messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartus tähistati täna 30 aasta möödumist Isamaa eelkäija Eesti Konservatiivse rahvaerakonna asutamisest. Toonasel poliitmaastikul esindas erakond parempoolset maailmavaadet ja oli üks neljast erakonnast, mis ühines erakonnaks. Isamaa. Kõne koosolekul meenutati peamiselt vanu aegu. Erakonna esimees Enn Tartu rääkis Ekre sünnist. EKRE algusest peale rõhutas probleemi, et Eesti peab olema demokraatlik ja peab olema mitmeparteiline. Siis üks väga oluline moment EKRE puhul oli see, et meie aktiivselt osalesime kodanikekomiteede töös kaitseliidu taastamisel ja mis oli veel väga oluline. EKRE oli partei, kuhu ei võetud endisi kommuniste, sest me leidsime, et neid ei saa usaldada. Meenutab toonase Ekre üks asutajatest Kaido Kama. Selle erakonna loomise ajal ei olnud Eesti veel vaba. See oli alles see aeg, kus me julgesime natukene kõvema häälega rääkida oma soovidest ja tahtmistest, aga siis oli ikkagi veel sügav nõukogude aeg. Kindlasti me kujutasime endast parempoolse maailmavaatega erakonda, aga meie ümber oli igapäevane nõukogude tegelikkus. Ja seda parempoolsust polnud veel nii-öelda reaalselt tol hetkel eriti võimalus rakendada. Üks asi, mis me kokku leppisime, et me tänapäevasest EKRE-st palju ei räägi ja mingeid hinnanguid ei anna. Aga sellest me muidugi ei pääse üle ega ümber, et meie nime nad usurpeerisid ja, ja kaaperdasid see ei ole sama erakond, seal pole mingeid seoseid ja minu teada ei ole ka meil ühtegi ühist liiget.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus tähistati täna 30 aasta möödumist Isamaa eelkäija, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna asutamisest. Kõnekoosolekul meenutati peamiselt toonaseid aegu, tänapäeva poliitikast kõneldes rõhutati, et toonase EKRE ja praeguse valitsuserakonna vahel pole mitte mingisuguseid sarnasusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuna oodatud euro elevust linnapildis märgata ei olnud, kartsin juba, et euro saabumine hajub aastavahetuse meeleoludesse. Aga siiski mõni tund enne südaööd tõmmati Vilniuse linnavalitsuse hoone ees kate hiigel suurel eurosümbolilt katedraali väljaku aina ul kuvati laser show ga ülevaade Leedu ajaloost ja kõik see oli põimitud omapärase kellamänguga. Ja siis nii nagu Eestiski, võttis peaminister Algirdas Bukavii selleks spetsiaalselt avatud sularahaautomaadist välja esimesed euro rahatähed. Samamoodi tema järel ka Läti välisminister ja meie peaminister Taavi Rõivas. Kõigepealt õnnitleme loomulikult oma häid naabreid selle puhul, et, et ka nüüd neil on, on sama raha, mis suures osas Euroopast ja, ja ma tõesti usun, et see aitab Leedu majandusele kaasa, aitab muuta Leedut veelgi paremaks, usaldusväärsemaks keskkonnaks välisinvesteeringutele. Ja ma usun, et aitab kindlasti kaasa ka Eesti ja Leedu vahelisele kaubavahetusele nüüd, kui on täiesti kindel, et saame opereerida ühes ja samas rahas. Majandusanalüütikud on siin öelnud, et seoses euro tulekuga ennustatakse Leedule kuni viie protsendilist majanduskasvu ja et Leedu läheb Eestist ja Lätist mööda, kas on tekkimas uus selline heaoluriik? No mis saaks meil selle vastu olla, kui Leedul hästi läheb? Aga siiski, kui me vaatame ka nagu reaalsemat seisu, siis ostujõu järgi on Eesti ja Läti võrreldavad. Aga kui vaadata palgataset, kui vaadata kas või näiteks pensionite ja, ja toetuste suurus, siis on Leedul ikka veel Eestini väga pikk tee minna ja veel kord meil ei ole selle vastu mitte kõige vähemat, kui meie naabritel hästi teha. Leedulased ise kardavad euroga seotult enim hinnatõusu. Praegu seda pole, kinnitavad kohalikud, kuid näis, mis saab poole aasta pärast, sest inflatsioon euroalal on nullilähedane. Klientide jaoks olid pangaautomaadid siiski juba eilsest suletud, need täideti uute rahakassettidega ja seadistati ümber. Ajalehtedes õpetati, kuidas öö esimestel tundidel ühistranspordipilet osta või kohvikust hommikukohv kätte saada kõneleb Eesti suursaadik Leedus Toomas Kukk. Kui nüüd vaadata neid viimase päeva sündmusi, siis eks siin teatav niisugune ootusärevus muidugi on. Inimesed on viinud palju sularaha pankadesse tagasi, on olnud uudiseid, et pangaautomaadid on kohati ummistunud sularaha tagasi inimesest inimesed käivad väga aktiivselt poes, teevad veel viimaseid sisseoste likkidega aga ma usun, et selline üldine hoiak on igal juhul optimistlik ja, ja igati pooldav euro suhtes. Sest et nagu ka viimased arvamusküsitlused ütlevad, 63 protsenti leedulastest toetab eurole üleminekut. Kuigi Leedus elab eestlasi umbes 100 ümber, käib siin palju inimesi äri asjus ja nende elu teeb euro tulek kindlasti lihtsamaks, loodab Danske panga juht Eestis Aivar Rehe, kelle sõnul väidavad ka pangad, et euro teenindamine on odavam. Me oleme Eesti krooniga üle minnes eurole selle öö läbi elanud Leedu pankurid hakkavad sellest tegelikult aru saama. Euro ka selles mõttes toob sisse ka teatud hinnamudelites odavuse asjaajamine on igal juhul lihtsam. Ma loodan, et me mõneti rohkem mõtleme ainult eurodes, et me ei lase oma mõtteid läbi krooni kalkulatsioonide, kui tegelikult see on just raske Leedu liti kurss eurosse ja kuidas see asjaajamine hakkab minema teistsuguste numbritega, nii et see läheb neil ikkagi paar aastat, millal nad jõuavad? Ütleme nii, et meile järgi",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti peaminister Taavi Rõivas; Eesti suursaadik Leedus Toomas Kukk; Danske panga juht Eestis Aivar Rehe; reporter Margitta Otsmaa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMari Kiviniemi polnud Eestis muidugi esimest korda, varem on ta siin käinud nii poliitiku kui turistina, andes ka oma panuse sellesse, et soomlased moodustavad enam kui poole Eesti külastavatest turistidest. Küll oli see tema esimene visiit Eestisse pärast seda, kui võitis parlamendis nädala eest usaldushääletuse, saades teiseks naispeaministriks Soome ajaloos. Eestisse saabus ta muide, häid suhteid kinnitama kohe pärast külaskäiku Rootsi. Täna oli kivinimi ning Eesti peaministri Andrus Ansipil põhjust rõõmustada, et uuest aastast seob meid ka ühine raha. Ma õnnitlesin peaministri Maastrichti kriteeriumi täitmise pärast. Olete eelmistel aastatel tõesti väga hästi hakkama saanud, et võtta kasutusele euro, toetas me Eestit tugevasti eurotsooni liikmeks saamisel. Nii, meil on hea meel, et teil on nii hästi läinud. Siinkohal ma tahan tänada Soome valitsust tugeva toetuse eest Eesti liitumise eurotsooniga. Peaministrite kohtumisel kerkis üles ka energeetikaalane koostöö. Seal on käimas aktiivsed arengud Eesti ja Soome vahel, ehitatakse uut elektrikaablit. Estlink kaks loomisel on balti ja Põhjamaade ühine elektriturg. Peaministrid pöörasid põhitähelepanu just kahe maa sidumisele uue elektrikaabli abil. See projekt on Eesti jaoks ülimalt oluline, energiajulgeoleku aspektist aga võib öelda ka laiemalt julgeoleku aspektist estriigi teise teine kaabel pole mõeldud ühesuunaliseks liikluseks. Need mõlemad gaasid peavad energiat transportima mõlemas suunas Eestist, Soome, Soomest Eestisse. Ja see suund sõltub parasjagu sellest, kus toodetud energia on tarbijale odavam. Me töötame samm-sammu nimel selle nimel, et luua mitte ainult Põhjamaade energiaturg, vaid kombineerida see Baltimaade omaga, kinnitas Kiviniemi. Esimesed sammud on tehtud, Estlink kahega kerkib üles võimalus kunagi tulevikus importida ka Eestile Soome elektrit. Valitsusjuhid kinnitasid, et Eesti ja Soome seisavad ka nende eesotsas, kes soovivad Euroopa Liidus ühtse digiteenuste turu loomist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome uus peaminister Mari Kiviniemi tegi oma esimese visiidi Eestisse. Ta õnnitles Eestit eurotsooniga liitumise puhul ning kinnitas koostöö jätkumist energeetika vallas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPronksskulptuur põlvest põlve on sümboolne mälestusmärk 1620. aastal esmamainitud saka mõisa erinevatele omanikele skulptuurist räägib selle autor Aivar Simson. No siin on nagu kolm suuremat suguvõsa nad sümboliseerivad, eks ole nagu kolm tamme või kolm inimest või, ja vapid on ka põhiliselt nagu kolm vappi, et see ja kolm on kõige huvitavam arv. Ja ta skulptuur on ümar, plastiline igast küljest peab valdama olema ja selles kolme küljega on nagu hea mängida. Ma pean ki perekond Kaasiku kiituseks ütlema, et nad jätavad mul tõesti vabad käed, et ma saan teha, mis ma tahan. Ja muidugi nad alati rahul. Alati on tore, kui ta silmad säärama lähevad. Skulptuur põlvest põlve on vähem kui kolme aasta jooksul teine Saka mõisa territooriumil avatud kunstiteos. 2018.-st aastast on Sakal baltisakslaste ümberasumist meenutav mälestusmärk Um-siidlung mõisa omanikule Tõnis Kaasikule on selliste teoste tellimine üks võimalus panustada Ida-Virumaa kultuurilukku. Üldine idee meil ongi tuua kultuuri nii palju kui võimalik. Sakala Ida-Virumaa tingimustes ei ole nagu lihtne. Me tahaks siin siin käiks kultuurikollektiivid, teatrid, kontserdid, aga kahjuks on see Kunda jõgi müstiline piir, kus naljalt üle üle ei tulda. Me oleme valmis ka pakkunud ka igasuguseid, kasvõi garantiisid kui rahalisi garantiisid, kui piletite, st ei tule välja üks pikkamööda, nagu arimarime seda valdkonda, aga raskelt tuleb. Me igal aastal saame mõne sündmuse, aga need on väga pragmaatilised asjad. Ma saan suurepäraselt aru, et ütleb üks ta, ta ütleb, et siia tulla, ta oleks vähemalt vaja 400 piletit müüa, aga kuidas ta saab? See 400 garanteeritult? Ma olengi pa, et kui saad 350, ma ostan 50 ise välja ja et ta saaks ja niimoodi, eks me püüame nagu neid siia saada, mõni võtab ka riski, eks ole, aga mitte kõik. Tõnis Kaasiku ostis Saka mõisa varemed Eesti riigilt 2001. aastal. Alates 2004.-st aastast on mõis avatud hotellina Sakalt raadiouudistele Räne Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaal Toila vallas asuva Saka mõisa 400. aastapäeva tähistati mälestusmärgi \"Põlvest põlve\" avamisega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLisaks sel nädalal osaliselt avatud plaanilisele ravile kavatseb valitsus mai esimeses pooles lubada ka kaubanduskeskustel taas uksed lahti teha. Majandus ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas rõhutab, et see saab toimuda ainult siis, kui viiruse leviku näitajad seda võimaldavad. See veel kord eeldab seda, et reeglitest peetakse kinni ja positiivsed trendid jätkuvad. Kui see nii ei ole, siis loomulikult ei ole mingeid avamisi, ei ole mingeid leevendusi. Ülemiste kaubanduskeskuse juht Guido Pärnits ei soostunud ütlema, kui palju tühjana seisev kaubanduskeskus praeguseks miinus toonud on. Ülemiste suletuna oldud aja eest rentnikelt raha ei küsi, kuid miinus ei ole vaid saamata jäänud renditulu. Samas kinnitas ta, et rentnikud on kõik alles ja kui tõesti mai esimeses pooles uksed lahti teha saab, on taaskäivitamine suhteliselt valutu. Mis nagu selle asja üks ohtlik punkt oli see, et me võime lõpuks ütleme seista olukorra ees, kus ütleme olgu ta siis kaubanduskeskuses või mõned muud nii-öelda tööstusharud nii-öelda lastakse lahti, aga enam ei ole nagu tegijaid, eks ole, sest enamus on nagu nagu oma tegevuse eksisteerinud, eks ole, pankrotti läinud. Ma ei tea, oma töötajad ära kaotanud kõike, võib-olla, eks ole. Aga ma arvan, et see poolteist kuud või, või, või ütleme, kaks kuud, et see oli selline noh, ütleme veel paljude jaoks nagu taluvuse piir. Uksed võivad esialgu lahti teha vaid poed, meelelahutus peab Taavi aasa sõnul ootama. Samuti rõhutab Aas, et igasugused allahindluskampaaniat peavad jääma e-poodidesse. Kui keskused avatakse, tuleb järgida kindlaid reegleid. Reeglid, kuidas kauplused peavad käituma, need tulevad majandus kommunikatsiooniministeeriumilt kõikidele kaubanduskeskustele ja neid tuleb kindlasti ka täita. Suur roll jääb siin kaubanduskeskustele endale. Kaubanduskeskuse, koostööpartneritele, turvafirmadele. Tõenäoliselt jäävad paljud kaubanduskeskused esialgu avatuks lühemaks ajaks kui enne kriisi. Millal poed taas kriisieelse käibe saavutavad, oleks Pärnitsa sõnul praegu tõeline ennustus. Millised tulevad siis nii-öelda rahvavood, eks ole, käibed, eks ole, millal me taastame, ütleme, normaalse rendisuhte, eks ole, et siin tulevad veel lisaks, ütleme, suured kahjumid keskustele, sest noh, ilmselgelt ma arvan, me anname endale aru seda, et kui keskus mingil Apäeval lahti tehakse või päeval, et siis ütleme, esimesel kuul ei pruugi, need, ütleme käibed olla ligilähedasedki, sellised, millele see nii-öelda ütleme, äriplaan on üles ehitatud. Ütlen siis niiviisi, nagu ütleme noh, niisuguse puusalt tulistades. Et kui meil see aasta tulevad nii-öelda kaubanduse mõttes head jõulud, et siis me oleme hästi hakkama saanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus on valmis mai esimeses pooles lubama kaubanduskeskustel uksed taas lahti teha. Avamise korral peavad keskused hoolt kandma selle eest, et keskustes järgitaks kehtestatud reegleid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaministrilt oodati täna kava, kuidas Eesti kavatseb koroonaviiruse kriisist väljuda. Kaja Kallas esitas aga riigikogule plaani, mis näeb ette ühiskonnaelukorralduse koroonaviiruse leviku ajal. Muuhulgas sisaldab see nelja astmelist süsteemi koroonaviiruse olukorra hindamiseks niinimetatud valgusfoori, kus on antud kodanikele käitumissuunised vastavalt riski tasemele ja ka valitsuse tegevuse iga riskitaseme juures. Konkreetseid arve, milliste näitajatega, milline tase käiku läheb. Kirjas ei ole? 15 minutiga ei hakka ma seda dokumendi ümber jutustama ja mõte tänasel poliitilisel avaldusel ei ole mitte tutvustada seda dokumenti detailselt, vaid avada see diskussioon. Neid diskussioon saame pidada siis, kui teie olete ka kõik selle dokumendiga tutvunud. Siin sisalduvad sellised riskitasemed, millele vastavad tegevused on siin välja pakutud, aga tegelikult peaksid tulema erinevatelt ühiskonna osadelt. Me küsime sisendit enne, kui me selle lõpliku otsuse teeme. Mitu riigikogu liiget heitis peaministrile ette, et kõnealusdokumenti pole nendeni jõudnud ja oma ettekandes peaminister seda sisuliselt ei tutvustanud, mistõttu pole millegi üle arutada. Kallas võrdles olukorda riigieelarve esitamisega. Peaminister teeb poliitilise avalduse ka siis, kui antakse üle riigieelarve, seda ei ole riigikogule ennem tutvustatud, vaid täpselt selle poliitilise avaldusega koos eelarve ka tuleb, et see dokument on täpselt samamoodi, need arutelud algavad ja ma loodan siin teie igakülgset koostööd. Kõige rohkem võttis sõna eelmise valitsuse välisminister, Isamaa liige Urmas Reinsalu, kes lõpuks plaani näinuna polnud sellega rahul. Mida mina ootasin täna, et me saame tegelikult piirangutest vabanemise plaani, kui ma seda plaani lugesin läbi? Ma leidsin seal igasuguseid olulisi asju, mis ühiskonnas toimuvad, nagu Rail Balticu ehitamist tuleb soodustada, et majandust arendada. Et meil on vägivallaga, tuleb võidelda nõnda edasi, aga see oli tegelikult propagandadokument klambri vahel kokku pannud, mida riigikantselei jumalda b neid dokumente teha, kes teab, eks ole, see leht, kuidas me väljume nendest piirangutest, see leht on tegelikult täida lüngad, see on üks A4, kus on kastikesed, kus igaüks saab seda asju kirjutada. Ma oleksin eeldanud, et need lüngad on olemas. Et valitsus on läbi arutanud Sotsiaaldemokraatide esindaja Jevgeni Ossinovski võttis tänase arutelu riigikogus kokku nii. See, et meil on vajalik luua süsteemne plaan, kuidas epideemiat juhitakse. Me oleme sellest rääkinud aasta aega, aga fakt on see, et täna me sellest plaanist endast sisuliselt ju rääkida ei saanud, kuna tegemist on noh, rohkem sellise online-presentatsiooni põhja, kus on logo peal ja üksikud sellised taustalaused, aga sisu veel sees ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Kaja Kallas esitas täna Riigikogule tutvumiseks nn valge raamatu ehk kava, kuidas korraldada ühiskonnaelu koroonaviiruse leviku tingimustes. Riigikogu liikmed aga polnud rahul kava esitamise aja ja sisuga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBrüsselis lõppes NATO kaitseministrite kahepäevane kohtumine, mille keskseks teemaks oli loomulikult Ukraina. Kuigi USA ennustas võimalikuks Venemaa Ukraina ründamise päevaks kolmapäeva, siis eile seda õnneks siiski ei juhtunud. Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul on olukord sellest hoolimata endiselt pinev. Eskalatsiooni ei ole, kuigi Vene meedia üritab väita küll erinevate riigijuhtide suu läbi, et vägesid viiakse ära, siis tegelik pilt ei ole ju see, ühtegi tõendit sellel ei ole. Et täna on eskalatsiooni jätkuvalt üleval. Nii et Me peame olema valmis võimalikuks rünnakuks Ukraina suunal, täna me näeme ka ju seda, et ka Valgevene on jätkuvalt Vene väed sees noh, niinimetatud ühisharjutuste läbiviimiseks, aga loomulikult on ju tegelikult valmisolek. Juhul kui tuleb märguanne või käsk, õigemini rünnata Ukrainat või veel hullem mõnda teist NATO liikmesriiki siis nad on valmisolekus. Kaitseministrite kohtumise ajal kinnitati ära ka otsus, et Suurbritannia kahekordistab oma sõdurite kohalolu Eestis. Laaneti sõnul tähendab see lisaks sõduritele ka lisanduvat rasketehnikat. Me täpset aega praegu ei oska öelda, kui pikalt nad jäävad kahekordselt Eestisse, aga kindlasti on nad meie kevadise suurõppuse siili lõpuni. Ja loomulikult sõltub see sellest, et milline on julgeoleku olukord, et kas julgeoleku olukord on jätkuvalt eskaleeruv aga kui see hakkab näituseks skaleeruma, siis kindlasti vaadatakse üle selle otsuse sisu. Sinna juurde kuulub rasketehnika. Nii õhuvõimekust antakse meile juurde, et, et selles mõttes on see väga tõsine heidutav element. Venemaa jaoks. Samuti teatas täna hommikul Prantsusmaa president Emanuel Makroon, et riigi väed lahkuvad maalist. See tähendab, et ära tuleb ka seal koos prantslastega teeninud Eesti väeüksus. Et otsus oli see, et need missioonid lõpetatakse ja see tähendab ka seda, et Eesti üksus tuleb maalist välja. Ajaraam saab olema selline, et see toimub nii kiiresti kui võimalik ja, ja nii aeglaselt kui vaja. Prantsusmaa on kinnitanud, et välja tulekul nad tagavad kõigi liitlaste julgeoleku. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti tugevdatud väeosad jäävad Eestisse vähemalt kuni kevadise suurõppuseni Siil. Täna lõppes Brüsselis NATO kaitseministrite kohtumine. Pingelise julgeolekuolukorra tõttu otsustati kahekordistada Eestis paiknevate Briti sõjaväelaste arvu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLeedu välisminister Gabrielius Lanzbergis ütles intervjuus rahvusringhäälingule, et viis, kuidas Valgevene diktaator Aleksandr Lukašenko eelkõige Iraagis pärit põgenikud relvaks on muutnud, nõuab Euroopa Liidu migratsioonipoliitika muutmist. Kui mõelda sellele, et Iraagis ei ole praegu katastroofi, aga selliseid riike on nagu näiteks Afganistan. Kui tegemist on riigiga, mis on väga suurte probleemidega silmitsi ja on olemas riik, kes soovib inimesi riiki tuua ja lasta nad kontrollimata piirile siis see tekitab probleeme ka tulevikus. Leedu soovib ka täiendavaid sanktsioone inimestele ja organisatsioonidele, kes rändetee sisse seadsid. Valgevene režiimi poolt Leedule suunatud rändesurve ja koroonakriis panevad proovile Leedu poliitikute ja ühiskonna vastupidavuse. Mure ja pahameel väljenduvad meeleavaldustes, mis jõuavad vahel vägivallani. Oma võimalusi otsivad kriminaalid ja poliitaktivistid. Opositsioon kritiseerib valitsuse poliitikat nii koroonakriisis kui ka Valgevenega ringi käimisel. Staažikas ajakirjanik Rimida Svalatka ütleb, et enamus Leedu ühiskonnast saab aru, et praegu ei ole üksteisega võitlemise aeg. Oluline on närvide küsimus, oluline on mitte endast välja minna. Ma arvan, et Lukašenko närvid on üsna läbi, ta on viimase staadiumis diktaator ehk hull, minu meelest me võidame selle raske võitluse. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Pehand Leedu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu soovib Euroopa Liidu migratsioonipoliitika muutmist nii, et rännet ei saaks kasutada relvana teiste riikide vastu. Leedu soovib jätkuvalt ka täiendavate sanktsioonide kehtestamist Valgevenele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõru instituudi nime, teaduse teadur Evar Saare sõnul on eestlaste perenimede saamislugu otseselt seotud pärisorjusest vabanemisega. See algaski tegelikult Võrumaalt, tegelikult siis juba aastal 1809 pani siis Kanepi pastor ja praost Johann Filipp von Rod pani, pani Kanepi talupoegadele tollel ajal veel päris oredale perekonnanimed. Aga siis, kui toimus nüüd päris oluliselt vabastamine, mis hakkaski tegelikult siis kehtima 1819. aasta lõpust siis kohe just Vastseliina pastor Gustav Masing vanem on siis alustanud sünnimeetrikat ja on öelnud, et sellest peale on nüüd need sündivad lapsed, vabad inimesed ja on ka sinna teinud kohe siis sünnimeetrikasse perekonnanime lahti ja hakanud neid perekonnanimesid siis sisse kandma. Huvitav on palindroomide ehk tagurpidi nimede fenomen eestlaste perekonnanimistus, Evar Saar. Kuna neid nimesid oli tõesti vaja palju leida, siis noh, kui said kõik otsa, puu nimetused, loomanimetused, linnunimetused, igasugused tarbeesemed, tööriistad, siis oli veel mõnikord nimesid vaja või nimesid hakkas puudu jääma või sai siis nimepanijatel fantaasia otsa ja siis on tistiga võetud näiteks juba talus ühele perele pandud nimi ja on see siis pandud nii-öelda palindroomiks, ehk teisipidi tagasi, et siin ongi täna täna üks ettekanne, on siis Võnnu kihelkonna moloka talude pandud perekonnanimi Mollok ja siis ka kaks venda seal sealt sellest suurest suguvõsast said tegelikult siis tagurpidi nime olla. Tartu Ülikooli muuseumi kuraator Terje Lõbu on pikka aega uurinud Eestiga seotud teadlaste ja maadeuurijate nimesid. Maailmakaardil. Aga siiski võib öelda, et praegu on ikkagi päris palju nimesid maailmakaardil, mis on meie Eesti meestega seotud, olgu siis sellised tuntumad nagu Bellingshauseni meriteame Antarktikas, Grusenstern, Mittendorfi paari. Selliste meeste nimedega objekte on kaartidel olemas. Eesti keele Instituudi nimeuurija Peeter Päll peab märkimisväärseks, et Eesti perekonnanimedes on palju loodussõnavara. No küllalt paljud on märganud seda, et Eesti perekonnanimedes on hästi suur osa loodussõnavara minu meelest see torkab silma paljude teiste maadega ka võrreldes meil on ütleme, loodustermineid, puude nimesid, maastikutermineid omajagu ja, ja kõikvõimalikud mäed ja saared ja, ja need on meil laiud on meil kohanimedes ilusti esindatud, et osa neist on siis pärit muidugi Eestist mise ajast, mis leidis aset kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel. 20. sajandil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võru Instituudis toimunud teaduskonverentsil räägiti kuidas Eesti talupojad said endale perenimed. Konverentsil \"Perekonnanimede seosed teiste nimedega\" osalesid Eesti perekonnanimeraamatut koostavad teadlased, nimeuurijad Soomest ja Karjalast ning suguvõsauurijad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti riigil on ambitsioonikas idee vabaneda aastaks 2050 täielikult põlevkivienergeetikast. Põlevkivi katla ahju ajamise asemel peab praegune keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus õigeks suurendada õlitootmist ja seeläbi muuta põlevkivitööstus tööstusharuks mis on kõige rohkem heitmeid vähendanud tööstusharu Eestis kui mitte kogu Euroopas. Nii räägib minister tänases Eesti Päevalehes. Põlevkivi kasutajaid pigistab ministeerium keskkonnatasude tõstmisega. Huvitaval kombel mõjutab see tegevus pigem just seda osa põlevkivitööstuses, millele minister tuleviku lootused seab. Elektri hinda mõjutab keskkonnatasude tõus märgatavalt vähem kui õlitootmist. See on paraku nii. Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Priit Rohumaa ütles tänasele Postimehele, et ministeerium soovib põlevkivi maksustamisega rahastada keskkonnainvesteeringute keskuse tegevust, kuid murrab kuldmune muneval hanel. Kaela Viru Keemia Grupp tahab investeerida õlitööstuse arendamiseks 400 miljonit eurot kuid Eesti ebastabiilne keskkonnamaksude poliitika teeb pangad ettevaatlikuks, kinnitab Ruhuma. Rahvusvahelise audiitorfirma Ernst and Young hinnangul tähendab praegune keskkonnamaksude poliitika põlevkivitööstuse noh, ütleme piinarikast tapmist. Tuhanded inimesed jäävad tööta, keskkonnamaksud jäävad lõppude-lõpuks saamata ja olemata jääb ka võimalus põlevkiviõli kõrval toota põlevkivivist palju kallimaid tooteid, olgu selleks siis kosmeetikakomponendid, diislikütus või autorehvide tootmises kasutatavad ained. Keskkonnaministeeriumi maksupoliitika on seega lühinägelik. Tegelikkus on isegi hullem. Eesti riigil puudub maavarade kasutamise taktika, rääkimata strateegiast. See on mõnes mõttes mõistetav, sest 80.-te aastate lõpus alanud taasiseseisvumine oli tugevalt seotud keskkonnapoliitikaga. Tollane röövkaevandamine oli Eestile äärmiselt kahjulik, kuid ajad on muutunud. Muutunud on tehnoloogia ja mõtteviis. Keskkonnaministeeriumi tegevust võib võrrelda aga 1885. aastal valminud esimese automudeli kasutamisega tänapäeva kiirteel. Nii jääb teistele jalgu ja lõppude lõpuks võib ise surma saada ning mõne kaasliiklejagi mõrvata. Riigil on kava märgatavalt piirata põlevkivi tööstust ja, hoidku taevas keelata iga hinna eest isegi mõte uurida fosforiiti. Keskkonnaminister on öelnud umbes nii, et ta ei usu, nagu tohiks Eestis uurida fosforiiti ja kaevandada põlevkivi üle 20 miljoni tonni aastas. Usu abil juhivad oma tegevust aga soolapuhujad. Isegi kiriku kogu majandustegevuse alus on olukorra hinnang ja uuringud keskkonnamakse ei tohiks tõsta enne, kui riigil on maavarade kasutamisel läbimõeldud strateegia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis ei osata oma maavarasid kasutada, põlevkivi kasutavate ettevõtete hinnangul hävitavad keskkonnamaksud lähima kümnendi jooksul põlevkivitööstuse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna munitsipaalpolitsei juht Aivar Toompere räägib, et nende maja lähedal tänava ääres seisab üks auto juba pikemat aega. Omanikuga on räägitud, aga seni tulutult. Tema ütles, et tema ei viigi seda kuhugi ära, tema tahab igal hommikul vaadata oma autot, see on temal mälestus ja ta ei olegi nagu koostöö valmis ja ega meil ei ole ka midagi teha. Selliste masinatega murravad pead kõik Eesti suuremad linnad. Viljandi linna jurist Marko Kotsar räägib, et nende tänavatel leitakse aastas kaks-kolmkümmend kasutuset autot, kusjuures viljandlased on päris leplikud ja enamasti nõus tüliks muutunud sõiduki ära vedama. Keeruline ongi just nende juhtumite puhul, kus näiteks ei ole enam registrisse auto, et tal ei ole ka numbrimärke küljes ja siis on väga keeruline üldse omanikuni jõuda, et seal me olemegi tegelikult praegusel juhul asja sisuliselt katki jätnud, sest et alust ära vedada noh, nii selgelt ei ole. Tartu linn võtab vajadusel appi maanteeameti ja politsei ning sõiduki omanik tehakse selgeks, aga 100-st omanikust nõustub tänaval risustava sõiduki äravedamisega umbes 30. Tartu linnavalitsuse liikluskorralduse spetsialist Urmas Kõrgve räägib, et ühe avariilise sõiduki äravedamisele eelnes pool aastat kirjavahetust. Ta ei rõhuta sellele, et ikkagi selline sõiduk ongi keskkonnaohtlik, kuigi otseselt meil ei ole seda punkti. Me saaks öelda, et mille alusel me niimoodi väidame. Siin tuleb mängu linnade erinev sisekord, Tallinna linnal päris romusõidukitega suurt muret. Polegi linna heakorra eeskirja järgi puudub romu sõidukil mõni oluline osa klaasid või rattad ja niisugust autot avalikus kohas parkida ei tohi. Viljandi eeskirjas räägitakse sõidukist, mis rikub linna esteetilist väljanägemist aga Marko Kotsari sõnul jätab see määratlus otsad lahti. Niisiis vähemalt Viljandi ja Tartu ootaks, et roomusõiduk ka seadusest täpsemalt lahti kirjutada. Kusjuures Urmas Kõrgvee sõnul Tartu sellist mõistet ei kasutagi. Meil ei ole praegu sellist seaduslikku punkti, mis ütleks meile, et vot, et me võime seda sõiduki omanikku karistada selle eest, et sõiduk on avariiline ja ta seisab sellises sellises kohas Aga isegi Tallinnal, mis on romu sõidukid julgelt ära kirjeldanud, tekib osade autodega probleeme. Ametnikud kutsuvad neid uinunud sõidukiteks ehk autodeks, mida töökorras masinas eristab vaid kapoti vahele hiiliv sammal, kuid mis reeglites seatud heakorda ei riku. Just selline lugu on ühe masinaga päris munitsipaalpolitsei maja lähedal. Selle ettepaneku tegelikult ka Tallinna linn tegi majandus ja kommunikatsiooniministeeriumile seadusesse sisse viia sõiduk mis on avalikus linnaruumis, sellel peab olema kehtiv tehniline ülevaatus ja kindlustus näiteks kuus kuud või kolm kuud, mida iganes. Kui selle perioodi jooksul ei ole tehnilist ülevaatust või kindlustust, siis ta muutub selles mõttes nagu asjaks. Kui sa tahad hoida oma sellist autot, siis pead maksma selle eest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui auto on juba nii katki, et seda remontida enam mõtet ei ole, lubavad tänased reeglid selle kasvõi kümneks aastaks tänava äärde parkida. Omavalitsuste käed jäävad lühikeseks ja sestap oodatakse riigilt olukorda leevendavat seadusemuudatust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva linnapea ja Narva haigla nõukogu esimehe Katri Raigi sõnul toetas nõukogu Ago kõrgvee kandidatuuri ühehäälselt, hinnates doktor kõrgvee kogemust meditsiiniasutuste ülesehitusel ja juhtimisel ning lisaks on Ago Kõrgvee alates eelmise aasta novembris töötanud Narva haiglas, toetades Covid osakonna tegevust, nii et uus haiglajuht tunneb hästi ka kohalikke olusid. Katri Raigi sõnul sobis nõukogule Ago kõrgvee visioon haigla arengust. Narva inimestele kindlasti sobib doktor Kõrgvee väljend, et arstiabi Narvas peab olema sama hea kui Tallinnas ja Tartus ja nõukogu toetab doktor Kõrdvees. Selle ambitsioonika visiooni elluviimisel loodame saada siin riigi tuge Narva haigla märkimisväärse uuendamise, mis looks siis uue ravi ja, ja töökeskkonna. Nõukogu ootab uuelt haiglajuhilt poole aasta jooksul täpsustatud visiooni ja uue meeskonna loomist. Uue meeskonna loomine tähendab seda, et me vajame Tartu Ülikooli kliinikumi tuge et tuua siia tööle kasvõi ajutiselt arste, kes juhendaksid meie arste. Me peame tõstma oma haigla renomeed, mis praegu on madal. Tihti Narva inimesed eelistavad minna sünnitama purule Tallinnasse või Tartusse. Veel kord. Narva meditsiin peab olema sama hea kui meditsiin Tallinnas ja Tartus. Narva haigla juhina tööle asudes Ago Kõrgvee Tartu Ülikooli kliinikumiga sidemeid ei katkesta ja loodab Narva haiglat arendades kliinikumi toele. Narva haiglas peaks saama normaalne hea ravikvaliteediga Eesti haigla ja temast võiks ja peaks saama üks ülikooli kliinikumi baas, kus siis soovivad töötada noored arstid kui residendid ja see on nii lähem kui kaugem eesmärk teha Narva haiglast ikkagi täiesti konkurentsivõimeline haigla. Ago Kõrgvee hinnangul on aeg Narva haiglas viimaste kümnendite jooksul veidi seisma jäänud ja eesmärgi saavutamiseks on vaja muutusi. Päris paljudki juhtimist, töökorraldust, töökultuuri üle tuleks vaadata kogu organisatsioon ja struktuur ja kõik see, mis toetab just nimelt nende põhieesmärkide täitmist. Praegu täidab haigla juhatuse liikme kohustusi Narva haigla pikaaegne juht doktor Olev Silland. Ago Kõrgvee asub ametisse maikuu jooksul. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva haigla nõukogu valis uueks haiglajuhiks Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku direktori Ago Kõrgvee. Uuelt juhilt oodatakse Narva haigla maine parandamist ning sama head arstiabi kui Tallinnas või Tartus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAustatav härra president. Härra riigikogu esimees, härra peaminister, ekstsellentsid kaitseväelased, kaasmaalased. Eesti esimene president Konstantin Päts tõdes pärast vabadussõda et meile ei antud vabadust teiste armust. Me oleme selle endile ise kätte võidelnud. Võidetud vabadussõda on Eestile oluline kahel põhjusel. Esiteks rahvaväe saavutatud võit, mida kroonis Tartu rahuleping tegi teoks meie rahva ammuse unistuse iseseisvast Eesti riigist. Teiseks hakkas Eesti uskuma endasse, saades vaimselt vabaks orjalikust mõttelaadist ning jättes minevikku kõik need jutud 700 aastasest pimedast oriajast. Vabadussõja tules sündis ja karastus Noore Eesti riigi rahvavägi. Mida taas vaba Eesti teab kaitseväena. Vabadussõja sõnum püsib üle aegade. Selle väite ilmekaks tõestuseks on hiljuti valminud ja erinevat põlvkondi köitnud filmi no nimelt marmortahvlil edu. See film puudutab täpselt ja tundlikult meid kõiki, sest see film on meie rahva iseolemise tahtest selle nimel peetud võidukast võitluses meie kangest vaimust ja meie rahvaväest. Sellesama vabadussõja võitnud rahvavõe sõdurid on rivistunud täna siin Vabaduse väljakul üles. Eesti vabariigi 85. aasta väeparaadiks. Kaasmaalased kinnitan teile, Eesti noored kaitseväelased ei ole millegi poolest vähem patrioodid ega vaimult nõrgemad kui need vaprad koolipoisid, keda nägime saatuslikele valikutele silma vaatamas filmis nimelt marmor tahvlil. Eilsed keskkooli lõpetajad, tänased sõdurid ja tulevased reservväelased, kes täna rivis seisavad, on paremini välja õpetatud ja kindlasti mitte nõrgema motivatsiooniga kui koolipoisid vabadussõjas sest kaitsevägi on rahvavägi ja vaba rahvas tahab oma riiki kaitsta. Täna seisab väike Eesti ja tema rahvavägi silmitsi uute väljakutsetega. Riigikaitse aasta 2002 läheb iseseisva Eesti riigi ajalukku eelkõige kui aasta. Millal Eesti sai kutse liitumiseks Põhja-Atlandi alliansiga. Maailma võimsaima kollektiivse kaitseorganisatsiooniga. Esimest korda hakati NATOsse astumisest kui meie ühisest pürgimusest avalikult rääkima juba 90.-te aastate algul. See ei jäänud pelgalt soovmõtlemiseks. Selle kava järjekindel elluviimine kasvatas Eestile riigimeheliku tarkust. Saime julgustava näite, milleks oleme võimelised, kui tegutseme üksmeelses. Nüüd on Eesti sisenemas esmakordselt täiesti uude julgeolekuruumi. Me ei ole enam üksi, nagu olime jäänud. 1939. ja 1940. aastal. Maailm on küll muutunud aga meiegi oleme suutnud muutustega kaasas käia. Täna võime me täie kindlusega nimetada oma liitlasteks riike ja rahvaid kes jagavad meiega samu väärtusi ja kellega meie jagame samu väärtusi. Need on rahvad, kellel on kallis vabadus, demokraatlik riigikord ja inimõigused. NATO kutse saamine on kogu eesti rahva saavutus. Kutse saamine on läänemaailma tunnustus eeskujulikult demokraatliku ühiskonna rajanud eesti rahvale. Sellesse saavutusse on andnud oma panuse iga Eesti kodanik. Iga maksumaksja kutse saamine ei ole pelgalt poliitikute, ametnike, ohvitseride ega kaitseväevõit. NATO-ga ühineb riik ja see on rahva otsus. NATO liikmelisuse saavutamiseks kahe protsendi eraldamine sisemajanduse koguproki on olnud ja on tõsiseks majanduslikus pingutused kogu meie rahvale. Need kaks protsenti on suur raha. Ent selle eraldamine riigikaitsele on eelkõige investeering julgeolekusse, mis muudab meie riigi ja majanduse veelgi stabiilsemaks. Meelitab Eestisse investeeringuid ning pikas perspektiivis parandab niiviisi meie kõigi elujärge. Iga kodaniku panus uue julgeolekukeskkonna tootmisse on olnud ja on ülioluline. Tänan teid, kaasmaalased, selle panuse eest. Parafraseerides Eesti vabariigi esimest presidendi Konstantin Pätsi. Me ei saanud kutset NATO-sse teiste armust. Me oleme selle endile ise kätte võidelnud. Osakem hinnata ka meie kõigi kaitseväelaste sihikindlat tööd sellise rahvusvahelise tugevusproovi saamisel. Kaitsejõud ja kaitseväelased on suutnud tõestada meie lääne partneritele Eesti ja enda usaldusväärsust. Seda väidet kinnitavad näiteks eelmisel aastal Eestis korraldatud kolme rahvusvahelise suurõppuse õnnestumine. Aga ka meie kaitseväelaste heateenistus NATO staapides ja rahuvalvemissioonides Balkanil. Moodsate kaitsejõudude ülesehitamine on nõudnud kaitseväelastel päev päeva kõrval tõsist pingutamist ja tihti ka eneseületamist. Oleme kasutanud väikeriigi eeliseid ning koondanud peastaabi ja väeliikide staabid ühte hoonesse. Optimeerinud isikkoosseisu, loonud operatiivstaabi, brigaadistaabi ja kaitseringkonna staapide alged. Üsna pea seadistab õhuvägi moodsa primaarradari mis annab Eesti riigile esimest korda täiusliku pildi meie õhuruumist. Praegu treenivad maaväe väljaõppekeskused esimese jalaväebrigaadi üksuseid, mis annavad NATO ekspertide osavõtul oma küpsuseksami maikuus suurõppusel koondnimega. Kevadtorm eksamineeritav pea tuhandemeheline pataljoni võitlusgrupp läheb reservi. Kalevi pataljonina. Eesti kaitsejõud peavad tagama NATO liikmestaatusest tulenevate ülesannete esmase täitmise. Me peame kindlustama riigi sõjalise kaitse NATO liikmena ja andma väärika, see tähendab võrdelise ning optimaalse panuse ka teiste liikmesriikide kaitsele. Pärast NATO-ga liitumist. Praegu on maailmas taas palju ärevust kuid terrorismivari ei tohi katta rahu, hoidvate riikide julgeolekupoliitikat. Maailma tõepoolest kiire muutumine, mure ja pingete eelarvei tohi halvata meiegi otsustusvõimet ega eksitada moraalset kompassi. Sest selles missuguseks kujuneb transatlantiline koostöö rahu hoidmisel Euroopas ja kogu maailmas on oma osa täita ka Eestil. Seda üldsegi mitte tähtsusetut panust hindavad meie rahvusvahelised partnerid. Ärme seda siis ka ise alahinda. NATO kutse saamine on vaid teetähis teel kaitseorganisatsiooni täisliikmeks. Kutsesaamise päev. 21. november 2002 on meile ajalooline kuid mõistame pingelangu ei või lubada, sest palju on veel teha. Kaitsejõudude tegevuse peaeesmärk aastani 2008 on arendada välja kaitseväe operatiivstruktuur nõutava tasemeni tagades Eesti sujuva ühinemise NATOga ning Eesti kaitsejõudude iseseisva kaitsevõimekuse. Püstitatud eesmärkide saavutamiseks annavad meile raudse jõu kaine mõistus sihikindlus ja omavahelisest koostööst sündiv sünergia. Kaitsevägi tähendab iseenesest meeskonda ja teenistus kaitsejõudude meeskonnatööd. Meeskond annab relvastatud üksusele hinge ja sisu annab selle vaimu ja väe, mida kurjus pelgab. Just sellist meeskonnavaimu suudab näidata ka meie kaitseliit ja teised jõustruktuurid. Kohusetunne ja au ei ole meile loosungid. Need on väärtused, mida ennast kanname. Me kanname neid eesmärkide nimel, mille on püstitanud meile rahvas parlamendi kaudu. Luban, et Eesti kaitsejõud annavad kõik endast oleneva ühiste väärtuste kaitseks ja ühise eesmärgi saavutamiseks. Me ei tagane, ei väsi ega murdu. Me oleme kindlad liitlased. Elagu Eesti vabariik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi kõne Kaitseväe paraadil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMa allkirjastasin just siin teie ees otsuse number 510 vabastasin peaministri ettepanekul ametist maaeluminister Mart Järviku. Aga ma ei taha täna rääkida üleüldse Mart Järvikust. Ma ei taha ka Illar Lemetist rääkida rohkem kui tema ees vabandada selle pärast, kuidas tema riik on temaga täna käitunud. Millest ma tahan rääkida, on see, et tänase otsusega said kõik inimesed, kes moel või teisel meie oma riiki meie oma Eestit teenivad, teada, et kui nad kaitsevad õigusriiki kui nad lähtuvad ametniku eetikast ja oma ametivandest. Kui nad juhivad tähelepanu poliitikute möödalaskmistele siis saab neist vabariigi valitsuse jaoks lihtsalt juhtimisprobleem. On lubamatu, et ministri ebakompetentsusele ja võimalikule korruptsioonile tähelepanu juhtinud riigi tippametnikust tehakse poliitilise kauplemise osa. Kui selline käitumine muutub mustriks, siis on meil kõigil põhjust muret tunda. Tänase otsusega tegi vabariigi valitsus enda ja ühe ministri probleemist terve ühiskonna probleemi. Ja mulle jääb see sügavalt arusaamatuks ja vastuvõetamatuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaid allkirjastas esmaspäeva õhtul maaeluminister Mart Järviku ametist vabastamise ja palus sellele järgnenud avalduses vabandust kantsler Illar Lemetti ees, kelle valitsus samuti esmaspäeval ametist vabastas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome valitsus otsustas eile pikendada piiripiiranguid 27. juunini. See tähendab, et Soome pääsevad endiselt ainult Soome riigi toimimisele hädavajalikud töötajad, üks leevendus siiski tehti. Lennukiga võivad töötajad Soome sõita, laevaga siiski mitte. Laevafirmad Viking Line, Tallink ja Ekero, lennufirma Finnair ning mitmed teised turismi ja transpordiga seotud ettevõtted avaldasid ajalehes Helsingin Sanomad avaliku kirja Soome valitsusele. Kirjas nõuti piiride avamist ja reisimise võimaldamist. Meremeeste ametiühingud tegid pöördumise, milles hoiatasid, et tuhanded inimesed jäävad tööta, kui valitsus ei ava suveks laevaühendust lähiriikidega. Ametiühingute keskliidu SA ko juht Jarko Eloranda tuletas üle antud intervjuus meelde, et praegused piirangud vähendavad Soome kui reisisihtkoha konkurentsivõimet ning takistavad turismi taastumist. Soome saabumine tehakse keeruliseks ja see tähendab, et Soome turism ei taastu samas tempos kui mujal Euroopas. See tähendab ka seda, et kümned tuhanded sundpuhkusele saadetud inimesed ei pääse tööle, ütles Elo Randa. Euroopa komisjon on juba korduvalt Soomele meelde tuletanud, et riik rikub piiride sulgemisega Euroopa Liidus sõlmitud kokkuleppeid. Soome valitsus on aga vankumatu. Poliitikute sõnul on piirangud vajalikud soomlaste tervise kaitsmiseks ja jäävad kehtima. Soome majutus ja restorani ala ettevõtted on pöördunud õiguskantsleri poole. Nende hinnangul ei ole söögikohtadele kehtestatud lahtiolekupiirangud seadustega kooskõlas. Eile kogunesid Soome kultuuriinimesed parlamendihoone ette meelt avaldama, ka nende mõõt on täis. Kultuurialal on palju vabakutselisi, poliitikud on kannustanud inimesi väikeettevõtjaks hakkama, aga nüüd ei ole neile töötu ega muid koroonatoetusi ette nähtud. Poliitikud poleks nagu märganud, et maailm on muutunud ja seadused on ajale jalgu jäänud, nentisid meeleavaldajad. Pole mõtet nüüd kohalike valimiste eel ilusaid sõnu loopida, need ei mõju meile, kes me oleme aasta otsa piinelnud, ütles näitleja Martti Suvasalu Ilda lehtile. Soome terviseameti ülemarst Hanna Nohinik leiab, et soomlased peaksid nüüd läbi arutama, missugust koroonariski ollakse valmis taluma. Kui meie vaktsineerimisstrateegia eesmärk on see, et ära hoida raske haigestumine ja surmad, siis kas on ikka realistlik, et püütakse kõiki nakatumisi ära hoida? Soome valitsuse liikmed on piirangute asjus eri meelt ja peavad tuliseid vaidlusi. Kohalikud valimised on 13. juunil. Võib-olla on pärast seda lihtsam lahendusi leida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Äsja reisipiiranguid juuni lõpuni pikendanud Soome valitsus on piirangute pärast üha suurema surve all, ka valitsuse liikmed on selles küsimuses eri meelt ning rahul pole isegi ametiühingud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSarnaselt mai alguses Tartus kinni peetud Lõuna prefektuuri kuuele kriminaalpolitseinikule kahtlustatakse ka Aivar Otsaltit ja Raivo Kiiska politseiprefektuuri varade omastamises, seda nii ida kui lõuna prefektuuris. Samuti kahtlustatakse neid ebaseaduslikule jahipidamisele ja relvade ebaseaduslikult käitlemisele kaasaaitamises. Sootuks uue kuriteona lisandub otsalti ja Kiisa kahtlustatavate tegude nimekirja aga Lõuna prefekti Tarmo kohvi eraviisiline jälitamine. Lõuna ringkonna prefektuuri juhtivprokurör Margus Kross. Kõige värskem episood on eraühine jälitustegevus, mis mahub ajaraamides viimane kuu. Ja just kas eraviisilises jälitustegevuses viis eile õhtul ka lõpliku otsuseni pidada vastavad isikud kinni. Eraviisilises jälitustegevuses on isaks kahel eelmainitule kinni peetud veel kaks isikut, kellest üks on Lõuna politsei prefektuuri töötaja ja teine on isik, keda on varem kriminaalkorras karistatud. Aivar Otsalti ülesandel tegeles kohvi jälitamise organiseerimisega Raivo Kiisk. Juhtiv prokurör Kross ei välistanud võimalust, et jälitustegevuse motiiv võis olla kohviametist kõrvaldamine. Aivar Otsalt alustas tööd idapolitsei prefektina käesoleva aasta alguses. Enne seda oli ta aga töötanud kuus aastat lõunapolitsei prefektina. Mai alguses aktuaalsele kaamerale antud intervjuus on otsalt eitanud oma seotust Tartus. Varem vahistatud kriminaalpolitseinike ebaseaduslike jahilkäikudega. Terve selle seltskonnaga ei ole ma mitte kunagi kuskil jahil käinud ega, ega nende poolt korraldatud üritusel ei ole, ei ole mina osalenud. Aivar Otsaltile esitatud kahtlustuste alusel on prokuratuuril võimalik taotleda tema vabastamist idapolitsei prefekti kohalt. Margus Kross. Prokuratuuril on võimalik taotleda kahtlustatava kõrvaldamist, mille saab otsustada siis eeluurimiskohtunik vastava määrusega. Momendil seda tehtud ei ole ja me kaalume seda võimalik ka tänase päeva jooksul. Kuue Tartu kriminaalpolitseiniku kinnipidamisega alguse saanud kriminaalasja käigus on tänaseks kahtlustus esitatud kokku 10-le isikule. Juhtivprokurör Margus Krossi sõnul võib nende kahtlustuste tõeks osutumisel olla kinnipeetute karistus rahatrahvi, st kolme kuni viie aastase vangistuseni Piret Eerembreis Tartu stuudio.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitsepolitsei pidas täna hommikul kinni Ida politseiprefekti Aivar Otsalti ja Lõuna politseiprefektuuri ülemkomissari Raivo Kiiska. Mõlema kinnipidamine on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Margus Grossi sõnul seotud varem kinni peetud Lõuna prefektuuri kuue kriminaalpolitseiniku seaduserikkumistega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLääne-Virumaa aasta teoks kuulutati Kalevipoja maailma esiette ettekanne, ehk siis Kalevipoja 19000 värsi ette lugemine, Rakvere vallimäel juhtus 30. aprillil ja neid ettelugejaid kokku kui 126 inimest, kes tegelikult siis tegid ära selle peo. Sest nii imelik kui see ka ei ole, lauluisa Kreutzwald sai läinud aastal 200 aastat vanaks, aga tema Kalevipoeg ei olnud keegi avalikult rahva ees ette lugenud, nii et virulased Nad tegid selle ära. Lugejate hulgas oli tõesti inimesi alates ministrist ja lõpetades kooli õpilastega. Nii firmajuhte, omavalitsusjuhte koolidirektoreid. Ma arvan, see oli väärt tegu. Ja mis puutub sellesse, et kui palju nüüd teisi edestati või mitte, siis need vahed olid tõesti väga väikesed. Seega kõik need kolm tegu, mis täna veel kord üles tõsteti, nii Kalevipoeg, esiettekanne kui Kalevipoja lavastus, neerutis, Rakvere raamatu ilmumine, kõik need olid väärt teod ja, ja kõik teised, kes sinna nimekirja kuulusid, need 18, kõik need olid kellegi jaoks väga olulised. Kui aktiivne oli rahvas üldse hääli andma? Kokku anti hääli üle 4000 korra, aga kuna internetis oli võimalus see hääletada ka mitu korda, siis me ei oska öelda seda, mitu inimest tegelikult hääletas. Ja, ja tõtt-öelda olime internetihääletusega seoses koos ühisomavalitsuse ga teatud dilemmade ees just et arutada seda, et ühelt poolt ju võiks nõuda tõesti ainult hääletamist, näiteks kirja teel, aga teiselt poolt meil on ikkagi ju interneti ja tehnika sajand ja, ja siis ma arvan, et sellega, et me lõime kokku kolme erineva hääletust edetabelid ja seejärel summeerisime esimesed, ju see tulem tuli, selline. Praegu on võitjad just nimelt need, keda ma nimetasin, aga kui vaja, järgmine aasta teeme kindlasti uuesti, sellel oleme ühisomavalitsuse ga ühel meelel. Seda rõhutas täna ka ühisomavalitsuse juht Urmas Tamm, et see ka aasta teo väljavalimine oli üks väärt tegu ja kui vaja, teeme järgmine aasta veel paremini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lääne-Virumaa aasta tegu - eepose \"Kalevipoeg\" ettelugemine. Kommenteerib Vallo Kelmsaarele ajalehe Virumaa Teataja peatoimetaja Rein Sikk.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNii tõstis kop esimese täie pinnast Jõelähtme vallast, kohast, kuhu aasta jooksul rajatakse Tallinna ja Harjumaa prügila. Tegu on esimese Harjumaa prügilaga, mis rajatakse planeeringu järgi. Seetõttu on tegu keskkonnasõbraliku projektiga ning prügivedu läheb aktsiaseltsi Tallinna prügila juhatuse liikme Jaan Sootsi sõnul umbes kaks korda kallimaks. Alati on muidugi, keskkonna reostamine on muidugi odavam kui keskkonnakaitsesse investeerimine paratamatult iga tarbija peab siin aru saama, et, et see raha, mis täiendavalt võetakse et see on eelkõige seotud just nende keskkonnakaitseliste investeeringutega siin. Mille poolest on uus prügila keskkonnasõbralik? Jaan Soots? Eelkõige on see just, et prügilale rajatakse selline põhi, mis välistab prügilas tekkivate kahjulike ainet eelkõige prügila nõrgvee sattumise põhjavette. See on siis 50 sentimeetri paksune savikiht pluss polütolen. Kile rajatakse peale nõrgenejuhtimiseks drenaažisüsteem ja suunatakse edasi Tallinna veepuhastusjaama. Ütleme niimoodi, et see prügi, mis seal ladestatakse, see isoleeritakse täielikult keskkonnast. Prügila hakkab mahutama 4,5 miljonit kuupmeetrit prügi ning selle petlitoorium on 31 hektarit. Prügimägi rajatakse 60-ks aastaks, neist 40 võetakse prügi vastu ja ladestatakse ning 20 tehakse järelhooldust ja valvatakse, et ei oleks negatiivseid keskkonnamõjusid Jõelähtme vallavanema taimi. Saarma kinnitusel on ka piirkonna elanike suurim hirm, et prügila reostab põhjavee, kuid vallale on projekt eelkõige kasulik. Positiivset on ka see mingil määral, et me siiski teatud kokkuleppele pettel me saame taastatud selle rebala ülgase võõrdla vahelise tee, mida nüüd prügila meile teeb ja saab korralik juurdepääs olema nendele muinaspõldudele siinsamas natukene maad edasi, mille juurde täna me keegi ei pääse. Ja Eesti fosforiit omal ajal nende kaevandustega rikkus ära ju siin ilgase Rebala küla kaevud jäid kuivaks, nüüd rajatakse sinna siis meile ka puurkaevud nendel inimestel. Kuigi Eestis on praegu võimalik prügi sorteerida ning klaaspaber ja plast eraldi konteineritesse visata, on inimeste teadlikkus prügi vallas madal. Seetõttu võimalusi ei kasutata. Jaan Sootsi kinnitusel reguleeritakse seda Lääne-Euroopas ka seadustega. Eestis on asi alles alguses. Esimesest septembrist ju jõustus prügilate rajamise opereerimise ja sulgemise kord nüüd see on esimene samm eurodirektiivide suunas, aga kogu see temaatika, mis puudutab just valikkogumist, see on üsna puudulik.",
"role": "user"
},
{
"content": "AS Tallinna Prügila juhatuse liige Jaan Soots.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTänavatele tulnud tuhanded protestijad, kes nõudsid peaminister vallandamist, süüdistasid teda, et ta ei ole koroonapandeemiat ohjeldada suutnud. Rahvaviha oli ennegi suur majanduse ja sotsiaalsete pingete pärast. President kai sai teatas televisioonis, et võtab võimu üle ja saada parlamendi laiali. Põhiseaduse järgi vastutab president ainult välispoliitika ja sõjaväe eest, kuid pärast valitsuse läbikukkumist vaktsineerimiskeskustega käskis ta sõjaväel pandeemia üle kontroll enda kätte võtta. President on lubanud vastata jätkuvale vägivallale sõjalise jõuga. Tuneesia julgeolekuallikate teatel on oma kodus mitte arreteeritud. Pärast presidendi avaldust hakkasid tema pooldajad juubeldama, oponendid aga. See, mis Kais, et teeb, ei ole õige, see on põhiseaduse vastu, see viib meid tagasi 1954.-sse aastasse. Parlamendi piiramine tankidega on väga häbiväärne. Ütles üks meeleavaldajatest, teine meeleavaldaja, ütles, et president on tõeline riigimees ja kolmas arvas, et lollid tähistavad uue diktaatori sündi. Tallinna Tunise julgeolekujõud on asunud parlamendihoonet kaitsma, protestijad ründasid ka valitsus, partei peakorr korterit, samuti Al jazera teatel nende bürood tunnises. Politsei püüab iga hinna eest meelt, avaldavaid ja kive loopivaid vastaspooli üksteisest lahus hoida. Tuneesia revolutsioon 2011 ei toonud kaasa loodetud stabiilsust ei poliitiliselt ega majanduslikult. Praegused koroonapuhangud on üksnes pikaajalist frustratsiooni süvendanud. President kassaed on lubanud määrata uue peaministri ja koos temaga võimu teostama hakata. Parlament on 30-ks päevaks laiali saadetud. Seni on see suurim kriis Tuneesias. Pärast 2011. aasta revolutsiooni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuneesia president tagandas pühapäeval peaministri ning peatas parlamendi tegevuse. Otsus järgnes pealinnas Tunises toimunud valitsusvastastele meeleavaldustele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast koolivaheaega hakkab kehtima uus, lihtsustatud karantiini, kord lähikontaktne, vaktsineerimata õpilane peab edaspidi kodus ära ootama negatiivse PCR testi tulemuse, et koolimajas õppimist jätkata. Seni on alla 12 aastased lähikontaktsed õpilased saanud koolis edasi käia. Haridusminister Liina Kersna selgitab, et kuna nooremate seas on kõrge nakatumine, hakatakse ka neid testima. Lapsed peavad praegu siiski minema avalikesse testimiskeskustesse ja seal pakutakse ka lastesõbraliku C testi, mis on kurgu loputusvedelikust, et lapsed ei pea tegema ninaneelu sellist tavapärast PC testi. Lapsevanem saab küll testimisest keelduda, kuid siis peab laps jääma koju isolatsiooni muutus tehakse, et täpsema PCR testiga kiiremini nakkus tuvastada ja koolidele üle jõu käivat testimise koormust vähendada. Testima hakatakse vähem, sest lähikontaktseteks ei määrata enam kõike iki nakatunu klassikaaslasi. Lähikontaktsed on tõesti sellised, kes on olnud vähemalt 15 minutit ja vähemalt kahe meetri kaugusel sellest inimesest, kes on nakatunud. Tartu Forseliuse kooli direktor Jüri Sasi kiidab üritust vähendada testimise koormust kooliõdedele, kuid ei usu, et lähikontaktseid saab määrata nii täpselt kui minister tahab. Õpilased on nagu molekulid, nad kogu aeg liiguvad, nad ei seisa paigal ja nad ei ole. Nad ei ole seal, staatilised kusagil ei pingis või nad on geneetilises liikumises, nagu Brauni osakesed kogu aeg liiguvad, suhtlevad, ajavad 11 taga, mängivad kulli, mis iganes, isegi kui nad õues on seal ju. Ja me, me ise ju tahame seda, et õpilased oleksid aktiivses liikumises, nii et selles mõttes, et seal ei saa me öelda, et vat tema on lähikontaktne, ühe ja sama klassi õpilane, üks on lähikontakte, teine ei ole. Asi ütleb, et haigestumine on nii sage ja testimine nii ajamahukas, et õppetöö kannatab. Ma vaatan oma kooli näitel, et kuni seitsmenda klassini seitsmes, kaasa arvatud praktiliselt iga päev tuleb kaks-kolm õpilast juurde, oleks võib-olla mõistlikum selle nakatumisahela läbilõikamiseks saata ikkagi õpilased teatud ajaks distantsõppele. Kaugõppel võiks asi sõnul veeta kaks nädalat. Direktor lisab, et kogemusega on kaugõppe kvaliteet oluliselt paranenud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas alates 1. novembrist testida lähikontaktseid vaktsineerimata õpilasi kohe PCR-testiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohtla-Järve tuntuim maa märk on linnavalitsuse vastas asuv skulptor Olav Männi ja arhitekt Uuda Ivaski koostöös valminud monument au tööle, mis on tuntud rohkem nime all, kaks kaevurit või ka kaks kainet kaevurit. See üle 10 meetri kõrgune ausammas renoveeriti 20000 euro eest. Eelmise sajandi 60.-te aastate lõpus. Betoonist ja Saaremaa dolomiidist valmistatud monumendil tehti Kohtla-Järve abilinnapea Deniss sõnul korda. Lagunenud alus ja trepid ning kaevurid pesti puhtaks. Nentis, et nii nagu iga juubilar, proovib ka Kohtla-Järve end juubelikülaliste tulekuks kaunimaks teha. Järgmisel aastal on juubeli aasta meie linna jaoks 75 aastat tagasi sündis meie linna. Seoses sellega me praegu tegeleme meie mälestussambaga. Monumendi autööle jalamisse oli muide müüritud läkitus 2046. aasta Kohtla-Järve elanikele. See pandi sinna 1971. aastal toimunud linna 25.-le aastapäevale pühendatud töötajate miitingul. Praeguseks on see läkitus jõudnud hoopis põlevkivimuuseumis. Kapsel tuli oma pesast välja veerand sajandit tagasi, kui arhitekti loal tehti lühemaks tribüün, kus kunagi paraadide ajal parteibossid rahvale lehvitasid. Korda on tehtud ka monumendi autööle ja Kohtla-Järve linnavalitsuse vahel asuv purskkaev, mis pannakse tööle järgmise aasta kevadel. Praegu käib töö selle nimel, et anda Kohtla-Järve spordihoone lähistel asuvale mälestusmärgile vagunit kaunim ilme ja teha sinna parem ligipääs. Kohtla-Järve abilinnapea Deniss shinin. Mis on juba tehtud, see on värvimistööd, vot niisugused väikesed renoveerimistööd ja praegu siis tehakse seda kõnnitee, seda mälestusse juurde. Vagun monument on püstitatud 1966. aastal põlevkivitööstusliku kaevandamise 50 aasta juubeliks. Monumendiga käib kaasas legend, et vagunit asub paigas, kus kohalik Postimees ehitas majja temale tundmatust kivist ahju, mis läks põlema Kohtla-Järvelt raadiouudistele Räna Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohtla-Järve on võtnud ette märgiliste monumentide kordategemise. Nii valmistutakse järgmisel aastal saabuvaks kaevurite linna 75 aasta juubeliks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n39 keskerakonna ning sotsiaaldemokraatliku erakonna saadiku avaldus jõudis riigikogu erakorralisele istungile pärast reedest väliskomisjonis toimunud arutelu. Sellele eelnes valitsuspartneri Isamaa otsus mitte toetada valitsuses ÜRO ränderaamistiku ning sotsiaaldemokraatide otsus seepeale nõuda justiitsministri tagasiastumist. Vahepeale on jäänud veel peaminister Jüri Ratase katsed valitsuspartnereid lepitada ning nende katsete liiva jooksmine, samuti ohtralt arvamusi teemal, kuivõrd siduv ja Eestile kohustusi toov on ÜRO ränderaamistikuga liitumine. Olgu öeldud, et tänane riigikogu avaldus ei ole valitsusele õiguslikult siduv, kuid annaks justkui mandaadiprotsessiga edasi minna. Istungi alguses esinesid nii välisminister kui justiitsminister kumbki oma poliitilise avaldusega. Justiitsministri Urmas Reinsalu jäi kindlaks Isamaa seisukohale ning kutsus üles avaldust mitte toetama. Ma kutsun esile rahvaesindus selget julget seisukohta esindama, mitte manööverdama taktikaliste protseduuride peale. Kas on lepe või ei ole lepet, kui see poliitiline keskkond on muutunud selliseks, et see otsustus tuleb langetada rahvaesinduses, siis tuleb see otsustus ka siin täna langetada. Ma kutsun üles hääletama sellele leppele. Ei. Ja me teeme seda, ma pakun välja moodusel, nagu on Isamaa muudatusettepanek, mis tegelikult asendab selle lepet soosiva deklaratsiooni ühemõttelise laitmatu rahvusvahelisel õigusel rajaneva seisuga võtuga aitäh. Välisminister Sven Mikser Kordan veel kord, mitte keegi meist siin ei esinda mingit varjatud agendat eesmärgiga tuua Eestisse massiliselt sisserändajaid. Need hirmud on alusetud ja mitte keegi meist ei taha võtta Eesti riigile salaja meile vastumeelseid või vastuvõetamatuid kohustusi. Need hirmud on alusetud. Arutades täna siin riigikogu avaldust ÜRO globaalsest ränderaamistikust. Ma palun teid, head rahvaesindajad, käituda vastavalt oma maailmavaatele ja oma südametunnistuse häälele mitte langetada otsuseid hirmu välise surve või loodetava lühiajalise valimiskasu nimel. Peaminister Jüri Ratas kinnitas hommikul, et paneb küsimuse valitsuses hääletusele, kui läbi peaks minema Reformierakonna ja vabaerakonna ettepanek suunata otsustamine tagasi valitsusele. Valitsusliidus ränderaamistikule pidurit tõmmanud Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et sellisel juhul oleks tegemist nende erakondade selge toetusega ränderaamistikule. Need erakonnad mängivad pigem praegu mingisugust poliittehnoloogilist mängu parlamendi tasemel, jättes otsustamise lahti, aga öeldes, las vabariigi valitsus otsustab, teades väga hästi, milline on jõudude vahekord valitsuses ja, ja millised on valitsused. De seisukohad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu kogunes täna erakorraliselt arutama keskerakonna ning sotsiaaldemokraatide esitatud ÜRO ränderaamistiku avaldust. 39 keskerakonna ning sotsiaaldemokraatliku erakonna saadiku avaldus jõudis Riigikogu erakorralisele istungile pärast reedest väliskomisjonis toimunud arutelu. Sellele eelnes valitsuspartneri Isamaa otsus mitte toetada valitsuses ÜRO ränderaamistikku ning sotsiaaldemokraatide otsus seepeale nõuda justiitsministri tagasiastumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigikogu rahanduskomisjon, mida juhib isamaalane Aivar Kokk, arutas täna kütuseaktsiiside langetamise eelnõu. Kui see seaduseks saab, langeb nii diisli kui pliivaba bensiini aktsiis tähtajatult Euroopa liidus lubatud miinimumini. Aivar Koka sõnul saadeti eelnõu teisele lugemisele. Toetasid Isamaa, Keskerakonna ja EKRE saadikut. Kokk räägib, et tarbimismaksusid ja aktsiise on allapoole viinud paljud riigid. Me peaks vaatama ikkagi otsa oma inimestele ja oma ettevõtetele. Kokk arvutab, et tänavu võtaks seadusemuudatuse riigieelarvest kõige enam 45 miljonit eurot. Rahanduskomisjonis Reformierakonda esindanud Aivar Sõerd arvutab aga järgmiste aastate kulusid. Järgmise aasta mõju diisel pluss bensiin on juba üle 100 miljoni euro ja see kasvab järgmiste aastate jooksul 160 miljoni euroni. See on põrgutee tegelikult laenurahaga tarbimist kinni maksta. See kütab ka inflatsiooni. Ärge ärgem seda unustagem. Aivar Kokk siiski usub, et riik peab hinnatõusu ise sekkuma. Loomulikult me ootame seda, et ükskõik kelle koalitsiooni takse täna poliitilised jõud sõltumata, millises erakonnas nad on, peaksid üheselt nägema, et maksude langetus on küll vajalik, te ootate, tegele Isamaa koalitsiooni, moodustaks, et tema tuleks kütuseaktsiisi langetamise mõttega kaasa loomulikult. Aivar Sõerd ütleb, et koalitsioonikõnelustel tulebki kompromisse teha, aga. Minul on väga raske hääletada selliste asjade poolt, mis on vastuolus minu kogemuste, minu hariduse ja, ja arusaamist ega. Hääletuse ajaks, kui see millalgi tuleb, on jõujooned ja kokkulepped tõenäoliselt juba paigas. Nimelt otsustas rahanduskomisjon, et aktsiisieelnõu teine lugemine toimub järgmisel nädalal, aga juba täna algab riigikogus samuti Isamaa, Keskerakonna ja EKRE poolt algatatud perehüvitiste tõstmise eelnõu teine lugemine. Sellele eelnõule on Reformierakond esitanud 1600 muudatusettepanekut, mille läbihääletamine võtaks nädalaid. Reformierakonna juht Kaja Kallas kinnitab, et soovib peretoetuste küsimust arutada koalitsioonikõneluste raames. Nii et riigikogu Reformierakonna fraktsioon läheb oma valitud taktikaga edasi. Niisiis, kuniks erakonnad uues võimuliidus ning peretoetuste tulevikus kokkuleppele ei jõua, on riigikogu töö sisuliselt halvatud. Isamaa peasekretär Priit Sibul kinnitab, et nad Reformierakonna obstruktsiooniga jätkamist kuidagi eraldi sõnumina ei võta. Ta tema sõnul kaitsevad kõik erakonnad praegu oma seniseid positsioone. Tänane riigikogu istung kestab kõige kauem hommikul kella 10-ni, siis algab järgmine istung ja juba kella ühe ajal päeval saavad riigikogulased puhkama. Uuesti on ööistungiks võimalus. Esmaspäeval.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu rahanduskomisjon saatis teisele lugemisele eelnõu, millega langetataks bensiini ja diislikütuse aktsiisi Euroopa Liidu miinimumtasemele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUnited Airlines ja Jaapani kaks suuremat lennufirmat peatasid 62 lennuki lennukid. Korean Air teatas, et jätab maa peale kuus lennukit. Ühtekokku teatas Boeing, peavad lennud katkestama 128 lennukit, millel on sama tüüpi mootor nagu Tenveris. Õnnetusse sattunud lennukil. Mootorivalmistaja on Prat and Whitning Company, kes teatas juba, et uurimine on alanud. Unitedi lennukil, mis tõusis õhku Tenverist, et lennata Havaile. Purunes parempoolne mootor. Selle tükid sadasid alla elumajade piirkonda, kui lennuk Tenveri lennuväljale tagasi pöördus. USA lennundusagentuuri esindaja teatas, et esialgse informatsiooni järgi peaks uurimine keskenduma lennukimootori ventilaatoril mootorilabadele, mis on sellele mootoritüübile ainuomased ja mida kasutavad üksnes Boeing seitse seitse seitse lennukid. Esimene leid kinnitab, et parempoolsel mootoril purunesid kaks ventilaatori laba, mis seejärel põrkasid vastu teisi labasid. Lennuki kere ise eriti viga ei saanud. Lennukis viibinud reisijad ütlesid, et kuulsid varsti pärast õhku tõusmist kõva plahvatus. Lennuk värises tugevasti ja hakkas kõrgust kaotama. Üks reisijatest ütles pärast, et nad hakkasid oma rahakotte taskutesse panema, et neid saaks hiljem identifitseerida, kui lennuk tõesti alla kukub. Tegelikult ei saanud ei lennukis ega maa peal, kuhu lennukitükid kukkusid, keegi viga. Otori ventilaatori labasid on lennuõnnetustega seoses varemgi mainitud. Läinud detsembris oli Jaapani lennufirma seal lennuk sunnitud tagasi pöörduma na lennuväljale, kuna vasakpoolne mootor hakkas tõrkuma. Lennuki mootor oli 26 aastat vana, nagu laupäeval õnnetusse sattunud Unitedi lennukilgi. 2018. aastal purunes ühel teisel Unitedi lennukil parempoolne mootor pisut enne maandumist Honolulus. Uurimine tegi kindlaks, et õnnetuse põhjustas suur mõra ventilaatori labas.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA lennukitootja Boeing soovitas kõik oma lennukid 777, mis maailmas kasutusel on, maa peale jätta. Hoiatus tuli pärast seda kui laupäeval ühel Boeing 777 mootor pärast Denverist õhkutõusmist süttis ja purunes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValge maja õigusmeeskond ärgitas kaitseargumentide lõpus senaatorid president Donald Trumpi õigeks mõistma, räägib valge maja õigusmeeskonna liige Pätsi Bolloni. Mida demokraadid paluvad teil teha, on visata välja edukas president valimiste eel. Nad teevad seda alusetult ja põhiseadust rikkudes. See muudaks ohtlikult meie riiki ja nõrgestajaks igaveseks kõiki meie demokraatlike institutsioon, valge maja õigusmeeskonna liige, Tšei Sekulov. Telefonikõne ümberkirjutus näitab, et president ei pannud sõjalist abi ja temaga kohtumist mitte millestki sõltuma. Valge maja õigusmeeskonna argumentide esitamist varjutas viimastel päevadel endise rahvusliku julgeolekunõuniku John Boltoni kohta kirjutatud New York Timesi artikkel. Selle järgi kavatseb Bolton oma raamatus kirjutada, et president Trump siiski sidus Ukrainas sõjalise abi andmise uurimise alustamisega eelmise asepresidendi Joe Bideni ja tema poja Hunteri tegevuse üle räägib USA esindajatekoja prokurör, demokraat Adam Siv. Kas me tõesti kavatseme nõuda, et kogu riik ootaks, kuni see raamat ilmub, et saada teada informatsiooni, mida senaatorid oleksid saanud kasutada õige otsuse tegemiseks, seega jätkub senatis võitlus tunnistajate kutsumise üle. Demokraadid on ühel meelel, et seda oleks vaja, kuid vabariiklased on aina rohkem antud küsimuses lõhenenud räägib USA senaator, vabariiklane Susan Collins. See on väga tõenäoline, et ma jõuan järeldusele, et peame tunnistajaid kuulama, räägib USA senaator, vabariiklane Lindse greyan desse. Kui tuleb juba üks tunnistaja, siis tuleb mitu tunnistajat ja ma arvan, et meil ei ole rohkem tunnistajaid vaja. Osad senati vabariiklased on pakkunud, et nad võiksid Boltoni raamatu käsikirja lugeda, kuid see kohtumine peaks olema salastatud. Teised aga ärgitavad tegema tunnistajate vahetust. Ehk kui Bolton tuleb senatisse, siis peaks seda tegema ka kumbki Bidenitest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valge Maja õigusmeeskonna võimalus senatis 24 tundi president Donald Trumpi kaitseargumente esitada sai läbi. Nüüd valmistuvad senaatorid mõlemalt poolelt küsimusi esitama. Samuti tuleb jõuda otsuseni, kas senatisse peaks kutsuma uusi tunnistajaid või mitte.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitseminister Urmas Reinsalu palus oma ettekandes riigikogul missiooni arutada ja valitsuse otsus toetada. Missiooni eesmärk on tema sõnul luua Kesk-Aafrika vabariigis turvaline julgeolekuolukord, et saaks kohale toimetada humanitaarabi. Mitut puhku tahtsid saadikud teada, miks Eesti peab andma just sõjalise panuse, miks mitte osutada logistilist või humanitaarabi? See on see olukord, kus humanitaarabi pakkuda lahus julgeolekulise abi pakkumisest ei ole tõhus. Loomulikult me osutame vastavalt Eesti riigi võimetele teistsugust abi, samuti humanitaarabi. Läbirääkimised avas opositsiooni poolt sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni esindaja Marianne Mikko, kes oli väga kriitiline. Ta ütles, et valitsuse otsust pole avalikkusele piisavalt selgitatud ja ka tema ei saa aru missiooni hädavajalikkusest. Sotsiaaldemokraadid seisavad vastu Eesti sõjalise missiooni saatmisele Aafrikasse. Millegipärast kaitseminister sahmib ja kiirustab, aga tõele silma vaadates on tal välisministri Aafrika strateegia paber saamata. Vaevu olete jõudnud, läbirääkimised sellega ka lõppesid, sest Inara Luigasel tekkis arutusel oleva riigikaitsekomisjoni eelnõu kohta protseduuriline küsimus. Tema sõnul oli seal viide samasisulise valitsuse eelnõu kohta ning just selle seletuskirjas pidid sisalduma riigikogu otsuse rakendamisega seotud kulutused ja rakendusaktid. Ma otsisin neid rakendusakte, sest rakendusaktid muudavad ja korraldavad kogu selle seaduse käekäiku edaspidi neid rakendusakte ei olnud ja sellest tulenevalt ongi minu küsimus. Kas rakendusaktid peavad olema otsuse eelnõu juures, mida annab edasi kaitseminister või on mingi tehniline viga? Sellele küsimusele ei osanud vastata ka majas, mitte keegi ei juriidiline osakond ega riigikaitsekomisjoni nõunikud ja nüüd ilmselt tuleb kokku riigikaitse komisjon, vabariigi valitsus, kes peavad siis kas rakendusaktid esitama riigikogu liikmetele või siis tunnistama, et siin on mingid vead otsuse eelnõus. Kusjuures ma peaksin ütlema ka, et otsuse juures olev seletuskiri on ikkagi äärmiselt ja mitte midagi selgitav. Et teinekord, kui me siin menetleme selliseid seadusi, kus on vaja määrata porgandipikkusi köögiruumis, siis tõesti, see eletuskiri on palju pikem, kui me siin saadame 55 kaitseväelast Kesk-Aafrika vabariiki. Vabariigi valitsus on väga lohakalt selle otsuse eelnõu ette valmistanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu asus arutama eelnõu, millega saadetakse kuni 55 meest Kesk-Aafrika vabariiki rahutagamise missioonile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKahtlustus on esitatud riigireetmise paragrahvi järgi. Aleksei Dressen ja tema abikaasa peeti kinni Tallinna lennujaamas. Kui Dresseni abikaasa oli minemas Tallinna Moskva lennukile, saadi kätte ka asitõend andmekandja informatsiooniga, mida oldi toimetamas riigist välja. Viktoria Dressenit kasutati kullerina teabe toimetamisel välisriiki, ütles kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo aeg, kellele dressen töötas Raivo aeg. Tegemist on Vene Föderatsiooni vastuluureteenistusega siseteenistusega FSB-ga ja tegemist on vastuluure operatsioonide siis osakonna, kus toimus Aleksei Tresseni juhtimine. Üks motivatsioon on materiaalne kasu, see, et, et rahaliselt teda motiveeritud on ka see on tänaseks vähemalt osaliselt meil meil teada ja meil on ka, meil on ka vastavad tõendid olemas. Raivo Aegi sõnul oli Aleksei Dresseni tegevus kestnud pikka aega töötanud kapos, 1993.-st aastast alates oli ta olnud erinevatel ametikohtadel ja kuigi viimasel ajal tegeles äärmusliikumiste temaatikaga, oli ta olnud ka vastutusrikkamal tööl. Selle käigus on tal võimalus olnud mingis osas kokku puutuda ka vastuluurealase informatsiooniga, mis siis konkreetselt puudutabki Vene Föderatsiooni ja Vene Föderatsiooni huvisid ka Eesti vabariigi suhtes. Dressenit jälgiti ka pikka aega, kui kaua ei saanud Raivo aeg uurimise huvides avaldada. Peaprokurör Norman Aas peab Aleksei Dresseni juhtumit võrreldavaks Herman Simmi kaasusega. Norman aas ja Raivo aeg. Kindlasti informatsiooni sisu on olnud erinev, aga perioodide ja, ja ka võimaliku kahju osas menetlus käib, et seda kahtlustust täpsustada. Aga mingil määral on need võrreldavad. Tegelikult see kahjude hindamine peab ikkagi lõplikult saama nüüd teoks selle menetlustoimingutega, et üks on see, mida me oleme siis suutnud kontrollida selle aja jooksul, aga see, mis on toimunud ennem, ma ei väida absoluutselt, et me esimesest momendist saadik oleme tema tegevust suutnud kontrollida siis see on vajalik välja selgitada. Kriminaalmenetlust viib läbi kaitsepolitseiamet. Miks põhjendab riigi peaprokurör Norman Aas? Riigireetmise kahtlustuste uurimine on kaitsepolitsei pädevuses ja teiseks on olnud kõnealune kriminaalmenetlus seotud ka komplitseeritud vastuluure operatsiooniga ja seetõttu on ainuvõimalik, et seda infot käsitletakse koos.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kahtlustatuna riigireetmises peeti kinni kaitsepolitsei juhtivspetsialist Aleksei Dressen koos abikaasa Viktoriaga. Neid kahtlustatakse salastatud teabe kogumises ja edastamises välisriigile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValitsus oma avalduses kahetseb, et Vene poole ebakonstruktiivse käitumise tõttu on läbirääkimised katkenud. Venemaa esindus taganes kokku lepitud vägede väljaviimise tähtajast. See ei võimaldanud eelkokku leppida juba valmis lepingut. Venemaa uued lisatingimused 23 miljoni dollari suhtes on vastuolus Venemaa rahvusvaheliste kohustustega. Eesti valitsus kinnitab veel kord, et Vene väed peavad olema läinud 31.-ks augustiks 1994. Valitsus kutsub Venemaad läbirääkimisi jätkama ja teeb ettepaneku konsultatsioonideks kõrgel poliitilisel tasemel. Valitsus niisiis ei otsustanud katkestada läbirääkimisi, vaid peab nende jätkamist vajalikuks. Välisminister Jüri Luik. Mare Udetsov ütles oma eileõhtuses avalduses, et Vene pool on võtnud taimaudi ja oma tänases avalduses me siiski rõhutame ka, et läbirääkimiste tee on see ainus võimalik tee, et Eesti on läbirääkimiste jätkamise seisukohal ja teeb ettepaneku ka Venemaale, et läbirääkimisi peaks jätkama. Kuid loomulikult me peame vajalikuks, et enne seda räägitakse sirgeks mõningad küsimused ja selle tõttu me teemegi ettepaneku kõrgel politiseerinsultatsioone pidada. Mil moel peaksid toimuma konsultatsioonid kõrgel poliitilisel tasemel? Peaminister Mart Laar. Ma arvan, et me ootame loomulikult vene poole reageeringut, me oleme loomulikult huvitatud kohtumisest kõige kõrgemal tasemel, seda ettepanekut on korduvalt tehtud, kuid kindlasti aitaksid asja edasi viia ka näiteks välisministrite kohtumine või konsultatsioonid või ka välisministeeriumi vastavate osakondade juhatajate konsultatsioonid. Siin on tarvis mingit poliitilist läbimurret minu meelest, et teha selgeks, kas Venemaa poolel on üldse olemas tahe see leping sõlmida, kas Venemaa poolel üldse on olemas tahe väed ikkagi välja viia, sest praegusel hetkel on nende mõlemate suhtes tekkinud reaalsed kahtlused. Miks on Venemaa hakanud Eestiga niimoodi käituma? Jüri Luik. Seda on väga raske öelda, ilmselt on siin mitu põhjust. Üks põhjus on võib-olla see, et vägede väljaviimise lõpptähtaeg oli saabumas ja ei leitud, et vägede väljaviimise eest on meil piisavalt palju igasuguseid asju vastu saadud ja soovitakse saada raha ja mingeid muid tingimusi välja kaubelda. Ja muidugi on ka teine ja kaugemal ulatuma võimalus, millele on viidanud ka Andrei Koserev oma esinemistes, et ei tahetagi vägesid Eestist välja viia. Kuigi te mäletate, et Koserev lükkas selle oma avalduse hiljem ümber. Vene poolel ei võinud ju olla teadmata, et Eesti pool sedavõrd absurdsele nõudmisele nagu 23 miljoni USA dollari andmine kompensatsiooniks ei saa nõustuda, see ei võinud olla Vene poolele teadmata. Venemaa väidab, et Eesti on lubanud need 23 miljonit dollarit. See ei vasta absoluutselt mitte tõele. Ja see, et, et Vene pool on rääkinud kompensatsioonist mingites töögruppides läbirääkimiste käigus ei tähenda seda, et Eesti pool kunagi oleks midagi selle laadi listki lubanud. Selliseid lubadusi või puhamissummadest mingite summade maksmisest, olgu need nii väiksed kui tahes, pole Eesti kunagi andnud. Mis on nendest rahadest saanud, mida on põhjamaad näiteks lubanud vene sõjaväelastele korterite ehitamiseks? Need on osaliselt juba Venemaal käes, osaliselt on projektid käivitunud teiste üle. Läbirääkimised käivad. Ja mul ongi nüüd meeldiv võimalus, kohtudes Põhjamaade peaministritega järgmise nädala algul kõiki neid küsimusi arutada. Kuidas see abi on? Me teame veel, et mitmete riikide poolt on seda abi veel lubatud, aga see abi hakkab ikkagi tulema peale seda, kui on paika pandud see selge graafik. Mis tempos hakkavad veneväed Eestist lahkuma. Näiteks Rootsi abirahad on tänu sellele graafiku puudumisele endiselt õhus ja Vene pool teab väga hästi seda olukorda. Tal on seda olukorda kinnitatud. Ameerika poolt on loomulikult eraldatud veel suuremad summad just eraldi Baltikumis vägede väljaviimiseks, antud hetkel siis Eestist ja Lätist. Nii et nõuda Eestit veel mingeid lisa miljoneid, on ikka silmapaistev häbematus, ma ütleksin. Ärme unustame, põhiküsimus on ikka see, et need väed peavad Eestis välja minema. See on Venemaa poole kohustus, mille Venemaa on endale võtnud nii Helsingi kui Rooma dokumentides. Ja kui see on täidetud, siis küll lahenevad ka kõik teised probleemid. Põhimõtteliselt ei näe ma mingit põhjust, miks Balti riigid ja Venemaa ei võiks hästi läbi saada. Miks nad ei võiks olla head üksteisele kasulikud naabrid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti-Vene läbirääkimised on katkenud. Räägivad peaminister Mart Laar ja välisminister Jüri Luik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPõlula omaga sarnane karantiinihoone on lähipiirkonnas vaid Soomes, kuid põlleelis on nendega võrreldes see, et erivetest püütud kalad on viies eraldi ruumis. Euroopa merenduse ja kalanduse fondi toel valminud üle 1,3 miljoni euro maksma läinud karantiinimajast tulistasid kalakasvatajad juba 2003.-st aastast alates, räägib RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Gunnar Klaas. Idee sai alguse 2003. 2004. aastal, aga siis ei leidnud nii-öelda ideele kaasamõtlejaid ja ei leitud ka sobivat rahastust. Aga nüüd uue lainena, võtsime teema üles 2015. aastal millele järgnesid siis tehnoloogiline projekt, ehituslikud projektid, vahepeal uuesti rahastuse otsimine. Põlula kalakasvandus saab vett lavi allikast ning karantiinihoone rajamisel arvestatakse. Damise korral saaks abi otse loodusest. Gunnar Klaas. Hoone on ehitatud jah, maapinnast nii meetria kui umbes sügavamale, sellepärast et vesi isevoolselt jätkaks ka siis nii-öelda hoonesse voolamist ka siis, kui pumbad või muud tehnilised lahendused millegipärast takerduvad. Põlulast tegeldakse peamiselt külma veeliste kalade kasvatamisega ja nende loodusesse laskmisega. Tänasel päeval kasvatame me lõhet, natukese on meil forelli, kasvatame siiga ja väiksed eksperimendid on meil ka tuura ja jõevähi kasvatamise plaanime kindlasti suuremalt ette võtta harjuse kasvatamist ja ka siig on niisugune tõusev trend, et siia varud on nii Peipsi kui ka siis ütleme, Soome lahes kui ka Lääne Lääne-Eestis suhteliselt halvas seisus ja tegelikult vajaksid nii-öelda väikest hüpet ja inimese tuge. Loodusest on vaja kala ja marja kalakasvandusse tuua selleks et populatsiooni tugevdada ja sugulusristlust vähendada, räägib purula kalakasvatus talituse juhataja Gunnar Klaas. Kindlasti on vajalik järjepidev iga aastane nii-öelda geneetilise materjali täiendav sissetoomine, sest tahes-tahtmata kalakasvanduses natukese geneetiline mitmekesisus vaesub nii-öelda tööde tööde ja tegemiste tulemusena. Kõige lihtsam on öelda niimoodi, et ei oleks liiga palju õdesid-vendi, vaid erisuguseid kalu looduses, kes, kes omavahel siis teisel ringil ristates annaksid jälle taaskord uuele nii-öelda põlvkonnale hoo sisse. Pulula kalakasvanduses tasustatakse aastas loodusesse umbes 300000 kala Lääne-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põlula kalakasvandus sai kauaoodatud karantiinihoone, tänu millele väheneb oht, et loodusest satub Eesti ainsasse riiklikku kalakasvandusse haigusi. Praegu on majas käimas katsetusperiood ja aktiivsesse kasutusse võetakse see sügisel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvaliidu Riigikogu fraktsiooni esimees Jaanus Männik ütles, et erinevalt Rait Maruste poolt väidetust pole president Arnold Rüütel nimetanud end ühegi erakonna esindajaks ega pole ainult rahvaliidu asja presidendi ametis ajanud. Justkui oleks president kusagil vihjanud või, või, või viidanud sellele, et ta esindab ühte erakonda, president pole iialgi ega kuskil seda teinud ega kuskil vihjanud. Nüüd teine, kuidas suhtuda sellesse, et kaks presidendikandidaati esitavat erakonda on oma koostöölepingus nimetanud president oma lepingu garandiks, siis ka seda on president ise kommenteerinud, öeldes, et erakonnad võivad ju oma lepingutesse kirjutada mitmesuguseid seisukohti, see ei ole veel presidendile ega presidendikandidaadile siduv. Aga kolmandaks, me oleme küll veendunud, et kogu selle viieaastase presidendiks oleku aja jooksul pole president Rüütel mitte mingil viisil ega mitte kunagi ka kuskil näidanud ennast ühe erakonna presidendina. Kui hommikul teatas rahvaliit, et pöördub Rait Maruste kirjutisi asjus Euroopa Inimõiguste kohtu poole mida Maruste esindab, siis pärastlõunal oli erakonna toon teine. Jaanus Männik. Me mõtleme, et samavõrd ootamatu ja võib-olla lõpuni läbi mõtlemata, kui oli Rait Maruste väljaastumine, siis on ka mõistlik meil oma sammude üle aru pidada veel. Männik ütles, et loodab, et viimasel nädalal enam nii teravaid rünnakuid kummagi presidendikandidaadi kohta ette ei võeta ja president saab valimiskogus valitud valimiste tagasiminekut riigikogusse. Ta ei uskunud. Meie oleme võrdlemisi veendunud, et nii nagu kahel eelmisel korral valimiskogu tunneb oma vastutust ja valib järgmise presidendi ära ja muidugi meie arvame, et selleks jääb Arnold Rüütel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvaliidu esindaja Jaanus Männik Hanno Tombergile olukorrast presidendivalimiste ümber.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVanglate ametit juhib nüüd peadirektori kohusetäitjana 32 aastane Peeter Näks, kes on lõpetanud riigikaitseakadeemia ja töötas enne uuele ametikohale asumist keskvangla direktorina. No ma olen valinud selle ameti oma elukutseks ma näengi võimalust teha siin oma tööd ei ole noh, suurt vahet ilma seda vanglas vanglate ametis. Küsimus on kohas ja vastutuse suuruses. Jooksvalt juba täidan need tööülesanded, mis tulevad teatud loogilist rada pidi. Üheks jooksvaks küsimuseks, millega vanglate amet tegeleb, on vangide ennetähtaegne vabastamine. Uus peadirektori kohusetäitja on seisukohal, et see protsess peab jätkuma senisest enam tuleb vaid pöörata tähelepanu koostööle sotsiaaltöötaja tega ning tihedam peab olema ka vabastatavate kontroll. Vabastamine läheb samamoodi edasi, nagu ta on läinud algul ta võib-olla läks natuke liiga intensiivselt siis toimus see kahetsusväärne tapmine ja pärast seda teda tõmmati nüüd tagasi nüüd aja jooksul, nüüd saavutab lihtsalt sellise stabiilsuse ja loomulikult nii vanglate amet, vanglad, justiitsministriumi vastav osakond püüavad selle pool, et see töö läheks nüüd, ütleme siis normaalses sängi. Vanglates tähendab see eelkõige nüüd selle sotsiaaltöö poole suuremat kaasamist ja koostööd vanglate eeskätt sotsiaalosakondade, siis nende kriminaalhooldusametite ja ka võib-olla kohalike omavalitsuste vastavate struktuuriüksustega. Vanglate ameti töös on oodata muutusi tõenäoliselt veel sel aastal, kui riigikogu võtab vastu uue vangistusseadustiku. Peeter näksi sõnul muutub siis vanglate ameti nimetus ja struktuur, tööise aga oluliselt ei muutu. Vanglate ameti uus peadirektor avas täna ka ameti administratiivhoone renoveeritud ruumid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vanglate Ametil uus juht.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVeneetsia arhitektuuribiennaalil käimine on praegu üsna eriline kogemus, sest maailmanäitusel saab ringi vaadata peaaegu et üksinduses. Vähesed külastajad, kes on siia kohale jõudnud, hajuvad laiali tohutu ekspositsiooni ala peale. Epideemiau ei ole rahva hulkasid kokku kutsutud ja isegi näituste autorid ei ole veel Veneetsiasse jõudnud. Eesti paviljonis jutustavad ekraanid lugu meie väikelinnade kahanemisest ja võimalikest positiivsetest väljavaadetest. See on justkui vahekokkuvõte hea avaliku ruumi programmile, mille raames mitmed linnakeskused on viimastel aastatel saanud värske näo. Näituse üks kuraator Kalle Vellevoog. See on ju paljudele Euroopa riikidele selline üks ja ühine selline teema millele otsitakse lahendusi. Meie meile tundub, et me oleme Eestis mõningaid selliseid lahendusi nagu leidnud ja eks me neid siis lähemegi seal seda kogemust jagama. Eesti paviljon ei ole Itaalias siiski päris omapäi, vaid meie kunstiakadeemia tudengite hoole all, kes esialgu vähestele külalistele selgitusi jagavad. Näituse vabatahtlik Giid Kätlin, Karin, Lond. Väga palju tuntakse huvi üleüldiselt Eesti arhitektuuri vastu näiteks aga ka ka selle probleemi vastu tuntakse huvi. Eesti on aidanud kaasa pandeemiaoludes aset leidva biennaali virtuaalse kandepinna laiendamisele. Meie eestvedamisel on valminud veebilehekülg oma ekspositsioonide tutvustamiseks internetis. Eesti paviljoni komissar ja Eesti arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg. See on ka võimalus ju, ainult nendele ja inspiratsioon nendele, kes veel kaaluvad, kas sinna näiteks minna seda vaatama, siis on see võimalus ja inspiratsioon selleks, et kindlasti see teekond ette võtta. Seekordse biennaali teema on, kuidas me hakkame koos elama, väljendub see siis kooselus teiste inimestega loodusega või masinatega või hoopis elus kosmoses. Kõik need teemad on eri riikide ekspositsioonides tähelepanu pälvinud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Veneetsia, Itaalia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esitleb Veneetsia arhitektuuribiennaalil võimalusi parandada kahanevate väikelinnade elukeskkonda. Seekordne biennaal on koroonapandeemia tõttu alanud tavatult vaikselt, põhilised üritused leiavad aset sügisel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMagdalena Andersoni kandidatuuri esitasid sotsiaaldemokraatide kõik 26 piirkonda. Tema taga seisavad kindlalt mõjukad parteilased nagu siseminister Mikael Tamberi, sotsiaalkindlustuse minister Ardalane Sekarabi ja energeetikaminister Andres Igeman. Ta on õige naine, kes juhib partei valimisvõiduni, ütles Damperi hiljuti. Kui peaminister Stefan Loven augustis oma tagasiastumisest teatas, tuli see üllatusena. Võimalike mantlipärijatena toodi kohe välja mitu potentsiaalset kandidaati, sealhulgas ka Tamberi ja Sekarabi. Kuid kiiresti selgus, et ühelgi teisel kandidaadile pole erakonnas nii suurt toetust kui Andersoni. Tema toetajad on muuhulgas juhtinud tähelepanu pikale kogemusele valitsuses, kus ta on olnud rahandusminister. Seitse aastat. Juhi vahetuse toimub sotsiaaldemokraatide partei kongressil kolmandast seitsmenda novembrini. Kohe pärast kongressi esitab peaminister Stefan Löven presidendile tagasiastumisavalduse. Sellele järgneb üks või mitu vooru parlamendis, kus Magdaleena Anderson vastab saadikute küsimustele. Samal ajal käivad parlamendis arutelud ka eelarve üle, mida ta rahandusministrina kaitseb. Seega on peaministri küsimus ja eelarvehääletus tihedalt seotud. Magdalena Anderssoni ootab ees katsumus panna nii Keskerakond kui ka vasakpartei eelarve poolt hääletama. Võib juhtuda, et need erakonnad hääletavad ta peaministriks, aga eelarve vastu. Seega on ülioluline osata need kaks erakonda kaasata koostöösse. Kui parlament lükkab tagasi nii eelarve kui ka peaministrikandidaadi, tuleb valitsuskriis. Rahvusvahelises võrdluses on Rootsi sotsiaaldemokraatlik partei üsna tugev, see on ka kaugelt Rootsi suurim erakond. Samas on nende populaarsus praegu vaid 25 protsenti ehk ajalooliselt viletsaim. Sisemiselt käib arutelu selle üle, kuidas erakond peaks suutma uuesti kasvada. Pärast mitmeaastast koostööd roheliste, Keskerakonna ja liberaalidega on sotsiaaldemokraatide poliitiline profiil muutunud ebaselgeks. Jaanuarikuised kompromissid majanduses, poliitikas ja kompromissid rohelistega rändeküsimuses on tekitanud segadust, mis on sotsiaaldemokraatide positsioon ja kuhu nad liiguvad. Seega on Magdaleena Andersoni jaoks ülioluline võtta poliitiline initsiatiiv. See peaks puudutama nii kliimapoliitika töökohti, majanduslikku võrdsust kui ka kuritegevuse vastast programmi. Harvardi majandusharidusega ja kunagi ujumises tippklassi kuulunud Anderson suudab pidada sisukaid debatte. Samas tunnistavad nii parteikaaslased kui ka poliitilised oponendid, et vahel käitub ta ajameelselt või isegi alandlikult. Ent kõik räägib praegu Magdalena Andersoni kui Leveni järeltulija kasuks ja erakond soovib naisjuhti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi Sotsiaaldemokraatide juhi kandidaat on rahandusminister Magdalena Andersson. Ta võtab Stefan Löfvenilt ameti üle novembris. Erakonna juhina võib temast saada ka riigi peaminister.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPõrgupõhja punkris oli relvastatud võitluse liidu metsavendade staap Ilme Kurik meenutas mälestustseremoonial, et paljud neist metsavendadest olid tema nooruspõlve tuttavad. Ta on väga tänulik, et kohalikud Vigala kandi mehed hoiavad varemete ümbrust korras. Perekond Atut, no tuleb lihtsalt imetleda alati, kui siia tulen, ma olen ka suvel siin käinud. On niisugune tunne, et toapõrand on ka siin puhtaks püütud, see koht on alati niimoodi korras. 2015. aastal valmis läheduses punkri rekonstruktsioon, üks selle rajamise eestvedajaid, ajaloolane Martin Andreller ütleb, et metsavendlust käsitlevaid uurimusi võiks senisest enam ilmuda ka teistes keeltes, sest isegi inglise keeles on teemast ülevaate saamine keeruline. Mis on tema hinnangul aga suunad, millele järgnevatel aastatel uurimustes keskenduda? No kindlasti võiks tegeleda mõningate selliste legendidega, mis on aastakümnete jooksul juurdunud, kasvõi see, et millised olid metsavendade elupaigad või varjamiskohad needsamad punkrid siis ja on toimunud juba ja kindlasti saab ka tulevikus toimuma erinevaid arheoloogilisi uuringuid. Arheoloog Mati Mandel räägib, et punkrite uurimisel on oluline, et seda teeksid professionaalid, sest vastasel korral võib palju olulist infot kaotsi minna. Paremini on siis seal olnud lood, kus on tehtud see arheoloogide poolt ja see on näiteks Lõuna-Eestis, Võrumaal Arnold Undi poolt ja tema meeskonna poolt ja siis kelle, kes on siis Eesti sõjamuuseumi alluvuses, et see peaks ikkagi toimuma niimoodi, et kõik fikseeritakse, mis leitakse ja kõik esemed korjatakse kokku ja peaks olemagi organiseeritud esemete konserveerimine. Mati Mandel ütleb, et uurimismaterjali jätkub, sest peale teist maailmasõda tegutses Eestis arvatavasti ligi 15000 metsavenda. Seetõttu on veel arvukalt punkreid, mis seni uurimata või koguni avastamata. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.",
"role": "user"
},
{
"content": "Raplamaal mälestati 72 aasta möödumist Põrgupõhja punkri juures peetud lahingust, kus Relvastatud Võitluse Liidu ridadesse kuulunud metsavennad kaotasid nõukogude julgeolekujõudude varitsusrõngast välja murdes kaks oma liiget. Metsavendluse uurimisel on Eestis endiselt lai tööpõld, tõdesid kohalviibinud ajaloolased.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPhiladelphias asuv Steven Singeri juveelipood on koroonaviiruse leviku tõttu suletud, kuid see ei tähenda, et müük on täiesti lõppenud, räägib juveelipoe omanik Steven Singer. Internetitellimused on tõusnud lakke, need ei asenda tavatellimusi, millest oleme ilma jäänud. Aga on tore näha, et saame inimesi aidata. Aprillis kasvasid internetitellimused pea poole võrra. Kõige rohkem osteti elektroonikat ja vabaaja riideid, räägib Toby turundusosakonna asejuht John Koplend. Riiete puhul on näha liikumist mugavuse poole, nii et pidžaamade müük kasvas kuu varasemaga võrreldes 143 protsenti rohkem interneti tellimusi oli ka toidu ja alkoholipoodidel, kuigi nende uksed on olnud piirangute ajal avatud veel korda. Toobi turundusosakonna asejuht Jon Kopland. Ma arvan, et see on mõnda aega uus normaalsus isegi kui inimesed saavad kodudest lahkuda ja uuesti ostlema minna, see ei ole kindlasti hea uudis traditsioonilistele jaemüügipoodidele, mille ostunumbrid kukkusid juba enne koroona viirust. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s avavad mõnedes osariikides poed uuesti uksi, kuid koroonaviirusest tingitud piirangud on viinud inimesed hoopis internetti. Uued ostuharjumused ei pruugi olla ajutised ja see on halb uudis juba niigi räsitud jaemüügiettevõtetele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPeep Aru ja Toomas Tein annavad oma tegevusele hinnangu sellega, et nad on praeguseks hetkeks kirjutanud tagasiastumisavaldused riigikogust see tähendab seda, et ikkagi aktiivselt poliitikast, nad astuvad tagasi just nimelt hinnanguna oma käitumisele, nii et noh, ju siis see on see, nende karistus, kuidas nad ise seletasid, te just kohtusite nendega oma tegevust. No ega me väga pikalt selles mõttes ei vestelnud ja ma arvan, et eks aja jooksul saab kõike nagu pikemalt arutada, aga ju ta siis osaliselt oli nii nagu uudistes kirjas on ja ja ma arvan, et sellest juba nagu täiesti piisab, mis asjaoludel nad sattusid võitlevasse sõnasse ja pummeldasid seal pühapäeva õhtul Pole õrna aimugi. Aga ma arvan, et ega siis inimesi, kes pühapäeva õhtul natuke puhkavad on, on kindlasti palju, aga, aga ma lihtsalt kardan, et antud hetkel on küsimus selles, et nad võisid pisut üle piiri minna. Te väljendate natuke puhkasid, pisut üle piiri läksid, juhtus tihti, et riigikogu liikmel pannakse käed raudu, ma õieti ei mäletagi, millal see viimati juhtus, miski tegemist pole pisut üle piiri minekuga. Jah, ma olen nõus, nad astuvad ka tagasi seetõttu riigikogust ja kindlasti vastavad kõikidele küsimustele, mis siis õiguskaitseorganitel neile on, no homme hommikust tulevad nende asemele juba kaks uut riigikogu liiget, nii näeb riigikogu kodukord, et kes need inimesed on? Tõnis Kõiv ja Igor Gräzin, mis teemal te prefektuuris rääkisite, ega te üritanud ometi seda asja ära mätsida? Ei, jumala eest mitte, küsimus pigem oli selles, et kodanikud võimalikult kiiresti koju saaks puhkama, et nad hiljem saaksid juba nagu adekvaatselt selgituse anda. Seega tähendab seda, et nad veel täna olid joobeseisundis pigem ütleme, nad olid ikkagi üle elatust juba ise ka nagu üsna väsinud. Ma ei oska öelda, kas nad olid joobes või mitte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu liikmed Reformierakonnast Peep Aru ja Toomas Tein laamendasid baaris \"Võitlev Sõna\" ning veetsid öö politseis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEestis on viimase kahe nädala haigestumus 100000 elaniku kohta 40, Ida-Virumaal on see näitaja 130 ja Sillamäel ulatub see koguni 600-ni. Tekkinud olukorras otsustasid ametkonnad, et mõistlik on Sillamäel avada koroonatelk, räägib Ida-Viru keskhaigla õendusjuht Alev Tiina Uustalu. Siiamaani koostöös sünlai ja meedikumiga on meil telk seisab siin meil haigla juba üle poole aasta juba, aga seoses sellega, et praegu Sillamäel on jälle koroona kolded ja et siis lihtsam noh, et telk viiakse sinna, et inimesed ei hakka liikuma siiapoole, mõned on juba noh, lapsed, mõned vanemad jat siiski kohapeal kliendile parem patsiendile. Sillamäe elanikud suhtuvad koroona telgi tulekusse eri moodi telgist, räägib Sillamäe elanik Liilia. Ja seda telki on kindlasti vaja. Meil Sillamäel on väga palju nakatunud. Ma isegi tulin praegu Hispaaniast ja seda telki kahjuks Sillamäel varem polnud ning mul oli ainuke võimalus sõita jõhvi, aga jõhvi on kaugel. Mina olen oma testi juba andnud, aga see kaotati millegipärast ära, nii et tehke ise järeldus, kuidas meil meditsiin töötab. Nii rääkis Sillamäe elanik Veera. Ida-Viru keskhaigla juures on testimistelk avatud olnud nii kevadel kui ka sügisel. Haigla õendusjuhi Olev Tiina Uustalu sõnul on näha, et inimeste huvi testimise vastu on tõusnud. No praegu rohkem testitakse, juba rohkem saavad saatekirju ja inimesed ka ise tunnevad vist, et on vaja rohkem käia. Lisaks Sillamäele saab Ida-Virumaal koroonateste teha Kohtla-Järvel, Narvas ja Jõhvis Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna avatakse koroonaproovi andmise telk Eesti koroonapealinnaks saanud Sillamäel, kus on viimase kahe nädala jooksul koroonasse haigestunud 15 korda rohkem inimesi kui Eestis keskmiselt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile õhtul arutleti Euroopa Parlamendis intsidendi üle, mis toimus Valgevenes 23. mail. Õigemini oli see Valgevene režiimi riikliku terrorismi ühine hukkamõist. Euroopa Liit reageeris toonastele sündmustele väga kiire kokkuleppega ülemkogu tasemel, kuid detaile täpsustatakse endiselt. Eelmisel nädalal kiideti heaks Valgevene lennufirmade Euroopa liitu sisenemise keeld. Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Josep Borelli sõnul jõutakse lähipäevil valmis ka täpsema sanktsioonide nimekirjaga. Listiniiduacoman. Including dos. Konkreetsete isikute ja firmade nimekirja koostamine on teil vastuvõtmisele. Nende hulgas on ka need, kes osalesid Ryanairi lennuki intsidendis. See võetakse vastu lähematel päevadel rutiinse protseduuriga. Nii nagu ülemkogu ette kirjutas, oleme komisjoniga alustanud ka sihitud sanktsioonide koostamist, mis võetakse vastu järgmisel välisasjade nõukogul. Loodan, et tehniline töö tehakse ära ning sanktsioonid mõjutavad Valgevene majanduse kriitilise tähtsusega sektoreid. Lõplik otsus nende osas jääb siiski liikmesriikidele, sõnas Borell. Tema järel võtsid sõna ka mitmed Leedust pärit europarlamendi saadikud. Endise peaministri Andreus. Kubiliuse hinnangul pole uued sanktsioonid Valgevene režiimi vastu piisavad. Terrorismiaction. Miks Lukaženka otsustas riikliku terrorismi kasuks kaaperdades Ryanairi lennuki, sest otsustas, et ta jääb karistamatuks samamoodi nagu kuritegude eest Valgevene rahva vastu. Viimane uudis on, et järgmised Euroopa Liidu sanktsioonid kinnitatakse seitsme isiku ja ühe firma suhtes. See tõesti ei ole piisav. Õiglus tuleb jalule seada kohe, mitte siis, kui režiim kokku vajub. Kohe tuleks käivitada rahvusvahelised konverentsid Valgevene kriisi suhtes eesmärgiga luua ahvusvaheline tribunal Lukašenka kuritegude uurimiseks, sõnas Kubilius. Neljapäeval hääletab Euroopa parlament ka resolutsiooni üle Raman Bratasevici ja Sofia appega toetuseks. Järgmine Euroopa Liidu välisasjade nõukogu toimub 21. juunil, mil uued sanktsioonid heaks kiidetakse. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liit laiendab lähipäevil Valgevene sanktsioone. Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli sõnul löövad need Valgevene majanduse olulisi sektoreid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Inimõiguste kohus on varem nimetanud Navalnõi varasemat 2014. aasta karistust meelevaldseks ja ebaõiglaseks. Kohtuotsusele järgnenud protestidel võeti kinni üle 1000 inimese, teatas meeleavalduse jälgiv vabaühendus. Eesti välisminister Eva-Maria Liimets kritiseeris Navalnõi vangistamist, kuid tõdes, et Eesti peaks võimalikud uued sanktsioonid läbi arutama Euroopa liitlastega. Seda küsimust ja tõepoolest, me oleme viimastel päevadel arutanud seetõttu, et, et et see on äärmiselt aktuaalne, sest arenguid oli mõnevõrra ette näha. Mina arvan küll, et, et parem oleks, kui meil on Euroopa Liidu ühised sanktsioonid, sest finantssanktsioonid on nagu tõeliselt mõjukamad, kui me räägime sanktsioonidest ja neid Eesti üksinda kehtestada ei saa. Ja kindlasti olen täiesti veendumusel, et opositsionäär Navelnõi tuleb koheselt vabastada. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et tegemist on Venemaa presidendi Vladimir Putini isikliku kättemaksuga. Peame ju silmas pidama, et Venemaal kahjuks õigusruum on väga manipuleeritav, see ka tänane otsus ei olnud kahjuks üllatav, aga see näitab, et kus see hirmu kese on ja, ja ma arvan, et see ei ole kindlasti mitte Navalnõid silmades täna, vaid pigem Putini juures. Eesti peaks kõigi teiste lääneriikidega töötama selle nimel. Esiteks ei peaks me vähimalgi määral loobuma sellest, et nõuda Navalnõi vabastamist ega teiste poliitvangide vabastamist, keda Venemaal on rohkem kui kunagi varem viimase 30 aasta jooksul. Ja teiseks ka diplomaatilisel tasandil töötama Euroopas koos ameeriklastega selle nimel. Et reaalselt ka need sanktsioonid, mida võib-olla täna peaks karmistama, mõjutaksid Venemaa oma poliitikat muutma. Politoloog Karmo Tüür ütles Vikerhommikus, et Venemaa riigisisesest edasikaebamisest ilmselt suurt ei muutu. No karta on, et riigisisene edasikaevamine jätkub sellesama loogika selle poliitilise kohtupidamise loogika alusel ega siis noh, tõenäoliselt sellest ka väga suurt polku pole. Aga üsna suure tõenäosusega jõuab see asi ka see asi taas Euroopa Inimõiguste kohtuni, kus Navalnõi võib taas võidu saavutada ja Venemaa kui riik peab taas välja maksma hüvitisi. Kuid kahjuks see ei muuda ära seda, et Navalnõi peab füüsiliselt ikkagi senikaua vanglas istuma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Moskva kohus muutis eile Vene opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi kolme ja poole aastase tingimisi karistuse reaalseks vangistuseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKäesolev nädal on toonud uudiseid nii rekordilisest koroonaviirusesse nakatunute arvust, aga ka sellest, et toimunud on mitmeid laustestimisi, sest viirusesse nakatunuid on avastatud nii haiglat, hoolekandeasutustes, koolides kui ka kaitseväes. Samuti torkab terviseameti andmetel senisest rohkem silma koroonaviiruse levik just noort inimeste hulgas. Kuigi detailne analüüs, miks just noored on praegu viirusele vastuvõtlikumad, puudub, peab Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar peamiseks põhjuseks seda, et võrreldes vanemaealistega on noored aktiivsema eluviisiga. Näiteks pole kõik koolid ju kauge õpele läinud, samuti käib töö praegu edasi huviringides. Irja Lutsar. See noorte inimeste liikumine ja nad on ka tihedamalt koos ja, ja võib-olla ei tunneta ka seda nakkusohtu niimoodi, nagu ta on. Kui me võrdleme nüüd selle kevadise perioodiga, siis kevadel koolid olid ju kinni, kõik, igasugune huvitegevus oli peatatud, siis noored inimesed ei liikunud ja teiseks, kui kellelgi kodus oligi väike köha, nohu ega teda siis ju ei testitud ka. Testimine on Lutsari sõnul teine suurem põhjus, miks praegu räägitakse noorte suuremast nakatumisest. Leide on võrreldes kevadega lihtsalt rohkem. Kui on kuskil puhang või kuskil on mõni nakatunu, siis ju testitakse, kas terve koor või terve see grupp ära ja, ja testitakse sageli veel teist korda, ka see, see seesama grupp ära. Seda, et viirus kuidagi muteerunud oleks ja vanemaealisi enam nii palju ei tülita, Lutsari sõnul väita ei saa. Ma ei tahaks seda teooriat küll uskuda, enne kui ta on ära ära tõestatud, et need uuringud, mida mina olen näinud, hakkab ta külge ikka kõigile igasuguses vanuses. Küsimus ongi jälle, kui palju kedagi kuskilt testitakse ja teine, kui suur on võimalus, et ilmselt on vanemad inimesed ikka rohkem kodused ja kui nad noortega kokku ei puutu, siis on neil väiksem võimalus või nakkust saada, kui, kui nendel, kes, kes siis aktiivselt ringi liiguvad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nii nagu Soomes, on ka Eestis viirus rohkem levima hakanud 10-19aastaste noorte hulgas. Näiteks Tallinnas ja Harjumaal moodustavad suure osa uutest viirusega nakatunutest just koolilapsed. Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar põhjendab viiruse levikut noorte seas sellega, et võrreldes vanemaealistega on noored palju aktiivsema eluviisiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKahe julgeolekunõukogu liikme resolutsiooni mustandis on kirjas, et tuleks tühistada mitu piirangut näiteks ekspordikeeld, kalatoidule ja tekstiilile. Palju tähtsam on aga ettepanekus sisalduv teine tühistamine. Hiina ja Venemaa tahavad, et lõpetataks keeld, et põhjakorealased ei tohi enam töötada välismaal. Keeld hakkab täielikult kehtima järgmisel nädalal, kui 2000 seitsmeteistkümnendal aastal kehtestatud nõude kohaselt tuleb kõik välismaal töötavad põhjakorealased tagasi kodumaale saata. Hiina ja Venemaa jaoks on tegemist olulise, mis aga kõige tähtsam odava tööjõuga. Põhja-Korea teenis 50000 töötaja pealt aastal 2015 1,2 kuni kaks miljardit dollarit. Seega on aru saada, miks Hiina ja Venemaa leevendust soovivad ja stalinistlik režiim seda vajab. Nagu AlJa zira kirjutab, tuli ettepanek üllatusena teistele julgeolekunõukogu liikmetele. Venemaa esindaja sõnul ei ole tegemist sanktsioonide tühistamisega, mis on seotud Põhja-Korea tuumaprogrammiga, vaid puhtalt humanitaarküsimusega. Teised julgeolekunõukogu liikmed on suhtunud ettepanekusse pigem ettevaatlikult. Ühendriigid on aga öelnud, et praegu pole selleks küll õige aeg. Resolutsiooni mustand langeb aga aega, mil lõpeb Põhja-Korea antud tähtaeg USA-le, teha sisuline ettepanek poolsaare tuumavabaks muutmisele. Ühendriikide erisaadik Steven Baygan kutsus pioneeri kõnelustele viidates, et Washington on valmis rääkima kõikidel huvipakkuvatel teemadel. USA kaitseminister Mark Esper ütles, et ilmselt korraldab Bionjan veelgi rohkem raketikatsetusi, nagu oleme viimastel nädalatel näinud. Ta ei selgitanud, milliseid, kui uudisteagentuuri Reuters eksperdid viitavad võimalusele, et katsetamisele tulevad 2000 seitsmeteistkümnendal aastal ajutiselt seisma pandud kontinentidevahelised raketid. Kim Jong uni meelitamiseks on USA ja Lõuna-Korea peatanud veel ühised õppused. Täna oma isa Kim Jongilli surma aastapäeva puhul mausoleumis käinud kimJonKun mängib ameeriklastega nii, nagu soovib panustada president Donald Trumpi diili tegemise tahtele. Ühendriikide president on allunud väikese riigi nõudmistele, mis veel kolm aastat tagasi tundus täiesti mõeldamatu. President Trump ütles küll, et jälgib suure tähelepanuga Põhja-Korea tegemisi ja oleks sügavalt pettunud, kui sealsed võimud midagi kohatut ette võtaksid. Kuid pettumusest on võimalik üle olla. Kui Kimm pakub kokkusaamist ning mehed saaksid korraga näidata, kui ägedad kohtujad nad on, tuleb huvitav aastavahetus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina ja Venemaa tegid ÜRO Julgeolekunõukogule ettepaneku leevendada Põhja-Korea vastaseid sanktsioone, et anda uut hoogu kõnelustele Ameerika Ühendriikidega. Washingtoni hinnangul ei ole sanktsioonide leevendamisel praegu mõtet.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna 102 aastat tagasi, kell pool 11 hommikul hakkas Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima vabadussõja relvarahu. Tartu rahuni jäi veel terve kuu, kuid relvad juba vaikisid ja selleks ajaks oli Eesti ja meie liitlased kaotanud kokku 5540 sõdurit. Head kuulajad. Nüüd seisame me siin vabadussõja võidusamba jalamil, taevas on talviselt hall ja vaiksed, kajakad lendavad nii umbes 100 inimese peade kohal, need inimesed on tulnud vapraid võitlejaid mälestama. On kõrgeid aukandjaid, on kaitseväelasi, on korporandid oma li dega, aga on ka lihtsaid linlasi, kes pooleks tunniks on aja maha võtnud ja turistegi olen siin kohanud, kes huvitatult küsivad, et mida eestlased pühitsevad, kusjuures välismaalasele meie vabaduse lugu selgitada, see on vist küll igaühele üsna uhke tunne, aga nüüd paljastavad mehed pea kohe-kohe, kõlab vaikus ja seda täidavad Jaani kiriku kell. Vaikuse minutit ja hümni, mida mitmed päris valjusti ja hingega kaasa laulsid võtab sõna kaitseminister Kalle Laanet. Ta teeb sõnades kummarduse meie vabaduse nimel, võidelnud meestele ja naistele, aga ühtlasi märgib, et vabadust, seda tuleb pidevalt hoida ja kindlustada. Meie mandri ja alliansi julgeolek on tegelikult reaalses ohus. Euroopa Liidu idanaaber ei soovi ise elada ega lasta teistel elada rahus ja demokraatias. Mõned teised maad on tema jaoks pelgalt vallutamisväärt territooriumil mitte iseseisvad riigid, mille rahvastel on oma keel ja kultuur ning võõrandamatu õigus valida oma arengusuunda. Ja sellest lähtuvalt oma partnerid. Ida naaber paiskas õhku paberi, mis peaks justkui rahu tooma. Nagu see paber, mis allkirjastati 30. septembril 1938. aastal. Nagu kuulsite, Kalle Laanet pühendas oma kõnes ruumi ka tänasele päevale aga selle kõne ajal jäi reportaaži autor mõtlema, kas 100-st inimesest siin Vabaduse väljakul ikka piisab, kas ei tuleks ka natuke kahtlevalt küsida, et miks meid nõnda vähe on, siis kohtasin Indrek Tarandit, tema lohutas, et pole lugu. Mina arvan küll, et kui on ärevamad ajad, siis on ju siin ka nähtud palju rohkem inimesi koos, näiteks tuleb meelde pärast pronksiööd, järgmine aasta oli ka hulka rahvast. Pärast ministrit astus kõnepulti Tallinna reaalkooli 11. klassi õpilane Mona Reisberg ja temagi andis lootust, et kui tarvis, siis on meie inimestes piisavalt ühtsust ja patriootismi küll. Minus tekitab vabadussõja väga isamaalist tunnetust ja ma arvan, sellest rääkimine ja selle mälestamine hoiab ja ühendab rahvast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev. Vabadussõjas võidelnuid mälestati vaikuseminutiga kell 10.30. Täpselt sel ajal 102 aastat tagasi hakkas kehtima relvarahu. Tallinnas toimus mälestusüritus Vabadussõja võidusamba juures.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe räägime kõrge patogeensusega, lindude gripist ja ohtlik on ta muidugi lindudele konkreetne tüvi, millest me räägime H5Nkaheksa teadaolevate andmetel inimese tervisele mingit ohtu ei kujuta. Aga linnupopulatsioonile küll hetkel tuvastasime tema veelinnule, ehk siis kühmnokk luigel. Aga kindlasti on, on olnud ohustatud, on ka praegu kogu kodulindude populatsioon Eestis, ehk siis tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, et see viirus ei jõuaks kuidagi kodulindudeni, tuleb rakendada kõiki võimalikke bioturvalisuse meetmeid kompleksselt. Ehk siis vältida liikumisi, materjali, liikumisi, loomade liikumisi, inimeste liikumisi, selliseid, mis võivad olla seotud siis viiruse sissetoomisega, ehk siis, et saastunud materjalid inimesed oma riietega ei, ei viiks seda viirust farmidesse. Ja oht, millega see kindlasti seotud on, on see, et selle konkreetse lindude taudi puhul puudub siis võimalus ennetuseks läbi vaktsiini ja puudub ka ravi, ehk siis selleks, et haiguse leviks, tuleb kogu kari tegelikult kogu linnukari tegelikult likvideerida ja, ja miks ta ohtlik on ohtlikud sellepärast et ta põhjustab väga suurt suremust. Suremuse määr on 90 kuni 100 protsenti. Eks põhiline kahju, mis sellest tekib, on majanduslik kahju.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnast Kopli poolsaarelt leitud kühmnokkluigel tuvastati eriti ohtlik lindude gripi viirusetüvi. Inimestele see ohtu ei kujuta, kuid tekitab majanduslikku kahju. Lindude gripp on tuvastatud 27 Euroopa riigis ning haiguse tõttu on sellel aastal hukatud või hukkunud ligi 3,5 miljonit kodulindu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSoome rahandusminister Juta Urbilainen teatas, et Soome on saavutanud Kreekale antava laenu tagatiste osas kokkulepe. Selle järgi paigutab Kreeka nimelt oma tagatissumma sularahana Soome talletatav summa ja selle investeerimisest saadav tootlus katab pikemas tulevikus Soome osaluse Kreekale antavas laenus. Praegu tutvustavad Soome ametnikud selle leppe üksikasju Brüsselis Euroopa komisjonile. Jussi Lindgren Soome rahandusministeeriumist. Lindgreni sõnul on Soome lähtunud sellest, et kahepoolsed lepped on lubatud ja Soome ei muretse selle pärast, kuidas teised riigid Kreekaga kokku lepivad. Mitmed euroala riigid, sealhulgas ka Eesti, on seda kokkulepet aga teravalt kritiseerinud. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul jäävad teised eurotsooni riigid nüüd ebavõrdsesse seisu, kuna Soomel on laenu tagasisaamiseks olemas tagatised. Teistel riikidel aga mitte. Eesti on lubanud Kreeka laene tagada ja ta on väga huvitatud, et, et keegi ei taga seda eraldi sel moel, et need laenud saaksid kehvema maksevõime. Kui panditakse Kreeka varad, siis Kreeka maksevõime teiste laenude maksmiseks ju on nõrgenenud. Õnneks ei ole Soome nii suur riik ja nii suur panustaja, et sellest veel suur probleem tekiks. Aga on ju teisi riike, kes hakkavad samamoodi mõtlema. Austria ühelt poolt ütles, et eritingimusi ei tohi olla, teiselt poolt ütles, et me siis küsime ka. Ka Slovakkia ja Sloveenial on olnud sarnaseid ütlemisi, nii et tekib suhteliselt kaos, kui ühise kokkuleppes hakkavad tekkima eri huvid. Kas nüüd hakkavad kõik riigid eraldi leppeid sõlmima? See on reaalne oht, teised riigid hakkavad samamoodi, aga ma nüüd tõesti ei näe majanduslikku šanssi, et kõigile 16-le jätkuks tagatisi iseäranis sularaha näol. Kuidas saab sularahaga tagada sularaha, mina ei tea. Kui ma oleksin eluasemelaenuvõtja, siis ma kindlasti säästaksin puhvri jaoks. Kreekal ei ole ammugi enam mingeid puhvreid. Nad on ammu punases, Nad on abilaenusaajad, mitte investeerijad ja selles mõttes ei ole puht matemaatiliselt võimalik, et teised riigid saaksid endale märkimisväärseid tagatisi sularaha näol tekitada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusminister Jürgen Ligi pole rahul Soome ja Kreeka kokkuleppega, mille alusel tagab Kreeka pandiga need laenud, mida Soome Kreekale annab.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu on siis selline seis, et arutelud veel käivad ja nüüd eesistuja poolt, kelleks on siis ühendkuningriigid, on välja pakutud siis otsuste tekstid, mis nende arust siis kajastavad kõikide osapoolte vaateid. Ja nüüd praegu on hetkel käimas plenaaristung kus siis neid tekste tutvustatakse ja kus siis eesistuja ja Kopi president Allar Sarma siis palub riikidelt, et nad oleksid sellega nõus. Ja nüüd siis saab kuulda, kas ollakse sellega nõus, mis välja pakutud on või mitte. Ja põhilised teemad, mis on lahti veel, on kohanemise rahastusega seotud kohanemise pikaajaline eesmärk, kliimamõjude kahjude korvamine, rahastus ja, ja siis on selline otsuste kõikide otsuste ülene otsus, mille nimeks võib saada klaasku deklaratsioon. Aga praegu ei ole ka seda teada, et mis selle nimeks saab ja siis selle üleses otsuses on on kõige kõrgemal kohal, on teadus, on see ikkagi, et me oleme mures teaduse sõnumite pärast ja et, et me oleme põhjustanud üle ühe kraadise soojenemise inimkonnale juba ja, ja siis kutsutakse ambitsiooni tõstma ja et kõik riigid ja, ja ettevõtted ja kõik inimesed ja kodanikud siis ühendaksid oma jõu, et kliimamuutuste vastu võidelda. No on räägitud, et see dokument on muutunud kogu aeg pehmemaks ja midagi olulist seal ei otsustagi. Kuidas teile tundub, kas mingit otsust, mida võiks ikka oluliseks pidada, sealt tuleb? Eks ikka tuleb, et et see ambitsiooni tõstmise soov ja kutseambitsiooni tõstma on kindlasti väga oluline, mis on siis oli ka siin päris kõrgetasemeliselt välja öeldud riikide peaministrite ja presidentide poolt. Et eks see on ilmselt ka kõige suurem eesmärk praegusel eesistujal ja eks otsused, mis siin tehakse, need tuleb koju võtta ja kodus siis ikkagi tegudeks ümber tõlkida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Cambridge Ülikooli kliimateadlane Annela Anger-Kraavi rääkis laupäeva õhtusest seisust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLääne-Virumaa jääb kahe koroonakollete, rikka maakonna, Harjumaa ja Ida-Virumaa vahele vaktsineerida soovijaid on Lääne-Virumaal rohkem kui vaktsiine, tõdes Rakvere haigla juhatuse esimees Ain Suurkaev. Hetkel on selline mulje, et nõudlus on suurem, et kui me räägime sellest, et kas kõik ajad kohe täituvad, kui me oleme jälle midagi avanud, siis päris nii ei ole. Aga kuna me oleme suutnud neid aegu ikkagi selline nädalakene enne lahti teha vaktsiini tellimuste vastused, saame varakult teada ja siis me oskame reageerida, siis need ajad on ikkagi selle nädalakese jooksul seal ilusti täitnud. Kui valiv on Lääne-Virumaa inimene, kas on ka erisoov, kui oli AstraZenecat siin põhiliselt meil kasutada, siis võeti seda, mis oli. Tänasel päeval, kus ka meedias saab lugeda, et Fizeri käigud on kiiremad ja, ja tarned paremad ja ja, ja tundub, et ka justkui reklaam või tagasiside sellele olemas, siis täna on ikkagi eelistatud Faizeri ja Jansen ja Moderna. Selleks, et korraga saaks rohkem inimesi vaktsineeritud, on ka Lääne-Virumaa tööandjad otsinud võimalusi viia läbi ühisvaktsineerimisi. Täna oli esimene vaktsineerimine ühes piirkonna suuremas ettevõttes Rakvere lihatööstuses, räägib HKS Kann Eesti juhatuse esimees. Anne Mere. Seni teadaolevalt meil on juba vaktsineeritud circa 20 protsenti töötajaskonnast, kes meile siis on teada andnud ja me omalt poolt oleme väga palju promonud majasiseselt, et ikkagi inimesed hoolitseksid oma tervise eest kolleegide tervise eest, et meie töö spetsiifikast johtuvalt me ei saa ikkagi inimesi nii-öelda eraldi töö tööle panna, et õlgõla kõrval töötatakse, et selles mõttes meie jaoks vaktsineerimine on väga oluline, me oleme seda pikisilmi oodanud, tänaseks on siis teada andnud 250 meie töötajat, kes siis täna peaksid saama siin vaktsineeritud lisaks siis nende pereliikmete cirka 100, nii et kuskil 350 võib-olla tuleb päeva peale veel lisaks ei tea, aga tänase päeva lõpuga siis 40 protsenti ligikaudu peaks meie töötajatest olema vaktsineeritud vähemalt ühe doosiga. Ma arvan, et see ei ole paha tulemus, aga kindlasti ootan, et see protsent tõuseb ja, ja kuulda on olnud ka, et töötajad ikkagi on nüüd juba ise aktiivsust üles näidanud ja, ja paljudel on ajad kirjas ka perearsti või muud kanalid kaudu. Kui Rakvere lihatööstuses sooritas kaitsepookimise osaühingu s silmarõõm, siis ka Rakvere haiglal on olemas valmisolek minna vaktsineerima otse töökohtade se. Ning soovijatest on moodustunud juba järjekord. Rakvere haigla juht Ain Suurkaev. Meil on ka oma sissetöötatud süsteem, juba oleme juba käinud juba nende lasteaedade ja muude koolide mõistes, et kuidas siis töökohtadel teha, missugune on ettevalmistus selleks ja missugused ootused on töökohal, et need asjad on meil läbi käidud, meil on see asi selge ja täna ma arvan, et meil on 10 asutust juba, kes ootavad ennast enda juurde koju. Lääne-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Ka Lääne-Virumaa tööandjad on otsinud võimalusi viia läbi ühisvaktsineerimisi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna mingeid konkreetseid otsuseid vastu ei võetud, aga rahandusminister Martin Helme märkis, et nafta hinna kõikumine suurendab Ida-Virumaa abistamise vajadust. Loomulikult, ütleme nafta hind, nii nagu ta dikteerib, ka gaasi hinna kõikumist, nii ta dikteerib ka siis põlevkiviõli hinda ja Eesti on põhimõtteliselt, kui me põlevkiviõli peame noh, naftaga sarnaseks tooteks, siis on Eesti ikkagi naftat eksportiv riik ja sellises olukorras, kus me siin praegu selles naftasõjas maailmas oleme, kus hinnad langevad vahepeal miinusesse on sellel väga suur mõju Eesti ekspordile, eksporditulule töökohtadele ja, ja me peame sellega eraldi tegelema. Ma olen seda ka varem öelnud siis, kui me rääkisime põlevkiviõli tehase investeeringust. Et tegemist on praegu äärmiselt volatiivse olukorraga. Kõik ennustus ütlevad, et siin kusagil aasta jooksul hind naftaturul stabiliseerub ja jõuab tasemeni, mis muudab meie õlitootmise uuesti tasuvaks. Õli ei tooda Eestis ju ainult mitte riigile kuuluv Eesti energia, vaid ka VKG ja kiviter, nii et meie ülesanne on hoolitseda selle eest, et see väga suur ja väga tulus ja väga tööjõumahukas tööstusharu selle keerulise aja üle elab. Ning veidi hiljem Helme täpsustas, mida saab ette võtta. Tasemega öeldes on erinevad riigilõivud ja tasud, muuhulgas siis selle erimärgistatud diisli kasutamise võimalus keskkonna erinevad keskkonnatasud, millest osad langevad automaatselt seoses naftaturu hinnaliikumistega. Aga ladestumistasud või veetasud, siin on terve hulk asju, mida me peame vaatama ja kaaluma, nii et täiesti konkreetsed asjad on selles nii-öelda menüüs ja me loodame sellega väga kiiresti liikuda. Aga täna mingit otsust ei ole ja me peame siin kindlasti ka arvestama sellega, et need on suured rahanumbrid. Et ainuüksi erimärgistusega diisli kasutamine kaevandusmasinad tähendab aktsiisi laekumise vähenemist suurusjärgus viis miljonit, tuhaladestustasu muutmine suurusjärk kuus miljonit siis riigieelarve laekumiste vähenemine, et ma ei ütle seda selle jaoks, et lükata neid ettepanekuid tagasi vaid ma ütlen seda selle jaoks, et, et noh, tekitada mingisugust konteksti, et saada aru, millest me räägime ja neid niimoodi nipsust pooletunnise arutelu käigus ei ole võimalik langetada, aga samas me kõik oleme väga akuutselt teadlikud sellest, et sõnumit maakonnale ja, ja sektorile välja saata, et me tegeleme, sellega on vaja ja otsuseid on ka kiiresti vaja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Jüri Ratase sõnul peavad kavandatavad meetmed kaasa aitama ettevõtluse hoidmisele ja sellele, et suuri koondamisi ei tule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSeni on koroona passist räägitud peamiselt kui reisimise lihtsustajast. Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas on nende seas, kes julgustavad seda kasutama ka siseriiklikult. Kui me nüüd lubaks näiteks spaadesse restoranidesse, teatrisse, kinno inimesed, kes on vaktsineeritud või kes on haiguse läbi põdenud hiljuti, et me sellisel juhul päästaks päris palju töökohti ja aitaks sellest surmaorust nendele sektoritele läbi tulla, kes on viimase aasta jooksul kõige karmimalt pihta saanud? Sama meelt on hotellide ja restoranide liidu juht Ain Käpp. Ta toob näite restoranidest, kus tõenäoliselt lubatakse esialgu ainult 25 või 50 protsendilist täituvust. Kui nüüd on inimesi selle passiga, siis sedavõrd võiks inimesi rohkem seal olla. Võib-olla õnnestub ka teha mingisuguseid sündmusi, kus 100 protsenti inimesi on sisenenud ruumi selle rohepassiga, mis tähendab, et antud olukorras piiranguid ei olegi. Kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts usub samuti, et koroona passidest võib majanduse avamisel ja avatuna hoidmisel abi olla. Ta märgib, et vaktsineerimisest ei saa sõltuma panna elutähtsaid teenuseid, küll aga näiteks meelelahutust. Vaktsineerimispassi lahenduse kasutegur saab kindlasti olla ka see, et, et riik garanteerib, et läbi selle vaktsineerimispassi saadud andmed on usaldusväärsed ja kindlad, et seal ju puudub ka selline võltsimiskahtlus. Vandeadvokaat Ants Nõmper selgitab, et piirangud, mida riik kehtestab, peavad alati olema põhjendatud ja minimaalsed ning täielikule lukku keeramisele tuleb otsida ka alternatiive. Ja me oleme siin erinevaid alternatiive näinud, kas siis ütleme täituvuse piirangud või maski kandmise kohustused ja üks vahend, mis aitaks kaasa osalisele lukukeeramisele, mitte täielikule, on vaktsineerimine ja selle siis tõendatud viisil eraettevõtjale näitamine. Ants Nõmper ütleb, et diskrimineerimiseks nimetatakse seda, kui inimesi koheldakse erinevalt, ilma mõjuva põhjuseta. Praegu on viirusekriis selleks Nõmmeri sõnul põhjuse andnud. Kõige olulisemaks peab ta aga seda, kas vaktsiinid on kõigile kättesaadavad. Kui on vaktsiinid kõigile kättesaadav ja siis mõni inimene ise näiteks oma maailmavaatest tulenevalt otsustab, et tema ei vaktsineeri siis nende inimeste ebavõrdne kohtlemine on täitsa lubatud. See ei ole diskrimineerimine. Riigihaldusminister Jaak Aab ütleb, et valitsus on koroonapasside siseriiklikku kasutamist mitu korda arutanud. Tegelikult on päris üksmeelne arvamus, et kui on olnud võimalus pakkuda vaktsiini kogu elanikkonnale, siis võib see millalgi kõne alla tulla, ennem ei tule.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal peaks valmima niinimetatud roheline pass, millega esialgu saab tõendada vaktsineerimist, alates juunist ka viiruse läbipõdemist ja negatiivset koroonatesti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli arheoloogiakabineti juhataja, juhtivteadur Heiki Valk pidas nüüd hilissügisel toimunud välja kaevamistöid päästeuuringuks. Tema sõnul oli vaja kindlaks teha, millised on Rosma linnamäel suuremahuliste metsatööde käigus tekitatud muistse linnuse Vallikraavi väravakäigu kahjustused. Väravakäigu põhja uurimisel tulid aga päris ootamatud asjad välja. Hakkasime otsima kunagist teepinda ja mullapuuriga proovimisel läks mullapuur lõpuni, maa sisse ei tulnud sealt, kus pidanuks olema siis linnusesse sisse ja välja käimise tee valliotste vahel ei tulnud looduslikku maapinda välja, et siis selgitada, milles on asi. Tegime väravakäigu nii õuepoolsesse kui välimise külje poolse se otsa, tegime ristkraavi ja selgus, et välimise poole värava ees või, või all on kaevatud sügav auk ligi meeter 60 maapinnast. Selliseid väravakäiku tehtud lõkse vaenlase püüdmiseks või sisse kukutamiseks, neid kutsutakse hundiaukudeks. Heiki Valk peab leitud kaitsesüvendit oma ajastu kohta ainulaadseks. Eesti muinaslinnustelt ei ole ühtegi sellist seni teada, nii et esimene ja esmakordne leid see leitud hundiauk on muinaslinnuste kontekstis täiesti ainulaadne muinasajast Eestis sellist väravakindlustusviisi seni teada ei ole. Küll hilisemate keskaegsete linnuste kindlustamisel kivilinnuste kindlustamisel on, on sellist võtet kasutatud. Valgu sõnul leiti hundiaugust esemeid, mis annavad veelgi tunnistust linnuses toimunud sündmuste kohta. No väga märkimisväärsed leiud on kaks suurt, umbes 13 sentimeetri pikkust raudnaela, mis tulid värava käigu all olevast august just sellel kohal välja, kus siis on olnud värav, et need on siis linnuse värava puu konstruktsioone mingil viisil kinnitanud. Naelad olid põlenud ja lisaks sellest hundiaugust tuli põlenud tukk kõik see näitab, et linnus on maha põlenud. Tules hävinud. Heiki Valk lootis, et kevadel saavad arheoloogilised välja kaevamised Rosma linnamäel jätkuda raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti muinaslinnuste juurest varem sellist kaitserajatist leitud ei ole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPeaminister Jüri Ratase sõnul on koroonaviiruse leviku olukord Eestis kriitiline ja piirangud on vältimatud. Ühistranspordis kaubandusettevõtete teenindussaalides ja selle üldkasutatavates ruumides ning konverentsil, kontserdil, teatris ja kinos tuleb kanda maski või katta nina ja suu. Lisaks kehtestatakse taas kaks pluss kaks reegel, mille järgi tohib liikuda kahekesi, hoides järgmise paari vahel kahemeetrist vahet. Nõue hakkab kehtima kaubanduskeskustes, suuremates poodides ja ametiasutustes. Toitlustus ja meelelahutusasutuste lahtioleku aegu piiratakse südaööst kuni kella kuueni hommikul. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et valitsuse eesmärk on hoida ühiskonda avatuna, aga hoiatas, et uus viiruslaine tõotab tulla pikem kui kevadine. Viiruse teine laine tõepoolest on kohal ja peame arvestama sellega, et ta suure tõenäosusega on pikem kui kevadel ehk toona me surusime ta kiiresti alla, meil tuli suvi peale, me teadsime, et teatud sesoonne käitumine selles viiruses oli prognoositav. Aga antud juhul suvekuuni on veel väga pikk tee ja erinevad vaktsiiniarendused. Vaktsiini katsetused küll liiguvad jõudsalt edasi, aga ükski neist ei tule turule sellise tempoga, et me võiksime arvata, et enne järgmise aasta suve on koroonaviiruse olukord lahendatud. Valitsusel on plaanis reeglid kinnitada neljapäeval ja jõustuda järgmise nädala esmaspäeval ehk 16. novembril. Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits ei ennusta, et piiranguid inimesi kaubanduskeskustest eemale peletavad. Meie külastajate arv ju peale seda, kui nüüd need numbrid läksid jälle siin paar nädalat tagasi üles, kukkus kohe automaatselt ilma mingi maski kohustuseta, nii et ma arvan nüüd seda, et kui maskid kohustas kastaks ette panna, et siis see asi nüüd ütleme, traagiliselt ei muutu. Kui nüüd võtta nüüd seda ja kogu seda meedet, mis täna siis nagu ette loeti pressikonverentsil ma arvan, et see oli väga selline noh, nii-öelda positiivne, et kuskilt nagu niisugust ütleme, punnitatud ülepingutamist tunda ei olnud. Terviseameti juhi Üllar Lanno sõnul selgub nädala pärast, kas on tarvis karmimaid meetmeid. Kui see olukord peaks nüüd minema kahe nädala järgmise perioodi jooksul veel kõrgemaks, siis juba nädala pärast vaadates seda tendentsi, saame me anda esimese hinnangu, et kas need tänased meetmed on piisavad või tuleb kohustuslikke elemente ühiskonna jaoks juurde tuua.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus tegi teatavaks uued meetmed koroonaviiruse leviku piiramiseks. Esmaspäevast hakkab kaubandusettevõtetes kehtima 2+2 reegel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo see on tegelikult selles mõttes väga eriline, et seda liiki, kes Norras pesitseb ja läbi Eesti, siis nii-öelda oma pesitsusaladele tagasi lendab kevadel, et neid on väga vähe alles jäänud, et kogu seda fennoskandia populatsiooni, neid praegu hinnatakse, seda arvukust hinnatakse 90 kuni 120 isendit ehk see on umbes kusagil seal 35 pesitsevat paari. Nii et selles mõttes Nende lindude nii-öelda hoidmine ja leidmine siin Eestis on tegelikult väga oluline selline looduskaitseline tegevus ja sündmus, väike laukaned, kes Norras muidu pesitsevad, talvitavad Kreekas põhiliselt ja Kreekas, nad saabuvad sinna tavaliselt aasta lõpus oktoober november ja püsivad seal Kreekas keskmiselt siis märtsikuuni, nii et käesoleva aasta märtsil nad hakkasid vist 22. hakkasid Kreekast liikuma, järgmine suurem peatuspaik oli neil Ungaris ja sealt edasi nad on tavaliselt siis tulnud põhja poole, nii et nad on ka peatunud kas Poolas või Leedus, aga viimastel aastatel tundub, et see rändetee või muster on hakanud mingitel põhjustel muutuma. Nii et nii nagu eelmisel aastal, nii ka sel aastal nad siis otse Ungarist ühe lennuga jõuavad Eestisse. Mis need tema arvukust on siis vähendatud, mis murekohad selle liigi populatsiooni siis säilimise osas peamised on? Peamiseks põhjuseks peetakse hanejahti rändeteel ja talvitumisaladel, kuna tema rändetee sügisel tagasi Kreekas see on selline, et, et see läbi ka Lääne-Siberi alasid ja Kasahstani ja nii edasi seal on selline illegaalne jaht suhteliselt levinud tänaseni, nii et jaht on üks vähenemise põhjus ja ohustatuse põhjus kindlasti aga teine vähenemise põhjus. Jahi kõrval on olnud elupaikade laiaulatuslik hävitamine, aga Eestis näiteks on kindlasti ka üheks ohuteguriks viimastel aastatel intensiivse häiringuna päevakorda tõusnud põllumajandusliku taustaga siis see kevadine hanede heidutustegevus viljade ja künni künnikaitseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeva hommikul märgati Hiiumaal seiretöödel Euroopa ühe ohustatuma haneliigi, väike-laukhane rändepeatusel olevat salka, mis koosneb umbes 60 linnust. Kuna tegemist on kriitilises seisundis liigiga, siis nende täpset peatuspaika ei avaldata. Väike-laukhanedega tegeleva LIFE Climate projekti koordinaator Eestis Andres Kalamees rääkis, kui eriline on nende lindude Eestis peatumine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuhan Partsi kandidatuuri poolt oli salajasel hääletusel 488 ja vastu 133 Euroopa parlamendi liiget, 88 saadikut jäi erapooletuks. Hääletustulemust kommenteerib Juhan Partsi erakonnakaaslane, Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni liige Tunne Kelam. Ma olen väga rahul sellega sellepärast et hääletustulemused olid ülimalt veenvad, kolm ühe vastu ja mõned erapooletud ja minu meelest see on kuidagi paradoksaalse, selle kunstliku käraga, mis Juhan Partsi isiku ümber varem on tekitatud. Sellepärast et kui Eesti valitsus otsustas lõpuks teda lähetada kontrollikotta, siis tavaliselt kodumaised erimeelsusi Euroopa tasandile tõsteta, seekord see toimus ja toimus üsnagi Eestit kahjustaval viisil ning paradoks on just selles, et Juhan Parts on kogemustega inimene. Hea oma ala spetsialist, on olnud Eesti riigikontrolör ja kõikide sobiv sellele ametikohale. Kuigi Partsi poolthäälte arv oli märkimisväärne, on üsna üllatav, et ka erapooletuks jäänud saadikute arv oli suur. Neid oli 88. Üks põhjus, miks parts võiks saada vastu hääli ja erapooletuid hääli, võis olla ka selles, et ta pole naine. Ka hääletuse eel rõhutas komisjonipoolne raportöör Bart Stete et tema näeks kontrollikoja liikme kandidaadina meelsamini naisterahvast, räägib Indrek Tarand. No see on üsna tavaline, sest Euroopa Parlamendi mitmed komisjoni raportid on öelnud, et riigid peaksid nii voliniku kui ka mistahes muu Euroopa ametniku koha täitmiseks esitama vähemalt ühe naise ja ühe mehe kandidaatidena ja siis tekib see tasakaalu loomise võimalus praegu lihtsalt probleemiks on just kontrollikojas see, et vist 28-st liikmest ainult kolm on naised, et see kindlasti ei näita, et, et Euroopa asutus hindab nagu või Euroopa liikmesriigid ja valitsused hindavad naisi ka võrdväärselt. See on väga hinnanguline, aga oskate öelda, mitu häält Juhan Partsil poolthäälte mõttes jäi saamata, kuna ta ei ole naine. Seda ma arvan, et nii ei hääletatudki, et ma arvan, siin hääletati ikkagi põhimõtteliselt, kes hindab seda, et tegevpoliitikut ei tohi üldse lubada kontrollikotta, selliseid on päris palju liikmeid, eks ole. Või siis kes hindab seda, et kas midagi selle poliitiku karjääris on siis nüüd juhtunud? Nüüd ootab Juhan Partsi ees veel üks formaalsus, nimelt peab tema kandidatuuri heaks kiitma Euroopa Liidu nõukogu. Rahandusministrit peaks Partsi ametisse nimetamise osas otsuse vastu võtma juba esmaspäeval. Mirko Ojakivi, Strasbourg.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlament andis Juhan Partsile mandaadi asuda Euroopa Kontrollikoja liikmeks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜhest küljest on jõutud ühisele arusaamisele, et Venemaa akrediteeringuid ei peata ja neid ära ei võeta, küll aga samas on monitooringukomitee raportis väga selgelt ja täpselt sõnastatud see, et kui Venemaa kavatseb jätkata rahvusvahelise õiguse ignoreerimist ja ta ei täida endale võetud kohustusi väed välja viia siis iga hetk võidakse tulla tagasi Venemaa akrediteeringu läbivaatamise juurde ning põhimõtteliselt sama asja refereeris ka protseduurikomitee selle otsusega muidugi ma isiklikult sugugi rahul ei ole ja kummastav on see, kui aeglaselt ja kui vaevaliselt jõuab parlamendiliikmete arusaamisesse see, mis tegelikult. On juhtunud Gruusias, et Gruusia on Euroopa nõukogu liikmesriik, kelle osad on okupeeritud Venemaa poolt. Ja kui kuulata neid, et arvamusavaldusi, siis mõned on, tõtt-öelda üsna jahmatama panevad ka Gruusia delegatsioon on põhimõtteliselt ise leppinud selle kompromissiga, mis siis kahes komitees aset leidis ja nii nagu ka grusiinid ise ütlevad, et eesmärk iseenesest ei ole mitte Venemaad Euroopa nõukogust eemaldada, vaid eesmärk on see, et tõesti Venemaa tõmbas oma väed välja. Gruusia territooriumid saaks vabaks ja muidugi, mis on kõigile kõigile oluline, globaalsemas plaanis see, et, et Venemaa siiski täidaks rahvusvahelist õigust ja lõpetaks sellise agressiivse välispoliitika elluviimise täna kahjuks Euroopa nõukogus järele jäänud istungipäevade jooksul ma arvan, väga just jõuliste sammudeni paraku ei jõuta. Tähtis on see, et kui neljapäeval toimub nüüd jätkuv, arutles mitte enam Venemaa akrediteeringu protseduuriliste osade kohta, vaid toimub arutelu selgelt Gruusia-Vene sõja suhtes ja, ja nende järelmite suhtes, et sellesse lõppdokumenti tuleksid sisse väga väga selged seisukohavõtud Euroopa nõukogu poolt alates sellest, et Venemaa peab oma väed välja viima Gruusia territooriumil, et Gruusia suveräänsuse ja territoriaalne terviklikkus tuleb taastada. Ma pean seda väga oluliseks, et sellesse lõppdokumenti läheb sisse ka hukkamõist selle argumendi suhtes, millega Venemaa Gruusia territooriumile tungis, et minnakse kaitsma oma kodanike teise, suveräänse riigi territooriumile. See on absoluutselt välistatud, see on, see on see absoluutselt keelatud rahvusvahelise õiguse plaanis ja, ja see on kindlasti koht, kus Euroopa nõukogu inimõiguste ja demokraatia kaitse kaitsva organisatsioonina peab võtma väga-väga selge seisukoha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees on täna hääletus otsuseprojekti üle, mis käsitleb Venemaa liikmestaatust. Rühm saadikuid algatas Venemaa volituste tühistamise seoses relvakonfliktiga Gruusias, kuid komisjonid seda ei toetanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaalminister Hanno Pevkur nentis, et elame endiselt ajal, mil prognoosimine on tänamatu tegevus. Eesti Panga 2009. aasta veebruaris ehk ainult kuu aega tagasi antud kiirhinnangu alusel langustrend jätkub. Nimetatud hinnangu alusel on 2009. aasta töötuse määr 9,5 protsenti mis tähendab, et aasta lõpuks oleks Eestis ligikaudu 65000 töötut. Tegelikult on meil juba täna 50000 registreeritud töötut ja aasta lõpuks ennustame arvu 85000, pessimistid 100000. Viimastel nädalatel lisandub keskmiselt kaks pool 1000 kuni 3000 registreeritud töötut nädalas. Tänaseks on osutunud põhjendamatult optimistlikuks kõik majanduskasvu ja tööhõiveprognoosid, millest lähtudes anti hinnanguid töötukassa jätkusuutlikkusele nii töölepinguseaduse ettevalmistamise ja menetlemise kui ka töötukassa ja tööturuameti ülesannete liitmise kontekstis. Sotsiaalministeerium on kutsunud tööandjaid ja ametiühinguid esitama arvamusi, kuidas tagada töötukassa jätkusuutlikkus. Aga töötute toetamine on tegelemine tagajärgedega. Ettepoole suunatud abinõudest rääkides oli täna palju juttu koolitusest selle suunitlusest ja kättesaadavamaks muutmisest. Üks põhiettekandjatest professor Raul Eamets vaatas probleemi laiemalt. Kõige suurem probleem ja siin on vastus ka küsimusele, et mida õpetada ja mis nagu üldse saab, on, on tegelikult Eesti majanduse struktuur. Selle kriisi tingimustes peaks nagu väga jõuliselt tegelema majanduse struktuuri muutustega. Ühelt poolt peavad seda ettevõtet tegema niikuinii, sest vana viisi enam edasi toimetada ei saa. Teiselt poolt ka riik saaks siin aktiivselt oma osalust üles näidata, toetudes neid sektorid, mis on konkurentsivõimelised ja ekspordile suunatud. Rõhutati ka, et kogu asjaajamine peab muutuma paindlikumaks ja info kättesaadavamaks, sealhulgas tööturu teemadel. Viimasest rääkides nentis Eiki Nestor, et tööturuametist on e-riik seni pikalt mööda läinud. Puudustest ja vigadest räägiti muidugi veel ja süüdistati ka valitsust tuues eeskujuks teisi riike. Marika Tuus. Soome peaminister Matti Vanhanen on kavandanud esikohale töökohtade ja tööhõive toetamise, meie aga vastupidi, vähendame riigi osalust. Siiski esitati ka ettepanekuid ja päris palju Isamaa ja Res Publica liidu poolt tuli Mart Laar välja terve 10 punktilise programmiga, üks nendest. Parandada ettevõtluskeskkonda selle esimene punkt on mitte tõsta ettevõtete koormisi ja makse. Kindlasti mitte tõsta töötuskindlustusmaksu praegusel hetkel ettevõtjatele. Selle asemel kas kaotada või lükata edasi põhjendamatult kõrged hüvitised töötajatele omal soovil töölt lahkumise korral. Ajude meelitamiseks Eestisse tuleb kehtestada sotsiaalmaksule ülempiir ja kaaluda ka selle alampiiri vähendamise võimalusi. Aga lõpetasin selle ülevaate siiski värske sotsiaalministri tõdemusega. Töötusega võitlemise võti ei peitu kindlasti ainult sotsiaalministeeriumis või tööturuametis, vaid ettevõtlikes, inimestes ja ettevõtjates, kes saavad luua uusi töökohti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutas tööturu arengut.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMajandus ja taristuminister Taavi Aas ütles, et elektri hinnasurve leevendamiseks rakendatakse kaht meedet. Tegelikult me räägime praegu kahest põhimõttest, üks on siis kompenseerimine vähekindlustatutele ja teine on võrgutasude alandamine. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul maksab riik energia hinnašoki lühiajaliseks leevendamiseks kõigi tarbijate eest võrgutasu ja toetab täiendavalt väikese sissetulekuga inimesi kokku ligi 100 miljoni euro ulatuses, millest 20 miljoni eest kompenseeritakse väikese sissetulekuga peredele. Taavi Aas ütles, et vaesematele peredele eraldatav summa puudutab nii elektri hinna, šoki kui ka toasooja hinda mõjutavad gaasi hinna järsku hüpet, kui hind on kõrgem kui 60 eurot megavatt-tunni kohta. Ja me praegu tegeleme ka sellega, et leida võimalused siis nii kütte kui gaas sinna juurde lisada veel lisaks siis elektrile ja arvestatud on see niimoodi, et kompensatsioonid oleksid siis alates septembrikuust tagantjärgi ka september kuni märts praeguste arvestuste järgi. Toetust hakkab maksma omavalitsus, kellele valitsus eraldab raha süsinikdioksiidi kvoodist ja reservfondist. Paketi teine osa on Keit Pentus-Rosimannuse sõnul võrgutasude vähendamine hinnašokiaegseks kütteperioodiks poole võrra kuni 75 miljoni euro ulatuses. See puudutab ka ettevõtteid, kelle jaoks praegune äkiline hinnahüpe on tõsine mure. Taavi Aas ütles, et mõistagi tuleb valitsusel võrguettevõtetele kompenseerida saamata jäänud tulu. Võrgutasude eesmärk on siis teha seda läbi võrguettevõtete ehk et koondame need siis võrguettevõtete pooled arved kokku ja siis neile kompenseeritakse. Ja praegu hetkel selle kallal siis see töö käibki, et kuidas see tehniliselt oleks kõik seadustega kooskõlas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsusliit jätkab arutelu selle üle, kuidas leevendada tarbijatele energiahindade tõusu. Valitsus plaanib vähendada septembrist märtsini elektri võrgutasu poole võrra ning pakkuda toetust vähese sissetulekuga leibkondadele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViimastel nädalatel kasvas surve kultuuriministri ametist lahkumiseks. Eesti etendusasutuste liit saatis paari nädala eest kirja peaministrile, milles tegi kultuuriminister Anneli Otile etteheiteid nii palgapoliitika kui piirangute kohta. Näiteks Vanemuise teatrijuht Kristiina Alliksaar ütles siis, et suhtlus kultuuriministriga on olnud viimasel ajal juhuslik ja etendusasutused tunnevad, et on oma muredega üksi. Täna tagasiastumisest teatades tõi Keskerakonda kuuluv Anneli Ott põhjuseks erimeelsused valitsusliidu partneri Reformierakonna. Juba mitme nädala jooksul me ei ole jõudnud kokkuleppele kultuurivaldkonna kompensatsioonimeetmetes kus meie valitsuspartner näeb ainult võimalust täiendavateks piiranguteks. Kuid kahjuks kultuurivaldkond on pidanud selle kriisi jooksul tegema juba väga palju piiranguid iseendale ja iga täiendav piirang. Seda ei saa enam otseselt protsentides mõelda eurodes, see on kindlasti palju suurema kaaluga, kui need olid kriisi alguses või kui need olid kevadel. See on kindlasti olnud väga keeruline otsus. Aga see läbimõeldud otsus, see on minu isiklik otsus, et mina kultuuriministrina selles valitsuses jätkata ei saa ja ma astun tagasi. Kultuuriminister oli ka ainus valitsuse liige, kes oli koroona vastu vaktsineerimata ning ei saanuks nii üha karmistunud piirangute tõttu osaleda paljudel tema ametis olulistel avalikel üritustel. Oti sõnul on ta alustanud vaktsineerimiskuuriga, mis praegu on pooleli. Ta rääkis, et teda survestasid vaktsineerima kehtestatud piirangud. Minu vaktsineerimiskuur ei ole küll veel lõppenud, kuid tõenäoliselt oleks otsus veel paar kuud viibinud, kui see ei oleks olnud seotud piirangutega kõigile neile, kes on mind nimetanud vaktsineerimisvastaseks ja veel erinevate siltidega. See on olnud nende enda sõnastus. Ma ei ole kunagi kuskil öelnud seda, et vaktsineerimine ei oleks üks väga oluline meede sellest kriisist väljumisel. Peaminister Kaja Kallas ütles, et kultuuriminister oti tagasiastumine oli kujunenud olukorras ainuvõimalik samm. Peaminister märkis, et valitsus ei ole kehtestanud kultuurisektorile ühtegi eraldiseisvat piirangut ning vaktsineerimata inimeste osalemist meelelahutuses on piiratud selleks, et kaitsta vaktsineerimata inimesi ja vähendada koormust haiglatele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakondlasest kultuuriminister Anneli Ott ütles, et tagasiastumise põhjuseks on erimeelsused valitsuspartneri Reformierakonnaga nii kultuurivaldkonnale seatud piirangute kui vajalike toetuste küsimuses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLinnal on valmisolek investeerida rohkem Enda vahendeid, mida me oleme ka eelarve strateegias ette näinud. Ja täna meil see töö käibki kahes suunas. Meil käib praegu turu-uuring selleks, et kaasata võimalikke koostööpartnereid erasektorist ja me täpsustame projekteerimistingimusi selleks, et aega mitte kaotada ja paralleelselt käivitada ehitusprojekteerimishangete ja, ja samas, kui meil tekib ka koostööpartner siis me saame juba tegeleda selle võimaliku koostöö valemi väljatöötamisega. Kui palju linn ise oleks valmis panustama oma raha linnahalli? Noh, tegelikult meil oli esialgne valmisolek investeerida kuni 100 miljonit, praegu me lähtume sellest, et projekti kogu eelarve on umbes 140 miljonit. Sellest oleks siis riigi toetus 40 miljonit ja siis ülejäänud osa Tallinna linna eelarvest. Aga kuna praegu muutusid Tallinna haigla toetamise tingimused siis tegelikult me peame lähtuma sellest, et võib tekkida vajadus täiendavalt investeerida Tallinna haigla projekti realiseerimiseks. Seega, kui me leiame partnereid erasektoris, siis me kindlasti oleme huvitatud erapartnereid kaasata. Kui ei leia, siis me läheme praeguse plaani järgi ja siis linn lihtsalt ise ehitab linnahalli valmis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linn on Euroopa Komisjonilt saanud riigiabi loa Linnahalli renoveerimiseks ja plaanib projektiga edasi minna. Maksma läheb see umbes 140 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPani erakordset kvartali nüüd iseseisva Eesti majanduses paarikümne aasta jooksul ei ole ju olnud, et sisuliselt majandus seiskub siin paari päevaga ja, ja mingid sektorid on suletud. Jah, et need majandususalduse indeksid ja mida konjunktuur a arvutab, selline kindlustunde indikaatorid, et need on kõigis Euroopa Liidu riikides nüüd olnud väga madalad teises kvartalis ja vist kõige raskem kuu oli siis aprill igal pool, et kui me ka Eestis vaatame, siis aprill-mai on selline väga-väga väike nõudlus ja, ja, ja toodangus suuri probleeme ja nii edasi ja edasi nüüd kaks kuud, et me ikkagi oleme väga-väga madalal tasemel oma näitajate poolest nõudluse poolest, aga vähemalt noh, trend on positiivne, et on hakanud vaik vaikselt paranema ja prognoosi järgi, eks ta nii peaks edasi minema, et järgmised kuus kuud või aasta jooksul, eks toimub niisugune olukorra paranemine, aga mingid kiired, et taastumist küll praegu siit ettevõtete andmete pealt nagu loota ei ole, et me oleme nüüd hopsti järsku seal situatsioonis tagasi, kus me olime nagu enne kriisi. Meie jaoks on ju väga olulised eksportturud, eks, ja me vaatame, et siin praegu, et kogu maailmas vaikselt selline taastumine toimub, eks, ja, ja kui siis ka kindlustunne teistes riikides läheb natukene paremaks, siis ju ka ostetakse meilt rohkem tellitakse kaupa rohkem, sest ju praegu on näha, et, et on suur, suurim probleem on kõigis sektorites on nõudluse probleem ja mis on, nagu ka muidugi niisugune ohu koht, kui tarbijate poolt vaadata, siis tarbijate kindlustunne nüüd langes oluliselt juunikuus ja ta langes läbi selle, eks, et tarbijad on muutunud oma oma ostukäitumist vähemalt planeeritakse, et püsikaupade ostus ollakse tunduvalt ettevaatlikumad kui old oldi siis pool aastat või aasta tagasi, aga see on ju eratarbimine. Ja kui me vaatame, et väga palju teenindussektorit, kuhu, kuhu tarbija võiks raha kulutada on Eestis endiselt selline ala alanud lus siis tegelikult, et peame prognoosima, et see eratarbimine ei taastu nii kiiresti. Veel on näha, et inimesed säästavad hoolikamalt, kui nad enne säästsid, just mõeldes sellele sügise poole. Ilmselt suureneb ka veel töötus, et töötus on juba kasvama hakanud, eks, aga sügise poole ta veel suureneb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Konjunktuuriinstituut prognoosib tänavuseks majanduslanguseks kaheksa protsenti, kuid seda eeldusel, et koroonaviiruse teist lainet ei tule. Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul jääb praeguse seisuga majanduse madalpunktiks teine kvartal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKuratooriumi endine esimees Sandor Liive põhjendas tagasiastumist kogu töövõimetuks muutumisega. Ka tänane koosolek näitas seda, et kus me isegi päevakorra erinevaid punkte hääletasime läbi, kõik hääled on seitse, neli tähendab või siis neli seitse. Ja tõepoolest me otsustasime, et mõistlik on esitada haridusministrile lahkumisavaldus ja siis sisuliselt teema. Nüüd on siis haridusministri ja vabariigi valitsuse käes, et, et vaadata, kes on need kõige paremad uued kuratooriumi liikmed, kes aitavad TTÜl edasi minna. TTÜ kuratoorium koosneb 11-st liikmest, seal on üks Teaduste Akadeemia liige, viis ülikooli valitud esindajat ja viis avalikkuse esindajad, kelle määrab valitsus. Tagasi otsustasid astuda just viimased ehk Toomas Luman, Robert Kitt, Anneli Heinsoo ja Sandor Liive. Haridusminister Jürgen Ligi otsustas vabastada ka viienda valitsuse nimetatud liikme ehk Heiti hääle. Ligi lubas kuratooriumi liikmetele asendused otsida ja esialgu ei tahtnud ta välistada, et jätkata võiksid ka mõned täna tagasi astunud. Tegelikult on tegemist üsna esindusliku koosseisuga tulemust saada rektori valimisel ja üldse TTÜ juhtimisel, siis ma arvan, et see konfliktse osa sellest liikmeskonnast tuleks kindlasti vabastada, teiste suhtes võiks veel kaaluda. Ja noh, ei saa ju nii defineerida, et konfliktiallikad kõik olid Aaviksoo poolt siis rahumeelset, teisel vool. Ma ei usu, et selline esimees saaks jätkata ja ma mõne teise liikme puhul arvan samamoodi. 22. mail tehnikaülikooli rektoriks valitud Jaak Aaviksoo nentis, et seda otsust pole keegi vaidlustanud ega vetostanud. Tema arvates oli tänane kuratooriumi liikmete tagasiastumine õige ja ainuke võimalus kuratooriumi töövõime taastada ongi liikmete väljavahetamine. Aaviksoo ütles, et ootab ära uue koosseisu. Samas tunnistas ta, et on kaalunud ka enda kandidatuuri taandamist. Vähejõgi järelekaaludes tuleb tunnistada, et, et see oleks järele andmine nendele inimestele, kes on vassinud ja valetanud ja suutmata tuua tõendeid ja kahetsusväärselt manipuleerinud ka üliõpilastega, esitades nende nimel arvamus avaldusi, mis tegelikult ei ole üliõpilaste koostatud. Praegu on TTÜ rektor siiski olemas ja see on Andrus Keevallik, kinnitas ülikooli kommunikatsioonijuht Ain Parmas. Tema volitused kehtivad esimese septembrini, et kuni esimese septembrini mingit keerulist olukorda juhtimises ei ole, aga pärast seda peab siis ühel või teisel viisil kuratoorium otsustama, et kas jätkatakse uue rektoriga või siis määratakse kohusetäitja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna kogunenud Tallinna Tehnikaülikooli kuratoorium Jaak Aaviksoo rektoriks saamise osas otsust ei teinud ja neli kuratooriumi liiget teatasid oma tagasiastumisest, tuues põhjuseks kogu töövõimetuks muutumise. Haridusminister Jürgen Ligi otsustas vabastada ka viienda valitsuse nimetatud liikme.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõige suurema mõjuga saab liiklusele olema läbi Haapsalu kesklinna kulgeva posti tänava rekonstrueerimine, mille jaoks sai linn riigilt miljoni ja lisab omaosalusena veel umbes 300000 eurot. Koos omaniku järelvalve kuludega ulatub tööde summa kokku ligi 1,4 miljoni euroni. Täpne hind selgub, kui hange on ühel pool suvel, kui linnas on turistid, võib parkimisega keeruliseks minna, jätkab Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu. Ega meil muid lahendusi ei ole, kui me siin arutasime, et ainukene on kasutada holmil asuvad haljasalasid üks on nagu meil iga aasta parklas loodud, mis on natukene alakasutatud olnud, et seda võiks rohkem külastajad kasutada. Ja teine on veel vasikaholmi juures, kuhu saaks ka veel autosid nagu suunata ja teha sinna lisaparkla, et, et natuke me saame leevendada, aga eks ta puudujääk tuleb parkimiskohtadest, eriti just kesklinna osas. Samal ajal on remont ka Posti tänavast linnulennult umbes poole kilomeetri kaugusel asuval ja samuti vanalinna suunalisel metsa tänavalõigul. Seda finantseeritakse 600000 eurose riigi toetusega, millele lisati linna poolt peaaegu 200000 eurot. Et vanalinna liiklus päris ära lõigatud ei oleks, loodetakse jagada töid graafiku alusel, jätkab Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu. Eriti just metsa ja Posti tänav omavahel ei haakuks, et neid ei peaks korraga sulgema, muidu ütleme siis tahalinna või vanalinna ligipääs muutub suhteliselt keeruliseks. Proovime üldse neid mitte väga nagu täis mõõtmetes kinni panna, aga kui see on vajalik ilmselt mingil ajal, see on vajalik siis niimoodi, et kas metsa lahti ja posti on kinni või vastupidi. 2021. aastal on Haapsalus teeremont ka rohukülla viival kiltsi teelõigul, mille jaoks on planeeritud veidi üle 1,3 miljoni euro. Ka seal selgub täpne hind hanke käigus. Lisaks kulub 200000 eurot raudtee tänava kordategemiseks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "2021. aasta kevadel algavad Haapsalus viimaste aastate kõige mahukamad teeremonditööd. Remonti läheb ka kaks Haapsalu vanalinna viivat tänavat, mis teeb liikluskorralduse keeruliseks. Suvel tekib ilmselt parkimiskohtade puudus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVaadates viimaste nädalate langustrendi nii nakatumise näitajates aga veel enam ka haiglaravi numbrites siis tõepoolest oleme olukorras, kus saame asendada maski kandmise nõude vastava soovitusega. Me näeme, et haiglaravi koormus on tipuga võrreldes ligi kaks korda alla tulnud. Ja tõepoolest, kui keskenduda Covid sümptomaatiliste patsientide arvule sealhulgas ka intensiivravi ja juhitavale hingamisele, siis seal need langused on olnud isegi üle kahe korra. Mis annab selle kindlustunde, et selleks laineks on nii-öelda raskem aeg möödas, olukord paranemas. Aga loomulikult ei saa välistada, et maski kandmise nõue või ka muud erinevad Covid reeglid võivad tulevikus olukorra halvenedes uute tüvede ilmnedes tagasi tulla. Nii et teie seisukoht on ju teie viite valitsuse ja toetajate valitsuses seda seisukohta, et maski kohustuse võiks Eestis maha võtta ja millal esimesest aprillist? Meil on valitsuskabinetis Covid 19 teemat taas päevakorras sel neljapäeval. Ja ma olen tõesti seda meelt, et praegu ei ole enam kohustuslik maski kandmine aprillikuus vajalik ehk märtsi lõpuga võiksime sellest nõudest loobuda. Samamoodi tegelikult on ju ka Covid 19 teadusnõukoda viidanud, et kui me jõuame nii-öelda kollasele stsenaariumile, siis võiksime maski nõudest loobuda, asendada soovitusega. Ja praegu, vaadates meie nende riskimaatriksit, siis nakatumise näitajalt me oleme juba nädala jagu kollasel tasemel. Haiglaravinumbritelt veel mitte, aga me liigume selgelt nii-öelda kollase riskitaseme suunas, nii et aeg on selleks otsuseks küps. Mis piirangud meil siis põhimõtteliselt aprillikuust veel üles jäävad? No praegu on jätkuvalt jõus veel enesesatsiooninõuded nii nakatunutele kui ka lähikontaktsetele, lähikontaktsetel on võimalik neist nõuetest nii-öelda pääseda või vabaneda, kui nad on vaktsineeritud tõustusdoosiga kaitstud, siis veelgi enam. Aga ma arvan, et selline põhimõte, et haigestunud inimene jääb ikkagi enesisatsiooni, on praegu veel mõistlik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuskabinet arutab sel neljapäeval koroonaviiruse levikunäitajaid, olukorda haiglates ja võimalikke piirangute kaotamisi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSõda Ukrainas on tekitanud koolides pärast koroonat uue ärevuslaine, nentis haridus ja teadusministeeriumi õiguspoliitika osakonna juhataja Raina Loom. Ministeeriumist on saadetud koolidele abimaterjale, kuidas uudses olukorras käituda. Meieni on alates 24.-st veebruarist üle Eesti aga eelkõige Tallinnast jõudnud koolide, õpetajate ja koolijuhtide kaudu informatsiooni selle kohta, et õpetajad kardavad ühest küljest meelsuse võimendamise pärast ja, ja võimaliku ärrituvuse taseme tõusu pärast ja teine, millega meie poole on jõutud, on see, et mõned õpilased erinevatest paigust üle Eesti on väljendanud meelsust, see on mõlemal suunal nii Ukraina kui Vene suunal, ehk siis on koolides õpilaste hulgas mõningane ärevusfoon. See ei ole olnud haridus, teadus, ministeeriumile uudis, et me oleme tulnud väga keerulisest koroona ajast ja jõudnud nüüd ühtäkki väga keerulisse uude konflikti. See konflikt on meile kõigile uus. Haridusministeerium on pidanud ka ise sekkuma probleemide lahendamisesse. Raina Loom. Need konkreetsed juhtumid, mis meieni on jõudnud ja mis koolides aset on leidnud leiavad menetlemist nõndaviisi, et me võtame koolidega ühendust ja oleme seda juba teinud. On tulnud ka teateid, et õpetajad on tunnis rääkinud sellest, et üldpildi saamiseks tuleks kuulata kõikide sõjas osalevate poolte seisukohti. Haridus ja teadusministeerium toonitas, et koolides teemat käsitledes peab lähtuma sellest, et Eesti riik mõistab hukka Putini režiimi sõjategevuse Ukrainas. Seda seisukohta pidas ainuõigeks ka sotsiaalpedagoogikahtla-Järve Järve põhikooli juht Stella Onkel. Kooli õpetajad peaksid rääkima, mis on Eesti riigi seisukoht ja me peaksime kajastama tõeset infot ja lähtuma oma Eesti riigi inforuumist. Haridusasutustes Ukraina teema käsitlemise abimaterjalidega saavad huvilised tutvuda haridus ja noorteameti kodulehel raadiouudistele Räne Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õpetajates ja koolijuhtides on seoses Ukrainaga tekkinud küsimus, kuidas ja kui palju haridusasutustes sõjast rääkida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMöödunud aastal suurenes Eesti kaupade eksport võrreldes 2020. aastaga 28 protsenti ning import 32 protsenti. Need arvud on küll muljetavaldavad, kuid kasvu taga on üks oluline tegur, mille tõi välja statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura. 2021. Aasta jääb tegelikult meelde ikkagi küllaltki kiire hinnakasvuga mis mõjutas oluliselt kaubavahetuse käibe suurenemist. Eks siis asjad läksid lihtsalt kallimaks. Ja mida meie siin toodame, mida sisse ostame? Jah, üks osa kogu nii-öelda kasvust on tõesti mõjutatud hinna kiirest kasvamisest. Kaupadest eksporditi kõige rohkem mineraalkütuseid, elektri seadmeid, puitu ja puittooteid. Meie väljaveos kasvas Euroopa Liidu osakaal, märkis majandusanalüütik Heido Vitsur. Koduturg on alati kõige parem, sest kui nüüd arvestada, et milline jama on konteineritega ja tarneahelatega, siis mida lihtsam tarneahel on, seda parem ju on ja ei ole arvata, et tarneahelate küsimus nii kiiresti laheneb, sest lihtsalt väga suur asi on väga kõvasti häiritud. Ja üldiselt on maailmas aru saadud, et kui saab ikka midagi lähedal teha, siis teisele poole maakera ikka. Meie palgatase on kerkinud nii palju, et me selliseks Hiina-Vietnami asendajaks Saksamaale Norrale või Rootsile väga hästi enam ei sobi, et mis see meie nišš võiks siis olla, et me saaks osa seda tootmist, mida on tehtud kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusel endale. Ma arvan, et me oleme seda kogu aeg teinud, sest meie palgad on kasvanud Euroopas peaaegu kõige kiiremini ja me oleme suutnud oma eksporti suurendada nii, et ettevõtjad teevad seda. Ja need nišid, mis meil on, paistab, et toimivad. Kuid sisseveos kasvas hüppeliselt Venemaa tähtsus. Eelkõige kasvas mineraalsete kütuste import. Kui sealt toore Eestisse jälle jääb mingil põhjusel tulemata, siis meil ei ole midagi töödelda ja midagi eksportida. Nii et see on üks selline ohuallikas, et kui pinged veel suurenevad, siis võib see",
"role": "user"
},
{
"content": "Statistikamet on saanud valmis ülevaate möödunud aasta kaubavahetusest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTöötukassa Pärnumaa osakonna tööandjate konsultant Kristjan Heamäe räägib kõigepealt arvudest. Eilse seisuga on meil töötuna arvel 41 sõjapõgenikku, aga meie juures siin kohapeal on käinud peaaegu 90 inimest, enamus neist tulevad siia sooviga leida tööd. Täna on meil üpris suur hulk vabu töökohti, meil on üle 400 töökoha. Meil on 130 tööandjat Pärnumaal teada andnud, kes on valmis tööle võtma ka sõjapõgenikke. Need peaksid nad ainult sõjapõgenikud olema, aga see võimalus on antud. Kui nüüd sõjapõgenikul on kätte saadud see ajutine rahvusvaheline kaitse siis saab ta tööle asuda täpselt samadel tingimustel nagu meie inimestel, et kui tal seda veel ei ole, siis ta saab töötada lühiajalise töötamise järgi aga seal siis ka rakendub. See keskmise palga nõue. Töötuna arvelolek ei ole töö saamise eeldus, tööd võib inimene otsida ka ise, aga see annab võimaluse kasutada töötukassa pakutavaid teenuseid. Kui tuleb inimene arvele, kellel on vaja nüüd tööle saamiseks mingeid oskusi juurde, olgu see keeleõpe, mingid muud kogemused, siis tegelikult koostöös oma nõustajaga on võimalik seda arutada. Pärnu linnale kuuluvale Estonia spaa hotellidel on juba hulga inimestega käed löödud. Estonia spa hotellide juht Andrus Haljas. Hetkel meil on juba käed löödud kuskil 10 Ukraina töötajaga, kes on siis olenevalt, kuna nad oma nii-öelda paberimajanduse korda saavad, saavad meile meile tööle asuda, on tulnud neid huvilisi, kes näiteks praegu elavad Tallinnas hotellis ja, ja otsivad töökohta ja kindlasti ka nagu pikemaajalist elukohta, et ega nad lõputult hotelli jääda ei saa. Meie pakuksime ka elamist, et me oleme täitsa oma Medical spa osasse pool korrust ette näinud rohkem või vähem ühiselamuks, et mõtleme ka ka sinna sellise väikse ühisköögi peale, et inimestel oleks nagu ka natukene pikemat aega mugav nagu elada, et noh, paljud neist on lastega meiega päris korterit ei paku, et me pakume ikkagi hotellituba, aga proovime luua, luua kõik mugavused neile. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimastel päevadel käib Töötukassa Pärnumaa osakonnas järjest rohkem Ukraina põgenikke. Osa neist on mõne ettevõttega juba käed löönud, osa aga end töötuna arvele võtnud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaja Kallas ütles vikerraadio saates stuudios on peaminister, et valitsus on arutanud mitmeid ettepanekuid, kuidas kaitse pookimata inimeste liikumist täiendavalt piirata. Üks võimalus oleks näiteks laiendada kohtade ja olukordade loetelu, kuhu saab vaid vaktsineerimistõendiga. Positiivselt annaks motiveerida ka hooldekodusid, kus hooldajate ja patsientide seas on saavutatud 90 protsendilise kaitsesüstitus. Näiteks üks ettepanek on ka olnud see, et loomulikult, kui inimene tuleb haiglasse, olgu ta Covidiga, olgu ta erakorralise meditsiini vajadusega, siis arstid peavad neid aitama. Aga kui meil läheb olukord haiglates nii hulluks, et plaanilist ravi tuleb piirata, siis tegelikult plaaniline ravi, see tähendab kokku lepitud kirurgilised operatsioonid siis need inimesed, kes on vaktsineerimata liiguvad selles järjekorras tahapoole ja, ja lihtsalt siis oma plaanilist ravi ei saa, et nende arvelt läheb siis järjekorra piiramine. Koolide uuesti kaugõppele saatmist Kallas ei poolda, seda pole tema sõnul praegu valitsuses isegi arutatud. Teadusnõukoja juht Irja Lutsari sõnul pooldab nõukoda oluliselt karmimaid piiranguid kaitsepookimata inimestele. Tema sõnul on teadusnõukojas laua peal ka sarnased stsenaariumid, nagu näiteks Lätis või Leedus. Lätis on kõigil avaliku sektori töötajatele kaitsesüstimine kohustuslik. Kui olukord läheb väga hulluks, siis paratamatult ka saavad jah, piirangutega pihta ka need inimesed, kes on kõik väga korralikult teinud, ennast vaktsineerinud, aga, aga ennekõike ikkagi mitte vaktsineeritud inimestele peaks piirangud olema oluliselt tõhusamad. Kaja Kallas ütles, et ka inimeste maski kohustust hakatakse karmimalt jälgima. Mul oli eile ka vestlus politsei peadirektoriga, et, et kuidas me seda järelevalvet ikkagi saaksime tugevdada, et, et mina olen algusest peale olnud sellel seisukohal, et kui meil on reeglid, siis meil peab olema järelevalve ja need, kes ei täida, saavad ühe hoiatuse, teise hoiatuse ja siis saavad karistada, sellepärast et paraku muud moodi inimesed seda siis kuidagi kuulda ei võta. See kokkulepe oli see, et me järelevalvet tugevdame. Eestis võib olla kuni 100000 inimest, kes on küll koroonaviiruse läbi põdenud, kuid kes on jätnud selle haiguse ajal PC testiga kinnitamata. Tervise ja tööminister Tanel Kiik ütles, et on koroona läbi põdenutele täiendava tõendi tekitamise suhtes pigem skeptiline. Peamine miinus on see, et selline tõend kehtiks ainult siseriiklikult ehk Euroopa Liidu tasandil. Sarnast praktikat ei ole kokku lepitud ja kindlasti on siin ka mureks täpselt siis hinnata, et milline see antikehade tase või määr peab olema selleks, et vastav tõend väljastada. Koroona läbi põdenud inimeste antikehade tase organismis võib olla väga erinev sõltumata sellest, kui raskelt nad haiguse läbi põdesid. Kiik soovitab seetõttu kõigil läbi põdenutel ennast vähemalt ühe kaitsesüstiga kaitse pookida ning niiviisi saada ka aasta aega kehtiv vaktsineerimistõend.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Kaja Kallas pooldab täiendavate piirangute seadmist vaktsineerimata inimestele. Samuti tahab peaminister, et politsei kontrolliks senisest tõhusamalt maskikohustusest kinnipidamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäiesti neutraalne osapool, ilm andis tänastele valimistele Saaremaal kindlasti oma osa. Esiteks üle hulga aja särav päike andis valijatele ehk usu uude valda ja samas oli sellise ilmaga kindlasti mõnusam valima minna. Oli see keeruline otsus teie jaoks? Absoluutselt mitte. Mis te ootate uuelt vallalt? Paremaid võimalusi, eks iga vald annab oma nii-öelda soovid ja, ja plaanid ja, aga ma soovin sellelt vallalt, ma arvan, pealehakkamist ja aktiivsust rohkem, kui on siiamaani olnud. Lähete valima. Mida ootate loodate uuelt vallalt? Loodan, et läheb ikka paremaks, asi, mis ma ikka loodan. Haridusruum võiks küll ühtne olla. Kolmel vallal, seda ootan küll, jah, kas te algselt olite selle ühe ühendvalla pooldaja või tegelikult olin küll, jah. Need olid Elisi ja Kristiina arvamused Kärlalt. Kärla valimiskomisjoni esimees Piret Sepp oli keskpäeval meeldivalt üllatunud rahva suurest valimisaktiivsusest. Meil on nimekirjas natuke üle 1200 valija ja hetkel on käinud umbes kolm ja poolsada inimest. Nii et kella kaheksani õhtul on veel aega käia. Loodame, et selline aktiivsus on ikka õhtuni välja, meil. Tundub täna siiamaani vähemalt, et on selline aktiivsem kui varasemalt. Jah noh, tänu sellele, et ei ole ka e-hääletamist, on rahvas seekord aktiivsem, et sest tuleb ju tulla kohale jaoskonda, kus saab siis valimisprotseduure toimetada. Aga Lümanda valla rahvas oli veelgi aktiivsem. Valimiskomisjoni esimees Ilmar Ants. On teil kogu aeg selline aktiivsed valijad või, või kas tundub, et seekord on inimesed aktiivsed? No eks inimesed ikka hoolivad kohaliku paikkonna elust ja ikka on aktiivne olnud ka eelmistel kordadel. Kokku saab veel valima minna kolmes vallas olevasse seitsmesse valimisjaoskonda hääleõigusega kodanikke neis valdades elavast enam kui 7000-st inimesest on 5712. Läänesaare valla valimiskomisjoni esimees Andrus Lulla. Valla valimiskomisjon loodab esimese vallavolikogu istungi kutsuda kokku 13. detsembril. Kui kõik head asjaolud kokku langevad, siis saabki kolmeteistkümnendat detsembrit lugeda uue Läänesaare ühendvalla sünnipäevaks. Margus Muld Eesti Rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaal toimuvad valimised Lääne-Saare ühend-valda, mis moodustatakse praeguste Kaarma, Kärla ja Lümanda valdade asemele. Uus vald saab olema pindalalt ja rahva-arvult Saaremaa suurim. Volikokku valitakse 19 inimest - 99 kandidaadi seast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuue avalik-õigusliku ülikooli rektori hinnangul on kõrghariduse rahastuskriis viinud selleni, et lisaraha ta kannatab. Kõrghariduse kvaliteet senise alarahastatuse tõttu on näiteks Tallinna ülikool sunnitud sügisel õpetust koomale tõmbama. Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik. Me oleme kokkuhoiu nii-öelda teises faasis juba omadega ja mitte lihtsalt ei vähenda üliõpilaste valikuvõimalusi õppekavade sees ja ei suuna õppejõudusid teiste töölõikude juurde vaid juba ka koondame vastuvõttu ja koondame õppekavasid. Sellel suvel on Tallinna Ülikoolis vastuvõtuks avatud 10 protsenti vähem õppekavasid kui aasta tagasi. See tähendab, et me tegelikult juba oleme asunud oluliselt vähendama eestikeelse kõrghariduse mahtu ja erialade valikut. Kui me peame samas suunas veel ka järgmisel aastal edasi liikuma, siis ei saa seda nimetada kuidagi teisiti, kui Eesti kõrghariduse lagunemise alguses. Rektorite hinnangul vajab kõrgharidus järgneva nelja aasta jooksul vähemalt 300 miljonit eurot lisaraha. Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Kindlasti tuleb pidurdada see rahastusallakäik, mis on kujunenud viimastel aastatel ja see tähendab, et teed olemasolevale kõrghariduse tegevustoetusele peaks lisanduma järgneval neljal aastal vähemasti viieteistprotsendiline lisarahastus. Et see aitaks sellisel juhul ära hoida kõrghariduse rahastuse languse, mis on, on praeguseks kujunenud ja pikem perspektiiv rahastuse osas tähendab seda, et, et kogu see temaatika peaks olema järgmiste riigikogu valimiste üks üks peateemadest. Et ei oleks konsensus, missuguse rahastusmudeliga missugustel eesmärkidel kõrgharidust Eestisse vaja on. Haridus ja teadusministri Liina Kersna sõnul pole rektorite tänane avaldus haridusministeeriumile üllatus. Kõrghariduse rahastamisest on räägitud ka praeguste koalitsiooniläbirääkimistel. Kõrghariduse rahastamine oli teemaks koalitsioonikõneluste alguses ja rektorid on teinud suurepärast tööd erinevate poliitiliste, erakondade ja poliitikutega. Nii et täna on väga laialdane ühiskondlik mõistmine, et kõrgharidus vajab lisaraha. Ma olen täitsa kindel, et järgmisel aastal kõrghariduse tegevustoetus kasvab ja ma väga loodan, et ta kasvab 15 protsenti, see tähendab pea 25 miljonit eurot kõrgharidusvaldkonda lisaks, aga me peame seisma selle eest, et see kasv jätkuks ka järgnevatel aastatel. See on ka siis nõudmine, et vähemalt neli aastat peaks olema 15 protsenti kasvu. Rektorid viitasid ka kõrghariduse rahastamismudeli muutmise vajadusele. Liina Kersna kinnitusel on neid mudeleid ministeeriumis ka analüüsitud. Kuidas rahastusmudelit muuta, on aga pikem küsimus. Ma olen väga nõus rektoritega, kõrghariduse rahastamine on väga see kõrge ühiskondliku mõjuga otsus ja kõik erakonnad peaksid ka välja pakkuma siis valimistel oma rahastamismudeli selleks, et, et meie noored saaksid Eestis kvaliteetset kõrgharidust ja me saaksime nende väljakutsetega ühiskonnana hästi, hakka kama, mis meil ees seisavad, aga igal juhul see peab olema valimiste üks peateemadest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuue avalik-õigusliku ülikooli rektorid tegid ühisavalduse kõrghariduse rahastamisest. Nende sõnul on ülikoolidel praeguse taseme hoidmiseks vaja lisaraha 25 miljonit eurot ja sealt edasi peaks kõrghariduse tegevustoetus kasvama 15 protsenti igal aastal järgmise nelja aasta jooksul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKüsitluse tulemused näitavad, et erakondade toetusprotsendid püsivad statistilise vea piires novembriga samal tasemel. Poliitikaelus on olnud küll ridamisi skandaale, ent need näivad pigem mobiliseerivat nii valitsuserakondade kui opositsiooni toetajaid, ütles Turu-uuringute aktsiaseltsi uuringujuht Juhan Kivirähk. Endiselt on liider Reformierakond 29 protsendiga teisel kohal Keskerakond 25 protsendiga, EKRE toetus on 17 protsenti, sotsiaaldemokraatidel 10 ja isamaal viis protsenti ja sama palju kui isamaad toetatakse siis ka parlamendivälist Eesti kahtesada samuti viis protsenti. Eestimaa rohelisi toetab kolm ning vabaerakonda ja elurikkuse erakonda üks protsent valijaist. Viimase küsitluse tulemused ei erine ühtlasi oluliselt erakondade tulemustest riigikogu valimistel. Erandiks on erakond isamaa, mis on valimistulemusega võrreldes kaotanud umbes poole oma toetusest, ütles Kivirähk. Pikemas trendis siis vahepeal kohe pärast valimisi hakkas langema Keskerakonna toetuse kasvama Reformierakonna oma aga nüüd jällegi sügisperioodil, paistab, et nende kahe erakonna toetused jälle liiguvad nii-öelda valimistoetuse suunas ja teineteisele lähemale, nii et paistab, et erakonna valijad tasapisi selle erakonna tagant lahkuvad, kui näevad, et erakond vaatamata suurele võidule valimistel oma seda jõudu poliitikas realiseerida ei suuda. Keskerakonna valijad jällegi, kes valimiste järgselt võib-olla olid koalitsioonis pettunud, näevad, et Jüri Ratas vaatamata vastuolulisele koalitsioonile suudab küllalt hästi seda koalitsiooni koos hoida ja, ja ohjata, nii et, et ilmselt eelkõige tänu Jüri Ratase osalusel on Keskerakonna toetus taastumas. Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitlus toimus 28.-st novembrist kuni üheksanda detsembrini. Vastajailt küsiti nende eelistuste riigikogu valimistel. Juhul, kui valimised toimuksid eeloleval pühapäeval. Valimisealisi kodanikke oli küsitletute seas 846.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakondade toetuses pole võrreldes novembriga toimunud olulisi muutusi. Seda näitas Rahvusringhäälingu tellimusel läbi viidud Turu-uuringute Aktsiaseltsi küsitlus. Esikoht kuulub endiselt Reformierakonnale, mille poolt hääletaks riigikogu valimistel 29 protsenti neist valijaist, kellel on valimiseelistus. Isamaa on valimiskünnise piiril.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEkstreemsemaid temperatuure ei talu eeskätt mõned kosmeetikakaubad, toidu ja joogikaubad või mõned elektroonikaseadmed. Nii ütlesid Tellasmart posti kliendi kogemuse juht Triin Parmsoo. Kui need kaubad jäävad kuskile välja külma või niiskuse kätte just pikemaks ajaks, siis nad võivad nagu tõsiselt kahjustada saada. Aga olen aru saanud, et noh, näiteks ka kosmeetikatoodete puhul piisab tegelikult väga lühikesest ajast, isegi kui temperatuur on nende jaoks vale, siis on nende konsistents rikutud ja tegelikult nad ei ole enam kasutamiseks kõlbulikud. Itella Smartposti pakiautomaadid on kõik siseruumides, seetõttu Itellapakke külm ei näpista. DPD ja Omniva pakiautomaadid asuvad aga valdavalt väljas, kõneleb DPD müügi ja turundusjuht Janek Kivimurd. Tegelikult kogemusele tuginedes siis külmakahjustuse tekkimise esineb aasta jooksul üliharva. Arvestades veel seda, et DPD paki automaatidest võetakse, mis asuvad kõik eranditult väljas pakid välja keskmiselt kuue tunni jooksul. Komniva operatsioonide juht Evert Rööpson ütles, et külmakahjustusi esineb kaupadel aasta jooksul väga harva, sest ekstreemseid temperatuure on harva ning enamasti tulevad inimesed pakkidele ka kiiresti järele. Neljandikule pakkidest tullakse järele esimese nelja tunniga, kolmveerandil aga samal päeval. Üleskutse inimestele, et tulla oma pakkidele võimalikult kiire järgi, see on siis ka nagu inimese enda vastutus, et mis tema saab teha selleks, et igasuguseid nagu riske võimalikult minimaalseks viia, sest ega, ega tegelikult kõigi tarneahelate puhul teel pakiautomaati, olgu see pakiautomaati sees väljas tegelikult on ka välitingimustes, et noh, piltlikult öeldes näide on selline, kui hommikul kaubik panna pakke täis pakid sõidavad kaubiku kogu päeva jooksul järgi, kus need siis väljastatakse, siis seal kaubikus olles, ta on samuti täiesti juba miinuskraadide ja nii-öelda välitingimuste käes ehk see, kus ta nii-öelda lõpuks väljastatakse. Et see ei oma enam nii suurt tähtsust. Omniva ei soovi pakiautomaati viia ka siseruumidesse. Seda seetõttu, et 10 kuni 15 protsenti pakkidest võetakse pakiautomaadist välja just nimelt öötundidel. Ajavahemikus üheksast üheksani.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pakiautomaatide käitajate kinnitusel esineb pakkides saadetavate kaupade külmakahjustusi üliharva. Oluline on aga, et tellijad oma kaupadele võimalikult kiiresti järele läheks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva volikogu opositsioon heidab linnalehele ette poliitilist kallutatust, kuna opositsiooni esindajate arvamused ajalehe veergudele ei pääse ja kohaliku ajalehe turu solkimist räägib volikogu fraktsiooni Meie Narva liige Katri Raik. Me palume komisjonilt seisukohta, kas on tegemist linnaelanike informeerimiseks ette nähtud väljaandega või on tegemist kallutatud ajalehega, kes siis näitab ühte linnavolikogu osa äärmiselt positiivses valguses lausa kangelastena, ja siin on ikkagi küsimus, kas Narva linnaleht ei ole ebaaus konkurents kohalikele ajalehtedele, et kas ei ole siis turu solkimine või me eksime oma hinnangus? Hiljuti ametisse astunud sihtasutuse Narva linnaleht juhatuse liige Andrus Tamm kinnitabki, et opositsioon eksib. Tegu ei ole mitte ühe poliitilise jõutegevuse kajastamisega, aga linnas toimuva kajastamisega aga kindlasti mingisuguseid muudatusi me praegu lehes teeme ja kindlasti me oleme avatud erinevatele arvamustele. Andrus Tamme arvates võib tegemist olla volikogu opositsiooni ja järelevalvekomisjoni kokkumänguga. Ja siinkohal tekivad küsimused, kui objektiivne see pöördumine on, Katri Raik, kes on teadupärast sotsiaaldemokraat ja samamoodi ka komisjoni liige Liisa Oviir, samuti on tegemist sotsiaaldemokraadiga. Nii et ma näen siin poliitilist rünnakut pigem. Kommenteerib erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni aseesimees Kaarel Tarand. Alati on keegi, kes on kellegi parteikaaslane, otsustame me ju faktide ja tõendid, mitte oma maailmavaateliste tundmuste alusel. Kaarel Tarandi sõnul pole omavalitsuslehtede poliitilises kasutamises midagi üllatavat. Tegemist on ju tüüpilise nii-öelda poliitilise murega viimastel aastatel, et võimulolijad kasutavad oma seda kohaliku omavalitsuse väljaantavat infolehte poliitiliseks propagandaks. Kuna erakondade rahastamise järelevalvekomisjon kontrollib, nagu nimigi ütleb erakondi ja mitte kohalikke omavalitsusi, siis meie saame komisjonis vaadata asja eeskätt sellest küljest. Et kas lõpptulemus on olnud poliitiline reklaam tingimustel, mis ei ole teistele kättesaadavad ja kas siis selle eest on tasutud omavalitsuse avalikest vahenditest. Kui on tasuta, siis ollakse keelatud. Annetus. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon arutab Narva opositsiooni pöördumist kahe nädala pärast. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva volikogu opositsioonisaadikud paluvad erakondade rahastamise järelevalve komisjonil uurida maksumaksja raha eest ilmuva Narva Linnalehe tegevust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEdasi, kolhoosikeskuses Iisc ja tamme all ütlesid NLKP keskkomitee poliitbüroo liikmele, NSV Liidu ministrite nõukogu esimehele Nikolai Šuškovile ja teda saatvatele EKP keskkomitee esimesele sekretäri Karl Vainole ja vabariigi ministrite nõukogu esimehele Bruno Saulile. Tere tulemast vabariigi agrotööstuskomitee esimees Heino Veldi partei Pärnu rajooni komitee esimene sekretär Valter Udam, täitevkomitee esimees Rein Kirs, rajooni ATK esimees Mihkel Kallaste ning edasi kolhoosi esimees Vello Prints. Rahvariides neiud kinkisid külalistele lilli, seejärel tutvuti nägusa keskuse hoone ja majandi tööjärjega käidi Libatse farmis, kus seltsimees Ruskovil oli põhjalik jutuajamine farmirahvaga. Libatse farmi rahval oli, mida näidata ministrite nõukogu esimehele seltsimees Šeskovile. Teil on ju näitajad väga head, praegu juba peasootehnik Sim ott on vist juba üle 5000. 5200 on juba käes sellel farmil ja ja loodame, et aasta lõpu lõpetame 5750 kilogrammi lehma kohta. No millise mulje jättis teile siis peaministri külas kõik väga hea mulje jättis, väga südamlik ja sümpaatne kodune õhkkond oli veel farmis? No esialgu ikka närv erisite küll, ma käisin natuke varem siin. Me närveerisime juba nädal aega ette, ei näe, erinud täna üksinda. Aga nüüd siis pärast kohtumist. Soe tunne on südames. Nikolai Rõžkov külastas ka perekond Merisaarte kodu. Siin libatses. Teil on kena ühe pere, elad. Jah, me elame siin majas varsti juba kaheksa aastat. Ja mis ametit siis peate? Mina töötan sootehnik, seleksionärina ja abikaasa, mina olen autojuht. Juttu sai siis päris mitmest asjast muidugi kõneldud, aga eks ikka sellest elamisest olemisest, kuidas seltsimees uskovile. Paistis, et meeldis, oli rahul, vaatas kõik üle, toad oli huvitud saunas kõik ja vaatas arvas, et elame küllaltki hästi. Põhiliselt juttu tuli ka pärast loomakasvatusest, kuna mina töötan sootehnikuna, seltsimees Vaino ja seltsimees Sauli ja seltsimees Veldiga arutati põhjalikult, kuidas ikkagi piimatoodangut veel tõsta ja mis selleks vaja on. Vabariigile arutati just valgutootmise probleemi, et on vaja rapsi rohkem kasvatada. Selline väike jutuajamine oli neil siin. Aga meie majapidamisega jah, tutvus päris põhjalikult. See aasta lõpeb teil hästi huvitavalt ja toredalt, jah, nii kõrgelt külalisi ei ole siin majas olnud ja vaevalt et kunagi veel tuleb. Aga mine tea, edasi, kolhoosion kuulus ju. Kolhoosi esimees Vello Prints, sööd ühikuid, tänavu jälle üle 4000 harite oma hektarilt, jah, sel aastal saime jälle üle 4000 kätte ja loodame, et ka edaspidi see number püsib ja, ja suund on ikkagi viie poole. No eks siit siis tulevad ka need need lihatonnid ja piimakilogrammi. No eks sööta on ikka jah, liha ja piima alus vundamendiks, kui sööta ei ole, ega siis liha ega piima ei tule, söödabaas peab olema tugev, sõidubaas peab arenema vastavalt loomakasvatuse vajadusele siis et oleks sööt ikka balansseeritud, jätkuks valku ja siis tuleb toodangut. Ja siin seltsimees raskovile rääkisid ka karjatalitajad sellest vabariigi ministrite nõukogu esimehe esimene asetäitja, agrotööstuskomitee esimees Heino Veldi. Et praegu veel ikkagi see farmitehnoloogia, need seadmed ei rahulda. Siin ei ole lõpuni lahendatud. Lüpsikarjafarmi mehhaniseerimine eeskätt seetõttu, et palju kulutatakse veel käsitsi tööd. Söötade etteandmisel. Ei ole töökindlaid, söödajagajaid, söödajagajad puuduvad meil pika heina pika haljasmassi ettejagamiseks. Ja mis kõige halvem on see, et Nad on üha tihti katki ja nendel on madal töökindlus, neid küsimusi ka siin lüpsjad ja edasi kolhoosi spetsialistid ütlesid välja. Kaks päeva tutvus meie vabariigi eluga NSV Liidu Ministrite nõukogu esimees Nikolai Rõžkov. Et kaks päeva on küllalt lühike aeg, kuid meie vabariigi ministrite nõukogu esimees Bruno Saul jõudsite näidata küllalt palju vist. Jah, selle kahe päeva jooksul jõudsime tutvustada seltsimees Roskovile mitte ainult Tallinna uussadamat mille vastuvõtmise pidulikule üritustele ta saabus koos Soome peaministri Kalevi Sorsaga vaid ka tänase päeva jooksul. Meie põllumajandust Pärnu rajooni Edasi kolhoosi kollektiivi ja tootmisnäitajate vara ning muidugi selle sõidu jooksul, mis me sinna sõitsime, tagasi jõudsime samuti meie tööstustoodangut põhiliselt rahvamajandussaavutus näituse ekspositsiooni varal. Ning lõpuks nüüd toimus ka vabariikliku aktiivi koosolek, kus seltsimees Roskov esines põhjalikult püstitades ülesandeid tulevaks aastaks, lähtudes rahvamajanduse plaanist ja 27. kongressi otsustest tulenevatest ülesannetest. Ma usun, et kõik see oli vajalik nii meile kui ka temale tutvumaks, konkreetsemalt nii meie majanduse, kultuuri kui ka inimeste tööga ja tegemiste ga.",
"role": "user"
},
{
"content": "NSVL Ministrite Nõukogu esimees Nikolai Rõžkov on külas Haapsalu rajooni Libatse kolhoosis. Räägib Libatse farmirahvaga, käib külas Merisaarte kodus. Kommenteerivad: 00:05:57 Libatse kolhoosi esmees Vello Prints, 00:06:53 ENSV ministrite nõukogu esimehe I asetäitja Heino Veldi, 00:07:45 ENSV ministrite nõukogu esimees Bruno Saul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui Rõuge vallavolikogu 12. mail vallavanemat valis, sai Rein Loik interneti teel toimunud istungil 27 poolt häält. Rõuge vallavolikogus on siiski vaid 26 liiget. Pärast istungil tehtud pausi selgus, et lisa hääl oli tulnud vallavolikogu liikme Margus Treiali pojalt. Treial selgitab, et ta ei soovinud hääletust takistada, vaid tähelepanu juhtida turvaaugule süsteemis. Kõige suurem oht on see, et kui saadetakse välja näiteks mingi list linkidega, kus on näiteks 100 inimest, tuleb sisse, siis tekib nagu suurem probleem ja, ja nende välja sorteerimine on nagu tunduvalt keerulisem. Kui keegi pahatahtlikult seda teeks, siis on ilmselt oht suurem. Volikogu liikmete hulgas tekkis küll hetkeks segadus ja tehti üleskutse hääletus uuesti korraldada. Tegelikult oli arvestatud võimalusega, et selline olukord tekib. Hääletama pääseb igaüks, kes leiab vastava veebilingi. Tarkvara haldaja, andmevara tootejuht Signe Rummo selgitab, et nii korraldatud salajasel hääletusel praagiti leitakse hääleõiguseta isikud välja pärast hääletuse läbiviimist Rõuge istungiga. Sarnane juhtum on toimunud ka varem. Sellist hääletuse tüüpi, kus tuleb hiljem isikukoode kontrollida, kasutatakse nüüd koroona ajal nii-öelda häda sunnil seda ei kasutata mitte kuigi palju, meil ei ole nüüd statistikat tehtud, et kui palju on seda juhtunud, et no on hääletanud ka nii-öelda vale inimene ehk siis sealt leiame vale isikukoodi, aga ühel puhul on see mul igal juhul küll meeles, et see juhtus. Ja mul on nagu selline mulje, et sel puhul kasutati seda lausa ka nii-öelda kontrollimiseks, et, et kas see läheb läbi, sest et see nii-öelda hääletuse läbiviijat ei üllatanud, et see isikukood sealt leiti? Volise arendamise eest vastutab linnade ja valdade liit. Liidu IKT spetsialist Henri Pokk tunnistab, et murelahendused on veninud. Kuna süsteem anti 2020. aastal rahandusministeeriumilt liidule üle koroona viirusega, on need puudujäägid valusamalt välja tulnud. Nii on uuendused nüüdseks sisuliselt valmis ja ootavad viimaseid viimistlusi ning rakendamist. Pok rõhutab, et turvariski ei ole ka praegu, soovida jääb pigem kasutajasõbralikkus. Mis puudutab üleliigsete isikukoodide poolt antud häälte kustutamisse, siis noh, süsteemi jaoks ei ole seal väga vahet, kas ta peab kustutama ühe üleliigse isikukoodi poolt antud hääle või või sadu. Protseduur on sama, et meil ei ole lihtsalt praegu sellest turvalisemat ja teenusepakkuja poolt nii-öelda garanteeritud kinnitusega hääletussüsteemi lihtsalt võtta, sest meie parlamendi ja omavalitsuse valimiste infosüsteem on selliste protseduuride läbiviimiseks selgelt liiga kohmakas. Bok lisab, et lähiajal alustatakse ka analüüsiga, et välja töötada süsteemis täielikult uus versioon. Ehk valis kaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viirusekriisis on selle tähtsus tõusnud, mistõttu on valulisemalt tunda andnud ka toppama jäänud arendus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Keskerakond ja Erakond Eestimaa rohelised juhivad Tallinna linna aastani 2021 koalitsioonileppe ühisosa lubab linna tasakaalustatud ja säästlikku arengut, muuhulgas taastatakse linnahall, mis peab tulevikus toimima. Taastuvenergia toel vaadatakse üle planeeringud, nii et ühistranspordil, kergliiklejatel ja jalakäijatel oleks mugav. Linnaosade heakorra ja keskkonnakaitse eelarved kasvavad nelja aastaga kahekordseks. Eesmärk on tuua Tallinnale ka Euroopa rohelise pealinna tiitel ja muidugi on kõige mahukam ja pikemalt arutatud punkt reidi tee arendus. Keskerakonna linnapeakandidaat Taavi Aas ütleb, et Keskerakond on valmis selles projektis natukene järele andma. Ma arvan niimoodi, et alati on hea, kui on teine arvamus laua taga ja me oleme otsustanud, et kuigi hange on välja kuulutatud 20. novembril, on hanke tähtaeg siis nii palju kui võimalik. Me teeme selles projektis muutusi mitte ainult reisitee, vaid terve Russalka, rannaala või puhkeala arendamine võiks olla see, kus me suudame koos edasi minna ja leida kompromisse. Rohelistele läheb ka üks abilinnapea koht. Tõenäoliselt loomulikult neile kõige lähedasemas valdkonnas, see on keskkond Nende jaoks ekstra tehakse juurde abilinnapea koht, tänase päeva seisuga me ei ole veel lõplikult otsustanud, kas jääb kuus või on seitse abilinnapea kohta. Aga kindlasti, millest on Tallinna linnas puudus, on tegevus, mis on suunatud infotehnoloogia arendamisele. Nii et mitte ainult sellepärast, et roheliste erakond linnavalitsusega liitub, vaid tegelikult ühe täiendava abilinnapea koha loomiseks on ka teisi põhjuseid. Keskkonnaküsimustega tegeleva abilinnapea kohale asub roheliste esimees üleaismailova. Nii on tema sõnul juhatuses arutatud, kui palju tekib tal aga võimalusi või kas lubatakse sekkuda teistesse linna jaoks olulistesse valdkondadesse. Et see abilinnapea peaks siis nii-öelda vaatama ka teistesse valdkondadesse ja juhtima neid siis sinna rohelisele teele saate tuua mõned näited näiteks teede planeerimisest, mis otseselt praegu ei ole keskkonnateemana linnavalitsuses, siis seda saaks nii-öelda anda soovitusi, et kuidas teha paremini rohelisi valikuid. Üks projekt on reidi tee, millest te olete väga palju rääkinud. Järgmised viis aastat ei saa ju tegeleda ainult reidi teega, et mis on veel need suuremad projektid. Mina ise näen, et prügi sortimine on üks suur, väga suur teema mida oleks vaja paremini lahendada Tallinnas, meil on koalitsioonilepingus sees ka see mahetoidu teema arendamine. Me oleme oma seisukohtades vabad, neid selles mõttes ei tsenseerita. Ja kui tõesti peaks juhtuma selline olukord, kus meie põhimõtetele risti vastupidiselt tegutsetakse, siis meil on alati võimalus ennast taandada. Te ei karda läbikukkumist. Teate asju peab proovima, kui ainult karta ja mitte midagi teha, siis ei olegi võimalik mingeid muutusi läbi viia. Mida arvab sellest lepingust linnavolikogu opositsioon, kõigepealt sotsiaaldemokraat Rainer Vakra. Ma arvan, et see on selline hea näide sellisest poliitilisest, must kunstist või poliitilisest trikist, kus luuakse illusioon koalitsioonist. Aga tegemist tegelikult on ju puhtalt mitte koalitsiooni, vaid dekoratsiooniga, et selge on see, et tegelikkuses rohelistel mingit võimu ja sõnaõigust ei saa olema, aga Keskerakonna poolt kindlasti poliitiliselt nutikas käiku ja nagu ka meie siin täna hetkel seda nii-öelda arutame, nii et ma arvan, et, et nemad võivad oma tööga kindlasti rahul olla, et nad on saanud roheliste erakonna nii odavalt enda rüppe. Ja Martin Helme Ekrest. See on Keskerakonna poolt maru kaval käik muidugi, et nad tegelikult ju otsisid seda viigilehte oma ainuvõimule juba kohe peale valimisi, eks sellepärast nad juba meiega kokku said, et kompida siin meelsust ja nad leidsid endale siis süüdlase kellega koos valitsedes, kelle kaela asju ajada. Ning reformierakondlane Kristen Michal Ta pigem tegelikult annab sõnumi eeskätt võib-olla sinna roheliste ja sotsiaaldemokraatide valijatele, et nende esindatus on nüüd linnavalitsuses olemas ja noh, võib-olla paneb ka rohelistele mõningase koormuse Keskerakonna puhul selliste noh, ütleme korruptsioonijuhtumitega või näiteks ka prügimajanduse kõikide selliste asjade kordategemiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakond lõi käed valimistel volikokku mitte-pääsenud rohelistega ja annab nende hallata pealinna keskkonna valdkonna. Rohelised saavad sellega ühtlasi kohustuse viia ellu Reidi tee projekt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKõrge koroonaviiruse levikuga riikidest Eestisse tulijaid ootab lennujaamas lauakestega ruum, kus tuleb täita kinnitusleht liikumispiirangute täitmise kohta. Ühelt poolt on selle eesmärk inimest tema kohustustest ja võimalustest teavitada, teisalt tema liikumiste kohta andmeid koguda. E-riik Eesti pakub lahenduseks paberit ja hunnikut, pastakaid, millega kõik nii hästi kui oskavad käsitsi oma andmeid kirjutavad. Keskpäevaselt Edinburghi lennult saabunud Martti ja Sharon ei nurise. See on lihtne, lihtsam kui enamuses kohtadest. Kas te ei arva, et paberitäitmisest ja pliiatsite jagamisest oleks parem, kui see oleks internetis? Kindlasti, aga kõigil ei ole ligipääsu internetile ja see võib ka olla. Probleem võib olla äpp või kood, mida saaks kaneerida. See oleks lihtsam. Kui lennult tuli vaid paarkümmend inimest, siis samasse väiksesse ruumi loetud laudade taha püüavad end korraga ära mahutada ka suuremate lendude viis korda suuremad seltskonnad. Politsei ja piirivalveameti põhja prefektuuri piiripunkti juht Raavo Järva See ei ole kindlasti hea jah, sest mingitel hetkedel on, seal võib isegi öelda nädala lõpus, kus on hilisõhtused, lennud, kus inimesed siis näiteks tulevad, on ju Frankfurdi lennuga, kus siis jällegi omakorda paljud lennud tulevad kokku ja siis inimesed lendavad siia Eestisse, siis on reisijaid seal võib-olla 100, mis me ise nagu enda poolt seal saame soovitada ja öelda on see, et noh, tuleb ikka neid samu reegleid jälgida, kui sa ei taha, sa ei pea sinna laua äärde minema praegu seda lehte täitma, ootad ära, kui teised inimesed teevad ära, käsi saab puhastada. Aga jah, nende lehtede täitmine ta, ta on jah, üsnagi tülikas reisijale kindlasti. Nõus. Ankeedid saaks eelnevalt arvutis täita, välja trükkida ja kaasa võtta, aga enamus reisijatest ei tea seda. Samuti on keerukas korraldada ankeetide eeltäitmist lennukites. Nii ootab politsei digilahenduse valmimist terviseameti peadirektori asetäitja Marianne härma. Lennujaamas peaks selles mõttes olema tööprotsess paremini läbi mõeldud, et inimesed hajutatud seal ikkagi seda informatsiooni saavad ja väljatöötamisel hetkel on. Koostöös PPAga Terviseamet loovad sellist veebilehe ndust. Politsei ja Tallinna lennujaam kinnitavad rahvusringhäälingule, et suurema ruumi loomiseks ankeetide täitmiseks on samuti vähe võimalusi ning nad loodavad digilahenduse kiirele valmimisele. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõrge koroonaviiruse levikuga riikidest Eestisse tulevad reisijad peavad lennujaamas täitma kinnituslehe liikumispiirangute täitmise kohta, mis praktikas tähendab vahel hulga inimeste koondumist väiksele alale ja ühiste pliiatsitega paberite täitmist. Lennujaam ja politsei ootavad Terviseametilt digilahendust, Terviseamet omakorda soovitab selle valmimiseni inimesi paremini ruumis hajutada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna linn ning majandus ja kommunikatsiooniministeerium on jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele, et osa Peterburi tee rekonstrueerimisele kuluvast rahast tuleb riigilt. Projekteerimise on lubanud kinni maksta linn, kuid kogu tee-ehitus ainult enda taskust kinni maksta käib Tallinnale üle jõu. Kuigi otsust ehituskulude jagamise kohta ei ole, ütleb majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Ailan, et riik on ka varem näiteks Haabersti ja Ülemiste ristmikele linnaga head koostööd teinud ning ta ei näe põhjust, miks see Peterburi tee puhul ei peaks jätkuma. Kailani sõnul on varem riigi toetus ulatunud 70-st protsendist 85-ni. Meie nii-öelda sõnum on kindlasti selles osas, et selle projektiga tuleks edasi minna. Linn peaks välja selgitama siis selle lõpliku maksumuse projekteerima läbi lahenduse ja siis me saame ka sellest rahastusest täpsemalt rääkida, sellepärast et, et raske on enne rääkida numbritest, kui me ei tea lõplikku, nagu maksumust. Tallinna keskkonna ja kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesialliku sõnul on projekteerimise sisendiks olev liiklusanalüüs tehtud ja lähiajal kuulutatakse projekteerimise hange välja. Tegemistega loodetakse püsida sellises graafikus, et varem välja käidud ehituse alustamise tähtaeg 2022. aasta jääks paika. Kindlasti on selle töö eelduseks päeva liiklussõlm, sellepärast et seda raskeliiklust siis ehitamise ajaks ümber suunata. On oluline, et, et väo liiklussõlm on valminud ja, ja selle ehitustöö tähtaeg ongi 21. aasta lõpp. Nii et igal juhul see ajakava meil praegu vastavalt sellele on paika pandud ja, ja kava kavatseme sellest kinni pidada. Kailani sõnul on riik järgmisest aastast linnades toetamas rohkem projekte, mis edendavad ühistransporti ja parandavad säästva transpordi liikuvust. Ka uuenenud Peterburi tee võiks olla pigem mõnus linnatänav ja mitte jääda ainult kõladaks transpordikoridoriks, kirjeldab Kailan. See tähendab siis heitgaaside vähendamist, liikuda ühistranspordi kasutamise suunas jalgsi, jalgrattaga liikuvuse suunas. Seda oleks mõistlik iga nii-öelda transpordikoridori planeerimisel siis arvestada ja võimalusel arvestada ka seda selle praeguse nii-öelda siis Peterburi tee projekteerimisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linn liigub Peterburi tee projekteerimise ja rekonstrueerimise plaanidega ajakavas. Riik on põhimõtteliselt valmis ehituskulu linnaga jagama, kuid mis mahus täpselt, selgub pärast projekti valmimist ning ehitushinna väljaarvutamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKorraldajate hinnangul käis täna kohalikku toitu proovimas üle 6000 inimese, räägib toidulaada žürii esimees juuri, saia. Inimesed on oodanud seda kaua aega ja see tuligi ja see põhimõtteliselt ainult selleks, et tunda rõõmu nüüd elamise üle ja Narva üle. Kohalikud toitlustajad poevad kasvõi nahast välja, et laada külastajaid just oma telki meelitada. Militaarkeiteringi rohelise telgi ees küpsetati vardal liha, räägib Roger Vinni. Sel aastal maitse on sealiha, noh sellepärast me panime siia vardasse seaala karbonaadi, šašlõkka sõbrad pakuvad ka rääbist, et see on ka nagu hea valik. Toiduettevõtte leiva koduletil olid Narva silmud, mis püüdsid konkureerida kõrval asuva šašlõki telgiga, räägib Vera Butan. Parimad silmu retseptid on pannkoogid, silmuga ja silmusupp. See on väga maitsev, lausa lemmikala, kuigi suvisel ajal eelistavad inimesed grillitud liha. Laada külastajad rändasid ühe telgi juurest teise juurde ning ei teadnud, mida võtta, mida jätta? Kõik on maitsev, ei tea kohe, mida proovida. Käime ja vaatame, kõik meeldib. Mina jumaldan silmu, kuid millegipärast sõin täna kana šašlõki. Nüüd aga tahan magusat kooki. Müügi tulemusi kokku võttes leidis žürii, et kõige rohkem külastajaid käis telgis, kus pakuti tuura, šašlõki ja vinnutatud veiseliha, kommenteerib žürii esimees juri saia. Korralik toit ei ole päris Street foot ehk siis ei ole tänavatoit. See näitab, et Narva inimestele meeldib selline toit, et mitte frikad, vaid ikkagi hästi tehtud liha, siuke õrna õrgutused. See näitabki, et Narva tal on ikkagi väga hea maitse. Maitselaata peetakse Narvas juba seitsmendat aastat, seekord osales laadas 15 toitlustusettevõtet maakonna eri paigust. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas peeti täna toidulaata. Tegemist oli esimese suurema vabaõhuüritusega, mida peeti Narvas peale koroonakriisi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEKRE esimees Martin Helme loodab endiselt, et senine koalitsioon jätkub. Ma arvan, et see, et Jüri Ratas võttis poliitilise vastutuse ja astus tagasi, on on väga riigimehelik ja mõnes mõttes ikkagi lööb õhku puhtamaks ja see on, ma arvan, väga hea eeldus sellele, et valitsuse vahetumine ei tähenda koalitsiooni vahetumist. Et need ei ole omavahel automaatselt seotud. Et meil on tegelikult ju ühisosa, on päris tugev ja, ja koostöö on olnud kahe aasta jooksul ka minu meelest ikkagi mida iganes väljaspoolt on nähtud ja arvatud seal nii-öelda töölaua ümber istudes toimiv olnud. Nii et vähemalt meie erakonnas valmisolek proovida leida viis edasi sellesama koalitsiooniga on olemas. Keskerakonna aseesimees Mailis Reps ütleb, et kõik on võimalik. Poliitteoreetiliselt on tõesti erinevaid kombinatsioone ju võimalik selles koosluses luua, et kui võib-olla siin ajalooliselt on olnud sellised ütleme, koalitsioonide moodustamisel teatud takistusi ja punaseid jooni, et siis peab ütlema, et vast viimase 20 kuu jooksul on kindlasti eriarvamusi olnud antud koalitsiooni sujuvasele, aga, aga see võimalikkuse on tõestatud nii, et on võimalik. Tänase kolmikliidu on võimalik moodustada vähemalt teist kaks kombinatsiooni, kolmikliitu on võimalik moodustada kaksikliit, et neid kombinatsioone on ja, ja loomulikult on võimalik, et seda, seda veab Reformierakond, Keskerakond, alati on võimalik, et keegi teine võtab initsiatiivi. Aga suure tõenäosusega me peame ka nentima, et Jüri Ratas on oma sõna öelnud, et tema ei ole järgmine peaminister, et selles mõttes ei ole nagu selline mäng, et astus tagasi ja siis kahe nädala pärast astub uuesti ametisse, et tema on oma oma sõna öelnud. Reps lisab, et isegi kui praegune koalitsioon peaks jätkama kõik kaugeltki samaks ei jää. Huvi koalitsiooni jätkamisele on tõesti väga selgelt laual loomulikult teatud tingimustega, aga ka mitte täpselt samas koosluses, mis tähendab seda, et kõik osapooled peavad tunnistama, et teatud väga keerulistel teemadel me peame leidma siin ühiskonda rahustavamad sõnumid, nii et midagi ei ole selles mõttes täpselt sama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mailis Reps: isegi praeguse koalitsiooni jätkamisel peaminister vahetub. Arvamusi järgneva koalitsiooni osas on tulnud erinevatel poliitikutelt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nProkuratuur alustas kriminaalmenetlust seoses Rakvere linnavalitsuses aastatel 2005 kuni 2009 aset leidnud riigihangetega ja eile otsis politseiga Rakvere linnavalitsuse läbi linnapea Andres Aadla, millest on tekkinud politsei huvi Rakvere linnavalitsuse riigihangete vastu. Ma usun, et politsei teeb oma igapäevast tööd, nii nagu ka varasematel aastatel on Rakvere linnas läbi viidud riigihangete vastu huvi tundnud riigikontroll, riigihangete amet, samuti erinevate riiklike institutsioonide järelevalveorganid, usutavasti politsei teeb oma tavapärast tööd arvatavasti siis mingisuguse avalduse või esituse alusel, nii et selles mõttes ei oska seda kuidagi hetkel rohkem nagu kommenteerida. On teil põhjust arvata, et huvi Rakvere linnavalitsuse vastu tekkis seoses koalitsioonipartnerite muutusega? Ma ei tahaks siin poliitikat praegu mängu tuua, aga võib-olla kõrgendatud huvi omavalitsuste tegevuse vastu võib-olla olla ka ka tõesti poliitiliselt mõjutatud, kuigi ma politsei tegevuses seda ei tahaks nagu uskuda, kuna ma oma väga palju informatsiooni ja minuga ei ole isiklikult nagu suheldud, siis ma tõesti ei oska küll arvata selle protsessi aluseks olevat dokumentide sisu. Suhtume asja täiesti rahulikult, kuna Rakvere linna on nii põhjalikult varasematel aastatel kontrollitud kõikvõimalikud kahtlustused, võib-olla minu isiku võib-olla mõnede teiste isikute suhtes on minu hinnangul kantud ikka puhtast emotsiooni t ja võib-olla ka sellisest poliitilise kuvandi loomise taustast, mida võib-olla tahetakse praegu teha, aga ma võin siiralt kinnitada, et kõik riigihanked, protseduurid on läbi viidud Rakveres seaduslikult parimat head õigusliku tava arvesse võetud, nii et selles mõttes las politsei teeb oma tööd ja laskem omavalitsustel oma tööd teha ja mis on meil kõigil Eestis riigis parem elada. Te olete täna Narvas, Narva linnavõimude tegevus on ka politsei luubi all. Kas teil on omavahelised konsultatsioonid? Ma ei tea, kas on üldse täna Eestis omavalitsus, mis ei oleks politseiluu peal, et kuidagi tundub see nagu natuke ka niisuguse nõiajahina politsei uurib, aga ju neil on siis praegu niisugune omavalitsuste uurimise aeg. Et tahetakse selgust luua, kuidas suhteliselt nagu keerukat õigusruumi omavalitsused suudavad nagu täita, ja tõesti, eks see riigihangete seadus on ka päris keeruka ülesehitus ga ja võib-olla iga täpitera seal tagaajamine võib ka mingisuguse tulemuseni viia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rakvere linnavalitsuse hanked õiguskaitseorganite huvi all. Prokuratuur äsjaalustatud kriminaalmenetlust ei kommenteeri, kahtlusalust pole ja linnapea Andres Jaadla on veendunud, et kõik linnas aastatel 2005-2009 toimunud hanked on seadusega kooskõlas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMöödunud aasta aprillist saati on aina rohkem inimesi üritanud USA lõunapiiri ületada. See arv on aga just viimastel kuudel märkimisväärselt kasvanud. Jaanuaris pidasid tolli ja piirivalveametnikud kinni 78000 inimest, veebruaris 100000. Põhjuseid on mitu. Pandeemia ja looduskatastroofid on muutnud Kesk ja Lõuna-Ameerika riikide majandusolukorra veelgi kehvemaks. Paljud perekonnad põgenevad ka narkokartellide vägivalla eest. Guatemalast pärit asüülitaotleja Felipe Figeroa. Lahkusime, sest meie riigis valitseb ebakindlus ja seal ei looda piisavalt töökohti. Seega me jahime Ameerika unistus ja kavatseme taotleda asüüli. See on unistus, mida kanname sellest ajast, kui perega lahkusime. Jumala eest, ma loodan, et jõuame selleni. President Joe Biden hakkas oma eelkäija Donald Trumpi immigratsioonipoliitikat muutma esimesel ametipäeval. Ta lõpetas piirimüüri ehituse ja lubas uuesti kokku viia piiril lahutatud perekonnad. USA meedia andmetel on administratsioonil plaanis ka kiirmenetleda asüüli taotlevate perekondade juhtumeid ja vabastada nad hiljemalt kolm päeva pärast saabumist. Samas on seni enamik inimesi piirilt tagasi saadetud, tuginedes eelmise administratsiooni koroonaviiruse leviku reeglile. Riiki on lubatud saatjata lapsed, kellest 3200 on ajutistes varjupaigakeskustes, mis võitlevad ülerahvastatusega. Inimõigusgrupi kindasepresident. Jennifer Potkul. Me oleme mures, et lapsed veedavad pika aja nendes piirivalveameti varjupaikades, sest need ei ole lastele sobivad. Valge maja pressiesindaja Jen Saki. Onutsiooni liikmed töötavad iga päev, et tagada nende laste turvalisus ja viia nad võimalikult kiiresti piirivalveameti keskustes alalistesse, varjupaikadesse, kus nad pääsevad ligi haridusele, tervise ja vaimse tervise teenustele, õigusabi le ja nii edasi. Kongressi vabariiklased leiavad, et piirile saabub aina rohkem inimesi, sest Biden i administratsioon on andnud märku, et USA uks on kõigile avatud. USA esindajate koja liige vabariiklane Debilesko. Ta ärgitab neid väikeseid lapsi alaealisi reisima tuhandeid kilomeetreid, sõltudes ohtlike kartellide arvust. Texase kuberner Greg Abbott. Ainuüksi sellel aastal peeti juba kinni 800 kriminaalse taustaga immigranti. Need olid vägivaldsed kurjategijad, kes olid eelnevalt USA-s arreteeritud, riigist välja saadetud ja nad tulid uuesti üle piiri. Nende hulgas oli 78 seksuaalkurjategijat ja 62 kuritegeliku ühenduse liiget. Bideni administratsiooni aga süüdistab praeguses segaduses eelmist presidenti, kes nende hinnangul lammutas USA immigratsioonisüsteemi täielikult. USA sisejulgeolekuminister Aleandru Morkas. Me ei ütle, et ärge tulge, me ütleme, et ärge tulge praegu, sest suudame peagi neile luua turvalise ja korraliku protsessi. Piiriametnike sõnul oleks turvalisuse tagamiseks vaja nii müüri rohkem inimjõudu kui ka paremat tehnoloogiat. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA lõunapiirile saabub iga päev aina rohkem asüülitaotlejaid. Nende hulgas on sadu saatjata lapsi, mis on tekitanud ülerahvastatuse alaealistele mõeldud ajutistes varjupaigakeskustes. Kongressi vabariiklaste hinnangul on sisserändajad vastanud president Joe Bideni kutsele, administratsioon aga süüdistab eelmist valitsust immigratsioonisüsteemi lõhkumises.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPresident Volodõmreenski tõdes tänases videopöördumises, et Ukrainast suure tõenäosusega on NATO liige, et ei saa. Kiiev vajab uusi suhtlusformaate läänega ja eraldi julgeoleku garantiisid, ütles ta pisut enne seda, kui jätkusid kõnelused vene ja Ukraina delegatsioonide vahel. Lahingupildis täna suurt muutust pole ning vene relvajõud teatasid, et plaanivad koguni vastupealetunge, kuid tasapisi on Vene vägedel õnnestunud end nihutada Kiievi mõlemale küljele. Lõunasuund on vaba ning sealtkaudu saab pealinn läänega ühendust pidada. Hommikul teatati, et täna külastavad Kiievit ka Poola, Tšehhi ja Sloveenia peaministrid. Ei tea, kas need asjad on seotud või on asi selles, et pealinna viimastel päevadel jälle rohkem pommitatud. Aga Kiievi linnapea Vitali Klitško teatas taas komandanditunnist. See kehtib alates täna õhtust kuni neljapäeva hommikus, kuni lahingute kõrval on päev otsa tegeletud inimeste evakueerimisega, kusjuures evakueerida püütakse ka Kiievist lõunas elavaid inimesi, et välistada seda, mis toimub pealinnast loodes, kus näiteks ostomellis tuli taas hoiatav näide, kui vastane avas tule evakuatsioonibusside pihta. Üks naine hukkus ja kaks meest sai haavata. Ümber piiratud Mariupolis on evakueerimise mõttes viimase aja kõige edukam päev. 2000 autotäit inimesi on linnast pääsenud ja 2000 loodab veel täna lahkuda. Okupeeritud aladel püüab Venemaa üha jõulisemalt ka endale sobivaks korda luua melitopoli. Linnapea vahistati juba mõned päevad tagasi ning on kohaliku meedia teatel nüüd Luhanskis, aga on ka neid röövitud linnapäid, kelle saatus on teadmata. Samal ajal tuleb endiselt teateid inimestest, kes kogunevad Vene sõjatehnika juurde, et seal Ukraina hümni lauldes meelt avaldada, elanike vastupanule loota. Ukraina jätkab ka tsiviilisikutele relvade jagamist. Siseministri teatel tuleb inimesel minna politseijaoskonda, tõestada, et ta tegutseb Ukraina kaitsel ning ta saab automaadi. Relvi jagatakse rinde lähedastes oblastites aga nüüd ka lääne pool Ukrainas. Väikese võidu sai Ukraina ga. Küberlahingutes nimelt vahistati äkki, kes lõi vene vägedele võimaluse Ukraina mobiilivõrke kasutada. Ühe päevaga helistati seda lahendust kasutades Venemaalt Ukrainasse üle 1000 korra. Ukraina julgeolekuteenistuse teatel tulid paljud kõned vene armee juhtkonnast, aga kuna Eestis muretsetakse, kas me suudame sõjapõgenikeli ka väärilisi tingimusi pakkuda, siis märgiks ka ära Ukraina terviseministrit kriteeriumi. Nõuded Lääne-Ukrainas tekkinud põgenikekeskuste le näiteks üks dušš peab olema 50 inimese kohta. Magamiskohad peavad olema teineteisest vähemalt 50 meetri kaugusel ja vähemalt kolm korda päevas peab sõjapõgenike elamisruume tuulutama. Ja lõpetuseks. Ukraina teatas, et vaatamata kõigele osalevad nad siiski Eurovisiooni lauluvõistlusel. Esinejad ei saa küll kohale minna, kuid salvestavad loo ette. Esitaja on kaalus orkestra ja loo nimi Stefania.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sissepiiratud Mariupolist õnnestus põgeneda vähemalt 2000 autotäiel inimestel. Tänastest olulisematest päevasündmustest Ukrainas annab ülevaate Madis Hindre.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPühapäeval teatas Siim Kallas, et ta ei kandideeri europarlamenti. Eile kinnitas ta juba meie uudistele, et ei välista ka Reformierakonna juhi kohale pürgimist. Uurisin Andrus Ansipilt, kas Siim Kallase need sammud tulid talle üllatusena. Me olime sellest Siim Kallasega varem rääkinud ja minu jaoks mitte mingisugust üllatust ei olnud. Mida see muudab Reformierakonna jaoks, kui Siim Kallas tuleb tagasi Eestisse ja Eesti sisepoliitikasse? Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa aastal 2018. Ma olen veendunud selles, et, et Siim Kallas oleks väga hea Eesti vabariigi peaminister sel ajal, kui Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa. Kui mõelda teistele võimalikele kandidaatidele, siis kedagi, kes oleks rahvusvaheliselt haardelt võrreldav Siim Kallasega, mina Eestist leida ei oska ja seetõttu mina olen veendunud selles, et Siim Kallas oleks hea Reformierakonna esimees, kes viiks Reformierakonna vastu riigikogu valimistele. Ma loodan, et Reformierakond võidab need valimised ja seejärel Siim Kallas võiks olla minu veendumuse järgi Eesti vabariigi peaminister. Ka sel ajal, kui Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa. See tähendab seda, et kõigepealt peab saama Siim Kallasest Reformierakonna juht, millal see võiks juhtuda? No kõige hiljem saab see juhtuda pärast riigikogu valimisi. Üks võimalikest kavadest on selline, et pärast Europarlamendi valimisi me selgitame välja erakonna peaministrikandidaadi, kes viib erakonna riigikogu valimistele. Ja kui Reformierakonna, peaministrikandidaadil ja Reformierakonnal läheb valimistel hästi, keda ta siis ka Reformierakonna esimeheks valitakse, põhimõtteliselt on ka kõik varasemad stsenaariumid võimalikud. Mis saab teist? No küllap mina endale tegevust leian. IRL-i esimees Urmas Reinsalu ütles, et Reformierakonna võimalik juhivahetus kahe valitsuserakonna koostööd ei mõjuta. Küll aga sooviks IRL endale Euroopa Komisjoni voliniku kohta. Ajakirjanduses on varem väidetud, et peaminister Andrus Ansip võib suunduda tööle just Euroopa komisjoni. Urmas Reinsalu. Voliniku küsimus on küsimus, kus, milles valitsus peab seisukohale jõudma ja kindlasti on olemas, nagu ma olen väljendanud oma tugevaid argumente selleks, et Euroopa rahvaparteisse kuuluv IRLi poliitik võiks olla Euroopa voliniku ametikoha täitja järgmisel perioodil. Aga see on küsimus, kus valitsus peab langetama otsuse ja kindlasti see otsus peab olema konsensus. Opositsioonierakondade juhid suhtusid Kallase naasmisesse Eesti sisepoliitikasse ettevaatlikult. Riigikogu keskfraktsiooni juht Kadri Simson. No kuna Andrus Ansip on ennast väga selgelt nurka mänginud, siis Siim Kallas tuleb ilma selle taagata, mida Ansipi valitsus endale viimastel aastatel kogunud on. Keskerakonnal omalt poolt on Kallasest mälestus kui väga tegusast ja adekvaatsest peaministrist. Selles mõttes annab see kindlasti Reformierakonnale peale järgmisi valimisi suuremaid koalitsiooni moodustamise või koalitsioonis osalemise võimalusi, kui Ansipil neid olla saaks. Mida see tähendab keskerakonnale, milliseid võimalusi see avab? Keskerakonna jaoks tähendab Siim Kallas nii-öelda kindlat valikut ehk et ta on kindlasti ettearvatavam kui milline iganes noorminister, kes sellele ametile sattudes käituks ettearvamatult. Siim Kallas on näidanud, et tema jaoks on sellised pragmaatilised valikud ja Eesti majandus esmatähtsad ja ta ei küta üles asjatut viha, et see on kindlasti talle tugevuseks. USAs visiidil viibiv sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser ütles, et Kallase tõus Reformierakonna etteotsa oli juba mõned päevad aimatav. Mikser ütles, et tema läbisaamine Kallasega on olnud parem kui Ansipiga. Ütleme nii, et sotsiaaldemokraatide eesmärk on siiski vasaktsentristlik valitsus ja, ja ma ei usu, et Siim Kallase tulek nii-öelda Reformierakonda väga-väga nii-öelda ideoloogilisel teel kuhugi poole peaks, kuigi, mine tea, sest on ennegi juhtunud, et inimesed, kes Eestis on nii-öelda lausliberaalid, on sellist euroopalikku kogemust saanuna muutunud märksa mõõdukamaks oma vaadetes. Ootame-näeme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna esimees Andrus Ansip ütles, et soovib Reformierkonna tulevase esimehe kohal näha Siim Kallast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVälisminister Haavisto sõnul on Klaskus toimunud petnud kõigi lootusi, kes kliimamuutust tõsimeeli pidurdada tahavad. Sulges eile. Mulle isiklikult oli suurim pettumus see koht, kui oli näha, et söetööstuse sulgemisplaanid muutuvad söe kasutamise vähendamise plaanideks kohtumise lõppkommunik ees millega antakse rohkem ruumi aega neile riikidele, kes tahavad söepõhist majandust pidurdada, söe kasutamise lõpetamist või koguni investeerida veelgi raha kivisöepõhisesse tootmises. Se see on paha. Haavistu sõnul saab Soome Glasgows kokkulepitust rangemat kurssi propageerida ka rahvusvaheliselt. Selles aitab Soomet hiljuti alanud eesistumisaeg Barentsi Euroarktilises nõukogus. Ei paiguta meie halduspidaja, kinnitas ta put 2035 neutraalstaja Soome plaane see ei mõjuta. Meil peab valitsus kinni 2035.-ks aastaks Kivisöe neutraalseks saamise kavast ja püüab koguni leida viise kava eesmärkide kiiremaks saavutamiseks, kui neid on. Barentsi piirkonnas on keskkonna ja kliimaprogrammi keskne roll juba sel sügisel. Tromse kohtumisel lepiti kokku, et kliimamuutuse pidurdamine on Barentsi mere riikide koostöö üks peamisi eesmärke ning Soome eesistumise ajal kogu tuleva aasta jooksul peetakse sellest kinni ja aidatakse ka kiirendada Barentsi piirkonnas vastavaid investeeringuid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Arni Alandi Romaniemi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tema sõnul Soome end Glasgow kesistest tulemustest segada ei lase ning jätkab juba varem juurutatud rangemal kursil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPiirikontrolli taastamisel sisepiiridel on kolm selget mõju majandusele, poliitikale ja inimeste igapäevaelule. Samas arusaam, et kui piirikontroll taastatakse, siis lähevad kõik piirid kinni ja keegi kuskilt ei liigu, on vale, ütleb siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi. See mõte on väga ekslik, sest kui me räägime piirikontrolli taastamist, meil on kindlasti mingi eesmärk mingi probleem, mida me üritame lahendada ja kui me praegu räägime migratsioonikriisist, siis kindlasti ei ole mõtet, et kogu Eesti riiki sellepärast kinni panna. Kui kuskilt, siis ütleme näiteks Lätist mööda maanteed ja tuuakse meile ebaseaduslikke immigrante. Nii et sellisel juhul kindlasti ei ole nagu see lahenduse piiri kinni panemine ja isegi me oleme selle taastanud, me ei pea rakendama samasuguseid meetmeid, nagu me rakendame piiriga vastu Venemaad. Et me ikkagi valime ise meetmed, mis on asjakohased ja üritame võimalikult vähe ikkagi kahjustada majandust. Aga selge on see, et iga seisak, mis on maanteel iga seisak, mis on sadamas või lennujaamas, toob endaga kaasa majandusliku mõju. Ja see majanduslik mõju ongi just konkreetselt sellest kõige suurem. Kui rääkida kogu Euroopa Liidu sisepiiridest, siis suletakse kindlasti neid piire, mis jäävad migratsioonikoridoride peale, arvab Janek Mägi. Kuid sellist üleüldist piirikontrolli taastamist ette näha ei ole. Küll aga võib juhtuda, et kui Kreeka ei suuda täita oma kohustusi Schengeni ees, siis teeb Euroopa komisjon ettepaneku kehtestada vastu Kreeka maikuus piirikontroll. Aga Eestit see otseselt ei mõjuta, sest et Eestist ei ole otse ühtegi lennumarsruuti välja arvatud tšarterilend on ju regulaarliine ja maismaa kontakti tegelikult ju Kreekaga ei ole ja suured nüüd siis inimhulgad, kes hakkaksid tungima sellepärast Eestisse, et Eestist saada Tallinnast laeva peale ja siis loota, et nad saavad märkamatult Soome või Rootsi veel. See on selline väga ebatõenäoline ja pigem jäävad ikkagi sellised pisikesed grupid, kes üritavad läbi Eesti minna Soome ja Rootsi aga sellisel juhul ei ole mingit vajadust piirikontrolli teostada. Reisijate jaoks tähendab piirikontrolli taastamine Euroopa Liidu sisepiiridel peamiselt ebamugavust ja ajakulu, ütleb Estraveli juhatuse liige Anne Samlik. See tähendab seda, et sa pead olema lennujaamades varem kohal näiteks sellised miinimum connecting time lennud sinu jaoks enam võimalikud ei ole ja kõige suurem mõju tegelikult on see nendele, kes liiguvad mööda maismaad, sest kõik need piiripunktid tuleb ületada ju järjekorras sestes ja keegi peab ka selle piirikontrolli väljaehitamise ju kinni maksma ja ma olen väga kindel, et see tuleb reisija taskust. Kindlasti toob ta pileti hinna sadamamaksude lennumaksude tõusu, lisaks meeletu aja kulu. Mida toob piiridel kaasa 2018, kui Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa Janek Mägi. Kindlasti Eesti eesistuja riigina saa olema riik, kus on piirid kõik kinni, küll aga Eesti siis e-riigina, meie prioriteet on teha seda, et piirkond oleks tõhusam, võetakse kasutusele uued tehnoloogiad, uued lahendused ja kõik muu selline.",
"role": "user"
},
{
"content": "Piirikontrolli taastamisel Euroopa Liidu sisepiiridel oleks nii majanduslik kui poliitiline mõju.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimasel ajal lennureisilt tulles ei küsita, kus sa käisid, mida nägid ja kuidas läks. Esimene küsimus on hoopis, kas keegi lennujaamas ikka sinu tagasitulekut kontrollis? Eitava vastuse peale vangutatakse pahaselt pead ja tõdetakse, et Eesti riik endiselt absoluutselt ei toimi. Riigi tõhusus seostub üha enamate inimeste peades lihtlabase järelevalvega. Sest mis mõte on tervisedeklaratsioonil või näomaskil, kui selle olemasolu ei kontrollita? Siseminister Kristian Jaani ongi saanud innustust kiitusest, mis kaasneb tõhusate reididega. Juba tormatakse kirikusse keset jumalateenistust küsitakse tõendite olemasolu treenijatelt spordisaalides kes higisena jooksevad riietusruumi koroonatõendit tooma. Kuigi koroonapassi oli juba spordisaali haldaja. Välisuksel kontrollinud. Korravalvurid raporteerivad Twitteris reididest, mille tulemusel nenditakse, et 99 protsenti inimestest kannab kaubahallides maske. Mõne üksiku eiraja nimel hoitakse terved treenitud meeskondi töös, sest osale inimestele tundub, et politsei ongi kõige tõhusam koroonatõrjerelv vist isegi tõhusam kui vaktsineerimine või inimeste ettevaatlik käitumine. Aga kõik need etteheited Eesti valitsusele muutuvad piinlikult ülepingutatuks, kui vaadata, mis mujal toimub. Näiteks on meil naaberriik, mida vabaks ja demokraatlikuks riigiks nimetada pole enam eriti asjakohane. Politseiliste vahendite pooldajate musterriik on Läti sest sealsed poliitikud tunnevad ainult raudset rusikat. Läti ekspresident Valdis Zatlers ütles, et lätlane hakkab liigutama viiruse vastu ainult siis, kui teda piitsaga lüüa kolmanda viiruselaine vastu võidelda. Absoluutselt kogu arsenaliga kehtestati erakorraline olukord, komandanditund korraldati taaskord ühiskonna täissulgemine. Ja mis oli tulemus? Viiruselaine liikus üle Eesti ja Läti täiesti identse mustriga, sõltumata totaalselt erinevatest piirangutest. Lätis oli tänavale minek pärast kella kaheksat õhtul rangelt keelatud. Täissulgemise ajal olid avatud vaid esmatarbekaupade poed. Kõik muu oli kinni. Ja taaskord ohverdati lapsed, kes saadeti koduõppele. Meil Eestis aga elas vaktsineeritud enamus koroonapassi najal edasi, nagu poleks midagi juhtunud. Elu kinnikeeramine on kallis meede. Selleks võtab Läti riik üha uusi ja uusi laene ning riigivõlg kasvab mühinal. Aga üüratust riigivõlast on ikkagi olulisem see kahju, mida inimestele sisutute piirangutega tehti. Ja ilmselt tehakse ka edaspidi. Eesti ja Läti kolmanda viiruselaine strateegiate võrdluse võiks nüüd küll järgmisteks viiruselainete ks detailselt talletada. Kui õppetund üle pingutatud ahistavate piirangute mõttetusest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Indrek Kiisler vaatleb oma kommentaaris koroona kolmanda viiruselaine õppetunde, eriti seda mis puudutab piirangute rakendamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTrans Estonia kapten, haava Piht. Vaadake, mis kell praegu on, on teil kell käe? Noh, kella ka peal ei ole, aga kohe on paari minuti pärast saamas kell 10 õhtul 22 tähendab ja üsna merereeglite vastaselt toimub siis täna siin laeval niisugune toiming mis jääb meelde ilmselt teile eluks ajaks, mis jääb meelde ka tervele Eesti rahvale. Jah, tõesti, täna on selline isegi raskelt uskumatu hetk, et ühel meie Eesti vabariigi ühisettevõtte laeval välissõidulaeval tõstetakse Eesti vabariigi sinimustvalge lipp. Firma Tallinki laev ja kuhu siis läheb esimene reis vabariigi sinimustvalge lipu all. Esimene reis kohe pärast laeva. Uue lipu heiskamist on meil Soome ja seejärel Saksamaa. Samas kõrval seisab ka Tallinki peadirektor Peeter Vegen. Mida arvate teie, kas see sinimustvalge lipu ülestõstmine tähendab seda, et teie firma laevad hakkavad nüüd seda järjepanu üles tõstma? Kõik nii palju, kui teil neid on? Loodame, ei ole ka välistatud, et me sõidame, osa laevu sõidab Soome lipu all, nii kui praegugi, Tallink sõidab senini Soome lipu all. Aga me loodame, et ka Eesti lipu all TransEstonia ei ole ainus ega viimane, mis sõitma hakkab. Mis te arvate, kas puhub see selle tuule, nüüd see sinimustvalge lipp puhub niisuguse tuulega. Meie eesti rahva hinge, et sellest mererahvast saab ka kunagi edaspidi tõelisi Eesti meremehi tulema? No Eesti meremehi on praegu on alati olnud ja loodan, et tulevikus saab neid olema veel palju rohkem, kui meil tänapäeval on. Missugune on koosseis siin praegu sellel Trans Estonial? No TransEstonial ongi põhiliselt eestlastest koosnev meeskond. Te olete ise Tallinna merekooli lõpetanud mees kunagi aga praegu on seal ka Eesti kaader, põhiliselt noored mehed, õppejõud, eestlased, kursandid, pooled eestlased, ma ütleksin, eestimaalased. Kui hea meelega näeksite neid oma firma laevades. Ma loodan, et jätkub kõigile meestele tööd ja leiba Eesti Eesti laevades tulevikus, et ei ole vaja minna kaugetele meredele tööd ja leiba otsima, et võõra lipu lipu all elatist teenida ja rasket meretööd teha. Eestlastel on omad laevad olnud ammustest aegadest ja loodame, et nad saavad olema ka tulevikus. Nii, aga nüüd me peame siis oma jutuajamise pooleli jätma, sest saabub see pidulik püha lik hetk, mil tõusma hakkab Eesti vabariigi sinimustvalge lipp. Ja see on nüüd esimene pärast pikka 50 aastat, kui ahtris hakkab lehvima sinimustvalge. Ja nii see on, ja see muidugi teeb, teeb meile palju rõõmu. Hetk, mida me oleme kaua kõik oodanud, mida me oleme lootnud ja oleme siin mootorlaeva Trans Estonia ületekile kogunenud selles, et ühtses rivis alustada toimingut, mida nimetatakse laeval pidulikuks lipu heiskamiseks. Sõna on Eesti veeameti peadirektoril härra Natan Tõnissonil. Nii tänasel õhtul on jõudnud kätte see ajalooline moment, kus esmakordselt üle 50 aasta ühel Eesti laeval ühes Eesti sadamas tõstetakse Eesti lipp. See laev väljub siin täna öösel merereisile ja külastab mitmeid välismaa sadamad ja kõikides nende riikide mere võimudele on saadud vastus, et laev võetakse vastu ja laev on teretulnud. See annab meile lootust, et aastatega jälle täitub maailma merelaevadega, mis kannavad Eesti lippu ja nii laevastiku, ka sadamat võivaksid olla Eesti rahvale tema allikaks. Lugupeetud härra kapten. Lugupeetud Tallinki president, direktor. Eesti Veteameti nimel. Annan teile täna, 30. augustil 1991. aastal välja lipupatendi, see tähendab õiguse sõita laeval Trans Estonia Eesti vabariigi riigilipu all. Lipu eiskamise momendist on laev Trans Estonia Eesti vabariigi territooriumi lahutamata osa ja temal on kohustus täita Eesti seadusi. Ta on Eesti juristiktsiooni all, aga samuti tal on privileegid ja õigused, mis kehtivad Eesti lipule. Soovin teile edu. Aitäh, hoides enda käes Eesti vabariigi nimel välja antud esimest laevapatenti käsin autopraamil Trans Estonia, Eesti vabariigi lipp heisata. Ja lehvibki mootorlaeva Trans Estonia. Mastis sinimustvalge lip. Mu daamid ja härrad, ma tänan teid. Teine arusaam oma meremehe tööst. Siiamaani olid meil kahjuks kahjuks teised olud, aga nüüd ei suuda. Usun meremees varjata oma oma tundeid selle rõõmsa hetke puhul ma veel kord tänan, et te kõik tulite ja luban, et see lipp, mida me äsja heiskasime, saab hoitud ja tema prestiiž igati tagatud. Puhul ja tahan veel lisada, et sellele tähtsündmusele meil liitub, veel lisandub teine oluline versta post meie tegevuses nimelt. Täna öösel alustab raam Trans Estonia reisi uuel liinil Tallinn-Helsingi Rostok. Ehk tänasest päevast avame regulaarselt ühenduse Tallinna ja Saksamaa vahel. Seda liiklust on vaja paljude paljude elualade jaoks. Kaubavahetus majanduslik koostöö on edu pant ja Saksamaa on üks kõige tõsisemaltvõetavaid koostöö alarajoone, kellega on Eestil olnud traditsioonilised ajaloolised sidemed. Majanduslik areng eriti sõjajärgsetel aastatel on paljudele riikidele eeskujuks, sealt on võimalik meie ärimeestel hankida tehnikat, teadmisi maailma kõrgematasemelist igasugust kaupa, nii laiatarbekaupa kui tööstus, seadmeid ühesõnaga kõike, mida on me teame, et Saksamaa on oma ekspordimahud maailmas esikohal. Ta on võrreldav mitmes suhtes maailma majanduse, meie Jaapaniga on teinud läbi väga kiire arengu. Ja ma usun, et Eesti majandusmeestel on väga palju sealt õppida. Algul, kui me tegime tal linki, siis põhiline meie tegevusplaan oli avada liiklus Soome ja Tallinna vahel et luua võimalus liikuda mööda nii kutsutud viia Baltica vaia Baltica teed mis läks läbi Eesti, Läti, Leedu, Poola Kesk-Euroopasse, Lõuna-Euroopasse, et avada võimalused autoteedele. Aga kahjuks nii poliitiline kui ka majanduslik olukord ei ole seda teed jõudnud arendada. Kiiresti, kui meie lootsime. Ja praegu on mitmeid Takistusi, mis, mis veel on sellel teel ees, ehkki nüüd viimaste päevade kiire arenguga me loodame, et ka varsti on avatud piirid transiitliikluses ka Leedu ja Poola vahel. Edasi-sealt lõunasse, ka see tee areneb ja seda me tahame arendada. Aga praegu? On Poola kahjuks kitsaskoht autode liiklusele. Kui meil tulevad autod, ootavad Poola piiril ühel pool kaks päeva ja teisel pool kaks, aga meie, Trans Estonia läheb Saksamaale juba kahe päevaga, siis võib arvata, et ajavõit on, on siin oluline. Ja kindlasti paljud meie autojuhid. Kaubasaatjad, kes treileritega konteineritega töötavad, hakkavad kasutama meie laevateenuseid. Ja siin ma tuletaksin meelde seda vanad head inglise vanasõna. Trad sele. Tähendab, kui on olemas laevaliiklus, siis saab olema ka kaubandus ja kaubavahetus, sest transport ja transpordivõimalus on üks oluline eeltingimus, et üldse kaubavahetus kahe maa vahel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Merelaeval Trans-Estonia heisatakse pidulikult Eesti lipp. Juttu ka laevaliikluse kavadest iseseisvunud Eestis. Tegevus toimub 30.08.1991. kell 22.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba tükk aega on ootused Nokia suhtes olnud õige madalad. Ettevõte on loobunud mobiiliäriste keskendunud võrguseadmetele. Viis G tehnoloogia arengus jäädi konkurentidest maha. Eelmisel sügisel jäi Nokia ilma rohkem kui kuue miljardi euro suurusest lepingust USAs, sest kauaaegne partner vereisan valis viis G võrgu arendamiseks Samsungi. Nüüd paistab, et Nokia on saanud uue hingamise. Juba esimeses kvartalis läks ettevõttel hästi. Paar nädalat tagasi teatas Nokia, et neil on läinud paremini kui oodati ja teise kvartali hea tulemus parandab kogu aasta väljavaateid. Selle peale tõusis Nokia aktsia hind Helsingi börsil viie euroni. Selle aasta algusest on Nokia aktsia hind tõusnud üle 50 protsendi. Interesti analüütik Mihael Raudanen ütles, et ettevõtte areng on läinud nii, nagu uus juht Beka lündmark plaanis. Eelmisel aastal lükati ootused madalaks ja nüüd on jõutud selleni, et saab investoreid positiivselt üllatada, ütles Raudane. Täna avaldatud andmete kohaselt oli teise kvartali tulu üle 680 miljoni euro ootusi 400 miljonit. Nokia prognoosis varem, et käive on sel aastal kuni 21,8 miljardit eurot. Nüüd on nootus kuni 22,7 miljardit. Kasumimarginaaliks prognoositi varem seitse kuni 10 protsenti. Nüüd ootab ettevõte selle aasta kokkuvõtteks 10 kuni 12 protsendi kasumlikkust. Sellise tulemuse lootis Nokia saavutada alles 2023. aastal. Nokia aktsia hind tõusis pärast teise kvartali tulemuste teatamist kaheksa protsenti ehk 5,4 euroni. Aastapäevad tagasi asus Nokia tegevjuhi kohale Beka lündmark, kes uuendas organisatsiooni ammaldunud struktuuri ja vähendas kulusid. Sel kevadel teatati 10000 töökoha koondamisest. Ühtlasi otsustas lündmark kindlalt panustada tootearendusse. Ta on kindel, et Nokia suudab ka viienda põlvkonna telefoni tehnoloogias kaasa rääkida, kuigi Huawei ja Ericson on juba kaugele eest ära läinud. Tänavu juuni lõpus teatas ettevõte, et on valmis saanud uudsed, viienda põlvkonna tugijaama tooted. Selle kallal töötati kaks aastat ja Nokia ise peab seda väga tähtsaks vestapostiks, mis aitab konkurentidele viis G tehnoloogias järele jõuda. Analüütikute sõnul on see ettevõtte konkurentsivõimet märgatavalt parandanud. Noki on arendanud ka oma programme ja teenuseid, nii et nüüd on neil võimalik näiteks hüppeliselt kasvanud kaugtöö jaoks ettevõtetele oma lahendusi pakkuda. Nokia sai ka esimese suure viis G lepingu Hiina turul. Olukorras, kus Rootsi on välistanud Hiina Huawei viis G seadmete kasutamise, on Rootsi Ericssoni olukord Hiina turul keeruline ja see annab Nokiale hea võimaluse. Analüütikud mõtisklevad juba, kas Soome järgmine Nokia ei ole mitte nokia ise?",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome telekommunikatsiooniseadmete tootja Nokia teatas teise kvartali headest majandustulemustest ja suurendas kasvuprognoosi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nHarry Männil on praegu 85 aastane ja elab Venezuelas. Süüdistus puudutas tema tegevust teise maailmasõja ajal, mil mees töötas Eestis Saksa okupatsioonivõimude julgeolekuasutustes kokku üheksa kuud. Eraim Surofi põhitrumbiks on olnud ülekuulamised, mida Männil teostas 1941. aasta septembris. Nende ülekuulamiste protokollid pärinevad Eesti riigiarhiivist ja polnud teadmata, ütles riigiprokurör Heino Tõnismägi. Ülekuulamisprotokollist ühel lehel sisaldavad ankeetandmeid, kes see inimene on, millega tema tegeleb, kas ta kommunistlikus tegevuses on osalenud ja teab teisi kommunistlikus tegevuse võtja protokollis nähtub, et Harry Männil ei saanud osaleda nende isikute arreteerimisel. Need teed enne teda. Me ei leidnud ei ühtegi dokumenti ega ühtegi tunnistajat, kes omab informatsiooni või saab väita, et Harry Männil osales juutide areteerimisel juutide vahistamisel nende saatuse üle otsustamisel. Veel vähem otsuse täideviimisel. Riigiprokurör Heino Tõnismägi tõdes, et Männili tausta on ka varem korduvalt uuritud ja mitte ainult ühes riigis. Isegi KGB on asjaga tegelenud. Venezuelas suhtles Harry Männil tihedalt NSV Liidu saatkonna kümned selas. Penseelas käis NSV Liidu ülemnõukogu presiidiumi esimees. Guznatsov võttis vastu Harry Männilit. Armene on käinud Kremlis NSV Liidu juhtide vastuvõtul äriteemadel. Sellele eelneb tõhus taustakontroll. Pidage eriti seda meeles, et ta on emigrant Baltikumist ja elab Ladina-Ameerikas võib-olla seotud natsismiga. Nad ei leidnud selliseid tõendeid. Rootsi valitsus andis Arimendile ordeni tema tegevuse eest. Ameerikas, suhtles arimannil ekspresident Fordi ga. Samuti teatakse selliste kohtumistele eelneb isikukontroll. Kaitsepolitsei komissar Martin Arpo täpsustas siiski, et nimetatud taustakontrolle ei saa võrdsustada kriminaaluurimisega. Kriminaalmenetluslikke uurimisi Harry Männili suhtes on siiski olnud ainult üks ja see on see, mis täna lõpetatakse, lõpetati õieti Need menetlused, mida tegi Soome kaitsepolitsei sõja ajal Sanderi komisjon Rootsis hiljem ja, ja veel hiljem siis USA immigratsiooniametnikud. Neid saab nimetada pigem nagu taustakontrolliks. Kas aga kriminaalmenetluse käigus ka midagi uut ilmseks tuli riigiprokurör Heino Tõnismägi? Uut kindlasti oleme leidnud näiteks mul meelde üks Rootsi nimeline inimene, kes Sandoli komisjonis väga aktiivselt rääkis kuulujutte, mis oli, ta otsiti üles ja ta kinnitas seda, et mina rääkisin seal. Mis puudutab Eesti riiki ja Eesti valitsust, Eesti riik ei toiminud 1941. aasta septembris. Eesti riigil ja valitsusel ei ole mingit pistmist ega mingit süüd selle üle, mis toimus juudi rahvus esindaja ka siin, meie territooriumil. Selle eest vastutavad okupatsioonivõimud. Saksa võimud. Kahetsusväärne, et mõni eestlane tegi nendega koostööd ja läks nende aparatuuri tööle. Sinine vastu personaalselt. Harry Mändi sellist personaalset süüd ei ole. Harry Männili käed on verest puhtad ja tema suhtes on menetlus lõpetatud. Kuriteo koosseisu puudumisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigiprokuratuur lõpetas kriminaalasja Harry Männili suhtes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVene turist on Narva kaubanduskeskustes hinnatud ja oodatud poodleja. Ta ostab korraga palju ning keskmisest kallimaid kaupu, kuid alates kevadest on piir turistile suletud, räägib Astria fama kaubanduskeskuste tegevjuht Tarmo Kleimann. See tähendab meil Narvas circa 20 protsendi suurust poodide käibelangust ja ja külastatavuse langust. Toiduainetest ostsid Vene turistid tavaliselt suures koguses piimatooteid. Näiteks enne jõule olid Narva Rimi hüpermarketi letid juustust praktiliselt tühjaks ostetud, nüüd on aga pilt sootuks teine, räägib Rimi formaadijuht Meelis Migur. Või näeme oma kaupluste müügis suuri kukkumisi, see on kümnetes protsentides. Need tootegrupid, mis olid turistide poolt enim ostetavad, et just seal on see, see kukkumine kõige, nagu suurem. Narva prisma peremarket asub turistide liikumisteedest veidi eemal, võib-olla seepärast langes piiri sulgudes ostjate arv võrreldes mullusega vaid kümnendiku ja juustumüük kaheksa protsendi võrra. Suvekuudel aga ostjate arv taastus, selgitab prisma peremarketi regioonijuht Viktoria Smirnova. Võib järeldada, et kohalike ostjad või, ja samamoodi näiteks lähedal linnades nende ostjate arv tõusis umbes sama palju, kui oli vanglases seoses piiride sulgemisega ja kuna meil on päris lai sortimendi ja popind võimaldab turvaliselt ostelda, on Narva priima suutnud kliendi arvu hoida. Narva Rimi hüpermarket loodab ostjate vähenedes töökohti säilitada ning koondamiste asemel vähendati töötajate töökoormust. Kuid mis saab edasi, pole selge, räägib rimi formaadijuht Meelis Migur. Kui algselt me lootsime, et tegemist on nagu lühiajalise probleemiga, siis noh, praegu meil on juba suve teine pool ja hetkel ju info puudub, et millal piir võiks nagu avaneda, onju, tuleb nüüd vaadata, et kuidas edasi, mis need lahendused on, et arutame poe töötajatega? Meelis Miguri sõnul loodetakse lisakliente leida läbi hiljuti avatud e-poe. Esialgu on müüginumbrid veel nagu tagasihoidlikud, onju aga noh, nii kui kriisi nagu teine laine peaks kohale jõudma, siis ma arvan, et see aktiivsus kasvab nagu hüppeliselt. Astria Fama kaubanduskeskuste tegevjuhi Tarmo Kleimanni sõnul arendavad ka nemad e-kaubandust. Lisaks investeeritakse püsikulude vähendamiseks energiasäästuprogrammi uudistele. Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva suured ostukeskused peavad alates kevadest läbi ajama ilma Vene turistideta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTäna toimus Keskerakonna volikogu istung ja seal valisid erakonna volinikud välja need 12 kandidaati, keda soovitakse Euroopa Parlamendi valimiste valimisnimekirjas näha. Valituks osutusid Edgar Savisaar, Jüri Ratas, Mihhail Stalnuhhin, Kadri Simson, Enn Eesmaa, Adu Must, Priit Toobal, Aivar Riisalu, Kersti Naudeki one, Mailis Reps, Ester Tuiksoo ja Yana Toom. Kuidas kommenteerib seda nimekirja volikogus teise häältearvu kogunud Jüri Ratas? Keskerakonnal oli kokku 30 kandidaati, kes üles seati, nendest seitse loobus, 23 inimest oli nõus kandideerima ja täna siis Keskerakonna volikogu valis nendest 23-st välja 12 inimest. Ma loen seda päris heaks tulemuseks ja minu meelest 12 see on väga tugev nimekiri, kellega Keskerakond välja läheb. Seal on nii naisterahvaid, nii meesterahvaid, seal on nii kogenud poliitikuid kui ka täiesti uusi tegijaid, seal on rahvusest nii eesti rahvusest kui vene rahvusest inimesi. Nii et minu meelest see valikuspekter, mis valijatel saab olema Keskerakonna nimekirjale toetudes, on, on lai. Aga kui Jüri Ratas osutub ise valituks, kas ta soovib europarlamenti minna? Ma olen öelnud ka varasemalt, et Euroopa Parlamendi valimised on selles mõttes suur väljakutse igale poliitikule, et on võimalus kandideerida üle-eestiliselt ja rohkem meil selliseid valimisi Eestis ei ole. Ja saada teada, mis on selle naise või mehe tuntus ja kindlasti on see minu jaoks väljakutse. Kui inimesed arvavad, et ma võiksin olla Euroopa Parlamendi liige, siis sinna ma ka lähen. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles volikogul peetud kõnes, et Euroopa Parlamendis peaksid olema esindatud ka Eestis elavad rahvusvähemused. Tema sõnul on olukord, kus kahes eelmises europarlamendi koosseisus polnud Eestist valitud ühtegi venelast. Kahetsusväärne. Ta lisas, et Keskerakond on ainus, kes saab seda traditsiooni muuta. Aga volikogul esines ettekandega ka Euroopa Parlamendi alde ehk demokraatide ja liberaalide fraktsiooni juht ning endine Belgia peaminister Kai verhoustat. Küsisin Keskerakonna juhatuse liikmelt Mailis Repsilt, mis sõnum sellest ettekandest kõlama jäi. No eks tal oli kaks sõnumit, esimene sõnum oli see, et Euroopa liberid esmakordselt ajaloos on otsustanud ühe, ühe ja sellise keskse platvormi välja töötada ja püüavad siis sellega kaasata rohkem inimesi, rohkem selliseid tõsiseid tegijaid ja olla loomulikult ka oma siis sõsarerakondadele toeks valimiskampaanias ja, ja sellises igapäevases praktilises töös. Ja loomulikult ei olnud ka saladus, et ta ütles, et olukord, kus konservatiivid ja sotsialistid arvavad, et nad on ainuotsustajad, ei, ei ole tegelikult praktikas toetust leidnud ja reaalselt, kui vaadata valimiste ja, ja hääletustulemusi, siis tegelikult see keskne jõud, kes on siis selle vasaku ja parema vahepeal on liberid ja liberid, tegelikult otsustavad väga paljusid asju, nii et ta leidis, et miks mitte ka väga kõrgeid positsioone nii Euroopas kui ka ÜRO-s. Mille vastu aga kuulajad enam huvi tundsid? See vastus väga paljudele küsimustele ja peamiselt küsiti loomulikult seda, et, et kas Euroopal on ka mõni selge lahend sellise sotsiaalse ebavõrdsuse ja palga ebavõrdsuse suhtes ning siinkohal oli tal kindlasti väga selge sõnum, et siin peavad olema minimaalsed maksusüsteemi garantiid ja ta leiab, et ka Euroopa peaks väga selgelt garanteerima inimestele ka teatud sotsiaalsed garantiid ning, ning pensionid ja need peaksid olema ühtlustatud, sest vastasel korral selline ei tööta. Ühelt poolt tööjõu vaba liikumine, aga teiselt poolt ei ole ka sellist kindlustunnet, et Euroopa on ühtne.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänasel Keskerakonna volikogu istungil valisid erakonna volinikud välja need 12 kandidaati, keda soovitakse Euroopa Parlamendi valimiste valimisnimekirja. Keskerakonna volikogul esines ettekandega ka Euroopa Parlamendi ALDE ehk siis demokraatide ja liberaalide fraktsiooni juht ja endine Belgia peaminister Guy Verhofstadt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui Kuressaare oleks oma Ülemiste vanake, kes jälgis, kas Kuressaare linn on valmis ehitatud siis sel aastal oleks ta ehk pisut ärevuses. Nimelt on üks Kuressaare 15 aastat ehitatud linnaosa lõplikult valmis saanud Merikotka elamurajoonis. Kuressaare golfiväljaku lähedal on valminud aastatega kokku kaheksa korterelamud. 134 korteriga. Tuljo Liblikule kuuluv saarte investeeringud on investeerinud 15 aastaga elamurajooni arendamisse suurusjärk 11 miljonit eurot. Alates maa omandamisest, detailplaneeringu kehtestamisest ja siis etapikaupa kaheksa korterelamu rajamine on täpselt nii palju kui 15 aastat aega võtta. Sinna vahele jäi ka. Kes veel mäletab üks majanduslangus aastatel 2008, mille me ka edukalt läbisime, ja pärast, kui siis olukord lubas, jätkasime arendustegevust, valdavalt on koduostjad, kohalikud elanikud on neid, kes siin töötavad. On heal järjel, on neid, kes on teeninud oma sissetuleku väljaspool Saaremaad, nende hulgas ka üle maailma Skandinaavias Araabia riikides, Aasia riikides. Ja on on nooremaid, on ka vanemaid, kes on siis sissetuleku saanud välismaal ja kavatsevad siin veeta pensionipõlve. Välismaalaste osa on väga väike, pakume kümme-viisteist protsenti, mitte saarlased. Elamurajooni valmimisega pidi aga arendaja osa tehtust tasuta Saaremaa vallale üle andma. Nimelt sai vald enda bilansi kaks selle piirkonna tänavat ja mänguväljaku. Tulio Liblik räägib, miks ta nii lahke oli ja korruptsiooni siit kindlasti otsida ei tasu. See oli algselt kavandatud meie kohustus. Selleks, et saada võimalus elamukvartalit rajada, pidime me vältimatult kommunikatsioonid tänavavõrgu ka laste mänguväljakul rajama. Me pidimegi ta tasuta üle andma. Kui ikkagi Kuressaare oleks oma niinimetatud Ülemiste vanake, siis paraku peab ta ikka konstateerima fakti, et Kuressaare ei ole jätkuvalt valmis saanud ja linnas käivad arendused edasi ja seda vaatamata sellele, et kinnisvarahinnad on siin Eesti top nelja hulgas veel kord Tuljo Liblik. Kuressaare kinnisvara hinnad on sellel tasemel ehk neljandal kohal Eestist Tallinna-Tartu-Pärnu järel on Kuressaare neljandal kohal ja see hinnatase täna lubab meil ehitada. See on oluline. Ehk pangad finantseerivad ka koduostjaid tänu sellele, et meie kinnisvarahinnad on nii kõrged, oleks nad madalamad, siis tegelikult muutuks võimatuks üldse mingi arendusega tegeleda. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaares",
"role": "user"
},
{
"content": "Aasta 2019 läheb Saaremaa ajalukku sellega, et pärast aastakümneid sai Kuressaares valmis täiesti uus - nullist arendatud 134 korteriga elamurajoon. Aega kulus selleks viisteist aastat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMeie riigikogu. Peab juba mõtlema tänasest päevast peale, et me oleme Euroopa Liidu üks. Me saame Euroopa Liidu üheks liikmeks, riigiks ja aega õppimiseks on meil jäänud küllalt vähe. Nii et meie ees seisab väga pingeline talv, väga pingeline sügis ja veel pingelisem kevadperiood. Et teisel mail aastal 2004 me võiksime öelda, jah. Riigikogu on valmis olema. Euroopa liikmesriigi parlament.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu rahvahääletus. Valimistuudio tulemusvalve materjalid. Riigikogu esimehe Ene Ergma repliik pressikonverentsil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõik riigid esitavad oma kavad Euroopa komisjonile, et seda saab hakata tegema juba oktoobrikuus. Kuid see lõpptähtaeg on aprillis ja nende kavade koostamise käigus toimub ka siis dialoog Euroopa komisjoni ja, ja liikmesriikide vahel. Tänaseks Eesti veel seda dialoogi ei ole alustanud ja, ja, ja arutelud niiöelda komisjoni ja Eesti valitsuse vahel sisuliselt veel alanud ei ole. Kas põhimõtteliselt ühe haigla ehitus sobitub selle fondi eesmärkidega? Selle fondi eesmärk on ühelt poolt aidata siis riigid üle sellest Covidi kriisist nii tervishoiu kui ka majanduse mõttes ja teiselt poolt tõsta riik riikide konkurentsivõimet, et ütleme, kolm niisugust suurt versta posti, mis siis üles on pandud, on, on esiteks see, et, et et 37 protsenti rahastusest peaks minema kliima eesmärkide saavutamiseks 20 protsenti siis digitaalseks arenguks ja, või kõik need investeeringud peaksid siis olema kooskõlas ka Euroopa komisjoni poolt liikmesriikidele igal aastal antavate soovitustega, et mis siis ongi suunatud konkurentsivõime tõstmisele ja üks soovitus, mida komisjon siis viimati Eestile andis, oli ka tervishoiu nii-öelda ligipääsetavuse suurendamine ja ka ravijärjekordade lühendamine, nii et laias plaanis kindlasti tervishoid on prioriteete valdkond taastekavades see, et kas nüüd Tallinna haigla niisugune suure objektina sellesse taastekavasse sobib, et arvan seda, täna on veel vara öelda. Nii et põhimõtteliselt on ka võimalik, et järgmise aasta aprillikuuks on meil eitav vastus Euroopa komisjonilt. No täna, ma arvan, selle üle spekuleerida on liiga vara, et kuna arutelud veel sisuliselt üldse ole alanud",
"role": "user"
},
{
"content": "Kas Euroopa liidu rahadega Tallinna haigla ehituseks järgmise kolme aasta jooksul läheb, selgub järgmisel kevadel. Valitsus soovib kasutada Euroliidu taastefondi rahasid Tallinna uue haigla ehitamiseks. Euroliidult loodetakse saada 380 miljonit eurot. Tallinna linn paneb haigla ehitusse sada miljonit eurot. Haigla ehitus peaks algama hiljemalt 2023. aastal, sest fondi eesmärk on rahastada just lähiaastate projekt, et anda majandusele uut hoogu. Kas valitsus on Komisjonilt raha küsinud?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLapsevanem Meel Valk kirjeldas, kuidas tekkis idee rajada setukeelne lasteaiarühm. Täpselt aasta tagasi saime viie emaga kokku või siis põhimõtteliselt viie perega ja need pered on kõik tegelikult Lõuna-Eesti ja setomaa juurtega noored inimesed aga kes on mujal üles kasvanud, ehk siis nende kodudes juba ei ole kõneldud seto keelt ja see murekoht oligi siis see, et me väga seda keelt ja kultuuri hindame, aga me ei oska seda ise enam loomulikul teel oma lastele edasi anda, et ma võin natukene ise seto keeles kõnelda, aga see juba tuleb aktsendiga ja natukene või palju-palju kitsama sõnavaraga. Aga et õnneks on siin kogukonnas ju tegelikult need inimesed olemas, kes räägivad suurepärast seto keelt. Uue setukeelse lasteaiarühma õpetaja Jaanika tervalt ütles, et see on tavaline, et lapsed annavad märku, kui nad mõnest setukeelsest sõnast aru ei saa. Igapäevaselt kõik kolm õpetajat räägivad seto keeles. Lastega lapsed on keelekeskkonnas, mis tegelikult ongi kõige parem keeleõpetaja ja lastel juba me oleme kolm kuud töötanud ja juba tulevad üksikud setokeelsed sõnad nii kodus kui lasteaias. Ja muidugi suureks koostöökohaks ongi kodu ja lasteaed. Ja kui ikkagi kodus lapsed kuulevad ka seto keelt ja lasteaias, siis nii see keel säilibki. Haridus ja teadusminister Liina Kersna Me alles hiljuti valitsuses kinnitasime Eesti keele arengukava, mille üks eesmärk on ka murdekeele edasikandmine ja hoidmine ja, ja keel elab siis, kui see liigub põlvest põlve ja siin setomaal täpselt seda tehaksegi, hoitakse oma keelt ja tegutsetakse selle nimel, et keel liiguks põlvest põlve. Nii et see on ka riiklik eesmärk ja kindlasti, kui setomaa initsiatiiv ja, ja eeskuju jõuab ka teistesse piirkondadesse, kus räägitakse murdekeeles, siis kindlasti riik toetab seda, et, et lasteaedades õpetatakse rohkem ka murdekeeles. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Värska lasteaias avati setukeelne rühm. Selles käib 13 last, kelle vanemad soovivad, et nende lapsed õpiksid setu keeles rääkima.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba enne keskpäeva oli kiriku esisele väljakule kogunenud sadu inimesi ning neid tuli piki Narva maanteed aina juurde. Küsisin, millised tunded neid valdavad ning kui oluline on risti paigaldamine nende jaoks. Üks kohale tulnu oli aga solvunud president Toomas-Hendrik Ilvese peale. Mehe sõnul ühendab tänane päev kõiki siin elavaid venekeelseid ja õigeusklikke inimesi. Kuigi kohale ei tulnud president, kes peaks olema ju terve Eesti ja siin elavate rahvaste president. Täpselt keskpäeval algas aga tseremoonia. Lisaks Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Korneliusele sai sõna ka Tallinna linnapea Edgar Savisaar kes tänas Venemaa raudteejuhti Vladimir Jakunini toetuse eest kiriku ehitamisel. Savisaar pidas oma kõne põhiliselt vene keeles. Venemaa raudteejuht Vladimir Jakunin aga rõhutas, et talle on Eestis toimuv sama oluline kui Peterburis, kus ta praegu elab, sest ta on 14 aastat elanud Pärnus. Ta tänas ka eraldi Tallinna linnapead Edgar Savisaart, kes on kirikule aidanud leida niivõrd hea koha. Kaitsepolitsei avalikustas aga detsembris varem salajaseks kuulutatud dokumendi, millest selgub, et Venemaa raudteejuht Vladimir Jakunin lubas Keskerakonna esimehele ja Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele ja Tallinna abilinnapeale Deniss Boroditšile, et Keskerakond saab parlamendivalimisteks 1,5 miljonit eurot toetust. Kiriku lähistel oli väike Eesti rahvuslaste meeleavaldus, kus oli plakateid, millel nõuti tseremoonial saabunud Venemaa raudteejuhile viisakeeldu ning võrdsustati keskerakonda. KGB ja FSB-ga. Paljud kohale tulnud vene inimesed aga rõhutasid, et kirik on neile väga vajalik ning poliitika tuleks siit eemal hoida. Üks vene naine tänas nii Eesti kui ka Venemaa valitsust, et säärane koht rajatakse, sest seda on vaja tema sõnul nii eestlastele kui ka venelastele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühitseti Tallinna Lasnamäe õigeusu kiriku rist. Kirik ise on alles pooleli ja jumalateenistusi seal niipea ei toimu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiseministeerium tahaks keelata väljastpoolt Euroopa liitu pärit tudengitel Eestis töötada rohkem kui 16 tundi nädalas. Ministeerium põhjendab, et tudengite elamislubasid lõpetatakse üha rohkem just õpingute katkemise tõttu, räägib siseministeeriumi kodakondsuse ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus. Kehtiv välismaalaste seadus näeb ette kohustuse siis tunnistada elamisluba õppimiseks kehtetuks, kui siis välismaalane, kas on õppekava jätnud täitmata või siis katkestab õppimise ja see on hüppeliselt kasvanud aastast 2015 ja see number oli 16 2018. aastal juba 163. Mullu sai Eestis ajutise elamisloa 1500 välistudengit, ülikoolide katkes 160-l välistudengil, kohalike tudengite seas on katkestamine aga palju levinum. Näiteks läinud aastal lõpetas Eestis ülikooli 9000 inimest, poolel teel astus kõrvale 6000 tudengit. Rutt annust tuletab selle võrdluse peale meelde hoopis uue argumendi. Oluline on elamisloa omamise eesmärk, et kui taotletakse endale elamisluba õppimiseks, siis välismaalaste seaduses on ka kohustus välismaalasel omada piisavat legaalset sissetulekut, mis taga nii tema enda kui siis tema perekonna liikmete Eestis äraelamise ja seetõttu ei ole põhjendatud, et välismaalane konkureerib siis Eesti tööjõuturul nii Eesti kodanike kui Eesti elanikega ja lisaks veel ka siis nende välismaalastega, keda siis tööandja on tõepoolest tööle võtnud hoopis teistel tingimustel. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda väidab siseministeeriumile saadetud pöördumises, et kui välismaalane, kel on elamisluba õppimiseks, täidab õppekava nõutavas ulatuses ja töötab samal ajal, siis toob ta Eesti ühiskonnale kasu, mitte kahju. Rutt Annus. Meie probleem on see, et Eesti on sihtriik mitme kõrge sisseränderiskiga riigi kodanikele, nende riikide kodanikud on moodustanud juba päris suured kogukonnad. Selle muudatuse eesmärk on suunata ülikoolid eelistama Neid välistudengeid, kes tulevad Euroopa liidust ja Schengeni alalt ja samuti nendest kolmandatest riikidest, mida me ei käsitle kõrge sisserände riskiga riikidena. Ennekõike on just Aafrika riikide kodanike seas väga suur Eestis töötamise määr, samal ajal kui nad õpivad Viimastel aastatel on enim tähtajalisi elamislubasid saanud Venemaa, Nigeeria, Ukraina, Bangladeshi ja India kodanikud. Just Indiat, Bangladeshi ja Nigeeriat peab siseministeerium kõrge sisseränderiskiga riikideks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuna välistudengite elamislubasid lõpetatakse üha enam just õpingute katkemise tõttu, püüab Siseministeerium seadusemuudatusega piirata nende töötamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTšehhi teatas eile, et saadab riigist välja 18 Vene diplomaati, keda peab luurajaks ootamatult suurt diplomaatide arvu ja otsuse tagamaid on Tšehhi välisministri kohusetäitja Jan Hamatšek lubanud selgitada ka tänasel Euroopa Liidu kolleegidega videokohtumisel. Venemaa välisministeerium lubas vaenulikule sammule vastata ning süüdistas Prahat Washingtonile meele järgi olemises. Saatsid ju ameeriklased välja 10 vene diplomaati seoses Kremli sekkumisega USA presidendivalimistesse ja ulatusliku küberrünnakuga. USA välisministeerium avaldas tšehhidele toetust nende kindlameelse vastuse eest Tšehhi pinnal toimunud õõnestava tegevuse tõttu. Erinevalt Skripalid mürgitamisjuhtumist Solbergi kolm aastat tagasi ei ole aga eriti tõenäoline, et Euroopa Liit avaldas Tšehhile toetust samamoodi nagu Suurbritanniale, kui liikmesriigid saatsid välja kümneid Vene diplomaate. Samas on Skripalle mürgitanud mehed seotud sama salajase vene luureüksusega, kes osales tšehhi laskemoona lao plahvatuse korraldamises aastaid tagasi. Solidaarsust võiks ju Euroopa liidus rohkem olla. Survet avaldatakse Moskvale ka vangis istuva Aleksei Navalnõi pärast. USA välisminister Antony Blinken hoiatas tagajärgede eest, kui Navalnõi peaks vanglas surema. Kas ühe mehe tervis ja elu suudaks Euroopa Liidu ühtsena tegutsema panna. Navalnõi toetajad loodavad, et ülehomme tuleb Moskvas ja Peterburis suurmeeleavaldusele kümneid, kui mitte sadu tuhandeid inimesi. Üleskutse esitanud Leonid Volkov sõnas, et meeleavaldus võib muutuda otsustavaks võitluseks absoluutse pahalase vastu ning ta tunnistas, et see võib jääda ka viimaseks opositsiooni protestiks järgmiste aastate jooksul. Kuupäev ei ole valitud juhuslikult, vaid seetõttu, et samal päeval peaks president Vladimir Putin pidama oma iga-aastase kõne ülevaatega olukorrast riigis. Huvitav oleks näha, kas Putin suudab Naval nõid nimepidi välja tuua või on endiselt kõige salvas süüdi lääneriigid, kes kehtestavad aina uusi sanktsioone. Ning kuidas on Putini arvates suhted Ukraina ga, mille piiride äärde on koondatud kümneid tuhandeid sõdureid ning mille pärast on häirikellad kõlanud Kiievis, Pariisis, Londonis ja isegi Washingtonis. Või piisab utinile USA presidendi ettepanekust kokku saada ning pingete tõstmine oligi vaid eesmärgiga korralikult tähelepanu saada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa vastasseis läänega on muutunud aina teravamaks. Kui eelmisel nädalal kerkis kõrgendatud tähelepanu alla vägede koondumine Ukraina piiril ja Navalnõi tervis, siis äsja lisandus diplomaatide väljasaatmine Tšehhist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeda, et meil Euroopa komisjoni poolt pöördumine on tulemas, seda me ju teame juba siin vähemalt kuu aega või isegi rohkem ja ega siin ei olnud, ainult Eestile ei saadetud seda teadet, et seda saadeti ka teistele riikidele. Nüüd, mis puudutab seda edasist käiku, siis loomulikult tuleb analüüsida, vaadata, mis on Euroopa komisjoni seisukohad, mis, milles osas nad ei nõustu. Et me ei ole seda raamatust üle võtnud, sest Eestis karistusseadustiku paragrahv 151 väga selgelt seda valdkonda käsitleb. Lõige üks räägib väärteokorras karistamisest, need on siis vähem tõsiste tagajärgedega teod ja kui on juba tõsisemad tagajärjed, siis on ka kriminaalkorras karistatav sarnane tegu. Eks see nõuab nüüd edasist analüüsi ja mis, mis on Euroopa Komisjoni seisukoht, mis on Eesti seisukoht just sarnaste tegude karistusõiguse ülevõtmise osas. Miks me nii ei ole teinud või kas me oleme siiamaani arvanud, et me oleme oma seadusruumis noh, seal, kus vaja vastavalt Euroopa nõudmistele. Jaa, me täpselt seda arvamegi, et Eestis on sarnased teod karistatavad nii väärtöökorras kui kriminaalkorras ja siin tuleb aru saada sellest, et ei saa nagu ka selle nii-öelda egiidi all nüüd hakata ründama väga siin sõnavabadust ja, ja ka meediavabadust, et ega siis see igasugune väljendusvabadus laieneb ju nii tavakodanikule kui meediale kui, kui ka kui ka ametkonnale. Nii et me peame ka sellele väga tõsiselt otsa vaatama, et me siin teistpidi mingit isikute põhivabadusi ei hakka piirama väljendusvabaduse osas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon algatas Eesti suhtes kaks rikkumismenetlust. Üks neist puudutab Schengeni piirieeskirju ning teine võitlust rassismi ja ksenofoobiaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärastlõunal toimus pressikonverents Keskerakonna Ruumes Toompeal ja Edgar Savisaar alustas sellest, et tegi teatavaks erakonna juhatuse otsuse. Võeti vastu otsus moodustada kirikuskandaali tõekomisjon ja komisjon sai siis juhatusel ülesande, et raport peaks valmima 28.-ks detsembriks. Komisjoni esimees on Kalle Klandorf, aseesimehed Evelyn Sepp ja Mailis Reps. Komisjoni tööst Kalle Klandorf. Töökord on siis selline, et hakkame koguma materjale selle asja kohta. Vestleme kõigisse asjasse puutuvate isikutega. Pöördume ka kapo poole, et saada kätte Kapost meie arvates vajalikud lindistused ja muu materjal, kui see on võimalik nende poole pöörduda. Samuti püüame rääkida ka ka Vene poolega, nagu ma ütlesin, kõigi asjaomaste pooltega, püüame rääkida. IngEvelyn Sepp. Jah, see on palju usu küsimus, see võib-olla maitse küsimus, aga vaadake faktidele kronoloogiale näkku ja ma usun, et kõik siinolijad, kes on seda juhtumit kajastanud, näevad selles loos päris palju valgeid, halle või musti laike. Tänase päeva jooksul on mitmed tuntud keskerakondlased esinenud seisukohtadega, milles kritiseerivad Edgar Savisaare käitumist. Kas see on nüüd lõhe erakonnas? Ärge lootkegi te otsite olematut lõhet. On tehtud mõningaid avaldusi, see on õige. Eriti on tehtud avaldusi inimeste poolt, kes on õiguskaitseorganitega olnud tihedamalt seotud ja kelle arvamus kindlasti seetõttu omab kaalu. Meil on demokraatlik partei, kus arutatakse ja vaieldakse asju. Ärge lootke seda lõhet näha. See on teil ilmaasjata unistus. Kui Edgar Savisaar nimetas kapo raportit paberiks, mis koosneb väidetest ja oletustest, mida on raske tõsiselt võtta siis hoidus ta siiski kogu päeva jooksul otsesõnu kinnitamast, et kapo valetab. Meie aga küsisime päeva lõpus peaminister Andrus Ansipilt, kas kapo raport on tema arvates veenev? Jah, eilne kaitsepolitsei ettekanne vabariigi valitsuse julgeolekukomisjoni liikmetele veenis kõiki julgeolekukomisjoni liikmeid selles, et Edgar Savisaar on küsinud raha erakonna valimiskampaania ks Venemaalt, et ta on küsinud raha kiriku ehitamiseks ja et tegemist ei ole ühe ja sellesama rahaga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna esimees Edgar Savisaar teatas õhtusel pressikonverentsil, et erakonna juhatus otsustas moodustada kirikuskandaali tõekomisjoni ning erakonna lõhenemist pole mõtet oodata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRingkonnakohus tühistas varasema esimese astme kohtuotsuse jättis OÜ autorollo pankrotihaldurite nõuded Siim Roode, Keit Pentus-Rosimannuse ja Neord advokaadibüroo OÜ vastu rahuldamata. Autorolla skandaali tõttu ministriametist tagasi astunud Keit Pentus-Rosimannus oli otsusega rahul. Lahendit ootab aga kriminaalasi tema isa, autorolla asutaja Väino Pentuse vastu. Kohus on tänaseks oma otsuse teinud ja ta on teinud selle otsuse fakte kaaludes ja seda, et tõde on algusest peale olnud selles vaidluses minu poolt, seda ma ju teadsin ise kogu aeg, et nüüd on õigus ka minu poolt, et mina olen Keit Pentus-Rosimannus, ma saan vastutada ja vastutan nende asjade eest, mida, mida mina olen teinud ja ja muidugi mul on jällegi inimlikult väga kahju, et minu isa elutööga, mis tema jaoks see firma oli, läks nii, nagu see läks pankroti puhul. Alati on neid, kes paraku saavad kannatada aga mina olen mina, ma ei saa, isegi, kui ma seda inimlikult mingil määral tahaksin, ma ei saa vastutada teiste inimeste tegude eest. Autor olla võlausaldaja ettevõtja Tiit Järvekülg on ringkonnakohtu otsuse üle nördinud. Tõeliselt pettunud selles, mis toimunud on, et meil on selline süsteemne mätsimine, et teeb õnnetuks aga mitte raha pärast ei ole asi ju. Me vaidlesime ju ka selle pärast. Ma aitasin põhimõtte ära. Nii ta võiks teha. Keegi võiks arvata, et võib endale lubada sellist asjaajamist, et võib lubada ettevõtte pankrotistamist ja sealt varade väljaviimist. Aga praegu on see kõik ju legaalne ja tundub, et heakskiitu leida. OÜ autor olla pankrotihaldur Martin Grupp lubas tänast ringkonnakohtu otsust analüüsida. Otsustame lähiajal, kas siis esitame ka sotsiaalkaebuse riigikohtule või mitte, aga noh, seda täna me kindlasti ei ütle, et, et aeg liiga lühikene. Kõigepealt tuleb rahulikult otsus läbi lugeda, praegusel juhul on kohus leidnud risti vastupidi. Kui ta siis eelnevalt teise koosseisuga leidis, et sellest tulenevalt ongi meil vaja natukene aega võtta, analüüsida, et mis siis nüüd nagu vahepeal oluliselt muutunud on. Kas on kohus nagu piisavalt põhjendanud ja leidnud, et selle hagiga veel edasi ei ole mõtet minna või siiski on ta jätnud midagi kahe silma vahele või tegemata, et me saame edasi kassatsioon vaimus esitada?",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna ringkonnakohus vabastas Keit Pentus-Rosimannuse Autorollo tsiviilasjas tema vastu esitatud nõudest. Ringkonnakohus tühistas varasema esimese astme kohtuotsuse ja jättis OÜ Autorollo pankrotihaldurite nõuded Siim Roode, Keit Pentus-Rosimannuse ja NJORD advokaadibüroo OÜ vastu rahuldamata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Kivilinna koolis algab koolipäev kella üheksast. See ei ole nõnda, vaid seetõttu, et lapsed saaksid hommikul kauem magada. Koolipere märkas, et kui muidu tõid vanemad lapsed autoga kooli, siis hilisem koolipäeva algus pani lapsed kooli liikuma jalgsi või rattaga. Üks põhjus, miks vanemad lapsi autoga kooli viivad, seisneb selles, et linnaruum ei ole piisavalt turvaline, räägib Tartu Ülikooli tervisekasvatuse lektor Merike Kull. Kui me mõtleme selle peale, kui paljude koolide juurde näiteks praegu viivad meid turvalised rattateed turvalised kõnniteed, nii et lapsevanem ei peaks muretsema, kuidas see laps kooli jõuab siis siin on kindlasti üks võtmekoht. Lisaks sellele, et jalgsi või rattaga kooli liikuda, aitaks laste liikumisaktiivsusele kaasa ka aktiivsed koolitunnid. Aktiivne ainetund on selline koolitund, kuhu on teadlikult põimitud liikumist, räägib liikuma kutsuva kooli võrgustiku juht Maarja Kalma. Tegelikult see aktiivne ainenüüd ei tähenda, et seal tehakse kükke ja kosmonaute ja mingit meeletut treeningut, vaid pigem see on väga selline individuaalne, et mida sinna ainetundi parasjagu sisse saab tuua, et et ka sellest täiesti piisab, kui, kui tunnis näiteks on üks võib-olla mingisugune rühma töö ja see toimub näiteks arutelu toimub püsti seistes. Lapsi rohkem liikuma meelitaksid ka õue vahetunnid. Merike kull rääkis, et õue vahetunnid võiksid olla tunniplaanis aastaringselt. Lapsed õpivad iga ilmaga õues käima, nad õpivad koos mängima, see väga toetab nende sotsiaalseid suhteid, see toetab nende õpivõimet, mida uuringud meile kinnitavad. Õpetajad ütlevad, et tunnis on nad rahulikumad. Kivilinna koolis ongi tunniplaanis ette nähtud, et keset koolipäeva veedavad algklasside lapsed tunnikese õues, seda iga ilmaga, räägib Tartu Kivilinna kooli direktor Karin Lukk. Väiksemate laste jaoks on see väga suur rõõm, see vahepeal õues käimine on, on selline mahalaadimise hetk, vanemate õpilastega on keerulisem küll aga me näeme, et need lapsed, kes nüüd alt tulevad selle nii-öelda uue liikumiskultuuriga siis nende jaoks on harjumuspärasem käia õues ja, ja me loodame, et ehk tõesti kasvabki sealt selline täiesti uus lähenemine ja uus põlvkond välja. Maailma terviseorganisatsioon ütleb, et viie kuni 17 aastased lapsed peaksid iga päev aktiivselt liikuma vähemalt 60 minutit. Koolipäevadel liigub aga seitsme kuni 13 aastastest Eesti õpilastest piisavalt vaid iga neljas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõigest veerand lastest liigub päevas piisavalt. Suurt rolli selles mängib linnastumine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.