messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKüsimus on selles, et kuna Narva on kehtestanud nii sõiduautodele kui ka veoautodele tasu piiriületuse eest, siis ma leian, et see on põhiseaduse vastane. Nimelt põhiseaduse paragrahv 113 157 lõige kaks kohaselt peaks olema kohalikul omavalitsusel igasuguse avaliku tasu kehtestamiseks selge volitusnorm. Politlusnorm peab olema seaduses, seda antud juhul ei ole. Peale selle on vaja rõhutada seda, et riigipiir on riigi regulatsiooni ülesanne, seda ei saa kohalik omavalitsus reguleerida. Siin on vahepeal kerkinud see küsimus, et Narva on väitnud, et riik ei ole talle selle eest kompensatsiooni maksnud ja ta on selle tasu kehtestanud selleks, et omadega välja tulla. Aga kui kohalik omavalitsus ja riigi vahel on mingisugused vaidlused, tuleb see selgeks vaielda. See ei loo õiguslikku alust küsida isikutelt tasu. Ma saan aru, et Narva on ka väitnud, et ta toimetab oma asju piirist eemal ja sellel ei ole nagu midagi ühist konkreetselt piiriületamisega. Aga see küsimus, kas parkla asub vahetult piiri lähedal või mitte, see ei puutu üldse asjasse, seepärast, et kui sa seda tasu näiteks sõiduauto puhul ei maksa, siis eelnevalt kokkulepitud ajal sa üle piiri ei saa. See seondub otseselt piiriületusega ja ta ei ole ka vabatahtlik tasu seepärast, et sul ei ole alternatiivi, et see on niisugune. Kuidas nüüd öelda, mitte just kõige adekvaatsem argument Narva poolt. Ma saan aru, et see on selles mõttes lihtsam küsimus kui nii mõnigi, et siin on lihtsalt küsimus, kas ei või jaa, et kas riigikohus otsustab selle kehtetuks tunnistada või mitte. No minu meelest ka seepärast, et kui ma seda asja alustasin, ma juba teadsin, et ega siis kohalik omavalitsus ei aktsepteeri mu seisukohta ja paratamatult tuleb minna riigikohtu se vastust saada, et kas siis selline, kuidas nüüd öelda vürstiriiklik käitumine kaasajal 2010. aastal on õiguspärane minu meelest ei ole. Kui me aasta lõpul rääkisime nendel teemadel, siis te mainisite, et see on üldse viimasel ajal omane mõnele kohalikule omavalitsusele võtta. Jah, seda ma olen kohanud päris palju, sellepärast et Eesti 226 kohalikku omavalitsust talitavad ikka oma pead, ega siis neid keegi nii väga ei suuda ega jõua kontrollida. Narva puhul on muidugi sellel üks pikem ajalooline taust, seepärast kõik õiguskantslerid on analoogse probleemiga tegutsenud. Et me oleme ühtne riik ja riigipiir on igal pool sama regulatsiooniga, sama seadus regulatsiooniga ja, ja piiriäärne kohalik omavalitsus ei määra, kuidas piiri ületada või mitte ületada ja kas võtta tasu või mitte võtta tasu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õiguskantsler Indrek Teder saatis Riigikohtusse kaks taotlust, paludes tunnistada kehtetuks Narva Linnavalitsuse määrused, millega on sätestatud piiripunkti sisenemise korraldamise eest sõiduautodelt ja veoautodelt tasu võtmine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAmetlikult 2016 asutatud Keenken tegutseb ühes Pärnu südalinna ärihoones aga ettevõte tormilise arengu tõttu ootab juba suurematesse ruumidesse kolimist. Firmas töötab praegu 16 rahvusest noori ja kõik ei ole ametis Pärnus, aga CamCan alustas juba 2014 ja alguses ei teatud mängude arendamisest midagi. CamCani asutaja ja tegevjuht Marten palu. Ja tegelikult kuni aastani 2019 me tegime ära vist 90 protsenti vigadest, mis mängutööstuses teha saab, neid on sadu ja sellest me õppisime väga palju. Ja siis kaheksaliikmelise meeskonnaga me 2019 panime ühe väikse mängu välja ja siis see sai väga, väga palju positiivset tähelepanu mängulevitajatelt ja suurtel stuudiotelt, nii et meilt hakati küsima, kas me saame neile teenust pakkuda, nii et nüüd meil ongi nagu pooleks me teeme oma mänge ja pakume klientidele mänguarendusteenust. Firma käive kasvab kiiresti, tänavu teises kvartalis oli see 80000, kolmandas kvartalis aga juba 240000. Investeeringud on kaasatud 800000 eurot. Seega pole imestada, et nüüd võttis Marten palu kätte ja lükkas koos ott Madis osalitiga hoo sisse katusorganisatsioonile. CamDev Estonia Cam Dev Estonia juhatuse liige Ott Madis Osolit. Meil siin Martin paluga tekkiski selline mõte, et aga, aga ajame selle asja käima, et meil mõlemal on suhteliselt edukad mängufirmad, meil on raha, mida investeerida, ja see, mis me sinna investeerime, selle me loodame, et see tuleb kõigile mitmekümnekordselt tagasi. Lõppkokkuvõttes. KMDV Estonia tegevjuht Andrei Rusinovskis tegelebki praegu sellega, et välja selgitada, kui palju on kohalikke mängu arendajaid Andreis, Rusinovskis. Iga päev ma korraldan erinevat intervjuud vene keeles, inglise keeles, eesti keeles, et kogun infot ja infot on ülipalju. Mul on plaanis, et pärast paar kuud tuleb selline dokument, kus on olemas kõik vajalik info, kes mida teeb Eestis üldse seotud videomängudega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mänguarendusstuudio Gamecan lükkas hoo sisse Eestis tegutsevate mänguarendusfirmade katusorganisatsioonile. Parasjagu selgitatakse välja, kui palju on Eestis neid, kes mängude loomisega tegelevad. Nende arv võib läheneda sajale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSkulptor Elo Liiv kujutab Kalju Lepikut kivil istuva raamatut lugeva poisina. Kalju Lepiku skulptuuri luues täitis ta auvõla palju aastaid Rootsis elanud suurmehe ees, kes on teda ka isiklikult aidanud. Ma õppisin kunagi Stockholmis kunsti ja siis väliseestlaste kogukond aitas rahaliselt natukene, toetas neid õpinguid ja kui see konkurss välja kuulutati, siis ma nagu tundsin, et ma pean osalema selles Miks just selline lahendus kivil pihlaka all istuv väike poiss? Nii palju, kui ma tema luuletusi ja jutte lugenud olen, siis nagu ühtegi teist mõtet isegi ei tulnud ja see asupaik samuti kahe kooli vahel ja siin vanas mõisapargis ja siis ka veel see mälestus. Ta reaalselt oligi kivi peal istudes raamatut lugenud. Väikse poisina. Mulle tundus, et ei ole paslik tema puhul teha sellist vanemas eas pedestaalile pandud skulptuuri, vaid kui ta pagulasena kogu aeg unistas sellest Eestis olemisest, Eesti metsade kohin kõrvus nii-öelda pidev unistus kodumaa nii-öelda selle maailma keskpunkti järgi. Siis mulle tundus, et see on nagu ainuõige lahendus. Kalju Lepiku tütar Aino Lepik von Wiren ütles samba avamisel, et lõpuks ometi on isa koju tagasi jõudnud ja avaldas lootust, et ausammas poleks ainult vaatamiseks, vaid koolipoisid võivad julgesti ka ise sellele kivile ronida, et raamatut lugeda. See on suurepärane. See on Kalju. See on noor Kalju. Milline ta oli isana? Minu isa oli kõige parem isa terves maailmas, mina kutsusin teda taadiks ja luuletajana suurepärane inimesena väga sõbralik ja kena inimene. Kas te mäletate ka neid hetki, kui isa luuletas, oli siis midagi teistmoodi kodus? Ta istus oma toas, kirjutas masina taga. Ta kirjutas luuletuse otse, kirjutas masinal lehele. Ja toas pidi valitsema haudvaikus. Ei, ei, ei, ei olnud seda muret. Lisaks ausamba avamisele Kalju Lepiku kodukooli ehk Aruküla mõisapargis toimus Koeru kultuurimajas täna ka kultuuriloo päev ja konverents, kus meenutati Koerus sündinud suurmeest ja räägiti tema loomepärandist rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järvamaal Koerus avati ausammas Eesti suurimaks kodumaaluuletajaks peetavale Kalju Lepikule, kelle sünnist möödub 7. oktoobril 100 aastat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeid probleeme on terve hulk, aga üks neist on välireklaami keeld, et siis riigikogu valimistel, europarlamendi valimistel 40 päeva enne valimispäeva Riigikogu valimised on kolmandal märtsil, kui esimesel märtsil mingi erakond paneb, ütleme, kleebib Tallinna plakateid täis, kus on kõigi selle erakonna liikmed. Juures on suur silt meie inimesed meie parlamenti. Kaks päeva enne riigikogu valimisi, mis saab? Kahetsusväärselt politsei, selle asemel, et tegeleda raskete kuritegude paljastamise ja korrahoidmisega teedel ja tänavatel peab minema siis hindama seda olukorda. Aga mida tal hinnata on, kui see erakond ütleb? Vabandust, me valmistume maikuisteks. Euroopa parlamendi valimisteks. Et meie oletus on küll, et see seaduste lünk kasutatakse ära ja et tegelikult niipea, kui algab enne riigikogu valimisi välireklaami keeld algab otsekohe Euroopa Parlamendi valimise kampaania ja ega muud, kui et minul on ääretult kahju, kui meie väga hästi välja õpetatud politseinikud peavad oma aega kulutama, selleks, et hinnata sedalaadi reklaame ja reklaamitegijad on meil väga andekad, müts maha, et see on tegelikult, see on võimas, aga jällegi riigiõiguslikult vaadates ei ole rõõmustada millegi Ühesõnaga aktiivse valimiskampaania ajal välireklaami keeld tuleks teie arvates kaotada. Minu arvates oleks see mõistlik, see keeld kehtestati 2005 ja seni välireklaamiks kulutatud raha läks lihtsalt televisiooni ja sotsiaalmeediasse. Televisioon on kallim kohalikel valimistel ka kättesaamatu ja sotsiaalmeedia annab lõputu hulga võimalusi teha varjatud reklaami.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õiguskantsler Ülle Madise tõdes, et järgmisel aastal lähestikku olevad riigikogu ning Euroopa Parlamendi valimised annavad erakondadele võimaluse teha katkematult välireklaami, kusjuures kõik on seaduslik. Õiguskantser kordas taas oma ettepanekut, et aktiivse valimiskampaania ajal kehtiv välireklaami keeld tuleks kaotada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnam ei ole vältimatu see, et jaama korraldaja oleks jaamas vaid kõik liikluskorralduslikud manipulatsioonid saab tulevikus ära teha just nimelt sellest ruumist siin. Miks nii palju ekraane? Kogu informatsioon, mis toimub trassil, peaks olema jälgitav ja kontrollitav see tehnoloogia siin võimaldab näiteks kui kuskil on mõni intsident, võimaldab selle pildi suurelt võtta ekraanile ja jälgida siis siis toimuvat. Edelaraudtee taristu asub siis millistel liinidel? Tallinn, Viljandi ja ka Tallinn-Pärnu ehk Lelle-Pärnu. No kuidas see juhtimine siis varem toimus, varem toimus ta selliselt, et kõikides jaamades on jaamakorraldajad, noh, hetkel on see ka niimoodi, aga nii-öelda lähitulevikus peaks olukord muutuma. Ja lähitulevikus peaks siis olema olukord, kus kogu liikluskorraldus peaks toimuma siis siit ruumist. Ja kui meil on väga hästi läheb, siis ilmselt on võimalik ka, kui liiklusgraafik töötab ja intsidente pole juhtida, liiklus ka täis automaatselt. Aga milline see tulevik on, et kas nüüd kogu see lahendus ongi, ongi valmis või on veel midagi arendamisel? Eks IT-lahendustega on ikka niimoodi, et IT-lahendus ei saa kunagi valmis. Aga nüüd see esimene etapp, mida me planeerinud oleme, see siis ilmselt lähiajal võiks minna käiku.",
"role": "user"
},
{
"content": "Edelaraudtee aktsisaselts investeeris kolm miljonit eurot oma jaamade ja Türil asuva keskuse üleviimiseks IT-lahendustel põhinevale juhtimisele. Türil avati täna äsja valminud liiklusjuhtimiskeskus, mis koondab kõik taristu digiandmed ühte kohta ja annab võimaluse juba lähiaastatel raudteeliikluse täielikult automatiseerida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimene õppetund ulatub 2000 seitsmeteistkümnendasse aastasse, kui Lüganuse valla vastuseisust hoolimata sundliideti nad Kiviõli linna ja Sonda vallaga kui Keskerakondliku linnapeaga. Loksa sai Keskerakonna juhitavalt valitsuselt võimaluse üksi jääda, siis riigi võimukoridoride jaoks võõra valla juhtide palveta jätta, seekord nad taas liitumis keerisesse kaasamata kuulda ei võetud. Teatavasti olid Lüganuse valla 2013. aastal moodustanud Lüganuse ja Maidla vald ning püssi linn. Nii ongi võim Lüganuse suurvallas käinud kahe aasta jooksul neli korda käest kätte ning jõutud on sinnani, et oskamatuse tõttu koolis tekkinud probleeme lahendada on kõige suurema kriitika osaliseks saanud just mitmete vangerduste ja partnerivahetuste kaudu Lüganusel võimule saanud Keskerakond, kel volikogus kõige rohkem kohti. Kuna tuntud on Keskerakonna oskus hoida omavalitsustes, kus nemad võimul on koolidega seotud elektoraati oma kontrolli all just koolijuhtide politiseerimise kaudu siis kahtlustatakse neid selles soovis ka Lüganusel. Ja kuigi Lüganuse valla juhid on seda seost eitanud, usutakse poliitikute puhul siiski nende eelnevaid tegusid, mitte juttu. Teiseks õppetunniks on see, et kui erakonnakaaslaste teed lahku lähevad, siis tasub vaadata üle ka oma sotsiaalmeediakontod. Tõenäoliselt poleks segadus praegu nii suur, kui endine reformierakondlane ja praegu Lüganuse volikogus vabamehena võtmekohta oma Venno Vinni poleks märganud Facebookis Reformierakonna kinnises grupis postitust, kus oli juttu 13. novembril Kiviõli esimeses keskkoolis toimunud koosolekust. Tsiteerin piltide all olnud postitust. Eile loodi Kiviõli Lüganuse Reformierakonna noortekogu pildid juhatuses. Tsitaadi lõpp. Sellele oli reformierakondlasest koolidirektor Heidi Uustalu reageerinud kommentaariga vahva ja naerunäopildiga. Kuna volikogus opositsiooni kuuluval koolijuhil Heidi Uustalul oli ennegi olnud probleemi kooli ja poliitika lahus hoidmisega siis ei saanud rohkem koalitsiooni kui opositsiooni kuuluv Enno Vinni. Jäta kasutamata võimalust paluda volikogu istungil, et vallavanem uuriks toimunut. Kui üks väike koolis toimunud koosolek oli koolijuhile ootamatult suure kella külge pandud, siis mõistagi järgnes sellele kaitsereaktsioon. Kuna ka vallapoolne kommunikatsioon jättis soovida paremat, siis hakkaski koolipere aktiivsem pool 15 aastat koolijuhiks olnud Heidi uustalu kaitseks mässu tõstma. Koolijuhte on koostöö puudumise tõttu omavalitsuste juhid lahti lasknud enne ja kindlasti lastakse tulevikuski. Õppetunniks on praegusel juhul see, et enne kui hakata direktorit vallandama, tasub omavalitsusjuhtidel vaadata, kui aktiivsed on kooli töötajad. Kiviõli esimene keskkool on nimelt Eesti ainuke ettevõtliku kooli kuldtaseme kool, nii et ettevõtlikkusest seal puudu ei tule. Nii suudetigi Kiviõlist tuua vähem kui ööpäevase etteteatamisega osa koolirahvast vallamaja ette miitingule. Kuna koolirahva meeleavalduse võtmeisikuks oli reformierakondlasest eks vallavanem ja volikogu liige Andrea Eihe, siis oli see valitseva võimu jaoks kindlaks märgiks, et koolipere ongi ülepolitiseeritud. Seda enam, et mainitud 13. novembri noorparteilaste koosolekust võttis kutsutud külalisena osa just Andrea Eiche ja tema oli ka segadust tekitanud Facebooki Grupi postituse autor. Kindlasti oleks ka koolipere seast leidnud kellegi vallajuhtide silmis apoliitilise isiku, kes miitingut juhtida oleks suutnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vallajuhtide ootamatu otsuse tulemusena direktorita jäänud Kivõli 1. keskkooli ümber toimuvast segadusest saavad õppida nii koolijuhid, suhtekorraldajad kui poliittehnoloogid, räägib oma kommentaaris Rene Kundla.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nHaapsalu väikelastekodu süttis täna pärastlõunal ja tulekahjus hukkus 10 last. Telefonil on nüüd Lääne-Eesti päästeteenistuse koordinatsioonijuht. Priit Laos. Täna 14 30 tuli siis häirekeskusele tulekahjuteade Haapsalus kastani tänav üheksa Haapsalu lastekodust ja tegemist on siis objektiga, mis on meie kõrgendatud väljakutse objekt ja, ja siia saadeti siis suurendatud jõud kohale. Oluline osa Läänemaa päästeressursid ja, ja tules oli siis lastekodu ühekorruseline hoone. Päästjate kohale jõudes oli põlemine juba väga intensiivne ja, ja selles kahjutoes hukkus 10 inimest. Need olid lapsed ja tulekahju ajal oli kokku 37 last hoones pluss üheksa inimest, personali hulgas. Teised inimesed päästeti ja evakueeriti, aga 10 jaoks lõppes see traagiliselt. Tulekahju läks lahti selles hooneosas, kus olid lapsed, kes iseseisvalt ei liikunud selle kohta, kuidas siin täpselt sündmuse areng käis, selle selgitavad uurijad, aga päästjad kõik lapsed välja, aga nende elu päästa ei õnnestunud, ehk siis tulekoldesse sisse ei jäänud keegi, kuid paraku jah, nende jaoks oli väljatoomine pisut hilja. Tulek tõkke põhjuste kohta ei oska praegu mitte midagi öelda ja selle uurimisega tegelevad siis politsei ja päästeteenistuse menetlejad ja praeguseks on olukord selline, et, et hoone on üsna suures osas hävinenud, kuna põlemine oli väga intensiivne, katus on pealt ära põlenud ja sisukus samuti ja ja, ja päästjad siin tegelevad järelkustutusega ja kohal on siin hulgaliselt ressurssi, nii et tegeletakse nii sündmustega kui ka nende inimestega nende nende lastega, kes siit pea varjuta jäänud, nemad on kõik ära majutatud. Haapsalu linna sotsiaal ja tervishoiuosakonna juhataja Eve Lemsalu sõnul on päästetud lapsed viidud lähedalasuvasse sotsiaalmajja. Kõik lastekodu lapsed on raske või sügava puudega. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri saime telefonile, kui ta oli teel Haapsallu. Kahtlemata on tegemist äärmiselt suure tragöödia ga ja me oleme teinud ka valitsuse telefoniistungi ja homne päev kuulutatakse Eestis leinapäevaks, et tegemist on väga suure tragöödiaga, kuidas saab nüüd valitsus? Esimene on kindlasti see, et, et me peame andma kannatanutele, kes, kes vajavad pinda, et, et me peame andma selle kindluse, et, et see pind on olemas ja, ja teadaolevalt ka Haapsalu linn on siin oma abikäe ulatanud, et me oleme saanud ära majutada kõik, kes vajavad majutamist ja saab maavanema ja kohaliku kriisimeeskonnaga üle vaadata, et mis on veel need vajalikud tegevused, mida riik saab teha ja mis on vajalikud, et me oleme kindlasti valmis ka eraldama sinna täiendavaid vahendeid, et kui, kui seda on vaja. Kui on vaja raha, siis eraldame raha, et, et võib eeldada, et, et seal on mitte ainult raha küsimus, eks seal on küsimus ka ju selles, et, et maja on ju hävinud ja, ja nendel lastel, kes kes jäid oma kodust ilma, et nendel on vaja leida uus püsiv asukoht, et kas see asukoht saab olema siis Haapsalus hakkame otsima siis kiiresti homme kohti, kuhu me saaksime lapsed ümber vaigutada, et tegemist oli ju ja liitpuudega laste lastekoduga, et ehk teisisõnu väga ei ole lihtsalt võimalik seal ümber paigutada, et natukene tuleb kindlasti mõelda ja vaadata, et kuidas kõige kõige paremini ka laste seisukohast oleks võimalik need ümber vaibutused teha ja, ja loomulikult minu äärmiselt äärmiselt sügav kaastunne kõikidele hukkunute omastele, et et see on kohutav tragöödia. Avalduse on teinud ka vabariigi president Toomas-Hendrik Ilves, kes ütleb, et traagiline õnnetus Haapsalu väikelastekodus vapustas kogu Eestit ja president kutsub kõiki mälestama hukkunuid ja langetama homme lipud kogu riigis. Nagu ütles ka sotsiaalminister Hanno Pevkur, siis vabariigi valitsus oma erakorralisel istungil otsustas kuulutada homse päeva üleriigiliseks leinapäevaks. Leinapäeval heiskavad Eesti lipu leinalipuna riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Valitsus kutsub ka kõiki teisi ühinema leinaga ja heiskama leinalipud. Peaminister kutsus homseks kokku ka valitsuse erakorralise istungi ja oma kaastundeavalduse on saatnud ka riigikogu esimees Ene Ergma. Haapsalu lastekodu tulekahjus hukkunud ja evakueeritud inimeste kohta saavad omaksed ja lähedased informatsiooni infotelefonil 47 35 null 65. Infotelefon on mõeldud omastele ja lähedastele. Niisiis 47 35 null 65.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärastlõunal süttis Haapsalu väikelastekodu. Tules hävis täielikult hoone üks tiib. Hukkus 10 last. Põlengu põhjus ei ole teada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nDoktor Kald räägib ise täpsemalt, aga praegu nii-öelda esialgsed andmed näitasid, et on üheksa nakatunut tuvastatud kahe tuhandese juhuvalimiga. Tegelikkuses oli see valim mõnevõrra suurema osa teiste tulemata, nii et selle pinnalt vaadates ka vastavat erinevate, siis inimeste nii-öelda osakaal ühiskonnas on arvutatud välja, et umbes 0,4 protsenti võiks olla selline hinnanguline levik ehk tähendab seda, et jätkuvalt on meil sümptomaatilisi kandjaid, jätkuvalt tuleb olla ettevaatlik, liikudes avalikes kohtades, siseruumides ühistranspordis ehk paratamatult, mida näitab ka teiste riikide statistika ja, ja teadustöö. Et kõik viirusekandjad ei pruugi seda ise märgata, ei pruugi sellest kohe aru saada ja võivad seetõttu tahta ka seda edasi levitada. Täpsemad andmed loomulikult edastab Tartu Ülikooli meeskond koostöös haridus ja teadusministeeriumiga. Kes seda projekti veab, avalikustab kindlasti lähiajal, kui on nii-öelda lõplikud numbrid paigas, testid teostatud ja, ja selle võrra ka arvutused tehtud. 0,4 protsenti see tähendab, et meil peaks olema siis umbes 5000 nakatunut Eestis praegu. Et arusaadav ongi see, et testidest tuleb alati välja väiksem osa kõigist nakatunutest, nii ka Eesti puhul. Ehk et kui vaadata neid kahe nädala testimise numbreid, siis me oleme tuvastanud seal umbes poole sellest, kes siis võib hinnanguliselt tegelikult olla viirusekandjad ehk seal kahe kahe poole 1000 vahel on keskmiselt see kahe nädala nakatunute arv Eestis olnud. Eks ta iga päev natukene muutub ja kõigub tulenevalt sellest, kui palju positiivseid teste konkreetse ööpäeva jooksul on analüüsitud. Kas seireuuringu tulemused sunnivad meid ka mingeid strateegiaid muutma? Ma ütleksin, et praegused tulemused võib öelda, et olid ootuspärased ehk me näeme, et meil ei ole sellist väga massilist varjatud levikut, aga me näeme, et nakatunud osakaal on kõrgem kui ametlik statistika seda näitab. Loomulikult eesmärk on, et saavutada sarnane olukord nagu suvekuudel, kus oli ka hetki, kus juhuvalimiga ehk nende asümptomaatiliste testimisega oli laineid, kus ei tuvastatud ühtegi nakatunut, et praegu sügisel, talveperioodil see pole nii kerge või reaalne, aga see on siht, kuhu poole tuleb, tuleb liikuda, ehk eesmärk on see, et et viiruse levik oleks Eesti ühiskonnas piisavalt väike, et meil oleks sellist varjatud levikut või olukorda, kus inimesed eneseteadmata käivad nakkusega ringi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna hommikul arutas koroonaviiruse leviku olukorda ka valitsus ning Tartu Ülikooli professor Ruth Kalda tutvustas uue seireuuringu tulemusi. Sotsiaalminister Tanel Kiik rääkis sellest lähemalt Indrek Kiislerile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu linnavalitsus suhtub erakoolidesse kui partneritesse, kes täiendavad haridusmaastiku. Nii on Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave ka seda meelt, et erakoole on vaja toetada. Nüüd riigikohtu lahendi taustal on selge, et kellelt see toetus peaks tulema. Kui riik on otsustanud selle seadusega paika panna, et erakool peab saama nii-öelda maksumaksjalt ka tegevuskulude katet, siis järgmine küsimus ongi, kes selle maksab, kas see makstakse siis riigi poolt ehk siis selle poolt, kes on sellise otsuse seadusesse pannud või jäetakse see omavalitsustele nii-öelda vabatahtlikuks otsustamiseks või kokkuleppimise kohaks erakoolidega? Tartu Erakooli direktor Urmo Uiboleht leiab, et riigikohtu lahend võib mõjutada kõiki koole ja muuta kogu hariduse rahastamise süsteemi. Ma loodan muidugi, et Tartu linn ja Tartu ümbruskonna valla jätkavad samamoodi rahastamist, et siin on kindlasti nagu läbirääkimisi, aga kui peaks juhtuma, et see niimoodi ära kaob, siis muudab loomulikult väga palju. See ei puuduta ainult erakoole, vaid kõiki nii munitsipaalkoole kui ka riigikoole. Tallinn pole Rocca al Mare kooli tegevuskulusid hüvitanud ligi 780000 euro ulatuses. Rocca al Mare kooli aktsiaseltsi juhataja Rein Rebase sõnul on küsimus nüüd riigi ja omavalitsuse kokkulepetes. Eks nad omavahel peavad nüüd nagu toimetama, me oleme küll üks osa, keda see korraldus nagu mõjutab, aga mitte me ei vaidle kellegagi ega ei nõua selles eilse kohtuotsuse valguses nagu kelleltki midagi. Meie nõuded on ikka seaduse põhjal. Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula kinnitas, et Tallinna erakoolid ei ole viimastel aastatel saanud seda osa rahast, mida linn oma ülesandena ei aktsepteerinud. Andres Pajula arvates peaks vahendid erakoolide tegevuskulude katmiseks eraldama riigieelarvest. Mina arvan tegelikult seda, et kui riik omal ajal tahtis erakoole toetada või see soov ja tahtmine oli riigikogu enamusel olemas tookord, siis täna lahendatakse see väike küsimus ära, et leitakse need täiendavad vahendid riigieelarvelisest kukrust ja erakoolidesaavad riigieelarvest tulevikus suuremat toetust, kui selline nad on saanud. Haridusministri Jevgeni Ossinovski sõnul on nüüd riigikogu pädevuses analüüsida võimalusi, kuidas olukorda lahendada. Tulenevalt siis sellest, missugust lahendust riigikogu sellele olukorrale näeb, sellel lahendusel kindlasti on erakoolidele mõju ja ma hetkel ei oska öelda, milline see mõju on, sest me ei tea, mismoodi otsustab riigikogu seda olukorda lahendada. Marii Kangur Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikohus tunnistas põhiseaduse vastaseks olukorra, kus riik kohustab kohalikku omavalitsust rahastama erakoole, kuid ei anna selleks vahendeid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRiigikogu infotunnis parlamendi liikmete küsimustele vastanud peaminister Kaja Kallas tõi välja selle, miks valitsus otsustas siduda täna arutletavad eelnõud usaldushääletusega. Kui teie opositsioonipartner EKRE on blokeerinud mitte ainult lisaeelarve menetluse, mis on vaja kiiresti toimetada, arvestades asjaolusid vaid tegelikult blokeerinud ka mitmed teised olulised algatused siis valitsusel on üks tööriist, mida saab kasutada selle obstruktsiooni ületamiseks. Ja see on usalduse ga sidumine ja mul on kahju, et see tähendab seda, et parlamentaarset demokraatiat sellisel kujul on siis raske viljeleda. Kas aga valitsuskoalitsioonis valitseb üksmeel või on peaministri selja taga sündinud uus koalitsioon? Valitsuse siis või noh, koalitsiooni puhul toimib asi nii, et kõigepealt otsitakse seda koostööd koalitsiooni seest ja loomulikult otsitakse siis lisatuge ka opositsioonist erinevatele eelnõud le. Nüüd juhul kui tõesti noh, meiega antud juhul ei ole räägitud sisuliselt meil ei ole arutamis aega antud, järelikult on mingi teistsugune koalitsioon koos ja mina ei saa olla sellise valitsuse peaminister, kus ma ei tea tegelikult palju, mul on riigikogu saalis hääli siis siis mingite ideede läbisurumiseks või siis nende hääletamiseks siin, et selge on see, et järelikult see koalitsioon on siis kuskil mujal. Peaminister Kallas kirjeldas ka kavandatava LNG terminali rajamisega seonduvat. Kogu sellel LNG teemal on kolm osa, üks osa on see, et meil on Baltic Connector ehk siis Soomega see energia gaasiühendus ja sealt on vaja toru, selle haalamiskaini, selle rajab Elering oma kuludega. Nii. Nüüd teine etapp on see haalamiskai haalamiskai, mis annab võimaluse võtta vastu FC rusid ehk siis taasgaasistamise võimalusega vedelgaasi ujuvaid terminale ehk siis laevu, LNG laevu. Nüüd selle üle käis vaidlus Alexelaga, kellel on õigused siis see kai rajada. Et teha seda siis koos Eleringiga ja see oleks justkui selle infrastruktuuri osa. Nüüd kolmas osa kogu sellest LNG lahenduseks on see FS Ru ehk siis see taasgaasistamise võimalusega, ujuv terminal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu alustas istungit, mille päevakorras on ka tänavuse lisaeelarve hääletus, mis on seotud valitsuse usaldusküsimusega. Opositsioon kavatseb rahvusringhäälingu andmetel kasutada venitamistaktikat. Võimuliidu töövõime küsimus tuli esile ka istungile eelnenud infotunnis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeli Euroopa Liidu riiki tegid maikuus ettepaneku keelata eksootiliste loomade kodustamise ja müümise. Selle tulemusena soovitakse koostada nimekiri lemmikloomadest, keda võib kodus pidada. Eestis ei ole maaeluministeerium nimekirja veel koostama hakanud. Ei ole otsustatud, kas tegu saab olema positiivse või negatiivse nimekirjaga ehk kas pannakse kirja need loomad, keda võib lemmikloomana pidada või koostatakse nimekiri loomadest, keda on keelatud omada. Toiduohutuse osakonna peaspetsialist Kadri Kaugerand ütleb, et loomal on keeruline tagada tema elutingimusi, millega ta loomu poolest harjunud. Seetõttu ongi listvajalik, et kaitsta ennekõike looma ennast. Kui see loom on nüüd võetud enne regulatsiooni kehtestamist, siis siis need loomad jäetakse inimeste kätte, aga et nad peavad siis tagama talle selle loomama keskkonna, et neid loomi kindlasti keegi ära võtma ei hakka, aga, aga uusi neil ka lubatav. Tallinna loomaaia direktori Tiit Marani sõnul ei ole Eestis eksootiliste loomade pidamine suur probleem. Näiteks Mehhikos on inimeste käes tiigreid rohkem kui looduses. Maran toob välja, et loomad kõiki loomi vastu ei võta, pigem leitakse loomale mujale koht. Näiteks on olemas vastavad keskused nende jaoks. Loomaaedade olukord on selles suhtes keeruline, et, et loomaaed ei pea lemmikloomi ja ei pea suvalisi liike, aga meil on omad koalitsiooniplaanid, omad põhjused, miks me peame looma ja tavaliselt need on ka seotud siis loodushariduse uskaitsevajadustega või siis uuringute vajadustega ja noh, kui nendele vajadustele loomapidamine ei vasta, siis me neid loomaaeda reeglina vastu ei võta, sest et nii karm kui see sõnastus ka ei ole iga looma pidamine maksab päris palju raha. Tiit Maran ütleb, et nii positiivse kui negatiivse nimekirjaga saab olema probleeme, sest loomaliike on väga palju. Võiks kaaluda sellist süsteemi, kus inimesel peaksid olema erialased oskused loomaga tegeleda. Ma rohkem panustaksin selle peale, et kui meil on erainimesed, kes tahavad eksoote pidada siis nad peaks olema kvalifitseeritud, et meil võiks olla mingi kas sertifitseerimise süsteem või mingi mingi hindamise süsteem, mille järgi saab paika panna, kas inimene on suuteline oma oskuste ja ka oma rahaliste võimaluste poolt ühte või teist liiki üldse inimtekkelises keskkonnas pidama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liit plaanib kehtestada nimekirja eksootilistest loomadest, kelle omamine on tulevikus keelatud. Eestis ei ole nimekirja veel koostama hakatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2022. aasta alguseks peavad kaheksa tanklaketti vähemalt kolmes maakonnas kindlustama autonoomse elektritoitega tankla. Kõik kütusemüüjad peavad ühe niisuguse tankla tegema Tallinnasse või Harjumaale, teised kaks tanklat vabalt valitud maakonda. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisi reguleerimise osakonna juhataja Priit Saar räägib, et ministeeriumi roll on kütusemüüjate valikuid koordineerida. Et mitte ei tekiks olukorda, kus näiteks Põltsamaale ehitatakse viis autoroose elektritoitega tanklat, et see ei ole mõistlik, et ikkagi oleks hajutatud. Priit Saar kinnitab, et kriisiajaks sobilike tanklate kaart peaks paika saama selle aasta lõpuks. Et kõik piirkonnad on töötavate tanklatega kaetud, seda kindlust me saame anda 2021. aasta nii-öelda teiseks pooleks. Võrumaa omavalitsused soovivad lahendust varem Võru linnale lähim autonoomne tankla asub 50 kilomeetri kaugusel Kambias. Võru arenduskeskuse juhataja Tiit Tootsi sõnul võiks riik neile kindlustada vähemalt ühe niisuguse tankla. Las selle aasta lõpuks. Priit Saar ütleb, et riigi roll on ikkagi koordineerimine. Ta lisab, et kaasa saavad aidata hoopis omavalitsused. Näiteks kui kuskil omavalitsuse territooriumil hakatakse ehitama tanklat, siis selle ehitusloa menetluses on võimalik kohalikul omavalitsusel tegelikult ka suunata tankla nii-öelda ehitamisel sinna statsionaarse generaatori paigutamist. Lisaks soovitab ministeerium üle vaadata omavalitsuste kütusehangete tingimused ehk rohkem punkte võiks anda sellele ettevõttele, kellel on piirkonnas autonoomne tankla olemas. Tiit Toots. Samas kui võtta, et palju meie, meie piirkond, neid uusi tanklaid rajatakse, et, et väga palju neid ei ole, aga jah, läbi hangete on võimalik seda mõjutada, aga seal tuleb ka selle, see mahu küsimus, et mis mahust alates operaatoril muutub see otstarbekaks see teha, et omavalitsus valdavalt ei osuta suuri teenuseid, mis eeldab nagu suuri kütusehankeid. Priit Saar pakub veel võimalusi. Tema sõnul on Eestis 100 niisugust tanklat, kus pole küll statsionaarset generaatorit, aga kuhu saab soovi korral generaatori ühendada. Ja osad piirkonnad on juba ka kütusemüüjatega ühendust võtnud ja leppinud kokku selle, et kuidas, ütleme, kriisiolukorras saaks tarnida sinna üheskoos ühiste jõududega generaator ja see tankla tööle saada. Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk räägib, et neil on ühe kohaliku tanklaga niisugune kokkulepe tehtud ja isegi rendifirma välja vaadatud, kus tarvidusel generaatori saab. Peale selle on neil ka üks selline tankla, kus generaator koha peal olemas, mis sest, et see ei käivitu päris automaatselt. Ja lisaks on meil tegelikult üks kohalikus ettevõttes on ka see kokkulepe olemas, et kui on vaja, siis me saame seal nende tanklates kütust kätte suure autoga imetakse välja, millega saab siis tankida just neid kriitilise autos siis päästeametit, kiirabi ja neid autosid.",
"role": "user"
},
{
"content": "2022. aastaks peaks igas maakonnas töötama vähemalt üks tankla ka juhul, kui piirkonnas elekter ära on. Samas saavad palju ära teha ka omavalitsused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNeed neli kooli on Tallinna Tõnismäe reaalkool, Tallinna Kesklinna Vene gümnaasium, Haabersti gümnaasium ja Linnamäe vene lütseum. Tõnismäe reaalkooli hoolekogu esimehe Liia Koreline sõnul on dokumendid koos ja taotlus kavatsetakse anda Tallinna linnavolikogule üle tõenäoliselt järgmise nädala esmaspäeval, mis alusel taotlus on koostatud. Kui Linnamäe Vene lütseumi direktori sõnul toimus nende koolis lapsevanemate ankeetküsitlus, siis Tõnismäe reaalkoolis toimus lapsevanemate ülekooliline koosolek. Liia Koreline sõnul palusid lapsevanemad fikseerida protokollis oma õiguse valida oma lapse õpetamiskeeleks vene keele. Põhjenduseks tuuakse, et üleminek eestikeelsele õppele kahjustab õppekvaliteeti ja vähendab õpilaste konkurentsivõimet edasi õppimise puhul. Teiseks on õpilased venekeelse rahvusvähemuse esindajad, kellel on õigus omakeelsele haridusele. Ja kolmandaks ei taha vanemad kaotada sidet oma lastega, kuna ei suuda enam oma lapsi õppetöö juures aidata. Nii võib see periood tõsiselt kahjustada lapse psüühikat, rääkis Liia Koreline. Samas soovivad nii lapsevanemad kui ka lapsed õppida eesti keelt, kuid Liia Koreline sõnul soovitakse ajalugu, geograafiat, bioloogiat, füüsikat, keemiat, matemaatikat õppida vene keeles. Seaduse järgi peaks selle aasta septembrikuust kümnendas klassis 60 protsenti õppetööst toimuma eesti keeles. Haridus ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaare sõnul taotlusministeeriumi veel jõudnud pole, sest selle peab Tallinna linn juhul, kui ta taotluse kinnitab, ministeeriumile edasi saatma. Irene Käosaare sõnul on see korduskatse mullu märtsis esitas niisuguse taotluse 18 kooli. Aga õigusavaldust esitada on. 2007.-st aastast alates selle protsessi juures olnuna võin küll kinnitada, et, et ma tegelikult ei näe põhjust, miks pärast peaks seda erandit andma. Me esimene kord tõesti käisime läbi kõik koolid, kohtusime hoolekogu esindajatega ja nende väga paljude taotluste puhul oligi tegelikult vastuolu koolihoolekogu ja juhtkonna vahel, et juhtkond ise kinnitas, et, et nad on valmis üle minema ja ka hoolekogu siis leidis, et nad siiski soovivad teist lahendust. Kui need paberid nüüd tulevad taotlused meie lauale, siis kindlasti me analüüsime järjekordselt põhjalikkusega, me väga tõsiselt suhtume neisse taotlustesse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Neli Tallinna vene õppekeelega kooli kavatsevad esitada taotluse jätta nende koolis õppekeeleks vene keel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu on aktiivselt avatud piiriüleste projektide taotlusvoor ja Eesti-Läti-Leedu de sünkroniseerimiseks on tehtud taotlus 700 miljoni ulatuses aga selle jaoks, et Euroopa Liidu eelarvest toetada balti riikide desünkroniseerimist, on meil vaja piirkondlikku kokkulepet. Ja eelkõige siis piirkondlikku kokkulepet, ootame me tehnilise metodoloogia osas, kuidas peale Ostra vesi, tuumaelektrijaama käivitumist balti riigid suhestuksid kolmandatest riikidest tulevasse elektrienergiasse. Kolm balti riiki, Eesti, Läti, Leedu on otsinud kompromissi päris kaua. Ja nüüd on pöördutud Euroopa komisjoni poole, et me vahendaksime siis selle ühise kokkuleppe saavutamist ja kohtumine minu ja kolme majandusministri vahel peaks aset leidma järgmisel nädalal. Omalt poolt Euroopa komisjon on teinud tugevaid pingutusi selle jaoks, et tagada, et ehitatav Valgevene ostaveitsi tuumaelektrijaam vastaks kõige kõrgematele ohutusreeglitele täpselt sama kõrgete standarditele nagu Euroopa Liidus. Ehitatavatele tuumaelektrijaamadele kehtib. Ja eile saime me ka vastuskirja Valgevene poolt mis siis kinnitab, et Valgevene enda poolt kõiki kohustusi peab ja on valmis ka võtma vastu tuumaohutust reguleerivate asutuste, Euroopa töörühma ekspertide delegatsiooni, kes siis ehitatava tuumaelektrijaamaga ja tema ohutusega kohapeal tutvuda saab. Ja eilsel päeval nimetasime me ka selle tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühma uue juhi kelleks on Soome ohutuse agentuuri juht ja miks on antud inimene väga sobiv ka viima läbi tehnilist tööd, siis Valgevene Ostrovetsi tuumaelektrijaamas seetõttu, et ka Soome riik planeerib samatüübilist sarnast tuumaelektrijaama rajamist Haanikivi piirkonda, mille ehitamine võiks alata siis järgmisel aastal, nii et. Juba ekspertidel olemas, me teeme omalt poolt kõik, et kõrgemad ohutusreeglid Ostrovetsis täidetud saaksid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Balti riikide desünkroniseerimine sõltub piirkondlikust kokkuleppest Valgevene tuumajaama asjus. Euroopa Komisjon on asunud lahendama Balti riikide erimeelsusi Valgevene Ostravetsi tuumajaama asjus. Uudistele kommenteeris hetkeseisu Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänaseks on tuvastatud, et kolmest noormeestest üks oli see, kes tulistas sõitvaid busse. Tema kasutas selleks neumo relva, mis oli ostetud tema poolt samal päeval Kalevi kauplusest, mis asub Kohtla-Järve linnas. Ta tegi paar lasku enne seda lihtsat õhku. Seejärel jõudis sinna korterisse, kus kõik need kolm noorukit olid ja ühel hetkel hakkas tulistama suvaliselt ja kaootiliselt. Lasud tabasid kolme bussi. Üks lask oli tehtud enne kella ühte. Pool kolm olid ülejäänud lasud tehtud, kokku oli neid umbes 20. Kas nad lasid kõik või et oli laskevaid üks? Alaska oli ainult üks, see oli 17 aastane noormees, kelle vahistamist täna prokuratuur taotlus ja Virumaa koos taotluse rahuldas ja teda vahistati 25-ks päevaks. Miks taotlesite ainult tema vahi alla võtmist? Kuna kohtueelne menetlus näitas selgelt, et ainult tema tulistas, samuti näha, et küll ta varem karistamata isik siiski tal käib üks kohtumenetluse, kus talle esitatud süüdistus kaheksas kuriteo varguse episoodis Kas noormees on oma teo üles tunnistanud? Jah, ta tunnistas oma tegu. Mis sellise teo eest võib teda oodata? Tegemist on avaliku korra raske rikkumisega, mis on toime pandud relvana kasutatava eseme ähvardades ja selle eeskaristusseaduslik näeb karistuse ette kuni viieaastane vangistus. Kas see võib tabada ka neid ülejäänud kahte kaasosalist või ainult lasket? Seda veel otsustatakse järgnevas menetluses. Kas see tegu oli tehtud neile kaine peaga või olid nad mõne narkootilise või muu aine mõju all? Kuna põhiinimene, kes tulistas busse, on alaealine ja on vahi all, siis seadusest tulenevatest piirangutest me sellest hetkel rääkida ei saa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viru Maakohus võttis prokuratuuri taotlusel vahi alla noormehe, kes tulistas üleeile Kohtla-Järvel liinibusside suunas. Koos temaga kinni peetud ülejäänud kaks noormeest lasti vabadusse, sest nemad tulistamises ei osalenud. Rene Kundla rääkis juhtunust Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Sergei Listoviga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nProbleem on selles, et käivitunud Euroopa Liidu eelarveperioodi on Eestisse jõudmas ikkagi väga-väga suured rahalaevad, sealhulgas eks üks on need taasterahastust ja, ja kõik muud kriisi nii-öelda leevendamiseks mõeldud fondid ja rahastus, et kõik need erinevad Euroopa Liidu rahavood, mis meil Eestisse tulevad, on ülimalt suured. Ja kui me neid neid mõistlikult hakkame kasutama, siis see tähendab seda, et meil on terve hulk investeeringud võimalik teha just nimelt nende rahadega, sealhulgas ka IT-investeeringuid, sest Euroopa Liidu nende erinevate fondide rahastud või üks tingimus on digipööre. Nii see hulk on päris märkimisväärne ja reaalselt, et võib juhtuda hoopis tükis, selline olukord, et, et see rahavoog on nii suur mida tahetakse investeerida, mida me saaksime investeerida nii-öelda noh, ütleme, kivisse, betooni ja, ja veel paljusse muu muus kui ka IT-sse on nii suur, et me võime endal tekitada inflatsiooni lihtsalt sellepärast, et Meil ei pruugi olla selliseid ehituslikke võimsusi, meil ei pruugi töötajaid jätkuda selleks, et teha, et me võime kihutada hoopistükkis ülekuumenemise ja kui riik teeb hästi palju investeeringuid, siis lükkab see hinnad üles mitte ainult riigile, vaid ta lükkab hinnad üles ka erasektorile. Me võime jõuda ka sellisesse olukorda, kus ettevõtjad ei saa näiteks väga lihtsalt oma tootmist uuendada, sellepärast et ehitushinnad on nii kõrgeks läinud ja ehitajaid lihtsalt ei ole, eks, et ka siin on riigi vastutus selles, et neid kulutusi mõistuspäraselt jagada. Meie ehitussektor ei paisuks nii suureks, et me ei suuda sellega toime tulla, et see tähendab ainult hinnatõusu. Ma tõesti ei tahaks jõuda, et sellisesse olukorda, kus nagu oli siin enne siis nii-öelda panganduse finantskriisi 2006 2007, kus piltlikult öeldes läks iga mees ehitajaks tegi oma töö ära ja siis tuli teine mees, kes selle töö ümber tegi, sellepärast et kvalifikatsiooni ei olnud. Ka seda tuleb riigi tasemel vaadata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusanalüütikust justiitsminister Maris Lauri on veendunud, et koroonakriisi ajal tehtud ülekulutused tuleb riigil lähiaastatel hakata tagasi maksma. Lauri sõnul saab Eesti riik Euroopa Liidust aastatel 2024-2025 niivõrd palju investeeringuraha, et Eesti enda kulutusi tuleb pigem tagasi tõmmata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKaie Kõrb mängib etenduses karjääri lõpetanud baleriini, kelle mees on tema silmis andetu koreograafi. Koreograafi mängib Vanemuise tantsija Ruslan Stepanov. Omavahelises konfliktist hakkabki arenema surmatants. Tegemist pole klassikalise balleti või kaasaegse tantsuetenduse ga. Lavastuses kasutatakse ka palju teksti sõna ja tantsupõimitus olidki need, mis ahvatlesid Kaie Kõrbi uuesti lavale naasma. See oli esimest korda mul selline moment, et ma pidin laval juttu rääkima ja teksti andma, et see oli nagu väga suur kogemus ja mulle tohutult meeldib selles mõttes, et kogu see tööprotsess ja prooviprotsess oli ikka väga huvitav ja ja ma usun, et kui oleks tegemist ainult tantsuga, siis tõenäoliselt ma ei olekski sellest üldse osa võtnud. Jaastaja Mai Murdmaa sõnul on ta selle lavaloo teinud, mõeldes Kaia Kõrbile spetsiaalselt black box i tüüpi saalile ning seda võimalust pakub Vene teatri väikesaal. Ütleksin, see on psühhogrotesk, Ta on küllaltki terav, aga kuna seal on kasutatud kõrbi videosid ja kõrb ise tantsib, siis ta kuidagi muutub üllamaks. Võib-olla kui isegi see Strinbergi näidend on tänu tema tantsuilule ja, ja kuidagi ta õilistab natuke seda süžeed. Miks aga inimesed üldse säärasesse olukorda satuvad? No ma arvan, et põhjuseks on ikkagi egoism ja teineteise tarbimine, vaata, kui tekivad suhted, kus inimene tarbib teist ja kui, kui ütleme, talutakse ja neelatakse alla, siis see talumatuse aste läheb nii suureks, et ta tõesti muutub surmaheiteks. Ja võib-olla ka antud juhul on muidugi, et nad mõlemad üks oli baleriin ja teine oli koregraaf, nad olid nagu tarbisid teineteist ka professionaalsel pinnal. Abielu keeruline asi, muidugi ma imetlen neid inimesi, kes tõesti suudavad neid suhteid inimlikuks ja suureks hoida elu lõpuni, need on õnnelikud inimesed. Etenduses teeb kaasa ka Kaie Kõrbi abikaasa Estonia endine esitantsija ViesturSiansons Kaie Kõrbi enda sõnul on ta peale kolmeaastast lavalt eemalolekut praegu heas füüsilises vormis. Etendus jääb Vene teatri kavva kevadeni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna esietendub Vene Teatri väikses saalis Mai Murdmaa tantsudraama \"Surmatants\". Peaosalist tantsib Estonia kauaaegne primabaleriin Kaie Kõrb.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nBriti peaministri Boris Johnsoni konservatiivid saavutasid valimistel teatavasti ülekaaluka võidu, mis võimaldab Johnson il teha teoks oma valimislubadusega ühendkuningriik viimaks Euroopa liidust välja viia. Seevastu Leiboriste tabas tõeline häving pärast 59 koha kaotust on neil nüüd parlamendis vaid 203 mandaati. Erakonna liider Jeremy Corbyn on juba teatanud oma lahkumiskavatsusest. Küsisime Eesti eurosaadiku sotsiaaldemokraat Marina kaljuranna käest, kuidas tema Briti valimistulemusi hindab ja miks tema arvates leibaristide ja nende juhi Jeremy Corbyni kaotus nii hävitav oli. See oli tõepoolest talle väga valus kaotus, aga ma ei seoks seda praegu mitte niivõrd maailmavaatega, kuivõrd puhtalt Brexitiga, sest paistab, et mida valijad on, kommenteeris eerinud, et britid on väsinud sellest segadusest, mis Brexiti ümber on kestnud. Britid on ükskord hääletanud Brexiti poolt ja nad tahavad, et see protsess ära lõppeks. Ja noh, muidugi oli üllatav, et Boris Johnson saavutas nii suure edu. Aga mõnes mõttes võib-olla see ei olegi halb, vähemalt üks protsess on saanud selguse ja Boris Johnsoni liin läheb edasi ja lõppude lõpuks on see demokraatia, inimesed hääletasid, minu arvates hääletasid nad praegu teist korda exitit. Corbyn omalt poolt oli erakordselt kehva kampaaniaga erakordselt, mitte veel teenev. Seda, et ta on mittekarismaatiline juht, kelle järgi inimesed ei lähe ja kes ei suuda inimesi enda järgi tõmmata. Seda on räägitud aastaid ja nüüd numbrid seda ka näitasid. Isamaalasest välisminister Urmas Reinsalu on konservatiivide võiduga väga rahul. Väga heaks sellepärast, et nüüd saabus asjade selgus, Ühendkuningriik saab oma eluga edasi minna, see Brexit nüüd eeldatavalt jõustub 31.-st jaanuarist. See kindlasti võimaldab ka meil tulevikus arendada huvitavat tõsist koostööd ühendkuningriigiga ja kui hinnata ka konservatiivide platvormi, mis puudutab ka julgeoleku poliitikat, ka rahvusvahelist julgeoleku poliitikat, siis kee kindlasti selle poliitika realiseerimine vastab ka Eesti julgeolekuhuvidele. Küsisime ka Briti poliitika asjatundja Raimo Poomi käest, kuidas tema Briti valimiste tulemusi hindab. Seal on kaks asja selle tulemuse juures, üks on see, et kampaaniatõestused Briti leiboristidest ja liberaaldemokraatidest ei ole mitte mingisugust asja. Nad suutsid kampaania totaalselt läbi kukkuda, leiboristide liider tõestada, et ta on kõige ebapopulaarsem poliitik vist maailmas, kes ei suuda ka sellises olukorras valimisi võita, aga vaatame tulevikku. Kõige tähtsam selle tulemuse juures tuleviku mõttes on see, et Brexit läheb nüüd edasi ja see olukord, mis meil oli varem, kus toimus pidevalt niisugune väikene susistamine, et no mis nüüd saab ja jälle arutati parlamendis. Nüüd on selge, et jaanuari lõpus tehakse see nii-öelda Brexiti leppe heaks, Suurbritannia läheb üleminekuperioodi, sealt edasi hakkavad läbirääkimised tulema suhte üle, need saavad olema väga keerulised. Uus peatükk on avatud ja nüüd on Boris Johnsonil vaja tõestada oma suure enamusega, et ta suudab järgmisi samme astuda kiiresti, efektiivselt, aga need on veel raskemad kui senised.",
"role": "user"
},
{
"content": "Küsisime Eesti eurosaadiku, sotsiaaldemokraat Marina Kaljuranna käest, kuidas tema Briti valimistulemusi hindab ja miks tema arvates leiboristide ja nende juhi Jeremy Corbini kaotus nii hävitav oli. Isamaalasest välisminister Urmas Reinsalu on konservatiivide võiduga väga rahul. Kuidas hindab Briti poliitika asjatundja Raimo Poom briti valimiste tulemusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui veel kuu aega tagasi ootas põllumajandus-kaubanduskoda ühtset hektaripõhist hüvitist kõigile maasikakasvatajatele, siis tänaseks on pilt muutunud, räägib Koja juht Roomet Sõrmus. Eelkõige on pihta saanud suuremad ja maasikakasvatusele spetsialiseerunud ettevõtjad. Sestap usub sõrmuseka hüvitise jagamisel peaks riik vaatama iga ettevõtjat eraldi. Selleks saabki küsida tegelikult lisaandmeid, mis puudutab siis konkreetseid majandusnäitajaid. Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Korban tõdeb, et kuna iga maasikakasvataja olukord on erinev, pole lihtne ka ühtset toetusmudelit luua. Samas toob ta näiteks äsja avatud erakorralise toetuse toiduainetootjatele. Seal siis võrreldakse nende ettevõtete eelmise aasta teise ja kolmanda kvartali käibenumbreid selle aasta teise ja kolmanda kvartali käibenumbritega ja kellel on see käive langenud, et, et sellest lähtuvalt tekib neil õigus siis seda toetust saada teatud summa ulatuses. Läinud nädalal said põllumajandussektori esindajad maaeluministeeriumis kokku, aga konkreetsetest abisummadest rääkida ei jõutud. Põllumajandus -kaubanduskoda tõstatas koosolekul hoopis uue teema Roomet Sõrmus. See koroonakriis on ühel või teisel moel mõjutanud kogu põllumajandussektorit, eelkõige siis loomakasvatussektorit ja ka aiandust ja siin on tegelikult praegu hädavajalik, et nende Covid 19 probleemide leevendamiseks. Riik tuleks välja riigiabipaketiga. Sama meelt on ka aiandusliidu juht Raivo Külasepp. Kui kapsa hind oli 2019 34 senti kilos, siis täna on see 21 senti, eks ole, võtan porgandi siia kõrvale, siin on langus või natuke väiksem siin 27 sendilt 22 peale samas peedil 24 senti versus praegune hind 12 senti, et ehk siis siit on 50 protsenti läinud. Marko Korban ütleb, et nüüd hindabki maaeluministeerium kogu põllumajandussektori olukorda. Me ei keskendu ainult maasikakasvatuse kahjudele, vaatame suurt pilti, püüame koostöös kokku lüüa, mis need erinevate sektorite kahjud tänase seisuga on ja selle põhjal siis püüda ka sellist lahendust pakkuda, mis siis kogu sektorit kõige rohkem võiks aidata. Näiteks piimasektoris me oleme arvutanud, et selle poole aasta jooksul on kahju ulatus umbes kaheksa miljonit eurot ja teistest sektoritest tuleb veel kindlasti oluliselt juurde neid summasid. Kui maasikakasvatajate mured mahuvad mõne miljoni euro sisse siis kogu põllumajandussektor ootab tõenäoliselt kümneid miljoneid veel kord. Marko Korban. Kui otsustab valitsus, et mingisuguses mahus vahendeid eraldada põllumajandussektori toetamiseks seoses kriisiga, kuidas siis see tehniliselt lahendatakse, potentsiaalselt seal ongi võimalusi kaks, et kas siis uue aasta eelarvesse need vahendid leida või siis olemasoleva eelarve piires veel mingisuguseid muudatusi sellel aastal teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maasikakasvatajate soov hüvitist saada on muutumas väikeseks osaks hoopis suuremast arutelust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaamaksu seaduse järgi võib maksumäär olla 0,1 kuni 2,5 protsenti. Omavalitsused saavad ise otsustada, missuguse protsendi maa väärtusest nad aasta jooksul maamaksuks koguvad. Nii näiteks oli aastatel 2002 kuni 2018 maamaksumäär Tartu linnas üks protsent. Selle aasta jaanuaris aga kahekordistus ülikooli linna maamaksumäär, olles praegu kaks protsenti maa maksustamishinnast. Seesugune tõus toob kõigi eelduste järgi linna selle aasta eelarvesse maamaksus tulu veidi üle 1,5 miljoni euro ehk 800000 eurot rohkem kui 2018. aastal. Tulubaasi suurendamine maamaksu arvelt ongi Tartu abilinnapea Reno Laidre sõnul üks peamisi põhjuseid, miks uuel aastal tõuseb Tartu linnas ühtne maamaksumäär veelgi, maksimaalselt 2,5 protsendini, jätkab Reeno Laidre. Linnal on ambitsioon ja plaan korrastada koolivõrku ta kooliteed ohutuks teedesse tänavatesse investeerida, mis saab Euroopa kultuuripealinn seoses, sellega on palju tegevusi teha ja kõik need asjad vajavad raha. Haridus kahtlemata sealhulgas ja meil ei ole küll rahadel täpset silti juures, et milline euro kuskohast tuleb, aga meil on üldine tulubaas. Selleks, et tuluallikaid saada, siis meie suurim tuluallikas on füüsilise isiku tulumaks, aga ka maamaks on oluline tuluallikas. Maamaksumäära tõus 2,5 protsendini toob Tartu linna 2020. aasta eelarve eelnõu järgi linnale tulu ligi kaks miljonit eurot ehk 400000 eurot rohkem kui sel aastal. Eelkõige puudutab ühtse maksumäära muutmine pea kuuteteist tuhanded maamaksu kohuslast, kellest füüsilisi isikuid on ligi 14000 ja juriidilisi isikuid 1900. Siinkohal on Laidre sõnul aga oluline öelda, et muutumata jääb põllumajandusliku maa maksumäär, mis järgmisel aastal kaks protsenti maa maksustamis hinnast aastas. Lisaks. Tartu linnas on elamumaamaksust vabastatud 1500 ruutmeetri ulatuses, aga siin on vajalik elukoht, siis kinnistu omanikul peab olema Tartu linnas ja haja asustuspiirkonnas on see 20000 ruutmeetrit elamualune maa, mis on siis maamaksust vabastatud pluss meil on represseeritute ja pensionäride soodustused. Kui isik on nii represseeriti kui ka pensionisaaja, siis summeeritakse ja see on siis 25 ja 25 eurot. Samuti ei väljastata maamaksuteadet, kui maamaks on alla viie euro. Maksimaalselt ehk 2,5 protsendist maamaksumäära on maksu ja tolliameti selle aasta andmetele tuginedes rakendatud suuremas osas kohalikes omavalitsustes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uuel aastal tõuseb Tartus maamaksumäär. Volikogu otsusega kehtestatakse alates järgmise aasta esimesest jaanuarist Tartu linna haldusterritooriumil ühtseks maamaksumääraks 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksumääraks aga 2 protsenti maa maksustamishinnast aastas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast seda, kui Valgevene hakkas üle Euroopa Liidu piiri massiliselt inimesi saatma otsustasid Läti, Leedu ja Poola, et kiiremas korras on tarvis füüsilist piiritõket. Esimesena hätta sattunud Leedule saatis Eesti isegi 200 kilomeetrit tõkestustraati. Siseminister Kristian Jaani ütleb, et meie oma idapiirile praegu okastraati vedama ei hakka. Meie ei ole täna nagu meie välispiiri vaates näinud selliseid ohte, mis ei tähenda, et ei pea valmis olema, mis ei tähenda seda, et ei peaks olema olukorra teadlikkus, muidugi peab, aga me ei näe täna selliseid ohte meie välispiiril, mis on kahjuks meie naabrite juures toimumas. Jaani lisab, et pärast meie lõunanaabritega toimunut on Eesti saanud oma plaane üle vaadata ja end võimalikuks hädaolukorraks paremini valmis seada. Ja kindlasti seal ka üks nii-öelda stsenaarium on see, kuidas siis ajutiselt piirile piiritõkkeid ehitada ja ma saan teile küll jah kinnitada, et seda on kaitseliiduga nii-öelda läbi mängitud, arutletud ja analüüsitud kokkuleppeid tehtud kaitseväega ja nii edasi, et see võimekus on olemas. Kaitseminister Kalle Laanet leiab samuti, et idapiirile pole ajutist tõket tarvis rajada. Minu varasem kogemus on see, et kõik ajutine kipub olema suhteliselt igavikuline. Et selles mõttes mingit ajutist asja kuhugi teha ma pigem ei toeta, aga me kindlasti peaksime vaatama, kuidas oleks võimalik kiirendada piiri väljaehitamist. Idapiiri arendamisega alustati juba aastaid tagasi, praegu käivad ehitustööd esimesel 24-l kilomeetril Eesti kagunurgas. Kristian Jaani. Selle ülesande ma iseenesest olen politsei piirivalve ametile andnud, et nüüd analüüsida läbi kogu meie piiriehituse projekt, sest meie lõpptähtaeg on täna, 26. aasta ja ma olen palunud tõesti, et septembrikuu jooksul PPA analüüsiks seda, kas on mingisuguseid kohti, kus oleks otstarbekas mõistlik protsessi kiirendada või kas see on üldse võimalik. Kas näiteks on üks võimalik variant see, et piiriehitus oma tervikvaates saab valmis kiiremini? Jaani selgitab, et raha taha see jääda ei tohiks. Et raha iseenesest on eraldatud jah küll, erinevate aastate kaupa. Erinevate nii-öelda ehituslõigete kaupa, aga oluline on see tõepoolest, et see otsus raha olemasolu kohta on olemas. Nüüd on tõepoolest nagu järgmised küsimused see, kas on olemas võimekus üleüldse ehitada kiiremini kas on ehitajad, materjalid, keskkonnauuringud, kus me täna hetkel oleme ehitamas, eks ole, väga soine ala iseenesest siis seal leida neid lahendusi, kuidas piiri välja ehitada, eeldab ka päris palju selliseid maastikuuuringuid, et milline ehitus üldse sinna nagu sobib.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti lõunanaabrite eeskujul ajutist tõket oma idapiirile rajama ei hakka.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAjalehe Helsingin Sanomate andmetel võiks Soome taaskäivituspaketist saada kolm ja pool miljardit eurot. Soome rahandusministri Katri Kulmuni sõnul on kindel, et ettepanek praegusel kujul läbi ei lähe. Vaidlused seisavad veel ees. Soome peab oluliseks, et riigid vastutaksid ikkagi oma majanduspoliitika eest ise. Kulmuni sõnul oli Soome üks neist, kes nõudis, et suurem rõhk oleks laenul kui toetustel ning raha saamisele seataks selged tingimused. Soome ei ühinenud siiski Rootsi-Taani, Hollandi ja Austria otsese vastuseisuga paketile. Kulmuni sõnul on ka Soome huvides, et Euroopa konkurentsivõime paraneks ja me suudaksime võistelda USA ja Hiinaga et Euroopas oleks töökohti ja toimiks siseturg. Võlad tuleb kord tagasi maksta ja selliseid otsuseid ei tohi teha, mille eest veel järgmised põlved peavad maksma, toonitas rahandusminister. Kulmuni üle antud intervjuus. Opositsioonis olevad Perussuomalaised avaldasid muret, et ühislaenuga kaasnevad peagi üleeuroopalised maksud ning võim libiseks üha rohkem liikmesriikide käest Brüsselisse. Perussuomalaiste parlamendi fraktsiooni juht Ville Tavio avaldas lausa veendumust, et Euroopa Liidu eliit püüab koroonakriisi varjus tugevdada kontrolli liikmesriikide üle, et ükski teine riik ei saaks enam Euroopa Liidust lahkuda. Nii nagu Suurbritannia samuti opositsioonis olev kogemus rõhutas, et taaskäivitamise fondi raha kasutamisele peab kehtestama selged ja karmid tingimused. Nagu ütles kogemuse esimees Petri Orba. Raha eraldamine peab olema selgelt seotud reformidega liikmesriigis, et selliseid toetuspakette tulevikus vaja poleks. Tema sõnul on vaja teada, kes ja millal selle otsuse eest maksma hakkab. Kas Soome liikmemaks suureneb, kas kehtestatakse üle-euroopalisi makse ja kas komisjon saab laenu ka juurde võtta? Helsingin Sanomat märgib juhtkirjas, et tegelikult ei maksa paketi üle veel isegi vaielda sest tegemist on alles ettepanekuga. Probleem ei seisne isegi mitte paketi detailides, vaid liikmesriikide vahelises usaldamatuses, mis on Euroopa Liidus hõõgunud aastaid. Majandus. Distsipliini järgivad põhjapoolsemad riigid ei usalda Lõuna-Euroopa riike. Põhja-Euroopa toetab küll Euroopa komisjoni mõtet, et raha tuleb kasutada kliimamuutuste leevendamiseks ja majanduse nüüdisajastamiseks aga ei usu lõunapoolsete riikide poliitilist kultuuri, teades sellesse, et raha tõepoolest vajalikes uuendusteks ka läheb. Kui Eestis vaieldakse selle üle, kas Euroopa Komisjoni paketile on vaja riigikogu heakskiitu või mitte siis Soome põhiseadus on vähemalt selles asjas selge. Lõpliku otsuse teeb parlament eduskonda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes arutatakse Euroopa Komisjoni ettepanekut 750 miljardi euro suuruse taaskäivitus-fondi loomiseks sama elavalt kui Eestis. Nii valitsus kui opositsioon leiavad, et reeglid peavad olema selged ja liikmesriigid peavad raha saamiseks reforme tegema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAprilli lõpuni on jäänud viis päeva, mis päeval ma oma vaktsiinipassi saan. Me töötame, et aprilli lõpuks taga valmis, nüüd selle nädala jooksul on selge, et kas meil arendustes tekib mingisuguseid tõrkeid, et kas ta on endiselt aprilli lõpp või on mai algus. Me oleme graafikus, aga väga pingeliselt Eeldades nüüd, et koroonapiiranguid leevendatakse edasi, kus ma seda passi kasutada saan, kuhu mul sellega ligipääs on? Selle sertifikaadi eesmärk ju olla valmis Euroopa Liidu roheliseks digitõendiks, mis on siis nii- mõeldud selleks, et lihtsustada Euroopa Liidu sisest liikumist. See on pea eesmärk, et kui täna riigid kehtestavad erinevaid nõudeid dokumentidele, et siis tekiks nii-öelda võimalikult lihtne ja ühesugune lähenemine sellele kindlasti, need kasutusjuhud selguvad siin maikuu jooksul kui ka teised Euroopa Liidu riigid selle projektiga liituvad. Paljud riigid, näiteks Hispaania, Taani kasutavad riigisiseselt seda vaktsiini passi selleks, et vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed saaksid minna selle passi ettenäitamisel näiteks kontsertidel, teatrit, tee, restorani, ühesõnaga sellel on kasutus. Kas Eesti mõtleb ka selle peale? Ma arvan, et need arutelud kindlasti seisavad ees ja, ja kindlasti ka valitsuse tasandil seisavad, et kas ja kuidas moodi teha erisusi, aga see kindlasti ei ole nii-öelda sotsiaalministeeriumi otsustada, meie kindlasti lähtume sellest inimesi ei peaks diskrimineerima, me peaksime kohtlema võrdselt ja eriti olukorras, kus meil vaktsiinid ei ole vabalt kättesaadavad. Ma saan vaktsiinipassi terviseportaalist oma telefoni alla laadida, aga kui inimesel ei ole seda võimalust, kui tal ei ole internet ega nutitelefoni, mis võimalused talle jäävad paberkandjal saab välja trükkida, keegi peab teda aitama. Just et me täna lähtume sellest, et seda on võimalik kätte saada juba meile tuttavast digiloost ja ka tänane kogemus näitab, et kui seda inimesel ei ole seda võimekust, et siis kindlasti on, on võimalik selleks abi paluda oma lähedastelt või siis ka palju tekkinud vabatahtlikke, kes selleks seda aitavad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti vaktsiinipass pidi valmis saama aprillis. Käes on aprilli viimane nädal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nReformierakond ja sotsiaaldemokraadid soovivad muuta riigikogu kodukorda nõnda, et ministrid vastaksid eriolukorra ajal arupärimistele kiiremini kui praegu ette nähtud kuu jooksul. Muudatuse eesmärgist räägib Reformierakonna esimees Kaja Kallas. Arupärimiste tähtaeg on tegelikult niivõrd pikk, et näiteks eriolukorra ajal esitatud küsimus koolide avamisest või eksamite toimumisest tuleb vastamisel alles juunis. Kui see enam üldse päevakorras ei ole ja seetõttu, kuna valitsus on teinud kõikvõimalike muudatus, siis tegelikult peaks tegema ka muudatuse. Sellistes erakorralistes oludes tulevad ministrid vastama parlamendile nelja tööpäeva jooksul, seda ei ole põhiseadus komisjonis veel arutatud. Me loodame, et seda siiski arutatakse kiiresti, arvestades seda, et meil praegu eriolukord on ja arvestades seda, et tegelikult mitmes komisjoni ka valitsusliikmed on keeldunud tulemust või ütlevad, et neil ei ole parlamendi jaoks aega parlamentaarses riigis, ei tohiks see niimoodi olla, et valitsus toimetab lihtsalt oma tahtsi. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa ütles, et kommenteerib opositsiooni ettepanekut pärast seda, kui see on komisjonis arutlusel olnud. Samuti esitas Reformierakond ettepanekud valitsuse koroonakriisist väljumise strateegiale. Kallase sõnul peaks taolise strateegia puhul olema eesmärk selgelt sõnastatud ja teiseks on tarvis mõõdikuid majanduse avamise kohta. Ka peaks strateegiasse kirja saama see, kuidas valmistub riik järgmiseks viirusepuhanguks ja milliseid majandusmeetmeid rakendatakse kriisist väljumisel. Kuivõrd Eesti on parlamentaarne riik, siis oluline on see, et, et valitsus tegelikult annab regulaarselt riigikogule aru ja avalikkusele samamoodi siis aru ja detailset infot viiruspuhangu arengut majandusmeetmete rakendamisest ja muudest siis arengutest, millel on ühiskonnale oluline kaal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu opositsioon soovib eriolukorras saada ministritelt arupärimistele kiiremini vastuseid. Kui praegu on ministritel Riigikogu arupärimistele vastamiseks aega tervelt kuu, siis reformierakond ja sotsiaaldemokraadid soovivad eriolukorras selle lühendamist neljale päevale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPaari aasta pärast saab Tallinn-Narva maanteelt otse Viimsi poolsaarele sõita mööda pikendatud rahutee tänavat, mis ühendatakse uue plaanitava väoliiklussõlmega vao liiklus sõlmest aga kaks kilomeetrit eemal plaanib linn ühendada musta kivi teed Piritaga. Musta kivi tee valmimist planeeritakse 2025.-sse aastasse ja väoliiklussõlme 2022. aastasse. Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf räägib, et musta kivi tee hõlbustamine on olnud Pirita elanike kauaaegne soov. Viimati, kui ma Pirita elanikega kohtusin umbes aasta aega tagasi, siis nad olid küll üksmeelselt seda meelt, et me selle asjaga tegeleksime, inimeste arvamus oli see, et oi, seda on nii kaua lubatud, niikuinii te ei hakka jälle tegelema, aga noh, me oleme ikkagi teatud punktidesse jõudnud juba. Klandorfi sõnul võib keskkonnainspektsiooni uuringu tulemus aga muuta mustakivi tee ehitusprojekti. Kui näiteks seal ei ole kaitsealuseid liike loomaali taimeliike, siis see mõjutab ühte elementi, mis meil oli sinna ehitatud, seal oli üks sild, oli vaja üle viia, et, et ei kahjustaks neid looduslikke asju seal aga siis võimalik, et seda silda näiteks ei ole vaja ehitada, mis võtab eelarvest kohe suure tüki tagasi selle tee-ehituse puhul. Lasnamäe linnaosa vanem Vladimir Sveti sõnul muutub liiklemine väoliiklussõlme vahendusel Viimsi ja Peterburi tee vahelisel alal hõlpsamaks ja sujuvamaks. Piritale Viimsisse iru kanti kindlasti nende jaoks muutub nagu lihtsamaks, mugavamaks, neil hakkab olema vähem sisekvartalis. Svet räägib, et koroonakriisi ohust vaatamata on oluline teedeehitus investeeringuid koomale mitte tõmmata. Sest avaliku sektori investeeringud aitavad elavdada majandust, on väga keeruline prognoosida ka koroonaviiruse nagu mõju majandusele. Selge on see, et see mõju on negatiivne, väga negatiivne, väga valus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lasnamäel plaanitakse järgnevate aastate jooksul ette võtta Mustakivi ja Rahu tee pikendamine, eesmärgiga kohalikku liiklust sujuvamaks teha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLämm andis pressikonverentsi pärast seda, kui sai teatavaks, et Hiina muutis Hongkongi valimissüsteemi, millega piiratakse ulatuslikult kohalike elanike õigusi ning suurendatakse Pekingi võimu Hongkongi üle. Kari Lämm kinnitas pressikonverentsil, et üleüldist valimisõigust reforme ei muuda. Hiina kinnitusel näitab Hongkongi valimissüsteemi reform Hiina rahva tahet. Hiina välisministeeriumi esindaja sõnul kinnitab uus valimissüsteem, et põhimõtet üks riik, kaks süsteemi viiakse endiselt täpselt ellu ja see kindlustab Hongkongi pikaajalist stabiilsust, mis omakorda näitab Hiina rahva ühtset tahet. Meenutuseks Suurbritannia andis Hongkongi Hiinale tagasi 1997. aastal ning üleandmise kokkuleppe kohaselt pidi hakkama kehtima põhimõte üks riik kaks süsteemi. See andis Hongkongile rohkem vabaduse, kui mandri-Hiinal oli ja pidi kehtima jääma kuni 2047. aastani. Viimastel aastatel on Hiina oma mõju Hongkongi aga suurendama hakanud. Kriitikute arvates rikub Hiina sellega ühe riigi kahe süsteemi põhimõtet, kuid Pekingi eitab seda. Hongkongi seitse ja pool miljonit elanikku ei ole endiselt kindlad, mida uus seadus neile täpselt tähendab. Aga teada on, et Hongkongi parlamendikohtade arvu suurendatakse praeguselt 70-lt kohalt 90 kohani, millest rahvas valiks vaid 20. Enamuse ehk 40 liiget valivad Pekingimeelsed komiteed ning ülejäänud 30 mandaati täidavad organid, mis esindavad teatud tööstusi ja huvigruppe, mis on Pekingile ajalooliselt ustavad olnud. Kriitikute hinnangul jääb demokraatlikule opositsioonile vähem ruumi kui eales varem kui üldse. Teada on ka see, et kõigi valimistel kandideerijate poliitilisi vaateid hakatakse kontrollima. Hongkongi elanikud on valimissüsteemi muutmise pärast mures ja ka vihased. Hongkong on juba muutunud, valimisi ju ei toimu, nalja teete, Need ei ole valimised, vaid mäng, millest võidavad mõned. Seal pole mingit mõtet, ütleb 30 aastane Mary. Sama vana rahandussektoris töötav e. Meenutab ajalugu. Ma mõtlen alati sellele, kuidas lubati, et Hongkong ei muutu 50 aastat, kuid nüüd pole veel kahtekümmet viit aastatki läinud ja nii palju on muutunud. Ma olen oma tuleviku pärast mures, ütleb ian.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina võimud kiitsid heaks Hongkongi valimissüsteemi põhjaliku muutmise. Edaspidi valiks enamikku Hong Kongi seadusandjaid Pekingi-meelsed komiteed. Hongkongi liider Carrie Lam teatas, et valimised kavatsetakse läbi viia detsembris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeamiselt on otsuse taga kaks põhjust. Esiteks tervis, mis algatatud kriminaalmenetluse käigus on Tambergi sõnul enesetunnet mõjutanud. Te ei saa lubada endale luksust, et positsioneeride kaebuste alusel loodud kahtlustused ja selle ümber toimuv minu enda närvikava ja südametuksi keeravad. Teise põhjusena nimetab Tamberg töörahu ehk et nii uurijad saaksid kiiremini toimida ja paremini oma tööd teha kui ka töörahu tagamine Otepää vallavalitsuse tegemistes. Minu jätkates kindlasti kargab iga volikogu istungil mingi opositsiooniliider püsti ja siirusest nõretavalt, muretseb vallamaine pärast, et võtta ka nagu see teema maha. Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Parkala sõnul ei tulnud Tambergi tagasiastumise soov üllatusena. Sellest oli ka varem juttu olnud ja see oli Kaido Tambergi isiklik otsus, mis oli tal kaalutletud ja, ja läbi mõeldud. Tamberg ütleb, et ennast süüdi ja endal süüd kahtlustustes esitatud ta jätkuvalt ei tunne ja loodab, et hiljemalt kohtus saavad asjad selgeks. Eesti kohtusüsteem on kahjuks selline, et ega nii väga palju sul endal neid võimalusi ei olegi, kui nüüd näkku vaadata, minna ja teiseks, kui see on, siis on see ka tavainimesele väga kallis, aga see asi nüüd, kui jõutakse süüdistuse esitamiseni, mis on ka ju veel küsimärgi all, siis siis ta loomulikult läheb kohtusse ja kohtus ma loomulikult kaitsen ennast viimase vere kirgani juriidilises mõistes ise, ma olen väga veendunud, et need kahtlused, mis esitati, on sellised konstrueeritud, ütleme siis niimoodi. Peale vallavanema kohalt taandamist jätkab Tamberg Otepää vallavolikogu liikmena. Oma nii-öelda mantlipärijana näeb Tamberg inimest, kes tuleks pigem koalitsiooni eest ja on ka väga teadlik, mis peale haldusreformi uues vallas tehtud ja kuidas asjad käivad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Otepää vallavanem Kaido Tamberg esitas avalduse vallavanema kohalt tagasiastumiseks alates 31. märtsist sel aastal. Uue vallavanema valimine on planeeritud Otepää vallavolikogu tänasele istungile. Eriolukorra ja avalike ürituste keelu tõttu on volikogu istung kinnine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nErakonna Eestimaa rohelised erakorraline üldkogu algas kell 11, kuna aga kvoorum ei tulnud kokku, siis otsustati kutsuda kokku uus erakorraline üldkogu algusega kell 12 ja see juba ilma kvoorumita. Seda võimalust nägi ette juba juhatuse kutse koguneda erakorralisele üldkogule. Kella 12-ks oli kohal 25 erakonna liiget. Arutelu toimus ja selle tulemus oli, et erakonna esimeest ja juhatust ei valitud. 25 inimest oli selleks liiga vähe. Marek Strandberg. Otsustati olukorras, kus erakonda esindas küllaltki väike hulk inimesi, et moodustatakse uus volikogu, mis ka täna valdavas osas, siis hääletati paika ja uue volikogu ülesandeks on sõnastada need kolm-neli või viis tegevust, millega erakond siis järgmise kolme-nelja aasta jooksul põhiliselt toimetama hakkab läbi rääkida erakonna liikmetega, see, et nad on valmis neid tegevusi toetama, nii et pooleteist kuu jooksul selgub erakonna liikmed, reette valmidus ja seejärel siis valitakse erakonnale ka uued juhtorganid ja esimees, kellel on siis võimalik juhtida erakonda, kus on tekkinud mingi lootus. Me loome erakonnale nüüd umbes pooleteist ja kahe kuuga visiooni, uue sisetunnetuse ja organisatsiooni saab juhtida siis, kui on olemas organisatsiooni enda liikmete tugi ja huvi mingit asja ellu viia. Ja see tõehetk saabubki siis umbes kahe kuu jooksul. Kuidas aga hinnata olukorda erakonna edasikestmise seisukohast, arvestades seda, et ainult 25 inimest tuli kohale? Vaadake on sügis. Me hindasime võib-olla seda kokkutulekuaega veidikene kehvasti, selles mõttes, et toimetamise, mis on seotud kooli ja töö alustamisega sügisel, on liialt palju. Erakonnal on ka tasumata võlgu, sellest loodab Strandberg üle saada liikmemaksu tõstmisega see on 120 eurot aastas. See, kuidas erakonnaga edasi minna, ongi küsida väga selgelt liikmetelt, kas nad on valmis oma liikmemakse panustama tegevusele, haridustele, ühistulisele tegevusele, kodanikuühiskonna edendamisele, kui nad on valmis, siis on ju kõik eeldused olemas, et inimesed soovivad edasi minna ja paigutada oma raha, aega ja vahendeid sinna, kus noh, ütleme, on nende suu ja mõtted, erakonnal on 1500 liiget. Ma oletan, et tublilt, pooled on valmis maksma täna Eestis kõige kõrgemat erakonna liikme maksu, milleks on 120 eurot aastas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakonna Eestimaa Rohelised erakorraline üldkogu täna esimeest ja ka juhatust ei valinud, kuigi see oli päevakorras. Otsustati moodustada uus volikogu, mis peab paari kuu jooksul välja töötama erakonna uue visiooni ja seejärel valitakse ka esimees ja juhatus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPasti päevaga tähistavad prantslased juba enam kui 200 aastat tagasi toimunud revolutsiooni, tänavusi pidustusi jääb aga varjutama viimaste aastate veriseim terrorirünnak. 31 aastane prantsuse elamisloaga Tuneeslane kihutas eile hilisõhtul renditud veokiga ilutulestikku, imetlenud rahva sekka. Ületulestik lõppes, me läksime paari ja mingi hetk mingi 10 minutit pärast, inimesed lihtsalt jooksid kuskile, nagu me ei saanud aru, et lihtsalt hulk inimesi jooksid, nad jooksid paari sisse, kus me olime. Nii kirjeldab olukorda vahetult rünnaku eeltänavalt lahkunud Olga Seliseva. Rannapromenaadi ramminud terrorist oli ka relvastatud. Ta avas juhiistmelt tule, enne kui politsei sama ka vastas ja veoki pidama sai. Rünnaku tagajärjel hukkus aga 84 inimest vigastada, see enam kui 100 ja ligi 20 inimest on veel kriitilises seisus haiglas. Eesti välisministeeriumi teatel sai rünnakus viga ka kolm eestlast. Üle 100 eestlase on teada andnud, et viibivad piirkonnas ja nendega on kõik hästi. Seni pole rünnaku eest keegi vastutust võttu teinud, käekiri viitab ka varasemaid rünnakuid läbi viinud ISISele. Prantsusmaa peaministri Manuel Vallsi sõnul peab aga Prantsusmaa praegu vastu pidama. Me tahame öelda prantsuse rahvale, me ei anna järele. Prantsusmaa ei anna terrori õhule järele, oleme jõudnud uude ajastusse ja Prantsusmaa peab terrorismiga elama. Peame hoidma kokku, see on meie presidendi sõnum. Olge ühtsed, jääge rahulikuks, sõnas vals. Ometi on tegu juba kolmanda suure rünnakuga pärast möödunud aasta tulistamise Pariisis, kus jaanuaris hukkus 12 ja novembris 130 inimest. Prantsusmaal elava ajakirjaniku Erle Loonurme sõnul tajub seda ka prantsuse rahvas. Rahvas ootab riigilt selgemat ja efektiivsemat tegevust terrorismilaine peatamiseks, inimesed küsivad, kui palju on vaja veel rünnakuid, et turvalisus ja julgeolek oleks tagatud ja reaalne olukord on kindlasti see, et riik on ühe sammu võrra taga võrreldes terroristide tegevusega. Tegelikult Prantsusmaal ei ole vastust praegu ja kindlat vastulööki ISISe tegevusele. Prantslaste ebakindlust kirjeldab ka rünnakupaiga vahetus läheduses peatunud Peeter Priisalm. Me olime vahetult enne ilutulestikule minekut käinud ühes jäätise kohvikus ja juhuslikult oli seal müüjaks omaniku väimees, kellega me saime hästi jutule ja, ja rääkisime elust-olust ja ja ta ütles, et, et kardetakse, et rannapiirkonnas, no ma, ma eeldan, et ta pidas silmas siis Lõuna-Prantsusmaad, üldiselt mitte nüüd konkreetselt Nice. Et, et oodatakse, et rannapiirkonnas tuleb nagu järgmine rünnak. Prantsuse valitsus on kuulutanud välja kolmepäevase leina eriolukorda, mille kehtivuseks peagi lõppenud, pikendati kolme kuu võrra.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile hilisõhtul rammis islamiterrorist rahvarohket tänavat Lõuna-Prantsusmaal Nizzas, tappes 84 inimest ja vigastades enam kui sadat. Bastille' päeva tähistanud prantslased on kuulutanud välja leina.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuressaare haigla ootaks oma meeskonda mitmeid erialaarste ja ka Saaremaal on puudu perearstidest. Tänane Saaremaa vallavolikogu otsus annab ehk nii mõnelegi arstile soovi Saaremaale kolimiseks vähemalt viieks aastaks. Esialgu toetatakse aastas ühe arsti, Saaremaale tulekut. Marili Niits, Saaremaa valla abivallavanem. King pitsitab meilt tegelikult ütleme nii, et igas meditsiinivaldkonnas olemasolevate töötajate keskmine vanus on ütlemata kõrge, ehk siis isegi, kui, kui teatud kohad on täidetud, siis oleme ühel hetkel selle otsuse ees, et meil siiski on vaja uusi noori töötajaid täiendavalt, mis kohustused see paneb nüüd sellele toetuse 100-le, ta peab olema tööl siis viis aastat ja ta peab olema töö maht nädalas vähemalt 30 töötundi. Kuressaare haigla juht Märt Kõlli ütleb, et nimekiri, keda Kuressaare haigla oma arstkonda juurde ootaks, on täiesti olemas ja raha võib tõesti olla motivaatoriks. Ma arvan, et see on ikka suurepärane aplausi väärt samm Saaremaa valla poolt ja, ja nad on nüüd teine kohalik omavalitsus peale Haapsalut, kes sellise meetmega siis tervishoiu ja oma elanike tervist laiemalt siis asustu. Ja mina arvan küll, et koos riikliku lähtetoetusega on see Saaremaa valla summa, eks ole, 25000 eurot ja riigi oma 15000 eurot, et see on ju kokku siis ju 40000, et see on ju ikkagi tähelepanuväärne summa, eks ole, noorele spetsialistide, kes siis tahab alustada oma oma karjääri, siis kas võib-olla ka siis endises kodulinnas või siis täiesti uues kohas, et kindlasti see on vajalik ja see peaks olema ka teataval määral motivaator. Toetust hakatakse maksma alates järgmisest aastast ja kehtib põhimõte, kes ees, see mees. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaa vallavolikogu võttis täna vastu otsuse, et hakata toetama Saaremaale tulevaid arste lisaks riigi poolt pakutavale riiklikule lähtetoetusele - 15 000 eurole täiendavalt veel 25 000 euroga. Kokku saaks Saaremaale koliv arst n-ö starditoetuseks 40 000 eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEestis kahanes tööhõive koroonakriisi hakul järsult ja püsis seejärel aasta teises pooles stabiilne, selgub Eesti Panga tööturu ülevaatest. Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta teises pooles Eestis hõivatud neli protsenti vähem inimesi kui aasta varem. Kuidas oli olukord välistööjõu ja välismaale tööle käimisega, räägib keskpanga ökonomist Lauri Matsulevitš. Tööandjad ei asendanud enam seda välistööjõudu, kellel siin aeg otsa sai, nii suurel määral kui varem, küll aga teistpidi, kui vaadata Eesti elanike tööl käimist välismaale, siis see on kasvanud ja ennekõike Soome ja ennekõike jällegi ehitussektorisse. Ja see valmisolek käia välismaale tööle on kindlasti ka siis leevendanud survet liikumaks tööpuuduses tingimustes, kus siis kõigile tööd ei jätku. Seejuures on valitsussektor tööhõivet kasvatanud ja kogu hõivelangus on tulnud erasektoris, märkis Matsulevit. Koroonakriis on tegevusalasid mõjutanud väga erinevalt tervishoius ja hariduses hõive kasvas seevastu majutuse ja toitlustuses oli aasta varasemaga võrreldes töötajaid umbes viiendiku võrra vähem. Ökonomist Katri Urke märkis, et on oodata tööjõuvajaduse suurenemist tervishoius. Üks põhjus, mis võib hakata lähiaastatel tervishoius suuremat tööjõunõudlust põhjustama. Seni on selliste töötajate pensionile siirdumine. Eestis on ligikaudu viiendik tervishoius hõivatutest vanemad kui 60 eluaastat. Ühelt poolt peab olema kindlasti tagatud piisav õppekohtade olemasolu, et tervishoiutöötajaid välja õpetada. Teisalt on loomulikult oluline ka selle valdkonna palgatase. Tööpuudus suurenes koroonaviiruse kriisi alguses viielt protsendilt seitsme protsendini ja kokkuvõttes teisel poolaastal palju ei muutunud. Palgasurve on kriisi mõjul vähenenud keskmine palk pärast eriolukorda veidi küll taastus, kuid aeglasemalt kui kriisieelsel ajal, ütles Eesti Panga ökonomist Orja ja Soosaar. Palgalangus jäi kriisi kvartalis ajutiseks ja teine poolaasta tõi siis sellise nagu tagasipõrke. Küll aga on palgakasv märksa nõrgem kui enne kriisi. Enne kriisi me nägime selliseid palgakasvu numbreid suurusjärgus kaheksa protsenti ja teisel poolaastal siis umbes kolme protsendi lähedal. Veel saab öelda seda, et kriisist väga otseselt ja tugevasti mõjutatud tegevusaladel ei ole keskmine palk veel taastunud kriisieelsele tasemele. Praegu kehtivate piirangute mõju tööturule veel näha ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonakriis suurendas tööpuudust ja vähendas palgasurvet, selgub Eesti Panga värskest ülevaatest. Eesti majanduse langus jäi eelmisel aastal väiksemaks kui enamikus Euroopa Liidu riikides, kuid tööturg reageeris kriisile tugevamalt kui mujal Euroopas. Nii selgub Eesti Panga värskest tööturu ülevaatest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJärgmise aasta eelarve kulude maht on 6,57 ja tulude maht 6,1 miljardit eurot. Seega on eelarve 2,1 protsendiga defitsiidis. Vahe kaetakse reservide arvelt. Kui konservatiivne prognoos järgmise aasta kolmeprotsendilise majanduskasvu kohta liiga pessimistlikuks osutub, tuleb ka defitsiit väiksem. Mingit positiivset lisaeelarvet igal juhul rahandusminister Ligi ei luba. Kõige enam oli ta rahul aga investeeringute suure osaga ning majandusminister Juhan Parts oli sama meelt. Majandusministeerium on kindlasti üks suuremaid investeerijaid, see puudutab nii teid kui ka laevaehitusi ja, ja ka muid investeeringuid, need on, numbrid on kasvavad ja tõesti, tuleb nõustuda, et kuigi juba see aasta me näeme üha rohkem teedeehitusi, siis järgmine aasta tõenäoliselt tuleb kõige suurem teedeehituse aasta lisaks olemasolevatele objektidele, mis on juba töös, lisanduvad Tallinn-Tartu Tutu maanteel ose Aruvalla neljarealise tee ehitus, Tartu ringtee, Tallinn-Pärnu mitmed olulised edasiarendused ja nii edasi. Sotsiaalvaldkonda läheb nagu ikka raha kõige rohkem 4,4 protsenti tõusevad pensionid, ka seal on terve rida investeeringuid ja minister Hanno Pevkur tuletas meelde ka toetuste kasvu. Eelarve kokku tegelikult kasvab peaaegu 10 miljonit eurot ja see puudutab nii peretoetusi kui kahjuhüvitisi tööõnnetuste korral. Kui puuetega inimeste sotsiaaltoetusi. Märgatavalt suureneb kaitsekulutuste osa ja nende kuludega, olid ministrid üksmeelselt rahul. Peaminister Andrus Ansip Et on kostnud juba mõne riigikogu saadiku suust arvamus, et ehk me ei peaks riigikaitsele ikka kahte protsenti kulutama, sest õieti keegi ju ei, ei kuluta, et keegi ei kuluta NATOs kahte protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust riigikaitsele. See ei vasta tõele, et neid, kes kokkulepitud reeglitest kinni peavad, on õnneks NATOs rohkem kui neid, kes kokkulepitud reeglitest Euroopa liidus kinni peavad. Aga õpetajate ja päästjate oodatud nõutud palgalisa. Rahandusminister Jürgen Ligi on siin ühel meelel peaminister Ansipiga, et nendesse valdkondadesse läheb raha piisavalt. Hariduskulude lõputult ennetav kasv teistega võrreldes ei ole lahendus, tuleb ikkagi otsida õpetajate palgatõusu kate süsteemi seest, sest me oleme juba noh, rahvusvaheliselt päris tipus kulutustelt mitte lihtsalt eelarvest, vaid lausa SKP-st ja seitse protsenti on vägagi suur summa ja on vaja tõsisemalt haridussektorit, reformi, päästeameti ja üldse sisulekul. Täpselt sama lugu, me kulutame ebaproportsionaalselt palju ja hädaldamist on ebaproportsionaalselt palju ikka.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kiitis heaks järgmise aasta riigieelarve.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva tööstuspargis tegutseb praegu seitse ettevõtet, mis pakuvad tööd umbes 700-le inimesele. Lähiajal pidi algama veel viie ettevõtte ehitus, kuid arendused seiskas Venemaa vallutussõda Ukrainas. Narva tööstuspargi eelis paiknemine Euroopa Liidu ja Venemaa piiril muutus korraga probleemiks, selgitab Narva tööstuspargi juht Vladimorlov. Loomulikult pole me enam nii köitvad ja mitte ainult ida, vaid ka lääne investoritele. Selge, et Vene Föderatsiooniga piirnev regioon on muutunud kõrgendatud riskiga alaks. Muutus toimus kohe peale 20 neljandat veebruari. Investorid eeldavad stabiilsust ja selgust investeeringud tasuvuses kuid seda praegu pole. Signaal nituke signaal. Kõlavad väga ärevad signaalid ning ka konkreetsed tegevused näiteks ei saa praegu Venemaa kodanike Eestisse viisat. E-residente enam ei võeta, raha liikumine on arusaamatu, samuti ka kaupade liikumine. Sellist olukorda tõsine investor soodsaks investeeringukliimaks ei pea. Vadimor lovi sõnul on loobujate seas nii kolmandate riikide kui Euroopa Liidu ettevõtjaid. Tööstuspargi hinnangul on investeeringud pausile pandud. Selliseid keeldumisi, et me kohe päris enam midagi ei tee, seda pole. Seiskunud on viis projekti investeeringute mahuga ühtekokku pea 200 miljonit eurot ja umbes 700 töökohaga. Paljud küsimissud, millal sõjast tingitud paus lõpeb, pole selge. Seni tegeleb Narva tööstuspark investorite ootel oma taristu arendamisega Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu on Narva tööstuspargis edasi lükatud mitme tööstusettevõtte ehitus. Nende investeeringute kogumaht olnuks umbes 200 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu hakkab esmaspäeval, kuuendal aprillil arutama pika nimega seaduseelnõu, mida kutsutakse ka koroona kobareelnõuks. See on abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ehk COVId 19 haigust põhjustava viiruse SaRS COV ks levikuga seotud meetmed, eelnõu eriolukord, nõuabki erakorralisi ja kiireid lahendusi. Seekord ei pahanda ka opositsioon, et üht eelnõusse on kokku pandud paljude seaduste muutmine, mida tavaliselt peetakse halvaks ja ebaõigeks õigusloomeks. Kuid Tartu Ülikooli õppejõud Paloma Krõõba küsib seda eelnõu lugedes, et kui see käsitleb piiranguid, mida peame kiireimas korras vastu võtma, selleks et võidelda efektiivselt koroonaviiruse vastu, siis miks ei, arutame eelnõule sätte lisamist, mis seaks neile seadusemuudatustele ajalise piirangu või näeks ette sätete ülevaatamise teatud aja järel. Eriolukord on ju ajutine, aga mitmed muudatused, mida valitsus tahab seadustesse kirjutada, on lõputu tähtajaga. Need jäävad kehtima ka pärast eriolukorra lõpu. Näiteks haridus ja teadusministeeriumist pärit mõte, et edaspidigi kehtestab valitsus, millistel tingimustel lõpetavad meie noored põhikooli või gümnaasiumi, kas eksamitega või eksamiteta. Praegu on selle kehtestanud riigikogu põhikooli ja gümnaasiumi seaduses. Nüüd määras eriolukord õpilased koduõppele ja tõesti tekib küsimus, kas neilt on õige nõuda lõpueksamid või mitte. Aga järgmisel ja ülejärgmisel aastal, kui normaalne koolirütm on taastunud. Millist probleemi haridusministeerium seadusemuudatusega lahendada tegelikult tahab, ei saa aru, või mida tahab saavutada siseministeerium, lõdvendades oluliselt abipolitseinikuks pürgija ettevalmistust ja laiendades abipolitseiniku volitusi. Need kaks asja kesi sem väljaõpe ja suuremad õigused ei saaks käia käsikäes, isegi mitte eriolukorra ajal. Ja siis see siseministeeriumi üleolev suhtumine põllumeestesse, mille võtab kokku siseministri lause, et Eesti toidujulgeolek ei sõltu 300-st põllumajanduses töötavast võõrtöölisest see on tema vastus talupidajate keskliidu põllumajandus-kaubanduskoja tiitliga aasta põllumees pärjatud põllumajandusettevõtjate ja isegi maaeluministeeriumi ettepanekutele, et valitsus lubaks erandkorras Eestis edasi töötada siin hooajaliselt saabunud peamiselt Ukrainast pärit võõrtöölistel. Nõnda öelda koroona kobareelnõu peaks lahendama siiski koroonaviiruse levikuga seotud probleeme, mitte aga olema tagauks viiruse väliste ja eriolukorra kaugete küsimuste klaarimiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toomas Sildam leiab oma kommentaaris, et koroonaeelnõu peaks lahendama üksnes viirusega seotud probleeme.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigimetsa majandamise keskuse, Põlvamaa metskonna metsaülema Tiit Timbergi sõnul on oluline leida erinevate osapoolte vaheline kompromiss ning selgitada metsauuenduste põhimõtteid. Rääkisime ka siis metsatöödest ja tegime tiiru ümber Palo järve, vaatasime tehtud raieid, maapinna ettevalmistus, Aejärgsed raied, esimene järk, maapinna juba esimesed taimedki nina välja pistnud nendelt mineraliseeritud lappidelt vagudelt ja noh, see oli ka üks selline teema, mis kohalike kohalike veidikene ärritas või, või ei teinud head meelt, et selline asi nagu maapinna ettevalmistus tundus neile liiga liiga jõuline, et sammal üles keeratud, aga me peame alati selle kompromissi leidma. Metsakasvatuse ja puhkemetsa vahel ja uut metsa ilma maapinda mineraliseerimata uut männikut ikkagi asemele ei saa. Palo järve ääres elav Hille Lillemägi ütles, et Palo järv on populaarne külastuskoht, kus hinnanguliselt käib aastas üle 50000 inimese. See on nagu väga-väga populaarne kõigi kõigi ümbruskonna inimeste hulgas see kant siin ja, ja, ja on väga palju ka välismaa numbrimärgiga autosid karavane siin, nii et minu seisukoht on selline, et et muidugi mina hoolin oma kodumetsadest, aga et see on nii palju, pakub kõikidele ümbruskonna ja inimestele ja turistidele see metsaalune. Et siin peaks kaaluma igat puud, mida maha võetakse. Kanepi vallavanema Piret Rammuli sõnul vallal RMK le midagi ette le heita, sest nii valla kui ka kohalike inimeste ettepanekuid on võimaluste piires arvestatud. Seal tehakse ju veel ka väga tõsist teadustööd, mis on nagu üleüldisele metsa arengule oluline et see on pigem hea näide, kuidas on arvestatud inimeste arvamuste ja mõtetega ja näha on, et seda tehakse täna veel edasi, et see ei ole nagu ühekordne kaasamine olnud. Tiit Timberg oli veendunud, et kaasamiskoosolekuid Palo järve metsamajandamise teemal on ka tulevikus vaja pidada. Ma usun küll, et see selliselt asju ajades läbi rääkides inimesi informeerides kompromisse leides on võimalik nende teemadega ilusasti edasi minna ja see mets uuendada seda metsa kasvatada. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põlvamaal Palojärve puhkeala ääres tehakse metsauuendusraiet, mis on tekitanud kohalike inimeste seas vastuseisu. Riigimetsa Majandamise Keskuse esindajad kohtusid kohalikega, et kuulata nende ettepanekuid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKatri Raigi valimisliit ja erakond Eesti 200 pääsesid volikokku uuenduste lubamisega linna juhtimises ja sellest ka alustatakse. Linnavalitsuse struktuuri muutmiseks korraldatakse tööprotsesside audit ja moodustatakse sisekontrolöri ametikoht. Linnaelanikud saavad rohkem võimalusi otsuste tegemisel kaasa rääkida, räägib Katri Raik. Praegu tuleb luua tõesti platvorm, kuidas Narva inimesi linna arenguse kaasa, olgu see siis vanema põlvkonna kogu linnapea juures, olgu need sellised erikomisjonid. Kuidas Narva valmistub olema Euroopa kultuuripealinn aastal 2037 erinevad kaasamise formaadid, mida Narva seni on olnud hämmastavalt vähe. Katri Raigi lemmikteema koalitsioonileppes on uued töökohad linnaelanikele, mis saavad suures hulgas tekkida vaid Narva tööstuspargis. Otseühendus balti elektrijaama ja tööstusparkide vahel elektri otseühenduses, et oleks võimalik Narva tuua elektrimahukaid ettevõtteid selleks, et luua Narvale see eelis, mis Narvas loomupäraselt olemas on. Eesti 200 teemadeks Narva koalitsioonileppes on haridus ja sotsiaalvaldkond. Narva hariduselus on kahe riigigümnaasiumi tulekuga muutused vältimatud. Eriti mis puudutab põhikooli õpilaste eesti keele oskuse parandamist, räägib Eesti 200 Narva piirkonna juht Deniss Lartšenko. Selleks, et vältida seda olukorda, mis kunagi Kohtla-Järvel juhtus, ehk kuuenda, seitsmenda klassi õpilased, praeguseks peab toetama nende eesti keele õpet, kui me räägime sellest, et on olemas peaaegu igas munitsipaalkoolis erinevad keelekümblusklassid, siis tänaseks nende efektiivsus on noh, oodatust nõrgem, seega me tahaks kõik need klassid viia ühte puhta keelekümbluskooli, mis tähendab seda, et me loome eraldi kooli, mis on keelekümblussüsteemiga. Sotsiaalvaldkond muudetakse inimkesksemaks, et inimesed ei peaks oma toetusi ja soodustusi tikutulega taga otsima ja ametnikelt välja paluma. Linnavõimu poole tugevasti kaldu olnud linnaleht suletakse, kuid mis saab kurikuulsate diivani ja taumani tänavanimedega, pole veel teada, räägib Narva linnapeakandidaat Katri Raik. See on volikogu otsus, mina olen valmis selle küsimuse volikokku viima. Kuidas volikogu otsustab, see on juba teine küsimus. Olen selgel seisukohal, et nende tänavate elanikud ei pea käima välja ühtegi senti. Katri Raigi valimisliidul ja erakonnal Eesti 200 on Narva 31 liikmelises volikogus 17 kohta Keskerakond ja endise linnapea Aleksei Jevgrafovi juhitud valimisliit, elagu Narva. Jäävad opositsiooni uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Katri Raigi valimisliit ja erakond Eesti 200 sõlmisid Narva juhtimiseks koalitsioonileppe.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti soojuspumba Liidu juhatuse esimehe Raido Maluševi sõnul on täna kõige stabiilsemalt kasvav kütteliik soojuspump. Ta sõnas, et umbes kolmandik kogu Eesti elamufondist kasutab kas kütmisel või jahutamisel. Soojuspumpa. Elektrihinnad on võrreldes aastataguse ajaga kerkinud umbes kolm korda. Soojuspumba üheks tugevuse ks on Maluševi sõnul aga tõsiasi, et nende tööd saab seadistada vastavalt elektri börsihinnale. See tähendab, et siis, kui elekter on kallim, töötaks pum ka ökonoomsemalt. Täisautomaatset lahendust pakkuv, kaugelt seadistatav jahutust võimaldav küttesüsteem soojuspumpadel ei ole siinkohal jah, väga väga palju nii-öelda looduslikke vaenlasi, teised kütteliigid võimaldavad kas ütleme kolmest ehk siis kütte tarbevesi ja jahutus reeglina kahte. Tallinna tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuriinstituudi professor Martin Talfeld ütles, et soojuspump on ka võrdlemisi roheline kütteviis. Eeldusel muidugi, et elekter, mida pump kasutab, on roheline. No ütleme nii, et, et kui meil on hoones on soojuspump me näiteks tulevikus toodame põlevkivi asemel elektrit ma ei tea vesinikust, tuumakütusest või päikesepaneelide või tuulega, siis see nii-öelda automaatselt muudab selle hoone keskkonnajalajälje väiksemaks. Aga kui hoone on ühendatud gaasitrassiga, siis seda rohelisemaks muuta on keerulisem. Eeskätt soovitab teadlane tõusvate energiahindadega võidelda kodu soojustamise kaudu. Ta ütles, et mida paremini on kodus hoojustatud, seda tõhusamad on ka küttelahendused. Soojuspumba liidu andmetel on Eestis ka umbes 20000 majapidamist, kus köetakse ainult elektriga, näiteks elektriradiaatoriga. Talfeldi sõnul on see selgelt kõige kallim viis, kuidas kodu kütta, kuid ka nemad võivad sarnaselt soojuspumba omanikele kõrgemaid elektrihindasid vältida. Elektriradiaatorite puhul on see nutikuse rakendamine vaat et isegi kõige lihtsam sest see on üks seade, mis läheb pistikusse ja piisab, kui sinna panna ehituspoest saadab oleva taimeri vahele, mis siis teatud kellaaegadel katkestab selle radiaatori elektriühenduse. Talfeldi sõnul on elektri börsihind kõige kallim hommikuti, kui inimesed vett keedavad ja duši all käivad ning õhtuti, kui töölt koju naastakse",
"role": "user"
},
{
"content": "Õhk-vesi tüüpi soojuspumpade müük kasvab aasta-aastalt umbes viiendiku võrra. Teadlase sõnul on soojuspumpadel potentsiaali kujuneda roheliseks kütteviisiks, mis tuleb toime ka energiahindade kõikumistega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSenaator Barack Obama kinnitas mõne tunni eest Minnesota osariigis peetud kõnes, et temast on tõepoolest saanud demokraatliku partei lõplik kandidaat. Täna võin siin seista ja öelda, et minust saab demokraatliku partei kandidaat USA presidendi kohale, ütles Obama. Ühendriikide meedias rõhutati talle võidupärg andes, et tegemist on tõepoolest ajaloolise hetkega. Ameerika ühe suurpartei presidendikandidaadiks on esmakordselt ajaloos saanud mustanahaline poliitik. Obama peamine rivaal Hillary Clinton keeldus aga siin New Yorgis peetud kõnes veel alla jäämist tunnistamast ning oma kampaaniat lõpetamast. See on olnud pikk kampaania ja ma ei kavatse langetada täna mingisuguseid otsuseid, ütles Clinton, soovimata rääkida ka võimalusest, et temast võib saada Obama asepresidendikandidaat. Eile teatasid mitmed uudisteagentuurid, et Clintoni ja Obama kampaaniate vahel käivad selles küsimuses elavad arutelud. Tänasega algab seega USA presidendiralli viimane vaatus, kus kuni novembri esimese teisipäevani, mil valimised toimuvad, on nüüd silmitsi Barack Obama ja ta vabariiklaste kolleeg senatist John McCain. Neeme raud, New York.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA Demokraatliku Partei presidendikandidaat on Barack Obama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimene Aafrika päritolu ja esimene naine WTO juhi ametisova soovib vältida olukorda, kus rikkad riigid vaktsineerivad oma elanike ostes vaktsiin kallid kokku ja vaesemad peavad oma järge lihtsalt ootama. Sel aastal on mitmeid näiteid, kuidas riigid püüavad takistada vaktsiinide eksporti. Näiteks USA president Joe Biden ütles selgelt, et kavatseb jätkata USA poliitikat, mis tagab, et enne ameeriklaste vaktsineerimist vaktsiine teiste riikidega ei jagata. Seda hoolimata Kanada taotluses. Fieri tehas Mishiganis pidi aitama Kanadasse vaktsiini tarnida. Pandeemia ja selle mutatsioonid muudavad viiruse aga selliseks, et ükski riik ei saa end turvaliselt tunda enne, kui kõik riigid on asunud oma elanikkonda vaktsineerima, ütles WTO värske juht. Kuni eelmise aasta lõpuni juhtis onsoivela ülemaailmset vaktsiiniliitu kava, mille eesmärk on parandada vaktsiinide kättesaadavust kogu maailmas ja nüüd jätkata seda tööd WTOs. Nii on ta saanud ka hüüdnime vaktsiiniboss. Ta ütles, et umbes 100-le WT liikmel on oluliste koroonavaktsiinide tarnete ekspordil keelud või piirangud. Paralleelselt käib arutelu WTO intellektuaalomandi eeskirjade leevendamise üle. See puudutab nii farmaatsiaettevõtete uuendusi kui ka teadusuuringuid. See oleks üks viis, kuidas viia ravimite tootmine paljudesse riikidesse. Hea näide on Oxford AstraZeneca vaktsiiniga, mille tootmisel tehakse koostööd maailma suurima vaktsiinitootjaga India seerumi instituut. India valitsus on pidanud instituudiga läbirääkimisi AstraZeneca vaktsiini hinna langetamiseks. See on praegu umbes 1000 ruupijat ehk 14 eurot ühe annuse kohta. Kuigi pandeemia on WTO uue liidri jaoks kõige pakilisem väljakutse, pole see ainus. Eelkõige soovib ngosa Gonjavea end ajalukku kirjutada reformide läbiviijana. Selle poolest oli ta kuulus juba maailma pangas töötades ja kaks ametiaega ka Nigeeria rahandusministri ametis. Ta suutis aastatel 2011 kuni 15 vähendada oluliselt oma riigi rahvusvahelisi võlakohustusi. Praegu on tema eesmärk ajakohastada WTO reeglid vastavaks 21. sajandi oludele. Üks valdkond, kust alustada, on USA ja Hiina kaubandussuhted, kus puuduvad jõustamismehhanismid ja kus USA kehtestatud tariifid on vastuolus rahvusvahelise kaubanduse reeglitega. Konsioivela soovib muuta ka WTO mitmeid kivinenud reegleid, nagu näiteks hääletus või vaidluste lahendamise süsteem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval ametisse nimetatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) uus juht peab suurimaks väljakutseks vaktsiini-protektsionismi. See on tema hinnangul võti koroonakriisi lahendamisel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAprilli keskel vastu võetud lisaeelarve lubab omavalitsustele 130 miljonit eurot, sellest 30 miljonit on mõeldud kohalike teede korrastamiseks, teine 30 miljonit kriisis, vähenenud tulubaasi ja suurenenud kulude katus ning 70 miljonit uuteks investeeringuteks. Üsna kiiresti hakati arutama, mida tähendavad uued investeeringud. Nüüd on rahandusministeerium plaanid paika pannud. Kui projekt on selle aasta eelarves või hankeplaanis sees, siis riigilt saadud uut investeeringuraha selleks kasutada ei tohi. Riigi haldusminister Jaak Aab ütleb, et tema soovis toetust paindlikumalt pakkuda aga eelarves oli juba kirjas sõnapaar uuteks investeeringuteks. Ega meie siin enam nuputada ei saa, aga tegelikult kogu lisaeelarve on suunatud sellele, et kiiresti anda majandusele elavdussüst ka nende uute investeeringutega. Eesti linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veiko Luhalaid ütleb, et omavalitsused eelistanuks vabamaid käsi. Abipaketist oleks vaja abi siis kas nendele objektidele, mis tegelikult on ette valmistatud ja juba teoksil, on selgelt näha, et sel aastal või järgmisel aastal investeeringute jaoks omavalitsuse tuleb tunduvalt vähem raha. Tartu abilinnapea Gea Kangilaski räägib, et linn valmistab ki ette negatiivset lisaeelarvet. Me planeerime siin tulumaksu arvelt vähenemist praegu kaheksa kuni 10 miljonit ja oma tulude arvelt veel lisaks, nii et kokku kuskil 12 miljonit eelarve vähenemist tulude poole pealt, samal ajal saame riigi toetus kokku 6,8 miljonit, siis on ju ilmselgelt meil ei piisa. Niisiis, tõenäoliselt tuleb Tartu linnal rahapuudusel mõni selleks aastaks plaanitud investeering ära jätta. Samal ajal saab linn riigi käest 3,9 miljonit eurot, et ära teha mõni muidu tulevikuks plaanitud investeering ja Ab. Sinna taheti, leiad tingimustesse sisse kirjutada ka seda, et ei tohi ka ühtegi investeeringut ära jätta. Kui jäetakse investeering ära, siis raha ei saa nii hulluks. Asi ei läinud. Aga üldiselt ei usu Jaak Aab, et omavalitsustel tasuks kärpima tõtata. Tema sõnul läheb omavalitsustel praegu rahaliselt väga hästi. Eelmise aasta lõpus oli omavalitsuste arvel 230 miljonit eurot ja keskmine laenukoormus 27 protsenti. Tegelikult me soovitame omavalitsustel käituda umbes samamoodi, nagu riik on seda praegu teinud, et turgutada ettevõtlust, majandust, kogu seda keskkonda. Jaak Aab rõhutab, et seda, kui palju tulumaksu omavalitsuse kassasse jõuab, näeb täpsemini sügisel. Veiko Luhalaid tõdeb siiski, kui ka kõik omavalitsused veel negatiivset lisaeelarvet ette ei valmista siis mõeldakse sellele üle Eesti. Annaks jumal, et see niimoodi on tõesti, see, see mõju on lühiajaline ja see fiskaalne auk on väike. Aga omavalitsused kardavad siiski, et see võib olla küllaltki ulatuslik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Omavalitsused aga sooviks abiraha kasutada, et toime tulla selleks aastaks plaanitud kuludega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeeste apellatsiooni kaebus on meile teadaolevalt täiel määral rahuldatud. Meie jaoks välisministeeriumi jaoks kindlasti töö on tehtud siis, kui mehed on kodus. Nii meie konsul Indias kui ka kindlasti õigus ja konsulaarvaldkonna töötajad peamajast Tallinnas siirduvad siis kohapeale, et jälgida olukorda võimalikult kiiresti ka mehed reaalselt vanglast pääseksid. Teadaolevalt on on seda otsust ka veel võimalik edasi kaevata. Ja loomulikult loodame ja töötame selles suunas, et, et seda ei juhtuks. Kui süüdistus otsustab otsuse edasi kaevata, mis siis saab? Tegelikult on selle otsuse vaidlustamiseks mulle teadaolevat aega kuni 90 päeva. Kindlasti on meie soov, et nii kaua selle otsusega ei läheks ja et seda edasikaebamist ei tuleks. Kui otsuse edasikaebamiseks on süüdistusel aega 90 päeva, kas see aeg tuleb ära oodata, enne kui mehed koju saavad? No kindlasti on võimalik seda edasi kaebamata jätmise otsus langetada märkimisväärselt kiiremini. Millal välisministeeriumi esindajad Indiasse sõidavad? No esimesel võimalusel ja tegelikult on meil esindajad, nii suursaadik kui ka konsul kohapeal olemas, usun, et konsulil on võimalik meestega kohtuda juba lähemate tundide ja kindlasti lähemate päevade jooksul. Kas mehed on ikka veel vanglas, pärast seda, kui õigeksmõistev kohtuotsus välja kuulutati? Loodetavasti langeb see otsus ka mitte edasikaebamise kohta väga kiiresti ja võimalikult pea peaksid mehed saama ka vanglast vabaks eelmisel korral siis kui nad edasi kaebasid, siis ju tegelikult mehed pääsesid küll vanglasse välja, aga ei pääsenud riigist tulema, nii et noh, sellist limbot kindlasti nagu teist korda korrata. See oleks nagu, nagu kõige halvem signaalid on positiivsed, et ma olen ise siin kohtunud kahe aseministri ühtekokku kolmel korral, üldiselt nad nii-öelda poliitilisel tasemel on olnud olud mõistvad, et ka pärast seda vahepealset uudist, justkui oleks kohtunik soovinud ennast taandada. Tundub, et on nii meie kui brittide reaktsioon pannud natukene nagu asjad liikuma kiiremini. Aga noh, ma ütlen, et ei taha kindlasti enne kaagutada, kui, kui see muna on käes, et veel on nagu käed-jalad tööd täis.",
"role": "user"
},
{
"content": "India Chennai kohus mõistis õigeks kõik 35 laevakaitsjat, nende hulgas ka 14 Eesti kodanikku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUus Eesti Rahva Muuseumi hoone rajatakse Tartusse, Raadile, endise sõjaväelennuvälja territooriumile. Selle ehitamist on ette valmistatud juba aastaid, kuid nii kaugele kui praeguseks on jõutud, pole varem oldud. Nimelt kuulutas Eesti Rahva Muuseumi ehitamise sihtasutus küll 2011. aastal välja sellesama hoone ehitushanke ent siis võitjat välja ei valitud, sest ehitusfirmad küsisid liiga palju raha. Nüüd on siis hoone ehitus maksumust püütud materjalide arvelt odavamaks muuta ja ehitushinna võiks odavamaks muuta ka hangete tükeldamine. Kui 2011. aastal püüti leida ühe hankega kogu hoone ehitajad, siis nüüd valmib hoone nelja erineva hanke käigus. Riigi kinnisvara. Aktsiaseltsi Eesti Rahva Muuseumi projektijuhi Peeter Maueri sõnul loodetakse sel korral odavamalt hakkama saada ja seda näitas ka esimene kõige suurem hange. Täna kinnitas riigi kinnisvara aktsiaseltsi juhatus Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitamise riigihanke võitjaks OÜ Fund ehituspakkumuse summas 47,6 miljonit eurot, millele lisandub siis ka käibemaks. Peeter Mauer. Hindame seda meie ootuspäraseks pärast eelmist eelmist hanget sai tehtud projekti teatud muudatusi just erinevate materjalide kasutuse osas ja mõnede konstruktsioonide osas, mis olid noh, pakkumisest selgus, et on hirmkallid. Nüüd on natukene nüüd siin ütleme lihtsustatud mitte arhitektuurile lõivu tehes, vaid vaid lihtsalt leitud otsitud, veel lihtsamaid lahendusi. Kaks järgmist pakkumist, mis Eesti rahvusringhäälingule teadaolevalt olid Merko ja Astlanda ehituse omad olid ainult pool miljonit eurot kallimad. Nüüd on riigihankes kahenädalane vaidluste esitamise aeg. Kui neid ei saabu, kavatsetakse jaanuarikuu jooksul fundehitusega ka ehitusleping allkirjastada. Fund ehituse esindaja ütles, et nad ootavad enne rõõmustamist siiski äraehituslepingu sõlmimise kuid milleks Eesti Rahva Muuseumile uus hoone, vastab muuseumi tulevane direktor Tõnis Lukas. Eesti Rahva muuseumi hoonet on eelkõige Eesti rahvale vaja, sest sest praegu ju kurblooliselt suur osa Eesti rahvast ei ole Eesti Rahva muuseumis käinud sest ei ole sisuliselt näitusesaale. Ei ole suurt näitust, mida oleks mahtunud paljud inimesed vaatama. Plaanide kohaselt peaks Eesti Rahva Muuseumi uus hoone valmima 2015. aasta lõpuks. Sisustamise järgselt peaks see aga külastajatele avatama 2016. aasta lõpuks. Kokku võiks see maksma minna ilma käibemaksuta 63,1 miljonit eurot. Mirko Ojakivi Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigi Kinnisvara AS juhatus kinnitas Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitamise riigihanke võitjaks OÜ Fund Ehituse. Hoone peaks valmima 2015. aasta lõpuks. Riigi Kinnisvara AS Eesti Rahva Muuseumi projektidirektor Peeter Mauer; ERMi tulevane juht Tõnis Lukas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiseministeeriumi kodakondsuse ja rändepoliitika osakonna nõunik Anneli Viks selgitas, kuidas juriidilises kõnes nimetatakse asüülitaotlejaid ning kes on pagulased. Kui me räägime kas asüülist või varjupaigast, siis parem termin õigem termin, rahvusvaheline kaitse. Pagulane on siis selline inimene, keda kodumaal kiusatakse taga ja täiendava kaitse saaja on selline inimene, keda ohustab kodumaal sõda või muu ebainimlik kohtlemine. Eestis antaksegi kahte liiki kaitset. Üks on pagulase staatus ja teine on täiendava kaitse staatus. Aga kokku tuleb neid siis rahvusvaheliseks kaitseks nimetada. Eestis antakse pagulastele tähtajaline elamisluba kolmeks aastaks. Kui see aeg möödub, siis kontrollitakse põhjalikult, kas sellel inimesel on jätkuv kaitse vajadus. Samuti toimitakse ka täiendava kaitse saajatega, kelle elamisluba kehtib aasta. Anneli Viks. Augustikuu seisuga siis elab Eestis 337 inimest, kellele on antud siis tähtajaline elamisluba selle tõttu, et nad vajavad kaitset ja sinna 337 sisse käivad ka nende inimeste perekonnaliikmed. Vik mainis, et kui Euroopas algas 2015. aastal rändekriis ning keerulised sündmused Ukrainas, siis selle tõttu suurenes Eestis rahvusvahelise kaitse soovijate arv. 2018 oli meil 90 taotlust ja eelmisel aastal 101 taotlust, aga 2002 10. aasta nüüd eelmise kuu seisuga on esitatud ainult 37 taotlust, nii et tundub, et numbrid liiguvad kahanevas suunas. Üldiselt tulevad Eestisse ikkagi selliste riikide kodanikud, kus räägitakse vene keelt. Kõige rohkem on meil, kui ma vaatan aastate lõikes taotlejaid ikkagi Venemaalt ja gruusiast näiteks, aga ka Süüriast. Siseministeeriumi nõunik Anneli Viks kinnitas, et hirm pagulaste massilise Eestisse elama asumise pärast ei ole õigustatud ning paanikaks ei ole põhjust. Kindlasti ei ole põhjust paanikaks, võib-olla see arusaamatus tuleb sellest, et mõistetakse erinevaid rändeliike erinevalt. Jaetakse põgenikud ja rahvusvahelise kaitse taotlejad võib-olla teiste rändeliikidega segamini näiteks. Meil on ju elamisload neid õppimiseks ja perekonnaliikmete juurde. Aga rahvusvahelise kaitse taotlejaid tõesti on. Kui võrrelda Euroopa Liidu liikmesriikidega, siis Eestis on see arv kõige väiksem. Raadiouudistele Leevi Lillemäe",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu on Eestisse tulnud 37 inimest, kes on esitanud taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Võrreldes eelmiste aastatega on asüülitaotlejate arv märgatavalt vähenenud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna uus koalitsioon, mille moodustavad linnavolikogu, Keskerakonna ja Reformierakonna fraktsioonid, peab linna juhtimisel tähtsaks põhimõtet, et juhtimise struktuur peab muutuma lihtsamaks ja ökonoomsemaks. Selleks kaotatakse turvalisuse ja integratsiooniga tegeleva abilinnapea koht, sest sel kohal, nagu ütles Reformierakonda esindab Urmas Paet, pole lihtsalt mõtet. Abilinnapea de kohta vastas Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Jaotus on niisugune nii abilinnapea kui linnaosade kohta. Kohad jaotuvad pariteetselt mõlemal kolm abilinnapea kohta mõlemal neli linnaosa vanema kohta. Tuleva aasta tegevuskava seisab esimesena maamaksu järsu tõusu vältimine ja selleks tahetakse kinnitada maamaksumääraks Tallinnas 0,6 protsenti. Tegevuskava on pikk ja seal sees ka Tartu maantee läbimurde ja Vabaduse puiestee valmis ehitamine ning sadamaalade arendamine. Samuti läbirääkimised valitsusega, et vältida käibemaksu ühistranspordi dotatsioonilt ja mitte nõustuda ühistranspordi pileti hinna tõusuga. Kõige enne aga peab vastu võetud saama eelarve, millal see võiks toimuda, vastavad Urmas Paet ja Edgar Savisaar. Meil on detsember käes ja järgmise aasta eelarvet kuskilt ei paista veel, et oleks ju normaalne, et, et linn ikkagi alustab hiljemalt jaanuarikuus ka sama aasta eelarvega, kuna nüüd on tegelikult ju tuleb alustada eelarvega väga paljuski otsast peale, aga ma ikkagi väga loodaks n, et jaanuarikuu teiseks pooleks hiljemalt, ehk see oleks võimalik. Vaadake eelarvega on niimoodi, et ta on ju praegu üles ehitatud sellele ühele koma viiele miljardile. Kuna meie koalitsiooni üks põhimõtteid ongi see, et me oleme laenupoliitikas jäänud pidama selle arvu juurde, mis volikogus võeti, siis loomulikult eelarve tuleb põhimõtteliselt ümber vaadata. Mis tahes uue koalitsiooni tekkimisega kaasnevad poliitilised pinged, täna on need ennekõike seotud sellega, kuidas mõjub koalitsiooni muutus Tallinnas Toompeale. Savisaar on selles suhtes päris rahulik. Ma ei julge arvata, et see üldse midagi tähendab Toompea saalis toimuvale, sest et üks on ikkagi koalitsioon riigi tasemel. Teine on koalitsioon Tallinna tasemel. Ma ei tõmbaks siin väga selgeid paralleele, ma arvan, et need ei oleks põhjendatud. Peaminister Mart Laar kahtles eile Reformierakonna usaldusväärsuses. Maret Maripuu vastab. Kui rääkida riigikogu tasemel, siis minu arvates Reformierakond ei ole riigi tasemel rikkunud mitte ühtegi koalitsioonilepingu punkti ja ka siin ei ole päris õige öelda, et me oleme rikkunud koalitsioonilepingut. Me teatasime oma osapooltele, et me lahkume koalitsioonist ja kõik on toimunud, järgides reegleid. Me ei ole Isamaa liiduga ka koalitsiooni Tartus, Pärnus, aga see ei ole avaldanud Viljandis mingisugust mõju riigi tasemele. Milles näevad osapooled aga Tallinna uue koalitsiooni tugevust enne Edgar Savisaar, siis Urmas Paet Vaadake, tegu on kahe parteiga, kus on olemas distsipliin. Võib-olla see ei ole Eesti erakondades veel nii levinud, aga ma usun, et meil kahel on ja võib-olla selle poolest see koalitsioon ongi tugev. Mina pean kõige olulisemaks seda, et, et tekib üks ja selge piiriline linnavalitsus, kus on kaks selget poliitilise vastutusega osapoolt ja kaob ära selliste üksikisikute liiga suur roll, kes tegelikult ju väga kedagi ei esinda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas kirjutati alla koalitsioonileping Reformierakonna ja Keskerakonna vahel. Tallinna volikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Maret Maripuu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNõukogudeaegsed mälestuskivid tekitavad inimeste hulgas vastakaid arvamusi. On neid, kes tahavad, et need monumendid tuleks avalikust ruumist kõrvaldada. Teised jällegi leiavad, et juhul kui need monumendid ei kanna võõrvõimu sümboolikat ja sinna pole maetud sõjas surma saanud inimesi, siis ei peaks neid mälestuskive liigutama. Räpina vallavalitsuses ollakse äraootaval seisukohal, sest kohalikud inimesed ei ole monumentide teemat tõstatanud, ütles Räpina vallavanem Enel Liin. On kaks põhilist monumenti või peaks ütlema siiski üks, mis asub Räpina bussijaama vastas ja meie ausambapargis kõrvuti meie oma vabadussõja ausambamärgiga ja pean ütlema seda, et, et meil on rahumeelne kogukond ja meil ei ole siiani mingeid vastuolusid nende monumentide osas tekkinud või paiknemise osas ja punamonumente mälestuskividena on valla teisteski kohtades, et tegelikult on nad unarusse vajunud. Võru linnas asuvad enamus nõukogudeaegsed mälestuskivid kalmistul üks siiski kalmistu kõrval, kus leidub ka kunagise võõrvõimu sümboleid, tõdes Võru linnapea Anti Allas. Kindlasti me ei hakka midagi väga kiirustades toimetama, vaid soovime esmalt kutsuda kokku sellise spetsialistidest komisjoni, arutada nendega läbi, et teha selgeks, et millega siiski tegemist on küsida nende käest nõu ja soovitust siis arutada seda rahvaga, anda ka seda avalikkusele teada. Ja peale seda tuleb kindlasti see arutelu ka volikogus, kes peab siis selle lõpliku otsuse tegema, et kas ja mida peaks siis avalikust ruumist teisaldama. Põlva vallas asuvad taolised mälestuskivid parkides, kuhu on teadaolevalt maetud sõjas hukkunud inimesi, mistõttu monumentide teisaldamise ja säilmete ümber matmise suhtes teeb otsuse volikogu, ütles Põlva vallavanem Martti Rõigas. Mis on, meil võib olla teistmoodi kui mujal on, et, et meil need monumendid on enamasti sellised neutraalsed ja siin kuskil ei käi ka keegi midagi tähistamiseks lilli toomas. Et siin ei ole, ei ole sirpi ja vasarat ja ei ole uhkeid loosungeid ja nagu siingi, et, et on lihtsalt ema langeva pojaga, aga ilma igasuguse sümboolikat, et sellepärast nad ilmselt on ka nii neutraalselt saanud siin kogu aeg olla. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kagu-Eesti omavalitsustes arutatakse, mida teha Nõukogude-aegsete mälestuskividega ja nende monumentide juurde maetud langenute säilmetega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLeedus ei räägi inimesed ilmselt pühadelauas sellest, kui palju prae valmistamiseks elektrit kulus ja mis see kõik maksma läks, sest hinnatõus kodutarbijatele ei ole tulnud nii järsult kui Eestis. Uuel aastal tõuseb elektri hind enamusele majapidamistest vaid 10 protsenti. Nii on sätestanud riiklik reguleerija energeetikaajakirjanik Naglis, Navakas. Seal on sisse seatud meetmed, mis jagavad hinnatõusu pika aja kuni viie aasta peale ära. Nii et hinnatõus tuleb ja tariif on uuel aastal kõrgem, aga see ei ole nii palju kõrgem, kui ta oleks otseselt turuhindade järgi. Elektrituru lõpliku avamise kodumajapidamises lükkas Leedu praeguste kõrgete turuhindade tõttu edasi kevadele. Tootmisvõimsust nappuse probleem on aga siingi selge ja Leedu tahab oma tootmist tulevikus suurendada. Energeetikaajakirjanik Naglis Navakas. Üldine suund on taastuvenergeetika, see tähendab tuuleparke nii maismaal kui ka merel ja päikeseenergiat. Enamus tootmisvõimsust lisandub sinna ja on ka energia salvestamise projekt, kus kasutatakse liitumagusid. Praegu katab Leedu vaid veidi üle kolmandiku oma energiavajadusest. Energeetikaministeeriumis räägitakse soovist jõuda 2030.-ks aastaks tootmisega vajadustega samale tasemele. Roheenergeetika ja salvestustehnoloogiate kõrval otsib ka Leedu uusi juhitavaid tootmisvõimsusi. Leedu aseenergeetika minister Alpinas Sananavicius. Vesiniktehnoloogia ei ole veel valmis, lihtsaim lahendus oleks gaasijaamad, aga ka need emiteerivad CO kahte, mis on probleem. Ja me näeme tuumaenergeetika ettevõtmiste renessansi. Me ei ole seda diskussiooni Leedus veel alustanud, aga kui me selleni kunagi jõuame, siis on Leedu kindlasti üks konkurentsivõimelisemaid riike uue tuumajaama jaoks. Kõrged energiahinnad ei ole Leedus siiski kaasa toonud kurbust Ignalina tuumajaama sulgemise pärast sest elektri hind on seni aastaid madalana püsinud ja IgnaLiina jaama ga ei oleks võimalik ka elektrisüsteemi Lääne-Euroopaga sünkroniseerida. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp Ehand, Vilnius Leedu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedus tõuseb elektri hind kodumajapidamistele vaid kümme protsenti, see on võimalik, kuna enamus neist ostab elektrit veel riiklikult reguleeritud hinnaga. Praegu elektrit suuremas osas importiv riik kavatseb tulevikus seda taas ise rohkem tootma hakata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast seda, kui presidendikandidaadiks pürgiv välisminister Marina Kaljurand oli kohtunud Reformierakonnaga, küsiti temalt, miks ta ikkagi ei ole Reformierakonna liige. Kaljurand vastas nii. Jah, tõepoolest, kui peaminister tegi mulle ettepaneku asuda välisministri ametikohale, siis me sellest ka rääkisime ja me leppisime peaministriga kokku, et me tuleme selle küsimuse juurde tagasi. Aga praegu, kus ma olen presidendikandidaadikandidaat, siis ma ei pea seda sammu õigeks, sellepärast et, et president ei ole, ei saa kuuluda mitte ühtegi parteisse. Niisiis, kaljurand tunneb ennast juba praegu parteide ülesena. See seisukoht on tekitanud Reformierakonnas vaidlusi, on nii toetajaid kui vastaseid. Endine justiitsminister Rein Lang ütleb, et ministriks saades lubas kaljurand erakonnaga liituda. Marina Kaljurand sai mandaadi minna välisministri toolile, mida küsis peaminister Taavi Rõivas erakonna juhatuselt. Selle erakonna juhatuse koosolekul teatas Marina Kaljurand, et ta astub Reformierakonda. Teine küsimus on, kui õigustatud on üldse parteitud ministrid. Lang ütleb, et paadunud riigi õiguslasena vaatab tema seaduse mõtet ja Eesti riigiõiguslik süsteem on erakonnademokraatia. Niikaua, kuni meil on erakonna demokraatia niikaua minu meelest ei ole kohta sellistel huvitavatel kooslustel, mis poolenisti kuuluvad siis parteidele ja poolenisti mitte. Ehk täna on väga moes öelda seda, et mina ei ole parteiga seotud, ma ei ole partei eilane ja samal hetkel teostada riigivõimu. Erakonnad tulevad võimule läbi demokraatlike valimiste, kus nad peavad inimestele seletama midagi, mida nad tahavad teha. Nad lähevad, teevad valimiskampaaniat, nad saavad oma hääled, see tähendabki rahva mandaati. Need, kes ei ole erakonnaga seotud, Need ei ole valimistel käinud, need ei ole rahva mandaati ja neil ei ole mingit õigust rääkida rahva nimel. Nii et selles mõttes mina olen küll seda meelt, et Eesti valitsus peaks koosnema poliitikutest, kes on erakonna poliitikud mitte võtma kuskilt spetsialiste kõrvalt. Ja võrdluseks Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Valdo Randpere seisukoht. Mina arvan jälle vastupidi, et sellist piirangut nüüd seada ei tohiks, kui, kui peaminister valib üheks ministriks kellegi, kes ei kuulu erakonda ja kellegi, kes ei ole isegi osalenud valimistel. Aga see on väga tugev spetsialist, väga, väga hea valik, et mis see erakondlik kuuluvus siis nii väga juurde või annab või ära võtab. Inimesed, kelle nagu ainsaks tugevuseks või, või oluliseks tugevuseks elus on erakondliku kuuluvus või rahvus või sooline kuuluvus. Minu meelest need omadused, need ei ole nagu sellised mingit tugevust või, või nõrkust näitavad, et, et kui inimesel midagi muud ei ole peale erakondliku kuuluvuse noh, siis, siis on tal ikkagi väga vähe elus antud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonnas on eriarvamused, kas Marina Kaljurand peaks olema erakonna liige.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPresident Toomas Hendrik Ilves ütles oma avakõnes, et eestlased on edetabeli usku rahvas, kes tahavad ikka teada, kuidas neil läheb, võrreldes teistega. Täna sellest rääkides tõi president muuhulgas välja ka teemad, mis teda murelikuks teevad. Sallivus ja sooline tasakaal viimase kohta ütles ta. Siinkohal meie näitajad seni ei parane. Eesti sooline palgalõhe on suurim Euroopas. Me ei tohiks jätta juhtivalt kohtadelt kõrvale poolt oma inimeste võimekust. Suurim rühm, väljarändajad on noored naised. Selmet pakkuda populistlikke lahendusi, peaksime suutma luua noortes usku, et neid võetakse siin tõsiselt ja makstakse neile sama palju palka ka siis, kui nad on naised. Aruande peatoimetaja, Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets nentis, et mida kaugemalt vaatad, seda parem olukord paistab. Kõigepealt on terve hulk tõesti eluvaldkondi ja ka teemasid, kus Eesti on Euroopa liidus täna juba noh, suhteliselt tubli tegija, parem kui keskmine majandus, vabadus, internetikasutus, koolile, teadmiste tase nüüd, kui me vaatame seda, seda, kus me Euroopast natuke maha jääme, siis need on tavaliselt sellised nii-öelda väljundi teemad meie palk ja, ja no meie tervis ja. Kokkuvõtteks ütles Heidmets, et Eesti on suutnud rajada hea arengukeskkonna, nüüd peab areng ise järele tulema. Tartu Ülikooli professor Jüri Sepp juhtis tähelepanu sellele, et kui päris paljud arvavad, et Eestis on edendatud majandust inimese arvel siis tegelikult see nii ei ole. Kui me võrdleme Eesti positsiooni nende kahe näitaja osas või kahes valdkonnas maailmas siis tuleb öelda, et Eesti inimene on väga kõrge kvaliteediga, kui me vaatame haridust ja tervist. Me saame maailmas 27. koha inimarengu näitajate järgi. Majandusarengu järgi oleme alles 40 seitsmendad. Eelmise teemaga seostub Tallinna Ülikooli professor Janu Tootsi tõdemus Eesti inimese madalast enesehinnangust. Tunnetuslikult hindavad eestimaalased pea kõiki parameetreid viletsamaks, kui näitab objektiivne statistika. Kui me võtame näiteks terviseseisundit või palga vastavust töötaja ootustele siis siin Eesti puhul on väga suured käärid, ehk siis lihtsalt öeldes eestlaste eestimaalaste tervis ei ole nii halb, kui nad ise arvavad seda olevat. Nende palk ei ole nii madal või nii ebaõiglane, see on korrektselt sõna. Et see palk ei ole nii ebaõiglane, nagu inimesed tunnetavad. Ja kui uuringus juhitakse tähelepanu sellele, et inimestel on vähenenud huvi poliitikas osalemise samuti eriti siinsel muukeelsel elanikkonnal usaldus riigi vastu siis Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin juhtis veel kord tähelepanu sallimatusele. Kuidas öelda, siis Eesti häbirida, kus Eesti on OECD, need on need jõuka, eks ole, need jõukad riigid, kellega me nüüd tahame ennast võrrelda OECD liikmete hulgas sallivuse poolest vähemusrühmade suhtes kõige-kõige-kõige viimane peal. Türgi samal ajal märkis Anu Toots, et selle tendentsiga ei kaasne abivalmiduse puudumine. Aga lõpetuseks ka tema mõte seoses sellega, et eestlastes on ühinenud rahulolematus tänasega ja optimism tuleviku suhtes. Kui me oleks rahul juba tänasega siis tõenäoliselt ei oleks meil nii palju energiat muudatusi ette võtta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esitleti värsket Eesti inimarengu aruannet.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTöötukassa oma praeguses vormis loodi eelmise aasta suvel kahe tööturuorganisatsiooni ühendamisel ja täna nentisid nii tööandjate esindaja Tarmo Kriis kui töövõtjate esindaja Harri Taliga, et uute ülesannetega on toime tuldud. Taliga sõnul on tehtud isegi kolossaalne töö. Töötukassa nõukogu esimees Tarmo Kriis. Mina olen olnud kogu aeg seda meelt, et töötukassa on eelkõige kindlustusorganisatsioon, kellel peavad olema oma tegevuseks vajalikud ressursid. Ja tegelikult on töötukassa täna minu arvates seda rolli järjest rohkem täitma hakanud ja töötukassa on väga hästi kohanenud tegelikult selle majanduskriisiga. Majanduskriis on õnneks hakanud leevenema ja registreeritud töötute arv vähenemas. Samas arvab töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel. Ega selliseks ülevoolavaks optimismiks meie vaatenurgast põhjust ei ole, kuigi see registreeritud töötuse langemine jätkub tõenäoliselt ka nüüd järgmistel nädalatel ja, ja kuudel, aga me prognoosime, et see jõuab sinna kusagil 83000 juurde ja jääb siis niimoodi ka ka püsima ja oleks väga hea märk. Muidugi kui ta sügisel enam sellelt tasemelt kõrgemale ei tõuseks protsentides, oleks see siis kuskil 12,5, et kui täna on registreeritud töötuse määr 14,1. Ning töötukassa nõukogu liige Harri Taliga tõdes, et töötute üldarvust on isegi olulisem tööhõivenäit. Selleks aastaks prognoositakse ikkagi kuskil ainult 580000 hõivatut ja see on väike number, mis on praktiliselt 75000 väiksem, kui ta oli nii-öelda enne kriisi ja, ja see on sisuliselt ikkagi ka kuskil 10 aasta tagusel tasemel. Ehk põhiväljakutse ongi tegelikult see, et see hõivatud number hakkaks kasvama isegi mitte nii palju töötute arvu vähenemine. Kui me räägime töötuse protsendist ja töötute arvust, siis on käinud kogu aeg vaidlus selle üle, kui palju on meil lisaks registreeritud töötutele veel registreerimata töötuid. Meelis Paavel ütleb, et praeguse seisuga on registreeritud umbes 80 protsenti töötutest. Arveloleku lõpetamise põhjustest on umbes pooltel uuesti tööle minek. Teiste suhtes on olukord segasem. Tegelikult töötuna registreeritud võib olla nii kaua, kui sa ise aktiivne tahad olla. Kõik need inimesed on kaitstud ravikindlustusega, nii et kui ravikindlustus tuleb inimesele kuidagi teisel moel, siis see võib olla ka motivatsiooniks. Miks enam töötukassa staatust ei kasutata? Raha on alati vähe ja kui rääkida sellest, millal võiks uuesti alandada töötuskindlustuse määra siis leitakse, et sellest saab rääkida siis, kui töötukassa tagavarad on vähemalt samasugused kui enne kriisi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Töötukassas räägiti olukorrast tööturul ja töötuse olukorrast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPlastimaksu kehtestamises jõuti kokkuleppele hiljutisel ülemkogul. Uuest aastast hakkavad liikmesriigid maksma 80 senti iga kasutusse võtmata plastikilogrammi eest. Vaesematel riikidel on loota ka soodustust. Liikmesriike tõukasid üksmeelele koroonapandeemia tekitatud kaos ja hiigelvõlad, mille tagasimaksmiseks tuleb raha leida. Plastimaksust loodetakse saada ligi kuus miljardit eurot. Tegelikult kavandati plasti maksustamist juba enne viirusekriisi, et täita ühendkuningriigi liidust lahkumisel tekkivat eelarveauku. Plasti ringlusse võtmine on liikmesriikides praegu väga erinev. Näiteks Eesti, Soome, Malta ja Prantsusmaa suunavad taaskasutusse vähem kui kolmandiku plastijäätmetest. Samas Leedu, Küpros ja Bulgaaria võtavad ringlusse kuni 75 protsenti plastist. Prantsusmaa on välja arvutanud, et uuel aastal tuleb riigile Euroopa liidule plastimaksu tasuda 1,2 miljardit eurot. Lisaks raha kogumisele on plastimaksu eesmärk keskkonnasäästmine. Samas märgivad asjatundjad, et näiteks plastpudelite tootjad on juba praegu suure surve all, et üha karmistuvaid nõudeid täita. Nad on hakanud kasutama alternatiivseid materjale, mille keskkonnamõju on aga suurem kui plastil. Suurem on nii energiakulu, süsihappegaasi õhku paiskamine kui ka toodete kaal. Euroopa plastikäitlejate organisatsioon toob välja veel ühe probleemi. Plastpakendite taaskasutuse suurendamine nõuab väga suuri investeeringuid kogu tootmis ahelas. Vaja on innovatsiooni, uusi masinaid, plastpakendite loodussõbralikuks arendamist plastimaksuga kogutav kuus miljardit eurot tähendab aga selle võrra vähem raha ringmajanduse edendamiseks. Kokkuvõttes ei suurenda plastimaks plasti taaskasutamist Euroopas, vaid muudab selle lihtsalt kallimaks. Ka plastikäitlejate organisatsioon hoiatab, et see sunnib kasutusele võtma lõppkokkuvõttes suurema keskkonnamõjuga pakkematerjale. Plastimaksu lõplikud üksikasjad pole veel selged aga kuna liikmesriikidel on plaanis jätta plastimaksu kokkukogumise asjus üsna vabad käed, siis tõenäoliselt on eri riikide nõudmised tootjatele väga erinevad ja see hakkab kahjustama ka ühise turu toimimist. Plastimaks peaks Euroopa liidus kehtima hakkama esimesest jaanuarist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu uus plastimaks ei pruugi suurendada taaskasutust, vaid suunab kasutama teisi materjale, mille keskkonnamõju on suurem kui plastil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõigepealt meediaekspert Raul Rebane, kes rõhutas, et me ei peaks muretsema mingite reitingute pärast, mida vahetpidamata mõõdetakse. Täna ei ole enam mitte niivõrd tähtis see, kui palju inimesi kuulab. Tähtsam on see, kes kuulab, säilitades ühiskonna, arvamusliidrite, kohaliku vaimse eliidi lugupidamisega vastu, mida tehakse, sest inimene kohe mõistab, et mis on loo eesmärk ja mida proovib minus tekitada, mis tundeid siis, kui nende inimeste toetus on olemas, siis on olemas ka toetus kogu kanalile ja kogu programmile. Mida meile soovida, mitte minna pea teelt kõrvale. Praegu on hästi palju ahvatlusi minna niinimetatud tabloid või kollasesse suunda minna eemale üldisest üksikule ja mõni nimetab ki seda uueks ajakirjandussuunaks. Ja et nii palju uusi tehnilisi kanaleid, et te niikuinii ei pea vastu see oma tähtsust. Alati jääb teatud hulk inimesi, kes määravad ühiskondlike liikumiste suunad ja nende kaotamine on katastroof. Teiste kaotamine. Hanno Tomberg juhtis päevakaja kolm aastat. Ma arvan, et lähemal ajal on hästi oluline see, kuidas päevakaja ja sealtkaudu ka raadio uudistelõigud jõuaksid internetti võrdlemisi kiiresti, sest see meedia levib kiiremini, kui me veel võib-olla paar-kolm aastat tagasi arvata oskasime. Ja ma usun, et see on see väljund, mida päevakaja peaks täna veel otsima. Et oma materjali ka väärtustada uutes meediates. Mis on päevakaja fenomen? Päevakaja fenomen on seal töötavad inimesed. Ma usun, et usaldusväärsus on see, mis sellega kaasas käib, aga nagu ka tänasel konverentsil öeldi, siis hästi oluline on see, kuidas me neid uudiseid esitame ja seda teevad eelkõige ikkagi need inimesed, kes töötavad päevakajas. Rahvusringhäälingu nõukogu esimees Andres Jõesaar, mis teeb Päevakaja kõige kuulatavamaks uudiste saateks? Lapsest saadik on ta olnud, ta on kuidagi nii loomulik olnud, see uudiste kokkuvõte, analüüs kõige-kõige sellise sügava lähenemisega, et ta ei ole kunagi pealkirjastunud. Ta ei ole selliste kollast hüüdlausete hüüdmise koht, vaid seal on mõtlevad inimesed taga ja ma usun, et see ongi see kõige põhilisem asi, mis päevakaja heaks teeb, et seda tehakse südamega ja seda teevad väga head inimesed. Isegi ilmateadet, ma usun päevakajas rohkem kui mujal. Ringhäälingute liidu juht Urmas Loit, kes on ka endine päevakaja tegija, ütles, et päevakaja peaks rohkem kuulajatega kohtumas käima. Nad ju sageli raadioinimesi nägupidi ei tea ja igalühel on siis ette kujutatud oma kujutluspilt sellest konkreetsest inimesest, kes raadios räägib ja tavaliselt see tegelikkusele üldse ei vasta. Ilma kuulajateta ei ole ju ka raadiosaadet, nii et ilma kuulajateta ei oleks päevakaja 50 aastat saanud vastu pidada. Ja selles mõttes võib-olla on kasulik käia ka inimestega maalt ja metsast juttu puhumas. Ja siis ei tundu see Eesti elu ka võib-olla nii väga Toompea, Brüsseli ja Iraagi keske.",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Päevakaja\" pidas juubeliseminari.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSvedlanna sihhanovskaja tänas Eestit nii moraalse kui praktilise toetuse eest ka selle eest, et Eesti korraldas julgeolekunõukogus läbirääkimised Valgevene teemal ja on toetanud Valgevenet ka Euroopa liidus. Temalt küsiti pressikonverentsil, kas Valgevene opositsioon on valmis väga pikaks vastuseisuks praegusele režiimile ja kuidas loodetakse saada finantstoetust selleks võitluseks samuti eksiilis tegutsevale Valgevene sõltumatule meediale. Loomulikult me peame olema valmis pikaks võitluseks ja ma olen kindel ja loodan, et rahvusvahelise kogukonna ja rahvusvahelise surve abiga suudame saavutada oma eesmärke. Me tahame lahendada selle poliitilise ja humanitaarkriisi rahumeelselt. Ma loodan ka seda, et režiim kuulab meid läbirääkimiste laua taga. Me ei taha kättemaksu Lukasenkale, me tahame uusi vabu ja õiglasi valimisi. Ja meie jõupingutused peaksid olema suunatud sellele, et see hetk saabuks varem. Ma peaksin ütlema, et me saame tõesti väga palju toetust eksiilis elavatelt inimestelt ja on ka programme, mis algatati selleks, et toetada meediat, üliõpilasi ja teisi ning me loodame, et see toetus jätkub kuni meie võiduni, ütles Svetlana Tsihhanovskaja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas viibiv Valgevene opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja tänas Eestit toetuse eest ja avaldas lootust, et Euroopa Liidu järgmine sanktsioonide pakett tuleb senistest tugevam. Tsihhanovskaja vastas ajakirjanike küsimustele Kadriorus pärast kohtumist president Kersti Kaljulaidiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRisti loomemaja kõrval asuv plats oli kohe peale turupäeva algust täitunud lettide ääres toimeavate müüjate ja ostjatega turupäev aitab kasvatada kogukonna tunnet ning toob elanikele koju kätte väiketootjad lähemalt ja kaugemalt jätkab üks risti taluturu korraldaja Elle Seil. Eesmärk on anda inimestele värsket toodangut otse siit turu pealt ja toetada Eesti väikeettevõtjaid, sest paljud ei suuda suurtesse kettidesse ennast sisse süüa ja siis nad saavad tulla ja müüa niimoodi siin meie turul seda kaupa. Turukülastajate seas on neid, kes on iga paari nädala tagant peetaval turul käinud selle algatamisest peale, mida üks kohalik siit kaasa ostab, jätkab risti talu turu külastaja Kaie. Minule väga meeldib, ma olen peaaegu vist iga kord käinud siin paar korda vahele jätnud, aga näe kõik ikka neid õunu ja ja mahla ja, ja leiba ja selliseid asju ja mune ja. Läänemaal vaimulikuna töötav kari oli aga risti taluturul esimest korda. Ma tulin vaatama siit, et kas ma saaksin mett, et, et neid saab kingituseks anda sünnipäevale ja, ja siis leidsin endale ka, et, et magusat ja ja soolast ka. Korraldajate sõnul on kohalike huvi taluturu vastu olnud suur, jätkab üks risti taluturu korraldaja Elle Seil. Tagasiside on positiivne ja tegelikult inimesed tahaks isegi, et see toimuks iga nädal, aga kuna meie teeme seda tööd vabatahtlikuna ja see on tegelikult väga suur töö, siis me lihtsalt ei jõuaks seda iga nädal korraldada. Risti taluturgu peetakse alates eelmise aasta juuli lõpust rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Risti Läänemaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soov turul käia on ka väiksemates kohtades elavatel inimestel ja kui vaja tuleb see turg ise organiseerida. Läänemaal Risti alevikus peetakse kogukondliku algatusena paaril korral kuus taluturgu, kus inimesed saavad head ja paremat osta otse väiketootjate endi käest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänane Euroopa ülemkogu on mõneti harukordne, nimelt peavad riigijuhid vaid ühe päevaga ära lahendama kõik kavas olevad küsimused. Pikemas perspektiivis põhjustavad kõige enam ilmselt muret kaks päevakorrapunkti. Esiteks Venemaa, mille võimaliku agressiooni vältimiseks räägitakse läbi Euroopa Liidu mänguplaan. Euroopa komisjon on ette valmistanud laia sanktsioonide paketi, kuid üllatus momendi säilitamiseks seda välja ei käida. Kuid küsimus on selles, kas võimalikud majandussanktsioonid on piisavalt mõjusad, et agressiooni ära hoida. Peaminister Kaja Kallas. Me räägime loomulikult väga suurtest summadest, kui me vaatame aastate taha, kui on sanktsioonid kehtestatud, siis Venemaa on kaotanud kuskil kaks protsenti ta oma sisemajanduse kogutoodangust sanktsioonide tõttu, nii et jah, nendel sanktsioonide on kindlasti mõju. Aga Euroopal on vaja ka sellist strateegilist kannatust sanktsioonide pidamises ja rakendamises. Teiseks suureks teemaks võib pidada koroonaviiruse omikrontüve levikut. On märke, et mõned Euroopa riigijuhid võivad paanikas taas reisipiiranguid kehtestada kuigi omikron levib juba kõikjal. Seega, kas Euroopa suudab enda siseseid reisipiiranguid vältida? Me oleme kokku leppinud, et me selliseid samme tegelikult ei tee omavahel ja me katsume hoida Euroopas sellist ühtset joont. Kas me suudame seda vältida? Ma ei, mul ei ole seda vastust selgelt, et me suudame, aga proovime. Varasemalt pole piirangute seadmine viiruse eritüvede levikut takistanud. Uurisin Kaja Kallaselt, kas see tähendab, et uute reisipiirangute kehtestamine oleks otsekui koroonapopulism. Ma selles osas olen nõus, et väga palju on esiteks sisse harjunud mustreid selle viirusega seoses, mis ei ole tegelikult võib-olla lõpuni enam selle viirusega seotud ja ja teine pool on, on ka see pool, et tõesti nagu ma ütlen, inimestel on tihti tunne, et kõik halb varitseb meid väljaspoolt ja sees on ainult hea, aga tegelikult, kui me teame, et viirus levib riigi sees, siis see piiride kinnipanek ei aita tegelikult seda viirust kinni hoida. Lisaks räägivad riigijuhid energiahindadest Valgevenest ja migratsioonist. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu riigijuhid kohtuvad täna Brüsselis Euroopa Ülemkogul. Olulisemateks teemadeks on võimalikud sanktsioonid Venemaa vastu ning koroona omikroni tüvi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKoos senati demokraatidega hääletasid tunnistajate kutsumise poolt vabariiklased Susan Collins ja Mitt Romney, räägib USA ülemkohtu peakohtunik John Roberts. Poolt on 49 ja vastu 51, ettepanek on tagasi lükatud. Veel viimase hetkeni lootsid demokraadid, et nendega liituvad veel kaks mõõdukat vabariiklast Lissa Murkovski ja Lamar Aleksander. Eriti pärast uudiseid, mille järgi kavatseb endine rahvusliku julgeoleku nõunik John Bolton oma raamatus kirjutada, et president Trump sidus Ukrainale sõjalise abi andmise uurimise alustamisega eelmise asepresidendi Joe Bideni ja tema poja Hunteri tegevuse üle. USA senaator, demokraat Richard Blumental. Ma olen oma kolleegides kohutavalt pettunud, et nad hääletasid üheskoos parteiliini pidi ja seadsid oma erakonna riigist kõrgemale, räägib USA senaator, vabariiklane Lindsey Cream. Ukrainlased said oma raha mingisugust uurimist Bidenite tegevuse üle ei olnud. Kas see on teguviis kuigi sobimatu, mis raputab demokraatia alustalasid? Ma ütlen, et mitte. Senaatorid otsustasid, et viimane hääletus trumpi kohtuprotsessis toimub tuleval kolmapäeval. Suure tõenäosusega mõistetakse president õigeks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA senat otsustas, et president Donald Trumpi kohtuprotsessile ei kutsuta uusi tunnistajaid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUkraina presidendi Volodõ mõrselenski sõnul on ÜRO julgeolekunõukogu jõuetu ja selle iganenud süsteem ei suuda Venemaad karistada. Tema hinnangul peaks julgeolekunõukogu kaotama alaliste liikmete vetoõiguse ja ÜRO viskama Venemaa välja inimõiguste nõukogust. Zelenskõi võrdles udja sõjakuritegusid toime pannud Venemaa vägesid terroristidega. Tsiviilisikuid lömastati tankidega, kui nad istusid keset teed oma autodes lihtsalt Venemaa sõjaväelaste naudinguks. Nad lõikasid maha jäsemeid läbi, kõrisid naisi, vägistati ja tapeti nende laste ees. Zelenskõi näitas diplomaatidele hiljutistest õudustest ka videoid, mida Venemaa suursaadik ÜROs Vassili Ne Penzia nimetas võltsinguks. Sellel ajal, kui linn oli Venemaa relvajõudude kontrolli all, ei kannatanud ükski tsiviilisik mingisugust vägivalda. USA valitsuse hinnangul on aga Venemaa sõjakuritegude kohta piisavalt tõendeid ja administratsioon toetab rahvusvahelise kriminaalkohtu uurimist. Samuti kavatsetakse Venemaale kehtestada veelgi karmimad sanktsioonid. Muuhulgas keelatakse uued välisinvesteeringud riigi majandusse. Valge maja pressiesindaja Jen Saki. Reso se näo Givend Sanktions. Venemaa ressursid ei ole lõpmatud eriti nüüd, kui oleme kehtestanud halvavaid sanktsioone. Nad on sunnitud valima väärtuslike dollari, reservide ja uue tulu raiskamise või maksejõuetuse vahel. Valge maja kinnitusel jätkatakse ka Ukraina sõjalise toetamisega kongressis järgmise aasta kaitse-eelarvest rääkinud USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Mili rõhutas, et ukrainlasi on kõige rohkem aidanud tanki ja õhutõrjesüsteemid. Venelaste takerdumine on aga näidanud tänapäeva sõjakeerukust. Näeme, et vägedel, mis on mõeldud võitlema hõredal metsasel mägisel maastikul, on keeruline linnas. See on tõendatud ja üks põhjus, miks venelased Kiievist lahkuvad. Senatis arutatakse aga erakondade ülest eelnõu, millega soovitakse Venemaa välja visata mitmest rahvusvahelisest organisatsioonist teiste seas näiteks G 20-st ja Interpolist. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna peaks lääneriigid ja USA avalikustama uued sanktsioonid Venemaale. USA kongressis arutatakse ühtlasi veel Venemaa välja viskamist sellistest rahvusvahelistest organisatsioonidest nagu G20 ja Interpol. Ukraina arvates peaks jõulisemaid samme astuma ka ÜRO.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLõppeval aastal möödus juba sajand ajast, mil ajalooline Valki linn jagati mööda konnaoja pooleks, nii et üks osa jäi Eestisse ja teine Lätti. Valga kuuluvuse probleem lisas Eesti ja Läti iseseisvumise aegu parasjagu pingeid ning nüüd on mõlema riigi omavalitsused aastaid nuputanud, kuidas seda eraldatud vähendada. Äsja valminud kahe linna ühine keskväljak loob kokkupuutevõimalusi oma rahvale ja peaks pakkuma huvi ka turistidele. Kui pandeemia ükskord möödas on. Valga valla arhitekt Irsi Tintera. Poolitatud linnaruumi uheks ja samal ajal kuidas nagu valija tuua selle koha eripära, see piir on see koht, mille paras on võimalik, et siia tulevad turistid just imetlema seda võimalust ole korraga kahes riigis, piir on kustutatud sellest linnaruumis ainukene, mis, mis nagu piiri toob, eile on need kohustuslikud piiripostid, mis, mis pidi kohale jääma. Aga samal hetkel on selle lahenduse see üks koht, kus, kus on piir reaalselt markeeritud silutisse sisse, kus on esti aleti, lipud ja kus on ka piiri putka imitatsioon ja seal on ka selline istepingt, kus, kus te saate korraga oma kaaslasega istuda niimoodi, et te olete Eestis ja tema on Lätis, teine koht on minu selja taha, kus me ehitasime otse piiri peale kiik. Kiik lähtub selgelt Eesti ja leti kulla kiigedest mis oli alati kohad, kus kohalikud said kogu eriti noored ja said sõprussuhet luua. Ja me panime sellesama kiigu piiri peale niimoodi, et te saate korraga kiikuda hästi leti ja tagasi. Me tõepoolest usume, et kui me teeme linnaruumi korda, siis see mõjub ka nendele hoonetele, mis selles piirkonnas asuvad. Nende kinnisvara väärtus tõuseb, et nende omanike valmisolek nende hoonetega midagi ette võtta tõuseb ka. Meil vedas. Oma Lõuna-Euroopa nägemuse linnaruumist kul, kasutades meie oma paraseid materjale puid ja dealis ja üks nendest elementidest, mis nad meile siia tõid, on just need puidust Bergolad ehk need on istumiskohad mis pakuvad inimestele nii päikese kui tuulevarju.",
"role": "user"
},
{
"content": "Piirilinnu Valgat ja Valkat ühendab nüüd maailmas ainulaadne, kaht riiki hõlmav keskväljak. Kataloonia arhitektide visiooni põhjal taastati kunstlikult lõhutud ajalooline linnaruum tänapäevasel kujul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti juht Merike Jüriloo selgitas pressikonverentsil, et Eesti esimene nakatunu sai viiruse Iraanis, kus ta viibis pikemal töölähetusel. Istanbulist Riiga lennanud mees jälgis juhiseid ja võttis ise kiirabiga ühendust. Lisaks talle oli bussis 24 inimest. Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai. Need inimesed on meile teada, me oleme nende inimestega ühendust võtnud, me anname neile siis selle info, et on potentsiaalne oht. Nüüd kuna te olete kokkupuutes olnud ja neile inimesel on siis soovitus, inimeste tervist jälgitakse 14 päeva, mis on see haiguse peete periood inimestele antud siis seesama soovitus püsida võimalusel kodus, mitte minna tööle, vältida sotsiaalseid kontakte. Et haigus ei avaldu nii ruttu, isegi kui inimesed seal bussis selle haiguse said keskmiselt ikkagi haigus avaldub seal viiendal, kuni seitsmendal päeval. Millega aga peaksid arvestama koolid, kelle õpilased naasevad vaheajalt? Terviseameti juht Merike Jürilo. Hetkel me oleme andnud haridusministeeriumi kaudu soovitused koolipidajatele, et riskipiirkonnas saabuvate laste puhul kaaluda koduõppele jäämise võimalust tegelikult hinnata koju jäämise võimalust. Ja teiselt poolt see, mis ma ka enne mainisin, et tegelikult igal juhul ka see, kui me räägime praegu riskipiirkondadest, eks ole, aga tegelikult igasugune liikumine laiemalt oluline on ka hügieeninõuete täitmine nii-öelda kõrgendatud tähelepanelikkus selles osas koolides. Kui Leedu kuulutas viiruse ohu tõttu välja eriolukorra, siis terviseamet praegu selleks Eestis vajadust ei näe. Terviseameti poolelt me hetkel ei ole teinud ettepanekut eriolukorda kehtestada mei hetkel arvame, et see oleks ebaproportsionaalne meede antud olukorras. Eriolukord annab meile võimaluse jah, liikumispiiranguid seada mingites piirkondades sundtöötamist, võõrandamist, hetkeolukorras see pole vajalik. Küll saab kaaluda teiste seaduste alusel soovitusi ürituste ärajätmiseks, et selleks pole vajalik. Eriolukorra kehtestamine. Koroonaviiruse levik tuleb täna jutuks ka valitsuse pressikonverentsil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis on esimene koroonaviirusesse nakatunu. Tegemist on Iraani kodanikust Eesti alalise elanikuga, kes viibib praegu Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinikus arstide hoole all. Terviseameti hinnangul pole eriolukorra väljakuulutamist viiruse tõttu praegu vaja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUgala teatri nõukogu esimees Siim Sukles ütles meie uudistele, et teatris on vaja muudatusi nii repertuaaris kui ka juhtimises. Ütleme, et on teatud kitsaskohti atmosfääris, me ei ole rääkinud isikutest, me oleme väga selgelt rääkinud funktsioonidest. Teatri loominguliste töötajate poolt intervjuud andma volitatud näitleja Indrek Sammul rääkis, et audiitoruuring teatri siseelu kohta on töötajate jaoks ehmatav. Analüüs hõlmab praktiliselt kõiki selle maja valdkondi, struktuure ja ka maja sise tööõhkkond, ma olen seda lugenud, see on pehmelt öeldes on see hävitav. Ma arvan, et, et just see ilmselt on tinginud kogu selle olukorra, midagi peaks proovima parandada selles tööstruktuurides ja kõiges muus, ütleksin veel seda, et, et see kõik see situatsioon, mis on siin tekkinud, et see ei ole tekkinud ühe aastaga, ei ole tekkinud kahe aastaga ega isegi kuue aastaga, vaid see on tekkinud siin 15 aastaga, 20 aastaga. See kõik on kujunenud niimoodi, et siin ei ole ühest süüdlast, et sina oled süüdi, kuskil on midagi jäetud tegemata, kuskil on midagi edasi lükatud ja niimoodi see on kujunenud, kuhjunud, kuhjunud, kuhjunud noh ja nüüd me oleme selles hetkes, et on vaja edasi minna. Nõukogu esimees Siim Sukles tõdeb, et Ugala teatri nõukogu oleks pidanud juba aastaid varem pöörama tähelepanu sellele, et kahe ülesande koondamine, see on siis vastutamine loomingulise poole ja ka majanduse eest on ühele inimesele üle jõu käiv. Praegusel hetkel, kui on ühe inimese käes nii materiaalsed funktsioonid kui ka loominguline töö siis on nagu selge, et üks inimene ei vea seda välja. Kuus aastat üksinda teatri loomingulise poole ja ka majanduse eest vastutanud Peeter Tammearu leping peaks lõppema järgmisel aastal. Tammearu tegi juba eelmise aasta detsembris nõukogule ettepaneku võtta tööle tegevjuht. Ühte teatrit ei saa lõpmatult juhtida inimene, kelles on neli poolust, näitleja, lavastaja, peanäitejuht ja direktor, siis on selge, et et isiksuse lõhenemine neljaks on, on suhteliselt keeruline, ilmselt. Ma olen sellega niivõrd-kuivõrd hakkama saanud, ehk nii-öelda iseendaga selle asja sees, kus, kus üks pool vaidleb vastu teisele ja teine kolmandale peanäitejuht tahab hästi maksta, aga, aga direktor peab teda koomale tõmbama ja nii edasi ja nii edasi. Täna neli tundi koos olnud Ugala teatri nõukogu ei pakkunud veel teatrirahvale täpseid lahendusi ega teinud ka võimalikku otsust Peeter Tammearu tagasikutsumise kohta juhatuse esimehe kohalt. Ugala teatri nõukogu koguneb taas eeloleval reedel. Piret rist, Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teater Ugala lahendab probleeme.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJärvamaa põllumees Margo Heinmaa kasvatab nii seemnekartulit, lauakartulit kui ka mugulaid, millest valmistatakse kartulikrõpse. Saagi koristamine algas juuli lõpus. Tänaseks on üles võetud 40 protsenti, kuid põlluti ja sorditi on pilt Margo Heinmaa sõnul väga eripalgeline. Seemnekartulipõlluga võib väga rahule jääda, tavaline lauakartul on võime rahul olla ja siis me töötame ka kartulikrõpsude jaoks, seal on saak rahuldav, aga piirkonniti on ka erinev, et meil siin Väätsa kandis on natuke kehvem, aga mis põllud, mis on Türi pool, on, on nagu parem. Ma arvan, et see Eestis on täpselt sama moodi, et mõned kohad on rohkem vihma saanud, mõned on vähem. Kindlasti on saak oluliselt väiksem kui, kui eelmisel aastal ja eks loodame, et hinnaga seda vähe kompenseerib. Kas te julgete prognoosida, kas kodumaist kartulit ikka jätkub kogu talve meie poodidesse? Ma olen suhteliselt kindel, et nii palju kartulit ikkagi on, et et seda jagub kuni uue saagini. Ka Jõgeva sordiaretuse teadur Terje Tähtjärv kinnitab, et kartuli katselappidelt vaatab vastu eris kummaline pilt. Jõgeval on suure kuivuse tõttu kartulil ilmnenud ka veidraid sordile mitteomaseid tunnuseid. Kaks kuud väga pikka põuda on teinud kartuli kvaliteedile liiga ja muidugi on väga vähe mugulaid pesades niiskus, mis hiljem tuli, see aitas küll hilisemate sortidel suuremaks kasvada, aga varajastel sortidele jäi väikeseks, sest nemad seda niiskust enam ei saanud. Aga kvaliteet on selline imelik, hästi, palju kärna on väga palju kasveid on, on seda, et on hakanud uuesti kasvama mugulad, kiiresabad võivad olla või on siis mugulale uus mugul külge kasvanud, et sellised asjad on täiesti tavalised sel aastal? Mulle on helistatud ja küsitud, et miks üks või teine sort tänavu aasta selline välja näeb, et Maret ei ole üldse Mareti värvi. Ei olegi minul endal ka, ei ole sel aastal Maret, selline punane, nagu ta tavaliselt on olnud, vaid on natuke heledam, see ikkagi väga palju sõltus just ilmastikust ja ka mullastikust, kus ta kasvanud on, et ei tasu nüüd kohe järeldusi teha, et et kas sort on vale või, või midagi muud, on katki lihtsalt meie selle aasta ilm oli selline ja me peame sellega leppima. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järvamaa kartulipõldudelt põuase suve tõttu rekordsaaki loota pole, kuid meie toidulaud talvel kartulita siiski ei jää. Ka Jõgeva sordiaretajate kinnitusel on mugulaid tänavu vähe ja need kipuvad väikseks jääma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimase 15 aastaga on Eestis lehmakarju kaheksa korda vähemaks jäänud, samas elab igas karjas nüüd viis korda rohkem lehmi ehk keskmiselt 79 looma. See tähendab, et farmiomanik ei jõua enam ise kõigi loomadega tegeleda ja iga üksiku lehma tervist jälgida, jätkab Eesti maaülikooli nooremteadur DagniElisa. Mida suurem saavad karja d, seda rohkem tekib igasugust automaatikat, rohkem tekib igasuguseid töötajaid, erinevaid toiminguid, rutiine, et väikeses karjas saab nagu rohkem läheda individuaalselt, aga mida suurem kari, seda rohkem räägimegi sellest karja tervisest. Karja tervis tähendab, et ennetustegevusega püütakse korraga tervena hoida tervet karja. Viidu ise uurib koos kolleegidega täpsemalt lehmade suremust mõjutavaid asjaolusid. Käimasolevas uuringus küsitles ta selleks 120 Eesti lehmafarmi töötajaid, kes pidid hindama oma rahulolu farmi töö erinevate osadega. Selgus, et mida rohkem vasikaid karjas suri, seda vähem olid talitajad nende suremusega rahul. Meil on olemas esimene nii-öelda aste, kust edasi minna, et ei ole seda, et, et on nagu mingi nii-öelda öeldakse, farmi pimedus töötaja ise või ka farmer ise ei saagi aru, et neil on mure, et me näeme, et nendes farmides, kus suremus on suurem nendes farmides töötajate rahulolu suremusega on väiksem, eks nad saavad aru, et jah, meil on mure. Küsitluse eesmärk oli välja selgitada ka farmitöötajate motiveeritus. Ühtlasi pidid nad hindama oma rahulolu näiteks töökeskkonna töövahendite ja graafikuga farmis. Ületaval kombel kuigi taas arvatakse ilmselt, et palk on number üks asi, millega polaarul siis tegelikult oldi kõige vähem rahul näiteks hoopis enesetäiendamise võimalustega, siis tuli siis rahulolematus palga suurusega ja rahulolematus näiteks kaastöötajate töökvaliteediga. Küsitlus näitas, et farmides on probleeme eeskätt töökeskkonna ja vahenditega. Kui farmiomanikud need ära lahendajaks, oleks järgmine samm viidu sõnul töötajate kõrgem motivatsioon mis omakorda hoiaks kaudselt ka karja tervema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vasikate suremuse ja nende talitajate töörõõmu vahel on seos, leiavad Eesti Maaülikooli teadlased.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSirgjoone jooksu idee on väga lihtne GPS-i või kaardi toel tuleb ilma liikumist soodustavate abivahenditeta mööda sirgjoont jõuda stardikohast võimalikult kaugele joonest võib mõlemale poole kõrvale kalduda maksimaalselt 100 meetrit. Kui esmapilgul ei tundu väljakutse olevat väga keeruline, siis kaardil rada planeerides saab selgeks, et päris asustamata alasid on Eestis üllatavalt vähe, räägib sirgjoone jooksu korraldaja Olle Rõuk. Lisaks asustusele tuleb seal probleemide eks ka jõed ja sood ja kõik sellised asjad, kus on praegusel aastaajal üsna ebamugav läbi minna. Et mul on plaanis endal järgmine nädalavahetus minna ise, et siis et rada sai planeeritud 43 kilomeetri pikkune, aga selline kaks sellist jõge ja paar sood ka vahepeal, nii et saab, saab olema selles märk küll, jah. Esimesed otsejooksjad on oma joonel püsimise oskusi juba testinud. Kadri Kuurmanni laupäeval Eesti esimeseks tipptulemuseks jäädvustatud peaaegu kaheksa kilomeetrise lõigu ületas pühapäeval Aet Kiisla. Narvas startides jõudis kiisla mööda raudtee äärt joostes sinimäele, tekitades kaardile üle 18 kilomeetrise sirglõigu sügiseseks. Kuue päeva jooksuks valmistuva Aet Kiisla sõnul on sirgjoone jooks ultrasportlastele hea võimalus seda oma treeningutega siduda ja boonusena uusi kohti avastada. Ma ilmselt oleks täna läinud trenni tegema Narva-Jõesuu randa. Aga see, mis ma täna leidsin, oli väga äge rada ja mul kordagi ei tekkinud sellist kohta, et et kas on kuidagi raske mingist kohast üle saada või liiga porine või liiga risune või liiga kivine. Ta oli täies ulatuses joosta, ma lähen kindlasti sinna tagasi. Sarnaselt Aet Kiislaga startis pühapäeva hommikul ka Leivo Sepp. Finišisse jõudis ta ka alles esmaspäeval, läbides 22 tunniga koguni 101 kilomeetrit. Veel tuli tal ületada ka Vainupea jõgi. Ei, niimoodi me otse liigumegi mööda joont läbi Eestimaa, see vainu pea, jõgi siin ja siit oli väga lihtne, kaks sammu ja oledki üle jõe, aga nüüd on edasi pikalt jälle kuiva maad. Sirgjoone jooksu meistrivõistlustel võib liikuda üksi või kahekesi oma rajaplaneerimise ja selle realiseerimise oskuse võivad kõik soovijad proovile panna pühapäevani. Jooksukorraldaja Olle Rõuk lubas tabelisse lisada kõik talle saadetud tulemused pikkusest hoolimata raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Spordiürituste puudumine annab erinevaid ideid virtuaalsete jõukatsumiste tekkimiseks. Ühena neist on praegu käimas esimesed Eesti meistrivõistlused sirgjoonejooksus, kus tähtis pole raja läbimise kiirus, vaid oskus liikuda otsejoones võimalikult kaugele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n30 päevane reisikeeld Euroopa ja USA vahel algab reede süda öösel välismaal viibivad ameeriklased ja nende lähedased saavad vajadusel tulla koju igal ajal, räägib USA president Donald Trump. Need keelud ei hakka kehtima tohututele, hulkadele, kaupadele ja veostele, aga ka mitmesugustele teistele asjadele, nii kui saame heakskiidu. Me räägime kõigest, mis tuleb Euroopast USA-sse. Need piirangud ei kehti ka Suurbritanniale. Lisaks teatas trump, et riik kavatseb pakkuda ameeriklastele erinevaid majanduslikke leevendusi. Näiteks saavad koroonaviiruse est mõjutatud väikeettevõtted võtta madala intressiga laene ja palkadele, kehtestatakse maksukärped. See on suunatud töötajatele, kes on haiged, karantiinis või hoolitsevad teiste eest koroonaviiruse pärast. Trumpi on seni kritiseeritud, et ta on üritanud koroonaviiruse ohtu väiksemaks mängida, sest soovib rahustada ärevaid aktsiaturgusid, räägib USA senati demokraatide juht Jack Sumer. President tundub olevat rohkem mures suurte pankade, mitte ameeriklaste tervise pärast. Tundub, et president soovib pigem aidata naftaettevõtteid kui inimesi, kes kaotasid koroonaviiruse tõttu oma töö. Koroonaviiruse pärast on USA-s edasi lükatud või tühistatud ka mitu rahvarohke t üritust. Näiteks korvpalli liiga NBA peatas selle hooaja ja seitsme juhtiva tööstusriigi G-seitsme välisministrite kohtumine toimub virtuaalselt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse leviku tõttu peatatakse kuuks ajaks reisimine Euroopa ja USA vahel - teatas president Donald Trump telepöördumises.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelnõu järgi tõuseb 2025.-ks aastaks olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise sihttase 55 protsendini, 2030.-ks aastaks 60 protsendini ning 2035. aastal tuleb olmejäätmeid ringlusse võtta juba 65 protsenti. 2030. aastal ei tohi prügilatesse olmejäätmeid ladestada rohkem kui 10 protsenti nende üldkogusest. Võrdluseks möödunud aastal ladestati neist viiendik. Uued sihtmäärad seatakse ka pakendijäätmetele, nende ringlusse võtt peab hiljemalt 2030. aastal jõudma 70 protsendini. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais. Näiteks anname võimaluse laiendada pandipakendisüsteemi, mis täna väga tõhusalt töötab et lisada sinna juurde näiteks ka kangema alkoholipudelit või siirupipudelid, mida võiks siis saada ka edaspidi pandipakendina ära anda. Kaupmeeste liit, keemiatööstuse liit, toiduainetööstuse liit ning pakendiettevõte jaid koondav Eesti taaskasutusorganisatsioon on juba eelnõu väljatöötamise ajal teinud ministeeriumile mitmeid ettepanekuid näiteks pole nende arvates vaja kehtestada müügi pakendi ringlusse võtu sihtmäära. Suvel ministeeriumisse saadetud kirjas märgitakse muuhulgas, et sellise muudatuse kehtestamine suurendab põhjendamatult pakendiettevõtjate kulusid, võib luua soodsa pinnase kuritarvitusteks ja põhjendamatuks arve paisutamiseks teenusepakkujate poolt. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais. No me kõik, tegelikult saame nõustuda, et müügipakendi kogumine ei ole täna efektiivne, nüüd alati on see küsimus, et kui on olemasolev süsteem ja kui me seda muutma hakkame, et kui suur on selle kulu, kas see vajalik, kuidas olemasolev süsteem toimib, et tegelikult siin ongi see analüüsi koht, kus kõik need osapooled peaksid üle vaatama, et kui efektiivne see tänane kogumissüsteem on ja võib-olla siiski annab sama raha eest tegelikult juba rohkem teha. Meie pakkusime siin ühe variandina välja müügipakendile kehtestatava sihtarvu, mis tegelikult kõnelused nendes küsimustes jätkuvad. Kindlasti. Eelnõu järgi suurenevad ka trahvid jäätmeseaduse rikkumise eest. Kui praegu saab juriidilist isikut trahvida maksimaalselt 32000 euroga siis muudatuse jõustudes võib suurim trahv ulatuda kuni 400000 euroni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmise aasta alguses peaks valitsusse ja seejärel riigikokku jõudma Euroopa Liidu niinimetatud jäätmepaketi direktiivide ülevõtmise eelnõu, mis toob mitmeid olulisi muudatusi. Muuhulgas täpsustatakse kohustusi, mis puudutavad jäätmete liigiti kogumist ja ringlussevõttu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeie hääletame Euroopa Liidu poolt, ütleme seda kindlalt täna ütleme seda kindlalt homme, ütleme oma jahsõna 14. septembril. Soovitame seda teha kõigil Eesti kodanikel. Miks Eesti oli, on ja jääb osaks Euroopast koostöös meiega ühesuguseid väärtusi jagavate Euroopa riikidega suudame kaitsta ja kindlustada oma iseseisvust, arendada oma keelt ja kultuuri. Euroopa Liit annab meie majandusele uue hoo ja seeläbi tagab iga Eesti kodaniku heaolu kasvu ja aitab eestlase elujärje jõuga Euroopa Liidu tasemele. Euroopa Liidust väljajäämine tähendab tõsist tagasikäiku majandusarengus. Euroopa Liidust väljajäämine tähendab julgeolekuvaakumid. Euroopa liidust väljajäämine tähendab eestikeelse kultuuri väljavaadete ahenemist. Väljajäämine tähendab Eesti eneseväljendusvõimaluste lakkamist Euroopas.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Arnold Rüütel luges Kadriorus ette presidendi, Riigikogu esimees Ene Ergma ja peaminister Juhan Partsi Euroopa Liitu astumist toetava ühisavalduse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIda-Virumaal ettevõtlust arendav Merle oste pole vana testamendi järgi veel esimest juubelitki tähistanud, nii tuli talle teade riikliku autasu saamisest suure üllatusena. Ma millegipärast arvasin, et sellise tunnustuse võivad saada inimesed, kes on võib-olla äkki vanemas eas juba ja kes on, võib olla rohkem pildil olnud. Mulle tundus see nii veider eelkõige seetõttu, et me ei ole mitte midagi teinud selle jaoks ei poliitiliselt ega enda promomiseks, et nagu meeldida kellelegi. Aga seda suurem on see tunnustus, kui sa teed oma tööd nii hästi, kui sa saad, sa kaasad oma meeskonda, sa oled oma meskonna üle ääretult uhke ja ma olen uhke. Ja siis veel selline tunnustus ka, et, et no ma olen siiamaani sõnata. Kiviõlis asuva õmblustehase enam kui paarisajale töötajale on Merle oste väga hooliv ülemus, sõnas ettevõtte kvaliteedijuht Jaanika Säde. Merle on sõbralik ja positiivne liider, kellel on aega oma inimeste jaoks ja mina võin öelda, et tema on minu inimene. Ja ma arvan, et kolleegid ei pane ka üldse pahaks, kui ma ütlen, et ta on meie inimene. Tema juurde võib alati minna iga küsimusega, ta võtab su vastu, on tal aega või ei ole aega, ta leiab selle aja inimeste jaoks. Rahvusvahelisse kontserni kuuluva ettevõtte juhina hindab Merle Roste ausust nii tööandjana töötajate suhtes kui ka töötajate ausust tööandja ees. Rose sõnul on väga oluline töökultuuri osa ka tunnustamine. Saab tunnustada rahaliselt, saab tunnustada kiituskirjaga, eks ole, noh, kellele mis mõjub, sa ei tea, siin aga minu arust kõige suurem tunnustus ongi see ja see mõjub, kõige paremini on see, et kui sa hommikul lähed liikuma, ütled kõikidele tere või siis näed, et keegi on võib-olla natukene väsinuma näoga või kurvema näoga, astud ligi, küsid, et mis juhtus ja ta usaldab sind ja jagab. Ja pärast ta võib-olla tuleb ja ütleb aitäh sulle selle eest, et sa pöörasid tähelepanu, et keegi teine ei pööranud. Võib-olla see tunnustus ei pea olema materiaalne alati ja inimesed ei usu seda, aga mina ütlen, et see tunnustus võib olla ka lihtsalt väga hea sõna ja õlale võib-olla patsutamine. Sa pead lihtsalt tegema seda siiralt. Valgetähe neljanda klassi teenetemärgi saamine andis Saaremaal sündinud, Ida-Virumaal sirgunud ning Tallinnas ülikoolis õppinud ja seal pere loonud Merle Rostele põhjuse teha kiiranalüüs sellest, mis on elus oluline. Arvestada teistega hoolida ka kindlasti vana koolitarkust, näiteks, et ma siiski hindan ja hoolin ka sellest, et meie keskkonnas on ka vanemaid inimesi, keda tuleb rohkem toetada, märgata neid, mis algab täiesti lihtsatest asjadest nagu istekoha pakkumine või ukse avamine, minu arust need väärtused mõnes kohas on näha, et kipuvad kaduma, mina ei tahaks, et nad ära kaovad ja minu arust on see oluline osa nagu inimkonnast, kus üks generatsioon saab toetada teist generatsiooni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Üks neist tublidest inimestest, kes sel nädalal said presidendilt aumärgi, on Kiviõlis tööriideid tootva õmblusettevõtte Svarmil juht Merle Roste. Svarmilis on kolmandik töötajaid osalise töövõimega, kuid ettevõtte juht toonitas, et tähelepanu ja head sõna vajavad kõik alluvad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArhitekt Raivo Puusepa projektiarendus näeb ette Rävala puiestee poolse fassaadi ning torni säilimise. Muutunud on ka ehitise materjali valik, kus senisest enam kasutatakse paekivi. Uus Sakala juhi Ilmar Kompuse sõnul säilib hoonest isegi rohkem, kui ekspertkomisjon viimati soovitas. Siiski otsustas arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu uut projekti mitte heaks kiita, miks ekspertnõukogu liige Krista Kodres? Selle põhjuseks on on see, et meie 27. novembri, kui ma ei eksi, istungil tegime me muinsuskaitseametile ettepaneku võtta interjöörid ajutise kaitse alla, selleks et teha ekspertiisi ja täpselt siis määratleda, mida õieti kaitsta. Muinsuskaitseamet tõlgendas seda nii, et on vaja kaitsta osa interjöör ja, ja loomulikult jäid need kaitstavad osad siis ka täpsemalt formuleerimata, et me oleksime eeldanud, siis niisugust ekspertarvamuse koostamist seda ei tehtud ja arhitekt Puusepp oli siis sunnitud töötama mõnevõrra nagu pimedas tegelikult otsustas ise, mida säilitada ja mida mitte. Ja paraku see tema otsused ei olnud eriti õnnestunud ja projektis see muidugi kajastus ja seetõttu pidime me sellega tagasi lükkama. Aktsiaseltsi Uus Sakala nõukogu liikme Peeter Rebase väitel ekspertnõukogu eile kokkuleppele ei jõudnud. Ka pole uus Sakalani jõudnud koosoleku protokoll projekti tagasilükkamise otsusega. No esiteks, ma arvan, see on vist vale info, et rahul ei ole, et seal ei jõutud eile üksmeelele. Ja noh, kurb on see, et proua Kodes ilma projekti süvenemata selliseid seisukohti võtab, aga aga ega seal ei olegi midagi teha, et minu meelest on ilmselgelt kõiki soove arvestatud ja täidetud, seda enamgi. Muinsuskaitse ekspertnõukogu protokollis oli ainult see, et soovitakse interjööride festivali ja fuajeekompleksis säilitamist, me oleme lisaks sellele ka säilitanud maja kõige väärtuslikuma osa ehk torni ja Rävala puiestee poolse fassaadi ekspertnõukogu. Hinnangut ei ole tänasel päeval, et Krista Kodes on üks ekspertnõukogu liige, ta ei saa, ma arvan ju kogu ekspertnõukogu nimel võtta sõna olukorras, kus isegi meie pole seda otsust ja protokolli näinud. Kui nüüd ikkagi see ekspertnõukogu protokoll ilmub ja kui seal on kirjas, et selle teie välja pakutud edasiarendusega nõus ei olda, et soovitakse suuremal määral interjööride säilitamist, mis on siis teie samm? Siis ma ainult küsin seda, et miks ekspertnõukogu 19. juunil eelmisel aastal andis kooskõlastuse täielikule lammutamisele?",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui palju Sakala keskusest alles jääb? Autor Reene Leas. AS Uus Sakala nõukogu liige Peeter Rebane.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna hommikul Estonia spaa hotelli kogunenud valimisliidu Pärnu ühendab Reformierakonna ja Keskerakonna esindajad ütlesid nagu ühest suust, et just loodav koalitsioon on Pärnule parim ja kõik plaanitu kavatsetakse võimalikult kiiresti teoks teha. Silda nimetatakse esimesena Romek Kosenkranius. Meie eesmärk on ehitada valmis Pärnu sild ja me näeme, et kõnelused on alanud nende inimestega, kellega on see Pärnu sild võimalik ära teha ja ma usun, et see kolmekesi koostöös õnnestub. Reformierakonna esinumber Toomas Kivimägi Ma olen täiesti veendunud, nagu linnapea eelpool ütles, et selle koalitsiooni võimaliku koalitsiooni suurim väljakutse on Pärnu silla tegelik ehitamine ja ma olen täiesti veendunud selles, et ei ole paremat võimalikku koalitsiooni kui see, mille läbirääkimisi tänased kolm osapoolt alustasid. Me oleme võtnud suhteliselt kiire tempo. Ma arvan, et võib-olla nädal aega on raamid koos, et selles mõttes me tunneme väga hästi 11, me tunneme väga hästi Pärnu probleeme, nii et ma arvan, et tegelikult kõigi selle lahtikirjutamine ei ole liiga keeruline. Keskerakonna esinumber Andrei Korobeinik Soov on kahtlemata uus sild, aga noh, selles mõttes ma arvan, et Pärnus praegu volikogus ei ole ühtegi jõudu, kes seda ei tahaks. Kahtlemata Keskerakonna jaoks on läbirääkimistel olulised punktid, et me loodame, et me suudame teha programmi, mis rahuldab siis kolme osapoolt ja Pärnu huvides on see, et linna areng oleks sama kiire, mis ta viimastel aastatel oli ja pingutame selle nimel. EKRE esinumber Alar Laneman ütles, et eile päeval olid nad valimisliidu ja Keskerakonnaga mitu korda kohtunud ja leppinud kokku, et jätkatakse sama koalitsiooniga. Aga õhtul teatati talle, et läbi hakatakse rääkima Reformierakonna ga. Minu arust oli see ootamatu, ma seda ka ütlesin, et meil oli ju nagu sõna antud, et sõna halb, kui sõna ei pea. Ma rääkisin ka natuke selles tähenduses, et ei ole silda hea hakata ehitama nagu sellisele pettusele, et et rahvakeeles pannakse kähku nimi sellele kas pettuse sild või väljapressimise sild. Lanemani jutu järgi eiratakse niimoodi valija tahet, sest iga neljas Pärnu valija hääletas Ekre poolt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus alustasid koalitsioonikõnelustega Valimisliit Pärnu Ühendab, Reformierakond ja Keskerakond. Valimised võitnud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Isamaa jäetakse opositsiooni. Loodaval koalitsioonil on linnavolikogu 39 häälest 23.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEt nakatumine senistest rangetest piirangutest hoolimata ei vähene, leppis liidukantsler Angela Merkel liidumaade juhtidega kokku mitmes uues piirangus. Suuremat osa neist iseloomustab kaks omadust. Samalaadseid piiranguid rakendavad juba paljud Euroopa riigid ning samas on nende piirangute täitmist väga raske kontrollida. Üks selline piirang sätestab, et leibkonna liikmed tohivad kohtuda ainult ühe inimesega väljaspoolt leibkonda. Kuigi selle piirangu järgimist on praktiliselt võimatu kontrollida, pole see siiski erilist nurinat ja vastuseisu leidnud. Küll aga nurisetakse 15 kilomeetri liikumispiirangu üle. Iseenesest on see piirang veel kaunikesti leebe, arvestades, et Euroopas on riike, kus inimeste liikumine on või on varem koroona ajal olnud piiratud paari kilomeetriga või isegi paarisaja meetriga. Samuti pole liikumispiirang mõeldud kehtima igal pool, vaid ainult piirkondades, kus nädala jooksul lisandub üle 200 uue nakatunu 100000 elaniku kohta. Sellest hoolimata on kavandatav piirang paljudes liiduomavalitsustes skeptilist vastuvõttu leidnud ning Alam-Saksimaa on juba teatanud, et seal uut piirangut ei kehtestata. Alam-Saksimaa naaberliidumaal Saksimaal on 15 kilomeetri piirang kehtinud juba detsembri keskpaigast peale. Teisel naaberliidumaal Tüüringis, mille epidemioloogiline olukord suuresti Saksimaa ja alamsaksimaaga sarnaneb, on piirangu asemel kõigest soovitus ning kohapeal ollakse üsna veendunud, et kohustuse jõudu ei saa. See nüüdki liidukantsler Merkeli ettepanekust hoolimata. Ka Paden- Würtenberg kõhkleb uue piirangu kehtestamise osas. Saksamaa linnade ja omavalitsuste liidu tegevdirektor Gerd Lansberg ütles võrguväljaandele The Local Jermani et loomulikult tuleb kõrgete nakatumisnäitajatega piirkondades täiendavaid piiranguid rakendada. Liikumispiirangute täitmist on aga eriti raske jälgida. Pealegi tuleb mistahes liikumispiirangute puhul kehtestada terve hulk erandeid. Selle peale tekib juba küsimus, kas taolisest piirangust üldse mingit kasu on. Ka politsei tunnistab, et sellise piirangu täitmise kontrollimine käib neile üle jõu. Juristid aga juhivad tähelepanu, et 15 kilomeetri liikumispiirang on tõsine põhiõiguste riive, mis piirab koguni kahte põhiseadusega ette nähtud vabadust tegutsemisvabadust ja liikumisvabadust. Nii neid kui ka muid põhiseadusega ettenähtud vabadusi võib piirata küll kuid siis peavad piirangud olema eesmärgi saavutamiseks sobivad ja ka vajalikud. See tähendab, et soovitud eesmärke ei ole võimalik saavutada leebemate piirangutega. Epidemioloogid leiavad, et liikumispiiranguist pole kasu, kuni inimesed tööl käima jäävad, sest sel teel levitavad nad nakkust niikuinii edasi. Kõiki töökohti, kus kaugtöö võimalik pole, ei saa ka kuidagi kinni panna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaal tekitab ägedaid vaidlusi valitsuse plaan lubada inimestel kõrgete koroonanakatumisnäitajatega piirkondades liikuda ainult 15 kilomeetri raadiuses kodust. Tõenäoliselt ei jää kõik liidumaad plaaniga nõusse. Samas on mõnel liidumaal 15 kilomeetri piirang kehtinud juba mõnda aega. Piirangu kriitikute hinnangul on tegu inimeste põhiõiguste tõsise riivega, samuti on piirangu järgimist pea võimatu kontrollida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMinnesota suurimas linnas mineapolises süütasid meeleavaldajad politseijaoskonna. Hoone oli varem evakueeritud ja ümbritsetud taraga, kuid sellest tungiti lihtsalt läbi. Samas jaoskonnas töötasid need neli politseinikku, kes olid seotud mustanahalise George Floidi vahistamisega. Mineapõlise linnapea Gaiko Fray. See, et üks hoone on sümboolne, ei kaalu üle inimelu tähtsust nii meie politseinike kui ka rahva oma. Me ei võinud riskida sellega, et keegi oleks saanud tõsiselt vigastada. Meeleavaldajad on mineapolise ja selle naaberlinnas sein poolis rüüstanud ja süüdanud sadu hooneid, sealhulgas poode ja väikeettevõtteid. Veel kord miniapolisse linnapea Tšeiko Frei. Meie linnas on praegu väga palju valu ja viha. Ma saan sellest aru ja terve linn mõistab seda. Aga rüüstamine, mida oleme näinud viimaste tundide ja päevade jooksul, on vastuvõetamatu. 46 aastane George Floyd suri pärast seda, kui politsei ta vahistas. Esialgu sotsiaalmeedias levima hakanud videos on näha, kuidas valgenahaline politseinik surub põlve floidi kaelale. Samuti on kuulda, kuidas floid ütleb, et ta ei saa hingata ja palub, et teda ei tapetaks. Vahistamisega seotud olnud neli politseinikku on küll juba vallandatud, kuid meeleavaldajad nõuavad, et neile esitataks mõrvasüüdistus, räägib meeleavaldaja Euri rather. Ford. Kui me ei süüdanud tulekahjusid ja põletanud hooneid maha, siis meile öeldi ainult, et kõik võtab aega. Aeg on läbi. Riigiprokurör Erika McDonald? I lueedi dividul. Ma palun inimestel rahulikuks jääda ja lubada meil see uurimine läbi viia. Miniapolis ja sein Pooli linna jõudis öösel ka 500 rahvuskaardi sõdurit, kes üritavad olukorda kontrolli alla saada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendriikides jätkusid rahutused seoses mustanahalise mehe surmaga. Kolmandat päeva järjest tänavatele tulnud inimesed süütasid ja rüüstasid hooneid, muuhulgas pandi põlema politseijaoskond. Osariigi kuberner saatis olukorra kontrolli alla saamiseks appi rahvuskaardi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKoroona tõttu pausil olnud Tallinna muusikanädal ehk Tallinn Music Week toimub tänavu kahes linnas. Neljandast kaheksanda maini toimuva festivali viimaste päevade programm leiab aset piirilinnas Narvas. Festivali juhi Helen Sildna sõnul ei saa ka nemad ignoreerida seda, mis toimub Ukrainas. Selle mõte, mis me kavatseme teha, on kokkuvõttev sellise kahe sõnaga, oleme koos. Oleme koos ja ütleme, et Narva on täpselt sama oluline kui Tallinn. Eesti on täpselt sama oluline kui ükskõik milline teine Euroopa riik. Ukraina on täpselt sama oluline kui ükskõik milline teine Euroopa riik. Muusikafestivali avab neljapäeval, viiendal mail Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tasuta kontsert Ukraina staari Ivandorniga. Juba esimesel päeval on kümmekond erinevat muusikalist esitlus Telliskivi linnakus ja vanalinnas. Sildna kinnitusel pole muutunud muusikanädala eesmärk aidata muusikutel luua kontakte ja edendada sellega oma karjääri. Me arvame, et paradoksaalselt, mis puudutab väliskülalisi, siis mitmed neist on öelnud, et muidu sel aastal võibolla ei olekski jõudnud Tallinn Musikkil, aga kui me läheme kahes kahte linna, aga Narva, siis kindlasti me tuleme, nii et võib juhtuda isegi nii, et väliskülaliste huvi on sel aastal isegi tugevam kui tavaliselt, nii et me loodame, et artistidele ikkagi neid rahvusvahelisi partnereid jagub. Korraldajate soovist pakkuda tuge Ukrainast festivalile saabuvatele muusikutele sündis idee muusika residentuurist, selgitab muusikanädala noorte haridusprogrammide juht Derje rošenski. Meie omalt poolt pakume neile juba enne seda võimalus tulla koos oma peredega muusika residentuuri, tulla stuudiosse, teha natuke ise muusikat, teha meie artistidega koos muusikat, meie head hotellipartnerid pakuvad neile selleks residentuuri ajaks elamist. Meie teised partnerid hoolitsevad selle eest siis stuudiote näol, et neil oleks koht, kus toimetada ja telliskivi partnerid jälle, et neil oleks ka selline väikene kontori koht, kus nad saavad ka nii-öelda igapäevast tööd teha ja ka meiega suhelda, tunnevad ennast osana sellest ühiskonnast, siit.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinn Music Week viib tänavu oma programmi osaliselt Narva. Koroona tõttu pausil olnud Tallinn Music Week toimub tänavu kahes linnas ja pakub Ukrainast pärit muusikutele muusikaresidentuuri.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui täna pisut enne keskpäeva ikla piir ületatud sai, oli liiklus nii hõre, et uskumatuna tundub fakt, nagu ületaks Ikla piiri 960 autot ööpäevas. Just nii palju tuli neid keskmiselt Eestisse. Eriolukorra ajal väljuv suund selles arvus ei kajastu, aga täna olid Eesti numbrimärgiga autod hõivanud enamiku parkimiskohtadest. Super alko kaupluse parklas osteti väga palju, aga oma poekülastusest olid nõus rääkima vähesed. Simo tuligi Lätti alkoholi ostma. Mis kasu siit osta on ikka siin natuke kasu on, et hinnavahe on ikka. Kas kütuseah, kütus on ka pisut odavam? Mitte diisel enam. Teine Eesti registreerimisnumbriga autoga sõitev soomlane ütles, et tuli siidrit ostma ja kui kütusepaak tühjaks sai. Tankis ka diislikütust, kuigi selles kokkuhoidu ei näe, räägib olli. Eestist tulime ja tegelikult tulime ostama suitsu ja seenerja ja samal ja saime loomulikult paagi täis. No bensiinist väga kokkuhoidu ei tule või diislist ei tule sel ja enam-vähem sama hinda, et se mingi vahet, et aga kui paki on tühi, paki on tühi, aga siidriga sellest tule ja korralik kokkuhoid. Me tarbime Rootsi seenerisOn kaks 38 pluss pant eestis, siin on koos pandiga üks kuusket vees. Ma tulin veebruaris, mõtlesin, et jään natukeseks, piirid pandi kinni, mõtlesin, et avatakse paari nädala pärast, aga tuli oodata tänase päevani. Kütusehinnad lähevad Riia poole liikudes esialgu odavamaks, seetõttu pole mõtet kohe piiri lähedal tankida. Aga suurt kokkuhoidu bensiini ega diislikütuse pealt siiski ei saa. Paaritunnine lõunanaabrite juures viibimine näitab, et eestlased käituvad ikka vastavalt väljakujunenud harjumustele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rohkem kui kahekuuline sunnitud eemalolek Lätist pole eestlaste harjumusi muutnud. Isegi kui lõunanaabrite juurde minnakse muid asju ajama, käiakse ikka läbi ka alkoholipoest. Diislikütuse pärast pole enam mõtet Lätti sõita, sest hinnavahe on mõnesendine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNarva vanalinna südame arhitektuurilise idee kavandi autoriks on arhitektuuribüroo kokuarhitektid. Nende kolm aastat tagasi pakutud lahendus annab uue näo olemasolevale Raekoja platsile ning alles kavandatavatele Stockholmi platsile ja ajaloopargile, mis seob vanalinna jõepromenaadiga Narva vanalinna südame uuendamist. Alustataksegi raekoja, st ja raekoja platsist raekojas saab turismikeskus ja volikogu residents raekoja platsist vaba aja veetmise koht, räägib Narva linnavalitsuse projektide teenistuse juhataja Anne Veevo. Oma suurusjärgust on väike plats ja see on muidugi selline mugav puhkekoht, aga muidugi seal saab korraldada ka väikesi üritusi, seal ette nähtud ka koht, kus saab paigaldada ka jõulukuusepuu, on võimalik pidada ka väikesed kontserdid, see on pigem selline toetav plats. Suurema Stockholmi platsile. Narva Raekoja ja Raekoja platsi renoveerimine peaks lõppema kahe aasta pärast ning umbes samaks ajaks soovib linnavalitsus ühele poole jõuda Stockholmi platsi ehituse esimese etapiga. Praegu asub raekoja taha kavandatava Stockholmi platsi kohal omaalgatuslik porine parkla ja tühermaa, tulevikus saab sellest Narva esindusväljak, jätkab Anne Vevo. Stockholmi väljaku funktsioon on paraadne peaväljaku funktsioon, kus saab korraldada üritusi, millised praegu korraldatakse Peetri platsil igasugused paraadid, sellised suuremad üritused, meil ei ole nii palju ajaloolisi objekti, et need, mis on olemas, ma arvan, et peavad elama ja tooma kaasa ka linnale arenguid ja paremat tuju elanikele. Praegu tegeldakse Stockholmi platsi projekteerimisega. Hankeni loodetakse jõuda tuleval aastal. Narva raekoja ja raekoja platsi renoveerimine maksab umbes kuus miljonit eurot. Koos Stockholmi platsi ja ajaloopargiga võib Narva vanalinna südame uuendamise maksumus küündida kuni 15 miljoni euroni. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva alustab ajaloolise linnasüdame uuendamist. Linnavalitsus kuulutas välja Raekoja ja Raekoja platsi renoveerimise hanke.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuur kaupluste kett Garrefuur koondas Belgias üle 1000 töötaja, neist 400 niigi suure tööpuudusega Valloonias. Belgia riik taotleb nende ümberõppe toetamiseks abi Euroopa Liidu globaliseerumisega kohanemise fondist. Töökohtade kadumise põhjuseks peetakse Euroopast väljastpoolt pärit internetikaubandust. Euroopa Liidu nõukogu ehk liikmesriigid kahtlevad, kas Belgial on põhjust abi anda. Ehk on kare fuur lihtsalt kehvalt äri ajanud või on ostjad tõepoolest internetti liikunud, aga ei osta kaupu mitte globaliseerunud maailma teisest otsast vaid nende samade Belgia ettevõtete netiplatvormidelt. Euroopa parlament toetas Belgiale raha eraldamist Euroopa Parlamendi Belgia karrefuri toetuse taotluse raportöör Jose Manuel Fernandes. Ma loodan, et nõukogu mõtleb ümber, sest äraütlemiseks ei ole põhjust, miks nad keelduvad, keegi ei seleta, nad ei ütle, miks. Karrefuuri soov on sel aastal ainus fondile esitatud taotlus, millel on lootus saada heakskiit. Eelmisel aastal, rahuldati kolm taotlust. Fondi vähese kasutamise põhjus võib olla suhteliselt kõrge riikide omaosaluse kohustus või keerukas asjaajamine ja koondamise põhjuste tõestamine või asjaolu, et koondatuid peab korraga olema 500. Uuel eelarveperioodil kavatseb Euroopa liit reegleid muuta. Sotsiaalministeeriumi tööhõiveosakonna nõunik Annika Sepp. Kui täna on see arv 500 koondatud töötajat, et siis uuel rakendusperioodil peaks olema 250. Teine asi, mille osas fondi tingimused tõenäoliselt järgmisel perioodil muutuvad leebemaks on seesama globaliseerumise mõju tõendamine või põhjendamine. Järjest raskem on seda mõju selliselt hinnata, et neid muutusi tööturul on nii palju, mis töökohtade kadumist ja tekkimist ühes või teises majandussektoris või valdkonnas põhjustavad. Et väga suur roll on siin tehnoloogilistel, muutustel, digitaalsetel arengutel, samuti aina rohkem kliimaga seotud muutustel. Eesti kasutas fondi 2016. aastal Ida-Virumaal koondatute toetamiseks sotsiaalministeerium, praegu üheski valdkonnas fondi abi järele vajadust ei näe. Ilmselt on ka tulevikus Ida-Virumaa kõige tõenäolisem koht, kus meil selline vajadus võib esile tõusta. Euroopas on alates 2007.-st aastast fondi asutamisest sellest toetatud kokku rohkem kui 100 viitkümmet tuhandet inimest. Tegevusvaldkondadest on enim toetatud töö kaotanud inimesi kaubanduses ja mitmesugustes tööstusharudes nagu autotööstus, elektroonika, tekstiilitööstus ja trükitööstus. Rahvusringhäälingu raadiouudistele pehand Brüssel, Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu globaliseerumisega kohanemise fond võimaldab tulevikus tõenäoliselt rahastada ka kliimapoliitika või majanduse digitaliseerumise tõttu töötuks jäävate inimeste ümberõpet. Eesti on selle fondi võimalusi seni kasutanud Ida-Virumaa põlevkivi- ja keemiatööstuses töö kaotanute aitamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi turismipandeemia tingimustes Eesti ja Venemaa vahel ei ole, liigub üle piiri tuhandeid inimesi. Eeskätt on tegemist siin ja sealpool piiri elavate lähisugulastega, kes suve saabudes aktiivsemalt lähedasi külastavad. Eestisse saabuvad Venemaa elanikud peavad riiki sisenemiseks ette näitama negatiivse koroonatesti või läbipõdemist või vaktsineerimist tõendava dokumendi, kuid teadusnõukoja juhi Irja Lutsari arvates peaks riiki sisenevate inimeste kontroll tugevam olema. Lutsari hinnangul ei pruugi praegune kontrollisüsteem Venemaal aina laiemalt leviva nakkuse ja uute viirustüvede valguses enam nii tõhus olla. Mida me saame küll teha, et kui need inimesed tulevad tagasi ja isegi siis, kui nad on vaktsineeritud, sest nende uute tüvede valguses ei ole see vaktsiin alati sajaprotsendiliselt efektiivne. Et kui nad tagasi tulevad, et nad teevad teist. Kui see test on negatiivne, siis on tõenäoliselt vabam see liikumine, aga kui see test on positiivne, siis ei tohiks kuhugi minna, nii et ilmselt see piiril testimine natukene seda riski meil maandab. Narva piiripunktis toimib Covid kiirtestimine režiimis 24, seitse, aga see on vabatahtlik, jätkab Irja Lutsar. Muidugi on oluline testida mitte ainult need, kes tahavad, vaid oluline on kõik testida. Ma väga loodan, et, et Eestis ka leitakse seadusega niisugused võimalused, et me saaksime ka nii kaua, kui see pandeemia veel püsib, saaksime ka seda rakendada. Tervise ja tööminister Tanel Kiik on nõus, et pandeemia leviku piiramiseks on välismaalt saabujate kontroll oluline kuid eeskätt oleks ministri sõnul vaja panustada Eesti elanike vaktsineerimisele. Mis aga puudutab kohustusliku testimise juurutamist Narva piiripunktis, siis Eesti elanike suhtes selleks praegu seaduslikku alust pole. See võiks kõne alla tulla inimeste puhul, kes pole Covid-it põdenud ega selle vastu vaktsineeritud kuid hetkel pole see võimalik. Tanel Kiik. Oleme valitsuse tasandil kokku leppinud, et justiitsministeerium teeb vajaliku analüüsi, et millised on need õiguslikud muudatused, mis oleksid vajalikud selleks, et me saaksime teatud juhtudel nõuda inimestelt juba siis eelnevalt tehtud negatiivset testi, sest see on kõige kindlam viis just väljastpoolt toodava viiruse ohu vähendamiseks. Nii et neid, selliseid muudatusi ma kindlasti toetan, aga minu seisukoht on, et selline nõue peaks kehtima kõrgema nakkusriskiga riigi puhul ja vaktsineerimata ning läbi põnevate inimeste puhul. Tanel Kiige sõnul võiksid kohustuslikku testimist puudutavad seadusemuudatused valmida sügiseks enne uue võimaliku viirusepuhangu algust. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaal on viimase nädalaga koroonaviirus jõudsalt levima hakanud. Teadusnõukoja juhi arvates peaks Venemaalt Eestisse saabuvate inimeste kontroll tugevam olema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEks siin diplomaatide tasemel töö kogu aeg käib, et leida mingeid sobivaid kompromisse, töö käib tegelikult ju ka Brüsselis, mitte ainult siin. Ja vaatame, kuidas see asi läheb nagu tippkohtumist, ega tihtipeale on siis lõpptulemus on paraku ennustamatu. Meie loomulikult eelistaksime olukorda, kus need plaanide teemad, mis tegelikult vastavalt NATO eeskirjadele ei peaks üldse avalikud olema oleksid ka kuidagi madalama profiiliga lahendatavad. Aga praegu on olukord selline, nii häälestuma siis ka vastavalt sellele Türgi presidendiga on teil kohtumine täna ees, et mis ajal see juhtub ja, ja mida sealt oodata on? See ei ole praegu täpselt teada, et nagu Türgi president ise on öelnud siis oli seda kohtumist palunud või sellise ettepaneku teinud. Poola president ja türklased on põhimõtteliselt nõus kohtuma. Millal see nüüd tegelikult toimub? Kas ta tegelikult üldse toimub? See kõik selgub tänase päeva jooksul, võib-olla ka homme hommiku jooksul. Ma saan aru, et see on mõnevõrra ebamugav olukord nüüd nii meile kui Euroopa riikidele, et need kurdivõitlejad, kes olid meie liitlased terrorismivastases võitluses on Türgi riigi jaoks terroristlik organisatsioon ja nad tahavad, et alliansi ka seda kuidagi ütleks ja neid toetaks, et mis siis nüüd saab, mida ütleb Eesti, mida ütlevad teised NATO riigid? No meie ülesanne tegelikult kui me vaatame konkreetselt seda situatsiooni, mis on kujunenud siin eilse ja tänase päeva jooksul ongi leida NATO riikide vahel ühtne, kõigile enam-vähem vastuvõetav definitsioon. Aga aga ma ei tahaks nende konkreetsete sõnastuste taha hetkel kinni jääda, sest meie põhiline ettepanek on need kaks asja eraldada, sest loomulikult Türgi kaitseplaan ja balti riikide kaitseplaan on ikkagi täiesti erinevad asjad ja ei peaks mingil viisil olema kuidagi põhjuslikus seoses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseminister Jüri Luik loodab, et NATO Balti riikide kaitsepoliitika probleemid saavad tippkohtumisel lahenduse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nUkraina president Volodõmõrselenski on järjepidevalt palunud, et NATO saadaks neile õhutõrjesüsteeme, tanke ja hävitajaid. USA on üritanud erinevate liitlastega läbi rääkida, et soovitud abi ukrainlasteni jõuaks, kuid on keeldunud otsesest vahendamisest. Esindajatekoja vabariiklasest liikme Adam Kinsingel sõnul pelgab administratsioon, et näiteks hävitajate andmine suurendab pingeid veelgi. Ma arvan, et see saadab vale sõnumi, peame neile andma kõike, mida vaja, et see sõda võita, sest oleme teinud selgeks, et me ei kavatse otseselt sekkuda. Mitme vabariiklase hinnangul on pingeid suurendanud hoopis president Joe Biden i hiljutine kõne, milles ta ütles, et Vladimir Putin ei saa võimule jääda. See administratsioon on teinud kõik, et olukorra eskaleerimist peatada. Samas ei ole eskaleerimiseks vaja rohkem kui režiimivahetuse üleskutset, räägib USA välisminister Antonly Plinken. Meil ei ole strateegiat režiimi vahetuseks Venemaal või kuskil mujal. Endise USA Ukraina suursaadiku Marii Jovanoviti arvates peaksid ameeriklased rohkem keskenduma Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele. Praegu välja pakutud 100000 inimest ei ole lihtsalt piisav. Samas paljud Ukraina inimesed ei sooviga USA-sse või isegi Lääne-Euroopasse minna. Nad tahavad olla lähedal, et minna tagasi ja aidata taastamistöödega. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valge Maja on üritanud vältida tarbetut pingete kasvu Venemaaga, kuid president Joe Bideni hiljutine jutt režiimivahetusest on saavutanud hoopis vastupidist – leiavad USA kongressi vabariiklased. Administratsiooni liikmete kinnitusel ei ole ameeriklastel plaani Vladimir Putinit võimult eemalada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRõhutan veel, see on mai, see on nagu peaaegu suvekuu juba, meil on kõik põlevkivielektrijaama üksused on töötanud turul, on olnud nõudlus elektri järgi ka praegu niimoodi hiliskevadisel ajal. Me oleme valmis neid elektrijaamu opereerima ja kui elektrit on vaja, siis paneme nad kõik ka tööle, kas või keset suve. Et selles probleemi ei ole, et, et võtsime hommikul just kokku ka mai numbrid, et Eestis toodeti siis kokku üle 700 gigavatt-tunni elektrit. Ja esimest korda üle tüki aja Eesti oli ka siis tootis rohkem elektrit, kui tarbis, et kuigi tarbimine on natukene kasvanud ja tegelikult huvitaval kombel me tootsime isegi rohkem kui jaanuaris, nii et mai oli hästi aktiivne kuu. Kui nüüd vaadata elektri börsi hinda, siis mais oli see keskmiselt 151 eurot kilovatt-tunnist, aprillis oli see natukene üle 100 euro oluliselt kallim, et mis selle taga on, on selle taga siis Vene odava elektri kadu Soomest. Kindlasti see on üks põhjus, et kui me võtame kokku vene elektri, mis näiteks aasta tagasi tuli meile sisse piirkonnas Läti kaudu ja Kaliningradi, st ning lisaks see, mis viimasena ära õppes, siis Viiburi kaudu Soome. Et see kokku on peaaegu 2500 megavatti, et noh, niimoodi piltlikult kaks tuumajaama tuumajaama jagu toodangut on meil ära kadunud siit turult. Ja loomulikult, kui turul pakkumist nii palju jääb vähemaks, siis turg reageerib sellele, et see on kindlasti üks põhjus. Aga lisaks sellele on tarbimist suurendanud meil keskmiselt jahedam kevad, mida me kõik siin tunneme enda nahal. Ja siis ka majandus töötab meil parem. Täna aasta tagasi oli meil veel üsna korralik Covidi blokaad, et elektri tarbimine siin on olnud aprillis-mais keskeltläbi selline seitse protsenti suurem kui aasta tagasi, et see on ka päris tundav tuntav nõudluse suurenemine. Mis see tähendab, tarbijate jaoks nüüd lähikuude vaates, et suvel pole üldse mingisugust hinnalanguse leevendust loota, sügisel läheb asi veelgi karmimaks. Võib olla suvel, lühiajaliselt saame ka nautida, vähe odavamaid, elektrihindasid, kuid noh, talv saab olema üsna keeruline. Turult on palju elektripakkumist puudust, mis on Venemaaga seotud ja lisaks on meil ju ka Venemaa gaas on turult puudus, et et see kokteil kokku on üsna selline halvahindeline tarbijatele, nii et võib tulla päris kõrgete energia hindadega. Talv.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti põlevkivi elektrijaamad töötavad peaaegu et oma võimsuse piiril, sest nõudlus meie piirkonnas elektri järele on oluliselt kasvanud, samas Venemaa odavam elekter enam siia turule ei jõua. Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles, et sellist olukorda pole elektriturul varem olnudki.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKa euroala riikide keskmine tarbijahindade tõus oli detsembris aastases võrdluses suur viis protsenti. Nii suur pole hinnatõus euroalas varem olnud. Võrreldes 2020. aasta detsembriga mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim nii Eestis kui euroalal energiakandjate hinnatõusud. Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing lähikuudel muutusi energiahindades ette ei näe. Talv on igal pool külm ja ei ole näha, et see kuidagi nagu neid elektrikulusid ja, ja küttekulusid nagu, nagu võiks alla tuua, eks noh, loodame, et vähemalt niisuguse šoki hindasid enam ei tule, aga, aga hind jääb oluliselt kallimaks s esimesel poolaastal, kui ta oli veel aasta tagasi ja, ja noh, kui ütleme, toidukaubad senini on kallinenud kuue protsendi ringis, eks võrreldes eelmise detsembriga, siis võib arvata, et nüüd esimesed kuud, eks toob natuke kiirema hinnatõusu. Jösingu sõnul peaks nii Eesti kui Euroopa poliitikud oma energiapoliitika paremini läbi mõtlema, et taolisi ootamatuid hinnatõuse tulevikus vältida. Võib-olla peaksime nii, nii Eestis kui kui Euroopas väga palju mõtlema niisuguse fundamentaalsete asjade peale, et milline mu elamispind peab olema, mis, mis küttekulud tulevikus on, on kõige optimaalsemad, eks kuidas toiduga isevarustatud ja kõik need probleemid, eks. Kuidas on konkurentsivõime? Sellepärast et kui ühes riigis on sisendite hinnad kallimad kui naaberriigis, see tähendab momente sees, et sinu kaubad pole enam konkurentsivõimelised maailmaturul, eks, et mis ettevõtetest saab, et et rasked ajad peab selle peale ütlema. Eesti Panga analüütik Rasmus Katai sõnul ei suuda ka märkimisväärne palgakasv hinnatõusu tasakaalustada. Viimastel kuudel ja ka järgnevatel lähiajal näeme me seda, et hinnakasv on kiirem palgakasvust ja kuigi palgad kasvavad väga jõudsas tempos umbes seitse-kaheksa protsenti aastas, siis sellest kiirem hinnakasv kahandab inimeste ostujõudu. Sellele tuleb leevendus tõenäoliselt selle aasta teises pooles, kui hinnakasv taltub. Palgakasv jääb jõuliseks, sest tööturu olukord on selline, kus tööjõust on puudus. Ettevõtted soovivad laieneda ja see kindlasti paneb oma surve palgakasvu tõusuks ka edaspidiselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimati tõusid tarbijahinnad enam kui 12 protsenti aastases võrdluses 1998. aasta aprillis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMinistrid Taavi Aas ning Raul Siem juhtisid üleeile tähelepanu, et RKS-i teenused on liiga kallid. Krõbedaid üürihindu mainis eile ka riigi haldusminister Jaak Aab. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi juhatuse esimees Kati Kusmin tõdeb, et ettevõttel üürihinna kujundamisel suurt mänguruumi pole. Üürihind on väga suures sõltuvuses sellest investeeringust, mis sinna hoonesse pannakse. Meie lähtume oma tegevuse niinimetatud üürimäärusest, mis ütleb täpselt, et kuidas siis nii-öelda see kulupõhine hinnastamine toimub ja lisaks on meil kohustus kõiki riigiasutusi kohelda samadel alustel. Tänavu võtab riik RKS-is dividende esimest korda pärast 2000 üheksandat aastat. Ettevõtte läinud aastane puhaskasum oli 35 miljonit eurot. Dividende võtab riik 40 miljonit. Kati Kusmin tõdeb, et RKSi juhatus soovitas vähem dividende võtta. Kriis annab kusmini sõnul tunda ka kinnisvaraturul. Meil on sellel aastal päris suur müügieesmärk, kelle 11 miljoni euro ja me näeme seda, kuidas tegelikult on tehingud on sisuliselt turul praegu peatunud ja teine aspekt on see, et jällegi, millest riik praegu räägib, et ehitussektori toetamiseks võiks olla siis nii-öelda selline vastutsükliline meede, ehk siis riik oma imes investeeringuid suurendab olukorras, kus erasektori investeeringud on siis edasi lükatud või peatatud ja see võib tähendada meile investeeringute olulist kasvusee, tähendab ka seda, et meil on nii-öelda suuremat rahavoogu vaja. Ühtlasi soovitab Kusmin poliitikutel läbi mõelda, missugust ootlust nad RKS-i pikas perspektiivis ootavad. Hiljuti tutvustas Jaak Aab ettevõttele värskeid omanikuootusi ning kus mind tõdeb, et päris ühele meelele ettevõtte juhatus ja poliitikud ei jäänud. Kati, kus min lisab, et uutest omaniku ootustest jäi mingil põhjusel välja ka riigi senine soov oma kinnisvarakasutust optimeerida. Parasjagu valmistatakse ette ka uut riigi kinnisvarastrateegiat, mille tänane versioon kirjutati kokku 2007. aastal. Kati Kusmin juhib tähelepanu, et optimeerimis ülesanne ei tohiks ka sealt välja jääda. Praegune kriis tegelikult kiirendas osasid muutuseid. Taavi Aas viimases valitsuskabinetis, kus ma osalesin, tõi nagu hea näite, et seesama ministeeriumide ühishoone selle praeguse kriisi ajal oli ikkagi üsna tühi. Et kui palju neid sellist füüsilist töökohti siis nii seal kui üldse büroohoonetes vaja on. Jaak Aab märkis eilses intervjuus, et muuhulgas tuleb ka läbi mõelda, kas aktsiaselts ikka on riigi kinnisvara haldamiseks parim võimalus. Võib-olla saaks töö paremini tehtud, näiteks riigiasutusega. Kati Kusmin ütleb, et tegelikult pole seal olulist vahet. Mulle täna pigem tundub, et tegeleda tuleks nende küsimustega, mis on päris probleemide üürimudeli teema, mis võib olla need tootlus, ootused ja nii-öelda kinnitada, et jah, kas riik endiselt investeerib regioonides noh, mis on mõnevõrra kallim, pigem ma näen seda, et need küsimused, mis on laual, need tuleb igal juhul ära lahendada, võib-olla see vormi muutmine on natukene selline asendustegevus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuse ministrid on viimastel päevadel tähelepanu juhtinud, et riigi RKAS küsib oma teenuste eest liiga krõbedat hinda, samal ajal võtab riik ettevõttest 40 miljonit eurot dividende. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhatuse esimees Kati Kusmini sõnul tuleb läbi mõelda, missugust tootlust riik ettevõttelt ootab.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskendume oma jõupingutused sellele, et seal, kus see viirus tõepoolest kiiremini levib, et seal testida õpetajaid, kes on eelkõige ju nii-öelda murekohaks, sest jah, noorte puhul on siiamaani ikkagi olnud see, et küll viirust levitavad, aga ise seda kuigi tõsiselt läbi ei põe, kõiki ühe lauaga lüüa saate igaks juhuks koju küll ei ole plaanis, aga me tõepoolest jah, tungivalt ju soovitame nii nagu kõigile teistele, nii ka õpetajatele siiski haigustunnustega koju jääda, aga teisest küljest nüüd ju me terviseamet alustas koostöös siis haridus, teadus, ministeeriumiga, haridustöötajate testimist ja kui eelmine nädal testiti 1715 haridust töötajad 114. asutuses, siis ainult 10 osutus positiivseteks ehk haridust jate seas isegi seal piirkonnas, kus on selline epidemioloogiline olukord, keerulisem, siiski väga levinud ei ole, rõhu enamus tundub ikkagi käitub väga mõistlikult, vahepeal oligi probleem selles, et, et tõepoolest õpetajate toad osutusid teatud määral sellisteks nii-öelda, eks, kus siis ollakse suhteliselt tihedalt koos ja suheldakse omavahel, et ka seda hajutamist on tehtud noh, klassiõpetaja oma klassiga ei ole see oht nii väga suur. Noh, siin on olnud neid huvikoolide juhuseid, kus tõepoolest laulukoori käigus on ühte-teist tekkinud ja, ja siin peab hoolega vaatama nüüd, et, et selliseid levikuid ei teki, aga üldiselt on koolid mõistlikult käitunud ja, ja tundub, et kui nii jätkata, siis suudetakse ikkagi selline normaalne koolikorraldus tagada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas ja Harjumaal moodustavad suure osa uutest koroonaviirusega nakatunutest 15-19-aastased noored. Sellises olukorras on Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri Mart Laidmetsa sõnul mõistlik, et koolid arutavad distantsõppele mineku plaani läbi Terviseametiga, mitte ei torma kohe iseseisvalt otsuseid vastu võtma. Laidmetsa sõnul on noorte haigestumisest suurem probleem aga koroonaviiruse levik õpetajate seas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜks teemasid, millega tööinspektsioon peab praegu tegelema, on palga vähendamine ja selle õiguspärasus Ühed on see, et tööandja noh, siiralt püüabki töötajaga läbi rääkida poolte kokkuleppel töötasu võib ju muuta, et see ei ole absoluutselt keelatud. Siis kas siis saavutada seda kokkulepet või saadakse sellest valesti aru. Teine hulk on kindlasti neid, kus tahetakse kuidagi pahaga, et kas siis tööandja ei plaanigi maksta või siis ütleb, et töötaja peaks maksma näiteks ka osa töötukassa saadud töötasu hüvitist näiteks tagasi, et lausa selliseid kõnesid on olnud noh, mida töötaja loomulikult tegema ei pea. Et noh, nii-öelda võrdselt või paralleelselt käivad meil alati sellised nagu head töötajad ja tööandjad, kes siis proovivad kompromisse leida, arvestades, et see olukord on keeruline ja eks seal taustal on ka neid, kus üritatakse, kas siis kuidagi pahaga seda töötasu kas siis ära võtta või sundida või survestada. Töövaidluskomisjonides on avalduste arv kasvanud sadades, peamiselt vaidlustavad töötajad koondamisi, ütles Saarep. Töövaidluste kasvutrend ei hakanud ju kohe esimesel kriisipäeval vaid tööandjad kohanesid, siis hakkas töövaidlustesse see asi jõudma, aga, aga hetkel küll tundub, et iga nädalaga neid on järjest rohkem ja võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on juba paarisaja võrra neid vaidluseid rohkem. Ja kui nüüd teemadest on jutt, et siis kindlasti on kõik see töötasu vähendamisega seotud vaidlused näiteks koroonakriisi alguses oli hästi palju, noh, nii kõnesid kirju, kus siis tööandja ütles töötajaga katse ajal töösuhte üles. Aga tegelikult töötaja iseenesest katseaja eesmärkidega sai väga kenasti hakkama. Ja siis töötaja nüüd vaidlustada se all ülesütlemist, et sellised vaidlused on päris hulgi ja, ja tõesti, koondamised sinna otsa veel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tööinspektsiooni töömaht on koroonakriisiga seoses kasvanud hüppeliselt. Loodetakse küll naasta tavapärasesse rütmi, kuid tavapärane paistabki nüüd olevat eelmisest aastast mitu korda suurem päringute arv.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahandusminister keskustesse kuuluv Matti Vanhanen küsis värsket majandusraportit tutvustades süngelt, kas Soome enam ongi põhjamaa. Rahandusministeriumi raporti kohaselt on Soome viimased 10 aastat majanduskasvus teistele põhjamaadele alla jäänud. Aastaks 2030 kasvab Rootsis ja Norras majandus 20 protsenti, Soomes aga vaid 10 protsenti, selgub raportist. Rahandusministeeriumi teatel on üks erinevuste põhjus selles, et Rootsis ja Norras on tänu sisserändele tööealine elanikkond selgelt kasvanud. Peaministripartei sotsiaaldemokraatide esindaja Mattias Mägünen ütles eile ülesaates Astuudio, et töörindel on kaks otsa. Ühes otsas on idufirmade tippspetsialistid ja teadlased, kellele kõik tahavad võimalikult ruttu töölube. Aga on ka teine ots. Seal teises otsas on need, keda ära kasutatakse, inimkaubanduse ohvrid, lähetatud töötajad, kelle puhul ei järgita Soome kollektiivlepinguid, keda kasutatakse palgataseme allasurumiseks, rääkis Mäkünen. Ta nimetas eriti suureks probleemiks just Eesti kaudu saabuvaid lähetatud töötajaid. Lähetatud töötajad tulevad väljastpoolt Euroopa liitu enamasti Eesti kaudu ehitustele maa ja metsatööstusesse laeva ehitusse. Nüüd on kasutusele võetud maksunumbrid, need hakkavad peagi kehtima ka laevaehituses. Järelevalvet suurendatakse ja oodata on veelgi seadusemuudatusi, kirjeldas sotsiaaldemokraat Mägunen ja toonitas veelkord, et ka välismaise tööjõu puhul tuleb järgida kollektiivlepinguid. Rahandusministeeriumi raportis märgitakse, et konkurentsivõimet parandab see, kui palkade ja töötingimuste üle saaksid ettevõtted ise kohapeal läbi rääkida, mitte ei rakendatakse üleriigilisi kokkuleppeid. Lühidalt öeldes, ametiühingute mõjuvõimu tuleb vähendada, seda proovis keskuste läbi viia ka siis, kui nad valitsuse eesotsas olid. Sel nädalal ilmus aga artikkel ka ühest teisest Soomes tehtud uurimusest, millest selgus, et välismaise nimega inimestel on väga raske Soomes tööd saada sest neid ei kutsuta isegi töövestlusele. Rahvuse pärast diskrimineeritakse Soome tööturul kolm korda sagedamini kui soo pärast, näitas töö ja majandusministerriumi paari aasta tagune uuring. Asjatundjate sõnul ei ole see ka praegu teisiti. Seetõttu on Soomes üha rohkem hakatud rääkima anonüümsest tööle kandideerimisest, kus tööandja ei näe kandideerija nime ega sünniaastat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome rahandusminister Matti Vanhanen andis Soome majanduse väljavaadetele karmi hinnangu. Lahenduseks oleks tööjõu sisseränne ja ametiühingute mõjuvõimu vähendamine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLeedu-Valgevene piiril tuleb piiriületuskatsete poolest ette juba nii-öelda nullipäevi ja Leedu piirivalvejuht ütleb, et on ettevaatlikult optimistlik Leedu piirivalvejuht Rustamas Ljubajevas. Noh. Praegu näib, et olukord on teatud määral deeskaleeritud. Me ei tea küll, millised protsessid täpselt Valgevenes aset leiavad aga lihtne fakt on, et on organiseeritud koju lendusid ja paljud migrantid on lahkunud. Valvsust siiski kaotada ei saa. Ljubajevase sõnul on eri hinnangutel Valgevenesse jäänud veel 3000 kuni 6000 migranti. Piiri ületamisel jäävad praegu vahele eelkõige Aafrikas, Süüriast ja Afganistanis pärit üksikud inimesed, mitte Iraagi pered nagu kriisi alguses. Leedu piiril on õnnestunud vägivaldseid vastasseise ja surmasid vältida. Piirivalvejuhi sõnul ei ole Leedu olnud migrantide jaoks lihtsalt nii atraktiivne siht kui Saksamaa naaberriiki Poola. Teiseks on igas olukorras algusest peale otsitud rätsepa lahendust. Leedu piirivalve juht Rustamas Ljubaevas. Piirivalvurid peavad hindama iga situatsiooni eraldi ja langetama selle põhjal otsusesee tähendab, et mõnedel juhtudel on migrandid vastu võetud, kui on alust seda humanitaarkaalutlustel teha. Meil on olemas spetsiaalne algoritm meditsiinilise abi ja kontrolli kohta, kui vaja. Samuti jagame migrantidele humanitaarabipakke ning paljudel juhtudel ka toitu ja vett. Alates piiri kinnipanemisest. Augusti alguses on Leedu humanitaarkaalutlustel vastu võtnud üle 250 migranti. Piiriületuskatseid on olnud üle 7000 Leedu. Piirivalvejuhi sõnul tuleb aga Euroopa Liidu varjupaigamenetluse süsteemi karmistada, et see ei oleks nii ahvatlev kuritarvitamiseks. Naaberriikide piirivalvurid teevad reeglina praktilises igapäevatöös palju koostööd. Nii oli see varem ka Valgevene-Leedu piiril. Pärast otseseid vastasseise on see aga täielikult lõppenud. Leedu piirivalvejuht Rusamas juba jevas. Meil on küll ametlikult infovahetus kanal olemas, aga meil ei ole midagi ühist, me ei räägi enam üksteisega. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp Ehand, Leedu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu-Valgevene piiril on piiriületuskatsete hulk vähenenud ja tuleb juba ette ööpäevi, kus selliseid katseid ei tehta mitte ühtegi. Leedu piirivalvejuhi sõnul on neil aidanud Valgevene migratsioonirünnakuga hakkama saada eraldi lähenemine igale olukorrale. Euroopa Liidu varjupaigamenetluse süsteem vajab tema hinnangul muutmist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna Sadama turundus ja kommunikatsioonijuhi Sirle Arro sõnul ei saa kriisieelsest ajast veel unistada. Nagu teisedki turismiga seotud valdkonnad, kaotas Tallinna sadam kriisis kõvasti reisijaid ning tänavune suvi oli vaatamata madalale võrdlusbaasil kesisem, kui eelmine. Jah, meie reisijate arv oli tunduvalt väiksem kui kaks aastat tagasi, isegi rohkem kui poole võrra, ligi 60 70 protsenti olid reisijaid meil vähem. Juulis ja augustis on hea meel, et oli soomlasi rohkem kui eestlasi. Aga, aga muidu jah, isegi võrreldes võib-olla ka eelmise aastaga 2020. aastaga, kui me juba suvel saime rõõmustada, et pooled reisijaid on liinidel tagasi, siis see suvi meil nii hästi ei läinud. Just ütleme, Tallinn-Helsingi liinil eelkõige. Peamiste põhjustena toob Arro välja suve teises pooles tõusma hakanud nakatumisnäitajad ja piirangud. Eelmisel aastal nakatumisnäitas nii Eestis kui Soomes juba juunikuus oli üsna madal, ütleme, juuni, juuli, august oli meil üsna avatud majandus aga sel aastal ikkagi need nakatumisnäitajad läksid alla alles võib-olla seal juuli lõpus, juunis ja kahtlemata mängis väga suurt rolli see, et Soomel olid sel aastal tunduvalt rangemad piirangud kui eelmisel aastal suvel. Tallinki juht Paavo Nõgene tõdeb, et kuigi tööränne on Eesti ja Soome vahel taastunud ning koroonatõendiga reisijatele on Soome piir avatud, ei, julgustab Soome valitsuse retoorika turismireisi Eestisse ette võtma. Soome on jätkuvalt soovitanud oma kodanikel reisida ainult tungival vajadusel ehk siis kuniks on riiklik sõnum selline, et reisimine on pigem ohtlik nende vaates siis senikaua ka mingeid väga suuri muutusi ühel põhiturul, mis on nii Eesti turismisektori kui Tallinki jaoks, ehk siis Soomes ei toimu. Tallinna Sadama jaoks hea uudis on tänavu see, et kruiisilaevad on Tallinnas tagasi. Juulist alates oleme kruiisilaevu saanud Tallinnas vastu võtta, juulis oli meil 10 külastust, augustis juba 16 külastust ja külastusi on tulemas septembris veel ja loodame, et võib-olla ka veel oktoobris, novembris, detsembris, et noh, need külastuste numbrid ja mahud ei ole kindlasti võrreldavad koroonapandeemia eilse ajaga, aga ta on ikkagi märgiline. Näitab, et et on võimalik ka sellises pandeemiatingimustes reisida, puhkus on võimalik, on võimalikud ka kruiisireisid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Sadam prognoosib, et rahvusvaheliste laevaliinide reisijate arv ei taastu kriisieelsele tasemele veel niipea. Tallink teatas hommikul, et augustis oli tema laevades ligi 390 000 reisijat ehk 14 protsenti vähem kui mullu samal kuul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHarjumaal ning Ida-Virumaal on koolides kontaktõpe lubatud praegu vaid algklassides ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpuklassides. Haridusminister Jaak Aab ütles, et teadusnõukoja soovitus oli õppetöö koolimaja es täielikult taastada alates 25.-st jaanuarist. Jah, eks see on selline valik, et nii nagu teadusnõukoguda soovitas kindlasti see toob ju kontakte kaasa, aga pigem teadusnõukoguda soovitab, et koolide õppimine võiks ikkagi olla kontaktõppes ja pigem hoida teisi piiranguid peal. Aga tegelikult tuleb leevendusi ka spordi ja kultuurivaldkonnas, ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. Valitsus otsustas, et alates esmaspäevast, 18.-st jaanuarist avatakse muuseumid ja näitusesaalid täituvusega kuni 50 protsenti samast esmaspäevast 18 10.-st jaanuarist saab tegeleda individuaalspordiga ja huvitegevusega nii et lahti lähevad tennise hallid ujulad spordisaalid ja, ja huvitegevuse kohad. Versioonis siis üks pluss üks ehk treener ja, ja õpilane, ülejäänu osas. Valitsus otsustas Harju ja Ida-Virumaal. Meil on üldse praegu juttu Harjust ja Ida-Virumaast, mujal Eestis on elu lahti. Harju ja Ida-Virumaal pikendatakse piiranguid kahe nädala võrra. Siin jäin mina kultuuriministrina eriarvamusele, sest minu meelest statsionaarsete istekohtadega, teatri, kino ja kontserdisaalides oleks võinud tegevus alata nädala pärast, see tähendab 25.-st nii et ma ei olnud kahe nädala võrra pikendamisega nõus. Valitsus otsustas ka piirangute jätkamise kompenseerimise. Palju, aga piirangute üleüldse vaieldi. Noh, ikka iga valdkonna minister tahab ju erinevaid leevendusi, aga kuna teadusnõukoja suhteliselt selge seisukoht oli, et kui me teeme leevenduse, siis valime selleks hariduse ja ülejäänud piirangud peavad jätkuma. Et haridus toob endaga kaasa kontakte ja rohkem ei saaks kontaktide suurendamist esialgu siiski nende näitajate numbrite poole pealt Harjumaal ja Ida-Virumaal lubada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas alates 25. jaanuarist lubada kontaktõpet täies mahus ka Harjumaal ja Ida-Virmuaal. Tegevust lõpetav valitsus tegi täna mitu olulist otsust koroonaviiruse leviku piirangute kaotamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJust nimelt selles osas, et kas meil on võimalik teha konsensuslik otsus, oli selge, et paraku need konsultatsioonid ja see protseduur, millega on püütud kandidaati leida, ei ole viinud meid sinnamaani, et sotsiaaldemokraadid saaksid öelda, et jah, ühemõtteliselt. Meil on konsensus, et, et me saaksime seda kandidaati. Asi ole Alar Karile vaid koalitsioonis ja nende käitumises. Me räägime ikkagi konkreetsest kandidaadi, st aga selle konkreetse kandidaadi on keegi leidnud, et, et see ei ole meie leitud kandidaat. See on koalitsiooni leitud kandidaat. Ja seda, kas nende otsingud on olnud viljakad, näitab esmaspäevane hääletus. Meile meeldiks, kui parlament saaks oma tööülesanded hakkama. Aga loomulikult ka valimiskogu on samamoodi põhiseaduses kirjutatud kirjeldatud instrumente ja ei ole kuidagi vähem põhiseaduspärane. Aga see, kas esmaspäeval või teisipäeval riigikogus õnnestub, sõltub sellest, kui suur see usaldus koalitsiooni pakutud kandidaadi vastu lõpuks riigikogus kokku on. Aga teie isiklikult, kuidas te hääletate esmaspäeval? Mina isiklikult olen sotsiaaldemokraatide esimees ja minu arvamus peegeldab meie erakonna arvamust. Meil ei ole konsensust, seega ka oma isikliku eelistuse pean ma siinkohal paraku jätma enda teada. Kas Alar Karise kandidatuur kukub esmaspäeval läbi, kindlasti on ka mingeid hääli ja loetud enam-vähem ju erakonnad teavad, mis, mis saama hakkab. No see kõigepealt sõltub sellest, et mida teeb üldse koalitsioon, need püüdlikud deklaratsioonid, sellest, kuidas kõik koalitsiooni hääled peavad nii mõnelgi kogemata poliitikavaatlejal on juba tekkinud märkimisväärsed kahtlused, et miks nii püüdlikult seda kõike esitletakse, et noh, esimene küsimus on, et mida teevad koalitsiooni hääled ja loomulikult siis on küsimus, et kas on veel piisavalt riigikogu saadikuid, kes arvavad, et Alar Karis pälvib nende usalduse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna kogunesid Riigikogus sotsiaaldemokraadid arutama, kas avaldada toetust presidendikandidaadile Alar Karisele esmaspäeval Riigikogus toimuval hääletusel. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar ütles pärast kohtumist, et ühtset kokkulepet ei ole ja iga saadik hääletab nii, nagu talle õigem tundub.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu linnavalitsuse Lõuna prefektuuri Lõuna päästekeskuse, Tartu Ülikooli kliinikumi ja terviseameti Lõuna regionaalosakonna esindajad otsustasid tänasel kohtumisel teha vabariigi valitsusele kolme ettepanekut. Esiteks tuleb ametkondade hinnangul taastada avalikes kohtades nii siseruumides kui ka õues viibimisel ja liikumisel kohustus järgida kaks pluss kaks reeglit, räägib Tartu linnapea Urmas Klaas. Tuleb luua selgus, mida tähendab hajutamine täna avalikus ruumis ürituste korraldajad peavad tagama inimeste hajutamise. Samas inimestele on soovituslik kaks pluss kaks distantsi hoida, kui on ikkagi kontserdid. Kui on erinevad üritused, ollakse toitlustuskohas, siis kaks pluss kaks reegel, nii nagu ta kevadel kehtis, peab kehtima taas kord. Veel soovib kriisikomisjon klaasi sõnul, et ööklubides, vesipiibubaarides ja muudes täiskasvanutele mõeldud klubides taas kehtestatakse kuni 100 inimese piirang ja täituvuskohtades ei tohi ületada viitekümmet protsenti. Esimesest augustist neid reegleid leevendati täna me näeme, et see on mõjunud enneaegsena ja sellepärast me leiame, et taas kord näiteks ööklubides peab kehtima reegel, et seal ei oleks korraga mitte rohkem kui 100 inimest ja ka seal peab kehtima kindlasti hajutamine. Samuti peaks kriisikomisjoni hinnangul näiteks kaubanduskeskustes, muuseumides ja muudes avalikes siseruumides olema rangelt soovituslik maski kandmine, mida rangelt soovituslik antud kontekstis tähendab, selgitab terviseameti lõuna regiooni juht Tiia Luht. See ongi see, et igaüks otsustab ja igaüks otsustab ise oma valikud. Iga inimese vastutuse sissetoomine tähendab see, seda. Nii klaas kui luht kinnitavad, et valitsusele on tehtud ettepanek nimetatud reegleid kehtestada uuesti üle-eestiliselt. Tiia Luht. Me tahame, et see oleks tagasi, nii nagu oli ka Lõuna-Eestis ei olnud ju tegelikult haigestumus üldse, see oli sissetoodud haigusjuhud, olid tegelikult, kui on näha, et meil on siiski kaks juhtumit olemas, mis tekitasid kolde meile, aga me ei tea, kus need alguse said. Ehk täna on see lõunaregioonis, aga homme on võib-olla põhjaregioonis, sellepärast on õigustatud ka sellised üle-eestilised piirangute uuesti kehtestamine. Küsimusele, kui tõenäoline on, et juhul kui Tartus haigestunute arv kasvab linn terviseameti eestvedamisel näiteks nii-öelda lukku keeratakse, vastab Luht, et seesugust plaani pole praegu isegi kaalutud, sest haiguse levikut on õnnestunud peaaegu lokaliseerida. Tõenäoliselt arutab vabariigi valitsus tehtud ettepanekuid sel neljapäeval.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti andmetel on juuli keskel Tartu ööklubist Vabank vallandunud koroonaviiruse puhangus seni haigestunud 29 inimest, neist 17 Tartus. Tartus on praeguseks tuvastatud ka nende inimeste 162 lähikontaktset. Lisaks on tuvastatud viis nakatunut nende hulgas, kes viibisid 24. juulil Tartu baaris Naiiv. Tartu kriisikomisjon arutas täna edasisi samme viiruse leviku piiramiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPühalepa muusikafestivali kunstiline juht Hendrik Üksvärav ütles, et tegemist on ajaloolise hetkega. Varem on Hiiumaal esinenud küll erinevad keelpilli ja kammerorkestrid, aga esimest korda annab saarel kontserdi sümfooniaorkester. Ja ma arvan, et see on maamärk sellest, et, et edaspidi saab hakata siin korraldama sümfooniaorkestri kontserte, mis on ülisuur asi, sellepärast meil siin saarel on Erki-Sven Tüür, kes on sellise maailma nimega helilooja ja kelle põhiloominguks on orkestrilooming. ERSO peadirigent Olari Elts ütles, et on oluline, et rahvusorkester jõuab kuulajateni võimalikult paljudes Eesti paikades. Me oleme ikkagi Eesti riiklik sümfooniaorkester, me peame käima nii paljudes kohtades kui vähegi võimalik. Ja kui Pühalepa muusika festival selle ettepanekuga tuli, siis loomulikult võtsime me selle kohe vastu ja, ja, ja siin me nüüd oleme. Püha lepa muusikafestivali põhiprogramm toimub kuuendast kaheksanda augustini. Täna festivali sissejuhatanud ERSO kontsert pannakse järelkuulamiseks üles klassikaraadio kodulehele rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Hiiumaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ehk ERSO esines esimest korda ajaloos Hiiumaal. Kärdla kirikus peetud kontserdil esitati Ludwig van Beethoveni ja Erkki-Sven Tüüri teoseid. Ühtlasi oli see avalöök Pühalepa muusikafestivali kümnendale festivalisuvele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti hädaolukorra staabijuht Kristjan Sirbi sõnul on koroonaviiruse leviku riskitase jätkuvalt väga kõrge. Viimase seitsme päevaga on positiivseid teste tulnud päeva kohta keskmiselt 4686. Nädal tagasi oli see number kaks korda väiksem. Haiglas on 287 ja juhitaval hingamisel 15 inimest. Üldine voodihõive haiglates on 65 protsenti, jätkab Kristjan Sirp. Viimase 14 päeva haigestumine on näidanud kasvutrendi keskmiselt 64 protsendi võrra kõikides Eesti maakondadest. Kõige suurem on see olnud Valgamaal 113 protsenti, Raplamaal 105, Läänemaal 91. On üpriski tõenäoline, et haigestumine kasvab ka see nädal järgmine nädal ja keskmiselt võib oodata kuskil 5000 nakatumist päevas ja umbes 35000 nädalas. Aktiivseid haigusjuhtumeid on hetkel Eestis kokku 31219 neist enim Tallinnas ja Harjumaal. Omikrontüle osakaal moodustab kõigist juhtumitest pea 89 protsenti. Jätkab tervise ja tööminister Tanel Kiik. Kinnitasime just ära ka uuendatud vaktsineerimise rakenduskava, kus tegelikult peamine rõhuasetus on, võib öelda samas kohas, kus meil vaktsineerimisega alustades oli ehk et riskirühmade kaitse. Meie eesmärk on, et jõuda eakate puhul lõpetatud vaktsineerimiseni vähemalt 80 protsenti tegelikult see peaks olema loomulikult rohkem märtsi lõpuks ja samal ajal jõuda tõhustasdoosidega vähemalt 60 protsendini. Eesti perearstide seltsi juhatuse liige Karmen Joller ütles, et perearstide töökoormus on kohati kerkinud viie kuni kümnekordseks. Suurt rolli mängivad siin kaugkontaktid ehk telefonikõnedele ja emailidele vastamine. Sestap tasub testimispunkti või eneseisolatsiooni kohta infot otsida pigem internetist. Joller võttis kokku need juhtumid, millal kindlasti tasub perearsti juurde pöörduda. Kindlasti siis, kui on tervisemure, kui on tõesti tervisemure, ükskõik, on see Covid, on see vererõhk või on see vaimne tervis? Alati olete oodatud helistama, kirjutama ja nagu ma ütlesin, olge siis vastuse osas kannatlikud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonasse nakatumine on Eestis võrreldes nädala taguse ajaga kerkinud kahekordseks. Samuti on väga palju kasvanud perearstide töökoormus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Kaja Kallas tegi vabariigi presidendile täna päeval ettepaneku vabastada ametist ministrid Jaak Aab, Tanel Kiik, Eva-Maria Liimets, Taavi Aas, Kristian Jaani, Erki Savisaar ja Tiit Terik. Eesti vajab praegusel hetkel rohkem kui kunagi varem toimivat ning ühistel väärtushinnangutel põhinevat valitsust. Julgeolekuolukord Euroopas ei anna võimalust jätkata koostööd Keskerakonnaga, kes oma sisemise lõhestatuse taustal ei ole võimeline seadma Eesti huvisid kõrgemale erakonna huvidest. Nii ütles Kallas oma avalduses ja hiljem ka pressikonverentsil. Ta põhjendas ka oma otsust ise mitte tagasi astuda. Praeguses olukorras, eriti arvestades, et järgmisel nädalal on kaks väga olulist kohtumist, mis puudutavad meie julgeolekut, kõigepealt esmaspäeval kohtumine Boris Johnsoniga, kus me loodame teha väga selgeid edusamme, siis selles, et meie julgeolekut siin tugevdatakse. Ja teiseks siis teisipäeval kohtumine Olav Soltsiga, sellisel juhul valitsus peab olema. Ja loomulikult, kui me saame valitsuskoalitsiooni kokkuleppe, siis ma olen valmis ka astuma tagasi ja tegema seda põhiseadus päraselt, nii nagu tavaliselt tehakse. Aga minu arvates. On võib-olla aus ka kõigi suhtes, et ühtegi suhet sai alusta varem, kui, kui teine on selgelt ka lõpetatud, et, et see on aus ja, ja selge öelda, et see kokkulepe meil siin on, on läbi ja üritame panna uut koalitsiooni kokku. Kallaselt küsiti ka võimalust, et ta jätkaks vähemusvalitsuse juhina. Vähemusvalitsusega on see, et iga hetk võib Riigikogus umbusaldus läbi minna, et loomulikult mina olen valmis jätkama nii kaua, kuni uus valitsus uus toimiv valitsus on, ise ma tagasi ei astu, aga valitsus siis võidakse tõesti umbusaldada Riigikogus olevate jõudude poolt, aga ma tõesti loodan, et Isamaa, kellel on praegu laual sisuliselt kolm valikut, kas minna opositsiooni teha valitsus, siis Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatidega või teha valitsus koos siis Keskerakonna ja EKREga siis valib siis selle variandi, et, et nad Meie läbirääkimiste käigus siis me jõuame ühistele positsioonidele. Mina näen siin väga suurt ühisosa just selle eestikeelse hariduse osas. See on olnud isamaale ka kogu aeg oluline, need on otsused, mis on jäänud tegemata erinevatel põhjustel pikka aega ja, ja see oleks selge asi, mida me saaksime ennem valimisi ära teha, arvestades, et valimised on üsna lähedal. President Alar Karis kohtus Kaja Kallasega Kadriorus kell 14 ning pärast kolmveerand tunnist jutuajamist allkirjastas president Keskerakonna ministrite ametist vabastamise. Tänane päev pani sellele koalitsioonile lõpliku punkti. Leian, et nüüd tuleb tegutseda kiiresti ega tohi kaotada aega. Eesti vajab kiiresti töövõimelist koalitsiooni ja töövõimelist valitsust, valitsust, kes suudaks otsustada ja riiki juhtida. Aeg on turbulentne nii kodus kui kaugemal. Meil on siinsamas Euroopas viimaste aastakümnete tugevaim julgeolekukriis. Meil on lahendamata energia, julgeoleku küsimused. Edasi sotsiaalmajanduslike probleemide teravnemine, elektri, toasooja ja gaasiarvete suurenemine mis seab ohtu paljude inimeste toimetuleku. Reformierakonna esimees Kaja Kallas tegi koalitsioonikõneluste alustamise ettepaneku isamaale ja sotsiaaldemokraatidele. Soovin näha nüüd poliitikute sihikindlust liitlaste otsimisel ja hoidmisel ning kokkulepete sõlmimisel. Siinjuures ei saa jätta ütlemata, et eksivad need, kelle arvates pole poliitikas midagi isiklikku Poliitikas, nagu üldse inimeste vahel on väga palju isiklikku. Kutsun kõiki poliitikuid tõusma kõrgemale senistest solumistest ja vääritimõistmistest. Ma olen rääkinud viimasel kahel-kolmel päeval kõikide erakonna juhtidega, mõnega ka mitu korda ja mõni on ka käinud siin. Nii et see, et õhus on see olukord, see ei, ei ole ju üllatus. Aga kindlasti siin on ju mitu varianti, kuidas edasi minna. Me kuulsime, kas valitsus astub tervikuna tagasi või, või mõned ministrid mõnedes ministritest loobutakse. Kaja Kallus on otsustanud, et ta loobub Keskerakonna ministritest ja paneb proovib kokku panna uue uue koalitsiooni. See on tema õigus ja kohustus peaministrina, et siit edasi minna. Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles, et Kaja Kallas teavitas teda ministrite vabastamisest vaid mõni minut enne, kui avalikkust. Me võtsime selle informatsiooni teadmiseks, õhtul koguneb Keskerakonna juhatus ja otsustame siis enda sammud, aga selge on see, et eks see toimetuleku teema, lastetoetused, perehüvitise toetus, tundub ikkagi, et see mitte kohe kuidagi ei sobinud Reformierakonnale. Aga mis on teie järgmised sammud? Õhtul toimub erakonna juhatus, eks erakonna juhatus peab seda tekkinud olukorda arutama. Ma kindlasti soovin öelda ka väga suur tänu. Keskerakonna seitsmele ministrile, kes on teinud väga keerulistes valdkondades oma tööd ja seda tõsiselt ja südamega Olete te tegelikult pettunud, et ei õnnestunud säilitada seda valitsusliitu ja tundub, et Reformierakond on ikkagi haaramas ka ohjasid, et panna kokku uus valitsusliit. Ei, ma arvan, et poliitikasse pettumine ei anna mitte midagi, et selge on see, et poliitikas ollakse ühel hetkel koalitsioonis, teisel hetkel opositsioonis. Kaja Kallase sõnul ju, kui anti üle pere ja lastetoetuste tõstmine siis ta ütles ju kohe, et ta lõpetab selle koalitsiooni, et ta astub tagasi. Kaja Kallas on teinud ettepaneku koalitsioonikõnelusteks Isamaale ja sotsiaaldemokraatidele Isamaa juht Helir-Valdor Seeder kinnitas Indrek Kiislerile, et tema erakond on valmis valitsusvastutust võtma. No mina olen öelnud, et me oleme valmis kõikide parlamendierakondadega läbi rääkima, kes on saanud mandaadi. Meie jaoks ei ole kõige olulisem see, kellega koalitsioon moodustatakse. Kõige olulisem on see, millist poliitikat hakatakse ellu viima. Täna on reede õhtu, me oleme otsustanud, esmaspäeval me kutsume kokku Isamaa eestseisuse, riigikogu fraktsiooni ühise koosoleku, et seda kujunenud poliitilist olukorda nüüd arutada. Sellest on teil hea meel, et nüüd on mingi selgus majas, et selline pooljuhtiv valitsus on lahkumas. Ei täna küll ei saa öelda, et mingi selgus majas on jah, on üks oluline samm astutud praegu, mis muudab Eesti poliitilist olukorda. Aga olukorras, kus formaalselt on parlament andnud heakskiidu Reformierakonna, Keskerakonna valitsusele ja mitte kellelegi teisele see on jätkuvalt nii, see on oluline samm, aga see ei ole mingit selgust küll praegu loonud, aga teatud protsessid? Ta käivitab kindlasti nii, et nüüd kõikidel erakondadel, kes on parlamendis, on tõsine mõtlemise koht. Kuidas edasi ja milles siis suudetakse kokku leppida? Ja lõpuks EKRE esimehe Martin Helme sõnul temale valitsusliidu lagunemine üllatusena ei tulnud. Ei olnud, minu meelest oli üsna selge, et kas me jõuame ennem umbusaldus Liina Kersna keskerakondlaste häältega või jõuab Reformierakond mõne või, või ka variant, et kõik Keskerakonna ministrid lahti lasta, et et siin oli oodata, et üks või teine pool selle liigutuse teeb, see on ka põhjus, miks me ei andnud sel nädalal Liina Kersna umbusaldust sisse, et noh, Keskerakond oli sellises kahe vahelolekus ja ilmselt oleks järgmine nädal juba väga tõsiselt kaalunud sellega liitumist. Kas Keskerakonnaga rääkinud olete, et vana valitsusliit üles soojendada? Jah, esmane selline küsimusering on toimunud, et kas meil on mõtet maha istuda. Ja noh, mina olen ideele avatud. Kas sellesse ringi on kaasatud ka erakond isamaa? Ja ei, no me räägime ja eelmise koalitsiooni osapooltest ja meil ei olnud kuni tänase keskpäevani põhjust mingeid kõnelusi või plaane pidada, sest et noh, Keskerakond ei olnud väga selgelt väljendanud, et ta tuleb valitsusest ära või soovib alternatiivset valitsust teha. Ja nüüd on Indrek Kiisleril otse telefonil politoloog Martin Mölder. Martin Mölder, miks Kaja Kallas ei astunud ise tagasi, vaid vabastas ametist ainult Keskerakonna ministrit, millise manööverdamisruumi see peaministrile annab? Ma arvan, et jah, Kaja Kallas ei astunud ise ametist tagasi selle eesmärgiga, et just tema tahab olla kindlasti see, kes moodustab Eestile järgmise toimiva valitsuse, et kui nüüd Kaja Kallas oleks oleks tagasi astunud, siis ta põhimõtteliselt oleks potentsiaalselt avanud ka tee EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsuse nii-öelda tulekuks, juhuks kui selline koalitsioon peaks sündima. Et niikaua, kui, kui Kaja Kallas ja Reformierakond veel on valitsuses ja see valitsus ei ole tagasi astunud või teda ei ole umbusaldatud, et nii kaua ei saa uus valitsus ametisse tulla, isegi kui ta võib-olla juba ütleme, et Riigikogus erakondade vahel on, on toetuse kokku saanud ja, ja on moodustatud, et ma arvan, et see põhiküsimus oli selles, et ei, ei, et selles nii-öelda poliitilises konkurentsis Kaja Kallas ei tahtnud oma eelist käest ära anda ja tahtis olla võimalikult kindel selles, et et just nemad on järgmise või uue valitsuse moodistajad. Isamaa esimehel Helir-Valdor Seederil on nüüd valida, kas minna valitsusliitu, mille moodustavad Reformierakond, Isamaa ja sotsid või taas avada valitsusliit, mille moodustavad EKRE, Keskerakond ja Isamaa. Et mis te arvate, praegu on küll väga vara öelda, kuhu see kaalukauss härra seedri peas kaldub. Jah, et tõepoolest, et see on väga keeruline otsus, et kui me mõtleme kasvõi nagu poliitiliste prioriteetide peale, et Isamaa on seni ainus erakond, kes on välja tulnud sellega, mida ta järgmistel valimistel nii-öelda valijatele pakkuda soovib ja, ja sealhulgas on väga suured investeeringud lastesse, hariduse, julgeolekusse, mida siis kõik peaks katma laenuraha arvelt. Et kõik see kindlasti on, on, on Reformierakonnale väga vastuvõetamatu ja seda vastuseisu me näeme ka nagu väiksemal tasandil hetkel selle laste ja perede toetuse tõstmise eelnõu ümber, et Reformierakonnale ütleme, et taoline toetuste suurendamine ilmselgelt on, on vastuvõetamatu. Ja siin selle koha koha pealt nagu kokkulepe saavutus, mine kindlasti saab olla olema väga keeruline ja ja, ja Isamaal oleks võib-olla toetust nendele ettepanekutele palju lihtsam leida Keskerakonna ja EKRE ga koos ühes koalitsioonis, aga siin on ka ütleme, et selline väike konks, et nagu ma ennem mainisin, siis uus valitsus ei saa ametisse astuda ennem, kui vana valitsus on sealt ametist kuidagi lahkunud. Et Isamaa võib küll otsustada praegu, et ta teeb EKRE ja Keskerakonnaga uuesti valitsuse. Aga Kaja Kallas on öelnud, et tema ise tagasi ei astu, mis tähendab seda, et selleks, et see uus valitsus saaks ametisse astuda, tuleb riigikogul avaldada peaministrile või valitsusele umbusaldust. Ja ma ei ole sugugi kindel, kui valmis nüüd opositsioon nüüd koos juba Keskerakonnaga, kui valmis nad on seda tegema, sest taoline umbusaldus avaldamine potentsiaalselt avaks teeka erakorralistele valimistele. Et siis Kaja Kallas võib otsustada või valitsus võib otsustada, et nad soovivad erakorralisi valimisi ja kui president ka selle ettepaneku heaks kiidab siis meil ongi valimised 10 kuud või üheksa kuud varem, kui nad oleksid pidanud aset leidma ja praegu ma arvan, teised erakonnad on väga ettevaatlikud selles osas, sest Reformierakonna toetus on, on, on väga kõrgel ja nad ei taha riskida, et, et Reformierakond selle toetuse realiseerib. Ühesõnaga see ütleme, need valikud on, on väga keerulised siin väga mitmel tasandil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Kaja Kallas tegi Vabariigi Presidendile ettepaneku vabastada ametist Keskerakonna ministrid. Reformierakond kutsub valitsusläbirääkimistele Isamaa ja SDE.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti jaoks on inimõiguste nõukogu koht oluline eelkõige sellepärast, et läbi selle nõukogu oleme me otseselt maailma poliitika osad ja me oleme maailmapoliitika osad ühes väga olulises küsimuses nagu inimõigused, mis tegelikult on ka väga suuresti seotud julgeolekuga. Sellepärast et kui inimõigusted on paigas ja kõik neid hoiavad, siis on ka maailm kohe sellest tulenevalt julgem ja, ja rahulikum paika. Ja mis on Eesti kui uue liikme sihid inimõiguste nõukogus? Eesti on endale Inimõiguste nõukogu seadnud neli tihti. Esiteks tahame me tegeleda süvendatult naiste ja laste õiguste ga ja nende kaitsega. Teiseks mõtleme me ka põlisrahvaste peale. Kolmandaks on meie üheks prioriteediks veel rahvusvaheline õigusmõistmine eelkõige konfliktitsoonides, kus on inimõigusi rikutud ja kus on mitmeid kurjategijaid, kes peavad vastutust kandma ja seda me kavatseme teha läbi rahvusvahelise kriminaalkohtu ning neljanda teema on õigusriikluse ja, ja heade valitsemistavade edendamine. Nõukogusse kuulub ju 47 riiki, kuivõrd suudab Eesti siis enda sihte kuuldavasti? Noh, 47 on neljandik ÜRO-s ja kuna me oleme suutnud ka ÜRO-s, kus on 193 riiki oma sihte kuuldavaks teha, siis ma arvan, et see võiks olla mõneti lihtsam. Me oleme juba mitmeid kümneid aastaid tegelikult rahvusvahelise mitmepoolse poliitika osad, eks me oleme neid erinevaid meetodeid ja teid kuidas ennast kuuldavaks teha, õppinud ja harjutanud, nii et ma arvan, et me saame sellega hakkama. Kui oluline on ÜRO Inimõiguste nõukogu tegevus, arvestades et sinna kuuluvad näiteks ka riigid nagu Saudi Araabia, Kõrgõstan ja Hiina, kus asjalood inimõigustega ei ole ehk kõige paremal järjel. No oluline on eelkõige see, et Inimõiguste nõukogu kui selline üldse tegelikult on loodud ja ta on globaalne kehana, tegeleb inimõigustega üleilmselt lihtsalt on ÜRO valimisprotseduuri sellised, et valituks teatud häälte korral valituks võivad saada ÜRO kehamitesse. Kõik riigid. Kui mõni riik, kellel on inimõigustega probleeme, suudab endale leida nii palju toetajaid, et nad valituks saavad, siis nad saavad valitud. Samas, kui juba riigid on nõukogu liikmed, siis nad on otseselt vastutavad ja tunnetavad vastutust inimõiguste eest ja võib-olla läbi selle muutuvad ise paremaks ja muudavad enda riiki paremaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti valiti ÜRO Inimõiguste nõukogu liikmeks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeipsi kalurite esindusorganisatsioonide hinnangul on piirivalvuritel kaluritest korralik andmebaas ja radarite abil täiuslik ülevaade Peipsi järvel toimuvast. Ehk piirivalvurid saaksid kontrollida ka nende kalurite tegevust, kellel pole keskkonnainspektsiooni poolt nõutavaid GPS seadmeid ning ennetada näiteks ebaseadusliku kala kokkuostu ja püüki ilma lubadeta, räägib Peipsi Alamvesikonna kalurite liidu juhatuse liige Aivo Kähr. Järelvalve liikumist näeb täna ju piirivalve kõige paremini, meil on kõigil paatidel pandud peale GPS seadmed, mis, mida näeb siis inspektsioon, aga neid liikumisi, mis tehakse ilma nende GPSita, et et neid väidetavalt on päris palju, et vähendada siis seda nii-öelda musta kala või, või, või kirja panemata voodist maha mineva kala osakaalu, et kui keegi tahab meie töölaua pealt või meie kapsapõllud varastada, siis loomulikult me teeme kõik selleks, et, et seda ei juhtuks. Peipsi kalanduspiirkonna arendajate kogu juhatuse esimehe Urmas Pirgi sõnul on olukord eriti hull nõndanimetatud olümpiapüügi ajal, mille avapauk antakse Peipsil juba 15. septembril. Üle 300 laeva ja kaluri lähevad järvele, kõik on ennast maksimaalselt relvastanud püügivahenditega laevadega, kõik lähevad korraga järvele ja püüavad kõiki, mis annab. Siis on inspektsioon praktiliselt võimatu oma kaheksa inimesega kontrollida, näiteks. Siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi kinnitab, et koostöö keskkonnainspektsiooni ning politsei ja piirivalveameti vahel on Peipsi järvel täiesti olemas ning et kalurite osutatud probleemi suhtes pole keskkonnainspektsioon nende poole pöördunud. Samas tunnistab Mägi, et iga asja saab alati paremini teha ja vajadusel on piirivalvurid valmis keskkonnainspektsioonile appi tulema. Alati on tegelikult nad abis käinud, kui on kutsutud ja kui oma igapäevase tegevuse käigus nad näevad, avastavad midagi sellist, millega on rikutud kalapüüginorme, siis kindlasti kohe reageeritakse ja seda ka menetletakse hetkel. Praegu ma küll ei näe, et peaks olema vajadus hakata seadust muutma, et pigem vaataks esimese sammuna, kas seda on siis kuidagi koostöös võimalik lahendada ja kui tõesti ei ole, on ju, et siis noh, ma ütlen, et see teema lõpuks tulla välja, et on tegemist suure probleemiga, mida tulebki hakata lahendama siis valitsuse tasandile. Peipsi kalanduspiirkonna arendajate kogu juhatuse esimehe Urmas Pirgi hinnangul pole kalapüügi seaduse nõuete täitmiseks ja piirivalvurite ressursi kaasamiseks vaja niivõrd seadusemuudatuste kui poliitilist otsust. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mustvee vallavolikogu ootab Siseministeeriumilt abi kalapüügiseaduse nõuete tagamiseks Peipsi järvel. Püügihooaja alguses on järvel korraga liiga palju kalureid, kelle tegevuse kontrollimiseks vajatakse piirivalvurite abi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTänane päev kunstimuuseumi uue hoone ehituses tähendab seda, et meil on olemas põhi. Selline ehituse finantseerimise skeem. Esiteks hasartmängumaksu laekumiste kaudu, mis tulevad ehitusele kultuurkapitali kaudu, tänasel päeval võeti vastu ka vastav seadusemuudatus. Lisaks on meil raha, mis on tulnud kinnisvaramüügist. Ja kolmandaks on ettevalmistamisel laenuleping umbes 230 miljoni krooni ulatuses. See tähendab, eeldus on olemas rahaline eeldus. Teiseks on ettevalmistustööd ehitusplatsil. Osaliselt tehtud on igal juhul, ettevalmistustööd on graafikus. Me teame, et ehitusplats on suhteliselt keeruline, seal on tugev pae kallas, millesse tuleb süvend sisse lõigata, baas välja vedada. See töö on graafikus. Ette on valmistamisel ka juba rahvusvaheline riigihanke dokumentatsioon peatöövõtja saamiseks. Loodetavasti peatöövõtja selgub järgmise aasta veebruaris, nii et väga suur osa väga olulisi elemente ehituse eduka tegeliku ehitamise, kus müürid kerkivad, alustamiseks on valmis ja eeldused ehituse õigeaegseks lõpetas miseks, mulle tundub, on ka praegu olemas. See lõppkuupäev on viies mai aastal 2005.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutuse nõukogu esimees Mart Meri tutvustas Kunstimuuseumi ehituse võimalusi ja rahastamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu Sadama juhatuse liige Mati Einmann ütleb, et sadam ise ju midagi ei tooda, aga kui kliendid peaksid raskustesse sattuma, avaldab see mõju ka sadamale. Praegu käib nii kauba sisse kui väljavedu ja kriisieelse perioodiga võrreldes pole olulist vähenemist tunda. Sadamas on tööl poolsada inimest, kes töötavad vahetustega, nii et sadam on töös 24 tundi ööpäevas. Kui populaarsemate kaubaartiklite kohta pärin, ütleb Einmann, et juba mitu aastat pole ümarpuid see, mida kõige rohkem välja viiakse. Ümarpuitu tuuakse hoopis sisse. Need ajad on möödas, kus palk ainult välja viidi, praktiliselt palke enam ju välja viida, viiakse ikkagi valmis toodangut, see on siis puidugraanul ja, ja need tooted, mis siis saetööstuses järgi jäävad puiduake ja tselluloositööstus ja sisse tuleb graniitkillustik sool ja välja läheb ka praegu teravilja. Mis riikidest meile kaup tuleb, kust me palki saame? No palk on tulnud Skandinaaviast ja killustik tuleb ka Skandinaavias ja ka Poolas tuli palki, graniitkillustik tuleb ju teedeehitusel. No see on igal aastal kuskil 200000 tonni. See on mahukaup ja seda ongi veetud alati mööda vett ja veetakse ka edaspidi, eriti praegu, kus mööda maismaad autodega liikumine on ikkagi keeruline. Laevaga sõites on ka oht väiksem tervisega, midagi võiks juhtuda. Heinman ütleb, et kui kriis peaks pikemalt kestma, mõjub see kahtlemata sadamalegi. Kai võib ju valmis olla, kui seal kaupa peal ei ole, mida tõsta laevalt maha või laevale, siis ei ole meil ka tööd. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu sadam töötab praegu küll mõnevõrra väiksema koormusega kui enne koroonast põhjustatud eriolukorda, aga töö käib.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõik see informatsioon, mida me tahvlitel edastame, sõltub sellest, kui kättesaadav see informatsioon üleüldse on. Et seal mõne varasema silla puhul on väga raske seda materjali üldse kokku panna, puuduvad otsesed arhiiviandmed näiteks. Maanteemuuseum tähistab sillad ajalooliste teelõikude ja sildade kaardistamise ja inventeerimise projekti raames. Eesti maantee muuseumi juhataja Mairo Rääski sõnul võtab kõigi tähtsamate sildade tähistamine aega aastaid. Ajaloolised sillad on rääski sõnul küllaltki erinevas olukorras. On sildu, mis on väga heas korras onuvere paesild, samuti on üsna heas korras ka kasari sild Musta jõe sild terassild 20. sajandi alguses, mis samuti meil on plaanis infotahvliga varustada, mis paikneb Võrumaal, aga hulgaliselt leidub ka tõesti neid sildu, mille olukord on halb või lausa avarii ohtlik ja tegelikult selle projekti üks eesmärke on ka juhtida avalikkuse tähelepanu, et ajaloolised sillad on osa kultuuripärandist ja me peaksime ka suhtuma nende sildade kaitsmise hoidmise sama tõsiselt kui, kui teistesse arhitektuurimälestistesse. Juba praegu on paljud sillad muinsuskaitse alla võetud veel kord Mairo Rääsk. Loomulikult muinsuskaitseamet jälgib nende sildade seisukorda. Kuna sildade renoveerimine restaureerimine on üsna kallis töö, siis ei ole jätkunud täna nii palju raha, et, et saaks teha võib-olla neid töid nendel sildade nii suures mahus, kui, kui te gelikult vaja oleks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Maanteemuuseumi eestvõtmisel on alustatud ajaloo seisukohast oluliste sildade tähistamist infotahvlitega. Esimese infotahvli sai Vasula võlvsild Tartumaal. Sildade kohta infot leida on tegelikult üpris keeruline.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViie fraktsiooni nimel Keskerakonna, roheliste, IRL-i, Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatide fraktsioonide nimel annan ma menetlusse siis kõrgemate ametiisikute tasude külmutamise seaduse mis peaks külmutama vabariigi presidendi, parlamendiliikmete, valitsuse liikmete, kaitseväe juhataja, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kohtunike ametipalgad senisel tasemel, samuti vabariigi presidendi ja valitsuse liikmete esindustasud riigikogu liikmete kuluhüvitised ning kõrgemad isikute, kes on pensionile läinud eripensioni senisel tasemel. See seadus peaks jõustuma 2009. aasta esimesest jaanuarist ning selle seaduse kehtivusaeg vastavalt eelnõule on 2010. aasta 28. veebruarini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Urmas Reinsalu andis põhiseaduskomisjoni nimel üle seaduseelnõu riigikogu saadikute jt palkade külmutamisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPähter kinnisvaramaakler Helin Pähter kinnitas, et Võrus on kinnisvaraturg aktiivne ning kõige enam on tõusnud korterite hinnad. Ega Võru ei erine, me oleme kiiresti nagu Tallinnale järgi tulnud, nõudlus on suurem kui pakkumine, võib niimoodi öelda. Viimasel ajal on tulnud uusi kortereid juurde, nende hinnad on ikkagi 1300 euri ruutmeeter kõige rohkem märgata. Hinnatõusu on ikkagi korterid, osas majad, võib-olla natuke tagasihoidlikumad ja krundid ka. Kruntide nõudlus on väga suur, aga pakkuda pole. Eramu kinnisvara maakleri Arno Simpsoni sõnul on Põlvas samuti korterite ja majade hinnad tõusnud. Põlva on kaasa läinud Tartu ja Tallinna buumiga, et Põlvas on väga aktiivne korterite ostmine, majade ostmine kui ka kruntide ostmine ja Põlvas on ka spekulatiivseid ostjaid, eriti isegi Tartu suunalt, kes ostaks id väljaüürimise eesmärgil Põlva linna kortereid. Kesk-Eesti linnade kinnisvarahindade teemal jätkab Olev Kenk. Arko Vara vanemmaakler Lea Kerma, milline on siis olukord kinnisvaraturul siin kahes Kesk-Eesti väikelinnas, paides ja Türil? No eks meil on täpselt samasugune olukord nagu suures linnaski, et kui peaks keegi küsima, kas praegu on õige hetk osta, siis ma ütleks samamoodi, et õige hetk on müüa, aga ostmisega mina ootaks in kas on üldse kortereid, maju paides, Türil praegu müügis? Müügis on, aga tegelikult ikkagi napib, et tahtjaid on rohkem ja ostuhuvilisi on rohkem, kui meil kaupa pakkuda on. Lihafirma, kas te oskate öelda ka, kui suur see hinnatõus on olnud, võrreldes näiteks aasta või kahe taguse ajaga oleneb sellest varast? Väga heas seisukorras varad on tõusnud ikka päris hästi seal 10 kuni 15 protsenti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sarnaselt Tallinnale ning Harjumaale on Eesti väikelinnades kinnisvara hinnad märgatavalt tõusnud. Kinnisvara ostetakse nii kodu rajamiseks kui ka investeerimise eesmärgil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKlimatoloog Jaak Jaaguse arvutused näitavad, et aasta ajad on Eestis nihkes. Viimase 70 aasta jooksul on kevadised aastaajad hakanud saabuma varem ja sügisesed hiljem. See tähendab, et Eesti suvi on nüüd 20 kuni 30 päeva pikem ja talv kuni kaks kuud lühem. Terioloog Udo Timm nõustub, et varem polnud ka aprillilumi mingi haruldus. Udo Timm. Aga nüüd on normaalsuseks saanud see, et näiteks nagu siin mõned aastad on olnud, et märtsikuu ja on juba ilma lumeta ja kui, kui see niimoodi on noh, siis see juba mõjutab muud noh, nii taimestiku kui siis taimestikust sõltuvat loomastikku. Kliima soojenemise suurim kaotaja Eestis on Timmi sõnul viigerhüljes, kes jääb ilma oma poegimiseks tarvilikust merejääst. Inglismaa uuringutest on aga teada, et tihased pesitsevad seal nüüdseks kohati kolm nädalat varem. Tartu Ülikooli linnuökoloog Marko Mägi sõnul näitavad sarnast trendi osaliselt ka Eesti andmed. Näiteks analüüsis ta amatöörornitoloog Endel edu pesitsusvaatluse alates läinud sajandi keskpaigast. Marko Mägi. Siis tuli sealt välja, et kuldnokad näiteks viimase 50 60 aasta jooksul Eestis on varasemaks nihutanud oma pesitsest umbes 11 päeva ja must kärbsenäpi ja rasvatihane seal umbes kuus kuni seitse päeva. Imetajatel ja roomajatel mõjutab soojenev kliima Udo timmi sõnul eeskätt nende talveund. Matkatev lumevaip hoiab neil pesas ühtlase temperatuuri. Udo timm. Kui seda lumikatet ei ole, siis tuleb mõni päiksepaistelisem päev siis tegelikult päikse soojus juba ütleme veebruari teisest poolest märtsist hakkab ikka päris hästi soojendama ja siis ei ole praegusel ajal mingisugune ime, kui mõnes soojemas kohas järsku hakkavad rästikud või nastikud või sisalikud ringi liikuma. Juba märtsikuus. Mõlema teadlase sõnul võidavad kliimasoojenemisest liigid, kes elavad praegu Eestist lõuna pool või kelle jaoks Eesti on leviala põhjapiir. Teisisõnu on Eestisse oodata uute liikide tulva. Marko Mägi. Kui kliima soojenemine jätkub samas tempos, nagu ta on siiani olnud siis sajandi lõpuks või noh, seal viimasel viiendikul võime me öelda, et me võime nautida Euroopa linnurikkuse niisugust rohkust siin, et siin on kõige rohkem linnuliike",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis algab kevad üha varem ja sügis üha hiljem. Pikas plaanis võib see Eestisse tuua palju praegu lõuna pool elutsevaid liike.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeadusnõukoja juhi Irja Lutsari sõnul on leidnud kinnitust, et AstraZeneca vaktsiini on seos ühe kindla trombe tekitava sündroomiga ning kuni täpsema info selgumiseni peatab riik Astra Zeneca vaktsiini kasutamise alla 60 aastastel. Kui me saame täpselt teada, et mis selles vaktsiinis on, mis seda sündroomi põhjustab, siis me saame ka ka paremaid paremaid soovitusi anda. Praegu kahjuks ei ole toodud välja ühtegi riskifaktorit, et, et kas see on, kas selleks on sugu või selleks on vanused niisugusi riskifaktoreid väga selgelt välja tulnud ei ole. Kvalitesarstikeskuses pidid süsti täna saama osad eesliini töötajad, kohale jõudes selgus, et ei saa, vaktsineerimata jäi seega näiteks riigieksami välisvaatleja Marleen. Mul oli vaktsineerimise aeg pandud kirja valitu ja siis läksin kohale, mul tee peal oli juba helistatud ka, aga ma jah, sõites ei saanud vastu võtta. Ja siis lihtsalt öeldi, et riigi poolt on tulnud korraldus, et enam ei tehta vaktsiini alla 60 aastastele, öeldi lihtsalt, et tuleb oodata uut võimalust registreerimisel. Kvalitase teenindus juht Anneli Mäeots ütleb, et hommikul tehti plaanid ringi toetudes riikliku imano profülaktika ekspertkomisjoni soovitusele. Et kuna meil nende inimeste andmed on olemas, siis jääme ootama edasisi juhiseid ja, ja võtame siis juba kas inimestega otse või läbi tööandjate uuesti ühendust. Kui lahendused on olemas. Lauskeeldu ei ole arst, võib otsustada ka teisiti, ütles tervise ja tööminister Tanel Kiik. Kiik lisab, et riik peab vaatama üle eesliini töötajate vaktsineerimise loogika, et seni oleme eraldanud sinna üks kolmandik astani vaktsiini tarnetest ehk muud vaktsiinid on läinud riskirühmadele nüüd, kus riskirühma õlmatus järk-järgult tõuseb ja samal ajal on tulnud siis teatud soovitusi. Aastane ikka vanuselise ülempiiri koht on mõistlik siin valitsuse tasandil teha uued otsused. Haigekassa juhatuse liikme Maivi Parve sõnul on enamik eesliini töötajatest nooremad kui 60. Seega lükkub tuhandete vaktsineerimine edasi seni, kuni on saada teisi vaktsiin või Astra. Zeneca ohutus saab taas kinnitatud. Teeme oma prognoose ja võimalik, et üldse eesliini, töötajate alla 60 aastaste eesliini töötajate vaktsineerimisega me saame jätkata siis aprilli teisel poolel. Teise doosiga vaktsineerimine jätkub plaanipäraselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "AstraZeneca koroonaviiruse vaktsiini ei kasutata enam nooremate, kui 60-aastaste vaktsineerimiseks. Seega lükkub edasi eesliinitöötajate vaktsineerimine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.