messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMai alguses ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, et linnahalli rajamiseks plaanitud koostöö Tallinkiga ei jätku ja tarvis on otsida uusi partnereid. Üks võimalik partner kirjutas linnavalitsusele kaheksandal juulil. Aktsiaseltsi altkäp juhatuse liige Peeter Saks teatas, et nende infrastruktuurifond saab panustada nii linnahalli täpse funktsionaalsuse väljatöötamisel, olla investor projekti ellu viia ja ka hoone hilisem operaator. Saks tõi välja, et nelja aasta eest rajatud fondi investorite seas on Euroopa investeerimispank. Oht on 100 miljonit eurot, kuid mujalt raha kaasa es saab fond rajada kuni 500 miljoni euro mahus projekte. BaltCapi esindajad ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart peaks kohtuma reedel. Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu jäi siiski äraootavaks. Riisalu selgitas, et linnahalli projekti tasuvusaeg võib küündida 25 kuni 30 aastani. Ja kui me siis ta iga hinna eest mingi fondiga koos valmis teeme ja fond näiteks leiab, et viie või 10 aasta pärast tahab exitid ja ehk väljuda siis mina arvan, et see võib olla keeruline situatsioon, sellepärast et linnal peab olema kindlus, et selle asja jätkusuutlikkus on tagatud pikema perioodi peale, kui on reeglina fondide puhul. Oma kirjas märkis Peeter Saks, et 2000 seitsmeteistkümnenda aasta suvel loodud fondi eluiga on 20 aastat. Linnahalliga võrreldavas mahus on fondil töös 15000 kohalise Leedu rahvusliku jalgpallistaadioni rajamine Vilniuses. Aivar Riisalu ütles, et pole ise palka esindajatega kohtunud, kuid teadis rääkida, et üldiselt ootavad fondid viie kuni kaheksa protsendilist tootlust. Võttes aluseks meie krediidireitingut oleks võimalik see 100 miljonit ise laenata sinna ühe protsendiga aastas. Miks me peame võtma fondiraha, mille eest me peame maksma kaheksa protsenti aastas näiteks? Peeter Sak selgitas oma kirjas, et erakapitali kaasamine võimaldab linnavahendeid mujal kasutada ning fondist saaks projektile motiveeritud eestvedaja. Kõige kulukam olukord on, kui linnahall jätkuvalt kasutult seisab ja seal rahvusvaheliste sündmuste korraldamisest saadav otsene ning kaudne majandust elavdav mõju jääb saamata, lisas saks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Linnahall sai võimaliku kosilase, kui linnavalitsuse poole pöördus saja miljoni euro suurune BaltCapi infrastruktuurifond. Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu märgib, et fondist raha kaasamine võib liiga kalliks minna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeed kaks kandidaati, kes lõppvooru lähevad, on Ardo Hanson ja Andres Sutt. Ardo Hanson töötab praegu maailmapanga Hiina osakonna peaökonomistina ja Andres Sutt Eesti Panga endine asepresident, töötab praegu rahvusvahelises valuutafondis. Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik kirjeldab tänast valimiste käiku, kui kandideerimas oli neli kandidaati. Lisaks nimetatutele veel rahandusminister Jürgen Ligi ja advokaadibüroo Sorainen jurist Andres Tupits. Kuidas jagunesid Eesti Panga nõukogu kaheksa liikme hääled täna? Jaan Männi? Hääled jagunesid siis esimeses häälevoorus, et Hanson sai kolm häält, Jürgen Ligi sai kaks, Andres sutt sai kaks ja Andres Tupitsa sai üks. Siis langes härra Tupits ära ja tuli järgmine voor. Seal sai Ardo Hansson neli häält, Jürgen Ligi kaks häält, Andres Sutt kaks häält. Siis tuli üks vahevoor nende kahe vahel, kes on siis kaks häält saanud ja selles vahehääletuses sai Jürgen Ligi kolm häält ja Andres Sutt viis häält. See on siis nõukogu otsus. Järgmine voor on 11, oktoober. Ja miks nõukogu täna ei tahtnud protsessi lõpuni viia, on see, et need mõlemad kandidaadid ei ela hetkel Eestis, nad on Eestis tuntud inimesed, nii Andres Sutt kui Ardo Hanson. Aga kuna nad on mõni aeg ära olnud, siis nõukogu leiab, et nad võiksid siis siiski siia tulla nõukogule tutvustada oma nägemus, kuidas te siis Eesti panga tuleviku peale täpselt vaata. Minu isiklik seisukoht on ka see, et siis oleks ka erakondadel ja ajakirjandusel vaja aega, et siis välja selgitada, keda toetatakse, kuigi see on ju nõukogu, kes teeb selle otsuse, aga siin võiks meil olla ühiskonnas siis arutamist, jah. Jaan Männik on kindel, et 11. oktoobril selgub see kandidaat, kes peab läbima kaitsepolitsei julgeolekukontrolli ja kui see on läbitud, esitatakse vabariigi presidendile ametisse nimetamiseks. Eesti Panga president valitakse ametisse seitsmeks aastaks. Praeguse presidendi Andres Lipstoki volitused lõpevad 2012. aasta seitsmendal juunil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Panga nõukogu ei valinud veel uut presidenti, vaid saatis lõppvooru kaks kandidaati.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTavaliselt käivad Narva elanikud üheksanda mai puhul lilledega sõjamonumentide ja mälestustahvlite juures, mida on Narvas umbes kümmekond. Põhiliselt tullakse piiripunkti kõrval asuva mälestustahvli juurde, räägib Narva elanik Irina. See on püha ja keegi ei saa seda ära muuta. Sõjas võitlesid meie sugulased võitlesid ka siin Eesti eest. Nõukogude ja vene sümboolika kandmise keeld teeb aga vihaseks. Üldse ei meeldi, ega nad täie aruga pole, mida nad selle keeluga teha tahtsid, lisas Narva elanik Ivan. Ida prefektuuri teeninduspiirkonnas tegeles politsei ligi 70 vahejuhtumiga ja politseijaoskondadesse toimetati 19 inimest. Valdavalt oli tegemist sümboolika väärkasutamisega, räägib ida prefekt Tarvo Gruup. Georgi lindi kasutamine pilotka peas Vene lipu või Nõukogude Liidu sümboolika kasutamine. Üks tõsisem vahejuhtum sunni kasutamise mõttes oli küll Sillamäel, kus me pidime ukse eemaldama selleks, et, et saada akna pealt kätte agressorit toetav lipp. Inimesi käib mälestusmärkide juures palju suurusjärgus kolm kuni 4000 inimest, kahe peale on ikkagi külastanud mälestusmärke Virumaal selle mahu peale nüüd 19 juhtumit ei ole väga palju. Narva linnapea Katri Raik käis Nõukogude armee mälestustahvlile lilli panemas koos linnavalitsuse ja volikogu esindajatega. Linnapea jaoks on see osa tööst. Kui olla ühe linnalinnapea, siis tuleb hingata oma inimestega ühes rütmis. See on fakt, et sõda lõppes, ja rahust unistame me täna kõik kellani. Kõigile, kes hukkusid teises maailmasõjas, kes kannatasid teises maailmasõjas. Meie rahva saatus on see, et kannatati ühel pool võideldes kannatati, teisel pool võideldes, aga siinsamas mõtlesin ma küll sellest, et sõda Ukrainas lõpuks. Ööl vastu tänast soditi Narvas Saksa sõjakalmistule ja ka mõne maja seinale set ja veetähti, kuid enamik neist eemaldati juba keskpäevaks. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas käis sõjamonumentide juures lilledega umbes 4000 võidupüha tähistajat. Sümboolika väärkasutamise eest toimetati politseijaoskondadesse 19 inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOtsuse aktsiaselts Tallinna vesi börsile viia tegi Tallinna linn möödunud aasta novembris. Eelmisel nädalal alanud avalik pakkumine lõppes eile pärastlõunal ja täna kokkuvõtteid tehes olid asjaosalised rahul. Kuigi esialgu olid investorid lausa laisad, siis viimastel pakkumispäevadel aktiivsus märgatavalt tõusis. Lõppkokkuvõttes tuli märkijate arv ootustele vastav, tõdes Hansapanga maakler Lauri lind. Tallinna vee aktsia müügihinnaks kujunes 144 krooni ja 73 senti mis on kokku lepitud hinnavahemiku keskmisest kõrgem. Tallinna vee juhatuse esimees Pop Kallien on sellise hinnaga rahul. Aktsiate märkimine oli edukas, huvi pakkumise vastu oli nii Balti riikides ja Skandinaavias kui ka kogu Euroopas ning ettevõte sai palju väga kvaliteetseid investoreid. See on selge tunnustus firmale ja pakkumisele ning väga positiivne sõnum Tallinna linnale ja börsile, märkis firma juht. Ta lisas, et kokkulepitud hinna juures oli Eestis ühe koma kuuekordne ülemärkimine ja institutsionaalsete pakkumiste osas oli ülemärkimine seitsmekordne. Tallinna börsil peaks kauplemine pealinna veeettevõtte aktsiatega algama esimesel juunil. Milliseks väärtpaberi hind siis kujuneb, ei tahtnud pop Kallien prognoosida. Investeerimispanga LHV juristi Lauri Isot. Tamme sõnul arvestasid märkijad kindlasti ka järelturgu. Hind ei ole lihtsalt võetud laest, vaid et hind on ikkagi aktsiale, naeratad aga selle arvestusega, et järelturg oleks tugev. Ja lisaks sellele tuleb meeles pidada ka seda, et, et sündikaadil on siin kasutada ka stabiliseerimiseks ühisotsioon, mis siis tähendab seda, et hinna stabiilsus peaks peaks aitama ka selle kasutamine taga? Aktsiate avaliku pakkumise tulemustega on rahul ka Tallinna abilinnapea Toivo Prom, kelle sõnul see tehing vee hinda linlase jaoks ei mõjuta. Üle pika aja jälle küllaltki haruldane sündmus, et üks korralik ettevõte on börsile viidud. Kuna aktsionäride ring on on läinud laiemaks siis ei sõltu enam Tallinna vee otsused enam nii palju poliitilistest tuultest, mis võivad aeg-ajalt puhuda. Ja kui rääkida, siis firma tuleviku mõjudest siis aktsias. Tallinna vesi ei mõjuta teenuse maksumust, sest Tallinna vesi ja Tallinna linna vahel on sõlmitud teenuse leping mis tagab klientide jaoks sobiva hinna ja kvaliteedi taseme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Vesi läks börsile. AS Tallinna Vesi juhatuse esimees Bob Gallienne.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPõhikooli eksamite kaotamise üks põhjendus on see, et järgmisesse kooliastmesse edasiminekuks eksamite sooritamist sisuliselt vaja ei ole. Nii on näiteks noored kevadel olukorras, kus gümnaasiumis või kutsekoolis ollakse juba sees, kuid siis tuleb õiendada veel põhikoolieksamid. Need, kes on põhikoolis õppinud näiteks individuaalse õppekava alusel, peavad aga praeguse korra järgi sageli tegema topelteksami. Haridus ja teadusminister Mailis Reps. Meil on täna süsteem, nii et kui sa ei tee riigieksamid ära, siis sa võid päev hiljem teha koolieksam koolieksam teeb oma standardi järgi ja, ja kooli tagasiside on olnud väga-väga negatiiv, ütlevad, et see kiusab lapsi, see laps on olnud individuaalse õppekava järgi õppinud hoopis midagi muud. Ja nüüd järsku tuleb riik mingisuguse imeliku eksamiga, mis tegelikult ei, kohati ei vasta ka just sellele sisule, mida, mida seal koolis on õpetatud. Repsi sõnul on koolide taseme ning õpilaste edasijõudmisele hinnangu andmiseks riigile andmeid, ka põhikoolieksamit ta piisavalt. Meil on olemas riiklik õppekava, loomulikult õpetajad on väga vabad, mida nad ja kuidas nad lahendavad, aga siiski pigem oleme, oleme väga ette kirjutavad oma õppekavaga. Need standardid on on seatud võib-olla kohati isegi väga jäigalt ja see on see, mida koolid peavad, peavad järgima. Tasemetööde järgi me näeme, kas lapsed on selle selle järgi tasemel ja, ja näeme ka ära läbi aastate, kuidas see üks või teine laps tegelikult liigub oma tempos. Nii et tegelikkuses, kui riik siin tahab mingit välishindamise järgi teha otsuseid, siis tal seda infot on enam kui küll. Kui põhikooli lõpetajad võivad tulevikus eksamitest pääseda ning eelnõu on Repsi sõnul üsna küps siis gümnaasiumi lõpetajatele võib tulla eksameid valikeksamite näol juurde. Siin on ministri sõnul arvamused lahku. Peamine tagasiside noortelt on see, et täna on kolm riigieksamit ja ta on väga paindumatu, et noor inimene tahaks tegelikult palju rohkem gümnaasiumis otsustada, ise teha ülikoolidega koostööd, õppida oma valdkonda süvitsi ja nad on üsna kurvad ja õnnetud, et nad tegelikult ei saa valida. Ja tegelikult selle mõte on see tuua tagasi uuesti, on ta siis 10 eksamit või kaheksa eksamit, aga, aga need suuremad valikud ja ka ülikoolide tagasiside on see, et sellele väga meeldiks. Millal gümnasistid uue korra järgi eksameid teha saavad, ei julge ministeeriumile öelda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui Haridus-ja teadsuministeeriumi koostatud eelnõu seaduseks saab, ei pea tulevikus põhikooli lõpetajad enam eksameid tegema. Gümnaasiumilõpetajatele aga avaneb võimalus valida lõpueksam näiteks oma tulevasest erialavalikust lähtuvalt. Täna tutvustas Haridus- ja teadusminister Mailis Reps algava õppeaasta puhul ministeeriumi plaane.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et viimases faasis domineerisid rahalised küsimused ja kõik justkui arutavadki selle järgi, et palju me siis nüüd sealt raha saame ja palju maksma peame, aga see kindlasti ei ole mitte peaküsimus. Peaküsimus on minu arvates see, et, et meie enda elus ja mõtlemises saab väga palju muutuma, see tähendab seni vaatasime justkui kõrvalt Euroopa Liidu ja, ja ka NATO arengud ja olime nagu pürgijad, aga samal ajal mitte seotud ja mitte ka vastutavad selle Euroopa Liidu tuleviku eest, siis nüüd tuleb meil ennast kujutada ette Euroopa Liidu vastutustundliku ja võrdväärse osana. Meil tuleb mõelda nende asjade üle, meil tuleb mõelda, mida tehakse tankeritega, mida tehakse välispoliitika, mida tehakse igasuguste muude küsimustega, põllumajanduspoliitika, maksupoliitika ja nii edasi ja nii edasi, et see on väga suur muutus. Ja teisest küljest muidugi on see, et nagu teisedki kandidaatmaade esindajad räägivad, et inimesed osutuvad olevat olukorras, kus nad lähevad Portugali või kuhu tahes ja tingimused on kõik samad. Ühesõnaga sa võid nagu igal pool ennast tunda omade hulgas olevana, mis on tõenäoliselt väga hea. Meil on muidugi hea meel, et, et viimase aasta jooksul on positiivne suhtumine läbirääkimiste endise tõusnud umbes kaks korda, mis on paljuski tõenäoliselt seotud sellega, et inimesed on rohkem hakanud huvi tundma, rohkem informatsiooni kogunud, informatsiooni saanud ja eks me peame selgitama kõiki neid asju, eks me peame vaidlema nendega, kes teisiti arvavad ja, ja ma arvan, et mõne aasta pärast ei kujuta keegi ettegi, et võiks ka teisiti olla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Siim Kallase hinnang Euroopa Liidu tippkohtumisele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRail Balticu kaubajaam ja hooldekeskus võtavad enda alla kokku 128 hektarit, millest Pärnu linna territooriumile jääb ligi 100 hektarit, ülejäänu aga Tori vallamaadel. Nii peab detailplaneeringu algatama mõlema omavalitsuse volikogu. Pärnu planeeringu osa paikneb niidu ettevõtluspiirkonnas. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare. Rail Balticu kaubajaam Pärnusse on kavandatud eelmise kuu lõpus Rail Baltic Estonia kuulutas välja siis ka hanke selle detailplaneeringu dokumentide ettevalmistamiseks. See kaubajaam on plaanitud siis sellisena, et me ühendame tegelikult ühes kohas mitu erinevat funktsiooni, ühtepidi kaubajaam ise ja teistpidi ka siis Rail Balticu infrastruktuuri selline hoolduspunkt või hoolduskeskus, Eestisse peaks tulema sellised kaks tükki, et üks Harjumaale siis Pärnusse ja hooldus punktina ka Raplamaale tuleb üks. Esimeses etapis tuleb koostada detailplaneeringu dokumentatsioon, viia läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine ja koostada nii kaubajaama kui ka hooldekeskuse eelprojekt. Kristjan Kaunis Saare. Kui detailplaneering saab kehtestatud eelprojekt valmis, siis on kavas minna siis projekteerimis ehitushankesse. Kaunis här ütleb, et eriolukord nende tööle suurt mõju ei avaldanud. Me jätkame siin jõudsalt edasi nii projekteerimisega kui ka ehitusega valmistame ette järgmisi ehitushankeid. Tõsi ta on, et avalikud arutelud siis kriisiolukorras, noh, on suht-koht pärsitud, meil paari sellise keskkonnamõjude hindamise programmi väljapanekud kenasti toimusid, kuid kuna ette on nähtud ka avalikke arutelus, siis eriolukorras tõesti neid pidada ei saanud, aga noh, samas andiski tegelikult kogu Eestile võimaluse ka selleks, et need sellised arutelud võib-olla veel paremini läbi viia ja seda siis interneti kaudu. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu linnavolikogu hakkab oma juunis toimuval istungil arutama Rail Balticu Pärnu kaubaterminali ja hooldekeskuse detailplaneeringu algatamise eelnõud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPikalt arutati, kas elektritõukerattaid ja tasakaaluliikureid tuleks kohelda kui jalakäijaid või vajavad nad liiklusseaduses omaette reeglit. Veebruaris kooskõlastusringile läinud seaduseelnõu loob mõista kergliikur. Kergliikuriga tohib sõita kõnniteel, aga ka näiteks jalgrattarajal või jalgratta ja jalgteel. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi teede ja raudtee osakonna nõunik Hindrek Alve sõnul saab kergliikuriks nimetada niisugust sõidukit, mis on mõeldud ühe inimese vedamiseks millel ei ole istekohta, mille maksimaalne võimsus on üks kilovatt ja mis suudab sõita kuni 25 kilomeetrit tunnis. See tähendab siis tegelikult seda, et elektritõukerattad näiteks, mis ei vasta sellele nõudele, sellised elektritõukerattaid avalikus liikluses kasutada ei tohi. Praegu müüakse Eestis laia valikuta erinevaid elektritõukerattaid. Altan tiim, osaühingu juhataja Andres Altma räägib, et kõigist müüdud tõukeratastest võivad koguni kaks kolmandikku olla kiiremad kui eelnõus seatud 25 kilomeetrit tunnis. Osaühingu Ratego grupp juht Sergo Borisenko jälle usub, et rohkem ostetakse ikkagi aeglasemaid sõidukeid. Samas kinnitab ta, et kiirus on inimestele oluline. Kõik tahavad, et oleks hästi kiire, me peame tavaliselt neile just selgitama, et liiga kiire ei ole. Hea, et tahetakse kiireid rattaid, aga ei anta endale nagu aru, et see võib-olla pole ohutu. Täpset ülevaadet sellest, kui palju ja missuguseid rattaid meie liikluses kasutatakse, ministeeriumil ei ole. Indrek Alve selgitab, et ka peale seaduse jõustumist ei korjata kiiremaid rattaid kokku. Omanikel tuleb siis minna spetsialisti juurde, et see nende rattale kiiruse piiraja paneks ja seejärel võib aparaati rahulikult edasi kasutada. Paljudes muudes riikides tegelikult nõue kiiruse piiramiseks on juba kehtestatud, et tõenäoliselt enamikel juhtudel on need sõidukid on sellised, mille siis tarkvara võimaldab kiiruse piiramist. Koos kiirusepiirajaga tohib maha müüa ka need elektritõukerattad, mis seaduse jõustumise ajal veel laos seisavad. Andres Altma ütleb samuti, et kiirusepiiraja seadmine pole keeruline, kuid niisama lihtne on inimesel seda maha võtta. Niisiis, kui ladu tühjaks müüdud, ei tohi uusi kiireid elektritõukerattaid enam turule tuua. Omaette küsimus on, kuidas võimsamad ja kiiremad tõukerattad tänavapildis silma paistavad ehk kuidas politsei need teiste seast ära tunneb. Andres Altma. Noh, on mõningad iseärasused, noh tõenäoliselt, aga see ei ole alati reegel, et mida suuremad rattad on tõukerattal, siis see sõidab ka kiiremini, lihtsalt suuremate ratastega on ka juhitavus parem. Aga see on teoreetiline, et noh, see alati nii ei ole. Indrek Alve ütleb, et eelnõu mõtte järgi ei peagi politsei iga mööduva tõukeratta mootori võimsust kontrollima. Pigem tuleb kontrollida neid, kes kiirema sõiduga vahele jäävad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui liiklusseadusesse tuleb uus nimetus kergliikur, keelab see need elektritõukerattad, mille kiirus on üle 25 km/h. Juba ostetud elektritõukeratastega tohib edasi sõita, aga esmalt tuleb paigaldada kiirusepiiraja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolme miljoni euro eest soovis Eesti pandipakend Tallinnasse ehitada plastjäätmete väärindamise. Tehase tegevjuhi Rauno Raali sõnul oleks tehas andnud võimekuse siin Eestis kohapeal petpudeleid ringlusesse võtta. Täna, kui me kogume selle taara kokku, näitena plastpudelit, siis tegelikult me müüme selle nii-öelda sekundaarse toorme ümbertöötlejale kuskil Lätis, Leedus, tegelikult me võiksime nagu panustada ise sellisesse reaalsesse ringmajanduse ja teha selle nii-öelda pudeli järgmise etapi ehk helbe siinsamas Eestis ja seega läbi selle protsessi pakkuda kõrgekvaliteedilist plasti helvest sisendina järgmisesse etappi, ehk siis näiteks tehases Eestiski siin olemas üks tehas, kes teeb väga suures mahus erinevaid salatikarpe ja, ja muid toiduainetööstusele sobivaid anumaid, mis tehakse siis sekundaarsest plasttoormest. Lisaks oleks tehas tööd andnud 15-l kõrgema haridusega inimesele. Aastaid planeeritud projekt jääb raali sõnul tänase seisuga aga tulemata. Põhjuseks piirikaubanduse kasv, mille tõttu on Eestis turule paisatavate pakendite maht ja sellest tulenevalt ka kogutud pakendite hulk. Tugevas langustrendis. Kui täna on olukord selline, kus sisuliselt turg on liikunud nagu ära naaberriiki või liikumas jõuliselt sinnapoole, siis jah, no kui me võtame numbrites, et näiteks 2018 aasta just värskelt panime kokku kui järgmise aasta eelarvet, võrdleme seda 2016., mis on selline ka teatud moonutustega siiski nagu võrreldav siis, kui 2016. aastal pandi turule 311 miljonit ühekordse kasutusega tagatisrahaga joogipakendit, siis 2018 suurusjärk jääb kuhugi sinna pigem 252 60 miljoni juurde. See on veel selline optimistlik prognoos, nii et noh, meie hinnangul ka järgmise aasta jooksul kuskil viiendik turust kaob ära. Samas ütleb Raal, et Lätist Eestisse kümneid miljoneid sisse voolavaid pakendeid kasutada ei saa ja nii ei suudaks ki praegust majanduspoliitilist olukorda arvesse võttes plastjäätmete väärindamise tehas ennast ära majandada. Raal lisab, et täiesti maha tehase rajamise mõtet siiski veel maetud ei ole. Kui turg taastub ja alkoholiaktsiisid ühtlustavad, mõeldakse plastjäätmete väärindamise tehase ehitamise peale uuesti. Jane saluorg Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Pandipakend loobus taaskasutusse panustava plastjäätmete väärindamise tehase ehitamisest. Üks põhjus on alkoholiaktsiisi tõusust tingitud piirikaubanduse kasv.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNiisiis luuakse eelnõuga võimalus moodustada erakondade juurde maailmavaate sihtasutused, mille eesmärk on edendada avalikes huvides ühiskondlikku poliitilist mõtet ning vaba ja demokraatlikku maailmavaade nii Eestis kui välisriikides. Eelnõu kohaselt ei tohi maailmavaatelise sihtasutuse tegevus olla suunatud erakonna poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Kriitikud küsivad, miks on selleks vaja eraldada 900000 eurot miks ei võiks seda kõike teha erakondadele juba eraldatud raha eest. Põhiseaduskomisjoni poolt puldis olnud Peep Aru nendib. Arenguabi andmine, ajalookirjutus ja arhiveerimine, kodanikukoolitus ja akadeemiline uurimistegevus ei ole poliitilise erakonna eriomased ülesanded. Komisjon on veendunud, et nii nagu erakonnad ei ole loodud asendamaks erinevaid vabakondlikke ühendusi nende paljususes. Nii ei saa põhiseaduse ja seaduse mõtet eiramata panna spetsiifiliste ülesannetega erakondadele eelnõuga sihtasutusele ette nähtud täiendavaid funktsioone. Tänases parlamendi arutelus olid eelnõu suhtes kõige kriitilisemad need, kelle kohta see ei käi. Ehk hiljuti Keskerakonnast lahkunud saadikud Inara Luigas leidis, et ühiskonna põhihuvid on mujal. Kas teil on ette lugeda ka kasvõi ükski mittetulundusühingu või sihtasutuse arvamus, kus nad siiralt toetavad sellise seaduseelnõu vastuvõtmist? Aitäh. Neid arvamusi on kümnetes, siis 100 piiri ei ületanud see kirjade hulk. Nende poolt tunnustatakse Meie püüdlusi paremini reguleerida erakondadega seotud sihtasutusi ja kontrolli nende üle, samuti soovi pöörata rohkem tähelepanu erakondade tööd toetavad analüüsile ja kodanikuharidus ikele tegevustele nii Eestis kui ka mujal. Arvatakse, et kavandatud ei arvesta õiglaselt teiste organisatsioonidega. Millised samuti tegutsevad demokraatiaks vajalike väärtuste ja oskuste edendamisega. Trottides rahastamise juhuslikkust ja keerukaid taotlemise aruandlusnõudeid tehakse ettepanek rahastada loodavaid sihtasutusi erakondade endi vahenditest, sealhulgas ka erakondadele ettenähtud riigieelarvelistest vahenditest. Ollakse arvamusel, et plaanitavad sihtasutused ei peaks kandma demokraatia arendamise nime. Need olid neli valdavat seisukohta väga erinevatest meile saabunud kirjadest. Vabaühenduste esindaja Urmo Kübar ütleb, et oma maailmavaate propageerimine on erakondade valikute küsimus ja kui seda seni küllalt tehtud ei ole, ei ole põhjuseks mõne juriidilise isiku puudumine. Kui nad seni ei ole oma valikutes seda piisavalt oluliseks pidanud, siis minul on ka sügav kahtlus ja mulle tundub, et seda jagavad väga paljud, et, et miks siis nüüd peaks olukord muutuma, et kus lõpeb nüüd maailmavaate propageerimine ja algab erakonna propageerimine, et see on praktikas väga keeruline. Loomulikult me ei arvagi, et, et nüüd need sihtasutused hakkaksid näiteks valimisplakateid tootma, kandidaatidele või taoliseid asju tegema, aga küll aga on, on tõesti mitmeid võimalusi sellisteks piiripealseteks aladeks, mis jätab võimaluse õhku, et tegemist on lihtsalt täiendava rahastamisega erakondadele ja teine võimalus kindlasti, kus, kus niisugused probleemi kohad saavad olla, on siis töökohtade loomine?",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus oli esimesel lugemisel erakonnaseaduse muutmise seadus, mis näeb ette maailmavaate sihtasutuse loomise võimaluse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee uudis on võrdlemisi värske ja ilmselt tuleb siis väga täpselt vaadata neid analüüse, mille pinnalt järeldatakse, et praegu kehtivad väga karmid piirangud, ei ole piisavad, et ka uudistes on näidatud, et politsei ütleb, et reididel olulisi rikkumisi nähtud ei ole. Ja eks siin tuleb arvestada ka seda, et enam kui 100000 inimest on vaktsineeritud. Teadlased on siin pakkunud hinnanguid, et ka üle 100000 inimese on läbi põdenud. Aga eks tuleb mõista ka seda, et valitsus ongi seatud väga raskesse seisu, kuivõrd avalik arvamus nõuab, et kohe tehtaks midagi jõulist ja nähtavat veel lisaks. Nii et, et küllap see on see alge, et väga tahaks loota, et need piirangud ei lähe veel kaugemale, kui, kui see, mida peaminister pakkus. Olukord haiglates on väga keeruline, valitsuselt nõutakse senisest veel otsustavamat tegevust, võib-olla avalikkuses lõpuni ei mõisteta seda, et see olukord, kus Eesti on täna tegelikult, otsustati jaanuaris. Et näiteks siis, kui lubati lapsed kontaktõppele, mis iseenesest on õige, täna lugesime ju ka tegelikult väga nukrat ülevaadet laste vaimsest tervisest, et mis on probleem pärast seda, kui on pikalt oldud distantsõppel ja ebakindluse olukorras. Aga seda nähti tollal ette, kui lubati lapsed kontaktõppele kogu nakkusohtliku lähikontakti sisaldava tegevuse ärakeelamine 22.-st veebruarist. Et eks see alles hakkab ennast näitama. Ja nüüd möödunud nädalast lisandus ju veel terve hulk piiranguid ja nähtavasti siis sel nädalal omakorda tuleb neid veel juurde. Nii et, et nende mõju omakorda näeme võib-olla kuu aja pärast. Et see on lihtne matemaatika. Ja kui on olnud selline eksponeeriasv, et ega siis ei ole kiiresti võimalik neid arvusid alla tuua.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õiguskantsler Ülle Madise tõdes, et olukord haiglates on keeruline ja valitsuselt nõutakse otsustavat tegevust. Ta avaldas samas lootust, et valitsus ei lähe piirangutega kehtestamisel kaugemale nendest, mis peaminister on välja pakkunud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui varem elasid psüühilise erivajadusega inimesed suurtes hooldekodudes, siis nüüd on nende jaoks üle Eesti ehitatud 28 elamut, kus on parema elupaiga leidnud juba üle 1200 inimese. Umbes 600 ootavad aga veel paremaid elutingimusi. Selle jaoks rajab hooldekande teenused aktsiaselts üle Eesti pereelamuid. Kui muidu on elamute rajamine läinud plaanipäraselt, siis Saaremaal, Narvas ja Põlvas on see takerdunud kohalike elanike vastuseisu taha. Näiteks Põlvas ei meeldinud kohalikele elanikele, et perekodu tuleb kortermajade vahele. Nüüd on aga hooldekandeteenused esindaja Maarja Mändmaa sõnul jõutud Põlva pereelamu osas ühisele kokkuleppele. See esialgne maja asukoht tundus nendele naabermaja elanikele liigselt ikkagi neil seal nende läheduses, et noh, nad eelistasid, et see elamu, kus siis hakkab psüühikahäiretega inimesed elama oleks pisut nagu eemal ja rahulikuma liikluse ja, ja elamisega tänaval leppisime Põlva vallaga kokku, selles tahame mõlemad rajada Põlva linna psüühilise erivajadusega inimestele teenusüksust selles piirkonnas pärit inimestele. Kui esmapilgul tundus, et alternatiivina pakutud ehituskrundile on teenusmaja ehitamine liialt keerukas siis nüüd on lubanud kohalik omavalitsus kaasa aidata erivajadustega inimeste uue kodu valmimisele. Edasi räägib Põlva abilinnapea Martti Rõigas. Kuna see meie väljapakutud krunt on natuke kaugemal, seal ei ole nii lähedal kommunikatsioon, et, et, et vald siis on see, kes võtab enda peale planeeringuga seonduvad kulud ja aitab siis krundivälised väliste kommunikatsioonidega, et, et aitab neid välja ehitada. Rõigas lisas, et kui kokkuleppele poleks jõutud, oleks ette võetud kohtutee. Veel kord. Martti Rõigas. Sest hoolekandeteenused arvas, et, et neil on ikka õigus, sinna oleks ehitada ja vald oleks pidanud väljastama projekteerimistingimused ja, ja siis me olekski kohtuuksi kulutanud ja, ja tegelikult tulemust me ei oleks ju saavutanud, et aga teistpidi me peame kõik seal koos elama, et, et ma arvan, et see kompromiss on niisugune väga-väga hea lahendus. Raadiouudistele Põlvast Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Seni takerdus Põlva linna psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud kodu rajamine kohalike elanike vastuseisu ja bürokraatia taha. Nüüd on aga vald ja Hoolekandeteenused leidnud kompromisslahenduse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSüdame-veresoonkonna haiguste järel on vähk Eestis enneaegse suremuse põhjusena teisel kohal. Sellele vaatamata pole Eestil alates 2015.-st aastast riikliku vähitõrjeplaani tervise arengu Instituudi direktor Annika Veimer ütleb, et viimased viis aastat pole olnud riiklikku plaani, sest. Enne kui see 2015 ehk riikliku vähistrateegia lõpp kätte jõudis hakati koostama rahvastiku tervise arengukava ja selle esimene versioon isegi 2010 kuni 2020 aastat, eks, ja kõik erinevad strateegiad integreeriti sellesse rahvastiku tervise arengukava. Vähistrateegia oli üks, seal oli terve hulk ka teisi riiklikke strateegiaid. Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogia ja hematoloogia kliiniku juhataja ja Eesti vähiliidu nõukogu esimees doktor Vahur Valvere ütleb aga, et koostatud rahvastiku tervise arengukavas on vähiteemat puudutatud põgusalt. Peamiselt keskendutakse ennetusele, samas on olulised ka kliinilised etapid ehk näiteks nii vähiavastamine, ravi kui ka taastumine. Kuna eelmainitud punktid on arengukavas kirjeldatud valvere hinnangul puudulikult või pealiskaudselt, ongi juba aastaid puudust tuntud riiklikust vähitõrjeplaanist, mis põhjalikumalt ja täpsemalt eesmärgist aks ning kirjeldas kõik etappi ja tegevused, mis vähivastasele võitlusele edukalt kaasa aitavad, jätkab Vahur Valvere. Meil on arenguruumi, mis puudutab näiteks vähivarast avastamist, vähisõeluuringuid ja ka selline taastustoetus ehk paliatiivravi, kuigi me oleme viimastel aastatel teinud siin suuri edusamme. Tegelikult on meil ka veel selles vallas üsna palju arenguruumi. Valvere lisab, et riikliku vähitõrjeplaani oluliseks kohaks on kindlasti mõõdikud või indikaatorid, mis päriselt aitavad hinnata ühe või teise sammu edukust vähivastases võitluses. Seda mõõtmist peaks tõesti ka regulaarselt tegema nii riiklikul tasandil kui ka vähikeskuste tasandil, et siis me saame öelda, et kas need investeeringud, mis me oleme vähivastasesse võitluse teinud, kas nad on olnud efektiivsed, kas saaks midagi parandada arenenud riigid tegelikult, kus need vähiplaanid on juba aastakümneid olnud niimoodi tegelikult toimetavad? Nii Valvere kui ka Veimer tõdevad, et rahvusvahelise kogemuse põhjal saab öelda, et läbimõeldud vähitõrjeplaan aitab vähendada nii vähki haigestumist ja suremist kui ka parandada vähihaigete elukvaliteeti. Aruteludega on jõutud siis sinnamaale, et sotsiaalministeeriumi eestvedamisel on tehtud see otsus käesoleval aastal vähitõrje plaan koostada ja tervise arengu instituudil on siis ülesanne sisuliselt see töö koos ekspertidega ära teha. Me oleme väga-väga algus järgus ja ettevalmistusi hetkel käib.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalministeerium moodustas töörühma, kes peab aasta lõpuks valmis saama riikliku vähitõrje plaani. Praegu on Eesti üks viiest Euroopa Liidu riigist, kellel seesugust plaani pole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPensioni indeks tuleb järgmisel aastal ilmselt negatiivne, mis tähendab, et automaatset pensionitõusu ei tule. Tõsinegatiivne indeks ei tähenda ka pensionilangust, see on seadusega välistatud. Aga ikkagi jätta pensioni täielikult tõstmata ja veel kohalike valimiste aastal ei kõla üldse hästi ja sellest saavad ka kõik poliitikud aru. Peaminister Jüri Ratas ütles oma eilses intervjuus meie uudistele. Tahes-tahtmata inflatsioon on järgmisel aastal, seda prognoosib ka rahandusministeerium seal suurusjärgus 1,4 protsenti mis tähendab seda, et see igal juhul lööb kõige väiksema sissetulekuga inimesi, nii et see on minu meelest täielikult arutelu koht. Näha ette ka vähemalt inflatsiooni osas pensionäridele positsiooni parandamine. Rahandusminister Martin Helme ütles täna intervjuus Postimehele tsitaat. Mõtleme väga tõsiselt ka erakorralisele pensionitõusule. Koalitsiooni kolmas osapoolteamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütleb omalt poolt Isamaa toetab erakorralise pensionitõusu juhul, kui selleks ei kasutata ühekordseid laenuvahendeid kui selleks leitakse püsivad allikad. Rahandusminister on välja hõiganud, et tema otsib selliseid lahendusi, nii et kui leitakse sobivad allikad, mis on jätkusuutliku pensionisüsteemi tagatiseks siis selliseid asju saab koalitsioonis julgelt arutada. See on siis koalitsiooni seisukoht, mida arvab opositsioon. Reformierakonna juht Kaja Kallas toetab äsja kõlanud seisukohta, et ühekordseid laenuvahendeid pensionide tõstmiseks kasutada ei tohi ja lisab. Pensionitõus saab tulla indekseerimisest ja, ja kogu see pensionisüsteem peab olema pikaajaliselt jätkusuutlik. Parim pensionipoliitika on tark majanduspoliitika. Kui tõesti see majanduskasvu number, mida rahandusministerium prognoosib tõele, siis tõusevad ka pensionid. Aga minu meelest, kui valitsus tõesti tahab midagi sellel suunal teha, siis alustada tuleks sellest, et keskmine pension peab olema tulumaksuvaba. Ei ole mõtet neid pensioni tõsta, kui, kui kehtib vildakas maksusüsteem. Et iga pensionitõusuga kasvab nende pensionäride hulk el tegelikult 20 protsenti võetakse tulumaksu tagasi. Sotsiaaldemokraatide liider Indrek Saar tuletab meelde, et Eesti pension on väiksemaid Euroopas ja pensionäre peab kahtlemata aitama kuid tuleb juba Kaja Kallase poolt esile tõstetud teema juurde tagasi. Ma väga loodan, et valitsus seekord ei tee sellist mustkunstitrikki, kus ühelt poolt nad selleks aastaks ju leidsid siis seitse eurot juurde ja teiselt poolt, kuna tulumaksuvabastus pensionitele jäi tõstmata, siis võeti see raha praktiliselt teise käega tulumaksuna keskmist pensioni saavad ilmselt ära. Et kindlasti on oluline see, et ka see pool saaks ära korrigeeritud ehk siis ka pensionide tulumaksuvaba määra oluliselt tõstetaks ja vaadataks lisaks üle ka need asjad, et kus siis on meie eaka veel täiendavad probleemid, siis näiteks teema, omastehooldus ja see, kui inimesed vajavad hooldekodu kohta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maksutulude laekumise vähenemine järgmisel aastal on toonud esile küsimuse, mis saab võimalikust pensionitõusust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva-Jõesuu linn sai sel aastal riigilt toetust veidi üle 800000 euro. Suurem osa sellest läheb eelarve stabiliseerimiseks, kuna Narva-Jõesuul jääb tänavu põlevkivi kaevandamise ja töötlemise kahanemise tõttu ressursitasudest saamata. Ligi 700000 investeeringutoetusest kulutatakse pea 400000 eurot linna läbiva kergliiklustee lõpetamiseks, räägib Narva-Jõesuu linnapea Maksimil Kin. Meie laua peal oli mitu varianti, üks nendest oli siis ürimaja projekt ja, ja teine võimalik projekt oligi kirglikusee teine etapp ja me otsustasime, et me suuname need rahad just nimelt kirglikluste projekti elluviimiseks, puht sellepärast, et noh, kõik juba ammu ootavad teiseks, kui vaadata kasusaajate poole pealt, siis ilmselgelt see, et selle projekti elluviimisel võidab tunduvalt rohkem inimesi. Narva linn sai riigilt investeeringutoetust summas enam kui kaks miljonit eurot. Narva linnapea Aleksei Jevgrafovi sõnul oli toetuse kasutamise peamiseks tingimuseks, et selle raha eest teostatavad projektid peavad olema uued. Narva kavatsebki ette võtta kaks suuremat uut projekti. Esiteks noortekeskuse kõrval asuva ajaloolise vallikraavi muutmine sketparki ga puhkealaks ning teine mastaapne ettevõtmine on lemmikloomade varjupaiga ehitamine. Linnapea sõnul saab Narva ligi miljon eurot maksva lemmikloomakeskuse. Linn hakkab pakkuma varjupaigateenust, hakkab pakkuma loomade hotelliteenust, loomade kohvikud, vitrinari teenuse, no need asjad mõtlema selles, et äkki pakume ka loomade kalmistu krematooriumid, need asjad, sest elanikud küsivad kogu aeg selle eest ja otsustasime teema. Sa aga, ja seoses sellega ma lahjendame kodutu loomade probleemi. Aleksei Jevgrafovi hinnangul peaks lemmikloomade varjupaik katma nii Narva kui naaberomavalitsuste vajaduse, mis samuti võiksid uut lemmiklooma keskust kasutada. Narva on lemmikloomade varjupaiga rajamise ideed kaalunud alates sajandivahetusest, kuid rahanappuse tõttu lükati seda pidevalt edasi. Praegu tegutseb Narvas mitu pisemat teravarjupaika, kus on ulualuse leidnud üle 300 kodutu lemmiklooma Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Omavalitsused kasutavad majanduse elavdamise investeeringutoetusi kergliiklusteede ja lemmikloomahotellide ehitamiseks. Valitsus toetas kevadel omavalitsusi 67 miljoni euroga, et peale eriolukorda majandust elavdada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKella veerand 12-ks ennelõunal oli kaheksa valget kirstu ühishauda lastud ning hauda hakati kinni ajama sõjaväe peakaplan Taavi Laanepere ja kaplan Aivar Sarapik. Eesti Apostlik-Õigeusu kirikust andsid õnnistuse ja lugesid palve. Riigi poolt asetasid maetute mälestuseks pronkssõdurile Pärja rahvastikuminister Urve Palo ning kaitseminister Jaak Aaviksoo, kes tegi ka lühikese avalduse. Täna jõudsid siia ka nende kaheksa punaarmee langenu maised jäänused, kes ootasid seda päeva enam kui 60 aastat. Loodame, et see on nende viimane puhkepaik ja meil on täna hea meel ka selle üle, et neid ei saa enam kasutada provokatsioonides iseseisva Eesti vabariigi vastu. Me oleme täitnud oma kohuse ja andnud neile selle viimase puhkepaigal. Ometigi mõtleme me täna mitte ainult nende mälestusele vaid kõikide nende mälestusele, kes teises ilmasõjas langesid. Kahjuks ei ole tänaseks päevaks mitte kõik nendest jõudnud kalmistu mulda, vaid lebavad nimetutes haudades Moskva, Königsbergi, Kaliningradi ja Berliini vahel. Tahaks tänasel päeval loota, et vahest tuleb päev kui kõik langenud, leiavad viimse rahupaiga pühitsetud mullas. Loodame väga, meil õige kõige lähemal ajal jätkata läbirääkimisi sõjahaudade kaitse lepingu üle. Vene Föderatsiooni delegatsioonina. Riigikogu poolt asetas pärja riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma. Pärast kombetalitusi pääsesid haua juurde ka tavakodanikud, kes said samuti lilli asetada. Kohal oli siiski üsna väike rahvahulk silmaga hinnates umbes poolsada peamiselt vanemas eas inimest. Näha oli ka paari öise vahtkonna liiget, kes asetasid ühishauale lillekimpe. Sõjahaudade komisjoni esimees Jaan Tross rõhutas, et juhul kui ilmub välja veel mõni langenu sugulane siis DNA proovid on olemas ning kattuvuse korral on võimalik säilmed viia mistahes maailma otsa. Teisipidi jätkub töö sõjahaudadega, kuna tegematajätmisi on Eestis palju, tõdes tross. Ka selles, mis puudutab meie enda sõdurite haudu. Kui me mõtleme seda, et omaaegse kalmistu matmisraamatu järgi üle 1300 sissekande on maetute kohta nende seas ligi 300 vabadussõjas otseselt langenud meest pluss siis väga paljud ohvitserid, allohvitserid, kes vabad just see silmapaisteb. Ja kui me nüüd siin kalmistul ringi vaatame ja näeme, kui palju nendel meestel on hauakive, siis tegemist on ikkagi hästi piinliku kohaga ja kaitseväe kalmistuga tööd jätkuvad. Ja, ja ma loodan, et järgmisel, Eesti vabariigi juubeliaastal on, on meil siia kalmistule põhjus tulla ja, ja enam mitte nii suurt piinlikkust tunda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna kaitseväe kalmistule maeti ümber Tõnismäelt välja kaevatud punaväelaste säilmed.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nErki edestamas porsaki praegu jooksurajal kusagil 20 meetrit. Ja liidrid on vastassirge keskel stardis kulunud kolm minutit ja 43 sekundit, 800 meetri vaheaeg oli siis kaks, 22 50 Kip Charvin, USA mees on seda jooksu praegu juhtimas ja nii-öelda kümnevõistluse tagumised mehed praegu ka tulemas. Lõpusirgele liidritena. Rõba on kolmandal kohal liidritest USA, meestest on ta praegu maha jäänud kolm-neli meetrit. Pealtvaatajad tõusevad püsti ja kümnevõistluse 1500 meetrit hakkab lõppema ja ki Carmin on võitmas seda jooksuaeg. Neli, 19 26, erkil jääb veel joosta 35 40 meetrit ja messi läks noorest mööda veel kümmekond meetrit ja aeg tuleb Erkil alla nelja ja poole minuti. On sündinud uus Eesti rekord Erkki Nool on maailmameistrivõistlustel saanud hõbemedali.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erki Nool võitis kergejõustiku MM-l Edmontonis uue Eesti rekordiga kümnevõistluses hõbemedali. Erik Lillo vahendab võistluse lõpuhetki 1500 m jooksust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKirjutasin sellepärast, et süda valutas. Süda valutas sellepärast, et Eestil on raske ja tahaks, et läheks hästi. Ja ma tundsin, et minu varasem töökogemus ja töökogemus siin võimaldab mul kaasa öelda selles olulises minu arvates murdepunktis ja nii ma kirjutasin. Rahvaliit arvab, et teie artikkel on ühepoolselt kirjutatud, tendentslik ja spekulatiivne ja on lubanud pöörduda Euroopa Inimõiguste kohtu poole, et siis küsida, et kas see on Euroopa Inimõiguste kohtu ametlik seisukoht või on tegu Maruste soologa? Ma ei tea, ma ei ole rahvaliidu seisukohtadega jõudnud veel tutvuda, aga kui nad nii arvavad, eks nad oled vaba arvama. Aga Ma kajastasin oma kirjutises meie kohtu seisukohti demokraatiast sõnavabadusest. Ka see võrdlusmaterjali on toodud ekon krentsi. Kohtu asi on meie kohtu asja kohtus läbi käinud. Kui nendele kohtu seisukohad ei meeldi, see on rahvaliidu asi. Aga ma ei arva, et ma sellistes demokraatia põhielementides eksinud olen, aga alati on inimesi, kes on teistsugusel arvamusel. Aga kui nad tahavad pöörduda siia, see on nende vabadus. Ma olen kohtunik, aga peale selle ma olen veel ka Eesti vabariigi kodanik. Ja, ja mul on kõik Eesti kodanikuks olemisõigused ja kohustused ja ma ei arva, et see võtab mul õiguse siis Eesti elust osa võtta ja tema tema arengut ja ilmingute kohta oma seisukohta väljendada. Seda me siin iga päev kaitseme ja, ja arvame, et ma olen siiamaani Eesti vabariigi kodanik ja mul on kohustus ja õigus kaasa rääkida. See ei ole mingisugune isolatsioonis olemine või suu korvis istumine, siin.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rait Maruste selgitab Mall Mälbergile oma seisukohti presidendivalimiste suhtes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\n20 aasta jooksul on rahvusvaheline kaitse Eestis antud 571-le inimesele. Hetkel elab Eestis ligikaudu 330 kaitsestaatusega inimest, ülejäänud on saanud pikaajalise elamisloa, kodakondsuse või riigist lahkunud. Esimesel poolaastal esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis 41 välismaalast, millest on rahuldatud 14. Politsei ja piirivalveameti rahvusvahelise kaitse peaekspert Marina Põldmaa sõnul on taotluste arv viimastel aastatel langenud. Näiteks eelmine aasta oli 46, et selle Covidi pandeemiaga tõenäoliselt ei olnud see rändamine väga lihtne, aga näiteks 2019 oli 101 taotlust. Eesti on rahvusvahelise kaitse andnud ligi 30-st erinevast riigist pärit kodanikele. Eesti pagulasabi juhataja Eero Janson ütles, et viimase 20 aasta jooksul on Eestis kaitse saanud enim Süüria, Ukraina, Iraagi ja Venemaa kodanikud. Sel aastal on taotlejate seas suuresti Venemaa ja Valgevene kodanikke. Eesti on 97.-st aastast alates, kui Eesti pagulasseisundi konventsiooni ratifitseeris, andnud kaitse umbes 560-le inimesele, küll aga kõik neist enam ei ole Eestis elavad pagulased, osad neist on Eestist lahkunud selle aja peale kas läinud elama kuhugi mujale naasnud oma koduriiki. Samuti on ka inimesi, kes enam ei ole pagulase staatusega, sellepärast et nad on hoopis Eesti kodanikud. Rahvusvahelise kaitse taotlejatel on võimalus elada majutuskeskustes Eestis on loodud kaks pagulastele suunatud majutusvõimalust milleks on vao ja vägeva keskused. Vastavalt Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Käesoleval aastal on Eestis rahvusvaheline kaitse antud 14 pagulasele. Esmast otsust ootab veel 24.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜlikoolidesse sisseastumisel bakalaureuseõppesse arvestatakse peamiselt riigieksamite tulemusi, küll aga on erialasid, mis nõuavad lisaks riigieksamitele ka sisseastumiseksamite edukat sooritamist, jätkab Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma. Hetkel ei ole teada sellist suuremat muudatuste kava, kindlasti on üksikuid õppekavasid, kus vastuvõtutingimused mingil mahul muutuvad, aga selliseid suuremaid teadaolevaid plaane vähemalt hetkel ei ole. Tallinna Ülikooli õppevaldkonna juht Helen Joost ütles, et Tallinna Ülikoolis tuleb enamus õppekavadele teha ülikoolipoolne vastuvõtueksam. Sellel on kaks eesmärki. Ühest küljest tutvustada üliõpilasele seda eriala, mida ta õppima tuleb, et tagada tema kindlus soovitud õpitulemustest ja teisest küljest siis ka vaadata, kas üliõpilane vastab vastuvõtu nõuetele. Eesti maaülikool ei planeeri järgmisel õppeaastal teha suuri muudatusi, sest neil on toimivad mudelid, jätkab maaülikooli õppeosakonna juhataja Iina Järve. Võib-olla tulevad täiendavad vastuvõtukatsed juurde, kas motivatsioonikirja näol aga üldjuhul ei ole nagu varasemaga võrreldes väga suuri või kardinaalseid muudatusi, nagu teinud? Tallinna tehnikaülikoolis toimub samuti tavapärane vastuvõtt, olulist rolli mängib laia matemaatika ja eesti keele riigieksami tulemus. Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll. Sõltub valdkonnast, et noh, minimaalselt on siis tarvis sooritada 50 punkti laias matemaatikas eesti keel 50 punkti samamoodi, aga meil on ka õppekava IT-teaduskonna näitel siis, kus laia matemaatika lävend on oluliselt kõrgem ainukene erand siis, kus me ei arvesta riigieksamitulemusi, on meie rakendus kõrgharidus. Eesti ülikoolid on otsustanud, et sügisest ei võeta õppima uusi Venemaa ja Valgevene kodanikke, seevastu aga toetatakse Ukrainast pärit õpilasi, jätkab maaülikooli õppeosakonna juhataja Iina Järve. Meil on küll nüüd erandkorras Ukrainast pärit sõjapõgenikele järgmiseks õppeaastaks mõned kohad pakutud, et neid, neid ei ole palju vastavalt ülikooli võimalustele. Ja hetkel me loodame, et need kohad tulevad täis. Tartu Ülikoolis on välistudengite vastuvõtuavalduste esitamine lõppenud. Sel aastal ülikool otsustas Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanikke mitte vastu võtta ja, ja see mõnevõrra kindlasti mõjutas meie avalduste ja kandidaatide arvu ja selle arvelt, siis võib-olla said mõned teise riikide kodanikud endale võimaluse Tartu Ülikoolis õppima asuda. Ukraina kodanikud saavad Tartu Ülikooli taotlusi esitada veel esimese juunini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ülikoolid teevad ettevalmistusi uute õpilaste vastuvõtuks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOleme teinud selle paikvaatluse ja praegu siis oleme, ootame tegelikult omanikult dokumentatsiooni selle konkreetse siis tuuliku kohta kõikvõimalike nii-öelda jooniste ja tehniliste andmete kohta, et ikkagi see protsess võtab aega, et mis mõjudel see niied, asjad, konstruktsioonid seal järgi andsid nii-öelda visuaalne nähtus, et vooste, et see ei tähenda, et konstruktsioonid nii-öelda nii-öelda nõrgemad oleksid, et selles mõttes selle, see peab selguma ekspertiisi käigus. Kas see võib olla mingi põhjus? Praegu on eesmärk saada nagu ainus sellest murdunud sellest tuulikust, et selle põhjal nagu hinnata või aru saada, mis elus need teised on. Antud juhul jah, meil on kavas nii-öelda ka need teised mingi hetk üle vaadata. Kui tõesti ilmneb, et seal ongi ongi muid ohte ja asju, et siis kindlasti me hakkame ka suurema pilguga nüüd tähelepanu pöörama nendele üle Eesti siis nagu mingi ülevaade saada, mis seisus ollakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ligi kuu aega tagasi Saaremaal, Sõrves elektrituuliku murdumise põhjust pole Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) veel tuvastanud, ütles ameti ehitiste ohutuse ekspert Urmo Karu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLooduslik pühapaik võib olla kivi allikas, metsasalu või mõni muu loodusvorm. Muinsuskaitse alla võetakse paigad, mis on mõnele kogukonnale pühad olnud üle 100 aasta. Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade nõunik Pikk Negama selgitab Tihti ongi siis ohverdamispärimus ravimispärimus, võib-olla seal on mingisuguseid rituaale tehtud minevikus, aga miks mitte ka tänapäeval, võimalik, et osade paikade pühakspidamine läheb juba 1000 aastat tagasi, nende paikadega võib kaasneda ka arheoloogilisi leide, ütleme mingid, mida, midagi muud. Aga näiteks kui sinna viidi ohvriks liha või, või viljateri et siis ei pruugi ka niisugust selget arheoloogilisi leide sinna maha jätta. Näitena toob kama ristipuud, mis tihti hävivad teeäärsete raadamistööde käigus. Tehakse puule mälestus, rist sarnaselt võib-olla inimese hauaga, mis on inimestele väga oluline, samamoodi olid need puud, kuhu siis see rist tehti, et seda seoti siis surnuga ja seal käidi hiljem. Ja niisugune üldine rahvausundist pärinev keeld oli, et ei tohi tegelikult ristipuid lõigata. Kuna ristimetsad ei kuulu tihti kogukonnale, kellele need tähtsad on, siis on riiklik kaitse nende säilitamiseks vajalik. Nii jõudsid eelmisel aastal kaitse alla 14 ristimetsa. Muinsuskaitseamet on ka eesmärgiks võtnud Eesti looduslikud pühapaigad ära kaardistada. Pühapaikade teemal ametit nõustav eksperdinõukogu on samas mures, et kärbete tõttu võib see töö jääda pooleli. Nõukogu esimees Marju Kõivupuu. Me oleme siin 10 15 20 aastat opereerinud arvudega, et vot neid on nii ja nii palju on looduslikke pühapaiku, keegi päris täpselt ei tea, kus kohas nad asuvad ja kui me praegu jätame selle töö pooleli, siis hakkab kõik mingil hetkel jälle nagu otsast peale. Kuigi pühapaigad toodeti ära kaardistada aastaks 2021, on seni jõutud kirja panna veidi üle pooled. Kultuuriministeeriumi asekantsler Merilin Piibu tunnistab, et muinsuskaitseametis tehakse struktuurimuudatusi, kuid ütleb, et pühapaikade inventuuri ei tohiks kärped mõjutada. Pigem on, on võib-olla tõesti siin selles mõttes möödarääkimist olnud, et eks muudatused ikka tekitavad hirmu, mis on täiesti arusaadav. Aga kui me räägime nagu looduslikest pühapaikadest, kui niisugust valdkonnast või prioriteedid, siis seda need muudatused pigem ei puuduta ja, ja kui puudutavad, et siis siis ma arvan, võimekus pigem jah, kasvab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis on kaitse all ligi 550 rahvapärimuses tähtsaks peetud pühapaika. Valdkonna asjatundjad arvavad, et kui neid ei kaardistata, võib osa neist hävida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nImmuno profülaktika ekspertkomisjoni liige, perearst Marje Oona ütleb selgituseks, et kõige olulisem on tagada, et võimalikult paljud inimesed saaksid esimese kaitsesüsti aja jooksul. Selle esimese doosi mõju aga langeb. Täieliku kuuri. Läbinutel on vaktsiini tõhusus suurem, aga eakatel mitte nii suur, kui nende tervist arvestades piisav oleks. Kui me vaatame neid vaktsiini tõhususe, numbreid raske haiguskulu eest kaitsmisel, siis need ei ole üldse halvad, aga eakatel inimestel paratamatult immuunsüsteem töötab natuke teistmoodi ja nendel siiski on raske haiguse risk suurem. Sellepärast võiksidki vanemaealised tõhustusdoosi saada noorematele kui 65 eluaastat. Tõhustusdoosi praegu ei soovitata. Miks. Väga haruldasi kõrvaltoimeid ei pruugi ju kohe välja tulla, nende osas tingimata peabki jälgima, aga selge on ka see, et meil on juba tõhustusdooside kohta päris palju andmeid Iisraelist. Meil on andmeid ka teistest riikidest, kes on alustanud tõhustusdooside manustamist ja praegu, nagu selliseid ohusignaale pole tulnud, jälgima peab ikkagi väga hoolega ka selliste võimalike haruldaste kõrvaltoimete osas süstijärgselt ikkagi ka kolmanda doosi järgselt võib tõusta palavik. Võib tekkida mõneks päevaks nagu sellist kehvemat enesetunnet. Süstikoht võib muutuda valulikuks, aga neid kõrvaltoimeid ei ole olnud rohkem, kui näiteks teise vaktsiinidoosi järgselt on olnud. Tõhustusdoosi järel inimese vastupanu koroonaviirusele tõuseb, antikehade arv tõuseb, aga milline on pikaajaline kaitse, seda veel ei tea, ütleb Marje Oona. Sest liiga vähe aega mööda läinud, aga ma lihtsalt võib-olla kommentaariks ütleks seda, et enamus vaktsiine, mis meil üldse kasutusel on ja mis on niinimetatud mitteelusad vaktsiinid, nende puhul kasutatakse. No sellist mitmekordset manustamist, kui me võtame näiteks kasvõi Pokensefaliidi vaktsiini, siis seal on ka esmane vaktsineerimine ikkagi ju kolmest vaktsiinidoosist koosnev kas või difteeria teeteaduse lastehalvatuse muud vaktsiini, et üldjuhul ikkagi esmaseks vaktsineerimiseks kulubki kolm vaktsiini doosi ära konkreetselt, kui kaua nüüd Covid 19 vaktsiini puhul see kolmanda doosi kaitse kestab, seda näitab aeg ja kas on nüüd veel edaspidi vaja tõhustasdoose? Aasta alguses said esimeses järjekorras koroonavaktsiini tervishoiutöötajad ja õpetajad, paljud neist on ka vanuses 65 pluss ja neil peaks tõhustasdoosi aeg nüüd juba käes olema. Ja neid ma julgustan küll kohe seda vaktsineerimise võimalust kasutama nooremate inimeste puhul see tõustustoosi aeg veel ei ole käes kogu aeg, me ju jälgime ka andmeid. Inimene saab ise langetada selle otsuse, kas ta soovib oma kaitset tõhustada või mitte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Immunoprofülaktika komisjon soovitab koroonavaktsiini tõhustusdooside tegemist. Seda esialgu üle 65-aastastele, samuti täisealistele hooldekodude elanikele, aga mitte varem kui kuus kuud pärast esimese vaktsineerimiskuuri lõpetamist. Ülejäänud inimesed saavad kolmanda ehk tõhustusdoosi siis, kui täisvaktsineerimisest on möödunud vähemalt kaheksa kuud. Seega noorematele tõhustusdoosi otseselt ei soovitata, kuid neil on see võimalus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVilniuses paarikümne kilomeetri kaugusel Vana rakai külakeses käisid inimesed hommikul vähehaaval valimisjaoskonnas oma häält andmas. Vladimir. Nagu alati tahaks, et mingid muutused oleksid, kuigi valimised ei ole eriti tugevad, meil siin. Et meil Leedus igal pool valitseks kord tahaks valida inimest, kes tõepoolest vastutaks Leedu elanike eest. Vilia. Minu jaoks olid kõige olulisemad lihtsad asjad iga lihtsa inimese jaoks, nii et minu valik on vasakpoolsed. Talia. Ma tahaksin, et palk oleks hea ja et lastega oleks hea elada, et oleks neid kuhugi jätta. Kui lähed tööle, siis küsitakse, kui vana sa oled ja kuhu sa jätad lapse, kui ta haigeks jääb? Vot see on mulle väga tähtis, et ma saaksin nii tööl käia kui ka lapsi kasvatada. Pealinnas Vilniuses on keskpäeval valimisjaoskonnas oluliselt rohkem rahvast. Minu jaoks on haridus väga oluline, nii et valisin partei, kelle jaoks on samuti tähtis, et oleks rohkem vabadust. Muutused tulevad ja meil on neid väga vaja, me oleme sellest neljast aastast väsinud. Ieva ja aistis. Meil on vaja palju muutusi ja muutuste all peate te silmas liberaalseid muutusi? Jah, just linnades, kus on palju noori inimesi, on rohkem muutustemeelseid. Maal leiavad inimesed, aga, et praegu on kõik hästi ja geida teema ei ole hea mõte. Valimiste võitu prognoositakse Isamaaliidule, Leedu Kristlikele demokraatidele ja nende tõenäoliste valitsuspartneritega nähakse just populaarsust kasvatanud liberaale. Vilniuse Ülikooli politoloogia professor Aine Ramonaite. Et mind, et, Lenin Sosaetti. Bam kahe liberaalse partei edu ei tähenda, et Leedu ühiskond oleks muutunud väga liberaalseks. Teisalt on peale kasvanud uus valijate põlvkond ja nende väärtused on tõepoolest erinevad, nende suhtumine on palju liberaalsem. Leedulaste valik saab selgeks juba täna õhtul, kui valimiste teine voor lõpeb. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Vilnius. Leedu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu parlamendivalimisi on prognooside kohaselt võitmas Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid. Konservatiivid kaasavad võidu korral valitsusse tõenäoliselt liberaalsed parteid, kellele valijad on andnud oodatust suurema toetuse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVana rehvide kogumiskoht Raadil on siseminister Mart Helme sõnul tõsine ohukoht nii Tartu linnale kui ka keskkonnale. Näiteks Lõuna-Eesti kriisikomisjoni õppuseks modelleeritud arvutuste järgi võib üks kolmandik Tartu linna elanikest vajada evakueerimist, kui rehvihoidla süttib. Praegu on raadil ligikaudselt 13000 tonni vana rehve. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma ütleb, et riigi vastutusel on raadil ladustatud rehvide, st umbes 5000 tonni. Riigil on plaan mainitud kogus selle aasta jooksul ka käidelda, räägib Kaupo Heinma. Olukord ei ole kindlasti kiita, aga kui riik saab enda rehvid ära käideldud, on juba olukord paremaks läinud ja kui me saame ka nüüd ülejäänud osades, selgus, et kuidas neid käidelda ja mis on kõige tõhusam viis, siis igal juhul paistab selle tunneli otsast valgust, et igal juhul igapäevaselt me toimetame selle nimel, et mitte lihtsalt neid üheskoos teisi tõsta, vaid need päriselt ära käidelda. Rehvide käitleja leidmiseks korraldab keskkonnainvesteeringute keskus riigihanke. Hanke projektijuhi Tõin Tuvikese sõnul on eesmärgiks hange välja kuulutada märtsikuu esimeses pooles. Tuvike lisab, et ilmselt käideldakse ligikaudselt 5000 tonni vana rehve välismaal, sest nii suuremahulist rehvide käitlust Eestis ei tehta. Ülejäänud ligi 8000 tonni raadio asuvaid vanarehve on aga mitte mittetulundusühingu rehviringluse vastutusel. Täna EMTüld kommentaari saada ei õnnestunud. Varasemalt on aga MTÜ välja pakkunud, et käitlevad rehvid 10 aastaga. Seesugune ajaraam ei sobi aga riigile. Helme ütleb pöördumises, et kui vaidluste tõttu ei suudeta rehvi ringluse eest vastutavaid ettevõtted, et teid tegutsema panna või ettevõtetel kulub rehvide likvideerimiseks aega siis on riigil vaja käivitada rehvide likvideerimiseks asendustäitmine ning lahendada kulude sissenõudmine hiljem Heinma. Tuletan meelde, et asendustäitmist on paar aastat tagasi ka rakendatud aga toona lõppes asi kohtuvaidlustega. Kuna uusi kohtuvaidlusi ei soovita, siis seega tuleb asendustäitmise variant Heinma sõnul korralikult läbi arutada. Peamiseks takistuseks on just see asjaolu, et kuna need rehvide käitlemise kulud peavad tulema rehviringluselt, siis peab ka see käitlusviis nende jaoks olema võimalikult vähe koormav. Ehk et kui riik nüüd lihtsalt ütleks, et ka need 8000 tonni rehve me käitleme kohe kiiresti ära ja siis hakkame sisse nõudma kulusid võib tekitada omakorda vaidluse siis rehviringlusega, kes ütleb, et näiteks, et need kulud olid liiga kõrged, hange oli liiga kallis ja kui see kõik läheb kohtusse, siis venib see veel edasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus Raadil paiknevaid vanarehvide hunnikuid tuleb kiiresti likvideerima hakata, sest sealse tulekahju korral tekib raskete tagajärgedega hädaolukord, mis ohustab paljude inimeste elu ja tervist. Siseminister Mart Helme teatas sellest keskkonnaminister Rene Kokale saadetud ametlikus kirjas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSuurbritannia peaminister Boris Johnson sõidab Brüsselisse Brexiti kaubanduslepet sõlmima. See on lootus, mis valitseb ilmselt kõigi Euroopa Liidu asjadega igapäevaselt tegelevate inimeste peades. Hetkel pole veel selge, millal Johnson Brüsselisse saabub kuid välja on öeldud, et lähematel päevadel see on tulemus, milleni jõudsid eile õhtul kolmveerandtunnise telefonikõne pidanud Briti valitsusjuht ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Layen. Viimane nädal on läbirääkimistel olnud dramaatiline. Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier ja tema ühendkuningriigi ametikaaslane David Frost kohtusid eelmise nädala teises pooles et kokkulepe saavutada. Kui reede õhtul tulemuseni ei jõutud, siis tehti läbirääkijate kõnelustesse paus, et lavale saaksid astuda poliitikud. Laupäeval jätkasid läbirääkimisi telefoni vahendusel Johnson ja Fonder Laien, kuid tulemuseni samuti ei jõutud, ent nende kõne resultaadina otsustati, et läbirääkimisi jätkavad taas Bari ja Frost. Pühapäeval nii ka läks, kuid samuti tulutult. Eile hommikul andis Barni ülevaate hetkeseisust ka Euroopa Liidu institutsioonide võtmeisikutele. See tõi mõnevõrra selgust majja, sest näiteks nädalavahetusel teatas rahvusvaheline ajakirjandus, et kalanduses ollakse kokkuleppele lähedal. See osutus aga valeks, sest Barnie sõnul on erimeelsused endiselt kolmes teemas. Kalandus, võrdne, konkurents ja vaidluste lahendamine tulevikus. Eile õhtul helistasid Johnson ja Fon derlaien üksteisele taas, kuid erimeelsused jäid ikkagi õhku. Selle kõne tulemusena tehti gi otsus. Johnson tuleb Brüsselisse. Financial Timesi andmetel kohtub ta Euroopa Komisjoni presidendiga ilmselt kolmapäeval. Päev enne Euroopa ülemkogu. Ajakirjandus on seda kohtumist jõudnud nimetada juba kõik või mitte midagi momendiks. Kui kolmapäeval lepet ei tule, siis on ülimalt tõenäoline, et Euroopa Liit alustab valmistumist kaubandusleppeta Brexitiks. Seda juba sel põhjusel, et Euroopa Komisjoni poliitiline kapital sellega venitamiseks saab lihtsalt otsa. Nimelt on riigid seda juba nädalaid nõudnud, kuid komisjon edasi lükanud brittidele mitte halba sõnumit saata. Nüüd on aeg need head või halvad sõnumid vastu võtta. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile õhtul pidasid veel ühe ringi läbirääkimisi Suurbritannia peaminister Boris Johnson ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Kaubandusleppeni nad ei jõudnud, küll aga kokkuleppeni, et Johnson sõidab täna-homme Brüsselisse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigikogu ees peetud ettekandes rõhutas välisminister Urmas Paet, et Eesti peab Tartu rahulepingut endiselt kehtivaks. Riigipiirileping käsitleb ainult riigipiiri joone kulgemist, millele Tartu rahulepingus vastab artikli kolm lõige üks. Tartu rahulepingu teisi sätteid uue tehnilise piirilepingu sõlmimine ei mõjuta. Vastav seletus sisaldub ka seaduse preambulis. Tahaksin rõhutada ka rahu ja piirilepingute erilisust rahvusvahelises õiguses võrreldes teiste rahvusvaheliste lepingutega. Eeldatakse, et nad sõlmitakse igaveseks ajaks. Kuni kehtib kas või üks Tartu rahulepingu artikkel, kehtib põhimõtteliselt ka leping, kui selline. Küsimustes ja sõnavõttudes läks kogu teema muidugi laiali, räägiti nii Setumaa probleemidest ajaloost kui eestlase väärikusest. Isamaa oli kriitiline, nagu ikka, Tõnis Lukas. Isamaaliit on teinud ettepaneku panna piirilepete ratifitseerimise seadusesse lisaks seal olevatele territooriumi käest andmist õigustavatele punktidele minimaalselt kaks lisasätet, esimest neist Tartu rahu edasikestmist, sest lähtumist on väliskomisjon ka kiiduväärselt arvestanud. Aga me taotleme jätkuvalt ka teise olulise punkti lisamist mis toonitab, et piirilepingu sõlmimine ei muuda seisukohta, et 1940.-st 1991. aastani oli Eesti vabariik õigusvastaselt okupeeritud ja annekteeritud. Lukas toonitas ka, et Eesti peab endiselt nõudma okupatsiooniga tekitatud kahjude korvamist. Mitmetele isamaalaste rünnakutele vastates tuletas Igor Grjasin Reformierakonnast meelde ajalugu, kinnitades, et 90.-te aastate algul oleks piirileppe sõlmimine olnud palju lihtsam kui praegu. Ning rahvaliitlane Janno Reiljan märkis setude probleemidest rääkides. On kurb, et siin hakatakse tegema nägu nagu 15 aastat, ei oleks setude probleemi üldse keegi märganud ja nüüd ärgatakse ja hakatakse seda kiiresti lahendama. On kurb, kui need, kes on ise aastaid istunud võimul, ei märganud selle probleemi lahendamist ja nüüd teatavat, et see valitsus, kes kaks kuud on võimul olnud, et see peaks olema juba need probleemid lahendatud. Igal juhul läbis piirilepe esimese lugemise ja tuleb riigikogu ette ilmselt taas järgmisel kolmapäeval.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus oli esimesel lugemisel Eesti-Vene piirileppe küsimus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee on Tallinna linna territoorium, mis võib-olla võib-olla tavaliselt meeldegi ei tule, et Tallinna linnas ka niisugune koht on. Me peame tegema siin nagu, nagu selged valikud ja, ja peame sellega avalikult välja ütlema, et aga aga millest me oma otsuse tegemisel lähtume, see on Eesti terve, terve Eesti probleem, et nagu määrata ära need need asustatud punktid kus saab avalikke teenuseid, mis on siin see, nagu see unikaalne müügipunkt on, see on see liivarand ja, aga meil on Tallinnas viis liivaranda, on see ilus mets ja meil on Tallinnas ümberringi igal pool ilusad metsad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnapea Jüri Mõis avaldas arvamust Aegna saare tuleviku kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna enam ei jõua, aga kes homme soovib bussiga tõrvast Otepääl sõita, peab ärkama vara valges, sest pole aga hullu, sest bussis on aega magada koguni kaks tundi, kusjuures autoga läbiks selle maa pisut enam kui poole tunniga. Tõrva ja Otepää vahel teeb buss 47 peatust ning Sangaste saab käia koguni kaks korda esimest korda pisut enam kui tund pärast sõidu algust. Siis teeb buss väikese tiiru Keenis ja kella kaheksaks hommikul jõuab uuesti sangastesse. Otepää ni jääb siis veel pool tundi minna. See on üks näide maakonnasisesest bussiveost, mida riik doteerib tänavu 22 miljoni euroga. Kui valitsus sellele 20 miljonit aastas juurde lisab, on taoline reis inimestele täiesti tasuta. Raha. Riigieelarve strateegias on selleks juba valmis pandud. Majandus ja taristuministri. Kadri Simsoni sõnul peaks raha jaguma siiski ka selleks, et olemasolevatel liinidel rohkem busse sõitma panna. Nüüd esimesest juulist tõepoolest algab tasuta ühistranspordile üleminek, ühistranspordi dotatsioon on olnud 22 miljonit, piletiraha on 12 13 miljoni vahel. Nüüd järgmisel aastal. Meie kasv ühistranspordile maakonnaliinidele on 12 miljonit, nii et ta pooleaastase bussipileti raha korvab täielikult. Lisaks on seal olemas raha, et ühistranspordi keskused tööle käisid. Lisaks on seal raha, et olemasolevates täna sõlmitud avaliku teeninduslepinguid suuremas mahus rakendada. Samas pole teada, millal päris uusi liine lisada saab. Valga maakond näiteks on jagatud kolme liinigruppi. Hargla piirkonda teenindava Hargla masinaühistuga lõpeb leping järgmise aasta lõpus. Otepää piirkonna inimesi vedava aktsiaseltsiga Gobas kehtib aga leping veel kolm ja pool aastat. Kadri Simson. Tõepoolest, et Eesti on täna kaetud kehtivate lepingutega ja need valdavalt on pikaajalised, paljud neist moodustatud näiteks seitsmeks aastaks ja nende lepingute alusel töötatakse vastavalt lepingu ammendamiseni. Teatavasti on plaan hakata tasuta pakkuma maakonnasisest bussiliiklust, täpsemini käib jutt siiski ühistranspordikeskuse mõjupiirkondade siseste t liinidest, toome näite. Mikitamäe ja Värska vald on seni olnud Põlvamaa osad ja Mikita mäelt, Põlvasse viib koguni viis bussi päevas. Pärast sügisest valimisi kuuluvad need seto valda ühinevad omavalitsused aga juba Võrumaale, aga Võru ühtegi otseliini veel ei vii. Küsime Kadri Simsoni, kas nüüd siis korraldatakse asjad niimoodi ümber, et viis tasuta bussi hakkavad viima Mikita mäelt Võrru, aga Põlvasse enam ei saa? Ei ole sellepärast, et Võru ja Põlva omavalitsused on väga head koostööd teinud ja loovad üheskoos kagu ühistranspordikeskuse, mis siis vaatab kogu regiooni ja regiooni liikumisvajadusi ühiselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tasuta maakonnaliinide tarbeks on valitsuse kinnitusel raha olemas, muutusteks kulub siiski aastaid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui seni oli IRL valimisteks valmistudes pannud põhirõhu maksureformist rääkimisele, siis täna valimisnimekirju üle andma tulles oli peaministrikandidaat Juhan Partsi saatmas naiskaardivägi pea kõigist nende kandidaatidest, kes ringkondades kõrgetel kohtadel on ja Juhan Parts teatas. Me oleme eriti rõõmsad selle üle, et nendel valimistel on kõige paremad naised Isamaa, Res Publica nimekirjas. Me väga loodame, et Eesti naise hääl, tunne vastutust tuleviku eest kajastub selles naisteväes, kes seisab minu selja taga. Edasi läks jutt siiski ka maksureformide ning parts rõhutas, et ka see puudutab eelkõige naisi. 2011. aasta valimistel esines Isamaa ja Res Publica Liit edukalt Harjumaal, Tartus, Jõgeva ja Tartumaal, Pärnumaal. Mujal mõnevõrra vähem. Ida-Virumaal oldi parlamendierakondadest üldse viimased. Ka Hiiu lääne ja saare ringkonnas polnud tulemus kiita. Ajal, mil nimekirjade üleandmist vormistati, küsisin Juhan Partsilt, kas valimisteks valmistudes pööratakse mõnele nendest ringkondadest enam tähelepanu. Soovitakse oma tulemust parandada. Ja lisaks on kindlasti ka meil uusi esinumbreid, kes on olnud küll ka varem kandideerinud, varem erakonnas olnud, aga noh, uued esinumbrid noh, võtame kasvõi Margus Tsahkna Tartumaal või Jaak Aaviksoo, Tartu ja Jõgevamaal. IRL ongi julgelt edutanud uusi liitujaid ringkondade esinumbriteks, lisaks Samostile on nendeks veel Viktoria Ladõnskaja, Raivo aeg, Maire Aunaste. No meie numbriline eesmärk on 135000 häält, et see on see, mis tõenäoliselt on, tähendaks valimisvõit. Ja lõpuks, millised on siis IRL-i ootused seekord, kui eelmistel valimistel saadi veidi üle 118000 hääle. Võrreldes eelmiste valimiste tulemustega, siis me kindlasti tahame parandada oma tulemust just Lääne-Eestis ja saartel sest see on tüüpiline Isamaa, Res Publica liidu valijate piirkond Ida-Virumaal on noh, koos kogu oma unikaalsusega. Noh, keeruline seis, seal on vene valijate osakaal suurem. Ma usun, et Anvar Samost kindlasti toob meie sellise nii-öelda keskmise tulemuse võrreldes eelmise korraga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa Res Publica Liit andis Vabariigi Valimiskomisjonile üle oma valimisnimekirjad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nReisisadamasse oli kogunenud umbes paarsada inimest, nende hulgas oli palju neid, kes on aastaid vaeva näinud selle nimel, et Eesti saaks ühineda Schengeni viisa ruumi. Kuna lennuk, mille pardal oli Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso koos külalistega hilines peaaegu tund aega siis algas ka pidulik üritus hiljem, kui plaanitud. Laevaga saabus sadamasse Soome peaminister Mati Vanhane ja seda ilma passita. Soome peaminister ütles, et miljonid inimesed saavad Soomest nüüd sõita Eestisse ja Eestist Soome lihtsamini kui varem. Samas on tänane päev ka sümboolne ning kindlasti väärib tähistamist ürituse avasõnad, ütles aga president Toomas Hendrik Ilves. Ilves rõhutas, et piiride avamine on kahepoolne, meie usaldame oma Euroopa sõpru ja nemad meid armutual trust of witch the Schengeni visa space is bat ane expression. President Ilves ütles, et üksteise usaldamine teeb meid tugevamaks. Ta tõi näiteks, et nüüd saab sõita ilma eraldi piirikontrollida Lapimaalt Tenerife saarele, mis asuvad üksteisest tuhandete kilomeetrite kaugusel. Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso ütles, et need on liigutavad hetked. Isa Great Emotion Be her. Siseminister Jüri Pihl kinnitas, et Eesti välispiir peab, kuigi ta ei tahtnud täpsustada, kui palju ametnikke idapiirile juurde võeti. No me oleme neid kogu aeg seal hoidnud rohkem ja meie nüüd ikkagi selline ütleme, ainuvõimalus suunamine, kui me räägime piirivalvuritest, lähevad ikkagi idapiirile. Samuti on ka kompensatsioonimehhanismid siin ühispatrullid politsei-tolli ja piirivalvuriga ja teatud juhtudel ka ühispatrullid meie, Läti kolleegidega, kui see vajalik on kuskil lõunapiiril. Need on ühed sellised mehhanismid ja me suuname ka ka olemasolevaid võimalusi, mis tekkisid meie lõunapiiril ja võib-olla ka mõningate kohtades Vene merepiiril siis ikkagi idapiiril, idapiir. Euroopa Liidu ja Schengeni välispiir on üks tähtsamaid piiri meie jaoks. Ning lõpuks üllatas kohalolijaid Tanel Padar.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti liitus Schengeni viisaruumiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n35 meetri kõrgune jääretke Obelisk püstitati Pirita tee äärde juba 60 aastat tagasi. 15 aastat hiljem valmis kogu maarjame memoriaalansambel muuhulgas ka tuld hoidvad käed, igavese tuleurn ja skulptuur, kukkuvad kajakad. Tänavuses Tallinna linnaeelarves on memoriaali korrastamiseks pool miljonit eurot. Tallinna keskkonna ja kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesiallik ütleb, et juba on valmis ka projekteerimistingimused. See rajatis peaks säilima sellisena, nagu ta täna sinna ehitatud on, külgi seal tõenäoliselt tuleb mõned ajakohastamised teha, seal täna puudub välisvalgustus ja sadeveesüsteem, mis sinna omal ajal ehitati, on väga puudulik, aga üldjoontes skulptuuride välimust. Konstruktsiooni ei ole kavandatud konkreetselt ümber kujundada. Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ütleb, et projekteerimishanke kuulutab linn välja juba lähiajal. Sellel aastal me loodame siis projektiga valmis saada ja võimalik, et me saame alustada ka mõningaid ehitustöid või vähemalt nende ettevalmistust ja põhiehitustegevus läheb edasi juba aastal 2022. Klandorf loodab, et järgmise aasta lõpuks või ülejärgmise aasta alguseks õnnestub kogu kompleks korda teha. Päris kindel ta selles siiski veel pole. Seal on ka üsna üsna palju vaja teha, kogu see kompleks on ikkagi päris päris päris lagunenud ta on, lausa võib öelda, et vahet kohati ohtlik. Kalle Klandorf ütleb, et ehkki tööde lõplikku hinda on enne projekti valmimist keeruline öelda, hindab linn praegu, et raha kulub ligi neli miljonit eurot. Osaliselt on seal reformimata riigimaa ja meie soov oli ka see, et riik panustaks siis ka osaliselt selle kompleksi taastamisse. Praegu me selget vastust ei ole saanud ja me mõtlesime, et mis me siin siis ikka ootame, et hakkame siis ikkagi peale ise oma rahadega ja eks riik võib ju alati meile abiks tulla, kui ta sellise võimaluse leiab. Projekteerimistingimustes mainitakse ka plaani memoriaalansambel kaitse alla võtta. Muinsuskaitseameti ehitiste valdkonna juht Anni Martin ütleb, et ametliku menetlusega ootab muinsuskaitseamet senikaua, kuni riik ja linn otsustavad ära, kelle kätte läheb reformimata riigimaa. Aga kaitse alla võiks memoriaalansambli tõesti võtta. Tegemist on ju sellise unikaalse maastikuarhitektuurse teosega, mille sarnast isegi Lääne-kaupa teist ei ole. Anni Martin ütleb, et memoriaalile nõukogude ajal antud tähenduste ümberkujundamiseks ei pea seal midagi lammutama või juurde ehitama. Seda saab teha ka teisiti. Kui me suudame väärtustada oma sellist varasemat pärandit noh, baltisaksa mõisa arhitektuuri, miks mitte ka Peeter Suureaegset militaararhitektuuri, et siis nagu ühel hetkel tahaks siiski loota, et me oleme ka rahvusena nii suured, et me suudame nagu ka selle nõukogude aegsele pärandile nagu julgelt otsa vaadata ja öelda, et see on osa meie minevikust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linn loodab paari aastaga korda teha nõukogude ajal rajatud Maarjamäe memoriaalansambli. Projekteerimistingimuste järgi peaks mälestusmärgid taastama sellisena, nagu need omal ajal ehitati. Tööd maksavad linna hinnangul umbes neli miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPõhiline ettevalmistustöö seisneb kaide kordategemises, ütleb jahtklubi komodor Väino HallikMägi. Kaide korda tegemine on siis, et kõik kommunikatsioonid ühendatakse elekter kai peale igale alusele. Vesi viiakse. Kaldal aga valmistuvad jahiomanikud aluste vette laskmiseks. Põhja tegemine ja, ja juba jahtide sissepanek juba käib. Nädal aega tagasi läksid esimesed sisse ja eks siin hooaeg algab esimesel mail. Meil on 140 kai kohta. See on siis koos külaliskaidega, need on praegu täis, kõik on broneeritud. Jaht klubis on klubiliikmeid ja lepingulisi kliente kokku 100 ringis. Meil kaks 30 kohta on külaliskai eelmine aasta seoses Koronaga oli muidugi reisimine vähem ja andis meil kohe nagu külaliskohtade tarbimises ka tunda. 10 kuni 12 meetrine kai koht maksab ööpäevas 20 eurot. Kui on pikema lepinguga, siis on juba hooaja kaupa käib see arvestus. Kõik hooajavõistlused on juba teada. Väino Hallikmägi Muhu väin on kalendris sees, toimub siis juuli alguses 10 kuni 13, Pärnu jahtklubi võõrustab Muhu väina regatist, osalejaid. Kõik traditsioonilised regatid toimuvad, aga on üks päris üllatuslik võistlus ka. Üks uudne regatt tuleb Pärnus, seda oleks pidanud ka eelmine aasta tulema, on Läti meistrivõistlused kul fa friga esimesel ja teisel juulil, et esimest korda lätlased on valinud meie sadama siin omale lõppsadamaks. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu jahtklubis käivad ettevalmistused hooaja alguseks. Töödega tehakse tavaliselt algust kohe, kui jõelt ja merelt on jää läinud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIga kord, kui me olukorda arutame, siis me alustame sellest, et koos tutvume ülevaatega, mida meile annab meie linna COVId koordinaator Ester Öpik. Ja siis tekib arutelu, aga siis ka ühine otsus, et täna on siis ühine otsus, et kontaktõpe järgmisest nädalast taastub. Aga koolidel on jätkuvalt õigus lähtuvalt olukorrast rakendada ennetusmeetmeid, kas see on klassipõhine, distantsõpe või ratatsioon või siis spordipäevad, et see õigus koolidele jääb. Kui suure üksmeelega tänane otsus vastu võeti? Tegelikult meil ikkagi sünnivad otsused, mida toetavad nii koolid kui ka linnavalitsuses. Jah, tõepoolest, meil olid erinevad tsüklid, mida me oleme koos kokku leppinud. Ja nagu ma rääkisin, esimene tsükkel oli ühine vanuse rühm, siis see järgmine tsükkel oli kokku lepitud distantsõppe protsent igas koolis. Ja nüüd koolidel on võimalik sajaprotsendiliselt lähtuvalt olukorrast rakendada ennetusmeetmeid, aga üldine seis on kontaktõpe. Mihhail Kõlvart põhjendab ka tänast otsust arvudega Oktoobri lõpus oli terviseameti andmetel koroonakoldeid Tallinna koolides kokku 48 kaheksanda novembri seisuga, kui oli rakendatud osaline disdistantsõpe. Oli juba 61 koolikollet ja kokku 1200 haigusjuhtu. Nüüd nädalate kaupa me nägime, kuidas haigusjuhtude arv kahaneb, aga ka kollete arv ja, ja tänaseks me näeme, et haigusjuhtude arv on kaks korda vähem. Võrreldes sellega, mis oli kolm nädalat tagasi, siis kokku on praegu 594 haigusjuhtu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmisest nädalast on Tallinna koolid kontaktõppel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee on siis meie uuenenud kaasas kunsti Eesti keskuse kodulehel asuv nimekiri hetkel tegutsevatest Eesti kaasaegsetest kunstnikest, kellele me oleme loonud sellised profiilid, kust iga kunstihuviline saab vaadata selle kunstniku teoste dokumentatsioone saab lugeda lühikest biograafiat ja võib-olla mis kõige olulisem saab sealt ka lisaviiteid lisainfo saamiseks. Et näiteks kui kunstnikul on olemas oma koduleht, siis saab sealt juba edasi uudistada või kui näiteks on temast tehtud tele saade või kuskil mingi pikem artikkel, kirjutatud, et siis see meie andmebaas on justkui selline esimene samm saamaks esmane ülevaade. Kes on see sihtgrupp, kes võiks seda kasutama hakata, kas on mõeldud lihtsalt tavainimesele on see mõeldud ka kunstiprofessionaalile. Keeki üldse väga palju töötab kunstiprofessionaalidega ja töötab näiteks ka sellega, et Eesti kunstnikud saaksid võimalusi osaleda välisnäitustel. Üks oluline sihtgrupp ongi need väliskunstieksperdid, kes ütleme, tahavad Eesti kunstist mingit, et pilti saada ja siis nad võib-olla kasutavad seda tööriistana. Aga samas me oleme mõelnud ka palju Eesti kunsti professionaalide peale ja ka Eesti kunsti huviliste peale. Ja me kindlasti näeme ka ühe olulise sihtgrupina ülikoolide ja võib-olla ka laiemalt koolide õpilasi ja õppejõude. Kõik need tekstid tegelikult, mis on koostatud selle andmebaasi jaoks kunstnike kohta on ka vaba vara, ehk siis me kutsume üles neid kasutama õppetöös samas kunstiväljal ka kunstnikud ise saavad neid kasutada oma portfooliotes erinevate taotluste kirjutamisel. Millised need kriteeriumid on, et üks kunstnik sinna andmebaasi pääseks, kas seal on mingisugune künnis ka? Jaa, et selles mõttes, et see tuleb ausalt ära öelda, et kindlasti see andmebaas ei kajasta kõiki Eestis hetkel tegutsevaid kunstnikke, aga me töötame selle poole, et seal oleks võimalikult selline adekvaatne pilt nendest kaasaegsetest kunstnikest, kelle tõesti jälg on tuntav Eesti kaasaegses kunstis, kes osalevad aktiivselt näitustel ja võtavad, ütleme võib-olla sõna mingitel teemadel ehk siis selle andmebaasi valiku paneb kokku ekspertkomisjon, kuhu lisaks KEKi esindajatele kuuluvad Kati Ilves Kumu kunstimuuseumis, Peeter Talvistu Tartu kunstimajas ja Liina Siib, kes on kunstnik ja Eesti kunstiakadeemia õppejõud ja meie siis KEKi, tegeleme sellega, et need kunstnikud saaksid sinna lisatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esimest korda on kolme aasta pikkuse töö tulemusena võimalik saada ülevaade Eesti kunstnikest ja kunstiväljal tegutsejatest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMe näeme viiruse taandumist pigem stabiliseerumist ja taandumist, nii et see üle-eestiline pilt läheb viiruse üldise taseme osas paremaks. Aga loomulikult, nagu karta oli, siis ka poomikroni tüve tase tõuseb, kus teda praegu Nagu hea uudis on see, et ta ei ole kuskil veel veel valdavaks saanud niimoodi, et tõusu näeme, aga koomiku ei ole meil kõike veel üle võtnud ikkagi nagu nagu see langustrend, mis meil peale seda tippu hakkas reovees ikkagi ta jätkub praegu natukene noh, ütleme mitte nii kiiresti nagu varem, aga pigem on olukord stabiilne, et et me ei näe mingisugust meeletut tõusu või isegi tõusu jätkumist, pigem on sel jällegi viirusetase natuke alla läinud. Kas kaardil on ka selliseid kohti, mis on täitsa punased? Ikka on jah, nagu katta oli siis siis näiteks siin Tartu on meil siin tulipunktis seekord jälle igast otsast, et et viirust on palju ja on meil need koolid ja kordad ja oomikoli ka. Nii et mõlema parameetri järgi, nii selle kiiruse, üldise taseme kui ka selle oomikroniprotsendi osas Tartu silmaga paistavad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli teadlased on valmis saanud sellenädalase reoveeruuringu, mis annab ülevaate koroonaviiruse levikust. Uuringut juhtiv antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson ütles, et võrreldes eelmise nädalaga on üle-eestiline pilt paranenud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPolitsei ja piirivalveamet sõlmis 2018. aastal lepingu kindlustusfirmaga BTA Baltic Insurens Compani. PTA lubas kindlustada 800 autot, millest ligi 700 on alarmsõidukid. Tänavu kevadel, kui politsei järjekordse avarii põhjustas, teatas PTA, et tema kannatanule kahjusid ei hüvita, sest avarii toimus keset alarm. Sõit. Alarmsõiduki tekitatud kahju kuulub hüvitamisele riigi vastutuse seaduse, mitte liikluskindlustusseaduse alusel, teatas kindlustusselts oktoobri lõpus. Politsei ja piirivalveameti logistikabüroo juht Andres Sini meri jälle teatas, et tulenevalt lepingust peab ettevõtte kahjud hüvitama. Kui PPA oleks teadnud, et alarmsõidukite poolt ameti ülesannete täitmisel põhjustatud kahju ei kuulu hüvitamisele ei oleks PPA sellisel tingimusel lepingut sõlminud, kirjutas sinimeri läinud nädalal. Ta kirjutas, et kui kindlustusselts lepingu rikkumist ei lõpeta, ütleb politsei selle lepingu üles ja hilisematel hangetel ei pruugi kindlustusselts jutule saada. PPA-l on põhjust kaaluda alarmsõidukite eest tasutu kindlustusmaksete tagasinõudmist, lisas Sini meri kindlustusseltsile saadetud läkituses. Kindlustusseltside liidu juht Mart Jesse ütleb, et teema, mille üle politsei ja piirivalveametnik ettevõte vaidlevad, pole iseenesest uus. Ehkki praktikas pole ükski kindlustusselts niisuguste argumentide ega kahjude hüvitamist lõpetanud, on õigusteadlased sel teemal varemgi arutlenud. Kuna me hakkame nüüd liikluskindlustuse seadust uuendama järgmisel aastal koos rahandusministeeriumiga, et tegemist on kindlasti ühe teemaga, mis on vaja ära lahendada, et vältida olukorda, kus kannatanud probleemide ette võivad sattuda, et, et ei saa nagu õigel ajal hüvitist. Jesse selgitab, et kui sireenidega auto sõidab pahaaimamatu liikleja sõiduki puruks, vastutab selle eest igal juhul riik. PPA ja ettevõte vaidlevad aga, kas kindlustusseltsi peab riigi vastutuse enda kanda võtma. Niisuguste vaidluste vältimiseks on tema sõnul kaks võimalust. Millest esimene on siis see, et sõnaselgelt seadus näiteks sätestab, et liikluskindlustus kätkeb endas ka nagu riigivastutust Alternatiivne võimalus oleks see, mida kohaldatakse nende riigile kuuluvate sõidukite puhul, millel kindlustuskohustust ei ole. Kui näiteks sõjaväele kuuluv auto õnnetuse põhjustab, siis kannatanule hüvitab kahju liikluskindlustuse fond ja esitab pärast tagasinõude riigi suhtes. Aga mida peaksid tegema need, kes on sattunud kahe kõva kivi vahele, ootavad vaidluse lõppu ja kahju hüvitamist. Mart Jesse ütleb, et riik peab oma vastutust kandma. Kõige ratsionaalsem käitumine riigi pool oleks, et kahju hüvitatakse ja esitatakse nõue kindlustusandja suhtes. Kui vaidluse tulemusel osutub, et kindlustusandja peab maksma, siis nii-öelda nagu kindlustusandja maksab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates kevadest kestnud vaidluses jääb selgusetuks, kes hüvitab kahjud seni, kuni riigiamet ja ettevõte omavahel kokkuleppele jõuavad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEelmisel aastal kuritegevus Eestis langes, registreeritud kuritegude üldarv oli viis protsenti väiksem kui aasta varem, selgub justiitsministeeriumi värskest kokkuvõttest. Viimastel aastatel oli kuritegude arv püsinud stabiilne, seega oli väike langus heas mõttes üllatav, ütles ministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt. Vähenemise taga ongi meil kaks kuriteo liiki, et üks on varavastased ehk vargused, mis vaikselt on tegelikult viimastel aastatel kogu aeg vähenenud. Ka vägivallakuritegude vähenemine võrreldes eelmise aastaga üheksa protsenti ja kui me vaatame röövimisi, siis neid suisa 26 protsenti vähem. Need olid vast need kõige suuremad nii-öelda üllatust pakkuvad hetked. Halva üllatusena ilmneb, et kasvanud on mõrvade ja tapmiste arv, kuigi nende osakaal üldisest kuritegevusest on väike. Kui me vaatame, et Eestis registreeritakse noh, circa 25800 kuritegu ja nendest 50 on mõrvad ja tapmised siis igasugune kõikumine sellises pisikeses arvus on protsentuaalselt suur. Aga võrreldes varasemaga on meil nüüd mõrvasid tapmisi pisut rohkem, et eelmisel aastal registreeriti siis 50 tapmist kõrva ja, ja tapmine, mõrv on nüüd selline kuritegu, mis reeglina on tehtud nii-öelda lähisuhtes või inimesed, kes omavahel tunnevad, see ei ole reeglina võõrastevaheline vägivald ja sageli on seal ikkagi teguriks alkohol ja inimeste siis alkoholi kättesaadavus ja alkoholi tarbimine on see, mis seda kuriteoliiki oluliselt nagu mõjutab. Hea uudis on see, et alaealiste kuritegevus on märkimisväärselt vähenenud. Söödi sõnul registreeriti viimase 10 aasta jooksul esimest korda vähem kui 1000 alaealise kuritegu. Kui me üldse alaealiste kuritegude sisse vaatame, mis see siis on tüüpiliselt, et see on selline teismeline noormees, kes kakleb eakaaslastega, varastab kauplusest väheväärtuslikke asju või tarvitab alkoholi kõike seda siis tegi alaealised vähem eelmisel aastal alaealiste psüütegude tase on püsinud ka enam-vähem stabiilsena. Nüüd see suurem langus, mis eelmisel aastal oli, et me peame, ootame pikemat perioodi, et kas see langus jätkub, et siis teha sellised põhjalikumad järeldused. Siin on erinevad tegurid, mis seda võivad mõjutada. Justiitsministeeriumi andmetest ilmneb, et küberkuritegevus jätkab tõusvas tempos. Eelmisel aastal oli kasv 12 protsenti. Levinumad arvutikuriteod on petukõned, meilikonto ja sotsiaalmeediakonto hõivamine. Viimaste ohvriks langevad pigem nooremapoolsed naised. Petukõnedel on tüüpiline ohver vene keelt kõnelev inimene.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pikalt stabiilne olnud kuritegude arv Eestis eelmisel aastal veidi vähenes, põhjuseks isikuvastaste ja varavastaste kuritegude langus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis algab inimeste üldine vaktsineerimine eeldatavalt maikuus pärast seda, kui tervishoiutöötajad, hooldekodude töötajad ja teised riskirühmad on vaktsineeritud. Selleks kasutatakse tõestatud tõhususega Faieri ja Moderna vaktsiine kuid maikuuks peaks Eestisse jõudma veel vähemalt kolme tootja vaktsiinid. Sotsiaalministeeriumi asekantsler maris Jesse ütles, et inimene päris iseendale meeldivat vaktsiini nende hulgast valida ei saa. Järgnevad vaktsiinid ei pruugi olla kõikides elanike rühmades sama tõhusad, kui on need kaks. Nii et, et me hakkame vaktsiin ikkagi nende kasutust suunama ka vastavalt sellele, et millistes elanike rühmades on tõendatud efektiivsus sellel konkreetsel vaktsiinil meie praegusel hetkel uute veel turul mitteolevate vaktsiinide kohta seda öelda ei saa, nüüd järgnevate vaktsiinide kohta me saame teada ning siis saame ka inimesi teavitada, milliste vaktsiinidega ja keda vaktsineeritakse ja milliste vaktsiinide vahel saab teha valikut. Me siiski päris ei eeldagi, kõik inimesed eraldiseisvalt ennast kurssi viivad erinevate vaktsiinide nüanssidega, vaid selleks siis saab konsulteerida arstide, teiste vaktsineerijatega. Pole mõeldav, et väga suure hulga inimeste vaktsineerimisega lühikese aja jooksul saaksid hakkama vaid meditsiiniasutused. Jesse selgitas, et sotsiaalministeeriumil on plaanis rajada spetsiaalsed vaktsineerimiskeskused. Seda praktikat kasutatakse ka mujal maailmas. Jesse lisas, et hetkel pole veel otsustatud, kuhu vaktsineerimiskeskused rajatakse, kuid töö selle nimel käib.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maikuus peaks kõik inimesed saama end soovi korral Covid-19 vastu vaktsineerida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValitsuse otsus oli reaktsioon Itaalias järsult kasvanud koroonaviirusesse suremisse. Koroonaviiruse tagajärjel surnute arv tõusis eile 97 võrra 463-ni. Sellega on Itaalia pärast Hiinat teine koroonaviiruse tagajärjel kõige tõsisemalt kannatanud riik kogu maailmas. Telepöördumises ütles peaminister Conte, et parim, mida itaallased praegu teha saavad, on oma nina kodust üldse mitte välja pista. Konte lisas, et kogu riigis on tühistatud ka kõik spordiüritused, kaasa arvatud jalgpallimatšid. Samuti on aprilli alguseni suletud kõik koolid ja ülikoolid. Ühistransport liigub peaministri sõnul siiski normaalselt. Kuidas Itaalia rahvas uue seaduse vastu võtab, pole veel teada. Eile tõid vägivaldse reaktsiooni kaasa palju leebemadki meetmed. Näiteks puhkes mitmeid vanglamäss seoses valitsuse otsusega keelata koroonaviiruse hirmus kõik vangide kokkusaamised sugulastega. Mässudes sai kuus vangi surma. Apuulias Fotša linnas põgenes vanglast umbes 50 vangi. Justiitsministriumi teatel saadi 43 neist kätte. Koroonaviiruse puhang on Itaalia tervishoiusüsteemile rängaks koorma ks. Haiglad ja muud tervishoiuasutused tegutsevad võimete piiril. Uusi intensiivravi osakondi on rajatud haiglate fuajeedesse, operatsiooni ärkamissaalidesse. Kõik haiglad peavad esmalt käsitlema koroonaviirusega seotud ja alles seejärel kõiki ülejäänud juhtumeid. Tervishoiuekspertide sõnul teeb eriti murelikuks tõik, et Itaalia tervishoiusüsteemi on pidevalt hinnatud maailma kolme parima hulka. Kui haiguspuhanguga ei suuda toime tulla niivõrd tõhus tervishoiusüsteem, on teiste viletsamate süsteemide väljavaated hoopis kesisemad. Ka karantiini reeglite rikkumisse suhtutakse Itaalias väga tõsiselt. Rikkuja võidakse kuni kolmeks kuuks vangi panna. Itaalia majandusel tervikuna läheb praegu veel hästi. Turismitööstus on ekspertide sõnul aga saanud nii tugeva hoobi, et taastumiseks võib kuluda aastaid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalias laienesid koroonaviiruse karantiinimeetmed kogu riigile. Nüüd on avalikud kogunemised kõikjal Itaalias keelatud. Peaminister Giuseppe Conte sõnul on inimestel lubatud reisida ainult seoses tööga või perekondliku hädaolukorraga. Asjakohase seaduse kirjutas Conte alla eile ning see hakkas kehtima täna hommikul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna Sadama juhatuse endised liikmeid Ain Kaljuranda ja Allan Kiili süüdistatakse suures ulatuses altkäemaksu võtmises ning rahapesus. Prokuratuuri andmetel toimus selline tegevus 10 aasta vältel alates 2005.-st aastast. Süüdistus altkäemaksu võtmises on esitatud ka Tallinna Sadama hooldusosakonna endisele juhatajale Martin Paidele. Lisaks süüdistatakse seitset inimest ja kahte ettevõtet altkäemaksu andmises ja sellele kaasa aitamises. Süüdistuse järgi nõustusid kaljurand ja kiil võtma altkäemaksu mitmelt ettevõttelt selle eest, et nende lepingulised suhted Tallinna sadamaga sujuksid võimalikult soodsalt. Süüdistuse järgi sai kiil altkäemaksuna ligi kaks miljonit eurot, kaljurand ligi 400000 eurot ning Martin Paide üle 40000 euro. Süüdistuses märgitakse, et Türgi ja Poola laevatehaste esindajad lubasid kiilile anda kokku ligikaudu kolm miljonit eurot altkäemaksu, et nad saaksid Tallinna Sadama tütarettevõttega TS laevad sõlmida parvlaevade müügilepingud. Kriminaalmenetlust juhtinud riigiprokurör Laura Feldmanis ütles aktuaalsele kaamerale, et menetluse käigus on toimunud ka varade arestimisi. Käesolevas kriminaalasjas on arestitud kriminaaltulu summasid. Ei täpsustas täpselt, et kui palju konkreetselt, kellelt vara arestitud. Allan Kiili kaitse vandeadvokaat Aivar pilv ütles meie uudisteportaalile, et vaidlusaluseid küsimusi on omajagu. Me oleme kohtu eelses menetluses oma taotlused esitanud pärast seda, kui me toimikuga tutvusime. Me oleme prokuratuuriga terves reas küsimustes eriarvamusel, sealhulgas ka inkrimineeritud tegude, õigusliku kvalifikatsiooniga, see on kindlasti vaidluse koht, mida tuleb kohtus jätkata. Aga seal on ka teisi mõningaid menetluslikke küsimusi ehk ehk küsimusi, mida ma ei saa praegu käsitleda enne kohtuistungit siin avalikkuse ees. Pilv arvas ühtlasi, et asja sisulise arutamiseni kohtus sel aastal tõenäoliselt ei jõuta. Läinud nädala kolmapäeval sõlmis Harju maakohus seoses selle kriminaalasja aga esimesed karistuskokkulepped. Kokkuleppe sõlmisid Anna Annikova ja Kaido Tamberg, keda riigiprokuratuur süüdistas korduvas suures ulatuses ja grupis altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises ning suures ulatuses rahapesus. Tamberg sai tingimisi nelja-aastase vangistuse nelja -aastase katseajaga ning Annikova tingimisi kahe aasta ja seitsme kuu pikkuse vangistuse sama pika katseajaga. Süüdistuse järgi aitasid nad kaljurannal Tallinna Sadama lepingupartnerite lt altkäemaksu võtta ja võimaldasid seda oma firmade pangakontode kaudu. Lisaks aitasid nad süüdistuse järgi kaljurannal vormistada üht laenulepingut ning varjasid oma firmade abil kaljuranna ebaseadusliku tulu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigiprokuratuur saatis kohtusse Tallinna Sadama endiste juhtide kriminaalasja. Ain Kaljuranda ja Allan Kiili süüdistatakse suures ulatuses altkäemaksu võtmises ning rahapesus. Süüdistus altkäemaksu võtmises on esitatud ka Tallinna Sadama hooldusosakonna endisele juhatajale Martin Paidele. Lisaks süüdistatakse seitset inimest ja kaht ettevõtet altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEi, Iisrael ega palestiinlased tagane sellest, et teine pool on põhjustanud vägivalla edutud rahu. Läbirääkimised on kestnud 25 aastat ja keegi ei usu, et lahendust niipeagi võiks tulla. Meenutage asjade algust veidi, aga millest puhkes praegune konflikt? Tegemist on olukorraga, kus mitmed Palestiina terrorirühmitused ründavad Iisraeli. Samas Iisrael okupeerib jätkuvalt Jordani jõe lääne kallast ja kontrollib väga jõuliselt ka olukorda Gazas. Gaza on üks maailma tihedamalt asustatud piirkondi üldse, kus väga väiksel circa kolmandiku Hiiumaa suurusel territooriumil elab umbes kaks miljonit inimest. Majandustegevus ja, ja normaalne elu on, on väga-väga piiratud ja viimane vägivallalaine puhkes tegelikult sellest, et Ida-Jeruusalemmas, mida Iisrael peab osaks oma jagamatust pealinnas ja mida palestiinlased soovivad näha oma tulevase riigi pealinnana seal, siis Iisrael asus kodudest välja tõstma palestiinlasi et tagastada see kinnisvara siis inimestele, kes 48. aasta Iisraeli iseseisvussõja ajal oma vara kaotasid ja see teeb loomulikult palestiinlastele meelehärmi. Võib isegi öelda, et praegune konflikt on suurel määral ühendanud Gaza ja läänekalda inimeste, aga ka Iisraeli araablastest kodanike siis sellise meelepaha ja toonud nad kokku tegelikult ühe sellise jõuna Iisraeli vastu. Iisrael omakorda näeb olukorda üksnes nii-öelda terroriprobleemiga ja tunneb muret oma tsiviilelanike pärast. Loomulikult Iisrael ülekaaluka sõjalise jõuna piirkonnas püüab seda konflikti ka lahendada, andes siis väga jõulisi lööke Hamasi tugipunktide pihta. ÜRO on hoiatanud, et praegune konflikt võib muutuda ühel hetkel täiemõõduliseks sõjaks. Mis teie hinnang on? Väga raske on, kuni on lahendamata need kaks peamist tuumprobleemi, ehk siis Iisrael ei tunne, et tema julgeolek ainsa mitte araabia riigina piirkonnas oleks piisavalt tagatud. Teisest küljest palestiinlased ei näe kusagil horisondil siis seda kauaoodatud ja lubatud oma riik. Ja tõepoolest tundub, et, et mõlemat soovi üheaegselt lahendada on väga-väga keeruline, sellele oldi võib-olla tõesti kõige lähemale 1990.-te aastate keskel, sest peale on tegelikult reaalne olukord regioonis maa peal, liikunud sellest kahe riigi lahendusest üha kaugemale. Nii et, et jah, seda, seda lootus kiirt tänasel päeval väga ei ole. Loomulikult kõik diplomaatilised jõupingutused keskenduvad eeskätt sellele, see akuutne, vägivald, tapmised, pommitamised, et need lõppeksid. Mis puudutab täiemahulist sõda, siis Iisraeli ja palestiinlaste vahel sellist klassikalist täiemahulist sõda on küll keeruline ette kujutada, kuivõrd ikkagi Iisraeli sõjaline ülekaal on sedavõrd massiivne ja muljetavaldav.",
"role": "user"
},
{
"content": "Iisraeli sõjaväe teatel tulistati läinud öösel Gazast Iisraelisse umbes 60 raketti, Iisrael jätkas õhrünnakuid Gazale. Uutest ohvritest teateid pole. Alates vaenutegevuse algusest on Gazas sealsete ametnike andmeil surma saanud 197 inimest, Iisraelis on hukkunud kümme inimest. Rahvusvaheline vahendustegevus pole seni lahendust toonud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu endine abilinnapea Artjom Suvorov on täna neli aastat pärast kriminaalmenetluse algust vaba ja õige mees seda kinnitasid kolm kohtuastet, aga üht-teist õppida on suvorovi loost. Paljudel kriminaalmenetlus ei alanud tühja koha pealt. Kaitsepolitsei sai kõigepealt vihje, et abilinnapea aitab rahaasjades oma sõpra. Ja tõesti Suvorov elaski aktiivselt kaasa Ameerika jalgpalliklubile Tartu Taitans. Ehkki klubi juhiga Suvorov suurt kokku ei puutunud, läbis ta tihedalt ühe klubi mängija Kaidoga. 2015. aasta oktoobris lootis klubi endale rida järgmise aasta linnaeelarves, taotlusega oldi lootusetult hiljaks jäänud ja nii tuligi Suvorovapp. Just tema kirjutas titaanide rahalootuse Keskerakonna fraktsiooni soovide sekka, ehkki lõpuks arutab eelarvet kogu linnavalitsus ja vastu võtab seda linnavolikogu, ei tohiks vorovi rolli alahinnata. Kuritegu ta ju toime ei pannud, aga kas ta samasuguse innuga ka kõiki teisi aitas, see jääb tema südametunnistusele. Kusjuures sama aasta suvel käisid Kaido ja Tartu Taitansi juht linnavalitsuse kultuuriosakonnas ja viisid ametnikele kalleid trühvikomme, kui Kaido sellest kingituse Suvorovile rääkis. Mingit protesti ei järgnenud. Pärast kriminaalmenetluse algust 2016. aasta jaanuaris algas linnavalitsuses juba väikestviisi kingisadu. Kaitsepolitsei matkija viis abilinna peale kaks pudelit konjakit ja kinkekaarte. Alles pärast 250 euro eest kinkekaartide saamist läks ta linnapea Urmas klaasi käest nõu küsima. Viimane soovitas kinkekaardid lihtsalt tagasi anda ja hiljem tuligi sellest suur jama. Prokuratuur ütles, et altkäemaksu tagasiandmine ei kustuta varasemat altkäemaksu võtmist ja üleüldse pidanuks abilinnapea kaitsepolitsei poole pöörduma. Siin ongi pika kohtuasja teine õppetund. Kui keegi käib ametniku juures raha nuiamas ja tassib vastutasuks kingitusi, tuleb sellele reageerida. Kolmas õppetund räägib matkimisest. Prokuratuur oli kuni lõpuni kindel, et matkija tegi kõik õigesti. Kui inimene ei taha konjakit vastu võtta, peabki küsima, kas ta on haige ja miks ta ei joo. Aga matkimine on politseile ja kaitsepolitseile asendamatu töövahend. Kõik töövahendid on õiguskaitseorganitele antud poliitiliste otsustega ja Eesti inimeste loal. Kui töövahendit valesti kasutada, võib sellest lihtsalt ilma jääda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suvorovi kohtuasi õpetab, miks on omavalitsustele tarvis korruptsioonivastaseid koolitusi. Tartu abilinnapea Artjom Suvorovi kohtuasi pakkus kolm lihtsat õppetundi. Ametnik ei tohi sõpru aidata, kingitustest tuleb rääkida õiguskaitseorganitele ja kui viimased oma töövahendeid halvasti kasutavad, võidakse need käest ära võtta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKokku lepiti pensionäride maksuvaba tulu kasvatamises 50 euro võrra kuus. Et keskmine pension jääks Eestis maksuvabaks. Praegu raha aga erakorraliseks pensionitõusuks ei jagu, tunnistas peaminister Jüri Ratas. Tuleme selle juurde tõesti selle aasta sügisel tagasi, et see ei tähenda seda, et, et sügisest tuleb erakorraline pensionitõus, et me ikkagi räägime aastatest 20 21, et see on see koht, ma arvan, kus reaalselt on võimalus erakorraliselt pensione tõsta, aga see loomulikult sõltub rahalistest katetest ja võimalusi. Vaagime taas septembris. Piirikaubanduse ohjamiseks otsustas valitsus langetada õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiisimäära veerandi võrra. Rahandusminister Martin Helme ütles, et riigi kulutused on kasvanud liialt kiiresti ning neid on vaja ohjata järgmistel aastatel. 2020. aastal on meil vaja leida seda kokkuhoidu suurusjärgus 84 miljonit. Juhin tähelepanu, et see on 11 koma poole miljardilise eelarve juures, see on 3,2 protsenti, et et rääkida siin sellest, kuidas meil nagu kohe kõik teenused seisma jäävad, kohe hakatakse kedagi kusagil koondama või palkasid kärpima, lihtsalt ei ole tõsiseltvõetav jutt. 21. aastal on see kokkuhoiukoha vajadus 112 miljonit, mis tähendab siis suurusjärgus 4,4 protsenti ja 22. aastal on see kokkuhoiu vajadus 45 miljonit. Me räägime siis võrreldes eelnevate prognoosidega, et nüüd me panemegi siis asja uuele kursile ja see tähendab siis 1,75 protsenti kokkuhoiukohti, nii et need, need on numbrid, millest me räägime. Ja kui siis ressi lõpuni välja minna, ehk 23. aastal on samuti 45 miljonit, see kokkuhoiuvajadus, see tähendab ühte koma kaheksat protsenti. Et kui me need asjad ära teeme, siis see tähendab püsikulude vähendamist, see tähendabki riigi tõhusamaks tegemist. Samal ajal oli Stenbocki maja ees ligi 100 teadlast, kes avaldasid nördimust valitsuse otsuse vastu jätta täitmata lubadust tõsta teaduskulude osakaal ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Maja ees valitses leinameeleolu, ütles meie uudistetoimetaja Elo Ellermaa. Rahvast on praegu siin, Stenbocki ees, ma arvan, umbes üle 100 võib-olla kuni 120 ja koguneti siis kõigepealt riigikogu ees, kuhu toodi umbes kümmekond leinapärga kõik siis Eesti teaduse mälestuseks ja väga palju tuli inimesi ka lõikelillede küünaldega. Ja palju on ka plakateid ja mis silma torkab, plakatite peal on see, et eriti teeb meele mustaks teadlastel see, et alkoholiaktsiisi langetatakse. Et selleks raha leitakse aga teaduse rahastuse tõstmist ühe protsendini SKP-st, et seda raha ei leita. Pressikonverentsil küsiti peaministrilt, milline on tema vastus teadlastele. Ma olen olnud selle nädala vestluses kõikide Eesti ülikooli rektoritega ja seda olukorda selgitanud neile, et see on täna Eesti riigi võimekus, kui me räägime teadus-arendustegevusest, eriti olukorras, mis on väga drastiliselt muutunud detsember 2018 ja aprill 2019.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia eelolevaks neljaks aastaks. Järgmisel aastal on kulude maht ligikaudu 11,7 miljardit eurot. See on orienteeruvalt pool miljardit eurot rohkem kui tänavu. Samas on vaja piirata liigselt kasvanud kulutusi, seetõttu peavad kõik ministeeriumid, välja arvatud kaitseministeerium esitama kärpekava. Samal ajal oli Stenbocki maja ukse taga teadlastest meeleavaldajad, kes on nördinud valitsuse otsusest jätta täitmata lubadus tõsta teaduskulude osakaal ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAktsiaselts Eesti raudtee sai tänavusest riigieelarvest kaks miljonit eurot turbarohuküla raudtee projekteerimiseks. Täpne raudteetrass ja rajatiste asukohad selguvad projekteerimise käigus. Ehituseks raha eraldatud veel pole. Haapsalus tegutsev raudtee ja sidemuuseum on hakanud aga varakult mõtlema, kuidas oma ekspositsioon raudteejaama alal ümber paigutada. Kui uus raudtee peaks tulema ajaloolise jaamahoone juurde välja jätkab raudtee sidemuuseumi juhataja Talis Vare. See tähendab seda, et, et päris samasse kohta veerem jääda ei saa see tuleb siit ära nihutada vähemalt osaliselt, et, et reisirong nii-öelda liikuma saaks. Ja, ja teine teema on see, et, et, et, et kuidas tagada külastajatele ligipääsud kuidas tagada ühelt poolt eraldatud reisirongiliiklusest ja kuidas era ja, ja ligipääs siis, et inimesed saaksid tulla ja vaadata, et see, selle lahendamine on tegelikult nüüd lähima nelja, nelja kuu teema kogu sellise kava väljatöötamine, alternatiivide kaalumine, kuhu on neid kõige mõistlikum paigutada, kuhu viiksid uued rööbasteed, manööverpinnad, estakaadid, kus inimesed saaksid vaadata? Ajaloolise veeremi ümberpaigutamine ei ole ainus lahendamist vajav teema. Mureks on ka selle olukord. Praegu on vedurid ja vagunid raudteejaama ees ilmastiku meele vallas talis Vare sõnul tuleks nad katuse alla saada ja rajada remondibaas, kus eksponaate restaureerida. Kuidas nii mahukat arendust rahastada on hetkel veel aga küsimärgiga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalus asuv raudtee- ja sidemuuseum loodab aasta lõpuks paika saada kava, kuidas paigutada ümber oma väliekspositsioon, kui tulevikus peaks taastuma raudteeliiklus Haapsaluga. Muret teeb aga ka ekspositsiooni praegune olukord.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast konservatiivide valimisvõitu on see esimene kord, kus valitsusest tulevad väidetavalt suuremad ümberpaigutused. Nende täpne ulatus pole selge. Justiitsminister Jeri Cok on öelnud, tema ei kaeba, kui ta minema saadetakse. Kaitseminister Ben Walls ütles, et valitsus muudatused on tihtipeale karmid aga ta loodab oma koha säilitada. Downing Streeti allikas andis BBC-le teada, et peaminister autasustab neid, kes töötasid kõvasti Brexiti heaks. Tähtsamad ministrid nagu rahandusminister, Sasisavid, välisminister Dominic Raab ja siseminister Briti Pattel arvatakse oma kohad säilitavat. Teiste olukord pole nii kindel. BBC poliitika vaatleja Viki Jangi andmetel on kabinetiministrid ärevuses. Neile on öeldud, et nad tühistas kõik oma plaanid, et olla valmis peaministri telefonikõnet vastu võtta. Teiselt poolt sellest on ainult seitse kuud, kui Boris Johnson Teresa mailt võimu üle võttis ja suurema osa tema ministritest lahti lasi. Ja seetõttu oletatakse praegu, et ümberpaigutused ei saa olla väga suured. Kõikide pilgud on pööratud Michael Gole, kellest räägitakse kui tulevasest Brexiti kaubandusläbirääkimiste ministrit. Nende ministrite hulgas, kes kohast ilma jääda võivad, nimetatakse kõige enam Andrea Lezamit ja Teresa Viliesi. Aga samas arvestab Downing Street väga soolise võrdsusega riigi ladvikus, nii et ei tea. Analüütikud osutavad ka asjaolule. Tagasihoidlikud muudatused valitsuses julgustavad konservatiivide parlamendisaadikuid lootuses, et ülespoole liikumise järjekord jõuab ka nendeni lojaalsed olema. Hetkel räägi esitaksegi mitme parlamendisaadiku võimalikust edasiliikumisest valitsusse. Veel räägitakse sellest, et Brexiti minister Steven Bakli võib valitsusse tagasi tulla pärast seda kui tema töö brittide lahkumise järel kokku kuivas. BBC poliitikatoimetaja Laura Konzberg juhib tähelepanu sellele, et valitsuse ümberpaigutused lähevad tavaliselt pigem halvasti kui hästi. Piisab ühel ministril minema saamisega mitte leppida või teisel uut kohta mitte vastu võtta. Kui kogu mäng kukub kokku. Seekord arvatakse, pigem ei lähe verevalamiseks nagu siis, kui Johnson võttis Teresa meilt valitsuse üle ja vallandas 15 ministrit poole tunniga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti peaminister Boris Johnson saadab BBC andmetel ilmselt täna suure osa oma valitsusest laiali.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTervist kõigile see juhtunuks nagu väga ammu. Aga tegelikult saab täna õhtul täpselt kuu aega, 12.-st märtsist, kui valitsus otsustas koroonaviiruse tõrjumiseks kehtestada Eestis eriolukorra ja peaminister Jüri Ratasest sai eriolukorra juht. Tervisekriisiga on Eesti ilma musta stsenaariumita hakkama saanud. Meie haiglad ei ole viirusehaiged ette all piltlikult öeldes kokku kukkunud ja kuu ajaga on testitud üle 30000 inimese kellest 1309 olid nakatunud. Turu-uuringute ASi viimane küsitlus näitab, et 54 protsenti meie inimestest toetab seniseid piiranguid. Nende karmistamise ihalus on aga langenud 37-le protsendile. Tõepoolest, kui seniste sest piirangutest kinni pidada, siis tuleme toime. See tähendab, et olulise põhjuseta kodust ei lahku sõpradega, ei kogune vanemaid sugulasi, külasta võõrastega, hoiame kahemeetrit distantsi, puhastame sageli käsi ja ei häbene maski kanda. Juba viidatud Turu-uuringute küsitlus näitas aga sedagi, et kodus püsivate inimeste hulk on nädalaga langenud kümnendiku võrra ja nüüd hoiab end kodus 58 protsenti elanikest, kes väljub vaid erand olukordades. Valitsus on seni hoidunud karantiini ehk sisuliselt liikumiskeelu kehtestamisest ja loodab vältida praegu esimese maini kehtiva eriolukorra pikendamist. Seda ei pikendata ja piiranguid ei karmistata vaid siis, kui viiruse levik näitab raugemise märke. Kas näitab, sõltub paljuski meie endi käitumisest. Kodus istumine ei ole kerge. Ei ole lihtne töötada kodukontoris ja samal ajal hoolitseda, et distantsõppele surutud lapsed koolitükid ära lahendajaks id. Paljud on kodus ka põhjusel, et töö on kas juba kaotatud või juhtub see lähikuude jooksul. Hirm nakatumise ees ja ebakindlus isikliku tuleviku suhtes on emotsionaalselt väga negatiivne segu. Aga see on täiesti arusaadav. Nüüd on valitsus andnud koroonateadmata tuse udus esimese valguskiire öeldes, et kui tagasilööki ei tule, saab osa õpilasi 15.-st maist jälle kooli minna. Ja et riigieksamid siiski toimuvad. Tahaks küll kuulda, kuidas haridusminister Reps seda täpsemalt ette kujutab. Aga positiivse märgina on seegi sõnum oluline. Seni tuleb endist viisi piirangutega leppida, et saaksime võimalikult kiiresti hakata siis ühiskonda samm-sammuhaaval avama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus loodab praegu vältida 1. maini kehtiva eriolukorra pikendamist, kuid see sõltub meie kõigi käitumisest, ütleb ajakirjanik Toomas Sildam nädalakommentaaris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPikalt ette valmistatud ja nüüd kehtestatud Eesti mereala planeering annab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile võimaluse viia läbi seni ootel olnud meretuuleparkide rajamise taotluste menetlustoimingud. Praegu on ameti ja vabariigi valitsuse poolt juba algatatud nelja meretuulepargi ja ühe üksiku tuuliku hoonestusloa menetlused. Lisaks on eelmise nädala seisuga ametile esitatud 20 taotlust meretuuleparkide rajamiseks, jätkab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti ehitus ja raudtee osakonna juhataja Kati Tamtik. Menetlused kestavad päris mitu aastat ja eelkõige sellepärast, et hoonestusloa menetluse käigus viiakse läbi siis mõju hindamise uuringud. Juba paar aastat läheb uuringute teostamise peale KMH koostamise peale ja, ja seejärel saab alles hoonestusloa välja anda. Ja siis, kui on arendajal hoonestusluba käes, saab ta alles asuda projekteerima ja taotlema ehitusluba. Et seda on nüüd raske prognoosida, palju see nii-öelda ajaliselt kokku võiks aega võtta, aga, aga me räägime suurusjärgust täna merele, pargist mitte varem kui aastal 2028. Kuna tegu on konkureerivate taotlustega, siis tuleb riigil hakata arendajate vahel valima või korraldatakse enam pakkumine. Kuidas on lood aga kohalike elanikega, kas neil on võimalik oma sõna sekka öelda? Kohalikel on võimalik sõna sekka öelda planeerimismenetluses planeerimismenetluses on nüüd lõpetatud, aga ka hoonestusloa menetluses toimub siis kohalike kaasamine ja eelkõige siis keskkonnamõjude hindamise protsessis. Seal toimub nii kohalike omavalitsuste kaasamine arvamuste küsimiseks, kui ka toimuvad siis avalikud arutelud ja mõjuhinnangute avalikud väljapanekud, kus siis tegelikult kõigil asjast huvitatud isikutel on võimalik veel kaasa rääkida. Eesti energia ja Utiilitas on praegu alustanud oma meretuuleparkide projekteerimist Liivi lahes, Saaremaa läänerannikul teeb sama saare vind. Parkide valmimise tähtaeg on aastal 2028. Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv tõi välja meretuuleparkide suurusjärgud. Eesti ise ennast hinnanud oma mereala selliseks üldpotentsiaaliks 7,3 gigavatti ehk siis võimsus, mis on installeeritud 7,3 gigavatti, et see on rohkem kui meie enda tarbimine, aga, aga kindlasti nagu kordades vähem. Mis need avaldused praegu kokku on, need on konkureerivad avaldused ja riik siis valib oma meetodite järgi, kellele ta annab õiguse seda ala uurida ja kui need alad on uuritud, siis saab sinna peale hakata alles ehitama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalal Vabariigi Valitsuse kehtestatud Eesti mereala planeering toob kaasa meretuuleparkide rajamise. Praegu on vastavaid taotlusi üle paarikümne.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHeategevusorganisatsioon Bour imission valmistub tänupüha ks. Sellel aastal küpsetatakse 200 kalkunit millest omakorda valmistatakse 1000 õhtusööki räägib Bowerimishioni juhataja Cheril Michel. R te aegs? Me näeme endiselt suuri väljakutseid meie linnas ja kogu maailmas ja on inimesi, kes vajavad sooja einet. Tänupüha hinnasilt on sellel aastal suurem kui mullu. USA farmibüroo sõnul kulub lihtsa tänupüha õhtusöögi valmistamiseks 53 dollarit ehk tavapärasest 14 protsenti rohkem. Toidupoodide hinnatõusu taga on tööjõupuudus, transpordikulude kasvamine ja tarneahela häired. Sanatuse peremarketi juhataja tan Anderwood kinnitab, et neil on piisavalt kalkuneid, sest need tellimused tehti varakult. Küll aga võib nappus tekkida väiksematest toiduainetest nagu pohlamoos. Me üritasime leida kõike, mida võimalik, igalt poolt, kus võimalik, kõik hinnad on tõusnud, meie kulutused on tõusnud, tööjõukulud on tõusnud nii, et toiduainete hinnatõus on vältimatu, räägib USA farmibüroo ametnik Veronika Ni. Näiteks piruka taignal on mitu koostisosad, seega kui munade koostisosade pakkimise või nende transportimiseks kuluva bensiini hind tõuseb, siis see on suur lisakulu. Tänu püha õhtusöögi järel liiguvad ameeriklased tavaliselt kohe ostukeskustes se et lõigata kasu musta reede allahindlustest ja osta esimesi jõulukinke. Tänavu on tarneprobleemid aga inimesed ära hirmutanud, mistõttu on poodlemist alustatud varem, räägib Ostleja terafiir. Hing. Ma olen siin varakult, sest ma ei taha, et midagi otsa lõpeks. Ma olen jooksnud ühest poest teise, et haarata kaupu, enne kui need mustal reedel ära ostetakse, räägib Ostleja Justin palatso. Ma üritan praegu midagi leida, et ma ei peaks mustal reedel ostlema või tegema midagi pärast seda. Jaemüüjad soovitavad nendel inimestel, kes jätavad kinkide leidmise detsembrisse teha jõuluoste poodides, sest internetitellimused ei pruugi õigel ajal kohale jõuda. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühademeeleolu on tänavu aga alla toonud kiire tarbijahinnatõus, mille tõttu kulutatakse lihtsa tänupühaõhtusöögi valmistamiseks tavapärasest 14 protsenti rohkem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestlaste seisukohalt muidugi ilmselt kõige huvitavam on see, et kas saab üle piiri või ei saa ja kui paberil tundus esialgu eile Soome ajakirjanduse jõudnud andmete kohaselt asi juba lootusev Paistis, nii et juba maikuus võiks vähemalt töörännet Soome lubada üle Soome lahe ja avada suve käigus siis ka lõpuks turistidele piiri siis tegelikult täna selle eksiplaani esitlusel. Soome peaminister Sanna Marin ütles ühe lause, mis paraku võttis näod tõsiseks. Tõenäoliselt paljudel eestlastel ehk on küll tööränne teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega plaanis maikuu jooksul lubada, aga sõltuvalt nende riik epideemia olukorrast ja see tähendab ju seda, et oma nakatumisnäitajaga midagi tehtud ei saa. Siis võib see töörände avamine veel tunduvalt kaugem lükkuda. Aga Soome valitsuse kava on üldiselt selline kahetasandiline. Ühest küljest vaadatakse kogu aeg viiruse levikut riigis, teisest küljest vaktsineerimise edenemist ja on plaanis siis tõesti aprilli ja maikuus juba esimesi leevendusi teha, näiteks õpilased koolides kontaktõppele lubada restorane ettevaatlikult lahti teha teatud lahtioleku ja ja täituvuspiirangutega ja maikuus siis juba teha lahti näiteks muuseumide või raamatukogude taolisi avalikke ruume ja tõesti maikuusse, siis on plaanitud see töörände lubamine. Aga kõik sõltub nagu Soome peaminister ütles sellest, et kuidas need lähteriigid oma viiruse levikuga hakkama saavad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna avalikustati piirangute leevendamise kava.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTera tundub valmis põldu. Kui käega üle vilja peale tõmmata, siis kuivkrõbe talioder meridiaan sahiseb just niimoodi. Osaühingu Estonia agronoom Märt Mölter, kas teie süda rõõmustab selle pildi üle, mis siin põllu peal näha on? Ja see pilt on väga ilus, põld on kuldne, tera on juba kõva, ootame seda momenti, et saaks need kombainid siia põldu lasta. Tegemist on taliodrapõlluga, see annab meil koristas konveieris varasema stardi saame kuivemal ajal juba vilja koristamisega pihta hakata. No kas on võimalik silmadega hinnates öelda, milline saak siin võib tulla? Põuaaeg on võibolla jätnud ka väikese märgi siia põllule, et kui on väga kuiv tera täitumise aeg, siis see tera võib jääda väiksemaks. Aga see tõehetk on meil nüüd siis lähipäevil tulemas. Aga kas võib siis üldiselt öelda, et kuigi seda kuiv aega on päris palju olnud, siis praegu see veel oluliselt ei ole mõjunud? Tahaks loota? Tahaks loota, et ise prognoosi me siit väga head saaki seitsme tonni ligi oleks, oleks päris hea. Aga vaadates seda tera, siis annab lootust, et see eesmärk võib ka täis tulla. Millal läheb siis koristuseks ja mis seni on seda takistanud? Proovime siis alustada homme, kombainid ja kombainimehed on kõik valmis. Laske ainult meid välja. Aga aga siin, jah, kuivatitega on väikesed probleemid, et siin ühes kuivatis on uued mehed õpivad alles ja teises kuivatis on veel väiksed remonttööd käimas, et me eelmisel aastal alustasime enam-vähem samal ajal võib-olla siin keskmine temperatuur on natukene kõrgem olnud, aga üldiselt ikkagi jah, täitsa niisugune harju keskmine, võiks öelda. Osaühing Estonia alustab homme tali rapsi koristamist. Esimene koorem Tali Ottawajõuab kuivatisse aga kolmapäeval rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitu nädalat kestnud põuast hoolimata tõotavad Kesk-Eesti teraviljapõllud head saaki. Talioder on koristuseks küps, töödega tehakse algust lähipäevil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsialgse kava järgi pidi kunstiakadeemial olema neljandaks detsembriks uue hoone ehitusluba. Tänaseks seda EKAl aga endiselt ei ole, sest läbirääkimised naaberelamute korteri omanikega kestavad. Euroopa rahasid jagaval, sihtasutusel Archemedes on nüüd aga õigus rahastamisest keelduda. Sihtasutuse juhatuse liige Eve Sild selgitas, et kunstiakadeemia esitas, kuidas sihtasutusele taotluse, et saada ehitusloa esitamiseks pikendust. Selleks peab kunstiakadeemia kaarchimedesele järgmise nädala kolmapäeval esitama selgitused. Täna on meie jaoks see küsimus, et see, mida küsib kunstiakadeemia ehitusloa esitamise uueks tähtajaks, kui ma nüüd peast mäletan, see oli järgmise aasta, et mitte ka esimesse kvartalisse jääv aeg, et, et seal on ka, et esialgu ajutine ehitusluba nüüd meie peame hindama seda, et kas olukorras, kus esiteks, et kas ikkagi siis saab selle ehitusloa, et kas me saame kindlad olla, et see ehitusluba saadakse ja teine asi, kas sealt edasi nii-öelda see ajakava on ikkagi realistlik, siis selle projekti valmis ehitamiseks. Kunstiakadeemia rektor Signe Kivi ütles, et ehitusluba menetleb praegu Tallinna linnaplaneerimise amet. Praeguste kavade kohaselt läheks uus hoone kivi sõnul maksma 28,9 miljonit eurot kuid ta möönis ka, et ehitushinnad võivad tõusta. Meie uue õppehoone eelprojekt on ametile üle antud ja seal on samuti mõned täpsustused, aga me oleme saanud kindla kinnituse, et lähema kuu pooleteist jooksul ehitusluba Eesti kunstiakadeemiale ka väljastatakse. Haridusminister Jaak Aaviksoo väljendas tänasel valitsuse pressikonverentsil muret kunstiakadeemia hoone tuleviku üle, ent ütles ka, et ta ei usu, et EKA saab ehitusloa ning uus hoone valmis enne 2000 viieteistkümnendat aastat. Archimedese sihtasutus peab nüüd mingisuguse seisukoha võtma sellises olukorras, et ma tegelikult ootangi nende poolset analüüsi sellele kujunenud olukorrale, et siin on probleeme terve rida. Archimedes vastutab nende Euroopa Liidu vahendite tulemusliku kasutamise eest, see seab teatud raamid kõikidele nende otsustusruumile ehitusloa puudumine. Ütleme nii, et raske on uskuda, et ehitusluba on võimalik saada niisuguse aja jooksul. Maja on valmis ja kasutusluba on käes, siis 2015. aasta lõpuks. Kui kunstiakadeemia saab ehitusloa järgmisel aastal, siis on hoone valmimine reaalne, sest ehituseks peaks kuluma eeldatavalt kaks aastat. Euroopa Liidult toetuse saamiseks peab maja valmis olema 2015.-ks aastaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kunstiakadeemia peab sihtasutusele Archimedes esitama selgitused uue maja maksumuse ja tähtaegade kohta, et saada pikendust ehitusloa esitamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti roheline liikumine tegi ettepaneku toetada rohkem Ida-Virumaad rohelise liikumise huvikaitseekspert Silver Sillak ütleb, et näiteks KredExi toetused hoonete soojustamiseks on edukad olnud Tartus ja Tallinnas, kuid Ida-Virumaale need ei jõua. Meil on nende kuue või niimoodi aastate jooksul umbes natuke üle 10 taotluse, mis on seal Kredexi poolt ainult heaks kiidetud ja kus on toetus välja antud ja sedagi ainult sellepärast, et, et minu andmetel on natukene leevendasid neid reegleid siis, et nad ei nõua seal tervikrekonstrueerimist annavad toetust nüüd ka ainult näiteks fassaadi soojustamisele või siis katuse vahetamisele. Et seal probleem on, on jah, see ilmselt, et tuleks tegeleda rohkem kommunikatsiooniga rohkem aitamisega, et probleem ei ole selles, et Kredexi poolt raha ei pakuta. Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Kadri Tali tunnistab, et Ida-Virumaale peab toetuste kohta infot jagama paremini. Siiski sai aastate 2014 kuni 2020 rahastusperioodi st Ida-Virumaa 14 protsenti kogu jagatud toetusest. Uuel perioodil võiks see summa olla kahekordne. Korterelamute soojustamiseks mõeldud toetust enam Tallinnas ja Tartus ei jagata. Ja järgmisel eelarveperioodil saabki olema see meede, suunatud ainult väljapoole Tallinna ja Tartu piirkondi ja, ja ühe aspektina on meil kavas siis ka sellistes keerulisemates piirkondades suurendada seda toetusprotsenti ehk siis, et toetuse saaja saab teatud piirkonnas tulles näiteks Kirde-Eestist või Kagu-Eestist esitatud projekt saab rohkem suuremas summas toetust ja tema omaosalus on väiksem. Sillak ütleb, et Ida-Virumaad on oluline toetada, et tagada edukas põlevkivielektrist võõrandumine. Sillak toob veel välja, et neljarajaliste maanteede asemel peaks investeerima rohkem raudtee liiklusesse ja linnakeskkonda. Lisaks peaks toetama elurikkust, muuhulgas vajavad Natura 2000 võrgustikualad inventuuri. Kadri Tali selgitab, et rahandusministeerium vastab ettepanekutele kuu aja jooksul. Siin osad ettepanekud kindlasti on sellised, mida me saame arvestada siis struktuuritoetuste rakenduskava ehk siis selle strateegia dokumendi enda täiendamisel. Teised on hästi praktilised ettepanekud, mis lähevad siis valdkondlikele ministeeriumitele selleks, et ette valmistada konkreetseid toetusmeetmeid. Praegu paralleelselt peame ka Euroopa komisjoniga läbirääkimisi ja valitsus kinnitab siis uue perioodi strateegia dokumendi järgmise aasta veebruaris ja seejärel siis esitame need ametlikult Euroopa komisjonile ja Euroopa komisjonil on siis kuus kuud aega, et neid menetleda, nii et me ootame järgmise aasta suvel Euroopa komisjoni heakskiitu meie plaanidele ja siis on võimalik ka kõik toetusmeetmed avada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeerium kogus tagasidet, kuidas kasutada 3,37 miljardit eurot, mis Eesti saab aastatel 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondidelt. 23 erinevat organistsiooni esitasid ettepanekud, milles rõhutati rohepööret ja regionaalseid investeeringuid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLisaks vaatajanumbritele kindlasti mõjutas ka otsust praegused energiahinnad. Kas PÖFF andis leevendust kindlasti natukene paikas, kõigi kõigi tundub vähemalt esialgsete raportite järgi, et ega PÖFFi külastatavus ka vähemalt meie kinos ei olnud väga suur. Kui pikaks ajaks on plaan siis uksed kinni hoida? Seda on nagu raske öelda, et tahaksime ikka kas aasta lõpus või hiljemalt jaanuarist taas uksed avada. Ma saan aru, et ootus ja lootus on siis sellele, et kinno saavad ka need, kes on testitud, et ei oleks vaja ainult seda vaktsineerimise ja läbipõdemise tõendit. Just see testimise osa tegelikult kinol on väga-väga tähtis, kui viimane piirang testima hakkas, see vähendas põhimõtteliselt meie kino külastavust circa 40 protsenti ja sealhulgas oli ka siis teine reegel, et lapsed alates 12-st eluaastast peavad ka näitama koroonapass. Kui suur külastajate arv üldse annaks mingit võimalust ots-otsaga kokku tulla, kui kõrgele see võiks tõusta, et see uste lahti tegemine ei toodaks kahjumit juurde? Tegelikult me oleme ju terve see aasta kahjumit tootnud ja on olnud natukene ka paremaid, kuid näiteks oktoobrikuu oli mitu head filmi korraga. Aga kui me nüüd spekuleeriks, et kui palju peaks külastajaid juurde tulema, et ots-otsa kokku tulla, siis novembrikuu tase peaks olema kindlasti vähemalt kahekordne. Kui te nüüd vaatate tagasi aasta alguse mõtetele foorum sinemas ära osta, on see veel midagi, millega edasi liikuda. Noh, selles mõttes, et ega see ostuprotsess endiselt käib ja käesolev aasta on nii või naa meie jaoks läinud, et ostuläbirääkimiste käigus ei ole sellest aastast kunagi juttu olnud, et pigem jah, küsimus on selles, et mis saab edasi, kuhu see kinoturg üldse areneb ja kui palju ta taastub, me kõik siin kinosektoris oleme endiselt positiivsed ja see ostuprotsess läheb igal juhul edasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas asuv kino Coca-Cola Plaza suletakse 3. detsembril ning jääb suletuks aasta lõpuni. Võrreldes 2019. aastaga on vaatajanumbrid ligi 70 protsenti kukkunud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAngela Merkeli Erakond kristlikud demokraadid pidas täna Aahenis veel lõpuürituse, nii kohal oli ka Merkel ise. Muidu varem ta valimiskampaanias liiga palju kaasa ei löönud. Eile lõpetasid oma kampaania ka roheliste erakond ja sotsiaaldemokraadid. Praeguse seisuga on üsna keeruline veel ennustada. Kindlalt, kes võidab. Viimastel nädalatel on sotsiaaldemokraadid olnud selgelt ees, kuid viimastel päevadel on konservatiivid ehk kristlikud demokraadid siis järele tulnud ning paljud analüütikud arvavad, et valimispäeval leiavad mitmed konservatiivide valijad endast konservatiivi üles just valimis kabiinis. Samas viimaste teledebattide pinnalt tundub, et valimistulemus nii täpset tähtsust ei omagi. Sest viimaste tõesti nendes debattides on välja tulnud, et sotsid ja rohelised, kes ilmselt teevad kolmanda tulemuse on juba vaikselt kombanud koalitsioonipiire. Aga sellise valitsuse moodustamiseks läheks neil ilmselt vaja veel ka äärmusvasakpoolset erakonda Dilinke või paremliberaalseid vabasid demokraate. Aga see on loomulikult praegu veel spekulatsioon ning enne tulebki ära oodata, milliseks täpselt kujuneb see Bundestagi valimistulemus. Saksa valimissüsteem on veidi omapärane, sellepärast et tegelikult ei olegi teada, kui palju kohti parlamendis saab olema. See sõltub veidi tulemuse tehnilistest iseärasustest. Teada on, et kindlasti on 598 Bundestagi liiget. Kui arvatakse, et kuna tõesti see võitlus on olnud väga tasavägine, siis võib juhtuda, et neid Bundestagi liikmeid on 700 või äärmuslikul juhul isegi üle 800, mida ma rahva seas ringi liikudes pannud tähele on see, et vastab tõele see, et inimestele tõesti meeldib sotsiaaldemokraatide liider Olaf Solz. Üsna üllatavalt on nendel valimistel tõusetunud just küsimus liidrist. Kuna Angela Merkel on lahkumas, siis tahetakse leida kedagi väga sarnast temale ning inimestele tõesti mingil põhjusel. Kristlik demokraatide juht Armin Lashet ei lähe nii palju peale kui Olav Solts kuigi ka Soltsi puhul teda ei peeta just väga karismaatiliseks poliitikuks. Aga ta sisestab inimestele vist teatavat tüüpi kindlustunnet.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa valmistub homseteks valimisteks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVenemaa presidendi Vladimir Putini nõudmine, et NATO välistaksid võtta laienemise, on soomlased murelikult kulmu kergitama pannud. Uudisteagentuur STT küsis Soome presidendi Sauli Niinistö kommentaari. Niineste sõnul on Soome välisjulgeoleku ja kaitsepoliitika aluseks muuhulgas võimalus ühineda sõjaliste liitudega ja taotleda liikmeks saamist. Ta rõhutas samamoodi nagu NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et laienemine on NATO ja liikmekandidaadi vaheline asi. Niinistö sõnul on väga oluline niinimetatud avatud uste poliitika jätkumine ja võimalus NATO-sse pääseda kõigil, kes vastavad tingimustele. Soomlaste hinnangul on Putini ettepanek eriti jultunud. Putini ettepanekuga nõustumine tähendaks seda, et kõik veel NATO-sse mitte kuuluvad Venemaa naabrid määratakse edaspidi Venemaa julgeolekutagatiste alla, kirjutas Ilda Sanomad oma juhtkirjas. Samas ei ole Venemaa nõudmine Soomele ka midagi eriti uut. Putin on varemgi hoiatanud, et mitte öelda ähvardanud Soomet võimalike tagajärgedega, kui Soome peaks proovima NATO-sse astuda. Välispoliitika instituudi vanemteadur Mati Pesu ütles Ildalehtile antud intervjuus, et praegu on Venemaa punase joone maha tõmmanud senisest otsustavamalt ja kui Soome või ka Rootsi sellises olukorras NATO-sse astuksid, oleksid riskid palju suuremad kui varem. Pesu märkis, et Soome on teinud partneritega sõjaliselt tihedat koostööd ja seal on veel kasutamata võimalusi. Nii et NATO liikmeks pürgimine sellises olukorras ei oleks tõenäoliselt riskimist väärt. Kolmapäeval aeti ka värsked küsitlustulemused, mille järgi toetab praegu NATO-ga liitumist 24 protsenti soomlastest. Samas on vastuseis liikmeks astumisele praegu läbi aegade kõige väiksem. Liitumise vastaste osakaal on langenud 51 protsendini. Vaatlejad on tegelikult imestanud selle üle, et üle poole soomlastest NATOt võõrastab. Viimastel aastatel on ju Soome koostööalliansiga ühe tihenenud soomlased osalevad NATO õppustel ja missioonidel. Soome ministrid käivad NATO ministrite kohtumistel. Relvastuse hankimisel peab Soome silmas seda, see sobiks kokku ka Nato relvadega. Veel sel aastal peaks Soome langetama ka otsuse uute hävituslennukite ostmiseks ja see on ühtlasi poliitiline otsus, kelle lennukid valitakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui NATO nõustuks sõlmima Venemaaga kokkuleppe, et allianss itta ei laiene, võtaks see lisaks Ukrainale otsustusõiguse ka Soomelt ja Rootsilt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõllumajanduses on hooajalise võõrtööjõu kasutamine väga oluline võrreldes möödunud aastaga on võõrtööjõuga olukord parem. Muidugi tuleb arvestada teatud piirangutega, jätkab Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Valitsus pole teinud kunstlikke takistusi välistööjõu kaasamisel. Loomulikult kehtivad, arvestades praegust olukorda, täiendavad kohustused nii testimise kui ka karantiininõuete osas, aga aga üldiselt välistööjõu palkamine põllumajandussektoris ja ka teistes sektorites on võimalik. Roomet Sõrmus lisas, et suuri probleeme võõrtööjõuga pole esinenud. Kasutades võõrtööjõudu tuleb aga põllumeestele arvestada koroonaviiruse leviku tõkestamiseks mõeldud piirangutega, mis sisaldab ka karantiini jäämist. Enamasti saab karantiini jääda tööandja juures pakutavas majutusasutuses. Et loomulikult koroonast tingitud täiendavad reeglid lisavad sellist noh, täiendavat niiöelda asjaajamist ja koormust ettevõtjatele, aga sellega saadakse kindlasti hakkama ja tänaseks ollakse ka kohanenud selle, et pakkuda vajalikke siis tingimusi, et saaks karantiini läbi viia, et testimine toimuks sujuvalt ja nii edasi. Tartumaal asuva Maarjamaa talu peremehe Tõnu Oksa sõnul kasutasid nad sellel aastal kümmet võõrtöölist. Jah, 10, sest seal on noh, maksimaalselt, kui see üks lavarakendada täis korjan, siis on 14 inimest, et seitse peenar korraga kaks rida peenrased siis ongi 14, et enda omi mul on juba aastaringselt siin viis minu maasikapind ei ole nii suur. Need, kes Maarjamaa talus maasika korjamise on lõpetanud, on läinud juba teistele põllumeestele appi sest kaugelt tulijatel ei ole mõtet Eestisse lühikeseks ajaks tulla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel aastal oli mitmetel talupidajatel probleeme saagi koristamisega, sest võõrtöölisi oli raske appi saada. Kuidas on lood sellel aastal?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVolt ja polfude rakenduse tuleb ainult nupule vajutamisega kinnitada, et oled alkoholi ostmiseks piisavalt vana. Siiski on lisatud klausel, et kui kuller kohale jõuab, peab olema klient valmis oma vanust kinnitama. Isikut tõendava dokumendiga siiski palju kullerid dokumente ei kontrolli. Boltwoodi esindaja sõnul on kulleri rakendus selgelt märgitud, et tellimus sisaldab alkoholi. See tähendab, et kuller peab rakenduses kinnitama, et on kliendi dokumente kontrollinud ja alles siis lubab rakendus tellimuse lõpetada. Kui dokumentide kontrollimisel selgub, et klient on alaealine, siis ta tellimust kätte ei saa. Esimesel korral tagastatakse kliendile raha jätkuvate rikkumiste korral kliendil enam raha ei tagastata. Lisaks on Boldil õigus kliendid ja kullerid, kes ei käitu vastavalt reeglitele platvormil blokeerida. Bolt Baltikumi ärijuht Simon neimer ütles, et nende rakenduse kasutaja peab olema vähemalt 18 aastane. Kui klient näeb välja noorem kui 30, peab kuller küsima isikut tõendavat dokumenti. Samuti tehakse kulleritele pidevalt koolitusi, mille käigus tuletatakse meelde ka dokumendi küsimist. Wolf Baltikumi juht Simon Runeimer palub inimestel kahtlustuse korral teavitada ettevõtte kullerist, kes pole järginud turvaprotseduure. Kui selgub, et mõni kuller on eksinud reeglite vastu, lõpetatakse leping viivitamatult. Politsei ja piirivalveameti põhja prefektuuri vanemkorrakaitseametnik Kristel Liis kaunismaa sõnul ei ole politsei Voltile ega Boltfoodi kontrolloste teinud. Boldi ja Voldiga on täna see lugu, et nemad ju on tegelikult nii-öelda selle kauba vahendajad, et kaupmehelt siis selle ostjale, et nemad otseselt ju ise ei müü erinevaid tooteid, küll aga nendele, nüüd siis tekib see olukord, et kui see voldi või voldi niiöelda kuller annab selle kauba üle siis ostjale, siis ta peab ja kui sealt siis ilmneb, et ta annab ka talle alkoholi, eks ole, siis ta peab nüüd veenduma selles, kui, kui vana see ostja on Eestis seadus ütleb ka seda, et, et mitte ainult siis, eks ole müümine ja tarbimine, vaid ka vahendamine, üleandmine on, on siis reaalsega keelatud. Kristel Liis kaunismaa toob välja, et on olnud olukordi, kus alaealised on alkoholi kätte saanud. Samas on ka olukordi, kus kuller keeldub alkoholi müümisest. Ma arvan, et, et siin võiks volt ja Polt omalt poolt teha seda, et just julgustada oma oma nii-öelda kullereid, kes neil töötavad seda neile öelda, et selline kohustus neil on olemas, selline õigus neil on olemas ja nad võivad ka sellest tehingust keelduda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Wolt ja Bolt Foodi toidukullerid ei küsi inimestelt alkoholi tellides dokumenti. See annab võimaluse alaealistele, kes saavad hõlpsalt endale meelepäraseid jooke tellida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEestlaste geneetilises peenstruktuuris on näha sõdade ja taudide piirkondlikku mõju veel ka jälgi segunemisest piiritaguste naabritega. Nii selgus hiljuti avaldatud geeniteadlaste analüüsist. Teadlastele tuli üllatusena Kagu-Eesti eraldumine ülejäänud riigist. See tulemus seostub hästi ka keeleteadlaste oletusega, mille kohaselt kõige esimesena lahknes läänemeresoome keelest just lõuna-eesti keel. Veel selgus, et Kagu-Eestis puututi rohkem kokku lätlaste ja leedukatega kui mujal Eestis. Lähemalt räägib Tartu Ülikooli evolutsioonilise Genoomika juhtivteadur ja uurimuse üks vanem autor Mait Metspalu. Mida lähemal geograafiliselt on kaks indiviidi, seda geneetiliselt sarnasemad nad on, aga Eesti riigipiir mõjutab seda noh, nagu suhteliselt vähe või no ütleme, et näiteks, mis lõuna poole puutub, eksole? Samuti võimaldavad genoomiuuringud täpsustada Eesti kunagise rahvaarvu. Värske töö põhjal on Eesti rahvaarv viimase 2000 aasta jooksul jäänud 75000 kuni 150000 vahele. Hiljuti avaldatud Pirita tee liiklusuuringu kohaselt suureneks 2040.-ks aastaks aja kulu hommikusel tipptunnil rohkem kui kaks korda. Seega muutuvad üha olulisemaks teised liikumisviisid nagu jalgratas või ühistransport. Uuringu ühe autori ja Tallinna tehnikaülikooli transpordiplaneerimise professori Tago Antovi sõnul oleks meil tulevikus sisuliselt kaks võimalust, kas hakata kasutama alternatiivseid liikumisviise või arvestada autosõidu puhul suurema ajakuluga. Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse professor Helen Sooväli Sepping, kes kõnealuse uuringuga seotud ei ole, ütles, et omavalitsust planeerides oleks vaja aru saada, mis on põhieesmärgid ja mida soovitakse saavutada. Me planeerime linnu või ütleme siis konkreetselt Tallinna linna, mingite väikeste juppide ja väikeste uuringute kaupa, meil puudub terviklik arusaam üldisest eesmärkidest. Pirita tee liiklusuuringu autorid on Tago Antov ja Tarmo Sulger. Uuringu tegi inseneribüroo Stratum OÜ. Tänavu kevadel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestlaste geneetilises struktuuris on näha sõdade ja taudide piirkondlikku mõju ning jälgi piiritaguste naabritega segunemisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsialgu noh, reageeriti sellele suhteliselt samamoodi nagu võib-olla praegu tahetakse reageerida ehk et leevendati poliitikaid ja arvati, et niimoodi toetatakse siis ülejäänud majandust ja hoitakse majanduskriis ära. Et see oli laias laastus see, mida tollane niisugune majanduspoliitika kirjandus soovitas. Tulemus oli aga kahjuks see, et hinnatõus kiirenes ja siis järgmiste kriisilainetega läks see täiesti käest ära. See tähendas juba seda, et tuli teha väga karmi majanduspoliitikat ja näiteks Ameerika intressimäärad tõusid kahekohaliseks. Ilmselt, mida kiiremini me niisuguse inflatsiooni käest ära minemisel reageerime, seda vähem karme peame kokkuvõttes olema ja seda vähem sellega niimoodi siis majandust alla surume. Kokkuvõttes. No siit tekib minul loogiline küsimus, et aga siis võiks ju hoopis ma ei tea käibemaksu tõsta, et inimesi ohjeldada, natukene. On ka niisuguseid majandusteoreetikuid, kes on väitnud, et selline käitumine võiks ka tegelikult olla mõistlik, aga ma arvan, et siin peab vaatama ka niisugust poliitilist reaalsust, et ma arvan, et see ei ole tegelikult praegu eriti realistlik ja olukorras, kus inflatsioon on väga kiire, siis vähemalt lühiajaliselt see käibemaksu tõstmine ka kiirendaks inflatsiooni. Igas toetuste puhul tuleb mõelda ka sellele, et toetused iseenesest on ümberjagavad tavalises olukorras. Kui valitsusel on eelarvepiirang ehk et siis laias laastus tulud ja kulud tuleb seda tasakaalu, siis igasuguste toetuste suurendamine tähendab seda, et kusagilt tuleb raha ära võtta näiteks siis tuleb makse tõsta. Praegu on natukene selline eelarvepiirangu küsimus läinud lõdvaks või võiks öelda käest ära, et kui räägitakse mingite kulutuste tõstmiseks, siis alati ei räägita ka konkreetsete katteallikatest. Ja ma ütleks, et Eesti puhul on see juba mõnda aega kestnud ja meil on tekkinud niisuguseid kulutusi, millel tegelikult ei ole enam katet. Ehk mis tähendab seda, et ka siis, kui on majandus enam-vähem sellised mõistlikud, normaalsed ajad siis jääb eelarve ikkagi defitsiiti, sellepärast Nendel kulutustel, mis siis valitsus teeb, ei ole maksude poolt katet. Ja me peame hakkama mõtlema sellele, mismoodi seda siis vähendada või siis kuidas hakata finantseerima valitsuse kulutusi teistmoodi, et kas siis vähendades neid kulutusi või siis suurendades makse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Presidendi majandusnõunik Kaspar Oja ütles antud usutluses, et riigieelarvesse on aastate jooksul lisatud palju kulutusi kampaania korras ja need koormavad nüüd eelarvet. Sellesse kategooriasse kuulub tema sõnul ka praegu arutlusel olev peretoetuste eelnõu. Oja ei poolda kütuste aktsiisilangetusi ega laialdasi toetusmeetmeid hinnatõusu leevendamiseks. Tema sõnul on ajaloost hea õppetund kui 1973. aasta Araabia-Iisraeli sõja järel kehtestati lääneriikidele naftaembargo ja hinnad kerkisid kõikjal kiiresti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJa ajakirjanduslik kirjutamine on muutunud, kergemeelseks kirjutamine lavastub ja selle eesmärk on ainult lõbustada, ütles sirbi peatoimetaja Mihkel Mutt. Kuid need kaheksa inimest, kellele täna preemia anti, on Mihkel Muti sõnul säilitanud oma kultuuriinimese südametunnistuse ja kohustuse. Sirbi laureaadid on Andres Herkel, Ants Juske, Anne Lange, Enn Lillemets, Andres Maimik, Ülar loom, Vaike Sarv ja Lilian Vellerand. Nad kuuluvad nende hulka, tänu kellele ehk elame üle selle aja, kus eestlasest lugeja ahmib vaid meelelahutust ja teravaid elamusi. Nii loodab Mihkel Mutt. Kas ta usub Eesti ühiskonna organismi reaktsiooni, et kunagi hakkab nii halb, et tahetakse midagi muud. See kollase kirjanduse tulek ja see labastumine, mis praegu on, see on ju ainult reaktsioon sellele, et kunagi ei ole mitte midagi säärast olnud, sellest ahmitakse praegu kõhud täis ja paratamatult toimub pendli löök teises suunas uuesti. Kunagi hakkab müüma rohkem jälle tõsine kirjandus, sest ega siis tõsised inimesed ei ole maamunad kadunud. Nii kaua tuleb aga vastu pidada. Selleks peavad olema teatavad institutsioonid, teatavad rühmad, teatavad inimesed, kes selle raske aja aitavad üle elada. Kunagi on asi hoopis lihtsam, siis kui me elame enam-vähem normaalset elu ja tasakaal on ühiskonnas leitud siis ei ole vaja enam niisugust hoidmist, nagu praegu on. Aga praegu me oleme mingis mõttes kuival, visklevad kui lihtne või kui raske on praegu teil sirbile leida seda autorit, keda te just näete oma lehe jaoks. Pean tunnistama, mida edasi, seda lihtsam on seda leida. Nüüd on meil ikkagi valida juba väga hea ja hea kaastöö vahel ja mis seal salata, leht on liht ei ole kummist ja me peame palju asja tagasi saatma, sest Sirp täidab praegu seda seda funktsiooni, mida peaksid täitma veel mitmed teised väljaanded. Niikaua kui Eestis ei ole näiteks olemas tõsist poliitikaajakirja, niikaua sirk peab seda täitma, niikaua kui meil pole korralikku oma kultuuri väljaannet si peab ka seda täitma, nii et meil on palju funktsioone. Mida aga arvab Sirvi praegusest positsiooni, st teiste kultuuriväljaannete kõrvalpreemia saaja Ants Juske Sirbi tähtsus hakkab aja paiku tõusma päevalehtedes, no rääkimata kollasest ajakirjandusest üha rohkem ilmneb mingit pealiskaudsust, ärapanemist ja sellist. Sellel foonil muutub järjest soliidsemaks. Mind on alati hämmastanud see, et ka näiteks allmanah kunsti ei õnnestunud müüa isegi viitsadat eksemplari. Samas me teame, et kunstnike liidul on ligi 1000 liiget, lisaks on kunstiõpetajad kellel elementaarne asi oleks omada sellist väljaannet. Ja noh, kurb on natuke see, et isegi kultuuriinimeste lugemishuvi on praegu suunatud ikka veel kergemeelsele seltskondlikule, sellele žanrile, aga ma olen täiesti kindel, et see ei kesta väga kaua.",
"role": "user"
},
{
"content": "Anti välja kultuurilehe Sirp preemiad. Sirbi peatoimetaja Mihkel Mutt ja üks laureaatidest Ants Juske.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonakriisi tõttu on magneetik MRO koondanud Eestis 160 inimest ning 67 inimest ootab kodus aega, kui nõudlus taastuma hakkab. Kolm aastat tagasi aasta ettevõte ja aasta eksportööritiitli pälvinud magneetik MRO-s töötab praegu umbes 650 inimest, neist 400 Eestis. Magneetik M RO tegevjuhi Risto Mäeotsa sõnul kujuneb koroonakriisi tõttu kõige raskemaks kolmas ja neljas kvartal. Talvel on lennukite hoolduses tipphooaeg ja kõik need tööd, mis meil olid siin veel märts-aprill mai sees ka juuni on siis angaaris nii-öelda hoolduses 2019 aasta suve lennatud lennukite ressursi taastamine. See suvi uut massilist lendamist peale ei tule. Mis tähendab, et see valus löök, kus turg vajab vähem hooldust ja lennukite varuosi ja nii edasi, tuleb just selline kolmanda kvartali lõpp, neljas kvartal. Ettevõte arvestab praegu, et käive väheneb prognoosituga ehk 120 miljoni euroga võrreldes umbes 45 protsenti. Teisipäeval jõudis avalikkuse ette, et magneetik MRO taotleb riigilt laenu. Mäeots nentis ka täna, et ei saa seda teemat üksikasjaliselt kommenteerida börsireeglite tõttu. Ettevõtte võlakirjad on noteeritud Tallinna börsil, kuid lisas, et summa jääb 10 ja 20 miljoni euro vahele. See läheb ikkagi ühise egiidi all ellujäämiseks, et, et siin sellest rahast loomulikult see ei ole ka lubatud ehitada mingit uut angaari või laiendada seda me kindlasti ei tee selle rahaga, kolmanda kvartali paiku ma näen, et on see kõige valusam hetk, et kolmanda kvartali lõpus umbes tõenäoliselt oleks nagu see oluline aeg seda vaja. Magneetik MRO suuromanik Hiina ettevõte on süstinud kriisi ajal ettevõttesse 2,6 miljonit eurot ja lisab juuni lõpus veel sama suure summa. Mäeots märkis, et kriisist hoolimata pole magnetik MO laienemisplaanid kadunud. Eestis on meil tootmine, me tahame kindlasti seda tootmist arendada nüüd Airbasi egiidi all tuua seda tootmist, juurde. Meil oli enne kriisi plaan ehitada Tallinna lennujaama angaar üks juurde suurem. See on täna küll pandud pausile. Kõik kapitalimahukad investeeringud on pandud pausile just seetõttu, et me ei tea, palju raha võib veel kriisi jaoks vaja minna. Aga ütleme, mitte kapitali mahukad plaanid. Kõik lähevad edasi. Eesti lennundusklastris on ametlikult 13 ettevõtet, milles töötab kokku 2000 inimest. Lennundusklastri juht Kristo Reinsalu prognoosib, et koroonakriisi mõjul kaob umbes 500 töökohta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lennukite hooldusettevõte Magnetic MRO tegevjuht Risto Mäeots kinnitas, et riigilt taotletava laenu summa jääb 10 ja 20 miljoni euro vahele. Koroonakriisi ajal on ettevõttesse raha süstinud ka ettevõtte suuromanik Hiinast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast seda, kui Venemaa Ukrainas täiemahulist sõda alustas, pidi ka kaitsepolitsei oma töö ümber korraldama, räägib Kapo büroo juht Harris Puusepp. Töösuunad, millele me keskendume, tavapärasest enam on seotud vastuluure ja põhiseadusliku korra kaitsega. Muuhulgas jälgib kapo ka sotsiaalmeedias toimuvat. Nendest asjadest saab vast mõne aja pärast rääkida, et kas me peame praegusel hetkel uurima ka sõjapropaganda kuritegusid. Iga vaenusõnumile pandud pöial või Venemaa suunal saadetud toetusavaldus ei pruugi karistusseadustiku järgi sõjapropaganda olla. Putini režiimi rahuvastaste kuritegude õigustamine või nende kuritegude ohvrite naeruvääristamine või midagi sellist, et siin siin tuleb küll väga ettevaatlik olla. Puusepa sõnul on tavapäraselt rohkem ka neid inimesi, kes internetis toimuvatest pahategudest teada annavad. Neid inimesi on nii eesti keeles, vene keeles, Ukraina keeles, inglise keeles, et neid on märkimisväärselt rohkem. Puusepp lisab, et ka Kremli jutupunkte jagatakse internetis nii eesti kui vene keeles. Kaapo palub endale teada anda ka nendest inimestest, kes on läinud või veel plaanivad minna sõtta vene poolele. Puusepa sõnul on Putini kuritegudes kaasa löömine kuritegu. Ukraina kaitsmine on lubatud. Sellist informatsiooni on tõepoolest, et, et inimesed sellist soovi on avaldanud ja ka Ukrainale appi minna soovivad. Puussepp paneb südamele, et Eesti ametlikku sümboolikat ei tohiks Ukrainas sõdivad inimesed kasutada. Samuti tuleb kinni pidada sõjas kehtivatest rahvusvahelistest reeglitest. Aga Eesti relvaomanike liit tegi mõned päevad tagasi ettepaneku, et Venemaa ja tema liitlaste kodanikud, kes elavad Eestis, võiks jätta ilma relvaloast. Liidu teatel on niisuguste lubade ja relvadega inimesi meil ligi 1300. See kindlasti väärib arutelu ja väga tõsiselt sissevaatamist, et me peame mõistma seda, et kodanikel on selline varjatud või, või varjamata eeldus, et ta on oma riigile lojaalne, et nüüd see, millistel tingimustel saab inimeste mingisuguseid õigusi piirata, see on võimalik, kui see on põhjendatud ja, ja see ei tähenda kohe mingisugust rahvuspa diskrimineerimist. Esiteks me räägimegi kodakondsusest, mitte rahvusest. Harris Puusepp lisab, et kaitsepolitsei peab mõtlema kõigile erinevatele ohtudele ning nende tõenäosusele. Ta ütleb, et inimesed, kes võivad probleeme tekitada, on väike, ehkki häälekas vähemus. Aga veel kord ka selle vähemuse puhul me peame suutma aru saada, millist ohtu nad võivad kujutada ja kui see oht on piisavalt suur, siis ennetava meetmena võib olla vaja ka osadel inimestel taluda seda, et nende mingisugust õigust on piiratud. Läheb lihtsalt üle loota ja uskuda, et nad saavad aru, miks see on vajalik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitsepolitsei (KAPO) büroo juht Harrys Puusepp märkis, et ettepanekut siin elavate Vene föderatsiooni kodanike relvad ajutiselt kokku korjata tasub tõsiselt kaaluda. Kaitsepolitseile on sõda Ukrainas üksjagu lisatööd toonud. Puusepa sõnul loodab amet inimeste abile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerrorirünnak Istanbulis Euroopa suuruselt kolmandas lennujaamas on üks verisemaid viimasel ajal Türgis aset leidnud enesetapu pommitamistest. Praegu arvatakse, et selle taga on sis, kuna Türgi kuulub islamiriigi vastase se koalitsiooni. Seni pole Isis rünnakut omaks võtnud. Keset kaost, ehitusprahti ja purunenud klaasi tehakse ata Türki lennujaamas juba parandustöid. Telepildis on näha saabuvate reisijate saali purunenud seinu ja verd laes. Hirmunud reisijad kirjeldavad oma üleelamisi. Ma ootasin oma pardakaarti Turkis Airlines leti ääres, kui kuulsin esimest lasku ja pärast teist lasku hakkasin jooksma, viskasin oma kotid maha ja heitsin pikali. Varsti pärast seda kuulsime plahvatust. Pärast kahte pommiplahvatust ja tulistamist lamasid inimesed põrandal ja muidugi valitses seal paanika. Mõne minuti pärast näidati meile põgenemisteed ja me jooksime keldrisse kokku olime keldris umbes kolm tundi. Kõik siin ümber tundub praegu üsna õudne. Ma ei osanud midagi arvata, kui esimene lask kõlas, kuni nägime inimesi meie suunas jooksmas. Viskusime kohe pikali ja nägime kedagi lennujaama sisenemas, kes tulistas. Politsei tulistas ka siis tuli esimene plahvatus ja siis teine, mis oli ainult kolme meetri kaugusel meist. Need olid kolm reisijat Ata türki lennujaamas, kes ei tahtnud oma nime öelda. Nagu välisminister Marina Kaljurand veidi aja eest meile kinnitas. Eestlasi kannatanute hulgas ei ole. Jah, tõepoolest, see on informatsioon, mis meil täna on. Seda informatsiooni on korranud Istanbuli kuberner on ära nimetatud välisriigid, kelle kodanikud või kelle elanikud olid hukkunute ja haavata saanute seas? Meile teadaolevalt eestlasi nende seas ei ole. Kas välisministeerium on muutnud Türki reisimise soovitusi täna? Me oleme põhimõtteliselt jätnud reisihoiatuse taseme samaks, kus oli juba ka varem kirjutatud, et väga hoolikalt kaaluda, kuhu minna, hoida eemale rahvarikastest kohtadest, vältida reisimist Kagu-Türki Süüria piiri äärde ehk põhimõtteliselt me oleme mõnes kohas tugevdanud oma sõnumit, aga üldise reisi hoiatuse taseme oleme jätnud samaks. Aga ma tahaksin panna kõigile südamele, et kes türk reisivad, et nad kindlasti loeksid läbi reisihoiatuse ja kindlasti Türgis olles juhinduksid kohalike võimude poolt ja kohalike ametiisikute poolt antavast informatsioonist ja nende juhistest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Istanbuli lennujaamas toimus terrorirünnak. Hukkunute arv on praeguse seisuga 41 inimest, neist vähemalt 13 on välismaalased. Vigastatuid on üle 230.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel nädalal kuulutas Helsingi ülikool välja eesti keele lektori ametikoha. Eesti instituudi Soome esinduse juhataja Mart Meri sõnul võib ülikooli otsust luua alaline ametikoht saavutuseks nimetada. Eesti keele õpetamine Soome ülikoolides on tänapäeval palju kuidagi nigelam, kui ta oli veel siin, ütleme ma ei tea, kümmekond 15 aastat tagasi see ühiskondlik vajadus on laiem, kui me mõtleme Eesti ja Soome väga tihedatele suhetele ja oleks ju parem kui neid suhteid arendajaksad inimesed, mitte sellise lihtsa inglise keele vahendusel, vaid inimesed, kes tunnevad oma naabermaa keelt ja kultuuri ja ajalugu ja kogu ühiskonna olemust kuidagi paremini. Et minu jaoks see on strateegiline suund. Soome keele õpet Eestis on viimastel aastatel kokku tõmmatud. Tartu Ülikoolis saab soome keelt õppida peaerialana küll doktorantuurini välja. Küll aga on möödunud aasta seisuga bakalaureuse tasemel õppurite arv alla 10, magistratuuris aga on praegu kaks üliõpilast. Nii rääkis eesti keele osakonna juhataja Liina Lindström. Tallinna Ülikoolis bakalaureuseõppes soome keelt peaerialana õppida ei saa, küll aga saab seda teha magistriõppes. Tallinna Ülikooli soome keele õpetaja Karola Velberg. Eelmine aasta alustas soome keele magistriõppes viis üliõpilast, see aasta vaid üks. No kui inimestel oleks rohkem teadlikkust, et see soome keel ei ole niisama, tänapäeva noored ei oska seda enam. Enamus koolides õpetatakse, et see keele tasemel tegelikult võiks olla soome keele õppekoolides ka pekeele tasemel vene ja saksa keele kõrval. Neid koole on meil Eestis ainult kuus, kus siis peekeelena soome keelt õpetatakse? 2019. aasta seisuga õpetatakse soome keelt 42. üldhariduskoolis. Haridus ja teadusministeeriumi kõrg ja kutsehariduspoliitika osakonna juhataja Margus Haidak ütleb, et õppekavade arendamine ja haldamine on ülikoolide pärusmaa. Haridus teadusministeerium eraldab ülikoolidele tegevustoetust ja nemad ise otsustavad, kuidas vahendid jagunevad erinevate instituutide ja õppekavade vahel, aga noh, tegevustoetus on viimastel aastatel kasvanud, aga noh, tõenäoliselt ei ole kasvanud samas mahus, mida ootaks id ülikoolid. Mart Meri loodab, et vennasrahvaste keeleõpe muutub taas prioriteetsemaks. Praegu on just koostamisel Eesti-Soome tuleviku raport ja ma loodan, et see kummagi keele õpetamine naaberriigis kajastub ka selles raportis siis ühiskond laiemalt toetaks eesti keele õpet Soomes ja vastupidi, soome keele õpet Eestis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti keele õpetamine Soome ülikoolides on madalseisus, ütleb Eesti Instituudi Soome esinduse juhataja Mart Meri. Kiita ei ole ka huvi soome keele õppe vastu Eesti ülikoolides.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nERSO kontserdisarja maa laul neljas ja viimane kontsert toimub koostöös Eesti muusika päevadega ning kannab pealkirja teisiti. Dirigeerib Pärnu linna orkestri peadirigent ja rahvusooper Estonia dirigent Kaspar Mänd. Kontserdil kõlab Eestis esimest korda Jüri Reinvere oopus Maria Anna Vah im Need immer mis tuli esiettekandele mullu juunis Saksamaal. Reinvere sõnul on see tema orkestriteostest kõige pikem. Tema temaatika on selline kontrastne, me peame taevatähtesid midagi selliseks saavutamatuks B-igavesteks, vähemalt niimoodi nad meie kultuuris ja kirjanduses on alati nimetatud. Selles teoses räägitakse aga tähtede suremisest ja väga pikaaegsetest protsessidest. Selleks kontserdiks kirjutasid uued teosed Ameerikas tegutsev Eesti juurde ka kompanist Joonas Tarm ning laulja ja helilooja Tõnis Kaumann. Tarmi teos kannab pealkirja laulu eel ning selle kirjutamiseks sai ta inspiratsiooni regilaulust, lauliku lapsepõli. Kaumann märkis, et tema teost inglite linn kannab süsteemi ja süsteemist väljumise teema. See lugu ise koosneb mitmetest kihtidest, mis üksteisest nii-öelda läbi sõidavad ja omaette arenevad, samuti ütleme, mis on üks kõige tähtsam asi, on süsteem ja sellest välja murdmine, et, et seda, selliseid asju on see lugu täis. Eesti varasemat muusikat esindab Helena Tulve 2013. aastal valminud oopus. Mäena Vaikin ma paljust. Äsja maineka konkursi võitnud noore viiuldaja Hans Kristjan Aaviku soleerimisel tuleb ettekandele Rasmus Puuri 2020. aastal valminud viiulikontsert, mille eest helilooja pälvis möödunud aastal LHV uue heliloomingut. Gu autasu. Liku sõnul kasutab puur kõiki viiulivõimalusi, mis teeb sellest väljakutseid esitava teose. Tegelikult ka kuulajal on hästi huvitav vaadata visuaalselt, mida ma teen. Ta on kirjutanud tõesti ühe ilusa tsüklilise teose, kus on tõesti kuulda siis kas monoloogi, viha, armastust, seal on kõik emotsioonid koos sees. Kontserdil antakse üle ka tänavune uue heliloomingu preemia autasu.",
"role": "user"
},
{
"content": "ERSO kontserdisari \"Maa laul\". Estonia kontserdisaalis kõlab täna Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri esituses Eesti heliloojate uus ja ka juba tuntud looming. Samuti antakse üle LHV uue heliloomingu preemia \"Au-tasu\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAustatud olümpia sangarid, Jüri Jaanson, Indrek Pertelson, Aleksander Tammert, armas rahvas. Tänu nendele kolmele mehele oleme me tõenäoliselt jälle rohkem ühte seotud kui kunagi varem. Eestis on sellel aastal 120 aastat sinimustvalget. Ma tänan teid, Jüri. Indrek. Aleksander te viisite Eesti lipu aastal ka Eesti sinimustvalge kõigi rahvaste silme ette, aitäh teile selle eest. Täna tahan ma Eesti valitsuse poolt kinkida kolmele Eestimaa Sangarile kolm Eestimaa tamme. Me ei saa üle ümber treeneritest, Aavo Põhjala, Aleksander Tammert, Tatjana Jaanson ja Jevgeni Grinko. Suured tänud ka kõigile treeneritele. Mul on eriti hea meel, et need medalid tulid just Jüri Jaansonile, Aleksander Tammertile ja Indrek Pertelsonile, sest need on mehed, kes on aastate jooksul spordile väga palju andnud ja nüüd on sport neile ka vastu andnud. Ja ma väga loodan, et sellest sünnib taas uus tõuge. Selleks, et need inimesed, kes ei ole seni liikumist sporti enda jaoks avastanud, teevad seda nüüd nende eeskujude ja nende impulsside ajel. Aleksander või sass, nagu su sõbrad ja tuttavad sind teavad, kuidas oli, kas nüüd selle pronksiga murdus jää? Ma arvan küll, kindlus tuli juurde ja ma arvan, et tulevikus peaks veel medaleid tooma Eestile. Jüri, palju õnne kõigepealt, hõbemedal on taskus kohutavalt pikk sportlase karjäär. 16 aastat on sinu esimesest stardis olümpial soolis kulunud. Selle aja jooksul oled sa pidanud jubedalt kannatama. Kas vääriline tasu praegu tuliAteenast? No teadmine, et ma oma soovitu kätte sain, muutis selle need põrgupiinad ikka nauditavaks. Ja Indrek, kaks medalit, esimene neli aastat tagasi sul on võimalus kahte olümpiat võrrelda. On see, on see Ateena nüüd sinu jaoks kuidagi eriline? Medalit võite on ikka väga hea tunne. Väga hea sõna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Raekoja platsil Tallinnas tervitati olümpiamedaliste.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJust nii tervitas värskelt ametisse seatud Eesti Teaduste Akadeemia president, helilooja ja akadeemik Arvo Pärt. Mereteadlane ja matemaatik Tarmo Soomere valiti Teaduste Akadeemia presidendiks möödunud aasta oktoobris, kuid ametiketi pani talle president Toomas Hendrik Ilves kaela täna. Tarmo Soomere sõnul peab Teaduste Akadeemia tegevus olema kuuldav, nähtav ja arusaadav kõigile. Teadlased peavad ise oma hääle tegema kuulamaks, peavad õppima selgitama, mida nad teevad, miks nad teevad ja kuidas see haakub ühiskonna huvidega. Me arvame, et maksumaksja poolt nii-öelda kinni makstud ja finantseeritud teadus peab selgeks tegema, miks ta olemas on. Võib-olla mitte iga teada, sest lane ei pea seda tegema. Aga teadusvaldkonnad saavutused, need peavad saama kajastuse iga inimese jaoks Eestis. Ennekõike on aga vaja leida vastused põhilistele küsimustele. Me oleme mingis mõttes jõudnud oma riigi, samuti teadusmaastiku arengul, patiseis või ummikseisu, meil ei ole selge, kui palju peaks olema teadusi, kui palju peaks olema teadust ja millised teadusharud on meile eluliselt olulised selle teadvustamine, selle analüüs, selle üle mõtlemine on tegelikult üks esmaseid ülesandeid, mis tuleb lahendada meil, mitte pikema aja jooksul. Kui kaks aastat. Teadlaste tegevuse selgitamise vajadus on viimasel ajal palju kõlapinda leidnud. Rektorite nõukogu esimees Volli Kalm selgitab oma ootusi Teaduste Akadeemia presidendile. Akadeemia president on ju see institutsioon, kes väga hästi sobib selleks, et ühiskonnas laiemalt teaduse olulisust, teaduspõhiste otsuste olulisust ja teadlase karjääri, ütleme siis võimalikust läbi üldse selgitaks, teadvustaks ta on see hääletoru, keda peaks võtma kuulda ja kellel on tribüün, kust midagi öelda rahvale. Nii et veel kord, et teaduse roll ja funktsioon ja võimalused ühiskonnas laiemalt selgeks saaksid. Ühe suunana näeb volli kalm ka seda, et teadlaste arvamus jõuaks rohkemate otsustajateni ja aitaks nii kaasa riigi jätkusuutlikumale arengule. Ma arvan, et väga paljudes majanduslikus, ühiskondlikes ühiskonna arengut puudutavas otsuses oleks mõistlik otsustajatel nii valitsuses kui riigikogus oluliselt rohkem kuulata, mida teadlased tegelikult sellest arvavad. Ma saan aru küll, et kohati võtab see võib-olla rohkem aega, kohe homme hommikuks ei saa selget jah, ei vastust, aga igal juhul saab targa vastuse ja siis on otsustaja küsimus võtab seda tarkust kuulda või ei võta, see on juba tema vastutusele, aga see tarkust tuleks kõigepealt ära kuulata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves pani ametiketi kaela Eesti Teaduste Akadeemia uuele presidendile Tarmo Soomerele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEripensionid tuleb praegusel kujul kaotada, sest süsteem on riigile järjest koormavam, see on ebavõrdne ja teiste pensionäride suhtes ebaõiglane, seisab valitsusele esitatud analüüsis. Samuti ei ole uuringute järgi eripensionid noortele elukutse valikul enam oluliseks motivaatoriks. Eripensionid on juba kaotatud kohtunikel, riigikontrolöril, õiguskantsleril, riigikogu liikmetel, samuti on kaotatud avaliku teenistuse alusel makstav pensionilisa. Praegu saab eripensioni politseis 1800 inimest, kaitseväest 750 ja prokuratuuri 21 inimest. Samas pensionireformi paketis teeb sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ettepaneku tõsta ka pensionile mineku iga aastal 2040 70 eluaastani. Peaminister Taavi Rõivas ütles tänasel pressikonverentsil, et ei näe selliseks muudatuseks praegu vajadust. Ka ametiühingud ei ole ettepanekuga nõus. Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson. Meie hinnangul kõige suurem risk selles pensioni Vale, mis täna on just see, et inimesed ei püsi tööturul pensionieani. Niipea kui me suudaksime selles probleemis natuke või sellele mingisugust lahendust leida, siis, siis me võiksime ka võib-olla kunagi rääkida nendest nendest uutest pensioniigadest, aga kui täna neli aastat varem kukutakse tööturult ära, et miks seda lõhet veel kasvatada? Peaministri sõnul arutatakse kindlasti, kas 2026.-st aastast edasi on muudatusi vaja, kuid otsused üleöö ei sünni. Meil on pensionisüsteemi jätkusuutlikkus väga põhjalikult läbi arutatud. 2009. aastal, kui me tegime otsuse, et 2026.-ks aastaks tõuseb Eestis pensioniiga 65 eluaastani. See vastab nendele võimalustele, mis meil 10 aasta pärast on nii et 2026. aastani võib, võib kindlasti muretu olla, et, et see stabiilne olukord või see, see olukord jätkub. Nüüd kas sealt edasi on vajadus siduda pensioniiga oodatava eluea kasvuga või mõnda muud lahendust? No eks me arutame, aga kindlasti need otsused ei saa tulla üleöö. Ametiühingud soovivad pensionireformi küsimustes valitsuse ning tööandjatega läbi rääkida ning pakuvad omalt poolt välja komplekssemat lahendust. Meie poolt tuleb siis lauale tõesti see, et siduda pensionireform reformi, et iga inimene saaks reaalselt elu jooksul oma teadmisi korralikult täiendada ja, ja teine asi muidugi on tervishoid. Täna me näeme liiga palju neid ameteid, kus tervis kustub, kustub ammu enne seda, kui see pensioniga",
"role": "user"
},
{
"content": "Muudatus puudutab inimesi, kes asuvad teenistusse alates 2020. aastast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEelmisel nädalal teatas Tšehhi valitsus viitega luureraportile, et vene sõjaväeluure GRU oli seotud kahe plahvatusega 2014. aastal. Nendes hukkus ka kaks inimest. Seetõttu otsustas Tšehhi saata välja 18 Vene diplomaati ja teatas eile pärast Venemaa vastusamme, et veel 63-l vene saatkonna töötajal tuleb riigist lahkuda. Tšehhi valitsus kutsus ka oma partnereid solidaarsusele ning saatma välja agentidena töötavaid vene diplomaat. Slovakkia teatas seejärel kolme vene diplomaadi väljasaatmisest. Täna tuli teade, et Leedu saadab riigist välja kaks Eesti ja Läti kumbki ühe vene diplomaadi. Välisminister umi poliitikaosakonna peadirektor Lembit Uibo. Venemaa rikkumist, et hindasime väga tõsiseks ka Euroopa liit oma ühisavalduses, toonistus tegemist on jämeda rahvusvahelise õiguse rikkumisega ja, ja sellise käitumisega, mis ohustab julgeolekut ja stabiilsust Euroopas ning sellele tuleb reageerida väga resoluutselt ja, ja loomulikult näidata üles maksimaalset solidaarsust kannataja riigiga, kelleks on nii Euroopa Liidu kui ka NATO liikmesriik. Välisministeerium teatas oma avalduses, et Eesti saadab välja ühe vene diplomaadi, kelle tegevus ei ole vastavuses viini konventsiooniga kokku lepitud diplomaatilise tegevusega. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et tegu on õigeaegse sammuga ning vähimaga, mida antud olukorras saab teha, et väljendada tugevat solidaarsust Tšehhiga. Kui me 2018. aastal vastasime Suurbritannia üleskutsele olla solidaarne Selsbrari rünnaku järgselt siis ma usun, et lisaks Balti riikidele Slovakkiale, kes on nüüd teatanud vene diplomaatide väljasaatmisest järgnevad ka teised riigid, et tegemist on väga tõsise, väga ohtliku sammuga, mida Venemaa on lääneriikide vastu astunud ja selle peavad olema selged tagajärjed.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel nädalal teatas Tšehhi valitsus viitega luureraportile, et Vene sõjaväeluure (GRU) oli seotud kahe plahvatusega 2014. aastal, milles hukkus ka kaks inimest. Seetõttu otsustas Tšehhi saata välja 18 Vene diplomaati ning teatas eile pärast Venemaa vastusamme, et veel 63 Vene saatkonna töötajal tuleb riigist lahkuda. Eesti on Tšehhiga solidaarne ja saadab riigist välja Vene diplomaadi. Läti saadab samuti välja ühe ja Leedu kaks Vene diplomaati.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n400 kohalise Viljandi vangla ja sajakohalise vanglate keskhaigla detailplaneeringu koostamine pidi toimuma justiitsministeeriumi korraldamisel ja mõlemad hooned olid planeeritud jämejala parki. Jämejalapargi kaitsmise algatanud Ülle Kuldkepp ütles Eesti raadio uudistele, et kõigepealt on see kõigi Eesti loodus kaitsjate võit ja see puudutab tegelikult väga paljusid objekte. Ja samas näitab kuldkepi sõnul kohtuotsus ka seda, et kohalikud omavalitsused tegelikult ei arvesta oma elanike arvamusega. Olla poolt oleks olnud mõistlik samm mitte seda otsust edasi kaevata, vaid hakata otsima parimaid lahendusi. Kui oleks selle detailplaneeringu algus etappidel täidetud, kes seda planeerimise seadust, mis näeb ette, et planeeringu algetappidel kaalutletakse erinevate variantide vahel siis me ei oleks praegu sealmaal. Kodanikele sai alles teada kuskil aasta pärast, et kõne oli küll kolm kohta, aga neid ei pakutud inimestele välja. Pärsti vallavanem Erich Palmi kommentaar. Kui me päevast päeva siin detailplaneeringut teeme, algatame menetleme, siis tegelikult tuleb kogu selles protsessis olla, kuidas öeldakse täie oluliselt korrektsem ja taotleda võimalikke ja võimatuid, andmeid, uuringuid, analüüse, et oleks hiljem osutamine nagu öeldakse, võimalik ära tõendada ka kohtuotsust nüüd lugeda siis tegelikult jah, neid uuringuid, analüüse ja põhjendusi oleks võinud pidanud tagantjärgi tarkuses öelda, tunduvalt rohkem nõudma ja nõudma mitte kelleltki teiselt kui Eesti vabariigi justiitsministeeriumi, kes oli antud projekti tellija Miks Pärsti vald siis justiitsministeeriumilt ei nõudnud, neid uuringuid? Arvasime, need, mida me küsisime ministeeriumi käest ja mis ta meile siia saatis, arvasime piisavalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ülemkohus jättis jõusse otsuse Viljandi vangla ja vanglate keskhaigla planeerimisest Jämejala parki.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna fraktsiooni esimehe Jaanus Karilaiu sõnul on Eesti küps presidendi otsevalimisteks. Seni, kuni otsevalimisi pole, tuleb presidendikandidaat siiski riigikogus valida või kui see ebaõnnestub, saata otsustamine valimiskogu kätte. Pikaajaline poliitik Jaak Allik on veendunud, et president valitakse tänavu ära riigikogus esimeses voorus. Valik on tegelikult lihtne, ütleb Allik. Erinevalt sellest, mis mulje jääb meedias. Koalitsioonil on meil 59 häält, ma sain aru, et koalitsiooniläbirääkimistel on antud prioriteetse presidendi kandidaadi väljapakkumise õigus keskerakonnale, sest reformi on peaminister. Ma saan aru, et ei ole olnud kokkulepet ka siis, et selleks peaks saama Jüri Ratas. Seda vähem on seda praegu, mulle tundub, et Jüri Ratas on aru saanud, et ta seekord presidendiks oma 43. eluaastal saada ei saa. Ja nüüd, kui Reformierakond pakub välja ühe kandidaadi, kes ei ole parteiline noh, ei maksa välja pakkuda, nagu nad vahepeal tegid väikse katse oma erakonna fraktsioonist inimesi aga kes on üldiselt neutraalne, ei ole erakondlik, siis ma ei näe isegi põhjust ei sotsidel ega isamaal, kas mõlemal või vähemalt ühel neist vastu olla, järelikult on 70 häält koos. Kui noh, reform on nõus selle keskkandidaadiga, miks ta peaks olema ja mulle tundub, et nüüd on Jüri Raidla väljapakkumisega lõpuks seda teed hakatud minema. Et Jüri Raidla oleks saanud parlamendis üle 70 hääle kätte ilma esimese voorus ilma mingi pingutuseta. Ja ma arvan, et neid sama väärtuslikke ja tuntud inimesi nagu Raidla, ma võin teile veel kümmekond nimetada ja küllap augusti lõpuks selle peale jõutakse, nii et kogu see paanika on asjatu, sest peale kõige mu ma olen veendunud ükski parlamendis olevast neljast erakonnast ei taha, et Enn Põlluaas jätkab oma presidendi bussiga tuuritamist ka kogu septembrikuu Jaanus Karilaid praeguse presidendi Kersti Kaljulaidi jätkamise toetamise sisuliselt välistas. Ta läks liiga palju poliitilise kukepoksi ja oleks võinud rohkem hoida sellist riigimehelikku vaadet ja mõelda selle peale, kuidas erinevaid äärmusi ja erinevaid ebakõlasid ühiskonnas siduda, mitte neid võimendada. Nii et, et ma arvan, see oli küll esimene pool tema ametiajast näitas, et on aeg mõelda selle peale, kes võiks olla siis uus president, 21. Augusti lõpus. Jaak Alliku hinnangul ei ole kandidaatide leidmine keeruline. Võiks vaadata kõigepealt endiste peaministrite sekka, noh, Tiit Vähi näiteks, aga miks mitte Siiri või Mihkel Oviir, ükskõik kumb, võib-olla isegi Mihkel Oviir võib-olla Siiri mängis nüüd presidendiprouad suurepäraselt miks mitte, Jaak Jõerüüt ja lõpuks siis ka noh see lugupeetud tõesti ja väga tark härrasmees, kes esimesena pakkus nimelt Tarmo Soomere temaga on see probleem, et ta on noh, just rahvusvaheliselt vähe tuntud ja võib-olla see ei olegi nii oluline minu jaoks tema probleem on see, et ta on selles sisepoliitiliste intriigides kogenematu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna ja Keskerakonna esimees tutvustasid eile mõlema erakonna fraktsioonile uusi võimalikke presidendikandidaate. Keskerakonna fraktsiooni esimehe Jaanus Karilaiu sõnul oli arutluse all kaheksa-üheksa nime. Tema sõnul peaks presidendikandidaatide osas selgus saabuma järgneval nädalal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOtsus võeti vastu küllalt üksmeelselt 51 poolt, kolm vastu, mis ei tähenda, et arutelu ei olnud sotsiaaldemokraatide esindaja Eiki Nestor leidis üldse, et seda problemaatikat on avalikkuse ees liiga vähe käsitletud ja ilmselt teevad nad ettepaneku tuua see küsimus riiklikult tähtsa küsimusena arutluseks Riigikokku. Res Publica esindaja Tiit Matsulevits rõhutas Eesti panust kollektiivses julgeolekualases koostöös, milles me nüüd üha rohkem NATO liikmena osaleme. Rahvusvaheline julgeolek ja sellega seotud kohustused ei ole Kopli tramm milles võib sõita jänest. Rahvusvaheline julgeolek tugineb seda väärtustavate riikide usaldusväärsusele ja tõsiseltvõetavusele. See omakorda eeldab nende riikide poliitilise käitumise prognoositavus. Jüri Sehhovtsev Keskerakonnast oli missiooni pikendamise vastu, rõhutades, et võõrväed ei meeldi ühelegi rahvale. Ta tõi paralleele meie enda okupeerimisega ja leidis, et Iraagi rahvas peab ise oma probleemid lahendama. Eesti kui väikeriigi seisukohast oleks pragmaatiliselt olla neutraalsed positsioonil ja toetada Ameerika Ühendriikide muid ettevõtmisi. Olen veendunud, et Iraagi vastases sõjalises avantüüris kaaslöömine on küll propagandistlik, efektne, kuid mitte tark tegu oma saatuse ja tuleviku peab määrama Iraagi rahvas ise. Ilma välise sekkumiseta. Riigikaitsekomisjoni esimees Sven Mikser Keskerakonnast vaagis seda küsimust nii. Kas meie peaksime minema teistele riikidele ja rahvastele ette kirjutama, kuidas nemad elavad et kas meie, kas meie osalemine nendel rahvusvahelistel missioonidel on sellest seisukohast õige ja vajalik, meil on viimasel ajal olnud mitu õige olulist aastapäeva näiteks rebrenitsa massimõrva, 10. aastapäev, samamoodi Rwanda massimõrva 10. aastapäev ja võib ju küsida, et kas on meil või kas on rahvusvahelisel üldsusel või kas on rahvusvahelistel julgeolekuorganisatsioonidel õigust ette kirjutada, et kuidas nemad seal peaksid elama ja mida nemad seal peaksid omavahel tegema ja kuidas oma arveid õiendama. Ja alati on see küsimus, et kas, kas me sekkume liiga vara ja seal, kus ei peaks, või me jätame hoopis sekkumata seal, kus oleks juba ammu pidanud sekkuma või seal, kus on sekkumiseks viimane aeg ja ma arvan, et see otsus, mis me aasta tagasi tegime, otsustades sellel operatsioonil osaleda, oli õige otsus. Ja kui me täna vaatame, siis tänane otsus seda missiooni pikendada on kahtlemata veel õigem otsus. Sest me näeme, et olukord on kriitiline, nii et täna on koalitsioonivägede kohalviibimine seal kindlasti vähemalt sama vajalik, kui ta on kunagi olnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu pikendas Eesti kaitseväe üksuste kasutamist Iraagis aasta võrra.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui pika aja töö see raamat on, et see sinna kaante vahele jõudis? Ühelt poolt kogu elu teiselt poolt, ütleme, õpetanud olen 30 aastat ütleme magistriprogrammi, kus see raamat nagu idee sündis, oli kuus aastat ja kirjutasin kaks aastat. Tavaliselt, kui raamatu kirjutamine lõpeb, kui see viimane lehekülg valmis saab, siis on tunne, et tahaks uue raamatuga algust teha. Kust see raamat sinu jaoks pooleli jääb, kust võiks hakata nüüd uut kirjutama? Pooleli jääb ta selles samas digiajas, ei ole veel kaugeltki oma oma oma lõppu näidanud, eks ole, digiaeg on kusagil oma arengu, võibolla esimeses kolmandiku, me näeme praegu, mis toimub, kui palju uusi teleteenuseid, voogedastused, järelevaatamised, aga see ei ole sugugi veel lõpp. Ma arvan, et televisioonil seisavad ees üsna pöördelised ajad, kui kõik läheb internetipõhiseks, kui teenused hakkavad muutuma. Võitlus televaatajate aja pärast see tähelepanu pärast käib edasi, kes selle võitluse võidab ja milliseks see meedia iseenesest muutub on praegu suhteliselt raske öelda, aga ilmselt on televisioonis mitu erinevat tulevikku ja inimestel on väga suur sõna kaasa öelda, milline see televisiooni tulevik on, et ta, mida nad ostavad, mida nad tahavad, mida nad soovivad ja vajavad. See moodustabki ilmselt või loob selle televisiooni tulevikku mingisuguse baasi, aga mis minu jaoks oli oluline, see on nüüd kolmas raamat televisiooni ajaloost olen nüüd läbi kirjutanud kõik need 65 või 66 aastat siiamaani, nii et minu töö tehtud. Ma loodan, et minu kolleegid, teadlased, uurijad lähevad siit. Edasi sa ütlesid, et televisioonil on mitu tulevikustsenaariumi. Milline see kõige helgem stsenaarium sinu jaoks on? No kõige helgem, ütleme rahvusliku televisiooni jaoks on see, et eesti rahval on seda vaja. Et ta aitab meid koos hoida, et aita meid ühises kultuuriruumis viibida. Et aitab meile luua adekvaatset pilti sellest elust, mida me elame, et ta ühendab inimesi, nii et kui inimestel on televisiooni vaja, siis on tema tulevik kindlalt helge. Eestikeelse televisiooni tulevik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Raamatus kirjeldab autor viimase kahekümne aasta muutusi telemaastikul ja analüüsib uut digitaalset maailma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaaldemokraadi Jevgeni Ossinovski sõnul on praegune olukord, kus mitmed väiksemad katlamajad põletavad, puidutööstuse jääke, mõistlik Ossinovski rõhutab samas, et seda praktikat ei tohiks laiendada riigi toetusel suuremahulise elektri tootmisele. Küsimus praegu ei ole mitte selles, kas lubada või keelata balti elektrijaama puitu põletada, vaid et kas tarbija peaks aastas seitse ja pool miljonit eurot maksma Eesti energiale peale selleks et nad põlevkiviga segamini põletaksid ka puitu, mis tõstab tegelikult Eesti taastuvenergia tasusid 10 protsendi võrra. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar ütleb, et Narvas elektri tootmisel põletatakse praegu niivõrd vähe puitu, et selle tegevuse lõpetamine turule mõju ei avaldavaks. Puidu põletamine on levinud kohalikes koostootmisjaamades, kus lisaks elektrile saab ka soojust ja seeläbi on kasutegur suurem. Üks alternatiiv ka Narva jaoks on see, et rajada täiesti iseseisev biokütusel töötav elektri ja soojuse koostööd me saame ka sinna, see on kindlasti üks selline võib-olla selline pikaajalisem lahendus sellele küsimusele, kuidas ühest küljest tagada Narva varustuskindlus taastuvatest allikatest ja teise teisel küljel teha seda võimalikult efektiivselt ja säästvalt et kindlasti see on üks variant mida saab alternatiivina kaaluda selle kõrval, et siis Balti elektrijaamas olemasolevasse siis katlasse või koldesse biokütuseid segada. Eesti metsa ja puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul ei ole Eesti metsa ajalooliselt järjepidevalt majandatud. See tähendab, et metsaraiel tekib palju jääki, millele on raske otstarbet leida. Näitena võib siis tuua puud, millel on sees mädanik, millel on mingid ulatuslikud kahjustused või kõverused, oksad ja ladvad ja näiteks sellised madalakvaliteedilise või väheväärtuslikud puud nagu hallepp. Välja lisab, et ka sellisele väheväärtusliku materjalile kasutuse leidmine aitab nõiaks metsaomanikel metsa majandada. Eesti maaülikooli metsa ökosüsteemide professor Veiko Uri toob esile, et kui raiejääk jääb metsa alla vedelema, vabaneb sama hulk süsinikku kui põleta. Elektri tootmisel saab aga lisaks ühiskonna energiavajadust katta. Uri sõnul saaks ka seda materjali keemiliselt väärindada, kuid sellist võimekust Eestis ei ole. Puidu keemiline väärindamine üldjuhul tähendab tselluloosi tootmist ta võimaldab anda puidule suurema, eriti just madala kvaliteedis. Puidule suurema lisandväärtuse puidu põletamine on selline. Kõige-kõige lihtsam ja kõige odavam puidu kasutamise viis. Palju kõne all olevast materjalist läheb praegu graanuli tootmiseks, mida näiteks Raul Kiraneni ettevõtte granul Invest viib välismaale, kus seda elektrijaamades põletatakse. Kirjaneni sõnul on sellist materjali, mis praegu kasutust ei leia, Eestis veel palju, kuid esmalt tuleks mõelda, kas seda saab veel rohkem kasutada kohalikes kaastootmisjaamades. Kindlasti on regiooniti jääb ka mingisugune hulk biomassi, millel koha peal tarbimist ei ole. Et sellise madalakvaliteedilise biomassiga on selline lugu, et teda transportida, on suhteliselt mõttetu. Nende kõik need varustussüsteemid on alati hästi lokaalsed ja seal kuskil 70 kilomeetri raadiuses tarbijat ei ole. Seal võib küll olla niisugune olukord. Näiteks oksad ja ladvad jäetakse metsa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmise valitsuse elektrituruseaduse muudatuse ettepanek toetaks riigirahadega metsatööstuse jäägi põletamist Balti Elektrijaamas. Uus peaminister eelistaks Narvas elektritoomisel puidu põletamise lõpetada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarvas piiri ületada soovivad veokid ootavad piirile pääsu Sillamäe ootealal. Täna seisis Sillamäel ligi 80 autot ja oote järjekord oli hommikul 34 tundi. Ooteala haldava ettevõtte Silbort kinnisvara aktsiaseltsi juhatuse liikme Tõnis Seesmaa sõnul on viimaste nädalatega muutunud see, et Venemaa suunal liigub palju tühje veokeid. Praegu liigub Euroopa Liidust Venemaa poole pooleks, pooled on tühjad autod, pooled on kaubaga, autod, tühjad, autod sõidavad Venemaa poolele ja tulevad sealt tagasi kaubaga. Kuna Vene numbrimärkidega autosid Eesti poolele ei lubata või siis ütleme ka niimoodi, et täna on kaubavahetus selline, et, et rohkem saadetakse Venemaalt kaupa välja, kui Venemaale kaupu läheb. Maksu ja tolliameti välispiiri valdkonna juhi Ants Kutti hinnangul kohanevad vedajad praegu sanktsioonidest tingitud muutustega. Venemaalt tellitud kaupu veavad juba kolmandate riikide vedajad. Näiteks Luhamaa piiripunktis oleme me tõesti märganud, et Serbia veokite arv on oluliselt kasvanud. Serbia veokid ei vaja Eesti territooriumil veoluba, kui nad teostavad transiitvedu. See nii täitub, on Kasahstanist, Armeeniast ja igasuguseid veokeid on siia jõudnud. Sillamäe ootealal on nähtud ka Aserbaidžaani ja kirgiisi numbritega veokeid. Ootejärjekorrad on kasvanud kõigis piiripunktides, üks põhjustest on nädalavahetusel toimunud piiri, ootejärjekorrasüsteemi tõrge, räägib bort kinnisvara aktsiaseltsi juhatuse liige Tõnis Seesmaa. Arvata võib, et toimus küberrünnak ja mingi aeg oli ka häiritud Gosift i Eesti piiri järjekorra süsteem. Kliendid ei saanud läbi interneti autosid broneerida ja järjekorda panna. Maksu ja tolliameti hinnangul on piiriületuse ootejärjekorra pikenemine ajutine nähtus. Kokkuvõttes on peale viienda sanktsioonid keti kehtestamist veokite arv piiripunktides kahanenud Narvas kümnendiku ja Koidula piiripunktis viiendiku võrra. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Piiripunktidesse saabub üha rohkem kolmandate riikide vedajaid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nUus eelarverida on mõeldud rahvuskultuuri, teadus ja arendustegevuse toetuseks. Sinna läheb kolm miljonit eurot, nagu ka filmisektorile. Laulu ja tantsupeo kollektiivijuhtide toetuseks on mõeldud 2,7 miljonit eurot. Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles, et need summad on mõeldud baastoetusena. Need on mõeldud baaskuludesse, need on jätkuvad vajadused, eriti laulu ja tantsupeo traditsiooni hoidmine on ju järjepidev vajadus, seda ei saa teha ühe aasta kaupa. Ka filmisektor võib arvestada nüüd sellega, et see vahepealne tõus, mis oli seoses Eesti vabariik 100 programmiga konkreetsete suurte tellimuste ga jätkub ja ei teki eelarvelist tagasilangust. Eesti filmi Instituudi juht Edith Sepp kinnitas, et saadud kolme miljoniga ei lange kodumaine filmitööstus kevadel kardetud musta auku ning jätkata saavad kõik arenduses ja tootmises olevad projektid ning stsenaariumid. Me ise tegime selle ettepaneku ja me olime need arvestuse teinud, et filmiraha ei tule kunagi ainult Eesti riigilt, et tavaliselt see Eesti riigi toetus jääb kusagil 50 protsendi kanti. Lisaraha tuleb nii ehk naa leida rahvusvaheliselt turult, meie naabritelt, et alustuseks ja et praegu jääks see tase, Eesti vabariik 100 programmi tase küsima. Ma usun, et selleks on see piisav summa raha külje. Laulu ja tantsupeo liikumise kollektiivijuhtide palgatoetuse suurus on 2,7 miljonit eurot. See on aluseks pikemaajalisele plaanile, mille eesmärk on tegeleda järelkasvuprobleemiga. Kuidas see toetus valdkonna sees jaguneb, on kultuuriväärtuste asekantsleri Merilin Piipu sõnul sisuliselt paigas. Meie eesmärk on olnud, et see jõuaks siis eelkõige kollektiivideni ja omakorda kollektiivide kaudu siis juhendajateni. Et iga kollektiiv saab taotleda, kes laulu ja tantsupeo protsessis osalevad, siis omakorda maksavad välja siis selle juhendajale, et küll aga peab juhendajal olema kehtiv tööleping ja kutsetunnistuse kollektiiv on ju väga palju, kas sellest summast piisab, eks seda näitab muidugi aeg, meie esialgsed arvutused on ju tehtud lähtuvalt praegu olemasolevatest andmetest, et muidugi eesmärk on, et tegelikult see summa aastatega tõuseks ja tõuseks ka siis juhendajate arv, et see on ju kogu selle meetme eesmärk, et me alustasime siin murega, et meil 10 protsenti on alla 35 aastaseid juhendajaid ehk siis meil on päris meie järelkasvu probleem. Et meie pikaajaline eesmärk, kui me räägime, eks ole aastakümnest, siis on ikkagist, et juhendajaid tuleks juurde ja just professionaalseid juhendajaid",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuleva aasta kultuurivaldkonna eelarve kogumaht on 275 miljonit eurot. See näeb ette muu hulgas laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhtide palgatoetuse ning kodumaise filmitööstuse toetamise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti liinirongide juhatuse esimees Andrus Ossip ütles, et ta vabandab nii reisijate kui ka teenindajate ees, kes on pidanud uutele rongidele ja graafikutele ülemineku tõttu tekkinud segaduses kannatama. Eelkõige on probleeme olnud piletimüügiga. Tema sõnul ei saanud uut süsteemi installeerida enne 31. detsembri hilisõhtut, sest alles siis lõpetasid sõitmise vanad rongid. Miks seda ennem ei saanud teha, on väga selge põhjus, ühesõnaga et vastasel juhul ei oleks töötanud vana süsteem tegelikult siis lõpuni, mis oli tegelikult asja eesmärk, see tähendas, et kella 11-st õhtul kuni kella kaheni öösel oli meil aega see sünkroniseerimine ära teha, sest kell kaks väljusid nagu te teate, juba esimesed rongid ülemistelt siis Eesti peale laiali, selleks et juba siis esimese jaanuari hommikul vastavalt sõiduplaanile olla nagu valmis tegelikult nagu startima. Nii et see kolm tundi me teadsime, et see aeg on hästi lühike ja see on kriitiline ja, ja seal võib tekkida tähendab eelkõige just nende andmete nagu sünkroniseerimisel nagu vigu. Mis puudutab piletimüüki, ma olen kindel, me suudame jaanuarikuu jooksul kõik oma probleemid likvideerida. Elroni uutes diiselrongides on aga tipptunnil nii palju inimesi, et mitmes rongis peavad reisijad püsti seisma. Näiteks Tartu ja Tallinna vahelised õhtused ja hommikused rongid on üle rahvastatud. Elron otsustas rongide tellimise ajal, et vagunitesse paigutatakse kaks laiemat istet kõrvuti, mitte aga kolm istet. Ettevõtte juhatuse liige Riho Seppar ütles, et selleks, et reisijatele oleks mugavam, otsustati just väiksema arvu istmete kasuks. See laiem iste annab võimaluse ikkagi inimesel vabamalt ennast tunda. Mitte nii, noh, nii-öelda silgud pütis need inimesed, kes püsti seisavad, terve tee tunnevad ennast seetõttu mugavama. Ei tunne. Ega meie eesmärk ei olegi püsti, seisad hoida, alati ju tuleb nõudlusele järgi tulla. Et kui me näeme, et kuskil liinidel reisijate arv suureneb, siis peamegi selleks kõik tegema, et istekohti jaguks. Milline oleks aga Tartu ja Tallinna vahet sõitvate reisijate jaoks lahendus? Küsisin seda ettevõtte turundusjuhilt Norbert Kaarestelt. Tallinn-Tartu puhul, kui tegemist on kella tipptunni väljumisega ehk siis kella kaheksa kella viie paiku, siis kui me vaatame bussivedu sellel samal liinil, siis keegi ei imesta, sellepärast et iga päev on välja müüdud täistunni Ekspress buss kella kaheksa kella 500 väljumis mõlemas suunas. Ehk siis ka meie ütleme siin, et me usume ja näeme, et ka rongide puhul peab olema olukord, kus lõviosa päevadest see Tallinn-Tartu kella kaheksa ja kella viiesed on välja müüdud. Me lahendame seda selliselt, et juba juunist me kahekordistame Tartu liini tavaväljumiste hulka, ehk siis me selle kella kaheksas hommikuse kella viies õhtuse väljumiste aegade juurde paneme alternatiivseid väljumise tund aega enne tund aega hiljem, et neid saaks kliendid kasutada, kes näevad, et see tipptunni oma on välja müüdud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paljud sõitjad nurisevad Elroni uute rongide kasutuselevõtuga kaasnevate segaduste ja arusaamatuste üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRäpina sadamast jääle kiirustav Mart ütles, et plaanib minna ahvenat püüdma, aga olulisem on saada mõneks tunniks argirutiinist eemale. Ega see kalaajal siis ei olegi, minu jaoks ei ole ta tähtis, nagu et lihtsalt pigem saada eemale kõigest ja siin on, on küll silgune, nagu ta on, aga mõnus ikkagi. Mis sellise tuule ja külmaga kaasa peab võtma? No pigem kuum tee ikkagi, et kui pikk päev on, siis võib võtta kaasa midagi süüa, aga aga ikkagi kuum tee või kohvi või midagi niisugust, mis sooja annab nagu, ega muud ei olegi siin midagi vaja. Juba hommikul jääle püüdma tulnud Indrek arvas, et tänane kalasaak jääb kesiseks. Et mis kellast siin hommikul juba oled ja mis kala plaanid püüda. Kella üheksast tulin peale, hakkasin püüdma ja no kohe jahven, loodan saada. Aga paistab, et tänasel tänase ilmaga ei tule siit midagi. Mis varustus siis jää peal, siin peab olema taliõnged siis, kes mingeid lante kasutab, mina kasutan kõiki lante ja püstlante põhiliselt ja noh, kui väiksem tuul on, siis saab sääsevastate ja kirptirguga ka püüda. Koos sõbraga kalastama tulnud Juhko olid tänast päeva juba kaua oodanud. Kalapüük on hobi, et vahet ei ole, kas on talv või on suvi või et kui on normaalne riietus, et siis ei oma üldse ilmtähtsust, et, et saabki vabas õhus olla ja et see kalasaak alati olegi number üks, aga, aga muidugi tore alati, kui saab kala, et kas siis hiljem kodus suitsukala teha või, või tuttavatele jagada. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates tänasest on lubatud Lõuna-Eestis minna jalgsi Peipsi ja Lämmijärve jääle. Külmast ilmast ja tugevast tuulest hoolimata kasutasid esimest püügivõimalust paljud talvise kalapüügi harrastajad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeil on reservfondis üks veel üks erifond humanitaar ja välisabi jaoks, selleks aastaks oli seal ette nähtud seitse miljonit sellest rahast, siis me eraldame aktsiaseltsile Narva vesi ja see on siis Narva vesi poolt Ivo angrodile esitatud käesoleva aasta oktoobrikuu kanalisatsiooni arve 373856 krooni. Nüüd muidugi see ei aita. Mul oli siin valitsuse istungi ajal jutuajamine härra murdiga ja ma ütlesin edasi. Otsuse sellise soovi, et siiski homme mitte neid kanalisatsiooni vee töötlemist lõpetada. Härra murd lubas seda teha, kuna see on munitsipaalettevõte, siis ta saab neid protsesse mõjutada. Nüüd õhtupoolikul me arutame uuesti, mida teha. Meil on mitmed ideed muidugi pöörduda kõige kõrgemal tasemel Vene Föderatsiooni juhtide poole. Homme minu teada. On üks kohtumine Kingissepas Leningradi oblastijuhtidega. Täna me tõenäoliselt arutame veel, kui palju me saaksime täiendavalt sellest samast nimetatud reservfondist raha eraldada selle olukorra leevendamiseks. Nii et me tegeleme sellega ja arvame, et see on ka valitsuse probleem. See ei ole ainult mitte kahe äriühingu vaheline probleem seal Narvas ja Jaanilinnas. See mure on kõigepealt kanalisatsiooni veed muidugi, sest vastasel juhul me hakkame rikkuma rahvusvahelisi, muidugi ühiselt ühist korras niiöelda rahvusvahelisi leppeid ja nii edasi, see solk hakkab jooksma Narva jõkke ja nii edasi ja nii edasi. Kõik sellest tulenevaga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandusminister Jaak Leimann ettevõtte Narva Vesi ja Ivangorodi suhetest, Eesti valitsuse rahaeraldistest ja probleemist üldse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOli 2012. aasta kevadtalv, kui Keskerakond viskas oma ridadest välja Kalle Laaneti. Tema järel lahkus veel kaheksa tuntud poliitikut, aga mitme analüütiku üllatuseks ja isegi nördimuseks ei lahkunud. Jüri Ratas. Ta leidis, et erakonda saab muuta seestpoolt, mitte sealt lahkudes. Kaks aastat tagasi algas erakonnas teine avalik vastasseis, kui Savisaar ei nõustunud variandiga, et erakonna peaministrikandidaadina esitletakse enne riigikogu valimisi Kadri Simsonit. Aasta tagasi olid Simson ja Savisaar vastakuti erakonna esimehe valimistel ja kuigi Savisaar võitis, läks sellest hetkest alates tema jaoks kõik üha kiiremini allamäge. Eile sai see kõik paides loogilise lõpu. Ratas tõestas, et talitas tookord õigesti. Muuseas kaks kõrvalepõiget Paide teemadel. Mäletate, kui otsustati, et kongress toimub paides, teatas Peeter Ernits. Paide on lihtsalt Paide, on Eesti süda, aga Paide saalid ei ole nii suured ja kuni selle maani välja. Inimesed tahavad tualetis käia, garderoobis on vaja käia ja see logistika. Ernits eksis eile olid seal nii garderoobid kui WCd, Marika Tuus-Laul viis aga savisaarest rääkides jutu paidele hoopis uues kontekstis. Täna siin plaanitakse tema kollektiivset hukkamist. Paide on selleks igati sobiv paik. Mäletame ajaloost, et pärast Jüriöö ülestõusu kutsuti neli kuningat, kes seisid Eesti malevate eesotsas paidesse. Nad tapeti reeturlikult. Nii palju siis rubriigis kummalisi vahepalu, aga tuleme reaalpoliitika juurde tagasi. Jutt sellest, kas Keskerakond on lõhenenud või mitte, ei kao muidugi kuhugi, mis saab savisaarest, mis saab senisest savisaare leerist, mis saab erakonnast üldse. Põhikirja järgi on auesimehe roll aga praktiliselt null, temaga võib arvestada, aga ei pea arvestama, ta on lihtsalt üks volikogu liige, ta ei saa kaasa rääkida isegi juhatuses. Arvestades Savisaare senist käitumist, siis, kui haigus tema iseloomu 100 protsenti muutnud ei ole, ta taolise rolliga kahtlemata ei nõustu, rahalist toetust temalt seejuures ilmselt ära ei võeta. Mis juhtub aga kahtlemata siis, kui savisaar peaks hakkama moodustama mingit Edgari nimekirja kohalikeks valimisteks, millega Peeter Ernits pidevalt ähvardab leeridest ja koostööst. Kõik kinnitavad, et leeridest ei tasu rääkida, aga olemas nad ju on. Yana Toomi leeri kokkuleppimistingimused said esimese hoobi, kui teda ennast eile aseesimeheks ei nimetatud. Toom ütleb, et ei ole pettunud, aga kahtlemata on. Ja erakonnast ühed vaatlejad kinnitavad, et nüüd peaks hakkama kõik muutuma, teised on skeptilised ja leiavad, et Ratas ja Simson on ikkagi savisaare kasvandikud ja midagi ei muutu. Keegi nagu ei tahagi kuulata neid samu Simpsonite ratast, kes kinnitavad, et tõesti suures plaanis ei muutugi midagi. Kui ka tõesti propaganda pealt hoogu maha võetakse või kahtlasi rahatehinguid ei tehta, ei ole need ju erakonna poliitilise suuna osas kardinaalsed muutused. Teisest küljest, kui kinnitatakse, et midagi pole muutunud, ei ole see kahtlemata tõsi. Ühelegi erakonnale, kes seni kinnitasid, et savisaarega nad koostööd ei tee ei saa nüüd enam koostööd Keskerakonnaga ette heita, aga see viib jutu juba tuleviku arengutele. Homne umbusaldushääletus ei ole ilmselt veel tulevik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Neli ja pool aastat tagasi jättis Jüri Ratas Keskerakonnast lahkumata - eile tõestas ta, et talitas tookord õigesti. Keskerakonna erakorraline kongress valis eile erakonna esimeheks Jüri Ratase.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui me räägime vene kodanikest, kes üritavad põgeneda, siis päris sellist tendentsi otseselt me ei ole näinud, et kui me vaatame näiteks piiriliiklust, siis viimastel päevadel on see jäänud üldsegi tavapärasele tasemele keskmiselt siis on umbes 1100 sisenejat päevas. Et ainukene selline lühiajaline tõus oli meil siin märtsi esimesel nädalavahetusel, kus siis keskmiselt oli 1800 Venemaa Föderatsiooni kodaniku päevas. Ja üldiselt nägime, et see tendents oli sellepärast, et kaotati ära need lennuühendused Euroopa ja Venemaa vahel. Ja siis seetõttu tulidki Venemaa Föderatsiooni kodanikud, kes siis läksid oma olemasolevate elamislubadega teistesse siis Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Kui me räägime näiteks rahvusvahelisest kaitsest, et et inimesed päris põgenevad ja soovivad rahvusvahelist kaitset siis selle ajaperioodi jooksul ei ole Narva piiripunktis ühtegi rahvusvahelist kaitset vastu võetud, et ei ole keegi, nagu soovinud. Rahvusvahelistes uudistes on läbi jooksnud, et näiteks Gruusiasse ja Armeenias on kümneid tuhandeid Venemaa kodanikke lennanud sellepärast et nende riikidega on Venemaal lennuühendus alles ja need on enamasti mehed, IT-haridusega inimesed, kes ei soovi Venemaa sellistes oludes enam edasi elada pluss see, et nad võib-olla põgenevad ka võimaliku sõjaväkke võtmise eest meie sisenejate hulgas ei ole näha, et oleks mehi rohkem tavapärasest. Vaatasin üle statistika, et alates siis 24.-st veebruarist, kui on tulnud kogu see piiriliiklus Venemaa Föderatsiooni kodanikud, siis on näha, et päris sellist trendi, et on nüüd meeste arv kasvanud võrreldes naistega, et seda ei ole, et, et, et ütleme, see sooline koosseis on üpriski sarnane või tavapärane sellega, mis on olnud nüüd selle tõhustatud piirikontrolli nii-öelda tulemusel oleme praegusel juhul ainult paaril korral tuvastanud nii-öelda siis mobilisatsiooni kartuses olevaid mehi, et seda on olnud paar korda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva piiripunktis ei ole viimastel päevadel täheldatud Vene kodanike Eestisse tuleku olulist suurenemist, ka pole esitatud piiripunktis ühtegi rahvusvahelise kaitse taotlust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSkeem on iseenesest üsna lihtne. Postkasti saabub kiri, millega püütakse tutvust alustada olenemata sellest, kas adressaat on tutvusest huvitatud või mitte, saadetakse teine kiri ja varsti ka kolmas, milles küsitakse juba kontakttelefoni ja postiaadressi, et südamedaamile kingitust saata, mis edasi toimub, räägib ida prefektuuri kriminaalteabe talituse eriasjade uurija Karl Põder. Näiteks me nõustume selle kingituse või paki saamisega, anname andmed, kuhu kohta see kingitus võiks siis tulla, siis teatab pakisaatja t Ta peab kandma ka saatekulusid, ütleb, et selle paki saaja võiks nüüd need kulleri kulud üle kanda ja tema hooliv inimene, nagu ta on, paneb siis kulleri kulu sularahas paki sisse tagasi. Nii-öelda paki saaja kahju ei kaota. Aga nüüd ongi see koht, kui see raha on üle kantud, siis lõppkokkuvõttes ei ole, ei paki, ei ole raha ja võimalik, et ei ole ka sellist firmat üldse, kes seda kuldariteenust pakub. Karl Põderi sõnul on tegemist kelmuse teel raha kogumisega. Pakkumine tehakse võimalikult suurele arvule inimestele, lootuses, et keegi raha üle kannab, sest küsitav summa tavaliselt suur ei ole. Kui me räägime kullerikulust, siis summa ei saagi väga suur olla, see tundub inimestele piisavalt loogiline, aga kurjategija seisukohast vaadata, kui neid väikseid summasid koguneb väga palju, siis see teeb kokku ju päris arvestatava summa. Väga tihti on inimestele saadetavad petukirjad, lohakad ja kubisevad kirjavigadest, kuid seekord on kelmid vaeva näinud. Kirjad on kirjutatud väga heas vene keeles ja äratavad usaldust, räägib ühe taolise kirja saanud Narva elanik Jevgeni. Tegelikult väga hästi kirjutatud väga põhjalikult. Toon aga ikka kahtlane. Mulle tundub, et oht on ikka olemas, see sõltub kindlasti inimestest naistest, aga üldiselt, kui sulle pakub huvitav ja tark mees midagi kinkida, mulle tundub, et võib-olla naised on nõus nagu saada kingitust. Politsei soovitab tundmatutele inimestele oma isikuandmeid mitte avaldada raha mitte üle kanda ja vähimagi kahtluse korral pöörduda politseisse uudistele. Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei hoiatab venekeelsete petukirjade eest, millega kelmid püüavad naistega tutvust sobitada ja raha välja petta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe leiame kindlasti nende kandidaatide hulgast järgmise Eesti Panga presidendi, see on, see on minu veendumus küll, aga ei oska tänase seisuga öelda, kes see on. Ajakirjanduses on jälle väidetud, et Reformierakond on väga kindel, et Jürgen Ligi saab selle koha. On see nii? Siin võib erinevatel erakondadel ja ühiskonna gruppidel olla oma nägemus, aga need, kes selle asja ära otsustavad, on Eesti Panga nõukogu, kus on kaheksa liiget ja seal on neli inimest, kes on poliitilise taustaga ja seal on siis igast erakonnast on siis üks liige. Ja siis on seal kolm professorit ja nõukogu esimees, kellel on ettevõtlustaust, et üks erakond kellegi garanteerib siis mina omalt poolt ütlen, et ma tean, et see on nende soov ja see võib nii minna. Aga, aga mina tänase seisuga ei näe veel, kes on Eesti järgmine panga president? Ma ütleksin aga nii palju, et ma tunnen Jürgen Ligit väga hästi. Jürgen Ligi on siin väga tugev kandidaat, nii palju ma ütleksin. Eesti Panga nõukogu asub võimalikke kandidaate arutama kuuendal septembril, millal tehakse otsus? Mina ei välista, et see tehakse kuuendal ja see põhjus on see, et kui nüüd need neli kandidaati on, on siis avalikud. Aga mina olen nõukogu liikmetele rääkinud juba enne suve, et võimalikud kandidaadid on need, need ja need siin ei ole tundnud, kui see nimikiri. Nüüd on avalik ka nõukogu liikmetele mingisuguseid üllatusi, sellepärast ma ütlen, et kuuendal septembril me võime ka selle asja ära otsustada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Indrek Kiisler küsis Panga nõukogu esimehelt Jaan Männikult, kuidas ta iseloomustab kandidaate.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui eelmisel nädalal avati Pärnu lennuvälja lennuliiklusala, tunti huvi, millal tehakse korda Pärnu lennujaama teenindav tee. Tori vallavanem Lauri Luur selgitas. Tee, mis lennujaama teenindab, et see kuulus kuni selle aasta juulikuuni Tori vallale aga tänaseks on ta siis üle antud transpordiametile septembri keskpaigas oli juba esimene projekti koostamise avakoosolek osa ning reaalprojekt on asunud seda transpordiameti tellimusel siis koostama põhiprojekt praeguse info kohaselt, siis peaks see projekt valmis saama järgmise aasta kevadeks. Lauri Luurilt pärin sedagi, kuidas Tori vallal õnnestus remonti vajav tee riigile anda. Me kõigepealt proovisime sinna saada juhtumipõhist toetust, et see tee korda teha, me seda toetust ei saanud ja siis me vaatasime, et kõiki regionaalseid lennujaame teenindavad teed on tegelikult riigi teed välja arvatud siis Pärnu lennujaama teenindav tee ja siis me otsustasime, et me vahetame riigiga, siis mõned teed ära, et me võtsime mõned teed vastu ja andsime siis sama kilomeetri ulatuses selle lennujaama tee nii-öelda tagasi, nii et kokkuvõttes siis meie teede kilomeetrite hulk ei muutunud, aga omand läks mõistlikumaks, ehk siis riik vastutab ikkagi lennujaama teenindava tee eest. Riigilt tuli vastu võtta mitu teejuppi. Sindit läbiv Pärnu maantee tagumine ots oli näiteks riigitee siis Tammiste jaamatee isegi Tootsi jaamatee. Need raudtee jaamasid teenindavad teed, need olid niisugused väiksed kohalikud teed, et ega seal mingit suurt liiklust peal ei ole ja oligi loogiline nende vastu ära vahetada. Transpordiametist öeldi, et kuna uus teehoiukava on alles koostamisel, siis pole veel kindlalt teada, millal Pärnu lennujaama teenindava tee remont algab. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu lennuvälja teenindav kolme kilomeetrine teelõik tehakse korda. Tori vald tegi riigiga vahetuse, andes lennuvälja tee riigile ja saades vastu mitu teejuppi, mis seni olid riigi omanduses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsialgse ühe pakkumise asemel on Isamaaliidu laual nüüd kaks. Lisaks Reformierakonna ettepanekule teha koalitsioon koos sotsiaaldemokraatidega otsustas Keskerakonna juhatus täna, et teeb omalt poolt ettepaneku Isamaale ja Eesti konservatiivsele rahvaerakonnale konsultatsioonide alustamiseks võimaliku koalitsiooni moodustamiseks. Keskerakonna esimees Jüri Ratas. Kaheksa päeva jooksul või täna on kaheksas päevi on olnud olukord üsna heitlik. Kord tehakse koalitsiooni ühtede ga, kord teistega, kord kolmandate ga. Ja Keskerakonna juhatus see otsus oli, et siin võtta initsiatiiv. Me võtsime initsiatiivi ja me teeme ettepaneku konsultatsioonide siis alustamiseks koalitsiooni moodustamiseks. EKRE ja Isamaaga otsus ei olnud sajaprotsendiliselt üksmeelne, oli hääletus, hääletuse tulemus oli 13, neli, aga kui te küsite nüüd, kes, kuidas hääletas, siis las see jääb juhatusse sisse. Erakonna liige Yana Toom oli juhatuses üks nendest, kes ei kujuta end EKRE ga ühes valitsuses hästi ette. Toom tunnistas Aleksander Krjukovile, et talle otsus EKREga konsultatsioone pidada ei meeldi. Ma ei näe EKRE-s väärilist partnerit ja ma usun, et seda ei näe ka minu valijad. Kas on mingisugune variant veel laua nurgas kuskil, et naastakse ametlike kõneluste juurde? Reformierakonnala? Ma seda väga loodan. EKRE esimees Mart Helme lubas otsust Isamaa ja Keskerakonnaga võimaliku ühisesse koalitsiooni mineku kohta juba täna õhtul. Ma olen tänaseks juba saatnud laiali kutse täna õhtul juhatuse erakorralise koosoleku kokku kutsumiseks, nii et täna õhtul me otsustame, mis me teeme sellega, selleks ajaks peaks olema teada ka Isamaa seisukoht. Kui Isamaa otsustab Reformierakonna ettepaneku tagasi lükata, pole sotsiaaldemokraatidel koalitsioonikõnelustel enam asja. EKREga koostöö on nad välistanud ning kui valitsust peaks hakkama moodustama tõesti Keskerakond, siis seekord Isamaa ja sotside häältega enam riigikogus enamus kokku ei saaks. Täna kell viis arutab ka sotsiaaldemokraatide juhatus Reformierakonna ettepanekut. Sotsiaaldemokraatide juhatuse liige Eiki Nestor ütles, et tema hinnangul tuleb kindlasti läbirääkimistele minna. Rääkides Isamaa ja Keskerakonna võimalikust koalitsioonist EKRE-ga, ütles Nestor, et see ei jätaks küll sotsid opositsiooni kuid vähemalt saaksid nad olla seal sirge seljaga. Jah, aga vähemalt me võime sirge seljaga öelda, et meie sellist valitsust ei moodusta, kes Eesti riigile põhjustab rahvusvahelist mainekadu usaldamatust meie suhtes ja lõppkokkuvõttes on ka siin paljude inimeste väärikust alandav, et selles mõttes meie positsioon on küll kehvem, aga selg on sirge. Seega sõltub edasine asjade käik Isamaa otsusest. Erakonna peasekretär Priit Sibul. Mõlemas koalitsioonis on olemas omad positiivsed nüansid ja omad karid, et ega küsimus ongi, et kellega ja millisel viisil ja kuidas kokku lepitakse. Et see tonaalsus võib-olla on lihtsalt veidi veidi erinev, et kui Reformierakond alustas nii-öelda kirjeldamisega, milleks nad on valmis ja mida kindlasti ei saa rääkida, siis siis Keskerakonna algus on olnud veidi nii-öelda tagasihoidlikum ja ja, ja, ja ka nii-öelda ülejäänud inimestega arvestada, aga see teistpidi on ka loogiline, et, et see nii on, et selles mõttes Isamaa juhatus kindlasti on, mille üle arutleda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna juhatus otsustas teha ettepaneku konsultatsioonideks valitsusliidu moodustamise üle Isamaale ja EKRE-le.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPüssi on üks nendest asulatest, kus tänavu talvel võib tekkida tõsine kütteprobleem, kuna paljud elanikud on võlgu ja praegu on seis selline, et uuest suurest majast kolm jäävadki vist kesköteta. Püssi linnavalitsuse majandusnõunik Toomas Martin kolmest nüüd kaks ilmselt ei saa. Kütet on Viru kuus ja Viru kaheksa, aga kooli 16, praegu käivad veel läbirääkimised vortumiga. Nii palju kui mina tean, on kokkulepe selline, et kui makstakse pool võlast ära, siis Fortum lülitab kütte sisse. Üks küteta majadest on ka see maja, kus asub linnavalitsus, nii et te tunnete seda vist nii kodus kui tööl oma nahal seda väga hästi, et külm on paraku küll jah, teel on siin ise nägite, puur on selja taga, muidu päris jahe ja, ja kodus on konvektorid, mis annavad sooja, palju nende majade elektrivõrk vastu peab. No vot, see ongi probleem, et täpselt ei tea, kes väidab, et peab samas jälle on kuulda olnud, et Eesti Energia mehed, kes on käinud sind ehitamas, nad on üpris kahtleval seisukohal, et kas need elektrijuhtmed peavad vastu ja kui hakkab ikka väga massiline elektri kütmine, siis kas isegi alajaam vastu peab? Inimesed peaks oma võlad ära maksma, sest portum, nagu ta on väitnud mitmeid kordi juba, kui on siin käinud rahvaga kohtumas ja volikogus ja et nemad on nõus alati kütma, aga nendel on väike soov, nad sooviksid oma raha ka kätte saada. No paraku inimesed loodavad ikkagi mingile imel, et järsku ikka kuskilt leitakse mingisugune vahend või, või raha või et keegi maksab ära, aga paraku need summad on siiski liiga suured, nii et linnal pole küll mingit võimalust maksta ja ei näe kuskilt seda raha laeva ka tulemas. Fortum Termesti kaugkütte tootejuht Arbo Reino üssi on teie kõige suurem võlglane. Mis edasi saab? Probleemid tekkisid möödunud suvel ehk siis möödunud kütteperioodi jäid osad kliendid võlgu ja selle võla maksmise suhtes suve jooksul initsiatiivi üles ei näidanud. Vastupidi, Fortum Termesti initsiatiivil sõlmiti möödunud sügisel maksegraafikuid ja sügisel kütmine jätkus. Sel talvel kujunes välja siis täpselt samasugune olukord. Kliendid jäid võlgu ja Fortum Termest alustas juba kevadel klientide informeerimist linnavalitsusega suhtlemist püssi linnas kohal käimist, et motiveerida kliente soojuse eest tasuma. Kahjuks see suvine tegevus ei ole eesmärki saavutanud, ehk siis võlad on jätkuvalt üleval. Fortum termest on jätkuvalt valmis mõistlikeks ja ratsionaalseteks kompromissideks ja ka reaalseteks sammudeks võlgnevuse vähendamiseks klientide poolt. Püssilinna klientide koguvõlgnevus on täna suurusjärgus 1,6 miljonit krooni. Sellises mastaabis üheski teises linnas või alevikus meil täna võlgu ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmandikku Püssi linna elanikest ootab karm talv, kuna küttearved on maksmata ja soojafirma ei hakka võlgadega maju kütma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti 200 Tartu linnapea kandidaat Kristina Kallas tahab rohkem toetada kultuuri. Kallase sõnul võiks Tartus olla rahvusvaheliselt tunnustatud iga-aastane kultuuriüritus. Nägu on Kuressaare ooperipäevad Viljandi folk või Tallinn Music Week. Tartus võiks esile tõsta teatri. Lisaks arvab Kallas, et oluline on tartlastele tagada head töökohad. Tartu peaks nii-öelda püksirihma kõvasti pingutama, selleks et siin tekiks juurde neid töökohti, kuna ülikool ikkagi iga aasta toob Tartusse väga palju uusi noori inimesi ei ole Tartu täna kahjuks veel väga võimeline neid siin Tartus kinni hoidma. Nad lahkuvad veel enne, kui, kui nad ülikooli lõpetavad. Sest neil ei ole siin Tartus ka head tööd. Tartu Keskerakonna linnapeakandidaat Jaan Toots toob esile kolm teemat. Multifunktsionaalne Arena, Tartu rohepööre ja tasuta lasteaiakohad. Tasuta lasteaiakohad, me saame aru, et see maksab neli miljonit kopikatega aastas, seda kohe ei saa, aga järgmiseks neljaks aastaks me tahame minna sedapidi, et iga aasta üks miljon 25 protsenti vähendamist ehk järgmise, siis valimisperioodi aja lõpuks oleks Tartu lasteaiakohad tasuta. Eesti Konservatiivse rahvaerakonna Tartu linna ringkonna esimees Merle Kivest ütleb, et nende linnapeakandidaat selgub märtsi keskel. EKRE tahab lasteaia kohatasu ühtlustada ümbritsevate maakondadega. Üks Tartu arengu eesmärke on ka olnud ju rahvaarvu kasvatamine ning see teema, et inimestel oleksid tagatud taskukohased teenused on kindlasti üheks võtmekohaks, et nad jääksid siia elama. Sotsiaaldemokraadid valivad oma linnapeakandidaadi mais. Praegune Tartu abilinnapea Gea Kangilaski kinnitab, et tal on soov saada Tartu linnapeaks. Kangilaski peab oluliseks Tartu muuta keskkonnasõbralikumaks, sealhulgas jalgrattateede rajamine põhiteedele. Veel mõtlevad sotsiaaldemokraadid ka töökohtadele. Mis siin takistab töökohtade loomist või, või ka uue ettevõtluse arengut, siis siis paraku ei ole see mitte keskkond, keskkond on päris hea, vaid ühendused, see vajadus on nagunii suur, et me, et me peame sellele nagu tõsiselt otsa vaatama hakkama et meil peavad olema head ühendused nii Tallinna kui Riiaga, kui Helsingiga. Isamaa ridades on Tõnis Lukas avaldanud soovi saada taas Tartu linnapeaks. Lukas heidab praegusele linnavalitsusele ette ambitsioonivaesust. Tartu võiks Lukase sõnul Tallinna ga moodustada pealinna telje. Lukas toetab mõtet Tartu linna piire laiendada. See, mis Raadil toimub, praegu on hullumeelsus täiesti selgelt kultuuriliselt Tartu linnaga ühendatud Raadipiirkonnas, kus maamärgiks on Eesti Rahva muuseum. Vald planeerib Eesti Rahva Muuseumi hoone matmist magalasse ikka maksumaksjate saamise eesmärgiga ja Tartu maksumaksjat kanditakse koos siis sellest tuleneva tulumaksutuluga lihtsalt Tartust välja ja Tartul ei ole selliste arengute suhtes võimalust kaasa rääkida. Tartu linnapea, reformierakondlane Urmas Klaas loodab ametikohal jätkata. Klaas tahab rõhku panna hea elukeskkonna tagamisele, töökohtade olemasolule ja Tartu rahvusvahelisel mainele. Väga oluline on ettevõtluse arenguks transpordiühendused, see puudutab nii lennuühendusi, rongiühendusi, maanteed, omavalitsusel on siin oma roll arendada head koostööd nii keskvalitsusega kui ka teiste partneritega ja, ja praegu on selleks reformierakonnal ka väga head võimalused. Kohalikud omavalitsuse valimised toimuvad seitsmeteistkümnendal oktoobril.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohalike omavalitsuse valimiste eel on Tartus erakondade tähelepanu lasteaia kohatasul, töökohtadel ja keskkonnasõbralikkuse teemadel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOn välja pakutud palju variante passid selle kohta, et inimene on vaktsineeritud või siis WHO tahab mingit laadi elektroonilist aruandlust kõikide riikide kohta, et mis seis nendes asjades praegu on. Nendes asjades on, ma usun, arusaam, et kui vaktsineerimine peaks tekitama vähemasti tähtajalise turvakilbi inimestele, et siis tegelikult seda tuleb kasutada ka selleks, et, et me saaksime omale võimalikult palju vabadusi tagasi, sealhulgas ka piiriüleses liikumises kindlasti ka põhiõiguste seisukohalt ei tohi olla selline loogika, et riigid keelavad inimestel riiki sisenemist, kui nad ei ole vaktsineeritud, küll aga see kindlasti, see on turvaabinõu näiteks karantiini mittekohaldamiseks ja siis ei ole ka vaja testimisel, kui inimene on vaktsineeritud. Siin kindlasti Eesti seisukoht on, et me peame Euroopa Liidu tasemel ja võimalikult palju ka ülemaailmselt töötama, võtame välja ühise arusaama ja standardi ja ka Eesti positsioonide osas, et kuidas me hakkame seda kohaldama nüüd, mis neid reegleid, juhul kui vaktsiin on inimestele kättesaadav, et mis piirangud neile ei pea kohaldama. See arutelu meil seisab eesalles ja need otsused Eeldatavasti kui palju riike võiksid sellele ülemaailmsele süsteemile vastu olla. Meie jaoks on positiivne, et me oleme selles suures üleeuroopalises hankes, aga kindlasti siin väga paljudele riikidele tekib võimalus üldse ligipääs vaktsiinidele palju pikemas ajalises perspektiivis. Ma arvan, et väga paljudes asjades, seda ülemaailmset standardi ei ole olnud lihtne luua koroonaviiruse muudes aspektides. Ma tahaks loota küll, et ambitsioon peaks olema ei rohkem ega vähem Euroopa liidul tervikuna, et ikkagi püüda selle vaktsiini, kui abinõud tööriista kasutades kogu maailmas tõsta nii-öelda uutele rööbastele, see on kahtlemata aastate. Aga kui see õnnestub, siis see vähendab ka riske maailma majandusele ja võimaldab meil normaalsemasse Euroopasse elu viia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonavaktsiini olemasolu ja vaktsineerimise algus toob muudatusi ka reisimisse. Millised on reisimise väljavaated vaktsiinijärgsel ajal?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLigi viiendik õpilastest kogeb kooliajal kiusamist kiusamise ennetamiseks ja vähendamiseks on loodud mitmeid programme. Mõttekoda Prakis uuris, kuidas erinevad kiusuennetusprogrammid toimivad. Uuringust selgus, et kuigi Eestis on lai valik ennetusprogramme, siis nende rakendamine ei ole alati järjepidev ja seisab paljudes koolides üksikute töötajate õlul. Õpetajad aga ei usu alati, et saavad kiusamist takistada, jätkab Praxise haridusanalüütik Elizabeth Kendrali. Meil endiselt on ka selliseid koolitöötajaid, kes tajuvad kiusamist mingis mõttes paratamatuna ja kiusamine on tihti ja järjest rohkem varjatud ja ta on küberruumis, kus siis õpilased võtavad selle ka endale igale poole kaasa ja see tundub õpetajate jaoks selline nagu võimatu teema. Üks kiusuennetusprogramm kannab nime hooliv klass ja seda on Eestis rakendatud viimased kaheksa aastat. Programmist räägib lähemalt haridus ja noorteameti peaekspert Kristiina Valk. Fookusesse seatakse ka need noored, kes siis on kiusajad olnud ja kui nende käitumises esineb positiivseid muutusi ükskõik kas siis tunni ajal või tunniväliselt siis õpetajad vähemalt nende enda tagasiside kohaselt oskavad sellele rohkem tähelepanu pöörata, seda esile tõsta. Ja see positiivne tunnustus siis õpilaste puhul, kes tavaliselt saavad pragada selle eest, et nad teisi kiusavad, see tõesti toob tulemusi, mis siis ka vähendavad klassis kiusamist. Kohtla-Järve kool osaleb teist aastat kiva ehk kiusamisvastases programmis. Programmi kooli poolne koordinaator Ene Mändla ütles, et juba lühikese ajaga on näha häid tulemusi, jätkab Ene Mändla. Silmnähtav on see, et lapsed on teadlikumad. Nad teavad täpselt, mis on kiusamine, nad oskavad küsida abi, nad tulevad ja sagedamini rääkima neile, mis on juhtunud ja me saame kaitsta sellega neile. Eelmisel aastal sai Valga põhikool tiitli aasta kiusuennetaja. Kooli õpilasnõustaja Kristi Lee ütles, et viimaste aastatega on koolis kiusamist märgatavalt vähemaks jäänud. Küll aga on jätkuvalt neid lapsi, kes hoiavad oma mure enda teada, jätkab Kristi Lee. Kui ma küsin, et miks sa ei ole sellest kellelegi rääkinud emale või isale öeldakse põhjus see, et neil on niigi raske, ma ei taha neile veel muret juurde valmistada ja miks sa nagu ei ole siis kivale rääkinud või klassijuhataja siis öeldakse, ma püüan ise hakkama saada. Umbes kolmandik uuringule vastanud koolitöötajatest ei kasuta ühtegi Eestis levinud ennetusprogrammi metoodikat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Värskest uuringust selgus, et koolikiusamine on Eestis jätkuvalt suur probleem ja sellega tuleb tegeleda läbimõeldumalt. Pooled koolitöötajad aga ei usu, et saavad kiusamist takistada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNeid lennufirmasid, mis enam Ukraina pealinnas Kiievis ei maandu, tuleb üha juurde. Homme lisandub Luftansale Autian Airlines'ile, Hollandi lennufirmale KLM ning Rootsi lennufirmale SAS ka prantsuse ettevõte Air France. Firma teatel on see ettevaatusabinõu Tallinna lennujaama kommertsjuht. Eero Pärgmäe ütleb, et praegu jälgivad Ukraina sündmuste arengut kõik lennufirmad. Ja ega lennufirmad ei tee neid otsuseid üksi tegelikult ju lennufirmade selja taga on liisingufirmad ja seal on kõrval ka veel kindlustusfirmad, ehk siis see otsuse ahel kas lennata või mitte, et see võib olla päris pikk ja lõpuks selle otsuse lõplik tegija ei pruugi otse olla lennufirma ise, vaid lihtsalt kindlustusfirma ütleb, et meil on riskid liiga suured ja sellesse sihtkohta ei ole mõistlik enam praegu lennata. Pärgmäe lisab, et ohtusid hinnatakse ka eri Euroopa piirkondades erinevalt. Näiteks väga paljud liisingufirmad Euroopas on Iirimaal ja nüüd ongi küsimus, et noh, kuidas Iirimaal need riskid paistavad või siis teistpidi, kui tegemist on Saksa lennufirmaga ja, ja nüüd kuuluvad Saksamaal need lennukid või siis üldse, kui need lennukid ongi näiteks Ukraina enda omad, et kuidas neid riske sealtpoolt nähakse, et see vaade sellele on kindlasti väga erinev. Ukraina taristuminister Aleksander Kubrakov ütles tänasel pressikonverentsil, et tema hinnangul pole paljude lennufirmade hirmud põhjendatud. Ukraina töötab selle nimel, et tühistatud lende kiiresti kohalike lennuettevõtjatega asendada, rääkis Kubrakov ning kinnitas, et lennuohutuse seisukohalt olukord Ukrainas muutunud pole. Eestist lennutab inimesi Ukrainasse Ungari lennufirma ser. Juba mõned nädalad tagasi sulges ettevõte Tallinna ja Ida-Ukrainas asuva Harkivi vahelise liini. Kiievi lennud on jätkuvalt plaanis viis korda nädalas teisipäeva ja pühapäeva vahel ja praegusel hetkel nad plaanivad seda edasi lennata ja eelkõige selle liini peal lendavad ikkagi ukrainlased. Lendude täituvus on väga suur mõlemal suunal, ehk siis lennatakse nii koju, Ukrainasse kui, kui lennatakse ka siiapoole. Nordica kommunikatsioonijuht Toomas Uibo märgib, et kuna pinge Ukraina ümber suureneb, tuleb ka häireid lennunduses pigem juurde. Kõikidele reisijatele peaks panema südamele, et nad ikkagi jälgivad ja suhtleksid oma lennufirmaga. Need otsused võivad tulla väga kiiresti mõne tunni jooksul, ainult. Kui olizabeth vajadusel on meie riiklik lennufirma valmis ka evakuatsioonilende korraldama, aga kui Venemaa Ukrainale suuremas mahus kallale tungib, ei pruugi see enam võimalik olla. Kui on ikkagi tegemist täiesti sõjaolukorraga, siis tsiviillennukid kindlasti väldivad seda piirkonda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Air France astus nende lennufirmade hulka, kes on oma lennud Ukraina pealinna Kiievisse ajutiselt peatanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUkrainasse saabus järjekordne osa USA sõjalisest abist, mis peaks tugevdama riigi kaitsevõimet. Samal ajal avalikustas aga Venemaa värsket kaadrid sõjaväeõppustest Ukraina piiri lähedal. USA presidendi Joe Bideni sõnul on valge maja ohuhinnang jäänud samaks ja on äärmiselt tõenäoline, et Venemaa alustab peagi sissetungi. Kui Venemaa president kavatseb kõikide nende vägedega sisse tungida, siis see oleks suurim sissetung pärast teist maailmasõda. See muudaks kogu maailma. 8500 USA sõjaväelast on kõrgendatud valmisolekus, et vajadusel lühikese etteteatamisega Ida-Euroopasse minna. Enamik neist vägedest peaks tugevdama NATO kiirreageerimisüksust, mida allianss ei ole veel aktiveerinud. USA kaitseministeerium ei välista, et lähiajal võidakse panna veelgi rohkem sõjaväelaseid kõrgendatud valmisolekusse või paigutada ennetavalt ümber juba Euroopas olevaid vägesid. Veel kord USA president Joe Biden. Minu tMa võin mõned neist vägede est liigutada lähiajal, sest see võtab lihtsalt aega. Meil ei ole mingisugust kavatsust panna USA või NATO vägesid Ukrainasse. Valge maja pressiesindaja Jen saki. Me võtame oma kohustusi Ida-Euroopa ja NATO liitlaste ees väga tõsiselt. Aga on oluline märkida, et agressiivselt käitub Venemaa. NATO on kaitse, mitte ründe alliansi. Viimastel andmetel on Venemaa koondanud Ukraina piiri äärde pea 130000 sõjaväelast. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "8500 USA sõjaväelast on kõrgendatud valmisolekus, et vajadusel lühikese etteteatamisega Ida-Euroopasse minna. USA Kaitseministeeriumi kinnitusel võidakse lähiajal panna veelgi rohkem sõjaväelaseid kõrgendatud valmisolekusse, et vastata Venemaa agressiivsele tegevusele Ukraina piiri ääres. Samuti ei ole välistatud, et ameeriklased paigutavad Ida-Euroopasse lisavägesid ennetavalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle üle, millise tee valis Rootsi koroonakriisi ajal vaieldakse veel palju. Jättes kõrvale konkreetsed meetmed, saab öelda, et Rootsi valitsus esiteks andis oma tervishoiuinimestele poliitilise usalduse teha viirusetõrje valdkonna otsuseid ja teiseks võttis endale poliitilise vastutuse selle usalduse eest. See ongi tõenduspõhine riigivalitsemine, mille vastandit kirjeldas Eesti terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht doktor Arkadi Popov. Tema tähelepaneku järgi on mõne kuuga väga paljud inimesed hakanud ette kujutama, et nad teavad väga palju viiruste, st teavad väga palju nakkushaiguste t ja on võimelised kõigil neil teemadel vabalt diskuteerima. Poliitilistel viroloogidel on tavaliselt lihtsad lahendused, näiteks saadame meditsiiniõed piiridele inimeste keha temperatuuri mõõtma. Isoleerime kõik nakatunud ka kerged juhtumid haiglatesse. Kohustame kõiki inimesi kaitsemaske kandma, otsustame masstestimise, anname korralduse kasutada ettevõtjatelt annetuseks saadud antikehade teste ja nii edasi. Valitsus tahab otsustada ega taha otsustamist jagada ka siis, kui otsused puudutavad viirusekriisi ohjeldamise professionaalseid detaile. Kui ekspertidest ametnikud antud juhul terviseameti inimesed poliitikutele vastu vaidlevad, tekib trots, usaldamatus, suusad lähevad risti ja paralleelseks neid enam ei pööra. Äsja sotsiaalministri Tanel Kiige ettepanekul lahkumisavalduse kirjutanud terviseameti peadirektor Merike Jürilo tunnistas, et kui kriisi juhtida päevas 16 18 tundi neli-viis kuud järjest, siis sa jaksad seda teha inimeste elu ja tervise nimel. Aga sa ei jaksa pärast seda vaielda valitsusega tühistel teemadel. Tervisekriisi senine juhtimine võiks olla üks lõppenud kevade õppetunde. Muidugi vajab Eesti koroonaviiruse teiseks laine ks rohkem isikukaitsevahendeid ja ette läbimõeldud valitsuse otsuseid. Meid kõiki puudutavate piirangute osas aga vajab ka rohkem valitsuse usaldust tervise valdkonna inimeste suhtes sest nemad on pädevad näiteks otsustama, kus, millal ja kuidas kanda kaitsemaske või keda ja kuidas testida. Kindlasti koostavad terviseamet, sotsiaalministeerium juba Covid 19 teise laine meditsiini valdkonna kriisi plaane. Kui need on valmis, võiks riigikantselei sinna lüüa punase templi. Me usaldame eksperte ja alles siis tutvustada plaane valitsusele. Ministrid on poliitikud, keda rahvas on valinud valitsema. Ministritest oleneb meie seadusandlik ruum ja see, kas terviseamet saab juurde eelarveraha, et palgata uusi ka akadeemilise meditsiini taustaga inimesi ja maksta oma töötajatele paremat palka. Kuid eelkõige vajavad eksperdid valitsuse poliitilist usaldust teha viirusetõrjeks professionaalseid otsuseid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Poliitikavaatelja Toomas Sildami nädalakommentaar räägib poliitilistest viroloogidest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli nõukogu arutas täna mitme tunni vältel mai lõpus senati istungil heaks kiidetud uue põhikirja projekti. Põhikirja järgi saaks ülikoolis olema neli teaduskonda ja nende allüksustena instituudid. Tartu Ülikooli nõukogu esimees Kersti Kaljulaid ütles, et nõukogu pakub senatile välja mitmeid variante, kuidas saaks hoida teaduskondade nimesid ja nii ka identiteeti. Me toetasime täiesti kindlalt kõik meie hulgast seda juhtimise ja struktuuri reformi, aga nõukogu peab teaduskondade identiteedi ja nimetuste küsimust samamoodi väga oluliseks, nagu seda on pidanud oluliseks. Vabariigi avalikkus ja nõukogu arvab, et senat võiks kaaluda mitmeid variante, kuidas hundid oleksid söönud ja lambad terved, sest selliseid variante kindlasti on, jäädes kindlaks välja pakutud juhtimismudelile. Ükski nendest variantidest ei ole nõukogu poolt eelistatud variant. Tartu Ülikooli nõukogu liige Paul Varul ütles, et reform muudaks küll juhtimise lihtsamaks, kuid samas ei lahendab sisulise probleeme. Õigusteaduskonna eraldi jätkamise pooldajana pidi ta valima kahest halvast variandist vähem. Alve. Paul Varil. Ma arvan, et see struktuurireform ei ole ülikoolile tervikuna vajalik, see teeb lihtsamaks juhtimise ülaltpoolt, kuid ei lahenda tegelikult sisulisi probleeme, aga see on minu arvamus ja see tõepoolest ei kattu nõukogu enamuse arvamusega, nii et ma pidin siis lähtuma reaalsest olukorrast, ei olnud võimalust nõukogu liikmeid veenda vastupidises, küll aga sai siis kontsentreeruda juba niisugustele üksikutele aspektidele, et ära hoida siis veel halvem olukord. Paul Varuli hinnangul on nelja teaduskonna moodustamise plaan ülikooli lõhestanud. Lahendusena näeb ta kuldset keskteed. Nüüd tuleks leida kuidagimoodi kuldne kesktee, et senat saaks säilitada oma nägu, aga samal ajal saaks ikkagi ka arvesse võtta neid muresid, mis nüüd nendel teaduskondadel on, kelle identiteet praegu selle reformi käigus võiks kaduma minna ja asi ei ole mitte ainult identiteedis, aga eelkõige oht on selles, et otsuseid hakatakse tegema mitte kõige paremal pädevuse tasandil. Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm avaldas lootust, et senat üritab teaduskondade identiteedi kaotamise hirmu parimal viisil lahendada otsustajate pädevuse ga seotud murega. Volli Kalm ei nõustunud. Senatis on praegu üks õigusteaduskonna õppejõud. Mitte keegi ei ole seni seadnud senati kompetentsi kahtluse alla. Kui õigusteadlased öelnud, et nendel tulevases võimalikus suures teaduskonnas saab olema kolm kohta teaduskonna nõukogus, siis seda on ju proportsionaalselt rohkem kui praegu. Neil on kohti senatis, ainult et taas on jäetud kas välja ütlemata või kogemata segi aetud. See, et teaduskonna nõukogu ei vali. Professorid ei kinnita õppekava sid. Senat on see, kes otsustab selle tõttu öelda, et neil lähevad osa põhiliste strateegiliste otsuste pädevus kaduma ei vasta tegelikult tõele. Marii Kangur Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli nõukogu toetas senati ettepanekut ülikooli struktuurimuudatusteks, mis näevad ette muuseas õigusteaduskonna ja usuteaduskonna kaotamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõru lähistel asuva Parksepa kooli direktor Ilmar Kesselmanni sõnul õpilased juba ootasid võimalust taas koolimajas õppida. Kooli tulla juba tahavad, sellepärast et nad saavad suhelda omavahel, nad saavad suhelda silmast silma näost näkku ka õpetajatega. Nad saavad oma vanas tuttavas koolimajas olla, nad saavad teha seda üheskoos, mitte ei pea istuma ekraani taga. Nii et mõni üksik laps, kellele distantsõpe väga sobiv on vahepeal mulle öelnud ka, et nad pigem istuksid meelsasti, ütleme kodus ekraani taga. Aga siin, kui nad nüüd kooli jõudsid ka, isegi need lapsed on öelnud niimoodi, et ikkagi koolimaas on ikka hoopis teine õppimine. Võru Kreutzwaldi kooli koolijuht Taavi Karu tõdes, et lõpuklasside õpilased jäävad siiski distantsõppele. Lõpuklassi lapsed jätkavad oma õppetööd distantsilt selleks, et eksamiperioodiks oleksid nad kõik olemas ja terved ja, ja ei, peaks võib-olla eneseisolatsioonis olema, et siis jah, nemad enam kontaktõppele ei naase, aga ülejäänud üks kuni kaheksa on kõik koolis ja, ja, ja praegu elevus on suur. Möödunud distantsõppe ajal oli osadel õpilastel võimalus ka koolimajas õppida, et vältida teistest mahajäämust. Taavi Karu. Paljud lapsed, kellele distantsõpe ei sobinud, said võimaluse osaleda distantsõppes koolimajas, ehk siis me võtsime kasutusele siin arvutiklassid ja, ja lõime juurde klass, ehk siis laps tuli hommikul kooli ja ta osales siin arvuti kaudu siis nagu videotundides ja video videotundide vahel tegi iseseisvat tööd ja selline meetod sobis meie maja näitel päris paljudele lastele ehk siis sellist lünka nagu võibolla eelmine kevad tekkis sellist, ma julgen öelda, et see kevad võib-olla ei tekkinud. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võrumaa koolides on kontaktõpe alanud ootuspäraselt. Koolijuhtide kinnitusel on võimalik olnud koolitööd paremini korraldada just eelmise aasta kogemusele toetudes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVeel nädala alguses viitas kõik sellele, et seekordne Euroopa ülemkogu tuleb tavapärasest rahulikum. Tegelikkuses kujunes see aga erakordselt tuliseks ja emotsionaalseks tippkohtumiseks. Kõige pikemaks kujunes vaidlus Euroopa Liidu Venemaa poliitika üle. Selle lõpuks tuli Baltimaade juhtidel taluda nii Saksamaa Liidu kantsleri Angela Merkeli kui ka Prantsusmaa presidendi Emanuel Makrooni kurje pilke. Peaminister Kaja Kallase sõnul tundsid Merkel ja makroon ilmselt pärast G seitse kohtumist, et tahaksid ka USA presidendi kombel Vladimir Putiniga kohtuda. Kaks argumenti seal oligi, üks oli see, et Ameerika kohtub Putiniga, meie peaksime ka kohtuma sellisel tasemel ja teine argument oli see, et, et siis olukord on, on muutunud ja meil on vaja Putiniga dialoogi. Lihtsalt eelmine kuu, kui meil oli Venemaa arutelu, siis siis enam-vähem kõik olid seda meelt, et, et meie võime dialoogi tahta, aga teine pool seda dialoogi ei taha. Angela Merkeli sõnul ei tasuks aga dialoogi soovist valesti aru saada. Ma tahaksin selgelt välja öelda, et läbirääkimised Venemaa presidendiga ei ole mingi preemia või karistus. Usun, et me peame mõistma, et ka külma sõja ajal peeti alati läbirääkimisi ka kõige keerulisematel juhtudel, ütles Merkel. Ülemkogu teiseks peateemaks kujunes LGBT kogukonna õigused Ungaris. Riigi peaminister Viktor Orban pidi eile õhtul järjepanu kuulama emotsionaalseid süüdistusi inimõiguste rikkumises. Üks häälekamaid oli Luksemburgi peaminister Havier Betel, kes on avalikult gei. Pettell kirjeldas Orbanile, kui keeruline on olla stigmatiseeritud nii ühiskonna kui ka oma vanemate poolt. Ent arutelu käigus lajatas Orbanile kõige kõvemini Hollandi peaminister Mark Rüüte. Ütlesin talle, et tead, Viktor, kui sulle ei meeldi ja sa ei suuda elada väärtust järgi, siis on ka teine võimalus. Minge Euroopa Liidust minema, sõnas Rüte. Selline sõnavõtt resoneerub tugevalt ka Hollandi ühiskonnas, mida peetakse Euroopa liberaalseimaks. Peaminister Kaja Kallas Rüte sõnavõtu heaks ei kiitnud, ent ühines siiski Ungari vastase rindega. See debatt oligi väga ka emotsionaalselt kõrgetel temperatuuridel, et ma ei arva, et, et see on mõistlik mõte. Tähtis on siiski, et me oleme Euroopas koos, aga arusaadav on ka see, et põhimõtted, mis me oleme kokku leppinud, neid tuleb järgida. Järgmine korraline Euroopa ülemkogu toimub oktoobris. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna lõppes Brüsselis Euroopa Ülemkogu. Liidrite kohtumist domineerisid emotsionaalsed vaidlused Venemaa ning LGBT kogukonna õiguste üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nParima filmi Oscarile ei olnud tänavu selget soosikut. Lõpuks võitis Lõuna-Korea linateos parasiit, mis pälvis ühtlasi parima originaalstsenaariumi rahvusvahelise filmi ja režissööri auhinna. Räägib parima filmi Oscari võitja Pong John ha. Kui ma olin noor ja õppisin filmi, siis üks Martin korea ütlus puges mulle sügavale südamesse milleks oli kõige isiklikum, on kõige loomingulisem. Parima naispeaosa Oscari võitis Reeliger rolli eest filmis Judi Ta mängis tuntud lauljat ja näitleja Judi Garlandi. Tema elu viimasel aastal. Parima meespeaosa auhind läks aga Joakin Feeniksile, kes oli filmi jokker nimitegelane. Me oleme parimad siis, kui 11 toetame, mitte siis, kui kriipsutame 11 maha minevikus tehtud vigade pärast, vaid kui aitame üksteise kasvada. Harime 11, juhime 11 lunastuse poole. Parima meeskõrvalosa Oscari võitis Brad Pitt rolli eest filmis ükskord Hollywoodis. Ta mängis kaskadöri, kes peab silmitsi seisma muutuva meelelahutusmaailmaga. Parima naiskõrvalosa auhind läks aga Laura Turniy'le, kes oli filmis abielu lugu jõuline lahutusadvokaat. See oli Turny esimene Oscar. Mõned ütlevad, et kunagi ei tohiks kohtuda oma kangelastega, aga mina ütlen, et kui olete eriti õnnistatud, siis nad on teie vanemad. Ma jagan seda oma näitlejatest, kangelastega ja minu legendidega, kelleks on Dayane Lad ja Botern. Sel aastal ei olnud parima režissööri kandidaatide hulgas ühtegi naist, mis on tekitanud filmimaailmas parajat pahameelt. Eelkõige arvati, et seda auhinda oleks väärinud väikeste naiste režissöör Greda Gurig. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Los Angeleses jagati USA Filmiakadeemia auhindu Oscareid. Õhtu kõige suurem võitja oli Bong Joon Ho \"Parasiit\". See on esimene kord Oscarite ajaloos, mil võõrkeelne film ja Aasia režissöör võidavad Hollywoodi olulisemad aastaauhinnad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNii ettekannetes kui ka sõnavõttudes räägiti paljuski samadest asjadest hariduse kättesaadavusest ja kvaliteedist, koolidest, väljalangevusest, koolikorraldusest ja koolivõrgust, rahastamisest ja seadustest. Haridus peab muutuma paremini kättesaadavaks ja kvaliteet oluliselt paremaks, rõhutas põhiettekande teinud riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg. Tema arvates ei vaja hariduse sisuline pool järske reforme, kuid hariduse korralduslik pool on takerdunud omavalitsuste, koolide ja ülikoolide kitsaste huvide vahelisse võitlusse. Kvaliteetse põhihariduse võrdse territoriaalse kättesaadavuse ja koolivõrgu kulutuste ratsionaalse planeerimise huvides tuleks luua omavalitsuste piire ületavad koolipiirkonnad. Gümnaasiumiaste tuleks lahutada põhikooli astmest, ta tuleb viia kutsekeskkoolidega samale haldustasandile, et kaoks omavalitsuste ja koolide rahastamishuvidest lähtuv õpilaste põhjendamatu massiline meelitamine gümnaasiumidesse ja et tekiksid selgete funktsioonidega ja kvaliteedinõuetega gümnaasiumid iga hinna eest algkoolide ja pooltühjade põhikoolide käigus hoidmisele on alternatiiviks tugevate põhikoolide loomine. Õpilase edasi-tagasi koolitöö peaks mahtuma ühe kuni 1,5 tunni sisse, mis tuleks seadusega kehtestada. Need olid vaid mõned nopped põhiettekande teesidest. Seejärel sõna saanud Kaubandus-Tööstuskoja juht Toomas Luman rõhutas taas, et haridussüsteemi ülesanne on valmistada noori ette nende tulevaseks eluks, kuid praegu see paraku nii ei ole. Mitte nõudlus, vaid nõutus suunab noorte valikuid. Nõustamine ja suunamine peaks algama juba põhikoolis ning olema kättesaadav kõigile põhikool üleüldse. Eesti vabariigis peaks olema riiklik ühtluskool, kus üle riigi on õpetamise kvaliteet ja õppimisvõimalused ning tingimused sarnased. Haridus ja teadusminister Tõnis Lukas tõstis eriti esile vajadust uute õpetajate järgi. Kuigi tänavu sügisest on noortele õpetajatele hakatud maksma 200000 krooni suurust niinimetatud lähtetoetust, on tulemus seni oodatust mornim, tõdes Lukas. Sel aastal kvalifitseerub sellele toetusele prognoositud 110 asemel ligi 60. See on pikk protsess. Praegu on õige aeg sellega tegeleda, sellepärast et viimased kaks aastat on näidanud, et ühiskonnas huvi ja noorte huvi õpetajaameti vastu on tõusnud. Nii et meil on võimalik sellest vahepealsest suundumusest tingitud auk, mis on praegu eriti sügav, mõne aasta jooksul täita, aga seda me saame teha ainult siis, kui paremad tudengid on valmis õpetajatena tööle minema. See peab olema meie eesmärk, nui neljaks. Kõige kriitilisem tänasel arutelul öeldu suhtes oli Keskerakond, fraktsiooni nimel võttis sõna vilja Savisaar. Hariduse arengusuundadest rääkimine lahus sellele eraldatavatest ressurssidest on intellektuaalselt huvitav, kuid tegelikkuses väheefektiivne. Paraku ei soosi meil arutusel olev reaalne eelarve hariduse kvalitatiivselt uuele tasemele viimist. Haridusminister Tõnis Lukasele jäi siiski tänase arutelu põhjal mulje, et erakondade seisukohtades suuri lahknevusi ei ole. Mul on hea meel, et suur haridusuuendus, mis me oleme kavandanud, sai täna mitmes aspektis siin toetuse, meil on lõpuks õppekava dokumendid juba valmis. Põhikooli gümnaasiumiseaduse lahutamine valmis gümnaasiumile, uute sisseastumisnõuete tegemine on selles seaduses kirja pandud. Nii et täna ma sain kindlust juurde.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus oli haridusarutelu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKes võiks alates esimesest augustist olla uus Tartu Ülikooli rektor, seda täna hommikul veel ennustada ei julgetud. Nii Margit Sutropi kui Toomas assari kampaania oli tagasihoidlik ja avalikke toetusavaldusi ei kostunud kummaltki poolt pisut enne hääletuskoosolekut, rääkis Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi juhataja Halliki Harro. Loitet juhtimiskogemust näeb ta rohkem sutropil. Ta oskab näha probleemide lahendustel seda, kuidas see ühte eriala toetab, teist toetab vähem kolmandat ei abista üldse. Et kogemuse vahe on kõige suurem, ma ütleksin. Mõlemale rektorikandidaadile anti aeg aga lühikeseks sõnavõtuks. Toomas Asser rõhus kõige enam koostööle nii ülikooli sees kui ülikoolide vahel. Ja veel, mulle on mitmed inimesed öelnud, et Toomas, sa oled ehk liiga rahulik ja sõbralik, ei paiska välja võitlevaid loosungeid. Minu elurada on aga näidanud, et rahulikus ja sõbralikkus on olnud pigem minule abimehed. Margit Sutrop jälle keskendus Tartu Ülikooli positsioonile Eestis. Tartu ülikool on Eesti teaduse ja kõrghariduse lipulaev ja nüüd äkki on meie oma riik hakanud kahtlema oma lipulaeva olulisuses. Täna vajab meie laev kaptenit, kes suudaks riigi valitsejaid veenda miks on vajalik tagada selle väärika lipulaeva finantseerimine ja võib-olla koguni eelisarendamine. Esimeses hääletusvoorus jäi rektor valimata, ehkki Toomas Asser sai 120 häält Sutropi 95 vastu, jäi valimiskogu enamuses 12 häält puudu. Ometi sai ta selle tulemuse najal üksinda teise vooru ja seal kahtlust ei olnud. Toomas Assari poolt hääletas 187 valimiskogu liiget. Tartu Ülikooli rektoriks valiti Toomas Assar. Mis on need väiksemad ja suuremad asjad, mille järgi hakkab avalikkus ja ka ülikoolipere aru saama, et nüüd on rektor härra Toomas Asse. Ülikooli sees on oluline teema teadusrahastuse põhimõtete ülevaatamine, et need vajavad sama detailiseerituse astmega tähelepanu, nagu me tegeleme praegu toetuse jagamisega, võib-olla ka olulisem on karjäärimudel noorte saamine, noorte hoidmine ja eakate väljumine seal, nii et me tegeleme sellega. Eesti ülikoolid on üksteiselt üha suurema hooga teki pealt ära tõmbamas. Kas on tarvis, et riik ütleks oma kindla sõna ja tõmbas musta markeriga, et siit jooksevad vastutusvaldkonnad või jõuavad ülikoolid ikkagi kokku? See vajab kindlasti ülikoolide vahel tervikuna sisulist läbirääkimist ja noh, mõistetavalt on ka see oluline rektorite vaheline arutelu koht, aga ma ei usu, et see lahendamatu küsimus nüüd on, võib-olla probleem tuleb kunagi hilisemalt siis kui vastutusega koos käib ka teatud finantshoov",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu ülikooli valimiskogu valis 187 poolthäälega rektoriks neurokirurgia professori Toomas Asseri. Asseri poolt hääletas esimeses voorus 120 ja praktilise filosoofia professori Margit Sutropi poolt 95 valimiskogu liiget. Teises hääletusvoorus oli valimisreeglite kohaselt vaid rohkem poolthääli saanud kandidaat. Valituks osutumiseks pidi kandidaat saama vähemalt 132 häält. Valimiskogu valis rektori viieks aastaks. Rektori ametiaeg algab 1. augustil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome koroona olukord on Eestist vaadates hea, viimase kahe nädala nakatumine on 125 juhtu 100000 elaniku kohta. Praegu on testide seas positiivseid 2,6 protsenti. Kogu koroonakriisi jooksul on surnud alla 900 inimese, see on vähem kui Eestis, kuigi Soome rahvaarv on peaaegu viis korda suurem. Soome ettevõtjate olukord pole aga sugugi hea. Värske küsitlus näitab, et esimest korda alates eelmisest kevadest pööras nüüd märtsis ettevõtjate olukord järsult halvemuse poole. 12 protsenti ettevõtjatest mõtleb loobumise peale, ütles ettevõtjate Liidu juht Mihal Pendikeine YleA stuudios. Lisandunud on maksuraskustes ettevõtete osakaal, lisandunud on nende osakaal, kes kaaluvad ettevõtluse lõpetamist firma müümist, rääkis Pendikäinen. Tema sõnul ootavad ettevõtjad pikisilmi, et valitsus esitaks oma plaani, kuidas ja mille põhjal piiranguid leevendama saaks hakata. Valitsus on aga piirangutest väljumise kava ehk eksit strateegiat arutanud väga kitsas ringis. Suurt hämmastust on Soomes tekitanud see, et isegi majandusminister Mika Lindilat ei ole nendesse aruteludesse kaasatud. Väljumisplaani arutatakse sotsiaalministeeriumi juhtimisel. Täna tutvustati plaani siiski opositsioonierakondadele, aga avalikkusele ikka veel mitte. Ajalehe-Helsingi Sanomat teatel on plaanis aprillis lubada söögikohad lahti teha aga piiratud kellaaegadel. Maikuus võiks põhikoolilapsed kooli lubada ja kogunemispiiranguid leevendada juulis-augustis. Kõik sõltub siiski viiruse olukorrast, rõhutas peaminister Sanna Marin, kelle sõnul olukord on praegu ikka tõsine. Me ei räägi praegu piirangute kaotamisest täna või homme või isegi järgmisel nädalal, aga loodetavasti tuleb see olukord hiljem, kui praegu viiruse olukorra kontrolli all hoiame, rääkis Soome peaminister. Ajakirjanduse on siiski jõudnud ka natuke täpsemaid andmeid. Valitsuse plaani kohaselt võiks piiranguid kaotama hakata siis, kui nakatumine langeb 50 või isegi 25 juhtumini 100000 elaniku kohta ja positiivsete testide osakaal ei ole üle poolteise protsendi. Nagu öeldud, on praeguse näitaja 2,6. Eesti inimestel on oluline, et maikuus kavatseb valitsus kaotada piirangud Euroopa Liidu tööjõu liikumisele, mis tähendaks, et siis pääseksid Soomes tööl käivad inimesed taas vabamalt oma perede juurde Eestisse. Juulis on kavas lõpetada kontroll Euroopa Liidu sisepiiridel, seega ka turistid saaksid ehk Soome sõita. Suve jooksul on kavas kasutusele võtta ka niinimetatud koroonapask, aga peaminister Marini sõnul tuleb see kasutusele ainult reisimisel. Igaüks võib ise mõelda, kas ta soovib sellist ühiskonda, kus juuksurisse, restorani, kohvikusse, teatrisse ja muid kultuuriteenuseid tarbima pääsevad vaid need, kes on vaktsineeritud, ütles Marin.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus on valmis saanud koroonapiirangutest väljumise kava. Avalikkusele seda esialgu veel ei tutvustata, aga YLE andmetel on kavas maikuus avada piirid Euroopa Liidu piires tööreisideks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.