messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKuigi teater NO 99 on juba pikemat aega suletud, siis teatri koduleht veel toimib ning on parasjagu kultuuriministriumi hallata. NO 99 endise juhi ning MTÜ punased purjed. Juhatuse liikme Tiit Ojasoo sõnul otsustati nüüd aga Kultuurkapitali raha küsida, et seni rahvusarhiivis säilinud lavastused ka laiemale publikule koduleheküljel vaatamiseks tuua. Kiiv iseenesest läks praegu rahvusarhiivi, aga sealt selle vaatamine noh, tavahuvilise jaoks on suhteliselt raskendatud ja et see võtab ilmselt ka päris kaua aega, enne kui see jõuab seal süstematiseeritud saada. Ja kuna see huvi nii teatriuurijate kui ka lihtsalt inimeste poolt on kuidagi üleval, et siis me mõtlesime, et püüame oma kodulehest teha sellise arhiivi, kus siis kas suurem osa või, või kõik lavastused on järel vaadatavad ja kultuurkapital on praegu andnud selleks ka natuke raha, nii et esimesed 25 lavastust peaks siis noh, mingisuguse umbes kuu aja jooksul sinna kodulehele jõudma. Ojasoo sõnul võtaks kõikide lavastuste arhiveerimine ja avalikustamine aega umbes aasta. Kuigi viimastes taotlusvoorudes andis kultuurkapital neile selleks ka raha, siis pole üldse kindel, et seda ka edaspidi tehakse. Viimases voorus anti neile arhiveerimiseks veidi üle 6000 euro. Kultuuriministeeriumilt aga esialgu püsivat rahastust paluma ei minda. See ei ole selles mõttes selline projekt, et nüüd elupäevade lõpuni tegeleks NO99 arhiiviga, et Kulka toetus on pigem selleks, et, et see ära süstematiseerida noh, videot ära monteerida need, mis monteerimata on ja kas edaspidi peab ikkagi kultuuriministeerium sellega tegelema, et kõik õigused läksid kultuuriministriumile, et loodetavasti nad leiavad siis mingil kombel hea lahenduse, kuidas seda jätkata, et praegu see mõtlemine alles käib, et astume nagu samm-sammult, et ma arvan, et et kõigil asjaosalistel on ka selgem pilt, kui, kui esimesed lavastused on üleval ja on näha, kui suurt huvi nad tekitavad ja, ja kuidas nende vaatamine kulgeb. Ojasoo sõnul oleks küll kena, kui kõik lavastuste esitajad saaksid uuesti raha kuid seda siiski ei oodata. Selle tasu kogumine oleks suurem töö kui, kui see tasu ise, nii et mõnes mõttes on siis kõigi NO99 inimeste tagantjärgi kingitus oma publikule, et, et see, mis on tehtud, et me saaksime seda ühiselt kõik vaadata, soovi korral tegemist loomulikult ei ole sellise nii öelda telelavastuse kvaliteedi ülesvõtetega, et nad on noh, pigem ikkagi nagu arhiividokumendid. Ma arvan, et ülevaatelavastuses saab seal kenasti kätte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mittetulundusühing Punased Purjed plaanib 25 teatri NO99 lavastust kõigile soovijatele internetis tasuta vaatamiseks tuua. Tiit Ojasoo sõnul jõustub plaan loodetavasti kuu aja pärast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAmeerika Ühendriikide jaekaubandusketi, Valmart ja Kleveroni koostöö algas 2016. aastal. Nüüdseks on Valmart paigaldanud oma kaupluste siseruumidesse 1600 Kleveroni pakitorni ja kuna koroonapandeemia on väga palju mõjutanud inimeste ostukäitumist, andis Volmar pool aastat tagasi teada, et loobub kleveroni pakitornide ostmisest, selgitab kleveroni juht Arno Kütt. Seal toimus samamoodi nagu Eestis, et inimene tellis oma T-särgi, läks õhtu piima saia ostma ja võttis pakiautomaadist ka oma tellitud kauba peale pandeemia algust. Inimesed ei taha üldse poodi minna, tohutult on kasvanud ka toidukaupade internetimüük. Ja nüüd inimesed tahavad need asjad kõik koos kätte saada, et piima, leiva, saia ja, ja te-särgi. Ja sinna oli vaja nagu uusi lahendusi. Ja mõistagi tahab klient kauba kätte saada võimalikult oma kodu lähedalt. Klever on juht Arno Kütt ütleb, et inimeste ostukäitumise muutumine ei tulnud kellelegi üllatusena. Sellega on Klever on oma uute toodete arendustöös juba ka arvestanud. Üks ongi selline pakiautomaat, kus on sügavkülmutus sees, külmkapi funktsioon, Clever on 501 on, see kliendid tahavad kindlasti oma pakke ja toidukaupa kodu hästi lähedale. Et selle jaoks on meil olemas kodu, pakiautomaat ja võib-olla kolmas, mis on nagu kõige suurema tulevikuga on siis meie mehitamata sõiduk, kui sa tellid oma toidukauba, toob sulle 15 minutiga koju kätte ja, ja need on need lahendused, mis tulevikus hakkavad olema. Ehk et siin on ka koostöövõimalus Volmartiga? Kindlasti no ikka viimase miili osas, aga täpselt detaile ei saa kahjuks rohkem avada. Kuna eelmisel aastal ja ka tänavu pole Cleveron Volmardile pakitorne müünud, pole karta ka suurt käibelangust ja töötajate koondamist. Cleveron müüb oma tooteid 25. riigis. No võrreldes sellega, et paar aastat tagasi oli tõesti Volmar seal 90 protsenti meie müügist, siis täna on meie kliendibaas kordades, meil on analoogseid suuri ettevõtteid mitmeid kümneid erinevatel kontinentidel, et selles suhtes on meie turg praegu palju rohkem hajutatud, kui see oli siin paar aastat tagasi, kus Volmart oli kõige suurema osaga ja ja selles suhtes midagi ei ole teha väga riskantne. Klient. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Wall Street Journal kirjutas sel nädalal, et Walmart on otsustanud loobuda e-poe ostude väljastamiseks kasutatud Viljandi tehnoloogiaettevõtte Cleveron pakitornidest. Walmart eemaldadb oma poodidest 300 pakitorni ja sulgeb vähemalt ajutiselt ülejäänud 1300. Cleveroni kinnitusel jätkub ettevõtte koostöö Walmartiga teistes valdkondades.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuhtumine Eestisse on siin maalis erakordselt positiivne, kuna me osaleme siin rahvusvahelisel missioonil. Ja noh, arvestades seda, kui kaugel Eesti maalist on siis asjaolu, et me siin oleme, omab siin olulist sümboolset väärtust mis maalis siin spetsialisti ja ka poliitikuid kõige rohkem huvitab, on kõik see, mida me teeme IT ja küberalal. No näiteks kaitseminister tõstatas täna küsimuse, et maali relvajõudude personali poliitika on selles mõttes keeruline. Alates sellest, et tihtipeale ei teata üldse täpseid väeosade koosseis ja, ja täpselt seal ohvitseride arvu ütleme asjad, mis meile tunduvad täna väga imelikud, kuigi Meil on olnud ka selliseid päris kaootilisi aegu ja nad küsisid näiteks kas on olemas meil mingisuguseid personali haldussüsteeme, mis võimaldaksid seda tööd lihtsamini teha. Ja põhimõtteliselt meil muidugi on olemas, aga me peame nüüd vaatama, kas me saame neid kuidagi aidata, sest noh, neil loom mingid spetsiifilised soovid ja spetsiifilised huvid. Sama oli presidendiga, et president tõstatas IT-teemat. Rääkis palju droonidest, rääkis sellest, et malipiirid on ju tohutult pikad ja laias laastus väga halvasti valvatud. Küsis meilt, kas Eestil on seda tüüpi tehnoloogiaid jällegi, meil on need tehnoloogiad olemas. Küsimus on selles loomulikult, kas ja kuidas seda koostööd on niimoodi võimalik organiseerida. Eestil ei ole selliseid ressursse, et teha maalile kingitusi sellel teemal, aga meil on olemas see now-how. Ja selles mõttes me saame aidata, nii et ma näen siin päris mitut niisugust koostöösuunda, mis ei ole otseselt seotud niisuguse lahingutegevus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseminister Jüri Luik ütles pärast kohtumist Mali kaitseministriga, et eestlastesse suhtutakse riigis positiivselt ning lisaks abile, mida kaitsevägi pakub missioonil, nähakse võimalust koostööks ka teistes valdkondades. Eelkõige huvitusid nii Mali president kui kaitseminister IT-alasest nõust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna hääletasid saue Kernu ja Nissi vallavolikogud üheks vallaks ühinemise poolt. Uue omavalitsuse elanike arv on 21000 ning nimi saue vald. Rahvaküsitlusel olid Kernu, Nissi ja Saue valla elanikest enamus ühinemise poolt. Saue linna hääletajate seas olid ülekaalus ühinemisvastased. Volikogule pandi süüks rahva soovidega mittearvestamist. Aga ühinemise vastu on 73 protsenti. Kas te, lugupeetud volikogu liikmed, mõtlete selle peale? Kas te esindajate rahvast või iseennast oma ilusas rüüs tegelhääletusega, mis on kõige õigem, oli 82 protsenti ühinemise vastu. Ja te ikkagi tuimalt vaatate oma rahvale otsa ja ikkagi hääletada ühingu, kuhu Teil on kiiret. Riigi haldusreform on meil kinnitamata. Kõik on poolik. Ei tea, kas on viis varianti, kuidas ühineda või mitte ühineda. Meie reporter Taavi Teder käis hääletusele eelnenud meeleavaldusel koha peal umbes 60 ühinemisvastase seas oli ka kunagine Saue linnapea Henn Põlluaas. Mis põhjusel ei võeta arvesse seda küsitlust, millega selguski, et kolmveerand inimest on liitumise vastu? Küsimus minul ei ole sellele head vastust, aga ilmselt näitab see ikkagi sedasama tendentsi, nii nagu üleval nagu Toompeal, nii ka siin all omavalitsustes, et võimul olevad erakonnad lihtsalt ei hooli rahva tahtest ega soovist ja peavad enda igasuguseid klikihuve ja ja poliitkartelli huve ja ka isiklikku kasu ja võimu imu tähtsamaks kui rahva tahet. Aga kõige kurvem on see, et saue linn on ju Eesti omavalitsuste seas üks kõige paremini toime tulev linn, et meil ei ole mitte mingisugust sisulist vajadust kellegagi liituda, et valdadega ühinemine ja eriti kui kui need vallad on võrreldes linnaga oluliselt halvemini toime tulevad, siis need mõjutavad ju otseselt saue linna inimeste igapäevast elu ja, ja see on üks oluline põhjus, miks ei taheta liituda. Ja eelmine saue linnapea Tõnu Urva Saab teie arvates midagi head siis liitumist tulla, saue linnale kindlasti mitte, sest laue linn on täna omavalitsuste edukuse tipus ja ma ei näe täna mingit kasu saue linnale sellest liitumisest, kas siis oleks targem saual jääda nagu eraldi, nii et nad ei liituks mitte kellelegi tulevikus ka isegi kui haldusreformi käigus või tuleks näiteks hiljem asi läbi mõelda ja liituda mõne teise valla või linnaga? 2015.-st aastast, kui ma linnapeaks sain, olen ma näinud väga hästi, et, et saue linn on haldusvõimekuselt väga tugev ja saue linna edu seisnebki selles, et meil on väike territoorium, palju maksumaksjaid ning kõige suurem perspektiiv on meil ikkagi jätkata iseseisvana ning mitte kellegagi liituda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saue linna ning Saue, Kernu ja Nissi valla volikogud hääletasid üheks vallaks ühinemist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui viimastel aastatel on välisüliõpilaste arv Eesti kõrgkoolides pidevalt kasvanud, siis sel sügisel asus Eestis kõrgharidust omandama 1450 uut välistudengit, mis on mõnesaja võrra vähem kui näiteks 2019. 2020. õppeaastal. Haridus ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidak räägib, et välistudengite arvu vähenemise taga on koroonaviirus. Seoses ülemaailmse koroona epideemiaga mitmed ülikoolid piirasid välisüliõpilaste vastuvõttu, see on osutunud siis välisüliõpilastele takistuseks Eestisse tulekul, nii nagu ka osadele Eesti üliõpilastele välismaale õppima minekul. Haidaku sõnul on vastuvõttude põhjal suurim välisüliõpilaste arvu langus toimunud Tallinna tehnikaülikoolis, millele järgneb Tallinna ülikool. Mõlemad ülikoolid andsid ka suvel märku, et on ettevaatlikud nendest riikidest välisüliõpilaste vastuvõtul, kus koroonaviirusega nakatumise näitajad on kõrged. Tallinna Ülikoolis osadel õppekavadel ei saanud alustada, kus nähti, et ei ole distantsõppe korraldamine mõistlik või võimalik ja, ja tehnikaülikooli samamoodi oli seal osadest riikidest tulekul takistusi. Tartu Ülikooli õpirände keskuse juhataja Ülle Tensing ütleb aga, et üldises plaanis on välistudengitega olukord Tartus sama nagu eelnevatel aastatel ehk välismaalaste arv pole kukkunud, sest ülikool otsustas kõik vastu võetud üliõpilased ka riiki kutsuda. Võrreldes eelmise aastaga võttis Tartu ülikool vastu üheksa protsenti vähem välisüliõpilasi, seega vastuvõtt tervikuna oli peaaegu samas järgus kui aasta varem. Ja kui me vaatame praegu õppivaid välisüliõpilasi, sellel aastal moodustavad nad üliõpilaste üldarvust 12 protsenti ja sama suurusjärk 12 protsenti. Välisüliõpilasi oli meil ka aasta tagasi. Eesti maaülikooli õppespetsialist Liis Mulk räägib aga, et maaülikoolis on välistudengite arv ka sel aastal sarnaselt eelnenud ajale kasvanud. Välisüliõpilaste kasvutrend on ikka positiivne, sest rahvusvahelistumine on üks ülikoolide rahastamise tulemus mõõdikutest ja kui välisüliõpilaste osakaal langeb, väheneb ka selle tulemusnäitajaga seotud tegevustoetuse osa. Vaatamata üldisele osakaalu muutusele ütleb Haidak, et muudatus on piisavalt väike ning ei mõjuta negatiivselt Eesti kõrghariduse kvaliteeti või selle rahastamist. Me eeldame ikkagi, et järgnevatel aastatel tõenäoliselt on Eesti kõrgkoolid sama populaarsed ja ega me usume, et Eesti on jõudnud üsna optimaalse välisüliõpilaste osakaaluni, et sest lõpuks on meil kõrgharidussüsteem eelkõige selleks, et Eesti üliõpilased saaksid kvaliteetset kõrgharidust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel õppeaastal on Eesti kõrgkoolide tasemeõppes kokku veidi üle 5200 välisüliõpilase, mida on aga vähem kui eelneval õppeaastal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna Ülikooli teaduskommunikatsiooni lektor Arko Olesk ütles, et Covid 19 teemal vajab lahendamist veel palju küsimusi. Meditsiiniline pool ilmselt hakkab saama järjest selgemaks, siis sellised teistsugused aspektid, ütleme, sotsiaalsed ja kultuurilised Need muutused on kahtlemata jätkuvalt huvipakkuvad, nii et ma arvan, et ka sotsiaal ja humanitaarteadlased käsitlevad sellist koroona teemat sel aastal jätkuvalt. Uuel aastal saame näha, kuidas hakatakse kasutama lisanduvat teadusraha. Teatavasti läheb teadus ja arendustegevuseks üks protsent sisemajanduse kogutoodangust, jätkab molekulaarbioloogia professor Mart Saarma. Minu võib-olla esimeseks sooviks ongi see aastaks 2021, et see valitsuse otsus ka teoks saaks, et see ei jääks ainult lubaduseks. Saarmaa loodab, et lisaks alusuuringutele pööratakse rohkem tähelepanu ka rakendusuuringutele. Rakendusteadused on jäänud Eestis vaeslapse ossa ja rakendusteaduse, ma loodan väga aastal 2021, siis arenevad pika sammuga edasi, sest rakendusteadused loovad aluse uuele teaduspõhisele tööstusele. Üks oluline saavutus on tänavu teaduses juba toimunud nimelt sai täna Eestist Euroopa tuumauuringute organisatsiooni ehk CERNi liige. Eestile annab CERNi liikmeks olemine võimaluse suurendada tehnilist ja teadusalast koostööd, luua Eesti ettevõtetele uusi võimalusi teadmiste ja tehnoloogia siirdeks ning tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet, jätkab keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi juhtivteadur Martti Raidal. Meie jaoks tähendab see esiteks tunnustust meie tööle ja teiseks avanevad uued võimalused, see, milleks Eesti saab, on assotsieerunud liige eesmärgiga saada täisliikmeks, see on nii-öelda kondiproov.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alanud aastal toob koroonaviirusega kaasnenud muutuste uurimine tööd mitme valdkonna teadlastele. Suurenema peaks ka teaduse rahastamine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nItaalia ja Kreeka immigratsiooni surve leevendamiseks jagatakse liikmesriikide vahel kahe aasta jooksul ümber 40000 pagulast. Veel 20000 kaitset vajavat inimest asustatakse ümber kolmandate riikide põgenikelaagritest. 10 tundi kestnud maratonkõnelustel otsustasid valitsusjuhid, et pagulasi ei jagata omavahel kvootide alusel, nagu nägi ette Euroopa komisjon. Peaminister Taavi Rõivas. Lepiti kokku, et püütakse pagulaste kriisi lahendada nii, et riigid panustavad vabatahtlikult. Suure tõenäosusega see näeb välja nii, et iga riik saab omalt poolt öelda, et kui suur on siis nende jaoks jõukohane määr. Kui palju inimesi on võimalik vastu võtta? Mis nüüd edasi saab, ülemkogu täna, kuigi täpselt seda paika ei pannud, kuidas pagulasi, varjupaigataotlejaid hakatakse omavahel ümber jagama, ometi on väga konkreetne tähtaeg, nagu ma saan aru, kuu aja jooksul peaks olema täpne plaan laual. Juulikuu jooksul oodatakse kõikidelt riikidelt siis seda infot, et kui palju ja kuidas on, on nad valmis kriisi lahendamisse panustama ja peale seda siis hinnatakse, et kas kogu pingutus kõikide Euroopa riikide poolt on piisav. Juhul, kui need numbrid kokku ei tule ja olukorras, kus mitmed Ida-Euroopa riigid, sealhulgas Eesti ütleb, et komisjoni pakutud kvoot on meile suurusjärgus 10 korda liiga palju, siis need numbrid kokku ei tule. Mis siis saab, seda on natuke vara veel spekuleerida küll, aga me korduvalt rõhutasime, nii mina kui veel mitmed teised riigid ütlesid ka välja, et, et peaks ikkagi olema proportsionaalne lähenemine. Ei saa lubada seda, et osade riikide panus on kuidagi tasakaalust väljas. Ja, ja ma tõesti loodan, et, et kõik riigid ka nüüd ausalt panustavad ja ütlevadki, et mis siis nende, see võimekus on? Millised korralduse te nüüd annate ministeeriumide Eestis ja ametkondadele tegelikult oluliselt suuremaks varjupaigataotlejate arvuks valmis olla? Ei, ma ei arva, et me peaksime oluliselt suuremaks varjupaigataotlejate arvuks valmis olema, kui me vaatame üldse seda, kui palju Eestisse inimesi elama asub, siis teistest riikidest igal aastal tuleb umbes 7000 inimest Eestisse. Nendest seitsmest 1000-st umbes 3000 on väljaspoolt Euroopa liitu, sealhulgas väga eksootilistest riikidest. Me praegu räägime siin sadadest maksimaalselt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel,",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohustuslikke pagulaskvoote ei tule, otsustasid Euroopa liidrid pärast 10 tundi kestnud pingelisi kõnelusi Brüsselis. Vabatahtlikult tuleb ära jagada 60 000 kaitset vajavat inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMis on sellel pildil valesti? Just sellise lausega kinnistus näitleja Mari-Liis Lille esitatud kõne aprillis loomeliitude pleenumi 20 viiendat aastapäeva tähistaval üritusel riigikogus. Ja sedasama lauset on ärksad inimesed küsinud endalt 2013. aastal ja otsinud ka vastuseid. Aga kõigepealt las kõneleda Mari-Liis Lillel, mis on sellel pildil valesti, kui lapsest peale antakse koolis ülikoolis tööl mõista, et ole rahul sellega, mis sul on ja ära nurise, sest järjekord ukse taga on pikk. Kas midagi sarnast ei toimu ka ühiskondlikus plaanis? Meil on selline riik, ise ju tahtsite, siin ta on, meie midagi muutma ei hakka, kellele ei meeldi, mingu ära. Ja nad lähevadki. Aga erinevalt teatrikoolidest ei toimu Eesti riigis inimeste ületootmist. Järjekord ukse taga ei ole kuigi pikk ja see ei nõua alati rahalisi vahendeid mida ei ole kunagi piisavalt, küll aga peaks olema piisavalt kuulamisoskust, dialoogivõimet, head sõna ja selliseid lahendusi, kus keegi ei tunneks ennast kaotajana. Nii et iga Eesti vabariigi kodanik tunneks, et ilma temata saadaks halvemini hakkama. Et teda on vaja. Ühiskonnas paigast nihkunud väärtushinnanguid, sotsiaalset ja materiaalset ebavõrdsust ning poliitilist kõrkust käsitlenud kõne puudutas paljusid ilmselt ka ebameeldivalt, sest ruttu seati kahtluse alla, kas noor naine ikka kirjutas kõne ise ning lisaks heideti ette positiivse programmi puudumist, et viriseda oskavad kõik, aga lahendusi keegi ei paku. Demokraat ja mulluse harta 12 üks autoritest Tarmo Jüristo leiab, et selline küsimuse püstitus on veidi kummaline. Eesti iseseisvus, mis ühiskonna na, meie kõigi jaoks on selline müütiline või peaaegu müütiline ajastu, mis ainult 20 aasta taga oli, et siis see suur sündmuste jada, mis sellel hetkel juhtus, oli kui tänase pilguga vaadata, siis klassikaline kodanikuühiskond öölaulupidust ja asjadest rääkides, et see ei ole ju arutelu, kultuuri asi, et öölaulupeo oli puhas protestiaktsioon. Ja, ja siis jälle on huvitav mõelda, et kas keegi küsib sellele ajastule tagasi vaadata ja öeldes, et et noh, et, et seal inimesed ju lihtsalt lärmasid lihtsalt laulsid, et, et mis nende positiivne programm oli, et kuidas nad mõtlesid, kuidas Eesti selle pärast nagu iseseisvalt hakkama saab, et nemad lauluväljakul laulavad. Mõni päev pärast loomeliitude pleenumit toimunud rahvakogu arutelule jätsid kutsutud 500-st delegaadist küll ligi 200 tulemat, kuid ühiskonnas tohutut kõlapinda leidnud ettevõtmist, kus üheskoos arutati, kuidas seadusemuudatuste kaudu elu Eestis paremaks teha võib lugeda kordaläinuks. Mitte ainult riik ja rahvas ei lähenenud teineteisele, vaid ka rahvas rahvale, märkis toona üks päevajuhte politoloog Mari-Liis Jakobson. Tegelikult see on see areen, kus saavad kodanikud omavahel kokku, kodanikud, kellel on väga erinev taust, võib-olla ka väga erinev haridus, nad tulevad erinevatest Eesti punktidest siis siin nad ütleme niimoodi, saavad kokku ja neil tekib võib-olla parem arusaam sellest, mida ütleme siis, mida rahvas ise mõtleb või et ma olen ka osa mingisugusest suuremast kogukonnast. President viis riigikogu ette lõpuks mituteist rahvakogu ettepanekut, millest seadusena või seadusemuudatusena pole veel ühtegi vastu võetud. Kui rahvakogu oli niinimetatud jääkeldri protsessi jätk siis augustikuine arvamusfestival sündis tegijate initsiatiivil ja selle pidanudki olema piltlikult öeldes seadusandlikke tagajärgi. Kas võib siis küüniliselt väita ta, et arutleda oli küll tore, aga kasu ei olnud sellest tuhkagi. Memokraat, Tarmo Jüristo ei ole sellega nõus. See on küsimus nagu sellest, et kui avalik peaks see debatt üldse poliitilises protsessis olema ja selles osas tundub jah, et siin see arvamus on jällegi mitte ainult Eestis, vaid see on nagu palju laiemalt igal pool maailmas siin viimase paari aasta jooksul selgelt kaldunud rohkem sinnapoole, et, et see debatt peaks olema avalikum. Seda peaks olema rohkem, seal peaks olema suuremal hulgal inimestel võimalus osaleda, seal peaks olema suuremal hulgal inimestel võimalus erineval moel osaleda. Iga arvamusavaldus ei pea olema verbaalne, ütleb näitleja Rasmus Kaljujärv. Kultuuriinimesed, kuidas nad saavad oma sõna kuuldavaks teha, noh kuidas näitleja saab oma sõna kuuldavaks teha, nojah üks võimalus on kirjutada arvamusartikleid, nii nagu on niisugu poliitikute suust kuulda olnud, et kuulge, kui te midagi tahate, siis kirjutage, aga arvamusartikkel ja küll me siis kuulame. No vot, aga kõik ei ole nii, osavalt kirjutajad, mind on kutsutud ja seatud selleks, et ma olen laval, minu vahend on teater ja minu vahend on lava. Loomeinimeste jõudu sai sügisel tunda kultuuriminister Rein Lang kuid olgu tema põhjused tagasiastumiseks ka pragmaatiliselt. Parteipoliitilised kodanikuühiskonna inni enam pudelisse tagasi ei topi. Rasmus Kaljujärv. Ma loodan, et ma saan oma lapsi kasvatada juba sellises ühiskonnas, kus me ei pea ülepäeviti meelde tuletama seda sõna kodanikuühiskond, et see on loomulik elu osa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kodanikuühiskonna arutelude aasta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTeise maailmasõja aegset massilist juutide mõrvamist võib pidada üheks koletuimaks inimsusvastaseks kuriteoks maailma ajaloos. Holokausti ohvrite arvu pole suudetudki täpselt kindlaks määrata. Ainuüksi Lõuna-Poolas Osventsimi laagrites mõrvatud juutide arvu hindavad ajaloolased kuni ühe miljoni ja 100000-ni. Täna esitletud raamat rääkige ja sellest oma lastele nägi ilmavalgust tänu haridus ja teadusministeeriumi ning mittetulundusühingu Iisraeli sõbrad vahel sõlmitud lepingule. Väljaanne käsitleb holokausti Euroopas aastatel 1933 kuni 45 raamatu üks autoritest paul le viin märkis, et holokaust on iga riigi vaatepunktist lähtudes isesugune ning see teema on väga lai. See raamat on aga traagiliste sündmuste lühikokkuvõte. Autor märkis, et eriti keeruline oli raamatut kirjutades eraldada tohutust infotulvast see kõige olulisem ning siduda see kronoloogiliselt, sisuliselt ja analüütiliselt tõeseks tervikuks. Raamatus on eraldi peatükk holokaustis Eestis, selle autor Sulev Valdmaa Jaan Tõnissoni instituudis avaldas arvamust, et seni pole täpselt paika pandud, mida ja kui suures mahus peaksid Eesti õpilased teise maailmasõja sündmustest teadma. Holokausti kohta puuduvad pahatihti aga üldse vajalikud õppematerjalid. Holokaust on olnud üks selline teema, mis on ajaloohariduse sisus tõsisel kombel seni puudunud. Mina arvan küll, et, et see raamat tervikuna ja ka Eesti kohta kirjutatud osa on ikka selle mõttega kirjutatud, et tekitada lugejas ja teadasaajas mingit muutust. Raamatu autori Paul Leveni sõnul on oluline mõista, et holokaust pole üksnes juudi ajalugu. Ta andis mõista, et juudi rahvas ei proovi oma ajalootraagikat teiste rahvaste omast kõrgemale tõsta. Levini sõnul arvavad liiga paljud inimesed, et holokaust on ainult juudi rahva ajalugu. Tegelikult on holokaust samahästi Kesk-Euroopa ajalugu kui ka Eesti, Läti või Leedu ajalugu. Levin rõhutas, et Eesti õpetajad ja õpilased ning poliitikud ja ajakirjanikud peaksid mõistma, et holokausti pole mitte juutide, vaid kogu kristliku Euroopa lugu. See on niisama oluline kui kommunismikuritegudest rääkimine. Leviiniga oli ühel nõul raamatu Eestit puudutava peatüki autor Sulev Valdmaa. Mulle tundub, et ei oleks õige, kui me nüüd hariduse muudaksime siin kaalu ja vastukaalu mingisuguseks noh, rassimiseks ja maadluses, et kui on üks raamat välja antud, nüüd peaks hakkama mingeid teisi välja andma. Ma arvan, et selle raamatu puhul on tegemist siiski Eesti ajaloo õpetuses valitsenud tühimiku täitmisega. Aga kommunismikuritegude kohta eesti rahvas on väga usinalt kirjutanud üheksakümnendatel aastatel iseenda seisukohast väga palju, mis on õpetajale kättesaadav. Marja Kuusk haridus ja teadusministeeriumist rõhutas, et uue raamatu näol ei ole tegemist õppeprogrammi lülitunud kohustusliku osaga. Raamatu kasutamise üle otsustab õpetaja vastavalt oma äranägemisele. Gümnaasiumides õpetajad ise otsustavad, kuidas ja mismoodi ja kas nad saavad seda raamatut oma tundides kasutada. Me ei reglementeeri seda sellepärast, et Eesti õpetaja on piisavalt kompetentne. Ta on kompetentne selleks, et otsustada, kuidas lastele seda edasi anda. Aga ma kordan veelkord, et küsimus on siin praegu tolerants siis. Holokaust on üks näide sellest, kuidas inimesi on tagakiusatud poliitilistel põhjustel ja on oluline teadvustada seda, et see on väga ränk kuritegu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esitleti holokausti teemalist raamatut.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõru linnapea Anti Allas ütles, et on tekkinud idee rajada keskväljakule varjualune, mis pakuks varju nii palava päikese kui ka vihma eest. Kui see keskväljak sai rajatud, siis sellesse projekti või ideesse on juba kirjutatud sisse mõte, et ta on nagu pidevas muutumises ja vastavalt sellele, kuidas siis linnarahva soovidele, ootustele ja vajadustele tuleb teda siis pidevalt kohandada vastavaks ja seetõttu ongi üks mõte on, et oleks vaja sellist mingit väiksemat tüüpi ala, kus siis võib-olla suvel väga tulise päikesega ja, ja ka vihmasajuga saaks minna varju alla. Et milline see konkreetne lahendus saab olema sellisele ja, ja kuidas see noh, välja mängitakse ja projekteeritakse, see sõltub ikkagi koostöös selle väljaku arhitektiga ja tema poolt pakutavate ideede ja mõtetega. Allase sõnul tahetakse ka keskväljakul olevatele müügilettidele juurde ehitada väikesed katused. Ja oleme ka mõelnud seda, et kuna see on nagu ajalooline turuplats, siis nendele nii-ütelda väljakul olevatele müügilettidele ka selline katus või väike varjualune peale teha et saaks neid nagu praktikas reaalselt paremini kasutada, et ja tegelikult ega keskväljakul on ka õige pea tulemas ideekonkurss, et rajada siis vabadussõja monument sinna, et selles suhtes, et ei, see väljak ei ole veel valmis. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võru linna ajalooline keskväljak sai kaks aastat tagasi uue ilme, aga nüüd on tekkinud vajadus keskväljakut edasi arendada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPäästeamet keskendub oma tegevuses üha rohkem ennetusele ja ka kriisideks valmistumisele, ütles päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. Meie üks kõige strateegilisemad partnerid on kohalik omavalitsus ja me tõesti oleme ka kohalike omavalitsuste valimisaeg väga palju tegelenud just sellega, et erakondade valimisliite nõustanud, rääkinud, mis on oluline turvalisuse vaates kohalikus omavalitsuses, kogukondades, millele peavad tähelepanu pöörama uued volikogud, uued valla ja linnavalitsused ja loomulikult need inimesed, kes seal töötavad. Juba mitu aastat on kestnud kodude ohutumaks muutmise projekt, ka sel puhul on olnud hea koostöö omavalitsuste ga, rääkis Tammearu. Sel aastal projektiga edasi minna ei saa, aga Tammearu avaldas lootust, et valitsus leiab selleks raha vähemalt järgmisel aastal. Meie otsime need kodud välja, räägime kohalike omavalitsustega need asjad läbi ja kohalikud omavalitsused on sisuliselt selle projekti läbiviijad olnud ja selle aja jooksul me oleme teinud ohutumaks siis 1800 majapidamist, me oleme seal parandanud inimeste küttesüsteemi elektrisüsteemi ja loomulikult paigaldanud erinevaid andureid. Ma kindlasti loodan, et, et äkki 23. aastal tekib ka riigipoolset rahastamist juurde ja me saame, saame selle projektiga edasi. Aasta kokkuvõte näitab, et nii vee kui tuleõnnetustes on tihti mängus alkohol. Endiselt teeb muret suitsu ja vingugaasiandurite puudumine, ütles ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne tähe. Enamik hukkunuga tuleõnnetusi juhtub kodudes. Suurusjärgult on need jäänud samaks võrreldes eelmise aastaga natuke alla 600 kodutulekahju aastas toimub aga kui me vaatame põhjustesse sisse siis eelneva aasta Ta tõi rohkem esile põhjused, mis on seotud elektriseadmete ja paigaldistega. Ja ka küttesüsteemid olid need, mis võrreldes varasema aastaga siis rohkem kodudes tulekahjusid põhjustasid. Millest see tulla võib? Kindlasti, ilma on siin oma faktor kütmise osas ja ka elektrikütted on need, mis külmemate ilmadega rohkem kasutust leiavad. Ja mõningane mõju kindlasti ka sellele, et inimesed on lihtsalt rohkem kodudes viibinud ja kui kodus tulekahju toimub, siis andureid me sageli sealt ei leia. Mis need uued lahendused siis on, et kõiksugu targad andurid on need, mida oleme otsimas kodudesse, kus näiteks suitsetatakse. Teine teema, mida me oleme lahendamas, on raskesti süttivad tekstiilid. Et kui suitsukoni kukub voodisse, siis see tekstiil ei sütitaleme neid raskesüttivaid tekstiile juba kodudesse pannud koostöös omavalitsusega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Päästeamet tegi kokkuvõtteid möödunud aastast. Möödunud aastal hukkus tulekahjudes 39 inimest, uppus 60 inimest. Mullune uppunute arv on viimase viie aasta suurim. Muret teeb kodude vähene tuleohutus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMarado teade esika Jõuluga ja pruuli kõike. Parlament jutt käis ja sinna, nii kõlas jõuluvanale Reformierakonna fraktsiooni meeskarteti laul, aga see oli tegelikult viimane etteaste. Pilli mängis kingi eest veel sotside poolt Mark Soosaar roheliste esindajat Maret Merisaarel palus jõuluvana lugeda ette ühe ilusa seaduse, aga see luges hoopis luuletuse. Nagu ka Elle Kull IRList. Ja Karel Rüütli rahvaliidust, Kadri Simson kinkis keskfraktsiooni poolt piparkooke. Kõiki huvitas aga loomulikult rohkem hoopis see, mida kingiks toodi. Jõuluvana alustas nii. Et jah, kingikott on jäänud mõnevõrra õhemaks, aga, aga käibemaksu võrra on ta saanud raskemaks. Kingid on ka kallimad, sellel aastal tunduvalt kallimad. Ma arvan, et see rõõmustab teid kindlasti. Ja nüüd kingid ise. Rohelistele on mul sellel aastal kingipakk mille üks osa on raamat. Kaka ja kevad. Kui te seda raamatut läbi ei loe, võib järgmiste valimiste puhul olla roheliste jaoks kas kevad või Rohelised said veel arvelaua, kuna kuulu järgi on nad lõhenenud lüürikuteks ja füüsikuteks ning nende vahel tuleb arvestust pidada. Järgnes Isamaa, Res Publica liit. See on tünd, tsehhi õlu, Teie olete sellel aastal saanud ikka eriti selle oma samba eest ja nende tšehhide käest. Ma tahaks nüüd öelda seda, et kui te nüüd aitaksite neil sellest esikohast seal joomarite tipus ka veel lahti saada, siis see on praegu see nii-öelda otsustav kurk, mis on selleks kaalukeeleks. Et kui te selle täna ära tõmbad endale niimoodi keresse kõik kamba peale, siis peaks olema esimesest jaanuarist meie ikkagi esikohal ja tšehhid teisel. Nüüd kink rahvaliidule. Sellel aastal on mul teile kingituseks kompass, kuna mul on jäänud mulje, et te olete oma orientatsiooni kaotamas, vastupidi, olete kindlad? Loomulikult me meelest küll, mis, mis orientatsiooni samas pead. No vot. Aga kust maad ja mida te silmas peate? Ole hea, see on teile kingituseks. Järgneb sotside kingikott. Mul on teile terve kott kingitusi ja need on. Need on niisugused pontšod, aga olge rahulikud, nad on punast värvi. Sellepärast et. Ma arvan, et teie puhul tuleks öelda küll selle aasta märksõnaks kingitust üle andes, et teie sõbrakesed sattusite nüüd küll vihma käest rajast alla. Häid jõule. Fraktsioon sai kinke terve korvitäie ja muuseas, mul on siin igaühe jaoks ka üks väike parts. Kartuliputru. Meie teie fraktsioonil on siin kartulipuder ja kui see otsa saab ja külm ka hakkab, siis Tallinn aitab. Reformierakond, kellele anti helkiv reisisaatja vest. Nimelt teie ise olete näinud ja saanud aru, mis juhtub, kui te unustage ühe väga suure osa elektriaadist üleüldse. Kuni jõuludeni on veel nüüd natukene aega. Tehke väikene valvekord ja käige kordamööda kindlate liinibussidega sõitmist. Ning lõpuks jõuluvanalt. Tahan öelda veel siit teile kõigile, et teie enda soovid, teie laulud, head mõtted, minulegi jagatud, suu magus ja kõik muud on olnud väga südamlikud ja toredad. Aitäh teile selle tööka ja tubli aasta eest. Olge jõulude ajal inimesed, kes vaevavad natukenegi puhkama. Ja ärge kartke, ega ei mõelda teist, midagi halvasti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus käis jõuluvana. Jõuluvana kingid ja soovid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2018. aasta madala veetaseme ajal oli sätetega ummistunud rukkikanal põhjuseks, miks laevaliiklus häiritud sai. Siis lasi veeteede amet süvendada kanali 5,2 meetri sügavuseks. Viimased mõõdistused näitasid, et novembri seisuga oli minimaalne sügavus langenud viie meetrini ja tänavu ootab ees uus hooldussüvendus jätkab veeteede ameti peadirektori asetäitja Kaidi Katus. Et saaks riigihanke välja kuulutada, on meil vaja teha kõigepealt veel uued mõõdistused ja seda me loodame teha aprillis, et nagu näha, siis ilm jää mõttes soosib. Kindlasti saame aprillis tehtud ja hanke kuulutame välja kas aprilli lõpp või mai algus. Eelmine süvendus läks maksma ligi 800000 eurot, tänavu on töödeks eraldatud 400000 eurot. Kas selle rahaga saab kanali 20 sentimeetri võrra sügavamaks, ei ole hetkel selge. Kaidi katus. Sest see sõltub, mis tehnika me saame, et hind sõltub väga palju tehnikast ja siis, mis ajaga me selle tehtud saame, et sellest tuleb see lõpphind. 5,2 meetri sügavuses kanalis saavad laevad Tiiu ja Leiger sõita veetasemega kuni 60 sentimeetrit alla keskmise enne kui peavad piirama autode arvu. Sellel hooajal pole õnneks muret veel olnud, jätkab TS laevad, juhatuse liige ja laevandusvaldkonna juht Kuldar Kivro. Vaadates Eesti nii-öelda talve, siis siis vesi on kogu aeg kõrge olnud hoopis ja ja, ja selles suhtes probleeme ei ole olnud. Aga kanali sügavus kindlasti võiks olla. Kui vaadata pikka perspektiivi ja tulevikku, siis võiks olla kindlasti süvistatud vähemalt kuue 26 poole meetri peale kuhugi. 5,2 meetri sügavuseks saab kanali süvendada setete eemaldamisega, kuid sellest piirist edasiminek nõuab juba lõhkamisi ja oleks kordades kallim. Selle asemel plaanib veteedeamet iga paari aasta tagant hooldussüvendust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiiumaa ja mandri vahelisel laevateel asuvat Rukki kanalit ootavad sellel aastal taas süvendustööd. Käesoleval talvel valitsenud kõrge veetasemega pole laevaliikluses probleeme olnud, kuid Rukki kanal on viimase pooleteise aasta jooksul kaotanud setete tõttu 20 sentimeetrit oma maksimaalsest sügavusest. Tööd peaksid toimuma aasta teises pooles.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaa Musta mere laevastik teatas Ukraina üksustele Krimmis, et kui nad hommikul kella viieks ei ole alla andnud, kudetatakse sõjalist rünnakut. Interfaxi teatel esitas selle ähvarduse laevastiku komandör Aleksander Vitko. Ministeeriumil ei ole sellele teatele kinnitust saadud. Venemaa välisminister Sergei Lavrov teatas, et väed jäävad Ukrainasse Venemaa huvisid ja kodanikke kaitsma nii kauaks, kuni poliitiline olukord on normaliseerunud, nagu ta väljendus. Lavrov sõnul kaitseb Venemaa inimõigusteultranatsionalistide eest. Ukraina peaminister Arseni ainu usub, et Krimmi äravõtmise katsed nurjuvad. Ega ole mingit alust ja sellisel tegevusel on oma hind. Keegi ei hakka kellelegi Krimmi tagasi andma, ütles Ukraina peaminister ühisel pressikonverentsil Briti välisministri William Haigiga. Mõlemad kinnitasid, et sõjaline lahendus pole praegu kõne all. Sõjalisi võimalusi surve on olnud diplomaatiline ja võib rakendada ka majanduslikku survet. Suurbritannia ei aruta sõjalist sekkumist, rõhutas heig. Euroopa Liidu välisministrid otsustasid tänasel kohtumisel, et peatuvad viisakõnelused Venemaaga. Venemaa välisminister Sergei Lavrov mõistis hukka ka lääneriikide ähvardused sanktsioone ja boikotte kasutada. Venemaa välisministri arvates ei ole lääneriikidel ka mingit alust loobuda juhtivate tööstusriikide ja Venemaa G kaheksa Sotši tippkohtumise ettevalmistamisest. Ta hoiatas, et see kahjustab nii Ge kaheksa rühma riike kui ka kogu rahvusvahelist kogukonda. Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsioon OSCE teatas, et saadab veel täna õhtul mõned vaatlejad Ukrainasse. USA tahab mitmesaja vaatleja kohalesaatmist, aga selline missioon nõuab konsensusest, seega ka Venemaa nõusolekut. Venemaa suursaadik OSCE juures teatas aga, et mõned rahvusvahelised missioonid toovad rohkem kahju kui kasu. Vene suursaadik Andrei Kelin ütles ajakirjanikele, et Moskva pole otseselt vaatlejate saatmise vastu, aga vaja on rohkem teavet. Brüsselis on koos Euroopa Liidu välisministrid, kes arutavad erakorralisel kohtumisel olukorda Ukrainas. Pool kolm alanud istung kestab suletud uste taga siiani ja on keeruline ennustada, millest täpselt ministrid räägivad, ütleb kohapealt meie korrespondent Johannes Tralla. Nii palju, kui ma siin oma ajakirjanikest kolleegidega olen kõnelenud, siis tundub, et väga ühtne, see Euroopa liidu liikmesriikide reaktsioon ei ole palju. Liikmesriigid endiselt sooviksid hoida sidekanaleid Venemaa ja Kremliga avatult, mitte teha liiga tugevaid ja tõsiseid avaldusi, et ajada Vladimir Putinit närvi nii öelda ja on teised liikmesriigid, kelle seas paistavad välja näiteks Läti ja Leedu aga ka Eesti, kes on teinud tõsisemaid hukkamõistvaid avaldusi ja kutsunud ka üles Euroopa Liit kehtestama sanktsioone. Siinsamas juustuslipsuse hoone juures, kus ministrid kohtuvad, oli mõne tunni eest meeleavaldusekus osales, ma usun, sadakond meeleavaldajat Belgias ja Hollandis elavat ukrainlast, kes kutsusid Euroopa liitu tugevalt vastama Venemaa invasioonile Krimmis ja, ja võimalik, et edasi hargnevale sissetungile Ukrainas. Näis, kas Euroopa Liit suudab selge vastuse anda. Meeldetuletuseks võib öelda, et paari nädala eest kohtusid välisministrid siin, et anda selge hukku kamõist president Janukovitši antud käskudele avada. Meeleavaldajate pihta maidanil tuli, lepiti kokku, et kehtestatakse sanktsioonid. Siiamaani ei ole suudetud nendes sanktsioonide lõpuni kokku kokku leppida, et keda sanktsioone eritakse. Nii et senise kogemuse põhjal ja arvestades ka eilset NATO saadikute kohtumist, kus sisuliselt peale noomiva näpuviibutuse paljus enamas kokku ei lepitud, ei julgeks ma olla väga optimistlik, et mingisugused tõsised ähvardused või tõsised sanktsioonid Venemaa suunas siin täna kehtestatakse. Vene rubla on Ukraina sündmuste valguses oluliselt nõrgenenud ning Venemaa keskpank müüs rubla kursi hoidmiseks täna 10 miljardi dollari väärtuses oma kulla ja välisvaluutavarusid. Kas ja millised võimalikud majandussanktsioonid võiksid Venemaad mõjutada, uuris Marta Peril Grauberg. Juhtivate tööstusriikide ühenduse G kaheksa seitse liiget eesotsas USA -ga on vastuseks Venemaa sissetungile Ukrainasse teatanud, et peatavad ettevalmistused juunis Sotšis toimuma pidanud G kaheksa kohtumiseks. USA välisministri John Kerry sõnul võivad kaalumisele tulla ka Venemaa piiritaguste varade külmutamine, viisakeelud ja kaubanduspiirangud. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse vanemteaduri Pauli Järvenpää sõnul võib arvata, et Euroopa, kes suuresti sõltub Venemaa gaasi st lähiajal mingeid vastumeetmeid ei kehtesta. Ma ei usu, et sanktsioonid praegust olukorda halvendavaks, kuid ma ei usu ka, et Euroopa riikidel on julgust Venemaa-vastaseid sanktsioone kehtestada. USA on teisel positsioonil, sest ei sõltu nii palju Venemaast kui Euroopa. Siiski võiksid mõned meetmed pikemas plaanis Venemaale mõju avaldada, usub Pauli Järve. Kui me lepime kokku diplomaatilistes sanktsioonide nagu viisapiirangud või majandussanktsioonide külmutades vene varad välismaal või boikoteerides vene kaupu, siis see võiks pikemas plaanis mõju avaldada. Samas on see kahe teraga mõõk, sest paljud Euroopa riigid sõltuvad Vene gaasist, mistõttu pole meetmete kehtestamine kuigi lihtne, rääkis Järven. Pää. Energiajulgeoleku eksperdi Andres Mäe sõnul oleks kõige tõhusam viis Venemaad mõjutada just sealse energia impordi piiramine. Seda pole aga lik kiiremas korras lihtsalt lahendada ning lühiajalist Venemaa energia piiramist ei kannataks Euroopa ise välja. Andresmäe. Selleks, et Venemaad siis tõsiselt mõjutada oleks vaja seda, et Euroopa riigid nõustuksid importima kuskil 70 miljardit kuupmeetrit maagaasi kusagilt mujalt. Esimene võimalik variant oleks ehitada valmis lõpuks, et ühendus Turkmenistani ja Aserbaidžaani vahel Kaspia merepõhjas. See muidugi tähendaks seda, et Euroopa peab tegema teatavaid poliitilisi möönlusi sellele poliitilisele režiimile, mis, mis Turkmenistanis on. Teine võimalus oleks siis kokku leppida Iraaniga ja rajada siis torujuhe Iraanist läbi Türgi Euroopasse. Andres Mäe sõnul võib Venemaa suurenev kohalolek Krimmis oluliselt mõjutada Ukraina energiamajandust. Venemaa saab oma kontrolli alla kogu Krimmi ümbritseva rannikumere, kus Ukraina kavandas nafta või siis maagaasi või gaasi kondensaadi tootmist. Et see enam ilmselt tulevikus nii lihtsalt võimalik ei ole. Ja teiseks piirab kontroll Krimmi üle nii Ukraina väljapääsu Aasovi merelt ja samamoodi Asavi merepõhjas olevate olevate leiukohtade kasutuselevõttu, et tegelikult see Krimmi Ukraina kontrolli alt ära libisemine. Sellel on Ukraina energiamajandusele väga tõsised tagajärjed. Vene sõjavägi on end Krimmi poolsaarel selgelt sisse seadnud, siiski ei saa öelda, et kõik poolsaare sõjaväeosad on vene sõdurite poolt üle võetud. Nii teatas koha pealt Aktuaalse kaamera reporter Astrid Kannel. Tema sõnul on Basissarai sõjaväeosas kontroll endiselt Ukraina vägede käes ning vastasseis jätkub. Astrid Kannel. Seda, et Vene sõjavägi on ilmselgelt ennast siin sisse seadmas seda on ka silmaga näha, et näiteks Simferopoli ja Sevastoopoli vahelisel teelõigul, kus eile olid lihtsalt omakaitseüksused, on täna juba seisavad. No ma ei saa öelda, et see Vene sõjavägi seisavad sõdurid relvastatud, kellel ei ole neid tunnusmärk küljes, aga autonumbrite järgi võib aru saada, et et tegemist on Vene Föderatsiooni autodega ja hetk tagasi just tulin ma Bassi Sarai sõjaväeosa juures, see on siis keemiaväed on seal. Ja kuigi uudised on öelnud, et Krimmi poolsaarel on kõik Ukraina sõjaväeosad üle võetud, siis seal avanes selline vaatepilt et see baas on ümber piiratud taas kord sellistest sõduritest kellel puuduvad tunnusmärgid ja, ja nad on teinud ettepaneku, et see baasis olevad mehed annaksid alla, tuleksid välja. Ja baasis olevate meeste ülemus ütles meile konkreetselt, et nemad alla anda ei kavatse. Ta ei öelnud, kui palju seal sees mehi on, ütleme, et neid piirab umbes sadakond või 200 meest ja, ja et nendel ja see baasi ülemus ütles ka seda, et meil on kontakt Kiieviga olemas, neil on olemas toitu ja et kui nende pihta avatakse, tuli, siis nemad ka vastavalt vastavad, nii et tõele ei vasta see, et kõik need baasid on siin nüüd üle võetud. Nad on ümber piiratud, aga vastasseis ei ole absoluutselt veel läbi. Loomulikult on õhkkond väga ärev, ma rääkisin paari noore sõduriga, kes ei olnud siis nõus ütlema, kes nad täpselt on aga nad ütlesid, et neil on antud käsk rahumeelselt seal seista ja oodata, kuni Ukraina sõjaväesõdurid annavad alla. Kui ma küsisin, mis nad arvavad, kui kaua nad seal seisavad, siis ta ütles, et see oleneb nendest meestest seal baasis sees, kui kaua nad seal kavatsevad oodata ja mitte alla anda. Aga üks veidi kõrgem ülemus, kellega ma jäin täiesti omavahele, ütles mulle tegelikult see mureliku ilmega et ta ootab käsku, ta ootab poliitilist lahendust ja ta ootab käsku ja sellest sõnast võis välja lugeda või lausest võis välja lugeda mida tahes. Et jäi ikkagi ka selline tunne, et kui tuleb käsk avada tuli, siis seda tehakse samas ikkagi see, see peamine meeleolu on siin selline, et seda okupatsiooni nii võib selle kohta ju praegu juba öelda, seda üritatakse läbi viia igal juhul rahulikult, võimalikult rahulikult, nii et ei oleks mitte mingit verevalamist. Et ei oleks kohalikel elanikel mingeid etteheiteid, et see kõik käiks kuidagi sedasi siid kinnastes, aga tõesti vähemasti need mehed siin konkreetses Pasiiarai sõjaväeosas teatasid, et nemad niisama alla ei anna. Venemaa suursaadik Eestis Juri Mersakov käis täna pärastlõunal välisministeeriumi kutsel rääkimas olukorrast Ukrainas. Mersakov kohtus ministeeriumi kantsleri Alar Streimanniga. Kantsler mõistis hukka Venemaa militaarse tegevuse Krimmis ja kutsus Venemaad üles koheselt täitma kõiki enda võetud rahvusvahelisi kohustusi ning vastama Ukraina kutsele pidada tekkinud kriisi lahendamiseks poliitilist dialoogi. Streimanni sõnul peab Venemaa austama Ukraina suveräänsuse ja territoriaalset terviklikkust. Kolmapäeval toimub erakorraline riigikogu istung, kus esitatakse menetlusse riigikogu avalduse eelnõu Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks. Margita otsmaa räägib edasi. Venemaa parlamendi ülemkoda on teinud otsuse viia Venemaa relvajõud Ukraina territooriumile väitega kaitsta seal venekeelse elanikkonna julgeolekut. Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul puuduvad aga selleks igasugused alused. Moskva eesmärk on siiski midagi muud. Hoida ära Ukraina suurem lõimumine Euroopa suunal ja see on peamine põhjus, miks Venemaa on need sammud tegelikult astunud. Aga me teame, et kogu Venemaa lääne piirkonnas täna toimuvad väga aktiivsed sõjaväeõppused. Jälgime neid väga tähelepanelikult. Seisukohti avaldusi ja hukkamõistu Venemaa käitumisele on tulnud peamiselt lääneriikidelt. Küsisin Marko Mihkelsonilt, kas üleskutsete ja arutelude diplomaatia on piisavalt tugev, et hoida ära jõu kasutamine Krimmis. Muidugi olukord on äärmiselt dünaamiline ja me peame olema valmis ka selleks, et need sündmused võivad eskaleeruda, aga ma usun, et kõigi huvi lõppeks ka Venemaa enda huvi peaks olema, et mitte viia konflikt juba praegu ikkagi selgelt toimub Venemaa invasioon Ukraina vastu sellisesse kuuma faasi kus algaks tegelik sõjategevus. Samuti väliskomisjoni liige, keskerakondlane Vladimir Velmann rõhutas, et Eesti võimalus siin on näidata solidaarsust või anda Ukrainale näiteks majanduslikku abi. Velmann aga ei näe Ukrainas poliitikuid, kes suudaks ühendada kõiki Ukraina piirkondi. Uus valitsus, kes, mis tuli praegu Ukrainas võimule, esimesed sammud olid tehtud ka valesti, kui nad selle keele suhtes võtsid kohe uue seaduse, vene keele kasutamist regionaalkeelena ja ma kardan, et Ukrainas see ikka võtab päris palju aega enne kui kõik pooled lepivad omavahel kokku ja selleks Ukraina poliitikutele on tarvis saada aru, et nemad ei ole need läänest tulnud, kes teevad Ukraina idas kõike, mis nad tahavad. Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee Ukraina raportöör Mailis Reps tuletas meelde ka 1994. aasta Budapesti memorandumit. Millega ju tegelikult on Ukrainale lubanud suured riigid anda igasugust tuge, kui ta loobus oma tuumarelvadest suurtest massihävitusrelvadest ikkagi arvestatav osa sellisest sõjaväevarustusest viidi Venemaa territooriumile Ukrainas ja teine moment, mis siin on, on ka Venemaa ja Ukraina omavaheline väga delikaatne olukord, sest leping musta mere baaside osas sai uuendatud alles ju mõned kuud tagasi ja seal on konkreetselt kirjas, et igasugused sõjalised manöövrid ja baasidest väljaliikumine tohib toimuda ainult Ukraina poole loal.",
"role": "user"
},
{
"content": "* Venemaa uudisteagentuuri Interfax teatel andis Musta mere laevastik Ukraina vägedele valiku alistuda kella viieks hommikul või leppida sõjalise rünnakuga. Ei kaitseministeerium ega Musta mere laevastik pole uudist kinnitanud. Johannes Tralla * Kas ja millised võimalikud majandussanktsioonid võiksid Venemaad mõjutada. * Kolmapäeval toimub erakorraline Riigikogu istung, kus esitatakse menetlusse avalduse eelnõu \"Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresidendiks valitud Joe Biden pidas eile õhtul tänupüha kõne, milles rõhutas, et rahvas peab oma presidendilt alati tõde kuulma. Viirus on meid lahku ajanud, viha tekitanud, ässitanud üksteise vastu, ütles Biden. Kuid me peame meeles pidama, et me oleme sõjas viirusega, mitte üksteisega. President Trump samal ajal nõuab oma toetajatelt, et nad kolmanda novembri presidendivalimiste tulemusi vaidlustaksid. Ta kinnitas jälle kõnes Pennsylvania vabariiklaste le ilma tõendeid esitamata, et osariigis võltsiti valimistulemusi. Tänupüha eile õhtul oli vaatlejate arvates eriti selgelt näha, kuivõrd erinevad on Joe Biden i ja Donald Trump i maailmad. Solidaarsus, millele Biden oma kõnes dela peri üles kutsus tundus nagu midagi ääretult kauget, kui seda võrrelda olukorraga Washingtonis, kus trump keeldub ikka tunnistamast oma valimiskaotust, ehkki presidendi koht libiseb ta käest iga päevaga kaugemale. Biden, kes toimetab reaalselt eksisteerivas maailmas, moodustab hetkel omavalitsust ning kutsub üles süvenevaid kriise lahendama. Trump ründab jätkuvalt kohut, kuna tema alusetud protestid valimisvõltsingute üle lükati enamjaolt tagasi. Ka ründab ta absurdset valesüüdistustega demokraate ja kutsub üles, keda õieti on raske öelda. Valimistulemusi kummutama. John Hopkinsi instituudi andmetel nakatus eile USAs koroonas ligi 179000 inimest ja üleeile suri 2200. See on seni suurim number maikuust alates. Tervishoiueksperdid kardavad tänased perekondlikud kokkutulekud siseruumides ja ilma kaitseta kutsuvad esile uue koroonalaine ja väga suure valge maja. Just et president tahab tänada kõiki arste, päästetöötajaid ja patrioote nende vapra teenistuse eest ning julgustab ameeriklasi tulema tänupühal, perekonni ja kirikutesse kokku. Et palvetada ja tänada jumalat. Tulles tagasi Joe Bideni eileõhtuse kõne juurde, siis Biden palus ameeriklasi tänupüha pidustustega sel aastal tagasihoidlik olla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika Ühendriikides on täna aasta suurim püha – tänupüha. Traditsiooniliselt tulevad perekonnad riigi eri osadest kokku, mis ühtlasi tähendab aasta suurimat reisimise aega. Eksperdid on soovitanud koroona tõttu sel aastal mitte reisida. Milline on tänupüha Washingtonis? Mall Mälberg luges BBC ja CNNi korrespondentide materjale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu riigid leppisid täna kokku, et kehtiva koroonapassi omanikele ei tohiks reisimisel seada mingeid piiranguid nagu näiteks PCR testi küsimine või karantiini nõue. Euroopa Komisjoni kõneisiku Kristjan Viigandi sõnul ei ole näiteks Itaalias või Austrias sisse seatud testinõuded enam kuidagi põhjendatud. Omikron tüvi on jõudnud kõigisse Euroopa Liidu riikidesse ja sellepärast reisipiirangud ei pruugi olla enam efektiivsed. Me julgustame riike liikuma tagasi režiimi juurde, mis on Euroopa Liidu nõukogus kokku lepitud reeglites, ütles vigand. Samuti seati esialgse vaktsineerimise kehtivuse pikkuseks 270 päeva. See tähendab, et üheksa kuud pärast esmase vaktsineerimiskuuri läbimist peaks inimesel olema võimalik Euroopa liidus sees ilma piiranguteta reisida. Et seda pikendada, tuleks teha tõhustustoos. Samas on nendes reeglites siiski ka teatav konks, sest riikidel pole kohustust muudes valdkondades vaktsineerimistõendit nii pikalt aktsepteerida. See tähendab, et näiteks inimene, kes läbis esialgse vaktsineerimiskuuri kuus kuud tagasi pääseb küll Taani piiranguteta, ent sealsetel kultuuriüritustel tema tõend enam ei kehti. Nimelt on riik seadnud esialgse vaktsineerituse pikkuseks viis kuud 270-st päevast lühem periood siseriiklike ürituste tarbeks on ka Luksemburgis, Austrias, Leedus, Ungaris ja Kreekas, samuti ka Lätis. Neile, kes on Jannseni vaktsiiniga süstitud uued reeglid, lepiti kokku ka Euroopa liidust väljaspoolt tulevate inimeste suhtes. Esikohal on siin inimesed, kes on haiguse viimase 180 päeva jooksul läbi põdenud või saanud WHO poolt heaks kiidetud vaktsiini. Neil tuleks lisaks läbipõdemise või vaktsineerimise tõendile nõuda ka negatiivset CR testi kusjuures Eestis on reeglid isegi lõdvemad, sest arvestatakse kõiki vaktsiine, mis inimese päritolu maal on heaks kiidetud. Samuti ei nõuta vaktsineeritutel ja läbi põdenutelt negatiivset testi. Täna kokku lepitud reeglid tulevad mõnes mõttes ka juba hilinemisega, sest neid hakati kokku panema siis, kui omikronist teati veel väga vähe. Mitmed riigid hindavad, et on jõudmas haigestumisega tipp-punkti pärast mida võiks näha juba reeglite lõdvendamist. Kas nii ka läheb, peaks näitama veebruar, mil WHO andmetel koroona nakatumisnäitajad Euroopas tipnema peaksid. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu riigid leppisid taas kokku reisipiirangute kaotamises koroonatõendi omanikele. Samuti täpsustati reegleid väljastpoolt Euroopa Liitu tulevatele reisijatele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTe ütlesite, et teie väimehele Margo Tomingasel ei ole samuti selle firmaga mingit seost. Ometi on Ekspress välja toonud, et just Margo Toomingas vahendas prügi veoautode ostmist sellele firmale. No küsimus on ju selles, et mina igapäevase juhtimisega ei tegele ja teine on see, et noh, atko Grupil, ma olen tõesti omanik seal ja ako grupil on üsna palju ettevõtteid ja ettevõtmisi, kui Marko midagi on aidanud, ta on seda teinud siis niisuguse heas usus, aga kindlasti ei ole seal mingit muud seost. Miks selle sama Baltic Wast Management 'i prügiautod seisavad teile kuuluvas atko bussipargis Lasnamäel? Meil on Lasnamäel suur ärikinnistu, mis seal täpselt remonditakse, seda ma tõesti ei tea. Ja ma ei ole ka selle vastu kunagi huvi tulnud, see äripark või ärikinnistu on üsna suur, muljetavaldavalt suur ja seal pargivad ka väga paljud autod. Kui läbipaistev see teie meelest on, siis kui te olete ühelt poolt prügiveo eest vastutav Tallinna abilinnapea ja teisalt kasutab siis teie firma territooriumi, seesama prügifirma, mis on võitnud mitmed prügiveohanked Tallinnas. Ma ei tea, kas ta kasutab, aga ma pigem arvan seda, et on tegemist siis mingite remonditeenustega noh, ütelda nüüd, et remonditeenuseid ühele või teisele ettevõttele pakkuda ei tohi, no see ei ole mõistlik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigiprokuratuur kontrollib Eesti Ekspressi andmeid, et Tallinnas prügimajanduse eest vastutav abilinnapea Arvo Sarapuu on ise oma väimehe kaudu prügiäriga seotud. Ettevõtte omanik on seotud Sarapuu väimehe Margo Tomingasega, kes on ühtlasi Sarapuu ärigrupi ATKO juht.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVälisminister tegi uudise teatavaks riigikogu infotunnis. Pärast selle lõppu andis ta ka kohe lühikommentaari Eesti raadiole ja küsisin lisaks, kas meie poolt pole oodata ka mingeid kaasdeklaratsiooni, nagu pakub Läti. See on jah, ettepanek sõlmida piirileping 18. mail me oleme selle ettepaneku vastu võtnud ja, ja me käsitleme ikkagi praegu piirilepingute ehk siis merepiiri ja maismaa piirilepingute allakirjutamist ja valitsus mingeid lisadeklaratsioone sinna juurde praegu küll teha ei kavatse. See tähendab automaatselt seda, et Eesti esindajad vähemalt siit üheksandal mail ja ka 10. mail Moskvasse ei lähe. Jah, ühtegi kutset ei pidustustele ega muudele üritustele nendeks päevadeks peale presidendi kellelegi teisele esitatud ei ole ja president on teatavasti teatanud oma otsusest mitte sõita. Millised on Eesti poolt järgnevad sammud? Tuleb teha Eesti ja Vene ekspertide vahel veel üks lepingu ülevaatamine selles osas, et kuna viimane parafeerimine oli aastaid tagasi, siis vahepeal on vastu võetud näiteks mõningaid rahvusvahelisi konventsioone, millele ka see piirilepe tugineb ja seal tuleb siis kuupäevad täpsustada ja üle vaadata nende deklaratsioonide vastuvõtmise osas, millele näiteks merepiiri osas see lepe tugineb. Ja siin viimastel päevadel on räägitud sellest, kas leping on salajane või tuleks teda avalikustada, samal ajal on korduvalt nii ka läbirääkijate endi poolt mainitud, et see leping on isegi ajalehtedes juba ilmunud, on ta siis salajane või ta ei ole salajane või millal teda uuesti ilmutataks? No lepingu teksti rahvusvaheliste tavade kohaselt enne lepingu sõlmimist jah väga laialt ei levitata, küll on aga täiesti avalik seletuskiri, mis käib piirilepete juurde ja see seletuskiri on olemas ka välisministeeriumi koduleheküljel internetis, mis annab väga täpse ülevaate sellest, mida need lepped sisaldavad. Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas ei ole uudise üle aga absoluutselt rõõmus. No kui meie välisminister teatab, et esimese venelase vile peale ta läheb Moskvasse ilma, et valitsus oleks otsustanud talle konkreetseid volitusi andnud ja nii edasi, siis on minu kui Eesti vabariigi kodaniku jaoks ikkagi natukene alandab ja, ja Eesti avalikkus ei ole üldse nõus sellega, et piirilepet sõlmitaks ja, ja eriti veel kiirustades, nii et siin lihtsalt välisminister ütleb, jah, ma lähen ilma, et tal oleks volitusi, on täiesti üle pea kaela tormamine, siin peab olema valitsuse seisukoht, ta peab oma rahvale ütlema, mis seal lepingus siis on. Praeguseni on leping tegelikult salastatud, teksti ei ole lugeda saanud, Isamaaliit ei ole kunagi uskunud, et ilma Venemaa poolse vabandamiseta okupatsiooni eest ja ilma konkreetsete vene Eesti vaheliste tammide ja Narva veehoidla küsimuste lahendamiseta saaks kiirustades lepet alla kirjutada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa saatis Eesti välisministrile Urmas Paetile kutse kirjutada Eesti-Vene piirileping alla 18. mail Moskvas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAjalehe Helsingi Sanamat küsitlus näitab, et 56 protsenti soomlastest oleks valmis koroonavaktsiini võtma, kui see kättesaadavaks saab. 22 protsenti teatas, et nemad kindlasti koroona vaktsiini ei taha. Soome ringhäälingu ülesaade me uuris, miks nii paljud inimesed koroonavaktsiini vastu on. Selgus, et sotsiaalmeedias on mitukümmend soomekeelset rühma või lehekülge, kus levitatakse vandenõuteooriaid. Näiteks, et koroonapandeemia on algatanud mingi maailmaeliit, kes tahab tekitada kaost et siis põlvili surutud rahvad nõustuksid suures hädas uue maailmakorraga. Või siis, et seesama müstiline maailmaeliit tahab koroonavaktsiiniga inimestesse paigaldada jälitusseadmed. Paljudel on siiski koroonavaktsiini suhtes ka maapealsemat laadi kõhklused. Meeles on veel eelmine viirusekriis seagripp. Kui vaktsiin tekitas kõrvalmõjuna paljudele inimestele narkolepsia. Soomes on viirus olukord võrreldes muu Euroopaga hea. Viimase kahe nädala nakatumine 100000 inimese kohta on 109 nakatumist, arv hakkas kasvama paar nädalat tagasi. Mitmel pool karmistati meetmeid. Valitsus on ette valmistanud nakkushaiguste levikut käsitleva seadusemuudatused, mis annaksid muuhulgas kohalikele omavalitsustele senisest suuremad volitused. Omavalitsused tahaksid küll suuremaid volitusi, et sulgeda näiteks kauplusi või muid eraettevõtteid aga ei taha sugugi kompenseerida ettevõtjatele tekkivaid kahjusid. Seda oodatakse riigilt. Seadusemuudatused on kavas parlamendile esitada homme, aga jõuluks neid tõenäoliselt kehtestada ei jõua. Arstid on eelseisvate jõulude pärast mures, sest haiglaravi vajavate nakatunute hulk suureneb ja võib tekkida personali puudus. Selleks, et nõuda meedikutelt ületunnitööd või puhkust edasilükkamist, oleks vaja eriolukorda, aga seda pole valitsus välja kuulutanud. Statistikaameti andmetel on Soomes ju ligi pool miljonit inimest, kellel on õigus töötada sotsiaal ja tervishoius. See on suur hulk valijaid, nagu märkis Helsingin Sanomad. Valitsus on rõhutanud, et vaktsiini saavad kõik soovijad. Nädalavahetusel ütlesid nii president Sauli Niinistö kui peaminister Sanna Marin, et nemad lasevad end vaktsineerida esimesel võimalusel. Tampere Ülikooli vaktsiini uurimiskeskuse juhi Mika Rämeti sõnul on loomulik, et uus vaktsiin tekitab algul kõhklusi. Aga ametivõimude ülesanne on rääkida vaktsiinidest ja nendega kaasnevatest riskidest avameelselt, et kõhklused hajuksid. Remet avaldas üle antud intervjuus veendumust, et vähemalt 70 protsenti soomlastest laseb end lõpuks vaktsineerida. Terviseameti peaarsti Hanna Nahineki sõnul tuleb niinimetatud karjaimmuunsuse tekkeks vaktsineerida 62 kuni 70 protsenti elanikkonnast. Täpsemalt on raske öelda, sest see sõltub ka sellest, kui paljud on koroonahaiguse läbi põdenud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti haiglad on mures personalipuuduse pärast kui koroonapatsientide arv kasvab, Soomes on sama mure. Soomes on alanud juba ka selgitustöö, et inimesed nõustuksid end koroona vastu vaktsineerima. Soome valitsus koguneb täna arutama, kuidas senised piirangud on toiminud ja kas tuleks välja kuulutada eriolukord.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPalivere aleviselts tahab lähipäevil teha plakatit, kus peal kõigi nimekirjade paliverega seotud kandidaadid. Sellega rõhutatakse, et Lääne-Nigula vallavolikokku peaks valima kohalikke inimesi, mitte tuntud nimesid valla teistest kohtadest. Palivere lasteaias peetud debatil osales üheksa kandidaati. Neljast nimekirjast jätkab valimisliidu tegusalt tulevikukandidaat. Urmas. Mul. Lähtudes juba sellisest palivere looduslikust tingimustest ongi selline spordikeskus, spordikeskus mitte ainult nüüd oma kohalikele elanikele, vaid keskus kui selline tervele piirkonnale. Et seda võiks kindlasti nagu edasi arendada ja kahtlemata arendada, võiks ka sedasama, ütleme tööstus potentsiaali. Rahvas sai jälgida debatti interneti teel, juttu oli sellest, miks ettevõtetel on paliveres keeruline laieneda. Kuidas plaanitav Haapsalu raudtee paliveret mõjutaks, aga ka vajadusest üürimaja ja mitmekesisema huvi hariduse järgi jätkab Keskerakonna kandidaat Rivo Reinsalu. Põhinõudmiste eest tuleb suures vallas tuleb seista. Nii kaua tuleb seista, kui need saavutatakse. Et kui me väikse kohana midagi nõuame, siis me peame lõpuni välja nõudma. Lääne-Nigula vallas on praegu Nõva, Noarootsi kullamaja, Martna piirkond suurema autonoomia, aga osa valla staatuses. Palivere rahvas tunneb, et neil on olnud keeruline oma asjadega pildile saada ning senisest rohkem on vaja ühiselt pingutada, jätkab Reformierakonna kandidaat Mati Kallemets. Järgmisest aastast saab ka palivere osa vallaks ja nii suurema sõnaõiguse näiteks piirkonna eelarve üle. Tõsine töö ootab siis alles ees, jätkab valimisliidu tugevad kogukonnad kandidaat Andrus Eilpuu. Teine asi on selle mehitamine, et meil tekiks inimesed, kes reaalselt seda asja ajavad ja see on nagu üks päris suur väljakutse kindlasti. Kokku on Lääne-Nigula vallas nimekirjaga väljas viis poliitilist jõudu. Koroonapiirangutega seoses tekkinud korraldusliku segaduse tõttu jäi debatilt viimasel hetkel kõrvale Ekre kandidaat rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Palivere.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohalike valimiste debatte korraldatakse üle Eesti ka paljudes väiksemates paikades, kus mured hoopis teised kui näiteks Tallinnas või Narvas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti vabariigi 100.-ks sünnipäevaks algatatud hea avaliku ruumi programmi najal on uue ilme saanud juba 10 linnakeskust. Need on Tõrva, Põlva, Valga, Võru, Rapla, pla, Rakvere, Elva, Kuressaare, Kärdla ja Viljandi. Möödunud aastal korraldati arhitektuurivõistlused ka Kadrina, Kiviõlis, Kosel Arukülas ja Sõmerul. Nüüd kuulutasid Loksa linnavalitsus ja Eesti Arhitektide Liit arhitektuurivõistluse välja ka Loksal. Loksa linnaarhitekt Aleksander Skolimovski ütles, et Loksa linna kese koondub praegu bussijaama ja selle vastas oleva Koopi poe asukohta. Ideekonkursiga soovitakse näha ka värsket pilku Loksa kesklinnale. Seal, kus ütleme niimoodi, inimesed saaksid turvaliselt aega veeta, lastega tegeleda ja vot sellist kohta praktiliselt ei ole, meil on nagu kõik need objektid on täiesti olemas, kuid nad on kuidagi laiali pillatud, et tahaks sellist, ütleme, ühtset visiooni. Linnaarhitekt ütles, et ideaalne keskväljak on näiteks Tallinna Raekoja plats, kus tänavad igale poole laiali hargnevad. Arhitekt ja projekti hea avalik ruum programmijuht Kalle Vellevoog sõnas, et projekti mõte on linnade südame taas ellu äratada. Ta ütles, et keskväljakud ja peatänavad on Eesti väikelinnades küll olnud olemas, kuid jäänud aastate jooksul paljudes kohtades unarusse. See elu oli kusagile mujale rännanud, sealt ajaloolised hooned olid alakasutusel ja pigem oli see peaväljak siis selline asfalteeritud autoparkla, kus nagu tavainimesel kohalikul elanikul noh, vaba aja viitmis, võimalusi nagu väga ei olnud, et me tahaksime uuesti siis need linnakeskused elavdada. Et inimesed tunneksid seal nendes väikelinnades sellist selget koha teeti, neil oleks koht, kus siis sõpradega kohtuda, kus oleks võimalik kõikvõimalike linnalisi avalikke üritusi pidada. Velle voogi sõnul on aktiivne ja toimiv linnasüda oluline ka selleks, et inimesed väikelinnadest ära ei koliks. Miks inimesed üldse nendes väikelinnades toimetavad ja elavad, on kindlasti see, et seal on mõnus olla, seal on mingeid tegevusi, seal on mingid esmatasandit, teenused on olemas, seal on vahva kokkuhoidev kogukond, kõik need asjad on ju tegelikult äärmiselt olulised, et, et miks inimesed siis valivad elukohaks mõne väikelinna või või siis jäävad sinna väikelinna ja ei plaani elukohta vahetada suurema keskuse Tartu või Tallinna vastu?",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimastel aastatel on uue ilme saanud Eestis juba 10 linnasüdant. Nüüd kuulutati välja arhitektuurivõistlus, et leida uus ilme ka Loksa keskväljakule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSakslastele meeldib poliitikas stabiilsus. Mida muud saakski öelda rahva kohta, keda viimase 46 aasta jooksul on juhtinud vaid neli erinevat liidukantslerit ning eilne Armin Lasheti valimine kristlike demokraatide uueks juhiks vaid kinnitas seda taas kord. Lasheti edu näitab, et Saksamaa kõige populaarsem partei soovib pikaajalise liidukantsleri Angela Merkeli senise poliitika jätkumist. Seda ka juhul, kui laet ei peaks osutuma sügisestel Bundestagi valimistel erakonna kantsleri kandidaadiks. Kuidas nii, võiks küsida. Nimelt polnud Laset selles kampaanias kunagi rahva seas kõige populaarsem valik. Otse vastupidi. Kõikides viimastes arvamusuuringutes oli tema toetus kahest konkurendist, Friedrich Mertzist ja Norbert rötgenist mitu korda madalam. Samuti ei olnud ta ka esimeses valimisvoorus kõige populaarsem juhikandidaat, kaotades Mertsile napilt, aga siiski. Teises voorus oli delegatsioonik karismaatilise ärimehe Mertzi ja pigem säratu, kuid Merkeli tööd jätkavad vahel. Kuna viimati nimetatu võitis, siis on selge, et Merkeli sisse tallatud rada saksa poliitikas peab jätkuma. Seda ka juhul, kui liidukantsleri kandidaadiks peaks soovima saada lahetist rahva seas oluliselt populaarsem kristlike demokraatide Baierimaa sõsarpartei juht Markus Sööder. Nähes, et merts kaotas Lashetile üsna napilt, võib tal see soov tekkida küll. On ju temagi koos Baierimaa kristlike demokraatidega pigem erakonna konservatiivse tiiva esindaja, kuid tema võimalus ei avaneks muutumisega mertsist veelgi konservatiivsemaks, vaid liikudes pigem keskpõranda poole. Seal võiks tal olla võimalus veenda erakonda, et kantslerikandidaat peaks rahvas pigem elevust kui igavust esile kutsuma ja siis polekski enam nii väga vahet, kas võidab Lasheet või Söder sest Merkeli suund jätkub ju nagunii, seda vähemasti kristlike demokraatide seas. Kas ka kogu saksa rahvas arvab, nii, selgub alles valimistel septembris. Kuid viimased arvamusküsitlused näitavad kristlikele demokraatidele rohkem kui 20 protsendilist edumaad teiste erakondade ees. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Armin Lascheti võit eilsetel Saksamaa kristlike demokraatide juhi valimistel tähendab Angela Merkeli valitud kursil püsimist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nUSA president Joe Biden rõhutas välisministeeriumi töötajatele peetud kõnes, et riigi diplomaatia on tagasi ja nüüd tuleb keskenduda liitlassuhete taastamisele. USA liitlassuhted on meie suurim vara diplomaatiaga juhtimine tähendab, et peame uuesti seisma liitlaste ja võtmepartneritega õlgõla kõrval. Diplomaatiaga juhtimine tähendab, et peame diplomaatiliselt suhtlema ka oma vastaste ja konkurentidega, kui see on meie huvides. Bideni sõnul vaatab kaitseministeerium üle USA vägede paigutuse maailmas, et teha kindlaks, kas see ühtib riigi välispoliitika ja rahvusliku julgeoleku eesmärkidega. Ajal, kui see ülevaatus toimub, peatame plaanitud vägede vähendamise Saksamaal. Venemaast rääkides mainis Biden, et ta rõhutas riigi presidendile Vladimir Putinile, et USA ei kavatse enam eirata sekkumisi valimistesse, küberrünnakuid ja inimeste mürgitamist. Me ei kõhkle Venemaad karistada, et kaitsta oma peamisi huve ja inimesi. Me tuleme Venemaaga tõhusamalt toime, kui teeme koostööd samamoodi mõtlevate partneritega. Bideni sõnul kavatseb USA teha diplomaatilisi pingutusi Jeemeni sõja lõpetamiseks. Selle üks osa on USA sõjalise toetuse peatamine. Samuti kutsus president Myan Mari sõjaväge üles vältima vägivalda ja vabastama kinnivõetud aktiviste ja ametnikke, räägib Buckingsi mõttekoja vanemanalüütik Bros. Jones. Me jälgime, kuidas peamiselt läänemeelse sõjaväe riigipööre peab vastu äärmiselt populaarsele kujule Aun San sucile, kes on lähedane Pekingiga. Nii et kui vastus Myan mari sündmustele keskendub demokraatiale, siis see mõjutab ühtlasi neid samme, mida soovitakse astuda Hiina mõju vähendamiseks piirkonnas räägib USA president Joe Biden. Me seisame vastu Hiina majanduslikule kuritarvitamisele ja agressiivsele tegevusele, et peatada nende rünnakud inimõiguste, intellektuaalse omandi ja ülemaailmsete institutsioonide vastu. Aga me oleme valmis tegema Pekingiga koostööd, kui see on USA huvides. Samuti soovib Biden tõsta põgenike vastuvõtmise piiri 125-le 1000-le inimesele aastas. Ajalooliselt on see arv olnud 95000 ümber, kuid ametist lahkunud president Donald Trump vähendas selle 15-le 1000-le. Lisaks plaanib USA võtta maailmas juhtrolli LGBT õiguste eest võitlemisel rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Joe Biden rõhutas välispoliitikale keskendunud kõnes, et riigi liitlased on nende kõige suurem vara.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTreenerite Liidu juhatuse liige Madis Iganõmm seletab, et ümarlaual otsustati teha ettepanek, mille järgi peaks lasteaia huviringi treeneril olema läbitud aastane eelkooli pedagoogika kursus. Kui tuua üks näide siin idamaa riikidel, siis seal näiteks väikeste laste juurde alla musta vöö kandjat ei lubata ehk see on kõige olulisem lõik, esimene kokkupuude spordiga ja seal peab olema väga hea ettevalmistusega inimene. Meil praegu on niimoodi, et tihtilugu on nii, et sellele kõige tähtsamale tööle lähevad kõige väiksema ette või sisuliselt ilma ettevalmistuseta inimesed. Eelkooli pedagoogikat õpetab Tartu Ülikoolis haridus teadlane Anne Raam. Raam ütleb, et treener võib sihtida sportliku tulemust, aga noorte laste puhul on pigem tähtis lihtsalt liikumisest rõõmu tundmine. Ka lastega suhtlemist tuleb õppida. Õpetaja kükitab lapse tasamele et temaga rääkida või suhelda, et see suhe ei tuleks ülevalt alla korraldusega. Aga seda tuleb endale teadvustada ja seda õppida. See nüüd on selline kõige esimene elementaarne asi. Kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Pürn on nõus, et küsimust peab arutama. Tihtipeale need treeningud on just need õppekava välised tegevused, kus mingi klubi tuleb, et ma teen teile siin päeva huvitavamaks, et ma teen teil siin natuke treeninguid ka ja siis pakutakse lapsevanematele see välja. Ma seda väga hästi tean, sest ma olen see lapsevanem just sellises vanus lastele ja siis küsitakse, et, et aga kas ta lasta, et meil tuleb siin tore treener, laste, ma ei tea mingit pallimängu tegema, et kas te tahate osaleda, et nii ja nii palju maksab kuus? Noh, ma ütlen, et tahan küll siis ma lähen kontrolli spordiregistrisse, kas sellel inimesel on kutse? Ei ole. No siis ma mõtlen ringi tegelikult, et nii ma täpselt tegingi ja ei, ei olnud nõus, et laps käib selle inimese juures trennis. Aga ma arvan, et nii teadlik isikuid kui mina on vähe ja see, et lasteaed ka sellisele inimesele selle võimaluse andis seal treenida. See ei olnud päris õige. Liit pakkus ka, et spordiregistrisse peaks lisama info treeneri hariduse kohta. Haridusminister umi alus ja põhihariduse osakonna juhataja Liina põld ütleb, et õppekavast lapsele piisab. Pigem peaks eelkooliealiste huviringidesse kriitilise pilguga suhtuma. Vastutaja on siin kohalik omavalitsus või siis eralasteaia pidaja ja, ja loomulikult direktor, et kui direktor sõlmib sellise lepingu Nende lasteaias noh, enamasti vist nad on ikkagi sporditegevused, aga ka muid muid tegevusi läbi viiakse, siis see ongi see koht, kus kus direktor peab veenduma selles, et inimene, kes seda teeb, on pädev, vastab kvalifikatsioonile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Treenerite Liit tahab, et lasteaedades saaks huvitreeninguid juhendada vaid vastava koolituse läbinud inimesed, praegu saab seda teha igaüks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuna viiendal juunil, kui on kooli ametlik kasutamiskuupäev, polnud võimalik seda tähistada, siis tehti seda nüüd, kui augustis alustanud õpperühmade 126 kadetti andsid ametivande. See on kadettidele ja koolile peaaegu niisama oluline sündmus kui lõpuaktus. Ametivana antakse enne esimest õppepraktikat. President Kersti Kaljulaid. Ma tahaksin ka tänada kõiki neid, kes kolm aastakümmet tagasi selle kooli praktiliselt nullist käivitasid, eriti kooli esimest direktorit Jüri Meritsa, ilma kelleta ei oleks vaikuse see, mis ta täna on. Kaljulaid ütles, et selles koolis saab parimat väljaõpet, mida Eesti suudab pakkuda. Siseminister Mart Helme. Ma tahan õnnitleda ka 30 aastat hiljem seda meeste vist meeste rivi, ainult kes seisab väljaku vasakus nurgas, sest nemad olid selle kooli esimene lend, nüüd on 30 aastat mööda läinud ja me võime öelda, et paikuse ja politseikool on suuresti muutunud sünonüümideks. Selle peale on päris uhke mõelda. Politsei ja piirivalve kolledži direktor Kalvi Almosen. 90. aastal loodi toonase erikutsekooli jäänustele midagi täiesti teistsugust. Me ei omanud siis veel enda vaba riiki ega ei osanud aru saada, milline on see politsei. Eeskujuks olid meie sõbrad välismaalt. Meid innustas unistus iseseisvusest. Politseikooli esimesse lendu võeti vastu 110 noormeest lõpetas 100, neist ligi 30 oli täna kohal. Pärnu politsei piirkonna vanem Tõnu Kivis. Me olime sama noored kui nemad täna ja tegelikult sära oli silmis samamoodi. Ettevõtja Märt Osula Ma mäletan, kui ma kuulsin seda kutset, et Tuuakse paikusele politseikool, siis oli meil valida, kas veel minna vene sõjaväkke või tulla siia politseikooli ja siis oli kindel eesmärk saada siia kooli sisse. Muidugi see konkurss oli meil vist päris suur kuus inimest kohale, see oli muidugi üllas tunne, kui siia kooli sisse sai. Teet Sepp meenutas, et koolil oli suur toetus, me tundsime seda, kuidas rahvas toetas meid. Ma ei tea, kuidas direktor Merit suut tagada selle heaolu, et me saime tol ajal kõige paremad asjad, mis oli see võimalik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paikusele asutati politseikool 1990. aastal, kui Eesti kuulus veel 15 Nõukogude liiduvabariigi hulka ja korda kaitses miilits.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMillised on riigikogu fraktsioonide seisukohad täna pärast valitsuse eilseid otsuseid energiahinnatõusu kompenseerimise osas, kas umbusaldusavaldusega jätkatakse? EKRE fraktsiooni esimehe Henn Põlluaasa sõnul soovivad nad umbusaldusega peaministrile kindlasti edasi minna. Hetkeliselt küll kuidagi valitsus pidi ei lahendanud, aga, aga leevendas olukorda, aga me ei näe mitte mingisugust tahet, et tegelikult põhjuste ga tegeleda ja et, et me viiksime energiahinnad alla, et, et keegi vajaks enam toetusi ja, ja noh, seetõttu loomulikult me läheme selle umbusaldusega edasi. Põlluaas lisas, et umbusaldusavalduse teksti loodab opositsioon kokku panna järgmisel nädalal. Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni esimehe Indrek Saare sõnul aga pole sotsid veel umbusaldusavalduse tegemise osas otsust teinud. Tema hinnangul said eile paljud lahendust oodanud inimesed petta. Gaasi puhul jah, tõesti valitsus lähtus sellest samast loogikast, mille meie esitasime. Oma selle otsuse eelnõuga, aga paraku ta rakenduse. Seda ainult gaasile ja kõik need inimesed, kes on mures jätkuvalt oma elektriarvete pärast. Nende jaoks on see leevendus pigem kosmeetiline ja sellest tekib uus ilmselge ebaõiglus. Inimesi koheldakse ebavõrdselt tulenevalt sellest, millist kütteliigi nad on valinud. Koalitsioonis kokku lepitud meetmete osas on kriitiline ka Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder, kelle sõnul saab määrusele hinnangu anda siis, kui see välja tuleb. Me teame praegu seda, et on kaks erinevat skeemi kokku lepitud mis viitab sellele, et üksmeelt ja koostöövõimet valitsuses ei ole, üks abiskeem on Reformierakonna abiskeem ja teine abiskeem on siis ära nülitud keskerakonna abiskeem ja kuidas nad toimima hakkavad lõpuks omavahel, kuidas need asjad vormistatakse juriidiliselt, no sellele me saame alles hiljem hinnangu anda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Opositsioonierakondade juhid pole valitsuse neljapäevase energiakompensatsioonide kokkuleppega rahul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTapa sõjaväelinnaku meditsiinikeskuse laiendus koos kopteri maandumisplatsiga on mõeldud eelkõige tapal paiknevatele, liitlasvägedele ja kolmandiku selle ehituskuludest kattis NATO tagalahoones, mida linnakus töötavad kaitseväelased olid kaua oodanud, on lisaks ladudele aga 60 töökohta, räägib riigikaitseinvesteeringute keskuse ehitusbüroo juht Mart Salusaar. Meditsiinikeskuse laiendus kindlasti annab meie liitlasüksustele, kes meil siin igapäevaselt juba paiknevad väga head tingimused, osutamaks arstiabi ja hoidmaks selles hoones ka vajadusel siis mõne mõningaid patsiente kuni 10. Et need tingimused, kus nad enne elasid, olid nii-öelda ehitussoojakutest mugavatud konteinerid, et need ei olnud kindlasti arstiabi osutamiseks piisavad ja antud hoone tagalahoone, kus me praegu oleme, seda hoonet on oodatud 20 aastat ja, ja enne seda jagati sõduri riidevarustust. Kus iganes võimekus oli, kus, millistest hoonetes, kellele jäi järgi, nüüd on need kõik ühes hoones koos ja, ja kindlasti paraneb nii-öelda operatiivsus. Ja lisaks loomulikult hoiustamistingimused on paremad, inimeste töötingimused on paremad, mis kokkuvõttes on tõenäoliselt väga hea meile. Kaitseinvesteeringute keskuse direktor Kusti Salm ütles, et lähitulevikus saab esimese jalaväebrigaadi investeeringutest tapa kõrval rohkem tähelepanu ka jõhvi sõjaväelinnak. Kui nüüd eelmisel viiel aastal on olnud meie arenduste fookuses tapa, siis nüüd hakkab see selgelt liikuma jõhvi poole. Kalevi pataljon on juba liikumas. Seal valmib kohe üks uus kasarmu. Sinna plaani me teha veel terve rea ladustamise ning tehnika, hooldustingimusi ladusid staabipindasid ning lisaks sellele arendame hoogsalt edasi keskpolügooni sirgala harjutusvälja. Esimese brigaadi areng jätkub tormiliselt, nüüd võib-olla rohkem jõhvis kui Tapal, aga kokkuvõttes on see kõik üks üks ja sama Eestimaa. Raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Tapa sõjaväelinnakus avati täna meditsiinikeskuse laiendus ja tagalahoone, mis läksid maksma veidi üle 7 miljoni euro.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLüganuse volikogu koguneb vähem kui kuu aja jooksul juba kolmandat korda lühikese ajaga umbusaldusteni viinud sündmused algasid volikogu 28. novembri istungist, kus volikogu liige Enno Vinni palus vallavalitsusel uurida valla ainsa keskkooli direktori Heidi Uustalu tegevust. Enno Vinni hinnangul suutnud reformierakondlasest koolijuht hoida eraldi poliitiku ja koolijuhi tegevust, mille tõestuseks oli rahvasaadiku arvates Reformierakonna noortele kooliruumides koosolekupidamiseks loa andmine. Koosolekul osales ka endine vallajuht, samuti Reformierakonda kuuluv Andrea Eihe, kes on sarnaselt kooli direktoriga Lüganuse volikogus opositsioonis. Kuni eelmise aasta 27. detsembrini kuulus Reformierakond aga nüüd oma ekserakonnakaaslaste tegevust tauni Venno Vinni. Reformierakonna noorte koosolekus saigi ta teada tänu sellele, et oli jäetud Reformierakonna suletud sotsiaalmeediagruppi, kuhu koosoleku järgsel päeval 14. novembril postitas Andrea Eihe pildid, mis seal koolijuhi heakskiitva kommentaari said. Volikogu aseesimees Enno Vinni ongi üks kolmest tänasest umbusaldatavast. Lisaks esitas opositsioon eelmisel teisipäeval toimunud volikogu istungil umbusaldusavaldusega vallavalitsusele, kes eesotsas vallavanem Viktor Rauamiga otsustas vallavalitsuse viienda detsembri istungil koolidirektori vallandada. Ühtlasi on vallavalitsus kuulutanud välja konkursi esimesele keskkoolile uue direktori leidmiseks. Heidi Uustalu on lubanud vallandamise kohtus vaidlustada. Tema toetuseks on Lüganuse vallamaja ees peetud kaks rahvakogunemist esitatud erinevaid toetusavaldusi. Kivili esimese keskkooli õpetajad on nõudnud eks direktori tööle ennistamist ja korraldasid selle toetuseks seitsmeteistkümnendal detsembril tunniajase hoiatusstreigi. Kolmas tänane umbusaldatav on volikogu esimees viimatistel valimistel Lüganusel Keskerakonna võidule viinud Dmitri Dmitrijev volikogu juhina Dmitrijev tekkinud olukorda hinnanud kui vallavanema ja direktori vahelist tööandja ja töövõtja tüli, mis on tulenenud sellest, et nad ei suuda koostööd teha ning seda on ka mõlemad osapooled tunnistanud. Lüganuse vallavolikogus on 19 kohta. Valimiste järel kahe aasta jooksul toimunud nelja võimuvahetuse järel on praegu nii koalitsioonil kui ka opositsioonil mõlemal volikogus üheksa kohta ning seni on kaalukeeleks oolnudki just fraktsiooni tu Enno Vinni hääl. Umbusaldusavalduse läbiminemiseks on vaja, et seda toetas vähemalt 10 saadikut.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna keskpäeval koguneb Lüganuse volikogu, et arutada kolme umbusaldamisavaldust, mis on seotud Kiviõli 1. keskkooli direktori, volikogus opositsiooni kuuluva Heidi Uustalu kiire vallandamisega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõik teosed on alguse saanud kunstnike residentuuridest Euroopa tuumauuringute keskuses ehk tsernis Šveitsis. Näituse kuraator Kati Ilves ütleb, et näitus tegeleb ühelt poolt osakeste füüsikaga, kuid heidab pilgu ka tulevikku. Selle kõrval on ka teosed, mis siis spekuleerivad võib-olla tuleviku ja maailma üle, nagu üldisemalt mõtlevad selle peale, et näiteks kas aastal 4250 vist oli see haarum üks, üheksa üheksa teoses, nagu see, see, see nagu aeg, kus see siis nagu tulevikus nagu aset leiab, et võib-olla selleks hetkeks nagu matemaatika näiteks, mis siis on nagu sellise süva reaalteadmise nagu alus või selline põhikeel võib olla, see on muutunud arhailiseks ja et kui me enam nagu sellises matemaatikamaailmas ei opereeri, et mis nagu tuleb selle asemele Näitusele on koondatud 12 kunstiteost, mille autorid on 11-st eri riigist. Näitus annab aimu ka kunstnike ja tserni, teadlastest, inseneridest ja laboripersonalist koosneva kogukonna vahel tekkinud koostööst. Pigem mulle tundub, et need tööd tegelevad nagu väga fundamentaalsete küsimustega väga suurte küsimustega selle asemel siis, et nagu võib-olla peegeldada ja seda nagu kõige viimasemat Silicon Valley nagu saavutus. Et on ka teoseid täiesti traditsioonilises formaadis nagu joonistused, et sellised noh, ikkagi pildid seinal, et nende selline sisemine huvi on siis jah, tegeleda võib-olla selliste ajaülesemate küsimustega Näitus jääb kumus avatuks kuni veebruari lõpuni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kumus on avatud näitus \"Murtud sümmeetriad\", mis on sündinud kunsti ja teaduse koostöös.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEurotsooni ministrid on lubanud abi jätkata, uus laenuprogramm tuleb sügiseks ja vana läheb edasi. Siin on pidev järelevalve, et kuidas Kreeka oma lubadusi on täitnud jälgimine, mis toimub turul ja kuidas see mõjutab teisi riike. Kõike seda tuleb pidevalt arutada, täpsustada oma sõnumeid ja siis nõudmisi Kreekale pakutakse ka tehnilist abi erastamisel reformides üldiselt neil on tegemata asja riik riigis väga palju, alates jah, sellest samast erastamisest nõrgast konkurentsist, konkurentsi piiravatest, reeglitest, tööturu paindumatusest, see on kõik, mis võlausaldajatele muret teeb. Noh, pilt on palju laiem kui ainult Kreeka, sest esiteks on abiprogrammi riike rohkem ja teiseks kogu olukord ikkagi mõjutab turge. Kui palju turud siis üldse riikidele laenavad, kui palju spekuleerivad nende vastu ja meeleolu see üldse turgudel tekitab, et sellest sõltub ikkagi, kas riigid saavad laenu ja mis on ka varade hinnad, et see mõjutab kõiki. Panku mõjutab pensionifonde, nii et arutamise põhjust on küll ja küll. Kui suur on see erasektori kaasamise võimalus? No see on nüüd hästi selline delikaatne küsimus, kui alguses sellest räägiti, siis selles oli väga tugev poliitiline agenda, mõni riik esitas selle väga kategooriliselt vormis ja ka nüüd tundub, et nagu meeleolu kaldub sinna kanti, et selle kategoorilisusega on viga tehtud. Peale seda eralaenajad igatahes jooksid piltlikult öeldes laiali. Enam ei julge keegi laenu anda, sest et arvatakse, et ei lubata enam tagasi küsida seda laenu. No tegelikult rõhutati kogu aeg seda vabatahtlikkuse juttu ja öeldi, et põhisummast ei ole üldse, küsimus on kokkulepetes, on võlakirjade asendamises või siis pikendamises ja sellistes. Kuigi need sõnad olid väga pehmendavad, oli kahju nähtavasti ikkagi oluline ja selles mõttes me ei saa seda olukorda kontrollida, aga ilmselt need tugevad sõnumid ikkagi hirmutasid laenuandjaid üksjagu ja mis ma tahan öelda, selliseid kategoorilise avaldusi välditakse. Parlamendid dikteerivad rahandusministritele teinekord ka ebaratsionaalseid selliseid punaseid jooni. Siin otsitakse sobivaid sõnastusi ja, ja, ja skeeme alles, et sõnastusega on enamvähem praegu kuhugi jõutud. Skeemid on endiselt lahtiselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusminister Jürgen Ligi kommenteerib Margitta Otsmaale Kreeka päästeplaani hetkeolukorda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui Valgast ja Valkast peaks jälle saama üks linn koos ühise juhtimisega, nagu kunagi ajaloos oli siis võib see linnade arengule küll kasuks tulla, kuid paraku tuleb olla realist ja möönda, et see idee pole ilmselt määratud teostuma. Valga ja Valka lapsed käivad praegu küll. Läti poolel asuvas ühises kunstikoolis ja kahe linna kirikuid ühendava ühise kesklinna rajamine algas enne jõule ka Läti poolel. Ja sisuliselt ongi Valga ja Valka kui üks linn. Ühiste teenuste vajadus mõlema poole elanike jaoks on teada nii Riias, Tallinnas kui ka Brüsselis. Kuid ometi püütakse ka Läti haldusreformi käigus leida mudelit, mis sobitub küll seaduste ja poliitikute harjumuste raamesse, kuid mitte kohalikule rahvale, et ühed või teised naabrid Läti poolelt ei tundu Valkale loogilised, küsis rahvuslaste hulka kuuluv seimi liige Jaanis Tombrava oma kolleegidelt. Mis oleks, kui leiaks Valka jaoks koos Valga a kas ühise juhtimis või siis vähemalt sobivama koostöömudeli ja kuidas võiks sellesse suhtuda Eesti juhid jaanis Tomrova. Jutt ei käi sellest, et me saaks need kaks omavalitsuse üheks liita, räägib Domrava. Kuid me peame mõistma, et ajalooliselt on see olnud üks linn ja see peaks ka sisuliselt elama oma elu kui üks linn hoolimata sellest, et see asub kahes riigis ja seda juhib kaks omavalitsust, peame kõrvaldama praegu eksisteerivad ebaloogilised takistused, kõneleb Läti parlamendi liige. Eesti poolt on ühist juhtimist pakkunud Igor Gräzin europarlamendis olles. Valga vallavanem Margus Lepik teab, et algatusi on olnud rohkemgi. Seda on seadusandlikult isegi keeruline öelda, et on ju ka Eesti poole pealt olnud algatusi, on ka meie parlamendis esitatud seaduseelnõu, et lubada piiriülese omavalitsuse tekkimist, aga seni ei ole leidnud seda juriidilist nippi, et kuidas seda ellu viia. Aga noh, selge on see, et Valga ja Valka on eraldiseisva üksusena eripiirkond ja me teatud autonoomsust või erilahendit tahaksime siin saada, sest oleme kaksiklinn ja, ja väga paljud riiklikud teenused ja selle rahastamine üle riigipiiri ei toimi, nii et igal juhul me ootame nii valitsuste kui parlamentide poolt teatud erilahendid Valga-Valka jaoks. Valka omavalitsuse esimees Vents armans Krauklis. Kui selline on väga ilus, räägib Krauklis kuid meie rohkem kui paarikümne aastane kogemus näitab, et tegelikku poliitilist soovi ühist juhtimist teostada pole ei Riias ega Tallinnas. Kuid loomulikult on seda ka keeruline teostada. Ühine juhtimine tähendaks ju ka ühist maksu ja toetuste süsteemi. Selleks tuleks muuta väga-väga palju seadusi. Sisuliselt võib see tähendada ka põhiseaduse muutmist, nii et ma arvan, et ühise omavalitsuse loomise idee pole reaalne, kõneleb Krauklis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti piiriäärne Valka vald ei sobitu Lätis kavandatava ulatusliku haldusreformi mudelisse. Niisugune olukord on pannud Läti seimi liikmeid arutlema, kas oleks võimalik Valkat ja Eesti poole jäävat Valgat ühiselt juhtida. Või siis vähendada tõrkeid, mis takistavad kahe riigi piiriäärseile elanikele ühise arengu- ja teenustekeskkonna loomist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonaviiruse lubatud teine laine on kohal Luminori panga majandusaasta. Tõnu Palm jääb tulevikust rääkides ettevaatlikuks, kuid otsest vajadust varasügisel tehtud prognoos tuleva aasta kiire taastumise ja neljaprotsendilise majanduskasvu ümber vaatamiseks ta ei näe. Ja ta tugineb nagu sellele, et kevadel siis suleti nagu kogu majandus väga laiapõhjaliselt Euroopas ja samuti ka Eestis. Et nüüd, kus nagu see viiruselaine on taastumas, siis tehakse nagu proportsionaalsed meetmed. Ja loomulikult majandus on sellest sügavast august nagu Euroopas kergelt taastumas. Kriisieelsele tasemele jõudmiseks kulub umbes poolteist aastat, ütleb Palm. Alust mõõdukaks optimismiks annab seegi, et Eesti majanduses olulist rolli mängiva Saksamaal on olukord parem kui teistes Euroopa riikides. Samuti pole praegu hullu kaubanduse ritel Põhjamaades. Rootsis viirusejuhtude kasv on, aga täna ei ole nagu vajadust teha selliseid olulisi kitsendusi ka Rootsi puhul, et, et kui me vaatame ka Rootsi laenunõudlust, siis eraisikute puhul jätkuvalt on isegi seis natuke parem, et üle viie protsendi eraisiku. Ja kui me vaatame Soomet, siis Soomes viirus juhtude kasv on seni nagu maas hoitud, nii et võib öelda, et viiruse teine laine on käimas, aga rohkem ta puudutab neid riike, mis ei ole Eesti otseselt peamise kaubanduspartnerid, välja arvatud muidugi Läti, Leedu. SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor lisab, et kuigi nakatumisnäitajad on kohati kevadiste näitudega sarnased, ei ole riikide seatud piirangute ulatus kevadega võrreldav. Ühe enam pihta saanud valdkonna teenindussektori taastumist mõjutaks oluliselt vaktsiini turule tulek, leiab Nestor. Sellist olukorra normaliseerumist päris on ikkagi nagu raske näha enne seda, kui selle viirusega on nagu ühel pool, ehk siis on mingisuguse vaktsiini ga välja toodud tänane nagu selline parim teadmine on, et ehk ta seal kuskil 2021 keskel vähemalt meieni võiks jõuda, aga noh, eks sellega on loomulikult seotud nagu väga palju ebakindlust. Et isegi juhul kui nüüd see vaktsiin välja tuleb, et noh, sellist ebakindlust näiteks reisimise suhtes jääb ikkagi nagu pikemaks perioodiks, et noh, näha, et aastal 2021 nüüd teenus, majandus, ütleme, kogu turismisektor kiirelt taastub. Noh, sellist ootust ei ole, et see ikkagi võtab natuke aega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandusanalüütikud ei kiirusta koroonaviiruse teise laine valguses majandusprognoose üle vaatama, sest Eesti ja Põhjamaade suurimal kaubanduspartneril Saksamaal läheb hästi ning valitsused rakendavad totaalse sulgemise asemel proportsionaalseid meetmeid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViis Viru ja Harjumaal tegutsevat tööstusettevõtet saatsid valitsusele kirja, milles palutakse, et nad ei peaks tasuma rohkem kui 15 protsenti sellest baassummast, mida elektrienergia tarbijad maksavad taastuvenergia tootjatele toetusteks. Kundas tegutseva Estonian Celli juhatuse liige Siiri lahe toonitas, et ettevõtted ei soovi valitsuselt rahaabi, vaid seda, et tööstuste jaoks keeruline aeg saaks üle elatud lähiriikidega võrdses majanduskeskkonnas. Tänases covid 19 järgses majandusolukorras on konkurent riikidest mitmekordselt kõrgem taastuvenergia tasu karjuvalt ebaõiglane, et iseenda ellujäämise nimel võideldes ei ole me suutelised seda tasu maksma olukorras, kus, kus meie müügihind on oluliselt madalam otseses tootmiskuludest meie oleme konsultantide abil võrrelnud seda olukorda Soome, Rootsi, Saksamaa, Austria, Norra, Läti ja Leedu taastuvenergia tasudega ja nendes riikides vastavat tasu või maksu ei ole, siis kas üldse või nad on rakendanud seda sama Euroopa Liidu soovitust ehk suurele tööstusele oleks ta 15 protsendiga tavamäärast. Estonian Cell hoiaks maksulae kehtestamisel aastas kokku üle kahe miljoni euro. Siiri lahe nentis, et Covid 19-st tingitud turuseis on selline, et neid ei päästaks aasta kahjumist isegi see, kui puitmassitehas saaks taastuvenergia tasude maksmisel juba sel aastal soodustust. Lühiajaliselt võimaldaks taastuvenergia tasule maksulae kehtestamine kindlasti tagada tehase töö sujuva jätkumise. Pikaajaliselt on ta meile ülioluline, samuti konkurentsivõime seisukohalt ja kasvuinvesteeringute teostamisel. Kui valitsusele saadetud pöördumises avaldati soovi, et maksusoodustust võiks rakendada hiljemalt tuleva aasta algusest siis majandusminister Taavi Aas selleks lootust ei andnud. Siinjuures muidugi tuleb arvestada, et juhul kui valitsus jõuab selles osas kokkuleppele, leitakse katteallikad, siis siin tuleb küsida ka riigiabiluba, nii et see protsess on mõnevõrra pikem, et seda ei saa kindlasti teha, vähemalt mitte enne järgmise aasta teist pool aastat, pigem aastast 22. Minister lisas, et suurettevõtete pöördumise arutamisel lähtutakse valitsuses sellest, et taastuvenergia turul on ees seismas muutused. Taavi Aas. Järgmistel aastatel taastuvenergia toetused langevad nii ehk naa, ehk et see vana vana meedia saab otsa, uus meedi töötab teistel tingimustel. Ja nüüd küsimus on see, et kuidas jaguneb see kasu, mida sellest toetuste langemisest saadakse. Eleringi andmetel koguti eelmisel aastal Eesti elektritarbijatelt taastuvenergia tasusid 85 miljonit eurot. Tarbitud elektrienergiast oli taastuvenergia osakaal 21 protsenti. Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suure energiatarbimisega ettevõtted soovivad valitsuselt taastuvenergiatasude tuntavat vähendamist. Majandusminister Taavi Aas ei pea seda lähiajal võimalikuks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAuk on pisut väiksem, kui hommikul uudistest kuulda võis, ehk siis kui teadlased selle üle mõõtsid, siis selgus, et selle laius on kusagil alla 10 meetri ja sügavus kui põhjast kuni maapinnani, siis on pisut kõrgem kui inimese kõrgus ehk kusagil pisut üle kahe meetri ja kui juurde arvestada ka veel need savivallid, mis on selle augu ümber siis saab kusagil umbes neljameetrise sügavuse. Ja näha on praegu seda, et, et augu põhjas on ka üks pisike auk veel, kuhu on kogunenud vett. Siin on väga palju rahvast. Hommikust, õigemini juba ööst peale on siin küll käinud teadlased, politseinikud ja muidu huvilised. See on oluline teema, sest kui ajaloost meenutada, siis ühtki metariit pole Lätimaale kukkunud rohkem kui sajandi vältel. Küll aga praeguse seisuga vähemalt siin kohapeal olles tundub, et see siiski ei ole meteoriidi, nii vähemalt Läti teadlased väidavad. Siin mõõdetakse ja uuritakse praegu ümbrust, aga on mitmed tunnused, mis, mis viitavad sellele, et see ei ole meteoriit. Mis see siis on? Just nimelt, mis see siis on, küsisin ka mina teadlastelt ja küsisid ka Läti kolleegid, aga, aga ei ole veel väga täpset vastust, nii et, et asja uuritakse, siin on mitmeid vasturääk, tekimusi, näiteks osa kohalikke elanikke väidab, et nad nägid eile õhtul põlengut ja selle kohta on on väidetavalt internetis liikumas ka video kuid samas, kui vaadata seda auku seest, siis noh, mingeid põlengu jälgi pole. Ja teadlased ütlevad ka veel seda, et noh, tavaline peaks olema see, et, et kusagil ümbruskonnas on siis neid, et kraatreid veel, et kui see oleks olnud niisugune meteriidi tükk, et siis peaks ümbruskonnas olema kraatrid veel praegu uuritakse, aga hetkeseisuga ei ole leitud ja, ja noh, mulle teadaolevalt ei ole leitud ka ühtki ühtki tükki, mida, mida uurimiseks kaasa võtta, nii et asi on praegu segane. Siin on räägitud ka sellest, et võib-olla lihtsalt plahvatas mingi lõhkekeha. Aga selle kohta ei ole ka veel praegu kinnitust. Et noh, aeg näitab, mis, mis siin siis tegelikult on. No arvati ka, et see võib olla nõndanimetatud kosmoseprügi või et millegi küljest on on kukkunud üks tükk, mis sellest arvatakse. No see on ka üks versioon jah, millega siin teadlased tegelevad, aga, aga üldiselt ollakse praegu intervjuusid andma väga kitsid, et uuringud veel käivad ja, ja noh, võibolla võibolla saame tänase päeva jooksul targemaks, võib-olla mitte, et ilmselt need need pinnaseproovid, mis siit võetakse, nende uurimine võtab laborites mingi aja, aga, aga hetkel ei ole ja selgust No igatahes on lätlased saanud juurde vast ehk ühe turismimagneti või. Jah, täna juba kohalikud külaelanikud üritasid isegi ühelatiseid pileteid müüa sinna põllu peale metsa äärde, sündmuskohale minejatele mõned on väidetavalt lati eest neid ka ostnud, nii et turism juba selles mõttes toimib. Aga, aga noh, auk on ikkagi olemas, nii et, et päris päris võltsing või, või välja mõeldud asi see nüüd ka ei ole. Aga kui sa räägid turismist, siis jah, tõepoolest ka kogu maailma huvi on, on juba suunatud siia, ma olen näinud siin täna isegi Hiina ajakirjanikke rääkimata rääkimata väga suurel hulgal vene erinevatest väljaannetest, nii et noh, rääkimata ka lätlastest ja nüüd on saabunud ka palju Eesti väljaandeid, nii et nii et huvi on, on tõesti suur.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lätis avastati salapärane auk, mida peeti meteoriidikraatriks. Hiljem osutus tekitatud auk mobiilifirma reklaamitrikiks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTa ütles, et Venemaa kui õigusjärglane toetab fakti tühistamist ja ma usun, et see on väga oluline teadvustada meie tervikuna ka Venemaa ühiskonnale. Et Venemaa on seda teinud. Venemaa ametlik reaktsioon Rüütli intervjuule oli kiire ja terav. Midagi sellist pole Venemaa ametnike sõnul räägitud ning kuna Eesti president viibis kohtumisel ilma saatjateta, pole tema sõnadel ka kelleltki kinnitust otsida. Lisaks lepiti Rüütli sõnul kohtumisel kokku, et Venemaa välisminister külastab lähiajal Eestit, et kirjutada alla ligi 10 aastat paberil seisev piirilepe. Ka see lootus läks vett vedama, sest taas üks ajalooteema kerkis silmapiirile üheksas mai. Terve kevade toimus Eestis vaidlus, kas president peaks minema Moskvasse või mitte. Märtsi alguses ütles Rüütel, et ta ei sõida Moskvasse. Sõjas rännalt kannatanud rahvana tuli meil ka rahutingimustes üle elada tuhandete inimeste hukkamine küüditamine ja tagakiusamine. Usun, et seda seisukohta mõistavad Eestimaa inimesed, aga ka meie partnerid ja liitlased nii idas kui läänes. Mai alguses teatas Venemaa lõpuks soovist kirjutada alla piirileppele uus välisminister Urmas Paet saabus 18. mail Moskvasse ja lepe sai lõpuks allkirjad. Juba juunis algas Riigikogus piirilepingu heakskiitmise arutelu ning eelkõige opositsioonierakondade nõudel lisati leppe preambulisse viited, et Eesti riiklik järjepidevus seoses uue piirileppega ei katke. Enne jaanipäeva sai leppe riigikogu heakskiidu, kuid Venemaa reaktsioon mõjus nüüd külma dušina. Lepet ei saadetud riigiduumasse isegi arutamiseks. Välisminister Sergei Lavrov. Venemaa välisminister teatas, et võtab oma allkirja leppelt. Tagasi, ning et selleks, et kahe riigi piiriküsimust lahendada, tuleb alustada uusi läbirääkimisi. Eesti otsis piirileppe küsimuses Euroopa Liidu abi, kuid ühenduse liidrid suhtusid sellesse tagasihoidlikult ning otsesõnu Moskvale etteheiteid ei tehtud. Tagasihoidlikkus tuleneb Euroopa Liidu ja Venemaa suhete olulisest muutumisest sellel aastal. Näiteks said allkirjad kaua vaieldud, suhete raamlepped. Venemaa kasvanud enesekindlus tähendab seda, et ilmselt jääb piirilepe esialgu riiulile. Näiteks teatas Venemaa eriesindaja Euroopa Liidu juures Sergei straženski, et enne uusi riigikogu valimisi leppe osas mingeid otsuseid ei tehta. Küsisin välisminister Urmas Paetilt, kas 10 aasta pärast on piirilepe ratifitseeritud. Kindlasti üleöö paraku ei juhtu midagi ja, ja noh, aeg on praeguses olukorras see, kes siis peab need lahendused tooma ja, ja ma loomulikult loodan väga, et kui emotsioonid siin lahtuvad, siis ka Venemaa ikkagi jõuab järeldusele, et ei ole kuskil mingeid varjatud nõudmisi. Venemaa on jätkanud suhetes Eestiga ebameeldivate intsidentide korraldamist, näiteks ei antud Eesti välisministrile viisat sõiduks Peterburi ühele regionaalse koostöö ümarlauale ning endiselt tuleb teateid vene sõjalennukitest, mis lendavad riivamise Eesti õhuruumis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ja Venemaa suhted.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeisipäeval korraldas terviseamet koroonatestimise Viljandi valla kolme hooldekodu klientidele ja töötajatele. Kõik Pärsti, Kolga-Jaani ja Kärstna hooldekodus tehtud testid osutusid negatiivseks, mis on rahustav uudis ka eakate omastele. Kärstna hooldekodu juhataja Lii Kirt rääkis raadiouudistele, et koroonaviiruse leviku tõttu on kõik pidanud oma käitumisharjumusi tublisti muutma. Muidugi kahju on sellest, et klientide elu on läinud üpris palju igavamaks sest omaksad ei saa enam vaatama tulla. Ja samas meil oli ka kliente, kes sõitsid Viljandisse vahel ja käisid oma tuttavatel külas praeguse piiranguga siis nemad meie territooriumilt välja ei saa minna, aga meie territoorium on tõesti üle kolme hektari suur, nii et ega sellist asja peab toas istuma, meil ka ei ole. Väga palju kulub muidugi kaitsevahendeid ja õnneks on meid ka tõesti mitmest kohast varustatud. Viljandi vallavalitsus tõttas kohe meie hooldekodudele appi. Päästeamet toob meile ja sotsiaalkindlustusamet ka, et mina küll tunnen, et me oleme ka väga hästi varustatud. Praegu. Viljandi valla sotsiaalnõunik Irma Väre ütleb, et valla eakate kodud on suudetud hoida viirusevabad tänu heale õnnele sest kunagi pole ju teada, kuidas viirus võib hooldekodusse jõuda. Aga peamine seejuures on siiski töötajate panus, kes järgivad kõiki sanitaarreegleid. Samas on probleemiks muutumas see, et eakate kodud ei tohi praegu uusi kliente vastu võtta. Valla jaoks ta otseselt probleeme ei ole, aga ma näen, et inimeste jaoks juba hakkab vaikselt olema, mis tähendabki seda, et me peame mingi alati lahenduse leidma, kui kedagi on vaja paigutada, see tähendab seda, et mingil hetkel saab võib-olla inimene kodut toetava teenusega hakkama. Aga ikkagi on ju ka eriolukorras neid inimesi, kes ei saa mitte kuidagi teistmoodi hakkama, ega nende turvalisus ei ole tagatud, kui ainult hooldekoduteenusega. Nii et me oleme sellega arvestanud ja ühed ruumid kohandanud hooldekoduks, kus meil ennem oli hooldekodu eelmisel aastal. Nii et meie saame ilmselgelt ka siis hakkama, kui tõesti peaks tekkima vajadus kedagi päriselt paigutada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandi vallale kuuluvad kolm hooldekodu on suudetud koroonaviirusest puhtana hoida, selgus terviseameti läbiviidud testimisest. Elu koroonapandeemia ajal on ka hooldekoduses elavatele eakatele keeruline, sest piiranguid on palju ja loobutud on kõigist ühisettevõtmistest. Samuti on hooldekodudel praegu keelatud vastu võtta uusi kliente.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nGenfis eile toimunud USA ja Venemaa kohtumise järel on keeruline veel ennustada, millega see nädal lõpeb. Kuigi Venemaa asevälisminister Sergei Reakov rääkis eile ajakirjanikega rohkem kui tunni vältel, on kõneluste detailid est siiski vähe teada. Ameerika Ühendriikide ametnikud kinnitasid aga kohtumise järel üle seni valitud seisukohad. Valge maja pressiesindaja Jen Psaki. Keegi ei peaks olema üllatunud, kui Venemaa levitab valeinformatsiooni kohustuste kohta, mida pole võetud või kui nad lähevad kaugemale ja õhutavad midagi ettekäändeks, et olukorda veelgi destabiliseerida. Soovitame kõigil mitte uskuda katseid levitada valeinformatsiooni. Ameerika Ühendriikide presidendi jaoks on kõige olulisem anda edasi, et Euroopast ei räägita ilma Euroopaa. Ukrainast ei räägita ilma Ukrainata. Meil olid täna olulised vestlused venelastega ja olulised vestlused toimuvad ka kolmapäeval Brüsselis ja neljapäeval Viinis, sõnas psaki. Tema hinnangul on valik eskalatsiooni ja rahu vahel Vladimir Putini kätes. Et Putin tõesti soovib rahu, saaks ta näidata nii läbi diplomaatia kui ka konkreetsete sammude. Piiri ääres on praegu 100000 sõdurit, ilmselgelt nende võitlejate kasarmutesse tagasisaatmine annaks meile lihtsasti edasi nende soovi olukorda deeskaleerida, sõnas Psaki. USA välisminister umi pressiesindaja Ned Prisei sõnul ei saa avalikustada läbirääkimiste detaile, kuid edasised võimalikud kokkulepped peavad olema läbipaistvad ning selgesti jälgitavad. Vene ametnikud on öelnud, et nad soovivad tegutseda kiirelt ning Ameerika Ühendriigid on valmis seda tegema samal ajal läbirääkimisi keerulistel teemadel nagu relvastuskontroll ei saa lõpetada päevade või nädalatega. Meil on vaja anda diplomaatiale ja dialoogile aega ja ruumi, et sellistes keerulistes teemades edasi liikuda, sõnas Prise. Järgmine vestlusring toimub homme Brüsselis NATO ja Venemaa nõukogu kohtumisel. Sellest võtab osa ka Eesti NATO suursaadik Jüri Luik. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile Genfis toimunud USA ja Venemaa kohtumise järel teatas Valge Maja, et Euroopa julgeoleku üle ei räägita läbi ilma eurooplasteta. Pressiesindaja sõnul loodetakse, et Vladimir Putin valib diplomaatilise tee.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti kaitsevägi osaleb Iraagis Ameerika Ühendriikide juhitud rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve, kuueliikmelise väljaõppemeeskonna ja ühe vanemohvitseriga. Inerent resolvi eesmärk on ISISe vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus. Eestisse naasevad kuuest väljaõppemeeskonna liikmest neli kaks liiget ja vanemohvitseri jätkavad teenistust. Kas need neli kaitseväelast lähevad tagasi Iraaki, kui missiooniga on võimalik jätkata või millal järgmine missioon Iraaki läheb? Ongi nii, et me toome need neli kaitseväelast Kuveidist ära lihtsalt praktilistel kaalutlustel on täiesti selge, et konkreetselt need kaitseväelased enam Iraak ei läheks puhtalt sellepärast et meie üksuste rotatsioon oligi planeeritud jaanuari lõpuks ja selleks ajaks olukord seal kindlasti ei selgu. Milline praeguse olukord Iraagis on? No olukord on keeruline, igal öösel pommitatakse baase küll mitte otse Iraanis, aga kohalike relvastatud grupeeringute poolt. Ja poliitiliselt muudab asja keeruliseks ka see, et ei ole väga selge, kuidas hakatakse täitma Iraagi parlamendi otsust, mis soovitab valitsusel siis liikuda selles suunas, et kõik võõrväed lahkuksid Iraagist. Nii et me hetkel ootame olukorra selginemist, see on oluline selleks, et kuna meie meeskond seal on instruktorid, siis nad ei saa täita oma ülesandeid, kui ei ole võimalik baasist väljuda või kui nende instrueeritavaid ei ole võimalik baasi õppe väljakutele tuua. Nii et selles mõttes, kui me neid seal hoiaksime, oleks selle töö mõttes, mida nad peavad tegema ja milleks nad on koolitatud, täiesti mõttetu. Mida hakkavad tegema need kaks kaitseväelast nüüd, kes sinna jäid ja kuivõrd nemad kaitstud on? No kui veidis on olukord täiesti ohutu, põhimõtteliselt hoiavad nad valmisolekut, mis võimaldab siis, kui uus meeskond läheb neid instrueerida ja korraldada kiiresti nende liikumine Iraaki. Aga nagu öeldud, see, millal täpselt Meie mehed välja sõidavad, seda on hetkel raske ennustada, aga me oleme valmis minema nii kiiresti, kui olud seda võimaldavad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Neli Eesti kaitseväelast, kes paigutati Iraagist piirkonna pingete eskaleerumise tõttu Kuveiti ümber, tulevad tagasi koju. Kaks väljaõppemeeskonna liiget jätkavad teenistust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti peadirektori kohusetäitja Marianne Härma alustas positiivse tõdemusega. Covid haigestumus siin Eestis praegu on päris ilus nii kaubanduskeskuste ja ja muude piirangute leevendamise järgselt kui ka jaanipäeva järgselt me ei ole haigestumise tõusu näinud. Et see on meie jaoks väga lootustandev. See loomulikult viitab sellele, et inimesed on teadlikud ja kui inimesed on teadlikud, teavad, kuidas ennast hoida, kuidas oma lähedasi hoida, siis meil see olukord püsib ilusti kontrolli all. Haiguse võimalikku tõusu jälgides peab terviseamet silmas kolme indikaatorit. Üks nendest on tehtud testide arv 1000 elaniku kohta kusjuures WHO määr on 11 1000 elaniku kohta nädalas. Meil tehakse neid rohkem. Eestis on praegu testitud juba juba pikka aega rohkem kui 11 viimastel nädalatel siin 2,2 koma viis kolm neli-viis testi nädalas. Praegu haigestumise kiirus on madal, me testime väga palju ja positiivsete testide osakaal on alla ühe protsendi. Ehk siis selle põhjal võibki öelda, et Eestis ei ole hetkel kahtlustada ulatuslikku varjatud levikut. Aga muidugi järgnes kohe meeldetuletus. Hetkel Eesti inimese jaoks Covid risk on madal aga see ei pruugi nii jääda. Sotsiaalminister Tanel Kiik tõdes, et Eesti on viiruse teiseks puhanguks valmis. Kui me räägime teiseks puhanguks valmistumisest, siis Eesti terisüsteemil on valmisolek koroonaviiruse ohjamiseks veel enam kui 90 protsenti nendest inimestest, kes on esimese puhangu tegelenud, on täna jätkamas ja oma ametikohtadel on täna jätkamas, seda tööd on ta terviseametis, on ta haiglates see valmisolek, teadmised, arusaam sellest viiruse leviku tõkestamise olulisust on kordades kasvanud ja ma arvan, et see annab ka väga head eeldused selleks, et teine laine õnnestub vähemalt sama edukalt läbi põdeda või siis läbi üle üle elada või läbi elada, et mitte liiga dramaatiliselt kõlada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalminister Tanel Kiik ja terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma rääkisid täna COVID-19 leviku hetkeolukorrast Eestis ning võimalikuks teiseks laineks valmistumisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPariisis on täna otse kui presidendivalimiste päevaks tellitud ilm, päike sirab, taevas ja kohvikud on sooja ilma nautivatest inimestest pungil. Sellest hoolimata oli keskpäevaks valimas käinud 25,5 protsenti valijatest, mida on kolm protsenti vähem kui eelmisel korral samal ajal. See võiks murelikuks teha president Emmanuel Macroni, kelle valijate seas on olnud märgata vähest entusiasmi. Samas on see märksa kõrgem valimisprotsent kui 2002. aastal, mil selleks hetkeks oli valimas käinud 21,4 protsenti valijatest. Käisime valimisi jälgimas Pariisi üheksanda linnaosa valitsuses, kus asub kolm valimisjaoskonda. Rahvusringhäälinguga rääkinud inimeste jaoks olid olulised erinevad teemad. Näiteks juba pensionil. Anee jaoks on kõige tähtsam Euroopas rahu taastamine. Ma hääletasin Emanuel Macron poolt, sest ta on tõestanud, et suudab Prantsusmaad juhtida ja ma arvan, et kõigi kandidaatide seast on ta kõige paremini võimeline juhtima kriise, millest me praegu läbi tuleme. Täpsemalt koroonaviirusest sõjast, Ukrainas ja teistes kriisidest, mis Ukraina sõja tekitatud majanduslike probleemide tagajärjel tulevad, sõnas ane. Sarnaste muredega läks oma häält andma ka Kris, kes nägi olukorrale lahendust otsimas siiski teist kandidaati. Hääletasin Valeri Bekressi poolt. Ta esindab vabariikliku parteid, mis väga vana erakond Prantsusmaal. Neil olid väga tõsiseltvõetavad eelvalimised, ta sai valijate toetuse ning ma usun, et ta teeb head tööd, kui valituks osutub. Tal kindlasti on minu toetus, ütles Cris. Kuid oli ka neid, kes tegid maailmavaatelise valiku kuid ei usu, et nende kandidaat teise vooru pääseks. Näiteks jom, kes hääletas roheliste kandidaadi Janik šado poolt sest tema jaoks on oluline keskkond. Arvestades, et Sado ilmselt teise vooru ei pääse, on kom ka oma edasise taktika välja mõelnud. Ma ei kavatse minna valima äärmuslike kandidaatide vastu, usun, et jätan sedeli lihtsalt tühjaks. Tulen valima, sest see on minu õigus, aga jätan vist sedeli tühjaks, sõnas koom. Meie mikrofoni ette sattus ka 19 aastane Solal, kes käis esimest korda valimas. Tema sõnul on see eriline, sest nii saab ta osa võtta ajaloo tegemisest. Enda eelistatud kandidaati Solal ei avaldanud, kuid ütles, millised olid kõige olulisemad teemad. Esimesena see, et mida tehakse tudengite heaks ja teiseks, mida muudetakse Prantsusmaa majanduses, ütles Solal. Esimesed lävepakuküsitluste tulemused avaldatakse täna Eesti aja järgi kella üheksa paiku. Arvamusküsitlustes on favoriitideks Emanuel Makroon ja Marine Le pen, kuid tõde selgub juba mõne tunni pärast. Joosep Värk Pariis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaal toimuvad presidendivalimised. Arvamusküsitluste põhjal ennustatakse, et teise vooru pääsevad praegune president Emmanuel Macron ja sisserändevastase Rahvusrinde liider Marine Le Pen.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nIgal juhul, millega me juba praegu tegeleme, on kokkuhoiu võimalused ja, ja siis need valdkonnad, need asutused, need tegevused, kus oleks vaja kärpida juba praegu Mis asutused need on, kus oleks vaja kärpida juba praegu? No mõned otsused on. Juba tehtud nendega me tulime ka välja. Aga praegu me soovime luua sellist üldist pilti, et kuidas saaks linnasüsteemi optimeerida. Ja üks suund, mis oli tegelikult planeeritud veel enne kriisi on Tallinna asutuste ja struktuuriüksuste arvu vähendamine, mis võimaldab meil just juhtimiskulusid optimeerida ja vahendeid kokku hoida. Ehk siis maikuu jooksul me tuleme välja konkreetse plaaniga, niisuguseid asutusi me hakkame ühendama ja mõned asutused paneme ka kinni. On juba silmapiiril, et mis kinni läheb? No samamoodi nagu ka väljumisstrateegia puhul ka antud juhul. Me soovime tulla välja komplekslahendusega, et me ei hakkaks eraldi kommenteerima või eraldi rääkima konkreetsetest asutustest, vaid räägime siis, kui meil on see üldine pilt valmis. Lisaeelarvega sai Tallinna linn suures plaanis omavalitsustele mõeldud toetusrahast. Ühe neljandik siin linnas elab kolmandik Eesti elanikest, et olete te pettunud? Mida sai üks või teine omavalitsus ei sõltu elanike arvust, see sõltub väga erinevatest sektoritest ja asjaoludest. No näiteks, isegi kui me võrdleme Tartuga, siis Tartus on see protsent töötajat, kes töötab avalikus sektoris, on suurem kui Tallinnas. Ja, ja me teame, et avaliku sektori töötajad on rohkem kaitstud kui erasektori töötajaid. Ehk siis siin Tallinn kindlasti kaotab rohkem. Tallinn rohkem kaotab ka sellepärast, et meil on rohkem inimesi rakendatud hotellides ja restoranides, kõik, mis on seotud teenindamisega ja turismiga ka siin Tallinn kaotab rohkem. Tallinn väärib erilist tähelepanu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõlvarti sõnul pole praegu veel selge, millised on koroonapandeemia mõjud linna eelarvele, sest selge ülevaade on vaid esimese kolme kuu laekumistest linnakassasse. Sissetulek kasvas võrreldes planeerituga kuus protsenti kuid seda ei saa võtta lisaeelarve koostamise aluseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPindi kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul mõjus koroonakriis ennekõike Eesti lühiajaliste üürikorterite turule halvasti ning juuni alguseks oli pikaajaliste üürikorterite arv 2050. Siis loomulikult üüriturule mõjus hästi hästi kiirelt ja hästi selles mõttes laastavalt, et noh, kõige rohkem saigi kannatada need, kes tegelesid lühiajalise üüriga, et nende planeeringud kadusid kõik ära. Kui meil eriolukord märtsi keskpaigas algas, siis oli Tallinnas kokku natuke üle 1300 üürikorteri pakkumises ja, ja noh, loomulikult kui turistid kadusid koos eriolukorra ja, ja kogu selle kriisi eskaleerumisega, siis hakkas ka üüripakkumiste arv kiirelt tõusma, ehk siis 1350 muutus 2050-ks. Põhjus on selles, et turistide vool ju sisuliselt peatus täielikult, kõik broneeringud tühistati. Paljud omanikud on suutnud leida aga oma korteritesse pikaajalised üürnikud. Sooman lisas, et olukord hakkab enim mõjutama suurte riikide majanduslik seis. Mõned on läinud seda teed, et kohe esimesel võimalusel anti see pikaajalisele üürile ära tekkis selline kerge hinnavõitlus, mis vedas üüri hinnad kuni 25 protsenti alla ja, ja osad nendest on suutnud omale isegi seda korterit piisavalt palju välja üürida, et olgu see siis siseturistidele, sest siseturism tegelikult on väga aktiivne olnud meil see suvi ja ka välisturistidega. Kuutekümmet korterit pakkuva OÜ imsta esindaja Kristjan Langi sõnul on lühiajaliste üürikorterite puhul tühistusi viimaste nädalate jooksul rohkem kui broneeringuid. Samuti on praegused lühiajalised üürikorterid madalamate hindadega kui tavapäraselt. Kui siin paar nädalat tagasi oli ikkagi broneeringuid rohkem kui tühi tõsi, siis nüüd pigem tühistusi on rohkem kui broneeringuid meie enda nagu statistika järgi oli tegelikult klientide arvu poolest oli võib-olla suvi isegi samal tasemel eelmisega, kui me räägime nüüd juulit ja augustit. Aga, aga hinnad olid lihtsalt päris palju nagu madalamad. Kodumajutus pidava Inga Kindsingo sõnul ei ole tema korterite puhul täheldada broneeringute vähenemist, vaid seda, et järjest vähem on klientideks välismaalased. Ma ei saa öelda, et meil on nüüd nii-öelda see, kui inimeste arv i broneeringute arv vähenenud, meil on lihtsalt hinnad on maas ja see, see inimene, kes on käinud, on lihtsalt nagu väga teine, mis nagu muidu suvel on, et hästi palju on eestlasi, lätlasi, mida varem nagu ei ole olnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lühiajaliste üürikorterite broneeringute arv on teise viiruselaine eel langenud. Kuidas on koroonakriis mõjutanud üürikorterite turgu?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nElroni soov vähemalt kolm rongi juurde osta tekitab küsimuse, kuhu paigutuvad need rongid tipptunnil Balti jaamas. Juba praegu väljub aegajalt ühelt teelt kaks erinevat rongi, mis on tekitanud reisijates segadust. Eesti raudtee juhatuse esimehe Erik Laidvee jutust selgub, et veidi rohkem kui kolme aasta pärast olukord paraneb. Praegu ootab ettevõte tehnilise järelevalve ameti taga, enne kui saab hakata oma plaane ellu viima. Seal on meil plaanis üks täiendav platvorm teha ja kaks teed juurde ehitada, et siis on sellega balti jaama võimsus ammendunud, et rohkem siin enam eriti laiendada kusagil ei ole. Kuhu see lisaplatvorm ja need lisateed on plaanis teha? Ja turu poole me võtame sealt ühe äärmise manöövritee, võtame üles ja seal kasutame maksimaalselt selle olemasoleva ruumi ära. Laidvee sõnul peaks ehitus praeguste plaanide järgi valmis olema 2021. aasta lõpuks. Aega kulub seetõttu, et balti jaama ehitus toimub Tallinna Keila Paldiski suurprojekti raames. Seda omakorda piirab liiklusjuhtimise uuendamise kava, millest tulenevalt saab töödega alustada 2020. aastal. Selle töö kogumaksumus on meil, ma räägin siin Tallinna keele, Paldiski suurprojektist, mille raames siis see ka ära tehakse, on 18,3 miljonit eurot. Lisaks tuleb siin veel üks pudelikael, mis on enne Balti jaama on Paldiski maantee viadukt, mille me ka teeme laiemaks. Peale reisijate hulga kasvu suureneb ka pikalt languses olnud kaubavedu, kasvu veavad väetiste ja mineraalsete kütuste vedu. Peamiselt tuleb transiit Venemaalt ja Valgevenest. Laidvee kirjutab transiidi kasvu klientide ja partneritega hea koostöö arvele. Küll aga tekitab see Eesti raudtee juhi sõnul ka mõningaid raskusi. Kuna meil kasvab õnneks ka reisijate arv siin keskeltläbi kuskil seitse-kaheksa protsenti aastas, siis meil on tõesti praegu praktiliselt kaubaliiklus mõnel suunal võimalik teostada, seda ainult öisel ajal, nii et jah, on meil väljakutseid, et seda liiklusgraafikuid ja asju paika panna, aga praegu saame ilusasti hakkama ja on veel varu ka.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Raudtee suurinvesteering Lääne-Harju suuna raudteeliinide ümberehituseks tähendab seda, et ka Balti jaama laiendatakse. Ruumi on veel ainult kahele teele ja ühele perroonile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVabariigi president Kersti Kaljulaid avaldas tänu Eesti Panga senisele presidendile Ardo Hanssonile ja ütles, et keskpank on suuresti ka juhi nägu ning keskpanga juhil tuleb teha kõrgel tasemel tööd ka Euroopa keskpangas. Mülleril on see kogemus olemas, tõdes Kaljulaid. Siseriiklikul tasandil teeb keskpank oma tööd nii, et tavainimene ei peagi sellele mõtlema, ütles riigipea. Minu hinnangul on Eesti pangal oluline roll hoida meie raha stabiilne, teha väga heal tasemel rahvusvahelist koostööd, varustada ühiskonda sõltumatu ekspertiisiga majanduse ja rahanduse valdkonnas. Ja meie keskpanga seadus annab selleks ka suurepärase võimaluse. Keskpangal on kohustus anda valitsusele nõu makromajanduse küsimustes aga keskpangal on kindlasti võimalus ka juhtida seda debatti ühiskonnas. Minu arvates on meil üks suurepärane keskpanga seadus aga selleks, et tast kasu oleks. Muidugi peab olema Eesti panga juhil ka julgust seda iga päev rakendada. Madis Müllerit ametisse kinnitades olen ma täiesti kindel, et julguse puudust ei tule. Ei ole. Madis Müller nentis, et Eesti majandusel on läinud hästi, kuid ei tohiks eeldada, et head ajad kestavad igavesti. Uurisin uuelt keskpanga presidendilt, kas on põhjust muretseda riigieelarve tasakaalu pärast. Riigieelarve tasakaal ja üldse mõistlik eelarvepoliitika valitsuse poolt, see on kindlasti üks, millele keskpangale me väga palju tähelepanu pöörame, me muretseme ikka selle eest, et riigieelarve oleks tasakaalu mõttes mõistlikus olukorras ja vastavuses siis majanduse üldise hetkeolukorraga. Täna me tõesti näeme, et, et Eesti majandus hetkel viimasel paaril aastal on olnud piisavalt heas seisus, et riigieelarvet koostades pigem võiks olla pisut siis konservatiivsem, näha ette pigem siis täiendavate puhvrite loomist. Kas see meil 2019 riigieelarvega õnnestub? See praegu ei ole päris selge, mistõttu kui küsimus on, et kas me oleme mures, siis vastus kindlasti on, et jah, et tasub olla ettevaatlik, tasub olla pisut mures, et ju siis uus valitsus nüüd ka selle teemaga tegelema kohe hakkab. Eesti Panga uue juhi sõnul kaalub keskpanka avalike debattide korraldamist majanduspoliitilistes küsimustes, isegi kui tegemist pole otseselt keskpanga järelevalveruumi puudutavate teemadega. Meil tõesti on üks mõte, et mis puudutab Eesti pangandust ja viimase rahapesuga seonduvaid probleeme, me ei ole veel ametlikult küll kuupäeva välja käinud, aga aga mõte on, et me võiksime sel teemal näiteks teha sellise laiema ja ka avaliku arutelu Eesti pangas ja mõelda üheskoos, et mis võiksid need lahendused olla tulevikku vaadates. Seaduse kohaselt on keskpanga presidendi ametiaeg seitse aastat ja see on ühekordne. Madis Mülleri ametiaeg Eesti panga juhina algab seitsmendast juunist.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaid nimetas ametisse Eesti Panga uue presidendi, kelleks on panga senine asepresident Madis Müller.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAktsiaseltsi Epler ja Loorents juhatuse liige Jaanis Lorents räägib, et Tartu tuse rajatava uus ohtlike jäätmete põletamise tehas saab olema praeguse seisuga Eesti suurim. Eelkõige hakatakse tehases põletama seesuguseid jäätmeid nagu näiteks vanad õlid ja värvid, liimid, laks id, haigla jäätmed ning vanad ravimid. Loorents ütleb, et uus tehas rajatakse vana asemele eesmärgiga luua Eestisse võimsam võimekam ja uutele keskkonnanõuetele vastav hoone, mis võiks aidata kaasa ka sellele, et riik ise suudab oma ohtlikke jäätmeid käidelda. Jaanis Loorents. Et ma võin öelda, et Eestist, kui me põlevkivituha nüüd välistame, siis on natukene üle 100000 tonni, tekib ohtlikke jäätmeid. Meie põletustehase te maht on kuskil ainus, mis on planeeritud, on 15000. Me ei saa nagu rääkida, et me suudaksime nüüd kõik ohtlikud vastu võtta. Seda me ei suuda. Aga eeskätt oleme püüdnud Lõuna-Eesti piirkond ja sealt edasi juba, kui võimusust jääb siis ka ülejäänud Eesti osa. Loorentsi sõnul ei pea loodava tehase lähedal olevad elumajad ja asutused muretsema haisu pärast, mis põletamisel tekib, sest planeeritavas tehases toimub jäätmete käitlus täielikult. Hoone sees. Ja hoone on tegelikult alarõhuga, kõik lõhnahääringud lähevad põletusse. Sellega on tagatud see, et hoonest midagi välja ei lähe. Praegu ollakse planeeritava tehase loomisega nii kaugel, et keskkonnaametile on tehtud hoone rajamiseks taotlus ja hoone ise on projekteerimises. Kas keskkonnamõjude hindamist on vaja või mitte, seda otsustab keskkonnaamet. Kuna samale tegevusele on aastaid tagasi keskkonnamõjude hinnang samas kohas ka tehtud, võib juhtuda, et uut hinnangut vaja polegi, jätkab keskkonnaameti kompleksloa haldur Riina Vaht. Siin ongi see koht, et keskkonnamõju hindamise algataja saab siis teha otsuse ka näiteks algatamata jätmise puhul, viies läbi kõigepealt eelhinnangu ja ka on võimalus vastavalt siis keskkonnamõju hindamise keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahv 11 alusel jätta see algatamata, kui varasemalt on juba hinnatud ja siis hindajal on piisavalt informatsiooni uue tegevuse kohta, võib ka täiesti algatada uut keskkonnamõju hindamist. Kui me näeme, et tegevus on kardinaalselt muutunud. Milline saab uue ja võimsama ohtlike jäätmete põletamise tehase loomise küsimuses olema Tartu linna seisukoht, selgub abilinnapea Reno Laidre sõnul siis, kui keskkonnaküsimused on selged. Milliseid mõjusid see kavandatav tegevus kaasa toob, kas nende kaasnevate mõjude valguses üldse on võimalik seda tegevust seal teha sellest tulenevalt ka siis on vajalik see hoone sinna ehitada. Tartu linn saab siis sellest keskkonnaameti otsusest ja tööst tulenevalt ka oma otsustamiseks vajaliku sisendi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäätmekäitlusettevõte Epler & Lorenz kavandab Tartusse uut ohtlike jäätmete põletamise tehast. Uus tehas on kavas rajada Ravila tänavale kohta, kus praegugi asub ohtlike ainete põletamise tehas. Kui praeguses tehases saab põletada kuni 2000 tonni jäätmeid aastas, siis kavandatavas tehases kuni 15 000 tonni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Andrus Ansip ütles täna erakonna üldkogul peetud kõnes, et reformierakonnal on eelseisvatel valimistel neli suuremat väljakutset. Kvaliteetse hariduse pakkumise, sündivuse tõstmise ning omariikluse säilitamise kõrval tõstis Ansip erakonna programmis esile tugeva majandus ning soodsa ettevõtluskeskkonna loomise eesmärki. Kõige alus on tugev majandus, peame hoolitsema selle eest, et Eestis oleks Põhjamaade parem ettevõtluskeskkond, mida lugeva meie majandust kõrgem tootlikkus ja õigustum ettevõtluskeskkond, seda jõukamalt me elame. Maksupoliitika osas välistas peaminister astmelise tulumaksu kehtestamise Eestis. Astmele tulumaks pidurdab inimeste ettevõtlikkust ja kihutab neid oma maksutulusid, karjana või Eestis välja suua. Justiitsminister Rein Lang ütles Reformierakonna programmi kommenteerides, et see põhineb liberaalsetel väärtustel. Ta nimetas selle peamise tugevusena keskendumist majandusküsimustele. Peaks tulema stabiilne aeg ja selle stabiilse ajaga peaks saama Eesti rahvas oluliselt parema elujärje. See on võib-olla meie väga selge sõnum ja, aga selleks, et seda elujärge parandada, selleks on vaja toimivat majandust, nii et jah, see on tõsi, meie programm keskendub jär majandusele järgmiseks neljaks aastaks. Mingit ühte kindlat suuremat siht ei ole? Ei, ei, me ei näe ka mingit vajadust selleks nüüd püstitada mingeid loosunglikke eesmärke, et neid kangelaslikult sinnapoole hakata püüdlema. Erakonna liige, ettevõtja Valdo Randpere tõdes, et ootab uuelt programmilt seni toiminud majanduskeskkonna jätkumist ja arendamist. Samas sooviks ta näha, et uusi töökohti ei loodaks ainult Tallinnas, vaid ka teistes Eesti piirkondades. Ettevõtlussõbralik, ja et meil oleks liberaalne majandus, madalad maksud, võib-olla ma ootaks veel maksude alandamist just tööjõu osas, mis puudutab maksukoormust selles valdkonnas. Ja ma arvan, et iseenesest alus on väga hea, sest meil rahaline olukord riigile on hea, et meil on euro, eks see peaks iseenesest tooma juba ka investeeringuid siia rohkem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakond kinnitas erakonna üleriigilise ja ringkondlikud nimekirjad riigikogu valimisteks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKähmlus oli siin päris äge ja kilpide ja kumminuiadega siin ja, ja paljud said haavata või pihta, vähemalt ja pisargaasi saime siin ja, ja. Aga kuidas siis niiviisi juhtus, et riigimaale ja riigi loata püstitati ausammas, et. Terve Eestimaa on kõik linnad ja kõik on riigimaa, niinimetatud, aga nad on kõik munitsipaal alluvuses, et riik ei ole kõiki dokumente korda saanud panna, see ei ole põhjus. Kalmistute haldamine on kohaliku omavalitsuse asi, see on, see on lihtsalt ettekääne, ei olnud enam mitte kuskilt kinni võtta ja, ja toodi paber ja öeldi, et tutvustada, aga samas tuli suur punane kraana venelastest kraanajuhiga ja ja mitukümmend politseiautot ja operatsiooni hakkas kohe peale kohalikule vallavõimule ei olnud keegi tutvustanud mitte ühtegi dokumenti ega mitte midagi. Küll ma vallavalitsusega mõtlen. Mis on järgmine samm, kas me tuleme Toompeale demonstreerima või, või mis iganes. Samas oli pandud Eesti sangaritele ja seda tuldi ööpimeduses lõhkuma, nagu 40. aastal bolsevikud tulid? Mitte mingit vahet ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei võttis 02.09.2004 õhtul maha Lihula mälestussamba.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonaviirus sundis kooli õpetajaid keerulise olukorraga kohanema õpetajad pidid leidma häid lahendusi, kuidas kodus tõhusalt tunde anda. Selleks, et õpilastel oleks e-tundides huvitav, on õpetajad välja mõelnud erinevaid meetodeid, jätkab Tartu Ansa kooli matemaatika õpetaja Pille Masing. Mina distantsõppe ajal hästi palju sin matemaatikatunni andmisel power pointi, et nii-öelda kasutasin powerpointi tahvli asemel, sest matemaatikat ilma tahvlita teha ei saa ja noh, loomulikult igasugused need äpid ja, ja mis erinevad keskkonnad on kahuudid ja kui sised ja sellised asjad teevad nagu tundi hästi põnevaks. E-tunde saab huvitavaks teha sellega, kui kutsuda tundi rääkima oma ala eksperte. Täpsemalt räägib tagasi kooli e-tundide juht Riina Vatsekija. Huvitav eetund on selline, kus esineja on kindlasti enda ala ekspert, kus ta räägib kaasahaaravalt, kus ta toob asjakohaseid näiteid ja olenevalt eetunni teemast, siis võib-olla ta saab ka näidata konkreetseid näiteid, et näiteks kui teemaks on karjäär, karjäär, õpetus või mingi konkreetne amet, siis näidata töökeskkonda töövahendeid ja anda kindlasti praktilist informatsiooni edasi. Näiteks kui pikad on tööpäevad, võib olla palgavahemik, et kõik see, mida lapirea ka huvitab Õpetajate oskused e-tunde teha on paari aasta jooksul paremaks muutunud, jätkab Tartu raatuse kooli ajalooõpetaja Mihkel Laar. Varem oli, võib-olla paremal juhul olid olemas teoreetilised teadmised, aga nüüd on taha tulnud ka praktika pluss õpetajatel nikust, enesekindlust ja noh, tegelikult ka õpilaste poole pealt on täpselt samad asjad juhtunud, et ei saa ütelda, et õpetajad ja õpilased oleksid tingimata läinud nagu väga erinevast olukorrast sellele distantsõppele vastu, et õpetaja ei pea enam aega kulutama selle peale, et endale see keskkond tuttavaks teha ja, ja õpilased ei pea sinna sisse logimise ja igasuguste tehniliste külgede pärast, sel on pead muretsema, et, et need asjad nagu töötavad ja ja on see praktika alla. Lisaks tõi Mihkel Laar välja, et õpilastele mõjus hästi, kui nad said rühma töid täies distantsilt üksteisega suhelda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Varem oli õpetaja peamised abivahendid tunnis tahvel ja kriit. Nüüd on kasutusele võetud teised vahendid ja tuntakse end kodusemalt ka uues olukorras.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohalike omavalitsuste valimised peavad näitama, kas Narvas ligemale kaheksakuise linnajuhi kogemuse saanud sotsiaaldemokraati Katri Raiki suhtutakse märtrina või täitub keskerakondlasest Narva volikogu aseesimehe Tarmo Tammiste. Lootus, et linnapea umbusaldamist võtavad valijad poliitika loomuliku osana. Käitusime selle järgi, kuidas me hetkel õigeks pidasime. Meie meelest tuli teha nii ja nüüd on see tehtud. Ja ma ei loe, et kellelegi on liiga tehtud sellega, et ta pidi sellelt posti nagu ära minema. Enne Katri Raiki Narva linnapeana juhtinud parteid Aleksei Jevgrafovi hinnangul oli Keskerakonna suurim läbikukkumine see, et raigi mahavõtmise järel ei suutnud umbusaldajad saada kokku vajalikke hääli uue linnapea valimiseks. Minu arust oleks pidanud laskma Katri Raigil kaks valimisteni jäänud kuud tööd teha ja kui oleks leitud tema töös vigu nendele osutama. Praegune umbusaldamine oli poliitiliselt täiesti läbimõtlemata samm, sest sellega tegid traigi vastased talle väga suure teene. Mul on ka selline tunne, et Narva Keskerakond on asunud tegema minu valimiskampaaniat ja paistab, et üsna edukalt, ma soovin neile edu. Te ise, millega olete sügisel rahul kahe kuu pärast, millise häältearvuga? Ei, ma kindlasti ei oska öelda häälte arvu, ma olen rahul siis, kui me oleme oma meeskonnaga teinud kõik, mis on võimalik, kõik, mis on aus selleks, et saavuta valimistel võimalikult hea tulemus, kui me oleme suhelnud võimalikult paljude inimestega, vaatamata Covidi kitsendustele. Ma loodan, et õnnestub Narvas teha koalitsioon, mis oleks Narva poliitikale väga suur. Muutused õnnestus teha päris koalitsioon, kellel on päris koalitsioonileping, kes teeb päris tööd. Valimiseelset segadust lisab Narvas seegi, et pole selge, kes võiks Keskerakonna valimisedu korral saada linnapeaks. Ametlikult on Keskerakonna linnapeakandidaadina välja käidud riigikogulase Mihhail Stalnuhhini nimi kuid Tarmo Tammiste ei välistanud ka enda naasmist linnapea toolile. Ma ei hakka hobustest kiiremini jooksma, nii et eks me siis, eks me näeme siis, kui valimised läbi saavad, kellele millist kohta pakutakse, kellel milliseid ettepanekuid tehakse? Oma nimekirjaga on Narvas lubanud välja tulla erakondade est Keskerakond, EKRE ja Eesti 200 ning nii Katri Raik kui ka Aleksei Jevgrafov. Eelmistel kohalike omavalitsuste valimisel sai Keskerakond Narvas 23 ja Katri Raigi juhitud meie Narva kaheksa kohta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel nädalal linnapeata jäänud Narvas on tulemas huvitavad valimised. Kaalukeeleks võib oktoobrikuus saada see, kuidas reageerivad piirilinna valijad asjaolule, et eelmistel valimistel Narvas enim hääli saanud linnapead Katri Raiki umbusaldati kaks kuud enne valimisi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKoroonaviirusega nakatumise järel ei muutu tekkinud antikehade tase veres kuigi palju, vähemalt neli kuud pärast haiguse läbipõdemist, kinnitas Islandi geenipanga direktor Kari Stefanson novatorile antud intervjuus. Kui varem peljati, et antikehad kaovad inimese verest juba paari nädala jooksul peale terveks saamist, siis värske Islandil tehtud uuring tõestab vastupidist. Uuringus jälgiti pea 30000-l inimesel antikehade esinemist veres. Nelja kuu jooksul selgus, et eri tüüpi antikehad tekkisid ja kadusid veres erirütmis nakkusele kõige kiiremini reageerivaid IGM tüüpi antikehi polnud reeglina enam näha kaks kuud pärast diagnoosi saamist. Aeglasemalt tekkivate antikehade hulk langes veres vähesel määral järgneva ühe kuni pooleteise kuu vältel, sealt edasi jäi antikehade tase enam-vähem samaks. Ühtlasi viitab uuring, et rohkem antikehi leidub vanemaealiste ja haigust rängemalt läbi põdenud inimeste veres. Kõige vähem tekkis antikehi suitsetajatel ning haigust kergelt põdenud naistel. Nädala teine uudis tuleb kosmosevaldkonnast. Tallinna tehnikaülikooli ja aktsiaseltsi teatel koostöös valminud tudengisatelliit Hämarik lähetati kolmandal septembril Prantsusmaa Guajanast orbiidile. Esialgu loodeti satelliit orbiidile saata juba märtsis, kuid start viibis koroonapandeemia ja kehvade ilmastikuolude tõttu. Tallinna tehnikaülikooli kosmosevaldkonna juhi Rauno Kordoni sõnul on tegu eeskätt tudengite näpuharjutusega, kuid kogutavatel andmetel on ka praktiline väärtus, jätkab Rauno Kordon. Ta annab meile väga hästi taimestikuinfot võrreldes siis värvipilti ja lähiinfrapuna. Me saame täpsemalt öelda näiteks kas, kui hästi taimed kasvavad, kas põllud on niisutatud korralikult, kas on metsas tehtud lageraiet, selliseid asju saab nagu öelda. Eelmisel aastal saatis sama meeskond orbiidile esimese vaatlussatelliidi koit.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädala teadusuudistes räägme koroonaviiruse antikehadest ja tudengisatelliidist Hämarik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEstonian Airi juhi Tero Taskila sõnul alahinnati vajalike muutuste suurust ja ulatust. Selle tulemusena oli seatud eesmärkide elluviimine nõrk peaaegu igas valdkonnas. Uue strateegia ellurakendamine toimus suurte kuludega. Üleminek uutele reaktiivlennukitele kujunes plaanitust kulukamaks ning lõpuks suurendas kütuse kallinemine kulusid. 32 protsenti. Mis veel majandustulemusi mõjutas, oli see, et selle aasta esimeses kvartalis tegutseti veel vana ärimudeli järgi mis tähendas punktist punkti lendamist ja vähe transiitreisijaid. Teises kvartalis muudeti äriplaani, nii, et Tallinnas sai transiitlendude ühenduskoht lennu Tallinnas sagenesid ja sihtkohti tuli juurde, selgitas tera Otaskile. Tulemused pärast muudatusi ei olnud päris selged, reisijate poole pealt olime edukad, reisijaid oli aastataguse ajaga võrreldes palju rohkem. Samal ajal oli poole aasta kahjum 14,9 miljonit. Millele me nüüd keskendume, ütles Terodaskile on kompanii efektiivsuse suurendamine ning eesmärk on see, et selle aasta teise poole majandustulemused oleksid paremad ja kui esimese poole omad. Töötajate arvu 15 protsenti paljud kompetentsed töötajad lahkusid, kuna uues kompaniis polnud neil enam kohta. Tegime vajalikke struktuurimuudatusi, et tulusid suurendada ja kulusid kärpida. Loodame sõlmida pilootide ja salongipersonaliga uue kollektiivlepingu, et asendada nüüdseks aegunud lepingut, mis täna ametlikult lõpetati. Meie eesmärk läbirääkimistel ametiühingutega on tõsta meeskondade töö efektiivsust praegusega võrreldes 15 protsenti. Alates septembrist on vähendatud ka lennusagedusi kahjumlikel liinidel. See kõik peaks viima selleni, et Estonian Air on 2013. aasta lõpuks kasumis, rõhutas Terodaskile. Majandusminister Juhan Parts ütles pärast Estonian Airi kahjumi suuruse selgumist, et osaliselt riigile kuuluva lennufirma majandustulemused ei ole kindlasti vastuvõetavad. Partsi hinnangul peab ettevõte kõvasti muutma ma, et konkurentsivõimeline olla. Ministri sõnul lisaraha ettevõttesse ei panda. Tero Taskila ütles pressikonverentsil, et hetkel seda ka ei küsita.",
"role": "user"
},
{
"content": "Estonian Air avalikustas esimese poolaasta majandustulemused. Lennufirma müügitulu suurenes esimese poole aastaga 24%, reisijate arv kasvas 38%, ja ometi oli kahjum ligi 15 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAnalüüs on kahtlemata sisulisem ja pikem, vaja teha, aga eks see oli äärmiselt napp võit, nii et eks ta ole võitjale väga probleemne ja, ja kaotajale poolele niisamuti. Mis on teie probleemid? Need, et meie nagu lootus oli ja, ja teadmine ja, ja seisu, seisukohtade avaldajad, inimesed olid, olid öelnud rohkemad inimesed, et nad toetavad rüütlit ja need prognoosid, mida me avalikkusele pakkusime, need olid selles mõttes kõik olemas. Inimesed ise olid oma arvamust avaldanud. See, kui inimene avaldab oma arvamuse ja selle juures ei räägi päris tõtt, siis siis loomulikult on see natukene imelik. Keegi hüppas alt ära, järelikult. Noh, ega me ei tea, sellepärast hääletamine on, on salajane ja, ja vaevalt, et keegi teab seda, aga teistpidi on jälle ju küsimus selles, et kui inimene oma arvamus avalduses ütleb ühtemoodi ja teeb teistmoodi, siis muidugi ei ole see tulemus päris arusaadav. Kes nii tegi? Kas teie meelest, kui te nüüd vaatate oma kampaania läbiviimist, on ka muid põhjusi, et läks just sedapidi kui see, mida te just äsja ütlesite. Noh, minule isiklikult, aga, aga me oleme omavahel arutanud ka seda palju, et sõna otseses mõttes šoki tekitas see, et, et, et endine riigikohtu esimees ja Euroopa Inimõiguste kohtunik tegi niisuguse sammu, et pani Arnold Rüütli süüme vande justkui rahvahääletusele ajalehe kaudu ja noh, eks neid, eks neid šokke oli, oli teistsuguseid ka. Teie kampaania poolt tehti kõik veatult selles mõttes, et ei näe vigu oma missuguseid. Näeme näeme oma oma vigu, aga, aga noh, ma ikka kordan, et mõned niisugused avaldused olid, olid ikka täielik, täielik šokiseisund, aga vigu tegime loomulikult selles, selles seisundis meie ka niisuguseid noh, võib olla need mõned niisugused, et lõpuni lõpuni mõtlemata avaldused, mis, mis tulid, tulid meie poolt ka. Kas koostöö koalitsioonis oli ka arutusel või tuleb see arutusele? Koalitsioon ja valitsus on, on tegelikult töötanud hästi, et riigil läheb hästi, valitsuskoalitsioon, ilmselt ei ole häda midagi. Püsime valimisteni. Nii et korrigeerimisel ei tule midagi. Ma ei usu, mina arvan, et koalitsioon töötab edasi. Missugused järeldused te teete parlamendivalimiste kampaaniaks? Analüüsid seisavad ees ja aga ma kinnitan teile veel kord, et, et meie poolt tehtud vead ei olnud kindlasti mitte suuremad kui, kui oponentide poolt tehtud vead ja kõigil tuleb järele mõelda, kuhu me selle ühiskonna oleme üheskoos viinud ja kuidas ta uuesti nii-öelda konsolideerida. Nii et personaalküsimusi ei arutata Ei noh, eks iga igal erakonnal inimesed tulevad ja lähevad ja ja nii ka nii ka meil",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvaliidu hinnang presidendivalimistele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti kevad on muutlik ja ilus ilm võib kiiresti asenduda talviste oludega. Politsei sõnul tohib seetõttu naastrehve kasutada ka aprillis. Politsei ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo. Tegelikult see suverehvide ülemineku aeg on teenitud Eestis paindlikuks, ööpäeva temperatuur kõigub ikkagi selline 10 kraadi ümber, et meil võib olla ka päeval siin pluss kuus ja öösel miinus kuus et see tegelikult liikluses varahommikustel teedel on ikkagi väga ohtlik ja, ja me ei soovita juba sellepärast naastrehvide vahetamisega kiirustada. Suverehve on lubatud seaduse järgi kasutada juba märtsi algusest. Haapsalus asuva uue mõisa autokeskuse juhataja Jaan Melsas ütleb, et suurt tormijooksu rehvivahetusse nagu juhtub sügiseti, pole praegu märgata olnud. Klientide huvi sõltub ilmaprognoosist, jätkab Jaan Melsas. Praegusel hetkel ei ole eriti aktiivselt seda rehvivahetust veel toimima hakanud, kui siin eelmise nädala algul oli juba päris aktiivne periood, aga siis nagu ilmaprognoos lõi need graafikud vähe sassi, oli ära ütlemisi. Ka melsas leidis, et kevadel pole mõtet rehvivahetusega kiirustada. Sirle Loigo toonitas, et muutlikes oludes ei taga ohutust ainult rehvid. Vaja on, et juht arvesta ka teeoludega ja valiks vastava sõidukiiruse. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui heade ilmaoludega aastatel on reegel, et naastrehvidega võib sõita kuni 31. märtsini, siis tänavu ei maksa politsei teatel nende vahetamisega kiirustada ja autol võivad naastrehvid all olla ka aprillis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Panga sügisprognoosi põhistsenaariumi kohaselt väheneb Eesti sisemajanduse kogutoodang käesoleval aastal 1,8 protsenti ja järgmisel aastal 2,1 protsenti. Majanduse oodatumast järjem korrektsioon on tingitud eelkõige sisenõudluse kahanemisest. Kiirelt lõppes nii kinnisvaraturu kiire kasv ning prognoositust rohkem vähenes eratarbimine. Inimesed on ebakindlamad, intressimäärad on kallimad ning laenamine on vähenenud. Uut tõusu on oodata järgmise aasta lõpus või ülejärgmise alguses. 2010. aasta keskmiseks kasvuks kujuneb Eesti Panga prognoosi kohaselt kolm protsenti. Eesti Panga asepresident Märten Ross. Miks me arvame, et 2009 2010 see kasv võiks taastuda, siis korra vaataks nagu tagasi, miks me arvame, et, et see kasv võiks aeglustada veel või negatiivne kasv püsiti 2009 siis võiks nagu öelda, et tegelikult investeeringud meil ei olegi nii palju vähenenud kui me võib-olla arvasime, 28 aasta jooksul ja kui me mõtleme, kui kõrge oli investeeringutase näiteks SKP-sse 2007 2006, siis siis seal tegelikult me peaks nägema veel kohandumist päris selgelt, mis tähendab inimkeele seda, et, et kasv on miinuses, tarbimise poole peal on jälle vastupidine seis tarbimise poole peal, me oleme näinud kiiremat kohandamist, et pered on, neil on nagu raha tegelikult olnud, aga nad pole tahtnud nii palju tarbida, mis on iseenesest näitab seda, et see kohandumine perede tasandil on käinud väga kiiresti. See teistpidi annab kinnitust sellele, et, et kui nüüd meeleolud hakkavad paranema järgmise aasta jooksul, siis tegelikult ka tarbimine võiks 2010 kasvama hakata, sellepärast et perede majandus olukord peaks olema mõnevõrra nagu tasakaalustanud võrreldes sellega, kui laenukoormus kiiresti kasvas. Keskpanga hinnangul on riigi koondeelarve selja järgmisel aastal puudujäägis, kuna tänu eelmistel aastatel kogunenud reservidele jääb avaliku sektori võlakasv minimaalseks. Eesti panga hinnangul võib Eesti 2010. aastal täita euro kasutuselevõtmiseks vajaliku inflatsioonikriteeriumid. Eesti Panga president Andres Lipstok. 2010 keskpaik või teine pool võiks olla siis see aeg, kus me võiksime oma inflatsiooni kriteeriumiga jõudma hakata sinnamaale, et me võiksime nagu omale hindajaid kutsuma hakata, kes siis vaataksid meie valmisolekut. Iseenesest on see muidugi tore, tore perspektiiv ja, ja see peaks olema ja peaks saama hirmus suureks eesmärgiks. Kui see, need tegemised, mis selle kasvutsükli toetamiseks on vaja ette võtta, pean just need restruktureerimised restruktureerimise silma silmas. Ja kui võtta nüüd 2009 ette, et kui need restruktureerimised ka reaalselt toimuma hakkavad, eks ju, ja on ka midagi toimunud ja mingi sõnum on sel teemal välja läinud siis siis me võime väga julgelt öelda, et kui me 2010 keskel suudame oma inflatsiooni kriteeriumi ga olla sealmaal, et meie nagu euro kõlbulikkus hakkab saama ka mingit positiivset hinnangut siis see on ju topelt, see on turbulent selleks, et meie, meie majanduse areng saaks ka uue hoo uuesti sisse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna kell 11 tegi Eesti Pank teatavaks oma majandusprognoosi kuni 2010. aastani.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna lõpeb NATO kaitseministrite videokohtumine, millest esimest korda võttis osa ka USA uue administratsiooni kaitseminister Loid. Ostin Eesti NATO suursaadiku Küllike-sillas ellingu sõnul oli ostini eilne esinemine konstruktiivse ja sõbralik. Ta kinnitas, et USA ei lahku Euroopast. Ta rääkis sellest, et NATO peab olema sõjaliselt tugev ning selleks peavad siis riigid ka panustama julgeolekusse ja oma kaitsekulusid tõstma. Samuti ta rõhutas seda, et USA peab NATO-t oma põhijulgeolekuorganisatsiooniks, kuhu nad tahavad tulla selleks et liitlastega konsulteerida. Et otsustada ja siis koos tegutseda. Rahvusvahelises ajakirjanduses NATO kohtumisest kirjutatu põhjal jääb mulje, et kevad on Brüsselis seda mitte ainult klimaatiliselt, aga ka liitlaste vahelistes suhetes. Väljaanne Bolirikov kirjeldas Oostini esinemist kui liitlasi võluvat. Kas sama mulje jäi ka Eesti suursaadik? Jah, ma arvan küll, et ta võlus, et ta oli väga-väga sõbralik, rahulik, konstruktiivne, tal oli väga hästi läbimõeldud sõnumeid, osad, need sõnumid ta edastasid juba enne kohtumist oma artiklites ja ja intervjuudes ning selles mõttes oli jah, väga-väga meeldiv ja ja, ja tore. NATO peasekretär Jens Stoltenberg pühendas eilsel pressikonverentsil palju aega rääkimaks NATO 20 30 protsessist Sillast. Ellingu sõnul peab Stoltenberg NATOt endiselt edukaks organisatsiooniks, kuid ajaga tuleb kaasas käia. Kui me vaatame tulevikku ja kõiki neid julgeolekuväljakutseid, mis on ees siis NATO peab valmistuma ka tulevikuks ja olema valmis oma seda põhiülesannet ehk kollektiivkaitse ülesannet täitma. Ning selleks on ta pakkunud välja mõned ettepanekud, et kuidas tema arvab, et NATO peaks 10 aasta perspektiivis ennast muutma veelgi nii-öelda tugevamaks nii poliitilises kui sõjalises mõttes. Stoltenberg on rääkinud ka sellest, et NATO võiks olla platvormis liitlastele väga erinevate teemade arutamisel. Kas see võiks tähendada, et näiteks liitlaste vahelise erimeelsuse puhul Hiina suunal võidakse NATO-s rääkida ka näiteks majanduspoliitikast? No fookus on ikkagi julgeoleku küsimustel ja jah, ta tõepoolest on pakkunud välja nii-öelda uusi teemasid, nagu näiteks kliima kliimamuutuste mõju julgeolekule või või siis uusi tehnoloogiaid tahaks ta arutada NATOs rohkem, kuna need mõjutavad kõik meie julgeolekut. NATO välisministrite kohtumine toimub märtsi lõpus. Euroopa liitlased loodavad, et sel ajal on juba võimalik ka silmast silma kohtuda USA uue välisministri Anthony Blinkeniga. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna lõppeval kahepäevasel NATO kaitseministrite kohtumisel on enim tähelepanu pälvinud muutus USA suhtumises liitlastesse. Rahvusvahelise ajakirjanduse hinnangul võlus ta oma sõnavõtuga ametikaaslasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSajad narvakad tulid täna hommikul vaatama Euroopa Liidu lipu heiskamist Eesti idapiirile Narvas. Tähelipu heiskamisele lugesid sõnad peale siseminister Margus Leivo, piirivalveameti peadirektor kindralmajor Harry Hein ja teised kõrged ametnikud. Räägiti nagu ikka Eesti vastutusest Euroopa piiri kaitsel ja valmistustest Schengeni viisaruumiga liitumiseks. Samas oli üritus küllalt emotsionaalne. Oma tundeid väljendasid peale tseremooniat siseminister ja tavalised narvakad järgmiselt. Mina olen selle põlvkonna inimene, kes nägi Nõukogude Liidu lagunemist, nägi Eesti riigi taasülesehitamist. Ma olen olnud osaline ja tunnistaja NATO-sse astumisele. Ma olen olnud osaline ja tunnistaja Euroopa liitu astumisel. Palju võib üks põlvkond enda kanda tahta, see on uskumatu, kui kaugele me oleme jõudnud. Ma andsin ta hääle juba ammugi Euroopa liidu eest. Noh igatahes noortele on kõik teed vabad. Minul on kahju, et minu vanaema ja vanaisa seda ei näinud, seda üritust. Mul on küll rõõm. Hoopis teises tonaalsuses möödus aga tavapärane vene kodanike liidu esimese mai miiting. Euroopa Liitu nimetati seal Kx ja iseseisvuse, öeldi hüvasti. Vene kodanike liider Juri Mishin ütles punalippude all seistes, et eestlastel ei tasu loota topelttollide kiiret kadu. Temale teadaoleva info kohaselt ei kiirusta Vene riigiduuma partnerluse koostöölepingu laienemist ratifitseerima enne, kui Eesti pole järele andnud keele ja kodakondsuse küsimustes. Jüri Nikolajev, Eesti raadio, Narva stuudio.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu lipu heiskamine Narvas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKogu lugu sai alguse käesoleva aastakümnendal jaanuaril, kui 16 Tartu Ülikooli kliinikute juhti avaldasid umbusaldust kliinikumi juhatuse esimehele Priit Eelmäele. Mõned päevad enne umbusalduse avaldamist oli eelmäe teatanud otsusest koondada kõik kliinikujuhtide ametikohad Eelmäe. Umbusaldusavaldust arutas toona ka kliinikumi nõukogu, kes otsustas, et Eelmäe jääb ametisse täna. 19 kliinikumi. Juhtivtöötajate poolt esitatud avalduse järgi on kliinikumi juhid nõus struktuuri kaasajastamise, tähtajalise töölepingu ja ametikohale konkureerimisega aga rahul ei olda. Eelmäe juhtimisstiiliga stiili muutmiseks pole allakirjutanute sõnul aga nõukogu midagi ette võtnud ja seepärast peaks ka nõukogu esimees Tartu linnapea Urmas Klaas kohalt tagasi astuma, jätkab Tartu Ülikooli anestesioloogia ja intensiivravikliiniku juhataja professor Joel Starkop. Klaasi puhul me ei ole rahul sellega, et nõukogu on üles näidanud otsustamatust usaldamatus või umbusaldusavaldus, mille me esitasime kolm või neli nädalat tagasi, tegelikult ju sisulist lahendust ei ole leidnud. Umbusaldus ja juhtimiskriis kliinikumis kestab ja töörahu on tugevalt häiritud. Urmas Klaas ütleb, et sihtasutus Tartu Ülikooli kliinikumi asutajad Eesti vabariik, Tartu Ülikool ja Tartu Tartu linn kuulsid nõukogu esimehe tagandamise soovist varahommikul meedia vahendusel. Ühtegi ametlikku pöördumist kliinikumi juhtide poolt asutajatele tehtud ei ole. Klaas lükkab ümber ka väite, nagu pole nõukogu olukorra lahendamiseks midagi ette ette võtnud. Nimelt moodustas kliinikumi nõukogu eelmisel reedel kliinikumi struktuuri ja juhtimisreformi läbiviimiseks töörühma, mida juhib nõukogu liige, Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil. Seega jätkab eelmäe juhatuse esimehena. Struktuurireformiga tegeleb edasi aga Vassili juhitav töörühm. Kliinikumi juhid on klaasi sõnul kutsutud struktuuri ja juhtimisreformi arutama 13. veebruaril. Klaas jätkab. Me ei ole jah täitnud kliinikute juhtide nõudmist, et juhatuse esimees tuleb ametist lahti lasta ja me leiame, et nii me ei saa töötada, kui me sellist aktiivsete nõudmistega esineme. Kliinikute juhid ei saa nõukogule esitada tingimusi, milliseks kuupäevaks nõukogu peab kedagi tööle võtma või töölt lahti laskma, selleks on omad reeglid ja omad seadused. Kuidas ka kliinikumi nõukogu toimetab, kindlasti on oluline nende ette võetud sammudega edasi minna ja ma väga loodan, et kliinikute juhid tulevad ühise laua taga neid asju edasi arutama. Seega ei kavatse ka klaas nõukogu esimehe ametikohalt tagasi astuda. Ka sotsiaalministri Tanel Kiige sõnul pole ühtegi sisulist argumenti, miks klaas tagasi kutsuda. Ta on juhtinud seda nõukogu tasakaalukalt, on otsinud lahendusi nii neile küsimustele, mida on kliinikute juhid tõstatanud seoses Tartu Ülikooli kliinikumi juhtimisega ja samuti ka püüdnud täita jst nimelt kõigi asutajate poolset ootust, et samal ajal liigutakse edasi vajalike struktuuri ja juhtimisreformide ga ja selles valguses tema tagasiastumise taotlemine ei ole põhjendatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Juhtimiskriisist räsitud Tartu Ülikooli Kliinikumi 19 juhtivtöötajat soovivad kliinikumi nõukogu esimehe, Tartu linnapea Urmas Klaasi tagasi astumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu selle hooaja töörütmi iseloomustab selline kriisihaldus ja, ja kriiside leevendamine. Kas transpordisektoris on ka mõni tulekahju, mis noh, nende kriiside kõrval on võib-olla tähelepanuta jäänud, mida peaks kohe kustutama? Ei ole ju mingi saladus, et transpordivaldkond on ka üks terroristide selliseid lemmiksihtmärke, kuna tal on väga suur nii-öelda avalik ja poliitiline profiil, noh, lennundusnäiteks aga Me mõtleme siin mõned nädalad tagasi sündmused, mis toimusid kiirrongis, Pariis, Amsterdam see seab jällegi üles küsimused kogu nii-öelda transpordi sektori julgeolekust ja loomulikult see on näiteks üks teema, kus, kus, kus kriis on pidev, et, et sa pead olema kogu aeg ühe sammu ees. Teie töölaual on õige pea Euroopa lennundusvaldkonna strateegia, kuidas see võiks mõjutada meie poolt vaadates lennundust, et kuidas Eesti õhutulevik võiks selle strateegia valguses välja näha? Tegelikult küsimus on selles, et kas Euroopa lennundus üldse 10 20 aasta pärast on globaalselt konkurentsivõimeline, kui me vaatame seda, kus reaalselt kasv lähema kahekümnendi jooksul nii öelda tuleb, siis see kasv ei tule Euroopast, ei tule ka Põhja-Ameerikast ega Lõuna-Ameerikast, see kasv tuleb puhtalt nii-öelda Aasiast ja, ja, ja Kagu-Aasiast, kus on oodata, et, et näiteks lennundusturg kolmekordistub. Me peame leidma ka viise, kuidas me suudaksime sellest kasvust osa saada, kuidas Euroopa lennuettevõtted suudavad sellest kasvust osa saada, teiselt poolt ka Euroopa tervikuna. Edu jaoks on väga tähtis see, et inimesed ja ettevõtted, et saaksid üha paremini olema ühendatud ka Euroopa sees, meil on väga selgelt paika pandud riigiabireeglid, küll aga üritame siin leida võimalusi, mis nimelt selle ühendatavuse tagaks. Konsolideerumine on samuti üks osa sellest, mis tähendab seda, et enne ettevõtted ühinevad Euroopas ja ühinevad ka järgnevatel aastatel. See protsess on toimunud juba viimased viis kuni 10 aastat. Probleem on see, et paljud just nimelt perifeersetest riikides, sest pärit kohalikud lennuettevõtted ei ole elujõulised. Ja ma kujutan ette, et ka näiteks Eesti kontekstis ütleme sellist noh, spetsiifilist ühendatavust pakkuv lennuettevõte, kes ühtlasi teeb ka tihedat koostööd mõningate suurte konsolideeritud lennuettevõte, et ega ja tuues neile niiöelda reisijaid, kes pärast edasi lendavad mingisugustele jätkulendudele on, on tegelikult ju see mudel, mis, mis võimaldaks töötada, aga see peab ikkagi olema ka kantud erasektori huvist ja ja seda ei saa nagu administratiivselt, et riigi poolt luua kõik nii-öelda riigi poolt kontrollitavad lennuettevõtted varem või hiljem ei, pole enam konkurentsivõimelised olnud ja nende jaoks ka selle nii-öelda investori leidmine on äärmiselt tähtis. Seda ideed, et kolme balti riigi peale oleks üks lennufirma, see on ka üks variant Aga miks mitte, aga tõsiasi on ka see, et näiteks kui me räägime Balti riikidest, siis see balti riikide turg on täna Euroopa nii-öelda lennundusturgu vaadates ka oma teeninduspiirkonna mõistes suhteliselt väike ja suhteliselt piiratud, et, et isegi see ei pruugi olla piisav garantii selleks, et seal võiks olla üks pikaaegselt elujõuline ja konkurentsivõimeline ettevõte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni transpordipeadirektoraadi peadirektorina tööd alustanud Hendrik Hololei sõnul on Estonian Airi tuleviku võtmeküsimuseks erainvestori kaasamine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nUtilitas Eesti juhatuse esimees Robert Kitt märgib, et visioon, kuidas jõuda 30.-ks aastaks süsinikuneutraalsuseni, pandi ettevõttes paberile juba läinud aasta suvel, aga viimased kuud on toonud asjale uue mõõtme. Kui siiamaani räägiti roheenergeetikast ja energiajulgeolekust kuidagiviisi nagu vastukäivatest sündmustest, siis tänasel päeval on selgunud, et kodumaine taastuvenergeetika on üksiti mitte ainult tarnekindel vaid ta on ka kõige taskukohasem. Kitt rõhutab, et imporditud fossiilkütusele ei saa lootma jääda. Tallinn on mereäärne linn meres teatavasti on sügavatel temperatuuridel aasta läbi konstantne energia ja seda energiat ongi plaanis hakata ära kasutama siis linna kütmiseks ja jahutamiseks selleks jahutuseks energiat. Mereveest on levinud praktika nii Helsingi kui Stockholm, mõlemad seda energiaallikat kasutavad. Rootsis kasutatakse kaugkütteks ka üksjagu reovett. Ka see plaan on nutilitasel Eestis. Juba puhastatud vesi on aasta ringi küllalt stabiilse temperatuuriga, seal on energiat ja seda energiat saab ära kasutada. Nii et plaan laias laastus on selline, et asendada ikkagi fossiilsetel kütustel põhinev tootmine merevee ja reovee energiaga. See tähendab, et tallinlaste põhisoojust tuleks endiselt prügist ja hakkest ehk väost irust ja mustamäelt, kus tuleb kaks kolmandikku Tallinna toasoojast, aga talvel tipukoormuse ajal, kui praegu võetakse appi gaas, kasutatakse edaspidi peamiselt soojuspumba sid. Et nende töötunde saab olema vähe, aga siis, kui nad töötavad, nad asendavad nagu olulist osa tipukoormust. Robert Kitt märgib, et varem paberile pandud 2030. aasta tuleks tõenäoliselt ete poole tuua. Investeerimisplaan on umbes viie aasta horisondis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui praegu võtab soojafirma Utilitas külmemate talveilmade puhul Tallinnas appi maagaasi, siis tulevikus sooviks ettevõte tipukoormuste katmiseks hoopis mereveest ja reoveest energiat koguda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Marianne Härma sõnul on Covid 19-sse haigestumine Eestis praegu langemas. Seda ka maakondades, kus seni on olnud kõige kõrgem haigestumus. Kõvasti on langenud Saaremaal, Pärnumaal, Harjumaal, Tallinnas langeb Ida-Virumaal, Tartumaal, Võrumaal, Võrumaal on juba nii ilus, et, et seal on juba sellest kõige suuremast languse. Sellest viimasest momendist on juba täitsa kohe mitu nädalat möödas. Samuti on kahanenud hospitaliseeritute arv ja positiivsete testide osakaal, see viitab härma sõnul epideemia taandumisele. Võib-olla kõige parem mõõdik mille järgi öelda, et epideemia taandub, ongi see lisandunud positiivsete arv kogu haigestunutest, kui see langeb alla viie protsendi, siis võib üldjuhul öelda, et epideemia on taandumas ja me oleme olnud alla viie protsendi juba siin aprilli algusest saadik. Härma hinnangul on liikumispiirangutest olnud palju kasu. Kui me praegu vaatame kas või näiteks gripihaigestumust, siis meil ei ole sellist asja varem või vähemalt minule teadaolevalt väga pikka aega olnud, et meil oleks juba kolmandat nädalat järjest gripisentinel tulemused nullid tavaliselt ikka midagi tuleb, aga, aga tänu nendele liikumispiirangutele on meil ka teised hingamisteede haigused siin praegu kadunud pildilt. Kui praegused liikumispiirangud jätkuvad siis loomulikult see kahanemine jätkub. Üldiselt me ütleme nii, et kui ta on siin viimased viimased päevad langenud, siis ta langeb ka järgmised päevad. Kui ta on viimased päevad tõusnud, siis ta tõuseb ka järgmised päevad. Praegu me saame öelda, et et me oleme olnud juba mitu mitu-mitu nädalat languses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaepideemia taandumisele Eestis viitab asjaolu, et lisandunud nakatunuid on alates aprilli algusest olnud alla viie protsendi haigestunutest. Regiooniti on kõikjal haigestumise trend allapoole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhiline motiiv oli see, et vahetult enne valimisi valimisreegleid ei muudeta. Riigikohus on olnud järjekindel selles küsimuses ja demokraatia põhimõte eeldab eelkõige seda, et nii kandideerijad kui valijad teavad, milliste valimisreeglite järgi valimised toimuvad. Pühapäeval on valimised, riigikohus jõudis oma otsuse täna teha. See ei ole normaalne protsess ühe demokraatliku riigi arengus. Otsus puudutab saadikute kuulumist. Kuidas on kandideerimisega kandideerida võivad kõik, kuid jutt käib ikkagi ametite ühitamatusest. Vaidlusalune seadus tegelikult võttis maha piirangud, mis kehtestati 2002. aastal selle kohta, et pärast valituks osutumist peaks riigikogu liige tegema valiku kas kuulub volikogusse või riigikogusse. Ja see seadus on presidendi poolt välja kuulutatud. See on avaldatud seadus ja riigikohus lähtus sellest, et hilisem muudatus, mis käesoleva aasta suvel vastu võeti, muutis seda olukorda. See tähendab seda, et kõigis nendes juriidilistes nüanssides selguse toomiseks on tarvis selgelt üheselt ütelda. Kui pikk on see aeg ennem valimisi, mille jooksul valimisreegleid veel muudetakse, sest valimistel ei osale eriti kohaliku omavalitsuse valimistel ei osale üksnes need erakonnad, need poliitilised jõud, kes on riigikogus esindatud, kellel on võimalus muuta valimisreegleid vaid ka üksikkandidaadid, valimisliidud ja kõiki neid kandideerijaid tuleb võrdselt kohelda. Seetõttu riigikohus ei analüüsinud sisulisi motiive, kas selline keeld on põhiseaduspärane või mitte üksnes sellest, et kõik valimisreeglid peavad olema kehtestatud mõistliku aja jooksul enne valimisi ja see ei saa olla sisuliselt valimisperioodiga kattuv periood.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikohus tunnistas kehtetuks seaduse, mis lubab Riigikogu liikmetel kuuluda kohalikesse volikogudesse. Riigikohtu esimehe Märt Raski kommentaar.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhipunktid on kõigepealt ikkagi see, mis on praegu avalikkusele teatavaks saanud ja mis on seotud ministri tegevusega omal ajal. Nende inimeste represseerimisel võitlesid võõra võimu vastu Eestis. Ja see on nagu ikkagi väga, väga selge juhtum, me väga lootsime, et me kuuleme peaministrit väga selget sõnumit. Küsitlus tunnis, mis oli vahetult enne istungi algust. Ja me nüüd loodame, et see meie umbusaldusavaldus aitab kella neljaks. Ministril oma otsuses selgusele jõuda. Ükski peaminister ei saa, ega kodanik ei saa langetada otsuseid ülikiiresti ja neid läbi mõtlemata ja, ja kaalumata. Praegusel hetkel on vähe selle teema üle arutatud. Aga arutelu käib. Esialgu on ilmunud materjalid ainult ajalehes ja ma arvan, et eksperiment er ei ole ka langetanud ühtegi otsust ainult ajaleheartiklite põhjal. Ma võin rääkida, mis on praeguseks hetkeks tehtud, on koordinatsiooni direktor, saanud ülesande tutvuda põhjalikult kõigi materjalidega. Olen rääkinud õiguskantsleriga, kes on lubanud anda omapoolse hinnangu võimalikele süüdistustele süümevande rikkumise asjus. Olen vestelnud siseministriga. Olen vestelnud Keskerakonna esimehega ja kindlasti otsus tuleb mingil hetkel. Mis puudutab. Tööülesandeid siis härra Seppik on olnud tasakaalukas, tõhus ja väga korrektne minister. Nii et minul koostöö seisukohalt ei ole talle põhjust midagi selles plaanis ette heita. Ma ei ole valet vandunud ega süümevanad rikkunud. Kohtunud täna peaministri ja andnud talle selgitusi minu vastu esitatud süüdistuste kohta sain ma peaministrilt tuge ja mõistmist ning pean vajalikuks selgitada oma otsust mitte tagasi astuda. Töötasin kokku kaheksa aastat kohtunikuna ning selle aja jooksul on erinevates kohtukoosseisudes läbi vaadanud tuhandeid kriminaalasju tuhandete inimeste suhtes. Seetõttu ei saa ega võigi ma mäletada kõikide nende tuhandete kriminaalasjade üksikasju. See, et ma materjalidega uuesti tutvumata ei suuda kommenteerimiseks iga juhtumit meenutada, ei tähenda seda, et püüaksin vältida vastutust toona langetatud otsuste eest. Ain Seppik märkis, et teise astme kohus, mis oli tollal ühtlasi ka kõrgeim kohus ülemkohus kontrollis tollal esimese astme kohtuotsuse õigsust ainult kriminaalasja materjalide põhjal ning kuulas ära kaitsjate ja prokuröri seisukohad. Seal ei mõistetud inimesi süüdi, vaid otsustati ainult, kas esimese kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud või mitte. Kuna suure hulga materjalidega suhteliselt kiire läbitöötamise tõttu ei suuda sepik kõne all oleva 17 aasta taguse kohtuasja üksikasju meenutada, tutvus ta täna nende materjalidega uuesti. Minu kui kohtuniku jaoks oli selle juhtumi puhul tegemist võrdlemisi sageli esineva kuriteo huligaansusega ning meie hindasime üksnes seda, kas avalike mälestusmärkide ükskõik milliste põletamine, täissodimine ja nii edasi on huligaanne käitumine või mitte. Kui tollal oleks kohtuhinnad olnud tõendite selgunud mingid muud motiivid siis kindlasti ei oleks seda käitumist hinnatud huligaansuse vaid mingite muude seadusesätete nähtavasti märgatavalt raskemate järgi. Arvan ka täna, et avalikus kohas nii ajalooliste kui ka kaasaegsete mälestusmärkide põletamine või rikkumine majade aedade seinte täissodimine häirib paljusid ja on huligaansus. Rääkimata Toompeal asuva Linda kuju fašistliku sümboolikaga rüvetamisest. Lõpetuseks kinnitas siseminister oma avalduses veel kord. Oma otsustes olen alati lähtunud oma südametunnistusest ja kehtivatest seadustest ega ole kohtunikuna langetanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis puhkes skandaal siseminister Ain Seppiku tegevuse ümber nõukogudeaegse kohtunikuna. Opositsioon esitas parlamendis umbusaldusavalduse. Põhjendab Mart Laar Isamaaliidust. Peaminister Siim Kallas vastas infotunnis küsimusele, kas ta on otsustanud siseministri tagandamise. Siseminister Ain Seppik kinnitas, et ei astu tagasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMinu jaoks on teada see, et 12 40 lendas Tallinnast Helsingi suunas, meie kopter Tsikorski 76 12 inimest pardal kaks meeskonnaliiget pardal ja esimene teade tuli meile lennujuhtimiskeskusest, kes teatas, et nad kaotasid sideme. Ega nad ei kuule teda enam ja ei näe radaril peale, mida me hakkasime ise kutsuma teda oma kanalitega ja ka meie seda ei saanud. Siis tuli teade päästeameti meile juba, et keegi oli näinud kopterit meres kandis. Selle peale lendas välja piirivalvelennusalga päästekopter MI kaheksa otsima seda siis oli lootsi ja merepäästekeskuse laevad seal koha peal ja mida ma tean, et praeguseks on leitud merest ühe kopteri labatükk, mida päästeamet mulle väitis ja oli laik, kus on kopter, kopter, mis peaks ujuma tegelikult vee peal. Selle kohta mul infot ei ole ja ma vaatan ise pikisilmi praegu mere poole ja ma näen, et kopter tiirutab seal päästekopter ja terve hulk laevu on samamoodi merel ja maote lihtsalt. Ma tahan teada, mis juhtus. Aga kuidas kopteri ehitus on, kas selline võimalus on, et ta ikkagi ulbib, kuskil lihtsalt pole leitud. Tehniliselt on ta just niimoodi ehitatud, et ta peaks igal juhul ulpima jääma, tal on veel lisaujukid, kereküljes, kõik see on, aga kõik oleneb selle teisest küljest sellest, et mismoodi see kopter, vett ta kukkus või laskus või puutus, et veega kokkupunkte punktid, mis olekus see kopter oli, kas ta tormas sinna sisse või ta hõljus sinna sisse või ta lihtsalt riivas vett, nii et noh, selle kohta mitte mingisugust teadet mul praegu ei ole ja, ja mida ma kõige rohkem just praegu tahaksin saada. Kui tugevad on näiteks selle kopteri aknad või kui ta juba veega kokku puutub, ütleme, et need ujukid ei aidanud teda, et kas ta siis laseb vett läbi. See oleneb kõik sellest kiirusest, mis kiirusega vastu vett kukkuda, sest kopter ise lendab ligi 300 kilomeetrit tunnis ja see on tugev löök. Aga nende kohta, kes seal pardal olid, nende nimekirju teil mingeid ei ole, et kas seal olid eestlased ainult või olid ka muud maalased, kas seal oli meie sportlasi, seda te praegu ei tea või ei saa öelda? Meil loomulikult on meil nimekirjad, aga me lihtsalt ei tahaks rääkida sellest küll enne, kui me ei teaks nende saatust. Aga kui suur see ala on, kust praegu näiteks otsitakse, juhul kui ta ulbib kuskil vee pinnal ja võiks teda kätte saada? No vaatajana laeva natuke näen, siis nad on umbes mingisuguse kaks korda kaks kilomeetri ala peal, on need laevatäpid siin kaldalt näha?",
"role": "user"
},
{
"content": "10.08.2005 kell 15.00 - Tallinna lahel kukkus alla Copterline'i helikopter. Copterline juht Tõnis Lepp kopteri hukkumisest Kai Varele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuur osa tänaseid omavalitsusi ei suuda täita neile seadusega pandud kohustusi, kuna on liiga väikesed, ei suudeta tegeleda töökohtade ja ettevõtlusega, mistõttu inimesed lahkuvad suurematesse keskustesse. Lisaks ei kattu omavalitsused inimeste toimepiirkonnaga ja seega ei saa nad kaasa rääkida nende elu mõjutavates otsustes. Omavalitsusreformi eesmärk ongi luua tugevate omavalitsuste ga Eesti. Selleks on aastatega välja pakutud erinevaid ideid. Regionaalminister koondas need oktoobris kuueks mudeli ks ja pakkus avalikkusele välja. Tänaseks on tulemus olemas, ülekaalukalt eelistasid Eesti inimesed tõmbekeskuste Eestit. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler selgitab, mida see tähendab ja kuidas see toimib. Eelkõige maakonnad ise valivad välja need tõmbekeskused, need kohad, asulad, mis on inimestele töölkäigukohaks, kus nad tahavad tarbida oma teenuseid ja määratakse ära need keskused ja siis antakse kõikidele väikestele valdadele võimalus ise valida, millise tõmbekeskusega nad oma maakonnas võib-olla ka üle maakonna piiri ühineda tahaksid. Nii et ma pakun kompromissi, kus on siis ühelt poolt siiski riigi tõuge, aga teiselt poolt ka valdade oma vaba valik, kellega nad ühineda tahavad? Tõmbekeskuste Eestis on omavalitsusi 30 kuni 50, üldjuhul elab igas vähemalt 10000 elanikku. Nagu igal mudelil, on ka tõmbekeskuste Eestil omad head ja vead. Tugevuse ks peab Siim-Valmar Kiisler seda, et sel mudelil oli väga suur toetus rahva hulgas. Keerukaks teeb selle see, et igaüks võib mõelda selle tõmbekeskuse all natuke erinevat asja. Ühelt poolt me anname ministeeriumi poolt ette ka need kriteeriumid, mida peaks enam-vähem silmas pidama selle koha valikul. Näiteks Põlvamaal on juba varem arengukavas otsustatud, et nende jaoks on tõmbekeskused Põlva ja Räpina. Aga mõnel pool ei ole nii selgeid aluseid olemas ja kindlasti vaidlus selle üle võib olla mõnes maakonnas väga põnev, sellepärast et eks inimesed ikkagi kipuvad ka nii mõtlema, et et tõmbekeskused on kõik need, mida teised arvavad, pluss see minu kodukoht. Tõmbekeskuste valik pakutakse nüüd maakondadele välja, tähtajad on ministri sõnul täiesti olemas. Enne suurt suve tahaks kindlasti saada maakondade seisukohad selles osas, et kellega nad ühinemist õigeks peavad ja selle aasta septembriks peaks need valikud olema tehtud. Ehk siis veel täna ametis olevad volikogud ütleksid seda, et millised võiksid ühinemise välja näha aastal 2017. Millal siis omavalitsusreform peab lõppema? Täna on realistlik rääkida aastast 2017, see annab inimestele rahulikult aega sammu sättida ja teha oma valikud. Siis ei ole inimesed ka nii väga oma isiklikke töökohta kohtadega seotud, sest see on ikkagi pikem perspektiiv. Ma usun, et selliseid pingeid ja konflikte ei saa olema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Omavalitsusreform võiks regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri arvates sisuliselt lõppeda 2017. aastal. Tema arvates võiks aluseks võtta tõmbekeskuste mudeli.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiikliku pensionikindlustuse peamine eesmärk on tagada inimestele pensionipõlves piisav sissetulek. Pensioni suurusele seab piirid riigi finantsiline suutlikkus. Selle suurim mõjutaja on tööealiste inimeste arv ja nende makstud sotsiaalmaks. Et aga rahvaarv väheneb, väheneb ka töörahva hulk. Teisalt pikeneb inimeste eluiga ja pensionil oleku aeg. Naistel on see praegu keskmiselt 22 aastat, meestel 16 Meie pensionisüsteem kannatab praegu välja 15 pensioniaastat. Järgmise paarikümne aastaga on meil juba 260000 töötajat vähem kui praegu. Sündivuse suurendamine ja võõrtööjõu sissetoomine ei ole lahendus. Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna viib homme valitsuse ette kaks olulist muudatusettepanekut. Me peame üle vaatama pensioniea need otsused, mis on tänaseks tehtud, et aastaks 2020, kus tõuseb pensioniiga 65-le, seda me ümber ei vaata, vaid meie ettepanek on siis peale aastat 2020, kus tõsta sujuvalt pensioniiga, siis aastaks 2040 70-le aastale. Teine pool on see, et inimesed saaksid ise hakata valima, millal nad pensionile lähevad, ehk pensioni ga oleks paindlik. See on hästi oluline, et kui inimene kas tervislikel põhjustel või mingitel muudel põhjustel tahab minna varem pensionile, siis ta saab seda teha. Ta saab pisut väiksemat pensioni ja kui ta tunneb, et ta on terve ja tal on tööd ja ta tahab ühiskonda panustada, siis ta võib minna ka hiljem pensionile ja siis saada suuremat pensioni. Tsahkna põhjendas muudatuste vajadust Kui täna oleks aasta 2060 siis praeguse süsteemi järgi selle pensioniväärtus, mida me suudaksime maksta, on 280 eurot, ehk siis tegelikult meie pensionid langevad. Ja see langus tähendab ka seda, et Need, inimesed, tulevased pensionärid, ei saa ise hakkama, nad peavad pöörduma sotsiaalkaitsesüsteemi poole, kas läbi ka toimetulekutoetuste või mille iganes süsteemi läbi ja see annab veel lisakoormuse. Praeguste pensionäride jaoks ei muutu midagi, eelnenud jutt puudutas neid, kes on sündinud 1962. aastal ja hiljem. Tallinna Ülikooli vanemteadur Lauri Lepik tõdes, et me ei tea praegu, kuidas oodatav eluiga edasi areneb. Seega ei saa teha ka pikaajalisi otsuseid pensioniea kohta. See on seotud prognoosivea riskiga. Selle riski maandamiseks, mida rida Euroopa riike teinud on oma pensionipoliitikas, on see, et nad on sidunud pensioniea võimaliku tõusu oodatava eluea kasvuga ehk et nii palju, kui kasvab oodatav eluiga kasvab ka pensioniiga ei rohkem ega vähem. Sotsiaalministeeriumi analüüs näitas ka, et teine pensionisammas ei ole praegusel kujul piisavalt tootlik ja fondide omavaheline konkurents ei ole Eestis tööle läinud. Ka see süsteem vajab muutusi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna viib homsele valitsuse istungile ettepaneku tõsta pensioniiga 70. eluaastani aastaks 2040. Elanikkond vananeb ja muutusteta ei suuda riik enam pensionisüsteemi ülal pidada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahandusministeeriumi prognoos näitas, et esimeseks poolaastaks loodava lisandunud väärtuse hinnangut tuleb vähendada ja kogu aasta majanduskasvu hinnanguks on kaks kuni 2,2 protsenti. Seega viitab see majandusprognoos selgesti praeguse riigieelarve ja majanduskeskkonna kokkusobimatusele. Rahandusministeeriumi hinnang riigi võimalikele maksutuludele käesolevas majandussituatsioonis on kinnitatud eelarves aluseks võetud circa 2,1 miljardit krooni madalam. Kui me räägime kogu valitsussektorist ehk kõigi valitsus tasemete maksutuludest, sealhulgas riigieelarvesse jääks laekumata 1,5 miljardit krooni. Samas suureneks riigi osa majanduses, kuivõrd majanduskasv jääb madalamaks juba niigi kõrgelt tasemel 38,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust veel 2,5 protsendi võrra. Kõik see jutt puudutab nii-öelda korralisi tulusid. Korralisi kulusid majanduskeskkonnas peetakse loomulikuks ja tuleb loomulikuks pidada, et riigieelarve korralike kulud kaetakse korralike tuludega. Aga just need korralised tulud ei taha sugugi mitte laekuda. Riiklikest maksudest. Oli siis prognoositud 99.-ks aastaks 30 miljardit, tegelik laekumine tegelik prognoos 28 ja pool miljardit. Vähemaks jääb tulumaksu laekumine, vähemaks jääb käibemaksu laekumine, vähemaks jäävad ka aktsiiside laekumised, nii et pooleteist miljardine auk riigieelarves ähvardab meid. See viib majanduse pretsedenditusse olukorda. Eestis pole veel kunagi olnud sellist nähtust nagu tõsine riigieelarve defitsiit mis suhtena sisemajanduse koguprodukti oleks 3,8 protsenti. See valitsussektori suur defitsiit on majanduse niigi haavatavas seisus mitmeti ohtlik kuna ülemääraste valitsuskulutuste abil suunatakse ringlusse kateta raha, milline tekitab inflatsiooni ja ohustab majanduse konkurentsivõimet. See on usaldusväärsuse kaotus ja defitsiidis eelarvel on veel teisi halbu omadusi, ta viib üles intressimäärad, mis omakorda võib majanduse arengut pärssida. Ühesõnaga sellises olukorras, kus täna on meil kulude ülekaal tuludest, see tähendab tulud jäävad maha kuskil circa miljardi ringis jooksval laekumises pidi midagi ette võtma. Valitsus kaalus kõiki võimalusi ja tegi otsuse, et esimese käiguna tuleks katsuda neid samu valitsussektori kulusid kärpida. Me otsustasime, et 95 protsenti ligemale eelarve senisest mahust on piisav nende ülesannete täitmiseks mis on kavandatud selle eelarve vastuvõtmisel ja 5,4 protsenti kokkuhoidu võiks olla ratsionaalne, mõistlik ja igatpidi põhjendatud. Võtmeküsimus kogu selle protsessi juures on loomulikult see, et miks me ei kasuta mingisuguseid teisi vahendeid selleks, et defitsiiti katta. Silmas peetakse loomulikult seda, et Eesti riigil on teatud sääste, mis on kujunenud erakorralistest tuludest ehk erakorralistest laekumistest, isegi kui võiks öelda peamiselt siis riigivara müügist ja just telekomiaktsiate müügist mitmetel põhjustel ei saa seda pidada otstarbekaks lahenduseks nii terve mõistuse seisukohalt kui ka rahvusvahelise renomee seisukohalt. Tõepoolest, kui me laseksime selle raha käiku, siis Me jätaksime tähelepanuta tuleviku pikas perspektiivis. Niisugused finantseerimisallikad on vägagi lühinägelikud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusminister Siim Kallas kaitses Riigikogus säästueelarvet ja vastas küsimustele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa üks tunnustatumaid majandusanalüütikuid, Danske kapitali vanem analüütik Pu Kristjansen ütles, et 2008. aasta neljas kvartal oli šokk, aga nüüd on hullem möödas ja näha on esimesi stabiliseerumise märke. Meil on praegu ülemaailmne majandussurutis ja see kestab kindlasti kogu 2009. aasta, aga asjad juba liiguvad, kõik hinnad ei tõuse enam, vaid langevad tarbijate ostujõud suureneb, ettevõtted näevad kasumimarginaalide paranemist. Üks võtmesõna on majandusest rääkides alati eksport. Samas märgiti ettevõtjate vestlusringis, et Eesti eksporditurgudel läheb praegu samamoodi kehvasti nagu meil endal. Premia Tallinna külmhoone Grupi juht Kuldar Leis. Riigil meeldib või avaliku sektori meeldib ekspordist rääkida. Aga lätlased edukad on, vaata et kehvemas seisus kui meie ja, ja natsionalistipuhangud oma toodete tarbimiseks on suuremad kui meil, nii et reaalselt eksporti suurendada. Kiiresti on küll keeruline, oludes, kus süüakse või tarbitakse vähem. Ülimalt tähtsaks pidasid vestlusringis osalejad ettevõtete kohanemisvõimet, paindlikkust ja kulude kokkuhoidu. Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees, ehitusettevõtja Toomas Luman. Ega me ei tule siit jalule, kui meie ei vii läbi 30 protsendilist kulubaasi. Vähendamise ja efektiivsuse tõstmine on see, mis meid siit august välja aitab. Oluliseks peetakse välisinvesteeringuid, kuid praegu ei ole neid kuskilt loota, nentis NG investeeringute peadirektor Jüri Käo. Senikaua, kuni finantssektoris ei ole tasakaal saavutatud, enne seda ei saa me rääkida ka mingitest investeeringute tulekust Eestis, aga noh, eks riik muidugi me ei tohi oma seda maksukeskkonda siin muuta, ega kõik need tingimused peaksid olema ikka hästi soodsad, me konkureerida ju investeeringute alal kõikide kõikide riikidega. Oluline küsimus investorite jaoks on Eesti usaldusväärsus. Praegu on siin mindud pigem üldise hinnataseme languse ehk deflatsiooni teed ning enamik loodab, et evalveerimist ei tule. Kuid investeeringuärimees Allan Martinson käis välja, et devalveerimise võimalust võiks vähemalt arutada. Tänane arusaamine Baltikumis on kahtlemata muidugi, et kui Euroopas veel on üks, üks paik, kuhu peale kirjutab suurte punaste tähtedega, et no no mis on see Baltikum devalveerimis? Tont ripub endiselt kohale, paljude välisinvestorite mätta otsast oleks kõige parem variant muidugi Baltikumile üks korralik devalveerimine ühe korraga ja kohe üleminek eurotsooni. Mis saab 2010. aastal, ei taha eriti keegi prognoosida. Toomas Luman. Praegu väga võib-olla ülemäära sügavalt kannatagi arvata, mis 2010 teeb põhiliselt ilmselt ikka seda, mis 2008 üheksa kui oled targasti teinud ja ausalt öelda, kui targasti ei ole kaheksa-üheksa teinud, siis ma arvan, et 2009 ei ole nendel vendadel vaja isegi mõelda, et mis nad teevad 2010.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas peeti Liidrite Foorumit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJääs routida. Just nii kõlab etenduse maagiline pildiVõru lõpulaul, mida esitab Kait Tamra ja mille autoriks on Heiki Kelp. Etendus ise on aga nii nalja kui mõtteainet pakkuv jalutuskäik Võru ajaloos. Etenduse autor Heiki Kelp selgitab. Eks seal väike sõnademäng on, et maagiline on selge, Võru ongi üks maagiline linn, aga pildi õru ütleb siis seda, et pildid, millest etendus on kokku pandud, räägivad siis Võru linnast ja eelkõige Võru linna ajaloost ja omakorda kuna ajalugu räägib alati legendide läbi, siis tegelikult räägib see mitte ainult inimestest, vaid ka teatud hoonetest. Pildivõru tekitamiseks on näitlejate mäng põimitud filmilõikude muusika ja tantsudega mööda telge aitab lool liikuda mustkunstnik. Lavastaja on Kalev kudu, tema on võtnud vaatlejatena Tartu linnas oma üliõpilasteatrit, siis Mari Anton ja Kauri Kaljuste, kes mängivad siis noort meest ja neidu, kes avastavad seda Võru linna, aga nende eestvedaja, kes neid siis tutvustab. Võru linnaga on siis Oleg Selukovi esitatud kastrotsa nimelt mustkunstnik. Astrotsa oli Võru linnas elanud üks legendaarne mees, kes oli omal ajal seitsme õukonna mustkunstnik ja eks tema vedada jääb. Äkki siis see, et kuidas ta siis omakorda ajaga ringi käib ja suudab siis kaasaega ja minevikku kokku panna? Võru linnapea Anti Allase sõnul on kogu juubelipidustuste kava väga mitmekesine. Nelja päeva jooksul näeb Võrus mitmeid näitusi, saab osaleda spordivõistlustel ja rongkäigul ning kuulata nii puhkpillimuusikat kui võrust pärit lauljaid. Kogu selle sünnipäevanädala pidustuse programm ongi üles ehitatud sellel põhimõttel, et näidata seda Võru juurt ja väge läbi nende tegijate, kes on kas siis siin veel kohapeal või üle ilma, nii et ühtlasi me kutsume ka selle sünnipäeva nädalaga, et sellest võiks tulevikus järjest rohkem kujuneda selline üleilmne võrokeste kokkusaamine. Marii Kangur Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna esietendub Võrus linna 230. sünnipäeva tähistamiseks loodud etendus -Maagiline pildivõru\". Linna juubelit tähistavad võrokesed homsest laupäevani.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLinnavolikogus eile heakskiidu saanud koostööleppe kohaselt toetab ministeerium linna rahaliste vahenditega, et kiirendada juurdepääsu teede ja trammitee rajamiseks vajalike kruntide omandamist. Kokku omandab linn maad pea 7200 ruutmeetri ulatuses ja osa kinnistuid asub peale lepingu sõlmimist soetama ka riik. Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti sõnul on tegu kaheksa kuni üheksa krundiga. Osad on sellised, kus juba praegu asub üks juurdepääsutee ühe keskuse juurde, seda siis riik omandab oma raha eest ülejäänud kinnistute eest, kus praegu veel ei ole mingit juurdepääsuteed, kus on vaja alles veel rajada selle eest riik ka linnale raha maksab pärast. Meil on tehtud hindamisaktid, mis kokku ütlevad, et nende kinnistute maksumus on kuni 800000. Kuidas need hinnad päriselt hakkavad olema, et seda me veel näeme nende läbirääkimiste käigus. Aga ma arvan, et arvestades sellega, et riik meile osa sellest summast kompenseerib mingeid väga hulle kulusid, seal ei ole. Kokkuleppe osaks on ka uue tunneli ehitamine Ülemiste keskuse ja T1 vahele, mille ehitamise eest maksab riik linnale 400000 eurot. Kinnistute omandamise kogukulu on Sveti sõnul veel vara öelda, sest linn alles hakkab maaomanikele ettepanekuid tegema ja on valmis minema ka sundvõõrandamise teed. Omandatavatest kruntidest on hoonestatud vaid üks, millel asub toidukoht Hansagrill. Teistel kas juba on või on tulemas teed. Kui me räägime teedest, me räägime nii kõnniteedest, jalgrattateedest, me räägime ka auto teest muidugi. Aga ka üks osa sellest koridoris läheb ka uue trammiliini alla. Peterburi tee ja Ülemiste terminali vahel on mitu elumaja ja nende inimeste nii-öelda liikumine, kaasa arvatud parkimine, tuleb samamoodi nagu lahendada ja ühtlasi tekib seal üks selline väike teejupp, mis hakkab ühendama praegust ülemiste teed, mis läheb Te kõrval ja seda teed, mis tekib sinna hansa krilli asemel. Rail Baltic Estonia tehniline juht Anvar Salomets ütles, et praegustele maaomanikele tehakse turupõhised hinnapakkumised. Kuna on tegemist Tallinna linnas ütleme väga intensiivse kinnisvaraarenduse piirkonnaga, siis turg eksisteerib, turu vastu võrreldakse ja, ja noh, seal seda kahtlust isegi ei ole, et, et kuidagi ei jõuta nagu noh, ütleme siis nagu adekvaatsele turupõhise linnale. Kokku tuleb Salometsa sõnul piirkonda kuus kuni seitse läbipääsuteed. Siis selle aasta sügiseks peaks olema nii linna kui riigi poolt omandatud kõik tulevase nii-öelda terminali arenduse jaoks vajalikud maad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinn asub koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga omandama Rail Balticu Ülemiste terminali rajamiseks vajaliku maad. Praeguse plaani järgi peaks see protsess sügiseks lõpule jõudma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskfraktsioon pidas pikalt aru ja, ja kahtlemata me kõigepealt pöördume Andrus Ansipi poole ja palume, et ta nagu ise vahetas oma sotsiaalministri ära, sellepärast et meile tundub, et, et kahjuks on sotsiaalministri isikus tegemist poliitikuga, kes on, kes on absoluutselt kuidagi empaatiavõimetu nendest teemadest, mida ta peaks kureerima ja selle tõttu me ei pea pea nagu vajalikuks või ei saa kauem jätkata. Ja teiseks, et on selgunud, et minister on valetanud ta teadis juba aasta aega tagasi, et tegelikult need, need IT-lahendused ei jõua selleks ajaks korda, aga ta veel ka paar-kolm päeva tagasi teatas avalikult, et, et teda ei ole informeeritud ja lükkas süü oma ametnike peale ja karistas ametnikke nii, et kõigele sellele sellele käitumisele natuke raske õigustust leida. Ja me otsustasime, et ka kui Andrus Ansip ei kutsu tagasi oma ministrit, et siis me hakkame koguma ka umbusalduse allkirju kohe, kui 12 hakkab istungite nädal, kui kui kogu riigikogu koguneb, siis tõenäoliselt on selleks ajaks nad kohal ka.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskfraktsioon nõuab sotsiaalminister Maret Maripuu tagasiastumist - Riigikogu fraktsiooni esimees Vilja Savisaar.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEdelaraudtee infrastruktuuri aktsiaseltsi juhatuse liige Rain Kaarjas ütleb, et Türi ja lelle vahelise 26 kilomeetri pikkuse lõigu remont pidi algama juba kevadel kuid pangaprotseduurid võtsid tavapärase paari nädala asemel aega neli kuud ja nii saadi tööd alustada pool aastat hiljem. Raudtee tehniline seisund on sealmaal, et, et tuleb teha kapitaalremont, vahetada pealisehitus välja. See on eluea küsimus. Eluiga on läbi selle raudtee pealisehitusel, milliste kiirusega praegu siin sõidetakse ja, ja mida see uus raudtee annab. Praegused kiirused on pool jaama vahet, läbitakse 80 kilomeetrit tunnis ja teine pool läbitakse 100 kilomeetrit tunnis. Uus raudtee peaks võimaldama maksimumkiirust 120 kilomeetrit tunnis. Rongireisijatele tähendab see neli-viis minutit ajavõitu. Türi jaamas tehakse korda kolmas tee, et jaam saaks korraga vastu võtta kolm reisirongi. Alltöövõtja Go Tracki objektijuht. Marti liitlein ütleb, et taolisi pööranguid nagu nüüd Türil ehitatakse iseseisvuse taastanud Eestis varem tehtud polegi. Varem on ehitatud tammeprussidega pööranguid, siis nüüd ehitatakse betoonprussidega pööranguid, see annab siis raudteele eelise sellest, et ta on vastupidavam, kestab kauem, kannatab suuremaid koormusi, vajalikud materjalid, on teil kõik ülejäänud teie jaoks olemas ja ettevalmistus, tööd on tehtud, liiprid on juba välja veetud, meil rööbas, praegu veetakse, et need tööd käivad. Ja siis, et saaks kohe varakevadel alustada. Taas kord Rain Kaarjas. Kas mingil ajal? Siis rongiliiklus Türi Lelle vahel seiskub ja veetakse inimesi bussidega mingisugusel ajavahemikul. Mida me täna veel ei tea, see lepitakse lähiajal kokku alltöövõtja Elroni vahel lelle ja Türi läheb ainult kinni, et muus osas liiklus jätkub. Praeguse teadmise kohaselt küll jah, aga võib juhtuda ka, et mingisugusel ajahetkel on buss Lelle ja Viljandi suunal. Aga ei tea sa täpselt veel, mis see objekt maksab ja kust see raha tuleb. Raha tuleb omavahenditest ja objekt maksab 12,5 miljonit. Kui nüüd Türil elle lõik saab korda, kas siis on Viljandi ja Tallinna vaheline raudtee täielikult uuendatud? Meil jääb veel Lelle, Rapla jääb veel rekonstrueerida. Aga kindlasti unistame ikkagi sellest, et Türilt tunni ajaga Tallinnasse kiirrongi puhul ja Viljandis pooleteist tunniga Tallinnasse kiirrongi puhul. Me usume sellesse, et see juhtub aastal 2023. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Türi-Lelle raudteelõigu kapitaalremont algas pool aastat esialgu kavandatust hiljem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMullu jäi augustibluus koroonapandeemia tõttu vahele, kuid tänasest saab Haapsalus taas Eesti bluusipealinn. Kuna Eestis väliüritustele kehtivad piirangud karmistuvad alles järgmisel nädalal, siis augustibluusil külastajatelt tõendit vaktsineerituse koroona läbipõdemise või negatiivse testi kohta ei kontrollita, jätkab augustibluusi korraldaja Indrek Ditmann. Vastavalt siis valitsuse otsusele, et, et sel nädalavahetusel seda kontrolli olema ei pea, kui publiku piirarvuks on 5000 ja augustibluusi puhul nii ühe päeva piirarvuks 5000 ongi sel aastal ja sellest hoolimata me loodame, et ikkagi külastajad käituvad vastutustundlikult ja hindavad ise kriitiliselt oma tervist ja tervislikku seisundit ja et, et kui on tõbi küljes, siis festivalile kindlasti mitte tulla. Koroonapandeemia tõttu on välisesinejate osakaal tänavu mõnevõrra väiksem kui varem, aga Ditmanni sõnul on siiski kohal terve rida tipptasemel muusikuid. USA-st Artur Meneses on kohal, juba tema on siis selline noorema põlvkonna üks säravamaid bluusitähti hetkel maailmas ja Itaalia, Šotimaa, Soome, Rootsi on meil esindatud, et Soomest Eria Lüüdinen, kes on hetkel maailma parim naisbluusikitarrist, kes on valitud kitar World ajakirja poolt suisa maailma paremuselt 14.-ks kitarristiks. Nimedest tegelikult puudu ei ole. Augustibluusi 28 kontserti toimuvad Haapsalus kokku seitsmel laval. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Augusti algusse plaanitud Intsikurmu festival ja Tallinna linnafestival GROM teatasid, et seoses Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangute ning koroonaviiruse ulatusliku levikuga lükkuvad festivalid taas kord aasta võrra edasi. Haapsalus algab täna aga traditsiooniline Augustibluus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle seaduseelnõu juures ei ole minu jaoks probleemiks ministrite palkade tõstmine. Võib-olla tulekski seda teha? See on täiesti võimalik. Kuid igasugune tõstmine või alandamine, suurendamine, vähendamine, millegi muutmine peab lähtuma mingitest kindlatest põhimõtetest ja printsiipidest. Nii et saaks aru selle mõttest ja tõepoolest, nagu Adams ütles, mis on selle mineviku olevik ja tulevik. Praegune valitsuskoalitsioon jutustab poliitikat, mis pidavad viima riigi osa pidevale vähenemisele vähendamisele ja see tähendab sisuliselt väga tähtsaid põhimõtteid ka palgakorralduses. Kui me tõepoolest kõik ettevõtted oleme erastanud, kui riigi sekkumine on viidud miinimumini, siis tähendab see seda, et ametnike, sealhulgas kõrgeimate ametnike ministrite koormus peab pidevalt vähenema. Ja selle taustal on tõepoolest võhiklik ja silmakirjalik rääkida ministrite palga tõstmise vajadust. Kui riiki riigi osa väheneb majanduses ühiskonnas üldse, siis see tähendab seda, et meil tuleb vastu võtta perfektsed täpsed seadused, mis suudavad reguleerida ilma ametnike ilma ministrite otsustuseta ilma täitevvõimu otsustuseta suurema osa meie elust. See tähendab, et parlamendi osatähtsus peab sellises riigis oluliselt suurenema täitevvõimu, sealhulgas ministrite võime võime ja, ja, ja noh, kuidas öelda, vajadus sekkuda millessegi väheneb. See tähendab, et edaspidi sellist poliitikat järgides, kui meie lugupeetud valitsuskoalitsiooni on ikka tõepoolest sellisele poliitika pooldaja, peab tähendama, et edaspidi peab parlamendi palga eelis valitsuse ees pidevalt suurenema, mitte vähenema. Mis siis tehti endale selgeks, millist poliitikat te ajate ja kui te olete endale selle selgeks teinud, siis sellest lähtudes hakkamegi rääkima ministrite palkadest, praegune poliitika või vähemalt see, mis oli välja kuulutatud, tähendas ministrite palkade vähendamist. Teiseks jutustab meie praegune valitsuskoalitsioon haldusreformi käigus kõigi ametnike, sealhulgas siis ilmselt ka kõrgeimate poliitiliste ametnike ministrite palgad tuleb kujundada vastavalt tulemusjuhtimise põhimõtetele, kuidas tulemus, nende palk. Niisiis, kui me tahame rääkida edaspidi meie valitsuskoalitsiooni tõepoolest põhimõtteliselt seisukohtade t tal on kahtlemata õigust, ei ole töö, enamuses olev koalitsioon, te ajate oma poliitikat. Niisiis, kui te tahate rakendada tulemusjuhtimist, siis räägime tulemusjuhtimist, rääkige, rääkige meile, kuidas te mõõdate ministrite töötulemusi ja me hea meelega kuulame seda ja toetame kahtlemata ministrite palkade muutusi vastavalt nende töö tulemuslikkusele. Rahandusminister peaks kaotama vähemalt kaks kümmend viis protsenti palgast, see lubas see tema 13000 uut töökohta, aga 20000 on hoopiski kaotsi läinud. Ma vabandan, võib-olla arvutan valesti, äkki tuleks pool palka maha võtta, see noh, ei ole ka nii tähtis. Rahvastikuminister jalutab mööda vabariiki ringi, jutustab muinasjutte, integratsioonist, mingit aparaati, mingit võimu, mingit sisulist tööd taga ei ole. Täpselt samamoodi käitub meie tubli regionaalminister, mitte mingit reaalset ministrit ju ei ole olemaski, mitte mingit reaalset ministritööd. Ja nüüd räägitakse sellel taustal tulemus juhtimise põhimõttest lähtudes, mida teie ju jutustati, valitsuskoalitsioon, mitte otseselt mina. Niisiis te räägite ministrite palkade tõstmisest, tähendab, tehke endale ükskord selgeks, mis poliitikat te tegelikult ajate. Ja siis võtame, lähtudes sellest poliitikast, räägime ka ministrite palkades, niikaua kui te teile see selge ei ole, ei ole meil millestki rääkida meil, millega seota ei saa olla niiviisi, et ükskord on minister siin ees ja teatab, ei, mina ei tea midagi, teie ju olete seaduse vastuvõtjad, mina olen väikene kohvikene, kes täidab seda seadust. Aga siis, kui palga saamine, siis teatab ta, et ta on poliitik. Ta on kõrgeim poliitik, ta isegi kõrgematest poliitikutest veelgi kõrgem, tema peab rohkem palka saama, kuivõrd ta väga kohusetundlikult ja täpselt täidab meie seadusi. Kuulge, selliselt ei saa ju asja arutada, see naljategemine, ma soovitan palgaküsimuse naljategemist lõpetada, see on tegelikult tõsine valdkond. Seda on teaduslikult maailmas küllaltki palju uuritud. Palkade funktsioonid on küllalt täpselt selgeks tehtud, millised nad peaksid olema. See oleneb nii üldistest põhimõtetest, üldisest poliitikast kui ka konkreetsest ajast ja kohast, kus neid rakendatakse. Praegusel momendil räägitakse asjast lihtsalt selliselt, et meie otsustasime pisikesi asjakesi, et üksjagu poliitilisi ministreid või poliitilisi ametnikke tahavad olla enam palga saamise küsimustes, mitte ametnikud või ministrid. Ka selle peale oleks nad pidanud mõtlema siis, kui nad hakkasid ministriteks aitäh.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ministrite palgatõusu arutelu Riigikogus: Janno Reiljani sõnavõtt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeed ajad on möödas, kui soomlased käisid Eestis soodsat liha ja juustu ostmas ka Soomes tööl käivatel eestlastel ei tasu enam nädala toiduvaru Eestist kaasa vedada. Mõned igapäevased toiduained on Eestis juba kallimad kui Soomes. Võtsin ette hinnad ühes Eestis tegutsevas välismaises poeketis ja Soome liiglis. Näiteks liiter tetrapakendis piima maksab Soomes 69 Eestis 79 senti või maksab Soomes ligikaudu kuus eurot kilo. Eestis üheksa euro kanti. Kahekilone pakk nisujahu maksab Soomes 79 senti, Eesti poes üks, 29. Soodsa juustukilo on Soomes veidi üle nelja euro, Eestis päris nii odavat ei leidnud. Kilo hind oli ka sooduspakkumise korral üle viie euro kusjuures Soome poest hinna võrdluse se sattunud jahu ja juust on toodetud Eestis. Niisiis piima, mune, võit, jahu ja juustu saab Soomest odavamalt kui Eestist. Köögivilja hind on Soomes pisut suurem kui meil. Näiteks lahtine tomat maksis võrdluse hetkel Soomes peaaegu kolm eurot, Eestis alla poolteist euro kilo. Alkohol pole küll igapäevane toidukaup, aga see teema on Soome puhul ikka huvi pakkunud. Ka alkoholi hinnavahe on märgatavalt vähenenud. Näiteks veinipudeli hind on Soomes ja Eestis peaaegu sama. Kange alkohol, samuti õlu ja siider on veel Soomes kallimad kui Eestis. Näiteks pooleliitrine Aleksandri õlu maksab Eestis veidi üle euro, Soomes aga kolm eurot. Mis on Eesti ja Soome puhul täiesti erinev, on see, et Soomes maksab näiteks kolmeliitrises pakis vein sama palju nagu maksaks pudelis ostes. Eestis on aga nii, et mida suurema koguse ostad, seda odavam liit hind on. Kaupade loetelu ei ole muidugi kaugeltki täielik, aga Eesti toidu hinnatase on Soomele jõudsalt järele tõusnud. Hindadest rääkides võib veel öelda, et elamispinna üürimine on Soomes vähemalt pealinna piirkonnas veel märgatavalt kallim kui Eestis. Aga samas on Soomes ulatusliku mad eluasemetoetused. Bensiiniliiter on Soomes paarkümmend senti kallim kui meil. Palgataset võrrelda on keeruline, sest maksusüsteem on väga erinev. Eesti keskmine palk on ligi 1600 eurot, Soomes 3500 eurot. Sel nädalal avas suur kaubanduskett Lidl oma esimesed poed Lätis ja see tõi kaasa uudised Hiina sõja puhkemisest. Soomes tegutseb liigil 2002.-st aastast. Kulus siiski 10 aastat, enne kui soomlased uue poeketi omaks võtsid. Praegu on Lidli käes umbes 10 protsenti Soome turust. Samas on teised suured ketid ehk ka rühma ja sühma poed vastu pidanud. Nemad peavad enda tugevus, eks muuhulgas suurt kaubavalikut. Littl rõhub ka praegu sellele, et neil on odavad kaubad, aga Pelervo majandusuuringute keskuse andmed näitavad, et hinnaerinevused teiste kettidega on üha väiksemad. Ka Soomes on toidu hind järjest tõusnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõppev nädal tõi uudise, et Eestis on hinnad aastaga ligi 7% tõusnud. Meie toiduhinnad on Soome hinnatasemele järele jõudnud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeadupärast elab Eesti elanikkonnast umbes kolmandik Tallinnas. Ka haldusterritoriaalse reformi järel jäävad paljude omavalitsuste võimekused erinevaks, olgu siis oma suuruse või asukoha tõttu. Kõigi järeleaitamiseks loodi omal ajal tasandusfond, mille toetuste valemit tahab aas muuta. Suuremat toetust hakkavad eelkõige andma kaks näitajat kooliealise elanikkonna arv ja asustustihedus. Teine suurem muudatus puudutab tulumaksu jaotamist nii kohalikule omavalitsusele minevat määra kui üleüldist jaotuvust. Praegu saab omavalitsus 11,6 protsenti oma elanike tulumaksust. Eesmärk on seda 0,53 protsendi võrra tõsta tasemele, kus ta oli ka finantskriisi eel. Teine ettepanek on aga põhimõttelisem. Kui praegu läheb kogu eelmainitud tulumaksu osa elaniku koduomavalitsusele, siis tulevikus kogunes 60 protsenti sellest ühisesse potti, millest seda seejärel proportsionaalselt jaotataks. Ehk lihtsustatult. Rikkamad omavalitsused maksaksid vaesematele peale. Kes sellest kaotab ja kes võidab. Arto Aas vastab. Üheltki omavalitsuselt jooksvalt raha ära ei võeta. See, kuidas vaesemad omavalitsused saavad raha juurde, tuleb tulevaste eelarve kasvude arvelt. Piltlikult öeldes, tänaste jõukate omavalitsuste eelarvet kasvavad pisut aeglasemalt ja vaesemate eelarvet selle võrra siis pisut rikkamaks. Me muudame tulumaksusüsteemi, aga me läheme üle järk-järgult. Kui me tõstame ka omavalitsustele minevat tulumaksu osa, siis tegelikult jätkuvalt absoluutselt kõikide Eesti omavalitsuste eelarvet kasvavad järgmisel 10-l aastal. Käesolev plaan ongi eelkõige hetkel veel plaan. Valitsuskabinetile tutvustatakse seda ametlikult novembris ning mingil hetkel jõuab ta ka riigikogusse. Esmasel vaatlusel tunnistab keskfraktsiooni juht Kadri Simson, et lihtsalt linnadelt raha ära võtta küll ei saa. Tulumaksu ümber muutmine, nii et linnadelt võetakse vähemaks ja jagatakse, see maapiirkondadesse ei lahenda probleemi, mis seisneb selles, et omavalitsustel on vaja anda põhiseaduse järgi ülesanded ja nende ülesannete täitmiseks ka vajalik rahastus ei ole võimalik seda rahastust, võta linnadelt ära, sest neil on ka ülesanded ja rohkem elanikke. Ka vabaerakondlane, riigikogu rahanduskomisjoni liige Andres Ammas tunnistab, et ainuüksi ümberjagamisest ei piisa. Omavalitsused võiksid olla ja saada veel suurem autonoomia. Et nad ei peaks olema sellise paluja ja kummardaja rollis. Ainult ümberjaotamisest ei piisa ja kui see protsess on praegu kavandatud 10 aasta peale, siis see on ilmselgelt liiga aeglane tempo. Opositsiooni suurim kriitika on keskendunud sellele, et haldusreformi sisuks on jäänud praegu vaid piiride muutmine. Teisi seadusi pole siiani Riigikogus se toodud aasa sõnul aga täiesti põhimõttelisi muudatusi tegema ei peagi. Omavalitsused on hädas tänaste põhiülesannete ja teenuste pakkumisega, et me ei pea siin midagi väga uut välja mõtlema või me ei pea muutma Eestis kohaliku omavalitsuse olemust ja selleks me pakumegi välja uue rahastusmudeli, et omavalitsustel oleks lihtsam neid põhiteenuseid kvaliteetselt pakkuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigihaldusminister Arto Aas tahab tõsta omavalitsustele laekuva tulumaksu määra ja suuremat osa sellest summast proportsionaalselt kõigi vahel jagada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEks see, mis nüüd just juhtus, on üks sellest vallast. Ma arvan, et pandeemia aeg näitas ju, et nii suured riigid kui euroliidu keskpunkt ei saanud paljude asjadega hakkama. Paljud kokkulepped murenesid silmapilk ja kas või need kaks eeskuju riiki võib öelda. Ja riiki suunajariik, Prantsusmaa Saksamaa ei ole mingisugust eeskuju näidanud pandeemia ajal teistele ja tervikuna Euroopa liidus juhtus see, et riikide juhid olid sunnitud tegema palju rohkem iseseisvaid otsuseid selleks, et saada oma riigi sees hakkama kriisiga, mida me nimetame Covidi kriisiks ja ma ei hakka siin näiteid tooma, neid on väga palju. Kas või seesama meie solvumine Soome valitsuse üle, aga see näitas ka samal ajal iseseisva käitu mise vajalikkust. Nii et nüüd ilmselt lõi see iseseisvuse kasvamine, otsustusjulguse kasvamine või palju rohkem välja sellel arutelul. Ja teine asi, mis sellega liitub, kahtlemata on see nii Emmanuel Macroni kui Angela Merkeli täht ju langeb, angela saab lihtsalt aeg läbi ja eks tema see mõjujõud ole juba mõnda aega kahanenud. Selline niisugune Euroopa hääl ta ju ei ole juba mõnda aega. Mis Macron isse puutub, siis ammu me näeme juba, et ta proovib nüüd Angela Merkeli järeltulijaks saada Euroopas häälena jutumärkides, aga ma arvan, et ka sellel kohtumisel võis mitmesuguseid asju hõõguda inimeste hinges seoses makrooniga, kaasa arvatud näiteks tema tuntud verbaalne rünnak NATO suhtes ja veel mõned teised äärmiselt ebaõnnestunud sõnavõtud. Need, kaks asja ja ma lisaksin siia ühe kahtluse veel, et nagu me ikka teame, et vipid, poliitilised juhid on palju rohkem informeeritud kui kes tahes, teine ja niisugustel kohtumistel võib olla. Et mõnelgi riigijuhil, kes oli nüüd selle macroni ja Merkeli ettepaneku vastu oli lihtsalt toimuva suhtes ütleksin ma nii ettepaneku kui Venemaa käitumise ja nii edasi suhtes lihtsalt palju rohkem informatsiooni kui meil kõikidel ja ka need kuulusid siis argumentide hulka, mis vastu hakata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu liidrid ei toetanud ülemkogul Venemaaga tippkohtumiste taastamist. Teatavasti tegid selle ettepaneku Saksa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Küsisime endise suursaadiku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdi käest tema arvamust kujunenud olukorra kohta. Ja sealt võib tema sõnul üllatusi oodata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEt neile, kes Pärnusse kohvitama, tulevad, ikka midagi uut ja maitsvat pakkuda oleks, on kohvikud tõsiseid ettevalmistusi teinud ja paremaid ampse pakuti juba avaüritusel. Peale selle sai üht-teist teada uutest kohvidest ja tõsi ta on, et praegusele säärasel ajal oleks terve nädal kohvitamist ikka paljumis palju. Niisiis tuli lühem aeg ja sellega koos lühem nimigi. Pärnus kohvitab üks korraldajaid Kati Vaas. Kohvikute nädal tavaliselt on toimunud oktoobris, sellel aastal otsustas linnavalitsus, et võiks teha natukene varem ja mõttega mängisime, et kas teha terve nädal, aga tundus terve nädal palju, et teeks parem intensiivse pika nädala lõpu ja pühapäevani siin aega veeta. Me panime selle jälle väga sellise intrigeeriva nime, sest et eestlased ikka armastavad sitast ilmast rääkida siis me panime, et ilmaga seoses ja Pärnus kohvitab kas ei uduta ei 100 e pilvita, vaid kohvita? Pärnu keskusse pani fotograaf Kristi Kuusmik Orav selleks puhuks välja oma fotod toidust ja toiduvalmistajatest. Kristi Kuusmik. Orav. Ma olengi tegelikult toote ja toidufotograaf ja ma olen ka kirglik toiduarmastaja. Need kaks asja lähevad jah, mul kokku mingid erilised nipid ka, et ilusat toidupilti saada ja seal on palju nippe ja tegelikult tuleb neid päris kaua õppida, aga oluline on ka ikkagi see, kuidas seda toitu presenteeritakse, kuidas kokad seda taldrikule panevad ja sealt tuleb ikkagi see põhiilu. Pärnus kohvitab terve nädalavahetuse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus ei toimu sel sügisel traditsioonilist kohvikute nädalat. Selle asemel toimub pikk nädalavahetus pealkirjaga \"Pärnus kohvitab\". Üritustega tehti eile algust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAjalooliste vigade kahetsemine paistab Saksamaal olevat rahvuslik ajaviide. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on paljud Saksa poliitikud tunnistanud, et ajasid Vladimir Putiniga valejoont. Isegi president Frank-Walter Steinmeier tunnistas, et oli viga kasutada kaubandust ja energeetikat sildade loomiseks Moskvaga. Nüüd oleme astunud Euroopa julgeoleku uude ajastusse. Kantsler Olaf Soltz nimetas seda weiden Vendeks pöördepunktiks oma kuulsas kõnes Saksa parlamendis mõni päev pärast sissetungi. See tähendab muuhulgas ka relvaekspordireeglite tühistamist ja kaitsekulutuste tohutut kasvu ja Venemaa energiaimpordi lõppu. Berliin tunneb sõja lähedust pommitatud Ukraina linnad toovad esile mälupildid Saksamaaste teises maailmasõjas raudteejaamadesse saabuvad põgenikud meenutavad paljudele nende vanemaid või vanavanemaid lapsena, kes põgenesid vene sõdurite eest 1945. aastal. Ka Ukraina president Vladimir Zelenski näitas meelsust, kui kritiseeris Saksamaa jätkuvat sõltuvust Vene naftast ja gaasist ning nimetas selle eest makstavat raha vererahaks. Ja president Steinmeieri kavandatud visiit Kiievisse jäi viimasel hetkel ära. Tõepoolest, Saksamaa püüab Moskvale päriselt selga keeramata olla veidi ka Ukraina poolel on võtnud kohustuse kehtestada sanktsioonid vene energiaimpordile, kuid soovib selle ellu viia järk-järgult, mitte korraga. Berliin ütleb, et on valmis saatma Kiievile mistahes relvi kuid me mäletame veel seda 5000 kiivri pakkumist Ukraina armeele. Saksa mereväejuht pidi tagasi astuma pärast ütlust, et Putin soovib ainult austust ja tõenäoliselt väärib ta seda. Üks, kes paneb Saksamaa liidreid end ebamugavalt tundma, on Ukraina suursaadik Berliinis Andrei Melne. Saksa telesaadetes on ta sümpaatne, kannatlik ja räägib laitmatult saksa keelt. Twitteris on ta aga palju vähem diplomaatiline, reageerides vihaga iga kord, kui avastab Saksamaa silmakirjalikkuse Venemaa suhtes. Näiteks sai ta kutse Ukraina solidaarsuskontserdile. Pelevi palees esinesid ainult vene solistid. Ukrainlase ei ole see otsus ta suurte tähtedega. Miks on Saksamaa presidendil nii raske mõista, et seni, kuni Ukraina linnadele langevad Venemaa pommid ja mõrvatakse tuhandeid inimesi, ei janune me suure vene kultuuri järele, kirjutas suursaadik. Saksamaa president ei ole valmis tunnistama oma tohutut isiklikku vastutust Venemaa poliitika ebaõnnestumise eest, ütleb Melnõk intervjuus. Isegi sellise sõja ajal tahab ta ehitada Venemaaga uusi sildu. Saadab Moskvale selgelt signaali, et kui sõda on läbi, oleme meie ikkagi siin, hoiame lippu lehvimas. Taastame Saksa-Vene ajaloolised sidemed. Suursaadik, kes on Berliini diplomaatilistes ringkondades üks ebameeldivamaid mehi, ütleb otse, et paljud valitsuse liikmed arvavad endiselt, et Venemaa võidab selle sõja ja seega ei tasu end liiga palju Ukraina ga siduda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa poliitikud ei ole Moskvale päriselt selga keeranud. Nad soovivad sanktsioone kehtestada sammhaaval ega panusta võimete kohaselt Ukraina relvastamisse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna on erinevate tõbede vastu vaktsineeritud umbes 95 protsenti Eesti inimestest, iga aasta langeb nende osakaal umbes 0,2 protsendipunkti võrra. Keskerakondlasest parlamendi liige Andrei Korobeinik usub, et nüüd peaks riik jõulisemalt sekkuma. Korobeiniku hinnangul ei tohiks vaktsineerimata lapsi lasteaeda lubada ühelt poolt selleks, et mõjutada nende vanemaid. Teisalt aga selleks, et kaitsta ülejäänud lapsi. On lapsed, kes ei saagi vaktsiini, sellepärast et neil on mingisugune immuunsuspuudulikkus näiteks ja nad on tegelikult kõige suuremas grupi riskis, kuna nende ongi nõrgem kui tavaliste lastel. Ja nüüd, kui nemad saavad haigust mani koolikaaslase käest, siis see on päris kurb. Immuunpuudulikkusega laste vanematel valikuvõimalust pole, sel teemal on varem sõna võtnud ka võrdõigusvolinik Liisa Li Pakosta. Ka tema hinnangul tuleks põhimõttelise vaktsiinivastaste lapsed lasteaiast kõrvale jätta. Andrei Korobeinik pakub välja ka teise meetme. Selle puhul ei saaks vaktsineerimata lapsevanem riigilt lastetoetust. On kindlasti vanemaid, kes ei ole nii konkreetselt seda vaktsiinivastast usku, et nad on lihtsalt kaaluvad, kas tasub teha või mitte, siis tuleb mõni sõbranna külla, kes räägib, ta luges seda teist või kolmandat internetist ja sellised meetmed võib-olla nende puhul toimivad, et võib-olla nemad ikkagi teevad vaktsiini ja tõstavad selle protsendi üle selle ohtliku piiri. Vähemalt 95 protsendilist vaktsiinidega hõlmatus peab oluliseks maailma terviseorganisatsioon. Terviseameti peaspetsialist Hanna Sepp ütleb, et tegemist pole siiski päris kriitilise piiriga. Me ei saa väita, kui see on nüüd 94 protsenti, et siis on kindlasti oht käes ja kõik, kes on vaktsineerimata, võivad haigeks jääda. Ütleme nii, et see 95 on soovituslik piir, et aidata ka neid, kes siis meditsiinilisel põhjustel ei saa ennast vaktsineerida. Aga kui palju vaktsineerimata inimesi tähendaks kriitilist piiri. Hanna Sepp ütleb, et sellele küsimusele lihtsat numbril st vastust ei olegi. Peame olema kursis, missugune on siis selle vaktsineerimisega hõlmatuse protsent teistes riikides, kuidas on sealne epidemioloogiline olukord mõne vaktsiin väljutava haiguse suhtes küll, aga jah, tõesti ei saa ma ühte kindlat protsenti või numbrit tuua, et kui see piir on nüüd käes, siis me peame kindlasti rangemaid meetmeid rakendama. Seni on riik panustanud inimeste teavitamisele. Püüame siis nii-öelda pehmelt selgitada, miks on vaktsineerimine vajalik, meie siis lähtume sellest, et kui me neid rangemaid meetmeid rakendaksime, siis me sellega karistame last, kuigi tegelikult ei ole ju laps süüdi. Hanna Sepp lisab, et kindlasti ei saa rangemate meetmete üle otsustada või neid välja pakkuda ainult terviseamet. Enne peab ühiskonnas tekkima vastav hoiak ja arusaam. Andrei Korobeinik räägib kogemusest parlamendiliikmete seas. Ütleme selline konsensuslik arvamus oli see, et mida vähem võtta sõna vaktsiini vastaste suunas, seda rahulikum on elu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu keskfraktsiooni liige Andrei Korobeinik usub, et vaktsineerimata lapsed peaks lasteaiast kõrvale jätma ja nende vanematelt tuleks ära võtta lastetoetus. Rangemate meetmete jaoks on ameti hinnangul veel vara.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEt praegu selle maja kolmandal korrusel käib läbiotsimine, selle korraldab majanduspolitsei. Selle läbiotsimisest ei ole teadlik meie nõukogu sellest läbiotsimisest ei ole teadlik meie üldkoosolek. Meie linnapea oli väga imestanud, et see käib. Ja see on viimane tilk, mis nagu väga otsustavalt ütleb, et Põhjamaade investeerimispanga laenu ei tule. Kellele antakse laen, antakse laen firmale, kes on usaldusväärne, kelle, kellel on usaldusväärne juhtkond ehk juhatus, kelle vastavad näitajad peaksid olema sellised, mis märgivad või tähendavad pangale, et tagasimaksmine on garanteeritud. Meie firma oli siiamaani usaldusväärne, siiamaani usaldusväärne oli ka juhtkond, mis seal varjata. Mina olin isiklikult seotud selle projektijuhiga, kes töötas Tallinnas alates 92.-st aastast ja praegu töötab ta töötas maailma pangas tol ajal praegu ta töötab, põhjamaa investeerimispangas, see ettevalmistatud laen tegelikult pidi olema alla kirjutatud juba ammu. Kuid nii rahandusministeerium kui ka pank hakkasid kõhklema. Peale läbiotsimist võib väga selgelt öelda, et seda laenu ei tule.",
"role": "user"
},
{
"content": "AS Tallinna Soojuse juhatuse esimees Leonid Lipavski selgitab, miks on peatatud laenu saamine Põhjamaade pangalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeltsi asutamise mõte tuli Norman Talsonil, kes on Pärnu lahe merepääste seltsi juhatuse liige, tuuker ja sukelduja Norman Talson. Üks inimene on, veel, on Hannes Vask, kelle vanaisa kunagi ehitas sinna Johannes Hint ehitas ühe onni sinna ja kasutas seda suvilana. Ja siis tema lapselaps käib tänase päevani, et tema on juba väikses poisis peale seal käinud ja siis tekkiski mõte, et teeks selle juriidilise nii-öelda ühingu võimaluse korral siis äkki saab mingisuguseid toetus rahasid taotleda millegi asja ära parandamiseks või koristamiseks või noh, üldse saare heaolu nimel, et kuna kogu aeg käime seal Mis see sorgu nagu Erilist on, miks see meeldib teile? Sorgu on juba sellepärast hästi eriline, et peale haldusreformi on ta esiteks Pärnu ainus saar ta on Pärnu lähim nii-öelda eksootiline koht selles suhtes, et Kihnu on juba ülerahvastatud. Sorgu on väga maagiline koht oma inimtühjuses just nimelt ja kujus ka ta nagu pikk riba mööda vett jookseb. Tallan ütleb, et elama saarele siiski minna ei saa. Keskkonnakaitselised piirangud on seal ja ega seal elamine ei ole ka väga lihtne, et sinna ei saa alati iga ilmaga ligi, seal pole korralikku sadamat, ainult kui tead, kuhu saab paadiga, muidu sõidad ennast katki, seal lihtsalt. No mis need esimesed sammud nüüd siis oleks? Meil on plaanitud koristustalgud, seda rahastab siis Coca-Cola fond ja projekt on siis päästeliidu tehtud. Põhieesmärk ongi merepuhtust tagada, et meie kasutamegi seda ära selle eesmärgiga kõik see praht, mis seal koguneb, selle utiliseerimine ja transport on tegelikult päris kallis, et kokku korjata, pole mingi probleem, aga sealt saare pealt mööda merd ära tuua, et see on kulukas ja need kulud saame kaetud seal. Talson tuletas veel meelde, et esimesest aprillist kuni 15. juulini, kui on lindude pesitsusaeg Sorgu saarele minna ei tohi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiljuti asutatud Sorgu selts püüab saarel pisut korda luua. Sorgu on ligi kuue hektari suurune asustamata saar Pärnu lahe ja Kihnu väina piiril.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaks aastat tagasi käis Eestis korruptsioonivastaste riikide ühenduse GRECO hindamisgrupp, muuhulgas andsid eksperdid meile seitse soovitust, kuidas vähendada korruptsiooniriski ministrite ja nende nõunike seas. Septembri lõpuks pidi Eesti oma edusammudest teatama, kuid neid väga palju ei ole. Justiitsministeeriumi analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Sööt tõdeb, et seitsmest soovitusest oleme me selgeid edusamme teinud kahes. Üks keerulisemaid ülesandeid puudutab konkreetsete lobireeglite paikapanemist. See tähendab seda, et kui kõrge ametiisiku juurde tuleb lobist keegi, kes soovib mingisugust muudatust mõnda eelnõusse et see kohtumine oleks registreeritud. Selle kohtumise teema oleks kõigile teada. Augusti lõpus käis justiitsministeerium seda mõtet ka valitsusele tutvustamas. Valitsusliikmed ei laitnud ideed otsesõnu maha, kuid tekkis arutelu, kas ja milliseid tegevusi ikkagi avalikustada. Näiteks mida teha siis, kui keegi astub ministri juurde pärast tööpäeva ja räägib talle siis oma soovidest, kas selle kohtumise peaks kuhugi kirja panema? Niisugune süsteem tundus ministritele liiga bürokraatlik. Niisiis paluti ametnikel uurida, kuidas tehakse välismaal ning mõtetega hiljem tagasi tulla. Ka maailma mastaabis kogu lobitegevuse reguleerimine on ju uus. Endine minister, suhtekorraldusfirma Powerhousei omanik Janek Mägi märgib, et kui tarvis, võiks ka kõik tema kohtumised poliitikutega kirja panna. Samas pakub ta, mille pärast võivad poliitikud muretseda. Mägi toob näiteks riigikogu liikmete kuluhüvitised, mille kasutamise aruanded annavad kerge võimaluse poliitikuid naeruvääristada. Ühel juhul uurivad asju ajakirjanikud, aga teisel juhul teevad seda poliitilised konkurendid, kes viitavad kallutatud, et näed, seal oli selline asi, loovad kunstlikke seoseid, eks ole, ma arvan, et iga ministri ajakavas on mõni selline päev, mida on lihtne naeruvääristada. Mägi lisab, et kui on reeglid, siis peaks nende täitmist ka kuidagi kontrollima. Sellele juhib tähelepanu ka endine justiitsminister, reformierakondlane Kristen Michal. See tähendab seda, et osa liigub privaatsfääri või siis tegelikult hakatakse kohtuma läbi ma ei tea kellegi pereliikme sõbra tuttava, mida kirja ei panda. Mari-Liis Sööt ütleb, et esialgu soovib ministeerium kokku panna nii-öelda pehmed juhised. Me kujundame tava, me tegelikult loome seda läbipaistvust ja siis järgmise sammuna juba võtame ette selle, et me kirjutame selle sisse siis rangematesse seaduseelnõudesse koos juba ette nähtud sanktsioonide ga rikkumise. Mari-Liis Sööt ütleb, et nüüd on ametnikud hoolega ka välisriikide kogemusi uurinud ja kui valitsus aega leiab, arutatakse Greko soovitusi uuesti. Ülejäänud üle 40 riigi panevad ju tähele seda, et tal on üht koma teist tegemata, et selle kaudu meie rahvusvaheline maine, noh, nagu saab kannatada ka väikeriigile on rahvusvaheline maine nagu väga-väga oluline.",
"role": "user"
},
{
"content": "Et täita rahvusvahelisi kohustusi, peame me lähiajal paika panema reeglid, kuidas avalikustada lobistide kohtumised ministritega. Ettepanekud selle kohta on Justiitsministeeriumis olemas ja ootavad valitsuse arutelu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti riik, olles kunagi rahandusministeeriumi maaomanik, andis selle maa riigi kinnisvara aktsiaseltsile, kes sai ülesande valitsuselt ehitada uus hoone. Kuulutati välja hange, mille raames otsiti uuele superministeeriumi hoonele ehitajat. Selle võitis kaks torni OÜ. Nüüd tahab kaks torni sidusettevõte Fund ehitushanget muuta. 2000 seitsmeteistkümnenda aasta alguses peab olema hoone valmis. Kuidas ehitusfirmad selle valmis saavad, on nende endi mure. Riigi kinnisvara haldusdirektor Elari Udam ütleb, et neile on peamine, et hoone õigeks ajaks valmis saaks. Tema kohaselt olid peamised argumendid vana hoone lammutamiseks ebafunktsionaalsus, kallid ehituskulud ja raskused kaasaegse töökeskkonna pakkumisel. Fond ehitus on ilmselt selle kaks torni hooga sidusettevõte kontserniettevõte nendel on kohustus hanke alusel see objekt valmis ehitada ja meile anda objekt üle aastal 2017. Meie ootame seda tulemust. Praegusel kinnistu omanikul, riigi kinnisvara on lammutamisluba ja ehitusluba. Tallinna peaarhitekt Hendrik Mänd näeb uue arhitektuurikonkursi korraldamise vajadust, kuid möönab, et riigi ajakavad on pingelised. Ikkagi tegemist on ühe riigi esindushoonega ja ka varasemas protsessis on arhitektuurikonkurss olnud see tee, kuidas moodi parem lahendus saada, siis siis ka peaks lõpliku ehitusprojekti aluseks arhitektuurine ideekonkurss olema. Me ei ole tänaseks hetkeks projekteerimistingimusi väljastanud. Projekteerimistingimustes on võimalik seada see nõue, et arhitektuurivõistlus tuleb korraldada. Millises ulatuses, milline arhitektuurivõistlus täpsemalt, seda on kavas arutada. Hoone lammutamine toimub täna väljastatud ehitusloa alusel hoone lammutamiseks ja ja arvestades, et, et riigi ajakavad on suhteliselt pingelised, et, et siis suure tõenäosusega selle tööga jätkatakse jah.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uuele superministeeriumi hoonele kavandatakse uut rahvusvahelist hanget, mis tähendab uut arhitektuurikonkurssi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜleeile Euroopa Liidu valitsusjuhtide heakskiidu saanud majanduse päästepakett peab saama rohelise tulega Euroopa parlamendilt. Parlament alustas arutelu täna ja kui üldiselt on parlamendiliikmed rahul, et riigijuhid suutsid kokkuleppele jõuda, siis tahavad nad seal näha rohkem endale olulisi punkte nagu näiteks rangemaid sätteid õigusriigi küsimuses, tagasimakse skeemide lõpetamist, raha tagasi mitmetele kärbitud programmidele, nagu tervise-teaduse ja innovatsiooni programmid ning ka rohkem selgemaid lubadusi uute oma vahendite ehk üle-euroopaliste maksude kohta. Reformierakonna esindaja Euroopa Parlamendis Andrus Ansip peab paketti üldiselt heaks ja ei pelga ka uusi makse. Andrus Ansip. Oma vahenditega on nii, et mina nendele küll vastu ei oleks, sest et kuidagi tuleb laen tagasi maksta. Samas on ka meil mitmed probleemid lahendada, mida liikmesriigid üksi lahendada ei saa näiteks süsiniku piiri maksta. Kui me ostaksime Venemaalt räpast elektrit, siis loomulikult nende elektrienergia meie turul on konkurentsivõimelisem odavama hinnaga ja selliselt me suretasime välja oma energiatööstuse. Ja kui nüüd üks riik näiteks Eesti hakkab eraldi seadma selliseid makse siis imporditud elektrile, siis see tähendab seda, et see elekter võib Eestisse tulla kas Soome või Läti või Leedu või, või mis iganes kaudu, et see ei töötaks täpselt sama on ka digimaksuga. Erinevalt parlamendi enamusest kritiseerib EKRE esindaja Euroopa Parlamendis Jaak Madisson teravalt nii majanduspaketi sisu ja eesmärke kui ka selle õiguslikke aluseid. Jaak Madisson. Me justkui läheme juustu järgi, mis on hiirelõksus, et väga maitsev juust on küll, aga pärast see hiirelõks lööb neid maha lihtsalt et seega see nagu väga väga halb võrdlus, kuna me ei saa sealt mitte midagi niisama, see raha suunatakse ainult projektidele, mis on meil lõppkokkuvõttes kahjulikud. Ehk siis meile makstakse kinni nii-öelda ja me oleme õnnelikud selle üle, et meil makstakse kinni näiteks iseseisva energiapoliitika kinnipanek. Te enne kui sõna võtsite, siis ma kuulsin, et rääkisite ka kohtust, et kas te kavatsete ka Eestis näiteks vaidlustada selle paketi kohtus? Kui riigikogu kiidab selle heaks, siis kahtlemata ma otsin kõiki juriidilise võimaluse ja et see asi viia kohtusse. Kuigi eelarvekokkuleppe saavutamisel on kesksel kohal riigid ja valitsusjuhid, arvestatakse lõpuks ka Euroopa Parlamendi enamuse seisukohtadega. Andrus Ansip. Neid on arvestatud ka juba praegu selle paketi väljatöötamisel, kuid läbirääkimiste käigus ilmselt üht-teist parlamendi poolt veel lõplikku kokkuleppesse lisandutakse. Rahvusringhäälingu raadiouudistele pehand Brüssel Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlament tahab pikaajalise eelarve ja majanduse taaskäivitamise kava kokkuleppesse tagasi mitmeid kärpesse läinud programme ja kindlamaid lubadusi uuteks omavahenditeks ehk üle-euroopalisteks maksudeks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n23. veebruari torm tegi valge rannas palju pahandust, jättes maha murtud puud ja kaldalihke, kus meri oli umbes viis meetrit maad ära hammustanud. Nii hullu pilti nähti valgerannas viima pärast 2005. aasta jaanuari tormi. Nüüd käib uue kaldakindlustuse rajamine, mis peaks järgmisel nädalal valmis saama. Vallas oli just enne tormi kaldakindlustuse hange toimunud, nüüd tuli tööd teha suuremas mahus. Audru osa valla keskuse juht Priit Annus. No meil oli hange tegelikult juba olnud ja ehitaja oli juba leitud, aga siis tuli torm, lammutas vana kaldakindlustuse ära ja täna siis me peame seda tegema hoopis suuremas ulatuses ja tõtt-öelda saab ta palju tugevam. Nüüd. Kaldakindlustust rajava firmaga on annus rahul. Lääneranna valla mehed valis kaar, OÜ on firma nimi. Tegemist on oma ala professionaalidega, nagu siit kivide pealt näha võib, et kui ilusti kopamees neid on ladunud. Hanke maksumus läks siis ligi kolmandiku võrra, nüüd suuremaks esialgsest esimesest hankes maksumus on 60000 eurot. Uue kaldakindlustuse rajamisel kasutatud suured kivid peaksid garanteerima, et see töö paneb merele pikemalt vastu annus loodab, et ehk isegi 100 aastat. Aga torm tegi liiga ka audrulaste armastuse monumendile, mis nüüd on jälle õiges kohas tagasi osa vallakogu aseesimees Jõupre kooli direktor Mati Sutt. Jah, tõepoolest õnn säästis seda kuju, ta kukkus ninapidi liiva sisse. Osavalla juhataja Priit Anuse abiga sai ta ära transporditud nüüd tagasi ja tänusõnad kindlasti ka skulptor Rait Pärjale, kes väga operatiivselt tuli ja pani ta täpselt sinna tagasi, kus ta vanasti oli, nii et väljend lõpp ja kõik ja. Suurt laastamistööd tegi Torm ka siinsamas kõrval RMK maal, kus murdis hulgaliselt puid. Ka see ala on nüüd korda tehtud. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Veebruaris möllanud torm lõhkus Pärnumaal Valgerannas kaldakindlustuse ja murdis puid. Nüüd on uue kaldakindlustuse rajamine lõpusirgel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nHetkel on just laval Facebooki rajaja Mark Sukerberg, kes siis annab vastust küsimuses, et kas Facebook teeb piisavalt palju selleks, et ei saaks neid kasutada igasugusteks infooperatsioonideks. Tema väitis just seda, et Facebook võttis ainult siis eelmisel nädalal maha ühe venelaste infooperatsiooni Ukrainas ja samamoodi ühe iraanlaste USA vastu suunatud infooperatsiooni. Samas on meil ka rääkinud Venemaa välisminister Sergei Lavrov, kes siis esindas taas sellist, ütleme, tema mülchenist Münchenisse korduvat seisukohta, et. Meil on Euroopa Liit ja NATO, mis jätab nad kõrvale, et nüüd nad on ka kiri kaheksast kõrvale jäetud. Meie president on juba kaks või kolm esinemist pidanud, üks neist oli siis Ukraina teemalisel paneelil. Eks muidugi, meie jaoks on alati see Venemaa, mida on siin ka räägitud, aga Venemaal on räägitud tegelikult üsna vähe, et selgelt võtab meie kõige olulisema liitlase USA tähelepanu Hiina ja seda ütles ka siis USA kaitseminister Mark Er täna hommikul lava pealt otse välja. Teie Euroopas võite ju rääkida Venemaalt ja Venemaa nad ka teevad asju. Aga meie jaoks Pentagonis on kõige suurem julgeolekumure Hiina. Huawei viis G võrk võib olla küll soodsam, aga sellega te võib tekkida teatud probleeme ja hoiatas inimesi, et nad ei müüks ennast nagu majandusliku kasu nimel hiinlastele maha ja rääkis sellest, kuidas inimesed tegelevad üle maailma väljapressimisega ja kuidas nad ka sõjalist musklit näitavad, mis on ka päris huvitav on see, et tegelikult sellist Euroopa ja USA erinevat nägemust, et seda on ka täna taas siin välja tulnud, et küll näiteks Saksa kaitseminister Annegret Kramp Karenbauer selgitas korduvalt seda, miks sakslased ei osale ameeriklaste juhitaval missioonil Hormusi väinas. Prantsusmaa president Emanuel Macron esines, ütleme eestlase vaatenurgas sellise suhteliselt šokeeriva jutuga sellest, kuidas Euroopa peaks olema sellepärast eraldi tugeva kaitsepoliitikaga, et noh, et ameeriklased, nii-öelda ameeriklased, kõik kardaksid, ameeriklased meid tõsiselt võtaks ja samal ajal kutsus nagu korduvalt ajama ameeriklastest teistsugust, ehk siis tegelikult",
"role": "user"
},
{
"content": "Müncheni julgeolekukonverentsil on tänase päeva jooksul käsitletud mitmeid teemasid, mis puudutavad julgeolekut nii Euroopa kui ka maailma tasandil. Tõnu Karjatse uuris lähemalt Münchenis viibivalt Postimehe ajakirjanikult Evelyn Kaldojalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTe kohtusite täna hommikul Eesti peaministriga, kõne all olid reisipiirangud ja eriti tööränne. Kas te jõudsite ühele meelele? Jõudsime selles suhtes, et olukord on murettekitav ja ma olen sellega nõus. Peaministri andis teada, et Eesti valitsus ei ole rahul Soome otsusega, mida eile tehti. Kas te ise olete rahul nendega, kuidas te kommenteerite? Väga keeruline küsimus, et, et Eesti poole see paistab nagu see oleks ainult selline Soome ja Eesti vaheline küsimus, et kui Soome poolelt vaadatakse, see on laiem küsimus, et kuidas Soome siseneda ja reisida välismaal. Meil on hetkel selline seadus ettevalmistamisel ja, ja kõvasti soovin, et selline seadus tuleb ja reisimine käib lihtsamaks. Tulles nüüd töörände juurde, siis Soome lubab praegu töörännet ainult nendele inimestele, keda Soome ise vajab, et see on diskrimineeriv teiste suhtes. Ma ei ole kindel, et kas see on nii, et keda me vajame, näiteks meil on palju ehitust, eestlasi ja need on ka väga olulised Soomele. Aga saan aru, et see olukord nendele on murettekitav. Soome meremeeste ühingud avaldasid eile tõsist protesti selle üle, et tuhanded meremehed jäävad tööta, kui laevad lähiriikide vahel suvel liikuma ei hakka. Nad leidsid, et see on Soome valitsuse taga. No see on tõsine küsimus ja ma ise ka siin liigun, käin Soomes kogu aeg, et see on ka keeruline, minule see tänane olukord ja ka on Euroopa Liidu otsused Soome poolelt ka ma kõvasti soovin, et on võimalus jälgida, nagu Euroopa Liidus on kokku lepitud. Esimesest juulist hakkavad Euroopa liidus kehtima uued reeglid ja Soome ei saa mööda minna neist enam piiriületuste ja reisipiirangute suhtes. No siin ma võin ainult öelda, et, et see uus seadus, et see, me oleme ka valmis sellise olukorra, kus inimesed, kes on kaks korda vaktsineeritud, võivad reisida kes on haiguse põdenud, võivad reisida ja, ja see on siin uues seaduses selline üks oluline element. Millal laevad sõitma hakkavad, see seadus ei ole veel valitsuselt meie parlamenti läinud. Ma kogu asi soovin, et nii kiiresti kui võimalik",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Kaja Kallas kohtus Soome suursaadiku Timo Kantolaga ja väljendas oma muret Soomes kehtivate rangete töörändega seotud piirangute pärast. Kallase sõnul ei ole Soome kehtestatud piiriülese liikumise piirangud praeguses olukorras enam proportsionaalsed ja põhjendatud. Eesti hinnangul ei vasta need Euroopa Liidu nõukogu ühiselt kokkulepitud reisimissoovitustele ega Schengeni piirieeskirjadele. Mall Mälberg rääkis pärast kohtumist Soome suursaadiku Timo Kantolaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigieelarve kontrolli ning korruptsioonivastase erikomisjoni liikmed said tutvuda lepingu projektiga ja välisminister umi hinnanguga, mis anti enne lõpliku valiku tegemist sõelale jäänud kolme advokaadibüroo taustale. Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Katri Raik ütles, et rahandusministri juhitud protsess ei olnud läbipaistev ja puudus ka koostööd teiste ministeeriumidega. Vabariigi valitsuse otsuse järgi pidid tegelema sellega kolm ministeeriumit käsikäes rahandusministeerium, justiitsministeerium ja välisministeerium. Ja nüüd seisabki meie eest siis ülesanne küsida, kuivõrd siis need ülejäänud kaks ministeeriumi olid selle lepinguga seotud, kuivõrd meie, riigiprokurör ja prokuratuur on teadlikud, et nad peaksid edaspidi hakkama andma andmeid ühele mõnevõrra segase taustaga või veel segasema taustaga advokaadibüroole. Raik lisas, et dokumendi lugemine tekitas küsimusi vaid juurde. Kuidas siis ikkagi ministeeriumid tegid ja riigiasutused tegid omavahel koostööd ja kuidas tehti koostööd meie partneri Ameerika Ühendriikidega, sest ainult Ameerika Ühendriikide võimuorganid oskavad tegelikult öelda, kui usaldusväärne siis üks või teine advokaadibüroo on? Katri Raik kinnitas, et selle nädala jooksul planeeritakse uus istung, kuhu kutsutakse ka peaminister Jüri Ratas. Rahandusminister Martin Helme, kes erikomisjoni istungile kohale ei läinud, kinnitas veelkord, et Eestit esindama valitud USA advokaadibürooga sõlmitud lepingu puhul on riik kõik õigesti teinud. Meie sellise esimese sõelumise järel jäi seal ma pakun mingi seitse-kaheksa erinevat nime, mille peale siis tehti noh, juba natuke rohkem taustauuringut, sealt me praakisime kõrvale veel mitu tükki, mis juba ilmselgelt ei sobinud ja ka osad, kelle poole me pöördusime, ütlesid kohe ise ära, et nad ei ole huvitatud või et nad ei tegele taoliste asjadega, nii et kogu sellest tõenäolisprotsessist lõpuks jäigi järele kolm või neli firmat, kellele me siis pärast valitsuse otsust tegime kolmele otse hukkumise. Ja nüüd noh, huumor on ju selles, et pikalt-laialt kirjutatakse sellest, kuidas kaks tükki neist on seotud vene huvidega ja nad ise kirjutasid meile, et neil on huvide konflikt, neil on liiga suured ärihuvid Venemaal, nad taandasid ennast. Ja sellest kolmest firmast, kelle poole me pöördusime, ainus, kes kinnitas, et tal ei ole huvide konflikti, oligi siis see, mille me lõpuks välja valisime. Minister kinnitas ka, et advokaadibüroode valimist juhtisid tema poliitilised nõunikud Kersti Kraht ja Kristel Menning.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu kahe erikomisjoni tänaseks planeeritud ühisistung jäi kvoorumi puudumise tõttu ära. Lisaks valitsusliidu erakondade saadikutele jättis kohale minemata ka rahandusminister Martin Helme. Kahe komisjoni esimehed soovisid, et ta annaks ühisistungil aru USA advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan sõlmitud lepingust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis on eriolukord praeguseks küll lõppenud, kuid sellele vaatamata ei ole muutunud piirangud, mis kehtivad riigipiiri ületamiseks. Piirangud on kehtestatud vabariigi valitsuse määrusega, mis puudutab riigipiiri ületamist ja on seotud endiselt koroonaviiruse leviku takistamisega, ütleb politsei ja piirivalveameti nõunik, ekspert Liis Valk. See tähendab, et Eesti ei luba riiki siseneda inimestele, kes pole siinse riigi kodanikud ega elanikud ja kelle suhtes ei esine mõni erand. Siseministeeriumi kodakondsuse ja rändepoliitika osakonna juhataja Rutt annuse sõnul ei saa eeltoodust lähtuvalt praegu riiki saabuda ka näiteks võõrtööjõud. Kui vaadata nüüd võõrtööjõu küsimusi, siis tegelikult nende suhtes mitte midagi eriolukorra lõppemisega seoses ei muutunud. Mis tähendab seda, et inimesed, kellel on siis kas viisavaba viibimise võimalus või siis viisa endiselt Eestisse tulla ei saa? Võõrtööjõu liikumist näiteks Ukrainast Eestisse takistab lisaks riigipiiride suletud olekule ka lennuliiklus. Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk ütleb, et praegu pole Ukrainast regulaarlende. Ukrainas kestab eriolukord, 22. maini on eraldi lennud, aga selleks peaks siis iga riik kokku leppima ükshaaval Ukraina ga nende erilendude osas. Kehtivast eriolukorrast tulenevalt ei võta Eesti suursaatkond Ukrainas praegu veel vastu ka viisataotlusi ega väljasta neid. See, millal olukord nii-öelda normaliseerub, sõltub kuuse sõnul ka Eesti valitsuse otsusest. Ukraina tööline, kes tahab Eestisse tulla, peaks ennast registreerima kõigepealt PPAs, kui ta on selle saanud ära teha, siis on talle võimalik ka seda tööviisat siin väljastama. Valgu sõnul on PPA kogu eriolukorra ajal aga ka praegu jätkamas näiteks ukrainlaste taotluste vastuvõtmist, kes Eestisse tööle soovivad tulla. Isikute osas, kes viibivad Eestis, kes tulid siia kas eriolukorra ajal või enne seda saame me jätkuvalt otsuseid teha ja nendel, kellel on töötamisõigus olemas, saavad jätkuvalt Eestis töötada. Takistused on ainult siis nende välismaalaste osas, kes Eestisse ei viibi, kes ootavad siia tulemise võimalust, et hetkel see võimalus endiselt neile avatud ei ole? Kui aga vaba liikumine riikide vahel taastub, kehtivad annuse sõnul võõrtööjõu sisenemisele samad reeglid nagu enne eriolukorra algust. Seda, millal piirid taas avatakse, on raske ette ennustada. Siiski on valgu sõnul juttu olnud näiteks juuni keskpaigast. Euroopa riigid on arutanud sellise kuupäeva üle nagu 15 juuni. Kõik oleneb sellest, kuidas selle viiruse leviku kulg edaspidi on. Sellest sünnivad ka uued otsused.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuni vaba liikumine riikide vahel ei taastu, ei pääse Eestisse ka näiteks siin põllumajanduses hädavajalik ukraina võõrtööline. Kui piirid peaksid aga taas avanema, jätkub praeguse info järgi võõrtööjõuliste sisse toomine ja Eestis viibimine sellise korra alusel nagu enne eriolukorda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEt saada presidendiks, pidi Toomas Hendrik Ilves koguma 68 häält. Tänane valimiste intriig lõppes kell 14 25. 66 67 68. Ja poolthääli lisandus veelgi. Valimistel osalesid kõik 101 riigikogu liiget pärast häält. Lugemise lõppu tegi vabariigi valimiskomisjoni esimees Eiki Sibul kokkuvõtte. Kehtetute hääletamissedelite arv kaks märgistamata hääletamissedelite arv üks vabariigi presidendikandidaadile antud häälte arv, Toomas Henrik Ilves 73 häält, Indrek Tarand 25 häält vabariigi presidendi valimise seaduse paragrahv 13 lõike kaks alusel ning juhindudes paragrahvis 16 lõikest kaks. Vabariigi valimiskomisjon otsustab tunnistada Toomas Hendrik Ilves valituks vabariigi presidendiks. Valimistulemuste teatavaks tegemise järel esines president Toomas Hendrik Ilves kõnega. Ma tänan südamest riigikogu usalduse eest, mille ära teenimiseks on vaid üks tee. Tuleb teenida Eesti riiki ja kõiki siin elavaid inimesi viisil, nagu Eesti vabariigi põhiseadus oma sõnas ja mõttes ette näeb. Tänane otsus oli ajalooline. See oli ajalooline põhjusel, et esimest korda valisite te vabariigi presidendi viisil, nagu me põhiseaduse loojad seda peaaegu 20 aastat tagasi ette nägid, kirja panid ning millele Eesti rahvas andis toetuse. Te olete esmakordselt kasutanud põhiseaduses ette nähtud esmaõigust, valida president riigikogus ja koos sellega näidanud end parlamentarismi kui põhiseaduse maksimalistidena. Te olete näidanud, et riigikogu on tõhus ja et põhiseaduse tulebki parimal viisil täita. Ma usun, et see tuleb meie riigile kasuks. See näitab Eesti küpsust, saamist täiskasvanuks. Ja selle eest olen ma riigikogule tänulik, kui Eesti vabariigi kodanik. See küpsus kohustab paljuks nii parlamenti kui presidenti. Luban teile, et mina olen selleks valmis. Olen valmis teenima Eesti riiki, Eestit, kõiki siin elavaid inimesi nende maailmavaatest ja emakeeles sõltumatult oma parimas usus ja tõekspidamistest lähtudes. Ning veidi hiljem lisas president intervjuus vikerraadiole. Presidendi roll, nagu ta on ette nähtud meie põhiseaduses, eeldab, et president on valitud väga suure tõenäosusega parlamendis märksa suurema hulga parlamendisaadikute poolt, kui on koalitsioonis ja see on see oluline moment, et ei ole pelgalt enamus, nagu on paljudes riikides. Sest nii nagu meie loojad nägid seda ette, et president peab olema rohkem kui ainult koalitsiooni poolt valitud ja koalitsiooni president ja sestap olen uhke, et me oleme nüüd suutnud seda teha ja nagu ma ütlesin, ma olen uhke selle üle just Eesti kodanikuna ja oleksin sama uhke, sõltumata sellest, kes on valitud, et tegelikult see on väga hea märk. Meile kõigile. Ja ma usun, see on üks järjekordne küpsuseksam, nagu ma ütlesin, et me vaikselt liigume sellise igava põhjamaa suunas. Teine presidendikandidaat Indrek Tarand oli toimunuga samuti rahul. Ma olen saanud sõnastada olulisi probleeme ja presidendi valimise käigus on ilmnenud, et mitte kõik ei saa niimoodi aru, et see kandidaatide esitamise kord on ideaalne ja väga paljud on ka avaldanud toetust sellele mõttele, et võiks rahvalt küsida, mismoodi seda korda muuta ja kas mitte rahvast ei peaks selle asja juurde usaldama. Teiseks, ma olen saanud välja tuua inimlikkuse dimensiooni Eesti ühiskonnas. Meie avalik ruum peab muutuma empaatilisemaks sõbralikumaks ja kolmandaks peab rohkem naisi kaasama otsuste tegemise. Ning Indrek Tarandi kokkuvõte. President on valitud ja kampaanias on nii lühike, kui ta ka oli, on tõstetud olulisi teemasid, see aitab Eesti vabariiki edasi. Nii et minu meelest oli väga ilus päev ja oli kahe kandidaadiga valimine. Vot see on oluline. Parem võitis, mina tulin teiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esimest korda valiti Eesti Vabariigi president Riigikogus ja juba esimeses voorus. Teda toetasid koalitsioonierakonnad Reformierakond ja IRL ning opositsioonis olevad sotsiaaldemokraadid. President sai salajasel hääletusel 73 häält.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui Postipakk jõudis üle Euroopa Liidu piiri enne esimest juuli, siis sellega muret ei ole. Inimene saab paki kätte nagu plaanitud, aga kui aprillis soetatud patsikummid jõudsid Euroopa Liidu piirile näiteks teisel juulil, peab kaubatellija juba uute reeglitega arvestama, räägib Omniva rahvusvahelise segmendi juht Marita Mägi. Nüüd, kui see pakk meile täna jõuab, siis me anname kliendile personaalse teavituse, kas SMS email teel või läheb paberteavitus ja igas sellest teavituses on unikaalne link, mis viib selle konkreetse saadetise andmetele, mis vajab deklareerimist ja klient saab siis sellisel juhul juba ise otsustada, et kas ta volitab Omniva deklareerima tema saadetist või siis võtab sealt lingilt avanevast kuvast vajalikud andmed ja läheb siis deklareerib ise selle maksu ja tolliameti kodulehel. Marita Mägi ütleb, et Omniva pakub ka automaatse e-deklaratsiooni teenust, mis maksab pisut üle kahe euro. Meie tolli lahenduse on siis andmed juba eel täidetud. Mõne odavama vidina puhul võib inimene otsustada, et käibemaksu ja teenustasu pole mõtet maksta. Sellisel juhul võib ta pakist kohe pärast teavituse saamist loobuda. Kui klient seda ei tee, siis me hoiame 30 päeva alates paki saabumisest meie sorteerimiskeskusel ja peale seda siis tagastame paki. Kui saatja on indikeerinud, et ta ei soovi saadetist tagasi, siis kuulub see kaup hävitamisele. Marita Mägi ütleb, et probleeme on vähem kui 10 protsendi saadetistega. Kogu see protsess on üles ehitatud elektroonsel andmevahetusele alates sellest, kui saatja annab andmed lähteriigi postile, kes omakorda edastab nad meile. Kui seal on puudulikud saatja andmed või ei ole saadetuse kaalu siis see tekitab probleeme, millega me täna vaeva näeme ja mis tekitab ka klientidest kõige rohkem küsimusi ja, ja meie poole pöördumisi on just nimelt need puuduvad andmed.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates 1. juulist tuleb deklareerida kõik kolmandatest riikidest soetatud saadetised ja nende pealt ka käibemaksu maksta. Omniva hinnangul on uued reeglid üsna sujuvalt vastu võetud, ehkki rohkem tähelepanu tuleks pöörata sellele, missuguse info annab pakiga kaasa selle saatja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPoolteist aastat tagasi müüdi Eesti turul sadakonda taimset piimajooki toidu ja fermentatsiooni tehnoloogia arenduskeskuse teadur Helen Vaikmaa ja kolleegid kaardistasid need joogid ära. Nad tõdesid, et valik on üldiselt lai, kuid mõne tooraine puhul on turul vaid üksikud tooted, jätkab Helen Vaikmaa. Pigem on siis kas mingid teraviljad või, või pähklid, et võib-olla see kaer mulle endale tundub, et on nagu selline populaarsem valik, et ütleme nii, et eesti likum võib-olla tooraine mõttes. Uurijaid huvitasid eeskätt Eestis müüdavate taimsete piimajookide välimus, lõhn, maitse ja tekstuur. Kõige piima lähedasemaks osutusid nende hinnangul pähklitest valmistatud joogid. Nad ongi sellised natukene rasvasema kreemisema suutundega ja ilmselt ka mõned neutraalsemad, et kui võtta kõrvale teraviljad või, või mingisugused seemnete baasil, et neil on üsna tugev selline spetsiifiline maitse juures. Uurimisrühm püüdis kindlaks teha ühendeid, mis tekitavad piimajookides ebameeldivaid kõrvallõhnu ja maitseid. Näiteks võib joogiomadusi rikkuda selle toorainete vale säilitamine või kuumutamisprotsessid. Teisest küljest kuumutamine, onju, see võib ka teistpidi nagu aidata tekitada mingeid häid nüansse juurde, et kui me vaatasime näiteks pähklipiimasi, et siis noh, võib-olla kui tootja tahab väga selgelt pähklist maitset, et siis sellised röstimisprotsessid aitavad seda toetada. Vaikmaja kolleegid soovitavad tootjal uut piimajooki looma, hakates esmalt erinevad valmistamismeetodit läbi katsetada. Nii tagab tootja, et joogilõhn, maitse ja tekstuur on tarbija jaoks meeldivad. Leidub ikkagi päris palju sellist hoiakut, et noh, et see ei ole, ei ole nii maitsev, et see on mingid imelikud lõhnad või maitsed, aga siis siis ongi vaja aru saada, et millest see nagu tuleb, et miks see siis on selline, et kas saab paremaks minna, et, et see sobiks siis paremini ka turule.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti taimsete piimajookide turg muutub üha kirjumaks. Et tarbijad uued joogid omaks võtaks, soovitavad Eesti toiduteadlased tootjatel katsetada erinevaid valmistusviise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHiljuti lõhati ühel ööl Stockholmi piirkonnas järjest kolm lõhkekeha. Elanike jaoks oli see šokk. Plahvatanud oli siiani mujal Malmös või Göteboris äärelinnades, kus elab madalama majandusliku ja sotsiaalse taustaga rahvas. Nüüd aga ootas Stockholmi eeslinnas Bromas pomm ühe kortermaja välisukse ees. Plahvatuses lendasid eest ka majaaknad. Ülikoolilinnas Lundis plahvatas hiljuti toidupood Linsepingis samuti kortermaja Söder mal mi vintis kauplus, vegankaupade pood ja terrakota joonistustega maja ühe kooli lähedal. Need on vaid üksikud näited. Selliseid kuritegusid enne 2000 seitsmeteistkümnendat aastat ei tuntud. Siis 2018. kärgatas 162 plahvatust ja nüüd ainuüksi viimase kahe kuuga järsku 30. Tegemist on rivaalitsevate jõukude arvete klaarimisega. Sageli on sinna segatud ka sõbrad ja pereliikmed ja otsad viivad narkokaubandusse. Jõugu vägivallaga on kutsutud tegelema spetsialistid Ameerikast, Saksamaalt ja Hollandist. No haud otsitakse kogu maailmast. Kriminalist Tamil. Rosami sõnul võib juba tõmmata paralleele Mehhiko kängisõjaga. Plahvatustes on hukkunud 38 inimest ja politsei on lahendanud vaid kuus juhtumit. Peamine probleem on käsigranaadid. Selgus, et on, aga kust pärineb lõhkeaine? Mis jõugud need siis on, kellel on omavahel lakkamatult midagi klaarida. Sotsiaalmajanduslikult nõrk grupp, enamasti teise, mõni ka kolmanda põlvkonna sisserännanu. Politsei ei nimeta küll otse jäädes korrektseks, kuid kaude annab mõista, et uued sisserännanud on seotud juba Rootsis juurdunud võrgustikega. Nad on pärit samast piirkonnast, neil on sama tausta, sama mõte, mõtte maailm leiavad omavahel kiiresti ühise keele ja seega ei tunne, et peaksid olema osa Rootsi ühiskonnast. Neile on olulisem positsioon oma suletud rakuhierarhias kui näiteks korralik palk, hea töö või staatus. Etniline kuuluvus mängib suuremat tähtsust, see on nende identiteet. Politsei peab selliste krimivõrgustike liikmete andmebaasi. Oktoobri lõpu seisuga on seal 50 iseseisvat aktiivset võrgustikku, millesse on haaratud 1500 inimest. Rahvuselist statistikat politseil pole, miks muidu alustas Taani eilsest pistelist kontrolli Rootsiga ühenduval sundisillal ja praamisadamates piiriületajate dokumente kontrollitakse luureandmete põhjal, kuid kontrolli aegu ei avalikustata. Rongireisijaid võidakse kontrollida rongis või esimeses peatuses Kopenhaageni lennujaamas. Selline kontroll on esialgu plaanitud pooleks aastaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi politsei seisab silmitsi ajaloo suurima jõukude vägivalla lainega. See on väljunud äärelinnadest ja jõudis hiljuti pealinna Stockholmi südamesse. Tänavu üheksa kuuga kutsuti pommirühm välja 97 korral.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaridusministeerium jagab koolidele soovitusi, nagu palju peaks õpetaja teemat ise tutvustama ja palju peaks õpilane iseseisvalt kodutööga selgeks saama. Haridusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter Nemvalts ütleb, et Eesti kooli tugevus on autonoomia. Lõppkokkuvõttes ei tohi see digi kasutamine hakata tekitama seda olukorda, et kui see ei ole õpetaja, sellise nii-öelda käekirja osa, siis tegelikult tema õpetamist tõhusus selle all kannatab. Oluliselt rohkem võidab kool ja õpilane sellest, kui õpetaja kasutab enda jaoks selliseid käepäraseid mõistetavaid just tema ainet, kõige enam toetavaid õpetamisviise ja meetodeid. See kasu selles plaanis on kindlasti oluliselt suurem kui öelda, et meie meie koolis näiteks kõik teevad sellist klassikalist 45 minutit soomitundi. Eesti haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri sõnul on aastaga õpitud paremini õpetama. Voltri toob näiteks, et alguses oli ülesannete maht õpilastele liiga suur. Kui kodus jääb mulje, et midagi õpilasele ei sobi, tasub Voltri sõnul õpetaja või kooliga suhelda. Oluline on see, et, et ühes koolis oleks see kokku lepitud kindlad mängureeglid kus ja kuidas siis toimetati se et millistest keskkondades ja kuidas, et see on kindlasti oluline, et õpilane ei peaks otsima noh näiteks ühe päeva jooksul ühe õppepäeva erinevaid kohti, kus kohas ta siis leiaks, ütleme talle antud nii-öelda ülesanded või ka tunnilingid üles. Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste on päri, et koolidele ei tohiks ette kirjutada reegleid. Eestile on toonud edu ja rahvusvaheliselt on ka uuritud, et edukamad haridussüsteemid on sellised, kus on suhteliselt suur autonoomia. Ehk siis ma arvan, et koolidele ei ole vaja mitte reegleid ja juhtnööre selles mõttes, et, et mingil viisil peaks tingimata tegema. Suurima murena näeb Pedaste ühiselt veedetud vahetunni kadumist. Õpetajatel võiks igas koolis olla korra nädalas selline virtuaalne õpetajate toa tund kus õpetajad saavad kokku rääkida oma muredest, rõõmudest, need ei peagi alati olema õpilaste ja kooliga seotud. Need võivad olla ka nende igapäevatoimetustega seoses, et, et lihtsalt tekiks see õlgõla tunne. Sest kui me räägime nagu motivatsiooni alus teooriatest, siis see on hästi tähtis seotuse tunne, et me ei ole nagu üksteisest eraldi. Ja sama asi on nüüd vajalik tegelikult õpilastele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Distantsõppe korraldusele on tõsisemalt mõeldud juba üle aasta, siiski ei ole ühtset lahendust. Ekspertide sõnul on oluline otsustusvõim jätta koolidele, keskselt saab anda soovitusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsmalt teatan raadiokuulajatele, et sündmuskohal On meil päästeamet, kaitsepolitseiamet ja politsei ja ka käesoleval hetkel toimub intensiivne sündmuskoha vaatlus pürotehnikute osavõtul, kes püüavad leida lõhkekeha osi ja teisi esemeid, mis viitavad, mis ehitusega on olnud lõhkekeha. Mis tüüpi, milline ehituse laad. Et kõrvutada seda teiste varem aset teinud lõhkekehadega. See on meie raadiokuulajatele juba teada, et hukkus üks inimene, kes oli oma töökohal paatäna 56, Luksepp, santehnik, kellele korteriühistu esimees andis hommikul tööülesande, mis oli seotud just selle paikkonnaga, kus ta hukkus korrastamisega, nii et koolilapsed, kes olid staadioni lähedal võilemistunnis, said kergeid kriimustusi, nad näitasid oma väikseid plaastrikesi või mis oli kellegi kätele pandud. See oli neljas A klass petja nimeline noormees. Temal oli tõsisem vigastus, kuid ka selline kerge, mille pärast esmaabi andmist läks teda koju. Kuid seal ka Ilja ja Vlada, kes näitasid, et kes sai käele kriimustuse sest need purnu takte klaasid, need lendasid kuni koolimaja hoovini välja. Ma arvan, et elanikkond saab ka meid aidata, kui inimestel, kel on tähelepanekuid sellel ajaperioodil kahtlaste isikute liikumisel. Pane täna 56 seina läheduses või teavad teisi isikuid, kel on kalduvus tegeleda igasuguste lõhke, masinate või kehadega, kes tunneb nende vastu huvi. Teistele kodanikele austada kodanikele meie suudame selle ohtliku kuriteo avastada. Kas ma võin nendest viimastest lausetest välja lugeda seda, et üks versioon on see, et tegemist on inimesega, kes korraldab ki plahvatus? See on üks versioonidest. Kas on meil neid üks või on neid mitu, sellele saame kindla vastuse anda siis kui see mees on meil kohtupingis otse välja ütelda. Seda on endatlik. Kas vastab tõele, et plahvatus oli nii tugev, et lapsed pääsesid nii kergelt ainult tänu sellele, et seal olid ees suured puud? Plahvatuse löögijõu selle arvutavad välja meil eksperdid, maja seina juures on tamme väikene allee istutused ja see puud kindlasti hoidsid ka tagasi ja lapsed olid ka hoonest eemal. Hoone, kus koolilapsed, nad on väljas staadionil, selline lõhk. Lõhkekeha plahvata panek on äärmiselt ohtlik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigiprokurör Heino Tõnismägi intervjuu Indrek Kiislerile Pae tänava plahvatuse teemadel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJustiitsministeerium teeb oma memorandumis ligikaudu paarkümmend suuremat ja väiksemat ettepanekut ilmal muuta vabariigi valitsuse töökorraldust. Ühe olulisema muudatusena plaanitakse suurendada portfellita ministrite rolli. Portfellita minister poleks niivõrd suurema koormusega ministri väiksem abiline, vaid pigem projektiminister ning tema ülesanne oleks teiste ministeeriumide vahelise töö koordineerimine. Memorandumis tuuakse näiteks Euroopa komisjon, kus on korraldatud ümber asepresidentide roll, nii et nende ülesanne võibki olla konkreetse projekti eest vastutamine. Politoloogia kunagine Juhan Partsi valitsuse nõunik Ott lumi leiab, et konkreetse teemaga tegelemiseks võiks küll portfellita ministrit abi olla, kuid samas jääb lumi siiski skeptiliseks. Ideaalis võiks olla nagu ilus, paraku elu näitab, et see asi kaldub poliitiliste ripatsite tootmise suunas, eks ole. Siinkohal väärib mainimist, et memorandumi järgi kaotatakse seaduse eest ka valitsuse liikmete piirarv. Endine peaminister Taavi Rõivas aga leiab, et konkreetse projekti jaoks, näiteks riigireformi algatamiseks võib valitsuses küll minister olla, kuid talle peaks siiski alluma ka hulk ametnikke. Arto Aas riigihalduse ministrina, siis oli ju portfelliga minister, ta juhtis väga suurt osa rahandusministeeriumist ja me tõstsime tema alluvusse ka väga suure valdkonna siseministeeriumis. Teine olulisem muudatus puudutas valitsuse otsustusprotsessi. Nimelt kui täna jõuavad teemad valitsuskabineti nõupidamisele, siis vähemalt ideaalis otsustavad kõik ministrid ühiselt. Justiitsministeeriumi hinnangul on selline üldine konsensuse otsimine ajakulukas ja koormav ning suurendama peaks valitsuskomisjonide rolli ehk mingite teemadega tegeleks ikka ainult asjast huvitatud ministri ning väiksemas ringis võiks saada tehtud ka otsused. Ott. Lumi tõdeb, et valitsuse töökoormust aitaks see kindlasti vähendada. Selge see, et see toob kaasa sellise hierarhilise maa kabineti, aga kui me vaatame sellise poliitika tulemuslikkuse aspektist, seda see võiks olla mõistlik muutus. Taavi Rõivas toob aga välja, kui tarvis saavad ministrid ka praegu väiksematesse arutelugruppidesse koguneda ning toob näiteks eelmise valitsuse juurde loodud e-riigi nõukogu ja startup ümarlaua. Ja, ja veel kord siin ei tule mitte lahendust otsida seaduse paragrahvist, vaid tegelikult tuleb ise initsiatiiv haarata, sõnastada, mis on need olulised teemad ja härjal sarvist haarata. Sama arvab Taavi Rõivas ka justiitsministeeriumi väljakäidud mõttekohta kirjutada seadusesse peaministri kui poliitikate koordineerija ülesanded ehk tugev minister võib ka ilma seaduseta olla strateegiline juht, mitte ainult koosoleku juhataja, usub rõivas ott lumi aga arvab, et peaministri rolli peaks siiski suurendama ning selle seaduses lahtikirjutamisest oleks abi. Kui on ikkagi tugev ja jonnakas minister, kes ei soovi oma tegevusi koordineerida ja juhib oma tööd sellistes sinu tornides, eks ole, siis on ikkagi selgelt probleem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsusel on plaan suurendada peaministri rolli, ning tekitada võimalus nii-öelda projektiministri ametissevõtmiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna linnavolikogu pressiesindaja Juko Nooni räägib, et volikogu aseesimehe põhiülesanne on nagu nimetuski, ütleb esimehe asendamine, kui vaja, juhatab ta eestseisust, kutsub kokku istungi ja võtab eelnõusi menetlusse. Aga sellega asi tavaliselt ei piirdu. Aseesimehed oma selle täpsema töö jaotuse lepivad volikogu esimehega ise kokku, nagu, et kes mingite valdkondadega tegeleb. 2015.-st kuni 2000 seitsmeteistkümnenda aastani oli aseesimees keskerakondlane Lauri Laats. Tema sõnul võttis ametkogu töönädala ja aega jäi puudugi. Hästi palju on dokumente, mida tuleb läbi töödata. Teine pool on see esindusfunktsioon. Laats kandis aseesimehe vastutust üksi, kuid sai selle eest ka seni suurimat, 3500 eurost hüvitist. Pärast 2000 seitsmeteistkümnenda aasta valimisi jagati tema ülesanded kahe inimese vahel. IRL-i ridadest valiti aseesimeheks Mart Luik. Käisin isegi Taani kuningriigis Tallinna linna esindamas, kui oli see Tanne bro 800. aastapäev ja Tallinnas ka mingit välisdelegatsiooni võtsin vastu, tutvustasin neile linna linnakodanikega kohtumine ka täiesti reaalne tegevus. Elve Särgava valiti aseesimeheks läinud aasta kevadel, mil ta Keskerakonnaga liitus. Tema sõnul kulus kõige enam energiat linnaelanike pöördumistele. Tõesti, nende kortermajade probleeme alates kõikvõimalikest toetustest, noh neid on väga-väga palju linnaplaneerimise ametis, sinna ma olin, kuidas öelda, väga tihe pöörduja. Nädalad olid särgava sõnul erinevad ja toonaste töökoormust numbritesse pannes mõtleb ta pikalt järele. Ma ütlen, et julgeksin küll, pakkuda sinna kuskile, ma ei tea. Noh, kaks pool kolm, kolm päeva nädalas. Mart Luik andis aseesimehe ülesandeid samal ajal välisministri nõuniku kohustustega. Ja selle kõrvalt ma jõudsin ka need volikogu asjad siiski omalt poolt ära teha, nii et midagi puudu ei jäänud, nii et ma ei julgeks küll öelda, et see täiskohaga töö on noh, ütleme siis, et poolteist päeva nädala kohta Tänavu suvel võttis Luige ülesanded üle reformierakondlane Kristen Michal, tema juhib volikogus ka oma erakonna fraktsiooni ning seda, palju aega kulub aseesimehe töö peale. Michal arvutada ei oska. Kui sa pead volikogu koosolekul olema nii või teisiti, siis isegi, kui sa peaksid juhatama seda esimehe asemel, siis ega ta nagu aega juurde ei võta, et võib-olla natukene materjali läbitöötamist tuleb. Lisaks. Teadaolevalt on koalitsiooni partnerid, keskerakondlased ja sotsiaaldemokraadid kokku leppinud, et värske aseesimehe Kalle Klandorfi hüvitis kergitatakse täna 2600 euroni. Kuna Kristen Michal on Riigikogus, siis temale hüvitist maksta ei saa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Värske Tallinna koalitsioon plaanib linnavolikogu aseesimehe 2000 euro suurusele hüvitisele 600 eurot juurde panna. Kui palju aseesimehel päriselt tööd on, sõltub suuresti nende enda initsiatiivist. Seda tõdevad endised aseesimehed, kelle töökoormus on ulatunud pooleteisest päevast nelja päevani nädalas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvaloenduse e-küsimustikule nädala jooksul vastanud üle 50000 inimese. Küsimustikule on võimalik vastata veel kaks nädalat, kuni 22. jaanuarini, mille jooksul oodatakse vastama kõik ja Eesti inimesi. 40000-le leibkonnale ehk umbes 60000-le inimesele on osalemine kohustuslik ja neile on saadetud ka vastav teade, jätkab rahvaloenduse projektijuht Liina Osila. Juba 28.-st detsembrist on meie küsitlus siis avatud, praegu on rõõm öelda, et üle 50000 inimese on küsitlusel juba osalenud, aga kutsume kindlasti üles kõiki seda tegema, kes pole veel teinud. Meil on ette moodustatud vali, mis on siis üle Eesti kõikidest kohalikest omavalitsustest ja kõik need inimesed on saanud siis eelmise nädala jooksul ka paberpostil kutse, kus on ära selgitatud neile, et neil on vastamine kohustuslik. Loodame, et inimesed on juba selle aja leidnud, kui ei ole, siis pole hullu. Küsitluskeskkond on avatud kuni 22. jaanuarini iseenesest, sest keegi kutset ära ootama ei pea, et rahvaloendus.eee lehe kaudu on võimalik juba praegu küsitluskeskkonda siseneda. Kõigi kohustatud vastajatega, kes mingil põhjusel jaanuaris veebiküsitlus täita ei saa, võtavad küsitlejad ühendust veebruaris. Nende inimeste puhul me kindlasti võtame ühendust, siis vajadusel ka telefoni teel, meie küsitleja võtab ühendust, see on siis esimesest kuni 28. veebruarini ja eelkõige siis pakutakse võimalust teha intervjuu telefoni teel. Kui siis nii-öelda Covid olukord seda võimaldab, siis on võimalik teha ka kodukülastus i, aga, aga seda siis lähtuvalt olukorrast jälgima. Kuigi 61000-le inimesele on vastamine kohustuslik, siis mitte vastamise puhul osila sõnul karistust siiski ei järgne. See on alati igasuguste küsitlustega teatud arv inimesi või teatud osa inimesi on skeptilised või mingil põhjusel siis ikkagi ei soovi vastata. Aga see, see on tavapärane, et praegu see valim on ikkagi üsna suur, et selle abil me tagame, et need vastused on ikkagi usaldusväärsed. Esimesi rahvaloenduse tulemusi võib oodata juba juunis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Detsembri lõpus algas rahvaloendus, kus inimesi oodatakse veebilehel rahvaloendus.ee küsimustikku täitma. Veebiküsitlusele võivad vastata kõik Eesti inimesed, kuid 40 000 inimesele on osalemine kohustuslik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nElektri börsihind on oktoobrikuu jooksul teinud mitmeid rekordeid, ulatudes tipp-päevadel isegi kuni ligi 180 euroni megavatt-tunni eest. Eestisse. Tuumajaama rajava fermi energia juhatuse esimees Kalev Kallemets prognoosib, et juba jaanuaris ületab elektri hind senised rekordid. Kallemets ütles, et kui tuumaelektrijaam Eestis valmib, siis jääb selle toodetud elektrimegavatt-tunni hind 50 euro kanti. Pärast tasuvusaja lõppu langeb aga kaks korda, nagu Soome praktika näitab. Uute jaamade omahind, mis Olkilota valmib, saab olema suurusjärk 50 ja umbes sinnasamasse suurusjärku, planeerime ka nende väikereaktorite oma hinda ja planeerivad ka nende reaktoritehnoloogiate arendajad siis esimesel 20-l aastal ja peale seda, kui esimese 20 aasta jooksul kapitalikulud on ära kantud, siis oma hinda langeb poole võrra. Eestisse sobivat väikese moodul reaktoriga tuumaelektrijaama ehitusega võiks Kallemetsa hinnangul alustada 2028. aastal kuna enne ehitust on tarvis läbi viia mitmesuguseid uuringuid, kooskõlastusi ja analüüse, mille alusel riik otsuse langetab. Kui riik tõepoolest otsustab, et väikereaktorid on sobiv lahendus selleks, et varustuskindlust ja tarbijatele taskukohast hinnaga elektrienergiat ja ka riiklike kliimaeesmärke saavutada kõikidel aastaaegadel, siis jah, on võimalik jõuda loamenetluseni 28. aastal ja ülejäänud sammudeni. Kuigi paljud riigid järjepanu just sulgevad oma tuumajaamu, et taastuvenergia üle minna, möönis keskkonnaminister Tõnis Mölder, et käesoleva energiakriisi ja elektrivarustuskindluse taustal on tuumaenergia kasutamise edendamisest taas rääkima hakatud. Tema sõnul on ka Eestis loodud juba töörühm, kes tuleva aasta sügise poole otsustab, kas ja kuidas Eesti tuumaenergeetika teed läheb. Ta tõi välja ka riigi murekohad. Peamised puudused, kui me räägime tuumaenergiast, on ikkagi jätkuvalt see, et selle kasutusele võtmise protsess on hästi ajamahukas ja ressursimahukas. Et kui me räägime esimesest reaalsest võimalusest tuumaenergiat Eestis kasutusele võtta, siis see prognoos jääb pigem aastasse 2040. Teine põhjus on kindlasti see, et see nõuab riigilt tervikuna päris suuri investeeringuid nii ohutuse tagamiseks kui ka see, mis puudutab kõiki selliseid suuri raamkokkuleppeid ülemaailmselt, et tagada need kriteeriumid. Ja muidugi ei tasu salata, et kogu see, mis nii-öelda tuumaelektrijaamaga kaasnevaid jäätmeid ja selle ümber olevat probleemi ja kindlasti ka julgeoleku ja poliitilised riskid, mida ei saa sellel puhul välistada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Elektrihindade tõusu taustal on taas hakatud rääkima tuumajaama rajamisest Eestisse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAutovabaduse puiestee pühapäeval saab nüüd läbi, kuidas teile selline ettevõtmine on meeldinud? Tulime just uudistama, aga ma arvan, et meeldib. Siiamaani on väga hästi meeldinud, sain isegi käidud siin sellel avamise päeval ja oli näha, et linnarahvale väga meeldis, isegi kaugemalt oli inimesi kohale tulnud. Kas see võiks olla mingi selline asi, mis muutub traditsiooniks, et igal aastal midagi seesugust? Ja võiks küll, võiks olla isegi pikemalt kui kuu aega võib-olla. Ja mina isiklikult ei poolda seda sellepärast, et noh, et noored tahavad siin olla, koguneda ja kõike oma tuttavat sõprade kokku saada, aga sellepärast, aga mis selle asja mõte on, sest ma olen kuulnud ja ma rääkinud siin mõne maasikamüüjaga ja nemad ka räägivad, et me oleks siin ju vabalt olla siin jänese platsil põõsaste all müüa ja siin on ja seal taga on palju ruumi ja tänav ja raekoja plats on pooltühi, et, et miks pannakse kinni ja on ka ikka auto ka nagu ei ole sellega rõõmsad selle üle, et, et järsku pannakse terve tänav kinni. Linnakodanikuna autovabaduse puiestee nüüd pühapäeval saab läbi, millised on mõtted, tunded, emotsioonid selles osas, mina arvan, et tegelikult on väga vahva algatusega tegu ja ta sobib sellisesse suvisesse Tartusse väga hästi ja kuigi siin on olnud kriitikat, siis minu meelest on tore, et, et selline ala on toodud jõele lähedale ja et, et jõeliiklus käib ka ja kõik need erinevad söögikohad, erinevad töötoad, hästi palju toredaid tegevusi. Olete te autojuht ka ja olen, no üks kriitika selle vabaduse puiestee kinni panemise suunas on olnud ka autojuhtidele, et nüüd peab sõitma ringi ja halvasti on kõik, kuidas teie sellesse suhtute? Minu tavamarsruudile see, see lõik Tartu linnas väga ei jää, nii et mind ei ole ka see väga häirinud. Ta on kõik selle liikumise, mina näiteks pean käima ei tea kuhu bussi peatusesse, muidu oli mul siin hea kohvikus tuli välja, sõitsin koju, aga, aga nüüd kodutee pikeneb? Jah, ja ma mõtlesin, et tähendab basseinid ja siin on park, võiks ju siia need. Nii et kui linnaelanike käest küsitakse, kas järgmisel aastal teha samasugune asi, siis teie vastus on ju.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ligi kuu aega on Tartu südalinnas avatud Autovabaduse puiestee pakkunud vaba aja veetmise võimalusi paljudele tartlastele ja linna külalistele. Populaarseks muutunud ajaveetmiskoht lõpetab täna aga tegevuse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.