messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuure muusikafestivali paariks päevaks Tallinnast Narva kolimine on korralik logistilise väljakutse ja majutajale paras pähkel puremiseks. Nii kinnitab Tallinn Music Weeki majutusjuht Indrek Migur. Festival peaks piirilinna tooma tuhandeid külastajaid, kuid isegi osalejate ja tehnilise personali ööbimiskohti otsiti üle kogu maakonna. Kohe alguses üritasime mõelda nii-öelda Narva piiridest väljapoole, esimene ring sai tõmmatud, et kõik majutused, mis on 40 või 45 minuti raadiuses, lähevad käiku kohe, kui see mõte tekkis, pani meil broneeringu peale, ütlesime, et palun arvestage meiega, tundub, et hetkel keegi otseselt ei ole koduta jäänud. Festivali tarbeks on broneeritud kõik Narva hotellid ja suureks abiks on Narva-Jõesuu spaad. Kuid mida kaugemale osalejaid majutatakse, seda keerulisem on neid õigeks ajaks Narva saada. Kes aga sobivat ööbimiskohta ei leia, peab kasvõi hommikuks koju jõudma, jätkab Indrek Migur. Me mõtlesime välja, noh, nii delegaatidele ööbussid kui ka samal ajal on meil täitsa avalikult müügis meie kodulehel rong, mis siis viib kõik soovijad, kes on piletid eelmüügist ostnud üks 15 öösel otse Tallinnasse, mis ka samal ajal natukene vähendab majutuse survet. Tallinn muusiku Wiki majutusjuhi Indrek Miguri arvates võiks Narvas suvefestivalide tarbeks olla rohkem mobiilseid, majutusvõimalusi. Käis meil isegi mõte läbi ja seda oleks eriti hea teha suvel kui luua ka linna festivali alale näiteks Kreenholmi kanti mingi klampingud telgi jalad, et see kindlasti laiendada, lahendaks päris palju igasuguseid majutusvõimalusi ja ei, võib-olla olekski neid 15 20 minutilisi sõit ja palju vähem teha, aga jah, et kindlasti kõik kodumajutused ja asjad, et loodame, et neid tekib juurde. Narvas on praeguse seisuga seitse hotelli, neist kaks suuremat Narva ja Inger, lisaks veel ka külaliskorterid, mis ühtekokku annavad veidi üle 400 voodikoha. Narva kultuuri pealinnaks pürgimise aegu kavandati piirilinna 130 kohalist hotelli, kuid pandeemia tõmbas sellele plaanile pidurit Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna algav muusika- ja linnafestival Tallinn Music Week toimub nädalavahetusel ka Narvas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIrina Dontšenko terviseametist ütles vikerraadiole, et terviseametil ei ole praegu veel kindlat seisukohta koroonaviiruse vastase maski kohustuslikuks muutmise kohta. Ega terviseamet ei ole mitte kunagi keelanud ega öelnud niimoodi, et mask kandmine ei ole tõhus meede jah, tõepoolest maski kandmine on üks nendest meetmetest, mis võib ära hoida nakatumist. Aga jälle kuldne reegel maski suhtes on see, et see pannakse ette eeskätt haigele inimesele, et ta ei levitaks seda viirust laiali, kui tuleb selline olukord, et peaks maskide kandmist tegema kohustuslikuks. No eks me vaatame seda, see on üks meede. Maske tuleb õigesti kanda. Kultuuriminister Tõnis Lukas arvab, et mask võiks sotsiaalseks normiks muutuda, aga samas avalikel üritustel see kohustuslik olema ei peaks. Kui meie pilt on ikkagi muutunud ohtlikumaks ja näitajad lähevad üles, siis ma arvan, et maski kandmine jälle sotsiaalseks normiks võtta. Kuigi siin ta ei ole ju seda olnud isegi kevadel mitte. Aga see on meie rahva üldine kokkulepe ja ühena järgmistest sammudest Võiksimegi hakata uuesti maskidega käima, peaasi, et on turvalisus tagatud, aga avalikel üritustel muidu võiks. Avalikud üritused, mis on hästi korraldatud, on ennast igati õigustab. Juhin tähelepanu, et avalikel kultuuriüritustel kontserditel etendustel ei ole nakatumist toimunud. Need on korraldajate poolt hästi korraldatud seni, nii et seal ma tingimusi kitsendama praegu veel küll ei hakkaks. Las kultuur elab. Kõigepealt tuleb selgeks teha, millistest maskidest on jutt ja keda see millistel tingimustel üldse kaitseb. Nii ütleb Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits. Kui me räägime tavalistest näomaskidest ja kirurgiliste näomaskidest, siis nemad toimivad selles suunas, et nad kaitsevad teisi kandja eest. Ja nendest on kasu siis, kui neid kannavad kõik alternatiiv on filtreerivad respiraatorid, mis kaitsevad kandjat ja ei pruugi kaitsta teist. Kasu on mõlemast, aga kasutamine on erinev. Nii et näiteks avalikel üritustel võiks ikkagi olla, et kõik kannavad maske. Jah, ja ma pean silmas siin just nimelt kirurgi maski tüüpi maske siia klassifitseeruvad ka isetehtud maskid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jätkuvalt tekitab vastakaid arvamusi küsimus, kas maskikandmine peaks koroonaviiruse leviku takistamiseks Eestis olema kohustuslik. Ekspertide hinnangul tuleks kõigepealt selgeks teha, millisest maskist üldse kasu on.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSellest, mismoodi Enefit Green on suhelnud vallaametnike ja elanikega, võiks iga arendaja eeskuju võtta. Tähtis on, et tuulepargi rajamise kavast ja eriplaneeringu taotluse esitamisest ei saaks vallarahvas teada meediast vaid just nemad oleksid esimesed, kellele plaanidest teada antakse. Saarde vallavanem ei kohtumist. Enefit Greeniga oli meil juba paar kuud tagasi kontakt, tulid nad meie juurde siis küsimusega, et mis te arvate, et tooksime paberid sisse ja räägiks volikoguga siis minu seisukoht ja vallavalitsuse seisukoht oli kindlasti mitte kohe esimese hooga volikokku, vaid kõigepealt räägime kogukonnaga ja vaatame nende meelsust, siis saate meile taotluse sisse anda taotlus tuli jah, 21, null üks olin eelnevalt teadlik sellest ja et ka tuleb meediakajastus sellest, et kõik oli selles suhtes kokku lepitud ja väga head partnerid on. Ajame juttu keset 60 hektari suurust planeeringuala mets on siin igal pool ja tuulikud paigaldataksegi metsa, et elanikke mitte häirida. Kohaliku rahvaga on juba kohtutud. Vallavolikogu liige ja ristiküla küla seltsi juhatuse liige Robert Miller. Meil oli 14. jaanuaril oli ka külatoas külarahvaga kohtumine Enefit Greeniga ja nemad tutvustasid oma arengut. Väga mõistlik kohtumine oli, inimestel oli väga palju küsimusi näha, et inimestel on see meelsus on positiivne, sest et arendada ju tuuleenergiat, tuleb. Eesti kaardil, kuhu on kantud sobivad alad maismaa tuuleparkide jaoks on kogu saarde vald roheline. Siia sobivad tuulepargid hästi. Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo kärmas. Saarde valda jõudsime siis sedapidi, et vaatasime, et seal on veel väga head tuuleolud, teistpidi ei ole ka seal väga rangeid riigikaitselisi piiranguid. Kui kõik läheb libedalt, siis meie soov on, et see palk oleks valmis aastal 2025. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Enefit Green kavandab Saarde valda kümne tuulikuga tuuleparki ja saatis üleeile vallale eriplaneeringu taotluse. Tegelikult on ettevõte vallaga suhelnud juba mitu kuud ja kohtunud planeeringuala läheduses elavate inimestega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPrantsusmaa alustas Euroopa Liidu eesistumist Eesti värske suursaadik on ametis olnud kaks kuud mis on prantslaste jaoks kõige olulisem eesistumise ajal, mida nad kõige rohkem tahavad rõhutada? No prantslased on ise toonud välja kolm põhisammast suveräänsem Euroopa, teiseks Euroopa majandusmudel. Kolmandaks humaansem Euroopa, alustame sellest esimesest. See tõukub paljuski hübriidkriisist, mis meil on siin Valgevene, Leedu, Poola piiril ja prantslased tahavad, et Euroopa Liit oleks paremini valmis selliste kriisidega silmitsi seisma, kaasa arvatud ka migratsiooniga seonduvad regulatsioonid. Sama samba alla läheb ka prantslaste jaoks väga oluline. Euroopa Liidu kaitsekoostöö edendamine tahavad prantslased saada ühele poole Euroopa Liidu strateegilise kompassiga siis Euroopa Liidu majandusmudel, sotsiaalne mudel, selle all tahavad prantslased väga palju tähelepanu pöörata Euroopa Liidu konkurentsivõimele globaalselt. Tarneahelad võime iseseisvalt toota sellise tähtsusega komponente, samuti jätkavad prantslased ambitsioonika kliimapoliitika edendamisega rohepööre ja siis kolmas sammas, kus prantslased on ka alati silma paistnud kultuur, haridus, Euroopa, sellise väärtusmudeli rõhutamine siin on neil ka päris palju kavasid. Eesti ja Prantsusmaa suhted on head. Võib öelda isegi väga head ja kui välja tuua sellist kaks kõige olulisemat märksõna, siis tuleb rõhutada seda kaitsekoostööd, mis me prantslaste ga teeme. Meie oleme prantslastega koos malis ja teine valdkond, kus me väga hea reputatsiooniga oleme, on digivaldkond. Pärast Angela Merkeli lahkumist tahab Prantsusmaa saada kahtlemata Euroopa juhtriigiks, vähemasti on see president Macroni soov olnud, läheb nii. Ega siin ei ole ka midagi häbeneda, kui ühel väga olulisel Euroopa Liidu liikmesriigi presidendil on ambitsioon olla selle liidu üks juhtfiguure. Macron on ju sellega tegelikult kogu aeg silma paistnud, see on väga hea, et meil on suurriigi eesotsas ideede genereerija, ambitsioonikas juht.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänasest on Euroopa Liidu eesistuja Prantsusmaa. Prantsusmaa on seadnud oma Euroopa Liidu eesistumise põhieesmärkideks suveräänsema ja humaansema Euroopa ning Euroopa majandusmudeli.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu rannarajoonis Supeluse 22 asuv hotell Delfiine sai 2006. aastal suurema juurdeehituse kui lubatud 33 protsenti. Linnavalitsus andis korralduse hoone ette nähtud raamidesse tagasi lõhkuda. Järgnenud kohtutee oli pikk, aga lõpuks sai õiguse ikkagi linn. Juba tänavu veebruaris pidi olema lõpptähtaeg, mille saabudes tellib linnavalitsus vajadusel hooneosa lõhkumise ise ja nõuab umbes pooleteist miljoni kroonini ulatuvad lammutamiskulud omanikult, hiljem sisse. Aga pahanduse põhjustanud omanik aktsiaselts Pärna müüs probleeme hotelli osaühingule bluvoter. See kinnitas omakorda, et ei teadnud lammutamiskohustusest mitte midagi. Eldur allesele kuuluv bluooter palus tänaseni mõtlemisaega, kuidas lugu jätkub, kirjeldab Pärnu linnapea Mart Viisitamm. Linnavalitsus peab seda kindlasti arutama lähiajal, et tänaseks on meieni jõudnud kiri osaühing blueoteri poolt, kus nad aktsepteerivad seda, et nad on valmis ise teostama lammutustööd, nad soovivad ajapikendust selles osas, et teha seda korralikult, nii et saaks funktsioneerida seaduslik osa. No kirjas on räägitud selle aasta lõpust. Linn saab anda ajapikendust selle korralduse täitmiseks kaks kuud ja siis tuleb selle asja juurde tagasi tulla. Kas bluekoteril on ka mingi selline võimalus, et see hoone jääb ikkagi sellisel kujul seisma, nagu ta praegu on, või teie linnapeaga välistada? Selle mina sellist võimalust ei näe, ja ma väga tervitan osaühing bluWateri juhtkonna suhtumist probleemisse, et neil on tahe ja soov, see ebaseaduslik küsimus ära lahendada, erinevalt eelmisest omanikust, nii et ei ole neil vist ka võimalust venitada uute kohalike omavalitsuste valimisteni. Ma arvan, et sellisel juhul oleks igal juhul see linna poolt ebamõistlik anda pikendus poolteist aastat. Kui pool aastat võiks olla see optimaalne aeg nii projekti tegemiseks kui ehitustöödeks. Luvoter on keeldunud kommentaaride andmisest Eesti raadio uudistele Pärnus Toomas šalda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu Delfine hotelli lammutamise ümber käivad vaidlused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaiu vanast koolimajast, selle kõrvalhoonest ja õuealale kerkivast uuest majast saab hariduskeskus, kuhu kolivad aasta lõpuks põhikool, lasteaed ja raamatukogu. Kooli juht Hannes Vald nägi peatöövõtja haarde ehituse töömehi viimati objektil kolm nädalat tagasi kuid eelmisel nädalal pakiti asjad ja koliti minema. No eks kahtlane tundus juba koos maailma olukorraga, kuivõrd kuulsime tarneraskustest ja täpselt samamoodi tööjõu raskustest siis need teemad käisid ehituskoosolekutel läbi iganädalaselt. Paar nädalat tagasi palus Haarte ehitus Rapla vallavalitsusel ehitusmaterjalide kallinemise tõttu hankelepingu maksumust suurendada 276000 euro võrra. Vallavanem Gert Villard ütleb, et läbirääkimistega lõpule jõutud, sest aprilli lõpus sai vallavalitsus kirja, et peatöövõtja on ehituslepingu üles öelnud. Kirja sisu oli lihtne, et tulenevalt siis majandusolukorrast ka sõjaolukorrast siis ka erinevatest nendel omal projektides või, või ehitusplatsidel olevatest läbirääkimistest, mis siis ei õnnestunud, on nad siis sunnitud siis meil töö lõpetama objektil ja annavad siis sisse pankrotiavalduse. Ma pean küll tunnistama seda, et, et nad iseenesest on käitunud senini väga korrektselt. Ehituses on küll maas mõned graafikujärgset tööd, aga nad on kogu aeg kinnitanud, et aasta lõpuks saab objekt valmis ja samas kaks nädalat tagasi tulid ka siis taotlema täiendavaid vahendeid. Et kuna siis on materjalid on kallinenud tulenevalt siis siis sellest sõjaolukorrast ja, ja nende soov oli siis ehitushinnad üle vaadata ja täiendavaid ressursse siis kaasata meie poolt ja selle läbirääkimiste katkestas ki siis nende siis teade 29. aprillil. Mis saab edasi? Me ilmselt lõpetame töövõtulepingu peale seda siis hindame olukorda, mis, mis järgus ehitus on, kui suured mahud tuleb ehitada ja läheme uuesti hankesse. Loodame uute ehitajate peale, kellel on need mahud olemas ja kes on, kes on nõus tulema siia ehitust jätkama. Objektilt lahkunud peatöövõtja, haarte ehituse juhatuse esimees ja tegevjuht Riho Metsla polnud täna kogu päeva jooksul kättesaadav. Ta teatas kirjalikult, et on hõivatud ega saa kommentaare jagada. Küll aga saab ta seda teha järgmise nädala esimesel poolel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Raplamaalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehitusettevõte Haart Ehitus peatas Kaiu hariduskeskuse ehitamise ja andis Rapla vallale teada, et lõpetab ehituslepingu. Põhjuseks toodi objekti ootamatu kallinemine. Rapla valla teada plaanib Haart Ehitus sisse anda pankrotiavalduse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVäimela on pea 600 elanikuga Kalevik otse Võru külje all, siin tegutseb Eestis teada-tuntud Võrumaa kutsehariduskeskus, aga siit leiab ka uhke mõisakompleksi, kaks järve, mõned ettevõtted ja tervisekeskuse ühes ujulaga, mis on muide ainukene siseruumides ujumise võimalus kogu Võru piirkonna inimestele. Nüüd plaanitakse aga siia alevikust vaid mõnesaja meetri kaugusele endiste lautade asemele luua ka Eesti suurim, 360000 pealine kanala kompleks. Kohalikud elanikud jagunevad kavandatava osas kaheks. Kõigepealt räägib meile Marika kurim. Ta on pigem pooldav, et sellistes väikestes maakohtades, minu meelest on ettevõtluse hästi oluline, et, et see nagu annab võimaluse ellu jääda sellel kohal paremini, et kui ettevõtjad tunnevad huvi piirkonna vastu, sa hoiad arendada siin. Teine osa elanikest on aga rajatava kompleksi vastu, öeldes, et kohalikke ega ka piirkonna ettevõtjaid pole piisavalt kaasatud planeeringuprotsessi. Samuti öeldakse, et olemasolevas keskkonnamõju strateegilises hindamises ei ole arvestatud keskkonnaameti ettepanekuga määrata Amaniaagi haisuala ringikujulisena, kuhu sisse jääks ka väimela alevik. Hetkel on haisu levi ala määratud liikuma ühesuunaliselt metsa poole edasi räägib kohalik elanik Tiiu Ritari. Meie ametlikult keskkonnaagentuurist tellitud väimela tuulte roos näitab, et näiteks aasta jooksul on tuuled puhunud suures, enamikus alevi peale ja pargi peale mõisa peale supelranna poole lasteaia poole, mitte mitte sinna metsa poole. Lisaks pole Ritari sõnul keskkonnamõju strateegilises hindamises arvestatud ka teisi olulisi keskkonnamõjusid. Veel kord Ritari. Näiteks kas selles loodavas farmis hakatakse kasutama antibiootikume. Praegu peaks seal tekkiv reovesi alevi üldkanalisatsiooni, kuhu siis satuvad antibiootikumid, need desoained, mis juhtub meie põhjaveega seal on näiteks kirjas selles planeeringus et sõnnikuhoidla peaks tulema 30 meetri kaugusele praegusest joogivee puurkaevust. Ja nüüd on Mirjamiga meil väimelasse ga otseühendus Mirjam, kui palju murelik elanikke on kanala vastu välja tulnud. No siin on tõepoolest väljas palju elanikke, 110 sain mina neid kokku proovides na lugeda ja praegu on see etapp, kus juba tund aega siis nii arendaja kui ka koostaja jagavad omapoolseid selgitusi inimestele ning mõningad pinged on ka siin juba maha võetud, näiteks see, et antibiootikume ei kasutata juba aastaid kanalat samuti, mis puudutab nüüd lägahoidlat, et jah, see tõepoolest tuleb, aga see on lihtsalt eeskirjade ettenähtud varu lagahoidla ning tegelikult hakatakse igapäevaselt siis seda ära vedama. Ja jutt ju käib sellest, et tuleb esimene Eesti suurim siis nii-öelda õnnelik kana, kanafarm, nad saavad olema vabapidamisel ning ennustatakse, et kogu turg saab olema suures osas just nimelt Eestis. Aga tarbijad on muutunud teadlikumaks, nagu me ka täna ajalehtedes võisime lugeda, et tegelikult oodatakse neid vabapidamis kanade muna mune pigem oma toidulauale kui nüüd puurikanade mune, aga kired on siin muidugi hetkel kuumad nagu ilmgi, sest elanikud on tahtnud korduvalt omapoolseid küsimusi esitada, oma vastuväiteid esitada. Need on praegu veel kõik maha surutud, et arendajad saaksid oma jutud ära räägitud, aga nüüd ilmselt saali tagasi minnes, siis saab kuulda veel muid muresid ka, mis inimestel on lisaks juba praegu kuuldutele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võru lähistel Väimelas on aga just praegu käimas arutelu Lõuna-Eesti Talumuna OÜ plaani üle rajada aleviku vahetusse lähedusse Eesti suurim kanala. Mõned kohalikud elanikud rõõmustavad piirkonna sellise arengu üle, teised tunnevad aga suur muret, et nende elukeskkond reostatakse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMajandusministri Taavi aasa kinnitusel on veeeldatud maagaasi ehk LNG terminali vaja sügiseks ja selleks tuleb otsus teha erakordselt kiiresti lähema nädala jooksul. Kuid on küsitav, kas jõuab, kui läbi on vaja rääkida ka naaberriikidega. Peaminister Kaja Kallas märkis, et valitsus saab otsuseid teha eri järkudes. Muidugi suur palve oleks olnud majandusministril tegeleda selle asjaga varasemalt mitte tulla, nii et nädal aega on ainult aega. Aga me soovime teha need otsused järk-järgult, et üks asi on see, et kai investeering, haalamispunkti loomine, mis tuleks nii-öelda niikuinii teha, mis oleks nii-öelda kindlustus selleks, et me saaksime ka LNG laevu vastu võtta. Kallase sõnul on esmajärjekorras oluline luua sügiseks võimekus lNG gaasi vastu võtta. Samal ajal tuleb pidada läbirääkimisi Soome ja Lätiga, millist terminali rajada, sest Eesti enda tarbimine jääb sedavõrd suure investeeringu jaoks liiga väikeseks. Tegelikult on investeering ligi 500 miljonit, mis on väga suur raha ja seal tuleks ikkagi vaadata, kas meil on ühisosa Läti ja Soomega ja miks sellepärast, et Eesti gaasi tarbimine aastas on viis teravatt-tundi aastas. Soome gaasi tarbimine on 30 teravat-tundi aastas ja Läti tarbimine on 14 teravatt-tundi aastas. Peaministri kinnitusel on lisaeelarves rida LNG terminalile olemas, kuid hinda sellel juures veel pole, sest oodatakse konkreetsemaid vastuseid majandusministeeriumilt. Majandusministri erakonnakaaslane, riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et Taavi Aas teeb valitsusele ettepaneku teha ära põhimõtteline otsus LNG terminali rajamiseks. Siin on ka mitte tundides, vaid minutites, kallinevad kõik hinnad ja, ja isegi ei ole võimalik kõiki materjale kätte saada. Et kui me kiiresti otsusta, no siis võibki juhtuda, et siis me kuue kuuga ei saa. Praegu on lootus, et me saaksime kuue kuuga selle ujuvterminali püsti ja kindlasti tuleb koostööd teha naaberriikidega, sest nende vajaduste gaasi järgi on suurem kui meil. Aga neil pole jälle sellist unikaalset kohta ja võimalust nii kiiresti seda asja lahendada. Soomes peaks sügisel tööd alustama hamina NG terminal, mis on statsionaarse. See katab mõne aastaga kolmandiku soomlaste gaasivajadusest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandusministeerium tegutseb praegu selle nimel, et saada Eestisse kiirkorras veeldatud maagaasi ujuvterminal, mis aitaks vähendada sõltuvust Vene gaasist. Kuna aga vajalik on koostöö naaberriikidega, on küsimärgi all, kas sügiseks see plaan õnnestub.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEilse otsusega ütles Saksamaa konstitutsioonikohus, et ei pea Euroopa keskpanga rahatrüki õigustatuks ja rullis ühtlasi üle Euroopa kohtu varasemast otsusest. Euroopa institutsioonid on võtnud järelemõtlemise aega, kuidas sellele vastata. Euroopa Komisjoni majandusvolinik Paula šentiloni. Me kinnitame taas kord Euroopa Liidu seadusandluse ülimuslikkust. Euroopa kohtu otsused on siduvad kõigi riiklike kohtute jaoks. Teiseks oleme me alati kaitsnud ja toetame täielikult Euroopa keskpanga iseseisvust rahapoliitika tegemisel. Me uurime seda kohtuotsust lähemalt, et diskussiooniga edasi minna. Saksa kohtuotsus annab Euroopa keskpangale kolm kuud aega selgitada varaostuprogrammi proportsionaalsust. Pragmaatiliselt võttes võiksid selgitused probleemi ehk lahendada. Vastamine iseenesest avaks aga uue pandora laeka ja õigusliku kaose. Kui Euroopa õiguse tõlgendajaks ei jää enam Euroopa kohus. Löveni ülikooli rahvusvahelise ja Euroopa õiguse professor Jan Bauters. Alu. Oht seisneb siin selles, et kui Euroopa keskpank sellele reageerib, mis on riiklik kohtuotsus, siis võivad teised riiklikud kohtud või valitsused alustada samasuguseid asju ja öelda keskpangale, et te vastasite sakslaste süüdistustele. Nüüd te peate tegema midagi meile teatud moel on see väga riskantne, sest Euroopa keskpank peab jääma iseseisvaks. Mitmed analüütikud peavad Saksa kohtu majanduslike põhjendusi nõrkadeks, aga fakt on see, et kohtuotsus viitab euroala nõrgale kohale ehk sellele, et Euroopa keskpank on pea ainus eurokaitsja väga erineva majandusega riigid, ei ole olnud valmis seda ühise eelarve ja ühiste kohustustega toetama. Mõttekoja prügel direktor Guntram Volf. Keskpank jääb nii alati maadlema olukorraga, kus ta peab ajama rahapoliitikat kõikide riikide jaoks euroalal, aga see toimib euroala eri osades erineva tõhususega. Ma arvan, et lõpuks me peame rääkima fiskaalliidust ja ühistest võlakirjadest, see tähendab lõpuks aluslepingu muutmist ja mõnes riigis põhiseaduse muutmist. See on väga suur asi ja ma arvan, et Saksa kohus teatud mõttes suurendab selle teema pakilisust. Kuigi see kohtuotsus ja selle põhjendused on problemaatilised ning ausalt öeldes ennekuulmatud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele ei Pehand Brüssel Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa konstitutsioonikohtu eilne otsus seada kahtluse alla Euroopa Keskpanga varaostuprogramm paneb Euroopa Liidu keerukasse õiguslikku olukorda. See vaidlus puudutab Euroopa Liidu aluseid ja küsimust, kui ühtselt riigid ühise raha taga seisavad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUue viiruse kohta palju ei teata, sest esimesed haigusjuhtumid tuvastati vaid mõni nädal tagasi, tunnistas epideemiatõrjeosakonna nõunik Irina Tontšenko. On tuvastatud, et see viirus sarnaneb geneetiliselt SARSi viirusega see umbes 70 protsenti on sarnasus. Aga meile õnneks on selline teave praegu, et selle haiguse kulg on kergem võrreldes SARSi haiguse kuluga. Hea uudis meie jaoks praegu, et on tähis täheldatud piiratud inimeselt inimesele levik, see tähendab seda, et see leviku potentsiaal on madalam. Näiteks kui me võrdleme gripiga, seda kinnitavad ka need haigusjuhtude numbrid sest kui see oleks selline laiaulatuslik levik inimeselt inimesele, siis me oleksime prognoosinud ja oleksime silmitsi selle ees, et hai haigete arv on tunduvalt suurem. Millised on aga selle viiruse sümptomid? Haigus kulgeb nagu respiratoorne nakkushaigus, külmetushaigus tekivad inimestel palavik, köha, hingamisraskused ja tõsisematel juhtudel kopsupõletik. Ja riskirühmas. Nagu ka teiste respiratoorsete viirushaiguste puhul, on vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed. Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai ütles, et uuele koroonaviirusele vaktsiini esialgu pole. Küll on hea uudis, et ka Eestis on võimalik seda viirust varsti tuvastada. Homme peaks olema see imeline päev, kui meile saabub siis teine osa sellest uuringumaterjalist ja sealt mõned päevad edasi, et see uuring siis nii-öelda tööle saada. Ehk et tõenäoliselt järgmisel nädala jooksul on siis meil ka võimalik terviseameti laboris seda haigust ise tuvastada. Seniajani ei ole midagi katki, kõik toimib nii, nagu ta toimima peab. Kui tekib haiguskahtlus, võetakse patsiendilt uuringu materjal ja see uuringu materjal, siis edastatakse koostöö laborite võrgustiku laboritesse analüüsimiseks ja sealt siis tuleb vastus. Tegelikult me saame selle vastuse tundide jooksul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti spetsialistid andsid ülevaate Hiinast alguse saanud koroonaviirusest ja Eesti valmisolekust viirusega toime tulla.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRündo Mültsi sõnul asuvad Järvamaale püstitatud punamonumendid valdavalt kalmistutel ühe suure erandiga Türi linna Viljandi poolsel piiril, kus kõrgub 1986. aastal püstitatud pronkssõdur, mille lähedusse on erinevatel andmetel maetud 50 kuni 83 punaväelast. Meenutamaks siis, 1941. aasta, siis suvel hukkunud okupant hukkunud, siis nõukogude sõjaväelasi, kes siis siin toimetasid teise maailmasõja lahingutes koos sakslastega, keda nimetatakse siin küll siltide järgi kangelasteks ja vabastajateks, kelle kätel on kindlasti ka väga palju siis seda verd, mistõttu on eestlane hukkunud. Mis teid selle mälestusmärgi juures häirib tänast konteksti arvestades? Esiteks kindlasti sellistes kohtades võiksid olla selgitavad infotahvlid, et kui satub siia külaline, satub siia võõras inimene ehmatab ära, et meil on Eesti vabariik ja meil on sissesõidu koha peal ja sedasi paraadselt väga võimas memoriaalkompleks ja see pole mitte pühendatud siis meie enda vabadusele vaid hoopis meie okupandile. Ja noh, kindlasti kui siin on ka kadunukesi, kes siin on siin krundil, et võiks kaaluda ka nende ümber matmist, kalmistule. Türi abivallavanem Elar Niglas ütleb, et vallavalitsus pöördub kaitseministeeriumi juures tegutseva sõjahaudade komisjoni poole ettepanekuga kaaluda Türi sõjahaudade asukoha sobilikkust. Sõjahaudade kaitse seadus toob selgelt välja, et millised on need ebasobivad asukohad, aga sõjahaudade komisjon, see, kes selle lõpliku otsuse teha saab, meie seda teha ei saa, et ettepaneku selle arutamiseks teha küll. Tukohti mina ise usun seda, et tegelikult, olles linna sissesõidul riigimaantee ääres, ei ole see kõige mõistlikum koht, kus selline mälestis võiks olla. Teha ilmselt tuleks salmid ümber matta ja siis ka nii-öelda hauamonument teisaldada, et tegelikult selleks, et langenud, saaksid rahus puhata, et oleks hauarahu, siis selleks on õige koht kalmistul. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järvamaa Muuseumi teadusjuht, ajaloolane Ründo Mülts leiab, et kõik punamonumendid tuleb varustada selgitava tekstiga, väljapoole kalmistut maetud langenute säilmed aga kalmistule ümber matta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäbipõlemine õdede seas on probleem, tõdetakse hiljuti ajakirjas Eesti õde avaldatud artiklis läbipõlemisohus. Töötaja pole oma tööga rahul, jõuab tööl vähem tehtud, puudub töölt ning võib lõpuks ametit vahetada. Õdede Liidu juht Anneli Kannus nendib, et oma osa on siin ka õdede puudusel. Kui näiteks mõni õde hommikul teatab, et ta on haige, siis teine õde, kes on valves, võtab osa tööd enda kanda, selle asemel, et meil oleks võtta asendajad. Õdesid juurde saada on keeruline ja seda pole lähiajal ka loota, ütles Pärnu haigla juhatuse esimees Urmas Sule. Kui me vaatame ikkagi ühiskonna demograafia püramiidi, siis tegelikult meil ei ole põhjust eeldada, et meil tuleks nüüd nii palju koolilõpetajaid peale, et me saame selles mahus tervishoiutöötajad, nagu me vajalikuks peame. Me peame tööd korraldama selliselt, et koolitama ja arendama kõrvale selliseid spetsialiste, kes tegelikult aitavad õdedel-arstidel oma tööd võimalikult paremal moel teha. Töö eripära tõttu kogevad paljud õed kõikjal maailmas läbipõlemist. Anneli Kannus. Kui patsiendil on näiteks valus, ebamugav, ta ei ole millegagi rahul siis õde on see, kes sellele nagu peab reageerima ja selleks, et tegelikult õde suudaks reageerida professionaalselt, on vaja ka õel saada psühholoogilist tuge. Viljandi haiglas juba pakutakse psühholoogilist tuge aga Viljandi haigla kliinilise psühholoogi. Tea Marrani jutust tuleb välja, et järjekorda ukse taga pole. Esiteks ei ole harjutud sellise teenusega, et seda võiks teha ja teiseks võib-olla see julgus ka pöörduda vajadusele. Marrani sõnul näitab koolituste kogemus, et õed vajavad tegelikult väga psühholoogilist tuge. Viimase aasta jooksul on olnud mitmeid stressikoolitusi, hinna on huvi olnud väga suur. Arstid toetavad õdede soovi saada psühholoogilist nõustamist, ütles arstide Liidu president Jaan Sütt. Just nimelt see koroonakriis ja kõik varasemad kriisid, mis tervishoius on olnud, et, et kõik need on, on ilmselgelt väga oluliselt mõjutanud meie töötajaid ja, ja ega kvaliteetset arsti või õendusabi ei saa anda, kui inimesed töötavad läbipõlemise piiril. Õdede liit loodab psühholoogilise nõustamise võimaluse kokku leppida ka uues kollektiivlepingus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Meditsiiniõed vajavad psühholoogilist tuge, et ennetada läbipõlemist. Samas näitab kogemus, et õed tihtipeale ei julge nõustaja juurde minna ja eelistavad osaleda koolitustel suurema rühmana.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeadus ütleb, et eriolukorra tohib välja kuulutada siis, kui muid võimalusi hädaolukorra lahendamiseks ei ole. Vandeadvokaat Allar Jõks märgib, et alles eile kuulutas valitsus välja terve rea uusi koroonaviiruse tõrjumiseks mõeldud piiranguid. Kuni me ei tea, kuidas nüüd see riigi lukku panemine sellisel kujul, nagu see homsest toimub, mõjutab viiruse levikut. Seni ei ole minu hinnangul seaduse järgi võimalik eriolukorda kehtestada. Läinud kevadel kuulutati eriolukord välja paljuski sellepärast toonane seadus ei andnud valitsusele piisavalt võimalusi viiruse leviku tõkestamiseks. Pärast maikuiseid seadusemuudatusi on valitsuse käed oluliselt vabamad. Samas, mida teha siis, kui senistest piirangutest ei piisa ja tarvis on kehtestada näiteks komandanditundi? Minu hinnangul ilma eriolukorrata ei ole võimalik komandanditundi kehtestada ega era viisilisi kogunemisi piirata ja seda kasvõi sellel põhjusel, et kui mingi piirang kehtestatakse, siis peab nende piirangute täitmise kontrolliks rakendama ka riigivõimu ja selleks oleks vaja siis kaasata kaitsevägi või kaitseliit. Riigikantselei vastas rahvusringhäälingule, et liikumispiiranguid lubab kehtestada ka praegune nakkushaiguste ennetamise ja tõrjeseadus. Korrakaitseseadus lubab kaasata kaitsejõude, küll aga tohib ilma eriolukorrata kaitseliitu ja kaitseväge politseile appi kutsuda kuni kuuks ajaks. Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu on märkinud, et eriolukorda oleks tarvis hoopis tõhusama juhtimisstruktuuri jaoks. Allar Jõks ütleb, et eriolukorra juhil oleks tõesti võimalus anda kiireid haldusakte ja korraldusi. Kui peaminister on eriolukorra juht, siis peaministri tähelepanu läheb väga paljudele sellistele väiksematele küsimustele, mis ei peaks olema peaministri otsustada. Selles, et valitsus tohib nüüd ilma eriolukorrata riigi sisuliselt lukku panna, näeb Allar Jõks ka võimaliku mure kohta. Ta toob näiteks, et valitsus ja terviseamet võivad piirata avalike koosolekute pidamist. Teoreetiliselt on tõesti võimalik, et valitsusele hakkabki meeldima see, et on võimalik kiiresti vastu vaidlemata nii-öelda õigeid otsuseid vastu võtma. Samas ma usun, et Eesti demokraatlik riigikorraldus, õigusriiklik fundament on, on niivõrd tugev, et nad nagu väga suurt sellist nagu praktilist ohtu selles ei näe, et valitsus võiks hakata nüüd selliseid autoritaarseid meetmeid pidevalt kasutama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vandeadvokaat Allar Jõks ütleb, et praegu valitsusel eriolukorra väljakuulutamiseks põhjust ega õigust ei ole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud aastal tootsid meie tuulikud seitse protsenti tarbitud elektrienergiast, kuid 2030.-ks aastaks peaks tuulikute roll mitmekordistuma samas juba mitu aastat pole olulist arengut toimunud. Kõige enam emotsioone pakkus tänagi juba habemega küsimus, et miks kaitseministeerium Virumaale kõrgeid tuulikuid ei taha. Tuuletehnoloogia liidu juhatuse liige Harri Raudvere nimetas riigikaitset küll oluliseks aga eks pahameel tegi oma töö. Ega igasugune usk riiki kui sellisesse on löönud kõikuma ja isegi ÜRO rahvusvaheline komisjon tunnistas, et Venemaa ei ole Ukrainat rünnanud. Kaitseministeeriumi kaitseplaneeringute asekantsler Meelis Oidsalu sai juba ei tea mitmendat korda selgitada, kuidas tuulikul meie radareid ja raadioluured segavad. Ole. Turul olemas radarite kindlat tuuletehnoloogiat ega ka mitte tuulikute kindlaid radareid. Aga kui soetada üks radar juurde näiteks kaitseministeerium rohelist tuld pea kõigile tuulikutele, mis jõhvis lääne poole jäävad. Uue radari rajamine võtaks alates otsuse tegemisest kuni neli aastat aega ning maksaks koos kõige juurde kuuluvaga 30 miljonit eurot. Lisaks tuleks uut radarit ülal pidada. 40 protsenti orienteeruvalt kogu nii-öelda elutsükli maksumusest maksab siis sellele lisandub käitluskulu, sest iga radar nõua b opereerimiseks inimesi nõuab hooldusvahendeid, turvalisuse tagamist, sidevahendite uuendamist. Lisaks radarite puhul on elutähtsav selline asi nagu Medlife upgrade, mis maksab seal tänastes hindades kuskil 12 miljonit eurot. Ehkki riigikaitse arutelu valgustasid kõige eredamad emotsioonid, planeeritakse hulga suuremaid tuuleparke hoopis Lääne-Eestisse ja nende muresid radaritega ei lahenda, räägib keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma. Mis meid paneb sellesse keerulisse olukorda, on tõepoolest see fakt, mida koolis õpetatakse. Eesti on rändlindude nii-öelda selle rändetee selline keskpunkt, ehk kõik need Euroopa linnumassiivid siit kevaditi ja sügisiti läbi liiguvad ja see paneb meile looduskaitse pealt sellised omad kohustused ja teeb nende lahenduste leidmise tegelikult omajagu keeruliseks. Ja nagu me Loode-Eesti tuulepargi puhul näeme seal, kus pole muud muret, seal on murelikud kohalikud, kusjuures lahendust püüab riik leida ka kohalike jaoks. Selle tarbeks kuulutati hiljuti välja kõlava nimega riigihange, et uurida kohaliku kasu instrumendi teisiti öeldes võimalust, kuidas ka kohalikud saaks mürisevatest tuulikutest pisut kasu, räägib rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Katri-Liis Ennok. Seal võivad välja kooruda nii kogukonna fond, kilovatitasu kui muud sellised meetmed ja riigihalduse minister siis maikuus 2020 annab valitsuses ülevaate.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna arutasid parlamendipoliitikud, ametnikud ja ettevõtjad tuule-energeetikat ümbritsevaid probleeme. Laias laastus jõuti järeldusele, et lahendustega on kiire, kuid paraku võtavad need aastaid aega ja nõuavad kümneid miljoneid eurosid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTurismivaldkond annab Lapimaal tööd 10-le 1000-le inimesele ning endiselt kehtivad reisimispiirangud laastavad piirkonda enneolematul moel turismi edendamiskeskuse visit. Rovaniemi tegevjuht Sanna Kärkenen peab pidevalt vastu võtma sõnumeid järjekordselt reisikorraldajalt või turismigrupilt, kes teatab plaanitud reisi ärajäämisest. Olukord on drastiline, Lapimaal jääb saamata vähemalt 700 miljonit eurot tulu ning täitmata 5000 töökohta. See on siinmail kõigi aegade kõige hullem turismisektori kriis, märgib kärkäinen. Üks valusalt pihta saanud ettevõtetest on Lapland Hotels and Safaris, mille kliendid tulevad peamiselt Suurbritannias, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Hiinast ja Jaapanist. Ettevõtte juhi hinnangul ei suuda seda hooaega päästa isegi see, kui reisimispiirangud varsti tühistataks. Ansai Matkalu osaldab armastama talve kausi, ometi. Nii ta ei tule enam olema, see on aega. Selle aasia välisturistide osas on see hooaeg juba lootusetu. Kui kevadel õnnestub midagi saavutada, tuleb see siseturismi arvelt, räägib Lapland Hotels and Safaris tegevjuht Ari Voorentausta. Kodumaised turistid siiski välisturistide jäetud auku täita ei suuda. Ettevõte ongi saatnud lõviosa põhikoosseisust sundpuhkusele ning jätnud 1000 hooajalist töötajat palkamata. Sanna Kärkenini hinnangul pole lõunas ehk lapimaalt vaadates Helsingis korralikult aru saadud, mis olukord põhja polaarjoone taga tegelikult valitseb. Nädalate kaupa on oodatud infot, selgeid sõnumeid, juhtnööre ja mõistmist turismivaldkonna kriisi suhtes. Neid pole tulnud ning see on viinud lapi peredelt toimetuleku, kurjustab Kärkenen rahvusringhäälingu raadiouudistele. Rain kooli, Robaniemi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsuse selle nädala otsusega jätkuvalt kehtima jäetud reisimispiirangud on pannud raskesse olukorda põhjanaabrite turismisektori, kuid eriti rängalt on need tabanud Lapimaad, mille majandus on turismist sõltuvam kui mis tahes teine Soome piirkond.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIstung algas president Toomas Hendrik Ilvese kõnega ja kui tuletada meelde tema eelmise parlamendi koosseisu eest tehtud avakõnet, siis just sealt muutus klassikaks väljend, et riigikogu ei tohi olla kummitempel. Ka täna tuletas president meelde riigikogu liikmete vastutust. Riigikogu liikme tähtsaim omadus on mõistmine, et ta on valitud teenistusse teenima oma valijaid teenima riiki. Ärme siis hetkeks unusta, et riigi teenimine on auasi au ei tee vahet soo, vanuse, rahvuse, erakonna ega valimisringkonna järgi. President avaldas tunnustust eelmisele parlamendikoosseisule, kes tuli toime keerulise ajale langenud ülesannete lahendamisega. Aga ta ei jätnud mainimata ka näpuvigu, mis viisid põhiseadusega vastuollu minekuni. Kõik eksivad ja see on inimlik. Aga hooletuse ja hoolimatuse, põhiseaduse teadliku ja sihiliku eiramise võiks riigikogu 12. koosseis esimesest ööpäevast alates täiesti välistada. Soovin teile julgust tulla tagasi seaduste juurde, mille toime pole selline, nagu alguses loodeti. Tehke need seadused korda, sest halvasti puudulikult või üldsegi mitte töötav seadus kõigutab usku õigusriiki ja põhiseadusliku korda. Küsige iga uue seaduse kohta. Kas seda on vaja. Kas uues seaduses loodetav kasu ja selgus ületab sellega kaasneva segaduse ja võimaliku kahju. Kas see suurendab meie inimeste heaolu, kas see teeb Eesti suuremaks ja paremaks? Ja veel märkis president, et me teame oma nõrkusi ja probleeme ning peame nad lahendama. Kui Eestil läheb hästi, kui meie majandus kasvab ja päike paistab siis on kõik justkui korras. Kui aga majandus tabab ränk langus, kui tihe lumesadu või tugev tuul peatub liikluse viib elektri ja lennutab katuseid siis hakkab me riik rebenema. Riik on abitu just sel hetkel, kui kodanikud loodavad tema toele ja abile. Eestil napib veel tugevuse varu. Oleme teda kohati liiga palju optimeerinud Ühegi toimiva masina, saati siis riigimasina. Töövõimsust ei saa kavandada ideaaltingimusi silmas pidades. Presidendi kõnele järgnes riigikogu liikmete vande andmise protseduur. Kui Ene Ergma oli vandeteksti ette lugenud, läksid saadikud üksteise järel saali ette ja andsid sellele oma allkirja. Siis valiti juhatus. Riigikogu esimehe kandidaadiks esitati senine esimees Ene Ergma, kes sai 59 poolt ja 42 vastuhäält. Aga tuletame meelde, et neli aastat tagasi, kui ta samuti esimeheks valiti, sai ta 91 poolthäält. Aseesimeeste kandidaatideks esitati Jüri Ratas ja Laine Randjärv, keda seni on rohkem tuntud Laine Jänese nime all. Hääletustulemused tehti teatavaks just mõni minut tagasi. Jüri Ratas sai 46 häält, Laine Randjärv 52 häält. Seega sai esimeseks aseesimeheks Laine Randjärv. Ja just sel hetkel, kui algas päevakaja, oli puldis peaminister Andrus Ansip avaldusega valitsuse tagasiastumisest. Homme teeb Andrus Ansip riigikogu ees ettekande valitsuse moodustamise alustest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu 12. koosseis alustas tööd. Avaistungil pani president saadikutele südamele teha kvaliteetset tööd ja küsida iga seaduse puhul, kas seda on vaja, kas see teeb Eesti paremaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\n2020. aasta sügisel esitatud Euroopa Komisjoni ettepanek kehtestada ühtne raamistik alampalgatõusu innustamiseks on vormistamise lõpusirgel, ütleb Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela. Valmib direktiiv nõuab peamiselt kahte asja kollektiivlepingute soosimist või selgeid kriteeriume seadusega määratud alampalgale. Kriteeriumid ongi sellised, võtame arvesse üldist palkade kasvu määra, võtame arvesse üldist palkade taset ja nende jaotust. Võtame arvesse, milline on ostujõud. Loonel rõhutab, et direktiiviga ei kehtestata kindlat seost näiteks et alampalk peaks olema pool keskmisest palgast. Sinna ei küündi alampalk pea üheski liikmesriigis. Eesti ametiühingute keskliit nendib, et selliseks alampalgatõusuks ei ole paljud liikmesriigid valmis. Siiski võiks tasapisi sihi sellele seada, vahendab liidu kommunikatsioonijuht Jaan-Hendrik Toomel. Ametiühingute lootust. See 50 protsenti Eesti jaoks võib-olla täna natukene on liiga ambitsioonikas aga ka me näeme, et, et, et see, ütleme viimase 20 aasta trend on olnud õiges suunas, et ütleme selline 45 protsenti keskmisest, on meil endal selline lähiaja siht pandud. Praegu moodustab alampalk Eesti keskmisest palgast 40 protsenti. Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja Tairi Rõõm ütleb, et kui järsk alampalga tõus tooks osadele ettevõtetele majandusraskused, siis tasapisi jätkuv tõus tooks majandusele pigem positiivsed mõjud. Meil on järjepidevalt miinimumpalk keskmisest palgast kiiremini tõusnud, tänu sellele on vähenenud palkade ebavõrdsus ning samuti on sellel olnud positiivne mõju soolisele palgalõhele, sest miinimumpalga saajad pigem on naised. Järsu tõusu vastu hoiatab ka Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas. Eestis lepivad alampalgas kokku Tööandjate Keskliit ja ametiühingute keskliit, nii nagu Euroopa liit innustada soovib. Paljudes riikides selline tava puudub, aga kuna Euroopa liit ka ise väga toetab sellist printsiipi, et sotsiaalpartnerite roll ühiskonnas ja kokkulepete sõlmimisel on suur, et siis on meie meie lootus ja arvamus, et direktiiviga meile ette ei kirjutata, milline peab olema meie palgatase? Direktiivi lõplik versioon ei ole veel kirja pandud ja vastu võetud, kuna liikmesriikidel jääb omakorda kaks aastat, et direktiiv üle võtta, pakub Loonala, et kui kõik sujuv, jõuavad reeglid Eesti seadusandluses se 2024. aasta suveks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon tahab tagada õiglase alampalga kõikides liikmesriikides. Selleks on lõpusirgel direktiivi koostamine, mis seab nõuded alampalga kokkulepetele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsto päevade lipu ajalugu algab aastast 1972, kui toimusid esimesed ülemaailmsed Eesti päevad Torontos. Esto lipu andis Eesti rahva muuseumile üle Robert Kreem Kanadast ja tema nüüd jätkabki. Loomulikult oli selleks vaja Eesti leppe ja lasime valmistada neid kaunis suure hulga. Need lipud läksid rongkäiku Eesti vabaduse manifestatsiooniks. Toronto raekoja. Selle lõpu toimus Toronto raekoja ees manifestatsioon kolm põhilist ideed olid, et sa esmalt me peame eestlast ennast tugevana hoidma. Teiseks, et meie võitleme Eesti vabariigi, taastame see eest ja kolmandaks, et meie oma juhtkonda ja tegevust arendajaksime tugevamaks, sellele järgnes siis muidugi mitmeid estosid Baltimoris USAs 1976. Järgmine, kolmas Stockholmis 1980 ja tagasi Torontos 1984 kuni selle ajani meil spetsiaalset nagu Esto lipu ei olnud, vaid kõik need lipud, mis me kunagi muretsesime, võtsid osa kõikidest nendest Estode manifestatsioonides ka teistes riikides sinna sisse on siis peetud kõnesid ja loetud manifesti ja ideed Eesti vabaduse saavutamiseks. Mida soovite Eesti Rahva muuseumile, kes nüüd hoiab seda Esto lipu? Ma arvan, et see on loogiline, et inimesed, kes siia tulevad, vaatavad kõike seda Eesti rahva saamislugu siin, mis kajastub igal seinal siin, nagu ma näen. Ja siin on kindlasti ka hoiul mitmesugused teised lipud, nagu kasvõi esimene Otepääl õnnistatud lipp 1884 mitmesugused lahingulipud ja selles mõttes ma arvan, et ka pagulaseestlaste libul Estode lepul on siin koht olemas. Estopäevad jätkuvad Torontos, siin on veel mõningaid küsimusi, aga pidustused kindlasti toimuvad ja nii et tere tulemast Tor otosse aastal 2000.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Rahva Muuseumile anti üle eestluse ja ESTO lipp.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAvalikust teenistusest rääkides ei alustatakse haridusest või isegi palka, vaid sellest et ametnikke on liiga palju ja nende arvu peaks vähendama riigihalduse. Minister Jaak Aab alustas täna samuti numbritest ja tuletas meelde, et kui räägitakse, et avalikus teenistuses on 130000 töötajat siis jättes välja õpetajad, arstid, päästetöötajad ja keda veel iganes on tavapärase arusaama kohaselt ametnikke üksnes 27600. Nende arvu saab vähendada tööd tõhusamaks muutes. Ja kõik need vähenemised ongi seotud mingite selgete tegevustega. No näiteks tugiteenuste koondamisega. Meie raamatupidamine ju riigi raamatupidamine ammu on kõik üheskoos koos, see on riigi tugiteenuste keskuses, aga konkreetselt kui me jätkame nende riigireformi tegevusega, siis on reaalne kuskil protsent aastas, see on siis 300 töökohta vähendada. Aga sellise ainult klausliga, et me peame selle teenuse või töö saama seal selle protsessi käigus, nii nagu meil konsolideerimistega tegelikult paremaks, mitte halvemaks meil ei tohi jääda lünkasid sisse ja see on tehtav. Et kui me võtame siin kolme aasta perspektiivi, siis 900 kuni 1000 töökohta, tõenäoliselt on võimalik sellest 30-st 1000-st vähendada. On tehtud etteheiteid, et avalik sektor veab palgakasvu. Rahandusministeeriumi avaliku teenistuse osakonna juhataja Raido Roop märkis selle kohta. Palgakasv tõepoolest on olnud viimastel aastatel natukene üldturu keskmisest kõrgem, aga seda siis hästi palju prioriteetsete sihtgruppide arvelt, täpselt nagu siis õpetajad, sisejulgeolek, sotsiaalhoolekanne ja kõrgharidusega kultuuritöötajad ja tööjõu küsimus riigis on hästi sarnane ka erasektori ga, et et kvalifitseeritud eksperte või spetsialiste on igal pool puudu ja seda ütleb ka see, et iga riigi palgaline konkurss iga viies konkurss luhtub sisuliselt just selle tõttu, et ei ole sobivaid kandidaate. Jaak Aabi arvates avalikus teenistuses palgad järgmisel aastal ei tõuse, aga see on poliitiline otsus, see tuleb veel langetada. Aga veel üks teema, töökohtade Tallinnast väljaviimine. Küsitakse, et milline on järgmine asutus, mille te Tallinnast välja pagendate? Sellel aastal on üks otsus küll olemas, et see on kodanikuühiskonna sihtkapital mis siis koliski Viljandisse. Aga pigem me oleme võtnud selle lähenemise, et me üritame luua tingimused, et ametiasutused saaksid värvata üle Eesti tööle, et ei ole enam see töökoht Tallinn asutuses või ametis vaid töökoht on olevat selles, sellele, kust vastav spetsialist leitakse. Tänapäeva kaugtöö on ongi selline väga paindlik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna tutvustati avaliku teenistuse aastaaruannet, mis teeb kokkuvõte arengusuundadest ja personalinäitajatest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoostöömemorandumiga andsid Keskerakond ja Eme märku oma programmide ja eesmärkide lähedusest. Pooled rõhutasid, et tegemist on eelkõige hea tahte lepinguga, mis ei pane erakondadele kohustusi kuid annab võimaluse edaspidiseks koostöövormideks ja üheks taoliseks koostöövormis võib olla ka ühine valitsuskoalitsioon pärast valimisi. Nüüd siis teavad märtsivalimistel kummagi erakonna poolt hääletajad, kellega on pärast valimisi koostööd oodata. Edgar Savisaar. Loomulikult, see ei ole valitsuskoalitsioon ja me ei arvagi, et enne valimisi keegi oleks õigustatud midagi niisugust sõlmima. Valimistel annab ikkagi rahvas igale poliitilisele jõule mandaadi, aga kahtlemata see on samm sinnapoole, et liikuda sellise koalitsioonini pärast valimisi. Ning Arnold Rüütel täiendas. Eestimaarahvaerakond on seisukohal, et loogiline on ja see on meie, nagu isegi ma ütleks, kõigi kohus. Et keskjõud koonduksid järgmisele etapile tähendab Riigikogus selleks, et teostada reaalset poliitikat, mis vastaks põhiliselt rahva tahtest tõesti, siis püüda Eesti ühiskonda suunata ja hoida stabiilsel arenguteel. Milline oleks kahe erakonna koostöö riigikogu valimistele eelneval perioodil? See on koostöö riigikogu tasemel kindlasti omavalitsuste tasemel mitmetes valdades, kus on nii Enest valitud volikogu liikmeid kui ka Keskerakonnast ja kolmandaks muidugi see on küsimus kampaaniaaegses koostöös. Edgar Savisaar rõhutas ka senist ühist suhtumist mitmetesse parlamendi eelnõudesse. Keskerakond toetas emet tollitariifide puhul maarahvaerakonna saadikud, astmelise tulumaksu eelnõud, ajakirjanike intrigeeris loomulikult koostöö pärast valimisi. Nii Arnold Rüütel kui Edgar Savisaar ei soovinud mingist valitsuse moodustamisest või ministrite kohtade jagamisest rääkida, rõhutades, et esmalt teeb valiku rahvas. Erakondade võimaliku koostöö kohta ütles aga Edgar Savisaar. Nii. Teate, minu arvates Eesti poliitika on juba muutunud sedavõrd pragmaatiliseks, et koostööd ollakse valmis tegema kõigiga, kellega suudetakse kokku leppida programmilistes põhimõtetes. Tähendab, ma arvan, et Eesti poliitika on sellest ajast üle, kui öeldi, et mina sinuga ühes liivakastis ei mängi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakond ja Eesti Maarahva Erakond sõlmisid koostöömemorandumi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArutelu selle üle, kas talvel on mõistlik kasutada lamell või naastrehve, on kestnud aastaid. Need sõidukijuhid, kellel talvine läbisõit on suurem, võiksid kasutada lamellrehve, ütles Tallinna Ülikooli lektor ja teedeehitusekspert Ain Kendra. Sõitjad, kes sõidavad rohkem, kelle läbisõit on aastas siin üle 10000 kilomeetri, et nendel on kindlasti mõistlik lamellidega sõita ja naastrehv on vajalik sellisele sõitjale, kes ei ole just eriti kogenud. Ja mina ütleks, et siin on põhjus veel üks niisugune. Huvitav, et mulle tundub isikliku kogemuse järgi, et lamell rehv hoiatab libeduses paremini, hoiatab enne, kui sa naastrehviga seda libedust tajuma jõuad hakata? Jah, tõsi, konkreetseid teelõike saab naastuga kiiremini läbida, aga kui see piirkiirus ootamatult kätte tuleb, siis kehtivad füüsikareeglid ja juhil ei ole enam palju midagi teha. Teadlikumad sõidukijuhid otsustavad talvel üha enam lamellrehvide kasuks, tõdes autode müügi ja teenindusettevõtete Eesti Liidu tegevjuht Arno Sillat. Aga me oleme paraku just niisuguse kahe tsooni nagu vahel, et, et, et meil on siin küll sulab, küll külmetab, siis tekivad sellised konarused teede peale, mille peale meil paraku seal ei teki seda vaakumit rehvi ja jääpinna vahel või teepinna vahel on õigem öelda ja, ja siis on vahel ütleme nii-öelda see viimased 10 või 20 30 sentimeetrit enne kokkupõrget, siis siis võib-olla see nael võtab selle viimase otsa kinni, nii et, et selles mõttes teadlikum valik. Teadlikumad inimesed paljuski juba täna valivad rohkem lamellrehvi, sest kui siis ka läheb üle, ütleme sellest rehvivahetuse viimasest tärninist, mis siiski pahatihti kipub paljudel üle minema, need unustatakse lihtsalt ära. Siis ei juhtu lamellaga mitte midagi, lihtsalt et temaga ei ole mõistlik suvel sõita, aga saab, on sellised mblus, rehvid, millega saab sõita nii siin kui seal. Kindlasti on parem, kui seda vahetada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäevast ei ole Eesti teedel lubatud enam sõita naastrehvidega. Kuna naastrehvid kulutavad rohkem teekatet, kasutavad keskkonnaprobleemidest teadlikumad sõidukijuhid üha enam lamellrehve.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKannatanu pöördub kõigepealt politseisse ja teeb avalduse ja soovitav on seda teha kohe kindlasti lähematel päevadel. Politsei registreerib inimese avalduse, alustab asjakohase menetluse ja annab selle kohta siis inimesele õiendi. Ja kolmandaks kodanik toob õiendi koos arve või kuludokumendiga, see on siis kas tšekid, raha, ülekandekoopiad või muu selline rahandusministeeriumisse aadressil suur Ameerika üks, kus need võetakse vastu alates esmaspäevast, 30.-st aprillist kella üheksast null. Nullist. Nii et tuleb isiklikult tuua, postiga saata ei saa. Ja praegusel juhul on niimoodi, et, et meil on ka kirjas, et toob õiendi, ma usun tegelikult, et kui see on ka postiga saadetud, ei ole vahet Kui kaua on inimesel aega nende õiendite esitamiseks ja, ja nende kuludokumentide toomiseks, sest töökätest on puudus, võib-olla ei õnnestu seda akent kohe selle nädala jooksul ära parandada lasta? Me ei ole praegu siin nagu piirangud peale pannud lähemate päevade jooksul kindlasti oleks oluline, et noh, inimesed, need need protseduurid ära teeks, kindlasti on siin vastavalt võimalustele kokkuleppe kohtasid, igal juhul väljamaksete puhul saame me ütelda, et väljamakse esmaste kahjude likvideerimiseks teostatakse 10 tööpäeva jooksul kuludokumentatsiooni esitamisest rahandusministeeriumile. Siin on teada, et mitte ainult aknaid ei pekstud puruks, vaid keerati katuse peale ka autosid. Kas see kehtib ka kõik autode kohta, näiteks? Küll kusjuures küsimus on selles, et autodele tekitatud kahju hüvitamine toimub esitatud kahju hindamise akti alusel ja vajadusel ja kokkuleppel riik toetab või korraldab hindamise läbiviimist. See raha tuleb otseselt riigieelarvest. Kas olete arutanud ka seda, kuidas riik selle raha võib-olla süüdlastelt tagasi nõuab? Oleme seda arutanud ja nagu on mulle väitnud õiguskaitseorganid öö jooksul on siis üles võetud filmitud tehtud fotosid piisaval hulgal, et esitada süüdistus nendele reaalset ele kahju tekitajatele. Nii et näiteks juhul, kui seal möllasid alaealised, siis nende vanematel on oodata suuremaid ebameeldivusi. Kahjuks küll. Täpsustan veel üle ka Tallinna linnavalitsus on kutsunud üles enda kahjudest teada andma, kuidas inimene peaks nüüd käituma, kui ta juba linnavalitsust on teavitanud, peab ta siis ikka veel ühendust võtma veel rahandusministeeriumiga või, või selgitame ka täpselt nüüd selle ära? Me oleme nüüd ka Tallinna linnaga olnud ühenduses, et, et Tallinna linna tulnud avaldused, et nad jõuaksid siis ka meie juurde, ma tegelikult igati nagu soovitan ikkagi üle kontrollida infotelefonil seda asja. Infotelefoni number on 611 30 77. Kas tänasel valitsuse erakorralisel istungil oli kõne all ka see, et äkki ikkagi ei olnud see ajastus õige või äkki valitsus tegi ikkagi midagi valesti? Valitsuse poolt kavandatud meetmed, kuidas lõpuni käituda, see teemaga pronkssõdureid, need olid sellised no igati läbi kaalutud rahumeelsed rahumeelsed meetmed selle teemani, kas ja kuidas pronkssõdur otseselt ära viidakse, selleni valitsus ei olnud veel noh, isegi oma otsuses jõudnud ja lihtsalt aeg surus peale siis sellised uued ja ootamatud stsenaariumi, et eks need poliitilised otsused on, on halvad otsused, on väga halvad otsused, alati tuleb nende vahel valida. Nii et valitsus põhimõtteliselt enne ei arvestanud, et võib minna nii suureks mölluks. Valitsus uskus, et kuna hakati pihta ju ümbermatmist teemaga, et ei usutud, et see ümbermatmisteema peaks nüüd korraga kirgesid nii palju üles üles tõstma",
"role": "user"
},
{
"content": "Märatsemise tõttu tekitatud kahjude kompenseerimisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJõelähtme vallas Jägala jõel asuv linnamäe hüdrojaam ja pais on tuliste vaidluste keskmes olnud juba pea paarkümmend aastat. Keskkonnaministeerium koos keskkonnaametiga on olnud selgelt kaladele läbipääsu tagamise poolt. Kultuuriministeerium koos muinsuskaitseametiga on olnud paisu lammutamise või muul moel kahjustamise vastu. Tänasel valitsuse kabineti nõupidamisele otsustati aga linnamäe hüdroelektrijaama paisu säilitamist toetada. Kultuuriministri Tiit eriku sõnul on tal valitsuse otsuse üle kultuuripärandit kaitsta hea meel. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu puhul kultuurilise väärtused muudest avalikest huvidest meie jaoks kõrgemal ja see 98 aasta vanune oluline pais Eestis kultuurimälestisena saab säilida sellisel kujul, nagu ta on, nii nagu me väga hästi teame, siis pärand säilib kõige paremini siis, kui ta on kasutuses. Ja loomulikult ei ole vähetähtis ka see, et väga suur hulk majapidamisi on elektrivarustusega ka kindlustatud, kui see hüdroelektrijaam seal töötab. Loomulikult on oluline ka see, kuidas siirdekalad läbi pääseksid, aga ma usun, et siin on võimalik teisi lahendusi ka leida, ilma et me peaksime moel või teisel kahjustama kultuuripärandit. Eesti kalastajate seltsi juhatuse liikme Erki Tammlehe sõnul hüdroelektrijaama paisu säilitama ei peaks. Paisjärve all on suur osa kudeväärtuslikust kärestikust ja näiteks kalade ümber suunamine eesmärki ei täidaks. Lõhede kudemise eripära on see, et nad koevad voolavas ja kärestikulises vees, nendel on ka ellujäämiseks vaja seda kärestiku, et vesi oleks hapnikurikas, ma ka natuke kahtlen, et keegi tahab mingit hirm pikka ja ka kalapääsu kuskile ehitada või hoidku jumal selle eest, et veel mingi kalalift või midagi sellist, mida on ka Eestis nähtud ja katsetatud, aga mis senimaani ei ole tulemusi andnud? Jah, tõsi, et teiselt poolt järve kuni Joani on ka teatud hulk kärestikku, aga seal tuleb ka küsimus, et noh, kuidas lõhe laskub, lõhe laskub, loodus üldse optimeerib ennast, eks ole, ega laskumiseks ei kuluta, võtate liiga palju energiat, vaid noored kalad lähevad saba ees ja lasevad ennast mõnusasti voolul kanda, aga kui see vool kannab nad sinna järve, siis ega seal järves ei ole neil nagu suurt tarka enam midagi peale hakata. Õppeeesmärk oleks merre saada ju kogu voolu ei suunata nii-öelda siis kalatreppi või, või kuhu iganes või kuidas iganes seda möödapääsu on planeeritud, ma ütleks pigem, et antud juhul see lahendus ei tööta. Ka keskkonnaministri Erki Savisaare sõnul keskkonna vaates otsus õige ei olnud. Savisaar loodab kompensatsioonimeetmete peale, kuid nendib, et täielikult probleemile lahendust need ei tooks. Täielikku leevendust ei ole võimalik teha, seda on analüüsitud ja seda see natura hindamine ka näitas. Osaliselt on võimalik kompenseerida noh, näiteks laiendada kaitsealasid Pirita jõel Vasalemmas ja ka Purtse jõel, juhul kui see juhi ära puhastada, et sinna teha kaitseala.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas tänasel kabinetinõupidamisel toetada kultuuriväärtuseks kuulutatud Linnamäe hüdroelektrijaama paisu säilimist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõigepealt peaks teada saama, missugune sündmus on toimunud või missuguse sündmuse toimumist kahtlustatakse kommentaare poolelioleva juurdluse kohta annavad kaitsepolitsei ja prokurör. Mul ei ole teada, milles on konkreetselt süüdistus, mis sündmus on toimunud. Ma tean ainult oletusi ajakirjanduse vahendusel. Nüüd poliitilise vastutuse küsimus poliitilise vastutuse võtmisel on kindlasti oluline see, kas minister teadis toimuvast, kas minister oleks pidanud teadma juhul kui ta ei teadnud sellest toimuvast. Kas minister oleks pidanud midagi ette võtma, et seda halba, mis eeldatavalt on toimunud ära hoida. Ja kui meil on võimalus vastata nendele küsimustele, siis kerkib üles ka poliitilise vastutuse küsimus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Andrus Ansip keskkonnaminister Villu Reiljani poliitilisest vastutusest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu õiguskantsler Allar Jõksi, nii polnud ka Mihkel Oviiri jätkamise suhtes fraktsioonid sugugi üksmeelsed. Vahe oli vaid selles, et Jõksi vastased Reformierakond ja Keskerakond olid seekord Oviiri poolel lisaks ka rohelised ja rahvaliit. Nii tuligi salajasel hääletusel kokku 68 poolthäält vastu üksnes 22. Vastased ei pidanud seekord vajalikuks ka enam kõnetooli tulla, niisiis kostsid seal üksnes Mihkel Oviiri toetavad arvamused. Peep Aru Reformierakonnast. Mihkel Oviir on riigikontrollist arendanud üsna tõhusa tugeva meeskonnaga kontrollorgani mis on aastast aastasse üha paremini toime tulnud ebaefektiivsuste väljaselgitamistega. On sümpaatne, et praegune riigikontroll vaatab riigi toimimist ka kodaniku vaatenurgast. Olgu siinkohal näiteks riigikontrolli poolt läbi viidud audit e-teenuste kättesaadavuse kohta kodanikele. Meile meeldib ka see, et suure müra saatel näppude pihta lööja rollist on muututud tasakaalukaks ja abistavaks partneriks. Samal ajal ei ole kuhugi kadunud nõudlikus. Ja Toomas Varek Keskerakond. Nende kahe aasta jooksul on tööd tehtud ja tubli väljund saavutatud. Alustati kohalike omavalitsuste probleemide kaardistamisega. Praeguseks on konkreetsete audititoimingutega seoses külastatud 90 üht omavalitsus, see on umbes 40 protsenti omavalitsuste koguhulgast mis on küllaltki suur osakaal. Dokumentide põhjal on aga analüüsitud kõikide omavalitsuste majandusaasta aruannete kvaliteeti ja tänu sellele on saadud ülevaade vastavast finantsinformatsioonist. Praeguse töökorralduse juures kandidaat ise pulti tulema ei pea. Tõsi, riigikogu plaanib selles suhtes parandusi. Täna pidi Mihkel Oviir veel siiski oma tulevikuplnidest rääkima siis, kui kõik oli juba otsustatud. Tahaks tunduvalt rohkem tegeleda niisuguse jätkusuutlikkuse audititega, me hakkasime seda möödunud aastal peale, me hindasime noh, meie jätkusuutlikkust põllumajanduses, mis saab Eesti põllumajanduses kolme viie-kümne aasta pärast. Samavõrd me tahaksime vaadata ka noh, ütleme terve rida probleeme, kui jätkusuutlik on meie tervishoid, jätkusuutlik on meie sotsiaalvõrk kui jätkusuutlik on terve rida niisuguseid, eriti olulisi probleeme ja minul on tähtis, millest ka täna väga palju räägiti. Kui jätkusuutlikud on meie omavalitsused, kui palju Eesti suudab noh, nagu kanda ülal pidada üle 200 omavalitsuse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikontrolör Mihkel Oviir kinnitati Riigikogu poolt taas ametisse. Riigikogu liige Peep Aru – Reformierakond. Riigikogu liige Toomas Varek – Keskerakond.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva suurimates, kaubanduskeskustes, Astris ja Famas on kahe peale kokku ligi 160 poodi. Kui enne pandeemiat käis keskustes üle 10000 külastaja päevas, siis praegu vaid seitse kuni 8000, räägib kaubandus ja meelelahutuskeskuste Astria fama juht Tarmo Kleimann. Võrreldes nüüd selle koroonaeelse ajaga on meil käibed ikka oluliselt kukkunud nii külastajate kui ka siis poodide käibed tegelikult on selline kuskil veerandi võrra on need käibenumbrid kukkunud. Selles olukorras on poed töötajaid koondanud ja kulusid kärpinud, kuid oma äri kinni on pannud vaid üksikud. Võib-olla mõni üks-kaks poodi, kes vahepeal ennast kinni panid, aga on ka siin näiteid, selliseid, kes peale seda esimest kriisilainet ehmatas hirmsalt ära ja pani poe kinni, aga nüüd jälle uuesti, avab. Tarmo Kleimanni sõnul ostsid Vene turistid kõige rohkem moe ja toidukaupu. Toidukaupade müügilangust on tunda ka astri keskuse Selveri poes, räägib Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson. Vene turist on sisuliselt kadunud kui vaadata takfreed, mida kasutati, siis selle langus on üle 99 protsendi. Kuna osakaal on olnud märkimisväärne, siis saame ikkagi rääkida enam kui 20 protsendi, sest langusest Õnneks on poel ka igapäevased kliendid Narva linnast ja lähiümbrusest, et nende toel ikkagi kauplus püsib pinnal. Kristjan Andersoni sõnul hindasid vene turistid kõrgelt eestimaist sinki, vinnutatud liha, šokolaadi ja loomulikult juustu. Number üks toode toidukaupades isegi oli juustutooted, mida osteti siis kilode ja kangidena. Et seal on langus pea kaks kolmandikku. Et see oli üks vene turistide meeliskaupu. Vene turistile otsitakse asendust naaberlinnade elanike ja siseturistide seast, arendatakse e-kaubandust ning oodatakse pikisilmi piiri avanemist, jätkab Kristjan Anderson. Ja võib arvata, et kui piirid avanevad, siis tõenäoliselt vene turisti võib sattuda sellise isolatsiooniperioodi järgselt võib-olla isegi rohkem kui kriisieelsetel aastatel, nii et see nõudlus võib-olla võib peale ka languskõverat oluliselt kõrgemaks osutuda. Selveri äriarvestuse juhi Kristjan Andersoni hinnangul lähima aasta vaates siiski idaturismi le panustada pole mõtet. Pigem võiks lootusega vaadata 20 teist ja 20 kolmandat aastat Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva suured ostukeskused on suletud piiri tõttu kaotanud veerandi klientidest ja käibest. Vene turiste oodatakse tagasi ehk tuleval aastal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPidulikul emadepäeva koosviibimisel sõna võtnud president Toomas Hendrik Ilves tänas kõiki emasid, kuid kritiseeris poliitilist mõõduvõttu lasteaedade ümber. Ama kõigilt riigi ja kohaliku elu korraldamise eest vastutavatelt poliitikutelt täna siin avalikult küsida. Kes on andnud teile õiguse emasid hirmutada, neisse ebakindlust külvata ja nende plaane segi lüüa? Kes on andnud teile voli avaldada jõhkrat survet lasteaedade töötajatele ja seadnud nende ette võimatuid valikuid? Ma palun vabandust, et emade murest on saanud vahend parteipoliitilise õiguse tagaajamisel. Ma palun vabandust, sest mulle tundub, et need, kes lahenduste pakkumise asemel omavahelisi arveid klaarivad ei näe endas vähimatki süüd. Sellest on kahju. Ja mul on häbi. President märkis ka seda, et Eesti naiste üha kasvav oodatav eluiga on tõstatanud täiesti uue teema. Kuidas ühitada ema, vanaema ja miks mitte ka vanavanaema rollid? Me väärtustame emadust eriti täna, emadepäeval, aeg on küps astuda järgmine samm ning püüda leida praeguses täiuslikum ja hinnatum roll ka vanaemadusele. Tänavuse aasta ema tegi aga teatavaks Eesti naisliidu juht Siiri Oviir. Rutt Smigun, tema on meie selle aasta aasta 2010 aasta ema. Ja ega see pere, ega see aasta ema tegelikult enam tutvustamist vajagi. Eestis pole inimest, kes neid ei tunneks, kes neid ei armastaks. No esiteks tänan, aga olen ma küll õnnelik, aga ka natukene üllatunud, et ma ei ole emana teinud midagi erilist, olen lihtsalt olnud omale kahele tütrele hoolitsev ja mõistev ema. Ja viimased aastad olen ma rohkem vanaema rolli täitnud, aga see on ka ju ema hoolitsuse jätk. Ma tahaks väga tänada oma kallist ema abikaasat, kallist kahte tütart, väimehi ja lapselapsi. Selle ema au eest. Selleks ei oleks minul, kui mul ei oleks nii toredat peret.",
"role": "user"
},
{
"content": "Emadepäeval palus president vabandust poliitikute tegude eest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEluasemelaenude puhul on Eesti pank määranud piiri, mille kohaselt võib laenumaksete osa inimese sissetulekust olla kuni 50 protsenti. Tarbijakrediidi ehk liisingute ja muude laenude puhul sellist, sest piirmäära ei ole kuigi just tarbimislaenud moodustavad sageli olulise osa leibkonna võlakoormuse, st pangaliidu positiivse krediidiinfo töögrupi juht ja Luminor. Panga krediiditoodete juht Heiki Raadik selgitab, milline peaks siis olema piirmäära ja töötasu suhe. Et esmalt, me peame tagama, et kõigil laenuvõtjatel jääks kätte elatusmiinimum, mis täna on 221 eurot ning kui tema sissetulek on suurem, siis peaks ta jääma kätte vähemalt 40 protsenti tema sissetulekust. Peale laenumaksjate tasumist muude kohustuste täitmiseks. Krediidiandja Finora kapitali juhatuse esimees Andrus Alber ütleb, et igasuguste täiendavate piirangute kehtestamisel tuleb mõelda, mis selle eesmärk on. Võtame ühe laenaja, kes saab 1000 eurot netopalka lubame 50 protsenti tal laenukuludeks, siis tal jääb 500 eurot toidu ja muu peale. Võtame teise laenaja, kelle netopalk on 3000 eurot. Tema maksab poole ära, tal jääb 1500 eurot elamiseks ja kui tema nüüd tahab 100 euro eest kuus külmkapi liisingut võtta, siis ütleme, et ei tohi, sest see 1400 eurot, mis tal alles jääb, justkui ei ole enam vastutustundlik, aga teisele inimesele alles jääb 500 eurot on, pigem on ju küsimus selles, et kuidas lahendada vastutustundliku laenamise ja tarbijate maksevõime hindamist? Praegu saavad pangad kontrollida inimese palgainfot maksuametist, teistel krediidiandjatel on vaid ligipääs pensioni teise samba andmetele, mille kaudu on tagurpidi arvutustega võimalik tuletada inimese sissetulek. Aga üsna paljud inimesed on avaldanud soovi teisest sambast väljuda, ütleb Alber. Kohustuste puhul täna sisuliselt ainsaks infoks on inimese enda antud info pluss siis tema kontoväljavõtete analüüsimine, aga, aga siin ka jällegi nii mõnigi inimene püüab võltsida oma kontoväljavõtteid või võtab sularahas ühelt kontolt raha välja ja laene teenida teisel kontol, millest ta ei räägi. Heiki Raadik märgib, et selleks luuaksegi positiivne krediidiregister ehk kohustuste andmebaas Et see register siis võimaldaks krediidiandjale olla kindel, et need kohustused on õiged, et mis on selle inimese laenude teenindamisele kuluv summa, siis ta saab adekvaatselt hinnata, panna sinna sissetuleku kõrvale kas on piisavalt ruumi uue laenu teenindamiseks? Sellise registri loomine võtab aga paar aastat aega, tuleb leida registripidaja ja luua tehnilised lahendused.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pangaliit on teinud ettepaenku kehtestada krediidiandjale laenu teenindamise piirmäär. Sisuliselt reguleeriks piirmäär seda kui suur osa laenuvõtja sissetulekust võib kuluda laenumaksete tasumiseks, et vältida inimese makseraskustesse sattumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViis Tartu gümnaasiumi korraldavad sellel reedel katsed ühiselt veebikeskkonnas katsetele on registreerinud ligikaudu 1800 õpilaskandidaati kohast jääb ilma iga teine tehnilise teostusega aitab koola haridus ja noorteamet. Testide hindamise osakonna juhataja Aimi püüa seletab, et koolidega lepiti aasta algul kokku meetmed, mis pikeldamise keeruliseks teevad. Testid on ühesuunalised, see tähendab seda, et kui testis on mingi arv ülesandeid, siis lahendada saab seda ülesannet näha üks kord, kui ma olen sellele ära vastanud, ma lähen järgmisele ülesandele, siis ma enam tagasi ei ei saa minna. Miks see on oluline? See ongi see, et, et ei juhtuks selline võimalus, et ma klõpsatan kõik ülesanded läbi, teen seal pildid, jagan neid headele sõpradele, kes siis aitavad lahendada ja pärast siis niimoodi suvaliselt neid vastuseid sinna panen. Lisaks on testidele erinevad versioonid ja ajapiirang. Püüa lisab, et ega kõigi ebaausate võtete eest ei saa kaitsta. Tuleb leida tasakaal, et testide tegemine ei muutuks liiga ebamugavaks. Tänavu ühiskatseid korraldama Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer ütleb, et see on ka oluline. Õpilased on harjunud ju pastaka ja paberiga. Kõik lapsed ei ole võrdväärselt heas olukorras, lihtsalt nad ei pruugi olla võrdväärselt kiired arvutis ja väga oskuslikult arvutis kiiresti toimetada, et sealt ma näen, et natukene võib õpilaste seda ebavõrdsust sisse tulla. Seda kõike tasakaalustab fakt, et veebitest on vaid kolmandik sellest, mida lõpuks arvestatakse. Vestlus oli, kindlasti ei saa abi kaasa võtta ja vestlust me püüame ikkagi vähemalt refter püüab õpilase ga näost näkku teha me juba möödunud aasta niimoodi püüdsime arvestada, et testide tulemus, vestlus ja ka see tunnistus, mis siis üheksanda klassi tunnistus tal on, nüüd selle hetkega, et neid kolme arvestame nagu võrdväärselt kogenud õpetajad tunnevad ära selle, mis masti see õpilaskandidaat on. Ja samas vaatame ka, kas kas korrelatsioon lõputunnistuse ja siis nende vastuvõtutestide saadud punktisummade vahel on olemas. Viie gümnaasiumi direktorid ebaausate õpilaste pärast ei muretse. Kui ka kellelgi õnnestub sohiga kooli sisse saada, põruvad nad mingi hetk niikuinii. Tamme Gümnaasiumi direktor Ain Tõnissoni sõnul räägib veebikatsete kasuks see, et eelmisel aastal nii kokku saadud lennuga ollakse täna rahul. Miina härma Gümnaasiumi direktor Ene Tanberg näeb ka veebikatsetele eeliseid. Ja võib-olla ei ole enam vaja hakata tulevikus üle Eesti ajama siin sadu õpilasi kohale näiteks Tartusse, et nad saaksid kandideerida Tartu gümnaasiumitesse. Et võib-olla see tulevik ongi, me teeme testid. Ma ei ole päris kindel, kas me peaksime minema edasi või tagasi paberi ja pliiatsi peale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Spikerdamisoht ühiskatsetel Tartu koolijuhtidele suurt muret ei tekita. Aasta tagasi tekkis kahtlus, et gümnaasiumi sisseastumiskatsetel oli ligi kümnendik kandidaatidest spikerdanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeatöövõtja KRK Infra aktsiaselts alustas Tallinna-Tartu maanteel võõru ja mäo vahele kuueteistkilomeetrise neljarajalise maanteelõigu ehitamist. Kaks aastat tagasi. Lõigule on ette nähtud viis suuremat rajatist. Puiatu ökodukt, anna liiklussõlm, Korba ja võõbuviaduktid ning kükita sild. Ehitatakse müratõkkevalle ja seinu. Kükitale tuleb parkla. Transpordiameti põhjaüksuse juhataja Viktor Kisseljov ütleb, et ehitaja on töödega pigem graafikus. Ja vastavalt lepingule peavad kõik tööd olema valmis juba selle aasta novembri alguseks. Objektile on tehtud umbes 70 protsendi ulatuses töid, kõik rajatised on põhimõtteliselt valmis, mulla töödega on peaaegu ka lõpetatud. Paigaldada on veel umbes kolm neljandikku asfaldimahtu, aga tõepoolest võivad seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas tekkida teatud probleemid materjalide tarnega, et petumeni tarnega tallkonstruktsioonidega näiteks põrkepiiretega täna ei ole kindlust tarnejates, mis omakorda võivad mõjutada ka objekti valmimise tähtaega. Ka peatöövõtja Keerka infra tööde juhataja Kaido Ivask kinnitab, et töödega ollakse järje peal, kuid Ukraina sõja mõjud võivad olukorda muuta. Tänaseks on väga suur hinnatõus metallil, kütusel puidul graniitkillustikul ja see kõik otseselt mõjutab ka meie tegemisi ja me oleme selles osas pöördunud ka tellija transpordiameti poole, palunud tellijal siis leida vahendeid, et neid hindade tõusu siis omalt poolt kompenseerida. Rahaliselt hetkel otseselt tarne raskusi ei ole tekkinud, et püsida graafikus. Kuid üpris suur tõenäosus on, et need raskused võivad tekkida siis, kui tarnete tähtajad hakkavad saabuma. Jutt võib-olla ja on kindlasti bituumen, metall, graniitkillustik. Transpordiameti põhjaüksuse juhataja Viktor Kisseljov ütleb, et transpordiamet on juba alustanud õigusliku olukorra analüüsimist kas, kui palju ja mis põhimõttel ollakse valmis tee-ehitusobjektide kallinemist kompenseerima. Ukraina sõja puhul on tegemist vääramatu jõuga, millega lepinguid sõlmides ei saadud arvestada. Meie töövõtja on mõned teavitused transpordiametile edastanud, mida me hetkel analüüsime, aga see võib olla ikkagi, et kümned tuhanded Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna-Tartu maantee Võõbu ja Mäo vahelise neljarajalise maantee valmimine võib Ukraina sõja tõttu bituumeni ja metalli tarneraskuste tekkides edasi lükkuda, samuti võib objekt materjalide hinnatõusu tõttu kallineda. 16-kilomeetri pikkuse Võõbu-Mäo tee tellinud Transpordiamet on alustanud peatöövõtja taotluste läbivaatamist, kas objekti kallinemine on põhjendatud. Võõbu-Mäo lõik peab valmima tänavu oktoobris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõigepealt see, et erakondade rahastamise komisjon tegi ettekirjutuse Keskerakonna liikmetele, sealhulgas Sarapuule, Mutli, Tammemäele, kutsele ja nii edasi. Ja need kõik nimetatud isikud on kohtus ettekirjutused vaidlustanud. Lisaks sellele pöördus kohtu poole ka MTÜ Eesti Keskerakond erakonnana, et need ettekirjutused tühistada, viidates sellele, et ühel hetkel, kui näiteks peaksid need ettekirjutused jõustuma et see võib omada puutumust ka erakonna suhtes, et erakonnal nõutakse need rahad tagasi. Riigikohus oma tänase otsusega ütleb, et jah, puutumus võib ühel hetkel tekkida erakonnal nende ettekirjutustega aga seda alles siis siis, kui need ettekirjutusega ühel hetkel jõustuma peaksid. Veelkord, et need eraisikud on ettekirjutused vaidlustanud ja ettekirjutuse pole veel jõustunud. Et riigikohus oma tänase otsusega ütleb sisuliselt seda, et, et erakond pöördus ettekirjutuse tühistamiseks kohtu poole liiga vara, sellepärast et, et ettekirjutused tegelikult juriidilises mõttes ei ole veel üldse mitte jõustunud. Ja millal nad jõustuvad või mis tasemel need kaebused on? Need on erinevatel tasemetel, sest et kõik need isikud on need ettekirjutused omaalgatuslikult erinevatel aegadel erinevatel tase tasemetel veel vaidlus pooleli, mõned on ringkonnakohtusse jõudnud ja mõned on ka veel esimese astme kohtuotsused alles kätte saanud, nii et selle küsimusega läheb veel mõnevõrra aega, et täpselt selgeks saada, kas ettekirjutused jõustuvad. Meie oleme üsna veendunud, et ettekirjutused ei ole tehtud põhjendatult ja need tõenäoliselt jõustuda ei tohiks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikohus otsustas jätta rahuldamata Keskerakonna kaebuse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutuste tühistamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHommikul kella 10 ja pärastlõunal kella kahe vahel kümnetes Eesti apteekides ravimeid osta ei saanud. Seda ametlikult tegelik olukord oli aga hoopis inimlikum. Ravimeid müüdi, ent seda siis kaalutlusel, kas inimesel on ravimit vaja kohe ja kas ta saaks apteeki tulla ka pärast hoiatusstreigi lõppu, räägib lähte apteegi omanik Terje Mai Laan. Et alles praegu lahkus apteegist klient, kes käis kepiga. Ma pean mõtlema ta peale. Ta elab kilomeetri kaugusele, tal on raske tulla siia tagasi. Ma annan talle rohu ära. Siis teine klient oli kell oli kõrgvererõhutõbi, tal oli ravim otsas, tal oli hommikul rohi võtmata. Ma andsin ka temale ravimi ära, sest kella kaheni võib tema olukord juba halveneda ja rohi võib juba vahel isegi hiljaks jääda. Samas väidavad maapiirkondade apteekrid, kes on ka apteekide omanikuks. Et kui tõepoolest poliitikute plaan ellu rakendub, siis kaovad pikas perspektiivis maapiirkondades apteegid sootuks ja siis pole inimlikkusega midagi enam teha, räägib Tabivere apteegi omanik Maria Lang. Meie saame aru nii, et siin on rahavõim ainult ja kuna rahavõim on teadagi väga tugev, siis see inimese hääl siinkohal vist enam ei huvita kedagi. Mis see nüüd aitaks, kui tõesti poliitikud teid kuulda võtaks, siis millest abi oleks? No abi on see, et, et kui nüüd ikkagi lahti läheb see igale poole apteekide tegemine siis on ju see, et kui nüüd teine kõrvale tuleb, mis iganes ketid saavad seda ju endale lubada, siis paneme meie kinni, eks ole, sest kahte mingisuguses maakohas ei pea ju iialgi välja. Ka Tabivere apteegis toimus hoiatusaktsiooni hoolimata ravimite müük nendele, kel ravimit hädasti tarvis. Kuid mida inimesed maaapteekide kadumisest arvavad, räägib Tabivere elanik Mati Matto. Mina olen represseeritud ja mina saan ju teatud ravimid, saan ju tohutu soodusprotsendiga. Ja kui mina pean sõitma Tartu või Jõgeval, nende ravimite järgi mul läheb. Võib-olla sõidu palle läheb rohkem raha, kui need ravimid üldse maksavadki. Ja veel ühe tabivereelaniku arvamus. Mina käin täitsa palju nädalasid ka korra abiveres ja. See alternatiiv oleks minna Jõgevale või Tartusse sinna nagu iga, ütleme nädal asja ei ole. Ei, ei, ei, ei, ma ei saagi käia, ma olen tööl ju. Siin on hea lähedal käia. Olete oma apteegiga rahul ja väga rahul. Apteekrite Liit on ise välja pakkunud, et kui riigikohus tühistas apteekide asutamispiirangud, võiks nüüd kehtestada hoopiski apteekidele omandipiirangu. Mirko Ojakivi Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maapiirkondades ja väikelinnades oli sõltumatute apteekrite hoiatusstreik. Aktsiooniga püüti saavutada tähelepanu probleemile, mille kohaselt kaovad peatselt apteekide asutamispiirangud üle Eesti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa arvan seda, et valimised on alati nii-öelda peegliks inimeste tehtule ja, ja peale valimisi on ikka neid, kes on pettunud ja kes näevad lahendust erakonna vahetuses. No tegelikult ju ühest küljest sotsidel läks valimistel halvasti, teisest küljest on nad koalitsioonis, nii et ei saa öelda, et väga midagi halvasti oleks läinud. Jah, aga eks kindlasti on neid, kes on isiklikult pettunud, nii et tuleb vaadata ka sellesse, mis on iga inimese enda tulemus ja eks igaüks hindabki pettumust ikkagi vastavalt oma südametunnistusele, oma tehtule ja oma parameetrite järgi. Kuidas suhtuda mõlema lahkunu kinnitustesse, et Reformierakonna tingimustel on mindud koalitsiooni ja seega ei ole kinni peetud oma vaadetest ja lubadustest? No kui me vaatame näiteks eilset tippreformierakondlase Kaja Kallase blogipostitust, kus tema väitis kõigile reformierakondlaste vastupidist, et koalitsioonilepe on täis vaid sotsiaaldemokraatlike algatusi, siis siinkohal saab öelda vaid seda, et igaüks vaatab siis tõepoolest oma mätta otsast, võib-olla võib öelda nii, et enda silmas palki ei näe, teiste silmas pindu näeb aga selge on see, et koalitsioon on toiminud alles kuu aega ja poliitika ei ole sprint, vaid maraton Kuu aja pealt teha selliseid põhjapanevaid järeldusi, et millestki on loobutud, mitte on ilmselgelt liiga kiire ja vale. Kui me vaatame ka täna toimuvat arutelu, siis on ju täna selgelt koalitsiooni laua peal nii hotelli ja majanduse käibemaksu nii öelda küsimus. Sama on ka kütuseaktsiis, ehk tegelikult neid asju täna kõike alles arutatakse. Belobrovtsev oli ju Tallinna abilinnapea, mingil hetkel ei saa öelda, et nad ei suutnud mõlemad lahkunud nüüd ennast sotside hulgas kehtestada, et neil oli siiski ju küllalt oluline positsioon. No kui me vaatame nüüd konkreetselt täna Keskerakonnaga liitunud saadikuid, siis on nad ka varem volikogus toetanud Keskerakond likku poliitikat ka nendes kohtades, millele sotsiaaldemokraadid on kindlalt vastu seisnud. Toon näiteks ka siis, kui riigikontrollis toimus audit, mis ütles, et Tallinn on kasutanud propaganda ks 337000 eurot siis seda umbusaldust ei toetatud või mis kindlasti riivas mitmete tallinlaste sellist õiglustunnet ja ajaloolist mälu. Kui Linnamäe Vene lütseumi õpilased pildistasid ajaloo muuseumis nõukogude sümboolika ehk puna lipu ja sirbi taustal ka siis olid nad nii-öelda sotsiaaldemokraatidest erineval seisukohal, nii et võib öelda, et tegelikult on nad ajanud Keskerakondlikku poliitikut ka varasemalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uku Toom küsis kommentaari sotsiaaldemokraatide Tallinna piirkonna juhilt Rainer Vakralt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa vaatasin just värskeid numbreid ja, ja olulist suurenemist veel ei ole küll, aga loomulikult on meil hästi palju signaale ja küsimisi, et et kuidas edaspidi Kas te ise võtate inimesi juurde tööle, sest et täiesti selgelt on see, et mingil hetkel teil tuleb tööd teha väga palju rohkem võrreldes viimaste aastatega. No me oleme selleks valmis loomulikult ja, ja hetkel seda vajadust ei ole, kuigi oleme varasemalt juba ka enne seda puhangut tugevdanud oma valmisolekut Ida-Virumaal, kus teadagi oli energeetikasektoriga meil rohkem tegemist, nii et ma arvan, et me suudame olla ka seekord paindlikud, nii nagu möödunud kriisi ajal ja kui see vajadus peaks tekkima, siis nõukogu meile selle vastava võimaluse ka annab, aga hetkel oleme üle Eesti kenasti mehitatud, samamoodi nagu paljud teised asutused, ettevõtted, ka meie oleme püüdnud siis viia miinimumi klientidega kokkupuutele, aga kui see vajadus peaks olema, et, et me peame inimesi näost näkku aitama, et siis me seda kindlasti teeme. Kas elektrooniliselt saab esitada töötu registreerimisavaldust? Me oleme täna kõik võimalused avanud, nii, kes saab hakkama Skype'i teel meie iseteeninduses või ka siis lihtsalt telefoniga meile helistada ja, ja meie inimesed on kõik tööl ja, ja kõik aitavad neid toiminguid teha, mis vaja on. Töötukassa reservid on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, et kas seda raha on seal piisavalt, et kõiki abirahasid välja hakata maksma. Me oleme maksumäärade arvestuse juures, alati oli teinud ka ka nõndanimetatud musta stsenaariumi, siis kriisistsenaariumi ja, ja oleme võtnud aluseks möödunud Kriisiolukorra ja selles võrdväärses olukorras me tänaste reservidega, mida siis on töötuskindlustusvahendid, sest pea 850 miljonit eurot peaksime me siis nii-öelda vastu ilma maksemäära muutmata ligi kolm aastat. Aga seda raha ju reaalselt tegelikult olemas ei ole, sest et valitsus arvestab seda ka eelarve tasakaalu juures. Ma arvan, et riigil need vahendid peavad olemas olema, sellepärast et et need reservid on, on ju kogutud sellel eesmärgil, et kui tulevad keerulisemad ajad, siis kõik hüvitised saavad välja makstud ja, ja täna on see keeruline aeg käes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Töötukassal jätkub kriisi korral reservidest raha kolmeks aastaks. Mitmes majandussektoris on töö seiskunud ning ettevõtted valmistuvad töötajate sundpuhkustele saatmisele või ka tehakse ettevalmistusi koondmaiseks. Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ütles Indrek Kiislerile, et praegu pole veel töötuks registreerimise avaldusi varasemast rohkem esitatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArutelu jätkub nii nagu on saanud traditsiooniks juba viimastel päevadel Millal arutelu jätkub? Siis, kui saab Täpsustada teatud sisendit ja teatud andmeid, et seda on hetkel vaja, et selle arutelu edasi minna. On vaja saada energiahindade teatud arvutusi, kas on võimalik mingisuguseid kompensatsioonimeetmeid teha või ei ole. Nii keeruline, selgitage natuke kuulajatele. Kuulajatele selgituseks on see, et on olnud ju soov toetada eratarbijaid, toetada ettevõtteid, näha neid toetusi ette nii elektri kui ka gaasis. Ja see, et, et siin suudaks koalitsioon midagi kokku leppida, on, on hetkel vaja täpsustada teatud alus, alus, andmeid ja sisendid. Kas Keskerakond seisab ikka selle eest, et meetmete pakett oleks seal 170 miljoni euro kandis või rohkem või võib see olla ka väiksem? Keskerakond seisab selle eest, et see aitaks eratarbijaid, aitaks juriidilisi isikuid, Keskerakond seisab selle eest, et kui sünnib see uus meetmete pakett, et see oleks nullbürokraatia ga ja Keskerakond seisab selle eest, et sellest oleks inimestele reaalne abi. Kui suurte summade üle läbi räägitakse? Loodan väga, et te mõistate, et ei ole mõtet läbirääkimiste keskel, kui ei ole üldse teada, kas need läbirääkimised jõuavad lõpule või ei jõua lõpuni öelda, et mis on see, see maht? Kas täna hommikul paistis koalitsiooni tervis parem, kui ta paistis eile õhtul? Täna oli tõsine arutelu, seda ma ütlen küll, arutelu oli tõsine, nii et aga kuidas seda hinnata, kas ta on parem või halvem? Siin ma jään vastuse vastusega hätta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koalitsiooninõukogu ei jõudnud energiahindade kompenseerimise meetmetes ka täna hommikul kokkuleppele ning arutelu jätkub. Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles, et enne kui aruteluga saab edasi minna, on vaja täpsustada teatud andmeid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTuletame meelde, esimesest aprillist peab jõustuma apteegireform, mis muudab apteekide omandivormi. Kuigi aega selle ettevalmistamiseks on olnud viis aastat, ei olda tegelikult reformi jõustumiseks valmis ja see on ka ainus, mille suhtes ühel meelel ollakse selles, kuidas olukorda lahendada, ollakse erimeelt. Ravimite hulgimüüjad on teinud kõik selleks, et apteegireform kavandatud viisil ei õnnestuks ja nimetavad nüüd reformi jõustumist apteeki masssulgemiseks. Täna andsid nad riigikogu esimehele Enn Põlluaasale üle petitsiooni selle vastu kogutud umbes 10000 allkirjaga millega tegu. Enn Põlluaas. Selle põhisisu oli selles, et et esimesel aprillist võiksid jätkata kõik need apteegid, mis täna töötavad endistel alustel ja ja neile võiks siis lisanduda nii-öelda uued apteegid. Aga kahtlemata see teema on väga, väga terav ja väga tõsine, et sellega tuleb edasi minna. Mis puudutab nüüd seda konkreetset petitsiooni, siis nii nagu kõikide petitsioonidega me menetleme seda siis vastavalt meie töö ja kodukorraseadusele. Et juhatus suunab selle siis vastavasse komisjoni sotsiaalkomisjoni, kes siis menetleb seda petitsiooni ja moodustab siis oma seisukoha. Tegelikult tegeleb riigikogu sotsiaalkomisjon reformi probleemidega juba mõnda aega, aga kõiki osapooli rahuldava lahenduseni on veel pikk maa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Apteekide Ühenduse juht Timo Danilov andis täna Riigikogu esimees Henn Põlluaasale üle petitsiooni apteegireformi jõustumise vastu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti andmeil on kloostri koldes 92 nakatunut, neist viis raskemas seisundis isikut on haiglasse viidud. Terviseameti ida regiooni juhi Marje Muusikose sõnul pole neil täpseid andmeid, kuidas viirus kloostrisse pääses, kuid suletud süsteemis levis nakkus kiiresti ja laialdaselt. Enne ei avastatud, kui osadel isikutel kahjuks need sümptomid olid juba sellised, et vajasid hospitaliseerimist ja haiglas tulid siis need esimesed tulemused välja ja kui haigus on pikka aega levinud, siis muidugi on ka haigestunuid väga palju, aga nemad on ju ka nagu üks suur perekond, üks kogukond, kes väga tihedalt suhtlevad, siis on see nakatunute hulk on väga suur, sest ta ongi nagu üks suur perekond. Pea 100-st nakatunust viibib kuus inimest isoleerituna oma kodudes, enamik asub aga endiselt kloostri territooriumil, jätkab Marje Muusikus. Seal väga suur osa inimestest on ju üldse nakatunud ja ülejäänud kõik, kes on, on lähikontaktsed, et hooneid on seal palju, seal on võimalus nagu inimesi paigutada ja ega seal jah, väga palju, ütleme sellist, kui me muidu räägime, et on covid, tsoon on lähikontaktsete tsooni, on puhas tsoon, siis tegelikult seda puhast tsooni, kus ikka täiesti ohust väljas inimesed, selliseid ju üldse ei olegi. Marje Muusikuse hinnangul võiks nakkusohtlikul ajal teatud usukommetest hoiduda. Siin ongi need traditsioonid, et sellistel usutalitlustel peaks ka jälgima täpselt samamoodi seda hajutatuse põhimõtet, maski kandmist ja kui on siis mingid traditsioonid, kas ma ei tea, kätlemised, suudlemised, igasugused lähikondaktid, et neid oleks ikkagi väga vaja hetkel vältida? Need jõulud võiks olla ja pühad teistmoodi kui tavaliselt. Kuremäe kloostri nakkuskolle avastati detsembri alguses, hiljem suri üks haigestunud eakas nunn haiglas. Praegu on Kuremäe kloostris karantiin, kuid kloostri veebilehe andmeil jumalateenistused jätkuvad. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuremäe õigeusu nunnakloostris, kus elab püsivalt umbes sadakond inimest, on koroonaviirusega nakatunud pea kõik kloostri elanikud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõrguseadmeid valmistava Nokia aktsiate hind hakkas selle nädala alguses kiiresti tõusma. Kui jaanuari algul tehti tehinguid 40 kuni 80 miljoni euro ulatuses, siis sel esmaspäeval tõusis tehingute maht rohkem kui 300 ja teisipäeval ligi 600 miljoni euroni. See oli Helsingi börsil erandlik näitaja. Samas ei olnud analüütikute hinnangul ettevõtte tehingutes, tulevikunägemuses ega kasumlikkuses mingeid muutusi näha. Nokia ise saatis välja börsiteate, et ei oska ootamatut hinnatõusu millegagi seletada. Soomes tekkis juba väike lootus, et ehk ongi Nokia taas tõusuteel. Peagi sai aga laiem avalikus tuttavaks netis tegutseva väikeinvestorite subkultuuriga näiteks veebisaidi redit kogukonnas. Wall Street Pets on neli miljonit liiget ja ühenduses peitub jõud ka börsikursside kõigutamiseks. Analüütikute sõnul suhtub see seltskond investeerimisse nagu hasartmängu, valib välja mõne ettevõtte ja hakkab selle kohta positiivseid sõnumeid levitama. Peale Nokia on niimoodi kõigutatud ka teiste ettevõtete, näiteks Nokiast palju väiksema Gamestopi aktsiate hinda. Vaasa ülikooli rahandusprofessor Timorotovius selgitas ülele, et kui oste sooritatakse piisavalt palju, siis asuvad tegutsema ka kauplemisrobotid ja tekib lumepalliefekt. Mitmeid aktsiatehinguid vahendavad platvormid asusid eile Nokia, aga ka Gamestop i ja teiste firmade aktsiatega kauplemist keelama. Nokia aktsiate suur tõus lõppes eile USA börsil 30 protsendise langusega üle. Tehnoloogiatoimetaja Teemu Hallama sõnul on Woll Street Petsi liikmed peamiselt noored mehed, kelle meelest eelmised põlvkonnad on nad ilma jätnud võimalusest samasugust elatust taset saavutada. Kinni makstud eramu ja auto asemel on nende osas kliimamuutused ja üha kasvav riigivõlg. Keskpangad paiskavad muudkui raha juurde, et tarbimist turgutada, aga see raha jõuab hoopis börsile. Kuna praegu ei ole ka eriti spordisündmusi, siis on kihv ja huvilised pöördunud börsimängude poole. Rotovius on mures, et praegune olukord sarnaneb hirmuära jatavalt 90.-te aastate lõpuga. Aktsiakursside mõjutamine ei ole seaduslik, aga igaüks võib ju avaldada internetis arvamust ühe või teise firma kohta. Rotovius nentis, et anonüümse vestluse ja kurssidega manipuleerimise piir on väga õhukas ning juriidiliselt ilmselt kedagi vastutusele võtta ei õnnestuks. Ajalehe Helsingin Sanomat majandus ja poliitikatoimetuse juht Jussi Pullinen hoiatab, et nüüd, kui rediti jõudu on märgatud, tekib suurinvestoritel ehk kiusatus seda jõudu oma tahti suunata ehk ise turge mõjutama hakata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Helsingi börs nägi sel nädalal rekordeid kui Nokia aktsiate hind ootamatult tõusis. Eile sööstis Nokia aktsiate hind taas alla. Mõne analüütiku sõnul on tegemist netipõlvkonna kättemaksuga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaapsalu seikluspark sai sellel nädalal kasutusloa ja nüüd ollakse valmis rahvast vastu võtma. Pargi rajanud perekond kloostri huvi seiklusparkide vastu sündis lastega neid külastades ja see peletas ka perepea. Kõrgusekartuse jätkab Haapsalu seikluspargi üks rajaja Olavi klooster. Noh, esimene kord ikka niisugune, et laps natukene pelgab, no siis ma olin sunnitud kaasa minema ja, ja nii ma nagu aastate jooksul, noh, kui laps kasvab, saab jälle kõrgematele radadele minna. Noh, ikka pead aga kaasas käima natukene julgustama, natukene aitama kuskilt siit-sealt ja, ja siis noh, ütleme tõele au andes, eks ma alguses ise ka ikka natukene ikka pelgasin, mida kõrgemale asjad läksid siis vahepeal ikka tunned, et noh, niisugune kerge kõhedus tuleb sisse. Aga, aga noh, siin mõne aastaga on nii ära harjunud, et täna see siin 15 meetri kõrgusel olla on täiesti okei. Külastajatele on abiks instruktorid, turvavarustust kasutades saab paralepas ronida ning maa ja taeva vahel liuelda. Lisaks kolmele erineva raskusega rajale on ka päris pisikestele mõeldud lastepark, jätkab koos tütar kaisaga seiklusparki uudistanud Margus. Kõige toredam on võib-olla see, et laps saab ronida, et elame küll metsas, aga, aga seda ronimisruumi on vähe. Siin ta saab ennast välja elada nüüd, et väga ägedad atraktsioonid on tehtud. Olavi klooster ütles, et kuna kasutatakse turvavarustust, siis ei sega väike vihm ega tuul tegevust. Park on suletud ainult äikeseohu korral. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paralepa ranna lähedal männimetsas asuva pargi idee sündis rajaja sõnul tänu sellele, et ta on koos oma lastega juba aastaid seiklusparke külastanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2003. aasta prognoosid on valitsuse arvates realistlikud ja pigem skeptilised. Riigieelarve kasvab vähem kui majandus. Riigieelarve kulutuste maht koos välisabi summadega suureneb 2003. aastal 7,6 protsenti. Sisemajanduse kogutoodangu oo tavaks nominaalkasvuks on seevastu 9,8 protsenti. Ma ei hakka üksikasjaliselt üles lugema eelarve eelistusi puudutanud, vaid mõningaid. Valitsus peab kinni oma lubadustest riigikaitse rahastamise osas. Me kulutame 2003. aastal riigikaitsele kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust ja me katame ka võla, mis tekkis 2000. teisel aastal seoses majanduse oodatust kiirema kasvuga ja kaitsekulude tõstmata tõstmata jätmisega lisaeelarvetes. Valitsus teeb olulisi lisakulutusi teadusele ja haridusele, seades eesmärgiks riigikogu poolt kinnitatud strateegia teadmistepõhine Eesti eesmärkide täitmise. Enam kui kolmekordistavad niinimetatud tippkeskuste programmile eraldatavad summad, suurenevad investeeringud teaduse infrastruktuuri ning eraldised innovatsiooniprojektidesse. Täiendavad 100 miljonit krooni saavad omavalitsused haridustöötajate palkade ühtlustamiseks. Seoses 2003. aasta riigieelarvega on üheks teravamaks vaidlus küsimuseks olnud lastetoetuste rahalise suuruse tõstmine või mittetõstmine. Lastetoetuste rahaline suurus jääb selles riigieelarve eelnõus samaks. Mul on tõsine üleskutse riigikogu liikmetele. Ärme käsitleme lastetoetustega seonduvalt kitsalt ainult rahalise toetuse suurendamise vaatevinklist. Kui meil ka eelarve menetlemise käigus õnnestub sotsiaaltoetuste korrastamise tulemusena raha kokku hoida, siis kasutame seda parem koolide, lasteaedade, noorte spordi koolitoidu paremaks rahastamiseks. Lastetoetuse rahaline suurendamine, mis ressursside nappuse tõttu saab niikuinii olla vaid väga väike ei aita meil luua laste eest hoolitsemise võrgustikku, mis koos perekonnaga aitab kasvatada hästi koolitatud terveid, sportlikke kahjulikest harjumustest, mitte vaevatud noori inimesi. Lastetoetus on vaid üks võimalustest lastega perede toetamiseks ning laste elujärje parandamiseks. Sama eesmärki täidavad ka kõik otseselt laste kasvatamiseks ja õpetamiseks tehtavad riiklikud kulutused mis koos toetustega ulatuvad täna enam kui 1500 kroonini kuus lapse kohta. Laste ja noorte arengusse tasub riigil panustada, kuid lastetoetuste suurendamine ei ole selleks ilmtingimata on targim viis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus andis Riigikogule üle 2003. aasta eelarve eelnõu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa üsna selge on, et nakatumine tõuseb ja tõuseb ka kogu Eestis, et ja arutasime ka, et maskid võiksid olla soovituslikud siseruumides, eriti nendes siseruumides, kus distantsi hoidmine ei ole võimalik või mis on halvasti halvasti ventileeritud. Et üsna selgelt midagi, et see nakatumist praegu kuidagi pidurdama peaks, aga, aga ega neid vahendeid väga palju ei ole. Üks vahend on võib-olla veel survestada neid inimesi, kes pole veel vaktsineerinud läbi selle, et läbi selle, et neid nendele kehtestada, siis veel lisapiiranguid, mis aitavad ka viiruse levikut vähendada, et praegu on ju meil 50 inimese täituvuse piirang, siis tuleb hakata küsima koroonapassi, et põhimõtteliselt minna sama teed nagu Leedu, kus ka näiteks suurde kaubanduskeskusesse enam sisse ei saa. Kui ei ole koroonapassi. Äärmuslik meede, et, et kust need inimesed siis söögi ostavad? Päris võib-olla seda, seda me ei arutanud, aga me pigem arutasime seda, et et ennekõike üritustele, et, et võimalik, et see 50 inimese piir, et see ei annaks midagi juurde, teadusnõukoda kindlasti toetab seda lähenemist, et hakata koroonapassi küsima juba esimesest inimesest. Paide arvamusfestivalil ja seal tundus küll, et, et see päris hästi töötas, mida ka teadusnõukoda nentis, et, et ikkagi vaktsineeritud inimestel on neli korda või viis korda väiksem risk nakatuda ja 10 ja rohkem korda väiksem risk sattuda ka haiglasse, nii et et, et see niisugune vaktsineerimise tempo tõstmine või, või, või suurem vaktsineerimine kindlasti olukorda teeb paremaks ma eile ei nendi keegi, et, et, et ka vaktsineeritud ei naka ja vaktsineeritud ka nakatuvad, aga, aga nad on lühemat aega haiged, põevad seda haigust kergelt, nad teistele annavad väiksema tõenäosusega seda haigust edasi. Nii et, et, et see niisugune üks väljapääs kindlasti, siit on vaktsineerimisele veel need inimesed, kes ei ole sinna veel jõudnud. Veel on aega minna ja, ja teha need vaktsineerimised ära.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeva õhtul oli koos valitsust nõustav teadusnõukoda, mida arutati ja mida valitsusele soovitati.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolme aasta eest Pärnumaa maleva pealiku kohalt lahkudes ei mõelnud Tõnu Miil, et ta siia nii kiiresti tagasi tuleb. Minul võis selline mõte olla, aga ma ei usu, et minu ülematel sellist mõtet oli ja tegelikkuses mina olen väga õnnelik, et ma sain tagasi tulla ja eks ma ikka tahan oma kodus teenida, mis see ära. Tollel ajal ma läksin õppima Balti kaitsekolledžisse ja, ja peale seda siis siirdusin kaitseväe peastaapi teenistusse. No üks väga huvitav periood on selles kolme aasta jooksul ka, jah, et õnnestus 2019 oktoober kuni aprillini 2020 käia ära ka Iraagis missioonil, mina olin siis Iraagi valitsuse nõunik Iraagi Oirioperatsioonil, sinna sisse mahtus ka muidugi huvitav seik, kus tolleaegne Oiristaap paigutati mõne päeva jooksul peale Iraagi poolset rünnakut ümber kuveiti, nii et ka selles mõttes väga hea ja huvitav kogemus. Minul ohtu sellisel kujul ei olnud, aga ma ei saa seda öelda, et ei olnud üksustel ohtu, üksustel oli oht olemas, me ju kõik teame ka, et need raketid sealt ikkagi välja lasti, aga õnneks üksustega midagi ei juhtunud. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseliidu Pärnumaa malevat asus juhtima kolonelleitnant Tõnu Miil. Miil oli Pärnumaa maleva pealik ka aastatel 2014-2018, seejärel siirdus ta õppima Balti Kaitsekolledžisse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli rektori valimised toimuvad mai lõpul, senini on ametlikult kandidaadiks esitatud vaid praegune rektor Alar Karis. Täna aga teatas Karis, et tema enam kandideerida ei soovi. Iga rektori aeg saab ühel hetkel otsa ja kui vaadata ajalugu, ma olen olnud ju kahe ülikooli rektor nii maaülikoolis kui nüüd Tartu ülikoolis, et ei taha ajalukku minna selle läbi, et minu elukutse ongi olla rektor. Lahku tuleb siis, kui endal videid on. Kõige hullem on see, kui võtad ametikoha vastu või saad selle ametikoha ja siis poolel teel selgub, et ideed on otsas. Nii et mul veel mõned ideed on ja, ja seetõttu ilmselt ongi õige aeg lahkuda. Ega ma ju ei lahku ei haridus ega teadussüsteemist ja ma arvan, et neid on, ideid on võimalik siis rakendada siis, kui ma vaatan, võib-olla teise nurga alt, meie kõrgharidusele ja teadusele ka väsimust karis ei tunnista. Igal inimesel, sõltumata ametikohast, ka päeva jooksul me väsime ära. Ei, väsimus ei ole kindlasti see põhjus, sellised otsused ei tule kunagi kergelt. Koosneb võibolla väga paljudest väikestest asjadest, miks ühel hetkel jõuab sellele otsusele, et võiks teistele anna ja kui ma vaatan oma elu tagantjärele, siis iga iga viie-kuue aasta tagant olen ma teinud mingisuguse muudatusi oma elus, et miks see peaks siis nüüd olema teistmoodi. Tulevikuplaanid jätab karis aga praegu lahtiseks. No ei oska öelda veel, mis valdkonnas kõigepealt on vaja kolm kuud ülikooli juhtida ja, ja siis on meil ju seaduses niimoodi ette nähtud, et rektor saab natukene puhata isegi siis, kui ta väsinud ei ole, et koondada mõtteid ja, ja vaadata, mis edasi saab. No elus on kõik võimalik, aga ma ei ole praeguse seisuga väga tugev poliitiline kuju, ma olen pigem see inimene, kes on poliitikutega, asju püüab ajada ja võimalikult hästi ennast ma hetkel poliitikuna ei kujuta, aga ega ma nüüd nii vana ka veel ei ole, eks ole. Toomas Kelt, Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli rektor Alar Karis teatas, et ei kanideeri enam rektori ametikohale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolmapäeva õhtul tutvustatakse osaühingu Roadplan koostatavat projekti kohalikele elanikele. Projekt peaks lõplikult valmis saama juuniks, seejärel kuulutatakse välja ehitushange ning ehitusega saaks alustada aasta lõpupoole. Raudplani juhatuse liige Edgar Berman ütles, et projekti järgi samatasandiline Tondi raudteeületuskoht kaob. Sõidutee viiakse raudtee alt läbi ja raudtee rajatakse viaduktile. Berman lisas, et raudtee jääb samale kõrgusele kui praegu. Viadukti alla kavandatakse laiad kergliiklusteed mõlemale poole sõiduteed ning tänane olemasolev teravnurkne kotka ja tondi tänava ristmik nihkub pisut põhja poole ja see on asendatud siis paremini sobituva teekujulise fooristmiku vastu. Ühtlasi muutuvad mugavamaks ka kergliiklejate liikumisvõimalused, seda nii viadukti piirkonnas kui projektis tervikuna. Täiendavalt rajatakse kõrghaljastust ning erinevat tänavainventari nagu pingid, prügikastid, lisaks siis ka rattahoidjaid rongipeatuste piirkonda ja samuti on projektis tegelikult rekonstrueeritud ka Kotka tänav kuni Terra tänavani ning Tondi tänav kuni Olevi tänavani. Tallinna abilinnapea Vladimir Svet ütles, et praegu pole selge, kui palju ehitamine maksma läheb. Esialgu arvestatakse umbes 10 miljoni euroga. Ukraina sõja tõttu on ehituse hinnad oluliselt kasvamas, hetkel me oleme arvestanud niimoodi umbes kuni 10 miljonit selle töö peale. Millised hinnad me saame sellel hanke pakkumisel, seda on natuke raske prognoosida. Jääme siiski lootma, et me saame selle investeeringuga edasi liikuda. Tööde ajal soovitakse rongiliiklust käigus hoida nii palju kui võimalik. Minu teada on tegelikult momendid, kui Eesti raudtee niikuinii plaanib teha teatud raudteetöid. Proovime nendega sünkrooni viia oma plaanid selleks, et selle ristmiku pärast oleks minimaalseid katkestusi. Ilmselt mingeid peaks tulema igal juhul. Aga me proovime teha nii, et see võimalikult vähe häiriks tavalist liiklemist. Ehitustöödeks läheb praegusel hinnangul umbes poolteist aastat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti sõnul loodetakse tänavu alustada Tondi raudteeülesõidu juures ümberehitustöid, mille tulemusel viiakse tänav raudtee alt läbi. Esialgsel hinnangul kulub ehitustöödeks umbes kümme miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNäitleja Peeter Rästase hinnangul suudeti koostöös lavastaja Hendrik Toomperega kasvatushoone huumorimuster osavalt lahti muukida. Selle pinteri materjali tekstis on selline asi, et see tuleb kuskilt ja läheb kuhugi. Et see on nagu selles mõttes, vabandage suurte sõnade pärast, aga kuidagi nagu kõige õigemas mõttes teater, mis tuleb ja kaob. Aga ta on kuidagi, et siin see joru, mis me siin näeme, see on niisugune mingi avaldumine, mingi. Ja ma, mul on niisugune tunne, et me tegemise käigus sellega kuidagi nagu arvestasime, et Ma ei oska teile öelda, mis on nende inimeste motiv tiivid, kuhu nad lõpevad, kuhu nad suubuvad. Tähendab, ma oskaks teile öelda, aga ma ei taha teile öelda, sest et siin on nii palju võimalusi, mida saab ise näha. Ja noh, mitte ainult mina ei näe keegi teiseni, ma ei taha öelda, et tulge mõtelge ise, aga siin ongi vabandage nii palju asju, mida saab ise näha ja ma ei tea, kuhu nad lõpetavad või kas ametniku saatus on jalad ees välja viidud, saada kuskilt ametkonnast, ma ei tea, seda võib-olla on. Me Eestis näeme praegu ametnike puhul väga paljud ametnikud otsustavad ise oma saatusele väga radikaalselt. Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Harold Pinteri laiale avalikkusele vähem tuntud teos kasvatushoone on täis peidetud võrdlus Peeter Rästas. Noh, et eks ta ikka on loomulikult metafoor ja, ja päris tugev metafoor tegelikult antud hetkel see, et siin räägitakse hooldekodu juhatajast ja tema võib olla asetäitjast ja võib-olla veel lukkude kontrolörist ja võib-olla veel väravavahist ei tähenda üldse see, et ta on hooldekodus see hooldekodu, võib-olla ka Rakvere teater või meie Rakvere kesklinna keemiline puhastus vabalt. Kasvatushoone tegevus rullub lahti uudisest, et üks hooldekodu klientidest on ootamatult surnud ja teine töötajal lapse saanud. Ei ole võimalik. Võimalik võimalik üht. Kasvatushoones mängivad Jaune Kimmel, Margus Krosnõi, Madis Mäeorg, Peeter Rästas, Toomas Suumann ja Imre õunapuu. Kunstnik on Illimar Vihmar ja valguskujundaja Roomet Villau.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rakvere teater toob esimest korda Eestis vaatajateni Nobeli kirjandusauhinna laureaadi, Briti näitekirjaniku Harold Pinteri \"Kasvatushoone\". Huumorit täis näidend viib vaataja ametnike murede maailma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp ütles, et praegu on kõrgeima nakatumisega piirkonnad Ida-Virumaa ja Valgamaa kuigi ka seal koroonaviiruse levik väheneb. Küll, aga siis Võrumaal oli haigestumine stabiilsel tasemel ja Saaremaal, Hiiumaal ja Raplamaal nägime haigestumise kasvu. Raplamaal esinenud haigestumise kasv on osaliselt mõjutatud ühe lasteasutuse lõpupeo käigus alguse saanud nakkuse levikust, kus siis hinda tüvega nakatunu viibis üritusel ning nakatas seeläbi ka teisi üritusel olnuid. Eelmise nädala lõpu seisuga on Eestis tuvastatud India tüve 11-l juhul. Veel tuvastati 36 India tüve kahtlusega nakatunud, nende analüüsid lähevad ülekinnitamisele, ütles Sepp. Nagu nendest andmetest näha võib siis hinda tüve levik on järjest pead tõstmas ja nagu me teame, siis India tüvi on nakkavam kui nii-öelda metsik tüvi või algne koroonaviiruse tüvi. Ja samuti on ta vaktsiinide suhtes vähem tundlikum, ehk et kindlasti ei tahaks me ju oma langustrendi ümber pöörata, ehk siis kindlasti tuleb valvus siiski säilitada. Vaktsineerimisega läheb seejuures hästi, märkis tervise ja tööminister Tanel Kiik. Täna hommiku seisuga on kõigist täiskasvanutest nüüd 10., maakonnas on üle poole vaktsineeritud siht. Loomulikult on see, et jõuaksime võimalikult ühetaoliselt ühel hetkel ka sellesama 60 70 protsendi tasemeni sügiseks viirusehooajaks. Covid 19 vaktsineerimise korraldamise töörühma juht Marek Seer rõhutas aga, et vaktsineerimisele registreerimise tempo on aeglustunud. Soovitud eesmärgi saavutamiseks võetakse kasutusele lisameetmeid. Jätkame vaktsineerimisega tööandjate juures, mis on ennast hästi tõestanud. Sealjuures avame meetme nüüd ka üle Eesti ja ei piira enam Ida-Virumaa ja Harjumaaga. Oleme kaasanud ja kaasame veelgi eratervishoiuasutusi, et teha vaktsineerimise inimestele veelgi mugavamaks ja kättesaadavaks. Eri asukohtades. Alustasime ka Eesti kaudu inimeste teavitamist. Kirjad saavad inimesed, kes ei ole veel vaktsiini saanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti tänasel pressikonverentsil tõdeti taas, et koroonaviiruse leviku näitajad jätkavad paranemist, kuid valvsust ei tohi kaotada. Nii on Raplamaal levima hakanud kergemini nakkav India tüvi, mis allub ka kehvemini vaktsiinile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärgmisest nädalast avatakse kohe esmaspäevast spordisaalid spordiklubid sealhulgas ujulad, kuni 25 meetrised ja pikemad ujulad spordi tegemiseks. See ei tähenda veekeskuste avamist saab vabas õhus kõigi võimalike koosseisudega teha treeninguid, seda kõigis vanuserühmades ja vajaliku koosseisuga. See tähendab kümnete gruppide reeglit enam ei ole ka ka noortespordis ja, ja amatööride spordis. Seni oli see maha võetud ainult nii-öelda profispordis või meistriliiga tasemel. Ja võistluste korraldamisel. Lähtume siis sellest, et järgmisest esmaspäevast võivad toimuda vabas õhus võistlused. Ilma publikuta ja ette vaatava otsuse, mida kõigile korraldajatele vaja hästi teada on. Juba varem tegime suve peale ette, alates juuli algusest, esimesest juulist kuni augusti lõpuni on avalike ürituste toimumine võimalik vabas õhus kuni 1000 inimesega korraga ja siseruumides kuni 500 inimesega korraga. See tähendab, et suveetendused, kontserdid, öeldud mahtudes võivad toimuda ja kultuurielu läheb mitte just võib-olla täiel rinnal, aga aga siiski täiesti avatult käima ja sügisel praeguste plaanide järgi, kui ei ole tagasilööke, võivad kõik kultuuriliigid ilma piiranguteta toimida septembri algusest peale, nii nagu ka enne vanasti. Mis saab kinodest ja teatritest nüüd veel maikuus, kas kinod mingil põhimõttel ka avatakse? Kinod ja, ja teatrit lähevad avatud avalike ürituste kategooriasse ja nende avamist praegu plaanis ei ole. Mai ja juunikuus, küll aga juuli alguses. Siseruumides kuni 500 inimesega auditooriumides võib kõike teha, kaasa arvatud kino, näidata, teatrit teha nii, et et sealt lähevad toimimis piirangud esimesest juulist peale maha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles, et juulist alates on vabas õhus korraldatavate ürituste piiriks 1000 inimest ning siseruumides korraldatavate avalike ürituste piiriks jääb 500 inimest. Millised leevendused veel kavas on?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKaitsepolitsei pidas Deniss metsavase ja tema isa Pjoter Volini kinni esmaspäeval. Kahtlustuse järgi pandi riigireetmine toime enam kui viie aasta jooksul. Mõlemad mehed on Eesti kodanikud. Metsas töötas kuriteo toimepanemise ajal majorina Eesti kaitseväes ja juhtis seal kõiki suurtükiväe arenguga seotud projekt. Teening oli oma pädevuse raames seotud ka Eesti kaitseplaneerimisega. Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase sõnul on vene sõjaväe luurele Gru edastatud info hulk ja sisu selgitamisel, kuid lähtuda tuleb kõige hullemast. Selleks, et kahjusid hinnata, on kaitseministri korraldusel loodud komisjon selle komisjoni töö tulemusena. Saame aru, kui palju ja millist informatsiooni on läinud ja kuidas me saame nii kiiresti kui võimalik augud lappida. Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu lisab Siin võib kommentaariks nii palju öelda, et huvi tunti meie partnerriikide vägede vastu, kes on Eesti territooriumil igasuguse sõjalise taristu vastu ja ka loomulikult meie koostöö vastu partneritega. Riigiprokurör Inna Ombler Juurdepääsu võimalused salastatud teabele olid eeskätt nis metsa vasel kui selle sala edastamine toimetamine oli toime pandud mõlema isiku poolt kahtlustuse kohaselt suheldi nii sidevahendeid kasutades kui ka vahetute kohtumiste kaudu. Nüüd selle menetluse keskel on nõnda, et Peeter Volli on pensionär, aga ta on oma elus muuhulgas töötanud Eesti vanglateenistuses. Riigiprokurör Inna Ombler ütles, et kahtlustuse kohaselt on GRU-l edastatud info eest saadud ka tasu. Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu märkis veel, et viimase 10 aasta jooksul on tabatud neli riigireeturit ja veel kümmekond inimest, kes on koostööd teinud Venemaa eriteenistustega. Ja on paslik rõhutada seda, et kõik inimesed, kes tunnevad, et neil on olnud kontakte või tekkinud kontakte Venemaa eriteenistustega või ka mõnede teiste riikide eriteenistustega siis tasub sellest anda meile kohe teada ja mitte koostööd jätkata, sest hiljem või varem need inimesed tabatakse ja nende inimeste elu tõenäoliselt on aastateks rikutud, kui nad on süüdi mõistetud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Harju maakohus võttis teisipäeval riigiprokuratuuri taotlusel vahi alla Deniss Metsavasi ja Pjotr Volini, keda on alust kahtlustada riigireetmises. Kahtlustuse järgi edastasid mehed Eesti riigisaladusi ja salastatud välisteavet Vene sõjaväeluurele ehk GRU-le.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui kuulata ja uskuda peaministrit, siis on tegu maksimaalselt hea eelarvega. Tõsi, ühest küljest mõõdukalt ettevaatlik, kuid teisest küljest toimetulek paraneb, pensioni tõusevad ja tulumaksuvabalt palgad suurenevad, samuti suurenevad ka eraldused haridusele, kultuurile üldse ja kultuuriobjektidele eraldi teede hoidu kohalikele omavalitsustele ja nii edasi ja nii edasi. Eelarve tutvustamise lõpetas peaminister, kui nii võib öelda erakonnaüleselt. Teile üle antud eelarve on koostatud vastutustundlikult. See töötab Toompeal ja Türis ajab Eesti asja. Ja selle üle võib uhke olla. Järgnenud sõnavõttudes keskendus peaministri koalitsioonikaaslane Kaia iva IRL-ist samuti sellele, kui palju vahendeid juurde antakse, aga ka sellele, kui mitte mõistlikke ettepanekuid opositsioon möödunud aastal tegi. Nagu ikka, toob IRL esile oma ühe prioriteedinina hariduse. Kavas on kutseharidust tööturu vajadustele lähemale viiva reformi rakendumine ja üleminek uuele, rohkem kvaliteedist lähtuvale. Kutsekoolide rahastamiskorraldusele jätkub riigigümnaasium mitte arendamine, millega tagatakse maakonnas tugev ja valikuterohke keskharidus. Sellega vähendatakse gümnasistide väljavoolu suurematest linnadesse. Olemas on raha selle aasta sügisel käivitunud tasuta kõrghariduse tagamiseks ja vajadus põhise õppetoetuste maksmiseks nüüd juba terve aasta jaoks. Opositsiooni esindajad keskendusid oma etteheidetes suures osas koalitsiooni varem antud lubaduste mittetäitmisele ja lahendamata küsimustele, nagu tulumaksuvaba miinimumi külmutamine. Keskfraktsiooni juht Kadri Simson. Kui 2006. aastal moodustas tulumaksuvaba miinimum keskmisest palgast 21,3 protsenti siis käesoleva aasta teises kvartalis moodustas see keskmisest palgast vaid 14,8 protsenti. Tulumaksuvaba miinimum oleks pidanud ammu juba tõusma ja see, et ta järgmisel aastal ei tõuse, on vähemalt ühe koalitsioonipartneri sõnamurdlikkus ja kindlasti kahjuks kõigile inimestele, kes teenivad keskmist palka või alla selle Simson meenutas, et sahtlis on nende initsiatiiv tõsta koolilõuna maksumus 78-l sendilt ühele eurole ja rääkis andmata jäetud ringirahast, mida koalitsioon ka mingil hetkel lubas. Ja muidugi on opositsioonil pinnuks silmas töötuskindlustusmakse suurus ja selle mittevähendamine. Sotsiaaldemokraatide juht Sven Mikser tuletas meelde, et juba 10 aastat pole tõstetud toetust pere esimesele lapsele ja üldse on lastetoetus väga väike. Ärgu siin tulda ku rääkima vajaduspõhiseks nimetatud toetustest kui mingist edusammust hulk tööd, sotsiaaltöötajatele, hulk paberimäärimist, suur pettumus, perede kui tegelikult toetusnumbrid teada saadi. Ja lõpuks võrreldes lubatuga 10 korda väiksem toetust saavate perede arv, see on sotsiaalpoliitiline läbikukkumine, millega ei peaks uhkustama. Mikser kritiseeris ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmata jätmist. Valitsusliidu selge eelistus on 2015. aastal jõustuv tulumaksuprotsendi vähenemine, millest võidavad rohkem jõukad. See on sisuliselt ju ainus põhjus, miks üldist tulumaksuvaba määra tõsta ei saa. Sotsiaaldemokraadid usuvad, et õige ja kõiki võrdselt kohtlev oleks just esimese astme ehk siis maksuvaba määra tõstmine. Nagu mitmed teised olulised eelnõud tuleb ka eelarve suurde saali pärast kohalikke valimisi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Andrus Ansip andis Riigikogule üle järgmise aasta eelarve.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHommikul kogunenud tervishoiutöötajate esindajad jõudsid kokkuleppele, et palgakokkulepe tööandjatega on võimalik sõlmida rahulikul teel. Seetõttu streik homme ei alga, räägib Katrin Rehemaa arstide liidust. Tervishoiutöötajad on seisukohal, et palgaläbirääkimistel on kõik pooled väga head tööd teinud. Me oleme saavutanud sotsiaalministriga kokkuleppe, et me jätkame läbirääkimisi tervishoiu üldise rahastamise küsimustes rahulikumas õhkkonnas oleme jõudnud palgaläbirääkimistel kokku lepele palgatõusuks vajaliku ressursi suuruses. Kõik pooled on selle aktsepteerinud vastavalt haigekassa nõukogu otsusele ja sotsiaalminister on nõus ka töötajate sooviga, et palgakokkulepe hakkaks kehtima esimesest aprillist. Kokkuleppe kohaselt oleks meditsiinitöötajate keskmine palgatõus 33,3 protsenti täpsed, tunnitasud erialade kaupa erinevad Haiglate Liidu esindaja Urmas Sule palus eilsel kohtumisel tervishoiutöötajatega veel kolm päeva ajapikendust, et tööandjatega summad täpsemalt läbi arutada. Urmas Sule tervitas täna tervishoiutöötajate seisukohta. Ma tahaksin tänada ja tunnustada kõiki läbirääkimiste osapooli, et, et need läbirääkimised on ääretult keerulised ja, ja põhjus on siin üks, millest me ka kõik oleme aru saanud, et tervishoiu finantseerimine hetkel on ebapiisav ja see vajab täiendavat raha süsti. Eilne otsus tähendas seda, et kuna läbirääkimised on jõutud võimaliku leppele ääretult lähedale, siis on loomulik, et haiglate liit sai riiklikult lepita natukene aega, et võimalikud mõjud läbi arvutada. Nüüd siis kõik haiglate eelarvetes, selleks on meil see aeg antud ja kolmapäeval me koguneme siis Eesti Haiglate Liidu liikmetega, et neljapäeva kella kaheks hiljemalt formuleerida väga selged ja võimalikult lõplikud seisukohad palgaleppe allakirjutamiseks. Kas te näete, et siin võib olla veel mingisuguseid probleeme? Noh, kui probleem ei oleks, siis me ju ei peaks kolmapäeval kokku tulema, jutt käib ju sadadest miljonitest kroonidest ja kõikide eestimaalaste noh, tervisest vähemalt kaudses mõttes sellise kaaluka otsuse langetamine kindlasti vajab läbirääkimist ja kindlasti vajab lõplikut hinnangut.",
"role": "user"
},
{
"content": "Meedikute streik homme ei alga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEsmalt keeldub Paet kindlalt kogu juhtunut skandaaliks nimetamast. Ma jätkuvalt olen seisukohal, et see on selline tormikene veeklaasis, et tegelikult, kui vaadata ikkagi asja lähemalt, siis see sisu kindlasti ei vääri sellist tohutut elevust, mis siin on puhkenud. Välisministri aadressil on kostnud mitmeid süüdistusi, mille hulgas on kõlanud ka terminid valetamine ja vassimine. Urmas Paet. Ma ei võta mingil juhul omaks mingit juttu valetamisest või vassimisest, sest ma ei ole midagi sellist rääkinud, nagu mulle üritatakse suhu panna. Ning Paet lisab Kõikvõimalikud tegelased, kellel ei ole olnud mingit puutumust selle teemaga, on võtnud seisukohti küll vassimises ja valetamises ja milles iganes ja, ja sisuliselt süvenemata, millega siis üldse tegelikult lugu on. Nii et mis puudutab ka seda selgroogsuse või, või rootuse teemat, siis ka selle ettepaneku tegemisel välisministeerium sellest analüüsist, et see ettepanek on Eesti välispoliitika ja julgeolekupoliitika huvides ja ennekõike seetõttu, et me ei taha, et Schengeni viisaruum Schengeni viisakeeldude süsteem nõrgeneks, et see on meile pikemas perspektiivis väga halb areng. Täna kohtus Urmas Paet Riigikogu väliskomisjoni liikmetega kestis see pea kaks tundi. Küsisin komisjoni aseesimehelt Enn Eesmaalt, kas tema jaoks läks olukord selgemaks? See on üks neid olukordi, mis läheb iga päevaga pisut keerulisemaks ja kuna on nii mõnedki jutuajamised, nii mõnedki küsimused, sellised, mis piirnevad antud ministri ütlusega, et see on nii ja seda on teistpidi praktiliselt võimatu tõestada siis lõppkokkuvõttes see taandub ikkagi usaldamise ja umbusaldamise küsimuseks. Mis saab aga opositsiooni umbusaldusavaldusest? Konkreetselt Keskerakonna fraktsiooni tuleb homme hommikul nii Rein Lang kui ka Urmas Paet ja pärast seda siis juba fraktsioon, kujundab oma otsuse ja ma tean, et siin on teisigi inimesi veel liikumas fraktsioonides. Nii et väga paljud ei ole veel lõplikult otsustanud, mida ja mismoodi käituda. Välisminister Urmas Paet näeb lõpuks ka kogu loos positiivset külge. On isegi hea, et, et see diskussioon täna Eestis on alanud teemal kuidas siis selliste viisakeeldudega käituda. Võib-olla ka tulevikus sarnastes olukordades, sest fakt on see, et me oleme Schengeni uus liige, seal on oma tavad, see on meile esmakordne, kus kõigepealt on siis poliitikud nii-öelda pandud viisakeelu nimekirja ja, ja nüüd käsitleme siis ka neid tavasid, mis tegelikult seal Schengeni viisasüsteemi puhul on Euroopa liidus on, nii et ma arvan, et tuleviku jaoks ei ole tegelikult isegi sugugi halb see diskussioon praegu, et, et need praktikad paika panna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Urmas Paet selgitab viisaskandaali tagamaid ja Keskerakonna esindaja Enn Eesmaa nende suhtumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEuroopa Parlamendi uue koosseisu esimene ülesanne oli valida rahvaesindusele järgmiseks kaheks ja pooleks aastaks president. Sellele kohale hääletati tagasi sotsiaaldemokraat Martin Sults, kes on parlamendi ajaloos esimene president, kes teiseks ametiajaks tagasi valiti. Kuna Eesti saadik Marju Lauristin valiti sotsiaaldemokraatide fraktsiooni üheks aseesimeheks, siis kas võib väita, et Eesti hääl on parlamendi juhtkonnas nüüd väga selgelt kuulda? Marju Lauristin. Noh, arvestades seda, et sotsiaaldemokraatide fraktsioon ühele, kahest suurimast ilmselt väga paljus määrab neid sisulisi otsuseid ka siis iga fraktsiooni juhatus on jälle see, mis fraktsiooni jaoks neid sisulisi küsimusi nagu ette valmistab, nii et selles mõttes jah, on see oluline sisuliselt, et oluline olla juhatuses, mida te täpselt tegema hakkate, sellel kohal on juba selge, see ei ole veel selge, sellepärast et see sõltub nüüd, kuidas kõik toimub praegu veel jagatakse kohti komiteedes, komiteede esimeeste, aseesimeeste kohti ja nii edasi ja siis need juhatuse liikmed saavad endale siis nagu teatud komiteede grupi kureerimise. Aga kuna veel ei ole selge, mis komiteedega täpselt on, siis ilmselt järgmisel nädalal jagatakse büroo vahel konkreetsed ülesanded. Eestil on ka teise parlamendifraktsiooni aseesimehe koht. Andrus Ansip nimetati liberaalide fraktsiooni aseesimeheks. Just tunnustusena tuleb võtta. Kuid ma arvan, et rohkem on peetud silmas minu varasemaid kogemusi peaminister isteri ametist ja arvestades seda, et ma tahan saada Euroopa komisjoni liikmeks, siis ilmselt ka see asepresidendi amet on väga ajutine. Valimistel Europarlamendi saadikuks kandideerides teadsid ka kõik valijad seda, et minu kaugematesmärk on saada Euroopa komisjoni liikmeks. Kes teie asemele siia parlamenti siis tuleb, aga seda tuleb küsida võimalike järgima. Laste käest esimene asendaja oleks Urmas Paet. Parlamendis tööd jätkav Tunne Kelam ütleb, et rahvaesinduse uue koosseisu üks peamisi ülesandeid on aidata Euroopa liidul üle saada keskea kriisist. See on siis, kui inimene äkki taipab, et tal ei ole liiga palju jõudu. Muutub ettevaatlikuks, kõhklevaks, hakkab endas kahtlema. Keskmise kodaniku kõhutunne on see, et Euroopa liit ei ole päris vastav oma sõnadele. Seega, mida me kõige enam vajame, on ikkagi Euroopa väärtuste ja tegude ühtsus. Eestist kuuluvad Euroopa parlamenti veel Kaja Kallas, Jana Toom ja Indrek Tarand. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Strasbourg.",
"role": "user"
},
{
"content": "Strasborugis kogunes täna oma esimesele istungile Euroopa Parlamendi uus koosseis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvastikuregistri andmeil kahanes Narva elanike arv eelmise aasta jooksul ligi 2000 inimese võrra. Nii suure languse üheks põhjuseks on andmete korrastamine. Registrist kustutati inimeste andmed, kelle elukoht oli märgitud omavalitsuse täpsusega. Samas pole elanike lahkumist suutnud korvata ei sündivus ega uute elanike tulek. Piirilinna. Eelmise aasta jooksul leidis elukoha teistes omavalitsustes ligi kaks ja pool 1000 Narva elanikku. Narva linnapea Aleksei Jevgrafov on murelik. No ta on muidugi kahju ja kurb uudis, aga kinoasja me pöörama sellele tähelepanu ja pakume inimestele võimaluse siis selleks, et elamine Narvas oleks äge, ütleme niimoodi, et pargid puhkamisvõimalused kontserdiprogrammi tihedalt ootamatus parkidega ja kogu aeg kohtuma investoritega, kes on nõus tulla Narvasse ja rajada mingit tehasse ja ainult sellel juhul Narva teenib ja võib suunata Anett a mis kogub inimestelt oma rängusse. Ida-Virumaa tööstusalade arenduse sihtasutuse juhatuse liige Teet Kuusmik kinnitab, et elanike kadu nende tegevust ei mõjuta ja uutel ettevõtetel töökätest puudust ei ole. Narva piirkonnast lahkujate arvu mõjutavad aga ühiskonnas valitsevad hoiakud. Inimesed võtavad otsuste tegemisel arvesse ka taustasüsteeme. Minu hinnangul on täna hästi oluline mitte külvata põlevkivisektoriga seonduvad hüsteeriat, ehk siis ütleme ma arvan, et põlevkivisektoriga tuleb täna nii-öelda rahu teha, kohaneda uute nii-öelda trendidega, mis maailmas toimuvad ja anda tegelikult ka inimestele sõnum, et põlevkivisektor jätkub ja et tööstusparkidesse tuleb uusi ettevõtteid, mis loovad töökohti. Viimase veerand sajandi jooksul on Narva kaotanud pea kolmandiku oma elanikkonnast. See tähendab, et 80-le 1000-le inimesele ehitatud linnataristu ülalpidamisega peavad toime tulema 56000 elanikku, kellest veerand on pensionärid. Narva alustas uue üldplaneeringu koostamist jätkab linnapea Aleksei Jevgrafov. Peame uurima, et kuidas üldse Narva elu muutub, kuidas inimesed, kus nad rohkem elavad praegu ja sellest sõltub, kuhu me rohkem panustama, rahaliselt. Me peame ma rohkem perota ja panus sellele, et elanike arv oleks piirides 55000 inimest. Et mina linna peana tahaks, et mitte ühe. Statistikaameti prognoosi järgi elanikkonna kahanemine jätkub ja alla 55000 piiri langeb Narvas elavate inimeste arv juba kolme aasta pärast Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva linnavõim muretseb aina kahaneva elanike arvu pärast. Lahendust nähakse elukeskkonna parandamises ja tööstusparkide arengus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu linna naaberomavalitsus Sauga vald otsustas 57 õpilasega Taali põhikooli kinni panna. Lastel on võimalik jätkata kooliteed Pärnus, Sindis või valla enda teises põhikoolis. Vald hoiab kooli kaotamisega aastas paar miljonit kokku ja loodab ehitada lasteaia Tammistesse, sest mitme haridusasutuse ülalpidamiseks ei jätku raha. Sauga vallavanem Vello Tiidermann. Seal on kolm liitklassi, mis on juba iseenesest noh, mitte väga hea näitaja, teine on see, et kui nüüd see üheksas klass ära lõpetab, kus on 13 õpilast, siis sügiseks jääb sinna 44 last. Kooli ülapidamiskulud on 2010. aastal kuskil kolm miljonit. Kas sinna esimesse klassi ei ole keegi registreerunud, ei soovi? Ja täna vast on esimeses klassis kaks õpilast, kui, kuigi ütleme potentsiaalselt selles piirkonnas võiks nagu olla 11 õpilast noh, oma vanuse järgi, aga noh, ülejäänud vanemad panid oma lapsed siis mujale koolidesse. See tähendab, et inimesed juba ise on selle valiku teinud, et eelistavad muid poole. Teinud, sest et ei meeldi ka vanematele, et lapsed õpivad liitklassides ja, ja seda enam, et kui nüüd sedamoodi edasi jätkata, siis järgmine õppeaasta on juba liitklass üheksas ja kaheksas ja mis õpetamise kvaliteedist seal saab rääkida ja noh, vanemad saavad seda samamoodi aru ja, ja otsustavad No teil oli üks hea näide just nende arvude kohta Mul on selline matemaatika tehtud ja et kui võtta nüüd arvesse nii meie poolt tehtud kulutused, kui pluss sellele ka ütleme see õpetajate palgaraha, siis 2010. aastal on Tali koolipe õpilase ülalpidamine riigile 107,1000 aastas ja samal on jah, ma olen seda öelnud, et kolledžis on see Kari Raagma jutu järgi kuskil 40 45000, nii et üliõpilase koolitamine on sel juhul üle kahe korra odavam kui ühe põhikooli õpilase koolitamine. Vallavanem lisab veel, et ta oli põhikooli hoone on ehitatud 1906. aastal ja väga amortiseerunud lapsevanematele tähendab aga kodulähedase kooli kinnipanek raskeid valikuid. Koolihoolekogu liige Rutt Kiisk. Kui see kool tõesti ära kaotatakse, siis on väga-väga kahju, sest ennekõike ma olen tahtnud oma last kaitsta just nende suurte linna mammutkoolide eest, et selle mõttega sai ta ka sinna pandud. Nüüd, kui ta on harjunud väikse maakooliga, siis ootab teda ees suur mammutkool, kus on ikka 20 30 õpilast, millega ta absoluutselt harjunud ei ole, mis kindlasti esialgu tekitab mitte minu pojas, vaid kõigis teistes, lastes hirmsat pinget ja stressi. Seetõttu kaalub osa lapsevanemaid isegi Sauga vallavolikogu otsuse vaidlustamist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sauga vald suleb ühe kahest põhikoolist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu kehtivate reeglite järgi aegub tõend 30. juunil. Seega, kui parlamendi täiskogu esmaspäeval digitõendi ehk koroonapassi kehtivuse aja pikendamise lõplikult heaks kiidab, saab Euroopa Liidu riikides selle passiga vabalt reisida tuleva aasta keskpaigani või on see asi keerulisem? See on tegelikult niisugune mõnes mõttes tehniline samm, et pikendatakse seda määrust, millega see Euroopa Liidu digitõendi süsteem loodi. Ehk siis süsteem jääb paika, tõendeid väljastatakse, seda kõike saab teha ja noh, sellel ei ole otsest seost nende reisi, piirangute ja praktikaga, kus seda tõendit vaja läheb, ütleme Euroopas küll nüüd see tõendi vajadus järjest väheneb, aga mujal teistes kolmandates riikides on veel erinevaid nõudeid ja seda tõendi inimestel on vaja ja seda nüüd saab rahulikult edasi välja anda. Mis juhtudel võidakse koroona passi reegleid uuesti muuta? Teoreetiliselt kindlasti on juhul, kui koroona olukord peaks nüüd kuidagi meid üllatama, aga noh, õnneks praegu on küll niimoodi läinud, et see on läinud pigem sellisesse normaalsesse rööpasse, paljud riigid järjest leevendavad neid tõendiga seotud nõudeid. See pilt on küll endiselt kirju. On jah riike, kes ei nõua seda covid tõendit üldse, siis mõned osalised nõuavad siis riiklikult, aga ligem see muutus on selles suunas, et järjest vähem on vaja igasuguseid pabereid esitada. Kas selle digitõendi kehtivuse pikendamine puudutab mingil moel ka 12 kuni 18 aastasi lapsi ja noorukeid nemad on reeglina kaks süsti saanud, kolmandat polegi ette nähtud, aga teises süstist on möödas, nüüd rohkem kui reeglid lubavad. Jah, see muutus tehti ära mõnda aega tagasi selles vanuses lastele kehtestati reegel, et see tõend kehtib piirangutega ehk siis kuni täisealiseks saamiseni mis tähendab seda, et, et nad saavad ja sellega reisida, aga ütleme, mida peab tähele panema, et, et juhul kui mõni kolmas riik nõuab kindlasti näiteks kolmandat süsti või, või tõhustasdoosi, siis nad ei pruugi seda Euroopa liidu tõendit aktsepteerida, et ikkagi tuleb olla ettevaatlik ja jälgida seda riiki, kuhu te lähete, mis on täpselt need nõuded ja kas nad seda Euroopas kehtivat alaealiste tõendit ka aktsepteerivad, aga, aga Euroopas on asi selge, et kui kaks süsti tehtud, siis see kehtib kuni nende täisealiseks saamiseni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni kodanikuvabaduste komisjon kiitis heaks COVIDi digitõendi kehtivusaja pikendamise aasta võrra.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraeguseks on olukord selline kujunenud, et politsei lokaliseeris kogu selle piirkonna selliselt siis, et Me sulgesime liikluse, ei saanud sinna Tõnismäe piirkonda enam juurde tulla ei jalgsi ega ka transpordiga ja loomulikult selle koha pealt me palume äärmiselt mõistvat suhtumist linnaelanikkonna, sellepärast et lihtsalt see turvalisuse tagamise jaoks oli see taktikaliselt ainuvõimalik tee. Kohapeal oli umbes tuhatkond inimest ja politsei suhtes nagu kasutati pudeleid, millega loobiti politseinikke ja ka kive. Ning politsei valis sellise taktika, mis ei ole nagu agressiivne, et hoida, et rahumeelselt asi lahendada. Kuid mis siis nüüd viimasel hetkel on arenenud selliselt, et, et me suuname selle seltskonna sealt siis nagu eemale. Nii et ööseks sinna rahvusraamatukogu juurde neid meeleavaldajaid või huvilisi ei jää. Jah, me kavandame sellise taktika, et suuname nad sellest piirkonnast edasi, et siis saata siis juba oma elukohtadesse. No selles piirkonnas on ka elamuid, kuidas need inimesed oma kodudesse pääsevad või liikuma No tegelikult politsei nendes punktides on või kus on suletud, on politseinikud koha peal ja ja meie eesmärk on siiski inimestele võimalikult vähe tüli tekitada, et et kui inimene oskab ära selgitada, et ta selles piirkonnas elab ja ja loomulikult siis teda koju lubatakse, aga loomulikult teda ka hoiatatakse, et seal on antud hetkel ebaturvaline piirkond ja, ja tuleb olla väga tähelepanelik. Oskate te praegu öelda, mis võib saada hommikul, kas hommikul on liikluses need tänavad seal avatud, kuidas inimesed näiteks ühistranspordiga või oma autodega liikuda saavad? Mina loodan küll, et, et me saame hommikuks jällegi tänavad avatud, nii et olen selles suhtes optimist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja politseiprefekt Raivo Küüt olukorrast Tõnismäel (kaevetöödest - uudised kell 22).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValimisliitude mittelubamisega kohalikel valimistel piiratakse õiguskantsleri väitel kohaliku kogukonna õigust lahendada kohalike elu küsimusi iseseisvalt. Ka õiguskantsler ise möönab, et valimisliitude mittelubamine võib, kuid ei pruugi kahjulikult mõjutada inimese õigust osaleda kohaliku elu küsimuse otsustamises. Olukorras, kus Eestis on mitme parteisüsteem ja kandideerida on võimalik ka üksikkandidaatidel ei ole ühegi mõjuka huvigrupi huvide valimistel esindamata jätmine praktikas tõenäoline. Õiguskantsler väidab, et poliitilise vastutuse tugevdamise eesmärk ja sellest tulenev valimisliitude mittelubamine on kohalikel valimistel mitte aktsepteeritav, kuid riigikogu valimistel aktsepteeritav. Vahe on õiguskantsleri väitel selles, et kohalikul tasandil ei lahendata küsimusi maailmavaate alusel. Ka selle hinnanguga ei saa nõustuda. Kohaliku elu küsimuste lahendamisel on otsustamise aluseks õiglustunne ja maailmavaade. Kokkuvõttes taanduvad kõik õiguskantsleri tõstatatud küsimused ennekõike poliitiliste valikute, mitte põhiseaduse pinnale. Kui küsimusi käsitleda põhiseaduse pinnal, tuleks valida hoopis teistsugune lähenemisnurk. Mitte analüüsida valimisliitude. Rõhutan põhiseadusest mitte ettenähtud instituudi kaotamist seadusest vaid seda, mis täna kehtivas seaduses on ja millised on selle mõjud põhiseaduses kaitstud väärtustele. Edasiseks sammudeks annab mulle aluse Eesti vabariigi põhiseadus, mis ütleb, et kui riigikogu ei arvesta õiguskantsleri ettepanekut seaduse kooskõlla viimiseks põhiseadusega siis sellisel juhul õiguskantsler pöördub riigikohtusse kõrgemasse kohtusse, kus siis põhiseaduslikus järelevalve korras. Vaidlus leiab lahenduse. Kui kiiresti kavatsete seda teha? Nii kiiresti kui võimalik, sellepärast ma katkestasin ka oma ametliku visiidi, et olla siin sellel ajal, kui riigikogu on oma otsuse teinud nii kiiresti kui võimalik. Noh, ma ütleks, et see on päevade küsimus, kõigepealt tuleb lihtsalt läbi vaadata need arvamused, mida tänane riigikogu stenogramm sisaldab. Ja mis te arvate, mis ajaks võib jõuda vaidlus lahenduseni? Kohalike omavalitsuste volikogude valimised on üsna ukse ees. Mul on seda väga raske öelda, minu huvides ei ole, see ei ole üldse kellegi huvides minu arvates vedada see vaidlus kohalike omavalitsuste valimiste aega. Aga kuna parlament ei kasutanud seda võimalust seadus kooskõla põhiseadusega viimiseks, siis ei ole mul ka muud võimalust. Mina proovin küll endast kõik teha, et see vaidlus leiaks lahenduse enne kohalikke valimisi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutas õiguskantsleri seisukohta valimisliitude osas ja tema võimalikku pöördumist Riigikohtusse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlekoki juhatuse esimees Tarmo Noop selgitab, et alumiiniumpurk ei ole piisavalt, kuna pandeemia sulges restoranid ja inimesed hakkasid rohkem jooke ostma purkides poest. Lisaks on maailmas alumiiniumist. Seega purke ei toodeta piisavalt. Julgen väita, et, et kindlasti sel suvel jäi meil müümata üle miljoni liitri õlut ja suur osa sellest oli seotud just nimelt nagu purgitarnetega. Tänaseks päevaks ei ole see olukord veel veel lahenenud, kuigi hooaeg on ju läbi. Järgmise aasta mahud ei ole meil veel lepingutega kaetud, nii et praegu me töötame selle nimel, et, et leida neid alternatiive, aga, aga neid alternatiive on väga vähe, sest purgi tootmine Euroopas on, on kontsentreeritud kahe-kolme suurema tootjate grupi kätte. Salvesti tegevjuht Triin Kõrgmaa ütleb, et plekkpurke puudu ei ole, kuid tavapärase nelja kuni kuue nädala asemel peab tellimust ootama kaheksa kuni 10 nädalat. Kõrgmaa muretseb, et pakendeid võib oodata suur hinnatõus. On tegelikult hinnatõusu hoiatused ja päris suured hinnatõusu hoiatuse antud ka erinevatele pakenditele. Et need hinnatõusud varieeruvad siin tõesti niisugune kuni 10-st protsendist, mis on isegi selline mõistlik ja ütleme võib-olla kohati aktsepteeritav, arvestades kütuse hinnatõusu, energia hinnatõusu ja kõike muud, kuni siis tõesti üle 50 protsendi hinnatõusu osadel toodetel. Arvestades ka energia ja toorainete jätkuvat hinnatõusu on kõrgmaa sõnul tarbijale lõpptoote hinnatõus uue aasta algul paratamatu. Kui suurel määral need lõpptootesse jõuavad, Ma täna hetkel veel öelda ei saa, kuna need protsessid ja arvutused, läbirääkimised erinevate osapooltega on käimas, aga ma arvan, et kahjuks see hinnatõus saab olema selline kuni 10 protsenti. Tarmo Noop ütleb, et ALe Cok juba tõstis esimesest oktoobrist hindasid kuid kuna energia hinnatõus oli oodatust kiirem, peab tõenäoliselt seda tegema uuesti. Et kolm pool protsenti on alekokk esimesest oktoobrist tõstnud keskmiselt oma hindasid, aga see vaevalt katab ära tooraine hinnatõusu aga ei kata ära energiahinnatõusu, nii et tõenäosus järgmise aasta esimeses kvartalis mingi täiendava hinnatõusu järgi võib olla olemas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonapandeemia on häirinud tarneahelaid. Tootjate jaoks on kallimaks läinud ka pakendid ja pikenenud on nende tarneaeg.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜllatavalt hea tulemus, see on tõesti väga, väga hea tulemus, et võit oli väga-väga lähedal, et see oli väga napilt, ma olen tõesti üllatunud, sellepärast et arvestades seda, et ma ju alustasin niimoodi, et keegi ei tundnud ega teadnud mind parlamendist ja kõik teised kandidaadid olid teada-tuntud, kes on, eks ole ametis olev ombudsman, kes oli vahetult just ennem olnud parlamendi liige, kes oli olnud kõrge koha peal Euroopas nõukogus ja kes oli varem mitu korda kandideerinud ombudsmaniks? Selles mõttes paljud ütlesid ka tunnustavaid sõnu, et see on lihtsalt vapustav tulemus. Aga kas ombo sman peab olema ka julge ja näiteks sekkuma ka tõesti kõrgel tasemel inimeste tegevuse uurimise, kui vaja? Ombudsman peab olema väga hea eriala tundja, peab olema väga hea veenmisvõimalusega ja peab olema muidugi julge, aga see töö eeldab tegelikult vaidluste lahendamist sõbralikul viisil, et võimalikult hästi saada seda tulemust. Ja minu meelest juba see oli suur julgus, et ametis oleva ombudsmani vastu minna kandideerima ja see on ka esimest korda ajaloos, et see vahe on olnud nii väike, et see näitab, et siiski midagi annaks parandada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Julia Laffranque: minu teisele kohale jõudmine osutab muutuste vajadusele Euroopa ombudsmani ametis. Euroopa parlament valis Euroopa ombudsmaniks tagasi Emily O´Reilly. Eestist pärit Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Julia Laffranque jõudis tema kõrval viimasesse vooru, sai seal aga 280 häält Emily O´Reilly 320 vastu. Suuresti kujuneski valimine praeguse ombudsmani poolt või vastu hääletamiseks. Paljudele parlamendiliikmetele on olnud meelepärased tema kriitika ka kõrgete poliitikute ja ametnike suhtes, samas on palju neid, kes on tema tegevuses näinud poliitilist suunitlust. See andis hea võimaluse ka teistele kandidaatidele ja seda kasutas ka Julia Laffranque. Epp Ehand esitas talle ka mõned küsimused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKokku asetatakse olemasolevale vundamendile kaheksa raudbetoonist moodulit. Ühe mooduli kõrgus on 1,9 meetrit ja kaal ligi 15 tonni. Tipmise mooduli kõrgus, mille külge monteeritakse pärast vabadusrist, on 70 sentimeetrit kõrge ja selle kaal on 5,4 tonni. Kogu samba konstruktsiooni kõrgus enne klaasristi paigaldamist on 17 meetrit. Moodulid on valmistatud E-betoonelemendi Tammsalu tehases. Kuidas neid hakatakse aga paika panema? Küsisin seda e-betoonelemendi projektijuhilt. Rauno Pikkorilt. Toon element hakatakse nüüd üksteise järel paika panema. Iga elemendi vahele pannakse spetsiaalne liim ja nii kuni kuni lõpuni välja, kuni on paigas kõik need 10 elementi, nad ka seestpoolt kinnitatakse üksteise külge teraslehtede abil. Kaua see kõik aega võtab? Kõik tööde aeg on nüüd planeeritud ära teha maksimaalselt kolme päevaga. Miks peab nii kiiresti tegema? See ei ole kiiresti see, see on täiesti normaalselt. Et nii ta on plaanitud ja kiirustamist seal ei ole, et see on täiesti täiesti normaalne tööde tööde käik. Kui teie olete pannud ära need moodulid, siis me enam-vähem näeme, kui kõrge see sammas on. Täpselt nii peale moodulite paikapaneku on nüüd selle samba kõrgus paigas kuni kuni risti. Kas need moodulid on teil juba sinna kohale veetud või te veate neid läbi linna? Need moodulid tulevad sinna läbi linna ühe kaupa ja esimene moodul peaks jõudma orienteeruvalt kell pool üheksa. Täna. Kas seda tuuakse kohale tavalise transpordiautoga või on seal mingit eritehnikat vaja? Ei, ta ei ole eriveok, täitsa tavaline transpordiauto. Nii et liiklus see mingit pidi ei sega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabadussõja võidusamba paigaldamine algas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nÕhtulehe eilne paljastus oli vaid tükk puslest, mida ajakirjanikud poolt ja politseinik prokuratuur teiselt poolt juba mõnda aega kokku üritavad panna. Kõik sai alguse õhtulehe loost, kus räägiti, et toonane haridus ja teadusminister Mailis Reps kasutas ministeeriumi autot ja autojuhti erasõitudeks. Hiljem lisandus nimekirja kohvimasin, mille Reps olla väidetavalt endale koju viinud. Ja eile tuli siis järjekordne lugu, mis rääkis sellest, kuidas minister korraldas läinud aastal suure sünnipäevapeo, mille kulud tasus haridus ja teadusminister um. Uute paljastuste valguses ütleb Keskerakonna juhatuse liige Jaak Aab, et asja tuleb arutada. Ma saan ju kinnitada, et erakond, juhul kui need faktid kõik vastavad tõele, seda heaks ei kiida, nii nagu ma ütlesin ka oma arvamuse kuidas siit edasi, noh, ega me oleme omavahel ka rääkinud ja konsulteerinud, seda esialgu küll niisama suulised telefoni teel näost näkku, mis puudutab juhtkonda. Küsimusele, kas kuriteokahtlustuse saanud Reps peaks riigikogust lahkuma, tuleks abi sõnul vastata Repsil endal. Eelkõige on see mailis enda asi ja juhul, kui neid otsuseid ei tule, siis peab olukorda kaaluma erakonna juhatus ja kuidas täpselt ja mis sammusid astuda majaks praegu vastuse võlgu, eks seda tuleb kaaluda. Jaak Aab lisab, et riigikogust lahkumine pole sugugi ainus viis, kuidas poliitilist vastutust võtta. Mailis Reps pole lihtne riigikogu liige, vaid ka Keskerakonna fraktsiooni juht, koalitsiooninõukogu liige ja Keskerakonna aseesimees. Eks neid tuleb kaaluda ja mõelda, et kas mingid rollid või positsioonid või staatuse, kas nendest peaks loobuma, ei peaks loobuma. Ootasin kõigepealt mailis enda kommentaari, mida ta kahjuks pole veel andnud ja siis tuleb otsustada juba siis erakonna juhatusel, fraktsioonil, mis edasi saab ja ka detailides, milline samm, millal ja milline otsus. Aabi sõnul tuleb kaaluda ka seda, kas praegu üldse on õige aeg mingeid samme astuda. Võib-olla tuleks ära oodata võimalik süüdistus või hoopis võimalik kohtulahend. Aab lubab, et selguse, kuidas edasi, saab avalikus lähipäevil. Aga Mailis Reps pole ainus, kellega Keskerakonnal mure on. Riigikogu liikmetest on korruptsioonikahtlustus ka Keskerakonna endisel peasekretäril Mihhail Korbil. Ühtlasi pole lõplikku selgust Igor Kratseko asjus. Tema teatavasti sõitis sihilikult otsa riigikogu ees olnud meeleavaldajale. Jaak Aabi sõnul oleks vale väita, otsekui väldiks keskerakondlased poliitilise vastutuse võtmist. Enamus taoliste kahtlustuste või tegude puhul viimastel aastatel see vastutus on võetud, on võetud poliitiline vastutus. Kui me räägime Mailis Repsi, siis ta on astunud tagasi ministri ametist nende kahtlustuste pärast, mis esitati ja aeg näitab, mis edasi, milline see vastutus veel peab olema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna juhatuse liikme Jaak Aabi sõnul peab erakonna aseesimees Mailis Reps tegema otsused oma positsioonide kohta ise ja kui neid otsuseid ei tule, peab olukorda hindama erakonna juhatus. Õhtuleht kirjutas eile, kuidas mullu 13. jaanuaril pidas toonane haridus- ja teadusminister Mailis Reps oma 45. sünnipäeva ministeeriumi raha eest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIsamaa soovidega peaks arvestama nii Keskerakonna kui Reformierakonna juhitud läbirääkimistel. Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ütleb, et kolmapäeval teisele lugemisele jõudva peretoetuste eelnõuga minnakse igal juhul edasi, kusjuures Reformierakond peab arvestama, et peretoetuste tõstmist ootavad ka sotsiaaldemokraadid. Tegelema peab ka kallinevate energiahindadega. Seedri sõnul tuleks täpsemad toetusmeetmed paika panna sügisel, kui ees seisvad katsumused selgemalt teada. Aga koalitsiooniläbirääkimistel tõstaks isamaa lauale suurema energiaturu reformi. Sellisel kujul börsil jätkamine ilma muudatusi tegemata leppides ka praeguse Euroopa Liidu CO poliitikaga, no see ei ole Eesti jaoks jätkusuutlik ja see ei ole ka võimalik. Nende muudatustega peab uus koalitsioon tegelema hakkama vähemalt väiketarbijate ja kodutarbijate võimalus lahkuda börsilt reguleeritud hinnaga ja nii et kompenseeritakse CO kahe hind, et me hoiame kõigile energia hinna noh, mingilgi määral jõukohased. EKRE esimees Martin Helme nimetab hinnatõusu vastu astumist oma erakonna esimeseks eesmärgiks. Võimalusi on tema sõnul mitmeid, alates maksulangetusest kuni suuremate toetusteni, kuid konkreetset soovide nimekirja ta enne läbirääkimiste algust ei ava. Olulisi teemasid on teisigi. Siin eelmine valitsus radikaalselt lõdvendas Eesti immigratsioonisüsteemi. Need otsused tuleks Helme sõnul ümber vaadata, aga varem räägitud nõudmist, et uusi Ukraina sõjapõgenikke enam Eestisse ei lasta, ks Helme kordama ei hakka. Niisamuti ei oota Helme, et enne kevadisi valimisi abielureferendum korraldataks. Päevakajalisi teemasid on rohkem. Kolmas teema on rahvusteema või rahvusküsimus, et eesti keele positsioonide tugevdamine on ülivajalik, eriti arvestades seda praegust suurt sisserännet ja võib-olla neljas teema nende põhivabaduste põhiõiguste kaitse, millest siin eelmine valitsus ikkagi tanksaabastega üle rullis. Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets tõstab sarnaselt teistele esile üha kerkivad hinnad. Veel sel aastal peaks riik Läänemetsa sõnul looma toekamad ja tõhusamad toetusmeetmed kui need, mis olid kevadel, aga järgmiseks aastaks valmistudes tuleb mõelda veel suuremalt. Toetustega nii-öelda seda elukallidust enam ei tasanda, ehk siis küsimus on selles, et kuidas palgad ja pensionid sellele järgi tulevad. Konkreetseid nõudmisi ei sea ja läbirääkimisi siiski ka Läänemets. Kui see oleks nagu sotsiaaldemokraatide teha, ainult siis meie alandaksime keskmisest palgast vähem teenivate inimeste tulumaksu noh, teist osta otsa arvatavasti peaks natukene tõstma, aga vaevalt seda sellel aastal suudetakse teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi Isamaa juhtpoliitikud kogunevad täna ja EKRE juhid homme pärastlõunal, ei pruugi veel lähipäevil selguda, kes kellega koalitsioonikõnelusi pidama hakkab. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et Isamaa otsustab täna ilmselt selle, et vähemalt korra kohtutakse nii EKRE ja Keskerakonna kui ka Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajatega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEdaspidi hakkab riigikantselei avaldama teadusnõukoja soovitusi valitsusele on need sisendiks koroonapiirangute aruteludes ning avalikkusele tutvustatakse soovitusi pärast otsuste vastu võtta. Valitsus otsustas viiendate ja vanemate klasside õpilased distantsõppele saata üheks nädalaks pärast koolivaheaega. Sama meelt oli ka teadusnõukoda, räägib nõukoja juht Irja Lutsar. Et katkestada ära nakkusahelad ja anda koolidele võimalus infektsiooni vältimise reeglite järgimiseks. Edasine õppekorraldus peaks lähtuma kohalikust olukorrast ja võiks olla otsustatud kohalikul tasemel. Irja Lutsar ütleb, et valitsuse otsused võivad nõukoja soovitustest ka mõneti erineda. Teadusnõukoda vaatab ennekõike just olukorda epidemioloogilisest haiguse, haiglate toimetuleku seisukohast, aga valitsus peab vaatama siis nagu seda suurt pilti riigi majandust, inimeste toimetulekut. Nii näiteks tegi teadusnõukoda ettepaneku, et toitlustusasutused võiks sulgeda kell seitse õhtul. Me oleme täiesti aktsepteerime, et restoranid ja teisedki toitlustuskohad on väga paljudele inimestele hädavajalikuks söömise kohaks ja seda me kuidagi ei taha ära keelata, aga et võib-olla pärast seitset jäädakse sinna lihtsalt aega veetma ja see kontakt lähedasemaks Toitlustusasutuste kohta andis teadusnõukoda teisegi soovituse. Irja Lutsar ütleb, et statsionaarsete istekohtadega asutustes ja toitlustuskohtades võiks külastajaid registreerida. Me oleme seda pidevalt soovitanud teatud riikides, see on päris hästi toiminud, tegelikult on ju vaja ainult õiget telefoninumbrit ja talle vähemalt teada anda, et, et selles asutuses, kus sa viibis id seal avastati mitmeid juhtumeid. Irja Lutsari sõnul ühendab suurt osa teadusnõukoja soovitusi, soov inimestevahelisi kontakte vähendada. Samas on ka kohti, kus nähakse eraldi suuremat nakatumise ohtu. Nii näiteks tegi teadusnõukoda ettepaneku spaad ja veekeskused kuni märtsi lõpuni kinni hoida. Lutsar märgib, et spaas ja veekeskuses pole võimalik maski kanda. Lisaks sellele tekib spaades ka olukord, kus viirusel tegelikult väga meeldib levida, et seal on niiske, seal on kuskil 29 30 kraadi ringis. Muuhulgas tegi teadusnõukoda soovituse ka peresiseste nakatumiste vähendamiseks. Lutsari sõnul on nõukoda valitsusele juba mitu korda rääkinud, et osadele inimestele oleks tarvis vabatahtlikke koroonahotelle. On ju väga palju inimesi, kes ka ütlevad, et jah, ma olen positiivne, aga ma ei taha oma pereliikmeid nakatada, aga me elame kolmetoalises korteris ja ühes toas on siis vanaema oma õega ja meie siis ülejäänud väikeste lastega pere elame siis ülejäänud kahes toas, see ei ole väga erakordne.",
"role": "user"
},
{
"content": "Edaspidi hakkab Riigikantselei avaldama ka teadusnõukoja soovitusi. Valitsust nõustav teadusnõukoda soovitas spaad ja veekeskused kuni märtsi lõpuni kinni panna, sest spaas ei saa kanda maski ja viirusele sealne soe ja niiske keskkond sobib.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome ajaleht Ilda lehti kirjutas neljapäeval, et Soome valmistub taotlema NATO-ga liitumist ning võib taotluse esitada juba aprilli lõpus. Eesti suursaadik Soomes Sven Sakkov ütles, et kui Eesti puhul läks ratifitseerimisprotsess umbes 14 kuud, siis sel korral ja võimalik, et ka Rootsi puhul kiirendatakse Tanato liikmesriikides väga olulisel määral. Kaitseliidu peastaabi planeerimisosakonna ülem kolonel Janno Märk ütles, et Soome ühinemine alliansiga tugevdas oluliselt Baltikumi sõjalist julgeolekut ja ka elanikkonna psühholoogilist vastupanuvõimet. Soome liitumine tugevdab NATO väehoiakud siin regioonis olulisem, kuna siis Soome sõja ja kaitseväe koosseis on suurusjärgus 300000 võitlejat, kuhu tulevad veel juurde vabatahtlikud komponendid. Märgi sõnul tugevdab selline NATO väehoiak balti riikide sõjalist julgeolekut ja heidutusvõimet olulisel määral, samuti tõhustajaks Soome liitumine NATO-ga, strateegiliselt balti riikide ja Läänemere, nii õhu kui ka meredomeini kontrollimisel võimekust. Kuna Balti riike ühendab ülejäänud NATOga maismaal kitsas Suvalgi koridor, siis õhu ja mere tomeeni kontrollimine on meie jaoks absoluutselt võtmetähtsusega seda eriti liitlasvägede juurdetoomiseks ja ka varustamiseks potentsiaalse kriisi või sõja ajal. Märgi sõnul on Rootsi poliitikud väljendanud seisukohta, et nende NATO-ga liitumise diskussioon peaks käima käsikäes Soomega ja ilma Soometa nad pigem ei liituks. Soome jõuline avaldus ja alliansiga ühinemine kiirendab ka antud diskussiooni ja otsuseid Rootsis. Viimase liitumine aga muudaks NATO väehoiaku nii Põhjala kui Balti riikides veel tugevamaks. Ka reservkolonelleitnant ja riigikogu EKRE fraktsiooni liige Leo Kunnas lausus, et Soome ühinemine NATO-ga oleks meile väga suure strateegilise tähtsusega sündmus, kuna neil on arvestatav laevastik ja õhuvägi. See muudaks kardinaalselt põhimõtteliselt kogu õhusõja pilti siin, sest meile õhutoetuse andmise võimalused paranevad otsustavalt. Kas aga Soome liitumine NATO-ga võib kaasa tuua reaktsioone Venemaa poolt? See võib tõsta seda tõenäosust, et ta võib püüda provotseerida midagi Baltikumis, sisekonflikti provotseerimine, et see on tegelikult GRU-l ja FSB-l nii-öelda korralduse ja käsu küsimus, et, et kui neile see antakse, nad on selleks võimelised.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti suursaadik Soomes Sven Sakkov arvab, et Soome võimalik liitumisprotsess NATO-ga läheks tavalisest kiiremini ja võiks poliitilistel kaalutlustel teoks saada kahe kuni nelja kuuga. Reservkolonelleitnandi ja Riigikogu EKRE fraktsiooni liikme Leo Kunnase sõnul oleks Soome liitumine NATO-ga väga suure strateegilise tähtsusega sündmus, mis muudaks Eesti julgeolekupilti oluliselt paremaks. Ka Kaitseliidu peastaabi planeerimisosakonna ülem kolonel Janno Märk ütles, et Soome liitumine NATO-ga tugevdaks oluliselt Balti riikide sõjalist julgeolekut.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2016. aastal sõlmiti haiglate, sotsiaalministeeriumi, haridus ja teadusministeeriumi ning kõrgkoolide vahel lepe, milles lubati tagada rahastus, praktikakohad ja seeläbi ka rohkemate õdede õpetamine. Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidak ütleb, et õppekohti õnnestus luua isegi rohkem, kui algselt loodeti. Selle kokkuleppe kohaselt siis on tõstnud meil Tartu tervishoiukõrgkool ja Tallinna tervishoiukõrgkool vastuvõtu umbes 400-lt üliõpilaselt 540 üliõpilaseni. Täna me tunneme, et me oleme jõudnud sellise laeni et, et vastuvõtt on nii kõrge, kus ta võib olla, võikski olla, et, et ilma kvaliteedis järele andmata ei saa väga palju kaugemale minna. Aga nüüd tuleb seda taset siis edaspidi hoida. See lepe kehtis eelmise aastani. Tänane vastuvõtuarv lubab küll õdede arvu tasast tõusu, kuid mitte sotsiaalministeeriumi eesmärgi saavutamist. Õdede Liidu president Anneli Kannus. Vastuvõtu tõstmist on vaja kindlasti teha arvestades, kui suur on puudujääk õdedest igal pool Eesti tervishoius. Sotsiaalministeeriumi arvutuste järgi peaks õdede vastuvõtuarv olema vähemalt 620 igal aastal ja ideaalis. Selleks, et jõuda Põhjamaade tasemeni, peaksime me vastu võtma veel rohkem õdesid. Tartu tervishoiukõrgkooli õppe prorektor Kersti Viitkar on ka päri, et õdesid võiks veel rohkem õpetada. 200 me tegelikult praegu võtame 208 siin mõnikümmend kohta juurde võtta, meil oleks võimalik, kui meil oleks konkreetsed kokkulepped nii täiendava rahastuse osas kui ka tervishoiuasutustest kindel jah, sõna, et me saame kõikidele õppijatele ka praktika koha tagatud. Nii arvab ka Tallinna tervishoiu kõrgkooli rektor Ülle Ernits siiski olukorras, kus ei ole praktikakohtade ja haridusministeeriumi toetuse osas kokkulepet, on neil ka tänavust vastuvõttu raske planeerida. Kui me täna vastu võtame, siis see tähendab meile kolme ja poole aastast nii-öelda kulu, kui palju me saame järgmisel aastal haridus ja teadusministeeriumilt lisarahastust ja kas hakkavad praktikabaasid praktika juhendamise eest tasu võtma, et need mõlemad on meie jaoks sellised, et noh, meil ei ole numbrit, selle taga ei ole. Meil ei ole jah, kindlaid teadmisi. Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule kinnitab, et õdede puudujääk on selge. Sule sõnul ei ole arutatud kõrgkoolidelt praktikatasude uuesti küsimist. Me tegime tookord sellise otsuse, et haiglad võtsid selle praktikate tasu tasude maksmise enda peale ja selle vabanenud vahendite eest siis vabanenud raha eest võeti rohkem õdesid õppesse. Et kaks korda ühte sama trikki teha ei saa. Kõik osapooled kinnitavad kokkuleppe olulisust, kuid seda uuendada pole suudetud. Rohkemate õdede õpetamine tähendaks ka rohkem kulutusi haridusministeeriumile. Valitsus plaanib samas kulude kokkuhoidu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tervishoiusektoris on Sotsiaalministeeriumi eesmärgi täitmisest puudu 4000 meditsiiniõde. Osa lahendusest on rohkemate uute õdede välja õpetamine, kuid täna ei ole selleks selget plaani.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMärgatav osa piiriületajatest ehk umbes kolmandik on kaupu vedavad rekkajuhid. Nende liiklemist riikide kehtestatud piirangud ei puuduta. Need, kes piiri jalgsi või sõiduautoga ületavad, käivad naaberriigis muudel tähtsatel põhjustel, räägib Narva piiripunkti juht Üllar Kustala. Noh, arvata on, et inimesed on ikkagi hakanud liikuma ja vist on ka natukene mänginud rolli seda Vene Föderatsiooni riiki sisse lubamisaluste selline kerge leevendus või noh, teda võib-olla ei saagi nimetada leevenduseks, aga on hakanud väga palju inimesi käima Venemaale siin, kes käib arsti juurde ja kes läheb kedagi hooldaja ja mata katused ja noh, ja sama on ka Eestisse sisse tulles, et ikkagi arsti juures käiakse suht palju siis on kõikvõimalike pereprobleemidega on need asjad seotud ja sugulastega turism on kui selline on kadunud, aga puhtalt need sugulussidemed ja meditsiinilised käimised ja kõikvõimalikud sellised asjad ikkagi täna toimivad. Üllar Kustala hinnangul ei peaks peatselt algav koolivaheaeg piiriületajate hulka kasvatama. Ma ka millegipärast seda hästi ei usu, sellepärast et täna ei näita ei meie poolt kehtestatud piirangut loetelus ei ole sellist punkti nagu koolivaheaeg ja ma väga kahtlen ka selles, et Vene Föderatsioonis nad teeksid mingilgi määral järeleandmist nende, ütleme volituste peale, mis täna on nendele antud riiki sisse lubamise mõistes. Eestis alaliselt elavaid vene kodanike käis septembris üle piiri Venemaale ja tagasi veidi alla kahe ja poole 1000 Eestis saavad nad vabalt välja ning ka Venemaa lubab oma kodanike sisse piirangute. Venemaal peavad riiki saabunud Vene kodanikud kolme päeva jooksul andma koroonaproovi ja tulemuse selgumiseni peavad nad Venemaal viibimise kohas järgima eneseisolatsiooni nõudeid. Venemaalt väljuda saab aga Eestis elav Vene kodanik kuni koroonakriisi lõppemiseni ainult ühe korra, nii et igapäevasest üle piiri käimisest juttu enam ei ole. Eestisse tagasi pöördumisel Vene kodanik Narva piiril koroonatesti ei tee, kuid tema suhtes kehtib 14 päevane eneseisolatsiooni nõue Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva piiripunktis on võrreldes kevadega piiriületuste hulk kasvanud. Koolivaheajaks piiriületajate kasvu ei prognoosita, sest piirangud muudavad reisimise tülikaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoojal ajal tolmavaks ja auklikuks ning külmaga kiiresti ohtlikult libedaks muutuvate Narva jõe äärsete teede parandamist on kohalikud oodanud aastaid. Oleks oodanud veelgi, kuid sel aastal kruusateede katte ehitamiseks antud lisaraha jõudis ka Ida-Virumaa ääremaale Narva jõe kallastele teede parandamisest räägib transpordiameti Idateehoiuosakonna juhataja Anti Palmi. Kõike kokku piirkonnas on siis neli, Need teevad kokku circa 15 kilomeetrit ja ehitajale oleme aeg andnud kuus kuud ja praeguse seisuga siis oktoobri lõpuks peaksid tööd lõppema, aga me loodame loomulikult, et tehakse ikkagi kiiremini, aga kuna teed on kitsad ja tegu on kruusateedega, mis võivad mingid pikkade vihmaste perioodide tõttu ka tööd seisma jätta, siis on aega ikkagi. Loodame, et varuga. Seni olid kuningaküla piirkonnas asfaldi all vaid asulat läbivad lõigud. Ülejäänud osa teedest on valmistanud peavalu nii tavaelanikele kui ka Euroopa Liidu idapiiri valvavatele. Piirivalvuritele räägib kuningaküla elanik Roman Smeljov. Teeb siiakanti omapoolseid investeeringuid, eelmisel aastal ehitati näiteks siia slipp ja kui tee saab ka normaalseks, siis see vaid suurendab inimeste huvi piirkonna vastu. Vaisk Narva kordani välijuht Toomas Joakit. Uus tee kindlasti parandab meie reageerimisvõimekust, me jõuame kiiremini väljakutsetele ja sündmuste lahendamiseni. Ja kindlasti mõjub see positiivselt ka meie tehnikavahenditele, eks ole see uus tee, et ju peavad kauem vastu. Liinibuss sõidab praegu kuningakülla neli korda nädalas, head teed annavad lisatõuke plaanile panna buss tulevast aastast käima iga päev. Nii muudetakse piirkond atraktiivsemaks ka tööealistele inimestele, keda on palju läinud maale elama just koroona ajal, räägib Ida-Viru ühistranspordikeskuse juhataja Heiki Luts. Tööandjad on paindlikumaks läinud, et ei pea kell kaheksa jõhvis olema, võib ka kell üheksa kell 10 olla ja ma arvan, et see annab kindlasti võimalusi rohkem, et, et kui Poola ajast saad näiteks kodukontoris teha ja Poola aja käid kusagil siis büroos või tootmisettevõttes või kusagil kaubanduses, et kindlasti see parandab võimalusi. Piirivalvuridki on täheldanud, et Narva jõe läänekallas muutub inimestel aina atraktiivsemaks. VaskNarva kordoni välijuht Toomas Joakit. Inimesed on siia tagasi tulnud ja suvel on eriti näha, et, et see on nagu kuidagi välja tulnud selliselt, et tulevad siia puhkama ja otsitakse siia nagu suvilaid ja ja pikemaks elamiseks ka juba inimesed tulnud ja toetanud kinnisvara siia. Kuningakülla viivate teede senisest kuninglikumaks muutmine läheb maksma 1,2 miljonit eurot kuningakülast raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva jõe ääres asuvasse Kuningakülla viivate teede remondiga saavad peale kohalike elanike paremad liikumisvõimalused ka piirivalvurid. Ühtlasi saavad tolmuvaba katte viimased maakonna ühistranspordile peavalu põhjustanud lõigud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast kohtumisi Keskerakonna, Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide saadikutega oli täna kord Isamaa käes. Kohtumine läks pikemalt kui esialgu plaanis, aga nagu teistegi erakondade puhul, mingit selget positsiooni Isamaal veel pole. Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ütleb, et igal juhul nemad sooviksid, et president parlamendis ära valitaks. Kas see kandidaat on Tarmo Soomere või keegi teine? Sellest tuleb loomulikult siis kokku leppida ja sellest me tahaksimegi kõigepealt aru saada, kui tõsiseltvõetav kandidaat koalitsiooni poole pealt, Tarmo Soomere ikkagi on. Aga ma saan aru, et isamaa täna tema kandidatuuri läbi ei kriipsutanud. Meie täna ei välista Tarmo Soomere kandidatuuri edasist arutelu, aga me täna ei langetanud ka otsust. Et meie seaksime teda üles, nii et see jäi meil lahti, see kindlasti vaja rääkida läbi ja täna küll ei julge spekuleerida sellega, kas Tarmo Soomerest võiks saada ka presidendikandidaate ametlikult või mitte. Võib-olla toob homne päev rohkem selgust, sest hommikul kell üheksa kohtuvad parlamendierakondade juhid omavahel ja arutavad muljeid, mis akadeemikuga kohtumisest saadi. Peale EKRE, kelle seisukoht on selge, nemad toetavad end põlluaasa, pole ükski erakond teatanud, et on nõus Tarmo Soomere kandidatuuri esitama kuid ei ole ka öelnud, et nad pole nõus teda toetama. Akadeemik Soomere oli ise täna pärastlõunal rahvusringhäälingu saates otse uudistemajast ja väljendas oma arvamust toimuva kohta järgmiselt. Võib olla ma olen sinisilmne utopistlik aga on vale eeldada, et poliitikute jaoks on see praegu situatsioon probleem, mis tuleb lahendada. Ma olen üsna kindel, et ka siis, kui seda välja öelda, on poliitikute ees suur ülesanne ja suur võimalus Eestit veel paremaks ja veel tugevamaks teha. Konkreetse valiku kaudu. Nii et ma ei kaldu arvama, et lahendatakse mingit natuke ebameeldivat probleemi. Ma arvan, et otsitakse tuleviku Eesti nägu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna jätkusid võimaliku presidendikandidaadi akadeemik Tarmo Soomere kohtumised Riigikogu fraktsioonidega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohaliku omavalitsuse valimised võitis üleriigiliselt Keskerakond, Keskerakond võttis ülekaaluka valimisvõidu ka Tallinnas ning jätkab ka järgmisel neljal aastal ilmselt üksi valitsemist. Keskerakond sai pealinnas 52,65 protsenti häältest ja see annab neile 79 kohalises volikogus 46 mandaati. Linnapea Edgar Savisaar kogus valimistel rekordiliselt 39932 häält. Meile tõi võidu kolm lihtsat asja. Esiteks me rääkisime ainult sellest, mis läheb inimestele tegelikult korda. Teiseks, me pole mitte ainult rääkinud, me oleme ka teinud, me oleme neli aastat tööd teinud ja kolmandaks, meie kampaania oli aus ja oli positiivne. Jah, see oli referendum ja rahva otsus oli ühemõtteline, jah, Keskerakonna poliitikale Tallinnas ja üle Eesti. Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip kommenteeris valimistulemusi nõnda. Nende valimiste kõige suurem võitja on kahtlemata t Isamaa ja Res Publica Liit ja, ja sõprade rõõm on ka su enda rõõm. Nii et mul on hea meel, et, et meie koalitsioonipartnerid olid nende valimiste kõige suuremad võitjad teada erakondi, siis kindlasti kõige suurem kaotaja oli sotsiaaldemokraatlik Erakond. Nad on nautinud väga massiivset meediatoetust viimase pooleteise aasta jooksul ja see toetus ei ole muutunud valijate häälteks. Ei ole võidetud ei Türile ega Tallinnas ja ma kahtlen väga, kas nad kunagi ka Toompeale võitma tulevad. Mul on kahju nendest häältest, mis nendel valimistel lihtsalt kaotsi läksid. Pean silmas eelkõige valimisliite. Mari Rebane räägib Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaadi Valdo Randperega valimistulemustest. Härra Randpere tulemus ei olnud reformierakonnal just päris see, mis lootsid. No võrreldes möödunud nädalast Emori uuringutega, siis oli tulemus tunduvalt parem, kui seda silmas peate, aga, aga võrreldes eelmiste valimistega jah, meil oli väike tagasiminek siin. Ja mis juhtus, oli see, et me valisime algusest peale täiesti teadlikult kampaania mudeli, et, et me oleme positiivsed. Me räägime oma programmist, me ei vastandu kellelegi, me räägime inimestel lihtsalt, mis juhtub siis, kui nad valivad Reformierakonda. Paraku meil ei õnnestunud seda teavet kohale viia ja selgus, et üldse selliste tõsiste teemadega tänapäeval meediasse saamine on päris keeruliseks läinud ja, ja tuleb teha rohkem kampaaniat, mis on agressiivsem, võib-olla komejantlikum. Aga, aga samas meil on alati ka see dilemma, et kui me teeme kampaaniat kogu Eestis, siis Tallinn ja ülejäänud Eesti erinevad niivõrd kardinaalselt, et see, mis toimib siin, see tekitab paksu verd väljaspoolt Tallinnat. Isamaa ja Res Publica Liit tegi seekordsetel kohalikel valimistel erakonna ajaloo parima tulemuse, jäädes Keskerakonna järel vabariigis teiseks. Erakonna esimehe Urmas Reinsalu sõnul on 15-st maakonnast seitsmes saavutatud enimhääli ja see on väga tugev mandaat. Me saatsime eesmärgiks 100000 valija usalduse ja, ja selle numbri me oleme ületanud. Ühelt poolt on see avanss selleks, et meie esindajad maakondades seda usaldust õigustaksid. Teiselt poolelt on IRL-il olnud üsna pikk pink omavalitsusjuhte tegelikult kõigist erakondadest suurim nii vallavanemate kui volikogu esimeeste seas ja, ja eks see on ka hinnang nende senisele tööle. Aga ühtepidi üle riigi, ma võin täiesti rahul olla, öelda, et erakond täitis oma saavutatud eesmärgid. Nüüd nüüd seisab ees koalitsioonide moodustamine ja programmide kokkupanemine koalitsioonide tööks. Teiselt poolelt me ei suutnud kukutada Tallinnas Savisaare linnavalitsust. Ja meie selge ülesanne on nüüd asuda moodustama ühtset, tugevat koostöövõimelist opositsiooni Tallinnas, mis oleks vähemalt suurusjärgu võrra tugevam varasemast opositsioonist linnavolikogus. Ja mul on hea meel, et Eerik-Niiles Kross on saanud nii tugeva toetuse mandaadi, et olla selle opositsiooni selge eeskõneleja Savisaarele. Ja Eerik-Niiles Kross ütles, et läbirääkimisi opositsioonipartneritega on juba peetud. Esimene asi on valimistulemuste analüüs. Selge see, et üleöö see poliitiline kultuur või pigem kultuuritus ei muutu, aga kui kui Keskerakonna tavaline töömeetod on varjamine ja salatsemine, siis meie meetod on avatus ja avalikkus, nii et me loomulikult kavatseme üsna tõhusalt nii Eesti avalikkust kui ka Keskerakonna valijaid teavitada sellest, mis tegelikult Tallinna linnas toimub ja ja ma arvan, et suure osa sellest programmist, mis meil käib korruptsiooni paljastamise ja lõpetamise kohta, me viime ellu ka opositsioonist. Sotsiaaldemokraatlik erakond kogus valimistel Tallinnas 10 protsenti häältest ning jäi selle tulemusega neljandaks. Erakonna esimees Sven Mikser tunnistas, et pealinnast oodati rohkemat üle kogu riigi saadi 12,5 protsenti häältest, mis on viis protsenti rohkem kui eelmistel kohalikel valimistel ja on poolteise protsendi võrra rohkem ka Emori, viimati sest prognoosist. Tuleb tõdeda, et Tallinnas oli tegemist ikkagi selle Keskerakonna suhtes kriitilise opositsiooni torditüki nii-öelda ümberjagamisega tegelikult ju opositsioon kohti ega ega protsente juurde ei võitnud. Eks siin tuleb mõnevõrra vaadata peeglisse küsida, mida on siis jätnud sotsiaaldemokraadid, aga ka IRL ja Reformierakond, tegemata Tallinna venekeelse valija kõnetamisel ja teisest küljest kindlasti tuleb läbi mõelda, et kuidas siis ikkagi tõkestada keskerakonda sellisel avalikul ressursi massiivsel kasutamisel valimiskampaanias ja tulevasi valimiskampaaniaid ikkagi läbi viia sisulisemalt tõsisemalt ja vähema sellise sou ja klounaadina. Mul on väga hea meel, et me oleme teinud väga suure olulise sammu edasi Ida-Virumaal. Me oleme olnu edukad Kuressaares ja, ja mitmel pool mujal Saaremaal, vaadates omaenda riigikogu valimiste koduringkonda Järva ja Viljandimaa. Meil on väga head tulemused nii Viljandi linnas kui Paide linnas kui Türi vallas või Viljandi uues suurvallas võime olla optimistlik, aga loomulikult nii-öelda suure meedia jaoks ikkagi see suur auhind, mida kõige enam jälgitakse, on Tallinn ja siin eriliseks rahuloluks muidugi põhjust ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohalike valimiste tulemused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nInitsiatiivi Viljandis uue koalitsiooni moodustamiseks võttis enda kätte valimised võitnud valimisliit südamega Viljandis mille esinumber ja linnapeakandidaat on Helmen Kütt. Kui valimisliidu Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon sünnib, on neil 27 liikmelises volikogus 17 kohta. Helmen Kütt ütleb, et suurem osa teemavaldkondi ongi juba kokku lepitud. Minu südamelähedased on muidugi eelkõige sotsiaalvaldkonna lubadused, eesmärk on ikkagi, et kodu ja hooldekodu vahel oleks väga pikk ja täis toetavaid teenuseid, tee aga dementset, eakate päevahoiu teemad on laual omaste, hooldajate või hooldajatoetuse tõusu teemad, nii et meil on olnud need läbirääkimiste voorud 11 austavad. Ja ma tõepoolest loodan, et me sellel nädalal jõuame selle hetkeni, kus me saame täpselt öelda, et nüüd kirjutame alla koalitsioonileppe. Reformierakonna esinumber ja linnapeakandidaat Madis Timpson Me oleme nädal aega läbirääkimisi pidanud, suuri erimeelsusi meie vahel pole olnud ja eks kui me programme võrdleme, siis on nad päris sarnased ja sealt oli väga lihtne edasi minna. Aga miks just selline valik valida oleks saanud veel EKRE Isamaa Eesti 200 ja oleks saanud küll jah, et aga, aga eks see meil on Keskerakonnaga kogemus olemas. Ei saa öelda, et ta halb oli, pigem vastupidi. Ja, ja minul isiklikult südamega Viljandis seltskonnaga koostöökogemus puudub, aga inimestena me oleme saanud läbi ikkagi aastaid päris hästi, et minu jaoks siin küll mingisugust suurt ime ei olnud. Kui enne valimisi lubas Helmen Kütt, et on valmis hea valimistulemuse korral tulema riigikogust ära ja hakkama Viljandi linnapeaks, siis täna ta kinnitab, et tema valimisliidu eesmärk on mitte jääda opositsiooni. Kuid ametikohtade jaotus on veel otsustamata. Ametikohti alustatakse läbirääkimisi nii volikogu kui linnavalitsuse mõistes ja ka abilinnapeade osas sellel nädalal. Need ei ole jagatud veel jah. Eelmise koalitsiooni pärandina tuleb uuel võimul otsustada, mis saab Jaak Joala monumendist sest lõpmatuseni seda kastis hoida ei saa. Madis Timpson ja seejärel Helmen Kütt. Selle teemaga me tegeleme päris kiiresti, seda ei ole lükata mitte kuhugi. Mina, Maire Joalaga kohtusse ei lähe. Siin on volikogul ja erinevatel osapooltel suur sõnaõigus ja muidugi see on kindel see linnavalitsus kindlasti lese vastu kohtusse ei lähe. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandi uue võimuliidu piirjooned on koos ja olulisemad teemadki kokku lepitud. Valimised võitnud ja volikogus kaheksa kohta saanud valimisliidu Südamega Viljandis, seitsme kohaga Reformierakonna ja kahe kohaga Keskerakonna valitsemisleping allkirjastatakse nädala teises pooles.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui ministeerium otsustab, et pakkumine kvalifitseerub, jätkab Väinamere liinid suursaarte ja mandri vahel opereerimist uue lepingu järgi mis kehtib alates 2016. aasta esimesest oktoobrist 2026. aastani. Kui esitatud pakkumine aga ei vasta nõuetele, on ministeeriumil võimalus alustada otsekõnelusi ka teiste võimalike operaatoritega. Majandus ja kommunikatsiooniministri Urve Palo sõnul oli operaatori hanke väljakuulutamise eesmärk konkurentsi loomine. Just selle eesmärgiga kuulutati välja kaks hanget nii operaatoriteidmiseks kui laevade ehitamiseks. Esimene hange, mis puudutab Tallinna Sadama laevade ostuhanget, see lõppes viiendal septembril. Kahjuks ühtegi pakkujat ei tulnud ja, ja pakkujad viitasid sellele, et aega selleks, et ehitada neli praami 2016 esimeseks oktoobris on liiga vähe. Mina olen teinud kõik, et selle järelejäänud ajaga tekiks konkurents ja ma olen aega väga otstarbekalt kasutanud, toonitan, kuulutanud välja kaks hanget ühe nendest, selle, mida soovis eelmine majandusminister, aga millega ta hakkama ei saanud. Palo eelkäija Juhan Parts tõdes vikerraadiole antud intervjuus, et riigile oleks tulnud odavam ise laevad hankida ning kuulutada välja eraldi operaatori hange. Meeldetuletuseks nii palju, et tõsiselt kaaluti ka praegu sõitvate laevade riigile ostmist. Kui eelmine valitsus lõpetas oma tegevuse, siis oli olemas poliitiline kokkulepe, mismoodi võiks seda asja niimoodi teha, et teenuse kvaliteet oleks hea ja et ka maksumaksja käest liiga palju raha ei võeta ja oli olemas ju ka vastava äriühingu nõukogu otsus, et need hanked välja kuulutada ja ma usun, et kui oleks see eelmise valitsuse plaan ellu viidud ka uue valitsuse poolt oleks riigil täna kolm olemasolevat laeva ostetud ja neljandat ehitatu. Vaatamata sellele, et Tallinna Sadama hange parvlaevade leidmiseks kukkus läbi, otsustas riigi äriühing jätkata otseläbirääkimistega. Tallinna Sadama juhatuse esimees Allan Kiil ütles, et 2016. aasta oktoobris riigile uued laevad leida on täiesti reaalne. Täna lõppenud operaatorihange tema sõnul läbirääkimisi ei pidurda. Ka meie nii-öelda läbirääkijad teiselt poolt teavad seda, et see konkurss ju alles täna lõppes ja ja nad teavad ka seda, et me räägime läbi jätkuvalt ka Saaremaa laevakompaniiga, et, et nad on sellest kõigest teadlikud ja kui me saame uuesti läbirääkimiste laua taha, siis meie variant juhtidest majanduslikult kõige otstarbekam tuleb siis välja valida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mandri ja saarte vahelise parvlaevaühenduse hankele laekus ainuke pakkumine seniselt operaatorilt Väinamere Liinidelt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsusjuht Andrus Ansip andis täna hommikul kell 10 riigikogule üle tuleva aasta Eesti riigieelarve eelnõu. Peaministri sõnul on tegemist vastutustundliku eelarvega, sest eurotsooni kriis ning maailma majanduse ebakindel tulevik ei anna suuri kasvulootusi. Ka järgmise aasta eelarvet planeerides on valitsus arvestanud nii ülemaailmse finantskriisi mõjudega kui kindla teadmisega et tuleviku arvelt elada ei saa. Tuleva aasta riigieelarvega on valitsussektori struktuurseks ülejäägiks planeeritud 0,1 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Nominaalselt on eelarve kavandatud 0,7 protsendilise defitsiidiga. Ülejärgmisest aastast kavandab valitsus vastavalt eelarve strateegiale püsivat nominaalset ülejääki. Järgmise aasta riigieelarve tuludeks on planeeritud 7,5 miljardit eurot, kuludeks 7,7 miljardit eurot. Võrreldes 2012 aastaga kasvavad kulud 1,1 protsenti. Eesti valitsussektori võlakoormus jääb madalaimaks Euroopas. Valitsuse ettepaneku järgi tõuseb palgafond riigisektoris 4,4 protsenti. See võimaldab ministeeriumitel tõsta palku eelkõige seal, kus vajadus on kõige suurem. Teiste seas tõusevad õpetajate, tervishoiutöötajate, kultuuritöötajate ja kaitseväelaste palgad. Ka töötuskindlustusmakse määra alanemine nelja koma kahelt protsendilt kolmele jätab inimestele rohkem raha kätte. Peaministri ettekande järel said sõna ka fraktsioonide esindajad. Kadri Simson keskfraktsioonist. Valitsus otsustas tõsta järgmise aasta riigieelarves valitsemisalade palgafondi 4,4 protsenti. Esialgu tundub see rõõmustav uudis. Aga kui ma võtan riigieelarve kõrvale rahandusministeeriumi majandusprognoosi, kus on 2012. aasta tarbijahinna tõusuks prognoositud 3,9 protsenti siis tekib paratamatult küsimusi. Kas tegemist on ikka lubatud palgatõusuga või pigem on tegemist nende inimeste ostujõu säilitamisega sellel aastal. Eks selle riigieelarves ettenähtud palgatõusu võib kokku võtta sõnadega, et abiks ikka. Aga ega see eelmiste aastate kärpeid ei lunasta. Ning Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatide esindajana. Eelarvepoliitika ei arvesta kahjuks sendikest elektrituru avanemisega. Asjaolu, et minister Parts on Eesti Energia uutest hindadest üllatunud. Vot see on ikka tõeline üllatus. See on täiesti vajadus põhine üllatus ehk siis teeseldud poos sest muidu peaks teda süüdistama ikka täielikus ebakompetentsuses. Aga lõpetada tahaks nagu alati positiivsel noolil. Valitsuse tööandjana, ma arvan, riigikogu peab valitsust kiitma selle eest, et nad oma palku ei tõsta. See on õige, nad ei ole seda välja teeninud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus andis riigikogu menetlusse tuleva aasta riigieelarve.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa komisjon kavatseb luua süsinikupiirimeetme, mille eesmärk on kaitsta Euroopa tööstust. See tähendab, et ajal, mil Euroopa liigub süsiniku neutraalsuse suunal ei tekiks kolmandate riikidel võimalust oma süsiniku sisaldavat toodangut odavalt Euroopasse müüa. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar. Eks ta jah, peab ennekõike tagama Euroopa liidus erinevate tööstuste konkurentsivõime sellisel globaalsel turul ja ka Euroopa Liidu turul, et klassikaline näide, et kui Eesti põlevkivielektrijaam peab ostma CO kahte sarnane kivisöe elektrijaam näiteks piiri taga ei pea seda ostma, siis siis oleks väga loogiline, et, et meil oleks siin mingisugune meede, kuidas me saame oma tööstuseid kaitsta või tagada neile vähemalt nagu võrdsed võimalused konkureerimiseks, et ühest küljest annaksime sektorile kindluse edasi minna roheliste tehnoloogiatesse investeerimisega, aga teisest küljest tagasime neile seejuures ka sellise globaalse konkurentsivõime või vähemalt siis nagu Euroopa Liidu sisese konkurentsivõime. Eleringi energiaturu arendusjuht Erkki Sapp ütleb, et elektriturul on kolmandatest riikidest pärinev elekter kasvav probleem. Praegu see tähendab seda, et Venemaa ja teiste kolmandate riikide nagu Valgevene elekter on selle võrra odavam, kuna neil ei ole sarnaseid keskkonnatasusid ja süsinikuheitmete vähendamise tasusid nägu on seda Euroopa turuosalistel mis omakorda põhjustab Euroopa Liidu turuosaliste vähest konkurentsivõimet ja võimalikku elektrijaamade sulgemist ja liikumist kolmandatesse riikidesse. Tatar ütleb, et kuigi Eestis puudutab see eelkõige energiatööstust, siis näiteks Prantsusmaal või Saksamaal on muud mured. Metallurgia keemiatööstus tsement, et et need sektorid on täna sellises globaalses konkurentsis tõesti terasetööstus konkureerib siin Hiina ja USA terasetööstusega ja, ja seal selline kliimaambitsiooni kasv ilma selleta, et on mingisugune meede, millega selle sektori konkurentsivõime tagataks, on väga keeruline. Jah. Tatari sõnul peab Euroopa süsinikumaksu kehtestamisel arvestama riskiga, et välistatud pole ka vastutariifid, mis võivad põhjustada nii-öelda tollisõja. Seetõttu ilmselt tulebki seda nagu põhjalikult analüüsida ja kindlasti need sammud peavad olema kooskõlas maailma kaubandus organisatsiooni reeglitega, et minimeerida see oht, et see nii-öelda sellise vastumeetmed kaasa toob, et pigem on huvi ikkagi see, et, et need teise, kolmanda, need riigid, kes soovivad siis Euroopa Liiduga kaupa teha, siia kaupasid müüa, et ka nemad siis nii-öelda tõstaksid pigem oma siseriiklikke keskkonnastandardeid nii palju, et meil oleks kindlus, et see kaup, mis tuleb kuskilt Hiinast või Indiast või USA-st, et see vastaks sama karmidele ja nõudlikele keskkonnastandarditele, et noh, meil on ikkagi üks planeet, üks piima, kõik. Praegu pole veel siiski teada, kuidas meede täpselt välja hakkab nägema ja millal kehtima hakkab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon kavatseb luua süsiniku piirimeetme, mille eesmärk on kaitsta Euroopa tööstust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile hilisõhtul otsustas Soome koroonaviiruse leviku tõkestamiseks loobuda pendelrände lubamisest, Soomes töötavatele aga Eestis elavatele eestlastele Te olite täna hommikul kontaktis Soome välisministriga, kas on oodata mingeid muudatusi Soome seisukohtades või kuidas see hetkel on? Soome peaministriga vestles ka meie peaminister. Meie peaministri seisukoht oli selline, et me palume seda võimalust säilitada. Soome peaminister ütles, et see on otsus, mis on Soome rahvatervise nimel tehtud, et Soome ei kavanda täna hommikul kehtestatud regulatsioonis muudatust. See on praegune olukord, kindlasti me jätkame Soome valitsuse esindajatega konsultatsioone, kuid me peame lähtuma nüüd praegu sellest otsusest, mida Soome valitsus on vastu võtnud. Ja lühidalt tähendab see tegelikult neile inimestele, kes käivad Eestist, Soomest tööl, seda, et neil on võimalik tänase homse päeva jooksul minna Soome ja null null null null alates pühapäevast. Tegelikult neid inimesi, kellel ei ole Soome elamisõigust, Soome riiki ei lubata kolmandate riikide kodanike, sealhulgas siis Eesti riigikodanik. Et see otsustamisõigus on nüüd inimestel endal langetada, kas neil on võimalik pikaaegsemalt jääda Soomes tööle, sest Soome nüüd välja ei saada neid inimesi, aga see aeg, ajaaken on tegelikult siis praeguse Soome valitsuse kehtestada uue karmima reegliga tänane päev ja homne päev. Me jätkame neid konsultatsioone, et hommikul vestles ka meie sotsiaalminister, Soome sotsiaalministriga ja meie praktiline huvi on võimalikud ulatusliku laiapindsat koostööd teha kõigi rahvatervise meetmete kõigi tegevuste osas Soomega ja, ja sellel teemal vähemate tundide jooksul need konsultatsioonid jätkuvad. Nii et võib-olla veel täna õhtul mingeid muudatusi või uudiseid tulla või ei? Aus vastus on see, et me peame lähtuma Soome riigi enda kehtestatud reeglist, et kindlasti oleks eksitav öelda, et võib tulla muutusi. Me töötame selle nimel, et erinevaid lahendusi leida välja, kuid peame lähtuma sellest reeglist, mis Soome on praegu kehtestanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome otsustas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks loobuda pendelrändest. Teemat arutasid täna hommikul Eesti ja Soome peaminister.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeise setu tantsupeo lavastaja Piret Torm Kriis ütles, et Setumaal on seda õhtut kaua oodatud. Viimaks võis pidulikes riietes koguneda tantsuplatsile ja kohad said sisse võtta nii muusikud kui ka pealtvaatajad. Seto rõivad juba dikteerivad natuke teistsuguse seto tantsude iseloomu ja stiili et võib-olla neid samu tantse võidakse tantsida ka kusagil mujal Eestis. Aga kui setoneid tantsib, siis see on kohe ära tunda, et see on seto inimese esitatud tants. Kui inimene tantsib, siis on ta füüsiliselt terve, ta on vaimselt terve, ta on. Ta on hingeliselt terve ja ta on veel pealekauba rõõmus ka. Rahvatantsija Elli Lepasil tundis siirast rõõmu tantsupeo toimumise üle. Mis tunne siis nüüd on peale tantsupidu? Tõsiselt hea tunne, nii, nii rõõmus, nii rahul, et selline asi jälle sai toimuda, sest ootasime juba aasta, kuna eel esimene tantsupidu oli, teine, jäi ära, aga nüüd tõsiselt hea meel, et see jälle toimus. Tants on setudele olnud läbi ajaloo oma kultuuri väljendamise viis, seto tantsupeomuusikaline juht Anneli Leima. Seto tants pand hinnast hästi väärikalt tundma. Ta tähendas, et ma võib-olla küll jalgu ka ei vesi ja käsi hästi palju õgat, muud ei, liiga. Aga mu süe see mõtles tuuleul, kui ma tantsisin seto tantsu, mõtles tuud, et ma olen uhkes ju maa üle. Ma ole uhkes ju maa üle kohe male sündinu ja koh, ma ei lähe. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peale pikka ootamist toimus Setumaal taas tantsupidu. Värska Talumuuseumi õuele kogunes üle 300 tantsija, et rahvariietes ning kohalike pillimeeste saatel ära tantsida oma kodukandi tantsud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHiina pole nimetanud Ukrainas toimuvat Venemaa invasiooniks ja on hoidunud selleteemalistest hääletustest ÜRO-s. Julgeolekunõukogu hiljutisel istungil palusid nad USA-le esitada tõendeid, et Ukrainas pole üritatud välja töötada bioloogilisi relvi. USA endine suursaadik Hiinas Kery Lo. Ja Hiina inimestele näha, kuid neil on Venemaa sidemete est majanduslikult palju võita. Bloombergi poliitikatoimetaja An Mary Horder. Et veri cler from moni perspetive maa. Selge on see, et rahalises ja kaubanduslikus vaates üritab Hiina kindlustada, et nende suhted läänega säilivad. Nad ei vali Venemaa tulu, sest see on võrdluse lihtsalt imepisike. Venemaa on väidetavalt palunud Hiinalt sõjalist abi, sealhulgas maaõhk tüüpi raketisüsteeme, droone ja isegi kuiv toit. See oli peamine teema, millest USA president Joe Biden oma Hiina kolleegi eile rääkis. Valge maja kinnitusel rõhutas Biden, et igasugune abi Venemaale ei jää ameeriklaste vastuseta. Valge maja pressiesindaja naki. Meil on erinevaid võimalusi, mida kaaluda, sanktsioonid on kindlasti üks võimalus nimekirjas. USA meedias on spekuleeritud, et Hiina võib Ukraina sõja varjus otsustada sisse tungida. Taiwani CIA juht William Burns ütles eelmisel nädalal, et lääne vastus Venemaa invasioonile ja ukrainlaste vastupanu on aga muutnud hiinlased mõnevõrra ebakindlaks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA endise suursaadiku sõnul Hiinas on Peking Ukraina-Vene sõjaga seoses keerulises olukorras. Hiina sõjaline ja majanduslik toetus Venemaale ei jää ameeriklaste vastuseta – nii ütles USA president Joe Biden telefonikõnes Hiina kolleegi Xi Jinpingiga. USA luureandmete järgi on Venemaa palunud Hiinalt nii raketisüsteeme kui ka droone.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaailma terviseorganisatsioon kuulutas seoses koroonaviirusega välja pandeemia, mis tähendab, et viirus levib inimeselt inimesele väga paljudes maailma eri paigus. WHO juht Tedros Adhanom Gerbesesus avaldas selle üle suurt muret, sest varem pole maailmas koroonaviiruse tüvest pandeemiat tekkinud. Ta lisas samas, et organisatsiooni soovitused ning hoiatused jäävad samaks. Lisaks toonitas ta, et WHO soovitab riikidel kehtestada viiruse ohjeldamiseks võimalikult karmid meetmed sest häirekellad löövad täiel rinnal. Gebretsesuse sõnul näitavad siiski viimased arengud, et viirust on võimalik kontrolli alla saada. Riikidel on aga haiguse piiramiseks erinevad meetmed. Juba paar päeva on teada, et Itaalias on kehtestatud täielik karantiin. Naaberriik Austria peatas Itaalia ga lennu ja rongiliikluse ning laseb Itaaliast riiki vaid meditsiinipassi omavaid inimesi. Karantiini seal kehtestatud pole. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ütles eile, et talle teadaoleva info kohaselt võib nakatuda lausa kuni 70 protsenti Saksamaa elanikkonnast. Ühtegi reisipiirangut Saksamaal kehtestatud pole, kuid loomulikult ei soovitata riskipiirkondadesse reisida ja kui sealt tulla, soovitatakse tungivalt karantiini. Sarnased meetmed on ka mitmel pool mujal Euroopas. Poola on aga asunud jõuliselt kontrollima kõiki, kes sisenevad riiki. Nimelt toimub piiril sanitaarkontroll ja kõiki inimesi kraaditakse. Lisaks peavad nad enne sisenemist täitma identifikatsioonivormi. Nii mõneski riigis on Euroopas koolid täielikult suletud näiteks Ungaris, Ukrainas ja Kreekas. Lisaks on mitmel pool suletud üksikuid koole. Muidugi on kehtestatud mitmel pool ürituste piiranguid ehk teatud arvust suuremaid rahvakogunemisi ei tohi teha. Leedus kehtestati eriolukord, mis annab neile võimaluse näiteks kasutada riigireserve. Soomes ja Lätis on teadaolevalt praegu veel meiega sarnane olukord ehk antakse välja soovitusi, kuhu kindlasti mitte reisida ning mida vältida. Riikide loetelu aga võibki lugema jääda. Eesti on riskipiirkondades seni märkinud Hiina, Itaalia, Iraani ja Lõuna-Korea. Lisaks ei soovita välisministeerium reisida Jaapanisse, Singapuri, Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Iisraeli ja Egiptusesse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina tervishoiuministeerium teatas 15 uuest nakatumisest koroonaviirusse, mis on rekordiliselt madal näitaja viimastel päevadel. Seevastu jõudis haigusjuhtumite arv Euroopas 22 000 inimeseni, surnud on haigusse 930 inimest. Enamik neist Itaalias. Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas viirusepuhangu eile pandeemiaks. Riigid püüavad mitmeti haiguse levikut piirata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinna Ülikooli saalis oli 100 inimese ringis, tõsi, 116 olid teinud oma valiku juba varem e-häälega. Erakonna senise esimehe Artur Talviku aruanne tavapärase aruande mõõtu välja ei andnud. Ta rääkis mõne sõnaga tehtust ning tegi ühe konkreetsemalt use valminud programmi kohta. Programm on võib-olla vabaerakonna jaoks liiga ümmargune, liiga ära lihvitud, et palju rohkem võiks selles olla julgeid, selgeid ja väga arusaadavaid mõtteid, seda kirjeldust, millisena me Eestit tegelikult ka näha tahaks. Ettekande lõpp oli aga suhteliselt ootamatu. Kurb on see, mis hakkas toimuma kevadel. See oli mu jaoks ootamatu ja mitte päris vabaerakonna, aga ma ei taha sellest rääkida. Ma äkki hoopis laulan teile sellest tõlla ees, meil tormab neli tori täkku tagumiku alt, neil läbi lendab ma ka pead löövad meile musta pori näkku. Aga tee ei lõpe. Otsa sõit ei saa. Edasistest kommentaaridest Talvik keeldus, öeldes, et need tulevad omal ajal. Uue esimehe kandidaate oli neli, neist Andres Herkel vaieldamatu favoriit. Kuidas siis temaga edasi, senine aseesimees Jaanus Ojangu. No täna üritame alguse panna sellele, et me võtame sellise laiema fundamentaalsema programmi vastu, kus siis oleks näha kõik meie mõttesuunad ja siit edasi hakkamegi tulema siis valimistele minekukavadega eraldi konkreetsemalt ideede ga välja, millega siis valijatele mõju avaldada ja näidata, kuhu suunas peaks Eesti ja kuhu suunas vabaerakond Eestit viia taha. Ja erakonna esinduskogu juht Monika Haukanõmm Täna me tõesti kinnitame erakonna programmi sellise avatud dokumendina, mis ei ole veel lõplik, meil on aega valimisteni, et seda veel täiendada tuleb ka valimisprogramm ja ma usun, et see uus valituv juhatus saab olema mitmekesine, julge ja kui on kriitikat tulevase esimehe lähema meeskonna suhtes, siis kindlasti tasakaalustab seda juhatus oma tarkusega. Erakond võttiski vastu programmi, mis jäeti küll avatuks ja sügisese üldkoguni saab sinna täiendusi teha. Siis aga jõudis häälte lugemiskomisjon oma tööga lõpule ja, nagu arvata võis, võitis esimehe valimised suure ülekaaluga Andres Herkel, kes sai 128 häält, vastas kandidaadid kokku 45. Herkel ütles oma kõnes, et erakond peab olema ühtne ja tema teeb selleks kõik. Ja kui me suudame endaga kaasa tõmmata erinevaid rühmi ühiskonnas, kui me suudame tõesti kõik uksed lahti teha ja inimesi endaga kaasa kutsuda ka sellele avatud platvormile, mis on meie nimekirja esitamine, siis ma olen kindel, et meil on kõik võimalused selleks, et olla 2019. aasta valimistel edukam kui 2015. aastal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabaerakond kogunes täna Tallinnas üldkogule, kus võeti vastu proramm ning valiti juhtorganid. Erakonna esimeheks valiti 128 häälega Andres Herkel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopas tehtud uuringute põhjal on selgunud, liiklusmüra tekitab une ja ainevahetuse häireid. See omakorda soodustab näiteks öist söömist ja kasvatab kehakaalu. Samuti on tuvastatud, et liiklusmüral on otsene seos näiteks südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi ja vaimse tervise probleemidega. Eestis läbi viidud uuring hindas liiklusmürast tingitud terviseriske Tallinnas ja Tartus kasutades selleks Euroopa uuringutes välja tulnud seoseid mürataseme ja haigestumise vahel. Need andmed, kombineeriti Eesti linnades mõõdetud müratasemete ja inimeste haigestumisega jätkab uuringu kaasautor, Tartu tu Ülikooli keskkonnatervishoiu kaasprofessor Hans Orru. Ütleme, et laias laastus iga teine inimene tegelikult puutub kokku sellise kõrge müratasemega, mis põhjustab siis häiritust unehäired ja suurendab siis haigestumise, siis riski. See äritus tuleb mõnevõrra võib-olla varem on ju seal see kokkupuuted inimeste mõnevõrra suurem, aga tegelikult ka selliste müratasemetega, mis need koondishaigusi tekitavad või riski suurendavad. Et ka sellega puutub kokku ikkagi väga palju inimesi. Kaasprofessor lisas, et umbes 2,5 protsenti Tartu ja Tallinna elanikest kogesid mürast tingituna tugevaid unehäireid. Hinnanguliselt kulub liiklusmürast tingitud haiguste ravi kuludeks Tallinnas umbes 125 miljonit, Tartus 26 miljonit eurot aastas. Liiklusmüra vastu saab linnas võidelda mitmel viisil. Näiteks on inimeste kaitsmisel müra eest oluline jälgida elamute kaugust suurtest tänavatest. Samuti aitab liiklusmüra vähendada see, kui linnades kasutatakse naastrehvide asemel lamellrehve. Lisaks tasub kaasprofessor Hans Orru sõnul kaaluda autode liikumiskiiruse vähendamist. See on küll väga ebapopulaarne, aga on uuringutes näidatud, et autod sõidavad sujuvamalt, onju et siis kiirendamist on vähem oluliselt väiksem, vähem õhusaastet ka ja sõiduajas oluliselt tegelikult inimesed ei kaota. Tallinna ja Tartu liiklusspetsialistid leidsid aga, et katse liikumiskiirust puhtalt keelumärkidega alandada suurendab pigem liiklus rikkumiste arvu. Selle asemel tuleks mõelda tänavaruumi terviklikule ümberkujundamisele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Liiklusmüra on õhusaaste järel teine kõige olulisem keskkonnast tulenev terviseprobleemide põhjustaja Euroopas. Tallinnas ja Tartus tehtud uuring tuvastas, et tugeva liiklusmüra käes kannatab mõlemas linnas umbes kümme protsenti elanikkonnast ja liiga suure müraga puutuvad kokku pea pooled.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti 200 esimees Kristina Kallas ütleb, et koalitsiooniplaan eestikeelsele õppele üle minna jääb segaseks. Kui eesmärk sellel nii-öelda eestikeelse õppele üleminekul oleks see, et ka Eesti lapsed nendes koolides hakkaksid käima, kui see on eesmärk noh, siis ma saaksin sellest aru, et siis minnakse selle ühtse kooli suunas, et kõik koolid muudetakse ühesuguseks ühesuguste programmidega ja siis ei peaks lapsevanemal olema nagu seda, et et see on vene kool, et sinna ma oma last ei pane. Ma tean, et Annelinna gümnaasiumil, mis on ju keelekümbluskool ja üsna edukas keelekümbluskool oli mingil hetkel mõte selle ühtse Eesti kooli mudeli väljaehitamiseks selle plaaniga, et nad pakuksid nendele eesti lapsevanematele, kes sellest huvitatud on vene keele süva õppega kooli, ehk siis et see oleks selles mõttes mingis mõttes variant sellest kahesuunalisest keelekümblusest. Et seal on eesti lapsed ja vene lapsed koos vene lapsed õpivad süvendatult eestikeelses keelekümbluse versioonis ja eesti lastele pakutakse nii-öelda süvendatu vene keele õppega kooli võimalust, sest ma arvan, et neid lapsevanemaid on, kellel see huvi on? Kallas lisab, et leppes midagi valesti kirjas ei ole. Samu asju võiks teha jõudsamalt ja konkreetsemalt. No kindlasti ma muudaksin seda kliimakavas täna olevat ambitsiooni saada kliima neutraalseks linnaks aastaks 2040, et see tuleks tuua kõvasti ettepoole 10 aasta võrra ettepoole, et see oleks koalitsioonilepingu üks kokkulepe, et me tõstame oma ambitsiooni 10 aasta võrra ettepoole ja sealt lähtudes lepiks juba kokku need konkreetsed tegevused, mis see siis tähendab Tartu linna jaoks kaasa arvatud ilmselt see, et see rohekiirendi, mis seal koalitsioonileppes, mis oli ka kirjas see vajaks ikkagi kaks korda suuremat rahalist investeeringut. EKRE Tartu ringkonna esimees Silver Kuusik heidab ette, et kuna venekeelset kogukonda ei ole piisavalt kaasatud, võib muidu kiiduväärt eestikeelse õppeplaani takistada kogukonna pahameel. Kõike seda aitaks kuusiku sõnul parandada osalus, demokraatia väärtustamine. Me tahame, et linna põhimääruses selgelt nii-öelda tekiks punkt, mis võimaldaks teatava protsendi kodanike poolehoiu läbi viia ka nii-öelda siis selliseid nii-öelda eelnõusid, mis on linnaelus vajalikud. Ka Keskerakonna Tartu piirkonna esimees Jaan Toots kiidab leppe põhimõtteid, aga küsib, miks vanu lubadusi seni pole täide viidud. Näitena toob toots rattateed. Tallinnas kritiseeritakse, nad on punast värvi värvitud, aga vähemalt linnas on rattateed ära tehtud, ükskõik, on ta nüüd siis ereroosad, on punased, on nad Saksamaal rohelised, nad on värvitud, nii et, et mingil moel lahendatakse küsimus ära autoteede arvelt, mitte mingil juhul kõnniteede pealt ja eriti tõuksid on meil probleemiks ka juba Tartus kihutavad kõnniteede peal ja see ei ole vastuvõetav ei noorematele ega ka vanematele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Opositsiooni sõnul jätkab Tartu uus kolmikliit vana koalitsiooni sammudes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi koroonahaigeid on viimasel ajal jäänud Ida-Virumaal vähemaks, peavad kolmanda laine ajal haiglasse sattunud inimesed seda haigust varasema ga võrreldes raskemalt, tõdes Ida-Viru keskhaigla tegevjuht Tarmo Tohver. Kui vanasti siin esimese-teise laine ajal olid nad kuskil kuus kuni kaheksa päeva haiglas, siis täna on normaalne, et nad on kaks nädalat haiglas. Pluss see, et pärast seda on ka taastusravi vaja läbi teha. Taastusravi ei ole lihtne, see on omakorda keeruline. Et on hea ikkagi, kui inimesed valmistuvad viiruse vastu, nad vaktsineerivad. Meil töötab ka vaktsineerimiskeskus, iga päev praktiliselt pühapäeval ainult ei tööta. Et kõik vaktsiinid on olemas. Igapäevaselt teeme 100 100 vaktsiini umbes suurusjärk, seal on nii esimese doosi saajad nii teise doosi saajad kui ka kolmanda doosi saajad. Et meie vaktsineerimiskeskus, mis asub siis Ahtme tervisemajas töötab väga aktiivselt ja ootame, ootame vaktsineerima. 12 aastastest ja vanematest idavirulastest on koroonavastase kaitse pookimise kuuri läbinud alla 60 protsendi, millega selles arvestuses ollakse Eestis kindlalt viimane. Tarmo Tohver. Kui meie elanikkonnast on umbes pooled vaktsineerimata, siis neljas laine jõuab meile niikuinii. Et alternatiivid on läbi põdeda, mis ei ole soovitatav, sest me ei tea kuidagi, kuidas see haigus kulgeb. Ja teine võimalus on siis vaktsineerida, et alustame ka nüüd detsembri teises pooles ka laste vaktsineerimist, et ka lapsi rohkem kaitsta, sest täna me näeme, et tegelikult laste hulgas õpilaste hulgas on nakatumine väga suur. Vaktsineerijate absoluutarvult on Ida-Virumaa ligi 67000 kaitsepoogituga Harjumaa ja Tartumaa järel Eesti kolmas maakond ehk Kirde-Eestis on vaktsineerimiskuuri läbinud sama palju kui Hiiumaal Läänemaal, Põlvamaal, Valgamaal ja Jõgevamaal kokku Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Viru keskhaigla alandas koroona ohutaset punaselt kollasele. Samas ollakse haiglas valmis neljanda laine tulekuks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSEB majandusanalüütik Mihkel Nestor leiab, et kui koroonaviirus pidada põhiliseks ohuks maailma majandusele, peaks selle majandusega kõik hästi olema. Kui me vaatame lihtsalt seda, et milline on selle mõju siis inimeste tervisele, koroonaviiruse, sest tegelikkuses on, ju ei saaks öelda väga sellise surmahaigusega tegemist on isegi Hiinas, kus on ju meeletu rahvaarv, on tegelikult see hulk inimesi, kes siis on selle haiguse tõttu hukka saanud olnud väga väikene. Et tegelikult minule tundub, et see on selline ajutine turgusid mõjutav sündmus, et noh, kindlasti muidugi turismisektoril ta oma jälje on teataval määral juba jätnud, et noh, Hiina turiste on eelkõige siis tulnud teistesse riikidesse suhteliselt vähe ja eks vastupidi ka aga et see nüüd maailmamajanduse kiiva kisub, et on natuke raske uskuda ja noh, selles mõttes Hiina majanduskasv tegelikkuses oli nagu aeglustumas sellel aastal niigi, et juba varasemalt, et tõesti on siis analüütikud arvanud, et tõesti esimest korda siis Hiina majanduskasv peaks sellel aastal jääma siis alla kuue protsendi, et noh, globaalse majanduse tervise osas ikkagi nii suurt rolli mängib, et pigem on ikkagi oluline see, et laiemalt oleks siis inimestel ja turgudel usku sellesse, et elu maailmas sellel aastal paremaks läheb. Majandusteadlane Heido Vitsur on hoopis teisel seisukohal. Ta ütleb, et Pauel pole esimene, kes oma hoiatusega lagedale tuleb. Ja et kuigi ohvrite arv on suhteliselt väga väike, on tegu väga nakkava viirusega, mida kontrolli alla saadud ei ole ja see hirmutab. Kui me vaatame tänast maailma, siis juba aastat kaks 30. Me elame globaliseerunud maailmas, kus kaubad ja inimesed liiguvad vabamalt ja rohkem kui kunagi varem. Ja nüüd oht, et inimesed, mitte oht, see on juba reaalsus, et inimesed sellesse viirusesse nakatuvad üle maailma ja viivad seda viirust kaugetesse kohtadesse on pannud mingisuguse sellise tõkkekaupade ja inimeste liikumisele. Nii et kui inimesed ja kaubad vabalt liikuda ei saa, siis maailma majandus ei saa ka vabalt areneda. Nii et see oht on täiesti olemas, see on reaalne oht. Kui suur sõltub sellest, kaua see kestab? Seni, kuni ei ole saadud viirus kontrolli alla, seni tuleb võtta väga tõsiselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA keskpanga juhi Jerome Powelli arvates on Hiinast esile kerkinud uus viirus oht maailmamajandusele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna välja käidud mõte, et igale pensionärile kuni 100 eurot igas kuus juurde tähendaks riigieelarvele täiendavat kulu aastas tsirka 500 miljonit. See summa on aga samas suurusjärgus, mis Eesti aastane kaitse-eelarve Jüri Ratas ei osanud vikerraadio saate stuudios on peaminister Mirko ojakivile öelda, kust pensionitõusuks raha tuleks. Vanaduspensionide tõstmine 60 70 euro osas on, ma arvan, ainumõeldav, kuidas seda teha, kui kiiresti seda teha, mis on need rahalised katted, selleks tuleb selleks erakond täna valmistubki ette, aga me peame seda hästi oluliseks, aga kas see 100 eurot oleks siis puhtalt täiendav erakorraline või see hõlmaks endas ka veel seda plaanilist pensionitõusu, mis siis regulaarselt esimesel aprillil reeglina siis pensionäridele arvutada see, millest mina hetkel räägin ja millest erakond praegusel hetkel planeerib. Rääkida on lisaks 74 lisaks või 100 lisaks. Me soovime, et pensionite panna, nagu ma ütlesin, 60 kuni 70 eurot võib igal juhul juurde panna. IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder on rääkinud, et peab oluliseks 10 protsendilist pensionitõusu. Selleks tuleb aga Seederi arvates kogu pensionisüsteem ümber teha. Üks võimalik katteallikas oleks maksed teise pensionisambasse, mida teeb riik enam kui 300 miljoni euro eest aastas. Me võiksime tõsiselt kaaluda, et teha teine sammas inimeste jaoks vabatahtlikuks, siis on näha, kui palju tegelikult on neid inimesi, kes soovivad seda teist sammast teha. Ja ma olen täiesti kindel, suur osa inimesed inimestest loobuksid sellest, sealt vabaneks raha, mida me võiksime suunata siis kas pikaajaliste infrastruktuuri investeeringuteks, hariduse tervishoiusüsteemi arendamiseks või ka näiteks siis tänaste pensionäride pensioni tõstmiseks. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees ja tervise ning tööminister Jevgeni Ossinovski ütles, et sotsiaaldemokraadid praeguse süsteemi muutmist ei toeta. Kust ligi 500 miljoni euro suurune summa võtta, on küsimus peaministrile, ütles Ossinovski. Eks on selge, et, et kulu on, on üüratu. Loomulikult on see ühiskondlik valik. Kas kõige pitsitavam keerulisem probleem Eesti ühiskonnas täna on pensioni suurus või on see midagi muud. Ja loomulikult, kui see keskerakonnale on, see on legitiimne poliitiline positsioon, loomulikult, eks nad siis peavad sellele katteallikat pakkuma. Olgu see oleks tulumaksuprotsendi tõus või midagi muud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminsiter Jüri Ratas ütles, et lisaks pensionide plaanilisele indekseerimisele, tuleks pensione erakorraliselt tõsta vähemalt 60 kuni 70 eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEriolukord Ukrainas kehtib esialgu 30 päeva kõikides piirkondades, peale Donetski ja Luganski. Seal juba sõdivad Ukraina väed Moskva toetatud separatistidega. Peale selle, et Ukraina kutsub oma kodanikke Venemaalt ära, on Venemaa alustanud oma diplomaatide evakueerimist Kiievi saatkonnast, vahendas uudisteagentuur Das. Nagu teada, on lääneriigid kehtestanud Venemaale sanktsioonid Luganski ja Donbassi isehakanud riikide tunnustamise ja sinna vägede viimise eest. Täna kohtusid Saksamaa ja Prantsusmaa välisministrid. Prantsuse välisminister rõhutas pressikonverentsil, et sanktsioonid peavad olema kiired ja karmid. Konto. Euroopa Liidu esimene sanktsioonide pakett on tõsine ja teeb sanktsioneeritavatele haiget. Oleme vaadanud, kuidas nad sanktsioonide rakendamisele reageerivad. Seepärast need pididki olema tugevad ja kiired. Sanktsioone tuleb kehtestada. Need on karmid esimeses paketis ja tulevad ka järgmised paketid, kinnitas Letrian. Suurbritannia välisminister Les Truss ütles BBC-le, et tegu on karmimate sanktsioonide ga, mida britid on kunagi Venemaale kehtestanud. Need võtavad sihikule inimesed, kes seisavad Kremlile väga lähedal. Need on suunatud pankadele, mis rahastavad Vene sõjaväge ja hoiavad režiimi töös. Me kindlustame ka selle, et Venemaa ei saa enam suurendada oma riigivõlga rahvusvahelistel turgudel. Me sihime poliitikuid Vene parlamendis, kes tunnustamise poolt hääletasid, ütles Briti välisminister Te, te plays? Vene president Vladimir Putin ütles täna punaarmee aastapäeval peetud telepöördumises, et Venemaa on jätkuvalt dialoogile avatud. Meie riik on alati avatud otsesele ja ausale dialoogile ning valmis otsima diplomaatilisi lahendusi kõige keerulisematele küsimustele, kuid ma kordan, Venemaa huvid ja meie inimeste julgeolek on tingimusteta. Seega me jätkame oma sõjaväe ja mereväe tugevdamist ja moderniseerimist ning efektiivsemaks muutmist, ütles Putin. Soome parlamendi väliskomisjoni esimehe Jussi hallaho hinnangul on USA ja Euroopa Liidu vene-vastased sanktsioonid ebatõhusad. Parlamendisaadiku sõnul peab Euroopa vähendama hoopis oma sõltuvust Venemaa energiatarnetest. Hallahu sõnul mõjutavad sanktsioonid Venemaa majandust ja tavaliste inimeste heaolu, kuid need ei mõjuta Venemaa juhtkonna tegevust. Ukraina kriis juba mõjutab ülemaailmset nafta ja gaasiturgu rahvusvahelise energia võrdlusaluse brenti. Toornafta hind tõusis eile 99,5 dollarini barreli kohta. Praegu on prenti hind 97 dollarit barreli kohta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu otsustas, et kogu riigis kuulutatakse välja eriolukord. Ukraina Välisministeerium soovitas täna varem Ukraina kodanikel Venemaale mitte sõita ja kutsus seal olijaid kiiresti riigist lahkuma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahandusminister Martin Helme ütles, et majanduslangus maailmas on olnud pretsedenditult suur. Samas oodati kevadel Eestis veel suuremat langust, tõsi, ka kiiremat tõusu. Igal juhul on Eestil läinud Euroopa keskmisest paremini ja üheks põhjuseks on kevadel kasutusele võetud tööturumeetmed. Milline on siis olukord Martin Helme? Sellel aastal 2020. aastal sisulist hinnatõusu ei ole. Tegelikult on lausa väike hinnalangus. Ja siis SKP numbritest, et 2020. aastal toimub SKP langus, me räägime terve aasta prognoosist miinus 5,5 protsenti. On siis see SKP kasv ja 21. aastal on pluss 4,5 protsenti meie prognoosi järgi. Sisuliselt me räägime sellest, et meil on kaks kaotatud aastat. Et me oleme siis ütleme selle aasta alguse tasemel jõukuse tasemel tagasi 22.-ks aastaks, kriisi tõttu vähenevad maksutulud sel käesoleval aastal umbes viis protsenti ja see maksutulude siis taastumine tuleb aeglaselt mitme aasta jooksul. Kuna maksutulud langevad, siis maksukoormus langeb suhtes SKP-sse 31,5 protsendini. Kui palju või kas me teeme riigieelarves järgnevatel aastatel kärpeid? Ma ei välista seda, et me leiame riigieelarves mõistlike kokkuhoiukohti. Aga mingisugust suurt massilist kärpimist ma ei pea tõenäoliseks, sest et see kindlasti suurendab, ütleme siis majanduslangust või, või aeglustab majanduse taastamist. Helme kinnitas, et riigieelarve on ka järgnevatel aastatel defitsiidis ja Eesti võtab laenu, mis 2024.-ks aastaks ulatub 31,3 protsendini SKP-st aga jääb ka siis madalamaks praegusest Euroopa keskmisest. Endine peaminister, reformierakondlane Taavi Rõivas on mahuka laenuvõtmise vastu. Sedavõrd positiivse prognoosi valguses, kus aastaks 2024 kasvab Eesti majandusmullusega võrreldes lausa 18 protsendi võrra nende aastate jooksul ja enamik nendest aastatest juba alates, sest see 2022 on kiire majanduskasv. Igal juhul tuleks teha korrektuurid laenuplaanidest selle võrra, et laenu enam kui neljakordistamine, mis on praegu sellest prognoosist välja tuleb sellises valguses küll kuidagi enam õigustatud ei ole. Analüütik Madis Aaben ütles, et prognoosi aluseks on eeldus, et täiendavaid piiranguid ei tule ja viiruse leviku kontrolli all. Seda juba aasta pärast. See tähendab siis seda, et, et nii nagu parimad prognoosid praegu ütlevad ikkagi kevadeks võiks olla mingisugune vaktsiin, mis on võrdlemisi tõhus olemas, sellega vaktsineeritakse, piisav osa maailma elanikkonnast ja aasta pärast ei tarvitseks enam olla, ütleme meditsiinilise põhjuseid, siis piirata reisimist olulisel määral, mis ei tähenda loomulikult seda, et see reisimine kõik järgmise aasta lõpuks taastuks, kaugel sellest. Peaminister Jüri Ratas toonitab ka, et kevadised meetmed suutsid majanduslangust pehmendada, aga mitmed protsessid avalduvad viitega. Mis puutub laenuvõtmisse, siis seda tuleb teha, kuna kärpimise teed valitsus on otsustanud mitte minna aga edasiste, st aastatest, ütleb Ratas. Nii. Need, kuhu prognoosid viivad meie, ütleme siis tasakaalu küsimuse 23. 24. aastal. Kuna selle aasta kevadel riigieelarve strateegiat ei pidanud koroonaviiruse tõttu tegema, siis nüüd tuleb see teha riigieelarve strateegia ja loomulikult ma pean ka oluliseks seda, et 2024 millega siis tulevane riigieelarve strateegia hetkel lõpeb, et seal me ikkagi näeksime tendentsi taas sellest kriisist väljaliikumise osas ja ka oma positsiooni parandamise osas seoses eelarve tasakaaluga. Üks põhiline fakt on see, et lähtudes majandusnäitajatest jääb pensioni indeks miinuseks, mis tähendab, et pensionide automaatselt ei tõuse. Peaministri kommentaar. Minu soov on töötada selle nimel, et me, kui me räägime pensionitest, siis tahes-tahtmata inflatsioon on järgmisel aastal, seda prognoosib ka rahandusministeerium seal suurusjärgus 1,4 protsenti mis tähendab seda, et see igal juhul lööb kõige väiksema sissetulekuga inimesi, nii et see on minu meelest täielikult arutelu koht, et näha ette ka vähemalt inflatsiooni osas pensionäridele positsiooni parandamine. Aga selle nimel ma olen kindlasti valmis töötama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeeriumi prognoosi järgi on majanduskriisi põhi läbitud ning järgmisest aastast hakkab majandus taastuma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEt mitte negatiivsetes toonides alustada, ütlen kõigepealt, et üleeile sai saarde vald uue volikogu esimehe ja uue vallavanema. Lasen vastsel vallavanemal Külli Karul oma töösse sisse elada ja ajan jutuvallavolikogu esimehe Kadri Aia Viigiga, kes kui täpne olla on väikeste vaheaegadega juhtinud saarde volikogu peaaegu veerand sajandit. Neljas vallavanem nelja aasta jooksul vallas on ka nagu hariduses ja väga paljudes muudes alades on stabiilsus oleks kõige tähtsam, mida inimesed ootavad, inimesed tegutsevad oma lõigul pühendunult ja teavad seda läbilõhki ja see vahetamine ja sisseelamine ja siis seejärel võibolla pettumus ja väljaelamine ja et need, need ei tohiks tööd takistada. Mis see siis on, millest saarde vallas kokkuleppele ei saada? Haldusreform on kindlasti üks, mis on toonud väga paljudesse Eesti valdadesse sellist tormilist elu ja kordades kiiremaid võimuvahetusi, kui, kui seni on harjutud, on kokku pandud kaks valda surju ja saarde, kes siis alles õpivad ja kompavad üksteise piire ja koostegemise võimalusi ja mõlemad peavad ka aru saama, et kummaltki ei võeta midagi ära, vaid et, et koos on tugevam ja parem. Viik ütleb, et vallavanema valimine oli suur kompromiss. Jaa, see oli kompromiss igatepidi, sest vallavanem sai ka 10 häält, mis tegelikult 15 liikmelises volikogus on siiski täiesti arvestatav häälte arv ja need 10 häält sai just klausliga. Töö peab edasi minema, nii enam jätkuda ei saa, selliseid omavahelisi kemplemisi see ei aita vallas kaasa. Volikogu alguses tegi üks volinik ka ettepaneku, et me võiksime kõik tagasi astuda, ehkki meil juba oli ka vahetunud liikmeid, aga noh, selle ettepanekuga ta oleks võinud tegeleda kolm nädalat tagasi, umbes kui lahkusid volikogu esimees ja vallavanem ja ka siis natuke hiljem aseesimees. Territooriumilt on saarde vald väga suur omavalitsus. Kui jah, Pärnu kõrvale jätta, siis me oleme suurem kui Hiiumaa, nii et, et ilmselgelt jah, oleme me seal väga kõrgel positsioonil territooriumi suuruselt inimeste arvult kahjuks küll nii mitte, et meil oli seal nibinabi alla 5000, kui me liitusime ja natukene on ka inimesi vähemaks jäänud. Aga jah, aja asustusega väga suure territooriumi ga vald.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saarde vallas käib võitlus võimu pärast. Üks tagasiastumine on järgnenud teisele ja ligi kuu aega oli vallas periood, kus polnud ei volikogu ega vallavalitsust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel nädalal ja nädalavahetusel aitasid Tallinna lahte ohustavat õlireostust kokku korjata Soome õlitõrjelaevad hülje ja halli Eva 316, mille veeteede amet andis piirivalveameti käsutusse, oli sunnitud reostuspiirkonnas tagasi pöörduma. Veeteede ameti peadirektor Andrus Maide. Seal töid korraldavad Soome keskkonnainstituudi juhtimisel inimesed andsid hinnangu, et see õlireostus ja need riistad ei ole praegu otstarbekas kasuta. Kuna õlireostus oli ajali, ei olnud sellist kontsentratsiooni, mis on mõeldud Eva 316 peale pandud riistadega koristamiseks. Kui Eesti pool oleks siiski soovinud, kas Eva 316 oleks saanud abiks olla? Siin ma tugineksin ikkagi Soome keskkonnainstituudi, kes korraldab Soomes, kellel on väga pikk praktika, nende kogemusele, kuna ka Eeva 316-le on need õlitõrje varustus valitud just Soome keskkonnainstituudi poolt ja ka nende poolt kinni makstud, nii et ma täielikult usaldan nende arvamust. Maide sõnul ei saanud samadel põhjustel õlireostuse likvideerimisel osaleda ka Eva 316. sõsarlaev Soomest. Seili. Ei olnud täielikku infot õlireostusest seal jää vahel, et see selgus, kui Soome laevad saabusid ja peale seda läks ka Eva 316 sinna. Ja siis selgus, et, et see reostus ei ole selline. Eva 316 peal olev tehnika korjab jääsupist kontsentreeritult ja paksemat õli. Eva 316 ümberehituse jäämurdmiseks ja õlikoristuseks läks Eesti riigile maksma 102 miljonit krooni. Üle 50 miljoni maksis laeva ümberehituseome pool. Kas see investeering on nüüd tühja läinud? Selle laeva ööpäev maksab üle 200000 krooni ja kui ta lihtsalt vett sealt läbi pumpab ja ta ei ole efektiivne, siis ei ole seda mõtet kasutada. Sellepärast on ta mitmeotstarbeline laev ja selle sama raha eest saab ta riigi teisi ülesandeid täita, nagu seda on jäämurdmine. Täna pärastlõunal suundub Eva 316 appi jäämurdmisele Pärnu sadamas. See tähendab, et reostustõrjeks teda ka lähemal ajal ei vajata. Mis saab siis Eesti rannikualadest? Eks me korjame ta kokku kaldalt, see on tavaline õlitõrjeoperatsiooni käik võimalikult palju merel ja see, mis tuleb kaldale, see tuleb koristada kaldale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kallis reostustõrjelaev EVA osutus õlitõrjes kasutuks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAjal, kui maailm võitleb koroonaviirusega, on pindalalt maailma suuruselt kaheteistkümnendas riigis Kongo demokraatlikus vabariigis põhjust vähemalt korraks rõõmustada. Ametlikult põhjakivi piirkonnas 2018. aasta esimesel augustil välja kuulutatud ebola viiruse puhang nõudis kokku pea 2300 inimese elu samal ajal kui nakatunuid oli ligi 3500. Tegu oli maailmas 10. ebola lainega ning maailma terviseorganisatsiooni teatel oli see maailmas seni suuruselt teine siiani surmavaim laine nõudis aastatel 2014 kuni 2016 Lääne-Aafrikas üle 11000 inimese elu. Kuigi riigis elab üle 86 miljoni inimese ning 2300 surnut ei pruugi kõlada just liiga traagiliselt, siis tegelikkuses on see number nii väike vaid tänu rangetele meetmetele. Koroonakriisiga võrdluseks ka Kongo demokraatlikus vabariigis jälgiti kogu viiruse puhangu ajal kõiki, kes nakatusid, paigutati nad isolatsiooni ning uuriti iga nakkuse puhul nende kontaktseid. Samuti oli viirusega tegelejatel kasutusel spetsiaalselt loodud aplikatsioon, mille kaudu inimesi ja nende kontaktseid tuvastada. Lisaks sellele hoiab numbrit veel ka kontrolli all see, et ebolale on loodud vaktsiin, mille said piirkonnas endale enam kui 300000 inimest. Organisatsiooni teatel on kaks aastat kestnud kriis olnud Kongole väga oluliseks õppetunniks ning nüüd suudavad nad võimalike järgmiste puhangutega kindlasti paremini toime tulla. Kuigi selle lainega on võitlus võidetud, siis just hangitud kogemused ongi nüüd vaja igaks juhuks kasutusele võtta, sest esimesel juunil tabas Kongot juba uus viirusepuhang, mis õnneks seni ulatuslikud liikvele pole pääsenud. Koroonaviirusesse on samal ajal seni nakatunud Kongo demokraatlikus vabariigis kokku veidi üle 6000 inimese ning ebolal on oluline osa mängida ka praeguses koroonaviiruse pandeemias. Nimelt on paljud õppetunnid, mis erinevad organisatsioonid on saanud edasi kandunud ka praegusesse aega. Meetmed, mis kasutusele on võetud, on laias laastus samad ning ka koroonaviiruse vaktsiini kallal töötavad osalt samad inimesed, kes leidsid vaktsiini ebola vastu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas Kongo Demokraatlikus Vabariigis lõppenuks riigi seni suurima ebola viirusepuhangu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitsei pidas täna hommikul Tallinna televisiooni juhi Toomas Lepa kinni tema enda kodus. Kinni peeti ka endine televisiooni juhatuse liige Mart Ummelas. Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude juht Mati Ombler ütleb kahtlustuse kohta nii. Esialgse kahtlustuse järgi Toomas Lepp on lasknud mitme aasta vältel maksta Tallinna televisiooni temaga seotud ettevõte igakuiselt siis tasu teenuste eest, mida tegelikult osutatud ei ole. Hetkel on siis kahtluse mahuks kahtlustuse mahus tekitatud kahju siis Tallinna televisioonile suurusjärgus paarsada 1000 eurot. Prokurör Leelet Kivioja ütleb, et periood, mida Lepale ette heidetakse, algab sügisega 2013 ja lisab. Hetkel käivad esmased menetlustoimingud, et kahtlustatavate ring on suurem. Et ma ei saa kinnitada, et praeguseks kellaajaks on kõik isikud üle kuulatud, kuid tänase homse päeva jooksul siis tõepoolest kõik need isikud üle kuulatakse. Et esialgsetel andmetel on kokku siis viis kahtlustatavat. Menetlusega alustati käesoleva aasta juunis ja Kivioja sõnul on võimalik, et menetluse käigus kahtlustatavate ring laieneb. Toomas Lepp, nagu ka Mart Ummelas on kinni peetud kuni 48-ks tunniks. Kui võimalik on, et taotletakse kinnipidamise pikendamist. Mati Ombler. Kui neid asju rääkida veel on täiesti vara, sest menetlustoimingud alles käivad osad pole neist veel lõppenudki, nii et see kõik peaks tulema edaspidi. Kahju kannataja Tallinna televisiooni nõukogu esimees Allan alaküla ütleb, et tema asjadest midagi lähemalt ei tea ja kahtlustatakse osanud. Meile on andnud teatava kindluse ka pidevalt toimunud revisjonid ka audiitori ülevaated. Et jah, nõukogu pealt vaadates on meil kõik head põhjused olnud arvata, et juhatus käitub lojaalselt. Mis nüüd Tallinna televisioonis edasi saab. No meil on Eestis olemas juhatuse liige, ametis olev Toomas Raag, kes täidab juhatuse liikme kohuseid, nagu ta ikka täitis aga hetkel siis ainsa juhatuse liikmena ja nüüd sõltuvalt sellest, millal ja millist informatsiooni tuleb uurimisorganitelt, siis nõukogu muidugi kujunenud olukorda arutab. Millised karistused on aga võimalikud, kui kahtlustused tõeks osutuvad? Mati Ombler. Juhul, kui kohus nüüd leiab, et kogu titainid kunagi tulevikus on piisavalt leidnud kinnitust, siis omastamise puhul suures ulatuses võib mõista karistuse kas siis rahalise karistuse või kuni viie aastase vangi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkriminaalpolitsei pidas kinni Tallinna Televisiooni juhi Toomas Lepa ja toimetaja Mart Ummelase. Kahtlustuse kohaselt on TTV-le tekitatud kahju suurusjärgus paarsada tuhat eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmise aasta suvel vastu võetud seaduse järgi peaks alkohoolsed tooted olema poodides selgelt eraldatud ülejäänud kaubast. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kaubandustalituse juhataja Birgit Valguse sõnul on aga endiselt neid kauplusi, kes seadust ei järgi. Me oleme kontrollinud ära jaemüügil kehtestatud piirangute täitmist üle Eesti 229. jaekaubanduse müügikohas enamus ikkagi on täidetud, et rikkumised on teatud kauplejate osade kaupluste osas peamised rikkumised, mis me nagu tuvastanud oleme, on seoses sellega, et alkoholised joogid endiselt ei ole eraldatud teistest kaupadest kaupluse külastajad kaupluse külastamisel, siis puutuvad kokku alkohol jookidega, teisi kaupu valides, alkohol on nähtav kaupluse sisenemisel ja ka alkohoolsed jookide väljapanek on nähtav väljaspool müügi kohta. Tõsi, seadus ei reguleeri täpselt, kuidas alkoholi varjama peab. Nii ongi paljudes väikepoodides praegu alkoholilett viidud näiteks müüja selja taha, mis on ikkagi otse inimeste nina ees. Kauplused põhjendavad üldiselt seda nii, et tooteid pole mujale võimalik paigutada ning uute lahenduste ehitamine on kallis. Valgus ütleb, et ka selline variant on lubatud, kui mujale pole võimalik alkoholi panna. Sellele kehtib erand sel juhul, kui kaupluse suurusest tulenevalt ei ole võimalik mitte mingeid muid tehnilisi vahendeid kasutades alkoholi mujale tõsta, et siis võib-olla väiksemates kauplustes, et aga samas ei ole ka seadusandja näinud ette ühtegi, ütleme numbrit piirangut või numbrilist nõuet, millal see väiksem on, et aga kaupluse müüja selja taga alkohol samamoodi üldjuhul peaks olema pandud sellisel viisil, et see ei ole märgatav nähtav muust müügisaali. Tervise arengu instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel ütleb, et väikepoodides ja tanklates on vaja veel siiski müüjate ja kaupluste juhtide teadlikkust tõsta. Tihtilugu siiski, nende puhul võib märgata seda, et nad ei ole selle asja eesmärgis õigesti aru saanud, et seda peetakse küllalt tülikaks, võib-olla, kui nad rohkem mõtleksid selle eesmärgi peale, siis nad ka püüaksid pisut paremini kaasa mõelda. Et kindlasti annab midagi ära teha, aga et siin praegu rangemaks minna, esialgu kohe kiiresti. Seda põhjust ma ei näe, sellepärast et need muutused siiski on olnud täiesti märgatavad suurtes ja keskmistes kauplustes on näha olnud seda, et alkoholi müügipind on iseenesest läinud pisut vaiksemaks ja ka minu teada on alkoholi impulssostud jäänud kaks korda väiksemaks. Sammel ütleb, et lisaks alkoholi sisaldavatele toodetele tuleb kindlasti jälgida kauplustes ka alkoholivabade toodete paiknemist. Kui need alkoholivabad tooted, mis päriselt väga sarnanevad alkoholi sisaldavatele toodetele on kuskil kohukeste vahel siis see tegelikult on sobimatu. Sammel toonitab, et ka alkoholivabad õlle või veinipudelid peaksid poes olema vähem inimeste vaateväljas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siiani on kauplusi, kus alkohol on otse inimeste silme ees, kuigi seaduse järgi peaks seda varjama. Lisaks mõtlevad ametid sellele, et varjata ka alkoholivabasid tooteid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜsna loomulik, et minister saab palka ja punkt ja kui on üheselt selge, et see ei ole seadusega kooskõlas, siis loomulikult tuleb täita seadust ja siin ei ole mingit küsimust. Minu seisukoht on see, et minister peaks saama palka ja tegelikult nii ka kultuuri kui ka keskkonnaminister rääkisid mulle täna, et kui see on nii, siis loomulikult siin ei ole mingit küsimust, ma olen palunud ka riigisekretäril veel kord õiguslikud öelda, kuna siin on erinevaid käsitlusi. Loomulikult, kui on seadus vastane, siis tuleb tagasi maksta minu arvates ka need, kes on kunagi seda varem saanud sõltumata valitsuse koosseisus olemisest, kui see nii on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Juhan Parts kommenteerib ministrite osalemist ja tasusaamist ettevõtete nõukogus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis on kolm vallavanemat, kes on järjepanu ametis püsinud vähemalt 15 aastat. Need on setomaa vallavanem Raul Kudre, Räpina vallavanem Ene liin ja Nõo vallavanem Rain Sangernebo. Rain Sangernebo on Tartu ja Elva linna vahel paiknevat umbes 4000 elanikuga nõo valda juhtinud juba 18 aastat alates 2003.-st aastast. Enne seda oli ta aga 10 aastat Peipsi veerel paikneva vara vallavanem. 28 aastat vallavanem olla pole Eestis küll veel mingi rekord. Pikima staažiga valla juht on olnud Sirje Tobreluts, kes juhtis Põlvamaal Musta jõe külanõukogu ja sellest välja arenenud laheda valda ühtekokku 32 aastat ja 10 kuud. Seda kuni 2000 seitsmeteistkümnenda aasta haldusreformi ni, mil laheda vald ühines Põlva vallaga. Nõo valda juhtiv Rain Sangernebo ütles, et 1993. aastal oli vallavanema elu hoopis teistsugune kui tänapäeval. Tolle aja alguses tuleb meelde kindlasti tohutu hulk probleeme, näiteks kasvõi kortermajade kütmisega, sest et masuudi saamine oli, oli ilmvõimatu missioon ja siis me ju valla alguses ja külanõukogu lõpus. Ma arvan, et tol ajal töötanud inimestes kõik mäletavad, et meil olid suured ruudulised klaased, kus me siis jagasime limiitide alusel turbabriketti silikaatkive, eterniitplaate tsementi, pehmed mööblid, külmkapp. Kuigi Isamaa erakonda kuuluv Sangernebo on valda juhtinud juba 18 aastat, kandideerib ta tagasi ka nüüdsetel valimistel. Seekord valimisliidu hea valik eesotsas. Vald on ju tegelikult nähtus nagu, nagu muinasjutu Ülemiste vanakesest, et jumal tänatud, ükski kohalik omavalitsus ei saa mitte kunagi valmis. Sangernebo valimisliidu peamine konkurent on valimisliit Ühtne nõu vald, kelle nimekirjas on poole rohkem kandidaategi. Ühtse nõu valla nimekirjas kandideeriv Janar Saviir on üldjoontes Sangernepo tegevusega vallajuhina rahul kuid mitte täielikult. Olles ise nüüd siin ka aastaid juba elanud, siis on näha, et valda valitsenud inimesed on natukene liiga kauaks jäänud siis seda ühte asja ajama ja kui sa aastakümneid oled ühe asja eesotsas, siis võib-olla ei suuda nagu näha enam laiemalt. Samas valimisliidus kandideeriv Erle Hermann oli Sangernepo suhtes aga kriitilisem. Kui päris aus olla, siis absoluutselt pole üldse rahul, kõik rahad lähevad kuhugile, mina sõidan, kadedus ka mööda läbi teiste valdade, vaatan, kuidas seal on asju tehtud rahva heaks. Risti-rästi on täis kergliiklustee, lapsed saavad turvaliselt kooli. Neil ei ole mitte midagi see, mis Elvas Tartusse tehti, see on riigi projekt ja vald lihtsalt ei saanud, ei öelda. Herman on veendunud, et pärast 18 aastat saab Sangernebo nüüd lõpuks kukutatud. Ma usun, et siin tuleb praegu revolutsioon. Rahvas on nagu väga pettunud esiteks vallavalitsuse töös ja 18 aastat, see on piisav aeg midagi tõestamaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kõige pikema staažiga omavalitsusjuht Rain Sangernebo on vallavanem olnud juba 1993. aastast. Ka sel sügisel loodab ta Nõo vallas oma valimisliiduga edu saavutada. Kõik tema tegevusega siiski rahul ei ole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimastel nädalatel Aleksei Navalnõniga seonduvate sündmuste valguses on Euroopa liidus rääkima hakatud sanktsioonide määramisest Venemaale. See on teema, mis iga natukese aja tagant Putini režiimi šokeerivate tegude pärast üles kerkib, aga üldjuhul siis tasapisi jälle ära vajub. Seepärast uurisin Eesti europarlamendi saadikutelt, millised peaksid need sanktsioonid üldse olema, kui need kunagi teoks saada võiksid. Sotsiaaldemokraadi Marina kaljuranna hinnangul tuleks sihtida võimuteravikku. Kui nüüd olukord tõesti ei muutu, millesse ma ei usu lähiajal siis jah, tuleks sanktsioone sanktsioone juurde kehtestada ja sanktsioone peaks kasvõi sellepärast kehtestama, et mõnes olukorras ei saa olla vait, vaid tuleb reageerida, kui näed, et midagi toimub valesti. Mis puudutab sanktsioonide efektiivsust, siis muidugi see sõltub, kellele ja milliseid sanktsioone kehtestatakse. Kui need kehtestatakse keskpärastele ametnikele, siis seda ei märgata. Need peavad olema sanktsioonid, mis löövad valusalt Kremli administratsiooni pihta ja nende pihta, kes otsustavad täna Kremli administratsioonis. Ja ma arvan, et aeg on üle vaadata ka Nord Stream kaks mis ei ole majandusprojekt, vaid mis on poliitiline projekt. Reformierakondlane Urmas Paet toetab samuti nord Stream kahe sanktsioneerimist. Tema hinnangul vajaks sanktsioonide määramise kord Euroopa Liidus reformi. Kõige lihtsam ja loogilisem nii-öelda samm muidugi on kasutada siis eelmise aasta lõpus ka Euroopa liidus lõpuks heakskiidu saanud siis inimõiguste rikkumiste eest sanktsioone, erimise mehhanismi, sellise rahvakeelse nimetusega Magnitski nimekiri, et see võeti möödunud aasta lõpus vastu ja selle põhimõte on jah, see, et kui kuskil riikides on konkreetsed tegelased, kes on rängalt rikkunud inimõigusi, siis tegelikult võiks olla nii, et enam-vähem automaatselt nad Euroopa liidus satuvad isiklike sanktsioonide nimekirja. Nii et noh, see on kindlasti asi, mida ka antud juhul tuleb rakendada, et ikkagi konkreetsed isikud, kes kõik on olnud seotud siis Navalnõi ja tema lähikondlaste ahistamise ja kinnipanemisega, noh, tuleks sellesse nimekirja lisada nii, et et see on üks, aga noh, me kõik teame, et selleks on vaja jälle 27 riigi konsensust konkreetsete isikute panekuks sellesse nimekirja, nii et see pool on nii tegelikult õiguslikult kui ka bürokraatlikult Euroopa liidus täna liiga ülereguleeritud, et, et see peaks olema rohkem poliitiline. Sellise sanktsiooni nimekirjade koostamine Täna ja homme on Moskvas visiidil Euroopa Liidu välis ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borell. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Euroopa Parlamendi liikmete hinnangul tuleks Venemaale määrata uued sanktsioonid. Kõne alla võiksid tulla nii võimutipp kui ka Nord Stream 2.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜheksandal märtsil lõpevad Indrek Tederi volitused õiguskantslerina. Täna arutas riigikogu uue õiguskantsleri kandidatuuri ja see kandidaat oli Ülle Madise. Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste tutvustas arutelu käiku komisjonis ja probleeme, mida käsitleti Ülle Madisega kohtumisel. Üks küsimus, millel ta peatus, oli juhtumite võimalus, kus leitakse, et mingi seadus on põhiseadusega vastuolus või lihtsalt halb. Tihtilugu on põhjus hoopis normi rakendamises ja kohaldamises. Kui tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks siis lükkab see automaatselt käima terve pika rea erinevaid riigiõiguslikke protsesse. Tihti võiks aga vaadata, et äkki on hoopis akti kohaldamine vildakas ja akti kohaldamise toiming on põhiseadus pärane, mitte norm ise. Tegelikult peatus samal probleemil oma kõnes ka Ülle Madise. Mulle tundub ja see kõlas ka aruteludes põhiseadus komisjonis ja fraktsioonides. Et üha enam ja vahel üsna kerge käega on hakatud põhiseaduse vastasuse argumenti kasutama lihtsalt oma huvide eest võitlemisel. Ega see ainult halb ei ole, küllap see on hea, et inimesed tunnevad ja uurivad põhiseadust ja saavad selle olulisusest aru. Halb on aga see, kui usutakse, et ühiskonnas saab olla üksainukene, õigluse tunnetus iseenda oma. Kuidas teha nõnda, et üha enam süveneks arusaam, et ühiskonnas on erinevad huvid, erinevad väärtushinnangud ja seadust? Õigusnormi ongi ju tarvis ennekõike siis, kui elu iseenesest ei suju. Mulle tundub, et põhiseadus ei peaks ega tohiks olla see malakas, millega õiguskantsler või ka kohus ajab läbi omaenda maailmavaatelisi veendumusi või eelistusi. Ülle madise vastas ka tervele reale küsimustele omandireformimist, kuni elektroonilise hääletuseni välja fraktsioonide poolt sõnavõtte polnud, niisiis asuti küsimuste lõppemisel kohe hääletama ja õiguskantsleri valimisel on hääletus salajane. Kui tablool taas numbrid särama lõid, oli tulemus selline, et Ülle madise poolt hääletas 72 saadikut, üheksa oli vastu, kaks jäid erapooletuks, 14 jättis hääletamata. Niisiis Ülle Madise on meie järgmine õiguskantsler.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu nimetas presidendi ettepanekul järgmiseks seitsmeks aastaks õiguskantsleriks Ülle Madise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotside kohtumine Soomerega toimus videosilla vahendusel, mida said jälgida kõik huvilised ning paljud avalikkuse jaoks vastuseta olnud küsimused said täna selgemaks. Näiteks ütles Soomer, et Eestis on vaja vähendada ebavõrdsust, väljendas toetust tselluloositehase rajamisele samasooliste abielude seadustamisele ja lubas presidendiks saades esindada Eesti ühtset välispoliitikat. Soomere peatus pikemalt ka Eesti-Vene suhetel. Eesti oma naabri nii-öelda üle aia ainult põrnitsemisel ei ole ka jumet, me peame suhtlema oma naabriga mingite kanalite kaudu. Ma ei näe mingit takistust, kui Eesti nii otsustab ja see klapib Euroopa liidu poliitikaga. Kas sõita Moskvasse või helistada vene presidendile, kes teenis, on ja ma arvan, ma suudan temaga rääkida tema tema keeles. Piirilepingu temaatika tuleneb sellest. Mu suhtumisest, mida ma juba väljendasin. On väga sümpaatne, et ühiskonnas elab edasi mõte Tartu rahu olulisusest meie riigi tekkimise järjepidevuse. Aga realistina, ma arvan, et Eesti piiride taastamine Tartu rahu lepinguga määratud mahus ei ole minu eluajal võimalik. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Indrek Saar ütles pärast kohtumist, et tal on hea meel, et presidendikandidaadiks pürgiv Soomere oli põhjalikult ette valmistanud. Oleks tahtnud mõnevõrra rohkem konkreetsust aga mõnede asjade puhul tõepoolest, Tarmo Soomere avaldas oma seisukohta ka me ju ilmselt, et kunagi ei kujuta ette seda olukorda ja ei ole kunagi juhtunud, et, et kõik 101 riigikogu liiget hääletavad ühe presidendikandidaadi poolt, et on erinevaid poolte vastuargumente, see on ju ka täiesti tavaline. Oluline on see, et kaks kolmandikku riigikogust oleks valmis ühe või teise kandidaadi taha asuma. Soomere selged seisukohavõtud Tartu rahu ja abieluvõrdsuse teemal tõid kaasa EKRE kriitika tulva. Eesti Konservatiivse rahvaerakonna esimees Martin Helme nimetas Soomere liberaalseks globalistiks. Akadeemik Soomere kohtub neljapäeval ka Isamaa fraktsiooni liikmetega, kuid isamaa on selgelt vastu seisnud samasoolistele paaridele samasuguste õiguste andmistele, kui on antud heteropaaridele kaanisaama pidanud oluliseks Tartu rahu põhimõtete järjepidevuse rõhutamist. Seega see kohtumine kerge olema ei saa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere kohtus hommikul Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Riigikogu fraktsiooniga, otsides partei toetust presidendiks saamisele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii kümmekond jooksjat kahemeetriste vahedega. Täna hommikul Sillamäe terviserajal startisid mitteametliku jooksuürituse korraldamise idee tekkis pealinlasel Margus Luhtojal sellest, kui järjekordne võistlus ära jäeti. Mispa, see talvemaraton jäi ära ja siis kohe nagu mõtlesin, mis saab, et tahtsin kiirelt joosta ja samas mul ütleme, keda ma juhendasin, et tahtsin, et temaga jookseks, aga paraku ta kukkus nagu paar päeva tagasi ja ei saanudki tulla, sellest tekkiski lihtsalt kohe idee, et kus joosta ja siis Aet pakkus välja, et äkki tuleb Sillamäele, siis ma hakkasin mõtlema, et see on kõige parem kahe kilomeetrine ring, kõik asjad nagu lähedal ja see on kiire rada kauge tulla, aga samas kolme neljakesi tuleme, kulud on väiksed ja. Aega võttis igaüks ise ja ka võistlusmaa valik oli vaba. Tiina Sääliku sõnul tõi teda Jõgevamaalt Sillamäele jooksma mitu põhjust. Esimene on kindlasti jooksurõõm, no kasvõi kaugelt näha oma häid jooksusõpru, kes siin samuti olid täna jooksmas. Teine põhjus on see, et mul täitus 80. maraton. Ja noh, kuna sünnipäev ka läheneb, siis on hea põhjus seda tähistada. Võistlustunde saamiseks pani Ivo Särak raja kõrvale püsti teenindustelgi, kuid selle kõrvalt leidis ta aega ka ise mõned kilomeetrid joosta. Ivo Sarak, kust tuli see mõte, et tulla siia vabatahtlikuna telk püsti panna ja teed ja suupisteid pakkuda? No ma olen käinud mujal ka ja Margus arvas, et ma võiks tulla. Kuidas läks, vaatasin, et uudistajad oli päris palju, ka linnarahva seast. Käisid, küsisid, mis toimub, ei olnud muret, rääkisime ära, kõik oli hea. Kas ta on võistlus, kas on treening, mis ta on, olete enda jaoks välja mõelnud? Pigem on niisugune väike pulli tegemine, sest ametlik ta ei ole, igaüks teeb mis, mis tahab. Tundub, et inimestel on väga suur kirg sellise reaalse võistlusmomendi järgi, on see nii, on ja kaua sa jõuad iseendale trenni teha, et, et mingil hetkel tuleks, kus ikkagi joonele panna ka ja, ja kui praegu siin noh, kõik asjad ära lõpetatakse ja kinni pannakse, siis noh, et mitte lolliks minna, siis on vahepeal kasulik liigutada. Korraldajana sai Margus Luhtoja nõusse venna Marko, kes pani maratoni kiirematele välja karikad ja seega andis võistlustunnet juurde ka autasustamine. Esimene koht, Vladimir Roo Võiduaeg 30. Naistemaratoni esikoht, Tiina sari. Sillamäelt raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaajast tingituna jäetakse spordivõistlusi ridamisi ära või asendatakse nad virtuaalsete jõukatsumistega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEile kogunes saksa kristlik demokraatliku liidu ja tema Baierimaa sõsarpartei juhtladvak, et rääkida selgeks, kellest saab nende kantsleri kandidaat sügisesel valimistel saksa keeles uniooniks kutsutava liidu kantslerikandidaadiks pürgivadki mõlema partei juhid Armin Lashet ja Markus Söder. Tegelikult ootasid saksa poliitikat lähedalt jälgivad ajakirjanikud, et nii-öelda eelotsus olekski juba eile õhtul ära tehtud kuid pärast kohtumist ütles Lasset vaid seda, et valik tehakse nimetatud kahe kandidaadi vahel ning otsus tuleb teha väga kiirelt. Teisisõnu võib liidu sees lähimate nädalate jooksul näha tõelist poliitilist duelli. Varasemalt Uniooni tegemiste kajastamisele keskendunud ja Angela Merkeli biograafia kirjutanud ajakirjaniku Stephan Korneliuse sõnul sobiks avalikkusele rohkem Sööder. Me näeme kahe kandidaadi võitlust, mis on väga võrdne, kusjuures kandidaatide vahel, kes ei saaks üksteisest erinevamad olla. Sööder on palju karismaatilisem juht, kellele meeldib ise nii-öelda juhtpuldi juures olla, see on praegu saksa avalikkusele väga sobiv. Laset on palju kaalutletum juht, kes üritab leida ühisosa erakonna eri fraktsioonide vahel. Tavaliselt ei väljendada ta oma seisukohti väga üheselt, kuid juhi valimisel on avaliku arvamuse kõrval olemas ka teine dimensioon. Need on partei liikmed Bundestagis ehk Saksamaa parlamendis, kes näevad erakonna toetust langemas. Nad tahavad, et neil oleks ka oma osa juhi valimisel, sest sisuliselt on ju kõigi nende tööd kaalul, ütles Kornelius. Ajalehe süütetsc saitungi parlamendibüroo juhi Kerstin Kammelini sõnul pole praeguses duelliolukorras midagi haruldast. 2002. aastal oli sarnane olukord Angela Merkeli ja Edmund Steiberi vahel, kes olid samuti nende erakondade juhid. Toona otsustas ühel hommikul Merkel Steiberi enda juurde kutsuda ja pakkus talle kokkulepet. Steuberist sai kantsleri kandidaat ning Merkel ootas neli aastat. Kuna Šteiberis kantslerit ei saanud, siis oli Merkel neli aastat hiljem ise juba edukas kandidaat. On täiesti võimalik, et ka sel korral kohtuvad kaks partei liidrid ja otsustavad selle koos ära. Ühtseks peavad nad jääma igal juhul, sest vastasel korral unioon lõheneb. Kaotasid kõik, ütles kamelin. Populaarsuse teine erakond ehk Saksamaa rohelised otsustavad enda kantsleri kandidaadi ära sel pühapäeval. Seepärast ei saa ka kristlikud demokraadid väga palju kauem oodata. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksa ajakirjanike hinnangul on praegused kandidaadid teineteisest väga erinevad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLugu sai alguse eelmisel sügisel, kui selgus, et Süürias alholi põgenikelaagris viibivad Soome kodanikud kümmekond naist ja 30 last. Veidi hiljem hakkasid selguma loo üksikasjad, et tegemist on ISISe võitlejate naistega, kes on ka ise aktiivselt osalenud värbamises ja mõnel juhul ka julmustes. Soome kaitsepolitsei peab neid julgeoleku ohuks. Peale selle ei olnud vähemalt osa naistest üldse nõus Soome naasma. Siis jätkus vaidlus selle üle, kas peaks püüdma ära tuua vähemalt Soome kodanikest lapsed, eriti need, kes on ilma vanemateta. Selleaegne. Peaminister Anti Rinne teatas, et valitsus ei kavatse esise laagrist kedagi ära tuua. Haavisto rääkis eraldi peaministriga ja sai enda sõnul ülesande asja lähemalt selgitada. Välisministeeriumi konsulaarosakonna ülem Basi uaminen oli selgelt erimeelt öeldes, et ei saa ilma poliitilise otsuseta tegutseda, muidu antakse ta ise kohtu alla. Minister Havist otsustas viia Toomineni üle teisele ametikohale. Hiljem palus aavisto siiski vabandust ja pakkus toomisele võimalust ametis jätkata. Välisministri tegevust arutas parlamendi põhiseaduskomisjon ja otsustas veebruaris pöörduda politseisse. Nüüd on eeluurimine jõudnud sinnamaale, et ajalehe Helsingin Sanomate andmetel kahtlustab Keskkriminaalpolitsei Pekka Haavistot kahes kuriteo episoodis esiteks ametiseisundi kuritarvitamises ja teiseks Soome seaduses ettenähtud koostöökohustuse rikkumises. Süüdimõistmisel võib nende tegude eest määrata rahatrahvi või kuni kaheaastase vangistuse. Pekka Haavistu ise on kõik süüdistused tagasi lükanud. Nüüd peab parlamendi põhiseaduskomisjon otsustama, missuguses kuriteos välisminister Haavistot süüdistatakse. Seejärel peab otsuse tegema eduskunda ja süüdistuse esitamist peab toetama enamus hääletusel osalenud saadikutest. Olukorda arutasid täna ka Soome valitsuse liikmed. Välisminister lahkus arutelult enne teisi ja ületeatel ei ole temalt õnnestunud kommentaari saada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome politsei kahtlustab välisminister Pekka Haavistot kahes kuriteoepisoodis. Juhtum on seotud al Holli põgenikelaagris olevate Soome kodanikega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee on nublu ja jah, see on kolleegium musicale, kes New Yorgi kultuuripäevad seekord avasid. New Yorgi Eesti maja, kus Eesti kultuuri festival juba viiekümnendat korda toimub oli täis mitme põlvkonna eestlasi. Nii neid, kes 1970.-te aastate alguses sellele sündmusele siin aluse panid kui ka neid, kes alles sellesse metropoli kolinud ja kas on juba leidnud või alles otsivad oma kohta. Ilomai Harding oli üks neist, kes Eesti kultuuripäevad käima lükkas. Ilomai sõnul kasvasid kultuuripäevad välja nooruslikust pealehakkamisest ja vajadusest koos midagi ära teha. Mina osalesin esimestel aastatel ja oli välja kas tegelikult metsa ülikoolist, mis toimus Torontos, Kanadas ja meil oli üks niisugune grupp, kes toetas Eesti kultuuri ja Eesti muidugi vabadust, tahtsime Eesti vabaks võidelda ja siis leiti, et siin ei olnud nagu midagi sellist. Ja tekkiski mõnel niisugune mõte. Toronto rahval ja siin New Yorgis olid aktivistid intellektuaalid, kes tahtsid ja, ja nii juhtuski. Kunagisest entusiastlikust noorte kultuuripeost on nüüd pool sajandit hiljem saanud oluline kultuuridiplomaatia vahend, räägib Eesti peakonsul New Yorgis Kairi Künk. See ei ole enam kogukonna üritus, mis omal ajal võib-olla algas selle mõttega, et, et tuleme kokku ja ja, ja hoiame Eesti meelt ja Eesti kultuuri traditsiooni üleval, siis viimase nelja-viie aasta eesmärk on ikkagi välja viia Eesti majast Eesti kultuuri nii palju kui võimalik koostöö Skandinaavia majaga, filmide näitamine, erinevad kontserdid, et me jõuaksime ameeriklaseni ja ta saaks aru, kes me oleme, kus me oleme. Kultuuripäevade kavas on ka etendus Vanemuise teatrilt, Curly Stringsi esinemine, mängufilmi kiik, kirves ja igavese armastuse puu, USA esilinastus ja veel mitmeid ettevõtmisi. Eesti Maja saali kogunenud publik aplodeeris püsti Ain Angeri, Martin Kuuskmanni ja Kristjan Randalu kontserdile. Konnektikati ülikooli professor Jaak Rakfeld, kes on samuti üks Eesti kultuuri päevade asutajaid, polnud kava iseloomustades kiidusõnadega kitsi. Vägev küll need kontserdid küll on lihtsalt nii südamesse, südamesse. Mul on nii hea meel, et kõik asi läks nii hästi korda, et 70.-te aastatel siis ma olin väga aktiivne siin ja pidasin loenguid, aga et see on nii vägev nüüd, et sa diator ja kõike, ma väga ootan seda. Üks kultuuripäevade sündmusi, mis jõuab ka Eesti majast välja, on pühapäeval New Yorgi Taevase Rahu kirikus toimuv kolleegium musickale kontsert, mille tulu läheb Ukraina heaks. Tõnu Karjatse New York.",
"role": "user"
},
{
"content": "New Yorgis algasid 50. Kunagisest noorte patriootide kultuuripeost on nüüd saanud oluline kultuuridiplomaatia osa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe kaalusime seda ettepanekut igatpidi ja, ja jõudsime järeldusele, et, et sel aastal me, et paremat pakkumist laual ei saa ja mitte jätta alampalka täielikult tõstmata ja, ja võtsime selle vastu, ehk siis 430 järgmisel aastal on alampalk ja 470 ülejärgmisel aastal 2000 seitsmeteistkümnendal aastal see olukord oli selline, et tööandjad ei olnud nõus 440 euro peale palka tõstma, me ei olnud omakorda nõus, et me õpime 2000 seitsmeteistkümnendal aastal ainult 460-ga ja, ja selle tulemusena, et üks ei olnud ühega nõus teine teisega, siis nii-öelda lepitaja pakkumine on loogiline. Selles asjas nüüd enam muutust ei tule. Lepitaja ettepaneku mõlemalt poolt heaks kiidetud ja, ja põhjust uskuda, et tuleb veel mingi versioon lauale, enam kahjuks. Meie poolt vaadates ei ole, aga me lisame nüüd sellele nii-öelda leppele omalt poolt preambula, nagu viimasel ajal kombeks, kus on meil selgelt kolm punkti sees valitsusega kolmepoolne dialoog käima selleks et tööturu olukorda parandada, et me võiksime teha kiiremaid hüppeid. Teiseks see, et me vajame alampalga statistikat, palju paremat, kui see täna on ja kolmandaks me peame lahti siduma igasugused lasteaiamaksud elatised, sotsiaalmaksumiinimumid, igasugused muud muud teemad sellest alampalgast, et me saaksime rahulik tegeleda alampalgaga ega peaks samal ajal mõtlema, milliseid asju veel sinna külge on. Külge on nagu riputatud, nii et, et see on kolm sellist punkti, me tahame kindlasti alampalga leppega nagu valitsusele ja tööandjatele kaasa anda. Mida te mõtlete sellega, et tööturu olukord parem, kas ainult palgatõusu või veel midagi? Meil on tegelikult tööturul terve rida probleeme. Üks nendest on see, et inimesed lahkuvad või on sunnitud töölt lahkuma tükk maad enne enne pensioni ea saabumist ja meil ei ole täna näha ega, ega ole kohta, kus sellest väga tõsiselt rääkida ja neid nii-öelda probleeme lahata. Meil on probleem selles, et töökohad ei ole tervislikud. Väga palju läheb tervist kaotsi töökohal. Meil on probleem see, et, et inimesed, et ei saa piisavalt ümberõpet, koolitust, tööandjad ütlevad, et neil ei ole inimesi võtta, aga inimesi ümber ka ei õpetata ega, ega kohandada sellele uutele nõudmistele. Nii et, et meil tegelikult neid küsimusi on terve, terve suur rida tööandjatele ilmselt sama palju. Aga hetkel puudub see koht, kus me tegelikult neid tõsiselt arutada saame ja kokku leppida niimoodi, et need muudatused ka tegelikult aset leiaksid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ametiühingud kiitisd heaks järgmise aasta alampalga 430 eurot. Tööandjad on pakkumise juba heaks kiitnud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.