me veelgi rohkem aru, kuidas loodus võib meid ühelt poolt rahustada ja teiselt poolt ka inspireerida. Ja paljud meist avastasid ilusat Eestimaa loodust, sellel ajal, nii ka erinevad kultuurikorraldajad ja ka muusikud, nii et, et see on, ma arvan, selline täitsa loogiline, et, et me teeme sellise kummarduse Eesti loodusele ja ka Ida-Virumaa loodusele. Ka sellest lähtuvalt on meie festivalil ka tavapärasest rohkem kontserte erinevates looduskaunites kohtades. Et publik tunneks ennast mõnusalt ja, ja ei, kui ei julge siseruumi tulla veel ikkagi, et võib-olla on selline kõheduse tunne natukene, et et siis vabas looduses armastatud muusikutega kohtumist ikka saab endale lubada ja sellest lähtuvalt, et meil on selliseid nupukaid ja, ja võib-olla teistsuguseid koosluseid pisut teisipidi oleme valinud siis ka teistsuguseid asukohti, et varem ei ole teinud mahukaid kogu peredele mõeldud päevi RMK, meie hea koostööpartner sellel festivalil kõiki vaatama kolmandal juulil ühelt poolt siis tuliuut, et aluda kuse rahvuspargi ekspositsiooni teiselt poolt on see hea päev tulla perega ja saada osa sellest õpetlikust programmist. Festivali programmi haarati ka mõned kontserdid, mis pidid Ida-Virumaal toimuma talvel või kevadel, kuid mida ei saadud siis korraldada koroonapiirangute tõttu. Piia Tamm. Mõned projektid, mis ei saanud kahjuks toimuda, kuna kultuurisektor oli pikalt suletud, otsustasime, et, et need on nii toredad ja, ja põnevad kavad, et et toome siis üle meie seitsmeline muusika, sest publik on väga pikalt neid esinejaid Ida-Virusse oodanud ja, ja sellepärast jah, mõned kavad ja esinejad on, on sellised, mida siis hooaja asemel kohtab meie suvisel festivalil. Suvefestivali seitsme linna muusika, avakontsert, käbid ja kännud leiburit, Remmelid ja ahvenaut toimub jõhvi kontserdimajas täna õhtul. Festival lõpeb 11. juulil perepäevaga Narvas, äkkeküla terviseradadel Ida-Virumaalt, raadiouudistele Räne Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna õhtul algab suvefestival \"Seitsme linna muusika\" kus lisaks muusika kuulamisele saab vaadata filme ja tutvuda loodusega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViimase seitsme päeva koroonanakatumist arv 100000 elaniku kohta on tõusnud 763-ni. Euroopas on hullem olukord vaid Portugalis. Juba vähemalt kuu aega on piirkonnas testitud Briti viiruse mutatsioone. Kui laialt see levinud on, ei ole päriselt teada. Ka vaktsineerimine läheb sealkandis väga visalt, peamiselt seetõttu, et kohalikud on tuntud vaktsiinide vastased. Nii ei jäänud kohalikel võimudel muud üle kui avanemise asemel alates tänasest kolmeks nädalaks kuulutada välja eriti range lokdown. Hotellid, poed ja baarid suletakse ja lapsed lähevad üle kaugõppele. Oma elukohast tohib lahkuda vaid hädaolukorras. Eriti nukraks teeb kohalike jaoks olukorra asjaolu, et ülejäänud Itaalia on kuulutanud end koroonafooris kollaseks ning nädalavahetusel tulvasid inimesed taas Milano, Rooma ja Napoli tänavatele ja rannapromenaadidele. 15.-st veebruarist avatakse Itaalia ülejäänud piirkondades suusakuurordid. Ka Austria teistes provintsides on olukord leevenemas. Lõuna-tirooli piirkond on peetud pandeemia ajal kassiks, kes kõnnib oma pead. Kohalikud püüavad maailmale mõista anda, et ajavad asju omapäi ja et neil on olukord paremini kontrolli all kui Roomas. Mais oli Lõuna-tirool esimene provints, mis piirangud vabaks andis. Kõik Itaalia telekanalid tulid kohale, et anda teada muster piirkonna tublidusest. Hilissügisel, kui pandeemia teine laine oli juba alanud, valmistus piirkond talvesessiooniks nii nagu tavaliselt jaanuaris, kui Rooma kuulutas Lõuna-tirooli punaseks piirkonnaks, käituti seal edasi, nagu oleksid nad kollases staatuses. Hotelliomanike surve on piirkonnas tugevam kui hirm viiruse ees. Samas ka paljud elanikud ise leiavad, et hirm on nõrkadele ning salamahti peeti pidusid ja pulmi. Ka siis, kui hotellid ametlikult olid suletud. Millise otsuse kohalikud võimud langetavad ja mis piirkonnast ja suusatajate rõõmudest saab, peaks selguma lähitundidel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates tänasest pidanuks ka eesti turiste ligi tõmbavas suusaparadiisis Lõuna-Tiroolis üle pika aja taasavatama hotelle, baare ja restorane. Paraku ähvardab kõrge koroonanakatumiste arv nii isepäist Itaalia provintsi kui ka naabruses asuvat Austria Tiroli liidumaad sootuks isoleerida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nToomas Hendrik Ilves toetab täna presidendivalimistel vähemalt 170 valijameest, selgitas Eesti raadio, uudiste, toimetuse ja kohalike stuudiote läbi viidud küsitlus. Rohkem kui 70-st vastanust keeldus oma seisukohta avaldama vaid 16 valijameest. Küsitluse kohaselt edestab Ilves praegust presidenti Arnold Rüütlit kümnekonna häälega. Ilvese taga on küsitluse kohaselt 170 valijameest, samas kui Rüütlit toetab 159 valijameest. Rahvaliidu esimees Villu Reiljan. Kuna allkiri on juba Rüütlil kunagi üle 160, siis noh, ma arvan, et, et see tõde selgub seal kasti juures ja me nii väga mures ei ole Reiljan võib rahvaliidu kindlate toetajate hulka arvata veel kuni kolm valijameest, kes täna Eesti raadiole oma arvamust avaldada ei soovinud. Kokku teeks 162 valijameest. Toomas Hendrik Ilves loodab näiteks Hiiumaalt veel kahele valijamehe häälele, kes täna oma seisukohta samuti avaldada ei soovinud. Kui valimiskogus annab oma hääle 345 valijameest, piisaks Ilvesel valituks osutumiseks 173-st ehk veel kolme valijamehe häälest. Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Eiki Nestor. Hääletus tuleb tasavägine jätkuvalt. On ju veel palju neid ka selles Eesti raadio küsitlused, kes ei ole oma selget seisukohta öelnud ja ka kui häälte vahe ei jää üle 10, on on ikkagi tegemist äärmiselt tasavägise hääletusega. Kindlasti on ka neid valijamehi, kes näiteks vaatavad homme foorumist erakondade juhtide debatti ja vaatavad ka presidendikandidaatide debatti. Mina mingil juhul ei saa täna kuidagi öelda, et võitja on juba selgunud, et see oleks vara. Seda tõesti saab alles teada. Laupäeval. Kõige suurem on Arnold Rüütli toetus Tartumaal, kus teda toetab kuni 17 valijameest. Ilvese kaheksa vastu. Suur ülekaal on rüütlil ka Ida-Virumaal ja Jõgevamaal. Samas toetavad Toomas Hendrik Ilvest valdavalt Läänemaa ja Järvamaa valijamehed. Samuti on Ilvesel lootus võita Põlvamaa, Raplamaa ja Hiiumaa valijameeste hääled. See jaotus tundub olema mõistlik. Eks see kõige rohkem vast iseloomustab seda, kuidas erakonnad ühes või teises Eesti piirkonnas, kui tugev Nad on, kes siis on nüüd Rüütli taga ja need erakonnad, kes on Ilvese taga vast kõige suurem niisugune kõrvalekalle on seal Tallinna numbrites. 10 valijameest hääletavad ühte kandidaati, aga inimeste valik on natuke teistsugune. Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani sõnul selguvad valimistulemused alles laupäeval ja seni on kõik küsitlused vaid spekulatsioonid. No Arnold Rüütli ülesseadmiseks on teil aega kuni neljapäeva õhtuni, kui palju allkirju selleks hetkeks tuleb? Ei, ega me ei punnitagi üle 160 allkirja, tuleb jah ja jah, ja polegi probleemi, sellepärast et selge see, et on inimesi, kes austavad Arnold Rüütlit. Ja teda toetavad aga teatud noh, psühholoogilise õhkkonna tõttu oma allkirja ei kirjuta ja, ja see on normaalne, me peame seda igati mõistlikuks. Kas te peate võimalikuks, et ka osa valijamehi teeb oma lõpliku otsuse või muudab oma otsust veel päev enne valimisi? Neid on küllalt vähe, kahtlemata see, mis seal juhtub, seda me saame varsti teada. Villu Riine, kas te täna olete sama enesekindel kui veel kuu aega tagasi selle suhtes, et Arnold Rüütlil on kõik need hääled, et saada valituks valimiskogus olemas? Jah, siis oli neid hääli võimalik rohkem saada, tõsi, oleme meie kaotanud hääli on ilvese meeskond, kaotanud hääli ja muidugi kuna see ja noh, väga ilusti ütles Tarmo Tamberg, et, et kuna kogu meedia on kogu aeg ühte auku peksnud, eks ole, muuseas ka avalik-õiguslik meedia, eks see on ka mõjutanud valijameeste valimist palju. Samas arvas Eesti raadio kindlate valijameeste häält täna Arnold Rüütli poolele ka Saue ja Loksa valla, kus valimistulemused on vaidlustatud. Võimalusse, et osa valijamehi oma hääletussedeleid rikub selleks, et kumbki presidendikandidaat valituks ei osutuks. Villu Reiljan ei usu. Mina arvan, et kohalike omavalitsuste volikogude valitud esindajad, valijamehed teevad valiku ja otsustavad ka eelmine kord nad otsustasid ja otsustavad ka nüüd.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Raadio uudistetoimetus tegi oma uuringu valijameeste eelistustest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSiis ikkagi ettepaneku põhiiva seisneb selles, et Euroopa Liit laenab raha sellele laenamisele, annavad kõik liikmesriigid ehk kaasa arvatud siis Eesti annab käendust ja selle raha tagasimaksmine käib läbi Euroopa Liidu pikaaegse eelarve ehk siis kas tuleb suurendada sissemakseid Euroopa Liidu eelarvesse või mis on selgelt vastuvõetamatu tervele hulgale riikidele. Või tuleb vähendada väljamakseid praegustele netosaajatele, noh, mis kindlasti ei ole asi, mis, mida meie saame toetada, on, on selge, et terves hulgas riikides noh näiteks Soomes aga näiteks ka Eestis peavad need asjad ju parlamenti tulema ja mina küll tänasel päeval ei saa lubada, et konservatiivide fraktsioon sellise skeemi poolt hääletab. Noh, kui ma vaatan seda saksa prantsuse ettepanekut olemuslikult, siis, siis seal on nagu väga suur risk ja ma arvan, et see on taotluslikult nii tehtud, et ta nihutab kogu Euroopa Liidu pikaaegset eelarve tasakaalu kuhugi mujale, kus ta on viima viimaste aastate jooksul olnud ehk siis ta liigutab sissemaksjate netosaajate netomaksjate seda tasakaalu, et kui kui ütleme, on olnud selgelt kokkulepped vaesemad ja mahajäänumad, Ida-Euroopa riigid saavad rohkem raha ja, ja rikkamad riigid maksavad sinna rohkem peale, siis selle ettepaneku tagajärjel mina näen küll, kuidas see raha ütleme, hakkab rohkem liikuma siis ladina blokile, eelkõige siis Prantsusmaale, Itaaliale, Hispaaniale. Meil on, meil oli ka rahandusministeeriumis üks väike tööarutelu sel teemal, et, et seda küsivad ka ju teised valitsuse liikmed, et mis siis need asjad on, mille peale me saaksime raha ja, ja millele, mida me saaksime katta Euroopa rahaga ja on üsna selge, et Meil tuleb küllaltki kiiresti see piir ette, et noh, need kulutused, mis me oleme teinud oma vahenditest noh, ei pruugi isegi olla nii suured, et seda kõike võimalusi ära kasutada. Teisest küljest noh, on ikkagi suur küsimus, et me oleme võimelised ise väga soodsalt, nii nagu me oleme nüüd tänaseks päevaks juba ju näinud, me oleme võimelised väga soodsalt turgudelt raha laenama ja seda raha me saame kasutada täiesti vabalt omaenda otsustuse järgi ilma mingisuguste kaasfinantseerimisteta või reegliteta. Et miks me peaksime tahtma laenata raha Euroopa liidule, kes siis meile selle tagasi laenab, aga paneb sinna juurde terve hunniku tingimusi ja ja, ja nõuab kaasfinantseerimist, et meie jaoks teeb selle protsessi kohmakamaks ja kallimaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusminister Martin Helme ei toeta Saksamaa ja Prantsusmaa esitatud plaani luua Euroopa Liidus 500 miljardi eurone fond, mille abil toetada koroonakriisis enim kannatanud piirkondi ja valdkondi. Fondi rahastataks Euroopa Liidu nimel turgudelt võetud laenudega ning sellest raha saavad riigid ei peaks summat tagasi maksma, ütles nädal tagasi Prantsuse president Emmanuel Macron. Saksa liidukantsleri Angela Merkeli sõnul hakatakse raha tagasi maksma järk-järgult läbi mitme tulevase Euroopa Liidu eelarve. Helme sõnul tuleb Euroopa Komisjon nädala keskel välja oma seisukohaga, mis aga eeldatavasti toetab Saksa-Prantsuse ettepanekut.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti Lõuna regiooni juhataja Tiia Luht ütleb, et Lõuna-Eestis on viiruse leviku tõttu suletud üks kool. Tartu linnas on 13 kooli, kus viirus levib. Tartu linnas näiteks üks lasteasutus üle 20 juhtumi. Kohe tuleb Tartu linnas kool. Praegu juba esimesed testid näitasid. Esimesed kolm on PCR testiga testitud kiirtestiga on üle kümnekonna inimese testitud, mis on praegu positiivsed. Et need on esimesed kontaktid ja, ja kui kiirtestid näitavad, et nad on juba positiivsed, nad on koolis olnud, siis on selge, on tegemist väga kiirelt leviva ja klassi sisese levikuga. Luht hoiatab, et koolis leviv nakkus kantakse edasi koju, kust see levib edasi omakorda tööle. Tihti on nakatunud lapsed või noored kergete sümptomitega või annavad lausa sümptomiteta positiivse proovi. Me oleme ju harjunud siiani elus toimetama niimoodi, et tegemist on ju sügisega, kus on respiratoorseid, haigus, haiguseid kui palju ja me ei pane tähele väikest nohu, väikest peavalu, aga see võib olla tõsise nakkuse algus tervele suurele kollektiivile. Uued juhised tähendavad koolide jaoks pidevat testimist ja karantiini reegleid, mis peaks hoidma ära terve klassi või kooli koju saatmise. Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer tunnistab, et uued reeglid põhjustavad tänaseni segadust. Ka võib testimise maht koolile üle jõu käia. Kui nüüd lahutataks selle niimoodi, et kiirtestid oleks siis kooliteha, juhul kui koolis on meditsiinitöötaja. Aga et need CR testid läheksid koolist ära, kas siis Synlabi või, või kuskile nagu üldises korras tegemisele, et, et vähendada koolide, selliste haridusasutuste sellist testimise koormust, et me saaksime rohkem tegeleda sellega, milleks koolid nagu ellu on loodud. Jaan Poska Gümnaasiumi direktor Mari Rostik ütleb, et õnneks pole viirus kooliaasta algul nende kooli jõudnud. Küll on mureks lastevanemate koosolekukorraldus. Ohutuse mõttes kantakse koosolekuid üle ka veebiteel ja koolimajas kontrollitakse koroonatõendit. Kui inimene ütleb, et ei, mul ei ole tõendit, mul ei ole negatiivse testi tulemust, siis mul ei ole täna talle juriidilist alust öelda talle, et siis sa siia ruumi siseneda ei või. Et meil ei ole taas olnud veel selliseid nagu suuri konflikte ja ma arvan, et neid võibolla, et ka nagu mõistlikult vesteldes ei teki. Kuigi koolijuhid loodavad, et uued lahendused loksuvad nädalatega paika, kurdavad nad, et koolid tegelevad peamiselt koroonaviiruse tõrjega ja muud õppekorralduslikud mured jäävad varju. Näiteks oleks vaja oluliselt rohkem tähelepanu suunata õpilaste ja ka õpetajate vaimsele tervisele, mis epideemiaga on kannatanud?",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse levik Lõuna-Eestis sai kooliaasta algusega hoogu juurde. Koolijuhid on hädas uute juhistega ja testimisega ning muretsevad, et viiruseoht jätab teised mured varju.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Lech Kaczynski oli mitte ainult üks suur Poola sangar, ta oli Eesti jaoks üks eriti oluline figuur, kes kõige raskematel aegadel tuli Eestile ai kes hindas väga kõrgelt kõikide kommunismist vabanenud riikide püüdlusi demokraatia poole, olgu siis Gruusias või Valgevenes või tegelikult kogu Euroopas. Seega oli ta väga suur eurooplane, kes oma visiooniga sellest, kuidas riigid nagu Poola ja Eesti, Ungari ja Tšehhi ja Leedu peavad olema võrdväärsed Euroopas NATOs, oli meile kõigile suureks toeks ja üheks kandvaks jõuks. Ma tundsin Lehkasinski väga hästi. Me oleme väga palju aega veetnud, koos kõnelesime sageli iga kord, kui oli probleem kuskil maailmas, mis puudutas Eestit või puudutas Poolat. Me helistasime teineteisele, ta oli esimene inimene, kes helistas mulle aprillis 2007. Ja kohe pakkus meile abi. See on väga suur kaotus ja ma tahan edastada Eesti riigi Eesti rahva sügavat kaastunnet. Välisminister Urmas Paet helistas hommikul Poola välisministrile Radoslav Sikorskile, avaldas talle samuti kaastunnet ka rääkis ta Poola suursaadikuga Eestis. Tegemist on kohutava tragöödia, aga kohutava sõnumiga kogu Poola rahvale ja, ja sealhulgas muidugi ka meile siin Eestis kui Poola väga heale sõbrale ja liitlasele Poola presidendi valimised järgmised pidanuks toimuma sügisel, suure tõenäosusega need tuuakse varasemaks, võivad toimuda siin lähema paari kuu jooksul ja ka senine president Kaczynski oleks olnud presidendikandidaat ka neil eelolevatel valimistel. Selles lennukis oli ka veel teine presidendikandidaat vasakpoolsed poole pealt senine parlamendi asespiiker. Kindlasti on Poolas ka sisepoliitiliselt olukord keeruline, sest paraku selles alla kukkunud lennukis oli lisaks presidendile tema abikaasale palju muid Poola ühiskonnas olulisi inimesi, nii et tegemist on on ikkagi väga ulatusliku tragöödiaga. Nagu öeldud, on Poola rahvas šokis, meil on nüüd telefonil Eesti suursaadik Poolas Taavi Toom. Tänane päev on väga must päev ja suur rahvuslik tragöödia. Usun, et läheb veel natukene aega, kui inimesed jõuavad kõike seda hoomata ja, ja tunnetada, mida see Poolale endale tähendab. Loomulikult on siin paljud lipud pooles mastis ka meie enda saatkonna ees inimesed. Varssavi kesklinnas toovad presidendi kantselei juurde suurel hulgal lilli õhtustel ja homsetel jumalateenistustel. Kindlasti mälestatakse ka presidendi paare ja kõiki teisi hukkunuid Poola erinevates institutsioonides. Väga-väga paljud on kaotanud oma liidrid, see on esialgu üsna uskumatu ja hoomamatu katastroof, mis täna hommikul on Poola rahva jaoks toimunud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti riigitegelaste reageeringuid seoses Poola presidendi ja tema kaaskonna hukkumisega lennuõnnetuses Smolenski lähistel. (Uku Toom).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo hommikul viie paiku alanud Venemaa laiulatuslik rünnak jätkub aeg-ajalt Kiievis on osta õhuhäireid siis liigume saatkonnas selleks ettevalmistatud ruumidesse. Plahvatusi ei ole pärast lõunat kostnud, et plahvatused olid siis tegelikult Kiievist eemal Borispoli lennuvälja lähedal. Kiievi lähedane ostomeli lennujaam on väidetavalt venelaste käes ja ukrainlased üritavad seda tagasi vallutada. Teate sellest operatsioonist ka midagi? Ja ainult nii palju ongi, et kui Ukraina kaitseväegi kaitseväe juhataja on öelnud jah, et seal käivad lahingud 25 kilomeetrit Kiievist. Väga keeruline ongi öelda, milline on venelaste rünnakute edukus olnud või ebaedukus, et mida te sealt kohapealt teate. No koha pealt, meil on, kaitseväega on kontakt. Siin oma kontakte kasutada ja seda kaudu ka infot saada, et noh, näiteks šötomari oblastist sissetung ja seal piiri lähedal alanud lahingus, et seda ei suutnud kaua keegi ära kinnitada, aga kuna Me teame sealt oblastist inimesi, siis, siis me saime seda jah, ise kinnitada iseenesest siis saime nende käest seda kuulda. Kõige täpsem on meie jaoks praegu Ukraina kaitseväe peastaabist tulev informatsioon panevad vastu sum lähedal hävitasid 15 tanki järel. Olid need meie šaveliinid. Ja seal oleks võinud selle inimest valge peal olla küll. Tõepoolest ongi väga raske hinnata, kui kaugele venelased on jõudnud, aga seda me vist teame, et ei Mariupol, Harkiv ka Odessa kõik sellised olulisemad punktid on praegu endiselt õnneks ukrainlaste kontrolli all. Ja praegu niimoodi tundub küll, et et jah, pressivad sisse. Idas käivad ägedad lahingud põhjast, Hersoonist proovisid ära võtta seda ussi saart. Aga ukrainlased praegu panevad päris korralikult vastu, kasutavad ka nüüd Türgist saadud droone, et ka neid klippe juba jookseb. Nad on avaldanud. Olete te jõudnud ka saatkonnast välja, mida inimesed tänaval teevad? Proovivad pakkida oma asju, et kes kellegi, kellel on transpordivahend, need proovivad linnast lahkuda. Linnast välja väljuvad teed läksid umbe päris pikalt, aga, aga saab, saab liikuda, natuke võtab aega, aga saab linnast välja küll, et poedunis ostetakse nüüd kaupa kokku. Varem seda ei olnud, see varem oli. Mitmed nädalad sai, sai öeldud, et ei, praegu ei ole küll midagi, aga nüüd nüüd on asi tõsine, et nüüd ostetakse küll. Tatarti. Viimati me rääkisime välisminister Eeva-Maria Liimetsaga lõuna ajal kus tema praegu on, on ta tagasiteel Eestis ja ta liigub ilmselt maismaad pidi Poola. Jah, ikka maismaalt pidi, sellepärast et õhuruum pandi kinni. Nii et ainukene võimalus ongi maismaalt pidi välja saada, et sinna suunas. Kas on ka Eesti kodanikke, kes on Ukrainas pöördunud tänase päeva jooksul saatkonna poole, et saada abi kodumaale tagasipöördumiseks? On pöördutud nõu saamiseks jah, et kuhu suunda minna või millist piiripunkti eelistada, et no nii palju, kui meil teada on, nii palju me oleme saanud selles osas nõu anda. Ja, ja siin ka veel ühel hommikul kiiresti mõned dokumendid konsulaadist väljastada, mis olid siia veel meie kätte jäänud, et et elamisluba pikendada näiteks ja, ja selliseid asju. Ise peate vastu, on teil olemas oma kindel plaan, juhul kui tõepoolest juhtub kõige halvem ja venelased linna sisse tulevad? Meil on plaanis olemas siin aga Euroopa delegatsioonijuhi Mati Maasika eestvedamisel. Euroopa Liidu saadikud, kes veel Kiievis on, suhtleme, koordineerime oma tegevusi. Et vaatame, et oleksime ise ka. Aga jõudu teile sinna ja pidage vastu koos ukrainlastega. Aitäh teile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa tungis Ukrainasse, käivad ägedad lahingud. Milline on olukord Kiievis?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIgal avalik-õiguslikul ülikoolil Eestis on haridus ja teadusministeeriumiga kokku lepitud doktoriõppekohtade arv, mida ülikoolid ise erinevate valdkondade vahel jagavad. Kokku tellib riik 300 doktoriõppe kohta aastas, millele lisanduvad ülikoolide projektipõhise õppe kohad. Nii näiteks on Eesti maaülikoolis doktoriõppe kohti kokku 24 Ülikoolis, koos projektipõhiste õppekohtadega aga 180. Ministeeriumi kõrgharidusega konna juhataja Margus Haidaku sõnul Pole riiklik tellimus viimaste aastate jooksul muutub ja ülikoolid on seda täitnud. Üks asi on tellimus, teine küsimus aga kellega õppekohad täidetakse ja kui palju alustanutest doktorikraadini jõuavad. Nii Haidak kui ka ülikoolide esindajad sõnavad, et viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud välisdoktorantide arv vähenenud, aga eestlaste oma jätkab Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma. Kui viis aastat tagasi oli enam kui neli viiendikku vastu võetutest doktoriõppesse Eesti kodakondsusega üliõpilased eelmisel aastal 2019. aastal oli eestlaste osakaal siis 60 protsenti. Enim on välisdoktorantide osakaal suurenenud info ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas tehnika, tootmise ja ehituse, samuti ka ärinduse, halduse ning õiguse valdkonnas. Näiteks ütleb Kaldma, et ühest küljest tuleneb välisdoktorantide arvu kasv Eesti ülikoolide võõrkeelsetelt magistrikavadelt. Haidak, aga ka Eesti maaülikooli õppeosakonna juhataja Iina Järve viitavad, et põhjuseid tasub otsida ka ühiskonnast, jätkab Iina järve. Noored ei taha doktoriõppesse väga tulla, kuna ühiskonnas nõudlus doktorikraadi järgi ei ole täna nii selge ja üheselt mõistetav. Igal juhul paneb praegune olukord ülikoole, aga ka ministeeriumit tuleviku pärast muretsema jätkab Hiina järve. Tegelikult ülikoolid on täna olukorra ees, kus doktorante ja huvilisi nii-öelda peab piku tulega taga hakkama ajama, et üldse oleks. Aga teisest küljest ongi see, et, et ülikoolid võivad mingi hetk olla olukorra ees, kus ei ole eestlastest teatud valdkonnas õppejõudude järelkasvu. Kaldma lisab See tasakaal hakkab vaikselt minema sellesse suunda, mis tõesti võib tekitada muret eestikeelse õppejõudude järelkasvu pärast. Samas meil on väga häid näiteid, kus välisüliõpilased omandavad eesti keele siin elades õppides. Haidaku sõnul on üheks lahenduseks kogu doktoriõppe ümberkujundamine ehk doktorandid võiksid tulevikus olla valdavalt nooremteadurid, kes hõivatud täielikult teadustööga ja saaksid selle eest ka väärilist tasu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nimelt on ajas vähenenud eestlaste huvi doktorikraadi omandamise vastu, samas on aastast aastasse suurenenud välistudengite huvi Eestis doktorantuur läbida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViru keskuse endine juht Ants Vasar leiab, et valitsuse kehtestatud piirangud kaubanduskeskustele olid mõistlikud, kuid lõplikke järeldusi kriisi mõjudest saab teha alles pärast selle lõppu. Vasara sõnul pole lähiajal uusi kaubanduskeskusi oodata ning raskest seisust tulevad välja vaid need, kes olid juba enne koroona kriisi tugevad. Kõik ootavad ära, milline on selle kriisi reaalne mõju ja mis on jälle eriliselt raske, on see, et väga raske on hinnata kuidas see kriis on mõjunud tarbijaharjumustele. Ma arvan, et mitte keegi ei suuda täna adekvaatselt sellele vastata. Aga kindlasti need tarbijad, kes olid meil veel jaanuaris Nende tarbimisharjumused, enam ei ole need peale kriisi, mis olid enne üldreegel, on, et et head muutuvad kriisis paremaks, halvemad on sunnitud uksi sulgema või, või ütleme väga raskelt seda üle elama. Ja noh, ütleme üks kindlasti üks argument on ka siin suurus ehk suured on elanud kriisid üldiselt paremini üle. Vasar usub, et on palju neid inimesi, kes jäävad e-kaubandusele truuks ning enam niisama lihtsalt kaubanduskeskustesse tagasi ei kipu. Oma võlud, ütleme, rõivaäris jääb vist alati, see tahetakse ikkagi katsuda selga, proovida, tunda ennast sellesse hästi, meil on, see on ikkagi rohkem emotsionaalne elustiili ost, see ei ole see, et pole pükse jalga lähen ostan uued püksid, eks ole. Et tuul ei tõmbaks väga või, või uue kleidi, kõigil meil on neid oluliselt rohkem ja kui hakata vaatama, mis seal taga on, siis pakun, et 80 protsenti on emotsioonid, aga terve rida asju, kus, mis ei ole tegelikult seda ajakulu väärt, et väga lihtne on tellinud, tuuakse koju või viiakse pauk. Pakkeautomaati.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viru keskuse endine juht usub, et lähiajal Eestis uusi kaubanduskeskusi ehitama ei hakata. Kaubanduskeskused on praegu suletud ning pole teada, millal need ka täpselt avatakse. Seetõttu võivad ka ostuharjumused muutuda ning nii mõnigi kauplus võib uksed sulgeda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMillal tuli teile see ettepanek, et hakata ministriks? No esimene teade tuli peale seda, kui riigisekretäri raport tuli avalikuks ja siis tekkis esimene võimalus Erakonna esimees ütles, et pikalt kaalusid oli see nii. Jah, see oli nii. No teades sektorit ja arutades sektoris inimestega ma tundsin seal poolehoidu, ma tundsin seda, et mul on olemas toetajad ja ma võtsin vastu sellise otsuse, et ma kandideerin maailmaministriks. No kõigepealt on vaja üle vaadata, mis on eelmine minister head teinud, sellega kindlasti edasi minna ja, ja mis asjad on jäetud nagu ootele, et sealt võtta parim ja nendega edasi minna? Noh, muidugi esmane on ikkagi töörahu ja edasiminek just ministeeriumi sees asjad paika panna. Kas teil kantsleri kandidaat on olemas? Hetkel ei ole. Meedia on kaks päeva teid otsinud reedel ja laupäeval ja mida te tegite need kaks päeva? Ma ei tea, mis on kadumine, olin Ida-Virumaal. Reedel oli planeeritud Ida-Virumaa Talupileti liidu 30. aastapäeva konverents mis kestis õhtuni. Õhtul oli planeeritud organisatsiooni 30. juubeliaastapäeva istumine ja ma olin selleks ennast välja lülitanud. Ütlen, minu jaoks juhtus see natuke vara. Jah, oli planeeritud nädalavahetus ja täna on esimene advent ja oli planeeritud rahulikum ja perega koos olla ja arutada noh lõplikult arutada seda asja, mis teil seisab nüüd ees. Homme, esmaspäeval on kohtumine riigikogu fraktsiooniga. Peale seda on kohtumine pressiga. Ja praegune info on, et neljapäeval on kohtumine peaminister Jüri Ratasega.",
"role": "user"
},
{
"content": "EKRE poolt maaeluministri kandidaadiks nimetatud Ida-Virumaa Talupidajate liidu kauaaegse juhi Arvo Alleri sõnul on tal ministriks saades esimene eesmärk ministeeriumis töörahu taastamine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMööda Rakvere ja Kunda vahelist 20 kilomeetri pikkust raudteelõiku veeti põhiliselt toorainet tsemenditehasele. Kevadel lõpetas Kunda Nordic tsement saastekvootide kallinemise tõttu klinkri tootmise ning nüüd tuuakse toorainet laevadega Rootsist. Kui varem teenis raudteelõigu omanik aktsiaselts Kunda trans Rakvere ja Kunda vahel kaupa vedades kuni pool miljonit eurot kasumit aastas siis nüüd kaalub ettevõte raudtee likvideerimist, räägib Kunda Transi nõukogu esimees Lembit Kaljuvee. See võimalus, et me ta üles võtame on täiesti reaalne. Kui seal liigub päevas mõned vagunid, siis selle raha eest me ei jaksa seda süsteemi üleval hoida. Samas nagu kinnitab Kaljuvee, oleks raudteed Kundale vaja. Kunda on esimese viie linna hulgas arvestades kaubamahtusid, mis Kundas läbi käivad tsemenditehasest Estonian Cellist aerokist sadamast. Need kogused on nii suured, et raudtee oleks kindlasti vajalik ja. Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum on seda meelt, et Rakvere ja Kunda vahelise raudteelõigu peaks üle võtma Eesti raudtee sest ilma raudteeta poleks Viru-Nigulal tulevikku. Kui meil ettevõtteid ei ole, need ära lähevad, nii nagu see mendi tootmine kinni pandi, siis tegelikult Kunda linn ja Nigula vald hääbub, ükskord on sama nagu Ida-Virumaal, on meil neid tühje alevike küll ja eks pikem huvi oleks see ju, kui see le riigi raudtee siis saaks ju panna ka porgandi lõpus Kundasse käima. Kunda Transi nõukogu esimehe Lembit Kaljuvee sõnul on Eesti raudteega läbirääkimisi peetud, kuid tulutult. Kaljuvee kahtlustab Kunda sadama konkurentide survet. Me alahindasime kahe suure sadama lobi, et Eestil ei ole kolme raudteega ühendatud sadamat vaja Põhja-Eestile. See saigi määravaks tegelikult. Eesti raudtee kommertsjuht Artur Raihmann aga kinnitab, et Kunda raudteelõigu omandamise mõte pole halb, vaid liialt kulukas, kuna raudtee ühendamine sadama ja teiste suuremate ettevõtetega nõuab investeeringuid, mille tasuvusaeg võib venida mitmekümne aasta pikkuseks. Samas ei välista Artur Reihmann Kunda raudteelõigu ostu riigi tellimusel. No eks me täidame omanike suuniseid, kui me vaatame Haapsalu raudtee ehitust, siis see on ikkagi regionaalpoliitiline otsus, aga noh, lihtsalt, et kui see initsiatiiv peaks tulema Eesti raudteelt endalt, et siis need initsiatiivid on reeglina ikkagi nagu majanduslikult argumenteeritud, et meie ju poliitikat ei tee. Viru-Nigula vallavalitsus ootabki Kunda raudteelõigu päästmiseks majandusministri sekkumist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viru-Nigula vald ootab Rakvere-Kunda raudteelõigu säilitamiseks riigi sekkumist. Raudteed oleks vaja nii sadamale kui teistele piirkonna ettevõtetele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaa ja Türgi on Süürias Idliibi provintsi relvarahuhoidjad vastavalt 2018. aasta leppele, kuid tegelikkuses on mõlemad läbi mässuliste rühmituse konfliktis osalejad. Ankara on kaotanud 13 sõdurit kahe nädala jooksul, sest Süüria üksused on Venemaa toel alustanud pealetungi Idliibi provintsis, mis oli senimaani üks rahulikumaid piirkondi Süürias, kui sellist üldse olla saab. Samal ajal on Süüria alustanud Vene õhuväe toel pealetungiga põhja pool Alepo provintsis, mistõttu on Ankara suur mure vähemalt miljoni põgeniku pärast mõistetav. Müncheni julgeolekukonverentsil kutsus Türgi välisminister Venemaad lõpetama pealetungi samas kui Venemaa välisministri hinnangul on Türgiga suhted igati head üksnes väikeste erimeelsustega. Praegu on Süürias talv. Venemaa ja Süüria kasutavad aga põletatud maa taktikat, sest suhtuvad kõikidesse Alepo jäid Liibi provintsi elanikesse, kui terroristidesse. Tsiviilisikud põgenevad. Nad ei taha elu kaotada ja proovivad jõuda Türki, kes neid samuti oma territooriumile ei taha. Eriti kiire pealetung on toimunud AlepOs, kus Süüria väed on suutnud inimõigus vaatlusorganisatsiooni andmeil haarata alasid, mida pole kogu sõja vältel vallutatud. Assadi vägede edasiliikumise üheks põhjuseks on Aleppos Damaskusesse viiva kiirtee vallutamine ning selle kaudu on võimalik oluliselt kiiremini liigutada sõjatehnikat. Türgi aga loodab Idliibi provintsis võtta Süüria vägede käes tagasi kaotatud alad, saates sadu sõdureid ja sõjatehnikat oma toetatud rühmitustele appi. Euroopa Liit loodab, et Türgi suudab sõjas olla piisav kaalukeel ja hoida põgenikke tagasi. Samas on see petlik lootus rajatud taaskord ühele autokraatsele režiimile ning see ei toeta endale räägitud inimõiguste ja hädaliste kaitsja imidžit. Nagu kirjutas Frankfurter algemeine. Süüria režiimi igapäevane tegevus rõhutab veelgi enam Euroopa moraalset pankroti ning näitab, mis juhtub, kui USA tõmbub tagasi õigusriigi kaitsjarollist piirkonnas. Euroopa moraalset palet saavad päästa nii kummaliselt kui see ka ei kõla. Venemaa ja Türgi ning selle rõõmsa tõdemuse juures võib Euroopas veelgi rohkem kostuda üleskutseid Moskvaga tihedamalt ja ilma sanktsioonid ta suhelda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi ja Venemaa esindajad arutavad täna Moskvas taas kord, kuidas lahendada vastasseis Süürias. Türgi välisminister kutsus Venemaad peatama agressiooni Idlibi provintsis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti töötukassa nõukogu on teinud valitsusele ettepaneku alandada töötuskindlustuse makse määra nii, et töötajad maksaksid praeguse 2,8 protsendi asemel kaks protsenti ning tööandjad praegu 1,4 asemel ühe protsendi. Valitsus seda ettepanekut ei toeta, ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur. Kui me meenutame vaid mõne aasta taguseid aegasid, siis oli väga suur surve, et pooleteistkümne protsendi pealt tulla maksemääraga 0,9 protsendi peale tuldi survele vastu tuldi 0,9 protsendi peale. Tulemus oli see, et me pidime tõstma selle kolme ja siis ka 4,2 protsendi peale, et üldse tagada need väljamaksed. Töötukassa nõukogu istung on esmaspäeval ja seal peaksid töötuskindlustusemakse määrad uuesti arutusele tulema. Tööandjate keskliit on aga otsustanud oma esindajad töötukassa nõukogust tagasi kutsuda, kuna haigekassa ja töötukassa varad liidetakse riigikassaga. Sotsiaalminister Hanno Pevkur avaldas lootust, et tööandjate esindajad siiski osalevad esmaspäevasel koosolekul. Mõistlikum on laua taga asju arutada, kui läbi meedia ultimaatumeid esitada ja täna ütleb seda seadus, muuseas, töötuskindlustuse seaduses on eraldi välja toonud ametiühingute keskliidu rolli talo esindaja ja samamoodi nimelise lt Tööandjate Keskliidu kaks esindajat töötukassa nõukogus. Loomulikult tuleb teemat arutada, aga ei saa siduda töötuskindlustusmakse määrasid ja töötute abistamist sellega, kuidas on reservid paigutatud. Ametiühingute keskliit tuletab meelde, et valitsusel ei ole võimalik järgmise aasta töötuskindlustusmakse määra oma tahtsi kehtestada, kuna töötukassa nõukogu ettepanek on seaduse kohaselt valitsusele siduv. Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga ütles, et töötukassa nõukogu otsuse langetamiseks peab seda toetama neli nõukogu liiget. Valitsusel on nõukogus kaks esindajat, seega nende häältest otsuse langetamiseks ei piisa. Peaminister Andrus Ansip ütles, et see pole esimene kord, kus valitsus ja töötukassa nõukogu eri meelt on. No näiteks 2004. aastal töötukassa nõukogu jäigi eriarvamusele ja valitsus kehtestas maksemäärad 2008, täpselt samamoodi. Ansip rõhutas korduvalt, et praegune majandusolukord ei ole nii kindel, et reserve koguda poleks vaja. Ütlevad, et kaheks aastaks praeguse reserv jätkab. Ma küsin, et aga kust te teate, kui sügavaks võib osutuda see kriis, mis võib tekkida aga mis võib ka mitte tekkida? Rahvusvaheline valuutafond on jõudnud sellele seisukohale, et Eestil ei ole mitte mingil juhul mõistlik alandada. Töötuskindlustusmakse määrasid esimesest jaanuarist 2012 2013. Jah, koalitsioon on selles kokku leppinud. Me eeldame, et, et selleks ajaks on kogunenud piisavad reservid ja maksemäärasid. Me alandame esimesest jaanuarist 2013.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuse otsustas mitte vähendada töötuskindlustusmakse määra.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo see kindlasti on kaalumise koht kas nüüd poolteist kuud või, või natukene vähem, aga mis on väga selgelt näha, et need pehmed piirangud igal juhul ei ole selle nakkuse levikut vältinud. See nakkuse levik ei olegi nii hull. Aga, aga haiglad hakkavad täis saama, nii et noh, niisugused asjad, et ärme peame pidusid ja ärme kogune seltskondadega ja see on nagu läinud suhteliselt kurtidele kõrvadele. Et mis praeguses puhangus on võib-olla ka iseloomulik, et see on noorte inimeste puhang. Et, et siin on just valdavalt noored inimesed ja, ja, ja noorte inimeste niisugune liikumine on, on ka märksa suurem kui vanemate inimeste liikumine, nii et vanemad inimesed ilmselt on kodus ja, ja neid on, neid on selles mõttes kergem piirata. Aga jah, ilma inimestevaheliste kontaktide vähendamiseta mina ka ei näe, et, et see nakatumine hakkaks iseenesest alla minema. Nii et teadusnõukoja selge soovitus on, et teeme ühe väga range piirangute ringi kuu aega neli nädalat, poolteist kuud, et, et saada olukord ikkagi kontrolli alla. Teadusnõukoda jah, rangemaid piiranguid pakub seda ajaline moment ei ole selge ja kus ja mis ei ole ka päris selge. Aga üsna selge on, et, et niimoodi, et niimoodi edasi lähevad need numbrid järjest suuremaks ja nagu ma ütlesin. Meie eesmärk oli nii kaua, kui meditsiinisüsteem hakkama saab, aga, aga ütleme, haiglasüsteem Tallinnas ja Harjumaal enam hakkama ei saa. Kas teadusnõukoda soovitas pigem sellist soomelikku lähenemist või soovitab sellist Läti-leedulikku lähenemist, sellist karmimat joont? Reegleid tuleb kindlasti karmistada, teadusnõukoda tõenäoliselt ei soovita, komandanditundi see ühegi teadusnõukoja liikme poolt toetust ei leidnud. Aga teadusnõukoda nentis, et need niisugused soovitused, ranged soovitused, mis meil praegu on, et et need ilmselt ei tööta nagu, nagu on näha nakatunud ja ennekõike just haiglate täitumise seisukohalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teadusnõukoda soovitab kehtestada oluliselt rangemad piirangud. Valitsuskabinet arutab koroonaviiruse leviku pidurdamise võimalusi. Viimase nädala jooksul on nakatumiste arv järsult kasvanud. Indrek Kiisler uuris valitsust nõustava teadusnõukoja juhilt Irja Lutsarilt, mida teadusnõukoda ette paneb.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui me nüüd laiemat pilti vaatame, siis tõesti Eesti 200 on siin viimase paari kuu jooksul oma reitingud kõvasti tõstnud, et kui oktoobris näitas see reiting veel seitse protsendipunkti, siis hetkel on ta meie uuringu järgi juba 20 protsendipunkti peal. Ja nagu näha, on siin kõvasti oma valijaskonda kaotanud Reformierakond ja samas on kindlasti Eesti 200-le toetajaid juurde tulnud nende inimeste seast, kes enne mitte midagi ei osanud arvata ja ei osanud oma eelistust veel öelda. Et nad otsisid seda õiget väljundit oma hääle, re, kui me vaatame rahvuse lõikes tulemusi, siis on Eesti 200-l siin juba 18 protsendiline toetus muukeelse elanikkonna osas ja ma arvan, et see arv paneb pead pöörama nii mõnegi poliittehnoloogi juba. Samas Keskerakonna toetus on veidi tõusnud, aga see jääb kõik statistilise vea piiresse. Et Mailis Repsiga seotud skandaal. Üha enam on näha, kuidas esimees rahandusminister Martin Helme suudab teemasid kehtestada ka valitsuse kommunikatsioonis see ei ole murendatud Keskerakonna toetust, pigem vastupidi. Ma ütleksin ja et see Keskerakonna toetus on jäänud paigale, ma arvan, et kui nagu päris selle toetajaskonna sisse vaadata, siis kindlasti seal on osa inimesi ära läinud Keskerakonna tagant, aga on kindlasti neid inimesi, kes on ka mujalt juurde tulnud ja samas, kui vaadata seda EKRE toetust, siis EKRE toetus võrreldes eelmiste kuudega ikkagi on langenud selles mõttes, et kui vaadata augustikuist seisu, siis EKRE toetus augustikuus oli 20 protsenti praegu hetkel ta on 14 protsenti ja see on ikkagi noh, üle veerandi kukkumist juba needsamad sõnumid, mida nad nagu välja saadavad oma tegevusega valitsuses, et kindlasti need osadele inimestele enam niimoodi ei meeldi, et nad oleksid selle erakonna taga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Meie uudistetoimetuse tellitud ja Turu-uuringite Aktsiaseltsi läbiviidud uuringu järgi on detsembris Eesti kõige populaarsem erakond Keskerakond. Neid toetab neljandik valijatest. Reformierakonda toetab 21 protsenti. Kolmandal kohal on Eesti 200, mida toetab viiendik valijatest. EKRE toetus on 14 protsenti, sotsialdemokraate 9 ja Isamaad 5 protsenti. Ülejäänud erakonnad valimiskünnist ei ületaks. Jättes kõrvale Eesti 200 toetuse kasvu, on ülejäänud erakondade toetusreitingud võrreldes novembriga püsinud sisuliselt muutumatuna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste ütles, et teoorias on teadusuuringutes näidatud, et kaugõppes õppides on võimalik saavutada samad õpieesmärgid, mis koolis on sihiks seatud. Praktikas see tihtipeale nii aga välja ei tule. Õpetajad on keskmiselt siis enam kui 20 aastase kogemusega, aga see kogemus on neil õpetaja. Kui nüüd sellises situatsioonis on vaja kiiresti praegu, siis vähem kui aastaga tihtipeale olnud vaja katsetada uusi meetodeid distantsõppeks ja on proovitud katsetada samu meetodeid, mis lähiõppes on kasutatud siis need alati ei tööta nende eesmärkide saavutamiseks. Pedaste ise on eritlenud loodusõpetuse neljanda ja seitsmenda klassi tasemetöid sel aastal ja eelmisel aastal. Ta ütles, et tasemetöödest on näha, et sel aastal on õpilaste analüüsi tõlgendamis ja uurimistöö kavandamise oskused langenud 10 kuni 15 protsenti. Samas ei ole see kindel, kuivõrd see langus on tingitud just kaugõppest. Pedaste sõnul ei tea me tegelikult täpselt, kui palju kaugõppeõppe edukust langetab. Ta ütles, et kaugõpe ei pruugi tingimata olla üldse täielikult halbki. Nii näiteks on muutunud ka see, kuidas õpetaja õpetab. Seal olemegi märganud sellist ka nii-öelda suuremat tähelepanu üldoskustele võrreldes varasema ajaga, mis tegelikult läheb hästi kokku Eesti haridusstrateegia 2035 sihtidega ehk siis ainekeskselt lähenemiselt rohkem õppijakesksele lähenemisele ja ainespetsiifiliste eesmärkide saavutamiselt rohkem üldpädevuste arendamisele, kus siis tegelikult digipädevuse kõrval on hästi tähtsal kohal kindlasti ka õpioskused enesemääratluspädevus, mis tähendab ka siis lõpuks oskust iseennast tundes enda tegevust motiveerida, kavandada, ennast juhtida. Pedaste ütles, et need oskused on hästi tähtsaks saanud just pandeemia olukorras, kus saab vähem teistega koos olla ning rohkem üksi õppida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas arutatakse sel nädalal, kas jätkata koolides osalise kaugõppega või mitte. Tartu Ülikooli haridustehnoloogi sõnul peaks Eesti hoidma koolid võimalikult lahti, sest praegune õpetajaskond ei oska veel piisavalt hästi distantsilt õpetada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeie ka enam nii vabariigina edasi minna ei saa, et, et meil tuleb ka ilmselt piiranguid kehtestama hakata ja ja, ja nii nagu ennegi on öeldud, et teadusnõukoja koda teeb ettepaneku ja valitsus siis otsustab, aga jah, teadusnõukoda täna valitsusele teeb ettepaneku, et piiranguid karmistada. Mida täpsemalt karmistada liikuda sinna Läti suunas, et, et koolide kinnipanekut me ei toeta. Sest meie arust haridus on väga oluline, kuigi laste hulgas on nakatumist, aga, aga koolides saab, saab lapsi harjutada, aga, aga võimalik, et, et tuleb huvitegevusest loobuda. Mõneks ajaks see viirus on pidude viirus, et väga kummaline on see, et kui me piirame laste huvitegevust ja samas on meil kõrtsid õhtuti lahti Ma olen teiega laste suhtes täiesti nõus, et see on suhteliselt kerge haigus, lastel, aga, aga mis need lapsed teevad, nad kannavad selle viiruse koju. Laste vanemad ei ole ju ka veel veel kõige kõrgemas riskigrupis, siis ütleme, algkoolilaste vanemad on tavaliselt 30.-test 40 aastatest, aga, aga nad kannavad seda viirust edasi ka ka oma vanavanematele ja, ja ennekõike kogukonda, et meil hakkab kogukonnas järjest ja järjest rohkem tulema neid juhtumeid, kes ei tea, kust nad on nakkuse saanud ja mingisuguseid piiranguid. Loomulikult pakume ka toitlustusasutustele, kuhu alla kuuluvad restoranid, baarid. Ma tean, et valitsuses oli ka üle-eelmisel reedel, toona, kui otsustati, et gümnaasiumid või Harjumaal ja Ida-Virumaal lähevad distantsõppele oli korraks ka laual see küsimus, et teha täielik lokkdown kaheks-kolmeks nädalaks, seisata elu ja siis saada üle sellest viiruse lainest midagi sarnast, mida on tehtud Belgias, kus see ja mujal Lääne-Euroopas, kus see on olnud tegelikult ju väga efektiivne Jällegi, mida te väga efektiivse all silmas peate, minu meelest ei ole kellelgi õnnestunud kolme nädala pärast riiki lahti teha või, või seda lockdowni mitte pikendada. Et, et kui te vaatate, mis, mis toimub ja Belgia numbrid olid 1000 400500, kui, kui nad selle täieliku lock downi tegid ja, ja nii nagu ma olen varem ka öelnud, et ega see päris laua pealt maas ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna koguneb taas teadusnõukoja ja valitsuse ühisistung, et vaadata üle koroonaviiruse leviku olukord ning vajalike meetmete tõhusus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegelikult ongi Prantsusmaa lipu sinine värv algupäraselt märksa tumedam kui see, millega me harjunud oleme. Tumedam oligi lipu sinine toon kuni aastani 1977 mil toonane president Valerisis Garde stang seda heledamaks ja erksamaks otsustas muuta. Tema soov oli, et see sarnaneks rohkem selle sinise tooniga, mida me olime harjunud nägema Euroopa Liidu lipult. Nüüd on selgunud, et umbes poolteist aastat tagasi muutis praegune president Emmanuel Macroon lipu sinise tagasi algupärase tumedamat värvi sinise sarnaseks tagasi. Ja seda nii märkamatult, et laiem avalikkus ei pannud seda isegi tähele. Kas presidendil on õigust riikliku sümboli ehk antud juhul riigilipu värve muuta? On küll, ütleb ajaloolane žanka riik. See on üks presidendi privileegidest ehk veidi nagu seisusega kaasnev õigus. Ei maksa unustada, et Prantsusmaa praeguses presidentaalses korras on veel jätkuvalt ka vabariikliku monarhia tunnuseid, ütles ajaloolane Jangari. Seesama galerii siskar estan, kelle ametiaeg Prantsusmaa presidendina kestis 1974.-st kuni 81. aastani muutis lisaks lipuvärvile ka hümni. Nimelt kõlas 1974. aastal hümne paari takti võrra aeglasemalt. Selle muutis järgmine president Francois Miterand aga tagasi kiiremaks. Mis aga lippu puudutab, siis presidendilossi ehk Elise palee pressiteenistus selgitas, et Emanuel Macron soovis trikoloori sinise tumedamaks muutmisega tulla tagasi ajaloolise lipuvärvi juurde. Nüüd tehaksegi edaspidi kõik uued lipud Prantsusmaal tumedama sinisega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa presidendilossis lehviva trikoloori sinine värv on juba mõnda aega harjumuspärasest tumedam. Tegemist pole anomaaliaga, vaid president Emmanuel Macron on riigilipu sinist värvi omal algatusel tumedamaks tooninud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViljandi linnavalitsuse rahandusameti juhataja Marika Aaso ütleb, et kui linnavolikogu otsustas möödunud aasta augustis taastada vabadussõja ausamba algsel kujul, nagu see Amandus Adamsoni kavandatuna seisis vabaduse platsil, tehti kohe ka üleskutse alustada annetuste kogumist. Kui augustis tehti viimasel päeval üks annetus, siis septembris oli neid 43 ja oktoobris isegi 95. Ja naaberomavalitsustest on Põltsamaa vallavalitsus meile 10000 eurot juba ka üle kandnud ja ma tean, et tõrva on siin teinud otsust, seda raha meil veel üle kantud ei ole. No ja rahandusministeeriumilt oleme riigi käest siis saanud 500000 eurot toetust selle samba taastamiseks. Käesoleva aasta eelarves on meil 50000 eurot planeeritud kulutada ettevalmistavateks tegevusteks. Viljandi linnavolikogu esimees vabadussõja samba taastamiseks loodud volikogu töörühma juht Helir-Valdor Seeder ütleb, et lisaks on samba taastamist lubanud toetada mitmed ajaloolise Viljandimaa vallad Mulgi Põhja-Sakala ja Viljandi vald. Nii on juba koos umbes 600000 eurot. Vabaduse platsi ümberehitamine on peaaegu lõppenud ja seal on ette nähtud koht ka vabadussõja ausambale. Linnavalitsuses valmistatakse ette hanketingimusi. Töörühm koguneb neljandal veebruaril ja siis me arutame hanke tingimusi koos linnavalitsuse ametnike ekspertide spetsialistidega ja kui kõik läheb plaanipäraselt ja hästi, kas siis vabariigi aastapäeval või pärast seda, me saaksime välja kuulutada ka hanke. Seeder lisab, et kuna ausammas taastatakse algsel kujul, on mõistlik leida nii projekteerija kui ka ehitaja ühe hankega. Siis on ka selge ausamba tegelik maksumus. See sõltub ju, millistest materjalidest see lõpuks siis tehakse, milline saab see ümbruse kujundus olema ja nii edasi ja nii edasi. Kõik need detailid mõjutavad ka selle samba maksumust. Läheme samm-sammult, püüame hanke tingimused paika saada, siis selle hanke läbi viia, siis tuleb lepingut sõlmida ja eks pakkumistest on ka näha, mis on teostajate võimalik aeg. Pigem ma arvan küll, et on aasta 2023 reaalne. Annetuste kogumine Viljandi vabadussamba taastamiseks jätkub ja nagu volikogu esimees rõhutab, pole niivõrd oluline annetatud summa suurus kui rahva laialdane toetus vabadussõja mälestusmärgi taastamisele. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandi linnavolikogu otsustas möödunud aasta augustis taastada vabadussamba esialgsel kujul, riigihange projekteerija ja ehitaja leidmiseks kuulutatakse välja vabariigi aastapäeva paiku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKarlova kogukonnale näitas oma linnajao tutvustamisel eeskuju supilinn. Praegu võib aga kindlasti öelda, et Karlova inimesed on oma kodukoha populariseerimisel Tartus ühed aktiivsemad. Karlova päevade programm sisaldab traditsiooniliselt kontserte, temaatilisi õhtuid, spetsiaalset, kohvikute päeva ja muidugi ringkäike omapärase arhitektuuriga linnaosas räägib Karlova seltsi esimees ja Karlova päevade korraldaja Aarne hall. Karva muutub järjest populaarsemaks ja muidugi see miljöö, see Karlova miljöö on ikkagi täiesti omapärane, et kes sellest aru saavad, siis nad tulevad seda jällegi siia taas kogema. Ikkagi need rohked puumajad ja kõik see linnaosa, mis muutub järjest ilusamaks, et neid maju järjest tehakse korda ja renoveeritakse ja pilt läheb ilusamaks ja värvilisemaks. Karlova päevade üks osa on olnud erinevad ringkäigud, sinna tulevad inimesed küll väga meelsasti kohale ja kuulavad siis giidide ja spetsialistide lugusid minevikust kuni tänapäevani. Kui homne päev on pühendatud loodusteemadele, siis Karlova seltsi esimees peab programmi tõmbenumbriks laupäevaks planeeritud Karlova kodukohvikute päeva. Üsna kiiresti kasvas see kohvikute arv juba üle 20 ja siis üle 30 ja, ja noh, nüüd on juba siis läheneb 50-le. Tänane ehk avaõhtu tähistab Karlova päevade programmis eeskätt eha roosa kirjandusõhtut. See sündmus on raamatu ja laiemalt kultuurisõprade jaoks aastate jooksul väga oluliseks saanud. Kell 19 algavat kirjandusõhtut võõrustab Karlova seltsi liige Raivo Valk. Eha roosa õhtu toimub tõesti Karlova linnaosas ühes eha roosas majas aadressil eha 31. Ma arvan, et seal õhtul on, on selline nagu galerii Tartu loomingulise jõudusid ja, ja seda on siis nii sõna poolelt kui ka on alati olnud ka muusika osa ja kuna tegemist on täiesti avatud üritusi sihituse õhtuga, kasutan võimalust kutsuda ka kõiki art lasi ja teisi luule ja kirjalike tekstide huvilisi, siis Eha 31 ha roosale õhtule, et sellel korral aastal siis püüame natukene Karlova sellist vaimu dekonstrueerida või vaadatagi, et mis on need Karlova algelemendid, et mis on ikkagi see nagu Karlova saladus või eripära. Karlova päevadest võtab hinnanguliselt osa mitu 1000 inimest. Programmi tõmbab sümboolselt kokku laupäeva õhtul Rebase sadamas toimuv Andres Rootsi kontsert.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus asuvas Karlova linnaosas korraldatakse tänasest pühapäevani Karlova päevi. Üritust veab eest Karlova Selts, mis on seda järjepidevalt teinud 2008. aastast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud aastal vastu võetud niinimetatud Lulisi määrus seab Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega ka maakasutuse ja metsanduse ning kirjeldab, kuidas arvutada selles sektoris lubatud süsinikuheidet. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve ütleb, et metsandussektor on niikuinii süsiniku siduja, niisiis ei võeta järgmiseks 10-ks aastaks eesmärke seades aluseks mitte süsiniku neutraalset metsamajandamist. See oleks liiga lihtne, vaid iga riigi senist praktikat. Me peaks toimetama selliselt või paremini süsiniku sidumise võtmes, kui tehti sellel perioodil 2000 kuni 2009. Eestis raiuti 2001. aastal üle 12 miljoni tihumeetri metsa, kuid kümnendi edenedes langesid raiemahud alla viie miljoni tihumeetri puhtalt. Olles perioodis, aita see kaasa ka süsiniku sidumisele ja nüüd, kui arvutatakse eesmärk esimeseks Lulisi perioodiks, on meie latt juba päris kõrgel. See küll ei ole raiemahu võrdlus lihtsalt raiemahuga, vaid seal ikkagi arvestatakse, milline on meie metsade tagavara. Juurdekasvu arvestatakse aga suuresti jah, on ju tegemist võrdlusega, mida ühel teisel perioodil tehti ja me peaks siis samamoodi või paremini toimetama. Kui kõrgel meie latt siis täpsemalt on ehk lihtsustatult, kui palju või vähe Eestis raiuda saab, lepitakse kokku kõige varem, tuleva aasta veebruaris. Praeguses versioonis on umbes üheksa kuni 10 miljonit tihumeetrit aastas see raiemaht, mis selle arvestus kavas välja on toodud, aga seal ei arvestata. Paindlikkusmeetmeid. Lihtsustatult tähendab see, et kuna Eesti on väga metsane maa, võime me umbes miljon tihumeetrit veel rohkem raiuda. Oluline on ka see, mida raiutud metsas tehakse. Kui me suudame toota rohkem selliseid puittooteid, mis kestavad pikka aega, siis see mõjutab ka süsinikuheitearvestust ja selle kaudu siis ka seda raiemahtu, mida me metsas siis kasutada saame. Kuna täpsed piirmäärad pole veel selged, on raske ennustada ka seda, kas Eesti nende piirmäärade sees püsib. Esimene viie aastane arvestusperiood algab 2021. aastal. Oodata on, et oma eesmärke kuhjaga täitvate ja neile alla vanduvate riikide vahel läheb käima ka mingisugune kvoodi müümise süsteem. Kristel Järve ennustab, et need kvoodid on tõenäoliselt päris kallid. Niisiis tuleb meil kokku leppida, et kui Eesti oma piirmäärasid ületab, siis kes maksab. Kahjud? Kristel Järve. Kui arutleda nagu selle üle, et metsaomanike põhiselt sellist süsteemi üles ehitada, siis peaks see töötama ka mõlemat pidi, et juhul, kui me emiteerime rohkem, siis metsaomanikud maksavad. Aga kui me emiteerime jällegi vähem, peaksid metsaomanikud sellest tulu saama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates 2021. aastast seatakse normid süsinikuheite muutustele ka Eesti metsamaal. Missugused piirmäärad meile kehtima hakkavad, peaks selguma tuleval aastal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSihtasutus Eesti lennundusmuuseumi juhatuse esimees Mati Meos ütleb, et muuseumi praegune infrastruktuur ja areng on saanud võimalikuks tänu erinevatele projektidele, mida rahastanud näiteks nii EAS kui PRIA. Projektipõhine rahastus ei ole aga Meose sõnul jätkusuutlik lahendus. Palgafondi laekub projektidest pisku, ka piletitulu katab olemasolevatest kuludest kõigest kolmandiku. Mati Meos. Ja meil on situatsioon selles, et meil on ainult kaks inimest suvekuudel kuuel kuul tööl ja ülejäänud on kõik siis vabatahtlikkuse alusel sisuliselt toimetatud ja kuivõrd mina asutajana olen juba oma vedru peaaegu ära kulutanud, siis nii enam jätkata ei saa. Võõras inimene ilma palgata tööle ei tule. Minimaalse vajaliku baasfinantseerimise tagamiseks oleks muuseumi tarvis püsivat rahastust 170000 euro ulatuses, näiteks riigieelarvest seesuguses mahus tegevustoetuse taotlemine on olnud senini aga tulud. Kultuuriministeeriumi muuseumi nõunik Marju Reismaa räägib, et viimasel viiel aastal on ministeerium muuseumi toetanud vähemalt 25000 euroga aastas. See maht, milles kultuuriministeerium on toetanud, et isegi kui meil ei oleks eelarvelisi piire peal isegi sisulise mõttes, tegelikult ei oleks väga põhjendatud selle toetuse märkimisväärne suurendamine, kuna ta ei ole ainult selline kultuuripärandi objekt. Ühe võimaliku õlekõrrena minimaalse baasfinantseerimise tagamiseks pöörduti Meose sõnul sel aastal ka kaitseministeeriumi poole. Kohtumise tagajärjel kerkis esile uus võimalus toetada muuseumi tegevust erinevate ministeeriumide koosrahastamise kaudu koostöös Eesti sõjamuuseumiga, kes on kaitseministeeriumi poolt määratud esindajaks otsitaksegi nüüd erinevate ministeeriumide ga kontakti võimaliku koosrahastamise loomiseks. Lennundusmuuseumi riigistamine on meose sõnul välistatud. See, et lennundusmuuseum riigistatakse, sellega kaasneksid nii suured kulutused hoopis teisest suurusjärgust kui nüüd riik, ükskõik millisel moel avas püsiva iga-aastase toetuse. Teoreetilises võtmes on aga reismaa hinnangul ministeeriumite koosrahastamine mõistlik mõte, sest lennundus on tõesti erinevate ministeeriumide haldusalas üht või teistpidi olemas.",
"role": "user"
},
{
"content": "20 aastat tagasi asutatud eraalgatuslik Sihtasutus Eesti Lennundusmuuseum on üks suuremaid tehnikamuuseume Eestis. Muuseumi murekoht on aga jätkusuutliku rahastuse puudumine, sest algusest peale on muuseum ennast ära elatanud piletitulust ja eri projektipõhiste rahastuste abil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu linnaraamatukogu osakonna juhataja Tiina sule arvates on raamatukogudes käimine peale pikka viiruseperioodi taastunud. Kui ma vaatan siin külastuste statistikat, siis need numbrid on ilusti suuremad kui eelmisel aastal. Tiina Sule ütleb, et tänapäeval saab lisaks raamatukogust kohapeal laenutamisele ka alternatiive kasutada. Enamus inimesi muidugi tuleb koha peale, aga meil on olemas ka raamatukapp ja koroona ajal sai käiku ka selline teenus, et me saadame pakiautomaati mõned inimesed siis tänini kasutavad ka seda võimalust. Statistikaameti kodulehel on näha, et raamatute laenutamine on langustrendis. Järvamaa keskraamatukogu direktor Jane Kiristaja leiab, et see võib olla seotud kasvava digimeedia tarbimisega. Kindlasti on väga erinevaid põhjuseid. Üks on see, et visuaalne maailm trügib jõuga peale. Inimesed on harjunud rohkem silmadega vaatama ja kõik asjad peavad olema säravamad ja seda on ka natukene kergem vastu võtta. Uued lasteraamatud peavad olema värvilisemad ja rohkem pilte peab seal sees olema. Ja kuna kuna kõike seda visuaalselt on natukene kergem siis lugejal vastu võtta, siis siis raamatute lugemine vahest jääb natukene tahaplaanile. Kiristaja nõustub sulega, et inimesed on agarad käima kohapeal raamatukogus ja mitte ainult raamatute pärast. Tahetakse raamatukoguhoidjaga suhelda, see on nagu kõige olulisem, et raamatukoguhoidja soovitaks raamatuid, et on kindlasti neid lugejaid, kes astuvad uksest sisse ja kohe küsivad, et no mis sul täna mulle jälle valmis pandud on. Tallinna keskraamatukogu eestikeelse osakonna juhataja Tiina Põldma ütleb, et eelmine aasta olid väga populaarsed investeerimisteemalised raamatud. Loetakse ka raamatuid, mida on teised inimesed soovitanud. Üha enam loetakse ka ekraanidelt raamatuid, aga paberkandjal need ära ei kao. Kellel võimalik, siis nemad läksid kindlasti nüüd eelmiste aastate põhjal üle ka e-raamatutele, aga on teatud gruppi inimesi erinevates vanustes, kes tõesti eelistavad seda paberraamatut, aga e-raamatute puhul on, mina arvan, eelis ka see, et näiteks annuhaudioraamatuid saavad kasutada inimesed, kes ei näe enam võib-olla nii hästi ja e-raamatu saab ka kirja suurust muuta, et paljud uued raamatud on väga pisikese kirjaga, et e-raamatukogu e-raamatus saab suurust muuta, ehk siis nad need on raamatud, mida nad saavad lugeda trükiraamat nüüd kindlasti ära ei kao, et sellel on oma fännid olemas, aga, aga sinna kõrvale on tugevalt tekkinud ka e-raamatu.",
"role": "user"
},
{
"content": "See aasta on pühendatud raamatukogudele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEga ju väga suurt lootust ei olnudki, et Ukrainale võimaldatakse nüüd kiiresti Euroopa liitu astumine, et selge see, et sõjas olev riik, riik, mille saatus pole veel kindel, ei saa saada kiiresti Euroopa Liidu liikmeks. Just nimelt, et see oli ka Hollandi peaministri Mark Rütte argument, et, et see on ka põhjus, miks sinna ülemkogu järelduste teksti ei peaks minema kirja Euroopa Liidu lepingute artiklit 49, see on selline, mida nimetatakse Euroopa Liidu tehnoks, vaidlus selliste detailide üle, aga igatahes Ida-Euroopa riigid väga soovisid sinna saada, seda ei läinud sinna viide tuli sellistele relevantsetele artiklitele, aga, aga näiteks Leedu president Gitana seda üritas seda siis pärast viidata, kui ajalooline õhtu. Aga kui ajalooline otsus, aga tegelikkuses seda siiski selliseks pidada ei saa. Ukrainat toetatakse igakülgselt, aga mingisugust nii-öelda kiirendatud mehhanismi siit esialgu küll kuidagi ei paista. Ka ei sündinud otsust, et Venemaalt ei osteta enam gaasi ega naftat. Ka see oli ebarealistlik, et see kokkulepe seal sünniks. Ja see, et, et see kokkulepe selle aasta osas sünniks, oli küll ebarealistlik, jah. Euroopa komisjon paar päeva tagasi ütles, et aastaks 2030 soovitakse lõpetada Vene fossiilsete kütuste ostmine. Aga no sellest saad juba tegelikult sel päeval aru, et selline eesmärk on niivõrd madal, et seda sellest ei ole mõtet isegi rääkida. Ja eile ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, et tegelikult oleks võimalik seda teha ka aastaks 2027 ehk et toodi mitu aastat varasemaks, aga on raske öelda, et kas see tegelikult praeguses olukorras peaks rahuldama Euroopa liitu, et viie aastaga ollakse valmis Venemaa fossiilist kütuste st loobuma. Kas seal on gaasi ja nafta ostmisest loobumise vastu on Saksamaa. Ungari on veel riike. Tegelikult neid probleeme on meil tehnilisemaid, et see ei ole, seal, on näiteks Bulgaaria, kellel puuduks praegusel hetkel taristu kuidagi saada gaasi mingil muul moel üldse, kui läbi Venemaa. Nii et need on sellised tehnilised probleemid, neid tuleb hakata lahendama läbi selle, et tuleb ka hakata ehitama siis näiteks lNG terminal või mingisugust sellist infrastruktuuri, nii et, et seal tehnilisel tasemel tegelikult on veel riike, kes ütlevad, et nad lihtsalt ei suudaks seda praegu teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu liidrid mõistsid eilsel kohtumisel hukka Venemaa rünnaku Ukraina vastu, kuid lükkasid tagasi Kiievi palve Ukraina kiirkorras liidu liikmeks võtta. Moskvale kehtestatavate sanktsioonide ulatuse küsimuses jäädi eriarvamusele. Indrek Kiisler sai telefonile meie Brüsseli korrespondendi Joosep Värgi, kes Pariisis kohtumisi jälgis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLõuna-Eesti haigla aktsiaseltsi juhatuse liige Arvi Vask tõdeb, et peamine põhjus haigla renoveerimiseks ja ümberehitamiseks seisneb koroonaviiruse levikus tekkinud olukorras. Kõige põletavam probleem on ikkagi just selle nakkuskindluse seisukohalt, et täna on see, et me ei saa. Esiteks meie emos on väga raske seda musta ja puhast poolt eraldada. Ja teiseks seda liikumist teed haiglasiseselt, kus saaks nakkuskatusega inimesi eraldi liigutada, et seda võimalust ei ole. Lõuna-Eesti haigla on Kagu-Eestis ainus, kes tagab sünnitusabi ja kellel on suurim sisehaiguste osakond, kus on 40 voodikohta, jätkab Arvi Vask. Siseosakond, mis on meie kõige suurem osakond, mis töötab väga suure koormusega, on voodi, hõive seal üle 95 protsendi aastaringselt mis tähendab seda, et enamus aeg on see osakond hästi täis või isegi üle täidetud. Et tegelt oleks vaja saada sellise isolatsioonipalateid oluliselt rohkem juurde, sest täna on iga nakkuskahtlusega inimene oleks vaja isoleerida nii kaua, vähemalt kui on siis see COVID-test tehtud ja selge, kas ta siis põeb COVIDi või, või, või ka teist, tegelikult ka teiste nakkushaigustega on sama asi, et kui üks nakkuskahtlane läheb mingi kolme või neljasse palatisse siis ta nakatab seal teisi ja, ja see tähendab seda, et et see osakonna pind tuleb ka suuremale pinnale laotada, et oleks võimalik siis neid palateid juurde teha. Vask leiab, et Lõuna-Eesti haigla peab Kagu-Eestis oma rolli säilitama ja pakkuma kvaliteetset raviteenust. Et seda oleks võimalik tagada, vajatakse riigilt investeeringuteks toetust. Haiglal kulub ümberehitustöödeks hinnanguliselt üle nelja miljoni euro. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võrumaal tegutsev Lõuna-Eesti Haigla on pöördunud Sotsiaalministeeriumi poole, et saada toetust haigla ümberehitamiseks nakkuskindlamaks ja senisest energiasäästlikumaks. Koroonaviiruse ja teiste nakkushaiguste levikuga seoses vajavad ümberehitamist palatid ning erakorralise meditsiini osakond.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsus võitis ühe väga olulise kogemuse võrra. See oli Eesti kolmepoolsete läbirääkimiste ajaloos esimene kord, kus mingil hetkel nagu valitsus väljus läbirääkimistest ja palus oma partneritel kokkuleppele jõuda. Ehk teisisõnu lõpptulemus saavutati küll kolmepoolselt, kuid ma arvan, et see, et vahepealne lõviosa langes ametiühingute delegatsioonile ja tööandjate delegatsiooni omavahel tuli kogu sellele üritusele kasuks. Tööandjate võit seisneb selles, et raiusime läbi ühe väga olulise sõlme. See oli see, kus osa tööstusharudes piltlikult öeldes, et riiklik alampalk oli palgasüsteemi esimene aste ja nii kui me seda esimest astet muudame, nii käivitub kogu mehhanism, mis toob kaasa suuri kulutusi. Tööandja, see oli väga suur läbimurre. Teine me leppisime kokku, kuidas moodi me järgmine aasta üldse hakkame läbirääkimisi pidama, kuidas see number üldse tekib? See oli see meiepoolne võit, kui vaadata tulevikku, sest põhimõtteliselt ju Meie ei, ei vaielnud kunagi selle alampalga absoluutsuuruse üle, vaid rääkisime selle seotusest ja, ja printsiipidest. Muidugi oleks hea, kui see väike palk ei oleks maksustatud ja see on muidugi maksupoliitika küsimus, nüüd ohtlik on siin seda maksuvaba tulumäära ja miinimumpalka karmilt siduda. Mina küll kaldun arvama, et vähemalt ametlikult neid siduda kokku ei saa, sest siis saab olema takistatud väga tugevalt alampalga tõus. Ma lisan, tähendab, see, et need ei ole ametlikult seotud, ei tähenda seda, et nad ei võiks olla üle suurus. Minu meelest me võiks neid käsitleda sedavõrd koos, kuivõrd me näeme, mis inimene puhtalt kätte saab. Eelmisel aastal Eestis esimest korda me jõudsime olukorda. Kui me vaatame miinimumpalka tulumaksuvaba miinimumi siis see raha, mis inimesele kätte jäi, oli üleelatusmiinimum selle kokkuleppega ja tuhandekroonise tulumaksuvaba miinimumiga. Me astume sealt väga pika sammu edasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmepoolsed läbirääkimised lõppesid ühisprotokolli allakirjutamisega 1600 kroonise alampalga osas. Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu tegevdirektor Henn Pärn.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo reostuse ulatuse kohta võib siis öelda niipalju, et seda rannajoont, mis on reostusega kokku puutunud, seal on siis vähemal või suuremal määral õlilaike, selle pikkuseks loeksin praegu kusagil 15 kilomeetrit. Ja milline see reostus on? Suurem osa reostus on siuke pisike, lokaalne. Noh, üksikud laigud siin nüüd ütleme, läbimõõduga nii viiest sentimeetrit kuni 30 sentimeetrini, kuid on ka selliseid piirkondi, kus on siis paarikümne või kuni sajaruutmeetrised laigud kivide vahel. Neid ei ole küll massiliselt, aga aga neid mõnes kohas on. Ja kõige hullem on see, et väga palju on määrdunud ja hukkunud, lindusid. Siis ma ütleksin üks sadakond lindu on kindlasti hukkunud ja, ja kaks korda nii palju on saastunud linde, mis reostusega on siis tegemist? Mingi masuuditaoline aine on, mis on üsna väikese voolavusega ja noh, niisugune paks tundub, et mingi vana õli Ja kaua nende koristustöödega aega aega läheb. Oleneb nii palju, kui kaua me koristada, kaua me saame, aga noh, üldiselt siin ütelda koristamise osas ütleksin niiviisi, et me üritame need suuremad laigud, mis on nüüd ligipääsetavad ära koristada, aga see, mis on triivi ja servad ja niisugused kohad, kus on ohtlik liikuda seal jäätükkide vahele ja märg on sealt me nüüd ei saa eriti midagi teha. Suurema asja sodi saab vist võib-olla täna-homme ära. Seega keskkonnaohtu suurt ei ole. Ei keskkonnaohtu keskkonnaauk saab lugeda ka rajastatud linnud, aga muud ohtu nagu suurt ei tohiks olla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Harjumaa ja Läänemaa rannal avastati merereostus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSihtasutus Haapsalu ja Läänemaa muuseumi haldab viit muuseumi. Kui 2019 külastas neid kokku veidi üle 80000 inimese, siis 2020 jäi see number 65000 juurde. Külastajate meelitamiseks jäid pikemalt kasutusele madalhooaja hinnad, mis tähendas koos väiksema inimeste arvuga, et käive langes eelnenud aastaga võrreldes umbes 50 protsenti. Sihtasutuse juht Anton Pärn toonitas, et väga oluline oli kevadine kriisiabi. Koondamislained aitasid ära hoida ka ümberkorraldused. Ei saanud sel suvel avada meie aurupaati, kallis mari osad meie majad töötasid viis päeva nädalas varasemalt seitsmepäevase asemel, mis tähendas seda, et me praktiliselt ei võtnud sel aastal ühtegi suvetöötajat. Tegime väga tugevaid sisemisi kärpeid oma arendustegevustes. Pärna sõnul oli alates juulist külastajate arv 2019. aastaga sarnane ja jälje jättis just periood märtsist juunini. Keerulisest ajast hoolimata on hakatud vaikselt mõtlema kaugema tuleviku peale, kuna riik kavatseb selle kümnendi jooksul taastada Haapsalu raudtee, peab raudtee ja sidemuuseum plaane, kuidas muuseumi veerem Haapsalu raudteejaamas siis ringi paigutada. Aga veerem tõsta üle, mitte nii, et see jääb sellisesse tardunud olekusse, vaid et anda sellele veeremile ka sügavam sisu. Kindlasti on meil vaja tulevikus ka sellist katustatud ala. Meil oleks vaja kindlasti ka väikest vedurihalli, kus kogu seda raudteetehnikat remontida. Kui palju see maksma minna võiks ja kuidas vajalikku raha leida, on küsimus, millele muuseumide sihtasutus järgnevate aastate jooksul vastust otsima peab. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalu muuseumide jaoks oli 2020. aasta keeruline, kuid see elati üle. Seoses Haapsalu raudtee taastamise kavaga on muuseume ühendav sihtasutus hakanud tasapisi mõtlema aga ka kaugemale tulevikule kui üksnes koroonaaja üle-elamine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi 2011. aastal avatud Koidula piirijaam suudaks vastu võtta kuni 16 rongi päevas, siis juba 10 aastat tagasi hakkasid kaubaveod Koidula suunal vähenema. Seega jääb piirijaam alakasutatud infrastruktuuriks, mida riik hoiab töökorras, tõdes majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi raudtee talituse juhataja Indrek Laineveer. Siis, kui seda piirijaama ehitust alustati, siis oli tegemist meil kõige suuremate kaubamahtudega Eesti raudteel aga juba siis, kui ta valmis sai, hakkas kauba kaubamaht vaikselt vähenema, nii et selles mõttes vaevalt küll, et ta kunagi saavutab oma sellise kuju, et kogu maht oleks nagu kasutatud, et pigem jääb ta ikkagi selliseks alakasutatud infrastruktuuriks. Vedude vähesuse tõttu ja kulude kokku hoidmise jaoks on Koidula piirijaama lahtioleku aega vähendatud, ütles Eesti raudtee kommertsosakonna juhataja Artur Reihmann. See sanktsioonide teravik ja vedudele langus Venemaa suunal puudutab eelkõige Narva piirijaama, nii et me täna ikkagi näeme, et meil keskmiselt üks koma miskit rongi Koidula kaudu liigub, aga noh, mis on seal juba tehtud, et me juba oleme eelmise aasta teisest poolest läinud Koidula jaamas üle 12 tunnisele töögraafikule, et.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koidula raudteepiirijaama läbivad kaubaveod on viimasel ajal veelgi vähenenud. Juba eelmise aasta teisel poolel mindi selles piirijaamas üle kaheteisttunnisele töögraafikule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusvahelise riigihanke inseneriosade projekteerimiseks võitis Ea Reng. Rahvuslik häälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa selgitab, mida rengilt oodatakse. Kui arhitektuuri büroo Erik Nobel annab vormi ringhäälingumajale ja kuidas ta välja näeb ja kuidas ruumid paiknevad ja, ja nii edasi, siis tänane projekteerija on see, kes viib vastavuses kõikide projekteerimisnormidega ja teeb projekti valmis selliselt, et ehitaja saaks ehitama hakata. E ringi juhatuse esimees Hillar Joon tunnistas, et rahvusringhäälingu maja on paras väljakutse. Arhitektuur juba iseenesest seab meile päris huvitava eesmärgi, et see asi kõik tehniliselt siis ära lahendada. Kindlasti on need nõuded sisekliimale nõuded elektri osale, küllap selles majas saab olema hästi palju kaableid. Hästi palju elektri juhtmeid, tehniliselt on ta igati hea väljakutse meie jaoks. Arhitekt Erik Nobel on asjade senise kulgemisega rahul, peaeesmärk on maja hästi toimima panna. Nobel loodab, et rahvusringhäälingu maja valmimine ei võta 11 aastat nagu kumu. Me peame eelarvest kinni pidama ja see on huvitav väljakutse ajal, mil majandus liigub üles ja alla. Kui kõik läheb plaanipäraselt, peaks maja nelja aasta pärast valmis olema, loodab Nobel. Margus Allikmaa ei taha praeguses majandusolukorras tähtaegadest rääkida. Kui me räägime projekteerimisest, siis see läheb tõepoolest edasi ja projekteerimine ei ole eriti kallis tegevus, et eks aeg näitab, mis, mismoodi need rahad Eesti riigis liikuma hakkavad ja, ja vastavalt sellele muidugi otsustame selle ehitamise alustamise, aga ma ei ole valmis täna kindlasti mitte vastama sellele küsimusele, et millal ehitus algab ja millal ehitus lõpeb, see on ikkagi väga suurel määral kinni sellest, kas riigieelarveline toetus rahvusringhäälingule jääb sellesse suurusjärku, mis ta täna on. Kui ta jääb sellesse suurusjärku, siis ma usun ka, et neli aastat on täiesti reaalne tähtaeg.",
"role": "user"
},
{
"content": "Allkirjastati leping Eesti Rahvusringhäälingu uue maja insenertehnilise projekti tegemiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSel nädalal arutab valitsus, kas tarvis oleks uusi koroonapiiranguid ja kas vaktsineeritute ja vaktsineerimata inimeste vahel võiks senisest suuremat vahet teha. Tartu sotsiaalala abilinnapea, reformierakondlane Mihkel Lees ootab valitsuselt konkreetsemaid sõnumeid. Üks hoob, mis võib-olla kiirendaks veel inimeste vaktsineerimist ja seda motivatsiooni suurendab, olekski ikkagi väga selge arusaam sellest, mis on siis võimalik vaktsineeritule ja mis siis mitte vaktsineeritu võimalik ei ole, et senikaua, kui me räägime ka keskvalitsuse tasandil ikkagi sellist suhteliselt ümmargust juttu, et senikaua see liialt motiveeriv ei ole. Läinud neljapäeval valitsuse pressikonverentsil rõhutas riigihaldusminister Jaak Aab, et ka iga ürituse korraldaja ise võib viiruse leviku tõkestamisele kaasa aidata ning soovi korral piiranguid seada. Narva linnapea Katri Raik ütleb, et piirilinnas on augusti sees palju üritusi. Me oleme ka kaalunud tõepoolest linnaüritustele lubamast ainult vaktsineeritud inimesi, aga selliseid otsuseid saame me ikkagi vastu võtta ainult terviseametiga kooskõlastades, et päris nii ei ole, et linnapead muutuvad vaktsineerimisspetsialistideks. Katri Raik lisab, et kuna Narvas on vaktsineeritud vaid kolmandik inimestest, tuleb mõelda, kas suuremaid üritusi on üldse mõistlik korraldada. Mihkel Lees ütleb, et Tartus arutatakse linna egiidi all toimuvate ürituste üle sel nädalal. Oleme palunud meie headel kolleegidel kultuuriosakonnast kaardistada nüüd kõik Tartus, augustis ja sealt edasi toimuvad suuremad sündmused ja me vaatame neile otsa, tegelikult see on väga tõsine arutelu, koht, kas täiendavaid piiranguid rakendada või mitte. Samas lisab Lees, et üle riigi võiks kehtida siiski ühesugused reeglid. Kui Tartus on ühed reeglid mõnes kõrval asuvas vallas, on teised reeglid, liigutakse sinna peole. Ettevõtjad ei ole rahul sellepärast, et ei ole ühtset suhtumist ja, ja selgust, nii et veel kord see üleskutse, et valitsus, palun, palun selgust, palun mitmeid kuid ettevaatavaid otsuseid, et oleks lihtsam nii omavalitsustele, ettevõtjatel kui ka inimestel, kes siis peavad neid reegleid järgima hakkama. Katri Raik lisab, et otsustamise teevad keeruliseks ka erinevad sõnumid ekspertidelt. Mina olen murelik ka teadusnõukogu sõnumeid lugedes helistasin ka eelmise nädala lõpul doktor Fisherile, palusin teha meie piirkonna prognoosi eraldi teadusnõukogu sõnumid on ka mõnegivõrra eksitavad. Kui doktor Lutsar ütleb, et ikkagi koolid jäävad lahti ja doktor Fischer ütleb, et et olukord on hull, siis kuidas seda nüüd siis täpsemalt ikkagi võtta?",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu ja Narva ootavad valitsuselt selgemaid sõnumeid selle kohta, millised piirangud hakkavad edaspidi kehtima vaktsineerimata inimestele. Mõlemad omavalitsused kaaluvad ka võimalusi kohalike piirangute kehtestamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKas Eesti ja Läti on kõikides piiri avamise küsimustes ühte meelt ja Leeduga? Leedu ja Poola kolleegidega me kohtume esmaspäeval, aga Lätiga on meil üsna ühene arusaam, et sellised reeglid, mis me oleme kehtestanud, et plaanime nendega jätkata ja kindlasti esmaspäeval konsulteerime ka nende otsuste valguses, mida teised Euroopa riigid 15. juunil teevad. Euroopa Liidu riigid on põhimõtteliselt kõik nõus olnud, et esmaspäevast avatakse sisepiirid, aga on kaks riiki, kellega Eestil on väga tihedad sidemed ja kelle kohta me nüüd täpselt ei tea. Rootsi ja ühendkuningriik, kuidas nendega jääb? Kõigepealt Rootsist ühendkuningriigist on võimalik tulla Eestisse, aga karantiini põhimõte on ja see on kolme balti riigi kokkulepe, mis jääb kehtima. Ühendkuningriik on võimalik ka Eesti inimestel minna, kuid tuleb jääda karantiini ja Rootsi on võimalik Eesti inimestel samuti minna. See tähendab nende kahe riigi suhtes esmaspäeval veel midagi ei muutu. Jah, praegu inimesed peavad eeldama kehtivate reeglite maksust. Euroopa Liidu välispiiri hakatakse avama järk-järgult alates esimesest juulist. Kuna koroonaviiruse levik maailmas on erinev, siis komisjon soovitab liikmesriikidel ise kokku leppida, kes on Euroopasse teretulnud ja kes mitte. Mis on Eesti seisukoht nüüd selles suhtes, et kellele kavatsetakse piirid avada ja kellele mitte? Me peame mõistlikuks, et Euroopa riigid suudaksid ühise platvormi rakendada. Mõistlik on võtta aluseks just nimelt niisugused objektiivsed kriteeriumid, et esimesest juulist tulevad ka otsused ja otsused võivad tähendada teatud riikide nimekirja, ma eeldan seda, mille puhul sisenemist Euroopa Liitu võimaldatakse. Kuid jääb teatud riikide osas ka karantiini põhimõte siiski kehtima. Kas on olemas mingi tähtaeg, mil valitsus hakkab neid kolmandaid maid täpsemalt analüüsima? Kõige tähtsam on see, et Schengeni tasemel püütakse leida ühist otsust. Euroopa komisjon on oma ettepaneku teinud, seal oli esialgne riikide nimekiri 70 riiki, kust võimaldada sisenemist nii-öelda töö tasemel. Nii et see töö käib lähinädalatel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsist ja Ühendkuningriigist saabujatele jääb Eesti piir veel suletuks. Välisminister Urmas Reinsalu kohtus Läti kolleegiga piiride avamise teemal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSel suvel korraldas riigile kuuluv Narva elektrijaamad esmakordselt põlevkiviõli müüki läbi oksjoni, kus hind kerkis ühe päevaga möödunud suvisega võrreldes ligi kaks korda 1700-lt 1900 tonnilt kuni 3700 kroonini tonnilt. Harjumaa omavalitsuste liidu tegevjuhi Toomas Välimäe sõnul tähendab see elanikele sel talvel umbes 40 protsendilist toasoojuse hinnakasvu. Tema kinnitusel olid oksjonitingimused seatud ebaõiglaselt. Aga see nagu suunatud oksjonit, sinna olid kutsutud, nagu need vahendajad, mitte soojatootjad ei olnud kutsutud. Kui oleks kutsutud soojatootjad, mis see oleks muutnud? Kui soojatootjad ostaksid otse tootjat, siis jääks üks aste nagu vahelt ära. No loomulikult, ma kujutan ette, et niimoodi on, on kellelgi mugavam, eks ole, et müüa angroo kõik maha ühe näpuliigutusega, mitte jamada seal kümnetega ostjatega, vaid vaid müüa ühed ainult või paarile. Selge see, et me lõpuks jõuame sinna kohta, me maksame ikka asjade eest õiget hinda, aga tundub, et siinkohal noh, kui me muude kütuseaktsiisi ega, ja nendega jõuame kuhugi järele Euroopa tasemele õnneks mööda ei ole jõudnud sinnamaale. Aga, aga siin puhul juhtus niimoodi, et see asi läks ühe päevaga või õieti noh, selle oksjoni käigu kuue tunni jooksul. Hind tõusis kahekordseks. Küsisin majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhatajalt Einari Kiselilt miks ettevõte korraldas oksjoni nii, et sinna ei lubatud soojatootjaid. Seda ei saa nagu ministeeriumi kommenteerida, kuna noh, neid tingimusi tegi firma Narva elektrijaamad iseseisvalt ning need ei olnud mitte nagu kooskõlastamiseks ministeeriumiga. Nii et ministeerium ei saa seda asja enam nüüd tagasi pöörata. Ministeerium ei saa selliseid otsuseid kindlasti teha, seda saavad teha ainult ettevõtted. Kas ministeerium saab tulevikus teha ettekirjutusi Narva elektrijaamadele, et sellistele hinnapakkumistele või riigihangetele lubataks juurde ka ikkagi soojuse tootjad? Ministeerium seda kindlasti teha ei saa, aga seda on siin võimalik võib-olla teha isegi konkurentsiameti kaudu või muude organisatsioonide kaudu. Mis te ütlete inimestele, kelle toasoojuse hind tõuseb nüüd eeloleval kütteperioodil 40 protsenti? Soojuse hind ei tõuse mitte ainult põlevkiviõliga kütjatel, vaid ka suure tõenäosusega gaasiga kütjatel, puiduga, turbakütjatel ja ka teiste vedelkütuste kasutajatel, nii et jah, see on see, mis praegu maailma energiaturul tegelikult toimub. Hinnad kasvavad ja see ei ole mitte ainult Eesti probleem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põlevkivihinna hüppeline tõus oksjonimüügi tõttu on pannud omavalitsused protestima.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEnergia kokkuhoid on viimasel ajal üldine teema, majade ja korterite soojustamisest räägitakse igal tasandil, seda toetatakse riiklike programmidega. Nüüd on hakatud jõudma uuele tasemele, kus maja mitte üksnes ei ole soojustatud, vaid väliste energiaallikate hulk on üldse viidud miinimumini. Niisiis hakatakse jõelähtmes ühte taolist maja ehitama, valmib ta Saksamaa passiivmaja tootja termo module tehnoloogia järgi. Selle esindaja Eestis on Rene Padar, kellelt küsisingi täpsemalt, mille poolest erineb taoline maja tavalisest hästi soojustatud majast? Hästi soojustatud majast erineb ta siiski kõikide kütteseadmete poolest ja ka soojuspumba poolest nii põrandal seintel kui akendel ja katuslael. Ja see kütte vajaduse erinevus on peaaegu 10 korda, ütleme siin Eesti keskmised majad kulutavad 100 kuni 150 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas, siis meie maja hakkab kulutama 15 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas. Et see on nagu peamine erinevus Kuivõrd on taolist maja keerulisem ehitada? Teda on hästi lihtne ehitada, kuna meie kasutame Saks amaa bassiivmaja tootja termomooduli elemente, mille esindaja olen ma siis ka Eestis ja, ja Skandinaavias põhimõtteliselt ehitus on väga kiire ja vigu on välditud tänu väga detailsetele tööjoonistele, mis antakse ette siis meile, tehastest ja paigaldus võtab aega põhimõtteliselt 200 ruutmeetri maja on võimalik majakarp püsti panna umbes pooleteist nädalaga. See on siis betoonmaja. Maja peaks täielikult valmima kolme kuuga, ehk siis oktoobris, aga kuidas on maksumusega? Maksumus ei ole eriti kallim, kuna see investeering sinna majakarp natuke läheb rohkem võrra vähem on vaja igasugused tehnoseadmeid, kaob vajadus igasugustele kaminatele maasoojuspumpadele üldse soojuspumpadele, kuna hoone küttekoormus on nii väike kütte vajaduseks sellel majal on 10,4 vatti ruutmeetri kohta ehk siis kümneruuduse toa kütab ära sajavatine pirn hinna poolest just tänu sellele seadmete vähesusele. See maja ei lähe kallimaks kui tavamaja. Nagu öeldud, toetatakse meil majade soojustamist ka riiklikul tasemel. Kuidas need kaks suunda nüüd omavahel jagunema hakkavad? Minu arvamus on see, et kindlasti ütleme, rahvaarvu poolest on kindlasti suurem probleem nende vanade majade renoveerimisel, kuna see, ütleme see energiakulu, mis sinna läheb, on ikka tohutult suur võrreldes eramute puhul, aga samas ütleme nüüd alustada ehitust ja olla tulevane majaomanik, siis kahtlemata ei ole mõtet enam ehitada mitte mitte energiatõhusad või mitte väga energiatõhusat maja. Sellel lihtsalt ei ole osta, aga et kuna me ei tea kunagi, mis energia hind teeb ja kas ta on järgmine aasta kaks, 50 või on kolm, 50 ja et sellest ennast lihtsalt vabaks saada, tasub seda passiivmaja ütleme teha ja just eramute puhul minu soovitus on see ikkagi valida see energiatõhusus ja, ja head seadmed ja, ja kõik võimalikud mõistlikud maad ja mitte ehitada enam odavalt ja siis pärast seda raha taha raisata. Tegelikult muidugi taolise maja ehitajaid ei pruugi meil praegu eriti veel olla, kõik on algusjärgus. Padar soovitab huvilistel kasutada majatehaseid, et moodulid oleksid valmis toodetud. Aga kokkuvõtteks see on igal juhul tuleviku suund. Kindlasti kindlasti, selles ei ole küsimust juba need Euroopa seadused ja kõik see sinna suunda läheb, et omalt poolt ma loodan ka, et eks see on nagu mõistlikum viis minna, kui seda energiat kulutada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jõelähtmel pandi nurgakivi Eesti esimese passiivmaja standardi järgi ehitatavale näidismajale. Valmima peab see oktoobris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n130 aastat tagasi, 26. jaanuaril 1879 kogunes eelneva aasta lõpul valitud Pärnu linnavolikogu oma esimesele istungile ja valis Pärnu linnapeaks Oskar Aleksander Brakmani. Temast sai Pärnu tuntuim linnapea läbi ajaloo. Tema ajal rajati näiteks Pärnu kuulsad pargid. Kuidas aga tollane volikogu valimine, käis Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk. Põhimõte oli väga lihtne, mõjutatavad inimesed ja kirjaoskamatud inimesed valida ei saa ja see on üle Euroopa ja see oli väga levinud põhimõte tollel ajal. Ega see ei olnud ainult Vene impeeriumis, kes ikka lugeda-kirjutada ei osanud, see ei saanud valida ja kes sõltus kellestki töölised, koduperenaised, teenistujad need ka valida ei saanud, said ikkagi ainult need, kes ei olnud mõjutatavad ja kes ka hoolisid kohalikust omavalitsusest piisavalt selle läbi, et neil oli siin kas kinnisvara või küllalt suur varandus. Enne seda volikogu, mis siis 130 aastat tagasi valiti, oli linnas raad võimul. Kuidas need rae liikmed võimule pääsesid? Kuidas esimene raad võimule pääses, see see kindlasti toimus läbi mingite valime. Seda me ei tea, kahjuks hiljem nad hakkasid lihtsalt kopteerima ehk juurde kutsuma omasuguseid, keda nad võisid usaldada ja kui mõni ära suri rajaliige või, või muud moodi koht vabanes, inimene lahkus näiteks linnast, siis lihtsalt kutsuti sobiv inimene asemele. Pärnu praegust linnavolikogu ja esimest demokraatlikult valitud volikogu 1989. aastal võrdleb volikogu esimees Ahti Kõo. Mida ajas tagasi, seda demokraatlikumad ja seetõttu ka pingelisemad ja vaieldavamad ja eriarvamustega on olnud nõupidamised, otsustamised, sealhulgas volikogu esimeeste valimised, põnevam, huvitavam ja tõenäoliselt ka rohkem arvamusi arvestavam, aga seetõttu raskem oli siis, kui me alustasime. Mäletan 89. aasta esimest istungit, kus, kus viimase hetkeni ei teadnud vist volikogus keegi ei seda, kes saab volikogu esimeheks, ega ka seda, kes saab linnapeaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "26. jaanuaril 1879 aastal kogunes Pärnu linnavolikogu oma esimesele istungile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHiljuti oma 70 viiendat tegutsemisaastat tähistanud kõvamööbli tootja Vermo peamised turud on Skandinaavias ja Kesk-Euroopas, mis nüüd on aga näitamas mõningast jahenemist. Ettevõtte müügidirektori arendusjuht Peeter kuum toob välja, et kevad-suvi ongi tavapäraselt mööbli müügis madal aeg, ent sedapuhku avaldab mõju ka koroona. Aja lõpp. Peeter kuum, jätkab. Piltlikult öeldes on selline peojärgne pohmell. Poolteist aastat on kodusid sisustatud, mööblilt ostetud, et kõik on selles sisustuses natuke väsinud. Eesti üks suurim pehme mööbli tootja tarmeko toob välja sama trendi. Ettevõtte juht Jaak Nigul sõnab, et nende lõpptoodete hind on nagu Vermolgi tõusnud kuni 20 protsenti ja enim on hinnatõusu hoogustanud just puitmaterjali kallinemine. Jaak Nigul. Erinevad raiepiirangud ja impordipiirangud on puidu nii-öelda kättesaadavust ja hinda tõstnud väga tugevalt. Noh, puittootete hinnad on läinud üles, lõpuks kliendid ei soovi neid kõrgeid hindu enam maksta. Kaasneb nõudluse langus, sellega kaasneb tootmise langus. Tootmise langusega kaasneb paraku küttepuidu hinnatõus, sest suur osa küttepuidust Eestis tekib tootmise kõrvalproduktina. Kuigi kumbki ettevõte ei kurda hetkelise müügi üle, ollakse mures, mis saab sügisel edasi, räägib EmOS müügidirektor ja arendusjuht Peeter Kuum. Kasvavad hinnad on Euroopas tarbija kindlust kõvasti vähenenud, selles mõttes sügis tuleb päris noh, ei oska keegi ette ennustada, aga tellimuste hetkeline vool on langenud. Praegu me näiteks pehme mööbli koha peal veel ei tunne, seda turulangust veel ei ole. Aga ma arvan, et kui sügisel nüüd inimesed hakkavad saama neid uusi küttearveid, mis saavad olema hoopis teistsugusest tasemest kui seni. Ma arvan, et siis see langus tuleb. Ja nii kõlasid Tarmeko juhatuse liikme Jaak Niguli mõtted tarbija ettevaatlikumaks muutumist tajuvad mööblitootjatest teravamalt aga aiamajade, tünnisaunade ja palkmajad tegijad. Võrumaal rõuges Kesk-Euroopa ja Hollandi turule aiamaju tootev Eesti OÜ tegevjuht Jaak Karson ütleb, et nende müük langes eelmisel kuul 20 protsenti ja sel kuul on langus jätkunud. Turg. Ei tööta praegu hetkel, et inimene panustab muudele, kas toodetele, toidule, küttele, noh samuti mõjub inflatsioon, aga inimene on muutunud väga pelglikuks, sõda on veninud ikkagi 100 pluss päeva ja seda kardetakse. Raadiouudistele Võrumaalt Mirjam Mõttus",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui oleks võinud arvata, et sõda Ukrainas ja Venemaale puidu impordikeelu kehtestamine toob endaga kaasa puidu puuduse puittooteid valmistavates ettevõtetes, siis pigem kurdavad ettevõtted hoopis turgude jahtumise üle ja Euroopa klientide võimetuse üle minna kaasa kasvavate hindadega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna selgus, et Pärnu linn soovib teisaldada vana pargis asuva punamonumendi kalmistule ning kivi juures olevat sõjahauad ümber matta. Pärnu kõrval on teisigi asulaid, kes just sel kevadel leidnud, et okupatsiooniaega meenutavate monumentide ja nende all olevate haudade koht ei ole linna südames. Eestis on 132 sõjahauda, mis asuvad väljaspool kalmistut, kuid sugugi kõiki neid ei ole vaja ümber paigutada, ütles sõjamuuseumi direktor Hellar Lill. Seadus ütleb, et ümbermatta tuleks siis eeskätt neid sõjahaudu, mis asuvad ebasobivas kohas, haljasalad, tihe asustusalad, praktika on olnud seni selline. Omavalitsus on pöördunud siis kaitseministeeriumi poole, kelle egiidi all tegutseb sõjaaudide komisjon, kes siis hindab, kas matmiskoht on ebasobivas kohas ja otsustab siis selle ümbermatmise, mille omakorda kinnitab kaitseminister ja kaitseminister on delegeerinud selle siis ümbermatmise korraldamise sõjamuuseumile. Kuigi huvitatud omavalitsusi aina lisandub, ei ole kaitseministeeriumil plaanis hakata üleriigiliselt ja süsteemselt ümber matmistega tegelema, sõnas kaitseressursside ameti peadirektori ülesannetes olev Anu Rannaveski. Meil on tegelikult kaardistatud, palju on neid sõjahaudasid ja paljud nendest sõjahaudadest on väljaspool kalmistuid. Aga noh, kuna me räägime sellest, et ümber matmist vajab üle 60000 isiku, säilme, et see on väga suur hulk Ühtlasi oleks see Hellar Lille sõnul väga kulukas. Hoopis teistsuguseid ressursse selle töö korraldamiseks, et praegune see süsteem toimib ja on, tundub mõistlik. Praeguseks on paigas, et Otepääl tuleb hakata lähiajal teises maailmasõjas langenute säilmeid ümber matma. Ootel on veel viie omavalitsuse sarnased taotlused. Sõjamuuseumile tähendab see teatavat väljakutset, märkis lill. Me saame nüüd hea praktika kindlasti esimeste sõjahaudade ümbermatmisega ja siis oskame hinnata seda tempot ja täiendava ressursi vajadust. Kaitseministeeriumil on kavas muuta ka sõjahaudade kaitse seadust selliselt, et ümbermatmisi puudutav muutuks paindlikumaks. Muutused puudutavad ka sõjahaudade komisjoni, selgitas Anu Rannaveski. Täna on tegelikult suures osas ta ikkagi selline ametkondlik, et sinna kuuluvad ka paljud ministeeriumite esindajad. Et edaspidi on ta nagu pigem selline ekspertkomisjon. Sõjamuuseum saab siis olenevalt olukorrast, et millist ekspertiisi tal parasjagu vaja on siis moodustada vastavalt eriala spetsialistidest. Sellise komisjoni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Üha rohkem omavalitsusi avaldab Kaitseministeeriumile soovi mõne punamonumendi teisaldamiseks ja selle all olevate säilmete ümbermatmiseks kalmistule. Kuigi soovijaid aina lisandub, ei ole Kaitseministeeriumil kavas hakata riigiüleselt süsteemselt ümbermatmistega tegelema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopas kasutatakse kolme eri tüüpi mobiiltelefoni laadijaid Apple i liting mikro SB ning SB C. Euroopa Komisjon tahab, et kõigil mobiilsetel seadmetel nii telefonidel kui sülearvutitel oleks ühesugused laadijad, seda tootjast sõltumata. Parim pistik universaallaadijale oleks Eesti elektroonikatööstuse liidu tegevjuhi Arno Kolgi sõnul us BC. Ma arvan, et täna see, see USBC on tegelikult päris päris hea, sest ta on nii andmete jaoks kui ka laadimisvoolu jaoks on täiesti täiesti võimekas ja peale selle on lõpuks ometi sümmeetrilise, seda ei pea siis mitu korda sisse toppima, et saab alati alati pihta. Arno Kolgi sõnul on ühesugusele laadijale üle minna hea idee. Tema sõnul on Euroopa liit seda juba 10 aastat üritanud. Kuidas nad Apple'i sellega kaasa saavad tulema, see on huvitav väljakutse, nendel on alati oma pistik olnud ja Apple on üks suuremaid tegijaid, vanemas siiski. Apple'i edasimüüja, valge klaari tegevjuht Marko Kärner ütleb, et kiired muudatused annaksid konkurentidele eelise. Apple'i telefonid ehk iPhone'id USBC pistikut veel ei kasuta. Oskan rääkida Apple'i maailmast, siis enamus seadmed on uues BC peale läinud. Idi uued Apple arvutid, maki iPhone, täna mitte. No raske on näha, et midagi muud sinna asemele tuleb ja räägitud on pikalt, et tuleb ka Apple i seadmetele, aga noh, see on asi, mida, mida teab Appel ja California. Euroopa komisjon arvab, et mobiiltelefone peaks müüma ka ilma laadijata, et seade odavam oleks. Elisa tootejuhi Imre Nõmmiku sõnul laadija tootehinda ei mõjuta. Lõppkasutajale see hinnavõit ilmselt jääb nägemata, pigem lõppkasutajal tekib probleeme rohkem, et tellin eepoest uue seadme ja siis ei ole mul laadijat, siis ma pean hakkama eraldi laadijat sellele tellima, et sellel ma ei näe küll siin mingit hüve, et ilma laadijata hakkaks müüma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon tahab, et kõikidel mobiilsetel seadmetel oleks ühesugune laadija. Kõige keerulisem oleks ühesuguse laadija kasutusele võtmine Apple jaoks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa need teemad puudutasid e-riiki. Teatavasti osa teenuseid interneti kaudu on väga hästi inimestele kättesaadavad, kuid see kättesaadavus ei ole ühtlane. Üle terve Eesti väga paljud inimesed suhtlevad riigiga kohalike omavalitsuste kaudu, kuid kohalike omavalitsuste lõikes interneti kaudu saadavate teenuste kättesaadavus on väga erinev ja kahetsusväärselt see erinevus on, on liigagi suur. Rääkisime ka regionaalhalduse reformist ehk siis omavalitsusliitude tugevdamisest ka ühistranspordi korraldamisest maakondades ja mitmel mitmel muul teemal. Esimese sammuna tahaksin anda selguse ja töörahu kohalikele omavalitsustele ja, ja ka maavalitsuste töötajatele, et inimesed saavad rahulikult tööl käia, teha oma tööd, selle ebaselguse ära lõpetada ja siis koalitsioonipartneritega läbi rääkida. Kus on selles valdkonnas ühisosa ja kus on siis edasised sammud võimalikud?",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus regionaalminister kinnitati ametisse. Peaminister Andrus Ansipi ja minister Siim-Valmar Kiisleri seisukohad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMerko ehituse Eesti juhatuse esimees Ivo Volkov ei usu, et arendused ehitusmaterjalide puuduse tõttu päris seisma jäävad. Aga see, et tähtajad üle lähevad tulenevalt sellest, et planeeritud kaubad ei pea, seda võib küll juhtuda ja sellest tulenevalt ehitus, tähtaegade valmimise venimine on täiesti reaalne teema Eestis. Volkov loodab, et ükski Merko ehitusprojekt üle tähtaja ei lähe, kuid materjali puudus annab ka neil iga päev tunda. Õnnetul kombel võib vist öelda, et liigselt põnev on peaaegu et kõikides sektorites ja kõikide materjalidega. Sama kinnitas Endoveri juhatuse liige Robert Laud. Väikseid tarneraskusi ja probleeme esineb igal pool, näiteks viimati me siin maadlesime just parketitarnetega, kus tehased ütlesid. Mingite puiduliikide puudumise tõttu ütlesid tarned üles ja tuli asendustooteid nagu leida. Kui tehas suhteliselt viimasel hetkel ütleb, et ei õnnestu tarnida siis sellised asjad võivad küll objekti hilinemist põhjustada. Mis saab siis, kui mõnd materjali pole üldse enam võimalik kuskilt saada? Eks siis hakatakse a-asendusi otsima samaväärsete materjalide hulgast, eks ole, ja kui samaväärset materjali või komponent ei ole, siis tuleb selline lähim nendele otsida ja, ja siis võib ka juhtuda, et tuleb ringi projekteerida. See põhjustab kindlasti objektide hilinemisi. Ehitusprojekt võib graafikust maha jääda ka seetõttu, et alltöövõtjatel on pidev tööjõupuudus, märkis laud. Ma ei ole kuulnud siin töölõiku, kus öeldakse, et mehi on üle täna need, kes ehituses töödata tahavad, need on kõik sisuliselt 100 protsenti hõivatud. Kui välistööjõudu saab juurde tuua, siis tuleb tööjõuturule inimesi juurde, kui neid ei saa tuua, siis siis jätkub lihtsalt surve palkadele. Nii ehitaja kui ka arendaja hinnangul ei tasu kinnisvarahindade langemist niipea oodata, jätkab Ivo Volkov. Kui kõik sisendkomponendid tõusevad, siis mina ei ole veel aru saanud, kuidas võiks lõpphind langeda ja ilmselt ei lange ka. Vähemalt minu arvutuste järgi juhtub see siis, kui majanduses tulevad taaskord suuremad raputused või mõned suuremad muutused näiteks keeratakse rahastamiskraanid kinni, kui lihtsalt nõudlus ära kaob, ühel hetkel, et siis on, aga eks see toimub jälle siis kellegi arvelt, et siis on, kas arendajad või ehitajad on need, kes peavad võtma suuri kahjumeid sisse ja, ja ainult sellisel moel saab see hind langeda. Tema hinnangul võiksid inimesed lähtuda talupoja tarkusest, kui pole raha ehitamiseks, ei maksa ehitada ja kui pole raha ostmiseks ei tasu osta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehitusmaterjalide puudus ja nende kõrge hind on juba mujal maailmas tekitanud olukordi, kus eramaja valmib näiteks ilma garaažiukseta. Eestis veel olukord nii hull pole, kuid on kuuldusi kortermajadest, mis tähtajaks valmis ei saa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOECD arvestas igas riigis uut asja juurdepääsu tervishoiusüsteemile, haridusele, laste vaktsineerimist, puhta joogivee olemasolu, oodatava eluea pikkust ja rohealasid. Kõige tervislikumalt kasvab laps OECD andmetel üles Austraalias. Austraalia puhul on kõik tingimused head, näiteks rohealasid on seal miljoni elaniku kohta kaugelt kõige rohkem maailmas. Ühtlasi on seal oodatav eluiga üks kõrgemaid maailmas ja kõikidele kättesaadav tervishoid. Teisel kohal on Island. Islandil on peaaegu kõikidel elanikel juurdepääs puhtale joogiveele. Samuti on Islandi kulutused haridusele väga kõrged. Kolmas paik, kus laps kasvab üles väga heades tervislikes tingimustes, on ja Jaapanit peetakse tihti üheks kõige tervemaks riigiks maailmas mitte üksnes suurepärase tervishoiusüsteemi vaid ka kultuuri harjumuste pärast. Nüüd tabeli teine pool, kõige ebatervislikumates tingimustes kasvab laps selle uuringu järgi üles Mehhikos, kus paljud tingimused on viletsad, kuid kõige halvem on lugu puhta joogiveega. Mehhikole järgneb ebatervislike tingimuste poolest Leedu. Uuringus öeldakse, et kuigi Leedu elanikud kasutavad riikliku tervishoiuteenuseid, on lood halvad rohealadega samuti oodatava eluea ja haiglate arvu poolest miljoni inimese kohta. Ja kahetsusväärselt on selles laste jaoks viletsate tervishoiutingimuste loetelus kolmas Eesti. Kuigi Eesti on uuringu andmed mitmes mõttes terve riik, näiteks universaalse tervishoiusüsteemi poolest on meil vähe haiglaid miljoni elaniku kohta ja kõige madalam laste vaktsineerimise näitas. Meil on laste vaktsineerimise protsent 89, Luksemburgis ja Portugalis 99 ja Ungaris 100. Küsisime Eesti lastearstide seltsi presidendilt Ülle Einbergilt, mida tema arvab nendest etteheidetest, mis selles uuringus Eestile esitati, kas need on põhjendatud? Laste vaktsineerimisest, et 89 protsenti hõlmatuse tase tegelikult ta ei ole nii madal, aga ta ei ole kindlasti see optimaalne, et, et miks seda hõlmatuse taset jälgitakse, on sellepärast, et et ära hoida neid nakkushaiguste puhanguid, mis võivad uuesti tekkida. Ma nõustun sellega, et et see hõlmatuse tase võiks, võiks olla kõrgem. Ja miks on siis Eestis nii madal, et üha rohkem peresid loobuvad või keelduvad pakutud vaktsiinidest. Et seda juba sünnist alates vahel jääb küll tegelikult täiesti arusaamatuks, miks mitte kaitsta oma last ohtlike nakkushaiguste eest, sest need ei ole ju maailmas mitte kuhugi kadunud. Me võime öelda, et meie lapsed elavad. No ma ei saa nüüd öelda, et päris mitteturvalises keskkonnas, aga aga võiks olla parem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Millises riigis kasvab laps üles kõige tervislikemas ja kus kõige ebatervislikemas tingimustes?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva linnapea Katri Raik kinnitab, et kavatseb minna kohalikele valimistele koostöös Keskerakonnaga. Kuid milline see koostöö välja hakkab nägema, selle üle käivad praegu läbirääkimised. Jutt käib Keskerakonna lipu all valimistele minek ja mõnevõrra ebatavalisest lahendusest, kus sellel samal plakatil oleks ka meie Narva väike märk, kuidas see täpselt saab olema ja kas see saab olema, see selgub praegu järgmistes diskussioonides ja arutles eludes, mina kaldun jah, selle otsuse poole minna selles kogumis valimistele, miks sellepärast et ma tahan töötada Narva heaks ja ma arvan, et praegu on Narva heaks võimalik töötada ühe suure erakonna toel ja selleks erakonnaks Narvas on keskerakond. Kui te küsite, kas ma astun keskerakonda, siis minu vastus on selge, ei. Katri Raik tunnistab, et ta pooldab Keskerakonnaga ühise valimisnimekirja moodustamist. Kuid meie Narva fraktsioonis selles suhtes üksmeelt ei ole. Ma loodan, et lähinädalatel või siis lähikuul saabub, saabub selgus, kas fraktsioon Meie Narva le meeldib selline lahendus ei meeldi, kas kõik tulevad sellega kaasa, tuleb osa kaasa, kas keegi ei tule kaasa, siis siis kõik selgub. Minu meelest oleks praegu poliitiline enesetapp mul linnapea na öelda, et ma ei ole Keskerakonnaga valmis koostööks, kui me oleme tulnud koalitsioonilepinguga võimule. Narva volikogu esimehe, keskerakondlase Tatjana Stolfati sõnul peab meie Narva otsustama, kuidas valimistele minna, kas koos Keskerakonnaga või omapäi. Kuid Katri Raigi kandideerimine Keskerakonna nimekirjas ei peaks kedagi üllatama. Arutasime Raigi kandidatuuri veel mullu novembris, et ta läheb kõigi eelduste kohaselt valimistele meiega ühes nimekirjas. Tavaliselt lähevadki linnajuhid valimistele ühtse nimekirjana, seepärast minu hinnangul mingit saladust ja üllatust selles pole. Narva volikogus on praegu kaalukamaks poliitiliseks jõuks keskerakondlased, kellel on 14 kohta 31-st. Meie Narvas on seitse kohta, ülejäänud 10 volikogu liiget on peale kodulinn Narva fraktsiooni lagunemist omapäi Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva linnapea Katri Raik pooldab kohalikel valimistel Keskerakonnaga ühist valimisnimekirja. Mullu novembris Narvas võimule tulnud koalitsioon kaalub ühise valimisnimekirja moodustamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLavastaja Urmas lennuk tunnistas, et see, mida vaataja Charlotte Levenskölti etenduses laval näeb, erineb tunduvalt tema algsest plaanist. Algne tahe oli natuke melodramaatilisem olla, aga õnneks nagu on selline trupp, et kõik ja tegelesid nii aktiivselt oma rolliga ja me saime niisugust head näitejuhi tööd teha siin nendega me saime hästi mõnusalt proove teha. Ja siis ta kujunes ikkagi rohkem selliseks korralikuks psühholoogiliseks draamaks. Ütleme niimoodi, et, et me selle melodramaatilisem poole natuke võib-olla jätsime unarusse kuskilt seebiseriaalidest ka inimene vaadata, kui tahab. Osatäitjad on Grete Jürgenson, Ülle Lihtvelt, Silja Miks, Madis Mäeorg, Eduard Salmistu, Imre õunapuu ja Natalii väli. Nimiosalise Natalie väli sõnul räägib Charlot Levensköld armastuse erinevatest vormidest. Naise armastus mehe vastu, poja ja ema armastus ja üldse ema, ema armastuse siuke emalikkuse motiiv käib läbi tegelikult ka Sarlotil, et kuigi see on selline mehe ja naise, aga siis see ikkagi minu arust nagu natuke selline tingimusteta ja ohverdav armastus, nagu rohkem käib siuke emade juurde vist. Mitte küll sellisel kombel nagu peaks oma meest armastama, aga see on parim, mis mul pakkuda. Pärast emaks saamist oli Natali välile Charlot Levenskõld üle pika aja esimene suurel laval ülesastumine. Väli nentis, et emaks olemine on tema tundemaailma avardanud. Ma arvan, et on punte siuguseid, emotsioone ja tundeid, mis nagu kas avarduvad või tekivad alles üldse pärast lapse saamist, ma arvan, et see on niisugune, see sügavus või? Kõlab natuke klišeelikult, aga et on, et laps muudab päris palju",
"role": "user"
},
{
"content": "Rakvere teatris on lavalaudadele jõudnud \"Charlotte Löwensköld\". Lavastus tugineb Selma Lagerlöfi samanimelisele romaanile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNii Reformierakonna kui ka Keskerakonna esindajad kinnitasid, et kohtumisest jäi sümpaatne mulje ja soomerest võib saada ametlik presidendikandidaat. Reformierakonna fraktsiooni juhtiv Mart Võrklaev. Oli küsimusi välispoliitikast, põhiseadusliku järelvalvest, kodanikuühiskonna ühendamisest või, või nii-öelda vaimsest majakast, mis, mis rolli president kindlasti kannab ja, ja läksime ka kohati detailsemaks, kas või vaktsineerimise teema või Covid olukord või siis see, et kuidas, kui me oma ühiskonnas näeme, et et justkui tegelikult me lähtume hästi palju teadusest, aga, aga inimesed, paljudel juhtudel kipuvad justkui teaduse osas olema skeptilised kas või vaktsineerimise teemal, et, et, et kas siis Tarmo Soomerel kui, kui tugeval teadlasel ja teadlaste esindajal olekski imerohtu selleks, et me rohkem teadasse usuks ja ja kuidas võib-olla neid muutusi ühiskonnas läbi viia ja, ja ka polariseerumist vältida, et, et rohkem inimesi ühendada. Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ütles, et kohtumine oli positiivne. Meile jättis Tarmo Soomere sümpaatse mulje ja, ja usaldus meie vahel kasvas. Aga kas ka piisavalt, et, et me saaksime tagada 68 poolthäält. Me teame, et Keskerakonnal on parlamendis 25 häält, nii et me vaatame kogu võrrandit tervikuna. Me tõesti üritame leida erakondade ülest kandidaati. Täna võib nii palju öelda, et kui on olemas teiste erakondade hea tahe ja ja võimekus tulla, siis ma võin interpreteerida, et Keskerakonna taha see ei jää. Tarmo Soomere ise oli tagasihoidlik, öeldes Hannes Sarvele, et tegemist oli tõsiste töövestlustega. Põhiline sõnum oli Soomerel fraktsioonidele järgmine. Põhiline mõte on, on lihtne. Eesti presidendil on vähe võimu aga suur mõju ja seda mõju tuleb rakendada väga aus hoitult ja tagasihoidlikult Eesti riigi vajadusteks. Millised ütleme oleks teie tugevused Eesti vabariigi järgmisele presidendile, oskus erinevate ülesannete ja küsimuste puhul leida üles see kõige alusam koht ja püüda võimalike lahenduste või sammude väljapakkumisel kokku koguda ja arvestada selle kohta käivat maailma parimat teadust. See on see, mida teadlase karjäär on õpetanud. Sotsiaaldemokraadid kohtuvad Soomerega homme Isamaa fraktsioon reedel. Soomere saamise ametlikuks presidendikandidaadiks otsustavad parlamendierakondade esindajad kolmapäeval. EKRE-l on oma presidendikandidaat, selleks on Henn Põlluaas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu Keskerakonna ja Reformierakonna fraktsioon kohtusid teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomerega, kes on nõus presidendiks kandideerima.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSkandaal selle ümber, kas kaitseväe orkester peab pillid varna panema ja laiali minema, näitab, et kaitsevägi pole ainult sõjaline, riigikaitse raudlaskemoona evikud ja miinid vaid sinna mahuvad ka pehmed väärtused. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem jättis mulje, et ta naeruvääristab valitsuse kärpekava ja püüab militaarseid kärpeid vältida, kui räägib kaitseväe orkestri likvideerimisest. Talle sai ette heita taktikalist väljapressimist, sest nädala taguses pressiteates lubas ta esitada kaitseministrile ettepanekud kärbete osas alles juuni algul. See lause ei olnud sisuliselt õige. Tegelikult oli kindral Herem kaitseministrile juba öelnud, mida kavatseb teha. Kindralile aga tähendabki riigikaitse kõike muud kui puhkpillimuusikat liiga kitsalt fokusseeritud pilk, ent nii on. Kuid keegi poliitikutest teda enne skandaali puhkemist ka ei takistanud. Kindlasti ei uskunud Herem, et tema otsus vallandab nii ulatusliku meelepaha. Kaitsevägi on Eestis populaarne, palju populaarsem kui poliitikud. Nüüd pöördus suur osa ühiskondlikust arvamuse kaitseväe juhtide vastu. Kaitseväe orkester on üks riigi sümbolitest, nagu ka riigi lipp, vapp ja hümn, ütlesid ühed. Kaitseväe orkester on osa Eesti muusikakultuurist. Teised demokraatlikus riigis ei saa kindralid öelda, et nüüd loobugu riik ühest oma sümbolist ja nad ei saa sõita kultuurivaenulikuse roomikutega üle oma orkestri, ütlesid kolmandad ametkonnad ja kaitsevägi on üks ametkond teevad poliitikutele ettepanekuid, kuid poliitilisi otsuseid ja valikuid teevad ministrid. See on nende vastutus. Ministritel on õigus ka ametnike ettepanekud tagasi lükata või lasta need ümber teha. Näiteks nii, et kaitseväeorkester jääb alles. Aga ühe kasarmu ehitus lükkub aasta võrra edasi või nii, et kaitseministeerium võtab orkestri enda hõlma alla, leides selleks ise 1,4 miljonit eurot aastas. Kaitseväe peastaabi ülem brigaadi kindral Veiko Veljo Palm ütles klassikaraadios, et elukutselise orkestri asemele tuleb amatööridest koosnev orkester mis ei ole kindlasti sama hea, kuid ka meie kaitseväe paraadil osalevad suuresti amatöörid ja amatöörid. Me reservarmeega olemegi võrreldes paljude NATO liitlastega. Mis see nüüd oli, kas amatöörid on reservistid või ajateenijad või ohvitserid, iseseisvuspäeva paraadil või kõik kokku? Üldiselt võttis kogu teema täpselt kokku Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene. Kultuuriministeeriumi endine kantsler. Ta soovitas poliitikutel mitte süüdistada ametnikke rohkem kui iseend ja pigem tunnistada, et 60 miljoni euro suurune kärpeülesanne sõnastati valel ajal, sest koroonakriis ei ole veel läbi. Aga see on juba teine teema. Miks Reformi ja Keskerakonna valitsus sellise segase kärpimise kasuks otsustas. Tegelikult on see siiski esimene teema, sest siit segadused algasidki.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajakirjanik Toomas Sildam nendib oma nädalakommentaaris, et valitsus hakkas kärpeplaanist rääkima liiga vara, kuna koroonakriis kestab.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVäike-Maarja niinimetatud matsi kabelile kukkus 2010. aasta kaheksandal augustil Eestit räsinud äikesetormis kiriku tornikiiver. Kolleeg Vahur Lauri rääkis üheksanda augusti aktuaalses kaameras juhtunust niimoodi. Üks suurimaid stiihia ohvreid on Väike-Maarja kirik, mis kaotas oma tornikiivri. Pealtnägijad jutustavad, kuidas torni tippalgul kõikuma hakkas, siis justkui viltusena veel üleval püsis ja siis kõrvalasuvale kabelile lajatas. Kabeli külmkambris oli kolm surnud matusetalitust ootamas. 1999. aastal taastatud tornikiiver on üks neljast Eesti kaheksakandilise põhjaga tornikiivrist. Väike-Maarjas on juba ministrid kohal käinud valitsuse abi lubamas. Kui kirik sai uue tornikiivri vähem kui kahe aastaga, siis kabeli taastamine on eri põhjustel võtnud kauem aega. Katus sai majale peale 2016. aastal, kuid kabeli renoveerimisprojekti tegemiseni jõuti kiriku uue ehitusinsenerist diakoni Juhan Rummi eestvedamisel 2019. aastal räägib Väike-Maarja koguduse juhatuse esimees Kaire Kislov. Esimeses etapis on nüüd toodud sisse vee ja kanalisatsiooniühendus. Lisaks ehitusprojektile on siis sisekujundus arhitekt heliade viimistlenud ja toonud muudatusi sisekujunduses just leinasaali osas. Ja tänaseks ongi valmis meil leinasaal toodud ära vee ja kanalisatsiooni ühendus ja kõike seda me teeme siis eesmärgiga hakata koguduse poolt oma matuseteenust kogukonnale, et läbi selle tagada siis kirikuhoonete säilimine. Tuleva aasta sügiseks tahetakse jõuda töödega nii kaugele, et saaks pakkuda kabelis eluviimaseks teekonnaks täispaketti Kaire Kislov. Sanruumid on vaja välja ehitada kontoriruum, külmkamber, surnuettevalmistusruum ja loomulikult maja välisfassaad ja, ja siis õueala planeering viia kiriku peasissekäiguga ühte. Kabeli renoveerimine läheb maksma üle 150000 euro.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna õnnistati Väike-Maarja kabeli renoveeritud peasaal. Kabel sai tugevalt kannatada 11 aastat tagasi toimunud tormis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTegemist ei ole allveelaevaga, tegemist ei ole üldse laevaga, tegemist ei ole ka lennukiga, nagu siin on välja pakutud. Nüüd ma tean, millega on tegemist. 1900 seitsmekümnendatel aastatel nähti merel sõitvatel laevadel Juminda poolsaare tipust mitmesaja meetri pikkuse trossi otsast, taevas sai üles lastud hiigel airostati ja elu viis mind hiljem kokku seal paiknenud raadiotehnilise väeosa inimestega. Ja need inimesed seletasid mulle, et neid lasti üles Nõukogude Liidu merepiiri palju ja et iga tross kujutas enesest hiigelantenni üht osa. Ja kui ma siis nüüd peale nende kujutiste vaatamist sain kiiresti ühendust ühega neist meestest, kes seal teenisid tol ajal ja küsi nende käest, et ega te seal midagi ära ei kaotanud. Siis ütlesid mehed, et jah, et meil juhtus niisugune lugu, et arvatavalt 1978. aastal pääses üks aerostaat lendu. Lõunatuul viis selle kaugele merele, kus ta kukkus alla ja uppus ära. Ja kui ma nüüd olin merel, tegime seda otsimistööd ja leidsime mere põhjast need riismed, mida me kujutasime ette kaleviriismeteks. Me nägime ära, et laevariismetega ei ole, et see konstruktsioon, mis seal merepõhjas oli, meenutas kõige rohkem dirižaabli sõrestikku. Ja nüüd nende endiste raadioehituse osa meestega konsulteerides mehed ütlesid jah, et see on meie kadunud aerostaat. Nii tegemist on leiuga, millist meile 33 aasta pikkuse töö jooksul kordagi ette pole sattunud. Väärib see edasi uurimist veel. Kindlasti meremuuseumile ei paku see huvi, kõik see info, mida meremuuseum tahtis saada, on saanud. Aga allveelaeva Kalev otsingud jätkuvad, kui täpsed andmed teil üldse Kalevi hukkumise kohta on? Kalevi hukkumise kohta ei ole mitte mingisuguseid andmeid. Kalev väljus Kroonlinna sadamast 29. oktoobril 1941. aastal. Ta pidi tulema Eesti rannikule, ta pidi panema siin Tallinn-Helsingi laevaliinil sisse miinitõkked. Ta pidi panema põhjarannikule maha kolme inimelise luuregrupi. Ajakirjanduses on läinud käibele diversioonigrupis terroristide grupist, mitte midagi taolist ja allveelaev sides rohkem ei tulnud. Peale sadamast lahkumist ei tulnud sidesse ka luuregrupp, mida nad oleksid kindlasti pidanud tegema, kui nende maale panek oleks õnnestunud. Täiesti kindlasti hukkus allveelaev juminda miiniväljal, sellepärast et tema lahinguülesande kurss viis läbi Juminda miinivälja kõige paksema miinisupi. Me jätkame tööd Juminda miiniväljal kindlasti. Aga ega meil ei ole teada isegi ligilähedaselt, kui ligidal, kui kaugel ta hukkus. Lihtsalt jätkame süstemaatilist vrakiotsingut, me oleme leidnud sealt 50 uppunud laeva. Ja parafraseerides Eints valku, ütleksin ma nii, et allveelaeva Kalev leiame me niikuinii üks kord.",
"role": "user"
},
{
"content": "Juminda poolsaare juures merepõhjas lebav objekt ei ole 1941. aastal kadunuks jäänud allveelaeva Kalev vrakk. Tegemist on hoopis dirižaabliga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMe panime täpselt paika kõik need tegevused, mis tuleb ära teha, et projektid saaksid edukalt arutatud ja kaitstud. Mitte enne, kui oktoobris algavad, siis nii-öelda nagu ülikooli keeles öeldakse, projekti kaitsmised. Ja me oleme otsustanud, et kõik, kes projekti esitasid, tulevad auditoorselt, teevad oma esitluse vastavad küsimustele, nii et selline tõsine arutelu panime paika selle, et juhend näeb ette kõigil võrdsed võimalused, oluline on see, et kõik projektid kuulatakse ära, ei ole niimoodi, et me vaatame juba enne, et pooled on nõrgad ja pooled on tugevad. Kultuurikomisjon leidis konsensuslikult, et meie ülesanne on olla ikka hästi kursis kogu kultuuriehitiste maailmas toimuvaga. Pandi kriteeriumid paika. Esimene asi on ikkagi tähe Eesti kultuurile, sealhulgas erinevatele kultuurivaldkondadele, eks ole. Ja teise ja kolmanda ja järgnevate kriteeriumidena tulevad siiski nii-öelda kaashindamisalused, on ka regionaalne tasakaal, seda, et kõik projektid tuleks Tallinnasse, see, see komisjon leidis, et see ei ole võimalik. Täpselt samuti leiti, et oluline on kaasrahastamine ja ehituste jätkusuutlikkuse, et noh, ei saa ju nii olla, et ehitame kultuuripalee valmis ja pärast ainult mõni inimene käib. No seda ei saa juhtuda või et pärast ei ole raha selle töös hoidmiseks, seda ka ei saa juhtuda. Me tahame, et oleks selliseid projekte, mis alles poole sajandi pärast valmis saavad. Kas kaitsmine või see asi, toimub neljapäeviti komisjoni nii-öelda korraliste istungitena paar-kolm või neli projekti korraga. Või jõuame selleni, et võtame riigikogu vaba nädala ja teeme terve suure sessiooni. Seda me lõppuuli paika täna veel ei saanud, aga lähipäevadel jõuame selle ka ikkagi ära määrata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu kultuurikomisjon arutas, kuidas hakatakse vaagima ideekavandeid 29 kultuuriehitise või ehitiste kogumi kohta, mille ehitamist või renoveerimist toetada järgnevatel aastatel Kultuurkapitali vahenditest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuue kuu Euribori, mis on praegu miinuses, ei ole viimastel aastatel intressimaksetele mõju olnud. Eesti Panga ökonomisti Taavi Raudsaare sõnul jõuab Euribor see aasta ilmselt pluss poolele, mis mõjutab ka igakuiste laenumaksete suurust. Praegu selline ootus on, et, et suvel võiks Eurobor positiivseks muutuda aasta lõpus olla juba ligi üks protsent, ehk siis sellest kogu intressimäära hakata juba moodustama suhteliselt olulise osa. Täna keskmine uus eluasemelaen umbes 100000 eurot võetakse tavaliselt 25-ks aastaks. Et sellise laenu igakuine tagasimakse on täna umbes 425 eurot ja kui nüüd see Eurivorm peaks tõusma ühele protsendile, siis makse suureneb umbes 50 euro võrra 475-le eurole. Raudsaare sõnul ei saa välistada seoses keerulise majandusliku olukorra ja kõrge inflatsiooniga, et euribor ei tõuse veelgi. Euribor on peegeldanud ka varem keerulist majanduslikku olukorda. Näiteks siin 2008. aasta suvel sügisel käis Euribor üle viie protsendi ära ja, ja ka varasemalt näiteks 2000. aastal on see euribor olnud üle viie protsendi, et nii kõrgele tõus, et Euribori, see ei ole praegu väga tõenäoline, aga seda ei saa kindlasti nagu välistada. Noh, see on üks üks põhjus siis olnud, miks näiteks Eesti pank enda nõuetes, mis me siis kometspankadel esitame, millistel tingimustel nad võivad siis laene väljastada, siis me oleme ka öelnud, et, et kui inimene tuleb eluasmelaenu võtma, siis tema nii-öelda maksevõimet tuleb hinnata ka sellises olukorras, kui Euribor oleks kuus protsenti, et välistada seda, et, et euribori tõustes väga paljud inimesed jääksid oma eluasmelaenu maksetega hätta. Raudsaar soovitab inimestel, kes plaanivad võtta eluasemelaenu, läbi mõelda, kas nad on valmis maksma igakuiselt ka mõnevõrra suuremat summat. Kui täna tahta laenu võtta, siis peakski inimene ise võib-olla arvestama, et, et see, kui nüüd täna lähen laenu võtma võib-olla mu igakuine intressimakse nii-öelda alguses on kolm-nelisada eurot, et see võib ka rohkem olla, siis nii-öelda läbi enda jaoks mõelda ja arvutada, kas, kas ma saaks ka näiteks 500 euro igakuiselt sega hakkama, aga noh, loomulikult teiselt poolt seda teevad pangad niikuinii ja, ja, ja iseenesest, ega see tõusev euribori ei tähenda seda, et, et see laenu kättesaamine nüüd tingimata oluliselt nagu halvemaks muutub ja see ei tähenda, et nagu teised laenutingimused tingimata halvemad on lisaks natuke liiga palju, mõnikord kuuleb seda euribori tõusuga hirmutamist, et loomulikult see on nagu oluline tõus, aga me kõrvutame kas või siin viimasel ajal olnud kiirete energiahindade kasvuga ja kommunaalmaksete kasvuga, siis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis paljude laenude arvestuse aluseks olev pankadevahelise rahaturu kuue kuu intressimäär euribor, mis praegu on miinuses, võib sügiseks kerkida plusspoolele. Euribor on tihedalt seotud Euroopa Keskpanga intressimääradega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEt noh, mis kindlasti kindlustab selle üks-kaks neli, seitsme püsimajäämise ja olulise laiemad võimalused tulevikus inimestele informatsiooni jagada on see, et selle aja jooksul suutsime me siis toimiva sellise IT-lahenduse mille kaudu siis on võimalik küsimused vastused kiiresti liigutada õigete osapoolteni, nii et ma usun, järgmisel aastal on see erinevate siis riigiasutuste kohta käiv informatsioon, mida siis on võimalik üks-kaks, neli seitsmest saada oluliselt oluliselt laiem, et meie jaoks on oluline, et inimestel on meeles kaks numbrit üks, üks kaks, siis kui tal on vaja kiiret abi kui tema elu või tervis on ohus ja kui tal on vaja informatsiooni riigiga või riigi toimimisega seotud küsimustes, siis ta saab valida üks-kaks, neli, seitse. Me oleme selleks esimeseks väravaks riigiga suhtlemisel ja ta ei pea helistama ühelt numbrilt teisele. See on meie sihte suund, et olla üks selline infovärav Eesti inimeste jaoks. Vabatahtlike abiga hoiate seda liini püsti. Me selle perioodi jooksul siis koolitasime välja 180 vabatahtlikku ja häirekeskuse plaan oli, on jätkuvalt vabatahtlik. Meie meeskonda liita ja jätta, et paljud on avaldanud juba täna soovi, et nad soovivad jätkuvalt käia, kas siis vahest õhtuti vahest nädalavahetustel nendele kõnedele vastama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse tõttu kehtestatud eriolukorra algul käivitas Häirekeskus lühinumbri 1247, et vastata Eesti inimeste küsimustele. Häirekeskusel oli aga juba aasta alguses plaan luua üks infonumber, millelt saaks infot riigi ja riigis toimuva kohta. Koroonapandeemia tõttu avati see number lihtsalt varem ja jääb tööle ka edaspidi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRääkisin eile Eesti suursaadikuga Valgevenes ja tema ütles, et on äärmiselt kahetsusväärne, et Euroopa liit ei suuda kokku leppida sanktsioonide, et see oleks ainus asi, mis Valgevenet praegu aitaks. Kuuldavasti Küpros ja Kreeka ei lase kokkuleppele jõuda, miks. Ütleme nõnda, et konsensust ei ole tõepoolest, osade riikide ootus on Euroopa liidus, et leitakse Küprost toet sita seisukoht selles konfliktis, mis on Küprose ja Türgi vahel praegu seoses Küprose territoriaalmeres puurimisega, mis teeb Türgi teinekord diplomaatias ühed asjad, mis on võib-olla ruumiliselt ja esemeliselt hoopis kaugemas ulatuses kipuvad teinekord olema seotud, järelikult tuleb siis nendes asjades leida lahendusi ja sest kindlasti minu seisukoht on, et need sanktsioonid, me oleme juba hiljaks jäänud, aga mis ei tähenda, et see oleks ettekääne, et neid mitte teha ja mida Kreeka tahab. Praeguses küsimuses on tõepoolest Kreeka noh, ka nii-öelda seal piirkonnas kui ka üldises strateegilises kontekstis on, on väga tugev solidaarne partnerriik Küprosele. Väidetavalt on sanktsioonide kehtestamise vastu ka Prantsusmaa ja Saksamaa. Sanktsioonide ideed toetavad tegelikult kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Küsimus on, et millise aja tempoga ja millises ulatuses need sanktsioonid kehtestada. Mingisugusel hetkel sellele ma olen veendunud lahendusele, leitakse, aga teinekord asjad diplomaatias võtavad oma aja ja, ja kindlasti Eesti on nende riikide edurivis eelmine nädal Eesti saadik, just nimelt tõstataski Euroopa Liidu saadikut aruteelul selle, et venitusteta need sanktsioonid kehtestada. Saksamaa ja, ja Prantsusmaa, aga nagu ma ütlen tõepoolest ka teised riigid Euroopa liidus kõik on väljendanud toetust sellele, et sanktsioonid on, on lahendustee. Kuupäevadest ei saa vist üldse rääkida. Kuupäevadest ei saa rääkida, et kuupäevad on sellised, et kuni otsus on tehtud, siis selle ajani käib otsuse ettevalmistamine. Aus vastus on see, meie oleksime olnud huvitatud, need otsused oleks juba langetatud. Arutelud seisavad ees, järgmine, ma arvan, väga tõsine arutelu tuleb 21. septembril Euroopa Liidu välisministrite nõukogul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euoopa Liit pole Valgevenele sanktsioonide kehtestamise asjus ühele meelele jõudnud. Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on Aleksandr Lukašenkale kehtestatud viieaastane sissesõidukeeld Eestisse sümboolse tähendusega, sest keegi ei arva, et ta tegelikult ka tahaks Eestisse tulla. Samas avaldas ta kahetsust, et Euroopa Liit tervikuna pole siiani jõustanud sanktsioone Lukašenkale ja tema režiimi tegelastele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nParlamendisaadikud külastavad Taiwanis demokraatia alast avatud parlamendi foorumit ning kohtuvad nii tunnustamata saareriigi presidendi. Sain veni kui ka peaministri suutsangiga. Riigikogus külastavad Taiwanit reformierakondlased Jüri Jaanson ja Madis Milling, kes on mõlemad ka Eesti Taiwani sõprusrühma liikmed. Hiina viis nädalavahetusel diplomaatilised suhted Leeduga madalaimale tasemele, kuna Vilnius lubas avada Leedus Taiwani esinduse. Hiina rahvavabariigi. Välisministeerium ütles, et leedukate samm on õnnestunud Hiina rippumatust ja territoriaalset terviklikkust ning lõi halva rahvusvahelise pretsedendi. Taiwani esindus on sisuliselt saatkond, aga tavaliselt nimetatakse neid Tii majandus ja kultuuribüroodeks, et Hiinat mitte ärritada. Riigikogu Eesti Taiwani sõprusrühma esimees Jüri Jaanson sõnas, et oma majandus ja kultuuribüroo võiks Taiwanil ka Eestis olla. Meie kaubavahetuse maht on mingi 50 miljonit, Taiwan on väga siuke eesrindlik riik, meil on iseendal palju sealt õppida väga palju ka näiteks põllumajanduslikud suhted on meil nendega jäänud nagu selliste bürokraatlike takistuste taha, aga ma arvan küll, et vastastikused investeeringud võiks, investeeringute maht võiks suureneda ja ja selles suunas me tööd teeme samuti, me oleme loomulikult väga huvitatud sellest, et Taiwan ju võiks ka meile siin oma kultuuri ja majanduse esinduse rajada. Ja noh, selles suhtes me jälgime ju huviga, kuidas neil Leedus läheb. Jaanson sõnas, et Taiwan on piirkond, mida peaks toetama ning millega kindlasti peaks suhteid veelgi arendama. Need suhted ei saa tema sõnul olla aga poliitilised ning siin peaks järgima Euroopa liidus kokku lepitud ühe Hiina poliitikat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Külastus leiab aset ajal, mil Leedu ja Hiina Rahvavabariigi suhted on madalseisus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJärelejäänud kuuest kandidaadist kõige mõõdukam, endine keskpanga direktor Abdol Nasser at on lubanud oma kabinetti võtta ka senise välisministri Gevadzarifi kas senises ametis jätkama või siis koguni asepresidendiks. See on Hemati austusavaldus kogenud diplomaadile kes on 2015. aastal sõlmitud, kuid praegu mitte kehtiva Teherani tuumaleppe peamine autor. Hemati sõnul ei ole Iraani majandus areng võimalik ilma selle heaks välismaal tugevat tööd tegevate diplomaatidega. Sarif ei ole Hemati kutsele vastanud, kuid on ilmutanud tahet ka uues valitsuses ministrina jätkata. Varem arvamusküsitlusi totalitaarses riigis ilmselt kuigivõrd usaldada ei saa. Tõik, et need asetavad Hemati kohe karmikäelise ja väga vanameelse ning režiimitruu ülemkohtuniku Ebrahim Raisei järele on siiski kõnekas, näidates, et emmati suudab ajat olla Kamenei lemmikkandidaadile raiseile üsna tugevasti kandadele astuda. See on seda üllatavam, et emati pole rahvusest pärslane vaid kuulub Iraani Türgi vähemuses mistõttu on tal põlisrahva südamete võitmiseks tulnud teistest kandidaatidest üksjagu rohkem tööd teha. Esialgu tahtis presidendiks kandideerida hulk tuntud reformiste ja Ruhani liitlasi kuid valvurite kogu praakis nad kõik välja, jättes raisiga võistlema ainult käputäis kõige rangemate vaadetega konservatiivi. Kuivõrd totalitaarses riigis valimistest niikuinii suurt midagi ei sõltu ja Iraanis pole koroonapandeemia veel järele andnud, suhtuvad valimisõiguslikud kodanikud valimistesse ülima ükskõiksusega isegi statistikat riigi kasuks. Väänavate uuringufirmade teatel piirdub valimisaktiivsus 42 protsendiga. Sellega on valimisaktiivsus jõudnud oma ajaloolise madalseisu. Inimeste huvi valimiste vastu ei suuda kasvatada isegi mitte ametist lahkuv president assan Rohani kes kõiki meediakanaleid kasutades on rahvast valimiskastide juurde kutsunud. Ülejäänud kandidaadid Hemati ja Raisi kõrval on sarnaselt raisile ultrakonservatiivsete vaadetega Amir Hossein asiade Kasemi, kes oma 50 eluaastaga on ühtlasi noorim presidendikandidaat. Endine revolutsioonilise kaardiväe ülemjuhataja Maen rezai aatomimeditsiini doktor Alireza Zakani ning järjekordne ultrakonservatiiv endine tuumaläbirääkija said Salili.",
"role": "user"
},
{
"content": "Iraanlased valivad täna uut presidenti kaks järjestikust ametiaega ametis olnud Hassan Rouhani asemele. Kandideerivad ainult konservatiivid. Ainus reformistist kandidaat, senine asepresident Mohsen Mehralizade pani üleeile oma kandidatuuri maha, et anda suurem võiduvõimalus mõõdukale konservatiivile Abdolnasser Hemmatile. Iraani tegelik valitseja, ajatolla Ali Khamenei soovitas kandidaatidel keskenduda riigi majandusolukorra parandamisele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJaagup Kreemi koos Tiit Kikase ja Taavi Langiga oli aufestival avada. Aga ega kreemi üksnes sellepärast kutsutud, et ta hea bändimees ja laulja on luuletaja Juhan Viiding oli nimelt kreemi onu ja festivalil oli kohal ka luuletaja Elo Viiding, et oma isast ja ka enda loomingust rääkida. Jaagup Kreem ütleb, et temast pole kirjanikku veel saanud. Ma olen selle kirjanduspere must lammas aga hea, et on suur au olla sugulane selliste suurte inimestega, nagu oli Juhan Viiding. Mul on paar asja pooleli ja mis seal salata, et tänapäeval kõik kirjutavad nii hirmus palju, et siis mõtled, et huvitav, kas seda ühte raamatut veel oleks vaja, aga mul on üks lasteraamatu pooleli ja tegelikult juba 10 aastat äkki, aga ma ma ei leidnud seda õiget hetke, et kirjutada, valmista. Luuletaja Kristiina Ehin ja tema luuletajast ja tõlkijast ema Lii Seppel jagasid kuulajatega oma mõtteid ja loomingut. Samuti rääkisid Andres Ehinist. Et Eestimaale uus kirjandusfestival lisandub, teeb neile rõõmu. Li Seppel. Meil oli rõõm siia tulla, sellepärast et Pärnus on päris esimene ja siin Koidula muuseumis on nii kodune ja armas ja eestimaine koht, et siia me tuleme ilma kõhklemata ja mõtlemata. Kristiina Ehin ütleb, et perel on loomingulisusele palju suurem mõju, kui tema isegi seda esialgu arvata oskas. Seda ei saa salata, et kümned luuletused lapsepõlvest peale on mulle pähe jäänud ja see selline koostöötamise ja parima lahenduse ja kirjandusliku kujundi kasvõi hallist kivist välja raiumise kogemus on mul lapsest saati ema isa kaudu kuidagi igapäevaselt nähtud. Kirjandusfestivali eestvedaja Merle Jansson tõdeb, et pabistatud sai palju, aga kõik on väga hästi läinud. Ma ei pabistanud mitte pärnakate kultuurilembuse pärast, vaid ilma pärast, aga noh, ilmselgelt on ka ilmavana on meil luulearmastaja ja, ja kirjanduse armastaja ja on ju väga hästi läinud",
"role": "user"
},
{
"content": "Teoks sai esimene Pärnu kirjandusfestival, mis oli suures osas pühendatud kirjandusperedele. Kokku saadi omal ajal tuntuima kirjanduspere Jannsenite aias ja majas ehk Koidula muuseumis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKagu piiril käivad tööd kahel esimesel etapil, kahe järgneva lõigu ehituse jaoks tehakse ettevalmistusi, ütles politsei ja piirivalveameti piirihalduse büroo juht Eve Kalmus. Esimesel 23,5 kilomeetri pikkuse piirilõigul käib ehitus kogulõigu ulatuses. Jäänud on veel ehitada cirka kilomeeter viivitusaeda ja 300 meetri jagu bantoonteed. Ehk et tööd on sellel lõigul praktiliselt lõpusirgel. Rääkides nüüd teisest etapist, mis on 39,5 kilomeeter pikk piirilõik siis seal alustas RMK sügisel oma raadamistöödega, et piirilõik siis ehituseks ette valmistada ja ka need tegevused on täna samuti lõpusirgel natuke kaugemale vaadates siis kolmanda, siis 26 kilomeetrit pikk. Piirilõigul käivad täna projekteerimistööd ja valmistame samuti ette ka juba neljandat etappi. Sõjaolukord Ukrainas ei ole kagupiiri ehitusgraafikut muutnud. Sõda Ukrainas ja, ja põgenike vastuvõtmine nüüd Eestis on kahtlemata toonud peale taas rohkelt lisaülesandeid, kuid õnneks ei ole piiriehituse protsess see täna mõjutanud. Piiri ehitavad ikkagi ehitajad ja ja, ja tööd jätkuvad meil plaanipäraselt. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sõda Ukrainas ei ole piiriehituse ajakava mõjutanud. Kagupiiri ehitustööd toimuvad plaanipäraselt ning esimese etapi piirilõik on peagi valmimas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSukeldujatel, kes käisid jõe põhjas kordamööda, polnud sellest, mis neid seal oodata võib, mingit ettekujutust, aga töö käib nii, et sukelduja kinnitab leitud eseme külge nööri ja kaldal olijad sikutavad selle välja. Juba mõneminutise vees oleku järel saadi kätte mingi metallkolakas. Seejärel sai kaldale tõmmatud liiklus märgi alus ja siis juba ostukäru. Kui tegemist on raskemate asjadega, on nende kaldale tirimine tõsine muskliproov. Sukeldujaid oli kaks. Norman Talson ja Jüri Laos Pärnu lahe merepäästeseltsi juhatuse liige Norman Talson. Tuligi mõte, et kuna see on nii tihedalt külastatav koht, tulevad paadid, silduvad inimesed käivad ujumas, hüppavad vette ja teeks selle kalda ääre puhtaks. Siin ja üllatavalt palju on prügi, et ostukärud ja isegi liiklusmärk ja jalgrattad ja iga posti ja rauad inimestel on kombeks, et see, mis on silme alt ära, seda pole olemas, aga siin vee all on ikka päris palju seda prügija, see on väga rumal mõte vette visata. On küll see käitumine peakski muutuma ja ma loodan, et nii mõni mõnigi hakkab mõtlema, et kui ta näeb, mida me siit vee alt välja toome, et ta ei viska ise prügi vette ja, ja on ka ettevaatlikum tundmatus kohas vette hüpatas. No kui raske seal vee all töötada on, kas see täna on hästi palav? Mõjutab ka kuidagi. Vee all palav iseenesest ei ole, aga raskuse annab see, et kõik need asjad on juba mutta vajunud ja päris tugevalt seal sees kinni, et tuleb lestadega põhjast lahti suruda ja kätte saada, need, et ei ole lihtne, füüsiliselt, on raske. Pärnu lahemere päästeseltsis on 18 liiget.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu Lahe Merepääste Seltsi sukeldujad puhastasid täna jõepõhja Pärnu Kesklinna silla kõrval. Sellist puhastustööd pole silla kõrval varem tehtud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu ulatub registreeritud töötuse määr 7,8 protsendini. Eelmise nädalaga võrreldes on juurde tulnud 842 töötut, kahe kuuga on töötute arv kasvanud 38 protsenti. Töötukassa analüüsi osakonna juhataja Margit Paulus ütles, et olukord on praegu veidi rahunemas. Viimastel nädalatel näeme just sellist stabiliseerumise märke, et kui siin eriolukorra ajal, et märts-aprill, et lisandus uusi töötuid iga nädal üle 2000 vahel ka 2300 ja, ja rohkem, et siis nüüd viimastel nädalatel on see uute töötute arv jäänud siin 1700 kanti, et et veidi on jah, selliseid rahunemise märke või stabiliseerumise märke täheldada. Kõige suurem kasv oli nädalaga Järvamaal, kus töötute arv kasvas 2,8 protsenti. Ainuke maakond, kus töötute arv vähenes, oli Jõgevamaa. Kollektiivseid koondamisi on aga lisandumas, tõdes Paulus. Eelmisel nädalal siis kollektiivsest koondamisest teavitas töötukassa kolm asutust ja kokku plaanitakse koondada siis nendes asutustes 52 inimest, et tegemist siis ühe majutuse ja toitlustusvaldkonna ettevõttega. Üks hulgi ja jaekaubandusettevõte ja üks töötleva tööstusettevõte. Aga et kui nüüd neid koondamisteateid vaadata ja nende alusel koondatavaid inimesi, et siis mais me küll näeme nüüd, et on see koondatavate arv kokkuvõttes teavituste alusel veidi suurem kui, kui aprillis samal ajal, et, et siin jah, on näha, et ikkagi koondamised veel siin mõnda aega ees ootavad. Kõige rohkem tööpakkumisi on praegu põllumajanduses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel nädalal teatas kollektiivsetest koondamistest kolm ettevõtet.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMiina Härma gümnaasium on üks kahest Tartu munitsipaalkoolist, mis ülelinnalise vastuvõtuga ja kus esimesse klassi soovijatel tuleb sooritada katsed Gümnaasiumi õppejuht. Terje Allik ütleb, et igal aastal avatakse kaks 26 õpilasega esimest klassi kokku 52 kooliütsi, kes Miina Härma gümnaasiumis oma kooliteed alustada saavad. Koolisaamine selgitatakse välja õppepäeva raames, mis käesoleval aastal toimub. Sel nädalavahetusel. Allikausub, et õppepäev on üsna lapsesõbralik. Seal tuleb teha mõningaid töölehti, ei pea tegema etteütlust, piisab võib-olla sellest, kui laps oskab enam-vähem veerivalt lugeda, et ta saab mõnedes tööjuhenditest aru, siis on seal selline väikene loogika osa ja siis selline keeletunnetus ja keelemälu osa päris mitu aastat oleme teinud siis ka sotsiaalsete oskuste plokki, kus siis lapsed peavad koostöös teistega mingi ülesande lahendama. Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave ütleb, et Miina Härma Gümnaasiumi esimestesse klassidesse astub neli protsenti kõikidest lastest, kes Tartu linnas kooliteed alustavad, jätkab Riho Raave. Nina härmas on siis õppeprotsess integreeritud rahvusvahelise AiPi õppega, kus on ka omad nõuded ja sellepärast oleme siis otsustanud, et Miina härma gümnaasium on ainukene kool, kus siis tõesti esimesse klassidesse võetakse katsete alusel. Aga konkurents ei ole nii suur, kui Tallinnas. Siin aastat ta natukene küll erineb, aga võib öelda, et kolm õpilast kandideerib reeglina igal aastal sellele kooli kohale. Lisaks Miina Härma gümnaasiumile on siiski ka Karlova koolis üks esimene klass, täpsemalt muusikaklass, kuhu ülelinnaline katsetega vastuvõtt. Raave sõnul on muusikaklassi puhul samuti katsed õigustatud, sest eeldab ju selline valik muusikalist andekust. Üldiselt on aga linnal põhimõte, et esimesse klassi astumine toimub elukohajärgselt, sest kõik linna munitsipaalpõhikoolid pakuvad Raave sõnul konkurentsivõimelist haridust. Tartus me oleme väga oluliseks pidanud seda, et lapsevanematel oleks võimalik valida kooli ja sellepärast oleme teadlikult säilitanud elukojärgset põhikoolide kõrval ja on tõesti enamus ja kuhu siis kõigile on koolikohad tagatud nende kõrval oleme säilitanud siis ka mõned ülelinnalise komplekteerimisega koolid, kuhu siis enne kui hakatakse komplekteerima elukohaseid, koole, õpilased vastu vastavalt vanemate soovidele ja valikutele ja ka sellele konkurentsile, kuidas siis on need soovi avaldused vastavuses nende koolikohtadega? Ilma katseteta, aga ülelinnalise vastuvõtuga on Tartus ka kaks vene õppekeelega munitsipaalkooli Annelinna gümnaasium ja Aleksander Puškini kool. Tartu Annelinna gümnaasiumi direktor Hiie Asser ütleb, et esimestesse klassidesse võetakse annelinnas vastu 78 õpilast. Kehtib põhimõte, et kes ees, see mees. Praeguse seisuga on kooli soovijaid ligi 90. Seega tuleb rove sõnul Annelinna hiljem avalduse esitanutel valida Aleksander Puškini kool.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui pealinnas on ülelinnalise vastuvõtuga koolide esimestesse klassidesse tung suur - ühele kohale pürib kuni kümme õpilast, siis Tartus on olukord rahulikum. Ülikoolilinna munitsipaalkoolidest korraldavad ülelinnalisi vastuvõtte koos katsetega kaks kooli ja konkurss on ligikaudselt kolm õpilast ühele kohale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaks ja pool tundi pärast koosoleku algust läks Keskerakonna esimees Jüri Ratas kohtuma Tartu linnapea, reformierakondlase Urmas Klaasiga. Abilinnapea Monika Rannataga seisnud linnavolikogu esimees Aadu Must tõdes, et senise koosoleku ajal suurt millestki ei räägitudki. Kõigil oli, et miks see sitane maailmit ei vääri, oli põhiteema. Napisõnaline oli ka linnapea juurest naasnud Jüri Ratas. Ja siis arutasid keskerakondlased asja edasi. Urmas Klaas ise kirjeldas kohtumist elavamalt. Minu sõnum oli selles, et see olukord on juba muutunud pehmelt öeldes keeruliseks ning siin on tarvis Keskerakonnal ikkagi väga kiiresti võtta vastu otsus, kuidas nemad ise keskis otsustavad edasi minna. Ja ega läinudki kaua aega, kui uks uuesti avanes ja Jaan Toots ajakirjanike ette astus. Monika rand pika vestlemise kaalumise peale tegi otsuse, et ta astub esimesel jaanuaril 2020 abilinnapea ametist tagasi. Erakond jätkab koalitsioonis ja see oli ilus otsus. Esimeseks jaanuariks seatud tähtaeg lubab Monika rannal Tartu linna eelarve lõpp, uni menetleda Keskerakonna aseesimees Mailis Reps kinnitab, et Monika ranna lahkumine oli ikkagi kohalik otsus, aga erakonna juhtidel tuli suhteid siluda. Ta usub, et ilma keskkontori sekkumiseta poleks Tartu koalitsioon suure tõenäosusega jätkunud. Inimesed olid saavutanud üsna keerulise inimsuhete olukorra, kus võibolla kõik ei tahtnud kõigiga enam rahulikult läbi rääkida. Aga ma pean tunnustama erakonna liikmeid, et peale mõnetunnist väga tõsist jutuajamist, kõik suutsid olla väga viisakad. Monika Rand kutsuti ametist tagasi kõiki erakonna reegleid järgides. Jüri Ratase sõnul on üks parem lahendus ikkagi see, kui piirkonna juhatus ja abilinnapea suutnuks koostööd jätkata. Nagu näete, et seda usaldust ei ole, nii et vähemalt nüüd on konkreetne seis, täna on lahendus tekkinud, koalitsioonipartnerid on lubatud, et täna tuleb lahendus ja see on olemas. Nende sõnadega 20 minutit pärast südaööd lahkus Jüri Ratas Tartu raekojast. Siiski pole päris kindel ka see, et eile õhtuga tarklaste tülid läbi said. Rand selgitab, et lahkumisavaldusele pani ta küll allkirja, kuid ametlikult esitanud ta seda avaldust veel ei ole. Meil olid teatud kokkulepped, kui neid kokkuleppeid täidetakse, siis täidan ka mina oma kokkulepped. Kui neid kokkuleppeid ei täideta, siis on mul võimalus taganemiseks. Rand ütleb, et kokkulepped puudutavad tema tulevast töökohta Tartus. Need on mõtted ja pakkumised, mis on meil olnud alternatiiviks meil endal koalitsioonipartneriga läbi rääkides.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile hilisõhtul kogunes Keskerakonna Tartu piirkonna juhatus, et koos erakonna esimehega arutada, kuidas lahendada piirkonnas tekkinud tüli. Tartu abilinnapea Monica Rand nõustus pärast ligi viis tundi kestnud läbirääkimisi ametist tagasi astuma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKuues mulgipidu on suure hooga siin Karksi mõisapargis käima läinud Mulgimaaem Arvo Maling, miks 1000 inimest laval ja teine sama palju teisel pool lava on täna siia kokku tulnud? No see on medea sfägade oluline, sest ega me ega päevi ei ole. Mulgi me oleme ikka tavalise inimese, aga, aga ju aeg-ajalt ikka oma juuri vaja meeldetuleta ja anda seda tunnet põlvest põlve edasi ja et ka noore tunne, et temal on mulgi, et see on meie jaoks selle jaoks minu arust väga tähtis pidu. Suurepärane, Arvo, te räägite väga kena mulgikeelt aga te ometi olete selle keele säilimise edasikandmise pärast mures. Ta on tõesti nõnda, et mina pole ju seda mulgi keelt kunniga õppenud, mina olen seda oma vanempilt kullenu ja püüa nüüd teda nõndamoodi järgi rääkida, kui mina mäleta. Et aga olles vaja rohkem, et inimese kõneles noore kulleksiks ja kui on vaja kõnelda, võime täes, sest natuke tukiile on omamoodi kõla ja seda on vaja lihtsalt kuluda, et et seda osata kõnelda. Kai Kannistu, teie olete mulgipeo üldjuht? Kui lihtne või keeruline oli nüüd suvisel ajal see rahvavägi kokku saada? Ütleme nii, et rahvas väga-väga ootas ja nagu näete, kohale nad tulid. Et vaatamata sellele, et see pidu pidi toimuma meil juba möödunud aasta, siis pidi ta toimuma tänavu aasta maikuu lõpus ja siis me kollektiivid juhendajatele saatsime kirjad ja küsisime, et kas te olete valmis tulema keset suve siia Karksi kehelkonda Karksi mõisavarki peol pidama ja suur osa rahvast olid suure rõõmuga nõus ja sellepärast me täna siin kõik koos oleme, et rahvas tahtis. 1000 inimest laval, järelikult on mulgikultuur ka päriselt elus. Mullikuld on päriselt ka elus, see ei ole ainult siin teile näitamiseks, vaid see on, see on sisemine tahe, et näete, kui palju on siin inimesed tegelikult rahvariietes Nad kannavad neid uhkuse ja väärikusega ja kusjuures õigesti ja hästi palju valmistatakse, juurde on lapsed, on vanad inimesed põlvest põlve ja kõik kantakse edasi, et see on väga suur väärtus. Mis kellani täna siis Karksi mõisapargis pidu käib? See kontserdipidu kestab meile siin umbes kella kuueni, siis me süütame simmani lõkke ja koos siis soome-ugri rahvastega läheb meil veel Simmaniks ja see läheb ikka siin kella 10-ni välja. Aitäh teile kõigile rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Mulgimaalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Karksi môisa pargis Mulgi vallas peeti täna kuuendat Mulgi pidu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeil on eeskätt Tallinnas hulgaliselt hotelle ja restorane, kelle sissetulek on suuresti just Soome turistide najal seisnud. Et mis teie ettepanek on, mida need hotellid ja restoranid tegema peaksid? Ega no mis neil ikka teha on, et, et ainukene lahendus on ju siin, et mis meil suvel väga hästi töötas, oli see balti mulje, et tõesti balti riikide inimesed said, said omavahel reisida nüüd uues olukorras, kui nakkus jälle niivõrd kõrge on, et mis siin, mis siin ikka, et tuleb rohkem keskenduda kohalikele inimestele. No kohalikud inimesed vist Tallinna hotellides väga ei ööbi. Seda küll, aga, aga ega siin ei olegi noh, mis siin ikka teha. Peame püüdma võimalikult kiiresti haigestumise alla saada, et normaalne elu tagasi tuleks. Seega valitsus vaatab rahulikult pealt, kui Tallinnas hakkavad hotellid ja restoranid suurtel kiirustel ja hulgakaupa pankrotti minema. Liit on meie poole pöördunud ja teatud abipakett on valitsusel arutlusel, ma arvan, et me saame sellest juba järgmisel nädalal kuulda aga, aga turistide koha pealt, no ega valitsus ei saa vägisi hakata turiste hotelli tooma. Millised lahendused siis turismisektori jaoks teil praegu arutlusel on ja millised neist on kõige tõsisemalt töös? Ma ei tahaks hakata ette spekuleerima, et millised need lahendused tõenäoliselt käiku lähevad, vautšerid ja erinevad toetused. Seega mingi lahendus ikkagi on tulemas, et päris oma päide neid ei jäta. Ma usun küll, et mingi lahendus kindlasti tuleb, aga see ei ole selline lahendus, nii nagu oli siin kevadel, kui, kui kõiki absoluutselt toetati, nii et muutused seda sektorit kindlasti ees ootavad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuidas kavatseb valitsus aidata turismisektori ettevõtteid, mis satuvad uutesse raskustesse Soome valitsuse kehtestatud reisipiirangute järel?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.