messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n20. juuni üldvalimiste eel on Nicol Basenjan kindel oma võidus, sest viimane arvamusküsitlus annab tema liikumisele 36 protsenti häältest, mis ilmselt tagasi parlamendis enamuse. Tema kindlustunnet süvendab USA presidendi Joe Bideni otsust tunnustada Armeenia genotsiidi mis on armeenlaste jaoks ülitähtis tunnustus, arvestades sügavat haava, mille ajaloos tekitas Osmanite impeerium. Niisamuti on Pusiian viimaste kuude jooksul näidanud end Moskvale toetuvana, kuigi selleks oli vaja kibedat õppetundi ehk Mägi-Karabahhi kaotamist sõjas. Aserbaidžaaniga. 2018. aastal rahvarevolutsiooniga võimule saanud Basja on samm-sammult loobunud läänelikust kursist. Olgu selle põhjuseks siis kas läänevähene huvi ja toetus või Moskva üha suurenev huvi. Aprilli alguses käis Pasinjan Moskvas, kus Venemaa president Vladimir Putin lubas kaasa aidata Ta 200 armeenlasest sõjavangi vabastamise le ja andis koju naasvale peaministrile 15000 doosi koroonavaktsiini sputnik. Vee. Armeenia sisekriisi tekitanud Mägi-Karabahhi sõda nõudis tuhandeid inimelusi ja suur osa territooriumist läks Aserbaidžaanile, kuid Venemaa jäi Armeenia selja taha. Tõsi, taaskord pidi vastu võtma vene rahuvalvajaid, kuid see ei sega Basiniani. Rahva revolutsiooniäris on saanud kolme aastaga niisamuti Moskvast toetuja nagu tema eelkäijad samas Moskvat väga ei huvita, kes on Armeenias võimul enne visiiti Moskvasse vabanes riigipöörde süüdistuste est Robert Gosarjan. Armeenia ekspresident Gosarjan on kuu ajaga loonud opositsiooniliikumise, mille toetus on kuus protsenti. Juunikuuks on toetuse kasvatamiseks aega küll ning Moskva jaoks ei tundu olevat erilist vahet, kumb mees võimule saab. Nicolbasinani jaoks on Robert Kutsariani vabanemine samuti kasulik, sest saab kasutada Eestiski tuntud valimiste nõksu ehk vastandumist meeste omavaheline ühine ajalugu, mis sest, et vastasseisu täis pakub selleks piisavalt võimalusi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Armeenias valmistutakse juunis toimuvateks erakorralisteks üldvalimisteks. Võidulootus on peaministri kohusetäitja Nikol Pašinjani liikumisel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜleüldse mitte palju aega tagasi. Postimehe omanik soovis minuga rääkida, vahetasime mõtteid ja nii see läks. Minu sõltumatus ei tohiks küll olla küll kuidagi kahtluse all, arvestades ka seda, et ma olen 10 aastat teinud meedialiidus tööd. Keegi pole seda küsimust jah tõstatanud varem. Te meediaettevõtete liidu juhina teate üsna hästi, mis toimub ka teistes väljaannetes ja kuidas neil läheb, mida nad teevad, et kas te siin nagu sellist konflikti ei näe, et te lähete nüüd selle teadmiste pagasi ka Postimehe peatoimetaja ametikohale? Mina olen teinud oma tööd meediaettevõtete liidus kõigi hüvanguks, tõesti, praegu ma pean hakkama tegema seda ühe konkreetse ettevõtte hüvanguks. Ega mind ei ole pühendatud ka meediaettevõtete liidus mingitesse tohututesse saladustesse. Et see on ikkagi nagu ÜRO, kus ollakse laua ümber, lahendatakse ühiseid probleeme, aga see ei tähenda, et ma nii-öelda eviksin juurdepääsu koode ühe või teise riigi tuumaarsenalile. Merili Nikula lahkus ka ju vastutava väljaandja kohalt, kas see tähendab seda, et teil on suurem otsustusõigus, kui oli Peeter helmel? Minu palve oli, et juhtimisstruktuur Postimehes oleks lihtne, see tähendab seda, et mina vastutan sisu valdkonna eest tervikuna ja sellesse keegi ei sekku. Andrus Raudsalu juhatuse esimees on ju avalikkuses öelnud, et on plaan viia Postimees kasumisse nelja aastaga ja, ja ma arvan, et see on kava, mida ka mina soovin toetada. Postimees Grupi juhatuse esimehe Andrus Raudsalu sõnul on Raudsaar väga tugeva ajakirjandusliku taustaga ja väärt täiendus Postimehe meeskonnale. See on nüüd üks pool, et Postimehe peatoimetaja kindlasti peab olema hea ajakirjanik, ta Mart kahtlemata on ja teine oluline moment on see, et Postimees noh, nii nagu ajakirjandus üldse on ju täna väga suurtes muutusteaegadest ja Mart tänu oma meedialiidu tööle just eriti on, on tegelikult kursis ju väga hästi ka kogu majanduspoolega, mis siis puudutab noh, väljaandeid Eestis ja tegelikult ütleme, et ega me ka meedialiidu kaudu oleme olnud ju suhetes teiste riikide väljaannetega ja teame ka, mis mujal toimub, et, et selle tõttu on Mart ilmselt väga hea valik ka just nimelt selle uue ärimudeli otsimise jaoks, et ajakirjanduse ärimudel üldiselt mitte ainult meil, vaid, vaid ka kõigil teistel väljaannetel liigub reklaami suunast rohkem tellimuste suunas, mis tähendab tegelikult seda, et me peame tegema järjest paremat sisu, mille eest kasutajad oleksid nõus maksma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Postimehe peatoimetaja ja vastutava väljaandjana alustab veebruarist Mart Raudsaar.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõimalus, et maski kandmise nõue läheb peagi karmimaks, jõudis avalikkuse ette tänasel terviseameti pressikonverentsil. Terviseameti hädaolukorra staabijuhi asetäitja Kalle Kitsing ütles, et kuna seni pole inimesed ja ettevõtted valitsuse kehtestatud korraldusi koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ootuspärase hoolsusega täitnud, kehtestas valitsus 25. oktoobril senisest rangema maski kandmise kohustuse. 29.-st oktoobrist hakkab kehtima uus korraldus, kus ka nendes kohtades, kus küsitakse vaktsineerimispassi või siis läbipõdevust, tuleb kanda ka maski. Me räägime siinkohal erinevatest meelelahutusüritustest nagu teater, kino, kontsert, ka siis, kui te olete ette näidanud oma vaktsineerimistõendi, peate te kandma seal maski, mis kogu selle korralduse juures terviseameti vaates muutus muutuma hakkab see, et terviseamet enam ei hoiata selle nädala teisest poolest koostöös politsei ja piirivalveametiga terviseamet tõustab üle-eestilisi ühistegevusi suuremates Eesti linnades, mis tähendab seda, et me võtame fookusesse kõik need ettevõtted, kes nii-öelda vilistavad kehtivatele piirangutele meetmetele. Ja kõik need ettevõtted ja ka need kodanikud saavad meie vaates karistatud. Terviseametis täpsustati hiljem, et tegu on siiski plaaniga, mida valitsus alles homme arutama hakkab ning sellekohast korraldust tegelikult praegu veel vastu võetud ei ole. Terviseameti andmetel on hommikuse seisuga haiglas 525 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kuid nädala epiid ülevaates prognoositakse, et haiglaravi vajavate koroonahaigete arv tõuseb oktoobri lõpuks kuni 600-ni ja novembri keskpaigaks kuni 700-ni, mis on haiglate hinnanguline maksimaalne võimekus. Tervise ja tööminister Tanel Kiik ütles, et kui haiglaravi vajajate arv ületab kriitilise piiri, ei saa välistada ka meditsiinialase võõrtööjõu kaasamist. Täna Eesti riik veel seda abi kelleltki nii-öelda palunud ei ole, küll aga olukorra edasise halvenemise puhul tulebki hoida laual kõiki alternatiive, et on ta täiendav tervisetöötajate kaasamine, on ta patsientide ravi välisriikides, aga loomulikult peamine eesmärk on saada kohapeal toime, sest ka terviseasutustel on loomulikult lihtsam pigem toimetada tegutseda Eesti riigis tegutsevate tervisetöötajate, kes on siin registris, see on ka patsientidele kergem nende lähedastele kergem. Ehk praegune eesmärk on pigem kaasata maksimaalselt tervishoiutöötajaid erinevatest riigiasutustes erinevatest, ka erasektori asutustes, samamoodi ka kõrgkoolide juures.",
"role": "user"
},
{
"content": "Plaani kohaselt peaksid ka vaktsineerimistõendiga inimesed kandma näiteks kinos, teatris ja kontserdil maski. Valitsus arutab seda küsimust homme.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMärjamaa Gümnaasiumi direktor Kalle Uusmaa ei täitnud haridus ja teadusministeeriumi ettekirjutust, et kooli kodukorda tuleb uuendada. Ei alustanud õigel ajal arengukava koostamist, jättis tegemata hädaolukorra lahendamise plaani ja ei korraldanud evakuatsiooniõppe. Need on vaid mõned vallavalitsuse poolsed etteheited töölt vabastatud direktorile. Abivallavanem Ott Valdma ütleb, et kuigi ta on viieliikmelise vallavalitsuse liige, tegi töölepingu ülesütlemise otsuse vallavanem Merlin Suurna, kellel täna kommentaari saada ei õnnestunud, sest ta on puhkusel. Tegelikult oli direktoriga kuskil kolm erinevat koosolekut, kus räägiti katse tulemustest, kus talle eesmärke seati, ülesandeid anti ja nelja kuu kokkuvõttes tegelikult nende eesmärkide saavutamisega hakkama ei saanud. Kõik need pinged, mis seal ka eelmises direktoris oli jäänud, need isegi süvenesid lõplikuks. Võib-olla piisaks nagu vallavanema jaoks oli see, kui meil 22 november tuli õppealajuhatajate ja siis peamiste töötajate poolt allkirjastatud avaldus, kus nad andsid teada, et kas lähevad nemad või läheb direktor. Valdmaa tunnistab, et direktori vabastamisega läks kiireks. Sellepärast jäigi teema kooli hoolekogus läbi arutamata. Ka need allkirjade kogumine, see näitab seda, et see info nagu on olnud ühekülgne võib-olla avalikkus ja inimesed ei tea seda, et sellist asja kui ennistamist koolidirektorile teha ei saa. Et võib-olla nad arvavad, et kuidagimoodi on võimalik teda tagasi tuua, aga nii tegelikult ei ole võimalik teha. Ja tegelikult meil on uus konkurss välja kuulutatud vallavalitsuse poolt. Märjamaa vallavolikogu esimees Urmas Kristal ütleb, et ta ei oska hinnata, kuidas direktor tööga hakkama sai kuid kuna tema vabastamine on tekitanud kohalikes suurt vastuseisu, peab ta juhtunut kriisi olukorraks. Koolis on lausa kriisiolukord, kus nii õpetajad kui õpilased ja lapsevanemad on täiesti segaduses, mis on nagu toimunud ja et oluliselt katseajaks seatud eesmärgid on tähtsad, täitmata siis selle kohta ma oskan täpselt vastata, et need katseajaks antud eesmärgid anti üks tööpäev enne katseja lõpukätte. Siin on küll küsimus vallavalitsusele, et kui oli töölevõtmine, et miks siis ei antud neid eesmärke koheselt nagu kätte, miks anti alles üks päev ennem lepingu lõpetamiss? Volikogu esimees kristal plaanib koolijuhi vabastamise teemat arutada vallavolikogus, seitsmeteistkümnendal detsembril. Soovin kaasata kõik siis osapooled koos vabastatud koolidirektoriga peale seda saab siis otsustada, kuidas siis edasi minna. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Veel üks koolijuht on töö kaotanud. Nimelt otsustas Märjamaa vallavanem Merlin Suurna lõpetada Märjamaa Gümnaasiumi direktori Kalle Uusmaaga töölepingu enne neljakuulise katseaja lõppu, kuna direktori töötulemusi hinnates ei vastanud need ootustele. Kohalikud inimesed on alustanud mitmes Märjamaa kaupluses allkirjade kogumist nõudega direktor tööle ennistada, internetilehel Petitsioon.ee on sellekohase allkirja andnud juba 668 inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarvas valimised võitnud Keskerakonna Narva piirkonna esimehe Andrus Tamme sõnul ei kavatse Keskerakond esialgu sotsidega võimu jagada ega koalitsioonipakkumisi teha. Ma kahtlen sellepärast, et siis ei jää ju üldse opositsiooni ja et me nüüd oleksime kõik koos sõbralikult, need valitseksime, kahtlane ja nagu on Ossinovski ütelnud, et tema välistab koostöö Keskerakonnaga Narvas. Järelikult me peame ikkagi oma jõududega hakkama saama. Samuti kahtleb Andrus Tamm, kas sotsiaaldemokraatide 11 kohta Narva volikogus on erakondlikud. Siin ma pean ütlema, et kui palju seal nende hulgas sotse nüüd just on, sellepärast me teame, et IRL on seal esindatud, on seal palju parteitud meie hulgas, kes on kunagi meie ridades olnud. Ma ei saa nimetada koostööd sotsidega kuidagimoodi teisiti, et me peame siin läbi rääkima opositsiooniga. Ja kuidas need läbirääkimised tulevad, eks see näha ole. Sotsiaaldemokraatide esinumber Jevgeni Ossinovski kinnitab, et jäädakse opositsiooni, kuid vastupidiselt Andrus Tamme väitele ei näe nad Keskerakonnas põhimõttelist vaenlast ja koostöö pole välistatud. Opositsioonis olek minu jaoks ei tähenda kõikidele ettevõtmistele vastuolemist, vaid pigem konkreetselt oma valijate esindamist ja oma valimisprogrammi täitmist. Samas on teemasid, millest sotside ja Keskerakonna vaateid Narvas ei ühti. Ma arvan, et meil on selged erimeelsused selles osas, kuidas juhitakse linna, mis puudutab demokraatlikku linna juhtimise protsessi, aga meie oleme igal juhul konstruktiivsed ja meie selgeks ülesandeks on järgmise, mõne kuuga taastada normaalne demokraatlik protsess linnas ja ma arvan, et me suudame valijateni viia ka enda arvamuse. Keskerakond sai Narva volikogus 20 kohta, sotsiaaldemokraadid 11 ning kavatsevad moodustada vähemalt ühe fraktsiooni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valimistel kolmandiku Narva volikogu kohtadest hõivanud sotsiaaldemokraadid lähevad opositsiooni, kuid koostööd Keskerakonnaga ei välista.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLinnapea valimine Tartu volikogus läks ootuspäraselt Koalitsiooni Kesk ja Reformierakonna ning rahvaliidu ühiskandidaat. Reformierakonda kuuluva senise Elva linnapea Urmas Kruuse edu oli mäekõrgune ei suutnud seda väärata. Ta ühinenud opositsiooni poolt esitatud vastaskandidaadi, Isamaa, Res Publica liitu kuuluva Peeter Laursoni ülesseadmine häältega 27 16 vastu läks läbi ning kinnitati ametisse Urmas Kruuse. Enne hääletusele asumist vastas Kruuse ligi tund opositsiooni küsimustele. Küll tunti huvi, kuidas uus linnapea suudab toime tulla lasteaiakohtade rajamisega. Umbe jooksnud liiklusega ning auguliste tänavate parandamisega. Küsisin pärast hääle värskelt linnapealt missugustele probleemidele tema esmajärjekorras lahendusi, otsis. Aurakeskuse laiendus, aura on tõeliselt väikseks jäänud tartlast ele ja see vajab kindlasti laiendust, seal on lasteaeda renoveerimine ja nii edasi edasi raamatukogu sildade renoveerimine lisaks, mis kindlasti leevendab seda olukorda, on Tartu ümbersõidud transiit Tartust mööda suunamine kindlasti. Mis puudutab kesklinna, tähendab ka seda, et võib-olla tuleb lihtsalt raha jõul teatud autod välja suruda, et kesklinna lihtsalt autodega tullakse vähem, et need on maailmas väga palju levinud. Ja loomulikult kindlasti tuleme, peab Tartus ka kindlasti rohkem mõtlema maa-aluste parklate peale, nii et kompleksid on erinevad võimalusi palju. Kas uus linnapea teeb ka mingeid kaadrialaseid muudatusi raekojas? Uus linnapea kuulub kindlasti nende inimeste hulka, kes esimesel päeval kaadrimuudatusi ei tee ehk selleks, et teha kaadrimuudatusi, peab olema väga ülevaade linnavalitsuse tööst ja kõikide ametnike tööst ja süsteemide tööst, et teha ettepanekuid ühe või teise muudatuse suhtes ja see ei pruugi alati tähendada seda, et muutub kaader. Opositsioonipingil istuv sotsiaaldemokraat Jarno Laur kinnitas, et uus linnapea ei pea olema üliinimene, vaid tugev tänast linnaelu tundev persoon. Nüüd tuleks vaadata, kuidas me üldharidusega hakkama saame, koolide remondid ja, ja muidugi kogu see liiklus ja tänavad kindlasti ma usun, et, et uus linnapea peaks rohkem energiat just nimelt sellesse valdkonda suunama. Opositsioon ootab uuelt linna pealt niisiis tegusid, mitte tühja ja ilusat juttu. Valimisi jälginud eelmine linnapea Laine Jänes oli tulemusega rahul ning kinnitas, et valik oli õige, ehkki Aasiaid oli viimastel nädalatel palju. Linnapea tuuakse sisse väljaspoolt. Ta on väga hea meeskonnajuht ja ma usun, et Tartu linnal läheb väga hästi temaga Eesti raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus valiti linnapea.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKooreüraski leviku piiramiseks tuleb tänavu täiendavalt maha võtta 1000 hektarit metsa, kus kasvab umbes 200000 tihumeetrit puitu. RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu rääkis meie raadiouudistele, et üldist raiemahtu siiski plaanis suurendada ei ole. Kõige suuremad piirkonnad on meil välja tulnud Lõuna-Eestis Võru ja Valga vahepealt lõunasse kuni Tartuni välja ja teine suurem kollete koht on Järvamaa ja, ja Lääne-Virumaa ehk pandivere kuusikud. Raske arvukuse vähendamiseks on vajalik kahjustuskollete ümbrusest raiuda maha elusat puud. Jätta nad mõneks nädalaks seisma, et nendel palkidel vaigujooks peatuks ja siis mullas talvitunud üraskid asustavad toored palgid alles peale seda on mõtet ära raiuda ka juba kuivanud puud praeguse plaaniga, arvestades ka puiduturu olukorda. Sügise need kuuselangid, mis on terved, jätame raiumata ja raiume ära nüüd juba peaaegu et alanud kevadsuvisel linnurahuajal raiume ära need kuusikud, mis on siis üraskütte poolt kõvasti kannatada saanud. Üldine raiemaht praeguse plaani järgi suurene. Kooreüraski kahjustatud metsades RMK üldjuhul lageraiet ei tee, aga erandkorras seda siiski tehakse ja kokkuleppel keskkonnaametiga. Üks selline lage raielank asub Koeru lähistel Piibe maantee ääres, kus jagas selgitusi RMK kirde regiooni varumisjuht. Tarmo Tamm. See pind on cira 35 hektarit, mis siin läheb lagedaks. Kuna kahjustus puid on nii palju, kui neid oleks saanud muude raievõtetega teha, siis mets oleks jäänud nii üle, et ta ei ole enam mets. Tava Uuetalu lisab, et enamus kuuseüraske kahjustatud puidust tükeldatakse ja müüakse halgudena kuid seda kasutatakse ka pelletite tootmiseks. Kuna sel aastal ju talve ei olnud ja metsamehed olid väga tõsiselt hädas oma raietegevusega ja ei saanud raiuda märgadelt lankidel, siis täna on Eesti turul olukord, kus küttepuust on kõige rohkem puudus. Kui me need üraski kahjustatud puud ära raiume, siis tasakaalustame küttepuuturu mitte ei ujuta veel üle. Kolmapäeval algab Eestimaa metsades kaks kuud kestev raierahu. RMK on tänaseks kõik plaanilised raied juba lõpetanud, kuid kuusekoore üraske tõrje tõttu tänavu riigimetsas täielikku raierahu siiski pidada ei saa. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigimetsa Majandamise Keskuse majandusmetsades läbiviidud inventuur näitas, et kuuse-kooreürask on kahjustanud 2 000 hektarit riigile kuuluvat kuusemetsa. RMK plaanis tänavu raiuda 3,8 miljonit tihumeetrit puitu, kuid kooreüraski leviku piiramiseks tuleb täiendavalt maha võtta tuhat hektarit metsa. Üldist raiemahtu RMK siiski tänavu suurendada ei plaani.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa ma ütleks, et ka hetkel ilmselt oli laenu võtmine igati arusaadav, ainuke asi, et tuleb mõtelda, väga kuuseda kulutada ja mitte sellistesse suurepärastesse kohtadesse panna, nagu vahetevahel pannakse. Aga teine küsimus on see, et kas ikkagi sellele vaatamata tuleb pürgida tasakaalu poole, siis tuleb jah, ega muidu, kui ma ütleksin, kui omal ajal poleks meil sellist seisukohta võtnud, et tuleb tasakaalu hoida ja iga hinna eest seda järgida, sinnapoole pürgida. Ega siis ausalt öeldes niimoodi laenu võtta eriti ei õnnestukski. Praegu. Praegune aeg, kui Eestis võiks teha midagi radikaalselt teisiti, et kas me peaks seda kriisiolukorda kuidagi ära kasutama. Mina arvaksin küll, ma olen kohe kohe kõvasti anud. No ma arvan, et kõigepealt oleks hea, kui põhimõtteliselt on teadusinvesteerimine kindlasti üks, üks koht et mis oleks oluliselt rohkem summasid, kuna, kuna see kokkuvõttes tagab riigile tuleviku kindlasti. Teiseks on kõik see, mis moodustab nii öelda meie e-riiki. Mulle endale tundub, et sellele valitsusele meeldib vähemalt väga palju rääkida sellest, et tuleks ehitada teid. Ma ei ole selle suuna eriti suur toetaja, ma ütlen kohe, see suund kuulub eelmisesse sajandisse ehk 20.-sse, siis oli väga vahva, ehitati suuri maanteid ja kõike muud ja raha läks nagu müües. Aga mulle tundub, et me elame vist 20 esimeses sajandis. Ma küsin veel mõned paar küsimust, ainult ka nii-öelda päevapoliitikast, kas te parempoolsetega olete ühinenud? Ei, kindlasti mitte, ma usun, see erinevates ühenduses nagu eriti ei keegi, nii et üks asi on see, mida tekitaks, ja teine asi see, mida tehakse ja kuna nad pole midagi teinud, siis tegelikult on meil raske ka midagi hinnata, nii et minul vähemalt. Viimase nädala jooksul on väga palju räägitud sellest nõndanimetatud abielu referendumist, et kas seda on ikka mõistlik korraldada kohalike valimistega ühel ajal, et mis te üldse sellest referendumi mõttest arvate, kas me peaks praegu tegelema selliste asjadega?",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus on alustanud tuleva aasta riigieelarve aruteludega. Tuleva nädala alguses tutvustatkse rahandusministeeriumi majandusprognoosi. Kuidas iseloomustab Eesti panga nõukogu esimees Mart Laar valitsuse rahanduspoliitikat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaailmapanga niinimetatud uue Euroopa ja Kesk-Aasia riikidega tegeleva grupi peaökonomisti Pradit Mitra sõnul on Eesti ja Läti praeguses majandusturbulentsis selle grupi kõige kõvemini kukkunud riigid. Eesti ja Läti on kogenud rasket kukkumist, kuid see ei ole tekitanud segadust. Näitajad on langenud järsult, kuid turgudel ei ole kaost, ütles Mitra. Palusin seda maailmapanga seisukohavõttu kommenteerida. Washingtonis viibival Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki. Kindlasti on briifijatel ju kuskilt maalt õigus, kas ta nüüd kõige raskemad kukkujad on, see on ikka niisugune natukene äärmuslik hinnang, võib-olla, eks, aga loomulikult on tsükliline majandus areng Eesti ja ka Läti arenesid ju hästi kiiresti ja, ja fantastilise kasvutempodega ja kui asi jõudis üles, siis juba majandusseaduste teooria järgi toimub korrektsioon ja see korrektsioon hakkas ja loomulikult meie kiire majanduskasv oli üle üle meie potentsiaali. Maailma panga ja rahvusvahelise valuutafondi aastakoosolekutel vaagitakse maailma majandusolusid pikemas pers pektiivis, kuid mõistagi on kõneainet viimastel nädalatel maailma rahaturgudel toimunud president Bush kohtus täna valges majas ülejäänud juhtivate tööstusriikide finantsjuhtidega, et arutada võimalusi, kuidas peatada maailma majandusest läbi juhtunud tsunamit. Maailma panga ja rahvusvahelise valuutafondi juhtide sõnul on hetkel kõige olulisem riikide koostöö. Eesti Panga juhi sõnul on Eesti kõige otsesemaid kõnelusi võimalike kriiside üle pidanud mõistetavalt Põhjamaade ga ja ta usub, et Eestis on kõik kontrolli all. Meie pangandussektor on ju 90 protsenti Põhjamaade kontrolli alli omanduses, siis loomulikult on meie esimesed partnerid Rootsi järelevalveja, Rootsi keskpank ehk Rikpank ja siis Swedbank ja SEB. Loomulikult sama oluline meile ka Danske pank ja Taani keskpank ja nendega on meil väga tihedad sidemed ja ma arvan, et, et Eesti oli isegi üks samm ees, võib-olla sellest, et meil oli tegelikult kõik see, see koostöömehhanism paika pandud, läbi töötatud, isegi paberid alla kirjutatud, nii et seetõttu meil ei ole see teema, et kellele nüüd helistada, mida nüüd teha? Kõneles Washingtonis rahvusvahelise valuutafondi ja maailmapanga aastakoosolekutel viibiv Eesti Panga president Andres Lipstok. Maailma finantsjuhtide kohtumine Washingtonis kestab kuni esmaspäevani. Neeme raud, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ja Läti majandused on Maailmapanga hinnangul võrreldes teiste Uue Euroopa ja Kesk-Aasia riikidega kõige järsemalt pidurdumas. See hinnang kõlas Washingtonis, kus nädalavahetusel toimub Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi aastakoosolek.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAnsambel seto bassimees Jaanus Viskar ostis oma perekonnale seitsme aasta eest setomaale talu, mis nagu enamik kohalikust kinnisvarast vajas enne sissekolimist põhjalikku kordategemist. Jaanus Viskar jätkab. Me oleme tegelikult olnud nii õnnelik pere, et see on aidanud meid lausa kaks korda, et esimene kord aastal 2016 me saime rahastust uue ahju jaoks ja korstna jaoks, mis on minu jaoks kõige tähtsamad asjad majas, et soe oleks ja teinekord selle soojaga seoses aastal 2019 saime toetust maja soojustamiseks. Noore setomaale toetusskeem on mõeldud kõigile 21 kuni 40 aastastele setomaa elanikele. Toetus on üles ehitatud põhimõttel, kus riik panustada toetamiseks ühe omavalitsuse teise ja perekond ise kolmanda kolmandikuga. Seejuures panevad riiki omavalitsus programmi kahe peale kokku 60000 eurot. Edasi räägib setomaa valla arendusnõunik Ulvi ooper. Mis takistab noori siia tulemast, ongi see, et elamud on väsinud, nad vajavad korralikku remonti. Juba neid rahalisi väljaminekuid on niigi igale poole mujale, et valla toetus maja rekonstrueerimiseks või korrastamiseks tänapäeva elu kõrvalt on väga-väga suur toetus. Nelja aasta jooksul on oma elamuid saanud selle toetuse abil korrastada pea poolsada peret. Toetuse andmisel lähtutakse seejuures põhimõttes, et toetus jaguks küsijate vahel enam-vähem võrdselt. Setomaa vallas tõdetakse, et kuigi see programm ei aita vastu seista üleilmsele trendile, kus inimesed kolivad maalt linna, on see siiski oluline samm pidurdamaks väljarännet veelkord Ulvi Oper. Me oleme saanud elanike juurde, elanikud on teinud otsuseid, et nad ei lähe ikkagi linna. See on ikkagi materiaalselt väga suur abi, sest sa saad nii-öelda vähendada oma investeeringuid sellesse 66,6 protsendi võrra. Et noorele perele, kes elab siin äärealal, on see väga-väga suur abi. Ja nii kõlasid veel ka Jaanus Viskari mõtted. Kuni seitsmenda veebruarini on taas võimalik kõigile setomaa elanikel küsida oma elamute korda tegemiseks toetust. Samas on ka kuulda, et valmimas on uus toetusmeede, mis on mõeldud Kagu-Eestis elavatele ja ettevõtetes töötavatele spetsialistidele, keda riik ja omavalitsused hakkavad kodude korda tegemisel kui ka elamute soetamisel toetama sarnaselt noored setomaale raskeeile raadiouudistele setomaalt. Mirjam Mõttus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kagu-Eesti elanike arv kahaneb aastast aastasse. Üks positiivne näide tuleb Setomaalt, kus viiendat aastat järjest toetab omavalitsus ühes riigiga elamute kordategemist, et noored pered ikka maale jääksid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSarnaselt viimaste aastatega ehitab ja rekonstrueerib riigimetsa majandamise keskus sel aastal Eestis üle 300 kilomeetri teid. Neist kõige rohkem, poolsada kilomeetrit metsateid asub Ida-Virumaal, räägib RMK metsamajandus talituse juhataja Margus Reimann. Ida-Virumaa on Eesti mõistes ikkagi väga metsane maa ja siin on väga suured riigimetsa massiivid ja kui on suured riigimetsamassiivid, siis on suured raiemahud ja sellest tulenevalt on ka RMK panused kõige suuremad siia maakonda. RMK metsateid kasutavad lisaks metsamasinatele kohalikud elanikud, seenelised marjulised, aga ka rattaga ja jalgsi matkajad. Riigimetsa läbivatel teedel kulgeb ka näiteks roll Estonia. RMK metsaparandustalituse juhataja Margus Reimann tunnistas, et erinevad sihtgrupid soovivad neilt erinevaid teekatteid, kuid RMK lähtub eelkõige metsaparanduslikust vaatenurgast. Eks meil ole iga aasta neid kirju igal tasandil, et küll on tee, kehvakene ei kannata sõiduautoga sõita, küll on tee kehvakene, ei kannata jalgrattaga sõita, küll on suur kivi, et on varbal raske ja samas ütleb mõni suur veoauto, et kõik teed on halvad, kuna ei kannata autot, eks siin tuleb leida see kompromiss. RMK ei suuda kõik soove täita ja me oleme võtnud omale eesmärgiks tagada selle. Meie RMK huvid oleks tagatud, see tähendab seda, et metsaveoautod saaksid sõita metsaveoteede peal. Me rajame ka mõned puhkemajanduslikud teed, eks siis seal ole siis puhkajate poolest rohkem tähelepanu pööratud. Metsateedel kruusa osakaalu vähendamiseks kasutas RMK sel aastal esimest korda teekattematerjalina põlevkivituhka, et seda tavaliselt mägedena ladestutavat põlevkivitööstuse jäädet veidigi väärindada. Kas põlevkivituhk metsateede ehitamiseks sobib, peaks selguma pärast sügisel testlõigul toimuvat metsavedu. RMK püüab ajaga kaasas käia, püüab olla roheline selles suhtes, et vähendada oma süsiniku jalajälge. Me oleme aastakümneid juba kasutanud Ida-Virumaal aherainet, mis on jääde vähendamaks selle kaudu uute karjäärimaterjalide kasutuselevõttu, siis me oleme kasutanud geosünteete palju jällegi selleks, et vähendada kruusamahtusid. Ja nüüd me proovime siis katseliselt põlevkivituhka, et saada veel vähemaks oma kruusamahtusid ja tänavu aasta esimene katselõik ongi meil siis mis on tänaseks siis nagu lõpetatud ja vaatame, kuidas siis tuleb, et paneme nüüd sügisel sinna raie peale, kui see asi ennast õigustab, siis saame veel oma kruusamahtusid vähendada. Raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ehitab sel aastal metsa väljaveoks teid kõige rohkem Ida-Virumaale. Metsateid haldav RMK investeerib aastas neisse üle 20 miljoni euro.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nWashingtoni kesklinnas valge maja läheduses on enamiku äride akende ette löödud vineerid. Valmistutakse tõenäolisteks meeleavaldusteks. Kohalikud ametnikud soovitavad äride omanikel jälgida kuritegude hoiatussõnumeid ja hoida kindlustuspoliisid läheduses. Kardetakse, et inimesed võivad olla tänavatel veel mitu nädalat pärast valimisi, sõltumata sellest, kumb kandidaat võidab räägib Donald Trumpi toetaja Breston. Meeleavaldused on juba igal pool, nad ei austa julgeolekuametnikke, nad ei austa midagi. Nii et praegu valmistutakse selleks, mis saama hakkab. Me mõistame, et need valimised on ühed olulisemad ajaloos ja samuti usume, et vasakpoolsed ei tunnusta valimistulemust, räägib Joe Biden i toetaja edi. Üks mainekas ajakirjanik vestles trumpi toetaja ja nad ütlesid, et posti teel saadetud valimissedelid on ebaseaduslikud ja kehtetud. Nii et kui Biden võidab, siis see ei ole seaduslik ja nad alustavad kodusõda. Nii et ma eeldan, et nad tulevad välja, kui Biden võidab. Kui trump jääb ametisse, siis ma eeldan, et liikumise mustad elud loevad inimesed hakkavad tegutsema, ükskõik kumb võidab. Ma eeldan, et näeme pahandust ja vägivalda. Olukorra muudab veel keerulisemaks see, et kuna tänavu hääletab rekordarv inimesi posti teel siis võib tulemuste selgumine võtta tavapärasest rohkem aega räägib USA sisejulgeolekuminister Jad Wolfaal. Ministeerium teeb plaane igasugustest kodanikurahutusteks üleriigilisteks kodanikurahutusteks. Me mõtleme võimalikest suurtest rahutustest, mis tõukuvad siis kas valimistulemusest või tulemuste mitteselgumisest. Washingtoni politsei on vähendanud puhkusele minejate arvu, sest nad soovivad kindlustada, et järgnevate nädalate jooksul oleks tööl piisavalt julgeolekuametnik. Samuti on pealinn kulutanud 100000 dollarit, et täiendada suvel ära kasutatud varusid, mis on vajalikud meeleavalduste kontrollimiseks. Võimalikeks rahutusteks valmistuvad ka rahvuskaardi liikmed. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Washingtoni politsei üritab kindlustada, et võimalikult paljud julgeolekuametnikud oleksid tööl. Samuti on täiendatud rahutuste kontrollimiseks vajalikku varustust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäti viga on see, et see, mis ei õnnestunud poliitiliste erimeelsuste tõttu mitu kuud tagasi vastu võtta seadust, mis kohustaks teatud erialadel töötavaid inimesi end vaktsineerima. Nii leiavad Lätis nüüd paljud poliitikud ja tervishoiujuhid. Riigieelarvest palka saavate inimeste jaoks tekkis see tingimus alles nädala eest, kui Läti valitsus kehtestas kolmeks kuuks eriolukorra. Pärast seda avati taas vaktsineerimiskeskused, nende uste taha tekkisid järjekorrad ja eelmisel nädalal kaitse süstiti kuni 11000 inimest päevas, neist enamik saabus tegema oma esimest süsti. Täielikult vaktsineeritud on nüüd Lätis pisut üle poole elanikest, samal ajal jõudis aga haigestumus juba kogu koroonaaja tippu, mis lõi umbes haiglad ja kiirabi ning halvas perearstide töö. Lätis on eksperdid ja arstid nõudnud karme piiranguid juba ammu, kuid valitsus otsustas esialgu pehmema variandi kasuks. Kuid läinud nädala lõpuks oli siiski selge, et inimestevahelisi kontakte vajalikul määral piirata ei õnnestu ja vastu tuleb võtta veel karmimad piirangud. Peaminister Krisjanis Karins. Karm tõde, nii väga, kui me ka ei taha seda tunnistada, on see, et liiga palju inimesi pole end vaktsineerinud, räägib Karins. Ja mittevaktsineeritute käitumine viib selleni, et nad haigestuvad, satuvad haiglasse ja paljud ka surevad selle hulluhaiguse tõttu. Sellesse olukorda on sattunud juba nii palju inimesi, et see on halvanud kogu tervishoiusüsteemi, räägib peaminister. Kriisinõukogu soovitab valitsusel alates neljapäevast kehtestada lühema tööaja kaugtöö, keelata meelelahutusüritused ja huvitegevuse sulgeda poed, mis ei müü esmatarbekaupu. Ühistranspordi täituvus ei tohi olla üle poole, aknad peavad olema lahti ja tavaliste maskide asemel tuleb kanda respiraatoreid. Eile alanud koolivaheaeg pikeneb. Meie valitsuse soov on olnud, et koolid töötaks seni, kuni võimalik, räägib Pavluts. Need on viimased, mis me sulgeme ja esimesed, kes võiks alustada tööd kohapeal. Nii me ka otsustasime, kuid pean täna vabandama kõigi õpilaste ja koolitöötajate ees, et meil pole õnnestunud vaktsineerida piisavalt suurt osa Läti ühiskonnast ja seetõttu palume teil mõne nädala võrra pikendada vaheaega ja jääda mõneks nädalaks koduõppele, räägib Läti terviseminister.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti valitsus plaanib alates 21. oktoobrist panna riigi kuuks ajaks osaliselt lukku, et vähendada koroonaviirusega nakatumist ja haiglate koormust. Vaktsineerimistempo on viimasel nädalal küll hüppeliselt tõusnud, kuid kaitsesüstimata inimeste hulk on sellest hoolimata liiga suur.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPühapäevast läheb Euroopa lennundus üle suvisele lennuplaanile, mis toob ka Tallinna lennujaamas kaasa sihtkohtade arvu suurenemise. Samuti jõuavad lennuplaani tagasi mitu liini, mis on varem olnud käigus aasta ringi, kuid on viiruse leviku tõttu ajutiselt peatatud. Praegu on Tallinna lennujaamas avatud kaks tšarterreisi Egiptusesse ja Kanaari saartele. Aprillis lisandub praeguse plaani järgi kuus ja mais 11 sihtkohta. Šveitsi suurim lennufirma Swiss teatas möödunud kuu lõpus, et alustab 25.-st juunist lende sürichi ja Tallinna vahel. Tallinna lennujaama kommertsjuhi Eero Pärgmäe sõnul tuleb suvine lennuplaan siiski tavapärasest hõredam. Kuna see viiruslik olukord ja, ja riikide kõikvõimalikud piirinõuded muutuvad praegusel hetkel ikkagi väga kiiresti jätkuvalt siis lennuplaan samuti muutub iganädalaselt ja lende võib tulla juurde. Kui realiseerub positiivne stsenaarium ja samamoodi ka lendude avamine võib edasi lükata, kui, siis teatud sihtkohas piirid lihtsalt ei avane või turistid näiteks ei ole oodatud. Tallinnasse lendas enne kriisi 14 rahvusvahelist vedajat ja nad kõik sooviksid ka liine uuesti avada. See sõltub aga viiruse arengutest Euroopas. Lähikuudel selgelt turismiks ei ole veel kohta. Ehk siis lennuplaan, suvine lennuplaan kestab märtsikuu lõpust kuni oktoobri lõpuni ja lennufirmad suvises lennuplaanis tegelikult ütlevadki välja, mida nad plaanivad terve suve jooksul. Ehk siis see on selline majakas, kuhu poole inimesed võiksid mõelda või võiksid liikuda. Aga tänasel hetkel on, on oluline täita kõiki neid reegleid, mida riigid on kehtestanud, et siis võib reisimisega taas alustada. Kogu see lennuplaan on niimoodi ettevaatav. Möödunud aasta aprillis läbis Tallinna lennujaama 3000 reisijat, aasta enne seda oli neid olnud peaaegu 300000. Praegusel hetkel Tallinna lennujaama kuus läbib umbes niimoodi 27 25000 reisijat. See on selline minimaalne number, ütleme nende inimeste osas, kellel on vaja reisida mingil põhjusel, kas on need perekondlikud põhjused, on, on need äripõhjused ja ma arvan, et lähikuudel see number on umbes samasugune ja me väga loodame, et äkki näiteks juunikuust võiks number hakata kasvama eelmisel aastal juulikuust ja augustis see number siis kasvas juba.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Lennujaam prognoosib lendude ja reisijate arvu järk-järgulist taastumist suvekuudel. Praeguse plaani järgi toimuvad otselennud kahekümne seitsmesse sihtkohta. 28. märtsil läheb Euroopa lennundus üle suvisele lennuplaanile, mis toob ka Tallinna lennujaamas kaasa sihtkohtade arvu suurenemise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui Kaire Parts oma tütre kelliga haiglas asjad aetud on saanud, ootab väike buss haigla ees ja bussijuht Urmas Laast aitab iga, et käru autosse saaks. Bussis on selleks kõik võimalused ja selliseid bussi on Pärnu ühistranspordikeskusel kuus. Seesama buss on nad 25 kilomeetri kaugusel. Taali külast linna toonud. Kaire Parts ütleb, et sellest on väga suur abi. Auto tuleb mul koju ukse ette, ma saan kelli ilma tõstmiseta bussi siin täpselt samamoodi, et auto toob kohe haigla ukse ette ja ma saan siit ilusti minna ja näiteks kasvõi nagu täna, et tuleme ujumast, siis on see oht nagu tuult saada väga väike, kuna buss on siinsamas ukse ees. Kaire Parts räägib, et tänu sellele on tal võimalik laps sülle võtta. Ise sõites tuleks ju tee ääres peatuda, kui lapsel on midagi vaja. Autojuht Urmas Laast tõdeb, et on selle tööga juba harjunud ja inimesed on üldiselt tänulikud. Ja noh, niisugused kleidid nagu see kelli meil on siin emaga väga toredad, nendega on hästi-hästi kena asja ajada, loomulikult on ka pirtsakamaid, kes riidlevad ja kellele meeldib, liiga suur buss on ka, see on häda. Tänulikud inimesed ikka on, rahvas ikka tänab, et silline asi olemas on, sest ennem ikka tihtipeale, kel endal autot ei olnud või tervis ei luba enam sõita ei olegi, millega tulla tänu sellele ka väga-väga-väga tore. Ühistranspordikeskuses on Euroopa Liidu toetusega käivitatud projektid ja terviseametis kaks dispetšerit, kes tellimusi vastu võtavad. Tellimusi on palju, sest peale busside saab tellida ka autot. Neid on 11. Ühistranspordikeskuse juht Andrus Kärpuk ütleb, et tellimuste arv on kevadel prognoositi juba ammu ületanud ja see näitabki, et tegu on vajaliku teenusega. Ester Võigats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnumaal kevadel käivitunud erivajadustega inimeste transport on suur kergendus liikumispuudega inimestele. Väikebuss või auto võtab soovija peale kodust ja toimetab vajalikku paika.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLaulupeo hälliks nimetatud Tartu Maarja kirikuhoone taastamise ehitustöödega alustati eelmisel aastal, taastamise esimeses etapis tehti ära kiriku sees kandvate konstruktsioonide ehitustööd. Järgmise suure sammuna soovitakse ette võtta kiriku katuse ja torni tipu ehitus. Torni taaspüstitamise hange plaanitakse välja kuulutada sel sügisel. Tartu Maarja kiriku sihtasutuse juhataja Silvia Leiaru ütleb, et praegu on nimetada teatud töödeks annetuste ja toetuste abil kokku saadud veidi üle 1,8 miljoni euro. See pole siiski piisav, et lisaks torni taaspüstitamisele ehitada välja ka tornikiivri osa ja panna kogu hoone katuse alla. Seega aitaks Leiaru sõnul riigi poole miljoni euro suurune toetus sammu unistustele lähemale astuda. Kuna sellisteks töödeks on vajalik tuua kohale näiteks kraana, et siis kraana transportimine, paigaldamine ja kõik need asjad on väga suured kulud ja see kraana oleks suuresti abiks ka katusetööde juures, et juba selle pealt oleks võimalik saavutada üsna suur. Kuna me taotleme järgmise aasta riigieelarvet, siis suure tõenäosusega selle hanke raames siiski me veel katust ei küsi ehitajatelt aga kui me saaksime ka need kas või noh, üsna üksteisele järgnevad teha, nii et need juba võib-olla hakkaksid ka niimoodi natukene üheaegselt ehitused toimuma, et siis tegelikult see juba annaks sellise kokkuhoiu. Lei aru räägib, et töid kiriku taastamiseks on veel palju teha. Näiteks pole hoone esimesel korrusel praeguseni põrandat ega kogu hoones ühtegi kommunikatsiooni, mööblist ja muudest asjadest rääkimata. Taastamise kogu eelarve on ligikaudselt viis miljonit eurot. Me siiani oleme ju ehitanud umbes 200000 euro eest, et meil on väga pikk tee veel minna ja, ja kõikide heade inimeste ja, ja siinkohal nagu räägitud, riigi tugi on samuti väga oodatud. Rahvastikuministri Riina Solmani nõunik Mart Rannut ütleb, et Maarja kirik on üks põhisümboleid, millest Eesti laulupeotraditsiooni st rääkides alustada, seega on ka hindamatu väärtusega. Samas ei saa ennustada, kuidas raha eraldused riigieelarvest lähevad ja seepärast tuleb Rannuti sõnul oodata aasta lõpuni, mil 2021. aasta riigieelarve kinnitatakse. Rahvastikuminister Riina Solman on igapidi selle poolt, et Tartu Maarja kirik saaks taastatud, et see on ennekõike Eesti rahvakultuuri sümbol. See on tähtis, et see oleks meile kõigile näha ja, ja minu meelest on ka tore, kui ikka torn saab püsti ja torni otsa veel kena kukk panna, loodame, et õnnestub see kõik taastada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Evangeelse Luterliku kiriku Tartu Maarja kogudus ja Tartu Maarja kiriku sihtasutus paluvad valitsusel toetada järgmise aasta riigieelarvest kiriku katuse ja tornitipu ehitamise töid poole miljoni euroga. Tartu Maarja kiriku taastamise kogumaksumus on umbes viis miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti tulevikuerakonna sooviks on parandada nii riigi demokraatliku keskkond liku kui ka kogukondlikku süsteemi, räägib tulevikuerakonna juhatuse liige Heiki Lill. Meie erakond tahab anda valijale võimaluse otsustada oma asju võimalikult kodu lähedal, perekonnas, kogukonnas ja ka siis maakonnas, et need otsustused tuleks võimalikult alla, et ei oleks seda, et riigis peaminister või mingisugune teine minister ütleb, et asju tuleb nii või naapidi otsustada või teha, otsused peavad olema võimalikult madalal tasemel. Seega on lille sõnul tegemist demokraatliku rohelise tulevikku vaatava erakonna ga, mida hakkab esindama president, mitte esimees. Presidendi rolliks ongi esindusfunktsiooni täitmine näiteks meediaga suhtlemine, Erakonna juhtimine ja otsuste langetamine jääb erakonna liikmete tööks. Maailmavaate lt on lille isikliku arvamuse järgi tegemist, järgnevad. Tegelikult on elurikkuse erakond ennast defineerinud kui kõige tsentris olevam erakond ja vabaerakond on ennast defineerinud parempoolse erakonnana ja erakonna maailmavaade tegelikult ju kujuneb erakonna liikmetest, kes otsustavad programmi ja põhikirja üle. Ja kui nüüd võtta aluseks see, et kummaski erakonnas on umbes 500 inimest siis maailmavaade kindlasti nihkub tsentrist natukene paremale poole ja jääb sinnapoole ka püsima. Tulevikuerakonna plaan on kandideerida nii järgmistel kohalike omavalitsuste kui ka riigikogu valimistel. Meie plaan on minna välja võimalikult paljudes kohalikes omavalitsustes oma nimekirjaga, isegi kui seal on ainult üks lipuinimene, kes kannab meie kindlasti osaleda ka riigikogu valimistel. Kelle arvelt need hääled riigikogus meile tulevad, eks seda näitab tulevik, meie loodame ja usume, et me oleme kindlasti järgmistel riigikogu valimistel võitja erakond, me saame riigikogus sisse ideaalis ka 51 protsenti hääli.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Elurikkuse Erakonna ja Vabaerakonna üldkogu kinnitasid Tartus ühinemislepingu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLooduskaitsjate hinnangul võib praegu Alutaguse kandis elada kuni 300 lendoravat võrreldes seitsme aasta taguse ajaga, kui arvati, et lendoravat päästa ei õnnestugi, on see suur edasiminek. Kuid nagu kinnitab Eestimaa looduse fondi lendorava kaitseekspert Udo Timm, pole kriis veel ületatud. Lendoravale sobivate metsade hulk on 10 aastaga vähenenud kolmandiku võrra ja praegused elupaigad on killustatud. Kui lendorava kõik leiukohad oleksid üksteisega lähestikku seotud, nii et loomad saaksid liikuda eelkõige siis isasloomad nende erinevate emaslooma territooriumite vahel, siis ei oleks tõesti enam nii ohustatud. Ja praeguste püsielupaikade moodustamine ongi üheks meetriks. Eks see tagada lähikonnas olevate leiukohtade metsade sidusus. Ühtekokku suurenevad lendorava piirangualad peamiselt talutaguse metsades Ida-Virumaal ligi 1800 hektari võrra. Kaitsealade laienemine puudutab 100 viitkümmet metsaomanikku, kelle maadel hakkavad metsa majandamisele kehtima olulised piirangud. Riik pakub metsaomanikele leevenduseks toetusi, maamaksuvabastusi ja isegi maa väljaostmise võimalust. Suuremat vaidlusruumi metsaomanikele ei jäeta, räägib keskkonnaameti liigikaitse büroo peaspetsialist Marju Keis. Loodetavasti on neid kohti, kus saab nii-öelda maaomanikule vastu tulla ja kus on olemas kompromissikohad, et me saame need koos nii-öelda üle vaadata. Aga loomulikult, kui maaomanik vaidleb vastu näiteks, et et mis asjad minu maal siin endoravaid ei ole või et ta ei taha, et see tema maa võetakse üleüldse kaitse alla, noh siis on väga keeruline ikkagi tasub oma arvamust avaldada, kaalume neid ettepanekuid ja arvamusi üsna tõsiselt. Eesti erametsaliidu tegevjuhi Andres Talijärve sõnul on lendorava vaidluses jõud ja tarkus riigi poolel ja tavaliselt peavad metsaomanikud uute piirangutega leppima ka maa väljaostmise. Võimalus, mida riik praegu pakub, pole parim lahendus. Et võib-olla siis tagasi tulla nende maade vahetamise juurde, mis üle 10 aasta tagasi küll ära lõpetati, aga millele võiks siis uue pilguga peale vaadata, et need inimesed, kes seal ikkagi on harjunud elama, et nad ei jääks oma sissetulekuallikatest ilma? Uus kaitsemäärus on kavas kinnitada aasta pärast. Metsaomanike arvamusi ja ettepanekuid ootab keskkonnaamet käesoleva aasta 15.-ks aprilliks. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaamet kavatseb võtta kaitse alla 12 uut lendorava püsielupaika ja laiendada olemasolevat kaitseala. Metsaomanikele tähendab see metsa majandamises olulisi piiranguid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTööperede vaktsineerimist korraldavad Ida-Virumaal koostöös haigekassaga kohalikud tervisekeskused. Tervisekeskuse korigo tegevjuhi Merle Harju sõnul on huvi suur, oma töötajaid on vaktsineerimisele kirja pannud juba üle 40 ettevõtte ja teist sama palju on selleks soovi avaldanud. Paari nädalaga on tervisekeskustel kavas vaktsineerida üle 2000 Ida-Viru töötaja. Me läheme ettevõtetesse koha peale ja vaktsineerime 200 300 kaupa töökollektiive samamoodi sajad inimesed tulevad läbi tervisekeskus koriga meie juurde koha peale siia vaktsineerima. Ettevõtted ja meie elanikud, Ida-Virus on väga oodanud vanusepiiri langetamist. Esimene tööperede vaktsineerimise päev möödus siiski veel kord Rigo keskuses, kuna suuremad ettevõtted alles koostavad nimekirju ja valivad sobivat vaktsiini. Täna ennelõunal käisid vaktsineerimis näiteks Viru ringkonna prokuratuuri inimesed, räägib prokuratuuri töötaja Maria Goniak. Ma arvan, et see on väga hea võimalus, et noored on ju ennekõike need, kes on kõige liikuvamad ja, ja kelle puhul võib-olla see vaktsineerimise tempo ja, ja see võimalus võikski olla tegelikult olemas ja mul on väga hea meel, et see on praegu võimaldatud, tahaks ikkagi normaalsusesse tagasi ja, ja selleks on vaja ka natukene ise selle heaks panustada. Ja pea terves koosseisus tulid kohale toitlustusettevõtte fregattöötajad, räägib vana Fregati pubi kokk Evelin. Meil poleks vaja veendagi, meie nõustusime kohe, mina olen noor inimene ja kuna me puutume kokku klientidega, siis kindlasti oleks vaktsiini vaja, et kui juhtume haigeks jääma, et ei nakataks teisi edasi. Tervisekeskuse Corrigo tegevjuhi Merle Harju sõnul on tööperede vanusepiirita vaktsineerimist Ida-Virumaale väga vaja. Suvi on tulemas, kuid nakatumisnäitaja on endiselt Eesti kõrgeim ja vaktsineerituse tase madalaim. Meil on siin nüüd käinud üle kaks suurt koroonalaine ja Ida-Virumaa töökollektiividele, kes on väga suures hulgas töötavas tööstuses ja teenindussektoris, on see tähendanud väga suuri piiranguid ja väga suurt majanduslikku kahju ja et me saaksime tagada võimalikult suure vaktsineerimise hõlmatuse võimalikult kiiresti ja seda on kõige lihtsam teha töökollektiive kohapeal, vaktsineerides. Nädala lõpuks loodetakse tööperede vaktsineerimisega jõuda Narva piirkonna suurettevõtete ja spaadeni uudistele. Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaal saab alates tänasest töökohal vaktsineerida vanusest sõltumata. Erandiga loodetakse kiiresti tõsta vaktsineeritute osakaalu maakonnas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\n13 poolthäälega 21-st sai Valga uueks linnapeaks sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv Kalev Härk. Ärk on varem töötanud Valga maavanema kohusetäitjana ning praegu juhtis maavalitsuse arenguosakonda teine linnapeakandidaat, reformierakondlane Tarmo Post kogus kaheksa toetavat häält. Et sotsidel on Valga volikogus vaid kolm ja Keskerakonna kaheksa kohta, on ka linnavalitsuses ülekaalus Keskerakond. Kuigi linnapea amet on sotside kanda, on kaks aselinnapead Keskerakonnast, jätkab Valga uus linnapea Kalev Härk. Vaikses linnas ajavad linnainimesed ikka asju omavahel ja ei vaata selle järgi, mis teistes suuremates omavalitsustes või riigi tasandil tehakse. Et antud juhul meie läbirääkimised näitasid koalitsioonipartneritega täna, et, et erinevad linaelu puudutavate probleemidele on kõige tihedam sisuline kokkuhaakuvus just nimelt Keskerakonnaga. Ja, ja siinsed inimesed on meile tuttavad ja tuntud ja meil ei ole kahtlust arvata, et nad hakkaksid ise kuidagi kas riigi või teiste kohalike omavalitsuste tuultes nii-öelda liikuma. Kui nüüd. Peaks jääma nii Keskerakond kui sotsid opositsiooni, kuidas see võiks mõjutada linna juhtimist ja näiteks raha eral. No esiteks, linnal on oma ise see tulubaas olemas, teiseks on Euroopa Liidu toel on meil päris palju rahastusotsused tehtud ja pigem on väga palju seda raha vaja nüüd mõistlikult ära kasutada, viia need rekonstrueerimised ja ehitustööd lõpule. Ja teine on see, et, et siiski järjest enam on ka Eestis poliitiline kultuur muutumas kultuursemaks ja ainuüksi erakondlike kuuluvuse järgi rahasid ei määratleta. Pigem ikkagi osutub raha saajaks. Tubli projekti kirjutaja. Tubli planeerija, kes oskab planeerida, nii, finantseeris mida ta tahab teha? Mis te olete kokku leppinud, kas siis klassikaline gümnaasium puhas gümnaasium tuleb ja vene gümnaasium Valka jääb või kuidas nende keeruliste küsimustega siis on, mis ju tegelikult võisid ka eelmise koalitsiooni lõhki ajada? Koalitsioonis ei ole praegu kokkulepped ühegi mudeli osas. Me oleme niimoodi leppinud kokku, et me võtame aluseks Valga linna arengukava väljapakutud projekti ja hakkame läbi rääkima kõigi osapoolte ga, kuivõrd see vastab Valga linna huvidele ja elanike tahtmistele. Ja selleks on kohe järgmine nädal 18. märtsil plaanitud volikogu liikmete vaheline ja ka koolide vaheline ümarlaud, kus siis erinevad positsioonid tuuakse välja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgas on võimul uus koalitsioon- keskerakond ja sotsiaaldemokraadid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPiirangute leevendamine puudutab erinevaid elualasid ja kehtima hakkavad need enamikus mai alguses. Peaminister Kaja Kallas alustas koolidest. Otsustasime siis võimaldada nädal pärast koolivaheaega, ehk siis alates kolmandast maist kontaktõpet üldhariduskoolide esimesele kuni neljandale klassile ning erituge vajavatele õpilastele vanemate klasside, samuti kutse, kõrgkoolide kontaktõpe toimumise aja otsustab valitsus siis järgmisel nädalal. Kuna me vaatame numbrite arengut pidevalt ja me vaatame siis seda, et kas need nakatumisnäitajad võimaldavad taktõpet ka edaspidi kõikidele ülejäänud õpilastele. Tervise ja tööminister Tanel Kiik põhjendas kuupäeva valikut ja miks see kolmas mai oli tõesti haridusvaldkonna puhul nii-öelda argumendiks on paratamatu teadmine, et kõigil varasematel koolivaheajadel on reisimine ja välismaalt saabumine aidanud kaasa viiruse leviku hoogustumisele. Reisimine alati üldjuhul vabatahtlik valik, vabatahtlik tegevus, aga praegu nakkushaiguste reisi järgselt, et tuleb tõesti ennast teistest nii-öelda eemale hoida, sest paratamatult erinevaid tüvesid on maailmas üha juurde tulemas ja nende mõju just nimelt viiruse leviku hoogustumisele ja ka teatud resistentsus vaktsiinide suhtes on tõsiseks ohukohaks. Muude piirangute käsitlemise juures lähtus valitsus sellest, et välitingimustes on nakatumise risk madalam. Ja seetõttu, alates 26.-st aprillist on õigus siis välitingimustes sportida, treenida, täienduskoolitust, huvitegevust läbi viia kuni kümneses rühmas. Siseruumides on alates kolmandast maist lubatud treening kaks pluss kaks põhimõttel ehk siis näiteks juhendaja pluss siis üks inimene tennises ka paaris mängu mängimine rühmatreeningud lubatud ei ole. Kehtima jääb piirang avalikele üritustele, siseruumides, see tähendab ka kinod, teatrid, meelelahutuskohad, samuti jäävad suletuks spaad, saunad, basseine võib kasutada ainult sportlikuks treeninguks. Alates kolmandast maist tohib külastada muuseume ka näitusasutusi. Kui peetakse kinni siis siseruumides kaks, kus kaks piirangust ja 25 protsendi täituvusnõudest siis ruumi kohta ja samade nõuetega peab arvestama ka jumalateenistuse korraldamisel välitingimustes avalikud koosolekud ja jumalateenistused on lubatud 150 osavõtjaga ja kuni kümneliikmelistes gruppides ja ajapiirang on seal samuti olemas ja see ajapiirang siis väliürituste puhul on üheksa. Toitlustuskohtades jääb siseruumides lubatuks vaid toidu kaasamüük. Ja alates kolmandast maist on siis lubatud ka väliterrassid, mis võivad olla avatud kuni kella üheksani õhtul. Laudkondade suurus ei tohi ületada kümmet inimest. Alates kolmandast maist võivad klientide jaoks uksed avada ka poed, arvestades siis kaks pluss kaks reeglit ja 25 protsendilist täituvusnõuet ja kõikjal siseruumides kehtib edasi siis kaks pluss kaks reegel ja ka maski kandmise kohustus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Olukord koroonarindel on muutunud paremaks ja kuigi nakatumisnäitajad on endiselt kõrged, otsustas valitsus täna mõningaid piiranguid leevendada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHiljuti lõhati ühel ööl Stockholmi piirkonnas järjest kolm lõhkekeha. Elanike jaoks oli see šokk. Plahvatanud oli siiani mujal Malmees või Jeteboris äärelinnades, kus elab madalama majandusliku ja sotsiaalse taustaga rahvas. Nüüd aga ootas Stockholmi eeslinnas oma pomm ühe kortermaja välisukse ees. Plahvatuses lendasid eest ka maja aknad, kannatada said väljas seisnud autod. Ülikooli linnas Lundis plahvatas hiljuti toidupood Linsöpingis samuti kortermaja Sööder malmis vintis kauplus, vegankaupade pood ja terakota joonistustega maja ühe kooli lähedal. Need on vaid üksikud näited. Selliseid kuritegusid enne 2000 seitsmeteistkümnendat aastat ei tuntud. Siis 2018. kärgatas 162 plahvatust ja nüüd ainuüksi viimase kahe kuuga järsku 30. Tegemist on rivaalitsevate jõukude arvete klaarimisega. Sageli on sinna segatud ka sõbrad ja pereliikmed ja otsad viivad narkokaubandusse. Jõuguvägivallaga on kutsutud tegelema spetsialistid Ameerikast ja Saksamaalt ja Hollandist. No haud otsitakse kogu maailmast. Kriminalist Amir Rostami sõnul võib juba tõmmata paralleele Mehhiko kängi sõjaga. Plahvatustes on hukkunud 38 inimest ja politsei on lahendanud vaid kuus juhtumit. Peamine probleem on käsigranaadid. Vägivallapesas Malmes plahvatas hiljuti kolm lõhkekeha 24 tunni jooksul. Selgus, et on, aga kust pärineb lõhkeaine, mis jõugud need siis on, kellel on omavahel lakkamatult midagi klaarida. Sotsiaalmajanduslikult nõrk grupp enamasti teise, mõnikord ka kolmanda põlvkonna sisserännanu politsei ei nimetab küll otse jäädes korrektseks, kuid kaude annab mõista, et uued sisserännanud on seotud juba Rootsis juurdunud võrgustikega. Nad on pärit samast piirkonnast, neil on sama taust. Sama mõttemaailm leiavad omavahel kiiresti ühise keele ja seega ei tunne, et peaksid olema osa Rootsi ühiskonnast. Neile on olulisem positsioon oma suletud rakuhierarhias kui näiteks korralik palk, hea töö või staatus. Etniline kuuluvus mängib suuremat tähtsust ja see on nende identiteet. Politsei peab selliste krimivõrgustike liikmete andmebaasi. Oktoobri lõpu seisuga on seal 50 iseseisvat aktiivset võrgustiku, millesse on kaasatud 1500 inimest. Ka naised on aktiivsed ja on ka alla kuueteistkümneaastaseid liikmeid. Rahvuslik statistikat politseil pole. Probleem paistab aga riigist väljuvat. Miks muidu alustas Taani eilsest pistelist kontrolli Rootsiga ühenduval sundisilla ja praamisadamates piiriületajate dokumente kontrollitakse luureandmete põhjal, kuid kontrolli aegu ei avalikustata. Rongireisijaid võidakse kontrollida rongis või esimeses peatuses Kopenhaageni lennujaamas. Selline kontroll on esialgu plaanitud pooleks aastaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi politsei seisab silmitsi ajaloo suurima jõukude vägivalla lainega. See on väljunud äärelinnadest ja jõudis hiljuti pealinna Stockholmi südamesse. Tänavu üheksa kuuga kutsuti pommirühm välja 97 korral.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJõgevamaal Puurmani vallas sigade Aafrika katku nakatunud sead tuleb utiliseerida, ent ligi 6500 siga kogumassiga 300 tonni on kiireks utiliseerimiseks liiga suur mass. Seega otsustas Jõgeva tauditõrjekomisjon 200 tonni lähivalda Tormasse matta. Torma vallavanema Triin Pärsimi sõnul on ametite otsus aga arusaamatu. Miks valitakse välja matmispaik sellesse Eestimaa piirkonda Ida-Eestisse Peipsi äärde, kus tegelikult täna ei ole leitud looduses sigade Aafrika katku, mis on taudivaba tsoon. Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõuniku Teet Koitjärve sõnul oleks parim variant loomad puurmani mata, ent sealne piirkond jääb Adavere nitraadiotundlikule alale, kus põhjavee reostusoht matmisel on väga suur. Seega tuli otsida alternatiive. Teet Koitjärv. Sealne linna ja põhjavee kaitstus on hoopis-hoopis parem kui Jõgeva maakonna siis lääneosas ja prügila osas me teame, mis seal on, sellepärast et prügila arendamise käigus on tehtud erinevaid uuringuid ja hinnatud erinevaid keskkonnamõjusid ja prügilas endas. On olemas vastav seire. Ausalt öeldes ma ei usu, et et oleks ükski omavalitsus, kes sellise suure loomade matmispaiga üle õnnelikud oleksid. Kuna tegu on riigimaaga, ei teki keskkonnaministeeriumil prügilamaade kasutamisel takistusi. Koit Jälve sõnul üritatakse ka vallaga ühise arusaamiseni jõuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Torma vald ei nõustu otsusega matta valla prügila territooriumile 200 tonni hukatud sigu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKalendri järgi võiks Tartu reformierakondlaste ja sotsiaaldemokraatide võimuliit püsida vähemalt aasta ja kaheksa kuud. Siiski sellest esimene aasta käib veel paljuski eelmise linnavalitsuse taktikepi järgi, räägib linnapea Urmas Klaas. Eelarve on ju vastu võetud, eks ole, loomulikult me saame siin üht-teist ju kohendada, kui on vajalik lisaeelarvetega, aga raha teatavasti ei leita, metsast seeni leitakse, aga raha teenitakse. Samas võib-olla see sotsiaaldemokraatia väga ei nörritagi. Detsembris, kui tänavuse eelarve üle aru peeti, toetas seda opositsioonipingilt ka sotside fraktsiooni juht Gea Kangilaski. Linna eelarve noh, põhiosas on meile tegelikult vastuvõetav Pikka aega on sotsid lubanud lasteaia kohatasu kaotamist või vähemalt selle alampalgast lahtisidumist, räägib sotsiaaldemokraatide Tartu piirkonna juht Heljo Pikhof. See on nüüd küll teema, kus sotsiaaldemokraadid on kindlasti seisukohal, et lasteaia kohatasu tõusta aastal 2021 ei tohi. Tuleva aasta linnaeelarves tähendaks see enam kui kolmesadat tuhandet eurot vähem tulusid. Urmas Klaas. Lasteaiad koolid, kui need ei arene, kui me, kui me sinna ühiselt ei panusta, siis me kas või noh, ütleme näiteks ei ole PISA uuringutes nii tublid Siiski mingisuguse punkti võidu sotsid lasteaia kohatasudes tõenäoliselt saavad. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Lembit Kaplinski ütleb, et neile on olulised ka keskkonnateemad. Muuhulgas sooviksid nad Tartu linnavolikokku keskkonnakomisjoni. Aga valimistel lubati Emajõe ja Anne Kanali vahele ka korraliku park. See on üks suuri olulisi haljasalasid Tartus täna ta on natukene alakasutatud, selgelt, midagi peaks taga ette võtma. Sama oluline on ka, et kas me saame tänava äärsel haljasribal soodustada elurikkust võib-olla väga lihtsate vahenditega? Sotsid on palju rääkinud ka otsedemokraatiast, uues koalitsioonis loodetakse lahti võtta senine kaasava eelarve korraldus. Kuidas ma saaks teha nii, et me korjame rohkem ideid, kuidas me saaks tagada selle, et nendest ideedest saab rohkem ellu viidud ja siis, kui me oleme üksipulgi jälle lahti võtnud, kokku pannud, et siis tõstaks ka seda summat, et see on meie soov. Muidugi võiks küsida, et miks sotsid rohkem ei nõua, puht matemaatiliselt ju reformierakonnal eriti häid võimalusi ei paista, EKREga saadakse küll volikogu hääled kokku, kuid maailmavaatelised erinevused on liialt suured, Keskerakonna juurde tagasi ka ei minda. Peale nende volikogus veel kolmeliikmeline isamaalaste grupp ja kaks valimisliit. Siiski just need täna killustatud grupid tähendavad, et Reformierakond ei seisa päris selg vastu seina. Isamaalased on viimasel ajal aktiivsemad ja proovi vad volikogus korralikku fraktsiooni kokku panna. Niimoodi saaks nad nõuniku, aga mis veel tähtsam, võimaluse näidata end tõsiseltvõetava partnerina, sestap ei saa ka sotsiaaldemokraadid ennast liiga kindlalt tunda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu reformierakondlased vahetavad senise koalitsioonipartneri keskerakonna sotside vastu, kuid linnaelanikele see kuigi suurt muutust ei tähenda. Sotsid on senitehtuga üldiselt rahul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee, mida te praegu kuulsite, ei olnud raadiopraak vaid see on survepesu aparaat, millega hommikul üks töömees pese kiiruga Tõnismäe öösel soditud pronkssõdurit ning selletagust paekiviseina. Kuigi punaveteranide üritus pidi ametlikult algama kell 10, nihkus see umbes veerand tundi edasi, sest kõikjalt voolav vesi ei lasknud süüdata küünlaid ning panna lilli ning inimesed seisid nördinud nägudega. Samba juures olnud pensionärid kinnitasid, et toimunu on kui noa löömine veteranide südamesse ning süüdistasid politseid ja võime, kuid kinnitasid, et pidu selle tõttu ära ei jää ning keskpäevaks oli pronkssõduri esine plats inimesi täis ning varsti löödi laul lahti. Keskpäevaks läksid ka meeleolud sõjakamaks. Paljud ei olnud rahul president Arnold Rüütli otsusega täna mitte Moskvasse minna. Kokkutulnute meelest on Eesti unustanud selle hea, mida Venemaa on neile andnud. Näiteks toodi Lasnamägi, mis on venelaste ehitatud ning neid kutsuti sinna ehitama, kuid nüüd peetakse venelasi okupantideks. Enamik kokkutulnuid olid siiski rahumeelsed ning pidasid lihtsalt nende jaoks väga olulist pidupäeva. Õnnitleti 11 ning tervita ti veel väheseid elus olevaid punaveterane. Venemaa suursaadik Eestis Sergei Provalov pani pronkssõduri ette pärja ning väikese mälestusteenistuse pidas Moskva patriarhaadi õigeusu kiriku metropoliit Kornelius ning terve päeva toodi pronkssõduri juures olevale platsile lilli.",
"role": "user"
},
{
"content": "Öösel valati pronkssõdurile taas värvi, aga veteranide Võidupüha see ei seganud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõrreldes koroonakriisi eelse ajaga on piiriületus Narvas praktiliselt olematu. Samas nagu kinnitab Narva piiripunkti juhi asetäitja Anti Eensalu, pole piiripunkt kordagi päris kinni olnud sest mingi hulk inimesi peab kas tööasjus või perekondlikel põhjustel eriloaga üle piiri pääsema. Suve jooksul on piiriületus Narvas isegi mõnevõrra kasvanud, räägib Anti Eensalu. Kui siin maikuus käis kuu jooksul kuskil seal 9000 inimest siis täna ta on jah, seal 16000 alla. Võrdluseks võib öelda, et see samasugune number tuli normaalolukorras tavaline laupäevane päev, ehk siis kuus liigub sisuliselt sama palju inimesi üle piiri kui varasemalt ühe päeva jooksul. Piiriületuste kasvu taga on tööasjus liiklevad inimesed. Inimesed hakkasid peale seda suuremaid piiranguid natuke rohkem liikuma kodumaale transiiti oli päris palju ja enamus muidugi, kes täna liiguvad, on kaubaveoga seotud inimesed, ehk siis rekkajuhid ja meremehed, kuna nendel ei ole täna erilist võimalust lennukitega enam liikuda, et tulebki tulla Narva ja siis siit sõita Tallinnasse ja edasi. Narva piiripunkti juhi asetäitja Anti Eensalu sõnul on riikide karantiini meetmed jaanilinna ja Narva vahelise kotikaubanduse täielikult suretanud. Eestit uudistama tulnud idaturist saadetakse piirilt tagasi. Näiteks see kuu olen ma tagasi saatnud üheksa inimest, ehk siis ta on olnud tavaline turist, tal ei ole olnud ei eritaotlust, ega ta ei ole mahtunud ka ühegi erikategooria alla, ei ole ta olnud ei tervishoiutöötaja veokijuht, aga on olnud ka üksikud juhtumid, kus siis inimesel on näiteks sisenemiskeeld Euroopa liitu, aga see on ikkagi üksik. Anti Eensalu sõnul on piirivalvuritel Narva piiripunktis tööd küll oluliselt vähem, kuid inimesed on suunatud teistesse valdkondades ja tööta pole keegi jäänud. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas käib praegu kuu jooksul üle piiri umbes sama palju inimesi, kui varem ühe päeva jooksul. Kotikaubandus ei toimi, turistid saadetakse piirilt tagasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEuroopa Komisjoni asepresident Margarete Vestager ütles komisjoni soovitusi ajakirjanikele tutvustada, et eurooplased ootavad reisimisvõimalust ja miljonite töökohtadega. Turismisektor ootab omakorda külalisi. Et reisimine mingilgi määral turvaliselt taas võimalik oleks, soovitab komisjon järk-järgulist piiride avamist ja täiendavate tervisekaitsemeetmete rakendamist. Muidugi ei saa see olema tavaline suvi meist kellegi jaoks, aga kui me teeme koostööd ja kõik annavad oma panuse, nii nagu komisjon soovitab, siis ei pea me suvekodus istuma või rääkima Euroopa turismindusele täielikult kadunud suvest. Piiride avamisel soovitab Euroopa komisjon eelkõige silmas pidada sarnast epidemioloogilist olukorda. Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor Hendrik Hololei. Mida see Eesti puhul tähendaks, no ma tooksin siin näite kas või Kreekast, sellepärast et Kreeka on ju riik, kes on tegelikult Covidi kriisiga päris hästi hakkama saanud. Nakatunute arv on suhteliselt piiratud, samuti nende arv, kes on haiglas või kes on Covidi ohvrid. Et siin tasuks täiesti kaaluda ka seda, et Eesti puhul näiteks, et, et kui tõdeme ka meditsiiniliselt me oleme sarnase epidemioloogilises olukorras, siis miks mitte, sest Kreeka on ju ka väga positiivne turismisihtkoht ja, ja kindlasti on hulk inimesi, kes sooviksid võimalikult ruttu ka ka ka Kreekasse Kreeka külalislahkust nautima minna. Selleks, et Euroopas taas reisima saaks hakata, on vaja kõigepealt transpordivõimaluste taastumist, see tähendab täiendavaid tervisekaitsemeetmeid. Võtmesõnadeks kujunevad distants, kontaktivabadus, pesemine, desinfitseerimine ja tuulutamine. Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei. Eelkõige on lähtekohaks ikkagi ka see, et turvalise vahemaa hoidmine peaks olema üks põhimõte, millest kinni pidada ja me väga selgelt ka selles paketis toome välja selle, et, et olukordades, kus ei ole teostatav, siis tuleks igal juhul kasutada näomaske. Kus võimalik, soovitab komisjon jälgida, et transpordivahend liiga täis ei oleks, kus see aga keerukam on, näiteks eks palju räägitud lennunduses siis lennukitesse tühjade istekohtade jätmist tänased soovitused ette ei näe. Lennunduse kohta valmivad täpsemad juhised lähipäevil. Küll aga leidis komisjon, et lennuettevõtted võivad ära jäänud reiside eest küll pakkuda vautšereid ja soovitatavalt võimalikult atraktiivseid. Vautšereid ja inimesed võiksid võimalusel need ka vastu võtta. Aga kui reisija siiski nõuab raha tagasi, siis peab ta seda saama. Riikidele, kes sellest reeglist kinni pole pidanud, saatis komisjon vastavad kirjad, millele võib järgneda rikkumismenetlus. Rahvusringhäälingu raadiouudistele ehand Brüssel, Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon soovitab Euroopa Liidu riikidel omavahelisi piire avama hakata järk-järgult ja vastavalt sellele, kui sarnane on epidemioloogiline olukord neis riikides. Turismiettevõtetes ja transpordis soovitab komisjon rakendada täiendavaid tervisekaitsemeetmeid. Sellise riskide vähendamisega loodab Euroopa Komisjon, et sel suvel on eurooplastel siiski võimalik ka reisida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMiljonite ameeriklaste pangakontodele laekus nädalavahetusel kodanikupalk, mis on osa kahe triljoni dollari suurusest koroonaviiruse abipaketist. Rahandusminister Janet Yelleni sõnul peaks see rahalistes raskustes inimestele pakkuma märkimisväärset toetust. 85 protsenti USA majapidamistest saab 1400 dollarilise tšeki. 3000 dollarit saadakse laste eest 3600 dollarit alla kuueaastaste laste eest. Vabariiklaste senaatorid olid järjekordse abipaketi vastu, sest nende hinnangul saavad raha ka need, kes seda tegelikult ei vaja. USA senati vabariiklaste juht Mitch McConnell. Me kahjustame selle riigi tulevikku, sest kulutame rohkem, kui praegusel hetkel vajame. Majandus on taastumas, inimesi vaktsineeritakse, me oleme sellest kriisist väljumas. Valge maja meditsiininõunik Anthony Fauti. See on olnud katsumusterohke aasta kõigi jaoks, mitte ainult tervise, surmade ja lähedaste kaotusega seotud kannatuste pärast aga ka selle pärast, mida see on teinud ühiskonnale majandusele ja kuidas see on süvendanud lõhesid, mis meie riigis juba niigi olemas olid. Eksperdid jälgivad tähelepanelikult uut koroonaviiruse tüve, mis avastati hiljuti New Yorgis. See on sarnane niinimetatud Lõuna-Aafrika tüvele ja võib olla vastupidavam vaktsiinidele. Viimastel nädalatel on uute nakatunute arv püsinud New Yorgis samal tasemel kuigi aina rohkem inimesi on vaktsineeritud. USA toidu ja ravimiameti endine juht Skott got leb. Me ei tea veel, kas see on juhtunud New Yorgis, et viirus on muutunud vastupidavamaks ja see on selle trendi põhjus. Veel on vara järeldusi teha, USAs on tehtud üle 107 miljoni koroonavaktsiini süsti. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviirusest räsitud ameeriklased said taaskord kodanikupalka ja aina kasvav vaktsineeritute arv on tekitanud lootuse, et kriisist ollakse väljumas. Samal ajal jälgivad eksperdid tähelepanelikult New Yorgis avastatud uut koroonaviiruse tüve, mis võib olla vastupidavam vaktsiinidele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti päris probleem ei ole see et meil on piiri taga seitse miljonit põgenikku, kes meile siia Aafrikas tuuakse. Eesti päris probleem ei ole see, et Euroopa Liit kahjustab meie suveräänsuse. Eesti päris probleem on see lõhestatus, mis meil Eesti ühiskonnas on. Vastandumine. Eesti päris probleem on ka see, et Eesti inimesed saavad erinevates Eesti otstes erinevat sotsiaalkaitset. Päris probleem on see, et Eesti inimesed ei pääse arsti juurde. Päris probleem on see, et meil on väga palju vaeseid inimesi. Need on Eesti päris probleemid, me oleks võinud sinna plakati peale veel juurde kirjutada ka rikkad eestlased ühele poole, vaesed eestlased teisele poole. Ka see on meie ühiskonna väga tõsine probleem. Need valusad probleemid, see Eesti ühiskonna lõhestatus, see on see, mis teeb meid väga haavatavaks. Ma vabandan nende Eesti inimeste avalikkuse ees kellele see Eesti lõhestatuse probleemi väljatoomine eile haiget tegi. Aga Eesti 200 eesmärk on see, et tulevikus ei oleks meil kellelgi enam põhjust ega alust selliseid plakateid Eestis üles riputada. Me oleme selles teemas väga haavatavad ja see on meie üks tähtsamaid ülesandeid see Eestis ära lahendada. See on meie sõnum.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikokku pürgiv Eesti 200 võttis omaks intrigeerivate plakatite ülesriputamise Tallinna kesklinna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTänavusest võiduparaadist Ida-Viru maakonnakeskuses jõhvis võttis osa 900 kaitseväelast, kaitseliitlast, noorkotkast, kodutütart, piirivalvurid ja päästeametniku. President Arnold Rüütel rääkis oma kõnes vajadusest teha julgeolekualast koostööd teiste riikidega ning rahva kaitsetahte tähtsusest. Nii rahvusvahelistes missioonides osalemine kui ka riigikaitse ülesehitamine on nõudnud Eesti rahval suurt majanduslikku pingutust. Olukorras, kus toetust vajavad nii noored pered, pensionärid kui ka õppurid on igal kroonil, mis riigikaitsele eraldatakse. Suur tähendus ja väärtus. Need kroonid ei ole pelgalt kulutused vaid investeering julgeolekusse, mis aitab sisuliselt parandada kõigi elanike elujärge läbi turvalisemaks muutuva elukeskkonna. Usun, et kaitsejõud on suutnud talle eraldatud raha kasutada tõhusalt. Parimaks tõestuseks on meie liitlaste antud hea hinnang Eesti kaitseväelaste väljaõppele ja oskustele. Oleme andnud oma partneritele märku ja näidanud üles tahet hoida riigikaitse kulutusi kahe protsendi tasemel sisemajanduse koguproduktist. Nii nagu vastav poliitiline kokkulepe seda ette näeb. Vabariigi valitsusel ja kaitseministeeriumil tuleb ka edaspidi suunata riigikaitseks eraldatud raha sihipäraselt sõjalise riigikaitse arendamisse. Rahva raha tuleb kulutada väga täpselt eesmärgipäraselt ja iga senti kaaludes. Riigikaitse ei ole mõeldav rahva kaitsetahteta ja kaitseväe valmisolekuta, siin on suur roll kaitseliidul, samuti loodavatel, territoriaalüksustel ja kaitseringkondadel, toonitas Rüütel. President hindas seega kaitseliitu kõrgelt. Paraadi üks korraldajatest, kaitseliidu alutaguse maleva pealik kapten Toomas Ilves ütles presidendi kõnet kommenteerides et see võib tähendada, et jutud kaitseliidu likvideerimisest või reorganiseerimisest on tegelikult alusetud. Jõhvi jaoks aga tähendas see paraad suurde rahvapidu. Kindlasti parandab see Ida-Virumaa mainet muu Eesti silmis, ütles volikogu esimees Vallo Reimaa. Ka protokollispetsialist Jüri Trei, kes on üks paraadide tava taastajatest Eestis, nimetas jõhvi paraadi kordaläinuks. Järgmisel aastal on võidupüha paraad Rakveres. Eesti raadio päevakajale jõhvist Agu Paskov.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võidupüha paraad peeti Jõhvis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu jagas järgmiseks aastaks stipendiume ja toetusi kokku veidi rohkem kui 95000 euro ulatuses. Fondi nõukogu esimehe Jüri lassi sõnul eraldati stipendiume loome ja teadustööks 71-le ning õpinguteks ja täiendõppeks 104-le inimesele. Lisaks toetati 13 kultuuriprojekti traditsiooniliselt välja antavad elutöö tänuauhinnad. Koos 3500 euro suuruse stipendiumiga pälvisid tänavu tekstiilikunstnik Anu raud, filmile vastaja Arvo Kruusement ning tšellist ja pedagoog Laine Leihter Eri. Las rääkis lähemalt elutöö tänuauhinna saanutest. Proua Leihter on tegelikult üles kasvatatud neli põlvkonnakonda tšellomängijaid. Tänu sellele me võime olla uhked nii oma nii oma orkestrite üle, et nendes on väga tugev tšello niisugune koolkond. Rääkides Anu Rauas, siis see on Kaju, tegelikult on legend, kes on nii palju kinkinud meile. Avakunstist ja siis tema tema osa selles on niivõrd mõjuvõimas ja tugev. Arvo Kruusemellest rääkides on mul ka tema, mis siis ei vaja enam, tundus mis parem teha üks asi ja hästi, aga tema mitte üks asi, temal on palju filme, mis on läinud inimeste ja kogu rahva südamesse. Ja nüüd, kus oli just Eesti film 100. Rahvas ju valis tema kevade lemmikfilmiks ja seda on ta ka mulle. Arvo Kruusement ütles, et rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind on suur tunnustus. See on tehtud tööst, mis noh, ei ole nagu tühja tehtud asja eest, ütleme niimoodi, siis on preemia ka asja eest. Filmilavastaja lisas, et vaatab aeg-ajalt ka uusi Eesti filme. Daami Pariisis olen näinud. Aga eks ma aeg-ajalt ikka vaatan. No kasvuruumi on, aga asi edeneb, asi edeneb tugevasti ja nüüd on uus koolimaja valmis. See sealt peab tulema, see on nii uhke ju. Kauaaegne tšelloõpetaja, 93 aastane Laine Leihter ütles, et lõpetas aktiivse õpetamise paar aastat tagasi, kuid annab vajadusel endiselt nõu. Ta ütles, et tegu on olnud väga huvitava tööga. Ma olin ise päine, ma kogu aeg tegin. Tegin nii, nagu mulle leidsime, õige seepärast, et et iga õpilane on täitsa erinev teisest, eks ole, igaüks on indivii indiviidi näiteks mingi rühmatund ei tule minu kõne alla. Nii huvitav töö olnud ja kõik need õpilased on, kes on ikka väga palju on jõudnud sinna, kõik mul mängivad igal pool, aga kes ei ole ka neid on ka huvitavad inimeste olnud ja tore on, see töö on siiski väga huvitav, kuigi ma teda algus kartsime.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvuskultuuri Fondi nõukogu jagas elutöö preemiaid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNii Draamateater, Ugala teater kui ka Endla teater ütlevad, et inimesed tulevad saalidesse ning massilist piletite tagastamist näha ei ole. Draamateatri turundusjuht Tanel Tomson ütleb, et publikut teatris jagub, kuid samal ajal oleneb see ka etenduses. On lavastusi, kus saalid on puupüsti täis ja ikka viimse kohani, aga on ka muidugi neid lavastusi, kus publik käib natuke tagasihoidlikumalt. Eriti puudutab see selliseid veidi vanemaid lavastusi, eelkõige, mida on tunda, on tunda seda, et publik käitub veidi teistmoodi. Draamateatril on müügis nelja kuu etendused ja jah, et kõik nii-öelda menukid, need, kuhu on piletid veidi veidi nagu halvem saada, et need lähevad jätkama müügieduga. Aga üsna palju just et kui vaadata nagu jooksvaid, kuid et et need otsused teatrisse tulla tehakse palju viimasemal hetkel, kui see varem oli tavaks. Endla teatri turundus ja kommunikatsioonijuht Mari-Liis Pärn ütleb samuti, et publikut on võrreldes eelmise aastaga saalis sama palju. Samal ajal on aga inimesed ise ettevaatlikumad. Pigem tulevad inimesed kohale, aga on ka tühistamisi olnud ja ma ei ole kogu aeg piletimüügi juures, et ma ei oska öelda, kui palju rohkem seda olnud on, aga meil on endal see rohkem jutuks olnud, et tühistamise on, aga see ongi sellepärast, et et teatrikülastaja on väga vastutustundlik ja kui ta tunneb, et ta on tõbine, siis ta ei tule teatrisse. Ja siis me vahetame tal piletid ümber. Ugala teatri juht Karmen Tabor kinnitab samuti, et inimesed käivad teatris tihedalt, kuid samas pileteid ette liialt ei osteta. Samas on Ugalal hea meel selle üle, et pileteid soovitakse rohkem hilisemaks lükata kui et täitsa tühistada. Et arvestades sügist, kus meil tavaliselt on ka kõikvõimalikud ju muud viirused ja asjad kohal, et tegelikult see soov ei ole üldsegi nii suur võrreldes ütleme eelmise aastaga ja see on ikkagi see, et, et inimesed väga on nõus sellega, et nad vahetavad oma pileti hilisemaks ajaks, siis kui nad on terveks saanud, seda väga paljud publik kasutab, muidugi on, on pisut rohkem selliseid kahtlejaid ja küsijaid, et mismoodi, aga aga me lihtsalt arutame ja vaatame, see lahendus leitakse. Aga me saame ju aru ka, et praegu on alles september, oktoobri algus, ütleme, et niisugused oktoober november on natukene keerulisemad ajad meie kliimas. Teatrite sõnul on inimesed aina enam maske kandmas, mida teatrit ka ise tagant utsitavad. Muidugi kõlab kõigilt sama lause, mida nüüd kannab ette Karmen Tabur. Teatrid on kõik ju öelnud ka, et see esimene lause on ikkagi oma külastajale see, et kui sa tunned ennast halvasti, siis jää koju.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi koroonaviiruse teine laine on kohal, siis teatrite külastatavust see vähendanud pole. Küll aga ei broneeri inimesed enam nii pikalt pileteid ette kui varem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\n2020. aastal sai maaelu edendamise sihtasutus 100 miljonit eurot, et kriisis hätta sattunud maaettevõtetele laenu anda. Prokuratuur kahtlustab, et vähemalt 42 äriühingut said laenu ilma et nad oleks kriisimeetmete tingimustele vastanud. Võimalik viga ulatub enam kui 24 miljoni euroni. Maaelu edendamise sihtasutuse juhatuse liikmeid Raul Rosenbergi ja Madis Reinupit kahtlustatakse usalduse kuritarvitamises, räägib Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kairi Kaldoja. Täna on meil piisavalt kogutud tõendeid, et raha said need äriühingud, kes kas näiteks ei olnud kannatanud mitte mingisugust kahju seoses koroonaviirusega kas ei tegutsenud sellel tegevusalal, mis oli tingimustega ette nähtud või olid muud põhjused, miks nad seda raha said aga mis ei vastanud siis tingimustele? Ettevõtteid, mis ebaõiglaselt laenu võisid saada, prokuratuur praegu ei nimeta. Küll aga on meediast varem läbi käinud mitmeid näiteid, kus laenu andmise põhjus jääb arusaamatuks. Näiteks Kuressaare meelelahutuskeskus VOv sai sihtasutuse 3,4 miljonit eurot. Keskuse arendaja Tullio Liblik on selgitanud, et kasutas riigilt saadud odavamat laenu selleks, et kustutada varem võetud kõrgema intressiga laenu. Praegune maaeluminister Urmas Kruuse ütleb, et kinni peetud juhatuse liikmetega on töösuhe. Kruuse usub, et sihtasutus pidanuks raha jagades aitama kõigepealt neid sektoreid, mida kriis kõige enam puudutas. Ja sel juhul ei oleks tekkinud ka kiirustada võimalikke otsuseid, mis võisid seda läbipaistmatust suurendada. Osad asjad või sellised tähelepanekud, mida uurimisorganid tegid, ei olnud justkui ootamatu. Küsimus on ainult selles, et kas ja kui sügav on nende siis nõndanimetatud ka kriminaalne või korruptsi. Kairi Kaldoja. Praegu on meil aga alust arvata, et selline tingimustele läbi sõrmede vaatamine on olnud süsteemne, on olnud pikaajaline ja et selles tegevuses kuriteo tunnused on. Praegu vahi all viibiv Madis Reinup selgitas kevadel Eesti Ekspressile, et seda, kuivõrd hätta üks või teine ettevõte jääb, ei saanud läinud aastal laenude andmise ajal veel hästi hinnata. Ei olnud üht või kaht kindlat näitajat, millega kriisi mõju ettevõtte tegevusele oleks saanud ära tunda, märkis Reinup ning selgitas, et igale ettevõttele pidi eraldi lähenema 2019. aasta detsembrist kuni tänavu märtsini maaeluminister olnud Arvo Aller usub, et Rosenberg ja Reinup midagi kuritegelikku ei teinud. Minu arvates on see täiesti subjektiivne ja ebaõiglane juhtide vahistamine, mis juhtkond kontrollis väga täpselt kindlasti rahatahtjate tausta, nende dokumente, nende vajadust raha kasutamiseks. Ma olen endiselt seisukohal, et see raha oli oluline. Maaelule maapiirkonnale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkriminaalpolitsei pidas koroonalaenude tõttu kinni Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liikmed Raul Rosenbergi ja Madis Reinupi. Neid kahtlustatakse usalduse kuritarvitamises. Kahtlustuse kohaselt on laene eraldatud vähemalt 42 ettevõttele, mis ei vastanud meetme tingimustele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nViljandi pärimusmuusika festivali avaminutitel andis Läti vabariigi president Andris Beržins Eesti rahvale läbi Eesti vabariigi presidendi üle kingituse ja selleks on kroonikaraamat Terra Mariana. Me peame ühiselt töötama ja ühiselt tagama meie riikide säilimise ja see kroonikaraamat on nagu sümbol meie ühistest püüdlustest, märkis Läti vabariigi president. Samuti soovis Läti president pärimusmuusika festivalile ilusat ja päikesepaistelist ilma. Terra Mariana on aga Liivimaa kroonika alates aastast 1207 kuni 1561. Originaalist on nüüdseks tehtud 10 koopiad, millest siis täna üks Eesti rahvale kingiti. Terra Mariana läheb hoiule Eesti rahvusraamatu kokku. Või tegemine oli teatavasti püha toiming ning see vana rituaal juhatas ka sisse pärimusmuusika festivali, millel tänavu nimeks. Püha müristus, püha on ka näiteks sünnipäev ja kui eestlased on selle ära unustanud, siis Safare Sukare ehk mustlasorkester Rumeeniast annab teada, kuidas seal sünnipäev peetakse. Oma pühadepidamise rituaale ja loitse toovad folgilistele veel külalised Indiast, Jaapanist, Hiinast ning üle ilma on Viljandisse tegelikult kokku tulnud 14 välisansamblit lisaks Eesti esinejad ja nõnda saabki kokku festivalikontserte 74. Oluline roll tänasel festivalil on aga õpitubadel, mida on kokku 28, jätkab folklorist Marju Kõivupuu. Me püüame õpitubades seletada natukene pärimuse muutumist aegade jooksul ja seda ka, milline tähtsus või tähendus ühel või teisel pärimusel ru likul materjalil olnud üks kaks-kolm inimpõlve tagasi folgi avamisel noored mängisid või kokku löömist, et kui palju, nagu tänapäeva noor inimene üldse seda teab, mida tähendas, kas või hakkas kokku või ei hakka ja kui või jäi saamata, jäi tulu saamata, jäi perepidu puhul söömata ja nii on väga paljude kommetega, mis meie jaoks on nii-öelda ilus rituaal rituaali enda pärast. See oli tegelikult nii-öelda väga elulise tähtsusega asi tel kaugetel aegadel, mille kohta me saame teavet teinekord ainult folkloorikogude vahendusel üles kirjutatud materjalide põhjal. Festival annab endast märku ka inimeste rõõmsas olekus. Ma olin oma väikese pojaga, kes oli esimesel Viljandi pärimusmuusika festivalil, oli väga vähe rahvast, ütleme üsna algeline oli, aga no nüüd, see on ju nii rahvusvaheline, et tervest maailmast tuleks juba siia minu poeg, kes töötab juba kolm aastat Nigeerias. Spetsiaalselt sõitis Aafrika kast Viljandi folgile. Muusik Margus Põldsep. Seal nüüd lehvitab sulle folklorist Marju Kõivupuu. Ei võiks meile siis kahekesi laulda koos. Läksid kompsusõpra läksid kompsupra üle, kui. Ord läksid kompsupra üle kuiva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Algas Viljandi Pärimusmuusika festival.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaul Kärberg kuulub Isamaa ja Res Publica liidu volikokku ning on erakonna Jõgeva piirkonna juhatuse liige. Täna saatis Kärberg aga erakonna juhatusele avalduse, milles väidab, et teleekraanile sattunud lugu on osa Peipsi äärjes toimuvast ärilisest vaidlusest kalapüügiõiguste üle. Kärbergi avaldust tutvustab Isamaa ja Res Publica liidu peasekretär Tiit Riisalo. Tõepoolest, härra Kärberg sellise kirja on saatnud, kus ta soovib peatada oma kuulumise IRL-i volikokku ja Jõgevamaa piirkonna juhatusse ja ta siis ütleb, et kahetsusväärsel kombel on Peipsi kalapüügiõigusi puudutab äriline vaidlus muutunud poliitiliseks võitluseks. Kuuludes IRL-i volikokku ja Jõgevamaa piirkonna juhatusse, on minu tegevust ettevõtjana väga lihtne pöörata poliitiliseks arvete klaarimiseks, et saatest pealtnägija esitatud väidetel ei ole tõepõhja Peipsi kalasõtta on pahatahtlikult tõmmatud ka Aivar Kokk. Kinnitan, et Aivar Kokk ei ole kunagi palunud minult, et keegi minu ettevõtete töötajatest hääletaks valimistel tema poolt. Kärberg selgitas Isamaa ja Res Publica liidu juhatusele saadetud avalduses, et tal on ametikohtadel taandudes end lihtsam kaitsta. Kärbergi avalduses hoolimata kavatseb erakonna eesseisus telesaates pealtnägija erakonna liikmetele esitatud sundparteistamise kahtlusi arutada esmaspäeval. Siis oodatakse selgitusi ka skandaali segatud riigikogu liikmelt Aivar Kokalt. Kokk ütles täna, et tema pole kunagi kedagi enda poolt hääletama kaubelnud, küll on ta teinud valimiskampaaniat. Aivar Kokk. Ei ole kunagi kedagi kaubelnud, et minu poolt hääletatakse, kui tehakse valimiskampaaniat, siis loomulikult käiakse ringi ja räägitakse, suheldakse inimestega. Ja kui rääkida üldkogu, siis kui vaadata, kui palju rahvast tuli Jõgevamaalt ja kui palju ma sain hääli kokku, siis on ju selgelt näha, et mitte ainult minu piirkonna inimesed minu poolt oleks hääletanud, vaid neid oli kordades rohkem hääli ja kokk ise poliitikast taanduda ei plaani. Kuna ma ei ole kindlasti mitte ühtegi inimest vägisi erakonda toonud ega ka palunud kedagi, et keegi minu poolt hääletaks, siis ma ei näe täna küll põhjust, miks peaks mina astuma mingisugusest organist tagasi. Ka koka hinnangul võib pealtnägijas talle ja Kärbergile esitatud kahtlustused paigutada Peipsi ääres käiva kalaäri püügiõiguste jagamise konteksti. On pikemat aega võitlus ja kaklus Peipsi järvel, nii suurte kui väikeste võrguomanike vahel ja, ja see võitlus on iga päev läinud teravamaks ja eks see võitlus on nüüd püütud ka viia erakondade tasemel, et küll ühe, teise või kolmanda erakonna erineva erakonna liikme kohta tehakse ühte, teist või kolmandat kaebust. Mirko Ojakivi, Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Telesaade \"Pealtnägija\" tõi avalikkuse ette kahtlustused, mille kohaselt sundis Peipsi kalaärimees Paul Kärberg kalureid astuma IRLi liikmeks, et nood hääletaksid Jõgevamaa endise maavanema Aivar Koka poolt. Kärberg esitas nüüd soovi peatada oma tegevus erakonna juhtorganites.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKunagi Puski õigeusu kooliks ehitatud hoones jäi vaikseks umbes 60 aastat tagasi. Tänaseks on seal alles ainult müürid. Kenad maagiavist varemed on muinsuskaitse all, kuid see neid lagunemisest ei päästa. Muinsuskaitseameti Hiiumaa nõunik Katrin Koit tõdeb, et 19. sajandi lõpus püstitatud müüridel pole omanikku. Ma tean, et kohalik omavalitsus, Kõrgessaare osavald on seal vaikselt tegutsenud, võtnud võsa maha, ümbrust hooldanud, aga sellist suuremat tööd pole seal praegu tehtud. Puski kooli varemed asuvad reformimata riigimaal ja seal on muinsuskaitsekäed seotud. Ise ei saa kellelegi raha pakkuda, ikka peavad omanikud ise tulema küsima. Abi. Nendel müüridel on vähemalt lood. Juba mõnda aega otsib õigeusu kirik dokumente, mis tõendajaks, et hoone kunagi neile kuulus ja siis saaks varemed lõpuks omaniku. Maaameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu räägib, et 30 aastat kestnud maareformi lõpuosa valmibki rätsepa ülikonnana. Kaks aastat tagasi panid muinsuskaitsead kokku nimekirja enam kui 200-st objektist, mis säilimiseks kindlasti omaniku vajaks. Kohati on tegu üksikute müürijuppide, kohati muinsuskaitsealuse hoone hoovinurkadega, aga mõnel pool seisavad koos maaga ula terved varemed. Maaamet on pidanud tunnistama, et mõnda objekti ei tahagi, keegi erahuvilisi pole ja omavalitsus ütleb pakutust ära, sest lisaks tegemisrõõmule toob muinsuskaitsega kohustusi. Pigem nagu see kitsaskoht on see, et riik ei ole nagu üldiselt suutnud kujundada oma seisukohta, et kas ja kuidas siis toetada neid isikuid, kellel siis see muinsus asub tema maa peal, et ilmselt see probleem on ka eramaaomanikel. Tänavu saavad kultuurimälestiste omaniku tööde jaoks 2,4 miljonit eurot. Taotlusi sai muinsuskaitseamet kaheksa miljoni euro jagu. Aga nagu öeldud, kui mälestisel pole omanikku, ei saa keegi ka raha taotleda. Triinu Rennu ütleb, et iseenesest võib maaamet objektiga jõuga omavalitsusele anda. Aga me ei ole seda kasutanud, sellepärast et omavalitsustel on õigus ka vaidlustada seda haldusakti, millega neile maa antakse, meie eesmärk ei ole ju jõuga maa ära suruda kellegile vaid tegelikult tulekski neid probleeme kompleksselt lahendada. Lahendusi otsides pöördus maaamet ka kultuuriministeeriumi poole ja küsis, et ega see omavalitsuste poolt ära põlatud mälestusi endale ei taha võtta. Ministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes tõdeb, et niisugust kommet ministeeriumil pole. Täpselt nii nagu kohalik omavalitsus üritab oma eelarvest raha leida, oleks kultuuriministeerium samas seisus, et Meie seisukohalt on üldjuhul kohalik omavalitsus enda territooriumil asuvale objektile kõige parem peremees, kuna ta on ka kõige lähemal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maa-amet otsib omanikku kümnetele muinsuskaitsealustele varemetele. Kuniks varemed veel reformimata riigimaal seisavad, ei saa nende säilitamist toetada ka Muinsuskaitseamet. Pahatihti ei taha endale varemeid ka kohalikud omavalitsused. Viimati pakkus Maa-amet neid Kultuuriministeeriumile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJa ma arvan, et need ülesanded on Eestile jõukohased. See ei ole midagi võimatut. Jah, viimastel kuudel tehtud kahju on suur, aga kõiki vigu saab parandada, edasi liikuda. Ja ma olen viimastel kuudel väga põhjalik, analüüsinud ja vaadanud Eesti erakondlikku maastiku. Ma olen kohtunud, rääkinud väga paljude inimestega, kes Eesti poliitikas tegutsevad. Ja ma olen jõudnud väga selge veendumuseni, et kõige kindlamini seisab jõukama õiglasema ja vabama Eesti eest sotsiaaldemokraatlik erakond. Ja ma olen paljude selle erakonna esindajatega pikalt rääkinud. Ma olen täiesti veendunud selles, et minu kõrval istuval erakonna esimehel Indrek Saarel on väga hea plaan, kuidas edasi minna. Tal on suurepärane ja tark meeskond, kelle mõned liikmed on ka täna siin ja on fantastilised inimesed, targad inimesed ja ma olen täiesti veendunud, et ka sotsiaaldemokraatliku Erakonna tänane reiting ei väljenda tegelikult ei seda potentsiaali, mis neil on, ega seda väärtust, mida nad suudavad Eesti ühiskonnale pakkuda. Nii et ma arvan, et lähimad aastad saavad olla sotsiaaldemokraatidele väga põnevad, väga huvitavad ja väga edukad. Ja mina isiklikult olen siis valmis kõigi oma teadmiste, kõigi oma kogemustega kõigega, mis minul on sotsiaaldemokraatliku erakonna edusse panustama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu liige Raimond Kaljulaid teatas, et on otsustanud liituda Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Ta astus kevadel välja Keskerakonnast, sest polnud nõus Keskerakonna ja EKRE valitsusliiduga. Praeguse valitsuse suhtes oli ta kriitiline.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHommikul pärast seda, kui Jüri Ratas oli teavitanud president Kersti Kaljulaidi oma tagasiastumisest, teatas president. Seadus annab vabariigi presidendile selle ettepaneku tegemiseks aega 14 päeva. Aga vaatame taustsüsteemi, vaatame, mis ümberringi toimub. Meil on viiruskriis, iga päev sureb selle tõttu Eestis inimesi. Meil on majanduskriis. Ja meil on ka riigi usaldusväärsuse küsimus. Sellepärast teen ma juba täna Eesti Reformierakonna juhile Kaja Kallasele ettepaneku asuda peaministrikandidaadiks ja homsest alates asuda uut toimivat valitsust moodustama. Loomulikult algasid spekulatsioonid uue koalitsiooni teemadel. Ei välistatud varianti, et tegelikult senine koalitsioon jätkab. Seda pidas võimalikuks ka Kaja Kallas. Selle aja jooksul, kui valitsus on olnud ametis, oleme me näinud, et nende tahe selle koalitsiooniga jätkata on väga-väga suur ja me näeme seda ka praegu. Seetõttu me teeme tõepoolest pingutusi, et teistsugune valitsus moodustada, aga ei maksa alahinnata nende soovi seda koalitsiooni igal juhul koos hoida. EKRE esimees Martin Helme oli samuti arvamusel, et senine koalitsioon võiks jätkata. Meil on tegelikult ju ühisosa, on päris tugev ja, ja koostöö on olnud kahe aasta jooksul ka minu meelest ikkagi mida iganes väljaspoolt on nähtud ja arvatud seal nii-öelda töölaua ümber istudes toimiv olnud. Nii et vähemalt meie erakonnas valmisolek proovida leida viis edasi sellesama koalitsiooniga on olemas. Ka Keskerakonna aseesimees Mailis Reps leidis, et kõik variandid on võimalikud, kuid ühes oli ta kindel. Suure tõenäosusega me peame ka nentima, et Jüri Ratas on oma sõna öelnud, et tema ei ole järgmine peaminister, et selles mõttes ei ole nagu selline mäng, et astus tagasi ja siis kahe nädala pärast astub uuesti ametisse, et tema on oma oma sõna öelnud. Päeva teisel poolel olid seisukohad mõnevõrra selginenud, välja arvatud Isamaal, mille esimees Helir-Valdor Seeder oli endiselt diplomaatiline. Kõik uued võimalused selle parlamendi koosseisus uute koalitsioonide moodustamiseks on teoreetiliselt võimalikud. Eks erinevatel riigikogu liikmetel ja fraktsioonidel on siin erinevad soovid, erinevad arusaamad ja erinevad võimalused Isamaa ei ole välistanud koostööd ühegi erakonnaga, ei välistanud me pärast valimisi ja ei välista ka praegu. Keskerakond aga teatas, et kõik algab puhtalt lehelt ka siis, kui jätkab praegune koalitsioon. Keskerakonna poolt läbirääkimiste juhiks määratud Mailis Reps ütles, et koostöö EKRE on olnud veidi konarlik, kuid ka EKREga koos edasi minnes abielureferendumit kindlasti ei toimu. See on tekitanud nii tugeva lõhe ühiskonnas, et meil ei ole selgelt enam soovi seda edasi sellisel viisil viia. Referendum sündis koalitsioonileppesse heast tahtest, et see on kõige rahulikum viis väga keerulisest kooseluseaduse temaatikast välja tulla. Ja tänaseks on tulnud reaalsus, et sellest rahulikust rahvaküsitlus, sest on saanud samamoodi väga lõhestav pool. Selleks ei ole mitte mingit soovi erakonnas. Võimaliku uue koalitsiooni kohta ütles Reps. Keskerakond on ka välja öelnud korduvalt, et meie huvi oleks minna Reformierakonnaga liitu siis, kui selles on ka Isamaa. Siis meil on olnud Isamaa koostöö selles koalitsioonis äärmiselt konstruktiivse, äärmiselt hea. Ja meil ei ole mitte mingit põhjust oma koalitsioonipartnerit reeta. EKRE esimees Martin Helme pidas vähetõenäoliseks, et praegune koalitsioon jätkab seda eelkõige Keskerakonna soovi tõttu. Täna hommikul ma ärkasin üles ja ilma igasuguse aruteluta, lugesin teadet, et peaminister on tagasi astunud, et selline ühepoolne tegutsemine, noh, võib anda põhjust kahtlustamiseks, et Keskerakonna siiski mingisugune plaan on kogu aeg olnud paralleelselt liikvel. Ja üha enam jääb kõlama, et koalitsiooni ajas lõhki abielu referendum. Lõppeval koalitsioonil oli väga hea koalitsioonileping, suurem osa sellest koalitsioonilepingust olid majanduspoliitilised sotsiaalpoliitilised, regionaalpoliitilised ja seal peaaegu ei olnud ideoloogilisi asju sees praktiliselt ainus või üks väga väheseid ideoloogilise asju, mis seal sees oli, oli see abielu referendum. Ja ega ei ole ju ka saladust siin, et mõned varasemad nädalad ja päevad on olnud meil väga pingelised koalitsiooni sees ja meie sõnum on olnud kogu aeg Keskerakonnale. See, et kui see ainus konservatiivne asi, mille me koalitsioonis kokku leppisime, on nende jaoks maailmavaatelised nii vastuvõetamatu, et nad ei saa kohe kuidagi sellega elada siis tegelikult me ei saa koos jätkata. Ja poole tunni eest sain viimased kommentaarid praegu veel ametis olevalt peaministrilt Jüri Rataselt, kes kinnitas, et senise koosseisuga ei jätkata. Kui me räägime tagasi astunud valitsusest, siis ma arvan, et see on üpris selge, et see koalitsioon mis oli EKRE Isamaa, Keskerakond tänases poliitmaastikul, ei jätka Keskerakond kindlasti peab selles poliitilises olukorras arvestama sellega võime olla nii opositsioonis kui koalitsioonis. Loomulikult me peame võimalikuks alustada koalitsiooni konsultatsiooni kõigi erakondadega. Ja ma arvan seda, et meie jaoks on ka oluline, et see koalitsioon oleks võimalikult laiapindne. Jüri Ratas avaldas lootust, et uus koalitsioon saadakse kokku võimalikult kiiresti. Eesti on mitte tavalises olukorras ja mitte tavalises sellises võimuvaakumis, vaid meil on koroonaviiruse kriis, Covid 19 haigusega ja sellega tuleb tegeleda igapäevaselt, see nõuab ka väga suuri majanduslikke ja finantslisi otsuseid. Nii et minu meelest siin uue koalitsiooni moodustamisega selles mõttes oodata ei saa, et seda tempot tuleb igal juhul hoida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile öösel teatas peaminister Jüri Ratas enda ja valitsuse tagasiastumisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident võrdles teenetemärkide saajaid ehitajatega, kes on ehitanud Eestit nagu kodu nii sirkli ja höövli kui kunsti ja muusikaga. Head teenetemärkide laureaadid mitte iga tunnustust ei saa aumärgina rinnas kanda. Teie lood on rõõmu ja armastusega tehtud tööst. Presidendilt valgetähe medali saanud Valgamaa kirjakandja Liia Piho tunnistas, et ta pole midagi ülearust teinud ainult seda, mida inimesed ootavad. Näiteks kui mulle 100 aastane memm tuli mulle vastu, ootab posti, ütleb, oota natukene, ma räägin sulle, tema kuulamine. Ta oli väga tänulik selle eest, ma, et ma teda kuulasin ja kes abi vajavad, kellel on ükskõik mida vaja teha, kellel on vaja puukuriust lühemaks lõigata, et pensionipäeval puud välja saada, lõikan saega maha ja toon puud. Puukuristikja. Luuletaja Villu Kangur sai valgetähe viienda klassi teenete märgi Olen kõike üritanud võimalikult ausalt teha ja kui keegi seda hindab, siis on see väga tore. Mida te olete jõudnud teha oma elu jooksul ja kui ma ausalt ütlen, siis väga vähe. On väga palju selliseid noh, kuidas öelda ripakil asju või, või, või pooleli asju. Noh, aga eks aeg näitab, teeme, kuniks jõuame. Samuti valgetähe viienda klassi teenetemärgi kavaler, näitleja Vladimir Antipp väidab, et tema ainus teene Eesti ees on armastus. Olen ainult teatrit armastanud ja teatrit teeninud heas usus ja alandlikkuses ning pole mingeid autasusid oodanud. Ühtekokku annetas president tänavu teenetemärgid 166-le inimesele, Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabariigi President andis Tartu Ülikooli Narva kolledžis üle teenetemärgid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonaviirusest tingitud majanduslangus selle aasta esimeses kvartalis oli Euroopas sügavam kui viimase majanduskriisi ajal aastatel 2009 2010. Milline seis on järgnenud kvartalites, selle kohta veel täpseid andmeid pole, kuid kindlasti ei jäta ka teine laine majandust mõjutamata, ütles Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets. Kui me vaatame Eesti analoogseid tulemusi, siis meie majanduse kukkumine esimeses kvartalis on poolel teel sinna, kus me olime 2009 aga samamoodi me ei tea teise ja kolmanda ja neljanda kvartali tulemusi veel. Seega on eametsa sõnul praegu keeruline spekuleerida, mida toob järgmine aasta. Võib öelda, et algsed võib olla väga sünged, majandusprognoosid ei realiseerunud. Samuti võime öelda, et mõned abimeetmed on väga hästi töötanud. Palju on räägitud töötukassa palgameetmetest ja nende tõhususest, mis aitas ära hoida tööpuuduse kiire kasvu. Samas riskid on endiselt väga kõrged. Eestisse tulles võib öelda, et on sektoreid, kus me näeme täna väga sügavat lööki, ma pean silmas majutust, toitlustust ja üldse turismi ga seonduvat. Teisalt ehitussektori kriis ei ole veel nagu päriselt kohale jõudnudki ja seal ennustatakse langust alles järgmisse aastasse. Tartu Ülikooli süte instituudis taheti märtsis viiruse leviku alguses luua tööriist, millega hinnata ettevõtete käekäiku ja seeläbi aidata kriisimeetmeid paremini suunata. Analüütik Andres Võrk aga kirjeldas, kuidas vajalikele andmetele ligi pääsemine osutus oodatust keerulisemaks. Alles nädalapäevad tagasi sai selgeks, et tööriista luues tuleb toetuda avaandmetele, selgitas Võrk. Meie tööriist peaks toetama kahte poolt ühest küljest nii-öelda eelanalüüs me saame vaadata iga Eesti ettevõtte käekäiku, ettevõtte olulisust, samuti me saame vaadata ettevõtete jätkusuutlikkust, et kas ettevõtted olid tegelikult juba kriisis enne seda praegust koroonakriisi või oli just see praegune kriis nende ebaedu põhjuseks ning teisest küljest sidudes kokku siis need andmed ettevõtete tegevuse kohta ja toetuse saamise kohta me saame monitoorida ettevõtete käekäiku ja loodetavasti siis paari kuu pärast on need tööriistad meil kõigil kättesaadavad ja oma meeskonnaga siis üritame anda panuse, et järgmised kriisimeetmed, kui neid peaks vaja olema, oleksid täpsemalt sihistatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikoolis toimub konverents, kus peateema on koroonaviirusega kohanemine. Täna on muu hulgas fookuses ka majanduslik mõju.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜhiskondliku leppe sihtasutuse tegevjuhi Agu laiuse sõnul on allakirjutajaid 40 ringis kolm erakonda, Reformierakond, Res Publica ja Keskerakond on teatanud, et ei kirjuta alla. Peaminister ja Res Publica esimees Juhan Parts tegi just täna avalduse, kus põhjendas enda ja erakonna seisukohta. Juhan Partsi kinnitusel peab lepe olema lühike ja eesmärk arusaadav. Lepe peab määratlema selgelt mõõdetavad võtmed valdkonnad moel mis oleksid aluseks ühistele tegevusplaanidele. Vahendid peavad olema hinnatavad ja läbiviijad peavad olema võimelised võtma vastutuse ja toob ära ka põhimõtted, mida peab sisaldama leppe, millele Res Publica oleks nõus alla kirjutama. Nii kipub juba igal eemale jääval erakonnal oma lepe olema. Palusin ühiskondliku leppe sihtasutuse tegevjuhi agu laiusel peaministri põhimõtteid kommenteerida. Ma leian, et suures ulatuses tegelikult ühiskondlik lepe sisaldabki neid punkte, mida temagi oluliseks peab, seetõttu ma ei näe ka suurt vastuolu leppe tekstiga. Mõned punktid lähevad küll valitsuse töömaile ja see ei kuulu ühiskondliku leppe kompetentsi, mistõttu valitsus võib neid asju muidugi ise kenasti otsustada, kusjuures on väga-väga kindel. Ühiskondliku leppe tekst on väga selgelt mõõdetav, kindlasti selgemalt mõõdetav kui peaministri avalduses välja pakutud punktid, seda enam, et ta kirjutab seal, et peab kirjutama ühiskondliku leppe teksti. Me kaitseme Eesti põhiseadust, siis see on tegelikult juba ühiskondliku leppe tekstis kõige alguses esimeses lauses ära öeldud, et kui ei ole esimest lauset loetud vaevalt on siis ka ülejäänud teksti loetud süvenemisega. Vastuseks etteheidetele, et ühiskondliku leppe tekst on üldsõnaline ja laialivalguv, ütleb leppe üks algatajaid Aadu Luukas. Nii. Need etteheited on tulenenud sageli ebakompetentsusest ja sageli sellest, et selle protsessiga ei ole jõutud kurssi ennast viia. Ma arvan, et sellistes dokumendis ei saagi olla ühtegi arenguplaani, ühtegi arengukava seal ei saa olla palju numbrid. Kogu selle protsessi lennavad sisu osapooled. Peale lepingu allakirjutamist foorumi töökanda. Leppetekst on kooskõlas väga erinevate organisatsioonide seisukohtadega, sealhulgas ka kõigi erakondade programmide ja valimisplatvormide ühisosa. Seetõttu on üsna raske aru saada sellest laialivalguvusest. Aadu Lukas ei usu, et kolme erakonna eemalejäämine avaldaks protsessi edasisele käigule negatiivset mõju. Selles kokkuleppes markeeritud eesmärkide saavutamiseks hakkab tööle osapoolte foorum ja ilmselt need küsimused, mis seal arutusele tulevad, on niivõrd olulised, et ka nimetavad parteid, kes hetkel ei ühine selle protsessiga, tulevad sellele protsessile taha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pandi paika ühiskondliku leppe allakirjutamise kuupäev.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nErakonna piirkondlikest juhatustest koosnev Isamaa ja Res Publica liidu volikogu kogunes täna Tartusse endale esimest valima. Juhi valimine läks ilma suuremate üllatusteta ning oma senisel kohal jätkab endine põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Hoopis enam pakkusid tänasel koosolekul kõneainete erakonna madalad reitingu numbrid ehk IRL-i juhtpoliitikute sõnum on, et küsitlustulemused on praegu ebaolulised, kulus just selle sõnumi edasiandmiseks oluline osa tänasest arutelust. IRL-i esimees Margus Tsahkna tõdes erakonna madalaid reitingunumbreid kommenteerides, et kogu Euroopas tõusevad reitingu populistlikel parteidel, kelle sekka IRL. Tsahkna sõnul. On populismi aeg, see on selge ja Isamaa ja Res Publica Liit populismiga kaasa ei lähe ja seetõttu ei ole me nendes võib-olla valusates teemades nii populaarsed pildis, aga tööd oleme kõvasti teinud. Nii keskenduski Margus Tsahkna oma ettekandes koalitsioonilepingule ning seal lubatud punktide täitmisele. Tsahkna tõi suuremate töövõitudena välja elatisraha fondi haldusreformi eelnõu Riigikokku viimise, samuti erakonna konservatiivse rändepoliitika. Sama meelt on ka tema erakonnakaaslane, keskkonnaminister Marko Pomerants. Riigikogu valimistest on möödunud üks aasta valimislubadused, mis rahvale said lubatud, on suuremal määral täidetud. Ilmselt on informatsiooni meie ühiskonnas nii palju ja lihtsalt käratsemine toimib paremini kui mõistliku jutu kuulamine. Kui täna poleks pagulastemaatikat, siis EKRE inimesed oleks jumala õnnetu, neil poleks iseendaga mitte midagi peale hakata. Margus Tsahkna tõdes, et tulevikku vaadates loodetakse toetajaid tagasi võita pigem vabaerakonna, mitte aga ERR. EEtänasel koosolekul tõusid teemaks ka sügisesed presidendivalimised. Margus Tsahkna sõnul IRL Reformierakonnas esile tõusnud kandidaatide Siim Kallase ja Marina kaljuranna selja taha ei rutta. Seda enam, et valijameestekogus on jämeots just IRLi käes. Suure tõenäosusega ei valita ära presidenti parlamendis ja presidendi valimine läheb valijameeste kogusse, Isamaa ja Res Publica liidul on valijameeste kogus väga suur esindatus. Igal juhul on selge see, et sellist positiivset rahvast ühendavat presidenti järgmiseks viieks aastaks ilma IRL-i toetuseta ei ole võimalik valida. Tsahkna sõnul võib Reformierakonnas juba varakult alanud presidendidebatis näha erakonna soovi rõhuda oma vastandumisele Keskerakonnaga, et läbi selle koguda enda kandidaadi selja taha ka IRL-i, sotside ja vabaerakonna hääled. Aga kui kommenteerida nüüd Siim Kallase kandidatuuri üles seadmist, siis ma pigem arvan, et tegu on Reformierakonna sisese initsiatiivi võtmise ja, ja võitlusega, et meie eesmärk on pigem ikkagi otsida Eestile president ja siin teha koostööd erinevate jõududega. Marko Pomerantsi hinnangul on IRL-il oma presidendikandidaadi väljakäimiseks veel tublisti aega muidugi mõtlema peab sellele juba varem. Siin igasugused kandidaadid ujuvad välja ja see nagu alati on viinud õigeks päevaks nende inimeste pildist väljalangemiseni pole üldse mingisugune läbiräägitud koht, aga mina arvan seda, et Jüri Luik võiks olla väga väärikas inimene, olemaks Eesti president.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakonna esimees Margus Tsahkna ütles, et Reformierakonnas välja käidud presidendikandidaatide selja taha IRL ei kipu ning pigem otsitakse enda kandidaati.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOrnitoloog Marko Valker ütles, et saabuvate rändlindude arv on suurem päevadel, mil valitseb soe ja päikesepaisteline ilm. Külmalaine tõmbab nüüd kevadekuulutajate saabumisele pidurit, jätkab Marko Valker. Kui peaks maha tulema paksem lumi või on suuremad külmakraadid, siis sellised varakevadised, maakuulajad tihtilugu rändavad ka tagasi ja see edasi-tagasi rändamine võib toimuda kevadel mitmeid kordi. Kuni jääs olevad lahvandused kinni ei külmu, saavad luiged ja teised veelinnud, näiteks Haapsalu lahel toitu otsida. Marko Valker ütles, et oma jälje jättis sellel talvel sulelistele varasem veebruaris paukunud pakane. Et näiteks ja Lääne-Eestisse jäi arvukalt talvituma, siis hallhaigruid, need hallhaigrud, kes ära ei lennanud, et nende seas siis selliseid hukkunud linde oli üksjagu. Valkeri sõnul sõltub lindude käekäik sellest, kuidas neil toitu leida õnnestub. Linnud, kes on heas toitumuses, need tegelikult ka see külm väga palju ei mõjuta. Et rohkem mõjutabki see, kui tuleb maha paks lumikate, mis mõjutab neid linde, kes leiavad oma toidu maast või siis küll, mis jäetakse lised, madalad merelahed ja kaldaääre. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Läänemaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis on kohal esimesed põldlõokesed, kiivitajad ja hallhaned. Ornitoloog Marko Valkeri sõnul vähendab nüüd taas talvisemaks läinud ilm kevadrände intensiivsust, kuid midagi erakorralist selles linnuriigi jaoks siiski pole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVabaerakonna esinduskogu arutas kaugsis kaks päeva erakonnas tekkinud sisepingeid ja valimisteks valmistumist. Vabaerakonna endine juht Artur Talvik on erakonnast lahkunud ja endise kaaslasi karmilt kritiseerinud. Talvik sõitis kaugsisse kohale ja teatas seal, et kavatseb hakata uut erakonda looma. Ta avaldas intervjuus Jüri Nikolajevile lootust, et temaga liitub ka praegusi vabaerakondlasi. Talvik kinnitas samas, et partei ülevõtmise plaani tal ei ole. Mulle tundub, et vabaerakond sellisel kujul võiks lõpetada ja need inimesed, kes tahaksid tulla nagu kaasa minu plaaniga, on väga teretulnud. Mina olen loomas sellist kaasaegset poliitilist platvormi mis ks nii öelda hoopis teistel alustel, kuigi me peame looma erakonna tänase seaduse mõttes, aga aga see oleks sisulistel teistel alustel ja mis ühendaks inimesi, kes tahaksid sellist riiki, kus oleks vähe bürokraatiaid, vähe regulatsioon, lihtne riik, mis võimalust te näete sellel uuel liikumise valimistel, see ambitsioon peaks olema väga suur. Ma arvan, kuni 25 kohani riigikogus, keda te veel võiksite nimetada selle liikumise eestvedajatena. Mul on palutud veel teisi nimesid, ei öeldaks, aga grupp ei ole väga suur. Koosneb umbes viiest inimesest ja nad on kõik ühiskonnas tuntud. Vabaerakonna esimees Andres Herkel tervitas Artur Talviku kavatsust proovida uut erakonda luua. See, et vabaerakond niimoodi tee, on lahti lükanud, et kui paistis, et uus erakond Eestis ei saagi tekkida, siis vabaerakond tõestas eelmisel korral ära, et saab ikka küll, kui asi tõsiselt ette võtta. No vabaerakond tuligi tegelikult ju ka samamoodi mitte erakonna poliitika, vaid peaks olema alternatiiv, peaks olema tugevad kogukonnad ja nüüd erakonna endine esimees kritiseerib just vabaerakonda selle eest, nagu oleks pigem erakond kinni jäänud just nendesse vanadesse parteipoliitika kammitsatesse. Vabaerakond on ka otsinud teistsuguseid mudeleid ja lähenemisi nii mõnegi probleemi puhul, aga me peame ikkagi aduma ka seda, mis on teostatav ja mis ei ole teostatav selleks, et poliitiline liikumine saaks riigikogu valimistele minna, selleks ta tõepoolest peab ennast registreerima erakonnana. Aga minu meelest kõige tähtsam on see, et sealt üles poliitika mudel ikkagi õigustaks ennast, sest muidu ja pinnale see, et need kooslused, mis on juhitud autoritaarselt ülevalt alla, on kõige efektiivsemad ja seda arengut ma Eesti poliitikale ei, ei tahaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabaerakonna esinduskogu arutas Kauksis kaks päeva erakonnas tekkinud sisepingeid ja valimisteks valmistumist. Vabaerakonna endine juht Artur Talvik on erakonnast lahkunud ja endisi kaaslasi karmilt kritiseerinud. Talvik sõitis Kauksisse kohale ja teatas seal, et kavatseb hakata uut erakonda looma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui Egon Ranneti kadunud poeg 1958. aastal tollases Kingissepa nimelises Draamateatris lavale tuli, sai sellest menu tükk. Ta sai Nõukogude Eesti preemia ja see toodi lavale enam kui 200. teatris tollastes sotsmaades. Nüüd, kui Eesti Draamateatri selle hooaja repertuaaris seisis kadunud poeg Mati Undi lavastuses, tekkis nii-öelda elevus saalis. Mati Unt. Jah, kolleeg Oskar Kruus on ju avaldanud sirbis paar aastat tagasi küla, kus ta palub, et Eesti rahvas protesteeriks et jälg, hunt jägi jälgi neti lavale toob. See kiri on mul kavalehel ka muuseas avaldatud, miks, no ma mõtlesin, et oleks aeg teha midagi, mis meie rahvale meenutaks kus kohalt üldse tulnud on või, ja doktor Vahing ütles aastal 80 kirjutas, et, et küllap tuleb aeg, kus kadunud poeg jõuab lavale ja nüüd ta siis nagu jõuab. Mul pole selle tüki vastu erilist leebust, aga kui kunagi vaatas rahvas seda andunult üle 100 korra, siis las vaatab nüüd jälle heade parimate näitlejate esituses, on Mati Unt öelnud. Tegemist on emad playga Vulgaarse melotojaamaga. Aga me mängime tõesti mängime nagu Shakespeare, tähendab, minu aust ei ole enam vahet, kas hüschart kolmas hüssard teine miskit tegi või siis keegi küüditas. Me mängime ajaloodraamat. Kas sellele on ka mingi tänapäevane hinnang juurde antud? Mitte liialdatud ma oleks rahul, kui pool inimesi saalis nutaks ja pool naeraks, enamasti see praegu juba on ju olnud. Mängime ühele. Julm ajalooline näide. Tegu on ju kadunuks peetud pojaga, kes saabub ootamatult koju imperialistliku spioonina. Ja Mati Unt leiab, et me peame oma minevikuga hüvasti jätma, olgu siis naerdes või nuttes. See lavastus on lavastaja seisukoht selles küsimuses, mida aga arvasid näitlejad. See oli noh, tõeliselt mõnus töö, sest mu näitlejad alguses mõtlesid, et äkki ma olen seekord tõesti mingi Ivan Sussanin, kes neid suhu peab, aga nüüd ise nii vaimustuses, tähendab me oleme saanud nii palju õppida. Niisiis kadunud poeg on tagasi Eesti Draamateatri laval mängimas seekord Kersti Kreismann, Viire Valdma, Mait Malmsten, Rein Oja ja Taavi Eelmaa ja kunstnik on Pille Jänes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Draamateatris tuli taas lavale Egon Ranneti \"Kadunud poeg\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnne teenetemärkide kätteandmist pidas president Toomas Hendrik Ilves lühikese kõne. President ütles, et eestlased on kiitusega kitsid ja ka tunnustuse puhul on tagasihoidlikud ja isegi kohmetuvad. Ikka ütleb osa neist, keda Eesti riik oma kõrgeima tänuga tänab et nad ei tea, mille eest või miks just neile see tunnustus langes. Lihtne vastus ja inimesed kõlab nii. See teenetemärk teeb igapäevase pühendumise, töökuse, kutsumuse, järjekindluse ning mitmel puhul ka pakkumise ees. Esitasingi mitmele teenetemärgi saanule, küsimuse, kas ka nemad reageerisid tunnustusest teada saades eestlasele omas tagasihoidlikkusega kultuuriajakirjanik Jüri Aarma. Ma julgen öelda, siis ma olen teine eestlane, mul oli see tõesti üllatus ja võtsin alguses lausa nalja pähe, aga ju ma siis olen ka selline tagasihoidlik, ehkki ma siiani arvasin enese kellegi teise olevat. Vabakonna edendaja Hille Hinsberg. Ikka suure tänutundega reageerisin ja ütlesin presidendile ka aitäh. Kui öeldakse, vabakonna edendaja, siis see sõna juba iseenesest ütleb, ära ei ole võimalik üksinda teha. Ja mina tunnetan sama moodi, et see on selline tiimi rühma ja, ja pigem laiemalt kogu ühiskonna asi, mida mul on au ja rõõm ajada. Eks ta nagu arusaamatu, tundub ju esialgu siis, kui ma teada sain, siis, kui mul AK toimetuse helistati, siis siis ei jõudnud mulle päriselt kohale. Aga täna, kui ma vaatasin neid teisi inimesi, kes ordeni olid saanud, siis mul oli küll väga uhke tunne, et see oli ikka väga väärikas seltskond. Mereteadlane ja matemaatik Tarmo Soomere. Mul läks teistmoodi, pisar tuli silma. Aga lisaks ma, et et autasu on tegelikult mitte niivõrd pagunid, kuivõrd kohustus. Idee on selles, et meid, eestlasi on ikka võrdlemisi vähe siin maailmas. Iga inimese kaal nii Eesti sees kui ka rahvusvahelisel areenil on märksa suurem kui suurrahvastel. Me peame tegema inimese kohta 100 korda rohkem kui sakslased või venelased. Ja seetõttu on, on ka nendel tunnustustel, mida president jagab, eriline kaal. Pärnu Muuseumi direktor Haldur Vunk Mina olen ka eestlane. Täpselt niisamuti ka mina ei loomulikult see väike väike, selline subjektiivsuse moment on alati ju juures, et miks üks mitte teine, aga suur rõõm, tegelikult ju see mingit tunnustust, suur rõõm saada. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "President andis täna Pärnus 99-le inimesele üle riiklikud teenetemärgid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPlaanis saata Ameerika Ühendriikides Eesti justiitssatašee, teatas valitsus samal päeval, kui otsustas lõpetada lepingu Jüri Ratase valitsuse palgatud advokaadi. Louisianarahandusministeeriumi toonase pressiteate järgi saab justiitssataset üheks põhiliseks ülesandeks esindada ja kaitsta Eesti riigi huve suurtes rahapesu uurimise, et võimalusel ka tulevikus trahvide jagamisest osa saada. Riigi peaprokurör Andres Parmas ütleb, et justiits atašee roll on siiski laiem ja ei piirdu ainult rahapesu uurimisega. Prokuratuuri seisukohast on olulisem pikaajalises vaates just nimelt arendada koostööd raske peit kuritegevuse valdkonnas, sealhulgas on muidugi ka rahapesu ja majanduskuriteod. Asi on selles, see nii-öelda valgekrae kuritegevus, see ei paista tavainimesele küll väga silma, see kahjustab meie elu pikemas plaanis süsteemselt ja süvitsi. Aga sellist kuritegevust iseloomustab kui suur varjatus mitmetahulisus mastaapsus. Seetõttu me näeme, et see rahvusvaheline koostöö selles vallas on vältimatu. Siiski muuhulgas tuleb justiits atašeeks valitud Indrek Tibaril vahendada suhtlus ka rahapesu-uurimiste vallas. Kas ta Ameerikast ka sadu miljoneid dollareid trahviraha koju toob, ei tõtta Andres Parmas lubama. Küll aga võimalike trahvirahade jagamiseks teiste riikidega kehtivad Ameerika ühendriikides konkreetsed reeglid. Kui teiste riikide ametiasutuste abi on viinud selliste summade väljamõistmiseni siis tuleb ka arvesse võtta, kui oluline see info on olnud ja vastavalt sellele siis on ka ette nähtud teatud vahemikud. Kui palju siis neid väljamõistetud summasid tuleb teise riigiga jagada? Justiitsatašeeks valitud Indrek Tibar on töö töötanud vaheldumisi politsei ja piirivalveametis ning Swedbangas. Pangas töötas ta 2007.-st 2012. aastani. Pärast seda oli ta nii politsei ja piirivalveameti peadirektori asetäitja kui keskkriminaalpolitsei juht. Praegu on Tibar Swedpanga finantskuritegude tõkestamise juht. Endine rahandusminister Martin Helme märkis sotsiaalmeedias, et ibari määramine justiitssatašeeks on rahapesijate huvides. Helme hinnangul takistab see USA uurimist ja Eesti jääb trahvide määramisel rahast ilma. Andres Parmase hinnangul mingit huvide konflikti ohtu ei ole. Tegemist on muidugi ka professionaaliga, et kui tuua näide, siis näiteks advokaadil on ju täiesti tavapärane ühes vaidluses esindab ühte klienti järgmisest teist. Kui Indrek Ivaril peaks siiski tekkima mingis konkreetses olukorras kõhklus mingi asi ületab eetilised piirid, siis tuleb sellest märku anda, selleks on kahtlemata lahendused olemas. Ja rõhutada tuleks ka seda, et, et Indrek Tibar töötades nüüd Swedbankas, töötas ta seal, mitte sellel ajal, kui neid kuritegusid toime pandi. Tema ülesanne ei olnud mitte kuritegusid toime panna, vaid tema töövaldkond, seondus rahapesu tõkestamisega, mitte raha pesemisega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prokuratuur otsustas justiitsatašeena Washingtoni saata Swedpangas finantskuritegude tõkestamise juhi Indrek Tibari.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti peadirektor Üllar Lanno ütles tänaseid koroonanäitajaid tutvustades, et endiselt on levik kõige suurem Tallinnas ja Ida-Virumaal. Lanno võrdles omavahel Tallinna linnaosi teiste Eesti piirkondadega. Nakatumiselt Kesklinna linnaosa on isegi suurem kui Tartu linn. Ja kui võtta nüüd Lasnamägi ja terve Narva linn, siis Lasnamäel on see kordades tänase hetke suurem, aga ka Narvas on tõus olnud viimasel ajal päris märkimisväärne. Rakendub ka see moment, kus kõik haiglad, kes pidid tõstma oma võimet kuse ülesse on jõudmas pisut alla 1000 kohani. Ja järgmised tõstmise tähendavad juba seda, et plaanile ravi ja ka võib-olla osaline ootusravi, mis on päevakirurgia poole pealt tuleb olulisel määral piirata. Perearst Marje Oona juhtis tähelepanu, millisel juhul peaksid inimesed kaaluma AstraZenecaga vaktsineerimise edasilükkamist tulenevalt veel tõendamata kahtlusest, et kõnealune vaktsiin suurendab trombi ohtu. Need inimesed, kes saavad verd, vedeldavat ravi, nendel kindlasti ei ole vaja vaktsineerimist edasi lükata, nendel on riskid maandatud. Kui aga inimesel on olnud näiteks varem sügaveinitromboos kopsuarteri trombemboolia ja ta ei saa praegu veret vedeldavat ravi või tal on mingisugune selline kaasasündinud haigusseisund mille tõttu tal on suurem trumbirisk näiteks ka sellisel juhul on soovitatud kaaluda võimaliku vaktsineerimise edasilükkamist, samuti teatud ravimite kasutajatel ja vähktõve korral on siis soovitatud pidada nõu onkoloogiga. Oona rõhutas, et arstid ja õed on saanud info, milliste haigusseisundite puhul ei tasu praegu AstraZeneca vaktsiini süstida. Tervise ja tööminister Tanel Kiik ütles, et koroonaviiruse levik Eestis hetkel on oma tipus. Ma julgen öelda tipus, sest me näeme teatud õrnasid stabiliseerumise märke ehk me ei näe enam sellist nädalas 40 50 protsenti lisandumist, nagu oli siin veebruari viimane nädal näiteks küll, aga see tipp on jätkuvalt maru kõrge, et ei saa kuskil täna öelda, et, et viiruse levik oleks madal isegi siis, kui ta erineb maakonniti. Haiglaravi näitajad lähevad ainult halvemaks ehk haiglaravi vaates on selge, et tipp on alles tulemas. Me oleme väga selgelt liikumas ligi kahekordse haigla vajaduse teed võrreldes selle aasta paremate päevadega. Haiglaravi vajadus tuleb alati teatud viiteajaga võrreldes nakatumisega. Nii et me kõik peame sind pingutama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ülevaade Terviseameti tänasest koroonaviiruse teemalisest pressikonverentsist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Joe Biden andis ametivande harukordsetes tingimustes. Koroonaviiruse leviku tõttu puudusid küll avahulgad, kuid pealinna Washingtoni tänavad olid täis rahvuskaardi sõdureid, sest vaid paar nädalat varem rünnati kapitooliumi. Biden i eelkäija Donald Trumpi vaim püsis Washingtonis veel mõnda aega, sest kongressis keskenduti tema teisele tagandamisprotsessile. Värske president üritas samal ajal püüda tähelepanu erinevate kampaania lubaduste täitmisega. USA president Joe Biden. Meil on pikk maa minna, need on lihtsalt täitevvõimu määrused, need on olulised, aga meil on vaja seadusi, et ellu viia palju asju. 100 päeva jooksul allkirjastas Biden rohkem kui 40 täitevvõimu määrust ja umbes sama palju presidendi proklamatsioone. Suur hulk Biden i otsuseid oli mõeldud trumpi poliitika tühistamiseks sealhulgas piirimüüri ehituse peatamine ja immigrantide Mehhikosse jäämise poliitika lõpetamine. Biden i sammud immigratsiooni vallas langesid aga kiiresti vabariiklaste kriitika tule alla, kui lõunapiirile hakkas saabuma tuhandeid inimesi, räägib USA senaator, vabariiklane Rob Burtman. Bideni administratsioon tegi esimesel päeval umbes pool tosinat muudatust ja on pärast seda teinud veel mitu. Need on julgustanud inimesi piirile minema ja administratsioon ei ole loonud midagi asemele, et selle olukorraga toime tulla. Bideni laiema immigratsioonieelnõu vastuvõtmine on aga kongressis takerdunud ja kardetakse, et sama võib juhtuda näiteks relvaseaduste, politseireformi või presidendi majandusplaaniga. Seetõttu kaaluvad demokraadid tõsiselt senati töökorra muutmist, mis võimaldaks neil eelnõusid vastu võtta lihthäälteenamusega. USA senati vabariiklaste juht Mitch Mconnel. Tundub, et Bideni administratsioon on andnud ühtsuse saavutamises alla, eelistades pakkuda Balderani oma liberaalsetele valijatele. Bideni esimese 100 ametipäeva kõige suuremad edusammud on seotud koroonaviiruse vastase võitlusega. Kongress võttis vastu tema kahe triljoni dollari suuruse abipaketi ja üle poole täiskasvanud ameeriklastest on saanud vähemalt ühe vaktsiini süsti veel kord USA president Joe Biden. Vere. Kõik, kes on üle 16 aastased, võivad nüüd vaktsineerima minna, nii et tehke seda, minge kohe vaktsineerima. Välispoliitikas on Biden hoidnud karmi kurssi Hiina ja Venemaa suunas, kehtestades sanktsioone. Samas üritatakse mõnes valdkonnas teha koostööd Hiinaga, eelkõige kliimapoliitikas Venemaaga relvastuskontrolli küsimustes. Presidendi üks olulisem välispoliitiline otsus oli aga USA vägede väljatõmbamine Afganistanis, millega lõpetatakse 20 aastat kestnud sõda rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Joe Biden on ametis olnud sada päeva. Selle aja jooksul on ta teinud edusamme koroonaviiruse vastases võitluses, kuid sattunud kriitikatule alla immigratsiooniküsimustes. President ei ole saavutanud soovitud ühtsust vabariiklastega, mistõttu on ta pidanud tegema hulganisti otsuseid täitevvõimu määrustega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReferendumi palavik Prantsusmaal ühtviisi kärarikkad on nii Euroopa põhiseaduslepingu pooldajad kui vastased, pole vahet. Põhiseadus, lepingu voorustest ja puudustest kõnelesid kirglikult nii tänavapühkijad, talumehed, töölisnoored kui ka poliitiline eliit. Referendumi tulemus märgib ei selget võitu, prantslased on otsustanud mitte ratifitseerida Euroopa põhiseaduse lepingut räägib dominicevilepan, mees, kes pisut hiljem istus siseministri toolid peaministri toolile. Referendum tõi uued jõujooned prantsuse poliitikas ja meenutas ka üldiselt et mõne aasta pärast ei pruugi Euroopa olla enam üldse selline nagu seni. Euroopas on aastatega suurenenud pentsi kahepalgelisuse traditsioon. Kõik kõnelevad sallivusest, kuid tegelikult ei salli. Kõik räägivad võrdsetest võimalustest, kuid neid ei paista kusagilt. Kõik räägivad demokraatiast ja rahva käest küsimisest. Kuid kui rahvas ütleb millelegi, ei, räägitakse kohe kriisist. Kuum referendumi suvi näitas, et eri riikides on salahoovusi. Üks neist on järjest süvenev trots sisserännanute suhtes. Meie sõnum nüüd on, et me oleme uhked Hollandi peale ja me tahame siin öelda ja teha, mida me tahame, ei saa asju peale suruda. See on ühe lihtsa Hollandi naise tõdemus pärast seda, kui Hollandki on otsustanud põhiseaduse leppele, ei öelda. Mõned päevad hiljem kogunesid nõutud Brüsselis Euroopa Liidu valitsusjuhid. Ühine deklaratsioon, et põhiseadusega seoses tuleb võtta mõtlemisaega, näis üsna kohmakas Põhiseadus lepingut tehti aasta otsa Euroopa tulevikukonvendis ja jahvatati pikalt veel liikmesriikide valitsuste vahelisel konverentsil. Kas see kõik oli siis asjata? Teile selgitatakse, et Euroopa on kriisis, kui Euroopa on sügavas kriisis. Kas küsimusi on, ütleb nukralt Jean-Claude Juncker, esimese poolaasta juhtriigi, Luksemburgi peaminister. Pisiriigi populaarne poliitik oleks teinud väga hea partii, kui oleks aasta tagasi võtnud vastu pakkumise saada Euroopa Komisjoni presidendiks. Kuid Juncker ei olnud siis sellest huvitatud. Aasta hiljem tegid teised liikmesriigid talle nii-öelda tagasi, kuid mitte selle pärast. Tüli tõusis, kui rikkamad mässu tõstsid ja nõudsid, et sissemaksed ühiskatlasse peavad vähenema. Luksemburg otsis innukalt kompromissi, kuid see lükati tagasi. Suuresti just Suurbritannia ettevõtmisel. Ajaloolist kolmandat perioodi peaministrina alustanud Tony Blair esines suvehakul kõrgelennuliste mõtteavaldustega ja kohati kangastus. Legendaarne reformi ja Mihhail Gorbatšov, kelle võlusõnaks sai Peame uuenema ja selles pole midagi häbiväärset, kõik institutsioonid peavad seda tegema ja me suudame seda ainult siis, kui seome ühte ideaalid, millesse usume ning moodsa maailma, milles elame. Tony Blair. Aasta lõpul tuleb tõdeda, et uutmisest siiski rääkida ei saa. Suurte ponistuste tulemusena õnnestus lõpuks kokku leppida euroliidu uues eelarvekavas kuid see on täiesti vanamoodne kava. Üle 40 protsendi läheb endiselt põllumajanduse toetamiseks, põllumajanduse osakaal isegi tõusis. Uus juhtriik Suurbritannia võitles iga hinna eest ajaloolise briti tagasimakse säilitamise eest. Pisut õnnestus paisutada abi uutele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjoni president tõusis vaeste ja väetite, kuid südikate uute liikmesriikide kaitsele. Eesti on teinud suure edumaa, Eesti majandus kasvab umbes 10 protsenti aastas. See on üks headest reformi näidetest Euroopas. See riik koos teiste uute liikmesriikidega toob euroliidule palju uut, mitte ei ole koormaks, räägib Jose Manuel Barroso. Euroliit räägib küll palju laienemisest, kuid eelarve nääklused näitavad, et argielus ollakse väsinud ja loetakse murelikult raha. Lõpuks kokku lepitud eelarvekavas väljendub laienemise hind rikaste silmis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu põhiseadusliku lepingu ja Euroopa Liidu saatus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo see osa, mis presidendiga koos oli, on siin alati väga lühike üritus, ise kestab muidugi kaua. Aga maal kabinetis on võimalik vahetada tõesti vaid mõned üksikud viisakused. President Trump ütles, et Eesti on suurepärane riik soovis mulle isiklikult edu, Eesti-Leedu ja mina tänasin teda selle võimaluse eest meie liidu suhet siin tugevdada ja sellega laias laastus see vestlus piirdus. Küll oli nii enne kui pärast oma kabinetis käimist rohkelt vestluseid kõrgete ametnikega valgest majast välisministeeriumist. Ja siin joonistub välja üks muster, mida me ju tegelikult oleme varemgi näinud ja teame, et Ameerika Ühendriikide jaoks on Eesti oluline liitlane oluline partner ja meiega soovitakse koostööd tugevdada. Mis on teie enda plaanid, te olete ka siin Washingtonis varem olnud, et kas nüüd on kuidagi pilt teistmoodi ja, ja ka enda mõtted teistmoodi, mida siin võiks teha? See on huvitav, sest alati on mingisugused asjad, mis on samasugused ja siis on alati midagi, mis on teistmoodi. Ja see, kui siin olla ei ole alati täpselt sama, mis Ameerikas toimuvad televiisorist vaadata või ajalehtedest lugeda, mis on üllatav, on see, et vaatamata kõigele on huvi Euroopa julgeoleku, transatlantiliste suhete ja NATO vastu tegelikult siin linnas pretsedenditult kõrge. Kuidas teile tundub, kas Eesti julgeolek on endiselt tugev ja, ja kaitstud ja, ja selles mõttes on NATO ikkagi püsiv ja, ja säiliv. Jaa, ma usun küll, mul on nende lühikeste nädalate jooksul, mis ma olen nüüd Washingtonis jõudnud, olla juba olnud mõned kohtumised nii kaitseministeeriumis kui välisminister iumis loomulikult, rääkimata mõttekodadest ja, ja USA laiemas avalikkuses kelle arvamust ajakirjandus ja mõttekojad paljuski kujundavad. See arusaamine, et NATO on oluline mitte ainult Euroopa riikidel, vaid ka Ameerika Ühendriikidele on siin väga laialt levinud, sellepärast muretsema ei pea. Loomulikult on terve rida probleeme, erimeelsusi millega tuleb tegeleda, selle osas on president trump olnud erakordselt otsekohene. Me kõik neid lugusid ju teame eriti selle osas, mis puudutab kaitsekulutusi. No siin Eestil muidugi midagi häbeneda ei ole, me oleme väga heas kirjas oma rohkem kui kahe protsendiliste kaitsekuludega. Palju on küsimusi, millega tuleb tööd teha, aga suures plaanis? Eesti ja Ameerika Ühendriikide või Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhtele kummalegi poolele tegelikult alternatiivi ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Meie korrespondent Maria-Ann Rohmäe küsis Washingtonis suursaadik Jonatan Vseviovilt, millest kohtumisel räägiti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti kagupiiril lookleva seto valla vallavanem Raul Kurre kiidab, et tööpuuduse üle neil kurta ei saa. Meil on valda tööl käivate inimeste hulk tegelikult suurem kui vallast välja käivate inimeste hulk, näiteks värske sanatoorium, kus peaaegu 50 protsenti töötajatest käib väljaspoolt, tegelikult isegi vallavalitsuses ja õpetajaskonnas on päris palju neid inimesi, kes näiteks ka Võrust, Räpinast, Põlvast ja tööl Ometi tõdeb kurje, et üha mobiilsemad inimesed töökoha pärast kolima ei kipu. Sestap ei kerki ka seto valla rahvaarv, vaid vastupidi, aga iga inimene toob valla eelarvesse umbes 1000 eurot aastas. Niisiis korraldati kampaania, et vähemalt kohalikud ennast ametlikult seto valda registreeriks. Me lubame tegelikult kohapealset, ettevõtjate soodustusi või kinkekaarte, et kus nad saavad koobipoest osta ja Värska veekeskuses käia ja kohapealseid nagu muid teenuseid nagu tarbida. Kusjuures mitmed loosi minevad auhinnad panidki välja kohalikud ettevõtjad, sama lugu on Tartu vallas. Tartu valla mure on aga seto vallast pisut erinev, sinna kolib inimesi iga aastaga üha juurde, kuid rahvastikuregistris ehk maksubaasis on kasv aeglasem. Meil on potentsiaali kuskil kaks-kolm 1000 inimest oma registrisse saada, nii et nad oma päris elukoha tegelikult ära registreerivad. Rahvastikuregistris. Nende vahel, kes end enne aasta lõppu Tartu valla elanikuks registreerivad, loositakse peaauhinnad välja kümblustünn. Väiksemaid auhindu jagub paljudele, kuid kampaaniast üksi on vähe. Tartu vallal on olnud siiani üpris raske konkureerida nende teenustega, mida siis näiteks linn osutab. Me ju näeme, et kui me avasime septembris uue lasteaia, siis hüppeliselt sisse kirjutatute arv vallas kasvas. Järva vallavanem Rait Pihelgas tõdeb, et nende rahvaarv ei mõjuta niivõrd ränne kui loomulik iive. Meil on kuskil keskmiselt 90 kuni 100 sündi, 150 surma on ju suurust. Samas on ka Järva vallas elanikke, kelle maksud mujale laekuvad. Läinud talvine valla nutirakenduses tehtud kampaania tõi hoobilt 40 uut vallakodanikku. Ja täna, ütleme, meil on ka niisugune natuke üle võlli, et näed elamu krundi võite võita ja tegelikult juba aastaid tagasi tehti investeering, et tegelikult, kui keegi täna nii-öelda maasikana võidab, elab võib-olla korteris, täna siin meie vallas tahab koju eramaja ehitada, siis on see võimalus talle.",
"role": "user"
},
{
"content": "Juba aastaid korraldavad Eesti omavalitsused elukoha registreerimise kampaaniaid, et esimeseks jaanuariks koguda oma registrisse võimalikult palju inimesi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSel pühapäeval saabus üle Vahemere Itaaliasse Lampeduusa saarele üle 1000 migrandi korraga. Lampeduusa on üks peamisi sadamaid, kuhu Euroopasse tahtjad tulevad ja paate põgenikega on märgatud ka Malta lähedal. Kui tõenäoline on, et uus rändekriis on tulekul? Rändekriisi sellises mõttes nagu oli siin viis aastat tagasi kuus aastat tagasi, et noh, praeguse seisuga selliseid märke ei ole veel arvud on selle aasta esimestel kuudel olnud põhimõtteliselt samad, mis nad olid eelmisel ja üle-eelmisel aastal. Noh, muutus, mis tuleb, on see, et kui nüüd Covidi piirangud leevenevad üle kogu maailma see siis toob endaga kaasa inimeste suuremat liikumist ja, ja teiseks muidugi olukord näiteks Aafrikas ei ole läinud paremaks, Süürias jätkub sõda, noh, need kõik muidugi tekitavad paratamatult inimesi juurde, kes siis otsivad omale turvalisemat elukohta. Mis plaanid Euroopa liidul nüüd praegusel hetkel on? No rändekriisi kogemusi on Põhja-Aafrika riikidega, suheldakse, kust migrantid põhiliselt tulevad. Ega keegi mingit imevitsa ei ole leiutanud, et Need põhitegevused on ikkagi samad koostöö transiitriikidega, kust kaudu inimesed tulevad, et kui ka siin vaadata, siis ida poolt põgenike liikumine ehk siis Türgist Kreekasse või ka Küprosele, noh siiski on oluliselt väiksem, kui näiteks need suunad, mis siis on Liibüast, Itaaliasse või ka Maroko Hispaaniasse, noh, teine pool on need inimesed, kes juba on jõudnud Euroopasse, et siin on omaette suur tähelepanu ju pööratud sellele, et kuidas siis ikkagi elavdada nende inimeste tagasisaatmist, kellel ei ole õiguslikku alust Euroopas kas varjupaika saada, et ka see on suur probleem, sest väga suur hulk inimesi ehk kaks kolmandikku kõigist neist, kellele on siis ära öeldud varjupaigast, et nende tagasisaatmine noh, ei ole sisuliselt seni õnnestunud. Aga kui vaadata, mis riikidest kõige rohkem tullakse, noh siis põgenikena kõige rohkem on jätkuvalt taotlusi Süüriast ja, ja Afganistanis. Itaalia poliitika on toonud nüüd see aasta algus ja eriti pühapäev ka muudatusi. Põhjaliiga liider Matteo Salvini nõuab peaministrit, et see midagi ette võtaks. Kui miljonid itaallased on raskustes, siis ei saa tegeleda tuhandete illegaalsete migrantidega. No see on jah terav sisepoliitiline teema Itaalias, aga ka teistes Lõuna-Euroopa riikides ega see võtmekoht ikkagi on selles, et inimesed üldse ei hakkakski liikuma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti eurosaadiku Urmas Paeti hinnangul ei ole praegu märke, et kuue aasta tagune rändekriis võiks korduda. Kas Euroopat ootab jälle ees suvi, kus iga päev tuleb paatidega üle Vahemere tuhandeid migrante? Kas meid ootab ees uus rändekriis?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEileõhtuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 48 patsienti. 10 intensiivravil olevat inimest on kriitilises seisus. Haigusest on tervenenud 20 inimest ning surnud üks, räägib terviseameti põhja regionaalosakonna juht Ester Öpik. Kõige kriitilisem viiruskolle praegusel hetkel ongi just Saaremaa ja seal on diagnoositud haigusjuhtumite arv peaaegu sama suur kui Tallinn Harjumaal. Ehk siis Saare maakonnas on positiivse tulemuse andnud 217 haigusjuhtu ja Harju maakonnas 220. Saaremaal on tänaseks juhtunud see, mida me tegelikult ka kõige ohtlikumaks pidasime. Eile tehtud analüüside tulemusel selgus, et hooldekodus on ulatuslik viiruse levik ja nakatunute seas. Lisaks hoolealustele on ka personal. Kokku on haigus diagnoositud hooldekodus 26-l inimesel. Praegult on selge see, et kõik südamekodus positiivse diagnoosi saanud isikud ei vaja haiglaravi. Need, kes on vajanud need, on juba ka mõned päevad tagasi hospitaliseeritud, kui selgusid esimesed haigusjuhud seal. Sellises olukorras on terviseameti selge seisukoht, et see hooldekodu vajab täielikku karantiini ja sealhulgas koos töötajatega. Me eraldasime riiklikest tervishoiuvarudest kõigile Saaremaa hooldekodudele jagamiseks üle 5000 kirurgilise maski. Lisaks saadame Saaremaale juurde ka meditsiinilist ressurssi personali näol. Kuna me oleme katkestanud plaanilise ravi ka erasektoris ja perearstikeskustes, siis sealt on võimalik vabanevat ressurssi suunata nii arstide kui õdede näol ka Saaremaale. Ja alates eile õhtust on suletud kaubanduskeskused ja poodidele kehtivad rangemad piirangud. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsler Kristi Talving meenutas, miks need vajalikud on. Mitme erineva poe olemasolu ühes samas hoones paratamatult tekitab inimestes soovi viibida keskustes ja see loob meile soodsa pinnase viiruse levikuks. Me peame kasutusele võtma kõik abinõud selleks, et viiruse levik peatada ja seda kiiremini me saame kõik ise naasta ka oma tavapärase elukorralduse juurde. Nii et praegu ei ole ka aeg suurteks allahindlusteks, mille kaudu meelitada inimesi poodidesse. Me soovitame ettevõtjatel teha kampaaniaid oma e-poodides. Selliselt saavad inimesed oma ostud tehtud, ilma et nad seaksid ohtu iseenda või kellegi teise tervist. Avatuks jäänud poodide ja teeninduspunktide sisse-väljapääsu juures peavad olema desinfitseerimisvahendid ja järgida tuleb kõiki. Terviseameti nõudeid tuleb tagada piisav puhastus. Tuleb jälgida, et kliendid ja klienditeenindajad ei oleks haigusnähtudega. Tuleb vaadata, et inimeste arv teenindusruumides oleks viidud miinimumi ja tagatud peab olema kliendi piisav eraldatus, et saaks jälgida kahe meetri vahenõuet.",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud ööpäevaga tehti üle 1200 koroonatesti, lisandus 70 positiivset juhtu. Uusi juhte tuli kõige rohkem juurde Saaremaal, kus neid lisandus 34.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuvitusromaanis armub noor kirjamees turismitalu perenaisesse, kes on paarkümmend aastat pidanud elama koos joodikust ja vägistajast halva hingeõhuga jõmmiga, kellega naine pandi paari suguvõsade lepitamiseks, räägib näitleja Elar Vahter. Seda võiks ka võtta metafoorina Eesti suvest, kus selline eneseteadlik linnainimene läheb metsa oma meeli ravima ja siis üks hetk avastab, et põõsas on sääsed, aasal on parmud, istudes on sipelgajad, kes närivad puugid ja, ja siis tahab ki sealt metsa iluolust sellest verisest maailmast jooksuga koju tagasi tulla. Lavastaja Aare Toika lisas Minu arust on see lugu sellest, et mis valikud on vabal inimesel. Aga võib-olla see on liiga keeruline, et tegelikult ma, ma usun, et see lugu on lihtsalt vastuvõetav. Lavastuses on kokku põimitud tegevus kinolinal ja teatrilaval. Lavastaja Aare Toika nentis, et ta pole teatris enne sellist lahendust kohanud. Lugu ise nõudis sellist lahendust, et siin on liikuv pilt, viib lugu edasi, et liikuv pilt ei ole kasutuses lihtsalt illust traditsioonina või, või siis mingi võimendajana või siis sellise lavakujunduse osana, vaid ta on nagu orgaaniline loo jutustamise vahend. Ja ma, ma ei teadnud, kuidas seda, kuidas seda teha. Ja see pakkus mulle huvi, sest ma, ma ei ole ka videovahendit sellisel kujul ise enne kasutanud ja see oli pagana põnev. Suvitusromaani filmi poole tegi videokunstnik Sander Põldsaar. Osades astuvad üles Anneli Rahkemaa, Elar Vahter, Rainer Elhi, Märten Matsu, Tiina Mälberg, Tarvo Sõmer ja Natali Väli.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rakvere Teatris esietendub Indrek Hargla \"Suvitusromaan\". Tegemist on romantilise krimilooga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTranspordiamet plaanib Kärevere möödasõidu ja Kardla Tartu lõigu laiemaks ehitamise ning tiksoja silla ehitamisega alustada aastal 2025. Lõiku läbib ligikaudu 6000 kuni 7000 autot tööpäevas ja see arv võib 20 aasta pärast kahekordistuda, seletab transpordiameti lõuna strateegilise planeerimise juht Urmas Mets. Projekteeritav maanteelõik läbib Alampida looduskaitseala. Kärevere looduskaitseala on nähtav, et me peame minema erakinnistutele, et jah, et siin on terve rida selliseid küsimusi, mis tahavad nagu terviklikku lahendust saada uued liiklussõlmed. Kui nüüd need joonised nähtavaks saavad, siis, siis on näha, et ka need on oma sellises ruumilises lahenduses olemasoleva situatsiooniga võrreldes ikkagi nagu märksa suuremad. Mets loodab siiski, et ka need küsimused saavad vastused ja riikliku teehoiukavaga pandud eesmärk ümber sõit valmis saada aastaks 2029 saavutatakse seda kava uuendab valitsus iga aasta vastavalt riigieelarvele. Hinnanguliselt 100 miljoni eurose maksumusega projekti jaoks veel raha ette nähtud pole. Nüüd alust arvata, et, et see objekt või see objektid need objektid kuidagi teehoiukavast välja lähevad, täna nagu küll ei ole. Tartu abilinnapea Reno Laidre sõnul sõidab läbi linna palju liiklejaid, kes siin ei peatu. See aga rikub linna keskkonda ja teeb kliimaeesmärkide täitmise raskemaks. Tartu linn on kavandanud oma liiklust sellisena, et pikki aastaid oli kaks ringteed sisemine ringtee ja väline ringtee. Täna me koostame uut linna üldplaneeringut 2040 pluss ja keskkonnamõjude hindamise tulemusena on meile saanud selgeks, et seda sisemist ringi ei ole võimalik kavandada sellepärast et looduskaitsealast Natura alast ei ole siis võimalik üle sõita. Ja sellest tulenevalt tegelikult liikluse ümberjuhtimine kesklinnast on veelgi tähtsam ja olulisem just nimelt selle välimise ringi, mille osadeks on nii põhjaring kui ka idaring. Selle kaudu. Laidre lisab, et Riia ringi kõrval on tegemist järgmise, kõige tähtsama taristu investeeringuga Tartu lähistel. Nii loodetakse ka punkt panna Tartu välisele ringile. Eelprojekti keskkonnamõjude hindamise kohta saab küsimusi ja ettepanekuid esitada transpordiametile 19. maini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja poolt mööda Tartu maanteed tulles peab täna sõitma läbi linnasüdame, et Emajõest üle saada. Aastaks 2029 plaanitakse ümbersõitu, mis viiks liikluse kesklinnast välja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten ütles, et kui aasta algusest tõstatus diskussioon juurdeehituse abil tekkiva uue ooperi ja balletisaali ümber oli kohe ka selge, et selle üle peab käima ühiskondlik arutelu ja kaasama võimalikult palju osapooli. Küll annaks uue saali tekkimine Tallinna kesk ja vanalinnale uut tõmmet ning oleks pigem võimalus, mitte probleem, leiab Maaten. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ei näe, et lähema viie aasta jooksul juurdeehituse kõne alla tuleks. Täna me ei saa rääkida sellest, et me suudame ette valmistada vajalikke tingimusi arhitektuurikonkursi läbiviimiseks. Põhimõtteline küsimus ei ole veel lahendatud. Kas on võimalik ja kas siia soovib juurde ehitus? Kõlvart näeb lahendusena eraldi hoonet, mis annaks linnaruumile uut väärtust. Kui me räägime sellest, et raha on alati puudu, siis minu jaoks on arusaadav, miks praegu juurdeehituse kontseptsiooni arutatakse. Samas tehniliselt see on küll juurdeehitus, aga sisuliselt jutt on ikkagi uuest hoonest. Selle hoone maht on tõenäoliselt 10 12000 ruutmeetrit. Ja see tähendab seda, et linnaruum muutub väga palju. Ajaloo kultuuri sümbol, Estonia teater näeb siis teistmoodi välja ja terve park on antud ära juurde ehituse ehitamiseks. Värske abilinnapea Kaarel Oja on varem välja toonud ka muinsuskaitse aspekti nii hoone ise kui ka see maa-ala on muinsuskaitse all pluss veel looduskaitsealune Tammsaare park. Riigikogu kultuurikomisjoni liige Eduard Odinets meenutas, et riigikogu on teinud otsuse, et saal peaks sündima samasse kohta, kus on praegune ajalooline Estonia maja. Rahvusooperi juurdeehitus on kultuuritähtsate objektide nimekirjas, poliitikud on kõnelenud. Vähemalt praegune riigikogu koosseis ei kahtle selles, et meie rahvusooper vajab normaalseid tingimusi. Kultuuriminister Tiik Terik märgib, et ministeerium lähtub Riigikogus toetust leidnud plaanist. 24.-st aastast peaks olema see raha vaba nende objektide jaoks. Enne seda tuleb kõik paberitöö ära teha ja siin, milline on meie koostöö Tallinna linnaga, et oleks võimalik öelda, et jah, paberitöö on korras, nüüd võime hakata ehitama. Me oleme rääkinud kultuurikomisjoni esimehega seda, et kuidas suhtuda sõnasse pingerida viis objekti on nimetatud küsimus selles, kas me võime rahastada ennem Rakvere või Narvat kas Tartut, Tallinna filmilinnakut või Estoniat, et see on täna see küsimus, milles me tahame natukene rohkem selgust saada parlamendi kavatsuste osas. Rahvusooper Estonia loominguline juht Arvo Volmer juhtis aga tähelepanu veel ühele aspektile. Kui me kogu oma suutlikkuse kulutame ära selle peale, et rajame uusi objekte, siis võime jõuda sellisesse olukorda, kus meil ei ole enam vahendeid, et nendesse objektidesse mingisugust sisu panna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusooper Estonia korraldas arutelu selle üle, millist ooperisaali Eesti vajab. Eksperdid ja otsustajad arutlesid, millistele tingimustele peab plaanitav ooperi- ja balletisaal vastama ning kas seda on võimalik rajada olemasoleva hoone juurde.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTöölepinguseaduse muutmine tõusis päevakorda seoses töötuse tõusu ja töötukassa suurte väljamaksetega sel nädalal mitu korda koos käinud valitsuse erikomisjon töölepinguseaduse muutmiseks esitas mõned tunnid tagasi oma ettepanekud ka valitsuskabinetile, räägib Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja Ken-Marti Vaher. Me ei tõsta täiendavat maksukoormust ehk siis üle selle kolme protsendi töötukindlustusmakse ja selle põhjus on väga selge. Igasugune maksukoormuse tõus tänases majandusseisus suurendaks tööpuudust, kaotaks ära veelgi rohkem töökohti ja seda mingil juhul lubada ei saa. Me peaksime tegelikult tegema täpselt vastupidist. Teine põhimõte on see, et uus töölepinguseadus ikkagi suures mahus teatud muudatustega jõustub alates esimesest juulist, ehk siis laualt on maha võetud see võimalus, et me lükkaksime töölepingu uue töölepinguseaduse jõustumise edasi. Ja kolmas põhimõte, millest me kõik kolm osapoolt saame ühtemoodi aru, on see, et töötukassa ei tohi mingil juhul lasta pankrotti, vaid me peame tagama töötukassa jätkusuutlikkuse järgnevateks aastateks ja selleks on vaja tõmmata kokku töölepinguseadusega kaasnevaid kulusid. Eile teatas Tööandjate Keskliit, et on nõus tõstma maksemäära seni kokkulepitud kolmelt protsendilt neljale, et tagada töötukassale vajalikud reservid. Peaminister Andrus Ansipi sõnul Reformierakond maksumäära tõstmist ei poolda, kui sellega ei kaasne hüvitiste muutmine, sest see viiks alla Eesti konkurentsivõime. Niisugust lihtsustatud lähenemist et tõstame töötuskindlustuse makse määrad nelja protsendini ja siis on kõik hästi hüvesid, ärme kärbime, et niisugust lihtsustatud lähenemist valitsus endale lubada ei saa. Kui sotsiaalpartnerid leppisid omal ajal kokku nendes hüvitistes siis kinnitati ka allkirjadega valitsusele, et kõik need hüvitised mahuvad pooleteise protsendi se maksemäära sisse. Praeguseks on valitsus otsustanud juba maksemäära tõsta kolmele protsendile ja on ilmselge, et need hüvitised ei mahu selle kolme protsendi sisse. Nüüd öeldakse, et tõstame nelja protsendi maksemäära kuid me näeme, et ka sellest neljast protsendilt jääb väheks. Kui ajad lähevad halvemaks. Valitsuskabinet arutab täna siis komisjoni ettepanekuid, arvestades ministeeriumide kärpeplaane. Väidetavalt oli kõige raskem uut kärpekava kokku panna sotsiaal ja haridusministeeriumil. Arutusel on näiteks tasuta koolilõunate ta kaotamine ja politseinike ning päästjate palkade vähendamine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuskomisjon arutab töölepinguseaduse võimalikku muutmist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEelmine valitsus jättis neli, pool miljardit Eesti krooni Mart Laari valitsusele. Eelmine valitsus unustas Tiit Vähi valitsusele sellise kingituse teha, see tähendab, et eelmine valitsus kahtlemata majandas säästvalt. Kas täna on probleem ja probleemid on olemas, sest maksud ei laeku, ku miks nad ei laeku? Nad ei laeku, sellepärast et 98. aasta alguses tuli Eesti pangal hiilgav idee, et Eesti majandus on üle kuumenenud, teda on vaja jahutada. Ülemaailmse majanduskriisi lävel asuti Eesti majandust jahutama, ta on nüüd nii ärajahtunud, et vaja teda animeerima ja muidugi tapetud majanduses ei laeku maksud, arvestades eriti seda, et tänane koalitsioon on kõigi ovsooride ja radikaalsete maksupettuste piiramise suur vastane olnud. Täna võib ütelda, et see oli küll sädelev populism. Noh, tuleb natuke põhjustega ka tegeleda ja ma ütleks nii, et see ideoloogia, mille Eesti pank välja tõi ja mille valitsusse tõi tänane rahandusministeriumi kantsler Aare Järvan. Selle ideoloogia autorid tuleb välja selgitada, küsida, milline on nende vastutus ja milline nende poliitiline vastutus, sest sellist kanapimedust majanduses ei ole mujal kohata. Täna me oleme tõepoolest väga tõsiste probleemide ees, ainult hea asi on see, et need, kes nende tekitajate edu rivis on täna ka lahendajad. Selle majanduse jahutamise puhul vabariigi valitsus suurt midagi teha ei saanudki, sest likviidsusnõuded nast peale Eesti pank, see tähendas massilist pankade pankrotti. Pankade pankrott tähendab mure igasse ette ettevõttesse igasse peresse. Ja lõppude lõpuks on ta nüüd siis meie ühine mure nendest asjadest juures minu meelest kõigepealt rohkem rääkida, need tuleks lahti analüüsida, siis me hakkame, saame aru, keda me siin siis ikka teenime, kas siis Eesti riiki ja rahvast või veel kedagi muud, kes tuleb meile väljast, ütleb, mida me peame tegema?",
"role": "user"
},
{
"content": "Villu Reiljani kommentaar Mart Laari esinemisele ja olukorrast riigis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVändras sündinud ja Pärnu teise keskkooli lõpetanud Alar Lanemani elu on kulgenud sõjaväelise karjääri tähe all. Selle lõppedes töötas ta Eesti kaitsetööstuse liidus ja Milrem robotik, siis siis tuli juba riigikogu Alar Laneman. Võib-olla ongi sobiv hetk, et ei tule mitte nagu öeldakse tühja lehega, vaid ikkagi suure pildiga, kus meie riik on ja kuhu ta peaks minema ja mis on Pärnu koht selles? Karu nahka tuleb jagada siis, kui karu on lastud. Ma arvan, et on kaks kohta, mis on äärmiselt olulised, on nii volikogu esimees kui ka linnapea. Linnapea Romeko Sankranius läheb taas valimistele valimisliidu koosseisus. Valimisliit on olnud juba 12 aastat. Enamus on ikkagi arvamusel, et peaks jätkama, on ka uusi inimesi, kes tahavad liituda ja see ei ole küll nüüd ametlikult vormistatud seisukoht, aga valimisliidu selline üldine hoiak on minna kohalike omavalitsuste valimistele konkreetselt. Me ei ole veel arutanud, et kuidas nimekiri moodustub ja kes on esinumber, aga valimisliidu siseselt on jah, paljud inimesed ikkagi avaldanud arvamust, et ma võiksin kandideerida ja minul on see valmisolek olemas. Reformierakonna esinumber on suure tõenäosusega riigikogu liige Toomas Kivimägi, Erakonna Pärnu piirkonna juht Irina Talviste. Meil on ka teisi väga tugevaid inimesi, kes oleks valmis seda nimekirja vedama, nii et me lõplikku otsust teinud ei ole. Toomas on kindlasti briljant meie nimekirjas. Riigikogu liige, Isamaa Pärnumaa piirkonna juhatuse liige Andres Mets ütles juba kuu aja eest, et on nõus olema erakonna nimekirja esinumber ja linnapeakandidaat. Ametlikku otsust veel pole. Linnapea on see, kes peab tegema ära selle töö, milles kokku lepitakse. Aga ei, mina tööd ei karda. Riigikogu liikme ja Pärnu linnavolikogu esimehe Andrei Korobeiniku jutu järgi pole neil Pärnu esinumbri osas veel otsust, aga seda ei pea enam kaua ootama. Erakonna Eesti 200 juhatuse liige Lauri Hussar ütles, et Pärnus tullakse valimistele esindusliku nimekirja ja prominendist esinumbriga, kelle nime veel välja ei öelda. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sügisestel KOV-valimistel Pärnus astuvad suuremate erakondade nimekirjade esinumbritena üles valdavalt tuntud tegijad. EKRE toob nimekirja etteotsa Riigikogu liikme Alar Lanemani, kes oli hiljuti lühikest aega ka siseminister. Laneman pole varem kohalikus poliitikas kaasa rääkinud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTegelikult praegu ongi väga, väga vähe saadaval korterid üleüldiselt Tartus ja energiahinnad on ikka päris palju mõjutanud, et kuna ongi, kui on gaasiküte üürikorteris, siis päris paljud tahavad ära vahetada teise korteri vastu. Kui palju on ühe või kahetoaliste korterite hinnad kallimaks läinud näiteks võrreldes eelmise aastaga? Protsenti päris ei oskagi välja tuua, kuna ongi erinevad hinnaklassid, aga pigem jah, eurodes öeldes on 30 kuni 50. Palju teile teadaolevalt tudengeid kortereid üürivad ja mis hinnaklassi need tavaliselt jäävad? Kui tudengid üürivad siin üürivadki pigem neid odavampoolseid kortereid, mis jäävad sinna kuskil 400 euro kanti aga praegusel hetkel küll neid ei ole nii-öelda peale tule, pigem on ukrainlased, kes on tulnud ikkagi ja siiamaani on jäänud. Millises linnaosas on praegu enim kortereid saadaval? Kõige rohkem on ikka kesklinnas, seal on hetkel 95 korterit, siis muidugi saab välja tuua ka raadi, mis on siin uusarenduste poolt hästi aktiivselt nii-öelda käima läinud ja samuti ka ikkagi Annelinn. Et seal on veidike odavam, siis korterid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõrged energiahinnad möödunud talvel ja kevadel panevad inimesi uusi üürikortereid otsima, mis oleksid energiasäästlikumad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEestimaa roheliste Tartu linnapeakandidaat Johanna Maria Tõugu sõnul on rohelistele tähtis rohealade säilitamine ja autode vähendamine Tartu linnapildis. Kui autovabadusest rääkida, siis ikkagi ühistransporti arendada ja meil on nagu selline trammi mõte, trammi mõte on tegelikult käinud läbi juba aastaid aga endiselt meil see mõte on rohevööndid arendada jalgrattateede võrgustiku loomulikult ikkagi kõik endast olenev teha, et vähendada kesklinna autoliikluse põhjustatud saastekoormust. Tartu linnavalitsuse koalitsioonierakonna sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaat Lembit Kaplinski toob esimese olulise teemana välja linnaruumi kujundamise. Siiski rõhutab Kaplinski, et linnas peab ehitama. Me peame tihendama linnaruumi, me peame looma linna sisse rohu, rohkem eluruume, rohkem ärisid. Eraldi küsimus on see, et see loodab, linnaruum peab olema kvaliteetne. Sellise Exceliga tehtud arenduste asemel me siiski kindlasti oleme valmis nõudma uusarendustesse. Rohkem ühisalasid kogukonnaalasid pöörama tähelepanu sellele, et, et Tartu oleks lühikeste teede linn, 15 minuti linn ehk liikuvus oleks turvaline. Eesti Konservatiivse rahvaerakonna linnapeakandidaat Loone Ots tahab korda teha Annelinna ja teised Tartu magalarajoonid. 30000 inimest elab tegelikult äärmiselt vananenud kortermajades, millest mõned on tehtud kord, aga kaugeltki mitte kõik mõte oleks selles, et kaasata linna senisest rohkemalt leidma võimalusi ka Euroopa Liidu üleminekurahade rohepöörde fondi rahadest. Neid võimalusi on praegu väga vähe. Et teha kõik need majad korda, et inimesed, esiteks elaksid täisväärtuslikus keskkonnas omaenda korteris, et õhk oleks korras, et soojus oleks korras. Reguleerimata soojust ei läheks raisku, et tohutud kommunaalmaksed, mis praegu arved, on tõesti suured, need asjad saaks kindlasti teha korda. Tartu Postimehe arvamustoimetaja Jüri Saar ütleb, et kultuurikeskusega on seotud ka Tartu jaoks tähtsad teemad nagu äärelinnastumine, autostumine ja kliimamuutused. Aga kui palju siin linnal on nagu selgeid vastuseid ja kuidas neid saab siis kui valimine on seisukohtade võistlus, et kui kõik ütlevad, et see on tähtis, siis tegelikult ei saa ju kuidagi otsustust mõjutada. Arutelu kultuurikeskuse enda ümber ei ole arenenud, kuna kevadest saati pole midagi olulist uut selgunud. Saar ei usu, et see vaidlus Tartus Reformierakonna võimult kukutab. Me oleme näinud, et see polariseerumine on tugev, aga ma küll kõhkleksin, et, et see tingimata just erakondade toetajaid pidi see joon jookseb, et ei ole ju päris nii. Keskerakonna toetajad ei taha raamatukogu selles kohas ja, ja Reformierakonna toetajad kõik eranditult tahavad ja see neile tingimata meelepärane on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus teevad opositsioonierakonnad kampaaniat Keskparki planeeritud kultuurikeskuse vastu. Selle taustal on oluliseks teemaks kujunenud linnaruumi areng laiemalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaa ja Euroopa Liidu suhted ei ole head. Havisto, keda peetakse lepliku meelega meheks, ütles enne visiiti ülele, et kavatseb Lavroviga, keda üle nimetab kivinäoga meheks, rääkida ka inimõiguste rikkumisest Venemaal ja nõuda Aleksei Navalnõi vabastamist. Pressikonverents oli teistsugune kui Josep Borreliga. Lavrov ei tuuseldanud Haavistot ega halvustanud tema seisukohti. Haavisto omakorda ei jäänud vastuseid võlgu. Üldiselt räägiti Soome ja Venemaa majanduskoostööst Ukrainast. Mõlemad pooled tunnistasid, et räägiti ka Navalnõist ja meeleavalduste mahasurumisest Venemaal. Ja Lavrovi sõnul selgitas ta Haavistole üksikasjalikult, mis toimub ja miks. Päris ilma Torgeteta pressikonverents siiski ei läinud. Kui räägiti Euroopa julgeolekust, siis kritiseeris Lavrov Nato, kelle süül pole suudetud sõlmida lennuohutuse kokkulepet Läänemere kohal. Lavrov oli rahul sellega, et Soome parlament kinnitas hiljuti riigi sõjaliste liitudega mitte ühinemise staatust mis aitab kaasa tema sõnul stabiilsusele Põhja-Euroopas. Selle peale ütles Aavisto, et Soome NATO koostöö jätkub ja ehkki Soome tõesti ei kuulu sõjaliste ploki, säilitab ta võimaluse sellega ühineda. Kui kommersandi ajakirjanik palus Lavrovil selgitada oma hiljutist ähvardust, et Venemaa võib suhted Euroopa Liiduga katkestada siis seda kasutas Lavrov vastamiseks nii pikalt, et palus selle pärast isegi vabandust. Aga lühidalt kokku võttes rõhutas ta, et Euroopa Liit on see, kes on lõhkunud Venemaaga partnerlussuhted ja kontaktid, mitte Venemaa ja kõik teavad seda. Ta nahutas Euroopa liitu üsna põhjalikult. Näidete hulgast tõi ta taas ajakirjanike ja venekeelsete inimeste ahistamise näiteks Balti riikides, mida Euroopa liit sugugi ei märka. Lavrov lisas, et Venemaa on valmis kõikides arenguteks suhetes Euroopa Liiduga. Haavisto omakorda rõhutas, et Euroopa Liit on Venemaale usaldusväärne partner ja kinnitas, et Euroopa liidu poolt pole suhete katkestamise ettepanekut tulnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peterburis kohtuvad täna Soome välisminister Pekka Haavisto ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov. Nad saavad kokku traditsiooniliselt kord aastas. Enne nende tänast kohtumist räägiti Soomes palju sellest, et Josep Borrelli vastuvõtt Moskvas oli piinlik. Kuidas läheb aga Haavistol? Kahe riigi välisministrite pressikonverentsi jälgis Mall Mälberg.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeenistusliku juurdluse eesmärk oli selgitada, kas piirivalveametnike tegevus Läänemere naftareostuse avastamisel ja tõrjel teiste ametkondadega koostöö korraldamisel ning teabe edastamisel oli kooskõlas õigusaktidega kui tankerilt Floles saadi 25. jaanuaril teade, et kaks päeva varem oli kütus tekile voolanud. Mindi reostuslaiku otsima. Seda ka ei õnnestunud avastada ei visuaalsel vaatlusel ega ka Soome ja Rootsi vahendusel satelliidi abil. Seega reostust ei tuvastatud ja merereostuse võimalus võeti päevakorrast maha. Piirivalveameti peadirektor kolonel leitnant Roland Peets ütles, et ametnikud käitusid vastavalt korrale. Puudu jäi aga oma algatusest. Teatud ametnikud oleksid olukorrale reageerides pidanud lähtuma seatud teate erakorralisus, st eelkõige me mõtleme selle all seda, et teade vahejuhtumist laekus meile kahepäevase hilinemisega ja lugedes sündmuse võimaliku teise kategooria reostuse ohu kohta lõppenuks. Pärast seirelendude tulemuste ja Soome piirivalve infoga tutvumist käitusid piirivalveametnikud kehtiva reostusplaani kohaselt korrektselt kuid võimalikust esimese kategooria reostusest esimene kategooria tähendab kaldareostust. Selle tekkimise ohust oleks pidanud ametnikud informeerima päästeametit teabe edastamisel, siseministeeriumile ja keskkonnainspektsioonile ebaadekvaatset käitumist. Juurdluse käigus ei tuvastatud. Roland Peetsi sõnul tuleb muuta eelkõige tegevusjuhiseid ja täiustada tehnikat. Oleme sunnitud tunnistama, et meie reostuse avastamiseks ning avastatud reostuse likvideerimiseks olemasolev tehnika ja rahaline ressurss on puudulik. Olemasolev mereseire süsteem võimaldab meil küll vähendada õlireostuse tekkimisohtu tulenevalt siis võimalusest jälgida laevaliiklust ning teavitada laevu näiteks madalikule sõiduohtudest, aga merekeskkonna seireks see ette nähtud ei ole. Ja hetkel merekeskkonnaseire teostatakse meil ainult visuaalselt kord nädalas päevasel ajal selleks mõeldud patrulllendude ning teiste patrulllendude käigus juurdluse tulemuse alusel karistatakse eksinud piirivalveametnike noomitusega ja antud teenistuse juurdluse est võime me järeldada seda, et meie normatiiv aktid vajavad ümber vaata vaatamist sätestamaks veelgi täpsemalt reostuse oha ohu korral rakendatavaid meetmeid ning informatsiooni edastamise rutiini. Sellega alustatakse tööd koheselt piirivalveameti mereosakonnas. Peets lisas, et noomituse saab merevalve keskuse üle, et ta oma kogemustest lähtudes siiski päästeametit võimalikust rannareostusest ei teavitanud. Ta rõhutas, et seekordne reostus oleks ka piirivalveametnike ideaalselt tegutsemisel siiski randa jõudnud. Ka ideaalsed käsuliinid ei välista õnnetusi, ei välista reostusi ja arvestades merereostust sellisel ilmastikuolul siis mistahes ideaalselt tegutsemise juures tõenäoliselt ei õnnestu sajaprotsendiliselt teda kunagi merel kokku koguda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Piirivalveamet tutvustas sisejuurdluse tulemusi tegutsemisel reostussignaalide saamisel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKiire võimuvahetus Afganistanis mõjutab naabritest enim vast Hiinat, kellel on Afganistaniga lühike vaid 80 kilomeetri pikkune piir. Kuid suur mõju pärast seda, kui USA president Joe Biden teatas aprillis Ameerika vägede väljaviimisest Afganistanist, on spekuleeritud, kuidas Hiina täidab USAs mahajääva vaakumi ning laiendab seal oma kohalolekut. Argumendid süvenesid veelgi pärast juulis toimunud Talibani juhtide ja Hiina välisministri vangi kohtumist Pekingis. Hiina nõudis selle kohtumisel, et uiguurid ei saaks Afganistanis pelgupaika. Seda Taliban ka lubas. Vastutasuna toetab Hiina Talibani riigi ülesehitamisel. Hiina riigile kuuluv ClobluTimes kirjutas, et oma vägesid Afganistani ei viida, kuid humanitaarkriisi korral võidakse aidata. Hiina on oma maanteekaubanduse ja infrastruktuuriprogrammi kaudu Kesk-Aasiasse palju investeerinud, kuid praegu näeb Afganistanis pigem otsest riski kui võimalust. Talibani niivõrd järsu tagasitulekuga kaasnevad julgeolekuprobleemid, mis on palju pakilisemad kui mis tahes strateegilised huvid. Nii Narvas Washingtonis asuva Saksamaa sali fondi liige Andres Mool. Julgeolekuohtu rõhutati ka eelmisel kuul, kui Pakistanis hukkus enesetapurünnakus üheksa Hiina töötajat. Teisalt on Afganistanis aga Hiina jaoks olulisi loodus ressursse, näiteks akude tootmiseks on vaja fosfaat, seati vaske ja mineraale. Senise Ashraf Kani režiimi ajal oli koostöö peatatud, kuid nüüd on lootus, et see jätkub. Pekingi usaldust Talibani suhtes näitab aga see, et kui välisriikide diplomaadid kabuurist lahkuvad, näib Hiina koos Venemaaga püsivat. Venemaa jaoks on uus areng Afganistanis ebamäärane peamine vaenlane. USA on piirkonnast kadunud. Teisalt võib piirkonda destabiliseerida ja on Talibani toetusega rühmitus, kes võivad suunduda üle piiri Kesk-Aasia vabariikidesse otse Venemaa külje alla. Teine suur naaber Iraan on mures, et Afganistani vahelise pika piiri taga võib ette tulla kontrollimatuid põgenikevooge. Iraan on juba kolmes Afganistani äärses piirkonnas püstitanud sadu tõlke. Siseministeeriumi ametnik Hossein Kasemi ütles Iraani riiklikule uudisteagentuurile, et Afganistani pagulastelt oodatakse siiski koju pöördumist esimesel võimalusel. Samuti ei tohiks unustada, et Iraani ja Talibani vahel on ajalooline konflikt alates 1998.-st aastast, mil Taliban mõrvas kaheksa Iraani diplomaati ja Iraani ajakirjaniku. Ja viimaks Pakistan, kes on Talibani alati toetanud ja sõbralik suhe. Äärmiselt oluline sellepärast, et Pakistanist lõunas on India, kellega ollakse konfliktis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kogu maailm reageerib praegu Afganistanis toimuvale, eriti selle naaberriigid, kes näevad uut režiimi üsna vastakalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKes teeb koroonapandeemia, on mõjunud rängalt laste ja noorte vaimsele tervisele. Tõusnud on depressiooni sattunud laste arv, samuti on järsult kasvanud suitsiidikatsete hulk. Lastekaitse liidu hinnangul tegi valitsus karuteene lastele, kui otsustas kärpida huviharidusele eraldatavat raha omavalitsustes. Helika Saar. See oli tõeliselt tegelikult lastekaitse liidule ka šokk. Kui siin peaminister ja erinevad ministrid on nagu rõhutanud seda laste vaimse tervise tähtsust ja seda on ka koalitsioonilepingus märgitud ja seda on ka valges raamatus märgitud ja, ja vastu võetud rohelises raamatus ja eraldati ka teatav summa siis ja vaimse terviseteenuste jaoks siis teiselt oli siis kohe täiesti külma šokina mõjus see, kui tuli siis info selle kohta, et kohalike omavalitsuste huvitegevuse rahastamist poole võrra kärbitakse, sest kui me räägime huvitegevusest, siis laste mõttes on see kindlasti ju nii ennetav meede ebavõrdsuse vähendamisel riskikäitumise vähendamisel, aga ka kindlasti vaimse tervise toetamise. Lastekaitseliit leiab, et laste õigused on tihti poliitilise kemplemise objekt. Nii oli näiteks Jüri Ratta valitsuse ajal psühhiaatrilise abi kättesaadavuse küsimusega. Nüüd veeretab riigikogu aga edasi tagasi laste seksuaalse enesemääramise ja piiri tõstmise eelnõud. Lastekaitse liit tegi justiitsministeeriumile juba 10 aastat tagasi, 21. mail ettepaneku tõsta seksuaalse enesemääramis iga 16 eluaastani ja nüüd siis 10 aastat hiljem oleme me jõudnud õnneks sellesse punkti, et justiitsministeerium on siis ringile saatnud eelnõu, kus ja siis see 16 eluaastat, Ta on markeeritud ja tegelikult on hea tõdeda ka, et väga laiad siht, huvigrupid on siis seda kuueteistkümnendat eluaastat toetama. Nii justiitsministeerium kui ka siis sotsiaalministeerium mõlemad toetavad seda kuueteistkümnendat eluaastat, et nüüd nüüd on kõik riigikogu käes loomulikult. Lastekaitse liidu lapseõiguste programmi koordinaator Helika Saar tuletab poliitikutele meelde ka üht olulist rahvusvahelist kokkulepet, millega Eesti on juba ammu liitunud. Lastekaitse liit siis alati oma arvamuste toetub ÜRO lapseõiguste konventsioonile ja riik ratifitseeris selle 30 aastat tagasi aastal 1991, millega ta kinnitas, et kõikides otsustes lähtutakse laste parimatest huvidest. See on see, millele meie oma arvamustes rõhume ja millest tegelikult riik peaks ka igas oma arvamused johtuma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lastekaitseliidu hinnangul eirab praegune valitsus oma otsustes laste ja noorte huvisid. Eriti nördimapanev on valitsuse plaan kärpida huviharidust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaide iidsel vallimäel, kus 13. ja 14. augustil peetakse üheksandat arvamusfestivali, ei reeda praegu veel miski, et arvamuspeo ettevalmistamine on jõudnud otsustavasse faasi korraldusjuht. Kaspar Tammist ütleb, et märtsikuu kahel esimesel nädalal läbi viidud ideekorje oli väga edukas. Meile laekus idee korjesse, siis pisut üle 200 idee ja nendest siis väga tiheda sõela läbides sõelusime välja karika sadakond ideed, mis siis jõuavad 2021 aasta arvamusfestivali programmi ja, ja räägitakse siis majandusest, vaimsest tervisest, mis on muidugi praegu ju väga oluline loomulikult ka tervisest, üleüldisemalt, tervise tulevikust, mis on tegelikult väga põnevad teemad, et kuidas personaalmeditsiin areneb ja, ja kõik see temaatika. Loomulikult ei puudu haridusteemad, poliitika teemad, et selles mõttes, et räägitakse tõesti väga-väga paljust, mis läheb siis Eesti inimestele korda. Festivali programm avalikustatakse juuli esimesel nädalal. Taaskord Kaspar Tammist. Programm on justkui koos, aga ta täna siis töö käib tõesti natukene nii-öelda väikse saladuskatte all, et me timmime ja tuunime neid arutelusid veel paremaks. Ideede esitajad broneerivad siis osalejaid, arutelujuhte aga, aga öelda täna saab seda, et on 17 aruteluala. Et kui eelmine aasta ainult siin vallimäe keskselt oli neid kaheksa tükki, siis me natuke ikka laiendame festivali territooriumi, et lähme uuesti ka kesklinna poole tagasi. Et see territoorium on suurem ka just sellepärast, et inimesed saaksid hajusamalt siis olla ja neid arutelusid nautida. Kas tuleb võimalus vaba laval ise üles astuda? Ühiskonnas on ju väga palju erinevaid arvamusi, miks kõik peab olema eelnevalt kirja pandud. Me oleme eelnevatel aastatel vaba mikrofoni hoidnud, üleval ja hoidnud sellist nagu ala püsti. Aga see kahjuks ei ole kunagi lennanud, et ikkagi inimestel tekib mingi kramp nagu esinemisega, et lihtne on ju sotsiaalmeedias pasunada ja karjuda, aga kui on vaja tõesti inimestes rääkida, siis kuidagi tekib see hirm ja värin ikkagist jalgadesse, et kahjuks sellist julgust me ei ole veel näinud. Kaspar Tammist tänavune arvamusfestival on üheksas. Kuidas teile tundub, kui kaua veel? Kas ikka veel on indu ja särtsu ja tahetakse teha? On loomulikult, et see on lühike vastus, aga, aga särtse hind on olemas iga aasta me üritame midagi uut midagi põnevat teha ja testime, kuidas erinevad lahendused siis arvamusfestivali külastajatele ka meeldivad? Kuigi arvamusfestivali arutelud toimuvad kahel päeval, kaasneb festivaliga kolm päeva kestev kultuuriprogramm näituste, kino ja muude ettevõtmistega. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide,",
"role": "user"
},
{
"content": "Üheksandat korda toimuval Arvamusfestivalil seatakse üles 17 aruteluala, ideekorje tulemusel on välja valitud sadakond aruteluteemat, festivali kava avalikustatakse aga juuli algul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAbielureferendumiga tegeleva põhiseaduskomisjoni istung pidi toimuma täna virtuaalselt, istungi alguses tulid opositsioonisaadikud aga nõudma oma õigust arutelul füüsiliselt osaleda. Järgnes kõneluskomisjoni esimehe Anti Poolamets, aga mis peale viimane oma fraktsiooni ruumidesse koosolekut tegema taandus? Meil on virtuaalne koosolek, igaüks on oma eraruumides, kas see on minu kabinetis või fraktsiooniruumis, see on minu otsustada, kus mina olen. Aga kuna neil otsustasid näidata jällegi sellist madallendu, mida ei kujuta siin majas ette no siis ma lihtsalt. Ma ütlen austusest nende inimeste vastu, kelle ma juba kutsusin koosolekule nende liikmete vastu, kes tahavad koosolekut pidada. Ma proovin seda jätkata. Mõne aja pärast alanud töö on kestnud praeguseni ja jätkub ilmselt veel täna pikalt. Reformierakonna juht Kaja Kallas on tegelikult rahul. Tänane koosolek on olnud väga sisuline, et inimesed on oma muudatusettepanekuid tutvustanud. Saadikud on küsinud küsimusi nii nagu komisjonides töö käib või peaks käima, et igat muudatusettepanekut saab siis läbi vaadata sisuliselt debateerides. Komisjon on ainuke koht, kus riigikogu liikmed seda teha saavad. Suures saalis ei saa muudatusettepaneku esitajale esitada mitte ühtegi küsimust ega temaga vaielda. See on komisjon, on töövorm, kus seda saab teha. Nagu teada, on paljud parandusettepanekud üsna sürrealistlikud. Kallas toob vastupidiseid näiteid. On olnud igal juhul täiesti sisulised küsimused, noh näiteks kas kõik Eesti inimesed peaksid olema kaetud ravikindlustusega, kas sotsiaalhoolekanne peaks olema riigi poolt tagatud, kas regionaalseks arenguks ette nähtud raha peaks olema jaotatud süsteemi järgi, mis regioone toetab? Ja Kaja Kallas ei näe midagi hirmsat selles, kui arutelu venib. See rahvahääletuse eelnõu ei ole kuidagi ajakriitiline. Kui me menetleme seda komisjonis kas või aasta siis mitte midagi sellest kuskil riigis seisma jää, ei jää seisma, valitsuse töö ei jää seisma riigikogu töö ja on teistes komisjonides päris palju näiteid, kus komisjonid on üle aasta menetlenud seaduseid, mida oleks võinud palju kiiremini menetleda. Samal ajal vastuolud jätkuvad. Põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets teatas täna oma tagasiastumisest, mis toob automaatselt kaasa esimehe uuesti valimise. See toimub järgmisel komisjoni istungil, mis on juba homme. Kogu asjaajamine on toonud aga kaasa ka mitmeid riigikogu juhatusele esitatud proteste. Riigikogu esimees Enn Põlluaas ütles, et juhatus neid oma korralisel istungil teisipäeval ja väljendas lootust, et juhatuses saavutatakse konsensus kuna on täiesti selge, et tegu on pahatahtliku obstruktsiooniga ja opositsiooni parandusettepanekud on suures osas mõttetud. Minu meelest on üsna kummaline, kui riigikogu liikmed esitavad proteste selle üle, et näiteks nende ettepanek, kas naised tohivad või õigemini ei tohiks enne mehi süüa, või siis kas päikseprillid peaks ära keelama, nagu siin alender ja, ja Keldo on esitanud oma need ettepanekud, et kas need ikkagi väärivad põhjaliku diskussiooni ja, ja arutelu ja ma ei tea, mida. Juhatuse liige Siim Kallas on skeptiline. Meil on küllalt Harva õnnestunud konsensusele jõuda niisugustes küsimustes Isamaa esimees ja riigikogu juhatuse liige Helir-Valdor Seeder kutsus täna oma läkituses riigikogu liikmeid üles palagani lõpetama ja naasma sisulise töö juurde. Mis puutub protestidesse, siis jõuab nende arutelu ja hääletamine ilmselt suurde saali ja seda kolmapäeval.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toompeal jätkub abieluteemalise rahvahääletuse eelnõu muudatusttepanekute läbivaatamine. Enne istungi algust tekkis segadus protseduurilistes küsimustes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõlvamaa Ahja lähistel tegutsevas Joosepi talus on pikaajalised kontaktid ukrainas elavate inimestega, kes pikemat või lühemat aega käivad Eestis tööl. Kuigi hooajatööd pakutakse ka sõjapõgenikele, loodab Joosepi talu noor peremees Ranet Roosi talu, et juba tuttavad ukrainlased saavad suvel tööle tagasi tulla. Hetkel on meil nagu tööjõud praeguste tööde jaoks nagu olemas. On siin kohalikud, on ka ukrainlased mõned, et, aga ütleme sellist suurt massi mida meil maasikate korjamiseks vaja on, et see, see aeg tuleb, et me ikkagi loodame, et meie töölised, kes iga-aastaselt on käinud, meil saavad ikkagi tulla. Kui Ukrainas algas sõda, siis paljud Eestis töötavad Ukraina mehed läksid tagasi kodumaale. Nii ka Laari talus töötavad ukrainlased jätsid siinse töö, ütles Tartumaal asuva laari talu perenaine Kadri Nepokat. Mehed, kes aastaid meie põldudel on tööd teinud, on rindel või rindeootel ja, ja ilmselgelt siia nad ei tule. Et kevadtöödega läheb raskeks, et kogu põllumajandussektoris on hetkel meestööjõust suur puudus. Töökäte puudust aitavad leevendada Eestisse saabunud sõjapõgenikud, kuid kindlasti kõigil ei ole jõukohane põllul töötamine. Need, inimesed on üldjoontes ju tulnud linnadest, kes praegu on meie juurde siia jõudnud ja kuhu nad on nüüd jagunenud, kuidas nad täpselt on? Kuidas me nendeni jõuame, kuidas nad on valmis tulema põllule tööle, et ega see on selline keeruline koht, aga, aga ma usun, et me jõuame siin lahenduseni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maasikakasvatajad loodavad sellel aastal taas ukrainlaste abile, marjakorjamistööd pakutakse eelkõige möödunud aastatel tööl olnud inimestele, kuid hooajatööd pakutakse ka sõjapõgenikele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMullu tehti Hiiumaa haiglast meditsiinilende 44-l korral, tänavu on neid olnud 23. Kopteriplats on hiidlaste vaatest hädavajalik, et raskemad juhtumid jõuaksid kiiresti mandril asuvatesse suurematesse haiglatesse. Hiiumaa vallavalitsuse arenguosakonna juhataja Monika Pihlak ütles, et haigla naabrusse rajatav Hiiumaa spordikeskus oleks takistanud kopteri maandumist vanas asukohas. Spordikeskuse asukoha otsingud on kestnud aastaid aastaid ja see on see, kuhu siis lõpuks välja jõuti. Kindlasti tuli arvestada siis sinna juurde võimalikke transpordivõimalusi erinevate sõidukitega maa-ala suurus otse loomulikult ja tegelikult siis ka Kärdlas kooli lähedus, sest et see hakkab ka koolilastele olema võimlemise ja kehalise kasvatuse tundide jaoks vajalik. Uus kopteriplats asub vanas platsist umbes 100 meetrit eemal. Pihlak lisas, et tegelikult oleks haiglale uut kopteriplatsi vaja olnud niikuinii, sest vanasse kohta maandumine oli sõltuvalt oludest kohati keeruline. Hiiumaa haigla juhatuse liige Tõnis Siir räägib, miks uus plats tähtis on. Haigla peab teenindama kõiki hiidlasi võimalikult parimal moel ja me oleme väga palju teinud koostööd juba mandriolevate haiglatega, eeskätt regionaalhaiglaga ja kogu selle ühenduse parendamiseks on see plats hädavajalik. Ta on oluliselt parem oma juba suuruse poolest. Kandevõime poolest. Hiiumaa haigla uue kopteriplatsi ehitus maksis 208000 eurot ja selle rajas aktsiaselts Tariston rahvusringhäälingu raadiouudistele. Juhan Hepner Kärdla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kärdlas avati täna pärastlõunal Hiiumaa haigla uus kopteriplats. See maksis 208 000 eurot ning kulud jagati haigla ja omavalitsuse vahel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKindlasti kui selleks vajadus on konsulaarabi korras, me otsime erinevaid võimalusi, kuidas probleemidega silmitsi olevaid Eesti kodanikke aidata. Millised need abinõud praegu on? Ma saan ainult veel kord rõhutada üle. Ka Ameerikas viibivad Eesti inimesed. Kutsun üles neid registreeruma välisministeeriumi kodulehel. See võimaldab meil anda infot, kui inimestel on muresid tagasipöördumise kohta, juhul kui see peaks halvenema, siis julgelt anda teada. Kas meil on oodata ka selgeid reisikeelde, et mõnede riikide kodanikke me enam ei lase lihtsalt Eestisse ja kõik? Kindlasti minu hinnangul on vastutustundlik praegu öelda, et meil me palume nende, nende piirkondade, nende riikide kodanike, kus on viiruse noh, niisugune ulatuslik levik mitte Eestisse tulla. Palume nendel inimestel, kes on teiste riikide kodanikud ja kes on kas nakatunud ise või nakatunuga lähikontaktis olnud, mitte Eestisse tulla. Et neid võib oodata ees karantiin. See, mis puudutab nüüd võimalikke täiendavaid piiranguid, piiri ja tegevusi, seda valitsus hakkab arutama, igal juhul on minu sõnum praegu selline. Kavatsen valitsusele täna tutvustada, et mis puudutab Eesti ametiisikut välissuhtlemist, siis selles osas on kavatsus see tõmmata täieliku miinimumini. Väga palju on räägitud sellest, kas Eestis on põhjust kehtestada eriolukord. Ma arvan, et riik peab kasutama valitsuse kõhkle kasutamast kõiki proportsionaalseid meetmeid, mis on vajalik, et täiendavalt tõrjuda seda viirust meie riigi piiridelt ja takistada levikut Eesti sees. Eriolukord on üks võimalus, kindlasti valitsus täna arutab kõiki erinevaid võimalusi. Aga väga tähtis on see, et me oleksime erasektor, inimesed, valitsusasutused, et me oleksime praegu koos võimelised langetama kõik need otsused ja mõistma nende otsuste tähendust lühikese aja jooksul, mille, mille puhul need peaksid kehtima mis on vajalikud selleks, et see viirus täiendavalt ei levinud. Olukord muutub tundidega päevadega ja valitsus on võimeline ka selle olukorraga selles uues olukorras omapoolseid reegleid kehtestada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vajadusel teevad Euroliidu maad koostööd, et aidata oma kodanikel USA-st kodumaale naasta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVändra päästekomando ülem, 32 aastane Rein Kontus kandideeris äsjastel valimistel valimisliidu Vändra noored koosseisus ja kui üks valimisliidu liige kontuse vallavanema kandidaadiks pakkus, võttis tulevane vallajuht mõtlemise aja. Rein Kontus. Ma ei ole kunagi selline inimene, kes nagu mingi selliseid suuremaid otsuseid prauhti vastu võtab. Ma võtsin endale ikkagi paar-kolm päeva ja võtsime üldiselt vastu, kui ma nõusoleku ütlesin liiduga, et paneme siis kandidaadiks mind. Rein Kontus on põline Vändra kandi inimene, ainult õppimas on käinud väljaspool kodukohta. Õppisin päästjaks ja omandasin rakendus kõrghariduse ja sisekaitseakadeemias päästeteenistuse eriala. Kihnu vallavanema kandidaat ego vohu on samuti 32 aastane ja töötab poole kohaga päästjana Kihnu päästekomandos. Vohuvialanemaks valimine peaks toimuma tänasel Kihnu vallavolikogu istungil. Egon vohu. Kuna ma olen poole kohaga, siis esialgu ma kindlasti jään päästja kohale, kuid eks see valla töö näitab ka selle ära, kas seda koormust tuleb päästes vähendada või mitte. Samas nähes praktikuid, kes on saanud ka valla töö kõrvalt oma asju ajada ja vabatahtliku merepääste asju ajada, siis ma näen, et saan ka mina päästjana valla töö kõrvalt hakkama. Ma ei ole selles ametis kunagi olnud, aga ma võtan selle väljakutse vastu ja ma annan endast parima. Vohu ütleb, et töötab just sellepärast päästjani edasi et tahab selle tööga jätkuvalt kursis olla. Ja ma tahan sellega kursis olla ja mul on võimalus nädalavahetusel ka harjutada ennast teadmiste poolest värskena hoida. Ma ei ole kõrgharidusega parajasti, mul on kõrgharidushoonete ehituse valdkonnas Tallinna kõrgkoolist ja 2019 ma lõpetasin VäikeMaarja päästekooli päästja kutse neljanda taseme. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Vändra päästekomando hiljutine ülem on nüüd Põhja-Pärnumaa vallavanem ja Kihnu valda hakkab juhtima sealse päästekomando päästja, kes loodab ka päästjana jätkata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKalur Raio piiroja ütleb, et ümarmudilat, kes on meil võõrliik, oli varem ka Pärnu lahes, aga siit said kohalikud kala ta ilmselt välja. Nüüd käivad kalurid mudilat püüdmas võistes tiklani. Lahte sisse on teda hakanud tulema natukene ja mõned aastad tagasi tundus, et hakkavad juba ka võimsust võtma, aga tundub, et kohalikud kalad ikkagi söövad nad välja. Aga see, mis toimub lahest väljas, seal on lood natuke teistmoodi, et seal on teda tõesti palju. No põhimõtteliselt mõistest Iklani on see ala, kus teda on palju, et eks ta veel kogub massi, et, et uuesti oli lahte sisse rünnata. Ilmselt. Aga nüüd püüate ja kuhu see kala siis läheb? Kala läheb Ukrainasse, meie ka sööme, aga neil on ikkagi olemas selle kala söömise ajalugu ja, ja see on nende kultuuri osa, see on ju Musta mere kala. Siin ikkagi võõrliigina tulnud väidetavalt jah, et seoses Venemaaga neil jälle nendesse kõige parematest mudilakohtadesse ei ole enam ligipääsu. Millega seda üldse püüda saab? Meie püüame ahvenamõrdadega, eks see oleneb päevast, aga minu jaoks on ta asendanud kevadist ahvenapüüki, et ma ei näe nagu ahvena püügil pointi, et, et ahven tuleb siia kudema ja ahvenal hinda ka ei ole kevadeti ja ega see liha kvaliteet on ka, nagu ta on, et, et ma olen seda teed läinud, et ma püüan kevadel parem mudilat, et ahvenat püüan siis, kui ta on jälle kosunud ja kallima hinnaga, ehk siis sügisel. Tegelikult on tegu äärmiselt maitsva kalaga, temaga on natuke tegemist, kuna ta on niisugune natukene ümmarguselt ure peaga, et teda on paha lõigata. Aga kui natuke vaeva näha ja ärapileerida, et ma arvan, ta teeb isegi ahvenapilele silmad ette.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus on osa kalureid hakanud ahvena asemel ümarmudilat püüdma, sest ahvena eest kevadel palju ei maksta. Ümarmudilat ostab meilt Ukraina.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUue erakonna programmis on juttu nii rämpstoidumüügi keelustamisest, lasteasutuste territooriumil kui ka üleminekust isiku maksustamisel. Ressursi kasutuse maksustamisele. Mingi kindla loosungiga uus erakond valimistele minna ei kavatse. Valijateni tahetakse jõuda loengusarjade, artiklite ning selgitustööga. Missugused eesmärgid on uus erakond valimisteks seadnud? Algatusgrupi juht Marek Strandberg. No valimiste eesmärk on kindlasti see, et me ületaksime valimiskünnise ja meile antakse sedavõrd mandaate, et me suudame riigikogus moodustada eraldi fraktsiooni, see on ülioluline, kuna see tekitaks olukorra, kus ütleme lisaks arvukale keskkonnaorganisatsioonide kogumile, mis Eestis olemas on, tekiks ka keskkonnahoidu ja keskkonda kui ühiskonna osa ja ühiskonnale olulist osa kajastav ja käsitlev poliitiline jõud parlamenti. Põhilised valimislubadused keskenduvad otsedemokraatia ning energeetilise sõltumatuse suurendamisele. Mida me lubame, inimestele, on see, et inimeste otsustusõigus, juhul kui meil on jaksu selliseid otsuseid teha, märkimisväärselt suureneb, kohalike omavalitsuste ja riigi tasemel on roheliste plaaniks juurutada nõndanimetatud otsedemokraatia. Kui me vaatame kõikvõimalike majade vaidlusi ja kaevandust vaidlusi, kus omavalitsused ignoreerides rahva soove, teevad mingeid suhteliselt ebameeldivaid otsuseid inimeste jaoks, siis otsedemokraatlik otsustusmehhanism selle meelevaldsuse võimu poolt peataks, noh, teine, mida me lubame, inimestele on ikkagi väga selgelt energee sellist sõltumatust Venemaast, mis on meie tänane julgeolekuoht. Valimisedu korral soovitakse koostööd teha ikka nendega, kes jagavad erakonna seisukohti ning on sama meelt. Me oleme valimistele minemas selleks, et rääkida, mida me teha tahame. Kõik need, kes on sama meel, ongi meie koalitsioonipartnerid. Tänaseks päevaks on sedasama meelsust oma jutuajamistest kinnitanud väga selgelt näiteks sotsiaaldemokraadid. Nende poolehoid paljudele meie asjadele on olemas, samuti nagu ka Isamaaliit ja Res Publica nüüd uues liidus isik kes hakkavad meil kandideerima, on selle mõttelaadi pooldajad ja kui te annate hääle neile, siis te tegelikult annate selle hääle lõppkokkuvõttes sellele mõttelaadile ja erakonnale. Seda, kellest saavad uue erakonna valimisnimekirja esinumbrid, ei osanud Marek Strandberg veel öelda. Tema sõnul lähevad Eestimaa rohelised erakonna valimistele mitte isikuvalimistele. Isikud, kes hakkavad meil kandideerima, on selle mõttelaadi pooldajad ja kui te annate hääle neile, siis te tegelikult annate selle hääle lõppkokkuvõttes sellele mõttelaadile ja erakonnale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Asutati erakond Eestimaa Rohelised. Autor Reene Leas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui eile 100. Haapsalus lund, siis täna oli ilm palju parem. Oli küll veidi tuuline, kuid rahvast oli paralepa metsas liikumas üsna palju. Metsas on piisavalt ruumi ja radadel saab hoida ohutut vahemaad. Ilus ilm meelitas loodust nautima nii tervisesportlasi, lemmikloomaga, jalutajaid kui ka lihtsalt perega värsket õhku hingama tulnuid, jätkab Keiu. Kui me olime nagu nooremad, siis sai siin kehalises kasvatuses käidud, et see juurutas selle paralepa nagu meile sisse ja siis see on nagu meil siin Haapsalu ääres üks kõige ilusamaid metsi minu arust. Koroonapandeemia tõttu seatud piirangud tähendavad, et sporti tuleb nüüd teha rohkem värskes õhus jätkab Anneli kolm korda nädalas vast ja seda mitte lihtsalt jalutamiseks, vaid mul on selleks treeningkepid, millega ma üksiti olen tund või poolteist, isegi jõusaalis jätkavad Ülle ja Kätlin. Mina käin niikuinii kogu aeg ainult metsas juba peaaegu et aasta otsa pole trennisaali saanud, kaks korda nädalas tegime muidu trenni, kuniks need kaks pluss kaks piirangud tulid. Nüüd käime kahekaupa. Tegelikult on hästi mõnus see kepikõndi, et annab väga suure koormuse. Täiesti uskumatu, ma vanasti arvasin kogu aeg, et see on vanade inimeste sport, aga tegelikult keskealised võivad ka täiesti teha. Kui Haapsalu külje all paralepas liikus rahvast üsna palju, siis üksikuid jalutajaid jätkus ka kaugematesse paikadesse nagu näiteks Haapsalust mõnekümne minutilise autosõidu kaugusele jääv roosta jätkab Ene. Me tahtsime minna Haapsallu promeneerima ja me proovisime seda teha promenaadil, aga no nii külm oli, et, et me üsna ruttu läksime autosse tagasi ja siis lihtsalt et mitte otse kohe koju sõita, siis tulime, et roostalt läbi, et lihtsalt vaatama, mulle hästi meeldib siin roostal käia, suvel muidugi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Läänemaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Inimeste üheks viimaseks allesjäänud vaba aja veetmise võimaluseks on praegu looduses liikumine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRahutused Iraanis on kestnud päevi valitsus katkestas internetiühenduse terves riigis ehk 80-le miljonile inimesele, mis teeb äärmiselt keeruliseks teada või aru saada, kas ja kus rahutused jätkuvad. Fotod, mis avaldatakse riigimeedias, näitavad meeleavaldajate tekitatud kahju põlema pandud bensiinijaamu, pangahooneid ja autosid ning rususid tänavatel. Alates hetkest, mil bensiini hinnatõus välja kuulutati, on paljud jätnud oma autod kiirteedele ja ühinenud meeleavaldustega Teheranis ja mujal. Kui palju inimesi on vahistatud, haavata või surma saanud, pole teada. Iraani võimude teatel on rahutustes surma saanud kolm inimest. Riigi televisioonis välja peetud kõnes ütles Iraani liider Ajatolla Ali Hamenei üksikasjadesse laskumata, et mõned on kaotanud elu. Mõned kohad on hävitatud. Ta nimetas protestijaid kõrilõikajateks, kes tõmmati vägivalda kontravolutsionääride ja Iraani välisvaenlaste surve. Ta ütles, et nad teevad koostööd 40 aasta eest kukutatud sahhi perekonna ja eksiilrühmitusega Mutsaidi Nihal. Viimane kutsub üles Iraani valitsust kukutama ja teda toetab president Donald Trumpi isiklik advokaat Rudi Juliani. Hameney tegi julgeolekujõududele korralduse täita oma kohust ja hoiatas inimesi, et nad hoiaksid vägivaldsetest väljaastumisest eemale. Väidetavalt on viimase kahe päeva rahutuste korraldajad julgeolekule teada ja see võib viidata rahutuste mahasurumisele jõuga. Poole ametlik uudisteagentuur Fars kinnitab, et meeleavaldajaid on kokku üle 87000. Võimud on kinni võtnud umbes 1000 inimest. Meeleavaldused on suurendanud ka survet Iraani valitsusele, mis on niigi hädas. USA sanktsioonide all vaevleva majandusega. Inimesed on vihased, kuna töökohad ja nende hoiused kaovad. Odavat bensiini peetakse vaata et iraanlaste sünnipäraseks õiguseks. Iraanis on suuruselt maailma neljandad toornaftavarud ja seetõttu on bensiin seal ka üks odavamaid maailmas. Isegi pärast hinnatõusu jääb see nii. USA suursaadik Araabia Ühendemiraatides kinnitas, et USA ei tegele Iraani valitsuse kukutamisega ja et Iraani inimesed peavad ise oma tuleviku üle otsustama. See, mida me praegu näeme, seda tähendabki, ütles suursaadik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Protestimeeleavaldused Iraanis on levinud juba sajasse linna. Valitsus tõstis hiljuti bensiini hinda 50%.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusooper Estonia nõukogu pidas täna maha lühikese koosoleku, kus küll ühtegi konkreetset otsust ei tehtud, kuid nõukogu toonitas, et Ekspressi artiklis esitatud suhtlusviis Estonia teatri väärtustele ei vasta. Nõukogu juht Aarne Mikk ütleb, et ühtegi kaebust peadirektori ebaväärika käitumise kohta pole laekunud. Et tagada sõltumatus võimalike sarnaste pöördumistega tegelemisel kutsub teatri nõukogu appi Rahvusvahelise isikud, et arutada, kuidas organisatsioon saab paremini valmis olla sarnaste kaebustega tegelemisel. Tõe saab välja selgitada ainult kohtumenetlus. Rahvusooperi nõukogu ei püüa ega saagi kuidagi süüküsimust lahendada. Meie saame tegeleda rahvusooperi hea maine ja normaalse tööõhkkonna tagamise eesmärki silmas pidades. Nõukogu liige Helle-Monika Helme kinnitas, et kohtusse pole veel keegi pöördunud ning seetõttu ei saa juriidiliselt süüdistusi tõendada. Aarne Miku sõnul oli kohtumisel ka Aivar Mäe, kes kahetses toimunut. Mäe kohtub järgmisel nädalal ka oma juristiga ning peaks peale seda teatama oma järgmistest sammudest. Aarne Mikk vastas küsimuse peale, miks Aivar Mäe vabandas, et ta on aru saanud tänapäeva ühiskonnast. See uus generatsioon ei võta paljusid, võib-olla tema nalju vastu ja ta on aru saanud ja saab aru, et tema käitumismaneer peab ja saab totaalselt muutuma. Aga ma ütlen teile, et tulevikus enam midagi hakka juhtuma, kõik käivad koridoris ringi süngete nägudega. Kedagi ei kallistata kedagi suudelda, sest see on alati kellelegi võimalus öelda, kas te nägite, mis ta tegi ja see on, tekitab teatris ühe täiesti teiselaadse õhkkonna sest inimesed hoiavad ennast vaos ja elurõõm läheb tunduvalt väiksemaks. Seda ma võin teile öelda, see on selle tulemus. Nõukogu liige Ivari Ilja sõnul täna alles protsess käivitus ning järgmisel nädalal toimub uus koosolek, kus osalevad ka rahvusooperi usaldus isikud. Võib olla te ootate kõik rohkem informatsiooni täna, aga nõukogu ikkagi on alles selle küsimuse lahendamise ja lahkamise algetapil. Aivar Mäel algab järgmisel nädalal korraline puhkus ning ta jääb vähemalt esialgu kindlasti ametisse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusooper Estonia nõukogu koguneb uuel nädalal taaskord, et arutada Eesti Ekspressis esitatud süüdistusi Aivar Mäe suunal. Seni ühtegi otsust ei tehtud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnamikus Eesti maapiirkondadest rahvastik kahaneb ning riigiasutused on järjest oma esindatud piirkondades vähendanud, kuna klientide arv on vähenenud. Alles mõned aastad tagasi toimusid suured ümberkorraldused politsei ja piirivalveametis ümber tehti üle Eesti laiali paiknenud keskkonnateenistuste süsteem. Nüüd on plaanis jälle vastupidine suund. Riigihaldusminister Mihhail Korb selle peale uudis plussile antud intervjuus midagi konkreetset ei vastanudki. Loomulikult kui Tallinnasse koondatud mingid asutused mingil põhjusel, siis loomulikult need põhjused ühe päevaga ei lange ära, aga kindlasti tuleb iga olukorda eraldi vaadata. Nii mõnedki asutused ütlesid, et kavatsevad Tallinnast väljakolimise ülesande lahendada Tartu või ka Viljandi kontorit laiendades. Mihhail Korbi sõnul on selles suhtes valitsuses veel praegu vastakaid arvamusi. Ministrid leidsid, et Tartu ühel pool ei vasta sellele eesmärgile, aga samas Tartu on tõmbekeskus kogu Lõuna-Eesti jaoks lepiti kokku, et töökohad peaks liikuma Harjumaalt tervikuna ja eelistada loomulikult kogu Eesti ja soov hajuda neid töökohti üle Eesti enam-vähem võrdselt. Statistikaamet plaanib Tallinnast väljapoole viia 50 töökohta. Üldosakonna juhataja Remi Pruueli sõnul on kavas eelkõige laiendada olemasolevaid kontoreid Tartus ja Viljandis. Selleks on vaja leida lisapinda. Keerulisemaks võib aga osutuda näiteks Viljandis sobivate oskustega inimeste leidmine. Kaugtöö korraldamine on statistikaametis siiski võimalik ainult teatud ametikohtadel. Töö iseloomust tulenevalt sõltub kaugtöö tegemise võimalus päris palju vastava ametikoha sisust ja ja kokkupuutumisest andmetega ja nende andmete konfidentsiaalsusest. Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuuluva rahvakultuurikeskuse puhul on olnud juttu Viljandis kui võimalikust keskuse asukohast, kuid analüüs selle kohta esialgu puudub ja midagi otsustatud ei ole. Samuti on kavas analüüsida rahvakultuurikeskuse ülesandeid, sest nii haldusreform kui maavalitsuste kadumine toob muudatusi, mille käigus tekib keskusele ehk ka lisaülesandeid. Uus loodav geoloogiateenistus peaks tööle asuma Rakveres. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi nõuniku Kalev Kallemetsa sõnul on siiski plaanis suures osas kasutada senise Tallinnas asuva geoloogiakeskuse asjatundjaid. Teeme Virumaal teatava eelteavituse, milliseid pädevus i hakkame oktoobris novembris reaalselt otsima ja teine osa, jah, me tahame olulisel määral komplekteerida vajaliku 50 inimest koosseisu tänasest geoloogiakeskuse personalist, mida me tegelikult nendel töötajatel pakume, esiteks huvitavamat töösisu, teiseks me pakume paremat töökeskkonda, kui neil on täna Tallinnas ja kolmandaks me pakume oluliselt paremat palka. Veterinaar ja toiduameti peadirektor Indrek Halliste ütles, et kõige suurem mure oleks Tallinnast väljaspool oskustega töötajate leidmine. Majas on siiski võimalusi analüüsitud. Veterinaar ja toiduametis on on suurusjärk 300 töötajat ja sellest 70 protsenti asub juba praegu Tallinnast väljaspool neli viiendikku inimesi meie majas peab omama spetsiifilist kõrgharidust, et kas siis veterinaaria näol või toidutehnoloogia ja biotehnoloogia alal ehk siis kuhu iganes, mis mahus me peaksime minema siis tegelikult need on need eeldused, siis peavad seal koha peal olema ja üks oluline pool tegelikult, mida peab ka alati arvestama, on rahvusvaheline suhtlus. Et meil on Brüsseliga päris päris tihe liiklus. Täpsemad tegevuskavad töökohtade Tallinnast väljaviimiseks tuleb esitada mai lõpuks. Minister Mihhail Korb ütles, et see on alles algus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ministeeriumid esitavad valitsusele mais täpse tegevuskava tuhande avaliku sektori töökoha Tallinnast väljaviimiseks. Valitsus arutas kava neljapäeval kabinetinõupidamisel. Riigihalduse minister Mihhail Korb ütles, et valitsuse eesmärk on suurendada riigiasutuste kohalolekut üle Eesti ning muuta piirkondade tööturgu mitmekesisemaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmise aasta jahedal ja sombusel märtsiõhtul kutsusid Tallinna munitsipaalpolitseiametnikud Bolti rakenduse abil takso. Kahe minuti pärast saabunud taksojuht Vitali sai kohe aru, et vaatamata hilisele tunnile ei soovi ametnikud kuhugi sõita. Sestap Vitali ei peatunud, vaid suunas oma Masda uuesti teele. Linnaametnikud hakkasid autot jälitama, kutsusid appi politsei ja Tondi tänaval saadi Vitali kätte. Kuna mastale polnud vormistatud taksoveoks tarviliku sõiduki kaarti tegi munitsipaalpolitsei vitaalile 400 eurot trahvi. Tallinna munitsipaalpolitsei juht Aivar Toompere selgitab, et vitaali juhtum polnud harukordne. Vastupidi iga kuu on ametniku kontrollimiseks välja kutsunud kuni 100 äpitaksot. Ja kasutasime selleks siis erinevaid telefone, sest meie enda ametnike telefonid olid kõik blokeeritud. Põhimõtteliselt oli teada, et nende pealt väljakutseid teha ei saa, et siis ei tule keegi kohale. Täna 11 kuud hiljem otsustas riigikohus vitaalile määratud trahvi tühistada. Riigikohus teatas, et niisuguste kontrolltehingute abil taksojuhtide püüdmine on ebaseaduslik, näiteks tubakaseadus ja alkoholi seadus lubavad katsetada ega alaealistele meelemürki müüda. Kontrolltehinguid lubavad ka jäätmeseadus ja lõhkematerjali. Seadus aga ühistranspordi seaduses kontrolltehinguid ei mainitu. Riigikohus teatas, et ebaseaduslikult kogutud tõendite alusel ei saa kedagi karistada. Aivar Toompere ütleb, et täna hommikul saabunud õigusselgus on munitsipaalpolitsei jaoks pigem hea uudis. Ta selgitab, et äpitaksosid pole võimalik teistest sõidukitest eristada, järelikult ei saa neid ka kontrollida. Toompere loodab, et nüüd mõistab seda ka majandus ja kommunikatsiooniministeerium. Me oleme tegelikult MKM-iga rääkinud juba seda mitu aastat, et seadusandlust on vaja muuta, et kas siis antakse kohalikule omavalitsusele kontrollostu tegemise õigus, samuti oleme rääkinud ka nende läbi, taksodel peaks olema tegelikult takso tunnused, aga kahjuks on siiamaale jäänud kõik meie need pingutused nagu jah, hüüdjaks hääleks kõrbes. Majandus ja kommunikatsiooniminist teeriumi teede ja raudtee osakonna juhataja Ain Tatter ütleb, et omavalitsus saab äpitaksosid ka edaspidi kontrollida. Lihtsalt appi tuleb kutsuda mõni teine ametkond. Näiteks tarbijakaitseametil on õigus teha kontrolloste või siis teine variant, on ka siis politsei ja piirivalveameti ga koostöös neid teie teha. Kuna politseil on ka õigus siis seidukite peatamist läbi viia. Tatter lisab, et majandus ja kommunikatsiooniministeerium plaanis tänavu niikuinii ühistranspordiseaduse muutmiseks eelnõu koostada. Üks lahendus ongi see, et me kirjutamegi ühistranspordi seaduses selle õiguse teha varjatud kontroll, ostja. Teise lahendusena pakkus riigikohus välja, et korrakaitseorganil võiks olla võimalus tutvuda sõidujagamis äpis olevate sõidukite andmetega ilma taksot tellimata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Munitsipaalpolitsei juht Aivar Toompere tõdeb, et äpitaksode kontrollimiseks neil muud võimalust polegi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\n19. aprillil andis terviseameti peadirektor Üllar Lanno korralduse, mille järgi tuleb tervisedeklaratsioon täita juba enne, kui inimene Eesti poole teele asub. Lanno sõnul jõudis läinud nädalal terviseametisse 7800 tervisedeklaratsiooni. Kui varasemalt tehti ligi 2000 paberkandjal, siis arv kukkus nädalaga sinna 1000 300400 vahele, siis võib öelda seda, et tegelikkuses see sõnum, et seda on vaja täita ja elektroonselt täitmine on tegelikult lihtne. See jõudis inimestele pärale. Kõigile, kes on deklaratsiooni täitnud, lubab terviseamet ka helistada. Üllar Lanno selgitab, et helistades tuletatakse inimesele meelde isolatsioonireeglit ja küsitakse tema tervise kohta. Aga kui vestluse käigus jääb terviseametile mulje, et inimene reegleid ei täida, siis uuritakse juba lähemalt. Kui ta on oma aias õues, siis sellest ei ole midagi hullu, aga kui ta ikkagi tundub, et on avalikus rahvataustaga kohas, siis sellel hetkel võib tekkida küsimus, et, et kas ta on kodus või ei ole kodus. Me palume siis patrulli sõita, maja juurde, helistada inimesele, paluda tulla akna peale ja siis on veendumus olemas. Tervisedeklaratsiooni kontrollimine on lihtsam lennujaamas ja sadamas. Üllar Lanno tõdeb, et lõunapiiril, kus politsei vaid pistelist kontrolli teeb, on asi keerulisem. On ilmnenud see, et ikkagi väga paljudel inimestel ei ole see deklaratsioon veel täidetud. Sellega seoses oleme kavandamas lõunapiiri teede äärde veel infotahvleid, andmaks märku, et Eestis on selline kohustuse nõue. Lisaks sellele kavandab Lanno korraldus sideettevõtjatele, et need saadaks Eestisse saabujale sõnumi. Mis ütleb ära, et Eestis kehtib tervisedeklaratsiooni esitamise kohustus ja selle saate täita klikkides siia ja siis otselink viib juba sellesama lehe peale, kus selle täitmine toimub. Juba viimased paar kuud pärinevad suurem osa välismaalt toodud nakkusjuhte Egiptusest. Üllar Lanno märgib, et Egiptuse pärast me enam nii väga muretsema ei pea, sest riigis on alanud kuumaperiood ja sinna enam väga ei reisita. Pigem võiks vaadata hoopis teise pilguga täna Türgi suunas, kus Türgi oli eelmisel nädalal maailmas nakatumise kasvu kiiruselt neljandal kohal, et tõenäoliselt neid kohti on veel, kus ikkagi see haigusvool on väga kõrge. Terviseamet saab anda soovituse sellistesse riikidesse tuleks kaaluda, et kas lendamisvõimalus säilitada või mitte. Ja kui vaadata nüüd ka veel tänast India tüve leviku järgselt toimunud teiste riikide reaktsiooni, kus väga mitmed riigid on peatanud lennureisid Indias, siis ma usun, et kui risk on kõrge, siis neid otsuseid tuleks. Et tulebki nii teha, aga olete te siis soovitanud hetkel terviseamet ei ole otseselt pakkunud välja ühtegi riiki, kelle võiks laus kinni panna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välismaalt tulijatele hakatakse tekstisõnumitega meelde tuletama kohustust täita tervisedeklaratsioon. Kui Terviseamet reisilt tulnule helistab ja jääb mulje, et ta pole kodus, võib inimese akna taha sõita politseipatrull.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe oleme tegelikult teinud ka pöördumise väga paljude erakonna liikmete poole ja mul on väga hea meel, et sellele pöördumisele on ka positiivselt vastatud ja, ja kindlasti on need rahalaekumised suurenenud tänu liikmete enda panusele. Nüüd kahe kuu jooksul tulevad ka riiklikud toetus, mis siis erakondadele on ette nähtud ka see summa suuremas osas läheb siis selle kohtuotsuse täitmiseks, nii et juhul kui see nii ei saa olema noh, siis on, siis on erinevad meetmed ka erakonna seaduses, mis näevad siis ette erinevaid võimalusi, kuidas erakonda selle eest karistada, aga aga me loodame, et see sinnani ei jõua. Mida te selle all silmas peate, et kui te jätate maksmata, mis siis juhtub? Siin on erakonna seaduses ette nähtud, mõned võimalused eksisteerivad ka kindlasti seda arutab, et kas on sunniraha või mingisugune muu variant. Aga ma loodan veelkord, et esiteks me selle summa ikkagi kogume kokku, ma loodan ka seda, et, et juhul kui tõesti peaks minema niimoodi, et me ei suuda kogusummat terviklikult koheselt ära maksta siis arvestatakse tõesti erakonna püüdlustega selles osas ja tehakse küll nii, nagu seaduses ette näeb mõni mõni meede või, või sunniraha meede, aga mitte midagi sellist, mis erakonna täielikult halvaks Te ütlesite, et te loodate annetuste peale ja annetused teatavasti on avalikud, nii et saate juba öelda ka mõne mõjuka keskerakonna liikme, kes on teinud tähelepanuväärseid annetusi. Ma võin öelda seda, et me oleme pöördunud nii valitsuse liikmete, riigikogu liik, et omavalitsusjuhtide volikogu juhtide volikogu liikmete poole, aga tavaerakonna liikmete poole, nii et, et ja kõik on positiivselt sellesse suhtunud, kõik saavad aru, millises olukorras erakond on, kõik saavad aru, et erakonnal on vaja see kohtuotsus kiiremas korras täita, et siit tugevamalt edasi minna. Ja ma usun, et järgmise ka aruandes näeme, et väga selgelt seda, et Keskerakonna liikmed on väga tugevalt tulnud erakonnale appi On teil ka mingisugune nii-öelda summa ära märgitud, et igaüks paneb, ma ei tea 1000 2000 3000 eurot, et kuidas see teil on mõeldud? No eks see on ikkagi suuremas osas ju inimese enda otsus, aga jah, me oleme teinud ka ettepaneku, et liikmemaks maksta siis ette enam kui 1000 või 1500 euro ulatuses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon otsustas, et Keskerakond ei saa ajapikendust keelatud annetuse tagasimaksmiseks. Nüüd peab erakond tasuma kahe kuuga ligi 850 000 eurot. Järelevalvekomisjon sellega aga ei nõustunud. Keskerakonna peasekretär Andre Hanimägi ütles, et Keskerakond on pidanud läbirääkimisi pankadega laenu saamiseks, lisaks loodetakse annetustele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNäiteks jääb ära lähiajaks plaanitud Peterburi klassikalise balletiteatri etendus Luikede järv, samuti Moskva suure teatri tähtede kontsert, kolm kuulsat passi ja ka teatrifestival raaduga, mis pidi toimuma 18.-st aprillist 13. maini. Edasi on aga lükatud esialgu Vene presidendi Vladimir Putini selge toetaja, Annanetrepko ja Jussif Eivazovi kontsert. Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooni ja välissuhete juht Meelis Kompus ütleb, et otsused need esinemised ära jätta või edasi lükata teeb iga korraldaja ise. Kultuuriministeerium ei sekku eraettevõtjate majandustegevusse, küll on aga Eesti kultuuriline läbikäimine Venemaaga olnud alati oluline. Aga praegusel hetkel, kus vaba maailma riigid ei tolereeri rahvusvahelise õiguse rikkumist, teise riigi territoriaalse terviklikkuse suveräänsuse ründamist siis sanktsioonid, mis on lausalised Vene Föderatsiooni suhtes, kehtivad tegelikult ka kultuurivaldkonnas ja sellepärast on ka Eesti riik Venemaaga sõlmitud kultuuri ja spordialased koostöölepped peatanud. Me oleme pannud pausile igasuguse kultuuri koostöö, mida tehakse avaliku raha eest ja kultuurikorraldajaid, kes on seotud selliste projektidega, on sellest ka siin viimase nädala jooksul teavitatud ja see info on vastu võetud mõistmisega. Teisalt seavad kultuurivahetusele takistusi ka juba mitmed reisimise ja piiriületusele seatud piirangud ja sanktsioonid. Tänasest ei võeta vastu viisataotlusi Eesti välisesindustes, Moskvas, Peterburis, Minskis ja Pihkvas. Aga küsimus on ikkagi, et kui tahetakse teha vastastikuseid kultuuriprojekte, siis kuidas seda tehniliselt teostada, nii et ka selles valguses tegelikult kultuurikorraldajad on mingis mõttes ikkagi valiku ees, kuidas nad oma projektidega jätkavad, kas nad saavad nendega jätkata. Tulenevalt nendest etteantud oludest on kultuurikorraldajad teinud neid otsuseid. Need koostööprojektid, need sündmused, mis on siia Eestisse planeeritud praegu peatada ja, ja kui on tehtud selliseid otsuseid vene artisti esinema ei tule siis on see kahtlemata kooskõlas üldise lääneriikide lähenemisega Venemaaga tehtavale koostööle. Praegu. Meelis Kompus rõhutas veel, et kogu eelnev ei puuduta Eestis ja tegutsevate vene või Valgevene kultuuriseltside endi ja siinsete artistide esinemisi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Piletilevi ostab tagasi või on peatanud piletimüügi Venemaalt ja Valgevenest pärit artistide esinemistele Eestis. Need otsused teeb iga korraldaja ise, Kultuuriministeerium eraettevõtjate majandustegevusse ei sekku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVeebruaris käisid valitsuse liikmed tutvumas riigi uue esindushoonega, kuid kevadel toimuma pidanud eelarvestrateegia koostamine lükkus sügisesse ja sellega lükkus edasi ka rüütelkonna hoone renoveerimise plaan, rääkis riigihalduse minister Jaak Aab. Tegelikult otsustas valitsus siis rüütelkonna hoone projekteerida riigi esindushooneks ja osaliselt riigikogu kantselei tööruumideks 29. märtsil 2018 juba ja vastavalt sellele otsusele on siis asjaga edasi liigutud ja on tellitud ehitusprojekt ja see valmib nüüd järgmisel kuul ehk augustis. Kuna riigieelarve strateegia protsess, arvestades seda kriisi ei eriolukorra situatsiooni lükkus sügisesse, siis ma lähen nende ettepanekutega kinnisvarainvesteeringuteks ehituseks riigieelarve strateegia protsessis septembris. Kui kõik läheb plaanipäraselt, lõpetatakse renoveerimisega 2022. aasta lõpuks. Hoones hakkavad asuma nii riigi esindusürituste ruumid riigikogu kantselei bürooruumid kui ka kõigile avatud näitus. Seal on plaanis ka Eesti riikluse ajalugu eksponeerida ja kajastada, nii et, et ta ei saa olema suletud kindlasti, vaid teda on võimalik ka ekskursioonide raames vaadata. Juba aastal 2014 tegi valitsuskabinet otsuse hoone renoveerida hoone ehituse ja sisustuse prognoos. Eelarve on 11 miljonit eurot. 2000 seitsmeteistkümnendal aastal valmis projekt, mille järgi pidi esindushoone valmis olema Eesti Euroopa Liidu eesistumisajaks. Jaak Aabi sõnul on hoone renoveerimiseni jõudmine võtnud nii palju aega, kuna aja jooksul on muutunud plaanid funktsiooni osas. No esialgne otsus tegelikult oli osaliselt kasutada teda ka niinimetatud sitke strateegilise situatsiooni keskuse ruumide na, aga siis vahepeal otsustati see ümber ja siis naabruses paiknevates hoonetes tegelikult sitke ehitas nagu enda jaoks ruumid välja ja ei vajanud rüütelkonna hoonet ja sellepärast tuli need otsused ümber teha ja sellepärast ka 2018 siis tuli selline otsus, et nüüd see funktsioon on siis esindushoone ja riigikantselei tööruumid. Rüütelkonna hoone sai oma nime selle järgi, et alates seitsmeteistkümnenda sajandi keskpaigast oli selle krundi omanik Eestimaa rüütelkond. 19. sajandil valminud rüütelkonna hoones tegutses aastatel 1920 kuni 1940 Eesti välisministeerium. Pärast seda on hoones asunud nii rahvusraamatukogu, kunstimuuseum kui nüüd viimasena Eesti kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond. Alates 2016.-st aastast on maja seisnud tühjana.",
"role": "user"
},
{
"content": "Üle kuue aasta on otsustatud ja ümber otsustatud Rüütelkonna maja saatust. Nüüd on selge, et augustiks valmib ehitusprojekt ja septembris algavad rahastuse läbirääkimised.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\n97. aastal õnnistati sisse Jõgeva esimene luterlik kogudusehoone. Endisesse lasteaeda rajatud saali mahtus 130 istekohta ja sellest piisas õige nappilt. Toona oli kogudusel 126 liiget. Kohalik diakon avaldas lootust, et uus maja toob kogudusele liikmeid juurde. Paraku läks teisiti. Tänaseks on Jõgeva koguduse hingekirjas umbes 40 inimest. Jõgeva vallavolikogu esimees, riigikogu liige Aivar Kokk selgitab, et ruumi siiski üleliia pole. Kui pühapäeval sinna lähete, siis saal on servini rahvast täis. Unistus nii-öelda päris torniga kirikust ulatub 1934.-sse aastasse, mil talumees Johan Riives selle tarbeks maal appi annetas. Kui kogudus maa pärast taasiseseisvumist tagasi sai, oli sellele kerkinud veetorn ja neli aastat tagasi valminud eskiisil kujutati veetorni juba kiriku tornina. Esimese suurema rahasumma sai väike kogudus. Aasta hiljem projekteerimiseks mõeldud niinimetatud katuseraha andis Aivar Kokk pidulikult üle koos uue kiriku pildiga. Järgmine 400000 eurone toetussumma tuli 2019. aasta riigieelarvest. Sellest oli abi nii palju, et läinud nädalal tõstis kraana kirikutorni valge risti ja Jõgeva koguduse õpetaja Georg Klaase loodab, et jõulude paiku saab torni pidulikult avada. Tõenäoliselt piiskop raost, kes siis ka peaksid vaimuliku talituse ja oli mõte siis ka rahvale üks selline väliüritus sellisel juhul ka korraldada ning siis seejärel juba juba siis võimalusel ka siis torniga huvilistel kõigil tutvuda. Esialgu on torn ilma kirikuta, aga mitte kauaks, sest järgmise aasta riigieelarve eelnõu järgi annab riik kiriku rajamiseks miljon eurot. Aivar Kokk rõhutab, et uut hoonet ei ehitata ainult kiriku tarbeks. Kuna see on kirikumaa, siis on see sõna kirik seal ka ehitusprojektil, aga eakad on küsinud aastaid oma kooskäimiskohta. Noortekeskus on väga viletsates ruumides ja täna on soov olnud, et rajada Jõgeva le üks kogukonnakeskus, kus kõik need funktsioonid oleks ühes majas millega hoitakse kokku ühelt poolt kommunaalkulusid ja ka juhendajate palkasi. Kuidas käisid läbirääkimised, mis kiriku jaoks miljoni tõid, Aivar Kokk ei tea rahvastikuminister Riina Solmar et raha eraldamine oli valitsuse ühine otsus. Solman meenutab, et läinud aastal otsustas valitsus toetada Narva Aleksandri kiriku renoveerimist. Aga päris uue kiriku jaoks raha andmine on erakordne ka Solmani sõnul. Temagi rõhutab, et lisaks usutalituste kohale võiks uus hoone olla oluline kogukonnakeskus. Jõgeva on tegelikult ka olnud täis ja maamärk näiteks Jõgeva kuulutatakse välja ka jõulurahu advendi ajal, siis on see olnud selline tähelepanu keskpunkti koht.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuleva aasta riigieelarve lubab miljon eurot ka Jõgevale luteri kiriku ehitamiseks. Varasematest eelarvetest on kogudus saabud umbes pool miljonit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Toomas Hendrik Ilves ütles, et Eesti on rahvaarvult väike, igaühe panus on eriti oluline ja ka eriliselt nähtav. Ilmselt ei mõtle te oma tööd tehes alati sellele, et teete midagi erakordset ja tõeliselt olulist. Ent just seda töö on teie hingega tehtud töödest ja tegemistest, oma valdkonna kodupaiga ja terve Eesti jaoks saabki kokku see, mis meid edasi viib. Üks teie seast on lühikese kujundisse kokku võtnud hoolivuse ja märkamise, mis teid kõiki ühendab, see on soov ja oskus ka sipelgale teed teha. Palusin teenetemärgi saajatel võtta kokku see, mille üle nad Eestis praegu rõõmu tunnevad ja mida nad ootavad 10 aasta pärast kas oma erialal või Eesti jaoks laiemalt tunnustatud kirurg mitmel rahvusvahelisel humanitaarmissioonil töötanud Jüri Teras ütles, et Eestis on palju asju, mille pärast rõõmu tunded. Meil on neli aastaaega, mis vahelduvad kena loodus, toredad inimesed, aeg-ajalt isegi on nad rõõmsad, me küll arvame, et võib-olla me väga rikkalt ei ela, aga, aga ma usun, et me elame ikkagi ühe protsendi maailma rikaste hulgas ja palju on on see, mis me saame kaasa aidata, et inimkonna hävingut või vaesust natukenegi parandada. Ja see ei pea ju olema alati ige rahaline panus, vaid võib-olla ka oma töö pakkumine, mida meie teeme, kui me räägime just nendest humanitaarmissioonidest. Tallinna tehnikaülikooli keemiainstituudi bioorgaanilise keemia professor Nigulas Samel on rahul, et Eesti teadusel läheb üldiselt hästi. Ilmub väga palju artikleid heades ajakirjades, tippajakirjades on head koostöösuhted. Väljamaa tippülikoolidega sooviks, et teaduses ja kõrgharidus ses oleks märksa rohkem raha ja märksa rohkem töörahu ja selle tõttu järjepidevust rohkem noori teaduses. Aga selleks kõigeks oleks vaja jah, märksa märksa paremat finantseerimist. Liikumispuudega inimeste abistaja oli Lõoke tunneb rõõmu, et ühiskonna arusaamine ja inimeste silmaring puude temaatikas on tugevasti avardunud. Aga tal on suur soov tulevikuks. Ma tõesti tahaksin, et oleks reaalsuseks saanud, et liikumisvabadus on inimeste põhiõigus, liikumisvabadus tegelikult seab ju omad piirid kohe kõigele sinu hariduse omandamisele, sinu tööl, käimisele, sinu sotsiaalsele aktiivsusele. Et see on tähtis. Kolleeg Raadio neljast Eesti venekeelse ajakirjanduse edendaja Ildarisametinov on rahul, et venekeelne meedia tasapisi areneb ja pakub muukeelsetele elanikele euroopalikku vaadet. Ma tahaks, et venekeelne ajakirjandus saavutas sellise tasemega ja usaldusväärsuse, kus ka venekeelsed meedia kanalid toodavad päris tõsiseid uudiseid, sest noh, praegu me paraku oleme natuke sellises olukorras, kus me haarame kinni nendest võimalustest, mida annavad Eesti uurivad ajakirjanikud. Lavastaja ja näitleja Hendrik Toompere. Mulle meeldib meie riigi puhul see, et, et meil on tohutu vabadus tegelikult mõelda, tegutseda, panustada ühiskonda, see vabadus ja see, et, et, et neid tegelikult väga vähe nii-öelda tsenseeritakse näiteks poliitkorrektsuse näol, rääkimata loomulikult sellest, missugune erakordne vabadus on meil elada maal, omada maakodusid, käia mere ääres, see on üks õnnelik koht, kus on võimalik sellist kultuuri asja nagu näiteks teater viljeleda sellisel kujul, et, et meile tegelikult antakse selle eest ka raha ja lubatakse nii-öelda nagu teostada oma ideid. Luuletaja ja proosakirjanik Kristiina Ehin Teeb rõõmu eesti keel ja see, kui paljudes inimestes pulbitseb selline elav eesti keel ja loominguline tahtmine seda kasutada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigi teenetemärkide saajad peavad muuhulgas oluliseks, et Eestis on loominguvabadus, meil on küllaga ilusat loodust ja eesti keel püsib.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTulimis esmalt lahvatab põlema neljanda juuli õhtul Kalevi staadionil 19. üldtantsupeo alguses ning jõuab viienda juuli pärastlõunaks Tallinna lauluväljakule. Süüdati Tartus Raadi mõisa südames täna päikesetõusul tuli süttis peoloojate headest soovidest ning oma panuse andsid ka tantsujuht lilleastra Arraste ning maestro Alo Ritsing. Ennelõunaks jõudis tuli aga Tartusse raeplatsile, kus sai alguse ligi kolm nädalat vältav tule teekond, mille jooksul hoiavad tulel silma peal Emajõe laulikud ja Tartu meeskoor. Akadeemiline Emajõgi. Tule teekonna üks korraldajatest, Mati Raamat ütles, et tuli jõuab kindlasti Tallinna. Absoluutselt varutuli on ka kindlasti olemas, nii et see, see ei ole üldse probleem. Vihma, päikest, äikest, kõike olete arvestanud ja tormi vett. Et me oleme kõigeks valmis, kui ka sildade ga midagi juhtub, nagu ikka nendega mõnikord juhtub. Meil on varuvariant olemas, mida inimesed peavad tegema, kui teid näevad rõõmsad olema, olema niisugused, nagu nad on. Raamatu sõnul on tule teekond alles eelmänguks suurele finaalile, mis saabub siis, neljandal, viiendal ja kuuendal juulil Tallinnas. Tuld olevat kerge kanda, sest selle sees on head mõtted, räägib laulupeo kunstiline juht Irvo Surva. Tüütasime ta kõige parematest soovidest, kõik need inimesed, kes on, on pannud oma töö ja vaeva selle peo kordaminekuks andsid tulele kaasa oma kõige paremad soovid ja nendest pildudest. See tuli süttiski. Ma tean, et see tuli saab nii palju jõudu terve maa pealt juurde. Et kui ta ükskord lahvatab seal laulupeo tuletornis, siis. Esimest korda pidi rongkäigus Tallinnas Tartus süüdatud tuli Tõnismäelt lauluväljakule 1969. aastal. Tartus olid täna kohal ka toonased tuleviijad. Üks neist on Silver säga. Tema sõnul on selge üks. Ilma laulupeota oleks eesti kultuur ja elu oluliselt vaesemad. Silver Säga. Sellel raskel ajal, kui me pidime laulma kohustuslikke laule, me laulsime ikka oma rahvuslike rahvuslike laule ja rahvuslike tunnetega ja ühe asja, ma ütleksin veel. 65. aastal võttis osa laulupeost liidu kultuuriminister Furtseva ja ta ütles, need sõnad nii suurt ja kohutavat natsionalistlikku avaldust pole tema elus veel näinud. Kuid tänavu on esimene kord, mil laulu ja tantsupeo tuli, liigub koos varem on need jõudnud pealinna erinevaid teid pidi. Ole tule tulemist sa tunned, tule mimist on inimeste puudutuses peidus palju imelist, see ütleb tere tulemast ja ära minemas Miku. Ojakivi Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus Raadil süüdati laulupeotuli, mis läbib enam kui 1000-kilomeetrise teekonna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlates 2016.-st aastast toimub ehitus ja kasutuslubade menetlemine üksnes ehitisregistris. Statistika järgi kasvab registrisse lisatavate dokumentide maht aastaga kahekordselt. See tähendab, et ehitusregistrisse lisandub igal aastal lisaks vajalikule teabele ka palju seesuguseid andmeid ja dokumente, mis süstematiseerimata kujul ning millega kellelgi pole tegelikult midagi peale hakata. Uus ning majandus ja taristuministri Taavi aasa poolt allkirjastatud määrus ks aitame aga eelkirjeldatud olukorda ehitusregistris vältida. Üleliigse teabe kaotamise kaudu on võimalik paremini kontrollida ka ehitamise nõuetele vastavust, ütleb Aas. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitust gevuse valdkonna juht Liisi Pajuste toob mõned näited sellest, mis ja kuidas uue määrusega muutub. Näiteks kui te paigaldate köetud siseruumis seintele kipsi teete, seda tööd ühe nädala jooksul, siis täna ei pea te enam iga päeva kohta koostama eraldi lehekülge ja kannet Te saate seda esimest kannet täiendada. Varasem määrus seda lihtsalt ei lubanud ja täiendavalt oleme nii-öelda kirjeldanud ka fotode lisamist ehk siis näiteks kaetud tööde akti on võimalik täiendada fotoga, aga see foto peab siis olema ehitise või ehitiseosa nõuete kohasuse tuvastamiseks vajalik. Ehk siis sooviks me kindlasti vältida kõik nii-öelda asjatud fotod näiteks fototööriistadest või pikad videod, mille tulemus on lihtsalt ehitisregistri koormamine või siis pädevate asutuste töökulu suurendamine. Eesti ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige Raivo Rand ütleb, et uus määrus on ehitusettevõtjate jaoks pigem positiivne tiivne samm, sest määrus on lühem, konkreetsem ja lihtsasti arusaadav. Rand mainib siiski, et kohe väga palju ei muutu ning suurem kasu on määruses väikeehitajatel, kes loovad ilma ehitusloata. Kus siis tegelikult ei pea kogu määruse ulatuses andmeid esitama, vaid siin on väga ilusti öeldud, peab esitama piisaval hulgal, et nende sisu võimaldab mõistliku pingutuse kuluga tuvastada ehituse ehitamise nõuetele vastavuse suurematel või nii-öelda ehitusloaga ehitajatel hoonetel jääb ikkagi see andmete maht esialgu samaks, siin väga palju muutusi ei ole, küll aga on konkretiseeritud mõningaid punkte seal näiteks allkirjastamise osas ja. Pajuste sõnul aitab määrus kaasa ka ehitussektori digitaliseerimisele, sest järgmisest aastast alates hakkavad ehitusettevõtjad dokumente koostama ja registrisse edastama. Üldlevinud tarkvara abil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uue määruse järgi peavad ehitajad edaspidi kandma ehitusregistrisse mahult vähem, kuid sisult kvaliteetsemat infot. Riigi hinnangul võiks määrus muuta ka ehituse protsessi lihtsamaks ja bürokraatiavabamaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Jüri Ratas esitas president Kersti Kaljulaidile ettepaneku nimetada tervise ja tööministriks Riina Sikkut ning riigihalduse ministriks Janek Mägi. President ka kinnitas ministrid ametisse, kuigi Janek Mägi puhul tegi ta seda enda sõnul raske südamega. Kaljulaidi sõnul on põhjuseks Mägi varasemad väljaütlemised ja tema töölobistina. President leppis Mägiga kokku, et ministriametist lahkudes ei tee Janek Mägi kohe taas suhtekorraldustööd. Euroopas on päris hästi läbi arutatud ja läbi mõeldud see, kuidas rakendada nii-öelda pöörduste põhimõtet, et kuidas vältida, et inimesed satuksid ühest rollist teise, ilma vajaliku jahtumisperioodita. Jahtumisperiood peaks olema selleks, et inimesed saaksid Aru. Avalikkus mõistaks, et enam ei ole võimalik omandatud oskusi ja teadmisi, kogemus ja sidemeid kasutada oma äri huvides poliitikast lahtides. Me vestlesime täna hommikul härra mägiga, sellest ja härra Mägi kinnitas. Ta on valmis avalikult lubama, leiab ka viisi, kuidas seda vormistada. Et ka juhul, kui ta ühel päeval me ei tea, millal see päev on, lahkub Eesti poliitikast siis ta ei tegele poliitilise lobiga senikauaks, kuni tema omandatud teadmised sellest ametist on aegunud ja, ja niimoodi me loodame, et me saame selle huvide konflikti probleemi laualt ära võtta ja teha ka edaspidiseks võib-olla luua ühe sellise pretsedendi, mis näitab, kuidas neid asju võiks reguleerida. Loodetavasti on sellest abi nii peaministrile, valitsusele kui ka härra Mägile. Janek Mägi sõnul ei tulnud presidendi kriitika talle üllatusena, neil teemadel räägiti pool tundi, enne kui mägi ametisse kinnitati. Nüüd aga Janek Mägi ise oma uuest ametist. Mina võtsin vastu peaministri tööpakkumise, see on väga-väga tõsine töö ja see aeg võib kesta 10 kuud. Seda ametit rohkem ei olegi, siis tulevad riigikogu valimised kolmandal märtsil, siis on täiesti uus olukord peaministrile. Ma andsin ka sellise lubaduse, ta küsis, et kas me kolmanda märtsi õhtul võime rääkida, mis edasi saab. Ma ütlesin, et jah, me võime. Ma olen magistriga võrdsustatud jurist, ma olen ministeeriumis selles samas ministeeriumis pool aastat töötanud ja ma olen selle valdkonnaga tuttav. Peaminister Jüri Ratas vastupidiselt presidendi arvamusele ei tunne, et oleks Mägi puhul teinud vale otsuse. Ma ei oleks tulnud ju täna kahe ministrikandidaadi ettepanekuga vabariigi presidendi ette, kui mul oleks olnud teistsugune seisukoht, et ma ei soovi neid käia välja ministrina. Milline saab olema Janek Mägi roll Keskerakonnas, hakkab ta teile kampaaniat ka tegema? Eks selge on see, et iga Keskerakonna liige, kes kannab täna vastutust kas riigikogus või valitsuses või kohalikus omavalitsuses eeskätt peab tegema oma tööd ja oma oma töö fronti täitma. See, et poliitikud ka kandideerivad, see on selle töö juurde käiv osa ja ma usun, et kõigepealt peab tegema enda tööd väga hästi. Keskerakonna liikmena sa teed alati Keskerakonna kampaaniat. Ja nüüd ka vastne tervise ja tööminister Riina Sikkut loodab õigustada endale pandud ootusi. Nii nagu Jevgeni ütles, et tal on hea seda seda posti üle anda, minul on seda ka päris hea vastu võtta, et tegelikult on olulisi otsuseid tervise ja tööpoliitikas teinud, tehtud nüüd mul tuleb lihtsalt jätkata need asjad lõpuni viia. Et näiteks noh, tervishoiu rahastamise ümberkorraldused, noh, need otsused on tehtud ja see on väga hea, aga nüüd tuleb ikkagi teha tööd selle nimel. Et see kasu jõuaks ka inimesteni, et patsiendid päriselt tunneksid, et ravijärjekorrad on lühenenud. Et noh ja, ja, ja seda tööd ma teen rõõmuga.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaid kinnitas tervise- ja tööministriks Riina Sikkuti ning riigihalduse ministriks Janek Mäggi. Viimase puhul tegi ta seda enda sõnul raske südamega, põhjuseks Mäggi varasemad väljaütlemised ja tema töö lobistina.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnne kui Mariniseersant Karton Reve läinud kuulu veiti, saadeti aias ta korda mõned kodused asjad. Ta viis oma auto vanemate juurde, et need ei peaks seda teisest osariigist tooma tulema, kui temaga midagi juhtuma peaks. Ta koostas notari juures halvima puhul vajalikuks asjaajamiseks kõik paberid ning käis sõpradega õhtust söömas. Muidugi ei mõtle me siin Washingtonis pidevalt sõjaohtude ja terrorirünnakute peale kuid enamus ameeriklasi vähemalt siin USA pealinna ümbruses, kus leidub kümneid terroriste, ligitõmbavaid sihtmärke, on koju ostnud, tavalisest enam süüa ja pudelivett ning mõelnud evakueerimise plaani peale. Igaüks püüab kavandada, kuidas oleks kõige parem linnast välja saada, kui Washington peaks langema keemilise või bakteroloogilise või koguni radioaktiivse rünnaku alla. Mõned pealinlased on ostnud pereliikmetega sidepidamiseks käsiraadiod mis sellises olukorras on tunduvalt usalldusväärsemad kui mobiiltelefonid. Kõige tähtsam on siiski psühholoogiline valmisolek halvimaks. Turvalisuse tunnet aitab kergitada see, et föderaalsed, osariiklikud ja kohalikud võimud on lõpmatuseni lihvinud plaane, mis peaksid aitama terrorirünnaku ohtu vähendada. Veebisaidid pakuvad sadade lehekülgede kaupa juhiseid igaks mõeldavaks hädaolukorraks. USA pealinna koolijuhid lubavad, et õppeasutustel on valmis evakueerimis kavad kusjuures mõeldud on nii keemilistele, bioloogilistele kui muud laadi. Terrorirünnakutele. Kodanikele ei soovitata ohu korral ka kohe linnast välja tormama hakata vaid oodata, kuni eksperdid olukorra ja ohukolde kontrolli alla saanud on. Vastavat kaitsevarustust Washingtoni ümbruse elanikele küll jagatud ei ole, kuid korravalme ametnikud ja päästetöötajad on nendega varustatud. See üsnagi tõsine olukord pole siiski suutnud ameeriklasi lausmasendusse viia. Üks mu tuttav, kes samuti töötab siin Washingtonis, kuid kelle abikaasa on kodune, ütles silma pilgutades, et helistab hädaolukorra puhul esimesena oma elukindlustusagendile ning seejärel abikaasale teatamaks, et ta on nüüd rikas lesk. Praeguses olukorras peab muidugi halvimaks valmis olema kuid see ei tähenda veel, et muremõtetel võib lasta elu varjutama hakata. Washingtonis Eesti raadiole Markus Larsson.",
"role": "user"
},
{
"content": "Markus Larssoni ülevaade meeleoludest Washingtonis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLäänemaa omanimelise märgise kasutamisele võivad kandideerida kõik läänemaakonnas tegutsevad ettevõtjad, et märgistada sellega Läänemaal toodetud tooteid või Läänemaal osutatavaid teenuseid, mis väärtustavad kohalikku traditsiooni, toorainet või piirkondliku omapära. Märgise töötas välja sihtasutus, Läänemaa jätkab sihtasutuse juhataja Anu Kikas. Selle eesmärk on tutvustada kohalikke ettevõtjaid erinevast valdkonnast, sest tegelikult me näeme praegu, et, et päris paljud Eesti piirkonnad proovivad tuua oma erinevust välja ja ma arvan, et Läänemaa väärib ka seda, et, et meil on väga tublid erinevates valdkondades olevad ettevõtjad. Praeguseks on väljastatud 14 märgise sertifikaati, kaks taotlust on menetlemisel ning veel mitme ettevõttega on olnud konsultatsioone. Anu Kikase sõnul on märgisest huvitatud spekter lai. Helkuritest joogisöögi ni et tegelikult huvi on suur, et me võtsime selle lähi lähikuudel alles üles selle teema, et, et me alustasime Läänemaa uuest brändist ja jõudsimegi selle nii-öelda oma märgisenii, et, et tõesti huvi on suur, huvi on erinevates valdkondades. Märgise kasutamisel on kindlad reeglid ja loa selle kasutamiseks annab sihtasutus. Läänemaa jätkab Anu Kikas. Iga inimene, ettevõte, kes tahab seda kasutada, esiteks teeb avalduse meile, meie, vaatame selle üle, et, et kas see on kooskõlas selle statuudiga ja me muidugi loodame tegelikult juba selle märgise saajate nii-öelda naabrivalvele ka, et, et kui keegi märkab midagi, mis ei ole nagu statuudiga kooskõlas, siis ta ütleb meile, et aga me loodame, et, et kõik kasutavad seda hea usklikult ja tahtlikult. Kikas lisas, et sihtasutusel on plaanis turundada Läänemaa märgist lisaks muudele viisidele ka Läänemaa mobiilirakenduse abil. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läänemaal on alates maist toodete ja teenuste jaoks olemas oma piirkondlik märgis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna kesklinnas asuva planeeritava maa-ala suurus on ligi 67 hektarit ehk tegemist on ikka väga suure piirkonnaga. Tallinna Sadama kinnisvara ärisuuna juht Piret üts ütles, et sadama soov on ehitada piirkonda hooneid, mis ühtekokku moodustas mereäärde. Tallinna uue keskuse. Tuua linn sadamasse varasemast siis sadamaalast kujundada atraktiivne linnakeskus ning defineerida siis ära sadama tegevuseks vajalik ala. Mis sinna planeeritakse, mis hooneid, objekte? Nii kortereid büroosid, ärisid, meelelahutust, leiame koha ka kultuuri, spordi, hariduse, funktsioonidele. Millal planeerimisega ühele poole saadakse, Piret üts ennustada ei julgenud. Maaomanikuks jääb ka tulevikus piirkonnas Tallinna sadam mis annab siis hoonestusõiguse huvitatud ettevõtjatele või Tallinna linnale. Sadam soovib rajada ka mere äärde avalikud ujumisbasseinid. Selle tarvis on aga vaja teha keskkonnamõjude hindamine. Antud planeeringute raames planeerime me kolmandat kruiisikaid merelt maa hõivamiseks, siis on ühe versioonina mõeldud tulevaste välibasseinide rajamine. Oleme seda kaalumas siis kruiisikaide lähedusse vööri tänava juurde. Et suuremas mahus rohkem ei ole praegu detailplaneeringutega ette nähtud meretäitmist. Millised need basseinid olema saavad? Basseinide idee on olnud juba. Sest Masterplaanist tulenev oleme saanud lisainspiratsiooni ka näiteks Helsingist allase välibasseinidest. Täpsem tehniline lahendus alles selgub, et kas need on nüüd ujuvbasseinid või on need siis meretäitmise tulemusel tekivad basseinid, et see nüüd kõik on alles menetluse käigus selgub.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Sadam tahab Vööri tänava lähdale merre rajada ujumisbasseinid. Tallinna Vanasadama piirkonnas käib hoogne detailplaneeringute koostamine, et muuta piirkond Tallinna sisuliseks keskuseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSelle laeva peal järgmised 11 päeva toimetas nii meeskond koos siis ohutussuhtluskeskuste eksperte uurijate omaste esindajate ja dokumentaaltidega. Siinse laeva peal saab olema ka meil eeluuringute staap. Siit tehakse ka otsuseid. Kas on midagi täpselt vaja uurida, kas midagi on sellist, mis ei anna meil täiendavat informatsiooni ja täiendavad uuringud. Enam ei ole vaja. Nii, aga me hakkame varsti käivituma. Nii tutvustas Eesti ohutusjuurdluskeskuse juhataja Rene Arikas laeva Eva 316, mida teatakse paremini jäämurdjana Liivi lahel. Nüüd aitab ta korraldada eeluuringuid parvlaeva Estonia vraki juures. Uurimine toimub Eesti juhtimisel, kuid selles osalevad ka Soome ja Rootsi asutused. Esialgset hindamist teevad ainult eestlased ja rootslased alates homsest. Eeluuringute lõplik kestus sõltub ilmaoludest, räägib Rene arikas. Paistab, et ilm saab olema suhteliselt hea, aga kui on ka selline soe ilm ja kõrgrõhkkond, mis on selline alati ootamatu, mida me ei suuda ka pikalt ette näha, on just äikesetormid. Me räägime küll paarist-kolmest tunnist sellisest kiiresti. Ist tuule kiirus võib märgatavalt tõusta, aga vähemalt ta kergita lainete üles, et meie jaoks pigem ongi selline mure. Et kui väga suur laine siis samamoodi kogu see tehnika, mida me kasutame ühel hetkel enam ei suuda piisavalt täpselt oma asukohta määrata ja siis tuleb ka uuringud peatada. Esialgse hindamise eesmärk on teha kindlaks, kas uus informatsioon annab alust muuta rahvusvahelise õnnetuse uurimise ühiskomisjoni raportis tehtud järeldusi. Arikase sõnul tutvutakse kohapeal nii merepõhjaoludega kui ka vraki seisukorraga. Meie eesmärk ongi tuvastada, kuskohas on need vigastused, kui suured on need vigastused, et kui me läheme järgmine aasta põhiuuringuid tegema, et millist tehnoloogiat on meil vaja, et juba täpselt uurida nende vigastuste iseloomu, võtta materjaliproove ja samamoodi meil on vaja ka liikuda ruumide sisse, et tuvastada, kas vigastused on kandunud ka välislaadistuselt sisekonstruktsioonidesse. Meie peamine eesmärk ongi praegu ette valmistada siis põhiuuringuteks, mis toimuvad järgmine aasta. Ja selleks, et valmistada ette, on meil vaja väga detailset ülevaadet saada. Kuhu me läheme üldse põhiuuringuid tegema, milline on merepõhi, milline merepõhja geoloogia. Millised on hoovused, milline on vee läbipaistvus. Meil peaks tekkima nüüd uuringute tulemusena selline kolmD väga detailne kujutus merepõhjast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ja Rootsi ohutusjuurdluse asutused alustavad homme reisiparvlaeva Estonia vraki veealused uuringuid. Täna tutvustati Tallinnas uuringute emalaeva.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJose Manuel Barroso on keskendunud oma viimastel päevadel peetud kõnedes järgmise viie aasta programmile, milles esikohal on majanduse taastamine. Barroso rõhutas, et Euroopa liidul peab olema läbipaistvam ja tõhusam viis oma poliitikate finantseerimiseks, et ta on pühendunud sotsiaalse dumpingu vastu võitlemisele ja soovib kaotada sugudevahelised palgaerinevused. Barroso poolt hääletas salajasel hääletusel 382 saadikut 736-st. Tema kandidatuuri vastu anti 219 häält, ülejäänud 117 saadikut jäid erapooletuks ning nende hääled arvesse ei läinud. Barrosol oli kandidatuuri läbiminekuks vaja lihthäälteenamust. Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon on seisukohal, et Euroopa vajab tõsist suunamuutust ja Euroopat ei saa taandada ühele mehele. Väga kriitilised on Barroso suhtes rohelised. Indrek Tarandi sõnul on Euroopa Komisjoni president esitanud mitmekümneleheküljelise tegevusprogrammi, mis ei ole aga piisavalt veenev. Barroso ei ole viie aasta jooksul suutnud näidata taset, mida Euroopa komisjoni presidendilt nõutakse, see on ennekõike Euroopa ühispoliitikate kehtestamist rahvusriikide omakasupüüdlikute egoistlike ja kohati ka natsionalistlike püüdluste suhtes ei olnud mõtet anda talle teist, viieaastast sellitööd, vaid oleks olnud mõte sundida liikmesriikide valitsuse valima tugevam kandidaat. Euroopa rahvapartei soovis ju kiirhääletuse ga Barroso ametisse nimetada, mis on mõistetav, sest ta on liikmesriikide valitsustele väga mugav partner, sulab nagu vaha nii-öelda Euroopa ülemkogu käes. Barroso kandidatuuri toetavad liberaalid loodavad, et ta viib läbi näiteks pangasüsteemi korrastamise kava. Kristiina Ojuland. Tõesti, Euroopa Liit täna vajab juhtimist ja vajab uut komisjoni, et selline viivitamine nüüd siin paar kuud igal juhul ei tulnud kasuks ja, ja kui keegi ütleb, et Barroso ei ole see teine või kolmas, ei ole piisavalt tugev juht, ega ta tõesti ju ei ole ka kõige suurem kõnemees. Täna me oleme sellises seisus, nagu me oleme. Barroso on täna piisavalt hea komisjoni president, seda on ka viis aastat tema tööd näidanud. Ta on suutnud tõesti komisjoni liikmeid ka ohjata, kui keegi on kusagilt valesid liigutusi püüdnud teha ja, ja ta on ka komisjoni tööd juhtinud väga kindlakäeliselt, eriti mis puudutab näiteks sellist valusat teemat nagu kliimamuutused. No siin rohelised ja sotsid on, on seda meelt, et Barroso asemel oleks pidanud ikkagi saama keegi teine, et ta ei suuda läbi viia võib-olla nii suuri muutusi, kui oleks vaja. Palun, ma oleksin olnud valmis arutlema teiste kandidaatide üle, aga niisugune suuserdamine ja kui on kellelgi pakkuda parem kandidaat, siis palun miks sellega välja ei tuldud?",
"role": "user"
},
{
"content": "Kommentaarid on erinevad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba toimunud rohkete metsa ja maastikupõlengute tõttu kuulutas päästeamet sel aastal varakult välja ka tuleohtliku aja Eestis tavapäratult märtsikuu lõpus. Sellele vaatamata tuleb päästjatel endiselt rinda pista suuremate ja väiksemate põlengutega nii metsas kui ka maastikul, räägib päästeameti vastutav korrapidaja Janar Kärner. Enamik juhtudel on tegelikult olnud ikkagi õnneks selliste väiksemate põlengutega tegelemist, kus siis on, kas mõni lõke ootamatult käest ära läinud või muude nõuete mittetäitmise tõttu on, siis tuli saanud lahti sinna kulu peale, aga tegelikult on olnud ka suuremaid juba ka hektarites minevaid põlenguid ja kahjuks ka esimesel aprillil. Üks inimene hukkus kulutulekahju tõttu. Suurematest tragöödiatest, mis kulupõlengutega kaasneda võivad. Neid on ehk siiani aidanud ära hoida päästeameti lõkkepatrull. Sel aastal on tehtud üle 300 reidi erinevates Eestimaa piirkondades. Patrullide käigus on avastatud nii tuleohutusnõuete mittetäitmist kui ka järelvalveta lõkkeid. Kui tõesti on näha selliseid suuri rikkumisi, siis tegelikult on kulu põletamise eest võimalik ka päästeametil või siis keskkonnainspektsioonil inimesi trahvida. Suuresti nad sõltuvad sellest, et kui suure rikkumisega tegemist on, kas tegemist on tahtliku teoga on tegemist õnnetusjuhtumiga ja kõiki neid asju alati seal kohapeal kaalutakse, aga kulu põletamise eest näiteks siis maksimaalne, mida teha on võimalik, on 200 trahviühikut. Selleks aga, et punane kukk külla ei tuleks või ametnikud trahvi kviitungid välja kirjutada ei saaks, palub kärner inimestel võimalusel tuld mitte teha. Kui teisiti aga ei saa, siis kinni tuleks pidada tuleohutusnõuetest. Tuleb jälgida siis nii tule suunda tuleb jälgida hoonete kaugus, et tulekustutusvahendid oleksid käepärast ja mis kõige tähtsam, et tuli peab olema tehtud selleks ettenähtud kohta suvalisse kohta ei tohi lõket teha. Loomulikult igasugust prahti põletada ei, ei tohi ja kulupõletamine on täiesti keelatud meil aastaringselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kulupõlengute hooaeg algas sel aastal varem kui tavaliselt. Toimunud on juba üle 200 metsa- ja maastiku põlengu. Varajase kulupõletamise põhjustena võib nimetada nii ilusaid ilmasid kui ka inimeste tavapärasest suuremat kodusolemist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile alla kirjutatud otsus puudutab Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tallinna lastehaigla, Ida-Tallinna keskhaigla ja Lääne-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini osakondi. Patsientide seisundi määramisel kasutatakse nüüd kategooriaid punane, oranž, kollane, roheline ja sinine. Neist kategooriatest sõltub, kas patsient saab kohest arstiabi või peab ta olema sunnitud ootama kuni kuus tundi. Patsientide olukorda hindab õde, kes peab vajadusel nõuka arstiga. Otsuse tingis olukord, kus erakorralise meditsiini osakonda pöördusid haiged, kellel seda otseselt vaja polnud ja kiiret arstiabi vajanud patsientidel võis see saamata jääda. Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiiniosakonna juhataja Piret Valdek ütleb, et vajadus taolise kokkuleppe järgi oli ammu sest asjaolu, et haigete hindamise kriteeriumid olid haiglatel mõnevõrra erinevad, tegi elu keerulisemaks. Siiamaani puudus ju ühtne dokument ja ühtne kokkulepe, et kõik ühe piirkonna suured meditsiiniasutused siis käsitleksid erakorralist patsienti ühtselt. Ehk küll triaaži kui sellisega on ju haiglates tegeletud juba paar-kolm aastat, kuid igal haiglal sõltuvalt oma võib-olla ruumijaotusest ja oma töökorraldusest on seal väiksed erisused ja triaaži, kui sellist on igaüks siis teinud ise nagu oma äranägemise järgi, ehk siis igal haiglal on mingisugune juhend olemas, kuid selles süsteemis puudus ühtsuse. Nüüd on muidugi oluline see, et teave sellest kõigest jõuaks patsientideni oleks kõigile kättesaadav ja üheselt arusaadav. Tallinna abilinnapea Merike Martinson. Väga tähtis, et patsient arvestab sellega, et kui ta tuleb mõne lihtsa probleemiga, siis ta võib oodata, kui on teised. Raskemas seisundis haiged võivad oodata kuni kuus tundi. Ja loomulikult iga patsient arvab, et tema peab kõige esmalt saama seda abi. Aga ta teab, et kui tal on selline haigus, juht, mida saab lahendada perearst, kui ta tuleb erakorralise meditsiini osakonda siis ta peabki valmistama ennast selleks ootamisejaks. On räägitud ka sellest, et patsiendid pöörduvad erakorralise meditsiini osakondade poole, kuna perearst ei ole kättesaadav. Eesti perearstide seltsi esinaine Diana Ingerainen ütleb, et päris nii see ka ei ole. Eesti riigis on niimoodi korraldatud, et töövälisel ajal saab inimene abi erakorralise meditsiini osakonnast. Meie need uurimised, et kui me oleme analüüsinud siis patsientide tervisekäitumist või siis liikumisi näitavad, et need pöördumised on enamasti tööajal. Et sellel ajal, kui siis ka perearstikeskused on avatud ja järgmine punkt näitab statistika, et ligi 75 protsenti ennem erakorralise meditsiini osakonda pöördumist ei võta ühendust ei siis perearstikeskusega ega ka perearsti nõuandetelefoniga. Ning ingeraine toob veel välja aspekti, miks kergemad haiged peaks ikka perearsti juurde minema. Erakorraline meditsiiniosakond töötab sellise spetsiifikaga, et nad lahendavad selle situatsiooni ära. Aga tihtipeale patsientide pöördumise põhjused on pikemad, mis vajavadki nagu järjepidevat jälgimist, nõustamist ja ka inimese terviseseisundi nagu hindamist ajas. Seda ei saa ükski erakorralise meditsiiniosakonna ei õde ega arst teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Neli Tallinna haiglat leppisid kokku uues süsteemis, mille järgi jagatakse erakorralise meditsiini osakonda pöörduvad inimesed viide kategooriasse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMuinsuskaitseamet otsib ettevõtet, kes oskaks neile ehitada krati nimega folli ehk tehisintellekti, mis suudab muuseumi infosüsteemi jaoks kirjeldada, mis on pildil, selgitab muinsuskaitseameti muuseumi valdkonna juht Mirjam Rääbis. Püüame aru saada, kas masin tunneb ära objekte, pildi peal suudab vastata küsimustele, et kas pildil on kevad või talv. Millise objektiga seal tegemist on, kas seal on mees või naine ja seeläbi siis tõsta muuseumi kirjelduste kvaliteeti ja tagada paremad otsingud. Muuseumide infosüsteemis on 4,7 miljonit museaali, Nendest 3,7 miljonit on 13 aastaga ebaühtlase kvaliteediga. Juba inimjõul kirjeldatud ühe miljoni museaali juures on ka pilt. Need on siis museaalide või muuseumides olevate esemete kirjeldusandmed ehk siis nende nimetus, mis teemadel need museaalid on tehnikat, mõõdud, materjalid ja nii edasi ning siis ka nendest esemetest olevad kujutised. Et seal on nii fotosid, mitte etnograafilise esemesi kunstitöid. Ükskõik mida suudate ette kujutada, mida muuseumides leidub, et see on olnud väga suur töö muuseumi töötajate poolt, seni. Amet loodab, et seni tehtud töö on hea alus, millest kratt saaks õppida. Tartu Ülikooli masinõppe kaasprofessor Meelis Kull ütleb, et näiteks kasse ja koeri suudavad tehisintellektid piltidelt leida juba hõlpsalt. Just konteksti ja detailide arvestamisega jääks krats siiski inimesele alla. On just mingisugused imeväiksed, objektikesed selle suure pildi peal väiksed detailid, mis tegelikult ütleme, professionaalsele muuseumitöötajale reedavad ära, mis ajastus see järelikult peab olema. Aga tehisintellektil seda ära õppida, olemasolevate andmete pealt on võib-olla praegu mitte tehtav, sellepärast et lihtsalt ei ole piisavalt palju andmeid, kus just sama detail reedab ära ajastu. Kull lisab, et krati töö võiks siiski muuseumi töötaja oma silmadega üle käia. Tehisintellekt pakub nii-öelda enda poolt, mis võiks olla antud piltidele märgend info ja siis muuseumi töötaja saab juba lihtsalt üle kontrollida ja see võib olla ajavõit, et, et vähem teksti kirjutamist ja rohkem lihtsalt ülekontrollimist. Keskmiselt kulub museaali kirjeldamiseks 18 minutit, krati abil saaks seega säästa tuhandeid muuseumi töötajate töötunde. Esialgu loodetakse aasta pärast kratt Folli abil saada selgeks koguplaani teostatavus, töökindel muuseumi töötaja masin, abiline võib veel olla 10 aasta kaugusel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Muinsuskaitseamet tahab tehisintellekti abil kirjeldada museaale. Rutiinsed ülesanded teeks muusemitöötajate eest arvuti ja seega saaks rohkem aega pühendada kultuuripärandi sügavamale analüüsile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui lühima õhutõrjevõimekuse saaks kaitseväe juhataja Martin Heremi sõnul Eestis välja arendada kahe aastaga, siis keskmaa õhutõrje kasutuselevõtt nii kiiresti ei kulgeks. Ühtlasi eeldaks korralik keskmaa õhutõrjevõimekus palju raha. Herem ütles, et umbes 400 miljoni euro eest saaks katta ta näiteks vaid Harjumaa ja Raplamaa suuruse maa-ala. See oleks kopterite ja lennukite vastu hea aga tiibrakettide ja ballistiliste rakettide vastu mitte eriti nii, et kui me hangiksime selles mahus näiteks keskmaa õhutõrjet siis kõik teised Eesti piirkonnad jääksid õhutõrjest ka lühimaast üldse ilma ja jääksid ilma ka näiteks selle raha eest ostetavatest, muudest võimetest. Keskerakonna arvates on riigikaitse lisapaketi maht liiga väike ning erakonna arvates tuleks paketti lisada ka keskmaa õhutõrjesüsteem. Keskerakonna aseesimehe Jaanus Karilaiu sõnul tuleks julgeolekusse panustada vähemalt miljard lisaeurot. Martin Herem ütles, et kui valitsus on nõus rohkem raha kulutama ja katma keskmaa õhutõrjega suuremad asustatud punktid ning kaitseväe väeosad üle Eesti, siis maksakski õhutõrjepakett umbes miljard eurot. Seetõttu on Heremi sõnul odavam ja kiirem tugevdada Eesti kaitsevõimet eeskätt lühima õhutõrjega ning täiendada seejärel laskeseadmete arvelt oluliselt tankitõrjevõimekust. Rahvusvaheline kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt kett ütles, et saab kaitseväe juhataja loogikast aru. Ei ole meil mõtet omada täna sõjalisi võimeid, mille jaoks meil laskemoon lõppeb peale kolmandat, lahingupäeva, et esimene prioriteet kindlasti on hankida laskemoona juurde, sealhulgas ka tankitõrje õhutõrje rakette, et me suudaks lihtsalt ajaliselt kauem vastu pidada. Samas loomulikult pikemas perspektiivis on kindlasti mõistlik esmaõõduri võime loomist ka kaaluda. Keskmaa õhutõrjet kasutatakse reeglina selleks, et kaitsta mingisugust maa-ala vaenlase õhuoperatsioonide eest. Selleks võib Hurda sõnul olla näiteks mõni linn või ka strateegiline sihtmärk, nagu näiteks sadam või lennujaam. Keskmaa õhutõrjesüsteemid lasevad tema sõnul tihtipeale rakette kuni 20 kilomeetri kõrgusele ja 25 kilomeetri kaugusele. Ta mõjutab reeglina lennukeid, koptereid, tiibrakette ja tavaliselt ballistilisi rakette nendega tabada ei saa, nii et ta on selline üks lüli õhukaitsesüsteemist, mis ei loo sellist mulli, mis totaalselt kaitseks nüüd maa-ala, aga ta oleks kõva samm edasi Eesti õhutõrje kontekstis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseväe juhataja Martin Heremi sõnul peaks praegu keskmaa õhutõrje asemel pigem arendama lühimaa õhutõrje ja tankitõrje võimekusi, sest nii on odavam ja kiirem. Kui aga võttagi eesmärgiks korralik Eestit kattev keskmaa õhutõrje võimekus, siis läheks see maksma umbes miljard eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütleb, et Eestis rapsiõli toorme nappust ette näha pole, sest rapsi kultuuride kasvupind on suurem kui mullu ja tänavu tõotab tulla ka hea saak. Rapsi ja rüpsi pind on sellel aastal 14 protsenti suurem kui möödunud aastal, et ta on siis tõusnud siin 71-lt 1000-lt hektarilt rohkem kui 80000 hektari peale. Rapsiturul on tõesti hästi huvitavad ajad selles mõttes, et hind on tõesti väga kõrgele tõusnud, siin mai alguseks tõusis lausa 550 euro tasandile, mis on eelmise aastaga võrreldes üle 40 protsendi kõrgem ja ka praeguse 480 eurone hind on ikkagi umbes veerandi võrra kõrgem kui eelmise aasta tase. Rapsi kasvatajatele on see muidugi see väga hea olukord, aga loomakasvatuse piimakarjakasvatuse poole pealt oleme ikka praegu väga mures, sest loomakasvatajatel on majanduslikult päris keeruline nii kallist lapsi, kooki oma lehmadele sööta. Kaks viimast aastat on tegelikult rapsi toodang olnud päris heal tasemel, ulatudes seal umbes 200000 tonnini, siis sellest Eestis. Tööstuste vajadus on umbes 150000 tonni. Möödunud aastal me eksportisime siis jah, umbes veerandi kogu oma toodangust ja sellel aastal on kindlasti oodata siis palju suuremat kogu saaki. Nii et ma usun, et Eesti selle aasta all toodetud saagist kindlasti ka päris suure osa ekspordib. Pain külas asuva aktsiaseltsi Kanola Baltik rapsiõli tehase müügidirektor Alo Süvari kinnitab, et tehasel on juuli lõpuni toore olemas. Augustis hakatakse pressima ka juba uut rapsisaaki Eestis Soome ga sarnast rapsiõli toorme, kus tulla ei tohiks. Soomes on see seotud suvirapsi külvipinna olulise vähenemisega. Alo Süvari jätkab. Ja miks suvirapsi ei külvata, on seoses taimekaitsevahendite keelamisega põllumees, kas ta pelgab või et ongi see variant, et putukas tulebki, sööb krõmpsurõmps-krõmps kõik ära ja eks ta on Eestis ka niimoodi, et on põhiliselt ikkagi kasvatatakse tänasel päeval talirapsi. See Soome tehas on umbes sama suur kui meie oma. Soomes on nad saanud võib-olla ka parimatel aastatel poole või nõus peale poolt oma vajadust. Selles mõttes on nad siin Baltikumis traditsioonilised ostjad, nad on ikka siit pikki aastaid ostnud. Tavaolukorras on Eestis rapsi piisavalt painkülatehase jaoks kohe päris kindlasti. Ja tegelikult jääb ka ekspordiks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome Yle uudised kirjutavad, et Soomes on tekkinud tõsine puudus rapsiõli toormest, kuna rapsi kasvupind viimase kolme aastaga on vähenenud peaaegu poole võrra. Samal ajal on rapsiseemne hind maailmaturul kõrgeimal tasemel. Soomlased üritavad rapsiseemet kokku osta Balti riikidest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nOma esimese rahutuste järgse pressikonverentsi andis ka Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Savisaar kritiseeris Eesti valitsuse ja julgeolekustruktuuride tegevust korra tagamisel pealinnas, Keskerakond näeb pealinnas toimunud vahistamistes inimõiguste rikkumist. Esimene asi on see, et ikkagi on vaja tagada inimõigused, suurel hulgal on tulnud kaebuseid, vägivallast ja ka vägivallast peale kinnivõtmist ja vägivald ei ole õigustatud, ei vandaalitsejate poolt, ei politsei poolt, see ei aita meid edasi ja Keskerakond seisab selle eest, et igasugune vägivald lõppeks vägivald ei ole õigustatud nende suhtes, kes on juba kinni peetud, kes on juba käed raudus ja kui inimesi ikka veel siis pekstakse, siis kahtlemata see on inimõiguste vastane, me pöördume selles küsimuses õiguskantsleri poole, kes muidu on olnud väga aktiivne niisugustes asjadest ja meie parlamendirühm taotleb ka kohtumist ja nende kohtade ülevaatamist, kus inimesi kinni hoitakse. Ma tahaksin aga valitsusega seoses öelda, seda ärritajaid on vaja vähem, üks ärritaja on telk. Ma tahaks küsida, kas see on ikka praegu vajalik selle telgi üleval hoidmine, kas see aed on vajalik, ma usun, et mida kiiremini see kõik maha võtta, seda parem. Ka ei ole mulle selgeks, mille, milleks Toompeal need barrikaadid üleval on ja eriti nad paistavad silma riigikogu ees, milliste vägede eest me Toompealt kaitseme? Võibolla peaminister ei räägi meile kõike, võibolla see oht on palju suurem, aga nende vajadust ei ole kuidagi põhjendatud. Politsei peadirektori Raivo aeg ja riigi peaprokuröri Normanasa kommentaar esmalt politsei peadirektor Raivo aeg. Avaliku korra tagamine ja üldiselt õiguskorra tagamine. On politsei kompetents, politsei pädevus ja ka politsei vastutus. Et selles suhtes otsused, millal mingisuguseid piirangud kuskile panna, kui kaua nad seal on ja millal nad ära võetakse. Need tuginevad ohuprognoosidele, ohuhinnangutele, konkreetsete sündmustele, sündmuste käigule, kuidas nad kulgevad. Ja see on, see on õiguskaitseorganite pädevus ja kompetents, et siin kindla peale me ei allu erakondade soovidele, avaliku või õiguskorra tagamine ei ole ühe erakonna poolt juhitud, see on sätestatud Eesti vabariigis. Seadustega ja õigusruumiga. Peaprokurör Norman Aas Tõepoolest on liikvel, ütleme siis kuulujutte või ka sellist vaenuliku propagandat. Et nendele isikutele, kes on nüüd vahistatud või kes on kinni peetud, ei ole tagatud nende õigusi või on neid ebaseaduslikult koheldud, siis siin ma võin kindlasti väita, et vaatamata sellele, et teatud hulk isikuid rikub siin Eesti vabariigis seadust, on Eesti ikkagi õigusriik ning riik kohtleb neid kinnipeetud isikuid, tagades neile kõik need õigused. Näiteks on kõikidele vahistatutele tagatud õigusadvokaadile need advokaadid, neid oli üle 10 viibisid vahistamiste juures kohal isikud, kes tahtsid endale advokaati saada, said need advokaadid, nad olid juures, nii ülekuulamistel nad olid juures sellel hetkel, kui kohus neid küsitles selle vahistamise osas ning keegi ei jäänud seaduslikust kaitsest ilma. Teiseks on vastavalt seadusele võimaldatud ka kõigile teavitada oma lähedastele oma kinnipidamisest, nagu seadus seda ette näeb. Neid kinnipidamiskohti on praeguseks hetkeks käinud üle vaatamas ka õiguskantsler. Samamoodi on õiguskantsler kohtunud siin osade kinnipeetavate, sealhulgas näiteks Dmitri Lintneriga ning ka õiguskantsleri kinnitus oli, et kõigile nendele isikutele on tagatud nende seaduslikud õigused ja siin nende õiguste rikkumisest rääkida ei saa. Linnapea ütles, et kutsub neljandaks maiks kogu kodanikufoorumi, kus kõik osapooled saaksid oma arvamust avaldada. Foorumile saab registreeruda ala alates homsest. Politsei kinnitusel möödus läinud ööl läinud öö rahulikult, vaatamata väiksematele korrarikkumistele Ida-Virumaal. Samas on neljapäevast alates kinni peetud kuni 1000 inimest, enamus neist on pärast isikuandmete kontrolli vabaks lastud. Alustatud on ka 29 kriminaalmenetlust avaliku korra jämeda rikkumise kohta. Politsei peadirektor Raivo aeg märkis, et politsei ja Eesti võimude tegevuse pihta tehakse praegu palju valepropagandat. Nii lükkas ta ümber konstitutsioonipartei esimehe Nikolai Zarenkovi väited vene politseinike lahkumisest ja väited liigsest vägivallast. Politsei ei ole kasutanud mitte ühe kinnipeetava suhtes ülemäärast või, või ülepaisutatud vägivald. Kui on jõudu kasutatud politseipoolset siis on seda tehtud kinnipidamiste käigus, kui on seda olnud vaja teha ja seda on tehtud proportsionaalselt situatsiooni iseloomuga. Kindlasti on kogu nendel sündmustel väga ja väga palju halba ja on riigile tekitatud halba, on kodanikel, on organisatsioonidele tekitatud halba. Aga tahan öelda seda, et Eesti politsei on tänasel hetkel saavutanud oma maksimaalse ühtsustunde maksimaalse tugevuse. Ja me oleme tunnetame ennast tugeva jõulise koostöötahtelise organisatsioonina. Nii et, et ka igasugused propaganda, trikid ja nipid ei löö mõra tänasel päeval politseiorganisatsiooni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakond kritiseeris võimu käitumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinnas avatakse seitsmeteistkümnendal oktoobril 96 valimisjaoskonda ja olenemata sellest, kuhu linnaelanik oma sammud seab, tasub kaasa võtta kilekott. Agitatsiooniürituste registreerimisega on otsa lahti teinud Keskerakond. Põhja-Tallinnas, kus valimisjaoskondi on 14, pannakse valimispäeval üles 18 Keskpartei kampaania telki Neist suurem osa jaoskondade vahetus läheduses. Erakonna peasekretär Andre animägi kinnitab, et tänavune valimispäev tuleb varasemast erinev. Ma arvan, et veel päev ja õhtu on kandidaadid erinevatest erakondadest tänavatel ja saate veel enda pastakavarusid ja õhupallivarusid ja kõike seda täiendada veel viimaselgi päeval, ma arvan, et lausa trepi ees. Erakondadel on oma kampaania ürituste registreerimiseks veel lahedalt aega põhja prefektuuri korrakaitsebüroo vanem korrakaitseametnik Urmas Tuisk ütleb, et ühele aadressile võib registreerida ka mitu üritust. Oluline on see, et mitu kampaania telki ei registreeritaks päris ühe koha peale. See, kes on esmalt registreerinud, temal on nagu see esmaõigus ja kui nüüd soovib keegi teine ka veel täpselt samasse kohta, siis me oleme palunud tegelikult teisel korral tal pöörduda esimese korraldaja poole ja ise läbi rääkida, et kõige tähtsam on omavaheline suhtlus. Reformierakonna peasekretär Erkki Keldo usub, et ruumi pärast tüli ei tule. Kampaaniatelgid on alati üksteise kõrvale ära mahtunud. Keldo lisab, et Reformierakond keskset valimisjaoskonda esist kampaaniat ei korraldab. Pigem on see iga piirkonna organisatsiooni ja kandidaadi enda otsustada. Ma ise julgen loota ja soovida, et valimispäevaks on ikkagi enamustel, kui mitte kõigil inimestel valimiseelistus tehtud. Ma ise arvan ja usun, et tuleb ka rekordiline e-valimiste osakaal. Ehkki Andre Hanimägi märgib, et praegu pole veel paljud inimesed valikut teinud, usub temagi, et viimasel päeval antud pastakas eriti enam valimistulemust ei mõjuta. Et see on pigem selline suures osas ikkagi enda näitamine, selline võib-olla isegi viimane tänusõna, et aitäh, et te lähete valima, kas see nüüd mingisugust suurt mõju avaldab, noh, pigem mitte. 16 Tallinna valimisjaoskonda seatakse üles kaubanduskeskustes või suuremates kauplustes. Seadus ei luba valimisagitatsiooni jaoskonnas ehk hääletuskabiini ühegi erakonna hüüdlauset kostuda ei tohi. Küll aga ei keela seadus reklaami näiteks kaubanduskeskuse aatriumis. Nii Andre animägi kui Erkki Keldo ütlevad, et seni on reklaami tehtud pigem õues, sest kaubanduskeskused püüavad poliitikast hoiduda. Seda kinnitab ka Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits. Me juba tegelikult oleme välistanud ka niisugused LHV-d, eks ole, tavapäevadel, sest ega selline aktiivne müük ütleme ühte korralikku kaubanduskeskuse ei sobi, et see on rohkem niisugune Türgi turu moodi asi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valimispäeval võib oodata suurt agitatsioonitelkide ja õhupallide väljapanekut. Tõenäoliselt jäävad suuremad kampaaniad õue, valimisjaoskondadega kaubanduskeskused püüavad poliitreklaamist hoiduda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.