messages
list | origin
string |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiseministeeriumi teatel sai kurjategija, kelle nimi on Sadišaman vanglast välja alles mõni päev tagasi, kui ta oli ära kandnud poole oma rohkem kui kolme aasta pikkusest vanglakaristusest. Ministeerium teatab, et vanglatöötajaist oli paljudel kahtlusi, et vabanenu ausa inimese elu elama ei hakka. Kuid ühtegi seadust ega võimu, mis lubanuks meest kauem trellide taga hoida, paraku polnud. Nüüd on asjasse sekkunud peaminister Boris Johnson isiklikult, kelle sõnul vaatab valitsus juba täna üle ennetähtaegse vabastamise tingimused. Boris Johnson esitas juba varem kava ennetähtaegse vabastamise tingimuste karmistamiseks. Selles plaanis toodu aga ammaani kauem vangis hoida poleks lasknud, sest kavas käsitletakse ainult raskemate kuritegude eest karistust kandvaid kurjategijaid. Vanglatöötajate sõnul võis Ammani käitumisest eriti kõne pruugilist ühemõtteliselt aru saada et tema äärmuslikud vaated pole kuhugi kadunud. Kriminalistid uurisid läbi üle 349 faili ammani, sülearvutist, mobiiltelefonist ja muist digiseadmeist. Failidest leiti muuhulgas pommivalmistamise ja Brasiilia võitluse tehnikat. Õpetus. Propaganda hulgas, mille jagamise eest Aman tunamullu vangi pandi, olid ka stseenid, kus ISISe võitlejad vangide päid maha raiuvad. Ühe sellise video saatis Amman ka oma tüdruksõbrale, kellel ta soovitas samal viisil käituda oma uskmatute vanematega. Politsei on veendunud, et ammanile kohandatud pidev jälgimine hoidis ära hullema. Nimelt jõudsid tema jälgijad kohale paari minutiga ning suutsid kurjategija maha lasta. Vastasel korral oleks ta hoopis rohkemaid inimesi jõudnud pussitada. Peale kolme pussitatu sai veel kaks inimest vigastada. Politseikuulide purustatud aknaklaaside kildudest. Kurjategija kandis ka võltspommivööd. Lõuna-Londonis asuvat Streethami linnaosa peetakse turvaliseks magalaks, veidi ohtlikum on küll asumi raudteejaama ümbruses. Päris sellist rünnakut aga ei osanud uimase võitu äärelinnas küll keegi oodata. Politsei, terrorismivastane osakond ja siseministeeriumi vastuluureteenistus jälgivad alaliselt kolme tuhandet inimest. Palju vähem on aga neid, keda jälgitakse pidevalt ööpäevaringselt. Sellisesse jälgimisse on paratamatult kaasatud suur hulk vastava väljaõppe saanud politseitöötajaid. Teisisõnu ei saa ööpäevaringne jälgimine kasvada väga ulatuslikuks, sest see on lihtsalt liiga kallis. Nõnda avaneb äärmuslastel paratamatult võimalus veriseid rünnakuid korda saata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ministeeriumi teatel oli kurjategija rünnaku ajal politsei jälgimise all. Ühte Streathami juuksuriärisse sisenenud kurjategija pussitas seal kahte ning hiljem tänaval veel ühte inimest. Ühe pussitatu elu on ohus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii spaa, hotell Laine kui ka Framare spaa on eriolukorra ajal suletud. Laine juhataja Irene Väli ütles suvistest broneeringutest rääkides, et näiteks mullu oli juunis täituvus 74 protsenti. Praeguse seisuga on tänavu samaks ajaks broneeringuid, 30 protsendi eest jätkab Irene väli. Sellepärast, et inimesed sageli teevadki broneeringuid ka ka hiljem ja kuna praegu on selgusetud palju siis seda enam seda hetke täituvuse protsenti vaadata, natuke veel vara, et kui nüüd peaks juhtuma nii, et tõesti juunis juba saab reisima hakata, siis ma arvan, et see täituvus tegelikult tõuseb päris kiiresti. Väli lisas, et näiteks juulisse planeeritud Ameerika autode show ajaks on hotell täis broneeritud. Suurt rolli hakkabki mängima see, kas piirangud leevenevad Haapsalu suveürituste toimumise jaoks piisavalt. Framare spaa juhataja Maret Sukles ütles, et broneeringute äraütlemisi on olnud ja seda on märgata eriti rühmade puhul. Kuid juuniks on nädalavahetuste keskmine broneeringute hulk praegu siiski 50 broneeringu ringis. Teadmatust on aga palju, jätkab Maret Sukles. Inimesed ootavad, kuidas see asi kujuneb, kuidas selle kriisiga edasi minnakse ja noh, suvi on, suvi, loodetakse ikkagi sellele, et ühel hetkel see lõpeb ja on ära öeldud küll aga ütleme, need, kes nüüd ei ole ära öelnud, me ju ei tea, mis põhjusel need on, et miks nad on säilitanud oma nende ütleme, broneeringud, aga samas on nii, et ma näen seda, et kui veel inimesed broneerivad juulikuusse nädalavahetused, siis ikkagi loodetakse. Nii et on väga erinevat suhtumist. Laine spaa hotell oli sunnitud koondama kuus inimest, alles on seal praegu 55 töötajat. Framare pole oma 80 inimesega kollektiivis koondamisi teinud ja Maret Suklese sõnul üritatakse seda vältida, kuid tulevikus võib see tähendada palga miinimumini langetamist. Mõlemad spaad kasutavad praegu töötukassa palgatoetusmeedet. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Milliseks kujuneb Haapsalu spaahotellide suvine külastatavus sõltub sellest, kui kaua eriolukord kestab ja kas kuurortlinna traditsioonilised suveüritused toimuvad või mitte. Linna kahest spaast üks on olnud juba sunnitud osa töötajaid koondama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Panga nõukogu otsustas siis lõpetada erapanga moratooriumi, mille tähtaeg täna ka seaduse järgi lõpeb ning alustada aktsiaseltsi erapank suhtes pankrotimenetlust ning nõukogu teise otsusega tühistati alates homsest ka erapangale välja antud krediidiasutuse tegevuslitsents. Eesti Panga nõukogu ei näinud mingit võimalust, et saaks tegu olla vabatahtliku likvideerimisega ja põhjus on siin väga lihtne. Erapanga kohustused ületavad varasid enam kui 40 miljoni krooni võrra. Pank on püsivalt maksejõuetu ning ei suuda rahuldada kõikide võlausaldajate õigustatud nõudeid ning vabatahtliku likvideerimise peamine printsiip ongi see, et kõik võlausaldajate nõuded on täies ulatuses võimalik rahuldada. Nii et kuna sellist olukorda erapanga puhul ei olnud, siis ka seadusest tulenevalt ei olnud muud võimalust, kui algatada pankrotimenetlust ja Eesti pank on küll kindel selles, et pankrotimenetluse käigus on erapanga võlausaldajate ja kreeditoride huvid tunduvalt paremini kaitstud. Kõigepealt läheb siis Eesti Panga nõukogu tänane otsus siis kohtule, kes siis määrab ajutised pankrotihaldurid uued istungitähtajad ning siis ühel hetkel kuulutab välja ka pankroti, määrab juba päris pankrotihaldurid ametisse ning siis tuleb kokku ka võlausaldajate koosolek ja nii see protsess käib. Üheks maksejõuetuse põhjuseks võivad olla juhtimisvead pangas. Nii panga juhtkond kui ka panga juhtkonnaga seotud äriettevõtted on saanud laene intressiga, mis on madalam panga enda poolt võetud laenude ja kaasatud hoiuste intressimäärast. Ning noh, võib öelda, et sellega on kahjustatud panga hoiustajate huve ning samuti on olnud juhtumeid, kus pangajuhtidele ning ettevõtetele, mis on nendega seotud, on antud laene, mis on tagamata või ebapiisavalt tagatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "ERA pank pankrotis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAugusti lõpus teatati, et laevakompanii viking line võib hakata töötajaid koondama. Viking Line Eesti tegevjuht Inno Borodenko ütles aga, et kindlasti pole koondamine. Esimene lahendus. Otsused töötajate kohta peaksid saabuma oktoobri keskel. See on natukene väär info, et koondama hakatakse. Tegelikult arutatakse just, et kuidas tööd ümber korraldada praegustes oludes, et tegelikult ei ole üldse eesmärgiks inimestest lahti saada, vaid pakkuda inimestele osalist tööaega või teist tööd. Ja siis viimases järjekorras tuleb siis jutuks koondamine. Viking Line i sõitjate arv on võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenenud 50 protsenti ning Porodenko ütles, et ettevõte ootab piirangute leevendamist. Olukord ju tegelikult iga päev muutub. Loodame, et siin oktoobri kuu sees ka reisilaevandus tuleb leevendusi ja piiride ületamise üldse. Meremeeste sõltumatu ametiühingu esimees Jüri Lember ütles aga, et osa Viiking, Ekspressi ja Tallinki koondatutest on kinnitatud. Meil just toimus esimene konsultatsioon, kuhu meid kutsuti, nagu nii, et ühepäevase etteteatamisega ja tehti teatavaks, et täna läheb töötukassale välja selline esimene teatis number üks ja Viking Line me oskame ka rääkida hetkel ainult laevast Viiking kperes, seal on praegu teavitatud, et 60 inimest läheb koondamisele. Tallink peaks olema suurusjärk 1115, praegu, kellele jagatakse koondamisteated kätte. Tallink Grupi kommunikatsioonijuht Katri Link ütles, et Tallink ootab sarnaselt meremeeste sõltumatu ametiühingu valitsuselt laevafirmade suurkoondamise ärahoidvaid otsuseid. Lemberi sõnul on töötukassa arutamas abipaketi võimalusi. Töötukassa nõukogu, kas ei mitte ei pidanud arutama taas kord seda võimalikku sügisest toetuse paketti? Alternatiivseid töökohti laeva töötajatele Lemberi sõnul hetkel kinnitatud ei ole. Osad inimesed, kes siin, suvel, kellele esimene nagu ring koondamisi oli, siis nendele pakuti tööd burger kingis ehk selles Tallinki tütarfirmas. Ekero Line Eesti filiaali juht Katrin Sirk aun ütles, et ettevõte on pannud kinni reisisadama Aterminalis oleva poe ning koondanud seal töötanud neli poemüüjat ühe müügiteeninduse töötaja ning ühe raamatupidaja. Samuti on Ekero line plaaninud vähendada osade töötajate tööaega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Raskustes laevafirmades on käimas koondamiste laine. Eckerö Line on juba töötajaid koondanud, Tallink Grupp ja Viking Line on kinnitanud esimesed koondamisteatised. Meremeeste sõltumatu ametiühing ja laevaettevõtted ise loodavad töötukassa toetuspaketile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimasel ajal kuuleme taas üha rohkem uudiseid linnugripist. Täpsemalt räägitakse uuest ohtlikust tüvest nimega H vi N kaheksa. Nagu AIDS Ebola ja praegu maailma räsiv koroonaviirus on ka linnugripp, zoonootiline haigus. See tähendab, et haigus võib hüpata liigilt liigile ja suudab lõpuks nakatada ka inimest. Novaator rääkis linnugripist Tartu Ülikooli tehnoloogia instituudi viroloogia kaasprofessor Deniss Kainoviga. Kanovi sõnul mõeldakse linnugripi all haigusi, mida põhjustavad lindude seas levinud A-tüüpi viirused. Eeskätt kannavad viiruseid edasi veelinnud, aga nakatuda võivad ka kodulinnud loomad ja inimesed. Kuna kõik linnugripitüved teistele riikidele ei levi, tuleb iga tüve uurida eraldi. Uut tüve on leidnud mitmel mandril ja paljudes riikides. Venemaalt on teada ka juhtum, kus linnugripp nakkas linnult inimestele. Nakatunud töölistel polnud siiski haigusnähte. Samuti pole teada, et nakkus oleks levinud edasi inimeselt inimesele. Tüve H viis N kaheksa eripäradest rääkides ütles Kainov, et need pole veel selged. Samas meenutas ta, et uus tüvi pole sugugi nii uus, sest selle puhanguid esines Lääne-Euroopas juba 2014. aastal. Parimal juhul jäävad puhangud ka novi hinnangul vaid üksikute kohtade piiresse. Halvimal juhul levib viirus laialt ja muteerub niimoodi, et see hakkab levima ka inimeselt inimesele, ütles ta. Viroloog jagas ka soovitusi, kuidas iga kuulaja end linnugripi eest kaitsta saaks. Ta tõi välja, et koroonaviiruse tõrjumise meetmed on pidurdanud ka linnugripi levikut. Näiteks kandes maski desinfitseerides käsi ja hoides sotsiaalset distantsi, pärsib inimene muude nakkuste, sealhulgas linnugripi edasiandmist. Kainov hoiatas samas, et kuna praegu põevad inimesed grippe vähem, võivad nad tulevate aastate uutele tüvedele vastuvõtlikumad olla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus linnugripi tüvi pole esialgu inimesele ohtlik, kuid võib lähiaastatel ohtlikuks muteeruda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEKRE esimees Mart Helme kinnitas tänasel valitsuse pressikonverentsil, et nende fraktsioon plaanib apteegireformile vastu seista. Selle tarbeks valmistatakse ette eelnõud ravimituru liberaliseerimiseks. Me loodame, et järgmisel nädalal on meil see eelnõu sedavõrd palju valmis juba, et me saame ta töösse lükata. Me ei saa nõustuda mitte mingil juhul sellega, et üle Eesti hakkavad kümned, aga võib-olla ka veel rohkem isegi sajad apteegid kinni minema, eelkõige maapiirkondades. Ravimiameti andmetel ei vasta esimesel aprillil jõustuvatele reeglitele 317 apteeki. Sotsiaalminister Tanel Kiik aga ütleb, et sajad apteegid oma uksi ikkagi ei sulge. Ma arvan, et see läheb rohkem sellise hirmutamiskategooriasse kui reaalse elu võimalikkuses. Tegelikkuses on nende nõuetele vastavate apteekide osakaal pidevalt kasvanud. Ta oleks kindlasti kasvanud kiiremini, kui poleks olnud vahepeal neid pikki debatte. Kus tõesti oli sellist selgusetust, et mis selle reformi osas saab, ei saa. Täielikku selgust pole siiski tänini nagu öeldud, EKRE soovib endiselt apteegireformi ümber pöörata Isamaa erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ei usu, et EKRE viimase minuti eelnõu hea mõte oleks. Sellises olukorras, kus ühelegi olulisele muudatusele ei ole parlamendi elamise toetust, ei ole mõtet ka täiendavat segadust tekitada. Samas ei tõtta seeder ka kinnitama, et isamaa võimalikule eelnõule vastu hääletaks. Tema sõnul tuleb enne ikkagi eelnõu läbi lugeda. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, keskerakondlane Tõnis Mölder ütleb samuti, et sotsiaalministeeriumile tuleks anda töörahu, et plaanitud apteegireform võimalikult valutult läheks. Ühtlasi ei usu ka Tõnis Mölder, et riigikogus reformiasjus mingisugune kokkulepe saavutatakse. Kui, siis ainult Reformierakonna abiga. Seni kuni opositsioonis olevad erakonnad tegelevad poliittehnoloogiaga, mitte võib-olla sisuga, mida nende liberaalne maailmavaade osaliselt võiks toetada, siis ma kardan, et sellist seadusemuudatus, mis võiks ka seadusena rakenduda ma küll lähiajal toimumas ei näe. Reformierakondlased on varem apteegireformi pihta kriitilised olnud, aga detsembris hääletasid nad kollektiivselt reformi peatamist pakkunud eelnõu vastu. Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Taavi Rõivas täna veel veksleid välja ei anna. Küll aga lisab ta, et reformi on kaua ette valmistatud ja riik ei tohiks sõna murda. Ükski regulatsioon, mida riik sel teemal teha saab, ei saa olla lõpuni ideaalne, aga kõige halvem on see, kui riik kord teeb ühtepidi siis inimesed, ettevõtted valmistuvad sellele seadusele vastama ja siis riik teeb kannapöörde, mis viib kõik need pingutused, mida seaduskuulekad ettevõtjad teinud on hetkega tühiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "EKRE soovib tuleval nädalal esitada eelnõu, et esimeseks aprilliks plaanitud apteegireform ära jätta. Koalitsioonipartnerid ja detsembris kaalukeeleks olnud Reformierakond suhtuvad EKRE plaani skeptiliselt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTegelikult see arutelu on täitsa olemas praegu ja, ja arutatakse ka teiste valdkondade suhtes. Kas on asjakohane ja võimalik laiendada ka nii-öelda etode suhtes, nii et tegelikult need läbirääkimised käivad ja võib-olla saab olema nii, mitte ainult tervisevastutuste töötajad, vaid ka muud töötajad saaksid selle erandi alla käia. Me räägime, et kui sümptomeid enam ei ole, siis inimene on kodus. Eneseisolatsioonis viis päeva. No tegelikult mitte, et ei ole enam haigussümptomeid tegelikult indikaatoriks on see, et viimase 24 tunni jooksul ei olnud palavikku ja et inimene ei ole võtnud palaviku alandajaid ja et haigusnähud nad võivad veel olla, aga et nad kindlasti taanduksid. Ja siis otsus võetakse, see peab olema kaalutletud otsus, see otsus peab olema võetud koos perearstiga. Tööandja otsustab, kui on tõesti vaja tööle oma töötajat, siis peab arvestama ka kõikide võimalike riskidega. Tõesti, siis kandmiseks tuleb kanda respiraatorit ilma välja hingamisklapita, mis on väga oluline. See võib olla kas FSB kaks või FSB3 respiraator. Millal see otsus võiks sündida, sest et väga paljudes eluvaldkondades on ikkagi olukord, kus töötajaid on puudu, töötajad on isolatsioonis. Praegu hetkel on raske öelda, ma tean, et need läbirääkimised käivad ja otsuse võtab muidugi vabariigi valitsus oma kabineti otsusega, nii et sotsiaalministeerium ega oleme seda arutanud ja eks siis läheb edasi. Arutelu ei oska öelda täpselt seda kuupäeva teile praegu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kas seda reeglit võiks laiendada ka teistesse sektoritesse?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA saatkonna merejalaväelased külastavad Eestis programmi mänguasjad lastele raames traditsiooniliselt kahte asutust. Enne jõulupühi käidi külas Haiba lastekodus ja uue aasta esimesel nädalal sõideti Sillamäele, räägib USA merejalaväelane Pilip Artell. Mänguasjad lastel on merejalaväelastele väga oluline programm, millega me oleme tegelenud juba üle poolesaja aasta. Jagame selle programmi raames kinke peale USA-ga rohkem kui 180. maailma riigis. Sillamäe lastekeskuse kodusoojusjuhataja Vadim or lovi sõnul ei piirdu USA merejalaväelaste visiidi üksnes kingituste jagamisega, vaid need üle 10 aasta kestnud külaskäigud on lastele. Ka harjuvad. See külaskäik on lastele nagu koolitund, kus õpetatakse sallivust. Meie ümber on väga palju erinevaid inimesi. Sõltumata nahavärvist või millestki muust, näeme meie nendes ikkagi eelkõige inimest. See õpetab meile õilsast ja ligimese armastust ning nii aitavad sellised aktsioonid lastes arendada inimlikkust. Lastekeskus kodusoojus asub Sillamäel Valerit kalovi nimelisel tänaval. Vene katselenduril oli USA-ga otsene side üle 9000 kilomeetri pikkuse üle 63 tunni kestnud esimene vahepeatustetalend Moskvast üle PõhjaPoolase USAsse lõppes 1937. aasta suvel Washingtoni osariigis Vankuuveris lennuki ant 25 kolmeliikmelise meeskonna kapteni tškalovi nimeline tänav on sarnaselt Sillamäega tänani kavankuveris Sillamäelt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA merejalaväelaste rahvusvahelise heategevuskampaania \"Mänguasjad lastele\" raames jagati jõulurõõmu ka Sillamäe lastekeskuse Kodusoojus lastele. Kingid anti üle majas, mis asub tänaval, millel on omamoodi side ka USAga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaberraamatute ning ajalehtede ajakirjade hinnad kogub riik tavalisest madalamad üheksaprotsendilist käibemaksu. Läinud aasta oktoobris leppisid Euroopa Liidu rahandusministrid kokku, et maksuerisust võiks lubada ka digi väljaannetele. Mitmes riigis on seda võimalust juba kasutatud. Mitmel pool jõustub maksumuudatus jaanuaris. Tänase valitsuse koalitsioonileppes seda ei lubata. Küll aga lepiti kokku analüüsis, mis pidanuks valmima tänavu novembris. Kultuuriministeerium saatis maksumuudatus, toetavad ettepaneku rahandusministeeriumile ja seal valmis memorandumi valitsusele. Kumbki ministeerium memorandumit avaldada ei soovi, aga väidetavalt näiteks rahandusministeerium käibemaksu alandamisele punast tuld. Sama on kuulnud ka Eesti meediaettevõtete Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar. Ma ei ole näinud neid argumente, aga ma oletan, et asi ei saa olla rahas, kuna see summa on selle mõju riigieelarvele, on mikroskoopiline. Mart Raudsaar ütleb, et kui langetada onlain-väljaannete käibemaks samale pulgale kui paberväljaannetel ehk üheksale protsendile siis võtaks riigieelarvest umbes pool miljonit eurot. Eesti Kirjastuste Liidu juht Kaidi Urmet ütleb, et e-raamatute puhul oleks mõju veel väiksem ligi 160000 eurot. Raudsaar ja Urmet ütlevad, et senistel kohtumistel on nii rahandusminister kui ametnikud käibemaksu vähendamist pigem toetanud. Samas on alati kõlanud ka vastuargumente. Mida on ju ka aastaid välditud, et pigem vähem erisusi, pigem miks ühtemoodi. Teiseks ta ei ole nagu maksupoliitika mõttes sisulises mõttes just kõige määravam tähtsus ja kui sellest ei hakka sektor kasvama, siis milleks siis seda vaja on, eks ju? Mart Raudsaar usub, et meediaettevõtetele ja tarbijatele oleks muudatus ikkagi vaja. Väljaanded tõenäoliselt oluliselt odavamaks ei muutuks, küll aga saaks nendesse rohkem investeerida. Norra kõige drastilisema muudatuse ja viis käibemaksu nii paberil kui digil nulli ja mis hakkas juhtuma digipoolel, oli see, et tekkis palju uusi väljaandeid ja ka olemasolevate väljaannete väljaandjad said hakata investeerima. Kaidi Urmet usub, et e-raamatuid ja ka audioraamatud muutuks koos käibemaksu alandamisega odavamaks. Kui me meie keele ja kirjanduse kättesaamist kuidagi sellesse ei panusta, siis kes siis teine veel seda teha saab, eks ju, et ma arvan, et kui nüüd panustada ja toetada ka elektrooniliste väljaannete käibemaksumäära abil siis nende kättesaadavust, siis ma arvan, et ta ei oma muidugi meeletut suurt mõju, aga ometigi on sellel kindlasti olemas positiivne mõju.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti meediaettevõtted ja kirjastused ootavad digitaalsete väljaannete käibemaksu vähendamist. Rahandusministeerium seda mõtet väidetavalt ei toeta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVeljo Ranniku on see mees, kes olevat Eestis looduskaitsega kõige kauem tegelenud tervelt 40 aastat. Nagu keskkonnaminister Heiki Kranich ütles, hakkas Veljo ranniku loodust kaitsma veel enne, kui tema praegune minister sündis. Seega läks Erik omari tänavune preemia päris õigele mehele. Veljo Rannik on olnud tegev maastik parkide ja mõisasüdamete kaitsmisel ja säilitamisel, kaitsealade organiseerimisel, õpetanud välja looduskaitseinspektorid ja giide, pidanud pedagoogikaülikoolis loenguid ning teinud ka tele ja raadio saateid. Meie raadios kandis tema saade nime looduse kaitsel. Küsisin värskelt laureaadilt, miks sai tema tööks just looduse kaitsmine. Ma nooruses olin Venemaal vangis ja sattusin kõrbes istuma. Kõrb oli nii masendav ümbrus, et, et kui ma Eestisse tulin, ma tulin tagasi metsadesse, loodusesse ja nii saigi must kirglik looduse sõber ja sellest sõpruse sai siis kaitsja. Ma vaatasin, mida te kõik teinud olete, kus te töötanud olete ja missugustes valdkondades te loodust kaitsnud olete, mida te ise peate oma lemmiktegevuseks? Randade kaitset miks randade sellepärast, et ma ise olen mere ääres sündinud võib-olla niisugune isiklik motiiv on ka seal asja juures, kuid eelkõige need on vast kõige ohustatumad olnud viimastel aastakümnetel ja, ja sellepärast ma ise pean oma noh, elutööks, kuni võiks öelda tegevust randade ja rannametsade kaitsega. Te teete Euroopa matkajatele Eestis radasid. Kui kaua te sellega tegelete? See teema on olnud üleval üks aastat kolm, see on suur kollektiiv inimesi, kes selle teemaga tegeleb. Ja eks me siis pakkusime välja koos asjatundjate matkajatega Iklast kuni Tallinnani ja Tallinnast kuni Narvani aga mitte suuri maanteid pidi, vaid ikka tõesti rabasid ja mets ja randu pidi. Seal on veel palju tööd, osa on neist tähistatud looduses, noh näiteks Tallinnas Paldiskini on tähistatud Tallinnast Jägala jõeni ja Jägala jõest edasi rahvusparki, need on juba loodusest tähistatud ja ja võib-olla kõige viimane kõige põnevam töö, mis me selles liinis tegime, oli sinimägedest Narvani, Narva-Jõesuuni. Ega sellega Veljo Rannikutegevus veel piirdu, ta on ka üks matkaFöderatsiooni looduskaitse seltsi ja muinsuskaitse seltsi asutajaid ning juhatuse liige. Ühtlasi kuulub ta presidendi kodukaunistamise komisjoni. Oma töö eest on Veljo Ranniku saanud viienda klassi valgetähe teenetemärgi. Eesti ühe suurema loodusteadlase Erik Kumari preemia asutati 11 aastat tagasi ning esimesena sai selle Fred Jüssi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erik Kumari nimelise looduskaitse preemia sai Veljo Ranniku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVast ilmunud raamatu koostaja Ago Ruus tundis heameelt, et ta on saanud kokku koguda nende inimeste elulood, kes kunagi ise on ajaloolisi hetki fotodele jäädvustanud. Fotograafia on mind alati huvitanud ja minu töö ja eriala ongi seotud ka fotograafiaga. Aga see on natuke teine, aga nüüd nüüd oli nagu see ajalooga seotud ja need juured ja need erinevad inimesed ja nad tõid kaasa oma loo kõik igaüks ja siia mahub sisse pikema elulooga, kusagil 50 fotograafi päevapiltniku ja lisaks veel kuskil 30 80 90 nime on praegu teada, see on juba ikka suur suur hulk inimesi, kes on ühel või teisel määral andnud oma panuse fotograafia arengusse. Vana Võrumaal tegutsenud fotograafide elulugude kogumine nõudis põhjalikku uurimistööd. Ago Ruus. Siis hakkaski niisugune mingil määral nagu detektiivi töö, et kes siis nad olid, kus nad elasid, mis nendest on saanud ja, ja millised nende pildid. See tuli otsida üles nende järglasi ja siis arhiivi, tööd ja muuseumite tööd ja no ütleme, kui kõik see idee hakkas kuskil viis aastat tagasi, siis kaks, kolm aastat oli ainult see materjalide kogumine. Ruus on raamatusse kogunud toonaste päevapiltnike fotosid, millel on kujutatud lihtinimesi ning nende argist elu. Need, kutselised fotograafid, need pistesid põhiliselt leeripildid, koolipildid, matused, laulatused ja nii edasi, aga mind huvitasid just rohkem niisugused pildid, mis on nagu lihtinimesi olustikulised pildid. Siis oli ka selliseid pilte, mis nagu ütleme juba tollal tehti nagu väheke nagu kunstipärasemaid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Operaator ja režissöör Ago Ruusilt on on ilmunud raamat \"Vana-Võromaa päevapiltnikud\", milles on kokku kogutud kunagi Võrumaal tegutsenud fotograafide elulood ja nende jäädvustatud fotod.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeiserlik kokk on Friedebert Tuglase viimane novell Andrus Kivirähki näidendi keskmes ongi Friedebert Tuglas koos oma naise eloga. Ja ajaks on 1900 viiekümnendad aastad, kui tuglas oli toonaste nõukogude võimude põlu all. Keiserliku kokka on lavastanud ka Ingomar Vihmar, aastal 2008 Andrus Kivirähk seletas näidendi tekkelugu nii. Mulle väga on meeldinud alates Elo Tuglase päevaraamat, mis minu arust on väga naljakas, sest elu on väga vaimukas kirjanik. Ja siis tookord ammu Märt Meos oma raamiga nagu tõigi välja selliseid Eesti kultuuri lugu puudutavaid tükke ja siis ta nagu küsis, et kas ma ka midagi tahaks kirjutada ja mulle tundus Elo Tuglase päevaraamat nagu selline põnev materjal, millest saaks midagi vahvat teha ja nii ta sündis. Üks näitlejaid on Draamateatri lavastuses Jan Uuspõld. Minu jaoks räägib see tükk Stalini ajast, kui olid niisugused ajad, kui inimesi pandi põlu alla. Loomeinimesi inimesed tohtisid rääkida seda, mida ette öeldi ja ja selleks ka meil siin see niisugune raam, selline areen, mina olen nagu olukord või jokker, nagu, nagu selline saatus või, või kiusaja või. Aga kui te võtate Michelangelo selle püha Antoniuse kiusamise, kus on nüüd kollid ümber, siis mina olen kõik need kollid. Mulle meeldib Aleksander Eelmad kiusata siin laval ja, ja Elot armastada. Elo on nii armastusväärne Kaie Mihkelsoni esituses. Ei, las ta nüüd olla omas kodus, ta oli ikka peale haige, tahab puhata, ta ei ole midagi. Eesti NSV rahvakirjanik peab välja nägema eesrindlik. Poeg tulevad teda tervitama, pioneerid. Imelik küsimus, pioneerid noh. Kogu see elu tollal Tuglast ümber oli selline hullumeelne ja tsirkuslik, et see ei ole nüüd üldse oluline, et need tegelased, kes siin laval käivad, on kuidagi võib-olla inspireeritud mõnest kirjanikust, et seal ükskõik mis eluala inimesed olid kõik samamoodi käitusid tollal Kivisite, et keegi oli põlu all, keegi, oi, oi, oi, enam ei tule. Seitsmeteistkümnes episood võetakse põlu all ära.",
"role": "user"
},
{
"content": "Draamateatris esietendub 11. novembril Andrus Kivirähki kirjutatud ja lavastatud \"Keiserlik kokk\". Näidend põhineb Friedebert Tuglase viimasel novellil ja keskendubki 1950. aastatele, kui Tuglas oli võimude põlu all.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNii haugub ööl ja päeval iga täis ja pool tunni paiku Rakvere ametikooli õpilaskodu ees seisev paar meetrit kõrge valgest betoonist kutsikas, mis on ühe protsendi kunsti projekti raames valminud. Skulptor Jass Kaselane teos koduvalvur. Viis miljonit eurot maksma läinud Rakvere ametikooli õpilaskodu kerkis aastaga vana ja amortiseerunud ühiselamu asemele. Vahepealsel ajal majutati õpilasi asenduspindadel, millest osa asus linnast väljas. Rakvere ametikooli teise kursuse õpilase Aleks Vahersalu sõnul on hea, et enam ei pea bussiaegadest sõltuma. Iga hommik pidi bussiga sõitma ja siis piiras ka võimalusi ju saalis niimoodi käia, et tasuta buss liigub tagasi teatud kellaajal. Rakvere ametikooli direktori Kuno Rooba hinnangul annab tänapäevane õpilaskodu koolis õppimisele lisaväärtust. Täna ta on üheks täiendavaks võimaluseks selles mõttes, et noor võib kindel olla, et koolivälisel ajal, et tal on väga head tingimused elamiseks ja, ja ka tegelikult õpilaskodu baasilt vaba aja veetmiseks. Üldine printsiip õpilaskodus on siis selline, et meil on boksisüsteem ja ühes boksis on kaks kahekohalist tuba ja, ja boksi peale on WC-hügieeninurk ehk siis koos pesemisvõimalusega ja kööginurk ja, ja kööginurk siis köögiseadmete ja täiskomplektnõudega. Tingimused on tegelikult väga-väga head õpilasele vaba aja veetmiseks on igal korruse peal üks puhkenurk, mis on siis varust seatud suure televiisoriga kott-toolidega. Lisaks on seal ka arvuti õpilaste jaoks kindlasti võib-olla kõige huvitavam ja atraktiivsem koht on jõusaal, kasutasime konsultanti selle sisustamiseks ja lisaks on siis väike võimlemissaal ja suviseks ajaks on siis väljas multifunktsionaalne spordiväljak. Õpilaskodu võimalusi kasutatakse ära ka õppeprotsessis, räägib, kuna Rooba. Me oleme seda hoonet kavandanud tegelikult multifunktsionaalselt, et ta lisaks meie õpilaste majutamisele täidaks ka õppeotstarve, see tähendab seda, et me täna õpetame majutusteenindajaid, et siinsamas uues õpilaskodus oleks võimalik läbi viia ka nende praktikat, lisaks majandusteeninduse õpilastele ka puhastusteenindajate praktikat ja, ja kõik need võimalused väga heal tasemel on siin hoones olemas. Kokku õpib Rakvere ametikoolis üle 700 õpilase. Rakverest raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rakvere ametikooli kahesajakohaline uus õpilaskodu on mõeldud ka neile kaugemalt tulevatele gümnasistidele, kes asuvad õppima kahe aasta pärast avatavas Rakvere riigigümnaasiumis. Samuti saavad õpilaskodus majutuda Rakveres praktikal olevad politseikadetid ja meditsiiniüliõpilased.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee oli ja on Kampaania eesmärk on eelkõige kaitseväe kui hea tööandja kuvandi loomine, emotsioonidega sidumine, mitte niivõrd konkreetsete tööpakkumiste ja palganumbrite lubamine. Samas on uusi inimesi vaja, tunnistas kaitseväe peastaabi personali ülem kolonel leitnant Aivar Selekesin. Et olla kindlad tulevaste missioonide edukuses ja eelkõige sellest, et meil on võimalik teostada korrapäraseid rotatsioone, mis tähendab, et kes on missiooni ülesandeid täitmas, nad tulevad tagasi, nad saavad puhata ja nad saavad olla oma igapäevase elu juures ja siis alustada jälle uut väljaõppetsüklit. See tähendab seda, et vahepeal peab keegi neid ülesandeid ka kuskilt täitma. Nii et selles mõttes me oleme täna valmis neid ülesandeid täitma. Kuid see puhver on küllaltki väike. Nii et tegelikult meil täna oleks vaja inimesi juurde väga vaja. Kuidas on aga palgaga? See on suhteline selles mõttes, et kaitseväelased, kes täna on palgal, siis kindlasti on kuulda ka selles mõttes nurinat, et palk võiks alati kõrgem olla. Kuid ma arvan, et on täitsa konkurentsivõimeline. Uurisin kaitseväe värbamiskeskuse ülemalt Lauri kurvitsalt. Kas majandussurutise kasvav tööpuudus on suurendanud ka inimeste huvi saada professionaalseks sõjaväelaseks? Otseselt seda veel ei tunneta ja ma arvan, et see põhjus on see, et, et kui majandus jahtub ja ütleme need esimesed inimesed, kes hakkavad tööd otsima või töötuks jäävad, siis tõenäoliselt on nad madalama kvalifikatsiooniga ja ma usun, et see tunnetus jõuab meieni nii võib-olla poole aasta jooksul veel et siiski kaitseväkke töölesaamise latt on suhteliselt kõrge, et, et kõige madalama kvalifikatsiooniga ja tööjõuturul sellise madalama läbilöögivõimega inimesi me kahjuks ei seda kaitseväkke tööle võta. Üks noor mees, kes on Eesti kaitseväe teenistuse läbinud on töötanud viimased kolm aastat Soomes ehitajana. Kas tal oleks põhjust teie poole pöörduda, kui ta nüüd on oma töö kaotanud? Päris kindlasti, sest just nimelt üks tegevteenistuslepingu sõlmimise eeldus on ajateenistuse läbimine, et kui noormees on ajateenistuse läbinud, siis on ta väga oodatud meie juurde.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesmärk on kaitseväe kui hea tööandja kuvandi loomine ja emotsioonidega sidumine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsusel oli täna erakorraline telefoni teel peetud istung, kus anti Juhan Partsi kandidatuurile lõplik heakskiit. Kui varem ei suudetud aasta jooksul otsust teha, siis nüüd peale Kersti Kaljulaidi presidendiks valimist läks kõik väga kiiresti. Peaminister Taavi Rõivase kommentaar. Aitas kaasa see, et kõik valitsusliidu erakonnad soovivad lahendamata küsimused lahendatud saada ja on ju tegelikult selge, et kui tahetakse arutada suuri reforme, kui tahetakse arutada põhimõttelisi uuendusi Eesti elus siis ikka takistab see, kui mõni küsimus on pikalt lahendamata ja kõigil kuklas tuksub, et vot see teema on meil ikka veel õhus, nii et ma arvan, et see on tegelikult valitsuse õhkkonna ja tervise jaoks väga positiivne, et, et me saime ka selle teema lahendatud. Kogu protsess oli seisnud sotsiaaldemokraatide vastuseisu taga. Miks nad nüüd järele andsid, Jevgeni Ossinovski. Sotsiaaldemokraatide seisukoht Juhan Partsi kandidatuuri osas ei ole muutunud, et eks see asi on siin juba aastakese veninud ja IRL-i ja Reformierakonna ühiskandidaat on olnud Juhan Parts selles küsimuses. Meie oleme palunud korduvalt peaministril leida uus kandidaat, aga kahe partneri rinne selles küsimuses on olnud murdmatu ja eks siin mõni nädal tagasi, kui me ühiselt Eestile presidenti valisime, siis loomulikult teadsime ka seda, et kui Kersti Kaljulaid saab Eesti presidendiks valitud, siis ka kontrollikoja küsimus vajab kiiresti lahendamist ja kuna partnerid ka alternatiivset kandidaati ei pakkunud, siis lõpuks nõustusime Juhan Partsi kandidatuuri ga selleks et Eesti saaks muude olulisemate asjadega edasi minna. Juhan Parts, keda aasta otsa nii öelda praeti, on ise muidugi rahul. Ma pean nüüd valmistuma Euroopa parlamendis kuulamisteks ja, ja küsimustele vastamiseks, mis on seinast seina, puudutab nii isikut kui ka laiemalt Euroopa liitu ja, ja, ja seda institutsiooni ja siis loomulikult tuleb olla valmis nendele küsimustele, mis Euroopa parlamendi liikmetel seoses minuga või Eesti esindajaga on, ma arvan, see on kindlasti minu jaoks huvitav, millal see kõik praktiliselt peale hakkab. Vot seda ma ei oska isegi öelda, ma usun, et see on ikkagi võib-olla lähikuu küsimus, mitte nüüd päevadel. Riigikogu opositsioonierakonnad ei ole aga valitsuse otsusega rahul. Vabaerakonna juht Andres Herkel peab seda sammu inetuks uue presidendi ja Eesti avalikkuse suhtes. Keskerakonna fraktsiooni juht Kadri Simson tuletab meelde, et aasta tagasi lubas Keskfraktsioon juhul, kui valitsus otsustab esitada Juhan Partsi Euroopa kontrollikotta algatada peaminister Taavi Rõivase umbusaldamise. Simsoni kinnitusel ei ole lubadus kuhugi kadunud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus jõudis üksmeelele ja nimetas Juhan Partsi Euroopa Kontrollikoja liikmekandidaadiks. Sotsiaaldemokraadid pole oma arvamusest loobunud, kuid lõpetasid Partsi kandidatuuri blokeerimise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeil on enamasti peaaegu et lõplikult teada nende inimeste nimed, kes küüditati, aga samamoodi nende inimeste nimed, kes küünituses sündisid ja palju muud, aga koguarvu puhul on selline probleem, et näiteks 41. aasta puhul ja Ma oletan, et ka 49. aasta puhul sõltub natuke sellest, millised dokumendid on olnud uurijate käsutuses. Et on kokku loetud inimesi, kes kodust arreteeriti, on kokku loetud inimesi, kes olid küllitatud nimekirjas kuid kellest osa ei saadud kätte, siis on loendatud ka neid inimesi, kes on jõudnud pärale. Küsitakse kohta ja siis on eriarve, on eri aruannetes, mida julgeolekuasutused on esitanud ja avaldanud. Nii et me võime öelda, et selliste suurte arvude puhul, mis puudutavad 1941. 1949. aasta küünitamist on meil teada suurusjärgud ja on meil teada inimeste nimed. Nii et võiksime sellega täiesti rahul olla. Meil on olnud üle 30 aasta olukord, kus on saanud suht vabalt uurida seda kurba teemat, kui palju on veel neid arhiivimaterjale, mis võiks tuua veel olulist uut selgust? Noh, me peaksime ju arutama selle üle, et milline uus selgus on väheoluline, aga on leitud mõned kartoteegid, mida varem ei teatud või mis teadagi mida polnud kasutatud ja lõpuks Toimikud siis ei pruukinud need olla sugugi kõik toimikud, sest mitte niivõrd, sellepärast, et mõne inimese toimikut ei tahetud anda, kuigi ka neid inimesi oli kindlasti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Üle Eesti on täna korraldatud mälestusüritusi, et meenutada 80 aasta tagust suurküüditamist. 1941. aasta juuniküüditamise käigus deporteeriti üle 10 000 inimese.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSaksamaa reklaamikampaania hüüdlauseks on Saksamaa käärib käised üles ja kampaaniale on juba kulutatud 25 miljonit eurot. Selle raha eest on ostetud plakateid tele ja internetireklaame. Enne kampaaniat oli Saksamaa saavutanud vaktsineerimise alal suurt edu. Ühe annusega on praeguseks vaktsineeritud üle 56 protsendi elanikkonnast ning kahe annusega 39 protsenti. Ehkki nende näitajatega on Saksamaa suuremast osast Euroopast kaugel ees, pole sellest karjaimmuunsuse saavutamiseks suurt abi. Karjaimmuunsuseks on nimelt vaja, et vaktsineeritud oleks vähemalt 85 protsenti elanikest. Paraku kipub teadlikum osa sakslaste est piirduma protsendiga kuskil 39 ja 56 vahepeal. Vahepeal seepärast, et üle kogu riigi on massiliselt tulnud teateid esimese vaktsiini süsti saanuist, kes teisest süstist ära ütlevad. See tähendab, et kahe annusega vaktsineeritut hulk üsna selgelt ühe annuse saanud arvuni välja ei ulatu. Turundusekspertide hinnangul pole siinkohal kallist kampaaniast aga kasu, sest see vaktsineerimata inimesteni ei jõua. Uurimistulemuste põhjal leidis iga viies vaktsineerimata televaataja, et konkreetne vaktsineerimiskampaania teda ei kõneta. Vaktsineerimiskeskuste statistika aga näitab, et Berliinis ütleb iga viies esimese vaktsiini süsti saanud teisest annusest ära. Mujal näitajad nii hullud veel pole, et trend on aga olemas ning teisest süstist äraütlejate hulk kipub juba kuue protsendi kanti kõigist esimese süsti saanutest. Meditsiinitöötajad lohutavad siiski, et vaktsineerimiskeskuste äraütlemiste te saatnute hulgas ei ole, ainult need, kellel teine süst saamata jääbki. Mõni neist on teise süsti juba saanud või veel saamas mingit kiiremat teed pidi. Paraku on enamik äraütlemisteate saatjaist siiski kõhklejad, kes pärast esimest süsti on järeldusele jõudnud. Et ilma vaktsiinita on siiski parem. Äraütlejate ja vaktsineerimisvastaste hulk on seda murettekitavam, et Saksamaalgi on jõudsalt levimas ülinakkav delta mutatsioon, mille arvele langeb riigis juba vähemalt pool kõigist uutest nakatumistest. Delta mutatsiooni tõttu kavandatakse talve hakule juba kolmandat vaktsiinisüstigi. Eksperdid aga ei tea, kuidas kolmanda süstiga mass vaktsineerimisel täielikku läbikukkumist vältida kui huvi juba teisegi annuse vastu nii leige on. Poliitikud on kaalunud mitmesuguseid privileege ja muid motivaatoreid vaktsineerituile. Psühholoogide hinnangul võivad sellised meetmed aga anda soovitule vastupidise tulemuse ning veelgi süvendada niigi kulutulena levivat vaktsiinivastasust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa on hädas vaktsineerimisväsimusega, mis ähvardab nurjata eesmärgi jõuda sügiseks koroonaviiruse suhtes niinimetatud karjaimmuunsuseni. Vaktsineerimise hoogustamiseks algatatati ulatuslik reklaamikampaania.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReeglina ei ole riigikogust oodata kahte asja, et ta oma liikmete sissetulekuid vähendaks ja et ta vabatahtlikult laiali läheks. Seetõttu ei peeta reeglina ka erakorralisi valimisi eriti tõenäolisteks. Täna olid seda meelt, olgu siis mis tahes põhjustel ka mitmed riigikogu liikmed. Riigikogu aseesimehe, sotsiaalliberaali Peeter Kreitzbergi arvamus Reformierakonna võimaliku ettepaneku suhtes. Selles on väga palju mängulisi elemente ja kui vaadata, millised fraktsioonid ennast praegu võiksid tugevasti tunda või isegi sügisel omavalitsuste valimiste aegu siis ei saa päris kindel olla mitte ükski. Selge on see, et Res Publica tunneb ilmselt ennast ka siis nõrgasti. Ma arvan, et Keskerakond palju nõrgem ni kui eelmine kord. Mis juhtub reformistidega, kelle reiting langes? Kuhu ta läheb, kas ta tõuseb tagasi või ei tõuse? On ka ebakindlal, nii palju kui mina olen märganud poliitikas ikka kõik kalkuleerivad, kas erakorraliste valimistega positsioon paraneks või mitte. Hea käik, aga arvan, et ei tule neid. Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Ain Seppik on sama meelt. Alati on üleval küsimus erakorralistest valimistest aga ma arvan, et meie oleme selleks kogu aeg valmis. Ja meil on hea reiting ja, ja paljudel teistel on head võimalused valimistel, kuid ma arvan, et riigi jaoks ei oleks kõigi hea lahendus. Ma arvan, et tegelikult neid ei tule. Isamaaliidu fraktsiooni aseesimees Helir-Valdor Seeder Oleks muidugi väga kummaline, kui praegune olukord viiks erakorraliste valimisteni sellepärast et ühe valitsusliikme väljavahetamine, see ei peaks kindlasti tekitama olukorra, kus lisaks valitsuskriisile, mis praegu siiski on üles kerkinud, peaks veel kerkima niisugune üldine kriis riigis, et see viiks erakorraliste valimisteni. Samas kinnitas ka seeder, nagu äsja Seppik, et Isamaaliit ise on valimisteks valmis, aga nagu oldi üsna ühel meelel, et erakorralise valimisi ei tule niisama tõenäoliseks, peeti valitsuskriisi ja rahvaliidu fraktsiooni esimees Jaanus Männik vastab küsimusele, kas koalitsioon võib muutuda. No see ei ole võimatu, see ei ole võimatu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eri poliitilised jõud Riigikogus ei välista valitsuskriisi, kuid on umbusklikud erakorraliste valimiste suhtes (seoses välisministri Kristiina Ojulandi vabastamise ja Välisministeeriumist dokumendikadumistega).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVabalava juht Märt Meos tõdes pärast poolteist tundi kestnud kohtumist, et vaba lava Narva haru taaskäivitamine sel aastal on endiselt küsitav. Küll aga on positiivne see, et arutelu vaba lava tuleviku üle on alanud. Eelistus number üks oli jätkata samamoodi, aga et me oleme valmis arutama seda uue sihtasutuse loomist, aga see peaks olema siis nii, et vaba lava on üks ise selle sihtasutuse loojatest. Ja et see sihtasutus luuakse vaba lava Tallinna Telliskivi teatrikeskuse baasil ja siis vaba lava Narva baasil. Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsleri Daniel Raudsepa sõnul olidki arutusel kaks versiooni, kas Narva vaba lava jätkab eraõiguslikuna või moodustatakse riigi osalusega sihtasutus, mis annaks ka pikaajalise rahastamiskindluse. Rahaliselt lähtub ministeerium esialgu vaba lava esitatud numbritest 140000 eurot aastas. Narva haru avamine sel aastal on raudsepa kinnitusel aga keeruline küsimus. Sõltub selles mõttes, et see on, on selles suhtes keeruline küsimus, et me peame korra vaatama seda, et kuidas on erateatrite rahastamine Eestis korraldatud, see on korraldatud nii, et, et kõiki teatreid koheldatakse võrdselt, kõik saavad aasta alguses komisjoni tehtud otsuse põhjal oma rahastuse ja selles komisjonis on valdav osa moodustavad siis teatrivaldkonna eksperdid ja siis kõik teatrid toimetavad nüüd selle selle rahastuse baasil, mis nad saavad sellise erandi tegemine, kus me ühele teatrile, kes on keerulises seisus, ma tõden, teeme erandi ja anname lisatoetusena väljaspool, nagu siis seda seadus antud raami. See on küllalt keeruline erand. Kui aus olla, sellepärast et eks meil ole ka teisi teatrid, kes toimetavad üldse ilma toetuseta ja tõenäoliselt on ka teisi teatreid, kes on samuti keerulises situatsioonis, sellepärast et on ju olnud koroona aasta ja, ja oma tulud ei ole täis tulnud. Paljudel. Raudsepp rõhutas ka, et rahastus tuleb kokkuvõttes riigieelarvest ja on suurem protsess. Pandeemia mõju vaba lavategevusele tunnistab ka Märt Meus. Loomulikult me Narvas tahaksime täisprogrammi anda ja see on olnud nagu võib-olla siiamaani toetuse taga ja eks kui me vaatame viimast kahte aastat, siis on ka ju pandeemia ja kriisiolukord olnud see, kus Narva vabalava kolmest aastast on saanud ainult poolteist aastat korralikult töötada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaba Lava juhtkond nõustus kohtumisel Kultuuriministeeirumi esindajatega edasi arutama uue sihtasutuse loomist, mis võimaldaks uuesti käivitada ka Vaba Lava Narva haru.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\n30 aastat on inimkonnale nagu üks sekund, riigile võib olla aga pikk teekond. Sellele on põhjust mõelda just täna, sest 15. mai 1990 oli Eesti iseseisvuse taastamise loos üks oluline murde ja kiirenduspunkt. NSV Liidu koospüsimist soovinud Moskvameelsed ja Eesti iseseisvuse taastamise vastu protestinud meeleavaldajad murdsid end sisse Toompea lossi hoovi kuid olid sunnitud suurt kurja tegemata taanduma. Tollane valitsus, mida juhtis Edgar Savisaar ja parlament, mis siis kandis veel nime ülemnõukogu lükkasid oma riigi suunas liikumisele kiirema käigu sisse. Ei saa öelda, et sellest 15.-st maist ja üldse iseseisvuse taastamise perioodist poleks kirjutatud. Ikka on. Esimesena tuleb meelde Edgar Savisaare mahukas raamat peaminister ja Sirje Endre kirjastuse ilmunud kogumik, teine Eesti. Paljud toonastest võtmetegijatest pole mälestuste kirjutamiseks arvutit avanud või on lahkunud vaikides. Näiteks Savisaare valitsuse siseminister Olev Laanjärv, kelle rahulikku otsustavust pöördeaegadel kiidavad paljud ja samuti kaitsepolitsei esimene peadirektor Jüri Pihl, kelle sissevaade sündmustesse 20 30 aastat tagasi oleks lähiajaloo mõistmiseks kullahinnaga. Aga kui ma mõtlen Savisaare valitsuse riigiministrile Raivo Varele või justiitsministrile Jüri Raidlale või veel mitmele ministrile, siis tahaksin kindlasti lugeda nende mälestusi, et näha mineviku kardina taha, kuidas sündis uuesti Eesti riik. Samamoodi tahaksin lugeda või kuulata suureks vaikijaks nimetatud Vaino Väljase tagasivaadet Nõukogude Liidu ainupartei NLKP Eesti aru juhina teab ta aastatest 1000 988991 asju, mida teabki ja oskaks seletada ainult tema oleks ütlemata ebaõiglane, kui väljas jätakski need vaid enda teada. Loetelu inimestest, kelle mälestusi või meenutusi Eesti ajalugu vajab, on pikk ning auk, kui nad need kirjutamata või rääkimata jätavad, saab olema sügav. Dokumendid on põnevad, muidugi, aga sageli mustvalged. Kaasaegset endi tagasivaade annab minevikule värvid ja valguse. Ja nagu ütles endine tippadvokaat Monika Mägi enda nimelise dokumentaalfilmi lõpukaadrites kus palju vabadust seal palju eksimist, kus palju valgust seal palju varju.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna möödub 30 aastat Moskva-meelsete rünnakust Toompeal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEKRE esimees Mart Helme alustas sellest, et kinnitas, kui valed on seisukohad, et EKRE pole koalitsioonileppes midagi saavutanud. Ei ole midagi kaugemat tõest kusagil 35 kuni 40 protsenti koalitsioonilepingust on seotud meie lubadustega. Siseministri ametisse asuv Helme käsitles immigratsiooni ja pikemalt ukrainlaste teemat. Eesti riigile on seesugune immigratsioon hävituslik mitmel põhjusel. See lööb paigast ära meie niigi vaevaga saavutatud demograafilise tasakaalu eesti ja venekeelse rahvastiku osa vahel. Nende inimeste pealt väga sageli ei maksta Eesti riigile makse. Need inimesed on lihtne, sageli vähe kvalifitseeritud tööjõud. Need inimesed suruvad alla meie palgataseme ja need inimesed võtavad eelkõige ära töökohad meie vene vähemusel. Tulevane maaeluminister Mart Järvik alustas sellest, et rõhutas võitlust bürokraatiaga. Alustada tuleks sellest, et Euroopa Liidu baastasemest rangemaid nõudeid ei oleks kehtestatud meie talumeestele ja kogu eurodirektiivide pakett tahab põhjaliku revisjoni saada. Kas meil peab olema ikka neid direktiive kehtestatud rohkem kui teistel Euroopa riikidel? Keskkonnaministrikandidaat Rene Kokk nentis, et Rail Baltica rajamine on koalitsioonileppes sees ning kutsus keskenduma tähelepanu sellega seotud karjääride rajamisele. Kindlasti ei ütle ma seda, et kaevandusi peaks lihtsalt keelama aga minu sõnum on, nagu olnud see nii enne vallatasandil kui ka võimaliku keskkonnaministrina, et me peame väga hoolega mõtlema, kus ja mis kaevandusi me avame, kas neil on olemas ka selge põhjendus, et me lihtsalt kergekäeliselt ei teeks seda Rail Balticu rajamise egiidi all ja selle materjali vajamise egiidi all. Martti Kuusik, kellest saab väliskaubanduse ja IT-minister, märkis, et riik ei saa olla pidur IT arengule muuhulgas e-valimistele. Et e-valimised, mina arvan, et üldiselt on hea asi, kuid me peaksime lõpetama spekulatsioonid nagu üheselt, et, et tõendama ära, kas see on turvaline, kas see peab vastu kõikidele testidele, mida iganes me peame võimalikuks peale saata ja teeme need kõige kõvemad testid ära veendume, et see on turvaline asi, kõrvaldame selle uskumise või uskumuse finessi kogu sellest küsimusest ja paneme siis lõplikult templi peale. Ning rahandusministri toolile asuv Martin Helme Kõige esimene asi loomulikult, millega tegelema tuleb hakata ja mis on ka koalitsioonileppes kirjas, on võitlus käest ära läinud piirikaubandusega ja ega siin midagi keerulist ei ole. Me kõik teame, mida on vaja teha selle jaoks, et piirikaubandust saada kontrolli alla, selle jaoks on meil vaja aktsiisimäärad üle vaadata ja loomulikult üle vaadata, nad siis madalamale tasemele. Teemasid, mida rõhutati, oli muidugi palju ja bürokraatiavastasest võitluses rääkisid kõik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ministrikandidaadid tutvustasid oma plaane. Läbiva joonena tuli esile soov vähendada bürokraatiat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa stabiilsusmehhanism loodi kiirreageerimisüksusena viimase majanduskriisi ajal, praeguseks on see oma tegevuse ammendanud. Fondi aktiivne abifaas on läbi, ESM enam uusi väljamakseid ei tee. Ka viimane abisaaja Kreeka suudab end ise rahastada. Kokku on ESM-ist toetatud veel Hispaaniat ja Küprost. Rahandusminister Martin Helme. Programmi aktiivse faasi lõppedes jätkub järelevalve, et riigid suudaksid ESM-ilt laenatud vahendid tagasi maksta. Seni ei ole meil signaale, et mõni nimetatud riikidest võiks maksetega hätta jääda. Vabu vahendeid, mida vajadusel saaks kriisilahendusel kasutada, on ESM-il praegu 410 miljardit eurot. Korda. Alates aastast 2010 saab Kreeka jälle kapitaliturgudelt jõukohase hinnaga ise laenu. Algselt kokkulepitud 86 miljardi euro suurusest abiprogrammist maksti ESM-ist välja 61,9 miljardit. Ülejäänud summa jäi kasutamata ja tühistati. Kokku ulatuvad ESM-i laenud Kreekale 203,77 miljardi euroni. Võlakohustuste tagasimakse tähtaeg on 2070. aasta. Eesti osa ESM-ist on püsinud selle asutamisest saadik muutumatuna, sisse on makstud 148,8 miljonit ja vajadusel sisse nõutav kapital 1,15 miljardit eurot. Abiprogrammide jaoks vajalikud vahendid on ESM laenanud turult liikmesriikide sisse makstud kapitali tagatisel. See tähendab, et liikmesriikide raha ESM-i toetuslaenude andmiseks ei kasutata. ESM teenis mullu 244,7 miljonit eurot kasumit mis suunati juhatajate nõukogu otsusega ESM-i reservfondi. See fond on võimalike kahjumite korral puhvriks ja nii-öelda esimeseks kaitseliiniks kapitalinõuete vastu. Praegu on reservfondi suurus 2,3 miljardit eurot. Teine asi on ESM-i reform, millega laieneb ESM-i mandaat. Kui seni toetati raskustesse sattunud eurotsooni riike, siis tulevikus peaks suurenema roll abiprogrammide koostamisel ja ESM annab abi finantsasutuste saneerimisel, ütleb Helme. Sellega hakatakse suuri panku, mille funktsioonide säilitamiseks on olemas avalik huvi siis rahastama, et saaks samal ajal saneerida neid finantssüsteemi. Destabiliseerimata viimane instants tähendab seda, et ESM-i vahendid tulevad mängu alles siis, kui oma osa on andnud panga omanikunõud ja võlausaldajad ning ka pankade osamaksjatest kogutud kriisilahendusfond on ammendunud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusminister Martin Helme andis Riigikogu ees ülevaate Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetustest ja Eesti Vabariigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis. Rahandusministrile esitati küsimusi, arutelu ei toimunud ja Riigikogu sel teemal seisukohta ei võta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJutud tavaliste inimeste vastuhakust eliidile on aidanud Euroopa populistlikel poliitikutel kasvatada oma toetust mõne aasta taguselt keskmiselt seitsmelt protsendilt 25-le protsendile. Enam-vähem nii on see läinud ka Eestis. Uuringufirma Egov Cambridge'i keskuse värske küsitlus näitab, et ilmselt on tippsaavutatud ja inimeste usk populistide põhilistesse väidetesse on hakanud vähenema. Küsitlus viidi läbi augustis ja septembris 22. riigis. Euroopast osales 10 maad ja just Euroopas täheldati, et inimesed ei mõtle enam nii nagu varem. Kolme aastaga on keskmiselt ligi 10 protsenti vähenenud nende hulk, kes elavad kaasa poliitikute sõnumile, et rahvast ei, aga meie riigis peab kõige tähtsamaks saama rahva tahe. 2019. aastal oli näiteks Poolas selle seisukoha toetajaid 80 protsenti, nüüd 65 protsenti. Ühendkuningriigis on selle seisukoha uskujate hulk vähenenud 66-lt protsendilt 56-le ja Taanis 61-lt protsendilt 50-le. Väide, et meie riik on jagunenud lihtrahvaks ja neid ärakasutavaks korrumpeerunud eliidiks köitis kolm aastat tagasi näiteks Rootsis 42 protsendi valijate meeli. Nüüdseks usub seda sõnumit 36 protsenti. Keskmiselt on selle mõtte pooldajate hulk langenud 57 pealt 47-le protsendile ehk samuti kümnendiku võrra. Ka usk sellesse, et avalikkuse eest varjatakse paljusid asju isiklikku kasu huvides, on märgatavalt vähenenud, kuigi mõnel pool usutakse seda endiselt. Näiteks Hispaanias on sama meelt ligi 80 protsenti küsitletutest. Uurijad märgivad, et Euroopa riikide seast paistab eraldi silma Taani, kus toetus populistlikele seisukohtadele on märgatavalt väiksem kui teistes küsitlusse kaasatud riikides. Näiteks nõustus vaid kaheksa protsenti Taani vastajatest, et poliitilised vaated näitavad, kas inimene on hea või halb ning vaid 15 protsenti leiab, et nende riik on lõhestunud tavalisteks inimesteks ja rikutud eliidiks. Analüütikud hoiatavad aga, et kuigi valijad Euroopas üldiselt on muutunud mõõdukamaks ja populistlikud sõnumid, neid enam nii palju ei köida, kui varem on teatud väike, aga väga häälekas hulk valijatest muutunud tõenäoliselt veel radikaalsemaks ja nemad toetavad populiste veel tulihingelisemalt, kui varem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopas on viimase kolme aasta jooksul märgatavalt vähenenud toetus populismile, näitab Briti ajalehe Guardian värske küsitlus. Küsitlus viidi läbi 22 riigis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti turismi ja reisifirmade Liidu president Tiit Pruuli ütleb, et kohe pärast Venemaa rünnakut Ukrainale tühistasid just kaugemate riikide turismifirmad suveks tehtud plaanid turiste Eestisse tuua. Räägime siin ameeriklastest eelkõige jaapanlastest veel Aasiast, Korea ja, ja, ja just sellised kaugemad kaugemad riigid, kust kust vaadates siis tundub võibolla tõesti, et et geopoliitiliselt Eesti ja Ukraina on, on siin siinsamas, üksteise kõrval. Pruuli lisab, et ka sakslased on reise tühistanud. Saksa turg selleks hooajaks on sisuliselt ära langenud, seal võib-olla sellel suunal ei ole mõtet pingutada, aga seda enam. Rootsis tasuks praegu tööd teha. Soomlaste Eestisse tulekut me hetkel näeme juba päris mõnusa voona. Lähiriikide peale peaks rõhuma ka hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimehe Ain Käpa sõnul. Olukorras, kus meil turism alles on, taastumise alguses, et neid mahtusid külaliste näol tagasi saada ei ole mõtet tegeleda mingi kauge eksootilise maaga, kust tulemus on väike. Tegelikult on meil Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola sellised lähiriigid, kus me peame olema tugevad. Käpp ütleb, et Eesti turismisektoril on kolm tugisammast loodus, kultuur ja toit. Kui mõni aeg tagasi oli veel, võib-olla nii, et püüame turistid saada riiki, küll nad söövad ka siis meie sektorina ei olnud sellega väga rahul, sest me oleme tõesti rahvusvaheliselt heal tasemel. Meil on ka küll arenguruumi palju, aga see toit võiks olla üks see põhjus, miks inimesed tulevikus rohkem Eestisse ka tulevad. Siin võiks õppida Taanilt, toob käpp näite. Turistide huvi on koroonaviiruse tõttu madal olnud juba kaks aastat sõjahirmu tõttu kolmas keeruline hooaeg oleks Eesti turismi ettevõtjatele raske. Pandeemia raugemine võib aga nüüd seevastu tuua kiire turismi taastumise. Täna on see soov reisida ikkagi nii suur, et seesama Carona kaks aastat noh ütleme, inimesed väga tahavad välja minna. Nii et ütleme, päris mitmed konsultandid üle maailma on, on ka andnud sellise positiivse hoiatuse, et, et me peaksime olema ka valmis selleks et taastumine võib olla väga kiire.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sõjahirm on hooajaks tõenäoliselt tõrjunud enamik kaugematest riikidest pärit turistid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEraraadiojaamasid ühendava Eesti Ringhäälingute Liidu tegevjuht Hanno kindel räägib, et digitaalsel raadiol on võrreldes analoogiga mitmeid eeliseid. Kvaliteedilt on ta parem helis, puuduvad moonutused ja mürad. Ühtlasi kulutab digitaalne levi oluliselt vähem elektrienergiat ning selle abil saaks Eestis levida senisest rohkem raadiojaamasid Hanno kindel selgitab, et digiedastuse puhul koondatakse raadiojaamad ühte kimpu, mis levivad kõik ühel sagedusriba. Kahte niisuguse se kimpu mahuks pea 30 jaama. See tähendaks seda, et eranditult kõik olemasolevad raadiojaamad saaksid üle-Eestilise levi ja pluss, siis on meil võimalik luua ka uusi raadiojaamu. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas selgitab, et vajalikud sagedusalad on olemas ja kui soovitakse, võib riik neile ka konkursi korraldada. Keegi peaks olema siis nagu ettevõtja, kes ühte sagedusplokki siis digi raadiokanalid kokku koondab ja eetrisse paiskab. Eetrisse paiskamiseks on tarvis välja ehitada uus saatjate võrk, mis oleks senisest FM võrgust oluliselt tihedam. Hanno kindeli sõnul uurib aktsiaselts Levira praegu ringhäälingute Liidu tellimusel, missugune võrk Eestisse sobiks. Seal peaks muuhulgas selguma, kui palju raha niisuguse võrgu rajamine nõuaks. Julgen väga esialgselt oletada, et need mõned miljonid ta maksma läheks. Me valmistame Eesti ringhäälingute liidu poolt ette ametliku pakkumuse riigile, et riik saaks siis ametlikult menetlema hakata võrgu võimaliku ülesehitamise või siis mitte. Mart Laas kordab, et riigi roll on sagedusalade pakkumine. Turg näeb ise, et digi võiks toimida ja minna käima ja olla selles mõttes ka kasumlik, et mingisugust toetust teemat täna küll ei ole. Lauas olnud. Hanno kindel lisab, et praegu ongi kõik alles alguses käivad esimesed uuringud ning ka ettevõtted pole oma lõplikku sõna öelnud. Ta märgib, et raha võib tulla ka mitmest allikast. Juba rohepöörde argumendi väljatöötamine tähendab ka siis võimalus Euroopa Liidu fondidest abi saada. Ka digipööre televisioonis toimus massiivse riigi ja Euroopa liidu toel ja sellele kaasnes ka väga põhjalik kommunikatsiooniplaan, kuidas seda kõike teavitada? Mart Laas selgitab, et võrreldes digitelevisiooni tulemisega oleks digiraadio tulek erinev. Digitelevisioonile üleminek tähendas seda, et analoogtelevisioon pandi kõrvalt kinni. Digiraadio puhul on natuke teine situatsioon, et nad toimetavad erinevatel sagedusaladel, et kindlasti kui ka digi käivitub Eestis, siis analoogi kinnipanemisest täna kindlasti. Me ei ole valmis küll arutamagi seda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eraraadiojaamad veavad ideed ehitada Eestis välja digitaalse raadioedastuse võrk. Paljudes Euroopa riikides levinud digiraadiol on tavalise FM-raadio ees eeliseid, samas nõuab see olulist investeeringut.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReformierakonna olukord Tallinnas on rahulik, et oleme me siis valmistumas oma homseks Tallinna piirkonna juhatuse koosolekuks, kus me arutame seda ettepanekut, mida Res Publica meile esmaspäeval tegi ja pakume omalt poolt siis välja omapoolse lahenduse selle tänase olukorra lõpetamiseks. Ja täna ma olen küll suhteliselt optimistlik ja, ja arvan, et, et ehk Res Publica ei tagane sellest, mida ta esmaspäeval meile rääkis ja et ta tõepoolest on huvitatud koalitsiooni jätkamisest. Ma loodan küll, et iga erakonna selline eesmärk on neid lubadusi täita, mis nad kunagi andnud on täna tegelikult Res Publica ees väga põhimõtteline valik, et kas nad löövad käega nendele põhimõtetele, millega nemad 2002. aastal tulid, sest tulid nad ju eelkõige ikkagi vastandused Keskerakonnale ja kõigele, mis mida võib keskerakondlikuks nimetada. Et kas nad valivad sellise põhimõttelageduse tee või, või jäävad nad oma põhimõtetele nii-öelda põhiväärtuste. Kindla probleem on tegelikult Res Publica sisene suuresti. Ja, ja nende probleem on selles, et nendel sisesed väga tõsised pinged seetõttu, et et Res Publica sel ajal oktoobris seda tänast koalitsiooni moodustati, ei küsinud rohkem kohti endale ja, ja eelkõige käib see siis see nendepoolne ka ettepanek olukorra lahendamiseks, see, et, et Res Publica saaks juurde mõningaid kohti linnaaparaadis",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna koalitsioon on vahetumas. Reformierakonna Tallinna piirkonna juht Keit Pentus hetkeseisust ja Res Publica põhimõtetest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui veel hommikuse seisuga oli laboritest tulnud positiivne viirusproov 41-l inimesel, siis juba pärastlõunaks oli see kerkinud 68-le. Kiiresti kasvav nakatunute arv sunnib muutma ka viirusega tegelemist, tunnistas terviseameti erakorralise meditsiiniosakonna juhataja Martin Kadai. Me ei jõua kõiki inimesi jälgimisele võtta, me ei jõua neid inimesi kõiki läbi helistada. Me liigume üksikjuhtumi käsitluse üldises kõikidele inimestele kehtivad needsamad üldised soovitused. Kui inimene on haige, siis ta ei tohi seda haigust levitada, ta püsib kodus. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et viiruse testimisel on ka omad piirid ees. Iga testi võtmine tähendab tegelikult isikukaitsevahendite kasutamist, mis on ühekordsed ehk et samuti kiirabiressurssi. Kiirabi teeb päevas Eesti vabariigis umbes 800 väljakutset. On need liiklusõnnetused, on, et mistahes toidumürgitused, muud tervisemured, kodused kukkumised. Ehk tuleb loomulikult jälgida seda, et neid teste tehakse täpselt nii palju, kui on ajaliselt võimalik ja isikukaitsevahendite seisukohalt võimalik ja meditsiiniliselt põhjendatud. Vajadusel on inimesed teatud nii-öelda ootele, näiteks kui ole kriitiline olukord Koroonaviiruse kiire levik paneb ettevõtted tugeva surve alla. Eriti palju on kannatada saanud laevanduse turism. Maksulaekumised lähiajal kindlasti vähenevad sadades miljonites eurodes, ütles rahandusminister Martin Helme. Suurusjärgus peame arvestama vähemalt 400 millilise maksuvaletamise vähenemisega sel aastal. Me teame, et meil on oodata lisakulutusi seoses haiguse, siis tõrje igasuguste meetmetega. Me soovime nendele miinuspooltele lisaks, mis nii eelarvet siis koormavad. Me soovime majandust stimuleerida. Mõnes sektoris kavatseb valitsus kompenseerida ettevõtetele saamata jäänud tulu. Samuti soovitakse teha maksulangetusi või maksumoratooriume eelkõige nendes sektorites, mis on kõige rohkem kannatada saanud. Laevandus, hotellindus, toitlustus. Rahandusministri sõnul tähendavad erakorralised meetmed nii maksumeetmed kui ka kompensatsioonid. Kui ka ettenägematud kulud töötukassale haigekassale, et lisakulu riigieelarve on käesoleval ja järgmisel aastal 1,5 kuni kaks miljardit eurot. Selleks, et olukorda leevendada, kavatseb valitsus võtta vähemalt miljard eurot laenu. Kõik maailma keskpangad on trükkinud raha 10 aasta maailma on raha täis. Helme märkis, et praeguse leebe majandusprognoosi järgi asendub senine kaheprotsendiline majanduskasv Eestis nullprotsendiga. Karmi prognoosi järgi saab langus olema vähemalt viis protsendipunkti ehk kasv asendub kolmeprotsendilise kahanemisega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti kinnitusel on Eestis tuvastatud 68 inimese nakatumine koroonaviirusega, mis põhjustab haigust Covid-19. Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtib valitsuse otsusel riigis eriolukord.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiin täna andis Poola president Angei Tuuda üle mulle lippu, mis tähistas siis sümboolselt Ida-Euroopa tooli üleminekut Poolalt Eestile ja tegelikult on see koostöö Poolaga olnud tõesti tihe ka selles kampaania faasis, nii nagu ka Rootsi-Soome teiste meie lähemate naabrite ja liitlastega ja ütleme, Poolal oli õnn töötada julgeolekunõukogus, kus oli palju Euroopa Liidu liikmesriike. Meie ajaks jääb see pilt hõredamaks edaspidi võib-olla isegi veel hõredamaks, et üks ülesanne meil ongi tagada see, et Euroopa liidul oleks üsna selge ja kindel noh, sisseharjunud tööviis selleks, et, et me oma oma positsioone hästi koos koordineeriksime, et nemad üritasid teha hästi palju ka nähtavaid üritusi ja nad on soovitanud, et pigem tehke vähem, aga, aga hästi konkreetsete teemadel, et noh, meie ülesanne on rääkida siis küberteemad konfliktilahenduse nii-öelda vältimatuks osaks ja me püüame selle jaoks siis kasutada olemasolevaid mehhanisme, arutelusid, et mitte tingimata algatada mingit uut foorumit ja kasutada seda kohta selleks, et üles kutsuda siis riike, eelkõige demokraatlike riike, tegema avaldusi, kuidas nemad näevad, et rahvusvaheline õigus kehtib küberruumis. See on parem meetod, kui üritada kokku leppida, sest et üros kokkulepete juurde alati tulevad need, kes tahaksid ka internetivabadust piirata, samal ajal, nii et vaatame, kuhu me sellega jõuame. Naised, rahujulgeolek on Euroopa liidule väga oluline teema, mida kõik Euroopa Liidu riigid on ajanud Poola ajas seda ka väga hästi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ta osales koos Poola presidendi Andrzej Dudaga Liidrite Foorumil, kus arutati Poola ja Eesti eesmärke ÜRO julgeolekunõukogus. Poola oli ÜRO julgeolekunõukogu valitud liige aastatel 2018 ja 2019, Eesti alustab oma kaheaastast perioodi julgeolekunõukogus 1. jaanuaril.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva linnapea Katri Raigi sõnul on Narva Ukraina sõjapõgenike jaoks siiski valdavalt transiidilinnaks ja need, kes jäävad, leiavad elupaiga oma sugulaste juures või proovivad korterit üürida. Narval ei ole riigiga kokkulepet põgenike majutamiseks ja üürikortereid leitakse tavaliselt sõprade või tuttavate kaudu. Otse põgenikule omanikud elamispinda välja üürida ei julge, kuna pole kindlust üürnike maksevõimes. Sugulaste juures viibides võib aga elamine ajapikku kitsaks jääda ja lootus on kevadele, räägib Katri Raik. Varsti kolib pool Narvat, kui mitte kolmveerand Narvat tažadesse ja oma suvilatesse ja eks siis jääb linnas lahedamaks, kes tõesti enam ei jõua, ei saa, ei taha olla oma sugulaste juures, eks neil siis on võimalus siseneda nii-öelda riiklikus abisüsteemi ja ja lahkuda Narvast, aga neid on küll praegu olnud vähe. Töötukassa Ida-Viru osakonna juhataja Anneki Teelahki sõnul on töötukassa kirjas umbes sadakond Narva saabunud põgenikku. Esmapilgul on nende seas palju haritud inimesi ja spetsialiste ning kogenud töötajaid väga laias spektris. Töötukassal on Ida-Virumaal pakkuda kuni 800 töökohta, kuid tihti on vajalik ka eesti keele oskus. Anneki Teelahk. Ja me üldse mõtleme siin akiivselt edasi, et kuidas me saame rakendada neid inimesi ja et võib-olla mitte päris nüüd sellel ametikohal, aga siiski selles sektoris, et leida võib-olla sellist pehmemat maandumist, aga samas need, kes on meile jõudnud, nad ütlevad, et nad on väga motiveeritud tööle minema. Anneki Teelahki sõnul tekivad mõnikord probleemid lausa ootamatult. Kellel on nüüd võimalik tõestada, et nad ka eelnevalt töötasid 12 kuu jooksul, et siis neil on võimalik ka töötuskindlustushüvitist saada. Aga siin on tulnud ka üksikuid asjaolusid, selliseid välja, kus on tulnud inimesed, kes tunnistavad, et nad ei olegi ametlikult töötanud Ukrainas ikka Ukraina tööturg on teistsugune kui meie oma, et midagi pole teha. Anneki teelahki sõnul on enamik põgenikke Ida-Virumaal end töötukassas arvele võtnud üsna hiljuti, seepärast peaks neile sobiva töökoha valimiseks aega andma. Tuleval nädalal algavad Jõhvis ja Narvas Ukraina tööotsijatele mõeldud eesti keele kursused uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas on praegu 350 Ukraina sõjapõgenikku. Põgenike tööotsingud Töötukassa kaudu on alles algusjärgus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUSA ja Hiina on viimastel kuudel võidelnud mitmel erineval rindel. Koroona viirus, Hongkongi julgeolekuseadus, territoriaalsed nõudmised, Lõuna-Hiina merel, uiguuride kohtlemine ja tehnoloogiaettevõtete luuramine. Külma sõja ajale sarnaselt on vastastikku suletud konsulaate. Alles eile kehtestas Hiina vastu sanktsioonid 11-le USA kodanikule kelle seas on ka senaatorid Marko Rubio ja Teet Kruus. Praegu ei ole sanktsioonide täpne sisu selge, kuid näiteks pangakontode külmutamine oleks lihtsalt sümboolne samm, sest vähestel ameeriklastel on Hiinas vara. Valge maja pressiesindaja Keili Mäkinani Sto tak. Miniful actiahi National securet loo, selle asemel, et astuda tähenduslikke samme nagu Hongkongi julgeolekuseaduse tühistamine ja uiguuride süsteemse represseerimise peatamine otsustas Hiina kommunistlik partei vastata sümboolse ja ebaefektiivse tegevusega, räägib Hiina välisministeeriumi pressiesindaja. Šaulitsin. USA on jultunud ja ebaviisaka sekkumisega Hongkongi ja Hiina siseasjadesse tõsiselt rikkunud rahvusvahelist õigust ja suhtlusnorme. Seni on olukorda juhtinud USA ja Hiina lihtsalt proportsionaalselt vastanud. Analüütikute arvates on hiinlased äraootaval seisukohal ja vaatavad, kas ameeriklaste poliitika muutub pärast presidendivalimisi. Sama plaan on ka USA liitlastel, kes on siis pingi ametisse astumise järel hakanud aina rohkem tundma Hiina survet, räägib Aasia ühiskonna poliitika instituudi juht Kevin vaade. Hiina on järk-järgult muutunud oma rahvusvaheliste huvide demonstreerimisega jõulisemaks ja seetõttu on riigid, kes kogevad Hiina jõulise välispoliitika mõju esimest korda hakanud selle vastu võitlema. Vaatamata sellele, et meedias on Hiina ja USA konflikti võrreldud külma sõjaga leiab Harvardi Ülikooli riigiteaduste emeriitprofessor Joseph nii et praegune olukord on oluliselt keerulisem. Meil oli Nõukogude Liiduga väga vähe kaubanduslikku ja sotsiaalset kontakti, meil on mõlemad palju Hiina ga, mistõttu on see olukord teistsugune. Sellele lisaks on mõned probleemid, nagu kliimamuutus ja pandeemiad, millega me ei jõua kuhugi, kui me Hiinaga koostööd ei tee. Nii lisab, et Hiina poliitika mõjutamine ei ole lihtne ja USA-l on selleks vaja ülimalt läbimõeldud strateegiat. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA ja Hiina vahelised pinged ei näita taandumise märke, mistõttu on konflikti hakatud kutsuma uueks külmaks sõjaks. Selleks on USA-l aga vaja läbimõeldud strateegiat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõigepealt oli täna hommikul koos Reformierakonna juhatus, seejärel suundus erakonna esimees Andrus Ansip Res Publica juhi, peaminister Juhan Partsi juurde. Muidugi on Reformierakond häiritud välisminister Kristiina Ojulandi tagandamise viisist, kuid kõige tähtsamaks pidas juhatus siiski praeguse valitsusliidu jätkamist koalitsioonilepingu alusel, ütles Ansip. Me ei saa leppida sellega, et üks inimene otsustab tõsta kellegi ukse taha, ilma kaaslastega konsulteerimata, see tekitab ebakindlustunde. Keegi ei tea, kes on järgmine, kes ukse taha tõstetakse ja enamgi veel. Me ei saa kindlad olla, et, et koalitsioonilepingu ideid ei tõsteta ukse taha ja peaministri juurde ma läksingi saama kindlust, et edaspidi taolised asjad ei korduks. Peaminister kinnitas, et ta peab edaspidi vajalikuks koalitsioonipartneritega kooskõlastada, kui küsimus käib ministri ametist tagandamisest. Me rääkisime peaministriga tund ja 15 minutit ja me jõudsime piisavalt selgitada teineteisele teineteise positsioone. Mingeid pabereid küll koostada vaja ei ole, kokkulepe maksab teinekord märksa rohkem kui allkirjad paberil. Nii et koalitsioon jätkab Juhan Partsi juhtimisel. Jah, koalitsioon jätkab Juhan Partsi juhtimisel. Pärastlõunal koos olnud koalitsiooni koostöökojas oli kõne all juba uue välisministri nimetamine. Kokkuleppe järgi peab kandidaadi esitama Reformierakond, mille juhatus oli hommikul otsustanud, et koguneb asja arutama järgmisel kolmapäeval. See on liiga hilja, ütles peaminister Juhan Parts. Meil lihtsalt ei ole võimalik venitada, järgmine kolmapäev, mis oli siin välja öeldud kindlasti liiga hilja. Sellisel juhul riigikogu on juba vabal nädalal, see juba võtab kolm nädalat see liig kaua, ma arvan, et kui me selle nädala lõpuks oleks kandidaat, seni on Eesti vabariigi välisminister Jaak Jõerüüt. Peaminister märkis, et Res Publica fraktsioon pidas vajalikuks ka Reformierakonna selgitusi viimase aja teravate väljaütlemiste kohta, kuid tema ise neid eriti ei oota. Mina isiklikult noh, väga ei oota, kuna ka Andrus Ansip oli sellise vabandava hoiakuga, et siis ma mõistan, et tal ei ole väga kerge aeg. Ma olen niisugune suuremalne inimene. Juhan Parts ei leia, et välisministri tagandamine koalitsioonikaaslastega kooskõlastamata oleks olnud viga, pigem oli viga see, et ministrit varem ametist ei vabastatud, arvab Parts. Andrus Ansip aga tõdes, et tema väljaütlemised olid varem ehk liiga emotsionaalsed. Eks need peaminister Juhan Partsi välistavad avaldused on olnud ka liialt peremeelsed, tuleb hetk tagantjärgi tunnistada, kuid ministri tagandamise otsust langetades ei olnud piisavalt informatsiooni, ei koalitsiooni partneritel, ei peaministril endal. Kes on uus välisministrikandidaat, ei tahtnud Ansip ega Parts täna veel öelda. Peaminister ei välistanud, et see isik võib tulla diplomaatide hulgast. Reformierakonna juht aga kinnitas, et Kristiina Ojulandi nad sellele kohale ei esita. Ei oiulandi me enam ei esita. Ojulandil on üldpoliitiline vastutus. Tema ministrina oleks pidanud jälgima seda, et meil Eesti riigis ei oleks riigi saladuseks see, mis näiteks Hollandi riigis siseministeeriumi koduleheküljel on juba kaks aastat internetis üleval rippunud ja tervele maailmale täiesti avalik teave.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakond ja Res Publica jõudsid kokkuleppele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAasta naine valiti juba üheteistkümnendat korda aasta naine on ühiskondlikult aktiivne ning saavutanud silmapaistvaid tulemusi ametialases tegevuses äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal. Seekord oli austavale tiitlile kokku 15 kandidaati. Finaali pääsesid neist luuletaja Toris Kareva, Tartu Ülikooli professor Marika Mikelsaar, Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan Birute Klaas, Rakvere muuseumi teadur Odete Kirs ning Rapla lauluõpetaja. Tea paluoja. Enne seekordse võitja väljakuulutamist vaatas oma aastale tagasi aasta naine 2002, Tallinna lastehaigla sihtasutuse juht Merike Martinson. Kindlasti ma tahaksin öelda ka uuele aasta naisele 2003. Kasutage seda võimalust oma seisukohtade kaitsmisel oma probleemide esiletoomisel veelgi rohkem kui mina seda olen suutnud teha. See on üks platvorm, kus me naistena saame naistele ja lastele lähedasi probleeme esile tuua. 2003. aasta naise nime kuulutas välja Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsiooni president Sirje Küttis. Birute Klaas. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan, professor Birute Klaas on eesti keele professor ja keeleuurija. Ta on osalenud aktiivselt eesti keele säilitamisel ja arendamisel. Biruta Klaas pidas enda valimiste aasta naiseks sümboolseks, sest kõrgharidus on Eestis endiselt valdavalt meeste käes. Eestis on väga vähe naisprofessoreid, väga vähe neid, keda on usaldatud juhtima, seega Eina valik on ehk tõepoolest virgutus Eesti akadeemilise naistele olla julgemad ja olla ka need, kes valivad nais, sest olgem ausad, naised, võib-olla akadeemilises maailmas on vähem altid riske vastu võtma ja juhtideks asuma, kuid naised akadeemilises maailmas on siiamaani eelistanud enda juhtidena näha mehi. Ent õnn ei ole üksnes ametialane edukus. Ma ei ole iialgi tahtnud olla ainult karjäärinaine. Ma ei taha enda kohta kasutada seda sõna karjääri. Naine, mul on tore pere, mul on kaks täiskasvanud last ja, ja kõik see teeb mulle elus väga palju rõõmu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuulutati välja aasta naine 2003. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni president Sirje Küttis. Aasta Naine 2003.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nErilist meelehärmi teeb Hispaaniale muidugi ühendkuningriigi otsus Hispaaniast saabuja eile taas neljateistpäevane liikumisvabaduse piirang kehtestada sest läbi aegade on kõige rohkem turiste Hispaaniasse saabunud just ühendkuningriigist. Tänavu, kus turism pandeemia tagajärjel niikuinii kiratseb, annab Briti turistide puudumine Hispaaniast ka kõige valusamini tunda. Laia rõhutab Hispaania valitsuse suuri pingutusi, mis on tehtud puhangute kontrolli all hoidmiseks ja nakatunut kindlaks tegemiseks. Laia sõnul on pooled kindlaks tehtud nakatunud asümptomaatilised, mis välisministri öeldu kohaselt näitab testimise ulatust Hispaanias. Ka tuletab laia meelde, et kõige suuremates nakkuskolletes Kataloonia linnades Barcelonas, Saragossas ja Lleidas on taastatud väga ranged isolatsioonimeetmed, mis peaksid välistama nakkuse ulatusliku leviku neist linnadest väljapoole. Välisministri sõnul teeb ta tööd kõigi Euroopa Liidu riikidega, üritades neile selgitada, milliseid koroona ohjeldamismeetmeid Hispaania rakendab ning püüdes sel teel ülejäänud Euroopa usaldust Hispaania vastu taastada. Ühendkuningriigi suunal peab laia kõige tähtsamaks, et sealse valitsuse esialgne otsus, et paleaaridelt ja kanaaridelt saabuvad briti turistid ei pea eneseisolatsiooni jääma jääks jõusse. Laia tuletab meelde, et paleaarid ja kanaarid on saared seega isoleeritud alad, kus võimalikke haiguspuhanguid on kerge kontrollida ning nakatunuid kerge jälitada. Samuti on nakatumiskordaja nii baleaaridel kui ka kanaaridel kõvasti allpool ühendkuningriigi enda taset. Ühendkuningriigi välisministri Tomi raby sõnul oli ühendkuningriigi otsus automaatne otsus. Hispaanias tõusis nakatunute arv 100000 inimese kohta üle 16 mille tõttu läks riik brittide jaoks automaatselt lukku. Hispaania valitsus kinnitab omalt poolt, et koroonasurve haiglatele on jätkuvalt nõrk ning haiglakohti jätkub nii akuutseile kui ka kriitilistele haigetele. Viimase seitsme päevaga on Hispaanias koroonasse surnud vaid 10 inimest ning koroonakahtlusega on tehtud üle nelja miljoni testi. Hispaania reisiagentuuride konföderatsiooni teatel mõjub muu Euroopa turistide uus kadumine Hispaania majandusele eriti aga turismisektorile äärmiselt halvasti. Seda enam, et turisminäitajad alles hakkasid paranema, sisuliselt nullist tõusma ning pole veel ligilähedalegi jõudnud kasvõi eelmise aasta tulemustele. Kõige rohkem kannatavad turistide puudumise pärast Valencia ja Andaluusia. Mullu käis Hispaanias 18 miljonit Briti turisti, kes jätsid sinna üle seitsmeteistkümne miljoni euro. Palju terroriste tuli ka Saksamaalt ja Prantsusmaalt. Mõlemad jäid aga oma näitajatega ühendkuningriigist kaugele maha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania on koroona suhtes ohutu riik ning risk nakatuda ei ole seal välismaalaste jaoks ohtlikult kõrge, ütles Hispaania välisminister Arancha Laya kommentaariks mitme Euroopa riigi, sealhulgas Eesti otsusele määrata liikumispiirang Hispaaniast saabuvatele inimestele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna hakkab koroonavaktsiinide ekspordi ga seotult arutama ka Euroopa ülemkogu. Kõige suurem vastasseis ongi selles küsimuses Euroopa Liidu ja ühendkuningriigi vahel. Briti peaminister Boris Johnson on öelnud, et blokaadid vaktsiinidele või nende koostisosadele ei ole mõistlikud. Kuidas üldiselt Londonist seda nähakse? Eile õhtune Euroopa Liidu ja ja Suurbritannia ühine avaldus tõi siiski natukene rahu maa peale. Aga kui nüüd vaadata tänaseid lehti, siis suur konservatiivne ajaleht telegraaf oma juhtkirjas kirjutab, et selline vaktsiinide otsimine Astra Zeneca ladudes on Euroopa Liidu üks kõige piinlikumaid päevi. Aga kui nüüd üldiselt nagu natuke tagasi vaadata, siis tegelikult Suurbritannia ei osalenud Euroopa Liidu vaktsiini ühishankes, kuivõrd nad arvasid, et, et nad ise lihtsalt suudavad paremini teha ja vähemalt neil on kontroll selle üle, mis juhtub. Ja siin Suurbritannias ollakse natukene pettunud selles osas, mis siin praegu toimub, sellepärast et ikkagi investeeringud nende nende vaktsiinide väljatöötamise olid ju märkimisväärsed, et Suurbritannia pani peaaegu 400 miljonit naela vaktsiinide väljatöötamisel. Nii et selles mõttes on jah, nagu ikkagi paras hulk solvumist ja sellist noh, nagu pettumust ja Suurbritannia peaminister Johnson on ka öelnud seda, et see, et, et Suurbritannias nii palju vaktsiini on, on otsene kapitalistliku majandus süsteemi tulemus. Viidates siis sellele, et, et noh, siinse nägemuses Euroopa majandussüsteem on pigem sotsialistliku ilmselt vaatlejatele siin ja, ja tavainimestele jääb arusaamatuks kogu see arutelu nüüd selle üle, et, et ühest küljest just nagu neid vaktsiini tahetakse, aga teisest küljest veel nädal aega tagasi räägiti sellest, kuidas AstraZeneca vaktsiinid on äärmiselt ohtlikud ja et, et osad riigid on loobunud nende kasutamisest. Nii et segadust on siin palju, aga, aga noh, loodame siis, et, et, et ikkagi minnakse üheskoos edasi. No ega see ka ei aidanud kaasa, et Itaalia tehases avastati 29 miljonit Astra Zeneca koroona vaktsiini annust väidetavalt olevat need mõeldud Suurbritanniasse saatmiseks. No mitte midagi ei oska öelda, aga siitpoolt vaadates, kui Euroopa Liit teeb selliseid kontrollkäike firmade ladudesse sisse, see kuidagi tundub nagu natukene imelik, nii et, et selles mõttes noh, ei oska midagi öelda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liit karmistas eile vaktsiinide ekspordi kontrollmehhanismi, et hoida ära koroonavaktsiinide ebaõiglast ühesuunalist väljavoolu Euroopa Liidust. Vaatlejate hinnangul on kriitika ennekõike suunatud Ühendkuningriigi ettevõtte AstraZeneca vastu, kes pole suutnud oma tarnekohustusi Euroopas täita.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeale Ruhnu lennuki ei teeninda Pärnu lennujaam teisi lennureise, aga Ruhnu vallavanem Andre Nõu kinnitab, et nemad on asjast teadlikud ja Ruhnu ühenduseta ei jää. Ruhnu vallavalitsus, Ruhnu rahvas teab sellest juba aasta aega tagasi, sest siis see oli ka uus lennuhange, otsiti uut lennuoperaatorit ja meil on tegelikult välja töötatud Saaremaa Ruhnu suunaline lennugraafik juba aasta aega tagasi. Praegu jah, käivad lennukiga kaubareisid, inimesed saavad ka tulla, kui nad kategoriseerivad ja lahterduvad ei ole probleemi. Esimesest maist peab mandri ja saare vahel ühendust laev, oktoobrist peaks lennuk uuesti alustama, aga Pärnu lennujaam on remondis, kuni järgmise suveni. Andre nõu. Siis hakkab väga huvitav aeg olema, suhtlesime ka lennuoperaatoriga ja maanteeametiga, kui ainult Saaremaa poolt lennuk hakkaks käima, võib-olla ongi see alguses keeruline, lennuoperaatoril ei ole seal ka vastavat infrastruktuuri angaarid ja nii võib-olla on üks variant, et näiteks väljub lennuk Tallinnast hoopis ja saab otse Tallinnast Ruhnu, aga see ei ole päris meie otsustada, see on juba maanteeameti ja lennuoperaatori omavahelised kokkulepped. Vallavanem ütles, et praegu püsivad ruhnlased ilusti kodus ja paljudele sobib see väga hästi. Minule sobib see väga hästi, ma arvan, et enamus Ruhnu inimestele sobib hästi, kellel on mingid probleemid, katsume need ära lahendada, ravimeid toome.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu lennujaam on 1. maist remondi tõttu kinni. Ainsana puudutab see Ruhnu valda, kuhu Pärnust talveperioodil lennatakse. Suvel käib Ruhnu laev.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJaanus Karilaid sai tänasel juhatuse koosolekul üheksa häält, tema vastu hääletas seitse juhatuse liiget. Kui juhatuses on Karilaiu kandidatuuri toetajatel hääletuse järgi enamus, siis fraktsioonis on napp ülekaal nendel, kes soovivad Kadri Simsoni jätkamist. Jaanus Karilaiu sõnul peaks fraktsioon arvestama juhatuse otsusega. Siiamaani on Keskerakonna fraktsioon Toompeal alati erakonna juhatuse otsuseid täitnud. Loodan, et seda poliitilist kultuuri hoitakse. Ja, ja selle tulemusena, kui seda hoitakse, siis on ka erakonnasisesed hõõrumised läbi ja kodurahu on saavutatud ja me keskendume edaspidi Stenbocki majale, nii nagu olen ka varem lubanud. Ütleme, kui ikkagi Keskerakonna juhatuse otsused ellu ei viida, siis tülisi võimendab. See on loogiline ja selge. Kadri Simson avaldas veendumust, et kui juhatuse hääletus oleks olnud salajane, nagu alguses paluti, oleks tulemus olnud teine. Paraku isikuvalimised, kui keegi palub salajast, tavaliselt on salajased, siin tehti avalik hääletus, aga ma olen veendunud, kui hääletus oleks olnud salajane, oleks tulemus olnud teistsugune. Karilaiu sõnul võinuks Kadri Simson fraktsiooni esimehena paremini hakkama saada. Meie ülesanne parlamendis ei ole mitte tegeleda erakonna siseprobleemide võimendamisega. Meie ülesanne on minna ise võimule ja see on parlamendifraktsiooni peamine ülesanne, viia ellu oma programmi, selleks ei ole vaja otsida takistavaid argumente, kas see on savisaar või erakonna juhatus, ei lase minna, fraktsiooni s on 27 inimest. Palun, palun väga hea, see on fraktsiooni juhtkonna ja ühise meeskonna töö tulemus, et me saaksime sinna. Nendest 27-st fraktsiooni liikmest 14 toetavad Kadri Simsoni jätkamist. 14 riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liiget esitasid oma allkirjaga ettepaneku juhatusele, et ühiselt edasiminemiseks toetatakse tänast fraktsiooni juhtkonda. Ma usun, et need 14 inimest homme toetavad ka mind ja riigikogu fraktsiooni hääletuse teeme me salajased. Homsed fraktsiooni esimehe valimised tõotavad tulla siiski konkureerivad Kadri Simson. Vastavalt riigikogu töö ja kodukorrale valivad riigikogu fraktsiooni juhi, riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed. Lisaks juhatusele kogunes täna ennelõunal ka Keskerakonna aukohus, et arutada Mailis Repsi ja Aadu Musta vastu esitatud süüdistusi. Mõlemad on teada, kui Kadri Simsoni toetajad juhatusse aukohtu otsus täna veel ei jõudnud. Mailis Repsi sõnul on talle süüks pandud suhtes erinevaid versioone. Peamine süüdistus puudutab aga võltsimiskahtlust, mille kohaselt olevat Reps üritanud tuua erakonna Järvamaa piirkonnast 18 inimest nende teadmata üle enda juhitud Raplamaa piirkonda. Mailis Reps. Mul on kaasas kõigi nende 18 inimese allkirjad, kõigi nende seisukohad, need on originaalis olemas, nii et kõik need väited on noh, ütleme siis pehmelt öeldes natukene alusetud. Mailis Reps avaldas arvamust, et tavapärases olukorras oleks tema kaasusele vaadatud märksa rahulikumalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna juhatus soovitas fraktsiooni esimeheks valida Jaanus Karilaiu. Ennelõunal arutas erakonna aukohus ka Mailis Repsi ja Aadu Musta vastu esitatud süüdistusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRohkem kui 3000-st varjupaigataotlusest on Leedu ametnikel läbi vaatamata veel vaid 80 loa end Leedus sisse seada on praeguseks saanud sadakond põgeniku. Valdav enamus taotlustest on saanud aga eitava vastuse, paraku probleemid sellega ei lõpe. Vastupidi, enamus päritoluriikidest koostööd ei tee ja oma kodanikke tagasi ei võta. Leedu pakkus migrantidele vabatahtliku lahkumise eest 300 eurot. Selle võttis vastu 300 inimest. Nüüd tõstetakse panused 1000-le eurole. Selle vastu on seni huvi ilmutanud 70 inimest, mis saab ülejäänud tuhandetest. Leedu asesiseminister Arnoldas abramavicius. Lõpuks jäävad nad siia kuni 24-ks kuuks ja pärast seda anname me neile elamisloa, kui me ei ole suutnud neid kahe aasta jooksul koju saata. Vähene suutlikkus varjupaigaõiguseta sisserändajaid tagasi saata on Euroopa liidus probleem keskmiselt suudetakse välja saata vaid kolmandik sellistest inimestest. Leedu leiab, et Euroopa Liidu varjupaigamenetlemise süsteemi tuleb muuta. Leedu asesiseminister Arnoldas Abramovicius. Tuleb luua kuritarvituste kindel Euroopa Liidu asüüliseadusandlus, tulla Euroopa liitu ja öelda võlusõna asüül ei aita enam. Me peame looma süsteemi, kus me saaksime piiriületajad kõige efektiivsemal moel saata koju kohe juba piiriprotseduuri käigus. Leedult pagulaste staatuse saanud inimestega rääkides paistab silma migratsioonirünnaku tekitamise muster kus Valgevene või Venemaa on probleemsetes kohtades üle maailma lahkelt viisasid jaganud ja vajalikul hetkel kohaletulnute elu keeruliseks teinud. Süüria põgenik Mahmud. Läksin Venemaale õppima, pärast öeldi mulle, et varsti viisa lõpeb ja tuleb tagasi Süürias se minna. Aga Süürias se ma tagasi minna ei saa. Varjupaika saanud inimesed loodavad Leedus oma eluga edasi minna. Eritrea põgenike. Jumal tänatud, et ma sain siin asüüli. Ma kavatsen õppida ja osaliselt tööle minna. Liibanoni põgenike vail. Ma tahan tagasi maksta selle toidu ja sooja magamiskoha eest. Suur tänu selle eest valitsusele ja Leedu inimestele. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Leedu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu on läbi vaadanud suurema osa Valgevenest tulnud migrantide varjupaigataotlustest. Varjupaika antakse 60 inimesele ning elamisloa humanitaarkaalutlustel saab 50 inimest. Leedu soovib Euroopa Liidu varjupaigamenetlust muuta, et seda ei saaks kuritarvitada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPressikonverents kujunes küllaltki lühikeseks, sellepärast et kõik töömaksumus, autorid ja ka teostus jäävad veel edaspidi täpsustamiseks. Praegu avaldati ainult kolm parimat võidutööd ja siis ka see esimene mida siis arvatakse. Võiks siis kogu selle konkursiga võita. Selle võidutöö märksõna on Libertas, kuid kõik need autorid ja ka teostus jäävad siis veel hilisemaks täpsustamiseks, räägib žürii esimees, Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder. Arutlesime seda, kui palju me võiksime ja suudaksime täna kommenteerida võidutöid ja leidsime, et on õige anda komisjoni liikmetele võimalus põhjalikumalt läbi kaaluda oma argumentatsioon, millega nad tahavad tulla avalikkuse ette. Otsustasime, et selline dokument võiks saada koostatud 23.-ks augustiks, kuhu kõik komisjoni liikmed, kes seda soovivad, saavad oma põhjendusi oma seisukohti tuua ja esitada ja seejärel siis see ka avalikustataks. Sõna sai ka kaitseminister Jaak Aaviksoo. Erinevad katsed erinevatel aegadel on erinevate takistuste taha põrganud ja jumal ise teab, miks me täna oleme olukorras, kus me tunneme ennast natuke võlglastena nende inimeste ees, kes Eesti vabaduse eest on võidelnud erineval moel erinevas vormis erinevatel aegadel aga kõige tähelepanuväärsemalt siiski Eesti vabadussõjas mille saavutuste ja Eesti vabaduse tähistamiseks parlament ja vabariigi valitsus otsustasid korraldada, nüüd siis juba ei tea mitmenda konkursi panna kokku asjatundliku komisjoni kes pärast üsna pikki vaidlusi jõudis otsuseni. Et meil on kolm tööd, mis väärivad äramärkimist. Need kolm tööd on siis märksõnad Libertas, teine meie inimesed ja kolmas illusioon võidutööks siis märksõna Libertas ja selle poolt oli üheksa ning vastu kolm žürii liiget. See töö näeb 28 meetri kõrguse vabadusristi kujutisega samba püstitamist Harjumäele. Pea sümboliks on siis vabadusrist, mille keskel asuval ringil käe ja mõõga asemel on hoopis Eesti riigi piirikontuuri sümbol. Risti keskel on latern, mis ka valgustab kontuuri ja suunab valgusvood risti ka neljas suunas. Postament on inspireeritud Eesti üliõpilasseltsi Ripatsist. Selle keskel on ka tekst Eesti vabadussada 1918 kuni 20 ja trikolooriga kilp. Sellele kilbile saab siis ka aset ta pärja ja materjaliks on tolomiit ka see on omamoodi Eesti kestvuse sümbol. Süvistatud osa sisse paigutatakse ka fragment pätsi meie esimese presidendi Konstantin Pätsi kõnest, mis valgustatakse päikeseloojumise hetkel. Ja nagu siis öeldud, kõik see vabadussamba teostus ja siin võivad ka mingisuguseid muutuseid veel ette tulla. Aga seda kõike veel täpsustatud se ja seda siis kuuleb juba nädala pärast. Aga valmis peab vabadussõja monument saama hiljemalt 2008. aasta novembriks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabadussõja samba hindamiskomisjon valis välja võidutöö.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiseministeerium soovib muuta õues lõkke tegemise ja grillimise eeskirja arusaadavamaks. Näiteks praegu peab üle meetrise läbimõõduga lõkke paigutada hoonetest vähemalt 15 meetri kaugusele. Uue korra alusel see vahemaa aga väheneb ja mis tahes suurusega lõke võib asuda vähemalt kaheksa meetri kaugusel lähimast hoonestusest. Päästeameti ohutusjärelvalve osakonna eksperdi Kadi Laanemäe sõnul on välja mõeldud ka lihtne viis, kuidas veenduda, et lõke asub hoonetes ohutus kauguses. Kui otseselt mõõdulinti käepärast ei ole või ei oska kuidagi ohutut kaugust hinnata siis meesterahval umbes 10 sammu ja naisterahval umbes 13 sammu, et see on siis selline kaugus, kus sõltumata lõkke suurusest peaks olema tagatud see, et tuli ei levinud lähedal asuva hoonetele. Võib-olla läheb materjalidele? Kui praegu veel peab avalikul sündmustel tehtava lõkke kooskõlastama kohaliku päästekeskusega, siis ka see nõue kaotatakse ära. Päästeameti sõnul on praktika näidanud, et avaliku lõkke tegemise kooskõlastamisel puudub tegelik vajadus. Olenemata sellest, et nõuded muutuvad inimestele mugavamaks, siis päästeamet paneb inimestele südamele, et tuleohutuse tagamine on siiski inimeste enda vastutusel. Uue eelnõuga püüame siis rõhutada seda, et tegelikult tuleohutuse tagamine nii lõkke tegemisel kui ka grillimise kohas on eelkõige inimese enda vastutus. Praegu kehtivas määruses on küll detailseid ja rohkete erisustega tuleohutusnõudeid kuid sellised rohkete erisustega nõuded eraldi rakendatuna siiski ei taga tuleohutust. Kui tuld tegev inimene ei arvesta tule tegemise kohas siis kõiki ohutegureid tervikuna. See, millal uued nõuded kehtima hakkavad, selgub lähinädalatel. Kui eeskiri on läbinud kooskõlastusringi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseministeeriumi vastu võetud uue määruse valguses muutuvad õues lõkke tegemise ja grillimise nõuded lihtsamaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti välisministeerium tegi pärastlõunal avalduse, milles nimetatakse Moskva otsust kahetsusväärseks ning avaldatakse lootust, et Venemaal läheb leppe heakskiitmisprotseduuridega edasi. Küsisin välisminister Urmas Paetilt, kas Moskva selline käitumine tuli talle üllatusena. Tänane vene välisministeeriumi avaldus oli järjekordne halb üllatus jah, et eelmine halb üllatus oli eelmise nädala keskel, kui Vene välisministeerium hakkas juba järjest avaldama rahulolematust meie parlamendi ratifitseerimis otsusega, aga tänane teade selle kohta, et justkui algatatakse riigisiseseid protseduure, et üldse allkiri Eesti-Vene piirilepetelt tagasi võtta on, on loomulikult väga halb üllatus. Milline võiks olla nüüd meie reaktsioon? No ühelt poolt me avaldame siiski jätkuvalt lootust, et ka Vene pool veel korra loeb mõttega läbi riigikogu ratifitseerimise otsuse ja, ja jõuab siiski järeldusele, et seal ei ole mitte ühtegi täiendavat nõudmist või või tingimust tegemist on siiski dokumendiga, mis on ratifitseerinud Eesti-Vene piirilepped, küll ta samas ütleb jah, et Eesti riik sündis 24. veebruaril 1918 ja selles samas Eesti riigis järjepidevuse alusel. Me elame ka täna, aga mitte ühtegi tingimust, nõudmist seda ei ole ja, ja ehk Vene pool võtab veel korra aja maha ja, ja loeb rahulikult, laseb emotsioonid tagaplaanile ja, ja loeb, mis siis tegelikult eestivene piirilepete ratifitseerimise otsuses kirjas on. Uurisin välisministrilt, kas Eesti diplomaadid on pöördunud juba Euroopa Liidu ja NATO poole, et need mõjukad organisatsioonid nõuaks Moskvalt lepete täitmist. Eks me kindlasti arutame oma partneritega Euroopa liidus ja ka NATOs seda, noh, milliseid samme oleks siis mõistlik astuda ja, ja mis seltskonnas neid samme astuda, nii et eks see on kindlasti lähipäevade arutluste teema, mis te ise arvate, miks venelased on niimoodi käitunud, mis selle taga võiks olla. Raske öelda, et kui lähtuda sellest, et ka Venemaa huvides peaks olema oma piiri paika saamine, siis tõepoolest selline reaktsioon on, on praegu ikkagi täiesti arusaamatu selleks, et, et minna konstruktiivselt ja rahulikult edasi tulevikuga. Loomulikult tuleks anda adekvaatne hinnang sellele, mis on olnud ja rahulikult edasi minna. Noh, näib, et sellega ei saada Venemaal ikka veelhakkama. Kas on õhkõrn lootus venelastele, et Eesti võib seda preambulit muuta? Ma ei näe küll mingisugust põhjust ega vajadust miks Eesti peaks preambulit muutma, sest nagu ma nimetasin, ei ole selles esitatud Venemaale ega kellelegi teisele mitte ühtegi tingimust, mitte ühtegi nõudmist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa välisminister Sergei Lavrov teatas, et Venemaa ütleb oma allkirjast piirlepingutel lahti. Välisminister Urmas Paet kommenteerib Indrek Kiislerile Venemaa välisministri avaldust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValvekeskuste ülesandeks ühtlasi on olla toeks nädalavahetustel ja riigipühadel, see tähendab siis seda, et inimese jaoks jääb kontaktiks jätkuvalt nõuandeliin üks, kaks, kaks null. Aga nõuandeliin saab siis vajadusel suunata selle inimese valve perearstile, kes saab siis teha põhjalikumat nõustamist aga vajadusel suunata ka testimisele. Perearst suunab testimisele endiste põhimõtete järgi ehk et kui selleks on meditsiiniline näidustus ja kuna mureks on olnud palju ka ravikindlustamata isikute abi, siis rõhutan veelkord üle ka selle, et need ravikindlustamata isikud, kes haigestuvad ja kahtlustavad, endal koroona haigust, siis nad võivad julgelt pöörduda mis tahes lähima perearstikeskuse poole. Kõik sellised juhtumid on siis võrdsustatud vältimatu abi andmisega. Samuti võivad pöörduda teise perearsti patsiendid või siis ka päris perearsti ta inimesed.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valveperearstikeskused on avatud ka nädalavahetusel ja riigipühadel. Nende eesmärk on olla valmis üle võtma selliste perearstikeskuste tööd, kus meeskond haigestub ja enam abi osutada ei saa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõlva vallas on lühikese etteteatamisega võimalik umbes 100-le Ukrainast saabuvale sõjapõgenikule pakkuda peavarju, ütles Põlva vallavanem Martti Rõigas. Ikkagi mõte selline, et me ei paku kuskil saali või põranda majutust. Me püüame vastu võtta ikkagi inimesed väärikalt, et igalühel on oma voodipadi ja tekk ja ja nii-öelda elementaarsed tingimused, et saaks pesta, nii et ka sellised kohad on plaanis kasutusele võtta. Aga kindlasti me teeme seda läbi keskse koordineerimise. Mitte ei, me ei tee ise üleskutset tulla siia, vaid on ongi palutud, et kõik see käiks läbi pagulasabi. Olukorras, kus sõjapõgenike aitamisel on küsimusi rohkem kui vastuseid, on oluline aidata soovivate inimeste ja ametkondade omavaheline suhtlemine, tõdes Räpina vallavanem Enel Liin. Rääkisime siis nii-öelda majutuskohtade võimalusest võimaliku hariduse pakkumisest, võimaliku elamu fondi jaotusest ja taolistest asjadest ja ka juba esmased töökoha pakkumised on meile laekunud. Et ma loodan, et need aitavad siis need hädasolevad inimesed järjele. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohalikud omavalitused valmistuvad Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmiseks. Põlva ja Räpina vallas toimunud kriisinõupidamisel arutati kui paljudele sõjapõgenikele on võimalik majutust pakkuda ning kuidas lahendada põgenike lastele hariduse andmise probleeme.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõib-olla kõige põhilisem põhjus on see Isamaa ja Res Publica liidus on väga palju toredaid inimesi, väga palju see Isamaa ja Res Publica Liit tuletab meil meelde suurt kreemikooki, mis on kauaks jäänud päikese kätte. Ta on küll maitsev, aga tal pole nägu ega tegu ja näo määravad ära või juhtpoliitikud. See ongi, ma ei suuda enam aru saada, kes me oleme, kus me oleme, me oleme kaua aega püüdnud olla haridus, erakond, praegu sellest üldse ei räägita. Me oleme maha jätnud selle, et no mis me olime, kaitse ja teine asi on see, et erakond peab tegelema oma põhivalijatega, ta peab neid hoidma, aga mitte olema niimoodi nagu hullumeelsed silmad laiali. Ei, ei saa me veel kedagi endale ree peale. Vaadake niisugust erakonda ei usaldata, niisuguse kampaania. Teeme seal, ma ei tea, kaks miljonit eestlast, no need on kampaaniasõnad. Aga mida siis tegema peaks, et ometi erakond kõigub kuskil seal valimiskünnise piirimaal, mida Tsahkna ette peab võtma? Sa pead enne kõigepealt jääma iseendaks, no ma toon veel ühe näite, mis, mis minul mõõdu täis lõi, oli see eelmine laupäev, olin ma IRL-i naiskogu koosolekul, kus oli väga kenasti ka Tsahkna kohal ja ma esitlesin oma raamatut, mind paluti sinna tulla ja, ja siis Tsahkna tuleb ja kutsub meid kõiki siis, et tulge kõik siis, ma ei tea, kas seal laupäev pühapäeval IRL-i presidendikandidaatide arutelul, no väga kena, tore asi, ja esmaspäeval tuleb juba välja, et arutada pole midagi, see näitab seda, kuidas suhtutakse inimestesse. Me oleme juba otsuse vastu võtnud, minul tuleb see kohe silme ette ja muide ma võin teile öelda võib-olla karme sõnu. Kuid mul on tunne, et ilmselt see on inimlikult omadus on niisugune, et väga paljudel, ka nendel noortel inimestel on ettekujutus elust ikkagi sama, nagu oli nõukogude ajal, et otsustab ikkagi valitsus või partei ja teised kõik tõstavad kätt, et noh, tore on, aga kui me räägime arutelust niisugusel tähtsal arutelul nagu presidendi kandi, me võiksime seda ju teha. Räägite praegustest juhtidest, aga mis te arvate, kas IRL-is praegu on sellist suunda, kes juhiks erakonda paremini, kes võib-olla tekitaks seda arutelu rohkem erakonna sees? Ma kardan, et praegu mina küll ei näe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ene Ergma esitas Isamaa ja Res Publica liidu juhatusele avalduse enda erakonna nimekirjast välja arvamiseks. Ergma sõnul on tema lahkumise peamine põhjus see, et erakond on kaotanud oma näo ning muutunud populistlikuks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti riigil on siin mõnes mõttes erinevad vastandlikud huvid, ühest küljest me arutasime, et kui see tühistamishagi esitada ja isegi kui see vaidlus osutub edukaks, siis tegelikult Estonian Airi see kuidagi tagasi ei too, et ettevõte kui selline on ikkagi pankrotis ja isegi parima võimaluse juures ei muuda see selles protsessis enam midagi. Meie jaoks. Ja teine pool on see, et Eesti riigi huvid on ka mõneti sellised kahetised, et kui vaidlus osutuks edukaks siis pankrotiprotsessis tagasi nõutav summa maksumaksja jaoks riigi jaoks väheneks, nii et see tähendab seda, et riigi positsioon ongi siin, võib olla mõnevõrra vastandlik ja seetõttu riik otsustas, et Eesti vabariigina me ei kaeba edasi, aga Estonian Airil, kellel on ka võib-olla natuke suurem majanduslik huvi seda teha, siis Estonian Air saab seda kaaluda. Pankroti toimkond teeb otsuse ja see otsus siis tuleb ilmselt lähema paari kuu jooksul. Ja kui nad otsustavad kaevata, siis see protsess tõesti võtab aega, kui mitte, siis on tegelikult joon all ja minnakse pankroti protsessiga oma normaalloogikas edasi. Me tellisime erinevad õiguslikud analüüsid Eestist advokaadibüroolt, Sorainen ja ka väljast Brüsseli advokaadibüroolt. Tellisime analüüsi mõlemad analüüsid ja teadmised. Me edastame ka Estonian Airile, kes siis saab tegelikult need läbi lugeda ja vajadusel siis mingite muude materjalidega veel tutvudes otsuse teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni hinnangul andsid Eesti abimeetmed riiklikule lennuettevõttele Estonian Air põhjendamatu eelise konkurentide ees.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaa alustab täna mitu päeva kestvaid julgeolekukõnelusi lääneriikidega, ajendiks nii Vene vägede koondumine Ukraina piiri taha kui ka president Vladimir Putini nõudmised NATOle. Selle taustal on Euroopa Liit, USA ja Suurbritannia kokku leppinud, et juhul kui kardetud rünnak peakski toimuma, kehtestavad nad ühiselt Venemaale uued majandussanktsioonid. USA presidendi Joe Biden i administratsioon tahaks, et need oleksid karmimad kui kunagi varem. Üks radikaalsemaid arutlusel olnud meetmeid on Venemaa väljaarvamine ülemaailmselt maksete süsteemist. Swift Politoloogi Maria Saagina sõnul lööks Venemaad valusalt, sest sellega lõppeksid kõik sealsed rahvusvahelised ülekanded. Valuuta hakkaks kõikuma ja tekiks tohutu kapitali väljavool. Mõningate analüütikute meelest on see nii radikaalne, et peaks olema absoluutselt viimane samm. Teised ütlevad, et see ei paneks Putinit isegi mitte hirmust värisema sest ülekandeid on võimalik teha ka ilma swiftita. Peale selle on Venemaa loomas oma raha ülekannete süsteemi. Arutatud on ka ekspordikontrollide kehtestamist tehnoloogiale ja elektroonikale näiteks võtta Venemaalt võimalus saada mikroelektroonikat, mis on toodetud USAs või põhineb sealsel tarkvaral. Kuid sugugi kõik Euroopa riigid pole sanktsioonide sama meelt nagu Ameerika Ühendriigid, ütlesid Blombergiga suhelnud asjaga kursis olevad inimesed. Kardetakse Venemaa vastu reaktsiooni, mis võib põlvili lüüa. Euroopa Liidu majanduse. Võtmesõna on siin loomulikult gaas. Juba praegu kahtlustatakse, et Venemaa piirab gaasitarneid Nord Stream kahe kiiremaks kasutuselevõtmiseks. Mis saab aga siis, kui idanaaber keerab gaasiekspordi täiesti kinni? Vene gaasi osakaal Euroopa turul on praegu 35 protsenti. Võib ainult ette kujutada, mida teeks selle kadumine niigi ülikõrgete energiahindadega. New York Times kirjutas, et Venemaale kehtestatud majandussanktsioonid pole kunagi eriti hästi töötanud ja ainsana teeks Biden nendega kahju oma Euroopa liitlastele. Arvatakse, et majandusküsimused ei ole kindlasti Putini peamine mure ei pannud ju 2014. aasta sanktsioonid teda Krimmi annekteerimisest taganema. Ameeriklased ei oska piisavalt hästi arvestada, et eurooplastel on venelastega palju rohkem palju olulisemaid majandussidemeid kui neil. Seepärast ollaksegi siinpool Atlandi ookeani uute piirangute kehtestamisel pigem passiivsed ja kalkuleerivad.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA ja Euroopa Liit on valmis kehtestama Venemaale veelgi karmimad majandussanktsioonid kohe, kui peaks toimuma rünnak Ukraina vastu. Osa bloki suurriike aga pelgab, et USA soovitud piirangud võivad euroala majandusele jalga tulistada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜhendkuningriigi tervishoiuamet soovitab järgida Euroopa terviseameti soovitust, et 12 kuni 15 aastased lapsed peaksid saama ühe doosi izeri vaktsiini. Taani ja Hispaania näiteks on praeguseks juba vaktsineerinud suurema osa oma lastest vähemalt ühe doosiga. Prantsusmaa on samuti kiiresti teinud, seal on 12 kuni 17 aastastest ühe doosiga vaktsineeritud 66 protsenti. Saksamaa teadlased soovitasid juunis, et 12 kuni 15 aastastest le saks vaktsiini ainult nendele, kel on tervise probleeme. Kuid augustis, kui delta variant hakkas laiemalt levima, loobuti sellest soovituse st ja vaktsineerima hakati kõiki üle 12 aasta vanuseid. Rootsis saavad vaktsiini ainult need 12 kuni 15 aastased, kel on kopsuhaigused, astma või mõni muu kõrge riskiga tervisehäire. Norras otsustati hiljuti, et 12 kuni 15 aastased saavad vaktsiini kuid ainult ühe doosi teise doosi üle otsustatakse hiljem. USA-s ja Kanadas kiideti Faizeri vaktsiin lastele heaks mais. Kohe hakati ka süstima ja juuli lõpuks oli esimese doosi saanud juba 42 protsenti 12 kuni 17 aastastest osa koole USAs otsustasid, et alates 12 aastastest on kontakt õppele pääsemiseks vaktsineerimine kohustuslik. Hoolimata vanemate võimalikust vastuseisust Los Angeleses laienes see otsus hiljuti 600-le 1000-le õpilasele. New Yorgis aga leiti, et vaktsineeritud peavad olema petajad, kuid mitte õpilased. Hiina alustas esimesena maailmas sinovaki vaktsiini süstimist nii väikestele nagu kolmeaastased. Kuna Hiinal on kindel eesmärk vaktsineerida oma 1,4 miljardist elanikust aasta lõpuks 80 protsenti siis pole see võimalik ilma alla kaheksateistaastaste kaasamiseta. Teoorias on Hiinas vaktsineerimine vabatahtlik, kuid mitmed kohalikud omavalitsused on teatanud, et lapsed kooli enne ei pääse. Kui terve nende perekond on täielikult vaktsineeritud. Faizer alustas Covidi vaktsiinidest ka väiksematel lastel. Esimesi tulemusi, mis käivad viie kuni 11 aastaste laste kohta, oodatakse septembris ja aasta lõpuks saame tõenäoliselt teada. Aga kuidas mõjus vaktsiin veel väiksematele kuuekuustele, beebidele ja kuni nelja aastastele lastele?",
"role": "user"
},
{
"content": "Maikuus kiitis Euroopa Terviseagentuur heaks Pfizeri vaktsiini 12-15 aastastele lastele. Nagu terves maailmaski.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPositiivsest koroonaviiruse testist teatas eile valge maja nõunik Steven Miller. Samuti on jäänud karantiini enamik staabiülemate ühendkomitee liikmeid, sest nad puutusid kokku viirusekandjaga. Teiste seas töötab nüüd kodust komitee esimees kindral Mark Milli. Valitsusasutustes leviv viirus on kasvatanud muret rahvusliku julgeoleku pärast, räägib NBC uudiste rahvusliku julgeoleku analüütik Jeremy Bash. President saab olla ülemjuhatajaga isolatsioonis, tal on kommunikatsioonid ja turvatelefonid, et anda käske, aga meie vastased jälgivad ja kui nad tunnevad, et oleme ette valmistumata, tasakaalust väljas või kuidagimoodi võimetud vastama, siis nad võivad astuda väga provokatiivse sõjalise sammu. Samal ajal kinnitas president Donald Trumpi raviarst, et tal ei ole enam sümptomeid ja tema näitajad on head. Endiselt ei ole aga selge, millal andis president viimase negatiivse viirustesti. Arvatakse, et kuna Trumpi olukord muutus kiiresti kehv efemaks, siis võis ta olla nakatunud juba möödunud nädala alguses isegi Joe Biden iga peetud debati ajal. See on tõstatanud küsimusi valge maja testimissageduse ja nõuete kohta räägib Rauni ülikooli rahvatervise professor Ashisa Ma arvan, et nad mõistsid kiirtesti reegleid valesti, see test on korralik, sellega ei ole midagi valesti, aga see ei ole kaugeltki mitte täiuslik ja nemad otsustasid, et see on piisav ja nad ei pea kandma maske, hoidma suhtlusvahemaad ja kui nende test on negatiivne, siis kõik võivad tavategevustega jätkata. Samuti ei ole arstid öelnud, kas koroona on kuidagi mõjutanud presidendi kopse ja miks otsustati talle anda teksametasooni räägib New Yorgi ülikooli meditsiiniteaduskonna professor Jon Lapuk. See on väga tugev steroid, mis võib põletikku vähendada, aga on mõned kõrvaltoimed, nende hulgas vajalike sümptomite peitmine nagu näiteks palavik ja halb enesetunne. See võib tõsta tuju ja tekitada unetust. Seega on selge, et teda jälgitakse äärmiselt põhjalikult. Koroonaviirus mõjutab endiselt ka tavaameeriklasi, kuid praegu tundub, et abi ei ole niipea tulemas. President katkestas valimisteni majandusabipaketi läbirääkimised demokraatide liidritega ja ütles, et vabariiklased peaksid keskenduma ülemkohtuniku kandidaadi kuulamistele räägib USA senati vabariiklaste juht Mitch McConnell. Mida lähemale valimistele oleme jõudnud, seda selgemaks on muutunud erakondlikud erinevused ja ma arvan, et on äärmiselt ebatõenäoline, et jõuaksime siin lähiajal järgmises abipaketis kokkuleppele, räägib USA föderaalreservi juht Jeremy Powell. Liiga vähe majanduslikku toetust viiks nõrga taastumiseni ja looks ebavajalikke raskusi majapidamistele ja ettevõtetele. Selles keerulises olukorras astuvad täna vastamisi asepresidendikandidaadid Mike Penz ja Kamala Harris. Teledebati reeglid on varasemast karmimad, kandidaadid seisavad teineteisest veelgi kaugemal ja nende vahel, on kaitseklaas. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nende hulgas on nii administratsiooni- ja kampaanialiikmeid kui ka senaatoreid. Selles keerulises olukorras peavad täna teledebati asepresidendikandidaadid Mike Pence ja Kamala Harris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUNESCO tuntuim kultuuripärandi nimekiri on arhitektuurimälestiste nimistu, kuid kaks aastat tagasi hakati koostama ka vaimse kultuurimaailmapärandi nimekirja. Sel aastal esitati nimistusse Euroopa riikide poolt üle 60 kandidaadi, valituks osutus neid veidi alla 30 ja nende seas siis Eestist laulupidu ning Kihnu ja Manija saare pärimuskultuur. Pärnu maavanema kohusetäitja Toomas Kivimägi ütles sertifikaati Kihnu vallavanemale üle andes, et saarel toimuv ei ole nüüd enam sugugi ainult pärnakate ja kihnlaste vaheline asi ega ka ainult Eesti riigi asi, vaid kõik Kihnuga seotu puudutab nüüd kogu maailma ning Kihnu näol on nii Eestil kui Pärnumaal uus märk, mis meist maailmale teada annab. Toomas Kivimägi. See on jällegi üks märk, millega me oleme kantud maailmakaardile ega neid märke ühel väiksel riigil nagu seda Eesti veel enam ühel väiksel maakonnal, nagu seda Pärnumaa on, väga palju ei ole, aga vaieldamatult seesama UnESCO poolne tunnistus sellega me oleme kantud maailmakaardile ja loomulikult läbi selle saame me tuntumaks ja kindlasti läbi selle tuleb ka turiste juurde on räägitud üha rohkem nii-öelda kvaliteetturismi arendamisest ja selles mõttes laiast maailmast. Inimesed, kes suudavad neid ideid levitada ja kanda, on kindlasti teretulnud. Kihnu vallavanema Johannes Lease sõnul tähendab UnEsko poolne tunnustus eesseisvat suurt tööd kultuuripärandi säilitamisel. Esimeseks sammuks võiks tema meelest olla Kihnu keele õpetamine. Kihnu keel on hääbumas, seda kurba fakti tuleb tunnistada ja siin on vaja tarvitusele võtta päris tugevad meetmed kohe, et, et seda päästa, selles suunas ka praegu tegeleme ja ma loodan, et nüüd see asi saab uue tuule nagu purjedesse ja järgmiseks aastaks, loodan küll, saab valmis koostöös Kihnu noorte õpetajate, Kihnu keeleõpik ja Kihnu keeleõpetusele, Kihnu koolis pööratakse suur tähelepanu. Leas ütles ka, et kiiremas korras on vaja käima lükata sihtasutuse Kihnu kultuuriruum tegevus. Saare vallavalitsus juba tegelebki sihtasutuse tegevjuhi otsimisega. Toomas Kivimägi sõnul tuleks aga tõsiselt tegeleda eelkõige Kihnu põllumajanduse probleemidega, sest oluliselt saare kultuuriruumi kujundanud põllumajandus on hetkel kehvas seisus. On see, et nii väiksel saarel nagu Kihnu ei ole võimalik ka turumajanduse põhimõtetele nüüd väga hoogsalt konkureerida ülejäänud Eestiga või ülejäänud Euroopa või maailmaga see tähendab ikkagi võib-olla teatud inimeste jaoks ebapopulaarseid otsuseid, et seda tegevust tuleb võib-olla doteerida. Juba on jaanuariks planeeritud ka kohtumised viie kõige enam Kihnu eluolu mõjutava ministeeriumi sealhulgas siis ka põllumajandus ning haridus ja kultuuriministeeriumi esindajatega. Eesti Raadio uudistele Pärnus Tanneli Erm.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kihnule anti üle sertifikaat, mis kinnitab saare kandmist UNESCO maailmapärandi nimekirja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud aasta kevad-suvel sai keskkonnaamet üle 200 kaebuse raiete kohta metsas, kus võisid pesitseda linnud. Kuna pesitsevaid loomi linde ei tohi tahtlikult häirida, pani amet ligi 50 korda metsamasinat seisma. Tänavu jagas keskkonnaamet metsad kolme klassi punastel aladel, peamiselt vanemates ja lehtmetsades, pesitseb tõenäoliselt üle kuue linnupaari hektari kohta. Kollastel aladel on ilmselt kaks kuni kuus ja sinistel aladel vähem linnupaare, räägib ameti peadirektori asetäitja järelevalve alal Olav avarsalu. Me tegelikult nendes punastes metsades plaanime ise teha plaanilist järelevalvet ja vaatame, kas siis seal raierahus peetakse kinni või mitte. Alates 15.-st aprillist võib avarsalu sõnul välja minna üle sajainspektori. Kui punasel alal väga suure tõenäosusega ka pesitsevaid linde leitakse, siis kollasel alal näiteks alla 100 aastases Nõmme ja Palumetsas on olukord keerulisem. Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun tõdeb, et ka sealt võib inspektor pesitsejaid leida, aga võib ka mitte. Tegelikult ettevõtjad on väga murelikud ikkagi, et ega see harvesteri viimine metsalangile, et see kõik on ju kuludega seotud ja kes ikka tahab, et poole tööpäeva pealt järsku tuleb, keegi ütleb, et nüüd nüüd jäta töö seisma, tänaseks. Olav Avarsalu ütleb, et ehkki plaanilise järelevalvega tõenäoliselt kollasesse metsa ei jõuta, võidakse sinna minna kaebuse peale. Ta rõhutab, et reageeritakse põhjendatud kaebustele. Et inimene tõesti, kas näeb seal pesitsevat lindu või on teda varem tähele pannud ja ta teab, et see raietöö just praegu seal pihta hakkas. Sõltuvalt alast käsitletakse kaebusi pisut erinevalt Punase alal võidakse masinad seisma jätta ja hommikul, mil linnud aktiivsemad, on tagasi tulla kollasel ja sinisel alal, nii süviti ei minda. Loodame, et kuskil tunni ajaga saab oma tööga hakkama ja saab ka siis otsuse teha, et kas ta peatab seal raietegevuse või siis lubab raietöödel jätkuda. Metsalangetaja jaoks tähendab see loteriid. Jaanus Aun ütleb, et keskkonnaamet võiks vaatluse teha enne raiet. Vaatab raieala üle, kui lindu pole, ütleb, võite metsas tegutseda. No kui lind on, siis jah, tuleb jätta tegutsemata, aga et saada enne see kindlus kätte. Olav Avarsalu soovitab metsaomanikel esmalt ise hoolega uurida, ega nende töömasina pesitsevate loomade lindude rahu ei häiri. Kas keskkonnaamet ennetavalt aidata jõuab, avarsalu veel kindlalt öelda ei oska? Kui plaaniline kontroll tõesti näitab, et punased metsad on piisavalt kaitstud ja seal tegelikult metsamehed raietöid ei tee ja samas ka kaebuste maht siis on eelmisest aastast väiksem siis me võime nagu seda üritada teha, et käia siis enne raieteede algust tegelikult metsas hindamas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki Keskkonnaamet keskendub eesseisval pesitsusajal peamiselt nendele metsadele, kus tõenäoliselt elab rohkem linde, on ka väiksema linnustikuga metsade omanikud küsimuse ees, kas harvester tellida või mitte.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlgavad remonttööd teelõigul Tapa Tartu mõjutavad sõiduplaane ainult teatud nädalapäevadel, kuid reisi planeerides tasuks jälgida muutusi sõiduplaanides Elroni kodulehelt. Eesti raudtee ehitus teenistuse juht Riho Vjatkin ütles, et tegemist on möödunud aastal rekonstrueeritud teelõigu garantii remondiga. Eelmine aasta toimus suuremahuline kapitaalremonditöö seal abivõre ja kärkna vahel, kus siis vahetati välja kogu raudtee pealisehitus ja selle tulemusel sai siis kiiruse üles tõsta. Aga käesoleval aastal jah, sõltuvalt nii-öelda raudtee ehituse spetsiifikast tuleb circa aasta pärast teha selliseid garantiitööd, mis hõlmavad veeprofiili parandamist ja, ja kinnistamist nende töödega me nüüd sellel aastal siis selle jaama vahetöö lõpetamegi Jatkin ütles ka, et 2022. aastal saavad remonditud ka ülesõidud, mis võimaldab tõsta rongide kiirust 135 kilomeetrini tunnis ning 2024. aastal valmib liiklus juhtimissüsteem ja siis võivad kiirused tõusta 165 kilomeetrini tunnis. Muutusi rongiliikluses on tulevast nädalast veelgi. Teatavasti leevenevad järk-järgult koroonapiirangud ja on oodata reisijate arvu kasvu. Elroni müügiarenduse Ronni kongo ütles, et praegu on see 25 kuni 30 protsenti võrreldes koroonaeelse ajaga kuid ettevõte on suve suhtes optimistlik, seetõttu planeerida saata liinidele pikemad rongid ehk lisada vaguneid, et reisijaid võimalikult palju hajutada. Rönnikongo. Ja loomulikult, et me ikkagi näeme, et mida rohkem piirangud leevenevad, seda rohkem sõitjaid tuleb. Me ei oota, et koroonaeelne aeg siin nüüd sellel aastal veel kuidagi taastuks, et ilmselgelt siin see mõju on ikkagi pikaajaline. Ja seda me nägime tegelikult ka eelmisel suvel, et see miinus oli ikkagi selline 20 protsenti kogu aeg ja ilmselt ta see aasta võibolla on nagu mõnevõrra läheb paremaks. Võib-olla ta ei ole nii suur, aga me eeldame, et veel 2019. aasta numbrite sel aastal kindlasti ei jõua. Kongo tõi välja, et inimesed reisivad üldse vähem ja kui, siis sagedamini auto ja bussiga, mis tema sõnul saastab keskkonda oluliselt rohkem kui rongiga. Reisimine. Ta julgustas inimesi otsustama rongi kasuks. Ma julgen seda küll öelda, et meil teadaolevalt mingisuguseid rongikoldeid ei ole olnud, kus inimesed oleksid nakatunud rongides, et selles mõttes rongiga sõit on kindlasti turvaline. Meil on rongis võrreldes bussiga on ju oluliselt rohkem ruumi ja lisaks kõik ventilatsioon on seal selline. Väljast võetakse siis pidevalt uut õhku, et, et selles mõttes ma arvan küll, et rongisõitu eriti siin suvel kartma ei pea.",
"role": "user"
},
{
"content": "Raudteeremondi tõttu veavad Tartu ja Jõgeva vahel reisijaid osaliselt bussid. Algavad remonttööd teelõigul Tapa -Tartu mõjutavad sõiduplaane ainult teatud nädalapäevadel, kuid reisi planeerides tasuks jälgida muutusi sõiduplaanides Elroni kodulehelt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeie soovitasime, et võtta siis nädala Eesti näitaja ja korrutada see ühe koma ühega, et, et 10 protsenti kõrgemalt ja need inimesed siis vabastada sellest sellest eneseisolatsioonist, nii nagu nii nagu meil praegu ka Eestis, kui tuleb inimene Ida-Virumaalt ega me Tallinnast teda kaheks nädalaks isolatsiooni ei pane, et see oli teadusnõukogu koja soovitus, aga nagu ma olen öelnud, et otsused teeb lõpuks lõpuks valitsus, mida teadusnõukoda küll ka väga soovitas, et et inimesed, kes tulevad riikidest, kus on kõrge nakatumine ja, ja, ja eriti veel, et et ütleme, suured riigid ei ole ju ka sarnased, et noh, mõnes piirkonnas võib olla väga kõrge nakatumine vaatamata sellele, et riigi enda näitaja võib-olla polegi, polegi kõige hullem, et ikkagi seda lennujaamas testimist teha. Kui inimesed tulevad piirkondadest, kus on kõrge nakatumisnäitaja, see, see võiks ikkagi nagu normiks saada, et minu oma poeg tuleb laupäeval Inglismaalt ja ma ütlesin talle, et ei tule kõne allagi, et sa lennujaamas testi ei tee. Ehk see võiks olla sisuliselt ikkagi kohustuslik, et kui tuleb lennuk Londonist mis hästi problemaatiline teema, on otselennuühendused, et kui vaadata praegu Riia lennujaama võrrelda Tallinna lennujaamaga? Ma vaatasin, näiteks eile läks Riiast lend lausa Malagasse Hispaaniasse ja meil on selged piirangud kehtestatud, et kas see on ka mõistlik. Teadusnõukoda oma seisukohta ei ole muutnud. Me oleme kogu aeg öelnud, et otselennud on ohutumad, kui, kui lennujaamades erinevates lennujaamades viibimine. Kuigi ilmad on sellel nädalal väga ilusad, siis selge on see, et ilmad lähevad jahedamaks ja, ja halvemaks, mis tähendab seda, et paljud üritused ja olengud kolivad õuest tuppa, mis tähendab omakorda seda, et nakatumisoht on oluliselt suurem. Kas teie arvates praegu oleks juba ka põhjust mõelda, et näiteks kinodes kontserdisaalides taas kord kehtestada mingisuguseid piiranguid? Me andsime soovituse jah, et külastajate hulka vähendada ja kui kino on tühi, siis mitte. Aga kui ikkagi on, ütleme, teater välja müüdud niimoodi, et siseruumides, kus ei ole distantsi hoidmine võimalik, et siis panna maskid ette selle soovituse, me andsime.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuse teadusnõukoda soovitab kanda maske teatri ja kinosaalides, kus on palju inimesi. Valitsus ei arutanud täna otselennupiirangute kaotamist ega eneseisolatsiooni nõude kaotamist inimestele, kes tulevad riikidest, mille koroonaviiruse nakatumisnäitajad on madalamad kui Eestis. Küll kuulati ära teadusnõukoja vastavad soovitused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEsindajate koja demokraadid pidasid eile kolmetunnise kõne, et arutada president Donald Trumpi tagandamist räägib USA esindajate koja demokraatide liider anceypelussi number W. Pretcrom, hm. Meil on jäänud vaid mõned päevad, kuni oleme tema eest kaitstud, kuid ta on teinud midagi nii tõsist, et talle tuleks esitada süüdistus. President plaanitakse tagandada vägivallale õhutamise eest ja esindajate koda võib selle üle hääletada juba järgmisel nädalal. Kuid senati kohtuprotsessiks jääb enne Joe Bideni ametisse vannutamist äärmiselt vähe aega. USA senaator vabariiklane Roi Plant. Ma arvan, et see on naeruväärne arutelu. Mul on piisavalt otsuseid, mida pean tegema asjade üle, mis juhtuvad ja ei tahaks aega kulutada asjade peale, mis ei juhtu. Sotsiaalmeediavõrgustik Twitter aga otsustas president Trumpi konto lõplikult sulgeda, sest seda võidakse edaspidi kasutada vägivalla õhutamiseks. Trump oli just pärast kaheteisttunnist keeldu Twitterisse naasnud ja kirjutanud kaks säutsu. Neist. Ühes lubas ta, et tema patriootidest toetajaid ei kohelda lugupidamatult ja ebaõiglaselt. Teises teatas, et ei lähe Bideni ametisse vannutamisele räägib USA valitud president Joe Biden. See on üks väheseid asju, milles oleme samal arvamusel. See on hea, et ta ei tule. Twitter aga leidis, et trumpi toetajad võivad sellest säutsust välja lugeda, et Biden i ametisse vannutamine on turvaline vägivalla sihtmärk, sest ametist lahkuvat presidenti pole seal. Trumpi hinnangul üritab Twitteri piirata sõnavabadust ja sellega nõustuvad paljud tema toetajad, kelle kontosid samuti massiliselt suleti. Presidendi poeg Donald Trumpi juunior rõhutas, et on äärmiselt silmakirjalik, et Twitter lubab kontosid omada inimõigusi rikkuvatel diktaatoritel kuid mitte USA riigi peal, räägib sotsiaalmeedia ekspert Lorisi kal For to. The sho te power ja no paljude inimeste jaoks on see samm aga hoopis tulnud liiga hilja. See näitab sotsiaalvõrgustike võimu kujundada meediat, kultuuri ja vestlust. Sigali sõnul liiguvad parempoolset poliitikat toetavad inimesed nüüd teistesse sotsiaalmeediavõrgustikesse. Näiteks barlerisse, mis küll seisab silmitsi oma probleemidega. Googele kustutas selle rakendus poest ja Appel on lubanud seda teha rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalmeediavõrgustik Twitter sulges lõplikult USA president Donald Trumpi konto, tuues põhjuseks tema rolli kolmapäeval toimunud rünnakus kongressihoonele. Samal ajal plaanivad esindajatekoja demokraadid liikuda edasi presidendi tagandamisega ja võivad selle üle hääletada juba järgmisel nädalal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi levinuma arusaamise järgi ei lähe inimene nohu, köha, kehva enesetunde või palavikuga füüsilist koormust saama, on siiski ka sporditegevuses koroonaviiruse tõkestamiseks teatud piiranguid vaja, ütleb Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Jarko Koort. Kui me praegu mingeid meetmeid kasutusele ei võta, siis nagu me näeme mujal Euroopas ja ka meie lähiriikides lõuna pool, näiteks et tuleb võtta väga tõsised piirangud kasutusele ja nagu me teame, siis inimesed kannavad seda viirust ka selliselt, et nad ise ei tunne ühtegi sümptomit ja seetõttu me ei saa olla kunagi kindlad, et, et me oleme lõpuni välja terved. Maifitnes Eesti tegevjuht Tiina Otsa räägib, et nii kevadine spordiklubide sulgemise nõue kui ka praegu kehtestatud piirangud eeskätt Harjumaal ja Ida-Virumaal on mõjutanud spordiklubide külastatavust. Nii näiteks on grupp kliente, kes praegu lepingud peatanud või neid hoopiski lõpetanud. Sellistele inimestele on maifitness kevadel sarnaselt välja töötamas veebiplatvormi, mille abil saab inimene kodus treenida. Samas on otsa sõnul ka hulk neid kliente, kes senisest aktiivsemalt spordiklubides oma keha ja vaimu eest hoolt kannavad, jätkab Tiina otsa. Kuna valitsus Harjumaal ja Ida-Virumaal piiras rühmatreeningutest osalejate arvu 10-le inimesele, kuid meil on päris suur liikmebaas, et selleks, et pakkuda rohkematele inimestele trenni, me lühendame treeninguid ja pakume siis selles mõttes nagu võimalust erinevatel inimestel rohkem trennis käia. Meie jaoks on väga suur väljakutse palju tiimile käsitööd, et kõik selline treeningplaani ümber kujundam. Otsa ütleb, et tegelikult on ettevõte teinud ka terviseametile pöördumise ja taotlenud kehtestatud piirangu tühistamist, sest spordiklubi saalid on suured ja projekteeritud hea õhuvahetusega. Me oleme veendunud ise, et me suudame turvaliselt teenindada palju suuremaid gruppe. Covid 19 ei ole puutumata jätnud ka kooli spordi valdkonda. Nii näiteks on Eesti koolispordiliidu peasekretäri Madis Pettai sõnul vabariiklikud koolidevahelised võistlused edasi lükatud kuni aasta lõpuni. See aga ei tähenda, et töö laste ja noorte liikuma suunamiseks peatunud oleks. Pettai sõnul on liit välja töötanud mitmeid programme, mida lapsed ja noored saavad kasutada ka näiteks kodus kaug õppel olles. Madis Bettai. Need on sellised nii-öelda iseõppimise ja ise harjutamise kavad, mida tõepoolest on saanud teha nii kevadisel eriolukorra ajal kui ka nüüd oleme kutsunud koole lahkesti neid jagama ja õpilastele andma ka nende põhjal kodutöid. Lisaks soovitakse koostöös ühe Eesti suurima spordiklubide ketiga lastele ja noortele välja töötada spetsiaalset treeningprogrammi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Seesugused reeglid on vajalikud, et viiruse levikut piirata. Samas seab seesugune olukord nii spordiklubidele kui ka koolispordile väljakutseid, kuidas noori ja täiskasvanuid endiselt liikuva eluviisi juures hoida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOrkester häälestab pille, laval vaheldub värv ja lava saab dekoratsioonid. Arne Mikk on laval jagamas õhtu kohta viimaseid näpunäiteid pärast Moskva külaskäik on siis Estonia mahti oma kodu publiku jaoks ja nagu tavaks on saanud, juba räägitakse oma vaatajaga avameelselt hooajast ja teatrist. Teatri pealavastaja Aarne Mikk, mismoodi siis see avameelsuse õhtu kavas on? Ühelt poolt me tuletame veel kord meelde, mida me tõime välja viimasel hooajal uutest lavastustest ja teiselt poolt anname põgusalt ülevaate, mida on oodata eeloleval hooajal nii katkendite kui ka vestluste näol. Me tahame siis seda üldpilti nagu juba publiku teadvuses juurutada. Ja publik saalist võib siis küsida või on temal ainult vaataja roll? Publik võib loomulikult küsida peale selle vaheajal ja etenduse lõpul võivad publiku esindajad pöörduda meie artistide poole, kes liiguvad ka siin rahva hulgas ringi, võtta neilt autogramme küsida võib-olla veel midagi täiendavat. Ühtlasi paneme välja ka kahe lähema uuslavastuste eskiisid. Täna ei kõnele siis mitte ainult teie, vaid uus lavastuste lavastajad ka. Loomulikult, mina nagu juhin seda õhtut annan sõna nii muusikale kui ka nendele kolleegidele, kes räägivad oma uutest lavastustest lähemalt järgmise uuslavastuse looja pealetmeister Mai Murdma, edasi Neeme kuningas, kes teeb kammer opereti järgmisel hooajal. Tiit Härm, kellele pärast Pihtimust Euraasia g on järgmiseks tööks. Ja me oleme kohale kutsunud ka helilooja Eugen Kapi, Alo Põldmäe ja Hendrik Krumm, kes teeb oma esimest ooperilavastust. Ja laval oli vist see maski pallist, kus laulis solist NSV Liidu rahvakunstnik Hendrik Rumm ja nüüd ajan juttu sama ooperilavastaja Hendrik Rummiga. Missugune on lavastajatunne? Noh, öelda niiviisi, nagu alati öeldakse, et ma tunnen hirmu ja ma ei tea, mis sellest saab ja minu meelest see oleks natukene silmakirjatsemine, sellepärast et kui inimene juba võtab mingi töö, siis tal peab mingisugune kindlus olema ja mul siin paljud inimesed ütlevad, et sa oled liiga kindel. Inimene peab kindel olema, mis puutub niisuguse psühholoogilise töösse ja töösse näitlejatega, siis ma pean ütlema, et mulle väga palju aitas omal ajal professor Arder, kes alati tunnis tegelikult lavastas ja seda tööd ma olen nüüd edasi teinud ka oma õpilastega ja, ja selles mõttes ma kuigi palju olen mingeid kogemusi saanud selles suhtes. Te ju olete seekord kahes rollis, olete solist, lavastaja. No see on ka üks raskus ja, ja paljud inimesed on mulle öelnud, et ma ei oleks võib-olla ise tohtinud laulda, aga kuna ma just seda ooperit tahtsin ise laulda, siis ma pean tegema kahte tööd. See ooper on maski pall ja miks see ooper teile meeldib? Mulle see ooper verdi puhul meeldib näiteks mulle traviata tundub võib-olla natuke liiga sentimentaalne ja truba tuur võib-olla liiga ebainimlik. Aga, aga maskipallis on nii ühte kui teist ja temas on kõik verdi jooned, Rigoleta travi aata, ruba tuur, kõik on seal olemas ja üks asi oli see, et kui ma tahtsin lavastada, siis ma mõtlesin, et ma pean ikkagi lavastama niisugust teose, mida ma hästi tunnen ja ma mõtlesin, et esimeseks lavastuseks oleks see kõige õigem. Te ütlete seda nii nagu tahaksite ikkagi ka lavastamistööd edasi teha. No see oleneb kõik sellest, mis välja tuleb ja aga muidugi lavastamise töö on väga loominguline töö ja võib-olla saab isegi ennast rohkem väljendada kui näiteks solistina, sellepärast et ta haarab nii maalikunsti kui muusikat ja kui lavalist liikumist ja kõike seda ja, ja see on väga huvitav. Maski pall üks osa tänasest avameelsest õhtust ja uuest hooajast on mõeldud ühtlasi tähistama NSV Liidu rahvakunstniku Hendrik Krummi juubelit.",
"role": "user"
},
{
"content": "Räägivad RAT Estonia pearežissöör Arne Mikk ja NSVL rahvakunstnik Hendrik Krumm.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLooja on ilmselt igal ajal rohkem andnud kui vastu saanud, ütles peaminister Mart Siimann riiklike preemiate me kätteandmisel. Samas tunnustas ta kõigi laureaatide visadust, sest tipptasemele ei jõuta spordis, teaduses ega kunstiloomingus, vaid andepuhanguhooga. Kui on niisuguseid sportlasi, kes Eesti nime suurvõistlustel maailma ette toovad, võib loota, et rahva eluhoiakud saavad sportlikumaks. Kui on raamatuid, heliteoseid või näitemänge, mis hinge lähevad, saavad elu hoiakud sügavamaks, sest igasugune kasvatus on tegelikult tundekasvatus. Ja kui on teadlasi, kes suudavad mõtestada maailma meie ümber, muutuvad rahva eluhoiakud avaramaks, rõhutas peaminister. Kõiges kolmes nimetatud valdkonnas anti välja üks elutööpreemia ja mitmed aastapreemiad. Teaduse elutööpreemia sai Eesti eksperimentaalse onkoloogia rajaja Pavel Bogovski. Oluline on aga tema roll ka eestikeelse meditsiinisõnavara arendamisel. Viimase 20 aasta jooksul on ta juhtinud ja suunanud sellealast tööd. Pean seda üheks eriti tähtsaks ülesandeks meie teadlaste haritlaste, kõikide Eesti kultuuri viljelejate töös just et oma emakeele keelt arendada, et mitte lubada võõrastel tüvedel võtta aset meie tänavapildis või meie ajakirjanduses. Ja et arendada edasi eesti keelt igaüks omal erialal. Riigi spordipreemia anti tänavu välja esmakordselt ajaloos ja selles vallas peeti elutööpreemia vääriliseks Ilmar Kullamit. Meest, kes jätnud jälje nii sportlase, treeneri kui ka spordipedagoogina tema poolt juhendatud Kalevi korvpallimeeskonda, kutsuti korvpalli professoriteks teda ennast korvpalli akadeemikuks. Tänasel tseremoonial kõlas ka arvamus, et spordile ja eestlusele kaasa elamise tipphetked on praegusele keskealiste põlvkonnale kinkinud just kullami kalev. Ilmar Kullami soovitus riigi spordijuhtidele kõlas aga nii. Probleeme on, on alatasa, neid proovitakse lahendada, aga, aga ma võiks siiski suuremat tähelepanu just järelkasvule, noorte spordile. Kultuurivallas määrati elu tööpreemia Hugo Lepnurmele, kes on ära teinud määratult suure töö Eesti orelikunsti tutvustamisel ja ka orelite säilitamisel. Tema viimaseks kingituseks rahvale jäi Tallinna Toomkiriku orelifondi juhtimine. Nüüd on kirikus korralikult taastatud orel ja esimesena mängis sellel just Hugo Lepnurm. Tänane pidulik sündmus jäi ta siiski nägemata. Veidi rohkem kui nädal tagasi Hugo Leppnurm suri. Tänase austamistseremoonia lõpul võttis aga preemia saanute nimel sõna dirigent Eri Klas. Meie oleme tänulikud teile, kes te meile sellise au hobistasite, kuid tegelikult me täname kõigepealt rahvast, kes meist vist ehk kõige enam on lugu pidanud. Ja igasuguse valitsuse ja aja jooksul oleme siiamaani vastu pidanud. Suur tänu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teaduse elutöö preemia laureaat onkoloog Pavel Bogovski.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimasel ajal tuleb teateid, et inimesed ei saa oma prahti näiteks eterniiti puuoksi ja värvipurke jäätmejaamade sa randa, sest toodavad kogused on liiga suured. Kuna heitmekogused igal aastal suurenevad, siis on teatud prahile kehtestatud piirangud, jätkab Tallinna jäätmekeskuse juhataja Kristjan Mark. Linnaeelarve ei ole piiritu, jäätmemaksu meil Eestis ei ole, ehk siis noh, kuskilt vahenditest tuleb siiski need jäätmejaamade kulud katta. Täna Tallinna linna eelarve kulu siis siin jäätmejaamade ohtlike jäätmete kogumise peale on seal ligi 400000 eurot aastas. Et kuhugi tuleb tõmmata selline mõistlik piir aiahaljastu jäätmetele, ehk siis noh, lehed, oksad meil on jah, kogu selline piirang, et tasuta saab üle anda kuni 0,6 kuupmeetrit ehk siis kuus 100 liitrist kotitäit ja see piirang kehtib ühe päeva peale, kui neid on rohkem, siis on tasu 20 eurot, siis on kuupmeetri kohta, ehk siis iga see ületav sajaliitrine kott on kaks eurot. Näiteks eterniidi vastuvõtt maksab Tallinna jäätmejaamades 40 eurot kuupmeeter ja see jõuab lõpuks välja. Jõelähtme prügilasse jätkab seda haldava Tallinna jäätmete taaskasutuskeskuse juht Kertu Tiitso. Eterniidi vastuvõtmise osas meil piiranguid ei ole, et nii palju kui tuuakse, nii palju võtame vastu. Ja kodulehel on olemas ka hinnakiri ja hinnakirja järgi me võtame värvipurke ja meil on selleks eraldi nii-öelda merekonteiner ja võtame eraklientidelt väikeses koguses, aga puuoksad aia ja haljastusjäätmed, neid me käitleme ise, neid me kompostime ja neid võtame vastu piiramatus koguses. Et ei ole kordagi olnud küsimust, et ei saaks meile ära anda. Okste ja muude aiahaljastusega seotud jäätmete puhul soovitab marka aga teha pigem kohapeal komposti. Maia Aljastu jäätmete puhul oleks parem lahendus siiski kodus kompostimine, et ma võin siin ka tuua näite, et, et kui Tallinna lasteaedades on siin kohati olnud nii, et, et kevadel lasteaiad soovivad mulda ja, ja sügisel lehtede ära vedu, siis kokkuvõttes oleks, oleks mõistlik, vähemalt mingil määral need asjad ühildada ja, ja kohapeal komposteerida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäätmejaamadesse toodavale prahile on teatud puhkudel kehtestatud kogusepiirang.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRootsi ja ka Soome seisavad ju silmitsi aastakümnete suurima otsusega, mida reeglina ei tehta üle pea kaela, aga praegu on see protsess olnud väga kiire ja paljud rootslasedki tunnevad, et arutelu ei ole toimunud. Puudub ülevaade, milliseid kohustusi NATO liikmesus kaasa toob. Sestap oligi eile Rootsi ringhäälingu SVT eetris erisaade, kus eksperdid vastasid vaatajate küsimustele NATO liikmesuse kohta. Kas on mõni riik, kes Rootsi liitumist ei soovi, mis juhtub, kui Soome liitub aga Rootsi mitte? Mida võidab NATO, Rootsi ja Soome liikmeks saamisest, millega peab Rootsi ise NATOsse panustama? Rootsi saab panustada NATOsse, lennukite ja allveelaevadega. Meil on palju tugevaid kaarte, sealhulgas õhuvägi. Seega on loomulik panustada NATO õhuturbesse. Nii ütleb Anso, kes on rahvusvahelise poliitika dotsent ja seotud ka Atlandi nõukogu mõttekojaga. Ta usub, et liikmestaatuse korral võivad Rootsi sõdurid kuuluda balti riikidesse paigutatud rahuvalveüksustesse. Ja näiteks stsenaariumi korral, kus Baltimaad on ohus, võidakse Rootsi territooriumi kasutada just õhutoetuseks. Balti riikide ründamise korral oleks lihtsam appi tulla näiteks Norra ja Taani sõduritel. Rootsi õhuväge peetakse niivõrd kaasaegseks, et see parandaks oluliselt NATO luuret NATOle. Oluliseks peetakse ka Rootsi allveelaevu ja need on maailma kõrgeimast klassist ja teisi selliseid on raske leida. Kui need on paigas, on Venemaal raske Läänemerel liikuda, ütlevad eksperdid. Mis aga puudutab mereväge, siis Rootsi väed on ühed kehvemad. Korvettidel pole head õhutõrjet ja need kõlbavad läänerannikule Jöte sadamakaitseks. Samas suhtuvad USA sõjaväelased suurte sõjalaevadega Läänemerele sisenemisse väga ettevaatlikult. USA endine sõjaväeatasee Rootsis on võrrelnud seda justkui lähivõitluse ga. Telefoniputkas ehk suuri laevu on Läänemerel lihtne rünnata. Kui Rootsi ja Soome ühinevad NATO-ga, saab Läänemerest NATO sisemeri, kus NATO liikmed on kõik Läänemere äärsed riigid peale Venemaa. Siin peetakse suurimateks võitjateks aga just balti riike. Kaitseminister Peter Hülkvist ütles eile, et ka Rootsi ise võib loota NATO kaitsele. See tooks kaasa ju NATO vägede suurema kohaloleku piirkonnas. Kaitseministeerium on aga ettevaatlik ega nimeta seda turvagarantiiks, vaid räägib hoopis turvakindlustusest ja NATO riikide kohustusest vajadusel aidata. Praktiline väljendus võib aga olla õhujõudude viibimine piirkonnas. See võib olla ka mereväeüksuste kohalolek, mis on juba juhtunud. Üldkvist toob näiteks märtsis Stockholmi külastanud Ameerika raketihävitaja USS Forest Shermani ja nädalavahetusel Stockholmi külastanud mitme NATO riigilaevad.",
"role": "user"
},
{
"content": "13. mail avalikustab Rootsi, kas liitub NATOga või jääb neutraalseks liitlaseks. Küsimusi on rohkem kui vastuseid ja rootslased tunnevad, et avalikku arutelu selles küsimuses jutskui polegi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJah, vabadusele ei, valedele liikumise tuumikliikme Maia-Liisa Antoni sõnul on valitsuskriis näide demokraatia ebaküpsusest. Jälle on nüüd eemaks selline demokraatia üks aluspõhimõte, mis on seesama sõnavabadus ja selle tõlgendamine. Anton ütles, et põhiseadusele tuginedes saab kergelt otsustada, kas siseminister Mart Helme väljaütlemine on teatud ühiskonnagrupi vabaduse piirav. Aga ma siinkohal lihtsalt meenutaksin ka kahte paragrahvi meie põhiseaduse est, millest paragrahv 12 ütleb muuhulgas ka sellist asja, samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonna kihtide vahel. Ja paragrahv 45 ütleb, et sõnavabadust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitse. Sihtasutus perekonna ja traditsiooni kaitseks esimees Varro Vooglaid ütles, et Helme väljaütlemine pole diskrimineerimine. Küsija küsib, kas siis jooksevad kohale geid ja ujutavad eesti rahva üle ja tema vastab, et las jooksevad Rootsi või las jooksevad Rootsis seal kõik vaatavad. Neid, kuidas nüüd öelda, viisakama, sõbralikuma pilguga. Kui me vaatame, mida siis Mart Helme realt ütles, siis mina küll ei näe, et mis siin oleks nüüd sellist ma ei, te, mida võiks, mida võiks nimetada vihakõneks või diskrimineerimiseks või muuks selliseks. Esiteks ükski seisukoha väljendus ei saa iseenesest olla diskrimineerimine. Simineerimine on ikkagi kas riigivõimu teostamine mingisugusel viisil, mis ei austa inimeste võrdõiguslikkust, mingisugused otsused peavad siis olema, mis on langetatud või siis eraõiguslike suhetes. Võib ka rääkida diskrimineerimist, kui sellised otsused on langetatud. Anton lisas, et sallimatus ühiskonnas on demokraatiale ohtlik. Popper on öelnud, et kui ühiskond on piiritult tolerantne, siis sallimatud hävitavad ühel hetkel ühiskonna võime olla tolerantne sellesama asja pärast on ju ongi pandud ühiskonnas sõnavara usele piirangud, et see ühiskond ei langes iseenda ohvriks, sest ühel, kui ühel hetkel tulevad inimesed, kes neid reegleid ei austa, siis me oleme ajaloost näinud, kuidas demokraatlikud riigid muutuvad totalitaarseks. Väga suur osa inimesi, keda sellised väljaütlemised ju kurvastavad, kui teole ei järgne tagajärg, siis õõnestab inimeste usku riiki. Kui inimesed kaotavad usu riiki ja poliitikasse, siis on ja see on põhimõtteliselt demokraatia lõpp. Vooglaiu arvates on ühiskonnas toimumas liikumine, kus sõnavabadust tahetakse piirata. Euroopa Liit teatavasti plaanib alla algatada rikkumismenetluse Eesti suhtes sellepärast, et ei ole piisavalt ulatuslikult kriminaliseeritud niinimetatud vihakõne. Et sisuliselt me oleme jõudnud sarnasesse olukorda nagu nõukogude ajal, kus keskvõim nõuab, et karistusseadustiku kirjutatakse sellised ideoloogilised kuriteod, olgugi et mitte mingisugust reaalset ühiskondlikku vajadust, me näeme ju praeguseski olukorras. Ma olen kindel, et nii mõnedki inimesed nendest, kes praegu Mart Helme suunal väga teravaid väljaütlemisi teevad, tahaksid näha, et allutatakse kriminaalmenetlust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuskriis on viinud vaidluse sõnavabaduse tähenduse üle ka huvigruppidesse. Siseminister Mart Helme väljaütlemine Saksa avalik-õiguslikule ringhäälingule Deutsche Welle on tekitanud valitsuskriisi. Kriisi osapooled vaidlevad sõnavabaduse teemal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui ma nädal tagasi hilja õhtul peale Narva võimupööret koduhoovi jõudsin, olid kõik parkla kohad loomulikult juba hõivatud. Ainuke koht, kuhu veel parkida sai, oli naaberkrundi porimülkaks muudetud haljasala. Rahustasin end teadmisega, et aumani tänava parkimisprobleemi lubas Narva linnavõim lahendada tuleval aastal. Kuid stopp. Kui Jevgrafov pole enam linnapea, kes siis ammu oodatud parkla ehitab. Kas järgmine linnajuht üldse hakkabki elanike pisimuredega tegelema või võtab sihikule suuremad ja ambitsioonikamad väljakutsed? Vot sel hetkel arutlesin ma kui tüüpiline Narva elanik ja see ehk ongi üks põhjustest, miks narvakad, eks linnapea tagasivalimiseks praegu allkirju koguvad. Vene kultuuriruumis nimetatakse Jevgrafovi taolisi linnajuhte Grebki Hosjestvenik tugev majandusjuht. Grepki Hojestvenik on vene inimese helesinine unistus linnajuhist, kes võimumängudele eelistab tegeleda linnamajandusega näiteks tänavate sillutamise ja puhastamise ning parklate ja lastemänguplatside ehitamisega. Juht, kes otsib ja leiabki lahenduse aastakümneid vindunud kesklinna tondilossi probleemile. Et kui muidu ei saa, siis ostame omanikult ära ja lammutame. See on juht, kes täpselt teab, mida linnaelanik talt praegusel hetkel ootab ja üritab neid ootusi ka täita. Samas ei tähenda see sugugi valija ees lömitamist. Vajadusel võib Krebki Hosestvenik oma tahtmisega peale suruda ja ega Jevgrafovit ilmaasjata linnavalitsuses tsaar ausaks ei kutsuta. Aga ka see on vene inimesele vastuvõetav, sest kindel ei, on 100 korda parem kui arusaamatu keerutamine. Teine oluline põhjus, miks narvakad saaralosad tagasi tahavad, peitub selles, et ta on oma inimene. Narvas on pikki aastaid linnapäid ametisse pandud rahvuspõhiselt. No linnavolikogu esimees veel võib olla venelane, kuid linnapea peab kindlasti olema eestlane. No vähemalt hea ja sorava eesti keelega, sest kuidas ta siis muidu riigi valitsuses Narva asju ajama hakkab? Seepärast toodigi linnapäid Narva tihti mujalt kui Aleksejevgrafov tõestas, et Narvat saab juhtida ka oma poiss Narvakas ja mis sest, et ta tegelik elukoht on naaber omavalitsuses. Kõik see kokku tekitabki Narva elanikes pahameelt ja isegi vastuseisu ning pole mingit mõtet inimestele seletada lihtsalt poliittõde, et umbusaldust ei avaldatud personaalselt Aleksei Jevgrafovile vaid Narvat juhtinud Kambala nimega kodulinn Narva. Samuti on mõtetu üritada Narva inimestele selgitada, et krebki hosetvenik võib edukalt tänavaid sillutada kuid jänni jääda suurte ja välisrahastusest sõltuvate projektide elluviimisega, nagu seda on Narvat läbiva transiittee rekonstrueerimine või raekoja renoveerimine või et linnaturu ehitamine ja bastionide taastamine õiglase ülemineku rahadega ei lahenda demograafilise ega tööturu probleeme. Aga kas see üldse huvitabki näiteks Daumani tänava elanikke, kes pikisilmi linnalt parklakohti ootavad just täna ja mitte 20 aasta pärast ja neid Narva inimeste tagasihoidlikke unistusi rahvalik meer Aleksei Jevgrafov täitiski uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas kogutakse allkirju võimuvahetuse käigus tagandatud linnapea tagasivalimiseks. Ekslinnapea sotsiaalmeedia kanali Facebook toetusrühma on end registreerinud juba üle 1500 inimese. Jüri Nikolajev selgitab oma kommentaaris Aleksei Jevgrafovi populaarsuse põhjusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLõuna ringkonna prokuratuuri pressiesindaja Marko Uibu kinnitas, et kaitsepolitsei töötajad pidasid tõepoolest kinni Lõuna-Eesti kõrge riigiametniku ning kolm ühe äriühinguga seotud isikut. Tema sõnul prokuratuur praegu rohkem infot eeluurimise huvides ei jaga. Uibo on öelnud, et üks kinnipeetud ärimeestest on aktsiaseltsi Gobas nõukogu esimees Aivo Pärn ning et teised kinnipeetud ärimehed töötavad samas firmas. Uurimist viib läbi Kapo Lõuna-Eesti osakond, menetlust juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur. Küsisime kinnipeetute kohta lähemalt Gobassi peadirektori kohusetäitja Rene Alpiuse käest. Üks on ilmselt Aivo Pärn ja mis on avalikult ka pressist läbi käinud. Jah, me ise oletame, et teine vist on Valle muru, kes on Valga regiooni juht, meil aga kes on kolmas, ei tea hetkel kas see võibolla Valter Keis ei tea, ei tea, et prokuratuuri st ei ole ka infot, kas te kahtlustuse kohta teate midagi? Ei tea isegi mitte midagi? Ei, prokuratuur ei ei täpsusta, et mis, mis, millega tegemist mingi altkäemaksu juhtumist on, on, on nagu läbi kumanud. Gõgrupi kommunikatsioonijuht Silvia Berman ei teadnud ka enamat. Kui meie eelmine tööpäev lõppes, siis meie ise teadsime infot ainult selle kohta, et Aivo Pärn on kutsutud ütlusi andma ja et me ei teadnud isegi tol hetkel seda, et kas see on seotud GoBus i või millegi muuga. Ega te ei tea ka kahtlustuste sisu ei tea, no mina hetkeseisuga ei tea. Altkäemaksu võtmise ning andmise eest näeb karistusseadustik ette ühe kuni viie aastase vangistuse, korduva altkäemaksu võtmise ning andmise eest kahe kuni 10 aastase vangistuse. GoBus võitis riigihanke reisijateveoks Valga maakonna bussiliinidel Otepää piirkonnas käesoleva aasta aprillist kuni 2014. aasta lõpuni. Cobai pakkumine oli kõige edukam ka eelmisel aastal välja kuulutatud riigihankel reisijate veoks alates selle aasta algusest kuni 2014. aasta lõpuni. Valga maakonnasiseste bussiliinidel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitsepolitsei pidas kinni Valga maavanema Georg Trašanovi ja 3 GoBusi juhti. GoBusi peadirektori kt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSoome valitsus on aprilli alguses tutvustatud strateegiat kohandanud vastavalt inimestelt saadud tagasisidele. Näiteks laste ja noorte õuetegevuse lubamine toodi plaanitust varasemaks juba aprillikuusse ning valitsus lubas, et üleriigilist koolide sulgemist enam ei tule sest nii tavainimesed kui ka asjatundjad väljendasid suurt muret laste ja noorte vaimse tervise halvenemise ja üha suuremate õpilünkade pärast. Siseminister Marie Ohisalo ütles pressikonverentsil, et isegi politsei on noorte pärast muret väljendanud. Me ei taha riskida sellega, et kaotame osa kogu põlvkonnast. Siseministri na muretsen ka sellepärast, et sellised heaoluprobleemid mõjutavad lisaks inimeste isiklikule elule ka riigi sisejulgeolekut, ütles Ohisalo. Soome piiride avamise asjus ei ole endiselt selgeid kuupäevi. Piirangute leevendamist alustame sisepiiridel mai juuni jooksul. Kõigepealt avame piirikogukondade ehk Rootsi ja Soome vahelise liikumise, seejärel võimaldame töörännet ning laiendame pereliikmete ja sugulaste võimalusi üle Euroopa Liidu sisepiiri liikuda. Sisepiiridel kontrolli täielik lõpetamine on võimalik alles siis, kui täiskasvanud elanikkond on piisavalt vaktsineeritud. Piiridel on piisavad terviseohutusmeetmed ja Euroopa epideemia olukord seda võimaldab, ütles Ohisalo. Soome valitsuse kodulehele pandud kava kohaselt saab Rootsi-Soome piiril liikuma mais. Tööränne teistest Euroopa Liidu riikidest peaks taastuma juunis ja kolmandatest riikidest augustis, kui viirus olukord lubab. Soome on valmis ühinema ka Euroopa Liidu niinimetatud. Koroonapassiga, kui see ükskord valmis saab. Aga tervisekontroll piiridel jääb kehtima vähemalt septembrini. Soome valitsus on mures ka soomlaste enda reisiplaanide pärast. Siseminister Ohisalo soovitas puhata turvaliselt Soomes ja hoiatas eriti naaberriikidesse reisimise eest, nii et Eesti turismiettevõtjatel pole ilmselt eriti loota Soome turistide tulva taastumist. Tõsiasi on see, et oht varitseb kohe väljaspool Soome piire. Vaadakem Venemaa, Rootsi või Eesti poole, seal on olukord endiselt ülimalt tõsine. Oleks muidugi tore, kui soomlased reisiksid ka edaspidi kodumaal ning tutvuksid siinsete loodusobjektide ja muude vaatamisväärsustega, ütles Soome siseminister.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus tutvustas täna oma koroonapiirangute leevendamise kava. Nii nagu Eestiski peetakse Soomes esmatähtsaks laste ja noorte olukorda ning alustatakse õue-tegevuste lubamisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRahvaliidu esimehe Juhan Aare sõnul tagastab Eesti kultuurfilm rahvaliidule kolme kuu jooksul kogu raha, mis on saadud erakonna internetitelevisiooni arendamise eest. Me jätkame selle kanali materjalide tootmist juba lepingulises vormis, aga see raha, mis on tänaseks kulutatud juhatuse otsuse kohaselt lähitulevikus, arvestades meie eelarve pingelist seisu kultuurfilm toob tagasi kogu see summa, kuna eelarves need ei kajastunud. Ja, ja kuna siin eelarvega oli suur segadus pikka aega, siis selle raamatupidamise korrastamise käigus me läheme nagu nullpunkti tagasi. Aare mainis samas, et ei näe oma eelnevas tegevuses erakonna internetitelevisiooni arendamisel huvide konflikti. Rahvaliidu peasekretäri Lauri Vitsuti sõnul analüüsis eile koos olnud erakonna juhatus Aare tegevust, kuid ei näe selles korruptsioonitunnuseid. Kuna erakondade näol on tegemist siiski kolmanda sektori, et mittetulundusühingu sektoriga, siis me analüüsi käigus jõudsime sellele, et käsitletaval juhul ei ole korruptsiooni tunnuseid. Aare sõnul esitab Vitsut kolmandal septembril erakonna juhatusele ülevaate sellest, kuidas on rahvaliidu rahaasjad korraldatud. Eile väiti saare, et erakonna meediajuhile Andres Raidile on makstud ümbrikupalka. Täna ta seda ei kinnitanud. Mina ei oska sellele nii täpset juriidilist hinnangut anda, minule jäi selline mulje algselt, et on toimunud midagi niisugust, mis ei ole võib-olla kõige korrektsem. Ja minule on väidet, et vormistatud on dokumendid nõuete kohaselt ja kui seda on väitnud asjatundlikud inimesed, siis ma nende väidetega nõustun.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvaliidu juhid leppisid kokku, et erakonna esimehe Juhan Aarega seotud Eesti Kultuurfilm tagastab erakonnale partei videoklippide tegemise eest saadud 177 000 krooni. Rahvaliidu peasekretäri Lauri Vitsuti sõnul on lahkheli erakonnas likvideeritud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaailma terviseorganisatsioon kuulutas eile välja seagripi ehk siis uue gripiviiruse H1 N1 levikuga seotud pandeemia. Eilse seisuga on Eestis kinnitatud neli uue gripiviiruse poolt põhjustatud haigusjuhtu ja nakkushaiguste laboris on 29 inimese proovid, mida otsustas siis sotsiaalministriumi kriisireguleerimismeeskond selles uues olukorras seda uurisingi Kuulo Kutsarilt. Gripipandeemia väljakuulutamine ei tähenda üldse seda, et Eestis on pandeemia või et Eestis on gripiepideemia ei. Eestis on olukord täiesti rahulik. Tavapärane. Me oleme küll avastanud kokku neli laboratoorselt kinnitatud uue gripi haigusjuhtu, kuid need on puhtalt sisse toodud haigusjuhud. Kaks sisse toodud haigusjuhtu, kellelt ühelt siis veel kohapeal kaks inimest nakatusid, esialgu rohkem ei ole meil Eestis tuvastatud haigus juhtu. Mitte mingisugust riigisisese levikust ei saa üldsegi mitte olla. Seda ei ole lihtsalt kuna uue gripiviiruse vastast vaktsiini nii peagi ei saa terves maailmas olema, sest tootmist alles alustati. Sellest tingituna tõenäoliselt, et gripi haigestumine saab suhteliselt kõrge olema elanikkonna hulgas, sealhulgas ka Eestis, kui ta peaks siia meile jõudma. Sel juhul peaks eriti perearstisüsteem ja haigla olema valmis hakkama saama nende haigete gripihaigetega, kes meil sellisel juhul lagedale ilmuvad. Kas praegu meie süsteem on selleks valmis? Sotsiaalministeerium teeb kõik, et, et see süsteem oleks valmis sellepärast et analoogne kogemus iseseisvusajal meil esialgu ju puudub. Viimane gripipandeemia maailmas oli 1968. aastal ja see hõlmas tol ajal ka muidugi Eestit ja tol korral oli teist liiki ravisüsteem teist liiki tervisekaitsesüsteem ja nad said hakkama sellega. Ma loodan, et nüüd uutes oludes ka iseseisvusaja ravisüsteem saab haigete ravimisega hakkama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailmas välja kuulutatud gripipandeemia pole veel Eestis võtnud epideemia mõõtmeid, kuna uude gripiviirusse on nakatunud vaid neli inimest. Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogia nõunik Kuulo Kutsar ütles, et epideemia puhkemiseks peab me perearsti süsteem siiski valmis olema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKultuuriminister Tiit Erik ütles rahvusringhäälingule, et kultuurileppe lõpetamise tõttu jätavad nad pooleli Venemaaga seotud tulevikuplaanid ja võtavad ära ka rahastuse. Kui me varasematel aastatel oleme toetanud vene kollektiivide saabumist ka näiteks Saaremaa ooperipäevadele Birgitta festivalile mitmetel erinevatel kultuurisündmustel, olgu selleks kasvõi kuldne mask siis täna selles kontekstis, mis maailmas toimub, ei ole meil võimalik selle koostööga edasi minna. Terik sõnas, et kultuuriministeerium ei taha panna Venemaalt saabuvaid artiste ka ebamugavasse olukorda, kus nende režiim on korda saanud sõjakuriteo ja nad tulevad siia etendusi andma. Ka need inimesed, kes kultuurivaldkonnas toimetavad ja ka selle režiimi tegusid heaks ei kiida. Ma ei usu, et nad ennast ka täna selles olukorras väga mugavalt tunneksid. Terik rõhutas, et kui mõni kultuuriasutus või spordiorganisatsioon soovib Venemaa või Valgevenega ühiseid projekte teha, siis meie ühiskonnas on neil vabadus ise otsustada. Riigipoolsele toetusele tema sõnul sellisel juhul aga enam loota ei saa. Ka Eesti Kontsert teatas täna, et ütleb üles kõik Venemaa ja Valgevene esinejate ja muusikaliste kollektiividega sõlmitud või sõlmimisel olevad lepingud. Otsus puudutab nii Eesti Kontserdi enda programmi kui ka kontserdimajade rentnikke. See tähendab, et Venemaa ja Valgevene kodakondsusega artist ei lubata esinema Estonia kontserdisaali ning Tartu Vanemuise, Pärnu ja jõhvi kontserdimajadesse esialgu kuni hooaja lõpuni. Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht Andre Maimets rõhutas, et otsus pole suunatud ühegi rahva ega rahvuse vastu. Eestis ma loodan nii Eesti kontserdisaalides kui ka mujal kõlab endiselt kõigi maade rahvaste muusika ja kõik interpreedid on oodatud. Kuid see otsus nüüd sõjakontekstis on väga selge sõnum Valgevenele ja Venemaale, et ei ole võimalik, et olukorras, kus te sõdite ja ründate ja okupeerite teist maad jätkate, te rahumeelselt oma kultuuripoliitikat ehk väljastati väljasõidu viisasid oma kultuuritegelastele, nii et kultuuripoliitika justkui võiks jätkuda ja kontserdid võiksid mujal eriti lääne riikides toimuda. Aga jätkame sõjategevusega. Kevadhooajal Eesti Kontsert, ühtegi Valgevene ega Venemaa muusikukontserti ei kavandanud. Küll, aga mis on isegi olulisem, sõnum on see, et Eesti Kontsert teenib juba oma tulu läbi selle, et me rendime oma kontserdisaale välja, siin on nüüd siis see majanduslik kahju, mille me sisse võtame, ehk et me tühistame need rendilepingud. Ja need on siin, ütleme lähiajal, me räägime umbes kolmest neljast esinejast mille me siis ära jätame ja siis selle allhankija või, või teiste produtsentide lepingut tühistame. Reedel teatas ka Narva vaba lava teater, et seoses Vene-Ukraina sõjaga ei pea nad praegu Peterburi teatrite päevade korraldamist võimalikuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriministeerium peatas ühepoolselt Eesti-Vene kultuurileppe. Ka Eesti Kontsert lõpetab koostöö Valgevene ja Vene artistidega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui kas või üks riik hääletab läbirääkimiste vastu, ei saa ühinemisläbirääkimisi ametlikult alustada, seega siis Bulgaarial on see võimalus olemas. Kaks naaberriiki pole suutnud väidetavalt lahendada oma erimeelsusi ajaloo ja keele üle ja Bulgaaria välisminister Eester on öelnud, et põhja Makedoonia poliitika põhineb vihal Bulgaaria vastu. See tüli tundub tõsine, mis on kahe Balkani riigi erimeelsuste taga tegelikult. Need probleemid on seotud identiteediküsimustega keeleküsimustega. Bulgaaria sooviks näha seda, et Põhja Makedoonias tunnistas et see keel, mida räägib slaavi Makedoonia enamus põhja Makedoonias ei ole mitte makedoonia keel, aga Bulgaaria keele dialekt ja et põhja Makedoonia peaks tunnistama nii-öelda oma rahva, Bulgaaria päritolu. Niisugused identiteediküsimused on muidugi väga tundlikud. Liitumisläbirääkimise otsus alustamise kohta on vastu võetud juba kevadel Euroopa liidus. Ka Eesti oli selle algatuse taga. Tõepoolest, need edasised protsessid on ühehäälsusega langetatavad ja kui Bulgaaria seal ühemõtteliselt häälekalt oma vastuseisu väljendab, siis edasisi samme see hakkab raskendama. Saksamaa on avaldanud lootust, et enne aasta lõppu ühinemisläbirääkimised võiksid ametlikult alata, aga enne seda on vaja, et need kaks riiki Bulgaaria ja Põhja Makedoonia omavahel mingile kokkuleppele jõuaksid. Kui tõenäoliseks te seda peate, et nad jõuavad? Tuleb teha see ehe pingutus, ega siin muud alternatiivi ei olegi, millised on need kompromissi kohad ja kuidas on võimalik ühel või teisel poolel pakkuvad sobivaid lahendusi, on, seda väljapoolt on väga keeruline tajuda, sest need ei ole mehaanilised küsimused nagu piiriläbirääkimised või mingite tollide läbirääkimised. Siin on ikkagi niisugused kultuurilise identiteedi küsimused, kus kindlasti nad väga paljus mõlemas riigis taanduvad ka väga laetud sisepolitsei arutelu teemaks. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets ütleb, et kogu selle regiooni ajalugu on olnud keeruline ja läbirääkimiste alustamine põhja Makedoonia ga on ka varem korduvalt takerdunud. Eks need läbirääkimised Bulgaaria ja põhja Makedoonia vahel peavad jätkuma ja nii komisjon kui ka eesistuja on kindlasti huvitatud läbirääkimiste nii kiirest kui võimalik alustamisest, et, et noh, niipea kui see kokkulepe on sõlmitud, saavad Euroopa Liidu suursaadikud siis algatada ka selle läbirääkimiste raamistiku heakskiitmise. Kas see juhtub homme? Seda on jah, raske veel hetkel prognoosida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Homme hakkavad Euroopa Liidu euroasjade ministrid arutama Põhja-Makedoonia ja Euroopa Liidu ühinemisläbirääkimiste raamistikku. Bulgaaria on teatanud oma vastuseisust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJätkuva koroonakriisi tõttu koostatud ligi 641 miljoni euro suurune lisaeelarve läbis riigikogus esimese lugemise nädal aega tagasi. Lisaeelarvega suunatakse lisaraha tervishoiusüsteemi. Samuti on ette nähtud mitmesuguseid toetusi, et leevendada piirangutest tekkivat kahju. Töötasu jätkutoetuseks on ette nähtud 102 miljonit eurot. Muuhulgas läheb lisaeelarvega koroonavaktsiinide ostuks ligi 24 miljonit eurot ning vaktsineerimise korraldamiseks üle kuue miljoni euro. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar ütles, et lisaeelarvele laekus 11 muudatusettepanekut. Tema sõnul pole suur osa neist aga otseselt kriisi leevendamisega seotud. Savisaare sõnul tegid muudatusettepanekuid kõik opositsioonierakonnad. Valitsusliidu poolelt tegi hooajalise maaturismitoetust puudutava ettepaneku Imre Sooäär. Isamaa fraktsioon soovib muuhulgas, et valitsus koostas kava avaliku sektori kulude vähendamiseks 50 miljoni euro võrra. Sotsiaaldemokraadid soovivad, et koroonahaigetele makstaks hüvitist esimese haiguspäeva eest. Rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut ütles, et selline meede aitaks kaasa viiruse leviku piiramisele ning selle kulu aasta lõpuni oleks umbes 8,5 miljonit eurot. Millised ettepanekud võiksid rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare arvates komisjonis enamuse toetuse leida? Mulle tundub, et see maaturismi küsimus on äärmiselt oluline, et selles tuleb selgus leida. Konkreetse ettepaneku toetamine sõltub muidugi sellest, siis saab olema selle meetme sisu, et me ei ole seda töötukassa jagamisvõtit veel näinud. Loomulikult on siin küsimus ka nendes haiguspäevades. Ma arvan, et see inimeste omavastutus võiks olla väiksem. Aga eks need arutelud jätkuvad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lisaeelarvele laekus 11 muudatusettepanekut, millest suur osa pole seotud kriisi leevendamisega. Riigikogu rahanduskomisjon tutvus lisaeelarve muudatusettepanekutega ja otsustas nende üle hääletada esmaspäeval toimuval istungil. Rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul saavad fraktsioonid enne istungit kujundada ettepanekute asjus oma seisukoha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohus tühistas kaheksa aastat tagasi Mustpeade maja omandivaidluses riigi otsuse tagastada maja mustpeade vennaskonnale. Valitsus pidi otsuse uuesti läbi vaatama, kuid pole seda endiselt teinud. Tallinna linn nõuab seda maja endiselt endale. Abilinnapea Eha Võrk pöördus selle küsimusega taaskord rahandusministeeriumi poole. Maja vajab investeeringuid ja selgust, see on kahtlemata kultuuri objektina oluline objekt, mis ei peaks minema eraomandisse veelgi enam ühele MTÜ-le, kelle liikmeskond ilmselgelt ei olnud needsamad inimesed, kes olid enne sõda, ehk see tagastamine meie arvates on igatpidi vale, aga paraku me ei ole senimaani leidnud mõistmist valitsuse poolt. Mittetulundusühingu Mustpeade vennaskonna liikmeskonda kuulub umbes 45 inimest, kellest pool elab Saksamaal. Vennaskonna liige Jussi pärnpuu ütles, et nemad on olnud linnaga kompromissi leidmise poolt. Me oleme teinud Tallinnale linnale ettepaneku, mismoodi seda maja nagu käituda võiks ja meie visioon on see, et see maja võiks olla kaasomandis ja me igati toetas ja panustajaks maja tänasele kultuurialasele funktsioonile. See kaasomand tähendaks seda, et mingi osa oleks teie oma ja mingi osa oleks. Tallinna linnaoma jah, mis linn on selle peale öelnud, linn on öelnud selle peale väga selge ei. Linn märgib, et on alustanud maja renoveerimistöödega, juhib tähelepanu, et on aastaid võimaldanud mustpeade maja oma ühisüritusteks tasuta kasutada ja tagastamata jätmise puhul lubab seda teha ka tulevikus. Kas see variant mustpeadele ei sobi? Miks ta ei sobi, muidugi sobib, eks küll, aga ei saa siin unustada seda, et maja on tänaseni selgelt õigusjärgsele omanikule tagastatav objekt. Te lihtsalt ootate praegu, et valitsus teeks selle otsuse ära. Siin on igasugused omandivormid, koostöövormid on võimalikud ja me pigem ootame seda, et tekiks niisugune normaalne konsultatsioon sellel teemal. Et lõpeks nagu ära see, et toimub suhtlus juristide vahendusel mis on kestnud aastaid. Võrgu sõnul võib Mustpeade vennaskond pöörduda vaidluses ka kohtusse. Tema sõnul see linna ei häiriks, kuna Tallinnal ongi soov leida küsimusele lõplik vastus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavalitsus on saatnud kirja Rahandusministeeriumisse, et valitsus annaks Mustpeade maja Tallinna linnale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n20. septembril, see on valimiste päeval, võib juhtuda nii, et Eesti raadio katkestas oma saated. Ja seda põhjusel, et elukalliduse kiire tõus ja sellele mitte vastav tasustamine seab ohtu Eesti raadiosaadete edasise toimumise. Täna oli Eesti raadio valges saalis enne valimisstuudiot koos Eesti raadio loometöötajate üldkoosolek kus arutati seda, miks meie palgad nii väikesed on ja kuivõrd sellise väikese ja madala palgaga on võimalik hästi töötada. Ja nüüd on otsus tehtud. Stuudios on Eesti ajakirjandus, töötajate liidu peausaldusmees Eesti raadios Toivo Tootsen ja meie kolmanda programmi juht Reet Valing. Räägime kuulajatele selgeks selle, mis meid sellise otsuseni viis. Reet Valing. Karm nõudmine, mis võib teisi maksumaksjaid ja nagu peenemalt öeldakse, elanikkonna gruppe sügavalt puudutada, kui nad hakkavad võrdlema ennast meiega ja tunnevad, et meil polegi nagu mingit erilist põhjust väga vastu seista, sest me ju räägime iga päev raadios ja ja usutavasti oleme me ka väga hästi kinni makstud. Aga meie, kes me selle koosoleku kokku kutsusime, arvates on olukord niisugune, et Eesti riik peab endale selgeks tegema, kas tal on vaja riigi raadiot ja kui tal seda vaja on, siis ta peab meeles pidama, et riigi raadio on asi, mis vajab hästi kinni makstud kõrgel professionaalsel tasemel töötajaid, keda Eesti raadios siiamaani on veel päris palju. Ja ma usu, niisugune meeldetuletamine, et me oleme olemas mõjutab mõndagi otsust ja nõuab ehk suuremat ajutööd nendelt inimestelt, kes Eesti riigi rahakoti ümber oma päevi seavad. Sellepärast et rahakoti sisust me oleme siin raadios rääkinud küll ja küll, aga nüüd me tahame ka sellest sisust endale saada meile vajaliku ja väärilise osa. Ma arvan, et meie töö peab olema vääriliselt tasutud. Siis me saame ka raadiosse võtta tööle häid professionaale ja seista selle eest, et kõrgetasemeline loomepotentsiaal tehnikainimesed, head muusikud meie majast ära ei lähe. Aga Toivo Tootsen, palju me siis ikkagi nüüd palka saame? Keskmiselt tavalise toimetaja palk numbrites on umbes 500 krooni, aga sealt lähevad maha ju üsna kopsakad maksud. Lisaks sellele raadiotöötaja palk ei kulu ju mitte ainult ütleme seal korteri eest maksmisele ja, ja toidule, vaid et olla oma ala hea professionaal peaks ta ostma endale päris paraja portsu ajalehti, iga päev ostma raamatuid, saama, käia teatris, reisimistest ja sellistest asjadest ma ei räägigi, keelte, õppimine ja nii edasi siia veel juurde, kõik see nõuaks ju raha. Ja mida on meil eriti vaja tõhustada honorari fondi honorari me maksame ju põhiliselt oma mittekoosseisulistele autoritele maksame oma esinejatele, maksame nendele näitlejatele, lauljatele, kes meile tulevad siia esinema. Viimastel aegadel kasvõi näiteks meie meelelahutussaadete toimetusse tulevad esinema inimesed puhtast altruismist, ainult nad ei saa, selle eest saavad mõne krooni, mis võib-olla katab ära ainult nende sõidukulud raadiomajja ja tagasi. Ja siis me oleme otsi sunnitud otsima oma saadetele. Sponsoreeriet ütles, see muutub juba kuidagi. Ma ütlen lihtsalt nõmedaks, et riigi raadio saateid peavad üleval mingid firmad. Ma usun, et niisugune tühi kargamine ja vaimne sumbumine, mida ka raadiokuulajad kindlasti on märganud, sest Ma tean, et meid kuulatakse väga tähelepanelikult, ollakse meie suhtes nii ülimalt kriitilised kui ka leebelt mõistvad. Aga niisugune vaimne allakäik ei ole põhjendatud mitte ainult sellest, et me saame vähe raha oma töö eest, vaid ka seepärast, et selleks, et vähekegi elamisväärset elu elada, peavad meie inimesed lihtsalt rängalt tööd rügama ja inimene kulub, uskuge siin mikrofoni ees istudes meie ajurakud hallikesed ju kuluvad ja see väsimus tuleb ju ka teie kõrva ja mõnikord, kui te võpatate, et oi, mis seal nüüd juhtus, see ei ole mitte sellepärast, et me oleme laisad ja lohakad, vaid et me töötame võimete ja vastupanu piiril. Ja see ongi see, miks me ei taha leppida sellega, et suud tuleb seada seki järgi. Seki järgi seab oma suud vallasant, aga Eesti Raadio ei ole Eesti riigi sant. Ja ma arvan, et kuulajad saavad sellest aru ja neid ei olegi vaja agiteerida. Tähtis on nüüd, et ka võimu juures olevad inimesed saaksid kõigest sellest aru. Niisiis, millised on Eesti raadio loometöötajate nõudmised? Nõudmised, mis me esitame raadionõukogule, on järgmised. Alates esimesest oktoobrist 1992 nõuda toimetaja saatejuhi teadustaja palgaks vähemalt neli kuni kuus miinimumpalka, see on siis 800 kuni 1200. Ja eile lugesin ma ühte kuulutust, kutsutakse noori neid ehk preilisid õmblejateks, nende palga lubatakse 1000 kuni 2000 krooni. Võrdluseks. Meie Eesti raadios töötab aga rõhuvas enamuses kõrgharidusega professionaalne seltskond. Teiseks me nõuame honorarifondi suurendamist vähemalt kaks ja pool korda. Nii oleks meil võimalik normaalselt tasustada välisautorite ja esinejate tööd. Kolmandaks Eesti raadio, loometöötajate palkade ja honoraride pidevat korrigeerimist vastavalt elukallidus tõusule ja neljas töökokkuleppe sõlmimise kiirendamist. See viimane siis puudutab tööandja ja töövõtja vahelisi lepinguga rangelt fikseeritud sätteid, mis ühelt poolt seadustavad meiepoolsed töö tegemise printsiibid ja teiselt poolt ka selle, kes meid tööle võtab. Vastust oma nõudmisele ootame 15.-ks septembriks ja kui meie nõudmisi ei rahuldata, mis saab siis 20. septembril valimiste päeval? 20. septembril pühapäevasel päeval alustab Eesti Raadio kuus-kolmkümmend pika signaali eetrisse andmist. See on meie pikk kutsung, mida me nimetame pikaks Ingliskaks. Ja see tähendab seda, et me vaikime, me oleme tööl, kõik meie alajaotused töötavad, kes pühapäeval peaksid tavaliselt töötama ja me oleme valmis iga hetk tulema originaalsaadetega kontsertidega taas eetrisse. Aga seniks teeme me korralikult oma töökohal tööd ja oleme valmis iga hetk iga sekund lülitama ennast eetrisse, kui meie nõudmised on vastuvõetavalt rahuldatud. Täna jätkub saatekava uudistesaatega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Raadio loometöötajad ähvardavad eetrikatkestusega, kui ei tõsteta palka.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNii laulsid vennad Uku-Madis ja Eke Mihkel Vainu saalitäiele rahvale, kelle hulgas oli nii emasid, isasid kui lapsi, sealhulgas tähelepanuväärselt palju sülelapsi. Laule oli palju nii emadest eesti keelest kui Eestimaa kaunitest paikadest ja seda kõike enamikus Eesti meeste laulu seltsi kooridelt aga peeti ka kõnesid. President Toomas Hendrik Ilves ütles, et tahab rääkida sellest, mis emasid kurvaks teeb ja rääkis sugude võrdõiguslikkusest, millest rääkimisse tema sõnul suhtutakse tihti kui lapse tüütusse. Jonni. Naiste positsioon Eestis vaatab kiretult vastu statistikaameti andmetest, naised on keskmised, palju õigus, kuulekamad, nad on palju haritumad, naisi on ühiskonnas rohkem. Jah, nad teenivad palju vähem. Sama töö eest. Kuigi teemaga justkui tegeletakse, siis palgalõhe meeste ja naiste vahel mitte ei kahane vaid kasvab ja sooline hariduslõhe mitte ei kahane vaid kasvab. Ehkki teistpidi vähem haritud, saavad oluliselt suuremat palka. President analüüsis ka Eesti meeste käitumist ja nentis. Ehk ongi tegelikult nii, et eesti rahva keskmise põhiküsimus pole. Miks Eesti naine ei sünnita, vaid hoopis, miks eesti mees ei vastuta? Eesti naisliidu esinaine Siiri Oviir rääkis perepoliitikast Vaated hoiakud ja väärtused ei seisa dogmadena paigal vaid arvestavad uusi olusid, sealhulgas muutuvaid soo ja pererolle. Reaalsus on paraku selline, et juba enam kui pool Eesti lastest kasvab üksikvanemaga peres üldjuhul emaga. Seega ei vaja me lihtsalt mingit seinast seina perepoliitikat ristikese pärast tehtava arengukava mis orienteeruks nõnda öelda keskmisele tasemele vaid tõepoolest meetmeid, mis arvestataksid eri peretüüpide vajadustega ja looksid kokkuvõttes sellised tingimused, mis tugevdaksid Eesti riiki ning oleks tugevaks nurgakiviks meie rahva edasikestmisesse. Aga tänase päeva tipphetk oli kahtlemata aasta ema väljakuulutamine, mida tehti juba seitsmeteistkümnendat korda. Siiri Oviir. Tubli. Hooliv tark, võimekas, väsimatu, sellised on olnud 16 eelmist juba valitud aasta ema ja selline on ka meie tänavune aasta ema. Kes on Helve Särgava? Ta on kahe poja ja tütre ema ning kuue lapselapse armastab vanaema. Elve Särgava ise ütles, et see uudis võttis ta esialgu sõnatuks. Ma arvan, et iga ema, iga vanaema või tädi võiks olla aasta ema, kui ta on kasvatanud üles ühegi lapse, sest Eesti riigile on iga laps äärmiselt Oluline aga oma perekonnast. Meie peres ei ole kunagi olnud eesmärk see, et lastest peab saama midagi kindla ametipidajat. Oluline on see, et nad oleksid korralikud, töökad ja Eesti riigile vajalikud inimesed. Ning abikaasa Juhan Särgava kommentaar aasta emale. Ema mõistes on ta siin tõsine kanaema. Ta närvitseb ja pabistab iga asja asja üle ja asja ette ja asja taha, et et kõik pereasjad tõesti võiksid ladusalt minna ja, ja selles suhtes ei hoia ta ei aega ega sõnu kokku. Et aga teises plaanis on ta, on ta lihtsalt selline tubli ja toimekas naine ja ja ausalt öeldes rõõm elust on sellise toimeka naise kõrval viibida ja olla ja elada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna on emadepäev. Seda tähistati ka pidulikult Estonia kontserdisaalis, kus kuulutati välja tänavune aasta ema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nProfessor Juhan Maiste just äsja kuulsime siin orjade koori, miks just orjade koor, teie hümnikus? Aga seal on nii kaunid sõnad, ükskõik kuskohast me seda ka võtame algusest või lõpust, enda mõte, kuldset tiibu, lenda künkaharjad üle või siis lõpus, kuidas võiks kannatusi taluda. Ma arvan, et meie elu kaks lahutamatut voolust ja ma usun, et, et elu kui terviku elu kui ringi elu kui kosmose ühe osa 10-ks on veri, oma kool. Ja nii ta on ka meil. Te ütlesite täna, et te panete siin alguse. Meie ajahetkel alustame ühte elu, mis on koolielu, mis sellest sügisest tõi siia maja esimesed noored, esimese 10 bakalaureuse tudengid ja ma arvan, et see on omamoodi uue elu algus, lapsed on elu algus ja nelja aasta pärast kuskil aastal 2000 neli-viis siirduvad nad ju ellu ja Eesti ellu ja Eesti ellu, mis ei ole ainult Eesti elu, vaid on Euroopa elu. Ja selles mõttes on meie eesmärk siin mitte üksnes Eesti väärtuse ehk Euroopa väärtuste ja Euroopa muinsuskaitse, Euroopa ajaloo, filosoofiaväärtuste kaasatoomine. See ei ole mitte niivõrd käsitöö maailm ja käsitööelu, vaid mõtlemise elu. Ennekõike läheb mõte ja siis tulevad käed ja kõik muud oskused järele. See on selle kooli ühe elu printsiibiks. Aga maja maja on vana, mäletamata aegadest, keskajast kuulunud kanuti Gildile ja 1922. aastal, nagu teame, Tallinna linn selle kannuke kildi käest üle ja nüüd 2002. aastal ta lubanud restaureerimiskooli siin selles majas elada ja ma arvan, et see on ka uue elu algus. Rektor Rando keskkõla meenutas seda, et kõik see, mida siin täna alustatakse, on tegelikult rajatud õhkõrnadele alustele. Kuidas vaatate tulevikule? Jah, et ma olen rõõmus ja kord korraga mõni üks suu pool alati naerab ja teine nutab. See on võib-olla minu iseloom. Ja, ja, ja ma arvan, et terve elu selle planeedil on õhkõrn ja, ja mida serva poole me läheme suurtest epitsentritest, seda õhkõrnemaks, seda rohkem kajastuvad kõikvõimalikud vapustused. Kõikvõimalikud mõrad tulevad üha selgemalt esile ja ma arvan seda, et, et see mõra, mida meie siin koolis 21. sajandil üritame lappida, ei ole mitte ainult Eesti müra, vaid see on Euroopa müra. Aga mis Euroopast saab? Minu üks suukuul naerab ja teine nut ja samamoodi on Eestiga kui mitte veel teravam ja sellepärast on ka teie tunnuseks mõra ja sellepärast on meie tunnuseks mõra mõra, mis ei suurem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Avati Eesti Kunstiakadeemia restaureerimiskool.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVaeva nägime, palju, käed on siiamaani ise, aga. See on minu jaoks niisugune nagu hobitegevus, siis mul ei olegi nende asjadega vaeva, mul on ainult rõõm igal hetkel. Õnneks on raadioteatris praegu niisugused ajad, et, et on võimalik teha seda, mida, mida tahad ja, ja siis ma tegin seda asja seekord, millest see väga tavalise inimese päevast, kus ta hommikul ärkab ja õhtul heidab voodisse ja seal vahepeal juhtub. No niisuguseid asju, mis päris iga päev ei juhtu, mis on ühtepidi täiesti reaalsed sündmused justkui, aga teistpidi on nad sündmused, mis noh, on mingil kombel nagu sümboolset noh, tihtilugu meie ümber midagi plahvatab ja ja tegelikult on just meedia peamiselt see, kes kõik need asjad plahvatama paneb. Ja sellele allegooriliselt on see asi justkui kirjutatud. Õue astumine toob esimesed teravad detailid. Kas linde kuuleb, ei kuule, ei kuule, kas sillutis läigib? Ei läigi, ei läigi, ei kuule. Kas auto on kinni pargitud või pole? Kas õhus on lõhnu või pole? Ja kui on, siis kas on see niidetud rohu lõhn, vihma lõhn tänavalt, tõusva kuumuse lõhn, mädanevate ploomide magus lõhn kõrvalt aiast tühjendamata prügikasti magus lõhn ukse kõrvalt muna ja peekoni lõhn aknast, mis siia ei paista ja ärkavate häälte lõhn mis on minu sees valvel ja plahvatab koos mööduja esimese sigaretilõhnaga naeratuse. Kes selles kuuldemängus oma suu lahti teevad, kes on need näitlejad? Seal on üheksa näitlejat, kes lõpetasid 2001. aastal Viljandi akadeemias näitlejatena, kes on minu õpilased, kes on nõus niisuguseid hullusi kaasa tegema, millest nad päris täpselt isegi ei tea, et, et mis sealt tulema hakkab, ma neile üldse ei öelnud, mida nad tegema hakkavad, kutsusid nad lihtsalt niimoodi igaühe eri kellaajal kohale, siis nad said selle teksti kätte ja, ja kohe maid siis läksid stuudiosse ja reageerisid ja pärast ma lõikasin selle asja kokku. Ainus tingimus neil oli, et nad ei tohtinud teistele öelda, mida nad seal tegid ja saime kokku üheksa tundi niisugust musta materjali, millest siis kokku tuli pool tundi kuulda ning. Nüüd te tulete selle kuuldemängu ja auhinnaga sealt tagasi, mis edasi saab? Eile võtsin üles öösel ja suure tüki järgmist kuuldemängu mõtteline jätk sellele päevale, kui oli nende kuuldemängude öö seal autornis Tallinnas seal hästi toredaid kuulajaid, kellega me seal trehvasime ja koos seda päeva kuulasime ja siis üks härra küsis, et kas sellele siis järgi ei tulegi. Oh kui naljakas küsimus, et miks peaks igale asjale järg tulema, siis ma ütlesin, et aga tegelikult on ju selles küsimuses väga hea idee sees, nii et ma teeni järgmisena kuuldemängu pealkirjaga öö nagu vastupidine või äraspidine, nii et see, kes on päeva kuulnud, tegelikult ei oska selle öö kohta ilmselt midagi öelda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esinduslikul konkursil Prix Europa osales 40 kuuldemängu. Andres Noormetsa \"Päev\" on esiviisikus koos Prantsusmaa, Iiri ja kahe Inglismaa kuuldemänguga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPrantsusmaal on täna viimane päev enne riigi sulgemist. President Emmanuel Macron teatas eile õhtul uutest rangetest piirangutest, mis sarnanevad suuresti kevadistele reeglitele. See tähendab, et tänaval enam ilma asjata ringi liikuda ei või ning piiratud on ka liikumine regioonide vahel. Eesti suursaadiku Prantsusmaal Klaide Kulli sõnul erineb seekordne ühiskonna sulgemine kevadisest siiski teataval määral. Inimeste liikumist kodust välja nüüd piiratakse, see saab olema jällegi ainult põhjusega tõendipõhine siis kas tööle, kui seda ei saa teha kaugtöö vormis hooldused, kaupluses käimine ning kõik vajalikud eluks, sellised tegevused on lubatud jällegi vaba aja liikumine on ainult ühe kilomeetri raadiuses ja ühe tunni ulatuses restoranid, baarid, kõik sellised vaba aja veetmise kohad suletakse samuti nagu ka muuseumi basseinid, kontserdid, kõik need jäävad praegu ära. Ja eesmärk praegu ongi siis see piirata seda viiruse levikut ning vältida tugevat pressingut tervishoiusüsteemile. Ja võib-olla üks erinevus on ka veel see, et koolid seekord jäävad avatuks, ehk siis vaheaeg, mis nüüd lõpeb selle nädalavahetusega. Tähendab siis seda, et esmaspäevast jälle koolid uuesti lähevad lahti. Põhjuseid, miks Prantsusmaa ühiskond uuesti suletakse, ei tule otsida kaugelt. Eile õhtune jalutuskäik läbi Pariisi 16. linnaosa andis hea pildi sellest, kuidas kohalikud hetkel kehtivatesse reeglitesse suhtuvad. Baarid ja restoranid olid inimesi täis ning mingeid distantsi hoidmise reegleid ei järgitud. Samuti on kohustuslikud maskid inimestel pea küljes tõesti vaid kohustusest ning meditsiinilised põhjused huvitavad kohalikke vähe. Pariisis algab nii-öelda komandanditund üheksast õhtul. Veel pool tundi enne piirangute algust polnud eile õhtul lähenevast keelust märkigi, sest liiklus oli tihe. Ent kui ma töökohustuste tõttu pool tundi pärast üheksat linnas ringi liikusin, siis oli linn justkui välja surnud, tänavatel liikusid vaid üksikud toidukullerid ja taksod. Samas minust möödunud politseinikud ei tormanud mult selgitusi nõudma, kuid hommikul olid tänavad taas inimesi täis. Sellest, et Pariisis elu keeb, annab märku ka näiteks triumfikaare kaheteistrealine ringtee mis on endiselt autodest pungil ja kus kehtivad pigem džungli kui liiklusseadused. Kohalikud kardavad, et tänane õhtu Pariisis võib pikaks ajaks meelde jääda, sest karmide piirangute eelsest ajast soovitakse maksimumi võtta. Kohvikutes ja restoranides. Aja veetmine on pariislastele otsekui inimõigustellest ilmajäämine jääb ühiskonnal meelde ilmselt üsna traumeeriva kogemusena. Esialgu on piirangud kehtestatud novembri lõpuni kuid et asi sellega piirdub, on. Üsna naiivne loota. Joosep Värk Pariis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa kaks suuremat majandust – Prantsusmaa ja Saksamaa - hakkavad end suuremal või vähemal määral koroona tõusulaine tõttu sulgema. Kõige hullem on olukord Prantsusmaal, mis läheb homsest täiesti lukku. Meie korrespondent Joosep Värk on Pariisis kohal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPeaauhind antakse Pärnule kultuurmaastiku kaitse ja arendamise kategoorias. Jaanuaris 10 aasta eest Pärnu linna, keskkonnaameti ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledži koostöös käivitunud linnalehmade projekti eesmärk olid aastada rannaniidu looduskaitsealal rannaniidud rannikulõukad ja mitme kaitsealuse liigi elupaigad. 2016. aastal projekt lõppes, aga selle raames valminud turismitaristu eest hoolitseb Pärnu linn edasi ja veised tulevad rannaniidul igal suvel. Auhinnatseremoonia toimub 24. juunil üldorfis Pärnu abilinnapea Irina Talviste. Ma arvan, et see on pigem karikas, aga, aga peamine, ta on ikkagi sümboolne, et meie linnalehmad on leidnud siis ka mujal Euroopast toetust ja, ja tunnustust. On neid, kes arvavad, et ikka see saastab meie merevett, just et need lehmad seal käivad. See ei ole teaduslikult kindel, et see saastus on tulnud linnalehmadest ja uuringud selles osas käivad, nii et mina küll täna ei väida, et linnalehmad meie Pärnu randa saastavad. Projekt jätkub sellepärast, et pärnakad kindlasti on huvitatud, et meie rannaniitudel oleks need ilusad rannaveised ka sellel aastal. Kõigil, kellel veel lehma ootavad oma suvist rannaniiduplatsi, siis tulge meie Pärnus, mais ja raekülas on need platsid täitsa olemas, tulge ainult kohale ja kandideerige.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu linnalehmade projekt pälvis peaauhinna Euroopa aianduspärandi võrgustikult. Võrgustik tunnustab eristuvaid ja silmapaistvaid avalikke parke, aedu ja muid avalikult kasutatavaid alasid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsusliidu erakondade esindajad otsustasid kärpida riigieelarvet rohkem kui kaheksa miljardi krooni võrra. Kõige suurem kokkuhoid on kavas saavutada palgakulude arvelt, ütles peaminister Andrus Ansip. Palgakulude pealt tuleks sel aastal tervikuna kokku hoida 10 protsenti siis on ettepanek vähendada keskkonnainvesteeringute keskuse eelarvet ja see tähendab seda, et, et teine taotluste voor suure tõenäosusega vähemalt varemkavandatud mahus ei toimu ja rahastamist võivad loota ainult need projektid, mis on seotud Euroopa Liidu vahendite kasutamisega ehk siis vee ja prügimajanduse korrastamise projektid, kohalike omavalitsuste laenu võtmist. Valitsus tahab piirata teehoid. Siin on kütuseaktsiisi vähenemisest tulenevad kärped ja lisaks me sooviksime Tartu-Tallinn maanteel Mäo ümbersõidu ehitust rahastada Euroopa Liidu vahenditest. See tähendaks siis senistes arvestustes kärbet suurusjärgus 600 miljonit krooni teehoiust. Põllumeeste top-up. See suurus on 500 miljonit krooni ja peale praegu ettepanek on seda summat 100 miljoni krooni võrra. Muudatused on kavas ka haiguspäevade hüvitamise süsteemis. Ettepanek valitsuskabinetile on suurendada patsiendi omaosalust ühelt päevalt kolmele päevale ja anda tööandjatele kohustuse katta siis haigushüvitise maksmine viie päeva ulatuses. Siis on ütlematagi selge, et, et ega ka tubaka, alkoholiaktsiisi ja hasartmängumaksu ei laeku endisel tasemel, see tähendab seda, et noh, suurusjärgus 85 miljonit krooni, ka kultuurkapital saab vähem raha. Nüüd pensionide esimesest sambast. Pikalt arutleti teise samba tuleviku üle, kuid teise samba makseid otsustati mitte peatada ja esimese samba osas otsustati valitsuskabinetile esitada ettepanek tõsta pensioneid alates esimesest aprillist viie protsendi võrra. See tähendab seda, et, et pensionid tõuseksid suurusjärgus 230 krooni ja põhimõtteliselt. Me peame muutma ka senist pensionisüsteemi. Isamaa ja Res Publica liidu seisukoha eelarvekärbete suhtes ütles välja haridus ja teadusminister Tõnis Lukas. Isamaa ja Res Publica Liidu jaoks on selle kärpejärgse olukorra kõige parem sõnum see, et lapsi ja peresid see kärbe ei puuduta. Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsioon teatas, et toetab kokkulepitud eelarvekärpeid. Samas vabandavad sotsiaaldemokraadid tänaste pensionäride ees sellepärast, et nende pension tõuseb esimesest aprillist mitte 14 protsenti, vaid viis protsenti. Täna arutab eelarve kärpeid veel valitsuskabinet oma istungil ja kahe nädala pärast peaks valitsus need heaks kiitma. Rahandusminister Ivari Padar. 19 veebruar peaks olema see päev, kui siis konkreetne lisaeelarve eelnõu saab heakskiidu vabariigi valitsuses mitte üksinda, siis lisaeelarve eelnõu, aga see lisaeelarve eelnõuga kaasnevad seadusemuudatused täpselt samamoodi, et sinna sinna aega siis kahe nädala sisse mahub hästi palju tööd ja mis siin teha ka nädalavahetuse nendel inimestel, kes, kes neid muudatusi ette valmistavad ja homme hakkame siis pihta, et homme kogunevad meie juurde siis rahandusministeeriumisse kõikide haldus ja valitsemisalade finantsjuhid. Ja, ja paneme graafiku paika ja hakkame selle järgi selle järgi minema. Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees vilja Savisaar on öelnud kommentaariks eelarvekärbetele, et valitsus tegi neid kärpeid kõige nõrgemate arvelt ja kogu protsess toimus väga lihtsustatult.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koalitsioon leppis kokku eelarvekärped.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nUSA kaitseministeeriumi sõnul on Ukrainale lubatud 90-st haubitsast kohale jõudnud rohkem kui pooled. Samuti on alustatud ukrainlaste väljaõpetamisega, räägib USA kaitseministeeriumi pressiesindaja John Kury. Teame, et nad kulutavad erineva tüübi ja kaliibriga laskemoona iga päev. Teeme kõik, mida suudame relvade voolu jätkumiseks, et kindlustada nende võitlusvõime. Ida-Ukraina rindel oodatakse USA raskerelvastuse saabumist, sest vastasel juhul võivad teatud piirkonnad langeda nädalaga. Iraagis võidelnud USA mereväe veteran Joshua kuuper tuli Ukrainasse vabatahtlikuna ja tema sõnul on see sõda olnud täiesti erinev. Ma eeldan, et suudame venelasi nõrgestada ja peatada nende edenemise. Putin norib tüli vastasega, kes ei suuda nende vastu võidelda ilma NATO ja teiste riikide abita. Inimesed soovivad vastu hakata ja võidelda. Suurbritannia õhuväeveteran, Jordan Davis võitleb samuti Ukraina eesliinil. Kodus ootab teda viie aastane tütar. See oli väga keeruline otsus. Ma ei tea päris täpselt, miks ma otsustasin tema juurest lahkuda. Ma lihtsalt teadsin, et kutsumus siia tulla oli suurem, kui suudaksin põhjendada. USA kaitseministeeriumi sõnul on Venemaa riigipea Vladimir Putini hiljutine tuumaähvardus vastutustundetu kuid see ei muuda ameeriklaste heidutust. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA valitsusametnike kinnitusel jätkatakse relvatarneid Ukrainasse vaatamata Venemaa taristurünnakutele. Ida-Ukraina eesliinil võitlevad sõdurid ootavad uue raskerelvastuse saabumist pikisilmi, sest venelaste pealetung on järeleandmatu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui mitmed hääled kutsusid president Ilvese ründajaid hoogu maha võtma ja ootama, ära auditid, siis nüüd on need käes ja presidendile midagi meeldivat ei tõota. EASi tellitu on tagasihoidlikum, kuid rahandusministeeriumi audit ütleb selgelt, et riigil tuleks deklareerida 90 protsenti Ermamaale makstud toetusest mittekõlbulikuks ja alustada protseduuri selle tagasimaksmiseks Euroopa komisjonile. Samuti tuleks Ermamaalt küsida tagasi toetus kogu ulatuses. Täna nentis ka EAS-i nõukogu esimees Erki Mölder, et 2012. aasta otsus oli vigane. Protsessi ei ole korrektselt dokumenteeritud, lisaks on mitmetes küsimustes ebaselge, kuidas on ühe või teise järelduseni jõutud. Ja võib-olla kõige suurem etteheide, mis EASil on, on see, et see otsus, mida EASi juhatus 2012 aastal tegi oli erakordselt soosiv taotleja suhtes. Kuidas selle otsuse tegijad peaksid vastutama, nagu ikka, mitte kuidagi veel kord, Erki Mölder. Täna on väga keeruline neid inimesi vastutusele võtta. Nende vastutus tegelikult nii-öelda sai alguse sellest, kui see nõukogu, kes täna on suures osas ametis eelmised juhatuse liikmed oma ametist vabastas. Aga seda otsust kinnitati ka sellel aastal, selles osas on süüdistusi vähem. 2016 oli juhatusel väga piiratud vahendid selle otsuse muutmiseks. Põhiline etteheide praegusele juhatusele on see, et otsus tehti kiirustades. Ettevõtlusminister Liisa Oviir. 2016 otsuse kiirus on minu jaoks küsimus, kas seda nüüd käsitleda lihtsalt kordusteatisena või haldusotsusena. See on juristide vaielda, et see on hästi oluline küsimus ja, ja kui see on selge, siis on nõukogu ja juhatuse ülesanne ja vastutus sellele kohaselt reageerida. Nii auditis kui tänasel breafingul märgiti ära vastuolu, räägitakse, justkui oleks härma talu siiski Ilvese presidendiks olemise aja jooksul mingil määral külalistele turismiteenet osutanud. Tegelikult oli ju projekt ametlikult peatatud ja ta ei saanud seda teha. Mis siis edasi saab? Ettevõtluse arendamise sihtasutuse juhatuse esimees Anno Tomberg. Juhul kui Euroopa komisjon küsib selle raha Eestil tagasi siis maksab EAS selle välja oma vaiete fondist ja seejärel alustab menetlust, kas on võimalik täiendav tagasinõue teha osaühingu ermamaa? EAS-il on otsuse tegemiseks aega kolm kuud. Tomberg rõhutas, et oma otsuse teevad nad sõltumatult, olenemata rahandusministeeriumi auditist või ka Euroopa komisjoni otsusest. Küll aga võib rahandusministeriumi audit mõjutada Euroopa Komisjoni otsust. Nagu ütles minister Liisa Oviir, edaspidi ühtegi otsust kiirustades ei tehta.",
"role": "user"
},
{
"content": "EAS on valmis vajaduse korral Euroopa Komisjonile Ärma talu toetuse tagasi maksma. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse nõukogu arutas osaühinguga Ermamaa seonduvat - kas kõik on toimunud reeglite kohaselt ja millised on edasised sammud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSöestunud kadakad ja põlenud rannaniit tules hävinud saun. Vaatepilt Tuuru külas on kole, kuid asi võinuks lõppeda palju hullemini, sest põleng saadi elumajade lähedal pidama. Haapsalu päästekomando operatiivkorrapidaja Risto Roometi sõnul on teada, et tuli sai alguse lõkkest. Ma tahaks nagu inimestele natukene uuesti üle koputada lõkke tegemise, et hoolimata sellest, et kui vahest sul on täidetud kõik ohutusnõuded, sul on pulberkustuti, sul on väike kastmisvoolik kõrval lõkkel, siis on lihtsalt päevi, millal tuld ei tehta ja täna on selline päev ja ka eile oli see probleem, kus päev otsa päästjad muud ei saanud, kui sõitsid ainult kulupõlengutele. Tuulega me ei tee tuld ja sellest peaks nagu iga inimene hakkama aru saama, algas see kõik väikselt väike kulupõleng, aga nagu te ise näete, niisugune tuul väljas on, siis tulekahju arenes väga, väga kiiresti, väga suureks ja kahjuks põles ka ära üks saun, tegelt oli siin vahepeal ohus neli elumaja, ehk siis tuli levis mööda roostiku kadakat ja mööda kulu väga kiiresti ja sellele tulele tänu maastikule on väga raske, nagu järele minna, kustutasid seda tulekahju lisaks Haapsalu komandole risti Lihula, Nõva, Märjamaa, Kirna ja palivere vabatahtlikud. Ja ka kopter tuli Tallinnas kohale. Tulekahjud pidid kustutama tulema päästjad üle kogu Läänemaa ja kirimäe külas juhtus liiklusõnnetus, kus esialgse info kohaselt ei andnud peateel liikunud sõiduauto Ford Fokus operatiivsõitu teinud töötavate vilkuritega päästeautole ristmikul teed ja põrkas sellega kokku. Päästjad viga ei saanud. Fordiroolis olnud 40 aastane naine viidi haiglasse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läänemaal sai lõkkest alguse ulatuslik põleng, mis ohustas elumaju ja milles hävis saun. Päästjatel õnnestus panna piir Läänemaal Tuuru külas rannaalal seitsmele hektarile levinud põlengule. Päästjate sõnul sai tuli alguse tuulise ilmaga tehtud lõkkest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReformierakonna juhatus otsustas pärast viis tundi kestnud tulist vaidlust, et presidendivalimiseks valimiskogus esitatakse Siim Kallase kandidatuur. Välisminister Marina Kaljurannal oli aga antud lubadus, et valimiskogus seatakse presidendikandidaadiks tema hommikul. Välisvisiidilt saabudes ei hakanud kaljurand kiirustades mingeid hinnanguid andma. Ma olin viis päeva kodunt ära, ma just maandusin, mul ei ole täna teile midagi praegu hetkel midagi rohkemat öelda, muidugi on pettumus, aga noh, oleme me palju raskematest olukordadest välja tulnud ja see ei ole sellega võrreldav. Erakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas ütles hilisõhtul pärast juhatuse koosolekut, et otsus ei tulnud kergelt, aga Kallasel on loota laiemat toetust. Ja kui me kõneleme teiste erakondadega ja oleme küsinud nende käest ka, et, et kas nad oleksid valmis meie kandidaadid toetama ühte, teist või kolmandat varianti, siis need indikatsioonid, mis nad on andnud, on olnud sellised, et pigem oleks valmisolek osadel vähemasti neist toetada. Siim Kallast. Kaljuranna kampaaniameeskonna liige Keit Pentus-Rosimannus kinnitas täna sotsiaalmeedias, et peab endiselt Marina kaljuranda Eesti tulevikku silmas pidades parimaks presidendiks. Samuti Reformierakonda kuuluv Liina Kersna ütles vikerraadio saates uudis pluss, et tal on väga raske varjata oma pettumust juhatuse eilses otsuses, sest augusti alguse koosolekul anti lubadus toetada valimiskogus kaljuranda. Me peame nüüd kõik vaatama, ma mõtlen Marina toetajad Reformierakonna fraktsioonis enda sisse ja suutma teha selliseid otsuseid, et me ei lähe oma südametunnistusega vastuollu. Kui Marina tõesti otsustab, et ta siiski tahaks, et teda valimiskogus üles seataks, siis mul on väga-väga keeruline talle mitte oma allkirja anda. Ligi 50 inimest tegid täna ühise pöördumise valimiskogu liikmetele, milles kutsutakse üles esitama presidendikandidaadiks ka Marina Kaljurand. Teiste seas on pöördumisele alla kirjutanud ettevõtjad Heiti Hääl ja Jaanus Juss, dirigent Kristjan Järvi, näitlejad Raivo Tamm ja Mari-Liis Lill. Muusika oli pisarenko, ajakirjanik Hille Hanso ehk inimesed mitmelt elualalt. Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Rainer Vakra ei välista oma Facebooki postituses, et valimiskogus võiksid ka sotsid toetada kaljuranda. Nii või teisiti lubas Siim Kallas nüüd hakata tegema tõsisemat kampaaniat. Õieti on ju meie kampaania olnud hästi niisugune mõõdukas ja meil väga vähe inimesi ja väga vähe oleme sellele ka ressursse kulutanud, aga ks nüüd tuleb rohkem ja ringi tuleb käia ja inimestega kohtuda, nii et eks see plaan tuleb nüüd teha ja ja tuleb need sõnumid läbi mõelda ja nendega hakkame tegelema. Ka Konservatiivse rahvaerakonna presidendikandidaat Mart Helme lubas alustada nädala pärast tormilist kampaaniat. Helme ütles BNSile, et praeguseks on tal koos arvestatav osa valimiskogus presidendikandidaadi ülesseadmiseks vajalikest häältest. Kandidaate on õigus esitada vähemalt 21-l valimiskogu liikmel, mis tähendab, et Helme võib praeguse seisuga loota vähemalt paarikümne inimese toetusele 335 liikmelises valimiskogus. Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus valimiskogu kokku 24. septembri keskpäevaks Estonia kontserdisaali.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna juhatus otsustas, et valimiskogus toetatakse erakonna presidendikandidaadina Siim Kallast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKavatseti liita Eesti Nõukogude Liiduga ja see on täiesti dokumenteeritud, mis juhtus, oli veresaun 200 laipa ja sellel oli veel järelmäng 40. aastal, kus laipasid tuli juurde, mässuks seda nimetada ei saa. Nüüd, mis nime me selle lapsele anname? Meil on praegu üks ainukene entsüklopeedia, väike entsüklopeedia ja seal ma lugesin üllatuseks, kui ma hakkasin vaatama esimese detsembri put. Mis asi on put, vandeseltslaste avantüürlik, riigipöördekatse NLKP ei ole mingi vandeselts, kui soovite, kuritegelik organisatsioon ja siis, mis edasi tuleb? Umbes 350 võitlus, salklast ründas, pooled on luuletatud. Kes nad sinna juurde luuletatud, ma ei tea, parimal juhul 170. Minu arust peaks olema kogu materjal, mis on kogutud ja seda on tohutult palju, aga laiali pillatud selle esimese detsembri kohta peaks olema niisuguses raamatus, millele mina paneksin pealkirjaks detsembri veresaun. Sest see on, mis tegelikult juhtus. Kui me hakkame nüüd kavatsust vaatama, siis see oli interventsioon ja see on nüüd siis ka seletus, sõnaraamatu definitsioon, interventsiooni, ühe riigi vägivaldne sekkumine teise riigi siseasjadesse. Ega ometi tosin punaarmee ohvitser ei olnud Tallinnas jalutuskäigul. Nii et sellest on siis nüüd nõukogude ajal taheti seda maskeerida proletariaadi ülestõusuks. See on arusaadav. Aga kui meil nüüd hakkab ilmuma entsüklopeedia, Ma tahaks, et seal oleksid faktid ja mitte luuletused, sest plaan oli, niisugune, haaratakse võim, kutsutakse abiväed. Kui see oleks juhtunud, siis oleks midagi juhtunud, aga seda ei juhtunud. Nii et need kaks asja ma hoiaksin väga lahus. See, mida kavatseti teha ja see, mis välja tuli neid ohvreid oli siis surmamõistetute hulgas 155. Nii et need, kes lahinguväljal nii-öelda kahel pool surma sai 40 ning võib-olla veidike ootamatult, lisab Vello Salo tolleaegseid sündmusi kommenteerides juurde. Meie praegu ei tohiks olla kohtumõistjad. Võib-olla ma oleksin ise ka olnud nende niinimetatud mässajate poolel, sest tollal oli kommunism veel üks unistus. Ja võis öelda, et noh, möödalaskmisi on, aga ikka töörahva valitsus on ikka üks hea asi. Tollal võis seda mõtelda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödus 84 aastat 1. detsembri mässukatsest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArktika jääkatte sulamine on kasvatanud riikide huvi Arktika nafta ja gaasi leiukohtade, samuti uute laevatatava veeteede vastu. Kui seni on Arktika olnud madala pinge piirkond, siis see ei pruugi nii jääda, ütleb Urmas Paet. Kui neid asju seal nii-öelda väga tasakaalukalt ja rahvusvaheliste edasiste kokkulepete ja kõnelustega ei lahendata, noh siis kahjuks ka selline konfliktipotentsiaal selles piirkonnas võib kasvada. Paraku Arktikas on kõik asjad seotud, et alates keskkonna oludest ja nende suhtumisest, aga siis jah, et, et kuna ta on väga maavararikas piirkond, et praeguses maailmas veel alles olevast maagaasist näiteks kolmandik ongi Arktikas ja sellepärast on seda nii palju, et seni ei ole seda lihtsalt füüsiliselt olnud võimalik kätte saada. Aga nüüd on jah, jää sulamise tõttu olukord muutunud, mis tähendab, et ka riikide pilgud järjest rohkem Arktikale pöörduvad ja noh, kui näiteks ka Venemaad vaadata, kes on ju väga suur Arktika riik, siis noh, Venemaa on viimased 15 aastat ikkagi väga tõsiselt investeerinud oma näiteks sõjalisse võimekusse Arktika piirkonnas, rajades uusi lennuvälju, sadamaid ja mida kõike veel. Välisminister Urmas Reinsalu viis täna valitsusse ettepaneku, et Eesti taotleks vaatleja kohta Arktika nõukogus ja valitsus kiitis selle heaks, mis Eestit Arktikas kõige enam huvitab. Eestit huvitab keskkonnahoiu küsimused, kindlasti majandusküsimused, võimalikku põhjavälja avanemist ja sellega seoses tekivad transpordikoridore Eestit kindlasti huvitab ka julgeoleku aspektid, et Arktika ei muutu nii-öelda sõjaliste geostrateegiliste vastasseisude tallermaks laiemas plaanis diplomaatilise suhtluse s me näeme Arktika nõukogus võimalust teha meie kõige olulisemate liitlasriikidega koostööd. Mida üks vaatlejariik nüüd praktiliselt saaks teha? No ega Arktika nõukogu on niisugune kokkulepkpeline formaat, kus riigid otsused võtavad vastu ja kui me oleme selles nõukogus vaatlejaliikmena, see muudab kindlasti meie sõna kaalukamaks Arktika siiski poliitiliste plaanide kujundamiseks. Kui Eesti hakkab seda kohta praegu taotlema, millal see koht võiks tulla? 2021. aastal tuleb siis otsustamisele kõik kaheksa alalised riigid peavad selle otsuse heaks kiitma ja iga riik omab ka vetoõigust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Arktika on muutumas geopoliitiliselt järjest olulisemaks ning riikide huvi Arktika vastu kasvab, ennekõike maavarade ja uute laevatatavate veeteede vastu. Ka Eesti plaanib Arktika nõukogu kaudu sealsetesse arengutesse oma sõna sekka öelda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTänavusse programmi mahuvad filmid nii metsikust loodusest, inimtegevuse ja looduse koosmõjust, keskkonna jätkusuutlikkusest ja looduskaitsest, ekspeditsioonidest ja uurimisretkedest kui ka põlisrahvastest ning nende elust. Filmid võistlevad kategooriates loodus ning inimene ja loodus, jätkab festivali direktor Silvia Lotman. Praegu just lapsed vaatavad maailma oravatest filmi mis on väga-väga tugeval tasemel film siis on meil avafilm, on, on kibonitest Aasias, mis on ka väga põnevalt tehtud film, et ka keskkonnafilmid, need nii-öelda inimene ja looduskategooria filmid on meil sel korral sellised, mis, mis aitavad inimesel võib olla paremini aru saada, et mis asjad need kliimamuutused on ja miks, miks noored protestivad nende pärast? Mis probleem siis plastikuga on, et võtavad sellised väga-väga lihtsalt ja ülevaatlikult kokku? Maailmas valitseva pandeemia tõttu pole tänavu väliskülalisi ning žürii teeb oma tööd videokoosoleku teel. Silvia Lotman räägib, mida on tehtud, et festival Lihulasse tulevate külastajate jaoks ohutu oleks. Me oleme programmi teinud, hõredama, meil on vähem filme niimoodi, et iga filmi järel me teeme saali tühjaks ja tuulutame seda loomulikult. Elementaarne, et käte desinfitseerimine ja pesemine. Meil on maskid. Loomulikult soovitame kõigil tulijatel endale selle hoia äpi, et, et saaks olla teavitatud ja, ja me ei lase sisse haigust unnustega, inimesi festivalile. Festival kestab Lihulas selle nädala lõpuni, järgmisel nädalal saab valikut linastunud filmidest näha ka Pärnus, Kilingi, Nõmmel, Narvas, Vändras, Tallinnas, Tartus Nõval Pürksis ja Kuressaares rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Lihula.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna algas Lihulas 18. Matsalu loodusfilmide festival. Festivali programmis linastub 62 filmi. Tänavu on üritus tavapärasest erinev, sest pandeemia tõttu ei ole väliskülalisi ning külastajate tervise huvides on kasutusele võetud rida abinõusid, et vältida koroona levikut.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nHeategevuskampaania täname, meedikuid raames kutsutakse inimesi ostma Ida-Virumaa turismiettevõtete 10 euroseid kinkekaarte kampaania aga liitus 10 ettevõtet, räägib Ida-Virumaa turismikoordinaator Kadri Alonen. Liitusid eelkõige need, kellel ongi midagi meedikutele pakkuda, et näiteks meie kolm spaad üle maakonna siis meresuu Toila mäetagu. Et kui mõelda sisuliselt, siis millest oleks abi siis kindlasti lõõgastusest ja ja spaa on üks, üks selline positiivse emotsiooni andja, teiselt poolt toidukohti ka tuli sinna kampaaniasse kaasa, et hea toit kindlasti nagu on tervisele ja, ja meeleolule toeks. Ja siis sellised ilusad atraktsioonid tegelikult vaba aja veetmine matkadel või muuseumides. Kõik mõtlesid nagu siiralt läbi, et mida neil on pakkuda, mis võikski olla see, mida meedik tahaks. Aktsiooni eesmärk on lisaks Ida-Viru keskhaigla ja Narva haigla meditsiinitöötajatele aidata veidi ka Kirde-Eesti turismiettevõtjaid, kelle kinkekaarte loodetakse Ida-Virumaa turismiveebis müüa paari 1000 euro eest. Kadri Alonen. Ettevõtjad ja tegelikult turismisektor on väga palju ise kannatanud Covid kriisis ja sellepärast me tahame toetada meedikuid. Igal projektil on ju oma eesmärk, et palju te tahaksite neid müüa. Me teame, et meedikuid on tegelikult Ida-Virumaal nendes kahes haiglas ligi 1400 nii et nii palju loomulikult oleks liig loota, aga no äkki paarsada. Heategevuskampaania lõpeb 13. detsembril, kui kinkekaardid antakse haiglatele üle Ida-Virumaalt. Raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaal algas heategevuskampaania, mille abil saavad inimesed toetada nii turismiettevõtteid kui ka meditsiinitöötajaid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKristiine keskus on omandanud ka naaberkinnistu ja praeguse parkla kohale ehitatakse büroopindu ja kortereid, ütles keskuse juht Kristjan Maaroos. Kuna me oleme selle detailplaneeringu suht värskelt algatanud ja, ja meil tegelikult ei ole veel täna Tallinna linna tagasisidet nende plaanide osas, siis me väga detaile avaldada ei sooviks, me võime öelda, et koostöös kamp arhitektidega on sündinud selline visioon, lahendus, mis tõepoolest sisaldab siis büroohooneid ja, ja, ja korterelamuid ja ennekõike just sellise mõnusa linnakeskkonna tekitamist, mis siis ütleme, selle rongipeatuse ja, ja keskuse omavahel nagu mugavalt seoks. Ja noh, see kogu protsessi kestvus on ka raskesti ennustatav, aga me eeldame, et see on selline kolm kuni viis aastat. Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits ütles, et Kristiine keskuse laiendamine on loogiline samm. Küsisin pärnitsalt, kas kaubanduspindade osakaalu vähenemine uutes suurtes ostukeskustes võimaldaks taas elu sisse puhuda ka kaubanduskeskusel. Tee üks. Mina arvan seda, et tegelikult ütleme kõige õigem on see asi maha lammutada ja uus asukoht on hea, eks ole, et tegelikult mida nagu müüakse, on põhimõtteliselt müüakse mitte sisu, vaid tegelikult betoonehitis, aga kas see betoonehitis on nüüd ütleme selline, mida saab konverteerida just nende sama multifunktsionaalsusega ütleme tänapäevasteks korteriteks, et eks tänapäevaseks büroopinnaks kaubandusest ei räägi, et seda lihtsalt on nagu palju, et see on nagu niisugune keeruline, sest ümberringi ehitatakse nii büroosid kui kortereid, kui ka muid kinnisvarapindasid ikka spetsiaalselt selleks otstarbeks. Kristjan Maaroos ei uskunud, et tee üks lammutatakse, pigem antakse sellele tema sõnul uus hingamine. Praegu on Peterburi teel asuv suur kinnistu müügis 85 miljoni euroga. Pärnitsa väitel on see liialt kallis ning kindlasti hind kukub. Noh, selge see, et praegu 85 miljonit sinna ja tõenäoliselt ei tule ühtegi huvilist, eks seda hinda hakatakse tasapisi nüüd alla laskma ja mingil hetkel tuleb see, ütleme noh, nii-öelda loogiline matemaatika vastu, neid ka ülemis seisukohas, et, et otstarbekas on ta osta, maha lammutada, ehitada sinna midagi tõesti, mis nagu sobiks sellesse kohta. Kindlasti ei ole see ütleme, kaubanduskeskuse nii-öelda monofunktsionaalne kaubanduskeskuse, aga noh, loomulikult võib seal olla ka ütleme, teatud maht kaubanduse sees.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas asuv Kristiine keskus kavandab laiendust, sinna peaks lisanduma büroopindu ja kortereid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKahtlustus puudutab linna eelarvevahendite kasutamist nii enda kui Keskerakonna huvides 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimiste ajal ja jutt käib valimisreklaamidest, mille summade tagasimaksmise teemadel käib nagunii hetkel mitu kohtuasja. Aga need on halduskohtus. Nüüd läheb siis asi kriminaalseks. Juhtiv riigiprokurör Steven Risto Evestus selgitab, miks lisandus see kahtlustus alles nüüd. Esitatud episood on olnud uurimisasutuse menetluses alates 2014.-st aastast ja see saab valmis nüüd lähinädalatel. Mis on aga olnud selle menetluse pikkuse põhjuseks, siis võib siinkohal erinevad menetlustoimingud ja tuleb öelda, et kindlasti nimetatud asi oma sisult on pretsedendi ja liku loomuga ja et neid asjaolusid tõendada, oleme me tellinud ka ekspertiisi välisriigis, mis on võtnud küllaltki kaua aega. Aga tõesti, me oleme nüüd lõpusirgel. Riigiprokurör ei nimetanud konkreetseid isikuid, kes lisaks Savisaarele kahtlustuse saavad, kuid ütles siiski. Kahtlusealused võivad siis olla seotud nende reklaamide valmistamisega kui ka erinevate linnaosade ametite töötajatega, kes on oluliselt kaasa aidanud nende reklaamide, siis tellimisele, valmimisele, linnaeelarve vahenditest Savisaar ise konkreetset kahtlustust veel näinud ei ole, kuid peab selle esitamise põhjuseks venitamistaktikat. Ma ütleks, et minu meelest see on selline kahtlustus, mis esitatakse selleks, et süüdistust mitte esitada. Erakonna aseesimees Yana Toom on ligikaudselt samal arvamisel. See, et see praegu lisandus Savisaare selle toimiku juurde minu jaoks tähendab ainult seda, et selle asjaga soovitakse venitada. Mida rohkem, seda parem ja ilmselt kuni kohalike valimisteni 2017. Stepen, Risto Evestus lükkab süüdistused venitamisest tagasi ja kinnitab ühtlasi, et rohkem midagi ei lisandu. Täna ma saan teile kinnitada seda, et ei ole rohkem kuskil nii-öelda soolas mingeid kriminaalasju või episoode, mida välja võtta ja millega menetlusaega pikendada. Et see on tõepoolest kõike, see viimane osa saabub siis prokuratuuri paari nädala pärast. Süüdistusakt jõuab kohtusse hiljemalt novembri alguses, lubab ve ja kinnitab ka, et midagi esialgsetest kahtlustustest ei jää välja. Ma võin kinnitada seda, et, et meil ei ole olnud plaanis midagi maha võtta ja seetõttu see teave, mis seni on avalikkusele edastatud, me räägime altkäemaksu korduvast võtmisest andmisest, me räägime rahapesust, me räägime siis erakonna rahastamise temaatikast. Need kahtlused, mis on juba esitatud, jäävad peale, meil on see süüdistusakt sisuliselt valmis, aga me peame lisama sinna siis ka nende linnaeelarve rahaliste vahendite omastamisega seonduvad episoodid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prokuratuur esitab Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele lisaks senistele veel ka kahtlustuse linna eelarveraha kasutamises nii enda kui ka Keskerakonna huvides 2013. aasta kohalike valimiste aegu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAprillikuus jõhvis filmitud rakett 69 finaalsaates aiteas võistlejaid teadussaate kolmanda hooaja võitja Reigo Kebja, praegu Enefit, Greenis, päikeseenergia ja kliendilahenduste valdkonna juhina töötava Kebja sõnul kippusid noored otsima liiga keerulisi lahendusi. Ma üritan olla nõustajaks ja toeks seal, kus ma näen, et noortel tekib probleem, millest nad tunduvad, et ei saa alguses üle ja ürita neid suunata lihtsamate lahenduste poole, sest tegelikult väga tihti mõeldakse asju keeruliseks, kuid töötavad päriselus lihtsad lahendused. Just selliste praktiliste lahenduste leidmine on tänapäeva noortel võib olla sellist praktikat vaja ja mulle tundub, et, et koolis on väga palju teoreetilist käsitlust, kuid sellise praktilise väljundi juurde andmine on väga oluline. Rakett 69 on väga hea formaat, selleks et insenertehnilise huviga noortele anda oskusi, teadmisi ja praktilist väljundit ning just seda on meil vaja ka meie nii-öelda rohepöörde elluviimiseks. Rakett 69 eesmärk ongi teha nii osalejatele kui ka neile teleekraani ees kaasaelajatele teadus huvitavaks räägib saatejuht ja füüsik Aigar Vaigu. Kui ma mõtlen tagasi oma lapsepõlvele, siis mina olen, võib olla sellest õnnelikust generatsioonist veel, kus meil olid olemas maavanaemad, ehk siis saime ise kätega asju teha, aga aeg on läinud nii palju edasi, et kogu maailm on läinud justkui klaasi taha. Ja vot nüüd see maailm tuleks sealt klaasi tagant uuesti välja tuua, et me saaksime uuesti aru, mismoodi loodus töötab, sest ainult mõistes, kuidas loodus töötab, saame me ka seda enda jaoks hästi tööle panna. Rakett 69 on osa suuremast pildist. See, mida te siin ekraanil näete, on ainult saade. Sinna juurde on nii huvilaagrid kui ka tegevused koolides, kõik kõik asjad, ühesõnaga kõik Eesti, kes kellele vähegi Eesti tulevik korda läheb, need panustavad Eesti haridusse ja rakett 69 on lihtsalt üks viis seda teha. Tõepoolest on oluline, kui ollakse teleekraanil, siis see sõnum jõuab kaugele välja ja rakett 69 paistab väga kaugele silma. Ehk siis see sõnum, et targad inimesed viivad Eestis elu edasi, mida rohkem meil tarku inimesi on, seda parem, see elu Eestis on. Rakett 69 12. hooaja finaalsaade on eetris järgmisel laupäeval jõhvist raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Noorte teadussaade \"Rakett 69\" on jõudnud nii kaugele, et pärast laupäeva õhtul toimunud poolfinaali on võistlustulle jäänud vaid kaks osalejat. Üks telesaate tegijate eesmärkidest on tuua noored nutiseadmetest välja, et nad oma kätega asju tehes mõistaks, kuidas loodus töötab.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLigipääsemine kolm kuud tagasi Lääne-Saksamaa üle ujutatud aladele pole sugugi lihtsate killast. Kuna tulvavesi lõhkus autoteed, siis viib neisse linnadesse vahel vaid üks teejupike ning sedagi katab lõppematu autode rivi. Üks sellistest linnadest on üsna lagedate põldude vahel asuv Erstad, mis ongi nime saanud lähedal asuva Ersti jõe järgi. Muide, jõgi ise on pisike, laiuselt mitu korda kitsam. Pirita jõest linna sisse sõites on võimalik kohe märgata suurt prügihunnikut, kuhu veeti kokku lähedal asuvate majade sisustus. Selle juures kohtasime gümnaasiumiõpilast Pauli, kes ujutuse eest vanematega koos põgenes. Ärkasin hommikul ja kuulsin naabreid rääkimas asjade pakkimisest ning linnast lahkumisest. Ma ei saanud aru, mis oli juhtunud, aga kui nägin pruuni vedeliku tänaval, siis mõistsin, et see on vesi. See ujutas üle meie keldri kella 12 paiku keskpäeval ning neli tundi hiljem põgenesime kodust, ütles Paul. Kui põhjareini Vestfali liidumaal asuvas Erstadis on näha majadel veerante umbes meetri kõrgusel, siis hoopis dramaatilisem on pilt mitukümmend kilomeetrit lõunas. Rainland Falzi liidumaal asuvas Aarijõe orus viinamarja istandustega kaetud mäekülgede ümber avanevad maastikuvaated on ilmselt ilusamad, mida leida võib ning seda hullem oli üleujutuste mõju. Ümberringi on näha varemetes maju, lõhutud sildu ning künklikku raudteed. Ühe lammutamisele mineva maja ees seisnud Roland näitas meile piiri, kuhu maani vesi, õigemini muda ulatus teise korruse akendeni. Roland ise elas lähedal asuvas linnas ning pidi pääsemiseks ronima veelgi kõrgemale ehk maja katusele. Ando, the roth, vesi oli jõudnud katuseni, millel pidime ellu jääma pärast kahteteist tundi. Seal tulid helikopterid. Hirm oli suur, kui vesi katuseni tõusis. Mu naisel on Barkinsoni tõbi ning mul tekkis hirm, kas suudan teda päästa või pean pealtnägemata uppumist. Sel hetkel oli mul tõesti hirm, ütles Roland. Nii Paul kui ka Roland usuvad, et kliimamuutuse võis olla üheks põhjuseks, miks nii dramaatilised üleujutused tekkisid, et nende poliitilisi eelistusi see pühapäevasel valimistel otseselt ei muutnud. Paul. Mitte eriti usun inimtekkelisse kliimamuutusesse, aga see ei muutnud minu arvamuses suurt mitte midagi, sõnas Paul. Roland sõnul muutis tema arvamust pigem üleujutustele järgnenud aeglane reageerimine. Abistajate esmaabi telgi saamine siia mürgisesse keskkonda võttis aega kaheksa päeva, kaheksa päeva. See tegi mind kurjaks. Nüüd valisin erakonda, mille puhul usun, et nad on kiired otsustajad kriisisituatsioonides, sõnas Roland. Saksamaa Bundestagi valimised lõppevad pühapäeval. Joosep Värk. Tüsseldorf.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi suvel Saksamaal toimundu üleujutusi peeti kliimamuutuse tagajärjeks, ei muutnud see kohalike elanike poliitilisi eelistusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIisraeli ametlikud valimistulemused ei ole veel lõplikult selged, kuid kolme telekanali läve paku küsitlused näitavad põhimõtteliselt samasugust tulemust. Riigis valitseb poliitiline tupik. Peaminister Benjamin Netanyahu sai Likudi parteile taas kord kõige rohkem hääli, kui tema teised senised partnerid nii hästi ei esinenud. Eile oma häält valimiskasti lastes kutsus ta inimesi valima, öeldes, tegemist on demokraatia festivaliga. Irooniline on seda kuulda mehelt, kes võimu nimel on valmis erakorralisi valimisi korraldama nii kuis jaksab ning ei kavatsegi valimistel antud mandaadiga selle lõpuni vastu pidada. Neljandad valimised kahe aasta jooksul ei too lahendust ning selle asemel, et taaskord valimispidu korraldada, tuleks riiki juhtida ja leida kompromisse. Hääletamisvõimalusi oli loodud ka neile, kes koroonasse nakatunud. Nende jaoks loodi eraldi drive In jaoskond. Hääli koguti ka koroona patsientidelt. Ometigi jäi valimisaktiivsus nõrgaks, Iisraeli mõistes vaid 67 protsenti. Viimastel kordadel oli aktiivsus üha kasvanud, kuid vähenemine näitab valijate väsimuse märke. Kaua sa ikka valid ja tulemus sellest ei muutu. Erinevalt eelmisest korrast. Kui Netanyahu näitas end riigikaitsjana, kellel on otseühendus valge maja ja USA presidendi Donald Trumpiga siis seekord panustas kogenud poliitik vaktsineerimisele poole rahvast. Vaktsineerimise ja viimasel hetkel majanduse avamise kõrval oli aasta jooksul kolm üleriigilist sulgemist maailmasilmis edulugu ei suutnud valijaid kutsuvalt mõjutada, mistõttu ollakse taas lõhkise küna ees. On kolm varianti. Kas tuleb Netanyahu valitsus, kus isikukultus süveneb ja parlament lõpetab tema korruptsiooniprotsessi või kõik opositsiooniparteid vasakult paremale ühinevad koalitsiooniks, mida ühendab vaid üks eesmärk ja see on hoida Netanyahu valitsusest eemal. Või siis korraldab Pibi viiendad valimised. Lõplikud tulemused selguvad ehk reedeks, sest rekordiliselt palju oli posti teel saadetud hääli. Alles siis saab president alustada läbirääkimisi ja pakkuda valitsuse moodustamist sellele, kellel kõige suurem võimalus seda ka teha. Praegu näib, et ajalugu jääks justkui korduse peale, kuid igavene ühel kohal ümber. Netanyahu tiirlemine ei vii riiki edasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Iisraeli erakorraliste valimiste lävepakuküsitlused näitavad, et peaminister Benjamin Netanyahu leer sai 120 kohalises Knessetis 53-54 kohta ning opositsioon pisut rohkem. Kaalukeeleks on seekord Netanyahu endine liitlane Naftali Bennett, kelle erakond Yamina sai küsitluste andmetel 7-8 kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2016. aastal tehtud auditi järgi maksaks rahvusraamatukogu põhjalik renoveerimine umbes 50 miljonit eurot. Ehkki jupikaupa remonditakse hoonet pea igal aastal, oleks suuremat tööd mõistlik korraga ette võtta, usub rahvusraamatukogu direktor Janne Andresoo. Lähitulevikus nii või teisiti tuleb seda hoonet parandama hakata ja kahjuks see puudutab vundament. Kahjuks see puudutab katust, sellel hoonel on teadupärast sellised nii-öelda basseini tüüpi katused, mis lasevad läbi, nii et seda allikat on väga keeruline üles leida ja see hoone on ka mitte sugugi soojust pidav, nii et kaotab energiat. Pealegi on hoones amortiseerunud mitmed tehnosüsteemid, muuhulgas tuleohutussüsteem. Mis aga puudutab soojapidavust ja võimalikku fassaadi uuendust, siis ilma nende töödeta võiks remont olla enam kui 10 miljonit eurot odavam, räägib kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits. See usk sellesse, et uus soojustuskiht peale panna, lahendab aastateks probleemid ei pruugi olla alati kõige mõistlikum lahendus, aga seda tuleb alati igat objekti eraldi hinnates vaadata. Siiski on fassaadi küsimus ainult üks osa suurest valemist, näiteks on väga oluline osa arutelus see, kuidas kujundada ümber rahvusraamatukogu ruumi kasutus. Janne Andresoo räägib, et kaheksakümnendatel ehitati hoone just toonaste vajaduste järgi. Näiteks terve üks suur saal oli mõeldud arvutuskeskuse jahutuskeskuse ruumi na, kus meil tänasel päeval asub digiteerimiskeskus, et ka see ruumiplaan tegelikult vajab ümber muutmist. Ühtlasi ei ole rahvusraamatukogul tegelikult nii suurt hoonet tarvis. Hoidla pinnast on kasutuses ainult 60 protsenti. Osa hoonest on välja üüritud ja ülemine korrus seisab lihtsalt kasutuseta. Mõned kuud tagasi sündis sellest mõte, et kui maja korda tehakse, võiks sinna kolida ka rahvusarhiiv. Praegu kasutab rahvusarhiiv Tallinnas kolme hoonet, räägib riigiarhivaar Priit Pirsko. Kui me tegutseme vähemates arhiivihoonetes, siis me säästame raha, me säästame personali ja kolmandaks parandame tegelikult uutes oludes kolides arhivaalide säilitustingimusi. Kõige kehvemas seisus on praegu filmiarhiiv. Ristiku tänaval asuv rahvusarhiivi filmiarhiivi hoone on täiesti amortiseerunud, ta on vaestel 90.-te algul piiratud vahenditega kuidagi kohandatud nõukogude aegne sõjaväevangla tegelikult ja lubamatult palju kõigub aasta lõikes nii temperatuur kui ka siis õhuniiskus. Järgmisel esmaspäeval arutatakse nende plaanide üle riigikogu kultuurikomisjonis ja peagi võib küsimus jõuda valitsuse lauale. Tarvi Sits. Ma arvan, et kellelegi ei pea tõestama seda, et hoone vajab korda tegemist, küsimus on selles, et mis etapiti ja mis järjekorras sellega pihta hakata ühel või teisel hetkel see töö tuleb ette võtta. Ministeeriumide vahel ringleb ka memo, kus pakutakse remondi ja kolimise lõpuajaks 2020 kolmandat aastat. Janne Andresoo. See kõlab väga optimistlikuna, ma paneksin sinna julgelt veel kaks aastat juurde.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusraamatukogu kavatseb hoones läbi viia remondi 50 miljoni euro väärtuses. Seejuures kaalutakse ka võimalust kolida samasse majja praegu kolme hoonet kasutav Rahvusarhiiv.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA Euroopa Liidu suursaadik ordan Sonland ütles tagandamisuurimist juhtivate esindajate koja komiteede ees et president Donald Trumpi advokaadi Rudi Juliani nõudmised Ukrainale muutusid aja jooksul aina salakavalamaks. Alguses räägiti pigem korruptsioonivastasest võitlusest, kuid hiljem juba Ukraina maagaasiettevõtte purisma uurimisest. Lisaks muutis sonland sellel nädalal oma tunnistust, sest talle tuli meelde üks juhtum. Nimelt andis ta septembris Ukraina ametnikule märku, et USA ei anna neile tõenäoliselt sõjalist abi, kui nad ei alusta uurimist, mida trump soovis räägib USA senaator, vabariiklane Lindsy gream. Mind ei huvita, mida üks bürokraat ütleb, kui Ukraina president ütleb ka edaspidi. Ei, ma ei tundnud, et pidin midagi tegema, et abi saada. USA endise Ukraina eriesindaja Cert Volkswagen aimugi, miks peatati suvel riigile sõjalise abi andmine, kuid tunnistas, et see tundus talle toona ebatavaline. Lisaks mainis Volker, et ta ei seostanud alguses Purismi uurimist endise USA asepresidendi Joe Bideniga räägib USA esindajate koja liige, demokraat Jame Raskin. Peamine, millele minu arvates ameeriklased peaksid keskenduma, kui nad loevad tunnistuste lahtikirjutisi, on see, et tegelikult on olemas ainult üks lugu. Kõik tunnistajad nõustuvad, et president juhtis Ukraina valitsuselt väljapressimist. Viimasel ajal on kongressi vabariiklased muutnud oma kaitseplaani. Enam ei väideta, et president ei küsinud Ukraina kolleegilt teenet. Pigem rõhutakse sellele, et see ei ole tagandamist väärt. Samuti on vabariiklased pööranud oma tähelepanu taas kord vilepuhuja poole, kelle kaebusest kogu asi alguse sai. Nende arvates võib vilepuhuja olla poliitiliselt kallutatud, mistõttu peaks tema isiku avalikustama, räägib USA senati demokraatide liider Jack Sumer. Üleskutsed vilepuhuja isiku avalikustamiseks on põlastusväärsed vilepuhuja seaduse kogu eesmärk on inimesi kaitsta, kui nad julgevad rääkida. Demokraadid soovivad, et sellel nädalal tuleks tunnistama valge maja personali ülem Mikk Mulveini. See on aga üsna ebatõenäoline, sest varem on mitu administratsiooni ametnikku jätnud kongressi minemata. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA kongressi esindajatekoda avalikustas president Donald Trumpi tagandamisuurimisega seoses kahe olulise diplomaadi tunnistused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEi ole alustatud veel projekteerimistöödega, on esitatud küll Tallinna linnale, ütleme kiislahendused, need estiislahendused on küll mingil määral illustreerivad ja ilusad, aga tegelikult on nii-öelda arendajatel olnud soov ehitusmahtu oluliselt suurendada, millega Tallinna linn tegelikult nõus ei saa olla, sest meie proovime ikkagi säilitada ka seda, et meri jääks avatuks ja arvestataks ka haljastusühikutega nii-öelda kinnistu peal. Kas see kinnistu on taas kord müügis? Kuulutus on üleval, et kohtutäitur müüb seda lausa. Jaa, et ettevõttel või kinnisvaraarendajatel on siis tõesti päris suur hüpoteek ligikaudu 15 miljonile tänasel päeval, siis nad ei ole selle maksmisega hakkama saanud. Kohtutäitur on siis alustanud nii-öelda kinnistu müüki, kus siis on pannud kinnistu müüki üheksa miljoni euroga ja tänaseks on siis kuulutus avalikult püsti ja, ja oodatakse siis ka lähiajal nii-öelda kinnistule uusi omanikke, kes siis hakkaksid võib-olla seda ala uuesti planeerima vastavalt kehtestatud detailplaneeringule. Kes on praegused omanikud? Üks eestlane ja üks Poola kodanik, et ehk siis Pirita promenaad. Mis saab sellest osast, mis on seal topi taga, kus mõned aastad tagasi täideti merd ja sinna on tekkinud merre selline suur kiviplats kellele see kuulub. See nüüd kuulub Tallinna olümpiaspordikeskusele ehk seal on nüüd ka erasektori taga, ehk on Rand ja Tuulberg, on seal suuremad ehitusettevõtted, mida tänasel Eesti turul üsna tihedalt võib kohata, sellele alale on ette nähtud siis tõesti ujula ehk ta on 100 protsenti ärimaa. Sinna tuleb kavandada siis avalik hoone, mis siis on spordikompleks nii-öelda mere ääres, et sinna ei ole lubatud kindlasti püstitada korterelamuid. Kui kaugel nemad selle arendamisega on? Hetkel otsivad nemad täpselt samamoodi kaasfinantseerijaid sellele kinnistule, hetkel ei ole nad projekteerimis taotluse lähteülesannet isegi küsinud, ehk tegelikkuses mõlemad kinnistud mereäärsel alal. Tänasel seisukorral seisavad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat ütles, et näiteks Regati puiestee 3 asuv umbes 27 000 ruutmeetrine kinnistu on 9 miljoni euroga müügis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNo olukord siin on selles mõttes suhteliselt rahulik, et sõjalises mõttes on siin olnud rahulik, et jah, vahel on küll ka siin õhusireenid, aga need korrad, kui need siin minu siinoleku ajal on kõlanud, siis inimesed tegelikult neile ei reageeri. Ja võetakse seda kuidagi nii et see on praegu alles õppus või harjutamine aga valmistutakse üha tõsisemalt tegelikult selleks, et mingil moel jõuab seda rohkem ka siia. Et seda on nagu tunda ja täna õhtust alates kehtib ka Lvivis siis komandanditund. Muidu on siin selline tooni andev teema põgenike voog, et kõik need ukrainlased, kes sõjakoldest teistest Ukraina piirkondadest pealinnast, Kiievist Donbassist põgenevad, siis nad otsivad pelgupaika lääne pool, et on see siis Liiv või on need mõned maakohad siin Lääne-Ukrainas, nii et, et siin on väga raske leida praegu öömaja ja, ja, ja väga palju inimesi kottide kohvritega on linna peal ja, ja püüavad leida endale kohta.",
"role": "user"
},
{
"content": "ERR-i ajakirjanik Epp Ehand on Ukrainas Lvivis, milline on praegu olukord selles Lääne-Ukraina linnas?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJõhvi linnaku jaoks on ligemale 400 ajateenija vastuvõtt erakordne, sest isegi esimese jalaväebrigaadi ja kogu Eesti suurimasse Tapa sõjaväelinnakusse saabus seekord uusi ajateenijaid vähem, räägib Viru jalaväepataljoni ülem kolonel leitnant Tarvo Luga. Väljaõppe vajadused on sellised, et tapal ei ole lihtsalt praegu nii palju ruumi ja kuna meil on rohkem ruumi hetkel, siis me õpetame välja ka ühe kompanii jagu pioneeripataljoni ja siis õhutõrjepataljoni minevad ajateenijad, et meie anname neile sõduri baaskursuse väljaõppe siin ja edasi jätkavad teenistust Tapal siis vastavas pataljonis. Jan Richard Liiva oli üks neist, kes ajastasid ajateenistusse tuleku nii, et kevadel kooli lõpetamise järel astusid ülikooli, kuid enne Alma Materist tarkuse omandamist otsustasid läbida kohustusliku ajateenistuse. Mul oli valida, kas minna kaitseväka enne või pärast ülikooli ning ma leidsin sõpradega koos, et on lihtsam enne ära käia kohe pärast gümnaasiumi lõppu, nii et olen nüüd siin ja vaatan, mida õppida suudan. Mida, oota te kaitseväelt, ma ootan kindlasti palju füüsilist koormust ja tahaks sellel selles hulgas ennast parandada ning ma ootan ka palju uusi teadmisi ja kindlasti ka raskust. Täna tulid, millised esimesed muljed on? Eks siin käib kõik kuidagi väga kiiresti. See on hästi organiseeritud kõik ära ja sai asjad kätte, väga raskus ei olnud veits pidi ootama, aga muidu on väga kena siin. Paljudele vene kodukeelega noortele annab kaitsevägi hea võimaluse eesti keele taset tõsta, räägib esimese jalaväebrigaadi sõdur Richar Petrov. Tahaksin eesti keele paremini selgeks saada lisaeesmärgiks on see, et kunagi tahaks osaleda mõnel NATO välismissioonil esimese jalaväebrigaadi jõhvi. Linnak on pidevalt uuenenud, kuid üks Viru jalaväepataljoni ülema, kolonelleitnant arvo lukaunistus pole veel täitunud. Väljaõppe koha pealt on õppehoonet meil vaja, kus oleks suur korralik auditoorium, et hoida aega kokku väikeste klasside asemel korraga anda kõigile seal sama 300 sõdurit tuleb, nad kuulavad ühe korraga, see on tohutu ajavõit. Kokku kutsus kaitseressursside amet sel aastal kolmes jaos kaitseväkke üle 3600 kutsealuse jõhvist, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal kaheksakuist ajateenistust alustanud enam kui tuhande ühesajast kutsealusest saabus kolmandik 1. jalaväebrigaadi Jõhvi linnakusse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestisse tuleb mootorikütus peamiselt kahest tehasest, Soome neste rafineerimistehas annab umbes viiendiku meie kütuse est ning neste teatel seovad neid Venemaaga veel mõned üksikud lepingud, mis lõppevad suvel. Poola riigiettevõte Orleni käest tuleb 80 protsenti kütuse. Orlen lubab end vene naftasaadusiljemalt aasta lõpuks, kuid nende Leedus asuv Mažeikai rafineerimistehas, kust saabub kütus ka Eestisse, on juba praegu vene naftast prii. Eesti õliühingu juht Mart Raamat ütleb, et naftat on gaasist lihtsam asendada. Tarneallikaid on nii Lähis-Idas, Põhja-Ameerikas, et tegelikult nüüd on ka Aafrikas tuleb lihtsalt sobivaim ja mõistlikum lahendus leida. Poola tuli seni umbes kaks kolmandikku toornaftast Venemaalt, samas Saksamaa naftaimpordist moodustas Venemaa osa kõigest kolmandiku. Ometi on Saksamaa vene naftast loobumisest rääkides oluliselt ettevaatlikum. Mart raamat selgitab, et küsimus on aastakümnete jooksul tehtud valikutes. Kui Poola näiteks on investeerinud arvestatavalt ka oma täiendava impordivõimekuse arendamisse läbi nafta mereterminalide, siis Saksamaa seda otsust teinud ei ole. Siin ongi näha, et kuidas üks riik on teinud õigeid otsuseid ja teine on arvanud, et kõik on ilus ja venelastega meil kunagi mingisuguseid probleeme ei teki. Suurem on probleem just kahe Ida-Saksamaa rafineeritustehasega, mis saavad oma toornafta vene torustuba. Ehkki mereäärne rostoki terminal suudab ka neid pisut toita, on sadamas terminalidesse suunduv toru üsna väike. Kui Euroopa Liit kehtestas Venemaale naftaembargo, saaks saksa tehaseid varustada ka Poolast, kuid endiselt töötaks need kõigest osalise võimsusega. Mart raamat lisab, et rafineeritustehased tuleks ka teistsugusele naftale ümber kohandada. Näiteks Norra rannikul pumbatud nafta erineb sellest, mida pumbatakse Venemaalt. Jutud räägivad, et üks saksa tehas, mis on iroonilisel kombel Rosnefti enamus osaluses, kas siis ei suuda või ei taha suuta nii lihtsalt ennast ümber konfigureerida. Riigid kardavad, et kui Venemaalt nafta importimine keelatakse, tõusevad selle hinnad seni nägematutesse kõrgustesse. Mart Raamat märgib, et kõrged naftahinnad tulevad pigem rahvusvahelisest ebakindlusest kui nafta puudujäägist. Segadus ajab hinna üles ja, ja tegelikult ei pruugi see hind nüüd lähiajal nii meeletult hüpata, isegi kui Venemaale panna nafta embargo peale. Samas lõpptoodete lõikes võib mõju erinev olla. See vahe on päris märkimisväärne, et kui toornafta hind on siin neli protsenti tõusnud, siis diislikütuse hind on 30 protsenti kõrgem. Ka siin võib raamatu sõnul olla süüdi segadus ja ebakindlus. Samas mõjutab hinda ka see, et vene nafta sobib just diislikütuse tootmiseks paremini, kui näiteks Norra rannikult pumbatud nafta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Õliühingu juht Mart Raamat usub, et võimalused Vene nafta asendamiseks on olemas ja see ei pruugi ka suurt hinnatõusu tähendada. Riigiti sõltub palju sellest, kuivõrd on nende taristu valmis kellegi teise naftat vastu võtma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSööderi sõnul on Euroopa Komisjoni vaktsiinide hankimise protsess ebaadekvaatne ja täielikult ära vussitud. Kuidas muidu seletada, seda ütles Sööder intervjuus väljaandele Bildam-Santa et Saksamaal on välja töötatud väga hea vaktsiin, kuid vaktsineerimine läheb tunduvalt kiiremini mujal. Sööderi kommentaarid rõhutavad veelgi üldist valju protesti selle üle, et Euroopa liit ei suuda oma vaktsiini piisavalt kiiresti heaks kiita. Vaktsiin, mis töötati välja Saksamaal, võeti väljaspool Euroopa liitu kasutusele nädalaid varem kui kodus sellele roheline tuli anda. Sööderi sõnul võttis Euroopa komisjonis planeerimine ja hinnavaidlus liiga kaua aega. Komisjon hakkas end kaitsma, öeldes vaktsiini nõudlus üle maailma on tohutu ja et pudelikael pole mitte vaktsiini koguste hankimine, vaid väikesed tootmisvõimsused mille peale tegevjuht ütles, et kompanii tegeleb tootmisvõimsuste suurendamisega. Kuid et Euroopas tööta tamine pole nii kiire ja sirgjooneline kui mujal. Sööder, kes on ka üks võimalikke kantsleri kandidaate, peab aega otsustavaks. Kui Iisrael, USA ja ühendkuningriik on meist vaktsineerimise tempolt kaugel ees tähendab see, et ka nende majandus võidab. See, kuidas me läbime koroona majanduslikult on tihedalt seotud sellega, kui kiiresti me vaktsineerimisega toimetame, ütleb Sööder. Täna hommikul sai Oxfordi ülikooli haiglas esimese patsiendina uue Oxford AstraZeneca vaktsiini 82 aastane Brian Pinker. Üle poole miljoni doosi on valmis täna kasutamiseks. Oxfordi vaktsiin kiideti heaks 30. detsembril ja testid näitasid selle tugevat immuunsustoimet. Vanematel inimestel. Vaktsineerimisega seotud uudiseid tulebki hetkel kõige enam Suurbritanniast. Nimelt otsustas valitsus vaktsineerimist kiirendada sellega, et kutsus pensionile jäänud meedikud ap vaktsineerima. Teine uudis on see, et valitsus otsustas, et nii Oxfordi kui Faizeri esimene ja teine vaktsiinidoos tuleb süstida 12 nädalase vahega. Esialgu oli kahe vaktsiinideosi vahekord 21 päeva ja vaktsiini efektiivsus testiti ainult selle arvestusega. Briti meedikud on valitsuse otsuse suhtes väga kriitilised. Esimesed teated on tulnud juba ka vaktsiinide rikkumise kohta, mida nende inimestega ette võetakse, kes sihilikult vaktsiine rikuvad. USAs otsustati, et 46 aastane visconseni haigla töötaja, kes ei pannud sadu vaktsiine korralikult külmutusse, läheb kriminaalsüüdistusega vanglasse, teatas Delli Meil. Vaktsineerimine läheb igal juhul edasi. Esimene inimene, keda koroona vastu kaheksandal detsembril vaktsineeriti",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa Kristlik-Sotsiaalse Liidu liider Markus Söder kritiseeris karmilt Euroopa Komisjoni tegutsemist COVID-vaktsiinide hankimisel ja nende heakskiitmisel Euroopa Liidus kasutamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba 2010. aastal jõuti arusaamisele, et Tallinna linn vajab uut ja suuremat haigla kompleksi, mis kataks kogu põhja ja Lääne-Eesti inimeste ravivajaduse. Sellise haigla rajamine eeldab väga head koostööd linna riigi ja Euroopa Liidu vahendite kasutamisel. Haigla kompleks läheb maksma arvestuslikult 400 miljonit eurot. Siin on nii hooned kui ka investeeringud meditsiinitehnoloogiasse. Euroopa Liidu rahastus aastateks 2021 kuni 27 ei ole veel kokku lepitud. Igale eurole on aga mitu konkurenti. Tuleb arvestada, millised on iga riigi prioriteedid ja Euroopa Liidu enda prioriteedid. Valdkonnad, mida rahastada. Ka Eesti riigieelarve strateegia järgmisteks aastateks pannakse paika alles kevadel. Nii ütleb sotsiaalminister Tanel Kiik. Hetkel on tõesti, mõnes mõttes võib öelda see haigla tuleviku küsimus, oote suurema selguse saamiseks on vaja, et oleks kindlustunne just nimelt Euroopa Liidu vahendite osas. Kiik kinnitab, et sellist haiglat on igal juhul vaja. Tallinnas on küll Põhja-Eesti regionaalhaigla, aga Ida-Tallinnas selline asutus puudub. Projektiga minnakse edasi kavandatud mahus. Kui läbirääkimistel Euroopa Liiduga tekib takistusi või jäävad need venima, tuleb koos linnaga mõelda, kuidas edasi minna. Kui see tähendab ka võibolla ajalisi muudatusi või muid, siis täna ei ole meie vaates mõistlik hakata nii-öelda alternatiive välja töötama või hakata investeerida näiteks väga vanadesse Ida-Tallinna keskhaigla, Tallinna keskhaigla taristutesse. Ka linnapea Mihhail Kõlvart ütleb, et kaasaegset tehnoloogiat vajavad uut keskkonda, kuid üleriigilise tähtsusega projekti puhul ei saa rääkida ainult linna investeeringutest. Kõlvarti sõnul on ideaalne, kui linn panustaks 40 Euroopa 50 ja riik 10 protsendiga. See on loomulikult meie ootus ja lootus, aga tegelikult esimene otsus riigi poolt tuleb ainult kevadel. Euroopa Komisjoni otsus tuleb sügisel, et sellise summa puhul ei ole võimalik rääkida, et linn suudaks võtta vahendite eelarvesse. Et jutt on laenust, et see summa oleks 150 200 miljonit, aga jällegi tänaseks on see ainult eeldused, selleks aastaks on ette nähtud ka vahendid linna eelarves selleks, et koostada meditsiinitehnoloogia eelprojekti ja siis saab tegeleda nii arhitektuuri konkursiga kui ka projekteerimisega. Uus meditsiinilinnak on kavandatud Lasnamäele lauluväljaku lähedale ja see koondab senised Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaiglas. Haiglasse on kavandatud ligikaudu veerand Eesti eriarstiabist patsiendi jaoks lihtsustuks juurdepääs arstiabile ja enam ei pea ravi käigus erinevate hajali paiknevate raviasutuste vahel ringlema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnasse rajatavast uuest meditsiinilinnakust oli viimati juttu juulis, kui sotsiaalminister Tanel Kiik andis valitsusele ülevaate haigla rajamise seisust. Toona jäi selgusetuks selle projekti rahastuse jaotus linna, riigi ja Euroopa Liidu rahade vahel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlates märtsist kehtib veterinaar ja toiduameti ning Eesti jahimeeste seltsi vahel leping seakatku surnud metsseakorjuste ning seakatku diagnoosiga kütitud metssigade hävitamiseks. Märtsis maeti 100 metssiga, see on ka ühe kuu rekord. Veterinaar ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel ütleb, et katku, surnud või nakatunud sigu leitakse iga nädal. Hetkel on hukkunud ja, ja sigade katku kinnitusega sead jagunenud üheksa taudipunkti, vahel muidugi pooleaastase kogemusega ka õnneks ei ole ta uut, väga plahvatuslikult levinud ja eelistatult siis leitud korjused maetakse võimalikult sinna leidmiskohta või juhul, kui see mingitel põhjustel ei ole võimalik siis on ka aktsiaselts Vireni kaudu paigaldatud nende taudipunktide lähedusse. Plastkonteinerid. Katk liigub Läti piirist üha kaugemale sisemaale alles hiljuti märkasid tänast silma jõel kala püüdnud mehed, et vette kukkunud kase taha on kinni jäänud neli seakorjust. Viiratsi jahiseltsi esimees Väino Viidebaum ütleb, et jahimehed on jäetud abitusse seisu. Sead asuvad keset jõge kuskil või sopi sees, need tuleb jõe pealt ära tuua. Ega me ei ole päästeteenistus, kellel on kõik, ütleme, paadid ja vastavad vahendid vestid üldse kätte saada, need sead jõest, kus nad sinna jõkke said, ilmselt läksid talvel närgale, jõele võisid ära upuda, üks versioon on, aga nad on nii kaua olnud, et nad on raiskanud juba seal kuu või kaks. No mis te teete nende sigadega edasi, kui te nad kätte saate, sealt. Vetasiga on kokku lepitud, kui me kätte saame, siis tuleb, võtab proovi ja viib proovi ja me matame ta maha. Sinnasamasse metsa alla, siis. No nüüd tuli välja, et samasse kohta, aga katsu sa sinna saada traktoriga ligi ega midagi, see jõekaldad, mädavad pehmed. No te olete nüüd viimane nii-öelda kolle, eks ole, siin piiri lähedal, et. No täna leiti jälle üks, noh, vaat kuna ma helistasin päästeteenistusse, eelmine kord me vedasime seda neljasiga. No see oli nagu anekdoot, paadiga pead ta välja tõmbama. Katsu sa paadiga nii palju aerutada, et sa jõuad ta sealt selle kuramuse okste vahelt välja tõmmata. Siis kui sa liikuma saad, siis vaata, et sa Võrtsjärve ei lähe, vesi ju kiire, vooluga lai ja siis oli päästeteenistus helistasingi. Täna leppisime kokku, kell kolm tulevad ja viie või 10 minuti pärast helistas see vastu, kes võttis tagasi, ütles, et päästeteenistus sellist teenust ei osuta. Väike-Maarjas katsetati hiljuti uut liikuvat korjusepõletit, kuid see polegi mõeldud metssigade põletamiseks, ütleb Ago Pärtel. Põletusahi on mõeldud selliseks ebameeldivaks juhtumiks, kui sigade Aafrika ka peaks jõudma kodusigadeni. Kevadine aeg, suvine aeg, inimesed hakkavad rohkem metsas käima, kui inimene nüüd satub silmitsi mets ja korjusega seal või kuidas ta peaks nagu käituma. Inimene peaks sellest kurjusest lihtsalt teada andma vastava maakonna veterinaarkeskus kindlasti mitte ise torkima.",
"role": "user"
},
{
"content": "Seakatk on endiselt päevakorral. Üheksa kuuga on Eestis maha maetud 196 nakatunud metssiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPõhipunkt kindlasti on selles, et nii Eesti raudtee, aga tegelikult kindlasti ka Tallinna sadam, aga ka kindlasti eraettevõtted peavad ümber orienteeruma ja mitmekesistama kaupasid ja tänased turuprognoosid näitavad võimalusi Lääne-ida suunas ja see tähendab ka märksa kvaliteetsemat teenust ja võib-olla suuremaid lisaväärtuse võimalusi, samamoodi ka Rail Baltic ehk siis kontinentaal-Euroopas siia suunal, et noh, need on võib-olla kaks sellist kaubavoogude suunamuutust, millele Eesti raudtee peab olema võimeline reageerima. Kas kütusetransiidi kõrval tuleb arvestada ka millegi muuga? Me näeme võimalusi siin konteinerveod, mis on ju maailmas ainult kasvamas, aga selleks, et konteinervedude osas olla, olla suuteline, pakkuma nagu teenust, siis nõuab investeeringuid nii infrastruktuuri, aga ka veerise Infrastruktuuri investeeringute puhul nimetas minister suundi Tallinn-Narva ja Tallinn-Valga ja ka suund Koidula piiripunkti. Need lõigud peavad võimaldama rongidel sõita 120 kilomeetrit tunnis. Me tahame, et Eesti raudtee ise suudaks teenida ja siis investeerida. Toetusest me näeme ette siis, kui see on seotud ikkagi ühistranspordi arenguga, selles osas on võimalik kindlasti ka Euroopa toetust arvestada. On võimalik rahast rääkida, kui me räägime nii-öelda Rail Baltica teatud osi, mida me oleme nii Läti riigiga kui ka Euroopa komisjoniga kokku leppinud. Kui me räägime raudtee enda investeeringuid, siis noh, valitsuse hoiak oli selline, et lähiaastatel kindlasti meil ei ole mõtet arvestada eelarvest nii-öelda eraldi dividente. Etekam oleks lihtsalt siis dividendid nii-öelda reinvesteerida. Missugused on lähi ja missugused kaugema aja plaanid? Kõige konkreetsem on ikkagi see Rail Baltica Tartu-Valga lõik, see on 2009, eraldi teema on nüüd see ühistranspordiga seonduvad investeeringud siis noh, need on ka kohe 2008 kuni 2010, aga me tuleme selle juurde lähikuul Koidula, piirijaam, see lõpptähtajaga ikkagi me tahaks näha, et see langeks 2010. Kaugemasse aega 2012 ja edasi jääb Tallinna ümber sõidu küsimus. Kabinet oli nõus ka ministri ettepanekuga korraldada Eesti raudtee ümber nii, et firma kulud oleksid läbipaistvamad. Eesti raudtee jääb nagu üheks suureks kontserniks, millel on siis nii-öelda tütarettevõtted, üks on see, kes hakkab tegelema infrastruktuuriga ja teine, kes siis on kaubavedudega noh, seal on veel eraldi tütar, kes tegutseb nii-öelda rahvusvahelistel turgudel, siis kasvõi Lätis ei ole mõtet Eesti raudteed eraldi nagu veel tükeldada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandusminister Juhan Parts esitas valitsuskabinetile Eesti Raudtee äriplaani aastani 2017.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlustaksin rahvusliku julgeoleku tagamise teemal sellest, mis tehtud ja mida lähemal ajal teha tuleb. Meie peamiseks eesmärgiks aastal 2002, mil peaks toimuma järgmine NATO tippkohtumine ja uute kutsete esitamine on saavutada olukord, kus Eesti on teinud omalt poolt kõik, et olla valmis alliansiga liitumiseks. Erilist tähelepanu tuleb jätkuvalt pöörata seadusandliku baasi rajamisele eriti just Eesti kaitseväe arendamiseks. Hiljuti võtsite siin saalis vastu kaitseväe teenistuse seaduse. Praegu töötab valitsus uue rahuaja riigikaitseseaduse eelnõuga. Kujunenud on vajadus ja võimalus edasi arendada 1996. aastal riigikogus vastu võetud otsus Eesti kaitsepoliitika põhisuunal. Sellest on kasvanud välja töö kahe kontseptsioonilise dokumendiga, millest üks hõlmab julgeolekut kõige laiemas mõttes. Teine riigikaitset. Lubage pöörduda nüüd eurointegratsiooni temaatika poole. 19. jaanuaril oli integratsiooni teema siin saalis pikema käsitluse all. Ma tookord väljendasin kartust, et Eesti võib olla käest andmas oma edu liitumiskõnelustel Euroopa Liiduga. Siis tänast vahekokkuvõtet tehes on hea meel märkida, et nelja kuuga oleme suutnud oma positsiooni mõnevõrra parandada. Tänaseks on läbirääkimistel käsitletud 28 peatükki ning ajutised, suletud on neist 13 peatükki. Sellega oleme suutnud tõusta niinimetatud viis pluss üks elit Luksemburgi grupis esirinda. Juuni viimastel päevadel, mil jõuab lõpule Portugali eesistumine Euroopa Liidus peaks meil olema avatud kõnelused ka viimase, see on siis põllumajanduse peatüki osas. Sealt edasi oleme liitumiskõnelustel juba tõsiste sisuliste kõneluste etapis, kus laual on kõige keerulisemad ning mahukamad peatükid. Eesti on teinud Euroopa Liiduga välis ja julgeolekupoliitika alas koostööd kasvavas tempos alates assotsiatsioonilepingu sõlmimisest 1995. aastal. Koostöö lõppeesmärgiks on saavutada mõlema osapoole välis poliitiliste seisukohtade jätku lähenemine. Nii et Eesti oleks Eesti liitu astumise hetkeks võimeline osalema selle ühise välis ja julgeoleku poliitikas täies mahus. Järgnevalt käsitlen Eesti välismajanduspoliitikat. Meil on hea meel nentida, et Euroopa liidust on saanud meie juhtiv partner nii ekspordi, impordi kui ka investeeringute osas. Käesoleva esimese kvartalis moodustas Eesti kaupade väljavedu ehk eksport Euroopa Liidu maadesse 80 protsenti meie koguekspordist ja Euroopa Liidu kaupade sissevedu 64 protsenti meie koguimpordist. Probleemiks on aga jätkuvalt kaubandusdefitsiit. Valitsus peab endiselt tähtsaks ekspordiimpordiriskide vähendamist kaubavoogude geograafilise hajutamise teel. Näeme siin olulist reservi Kesk-Euroopa riikide näol. Eelmisel aastal jäi nende maade osas Eesti üldises väliskaubandus käibest vaid kaks protsenti piiresse. Sellega ei saa rahul olla. Lugupeetavad riigikogu liikmed. Eduka välispoliitika teostamise üheks eelduseks on dünaamiliselt muutuva rahvusvahelise olukorra pidev hindamine uute ohtude ja väljakutsete analüüsimine, Eesti rahvusliku julgeoleku tagamise seisukohast ja tulevikku suunatud välispoliitiliste stsenaariumide, prognooside ning projektide koostamine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Toomas Hendrik Ilves tegi Riigikogu ees välispoliitilise ülevaate.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidult raha küsides lubasime, et Rail Balticu trassi tehniline projekt valmib hiljemalt 2022. aasta lõpu lõpuks. Harju ja Raplamaal vastutab projekteerimise eest Hispaania ettevõte Idom, kuid kevadel alanud koroonakriis ajas nende plaanid sassi. Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare selgitab, et projekteerimiseks on tarvis teha geoloogilisi uuringuid. Selleks ette nähtud puurimismasinad ja nende operaatorid tulidki siia Hispaaniast. Kui nüüd see Covidi epideemia meil algas, siis märtsis, aprillis hispaanlased käisid korraks kodus tagasi, enam ei saanud ja seetõttu selline, kuni kuuekuuline viivitus nende geotehniliste uuringute puhul on ja kui geotehnikat ei ole, ei ole võimalik ka projekteerida. Kui projekteerida ei ole võimalik, siis ei ole võimalik ehitada siis sisuliselt nagu kõik need erinevad tegevused läksid viivituse. Siiski kinnitab kaunissaare, et Rail Balticu valmimise lõpptähtaeg 2026. aastal ohus ei ole. Küll aga tuleb nüüd Euroopa komisjoniga läbi rääkida nende rahade üle, mis projekteerimiseks ette nähti. Me oleme sellest ka juba Euroopa komisjoni teavitanud ja praegu me räägime siis läbi sellest, et pikendada nende rahade abikõlblikkuse tähtaega kuni 23. aasta lõpuni. Kui põhitrassi arendamine koroonaviiruse tõttu viibib, siis üksikobjektide tehnilised projektid hakkavad tasapisi valmis saama. Juba läinud aastal sai nurgakivi Sausti Nõmme viadukt, aga veel enne 22. aasta lõpus lõppu peaks valmis saama ühtekokku 27 maanteeviadukti ja seitse loomadele mõeldud ökodukti. Ja järgmisel aastal peaks juba olema, jah, circa 20 neid töös loomulikult saavad olla erinevates faasides, mõne puhul ju hankelepingud sõlmitakse juba järgmise aasta alguses, mõne puhul, eks ole, keskpaigas, aga seda tööd saavad ehitajad ikka päris palju juba järgmisest aastast alates. Tuleval aastal peaks algama ka Pärnu ja Ülemiste terminalide ehitus. Kokku plaanitakse tuleval aastal Rail Balticu Eesti osasse investeerida umbes 70 miljonit eurot. Ka üksikobjektide tähtajas jääb meile ette Euroopa komisjoniga sõlmitud leping. Kristjan kaunissaare ütleb, et kuna sisuliselt käib sama rahastamisleping nii üksikobjektide ehituse kui põhitrassi projekteerimise kohta küsitakse nüüd aasta jagu lisaaega kogu paketile. Ühtepidi jah, need 20 silda viadukti ökodukti, et nende puhul 22. aasta lõpp on realistlik, kuid mine seda tea, mis siin vahepeal juhtuda võib, et parem minna kindla peale välja. See, et meile rahade kasutamiseks lisaega antakse, on kaunissaare sõnul üsna tõenäoline. Ta võtab üksjagu aega loomulikult, sest et tegelikult on teised riigid täpselt samasuguse häda otsas täpselt samad kontaktisikut Euroopa komisjonis, siis nähtavasti palehigis praegu neid lepinguid ümber vaatavad ja allkirjastavad, et ma olen küll väga lootusrikka selle pikendusega saame.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare ütleb, et projekteerimiseks ja üksikobjektide ehitamiseks mõeldud raha kasutamiseks küsib Eesti Euroopa Komisjonilt ühe aasta lisaaega. Samas kinnitab ta, et raudtee valmimise lõpptähtaeg 2026. aastal ohus ei ole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMöödunud küttehooajal maksti toetusteks välja üle 165 miljoni euro. Sisse töötatud meetmeid tuleb rakendada ka tänavu, vajadusel neid mugavdades, piirmäärasid elanikele sobivamas suunas korrigeerides ning kiiremini ja efektiivsemalt ellu viies. Nii kirjutas riigihalduse ministri nõunik Risto Kask kaks nädalat tagasi ERR-is avaldatud arvamusloos. Eesti Panga president ja Euroopa keskpanga nõukogu liige Madis Müller kirjutas äsja Eesti Panga blogis, et majanduslikult kõige haavatavamatele inimestele, keda energia ja toiduhindade tõus eriti tugevalt mõjutab, on vaja pakkuda ka hästi sihitud abi. Läinud talvel maksti energia hinnatõusust tingitud toetust kuni keskmise sissetulekuga peredele ehk kompenseeriti osaliselt elektri, gaasi ja kaugküttekulud. Toetuste taotlemine käis läbi kohaliku omavalitsuse. Taotlusi saab esitada veel kuni nädala lõpuni, Tallinna linnas ka veel esmaspäeval, 13. juunil. Tallinna abilinnapea Betina Beskina sõnul on taotlusi esitatud praeguseks umbes 38500. 29000 leibkonda natuke üle selle esitasid kokku 38500 taotlust, mõned leibkonnad esitasid siis mitu taotlust. See võimalus oli täiesti olemas, et kas terve perioodi eest või mitme kuu eest korraga. Ja praegu on toetus Tallinnast makstud kokusummas üle nelja miljoni eurot. Keskmine toetuse summa on 130 eurot. Võrdluseks, näiteks Tartu linnas on toetust saanud üle 5000 inimese, täpseid numbreid ei ole linnavalitsus veel kokku jõudnud lüüa, aga abilinnapea Mihkel Lees ütles, et kogusummas on välja makstud umbes 800000 eurot. Toetusmeede ei ole seotud ainult sissetulekuga, vaid ka energiaallikaga ja arvestatakse konkreetse pere kasutusharjumusi ning ka millise küttega. Tegemist on. Tina. Beškina sõnul oli nii suur toetuse taotlejate arv aga üllatus sest tavapärase toimetulekutoetust küsib hulga vähem inimesi. See toetusmeede andis ju võimalust taotleda nii elektri, kütte kui ka gaasiarvete eest hüvitist, aga see oli seotud ka tariifidega. Et see on üsna keeruline kombinatsioon selleks, et prognoose teha, aga suurusjärk ütleme niimoodi, et me teadsime, et kümnetes 1000. tuleb neid taotlusi ja lihtsalt toon võrdluse, et kui me räägime toimetulekutoetusest, siis Tallinna linnas esitatakse 1000 kuni poolteist 1000 taotlusi kuus. Linnavalitsus energiatoetust ise pakkuda ei saa, igal linnal ei ole selleks ka finantsvõimekust ning suvel sellega ei jätkata. Kas toetused võiks aga sügisel tagasi tulla, peab otsustama vabariigi valitsus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas on taotlusi energiatoetusteks esitatud 38 500. Keskmine toetuse summa on 130 eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.