messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPõhja politseiprefektuuri juht Raivo Küüt ei soovi nimetada, kui palju politseinikke on Tallinnasse lisaks pealinnas igapäevaselt töötavatele korravalvuritele juurde toodud. Samas oli täna Tõnismäe ümbruses ja vanalinnas näha oluliselt rohkem patrulle. Ka Tallinna ööbimiskohtades on politseiprefektuur palju tube broneerinud. Politseiprefekt Raivo Küüt. Tõesti, politseis me jõudu koondame, kuid millist koguses ja kui palju see ei ole nagu kõige tähtsam asi, et kõige tähtsam asi on just see, et meil on siin lähikuudel, siin, mais ja, ja paljul ka suvekuudel on väga mitmeid erilaadseid üritusi toimumas ja siis loomulikult on olemas ka teatud poliitilist laadi niisugused miitingud millest loomulikult siin kõige kõige lähemal ja kõige tõsisema ohuprognoosiga. Üheksas mai. Kuigi küüt viitab otseselt korra tagamisele üheksandal mail langeb homme tähtaeg, millega kaitseminister teavitas Tallinna linnapead väljakaevamistööde ettevalmistuste alguses Tõnismäel. Küüt selles otsest sidet veel ei näe. Me peame ennetama ka kõikvõimalikke riske, mis võivad toimuda mõnel muul spontaansel viisil kogunemised, eks ole. Ma rõhutaksin, et patrullide arv on kasvanud väga mitmelgi muus paigas, aga loomulikult ka nendes kohtades, kus võiks arvata, et võib tekkida mingisuguseid spontaanseid, meelevaldusi. Kütt soovitab Tallinna elanikel mitte osaleda sanktsioneerimata meeleavaldustel, sest politseile on antud korraldus need laiali ajada. Inimesed, kes tahavad kunagi või kusagil või mingil ajal meelt avaldada, koguneda, siis selleks on politseil väga selge seisukoht, et see on igaühe põhiseaduslik õigus ja, ja see peab saama tagatud, kuid see peab käima ranges vastavuses seadusliku korraga ja selleks tuleb registreerida vastav luba, tuleb tagada seal avalik kord ja nii edasi ja nii edasi, nii et, et selline võimalus on kõigil olemas, kuid niisugused spontaansed meeleavaldused on keelatud ja need inimesed saavad karistatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnasse koondatakse politseinikke.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSeal seire ise jätkub tavapäraselt, suuremad muutused ongi seotud sellega, et analüüsi teostatakse siis edaspidi terviseameti nakkushaiguste laboris. Ja samuti tulemused kuvatakse ka terviseameti välisveebi. Tartu võttis neid uuringuid ka väiksematest kohtadest. Kas selles on ka mingisuguseid muudatusi? Proovivõtukohtade arvu oleme tõepoolest vähendanud, iganädalaselt on umbes keskmiselt 34 proovi natuke üle 20 koha on siis sellised proovid, kust võetakse iga nädal ja ülejäänud proovid siis on nii-öelda rotatsiooni korras ja see, et mis alusel, sõltub siis vastavalt hetke epidemioloogilisest olukorrast. See ennustus, faktor on kindlasti suurem siis, kui ei ole sellist laia levikut veel, et selle põhjal on võimalik võib-olla rohkem ennustada, et, et kui kuskil on tekkimas mingi kolle. Aga üldjuhul, et need tulemused on üpriski korreleeruvad olnud ja pigem võib-olla rohkem näitavad hetke olukorda samuti. No igal nädalal võetakse proove, kas igal nädalal antakse ka avalikkusele teada, et milline seisukord on? Jah, et siis protsess ise jätkub tavapäraselt info samamoodi kuvatakse üldsusele nädala teises pooles iganädalaselt ja terviseameti välisbeebi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reoveeuuringuid hakkab uuest aastast läbi viima Terviseamet. Tõnu Karjatse sai kommentaariks telefonile Terviseameti keskkonnatervise osakonna nõuniku Merli Jõemaa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti loomakaitse seltsi juhatuse liige Keit Karurahu seletab, et neile laekub nädalas mitmeid teateid koerte kohta, kes on jäetud külma kätte. Inimesed kipuvad eeldama, et kuna koeral on kasukas, et siis ta kuidagi talub külma palju paremini kui meie talume. Aga tegelikult see nagu päris nii ei ole, et see täitsa oleneb sellest tõust suurusest, tema karvkatte tihedusest jaga ka tegelikult sellest, et kas ta on nagu üldsegi harjunud õues olema. Loomakaitsjad on kokku võtnud veterinaararstide soovitused, milles kõlab, et väiksemat koera ei tohiks pikemaks ajaks välja jätta ka miinus nelja kraadise külmaga. Suuremad tõud kannatavad tihti ka miinus 10 kraadi ära. Loomaarst armu Tähnas kinnitab, et külmaga seotud tervisemuredega koer jõuab temani iga nädal kuni viis tükki. Tavaliselt ikkagi noh, kui loomaomanik hoolitseb oma looma eest ja ta ei lase seal külma pinnase peal ja, ja külma käes pikalt olla, siis, siis neid ei tohiks väga palju juhtuda. Ja üldiselt niisugune noh, kuni 30 kraadi see vasti ei ole. Et väga, väga niisugune ohtlik lühiajaliselt, aga igasugused lühikarvalised ja õrnemad loomad loomulikult need peaksid olema ikkagi riiet. Parem oleks kui, siis oleks ka jalakaitsed juba olemas, et õues käimise sussid mis, mis kaitsevad külma, ei saa. Tartu loomavarjupaigas hoitakse pakasega neljajalgseid sõpru sees soojas. Kui loomapüüdja Annika Möldre ütleb, et külmaga on rohkem tööd, siis koertel on toas just igav. Loomavarjupaik ootab ka vabatahtlike, kes koertega jalutamas käiksid. Selleks on vaja läbida tunniajane koolitus. Koolituse läbinuid on ikka päris palju, aga siin ongi see küsimus, et kui paljud neist on sellised nagu stabiilsed pikemaajalised käijad, noh nende üle on meil kõige parem meel, eks ju, sest nemad juba tunnevad loomi ja, ja teavad, mis nad teevad väga ilusasti me nimetame neid püsivabatahtlikeks, eks ju, et noh, osad on lihtsalt sellised, kes käivad koolitusel ära ja käivad, võib olla korra või paar ja siis on inimesed, kes käivad nädalas mitu korda Loomaarst Tähnas märgib ka ikka, et näiteks alaska malamuudid, siberi huskid ja Kesk-Aasia lambakoerad tunnevad külmast vaid rõõmu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Loomakaitse Selts muretseb koerte pärast, kes pikalt külma käes aega viidavad. Seltsi juhatuse liige Geit Karurahu seletab, et neile laekub nädalas mitmeid teateid koerte kohta, kes on jäetud külma kätte.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Donald Trump pidas oma aasta kõne esindajatekoja saalis, kus möödunud aasta lõpus hääletati ta tagandamise poolt. Trump ei maininud seda kordagi, kuid vaatamata sellele kerkisid kongressi kahe erakonna vahelised lõhed õhtu jooksul selgelt esile. USA president Donald Trump. Kui me ei oleks muutnud eelmise administratsiooni ebaõnnestunud majanduspoliitikat, siis maailm ei saaks olla tunnistajaks sellele suurele majanduslikult edule. Enne kõne algust ei surunud trumpi esindajate koja spiikri ansi elos kätt. Selle lõpus otsustas Bellosi aga katki rebida. Paberid, kuhu kõne kirjutatud oli, räägib USA esindajatekoja spiiker, demokraat ansy ellosi. See oli valede manifest. President keskendus kõnes eelkõige administratsiooni saavutustele. Ta rõhutas, et Iraani kindrali Kasumani tapmine oli vajalik ameeriklaste elude päästmiseks. USA president Donald Trump. Meie sõnum terroristidele on selge, ei põgene kunagi USA õigusemõistmise eest. Kui te ründab meie kodanikke, siis te toote ohvriks oma elu. Trump mainis oma kõnes veel relva omamise õigust, abordivastast, võitlust immigratsiooni ja tervishoidu. 132 seadusandjat, kes istuvad siin saalis, toetavad seadust, millega sotsialistid võtavad üle meie tervishoiusüsteemi ja eemaldavad 180 miljoni väga õnneliku ameeriklase erakindlustuse plaanid. Me ei luba kunagi sotsialismil hävitada USA tervishoid. Lisaks kutsus trump kongressi liikmeid üles hääletama seaduse üle, mis alandaks retseptiravimite hindu. Selle peale hakkasid demokraadid hüüdma. HR. See on esindajatekoja läbinud seadus, milles mainitakse ravimite hindu, kuid mis on jäänud venima vabariiklaste enamusega senatis. Demokraatide arvates ei ole president tegelikult huvitatud probleemide lahendamisest. Michigani kuberner, demokraat Witmer. Inimeste kiusamine Twitteris ei paranda sildu, vaid põletab neid. Trump oli kutsunud aastakõnet kuulama ka mitu külalist, teiste seas oli kohal Venezuela opositsiooniliider Juan Guaido rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump pidas kongressi liikmete ees viimase aastakõne enne sügisel toimuvaid valimisi. President üritas esile tõsta majanduse head seisu ja teisi administratsiooni saavutusi, kuid ei suutnud ühtlasi varjata pingeid demokraatidega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPaide linn toetas oma teatrit 180000 euroga aastas. Kuna tänavu esimest korda sai teater riigilt tegevustoetust 39000 eurot, vähendas linnavolikogu omapoolset toetust 20000 euro võrra. Kärpekavatsuses sai teater juhuslikult teada poolteist kuud tagasi. Näitleja Geril Havanski. Käidi linna raamatupidajatega läbi rääkimas ja siis lihtsalt tuli meile üllatusena, et seda ei teatatud ette, vaid seda otsust tehti ilm meid teavitamata. Paide linnapea Eimar Veldre istub linnapea toolis alles 20-st seitsmendast maist. Selleks ajaks oli rahastuse vähendamise otsus sisuliselt juba tehtud. Teater on viinud paide uutesse kõrgustesse, ta on määranud nii meie kogukonna elu kui ka meie poliitikat, aga see, kuidas me neid kokkuhoidmise teeme, on ka kindlasti õppetund, et kas need asutused ja kollektiivid, keda kokkuhoiud puutuvad, kas tehakse nendega koos arutades või nad saavad sellest hiljem teada. Ja see on kindlasti, mida mina ei soovi, et sünniks paides. Linnapea sõnul on Paide eelarve keerulises seisus. Põhitegevuse miinus on 160000 eurot koos laenude tagasimakse ja intressidega aga 800000 eurot. Linnavolikogu esimees Tarmo alt. Paide teatrieelarve vähenemise üks põhjuseid tekkis ju sellest, et oli teatri loomisel tekkinud arusaamatus. Neli aastat tagasi, kus linnavolikogule ja ka linnavalitsusele anti selge sõnum, et kui tuleb riigipoolne toetus teatrile, et siis linn saab omapoolset rahastust vähendada. Samas tõstis linnavolikogu eile oma liikmete tasu peaaegu poole võrra. Paide teatri kunstiline juht Jan Teevet leiab, et peaküsimus, miks teater lõpetab, ei peitugi raha vähesuses. Linnas valitseb teatav perspektiivitus teatri osas, miks, millist teatrit ja kuidas üldse ühte teatrit väikeses linnas teha saab ja ma arvan, et ennekõike ei ole küsimus täna mitte rahas vaid küsimus just nimelt selles suhtumisest, sellepärast edasiminekuks on vaja midagi enamat. Meil on vaja kindlustunnet. Igal hetkel, kui me läheme proovisaali, valitseb seal paratamatult ebakindlus ja see osakiivne kunstiline ebakindlus, aga kui selle kõrvale tekib veel organisatsiooni ebakindlus, siis neid kahte ühildada on kohutavalt keeruline. Paide teater lõpetab tegevuse 31. detsembril, enne tuuakse aga välja veel kaks uus lavastust. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Neli aastat tegutsenud Paide Teater lõpetab tegevuse. Paide Teatri 6-liikmeline meeskond langetas otsuse laiali minna ühiselt, kuna Paide linnavolikogu vähendas oluliselt linnapoolset rahastust teatrile, samuti valitseb ebaselgus teatri tuleviku suhtes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nŠotimaa terviseamet analüüsis koroonaproovide tulemusi jalgpalli Euroopa meistrivõistluste algusest peale. Nakatunutega võeti ühendust ja selgus, et enamasti on tegu inimestega, kes kas sõitsid Londonisse jalgpalli vaatama või kogunesid oma lemmikmängu jälgima kohalikku kõrtsi. Ligi 1470 positiivse koroonaproovi andmist olid 20 kuni 39 aasta vanused ja 90 protsenti neist olid mehed, selgub terviseameti aruandest. Sealt tuleb välja ka, et ligi kaks kolmandikku nakatunuist ehk 1294 inimest olid reisinud Londonisse mõnele jalgpalliga seotud üritusele. Nende hulgas on ka 397 inimest, kes käisid 18. juunil Londoni Wemble staadionil Šotimaa ja Inglismaa vahelist jalgpallimatši vaatamas. Hinnanguliselt sõitis tol päeval Londonisse jalgpalli jälgima ligi 20000 Šotimaa meeskonna fänni. Ehkki Šotimaal müüdi koroonapiirangute tõttu vaid 2600 piletit. Fännidele anti tungiv soovitus sõita Londonisse vaid juhul, kui neil on pilet staadionile. Siiski oli enamik Londonisse sõitmist piletitud, kes kogunesid võistlust vaatama Londoni eri paikadesse. Nüüd peab Šotimaa peaminister Nicolas erun tõrjuma süüdistusi, nagu suhtunuks valitsus jalgpallifännide nakatumisohtu kergekäeliselt. Stertsoni sõnul ei tegelda jalgpallifännide probleemiga mööda minnes vaid ilmaaegu Londonisse sõitmise eest hoiatati karmisõnaliselt. Steron nendib, et iga staadioni piletite inimese Londonisse sõitmise takistamine Poleks olnud lihtsalt füüsiliselt võimalik. Londonis aga kogunes Lasteri väljakule selline piletita jalgpallifännide hulk, et pärast pool aega hakkas politsei neid sealt laiali ajama. Nakatusid aga needki jalgpallifännid, kes käisid meistrivõistlustele kaasa elamas hoopiski Horvaatias või tšehhi vabariigis või koguni Šotimaa enda Glasgow linnas. Kõigi nende paikadega on seotud kümneid uusi nakatumisi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ligi 2000 Šotimaa elanikku andis lõppenud kuul positiivse koroonaproovi pärast ühist jalgpallivaatamist. Paljud koroonasse nakatunuist käisid jalgpalli vaatamas väljaspool Šotimaad. Šotimaa Terviseameti kinnitusel on seos jalgpallijälgimise ja koroonasse nakatumise vahel ilmselge, sest suurem osa värsketest nakatunutest on noored mehed.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaalihke koht Audru osavallas Tamme talu õuel on säilinud peaaegu muutumatuna. Üks neis järsaku serval jäänud kasvuhoone võttis pererahvas maha osaühingu puur, vesi agregaat on ka endiselt sealsamas, kuhu see jäi pärast puurimist ööde katkemist 18 meetri sügavusel kaevu puurimiseks olid kõik kooskõlastused. Kaev pidi tulema 35 meetrit sügav. Geoloogidel on uuringuteks aega aprilli lõpuni. Pärnu linnavalitsuse ehitusjärelevalveteenistuse juhataja Maire Nigul. Selliseid asju on tarvis ikkagi uurida, et mis on põhjustanud ja kuidas sellisel juhul edasi käituda. Pärnu jõgede ümber on juba ka varasemalt ju toimunud lihkeid ja Pärnu jõgede lihkeid on uuritud maakonna üldplaneeringu raames. Aastal 2002 on väga pikk ja suur ja mahukas uuring tehtud täpselt samamoodi Tartu Ülikooli geoloogide poolt. Ajas on kõik muutuv ja tarvis on teada, nüüd ikkagi konkreetse juhtumi põhjus seda konkreetset kohta ei olnud jah, üksiku objektina uuritud selle kinnistu raames luba oli olemas puuraugu puurimiseks. See oli ette nähtud 35 meetri sügavune veepuurauk, see oli ka keskkonnaametiga kooskõlastatud. See oli väljaspool ehituskeeluvööndit. See ala.",
"role": "user"
},
{
"content": "Veebruaris Audrus toimunud maalihke uurimiseks tellis Pärnu linn Tartu Ülikooli geoloogidelt uuringu, geoloogidel on töödeks aega aprilli lõpuni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJa nii me oleme Eestimaa rahvarinde kutsel jälle koos seekord küll mitte suvekuumal lauluväljakul. Kuid eks aeg ole ka teine. Oleme täna siin selleks et avaldada toetust Eesti ülemnõukogu hiljutisel istungjärgul vastu võetud otsustele et kinnitada kõigi nähes ja kuuldes nendes otsustes väljenduvat rahva tahet. Praegu arutatakse Moskvas ülemnõukogu presiidiumis üleannetu ja isepäise Eesti probleemi. Arvatavasti ei ole Vaino väljasel ja Arnold Rüütlil seal kerge. Kuid teadku nad, et nende selja taga on suurem osa Eestimaa rahvast. Tuntunad seal kauges ja võimuaknes linnas meie toetust ja üksmeelt. Me pole täna üksi Meiega on kogu Läänemere idakallas meie saatusekaaslased Lätis ja Leedus kes sel samal tunnil kirikukellade kumina saatel avaldavad. Miitingutel toetus Eestimaa võitlemistele. See lisab meile jõudu ja tahet vastu panna igasugusele survele, mis riivab meie väärikust ja iseseisvust. See annab meile teadmise Meie võitluse õilsuses ning ulatuvuses paljude nõukogude liidu väikerahvaste südameisse. Meie meeleavaldus on alanud. Rahvarinde võitluskaaslased rahvarinde sõbrad, jatekaaslased oktoobrikuu lõpupäevil Moskvast tulnud jahmatavad sõnumid tõid endaga kaasa jäise puhangu meie kuuma suve veel vaibumata meeleoludesse. Pideva hingetõusu ees avanes järsku masenduse ja lootusetuse õhutühjus. Tundus, et meie suvine lootusrikkas rõõmuplahvatus jääb vaid üürikeseks erandlikuks hetkeks Eesti rahva kannatuste aastate pikas reas. Õnneks ei kujunenud see aga valdavaks meeleoluks. Vabaduse maikuulise suve jooksul end sirgu ajanud rahva teotahteline tuumik suutis oma murdumatu tulevikuusu jõul üle saada meie rahvast ähvardavast kriisiohust. Ning vastukaaluks pessimismipuhangule virgutada eestlasi võitlusse oma õiguste ja vabaduse eest. Suutis käivitada rahva ühistahtevõimsa väljundi, mis avaldus tuhandetes kindlameelsetes resolutsioonides ning ligemale 900000. allkirjas teatavaks üksmeelsest truuks jäämisest revolutsioonilise rahva poolt valitud teele ning kindlasti tes jätkata võitlust vaba, demokraatliku ja suveräänse Eesti eest. See vägev rahvaliikumine koondas ühisesse tahteavaldusse kõik Eestimaa edumeelsed inimesed hoolimata nende vanusest, ametist rahvusest ja maailmavaatest. Oma allkirja suveräänsuse Eestimaa toeks andsid koolinoored ja koduperenaised, töölised ja akadeemikud. Kommunistid ja kristlased andsid koosolekutel linnatänavatel, haiglates, kirikutreppidel andsid kõik, kes nägid meie ainsat tuleviku lootust Eestimaa vabas arengus. See oli arvatavasti kogu Eesti ajaloo võimsaim ja üksmeelseim rahva arvamus. See oli tõeline rahva hääl, mis tuli tema hinges ja südamest. Sellele aktsioonile ei leidu võrdset meie praeguses jõulises ja laiahaardelises poliitilises elus. Sellele jääb alla möödunud aastane fosforiidisõda. Sellele jääb alla septembrikuine laulupidu. Kogu rahvas tõusis kogu rahvas virgus ning näitas maailmale oma julgust, tahtekindlust ja poliitilist tarkust. Meie revolutsioonis aga sai see aktsioon kvalitatiivseks. Muutuseks me enam ei palunud, vaid nõudsime. Palvekirjade aeg sai Eestimaal mööda. Me otsustasime ja tegutsesime vaba ja eneseväärika rahva kohaselt, kes tunneb oma jõudu ning kes teab, et ta ei ole enam üksi sest tema kõrval seisab õiglus. Ja seepärast mõelgu stalinismi riismete külge klammerdunud revolutsiooni reeturid meist mida tahes. Kallaku meid üle oma armetu vale ja laimuga. Kasutage meie vastu kõige rapasemaid võtteid, see näitab ainult nende jõuetust. Tugev ja enesekindel mees ei alandu seljataguste löökideni. Ning seetõttu meie vastaste võtted ei, kohutav meid, ei vii meid välja, tasakaalus. Ei suuda. Ei sunni meid haarama äärmuslike võimaluste järele. Me jääme kindlaks oma võitlusvahenditele, milledeks on aus ja avalik sõna ning tegu. Me ei lasku kunagi nende inimeste tasandile, kes, kandes küll eestlase või eestimaalase nime, on samas iga hetk valmis Eestimaa maha müüma, teda poriga pilduma, teda tõukama veelgi suuremasse viletsusse ja orjusse. Meie vastuseks neile on väärikus, äraostmatus ja murdumatus. On enesestmõistetav, et tänane pingeline ja käre poliitiline elu Eestimaal tõmbab enesega kaasa ka neid, kellele on tundmatud sellised mõisted nagu vaimuüllus, inimsuse austus ja mehe väärikus. Meie edasiliikumist taolised vaimsed amööbli aga peatada ei suuda. Me anname neile veel võimaluse järele mõelda ning valida teine suund mitte rahva vastu, vaid koos rahvaga valida mitte lõhestamise, vaid ühinemise teel. Õilsat eeskuju kõigile eestimaalastele andsid siin meie rahvasaadikud. Eestimaa vaba tuleviku poolt hääletas meie ülemnõukogu peaaegu sajaprotsendiliselt. Poolt hääle andsid eestlastest põllumehed ja venelastest töölised, partei valitsusjuhid, sõjaveteranid ja emad varises kokku stagnatside lootus teravate vastuolude tekkeks saadikute vahel. Selle asemel demonstreeris ülemnõukogu üksmeelset arusaama Eestimaa õiguste ja vajadustest. Demonstreeris tõelist kodanikutunnet ja poliitiku vastutust. Need kolmapäevased 10 tundi ülendasid Eesti ülemnõukogu meie rahva südames tõeliseks rahvaparlamendiks. Ja ma usun, et mitte liialdavat tunnistades selle sündmuse erakordsust kogu nõukogude liidu tänases poliitilises elus tunnistades selle sündmuse uhkeks tähiseks kogu Eesti ajaloos. Ning mis omakorda kinnitab veenvalt Meie rahva ja valitsuse vaimset tugevnemist ja iseseisvumist möödunud suve jooksul. See ajalooline istungjärk aga jättis enesest veel ühe olulise märgi. Lõpetas pikka aega meie vabariigi elu häirivalt pingestanud usalduskriisi rahva ja tema juhtide vahel. Pool sajandi järel on suurem osa Eestimaast saavutanud jälle üksmeele saavutanud eesmärkide ühtsuse. Hoidkem ja tugevdagem siis seda praegusel hetkel nii vajalikku, aatelist sidet. Vähe selles süvendagem, seda veelgi. Aidakem kõik kaasa, et meie revolutsiooniga liituksid kõik need, kes Eestimaa oma koduks valimisega on endile ühtlasi teadvustanud Eestimaa kannatuse ja valu ning sellest vabanemise tee või kes vähemalt tahavad selle valu põhjusi mõista. Austatud võitluskaaslased. Meid viib edasi praegu ainult üks tee ja sellel teel ei tohi seisatada, kõhelda ega astuda tagasi mitte ainsatki sammu. See tee saab olema raske. Meie vastasjõud on halastamatud ja alatud, kuid me teame, et tänane võitlus on nende jaoks juba lootusetu ja tulutu. Eestimaad ei saa enam kunagi tagasi viia. Stalinismi inimvihkajalikusse ei saa enam kunagi tagasi viia Brežnevlik vainuliku seisakuaja juhmuse, valesse ja häbisse. Kes täna veel Gustav Naani kombel unistab ajaloo tagurpidi käigust, asetab end vastu Eestimaa rahvastele, asetab end vastu Eestimaa riigivõimule ja asetab end vastu EKP keskkomitee poliitilisele kursile. Me läheme edasi ja meie jõud kasvab. Ma loodan, et täna peamiselt eestlasi ühendab sinimustvalge lipp, saab lähitulevikus kogu Eestimaa rahvas ühendavaks sümboliks. Eestlastega hakkavad seda lippu austama ka Eestis elavad ukrainlased, juudid, ingerlased, venelased, et nad kõik võtavad omaks sellesse lippu kätketud Eestimaa lootust ja eesmärkide ülduse ning nende eesmärkide saavutamise vahendite puhtuse näidaku Eesti sellega õilsat eeskuju kogu perestroikale kogu nõukogude liidule. Täna me ei võitle enam üksinda. Meie mehisusest innustununa ja meie taotlusi jaatavana on meie kõrvale tõusnud Leedu, Läti, Gruusia ja Armeenia. See kinnitab, et me ei ole vildakal teel, nagu on püütud meile selgeks teha mõnedes keskvõimu häälekandjates. Meil oli julgust olla eeskäijaks jätkugu, sellist poliitilise tarkusega seostatud julgust meie juhtidel ja kogu Eestimaa rahval ka homseteks võitlusteks. Jäägu Eesti edaspidigi heledaks koidutäheks uue ajastu praegu veel hämaras, tõusva päeva kuulutuses. Elagu suveräänne Eesti. Ükski rahvas on Läänemere kallastel ka oma keelt kõnelnud 5000 aastat. Ja nüüd taheti meilt ka seda võtta. Libedate ja salakavalate kakskeelsuse loosungite abil taheti meid muuta poolmeelseteks poolkeelseteks homosovjetikuteks, kellel on ükskõik, mis tehakse meie kodumaaga. See aeg ei saanud tulla, see aeg ei tule. Meil ei ole ükskõik, mis tehakse meie maaga, mis tehakse meie keelega. Praegu on meie loosungiks konsolideerumine. See on meile vaja vajalik asi, see meie tulevik, kuid me peame mõtlema, et mitte kõigiga ei saa me konsolideeruda. Me ei saa konsolideeruda nendega, kelle ainsaks sihiks on koloniaalpoliitika, kelle ainsaks missiooniks on eesti keele Eestimaa Eesti kultuuri hävitamine ja selle maa, selle meie väikese ja ainsa maa muutmine koloniaalimpeeriumi üheks osaks. Millel on Tallinna Lenini rajooni venekeelsete ideoloogia töötajate otsus? Seal öeldakse, Eestis tuleb lõpp teha genotsiidile. Nemad mõistavad genotsiidi, nii et kui meie kõneleme eesti keelt, siis on see nende vastane genotsiid. Tõepoolest, Eestis on aeg teha lõpp eesti rahva vastasele genotsiidile, mida siin on aetud juba 48 aastat. Me konsolideerume kõigi nendega, kelle lipukirjaks on demokraatia ja Eesti suveräänsus, kes austavad oma keelt ja tunnustavad eesti keele, keelelisi ja inimõigusi. Ma lõpetan samuti Eesti NSV suveräänsuse deklaratsiooniga. Eestimaa rahvas ei nõustu tulevikus ühegi seadusega, mis oleks diskrimineeriv mis tahes teise Eesti NSV-s elava rahvuse esindajale. Me teeme praegu keeleseaduse lõpliku redaktsiooni, mis läheb arutusele viienda detsembri ülemnõukogu istungil. Vaimus ka oma keeleseaduse asjas võitma. See keeleseadus on demokraatlik, ta ei riiva ühegi Eestimaal elava rahvuse huve. Kuid ta peab kaitsma eesti keelt ja jätma meid sellele maale polisrahvas. Me peame võitma. Austatud rahvas. Me seisame ja käime ühe ja sellesama maa peal, olenemata rahvusest. Hingame sama õhku, sööme sama toitu olenemata rahvusest. See maa on hädas. See õhk on mürgine. See toit on keemiline. Või on tähtis ainult see, et me räägime erinevat keelt. Kuidas kaitsta Eestimaal? Ja allasurutuse tunde ületasime ja ütlesime teistele rahvastele ja kõigepealt iseendale. Et oleme suhe, iseseisvus, see on meie maa ja me tahame selle eest seista. Ainult nii saab hoida seda maad. Siin on meie kodu. Siin on minu eluõigus. See on nagu loodusseadus, võrreldamatu, jagamatu. Kõik ei tahagi olla vabad, kuid meie saadikud eelmisel istungjärgul Moskvas ja nüüd siin Tallinnas tahtsid ja suudsid. Nad tegid ajalugu, eestlased, venelased eestimaalaste. Ja kohe on saatnud aeg meile ühise katsumise. Eestimaa kõigi aegade suurima ökoloogilise katastroofi. Alutagusel põleb Estonia valladus. Kolm nädalat läheb, tuli ikka suuremaks ei suudeta kustutada. Kui nii jääb, siis eraldub põhja ja kustutusvette kuni 1000 tonni noori mille neutraliseerimiseks kulus 40 Peipsi järve teed. 10 tonni fenoole on juba jõudnud Peipsi järve kaevanduse uputamiseks mäeks tarvis kaks ja kolm miljonit kuupmeetrit vett, mida pole kuskilt võtta. Ja kuu pärast pumbata see mürgine, mürgine vesi. On alanud varinud ja plahvatused. Terve Kohtla-Järve piirkond jääb veeta Peipsi järv aga muutumas ja muutub niimoodi surnuveeks. Üleliidulised ministeeriumid aga toodavad tonne protsente. Rahalist plaani. Põlevkivi rõhu kasutamine jätkub. Miljonit tonni kuhjatakse kasutult maa peale seisma. Ohtusid ei välistata. Eestlased pole teisi rahvusi kunagi elanud. Seda teevad Eestimaal supermonopoli, kes teostavad elanikkonna kerasiidi Kirde-Eestis, Maardus, Tallinnas Kirde-Eestis kasvab tervena üles ainult 20 last 100-st. Nüüd aga, 30. novembril moodustavad nendesamade liidu tehaste juhtkonnal poliitilise liikumise mis perestroikat Eestimaal tahab nimetada natsionalistiks. Kes te sõidate Moskvasse, võtke kaasa teadmine Estonia põlemises. Seiske selle rahva ees. Ärge katke hääletamas rahva südametunnistuse järgi. Me kummardame teie ees, nagu seda tegime 16. novembril linnahallis. Võtkem osa kavalisest rindest. Omandame rohelise mõtteviisi ja me saavutame kõigi rahvuste ühtsus Eestimaal. Nii vastutame selle maa eest selle ohu eest selle rohelise elu eest, mis on veel alles jäänud ja mis on meis endis maailma loomisest alates. Nii kõneleb Aleksander Belisiku s. Eestimaa rahvarinde vene sektsiooni",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvarinde miiting Linnahalli juures.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõllumajandussektori tippjuht, 2021, Avo Kruusla, palju õnne. Tegemist ei ole küll sellise riikliku autasuga, aga kui vaadata seda seltskonda, kes selle tunnustuse juba on saanud ja kes olid täna saalis, siis mis mõtteid see tekitab? Kõigepealt aitäh õnnitlemise eest, kui ma sain teada, et mind selleks on valitud, siis ma alati püüan mõelda, et mille eest ja mis siis ma olen teinud teistmoodi või paremini. Mul saab ju järgmine aasta 50 aastat selles momendis, kui tehti tööraamatusse sissekanne esimese kursuse tehnika õpilase sootehnika väinas. Ma arvan, et see on aja töö aja kogemus. Ja see selles seltskonnas on väga tugevad põllumehed selles Eesti põllumajas seisab ikkagi puhtanisti teadmiste, tahtejõu ja töökuse najal. Te alustasite oma vanaisa talus 30 aastat tagasi. Praegu on teie majapidamistes palgal 55 inimest. Lüpsilehmi on 1100, veel tõunoorloomi 1000 harite 2600 hektarit maad. Ma usun, et teie edu põhineb suuresti ka sellele, et te olete osanud riske hajutada. Te toodate piima, toodate tõuloomi, kasvatajate, teravilja, kui te oleksite jäänud ainult piimatootmise juurde, kas te oleksite veel elus? Et ainult piimatootmise juures ellu ei jää, noh, on erinevaid mudeleid, kuidas on võimalik toota, aga need ei pea pikalt vastu sellest, et piimatootmisel kaasnevad ka kõik muud investeeringud. Selleks on vaja omada maad, silotehnoloogiat, teravilja ja täna on ikkagi olukord selline, et nagu ütleb minu poeg Marek. Et isa, see, mis me lehmale sisse söödame ja mis me tagasi saame see on räige miinus. Ja, ja selleks, et üldse tähendab ellu jääda, peab olema alati plaan A plaan B ja plaan, isegi plaan C. Tuletame meelde, et aastal 2014 kui piima hind lendas uppi täielikult. Me alustasime tõuloomade müüki Venemaale, Ukrainasse, kolleegid lubasid mulle isegi medali anda, seniajani on selle eest saamata, kui ma suudan Venemaa turu lahti teha või, või Valgevene turu. Aga me tegime ja praegu müüte kogu are süütu, müüb Venemaale mullikaid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti põllumajandusettevõtete omanikud, investorid ja tippjuhid osalevad täna Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis toimuval konverentsil, kus muuhulgas räägitakse rohepöördest, julgeolekuolukorrast ja ka autonoomsest transpordist. Maaeluminister Urmas Kruuse kuulutas Olustveres välja põllumajandusvaldkonna tänavuse silmapaistvaima ettevõtja, kelleks on Põlvamaal asuva Kaska-Luiga osaühingu juht Avo Kruusla.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜha enam Eesti majapidamisi toodab roheenergiat näiteks päikesepaneelide abil ise. Praegu müüvad nad oma toodangu sageli võrku ja ostavad asemele põlevkivielektrit. Eesti Maaülikoolis doktoritöö kaitsnud Heiki Lille sõnul on probleem osalt taastuvenergia. Etteennustamatuses jätkab Heiki Lill. Tuuliku puhul on seda nagu väga hästi nagu näha, kui jälgida just väiketuulikut, et ega tuul ei puhu konstantselt, vaid ta käib hooti. Kui nüüd ütleme, et tuleb tuulepuhang ja siis generaator hakkab tootma varasemast suurema koguste elektrienergiat, siis näiteks akupank, mis sinna on külge ühendatud, ei suuda seda kõike vastu võtta, vaid osa sellest toodetud elektrit, nagu noh, läheb raisku. Oma töös pakub lill välja lahenduse. Nimelt peaks päikese või tuulepargil olema lisaks akupangale ka oma ülikondensaator. See salvestaks päikeselise ilma või tugeva tuulega toodetud üleliigse energia ajutiselt endasse. Kondensaatorist liiguks roheelekter juba kas tarbimisse või akupanka hoiule. Me nüüd siin arvutasime täpsemalt, et kui palju see siis akupanga ja ülikondensaatori suhe võiks olla ja leidsime, et see võiks olla siis 1440-le siis mahtuvuse, elektri mahtuvuse poolest. Praegu toetab riik päikesepargi omanike kompensatsiooniga võrku müüdud elektri eest. Nii juhtub aga sageli, et inimene müüb oma taastuvenergia ära ja ostab asemele odavamat põlevkivi, st valmistatud elektrit. Heiki Lille sõnul käituks tootja ise ka palju rohelisemalt kui tarbiks enda toodetud roheelektri ära hoopis kohapeal. Selleks peaks igal tootjal olema mõni energiasalvestusseade, näiteks akupank. Aga akupangad on hirmus kallid ja neid ju tegelikult mitte keegi ei toetagi, nagu et see omanik saaks seda endale mõistliku hinnaga osta, sest jällegi, kui hakata seda nagu puhtalt turuhinnaga ostma, siis tihtilugu inimesed, noh, tavainimesed, kes praegu rajavadki, nii et päikesepark ei jaksa seda teha. Nii soovitabki lill, riigil toetada roheenergiatootjaid hoopis akupanga ostul. Lisaks puhtamale tarbimisele tagab see elektrit tootvatele majapidamistele ka energiajulgeoleku.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riik võiks toetada koduseid taastuvenergia tootjaid akupankade ostul, osutab Eesti Maaülikooli doktoritöö.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna foorumile kogunevate teraviljakasvatajate peamine mure tulevikku vaadates on rohepööre nagu paljudesi valdkondades. Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimehe Jaak Läänemetsa sõnul ootavad põllumehed selgust, kuhu suunas liikuda ja mida Euroopas otsustatakse. Kogu see rohepööre ja, ja siseniku neutraalsus on ju globaalsed probleemid ja samas me teame ju, et rahvastiku arv kasvab ja selle tõttu ka vajadus toidu järele ju kasvab. Meil on tekkinud nagu selline kartus, et rohepöördes minnakse nagu teadlikult meie väikses maanurgas toidutootmist vähendama. Hirm on see, et meie nii-öelda põllumeeste konkurentsivõime rahvusvahelisel toiduturul pigem võib väheneda. Läänemets viitab asjaolule, et Eestis on olukord üsna hea. Puhta looduse kõrval on meil näiteks põllupinda alla 20 protsendi kogupindalast ning kasutatud taimekaitsevahendite ja väetiste kogused on Eestis Euroopa ühed väiksemad. Seega loodavad siinsed põllumehed erandeid, kui Euroopast hakkavad rohepöördega seotud korraldused tulema. Seejuures on nad muutustele avatud, kuni need ei tule efektiivsuse ja tulu arvel. Põllumajandusega tegeleva tehnoloogiafirma e-agronoom müügijuht Kristjan Anderson ütles, et loodussõbralike uute lähenemiste kasutuselevõtt ei ole tingimata kulukam. Võib ette tulla seda, et tuleb oma masinaparki näiteks natuke muuta, aga ei ole ette nähtud, et siin peaks mingisuguseid väga kardinaalseid muutusi oma, ütleme, tehnoloogias tegema pigem on väga palju muutusi just sellisest mõttemaailmast tulenevalt. Et inimesed peavad väga läbi mõtlema ja mõtestama, miks nad midagi teevad, et noh, me oleme kolm pool 1000 aastat kündnud ja kui nüüd keegi ütleb sulle, et ei ära künna, et see ei ole mullale tegelikult nii hea, kui sa arvad, siis tegelikult korraks võtab nagu kukalt kratsima küll, et mis, mis mõttes, eks ole, et ma olen terve elu seda teinud. Kõlab kaks peamist murekohta süsihappegaasi heide põllutöömasinatest ja kunstlike väetiste kasutamine. Mõlema puhul võib keskkonnasäästu poole liikumine tähendada aastaid järjepidevat tööd, räägib Kristjan Anderson. Et kui sa midagi katsetada ja sinu eesmärk on süsinikusisaldust mullas, tõsta siis ära loodan, et aasta või kahega katsetades mingisuguseid muutusi näed ja siis ütled, et ah, see ei tööta mul ja siis lööd käega. Jaak Läänemets tõdeb, et põllumehed on küll murelikud, sest ajad on segased, kuid tegelikult on positiivne, et loodushoiuga tegeletakse, lihtsalt on vaja rohkem selgitustööd. Põllumajanduses on ennekõike ikka toidu tootmine, mitte keskkonna mürgitamine, et viimastel aastatel me oleme nagu sellise mürgitajate sildi endale külge saanud, mis, mis meid väga ärritab, seda need me ei taha olla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti põllumehed on rohepöörde tuules üldjuhul valmis keskkonnasõbralikumalt tootma, kuid oodatakse selgeid suuniseid, mis seejuures ei vähendaks efektiivsust ega tulu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValimisvabaduse rikkumises kahtlustuse saanud Narva poliitik Sergei Korlatš lubas kaks nädalat tagasi, et peatab uurimise ajaks volikogu liikme volitused. Nüüd on ta meelt muutnud ja kavatseb volikokku jääda. Sergei Korvatsi sõnul tähendaks volikogust taandumine enda varakult süüdi tunnistamist. Gorlatsi otsus muudab veelgi ebakindlamaks Kadri Raigi nimekirja ja Eesti 200 vahel sõlmitud koalitsiooni püsimise. Uurimise all oleva Gorlatsiga nad koostööd volikogus teha ei kavatse kuid ilma temata on võimuliidul vaid ühehäälne ülekaal. Kohtla-Järvel õnnestus keskerakonnal sarnases olukorras vastane üle mängida ja taas võimule pääseda, räägib Katri Raik. Kohtla-Järve sündmused olid küllaltki õpetlikud kõigile ja näitasid, et valimisvõit, see ei ole veel võimule tulemine, nii et tõepoolest olukord on keeruline, aga ütleme siis nii, et mitte lootusetu. Koalitsiooni püsivust näitab esimene hääletus, milleks on volikogu esimehe valimine. Keskerakond kavatseb oma kandidaadi üles seada. Koalitsioonist kõrvale jäetud Sergei Korlats lubab toetada Katri Raigi ja Eesti 200 kandidaati. Katri Raik otsib igaks juhuks toetust ka vastasleeris. Me kohtume erinevate poliitiliste jõududega ja, ja räägime ja arutame, et võib-olla veel osadele volikogu liikmetele sobivad meie kandidaadid, olgu see siis volikogu esimehe kandidaat Andrei Jakovle või siis linnapeakandidaadina mina, Katre Raik. Narva volikogu esimene istung toimub reedel. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva võimuliidu napp ülekaal volikogus on veel hapramaks muutunud. Kuriteokahtlustusega koalitsioonist kõrvale jäetud Sergei Gorlatš ei soovi enam volikogust lahkuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna linnavaraametis on valminud eelnõu, mille põhjal tahab linn sundvaldust rakendades hakata kasutama üht osa Harju tänav 30 kinnistust. Tegemist on 715 ruutmeetri krundiga otse Niguliste kiriku kõrval. Jüri Ratase aegne linnavalitsus ostis naaberkrundi eraomanikelt ligi 10 miljoni euro eest ning rajas märtsi pommitamises maatasa tehtud hoonete varemetele suure haljasala. Viigi krundi jättis aga linnavalitsus välja ostmata. Heino Viik. Maa sihtotstarve on 50 protsenti elamumaa, 50 protsenti ärimaa maad kasutada vastavalt sihtotstarbe pole võimalik, et minu ettevõte on siis tasunud 12 aasta jooksul 60000 eurot maamaksu, aga maad kasutada ei saa. Tallinna abilinnapea Eha Võrk ütleb, et linnaspetsialistid on olnud seni seda meelt, et praegu hoonestus antud krundile enam ei sobi. Maa tagastati sihtotstarbega, elamumaa, aga see ei tähenda, et on võimalik kohe ka elamumaana elamu ehitamiseks kasutusele võtta, et see eeldabki detailplaneeringut ja, ja seni on linnaplaneerimise ametnikud ja muinsuskaitsetegelased leidnud, et sellises mahus nagu on soovitud, ei ole võimalik detailplaneeringut kehtestada ja see tuleneb muinsuskaitse ja muudest tingimustest ehk avalikust selgest huvist. Vaidlus käib ka omal ajal nõelasilma tänavat aastate naaberkrundile ulatunud ehitustööde üle ehk uue tänava ühe poole müüritis ning osa väravast ehitati maaomaniku sõnul tema maale. Linn pidi kohtuotsusega taastama ehitusele eelneva olukorra ehk nõelasilma taastamine oleks jäänud katki. Nüüd soovib linn rakendada sundvaldust, et hakata kasutama üht osa naaberkinnistust. Eha Võrk. See sundvaldus ulatubki just nimelt sellele tugimüürile ja selle eest siis linn maksab raha aastas on selle tasu 1113 eurot ja sellele lisandub siis ka maamaks. Missugune võiks olla sellises olukorras lahendus, ei oska Eha Võrk öelda. Heino Viik ütleb, et kaalus maa võõrandamist kui teistele omanikele pakkumine tehti. Linnavalitsus siis millegipärast keeldus selle kinnistu oma omandamisest sama hinnaga, mis millega, millega nad ostsid välja teistelt. Eha Võrgu sõnul on omaniku soovid ja linna võimalused väga erinevad. Igna lukk ütleb, et Tallinna vanalinna muudab erakordseks see, et on säilinud tervikuna kvartalite süsteem ja tänavaid piiravate fassaadide ilu, mitte üksikud hooned. Fjuki sõnul ei peaks Harju tänavat taastama märtsi pommitamisele eelnenud ehitusjoonele pigem tahapoole ja ka mitte ehitama vanu koopiaid, vaid järgima kaasaegset linna arhitektuuri. Aga jällegi nii, et vana linnaruum oleks tajutav. Taastada see kvartali terviklikkus taastada nii-öelda tänavasein, taastada see imeliselt ilus kitsas Karju tänav väikse kaarega, nagu ta enne pommitamist oli.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linn ei soovi Niguliste kiriku kõrvale maju, samas kui ühe krundi omaniku, ettevõtja Heino Viigi hinnangul võiks linn kogu kvartalile kehtestada detailplaneeringu, mis lubaks rajada sinna sama suured hooned nagu enne 1944. aasta märtsipommitamist. Kokkulepet ei paista.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaridus ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaeksperdi Allan Padari sõnul piiritletakse stipendiumi maksmist konkreetse õppetegevusega. Näiteks praktika sinna alla alla ei kuulu, aga niisugune praktilisem õpe näiteks nagu muusika teatriakadeemias või on lennuakadeemias piloodiõpe siis nendel, mille raames nad teevad ka nagu praktilist õpet, nendele me maksame. Üliõpilastele on tavaliselt juuli ja augustikuu mõeldud puhkuse perioodiks ning siis ei maksta neile välja vajadus põhise toetust. Padari sõnul alles selgub, kes stipendiumi saavad. Esimese info järgi tõenäoliselt jääb kuskil paarisaja kuni 500 üliõpilaseni, et, et see ei ole üldse palju, et enamik kõrgkooli suutis siiski õppetöö ilusti juuniga lõpetada. Allan Padar lisab, et neil on olemas andmed, kes said kevadsemestril toetust ning ühekordse stipendiumi toetusele eraldi taotlust esitama ei pea. Suurused on täpselt samad, et kui üliõpilane sai sai kevadsemestril vastavalt siis kas 75 135 või 220 eurot, mis on vajadus põhise õppetoetuse määrad siis täpselt selles määras saavad nad ka edasi. Väljamakse suurus sõltub ka sellest, kaua õppetöö venib. Kui see on nagu venib ainult ühe kuu ehk siis juulikuusse, siis on üks kuu, kui ta läheb augustisse, siis me arvestame terve augusti osas. Padari sõnul makstakse toetused välja suure tõenäosusega augustikuus ning soov selleks tuli just tudengitelt. Haridus ja teadusministeerium pidas seda mõistlikuks, kuna õppetegevusega kaasnevad alati teatavad kulud. Padar märgib, et toetused on mõeldud just majanduslikult raskemas olukorras üliõpilastele. Tallinna Ülikooli üliõpilase Annabret Vehiku sõnul on vajadus põhine õppetoetus väga oluline. See, et ma saan sealt toetust, on mulle väga palju abiks, et see kasvõi näiteks katab mu ühikas elamise kulud või toidukulud see küll täielikult seda kõike ära ei kata, aga suur osa läheb sellele, et muidugi ma pean ka ise panustama. Vehik usub, et ilma toetuseta oleks olukord keeruline. Tema arvates peaks selleks leidma väga paindliku graafiku ning töö ja kooli kõrvalt oleks stressitase kõrgem. Ka õppetulemused võivad langeda. Vehiku sõnul on mõistlik toetada üliõpilasi, kes suvel õppetööga jätkavad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õpingute toetamiseks plaanib Haridus- ja Teadusministeerium maksta ühekordset stipendiumi suvekuudel nendele üliõpilastele, kes eelneval poolaastal said vajaduspõhist õppetoetust või vajaduspõhist eritoetust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKüberrünnakud Ukraina vastu algasid juba enne Venemaa sissetungi möödunud neljapäeval. Nüüdseks on näiteid ka vasturünnakutest Venemaale. Need piirduvad siiski enamalt ametlike veebilehtede mahavõtmisega või mõne sõnumi nendele kuvamisega. Tallinna tehnikaülikooli infotehnoloogia professor Tanel Tammet selgitab, et suur osa kübersõjast jääbki varjatuks. Noh, me oleme lugenud ja kuulnud, et, et osad rühmitused neil on õnnestunud takistada Valgevene raudtee funktsioneerimist, et ma arvan, et need tegevused toimuvad üsna aktiivselt, aga noh, nendest keegi ei räägi, sest need, keda rünnatakse, kes pihta said, enamasti ei taha seda öelda need inimesed, kes suudavad selliseid asju rünnata ka enamasti väga sellest ei räägi. Riigi infosüsteemi ameti juhtivanalüütik Lauri Tankler nõustub, et kübersõjast paistab välja vaid jäämäe tipp. Tankler ütleb, et tõenäoliselt soovivad mõlemad pooled õngitseda üksteise süsteemidest infot. Selle jaoks, et, et seda informatsiooni saada, tuleb võimalikult kaua hoida ennast peidetuna nendes vaenlase süsteemides, sellepärast et niipea, kui sa nagu välja, et, et sa suudad ka seestpoolt võtta maha mingisuguse süsteemi või siis saata mingisugust pahavara erinevatele arvutitele siis niipea sa reedad ennast. See võib tähendada, et osad kübersõdalased veel ootavad rünnakuks õiget hetke. Sellele jälile saada, kes mõne küberrünnaku taga on, on pea võimatu. Võimalik on, et ka riigid toetavad varjatult küberrünnakuid Venemaale, räägib Tammet. Enamik kübersõda ongi, ongi sellise halli taktikaga, kus on sul eraisikud, kes teevad entusiasmist ja keda siis vahel toetatakse näiteks palgatud inimeste poolt, kes ei pruugi ka olla üldse mingites noh, riiklikes struktuurides ja siis on taga riiklikud struktuurid, nii et et see on selline hästi läbipõimunud ja hall ala, kus hästi olulist rolli ma arvan, mängivad tegelikult inimestevahelised suhted, et kes keda tunneb, eks ole. Tammet ütleb, et pea kõike, elektroonilist, kasvõi vene satelliite saab teoorias rünnata. Samas nendib tammet, et need süsteemid on üldjuhul väga hästi kaitstud. Tankler lisab, et vene sõjaväge küberrünnakuga ei alista. Sõjalised üksused peavad saama suutma ilma internetita hakkama saada ilma satelliitideta ilma ilma selliste nii-öelda toeta, eks ju, et et see oleks avaliku interneti kaudu. Tammeti sõnul ei ole aga ka vene küberrünnakud suutnud Ukraina taristut halvata. Ma arvan, lihtsalt ei ole ressurssi seda teha, et umbes nagu Venemaal ei ole ressurssi saata tohututes kogustes hävitajaid välja, neil ei ole ka ressurssi häkkida igale poole sisse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kübersõjast enamik jääb avalikkusele peidetuks, siiski on selge, et küberrünnakute mõju on väiksem kui rakettide, sõdurite ja mürskude põhjustatud kahjud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSavisaare sõnul ei ole ta altkäemaksu kunagi võtnud ja usub, et ta mõistetakse õigeks. Minu arvates on tegu üles puhutud looga ning sellega välja tulemine näitab, et tegelikult prokuratuur tahab kogu seda asja venitada. Mind mõistetaksegi õigeks. Ma selles ei kahtlegi. Lisaks Savisaare kahtlustustele on Keskerakonna sisekliimat raputanud ka hiljutine vaidlus erakonna valimiskampaaniaid korraldanud Paavo Pettai osaühinguga medfield, mis nõuab erakonnalt üle-eelmisel aastal toonase peasekretäri Priit Toobaliga sõlmitud garantiikirjade alusel oma võlgade katteks 730000 eurot. Keskerakonna peasekretäri Oudeki Loone sõnul on erakonna tänasel hinnangul garantiikirjad juriidiliselt tühised. See garantii kiri oli sel hetkel erakonna huvidega niisuguses vastuolus ja vastuolus ka heade kommetega, et see on tegelikult tühine. Me palume, et ta kohe tagastaks meile garantiikirjade originaalid, sellepärast et need garantiikirjad on väljastatud niimoodi, et nad rikuvad kindlasti väga ulatuslikult Keskerakonna huvisid. Arbitraažikohtus peetavate vaidluste ajaks on kohus pannud Keskerakonna Toompeal asuva peakontori kinnistu Paavo Pettai firmale antud garantiikirjade tõttu 800680 euro ulatuses kohtuliku hüpoteegi alla. Entteki Loone sõnul ei ole erakonnal muretsemiseks põhjust ning ta usub, et juhtum võidetakse. Küll aga pani Loone imeks toonase juhatuse teadmatust garantiikirjadest. Mina olen täiesti hämmastunud, et garantii kirjad, mis on sõlmitud 2014. aastal tolleaegsed aseesimehed Enn Eesmaa, Kadri Simson ei öelnud mulle mitte midagi, et ma olen selle üle natuke üllatunud, aga taas kord ma mõistan see, mida ka Edgar Savisaar ütles, et kui need sõlmiti sellisel suurel valimiskampaania ajal ju siis inimestel pärast läks meelest. Kadri Simsoni kommentaar. Kui Oudeki Loone midagi seesugust ütles, siis oli see tegemist valeinformatsiooni levitamisega. Aastal 2014 olin ma tõepoolest erakonna aseesimees ja seetõttu panebki mind eriti nördima, et selline kohustus võeti erakonnale juhatuse liikmete ja ka aseesimeeste eest salaja. Tõsi on see, et antud garantiikirjadest sai Od Loone teada minust varem. Ma olen ise olnud erakonna peasekretär ja minu ajal oli tähtsate finantsotsuste tegemisel alati kaasatud erakonna esimees, aga kaasatud ka juhatuse liikmed.",
"role": "user"
},
{
"content": "Savisaarele on esitatud kahtlustus neljas altkäemaksu võtmise episoodis ja suures ulatuses rahapesus. Riigiprokuratuuri kinnitusel on alust kahtlustada Savisaart ka Tallinna eelarve raha ebaseaduslikus kasutamises enda ja Keskerakonna huvides.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeisipäeval tegi valitsus eelotsuse, et koroonaga kimpu lõpus olev ja seetõttu paljude tegevuspiirangutega Ida-Virumaa saab 10. detsembril kehtestatud piirangute kompenseerimiseks 2,8 miljonit eurot. 2,1 miljonit sellest peaks minema oma tegevuse sulgema pidanud Ida-Virumaa ettevõtluse toetuseks. Ida-Virumaa turismikoordinaatori Kadri Jaloneni sõnul peaks kahe koma ühest miljonist eurost turismisektori esmaste kriisi kahjude hüvitamiseks piisama. Jalonen toonitas, et sellest jätkub siiski vaid kolmeks nädalaks. Ettevõtjate palgakulud eelkõige on väga-väga suured suured spaad on suurettevõtted, nende töötajate arv on 200 inimest umbes ettevõtte kohta. Ilma toetuseta ei suuda ettevõtjad töötajaid enam palgal hoida, sest varusid enam ei ole. Terve aasta on olnud kriisiaasta. 145 töötajaga Toila sanatooriumi juht Jaak Pruunes ütles, et toetus tuleks välja jagada võimalikult kiiresti, sest palgad, arved ja maksud vajavad tasumist. Inimeste palk on muidugi kõige suurem mure, ta on kõige suurema osatähtsusega, samas on talv maja vaja kütta. Kõik tuleb nagu hoida, nii korras, et saaks neljandal kuupäeval startida. Kui see lõpuks õnnestub. Te loodate, et neljandal õnnestub startida? Ma tahaks uskuda, aga, aga iga päev see usk kuhugi kaob, sest karta on, et pannakse võib-olla kõik naabrid ka kinni, mitte ainult Ida-Virumaa, aga praegu, praegu veel usun. Jaak Pruunese hinnangul on Ida-Virumaa koroonat täis paljuski seetõttu, et valitsus jäi hiljaks Venemaa piiri tugevama sulgemisega. Ja kindlasti me valitsus oleks mõelnud selle piiriületuse kohalt rohkem. Ma saan aru, praegu hakatakse jälgima piiri, aga, aga kui palju tuli viirus üle piiri? Keegi ei oska seda enam mõõta, aga ta on kohal. Ega siis me näeme, kust see on tulnud ja kõik teame, et Venemaa upub viirusesse ja satub läbi piiri ületuse täpselt meie lauale. See. Kokku on Kirde-Eesti turismisektoris hinnanguliselt 1500 töötajat Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna on valitsusel kavas kinnitada Ida-Virumaa koroonakriisi toetuspakett, millest suurim osa peaks minema turismisektorile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Angei Tuudam kandideerib teiseks ametiajaks, tema peamine konkurent on kodanikuplatvormi kandidaat Varssavi linnapea RafalTšaskovski, kes veel valimiste esialgsel päeval 10. mail isegi ei kandideerinud. Nüüd on ta küsitlustes järjekindlalt ülespoole kerkinud ja eeldatakse, et kogub täna 30 protsenti häältest duda 41. Taskovski tõusis kodanikuplatvormi kandidaadiks pärast MalgorZatagi tavablonska loobumist tolle üha langeva toetuse tõttu. Taskovski keskendus lühikeseks jäänud kampaanias õigusriigi ja Euroopa väärtustele. Ta toetab BT õigusi, minnes nii vastuollu Poola katoliku kirikuga. Linnapeana on ta teinud tihedat koostööd nende Euroopa pealinnade juhtidega, kes on opositsioonis oma riikide valitsusega. Näiteks Budapesti, Praha. London vastaste sõnul ohustab Tšaskovski Poola traditsioone. Ansi uda on rõhutanud oma tugevust riigi stabiilsuse ja õitsengu tagamisel ja lubab suuri infrastruktuuriprojekte sotsiaalprogramme peredele ja pensionäridele. Teda kritiseeritakse aga ühiskonna polaariseerimise peamiselt LGBT vastasuse ja Poola kodanike õiguste eiramise pärast. Talle heidetakse ette sõltuvust õigluse ja arengupartei juhist Jaroslav Kasjõnskist. Tuda sellesse parteisse ei kuulu, aga valimistel on just see partei tema selja taga duda. Võit kindlustas õigluse ja arengupartei haaret riigi üle ja tagab suhteliselt mugava olukorra parlamendivalimisteni aastal 2023. Teisalt on parteil praegu parlamendis üsna habras enamus ja ta vajab presidenti, et ellu viia näiteks õigussüsteemi reformid, mis Euroopa Liidu sõnul õõnestavad demokraatliku kontrolli ja tasakaalu. Presidendikandidaate on veel kaheksa neist kuus üksikkandidaadid, kes kogusid kandideerimiseks vajalikud 100000 allkirja kuid praegu seemis olevad parteid neid ei toeta. Nende seas on ajakirjanik, meelelahutaja ja endised europarlamendi saadikud. Oluline näitaja on seekord valimisaktiivsus, sest koroonaviirusega seotud piirangud piiravad ka välismaal elavate poolakate võimalusi hääletada. Nii mõnigi riik, näiteks USA, Suurbritannia ja Saksamaa ei ava jaoskondi hääletamiseks sest ei või kindel olla, kas valimisi saab Poolas ohutult ja õiglaselt korraldada. Pärast Euroopa Liiduga liitumist on Poolast lahkunud väga palju eeskätt noori, keda on meelitanud Lääne-Euroopa kõrgemad palgad ja paremad töövõimalused. Näiteks 2000 seitsmeteistkümnendaks aastaks oli Poolas teistesse riikidesse rännanud kaks ja pool miljonit inimest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Poolas on täna presidendivalimised. Praegusele presidendile Andrzej Dudale ennustatakse küll võitu esimeses voorus, aga mitte piisavat, et valituks saada. Duda peamine konkurent valimiste teises voorus (12. juulil) on küsitlusfirmade arvates Varssavi linnapea Rafal Trzaskowski.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKiirlaadimistaristu eesmärk on tagada elektriauto kasutajatele kindlustunne, et ka pikema sõidu või ootamatult külmema ilma korral on võimalus alati autot kiiresti laadida. Praegu on Kredexil kokkulepe 160 kiirlaadija paigaldamiseks, 60 maanteedele ja 100 asulatesse. Miri Adler Kredexist selgitab. Kõikidel põhimaanteedel ja ka võrgustikku sobivatel kõrvalmaanteedel kõikides vähemalt 5000 elanikuga asulas linnas saab vähemalt üks laadimispunkt olema ja lisaks ka olulisemates sadamates nagu Tallinna sadam, rohuküla, Hetermaa, Virtsu ja Kuivastu. Et kui on tahtmist üle mere sõita, siis ka enne seda või pärast seda saab samuti oma autot laadida. Taristu kaarti saab vaadata elektromobiilsuse projekti ehk Elmo kodulehel, praegu käib kiirlaadimispunktide asukohtade projekteerimine. Võrgu ettevõte siis ehitab kuni liitumispunktini, ehk siis Eesti Energia kohtun või VKG ja edasi liitumispunktist, kuni Laadiani koos Eesti energiaga on praegu plaan teha siis eraldi piirkondlikud hanked, et siis ettevõtted ehitasid meile need valmis kuni vundamendini välja, et siis pärast seda on võimalus see post sinna vundamendi peale paigaldada. Elektriauto soetamiseks maksab KredEx ka toetust Miri Adleri sõnul on praeguseks laekunud 20 taotlust ja üheksa autot on juba väljastatud. Ja taotlejaks võib olla nii era kui juriidiline isik, toetus on kuni 18000 eurot auto kohta ja me toetame siis nii soetamist ja liisingu esmast sissemakset, pluss siis veel niinimetatud kodulaadi ja paigaldamist kuni 1000 euro ulatuses. Jarmo Tuisk majandus ja kommunikatsiooniministeeriumist rääkis, et praegu saab osta vaid pisiautot, mis sobib linna või pere teiseks autoks. Tulemas on aga veidi suuremad pereautod. Kiirlaadijate paigaldusega tegeleb ABB, selle juht Mart Tuuling. Kui vaadata praegu tema kodulehekülje pealt, siis maailmas on praegu püsti 1000, palju ta oli 100 kiirlaadijat, Nendest suurem osa on Jaapanis, 160 on Euroopas ja nüüd me paneme Eestisse 200, ta on nagu põhimõtteliselt, nagu tavaline bensiinijaamas on, on teil tankur? Ta on disainitud elektriautode laadimiseks nii alalis vooluga, mis on kiirlaadimine. Kui ka vahetavooluga kiirlaadimine tähendab siis seda, et laadimine on kuni 80 protsendini maksimaalselt poole tunniga. Kiirlaadija kasutajatele pannakse nii Elmo kodulehele kui ka laadimispunkti üles info.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna selgusid elektriautode kiirlaadimispunktide asukohad. Kokku peaks sügiseks töötama ligi 160 laadimispunkti. KredExi eesmärk on katta kiirlaadimispunktidega kogu Eesti. Neid hakatakse paigaldama mais ning oktoobri lõpuks peaksid kõik punktid töötama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRännaklavastus läbi linna supilinn on Tartu linnaosade lugudest sündinud rännaklavastuste sarjast juba teine. Eelmine suvi lavastas Jaanika Tammaru Karlova elanike lood. Tartu on piisavalt suur ja piisavalt väike linn, et proovida teha üks lavastuste sari, mis teeks linnale tiiru peale. Selmet linlaste lood ette kanda teatrilaval lubab rännaklavastus siduda linna lood ja tegelased linnaruumi ga. Siin on täitsa inimkujulisi tegelasi, kes on koondkujud räägitud lugudest näiteks supilinna kunstnik või supilinna ehitus, remondi mees kuldsete kätega või siis tudengid veel noor armunu, meil on koondkujudest veel selline mõnus supilinna tädi. Lisaks kõigile inimkujulistele tegelastele on meil siin herned, kassid, ujujad, muud vabatahtlikud, kohalikud harrastajad, lauljad, tantsijad, nii et pilt on pigem kirju. Et see on ju linn, mis on välja kasvanud aiamaadest ja, ja seal on suure hoole ja hoolitsemisega kasvatatud kurk, kartuleid, kaalid, kaid, porgandeid, sibulaid ja nii edasi rediseid. Igatahes ma mõtlen, kui sa oled ühe maa sisse pannud nii palju armastust, siis ei ole ju mitte mingit muud võimalust, kui, et see õhkab seda kõike tagasi. Lavastuse dramaturg Kaia EM Kalvet ütleb, et lavastus otsib supilinlaste lugude ühisosa et jõuda supilinna olemuse ni. See on ka üks põhjus, miks rännaklavastus algab Emajõel. Supilinna identiteet on küll väga seotud Emajõega, et kui sageli Karlovat ja supilinna võrreldakse või leitakse, et need on mingil moel sarnased, et sellised ilusad idüllilised puitasumid mõlemad, siis kõige rohkem neid eristab vast see, et Karlova on mäe otsas, aga Emajõgi on all jõe ääres ja seal on väga palju muda. Teekond viib publikuga kohalike aedadesse supilinna salasoppidesse. Ma ütleks küll, et mina olen näinud juba küll sellist supilinna, millest ma enne midagi ei teadnud. Järgmisel aastal plaanivad tammaru ja kalvet huvilised viia ülejõele ja ülejärgmisel aastal rääkida Annelinlaste loo.",
"role": "user"
},
{
"content": "Homme esietendub Tartust rännaklavastus \"LÄBI LINNA: Supilinn\" . Paadisõiduga Emajõel algav lavastus viib publiku Supilinna eri paikadesse ja on ümberjutustus kohalike lugudest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli Raamatukogu direktor, endine ERM-i direktor Krista Aru ütleb, et pole veel jõudnud mõelda, kas kandideerida taas ERMi juhiks. Siiski on arul palju mõtteid, mis muuseumis ära teha tuleks. Mida ERM kindlasti võiks olla, ta võiks olla üks selline Eesti kul tuuriloo uurimise tugikeskus, aidata kõiki neid koduloo uurijaid, ERMil on ju väga hea kirjasaatjate kogemus juba aastakümneid olnud. Aga praegu me näeme ju igalt poolt Eesti nurgast, et et üks selline oma kodukandi ajaloo uurimise võimalusi on uuesti puhkemas. Veel tahab aru Kanadas tegutsenud Eesti psühholoogi ja mälu-uurija Endel Tulvingu arhiivi uurimisele hoogu juurde anda. Selle mälu uurimise küllusliku materjali ümber oleks võimalik taas käivitada ja, ja taas tekitada selline rahvusvaheline mälu uurimise keskus. ERMi külastajate arvu kõikumine ja planeeritav uus kultuurikeskus Tartu kesklinna on tekitanud küsimuse, kas kõigile Tartu muuseumitele huvilisi jätkub. Aru seda muret ei jaga, kuid rõhutab, et Tartu muuseumi peavad eraldi nišide leidmiseks rohkem koostööd tegema. Tartu Ülikooli muuseumi direktor Mariann Raisma hindab, et üldiselt on koostöö siiski hea. Ühe erandiga. Mis osas võiks ja peaks oluliselt rohkem seda koostööd tegema, see kindlasti on selline muuseumide turundamine milleks enamikel Tartu muuseumi del ei ole finantsvõimekust me teeme küll väga toredat tööd, aga see lihtsalt ei jõua nende potentsiaalsete külastajate ni ja, ja see on see koht, kus, kus seda koostööd peaks kindlasti olema oluliselt rohkem. Raisma lisab, et külastajate arvud on Eesti muuseumites teiste riikidega võrreldes kõrged. Veel kõrgemad ootused oleks juba ebarealistlikud. Pigem me ei saa nagu eeldada, et need pidevalt tõuseksid, need on juba olnud enne koroonat, siis väga kõrgel tasemel. Küsimus on jah, kuidas seda numbrit hoida sama kõrgel. Kirjandusmuuseumi direktor ja endine ERM-i juht Tõnis Lukas ütleb, et tunneb ennast ka praegu Eesti Rahva Muuseumi direktorina. Nii arhiivraamatukogu, õpetajate, Eesti seltsi, Eesti üliõpilaste seltsi omaaegne raamatukogu, siin koos Rahvaluule, arhiiv, kultuurilooline, arhiiv, Need on kõik ju enne suurt sõda Eesti Rahva muuseumi raames tekkinud suured arhiivid. Nii et võib öelda, et, et siin on Eesti Rahva muuseumit isegi rohkem. Lukas ütleb, et ERM-i ja Kirjandusmuuseumi taasühendamise mõte on õhus olnud, kuid selle otsuse peaksid koos tegema kultuuriministeerium ning haridus ja teadusministeerium.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus direktor peab ERMile leidma eduka suuna muuseumiterohkes Tartus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLasteaiaõpetajate koolide ja perekondade vaheline koostööprojekt koduõpe sai Tartu linnas ideena õhku visatud juba eriolukorra alguses praktikasse ju aprilli teises pooles. Projekt on üles ehitatud nii, et linnakoolid koostöös peredega on välja selgitanud õpilased, kes distantsõppel olles vajaksid individuaalset abistajat. Kokku on praegu seesuguseid lapsi 50 ringis. Tugiisiku või täpsemalt koduõpetaja rollis on vabatahtlikud. Lasteaiaõpetajad jätkab hariduse tugiteenuste keskuse juhataja Anneli Võsaste. Arutlesime selle üle, et lasteaias käib hetkel väga vähe lapsi ja pigem leiame neile uusi võimalusi ja lahendusi enda pedagoogilisi oskusi siis võib-olla kuidagi teisel moel rakendada ja, ja just nimelt meil oligi vajadus siis nende pedagoogiliste oskuste rakendamiseks nende laste ja perede toetamiseks, kes siis sellises uues olukorras võib-olla nii hästi toime ei tulnud? Võsaste ütleb, et lasteaiaõpetajate ülesanded õpetaja rollis võivad olla nii lapse päevaplaani, paika koduste ülesannete meeldetuletamine, õppetööl abistamine või ka tehtud kodutööde kontrollimine. Mõistagi toimub suhtlus lapse ja lasteaedniku vahel, telefoni teel või veebi vahendusel näiteks kuku lasteaiaõpetaja Kaisa Haugas on tugiisikuks kahele lapsele ja tema tööpäev näeb välja nii. Hommikul umbes 10 paiku me alustame ja praegu ongi kuidagi kujunenud niimoodi, et me teeme siis mõlema lapsega veebi teel, teeme just selliseid, selliseid asju, mis on lapsele keerulisemad või nõuavad rohkem sellist motivatsiooni ja pingutust, et kõiki asju ei ole otstarbekas teha veebi teel ja paljude ülesannetega saab laps ise ka kergesti hakkama, aga võib-olla siis just et aidata vanemad sellega, et sellised lapsele mingid tüütumad ja suuremad ülesanded, et need siis saab nagu minu toel ära teha. Haugase sõnul kestab koduõpetaja tööpäev kokkuleppe järgi kella kolmeni, aga vajadusel on võimalik olla ka paindlikum. Tartu Hansa kooli õppejuht Marika Vares ütleb, et kool on oma koostööpartneritest lasteaednikega väga rahul. Distantsil olles õpetaja küll püüab, aga ei jõua kõikide lasteni ja et see raskus vanema ja õpetaja pealt hajutada veel rohkem kellegi teise abile, siis oli lasteaednike abikäe ulatamine täiesti õigel ajal õiges kohas. Koduõppe projekt jätkub Tartu linnas kuni selle õppeaasta lõpuni ja on perekondadele tasuta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linn töötas koos lasteaiaõpetajate ja linna koolidega välja eriolukorraks uue koostöömudeli. Nimelt kaasatakse vähenenud töökoormusega lasteaiaõpetajad koolide koduõppe programmi. Lasteaiaõpetajate ülesanne on toetada perekondi, kellele distantsõpe raskusi tekitab. Lisaks on lasteaiaõpetajad vajalik abikäsi ka koolide õpetajatele, keda pikk distantsõppel oldud aeg omamoodi väsitab.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolm bussi on vusijaama ees ja igaühe peal on siis sinine silt suure kirjaga tasuta. Teeme juttu ka inimestega. Tervist, proua. Ma juba Elvas ehmatasin, bussijuht ütles, pange ära oma raha, osa tuli ja plõksutas kaarti. Kas see on see kaart, kui ma noh, et palju mul kaardi peal on ja see sellega saab siis sõita või? Nüüd sellega saab sõita, tuleb lihtsalt piiksutada ja siis saab maha. Aga siis ei ole tasuta ju see ikka minu ei raha sealt kaardi pealt enam maha ei lähe, ei lähe enam maha või ei lähe, issand igavesti tore lugu. Aga seal Elvas oli bussi peal oli väga naljakaid, üks papi ütleb niimoodi. Ah siis ma hakka rahakotti enam kaasas kandma. Mis te arvate, kas nüüd hakatakse rohkem sõitma, kui nüüd? Ei tea, sellepärast et oleneb ikka, kuidas vaja on, nii, sõidad tõlgu, palun. Oota nüüd ka ei ole raha vaja või. Issand jumal. Jah, aitäh. Et siit saab ka niimoodi, et ei peagi piiksutama, saab selle paberi peal ka, kui ei ole seda kaarti, siis saab hea paberi peal ka suur aitäh turvalise sõitu teile, kusjuures sama räägib ka maanteeameti peadirektori asetäitja Meelis Telliskivi, et päris kõikjale pole jõudnud veel valida autoreid, mõnes kohas võib süsteem tõrkuda ja igas bussis ei müüda veel ka neid kaheeuroseid ühiskaarte ehk kui piiksutada ei saa, siis antakse tasuta nullpilet ja meelest tuleb seda ka pidada, et rahata sõitu saab teha 11. maakonnas. Neljas maakonnas tuleb suuremal osal. Tasuline sõit on siis inimestele, kes on vanuses 20 kuni 62 ja need on siis Harjumaal, Raplamaal, Lääne-Virumaal ja Pärnumaal. Ma kõigepealt. Kas te sõidate rõngu, ütleme niimoodi, kuidas teile see tasuta sõit näib, et on, see on see oluline, on sellest abi minul eriti ei ole sellest abi. Miks nii? Sest ma olen harjunud sõitma ja mul ükskõik, aga muidugi ära, ma proovin täna kindlasti. Aga hakkate nüüd busse ka valima selle järgi, kus tasuta saab ja kust peab maksma? Ka kuhu on vaja sõita, sinna ma lähen, ikka lünku kalmistu, palun. Teie teate neid inimesi, kes sõidavad siin iga päev, mis te arvate, kas hakatakse rohkem bussiga sõitma ka, kui nüüd maksma ei pea? Noh, ma arvan, et Tartu Elva vahel võib-olla tekib küll rohkem sõitjaid, noh seal on, vaata rong on nagu tasuline ja siis eelistavad bussiga sõita, ma arvan",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates tänasest ei pea suuremal osal riigi poolt kinni makstud bussiliinidest enam sõidu eest tasuma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva Veneetsia kahekorruselised tihedalt kokku ehitatud paadi garaažid said kuulsaks tänu räppar nublu videoklipile füroksana. Just seal filmiti klipi lõpukaadrid, kus inimesed kanalil tiirutavate skuutrite taustal tantsivad. Nüüd on aga paadiga raažide elanikel hoopis teised mured. Balti elektrijaama jahutusvee kanali äärde rajatud ehitised on sisuliselt ebaseaduslikud. Omanike hooletuse tõttu on suvilateks muudetud paadikuurid omal ajal jäänud erastamata. Neil puuduvad ehitus ja kasutusload ning nende tulevik on ebamäärane. Samas on tegemist nii mastaapse ja märgilise probleemiga, et vaevalt et Narva Veneetsiat keegi kunagi käsu korras lammutada julgeks, räägib paadi garaaži ühistu idakai juhatuse liige Aleksandr Jefimov. Siin elab 242 perekonda, need on energeetikud. Garaaži hakati ehitama möödunud sajandi kaheksakümnendatel, et balti elektrijaama töötajad saaksid puhata, kala püüda ja aega veeta. Ja nii praegu ongi. Lisaks on see terve sotsiaalne kooslus. Siin on üles kasvanud mitu põlvkonda. Me peame nende ehitiste registreerimise lõpule viima, et tulevastel põlvedel enam selliseid probleeme ei tekiks. Garaaži omanik Pjotor serbatjuk hakkas oma paadikuuri ehitama 22 aastat tagasi. Tänaseks on sellest saanud uhke kahekordne elamu all hoitakse paati, käiakse saunas, paadisillal saab päevitada ja kala püüda. Teisel korrusel on avar, uhke vaatega rõdu, puhketoad ja köök. Terve suur elamine. Väga selline närviline ja ebamäärane olukord tahaks väga stabiilsust ja kui need ehitised muutuksid seaduslikuks, panustaksime siia veelgi rohkem. Garaažiühistu esimehe Aleksandr Jefimovi sõnul on nad juba tellinud ehituskütte ja elektrisüsteemide auditi, kuid suurimaks mureks on garaažide alune maa, mis kuulub elektrijaamadele. Elektrijaamad jätaksid Veneetsia oma jahutusvee kanalile alles, kuid maad nad kinkida või rendile anda ei saa, räägib aktsiaseltsi Enefit Boueri juhatuse esimees Andres Vainola. Ma arvan, et inimesed tahaksid ühel hetkel, et need, see oleks neil ka päritav perele edasi antav ja nii edasi, me peame selle ikkagi oksjonile ja müüki panema, aga me pakumegi tervikmüüki ehk me ei müü teda jupikaupa, mis tähendab, et elanikud peaksid ise konsolideeruma ja tegema ühispakkumise selle peale. Narva Veneetsia asukad on elektrijaamade otsust oodanud umbes kuus aastat. Andres Vainola lubab, et kohtub garaaži elanikega augustis uudistele. Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sajad Narva elanikud veedavad suve ebaseaduslikult ehitatud suvilates. Suurim probleem on nn Narva Veneetsiaga, mille asukad on aastaid püüdnud oma elamist seadustada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÕpilasmaleva võib korraldada alates 12.-st juunist Pärnumaa õpilasmalev alustab noorte registreerimist juba täna, ütles tegevjuht Hannel uutsalu. Täna algab jah kella neljast ja siis saame ruttu selle malevasuve pihta hakata. Pärnumaal malevasse pääsemiseks peab noortel olema ette valmistatud videoCV. Varasemalt me viisime läbi tööintervjuusid ja need on võrdlemisi ajamahukad, et video CV samal ajal annavad noorele hästi hea võimaluse iseennast lühidalt tutvustada, rääkida, millised hobid meil on, millest nad on huvitatud ja miks nad malevasse tulla tahavad. Tallinna sihtasutuse õpilasmalev juhataja Ott Väli loodab, et veel sel nädalal saab teatada rühmadesse registreerimise algusest. Malevad on saanud rohelise tule ja on siis ka välja antud selline soovituste piirangute nimekiri, mida peaksime sel suvel jälgima. Ja hetkel siis meie siin Tallinnas ootame, et ka Tallinna linnavalitsus vaataks kriitilise pilguga asjad üle, et siis me selle saame välja kuulutada registreerimise kuupäeva. Sel aastal tuleb järgida mitmesuguseid piiranguid, rühmad on väiksemad kui tavaliselt. Peamine, mis meid kõige rohkem puudutab, on see, et sel aastal ei tohi ükski rühm olla suurem kui 20 inimest. Kõik me oleme kenasti sellesse piiresse ära mahutanud, aga kui me räägime malevast üldse siis tegelt siis selles mõttes on meil nagu eelis, et malevarühmad ju toimuvad üle Eesti laiali on hajutatud, ei ole meil laagrikompleks, kus kõik koos elaksid, et et selles ei ole igasuguseid reegleid eriti eriti keerukas järgida ja no igasugused desinfitseerimise nõuded, aga neid me siis ka täpsustame sel aastal kindlasti rühmajuhtidele. Pärnumaa õpilasmalevasse pääseb 700 noort Hanne Õudsalu sõnul tööandjad viirusekriisiga kaasnevaid piiranguid ei pelga. Meil seda kogemust ei ole, et tööandjad ei julgeks noori võtta küll, aga meil on turismisektoris mõned ettevõtted, kes sellel aastal kahjuks võta noori ei saa tööle, et et endal on nagu raske. Aga samal ajal põllumajandussektoris on meil jälle tööandjaid juurde tulnud, et kes vajavad noorte abi. Ka Tallinna maleval on osa tööandjatest ära langenud. Majandusraskused on tekkinud juba ja, ja paljud meie koostööpartnerid paraku pole saanud see aasta rühma võtta noh eelkõige siis suveürituste korraldajad, nemad on siis täiesti nullis, meil sel aastal vähem on turismiettevõtted ja vähem on ka teenindussfääri. Aga siiski oleme saanud osaliselt asendada need puuduolevad malevakohad, et natuke on malevakohtade arv vähenenud, aga vähemalt positiivne on see, et malev tuleb. No me prognoosida hetkel, et, et sel suvel siis Tallinna noored noorte jaoks on meil umbes 800 malevakohta. Üle Eesti tegutseb ligi 60 malevakorraldajat ja malevasse pääsemiseks tuleb ühendust võtta enda omavalitsuse malevakorraldaja ga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õpilasmaleval on viiruse-kriisi tõttu osa tööandjatest ära langenud, rühmad on tänavu väiksemad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelarvekärbete arutelu tuletab juba ammu meelde teleseriaali, kus iga uue seeria eel lubatakse lõpplahendust, kuid lõpuks teatatakse, et üks seeria on veel. Täna enne rahanduskomisjoni istungit olid koalitsiooni esindajad optimistlikud. Reformierakonna fraktsiooni juht Keit Pentus. Ma tõesti loodan, et see komisjoni istung jääb enne eelarve vastuvõtmist selles mõttes viimaseks, et me täna tõesti saame lõpuks ka vettpidavad ja adekvaatsed arvutused ja numbrid, aga seis on selline, et vaidlus käib endiselt selle üle, kui suures ulatuses tuleb ministeeriumitele seada ülesandeks siis täiendavalt hoida igal kuul oma tegevuskulusid kokku, et kas juba tehtud kärpele lisaks on kolm protsenti viis protsenti või kaheksa protsenti selle üle me nüüd siis vaidleme ja noh, minu enda ja Reformierakonna seisukoht on küll see, et, et see selline täiendav reservi hoidmise kohustus peab olema ilmselt suurem kui kolm protsenti, sest et seis on, on üsna kehv ja, ja seda, et ta väga kiiresti paremaks läheb. Noh, praegu põhjust väga uskuda ei ole. Ning pärast komisjoni istungit. Plaanid on endiselt plaanid selles suhtes, et tänases komisjonis ei leitud jõutud kokkuleppele selles, et kui suures mahus tuleks tegevuskulusid järgmisel aastal reservi jätta, nii et selle üle nüüd vaidlused ja ministeeriumite veenmised jätkuvad ja esmaspäeval tuleme me siis sama laua taha uuesti kokku. Ja rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi on veel napisõnalisem, kui vastab küsimusele, milles siis täna kokku lepiti? Ma ei teagi, kas me lepime milleski pisiasjades. Siiski kinnitavad nii Keit Pentus kui Isamaa ja Res Publica liidu peasekretär Margus Tsahkna, et see, et täna edasi ei jõutud, ei tähenda, et milleski pole kokkuleppele jõutud. Ma arvan, et sisuliselt me oleme leppinud kokku juba 90. protsendis nii-öelda kärpemahust, aga see 90 protsenti ei ole mitte 90 protsenti sellest kahe koma viiest miljardist, vaid see on oluliselt väiksem summa, et me räägime tegelikult sellest, et IRL pani laua peale üleeile nii-öelda lisakärbete võimalused ministeeriumide tegevuskuludes et seda veel nii-öelda süvendada, aga see ei leidnud meie koalitsioonipartnerite poolt sellist toetust ja kuna me oleme kokku leppinud, et me oleme konsensuse koalitsioon, siis me ei saa ka teistest üle sõita, mistõttu see kärbe tuleb väiksem. Ning Keit Pentus Meil on üldiselt see tava, et me selle kokkulepe täismahus toome avalikkuse ette siis, kui, kui tõesti kõiges on kokku lepitud ja kuna need kired on praegu suhteliselt üleval ja, ja ilmselt ükski ministeerium ei ole eriti rõõmus selle üle, et tema valdkonnas ühte või teist asja kärbitud on, siis katsume selle kokkuleppe lõpuks täismahus ära vormistada ja siis hakkame ükshaaval detaile avalikustama. Nagu öeldud, jätkub kõik esmaspäeval, kaua aega ei ole, juba kolmapäeval loodetakse eelarve riigikogus vastu võtta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koalitsioon ei jõua kuidagi eelarvekärbete osas kokkuleppele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Küprose ja Malta majandusministrid kohtusid Brüsselis, et arutada kaugsõiduautojuhtide liikuvuspaketi üle. Ministrid leiavad, et juba sisuliselt kokku lepitud pakett on vastuolus roheliste eesmärkidega kliimaprobleemide leevendamiseks ühtse turureeglitega ning puudub ka mõjuanalüüs. Eesti majandus ja taristuminister Taavi Aas ütleb, et suurim probleem on paketti lisandunud tagasipöördumise nõue. Ehk et teatud perioodi tagant peavad siis veoautojuhid koos veokitega sõitma tagasi päritoluriiki ja loomulikult siin on nüüd väga palju aspekte, et kõigepealt see nõue lisandus sinna praktiliselt sellel hetkel, kui võeti vastu ka kõik see, mis puudutab rohelist kokkulepet, ehk et kindlasti ei ole veoautode tühjad sõidud Euroopas kuidagi seotud sellega, et me tahame, tahame rohelisemat, keskkonda, puhtamat, keskkonda. Tagasipöördumisnõude järgi peaksid autojuhid niisiis kaheksa nädala tagant tühja laadungiga päritoluriiki tagasi pöörduma. Saare riigi, Malta majandusminister Aien ütleb, et selle tagajärjed on väga sarnased. Kuigi asume Euroopa eri otstes. Veoki tagasiviimine Maltal tähendab selle tagasiviimist saarele, see tähendab rohkem CO kahe emissiooni ja vastuolu keskkonnasõbralike eesmärkidega. Kuid see on vastuolus ka Euroopa Liidu ühtse turu põhimõtetega ning loob selge konkurentsieelise teatud riikidele. Ministrid soovivad Euroopa komisjonilt mõjuanalüüsi. Sellest selguks, kui palju täpselt täiendavat CO kahe emissiooni tagasipöördumisnõue endaga kaasa tooks kõneleb Poola infrastruktuuri minister Anžei Adamtšuk. Suurimat pahameelt tekitab silmakirjalikkus, ühelt poolt tegeletakse keskkonnaprobleemidega ja samal ajal needsamad poliitikud võtavad vastu otsuseid, mis reostavad keskkonda ja tekitavad õhku meeletus koguses CO kahte. Euroopa komisjon on lubanud teha mõjuanalüüsi enne lõplikku hääletust. Parlamenti jõuab liikuvuspaketi hääletus paari kuu jooksul. Mitmed riigid ähvardavad ka kohtu poole pöörduda. Kui paketthääletusel vastu võetakse, Eesti kohtusse pöördumist veel kinnitanud ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitmete Euroopa Liidu riikide ministrid ähvardavad kohtusse minna kui Euroopa Parlament veokijuhte puudutava liikuvuspaketi vastu võtab. Põhjus on selle vastuolu roheliste eesmärkide ja vabakaubandusreeglitega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPorto tippkohtumine oli sel aastal esimene kord, mil Euroopa riigijuhid näost näkku kohtusid ning seetõttu venis ka eile õhtune arutelu koroonapandeemia üle hiliste öötundideni. Selle üheks põhiteemaks oli koroonavaktsiinide patendid, mille kaotamist suur osa maailmast ootab. Peaminister Kaja Kallase sõnul kõlas nii argumente selle toetuseks kui ka vastu. Kui me vaatame, mis on probleem praegu vaktsiinidega Euroopas, siis ei ole mitte see, et intellektuaalse omandi õigused oleksid kuidagi piiratud ja, ja neile ei pääse ligi, vaid probleem on selles, et pole lihtsalt piisavalt tootmisüksuseid ja tootmisvõimsust. Et me mäletame ju paar kuud tagasi Euroopa Komisjoni voliniku tuuri Euroopas, kus ta otsis neid võimalikke tootmisvõimsuse, kus saaks veel vaktsiin nende patentidega, mis siis olemas on ehk siis kas see on tõesti probleem, mida on vaja lahendada. Aga teiselt poolt kõlasid need argumendid, et me ei ole nii-öelda turvalised, kui kõik ei ole turvalises tsoonis, ehk siis kui kõik ei saa vaktsineerida ja eelkõige siis kolmandate riikide ees on meil vastutus, et siis nendest intellektuaalse omandi õiguste st loobuda saaks siis toota neid olemasolevaid, vaktsiine ka, ka mujal arusaadavalt erinevate riikide ravimifirmad, kes on väga kiiresti need patendid välja töötanud, on siis ühelt poolt ka argumenteerimas, aga, aga noh, mulle tundub, et, et praegu üldiselt see tunnetus oli see, et probleem ei ole praegu intellektuaalse omandi õigusest, see ei tähenda seda, et paari kuu pärast, kui juba Euroopa on vaktsiinidega piisavalt kaetud, see diskussioon ei jätkuks. Lisaks patentidele räägiti ka rohelistest digitõenditest ehk koroonasertifikaatidest. Kuigi riigijuhid on seda küsimust juba korduvalt arutanud, leidus siiski rohkelt eriarvamusi, kus ja kuidas neid kasutada saaks. Ka Eestis on ju aprilli lõpust juba see sertifikaat toimimas, aga see ei ütle seda, et kus sa seda kasutada võid. Et noh, esialgne kokkulepe on ikkagi see, et piiri üle paletusel, siis siis saaks neid sertifikaate kasutada, aga riikide siseselt on ikkagi väga erinevad arvamused. Ja, ja võib-olla see peabki nii jääma, et liikmesriik ise otsustab, kuidas ta siis siseriiklikult seda seda kasutab või ei kasuta. Järgmine kord kohtuvad riigijuhid juba mai lõpus Brüsselis. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Just äsja lõppes Portos Euroopa Ülemkogu, mille põhiteemaks oli taaskord koroonapandeemia. Peaminister Kaja Kallase sõnul keskendus arutelu suuresti koroonavaktsiini patendi kaotamisele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuviste kõrgete temperatuuride tõttu on suurenenud vajadus sundventilatsiooni järele, mistõttu on konditsioneerid ja ventilaatorid muutunud nõutud kaubaks. Enimnõutud on just ventilaatorid, millest ometi näib pidevalt kauplustes puudu olevat ehitusmaterjalide kaupluse Bauof turundusdirektori Maarja-Liis Toomiku sõnul on praegune olukord erandlik. Ehk et meie teeme oma prognoosid alati eelnevate aastate müükide pealt vaatamegi siis vastavalt sellele, et kas on olnud kuumalainet, ei ole olnud püüame nii-öelda parima ennustuse teha, aga, aga kui selline kuumalaine ja nii pikalt kestev kuumalaine peale tuleb, nagu ta sel aastal olnud on, siis noh, seda ei oska loomulikult keegi ette näha ja see mõjutab siis oluliselt ka müüki. Et loomulikult meie arvestasime kogused siis kogu hooaja peale, aga sel aastal jah, müüdi need välja siis oluliselt kiiremini, kui, kui me seda arvata oskasime. Büroomaailma kaupluste ostujuhi Margus Rossi sõnul on ka kaupmehele ohtlik suures koguses ventilaatorit tellida, kuna tegemist on pigem hooajakaubaga, mis võib lattu seisma jääda. Lisaks erineb nõudlus ventilaatorite järele aastat. Ventilaatorite müük väga palju sõltub ilmast, eks seega et kui me nüüd võrdleme eelmise aastaga, siis me peame ka mõtlema tagasi, et mis see ilm eelmine aasta oli, et võrreldes siin eelmise aastaga meil nüüd see aasta on suurenenud müük kuskil neli korda. Kui me nüüd võrdleme 2019 aastaga, siis ta nii suur ei ole, siis kuskil võibolla 40 protsenti. Rossi lisab, et uus partii ventilaatoreid peaks kauplustesse saabuma neljapäeval ning praeguse prognoosi kohaselt jagub kaupa paariks nädalaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Inimesed otsivad jahutust, aga poelettidel ventilaatoreid pole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEsimesel poolaastal tasuti Eesti sõidukite eest 8,7 miljonit ja välisriigi sõidukite eest 3,1 miljonit eurot. Kuigi välisriigi sõidukite eest osteti pileteid rohkem, tuleneb väiksem summa sellest, et välismaised veokid soetavad enamasti ühe päeva pileti. Eesti veokite hulgas on populaarsed nii ühe päeva kui kolme kuu piletid. Peamiselt tasutakse teekasutustasu veebilehe kaudu. Siin moodustab tehingute arv 77 protsenti. Jaanuaris lootis maanteeamet, et leiab maksu kogumiseks Eesti poolelt lisaks Olerexi tanklaketile veel partnereid. Küsisin maanteeameti liiklusjuhtimiskeskuse juhatajalt Siim Vaikmaalt, missugune on praegu olukord? Edasimüüjad partnerid, meil on siin nüüd tasapisi juurde tulnud, et hetkel on kaetud teekodustasu tasumise võimalusega kõik suuremad ja olulisemad riigi sisenemise punktid, see tähendab siis sadamad ja ka nende suurema veoki sagedusega maanteed. Et meil hetkel veel peame läbirääkimisi, leidmaks teetasu nii-öelda edasimüüjad, kes need ööpäevaringselt üle-Eestiliselt omaks müügipunkte, et see võiks olla siis näiteks mõni suurem tanklakett. Maksu ja tolliameti andmetel liikus esimesel poolaastal Eesti teedel 20434 veokit. Ameti andmetel ei maksnud esimesel poolaastal mitte kordagi teekasutustasu 12 protsenti veokitest, riigile jäi seetõttu laekumata üle poole miljoni euro. Maanteeamet soovib analüüsida, kas järelevalve oleks mõttekas tulevikus automatiseerida. Kas Eestis oleks otstarbekas ka nii-öelda teetasu tasumise automaatkontrolli rakendada, mida siis paljudes muudes Euroopa riikides tehakse see tähendab siis ka, et suuremate teede ääres oleksid nii-öelda automaatkontrollipunktid, mis siis tuvastasid nii-öelda registreerimismärgi tuvastamise kaudu, et kas siis mööduval sõidukil on teetasu tasutud või mitte? Kui jaanuaris oodati teekasutustasust riigieelarvesse 17 miljonit, siis nüüd arvestatakse 19 miljoni euroga. Tänaseks on siis selgunud, et esialgne prognoos oli võib-olla natuke konservatiivne nüüd, lähtudes tegelikust laekumisest, oleme seda prognoosi korrigeerinud. Et esimese poolaastaga võime öelda, et 60 protsenti, sest planeeritud 19 miljonist eurost on teenustasu laekunud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esimesel poolaastal on jaanuarist kehtima hakanud raskeveokite teekasutustasu laekunud üle poole kavandatust ehk üle 11 miljoni euro. Tulevikus võib järelevalve maksu tasumise kohta muutuda automatiseerituks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKavas on Tõnis Kõrvitsa eriline kollaaž, mis põimib Eesti muusika märgilisi teoseid alates 1941.-st aastast tänapäevani. Kõlab ka Arvo Pärdi kreedo. See tuli esiettekandele 1968. aastal ja läks publiku nõudmisel kordamisele, mis peale võimud keelasid selle esitamise. Tänase kava pani kokku Toomas Velmet. Eesti Kontserdi juht Kertu Orro rääkis lähemalt klassikaraadio saates delta. Mõtlesime ikka tükk aega, et milline see kontseptsioon oleks, et, et see annaks kõige parema ülevaate ja tagasivaate ja tegelikult ei jääks ajalukku kinni, vaid jõuaks ka tänapäeva ja teosed, mis seal kollaažis on esindatud, on siis igast aastakümnest on üks näide ja kõik. Muidugi mõista on Eesti heliloojate teosed, aga Toomas Velmetil, jah, see oli esimene teadmine ja väga kategooriliselt kindlasti peab kõlama kontserdil Arvo Pärdi kreedo, sest et see on olnud Eesti Kontserdi ajaloos väga märkimisväärse tähtsusega teos. Klassikaraadio teeb täna õhtusest avakontserdist ka otseülekande. Alanud hooajakavades on aga esindatud Eesti interpreedid ja heliloojad. Võimaluste piires algatatakse ka uudisloomingu tellimisi ja esitamisi, samuti laste ja noorte muusikaprogramme. Samamoodi nagu turismisektor on aga ka kultuur viimase kahe aasta jooksul üsna räsida saanud, mistõttu on tööd tavapärasest justkui rohkemgi, ütleb Oro. Tööd on olnud topelt, kuna me ju planeerimisontserttegevust reeglina poolteist kuni kaks aastat ette. Ja kui kontserdimajad ja saalid pandi kinni, siis algas ühe käega tühistamine ja teise käega jällegi kahe aasta plaanide ette tegemine ja ja seal taga on ju väga palju erinevaid osapooli, et on nii, esinejad on tehnilised, pooled on välispartnerid agentuuri, et ühe kontserdi tegemine ja selle tühistamine on ikkagi palju suurem ettevõtmine, kui see kõrvaltvaatajale võib tunduda. Orro lisab, et pisut on tulnud teha ümberkorraldusi ja neid tehakse veel. Sellepärast, et me ise prognoosime, et muusikaturg ja ütleme, publiku käitumine, see võib-olla heal juhul taastub vast viie aasta pärast, aga see viis aastat on vaja kuidagi hakkama saada tingimustes, kus rahastusmaht on sama, aga meie teenitav omatulu kindlasti on märkimisväärselt väiksem, et hoida üleval meie kontserdimajad Tallinnas Estonia kontserdisaal, Vanemuise kontserdimaja, Tartu tus, Pärnu kontserdimaja, jõhvi, kontserdimaja ja ka Peterburi Jaani kirik ehk et seda mittemuusikalise osa või seda osa, mida inimene, kes tuleb kontserti ja muusikat nautima mida ei näe, et seda tegelikult on ikkagi märkimisväärselt palju.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Kontsert alustab hooaega kollaažiga läbi ajaloo, kõlavad Eesti autorite teosed 1941. Täna õhtul tähistab Eesti Kontsert oma 80. aastapäeva.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti ja Läti presidendi kohtumisel rõhutati vajadust teha koostööd omavahel Euroopa Liidus, NATOs ja ka kolme mere algatuse raames. Samas tunnistab Eesti president Alar Karis, et praegu algavad ja lõppevad vestlused koroonaviiruse teemal. See ongi, mis on meil natukene puudu, on tegelik see analüüs mitte ainult kahe riigi kontekstis, vaid tervikuna, sest väga erinevalt on käitunud väga erinevad riigid väga erineval ajal. Aga no üks sõnum, mis kindlasti sellest võib järeldada, on see, et kui teha piiranguid, neid tuleb teha kohe ja need võiksid olla lühiajalised ja mis kõige tähtsam, nendest peaks siis inimesed ka kinni pidama. Lisaks muule arutasid presidendid, kuidas panna rongid Tartu ja Riia vahel sõitma Läti presidendi Egils. Levitsi sõnul on puudu vaid poliitilisest tahtest. See ei ole tehniline probleem, see on vaid poliitiline ja juriidiline küsimus. Seega ei ole ka lisakulusid. Me otsustasime, et ütleme omavalitsustele, et tuleb sõlmida kokkulepe, mis lubab rongidel sõita Riiast Tartu ja vastupidi. Karis lisab, et tartlastele on tähtis ühendus Riia lennujaamaga ja kahe riigi reisirongide operaatorid peavad omavahel sobitama väljumiste ajad.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Alar Karis kohtus Läti ametivenna Egils Levitsiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMinister Jaak Aab kutsus ajakirjanikud kokku erakorraliseks avalduseks ning alustas pressikonverentsi tõdemusega, et on kogu aeg olnud kindel, et alkoholitunnustega rooli istuda ei tohi, aga jätkas siis. Hakka usaldasin ma 11. märtsi keskpäeval Tartust koju sõitma asudes oma head enesetunnet, mis hiljem osutus ekslikuks. Tagantjärele tarkusena oli tegemist ka kahekordse veaga, sest ületasin lubatud kiirust sõita, kes 50 kilomeetri alas 73 kilomeetrit tunnis. Ühtlasi tuvastas politsei mul alkoholi tarvitamise tunnused ehk nii-öelda jääknähud. Minu välja hingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,14 milligrammi liitris mis tähendab 0,28 promilli veres, kui see üle kanda. Ab tunnistas oma eksimust ja mõistis selle ning vabandas kõigi ees. Ta ütles, et tarvitas alkoholi sõprade ringis, mitte avalikus kohas ning peeti kinni Tartu ringteel lõunakeskuse juures. Miks avalikustas ta juhtunu alles nüüd? Aab ütleb, et ei soovinud anda valitsusele ja oma valitsusasutustemise. Ajalinist teatas ta juhtunust eelmise nädala lõpus. Teavitasin peaministrit oma otsusest ametist lahkuda. Tutvustasin talle ka kõiki asjaolusid ja esitasin täna ka hommikul tagasiastumispalve. Peaminister Jüri Ratas ütles, et võttis Jaak Aabi tagasiastumisavalduse vastu. Paraku pole siin teist valikut. Käitumine, mis viis tema tagasiastumiseni, ei ole lubatav ühelegi sõidukijuhile. Minister Jaak Aab on teinud juhtunust tõsised järeldused. Mida näitab tema riigimehelik otsus ametist lahkuda? Ma arvan, et ühtlasi see on sõnum ka meie tervele ühiskonnale. Et ükskõik, kui suur on see kahtlus alkoholipromilli osas, siis rooli ei tohi mitte kunagi istuda ega sõidukit juhtida. Ratas tunnustas abitööd tugeva ministrina, aga millal saab teatavaks uue ministri nimi? Uue ministri kandidaadiga on plaanis minna Kadriorgu lähinädalatel kindlasti neid, keda ma hetkel kaalun, on rohkem kui üks nimi, aga mul ei ole seda konkreetset nime, kellele see pakkumine konkreetselt teha ja kellega minna. Kadriorgu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigihalduse minister Jaak Aab astus ametist tagasi, kuna istus alkoholi jääknähtudega autorooli, ületas kiirust ja jäi politseile vahele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJustiitsminister Rein Lang Eestis on õhtu Ameerika Ühendriikides hommik ja täna siis kirjutati koos siseministriga alla lepingu USAga kuritegevuse vastu võitlemise leppega on tegemist. Rääkige täpsemalt sellest leppest. Jah, nii ta on, tegelikult kannab see asi pealkirja vastastikune leping võitlemaks tõsise kuritegevusega ja see laiendab meie senist lepingulist baasi Ameerika Ühendriikidega just selle poolest, et milles see ühine võitlus siis seisneb, see seisneb eelkõige siis mis informatsiooni vahetamises DNA analüüside vahetamises, sõrmejälgede andmebaasi, informatsiooni vahetamises ja paaris asjas veel. Nii et see lihtsalt jah, täiustada ka seni olemasolevat õigusabi dokumenti, neist üks, mis puudutab väljaandmist, pärineb aastast 1924. Ja see on see leping, on viimane takistus siis meie viisavabaduse saamisel. Et Ameerika ühendriigid teatavasti ei sõlmi ju mingisuguseid selliseid viisavabaduslepinguid, nendel viisavabaduse kehtestab nende kongress riigile, kellega nendel on piisavalt hea koostöö. Et üheskoos saaks siis need pahad mehed kätte ükskõik kummalt poolelt, kummale poolele nad siis lähevad? Kas Eesti jaoks on selles lepingus ka selles mõttes midagi uut, et on vaja mingeid täiendavaid samme või abinõusid? No mitte eriti, aga küll, aga me peame vaatama, et meie võimekus näiteks ka DNA ekspertiiside osas ja sõrmejälgede ekspertiisi osas oleks siis tasemel. Ja sellega me oleme siin tegutsenud, viimased aastad. Kas seal kohapeal on ka sellest viisavabaduse teemast juttu, et kui see leping sai sõlmitud, millal kongress hakkab asja arutama? No eks me loodame veel selle aasta numbri sees selle viisavaba reisimise ikkagi kätte saada. Täpset kuupäeva praegu lubada ei julge, noh, esimene eeldus on tõesti see, et täna saab see tõsise kuritegevuse lepingu allkirjad ja siis peaks asi juba minema puhtalt ainult vormistusliku külje peale, nii et mina küll loodan, et veel tänavu aasta 2008. aasta numbri sees saab Eesti kodanik Ameerika Ühendriikidesse ilma viisata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseminister Jüri Pihl ja justiitsminister Rein Lang allkirjastavad täna Ameerika Ühendriikides lepingu, mis peaks võtma viimase takistuse viisavabaduse kehtestamiselt kahe riigi vahel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVaatamata väga suurtele summadele ja väga tõsisele ettevalmistusele kogunes kogu ikkagi väga vähe inimesi, mis näitab, et inimesed saavad küllalt hästi aru, kui neid militatakse üsna populistlike loosungitega kahtlastesse ettevõtmistesse veel üsna ebatäpsete loosungitega, meil oli juttu ikkagi erastamisest, vaid on sisuliselt juttu strateegilise investori kaasamisest, vähemusaktsiate müügist ja nii edasi ja nii edasi. Ja valikud on ju teistpidi väga selged. Kui Eestis ei leita summasid investeerida meie energiasüsteemi, siis see kukub kokku. Sest uskuge mind, see teine lihtne valik, et me mitte midagi ei tee, tähendab seda, et me satume Venemaa elektrist sõltuvusse ja nendest alternatiividest ei ole opositsioon oma kampaaniat arendades eriti juttu teinud. Mis puutub NRG lepingusse, siis meil on omad seisukohad selgelt olemas, nendest seisukohtadest vabariigi valitsus ei kavatse taganeda ja kui NRG neid seisukohti väga selgelt ja aktsepteerib, siis jääb, teen sõlmimata, alates sellest, et jaamadel peab olema lõppväärtus, millega on arvestatud jaamade müügihinna kalkulatsioonis. Et dollari kursina tuleb kasutada tehingupäevakurssi ehk tähendab riski hajutada väga selged tingimused investeeringu tootluse kohta, kus peab olema ka väljas sotsiaalfondi vahendid. Kõik need tingimused võimaldavad kavandatavad kahjuks küll möödapääsmatult ükstaspuha, millise arengu puhul elektri hinna tõusu pidurdada, vähemalt mõningal määral. Ma olen ka üsna hea meelega näinud seda, et populistliku propaganda kõrval on üsna asjalikult arutatud tehingu plussi ja miinuseid ka Eesti ettevõtjate poolt. Paljuski just nende arvamustele tingituna on nüüd esitatud veel ka täiendav nõudmine. Mis puudutab teatava lõtku jätmist küsimuse, kas renoveerida üks või või kaks boilerit, mis siis sõltub sellest, kuidas meie üldine majanduslik ümbruskond areneb, kui kiirelt elektriturud vabanevad. Millised on need tootmismahud, millised on võimalused ja selle kaudu siis jätta endale natukene vabamaid käsi tulevikuks ja järelikult ka elektrihinna kujundamiseks. Ma tahaks loota, et läbirääkijad energiaga jõuavad lõpule. Kui need ei jõua, siis tuleb valitsusel leida teisi lahendusi ja ma olen kindel, et me saame ka sellega hakkama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva elektrijaamade vastane miiting Toompeal. Peaminister Mart Laari hinnang miitingule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigi sellist nii-öelda laussulgemist kui võtta nüüd näiteks kasvõi meie lähinaabrite näide teistest balti riikidest ei ole teadus ette pannud, seda pole ka valitsus, eelmine ega praegune õigeks pidanud, aga teatud täiendavad piirangud, meelelahutuse seis ka haridusvaldkonnas. Vaba aja veetmisel neti ürituste korraldamisel on tõepoolest vajalikud selleks, et viiruse kasvutrendi pidurdada ning see taas langusesse pöörata. Covid 19, teadusnõukoja ja valitsuse arutelud jätkuvad tegelikult täna kell viis ehk kabinetinõupidamine jäi hetkel pooleli ning vajalikud otsused langetame hiljemalt neljapäeval. Valitsuse istung toimub ning anname siis loomulikult teada nii piirangute sisu kui need võimalikud hüvitamise lahendused. Kuna igal piirangul on kahtlemata oma mõjuga tööhõivele, ühiskonna toimimisele. Kas me võime öelda, et need piirangud sarnanevad suuresti nendele piirangutele, mis olid Eestis möödunud kevadel, ehk siis kultuuriasutused olid kinni, suuremad kaubanduskeskused olid kinni lapsed, koolis ei käinud aga otsest, nii-öelda komandanditundi või sääraseid asju, mida on tehtud Lätis ja Leedus me ei planeeri. Kindlasti Eesti ei tee tõesti selliseid piiranguid inimeste vabale liikumisele, me ei hakka kehtestama mingeid kellaajalisi piiranguid, mida tohib õues olla või maakondade vahel liikuda. Mida nüüd Euroopas tõesti näha olnud ja ka mujal maailmas selle kriisi ajal. Aga nagu viitasin siis teatud toitlustust, on see lahtioleku kellaaegade küsimus, ka erinevate kaubanduse meelelahutuse toimimise küsimus tuleb üle vaadata. Eesmärk ei ole ju midagi laus sulgeda, vaid eesmärk on mõelda, kuidas on võimalik nakkuse ohutumalt ja niimoodi, et inimeste kontakte vähendada, edasi tegutseda. Meil on laual tõesti võimalikud lahendused, millele võime mõelda, mis on olnud kevadel samamoodi need lahendused, mis olid, eks jõuluperioodil jaanuarikuus kus kehtestati teatud täiendavaid piiranguid kõrgema nakkusriskiga maakondades. Aga selge on see, et kui nüüd piiranguid teeme, siis me teeme need üle 15 maakonna ühetaolisena, kuna viiruse levik on ühtlaselt kõrge üle kogu Eesti. Aga ma arvan, et õige on öelda, et me ei kopeeri üks-ühele varasemaid lahendusi. Ei kevadisi, ei jõuluaegseid, et loomulikult me arutamegi teadusnõukojaga valitsuse liikmetega läbi, et mis on need vajalikud sammud ja, ja meetmed, et see nakatumiskorda viia alla ühe ehk langusetrendi. Aga me ei saa selleks võtta kunagi sellist valmis lahendust, vaid peame vaatama peale praegusele olukorrale ja loomulikult ka vitamise küsimustele et ühest küljest tagada ühiskonna toimimine ja teisest küljest viiruse levik, kontroller, hoid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kiige sõnul on oodata koroonapiirangute karmistamist. Millised uued piirangud praegu arutusel on?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui suure kaubiku praamisõidu hinnatõus edasi tagasi saab olema praegusega võrreldes ainult kaks eurot enam siis suurim hinnatõusu hüpe puudutaks siiski oma autoga reisijaid. Madis Kallas, Saaremaa vallavanem. Noh, kindlasti konkurentsivõime näiteks turismisektoris läheb oluliselt Saaremaa kahjuks. Kuna noh, toome konkreetse näite, näiteks viieliikmeline seltskond, kes soovib tulla nädalavahetuseks Saaremaale peavad tulevikus maksma siis üle 75 euro ainuüksi praamipiletite jaoks ja see on juba selline summa, mis paneb inimesi kindlasti mõtlema, et mis see palju on. Praegu on 40 protsenti vähem, ehk suurusjärk seal 40 kuni 50 eurot ja samamoodi kahe inimesega on hetkel 36 eurot tulevikus üle 50 euro ette. Et need on juba suured numbrid, mis kindlasti hakkavad inimeste otsuseid mõjutama. Ja kuigi jah, võib-olla sissekirjutused Saaremaale kasvavad, aga teistpidi ka Saaremaa kui elukalliduse kuvand saab kindlasti tugeva löögi. Viimasel kahel kuul ongi hüppeliselt kasvanud Saaremaad oma elukohana registreerinute hulk, selgitab Avo Levistu, Saaremaa valla rahvastiku toimingute peaspetsialist. Mingi tendents on, et kahe viimase kuu jooksul on neid sissekirjutusi või ütleme elukoha registreerimise Saaremaale tavatult palju. Detsembris 104, jaanuaris 107, tavaliselt talvekuudel on kusagil 50 piiris need. Võimalikust piletihindade hinnatõusust prognoositakse parvlaevade käigus hoidmiseks saada lisatulu kuni poolteist miljonit eurot. Viimastel aastatel on piletitulu andnud umbes kolmandiku ettevõtte 30 miljonilisest käibest ja ülejäänud on olnud riiklik toetus. Veel kord Madis Kallas. Ma ikkagi loodan veel, et, et seni koostöö majandus, -Kommunikatsiooniministeeriumiga on olnud väga hea. Meie kohtumised on olnud sisukad ja kuna meile anti aega järgmise nädalani veel oma arvamust avaldada, et siis kindlasti me seda teeme ja ma ei usu, et see tänane, siis hinnastamise mudel täpselt nii peaks jääma, et ma arvan, et meil on veel võimalused. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium on plaaninud suursaarte vaheliste parvlaevade piletihindu tõsta esimesest märtsist. Margus Muld Eesti Rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Parvlaevade kavandatav piletihinna tõus 1. märtsist võib anda teatud tagasilöögi saarte turismisektorile. Samas on aga viimastel kuudel hüppeliselt kasvanud elukoha registreerimine Saaremaale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPoliti mõõtesüsteemi järgi oli Euroopas 1921. aastal kokku 18 demokraatlikku riiki ja 1937. aastal ainult 11, seega oli demokraatia kokkuvarisemine Euroopas kahe ilmasõja vahel suhteliselt levinud. Ajaloolane Jaak Valge on ühendanud riikide demokratiseerimise demograafilise üleminekuga ja saanud häid tulemusi. Eesti näol oli tegemist ühiskonnaga, kus demokraatia variseb kokku ühel juhul kolmest, seega pigem erandi kui reeglina niimoodi, et järelikult pidid olema mingisugused teised noh, suhteliselt tugevad tingimused. Miks see reegel ei toiminud? Majanduskriisi mõju on demokraatiale raske ja seda eriti vaestes riikides, nagu seda oli Eesti. Majanduskriis ja nõrk keskklass muudab siis ühiskonna nii valijad kui valitavad rahulolematuks ja heitlikuks Eestis väljendus see siis rahva ja senise poliitilise eliidi erakordselt tugevas võõrandumises, mis siis leidiski väljundi selles vabadussõjalaste rahvaliikumises ja mille tulemus oli kompromissitu vastasseis vabadussõjalaste ja senise poliitilise eliidi vahel, aga ma ei taha ka seda öelda, et nüüd selle demokraatia kaotusel Eestis ei leidu üleüldse konkreetseid süüdlasi, sellepärast et ikkagi autokraatiat ei kehtestanud mitte majanduskriis või inflatsioon, vaid konkreetsed inimesed. Miks siis võõrandumine aset leidis? Valge sõnul on üheks põhjuseks valitsuste ja erakondade ebastabiilsus. Üha rohkem oli selge, et poliitiline süsteem vajab kardinaalset muutust ja ka uusi tegijaid. Võõrandumist süvendas ka Eesti krooni devalveerimisega venitamine, manipuleerimine, põhiseaduse rahvahääletuse tingimustega, poliitilise eliidi korruptsioon, vabadussõjalaste süüdistamine kõiges halvas sotside poolt ja vabadussõjalaste kompromissitus. Riigipööret on aja jooksul põhjendatud, mitmed. Ametlikult käsitleti seda esialgu kui ettevaatusabinõu vabadussõjalaste riigipöördekatse vältimiseks ja rahva meelte rahustamiseks. Hiljem hakati väitma, et valitsuse sihiks oli reformide läbiviimine ja riigikorra uuendamine. Kui aga vabadussõjalased oleks valitsusse saanud, milline oleks siis nende põhiseadus olnud? Taagepera ja Mati Suart võrdlesid siis Pätsi seda seitsmenda 38. aasta põhiseaduse vabadussõjalaste aasta põhiseadusega ja noh, nemad otsisid nagu analoogi ja leidsid, et Pätsi põhiseaduse sarnanes kõige rohkem nagu 1970. aasta paraguai põhiseadusega, mis on noh, väga ebademokraatlik, eks ole, ja aga vabadussõjalaste põhiseadus oli sama demokraatlik kui praegune Ameerika Ühendriikide põhiseadus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Majanduskriis ja nõrk keskklass muudab ühiskonna valijad ja valitavad rahulolematuks ja heitlikuks. Kui vabadussõjalased oleksid toona valitsusse saanud, siis oleks nende põhiseadus olnud sama demokraatlik kui praegune USA põhiseadus, näitavad ajaloolaste uuringud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui hooldekodu töötajad on juba teadlikud, kuidas toimida koroonajuhtumi korral, siis klientidele tuleb alati uuesti selgitada reeglite vajalikkust, ütles Põlva valla hooldekodu juhataja Aet Olle. Kliendid on muutunud ärevamaks, kliendid kardavad sattuda uuesti olukorda, et nad ei saa toast välja, nad ei saa liikuma, et nendel on piiratud rohkem ja, ja seda on kohe tunda, et kui meil nüüd ka oli see koroona juhtumid sees, siis ju kõik kliendid pandi isolatsiooni mis tähendab seda, et nad olid hästi ärevad, nad tahtsid tubades välja tulla, nad ei saanud aru. Nad ei mõistnud, miks nad peavad tubades olema. Et miks nad ei tohi liikuda, et mina ju ei ole haige, mina ikka võin ju minna, et niisugust ärevust on see seekord rohkem tunda. Klientidel. Samuti Kanepi kodus oli kõige keerulisem olukord siis kui kehtis külastuskeeld, tõdes Lõuna-Eesti hooldekeskuse juhatuse liige Ülo Tulik. Kui hoolealused ootasid, et ikkagi neid külastatakse, aga, aga me ei saanud seda lubada ja siis oli siis oli ehk kõige kõige sellised sellised närvilisemad ajad tõepoolest, aga, aga hetkel on nii, et päris vaba külastamine, kanepikodus ka ei ole, et, et peab ikkagi kodu kodujuhiga kokku leppima ja kõik, kes soovivad, saavad külastada nii et lihtsalt lihtsalt see kokkuleppimise protsess tuleb läbi viia ikkagi. Tähtis on too, et uuesti haigust sisse ei toodaks, meie peame selleks valmis olema. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse puhangu ajal on hooldekodudes elavad inimesed pidanud harjuma erinevate piirangutega. Kõige keerulisem on hooldekodudes siis, kui kehtib külastuskeeld ning hooldekodus olijad peavad olema isolatsioonis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIda-Virumaa keskhaigla sisehaiguste kliiniku rekonstrueerimine on loogiline jätk kahtme aktiivravikorpuse ja tervisemaja valmimisele, ütles Ida-Viru keskhaigla tegevjuht Tarmo Tohver. Ja Ahtme tervisemajas said siis paiknema meil, perearstid, apteek, et see on esmatasandi vastuvõtt ja, ja nüüd see rekonstrueeri, mis me praegu teeme, see on tegelikult olemasoleva palatikompleksi ringi ehitamine ambulatoorseteks vastuvõttudeks, seal saab olema ka taastusravi firma teolüüs. Lasteosakond patsientidel on mugav tulla Ahtme tervisemajja, käia kõigepealt perearsti juures ja sealt edasi liikuda siis juba eriarsti vastuvõtule, et ta on nagu ühtne kompleks ja kuna meil eelmisel aastal avati siis ka see uus aktiivravikorpus, kus on siis palatid, sisekliiniku osakonnad, siis enam meil vanas vana maja palatitest sellist vajadust ei ole, ehk me saame vana maja siis palatid ringi ehitada just ambulatoorseteks vastuvõttudeks. Haigla korpuse uuendamine ei tähenda esialgu veel ravi teenuste mahu suurenemist. Tarmo Tohver. Loomulikult paranevad töötingimused, loomulikult on juba mõeldud, et asjad oleksid funktsionaalselt läbimõeldud, lahendatud ja see võimaldab lihtsalt arstidel oma tööd paremini teha. Lepingumahud esialgu ei muutu, aga eks me vaatame, kui on võimalik kaasata rohkem spetsialist, siis saame ka rohkem ravi osutada. Sisekliiniku rekonstrueerimine läheb maksma ilma käibemaksuta üle 11 miljoni euro, lisaks peab haigla leidma raha sisustuse uuendamiseks. Ida-Viru keskhaigla tegevjuht Tarmo Tohver. Pangalaenud oleme võtnud, saame ka Euroopa arenguliidult arengufondi toetust, saame see on erinevate finantsallikate ka kokku korjatud raha ja see raha ei sisalda nüüd sisustust ja tehnoloogiat ja selle selle jaoks on vaja eraldi teha täiendavad kulutused, palju need sisustus ja tehnoloogia hakkab maksma, et see meil, eks me teeme hanked, me oleme riigihanke kohustuslik, et ettevõte ja siis riigihangete käigus selguvad siis juba täpsed maksumuse, aga noh, circa kaks, kaks, kolm miljonit on siis sisustuse ja tehnoloogia peale. Rekonstrueerimistööde lõpp on planeeritud järgmise aasta sügisese tööd teeb ehitusfirma Rand ja Tuulberg Kohtla-Järvelt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Viru keskhaigla sisehaiguste kliinik saab poolteise aasta jooksul nii seest kui väljast uue näo. Rekonstrueerimine ja uus sisustus lähevad haiglale maksma üle 13 miljoni euro.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiikliku preemia laureaate tervitades rõhutas peaminister Andrus Ansip nende tähtsust kogu Eesti jaoks. Tänased laureaadid, Wiedemanni keelepreemia laureaat, teadlased, kultuuriinimesed, sportlased on muutunud eesti rahva jaoks sümboliteks ja nad liidavad meie rahvast. Teie üle on Eesti rahvas uhke. Teaduste Akadeemia president akadeemik Richard Villems kinnitas, et langetati head otsused ja avaldas kahetsust, et elutöö preemiaid on ainult kaks. Väärikaid kandidaate olnuks rohkem. Kui vaadata tervikuna seekordset autasustatavate ringi, siis kõige vanema ja kõige noorema vahel on 50 aastat. See on midagi suurepärast, see näitab seda järjepidevus, mis kaugeltki mitte 70 aasta eest ei loodud Eesti teaduses, vaid see näitab seda järjepidevus, mis on siin maal teadusliku mõtte arengus juba aastasadu, aastasadu ja aastasadu. Teadustöö elupreemiad said Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor akadeemik Valdek Kulbach ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Tiina Talvik. Kultuuri elutöö preemia said sel aastal Madis Kõiv, Rein Maran ja Valter Ojakäär. Esmakordselt oli selle preemia suuruseks miljon krooni, mille üle Valter Ojakäär ei jõudnud ära imestada. See võtab sõnatuks, see on niivõrd ootamatu ja ausalt öelda, ma ei ole kunagi selle nimel ka töötanud, et ma mingisuguse riikliku tunnustuse ära teeniks. Lihtsalt hakkasin kirjutama levimuusika ajalugu, selleks, et meil puudub ju Eesti muusikaajalugu. Tegin siis selle levimuusika poole otsa lahti, seal ma ei erilist niisugust aukartust selle žanri vastu ei tunne, nii et ma julgesin teda ka üksinda tegema hakata. Wiedemanni keele auhind läks sel aastal Mati Ereltile suure ja tulemusliku töö ja pühendumise eest eesti keele elu juhtimisse. Tema sõnul on eesti keel üsna heas seisus ja väga kõrgelt arenenud keel. Mureks on tal aga see, et eesti keelt ei kasutata igal pool seal, kus oleks vaja. Oluline on see, et eesti keel jääks kõrghariduse keeleks, intelligentsi keeleks. Kas ta nüüd süvateaduse keeleks jääb, võib-olla alati pole vajagi aga kindlasti on vaja, et kõik Eesti inimesed saaksid kasutada oma põhiseaduslikku õigust eestikeelsele kõrgharidusele. Siit me edasi järeleandmisi teha ei saa. Spordi elutööpreemiat määrati kirjastajale ja spordipublitsistile Paavo Kivisele ning spordifotograaf Lembit Peeglile. Viimase kohta öeldi, et ta on püüdnud oma fotodele spordihinge. Küsisin, kuidas see õnnestus. No peab tükk aega pildistama ikka aastaid natukene ja noh, tunnen teatud alasid väga, väga hästi. Sport tähendab ju liikumist, dünaamilise liikumise pildile saamine on eriti raske. No nüüd on kergem, vanasti oli palju raskem, sest ise pidi teravustamine teeb selle suurema töö ära, otoaparaat, aga noh, midagi peab ka mõistuse olema, et teha head pilti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riiklike preemiate üleandmine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKevadpealinna Türi kultuuritoimkonna juht Ülle Välimäe. No seekordne kevad tuleb tõepoolest teisiti, kas kõik üritused, mis olid plaanitud, jäävadki ära? Kevad tuleb tõesti teisiti, esiteks ta tuli juba hommikuni vara, aga nagu te näete, siis kevadkaine toimkond on valmis kevade tulekuks, vaatamata sellele, et meil sellised kurjad viirused siin ringi liiguvad. Me loodame ikkagi sinna mai lõppu, et ehk seal, et vähemalt lillelaat saaks toimuda lillelaat on 15 kuni 17, mai. Aga meil on veel koduaia kontsert ja mitmed mitmed spordisündmused, väga suured spordisündmused. Loodame, et vabaõhuasju saab hakata ikkagi korraldama ja inimesed, kevad on käes. Laseme selle tükikese omale südamesse ja oleme rõõmsamad. Kevade tervitamine Türil ka täna siiski varahommikul kell viis 50 toimus inimesi oli oluliselt vähem kui tavaliselt, aga, aga selleks on ka põhjus. Ja huvitav oli veel see, et kõik andsid maske ja pidasid kahemeetrist vahemaad, nii nagu peab. Ja, ja nagu murumur soovitas, et söögi küüslauku, siis saab ka viiemeetrise vahemaad kindlaks pidada. No kuidas teisiti, Türi 20 esimest korda tähistab kevade saabumist edasi pidulikult ja suuremalt. Me küll tõesti palusime, et inimesed ei koguneks nagu praegu see seadus on, aga kevadel toimu tuli, pani omale maskid ette, küll siis natukene teistsugused maskid. Aga me peame ikkagi seadustest kinni pidama, aga, aga ma ütlen veelkord, et kevad ikkagi südames Kena kevadet kõigile rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Türilt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna kell 5.50 algas astronoomiline kevad. Kevadpealinnas Türil tervitati kevade saabumist kooronaviiruse ohu tõttu oluliselt tagasihoidlikumalt kui varasematel aastatel. Aga siiski heisati kevadpealinna lipp, käivitati esimene muruniiduk ja Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann pöördus kohaliku rahva poole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui tavaolukorras peab elektrilevi riket kõrvaldama 16 tunni jooksul, siis eriolukorra puhul, nagu oli seda ka Lõuna-Eestit räsinud oktoobritorm, tuleb rikked kõrvaldada 72 tunni jooksul. See tähendab, et viimatise tormi järel saavad kahjunõude elektrilevile esitada üksnes need kliendid, kes olid ilma elektrita üle 72 tunni. Praeguseks on elektrilevi saanud 100 kahjunõuet, millest 48 on juba ka rahuldatud. Edasi räägib elektrilevi käidu valdkonna juht Andres Tõnissaar. Kellel sügavkülmad sulasid üles, seal olnud toitained riknesid aga nüüd see 16000 eurot, mida praegu elektrilevi on hüvitanud siis nendele 48-le kahjunõudele siis kindlasti ei ole summa, mida paljud ettevõtjad kannatasid. Kui me räägime siin mingisugustest, näiteks toiduainetööstustest, puidutehastest. Nopri talu oli ilma elektrit 45 tundi ning nende otsene kahju oli 5000 eurot. Tulenevalt eriolukorrast ei ole neil aga lootust kahju hüvitamisele. Nopri talu peremees Tiit Niilo. Olen oma aega ja ja närvi hindab ja rohkem sellega ei maadle. Kahju nõue jääb esitamata ka suurematel puiduettevõtetel, aga ka näiteks Valio Eesti Võru tehasel. Seal oli elekter ära üksnes loetud tunnid, mistõttu ei pea Valio ka mõistliku ks seda kahju nõuet. Elektrilevi käib seejuures välja idee, et tegelikult peaksid nii kodanikud, omavalitsused kui ka ettevõtted edaspidi olema valmis iseseisvalt toime tulema vähemalt 72 tundi. Veel kord. Elektrilevi käiduvaldkonna juht Andres Tõnissaar. Paraku siin on olukord, kus tegelikult nüüd ka sellise ettevõtte enda valmisolek toime tulla 72 tunni jooksul mängib olulist rolli. Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov ütleb, et sellele tõepoolest ka nende tehases praegu mõeldakse. Solovjov jätkab. Sinna lähevad suured summad, et ühtpidi on see generaatori ostmine, teistpidi on ka oma elektrisüsteemide nagu ettevalmistamine ka igal juhul me täna nagu tõsiselt kaalume seda, et olla tulevikus valmis sellisteks katkestusteks. Nopri talu peremees Tiit Niilo ei pea ka võimalikuks teha erakorralisi investeeringuid. Kahjuks täna ei saa hakkama tähtsamate investeeringutega, rääkimata siis erakorraliste investeeringute ettevõtma. Elektrilevi ettepaneku puhul jääb selgusetuks aga see, et kui miljoneid teeniv telekommunikatsiooniettevõte nagu näiteks telija ei suuda elektrikatkestuse puhul tagada päevi kestvat tagavaravarianti siis kuidas peaks seda tegema väikese kasumimarginaaliga ettevõtted või hoopis vaesuspiiril majandavad pered raadiouudistele Võrust Mirjam Mõttus",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Eestit räsinud torm liigitub seaduse mõistes vääramatuks jõuks, mistõttu pole enamikel ettevõtetel võimalik Elektrilevile esitada kahjunõuet. Praeguseks on Elektrilevile esitatud umbes sada kahjunõuet, mille lõpp-summa on veel selgumisel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVeel aasta eest plaanis politsei ja piirivalveamet ehk PPA ehitada kontrolljoone selliselt, kus oleks nii loomatõkkeaed, jäljeriba, juurdepääsuteed ja inimeste liikumist tõkestav tara ühes seiretehnikaga. Augustis kontrolljoonel toimunud valitsuse väljasõidu istungil otsustati aga, et piir tuleb valmis ehitada plaanitust märksa odavamalt. Nõnda tuli PPA-l muuta juba käimasoleva hanke tingimusi, nii et piiriehitus muutuks ka päriselt odavamaks. Siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi räägib edasi. Nagu valitsus ka otsusel ütles, et jäetakse ära siis need elemendid, mis pole esmatähtsad piiri valvamiseks, näiteks nagu loomatekkeaed järje jäljeriba Egert Belitsev PPA piirihalduse büroos tõdeb, et nimetatud mööndused ei muuda piiri kuidagi ebaturvalisemaks, eriti et katselõik on näiteks tõestanud looma tõkkeaia mõttetust. Belitšev jätkab. Aga tegelikult see nii-öelda kogemus näitas, et mitmed loomad ka seda aeda ikkagi suutsid ületada ja tegelikult jäid sinna kahe aia vahele lõpus ehk siis selleks, et loomasid näiteks piiriribalt eemal hoida, kasutame teisi muid alternatiivseid, odavamaid. Meenutagem, et piiririba ehitatakse välja etappide kaupa. Niisiis puudutab välja kuulutatud ja praeguseks lõppenud ehitushange piiririba esimest kahtekümmend kolme kilomeetrit, mis saab alguse kolmikpunktist ehk kohast, kus kohtuvad Eesti, Venemaa ja Läti piirid. Kokku osales selle etapi ehitushankel seitse firmat, kes pakkumisi tehes pidid arvestama valitsuse sooviga ehitada piir valmis odavamalt kui planeeritud. Veel kord. Janek Mägi. Hetkel, kui hange kuulutati välja, siis kuulutati tulenevalt projektmaterjalidest, kus oli esimese kolme lõigu hind, oli siis 18 miljonit pluss käibemaks. Aga nüüd hetkel praegu nagu hanke tulemuse hinnast rääkida ei saa, sest et ikkagi me võtsime eelduseks selle, et et valitsuse istungil sooviti, et piiri ehitamine läheks oluliselt odavamaks. PPA integreeritud piirihalduse büroo juhi Egert Belitsevi sõnul olidki enamus pakkumised tehtud alla 18 miljoni euro olles miljon ja enam eurot odavamad. Täpse summa ja hanke võitja loodab PPA välja kuulutada juba käesoleva kuu lõpuks. Samas minnakse edasi uute lõikude ehitushangete väljakuulutamisega ning jätkatakse ka läbirääkimisi maaomanikega. Kuigi Janek Mägi sõnul siseministeeriumist on praeguseks enamus kokkuleppeid saavutatud ka juba selle maaosas, mida riik lisaks 10-le meetrile veel juurde soovis. Veel kord Janek Mägi Ja inimesed on selles mõttes väga, väga mõistvad ja vastutulelikud olnud, et valdavalt on kokkulepped saavutatud üks-kaks maaomanikku tõesti on veel veel ka esimest ringist üleval ja, ja aga selles osas, mis me praegu hankevõitjat otsime ja kus me tahame ehitama hakata, on kõik maade küsimused lahendatud. Raadiouudistele võrust Mirjam Mõttus",
"role": "user"
},
{
"content": "Pragune valitsus edastas juba läinud aasta sügisel, et Eesti ja Venemaa vahelist kontrolljoont ei saa väljaehitada nii kallilt ja nii paljude komponentidega nagu esialgu plaanis. Nüüdseks on esimene ehitushange lõppenud ning politsei- ja piirivalveamet loodab hankevõitja väljakuulutada juba selle kuu lõpus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu on siis lõppenud, esimene niisugune viis ööd kestnud komandandi tunni aeg ja kaks ööd on selle nädala lõpus siis õigeusklike jõugu jõulude ajal veel ees ja kui vaadata sellele viiele ööle tagasi, siis need on politseile ja siis vabatahtlikule kaitseorganisatsioonile semessars olnud ikkagi üsna töömahukad, sest selle viie ööga tuli kontrollida rohkem kui kahtkümmet tuhandet inimest kõige rohkem loomulikult uusaasta ööl üle 5000, kes siis ei viibinud õhtul kella 10 ja hommikul kella viie vahel oma kodus, vaid olid kas tänavatel või mis siis veelgi hullem, korraldasid pidusid ja praegu on siis politsei käitunud enamiku suhtes küll hoiatavalt, kuid siiski on alustatud ka üsna palju menetlusi, sealhulgas ka kriminaalmenetlusi ja on tehtud ka üsna palju trahve. No neid menetlusi on praeguse seisuga kokku 3500 ja võimalik, et neid lisandub veel, sest lisaks sellele komandanditunnile on Lätis ka väga ranged muud piirangud, mis seostuvad siis erakorralise olukorraga ja ka nende täitmise eest on siis praegu veel hulk menetlusi, kas siis algatamisel või pooleli ja no trahvid on siin, juriidilistele isikutele on tehtud ka 2000 euroseid trahve, on tehtud sajaeuroseid 200 euroseid ja mis, nagu silma torkab, siis tõepoolest enamik, keda kontrolliti, viibis keelatud ajal tänaval põhjusega, nad olid täitnud ilusti oma ankeedi ja, ja nad suutsid politseile põhjendada, miks nad viibivad tänaval, kas siis täidavad tööülesandeid või on teel tööle või koju. Aga loomulikult on olnud ka palju nii-öelda jõhkrutsemist politsei kallal lihtsalt ülbet suhtumist oma riiki ja riigis kehtiva korra täitmisse. Paljud küll ka väitsid, et nad ei tea, et komandanditund üldse kehtib, aga see selleks, nii et sellised on praegu tulemused ja kui vaadata, kuidas see kõik nüüd mõjub siis epidemioloogilisele olukorrale, siis seda me tegelikult näeme umbes 10 päeva pärast. Läti epidemioloogid leiavad, et olukord, mis Lätis praegu nakatumisega käes on, on tegelikult jõulueelse suure kauplemise tulemus ja see olukord on tegelikult päris hull. Läti haiglad on ülekoormatud. Aastavahetusel üritati küll nii palju inimesi välja kirjutada, et see patsientide koguhulk ei jääks üle 1000 haiglates kokku. Täna me näeme, et haigestunuid on juba üle 1200, osakonnad on pungil patsientidest ja olukord on keeruline. Lätlased üritavad saada inimesi juurde küll ambulatoorsetest osakondadest, küll nende arstide seast, kes töötavad erasektoris, et loodetavasti saab sellest ka kasu, aga samas vaktsiini tempo võrreldes Eestiga. Vaktsineerimine on Lätis käinud ladusamalt, näiteks Stradisi ülikooli haigla raporteeris juba 30. detsembri õhtul, et neil on üle 1000 inimese. Ehk siis sellest esimesest etapis on oma vaktsiinid kätte saanud ja peaminister Karins ootab siis homseks valitsuse istungiks veel üht väga täpset vaktsineerimiskava. Mismoodi lätlased siis selle plaaniga edasi lähevad?",
"role": "user"
},
{
"content": "Lätis on võitlus koroonapiirangute täitmise eest olnud üsna resoluutne, mitmeid eeskirju rikkunud inimesi on karistatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKütuse energia ja teravilja kõrge hind on pannud põllumehed ja toidutootjad keerulisse olukorda, sest toodangu hinda tuleb tõsta. Tarbijale tähendab see toiduainete lõpphinna kallinemist, mille esimesi märke tundsime juba detsembris. Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson ütleb, et tootja hindade tõusu saab tarbija huvides veidi kinni hoida, aga mitte kaua. Juba praegu kaupmehele teadaolevad muutused realiseeruvad märtsis aprillis. Olen mõnevõrra pessimistlik Nende signaalide osas, mis öeldakse, et see inflatsioon, mis siin näiteks toidukaupades jõudis kuue protsendini aasta viimasel kuul ja kogu hinnaindeksi näitaja detsembris oli 12 protsenti, et see võiks siis nüüd olulisele langusele juba kevadel ja suvel pöörduda, siis mina nii optimistlik ei ole. Anderson toob näiteks joogipiima ja ütleb, et selle hind oligi ebamõistlikult madal, arvestades, mis hinnaga seda kokku osteti. Protsent on kõrge, 30, aga kui maksta 50 sendi asemel 69 senti kilepiima eest, et kas see siis on nüüd imetabaselt palju, et vastus on, ei sega eelmisest aastast enam värsketest toidukaupades midagi odavama, peaaegu et ei saa siiski puuköögiviljas ja mõned sellised importtooted, mis olla ei näita veel hinnalipikul sellist muutust, et näiteks banaani võid osta. OG elektra, kes on ise ka seakasvataja ja saab sealiha hinda oma ehk krossikauplustes all hoida, siis kasvanud teraviljahind seda kaua ei luba. G elektri tegevjuht Raigo Mölder. Liha täna ikkagi sealiha näiteks on Eestis odav, on meie ise seakasvata saame hinda oma kauplustes hoida kõige odavam, mis vähegi võimalik, kuigi ka, mis siin salata, farmindus ja sealihatootmine on ka täna ikkagi kahjus. Räägime ikka teraviljast, sööt, sööt, see on läbi aegade kallim ja sea ja viljakasvatajad, ehk siis lihtsam on juba sead maha müüa ja vili turule panna kui see, et see vili sööta läbi looma ja siis kahjumiga liha müüa. Kohaliku toodangu hinna kujundab see, kus see on toodetud või mis lahendusi tootja kasutab näiteks gaasil baseeruva küttelahenduse peal kasvanud kaup on kallim pluss transpordikulu kaugemalt Eesti otsast ehk kulumudel ja kulubaas on tootja lõikes erinev. Valio tegi osa kulude tõusust kasumi arvelt ja hinnatõusu rohkem edasi lükata ei saa, ütleb ettevõtte tegevjuht Maido Solovjov. Aasta tagasi samal ajal oli toorpime hind 31 senti tänase 40 senti, see tähendab 29 protsenti tõusu. Lisaks sellele on pakendid oluliselt tõusnud. Ma arvan, kogu see aasta näitab, et kuidas tarbija seda hinnatõusu vastu võtab, et aga me anname endale aru ka, et et kui see kallite kulude ja hindade periood peaks kestma väga kaua, siis võib meie turule siseneda nii-öelda importtooteid ja just Saksamaalt ja, ja Poolast selle osas me ikkagi peame nagu ettevaatlikud olema. Jah.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toidu hind kauplustes on viimastel kuudel märgatavalt tõusnud. Kaupmehed on aga hinnatõusu näinud juba eelmise aasta suvest, mil hankijad ja tootjad teavitasid peatsest hinnatõusust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaakonna külastaja uuringu korraldas Ida-Viru ettevõtluskeskuse tellimusel Tartu Ülikooli Pärnu kolledž. Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade, kes Ida-Virumaad külastab ning millised on turistide teeninduses esinevad kitsaskohad. Pärnu kolledži turismi ja hotelliettevõtluse õppekava programmijuht Tiina Viin kinnitab uuringu tulemustele tuginedes, et valdavalt käis eelmisel aastal Ida-Virumaal siseturist reisiti põhiliselt kas pere või sõpruskonnaga ning et inimesed, kes Ida-Virumaal polnud ammu või üldse käinud, suhtusid teatava kahtluse ja isegi hirmuga piirkonda, kus ilusa looduse kõrval on ka suurtööstus, muukeelne elanikkond ja sellega seotud keeleprobleemid. Milline oli turisti kogemus, räägib Tiina Viin. Noh, tegelikult tuligi väga-väga suuresti välja see, et suuremates ettevõtetes ja asulates saab eestikeelset teenindust ja saab ka väga head teenindust, aga kui nii-öelda põhimarsruudilt kõrvale kalduda, et siis võib hakata juhtuma ootamatuseid, tegelikult toodi muidugi välja ka mõningaid täitsa suuri hotelle, kus öeldi, et eelmisel suvel eesti keeles ei olnud võimalik hakkama saada. Tiina Viina hinnangul polnudki keeleprobleem turisti arvates põhiline. See on selline algne hirm, et kes võibolla ei oska ise väga hästi vene keelt, et kas ta saab hakkama, aga pigem hinnati kõrgemapoolselt teenindus, et siis see sõbralikkus ja püüd nagu abistada, et see kompenseerib seda, kui midagi isegi nii väga hästi välja ei tule. Ida-Virumaal käinud turist oli rohkem hädas kommunikatsiooniprobleemidega, et teeninduskohtade lahtioleku ajad ei pruukinud internetis avaldatud infoga klappida ning sooviti rohkem tegevusi ja rohkem suuremaid tunnusüritusi ning sihtkohti. Suuremaid atraktsioone teatakse, suuremaid spaasid teatakse aga ühte sama kohta, kui sa oled korra kaks, kolm käinud, siis sa tegelikult ei viitsi siin enam tagasi tulla, et tuleks hakata piirkonnast välja tooma, nagu neid teisi olulisi asju. Hiljuti välja ehitatud või taastatud ilusad kohad võiksid turisti arvates olla inimsõbralikumad. Konkreetne näide. Uus Sillamäe promenaad. Noh, oleme kuulnud inimesi, kes, kes sõitsid spetsiaalselt seda sinna vaatama, et noh, et teeme siis selle päeva Ida-Virumaal ja tegelikult siis ongi, et sa näed seal ilusa koha ära, aga sul seal läheduses ei ole enam mitte midagi muud teha. Sa ei saa süüa, sul ei ole kempsus kohta käia, siis sa tunnedki, et väljas on külm ja ma ei saa mitte midagi muud teha. Positiivse poole pealt mainiti, et tegevusi ja seiklusi on Ida-Virumaal isegi oodatust rohkem ning et Ida-Viru on ülejäänud Eestist niivõrd erinev, et juba seepärast tasub minna teistmoodi Eestit vaatama. Uuring tehti mullu, kui poole aasta jooksul küsitleti ligi sadakond grupi ja perereisijat. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mullu Ida-Virumaad külastanud turistide hinnangul oli seiklusi isegi oodatust rohkem. Eesti keelega sai enamasti hakkama, probleeme esines teeninduses ja kommunikatsioonis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti NSV-s kuulutati 1987. aasta septembris välja idee isemajandavast Eestist. Doktoritöö autori Juhan Sahharovi sõnul seisnes isemajandamise mõiste uuenduslik kasutamine selles, et seda ei rakendatud enam üksikute ettevõtetele, vaid tervele Eesti NSV-le. Kui territoriaalsele üksusele. Aga milles seisnes, eks ole see suur muutus ja milles nüüd tuleb juurde mitu kihti. On see, et Eesti lugejale toimus, see muutus selles, et öeldi, et tõstke või viige nüüd kogu meie vabariik ise majandamisele, eks ole, et loogem selline suure majandussüsteemi sees üks selline uus territoriaalne majandus ühik, millel on oma majandus, iseseisvus, millel on eelarve ja kõik need ettevõtted alluksid Tallinnale, mitte Moskvale. Kuigi Eesti taas iseseisvumist on põhjalikult uuritud, on Sahharovi väitel tähelepanuta jäänud just varajane perestroika ja uue poliitilise keele algus 1987. aastal. Isemajandamise termini uuenduslikku kasutust nimetab autor mõisteliseks innovatsiooniks. Selle käigus toodi majandusvaldkonnast pärit tehniline mõiste poliitilise debatti, mis tekitas ühtlasi platvormi teiste uute mõistete esilekerkimiseks. Autor rõhutab, et sedalaadi mõisteliste muutuste kaardistamine avab uue võimaluse revolutsiooniliste protsesside mõtestamiseks. Doktoritöö uuris, kuidas isemajandamise mõistega toimunud muutus aset leidis ja millised olid selle tagajärjed. Ma selles töös toon välja selle mõistelise innovatsiooni sellised ressursid, et mis need ressursid olid, et sellist mõistelist muutust teha 87. aasta sügisel ja noh, üheks ressursiks ma pean seda ka ikkagi täiesti seda keelelist poolt, see, et ta Eestis oli see eesliide ise, mis oli, mis on lähemal iseotsustamisele iseseisvusele ja mis resoneerus väga populaarselt siin, samas kui vene keeles seda ju ei ole, vene keeles on nagu väga tehniline termin. Autori tõlgenduse kohaselt pani territoriaalse isemajandamise idee omakorda idanema suveräänsuse mõiste, mis kulmineerus 1988. aasta novembris välja kuulutatud suveräänsuse. Klaratsiooniga jätkab doktoritöö autor Juhan Sahharov. Ja suveräänsuse deklaratsioon omakorda on selles mõttes väga huvitav ja jällegi ma ütleksin selline maailma ajaloolise tähtsusega, mis võrdub isemajandamise mõistest, aga et seda oli võimalik nüüd kasutada kõikidel teistel vabariikidel ja siis kuskil pooleteist aasta jooksul kuulutavad ennast suveräänseks kõik liiduvabariigid, kus Eesti on esimene ja siis hakkab järgmise aasta maikuus alles kuulutab Leedu, siis on Läti, Aserbaidžaani, Gruusia ja, ja kõik kõik järjest, et noh, see näitabki seda, kuidas siis ühe mõiste sissetoomine tegi ruumi teisele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikoolis hiljuti kaitstud doktoritöö uuris Eesti taasiseseisvumisele eelnenud perioodi ja näitas, millist rolli mängis selles mõistete uuenduslik kasutamine. Uurimuse fookuses oli \"isemajandamise\" mõiste, mis töö keskse teesi kohaselt avardas oluliselt tolleaegseid poliitilisi debatte.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKallase jutu mõte oli see, et erakond on lõhestunud ja erakorralised valimised aitaksid saavutada üksmeelt. Erakonna esimees Hanno Pevkur ütles eile, et tema lõhenemist kusagil ei näe. Jaanuaris sai juhatus tugeva mandaadi ja kohalikele valimistele mindi ühtse meeskonnana. Täna oli erakonna juhatuse koosolek, aga veel enne küsisime mõne juhatuse liikme arvamust. Arto Aas. Ma natukene ei saa aru, kus selline väga suur rut nüüd detsembrikuus tegeleda jälle oma sisevalimistega, ütlen ausalt, mulle see praktika väga ei meeldi. Mul on kindlasti olemas oma seisukoht nii nii selle rahulolematuse kui erinevate ambitsioonide kohapealt ja plaanide koha pealt, aga ma tahaks neid küll arutada enne juhatuses ja fraktsioonis. Ma arvan, et see on korrek. Ja noh, teine soov on, mul on mul väga kaar, et et isegi kui lepitakse kokku, et juhatuse valimine on ees õigupoolest erakonna esimee valimine, siis peab see protsess olema korrektne ja, ja väärikas ja kõigi suhtes lugupidav, et muidu külvame jälle seemneid järgmisteks sellisteks rahulolematusteks ja tulideks. Erakonna aseesimees Urmas Paet. Kindlasti on inimesi ja ka Eesti poliitikas tuntud inimesi, kes ei ole rahul tänase olukorraga, noh, eks neid asju siis tuleb arutada, sest eesmärk lõpuks peaks olema üks, et valimistele 2019. aastal minna võimalikult tugevana, nii et kui on mingisuguseid ebakõlasid erinevate poliitikute liikmete vahel, siis muidugi tuleb püüda need ära klaarida enne. Aga noh, on ka selge, et, et sellises suures erakonnas nagu Reformierakond on, ma arvan, et põhimõtteliselt ükskõik, kes see esimees on, alati on ka neid inimesi, kellele see esimees ei meeldi, et see ongi Reformierakonnal olnud selles mõttes täiesti nagu uus etapp või uus kogemus, sest varem on kogu aeg olnud üks kandidaat, mis tähendab ka sellist pettumust, et sinu kandidaati või ta ei ole saanudki olla igasuguste ks otsusteks, kas teha varem mingeid valimisi, teha nad ikkagi jaanuaris, lükata neid edasi kõigeks, selleks on vaja erakonna enamuse toetust ja noh, täna seda pilti, mida siis tegelikult erakonna enamus arvab, kas on kellelgi nii suur probleem, peaks hakkama neid kuupäevi muutma või mitte, noh, seda ma arvan täna tegelikult ei ole veel kellelgi. Juhatus istus koos kaks tundi. Erakonna esimees Hanno Pevkur ütles, et põhiteema oli Eesti riigi juhtimine, kuid lisas kohe Loomulikult me rääkisime ka eilsest Siim Kallase intervjuust, aga kuna Siim ennast kohal ei olnud, et siis tegelikult selline Siim mult endalt küsimise võimalus jäi ära. Minu ettepanek tegelikult on väga lihtne, et kuna see nii öelda probleemide pundar on üles visatud, et siis ma pakkusin juhatusele välja, et teeme jaanuaris, siis erakorralised valimised, juhatuse liikmed palusid selle nii-öelda võtta mõtlemiseks. Koguneme kahe nädala pärast uuesti ja siis otsustame, kuidas me edasi läheme. Pevkur ei keskendunud mingitele vastuoludele erakonnas, vaid sellele, et juhatusel peab valimisteks valmistumiseks olema normaalselt aega. See oli ju teada, et mingil hetkel see nii-öelda debatt tõuseb, sellepärast nagu ma ütlesin, meie korraline aeg saaks täis 2019 jaanuaris ja on selge, et, et kaks kuud enne valimisi hakata sisevalimisi korraldama ei tundu väga mõistlik, nii et tegelikult see debatt oli ette teada, pigem ongi küsimus selles, et millal seda teha ja mulle tundub, et lihtsalt kõige mõistlikum on seda teha nii kiiresti kui võimalik selleks, et, et nii-öelda kas siis täna olemasolev juhatus või uus juhatus saaks aasta või natukene rohkem atra seada. Kui räägitakse uuest võimalikust Reformierakonna esimehest, kordub kõige sagedamini Kaja Kallase nimi. Pevkur ei eita, et Kaja Kallas on tugev kandidaat, aga lisab. No tugevad nimed on kindlasti ka Hanno Pevkur, Jürgen Ligi, Urmas Paet, neid nimesid on siin käinud veel, võib olla veel keegi, nii et tegelikult mida ma ütlesin ka eile, et mina sisevalimisi ei karda, demokraatlik erakond, kui kellelgi on soovi, palun pange nimed ritta ja, ja siis erakonna liikmed on need, kes ikkagi erakonnale juhi valivad. Nii et Pevkur on nüüd teinud vastukäigu, kui juhatus otsustab tõesti korraldada valimised juba sisuliselt veidi enam kui kuu aja pärast annab see kahtlemata eelised praegusele esimehele, sest konkurentide kampaania aeg jääb napiks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna juhatus arutas auesimehe Siim Kallase ettepanekut korraldada erakonna esimehe erakorralised valimised.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSõitsime juba sadamast välja, keerasime Kopli lingide peale mere suunas ja samas sõitis ka kaater meil kõrval, kes tuleb nagu lootsile järgi pärast reisile võtab maha ja siis äkki vaatan Rootsi kaatri öös kaks suurt uime paistsid vee peal libisevat ja siis oh üllatus siis kaks, kolm korda veel suured olendid tulid välja siis mul mul oli taipamine kohe, et me delfiinidega, et see nagu oli suur üllatus ja rõõm näha siin delfiine, siis oli kohe jahippamine, et meil on vesi, on vist vist puhtamaks ja soojemaks läinud, et Kopli lahes oma kodulahes, nagu ma elan, siinsamas Kopli ranna kõrval ka veel, kus uju n iga päev, et delfiinid on vees ja siis kaks korda, nad ujusid veel sealt meie puksi nina alt ka läbi ja kus kuskil võis arvata, et noh, minust natuke pikemad, ma olen ise meeter 90. kahemeetrise, niisugused halliselgadega suurt. Ma ei oska öelda, mis liiki, aga see oli päris niisugune üllatav kokkusattumus, et oma kodu loes niisugust asja näha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna hommikul nägi loots Indrek Sülla Atlandi ookeanilt Kopli lahele eksinud kaht külalist. Nimelt saatsid Sülla lootsilaeva kaks delfiini. Sülla sõnul pakkus vaatepilt siirast rõõmu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHommikul suundus Tartu raekojast teele buss, kuhu istusid Tartu linnapea ja sihtasutuse Tartu 2024 nõukogu esimees Urmas Klaas Tartu 2024, juhatuse liige Priit Mikk ja Lõuna-Eesti regionaalne koordinaator Annela Laaneots. Priit Mikk seletab, et viirusohu tõttu jäeti suur ühine üritus ära, kuid omavalitsustega on oluline kohtuda näost näkku. Ma arvan, et see annab kõikidele kaasatud omavalitsustele kindluse, et tõesti sihtasutus Tartu 2024 koos Tartu linnaga on nende tugevad partnerid sellel teel kultuuripealinna poole. Ja ma arvan, et see on väga hea võimalus ka meil lähemalt tuttavaks saada kohalike kultuurikorraldajatega. Lepingud on juba kinnitatud omavalitsuste volikogudes 19 omavalitsus panustavad kokku projekti elluviimiseks 1,5 miljonit eurot aastate 2020 kuni 25 jooksul. Tartu linn panustab oma poolt 10 miljonit eurot. Britmik lisab, et ringsõidul on ka väike kultuuriprogramm. Uus ei toimu, aga kindlasti on kommunikeeritud, et sellised allkirjastamis aset leiavad ning kindlasti ma arvan, et igas omavalitsus on ka kohaliku rahvast vaatamas seda kõike. Priit Mikk kirjeldab, et iga aasta koostatakse omavalitsustega tegevuskavad. Selle aasta suurim eesmärk on järgmisel aastal toimuva regionaalse projekti taotlusvooru ettevalmistamine. Tegelikult juba kevadel hakkame käima uuesti kõiki omavalitsuse läbi ja arutamas, et kuidas regionaalne projektitaotlus. Voor saab ette valmistatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Eesti omavalitsusjuhid allkirjastavad koostöölepingu Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 ettevalmistamiseks. Sihtasutuse Tartu 2024 esindajad külastavad 19 Lõuna-Eesti omavalitsust, et panna allkiri lepingule, millega valmistatakse ette Tartu Euroopa kultuuripealinnaks saamine aastal 2024.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArmas Eesti rahvas, loetud tundide pärast ühineb Eesti vabariik Euroopa Liiduga Ma õnnitlen ja tänan selle puhul Eesti rahvast. See on olnud Eesti inimeste ühine otsus ja meie kõigi ühine töö. Täna peavad meie kodanikud teadma, et meie riigi staatus on nüüd teine, võimsam ja vabam kunagi eales. Eesti on alati kuulunud Euroopasse. Nüüd me ühineme liiduga. Millise liiduga me ühineme? See liit rajaneb väärtustel sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik, inimõiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused. Pluralismi, sallivuse, õigluse, solidaarsusese ja mitte diskrimineerimise ühiskonnas. Euroopa liidul on üks eesmärk. Euroopa Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste heaolu. Miks me ühineme Euroopa Liiduga? Me teeme seda selleks ja ma tsiteerin Eesti põhiseaduse preambulat, et kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada meie riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Ja mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Ma tahan tänada ka kõiki Euroopa rahvaid, Euroopa rahvaid, kes on meid sellel teel toetanud. Edasi läheme juba.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Juhan Partsi pöördumine Eesti rahva poole Euroopa Liiduga ühinemise eelõhtul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et päriselt ei olnud, et seal olid ju ka sellised pikemaajalised protsessid näidatud ja siin peab arvestama ka võimalusega ja, ja ma usun, et trump mingil määral sellega ka arvestas, et see kõne võib jääda talle viimaseks presidendina, et valimistulemus ei ole ju ikkagi kindel ja praegused nii-öelda need andmed või sündmused küll näitavad, et, et suure tõenäosusega trump võidab ka järgmised presidendivalimised. Aga lõpuni kindel ei saa olla siin, ma arvan, et jah, et see puhtalt valimiskampaania aga ikkagi ei ole seotud, noh loomulikult oli seal palju sellist. Kuidas siis öelda glamuuri või, või sellist show elementi, aga, aga mitte nüüd ainult. Kas selle kõne puhul me võime öelda seda, et kui trump võimule tuli, siis oli palju kartusi, et Ameerika pöörab välismaailmale selja ja tegeleb omaenda asjadega trumpi juhtimisel. Et kui me nüüd seda kõnet vaatame, siis see ikkagi nii ei ole läinud. No nii ei ole läinud, aga Ameerika tegevus on muutunud Ameerika kesksemaks. Ja nii-öelda see välispoliitiline mäng, mis ikkagi kuskilt otsast oli selline vin, vin, olukord ja Ameerika oli vaba maailma liider, siis nüüd räägitakse ikkagi rohkem ainult sellest, mis on siis Ameerika huvid maailmaga ja Ameerika sekkub siis maailma asjadesse nii palju, et siis kaitsta oma huve. Mitte nüüd sellepärast, et olla siis vaba maailma liider või, või rõhutada demokraatlike väärtusi ja nii edasi, et need momendid olid seal trumpi kõnes ka olemas. Aga Ameerika eelnev tegevus trumpi valitsuse ajal viitab sellele ju, et Ameerika ikkagi ajab mitte siis isolatsioonilistliku, vaid sellist unilateralistlikku poliitikat, et Ameerika peab võitma välispoliitikast ühemõtteliselt ja väga palju räägitakse ju ka ikkagi rahast. Et selles mõttes on siin muutus toimunud.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump kiitis aastakõnes Ameerika majanduse head seisu ning riigi mõjuvõimu taastamist. Oli see kõne juba alanud presidendi valimiskampaania osa? Indrek Kiisler küsis seda ajakirja Diplomaatia peatoimetajalt Erkki Bahovskilt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2011. aastal vastu võetud seadusemuudatus langetas täitemenetluses olevate tsiviilnõuete aegumistähtaja 30-l aastal 10-le. Toonase otsuse tõelist mõju hakkame tundma viiendal aprillil, mil päevapealt aegub kuni 80000 võlga. Aprillis saabuvat tähtaega ootavad paljud võlgnikud, kuid pelgavad inkasso. Firmad Nende vahel on kohtutäiturid, kellest mõned oleks peaaegu suurde pahandusse sattud, selgitab justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa. Meile sai tegelikult veebruari algul siis teatavaks, et väidetavalt on hakanud kohtutäiturid siis praktiseerima sellist tegevust, kus siis sissenõudja avalduse alusel täiteasi lõpetatakse peatselt aeguvate tsiviilasjades ja ei võeta selle eest ka sissejõudnud tasu ja peatselt siis algatati uuesti, samas nõudes uus täitemenetlus. Täitemenetluse lõpetamine ja uuesti alustamine on igati seaduslik nõks paneb kümneaastase aegumistähtaja uuesti jooksma, aga seadus ütleb ka seda, et kui menetlus sissenõudja palvel lõpetatakse, peab sissenõudja kohtutäiturile maksma. Näiteks 2000 eurose nõude puhul pidanuks kohtutäitur saama umbes 250 eurot. Justiitsministeeriumi tähelepanu püüdiski see, et kohtutäituri tasu ei küsinud. Ja me ei saanud kuidagi selle toimimismudeliga nagu nõustuda. Esimesel veebruaril tutvustas vaikmaa ministeeriumi avastust ka kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojale resoluutses. Kirjas teatas vaikmaa, et konkreetsete rikkumiste tuvastamisel algatatakse kohtutäiturite suhtes distsiplinaarmenetlused. Ja juba tegelikult väga kiiresti esimesed kaks täiturit nõustusid meie positsiooniga, kes olid seal praktikaga algust teinud ja pöörasid siis nii-öelda selle olukorra tagasi. Ehk teisiti öeldes kohtutäiturid taastasid peagi aeguvad täitemenetlused. Viiendal veebruaril kirjutas Vaikmaa uue pöördumise ning teatas, et järelevalvemenetluses pääsevad kõik need kohtutäiturid, kes oma vead kaheksandaks veebruariks ära parandavad. Nii et me tegelikult tuli veel siis mitme täituri poolt pöördumise ja on täna teada, et nad on juba olukorra, eks ju, kas siis ära muutunud või siis on see protsess nagu kohe-kohe lõppemas. Tänase seisuga kontrollib justiitsministeerium veel kahte kohtutäiturit, kuid vaikmaa sõnul ei saa neid veel reeglite rikkumises süüdistada. Ühtlasi on need kaks juhtu seotud üsna väikese hulga võlgadega. Sama ei saa öelda nende kohtutäiturite kohta, kelle tegevusele ministeerium käe vahele sai. Meil oli näiteid selles, kus oli sadu täitemenetluse, ja oli ka näiteid sellest, kus oli üle 1000 täiteasja. Ilmselt ei tea keegi peale võla sissenõudja, kui suurest summast ta justiitsministriumi vahelesegamise tõttu ilma jääb. Samuti võib ainult spekuleerida, miks kohtutäituritest neid puudutavaid seadusi täpselt tunnevad. Olid valmis reegleid rikkuma, seda enam, et rikkumistega oleks kannatanud nende endi rahakott.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võlgade sissenõudjad teevad viimaseid pingutusi, et päästa vähemalt osa võlgadest, mis 5. aprillil aeguvad. Ühe niisuguse katse järel võinuks suurde pahandusse sattuda mitu kohtutäiturit. Justiitsministeerium sai täiturite võimalikule seaduserikkumisele käe vahele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNüüd riigikogu asjade juurde riigikogu valis täna aseesimehi ja olukorra muutis pingeliseks see, et teatavasti opositsiooni ja koalitsiooni vahekorrad on peaaegu võrdsed. Reformierakond esitas aseesimeheks Keit Pentuse koalitsiooni poolt teiseks aseesimeheks esitati senine aseesimees keskerakondlane Jüri Ratas ja seetõttu kuulati hääletuse või häälte lugemist väga pingsalt. Jüri Ratas sai 49 häält. Oodati, kui palju saab. Keit Pentus. 47 48 49 50 51. Koalitsiooni rõõm oli täiesti tuntav ja nergma võis lugeda ette tulemused. Vabariigi valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud. Nimekirja kantud riigikogu liikmete arv 101 hääletamissedeli saanud riigikogu arv 100 hääletamist osa võtnud riigikogu liikmete arv 100 kehtetut, hääletamissedelite arv. Null Riigikogu aseesimeeste kandidaatide antud häälte arv. Jüri Ratas poolt antud hääli 49 Keit Pentus poolt antud hääli 51 protokoll on koostatud 20 2009. Aasta 15 juuni kell 16 38. Eiki Sibul vabariigi valimiskomisjoni esimees.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu valis aseesimehed.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLiidia hotellijuht Jana Timberg ütleb, et enne viiruse pandeemiat oli Tartu välistatud seas järjest populaarsem. Timberg toob näiteks, et kui aastast aastasse tuli Aasiast üha rohkem inimesi Lõuna-Eestit uudistama, siis nii kaugelt hotelli külastajaid enam ei saabu. Eelmise aasta juuniperioodiga on sellist välisturisti mõnevõrra rohkem sellel aastal, kui oli eelmisel aastal, aga noh, me räägime siin siis ikkagi sellistest üksikutest külastajatest turistidest, et selliste grupituriste, mis tavapäraselt juunikuus on, et, et neid kindlasti siin siin veel kahjuks ei liigu. Peamiselt tuleb Tartusse ikkagi siseturist, kes tuleb siia kultuuri pärast kas siis külastama mõnda muuseumi või üritust. Tartu külastuskeskuse koordinaator Tana Neemre sõnul on võrreldes eelmise aastaga viiruse ees hirmu vähem ja seevõrd ka turism. Aktiivsem. Mida rohkem ta nüüd siin kevade poole läks, siis ikkagi oli näha, et inimesed justkui hakkasid tüdinema nendest maale metsa minekust, et pigem nagu otsiti jälle seda, et saaks tagasi normaalse elu juurde, ma ei tea, minna restorani ja normaalselt teiste inimeste keskel olla. Diana Timberg rõõmustab, et võrreldes mullusega on olukord parem. Siiski kui kahe aasta tagust juunit võrrelda, tänasega on külastatavus langenud viiendiku võrra. Ka on raske tulevikku ette ennustada, kuna broneeringuid pikalt ette kliendid teha veel ei julge. Et eks me eelmise aasta suvel, kui hakkas ka ju tasapisi taastuma küll siseturistide pealt, aga taastume siiski, et eks me siis ka juba lootsime, äkki siis tõesti oli see selline võib-olla kevadine ehmatus ja sügisel ei lähe võib-olla asi väga hulluks, aga noh, nagu me nägime, siis elu tegi oma ja, ja kõik läks hullemaks veelgi, nii et täna me pigem oleme ikkagi üsna nagu tagasihoidlikud oma tuleviku ootuste osas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi välisturiste satub Tartusse pigem ükskuid, on üldiselt huvi siiski suurem kui mullu. Ka siseturist pelgab tänavu vähem suurüritusi ja siseruume.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEi, mina küll ei näe mingit põhjust, et olla pettunud selles mõttes, kui vaadata Res Publica tulemusi, et et ma ei, ei eitanud mingit õhulossi, et Res Publica nendel valimistel teeb mingi suurepärase tulemuse. Minu eesmärk oli neli kuud tagasi, kui ma erakonna esimees kandideerisin nende kohalike valimistega, tuua Res Publica välja sellest kriisist kuhu me langesime valitsuses olles ja valitsusest lahkudes praegu vaadates meie üldist toetust kaheksa, üheksa protsendi vahel üle Eesti Tallinnas 9,3 protsenti. Ma arvan, et see on tulemus, mis tagab sellise hea platvormi 2007. aasta üldvalimisteks ehk minu eesmärk noh, luua sisuline, stabiilne olukord, kui valimiste valimiste jaoks. Loomulikult teeb murelikuks Tallinnas toimuv Keskerakonna selline väga ülivõimas tulemus. Noh, eks see näitab seda, et paremerakondadel on põhjust mõelda, et vast tuleb senisest tihedamalt koos töötada ja rohkem oma parempoolse maailmavaate platvormi suuta selgitada. Kas Res Publica jaoks ei oleks targem siiski mõelda paremerakondade ühinemisele selles mõttes, et Res Publica näiteks astuks mõne teise paremerakonna, aga ühte moodustaks ühe erakonna? Ma arvan, et vastupidi need valimistulemused üheselt näitavad, et, et meil on selgelt oma valijaskond olemas, meil on oma üle-eestiline nii linnades kui maavaldades oma toetaja, nii et pigem ma julgen öelda, et me tulime nende valimistega siiski kriisist välja. Me oleme suutnud erakonna positsiooni stabiliseerida. Pigem annab see põhjust optimistlikult vaadata tulevikku, et on tõesti platvormi, kus töötada edasi ja ja millele oma järgnevaid tegevusi nii riigi kui siis omavalitsuse tasandil rajada. Ja kohe otsa teine intervjuu Kaupo reedega, ehk siis üks Tallinna Res Publica juhte. Res Publica tulemus Tallinnas on võrreldes eelmiste kohalike valimistega ikka dramaatiliselt langenud, nagu me siin oleme korduvalt rääkinud ja ütleme siis üle, et neil on praegu 17 kohta volikogus, hetke seisuga saaks nad kolm kohta ja Meelis Kompus palus siis kapo reedel Tallinnas olukorda kommenteerida. Öelge, palun, kas tulemus praegune tulemus Tallinnas teete murelikuks? Ei tee, ma olen tegelikult päris õnnelik selle tulemuse üle, sest mitmed arvamusliidrid ju ja uuringud näitasid, et me ei saa üldse üle künnise, et tegelikult me oleme tublit tööd teinud ja, ja see valimistulemus näitab, et inimesed usaldavad meid. No muidugi praegu hääli lisandub, kõik võib veel muutuda, et ei saa üle künnise. Ma arvan, et me saame üle künnise, saame tublisti üle künnise. Mida see erakonnale tähendaks, kui te ei saa Tallinnas üle künnise, ma arvan, see tähendab järelemõtlemise kohta. Kuigi noh, samas noh, oleme ju andnud endast kõik selles mõttes, et, et võidelda korruptsiooniga, võrrelda, võidelda seaduse mitte täitmisega, et, et noh, see on, minu jaoks on see kummaline, et kuidas inimesed nagu usaldavad neid, kes on tegelikult seadust rikkunud. Kuidas mõjutab linna arengut teie hinnangul see, kui Res Publica ridadest on praegune Tallinna linnapea ja peaks juhtuma see, et näiteks Keskerakond moodustab ainuisikuliselt uue Tallinna linnavalitsuse? Ma arvan, et see on väga halb mis võib juhtuda, noh, juhtub see, mida me, mille vastu me oleme kogu aeg võidelnud, juhtub, sõjasadam juhtub Viru poeg. Et juhtuvad need asjad, mida, mille vastu me oleme võidelnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohalikud valimised - Res Publica esimees Taavi Veskimägi ja Tallinna piirkonna juht Kaupo Reede kommenteerivad tulemuste seisu Meelis Kompusele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNäiteks tegi sihtasutuse ettepaneku piirata riigikogu liikmete ametiaega kahe järjestikuse koosseisuga. Lisaks pakutakse, et valimised toimuksid edaspidi avatud nimekirjade alusel ning riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimised viidaks läbi. Ühel aastal. Uurisin sihtasutuse nõukogu ühelt liikmelt advokaat Jüri Raidla kas avatud nimekirjade kasutuselevõtt ei too kaasa küll populaarsemate poliitikute pääsemise parlamenti, kuid sisulisest küljest võib parlamendi töö saada hoopis tagasilöögi. Ma kaldun arvama, et selline personaalse populismi aeg hakkab Eestis ümber saama. Märksa olulisem eesmärk on võimu ja, ja rahva omavahelise võõrandamise vähendamine ja teiseks on see, et ega siis avatud nimekiri kui selline ei ole mitte midagi uut õhtumaade kultuuriruumi jaoks. Vaatame siin üle lahe. Soomes saadakse sellise süsteemiga valimistel väga hästi hakkama. Riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ütles, et avatud nimekirjadel on nii plusse kui ka miinuseid. Miinus selle ettepaneku korral tähendaks seda, et raskem oleks poliitikasse jõuda nendel inimestel, keda võib-olla avalikkus niivõrd kõrgelt sellel hetkel ei hinda poliitikuna kuna lihtsalt nende tuntust veel ei ole ja seetõttu oleks raskem poliitikasse pääseda näiteks siis oma ala hästi tundvatel inimestel, kellel pole poliitiku kuulsust noortel ja ka ilmselt naistel Sihtasutuse ettepanekutes on kirjas, et edaspidi võiks üks rahvasaadik olla kuni kahe järjestikuse riigikogu koosseisu liige. No meie ettepanekud praegu siin on omavahel väikeses süsteemis ehk teisisõnu kui aktsepteeritakse avatud nimekirja põhimõttes, siis meie ettepanekut saadiku nii öelda mandaati de piiramises kahe järjestikuse perioodiga ei ole ja vastupidi ja see eesmärk on tegelikult jällegi seesama, et ühelt poolt oleks riigikogu koosseis rahva mandaadi järgi pidevalt uueneb ja teiselt poolt, et ei tekiks sellist sammaldunud olukorda. Loomulikult siin on vastuväide kohe, et riigikogus on ju ka vaja väga selgelt nii-öelda kogenud ja, ja ajaloolise mäluga poliitikuid, see on ka tõsi ja, ja seepärast meil ongi see esmane ettepanek, on avatud nimekirjad ja, ja kui avatud nimekirjad millegipärast ei peaks sobima, siis me teeme ettepaneku kaks järjestikust perioodi tõesti olla piiranguks riigikogu liikmeks, olekule. Eiki Nestor polnud säärase piirangu kehtestamisega nõus. Ma olen päris kindlalt veendunud, et need riigid, kus on parlamentaarse demokraatia põhimõtted au sees nii nagu Eesti ei peaks sellist piirangut kasutama, laseme valijatel siin otsustada, kas kedagi valida parlamenti ühe korra, kaks korda, kolm korda või minu poolest 10 korda, see vabadus valijatel peab olema, mina siin valijatelt õigust ära ei võtaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Selle aasta maikuus asutasid 28 Eesti ettevõtjat Riigireformi Sihtasutuse, mille eesmärk on anda selge sisu Eesti riigikorralduse uuendamiseks. Nüüd on kokku pandud ka esimesed ettepanekud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEKRE esimees Mart Helme ütleb, et kandidaati IT ja väliskaubanduse ministri kohale lisandub nagu külluse sarvest. Täiesti suvalised inimesed saadavad nimesid, saadavad kontakte, telefoninumbreid, meili, aadresse. Võtke ühendust, võtke ühendust, paneme sinna ministri, näitame neile. Teeme selle asja ära. Mart Helme sõnul teab ta täna seitset kaheksat võimaliku ministrikandidaati. Samas lisab Helme, et erakond võib ministri nimetamise siduda sellega, kas ja millal, pakub justiitsminister Raivo aeg välja EKRE-le sobiliku peaprokuröri. Me oleme selgelt öelnud, et me ei oota igavesti, kuni Lavly Perling on kohusetäitja. Me anname teatud aja, mille jooksul me ootame, et justiitsminister esitab uue kandidaadi. Aga me oleme mõelnud, aga võib-olla me senikaua ei täida ka IT-ministri kohta. Me oleme mõelnud, aga me ei ole otsustanud. Uuelt IT ja väliskaubanduse ministrit ootaks Helme Gert Kingo võetud suuna jätkamist. Kert Kingo väga tublilt kaardistas tegelikult selle situatsiooni ära, meil on nii-öelda silotornide süsteem, kus kõik ministeeriumide ametid on arendanud oma IT-d, aga siin tihtipeale on infovahetusega probleeme, info turvamisega, probleeme. Me oleme oma IT-ga nii moraalselt kui ka füüsiliselt jõudnud olukorda, kus on jõudnud tt Rauga iga väga paljudel puhkudel, mitte kõiges. Ja see kõik tähendab seda, et ma ei taha nüüd jälle valetaja tiitlit juurde saada. Aga nii palju, kui mul kuskil kuskil kõrva taha on jäänud nõuakse kusagil üle miljardi euro. Et süsteemid kaasajastada. Tänane EKRE volikogu võttis vastu ka poliitilise avalduse ja seekord keskendub see mittetulundusühingute rahastamisele. Me kõik teame, et meil on selge konflikt homokogukonna organisatsioonide rahastamise osas, meie leiame, et riigieelarvest neid rahastama ei peaks. Keskerakonda kuuluv Tanel Kiik arvab, et peaks aga meie toetajad ootavad meilt väga selgelt valimiseelse lubaduse täitmist. Et me lõpetame homoorganisatsioonide rahastamise. EKRE aseesimees Martin Helme selgitab, et erakonna mure pole ainult LGPT, vaid kuigi vabaühenduste rahastamine. Kogu kodanikuühenduste maailm täna Eestis tegutseb riigilt saadud rahaga, ehk siis on sisuliselt valitsuse tellimusel tegutsev seltskond, sellisel juhul nad ei ole ju sõltumatud, nad ei ole valitsusvälised organisatsioonid, natukene ennast nimetavad ja muuhulgas kõik need või, või suurem osa neist piketeerijatest, kes nüüd on kevadest saadik Stenbocki maja ees iga neljapäev plakatitega olnud, on rahastatud maksumaksja ehk valitsuse enda poolt, et nad käiksid seal meie vastu protestimas, et see, see on jabur, lihtsalt. Aga nagu kombeks, andis EKREle õpetussõnad kaasa ka erakonna auesimees president Arnold Rüütel. Püüaksime muuta seda, mida me muuta suudame, püüaksime leppida sellega, mida me muuta ei suuda ja olgu meil piisavalt tarkust vahe tegemiseks esimese ja teise valiku vahel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna kogunes Tartus EKRE volikogu. Erakonna esimees Mart Helme kinnitas, et uut väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrit täna paika ei panda ja kandidaate esitatakse erakonna juhtidele üha juurde. Volikogu võttis vastu ka poliitilise deklaratsiooni, paludes lõpetada ideoloogiliste kodanikeühenduste riiklik rahastamine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTegelikult nimetatakse seda massilise sisserände tõkestamise eelnõuks, mis võimaldab Euroopa Liidu liikmesriigil olukorras, kus riiki saabub erakordselt suur hulk ebaseaduslikke sisserändajaid, muuta välismaalase kinnipidamise nõudeid. Siseminister Mart Helme. Praegune seadusandlus näeb ette põhiseadus ütleb, et me peame varjupaigataotlejate puhul migrantide puhul nende taotlused käsitlema ära 48 tunni jooksul. Kui me seda ei suuda, siis me peame nad lihtsalt lahti laskma mööda Eestit. Me kujutame nüüd ette, et tuhanded inimesed tulevad üle piiri. Meil ei ole seal piisavalt ametnikke, meil ei ole seal ressurssi nende paigutamiseks nende teenindamiseks, et see ei ole ju mõeldav olukord ja et sellist olukorda ei tekiks. Me oleme praegu selle seaduseelnõu kohaselt siis teinud ettepaneku, et kohus lihtsustatud korras saab pikendada menetlustähtaega seitsme päevani. Kui selle aja jooksul samuti ei suudeta toime tulla menetlustega, isikukontrollid ja nii edasi siis on veel võimalik pikendada seda, kuni need menetlused kõik läbi vaadatakse. Taotletakse. Seadus annaks ka õiguse mõjutada inimesi väljaspool spetsiaalseid kinnipidamisasutusi näiteks maakondade evakuatsioonipunktides. Samuti vähendatakse taolisel puhul teenuste hulka, mida ajutistele pagulastele osutatakse. Põhiseaduskomisjoni liige, reformierakondlane, endine siseminister Hanno Pevkur ütleb, et hädaolukordade plaani väljatöötamist alustati juba tema ministriks oleku ajal ja ka seda seadust on mitu aastat ette valmistatud. Tegemist on riigi tavapärase tööga selleks, et riik oleks valmis eriolukordades ja ei satuks omaenda seatud reeglitega ummikusse. Tõsi on see, et ega Eesti väikese riigina politsei piirivalveameti ressurssi arvestades ka 500 korraga ühes piiripunktis oleva inimese puhul vajaks lisajõudu ja, ja see seaduseelnõu annab eelkõige võimaluse just nimelt siis sellistest tavapärastest kinnipidamisreeglitest näiteks kõrvale kalduda küll kohtu loal, eks, et aga samamoodi ka siis, et neid inimesi oleks võimalik tuvastada, otsustada, keda kohe tagasi saata, nii et noh, iseenesest Euroopa suure rändekriisi ajal me alustasime kõiki vajalikke nii-öelda ettevalmistusi selleks, et Eesti vajadusel oleks sellisteks olukordadeks valmis. Nüüd on nagu loomuliku jätkuna siis tegelikult see parlamenti jõudnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõige enne esitasin selle küsimuse, kuidas hoida arste oma riigist lahkumast arstide Liidu presidendile Andres Korgile. Sama küsimus oli hiljuti arutlusel Euroopa arstide alalises komitees. Kokkuvõttes ütles komisjoni esindaja, et see on ainult üks lahendus muuta arstide töötingimused ja palgatingimused selliseks, et nad jääksid kodumaale. Niisama lihtne see ongi. Sotsiaalminister Hanno Pevkur arvab, et arstide hoidmiseks on üksjagu tehtud. Me ju oleme alustanud arstidele sellest aastast lähtetoetuse maksmist, mis on selgelt noortele arstidele suunatud. Samamoodi on perearstidele pereõdedele asendussüsteem loodud, me vaatame koormuse üle. Kui palju võimalusi on haiglal oma arste kinni hoida. Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik peab lisaks töö ja palgatingimustele oluliseks ka kolleegide suhteid ja näiteks tööorganiseerimist. Omaette probleem on haiglatevaheline konkurents, kus tihti tõesti sellist üksteisega läbisaamist ei ole head ja, ja see mõjutab ka kollektiivi, et ma arvan, et siin on nii-öelda Eestis arenguruumi ja üha rohkem me tõesti räägime ka sellest, et me peaksime panema tähele seda kui ja mingil määral ka võib-olla koha lausa keelama ületöötamist Meie omast haiglast võime öelda, et me oleme kehtestanud õdedele näiteks kaheteisttunnise vahetuse 24 tunni asemel, mis jälle on probleem, et õed, kes käivad väljaspoolt Tallinnat tööl, nende jaoks on see väga sobimatu lahendus. Arstide palga kohta ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur, et Eesti tingimustes on see kindlasti konkurentsivõimeline. Arstide keskmine sissetulek ikkagi on üle kahe Eesti keskmise sissetuleku. Oleme kokku leppinud haigekassa nõukogus selle, et, et järgmise kolme aasta jooksul vähemalt 10 protsenti arstide palk peab tõusma. Arstide liidu president Andres Kork Ma lugesin haigekassa nõukogu protokolli, seal sellist kokkulepet ei ole, ma rääkisin kahe inimesega, kes olid nõukogu istungil sotsiaalminister, viskas õhku, numbrit, võiks võib-olla tõsta 10 protsenti sellel arutelul järgnenud otsustamist samuti mitte. Viimane, kelle käest küsisin, mis hoiaks teda minemast, oli kardioloogia resident Malle Helmdorf. Mis praegu hoiab noori arste Eestis ongi missioonitunne, et kui me tunneme, et meid vajatakse siin ja me saame midagi ära teha ja me otseselt ei tee midagi valesti, siis me ikkagi tahaks oma inimesi ravida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaheksa aasta jooksul on ligi tuhat arsti otsustanud Eestist lahkuda, lisaks muu meditsiinipersonal. Täna pidasid arstid nõu, kuidas meedikute lahkumist peatada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJustiitsministeerium esitles hiljuti seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust, mis korraldaks konkurentsiameti rahastamise põhjalikult ümber. Tänavu umbes kahe miljoni eurose eelarvega asutus saaks tuleval aastal 2,7 miljonit, kusjuures 1,6 miljonit eurot maksaks monopolid ehk need, kelle üle ameti järelevalvet teeb kolmeliikmelisele perele, kes elab kolmetoalises korteris ning tarbib vett, elektrit ja kaugkütet, tähendaks 14 kuni 33 sendi võrra suuremaid kommunaalarveid. Eesti veettevõtete Liidu tegevjuht Pille Aarma tuletab meelde, et valitsus lubas maksurahu. Kuid samal ajal siis konkurentsiameti rahastamiseks planeeritakse kaudset maksu. Ka gaasiliidu tegevjuht Heiko Heitur viitab varjatud maksutõusule. Täna ju gaasisektor tasub nii aktsiis kui ka teisi tasusid igal aastal kuskil seal 21 miljonit eurot. Ma arvan, et see on piisav selline rahasumma, et kust vahendeid leida. Monopolil, mis peab oma hinnakirja konkurentsiametiga kooskõlastama, tuleks järelevalvetasudena maksta 0,2 protsenti aastasest müügitulust. Heiko Heitur märgib, et see ei lööks ainult tavatarbija, vaid ka gaasi tarbivate ettevõtete rahakoti pihta. Ja täna, vaadates nende konkurentsivõimet, siis täna on Eesti aktsiisimäärad Läti ja Leeduga võrreldes 14 korda kõrgemad. Heiko Heitur lisab, et kui regulaatorile maksab raha see, kelle üle järelevalvet tehakse, loob see pinnase võimalikuks huvide konfliktiks. Tulemuseks võibki selline olukord tekkida, et regulaator on huvitatud võimalikult suurtest tariifidest ning seeläbi siis kasvas ka regulaatori enda eelarve. Ka tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ütleb, et regulaator ei tohiks turuosalisest sõltuda. Ja teine pool on meie vaates see, enne kui uusi tulusid otsitakse, peaks vaatama, et kas tänased rahalised ressursid on mõistlikult kasutatud. Meie näeme, et avalik sektor on viimastel aastatel väga kiirelt paisunud. Pille Aarma tuletab meelde, et iga hinnatõusu kooskõlastades manitseb konkurentsiameti ettevõtteid kokkuhoiule. Ta pakub välja, kuidas konkurentsiameti halduskoormust vähendada. Aarma hinnangul võiks vee hinnakontrolli omavalitsuste kätte anda. Nii mõneski teises riigis on samamoodi, et omavalitsus on ikkagi see, kes vee hinda jälgib.",
"role": "user"
},
{
"content": "Plaan hakata Konkurentsiametit osaliselt järelevalvetasudest rahastama saab ettevõtetelt ohtralt kriitikat. Konkurentsiamet loodab edaspidi jälelevalvetasudena kokku korjata 1,6 miljonit eurot aastas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNarva-Jõesuu nooruse spaa hotellile tuli valitsuse spaade sulgemise otsus külma dušina, kuna veel mõni päev tagasi rääkis Ida-Virumaad külastanud peaminister, et spaad jäävad lahti ning noorus lootis aastavahetuse sajaprotsendilise täituvusega teha tasa eelnevad pooltühjad kuud, nüüd on olukord hoopis teine, räägib nooruse spaa hotelli turundusjuht Darja Bojarova. See on hukatuslik ärile ja hukatuslik kogu maakonnale panna sellisesse olukorda. Piirkond, mis niigi majandustulemustega eriti hiilanud, on meie arvates küllaltki jõhker peale kauba detsembris. See on ainus kuu, mis võimaldaks meil vähegi rasva koguda ja aidata kevadeni vastu pidada. Nüüd võetakse meilt seegi võimalus. Mõni aeg tagasi sulges nooruses paa kuni märtsini ühe oma pisematest hotellidest sest ilma spaata pole talvises Narva-Jõesuus hotellil mingit mõtet. Mida aga teha olukorras, kus 200 töötajaga suure spaa hotelli kasutamine on vähemalt kolm nädalat keelatud, Darja poi aru veel ei tea. Ees seisavad rasked valikud, kadusid loetakse ka Narva-Jõesuu spaa sanatooriumis, räägib sanatooriumi tegevjuht Karina Küpas. Jah, me kaotame rahaliselt päris palju, seda kaotust korvata ei olegi võimalik, see aastavahetuse aeg ongi kõige suurema sissetulekuga aeg üldse ja ega hinda kõrgemaks teha ka ei ole vist mõistlik selleks, et kõik eestimaalased kurdavad, et Eesti spaad on niigi liiga kallid, et kahjuks jääb suureks, kaoks. Samas kinnitab Karina küpas, et saab valitsuse otsusest aru. Me lihtsalt mõistame olukorda, see olukord hetkel Ida-Virumaal ongi selline, aga me väga loodame, et see lubadus, mis on olnud, tuleb mingisugunegi toetus, et see toetus ikkagi tuleb, et ei juhtu nii, nagu juhtus kevadel, kui näiteks Saaremaale, mis oli kinni, lubati, et tuleb eraldi toetus, aga seda ei tulnud, et me väga loodame, et ikkagi selle aasta lõpus Ida-Virumaa suhtes võetakse teine otsus ja, ja meil tulevad ikkagi toetusmeetmed. Spaade olukorra teeb raskeks see, et priskele ja külalisterohkele detsembrile järgnevad tavaliselt pool tühjad talvekuud spad loodavad märtsile, sest jaanuari lõpus lubatakse alustada vaktsineerimist ja siis võib hakata juba rahulikumalt kliente vastu võtma. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva-Jõesuu spaad on mures, sest valitsus sunnib neid tegevust peatama kõige suurema sissetulekuga ajal. Mida piirangutest arvatakse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n45 sotsiaaldemokraatlikku erakonda keskerakonda ja demokraatide ühendusse kuuluvat riigikogu liiget algatasid täna majandusminister Juhan Partsi umbusaldamise. Partsi tagandamist taotlevad saadikud panevad ministrile süüks riigile kahjuliku uue elektrijaama. Tehingu läbis rumist ja täielikku tegevusetust elektri hinnatõusu leevendamisel, mistõttu ta on kaotanud usalduse. Majandusministri haldusalas on arvukalt skandaale ja probleeme, meie keskendume neist kahele, mis üks lühemas, teine pikemas perspektiivis mõjutavad elektrit, energia kättesaadavust ja hinda Eesti inimestele, ütles sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser umbusaldusavaldust riigikogu menetlusse andes. Majandusminister vastas riigikogu puldist küsimustele ja selgitas oma nägemust süüdistuste kohta. Demokraatide rühma kuuluv Deniss Boroditš leidis, et valitsus, kus pole teinud midagi, et leevendada järgmisel aastal elanikele väga ränka elektrihinna tõusu. Ei vasta tõele teie väide, et ma kordan veel kord üle, valitsus kavatseb esitada eelnõu taastuvenergia tasude vähendamiseks nii järgmisel aastal kui ka siis seitsme aasta perspektiivis, ma arvan, see on väga oluline samm. Teiseks, valitsus on riigieelarve esitamisel arvestanud võimaliku toimetulekuriskiga. Toimetulekutoetuste vahendid on täna prognoositud. Ma veel kord räägin prognoositud täiendavaid vahendeid kuskil 660000 euro ulatuses ehk siis Eesti rahas üle 10 miljoni krooni. Ennekõike arvestades juhul, kui tekib selle tulemusena mingisuguseid toimetulekuprobleeme, ma arvan, need on väga olulised sammud. Kogu aeg korda, valitsus midagi teinud ei ole, ma nimetasin kaks, ma võin veel nimetada neli sammu. IRL-i liige Liisa Pakosta soovis majandusministrilt teada, milliseks kujuneks elektritootmise alternatiivide hind auvere elektrijaamaga võrreldes. Kui põhivariandina võtta sotside nägemus viia Eesti üle päikeseenergiale siis ühikuhind kujuneks kuskil täna tootmis börsihinnast kõrgemaks neli korda. Kui põhiliselt keskenduda avamere tuuleparkidele, siis tänase võrreldes börsihinnaga hind kujuneks kõrgemaks kaks ja pool korda. Majandusminister Partsile umbusalduse avaldamise poolt oli 44 saadikut, vastu 50, seega umbusaldust ei avaldatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Opositsioon üritas avaldada umbusaldust majandusminister Juhan Partsile. Partsi tagandamist taotlevad saadikud panevad ministrile süüks riigile kahjuliku uue elektrijaama tehingu läbisurumist ja täielikku tegevusetust elektri hinnatõusu leevendamisel, mistõttu ta on kaotanud usalduse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuvine turism Euroopa liidus on päästetud, sest Reutersi andmetel otsustas Euroopa Liidu nõukogu toetada reisimist täielikult vaktsineeritud kolmandate riikide kodanikele. See tähendab, et tingimuste täitmisel on näiteks Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia kodanikel võimalik veeta suvepuhkus Vahemere ääres. Kui Euroopa komisjon ettepanekut mai alguses esitles, siis oli tingimusi sisuliselt kaks. Esiteks täielik vaktsineeritus Euroopa ravimiameti poolt heaks kiidetud vaktsiiniga või teiseks reisija tuleb riigist, kus on väga hea epidemioloogiline olukord. Ettepaneku heakskiit nõukogus on kauaoodatud uudis riikidele, kes kõige enam sõltuvad turismist. Samas ei tähenda otsus seda, et riigid ei võiks rahvatervise huvidele viidates endiselt teistsuguseid otsuseid teha, nii nagu on seda teinud näiteks Soome või Belgia. Varem koroonakriisi käigus piirates reisimist ka Euroopa Liidu kodanikele enam kui tavareeglid ette näevad. Sellele on tähelepanu toonud ka Euroopa komisjon, kuid mõned riigid on jätkanud reeglite rikkumist. Millal piirid kolmandate riikide kodanikele avatakse, pole veel teada, sest enne tuleb Euroopa liidus sees jõuda kokkuleppele rohelise digitõendi ehk koroonasertifikaadi kasutus reeglites. Vastasel juhul oleksid reeglid eurooplastele karmimad kui kolmandatele riikidele. Läbirääkimised koroonasertifikaadi üle toimusid eile hilisööni ning jätkuvad neljapäeval. Kokkulepet oodatakse tegelikult juba lähinädalatel, sest paljud riigid testivad oma sertifikaate ning vaktsineeritute hulga kasvuga kasvavad ka ootused. Läbirääkimiste vahetähtajaks on seatud järgmise nädala esmaspäeval ja teisipäeval toimub Euroopa ülemkogu. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reutersi andmetel jõudsid saadikud Euroopa Liidu nõukogus kokkuleppele, et suvel lubatakse turismi kolmandate riikide kodanikele, kes on vaktsineeritud. Seda juhul kui nad on vaktsineeritud Euroopa Ravimiameti heaks kiidetud vaktsiiniga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKõik majanduslangused on tegelikult selleks vajalikud, et toimub majanduses selline korrektsioon, majanduse struktuuri kaasajastamine ja meeldib see meile või mitte, aga see igal juhul käib läbi tööpuuduse olulise kasvu nendel langus perioodidel. Statistikaameti teatest tuleb välja, et, et kõige rohkem kasvas töötus eelmisel aastal esimeses kvartalis ja edaspidi on hakanud see kasv aeglustuma. Kas see tähendab seda, et ettevõtete pankrotilainete hari on ka möödas? Jah, seda ma usun, sellepärast et juba Eesti majandus tegelikult on pööranud tõusule, see tähendab seda, et nagu põhi on käes, halb uudis on selline, et tööpuudus hakkab kahanema sageli alles tükk aega peale, nagu siis selle SKP numbrite ülespööramist. Ettevõtted korraldavad oma tootmist ümber, vaatavad oma kulud üle sageli siis koondavad, eks ju inimesi ja see kõik peabki tooma kaasa nagu tootlikkuse kasvu majandus saab tulla sellest august välja läbi tootlikkuse kasvu, aga see tähendab seda, et, et peab hakkama saama vähemate inimestega. Aga nüüd on muidugi oluline, et need, need inimesed, kes on ülejäänud, et neid saaks natukene treenitud ja ümber koolitatud, et nad siis jällegi sobituksid uutele loodavatele töökoht, aga see kahjuks võtab aega. No kui tootlikkus kasvab, see eeldab ju ka seda, et nõudlus peab kasvama, et siin pankade statistika järgi on möödunud aastal tõusnud inimeste hoiuste arv ja hoiustatavad summad, see tähendab seda, et hirm töökaotuse ees on nii suur, et see sunnib kokku hoidma, aga kokkuhoidmine ei elavda ju majandust. Jah, praegu me oleme tõesti selles seisus, et inimesed võiksid need, mis mingi 60 midagi miljardit raha, mis inimestel on praegu pangaarvetel, see võiks tegelikult tulla käibesse ja, ja turgutada majandust, ei saa ka inimesi süüdistada, et nad praegu ettevaatlikud on, nii et tuleb praegu lihtsalt selle olukorraga leppida. Et siin on räägitud, näiteks anda FIEdele maksusoodustusi, et inimesed oleksid ettevõtlikumad, aga, aga olgem ausad, et paljudel töötutest ei olegi ambitsiooni, ga ettevõtlikkust ise midagi algatada, et kus siin see lahendus oleks, et neid inimesi kuidagi tööle saada. See meie Eesti töötu on ausalt öeldes keskmise Eesti noore mehe nägu, kellel selline arvamus oli, et ta ehitab kunagi Norras mingi palkmaja püsti ja siis ta võib pool aastat luli lüüa selle najal, suur osa nendest tänastest töötutest ei oma isegi mitte ja lõpetatud keskharidus kahtlemata jäävad sellistes majandussituatsioonides jäävad üle, kes on vähem vähem ette valmistatud töötutele, pakutakse kõikvõimalikku starditoetust, ma tean, et kuni 70000 krooni on võimalik saada, kui sa vähegi viitsib mingi äriplaani teha inimestel ju siis ei ole veel nii valus hakanud, et nad ütleme piltlikult ei taha veel jalgu istumise alt välja tõmmata, aga, aga praegu tegelikult võimalusi alustamiseks on tööpuudus muutub oluliseks probleemiks siis ja muutub ka sotsiaalseks probleemiks ja kriminogeenseks probleemiks siis, kui, kui ta läheb pikaajaliseks ja nagu praegu te ütlesite 33000 või et kui meil on praegu kolmandik töötuid on pikaajalised, kui ma nüüd natuke panen, mõtlen silma, et seda Euroopa ja maailma andmeid, siis ma ütleks, et meie olukord veel väga hull ei ole, aga selge on see, et need pikaajalised töötud mingil hetkel muutuvad väga suureks koormaks kogu ühiskonnale. Meil see täiend ja ümberõppe koolituste süsteem ja see ei ole veel noh, ütleme valmis sellist töötute hulka nii-öelda ümber koolitama. Jah, tegelikult kõik märgid nagu näitavad seda, et suvel koos ajutiste töökohtade saabumisega võiks ka nagu see tööpuuduse number pöörata tagasi. Ma tahaks küll arvata ära, et selle suvega nagu jää murdub ja sügisest läheb, juba läheb juba majanduselesmäge.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tööjõu-uuringu andmetel oli töötute hinnanguline arv eelmise aasta lõpuks 107 000 ehk kaks korda rohkem kui 2008. aasta samas kvartalis. Need näitajad on Eesti taas iseseisvusaja suurimad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPoola asevälisminister Šesankovski kurtis uudisteagentuurile PAP, et Saksa ajalehed teevad Poola presidendivalimistest manipulatiivseid reportaaže. Asevälisministri sõnul on Saksa ajakirjandus väga selgelt kaldu liberaalist presidendikandidaadi, Varssavi linnapea Rafal Tšazkovski poole tema rivaali valitsevat presidenti ja valitseva õiguse ja õigluse partei soosikut, Angei udat aga materdatavat saksa meedias ilmaaegu. Just see olevat Sunkovski sõnul ka põhjuseks, miks Saksamaa saatkonna pressinõunik välja kutsuti. Nõunik kinnitab välisministeeriumis käimist, kuid kohtumise sisu ta ühelegi agentuurile ega väljaandele kommenteerinud ei ole. Ka president uda ise on Saksa ajakirjandus ja selle hoiakuid kritiseerinud. Presidendi sõnul olevat näiteks Saksamaa tabloid fact kirjeldanud tuda tegutsemist pedofiilia ohjeldamisel nii et jäi mulje, nagu oleks tuda ise pedofiil. Maailma kuulus Päevaleht Tiivelt aga jällegi ärritas Tuudat sellega, et kirjutas, kuidas Tšaskovski oleks parem president sest erinevalt Tuudast ei nõuaks ta Saksamaalt teises maailmasõjas põhjustatud kahju hüvitamist. Saksamaa parlamendi alamkoja Bundestagi liikmed tunnevad ajakirjandusvabaduse olukorra pärast naaberriigis sügavat muret. Saksamaa ei ole ses osas erandlik. Poola meediapoliitika on kriitikat pälvinud paljudes Euroopa Liidu riikides. Juba enne presidendivalimiste esimest vooru kaebas organisatsioon piirideta ajakirjanikud Poola rahvustelevisiooni reportaaži üle, mis oli väga ühekülgne ning täiesti selgelt tuuda poole kaldu. Piirideta ajakirjanike teatel on Poola sõltumatu ajakirjandus pärast õiguse ja õigluse võimule tulekut tugeva surve alla sattunud. Ajakirjandusvabaduse edetabelis esindatud 180 riigi hulgas on Poola langenud 62.-le kohale ka Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni. OSCE hinnangul on Poola ajakirjandus, sealhulgas rahvustelevisioon, tugevasti kallutatud. Pühapäevased presidendivalimised on võrdselt olulised nii parempopulistidele kui ka liberaalidele. Tudavõit peaks tagama õiguse ja õigluse püsiva populaarsuse ka 2023. aasta presidendivalimistel. Kui presidendiks peaks saama Tšaskovski, võib see tähendada, et õiguse ja õigluse õnnetäht on juba looja minemas ning partei võib kriitilise osa oma poolehoidu, st kaotada ammu enne järgmisi parlamendivalimisi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäevaste Poola presidendivalimiste teise vooru eel süvenevad pinged Poola ja Saksamaa vahel. Poola süüdistab Saksa ajakirjandust erapoolikuses ning Poola välisministeerium kutsus aru andma Saksamaa saatkonna pressiesindaja. Saksamaa hinnangul on Saksa ajakirjandus olnud Poola teemasid kajastades erapooletu, kuid Poolal endal on tõsiseid probleeme ajakirjandusvabadusega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu abilinnapea, sotsiaaldemokraat Gea Kangilaski ütleb, et trammiliini saaks järgmisel kümnendil ehitada Euroopa Liidu ja riigi toetusel. Tramm läheks maksma 400 miljonit eurot. Linnale tasuks see ära, kui vähemalt kolmveerandkulust saaks katta välisallikatest. Ta nagu annaks ühelt poolt siis nagu rahalist kokkuhoidu linnale tulevikus bussiliikluse arvelt, siis teisalt ta võimaldaks siis lisaks juba praegu busside ga liiklejaile kaasata uusi inimesi siis ühistranspordivõrku ja meil oleks vähem pärast seda autokasutajaid, see raha, mis me paneme teedeehituse, tänavate korrashoidu keskkonnakaitsesse, selleks, et kompenseerida seda, kui palju meil on autosid, see on lihtsalt tegelikult röögatu. Abilinnapea, reformierakondlane Reno Laidre arvab, et tramm ei ole kulu tõhus. Linnakeskkonna parandamiseks tuleks panustada kergliiklustaristusse ja valglinnastumise murede lahendamisele. Suur kitsaskoht, mis meid tegelikult täna piirab linna arengu mõistes on ikkagi väga hoogne autostumine, selle kasv just nimelt linna äärealadel ja, ja linnaga piirnevates asumites. Trammiühendus analüüside põhjal. Kahjuks seda probleemi ei lahenda. Linnaeelarve on tänavu 215 miljonit eurot, seega on tramm juba kulude poolest ambitsioonikas projekt. Laidre sõnul ei ole projekti liigse lennukuse tõttu maha maetud. Kuigi üldplaneeringu täna trammiliini ette ei näe, ei ole selle võimaliku koridoriga muuks planeeritud. Ühel hetkel hakatakse ikkagi ühistransporti ümber korraldama Tartu Tartu linnas, siis tuleb võtta selle hetke kõige parem teadmine tehnoloogia ja, ja selle pinnalt need otsused langetada. Et lähiaastate eelarve strateegia, mida me koostame, ei näe võimalust suuremaolisteks. Olgu see siis mingi muu ühistranspordi liik või, või ka trammiliin selle rajamiseks. Eesti rohelise liikumise juhatuse liikme Peep Mardiste sõnul pakkusid nemad trammi mõtte välja juba 20 aastat tagasi. Mardiste lisab, et kuigi tramm pole uus leiutis, on selle pluss ka tänapäeval stabiilsus. Trammiliine segavad näiteks ummikud vähem kui busse. Tegelikult tuleks liigutada ennast palju kiiremini kui, kui aastal 2030 pluss et reaalsus on ju see, et mida rikkamaks meie riik saab, seda rohkem me hakkame ise Euroopa Liidu eelarvesse raha juurde maksma mitte sealt nagu toetusi saama, et mida, mida kaugemale ta lükkab, seda rohkem me ilmselt maksame sellest projektist ise omast taskust kinni. Mardiste tunnistab, et tramm üksi linnakeskkonna muresid ei paranda. Kergliikluse eelistamine on ka hea eesmärk, kuid mardiste kritiseerib, et linnavalitsus ei taha autodel ruumi ära võtta. Me teeme rattateid sinna, kus, kus on palju ruumi kuskil kõrvaltänavatel, äärelinnadest või, või linnast välja, teeme toredaid rattateid, aga linn, oleme ausad, ei ole julgenud siiamaani tulla tulla päris kesklinna rattateede a, et Riia tururistmik palun lahendate selle väga mõistlikult ära, siis, siis see on nagu selline märgiline märgiline lahendus, et tõesti juletakse ja tahetakse ja tehtakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnavalitsuses lähevad arvamused trammiliini kohta lahku. Sotsiaaldemokraadid tahaksid trammi sõitma panna järgmisel kümnendil, reformierakondlased panustaks mujale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJah, kultuuriministeeriumi vaatevinklist olulised meie vajadused on kaetud, kui me mõtleme selle peale, et sõjapõgenike kohanemisprogramm ja keeleõpe on meie vastutusvaldkond samamoodi see, et oleks keerulistel aegadel tagatud ka turvaline side raadioeetrite kuulamiseks, siis võib öelda küll selle, et kultuuriministeerium oma vajadused sai lisaeelarvest kaetud. Loomulikult võib alati rohkem artikleid sinna eelarvesse juurde kirjutada, mille järgi on ka otseselt vajadus kasvõi kultuurielu rikastamise ja laiendamise kulutused. Aga need, mida me tänases kontekstis peame hädavajalikuks, need on eelarves sees. On räägitud, kas võiks olla vaja ka veel ühte lisaeelarvet. Mis on teie vaade? Jah, ma usun, et meil on kindlasti täiendavaid vajadusi, mida võiks täiendavalt teise lisaeelarvega ka arutusele võtta siis juba vaadata laiemalt, mitte ainuüksi sõja ja sõja nii-öelda järelmite kontekstis, aga pigem vaadata seda, kuidas Covidi järgselt ja ja praeguses meie vajadusi silmas pidades leida täiendavaid vahendeid kultuurisektorile laiemalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus andis põhimõttelise heakskiidu 730 miljoni euro suurusele lisaeelarvele. Uurisime Veneetsia biennaalil Eesti paviljoni avanud kultuuriministrilt Tiit Terikult, kas kultuurivaldkonnas soovitu lisaeelarvesse mahtus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nDmitrivit ennast täna fraktsiooni koosolekul kohal ei olnud. Mailis Reps. Dima Dmitriv on võtnud haiguslehe tõepoolest, ta sai endale sellised tervisekahjustused on otsustanud nädal aega enda tervist taastada ja siis nädala pärast ta tuleb ise Meie fraktsiooni koosolekule ja siis on kindlasti tõsisem kuulata tema enda arvamus tema enda suu läbi. Täna me ühtegi sellist isiklikku hoiatust ja näpunäitamist ei teinud, küll aga kõik loomulikult taunis igasugust rooli istumist mis iganes võtmise või, või jääknähtu. Ja seda me kordasime ka kõik fraktsioonis üle. Riigikogu keskfraktsiooni liige ja endine Kiviõli linnapea Dmitri Dmitrijev sõitis eelmisel nädalal Harjumaal Pedase külas kriminaalses joobes roolis olles oma autoga teelt välja. Kui esialgu alustas politsei sündmuse asjaolude uurimiseks väärteomenetlust, siis praeguseks on selgunud talle tehtud alkoholiekspertiisi tulemus, mis tuvastas enam kui 1,5 promillise joobe. Kuna sellises joobes sõiduki juhtimine on käsitletav kuriteona, alustas põhja ringkonnaprokuratuur mehe suhtes kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Dmitrijev ütles pressiteate vahendusel, et tunneb kahetsust ja palus tekkinud olukorra pärast vabandust. Mailis Reps lisas veel selgituseks, miks täna mingit seisukohta ei võetud. Kuna me teame ka, et politsei ja tema advokaadi vahel on veel juurdlus käimas ja selliseid lõplikke otsuseid ei ole tehtud, siis me anname ka meie kolleegile selle aja neid toiminguid teha. Nagu teada, eelnes purjus peaga rooli istumisele intsident Mitrjevi ja Martin Repinski vahel. Kas täna ka sellest juttu oli? Täna me sellist seisukohta küll ei kujundanud, et kas see toimus, kes toimus, kes kellega suhtles. Ma usun, et me, võib-olla kõige olulisem on see, et need olid isiklikud asjad ja kui keegi tahab seda kommenteerida, siis nad ise kommenteerivad. See ei olnud teema. Ning resümee. Täna me otsustasime fraktsiooni koosolekul, et järgmistel tööseminaridel ma alkoholi üldse ei võta. Keskerakond otsustas täna. Tööseminarid on järgmistel kordadel sellised, et kõik võtavad kaasa mahlapaki.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu Keskerakonna fraktsioon arutas täna eelmisel nädalal purjuspäi autoga avarii teinud Dmitri Dmitrijevi käitumist ja fraktsiooni aseesimees Mailis Reps kommenteeris arutelu ajakirjanikele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMõne päeva tagune sularahaautomaadi lõhkumine sindi Konsumis lõppes õnnelikult selles mõttes, et kurjategijatel ei õnnestunud raha kätte saada. Aga lõhkujad sai politsei kätte, kui nad olid Eestist lahkumas. Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juht Nils Sempelson. Kinni peeti siis kaks Moldaavia Rumeenia kodakondsusega isikut. Kuna politseile laekus informatsioon, et need isikud liiguvad selle autoga Ikla poole, siis andsime patrullile teada ja patrull pidas selle auto kinni. Sindi juhtum ei ole sel aastal kaugeltki ainus. Käesoleval aastal on toimunud 10 varguse katset. Õnneks ükskord raha pole kätte saadud, need vargused on proovitud toime panna kas siis pangaautomaadi lahtikangutamise teel, samamoodi on proovitud gaasiga neid õhku lasta ja samamoodi on proovitud ka siis manipuleerimisega, et juhtmed kätte saada ja siis arvutiprogrammiga raha sealt kätte saada. Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe Siin Lääne ringkonnaprokuratuuri piirkonnas meil on praegu menetluses kaks kriminaalasja, kus koha peal on siis toimunud sularaha, automaatide lõhkumised ühel puhul on ka siis tõepoolest ka õnnestunud, see vargus ja need sündmused toimusid 2018 aastal. Need olid siis Aravetel, kus gaasiga õhati, seal varastati automaadist ära üle 40000 ja suure jaani s me oleme need isikud täna tuvastanud. Nad on kuulutatud tagaotsitavaks ja nende suhtes on välja antud ka Euroopa vahistamismäärus, ehk siis nad on rahvusvaheliselt tagaotsitavad. Loomulikult on meil menetluses ka nüüd viimased sündmused ja siin on kaks sündmust 15 september Sindis, kus siis kasutati gaasi ning samuti ka Raplas kolmandal septembril, kes vahi alla võeti ja keda kahtlustatakse Sindi sularahaautomaadi lõhkumises ja varguse katses. Neile on esitatud kahtlustus ka Raplas toime pandud sularahaautomaadi lõhkumises ja vargusekatses. Märkimisväärne on ka see kahju, nagu need sularahaautomaadid ei ole odavad ja ka see Sindi sulaautomaat on tänaseks kasutu, et pärast seda lõhkumist on kahju vähemalt 12000 eurot. Selle varguse toimepanemine ja selle raha kättesaamine ei olegi nii lihtne ja ta ei peagi olema. Niilis Sempelson aga rõhutab lõpetuseks. Et inimesed, kes märkavad sularahaautos mingit kahtlast tegevust või mingisugust esemeid, mis ei peaks seal juures asuma, võiksid siis sellest koheselt politseile teada anda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel aastal on toimunud 10 sularahaautomaatidest raha varastamise katset. Raha kätte saada pole õnnestunud, kuid tekitatud kahju ulatub sellele vaatamata kümnetesse tuhadetesse eurodesse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVarem oli piiriületusel tervisedeklaratsiooni esitamine vabatahtlikuid, alates viiendast aprillist tehti see kohustuslikuks Eestisse. Saabuja peab teatama terviseametile oma isiku ja kontaktandmed, aga ka riigid, kustk, udu ta Eestisse tuli. Kohustusest on vabastatud ainult vaktsineeritud ja haiguse läbi põdenud ehk need, kes ei pea eneseisolatsiooni jääma. Arvutitundjale on deklaratsiooni täitmine lihtne. Terviseameti veebilehelt leiab päris mitu võimalust ennast ära autentida ja andmed läbi õhu või juhtmete teele saata. Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Kerstin Kertrud Kärblane kiidab, et üha rohkemad inimesed saadavad oma deklaratsiooni elektrooniliselt. Kahjuks natukene on allapoole, aga võrreldes varasemaga see on juba palju suurem protsent. Seda, kas inimesel ikka on deklaratsioon täidetud, kontrollitakse piiripunktis neid, kes tulevad kolmandatest riikidest, kontrollitakse automaatselt neid, kes saabuvad laeva või lennukiga. Schengeni riikidest kontrollitakse Tallinna piiripunkti juhi Raavo Järva sõnul pisteliselt. Enamik reisijaid me ikkagi kontrollime, kui on täidetud elektrooniline ankeet, siis ei ole vaja paberankeeti hakata siin täitma ja läheb kontroll kiiremini, kui on vaja paberankeeti täita, siis ongi jälle aja kulu ja hiljem siis me peame ise need andmed andmebaasi sisestama. Sestap loodab ka Raavo Järva, et muist inimesi valib tulevikus elektroonilise ankeedi. Seda enam, et mida soojemaks ilmad lähevad, seda rohkem on ka reisijaid. Me näeme ise ka, et kui reisijate arv kasvab kordades ja kordades, siis meil ilmselt enam ei ole võimalik kõiki reisijaid hakata kontrollima. Eesti lõunapiiriga on muidugi veel keerulisem läbi Läti saabuja saab tervisedeklaratsiooni esitada ainult elektrooniliselt ja seda kahel põhjusel. Esiteks pole paberankeete seal kuskilt saada, räägib Kerstin Keertud kärblane. Aga me kindlasti mõtleme, kuidas see deklaratsioon võiks ka nii-öelda ilma Schengeni piirita välisriikide juurde kiiremini jõuda. Muidugi võib hoolas inimene juba enne reisile minekut paberankeedi välja printida, aga kui ta täidetud ankeet taskus, üle lõunapiiri Eestisse jõuab, pole seda ka kuhugi anda. Raavo Järva rahustab, et Valga ega Pärnu politseijaoskondadesse neid ankeete viima ei pea. Meil täna sellist ootust ei ole inimestele, et kui inimene on juba valmis ankeeti tooma kuskile jaoskonda, siis ma eeldan, et ta tegelikult on valmis ka liikumispiirangu tingimusi täitma. Nii kärblane kui Järva kinnitavad, et riik saab inimese isolatsiooni kohustuse kohta andmeid just tänu tervisedeklaratsioonidele. Aga kui on terve piir, mille ületaja kohta meil andmeid ei ole, siis kuidas saab kontrollida, kas reegleid täidetakse? Et see on täna, siis ongi ta pandud inimeste aususele. Nii on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Üle poole välismaalt saabunutest esitab tervisedeklaratsiooni paberil. Samas lõunapiiril pole neil väljaprinditud ankeeti kellelegi anda ja sestap ei saa riik ka kunagi teada, et lõuna poolt saabunu peaks isolatsioonis olema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLavastajad Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo kasutavad sama romaani, et uurida kuriteofenomeni individualistlikus kontekstis. Lavastajad otsivad vastust küsimusele, kes on reeglite ja seaduste autorid maailmas, kus põrkuvad erinevad religioonid, kultuurid ja poliitilised süsteemid ja millist rolli tegelikult mängib individuaalne võim. Lavastaja Tiit Ojasoo ütleb, et etenduse märksõna on vast palavikulisus. Et olemise ilu tuleb ikkagi piirsituatsioonis välja ja, ja eriti teatris on see, et, et mida me teatrisse tunnistama läheme, me läheme ju seda tunnistama, kui kui üks näitleja meie ees saavutab mingisuguse erakordse ma julgeks isegi nagu noh, inspiratiivse seisundi ühenduse mingisuguse suurema, sellise teadmise mõttega kiiruse, mida tavaelus ei näe, ma seda lähengi otsima. Jällegi selle materjali puhul, noh, see asi algab palavikust kogu, mitte ainult Raskolnikovale palavikus, aga tegelikult terve see tegelaste galerii seal noh, isegi Porfiri Petrovitš uurija on mõnes mõttes sellises jahi palavikust haaratud. Peaosatäitja Raskolnikovi rollis on seni Paide teatris mänginud Ursel Tilk. Ta otsib seda midagi, mida me kõik tegelikult otsime, midagi, seda, mis on see meie asi, minu asi, mis on see, mis teeb mind eriliseks, mis annab mulle põhjenduse elada ja see, et ta jõudis selleni, et ta lõpuks tappis ühe vana ide liiakasuvõtja sinna ta jõudis läbi selle maha surutud iha läbi selle, et ta Ta ei osanud leida väljapääsu, siis ta pidi leidma mingi tõestuseks see kuidagi oleks moraalselt õigustatud, aga ta leidis, et ta peab midagigi tegema. Ja see ühiskond veel lisaks need ootused ja lootused ja see edu, edu, mis on vaja saavutada alati kõik, see paneb ka selle surve kuidagi peale. Etenduses mängivad veel Hendrik Toompere, Priit Võige mast, Taavi Teplenkov hiljem Murel, Mariann Heinatu Kuusberg, Helena Lotman ja Markus Luik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo toovad pühapäeval Draamateatri lavale Fjodor Dostojevski \"Kuritöö ja karistuse\". Etendus püüab selgitada kuriteo fenomeni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA president Joe Biden ei avaldanud täpset plaani, kuidas heitkogust uue eesmärgini jõutakse. Kuid selge on see, et ameeriklased peavad loobuma kivisöe kasutamisest elektri tootmisel ja suurendama elektriautode mahtu, räägib USA president Joe Biden. Ma näen võimalust luua miljoneid hästimaksvaid keskklassi ametiühingute töökohti. Ma näen elektritöölisi paigaldamas tuhandeid miile ülekandeliine, et luua puhast, moodsat ja vastupidavat elektrivõrk. Ma näen töötajaid sulgemas sadu tuhandeid hüljatud nafta ja gaasi puurauke, mis tuleb likvideerida, ja söekaevandusi, mille pinnast tuleb taastada. Kanada, Jaapan ja Lõuna-Korea lubasid samuti tempokamalt kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada. Kuid ühed maailma suurimad saastajad India ja Hiina uusi lubadusi ei andnud, räägib Hiina president. Meie prioriteediks on ka edaspidi looduskaitse ja püüdlemine rohelise ja väikese süsinikuheitega arengu poole. Hiina pingutab, et kasvuhoonegaaside heitkogused saavutasid tippu enne 2000 kolmekümnendat aastat ja jõuaksime süsiniku neutraalsuseni enne 2000 kuuekümnendat aastat. Maailma liidrid arutasid ka arenevate riikide toetamist, sest see annaks rohepöördele hoogu juurde. Samuti kavatseb valge maja luua rahvusvahelise rahanduskava, et nii avalik kui ka erasektor saaksid investeerida uutesse tehnoloogiatesse, mis aitaksid tõhusamalt kliimamuutuse vastu võidelda räägib valge maja kliimasaadik John Kerry. Me teeme prognoose praeguste majanduste ja tehnoloogiate järgi, aga viie aasta pärast võib toimuda läbimurre akude ladustamise, rohevesiniku ja süsiniku sidumise vallas. Maailmas on nii palju asju, mille kallal inimesed töötavad. Bideni administratsioon on algusest peale rõhutanud, et USA kavatseb edaspidi kliimapoliitikale rohkem tähelepanu pöörata. Selle tõestuseks astus president juba esimesel ametipäeval tagasi Pariisi kliimaleppesse. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Joe Biden teatas virtuaalsel kliimakonverentsil, et riik kavatseb selle kümnendi lõpuks vähendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist poole võrra ja jõuda 2050. aastaks süsinikuneutraalsuseni. Lisaks rääkisid maailmaliidrid arenevate riikide toetamisest ja uutesse tehnoloogiatesse investeerimisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraktiliste ülesannete lahendamisel rajanevat veebipõhist õpet pakkuva koodikooli õpilased on esimesel õppeaastal olnud ajutisel pinnal Sillamäel jõhvi ehitatav koolimaja peaks valmis saama oktoobris. Lisaks on koolil plaanis avada uuel aastal väiksemaid 30 kuni 50 õpilase ga filiaale Eesti eri paikades räägib koodjõhvi kaasjuht. Karin Künnapas. Me oleme suhelnud selle koha pealt nii Võru, Paide, Pärnu kui ka mõne teise linnaga. Ja kui mõni linn Eesti on, võib olla huvitatud, et võtke meiega ühendust. Et me leidsime, et see on hea viis, et kuidas pakkuda seda õppimisvõimalust ka teistes väiksemates kohtades üle Eesti. Õpilastele meeldib tasuta õpet pakkuv kaheaastase programmiga koodikool, sest seal on palju praktilist õpet. Lisaks meelitab IT -valdkond sellega, et tööd on palju, räägib koodijõhvi õpilane Margarita Sahharova. Tööpakkumisi on palju ja õpilased on raske valiku ees, kas jätkata õppimist või minna tööle. Aga kuna koolis saab uusi teadmisi siiski rohkem kui tööl, siis seni oleme püsinud koolis ingliskeelse õppekeelega programmeerimiskoolis on võimalik valida eri õppevormide vahel. Esimene õppeaasta on näidanud, et edukamad on need, kes viibivad rohkem aega õppekeskuses, lahendades ülesandeid koos teiste õpilastega. Koodjõhvi kaasjuht, Karin Künnapas. Me võtsime vastu 217 õppijat ja praegu on neid jäänud natuke üle 170 et ma ütleks, et see väljakukkumine on täiesti normaalne tegelikult, et kuna meil on siiski selline omamoodi õppeprogramm õppemetoodika, mis tegelikult kõigile võib-olla ei sobigi ja mida me nägime ka esimesel aastal, et enamik, kes tegelikult koolist otsustasid lahkuda, olid need, kes õppisid kaugelt, et meil saab õppida nii koolis, kohapeal kui kaugelt kodust õppides ja need, kes loobusid, olidki pigem need, kes tegid selle otsuse, et õpivad kodus ja käivad korra üheks nädalaks kuus siin ja nemad nagu said aru, et see programm päris võib-olla on neile või oli natuke liiga raske kodu kõrvalt teha. Et me nüüd sel aastal üritame seda paremini ette valmistada, et inimesed teaksid, mida oodata, et kui nad otsustavad, et nad tahavad kaugelt õppida. Kood jõhvi teises lennus õppima asumiseks saab avaldusi esitada mai lõpuni ja plaane vastu võtta kuni 400 uut õpilast Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaal tegutsev programmeerimiskool plaanib laieneda ka teistesse Eesti linnadesse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHea meel on tõdeda, et väga suur hulk ehk siis esimestel päevadel ikka 99,9 protsenti inimestest esitas oma deklaratsiooni elektronsel teel. Tänaseks päevaks on meile esitatud 372000 deklaratsiooni, et meie ootus on seal kuskil 750000 lähedal ehk siis üle poolte deklaratsioonidest on esitatud. Kas see tempo on samasugune kui eelmistel aastatel? Tempo on sarnane eelmiste aastatega, jah, et esimestel päevadel on, kui me avame, siis on see kõige kõrgem ja niisugune tavaline päev, nüüd viimastel, ütleme siis 15 ja 16 ja 17, nüüd ilmselt ka tuleb niisugune circa 30000 deklaratsiooni päevas. Veidi enam. Välja on ju arvutatud ka see, et kui palju tuleb tagasimaksmisele No ma saan seda öelda, mis nüüd praeguste deklaratsioonide puhul, mis on esitatud juba siis selle 372000 deklaratsiooni vastu kuulub tagasimaksmisele, siis maksu ja tolliameti poolt inimestele 132 miljonit ja täiendavad inimesed peavad meile siis maksma 9,8 miljonit, et ikka kõigilt jälle ootame seda rahulikku ja kannatlikku meelt ja mitte siis büroodesse nüüd veel sellel nädalal kindlasti mitte nii-öelda tunglema minna, vaid pigem lükata, kui on vajadus just minna büroosse, siis seda teha millalgi märtsi alguses, kui on juba rahulikum, et ei pea õues järjekorras ootama, sest me koroonatingimuste tõttu ei lase väga palju inimesi teenindussaalidesse. Ja ega see, et kui nüüd esimestel päevadel see kõik ruttu seal korda ajada, ega see ei mõjuta seda, et millal hakatakse tulumaksu näiteks tagasi saama, et näiteks paberkandjal esitavad inimesed saavad, nendele hakatakse tulumaksu tagastama alles alates 18.-st märtsist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tulude deklareerimine algas esmaspäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTallinna linnapea kandidaadiks seadis volikogu üles vaid ühe kandidaadi, Edgar Savisaare, tema poolt hääletas 46 ja vastu oli 26 saadikut. Nii jätkab ka järgneval neljal aastal oodatult pealinna linnapeana Edgar Savisaar, kes on selles ametis olnud juba üle üheksa aasta. Savisaar ütles, et uus linnavalitsus seisab kõikide Tallinnaste, Harjumaa ning kogu Eesti inimeste huvide eest. Tallinna lähinaabruses tõid valimised mitmeidki muutusi, mis lubavad loota, et igapäevane koostöö meie naabervaldade ja linnadega tiheneb veelgi. Ja On ju selge, et Tallinna ja meid ümbritseva linnastu koostööst võidavad kõik Tallinna rae suhetes Toompeaga ma kiireid muutusi prognoosi, kuid ma usun kindlalt, et senine väitlus ja ärapanemine on end ka Toompea jaoks ammendanud. Seepärast saavad meie suhted tulevikus ainult paraneda ja sellest võidab loomulikult Tallinn ja ka terve Eesti. Edgar Savisaar ütles ka, et järgneval neljal aastal pealinnas kurssi ei muudeta. Ma arvan, et linnarahvas oleks väga pettunud, kui järsku hakkaks seda meile palju hääli toonud kurssi muuta, mis on järgmise nelja aasta kõige olulisem asi, mis Tallinnas tehakse. Et linn kasvaks ja et linnarahvas rahul oleks. Kaks kõige olulisemat. Enne linnapea ja abilinnapeade valimist kasutasid kõnepuldist oma arvamuse väljaütlemise võimalust eelkõige opositsiooni esindajad, kes kritiseerisid varasemat linnavalitsust kabineti vaikuses sündinud eelarve ning aruteludes vaid väikese ringi inimeste kaasamise pärast. Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Jaak Juske. Olgem ausad, see kõige tähtsam volikogu eelnõu, ma arvan, et enam kui poole miljardi euro suurune eelarve sünnib täielikus kabinetivaikuses. Me ei tea sellest eelnõust mitte midagi, et minu arust on viimane aeg, et Tallinn järgib head Euroopa ja head Eesti eeskuju ja rakendab hiljemalt järgmine aasta järgmise aasta eelarvete puhul kaasava eelarve põhimõtet. Reformierakonna fraktsiooni liige Ants Leemets pani tulevasele linnavalitsusele südamele, et linnajuhid ei räägiks linna rahast kui omaenda rahast. Leemets avaldas ka lootust, et Tallinna linn laiendab valitsemiskultuuris demokraatiat. Nii nagu see osakond siin hääletab, nii ka läheb. Hea küll, teie võitsite valimised, teie hääletate, teie õigus, aga arutamisel tuleb kaasata ikka palju olulisemalt inimesi märgatavalt rohkem, kui see täna toimub. Mul on väga suur palve, et te leiaksite selleks aega ja leiaksid aega ka selleks, et kaasata opositsiooni. See on ainuke võimalus, kuidas volikogu saaks asju arutada rahulikult, mitte nii, et meie või teie. Aga see võimaldab linnarahvale aru saada, mida siin volikogus tehakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavolikogu valis oodatult linnapeaks tagasi Edgar Savisaare.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu öeldud, opositsioonierakondade hinnangul on lubamatu linnavõimude poolt kavandatav Harju tänava kinnistute ostmine turuhinnast kaks korda kõrgema hinnaga. Samuti leiab opositsioon, et linnapea Jüri Ratas on avalikkusele valetanud, väites, et nende kinnistute ostmise üle peeti eraomanikega läbirääkimisi. Linnapea ise kinnitab muud. Läbirääkimiste käigus õnnestus meil hinda alla kaubelda rohkem kui kaks korda. Nii jõudsimegi hetkel mõlemaid pooli rahuldava hinnani, mis on 150 miljonit krooni. Opositsioon on ette heitnud, et õiged läbirääkimised pole peetud. Nii mõnedki praegused opositsioonipoliitikud peaksid hästi mäletama läbirääkimiste algust. Võime öelda, et üle kahe aasta peetud läbirääkimised on olnud keerulised ja rasked. Linnapea umbusaldamiseks oleks pidanud ettepanekut volikogus toetama 32 saadikut, opositsioonil nii palju esindajaid volikogus ei ole. Enne hääletamist lahkusid aga kõik keskfraktsiooni esindajad oma kohtadelt ning siis hääletustulemus. Volikogu esimees Toomas Vitsut. Umbusalduse poolt hääletas 27 linnavolikogu liiget. Järelikult otsus ei leidnud toetust. Keskfraktsioon ikkagi saalist lahkus fraktsiooni esimees Elmar Sepp. See on üks poliitilise tegevuse vorme, antud juhul me saalist lahkumisega näitasime oma suhtumist umbusaldusse kui protsessi, millel me ei soovinud osaleda. Ja opositsioonis oleva Reformierakonna fraktsiooni esimehe Keit Pentuse kommentaar. No selle üle spekuleeriti juba enne volikogu istungit, et ju siis ollakse oma liikmetest niivõrd ebakindlad ja ei lubata neid lihtsalt saali tulla, et kas see nüüd oli see põhjus? Seda ma ei oska öelda, aga sellised jutud on küll volikogus liikmel jah. Tänasele volikogu istungile eelnes aga skandaal. Väidetavalt proovis Res Publica saadik kolleeg Rebane pakkuda altkäemaksu keskerakondlasele Tõnis Bitmanile, et ta hääletamisel opositsiooni toetaks. Selle kohta olevat tõendiks Bitmani tehtud kõneluse salvestis. Rebane teatas enne tänast volikogu istungit, et peatab oma kuuluvuse volikogus ja erakonnas ning soovib saada kohtuhinnangut toimunule. Volikogu esimees Toomas Vitsut esitas politseile samuti avalduse uurimise algatamiseks. Selle salvestise üle kuulanud kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur teatasid juba ennelõunal, et häälte ostmise katset nad ei tuvastanud ning õigusrikkumise ei leidnud. Samuti ei saa nende hinnangul lugeda lindistust ebaseaduslikuks jälitustegevuseks. Tallinna linnapea, keskerakondlane Jüri Ratas on siiski arvamusel, et asi vajaks uurimist. Ma siiski arvan, et seda tuleks menetleda, mitte kohe öelda, et ei olnud. Kui lugeda seda intervjuud tänases kesknädalas, siis tegelikult jutt ju käib kogu aeg selle ümber, et siin on töökohad, siin on nõukogu kohad, siis tuuakse näiteid 2004.-st aastast. Auto ostmisest. Opositsioon on veendunud praegune skandaal on Keskerakonna katse juhtida tähelepanu kõrvale Harju tänava kinnisvaraärist, mille tõttu umbusaldusavaldus esitati. Volikogu istungil võttis aga sõna ka Reformierakonna fraktsiooni liige Jaak Jõerüüt, kes, toetudes sellele, et Keskerakonna ajalehes Kesknädal avaldatud salvestis ja üleskirjutus on tõene, ütles järgmist. Kui meil on olnud nii siin saalis, kui pressis kuum vaidlus Harju tänava tulevikuteemadel siis see on poliitika. See tähendab, et põrkuvad erinevad ilmavaated, erinevad meetodid ja erinevad põhimõtted. Meeldiv on neid siis parajasti kellelegi või mitte. See ei ole esmatähtis. Aga kui täna on meil jutt poliitiku äraostmisest ja kõneluste sala lindistamisest, siis see ei ole poliitika. See on põhimõtte lagedus. See on häbiväärne mõlemal. See ei ole minu arvates täiskasvanud inimeste poliitika ega käitumine ja summade suurusest hoolimata, millele vihjatakse meenutab see kõige rohkem poisikeste porist liivakasti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna volikogus oli umbusaldusavaldus Tallinna linnapeale Harju tänava äärse müügi asjus ning äraostmisskandaal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAastane raiemaht on viimase 10 aasta jooksul püsinud keskmiselt 10 miljoni tihumeetri juures, eelmisel kahel aastal on see kasvanud 11 kuni 12 miljoni tihumeetrini. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku lamp kinnitas, et küpset metsa on rohkem kui keskealist ja noort. Seetõttu on ka raiemaht veidi tõusnud. Riigimetsa raiutakse keskmiselt 3,5 kuni neli miljonit tihomeetrit aastas, erametsade juures on see määr niisiis tõusnud. Kaitse all on praegu 30 protsenti riigimetsast. Riigimetsa majandamise keskuse juhatuse esimees Aigar Kallas ütles ETV saates esimene stuudio, et see määr tuleks samuti üle vaadata. Asekantsler Marku lamp nentis, et kaitsel on omad põhjused. Meil on metsanduse arengukava, mis on tegelikult kokkulepe või et vähemalt 10 protsenti siis kõikidest Eesti metsadest keskeltläbi peaks olema range kaitse all, praegu ta on pisut seda ületanud, on seal 13 ja üle selle protsendi ja, ja siis on meil ka erinevad nii-öelda liigikaitsevajadused, et Eestil omasid liigid võiksid siin Eestis edasi elada ja ka elupaiku peaks neil piisavalt olema, et nende arvutuste baasil on on need ettepanekud kaitsealade moodustamiseks tehtud. Kas see nüüd on piisav või on ülearu, et hea meelega näeks siin sellist teadlaste sisukat ettepanekut ja, ja teistpidi ka ühiskondlikku kokkulepet, mida me parasjagu siin tegelikult metsanduse arengukava koostamisel jälle teeme? Metsanduse arengukava arutelusid peetakse sügiseni, siis peaks arengukava jõudma juba ka valitsusse ja riigikokku. Üks selle punkte käsitleb ka metsa taastamist veel kord Marku lamp. Meil on, eks kohustus, et kui mets on küps ja juba nii-öelda raiutud, siis selle asemele tuleb omanikul istutada erametsa omanik ja me ka toetame selles tegevuses riigi poolt et neid toetusi on ja, ja viimastel aastatel on meil ikkagi nagu toetuse taotlejaid olnud rohkem, kui meil on riigil vahendeid pakkuda. Ehk et huvi selle metsa uuendamise vastu on suur ja, ja lisaks sellele siin noh, kogu Euroopa täna ju mõtleb, et, et kuidas siis ka kliimamuutustega võidelda ja, ja ka selles valguses on ilmselt uue metsa rajamist ka mõistlik ehk edaspidi rohkem toetada, et need mõtted on ka täna täiesti laual.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaministeerium ootab meie metsade kaitse suurendamiseks keskkonnateadlaste ettepanekut ja loodab saavutada ka ühiskondlikku kokkulepet metsanduse arengukavasse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAktsiaselts Ragnsells hakkas raadio rehve purustama ja teki kinud rehvipuru sealt ära vedama selle aasta juulikuus. Keskkonnainvesteeringute keskuse Raadi projektijuht Tõin Tuvikene räägib, et sirca 14-st 1000-st tonnist vana rehvist on aktsiaselts praeguseks hakkinud ligi 7000 tonni, mis tähendab, et novembri lõpuks ette nähtud mahtu käidelda ei suudeta, jätkab Tõin. Tuvikene. Graafik on pingeline, see on kindel, et eks töövõtjal on natuke probleeme olnud, aga plaan on kindlalt see, et me vähemalt aasta lõpuks kindlasti on see Raadi täiesti korda tehtud. Aktsiaselts Ragnesi juhatuse esimees Rain Vääna ütleb, et praeguseks on platsile juurde toodud lisavõimsust, et töid kiirendada. See tähendab, et suures pildis ollakse justkui graafikus, aga samas on esinenud mõningaid ettenägematuid probleeme ja kohati on rehvihunnikute likvideerimine osutunud ka arvatust keerulisemaks. Rain Vääna. Üks, kõige suurem nendest on see, et mida me ei osanud arvata, et kui palju on neid rehve, mis on pinnasega segamini ja siis nende rehvide sees veel igasuguseid metallesemeid ja, ja ka betooni ja nii edasi, mis on meie käitlemise vahendeid purustusseadmeid päris oluliselt lõhkunud, et noh, remondile on kulunud oluliselt rohkem aega, kui me planeerisime. See on ka peamine põhjus, miks Vääna sõnul on praeguseks kiki ga kokku lepitud, et rehvid peavad olema purustatud ja puru ära veetud novembri asemel detsembri lõpuks. See aga omakorda ei pruugi tähendada, et kogu plats vana rehvide puhtaks saab, sest Ragnsellsi kohustus on ära likvideerida 14000 tonni rehve. Kui palju siis lõpuks siin alles jääb, et see, see on meile endalegi huvitav, et siin on olnud erinevaid hinnanguid ja see hinnang ja iga kuu muutub sõltuvalt selle rehvi, eri kaalust ja nii edasi, et ma praegu jää jätaks pigem hindamata, et meile endiselt tundub, et neid on rohkem seal kui 14000. Aga kui palju näeme siis, kui me oleme selle 14000 ära purustanud? Nii et kas see tähendab, et võib juhtuda, et kui 14000 saab nii-öelda purustatud, siis tegelikult kogu plats veel täiesti tühi rehvide st ei ole. See võimalus on olemas, me muidugi kõik loodame, et, et see aruandlus, mis selle mahu peale on tehtud eelnevalt on täpne ja et, et kui me siis need rehvid oleme ära purustanud, siis on ka plats puhas. Aga kui seal on jah rohkem kui 14000 tonni rehve, siis mingi osa jääb sinna ootama järgmist hanget või, või järgmist kokkulepet.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) sõlmis enne jaanipäeva lepingu ettevõttega Ragn-Sells Tartus Raadil asuvate vanarehvide käitlemiseks. Ettevõttel on kohustus ära vedada ligi 14 000 tonni vanarehve, mis on aastate jooksul endisele sõjaväelennuväljale ladestatud. Lepingu järgi peaks ettenähtud maht saama käideldud 30. novembriks, kuid osapoolte sõnul on tõenäoline, et lepingut pikendatakse kuu aja võrra.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMöödunud nädalal lisandus Eestis umbes kolmandiku võrra vähem uusi koroonajuhtumeid kui ülemöödunud nädalal. Terviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma sõnul tuleb peatne piirangute leevendamine siiski ebakindlas olukorras ning ka suvel on vaja leida mõistlik tasakaal seni, kuni piisav hulk inimesi saab vaktsineeritud. Härma sõnul ei ole ametiprognoos muutunud. Prognoositakse, et mai alguses lisandub päevas 300 kuni 200 uut nakkusjuhtu. Me oleme jätkuvalt punases stsenaariumis, liigume loomulikult sinna kollase suunas, aga hetkel ikkagi peame arvestama, et, et, et meie, meie olukord ei ole veel hea, samamoodi haiglate koormus on jätkuvalt kõrge, kuigi oleme nüüd näinud juba paar nädalat ka haiglanumbrite langemist, eriti püsib siis praegu veel kõrgena Põhja-Eesti piirkonna intensiivravi, mis on siis olnud jätkuvalt stabiilsel tasemel, ei ole veel langema hakanud. Härma nentis, et suvel saab katsumuseks reisimine ning sisse toodud uute tüvede kontrolli all hoidmine. Valdavalt on Eestis levinud niinimetatud briti tüvi, aga praeguseks on tuvastatud ka 45 Lõuna-Aafrika tüve juhtu. Terviseameti epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko ütles, et sisse toodud juhtumite arv möödunud nädalal kasvas. Eelmisel nädalal see moodustas pea neli protsenti ja 40 protsenti nendest haigusjuhtudest on meil sisse toodud Egiptusest ehk 45 juhtu 111-st, mis oli meil nädala jooksul registreeritud. Samuti jätkub meil haigestumine Soomes, sealt oli sisse toodud 18 juhtu ja Venemaalt 12 juhtu. Valitsus arutas teisipäeval vaktsineerimise olukorda ja edasist plaani tervise ja tööministri. Tanel Kiige sõnul esitab riigikantselei neljapäeva ks koos sotsiaalministeeriumiga valitsusele ettepaneku, kuidas eesliini töötajate vaktsineerimisega edasi minna. Ehk milliste vaktsiinidega ja millise ajatempos saab eesliini töötajate vaktsineerimisega jätkata. Nüüd, kus üha suurem osa nende riskirühmast ehk 70 pluss vanuses inimestest ja noorematest teatud diagnoosiinimestest on juba saanud vaktsiinilise võimaluse ja tagasi tulles eesliini juurde, kus ma alustasin, siis selle otsuse, nagu viitasin, teeme siis homme valitsuskabineti nõupidamisel, et, et kuidas me täpselt sellega edasi liigume.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti prognoosib jätkuvalt, et mai alguseks väheneb uute koroonajuhtumite arv kolmesaja kuni kahesajani päevas. Terviseameti kinnitusel on üks eesootavaid katsumusi sissetoodud uute viirustüvede kontrolli all hoidmine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVenemaa rünnaku alla sattunud Ukraina sõjaväe õppekeskus asub Poola piirist umbes 15 kilomeetri kaugusel. See on muutnud USA valitsus, ametnikud murelikuks, et raketituli võib juhuslikult kanduda NATO territooriumile räägib valge maja rahvusliku julgeolekunõunik Jake allivan. Kui NATO pinnal toimuks sõjaline rünnak, siis see tähendaks artikkel viie rakendamist. Me kasutasime kogu NATO jõudu, et sellele vastata. Venemaa on lubanud sihikule võtta Ukrainasse saabuva välisabi, kuid Salivani sõnul see veoste saatmist ei pidurda. Usume oma võimekuse jätkata olulisel määral sõjalise abi, relvade ja varustuse saatmist Ukraina eesliinile. Me oleme seni olnud selles edukad ja usume, et meil on olemas süsteem, mis võimaldab seda jätkata. President Joe Biden kordas taas kord üle, et USA väed ei kavatse Ukrainas sõjaliselt sekkuda. Kuigi luureallikad viitavad, et Venemaa võib kasutada keemiarelva. Me ei kavatse Ukrainas Venemaa vastu sõtta minna, otsene vastasseis NATO ja Venemaa vahel tähendaks kolmandat maailmasõda. Ukrainas hukkus USA ajakirjanik Brentre naud, kui Venemaa kontrollpunktis avati ta auto pihta, tuli rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe. Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa raketirünnak Lääne-Ukrainas asuvale sõjaväe õppekeskusele on muutnud USA valitsusametnikud murelikuks, et sõjategevus võib kogemata kanduda Poola. Samuti on ohus Ukrainasse saadetav välisabi, mis aga ametnike kinnitusel ei peatu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVoltveti mõis jäi tühjaks, kui haridusministeerium lõpetas seal tegutsenud Pärnumaa kutsehariduskeskuse tihemetsa õppekoha tegevuse ja hoone jäi riigi kinnisvara hallata. Tänavu suvel pani riigi kinnisvarakompleksi, mis koosneb mõisahoonest ja kahest looduskaitsealusest pargist 97000 eurose alghinnaga oksjonile. Nüüd, kus ostja on selgunud, tuleb kohalikule omavalitsusele otsustada, kas ta tahab hoonet ise kasutada või on rahul sellega, milleks mõisaostja seda kasutada kavatseb. Hind kerkis oksjoni 155556 euroni. Saarde vallavanem Andres Annast. Oktoobrikuu volikogu istungil oli päevakorras eesõiguse kasutamine või kasutamata jätmine, samal istungil oli ka kutsutud sellel Erkase oksjonil parima pakkumise esitanud verundia esindaja, kes siis nii-öelda andis volikogule omapoolse kava, et mis on omanikuks saades tema plaanid ja kavad seal. Ja kuna volikogule see selles mõttes ikkagi avaldas muljet, et kohe ei tõstatud seda ostueesõigus nii-öelda kasutama, siis peeti vajalikuks ostueesõiguspunkti kasutamise eelnõu osas korraks aeg maha võtta järgmise volikoguni Saaremaale. Põhiline ja kogukonna mure on selles, et, et hoonete sa tabaks nende hoonete saatus, mis on seal tihemetsas. Teiste nii-öelda riigi kinnisvara poolt müüdud hoonetega, mis on jäänud nii-öelda lagunema ja sööti, seal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saarde vallavolikogu kaalub võimalust osta neli aastat kasutuseta seisnud Voltveti mõisakompleks. Juriidiliselt on tegemist ostueesõiguse kasutamisega ehk vald saab asuda mõisa oksjonilt ostnud isiku asemele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii Olerexi, Alexela kui preemium seitse tanklakettide esindajad ütlesid, et tanklapoodides müüdav alkohol moodustab nende käibest marginaalse osa ja seepärast ei näe nad võimalust, et alkoholi müügikeeld just tanklates inimeste alkoholi tarbimist vähendaks. Tanklaketi Alexela kommunikatsioonijuht Norbert Kaareste selgitab. Lõviosa meie poodide käibest ikkagi annab toitlustuse, esmatarbekaubad, inimesed ei käi tanklates alkoholi ostmas, pigem on küsimus see, et järjekordselt Ta loob riik piiranguid ja ettevõtjatena on ju loomulik, et me soovime pigem liberaalset majanduskeskkonda, me ei saa aru, miks ühte ettevõtlusvormi teisele halvas mõttes esile tõstetakse eriti veel, kui on teada, et ega alkoholi müük täna ju tanklapoodides ei toimu, et see, kus seda tõepoolest palju ostetakse seal mujal. Tanklaketi preemium seitse juhatuse esimees Mati Luik täiendab. Kuidas me lähtume võrdses kohtlemises, kauplused on nii tanklas kui ka siis suured kauplused või ka väiksed kauplused ning meie seisukoht on see, et kindlasti peaks poliitikud tegelema alkoholipoliitikaga. Seda karmistama, aga tuleb lähtuda ka sellest, et ettevõtjaid tuleb siis kohelda võrdselt. Tanklate esindajad arvasid, et alkoholi tarbimise vähendamiseks oleks vaja hoopis riigipoolset toetust alternatiividele. Kütusefirma Olerex, kaubandus ja toitlustusjuht Tiiu Valk jätkab. Hetkel tundub see eelnõu pigem sellise tagajärgedega tegelemisena, et kindlasti tuleks ka panustada sellistesse ennetavatesse tegevustesse, et luua näiteks noortele oluliselt rohkem võimalusi tegelemaks kultuuri ja spordiga. Tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski märkis, et alkoholi müüki kavatsetakse piirata ka tavalistes poodides, kuid täielik keelamine tanklates on plaanis kindlatel põhjustel. Tanklates alkoholi müümine annab kindlasti vale signaali, arvestades seda, et alkoholi tarbimine ja mootorsõiduki juhtimine kindlasti kuidagi koos ei käi. Lisaks sellele on kaks asjaolu. Esiteks on meil konkreetseid näiteid hukkunute ga liiklusõnnetus, kus inimesed on joobes põhjustanud liiklusõnnetuse, olles alkoholi ostnud ja tarbinud just nimelt lähedal olevast tanklast. Ja teine asjaolu, mis on selles kontekstis oluline, puudutab alaealiste kaitset. Meie poolt läbi viidud uuringud testostud näitavad seda, et tanklates väga tihti ei küsita alaealistelt dokumenti. Sotsiaalministeeriumi eelnõu võib jõuda kooskõlastusringile juba sel kuul. Marii Kangur Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalministeerium kavandab eelnõu, mis keelaks alkoholimüügi tanklates ja piiraks alkoholireklaami.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFöderaalsed julgeolekujõud kavatsetakse saata Chicagosse, Alba kurkisse ja Cansessidisse. President Donald Trumpi sõnul on see vajalik, et aidata kohalikel politseinikel võidelda kasvava vägivallaga. Me kavatseme kasutada föderaaljõudusid, et jõuliselt võidelda föderaalkuritegudega ja toetada neid ümber piiratud kogukondi nii palju, kui võimalik. See saab olema raske ja vaevaline töö. Selle nädala alguses sai Chicagos matusetalitusel toimunud tulistamises viga 15 inimest. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on relvavägivald linnas märkimisväärselt kasvanud. Administratsiooni hinnangul on see osaliselt tingitud meeleavaldustest, mis said alguse mustanahalise George Floidi surmast. Mineapolise räägib USA justiitsminister William Bar. Meil oli see kohutav juhtum mineapoli sees, aga sellele järgnes äärmuslik reaktsioon, mis halvustavaolitseinike ja kutsus üles politseijaoskondade rahastamise lõpetamist. Seejärel oleme näinud mitmes madalapalgalises piirkonnas vägivaldsete kuritegude märkimisväärset kasvu räägib Chicago linnapea Lorilait fut. Miks on meil nii palju vägivalda sellepärast et tänavatel on liiga palju relvi, miks nii? Sellepärast et meie vabariiklastest juhid, sealhulgas praegune president on liiga pikalt keeldunud isegi arutamast normaalsete relvaseaduste üle laitfut saatis koos mitme teise suurlinna Ameerika president trumpile ka kirja, milles nimetati valge maja sammu võimu kuritarvitamiseks. Kõige teravamalt on meeleavaldajate ja föderaaljõudude vahelised pinged esile kerkinud portlandi linnas mille ametnikud süüdistavad administratsiooni õlitulle valamises räägib olegooni kuberner Kate Brown. See on demokraatia, mitte diktatuur, me ei saa lasta salapolitseil inimesi röövida. Valge maja on aga järjekindlalt öelnud, et nad ei vaja föderaaljõudude saatmiseks kohalike ametnike luba ja nende kohustus on kaitsta valitsus hooneid, mis on näiteks portlandis ohus. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valge Maja kavatseb saata mitmesse USA linna föderaaljõud, et võidelda kasvava vägivallaga. Kohalikud ametnikud on aga selle vastu, nimetades otsust poliitiliseks sammuks ja võimu kuritarvitamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSillamäe sadamas asub kaks suurt ettevõtet, mis käitlevad suures koguses amoniaaki. Seda hoitakse Sillamäe sadama territooriumil ühe korraga kuni 40000 tonni, kuid aastas liigub läbi sadama kuni miljon tonni mürgist vedelikku. Narva, Sillamäe, Jõhvi ja Kohtla-Järve päästjad mängivad läbi olukorda, kus valla pääseb suurem kogus amoniaaki, räägib Kohtla-Järve komando pealik Kaarel Kuznetsov. Täna mängime läbi, kus siis laeva punkerdamise käigus üks laadimisvarras purunes ja lekkis suur kogus Amaniaki, mis liigub stsenaariumi järgi linna peale. Päästjate ülesandeks võimaliku amoniaagi õnnetuse korral on päästesadamas viibivad inimesed kõrvaldada moniaagi leke ja üritada veejugadega lahustada Sillamäe linna suunas pärituulega hõljuvat amuniagi pilve elanikke teavitatakse sellest ohusireeniga. Sirenid kõlasid Sillamäel täna hommikust saati, kuid linnaelanikud jätkasid rahulikult oma tavapäraseid toimetusi. Mulle ei ütle Siren midagi. Ma tean, kuidas tuleb kriisi korral käituda. Ma ostsin tagavaraks piisavalt toitu, varusin paar küünalt, mida ma veel teha saan. Loodame, et õnnetust ei toimu, ma töötan ise sadamas, seal on kõik ette nähtud. Arvan, et ohtu ei ole. Amuniaagi hoidlate avariikindlusele loodab ka aktsiaseltsi ilport kinnisvara juhatuse liige Tõnis Seesmaa. Need on projekteeritud Hollandis, nende turvatase on väga kõrge, aga ei saa kindel olla, et kuskil võib kunagi midagi juhtuda. On see inimlik viga, on see loodusõnnetus ja selge on see, et, et see, kes ennast hoiab, seda hoiab ka jumal Eelmisel aastal pidid päästjad reageerima ligi 70-le pisemale keemiaõnnetusele. Viimane suurim amoniagi leke Virumaal toimus kaks ja pool aastat tagasi Rakvere lihakombinaadis, mis on Sillamäe sadama järel Virumaal ohtlikkuselt teine Amuniagi riskiallikas uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sillamäe sadamas toimub keemiapäästesündmuse õppus. Õppusel harjutatakse suure ammoniaagilekke likvideerimist ning selle käigus testitakse Sillamäe linna ohusireeni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜks tegevus, mille kaitseliitlased enne teele asumist selgeks pidid saama, oli lõiketraadist piiritõkke rajamine. Esimene viis senti sihtüksus, mis detsembris Poolas käis, rajas üle 22 kilomeetri piiritõkkeid. Eestlased läksid Poolale appi, sest Poola palus seda. Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho ühtegi. See abi on pigem poliitiline abi, et näidata seda, et poolakad ei ole selles probleemis üksi, eestlased on alati valmis oma sõpradele appi minema, on britid seal ja on ka teised riigid valmisolekut avaldanud, aga noh, eks ole, see probleem on iseenesest laiem, ta ju algas ju Leedust juba, kuhu me ju samamoodi abis käisime, andsime leedukatele vahendeid, mida vaja oli ja saatsime siis Leetu tegelikult juba oma üksuse, täpselt samamoodi, me oleme ju poolakate käinud. Kõik viis senti kuuluvad kaitseliitlased on saanud reservõppekogunemise kutse ja andnud vabatahtlikult nõusoleku liitlast toetada. Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant Tõnu Miil. Meil läheb ka välja 40 inimeseline üksus, see on seekord puhtalt komplekteeritud kaitseliitlaste baasil. Lisaks on seal veel ka kaitseväe üksused, on meediatiim, kes siis annab sealt operatiivselt informatsiooni. Lisaks luure tehakse luurelende ja toetustiim. Kaitseliitlased jäävad esialgu Poola veebruari keskpaigani ja tegutsevad samas piirkonnas, kus eelmine sihtüksus, tehes koostööd Poola 18. mehhaniseeritud diviisiga. Sihtüksuse nimi vist tähendab piisanit, mis on Poola kultuuriruumis tähtsal kohal sümboliseerides jõudu ja tugevust. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Üksus on loodud Valgevenest tuleva hübriidrünnaku tõrjumiseks ja võitluseks ebaseadusliku migratsiooniga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTavaliselt saavad omavalitsuste kaasavas eelarves kaasa rääkida selles vallas või linnas elavad 16 aastased ja vanemad inimesed. Ida-Virumaal Toila vallas on Facebookis ja valla raamatukogudes võimalik nelja projekti poolt hääletada kõikidel huvilistel, hoolimata sissekirjutusest ja vanusest, räägib Toila vallavanem Eve east. Eesmärk on kaasata võimalikult palju kogukonda ja samas ka neid inimesi, kes ei ole hetkel võib-olla siin Toila valla piires ja tahavad kaasa rääkida, aga nad on ju ka olnud kunagi siin Toila valla inimesed või piirkonna inimesed, see oli ka selle konkursi üks võimalikest eesmärkidest, et kogukond tunneks ennast ühtsena ja, ja tõepoolest siis tutvustada ühe või teise piirkonna võimalusi ja vajadusi. Toila vallas läheb kaasava eelarvega 10000 eurot jagamisel esimest korda. Konkursile esitatud objektide arv jäi vallavanema sõnul oodatust tagasihoidlikumaks. Olime natukene üllatunud, et, et huvi tunti ju palju rohkem ja et ainult neli projekti laekus, aga ei ole midagi. See on esimene samm sellel teemal, nii et loodame, et järgmistel kordadel on rohkem. Kõik huvilised saavad Toila valla kaasava eelarve raha jagamisel oma hääle anda kuni neljapäeva südaööni. Valikus on pühaoru, mänguväljak ja Toila sadama mänguväljak, vokatiigi ujumiskoha väljaehitamine ning Kohtla-Nõmme si staadioni piirdeaia uuendamine Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toila valla kaasava eelarve raha jagamisel võivad kaasa rääkida kõik inimesed, mitte ainult vallakodanikud. Laiapõhjalise hääletuse põhjenduseks tõi vallavanem Eve East selle, et eelarve rahale konkureerivad objektid on avatud kõikidele huvilistele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTänavu on suurima stardihüppe lisaks Tartule Pärnule teinud saarlased, kes samuti usuvad, et turistile kinnitatud lubadus siin on turvaline. Võib aidata kaasa sellele, et turismi huvi võiks tulla hea. Kristina Mägi Saaremaa valla turismispetsialist. Meie ettevõtjad ja meie sihtkohana võtame seda enda südameasjaks, et, et meie klientidel oleks siin turvaline ja et ka nendel töötajatel oleks turvaline. Eilse seisuga oli meil 52 liitujat, kõige rohkem on nende seas majutusettevõtteid, toitlustusettevõtteid ja siis natukene ka atraktsioon, selliseid vaba aja kohti, aga välismaalaste jaoks on ikkagi see teave, et me ütleme selle valju häälega välja, et me tegeleme teie turvalisusega ja see on meile tähtis, et see on nende jaoks valiku kriteerium. Märgi taotleja kohustub täitma kõiki terviseameti poolt kehtestatud reegleid ja soovitusi ehk et siin on turvaline kleebist ei tohiks võtta kui lihtsalt üht järjekordset tavalist kleebist. Liina Maria Lepik, EASi turismi arenduskeskuse direktor. Aga tõepoolest, see vastutus on ettevõtjal ja tegelikult kontrollima, pisteliselt peaksid kõik nii külalised, miks mitte konkurendid ja andma märku, kui kui märgid on, aga sellest kinni ei peeta ja tehakse kindlasti ka pihtadis kontrolli ja võtame seda täie tõsidusega ja sellisel juhul ka märgis eemaldatakse ja tehakse ka puhka Eestis andme andmebaasis sellekohane märge, et sellelt teenusepakkujalt on märgis eemaldatud, sest ta ei ole olnud vastutustundlik. Saaremaal kuue erineva turistidega seotud toitlustusmajutuskoha omanik Terje Nepper on kõigile oma ettevõtetele märki taotlenud. Väga palju küsitakse telefoni teel juba ette, küsitakse, et kuidas me tagame kõik need nõuded, mis on ju tänapäeval kohustuslikud ja kuidas me tagame, et nad ei saaks siit nakkust. Me kinnitame üle, et me neid jätkuvalt jälgime, et me jälgime oma inimeste tervist, kes tööl on, me jälgime klientide tervist, kes meie majja saabuvad, meil on olemas desinfitseerimisvahendid. Meil on võimalus hoida distantsi ja kõik muu, mis sellega kaasas käib. Euroopas tehtud uuringu põhjal on tervise turvalisus turistile väga oluline, seda kinnitasid kaks kolmandikku uuringus osalejatest. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel aastal Pärnu- ja Tartumaalt alguse saanud kampaania on tänavu levinud üle Eesti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKoitmäe ütles ka, et võib ennustada suurt huvi kandideerimise vastu. Kandidaatide registreerimiseks saab esitada dokumente alates 18.-st augustist ja lõpeb see seitsmendal septembril ja kohalikel valimistel on erisus ka see, et lisaks erakondadele osalevad valimistel ka valimisliidud. No kandidaate kohalikel valimistel saab ikkagi mõõta jah tuhandetes, et, et igas vallas ja linnas pannakse välja erinevad kandidaatide nimekirjad kohalikel valimistel huvi kandideerida on päris suur ja kuna ei ole ka nimekirja pikkuse piirangud, nagu on riigikogu valimistel, siis selle võrra on ka kandidaate rohkem. Kuna kohalikke valimisi korraldavad omavalitsused ise, siis korralduskulude kohta täpselt koitmäe midagi öelda ei osanud kuid tema hinnangul peaksid need jääma umbes samasse suurusjärku, kui riigikogu valimiste korraldamise kulud. Kohalikud valimised kaetakse tegelikult kohalikust eelarvest, aga võrdluseks võib tuua, et riigikogu valimistel on jaoskondade kulu umbes 1,8 miljonit eurot. Juba praeguseks on ka teada, et valimistel tuleb järgida avalikus ruumis viibimise koroonapiiranguid. Seetõttu soovitab Koitmäe kaaluda e-hääletust. Alternatiivina on endiselt võimalik ka hääletada elektrooniliselt, et saab siis hääletada arvutiga esmaspäevast laupäevani valimisnädalal ja eks soovituse ka valijatele, et enne seda vaadata oma ID-kaardid pinnid ja arvutis ole tarkvara ka üle.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohalike omavalitsuste valimistel on jaoskondade arv aasta aastalt pisut langenud, kuid tänavu sügisestel valimistel on neid oodata üle 400, kandidaatide esitamine algab 18. augustil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeda, kas riigikogu fraktsioonid peavad vastuvõetavat seadust oluliseks või mitte, näitab pea eksimatult see, kas enne seaduse vastuvõtmist esineb fraktsiooni esindaja kõnega või mitte. Täna koalitsiooni esindajad kõnepuldis ei käinud. Tõsi, nad osalesid seaduse loomisel ja hääletasid selle poolt, kuid eelistavad üldiselt sel teemal mitte eriti kõnelda, mis näitab selgelt nende vaimustusastet. Opositsioonierakonnad on omakorda erimeelt, Keskerakond on muudatusega rahul. Priit Toobal on täna nende kõneisik. Laias laastus on seaduseks saavad muudatused jagada kaheks erakondade rahastamine ning erakondadevaheline konkurents. Olen veendunud, et oluliselt läbipaistvamaks muudab erakondade rahadega seonduvad kaks olulist muudatust, mis puudutavad aruandlust. Tulevikus esitavad erakonnad lisaks kvartaalsele tuluaruannetele ka kvartaalseid kuluaruandeid seda üsna detailselt. Teine osa muudatusi muudab kahtlemata erakondade vahelist konkurentsi ausamaks ning aitab erakonna maastiku mitmekesistada. Uue seadusega väheneb partei asutamiseks nõutav liikmete hulk 1000-lt 500-le. Valimiskünnise alla jäänud parteide riigipoolset rahastamist suurendatakse väheneb poole võrra riigikogusse kandideerijatelt nõutava kautsjoni summa. Sotsiaaldemokraat Indrek Saar ütleb aga, et see kõik on tore kuid seda on äärmiselt vähe. Uus ümber jagamine konkurentsisituatsiooni tegelikkuses ju ei muuda, sest riigikogus esindatud erakondade päralt on jätkuvalt 97 98 protsenti vahenditest, millega saab teha jätkuvalt suuremahulisi konkurentsitult künnise alla jäänud erakondadest suuremaid valimiskampaaniaid. Ka IRL-ist lahkunud Andres Herkel on kriitiline. Ainus sisuline muudatus on siiski see asutamispiirangu toomine 1000-lt 500-le. Ma siinkohal kahetsen, et läbi ei läinud muud ettepanekud, mis puudutavad rahastamise ümberkorraldamist ning künnise alandamist. Ning Indrek Saare lõpphinnang on karm. Rahvakeeli on see, mille me täna siin vastu võtame. Potjomkin küla, pakasuuha, kosmeetiline iluravi, millel sisulist tagajärgi ei ole. Olari Koppel, kes on vahetult seotud rahvakogu protsessiga ja sealt tulnud ettepanekutega siiski nii karm, ei ole. Osadest rahvakogu ettepanekutest jäi vastselt vastu võetud seaduse tekstis järele üsna vähe. Mõni teine ettepanek seevastu leidis päris päris hea lõppresultaadi, nii et tunded on vastakad ja niisugust ühest arvamust või ühest hinnet mina riigikogule riigikogu tööle hetkel anda ei oska, seda enam, et suur ports ettepanekuid on veel menetlemises. Muude eelnõude raames. Samas ütleb Koppel, et ta mõistab sotside argumente, aga toob ka ise välja ühe temale arusaamatu puuduse. Natukene väike ok ka minu hinge jätab see, et see seadus on määratud jõustuma esimesel aprillil, ehk siis täpselt peale seda, kui lõpeb euro parlamendi valimisteks kandidaatide esitamine, ehk siis mõni uus erakond peab jätkuvalt, kes soovib osaleda Euroopa Parlamendi valimistel, peab jätkuvalt leidma 1000 inimest, selle asemel, et 500. Nii et see ajaga jõustumine jääb mulle veidikene arusaamatuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu seadustas erakonna loomise 500 liikmega tuhande asemel. Täpsustati ka erakondade rahastamise aluseid ja järelvalvet selle üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõige olulisem on ilmselt see, et vaktsineerimise tempo on tõusnud. Tegelikult algas juba laupäeval ehk siis öö pärast seda, kui valitsus eriolukorra väljakuulutamisest teatas ja laupäeval pühapäeval on olnud vaktsineerimistempo kõrgem inimesed on seisnud kaubakeskustes lausa järjekordades. Ma ei saa küll aru, miks, sest on võimalik rahulikult neti teel registreeruda ja minna siis oma ajal kohale. Aga noh, tähtis on, et ikkagi vaktsineeritakse ja Läti on täiendavalt avanud ka 10 vaktsineerimiskeskust. Aktiivselt on kaasatud perearstid, neile makstakse vaktsineerimise eest ka lisaraha, nii et loodetakse, et vaktsineerimistempo tõuseb. Võib-olla ei ole nüüd esimestel päevadel see tõus olnud nii kiire kui esialgu prognoositi, aga, aga see tõus ikkagi on tuntav. Nii et loodetavasti see kõige olulisem asi, mis eriolukorraga siis püüti lahendada, et see toob nagu leevendust sellesse keerulisse olukorda, mis Lätis praegu on. Teisest küljest teine probleem, mis puudutab haiglate ülekoormust, siis siin on olukord läinud pigem halvemaks. Tänase seisuga on siis haiglates kokku juba 835 inimest, neist 99 on raskes seisus ja see number see 835 on kogu aeg nüüd iga päevaga tõusnud. On näha, et, et haiglates võetakse vastu rohkem inimesi, kui sealt välja kirjutatakse ja tegelikult on lisavooditest ka juba suur hulk täis. Kui arvestada ka nüüd neid lisavoodeid, siis täituvus on praegu kusagil 80 protsendi piirimail, Lätis tervikuna aga mõnel pool, näiteks Reseks ja palvi, Kulbene haiglas on juba kõik kohad täis, seal näidatakse protsendi isegi üle 100, nii et haiglate poolest ei ole olukord kergemaks läinud, aga ekspertide hinnangul läheb ka selleks mõni nädal aega, kuni need piirangud toimivad. Nüüd teine asi, mis puudutab siis kauplusi, siis me näeme seda, et pigem seisavad inimesed vaktsiini järjekordades, kui ütleme siis mitte esmatarbekaupade putiikide juures, et seal oma tõendeid näidata ja riideid või kingi ostma minna, kuigi ka seal tuleb natuke järjekorratada. Aga see kaupluste probleem alguses tõi küll kaasa pisut segadust, aga tundub, et see on praegu ikkagi leevenemas. Ja mis puudutab siis tööl käimist, siis praeguseks on arvata, et valitsus teeb ka mingeid mööndusi nüüd nende tähtaegade suhtes, näiteks riigisektoris oli, oli selge, et 15 november on see tärmin, kui tuleb see sertifikaat siis oma tööandjale esitada, muidu töötada edasi ei saa ja 10 päeva jooksul tuli vaktsineerimiskuuriga siis alustada. Võimalik, et neid tähtaegu pisut nihutatakse ja no näiteks seimi puhul on tekkinud ka küsimus, et kas siis seimi saadikud lähevad ka selle alla või mitte, sest nad ei ole otseselt ju töövõtjad, vaid nad on rahva poolt valitud ja samas on ka praegu näiteks nende inimeste vallandamine või töölt vabastamine, kes siis neid vaktsiine ära ei tee. Praegu ikkagi veel küsimärgi all, et on asju, mida siis juriidiliselt tuleb veel lähiajal valitsusel täpsustada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ragnar Kond teeb ülevaate sellest, mis on eriolukorra kehtestamise järel Lätis muutnud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKüsitluse järgi toetas sotsiaaldemokraate 28 protsenti valimisealistest kodanikest. Populaarsuselt järgnes sotsiaaldemokraatidele keskerakond. Keskerakonna toetus oli 24 protsenti ning see on viimastel kuudel püsinud stabiilselt vahemikus 23 kuni 25 protsenti. Pikka aega erakondade reitingutabeli esikohal olnud Reformierakond langes detsembris kolmandaks 22 protsendilise toetusega. Eelmisel kuul oli Reformierakonnal toetajaid 26 protsenti, kuid näiteks augustis koguni 39 protsenti. TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog. Suvekuudel Reformierakond domineeris, meedias teistest ei räägitud, algas sügis, septembrikuu kohe streikide hoiatuse ga oktoobris algaski arstide streik, siis augusti lõpu, need ESM-i otsused siis rahastamisskandaali võimendumine oktoobri teises pooles et Erakonna juhtliikmetega seotud skandaalid nii edasi, et see kõik on oluliselt langetanud Reformierakonna reitingut. Neid põhjuseid tuleb kogu aeg juurde. Vaiksemat perioodi ei näi neile nagu tulevatki praegu hetkel. Isamaa ja Res Publica liit saavutas detsembris aasta kõrgema toetuse, milleks oli 18 protsenti. Kahel koalitsioonipartneril oli detsembris toetust kokku 40 protsenti ja kahel opositsiooniparteil 52 protsenti. Opositsiooni kogutoetus on edestanud koalitsiooni oma alates septembrist. Tartu ülikooli riigiteaduste instituudi teadur Mihkel Solvak kommenteeris küsitluse tulemusi niimoodi. Näha on, et, et, et sotsiaaldemokraadid on kogu aeg olnud noh vähemalt viimastel aastatel võimelised nagu üle lööma neid hääliselt reformilt ja IRR-ilt, nii et siis näiteks 2011. aasta valimiste järel tehtud uuringutes tuli välja, et sotsid kõige rohkem tegelikult võtsidki või lõid üle valijaid just reformierakonnalt ja, ja IRLid samamoodi, mis on nagu selles suhtes natukene üllatav, et noh, ideoloogilised pole nii lähedal, aga aga mingi seltskond läks päris suures ulatuses üle nende juurde. Nii et, et noh, ma arvan, et nad sealt on need hääled saanud. See on muidugi mingisugune spekulatsioon teatud ulatuses, aga nad varasemad andmed viitavad tegelikult sellele samale mustrile. TNS Emor viis küsitluse läbi 21.-st novembrist 12. detsembrini. Küsitleti 877 valimisealist kodanikku. TNS Emor esitab andmeid vaid neist vastajatest, kel on olemas erakondlik eelistus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Populaarseimaks erakonnaks on tõusnud Sotsiaaldemokraatlik erakond.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKes oli see vene diplomaat, kelle Eesti välja saadab? Meil ei ole tavaks neid nimesid avalikkusele teavitada, et piisab vast sellest ja teadmisest, et üks diplomaat välja saadetakse. Mis tema töövaldkond oli ja kus ta töötas Tallinnas, Tartus, Narvas? Tallinnas. Ja mis tema töösaatkonnas oli, sellest saab rääkida. No ma seda ka ei hakkaks, ma ei läheks sinna detaili, ma ei hakkaks seda kommenteerima. Mida sel juhul välisministeerium lisada võiks, sellele väljasaatmisele? Tegemist oli sellise loomuliku ja diplomaatia rahvusvahelist tava arvestama vastusammuga meie konsuli väljasaatmisele ja loomulikult me loodame, et see samm ei kahjusta Eesti-Vene kahepoolseid suhteid. Aga jah, tingitud oli ta Venemaa-poolsest käigust, mis sisuliselt ei jatnud meil meile muud võimalust kui vastastikuse põhimõtet järgides. Vastus on teha. Kas tegemist oli diplomaadiga, kes töötab Eestis ammu? Ma ei lähe kommenteerima seda, et nagu ma ütlesin, ei ole hea tava nende nimedega lehvitada. Et sellised personal on krataks kuulutamised ega nende ümber väga suurt lärmi teha ei, ei maksagi. Kas kunagi hiljem saab see nimi teatavaks Eesti diplomaadi nimi, kes Moskvast välja saadeti, ju tuli kohe välja. Tuli tõepoolest, aga meie tahame järgida siin head tava ja selle nimega kohe lehvitama ei hakka.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti välisministeerium kutsus välja Venemaa suursaadiku Eestis Aleksandr Petrovi, et anda talle üle noot selle kohta, et üks Venemaa suursaatkonna diplomaat on kuulutatud persona non grata'ks. Tegemist on vastusammuga Eesti konsuli väljasaatmisele Venemaalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTippkohtumise peateema on inglise keeles trust, et connectivity, mida Martin kaevats tõlgib usaldusväärsete ühenduste loomiseks. Tema sõnul käib peateema peaasjalikult selle ümber, kuidas demokraatlikud riigid, need riigid, kes hoolivad isikuandmete kaitses ega taha rajada ilmtingimata suure venna tüüpi riigi arhitektuuri. Kuidas need riigid saaksid tegelikult erinevatesse suurtesse infrastruktuuri projektidesse koos erasektoriga investeerida ja kuidas tegelikult kasvataks usaldust. Hästi palju on praegu näha seda, et niisugune klassikaline infrastruktuur noh, mida tavapäraselt mõistetakse kui autote, raudtee, betoonklaas ja nii edasi, siis tegelikult selle klassikalise infrastruktuuri mõistel tänapäeval on alati tegelikult olemas nii-öelda digitaalne komponent. Ja see digitaalne komponent ongi muutunud tegelikult ka selliste suureskaalaliste klassikaliste vanakooli infraprojektide mõttes tegelikult võtmekohaks, sest see digitaalkomponent on see, mis muudab selle pärast kasutatavaks hooldatavaks ja nii edasi see digitaalne komponent tegelikult annab võimalusi ehitada uusi ärimudeleid. Et ütleme, lihtne näide selle kõige kohta on see, et need 15 aastat tagasi tundus täielik must maagia, et vajutad nupule peale ja siis tuleb takso. Aga noh, praegu on hästi tavaline, et poldiga saab koju ja, ja tööle igale poole. See on lihtsalt näide sellest, kuidas tegelikult väga paljud erasektori digiteenused toetavad avalikule infrastruktuurile.",
"role": "user"
},
{
"content": "7. septembril toimub Tallinnas rahvusvaheline digitippkohtumine \"Tallinn Digital Summit\". Täna anti ajakirjanikele ülevaade kohtumise olulisematest teemadest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIgapäevaselt kontoritööd tegev Pille on nüüdsest valmis oma töölaua tagant sadamasse kihutama, kui on vajadus ja ise ütleb, et saab aru küll, millise kohustuse ta endale on nüüd võtnud. Pille Maripuu vabatahtlik merepäästja. Jõuad välja lülitada ja jooksevad väljakutse kindlasti 10 minutit kohal sadamas. Valmis minema. Mulle väga meeldib meri ja merd tuleb austada ja sellega saab kindlasti ka väga palju aidata kaasa. Saare maakonnas on nüüdsest kokku 81 tunnustatud vabatahtlikku, merepäästjat nullist 81-ni võttis aega kaheksa aastat ja nende inimeste arv kasvab iga aastaga. Maidu Lempu, Saaremaa vabatahtliku merepääste seltsi juhatuse esimees. Kes on selle merepääste kasvõi esimese astme koolituse läbinud, et need inimesed kannavad kõik seda turvalisuse ja, ja nagu ma ennem ütlesin, seda seda oskust näha ohtu ja ega siis see turvalisus hakkabki ju meist endist pihta meie oma käitumisest, alates sellest, kui me läheme merele ja meil on, paneme paati minnes päästevesti selga. Aga vabatahtlike töö on ka ennetustöö ja ise nad peavad seda väga oluliseks. Veel kord Maidu Lempu. Me oleme võtnud ette lapsed ehk siis keda keda siis on läbi kelle me siis suuname tegelikult ka siis vanemaid käituma turvaliselt ehk lapsed, tegelikult on tagasiside väga hea tulnud, kus vanemad lähevad merevarustuse poodi ja ostavad omale uue komplekti päästeveste, kuna laps ütles, et me käisime koolitusel ja meid ei lubatud enam merele minna, et, et nii, nii lihtne ongi tegelikult. Mereõnnetuste koordineerija on merevalvekeskus, kus suunatakse õnnetuspaika kas siis politsei ja piirivalveameti merepäästjad või vabatahtlikud või mõlemat korraga. Žanna Krešenko, Kuressaare politseijaoskonna piirkonna politseinik. Vabatahtlikud on väga suureks abiressursiks ja vaatame aastat 2020, siis kui kokku oli Saare maakonnas 24 merepäästesündmust siis kolmeteistkümnese nendest juhtumitest reageerisid vabatahtlikud merepäästjad. Indromäe vabatahtlik merepäästja. Kui sa saad selle ütleme, maitse suu, et sa said nagu inimest aidata mitte millegi eest, nagu öeldakse, siis see annab suure tõuke, see on hea emotsioon. Eestis on kokku 550 tunnustatud merepäästjat. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaa vabatahtlike merepäästjate read täienesid tänavu üheksa liikme võrra. Kokku on atesteeritud vabatahtlikke merepäästjaid Saaremaal nüüd 81. Eelmisel aastal juhtus Saaremaa piirkonnas 24 mereõnnetust, aasta varem 18.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEi jah, mul on olnud 20 sisukat ja huvitavat aastat selles erakonnas, siis mõningad arengud siin praegu poliitilistes otsustes ei luba mul praegu selles erakonnas edasi liige olla võib-olla ka see just, et ma olin viimases ametis sotsiaalkaitseminister ja, ja seetõttu võib-olla lähemalt kursis ja, ja kokkupuutes pensioniteemadega siis mulle praegu küll ei ole vastuvõetav see, et meie erakond juhib praegu teise samba nõrgestamist selle vabatahtlikuks tegemise kaudu, sest me ju teame, et meil kõigil on võimalus praegu noh, teha oma investeeringuid vabalt kas kolmanda samba kaudu kinnisvara kaudu aktsiate kaudu või siis investeerida, nii nagu kõik head ja tublid inimesed teevad oma tervisesse hariduse lastesse. Nii et need võimalused on ju veel kõik olemas, aga pensionisüsteemis esimene teine sammas moodustavad terviku ja selle ühe lüli nõrgestamine kasuks ei tule. Et kuna nüüd on väga kindlalt välja öeldud, et minu koduerakond, endine koduerakond sellest ei tagane, siis siis see otsus nii sai jah, tehtud praegu. Mida te ise nüüd kavatsete edasi teha, kas kavatsete poliitikas jätkata ja kui, siis kas näiteks liituda mõne erakonnaga? Ma jätkan kindlasti kohaliku tasandi poliitikasse, kus minu poliitikud ongi alanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pikaajaline erakonna Isamaa liige, endine sotsiaalkaitseminister Kaia Iva astus erakonnast välja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPole vastuvõetav, et sõelutakse edasi-tagasi ning võidakse kanda viirust ja nakatada teisi. Nii vastas Soome peaminister Sanna Marin valitsuse kriisikomisjoni pressikonverentsil ERR-i küsimusele, miks otsus keelata pindelränne Eesti ja Soome vahel vastuvõetav. Soome siseminister Maria Ohisalo põhjendas otsust vajadusega kaitsta rahva tervist eelkõige eakaid ja riskirühmadesse kuuluvaid inimesi koroonaviiruse eest. Tema sõnul on parim viis selleks sotsiaalsete kontaktide ja inimeste liikumise minimaalseks muutmine. Pühapäeval kell null null null null jõustuv piirang sunnib tuhanded Eesti elanikud, kes Soomes tööl käivad, valima, kas nad jäävad Soome ning jätkavad töötamist või tulevad tagasi Eestisse oma elukohta. Ohisalu avaldas lootust, et jäädakse pigem tööle sest tööjõudu on Soomes vaja. ERR-i küsimusele, miks ei lubata tööpõhise pindelrände erandit Eestiga, küll aga lubatakse see Rootsi ja Soome ning Norra ja Soome vahelisel piiril, vastas Soome peaminister Sanna Marin. Nii. Põhja ja läänepiiri küsimus on teistsugune, sest seal on tegemist väga tihedalt läbipõimunud piirkonnaga, kus inimestel on eluase ühel pool piiri ning töökoht kohe teisel pool oleks mõõdutundetu lihtsalt keelata neil töötamine, ütles Soome peaminister. Hoolimata sellest, et töine pindelränne pühapäeval keelustatakse, saavad Soomes elavad Eesti kodanikud endiselt Soome reisida. Sel juhul peavad nad aga jääma kaheks nädalaks kodusesse karantiini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsuse kriisikomisjon otsustas lõpetada pühapäevast pendelrände Eesti ja Soome vahel. Hoolimata Eesti välis- ja peaministri palvetest mitte nii teha, jäi Soome valitsus resoluutseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhiosa tarbijahinnatõusust andis värskete puuviljade 27 protsendiline hinnatõus, samuti liha ja jahutoodete hind, mis tõusis ligi viis protsenti. Kodudesse jõudnud elekter oli odavam umbes 13 protsenti, bensiin aga 7,7 ja diislikütus 3,7 protsenti kallimad. Luminori panga bioökonomist. Tõnu Palm ütleb, et hinnatõus oli ootuspärasest kiirem. Tegelikult selline üldine surve Euroopas on hindade suhteliselt nõrk ja eeskätt Euroopas. Energiahinnad, mis hoiavad inflatsiooni madalamale, et teatavasti euroala inflatsioon siis jaanuari ühe koma neljalt kahanes ühe koma kahele. Siin see vahe on, et, et jaanuaris oli erakordne selles suhtes, et Eesti oli esmakordselt sama kiire madala hinnakasvuga kui Saksamaa, nii et 1,6 aasta baasil ja Eesti hinna kasv jäi esmakordselt alla siis Euroopa Liidu keskmise ni et see oli väga hea tulemus, et tegelikult me vajame nagu sellist mõõdukamat hinnakasvu, et see jätab tarbijatele rohkem raha kätte. Eesti puhul jah, et kõige suurem nagu selline mõjutaja oligi, siis. Lisaks oli veel siis riietuse ja jalatsite osas soonsete müükide lõppemine, et need kaks tegurit koos toiduainetega, need, mis hinda nagu ülespoole kerisid, aga jah, söömine väljaspool kodu, et ülikallis, et, et varsti on Münchenis juba odavam. Kindlasti on odavam kohvi juua raga platsis, kui, kui meie raga platsis, nii et Eesti suur väljakutse ongi, et hoiame hinnad eurole keskmisel lähemal. Milline on teie prognoos nüüd terveks aastaks, teised pangad on öelnud, et umbes kaks protsenti võiks see tõus olla. Pigem jah, me näeme seda, et, et see hinna kasv võib jääda alla kahe protsendi. Kui palju teie meelest hakkab koroonaviirus hindadele mõjuma, võib olla ka terves eurotsoonis, et lennundussektoris ja hotellinduses ta juba on oma mõju näidanud. Ma arvan, siin üks kõige selline suurem sündmus, mis täna just kestab, on see, mis on maailmaturu toornafta hindade ümber, et OPEC kavandab siis tootmismahtude langetamist ja üritab täna läbi rääkida Venemaaga, et kas Venemaaga ühineb siis OP liikmetega, et täna me näeme turul tegelikult hinnalangust siin toornaftabrendis, et see surve hindade poole pealt on tegelikult koroonaviirus, mõjutab maailma majandust, mõjutab nõudlust, mõjutab turismi, eks ju, et siin tegelikult hinnasurve on languse poole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tarbijahinnaindeks tõusis veebruaris eelmise aasta sama kuuga võrreldes kaks protsenti, kõige rohkem mõjutas indeksit toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLisaks rahvusvahelistele sanktsioonidele on võimalik kehtestada ka nii-öelda rahvusliku sanktsiooni. Valitsus andis siis vastavalt seadusele mandaadi välisministrile seda teha ja täna hommikul ma sellekohase käskkirja kehtestasin. Ja sisuliselt on siis kaks põhjendust, et mis inimestega tegemist on. Et esiteks need on isikud, kelle puhul on põhjendatud alust arvata, et nad vastutavad Valgevene valimistulemuste võltsimise või siis vägivalla ja inimõiguste rikkumise eest Valgevenes on aidanud sellele kaasa ja me oleme konsulteerinud siis Eesti, Läti ja Leedu välisministrid omavahel ja, ja leppinud siis omavalitsuste teadmisel kokku selle, et on mõistlik selle regiooni riikidena omada meil ühist poliitikat. See on kindlasti meie poolt ka signaal selleks, et me ootame, et ka venitust, et Euroopa Liit sanktsioonid kehtestas. Ja kindlasti, kui me vaatame seda isikute nimekirja, siis see algab Aleksandr Lukaženkaga kindlasti meie riikide seisukoht on, et Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjas peaks olema Aleksandr Lukaženka ja lisaks sellele siis Eesti nimekirjas järgnevad siis konkreetselt Valgevene presidendi administratsiooni töötajad, kõrgemad Valgevene valimiskomisjoni töötajad ja siis suures plaanis need isikud, kes juhivad Valgevene julgeolekujõude, mida kasutati siis vägivallaaktsioonide eks Valgevene rahumeelsete meeleavaldajate vastu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Praegu on väljatöötamisel Euroopa Liidu sanktsioonide pakett. Välisminister Urmas Reinsalu kommentaar.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.