messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui endiselt kaitseministrilt Jürgen Ligilt küsida, kes on pronkssõduri äraviimise suurim takistaja, vastab ta pikemalt mõtlemata. Tallinna linnapea. Ei tohiks olla sellist asja, et linnapea peab kohtulahinguid Eesti vaenlaste rõõmuks vabariigi valitsusega ja ta on küll kaks korda lüüa saanud, aga ei ole näha, kas ta selle lõpetab. Kohtuotsused on olnud väga ühesed, seal on kasutatud selliseid sõnu, et need kaebused on olnud kohatud ja provokatiivsed ja ühesõnaga linnapead on tegelikult väga otseselt süüdistatud provokatsioonis. See venitamine on sigadus. Seda ei tohiks Edgar Savisaar teha. Endise kaitseministri meelest tuleks pronkssõduri ümbritseda aiaga nii kiiresti kui võimalik. Vahet tuleks sinna püstitada, sest ei ole ju kellelgi vaja, et üheksandal mail seal erinevad grupid jageleksid ja, ja keegi mõnitaks Eesti lippu. Eesti Päevaleht on väitnud ka seda, et kaitseministeeriumil on olemas juba kindel tegevuskava selle kohta, kuidas täpselt toimuma hakatakse. Kas siis, kui ta ministeeriumist lahkusite, oli teil paberil tegevuskava olemas? Minul oli neid paaris variandis, tähendab teda täiendati kogu aeg, igal juhul on tegevuskava olemas, aga kui lõplik on küsimus, seda ma praegu ei enam? Ei, sellega ma nii kursis ei ole, tähendab see seda, et seal kuupäevi veel kirjutatud ei ole? Ma arvan, et kuupäeva sinna kirjutatud ei ole ka tänase päevaga. Siin on huvitavaid asjaolusid ka hiljem selgunud, et nii palju tean minagi. Tallinna linnapea Edgar Savisaar väidab, et kaitseministeerium on ajanud asja kiirustades, millised on linnaseaduslikud võimalused väljakaevamisi takistada, ta ka ei ütle. Kuigi ma olen optimist uue kaitseministri suhtes ja ma usun, et Jaak Aaviksoo ja Tallinna linna suhted kindlasti kujunevad konstruktiivseks, aga me saime tõepoolest kaitseministeeriumilt veel ühe kirja pealinna, ta käsitleb teist probleemi, see on vabadussõja võidusamba püstitamist, aga meile jääb siin arusaamatuks terve rida asju ja siis ma tõmbasin paralleeli teie küsimusega, nimelt Nad teatavad kõigepealt, et vabadussõja võidusamba territoorium võib hõlmata kuni kolme Tallinna linnale kuuluvat kinnistut, siis tuleb ka kinnistu, mis kuulub varamaade kinnisvara osaühingule. No tule taevas appi. Ma ei tea, kas me oleme jõudnud sellisesse olukorda, kus kaitseministeeriumis ei ole inimesi, kes üldse tunneksid Tallinna linna. Ma ei tea, kuidas nad seda siis kaitsta mõtlevad. Eesti Raadio korduva küsimuse peale, kas linn näeb seaduslikke võimalusi monumendi teisaldamise takistamiseks? Savisaar ei vastanud. Praegu ei ole millegi üle rääkida peale ligi kaks ühelõigulist kirja, kus ühest pakutakse üks koht välja, teisest, teine koht pakutakse välja. Meil ei ole ju praegu millegi üle kõnelda. Tallinna linnavalitsus õigusosakond koostab halduskohtule uut vastust väljakaevamiste keelustamiseks Tõnismäel Riigikogus vastu võetud sõjahaudade kaitse seadus lubab kaitseministeeriumil aga hauakohast tegutseda. Linnavalitsuse vastuseisu kiuste.",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine kaitseminister Jürgen Ligi (Savisaare tegevus on sigadus).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTuulepargi planeerimine on pikaaegne protsess. Tootsi suursoo asub Vändra vallas ja volikogu algatas planeeringu ja keskkonnamõjude hindamise juba aprillis 2012. Eesti Energia uue energia valdkonna juht Alo Kelder. Praegu on siis projekt planeeringute faasis, et täpsemalt käib teemaplaneeringu kooskõlastamine selle järel, kui vallavalitsus on seda teinud, läheb ta avalikule arutelule, nii et tegelikult on nii-öelda kaasa rääkimise võimalus veel ees ja samamoodi järgnevad uuringud. Kui paljusid inimesi see võib üldse puudutada, kui ta on vanas turbarabas. Park ise konkreetselt hakkab paiknema elumajadest ja püsiasustusest eemal ja noh, antud juhul ei tohiks see probleem olla. Eesti energiale on praegu neli töötavat tuuleparki. Need asuvad aulepas Narvas, Paldiskis ja Virtsus. Tegemist on firmale prioriteetse valdkonnaga. Alo Kelder. Me vaatame pidevalt võimalusi rajada uusi parke ja mitte ainult tuulikuid, vaid ka teisi taastuvenergia tootmise võimalusi. Analüüsime. Pärnu maavanem Kalev Kaljuste oli siis, kui tuulepargi planeeringu protsess algas. Tootsi vallavanem. See, et vanas rabas võiks olla tuulepargile vajaliku tugevusega tuult, eriti usutav, ei tundnud Kalev Kaljuste. Ega siis keegi ju ei uskunud, et seal tuult on, et me oleme ju 25 kilomeetrit seal rannikust, aga noh, nüüd on kaks aastat tuult mõõdetud ja tegelikult minu teada need mõõtmised näitavad, et tuule taha nagu asi jääda ei tohiks. Kaljuste hinnangul on uue tuulepargi rajamine väga oluline. Vaadates ka täna seda kliimakokkulepet, mis Pariisis sõlmiti ja kõike muud oleme me tegelikult teel sinna, et me peaksime väga palju ära kasutama, siis loodusressursse ja tuul on üks selline ressurss, mida meil tegelikult Pärnumaal on. Põhimõtteliselt on Pärnumaal olnud muidugi huvi neid tuulikuid rajada rannikualale aga rannikuala meil on täna üsna väärtuslik ja tegelikult üsna tihedalt ka asustatud ja, ja kasutuses. Et siis need tuulepargid on tekkinud täna meil just rohkem sisemaale ja ta annab kindlasti Pärnumaale mitu asja. Tegelikult on tegemist ju Pärnumaa jaoks ühe suurima investeeringuga Eestis, ma usun, kui see peaks tulema suurima maismaa tuulepargiga, mis koosneb üle 50-st tuulikust. Investeeringu maht, kui ma nüüd õigesti mäletan, on üle paarisaja miljoni euro. Need on töökohad. Need on teed, rajatised, logistika, energiaturvalisus. Need on mitmed asjad, mis ta nii Eesti riigile kui Pärnumaal annab. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Energia rajab Tootsi Suursohu rohkem kui viiekümne tuulikuga tuulepargi. Ehitamisega tehakse algust kahe aasta pärast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMa nägin lihtsalt viimastel nädalatel teatud poliitilist kallutatust tema kandidatuuri üle, noh väide, et tegemist on, mida avalikkus esitati, tegemist on IRL-i liikmega ja justkui nii-öelda juhi koha politiseerimisega. See on äärmiselt kummaline väide. Ei ole selle kaheksa aasta jooksul, kui Priit Kama on juhtinud vanglateenistust, ega ka 20 aasta jooksul, kui ta on teeninud Eesti riiki, keegi ei väitnud, et tegemist oleks poliitilise tippametnikuga. Nii et, et eks paratamatult tugevate isiksuste ümber tekivad nii poolt kui vastuargumendid. Priit Kama on kindlasti tugev isiksus ja eks arvamuste paljusus on ka üks demokraatia osa. Nendes arvamuste paljususes peamegi me leidma sellise kandidaadi, kes vastab omadustele ja eeldustele, mida see ametikoht nõuab ning kellel on olemas ka piisav toetus poliitilise tasandil. Kas te otsinguid jätkata ka nende inimeste hulgast, kes osalesid avalikul konkursil, kuid valituks ei osutunud? Selle avaliku konkursi osas on oma otsused langetatud, nii et me läheme edasi sihtotsinguga, nii nagu see juba on olnud ka eelnevalt üks sihtotstarve otsustasin teda mitte esitada ja nüüd me saame liikuda edasi juba siit, kus me täna oleme. Mingeid nimesid saate välja tuua. Ei saa täna ei saa, selleks on veel vara. Ma küsin viimase küsimuse, et kas te ministrina tunnete, et te ise käitusite valesti kogu seda protsessi juhtides. Nii nagu ma olen seda ka selgitanud viimaste nädalate jooksul, siis 2009. aastal on pretsedent loodud. PPA juhi valikul viidi läbi avalik kongres, kus selle avaliku konkursi viisime me läbi ka sel korral oleks olnud valik avalikku konkurssi mitte teha, ma arvan, et siis oleks olnud hulk selgitamist selle otsuse suhtes. Nii et paratamatult iga oluline personaliotsus vajab alati palju selgitamist, ka veenmist. Ja minu eesmärgiks alati on olnud see, et leida PPA-le kui suurimale avaliku sektori organisatsioonile hea tippjuht ja sellest lähtuvalt olen ma ka ise nud ja see käitumine antud juhul on olnud näiteks ka ekspertide soovituste usaldamine. Ma ise loodan, et me leiame järgnevate nädalate jooksul siin hea lahenduse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseminister Ken-Marti Vaher otsustas Priit Kama kandidatuuri politsei- ja piirivalveameti peadirektori ametikohale mitte esitada, sest Kamale puudub poliitiline toetus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBoriss Nemtsov leiab, et Eesti astumine NATO-sse võib aidata kaasa Eesti-Vene koostööle sest see aitab Venemaal ja Eestil paremini teineteisesse suhtuda. Eesti hakkab alliansiga ühinemise järel psühholoogilisel põhjustel end kaitsma tundma ühtlasi kui Venemaa hakkab üha vähem kahtlusega NATO-sse suhtuma. Kas aga Venemaa hakkab nõudma balti riikidelt seoses nende NATO-sse astumisega tavarelvastust piirava lepinguga liitumist allakirjutamist ütles Boriss Nemtsov järgmist. Me pole huvitatud balti regiooni militariseerimisest, ausalt öeldes usun, et ka teie ei ole sellest huvitatud. Seetõttu arvan, et teatud kokkulepped selles valdkonnas peavad kindlasti olema. Kujutan ette, juba ainuüksi Eesti kuulumine NATOsse tähendab seda, et mingit ohtu ei potentsiaalset ega möödapääsmatut. Venemaa poolt tal karta enam ei ole. Teil pole mõtet eriti ka oma armee koosseisu suurendada. Netsovi sõnul pole Venemaa jaoks eriliselt vahet, kas Eesti sõjaväkke kuulub 5000 meest nagu praegu või siis tulevikus 6000 meest sest ainuüksi Pihkva dessantvägede koosseisu kuulub juba ligi 5000 meest. Eesti ei suuda sellega lihtsalt Venemaa jaoks midagi olulist tõestada. Kõigele lisaks on praegu Venemaa jaoks tähtsad hoopis teised piirkonnad nagu Kaukasus, Kesk-Aasia seejuures peetakse silmas nii Taliibe kui ka neid ekstremiste, kes võitlevad Põhja-Afganistanis ja Tadžikistanis. Probleeme on Venemaal potentsiaalselt ka Vene-Hiina piiril. Seetõttu ei saagi Venemaa ennast killustada lõuna ja põhja vahele ning alustada Eesti-Vene piiril mingit võidurelvastumist. Nemtsov kinnitas, et seetõttu polegi Eestil vaja Venemaad enam sõjaliselt karta. Boriss Nemtsovist on tihti räägitud ka kui Venemaa parempoolsete jõudude presidendikandidaadist 2004. aasta valimistel. Nemtsov ise ütles, et tema taustaga inimesel, kes on Nižni Novgorodist tulnud Moskvasse asepeaministriks, pole võimalik presidendiks Venemaal saada. Küll aga on Venemaa demokraatlikel jõududel presidendivalimistel suur võimalus saada otsustavaks jõuks, kui ainult ühineda suudetakse. Mõistetakse, kui aga 2004. aastal demokraadid läbi kukuvad, on antud käest võimalus Venemaad demokraatlikumaks muuta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis oli Venemaa Paremjõudude Liidu liider Boriss Nemtsov.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nArutelu käigus seda kompromissettepanekut natukene muudeti täiustati, nii Leedu kui Läti pidi siis seda parandatud kompromissettepanekut arutama ama ja andma siis teada, et kas see võiks olla kokkuleppe koht. Siiski loodan, et see vaidlus jõuab ükskord ka lõpuni. Üldjoontes, mis see kompromissettepanek endas sisaldab? Arutatakse selle üle, millistel tingimustel see kaubandus võiks jätkuda, ehk et räägitakse tuumaohutusest, Astravetsi, jaama ohutusest ja sellest, et et mis tingimustel siis Astravetsi jaama käima minnes kolmandatest riikidest Balti riikides elektrikaubanduse jätkub kompromissi ettepaneku sisu, siis laias laastus on see, et Euroopa tuumaohutusagentuur siis peaks andma veel täiendava hinnangu. Astraveti tuumajaama ohutusele. Kas see kompromiss meie jaoks on sobilik? Ja no tegelikult on diskussioon olnudki pigem Läti ja Leedu vahel. Eestil ei ole erimeelsusi või, või, või meile on need ettepanekud enamasti kõik sobinud. Et Eesti on ka mõnevõrra teises olukorras kui, kui Läti-Leedu aga see, mis, kuhu on jõudnud see diskussioon, ma arvan, et see on isegi ajas paremaks läinud, sest ega siis tuumaohutus on meie jaoks ka väga oluline. Kui suur on oht, et kokkuleppele jõutagi ja see tähendab ka seda, et Euroopa Liidu poolt lubatud 700 miljonit eurot desünkroniseerimiseks, et seda ei saa lihtsalt kasutada, sellepärast et leedulased on vastu. Seda raha kindlasti saab kasutada küll, aga täna me oleme kolme balti riigiga ajanud ühtset energiakaubanduse poliitikat kolmandate riikide suhtes. Kui me ei peaks kaubale saama, siis kindlasti see olukord, kus me ühtselt käitume, muutub täna. Ma arvan, et, et tegelikult mingiks hetkeks see kokkulepe siiski ikkagi tuleb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu on juba kuid lootnud saada Eestilt ja Lätilt kinnitust, et me loobuks Venemaalt ja Valgevenest elektri ostmisest, kui sügisel käivitub Valgevenes Astravetsi tuumajaam. Kumbki riik ei ole soovinud Leedule sellist lubadust anda. Astravetsi elekter pääseks Balti riikide turule Läti kaudu, mis ostab Vene elektritootmispiirkonna elektrit. Nüüd on Euroopa Komisjon teinud kompromisettepaneku, kuidas olukorda lahendada, eile õhtul vestlesid sel teema kolme Balti riigi majandusministrid ning Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa see traktor on täna registreeritud, eks ole. Et need liiguvad piirile. No vot, ühesõnaga, kõik on okei. Seestpoolt vaadatuna on elu piusa piirivalve kordonis endine, jälgitakse liikumisi, patrullid lähevad välja, tavapärane töö käib, kuid väljaspoolt vaadates on piusa kordonis kõik muutunud. Seoses uue kordonihoone ehitusega on vana lammutatud ning piirivalvurid aastaks ajaks soojakutesse kolitud. Täpselt nii alustas piirivalve 22 aastat tagasi, meenutab Piusa kordoni CC korrapidaja. Ervin ei hembaum. 22 aastat tagasi sai alustatud siinsamas Võmmorski mäe peal siis oli, kordan, oli seesama roheline hoone siin selja taga ja nüüd oleme jälle putkates tagasi, et on nostalgia. No natukene nostalgia, aga ootuspärane tulevikule muidugi. No kuidas on elu siin? Minu arust imeline? Värske õhk hommikul nilnud, mitte ei laula, vaid röögivad teenistuskoertega võidu. Süüa antakse sama hästi kui kodus peaaegu. Muutunud on ka olukord piiriribal, kus käib patrullimine. Seoses riigipiiri raadamisega tuleb nüüd piirivalvuritel leida üha nutikamaid radasid, et laveerida mudamülgaste vahel jätkab Piusa piirivalve kordoni juht Valmar Hinno. Tänasel päeval on nagu füüsiline patrull piiril veidi raskem, sellepärast et mets on raadatud, tehnika on seal peal käinud, pinnas on pehme. Nii et seal, jah, jalgsipatrullis on, on tingimused veidi raskemad, kuid kindlasti on, on kaugem eesmärk, kui see kõik see korda saada ja ta saabki korda, et tulevikutingimustes saavad kindlasti olema palju paremad kui kõik see varasem. Milline on aga Piusa kordoni töötajate seisukoht, kas piirivalve peaks jätkama iseseisva ametkonnana, Valmar Hinno veel kord? Et jah, mul on, on omad hoiakud kindlasti olemas, aga, aga need, need jäävadki ka mulle enda tal teada. RSis korrapidaja Eihenbaumi seisukoht on aga järgmine. Teate, piirivalvurid on väga poliitik, kauge rahvas, et las sellega tegelevad poliitikud meie valvanud piiri. Kairin üle jõe Piusa piirivalvekordoni teabetöö piiriametnik arvab aga, et selliseid otsuseid tuleks väga läbimõeldult teha. Mina isiklikult arvan, et neid asju ei tasuks jälle uisapäisa otsustama hakata ja uuesti reformima, sellepärast et igasugustest reformidest on meil kõigil siin suhteliselt kõrini ja, ja kui teha jälle emotsionaalne otsus ja, ja hakata asju lahutama, siis see asi ei pruugi paremini välja kukkuda, kui ta praegusel hetkel toimivana on. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Mirjam Nutov Võmmorski.",
"role": "user"
},
{
"content": "Samal ajal kui riigi tasandil peetakse aru, kas piirivalve peaks jätkama eraldiseisva asutusena, on meie kagupiiri piirivalvurid Piusa Piirivalvekordonist kolitud elama soojakutesse. Igapäevaselt patrullides tuleb neil leida üha nupukamaid teeradasid, et riigipiiri raadamise järel tekkinud sopaaukudest mööda saada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui raadio näiteks pilti, siis tegelikult on Madis Kallase kabinetis seina peal Saaremaa kaart mis on tänaseks täis täpikesi iga täpike tähendab kuupäeva selles külas, mitu siis neid täppi siin kaardi peal on ja mitu küla siis tegelikult Saaremaal on? 425 ja puudu on siis kaks täppi, kahjuks kaks küla jäid vähemalt hetkeseisuga külastamata, kuigi ase päeva jooksul on tulnud väga palju soovitusi, et Madis, et võta ennast kokku, et sa oled veel üle 10 tunni vallavanem, et sa jõuad ära käia. No mis see kaks küla seal oli siis, nii Moosi, kui siis tätsi, küla on külad, kus keegi ei ela nendesse küladesse, siis klassikalist autoteed väidetavalt ei pidavatki minema, seal tulebki natuke ka jala käia. Tagantjärele vaadates peab tunnistama, ma arvasin, et see läheb lihtsamini, et mis see siis on, et Saaremaa ei ole ju nii suur, et aga aga iga küla sinna sisse pöörata, et seal ka kõik vastavad kindlad reeglid, et jalad peavad ikkagi maad puudutama ja GPS peab näitama, et ma füüsiliselt asun siis haldusüksuses selles külas. See oli väljakutse ja kolm küla Saaremaal, Vilsandi, Abruka ja kõinastu asuvad ju nii, kus sa ei saa autoga minna, sa pead selleks broneerima siis kas laeva või siis läbi merematka või traktoriga. Aga see ei pidanudki ju lihtne olema, et mul on hea meel, et ma vähemalt peaaegu olen täitnud ja võib olla täidan.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna on viimane tööpäev Saaremaa valla esimesel vallavanemal Madis Kallasel, kes võttis poliitilise vastutuse Saaremaad tabanud koroonaepideemia pärast. Ametisse astudes võttis ta endale väljakutse külastada kõiki Saaremaa külasid. Kas lubadus sai täidetud?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKahe eelneva katsega võrreldes on tegemist uudse lähenemisega. Kõigepealt peavad huvilised esitama neljandaks juuliks taotluse ja kui linn on nende majanduslikku võimekust kontrollinud, saadetakse pakkujaile kutse dialoogides osalemiseks. Tõenäoliselt algab esimene dialoogivoor septembris, kirjeldas abilinnapea Meelis Kukk. Ja esimeses voorus me räägime pakkujatega läbi pakutava tehnilise lahenduse. Nende pakutavad ajagraafikud. Toimub ka teine läbirääkimiste voor, mis jääb aasta lõppu. Kõige lõpuks pooled allkirjastavad dokumendi ehk ühise arusaamise pakutavast ja selle põhjal on 30 päeva aega lõpphinna pakkumiseks. Kukk loodab, et tuleva aasta esimeses kvartalis on neil projekteerimis ja ehitusfirma välja valitud, aga kuna kõigil on kahju, et kaunis projekt luik jääb realiseerimata, siis on linnavalitsus arutanud muudatusi, mida luige projektis teha, et sild ei läheks väga kalliks, aga oleks visuaalselt sarnane. Seda ma ka tean, et luige arhitektuurilise osa autorid on huvitatud oma projekti realiseerimiseks ja kindlasti teevad ka aktiivselt tööd, et leida endale ehitusel võttes partner, kellega siis seda projekti realiseerida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu linn kuulutas välja uue silla projekteerimis-ehitushanke. Kui kõik läheb plaanide kohaselt, saab kesklinnast Laialt tänavalt Rääma tänavale viiv sild valmis 2025. aastal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLaevade esindajad külastavad järgmisel kolmapäeval Gdanski Remontova laevatehast, et saada kohapeal ülevaade tööde seisust. Aevade juhatuse esimees Kaido Padar ütles, et Poola laevatehas on küll kinnitanud, et muretsemiseks pole põhjust, et mõnes tööetapis on tekkinud mahajäämus. Seal on elektritöödest, mis on näha ja seal on ka natuke värvimisi teisel laeval ja nii edasi kõik, et, et noh, just vaadata ka seda, et tegelikult mai teisel poolel peaks hakkama esimesed mehhanismid e katsetused siis, et kui elekter tehtud ei saa, siis ei ole võimalik ka neid katsetusi teha, et noh, see ongi tegelikult see meie hirm, aga veel kord, et, et ükski praami kasutaja muretsema ei pea, et, et esimene oktoober ei jää praamiliiklus seisma ja alates ka aasta algusest me tegeleme plaan B-ga Türgi Sefini laevatehase tööd kahe laeva ehitamisel on TS laevad kinnitusel aga graafikust isegi veidi ees. Praeguse kava kohaselt peaksid ehitatavad laevad Eestisse jõudma alates juuli lõpust. S laevade juhatuse esimees Kaido Padar ütles, et varuplaani käivitamise otsustab TS laevade juhatus ning võimalikke lahendusvariante on viis. Me oleme ära küll kaardistanud, mis on kõik rahvusvahelised vetes, öeldakse, mis maamuna peal olemas on ja mis on saada, et, et ka nii nagu ka lennukite puhul praamide puhul sama moodi, et, et praami praami pärast ei tehta, tehakse ikka tavaliselt kuskile liini peale ja, ja noh, neid me, eks me neid lahendusi nüüd otsime, et kas keegi kuskil suvel lõpetab näiteks liikumise kuskil Kesk-Euroopas ja kas ta jääb vabaks ja nii edasi. Ma arvan, et võib-olla odavam on teha varsti juba selle plaan B osas otsuse ära ja, ja selline eelleping ära, et, et nii kui see leping tehtud on, eks me siis ka avalikult räägime sellest Majandusministeeriumi asekantsler Ahti kuningas rõhutas, et Tallinna sadam peab täitma ministeeriumiga sõlmitud lepingut. Kindel on see, et neli laeva peab esimesest oktoobrist saarte vahel liikuma. Loodame, et need on need neli laeva, mida ehitatakse. Kui seal tekib viivitus päev nädal, siis peab lihtsalt Tallinna sadam organiseerima, teised laevad selleks ajaks. Tallinna sadam on tellinud kaks parvlaeva Poola Remontova ja kaks parvlaeva Türgi Sefini laevatehasest. Parvlaevad on 114 meetri pikkused ning mahutavad 150 sõiduautot või 10 autorongi. Reisijakohti on ühel parvlaeval 600.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad kaalub, kas käivitada lähiajal varuplaan, kui leiab kinnitust, et Poola laevaehitaja Remontowa ei suuda kahte parvlaeva õigeaegselt valmis saada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõik sellele ümarlauale kohale tulnud väikeparteide või poliitiliste liikumiste esindajad olid ESM-i suhtes kriitilised näiteks Peeter Võsu erakonnast Eesti kristlikud demokraadid. Tegelikult ikkagi Eesti üks argument on see, et eestlane ei ole nii rikas nagu sakslane nagu soomlane. Nende jaoks on see summa siiski selline hallatav summa, mille nad maksavad. Ja tegelikult kogu see klubi ju ikkagi mõistab, et Eesti ei ole nii rikas, et me võiksime seda ka üsna ausalt ja otse välja öelda. Kohale tulnud nõudsid ka rahvahääletuse korraldamist, sellele oli vastu aga Urmas Ott mittetulundusühingust vaba isamaaline kodanik. ESM on oluline küsimus kogu Eesti rahva jaoks, kuid hetkel ei näe me põhjust rahvahääletus korraldada. Seda ka seetõttu, et antud hetkel on antud leping tõlgendatud välislepinguna, mis praegu tähendab seda, et SM-i ei saagi rahvahääletusele panna. Kuid oleme seisukohal, et iga järgmine samm meie riigi suveräänsuse kahandamisel eeldab kindlasti ka volituse saamist eesti rahval. Rohelise maailmavaate propageerija Marek Strandberg rõhutas, et kogu kriisi on üritatud lahendada valest otsast. Ma arvan, et selleks, et see hullumeelne rahamängu või kasiino kriis, mida me täna näeme, nagu lõppeks, tuleks tegelikult anda rahvastele tagasi õigus kasvõi kohaliku raha tekitada, täpselt seesama majandus, kultuur taastuks, vastupidisel juhul me võime istuda siin ja me räägime ju tegelikult juba kollektiivselt suhteliselt rumalaid asju ja samas on rahasüsteemi iseseisvusega. Need on täiesti erinevad asjad. Raha on jätkuvalt kollektiivne mäng, iseseisvus on vabadus teha, mida tahetakse, ja see üldse, et rahasüsteemil Euroopas on niivõrd suur poliitiline mõõde muudab selle rahasüsteemi juba olemuselt nõrgemaks kui tolle, millel ei ole nii suurt poliitilist mõõdet. Kuigi tegemist on globaalse rahaga. Eesti Konservatiivse rahvaerakonna volikogu esimees Henn Põlluaas hoiatas, et ohus on rahvusriikide ellujäämine, sest kriisivarjus üritatakse luua Euroopa ühendriike. Sellele vaidles vastu riigikogu IRLi fraktsiooni kuuluv Andres Herkel. Mida ma näen pikas vaates Euroopa riskina, on see, et sellised riigid nagu meie ja Põhja-Euroopa protestivad abi andmise ja ESM-i vastu ja lõunas protestitakse siis kasinusmeetmete vastu ja keegi ei ole rahul ja see tekk selle koha pealt käriseb aitäh.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu erakorraline istungjärku eel, kus tuleb arutusele Euroopa stabiilsusmehhanismi loomise heakskiit, avaldasid ümarlaual oma arvamust ESM kohta parlamendivälised poliitilised jõud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUSA valitsus saadab narkootikumide vastaseks võitluseks Kariibi mere piirkonda sõjaväelaevu, luurevahendeid ja tuhandeid julgeolekutöötajaid. USA staabiülemate Ühendkomitee esimees Mark Milli. Mõni aeg tagasi saime luureinfot, et narkokartellid kavatsevad koroonaviirusest tingitud olukorda ära kasutada ja smugeldada meie riiki rohkem narkootikume. Valge maja arutab ka võimalust, et inimestele hakatakse tungivalt soovitama näomaskide kandmist väljaspool kodu isegi siis, kui neil haigusmärgid puuduvad. Viimaste prognooside järgi võib koroonaviiruse se nakatuda miljoneid ameeriklasi ja surmade arv tõusta lausa 200000-ni. Valge maja koroonaviiruse töörühma liige Anthony Fauti. Kui suudame inimesi ärgitada väga-väga rangelt füüsilise distantseerimise suuniseid järgima, siis ma usun, et suudame seda numbrit muuta. Osariikidele saadeti aga riiklikes tagavaradest viimane hulk kaitsevarustust. Ametnike sõnul ei pidanudki see kestma koroonaviiruse leviku lõpuni ja soovitavad osariikidel vaadata eraturgude poole. Ma kavatsen ka edaspidi survestada valget maja riikliku kriisi haldamise ametit ja ausalt öeldes ükskõik keda, kes mu telefonikõne vastu võtab, et saada rohkem hingamismasinaid ja kaitsevarustust. USA president Donald Trump Me tarnime asju õigesti ja nagu teate, siis meil on pea 10000 hingamismasinat, mida hoiame, et saaksime olla paindlikud. Samal ajal jõudis New Yorki lennuk Venemaa abisaadetisega, mille hulgas on peamiselt näomaskid, hingamismasinad ja desinfitseerimisvahendid. Alles möödunud kuul palus USA välisministeerium diplomaatidelt, et nad uuriksid meditsiinitarvete kättesaadavust erinevates riikides, aga mitte Venemaal. Kahe riigi presidendid pidasid mõni päev tagasi telefonikõne, kuid ametliku ümber kirjutuse järgi. Võimalikust abi saadetisest ei räägitud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA valitsus saadab narkootikumide vastaseks võitluseks Kariibi mere piirkonda sõjaväelavu. USA-s on koroonaviirusesse nakatunud juba üle 200 000 inimese, surnud on pea 5000. Ekspertide hinnangul jõuab nakatumiste kõrghetk kätte umbes kahe nädala pärast, kuid samal ajal on pinnale kerkimas ka muud probleemid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKuldar Veere, teie olete oote vallavolikogu revisjonikomisjoni liikmena uurinud muuhulgas ka seda, et kuidas kunagi Sangaste vallale kuulunud Sangaste loss erakätesse liikus, ei olnud ju sugugi niimoodi, et ühel päeval oli loss siis Sangaste valla oma ja teisel päeval oli ta järsku siis Tambergi tädipoja Erki Molsare käsutuses. Oskate seda kuidagi ka kuulajatele selgitada? Kõigepealt siis justkui tehti selle Moldsare ettevõtetega ühisettevõte, et seda lossi siis kuidagi ühiselt majandada ja Sangaste vallas oli seal enamus, aga siis läks aeg edasi ja järgmine tehing juba oli selline, kus Sangaste vald otsustas sellest osalusel siis nagu justkui loobuda ühe MTÜ kasuks ja siis see osalus võõrandati ja raha selle eest ei saadud, vaid seal rakendati siis ebaseaduslikult pikka viie aastast makse tähtaega ja, ja siis hiljem veel on tehing, kus siis selles MTÜ-s, kui algul oli vald seal ka veel üks osanikest, kellele siis pidi saama kogu selle MTÜ vara, kui see MTÜ kunagi laiali läheb, siis aga ka see otsus või põhikirjaline säte muudeti ära Tambergi ettepanekul selliseks, et kunagi MTÜ vara jaotatakse vastavalt siis üldkoosoleku otsusele ja seal otsuse tegemisel enam ei ole vallal mingisugust nagu enamus häält, vaid ta on üks mitmest vist viiest osanikust ja teised on kõik eraõiguslikud ettevõte, et seal ja kokkuvõttes siis ongi olukord, kus vald on nüüd lõpuks ilma lossist ilma sellest osaluse. Ja kui me vaatame, kes on selle lossi siis tegelik kasusaaja, siis seal on füüsilised isikud Heiki Moltsaar ja tema abikaasa Annabel Moltsaar. Ja siin on vist oluline, et üks kohtuotsus tegelikult on seoses selle sangaste lossi võõrandamisega ju juba tehtud. Kunagi oli ka selle kohta meedias üks saade, millest siis tõdeti, et Sangaste vallavanem, siis Kaido Tamberg näppas lossi oma perele, et Tamberg kaebas lausa meediakanali ja ka minu nagu vale faktide levitamisest kohtusse, aga vähemalt esimese astme kohus leidis, et selline väljend, et näppas lossi oma perele on täiesti kohane väljend nende tegude kohta, mis ta tegi, see kohtuotsus küll ei jõustunud, kuna see on nüüd edasi kaevatud ringkonnakohtusse ja selle istung tuleb alles maikuus. Mis ma siin rohkem oskan öelda, et eks ajaratas käib omamoodi ja ajapikku tuleb ka tõde päevavalgele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkriminaalpolitsei pidas täna korruptsioonikuriteos kahtlustatavana kinni Otepää vallavanema Kaido Tambergi ja abivallavanema Kajar Lepiku. Lisaks neile peeti kinni veel kaks inimest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kauri Sinkevicuse sõnul kontrollib politsei muuhulgas ühe kinnistu ja Sangaste lossi omandisuhetega seotud tehinguid ja kokkuleppeid. Sangaste loss kuulus varem Sangaste vallale. Pärast haldusreformi liitus Sangaste vald Otepää vallaga, kuid loss libises tasapisi erakätesse. Madis Hindre rääkis sel teemal Otepää vallavolikogu liikme Kuldar Veerega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEmaja ääres asuva Kalevipoja samba juurde kogunesid hommikul linnavalitsuse, tudengiorganisatsioonide ja jõustruktuuride esindajad. Pärast sissejuhatust ning hümni võttis sõna Tartu volikogu esimees Tõnis Lukas. Tartu tähendus ei ole olnud olla ainult liiklusteede raudteede sõlmpunkt vaid Tartu strateegiline tähendus on selles, et ta on rahvusliku eliidi, rahvusliku rahvuslike liidrite järelkasvu taimelava. Ajaga ei ole siin mitte midagi muutunud. Tartu tähendus on samasugune ka nüüd ja kui praegu oleks vaja Eesti riigil teha olulisi otsuseid ja sõlmida mõni tähtis leping, tehtaks seda kindlasti ka jälle Tartus. Tartu linnapea Urmas Klaas tsiteeris oma kõnes Jaan Poskat, kes ütles 1920. aasta 10. veebruaril asutava kogu koosolekul järgmist. Nüüd, kus rahuleping veel mitte täidetud ei ole ja kus sõda ümberringi möllab, nüüd ei pea meie mitte üksi oma sõjariistade võimu katsuma hoida, vaid meie peame kõik selleks tegema, et seda võimu suurendada, sest ei kindel või olla oma iseseisvuse. Riigil, kes seisab niisuguste kardetavate naabrite läheduses, peab ta igal ajal valvel olema. Sellepärast ma usun, et mina ei eksi, kui ütlen. Maitskem küll rahu, aga hoidke alal ja kasvatage oma sõjalist jõudu, aga see on kaitsejõud. Tudengiorganisatsioonide esindaja Henri Pehk aga kutsus oma kõnes olema lihtsalt rahul. Unustame ära selle, et eestlaste lemmikspordiala on meeleheide ja võtame korra hetke. Naudime seda mõnusat loodust, mis meil on ja oleme rahul. Lisaks hommikusele sündmusele Kalevipoja kuju juures toimub täna Tartus veel teisigi rahulepingu sõlmimise aastapäevale pühendatud üritusi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna tähistatakse Tartu rahulepingu sõlmimise 102. aastapäeva. Tartus toimus mälestustseremoonia Vabadussõja mälestussamba Kalevipoeg juures.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMaikui tarbijahinna indeksi numbrid on siis järgmised, võrreldes aprilliga oli muutus 0,9 protsenti ning võrreldes eelmise aasta maiga 3,6 protsenti. No see 3,6 protsenti on nüüd päris suur number, nii et vaataks, mis siin selle taga on. Suuremaks mõjutajaks oli kindlasti mootorkütuse hinnatõus ning nii bensiin kui diislikütuse olid mõlemad 20,2 protsenti kallimad, kui seda oli mulluses mais. Aga nüüd aasta võrdluses, tuleb seda tähele panna, et nüüd mais kaotasid mõju eelmise, eelmisel aastal toimunud aktsiisimäärade langetused ja nüüd aktsiisimäärade määrad võrdsustusid nii sel kui möödunud aastal ning see kindlasti andis kaasa selle diislikütuse ja muude aktsiisist mõjutatud ning siis suurem mõju oli nüüd veel indeksi muutusele kodudesse jõudnud elektri 24,6 protsenti. Tõus toidukaupadest on möödunud aasta maiga võrreldes enim kallinenud värske kala 25, värske köögivili 16, muud jahusegud 11,5 protsenti. Odavnenud on kartul 21 protsenti ja kui me nüüd vaatame seda üldtabelit, siis seal on niisugune, et on haridus ja lasteasutuste hinnatõus. On tingitud kohalike omavalitsuse omavalitsuste poolt seoses Covid 19 levikuga tehtud lasteaia kohatasu soodustuste lõppemisest. Neid oli ka möödunud aastaga, neid on erinevalt rakendatud ja möödunud aasta olid nad mais veel jõus, aga sel aastal enam ei olnud. Viimati oli nüüd niisugune, see tarbijainnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurem kui 3,6 protsenti 2018. aasta oktoobris ja siis oli see 4,4 protsenti, nii et vahepeal meil suuremaid numbreid ei ole olnud. Ma saan aru, statistikaameti inimesed ei taha ettepoole vaadata, aga paistab, et seesama trend ju siiski jätkub ka lähikuudel. Noh, ega see etteennustamine on niisugune tänamatu, aga teiselt poolt, kui on vaba raha, mis otsib omale kasutust, ega siis ei ole ju kaupmees kah saab ju sellest aru, et on piisavalt vaba raha turul, mis, mis tahab saada asjast mist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Statistikamet on saanud valmis maikuu tarbijahinnaindeksi arvutused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKultuuriministeerium tutvustas eelmisel nädalal valitsusele analüüsi laulu ja tantsupeo liikumise jätkusuutlikkusest. Sellest ilmneb, et valdkonnas on neli suuremat probleemi, mida tuleb lahendama hakata. Esiteks, omavalitsused ei arvesta poliitika kujundamisele, et laulu ja tantsupeo liikumine on valdkondadeülene. Teiseks on koolides järelkasvu tagamine ebaühtlane, kolmandaks on katusorganisatsioonid ja kollektiivid alarahastatud ning neljandaks on üleriiklike pidude korraldusel palju projektipõhisust. Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõunik Eino Pedanik selgitas, et koolide ebaühtlus tuleneb sellest, kuidas suhestuvad tantsutrennid ja kooriproovid õppekavaga. Meil on aastaid räägitud näiteks, et kas koorilaul peab olema õppekava osa või saab koorilaulu teostada muusikaõppe raames või, või, või kuidas leiab kooli tegevuses rahvatants oma niši. Et erinevad koolid on neid väga erinevalt lahendanud ja selle tõttu me püüame leida nagu võibolla parimaid mudeleid, kuidas seda toimima saada niimoodi, et, et seda ebaühtlust nagu likvideerida. Mis puudutab omavalitsusi, on seal laulu ja tantsupeo liikumise edendamise vaatepunktist pilt väga erinev. Tartu linnapea Urmas Klaas märkis, et kohalik omavalitsus peaks käima ühte sammu keskvalitsusega ja tegema kõik, et juhendajatele mõeldud toetus toimiks. Et väärtustataks kvalifikatsiooni ja koolitamist. Ma arvan, et me peaksime rääkima omavalitsustele positiivsete näidetega, et kui me nüüd üle riigi asuksime kuidagi nüüd ühtlustama ja ütlema, et igal pool peab olema just täpselt nii ja mitte teisiti, siis ma usun, et me oma eesmärke ei saavuta. Hiiumaa tantsuõpetaja Helle-Mare kõmmus rõhutas, et laulu ja tantsupeo liikumine ei tohi olla kohustus ega koorem. Nii kodus kui koolis me ju teatud mõttes valmistame oma lapsed ette, et nad saaksid hakkama nii koduses koolikeskkonnas kui ka väljaspool seda. Ja üks võti selleks on, et ma tean väga hästi seda, kust ma ise tulen. Ehk ma tunnen oma rahvakultuuri, et laps, kes meilt välja läheb, teab kindlalt, kust tema tulnud on ja me peame nagu selles osas tööd tegema ja, ja mõtlema, kuidas me seda tagada suudame.",
"role": "user"
},
{
"content": "Selle asemel andis valitsus Kultuuriministeeriumile ülesande koostada tegevuskava laulu- ja tantsupeo järjepidevuse tagamiseks. Esmane analüüs selleks on valminud ning toob välja mitu probleemi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViitseadmiral Tarmo kõuts on kõige pikema staažiga kaitseväe juhataja Euroopa Liidu ja NATO riikides. Eesti kaitsejõudusid on ta juhtinud alates 2000. aasta septembrist, esinedes territoriaalkaitse ja ajateenijate värbamisel põhineva regulaararmee veendunud pooldajana. Vihjeid oma soovist tegevteenistusest lahkuda andis ta juba kevadel. Täna teatas ta, et on esitanud lahkumisavalduse presidendile. Need ülesanded, mis ma endale püstitasin 2000-l aastal, esiteks selleks, et saada NATO liit liikmesmaa kutse ja teiseks, selleks, et olla NATO aktiivne liige on põhiliselt täidetud. Leian, et seda ametit võiks jätkata juba keegi teine. Kui te küsite, mida ma soovin teha peale ameti maha panemist siis ma ütlen kohe otse ja ausalt, ma kavatsen kevadel kandideerida Riigikokku ja seal jätkata oma küllalt pika elukogemuse kasutamist Eesti rahva ja riigi heaks. Kõuts kavatseb astuda ametist vabastamise järel Isamaa ja Res Publica liidu liikmeks, nimetades oma tugevusteks julgeoleku ja merendus valdkonna tundmist. Selleks, et mitte jätkata seda vaikimist ja tõe otsimist, ma tahan teile ka ütelda, et minu parteiline eelistus on Isamaa ja Res Publica liit. Ma mõtlesin selle väga tõsiselt möödunud aasta sügisel ja ka enne aastavahetust. Teatasin sellest kavast ka peaministrile. Peaminister Andrus Ansip, millise tundega võtsite te täna vastu kaitseväe juhataja teate, et ta on esitanud lahkumisavalduse presidendile? Mul ei tulnud Tarmo kõutsi otsus ootamatusena. Ma mõistan Tarmo kõutsi. Ma oleks hea meelega näinud, et Tarmo kõuts oleks kaitseväe juhatajana jätkanud veel mõned aastad kuid iga inimene on vaba oma oma otsustes ja kui Ta selle otsuse langetas, siis tuleb edasi elada selle teadmisega, et uue kaitseväe juhataja leidmine võtab aega. Meil on selleks praegu neli kuud ja ma loodan, et selle ajaga me leiame ka kaitseväele hea juhataja. Praegu seda juhataja nime mina valmis ütlema, kindlasti ei ole. Presidendil on aega kaitseväe juhataja vabastamiseks neli kuud. Presidendi pressinõuniku Eero Rauna sõnul tahab president enne uue kaitseväe juhataja kandidaadi riigikogule esitamist arutada. Seda küsimust riigikaitse nõukogus. Millal riigikaitse nõukogu kokku kutsutakse, ta öelda ei osanud. Kõuts on ise pakkunud presidendile oma võimalike järglastena välja brigaadikindral Alar Laanemani ja kindralmajor Ants Laaneotsa nimed. Eesti raadio andmetel võib võimaliku kandidaadina kerkida ka endise lennuväejuhi brigaadikindral Vello Loemaa kandidatuur. Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas kinnitas, et Isamaa ja Res Publica Liit ei loobu oma programmis ajateenistusel põhinevat kaitseväe teenistusest. No palgaarmeele üleminek ei ole Eesti rahva huvides ja Isamaa ja Res Publica liit ei lähe ühtegi sellisesse valitsusse kus hakatakse Eesti riigi kaitseväge nõrgendama ja kohustust ajateenistust välja juurima, nii et kindlasti on see valitsus, kuhu meie läheme sellist nägu, et ta peab Eesti kaitsmist oluliseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitsejõudude juhataja Tarmo Kõuts teatas oma tagasiastumisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViimaste päevade koroonasse nakatunute hulgas on Omikrontüve osakaal üle 80 protsendi. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp rääkis sellega seoses mõnedest muudatustest. Ommikrondiveel iseloomulikust lühemast inkubatsiooniperioodist tingituna on alates selle nädala esmaspäevast ehk siis 10.-st jaanuarist vaktsineerimata ja läbipõdemata lähikontaktsete ja piiriületajate karantiiniperiood seitse päeva. Terviseamet on seoses hommikrondivee levikuga vaadanud üle testimise korralduse ning terviseameti hinnangul ei ole edaspidi otstarbekas, kas testida kõiki asümptoomseid lähikontaktseid. Karantiini lõpus. Esmaspäevast kehtima hakanud korra järgi ei saa riskiriikidest saabuvad vaktsineerimata reisijad enam liikumisvabaduse piirangud testimisega lühendada ning peavad olema seitse päeva kodus. Seetõttu sulgeb terviseamet alates järgmise nädala esmaspäevast Tallinna sadamas, lennujaamas ja Narva piiripunktides olevad avaliku testimisorganisatsiooni testimise punktid. Kuna siis olukorrast, et ei ole enam võimalik karantiini lühendada testimisega kaob kindlasti ka testimise vajadus seal. Terviseameti nõustaja, Tartu Ülikooli professor Krista Fisher ütles COVID 19 hetkeolukorrast rääkides, et nakatumine on suurenenud noorte hulgas, mis võib olla seletuseks, miks haiglates patsientide arv oluliselt ei kasva. Aga selge on see, et vaktsineerimine ja eriti tõhustusdoos vähendab nii nakatumist kui raskesti haigestumist. Siin ei ole üldsegi nagu küsimust mitmeti tõlgendamises, kui me vaatame vaktsineerimata inimeste haiglasse minekut ja lõpetatud vaktsiinikuuriga, siis vahe on päris palju kordi ka eakad inimesed üle 80 aastased, kelle hulgast muidu, kui nad nakatuvad, siis ligi pooled vajavad haiglaravi. Me näeme, et kuus pool korda on seda vähendanud, nende hulgas kahe doosiga vaktsineerimine ja kui me vaatame, Neid, kes on saanud tõhustusdoosi, siis neid on ainult kuus vajanud haiglaravi. Siin novembri algusest kuni jõuludeni välja. Hanna Sepp hoiatas, et kuigi homikroni põdemine ei pruugi viia haiglasse, võib selle kiirest levikust tingituna hakata kasvama koormus esmatasandi tervishoiule. Üldiselt on meil nädala-paari jooksul pilt tunduvalt selge.",
"role": "user"
},
{
"content": "Omikrontüvi levib Eestis jõudsalt. Tõhustusdoosi saanutest saatuvad haiglasse vaid üksikud eakad nakatunud, selgus Terviseameti ülevaatest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLindad Pärnu jahtklubi kai äärest ei leia, sest seda pole veel vette tõstetud ja alus vajab Ene tähtsat sõitu ka pisut vuntsimist. 1978. aastal Poolas ehitatud jaht on 16 ja pool meetrit pikk ning neli ja pool meetrit lai. 14 aastat oli Linda Tallinna merekooli õppelaev. Nüüd on see eraomandis võimalust osaleda Dau sip. Reise peetakse väga oluliseks. Linda Reeder ja Dau Sip. Reisi projektijuht Rene Varek. Me sõidame kõik etapid kogu regati jooksul, kus on neli ametlikku etappi, pluss siis laeva viimine starti Klaipedas ja laeva toomine tagasi esini linnas Poolas osaleb 46 meeskonnaliiget, nii et, et see on päris rohkearvuline ja, ja suur projekt tal Schips tähendabki seda, et osalevad jahtlaevad alates 10-st meetrist, mis ei olegi nii väga suured, kuid selle sajakonna laeva hulka üle pooled on kindlasti kahe-kolme mastilised pikemad kui 40 meetrit. Suured ookeanipurjekad, kus meeskonnaliikmeid võib laeva peal olla 40 kuni 140. Oma 12 meeskonnaliikmega on Linda üks väiksemaid jahte selles laevastikus. Linda kapten Elmo Saul. Sõita Lindalaevaga sellist Dal siperi katti, see on midagi väga erilist. Siin on palju ajalugu, Lindalaeva ajalugu, merenduse ajalugu ja missiooni ja seda noortele kõikidele anda edasi, et ja vastutus on suur ja kõrge. Regati reeglite järgi peavad poole meeskonnast moodustama kuni 25 aastased noorpurjetajad. 23 aastane Julius Tarand on üks nendest. Suurem avamere purjetamiskogemus tuleb siit sellelt võistlusel, sel suvel ma loodan, purjetanud olen pea 14 aastat ja enamjaolt väiksemate paatidega, nii et seekord väga suur hea võimalus kaasa sõita sellise erakordse võistlusega suurte purjekatega ja näha erinevate riikide suurpurjekaid. Regatt toimub 26.-st juunist kolmanda augustini. 18. juulil väljuvad laevad Tallinna sadamast ja lahel. Rivi istub kogu laevastik üles, mis on purjetajate sõnul suurepärane vaatepilt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu jahtklubi jahtlaeva Linda meeskond teeb ettevalmistusi osalemaks Tall Ships Race`il ehk suurte purjelaevade regatil. Sellest 1956. aastast toimuvast regatist võttis Eesti jaht viimati osa 1992. aastal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel neljapäeval toimunud Lüganuse volikogu istungil palus volikogu liige Enno Vinni võtta vallavalitsusel seisukohti veel esimeses keskkoolis toimunud Reformierakonna noorte koosoleku kohta. Koosoleku korraldamiseks loa andnud kooli reformierakondlasest direktor eid Uustalu kuulub volikogus opositsiooni, kusjuures viimatistel valimistel kandideeris juustalu Enno Vinniga ühes nimekirjas, kuid pärast valimisi kasvasid nende poliitilised vaated lahku. Täna hommikul Lüganuse vallamaja ees korraldatud koolipere piketi saatel toimunud vallavalitsuse koosolekul jõuti otsusele, et 30 aastat keskkoolis töötanud Heidi Uustalu ei sobi enam regiooni suurima kooli juhiks. Tegelikult on küsimus ikkagi selles, et üks koolijuht, kes on vallavalitsuse hallatav asutuse juht, mida ma juhin mina peaks töölepinguseaduse järgi olema lojaalne. Me ei saa seda täna eeldada ja meil ei ole omavahelist usaldust. Kiviõli esimese keskkooli hoolekogu esimehe volikogus sarnaselt kooli juhiga opositsiooni kuuluva Mehis Kreismanni arvates ei teinud keerulisse olukorda sattunud vallavalitsus täna head otsust. Minu jaoks on see väga inetu ja alatu käitumine, et on välja otsitud mingisugused põhjused, miks teda üldse koha pealt lahti lasta. Ja olukorras, kus kõik on kooliga väga rahul. Meil toimivad noorte õpetajate vahed. Meil on väga-väga vinge kool on ju, ja see, mis põhjendusi praegu tuuakse, on lihtsalt välja imetud põhjendus. Minu silmis on see praegu, ma ei taha seda öelda, aga see on poliitika, kasutatakse praegu lihtsalt ära. Volikogus olevat koalitsiooni enamus üheäärset enamus. Ja see üks hääl lihtsalt manipuleerib praegu täiesti nii vallavalitsuse kui volikogu liikmetega. Kivili esimese keskkooli koolipere plaanib tekkinud olukorda koos kohaliku võimu esindajatega arutada täna õhtul koolis toimuval koosolekul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hoolekogu esimees peab seda poliitiliseks võitluseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIgalühel on digiriigis oma roll teha ja sealt hakkab see nagu rõõm ja mure pihta. Rõõm sellepärast, et meil on väga ägedaid asutusi, kes teevad väga häid teenuseid, aga teistpidi on see, et see tase on ebaühtlane ja need paar näidet, mis siin oli, tulevadki välja ka mõned kohad, kus parasjagu tase ongi olnud, siis kehvem, eks, ja see hakkab pihta hästi lihtsast kohast, et kas tegelikult teenuseid üldse juhitakse. Kas teenusel on keegi, kes vastutab selle teenuse eest seal taga? Kui me toome näite vaktsineerimise korraldamiseks koroona näitel, aga see hakkab sellest pihta, et seda teenust keegi ei juhtinudki, see oli tegelikult protsess, kui selline oli paigast ära ja siis ei saa ka see digilahendus sinna tulla. Aga nüüd toetuste süsteemi puhul sama asi. Ma arvan, et siin on paar nagu hästi süsteemset asja, mis ei ole veel juurdunud. Kutsu tehnoloog laua taha, pane korra nagu laud püsti, räägi erasektori tegelikult, et seda nõu küsimist on võimalik teha. Ehk et kas otsustaja peast on see otsustaja siis poliitik või ametnik, vahet pole, käib läbi, et kuule, kas ma korraks oma infosüsteemi peale mõtlesin, kuidas see tegelikult digitaalsena kohale viia? Me eeldab Eesti digiriigi puhul, et igaüks seda kindlasti mõtleb, aga see eeldus on vale, mis omakorda viibki sinna, et eks ilmselt me peame investeerima rohkem sinna teadmistesse ja oskustesse. Mis on nendel inimestel, kes kõikjal siis riigis töötavad? Aga on see arusaam asutuseti või ministeeriumide erinev. Täpselt nii, aga see viibki mind tagasi sinna, et on kaks varianti, kus see lahendada. Üks on see, et kas proovida oskusi teadmisi edendada, mis on üks teie kindlasti väga vajalik tee, teine pool on see, et saab ka ju mõelda, kas midagi veel kesksemalt korraldada saab ju ka rohkem tuua mingeid funktsioone keskele kokku või anda siis näiteks nagu digiriigi keskasutustele nagu majandusministeerium mõnes mõttes hooba, et rohkem nõuda. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium ja teie ise olete viimasel ajal, ma saan aru sel teemal kõvasti lobi teinud, et anda ka IT-ministrile pädevuse panna tempel alla, vot et seda nüüd hakkame arendama. Ja see on nüüd ongi see raske koht, et me hoidsime seda lobi väga kaua tagasi, aga tundub, et see on vähemalt osaliselt vajalik see muutus teha ja miks me seda ütleme, et kui me vaatame maailmas ringi korraks ja võrdleme ka teistega, siis riigid, kes suudavad teha kiiresti mõnda muutust just nimelt teenuste kvaliteedis, need on neid hoobasid kasutanud läinud mõnevõrra kesksemaks, lisanud MKM-i sugustele asutustele mõnevõrra rohkem sellist nagu nõudmise momenti juurde. See töötab. Kirjeldage see mõne praktilise näite puhul ka ära. Kas või kui tuled juhtumisi välismaalt, oled koroona ka välismaa saanud korraks stu Eestisse tagasi pead täitma vormi, ära logid ID-kaardiga sisse, seal on umbes kuus välja, millest kolm ID-kaardi pealt tuleb ära ja siis kolm küsitakse üle ala, mis aadress meil telefon on, need on kõik infosüsteemides olemas, mis tähendab seda, et ei järgita andmete ühekordse küsimise põhimõtet, see põhimõte me hästi pehmelt kirjas olnud pole mingit hooba selles mõttes kedagi, nagu nõuda seda väga palju täitmast. Eks sedalaadi hoobasid võib-olla oleks vaja, ehk et tõesti, et kui keegi selle teenuse püsti paneb, saab MKM, Riia või keegi minna öelda, kuule, muuda see ära või võta maha või mis tahes. Et võib-olla on ka sellist nagu debatte või kas see oleks hoop, mis tooks muutuse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaktsineerimise korraldamise ning energiatoetuste jagamise näitel tõdeb viis aastat Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantslerina digiriigi arengut juhtinud Siim Sikkut, et ametnikele-poliitikutele tuleks anda senisest rohkem digiteadmisi ja IT-ministrile tugevamad hoovad arenduste juhtimisel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPlastpakendite tootmisel kasutatakse esmast toorainet toorainete kaevandamisel või kasvatamisel on suur mõju keskkonnale, mis tekitab kliimakriisi. See tähendab, et tootjad peavad hakkama tõsiselt mõtlema, millistes pakendites pakkuda oma tooteid jätkab keskkonnaminister Erki Savisaar. Iga selle ühekordse pakendi turule laskja ülesanne leida see lahendus, kuidas need pakendid pärast kokku koguda ja ümber töödelda. Loomulikult on neil olemas ka alternatiiv minna üle korduvkasutatavatele pakenditele ja nende puhul oleks võib olla see deposiidi süsteem kuidagi arusaadavam ja, ja mõistlikum. Tootjate jaoks võib see aga tähendada, et tootmine muutub kallimaks. Sihtasutuse teemäära juht Kadi Kenk. See on ehk võibolla põhjus, mis pärast kardetakse korduslahendustele üleminekut kõige enam tegelikult pikas perspektiivis on ühekordselt pakendi üleminek efektiivsem ja ennast sisse töötanud lahendus kindlasti peaks olema ettevõttele kulukas, sellepärast et ettevõtted peaksidki alati vaatama, kuidas nemad saavad võimalikult kasumlikult tegutseda. Lihtsalt nüüd tuleb hakata arvestama ka sellega, kuidas nende tegevusmudelis arvestatakse ka ressursi säästlikkusega. Muidugi oleks ka üks lahendus see, et kõik tooted ei ole pakendatud ja tarbija ise võtab poodi minnes oma pakendi kaasa, jätkab keskkonnaminister Erki Savisaar. Saab osta nii-öelda kaalukaupa täpselt selles koguses, mis on vaja, kuhu siis tarbija saab minna järgi oma pakendiga, nii et me vabaneme sellistest ühekordsetest pakenditest, mis pärast tekitavad probleeme. Sihtasutuse teemära juht Kadi Kenk ütles, et korduvkasutatavad pakendid on ringluses vähemal või suuremal määral kõikides Euroopa Liidu riikides. Nii Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias on lahendusi aga ka meie naaberriikides näiteks Soomes ehk et korduspakend ei ole täielikult võõras nähtus. Lihtsalt kui mõnel pool on mõni piirkondlike lahendus, siis selle riigi jaoks on see väikene. Eestiga võrreldes võiks see juba katta ära tervelt meie pool riiki, näiteks. Euroopa Liidu direktiivi miinimumnõue on, et kõik ettevõtted, kes kasutavad ühekordseid pakendeid, peavad koostama plaani, millega vähendada nende kasutamist märgatavalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaministeerium saatis Justiitsministeeriumisse arutlusele eelnõu, mille kohaselt tuleb ühekordsete nõude kasutamist piirata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSuhteline vaesus on termin, mis ei kao kunagi ükskõik millisel tasemel ühiskond on, ikka on keegi vaesem või rikkam kui teine. Korraks sõna Anett müürsoole. Ehk siis ta näitabki, kui kaugele on need nii-öelda kõrgemad sissetulekut saavad inimesed nendest, kes siis saavad madalamat sissetulekut ja suhtelise vaesuse piir siis võetakse ongi siis 60 protsenti leibkonna liikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku medianist, mis siis tegi 611 eurot kuus. Eelmisel aastal elas meil suhtelises vaesuses 272700 inimest, mis on siis 20,7 protsenti. Pilt suhtelise vaesuse osas Eesti eri piirkondades on läinud ühtlasemaks, aga kõige vähem on seda Lääne-Virumaal, Harjumaal ja Saaremaal. Kõige levinum on suhteline vaesus inimeste osas, kes elavad üksinda ja on vanemad kui 65 aastat. Aga tõusnud on selle osaga 18 kuni 24 aastaste noorte seas. Üldiselt on siiski suhtelise vaesuse määr langenud aga nüüd absoluutsest vaesusest. Kui me räägime absoluutsest vaesusest, siis see tähendab sellist vaesust, kus inimese sissetulekud jäid alla elatusmiinimumi piiri, mis siis tähendab, et tal ei olnud selliseid sissetulekuid, et ta suudaks end ära elatada. Ja 2019. aastal elas absoluutses vaesuses 30500 inimest, mis siis teeb 2,3 protsenti Eesti ühiskonnast. Ja nende leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek oli siis väiksem kui 221 eurot ja absoluutses vaesuses elavate inimeste arv meil ei vähene. Aga on veel selline termin nagu ilmajäetus, kui inimesed ei saa endale midagi lubada. Mille osas siis inimesed kõige rohkem ilmaetust tunnevad, on ettenägematud kulutused. Pea iga kolmas Eesti inimene ütleb, et ta ei saa endale lubada ettenägematuid kulutusi. Iga neljas inimene aga ütleb, et ta ei saa endale lubada kord aastas nädalast puhkust kodus eemal, kusjuures puhkus ei pea olema kuskil välismaal või soojas riigis või hotellis või spaas, see võib samamoodi lihtsalt olla ka sugulaste või sõprade juures või kuskil metsas telkides. Paljud kurdavad ka seda, et ei saa välja vahetada mööblit aga tabeli teises otsas, mida endale lubada saadakse, on interneti kasutamine, samuti teise paari jalanõude muretsemine ja sooja kodu omamine. Üldiselt puudutab aga ilmajäetus kuut koma viit protsenti inimestest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kogutud andmetest rääkis pressikonverentsil lähemalt Statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohus arutas Reiljani süüepisoodi üldisest kriminaalasjast eraldi, kuna Reiljan läks riigiprokuratuuriga kokkuleppe menetluse peale. Reiljanit süüdistatakse 20000 euro suuruse altkäemaksu vahendamises ärimees Vello Kunmani ja Edgar Savisaare vahel. Kokkuleppe järgi tuleb Reiljanil kanda rahaline karistus kogusummas 33034 eurot 40 senti Beti pluss 705 eurot sundraha. Täna selgitas prokurör Steven Risto Evestus prokuratuuri seisukohta ja seda, miks otsustati, et Reiljani eelmist tingimisi karistust antud süüasjaga ei seostata. Reiljan ise kommentaaridest keeldus, teatades, et tema on juba kõik öelnud ja seda saab ka saalis salvestustelt kuulata. Huumorimeelt Reiljan kaotanud ei ole, lisades, et kuna ta valimistel ei kandideeri, siis pole vaja midagi juurde öelda. Reiljani advokaat Margus Mugu oli nõus lühidalt siiski kommenteerima, miks kokkuleppele mindi. No kas siis nüüd reedeni oleks parem istuda seal kohtus, noh ma eeldan, et seal vist oli 2019 määratud istungid, et no see ei ole ju ka mõtet, see on ikka üks väga väike osa sellest suurest asjast, ma arvan, et ka prokuratuur oli väga rahul sellega, et selline kokkulepe tehti. Nii prokurör kui advokaat avaldasid lootust, et kohus kokkuleppe kinnitab. Otsus tuleb 19. oktoobril.",
"role": "user"
},
{
"content": "Harju maakohus arutas Keskerakonna endise esimehe Edgar Savisaare korruptsioonikaasuse raames süüdistuse saanud endise ministri Villu Reiljani süüasja. Villu Reiljan läks Edgar Savisaare kohtuprotsessil prokuratuuriga kokkuleppele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMargus Oopkaubal on ilmunud juba neli näidendiraamatut, nüüd aga on tulemas neljast raamatust koosnev sari. Nii tekib tahes-tahtmata küsimus, kust tulevad kõik need ideed ja mõtted, mida näidendisse panna. Margus Oopkaup. Kuna ma juhendan neid näiteringe palju, siis minu põhimõte on olnud alati see, et kõik, kes tulevad näiteringi, need peavad vastavalt oma võimetele saama kindlasti ka rolli, aga sellist repertuaari ei ole ja siis ei jäägi muu nõu üle, kui tuleb, ise kirjutad ja nüüd on neid näidendeid kogunenud juba üle 40 pea 50 ja nendest siis üle 30 on ka lavastatud. Oop kaup ütleb, et kõige rohkem on ta neid lavastanud, mõistagi ise. Aga kui on puuetega inimeste teatrifestivalid, siis alati on ka tema näidendeid lavale toodud. Nüüd aga on ilmumas näidendid esimene. Esimeses näitemängud üks, selles on neli näidendit, esimene näidend kannab pealkirja aasta. See on Eesti rahvakalendri tähtpäevadest, mis on natukene unustuse hõlma vajunud. Teine näidend on tähtpäevad, see on ka Eesti kalendri tähtpäevadest, aga tegelastel lähevad need päevad täielikult sassi. Kolmas näidend on jõuluvana jaanipäev. Neljas näide on siis Kristuse maailm. See on piibliainet religioossest, maailma loomisest. Margus oopkauba näidendi raamatu ilmumist saab toetada hooandjas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabakutseline näitleja ja puuetega inimeste näiteringide juhendaja Margus Oopkaup kirjutab ka näidendeid, mis on mõeldud just puuetega inimestele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLätlaste vaates on küsimus eelkõige praegu Soomes, sest kui vaadata võimsuse, siis Klaipeda terminalist piisaks balti riikide varustamiseks gaasiga täiesti. No Läti enda vajadus on kaks korda suurem kui Eesti oma, ehk siis aastas 10 teravat tundi ja peaminister Kris sõnul plaanitakse seda vajadust ka vähendada. Nii et eelkõige uue terminali loomise vajadus sõltub sellest, mis saab Soomest. Nüüd, küsimus on asukohas, lätlased on skulpe terminali loomisega üritanud tegeleda juba kolm või neli aastat tagasi, siis oli olemas ka Lõuna-Korea investor, kuid kohalikud elanikud ja ka kohalik omavalitsus oli selle vastu ja kui küsisin täna siis Saul Krasti omavalitsuse, st mis seisus see projekt siis on ja kas keegi selle arendamisega üldse tegeleb, siis sain vastuseks, et vähemalt omavalitsuse poolt või teadaolevalt ei tegele sellega praegu keegi. Aga skulda sadam on Lätis suuruselt neljas ja selle kasuks võiks rääkida ka hea asukoht. Nimelt asub see mitte kaugel gaasihoidlast, mis on teatavasti balti riikides ainus ja, ja kõige suurem praegu, kuid samas jälle Insualsi gaasihoidla juhid ehk siis Connecus Baltic read. Juhid kinnitasid mulle täna tehniliselt ei oleks takistus inal gaasihoidla kasutamiseks siis kõigi nelja riigi jaoks ka juhul, kui see terminal tuleks Paldiskisse, nii et need ühendused on olemas, mida lätlased plaanivad teha. Kindlasti plaanitakse suurendada Leedu ja Läti ühenduse võimsust, sest see on praegu oluliselt väiksem kui näiteks Klaipeda terminali võimsus ja sinna pudelikaela võib ka gaasivarustus jääda toppi. Läti on võtnud seda teemat tegelikult arendada väga aktiivselt ja Läti majandusminister Janis Vitenbergs on just neil päevil suundumas Ameerikas, et ka seal võimalike investorite ga läbi rääkida. On teada, et Lätis on vedelgaasiterminali rajamisest huvitatud ikka üsna mitu investorid ja ühed neist on ameeriklased, kellega siis Läti majandusminister järgmisel nädalal ka kohtub. Et saada siis täpsemat infot, mismoodi edasi talitada. Aga insgalsi gaasihoidla igatahes praegu suurendab oma varusid minnes just vastu ja mõeldes sügisele uuele kütteperioodile, nii et noh, lätlased püüavad praegu teha kõik, mis võimaliku, et et selles olukorras gaasivarustust ikkagi hoida ja vähendada samas ja lõpuks ka loobuda siis gaasi ostmisest Venemaalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kaalub võimalusi veeldatud maagaasi ehk LNG ujuvterminali hankimiseks. Seejuures peetakse oluliseks koostööd Läti ja Soomega. Lätis on arutatud aga ka muid võimalusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna ja homme Roomas toimuva G 20 riikide tippkohtumise üks kõrvalisi, kuid olulisemaid momente toimus eile õhtul pärast septembris lahvatanud tüli Austraalia allveelaevade tehingu üle kohtusid esimest korda USA president Joe Biden ning tema Prantsusmaa ametikaaslane Emmanuel Makroon. Kui septembris oli Makron raevukas, siis eile õhtul Itaalia pealinnas pigem diplomaatiline. Ma arvan, et me klaarisime koos asju, mida tuli klaarida. USA ei olnud tehingu ainus osapool, nagu president Biden märkis. Nüüd on eriti oluline kindlustada, et sellised olukorrad poleks tulevikus võimalikud. Tugevam koordinatsiooni ja koostöö on vajalikud, ütles Makroon. Kuigi kohtumise vältel ta loomulikult naeratas, siis ilmestavad need sõnad siiski seda, et makroni on praegugi keeruline halva mängu juures head nägu teha. Kaotas Prantsusmaa ju liitlaste seljataguse sepitsemise tulemusel enam kui 55 miljardi eurose lepingu. USA president Joe Biden hingas pärast kohtumist kergendatult, sest pinged võeti maha. See, mis juhtus, oli kohmakas, seda ei tehtud väga sujuvalt. Mulle jäi mulje, et teatud asjad olid juba toimunud. Tahan öelda, et Prantsusmaa on meie eriti eriti hinnatud partner, sõnas Biden. Kuid ajakirjanikud täpsustasid seepeale, et mida siis Biden arvas toonase lepingu sõlmimise hetkeks juhtunud olevat. Mulle oli jäänud mulje, et Prantsusmaale oli ammu ette teada antud, et tehing jääb ära. Jumal ausalt, on liiga palju asju, mida me oleme koos teinud, kannatanud, koos tähistanud koos seda on liiga palju, et meid lahku ajada. Oleme maailma ajaloos pöördepunktis, nupud mängulaual muudavad asukohti, see juhtub iga 50 kuni 75 aasta tagant. Me tahame olla sel hetkel Prantsusmaa ga samal poolel, sõnas Biden. See selgitab mõneti ka Makrooni septembrikuist otsust rääkida pärast lepingu avalikuks tulekut telefonitsi Bideniga, aga mitte Austraalia peaministri Scott Morrissoniga. Ilmselt usub ka Macron, et Biden tõesti ei teadnud, et kõike tehakse Prantsusmaa selja taga. Eile avanes aga Morissonil esimest korda võimalus makrooniga telefonitsi rääkida. Kuna liidrid kohtuvad sel nädalavahetusel nii Roomas kui kliimakonverentsil Claskos, siis siluti tüli enne käes? Ist. Kõne sisu pole avalikustatud, kuid Austraalia ajakirjanduse andmetel polnud Makrooni viha Morrissoni suunal kuidagi lahtunud. Tema sõnul peab Austraalia astuma nüüd käega katsutavaid samme, et katkist suhet parandada. K 20. Riigijuhid kohtuvad sel korral veidi väiksemas koosseisus, sest Venemaa president Vladimir Putin ning Hiina president siis Ping osalevad videoteel. Kuigi tegemist on suurimate majandusriikide kohtumisega, domineerib seekordset tippkohtumist loomulikult koroonaviiruse teema. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA ja Prantsusmaa presidendid silusid Roomas suhteid. Joe Bideni sõnul ei teadnud ta septembris, et Prantsusmaad ei teavitatud nende allveelaevatehingust Austraaliaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nHaapsalu ja Läänemaa Facebooki grupp loodi 2009. aastal nüüdseks tegevuse lõpetanud mittetulundusühingu Läänemaa turism poolt, et tutvustada piirkonda siseturistidele. Aja jooksul grupiroll aga muutus ning nüüd veavad seda mõned vabatahtlikud administraatorid, jätkab üks Haapsalu ja Läänemaa Facebooki Grupi administraator Lemmi Kann. Praegu on see kujunenud selliseks kogukondlikuks platvormiks, kus vahetatakse kogukondlikku infot, käiakse nõu küsimas, otsitakse ja antakse teada kadunud asjadest, lemmikloomadest, kultuuri, sündmustest, mida iganes. Kõik, mis puudutab Haapsalut ja lanemaad Lemmi Kann rääkis, et kergesti tüli tekitavatel teemadel nagu religioon, poliitika ja koroona selles grupis kohta pole. Mille üle võivad suhteliselt kergesti tekkida konfliktid ja see on see asi, mida me tahaksime seal grupis vältida, pealegi gruppe, kus selliste teemadega tegeleda ja nende üle tõeliselt kirglikult ja põhjalikult vaielda. Neid on ju teisigi. See grupp on siiski vaid osake Läänemaa sotsiaalmeediamaastikust. Ajalehe Lääne elu peatoimetaja Kaire Reiljan ütles, et lääne elu hoiab maakonnas toimuvaga kursis olemiseks silma peal lisaks Haapsalu ja Läänemaa grupile veel tervel real väiksematel internetikogukondadel. No ta on jah üks ütleme kõige suurem, et, et seal ikkagi on palju on seal Haapsalu asju ja ka muid läänemaa asju, aga, aga noh, tõesti tegelikult väga väärtuslikud on ka need igasugused külagrupid, piirkondlikud grupid, kus just need väiksemad asjad ju muidu meieni väga sageli ei jõua. Interneti roll inimeste elus on järjest kasvanud ning et politsei saaks neile seal rohkem abiks olla, alustab Läänemaal tööd. Veebipolitseinik jätkab Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Tartuhin. Siis 2022. aasta algusest alustab jaoskonnas tööd ka veebipolitseinik. Tema teeninduspiirkonnaks saab ka Hiiumaa ja Saaremaa. Veebipolitseinikuga suhtlemine on inimeste jaoks võimalus saada nõu või vastuseid oma küsimustele ning anda vihjeid, kuid politsei kiiret abi vajades tuleb Taratuhini sõnul ikka ühendust võtta hädaabinumbril üks üks-kaks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalmeedia populaarsuse tuules on viimase kümne aasta jooksul hoogsalt kasvanud kohaliku info jagamisele keskendunud grupid ning huvi selliste kogukondade vastu on mõnikord üle-eestiline. Näiteks \"Haapsalu & Läänemaa\" nimelises Facebooki grupis on liikmeid rohkem kui Lääne maakonnas elanikke.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAmeerika Ühendriigid algavate kõneluste tulemuste suhtes optimistlikud ei ole ja rõhutavad, et kui diplomaatia ebaõnnestub, ollakse valmis kasutama muid võimalusi. Eelmiste kõneluste järel olnud kuuekuuline paus on andnud aega uute takistuste tekkeks. Läinud reedel teatas Iraan uutest edusammudest uraani rikastamise vallas. Tema 60 protsendini rikastatud uraani varud on kasvanud 30 kilogrammini ja suurenenud on ka 20 protsendini rikastatud uraani kogus. Seda on üle 80 kilo. Seda kõike on rohkem kui 2015. aasta tuumaleppes lubatud ja tähendab, et Teheranil kulub tuumarelva lõplikuks väljatöötamiseks väga vähe aega, kui ta seda otsustab. Sellega läheb Iraan Viini läbirääkimistele justkui jõupositsioonilt. Uus president Ivrahim Raisi juhitav valitsus saadab viini ka uued läbirääkijad. Nemad on rääkinud USA sanktsioonide täieliku leevendamise vajadusest, mitte aga kokkuleppe täitmisest. Rahvusvahelise julgeolekunõukogu Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika koordinaator Bret McCerk ütleb, et USA ei luba Iraani tuumarelva arendada ja kui rääkida sõjalisest jõust, takistamaks seda, on see vägagi saavutatav eesmärk. McCurki sõnul usuvad iraanlased, et neil on Venemaa ja Hiina ka mingi võimalus sanktsioonide survest mööda hiilida. USA erisaadik Iraanis Rob Maly kirjutas Twitteris, et Iraan võib valida kahe tee vahel. Jätkuv tuumaeskalatsioon ja kriis või naasmine leppe juurde, luues võimaluse piirkondlikeks majandus ja diplomaatilisteks sidemeteks. Suure tähelepanuga on jälgitud ka rahvusvahelise aatomienergia agentuuri direktori Rafal Grossi visiiti eelmisel nädalal Teherani. Seda peeti esialgu viiteks Iraani lähenemisest viinikõnelustele. Grossi tõdes aga, et kõnelused seal olid ebaselged ja inspektorid karai. Tsentrifuug ide komponentide tehasesse ei lubata ja infot ei jagata. Üks, kes mingilgi tingimusel ei luba Iraani tuumarelva luua, on Iisrael. Peaminister Naftali Bennet on selgelt öelnud, et Iisrael on vajadusel valmis tegutsema. Eelmisel nädalal Tel Avivi lähedal toimunud julgeolekukonverentsil kortis Bennet, et pärast tuumaleppe allkirjastamist 2015. aastal magas Iisrael selle lihtsalt maha. Õpime vigadest, sõnas ta. Viimastel nädalatel on USA ametnikud püüdnud leppe osapooltega luua ühist rinnet. Riigisekretär Antony Blinken on nõu pidanud nii Euroopa liitlaste, aga ka Hiina ja Venemaaga ja Rob Malle kohtus hiljuti Pärsia laheriikide ning Iisraeli ametnikega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viinis algavad täna uuesti kõnelused Iraani tuumaleppe üle. Vaatlejate sõnul ei arutata Iraanile kohaldatavaid meetmeid, vaid keskendutakse lihtsalt diplomaatilise temperatuuri alandamisele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUmbusaldusavaldusel on 12 allkirja, neist enamik Keskerakonna fraktsiooni liikmetelt. Fraktsiooni aseesimehe Tarmo Tammiste sõnul tähendab see kaheksa kuud tagasi meie Narva fraktsiooniga loodud koalitsiooni lõppu. Nagu öeldakse, suusad sõitsid lahku, paraku me näeme, et me lihtsalt peame seda tegema siis muidu tekib küsimus, et mis te siin saalis nagu vahite, et kui võim on teie käes, aga, aga võimu teostab teie poliitiline oponent, kes, kes nagu teiega ei ole enam ühel liinil ja seetõttu see asi toimubki. Ametlikult heidetakse Katri Raigile ette usaldusliku koostöö puudumist volikoguga. Raigi arvates on karistusel konkreetse põhjus. Nende häältesaak on tuginenud kolmele tabureti jalale, üks on meditsiinisüsteem, teine on ühiselamud ja kolmas on kultuur ja haridus. Ja ma olen teinud selle saadusliku vea, et ma olen näinud nende tabureti jalgade kallale ja enam ei ole administratiivselt võimalik nii lihtsasti hääli kokku koguda, kuna on uued avaliku konkursiga valitud juhid ja karistus selle eest. On absoluutselt arusaadav, kahjuks tuleb öelda, et koalitsioon sellisel kujul ei käivitunud. Ja sellist seitset kuud nagu minul on olnud sisuliselt volikogu toetuseta. Linnapea, seda ma kellelegi ei soovi. Selleks, et umbusaldus teoks saaks, on vaja 16 häält. Tarmo Tammiste loodab järgmiseks istungiks puuduolevad neli häält juurde koguda. Linnapeaks pakutakse reformierakondlast Ants Liimetsa. Aga hetkel on meie kandidaadiks endine linnasekretär Ants Liimets, kes on oma nõusoleku andnud ja ma arvan, et ta on piisavalt hea kandidaat, et see valimisperiood nagu lõpetada ja et linna mitte ilma juhita hoida. Narva volikogu arutab umbusaldusavaldust linnapea Kadri Raigile 16. augustil. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva linnapeale Katri Raigile esitati umbusaldusavaldus. Seda hakatakse volikogus arutama 16. augustil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeipsi järve kalade saagikus on vähenenud viimase 170 aastaga enam kui neli korda. Kui aastal 1850 püüti aastas ühe hektari kohta 65 kilogrammi kala siis praeguseks on see langenud 15 kilogrammini, jätkab Eesti maaülikooli vanemteadur Külli Kangur. Ei saa alahinnata väga vanu andmeid, eriti seetõttu, et kalastik ei näita mitte ainult varude suurust, vaid nad kaudselt näitavad ka, milline see järve ökosüsteem tol ajal oli. Milline oli järve tervis? Hiljuti avaldatud teadustööst selgub, et kala pole küll järvest kadunud kuid liigilises koosseisus ja eri kalaliikide arvukuses on toimunud ulatuslikud muudatused. Positiivsena võib välja tuua, et viimase 100 aasta jooksul pole teadaolevalt Peipsi järvest täielikult ära kadunud ühtegi kalaliiki. Beebibuumerite põlvkonda kuuluvatel inimestel on kehvemad vaimsed võimed võrreldes neist varasemate põlvkondadega. Nii selgub USAs tehtud uuringust. Uuringu autori sõnul on üllatav asjaolu, et vaimsete võimete langust võis märgata mitmesugustes gurpea pides nii meeste kui ka naiste seas erinevate rasside kui ka etniliste kogukondade seas. Värske uuringu tulemused võivad viidata, et tulevastel kümnenditel hakkab dementsuse probleem järk-järgult kasvama. Kindlasti ei saa USA-s tehtud uuringu tulemusi Eestile üle kanda, sest meil ei olnud niisugust beebibuumi põlvkonda, nagu oli USAs. Lähemalt räägib Tallinna Ülikooli teadur Liili Abulase. Meil oli siis kõrgenenud sündimus mõned aastakümneid hiljem ja see ei olnud sugugi nii ulatuslik kui USA puhul, mis võib siis tähendada seda, et kui on nagu üks selline väga suur põlvkond ühiskonnas, siis võib-olla ka see variatsioon nendes erinevates tervisetulemustest on, on sellest mõjutatud, aga teiselt poolt võib-olla ka siis jagunud kõigile võimalusi. Beebibuumeriteks nimetatakse läänemaailma lähenemise kohaselt põlvkonda, kes on sündinud pärast teist maailmasõda aastatel 1946 kuni 1964.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädala teadusuudiste kokkuvõttes räägib Novaatori toimetaja Indrek Ojamets Peipsi järve kalade saagikuse vähenemisest ja II maailmasõja järel sündinud põlvkonna kehvematest vaimsetest võimetest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänane ettepanek oligi noomituse määramine ja põhjus on nüüd selles, et kuigi vabariigi valitsus oli täiesti üksmeelne ja ühene sellest järelevalve on teostatud puudulikult ja maavanem väärib distsiplinaarkaristust selles nagu teistsuguseid arvamusi ei olnud, siis järgmine küsimus oli puhtõiguslikult nüüd milline distsiplinaarkaristus on võimalik määrata antud järelevalve juhtumi põhjal? Ja siin paraku alati nüüd. Õiglustunne ja õigus ei pruugi olla üks-üheses vastavuses, nii et sellest tulenes ka tänane otsus, et karistada noomitusega. Samal ajal on tegemist ainult ühe juhtumiga päris mitmete teiste hulgas, millega tegelemist on juba meie spetsialistid alustanud ning ka nendest tuleb jõuda konkreetsete lahendusteni, nii et sellega ei ole veel protsess lõppenud. Need teised juhtumid näiteks on seotud ka tema enda abikaasa üle teostatud järelevalvega, saan ma õigesti aru?",
"role": "user"
},
{
"content": "Regionaalminister Vallo Reimaa kommenteerib Vallo Kelmsaarele Harju maavanem Värner Lootsmannile määratud karistust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome kohalike valimiste puhul on tüüpiline, et edu saadab parlamendi tasandil opositsioonis olevaid erakondi ning ebaedu valitsusparteisid. Nii oli ka seekord nii toetuse kui ka volikogude kohtade poolest pidid alla vanduma sotsiaaldemokraadid, maa, keskpartei, rohelised ja vasakliit. Mõlemas kategoorias võidutsesid Koonderakond ja rahvuskonservatiivne põlissoomlased. Koonderakonna juht Peeter Orba. Inimestele muret üleriigilises poliitikas vastutustundetus ja võlakoorma kasv on jõudmas ka omavalitsuste se. Valijad soovivad näha volikogudes vastutustundlikke otsustajaid, kes kannavad hoolt sellegi eest, et heaolu juurde sünniks, ütles Orbo valimistulemuste selgudes peetud tänukõnes. Kohalike valimiste tulemusel on neljas Soome suuremas linnas Helsingis, Espoos, Tamperes ja Vanda linnapea koht Koonderakonna käes. Lisaks ka suuruselt kuuendas linnas Turus. Enne valimisi tehtud küsitlused ennustasid kõige suuremat valimisvõitu põlissoomlastele kuid hoolimata oma esimehe Jusi halla Soome suurimast isiklikust häältesaagist jäädi suurimatele ootustele siiski alla. Üks põhjus võis peituda ilusas ilmas, mis pani inimesed oma elukohast eemale sõitma ning madaldas valimisaktiivsust. See soosis omakorda väga truu valijaskonnaga koonderakonda. Politoloog Sami bori. Need valimised tegid selgeks, et suvi on Soomes halb aeg valimiste korraldamiseks. Probleem oli just nimelt valimispäeva aktiivsuses, märkis Bori. Valimisaktiivsus oli nendel valimistel kokku 55 protsenti, kuid kolmandik hääleõiguslikest Soome elanikest andis oma hääle eelhääletusel. See tähendab, et valimispäeva aktiivsus oli vaid 22 protsenti. ERR-i raadiouudistele Rain kooli.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome kohalikud valimised on võitnud paremtsentristlik Koonderakond. Koroonaviiruse tõttu kaks kuud edasi lükatud valimiste osalusprotsent oli sõjajärgse aja madalaim.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSild ühendab raba tänavat räämal ja laia tänavat südalinnas. Selle ehitamine langeb raskele ajale, kus ehitusmaterjalid pidevalt kallinevad. Eriti suur on olnud viimasel ajal terasehinnatõus. Pärnu rahanduse abilinnapea Meelis Kukk tõdes, et pessimistide arvates võib juhtuda, et keegi ei soovi sellisel ajal silda ehitada, sest hinnapakkumist teha on tõeline kunst. Kuke arvates ei jää pakkujad tulemata. Jah, tõepoolest, esmaspäevast on rahvusvahelises hankekeskkonnas Euroopa Liidu piires Pärnu linna raba laia tänavate sillahange üleval ja see märkus on ka õige, et hanke tulemusi on kaunis keeruline prognoosida, kuna ehitusturg on väga turbulentne. Samas arvestada, et sellise mahuga sildasid, nagu Pärnu oma tuleb, ehitatakse harva näiteks Balti riikides, viimane silm Kaunases 2015. Aastal ja ehitusfirmadel on ju olemas, vastavad kas või veesammaste rajamise tehnoloogiat ja ega need jõude seisma ei jäeta. Ja pealegi see praegune aeg on ikkagi väga suurt koroona järelmitega. Sillaehitus ajaks meil on poolteist aastat, sild peab valmis saama 25.-ks juuliks 2023. Nii et see on pikaajaline töö ja sellesse perioodi jääb ka stabiliseerumine. See jälle on selline julgustandav ja tasakaalustav faktor. Pealegi on linn mitme riigi ehitusliite hankest teavitanud, ütles kukk. Me saatsime veel balti riikide, Poola, Taani, Soome ehitusliitudele teavitused, et selline hange üleval on ja ma arvan, et sellisest ringkonnast pakkumisi tuleb ja see saab olema kaunis konkurentsitihe, aga tõde selgub üheksandal septembril, mil hanked avatakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu linn kuulutas välja rahvusvahelise hanke uue silla ehitaja leidmiseks. Sild peab juba juulis 2023 valmis saama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTäna sõitis parvlaev Reet Kihnust välja, sai natukene aega sõita ja pidi otsa ümber pöörama, sest jääolud olid nii rasked, et laeva enam läbi ei suutnud sellest sõita. Kas sellised jääolud võivad nüüd olla ajutised või mis sellega saab? Loodusolud ei tea, mis siin juhtuda võib, et esialgne hinnang on, et võib-olla midagi leevendub homme peale lõunat, aga noh, ilmselgelt varba reet sellistes oludes on nõrk ja, ja kahjuks Kihnu virve, mis on jäävõimekus ega viidi just hooaja alguseks liinilt minema, nii et eks me siin natukene nõutult istuma No öeldi ju, et ristkasutus on meil olemas ja saab soela tulla appi. Jah, Kihnu virve ja teised sõsarlaevad Soela Ormse on liinil olnud viis aastat, see ristasutuse teema oli algusest peale on läbi käinud ka siis, kui aasta enam tagasi dokumente kokku panema ja seda konkurssi korraldama, aga tihti Eestis juhtub, et siis, kui vaja on, siis selleks ajaks asjad ikkagi päris läbimõeldud ei ole ja klient, kes sõita tahab elanikes liikuda, tahab mandrile arsti juurde või kuhu iganes, et tema siis peab lõpuks siis ootama, kui pabereid kuskil lõpuks korda aetakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna katkes raskete jääolude tõttu laevaühendus Kihnu ja mandri vahel. Tugevad kagutuuled tekitasid Kihnu sadamas laevasõidutee otsa rüsijää valli, millest parvlaev Reet läbi ei surunud ja pöördus tagasi Kihnu sadamasse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nElanikkonna kaitse kontseptsioon on olemas tegelikult juba aastast 2018, aga nüüd on selleks eraldatud ka raha. Eestile on valmis ulatusliku evakuatsiooniplaan. Loodud on regionaalse kriisikomisjonid, mis peaksid aitama kriisi korral kohalikke omavalitsusi. Koroonakriisi ajal käivitati riigi infotelefon üks kaks neli seitse. Sellest kogemusest on abi ka siis, kui peaks tekkima mõni uus kriis. Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd ütles, et Ukraina sõda näitab just elanikkonna kaitsetähtsust ja ligikaudu pool eraldatud 86-st miljonist just selleks suunataksegi. Elanikkonna kaitse tegelikult tähendab elanike iseseisvat hakkamasaamist. Murd lisas, et praegu ei pea enam põhjendama, milleks on vaja varjumiskohti. Ukraina sõja ajal saab igaüks sellest aru. Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul on praeguseks Eestis üles ehitatud toimiv päästevõrgustik, mis peaks inimesi kriisi korral toetama. Palju saavad aga ära teha ka inimesed ise. Luua endale kodused valmisolekut vaadata üle, kus varjuda, leppida kodus tegevused omavahel kokku mõelda, kuidas siis saada hakkama, kui ei ole elutähtsaid teenuseid. Ka naabritega võiks igaks juhuks asjad läbi arutada. Olgu see siis korteriühist leppida kokku, kuidas kasutada keldrit varjendina, kuidas 11 aidata ja toetada. Kuna tammearu pidas äsja nõu ka Ukraina päästeameti juhiga, et päästevõimekuse arendamisel nende kogemusest õppust võtta. Varingud demineerimine, keemiavõimekus ja kõik see, mis, mis puudutab katastroofi meditsiinivõõiget, et aidata inimesi ja ennast pääste töötajad, kes nii-öelda päästetöödel peaksid osalema ja loomulikult ka seda, et, et oleks tagatud kütus, oleksid esmased teatavad varud olemas, mida just ka Ukrainas öeldakse, peab endal olemas olema varusid. Tammääru sõnul on tänu koroonakriisile olemas üsna selge pilk ka sellest, kuidas üht või teist omavalitsus kriisi korral toetada. Nüüd tuleb tõsta inimeste teadlikkust, kuidas sõjalise ohu korral käituda. Et näiteks suuremates linnades oleksid sireeni ja inimesed teaksid, kuhu vajadusel varjuda. Et avalikud varjumiskohad oleksid tähistatud, et evakueerimiskohtades oleks olemas esmane, vajalik varustus. Varjendid ja varjumine on tähtis, kuid tegelikult mõnes mõttes on kõige olulisem. Kui on teada, et on oht siis ohupiirkonnast ära evakueerida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuse otsus eraldada 86 miljonit eurot elanikkonna kaitseks ja sisejulgeoleku tugevdamiseks tähendab siseminister Kristian Jaani sõnul, et elanikkonnakaitset tuleb vaadata nüüd täiesti uues valguses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuristid mõlemal pool tegelevad laenulepingu trahviga. Eelmisel nädalal saatsime omapoolsete kommentaaridega. Täna-homme toimub KredExiga täiendav vestlus ja usutavasti lähiajal saame ka selle kohta teha börsiteate. Kas endiselt see summa on täpselt sama suur nagu laenulepingus on kirjutatud või te juba saate kuidagi kergemini hakkama ja nii palju ei tahagi? Summa on täpselt see, mille valitsus heaks kiitis, aga nagu ma ütlesin, siis laenuleping, kui selline on üsna pikk ja väga detailne dokument, kus seatakse ka tagatistele pandid ja nii edasi, nii et see võtab mõnevõrra juristide vahel aega. Põhitingimustes ei ole midagi muutunud ja loodame, et käesoleva nädala jooksul ehk on võimalik enamus punkte kahepoolselt kokku lepitud saama ja siis vastavalt sellele, kuidas protseduurid edasi saame, juba anda teada ka presiteate kaudu. Kõik oma tehingud. Siin teised Eesti ettevõtjad on kurtnud, et KredExi tingimused on võrreldes teiste riikidega liiga karmid. Nemad küll ei taotle muidugi nii palju ja teil on eraldi leping, näiteks Jaan Puusaag on öelnud, et, et see on väga karm, tuleb anda isiklik käendus. Kuidas teile tundub, et kas need tingimused on teile sobivad? Noh, Tallinkile antavad antava laenu tingimused me oleme põhimõtteliselt heaks kiitnud, et selles ei ole uudist küsimus on juriidilistes sõnastustes lepingus, mis puudutab KredExi tingimusi laiemalt, siis ma olen selles osas härra Puusaagiga nõus, et, et noh antud olukorras ma arvan, et isiklike tähenduste soovimine ei ole võib-olla asjakohane just seetõttu, et tegu on tervishoiukriisiga ja ma olen seda ka väga sealt väljendanud. Ja noh, kindlasti Euroopa Liit on andnud liikmesriikidele erinevaid võimalusi käesoleval ajal subsideeritud laenu anda, et eks näis, milline see huvi on ja kas huvi, mis hetkel vist ei ole olnud väga suur, et kas tingib ka nende tingimuste ümbervaatamist või mitte, et et aeg näitab seda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kredexi nõukogu kiitis Tallinkile erakorralise laenu andmise heaks 15. mail. Tallinkile antakse laenu 100 miljonit eurot, laenu tähtaeg on kolm aastat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSelliste jubelduste saatel võetigi vastu rahvusvahelise üheksaliikmelise komisjoni otsus. Komisjoni juhtinud peatris Karsi ütles, et tugevad olid mõlemat linnade programmid ja visioonid. Tartu kasuks aga rääkis ka nende eelnev kogemus aastast 2011 kultuuripealinna tiitlile kandideerimisel. Oli suuteline näitama, et sealne korraldajaskond pole väsinud, et ettepanekul on tõsi taga ja kõige viimase hetkeni näitas meeskond, et nad ei võta võitu niisama kergelt ja on võimelised näitama, et see programm on ka täidetav. Nii ütles peatris. Tartu meeskonna juht Erni Kask tõdes, et nüüd algab päris töö, et aastaks 2024 valmis olla. Seda tööd on palju, et me oleme teinud väga ambitsioonika kontseptsiooni ja see tuleb ellu viia koos Lõuna-Eestiga ja kindel on see, et, et kõik need asjad, mis te olete kirja pannud, saate ka läbi viidud, et siin ega midagi ära ei kuku, ei jää finantseerimise korralduse mitte millegi sellise taha, see on ühe protsessi lõpp. Järgmine protsess on tulemas ja kindlasti on seal omad väljakutsed. Me püüame kahtlemata oma parimat. Narva kultuuripealinna korraldusmeeskonda juhtinud Ivan Sergejev ütles, et kultuuripealinna programmi kavandamine on siiski andnud linnale teatud tõuke ja ta on avanud linna uuest vaatenurgast. Üks asi, mis jääb kindlasti kehtima, on kultuuristrateegia, mis sai vastu võetud, see on nii-öelda selline alus on ju, millele nii kultuuripealinna taotlus kui üldse nagu linna kultuurielu on rajatud järgmiste rohkem kui 10 aasta jaoks. Ja siis on ka nii-öelda kultuuripealinna taotluses endas on ka erinevaid algatuse, mis on juba kas töös või on juba toimumas või on tulekul. Et selles mõttes see töö kindlasti niisama mööda ei läinud ja ma arvan, et mis me nüüd kohe teeme, on me tõlgime seda nii eesti kui vene keelde. Ja me nüüd seda näitame elanikkonnale ja meie regiooni elanikele, et nad saaksid ka tutvuda päriselt, et mis kõik need ideed ägedad ideed olid ja nagu hakata ellu viima. Aastal 2024 kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit peale Tartu veel üks linn Austriast ja üks kas Norrast või Bosnia-Hertsegoviinast. Ka need linnad selguvad veel tänavu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline sõltumatu komisjon valis Euroopa Kultuuripealinnaks 2024 Tartu. Tartu kasuks rääkis ka eelnev kogemus kultuuripealinna tiitlile kandideerimisel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSergei Soigu ütles, et NATO teeb Venemaad ohustavaid sõjalisi samme ja vastuseks nendele rakendab siis Venemaa kohaseid meetmeid. Ta tõi ka näiteid, et USA ja NATO paigutavad sõjaväge Venemaa Euroopa osa piirile lähemale kavatsedes, lisada sinna 40000 meest ja 15000 relvaühikut. Millest see avaldus? No mulle tundub, et tegu on Vene kaitseministri poolt eelkõige veesegamisega, sellepärast et fookuses ju kogu viimaste nädalate jooksul olnud Vene vägedel Ukraina piiri ääres ja venelased ei ole kordagi suutnud selgitada, miks need väed seal piiri ääres on. Pikka aega on kreml otsinud erinevaid argumente, et ohustatakse Ukrainas venekeelset elanikkonda. Võib puhkeda taas niinimetatud kodusõda, nagu venelased nimetavad oma agressiooni Ukrainasse ja nii edasi ja nii edasi. Praeguses etapis tundub nüüd, et see lääne, eriti Ameerika Ühendriikide väga tugev ja jõuline surve on viinud selleni, et, Mis sugugi ei tähenda, et need on nüüd ära jäetud ja nad otsivad nüüd piltlikult öeldes riiulit ettekäändeid, miks nende väed seal piiri ääres on. Soigu on siis valinud. NATO ja USA ühisõppuse difender 2021 selleks ettekäändeks, no see ei vasta muidugi mingil viisil tõele, sellepärast et nad toimuvad NATO riikide pinnal, mis mingil viisil ei võiks õigustada vägede viimist Ukraina piiri äärde, selge on see, et see on puhas ettekääne ja mitte eriti tõsiseltvõetav ettekääne. Soigu osutas eraldi ka meie suunas, ütles, et Poolas ja Baltimaades tugevdatakse USA väerühma, võeti vastu ja viiakse ellu kontseptsiooni neli korda 30, mis on neli korda 30 ja mida nüüd Soigu jälle konkreetselt silmas pidas. Jälle on tegu täieliku vee segamisega, see neli korda 30 on jah, kontseptsioon, mida NATO kasutab vägede valmisoleku hindamisel, aga sellel on null seost mingisugusegi paiknemisega ka balti riikides või musta mere kallastel või kuskil mujal. Selles mõttes on tegu jälle lihtsalt propagandaga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene kaitseministri väide, et NATO ohustab Venemaa läänepiiri, on Jüri Luige hinnangul lihtsalt vee segamine. Vene kaitseminister Sergei Šoigu teatas, et Moskva on viinud vastuseks NATO-st lähtuvale väidetavale ohule oma läänepiirile kontrollõppusteks täiendavaid vägesid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast Schengeni viisaruumiga ühinemist on Eesti piiridel kontroll taastatud kaks korda 2010. aastal, kui Tallinnas toimus NATO välisministri e kohtumine ja 2014. aastal, kui külla tuli USA president. Paraku Obama. Siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna nõunik Viljar Kärk räägib, et mõlemal korral oli ettevalmistuseks tublisti aega. Samas on õppustel läbi mängitud ka piiri kiiremat kontrolli alla võtmist. Infosüsteemid ehk IT-ühendused oleme saanud paika lausa 24 tunniga, aga jah, kindlasti see 24 tundi ei ole nüüd see, kus kogu vajalik taristu oleks meil olemas, kontrolle igapäevaselt teostada, aga on võimalik järk-järgult minna üle nii-öelda sellele täielikule kontrollile, et esimeses faasis me saame suunata juba sisepiirile rohkem patrulle, kui juba seal mingid taristud on loodud, siis saab ka rohkem inimesi juurde viia ja nii edasi ja nii edasi. Schengeni sisepiiride kuuks ajaks kontrolli alla võtmine maksaks Eestile umbes kaks miljonit eurot. Aga ma tahan rõhutada, et ajutine piirikontroll peab vastama selgelt sellele ohuiseloomule, et kui siin tuua näide, siis massiline sisseränne näiteks üle lõunapiiri ei eelda ilmtingimata kontrollida kehtestamist sadamates. Lennujaamades ei ole sellisel juhul vajalik kontroll teostada riigist välja suunal. Et need on kõik sellised nüansid, mis mõjutavad olemasolevate ressursside rahaliste vahendite määra. Kui kontroll piiridel on juba taastatud, siis selle edasine hoidmine maksab riigile vähem. Samas, mida aeg edasi, seda enam tuleb mõelda, kellega piiri mehitamata gu arvestab. Politsei ja piirivalveamet vabatahtlikega ehk appi tulevad abipolitseinikud ja kaitseliit. Pikaajaliselt on kaitseliidu kaasamine keeruline, kuna tegemist on siiski vabatahtlikega ja neil kõigil on omad tööd ja tegemised ja pereelu. Aga teadaolevalt on siseministeeriumis alustatud debati teemana sisekaitsereserv. Tulevikus oleks sisekaitsereservil kindlasti oluline roll sisepiiridel kontrolli tegemisel. Lõunapiir ise on Viljar Kärki sõnul piisavalt heas korras. Sellist taristut nagu meil idapiiril on, siis lõunapiiril täies ulatuses kindlasti ei ole, aga olemasolevad teed, sihid, rajad, neid on kõike võimalik seal kasutada, et vajalikud mahus kontrolle, nii sõidukite kui siis ka jalgsi teha. Aga jah, kindlasti on seal ka kohti, mis ei ole alati läbitavad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kogu Eesti piiri kontrolli alla võtmine maksaks kaks miljonit eurot kuus. Siseminister Mart Helme sõnul on Eesti vajadusel valmis kehtestama piiripunktides ja välispiiridel täieliku dokumentide kontrolli.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJaak Allik pärast eilset segadust ja üsna ootamatut parandusettepaneku läbiminekut läks täna kõik nagu ludinal ja üksmeelselt ja seadus on vastu võetud. Teie kommentaar? Loomulik, sest selle seaduse kallal on nii vabariigi valitsus kui ka riigikogu töötanud üsna pikka aega ka ringhäälingunõukogu ja ma tahaks rõhutada ka seda, et Eesti raadio, Eesti televisiooni ühendamine rahvusringhäälinguks on praeguse valitsuse koalitsioonileppe üks punkte. Ja mulle tundub, et praegune valitsuskoalitsioon täidab oma koalitsioonileppe üsna sajaprotsendiliselt valimiste päevaks, mida ei ole ju seni tavaliselt juhtunudki. Mida selle seaduse vastuvõtmine nüüd annab või mis oleks tegemata jäänud, kui seadust ei oleks vastu võetud? No siis oleks Eesti raadio Eesti televisiooni ühinemisprotsess, mida tõesti on mõlema ringhäälingu ostsiooni juhtkonna ju kaks aastat päris tõsimeelselt ja ausalt nagu arendanud see kõik oleks pidurdunud umbes, ma arvan aastaks paariks ja see oleks desorienteerinud ilmselt nii raadio kui ka televisiooni kollektiivi, sest et ka selgelt ei tea, mis edasi saab, siis inimene leiab omale parema, kindlama tasu, oma töökoha. Ma arvan, et oleks hakanud tekkima just tippspetsialistide osas kaadrialased raskused mõlemal organisatsioonil. Ja see oleks juba väga tõsine löök olnud meie avalik-õiguslikule ringhäälingule pärast eilset, kui ütleme ikkagi koalitsiooni selles vägikaikaveos kaota jaoks oli see loomulik, see tänane konsensus oodati võib-olla, et eile võetakse veel mingeid radikaalseid samme ette. No täna oleks võinud veel vabariigi valitsus selle eelnõu tagasi võtta, aga nagu te nägite, ta seda ei teinud. Olete te rahul tänase päevaga? Oi kindlasti, sest mul oli ju sellesama seaduse pärast nii palju kordi vaja olla, olla puldis ja see on siiski väga tõsine. Nii ringhäälingunõukogu aseesimehena ma olen väga rahul, sest ma võin nüüd tõesti öelda, et et seadus võeti sisuliselt vastu sellel kujul, nagu ringhäälingunõukogu kiitis ta heaks, aga ringhäälingunõukogus on praktiliselt kõigi erakondade esindajad ja need erakondade esindajad, kes asja tunnevad mitte lihtsalt poliitikud, kes mingil põhjusel ka ringhäälingu arvel on valmis tegema diili, et mingi muu seadus näiteks läbi viia, aga praegu on seadus vastu võetud kujul, mis rahuldab ringhäälingunõukogu ja kindlasti ka Eesti raadio, Eesti televisiooni juhtkonda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu võttis vastu ringhäälinguseaduse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nToetuse väejuhatus lahkub järgmisel aastal oma senisest asupaigast Pärnu lennuvälja lähedal ja et hoone tühjaks ei jääks, on otsustatud, et neid hakkab kasutama kaitseliidu Pärnumaa malev. Aga alles septembris rääkis maleva pealik Rasmus Lippur, et malev soovib ehitada oma staabi ja tagala. Keskuse ja maleva vabatahtlikud otsustasid, et küsivad riigilt ehituseks 10 miljonit eurot. Kaitseliidu strateegilise kommunikatsiooniosakonna ülem Tanel Rütman. Kaitsevägi otsustas, et toetusväeots kolib sealt välja juba 2018. Lõpptoona tegi kaitseväe juhataja ministeeriumile ettepaneku, et see kaitseliidu üle anne, aga konkreetne otsus siis ministri poolt tehti selle aasta alguses, et me oleme juba aastaid seda teadnud ja samamoodi on seda teadnud ka Pärnumaa mõlema. Pöördumise valitsusele tegid maleva vabatahtlikud omal initsiatiivil Tanel Rütman. No initsiatiiv tegelikult riigikaitses on ju väga hinnatav omadus, aga antud kaasus ilmselt siiski need asjad peaks käima rangemalt, siis käsuliini pidi ja vaadates suuremat pilti Kaitseliidu Pärnumaa maleva juhatuse liige Romekosenkranius. Pärnumaa maleva praegused kinnisvarad on üle linna ja maakonna laiali, nad on amortiseerimas ja nende korda tegemiseks ei olegi raha sellepärast kulutatud tuleb uus tagala ja staabikeskus on koostatud projekt 2017 väljastatud ka ehitusluba. Kosenkranius ütles, et eeltööd staabi ja tagala keskuse ehituseks on läinud maksma 180000 eurot ja see raha tuleb korstnasse kirjutada, kui ehitama ei hakata. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseliidu Pärnumaa malev ei soovi kolida toetuse väejuhatuse peagi tühjaks jäävatesse hoonetesse Pärnu linna piiril, vaid tahab ehitada malevale uue maja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLäinud nädala Euroopa ülemkogul otsustasid riigijuhid ühisest eelarvest rahastada Euroopa Liidu välispiiri väljaehitamist. Ent ilmselt jäi paljudele meelde ka Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Layeni enesekindel sõnavõtt. Nemad piiri ära või okastraati ei rahasta. Tal olevat selles Euroopa parlamendiga ühine arusaam. Ent eile kinnitas ERR-ile antud intervjuus Euroopa rahvapartei ehk EPP fraktsiooni juht. Ütleme selgelt välja välispiiril toimub hübriidsõda Valgevene ja Venemaa poolt. Meie põhiprobleemi taga on Vladimir Putin, see on hübriidsõda Euroopa Liidu vastu ja seepärast palun ma kõiki, ärge olge naiivsed, palun mõistke reaalsust, see tähendab, et me peame oma piire kaitsma, sõnas Veber. Seega pole Euroopa Komisjoni ja Ursula von der Leyenil vähemasti Euroopa Parlamendi suurima poliitilise jõu toetust. Küsisin Weberilt, kas see tähendab, et ta oleks nõus ka piiritara rahastamisega Euroopa Liidu ühisest eelarvest. Kui füüsiline takistus, nagu müür või tara on vajalik, siis peaks Euroopa olema valmis ehitama ka tara välispiirile. Keegi ei taha seda tara näha, keegi ei taha seda müüri omada, selles pole küsimust i. Aga kui see on vajalik, siis me peaksime seda tegema ning Euroopa Liit seda rahastama, ütles Veber. Läinud ülemkogul toimus riigijuhtide vahel vaidlus, kas piiri ehitamiseks ei peaks mitte seadust muutma. Üksmeelt selle osas ei leitudki. Veberi hinnangul pole seda vaja, kuid EPP oleks selleks valmis. Oleme täielikult valmis tegema õiguslikke muudatusi, sest see on kiireloomuline olukord. Teisalt näeb Euroopa rahvapartei, et seadusemuudatuse pole vaja, meil on poliitiline ja mitte õiguslik vaidlus. Meie arvates saab juba praegusest eelarvest rahastada tara või muud füüsilist takistust, sõnas Veber. Kogu Valgevene piiril, aga ka Lõuna-Euroopas toimuva puhul ei tohi tema hinnangul ära unustada ka inimlikku mõõdet. Kristliku demokraadina soovin välja öelda, et inimesed, kes meie piiridele jõuavad, ei ole meie vaenlased. Nad on ohvrid, me räägime peredest ja lastest. Sel põhjusel on meie piirivalvuritel oluline roll täita. Ühest küljest olla kindel ja range piiri kontrollimisel, aga samas teha seda ka humaansel ja vastutustundlikul viisil kohelda inimesi austusväärselt, sõnas veber. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlamendi suurim fraktsioon toetab välispiirile tara ehitamist. Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni juhi Manfred Weberi sõnul peab Euroopa peab ise otsustama, kes selle pinnale pääseb.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo lõpuks on see ikkagi valitsuse otsus, mida nad teevad, aga meie jah, arutasime, et et koolide avamisega muidugi kaasnevad riskid, aga, aga riskid kaasnevad ka kõige muu avamise ga, et siin ongi küsimused ja, ja see on tõesti laiema ringi küsimuse, et kuhu prioriteedid pannakse, et et, et koolid lahti teeme, kui tehakse väga palju asju korraga lahti, siis hakkavad ka need need nakatumised kumuleeruma või meil see R krediit saab otsa, aga, aga põhimõtteliselt me toetame ja et, et kõik lapsed võiksid, võiksid 10.-st maist kooli minna. Muidugi peab meeles pidama, et koolis tuleb siiski neid nakkuse vältimise reegleid siiski kinni pidada. Võimalikult õues õppetöö tegemine, mida on võimalik õues teha ja, ja mis kõige olulisem, et ventilatsiooni praegu ilmselt lähevad ilmad ka ikka varsti natuke paremaks, et saab aknaid lahti hoida ka tunni ajal. Kindlasti saab neid lahti teha vahetundide ajal, nii et niisuguste möönsustega me nentisime ja et et võiks koolid avada. Ma ei tea, kas terviseametil on mingeid tehnilisi probleeme, aga nad ei ole pannud üles nädala piid ülevaadet ja me ei tea ka, mis see R praegusel hetkel siis on. R on kuskil vahemikus 0,8 kuni 0,86. On on kõige viimaste arvutuste järgi. Nii et natukene on tõusnud vist? No võib-olla jah, see see nokk on natuke ülespoole pööratud, aga, aga, aga me peame nagu arvesta. Sellega, et, et, et mis see üldine nakatu nakatunute hulk on, et üldine nakatunute hulk on ikkagi ikkagi ju langustrendis ja me pelgalt nagu ühte numbrit ei saa siin vaadata, et et kui on nakatumine väga-väga madal, meil on mõned juhtumid päevas, me võime vabalt elada ka eriga üks aga, aga tõus on olnud siiski väga-väga minimaalne, et me oleme suhteliselt siiski püsinud selle 0,8 piires.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeva õhtul oli taas koos valitsust koroonaviiruse tõrjel nõustav teadusnõukoda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti mälu Instituut alustas meie ajalugu tutvustava õpetajate suvekooliga juba neli aastat tagasi. Mullu alustati ka balti riikide noortele suunatud programmiga, tänavu laienes noorte suveülikool üle-euroopaliseks ning osalejaid on kaheksast riigist. Eesti mälu instituudi teadur, projektijuht Heli Pilve selgitab, mis on ettevõtmise tagamõte. Kui ma olen ise ajaloolasena reisinud Euroopas konverentsidel, siis ma näen, et seda, kuidas teine maailmasõda mõjutas Ida-Euroopat, siis seda ikkagi väga ei teata ja kui me ise oma ajaloost ei räägi, siis ei räägi sellest mitte keegi. Neljapäeval käidi noortega Läänemaal Põgari palvemajas, kus oli 1944. aastal Otto Tiefi valitsuse viimane nõupidamine. Külastati üle mere põgenenute mälestusmärki Puise rannal ja tutvuti kaitseliidu läänemaleva ajalooga. Eelnevatel päevadel käidi Eesti sõjamuuseumis Patarei vanglas, Pagari tänava vangikongides ja Kautla rabas metsavendluse teemalisel matkal ning vaadati filmiprogrammi. Uurisin noorte käest, mis on neil Eestis kuuldust kõige eredamalt meelde jäänud. Jätkavad Hongkongist pärit, aga praegu Saksamaal elav Sun ja tšehhist pärit viit. For me I think ist Briti of. Ma arvan, et minu jaoks on see Eesti inimeste vaprus ja meelekindlus hoolimata sellest, et riik on väga väike ning inimesed seisid ühiselt suurema vaenlase vastu. Minu jaoks on sama, et inimesed nagu metsavennad jätkasid võitlemist isegi aastakümneid peale sõda, et saada vabadus tagasi. Eesti mälu instituudi suveülikool saab läbi reedel rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Mälu Instituut korraldas sel nädalal suveülikooli, Eesti ajalooga tutvus noori kaheksast riigist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsuse pressikonverentsil oli palju juttu lõppenud läbirääkimistest Euroopa Liiduga. Peaminister Siim Kallas tõdes, et eilne läbirääkimispäev Brüsselis oli tõeliselt pingeline. Tulemusega võib aga rahul olla. Ei olnud need läbirääkimised põllumajandusküsimuste üle, et kuigi need on nüüd nagu lõpus kõige rohkem esil on siiski läbirääkimised kestnud viis aastat ja ja nende küsimuste hulk, mis on ühel või teisel viisil kokku lepitud, on ikkagi väga suur. Selle aasta sees saavutati kokkulepped energeetika ja maksustamise peatükkides, mis ei olnud kerged läbirääkimiste kohad peale selle ka nüüd, selles viimases faasis on ikkagi küsimus finantspaketist kui tervikust ja tervest reast üksikküsimustest tervikuna on see number päris kena, mis Eesti sealt finantspaketiga saama hakkab? Sedasorti läbirääkimised on sellised, kus põrkuvad vastandlikud huvid. Ja ma arvan, et väga niisugust teemat, kus ma ütleksin praegu, et, et kohe väga kratsib midagi sees justkui ei ole. Aga võib-olla, kui kõik kokkuvõtted lõplikult teha, siis hakkab selgem taju tekkima, et mis just läks nii nagu pidi ja mis oleks võinud paremini minna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Siim Kallas iseloomustas äsjalõppenud läbirääkimisi Euroopa Liiduga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaks varianti on kas kulusid katta laenuga või vähendada kulusid, kolmas variant oleks ka teoorias ehk siis tõsta makse, aga noh, on üks täiesti selge number. Nii alkoholiaktsiis kui diisliaktsiis laekub meil hästi, laekub paremini kui ennem ja, ja see tähendab, et maksutõusude puhul tuleb nagu alati eriti ettevaatlik olla, ennem kui sa lähed makse tõstma, suure ilusti, joonistades omal suuri plusse, tegelikult tuleks läbi mõelda, kas need plussid realiseeruvad ka elu on õpetanud. Viimaste aastate päris kogemus Eestist on õpetanud, et ega ikka naljalt kipu realiseeruma see, mida teha, see ongi meie järgnevate päevade nädalate arutelu tööturutoetustest ka, et ma saan aru, et teie isiklikult ei poolda sellist nii-öelda palgatoetuse maksmist nagu nagu kevadel, et et mismoodi siis siit edasi võiks minna, et turismisektor on kõige suurema löögi all, aga, aga ka ütleme teised, et kes häda. No eks tuleb sektor sektori kaupa vaadata. Ma arvan, et turism ei taastu siin vähemalt kaks aastat veel isegi kui tulevad vaktsiinid, isegi kui lennud hakkavad taastuma, ütleme selleks ajaks on toimunud juba inimestega harjumuste muutus. Minu nagu vaade asjal on see, et me peaksime võimalikult turgutama sisetarbimist. Et seda rahvusvahelist turisti, noh, kui soomlane tagasi tuleb, siis on juba hästi ja soomlane on meie kõige suurem osa välisturistist loomulikult vähenemine on enam-vähem samas suurusjärgus kui see, mis eestlased käisid ise välismaal. Ainult kahjuks see see raha, mis eestlased välismaal kulutamata jätsid, nad ei ole sisetarbimisse pannud, nad on selle sisuliselt ütleme, parkinud oma oma pangaarvele kartes mustemaid päevi. Et noh, see on selline üleüldine küsimus majanduse kindlustundest ja, ja noh, ma arvan, et valitsusel on väga oluline roll siin seda kindlustunnet anda ja, ja öelda inimestele, et te võite ka julgemalt kulutada natuke, aga kulutage siis palun siseriiklikult mis see siis tähendab, et vautšerid või äkki hakkame kodanikupalka maksma? No kodanikupalka ei ole keegi lauale pannud, õnneks aga aga vautšerit teemat juba kevadel korra arutati ja ma arvan, et me tuleme nüüd selle teema juurde ka seoses turismiettevõtete Liidu märgukirjaga tagasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus alustas tuleva aasta riigieelarve ja järgmiste aastate riigi eelarvestrateegia arutelu. Arutelu algas rahandusministeeriumi koostatud majandusprognoosi tutvustamisega, avalikkusele tutvustatakse seda tuleval esmaspäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNagu ikka, ilmestasid istungjärgu algust riigikogu esimehe ja presidendi kõned. Mõlemad rääkisid raskest majandusolukorrast eelarvest, parlamendi töö ja maine parandamisest ja ülesannetest, mida tuleb täita. Ene Ergma. Peaminister on kinnitanud, Eesti liitub eurotsooniga 2011.-ks aastaks. Kui see eesmärk jääb saavutamata, pole tegemist mitte ainult peaministri isikliku vastutusega, vaid tagasilöögiga meile kõigile. Seetõttu kutsun ma kõiki erakondi üles mitte üksnes kritiseerima vaid pakkuma ja toetama lahendusi, kuidas Maastrichi kriteeriumid täita. Ettevõtjad on poliitikutele ettepanekuid esitanud. Aeg on poliitikutel neile vastata. Toomas Hendrik Ilves toonitas, et riigikogu maine ei tugine üksnes sellele, kuidas on lood kuluhüvitiste ja liisingutega. Probleem on põhimõttelist laadi. Kui riigieelarve lähtub soov mõtlemisest ja ammu iganenud valimislubadustest, aga mitte reaalsusest siis pole see üksnes valitsuse, vaid ka riigikogu halvasti tehtud töö. On põhimõtteline ja ränk viga lubada väära prognoosi alusel hüvesid, mille katteks juba mõne aasta pärast raha ei ole. Seda viga on tehtud aastaid. Nii on inimesi kehutatud elama üle võimete. President tuletas ka meelde, et paratamatuid käike tuleb selgitada. Palju on kõneldud õiguspärase ootuse põhimõttest. Mitte kellelgi ei saa olla mõistlikku ootust kõikide palkade, toetuste, hüvitiste ja muude rahaeraldiste lõpmatule, keskmisele või nende pidevale kasvule. Kui riigi tulud vähenevad, on riik sunnitud ka kulusid vähendama või leidma võimalusi tulude suurendamiseks. Ent iga õigusi kahandavat või kohustusi suurendavat seadust peavad tõestama läbimõeldud rakendussätted. Kui neid pole, siis kerkib kohe ka probleemseaduse vastavusega põhiseadusele, nagu kinnitab värske kogemus käibemaksumäära tõstmisega. President meenutas mitmeid konkreetseid juhtumeid viimasest tööaastast, kus parlament on ta üsna piinliku olukorda pannud, saates väljakuulutamiseks kas kunstlikult kokku klopsitud või ebapiisava jõustumisajaga seadusi. Kokkuvõtteks nentis ta ka vajadust teha vähem vigu ja hoida kokku hoida kokku rahvana, hoida kokku aega ja üksteise närve, hoida loodust ja säästa raha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Algas Riigikogu sügisistungjärk. Riigikogu esimees Ene Ergma rääkis vajadusest täita Maastrichti kriteeriumid, president Toomas Hendrik Ilves katteta lubadustest ja liigsetest ootustest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEnne kui peaminister Ida-Viru visiidi katkestas, jõudis ta suhelda Narva haigla arstidega ja meedikute sõnum Jüri Ratasele oli karm. Valitsuse soov hoida riiki lahti ja samaaegselt võidelda koroona levikuga pole antud hetkel ja antud olukorras enam ajakohane. Narva haigla ülemarsti Pille Letjuka sõnul peaks kõrge nakatuvusega piirkondades või lausa üle riigi kehtestama inimestele täiendavaid liikumispiiranguid. Eriti arvestades seda, et, et selline periood on ees pikad vabad päevad, riik vähemalt peaks siin Ida-Virumaal kui mitte üle riigi, siis nendes piirkondades oluliselt karmistama liikumispiiranguid, kinod, ööklubid, etendused, Kaspad praegu lihtsalt mingisuguseks ajaks, võib-olla me saame siis seda hoida kinni kaks nädalat, kolm nädalat aga mitte niimoodi, et me vindume kaks-kolm kuud, kui tervishoiusüsteem võib üle riigi sattuda sellistesse raskustesse nagu et võib-olla tuleb hakata piirata isegi erakorralist ravi, no siis on ju päris asjad lähevad halvaks. Jüri Ratas pidi andma jõhvis pressikonverentsi, kuid siis selgus, et peaminister oli üleeile lähikontaktis Covid positiivsega. Seepärast suhtles peaminister ajakirjanikega veebivahendusel. Jüri Ratase sõnul piirdutakse praegu homsest kehtima hakkavate Ida-Viru piirangutega, mis puudutavad siseruumides toimuvat huviharidust, huvitegevust ja harrastussporti ja siis vaadatakse, mis edasi saab. Spaad võivad esialgu edasi töötada. Me peame kaaluma nii tervislikku aspekti, me peame kaaluma kindlasti ka sotsiaalmajandusliku mõju, töövõime mõju. Samas oli peaminister seda meelt, et järelevalvet maski kandmise kohustuse üle peab tugevdama ja seda kindlasti ka tehakse, sest Ida-Viru linnades suhtutakse maski kandmise nõudesse tihti leigelt. Terviseameti andmeil on ida regiooni tööpiirkonnas praegu 30 aktiivset kollet, jälgimisel on üle 6000 inimese, kellest nakatunuid on 1256, Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Jüri Ratas külastas Ida-Virumaad, kus koroonaviirusega nakatumise suhtarv on Eesti kõrgeim ning arutas, kuidas seal viiruse levik kontrolli alla saada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile õhtul prantsuse vabariigi presidendi Francois Miterrani jaoks antud õhtusöögil esinesid härrad Rüütel ja mitterran kõnedega. Ülemnõukogu esimees viitas taas teravale vajadusele viia Eestist välja siin ebaseaduslikult viibivad võõrväed ning avaldas lootust Prantsusmaa jätkuvale toetusele selles küsimuses. Pikemas vastukõnes ütles härra MitteRan, et mõistab täielikult eestimaalaste muret võõrvägede pärast. Prantsuse Eesti suhete analüüsi kõrval oli presidendi kõne kant ühineva Euroopa ideest. Kuulame katke sellest. Kolm, Baltimaad, Eesti, Läti ja Leedu, neil on ühised huvid ja mulle tundub, et nad peaksid tegema operatsiooni. Sest ühe, kui Balti riigid oleksid ühinenud oleks neil kindlasti kergem kaitsta oma soove ja õigusi. Samamoodi oleks võib-olla neil lihtsam suhelda oma naabritega ja ka teiste riikidega. Ma mõtlen, et see oleks eelkõige tähtis, võib olla regionaalsete suhete jaoks, näiteks sellisel puhul võiks Euroopa ühendus pidada kontakti ühinenud Baltimaadega või Baltimaade Liiduga. Nii nagu praegu on Euroopa ühenduse suhted Skandinaaviamaadega. Aga ma arvan, et ühe dinee käigus ei ole võimalik ümber ehitada maailma. Pärast kõnesid kõlistati pokaale prantsuse ja eesti rahva õnneks ja õitsenguks. Mõni sõna kõrge külalise elu käigust. Francois Mittera on sündinud 26. oktoobril 1916. aastal. Tema isa oli provintsi pealinna raudteejaama ülem, hiljem luua vabrik. Ant. Francois Mittelan on õppinud Pariisi Ülikooli õigus ja humanitaarteaduste teaduskondades pidanud advokaadi ja ajakirjaniku ametit. 1939. aastal läks reamehena sõjaväkke, sai lahinguväljal haavata ja sattus saksa sõjavangi. 18 kuu jooksul põgenes kuus korda fašistlikest laagrites ja jõudis detsembris 1941 koju. Prantsusmaa okupeerimata tsooni. Organiseeris endiste sõjavangide liikumise. 1943. aastal siirdus kindral dega juurde Alžiri. 31. ja 42. eluaasta vahel oli ta 11 korda minister. Esimese ministriportfelli sai ta 1947. aastal neljanda vabariigi valitsuse sõjaveteranide asjade ministrina olnud ka prantsuse pitsati hoidja ja kohtuminister senaator vastupanuliikumise, demokraatliku ja sotsialistliku liidu esimees. Kandideeris 1965. ja 1974. aasta presidendivalimistel. Presidendiks õnnestus saada alles 1981. aasta valimistel. 1988. aastal valiti Mitean taas Prantsusmaa presidendiks. Francois Miterani abikaasa Daniel Mitean juhib rahvusvahelist fondi Prantsusmaa vabadus, mille eesmärk on aidata sõja ja vägivalla ohvreid. Kell kaheksa, 50 algas Francois Milani kohtumine Eesti valitsusjuhi Tiit Vähiga. Kell pool 10 toimub Tallinna pressikeskuses Francois Miterani ja Arnold Rüütli ühine pressikonverents. Seejärel suundub president Toompeale, kus ta külastab ka toom kirikut. Kella 10 paiku jõuab Prantsusmaa president Francois Mitera Raekoja platsile Baltic New Service andmetel kell 10 30. Raekojas teeb president sissekande linnakülalisteraamatusse. Seejärel toimub Mustpeade vennaskonna hoones presidendi ja proua Daniel Mia poolt korraldatav vastuvõtt. Prantsusmaa president lahkub erilennukil enne keskpäeva. Tallinnast suundub Francois Mitra Riiga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa presidendi Francois Mitterrandi visiit Eestisse 14. ja 15. mail 1992. a. Katkend Francois Mitterrandi kõnest Arnold Rüütli antud õhtusöögil 14. mail 1992.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nFennovaima otsus tähendab, et anhikivi üks projektiga seoses lõpetatakse Venemaaga igasugune koostöö, sealhulgas plaanimise litsentseerimiskoostöö. Fennovaima teada andes öeldakse, et sõda Ukrainas on tõstnud projektiriske, mida varasemas plaanimisjärgus ei suudetud ennetada. Fennovoima tõdeb teada andes, et koostöö lõpetamisel on oluline mõjufirma töötajatele samuti tarneahela, kõigile osaliste ning ka pühajoe piirkonnale, kuhu tuumajaama plaaniti. Venno voima rõhutab, et otsust koostöö katkestamise kohta ei langetatud kergekäeliselt. Rosatom ütleb oma pettumust väljendavas teada andes, et Venno vaimu otsus tehti ilma teiste projektis osalejatega põhjalikult konsulteerimata. Rosatomil on projektis 34 protsendini, osalus tütarfirma raos voima kaudu. Rosatomi teatel on projekti lõpetamise põhjendused talle täiesti arusaamatud, sest projekti viidi täide tempokalt ja klientidega oli hea koostöösuhe. Rosatom kordab ka, et pidas kõigist lepinguist tähttäheliselt kinni ning kavatseb edaspidi nendesamade lepingute alusel ja Soome seaduste kohaselt oma huve kaitsta. Rosatomile risti vastupidiseid etteheiteid Venno oimale teevad aga Soome eksperdid. Helsingi Ülikooli Aleksandri Instituudi Venemaa keskkonnapoliitika professor Velibeka Tünküne imestab Soome ajakirjanduses, miks Vennovaima ja tema direktorite nõukogu esimees Ese Härmele kasutavad projekti lõpetamisest teatades kummalist väljenduslaadi. Tunküneni sõnul on eriti kummaline fennovõim avaldus, et lepingut ei lõpetatud vene-Ukraina sõja tõttu. Imelik on tünküleni meelest mööda vaadata Venemaa mõrvarlikust sõjast Ukrainas ja tuua selle asemel põhjenduseks mingeid teisi põhjusi. Tünkonel leiab, et tegu on katsega lepingu ülesütlemise tegelikku põhjust varjata. See on professori meelest soometumise ehk finlandiseerumisilming. Soometumine tähendab teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni valitsenud olukorda, kus iseseisev Soome riik üritas kõigest väest Nõukogude Liitu mitte vihastada ning tegeles seetõttu aktiivse enesetsensuuriga. Tününen on veendunud, et Soome energeetikasektorit vaevab soometumine mingil määral tänapäevani välja. Tünkünen tuletab meelde, et Soome pool muutus Ainhikivi tuumaprojekti puhul väga ettevaatlikuks juba 2014. aastal pärast Maidani sündmusi Ukrainas ja Venemaa reaktsiooni sellele. Sealtpeale üritati Vene poolt tuumajaama projektis mitte ärritada ning oldi iga väljaütlemisega väga ettevaatlikud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome piirab energiaalast koostööd Venemaaga. Energeetikafirma Fennovoima teatas Hanhikivi ühe projekti lõpetamisest, mille raames oleks koostöös Venemaa Rosatomiga ehitatud tuumajaam Hanhikivisse Pyhänjoe poolsaarel. Soome eksperdid aga imestavad, miks ei öelnud Fennovoima oma teates välja projekti lõpetamise tegelikke põhjuseid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLiis Klaari esitas kandidaadiks avatud Eesti fond. Oma põhjenduses kirjutas fond, et tänu Liis Klaari tegevusele on muutunud avalikkuse suhtumine heategevusliku kasvanud teadmine abistamise vajalikkusest. Samal põhjusel tegi valiku Liis Klaari kasuks ka Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsioon. Assotsiatsiooni president Kersti Kurre. Heategevussuund on tõepoolest tema poolt läbi viidud professionaalselt ja leidnud väga palju järgimist ja kaasa tulemist ja kuna meie toetame väga tugevasti niisugust ühiskonna aktiivset ellusuhtumist, siis me leidsime, et kuna see tegevus on meie ühiskonnale vajalik ja ta ei ole võib-olla siiski veel piisavalt tunnustamist leidnud, et see oleks vääriline tunnustus. Ühtekokku on Liis Klaari juhitav toetusfond Tallinna lastehaiglale viimaste aastate jooksul kogunud ligi 4,5 miljonit krooni. Liis Klaari enda sõnul on oluline, et heategevusest võtaks osa võimalikult paljud inimesed, igaüks oma võimalusele vastavalt. Liis Klaar. Kui keegi kingib mulle miljon, siis on väga kena, aga ta teeb seda ainult üks kord ja mitte kunagi enam. Aga kui miljon inimest annavad krooni, see on palju parem, sest nad suudavad anda veel ühe krooni ja veel ühe krooni. Aasta naise tiitlit peab Liis Klaar kohustuseks. Milleks see tiitel siis kohustab? Kohustab veel paremini ja veel rohkem teha ja Eesti ühiskonnale näidata, et naine suudab, naine oskab naine taha ja naine täidab oma kohust nagu kodanik kodanik olla on ja seal on eelised ja seal on ka oma kohustused ja kohustused on osa ühiskondlikust elust, toetusfondi tegevus on üks nendest, poliitika on teine nendest ja igal pool tuleb siis olla eeskujuks sellepärast et sa oled aasta naine, siis sa pead ju ka loomulikult olema eeskuju. Ettevõtlike naiste assotsiatsiooni president Kersti Kurre sõnul on ühiskonna tagasiside aastanaisele alati tunnustav olnud. Kui kerge või raske on aga naisel end Eesti ühiskonnas teostada. Liis Klaar on elanud nii Rootsis, Šveitsis kui ka Kanadas ning võib võrrelda Eesti kogemust nende riikide omaga. Ma arvan, et siin on see vana roll, see mees, kes nõuab, et söök on laual, et pesu on pestud, et lapsed on kasitud ja nii edasi, meie kasvasime üles Rootsis ja abiellusime ka Rootsis ja meie kasvasime ühiskonnas, kus me jagasime seda kodutööd ja siis sai ka rohkem noh, tööl käia ja osa võtta kõiksugust ühiskondlikust elust veel peale selle, ma loodan, et see muutub, sutub siin Eestis ka, et ütleme, mehed saavad aru, et naine tahab ka ise midagi alla, ise midagi teha ei saa nõuda, et naine on kodus, teeb süüa ja käsib lapsi ja, ja kõike seda pluss et kui ta samaaegselt peab minema koosolekule või midagi muud tegema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsiooni president Kersti Kurre.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEnefit Green juhatuse esimees Aavo Kärmas ütles peale täna hommikul Lääne-Nigula esindajatega peetud kohtumist, et ettevõte soovib leida tuulepargi rajamiseks kompromissi. Kuna eriplaneeringu lõpetamise vaidlustamiseks mõeldud 30 päeva saab läbi, tuli teha vaie, kuid see esitati kõigepealt volikogule, mis annab lisaaega, et vallaga murekohti arutada, jätkab Enefit. Green juhatuse esimees Aavo Kärmas. Kohtusse saab veel pöörduda, aga see on 30 päeva siis peale Paide otsuse siis või vallapoolset tagasisidet, aga aga võtame siin samm korraga, et, et kõigepealt ootame ära siis mida vald meie vaidele vastab? Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus leiab, et arendaja soovil on rida takistusi. Lõhmuse sõnul tuleks oodata ära koostöös kaitseministeeriumiga valmiv uuring, mis annab vastuse tuulikute maksimaalse kõrguse kohta. Vallavanema kinnitusel on ristiümbruses praegu kehtiv 75 meetrine piirang mitu korda madalam kui kavandatud tuulikud. Lõpetatud planeeringu puudusena näeb lõhmus ka seda, et selles polnud piisavalt asukohaalternatiive ja tähelepanu keskendus ristikandile, kus asuvad arendajale kuuluvad kinnistud, jätkab Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. Tuleb ikkagi muuta planeeringu sellisel juhul lähteülesannet või algatada uus planeering kus oleks võimalik läbi viia võrdlev planeerimine ehk eriplaneeringu mõte on võrrelda erinevaid alasid. Mikk Lõhmuse sõnul on lahendamata ka kohaliku kogukonna vastuseis projektile tuulepargi vastu korraldati allkirjakampaania ja meeleavaldus. Milline võiks olla arendaja hinnangul kompromiss, mida vallaga saavutada, jätkab Enefit. Green juhatuse esimees Aavo Kärmas. Täna on protsess kestnud juba poolteist aastat, et kahju oleks lihtsalt seda, seda aega lihtsalt nagu nurka visata, et, et noh, pigem küsimus saab siin olla selles, et millised on siis selle tuulepargi võimalikud parameetrid, kui palju seal näiteks tuulikuid on, millised on need kõrgused ja, ja, ja nii edasi, et, et noh, need on need kohad, aga ma arvan, et, et täna on sellest veel vara rääkida. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Läänemaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Taastuvenergia tootja Enefit Green esitab Lääne-Nigula vallavolikogule vaide tuule-energeetika eriplaneeringu lõpetamise tõttu. Volikogu jaanuari lõpus tehtud otsus peatas 150 miljonit eurot maksva Risti tuulepargi arendamise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti põhja regionaalosakonna juht Ester Öpik ütles tänasel pressikonverentsil, et olukord on stabiilne juba seitsmendat päeva. Iga päev jõutakse teha ligi 300 testi. Siiski oleme üsna algusjärgus tuvastanud Eestis leviku ja tänaseks on pilt mingis osas stabiliseerumas. Aga siia juurde tahaks kindlasti rõhutada seda, et me ei tohi ikkagi kaotada valvsust endiselt, me peame rangelt suhtuma nendesse juhistesse ja nõuetesse, mis on seotud inimeste viibimisega kodus, piirata sotsiaalseid kontakte, sest et see on ka tõestatult viis, kuidas tõhusalt piirata viiruse levikut riigis. Ester Öpik ütleb, et inimeste testimist jätkatakse aga ikkagi fokusseeritult ja perearsti saatekirja alusel. Mis tähendab seda, et laus testimine kui selline ei anna nii efektiivset tulemust kui see, kui perearsti soovitas sihistatud patsientide ringkonna testimine. Siin on mitu korda mainitud krooniliste haigustega isikuid ja ka vanemaealisi isikuid kuid selle otsuse, kellele teist teha või mitte, aitäh selle otsustab siiski tervishoiutöötaja ja testimise juures. Üks oluline moment, mida tuleb igal riigil arvestada. Seda on ka maailma tervishoiuorganisatsioon rõhutanud et üks asi on testimise kulu, aga teine asi on isikukaitsevahendid. Iga testi jaoks kulub komplekt isikukaitsevahendeid ja iga testiga on seotud tervishoiutöötaja. Ehk et need kaks kriitilist ressurssi. Öpik rahustab, et tavapärane diagnoosimine ja ravi kas või näiteks Covid viirusele, sarnaste sümptomitega gripi või kopsupõletiku tuvastamiseks käib vanamoodi edasi. Perearstid on siin esimene kontakt inimese jaoks, nad ravivad loomulikult ka oma tavapatsiente selle alusel, millised on nende kaebused ja haiguse ägenemise staadium. Me laiendame küll testimist, aga kõiki oma kodanikke elu sees ei jõuaks ära testida. Siin tuleb teha sihistatud valikud tulenevalt sellest, kelle kaasnevad suuremad riskid selle viirusega. Haiglaravil on kokku 10 koroonaviirusesse nakatunud inimest, nende seisund on stabiilne ja keegi neist ei viibi intensiivravil. Praeguseks on kaks inimest haiglast koju pääsenud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis on koroonaviirus diagnoositud 283 inimesel, ööpäevaga 16 uut juhtu. Haiglaravil on kümme inimest kuid keegi neist intensiivravi ei vaja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaktsineerimisbussiga loodetakse anda kaitset juurde kohtadele, mille elanikud kipuvad koroonavastasesse vaktsiini leigelt suhtuma. Omaette väljakutse on selline vaktsineerimine ka meditsiinitöötajatele, räägib Viljandi haigla ravijuht Mart Kull. Suures hulgas vaktsineerida ja, ja, ja suhteliselt väikses bussis või väikses ruumis on, on kindlasti väljakutse, aga, aga me saime, ma arvan sellega hakkama, et eks tulevased päevad näitavad, kui rahul meie kliendid on. Vaktsineerimisaktiivsuse lõpus sörkiva 12000 elanikuga Sillamäe aselinnapea Aleksei Stepanov nentis, et sillamäelased on kurtnud, et kodulinnas on vaktsineerimisvõimalusi seni nappinud. Praegu on näha, et inimesed vaikselt tulevad, nii et loodame, et see aktiivsus täna riigi aktsioonile tõuseb. Bussis saavad kaitsesüsti kõik hoolimata elukohast. Rääkisime Sillamäe elaniku Gennadi ja tallinlase Niiaga. Paljud ei kasuta internetti ja ei saa registreerida. Väga hea, et selline buss siia tuli. Ma arvan, et praegu vaktsineerida oleks õige asi, et üks asi, et sa hoiad enda tervist ja teine asi, et sa siis nagu hoiad ka teiste inimeste tervist, et ise ei nakata kedagi teisi ka edasi. Vaktsiinibussi menüüs on Sillamäel ühedoosiline Janseni ja kahedoosiline Faizeri vaktsiin. Kahe süsti eelistajaid ootab buss samas kohas kuue nädala pärast, kellele siis bussiaeg ei sobi. Sellele lubati leida kordusdoosiks muu lahendus, räägib Covid 19. Töörühma juhi asetäitja Arkadi Popov. Kindlasti me oleme paindlikud, siin juba inimesed küsisid, et kui mina täna tulen siia, saan esimese doosi, aga tegelikult pärast ma pean ära sõitma näiteks ja Tartusse ja kas ma saan teise doosi Tartust? Ma usun, et minu kolleegid Tartu Ülikooli kliinikumist kes süstivad vaktsiini seal ei ole selle vastu mitte midagi, et jah, tehakse ära, sest kõik need jäljed on olemas digiloos ja meedikud seda näevad ja, ja see on, noh, tõendusmateriaalselle kohta esimene doos on tehtud ja, ja tehakse teine doos ka. Sillamäelt raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonavastase vaktsineerimise buss alustas oma Eesti tuuri Ida-Virumaalt. Täna ja homme saavad inimesed ilma etteregistreerimata vaktsineerida Sillamäe basseini kõrval asuvas bussis. Esimesel päeval on seda võimalust kasutanud üle 170 inimese.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna transpordi abilinnapea Andrei Novikov ütles, et transpordivaldkonnale kulub Tallinnas keskeltläbi 80 miljonit eurot aastas. Siia alla käib nii linnatransport, invatransport, koolibussid kui ka näiteks Elroni pakutav rongiteenus. Siia alla käib ka umbes 30 miljoni eest investeeringuid. Ühistranspordi ülalpidamise kulud on viimasel aastal aga korralikult kasvanud. Nii näiteks kulub linnal gaasile viimase 10 kuu jooksul 400000 eurot rohkem. Elekter, mida kasutavad näiteks trammid ja trollid, on kallinenud aga 173000 eurot. Samuti on varuosade osas kallinemist ja mis on isegi veel olulisem, on tarneahelate probleem, ehk siis kõik asjad kipuvad hilinema ja seetõttu nähtavasti me peame suurendama ka laovaru endal, et mitte sõltuda sellest tarneahela probleemidest. Kõik see kindlasti avaldab mõju ettevõtte kulu poole peale ning vedaja poole pealt kindlasti need kulud on, on suurenemas. Samas kui me vaatame teist poolt ehk siis piletitulu, siis võrrelduna prognoosiga on meil alalaekumine suurusjärgus 1,4 miljonit eurot. Ehk siis võib öelda, et võrrelduna eelmise aastaga on langus suurusjärgus 25 protsenti. Kõik see tähendab, et linnal jääb transpordi jaoks raha puudu. Plaan on selline, et me linnaeelarvest anname raha peale noh näiteks palgakulu osas on umbes 2,6 miljonit esitatud taotlus, aga neid kõiki taotlusi me ükshaaval vaatame läbi ja, ja analüüsime iga kulurea põhjendatust. Abilinnapea Andrei Novikov ütles, et kulude kokkuhoidmiseks pileti hinda mitte tallinnlastele plaanis tõsta ei ole. Samuti pole plaanis ka liinivõrku koomale tõmmata. Liinivõrgu poole pealt, see on alati poliitiline otsus ja senimaani on linn lähtunud sellest, et meie ühistransport on prioriteet ja pigem on oodata liinivõrgu mahu kasvu. Ehk siis see tähendab ka uut veeremit, see tähendab ka uusi bussijuhte. Ma näen, et ka tulevikus meie linn kasvab ja sellega peab kasvama ka ühistranspordi teenindamistase. Nii ma mõtlen liinide sageduse poole pealt kui ka veeremi poole pealt, kui ka kui ka uute liinide pealt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinn plaanib hinnatõusu katmiseks anda ühistranspordile juurde umbes neli miljonit eurot. Liinivõrku hõrendada või piletihinda tõsta linnal praegu plaanis ei ole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKultuurkapitali elutööpreemia pälvis Sillamäe ajaloo talletaja kohaliku muuseumi varahoidja Aleksandr Popolitov, kes annetas muuseumile Eesti ühe suurema mineraalide. Kogu. Popolitov tunnistas, et ta tahaks elus veel palju jõudu. Aastad on vihisenud mööda nagu nool, see oli nagu eile, kui muuseumi lõime, eks tööd on ju tehtud, aga nüüd ootamatult saabki varsti 75 aastaseks annaks jumal veel aastaid, sest palju on tegemata. Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupi juht Vladimir Vassotski ütles sillamäelasena, et popolitovit teavad vist kõik linlased. Kui meelde tuletada oma lapsepõlve, siis Aleksandr oli kuidagi nagu alati juba olemas, et ta ongi selle linna pühandnud. Uurija ja entusiasti. Kultuuripärli mööduva aasta silmapaistva töö eest sai Piia Tamm, kes jõuab juhtida nii jõhvi, kontserdimaja kui ka Viru filmifondi, räägib Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupi esimees Vladimir Vassotski. Tema selline lai ja silmapaistev tegevus just maakonna mõttes, sest on ju palju selliseid tegijaid, kes on väga keskendunud nagu ühe asja peale, eks ole, aga just nagu Pia puhul võibki esile tuua seda, et ta on ääretult mitmekülgne persoon ja isiksus. Piia Tamm tunnistas, et 2020. aasta oli kultuurivaldkonnas väga eriline. Iga kultuurielamus või see kohtumine on kuidagi erakordselt. Võib-olla sellepärast, et neid hetki oli korduvalt vähem, kui me igapäevaselt harjunud oleme ja rõõm kohtumistest nii muusikutega kui näitlejatega kui kunstnikega on ju erakordselt suur olnud need päris kohtumised, mulle tundub, et kõik ootavad neid juba. Ja seda erilisem on need kultuurisündmused, mis sellel aastal tõesti teoks said. Lisaks peapreemiatele andis Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp veel viis aastapreemiat ja seitse tunnustuspreemiat, kokku küündis preemia fond üle 13000 euro Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp jagas aastaauhindu. Ida-Virumaa kultuurialase elutööpreemia pälvis Sillamäe ajaloo talletaja Aleksandr Popolitov. Kui tavaliselt on preemiad kätte antud aastalõpukontserdil, siis maakonna kultuuritegevuse seiskumise tõttu mindi seekord laureaatide juurde kohale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu tänane korraline istung algas nagu mõlemad eilsed istungid protseduuriliste vaidlustega istungi juhataja ja opositsiooni esindajate vahel. Seejärel läks töö edasi samas rütmis, nagu oli läinud kogu eilse öö parandusettepanekute hääletamine ja enne seda 10 minutit vaheaega keset seda vaheaegade jada küsisin kommentaari toimuvale Reformierakonna ja Keskerakonna fraktsioonide juhtide käest. Kadri Simson Keskfraktsioon. Ma arvan, et riigikogu saab sellest seaduseelnõust paraja demokraatia õppetunni, et eilne öö ei läinud meil asjatult mööda. Nimelt saavutas Keskerakonna fraktsioon koos oma opositsioonipartneritega selle, et ametlikust päevakorrast langes pensioniea tõstmine 65-le aastale täna välja. Me käitume tegelikult ka teisel istungipäeval täpselt samadest põhimõtetest kantuna nagu eile. Me leiame, et pensioniea tõstmine Eestis ei vasta meie inimeste tervisele ei vasta Eesti inimeste oodatavale elueale. Seda tehakse ilma korraliku ekspertiisita. Seda tehakse ennatlikult ja seda tehakse ilma laia konsensuseta, mis sellise otsuse jaoks vajalik on. Seetõttu me püüamegi võita lisaaega. Ja Peep Aru Reformierakonna fraktsioon. Jätkub tavapäraselt, et endiselt on muudatusettepanekute arutelu ja jätkub ka siis vaheaegade võtmine ja terav vastasseis opositsiooni ja koalitsiooni vahel. Aga kas opositsioon on saavutanud selles mõttes oma eesmärgi, et sel nädalal siiski seda seadust vastu ei võeta? Noh, momendi seisuga on kõik teoreetilised võimalused selleks, et võtta see eelnõu siis vastu seadusena sellel nädalal. Kas me seda teeme või ei tee, eks me vaatame selle pealt, kuidas opositsioon ka käitub, aga kindlasti opositsioon on midagi saavutanud. Opositsiooni arvates. Kui Peep Aru rääkis võimalusest seadus vastu võtta, siis tähendas see tegelikult veel ühe lisaistungi vajadust. Aga tund aega tagasi jõudsid koalitsioon ja opositsioon kokkuleppele, et seda ei tule. Mis tähendab seda, et eelnõu kolmandat lugemist ja vastuvõtmist sel nädalal ka ei toimu. Mis omakorda tähendas, et vaheaegu enam ei võetud, toimusid üksnes parandusettepanekute hääletamised ja viimaste ettepanekute puhul enam isegi mitte seda. Ning napilt enne päevakaja algust. Teine lugemine, lõpp. Riigikogu istung jätkub praegu teiste eelnõude arutamisega, aga on selge, et ööistung jääb ära.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu jätkas parandusettepanekute hääletamisega pensioniea tõstmise eelnõu teist lugemist, mis pärast öist istungit pooleli jäi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa julgeoleku seisukohalt ühe viimaste aastate olulisema nädala jooksul toimub rida rahvusvahelisi kohtumisi. Täna hommikul ehk ajal, mil USA ja Venemaa Genfis dialoogi peavad, külastas NATO peakorterit Ukraina asepeaminister Olga Stefanisena. Teda võõrustanud NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul lähenevad lääneliitlased Venemaale kahetiselt. Esiteks on vaja pidada Venemaaga dialoogi ning kuulata ära nende mured. Need on olulised pingutused, et leida poliitiline lahendus ja hoida ära relvastatud konflikt. Seepärast läheme kohtumisele heas usus ja valmisolekus rääkida asjast, ütles Stoltenberg. Ent Lääne lähenemise teine osa on idealismi kõrval ka realism. Kui Venemaa peaks kuidagigi seadma ohtu NATO riikide julgeoleku, siis saab sellele vastus olema ülekaalukas. See tähendab, et nii poliitilisel kui ka sõjalisel tasemel on NATO valmis Venemaaga kohtuma, ent eelistatakse loomulikult poliitikat. Me peame saatma ka väga selge sõnumi Venemaale, et oleme ühtsed ning kui Venemaa kasutab Ukraina vastu jõudu, siis poliitilised ja majanduslikud tagajärjed sellele on väga rasked. Pakume toetust Ukrainale, aidates neil säilitada õigust enesekaitsele, sõnas Stoltenberg. Seejuures kiitis ta riike nagu Eesti, kes on otse toetanud Ukrainat sõjavarustusega või muul viisil. Stoltenbergi hinnangul võiks kolmapäevast kohtumist pidada edukaks, kui see ei jää lähiajal ainukeseks. Ma ei usu, et saaksime seada ootusi, et see kohtumine lahendab ära kõik probleemid. Loodame, et saame kokku leppida, et ühine tee on edasised kohtumised, sõnas Stoltenberg. Ukraina asepeaminister Olga Stefanisena üritas aga läänele selgitada, millised on Venemaa tegelikud kavatsused. Peaksime kõik mõistma, et Venemaa nõudmisi liitlastele ei saa pidada läbirääkimiste positsiooniks. Agressor ei saa olla tingimuste seadjaks, kuniks Venemaa tankid on viidud väljaspoole Ukraina piire. Me näeme Venemaa katseid muuta dialoogi läbi ähvarduste, alustada uut sõjakäiku ilma sammugi rahu suunas, mis on kokku lepitud Minski ja Normandia formaatides. Venemaa üritab suruda peale oma agendat ilma läbirääkimistele naasmata, ütles Stefanisena. Joosep Värk. Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO peasekretär Jens Stoltenberg kohtus Brüsselis Ukraina asepeaministri Olga Stefanišõnaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäänemaal oli kolmapäevase seisuga viimase 10 päeva jooksul nakatunud koroonaviirusega 167 inimest. Nädal varem oli 10 päeva jooksul nakatunud läänlaste arv, terviseameti lääne regiooni osakonna juhataja Kadri Juhkami sõnul 114. Seega kasv on märgatav. Me näeme ikkagi tõusu, et praegu me näeme siin lääneregioonis, näeme kõikides maakondades tõusu, kui siin vahepeal noh, võis öelda, et saartel ja Läänemaal samamoodi oli see tõus ikkagi suhteliselt tagasihoidlik, siis nüüd me enam seda väita ei saa. Vähemalt ühe doosiga on juhkami sõnul vaktsineeritud kõigist läänlastest 60,54 protsenti. Täisealiste hulgas on see number 70,48 ja 60 pluss vanuserühmas 79,3 protsenti. Kadri Juhkam. Üldine vaktsineerituse tase võiks siiski Läänemaal ka kõrgem olla. Läänemaa haigla ravijuht Alge Vare ütles, et haigla kaheksa. Kohaga koroonaosakond on täielikult hõivatud. Kõik patsiendid on Läänemaal ning kuus neist on vaktsineerimata. Ees seisab osakonna laiendamine ning plaanilise ravi lõpetamisega on juba alustatud. Esmaspäevaks juba teemegi 12 kohta ja siis kaheksandast novembrist on meil 18 kohta, siis selleks, et see kaheksa kohaline voodifond luua. Selleks me panime 48 kohalisest aktiivravist kinni 24 voodit ja selle 18-ga on nii, et lõpeb ära igasugune plaaniline töö. Vare ütles, et lisaks koroona patsientidel jääb siis haiglas kohti vaid erakorralise kirurgilise abi ja erakorraliste sisehaiguste patsientidel ning mõned õendusabikohad. Haapsalus töötava perearsti Helle Saarsoo sõnul on tema nimistus vaktsineeritud praeguseks 73 protsenti täiskasvanutest ja 80 pluss vanustest veel märksa rohkem. Kui tõhustusdoosi vastu on inimestel suur huvi, siis seni vaktsineerimisest üldse keeldunud veenmine on vaevaline, ütleb Helle Saarsoo. Meil on nimekirjad, inimesed on ammu avaldanud soovi saada tõhustustoose, neid me nüüd helistame läbi ja kutsume ja juba teeme. Aga esimesi toose Nendega on ikkagi raskused. Mina olen siin vastuvõtuvahel täna helistanud viiele inimesele ja nendest olen ma siiski kolm suutnud ära rääkida. Kahelt olen saanud negatiivse vastuse, tähendab, nad ei soovi ja nad ei taha sellel teemal isegi rääkida. Nad on kurjad. Nii Alge Vare kui ka Helle Saarsoo panid inimestele südamele, et nad laseksid end kindlasti vaktsineerida sest see aitab kaitsta koroona raskete tagajärgede eest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läänemaa on koroona levikult Eesti maakondade arvestuses madalamate hulgas, kuid ka Läänemaal on nakatumine hoogustunud ning koroonaosakonna laiendamine tähendab, et Läänemaa Haigla peab oma plaanilise ravi lõpetama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle, kuidas Euroopa taaskäivitamise raha kasutada, leppis eelmine valitsus kokku juba detsembris, kuid uus valitsus soovis senised otsused üle vaadata. Eesti osa taaskäivitamise rahastust pole veel päris selge. Läinud suvel arvutas komisjon meie osaks 1,1 miljardit eurot aga kuna meie majanduse läks oodatust paremini, tegi komisjon detsembris uue arvutuse 970 miljonit eurot. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütleb, et täna arvestas valitsus siiski 1,1 miljardiga. Kuna see praegune on meie ettepanek, mille alusel me läbi rääkima hakkame, siis on ka mõistlik esialgu küsida siis maksimaalses mahus, mitte hakata hiljem otsima, noh, võimalik, et kiiresti lisandusi sinna programmi. Läbi peame me rääkima Euroopa komisjoniga ning kõige keerulisema läbirääkimiste objekti kirjutas taastekavasse juba eelmine valitsus. Uus valitsus jäi senise plaani juurde ning loodab kuni 380 miljonit eurot Tallinna haigla jaoks. Mul endal oli täna sel teemal üks tunnine telefonikonverents Euroopa komisjoni esindajatega, kellele siis oli võimalik selle suure projekti tausta selgitada, sest tõsi on olnud, et Euroopa komisjon, varasemalt on Tallinna haigla investeeringu suhtes olnud pigem skeptiline ja kriitiline Euroopa komisjon on märkinud, et Eesti tervishoiuprobleemid peituvad hoopis mujal. Muuhulgas on komisjon küsinud, kas meil ikka jagub piisavalt arste õdesid ja rõhutanud, et kättesaadavamaks tuleb muuta esmatasandi tervishoiuteenused. Keit Pentus-Rosimannus märgib, et esmatasandi tervishoiu oleme me juba päris palju investeerinud. See oli üks osa sellest informatsioonist või taustast, mida komisjonile ka täna selgitasin. Kui Tallinna haigla jättis valitsus taasteplaani muutmata, siis üht-teist muudeti teistes peatükkides. Muuhulgas ootab valitsust kolmekümmet ühte miljonit eurot rail Balticu Ülemiste ühisterminali rajamiseks. Samamoodi on juurde tulnud digipööret toetavate oskuste arendamiseks täiendav rahasüst, inimeste koolitamine, kellel oleks vajalikud teadmised rohe töökohtade jaoks. Need on mõned näited sellest, mis muutunud on. Lisaks taaskäivitamise rahastu põhimõtetele leppis valitsus kokku ka 177 miljoni eurose kiire kriisiabi kasutamise põhimõtted. Kõige suurem muudatus ehk siis kiire kriisiabi fondis puudutab turismisektori toetamist. Me suurendame turismisektoris suunatavat toetust seitsmeteistkümne ja pisut peale miljoni euroni. Detsembri seisuga pidi turismisektor REACT-i just saama viis miljonit eurot.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus leppis kokku, kuidas kasutada Euroopa taaskäivitamise rahastu ja koroonaviirusele reageerimise fondi raha, mida peaks olema kokku ligikaudu miljard eurot. Muuhulgas soovitakse tuge Rail Balticu Ülemiste ühisterminali ehitamiseks. Valitsus ei loobunud ka Tallinna haigla rahastamise soovist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäbirääkimiste tulemused kavatsetakse homme ametlikult president Reuven Rivlinile esitada. Rivlin kavatseb seejärel kutsuda enda juurde kõik Nesseti fraktsioonide juhid, et siis otsustada, kellele ta valitsuse moodustamiseks mandaadi annab. Uus valitsus peaks koos olema seitsmeteistkümnendaks märtsiks. Vasakpoolse sinivalge partei juhtivtegelased otsustasid eilsel kohtumisel, et vähemusvalitsus on mõistlik vaheetapp enne suurema koalitsioonivalitsuse moodustamist. Sinivalge partei juhtivate poliitikute sõnul on partei endiselt valmis ka ühtsusvalitsuses praeguse peaministri kohusetäitja Benjamin Netanyahu juhitava parempoolse likudiga. Seda aga ainult juhul, kui peaministriks saab pennigants. See tingimus on aga miski, mida Netanyahu ülima tõenäosusega alla neelata ei suuda. Vähemusvalitsuse vastu on aga mõned mõjukad sinivalge partei poliitikud, kes esindavad terroriohvrite huve. Palestiinlaste korraldatud kahes terrorilaine ehk Intifadas ning muis peamiselt ikka palestiinlaste korraldatud terrorirünnakus. Hukkunute sugulased on partei plaanis pidada kõnelusi ka Iisraeli araablaste valimisnimekirjaga. Üsnagi nördinud. Kui terroriohvrite eest seisvad kaks sinivalge partei, Knesseti saadikut aga vähemusvalitsuse vastu olema jäävad, on hääli isegi vähemusvalitsuse moodustamiseks liiga vähe. Teisalt ei ole praegu sugugi selge, kas ka kõik Iisraeli Araabia poliitikute ühendnimekirjas kandideerinud poliitikud vähemusvalitsuse ideega kaasa tulevad. Nimelt nõuavad araablastest poliitikud palestiinlaste alade arendamiseks hoopis rohkem raha kui teised vähemusvalitsusse kuuluda tahtvad parteid selleks eraldada kavatsevad. Peale eelkirjeldatud probleemide vaevab penigantsiga paremparteide käitumine. Paljud likudi liikmed on alla kirjutanud petitsioonile, kus kutsuvad üles mitte ühinema kantsi juhitava valitsusega. Osa neist valmistab koguni ette seaduseelnõu, millega keelatakse kantsi valitsuse moodustamine. Likudi positsioon Gnessetis on aga tugev, sest Likud ju valimised võitis ning vähemusvalitsuse mõte tuli sinivalge partei poliitikuil pähe vaid seetõttu, et parlamendi enamus ei õnnestunud taas isegi mitte valimised võitnud parteil saavutada. Nii ei ole endiselt veel sugugi kindel, et poliitiline suluseis, mis Iisraelile aasta jooksul juba kolmed parlamendivalimised põhjustanud on, seekord läbi saab ning Iisraelile lõpuks ometi valitsus sünnib.",
"role": "user"
},
{
"content": "Iisraelis algavad läbirääkimised vähemusvalitsuse moodustamiseks. Iisraeli suurima opositsioonipartei Sinivalge Allianss juht Benny Gantz alustab läbirääkimisi peamiselt Nõukogude Liidu ja Venemaa päritolu juute esindava partei Yisrael Beitenu (Meie Kodu On Iisrael) juhi Avigdor Liebermaniga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKokku tunnistas riigikohus kehtetuks seitsme Narva sotsiaalmääruse 16 sätet ja põhiseadusega vastuolus olevaks. Kahe seadusega nõutud määruse puudumise, kommenteerib õiguskantsleri nõunik Aigi Kivioja. Saavutasime selguse selles mõttes, et sarnaseid sätteid on väga paljudes kohalike omavalitsuste määrustes, mis puudutavad sotsiaalteenuste osutamist. Kohalik omavalitsus ei tohi piirata inimeste õigusi võrreldes sotsiaalhoolekande seadusega ja see on selles lahendis olemas. See sõnum. Valdavalt puudutasid riigikohtus kehtetuks tunnistatud sätted olukordi, kus omavalitsus on sotsiaalteenuste saajate ringi kitsendanud. Näiteks oli sotsiaalteenuste või hooldekodu koha saamine seotud inimese sissetulekute või ülalpidajate olemasoluga. Turvakoduteenuse saamine sõltus elatusvahendite olemasolust. Narva volikogu on varem kinnitanud, et kitsendused on seotud piiratud eelarvega ning sellega, et riik on pannud kohustusi, mille täies mahus täitmiseks linnal raha pole. Seda ka riigikohus ei analüüsinud, räägib riigikohtunik Nele Parrest. Kuna tegemist on õigusliku analüüsiga, siis pidi riigikohus piirduma üksnes normide kontrollimisega. Seetõttu ei saanud riigikohus tegeleda selle küsimusega, kas sotsiaalhoolekande seadus ise on kooskõlas põhiseadusega ja näiteks ka kindlasti kohalikke omavalitsusi. Telev temaatika, kas riik on taganud piisava rahastuse sotsiaalteenuste osutamiseks? Samas jättis riigikohus Narvale õiguse mitme sotsiaalteenuse puhul nõuda, et abivajaja peab ka tegelikult Narvas elama, jätkab Nele Parrest. Jah, kohalik omavalitsus võib sotsiaalteenuste osutamisel seada selle sõltuvusse nii rahvastikuregistri järgsest elukohast kui ka siis lisaks sellest tingimusest, et inimene ka tegelikult seal elaks. Narva volikogu esimees Irina Janovitš pole veel jõudnud riigikohtu lahendiga põhjalikult tutvuda, kuid tunnistab, et sotsiaalteenustele tuleb nüüd rohkem raha leida. On vaja kohtuda sotsiaalabiameti direktoriga ja rääkida juristidega ja pärast vaatame, mis teha. Eelarve on meil volikogu saalis tuleb detsembrikuus ja me vist lahendame. Ja õiguskantsleri nõuniku Aigi Kivioja kommentaar. Kui kohalik omavalitsus leiab, et see raha, mis meile on tagatud, ei ole piisav, siis see ei tähenda, et nad saaksid nii-öelda loobuda oma kohustuste täitmisest vaid sellisel juhul tuleb siis pöörduda kohtusse ja, ja nõuda riigilt seda raha, mida ei ole. Rahandusministeeriumi hinnangul on aga Narva sissetulekud ja riigipoolne toetus iga aastaga kasvanud. Samas on Narva linn võrreldes Tartuga palju vähem toetanud erivajadusega inimesi, panustades selle asemel eakatele eritoetuste maksmisele. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikohtu hinnangul peab omavalitsus tagama oma elanikele sotsiaalabi seaduses ette nähtud ulatuses. Põhiseadusega vastuolus olevad Narva määruste sätted tunnistati õiguskantsleri taotlusel kehtetuks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaridus ja teadusminister Mailis Reps ütleb, et valitsuskabineti nõupidamisel tekkis mitmeid muudatusi ja täpsustusi seoses põhikooli lõpetamise tingimuste muutmisega. Olulise muudatusettepanek on see, et eesti keele eksam ei asendu testiga. Vabariigi valitsuse liikmed ei saanud aru, mis saab olema eesti keele eksami testiks muutmise vahe. Ma selgitasin selle seda muudatuse mõtet, aga lõpuks tuli siiski otsus, et tuleks väga konkreetselt öelda, et eesti keel sellise kohustusliku eksamina jääb. Ta küll ei ole siis lõpueksam, aga ta on eksam, mida siis kõik peavad tegema. Eilse kohtumise tulemusena vajab Repsi sõnul veel täpsustust ka erinevate tasemetööde läbiviimise plaan, kui suures mahus, mismoodi ja millal sarnaselt kolmanda ja kuuenda klassiga ka näiteks üheksandas klassis tasemetöid teha. Aga need ei ole võrdsed eksamitega ja me peame siiski ka arvestama, et suurem osa gümnaasiumeid, eksamit või testid siiski teeb, nii et ega lapsed nüüd päris ilma sellise sisseastumise pressita oma põhikooli lõpus edasi õppima ei pääse. Koolijuhid Repsiga sajaprotsendiliselt ühel arvamusel ei ole, näiteks ei toeta eksamite kaotamise plaani Võrumaa koolijuhid, kes arvavad, et riiklike eksamite ärajätmine ja asendamine näiteks tasemetöödega vähendab siiski õpilaste motivatsiooni koolitundides pingutada, jätkab Võrumaa koolijuhtide ühingu juhatuse liige Kristi Pettai. Kõik õpilased ei jätka õpinguid gümnaasiumis, seega ei läbi ka sisseastumiskatseid ja nende puhul kaob siis igasugune standard põhihariduse omandatud teadmiste hindamiseks. Üldine tase kindlasti langeb. Vastuhääli leidub ka Harjumaa koolijuhtide hulgas. Harjumaa koolijuhtide ühenduse esimees Anneli Ajaots ütleb, et suurimaks probleemiks muudatuse juures on hetkel selgusetus selles suhtes, mida muudatus tegelikult endaga kaasa toob. Et me juba kevadel tegelikult teeme ettevalmistusi järgmiseks õppeaastaks, sest meil on ju üldse plaanid, sellised asjad me juba peame ju esimeseks septembriks ära kinnitama, aga täna sellest selgust ei ole, kas need põhikooli eksamid tulevad või mitte? Reps ütleb, et soov on luua paindlik ülemineku aeg. Kui nad soovivad, siis need muudatused toimuvad põhimõtteliselt kohe ehk siis järgmine aasta enam põhikooli lõpus eksamit ei pea tegema, välja arvatud eesti keel, aga teist teiselt poolt loomulikult, et kõik koolid, kes ei soovi ise veel oma lõputingimusi seada, jätta neile siiski seda aega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koolijuhtide seas muudatus väga populaarne ei ole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänavune Utria dessant on arvult juba 22. tegemist on väsitava talvise militaarvõistlusega, kuhu tulevad jõudu katsuma valitud kaitseliitlased ja kaitseväelased. Võistlus kestab pea 40 tundi, selle aja jooksul läbivad võistkonnad kuni 100 kilomeetrit, lahendades erinevaid sõdurioskustega seotud ülesandeid ja ületades vaenlase vastutegevust, räägib Alo Aasmaa. Kaitseliidu Järva maleva esimesest võistkonnast. Kui ma ei oleks ühte räigelt prohmakat pannud, võib-olla kõige kaalukamas ülesandes, siis me oleks raudselt ka poodiumil. No me ei suutnud vaenlase soomukit ära õhata ja nii vaenlane pääses ja see on kõige valusam tagasilöök, mis ühes punktis saab olla igaüks, kes kavatseb võita või poodiumi olla, peab arvestama ka sellega, et tal peab olema kaasavarane kaasas teatud kogus sõduri õnne. Meil ta oli, aga me pillasime ta ühes punktis lihtsalt maha. Ja Silver Niinemets kaitseliidu Rapla maleva esimesest võistkonnast On mõned asjad, millega me rahul ei ole ja kaotasime ka mõned elud. Vastutegevus oli ühe koha nii hästi kinni pandud, mitte kuidagi läbi ei saanud, et tuli need elu ära anda ja edasi minna, muidu poleks lihtsalt punkti enam jõudnud. Üldiselt peetakse parimaks Utria ilmaks kuni kümnekraadist külma ja mõõdukat lund. Seekordne utria pidi läbi ajama ilma lumeta ja osalejad suuskadeta. Silver Niinemets. Lumekutri on ikka hoopis teine teema, seda tahaks rohkem kogeda. Noh, meil on Eestis kaks niisugust suuremat võistlust, võib-olla mõni väiksem veel, et mis on suvel ja seal on seda kõndimist omajagu. Aga see suusatamine talvel, see on täiesti teine tunnetus ja hea vaheldus. Ja Alo Aasmaa Kui sa käid nagu mööda ilusat metsasihti, kus vesi üle pahkluu ei ole, siis on nagu täitsa hea ja mõnus tunne. Aga kui sa kahtled metsas nagu kilomeetrite kaupa seal lodu sees, et kas tuleb üle ääre jälle või ei tule, siis siis pigem eelistaksin sellist tüüpilist utre, kus on miinus 20 või nagu miinus 32, üks kord. Tänavuse Utria dessandi võitis kaitseliidu Pärnumaa maleva Vändra malevkond. Teisele kohale tuli kaitseliidu Tallinna maleva Kalevi malevkond ja kolmandaks Tallinna maleva põhjakompanii. Kokku osales vabadussõja Narva lahingute radadel kulgevas militaarvõistluses 29 võistkonda. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavuse Utria dessandi võitis Kaitseliidu Pärnumaa maleva Vändra malevkond. Iga-aastase militaarvõistluse osalejaid kimbutas lumepuudus ja vesine metsaalune.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIsamaaliidu esimehe Tunne Kelami sõnul oleks tegemist äärmiselt õnnetu olukorraga, kui valitsuskriis kattuks ka eelarve kriisiga ja seetõttu on Isamaaliit keskendunud oma eelarve-ettepanekute läbiviimisele. Peamised küsimused on õpetajate palgad, tuletõrje ja päästeteenistuse rahastamine, kavandatava vanemahüvitise asendamine terviklike lastetoetustega, et anda noorele perele kindlus. See tähendab kolme-nelja aastaga põhimõtte kehtestamist, et iga laps võiks saada 1000 krooni kuus, loetles tunne Kelam. Tänast kohtumist. Res Publica juhi, peaminister Juhan Partsiga nimetas ta siiski konsultatsiooniks. Mingeid läbirääkimisi ei toimunud, täna me vahetasime arvamusi mitmesuguste võimaluste osas aga Isamaaliit ei võtnud mingisuguseid kohustusi, mingeid kokkuleppeid ei sõlmitud ja me ootame, mis edasi saab. Me oleme selle vastu, et ühest valdkonnast tõstetakse raha lihtsalt teise, et kustutada tulekahju. Ja sellepärast meie lahendus ongi, et mitte riskida sellega, et valitsuse tulud vähenevad tuleval aastal, katta need tulud just sellega, et tulumaksualandust mitte teostada. Praegu on üksikisiku tulumaksumäär teatavasti 26 protsenti. Valitsus soovis tulumaksu kahe protsendi võrra vähendada. Vastav seaduseelnõu peaks homme olema riigikogus arutusel, kuidas hääletab Isamaaliit, Tunne Kelam? Küsimus on lahtine ja see on tegelikult probleem, mis meid praegugi lahutab. Valitsusega. Isamaaliidul on oma parandusettepanek, mis näeb ette, et tulumaksu alandamine lükata aasta võrra edasi. Tunne Kelam lisas, et tulumaksureformi edasilükkamine ja sellest sõltuv täiendus riigieelarve tulude poolele On üks olulisi eeldusi, et Isamaaliit võiks tuleva aasta riigieelarve poolt hääletada. Res Publica esimees, peaminister Juhan Parts viitas siiski Reformierakonna ja rahvaliiduga sõlmitud koalitsioonilepingule ja avaldas lootust, et kui rahvaliit sellest kinni pidada ei taha, õnnestub Isamaaliidu suhtumist tulumaksureformi muuta selgitustega. Ma loodan selle peale, et me suudame, juhul kui muidugi rahvaliit ei tule tagasi selle juurde, et me suudame siiski lahti seletada need võimalused ja me saame seda teha ikkagi siis, kui istub ka laua taga. Kolmas osama. Tulumaksu alandamise edasilükkamist taotles ka rahvaliit. Nüüd on peaminister seisukohal, et asja saaks arutada kolme osapoolega. Eile koalitsiooni üldkogul, kui rahvaliit oma ettepanekud esitas, oli kolm osapoolt olemas. Miks siis arutelust asja ei saanud, esitati ja mille tagajärjel meie lugupeetud rahvaliitlased, lahkusid sisuliselt väitel, et tema juhitav partei on sattunud Reformierakonna lõa otsa ja viib ellu eeskätt nende valimislubadusi, vastas Juhan Parts. Järgnevalt. See on vana poliitika mõtlemine, minu arvates siit tulekski mõelda, kus on see uus poliitika, kui me võtame riigi peale, siis tuleb osata kokku leppida ja ja mitte niimoodi kahtlustada ja mitte umbusaldada. Kui rahvaliidul on vastusena mingeid küsimusi, mis on nii-öelda täpsustatavad selle koalitsiooni põhimõtteliste suundade raames. Me ei räägi siin ühest või teisest rahaeraldusest ühe või teise vajaliku asja jaoks. Tulge taevas appi, see siin selles ei kahtle keegi, aga me räägime sellest ettekujutusest kus täna Eesti asub. Kuidas saavutada tegelikult sotsiaalne tasakaal, kuidas saavutada areng regioonides, kuidas hoida Eesti majanduse purjet kõrgel, et suurenes heaolu? Minu arvates siin on need kokkupuutepõrked praegu tekkinud. Millise seisukoha võtab Res Publica homme riigikogus tulumaksumäära muutmise suhtes, sõltub rahvaliidu vastusest kahe koalitsioonipartneri tänasele kirjale. Seda ootavad Res Publica ja Reformierakond. Homme keskpäevani, rõhutas Juhan Parts.",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaaliidu esimees kohtus peaministriga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSüüdistus oli ju tegelikult, et see tuleb, oli ju teada, et Mihhail Korbilt võeti saadiku puutumatus alles hiljuti, sellega oli ta ise ka nõus, et uurimine läheks edasi kiiremini ja need asjad saaksid selgeks ja Keskerakonna huvi on täpselt samasugune, et me kindlasti ei leia. Erakond oleks siin teinud midagi valesti. See, milles siis süüdistatakse, et mõjuvõimuga kaubeldes on mingisugused servituudi tasud vähenenud linnas. Noh, siin on nii Tallinna sisekontroll kui ka meedias selgitatud, kuidas servituudi tasu siis langes, nii et, et Meil hetkel ei ole tõesti sellist teadmist, et et oleks midagi linnas valesti tehtud. Illar Teder, prokuratuur esitas nüüd täna süüdistuse ära. Teie kommentaar. Võiks seda nimetada ikkagi rõõmupäevaks, et kui kaua siis sellega nüüd läinud on, poolteist aastat vist noh, minu nägemuses me oleksime võinud ikkagi juba eelmise aasta jaanipäevaks kohtuotsuse olla kätte saanud, et ma väga nagu loodan, et nüüd ta ei jää kuskil kohtumajas nagu lohisema ja loodame, et selleks jaanipäevaks ikkagi midagi juba juhtub. Ma arvan, et kui selline asi oleks juhtunud Ameerikas, et võetakse üles see protsess, mille tulemusena kukub valitsus, siis oleks ikkagi kolme kuuga olnud kõik kuulamised ära. Kas te endal mingit süüd näete? No mitte mingisugust, et noh, see on täiesti kuradi komöödia",
"role": "user"
},
{
"content": "Süüdistuse järgi kasutas Keskerakonna toonane peasekretär Mihhal Korb isikilikku ja erakonna mõjuvõimu Tallinna linnapea üle Hillar Tederi ja OÜ Porto Franco huvides, et ettevõte saaks servituuditasu määramisel ebavõrdse ja põhjendamatu eelise. Vastutasuna pakutud teene eest lubas Teder Keskerakonda toetada kuni miljoni euro suuruse annetusega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi opositsioon kinnitab, et pensioniea tõstmise otsus tehti kiirustades, siis vaidlusi on selle ümber olnud küll nii palju, et mingite uute mõtetega on raske lagedale tulla, ei kõlanud neid ka täna, pooled jäid oma põhjenduste ja seisukohtade juurde, reformierakondlane Maret Maripuu. Olukorras, kus rahvastik mitte ainult ei vanane, vaid kus eluiga ka ise pikeneb oleks igati loogiline ja vajalik, et tõuseks ka keskmine pensionile siirdumise vanus. Kui me täna pensioni ka ei tõsta, peavad seda tegema meie lapsed, et maksta meile pensioni. Seda tingimustes, kus tööealisi jääb üha vähemaks, kelle maksudest makstakse pensione, peretoetusi ja teisi erinevaid sotsiaaltoetusi. Opositsioon rõhutab, et tegelikult oli ka muid võimalusi ja et pensioniea tõus ei pruugi üldse raha juurde tuua ning küsimus on hoopis muudes asjades. Sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof. Paralleelselt pensioniea tõusuga on kasvanud erandid eel soodus ja eripensioni. Pensioni tõusuga on kahanenud küll vanaduspensionäride hulk, kasvanud on aga teiste nõndanimetatud noorpensionäride arvukus. Enne vanaduspensioniea saabumist läheb 40 protsenti eestlastest juba pensionile. Kõik see näitab, et pensionia piirid tuleks avaramaks jätta. Ning keskerakondlane Kadri Simson Eestis ei ole täna pension nii suur, et me peaksime vanemaealiste tööl käimist täiendavalt sundima. Rahaliselt on ju tööl käimine niikuinii motiveeriv. Vanemaealised käivad tööl niigi kui nende tervislik seisukord ja saada olevad töökohad seda lubavad. Reaalsus on aga see, et sageli ei luba ja tõstes pensioniiga tõstab valitsus sisuliselt tulevast tööpuudust tõstes pensioniiga vähendab valitsus sisuliselt tulevaste pensionäride pensionivõttes neilt mitme kuu, halvemal juhul mitme aasta pensioni. Kui täna kõlas kõnepuldist midagi suhteliselt uut, siis oli see vast keskerakondlaste kindel lubadus. Meil on küllalt aega, et peale 2011. aasta valimisi see täna tehtav otsus tagasi keerata ja kui täna ka on rohkem poolthääli kui vastuhääli, siis me keerame selle otsuse ümber sel hetkel, kui riigikogus on olukord teistsugune. Täna võeti pensioni ea tõstmise otsus siiski vastu üsna veenva häälteenamusega 50 40 vastu. Tuletame meelde, rakenduma hakkab see aastast 2017.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu võttis vastu pensioniea tõstmise seaduse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViljandi kuulub UNESCO loovlinnade võrgustiku 2019.-st aastast saati. Pärandilinn Viljandi koostöögrupi eestvedaja Ave Matsin ütleb, et Viljandi panustab võrgustiku kuuludes eelkõige käsitööle ja rahvakunstile. Me oleme tõlgendanud, et see on meie kultuuripärand laiemalt ja selleks, et seda loovlinna tegevusi kuidagi paremini ellu lükata ja et, et kaasata rohkem inimesi. Me oleme välja mõelnud sellise nagu ametikoha nagu Viljandi linna meister, kes siis on kultuuripärandiga seotud loovala selline tunnustatud meister või isik, kes siis peaks kuidagi panustama linna elu ägedamaks muutmisesse. Linnameistri konkursis osales kuus kandidaati. Ave Matsini sõnul tundusid linnameistriks valitud Triin Amuri ideed kõige selgemad. Kuna me oleme valinud selle aasta teemaks parandamise, et siis Triin Ahuri ideed just ka selle parandamise vaatenurgast olid kõige selgemad ja ägedamad, et kuidas seda teemat esitleda ja kuidas linnarahvast kaasata, selle teema mõtestamisesse. Viljandi linnameister Triin Amur ütleb, et oma tegevuse planeerimisel anti talle üsna vabad käed. Mina olen võtnud endale ülesandeks luua üks näituse ruum kus on fookuses inimene, tema asi ja nendevaheline lugu. Ja lisaks sellele on plaanis koostöö Viljandi kunstikooliga, keskendudes eestlaste rõiva tarbimise harjumusele, et me oleme võtnud aluseks numbri 12,7 kilo, see on siis see, mida iga eestlane viskab aastas ära ja nende rõivastega me plaanime luua ühe installatsiooni linnaruumi. Muidugi on plaanis kaasa lüüa paranduskohvikute tegevuses ja ka korraldada filmiõhtu ja loenguõhtu kus siis samuti meistrid saavad rääkida sellest, kuidas nad midagi parandavad või kuidas nad midagi leiutavad vanadest asjadest, võrreldes muu maailmaga või kasvõi Euroopaga, me oleme tegelikult käelise oskuse poolest juhtival kohal. Meil on siiani säilinud oskusteave ja talupoja mõtlemine, et kui midagi on katki, et siis me saame seda ise parandada. Ma arvan, et see on üks nagu oluline märksõna, miks, miks seda sellel aastal vaja on? Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "UNESCO käsitöö ja rahvakunsti loovlinnade võrgustikku kuuluv pärandilinn Viljandi palkas omale linnameistri, kes poole aasta jooksul tegeleb rahvakunstialaste oskuste ja tehnikate populariseerimise, kohalike meistrite tutvustamise ja pärandi kaardistamisega. Viljandi linnameister Triin Amur on lõpetanud rahvusliku tekstiili ja kestliku moedisaini eriala, tegutsenud õppejõuna nii Kultuuriakadeemias kui ka Kunstiakadeemias.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMa olen südamepõhjani tänulik liigutatud selle tunnustuse eest eelnevatel aastatel. Rahvusmõtte auhinna saajate loetelu on aukartust äratav ja mõeldes, et olen nüüd osa sellest reast, tunnen ma iseäralikku kõhedust. Rektor Asser ütles, et tüüri looming puudutab südameid ja on saavutanud laia kõlapinnaga maailma muusika avalikkuse silmis. Tüüri tegevuse mõju ja mõte haakub Asseri sõnul hästi rahvusülikooli olemuse. Olla ühenduslüli oma riigi ja välisilma vahel. Tänavuse laureaadi kandidatuuri esitajad On kirjutanud, et tema loome kreedo kannab endas tõelist noor Eesti vaimsuse aidates meil tunnetada oma rahvuslike juuri ning samas tajuda end täisväärtusliku osana maailmakultuurist. Tema muusika suukatab liigutada ja kõnetada nii asjatundjaid kui ka muusika kaugemaid kuulajaid. Erkki Sven Tüür ütles auhinda vastu võttes, et tema jaoks on rahvuslik eneseteadvus seotud eelkõige keelega, milles ta mõtleb ja mida räägib ning milles on kirjutatud teda tuumani puudutavad luuletused ja proosatekstid. Mulle on oluline, et see auhind tõstab esile valdkonna, mida on lihtne pidada üleilmseks nähtuseks. Muusikakeel ju tõlkimist ei vaja. Ometigi on kogu professionaalne muusikakultuur osa rahvuslikust eneseteadvusest. Siinkohal tsiteeriksin professor Jaak Kangilaskit, kes esimese rahvusmõtte auhinna väljaandmise eel 2004. aastal kirjutas. Rahvus pole seisund, vaid kulgemine. Rahvust ei tasu võrrelda majaga, mis on kord valmis saanud ja vajab võib-olla ainult pisiremonti, vaid pigem tulega, mis pidevalt vajab uut kütteainet. Siia on paslik lisada, olgu nii täna kui tulevikus loodab Eesti heliloojate muusika üheks seesuguseks kütteaineks. Tartu Ülikool on alates 2004.-st aastast tõstnud esile inimesi, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna tähistab Tartu Ülikool 102 aasta möödumist eestikeelse ülikooli asutamisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPerekond ploompuu kaunis kodu asub Põltsamaa vallas võisiku külas. Miski seal ei reeda, et tegemist on lihaveiseid kasvatava taluga. Pigem meenutab 76 aastase taimi ja kaheksakümnese jaani elamine kaunist lilleaeda. Kuidas see tööjaotus teil talus käib, kes mida teeb? Mina teen aias ja mees teeb kogu aeg, tema peab mesi oma mesilastega peamiselt ja siis loomad, lehmad. Aga sellise kauni aiaga on ju tohutu vaev. Kas kahju ei ole oma ajast? Ei ole vastupidi, kui vihma sajab, siis ma olen nii õnnetu, ma ei ole nagu midagi teinud. No teie talu ei meenuta kohe kuidagi ühte talu, see on nagu ilus ilus lilleaed. Miks see kõik nii tähtis on? No eks elu annab, annab kasu sama nagu materjalide kasu, see on vaimne kasu. Sa kohe puhkad ja nagu nii suur rõõm, on sul terve aeg südames, kui sa vaatad oma ilusaid lillekesi, mis nii ilusti õitsevad. Vanapaar peab presidendi tunnustust suureks auks, mis innustab edasi tegutsema ka Karola ja Janek Janofi kodu paides pälvis presidendilt sooja käepigistuse ja tunnustuse. Põllult kartulimaa oli siin ja hakkasime siis järgemööda istutama õunapuid, põõsaid, lilli. Kui palju te olete pidanud aeda ümber tegema? No seda me oleme teinud tegelikult iga aasta iga aasta on üsna suuri põõsaid isegi laiali veetud, ringi veetud, et. Ühe koha peale ja siis jälle tagasi järgmine aasta ja mida iganes. Iga aasta ma luban endale, et rohkem ma seda ei tee ja rohkem ma taimi juurde ei osta, aga kui Türi lillelaat jälle tuleb, siis, siis mul juba näpud sügelevad ja, ja ootan, et saaks jälle mingisuguseid uusi taimi ja, ja põõsaid. Seediselt ja väliselt kaunis kodu ei süüdi suure rahaga see luuakse tegusate kätte ja teadmistega. Iga kohad korras, kodu on osa kogus. Presidendi tunnustuse said täna 62 omanikku kõikidest maakondadest. Nende seas oli ka Valitsusi üks tööstusmaastik kortermaja muinsuskaitse objekt ja tervisespordirajatiste ringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Toomas Hendrik Ilves tunnustas Paides üleriigilise võistluse -Eesti kaunis kodu\" võitjaid kõikidest maakondadest. Tänavu anti välja 62 tunnustust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTulenevalt järgmisel aastal rakenduvast Euroopa Liidu direktiivist ei tohi jaotusvõrgu ettevõtted nagu elektrilevi elektriautode laadijaid omada, arendada, hallata ega käitada. See sunnib neid kogu elektriautode laadimisvõrku maha müüma. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium peab enne direktiivi kehtima hakkamist koostama seaduseelnõu, mis on praegu kooskõlastusringidel. MKM-i teatel on praegu näiteks elektrilevi, Eesti energia, Eesti elektritööstuse liit ja rahandusministeerium teinud ettepaneku võtta kasutusele laadimispunkti mõiste asemel kasutusele laadimis taristu mõiste. Aleksei juhatuse liige Alan Vaht ütleb, et selline ettepanek tähendaks, et hankesse liidetaks ka erinevad alasüsteemid. Jutt on Triivs nimelisest platvormist, mida Eesti energia nagunii kasutab omaenda bilansis olevate uute laadijate haldamiseks, seega tundub natukene kummaline, et miks on vaja laadimist ristus mõistet ja, ja neid alasüsteeme sinna Elmo hulka nii-öelda liita, et teised turuosalised näevad siin ainult ühte püüdlust ja katset ja see on soov ajada siis Elmo laadimisvõrgu hind võimalikult ülesse kuni sinnamaani, et teistel turuosalistel kaoks igasugune soov ja motivatsioon Elmo laadijaid endale osta. MKM-i energeetika osakonna juhataja Jaanus Uiga ütleb, et ta saab murest aru, kuid tema sõnul on siiski laadimispunktist laiema mõiste seadusesse toomine põhjendatud. See mõte seisneb selles, et, et kui me kirjutame ainult laadimispunkt, siis võib tekkida ebaselgus selles, et kas siis see liitumispunkt jääb äkki võrguettevõtjale või peaks ka selle kaasa andma võõrandamisel tähtis on, et terviklikult see kogu see laadimispunkt saaks üle minna uuele omanikule, kui, kui see juhtub. Elektrilevi juhatuse esimees Jaanus Tiisvend ütleb, et elektrilevi lähtub oma ettepanekust sellest, et laadimistaristu oleks ka edaspidi üleriiklik ning ei keskenduks vaid linnadele. Ja tõesti, ega selles võrgus täna ka neid laadimiskohti, kus võibolla on üks, üks laadimine aastas, ent aga ta on vähemalt olemas, see taristu on üks terviklik. Et võib-olla lihtsalt neid asjaolusid peaks, siis ütleme ministeerium nagu arvestama, et kuidas seda Eesti lähenemist ja seda arengut siis laadimistaristu osas nagu kujundada. Ei tahaks ju seda ära rikkuda seda head pilti, mis 2011 kuni 13 Eesti riik siis selle taristu väljaehitamisel lõi, sest olime sellel ajal ju Euroopas suhteliselt pioneerid. Konkurentsiamet soovitab omalt poolt elektrilevi laadimisvõrku osade na mitmele ettevõttele maha müüa, sest soovijaid oleks mitu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Elektrilevi peab järgmise aasta alguses ELMO elektriautode laadimisvõrgu maha müüma. Samal ajal pole aga kriitikud rahul sellega, et neile paistab nagu Elektrilevi tahaks selle tervenisti Eesti Energiale edasi müüa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitseväe peaarst kolonel Targo Lusti ütleb, et lisaks läinud nädalal haigestunud Kalevi pataljoni ajateenijale on tänaseks koroonaviirus leitud ühel tegevväelasel ja ühel kaitseväge abistanud kaitseliitlasel haigestunud tegevväelane ajateenijatega kokku ei puutunud ja tema on kodus haiguslehel. Kalevi pataljoni üks kompanii on senini isolatsioonis. Isolatsioon on see, et väldib nüüd laiemalt kontakte väljapoole ja püsima ühes üksuses. Selle viiakse kasarmusse termostega. Toit söövad oma ühekordsete nõudega ära pärast need toidutermosed ka desinfitseeritakse. Ülejäänud sõduritele jätkub peaaegu tavapärane väljaõpe. Kaitseväe aastaring on tänaseks jõudnud etappi, kus erinevaid üksusi hakatakse kokku harjutama. Selleks on tarvis metsalaagreid. Kõik need laagrid, kõik tegevused rutiinis plaanipäraselt, edasi me väldime seda, et me ei käiks avalikes kohtades väljaspool, me kasutame väeosa siseseid territooriume, me kasutame omale ette nähtud polügone. Ainult rivistuste puhul on ambitsiooni lusti sõnul tublisti allapoole tõmmatud. Ajateenijaid kuni esimese maini linnaloale ei lubata, kui tarvis seda aega pikendatakse. Tegevväelased võivad endiselt kodus käia, kuid neil on võimalus ka väeosas ööbida. Kehtivad samasugused reeglid nagu kõigile teistele, kui ilmnevad haigustunnused, hindab asja arst ja kaitseväelane peab ilmselt koju jääma. Targo Lusti sõnul on kaitsevägi muutlikuks olukorraks valmis. Meil on olemas juhised, juhendid, kuidas pandeemiate puhul käituda, kuidas alustada täiendava seire või monitooringuga, kuidas väeosa siseselt tekitada isolatsiooni. Haiguspuhanguks olid valmis ka kaitseväe varustuse laod. Viimase paari nädala jooksul on näomaskidega aidatud nii terviseametit, politsei ja piirivalveametit kui kohalikke omavalitsusi. Alates sellest nädalavahetusest siiski vaatasime, et olukord eskaleerub ja me ei tahaks olla see otsustaja asutus, kes siis ütleb, et te olete suurem prioriteet kui keegi teine ja me oleme oma ressursid sisemised viinud miinimumini, mis meil sisemiseks tegevuseks või jätkusuutlikuks on vaja ja ülejäänud andnud kõik ka terviseametile üle. Et siis noh, tekiks riigiks mingisugune niisugune kompetentsikeskus, kus ja prioritiseeriks neid abivajadusi Kokku on kaitsevägi ära andnud umbes 700000 näomaski. Neid samu maske jagatakse piiripunktides. Neid kasutavad piiridel politseinikud ja veel paljud teised nii-öelda eesrindel töötavad inimesed. Tavaolukorras kasutavad niisuguseid maske näiteks kirurgid. Nad on kummipaelte kõrva taha käivad, nad takistavad eelkõige seda, et inimene ei köhiks välja oma piisknakkust ja nakataks teisi. Nad ei ole need, mis oleksid hermeetiliselt ümber ninapõskede ja suu, millega nii-öelda ka ehitajad võib-olla tolmukeskkonnas toimetavad, nad on need lihtsamad, maski aga, aga noh, elementaarne barjäär on ta ikkagi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitsevägi on andnud riigi varudesse 700 000 ühekordset näomaski. Kaitsevägi pole koroonaviirusega eriti pihta saanud. Isoleeritud on ainult üks kompanii. Kõigil teistel käib tavapärane väljaõpe.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLahkumisavalduse esitamine, esitamise otsus, tuli tuli suhteliselt kergelt peale seda, kui ühiskonnas tekkis teatud resonants selles suhtes, et inimeste õigustunne on riivatud minu käitumisega ja, ja nii siseminister kui ka peaminister on eile andnud sellest ka mõista. Nii et igal juhul, et sellised ajakirjanduses kajastatu ei laieneks kogu minu meeskonnale ja ja, ja kogu politsei usaldusele ma pean õigeks kõrvale astuma, et ka juurdlus, mis algatati eile, saaks läbi viidud põhjalikult ja igati objektiivselt ja, ja, ja, ja ministri oleksid kõik ütleme võimalused siis langetada ühese otsuse. Kui te seda autot kasutasite, kas siis ei tulnud teile kordagi pähe, et see võib avalikkuse ette jõuda ja sellest võib puhkeda skandaal? Loomulikult ma teadsin neid riske ja, ja, ja arvestasin nende riskidega, seepärast sai ka auto kasutamine vormistatud igati õiguspäraselt ja ma siiamaani leian, et ma ei ole rikkunud mitte ühtegi seadussätet ega ühtegi nõuet ega, ega reeglit. Aga aga praegu me võime just sellest, et ühiskonnas on tekkinud teatud arvamust selles minu käitumises ja ja, ja seda arvamust on kinnitanud ka ka meie poliitikajuhtfiguurid. Kuidas kommenteerite seda väidet, et tegemist võib olla kellegi sooviga teid ametist kangutada ja ise puhtale toolile asuda ja neid sõnu on öelnud endine siseminister Margus Leivo. Ma kommenteeriks seda selliselt, et minu minul on kahe aasta jooksul olnud väga tore ja töökas meeskond, kellega me oleme väga palju asju ära teinud ja ma ei usu seda, et et mul on olnud selliseid rivaale meeskonnas, kes iga hinnaga on, on püüdnud pürgida sellele ametikohale. Ükskõik mis see hind ei oleks, nii et ma arvan, et need on spekulatsioonid. Pigem ma olen oma sellise sellise noh, kas nüüd öelda traktiivse käitumisega, andnud ise liiga põhjusi sellisteks rünnakuteks, mis olid võib-olla tundusid esialgu sellisteks pisivigadena, aga, aga lõpuks nagu osutusid jällegi ajakirjandus leidsid sellist laiemat kajastust, mis, mis jällegi tekitas sellist ühiskonnas teatud teatud suhtumist. Kas te jääte ka selle väite juurde, et tegemist oli ainukese korraga, kui te seda julgestuspolitsei autot kasutasite ning need ajakirjanduses läbi käinud väited, et te olete seda korduvalt kasutanud, ei vasta tõele. See oli ainuke juhus, kui ma kasutasin ametiautot teenistusväliste asjade ajamiseks ehk enda huvides ja nagu ma ütlesin, igati, täites kõiki kõiki seaduse norme ja reegleid. Loomulikult seda autod on kasutatud teenistusülesannete täitmisel ja, ja, ja selleks transport autotransport politseis ongi, et teisaks vaid ta, ta, ta oleks pidevalt teenistuses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Politseiameti peadirektor Robert Antropov esitas tagasiastumispalve. See oli ainus kord, kui autot kasutati ametkonnaväliselt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSelles, et Mihhail Stalnuhhin Narva võimufraktsiooniga ei liitunud ja volikogus iseseisvalt tegutsema hakkab, pole tegelikult midagi üllatavat. Nagu ka selles, et ükski volikokku pääsenud keskerakondlastest Stalnuhhinile toetust ei avaldanud kuigi teema, mille põhjal tülitsetakse, on ju Narvas kõigile une pealt tuttav vene koolid ja venekeelne haridus. Mihhail Stalnuhhini lennukas venekeelse Gümnaasiumi idee põrkus vastu raudset parteidistsipliini mille ta tegelikult ise mõned aastad tagasi Narva volikogus juurutas. Et üksiku rahvasaadiku sõna ei maksa midagi ja parteijoonest kõrvalekalduja kaotab kõik voliniku hüved, annaks jumal, et veel mitte töökoha. Samas ei usu ma millegipärast, et Narva keskerakondlased nii väga riigigümnaasiumi igatsevad. Mille pärast peakski Narva kohalik võim oma koolide arvelt keskvõimule kuuluvad gümnaasiumi õpilastega ja viimaste valimiste kontekstis ka valijatega toitma. Kogu selle haridusteemalise väitluse taga paistavad selgelt kohaliku võimuvõitluse kõrvad. Ehk tõsiasi, et Stalnuhhini Narva tagasi ei taheta valimistel hääli koguda ja tagasi Toompeale minna. Seda võiks veel hambad ristis lubada, aga hakata kogu Narva võimuladvikut ühe mehe pärast ümber rivistama, seda mitte Stalnuhhinit Narva võimukoridorides tegelikult kardetakse. Raske iseloomuga pikalt solvuv mees, kelle pühendumus mingile ideele välistab nii mõnegi kommunaalpoliitikas vajaliku kompromissi. Sõnapidaja, kuni äärmusteni välja. Narva kolledži uude majja jalga ei tõsta ja punkt ja ei tõsta. Ei tunnista oma eksimusi. Ma mäletan vaid üht korda, kui Stalnuhhin nõustus, et jah, ma eksisin, aga mind peteti vilunud ja suurepärane demagoog, keda on võimatu avalikus debatis võita. Monoloogimeister, keda kuulates hakkad ise tahes-tahtmata pead noogutama ja lõpuks tunnistati, et jah, see võib tõesti nõnda olla. Poliitik, kes eelistab kiirele tulemusele pikka võitlust, kus eesmärk peab olema piisavalt kauge ja isegi saavutamatu, et oleks, mille nimel aastaid töötada ja tähelepanu keskmes püsida. Ilukirjandusmaailmas nimetatakse taolisi tegelaskujusid triksteriteks nagu piraat Jacks, barro jumal loki või meie rehepapp. Trikster ei järgi üldtunnustatud reegleid, vaid lõhub neid, tekitades korrapärases maailmas kaose kuid muutes seeläbi maailma jällegi reaalsemaks. Triksteri jaoks on kõige tähtsam mänguprotsess ja ilu. Jah, triksterile võib saatuslikuks saada mõni oma leiutatud temp nagu Stalininile tema enda konstrueeritud võimu vertikaal Narva volikogus. Kuid ees on riigikogu valimised ja valijate võitmise kunsti tunneb Mihhail Stalnuhhin väga hästi. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna Narva nimekirja esinumber ja häältemagnet Mihhail Stalnuhhin tegutseb volikogus omapäi. Võimuerakonna fraktsioonis talle kohta ei leidunud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRahvusringhäälinguga rääkinud Keskerakonna juhtivad liikmed väitsid, et Taavi Aas pole piisavalt palju paistnud avalikkusele silma kuigi tema sisuliselt tööle etteheiteid polevat. Üks oluline põhjus Taavi aasa Riigikogusse tagasikutsumiseks on ka erakonna juhtide soov eemaldada Riigikogus Taavi aasa asendusliige, Oudeki Loone. Meiega rääkinud erakonna üks liidritest ütles, et Oudeki loone käitumine Venemaa agressiooni taustal ei jäta kahtlust, et enne üheksandat maid tuleb ta riigikogust lahkuma sundida. Taavi Aas ise ütles, et iga minister peab olema valmis, et tuleb oma ametikoht ühel hetkel vabaks teha. See võib igal hetkel iga iga ministriga juhtuda, et ametikohta tuleb vahetada. Aga täna ma siiski loodan, et järgmisel nädalal jätkab ministrina. Nii et see on see on täielik üllatus, et ma selliseid küsimusi esitan. Eks erinevaid võimalusi on arutatud, aga, aga nii otseselt küll mitte. Ma ütlen niimoodi, et kõik sõltub eelarve läbirääkimistest. Mis see tegelikult tähendab? Ma ei ole seda valmis hetkel kommenteerima. ERR-ile teadaolevalt on Keskerakond oma plaanis teavitanud ka valitsuspartnerit Reformierakonda. Taavi Aasa asendusliige Oudeki Loone ütles, et ta ise kindlasti riigikogus tagasi ei astu ja keegi pole talle selleks ka survet avaldanud. Ma ei oska küll kellelegi midagi ette heita, et me alati arutame asja omavahel. Aga Taavi Aas muidugi on olnud väga hea minister, mul on, mul on väga kahju, kui ta peaks sellest kohast loobuma erakonnale, see ei ole väga hea, aga kui tal selline soov on, eks ka tema teab, kuidas tema valijaid kõige mõistlikumalt esindada saab, aga, aga erakonnale muidugi see on, see on kurb uudis, sest Taavi on olnud väga, on ja loodan, et on veel pikalt väga töökas ja tubli minister. Kas kõik need arutelud, mis on nüüd üheksanda maiga seoses ja selle te ikka üheksandal mail ei lähe sinna pronkssõduri juurde? No kui ma päris aus olen, minu nagu esimene instinkt, 24. veebruaril oli see, et sinna enam minna ei saa. Kui nüüd ajad on mööda läinud, siis ma ma näen, mida mu valijad arvavad ja nemad ütlevad, et aga see ei ole see sõda, mina käin seal mälestamas oma lahkunud sugulasi ja ma arvan, et neil inimestel on õigus seda teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakond kaalub rahvusringhäälingule teadaolevalt majandus- ja taristuministri Taavi Aasa väljavahetamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArdo Hanssoni sõnul võtab ta Andres Lipstokilt Eesti panga üle kui hästi toimiva struktuuri, millel on ka oma kindel koht eurotsooni rahanduspoliitika kujundamisel. Rääkides eurotsooni riike haaranud võlakriisist, ütles Hanson, et peamine on tasakaalu säilitamine otsustes ja vastutuste jaotamine institutsioonide vahel. Meie riigikohtus arutusel olevale liitumisele Euroopa stabiilsusmehhanismi ehk ESM-iga on raske alternatiivi leida, tunnistas Hansson. No mingisugust sellist institutsiooni on, on ma arvan vaja ja ütleme, maailmas on selline institutsioon nagu rahvusvaheline valuutafond, ESM on mingil määral Euroopa paralleel ja et niisugust kriisihaldus mehhanismi on, on vaja, nii et kas päris öelda, et ühtegi alternatiivi ei ole, aga aga midagi sellist on kindlasti vaja ja kui ma arvan, et ütleme, ESM on ka ehitatud palju tugevamatele alustele ja palju kindlamatele alustele kui, kui senine EFSF. Minu meelest see on ikka samm. Kui nüüd riigikohus otsustab, et ESM-iga mitte ühineda või saadab sellise noodi riigikogule? Noh, jälle ma ei tea, mis need alternatiivid on, ma loodan, et mingisugune, kui see peaks juhtuma, siis, et mingisugune lahendus leitakse, ma arvan, kui me oleme nii palju võidelnud, et olla nagu võrdväärsed partnerid Euroopas, kui me oleme Euroopas nii palju ka ka ressursse saanud, et siis kui me nüüd sel hetkel kuidagi hüppame alt ära ja ei osale selles, siis võib-olla meid ei vaadata enam nii tõsiselt kui, kui varem ja praegu on võimalus ennast nagu, nagu just tõsiseltvõetavana näidata Eesti rahanduspoliitika senise majanduskriisiga toimetulemisel on meie mainet maailma riikide seas koos teiste balti riikidega tõstnud ja praegu võib balti riike lugeda isegi eeskujuks teistele, kinnitas Hanson. See on ka üks aspekte, mida keskpank saaks avalikkusele senisest paremini selgitada. Saan aru, et kui nüüd tuli euro ja mõtled, et nüüd on olemas ka mingi Euroopa keskpank, mis peaks nagu kõik asjad üle võtma, tegelikult Eesti pangal ei ole sul midagi enam teha, see on vale arusaam, et kogu eurosüsteem on üles ehitatud väga detsentraliseeritud väga paljudes valdkondades on ikka need need liikmesriikide keskpangad, kes viivad seda poliitikat ellu ja ka säilitavad teatud manööverdamisruumi. Nii et me peame lihtsalt osaliselt oma tööd paremini selgitama ja selle kogu eurosüsteemi iseloomu selgitama, et miks me täpselt nii oleme üles ehitatud ja siis vaatame, võib-olla mõnes valdkonnas on selle kriitik nende kriitikutel ka õige õige ja siis nendes valdkondades peab tegutsema. Ja ma tervitan igatpidi niisugust konstruktiivset kriitikat ja järelevalvet, mis, mis loodetavasti viib parema Eesti panga. Rääkides Eesti Panga personalipoliitikast, nentis Hanson, et praegu on Eesti pank isikkoosseisult Euroopas väiksemate hulgas. Samas on keskpank õpipoisi staatusest välja kasvanud ja kohustusi tuleb pigem juurde, kui neid vähemaks jääb. Seega oleks vaja ehk inimesi isegi juurde võtta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Panga uus president Ardo Hansson astus ametisse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJõhvi kontserdimajas on detsembris tühistatud nii kontserte kui ka asutuste jõulupidusid. Kontserdimaja direktori Piia Tamme hinnangul jääb neil jõulukuul teenimata 50000 eurot. Nii nagu ka turismisektor, siis ka kultuurisektor on see, mis tegelikult ju töötab siis kui teised puhkavad ja see periood on täpselt see kolm-neli nädalat Ida-Virumaal on see pikem, sest et lähtuvalt kultuurilise, sest eripärast siis vene kogukond peab jõule ju jaanuari alguses, nii et, et ütleme jah, see aktiivne periood on siis meil 10. jaanuarini või isegi seitsmeteistkümnenda jaanuarini tavapäraselt, et mis siin salata, ootame uut ja paremat aastat. Kultuurivaldkonna kriisitoetus on mõeldud eraõiguslikele organisatsioonidele hoolimata sellest, kas nad on varem riigi toetust saanud või mitte, ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. Ministri sõnul ei laiene toetus kultuuriga tegelevatele riigi ja munitsipaalasutustele. Rahad eraldatakse taotluste alusel, kõigepealt hinnatakse nende taotluste paikapidavust ja siis pärast eraldusi kättesaamist ja, ja ärakulutamist on aruandlus, aga me püüame teha selle vähese bürokraatiaga ja me katsume neid menetleda siis jaanuari kuu jooksul niimoodi, et jaanuari lõpus, veebruari alguses saaks teha väljamakseid. See on mõeldud näiteks kontsertorganisatsioonidele, teatritele ära jäänud kontserdite ja etenduste piletitulu kompenseerimiseks sest see on juba seotud seni tehtud kulutustega. Piletitulud oleks need kulutused katnud, aga kuna seda ei tule, siis järelikult kulutused jäävad õhku ja et need need kulutused ei koormaks organisatsioone, nii et nad lõpuks peavad uksed kinni panema siis on vaja juba tehtud kulutused kuidagi kompenseerida. Selleks on see ka mõeldud, sest me tahame, et needsamad kultuurikorraldajad jätkaksid ka pärast kriisi, mitte ei sureks vahepeal välja. Teatri tuuleveski direktor Valentina Furssova hinnangul tekib koroonapiirangute tõttu nende eelarvesse umbes 13000 eurone auk. Meie tulubaasi vähenemine on seotud ka sellega, et oleme nii-öelda teater ratastel ehk meil oma saali pole, nii me oleme käinud esinemas koolides ja lasteaedades. Kuna me pole juba kaua aega saanud haridusasutustes esinemas käia, siis oleme sissetulekust kaotanud umbes 90 protsenti, ütles Valentina. Furssova teatri direktor nentis, et aega saab täita küll ka proovidega, kuid näitleja hing ihkab ka esinemisi ning nii on teatri tuuleveski näitlejad käinud pühademeeleolu loomas isegi loomadele Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaa kultuurikorraldajad ootavad valitsuse toetusmeetmeid. Ida-Virumaal on kultuuriüritused keelatud juba kuu algusest ja pühade ajast loodetud tulud jäävad saamata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJohn Lecare, eks kodaniku nimega David John Moore Cornvel jättis meile tegelikult väga suure pärandi just selle siis spioonikirjanduse nii-öelda klassikaks saanud teoste osas. Muidugi peab tunnistama, et eks ta selles mõttes pani mööda, et et tegelik elu pole kunagi nii huvitav, et jäävad välja raamatutest ja filmidest lõputult sellised tehnilised üksikasjad, mis lugedes ja vaadates sugugi põnevad ei ole, mis kuuluvad päris elu juurde. Tema puhul on kindlasti need paralleelid päris eluga on olemas, sellepärast ta on ju ise luuretöö teinud ja tegelikult üks põhjus, miks ta lahkus, oligi see, et Ta esimese raamatu avaldas veel töötades Briti luureteenistuses, kus ta ei saanud tegelikult jätkata peale selle ilmsiks tulekut või õigemini tema pseudonüümi siis sidumist tema päris isikuga. Ta on olnud teatud detailides väga täpne ja, ja tegelikult ta kirjeldab päris hästi luuremaailmas toimuvat. Siis mõte ette viisi, kuidas toimib siis üks pool, kuidas teine pool püüab vastata. Et need kirjeldused on olnud köitvad. Kui palju tegelikult saab ühes sellises spiooni romaanis, noh kirjanikul tiksub kuklas kogu aeg see tunne, et kui palju ta tegelikult saab kirjutada, palju jääb kirjutamata. Noh, eks tahes-tahtmata hakatakse otsima paralleele päris eluga, aga tegelikult päris elu on märksa igavam, sealt saab väga palju välja jätta, et nendes teostes toimuv siis tegevus on tegelikult noh, ta, ta peab olema selline köitev lugejale. Tavaliselt nendes raamatutes noh, toimub märksa rohkem kui ütleme noh, sellise keskmise operatiivtöötaja elus või tööelus siis üldse saab toimuda. Kindlasti on ta pidanud jätma asju välja, samas ta on tunnistanud, et teatud inimesed on tal olnud selgelt elust võetud, on, on olemas olnud reaalsed prototüübid, reaalsed luurajad või siis mingid tegelased, keda ta on tegelikult, nagu ta ise on öelnud, et tema kirjanduslikus ootesaalis ootasid pääsu teose veergudele. Ei, ei andnud ennem järele, kui ta nad sinna pani mõnda oma teostest sisse. Nii et eks tal on nii paralleele olnud kui ka loomulikult, noh, tegemist on ikkagi ilukirjandusega. Lõplikku tõde sellest, kuidas töötab Briti luure või Venemaa luure sealt muidugi otsida ei maksa.",
"role": "user"
},
{
"content": "89-aasta vanuses lahkus Briti spiooniromaanide autor John le Carré. Ta töötas Briti Välisministeeriumis, Briti Saksamaa saatkonnas ning hiljem välisluureteenistuses MI-6. Le Carre kasutas oma teostes tegelase prototüübina reaalset Briti luureametnikku kolonel David Smileyd. Kuus aastakümmet kestnud kirjanikukarjääri jooksul kirjutas le Carré 25 romaani ja ühe mälestusteraamatu. Tema teoseid on müüdud maailmas umbes 60 miljonit. Paljud le Carré romaanid on tõlgitud ka eesti keelde. Küsisime julgeolekuekspert ja kirjanik Erkki Koorti käest, millise pärandi John le Carre meile jättis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile meenutasid Võrumaa tantsukollektiivide juhendajad kunagise kolleegi ja õpetaja Kailete elu ja tööd. Pika loometöö jooksul suutis tantsujuht paljudes õpilastest tekitada huvi ja vaimustus balleti ning rahvatantsu vastu. Võrumaa rahvakultuuri spetsialist Maie Pau meenutas. Ja ma arvan, et tema erilisus oli see kunstisäde, mis temas põles kogu see aja, et ta kiirgas seda kõigile ja kõikjale ja see, see loomingulisus ja, ja tema kõik, see emotsionaalses mängis väga suurt rolli nende tantsude loomisel, et kui kui mõnda tantsu õpetada, ma kuidagi alati kujutan ette, et kuidas tema seda tegi. Võrumaa arenduskeskuse kultuurispetsialist Kristi Valls on veendunud, et ka ilette eeskuju elab Eesti rahvatantsu huviliste inimeste seas edasi. Meie selleaastane maakonna laulu tantsupidu oleks olnud ka pühendatud Kai leetele. Tänu eriolukorrale pidasime tantsujuhtidega nõu ja otsustasime, et me ei saa nii väärikat sündmust tähistamata jätta ja otsustasime proovida sügisel lavastada hoopis kas üks või mitu tantsulavastus pühendades need kaile ette 110.-le sünniaastapäevale. Nüüd ka Vana-Võromaa kultuurikojas avatud näitusel Kaileedet meenutades saab tutvuda tantsumemme elu ja tegevusega. Näitusel on välja pandud kaileete rahvarõivad ja ehted, tantsupidude rosetid ja mälestusmedalid, samuti kesikirjalised tantsude kirjeldused ning joonised. Näitus jääb avatuks augustikui keskpaigani, raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "26. mail möödus 110 aastat Võrumaa rahvatantsujuhi Kai Leete sünnist. Legendaarse rahvatantsujuhi ja õpetaja sünniaastapäeva kogunesid tähistama Võru maakonna tantsujuhid ja tema õpilased.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Parlamendi seitsmenda koosseisu töö on tehtud, viie aastaga jõudsid Brüsseli ja Strasbourgi vahet käivad saadikud pidada 76 istungit, hääletada 970 seadusandliku akti üle ja menetleda 40 viit tuhandet muudatusettepanekut viimasel täiskogu istungil Strasbourgis hääletati koguni 70 eelnõu üle. Saadikud andsid rohelise tule pangandusliidu käivitamiseks vajalikule ühtsele kriisilahendusmehhanismile ja 55 miljardi eurosele fondile, mis peab ära hoidma tuleviku panganduskriisid. Need on eelnõud, mida nii Euroopa komisjon kui parlament nimetasid ajaloolisteks. Ukrainas toimuva valguses kutsus parlament üles laiendama sanktsioone teatud Venemaa kodanike suhtes ja olema valmis viivitamatult kehtestama majanduslike sanktsioone Venemaa energiasektori ettevõtete vastu. Resolutsioonis rõhutatakse, et Ukraina ametivõimudel on täielik õigus kasutada kõiki vajalikke meetmeid enesekaitseks, nagu on määratletud ÜRO põhikirjas. Euroopa Parlamendi väliskomisjoni juhi Elmar Broki sõnul on jutud venekeelsete elanike ahistamisest Ukrainas alusetud. Euroopa Liidu nõukogu viis läbi uuringu, milles uuriti, kui palju vene keelt kõnelevaid inimesi on Ukrainas viimase aasta jooksul diskrimineeritud. Selgus, et ei ole ainsatki juhtumit. Küll aga leiti üks Krimmi tatarlase diskrimineerimisjuhtum. Venemaal ei ole seega mitte mingit ettekäänet ega Alibit, ütles Brok. Euroopa Parlamendi viimasel istungil võeti vastu ka eelnõu, mille järgi peaksid liikmesriigid viie aastaga vähendama kilekottide kasuta mist 80 protsendi võrra. Keskmiselt käib iga eurooplase käest aasta jooksul läbi 200 plastikuti 90 protsenti. Plastikkottidest kasutatakse tihti vaid ühe korra, enne, kui need visatakse prügisse. Igal aastal visatakse ära kaheksa miljardit plastikoti, seisab parlamendi raportis, mis seab peamiseks eesmärgiks õhukeste kilekott olulise vähendamise nende maksustamise läbi. See ei puuduta kilekotte, mida kasutatakse lahtiste toiduainete, näiteks värske liha, kala ja piimatoodete pakendamiseks, kuna need on vajalikud toiduhügieeni jaoks, seisab eelnõus. Nüüd pühenduvad saadikud täielikult valimiskampaaniale. 25. mai õhtul selgub Euroopa Parlamendi järgmine koosseis. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlament pidas Strasbourgis viimase täiskogu istungi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nErakonna esimehe valimine meile laekus häälte lugemiskomisjonile 189 sedelit millest kaks olid kehtetud ja Kristiina Ojulandi poolt oli 187 häält. Rahva Ühtsuse Erakonna esimees mneks üles seatud ja hiljem valitsusse osutunud Kristiina Ojuland tundis ennast kindlalt, sest konkureerivat kandidaati üles ei seatud. Ojuland ütles, et esimese asjana tuleb nüüd jätkata erakonna tugevdamist maakondades, leida kevadisteks riigikogu valimisteks sobivad kandidaadid ning hakata koostama valimisprogrammi. Rõe tahab Ojuland sõnul Eestisse tuua inimkeskse poliitika. Meie eesmärk on ühendada Eestimaal elavaid inimesi, sõltumata nende rahvusest, soost, vanusest, nende vaimsest või füüsilisest võimekusest. Me ei soovi kedagi lõhestada. Eesti ees seisavad väga-väga olulised reformid. Eesti vajab riigireformi. Eesti vajab majandus ja maksupoliitikas väga suuri muudatusi selleks, et Eesti riik saaks toimida ka aastakümnete pärast. Kevadisteks riigikogu valimisteks Ree omale Ojulandi sõnul üle jõu käivaid eesmärke ei sea, kuid parlamenti pääsemise korral ollakse valmis täie jõuga panustama. Me oleme kindlasti valmis koalitsioonis töötama, kui meid sinna kutsutakse. Me oleme valmis panustama, aga me anname endale aru, et kindlasti meie erakond ei ole veel täna see, kes võiks kevadel valitsust moodustada. Küll aga oleme valmis valitsuses töötama. Rahva ühtsuse Erakonna programmis räägitakse muuhulgas sellest, et riigikogu liikmete arvu tuleks vähendada 71-ni. RÜe toetab presidendi otsevalimisi ja soovib kaotada maavalitsused. Programmi toimkonna liige Jane Snait. Riigi valitsemise kulud on liiga suured meie väikese riigi kohta ja ka proportsionaalselt, kui me vaatame siin naaberriike, seega alustame siis kõige ülemistes otsades riigistruktuuride kokkutõmbamisega. Rahva ühtsuse erakonnal on tänahommikuse seisuga 561 liiget, neist seitse lisandusid täna. Erakonna liikmeist pooled on naised ja viiendik venekeelsed. Täna liitus erakonnaga ka Paavo Raudsepp, kes varem kuulus Reformierakonda. Ma näen siin täna niisugust noort jõudu ja, ja ma olen kogu aeg olnud pigem selle poolt, et muutused ja muutuseid, aga see eelmine kollane erakond jäi sisukuseks rahvale juba kaugeks ja ülbikuks ja kuidagi sihuke poisid ei ole nagu enam rahva nagu koos, et mulle meeldib nagu, et inimesed vaataks, mis maal toimub ja üldse, mis nagu, nagu toimub, on ju kogu Eesti, ei ole Tallinn ja kogu Eesti ei ole Brüssel, on ju, et meil on nagu siht ja suund on kadunud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Türil oma esimest üldkogu pidanud Rahva Ühtsuse Erakond valis erakonna esimeheks Kristiina Ojulandi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRaamatukogude aasta avaüritused Eesti eri paikades kulmineeruvad keskpäeval kell 12 12, kui enam kui 100. raamatukogus loetakse katkend kas mullusest enim laenutatud Eesti autori täiskasvanutele mõeldud ilukirjandusteosest, milleks on mudlumi mitte ainult minu tädi, Ellen või laste kirjanduse kategoorias enim laenutatud Piret Rauaraamatus Tobias ja teine b. Raamatukogude aasta projektijuhi Liina Valdre sõnul korraldatakse ette lugemine mitmel pool päris erilisel viisil. Paljud raamatukogud teevad siis jah, ettelugemised raamatukogu ruumides või seal lähedal, aga näiteks ka Tartu raamatukogu, Tartu linnaraamatukogu, siis korraldab ettelugemise Tartus Raekoja platsil turuhoones. Vist loeb näiteks katkendi mudlemitesest hoopis Mihkli kiriku koguduse õpetaja Peeter Kaldur ja, ja siis sellest sündmusest tehakse eraldi Happening ja Jüris planeeritakse näiteks kultuurikeskuse raamatukogu koostöös ettelugemise džiibist, mis hakkab juhtuma Aafrikasse. Valdre ütles, et rõõmu teeb see, et teema aasta avaüritusi peetakse kõigis maakondades. Eestis tegutseb kokku üle 800 rahva kooliteadus ja eriala raamatukogu, millest 521 on rahvaraamatukogu, 315 kooliraamatukogu ja 39 teadus ja erialaraamatukogu. Iga teine Eesti elanik on raamatukogu lugeja ja aastas tehakse 13 miljonit laenutust. Liina Valdre sõnul on alanud teema aasta raames plaanis tutvustada raamatukogusid mitmest küljest. Näitame raamatukogusid, nii kirjandus kui kultuurikeskus, täna, nii kogukonnakeskus, täna aasta lõpu poole üritame rohkem lahti mõtestada tulevikuraamatukogu rolli, et kuidas on raamatukogu ülesanded ja funktsioonid aja jooksul muutunud ja suvel viime hoopis raamatukogud nii-öelda ratastele inimestele lähemale, et näidata, et raamatukogu ei pea ka alati olema tingimata nelja seina vahel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner",
"role": "user"
},
{
"content": "Käesolev aasta on raamatukogude teema-aasta ja see kuulutatakse avatuks täna keskpäeval Viljandimaal asuvas 1860. aastal tegevust alustanud Tarvastu raamatukogus. Lisaks toimub enam kui sajas paigas täna suur üle-eestiline ettelugemine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti on oma laovarude eest arved välja kirjutades käitunud õigesti ja ettevõtted peavad määratud trahvi ära maksma. On toimunud mitu niisugust, ütleme siis täiskohtuprotsessi kuni riigikohtuni välja, kus tegelikult riigikohus on ütelnud, et riik on valesti käitunud ja nüüd siis teise astme kohus küsis Euroopa kohtult eelotsust ja kuni selle eelotsuse menetlemiseni või lõpuni on siis praegusel juhul peatatud. Kõik teised kohtuprotsessid tahetakse teada saada, mis on siis Euroopa kohtu seisukoht, kui Euroopa kohus vastava otsuse jõustab, võib-olla üsna paljudel kaupmeestel ja, ja töösturitel, kes riigiga kohut käivad üleliigsete laovarude teemadel tuleb siiski raha riigile maksta. No mida see otsus nagu ütleb, kas need laovarud on arvutatud üldse õiglaselt? Jah, põhimõtteliselt vaidlustas aktsiaselts Balbino üsna olulisel määral kõige enne seda metoodikat, et miks on ühte või teist moodi tehtud ja kas riigil oli õigus nii teha, miks on kasutatud koefitsient 1,2, kas peale määruse kehtivusaja lõppu tuleb endiselt arveid maksta ja põhimõtteliselt on praktiliselt kõikides küsimustes kirjeldanud kohtujurist, et riigil oli Euroopa ühenduse määruste kohaselt see õigus ja et koefitsient 1,2 ei kahjusta kuidagi ettevõtjate huve ja riigil oli õigus selline koefitsient kehtestada? Kas peale Balbino on keegi teine ka asja üles tõstnud, uuesti? Meil on 22 kohtuasja pooleli. Millises ulatuses neid arved üldse väljastatud on? Arvetega oli ju nii, et neid sai vahepeal ümber arvutatud, kui Eesti riigikohus tegi otsuse näiteks, et kõik ei olnud õigesti kohaldatud ja et riik ei olnud piisavalt paindlik ja ei võtnud arvesse näiteks ettevõtja majandustegevuse peale Euroopa Liiduga liitumist. Me muutsime seadust selle tulemusena ja nüüd võeti arvesse ka seda tegevust, aga, aga ka sellele seadusemuudatusele on kohtujurist oma arvamuse ütelnud ja see on endiselt Eesti riiki toetav.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ettevõtted peavad riigile laovaru-trahvi (suhkrutrahv) ära maksma. Eesti riik nõuab mitmelt ettevõttelt trahvi üleliigsete laovarude eest. Ettevõtjad on pöördunud kohtusse ja praegu on pooleli 22 kohtuasja. Praegu oodatakse Euroopa Kohtu otsust, kas need trahvid on õigustatud ja kas ettevõtted on kohustatud maksma. Euroopa Kohtu juristid leiavad, et Eesti riigil on õigus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis on teede remondiks ja ehituseks tänavu ette nähtud rekordiline 253 miljonit eurot. Transpordiameti teehoiudirektor Raido Randmaa kinnitab, et vaatamata suurele mahule on ühikuhind piisavalt soodne. Et ehitada. Pingsalt hoitakse silma peal, et tellimuse täitmiseks jätkuks toorainet. Tänane olukord maailmas, siis võib seada takistusi, et meil tegelikult isegi enne seda tervishoiukriisi juba ühel aastal oli raskusi bituumeni tarnetega. Lõppkokkuvõttes õnneks läks nii, et ükski objekt tänu sellele valmimata ei jäänud. Et need riskid on kindlasti üleval, lisa tuumenile ka siin. Teistel materjalide puhul. Bitumani importija nüünase juht Indrek Tepp seletab, et kui Eesti nõudlus on seevõrd väike, et tooraine hinda oluliselt ei mõjuta, siis sarnaseid kulutusi teevad ka naabrid. Ümbruskaudsetes riikides, eriti Skandinaavias ikkagi taristuehitusmahtusid suurendati just selleks, et toetada majandus nd stabiilsust ja mitte lasta kukkuma väga, väga tugevat majandust, loomulikult nii ta on, eks see on ka väga palju selline planeerimise küsimus, et saada saada oma materjalid õigeaegselt kätte, kindlasti suurtel lulgudel on, on noh, mingisuguseid probleeme, noh näiteks kui me lähme edasi vanasse Euroopasse siis kuuldavasti seal ikkagi on bituumeniga kohati päris jah, keeruline. Seal on ka teine tendents, väga paljud tehased seal lõpetavad bituumeni, kui, kui tootetootmise lihtsalt Tepp nendib, et turg on ebastabiilne. Nii koroonapuhangut kui ka pinged Venemaaga tekitavad muret. Kindlasti sellised asjad mõjutavad ka näiteks Valgevene ja Ameerika suhteid ja, ja noh, Valgevenes on ikkagi nafta ümbertöötlemine sellisel määral, mis, mis Eesti turul on tähtis. Samas usub Tepp, et kuna Eestis on mitu erinevate ahelatega tarnijaid, ei lööda neid korraga rivist välja ja midagi lõpuks ehitamata ei jää. Teede ehitaja, revk, juhatuse esimees Sven Pertens. Tooraine pärast palju ei muretse. Pigem on vaja kindlust, et võõrtööjõud ei jääks piiri taha. On nad siis siis Ukrainast või Poolast või kuskilt kuskilt kolmandast kohast keda kasutatakse kas siis renditööjõuna või, või, või palgatakse mingiks ajaks ettevõtetesse tööle, et ega praegugi on, on ehitusettevõtetes noh, ukrainlasi, nii üldehituses kui ka kui ka teedeehituses on mõni ettevõte, kus on lausa lausa välistööjõu baasil asfaldibrigaadid püsti pannud. Bertens ütleb, et ilma võõrtööjõuta plaanitud mahus ehitada ei ole võimalik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigid panustavad majanduse elavdamiseks tänavu palju tee-ehitusse. See tähendab suurt koormust tooraine muuhulgas asfaldi valamiseks vajaliku bituumeni tarnele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFosforiidisõja mõju Eestile on olnud väga suur ja aastatel 87 88 fosforiidisõja tulemusena ju sündis Eesti roheline liike ja ka rahvarinde tekkimisel on fosforiidisõja mõju väga suur. Kui me paneme siia juurde veel selle, et Alo Mattiisen hakkas looma täiesti teistsuguseid laule ja esimene oligi pühendatud fosforiidisõjale, ei ole üksi ükski maa. Et Veljo Tormis sai inspiratsiooni fosforiidisõjast ja kirjutas niisuguse meeskoori laulu, mille pealkiri on Eesti mees ja tema sugu, et Hando Runnel on fosforiidisõda käsitlenud oma kirjutistes väga palju siis see ei olnud mitte kitsalt tehnoloogiline või tehniline asi, vaid Eesti rahva üks ühine suur üritus. Illustratsiooni on raamatus tugevalt üle 200 ja me oleme püüdnud just lähtuda niisugusest ajalooliselt võimalikult täpsest ja sisult võimalikult põnevast valikust. Fosforiidi sõda on nüüd raamat, aga üks ajaloo lõik on Juhan Aarel veel meeles üks ajalooperiood, mida ma kindlasti tahaksin käsitleda, juhul kui see mul võimalikuks osutub, on seotud Meie saadikute tööga Moskvas aastatel 1989 kuni 1991 ja kui mul vähegi võimalik on, siis ma alustasin selle tööga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ilmus Juhan Aare raamat \"Fosforiidisõda\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEi saa öelda, et Poola ja Ungariga on läbimurre saavutatud ei ole hetkel, et need läbirääkimised lähevad edasi ja seda kompromissi hetkel ei ole küll, ma olen veendunud ka eilsest ülemkogust lähtuvalt, et tegelikult kõik riigid, sealhulgas ka Poola ja Ungari saavad väga selgelt aru sellest, et meil on võimalikult kiiresti vaja tegelikult taaskäivitamiskava vaja järgmist Euroopa Liidu eelarvet, sellepärast et, et seista vastu sellele tervishoiukriisile, mis koroonaviirus on meile tekitanud, aidata kaasa majanduse stimuleerimist, mis minu meelest on ääretult tähtis ja oluline loomulikult hoida tööhõivet üleval, nii et ega, ega kõik riigid aduvad seda väga selgelt. Praegusel hetkel on vaja veel töötada natukene sõnastuse osas ja ma olen siin veendunud, et tänane eesistuja, Saksamaa ja, ja tema kantsler Angela Merkel teevad kõik selleks, et, et see kompromiss saavutada. Mina olen veendunud, et see kompromiss saavutatakse. Sellist varianti ei ole laual, nagu eile jooksis korraks uudistest läbi, et Prantsusmaa üritab välja selgitada, kas oleks eelarve võimalik jõustada ka nii, et Poola ja Ungari jääks hoopis sellest välja. Ja ma ikka usun seda, et Euroopa liit soovib liikuda edasi 27 riigiga ka koostöös ja, ja ma arvan, et, et see, see on täna parim lahendus. Mis teie arvate sellest, et Ungari ostab Venemaalt koroonavaktsiini sputnik, et kas Eesti peaks ka seda tegema? Eesti tegeleb oma vaktsiiniportfelli loomisega ja Eesti loomulikult teeb kõik selleks, et valmis olla vaktsiini kasutusele võtma võimalikult ruttu. Eestil on endal positsioonid, kuidas võtta vaktsiini kasutusele nii ruttu kui võimalik. Need on seotud siis sellega, et kõigepealt vaktsineerida loomulikult riskirühmad, vaktsineerida need, kes eesliinis töötavad, vaktsineerida need inimesed, kes on kroonilised haiged, hooldekodud. Me oleme täna ühinenud kolme ravimifirma vaktsiini kandidaadi eellepinguga ja nendeks on siis AstraZeneca Johnson ja Johnson ja Pizer. Suure tõenäosusega järgmisel nädalal tuleb juba uus pakkumine Euroopa Komisjoni poolt järgmise vaktsiini kandidaadi osas. Nii et Eesti kindlasti usaldab siin Euroopa Komisjoni, kes on teinud tublit tööd ja, ja ma väga loodan, et nii ruttu kui võimalik me ikkagi näeme ühel hetkel ka turul reaalselt vaktsiine. Aga seda vene vaktsiini me ei ürita endale hankida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Jüri Ratas ütles, et Eesti ei kavatse endale hankida Venemaal arendatud väidetavat koroonavaktsiini Sputnik. Euroopa Liidu riigijuhid arutasid eile videokonverentsil Euroopa Liidus tekkinud patiseisu, kus Ungari ja Poola on blokeerinud ühenduse eelarvekava vastuvõtmise. Ungari ja Poola ei nõustu sellega, et rahajagamine seotakse õigusriigi põhimõtete järgimisega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNiinimetatud punase tsooni piirkondades Itaalias ei või inimesed kodust lahkuda, kui, siis ainult tööle või arsti juurde. Mitteolulised poed on kinni oranžis, tsoonis peavad inimesed püsima oma linnas või piirkonnas. Söögikohad saavad müüa ainult kaasa. Piirkonnad, kus nädalane nakatumisnäite 100000 elaniku kohta on rohkem kui 250, lähevad automaatselt lukku. Ülestõusmispühade nädalavahetusel muutub aga kogu riik punaseks tsooniks. Tänasest kehtib ka ühel Sardiinia edelas asuval saarel 10 päevane karantiini kohustus ka siis, kui teil on ette näidata negatiivne testi tulemus. Karantiinis ei pea olema ainult vaktsiini saanud. Ei saa salata, et aasta pärast pandeemia algust ollakse silmitsi juba kolmanda nakkuslainega. Riigi nakatumiskordaja R on praegu 1,6. Üha kiiremini levib viirusebriti tüvi. Kui algul leiti, et see on kergemini nakkav, siis meditsiiniajakirjas Bemi avaldatud uued andmed kinnitavad, et ka surmavam. Igal nädalal tuleb 15 protsendi võrra rohkem nakkusjuhte kui nädal varem. Koos sulgemisteatega lubas peaminister Mario Draghi kiirendada vaktsineerimisprogrammi, kuid pärast ühe hiljuti vaktsiini saanud sõjaväelase surma peatati AstraZeneca vaktsiini kasutamine. Dragi sõnul oli see ettevaatusabinõu tehtud kooskõlas teiste Euroopa riikidega. Euroopa ravimiamet peaks täna oma seisukoha vaktsiini suhtes ütlema. Itaalia arstide ühendus on aga juba karistanud kümmet meedikut vaktsineerimisvastase propaganda eest ning kaalub sanktsioone veel kolme inimese vastu, keda süüdistatakse haiguse alavääristamises. Ajaleht Res Publica teatas, et on parda põhjaosas. Piirkonnas, mida Covid 19 kõige rohkem tabas, on seni ühendust võtnud ainult kolmandik sealsetest eakatest, kes on kutsutud vaktsineerimisele. Otsa hakkavad saama ka vabatahtlikud, kellele vaktsiini manustada. Nüüd koostatakse seal nimekirjad neist, kes vähegi nõus süsti saama. Riigis on seni täielikult ehk kahe doosiga vaktsineeritud umbes kaks miljonit inimest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia plaanib ülestõusmispühadeks (3.-5. aprillini) riigi täielikult sulgeda, et viiruse levikut vältida. Nakatumiste arv on juba niigi taas tõusuteel, peamiselt uute viirusetüvede tõttu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLux Ekspressi juhatuse esimees Hugo Osula nimetab Fama kaubanduskeskuse juures avatud peatust tagasihoidlikult vahepeatuseks, kuid sisuliselt on hakatud arendama uut bussijaama, sest kaubanduskeskusesse kolis ka pakiveoettevõte kargobuss, mis reisijatele pileteid müüb. Koos kaubanduskeskuses pakutavate toidu ja puhketeenustega annab see silmad ette Narva uuele bussi ja raudteejaama kompleksile, mis asub inimeste liikumisteedest üsna kaugel ning kus saab praegu tasulist WC-d kasutada ja vari katuse all bussi oodata, räägib Hugo Osula. Fama keskuse bussipead on Narva linna südames loomulik tõmbekeskus ja ühine liikumine on sõiduautoga konkurentsivõimeline ainult siis, kui ta on rahvale võimalikult lähedal. Ja meil on ju aastaid antud mõista ja palutud, et me leiaksime Narvas võimaluse reisijaid teenindada Narva kesklinnas. Bussireisijatele uus peatus meeldib. Raudteejaam on kaugel, siin aga on keskus ja kauplused väga mugav. Ei teadnudki, et siin nüüd peatus on. Loomulikult on nii parem. Nii rääkis Tallinna bussiga Narva saabunud Natalja, kommenteerib Hugo Osula. Kui Narva rahvas peatuse omaks võtab, siis mõtleme, kuidas see peatus kaasaegselt hea arhitektuuriga ja rõõmsalt välja ehitada. Narva linn on uut bussi ja raudteejaama kompleksi koostöös Eesti raudteega arendanud ja ehitanud kuus aastat ning sellele on kulunud üle kahe ja poole miljoni euro. Narva linnapea Aleksei Jevgrafov möönab, et luks Ekspress teeb oma uue peatuse ka elanikele bussiteenuse kättesaadavamaks. Samas mingit ohtu ta avaliku raha eest ehitatud bussi ja raudteejaama kompleksile ei näe. Ma ei usu, et see on probleem. Meie uindatud vaksalihoone teenindatakse niikuinii Eesti raudtee poolt ja ma tean, et nemad tegelevad sellega, et puhuda sissealu. Mul oli mingit teavet sellest, teised firmad tahaksid sealt lahkuda ja ütlen rohkem, et see Like press firma ka jätkab kastama meie vagsaali pindalasid sellepärast, et audn peatus, niikuinii on meie bussijaamas. Luks Ekspress teeb Narva ja Tallinna vahel 10 reisi päevas. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Bussifirma Lux Express avas Narva südalinnas uue peatuse, mis hakkab konkureerima hiljuti äärelinnas avatud ametliku bussi- ja raudteejaama kompleksiga. Ettevõtte teatel on uus bussipeatus vastutulek reisijate soovidele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLühidalt öeldes süüdistatakse Briti peaministrit Boris Johnsonit ja kogu tema meeskonda selles, et nad pidasid rahumeeli jõulu ja aiapidusid ajal, kui teistele inimestele kehtisid rangelt koroonapiirangud ja nad ei tohtinud ilma mõjuva põhjuseta jalgagi toast välja tõsta. Avalikkusse on lekkinud näiteks 100-le inimesele saadetud peokutse. Esialgu pöödis Johnson kõrvale põigelda, aga öelnud, kas osales aiapeol või mitte. Sel nädalal oli ta siiski sunnitud peol käimise pärast andeks paluma. Ta lisas aga, et pidas pidu töökohtumiseks ja läks kohale ainult paarikümneks minutiks, et oma kolleege tubli töö eest tänada. Ajaleht indipendent teatas, et peaministri kantselei töötaja on soovitatud Downing Streeti pidusid puudutavad sõnumid telefonidest kustutada. Briti andmekaitseamet hoiatas, et info hävitamine võib osutuda kriminaalkuriteoks. Briti opositsioonipoliitikud nõuavad Boris Johnsoni lahkumist. Ajalehe inipanding korraldatud küsitluse järgi leiab kaks kolmandikku inimestest, et peaminister peaks tagasi astuma. Johnsoni lahkumist nõuavad ka mõned tema enda erakonnakaaslased. Nende sõnul ei kahetse Johnson mitte piirangute rikkumist, vaid seda, et ta vahele jäi valitsuse liikmed. Siiski astuvad Johnson eest välja. Nende sõnul tuleks kõigepealt ära oodata avaliku teenistuse töötaja Gra käivitatud uurimise tulemused. Boris Johnson on üldiselt tuntud rahvamehena, kellele on andeks antud ka veniv südametunnistus ja paindlik suhtumine tõe rääkia ja misse. Vaatlejad märgivad aga, et seda võis ta endale lubada 2019. aastal, kui ta oli populaarne ja saavutas valimisvõidu. Nüüd on olukord muutunud. Brexiti negatiivsed tagajärjed, kõrged energiahinnad ja inflatsioon tähendavad elukalliduse tõusu. Johnson i populaarsus on kivina kukkunud. Enam ei usuta, et ta suudaks konservatiivid taas võidule viia. Lisaks on ta oma lähikonnas endale vaenlasi tekitanud. Parlamendis on Johnsoni positsioon veel tugev, aga vaatlejad märgivad, et toorid on nagu hundikari, kes võivad ühe hetkega haavatud karjajuhi vastu pöörduda. Kui 15 protsenti parlamenti kuuluvatest partei liikmetest seda nõuavad, tuleb juhi asjus usaldushääletus korraldada. Teadaolevalt on juba hakatud Johnsoni vastu avaldusi esitama. 90. aastal kukutati erakonnale tülikaks muutunud Margaret Thatcher, kui peaministri populaarsus oli langenud 26 protsendini. Johnsoni toetus on praegu ainult 23 protsenti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson seisab silmitsi oma ametiaja kõige raskema hetkega. Isegi Johnsoni enda parteikaaslased nõuavad tema tagasiastumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nÕiguskantsler Ülle madise ütles, et teema, millega kõige rohkem viimastel nädalatel tema poole pöördutud on, on sundvaktsineerimine. Näiteks kui töötajaid ähvardatakse vaktsineerimisest, keeldumisel, koondamise või muul moel töökohast ilmajäämisega. Et kas vaktsineerimise vabaduse põhimõttega, mille Eesti seadused ette näevad, on ühitatav olukord kus näiteks kiirabist, kaitseväest või politseis lastakse lahti inimene, kes ei ole ennast vaktsineerinud ja kellel pole ka selget meditsiiniliset vastunäidustust. Vastuseks On siin see, et töötervise ja tööohutuse seadus näeb ette teatud töötamise tingimused seal, kus objektiivselt. On põhjendatud nõuda inimeselt teatud testide proovide tegemist, teatud vaktsiine on selliste kohustuste seadmine töötamise eeltingimusena iseenesest lubatud mis ei ole lubatud sisuliselt suunata kogu oma kollektiivi vaktsineerima lihtsalt selleks et selliselt peale suruda oma maailmavaadet või lihtsalt selleks, et mitte olla kimpus sellega, et tuleb inimesi näiteks bensiinijaamas teenindajaid asendada, kui nad lähikontaktsena karantiini satuvad. Hooldekodudes, psühhiaatriahaiglates ja vanglates on olukord läinud küll paremaks, kuid probleeme on veel jätkuvalt, näiteks hooldekodudes. Personali nappus, väga madal palgatase, tihti ka nõutava väljaõppe puudumine on midagi, mida Eesti riik ei tohiks endale lubada ja samal ajal ruumi on jätkuvalt vähe. Ja nendele inimestele, kes vajavad kõrvalise pilgu eest olemuslikult varjatud hooldamistoiminguid, tihtipeale seda ruumi puudusel ei pakuta inimväärikus. Sellisel juhul kannatab. Kohalike omavalitsuste valimised on peagi ukse ees. Kuidas peaksid noored hakkama saama olukorras, kui nende poliitilist valikut üritavad poliitikud mõjutada? Kas kohalike valimiste kampaaniat teemasid tohib arutada ka näiteks noortekeskuses või koolis? Vastus on kindel? Jah. Muidugi tohib, 16 ja seitsmeteistaastastel on hääleõigus. Piir on lihtne. Kool ega noortekeskus ei tohi muutuda ühe erakonna valimisstaabiks. Aga küsimusele, et mida teha, kui vallavanem tahab noortekeskuses pannkooke küpsetada, vastasin pistke pannkoogid rahulikult pintslisse ja hääletage ikka nii, nagu tahate.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õiguskantsler Ülle Madise ütles Riigikogule antud ülevaates, et sai möödunud aastal üle 5000 pöördumise, millest sisulist lahendamist vajas üle 3000. Peale sundvaktsineerimise küsimuse tekitab muret olukord hooldekodudes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti andmetel lisandus viimase ööpäevaga Tallinnasse 74, mujale Harjumaale 33, Ida-Virumaale 49 ja Tartumaale 11 koroonaviirusega nakatunut. Hiiumaale ja Pärnumaale lisandus kuus, Lääne-Virumaale neli, Raplamaale kolm, Võrumaal kaks ning Järvamaale ja Jõgevamaale üks nakatunu. 18-l juhul pole nakatunu kohta rahvastikuregistris andmeid, tavaliselt on sellisel juhul tegu välismaalasega. Terviseameti teatel on praegu põhja regioonis 19 ja ida regioonis seitse koroonakollet, valdavalt on need töökoha, peo ja perekonnakolded. Terviseameti peadirektori asetäitja tervisekaitse alal Marianne Härma sõnul on kasvamas ka teadmata nakkusallikaga haigestunute arv. Tallinna ja Muu Harjumaa puhul saab härma sõnul rääkida püsivast viiruse levikust. Siinkohal üleskutse siis kõigile neile, kellel veel maski kotis ei ole. Vaadake see nädal üle, et teil oleks mask, maskid kotis, et teie lähedastele oleksid maskid kotis, et kui teil tekib vajadus minna ühistransporti, poodi kuhugi, võtke need maskid kotist välja, pange endale ette. Sotsiaalminister Tanel Kiik tõdes, et olukord Eestis on ülitõsine. Viiruse praeguse leviku tempo jätkudes peab valitsus tema sõnul kehtestama rangemaid piiranguid ning ümberkorraldusi tuleks teha ka haiglasüsteemis. Valitsuse senine seisukoht on kiige sõnul olnud, et ühiskondlikult olulisi tegevusi sulgema ei hakata. Ta lisas, et valitsus ei hakka keelustama ka näiteks erapidusid. Aga kõik ettevõtmised, mis pole praegu vältimatult vajalikud oleks mõistlik ära jätta või edasi lükata. Töö, mida on võimalik teha kaugtööna, tuleks teha kaugtööna töökohad, kus ei ole võimalik, seal tuleks vaadata hajutamis reegleid, isikukaitsevahendite kandmist, kõikvõimalikud jõulupeod ja aasta lõpp. Arvan, et seekord tuleb need veeta pereringis. Ei ole koht, kus teha suuri kogunemisi, on need ettevõtted, on need asutused, on need avalik sektor, erasektor, eraviisilised peod, see ei ole lihtsalt hetkel mõistlik. Pidutseda jõuab siis, kui pandeemia on läbi. Seni saab seda teha pereringis, väikestes seltskondades mitte suurtel kogunemistel, mitte riskides enda ja teiste tervisega. Valitsus arutab koroonaviiruse leviku tõkestamisega seotud küsimusi taas homme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalminister Tanel Kiik nimetas koroonaviiruse leviku olukorda Eestis ülitõsiseks ja tõdes, et kui viiruse levik praeguse tempoga jätkub, tuleb valitsusel hakata kehtestama rangemaid piiranguid. Möödunud ööpäeval tuvastati Eestis rekordilised 208 nakatunut, teste tehti 2660.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTüri valla jõeääre talu omanikud Urmas ja Laivi Laks pidasid sigu oma pere tarbeks kuni 2016. aastani. Peremees Urmas ütleb, et siis läksid sigade Aafrika katku tõttu peoohutusnõuded nii karmiks, et mõistlikum kui hakata laudale aeda ümber ehitama, oli osta lihapoest. Kui palju teil loomi oli? Aastas 15 sega? No see kõik oli omatarbeks või õnnestus müüa ka? Ei ikka müüa ka, aga nüüd seoses selle katkuga on ju kõik tapamajad ja kõik on ära kadunud, siit ümber pole ju kuskil realiseeritud. Ühesõnaga tapmise probleem on kodus endale võid ühe võisid tappa, eks ole, naabrimeele ka. 23. jaanuaril andis veterinaar ja toiduamet välja teate, et maailma loomatervise organisatsioon on andnud Eestile sigade, Aafrika katku vaba maa staatuse selgitab ameti lääne regiooni juht Terje Ober. Igasugune oht kindlasti ei ole sellega veel möödas, aga see näitab meie tublit tööd eelkõige seakasvatajate poolt. Pea kaks aastat on hoitud sigade aafrika katk seafarmidest eemal. Kas see tähendab nüüd, et kodusigade kasvatajatelt võetakse ka mingid piirangud maha? Ei, seda kindlasti mitte, bioohutusmeetmeid tuleb endiselt järgida ja sama tõhusalt kui senini on tehtud küll võib-olla teatud uuringute ja kontrollide osas tulevad leevendused. Terje ooper ei osanud öelda, kui palju Eesti taludes oma tarbeks kodusiku veel kasvatatakse kuid Viljandimaal neid ei ole. Ehk et suure tõenäosusega on taludes seapidamise traditsioon lõppenud. Ka Urmas Laks ei plaani seapidamist jätkata. Ei ohutusnõudeid tuleb ikka täita, need? Ei ei, kõik on lõpetatud ja ongi. Eestis on ju sajandeid sigu peetud kodus see on ju täiesti hääbunud, on sellest kahju ka? Absoluutselt, et ega siis kodusealiha ja, ja poest, mis sa ostad, seal on ikka, seal on vahe, vahel kodus söödeti sigu ikka kartuliga ja tehti jahupudru, aga nüüd on ainult ju kuiv jahu ja vesi ja kontsentratsi. Kodusigade pidamise peaohutusnõudeid ei leevendata enne, kui meie metsad on katkupisikud kandvatest metssigade puhtad. Viljandimaa jahimeeste liidu juhatuse esimees Priit Vahtramäe ütleb, et aktiivset seakatku Viljandimaa metsades enam pole. Ei ole juba üle aasta ja ringlevad veel antikehadega metssead, mis tuleks lähima kahe aasta jooksul ära küttida, kuid üldjuhul see loomade arvu, kus on sellel tasemel, mis ta olema peab, nii nagu riik meile ette kirjutas üks isend 1000 hektari jahimaa kohta. Kui palju võiks veel aega kuluda, kui Eesti metsad on sigade Aafrika katkust päris priid? Võib-olla 20 aasta pärast, et siis on garantii, et seda rohkem ei ole. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sigalate karmid bioohutusnõuded kehtivad aga seni, kuni katk on kadunud ka meie metsadest. Viis aastat kodusigu laastanud katk on muu hulgas kaasa toonud selle, et sajandeid Eestis kestnud sigade oma tarbeks pidamise tradistioon on sisuliselt hääbunud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nHiljuti Tallinna tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö aitab paremini hinnata lainekoormuse mõju Eesti randadele. Töö tulemusest võiks kasu olla näiteks lainetest, roheenergia ammutamisel veel ka üleujutustest. Ohustatud piirkondade kindlakstegemisel jätkab tööautor maris Eelsalu. Kolm kuni neli kõige tormisemat päeva aastas, kus need kõige tugevamad lained, et need siis 30 protsenti aastasest energiast toovad peale tormi sündmust, et see rand taastuks, vot see võtab ilmselt Läänemere rannikutel väga kaua aega, et ta võib isegi aastaid võtta. Seevastu avaookeanil kulub ranna taastumiseks vaid mõni kuu. Ranna taastumiseks on vaja teatavat lainet, aktiivsust, kuid enamus ajal aastas pole Läänemeres väga palju lainetust. Seejuures on ka Läänemere ääres lainetest energia ammutamiseks vähe võimalusi. Et me võime küll mingit laine energiakonverterid sinna panna, aga kui nad reaalselt mingit energiat seal toodavad, see on ikkagi väga piiratud aja jooksul aastas, ma ei kujuta ettegi, kui palju aastaid see võtaks, et, et see end ära tasuks. Ma arvan, et laineenergiale väga palju lootusi ei tasu panna. Ainult Danski laherannikul ja üksikutes piirkondades Viiburi lahe ääres on piisavalt laineid energiakogumiseks. Nädala teine uudis on koroonaviiruse teemal. Maailma terviseorganisatsiooni juhtimisel tehti mahukas koroonaviirusevastaste ravimite uuring. Uuringust selgus, et mesivir, hüdroksuglorokin ja mitmed teised viirusevastased ravimid koroonaviirus haigusesse suremist ei vähenda. Just remdesivir on aga olnud paljutõotav koroonaravim Need patsiendid, kes said remdesiviiri, taastusid haigusest kiiremini, kuid märkimisväärseid erinevusi koroonaviiruse tõttu surnute osakaalus ei olnud. Suuremahulises uuringus osales üle 11000 patsiendi 400-st haiglast üle maailma. USA ravimi hiid Kilet Science seab aga uuringu tulemused kahtluse alla, sest uuring on tehtud liiga erinevate viirust põdevate patsientide seas. Ettevõtte hinnangul ei saaks seega uuringust põhjapanevaid järeldusi teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läänemere lainetest roheenerga ammutamiseks on vähe võimalusi, selgus Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritööst. Nädala teine uudis on koroonaviiruse teemal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEks seal käib selliste suurte nii-öelda turutegijate siis enesekehtestamine, et, et kelle sõna maksab rohkem, kelle sõna mitte ja seal see konflikt ilmselt peidus on, et, et ilmselt Araabia tahab näidata, et jõud on jätkuvalt nende käes. Venemaa jälle vastupidi, mina tahaks uskuda, et, et see on nii-öelda ajutine konflikt ja, ja jõutakse kiiresti taas nii-öelda arusaamisele, et, et kõigil on parem kui see hind on stabiilselt mingil mingil mõistliku tasemel ja, ja loodetavasti olukord normaliseerub sama kiiresti, kui ta niimoodi eskaleerus olukord, kasulik, siis üldse onkindlasti kõigile nii-öelda õlitarbijatele, et nagu me oleme näinud, siis tanklates on juba õlihinnad langenud ja tõenäoliselt langevad veelgi. Mida tähendab see kogu see situatsioon VKG jaoks, kui õli tootja jaoks? Meile on see olukord kindlasti raske, et, et meie enamus tuludest sõltub otseselt maailmaturu õli hindade, st me oleme küll olnud piisavalt ettenägelikud, et, et umbes pool oma tootmismahtudest kindlustada siis selliste hinnakukkumise vastu läbi tulevikutehingute. Aga, aga vaatamata sellele, see mõjub meile valusalt, kui langus jätkub või jääb turgudele pikemaks ajaks, siis oleme tõenäoliselt taas kord sunnitud hakata mõtlema selle peale, et oma vähemefektiivsed tootmisüksused sulgeda. Ja see tähendab siis ka koondamisi. Paratamatult, jah, see on nii värske sündmus, vaatame, mis lähipäevad toovad ja, ja vastavalt sellele hakkame tegutsema. Lisaks sellele, et te toodata õli, toodate ka elektrit, mida see muudab elektriturul? Ma arvan, et elektriturul see otseselt midagi ei muuda, et, et meie elektritoodang on õlitootmise kõrvalsaadus. Kui meil õlitoodangut ei ole, siis meil pole ka elektritoodangut, niikaua kui meil on õlitoodang, niikaua meil on ka elektritoodang.",
"role": "user"
},
{
"content": "VKG juhatuse liige ja finantsdirektor Jaanis Sepp ütles, et loodetavasti suudavad naftaturuosalised ikkagi omavahel kokku leppida ja hind stabiliseerib. Kui seda ei juhtu, siis peab ettevõte oma õlitootmise seisma panema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui nüüd küsimus puudutab väike-Karja tänavale pandud betoontuvisid alates aastast 2000 on seal liiklusmärk mootorsõidukite keeluala, kuna ikkagi sõideti ja kasutati ka seda teed väga palju transiitliikluses, siis keelumärki dubleeriti betoon huvidega, tegelikkuses ühistranspordi prioriteedisüsteemi rakendamisest on teavitatud, selle kohta on rajapress saatnud välja ka teatise vastavalt antud informatsiooni on neid töid ka nüüd teostatud. Alati saab teavitust paremini teha ja püüame seda paremini teha. Kui linnavalitsus on ühe korra öelnud, et ühistranspordi ala laieneb, et siis peaks arvestama, et ükskõik mis ajal, see, kus täpsemalt see võib juhtuda, et selleks peab nagunii valmis olema, siis justkui Vaatate suurimaid üleriigilisi väljaandeid, siis te leiate eilse päeva kohta küll praktiliselt igast suuremast väljaandest informatsiooni ja ka raepressist informatsiooni selle kohta, et pooliteedisüsteemi rakendamist alustatakse Kristiine täna öösel, kui ilmastik lubab seda lisaks, nüüd sellele on iga sõidukijuht kohustatud jälgima liikluskorraldusvahendeid isegi siis, kui on mingit lõiku läbitud aastaid. Lisaks me paneme välja ka lisateate tahvli tähelepanu, liikluskorraldusmuudatus oleme eelnevalt nüüd ajakirjandusse andnud teada, et need muudatused tulevad, siis me arvame, et me oleme vajalikul määral liiklejaid informeerinud. Kas linnal on olemas mingisugune suurem plaan ka näiteks aasta lõpuni Tallinna kesklinna liikluse kohta, mida võiks tegelikult avalikustada, mis on need tänavad, kus tulevad need ühistranspordirajad, kus neid praegu ei ole, et miks sellist plaani ei võiks olla, meil tuleb päev või kaks enne seda, et nüüd üks põhitänav näiteks muutub. Need ühistranspordi prioriteedisüsteemi rajad on ka ära trükitud väljaannetes, kus on siis ilusti kenasti välja toodud, et millistele tänavatele need tulevad. Kus kohas see avaldada? Minu meelest Postimees trükkis selle kenasti ära, vist oli ka Päevaleht ja Delfi vist isegi näitas seda, nii et meie oleme nagu need plaanid välja saatnud, eks ju. Paljud tänavad on omavad juba täna seda ühissõiduki rada, tõsi küll, uuena on tulnud siia sisse nüüd siis Narva maantee, tegelikult ühendatakse ka need olemasolevad ühissõidukite rajad, mis on loogiline jätk ja üritame neid ühendada ikka võimalikult valutult autojuhtidele. Kas on näiteks olemas selle kohta ka mingid uuringud, et kui algab sügis, algavad koolid, kuidas praeguse ühistranspordisüsteemi juures selline süsteem tegelikult töötaks ikkagi? Me oleme siin ju läbi aastate sügisel näinud, et kui algab kool, hakatakse lapsi viima koolidesse lasteaedadesse, siis tekib linna vahel sellist päris palju tarbetut sõitmist ja see põhjustab tõesti väga suurt liikluskoormust ja hästi palju, nagu ummikud, eriti hommikusel õhtusel tipptunnil. Kahjuks kesklinna maad kuskilt juurde ei tule, laiemaid teid ehitada ei ole võimalik, on võimalik ainult kas siis ühte või teist transpordi liiki eelistada, mõistlik on eelistada ühistransporti. Nüüd ühistranspordi kasutamisest sõltub see, kui palju siis ka ühistranspordi liinile pannakse, kui buss on tühi, siis ei ole mõtet teda lasta mööda liini käia, eks ju, et kui hakkab sõitjaid tulema, siis ka buss juurde pannakse. Vastavalt nõudlusele täidetakse seda",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna kesklinnas on liikluskorraldust viimase nädala jooksul oluliselt muudetud. Liisu Lass küsis Tallinna linnavalitsuse liikluskorralduse osakonna juhatajalt Talvo Rüütelmaalt, miks suurtest muudatustest linlastele ette ei teatata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMis sellest soovitusest nüüd edasi saab? Kas see soovitus jääb iga liikmesmaa enda otsustada täielikult või jääb kuskile õhku rippuma ja ootama, kuni kokkuleppele jõuda? See praktika näitab, et liikmesriigid ei jõua ühisele arusaamisele või näiteks erakorraline ülemkogu või kuidas need asjad nüüd edasi peaksid arenema hakkama. Need soovitused tulevad välja nõukogu soovituste ehk siis liikmesriigid ise peavad kõigepealt omavahel kokku leppima, mida siis selles soovituses kirjeldatakse. Mis tähendab siis seda, et, et tuleb umbes selline kuuajaline läbirääkimiste protsess, kus liikmesriigid siis omavahel vaidlevad läbi kõik need tingimused, mis siis kogu selle viiruse leviku takistamisega kaasnevad eesistuja meil Saksamaa, kes on siiski väga jõuline ja suudab paljudele riikidele nagu veenvalt tõestada, et ühtne lähenemine Euroopas on ju meile kõigile kõige parem, see tegelikult tekitaks sellise nii öelda balti mulli, aga ka kogu Euroopas, et aga jah, et need läbirääkimised ei ole kindlasti kerged, praegu on see planeeritud niimoodi, et me tahaksime, need nõukogu soovitasid vastu võtta 22. septembril üldasjade nõukogus mitte siis ülemkogus veel, aga noh, vaatame, kuidas see olukord läheb. Võib-olla Euroopa liik jõuab kokkuleppele. Komisjon teeb veel selle ettepaneku ka, et kõrge riskiga riikidest ei tohiks keelata inimesi tulla kuskile vähema riskiga riiki, et nendelt võiks nõuda siis 14 päevast karantiini või testi. Aga viimasel ajal on pakutud välja ka, et see karantiin võiks olla 10 päeva, mitte 14 14 on liiga pikk ja Saksamaa arvates võiks see isegi olla viis päeva. Neid ideid on selles komisjoni ettepanekus erinevaid välja käidud aga noh, mõtlen, et see on tegelikult algpositsioon, et seda hakkavad liikmesriigid alles omavahel läbi rääkima. Komisjoni ettepanek ütleb ju seda, et need riigid, kus näitajad on alla 20, nendel ei, ei tohiks mingeid piiranguid olla ja nüüd edasi see 20-st kuni 55 näitajani võiks siis nõuda testi tegemist ja ankeedi täitmist näiteks ja siis need, mis üle 55 kuni 75 näitajaga nendele võiks ehteta liikumispiiranguid. Ma arvan, et paljud riigid leiavad, et selle nimel, et saada Euroopa ühine lähenemine, võiksime oma numbreid ja, ja lähenemisi natukene korrigeerida küll. Kui tõenäoline see on, et see võib juhtuda 22.-ks septembriks? Ma ei välistaks, et meil on 22.-ks septembriks siiski mingi selline kokkulepe, mida võib heaks kiita, olemas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni värske soovituse kohaselt ei peaks liikmesriigid piirama inimeste vaba liikumist, juhul kui reisija tuleb riigist, kus registreeritud uute COVID-19 juhtumite koguarv 100 000 inimese kohta on 14-päeva jooksul kuni 50. See on praeguse 16-ga võrreldes suur muudatus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOlukord Ilmarises on tõepoolest nutune laste etendusi mängiva teatri palgale on jäänud kolm näitlejat. Peale kunstilise juhi Juri Mihhaljovi surma pole teatril ka lavastajat ning koroonakriisiga on piletitulu olematu. Lisaks sellele kärpis kultuuriministeerium teatri aastatoetust pea neli korda. Teatri trupijuht Vassili Jakovlev kinnitab, et Ilmarisel on praegu raha just nii palju, et veel paar kuud vastu pidada. Kaugem siht on aasta lõpuni pinnal püsida, kuid siin saab loota vaid linna ja riigi toele. Sel aastal me palju mängida ei saa, koolid meid vastu ei võta. Lasteaiad on kinni, mängida saame vaid oma saalis või õues, kuid nii väikese etenduste hulgaga me omadega välja ei tule. Peab riigi ja linnaga läbi rääkima ning kui see ei õnnestu, siis tuleb teater kinni panna. Riik on sel aastal Ilmarise teatrit toetanud 11000 ja Narva linn 13000 euroga, kokkuvõttes on see poole võrra vähem kui enne koroonakriisi. Narva linnapea Kadri Raigi arvates on aeg otsustada, kas panna teater kinni või leida lisatoetust. Ilmarisel on Narva kultuurielus oma koht ja see loob väikeste narvakate teatri ja mängu harjumus, nii et oleks vale teater kinni panna. Mina näen võimalust selles, et teatrit toetada riigi ja linna poolt võrdsetes osades ja leppida selles siis kokku ja leppida kokku ka pikemas perspektiivis. Narva linnapea arvates võiks ilmarise teatri toetamist vaadelda ühes vabalava Narva teatrikeskuse toetamisega. Kui me räägime vaba lava rahastamisest riigi poolt, siis me võiksime rääkida ka väikestele lastele mõeldud teatri rahastamise riigi ja linna poolt. Mõlemad on teatrid ja selles võtmes võiks neid koos käsitleda. Kultuuriministeerium on Ilmarise olukorrast teadlik, kuid mida hinge vaakuva teatriga peale hakata veel ei teata ja kiiret lahendust ei lubata, räägib kunstide osakonna nõunik Laur Kaunissaare. Seda peab kaaluma, millisel moel edasi minna, et ministeerium on nagu väga avatud erinevatele võimalustele ja igasugustele läbirääkimistele nende osas ja kuulama ära igasugu erinevaid arvamusi ja initsiatiiv. Ja siis nende põhjal tuleb leida lahendus, mis on kõige parem ja ma arvan, et siin kohane strateegia võiks olla, et kiirustele tuleb aeglaselt. Ilmarise teater loodab kultuuriministeeriumi esindajatega kohtuda veel sel kuul. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahapuuduses vaevlev Narva teater Ilmarine võib paari kuu pärast uksed sulgeda. Hullemast päästaks linna- ja riigipoolne toetus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nToidu kaasamüügis võidavad need, kellel on kogemus, suur kliendibaas ning kohale toimetamist talu ja tarbijale tuttav söök, räägib osaühingu sushiking omanik ja juhataja Vitali Vassiljev. Need piirangud meile tõenäoliselt tõsist kahju ei tekita. Juba siis, kui restoranid töötasid kella kuueni õhtul, otsustasime, et pole mõtet saalis juhuslikke kliente oodata. Panime uksed kinni ja keskendusime kaasa müügile. Vitali Vassiljevi sõnul on narvakad kaasamüügiga harjunud ja sušiking loodab kojutellimuste toel raske aja üle elada, nagu ka teised kiirtoidule orienteeritud ettevõtted. Kes pakub lihtsat ja kiiret toitu nagu pitsa, suhi, hamburgerid, neil saab kõik korras olema. Kuid restoranid, kus inimesed atmosfääri nautimas käisid, neil läheb raskeks. Maitseelamusi pakkuv kohvik muna otsustas nädala jooksul vaadata, kuidas koju tellimisega läheb ja siis mõeldakse, mida edasi teha, räägib kohviku juhataja Aleksander Guber. Ei usu, et kaasamüük meid eriti aitab, pole see mingi päästerõngas. Samas peame ikkagi personalile tööd andma. Tehnika ei tohi seista ja käed ei tohi tööst võõrduda. On inimesi, kellele meie kohvik meeldib pingutamegi, nende mitte kasumi nimel. Ei tea, mis edasi saab? Plaani meil ei ole. Narva kohvikus publik käiakse põhiliselt pelmeeni ja Vareenikuid söömas. Publiku juhataja ja omanik Olesja Ignatjeva eelistab kuuks ajaks uksed sulgeda, kui, et kundesid alt vedada. Me ei taha rikkuda kohvikumainet, sest kui meie pelmeenid ja vareenikud poolkülmana plastkarpides kliendini jõuavad, rikume nõnda elamuse meie kohvikust. Paneme uksed kinni ja ootame piirangute lõppu. Olesja Ignatjeva sõnul on Narva eduka kaasamüügi jaoks liialt väike ja vaene linn, kus inimesed eelistavad raskel ajal kodus süüa teha, mitte kohvikus tellida. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates tänasest peavad toitlustusettevõtted teenindussaalid sulgema, lubatud on vaid toidu kaasamüük. Kuidas Narva söögikohad kaasamüügiks valmis on?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome-Rootsi kaksiklinn Tornio Haabaranda meenutab veidi Eesti Läti kaksiklinna Valga Valka selle vahega, et Tornio haa päranda lõimumine on olnud palju tihedam, sisuliselt on need linnad kokku sulanud. Linnadel on ühine valitsus, millele tõsi küll, alluvad kummagi linna eraldi linnavalitsused. Suuresti on ühendatud linnade koolide tegevus. Bussijaam on kahel linnal ühine ning palju muudki veel. Koostööd kavatsetakse arendada nii kõrgele tasemele kui kahe eririigis asuva linna vahel üldse võimalik. Seepärast oli pandeemiast tingitud riigipiiri sulgemine mõlema linna jaoks jahmatama panev ja väga valus hoop selgitab torni ja haabaranna vahelise piiri koostöö arendaja Anna-Leena Ainonen. Palve uihin, inimesed ei pääsenud poodi, ei saanud kasutada teenuseid, sellega tekkis raskusi. Mõlemad linnad kannatasid majanduslikult, kui äri ei saanud ajada nii nagu varem ja vähenes ka piiriülene liiklus. Kui vaatame statistikat, vähenes piiriülene liiklus pea poole võrra. Tekkis igasuguseid argiprobleeme. Laste huvitegevus katkes, kui nad ei pääsenud teise linna, näiteks jäähokitrenni. Piiri sulgemine oli hoop isegi paarkümmend kilomeetrit eemal asuvale Kemile, mis aga tähtsa tööstuskeskusena pandeemiaga paremini toime tuli, leiab Kemi linnavalitsuse esimees Pekka Tiitinen. Ja ehk ehk suurim? Probleem, mis meil majanduslikult on olnud, seisneb turismis meilgi käib tavaliselt turiste kogu maailmast. Nende puudumine on suurim katsumus olnud viimase kahe aasta jooksul. Annaleena Ainose sõnul ei võtnud ei Soome ega ka Rootsi valitsus piirialade elanikke piisavalt kuulda. Oleks tulnud kohe võtta meiega ühendust ja mõista meie piiri erilist olukorda, kui tuleb jälle selline pandeemia, olukord või mis iganes piiri sulgemine tuleb sellistele piirialadele pöörata erilist tähelepanu. Nendele peavad olema eraldi juhised ja eraldi reeglid ja vabadus liikuda. Nii Beka Tiitinen kui ka Annalen Ainonen aga leiavad, et kriisist tehti vajalikud järeldused ka keskvalitsuste tasemel ning järgmine kriis nii raskelt enam kulgema ei peaks. Meil on ühtengi nüüd minister Jesse. Siseminister. Meil on kontakt isik ministeeriumis ehk siis Soome siseministeeriumis ja Rootsi siseministeeriumis ka, ehk meil on nüüd lahti vestlus, kanal, see on üks tähtis asi info vahetamisel. Nüüd on meil see teadmine, nüüd osatakse ehk paremini tegutseda, kui tulevad jälle piirivalve ja testimispunktid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Arni Alandi Tornia",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus ei mõistnud koroonapandeemia ajal Rootsi ja Soome piirilinnade tegelikku olukorda ning tekitas sellega neile mitmesuguseid raskusi, leiavad Tornio-Haaparanna kaksiklinna omavalitsuspoliitikud. Kohalike poliitikute sõnul on kriisist vajalikud järeldused siiski tehtud ning tulevaste kriiside ajal peaks hästilõimitud piirialadel paremini minema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKatariina Jete soovis end vaktsineerida puukensefaliidi vastu, protseduuri järgselt aga selgus, et kogemata tehti talle hoopis koroonaviirusevastane Jansseni vaktsiin. Katariina Jete Sõerde kommenteeris olukorda nii. Läksin, mina eile Bukensefalidi vastast vaktsineerimist saama. Fido erakliinikusse sain süsti kätte, hakkasin juba ära minema, see oli vist kuskil 15 minutit pärast süsti saamist, kus, kui mulle kliinik helistas, küsis, et kas ma olen varasemalt Covid 19 vastu vaktsiini saanud. Ma vastasin ja ja mille peale nemad siis küsisid, et aga miks ma praegu ennast Janseni vaktsiiniga lasin vaktsineerida? Selle peale ma mõtlesin, et ma tulin nad vastu süsti saama, et mitte Covidi vastu. Ja selle peale nad kutsusid mind ruttu tagasi, ütlesid, et mul võib väga halb hakata. Õnneks seda ei olnud, võib-olla kerge, peapööritus oli, aga midagi hullu, arst ütles, et et 15 minutit, istuge veel seal ukse taga pärast süsi saamist, siis ma mõtlesin. Huvitav, et kas puugi vaktsineerimisega on ka samamoodi, aga ma kuidagi ei, ei taibanud ära seda, et ma saan nüüd hoopis koroonavaktsiini. Konfido meditsiinikeskuse juht Kadi Lambot ütles, et tegemist oli õepoolse eksitusega, mida märgati kohe pärast vaktsineerimist. Samuti on patsiendile jagatud kontaktid, kuhu ta saab küsimuste korral pöörduda. Kadi Lambot. Eile patsient rääkis arstiga ja me täna meie kliiniku arst helistas veel patsiendile selgitas olukorda, küsis, kuidas täna enesetunne on ja loomulikult meie vastu me ja hoolitseme oma tehtud tegevuste eest ja ja kui patsientidega midagi sellist juhtub, alati, võtame ühendust ja, ja proovime talle kõige parema ravi ja võimalused leida. Teadusnõukoja juht, professor Irja Lutsar ütles, et midagi hullu ei tohiks kolmanda doosi saanud inimesega juhtuda. Noh, väga suure tõenäosusega midagi ei juhtu, aga, aga see ei peaks olema reegel, et et ütleme, neid adenoviirus, vektori, vaktsiin noh, need kõlbavad väga hästi primaarseks või esmase ks vaktsineerimiseks. Aga ilmselt kordusvaktsineerimised tulevad siis juba mõne teise vaktsiiniga. Professor Irja Lutsar lisas, et kuna inimene läks saama puukensefaliidi vaktsiini ja sai selle asemel koroonavaktsiini, siis nüüd tuleb puukensefaliidi vaktsiiniga veel paar nädalat oodata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas Lasnamäe Centrumi Confido erakliinikus tehti eile kogemata puukentsefaliidi vaktsiini asemel ühele patsiendile koroonavastane Jannseni vaktsiin.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.