messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõigi fraktsioonide esindajatest koosnev riigikogu erikomisjon tegi seitse kuud tööd, peeti 26 istungit, töötati läbi sadade lehekülgede kaupa dokumente ja kuulati ära enam kui 30 isiku seletused. Selle suure töö tulemusel jõuti järeldusele, et riigifirmade nõukogud on praegu liialt politiseeritud, millest on räägitud juba aastaid. Komisjoni esimees Artur Talvik Vabaerakonna fraktsioonist. Kogu mehitamine ei ole toimunud selle järgi, et nõukogu liikmed võiksid olla parimad spetsialistid, vaid parteikontorite nii-öelda tagatubades jagati need kohad ära. No sealt tulenevalt kadus ka ministritel igasugune võimalus nõukogu liikmeid, kes ei teeninud omanike huve, sealt välja vahetada. Keskerakondlane Jaanus Karilaid siiski leiab, et minister oleks pidanud jõulisemalt riigi huvide eest seisma. Kui minister on omaniku esindaja, siis ta ei pea olema niivõrd häbelik, et see vaatama seal oma kaustast, et see kuulub IRLi, see kuulub sotsidesse, ta riigi esindaja Karilaid ütles, et poliitikud jätsid ohumärgid tähelepanuta ja see ei ole ainult kahe-kolme erakonna probleem. Kui opositsioon ei ole tegelikult neid küsimusi varem tõstatanud, aga alarmsüsteem ju kohati töötab, tuleb kaitsepolitsei signaalid riigikontrollis signaalid. See poliitiline ringkaitse on niivõrd tugev, nad on erakondlikult kasulikud ettevõtted olnud sealt arvatavasti suure tõenäosusega on erakondi rahastatud, poliitikud on oma pead toimetanud. Kui osa komisjoni liikmetest rääkis paljusõnaliselt poliitilisest vastutusest, mis nagu nõukogusse ja ministritesse ei puutukski siis komisjoni nõuniku, riigikontrolli tulemus, auditi osakonna juhataja Tarmo Olgo sõnum on selge. Korruptsiooni juhtumite eest riigi äriühingus peaks eelkõige vastutama nõukogu nõukogu esmane ülesanne on luua võimalikult ebasoodus keskkond korruptsiooni tekkimiseks. Tarmo Olgo avaldas lootust, et riigi äriühingute juhtimises algab nüüd uus ajastu. Et äriühingute valitsejad tõesti südamega valitsevad äriühingud hea peremehelikult, et on paika pandud, millised on need riigi huvid seal ja äriühingute nõukogud on mehitatud selgelt ikkagi äriühingu vajadustest ja isikute kompetentsidest lähtuvalt. Riigikogu komisjon koostas ka ettepanekud riigikogule ja valitsusele Reformierakonna esindaja riigikogu komisjonis Valdo Randpere tõi välja veel ühe aspekti. Lähimate aastate jooksul, loodetavasti me jõuame sinna tasemele, kus on meie naaberriigid siin põhjamaades, ma olen ühes neist riikidest elanud, ma tean, kuidas inimesed suhtuvad seal korruptsiooni ja kui sama suhtumine siia jõuab, siis see korruptsiooni oht väheneb oluliselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu uurimiskomisjon Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumi asjus tutvustas täna oma lõpparuannet. Komisjon soovitab edaspidi määrata riigiettevõtete nõukogudesse inimesi, kellel on ka teadmised selle töö tegemiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEndine õiguskantsler vandeadvokaat Allar Jõks ütleb, et õiguslikust seisukohast on valitsuse kommunikatsioon maski küsimuses mitmeti mõistetav. Täpselt pole aru saada, mida võib või ei või teha. Kui on kohustuslik, on asi selge, see peab olema õigusnormis kirjas, et maski kandmine või siis isikukaitsevahendi kandmine on kohustuslik. Kui ta on soovituslik või rangelt soovituslik, siis on, see on ka arusaadav ja ma arvan, et see oleks isegi võib-olla kõige õigem lahenduskäik. Ja kolmandana kuulsime eile ka seda, et maski kandmine on suunis, et sünonüümi sõnastiku ütleb, et suunis on ka nagu ettekirjutus või juhend või direktiiv. Kehtiv nakkushaiguste ennetamise tõrje seadus ei sisalda normi, mis võimaldaks terviseametil või valitsusel isikukaitsevahendi kandmise avalikus ruumis kohustuslikuks teha. Enne selle kohustuse panemist tuleks tegelikult lahendada mitmed olulised küsimused. Esiteks, mis puudutab nende maskide kättesaadavust, pean just silmas neid inimesi, kes on vähe kindlustatud. Ja teine küsimus on, et mida siis pidada maskiks, et kas silmini tõmmatud sall või suuni venitatud suusamüts võrdub selle kohustuse täitmisega. Olukorras, kus riigikogul on olnud sisuliselt juba üle poole aasta, et nakkushaiguste ennetamise tõrje seadust viirus kindlamaks muuta, siis minu arvates on see suurem auk Eesti õiguskorras, kui oleks tegelikult lubatav. Kommunikatsioonispetsialist Ilona Leib, kes suvel nõustas ka terviseametit, ütleb, et maski kandmist ei saa sundida küll aga selgitada, kuidas maski kasutada. Et maski kandmine aitab ainult sel juhul, kui maski kanda õigesti ja kanda õiget maski. Tungiv soovitus, et, et, et pange kõik midagi suu ette aitab põhiliselt selle vastu, et on visuaalselt näha, et keegi on midagi püüdnud teha. Kui me tahaksime, et inimesed kannaks maski, siis tuleb kommunikatsioon kokku leppida ja hakata inimestele rääkima, miks nad midagi teevad, et, et lihtsalt öelda, et pange nüüd mask ette, see on veerand rehkendust, mitte isegi pool. Veel kord Allar Jõks Kui mingisuguse kohustuse panemine tugineb väga vaieldaval õiguslikul alusel, siis see lõppastmes toob, toob rohkem kahju kui, kui kasu selle sellepärast, et mitte kellelgi ei ole tegelikult praegusel ajal vaja neid vaidlusi. Kommunikatsioon on selles asjas kõige olulisem aus, selge, ühemõtteline. Kas meil on see rangelt soovituslik või on kohustuslik?",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile tuli valitsusest ja Terviseametist kolm erinevat sõnumit maskikandmise kohta: kandke maske, mask on soovituslik ja päeva lõpuks, et valitsus annab suunise maski kandmiseks. Kuidas neis sõnumites orienteeruda?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSiis on loogiline, et, et lähiajal on oodata ka haiglaravi vajavate patsientide veelgi täiendavamat kasvu, siis Harjumaal Pärnumaal, et see on see lühikene trend, aga tänahommikune seis 195, et noh meil siin kartus on kogu aeg olnud, et see 200 täis tuleb. Et noh, sellel nädalal on arvata, et see number võiks ka selliseks tulla. Aga see 95 pigem on ikkagi jah, tõesti kui vaadata nüüd neid lähiaegsemaid prognoos, siis pigem ikka natukene madalam number, kui me kartsime, et selles mõttes on hästi, aga veel kord, et praegu on näha, et haigestumus hakkab pöörduma ja, ja alati kõige murelikumaks teeb siis haiglaid või ütleme, meditsiinisüsteemi see, kui haigestumus liigub Harjumaale, sest et noh, siin on võrreldamatult kõige suurem hulk eestimaalasi ja, ja, ja, ja see tähendab alati ka suuremat muret tervisesüsteemile. Kas patsientide profiilis on ka mitu mingeid muutusi näha, võrreldes kevadega on rohkem nooremaid vanemaid, milline see pilt on? Jah, see pilt on lainetanud siin selle noh, nimetame selle kolmanda laine viimasel ajal on ikkagi väga selgelt näha seda, et haigestumuses on noorenenud, et on nooremad inimesed ja, ja on tõsisemalt haiged. Kas te peate haiglate valmisolekutaset ka hakkama tõstma? No tegelikult töö ümberkorraldamine kogu aeg käib, aga õnneks saan mõnes kohas seda ka vastassuunaliselt teha, et mis on juhtunud eelmise nädalaga, siis käivitus põhjast abi kokkulepe, et eelmise nädala reedest avas Ida-Tallinna keskhaigla täiendavat kaks sekskümmend üheksa voodi kohta siis Covid haigete raviks ja paralleelselt oleme siis nendes haiglates, kelle territooriumil nakkuskolded on ja valdavalt on meil olnud siis lõuna regioonis, oleme neid voodifondi sellisena kohandanud, eelkõige on, see puudutab siis Valga haiglat. Aga positiivne pool oli see, et, et tänasest hommikust saime ka Narva haiglas 10 kohta sulgeda. Mis on tingitud sellest, et Narva haiglas eelmise nädala jooksul Covid haiget pole olnud, et on positiivsed ka. Aga kõige suurem muutus on siis kohe tulemas, et kuna intensiivravi vajadus põhjaregioonis on kasvamas, siis on käivitumas teine põhjastaabikogu kokkulepe, et et eilsest alustas siis Põhja-Eesti regionaalhaigla ettevalmistusi selleks, et minna intensiivravi kuuel kohalt üle, siis 14 kohalisele intensiivravi osakonnale, KOVI haigete tarbeks on siis üks terve intensiivravi osakond. Covid patsientidele see peab või see ümberkorraldus peab tehtud saama, ütleme lähi kahe päeva jooksul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimaste päevade andmed näitavad, et koroonasse haigestumine on kasvanud Harjumaal ja Pärnumaal. Põhja-Eesti haiglates tehakse ettevalmistusi uute koroonapatsientide saabumiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIrdtorn on kaasaegne tehnoloogiline lahendus, kus lennujaamas pole vaja enam klassikalist lennujuhtimistorni ja ka lennujuhi töökoht ei pea asuma konkreetsel teenust vajaval lennuväljal. Ühest keskusest saab juhtida lennuliiklust, samal ajal mitmel lennuväljal, ütleb lennuliiklusteeninduse ja aktsiaseltsi torni projektijuht Teele kohv. Me tekitame kaamera masti lennuväljale koha peale ja toome video pildi siis kuhugi kaugemale, meie puhul siis Tallinnasse ja saame siin mitmele lennuväljale korraga teenust pakkuda tänu sellele ehk siis teenus pakutakse video vahendusel. Iirtorni tehnoloogia eest vastutab globaalse lennuliikluse juhtimise tehnoloogia ja teenusepakkuja Adassel, kes ostis selle hiljuti süsteemi loonud ettevõttelt küberneetika. Adaselli projekti ja tootejuht Georg Mäll ütleb, et kaamerad pakuvad lennujuhile 360 kraadist vaadet, kus on näha kõik, mis lennuväljal toimub ja ka see, mida inimsilm kohe ei näe. Ja lisaks sellele, tal on erinevad funktsionaalsused, mille abil me aitame tuvastada siis lennukeid, mootorsõidukeid, inimesi ja isegi loomi. Me tekitamegi nii-öelda näiteks panoraam vaatele 360 kraadile tekitame siis tuvastuskastid nende objektide ümber inimesi, me tuvastame päris hästi. Loomadega on niimoodi, et looma suurusest oleneb, eks, et linnud me tuvastame ära, põdrad ka kindlasti. Aga kui tulevad seal rebased, jänesed, mängu, siis praegu on süsteem sellises faasis, et tuleb juurde õpetada, et millised loomad veel on olemas. Kuressaare ja kohe ka Tartu lennuväljad on juba hirtornist juhitavad, ees ootavad veel Pärnu ja Kärdla Teele kohv ütleb, et varsti saab kõike ühest kohast juhtida. Meil on praegu siis keskuses selline üks moodul, mis näitab ainult Kuressaare pilti, see on see esimene kontseptsioon, mida me rakendame, ehk siis üks moodul, üks lennuinformaator, üks lennuväli ja nüüd lähiaastatel siis me arendame ja rakendame järgmise lahenduse multitorni lahenduse, kus meil on üks moodul, üks lennuinformaator, aga nüüd juba mitu lennu välja samaaegselt kuvatud. Siiski nagu märgib Georg Mäll, on irtornid mõeldud pigem väiksema koormusega lennuväljadele. Vastavalt lennuoperatsioonide arvule võib siis üldse seda irtorni kasutada teatud lennuväljadel. Kui ma nüüd ei eksi, siis ta on kuni 20000 lennuoperatsiooni võib-olla lennuväljal ja selle järgi tegelikult Eesti regionaalsed lennuväljal mahuvad ilusti sinna kõik ära. Et Tallinn on ainuke, mis seda siis ületab. Tegemist on ikkagi tehnoloogiaga, kuid Teele kohv kinnitab, et süsteem on töökindel. Siinkohal on meil ikkagi arvestatud maksimaalselt sellega, et meil ei oleks ühte mingit väikest komponenti, mille riiki mineku korral terve süsteem üles ütleb ja me teenust osutada ei saa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lennuliiklust Eesti viiel suuremal lennuväljal juhitakse mõne aja pärast ühest juhtimiskeskusest ehk irdtornist, kus üks lennujuht saab juhtida korraga kuni kolme lennuvälja tööd. Üleminek irdtorni tehnoloogiale on Eesti regionaalsetel lennuväljadel kavas lõpule viia 2025. aasta lõpuks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeeleavaldused Lukašenko tagasiastumiseks laienevad iga päevaga, iga päev tuleb teateid ka inimeste kinnipidamiste ja nende kallal vägivallatsemise kohta. Eesti, Läti, Leedu ja Poola väliskomisjonide esimehed kutsusid nädala eest ühisavalduses üles Valgevene võime poliitvange vabastama ning alustama dialoogi. Nüüd kaaluvad Leedu ja Läti ka parlamentide tasemel avalduste tegemist. Eesti riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder leiab, et ka riigikogu võiks avalduse vastuvõtmiseks erakorraliselt koguneda. Tavaliselt seda initsiatiivi näitab meil väliskomisjon kes siis arutab asja ja teeb ettepaneku vastav avaldus riigikogu poolt vastu võtta ja seejärel riigikogu esimees kutsub ka riigikogu kokku ka siis, kui meil ei ole korralist istungjärku, nii et see on võimalik ja, ja see nüüd eelkõige peaks sõltuma väliskomisjoni initsiatiivi t. Aseesimehe seisukoht on, et selline avaldus tuleks vastu võtta ning kui initsiatiiv tuleb, saab riigikogu paari-kolme päevaga kokku kutsuda. Sellised avaldused on olulised toetavad neid inimesi, kes soovivad praegu demokraatliku võimu ja süsteemi kehtestamist Valgevenes. Mulle tundub, et siin ei ole ka probleemi koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Et siin on riigikogu erinevad fraktsioonid väga üksmeelsed, et mingisugust venitamist ja, ja, ja vastutöötamist kellegi poolt ei tule. Nii et, et paari-kolme päeva jooksul on riigikogu kindlasti valmis kogunema. Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa ütles, et tänasel väliskomisjoni istungil avaldusettepanekut otseselt päevakorras ei ole, kuid Valgevene teemat arutatakse kindlasti. Täna me arutame muuhulgas ka seda ja me saame täna ka täpsemat informatsiooni olukorrast Valgevenes, nii et see võib ka mõjutada meie otsust, aga see otsus tuleb teha kollektiivselt. Kui on piisavalt inimesi tänasel koosolekul, siis me saame kindlasti seda teha, nii et ma ei välista seda. Aga otsest sellist, et jah, me lähemegi kohe koosolekule selle teadmisega, et me selle avalduse teeme. Seda on raske öelda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu väliskomisjoni tänasel istungil tuleb jutuks ka olukord Valgevenes. Riigikogu aseesimehe Helir-Valdor Seederi sõnul võiks Riigikogu erakorraliselt kokku tulla, et teha avaldus Valgevene teemal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAvalduses seisab, et väliskomisjon peab õigeks Euroopa Liidu ühiseid pingutusi rahvatervise, majanduse ja muudes kriisiseisukohast kriitilistes valdkondades. Ometi ei möödunud komisjoni istung väliskomisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni sõnul ilma eriarvamusteta. Tõepoolest esimest korda viimase 30 aasta jooksul võiks täheldada seda, et Eesti poliitikas on esile kerkinud siis EKRE näol ennekõike poliitiline jõud, kes ei pea iseenesestmõistetavaks Euroopa Liidu ühtsuse ja, ja ka NATO ühtsuse rõhutamist ja viimaste päevade arengud minu jaoks väga murettekitavalt näitavad, et Eestit isegi kutsuta ühinema näiteks õigusriigi põhimõte teid toetava kaitsva avaldusega. Eilne koosolek oli väga vajalik ka sisedebati mõttes, et veel kord need erinevad seisukohad mõistetavalt lahti arutada ja ennekõike see tõukus siis tõesti viimastest arengutest nii seoses Ungari kui kui laiemalt Euroopa liidus toimuvaga. Minu jaoks on see ohumärk, et kui võtta seda, et Eesti on soovinud Euroopa Liidu liikmena olla pigem lähemale tuumikule siis see, et meil isegi Soome või Rootsi või mõne teise meile väga lähedase riigi poliitikutega pole sellist suhet, et me teaksime, et selline avaldus on ettevalmistamisel, näitab, et Eesti on väga lähedal sattumaks sellisesse ohtlikku isolatsiooni. Ruuben Kaalep ja Anti Poolamets EKREst hääletasid avalduse vastu, Raivo Tamm, isamaast jäi erapooletuks. Anti Poolamets oli dokumendi suhtes väga kriitiline. Euroopa liit on väga kehvasti selles kriisis toime tulnud, see oli avaldus algataja Kaljulaie arvates hädavajalik Euroopa Liidu maine parandamiseks, muidu see rahva silmis see maine kannatab ja siis sokutati sinna sisse kuidagi NATO ühtsuse teema. Aga mis praegusel kriisil siis NATOs ebaõnnestunud on, et NATO saab siin kriisis päris hästi hakkama, toob oma sõjalaevu välja kas või USA-s suurte latsarettidena ja kui vaja, toetab teisi riike ka, et sokutada sinna NATO teema sisse, siis võikski öelda, et selline noh, veider infooperatsioon, et iga hinna eest tõestada, et konservatiivid on NATO vastu kuidagi ja panna sinna veel sisse Ungari siis vähemalt vihjena täiesti ebaõnnestunud avaldus, ebaprofessionaalne, ei ole just väliskomisjoni tase sellise avalduse tegemine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu väliskomisjoni liikmed võtsid vastu Euroopa Liidu ja NATO ühtsust ning liikmesriikide solidaarsust toetava avalduse. Komisjon ei olnud aga avalduse suhtes päris ühte meelt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nUmbusaldamise poolt hääletas 44 riigikogu liiget, vastu oli 49 riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Riigikogu ei avaldanud. Kadri Simsonile umbusaldus. Umbusalduse algatasid 44 riigikogu liiget Reformierakonna vabaerakonna ja EKRE fraktsioonist. Hääletusele eelnes pea kaks tundi küsimusi ja sõnavõtte riigikogu suures saalis. Reformierakondlane Art aas tuletas meelde, mida opositsioon majandus ja taristuminister Kadri Simsonil ette heidab. Avaldame umbusaldust minister Kadri Simsonile, kuna ta ei lähtu oma otsustes Eesti majanduse, vaid erakondlikust ja perekondlikust huvist. Ta ei põhjenda oma valikuid majandusala ministrile kohasel viisil ega anna sisulisi vastuseid ajakirjanikele, ekspertidele ega oponentidele. Minister Simson ei valda mõjuanalüüse ega alternatiivide võrdlust ning ei taju, raha päritolu ega huvide konflikte. Kadri Simson ütles oma sõnavõtus, et tegu ei ole tema jaoks esimese korraga olla riigikogu saalis, kui arutatakse ministri umbusaldamist. Viimane kord oli siis, kui suur osa teist siin saalis hääletas eelmise peaministri Taavi Rõivase umbusalduse poolt. Ma arvan, et on kohane meelde tuletada, et mida siis ette heideti, tuletab meelde ühe lõigu. Taavi Rõivase valitsused on aastaid eiranud kriisi põllumajanduses lastes rahvastiku ära toitmise, regionaalpoliitika, elujõulisuse ning ekspordi seisukohalt üliolulisel sektori liikuda hääbumise suunas. Valitsus vaatab hoolimatult pealt, kuidas oluline majandussektor kokku variseb. Seega ei ole mingi ime, et peale eelmise valitsuse tegevuse lõppu koalitsiooniläbirääkimistel seisime me väga kindlalt selle eest et põllumajandust toetada. Keskerakond kaitses läbirääkimistel oma pikaaegseid seisukohti, taotledes põllumeestele üleminekutoetuste taastamist, kriisiabi väljamaksmist maksimaalselt lubatud mahus ning seakatku tagajärjel tugevalt kannatanud seakasvatajate toetamist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Umbusaldusavaldus minister majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile kukkus läbi. Umbusalduse algatasid 44 riigikogu liiget Reformierakonna, Vabaerakonna ja EKRE fraktsioonist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuna meie nüüd juba teist korda saame Tallinnas absoluutse enamuse, siis see ju tegelikult tähendab seda, et, et me oleme üks niisugune partei, kes isegi võimul olles saab hääli juurde, mitte ei kaota neid, mis tähendab, et usaldus on kasvanud tavaliselt ju võimul võimulolekuga toodetakse just rahulolematust. Aga, aga meie oleme rahulolu juurde saanud Tallinna linnas. Kas 32 kohta on see tulemus, mis teid rahuldab, sellepärast et prognoosid nagu võisid teil kuidas seda öelda nina veidi rohkem kõrgemale püsti ajada. Meid rahuldab igasugune tulemus, mille valijad meile välja käivad, sellepärast et lõppude lõpuks võitja nendest valimistest on ju ikkagi seesama valija, kes täna välja tuli ja kes nendel valimistel osales. Olete öelnud, et kriis on siis, kui valijad ei tule valima ja kui nad ei vali võimuerakondi. Te tituleerite ennast kogu aeg võimuerakonnaks, aga võimuerakond Tallinnas? Res Publica sai ränga löögi osaliseks. Ma arvan, et Res Publica tegi ränga vea sellega, et ta hakkas selles kampaanias väga intensiivselt tegelema niisuguse agressiivse teiste ründamisega ja ja mustamisega millegipärast neile näis, et valijatele see on tähtis, tegelikult see ei olnud valijatele tähtis, siis valija tahab ikkagi positiivset programmi ja valija tahab oma muredele saada lahendust, aga sellest Res Publica neile ei rääkinud. Sellepärast ta kaotaski hääli. Kohati prognoositi, et üldse Tallinna volikokku pääsevad ainult kaks erakonda, Keskerakond ja Reformierakond ja te ise ka olete oma mitmes intervjuus öelnud, et, et need olid selle valimised, mis on nagu elu ja surma küsimus päris mitmele erakonnale. Kuidas kommenteerite nüüd neid Tallinna volikogu valimistulemusi selle koha pealt? No selgelt on ka nende valimistulemustes näha. On kaks parteid, kes on saanud arvestatava toetuse ja siis rida parteisid, kes on kuskil seal kuue-seitsme kaheksa mandaadi peal, aga ega nende olemasolu Tallinna volikogus on. Tervita ta sellepärast, et kahtlemata see annab värvi juurde, see annab mitmekesisust juurde. Kui vaadata aga seisu vabariigis, siis Keskerakonna positsioon nii hea ei ole. Võrreldes eelmiste kohalike valimistega on toetusprotsent isegi veel teil mõnevõrra vähenenud. No ütleme, kõik hääled ei ole loetud, me ei tea täpset seisu, aga kuskile jääte sinnasamasse kanti. Noh, Res Publica on kõvasti kukkunud, teised kolm suurt erakonda on või õieti neli, siis on tõusnud, kes, kui palju, Reformierakond 12-l seitsmeteistkümne peale rahvaliit 11-l 12,7 peale, Isamaaliit 6,5 pealt 8,8 peale ja sotsiaaldemokraadid 4,4 pealt 6,6 peale. Keskerakond on küll kõige edukam, aga te olete sinna jäänud. Ma arvan, et see tulemus, mille me oleme riigis saavutanud see on juba niivõrd tipp, et Meie eeskujule järgneda teistel parteidel võtab veel aega. Ma ise usun, et küll ka siin tuleb edasiminek, aga aga, aga praegu meie jaoks oli tähtis hoida oma positsioone ja sellega me saime hakkama. Ma ei tea, kui palju teil siin täna on, teil ju kah kahtlemata kiire õhtu olnud, kui palju on teil olnud aega vaadata neid tulemusi üle riigi teistes linnades, mida te olete noh soovinud edu ja kuidas seal on läinud, vaatame praegu Tartut, seal on teil pluss kaks ehk kaheksa kohta võrreldes eelmisega. Teised linnad, olete te suutnud pilku peal hoida ja kuidas on läinud? Vaatasin neid linnu, kus eelmistel valimistel Keskerakond saavutas absoluutse enamuse Põlva, näiteks Narva ja veel mõned ja mul on hea meel sellest, et kõigis nendes linnades ka sel korral keskerakonnale on väga head tulemused, me ei ole kuskil nendes linnadest positsioone käest ära andnud, see tähendab, et usaldus valijate poolt on säilinud. Seda usaldust on isegi juurde tulnud. Ja seda olukorras, kus me oleme nendes linnades olnud võimul, see tähendab, et linnarahvas on meiega rahul. Kui ma nüüd õieti mäletan, siis ühes intervjuus ütlesite te kolm linna, kus Keskerakond ei ole kunagi võimul olnud ja kus ta siis võiks, nagu üritada. Mäletan ma õieti, et need olid Haapsalu, Kuressaare ja Valga jahi. Siin on nüüd seis selline, et Haapsalus saite te küll parema koha ühe koha rohkem kui enne. Valgas läks teil ka päris hästi, Kuressaares kaotasid kaks kohta. Ehk siis seitsme koha asemel on teil nüüd volikogus viis? Valgas on 21 liikmelises volikogus Keskerakonnal viis kohta paremuselt teine Reformierakonna järel, tõsi, seal on neil absoluutne enamus. Valga kohta, see on meil muidugi väga tubli edasiminek. Mis puutub Kuressaarde, siis mulle on see üllatuseks, sest et Kuressaares minu arvates meil on väga tubli nimekiri ja ja aktiivsed inimesed ma oleks ootad, ootan seal paremat tulemust. Narvas oli teil niigi väga hea seis, nüüd on veel parem 22 kohta, 31-st. Tõsi küll, viis jaoskonda on lugemata, aga noh, palju see muudab mitte eriti palju, igal juhul, ütleb selline argipilk. Ja Sillamäe, kus meil samuti oli absoluutne enamus ja kus Ain Kiviorg, Sillamäe linnapea, kohtusin temaga viimati just veel paar päeva tagasi, kui käisin avamas Sillamäe sadamat. Ma ei ole saanud vaadata, kuidas nende tulemus on. Et Sillamäed, ma kohe võin uurida, aga Kohtla-Järvel plokk, kus te olete selle parteiga, mille nimi mul kogu aeg meelest ära läheb, ühinenud rahvapartei või mis ta iganes on, seal on 15 kohta 21-st, ehk siis ütleme niimoodi, et kaks kolmandikku ühe kolmandiku vastu noh, hakatakse kohe esitama küsimusi Valeri korbist ja, ja linnapeast ja. Ma isegi ei mäleta, mida te, kuidas te olete kommenteerinud neid eelmisi küsimusi. Ks on siin mõnevõrra keeruline olukord, sest Kohtla-Järve on ainus ainus suurem linn Eesti vabariigis, kus Keskerakonna ei ole oma parti teilist nimekirja, millest meil on kahju ja ega meile tegelikult see väga ei meeldinud, et seal tekkis hoopis valimisliit, aga see oli ka ainus erand, kus, kus niisugune asi juhtus. Sillamäe kohta ei ole meil valimistulemusi veel avalikustatud, saame me teada, järelikult me selle kohta ei oska midagi öelda. Oleme kommenteerinud nüüd kõike seda. Pikalt tuleme teie edu ja isiku juurde tagasi. Kas ma nüüd räägin taas Tallinna potentsiaalse linnapeaga ja peaaegu et endise majandusministri? Ei kindlasti mitte endise majandusministriga. Ma olen majandus kommunikatsiooniminister ja kuidas mu käsi edasi käib? Peame seda arutama nii valitsuses kui ka parteis. Ma kahtlemata arvestan sellega, mida on lubatud ja ja ma ei hakka pugema selle taha, et ega parteil Tallinnas neid hääli ju oluliselt juurde ei tulnud, oli 32 mandaati ja on ka praegu 32 mandaati, aga aga teiselt poolt jällegi see, et toetus nii suur oli, aga mulle isiklikult nii suur toetus kahtlemata igale inimesele, see oleks auasi, kui, kui nii palju rahvast tahaks. Ta hakkab Tallinna linna juhtima, eks lähinädalatel tuleb see otsus vastu võtta ja mis puutub minusse isiklikult, siis ma tõepoolest kaldun sinnapoole, et kandideerida Tallinna linnapeaks. Aga kahtlemata see on küsimus, kus ma ei tahaks soleerida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohalikud valimised - Keskerakonna esimees Edgar Savisaar otsestuudios - intervjuu Uku Toomile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNo omast arust külvasin talirapsi, mis peaks siis õitsema hakkama järgmise aasta kevadel, suvel, aga üllatus oli suur, kui ühel päeval värvus põld kollaseks ja, ja mõtlesin, kas tõesti olen seemne segamini ajanud, olen külvanud suvirapsi siia. Nüüd teab ka Järvamaa põllumees Enn Silberg, et tema talirapsi põllul laiutab rapsi sugulane. Umbrohuks peetav ja üha laiemalt leviv põldsinep. Tegu on ristõielisega sama sugukonda kuuluv taim kui raps ja väga keeruline on seda ristõielist teise kõrvalt ära tõrjuda. Selleks oli küll olemas preparaat, aga see läks valikust välja ja siin on tegu sellise saviliiv mullaga, kus teiste preparaatidega on keeruline seda tõrjet teha. Muidugi, ega ta suurt pahandust ei tee, eks ta natukene tarbib toitaineid kultuurrapsi kõrvalt. Samas ta talvel laguneb ära. Kevadel temas suurt ohtu ei ole. Olgu täpsustuseks siiski lisatud, et talirapsitaimed, pealegi veel väga ilusad, on põldsinepi all täiesti olemas. Taas kord Enn silberg. Tema lehed on hästi madalad, on kaardu allapoole, et lumi võiks tulla ja katta selle taime ja ta ilusti talvitub siin all. Sinepiseeme siin siin säilib koos selle rapsi seemnega mullas, aastaid, et et ega ta kuhugi ei kao, et ilmselt tuleb siin võib-olla pöörata tagasi künniusku. Täna on siin minimeeritud harimisega tegemist olnud ja võib-olla tuleb selle seemne natukene sügavamale mulda viimiseks künda seda põldu. Nii et oluline on rõhutada taliraps ei õitse mitte kunagi sügisel. Täpselt nii, et see ei ole, ütleme bioloogiliselt võimalik. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitmel pool Eestis võib praegu näha kollaseid õistvaid põlde, mis kuupäeva arvestades on üsna harukordne. Siiski pole tegu sellega, et kevad-suvel õitsev taliraps oleks sooja sügise tõttu õide puhkenud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMulle tundub, et teda on vaja eelkõige sellepärast, et Eestis on 30 protsenti valijaid, kes praegustest erakondadest ei arva midagi, aga kui meil valimistest osavõtjate arv langeb alla 50, siis me oleme ikka Euroopa jaoks küll kummaline nähtus, nii et minu meelest on see nüüd hea, et ühelt poolt nagu valitsus koalitsioonist on tekkimas uus poliitiline jõud parempoolse ühenduse Res Publica baasil. Ja samas peaks ka opositsiooni poolelt tekkima uus poliitiline jõud, sest et tundub, et see praegune viie erakonnale spekter on rahva jaoks pisut kitsas, et tekitada rahvale reaalne valikusituatsioon ja valikusituatsioon mitte ühtede või teiste liidrite või inimeste vahel, vaid Eestile võimalike arenguteede vahel. Täna. Kes oli asutamiskongressil ja, ja palju teid oli? Praegu sellesse ühendusse maakonna organisatsioonide kaudu kuulub kuskil 250 inimest ja asutamiskongressil oli neist 130. Te kinnitasite täna tegevuspõhimõtted, mis eesmärk on ühendusel? Ühendusel on eesmärk ühiskonna keskse maailmavaatega inimeste koondamine, see on siis nüüd vastupidi, ütleme individualistlikule või indiviidikesksele. Selles mõttes on ühendusel selgelt vasaktsentristlik eesmärk nende koondamine, neile väljundi andmine nii valla linna maakonna tasemel kui ka riigi tasemel ühiskonnaelus osalemiseks. Kuhu te panete mõistuse ja südamega praegusel poliitilisel skaalal? Praegusel poliitilisel skaalal Ma paneks ta sinna, kus ju tegelikult peaksid olema mõõdukad, aga keegi ei oska mõõdukaid sinna panna, nii et tegemist on selgelt vasaktsentristliku poliitilise jõuga. Aga ma rõhutan, tegemist on mittetulundusühinguga, kas ja kuidas ja millal ja kelles tekib selle baasil erakond, sellepärast et nagu ka Mart Siiman oma ettekandes ütles, praegu ühendus ühendab kolme laadi inimesi, neid, kes tahavad lihtsalt osalusdemokraatias kaasa teha, kes ei ole kunagi olnud üheski erakonnas ega kavatsegi sellesse astuda. Neid, kes tegutsevad aktiivselt valla ja linna omavalitsuse tasandil ja kellel on vaja leida reaalne väljund, kuidas osaleda järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel. Ja siis neid, kes tõepoolest tahaksid luua uue poliitilise erakonna, Eestis aga on täiesti selge see, et kui ühendusest ka erakond välja kasvab ühendus jääb alles. Nii et selles mõttes on tegemist üsna laia kooslusega ja tänagi oli meie hulgas nii mõõdukaid, nii Keskerakonna liikmeid, nii ühendatud rahvapartei liikmeid, nii koonderakonna liikmeid. Nii et see praegune ühendus on parteide noh, mitte väline, vaid isegi parteisid ühendav, teatud mõttes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jõgeval oli ühenduse Mõistuse ja Südamega asutamiskongress.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku vähendada riigikogu komisjonide arvu ehk liita majandus ja maaelukomisjon, riigikaitse väliskomisjon ning põhiseadus ja õigus komisjon, kuna nende vastutusvaldkonnad on sarnased. See annaks võimaluse vähendada riigikogu liikmete arvu 81-le. Reformerakond peab ka vajalikuks rakendada mudelit, kus valitsuse liikmed kuuluvad samaaegselt parlamenti. Reformierakonna fraktsiooni esimehe Keit Pentuse sõnul aitaks parlamentarismi tugevdada. Sisuliselt tähendab see seda, et ministritest saaks tõepoolest otsuste täitjad ehk siis täite saatva võimukandjad selle kõige paremas mõttes ja sellisel juhul oleks siis tõesti parlament, see koht, kus eelnevalt kõik need ka suured ja olulised otsused tehtaks. Reformierakonna muudatusettepanekute elluviimiseks tuleks muuta põhiseadust. Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Ain Seppik suhtub eriti kõhklevalt mõttesse, et valitsuse liikmeid saaks valida ainult parlamendiliikmete seast. Esmapilgul vaadates muudab see ju selle ringi, kus kohalt üldse ministrid tulla saab, äärmiselt kitsaks, parlamenti saavad igasuguseid inimesi ja kindlasti nende seas on inimesi, kes ministriks esimese hooga ei sobi ja, ja kes võib-olla ei tahagi. See on esiteks. Teiseks, kui valimisseadust ei muuda, siis tugevdab see veel rohkem erakondade võimu, mis iseenesest suurtele erakondadele kaasa arvatud Keskerakond võiks ju isegi sobida, aga kas seda tingimata tahetakse, sest nüüd on ju ainult 81 liiget ehk ehk konkurents nendele kohtadele tõuseb ja kolmas on see, et me peame jälgima ka meie poliitilist traditsiooni, kuna meil ei ole olnud nii, et ministrid on tulnud parlamendis nagu Soomes, see eeldab minu arvates uut rahvahääletust põhiseaduse osas. Ma ei kiirustaks nii-öelda igapäevapoliitilistel kaalutlustel põhiseadust muutma, aga ilmselt parlament mingeid uuendusi vajab. Ma pigem toetaksin küll neid, mida Isamaa ja Res Publica Liit möödunud nädalal esitas ja, ja alustaksin nendest muudatustest. Seppik lisas, et lähemal ajal hakkab Keskerakonna fraktsioon esitama ka oma eelnõust muutuste läbiviimiseks Isamaa ja Res Publica liidu ettepanekud nägid muuhulgas ette riigikogu suuremat järelevalvet valitsuse tegevuse üle. Riigikogu tõhusamaid suuniseid valitsusele. Komisjonide rolli suurendamist Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni aseesimees Andres Herkel. Kui vaadata nüüd nende ettepanekute realiseeritavust, siis meie lähenemine oli kindlasti see et panna need asjad, mida saab teha väga lihtsalt riigikogu töökorra seaduse muudatustega, et kui ma selle Reformierakonna ettepaneku peale vaatan, siis see eeldab põhiseaduse muutmist. Kõigepealt see võtaks kindlasti päris palju aega, aga kahtlemata arutelu on selleks, et panna lauale ka need ettepanekud, mis, mis on radikaalsed. Parlamendi töö edendamine tuleb kõne alla ka riigikogu juhatuse ja fraktsioonide esindajate homsel kohtumisel riigikogu esimehe Ene Ergma juures.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakond esitas ettepanekud Riigikogu töö reformimiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänasest pühapäevani mängib Pärnu teater Endla, Paikuse Reiu vabaõhulaval oma tänavust vabaõhulavastust piibel kahe tunniga. Ühtlasi avab see Endla suvehooaja. Ja jumal ütles, vaata, ma annan sulle alkoholi, tubaka ja eroiini. Ja jumal ütles, vaata, annan sulle mullivanni, küllap. Ja nipet näete, ja jumal ütles, vaata, ma annan igaühele teist oma kodulehekülje. Nagu kuulsime, on Endla uuslavastuses ühes pojas jumal internet ja Üllar Jörberg, kaubanduskeskused, arvutid, popmuusika ja seebiseriaalid. Kõik sai alguse, kui Adam ja Eva paradiisist välja aeti kümneteks tegelasteks kehastudes esitavad kolm näitlejat Sepo Seemann, Raivo E, Tamm ja Indrek Taalmaa. Vana ja uue testamendi tähtsamad lood. Lavastaja Tiit Palu. Selle teksti on kirjutanud kolm inglise humoristi ja koomikut kelle firma märk on teha kahe tunniga siis väga suuri materjale. Eestis on mängitud nende Saksa kogutud teoseid, mängida ette piibel. Kahe tunniga on midagi nii hullumeelselt, et, et kindlasti ei tasu nüüd kohale tulla ja mõelda. Kahe tunniga tehakse kogu asi selgeks, see ei, ei asenda nendele inimestele, kes, kes käivad kirikus kirikus käiku, show äratundmine, lõbus, järelemõtlemishetki pakkuv suvelavastus kaunis kohas keset jumala loodust. Varasematest paikusereiu laval tehtud nähtud vabaõhulavastustest erineb piibel kahe tunniga igas mõttes. Seda rõhutab ka näitleja Sepo Seeman. See on huvitav selle poolest, et publik oodates võib-olla tavapärast reiuvaba lahendust etendust, kus siiamaani on kapanud ainult hobused ja suured massid on liikunud, siis nüüd võib-olla ehmatav, et kolme näitlejana kogu seda aega ära täita, aga mida päev edasi, seda kindlamaks läheb enda enesetunne ja jalge alune. Alguses oli küll õõvastav, et kuidas me nagu hakkama saame ja ja selline delikaatne teema ka veel, et äkki publik paneb nagu pahaks, aga mida rohkem selle mõttega ära harjuda vendadega koos laval olla ja läheb nagu rahulikuks, et eks ta selline stand-up, omedi, žanr või stiil ole. Piibli kahe tunniga kunstnik on Silver Vahtre, muusikaline kujundaja Felix Kütt, valgus, kujundaja Margus Vaigur.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reiu vabaõhulaval on taas esietendus - \"Piibel kahe tunniga\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSihtasutuse Koeru hooldekeskus juhataja Terje Teder ütleb, et koroonaviirusega seotud probleemid algasid terviseameti kõnes möödunud nädalal, kui teatati, et hooldekeskuse ühe kliendi külastaja on andnud koroona positiivse testi. Ja selle peale me siis tellisime endale testimise sisse, tulid esimesed positiivsed ja samal ajal haigestus teises osakonnas üks klient, kellel oli käinud külastaja ja ka sinna tellisime testimise. Ja samamoodi osutusid need positiivseks. See algas siis meil nagu eelmise nädala neljapäeval saime esimesed positiivsed vastused. Hetkeseisuga on meil diagnoositud Covid positiivseid kliente, 39 töötajaid on 12, valdav enamus inimesi on meil ikkagi haigustunnustega. Mõned üksikud on, kellel ei ole haigusnähtusid ja kokku haigestunud töölt eemal viibivaid töötajaid on 31, tänase seisuga. Koeru hooldekeskusesse on nüüdseks loodud kaks Covid osakonda ja üks osakond lähikontaktsetele mis tähendab, et teiste klientidega nad kokku ei puutu. Terje Teder ütleb veel, et väga suur mure on tal aga hoolduspersonali nappusega sest puudu on 20 hooldajat. Oleme palunud tervishoiukõrgkoolidelt abi, kasutanud siin kohaliku meediat, ka ülevabariigilist meediat ja ootame appi kõiki inimesi, kes on valmis tegema hooldustoiminguid ei ole tegemist vabatahtliku tööga, oleme valmis seda tööd tasustama, toitlustama, pakume majutust. Kui kellelgi on väga vaja ka transpordikulude katt, mis siis leiame ka selleks võimaluse, et, et saada abijõudu. Koeru hooldekeskuses elab 250 klienti, koos Paide osakonnaga on seal pisut üle 120 töötaja. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonapuhang Koeru hooldekeskuses on põhjustanud terava tööjõupuuduse, nii oodatakse abi vabatahtlikelt, kelle töö tasustatakse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFIS mõistis Andrus veerpalule lisaks tavapärasele kaheaastasele keelule juurde ühe aasta suuresti selle eest, et otsustajate sõnul ei teinud sportlane piisavalt koostööd ja venitas Bproovi avamisega. Vandeadvokaat Aivar pilv tõi pressikonverentsil välja, et FISi tõlgendus on eksitav. Tähelepanuväärne on see, et mis on oma otsuses pööranud tähelepanu sellele, et justkui väidetavalt Eesti suusaliit ja Andrus Veerpalu veebruarikuus omaks võtnud dopingu tarvitamise ja ei ole taotlenud B proovi avamist, et selline väide on eksitav ja ka faktiliste asjaoludega vastuolus. Seetõttu VIS-i otsuses toodud vastupidised järeldused, et justkui vahepealsel perioodil 15 veebruar kuni kuni 21 märts oli sportlase ja suusaliidu tõlgendus ühesugune ja hilisemalt, see muutus on nende asjaoludega otseselt vastuolus ja jääbki arusaamatuks, kuidas vi olemasolevatele faktidele tuginedes on saanud sellisele järeldusele jõuda. Veerpalu kaitsepaketti koostanud teadusrühma esindaja professor Sulev Kõksi sõnul on veerpalu kaitsjate põhiseisukoht endiselt, et põhjus, miks test andis vale positiivse tulemuse, oli see, et proov võeti pärast trenni. Kõks lisas, et kasvuhormooni testi meetodi ümber on endiselt palju segast ja test on valideerimata. Ja veel üks võib-olla oluline moment meie meie teadusraportis millest on päris pikalt kirjutatud. Et see test, mida vala kasutab, on, on puudulikult valideeritud ehk tegelikult noh, kui nüüd nagu omavahel öelda, siis ta on valideerimata täielikult see on test, mida lubatakse kasutamist üheski kliinilises laboris, mida lubatakse kasutada näiteks haiguste diagnoosimis. Valideerimine tähendab seda, et me teame, mis on testid, valepositiivsed määrad, mis on testi vale negatiivne määr, ehk ehk see, kui palju test valetab. Ei ole olemas ühtegi testi, mis on 100 protsenti õige, mitte ühtegi vererõhu mõõtmine ei ole 100 protsenti täpne, üht mitte ükski mõõtmine või 100 protsenti täpne, iga mõõtmine omab teatud viga ja niikaua, kui me ei tea, mis on ühe või teise testi viga, niikaua on see test valideerimata ja see test vada test, vaba poolt kasutatud test on täpselt selline test. Veerpalu esindajad kaebavad otsuse edasi spordi arbitaažikohtusse. Pilve sõnul on neil 21 päeva aega, et täiesti uus kaebus esitada ning olemas materjalid, millega võitlust jätkata. Vastuste andmata jätmise all ma peangi silmas, et meie argumente pole ümber lükatud. Et see on minu vastus. Et mitte midagi pole kindlat, küll on aga terve pakk argumente, millega saab rahvusvahelise spordiarbitraaži kohtusse välja minna. Ma ütleks ka täitsa siiralt, et me oleme arutanud, et kui vis suudab meie argumendid ümber lükata, kui vis esitab kaalukad vastuväited ja me tunnetame, et Meil jääb vaidlemine ainult vaidluse pärast, et me võiksime justkui aega võita. Me oleme omavahel nõu pidanud, et siis me rahvusvahelist spordiarbitraaži kindlasti pöördu. Lugedes eile õhtul seda otsust täna analüüsides seda, see veendumus, et puudused on olemas, mida ma märkisin oleks, oleks rumal selle veendumuse juures jätta see võimalus kasutamata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvahelise Suusaspordiföderatsiooni dopingupaneel ei rahuldanud Andrus Veerpalu dopinguproovide vaidlustust ja määras talle kolmeaastase võistluskeelu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViljandimaa veterinaarkeskuse juhataja Terje Oper kinnitas täna hommikul, et sigade Aafrika katku kolmas kolle Viljandimaal on tõsiasi jah, seati nud kinnitust. Tegemist on väike majapidamisega, kus oli algselt kuus looma. Tegemist oli ka ristandsigadega, mets ja ristanditega. Eriti mures ollakse nüüd Rakvere farmide Ekseko sigalas, kus on bioohutusmeetmetega järjekindlalt tegeletud. 1982.-st aastast saati, kui Eesti oli hädas suu ja sõrataudiga seafarmi ümber rajati metsloomakindel tara. Kõik liikumised toimuvad läbi pesumaja. Töötajad peavad jätma transpordivahendid värava taha, läbima sauna, kandma eririietust. Neil on kodus seapidamiskeeld. Karmid nõuded, kehtivad ka sööda sisseveole. Kui eile avastatud seakatkukolde tõttu peaks Ekeko jääma karantiinitsooni, tähendaks see katastroofi 40-le protsendile Eesti seakasvatusest. EX O. Seakasvatusdivisjoni direktor Mati Tuvi. Meie majas sünnib 280000 põrsast ja ainult 50000 nendest kasvatatakse üles siin majas ja 230000 saadetakse siis edasi teistesse farmidesse üle Eesti. Neid farme on kokku 25 ja kui kehtestatakse need piirangud, et me ei või siit välja viia enam ühtegi siga, siis see tähendab seda, et kõik need farmid jäävad tühjaks. Mitmed mitmed tuhanded emised tuleb saata kiirkorras tapamajja. Samamoodi kasvavad imikpõrsad ja võõrdepõrsad, kes meil on juba siin majas, need tuleks põhimõtteliselt hukata, sest meil ei ole neid sel juhul mitte kuskile panna. See olukord on meie jaoks enneolematu ja seda olukorda tuleks igal juhul vältida. Veterinaar ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel ütles, et Eke ole praegu olulisi kitsendusi ei seata, sest farm ei jää kolmekilomeetrisesse ohustatud tsooni. Ohustatud tsooni praegu ei jäänud farme sigadega ja järelevalvetsoonis on 12 sealhulgas ka KEKO. Järelevalve tähendabki tõhustatud kontrolli juba varemalt, kuna meil teine tsoon kehtis vähemalt kaks korda aastas. Vereproovid ja mingisuguseid muid olulisi kitsendusi ei ole. Küll aga muutub loomulikult mingi aja jooksul ka Euroopa Komisjoni rakendus otsus millega kehtivad need suuremad tsoonid. Ekko üks juht Mati Tuvi ütleb, et sigade Aafrika katku levikus on oma süü ka maaelupoliitikutel, kes pole nõudnud seafarmide tarastamist ega keelustanud täielikult sigade õues pidamist. Võib-olla oleks pidanud see eelnevalt juba mõtlema sellele, et see metssigade populatsioon niivõrd suur ei oleks, oleks tulnud rohkem nõuda just sellistel väikestel farmidelt. Bioohutusnõuete täitmist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandimaal Viiratsi vallas leiti juba kolmas katkujuhtum Viljandimaa kodusigadel. Eriti mures ollakse katku leviku pärast Eesti suurimas seakasvatuskompleksis EKSEKO, mis asub katkuohtlikust majapidamisest vaid nelja kilomeetri kaugusel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUuringuteks on raha 1,2 miljonit eurot, mis tundub suur number, kuid mida on tegelikult väga vähe, ütleb Rida programmi teostava konsortsiumi juht Leho Ainsaar. Mis on aga Rita põhieesmärk? Kõige olulisem eesmärk on tekitada riigile parem teadmine meie maavarade omadustest ja võimalustest selles osas, kus meil on praegused teadmislüngad, ütleme niimoodi näiteks need metallide levik nii fosforiidis kui mustades kiltades noh, väga aktuaalne muidugi on siin see sama, miks me siin Viimsis oleme, eks ju, see Helsingi tunneli teema, et need on sellised asjad, kus riigil ei ole piisavalt praegu informatsiooni selleks, et teha strateegilisi otsuseid, strateegilised otsused on need alles, mille järel saab üldse hakata mõtlema, kas mingisugune arendaja või riik hakkab midagi kuskil kaevandama või ehitama. Üks teema, mis ei kao kuhugi, on fosforiit. Nii tegeletakse ka teemaga Eesti fosforiidisäästlik väärindamine, et hinnata meie maapõues oleva maavara väärtust koos sinna juurde kuuluvate lisanditega ja tänapäevaste tehnoloogiate rakendamisel. Millal on siis pilt selge ja saab taas hakata vaidlema, kas fosforiiti on mõtet kaevandada või mitte? Tallinna tehnikaülikooli materjali ja keskkonnatehnoloogia instituudi teadur doktor Kaia Tõntsuadu. Tehnoloogiliste uuringute tegemiseks on meile antud kaks aastat ja ilmselt aasta on siis veel nende majandusarvutuste tegemiseks, nii et kuskil kolme aasta pärast mingisugune hinnang võib-olla on olemas. Kui täpne see on, on väga raske öelda, sellepärast et Eesti fosforiidi koostis on väga muutlik, see tähendab seda, et me peame leidma mingi keskmise. Üks probleem on veel see, et nii selles kui mitmetes teistes uuringutes pole võimalik kasutada konkreetseid proove kuna kogu viimase 25 aasta jooksul ei ole tehtud ühtegi puurauku. Nõukogudeaegsed proovid on aga suures osas kadunud. Eesti maavarade tagavara on aga üsna lai. Nii hinnatakse rauamaagivarusid jõhvi Toila magnetanomaalia piirkonnas mitmesajale miljonile tonnile pluss muud metallid, kui nüüd pilt on ette saadud ja teadlikkus kaasaegsete tehnoloogiate võimaluste ja keskkonnanõuete osas levinud on uute kaevanduste avamine väga tõenäoline, leiab doktor Veiko Karu Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudist. Mina isiklikult hindan seda kõrgeks, sest tehnoloogia on olemas, nüüd teine ongi see, et tagada info läbi paiste, kus, et mis hakkab toimuma või toimub või millised uuringud on praegu käimas. Mis need tulemused on? Et ei, hoitakse ta kuskil nii-öelda kinni. Ja praeguse Rita uuring võimaldabki seda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti maapõues on miljoneid tonne uraani, sadu miljoneid tonne rauda ja suurtes kogustes muid metalle. Täpsemat pilti nende kasutamise võimaluste osas aitab luua maavarauuringute programm RITA.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFilmiaasta oli sedavõrd rikkalik, et mitmel lõppenud aastal valminud filmi kinolevi lükkus edasi. Alanud aastasse. Lõppenud aastal kinodes linastunud filmidest valisid filmiajakirjanikud välja viis filmi. Need on Margus Paju ajalooline spioonidraama k. Veiko Õunpuu viimased Janno Jürgensi peredraama Rain Jaan Tootseni portreefilm Fred Jüssist ja Margit Lillaku intrigeeriv dokumentaal südamering. Seega on viie parema filmi seas filmiajakirjanike edetabelis lausa kaks debüüti. Rääkisin sellest ka filmiajakirjanike ühingu esimehe Andrei Liimetsaga. See on üldse väga rõõmustav tendents, et debüüdid on väga tugevad, et ka tänavu ju lisaks margit Lillaku tugevale debüüdile siin Janna Jürgen, si, Rain, mis samamoodi debüütfilm ja me kuidagi näeme nüüd aasta-aastalt seda, kuidas lavastajad tulevad ja juba oma esimese teispiku filmina teevad midagi väga tugevat, noh, eelmisel aastal, eks ole, Tanel Toom tuli ja tegi tõe ja õiguse, mis sai kohe kõik auhinnad, mis, mis siin kodumaal võis saada, et see on väga kihvt, et, et kuidagi need noored, kes tulevad, nad on juba nii hea tehnilise ettevalmistuse ja, ja nii tugeva kuidagi autori nägemusega, et, et juba need esimesed asjad, mis nad teevad täis pikas vormis, on, on väga tugevad ja ma väga väga loodan, et need katkestused, mis siin see pandeemia olukord nüüd kaasa toob, kuidagi ei, ei takista tulevikus seda, et nad saaks üha üha tihedamini kätt kätt proovida ja, ja kätt soojas hoida lavastamisega. No see koroona aasta on tinginud ka seda, et filmiajakirjanikud pidid natukese täpsemalt sõnastama ka neid reegleid, mille põhjal me saame auhinda välja anda. Vaatamata sellele, et mõned filmid esilinastusid läinud aastal, siis jäid nad meil ikkagi valikust ju välja. Eks see natukene keeruline on igal aastal arvestada, et mis siis millise aasta sisse päriselt läheb, sellepärast et tänapäeva filmilevis võivad väga, väga palju erineda need kuupäevad, millal film tuleb kodumaal levis, millal ta jõuab kuskile veebi, millal ta kuskil festivalil linastub, olgu siis kodu või välismaal. Nii. Kahjuks jäi meil tänavu valikust välja väga tugev dokumentaalfilm prastnik, mis oli eelmisel aastal valikus, kui tõenäoliselt ei olnud nii paljud seda filmi veel näinud ja mis väga väärib iseennast ära märkimist, see on tõeliselt hea dokumentaalfilm ja samamoodi selle aasta valikust lükkus järgmisesse aastasse üks lühifilm, millest on palju räägitud. German Golubi, mu kallid laibad, mis jahib siin, ma arvan, suuremaid auhindu hetkel kui seda Neitsi Maali ja sellest filmist. Sellest filmi tegijast, ma arvan, me kuuleme veel lähitulevikus üsna palju. Eesti vanima filmiauhinna Neitsi Maali saaja selgub täna õhtul ETV saates OP. Kell kaheksa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Filmiajakirjanikud kuulutavad Neitsi Maali saaja, aasta levifilmi ja aasta filmiajakirjaniku aunimetuse saaja välja täna õhtul ETV saates OP.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärgmisel aastal lõpeb Kohtla-Järve linnaliinide teenindamisleping ja linnavalitsus tegi märgukirja majandus ja kommunikatsiooniministeeriumile, et Kohtla-Järve oma pärast tulenevalt oleks mõistlik muuta linnaliinid maakonnaliinideks. Teatavasti koosneb Kohtla-Järve viiest eraldiseisvast linnaosast. Nii peavad linnaliini bussid ühest linnaosast teise sõitmiseks läbima kas jõhvi või Toila valda või mõlemat nimetatud valda. Kohtla-Järve linnapea Ljudmilla Jantšenko sõnul näitab statistika, et linnaliinidel sõitjaid ongi naabervaldadest rohkem kui Kohtla-Järvel. Me oleme sellisel seisukohal, et ikkagi meie liinid, kuna nad läbivad veel kaks omavalitsust ja 56 protsenti reisijaid ei ole linna elanikud, vaid on vald, valdade elanikud, siis me arvame, et oleks mõistlik tunnistada need liinid, mis läbivad teistest omavalitsustes maakonnaliinideks ja meie transpordikeskus. Ivoli transpordi keskus oleks võinud korraldada siis ka hanke. Ida-Viru ühistranspordikeskuse juhi Heiki Lutsu sõnul on nad valmis Kohtla-Järve linnaliine koordineerima maakonnaliinidena. Kindlasti on mõeldav idee. Ida-Viru ühistranspordi keskus võiks linnapea valdade bussiliikluse korraldamisega tegeleda. Võimalused on olemas selleks gla järvega kaheksa üheksa aastat tagasi. Maavalitsus arutas seda teemat, tookord leiti, et on eraldi vaja hange teha. Kõige suurem pluss ma näen selle asja juures on see, et, et ühest kohast, et maakonnas koordineeritaks bussiliiklust, on ta siis linnaliin, vallaliin või maakonnaliin, et oleks ühes kohas, et saaks neid omavahel ühildada paremini. Seni pole Kohtla-Järve linnavõimud ministeeriumisse saadetud kirjale ametlikku vastust saanud. Küll on aga linnapea Ljudmilla Jantšenko sel teemal rääkinud erakonnakaaslasest majandus ja taristuministri Taavi Aasaga. Mida arvab ministeerium, ma ei oska öelda, aga suusõnaliselt oleme me arutanud seda. Taavi Aasaga ja Taavi Aas ütles, et tema on ka seda meelt, et ühistranspordikeskus peaks korraldama transpordi üle terve maakonna. Osapooltel on kavas Kohtla-Järve ettepaneku arutamiseks kokku saada veebruarikuu alguses Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohtla-Järve linnavalitsus soovib, et nende linnaliinid kuulutataks maakonnaliinideks, sest need läbivad naabervaldade territooriume ja statistika põhjal kasutavad kohtlajärvelased busse naabritest vähem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsialgu pidid paljude Tallinna keskkoolide katsed toimuma märtsis või aprillis, kuid on ka neid koole, kus need jõuti juba varem ära teha. Koolides, kus siiski katsed veel toimumata on, tehakse need nüüd elektrooniliselt. Tallinna inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi ütles, et Tallinna inglise kolledži, Tallinna 21. keskkooli, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tallinna reaalkooli ühised nelikatsed toimuvad pärast viieteistkümnendat maid. Täpsed kuupäevad ning kellaajad otsustatakse siiski järgmisel nädalal. Ilmselt on niimoodi, et vestluste voorud jõuavad ikkagi või juuni alguses püüame teha nii palju ära mais, kui vähegi võimalik, aga ilmselt mõned asjad ikkagi jäävad ka sinna juuni juuni algusesse, nelja kooli ühiskatsed toimuvad põhimõtteliselt samadel tingimustel ja samamoodi nagu ta eelnevatel on olnud. Et need, kes on registreerinud nelja kooli katsetele, saavad ühe testiga ühe kirjaliku testiga, siis valikuid teha ja olla siis kandidaadiks neljas koolis on, siis kutsutakse vestlusele, mis ilmselgelt siis tänase seisuga vist peaksid toimuma samamoodi elektroonselt, aga, aga kui olukord 15-st maist läheb teistsuguseks, siis võib-olla ka füüsilises ruumis, seda siis me näeme edaspidi. Tallinna prantsuse lütseumi direktor Peter Pedak ütles, et tema koolis toimuvad katsed mais ja juunis. Kindel on ka see, et need leiavad aset kahes etapis. Koolikatseid sellises elavas ettekandes ei tule, see tähendab, et kõik koolid peavad korraldama need sisseastumised virtuaalset ja kool on selleks valmis, tingimused jäävad samaks, aga tõenäoliselt jõuab maikuuga juba ära teha ja vestlused toimuvad ka siis videokõnega. Tallinnas ei saa ükski kool siis rahvast kokku kutsuda. E-katsetel loodetakse Kruusimägi sõnul õpilaste aususe peale, kuid kui ilmneb, et keegi on katsed ebaausalt edukalt sooritanud, siis need ka tühistatakse. Turvalisus on see, et autentimine käib ID-kaardi või passiga ja selleks on vaja siis olla sellise arvuti taga, kus on ka kaamera ja, ja oma kehtiv idega või pass kaasas. Ja siis selle kaudu saab ära teha. Ega see tingimus meil on ikkagi sees, et kui selgub, et keegi on olnud ebaaus, siis tema tulemused tühistatakse ja ja siis ei ole tal nagu enam midagi kaubelda, et, et nii on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna keskkoolide edasilükkunud sisseastumiskatsed toimuvad e-katsetena mais ja juunis. E-katseteni jõuti pärast linna otsust jätkata distantsõppega õppeaasta lõpuni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui praegu maksab 10 milliliitrine pudel e-sigaretivedeliku umbes neli eurot, siis alates järgmisest aastast tuleks hinnale kaks eurot otsa. Nimelt on valitsuse lauale jõudnud eelnõu, millega soovitakse alternatiivsed tubakatooted aktsiisiga maksustada. Esimese põhjusena, miks seadusemuudatuse on vaja, toob rahandusministeeriumi maksu ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov välja tänase ebavõrdse olukorra suitsetamisturul. Meil tuleb kaotada ebavõrdne kohtlemine siis klassikaliste ja alternatiivsete tubakatoodete vahel, kindlasti on eesmärgiks takistada siis aktsiisitulu vähenemist tulenevalt sellest, et neid klassikalisi tubakatooteid hakatakse asendama või juba asendatakse alternatiivsete toodetega. Uue aktsiisiga loodab riik teenida aastas ligi miljon eurot maksutulu. Alternatiivse tubakatootel ei peagi olema mingit konkreetset sidet tubakaga ehk aktsiisi alla läheb ka selline sigaretivedelik, kus nikotiini sees ei ole. Dmitri Jegorovi sõnul polegi seos tubakaga oluline. Ohtlik on suitsetamine iseenesest. Ega nikotiin ei ole ainus kahjulik aine, mis selles sisaldub, et on juba rida uuringuid, mis näitavad, et seal on terve rida kemikaale, mis võivad täpselt samamoodi rikkuda tervist. Selles, kuivõrd kahjulik e-sigareti suitsetamine ikkagi on, lähevad huvigruppide arvamused lahku. E-sigarette ja vedelikke müüva internetipoe omanik Remi Talu viitab Briti tervisekaitseametile, mis ütleb, et e-sigaretisuits on tavasigaretisuitsust 95 protsenti vähem ohtlik. Paljud uuringud kasutavad tema sõnul valemetoodikat. Sisuliselt lastakse vedelik kõrbema, kõik, kes on nüüd sigareti kasutanud ja kellel on kogemata nii-öelda see täitepaak tühjaks saanud ja tõmmanud seda kõrbenud maitset, noh, seda ei ole võimalik tõmmata. Rahandusministeeriumi hinnangul on ka oht, et eesigaret saab hüppelauaks suitsetamisele laiemalt. Ka siin on erinevaid uuringuid. Kui ministeerium viitab Havai kooli õpilaste seas tehtud uuringule, mis toetab nende argumente, siis Remi Talu räägib europarameetri uuringust, millest ilmneb otse vastupidine. Sellest uuringust joonistus üsna selgelt välja, et need inimesed, kes kunagi ei ole tavasigareti suitsetanud ja on proovinud sigareti nendest tavasigaretile edasiminejate osakaal on alla ühe protsendi punkti. Euroopa riikidest on kõigile e-sigaretivedelike aktsiisi kehtestanud Läti, Ungari, Soome ja Itaalia. Veel kolm riiki on aktsiisiga maksustanud ainult nikotiini sisaldavad vedelikud. Ka Dmitri Jegorov tõdeb, et selline erinevus seadustes võib kaasa tuua piiriülese musta turu tekkimise. See ei maksa siin peaaegu liiva alla peita, teisest küljest sarnast nii-öelda võibolla ütleme piirikaubandus nagu, nagu alkoholi puhul siin ei pruugi tekkida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsusse on jõudnud eelnõu, millega soovitakse alates tulevast aastast kehtestada e-sigaretis kasutatavatele vedelikele aktsiis. Aastas tooks see riigile umbes miljon eurot maksutulu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKatri Raigi valimisliidu võit oli erakordne, Keskerakond pole 20 võimu aasta jooksul valimisi Narvas veel kaotanud. Võit oli ka veenev. Raik sai kandidaadina Narva läbi aegade parima häältesaagi, kuid linna valitsemiseks sellest ei piisa. Vaja on leida partnereid. Katri Raik. Eks see üks selline kummaline hetk ole, et igas teises omavalitsus oleks 15 kohta 31-st väga suur ülekaal ja kõik rõõmustas d siis meie oleme pigem praegu mõtlikud, et kuidas siis nüüd erinevate poliitiliste jõududega saavutada kokkuleppele, kuidas Narva stabiilselt valitseda. Oleme näinud siin neli aastat nelja linnapead, seda me ju uuesti taha püüame pidada läbirääkimisi. Volikogus 10 kohta saavutanud Keskerakonnaga välistas Raik koostöö veel enne valimisi, kuid ka Keskerakonna on teoreetiline võimalus koalitsioon moodustada, räägib Keskerakonna esinumber Mihhail Stalnuhhin. See annab mingi võimaluse, aga see on väga illusoorne, kuigi muidugi me teeme kõik selleks, et koalitsioon moodustada. Miks aga Keskerakond seekord Narvas kaotas? See kriis, mis meil on olnud viimased kolm pool aastat, kui erakonnast lahkus praktiliselt pool liikmetest ja kõik need, kes olid tegusad, arvestatavad isiksused siin seda nii lihtne taastada ei ole. Kaalukeelteks on 12 volikokku pääsenud nimekirja neli kohta on endise linnapea Aleksei Jevgrafovi valimisliidul. Elagu Narva. Aleksei Jevgrafov on koostööks valmis ja ootab väärikat pakkumist. Linna peaamet, volikogu amet, name on läbirääkimise põhiküsimus, et ja samuti päris tahtis, et aru saada, kas me oleme võrdsed partnerid või Kadri või Keskerakond tahab endale rohkem võimu. Erakonnal Eesti 200 on Narva volikogus kaks kohta. Koalitsiooniks ollakse valmis, kuid lehmakauplemist erakonna esinumber Natalja Omarova ei taha. Koalitsioonis ei huvita meid mitte kohtade ja portfellide jaotamine, vaid muutused linnas selliste partneritega oleme nõus. Teine Narva valimiste ous tulnud EKRE volikokku ei pääsenud kaheliikmeline valimisliit rahvaliit, mis lubas võidelda keeleinspektsiooniga ja nõuda venekeelset asjaajamist riigiasutustes, kogus Narvas vaid 49 häält. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas võitis valimised Katri Raigi juhitav valimisliit. Ka Narvas on vaja moodustada võimuliit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReedel otsis kaitsepolitsei läbi Pärnu linnapea Mart Viisitamme ja abilinnapea Simmo saare töökabineti auto ning elukoha, viies kaasa saare arvuti ja mõned volikogu otsuste eelnõud. Kaasa viidud eelnõud puudutasid linna teede ja tänavate hoolduse rahalist poolt. Mart Viisitamm on kindel, et riigihangetega on kõik korras ja uurimisorganid teevad lihtsalt oma tööd. Info selle kohta, et uuritakse Pärnu linna riigihankeid, oli juba pikemat aega teada ja see ei teinud mind kuidagi eriliselt vaevsamaks, kuna minu teada Pärnu linnas on riigihangetega kõik korras ja kõik käib tulenevalt seaduse mõtte ja sätte järgi. Ma arvan, nagu küll, et las uurimisorganid teevad oma tööd ja eks ta loomulikult natukene ebameeldiv ole ja natukene segab ka igapäevatööd ka, las rahulikult veenduvad need organid selles, et mingit suuremaid õigusrikkumisell selles osas ei ole. Kas te enne reedet teadsite või aimasite ka, et näiteks teie telefone kuulatakse pealt? Sellega ma olen arvestanud vähemalt neli-viis aastat oma eelmisest töökohast tulenevalt, et ma kindlasti ei oleks seda välistanud. Simmo saarel tekkis kahtlus uurimise osas pärast Vello Järvesalu kinnipidamist. Et selline esimene ebameeldiv tunne tegelikult tekkis peale Vello Järvesalu kinnipidamist, et kuigi politseinike sõnul ei ole nende kahe kaasuse vahel või ütleme siis juba tegelikult kolm inimest, kolm kaasust kolme kaasuse vahel ju mingisugust seost, siis kuidagi see esmaspäevane oli ikkagi nii piisavalt šokk, tundus, et miski ei ole enam võimatu. Et ma loodan, et asi läheb selgemaks nii minu jaoks, nii uurijate jaoks kui ka siis avalikkuse jaoks. Praegu on selline väga ebakindel seisund käesoleva nädala jooksul. Jah, oleme siis nii mina kui kui ka linnapea kutsutud ütlusi andma antud küsimustes ja eelmine nädal öeldi, et siis antakse meile ka kätte, siis ametlik kahtlustus. Praegu on siis see faas, et vähemalt mina isiklikult tegelen kaitse otsimisega. Saar usub, et kui õiguskaitseorganid on hakanud Pärnu teede ja tänavate hooldamise riigihanke vastu huvi tundma, siis peab seal ka midagi valesti olema. Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Jüri Pikma lausus reedel, et kriminaalasi alustati karistusseadustiku paragrahvi 300 alusel, mis käsitleb riigihangete teostamise nõuete rikkumist. Kas selle kõrval võivad lisanduda ka altkäemaksu või pistisevõtmist puudutavad paragrahvid, prokuratuuri pressiesindaja Külli Kivioja öelda ei osanud. Diana Larjonrova Pärnu stuudiost.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu linnajuhid kommenteerisid läbiotsimisi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti andmeil on Ida-Virumaal vaktsineerimisega hõlmatud praegu ligi 12 ja pool protsenti elanikkonnast, mis on jätkuvalt maakondade seas madalaim näitaja. Vaktsineerimine edeneb visalt ning Ida-Viru nigelaprotsent veab alla ka Eesti keskmine näitaja, mis on praegu alla 20 protsendi. Ida-Virumaa turismi ja teenindusettevõtete hinnangul pole riskirühmade ja eesliini töötajate veenmistaktika end õigustanud ja olukorra kiiret paranemist loota pole, räägib Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen. Ida-Virumaal see ei tööta ja kui siin täpselt samamoodi edasi toimitakse, siis tulemus ei saa muutuda. Me oleme ju sellist vaktsineerimisstrateegiat siin kogenud mitu kuud pole alust mõelda, et see muutub. Olukord. Selleks, et Ida-Virumaad ülejäänud Eestiga ühele tasemele upitada soovivad Ida-Viru ettevõtjad kehva vaktsineerimisnäitajaga maakonnale erisust eelkõige vaktsineeritavate ringi laiendamist, mis tähendab, et lisaks riskirühmadele antaks vaktsineerimisvõimalus ka ettevõtete töötajatele, jätkab Kadri Alonen. Ettevõtete kaupa lihtsalt saab suuremad inimhulgad ära organiseerida ja kas siis selle lisaks või siis selle alternatiivina alandatakse vaktsineerimispanust, et me saaksime oma vaktsineerimistaset Eestile järgi tõmmata. Kadri Jaloneni sõnul on madal vaktsineerimistase probleemiks maakonna suurettevõtetele, kuid eeskätt turismi ja teenindussektorile, millele peatselt algav suvi on ellujäämiseks kriitilise tähtsusega. Meil on kõige kauem olnud piirangud, meil on kõige suurem tööpuudus ja samas kõige väiksem ettevõtlusaktiivsus. Ehk siis, kui meie ettevõtjad peavad näiteks tõesti turismis selle pika kriisi tõttu üldse oma tegevuse lõpetama, siis siin on neid kõige raskem tööle saada. Tänaseks on pöördumisega liitunud umbes sadakond ettevõtet, millest enamik tegutsevad turismi ja teenindusvaldkonnas kuid nende seas on ka suuri tööstusettevõtteid, nagu näiteks Narva metallitöötlusettevõte Fortako uudistele. Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaa ettevõtjate hinnangul võiks valitsus madala vaktsineerimisnäitajaga maakonnas lubada ettevõtete kaupa vaktsineerimist ja vanusepiiri alandamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna peasekretär Küllo Arjakas. Valimistulemused ei ole veel päriselt selged, aga teatud tendentse võib tuua. Esimene küsimus. Kommentaar Keskerakonna edu kogu riigis. No ma ütleks, et sellel kommentaaril ja sellel edul on kahtlemata kaks poolt ühelt poolt on mul väga suur heameel selle suure toetuse üle, mis valijate poolt on Eesti keskerakonnale antud valijad toetavad keskerakonda, seda poliitikat, mis on viimasel aastal ellu viidud nii Tallinnas kui ka riigi tasandil ja kahtlemata ka meie valijad usuvad meie valimisplatvormi usuvad neid lubadusi, mis mõistagi paneb ka erakonnale väga suure vastutuse. Ja teine pool on loomulikult seesamane, sügav tänutunne meie valijaskonna ees, kes on keskerakonda toetanud läbi mitmete viimaste valimiste, kui me meenutame ka 1999. aasta kas riigikogu või omavalitsuste valimisi Tallinnas ja mitmel pool. Nii et ma tõepoolest tänan südamest erakonna nimel arvukaid meie valijaid. Kuidas kommenteerite seisu Tallinnas, tegelikult teie edu siin eeldati, umbes nii, see ongi. No Tallinna seis vastab nendele prognoosidele, mis viimasel valimiseelsel nädalal olid kolm küsitlusfirmat, kes viisid läbi küsitluse. Kõik ennustasid keskerakonnale edu. Vahe oli vast selles, et kellel oli üks protsent, kellel oli teine protsent ja vähemalt praegune üle loetud häälte arv näitab, et küsitlused vastavad tänasele tegelikkusele. Te olete seisuga rahul, kas on ka mõni koht, kust on tulnud nagu pettumus? Esimesel hetkel ma ei oska öelda, kus me oleks pettunud. Kahtlemata oleks võib-olla mõnes linnas meie seis võinud ehk parem olla. Aga kuivõrd praegu käib veel häälte ülelugemine, siis on ennatlikke järeldusi veel vara ehk välja tuua. Pealinnas praeguse seisuga kui Keskerakond ja Reformierakond otsustavad koalitsiooni jätkamise kasuks, on teil volikogus kohti rohkem, kui küll. Kas see koalitsioon jääb püsima, teeme? Raske on nüüd öelda, mis see tegelik seis on peale valimistulemusi, aga ka praegune seis näitab, et võib tekkida nende valimiste järel suhteliselt harukordne olukord. Kui me silmas peame eelnevaid valimisi 90.-te keskel, 90.-te teisel poolel ma ka praegustest valimistulemustes näen eeldusi. Tallinna võimukoalitsioon läheb üle nende valimiste jätkab seega peale neid valimisi. Eelnevatel kordadel mäletatavasti on alati valimiste järel teatavad võimupositsioonid ümber mängitud ja tekkinud on hoopis uued koalitsioonid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakondade juhtide kommentaar valimiste tulemuste kohta 24.00.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEsimesed 500 suusatajat lähetati Otepäält Elvasse kell üheksa. Stardinumbrit ei võtnud välja kahe aasta tagune võitja soomlane Nigo Koskela. Pärast seda oli selge, et esimest korda pärast aastat 2005 läheb Tartu maratoni võit Eestisse. Eeldatavad soosikud ning meeskonnakaaslased Mart Kevin Põlluste ja Henri Roos tegid kahekesi käiguvahetuse 30. kilomeetri paiku ehk poolel maal. Palul ehk 18 kilomeetrit enne finišit oli selge, et esikoha otsustab ki nende meeste tuell. Elva metsadesse jõudes teadis põlluste, et lõpusirgel ta roosi vastu ei saa ja rünnata tuleb varem. Viis kilomeetrit enne finišit õnnestuski konkurendi eest pageda ja unistus maratoni võidust täita. Mitte kõige paremate libisemisoludega. Rajal oli võiduaeg kolm tundi, kolm minutit ja 13 sekundit. Roos tuli teisena põllustest pool minutit hiljem. Kolmas oli Taavi Kaiv 47. Tartu maratoni võitja Mart Kevin Põlluste. Ma teadsin, et seal paar tõusu on, kus võib-olla minul on väike eelis ja, ja seal ma proovisin. Sain vahe sisse, viimased kolm olid, ma arvan, mu elu kõige raskemad ja kõige pikemad, aga miski sees sundis pingutama. Ma tahtsin, et minust kui sportlasena jääks mingi mingi märk nagu kuskile ajalooraamatutesse maha ja selle ma suutsin saavutada, nii et ma olen selle nimel väga palju vaeva näinud. Aga ma arvan, et see on alles nii-öelda esimene samm. Naiste arvestuse võitja Tatjana Mannima näitas head taset ja jäi meeste võitjale alla 15 minutiga. Paremuselt järgmisest naisest Piret Pärnikust sai ta aga jagu kaheksa minutiga. Kolmas oli Reda Tuula Fjodorov. Tatjana Mannima. See nädal võib-olla ikka tegin õige nagu otsus päris palju ikkagi puhkasin neid maratonidesse ja tundsin tõesti ka ennast ikkagi väga hästi ja suusk töötas ka perfektselt ja suured tänud hooldemeestele ka, jah. Tartu maratoni kahe põhidistantsi stardis oli täna 3477 suusatajat, nende seas ka vabariigi president Kersti Kaljulaid. Mõistagi tuli järgida koroonaviiruse levimist takistavad nõudeid. Võistluse direktor Indrek Kelk oli rahul, et suusabuumi toonud talv kulmineerus ikkagi originaalrajal sõidetud Tartu maratoniga. Indrek Kelk. Ma arvan, et me paljud ei saa sellest aru, kui oluline see tegelikult on, ja tegelikult kümnetele tuhandetele eestlastele, kes sellel aastal suusa peal on olnud. Tartu maratoni toimumine on niivõrd nagu motiveeriv. Selle selline noh, kerkima vastupanu teed, minek ja ärajätmine mõjuks hoopis -hoopis rohkematele ja laastavamalt, kui me siin arvata võiksime.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestisse tuli võit seejuures 16-aastase vaheaja järel. Teekonna Otepäält Elvasse tegi kaasa ka ERR-i sporditoimetaja Johannes Vedru.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAndrei Sahharov oli andekas füüsik, kes sai esialgu kuulsaks Nõukogude Liidu vesinikupommi loojana kuid veelgi rohkem tuntakse teda teisiti mõtleja ja inimõiguste eest võitlejana. Eelmisel aastal möödus Andrei Sahharovi sünnist 100 aastat. Tema mälestuseks on tehtud filme ja avatud näitusi. Kuid vene lavastaja Marfa Korvits tõi Andrei Sahharovi eluloo esmakordselt teatrilavale. Dokumentaallavastus põhineb Andrei Sahharovi mälestustel ja jutustab ühe erakordse inimese elust. Laval mängitakse detailides läbi episoode lapsepõlvest, kooliajast, tööst kinnises teadusasutuses. Kuidas sai Sahharovist dissident, kuidas ta asumisele saadeti ning perest troika tuules taas vabastati. Lavastuse tipphetk on Sahharovi esinemine rahvasaadikute kongressil. Lavastuses mängib kuus näitlejat, kuid peaosatäitjat pole. Laval võib korraga kõrvuti olla kolm-neli või kuus sahharovi, selgitab lavastaja Marka Korvits. Sahharov oli nii suur isiksus, et võis muuta maailma, kuid praegu teda pole, aga oleme meie, me võime tema tööd jätkata. Me võtame tema missiooni ja vastutuse oma õlule ning muutume kõik koos üheks Sahharoviks. Mulle tundus see ilusa ideena. Seepärast ka selline aktsioon. Mina, meie Sahharov. Me võtame enda kanda killukese südametunnistust ja hoolitsust maailma eest. Näitleja Liina Tenno saarel on Sahharovis mitu rolli ja loomulikult on ka tema Andrei Sahharov. Ennekõike üks kohutavalt suure südamega inimene. Ta oli suurepärane füüsik, laia maailmahaardega filosoof. Ta oli oma naistele mees maailma kõige paremas mõttes poliitik. Ta oli selline poliitik, kes südamest püüdis maailma paremaks muuta ja selle tüki suur pluss on see, et sa saad veel väga palju teada ühest ülivägevast inimesest. Liina Tennosaare hinnangul sellist suurkuju nagu Sahharov tänapäeval kahjuks pole. Lootma peaks inimestele. No äkki selle spiraali ühe ringiga on inimesed ikkagi veidi targemaks saanud ja äkki on tänapäeva poliitikutel ka natukene rohkem südant kui tol ajal range režiimi ajal, mis Nõukogude liidus valitses? Sahharovi esietendus toimus laupäeval Narvas ning seda on võimalik näha homme ja ülehomme. Tallinna vabalava teatrikeskuses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaba Lava teatrikeskuses esietendub Vene lavastaja Marfa Gorvitsi dokumentaallavastus \"Sahharov\" ,mis jutustab kuulsa teadlase ja teisitimõtleja Andrei Sahharovi elust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsmalt võib vist õnne soovida, et isiklik häälte arv on Pärnus vist kõigi aegade kõige suurem juba praegu selge. Ei saa alga, et see oli esimene eesmärk ja minu motiiv, et kandideerida, et tõepoolest teha selline tulemus, mida Pärnus pole varem tehtud ja selles mõttes esimene eesmärk on tõesti saavutatud. Aga kindlasti huvitab kõiki, et siin Hannes Kuusmaa ennustas, et mitte teie ei hakka kosjas käima, vaid teil hakatakse kosjas käima täna õhtul, et millised kosjad vastu võtab. Toomas Kivimägi valimisliit. Me oleme nagu, mitte selle tulemuse järgi, mis me praegu saime, aga me oleme ka enne seda, kui need tulemused üldse teada olid, öelnud välja ühe põhimõttelise seisukoha, mis tegelikult ei ole väga traditsiooniline. Kui tavapäraselt öeldakse, et ollakse valmis tegema koostööd ükskõik millise erakonnaga siis meie võtsime ikkagi sellise hoiaku, et, et me asusime juba ka enne valimistulemuste teadasaamist seisukohale, et me ei ole nõus asuma koalitsiooni Mart Viisitamme juhitava Keskerakonnaga. Ja seda kahel väga lihtsal põhjusel küll samas pärnakate jaoks väga valusal põhjusel. Esiteks selle vastutustundetu finantspoliitika pärast, mida Pärnu linnas on viimasel neljal aastal aetud ja mille eest on otseselt vastutav olnud Mart Viisitamm. See on Pärnu linnale äärmiselt kahjulik olnud. Selle tulemusena on nii-öelda äriühingute keeles tegelikult Pärnu linn tõepoolest jõudnud pankrotieelsesse seisundisse ja näiteks täna, kus oleks võib-olla kõige soodsam aeg ehitada täna Pärnu linnal, ei ole võimalik ühegi krooni eest enam midagi ehitada, sellepärast et kõikvõimalikud ressursid kogu võimalik laenumaht on ära kasutatud linnavara müüa enam võimalik ei ole. Et selles mõttes on see poliitika olnud äärmiselt vastutustundetu ja teine põhjus, miks me ei ole valmis koostööd tegema Mart Viisitamme juhitava Keskerakonnaga, on ikkagi asjaolu, et selle erakonna kohalik juht tänane linnapea Mart Viisitamm on kriminaalsüüdistusega korruptsioonis kohtu alla antud. Ma olen seda meelt, et, et sellisel tasemel tippjuht, kui ta on korruptsiooni süüdistusega kohtu alla antud ei saa olla selle võimaliku koalitsioonipartneri juht, ammugi mitte Pärnu linnapea. Ja see kindlasti kahjustab oluliselt mitte ainult Mart Viisitamme mainet, vaid tegelikult ka kogu Pärnu mainet. Ja sellest neil kahel põhjusel, siis tõepoolest me oleme välistanud koostöö Keskerakonnaga. Aga pikemas perspektiivis loomulikult mõne aasta möödudes kindlasti me ei välista võimalikku koostööd Keskerakonnaga tulevikus, aga ütleme lähemal aastal kahel kindlasti see ei ole võimalik. Ka siis mitte, kui Keskerakond jätab kõrvale Mart Viside. Ka siis mitte sellepärast et kui ma eelpool ütlesin, et seal on nagu kaks põhjust, üks on nii-öelda seotud otseselt Mart Viisidam isikuga, aga teine põhjus on ikkagi seesama finantspoliitika, seda ei ole ikkagi Mart Viisidam üksinda vastu selle eest vaid selle eest tõepoolest on pidanud volikogus kätt tõstma vähemalt 17 häält kõikide nende otsuste eest. Ja selles mõttes see nii-öelda vastutus selle finantspoliitika eest on kindlasti laiem kui ainult Mart Viisilam isik. Aga Reformierakond, kes ju ka koalitsioonis ja samuti Vello Järvesalu vastu on esitatud süüdistus. Jah, ka Vello Järvesalu vastu on esitatud süüdistus, ainult siin on ikkagi oluline vahe selles, et Vello Järvesalu ei ole nii-öelda Reformierakonna kandidaat number üks ei ole Reformierakonna linnapeakandidaat. Aga selles mõttes ma arvan, et et, et kuna Pärnu seis tänasel hetkel on ikkagi majanduslikult ja finants iliselt äärmiselt keerukas, oleme me siiski seisukohal, et võimalikult lai selline koalitsioon on Pärnus võib-olla kõige mõistlikum selleks, et tõepoolest see vanker kraavist välja vedada. Ja mis seal salata, kaks põhjust, miks ma kindlasti Reformierakonda tänasel hetkel ei välista, on, on esiteks see, et nad on olnud pikka aega Pärnus võimul ja nad teavad täpselt, mismoodi ja kuidas neid asju on toimetatud ja nende kaudu on võimalikult lihtsam jõuda nende probleemide allikateni ja, ja saada tegelikult informatsiooni, kuidas ja mismoodi Pärnu linna on juhitud. Ja teine põhjus, miks me Reformierakonda ei välista, on see, et. Ma olen seda ka varem maavanemana korduvalt välja öelnud seda, et, et on kasulik, kui Pärnu linnal on sarnane koalitsioon, mis on Toompeal. Et siin ei saa eitada seda, et ikkagi nii-öelda opositsioonierakondadel on võime oluliselt vähem võimalusi nii-öelda Pärnu linna huve esindada esindada Toompea tasandil, nii et tingimustes, kus Reformierakond ja IRL on täna ikkagi Toompea koalitsioonis, siis minu arvates oleks see üsna lühinägelik eitada neid erakondi Pärnu linnauue silmas pidades.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus sai ülekaaluka võidu endine maavanem Toomas Kivimägi, kes välistab koalitsiooni keskerakonnaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoe ilm loob soodsa keskkonna maasika äridele, maasikaid vohab ning ka välistööjõud on sel aastal kohal lemmatu marjatalu kaasomaniku Kärt Karhuneni sõnul ei ole korjajaid kunagi küllalt. Eelmisel suvel kasutati marja talus kohalikku tööjõudu. Sel aastal on lisaks kohalikule tööjõule ka välismaised töömesilased talus. Karhuneni sõnul on Eesti maasikas kvaliteetsem kui välismaine maasikas. Kui näiteks võrrelda Euroopa Liidu siseseltki, siis näiteks Eesti maasikakasvatajad ei saa kasutada kõiki neid taimekaitsevahendeid, mis on välismaal, on üks asi, mille pärast Eesti marjad on juba puhtamad, siis teine asi on see, et me kasvatame mulla peal, et kui näiteks tuleb Kreeka mari, siis see üldiselt on kuskilt kasvuhoones, kui muld on puhanud ja siis seal on piisavalt vitamiine ja maasikad tulevad paremad. Ja, ja kolmas asi on see, et meie ilm on pikad suved ja pikad päevad. Et maasikast saab väga palju päikest võrreldes sealt, mis tulevad lõuna poolt pikkade päevade pärast. Päikest on palju. Laari talu perenaise Kadri Nebokati sõnul on olukord võrreldes eelmise aastaga parem. Tööjõupuuduse tõttu sel aastal maasikas põllule ripakile jääda ei tohiks. Võrreldes eelmise aastaga on olukord kardinaalselt erinev. Nebokat kommenteerib maasikate hetkeseisu lähemalt. Hetkel on katmiku alal on maasikas valmis. Nädala lõpus on oodata meil kuumalaine, mille tulemusel ka avama, põllud hakkavad kandma. Küll aga on loodus mänginud vingerpussi tänu külmale ja niiskele maikuule ei saanud siis taim korralikud starti. Minu hinnangul jääb selle aasta maasikas peeneks ja hooaeg lühikeseks. Kuna hooaeg algas sellel nädalal ja nädala lõpus hakkab avama põllud kandma, siis maasikahooaeg ongi kuskil kaks, kolm nädalat ja parima maasika hinna ja kvaliteedi suhe on ilmselt jaanipäeva paiku.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maasikate kiire kasv nõuab palju tööjõudu, parim hinna-kvaliteedi suhe saabub järgmisel nädalal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa komisjon arutas täna hommikul kriisi Lähis-Idas Euroopa Komisjoni president Ursula von der laien. Sup Wepens, must Stop nout. Relvade kasutamine peab lõppema nüüd, et teha ruumi dialoogile. Me kõik peame tegema kõikvõimaliku, et taaselustada kõnelused. Seda ei saa olla liiga palju. Euroopa Liidu kõrge esindaja Jazep Borel. Praegune olukord seab ohtu viimaste aastate pingutused ja sellel on tagajärjed ISISe vastasele koalitsioonile. Viimased raketirünnakud õhuväebaasidele Iraagis, mida kasutavad USA ja koalitsiooniväed, nende seas Euroopa väed on järjekordne näide pinget eskaleerumisest ja süvenevast vastasseisust. Ei ole kellegi huvides, et vägivallaspiraal jätkuks. Euroopa Liit püüab jätkuvalt elus hoida Iraani tuumalepet, mis pärast ameeriklaste lahkumist sellest juba ammu niikuinii eriti elujõuline ei olnud. Reedel kogunevad Brüsselisse Euroopa Liidu välisministrid, samuti loodab Jase Borel Brüsselis võõrustada Iraani välisministrit. Oma hommikuses pöördumises ei väljendanud Euroopa Liidu juhid otsesenu Iraani tegevuse hukkamõistu ega ka toetust pikaajaliselt liitlasele USA-le. Londonist ja Pariisist tulid selgemad Iraani rünnakuid hukkamõistvad avaldused, aga kogu kriisi jooksul on eurooplaste toetus USA-le jäänud ettevaatlikuks. Mõttekoja, USA, Saksamaa Mashalli fond, Brüsseli büroo juht Ean Lesser. Euroopa liitlased enamuses jagavad Ameerika muret Iraani käitumise pärast terrorismi ja regionaalse poliitika pärast ei ole sõbralikku suhtumist Iraani poliitikasse võib kuulda palju kriitikat. Teisalt on paljud eurooplased mures, et trumpi administratsioon on võtnud suuna millelegi, mille lõpp ei ole selge ja Euroopat puudutavad toimuva tagajärjed tugevalt, nagu ka USA-d. Samas on Euroopa käsutuses USA-st oluliselt vähem mõjutusvahendeid. See on osa murest ja sellest, mida te Euroopa reaktsioonides kuulete. Rahvusringhäälingu raadiouudistele ehand Brüssel, Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu juhid kutsusid vägivalla peatamisele ja dialoogile. Mitmete Euroopa riikide juhid mõistsid Iraani raketirünnakud hukka, eurooplaste toetus USA tegevusele on selles kriisis jäänud aga samuti ettevaatlikuks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLeppisime kokku siis viie poliitilise erakonna vahel lähtuvalt sellest eesmärgist, et riigikogus president sellel korral valituks osutuks kõigepealt täpselt need kriteeriumid, millest lähtuvalt siis kõik erakond omapoolsed presidendikandidaadid arutamiseks esitavad need kriteeriumid. Kõigepealt see, et ta peaks olema ühiskondliku tuntus siiski omav, et ta päris selline mees metsast ei tohiks, ei tohiks olla. Teiseks see, et ta peaks olema sellise positiivse ellusuhtumisega noh, niisugust positiivsust ühiskonnale kiirgama kindlasti ta peaks mõistma sellise parlamentaarse riigikorralduse põhimõtted, et ta peaks mõistma, et Eesti on parlamentaarne riik ja, ja kuidas parlamentaarses riigis demokraatlikud protsessid toimivad ja milline on ka presidendi roll. Ja neljandaks, et ta peaks olema lääneliku orientatsiooniga kehastama just neid väärtusi, kuhu poole Eesti Eesti püüdleb. Ehk ta peaks olema pigem just märk sellisest Eesti tulevikust, nendest väärtustest, mis, mis võiksid olla meie ühiskonna arengu jaoks täna olulised ja kindlasti suutma ka sõnastada Need eesmärgid, mis võiksid olla järgmise viie aasta jooksul noh, Eesti jaoks eesmärgid, kuhu poole püüelda. Lisaks leppisime kokku ka selle, et nüüd lähtuvalt nendest kriteeriumitest, sest juba kuuendal aprillil tuleme uuesti kokku ja siis selleks ajaks oleks kõik kõikide erakondade juhatused juba esitanud kolm kandidaati, mis siis tuleks sellises viie erakonna vahelises läbirääkimistes juba tollel hetkel, kuna täna võib ikkagi pidada neid pigem konsultatsioonideks nende läbirääkimiste laua peale ehk siis kokku kuni 15 kandidaati loomulikult, ja see oleks väga positiivne, kui mõned kandidaadid mõned erakondade poolt esitatuna kattuksid, leppisime siis kokku? Jah, et, et igal juhul me töötame selle nimel, et siin veel kevade jooksul leida konsensuslikult see üks kandidaat, mis võiks kõigi parlamendierakondade või nende viie parlamendierakondade toetuse saada. Peate te tänast nõupidamist konstruktiivseks Jah, ma pean väga konstruktiivseks seda ja, ja, ja minu meelest küll kõik viis poliitilist erakonda olid siin sellise hea tahte ja üllate kavatsustega, nii et minu meelest see suhtumine ja vaim vähemalt siin, nende inimestega, kes kõigi erakondade poolt läbirääkimiste laua taga või konsultatsioonide laua taga istusid, oli, oli hästi konstruktiivne ja hästi sellise positiivse algega, et tõesti see kokkulepe leida siin riigikogus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu erakonnad alustasid läbirääkimisi ühise presidendikandidaadi otsimise osas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis on kokku 16400 kilomeetrit riigiteid, viimastel aastatel on teid ehitatud parandatud, rekonstrueeritud ja pinnatud umbes 2000 kilomeetri jagu aastas. Transpordiameti peadirektor Kaido Padar ütles, et tänavu jääb see number kuni 1700 kilomeetri juurde. Oma osa mängib siin Ukrainas toimuv sõda, mille tõttu on peatatud umbes 37 te hanget, sest täna pole võimalik teada juba sõlmitud lepingute lõpphindu. Kaido Padar. Me tegelikult sektoriga ei ole veel kokku leppinud, et mis oleks see hinnastamismudel, et, et need objektid oleks võimalik lõpuni teha. Teine pool on see, et me ei tea ka seda, et, et kas mõned siis puuduolevad detailid, näiteks piirded, müratõkked, kas nad üldse jõuavad Eestisse kolmandaks, mitte seda, et mis tuleb. Kuigi kõigis lepingutes on fikseeritud bituumeni hinnamuudatus, siis me ei tea, lõpuks, kui palju on bituumeni mõju meie eelarvele, nii et tegelikult seis on keeruline. Padari sõnul käivad transpordiametil taristu, ehitajate liiduga iganädalased koosolekud, kus amet on teinud oma pakkumised lepingute muudatuste osas, ent lõpplahendus täna veel ei paista. Osa teedeehituse nihkub seetõttu tulevikku, ent valmis tahetakse saada pooleliolevad projektid ja alustada ka mõne suuremaga. Seesama Pärnu Uulu näiteks, mis on nüüd praegu küll hanke avamine, on veninud ise teadlikult koos taristuehitajate liiduga selle ja teatud täpsustustega avamist edasi lükanud kogu aeg, nüüd on see mai paika lükatud, nii et selles suhtes kindlasti, kui kui eestimaalane suvel ringi sõidab, siis ta ei pääse tee ehitus, objekti või tee-ehitustest ja ebamugavustest küll aga jah, et kindlasti on neid sellel aastal vähem, kui näiteks oli eelmine aasta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis on kokku 16 400 km riigiteid. Transpordiameti peadirektor Kaido Padar ütles, et tänavu jääb see number kuni 1700 km juurde. Oma osa mängib siin Ukrainas toimuv sõda, mille tõttu on peatatud umbes 37 teehanget, sest täna pole võimalik teada juba sõlmitud lepingute lõpphindasid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMis tänapäeval muret valmistab, on see kasvuhoonegaaside probleem ja on üldtuntud need tõsiasjad, et kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris suureneb ja ennustatakse, et see võiks kaasa tuua ka kliima soojenemist. Samuti on üldtuntud sellised tõed, et selle tagajärjel võiksid sulada näiteks suurel määral mõlema poolkeraliustikud, tõusta meretase ja nii edasi. Kunagi see kindlasti ka kõik toimub, sest Neid on toimunud aasta miljonite vältel ja küllap toimuvad need muutused edasi. Vaevalt et nüüd kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni muutus, selliseid drastilisi kliimamuutusi kaasa toob, sest nad on ikkagi pikaajalised protsessid. Aga mis küll tänapäeval on tõsiselt pannud nii kliimauurijad kui ka poliitikud ja majandusinimesed mõtlema võimalike kliimamuutuste üle on tõepoolest see, et kui veel üks kümmekond aastat tagasi arvati, et kõik suuremad kliimamuutused, nad on pikaajalised protsessid võtavad tuhandeid aastaid, siis viimaste aastate teadustööd selles valdkonnas on näidanud, et tegelikult on ka viimase jääaja lõpus, mis Eestis lõppes umbes 10000 aastat tagasi. Ka selle lõpus on olnud väga järske kliimamuutusi, kus globaalne keskmine temperatuur on mõnekümne aasta jooksul muutunud kuus kuni seitse kraadi. Ja see on nüüd väga selline järsk muutus tõepoolest. Ja on teada, et kliimasüsteem on ebastabiilne ja uuringud praegusel ajal ongi suunatud suuresti sellele, et uurida, kas meie süsteem on praegu, millises stabiilsuse astmes ta on ja kuidas siis inimmõju võib seda stabiilsust mõjutada. Teaduslikult põhjendatud ennustused ja modelleerimised näitavad, et tõepoolest kliima on praegu soojenemise teel. Nii et võib-olla tõesti õigus on nendel, kes arvavad, et järgmise sajandi vähemasti esimesel poolel on meil rohkem oodata siin lumevaeseid talvi ja võib-olla tõesti peame suusatamiskohti otsima kuskilt põhja poolt. Aga seda küll nüüd ette näha ei ole, et, et toimuks mingeid väga väga järske muutusi, näiteks meretaseme tõusus või midagi taolist. Loomulikult need muutused kogu aja on, aga nad on väga väiksed.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi direktori Rein Vaikmäe arvamus kliimamuutustest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Rili Sildnik ütles, et kuigi turvast on põletatud sooja saamise eesmärgil pikka aega, ei kasutata turvast enam energiaallikana. Turbabrikett ei kasutata ju enam üldse ja seetõttu turvaskütuseid saab edaspidi vaadata ainult reservkütusena, aga selle asemel võetakse turvast kasutusele järjest rohkem aianduses, et siis turvasmuldade segudena ja väetistena ja sealtkaudu jõuab see meie igapäevasele toidulauale, et mitmete köögiviljadena Eesti turbaliidu tegevdirektor Erki Niitlane sõnul kogutakse Eestis turvast umbes 21-l 1000-l hektaril, mis moodustab kaks protsenti Eesti turbamaade pindalast. Tema sõnul on viimastel aastatel palju panustatud Eesti turba väärindamisse. Turvas tänu oma unikaalsetele omadustele on aianduses jätkuvalt täiesti asendamatu kõrgekvaliteediline tooraine ja selle nõudlus pigem kasvab kui kahaneb ja see väärindamise suund on siis selles, et üha enam toodetakse kohapeal valmis siis lõpptooteid, kasvu, substraate või siis ka poolsegusid ja, ja üha rohkem ja suurem kogus meie toodangust liigub välja siis Eestis ka pakendatuna, et lahtise turba osakaal väheneb. Aga kindlasti ta jääb ka alles, sest väga paljud meie kliendid üle maailma tahavad oma segud ise kokku segada. Erki Niitlan kinnitas, et Eesti turba ekspordimahud on märkimisväärsed. Põhiosa maailma turbast toodetakse täna Euroopas, kogu maailmas toodetakse turvast umbes 20. riigis aga tarbitakse sisuliselt kõikides riikides, et noh, näiteks Eesti turbatooteid eksporditakse stabiilselt umbes 120-sse riiki. Eesti turbatooted moodustavad maailmatoodangust siin ütleme keskmiselt kaheksa protsenti, nii et selles mõttes on Eesti toodangul maailma kasvusubstraatide turul kindlasti väga suur osatähtsus. Raadio uudistele Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Varem peamiselt briketti tootnud ettevõtted toodavad turbast mullasegusid ja väetisi. Neid eksporditakse 120-sse riiki.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLooduse ja rännumees Hendrik Relve on teinud 20 aastat raadios harivaid ja köitvaid reisisaateid. Tänavune aasta on aga tema jaoks teistsugune, sest reisida ei saa, aga seevastu jääb aega muudeks tegevusteks, ütleb Relve. Ei on läinud kuidagi niimoodi see täringumäng, et, et ma tänavu aasta ei pidanudki enne sügis kuskile minema ja mul oli väga hea meel, sest siis ma jõudsin vahepeal kirjutada valmis raamatu mis on tõesti mõnuga kirjutatud. Tõesti, sügisel oli nii, et et üks Lõuna-Ameerika reis lükkus edasi, tegelikult ma olen selline mitme ratsu mees olnud eluaeg ja tõesti loodus on alati see keskne olnud, aga aga näiteks raadiosaadetest. Ma arvan, aastanumber oli 1969, kui Helju Jüssi kutsus mind siis raadiosse kõnelema, ma olin üliõpilane sel ajal. See oli nüüd esimene saade, mida ma tõesti mäletan. Ma arvan, esimene raadiosari oli ka juba paar aastat hiljem ja see oli siis juba Eesti puudest. Et sellest ma sain ka aru, kui ma olin paar aastat teinud neid saateid, et tegelikult see ei ole mitte midagi muud kui lugude jutustamine. Sul peab olema lugu ja selle loo sisse sa pead panema siis nagu sisu. Aga see jutuvestmise oskus, jah, see on see, ma ei teadnud, et see mul olemas on. Nüüd aga Hendrik Relve-stiili näide. Aga need esimesed venelased hakkasid siia tulema kusagil 300 aastat tagasi, noh nii umbes seitsmeteistkümnenda sajandi keskel ja nad imbusid siia umbes samamoodi nagu mujale Venemaa Kaug-Idasse, nii nagu ma olen rääkinud selle Primorje ja Kantšatka ajaloo puhul, et need olid sellised kasakate jõugud, nad olid nagu vallutajad ja sõdalased, ka mõnikord olid nad ka kaupmehed, mõnikord olid diplomaadid ja nad alati esindasid vene riiki, aga samal ajal tegutsesid üsna isepäiselt ja oma pead. Samuti rännumees Tiit Pruuli ütleb, mis teeb Hendrik Relve lood eriliseks. Seal on kaks asja, mis peab ühes heas rännuloos, olgu see raadios või paberil olema emotsioon ja teadmised. Ja need on mõlemad Hendrik lugudes alati raudselt olemas. Noh, emotsiooni lihtsalt emotsiooni ga võib ju ka eetrit täita mõne minuti, eks ole, aga see muutub pikapeale tüütavaks ja igavaks, aga aga see, millised on Hendrik teadmised loodusest, loodusrahvastest? See teeb tema lood vaieldamatult eriliseks. Kuldmikrofoniga kaasneb rahaline preemia ning laureaadile antakse üle ehtekunstnik Krista Ehari loodud kuldne mikrofon.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuldmikrofon antakse üle just 18. detsembril, sest sellel kuupäeval 1926. aastal algasid Eestis regulaarsed raadiosaated.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeda on võimalik interpreteerida mõlemat pidi. On võimalik öelda, et Putin lahkub ja on võimalik öelda, et Putin jääb ja mõlemad väited on tegelikult omal viisil õiged. Minu meelest Putin on algatanud ikkagi Venemaa poliitilise süsteemi teatava muutmise. Ta soovitab presidendivõimu teataval määral kärpida. Sellist superpresidenti nagu Putin on olnud viimase 20 aasta jooksul Venemaal enam rohkem olema ei saa. Uue korra järgi samas võimupädevust lisatakse parlamendile ehk siis riigiduumale, samuti Föderatsiooni nõukogule ja siis riiginõukogule, mis on võimuinstitutsioonide nimekirjas. Uus, et selles mõttes ma arvan, et on võimalus, et Venemaa poliitiline maastik tõepoolest muutub. Vähemalt ma usun, et Putin seda praegu plaanib. Ilmselt jääb ta ka ise seal edasi tegevaks mingis rollis, mina pakuks, et riiginõukogu esimehena? Ma ei usu hästi, et ta tahab uuesti saada peaministriks. Samuti ma ei arva ühtse Venemaa või mõne poliitilise partei koosseisus riigiduumasse tahaks minna ja spiikriks hakata. Ma pigem arvan, et ta valib endale rolli riiginõukogus ja tõepoolest teeb sellest midagi sellist, nagu talle endale sobib. On näha, et ta on igapäevapoliitikast tüdinud ja väsinud ja riiginõukogu rollis, ta saab tegeleda nende asjadega, millega ta tahab ja jätta asjad, mis teda ei huvita teistele. Ja ma arvan, et umbes niimoodi hakkabki see olema, ta teeb endast suurel määral, tahaks öelda, sümboolse riidri, aga aga noh, sümboolse mitte selles mõttes, et tema roll oleks sümboolne. Pigem võiks Putini tulevast rolli võrrelda natukene sellega, mis oli Denksa pingil Hiinas pärast seda, kui ta võimult taandus või võib-olla ma ei tea, venelased ise on kõrvutanud ka Iraani aja tolladega midagi sarnast, natukene veel kolmandat moodi Vene moodi ja see on minu jaoks selles mõttes huvitav, et Venemaa poliitilisele süsteemile on selline roll väga uudne. Midagi niisugust ei ole olnud, Venemaa on ühe liidri keskne võim alati olnud. Aga ma pean võimalikuks, et praeguses olukorras võib olla, et Putinil õnnestub mingi selline ni enda jaoks luua. Venemaa poliitilised eliidid ilmselt tahaksid, et ta jätkaks arvestades, et ta on olnud selline balansseeriv jõud ja ilma temata läheks süsteemil raskeks ja ma arvan, et ta ka ise näeb seda kui niisugust tasapisi kulgevat väljapääsuteed presidendiametist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võimalikud arengud Venemaal on täna teema, millest analüütikud kõige enam räägivad. Välispoliitika ekspert Kadri Liik peab võimalikuks, et Venemaa poliitiline maastik muutub, ja et president Vladimir Putin jääb pärast ametiaja lõppu seal ka edaspidi tegevaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVahest kõige reljeefsemalt kirjeldas olukorda Eesti väike ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni asepresident Marina kaas. Senine asjade käik näitab selgelt, et paraku riik on hüljanud oma inimese hätta sattunud ettevõtluse osa ja kui me kuuleme riigi poolt, et kõik ei peagi päästma, et osa peabki kaduma, et tur peab puhastuma, sama küüniliselt võiks ju väita, et noh, tore on, et on pandeemia, et maailmas on niigi palju rahvast. Aga mida siis tarvis oleks? Marina Klaas ise pakkus välja maksutagastuse meetme. Mille sisu on põhimõtteliselt sellest, et ettevõtjatele tagastatakse teatud osa 2019, nende poolt makstud kõikidest riiklikest maksudest. Hotellide ja restoranide liidu juht Ain Käpp rääkis, et tarvis oleks konkreetseid EAS-i poolseid toetusmeetmeid, aga sellest veel kiiremini vajaks turismisektor töötukassa abi ehk sarnast palkade hüvitamist, nagu tehti kevadel. Ain Käpp märkis, et turismisektoris peaks alles hoidma vähemalt 50 protsenti töökohtadest ja abi peaks selle jaoks andma umbes pool aastat. Mis kõige olulisem, kui turism hakkab taastuma, siis meil on võimekus uuesti alustada. Turism ei ole selline lihtne, särav asi, mis on kuidagi. Ja me oleme jälle valmis. Ei, see on veel kord aastakümnete pikkune, väga pikk töö. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Sille Kraam rääkis, et ministeerium turismisektorit kindlasti külma kätte jätta ei soovi. Vastupidi, ametnikud mõtlesid välja terve rea abimeetmeid. Me käisime nüüd, sügise hakul kabinetis kolm korda, kus lisaks siis kriisi jääkide toetusmeetmele me tutvustasime ka vautšeri skeemi välisturistile jõudsime nii kaugele, et töötasime välja ka rakendusmehhanismi, ühtlasi käis kabinetis läbi ettepanek suunata täiendavaid vahendeid turismi, ärimudelite toetusmeetme alla ja otsetoetuste na veel siis reisitasude reisijatele tagastamise osas ja reisiettevõtte sotsiaalmaksu tagastuse käis ka laualt läbi. Valitsus otsustas siiski ainult kevadest, ülejäänud pisut üle viie miljoni euro ümberjagamise. Seepeale küsis turismifirmade Liidu juht Tiit Pruuli. Kuidas siis nüüd juhtus niimoodi, et ühtegi teie ekspertarvamust ei arvestatud, kas kuidagi põhjenda? Diskussiooni, mis sellele järgnes, ja argumenteeritud põhjendusi, miks mingisugune ettepanek ei lennanud, ei oska vastata, kuigi sooviks ise ka teada. Ülejäänud koosoleku ajal räägiti palju sellest, kuidas peaks sektor ennast pikemas plaanis ümber kujundama. Aga kui konkreetsemalt kriisitoetusest juttu tehti, jõuti ikka järeldusele, et lõpuks on tegu poliitilise otsusega, räägib majanduskomisjoni esimees Sven Sester. See on õige, et kui raha oleks olemas, siis oleks kindlasti probleemid lahendatud, et mitte ainult turismis, aga ma arvan ka Tallinn-Tartu neljaline tee ja kõik muud asjad see tavaliselt ongi just see raha raharessurss on see kõige suurem diskussiooniobjekt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna arutati Riigikogu majanduskomisjonis, kuidas aidata koroonakriisis hätta sattunud turismisektorit. Sektori esindajad rõhutasid, et tarvis on konkreetserid abimeetmeid. Majandusministeeriumi ametnikud tõdesid, et nende ettepanekud lükati valitsuses tagasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMajandus ja kommunikatsiooniministeeriumi taastuvenergia valdkonna juht Liisa Mällo ütleb, et maailmas on vesinikuenergiat kõige enam proovitud ühistranspordis. Sestap valiti ühistransport ka meie esimese vesiniku väärtusahela pilootprojekti fookusesse. Kogu tervikahel tuleks siis ühe projekti raames ära lahendada siis vesiniku tuleb toota taastuvast energiaallikast, katta kõik vahepealsed lülid tarnetaristu tankla ja siis lõpptarbimisseade. Seda, kas vesinikku põletatakse bussis, rongis või laevas, ministeerium ette ei kirjuta. Siiski vesinikubussid on maailmas ehk tuntumad ja laevadega võrreldes ka odavamad. Liisa Mällo lisab, et neljale koma kaheksale miljonile eurole toetusrahale oodatakse juurde veel sama palju omaosalust. Ühe vesiniku bussi hind varieerub seal 650000 kuni 800000 eurot, tuues paralleeliks tavaline diislibuss, on suurusjärk 200000. Kogu ahela peab projektiraha saanud ettevõtte tööle panema hiljemalt 2024. aasta sügiseks. Sellega aga asi ei piirdu, sest saavutatud tuleb käigus hoida veel seitse aastat. Siiski on tegu pilootprojektiga, mille mõte pole veel kogu Eesti ühistranspordi vesinikuga tööle panna. Püüame sellest saada võimalikult palju informatsiooni, et siis edasisi otsuseid ja edasist vesinikuturgu Eestis võimalikult lihtsalt ja ladusalt edasi arendada. Praegu on toetusmeetmete tingimused alles kooskõlastusringil, kuid Liisa Mällo loodab, et õige varsti võib taotlusvooru välja kuulutada. Paralleelselt valmistatakse aga ette hulga suuremat vesinikuprogrammi. Sellesse suunatakse Euroopa taasterahastust pärinevad 50 miljonit eurot. Iseenesest on ka suurema programmi eesmärk sarnane, aga on ka väikseid erisusi. Seal me ei ole ära määratlenud, et milline see lõpptarbimissektor on, kus tuleb vesinikku tarbida, et sealt siis me jätame sellise taotlejatel vaba voli, et vaadata ja katsetada, kus seda saaks siis veel lisaks ühistranspordisektorile proovida. Liisa Mällo toob näiteks, et vesinikuga võib kütta hooneid. Teda saab siis teataval määral maagaasitaristus liigutada, et kas asendada siis kütte sellises võtmes või siis kasutada neid ja tehnoloogiaid nagu lokaalsemalt. Samuti võib vesinikku kasutada suurte energiakoguste salvestamiseks, seda just siis, kui taastuvenergiat nii-öelda üle jääb. Ja siis, kui parasjagu vaja on, kui päike ei paista ja tuul ei puhu, siis just seda salvestatud energiat uuesti siis nii-öelda muundada ja kasutusele võtta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riik pakub ligi viis miljonit eurot toetust projektile, mis paneks püsti vesinikutootmise tehnoloogia ja hakataks toodetud vesinikku kasutama ühistranspordis. Veel tänavu peaks avanema sarnane kuid 50 miljoni eurone taotlusvoor.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaa jõhker sõda Ukrainas ja soomlaste otsus NATO-ga liituda on muutnud ka rootslaste suhtumist kaitsealliansi. Kui varasematel aegadel on NATO-ga liitumise toetajate osa Rootsis jäänud 20 30 protsendi juurde siis nüüd ulatus see hiljutise avaliku arvamuse küsitluse järgi 57 protsendi juurde. Maria. Ma ei ole veel otsustanud, mul oli palju aastaid oma arvamus, aga pärast hiljutise sündmusi tuleb nüüd Mõelda kaks korda Birgita. I think diferent, no? Ma arvan, et nüüd on olukord muutunud võrreldes sellega, milline see oli varem, nii et minu arvamus on muutunud. Pigem eist, võib-olla jaaks kuskil seal vahepeal One. Jah, ma arvan küll, miks me oleme liiga väiksed, et suurte riikidega sõdida. Birgita? Meil ei ole teist valikut, me jääme muidu üksinda. Soome astub NATOsse, Eesti on seal ja teised riigid, praegu on see võimalus. Homme avaldatava julgeolekuraporti järel oodatakse pühapäeval võimul oleva sotsiaaldemokraatliku partei Teie otsust. Seni NATO-sse astumise vastu olnud erakond on nüüd oma jah-sõna ütlemas. Sellele viitavad peaminister Magdalena Anderssoni sammud. Kuigi parteis kõlavad jätkuvalt ka vastuhääled. Sotsiaaldemokraatide sõna on otsustav, suuremad opositsiooniparteid on juba niikuinii NATO meelt. Lõuna-Rootsis käib samal ajal igakevadine sõjaväe suurõppus, mis seekord on tavalisest võimsam. Rootsi tugevdab ja suurendab taas oma vahepealsetel aastakümnetel kokku tõmmatud armeed. Kolonel Michael Carlen, Rootsi kaitseväe teise brigaadi ülem. On selge, et me suurendame oma armee kahe mehhaniseeritud brigaadi pealt neljale mõne aastaga. Brigaadide moodustamine diviisi tasemel on Rootsi armee. Peamine fookus praegu sõjaväelased ootavad poliitikute otsust, praktilises plaanis peaks NATOga liitumine minema ladusalt. Kolonel Mikael Karlen. Me oleme NATOga koostööd teinud juba pikalt ja meil on partnerlussuhe, me oleme käinud NATO juhitud missioonidel näiteks Afganistanis ja Kosovos. Nii et ma tunnen, et me oleme juba NATOle lähedased. Kui poliitikud nii otsustavad, siis see ei ole problem. Embrodži armeele rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Rootsi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Homme avaldab Rootsi oma julgeolekuraporti. Poliitikud langetavad otsuse NATO-ga liitumise küsimuses lähipäevil. Rootsi on asunud taas oma kaitseväge tugevdama ja suurendama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti Lõuna regiooni juht Tiia Luht ütleb, et kõige kõrgem nakkusoht on täna Võrumaal, kus 100000 inimese kohta nakatus viimase kahe nädala jooksul 810 inimest. Kogu Eesti peale on sama arv 300. Nii on nakatumine elaniku kohta Võrumaal pea 3,5 korda kõrgem kui Harjumaal. Mina ei näe praegu, et need numbrid muutuksid ja väheneksid. Mina näen praegu, et nad kasvavad seetõttu, et teadmata nakatumiste arv on päris kõrge, see on meie regioonis 30, et kolm protsenti, järelikult varjatud levikut on ka hästi palju. Peale varjatud leviku levib viirus ka perekondlikel üritustel. Näiteks juubelipeod erinevad poissmeeste peod, pulmad. Luht ennustab, et viiruse levikule annab hoogu ka see, et pereliikmelt saadud nakkus viiakse edasi tööle. Viimased päevad ongi näidanud seda, et meile tuleb järjest nakatunud inimesi, kes eiravad oma sümptomeid ja käivad vapralt tööl. Nii võivad ka vaktsineeritud inimesed kergete sümptomite eiramisel viirust edasi kanda. Siiski rõhutab Luht, et suuremaks mureks on need, kes kaitsesüsti saanud ei ole. Haigestunutest on vaktsineerimata 71 protsenti. Lõuna meditsiini staabi juht Juri Karjagin ütleb, et koroonaviirusega haigestunute raviks on staabi haiglates praegu 94 voodikohta. Küsimus on lihtsalt selles, et 32 voodikohta on Ida-Viru keskhaigla ja Narva haigla, mis on geograafiliselt suhteliselt kaugel, ütleme, kliinikum on oma 44-st voodikohast praegu üldvoodikohast on täidetud 39. Lõuna meditsiini staabi alla kuuluvad ka Ida-Viru keskhaigla ja Narva haigla. Karjagin selgitab, et kui esimese laine ajal tehti varakult otsus plaanilise ravi arvelt voodi kohti juurde teha siis nüüd on eesmärk plaanilist ravi piirata vähem. Pigem me seda ei taha teha ju, sest plaanilised haiged nad on ju abi vajavad patsiendid. Nad ei ole lihtsalt seal plaanis, et noh, vaatame üle, kuidas nende tervis on. Meil on mingi konkreetne häda, millega nad tahavad tulla, kas neil on mingisugune song, mida on vaja opereerida või sapipõis, mida on vaja opereerida või siis kasvaja ja nii edasi, et, et me nagu lükkame seda otsust ikkagi viimasel hetkel, kui meil ei ole võimalik seda enam tagada. Karjagin ütleb kokkuvõtvalt, et olukord on haiglatele raske, kuid kontrolli all. Me päris platoo peale jõudnud ei ole, et me saadame iga päev sama palju haigeid välja, kui me võtame vastu, aga noh, me oleme nagu lähemal sellele kui nädal aega tagasi, et siis me suutsime üks-kaks haiget kirjutada välja ja kuus, seitse pidime vastu võtma, praegu on pigem nii, et kolm-neli me suudame kirjutada välja või suunata siis järelravisse juba maakonnahaiglasse ja, ja, ja kuus, seitse tuleb peale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti andmetel on viimase kahe nädala koroonasse haigestumise näitaja 100 000 elaniku kohta maakonniti kõrgeim Võrumaal, järgnevad Põlvamaa ja Valgamaa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNoori kutse ei motiveeri samal ajal on 35 protsenti juhendajatest peagi pensionieas alla 35 aastaseid on vaid 15 protsenti. 90-le protsendile juhendajatest on mõne kollektiivi juhendamine kõrvaltöö. Eesti keskmise palga saamiseks peaks igal juhendajal olema kuus kuni 10 kollektiivi. Kultuuriministriumi rahvakultuuri nõunik einedanik ütleb, et määruse eesmärk ongi väärtustada juhendajaid. Kui me suudaks nagu täna töötasu alused nagu paika loksutada võib-olla juhendajaid tuleks rohkem nagu selle erialasele tööle, milleks nad on ennast harinud või õppinud et alustada seda väärtustamist läbi palgatoetuse. Nii on üldjoontes paigas toetuse saamise tingimused, ütleb Pedanik. Juhendajal peaks olema kutsekvalifikatsioon, teiseks lähtume selle tunnitasu arvestuses kultuuriministri ja Talo miinimumpalgakokkuleppest praegu hetkel kehtiv on 1300 eurot ja mis võib-olla sellist sotsiaalset garantiid annab, peaks olema juhendajaga sõlmitud tööleping, sest valdavalt on sõlmitud juhendajatega tähtajalised lepingud, see tähendab seda, et suvekuude eest või mingite üritustel osalemise eest tegelikult väga tihti nagu tasu ei saada ja puhkuseraha ka ei saada. Koorijuht ja Eesti kooriühingu tegevjuht Kaie Tammer ütleb, et paremas seisus on need juhendajad, kes töötavad kusagil koolis või kultuurikeskuses. Aga need koorid, kes olid MTÜd ja pidasid ennast üleval ainult lauljate rahadest seal oli ka dirigendi palk ainult laulja maksmise peal. Kindlasti me loodame, et osa inimesi, kes on valinud mingi teise töö, tuleb dirigeerimise juurde tagasi. Üle poole dirigendidest on vanuses 55 pluss umbes 10 aastaga oleks vaja pool tänasest dirigentide arvust nagu juurde saada, ehk siis kuskil 400 inimest. Toetussüsteem on loodud vaid Eestis alaliselt ja järjepidevalt tegutsevatele kollektiividele, kus põhitegevus on repertuaari õppimine ja esitamine. Kui on näiteks sõprade seltskond, kes käib kord aastas koos vanaema sünnipäeval laulmas, eks ju siis seda on, oleks keeruline koorina defineerida. Et koor on ikkagi see seltsikond, kes harjutab püsivalt ja harjutab sooviga saada paremaks, neid juhendab professionaalne dirigent. Muudatus mõjutab kokku umbes kahte tuhandet juhendajat ja sadat tuhandet rahvakultuuri harrastajat üle Eesti. Määrus jõustub esimesel jaanuaril ja toetusmeetme suurus on järgmisel aastal 2,7 miljonit eurot.",
"role": "user"
},
{
"content": "Laulu-ja tantsupeoliikumine tugineb suuresti juhendajate pühendumisel, mida aga nende esindusorganisatsioonide sõnul piisavalt ei väärtustata. Sellele on aastaid riigi tähelepanu juhitud. Nüüd esitaski Kultuuriministeerium kooskõlastamiseks määruse kollektiivide juhendajatele palga maksmiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimane rünnak toimus Belgradi oblasti kuberneri sõnul eile, kui läks põlema kaitseministeeriumi üks objekt kust on tulnud Ukraina le selline võimekus on see seotud välisriikide suurenevate relvasaadetistega Ukrainale või mis selle taga on. Need rünnakud Venemaal asuvate sõjaga seotud objektide vastu on väga hästi ette valmistatud Ukraina poolt, esiteks ja teiseks, nad ei ole otseses sõltuvuses välisriikidelt saadava relva abist, ütleme võib-olla tõesti nad on saanud rohkem ka luureinfot USA-lt ja teistelt riikidelt, aga ma usun, et ka Ukrainal endal on piisavalt hea luureinfo, et planeerida neid rünnakuid ja loomulikult kõik, mis aitab, neid, on õigustatud. Sest me räägime siin rünnakutest noh, põlengutest, plahvatuses ja nii edasi, mis toimuvad Venemaa sõjalistel objektidel või siis sellistel objektidel nagu ütleme, kütusebaasid ja nii mida Venemaa kasutab Ukraina vastu. Nii et sisuliselt ikkagi see on Ukraina enda enesekaitse ja kuivõrd Venemaa on alustanud selle ja siis miks ei tohiks olla Ukraina õigus vastumeetmeid kasutada ka Venemaa pinnal, miks peab see sõda toimuma ainult Ukraina territooriumil? Mis relvad need on, millega Ukraina ründab Venemaa poole peal sõjalisi objekte? Noh, me oleme näinud, et mõni nädal tagasi oli neil edukas rünnak kahe kopteriga Venemaa õhuväebaasi vastu võib kasutada diversioonigruppe lõhkeainetega. Noh, need on väga erinevad. Teie hinnangul, kuidas need rünnakud nüüd sõja käiku tervikuna mõjutavad? Nendel on kindlasti praktiline väärtus ka loomulikult ükski selline õnnestunud rünnak ei ole otsustav, aga neil on ka sümboolne väärtus, sellepärast et esiteks see näitab ka, et Venemaa on lõppude lõpuks haavatav ja see teadvustab seda, et sõda toimub ka venemaalastele endile, et see jõuab ka nende koju lõpuks ja loomulikult juhul kui neil õnnestub ka sellise noh, suurema kaliibriga ütleme, sihtmärke tabada ja hävitada seda parem näiteks Moskva rihtleja uputamine, mis ei olnud ka ju Ukraina territoriaalsetes vetes otseselt see oli väga suur saavutus tegelikult ja sellistel saavutustel on ka suurt psühholoogilist mõju.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina on viimase kuu aja jooksul rünnanud sõjalisi objekte Ukrainaga piirneval Venemaa territooriumil, aga ka kaugemalgi. Interfax näiteks toob ära kuus konkreetset rünnakut Belgorodi oblasti objektidele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSaksamaa kahe liidumaa esialgsed tulemused osutavad järgmistele tõsiasjadele. Esiteks, sakslased on pahased föderaalvalitsuse peale, too ei ole suutnud vaktsineerimist kiiremini läbi viia. Riigis on hinnanguliselt seitse protsenti elanikkonnast saanud koroonavaktsiini. Teiseks koroonaviiruse levikuvastased piirangud väsitavad ja pahameel läheb ikkagi föderaalvalitsuse suunas. Kolmandaks, liidumaade juhid suutsid mitmekordset pahameelt oskuslikult suunata föderaalvalitsuse ja kristlik demokraatliku liidu vastu. Neljandaks, CDOl ei tulnud kuidagi kasuks viimase nädalaga puhkenud maskidega seotud korruptsiooniskandaal, mille tõttu kolm rahvasaadikut olid sunnitud Bundestagist lahkuma. Viiendaks, kristlik demokraatlik liit koos oma Baierimaa sõsarparteiga peab suhteliselt kiiresti otsustama ära, kes saab kantslerikandidaadiks. On see Armin Lashet, kes sai CDU juhiks aasta algul või Baierimaa populaarne poliitik Markus Söder. Väidetavalt tahetakse valikuga lõpule jõuda maikuu viimase nädala jooksul kuuendaks ja see lähtub eelmisest punktist. CDU-l oli neil valimistel puudu Angela Merkeli faktor ehk häältemagnet seitsmendaks. Selline tulemus paneb ragisema ka föderaalse koalitsioonivalitsuse sotsiaaldemokraatidega nende kantslerikandidaat. Olaf Suls juba ütles, et eilsed valimised näitasid võimalust juhtida riiki pärast septembri üldvalimisi ilma kristlike demokraatideta. Kaheksandaks alternatiiv Saksamaale on oma hoogu kaotanud. Kui veel neli aastat tagasi vallutas AFT järjest liidumaid, siis nüüd kukkus nende toetus sisetülide ja ühisvaenlase puudumise tõttu 10 protsendi piirimaile. Üheksandaks rohelised on mõlemal liidumaal tugevalt kanda kinnitanud ja Baden Württembergis tehtud töö pärast eelmisi valimisi näitas, et osatakse valitseda küll. Ning viimaks võib-olla on ka kristlikel demokraatidel aeg pärast Angela Merkeli taandumist püsida mõnda aega võimult kõrval ning tegeleda sisekaemusega ehk nii nagu juhtus sotsiaaldemokraatidega pärast Gerhard Schröder i lahkumist üldvalimiste ni septembris on veel aega. Seega mõtlemise ainet jagub.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval kahel Saksa liidumaal toimunud valimised ei olnud liidukantsler Angela Merkeli kristlikele demokraatidele edukad. Võrreldes viis aastat tagasi toimunud valimistega kaotasid nad toetust nii Baden-Württembergis kui Rheinland-Falzis. Baden-Württembergis võitsid nii nagu viis aastat tagasi rohelised ja Rheinland-Falzis sotsiaaldemokraadid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKokku on tuleva aasta eelarves 861 ja pool miljonit eurot. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juhi Rainer Vakra sõnul tegid nad eelarvele 23 muudatusettepanekut, mille maksumus on pea 19 miljonit eurot. Neist tema hinnangul olulisim puudutas haridusvaldkonda. Osa õpetajaid on lähiaastatel minemas pensionile mõneski õppeaines on juba täna reaalne puudus õpetajatest ja kui valitsus on need palgad külmutanud, siis ma arvan, et see oleks koht, kus Tallinn peaks näitama eeskuju ja maksma iga kuist 50 eurost palgalisa õpetajatele ja sealhulgas nii lasteaedade kui ka huvikooli õpetajatele. Reformierakonna fraktsiooni juhi sõnul tegi ka nende fraktsioon paarkümmend ettepanekut, neist mõnele on rahanduskomisjon ka heakskiidu andnud. Kristen Michal. Rahanduskomisjonis leidis osalise toetuse osa meie ettepanekust, et lasteaiade, lasteaedade välisväljakud saaksid kiiremini valgustatud mitte täies mahus ja ka ühistranspordi suhtes on linnavalitsus väljendanud toetust ja lubanud liine tihendada, nii et ma ütleks, et selline positiivne konstruktiivne surve on toonud juba edasimineku Olulisematest muudatusettepanekutest, loetleb Michal veel valveperearstiteenuse käivitamist ning eakatele mõeldud teenusmajasid puudutavad nii Reformierakond kui sotsiaaldemokraadid hoiaks edaspidi raha kokku linnavalitsemise pealt. Kristen Michal. Oleme siiski ausad, väga palju on linnasüsteemis ka selliseid inimesi, kes ei teeninda mitte linnaelanikke linnakodanikke vaid eeskätt võimul olevat erakonda. Teiseks kogu see nii-öelda suur BR masinavärk, et tänases nii-öelda ümberkorralduses ei ole isegi linnal endal korralikku ülevaadet, aga see suurusjärk on umbes sadakond töötajat, kes tegelevad igapäevaselt kommunikatsiooni või niisuguse PR-tegevusega erinevates rollides ja erinevatele kanalitele oorienteeruvalt umbes viis miljonit selleks ka täiendavalt raha läheb. Eelmine aasta kasvas ka järsult Kremli selliselt laululehelt sõnumeid edastava PBK rahastamine. Linnavalitsuse finantsdistsipliin pälvib üldiselt nii sotsiaaldemokraatidelt kui Reformierakonnalt kiidusõnu veel kord Kristen Michal ja Rainer Vakra. Rahaasjad on väga meeldivas kontrastis riigis toimuva ja tänase valitsuse rahanduspoliitikaga, sest Tallinna linnas on see printsiip, et ei võeta laenu jooksvate kulude katteks ja, ja laenamine ikkagi on üsna vastutustundlik, et kui see piir on muudel aastatel puhas tuludest, linnal umbes seal 60 protsendi ringis ja, ja ütleme siis, kui kriisiaastatel 80 ringis, siis see laenukoormus tõuseb vaid pooleni sellest, et umbes 30 35 protsenti sinnakanti Ja kui on vaja katteallikateks laenu võtta, siis, kui vaadata veel kord sellist Tallinna linna finantsnäitajat, siis see on mõistlik tegevus, nii et et selles osas me linna tunnustame ja ei heida midagi ette.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavolikogus on täna teisel lugemisel tuleva aasta eelarve. Järgmise aasta eelarve kogumahuks on kavandatud 861,5 miljonit eurot, see on 4,6 protsenti rohkem kui sellel aastal. Opositsioonierakonnad tegid eelnõule umbes 70 parandusettepanekut.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe räägime siin suurusjärgus 3000 veidi rohkem ettevõtjat. Ja ma saan aru, et ettevõtjad sel korral sisuliselt võivad selle rahaga teha selles mõttes, et ükskõik mida nad tahavad, et neil ei ole seda kohustust, et nad peavad maksma selle palkadeks. Ja et põhimõtteliselt ja et piirangud hakkasid Harjumaal ja Ida-Virumaal kehtima juba detsembris ja selle toetuse näol on siis tegemist tööandjatele juba kantud palgakulude kompenseerimisega. Eelkõige loomulikult on see toetus või see kompensatsioon mõeldud palgakulude kompenseerimiseks, aga tööandja võib kanda sealt ka teisi kulusid. Tööandja peab siiski maksma palka ka lähtuvalt töölepinguseadusest ja töölepingus kokku lepitule. Ka töölepinguseaduses on ju sätestatud, mis tingimustel töötasu saab vähendada, mis olukorras. Kui me nüüd mõtleme tagasi eelmisesse kevadesse, et siis seal oli tegemist kompensatsiooniga või hüvitisega, mida maksti otse töötajatele mille aluseks olid töölepinguseaduse sätted, mis siis võimaldasid teatud olukordades nii töötasu vähendada, palka säilitades kui ka siis töötasu vähendada seoses töömahu vähendamisega. Aga neid sätteid on võimalik kohaldada ainult kolm kuud 12 kuu jooksul. Et selles suhtes ma küll natukene kahtlen, et ei ole veel kahteteist kuud möödas sellest eelmisest korrast kas on ikkagi olemas õiguslikku alust nendel alustel töötasu praegust juba vähendada saaks. Et ma küsin üldiselt ka, kuidas praegu selle töötusega lood on, et siin muidugi kardeti eelmisel kevadel, et läheme sinna 100000 piiri peale, kus on siis nii palju töötuid mis see praegune seis tundub? Ma julgeks öelda, et jah, oluliselt optimistlikumalt, võib-olla kui need kõige mustemad stsenaariumid olid, et et kindlasti tööturul ei ole kõige kergem aja taga, ei ole ka kõige keerulisemad hetkel, et on selline. No ütleme siis niimoodi, et mõõdukas pingehetkel ma pigem julgeksin arvata ja loota, et, et võib-olla me oleme praegu sellisel platool, et kus selliseid järske muudatusi halvemuse suunas hetkel ei ole näha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Töötukassa palgatoetus Ida-Virumaa ja Harjumaa ettevõtetele ei kohusta tööandjaid sel korral raha kulutama vaid palkade maksmiseks, sest see on tagantjärele kompenseeriv meede. Töötukassa juhatuse liige Erik Aas ütles, et tegu on täiesti uue toetusega ning kokku jagatakse toetusega umbes 24 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLäinud kevadel, kui Eestis oli eriolukord, lükati gümnaasiumi lõpueksamit edasi, nii et neist esimene eesti keele riigieksam toimus 29. mail. Haridus ja teadusminister Liina Kersna kinnitab, et tänavu eksameid edasi ei lükata. Küsisin eelmine nädal teadusnõukojalt, kuidas nemad hindavad, et kas on piisavalt ohutu teha riigieksamit 19. aprillil ja nemad hindasid, et kui kõiki ohutusnõudeid kasutatakse, siis eksamikorraldus on maksimaalselt ohutu, mida me saame praegu tagada? Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer kahtleb, kas kõik koolid ikka suudavad tarvilikke ohutusnõudeid täita. Kindlasti on Eesti riigis koole, kus gümnaasiumis on suhteliselt väike arv õpilasi. Treffneri on 180 abiturienti lõpetamas ja Lõuna-Eestis on veel päris mitmeid koole, kus on nii palju õpilasi ja nendele ohutult korraldada. Küll mina nii väga ei oska, kõiki. Ojaver lisab, et lisaks sellele, kuidas õpilase koolimajas hajutada, tuleb ka mõelda, kuidas nad eksamile kohale saavad. Me paneme sellel päeval Eesti riigis mõniteist 1000 noort inimest liikvele, kes sõidab Saaremaalt Tartusse, siis sõidavad Tartust Võrru, sõidavad Ida-Virumaalt Tartusse, sest ega gümnaasiumis õpilased ei ole oma kodukoha koolis ka, see on ju probleem ja seda tuleb ka antud olukorras käsitleda ja arvesse võtta. Sestap usub ott ojavere, kui eksamiaega ei muudeta, tuleks vähemalt eksami andmise koht vabaks lasta, nii et igaüks saaks eksami anda oma kodukandis. Üks põhjus eksami edasi lükkamiseks on Ojaveeri sõnul veel nimelt õpilased, on kaua distantsõppel olnud. Loodetavasti mai alguses saavad abituriendid veel õpetajaid näost näkku, koolimajas näha ja saab võib-olla selliseid kontakttunde teha ja võib-olla veidi paremini ja rohkem neid veel riigieksamiks ette valmistada, et tõsta selle noore inimese enesekindlust. Arutelu, kas eesti keele eksam ikka peaks 19. aprillil toimuma, on kestnud juba mõnda aega kuid paistab, et enam seda kuupäeva ei nihutata. Liina Kersna sõnul võetakse eksamite ohutumaks muutmiseks appi ka kiirtestid. Meil on 20000 kiirtesti ja siis enne üheksateistkümnendat aprilli saavad nad kõik võimaluse käia kiirtestimas neil, kelle testi tulemus on positiivne. On võimalus teha Synlabis ka PCR testi üle. See on ka võimalus. Me oleme rääkinud, et see tulemus tuleb väga kiiresti ja, ja siis need, kellel on negatiivne testi tulemus, saavad rahuliku südamega minna eksamile. Need, kes tunnevad ennast eksamipäeval halvasti, kes on andnud positiivse koroonaproovi või kes peavad olema isolatsioonis, saavad eesti keele eksami anda ka seitsmeteistkümnendal mail.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer leiab, et eksami võiks siiski edasi lükata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu kunstimuuseumi direktor Joanna Hoffmann loetleb, et näitussaalis ei saa täna kunstiteoste säilitamiseks vajalikku õhuniiskust tagada. Viltuse maja kitsad trepid piiravad ratastoolis inimeste ligipääsu ning suuremad kunstiteosed ei mahu lihtsalt näitussaali uksest sisse. Meil on galeriid umbes 575 ruutmeetrit ja kui nüüd võrrelda, siis see on umbes pool sellisest ERMi või kumu sellest suurest vahetuvate näituste saalist, et 1000 tundub väga suur number, aga tegelikult on täiesti standard se et ütleme, et korralik püsiekspositsioon vajaks umbes 1000 ruutmeetri suurust saali ja, ja teine sama suur ala oleks tarvilik vahetuvate näituste jaoks, et pakkuda siis sellist mitmekesist põnevat programmi. Valikut kodu ja välismaisest kunstist. Lisaks ütleb Hoffman, on ka erialane raamatukogu ja arhiiv, millele peavad külastajad ligi pääsema. Veel on ka vaja muuseumi telgitaguste jaoks tööruume. Nii on Hoffmanni sõnul selge, et ainus võimalus on ehitada uus hoone. Teadlased on teinud, ma arvan, viimase 100 aasta jooksul evolutsioonilist tööd ja see arusaam, kuidas ja mida on vaja selleks, et kunstiteoseid õigesti näidata, et see on muutunud ja selleks tuleb ehitada spetsiaalsed ruumid. Praegu raadil hoiustatud Eesti suuruselt teist kunstikogu uude hoonesse Hoffmann mahutada ei loodagi. Pikemas perspektiivis on riigil plaanis ehitada põhja ja Lõuna-Eestisse ühishoidlad ja sinna siis peaksid minema ka meie koguda, seni peaks jääma siis meie kogud raadi sinna hoidlatesse. Tartu linna raamatukogu direktor Krõõt Kaljuste munk kurdab, et praeguse maja killustatud väiksed ruumid ei anna võimalust leida külastajatele ajaveetmiseks või töötamiseks ruumi. Lisaks ei mahu kogud nii ära, et neile saaks lugejad ise ligi. Eestikeelse ilukirjanduse saalis on avariiulitel ainult üks neljandik meie olemasolevatest raamatutest siis eestikeelsest ilukirjandusest ja kolm neljandikku on praegu sellistel poolkorrustel ja töötajad peavad siis päeva jooksul läbi maja jooksma, sinna kogu aeg raamatuid tooma. Me oleme nagu too oodanud mitu aastakümmet seda uue maja tulekut ja tänu sellele on ka suuremad remonditööd kõik kõrvale jäetud, et kohe-kohe tuleb uus maja. Et näiteks praegusel koroona ajal on väga murettekitav, et meil majas puudub täielikult ventilatsioon. Kokkuvõtvalt ütleb Kaljuste, munk oleks vaja kuskil kuus kuni 7000 ruutmeetrit ruumi. Kaljuste, munk ja Hoffmann. Mõlemad eelistavad oma asutused ühe katuse alla tuua. Hoffmann seletab, et nii saaks ka ruumi kokku hoida. Kui on niisugune multifunktsionaalne hoone, siis seal on ka ühised tööruumid raamatukogudele mõlemale, siis lugemissaalid on võib-olla ühised garderoob ja muud sellised funktsioonid, et tegelikult see on ülimõistlik, ressursikasutus, optimaalne lähenemine, kuidas tegelikult mitme asutuse probleemid lahendada niimoodi, et, et saakski just kuidagi mõistlikult seda teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Südalinna Kultuurikeskuse vastu välja astunud tartlased tunnistavad tihti, et linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ruumipuudusele on vaja leida lahendus. Mõlema asutuse direktorid ei näe siiski keskusele alternatiive.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhiseaduskomisjon arutas pensionireformi eelnõud ka 20. veebruaril, otsustades selle siis saata suurde saali muutmata kujul tagasi. EKRE-sse kuuluv põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa seletas, et eelmisel arutelul kuulati ära presidendi argumendid, need aga tema sõnul valitsusliitu ei veennud. President esindaja poolt olnud argumentatsioon oli ilmselgelt ebapiisav ja sai võetud vastu põhimõtteline otsus, et meie oma seisukohta juurde jääme. Kuivõrd aga kodukorraseadus näeb ette, et põhiseadus komisjonil on kohustus olla põhiseadusekspert ja anda argumenteeritud seisukohad, siis presidendi seisukohtade tulenevalt me analüüsisime oma töögruppide kaudu presidendi seisukohti ja töötasime välja argumenteeritud vastuse presidendi seisukohtade suhtes ehk kontra kontraargumentatsiooni ja selle kontraargumentatsiooni me nüüd arutame ja selle alusel me tahame jõuda siis ka suurde saali selle asja viia, kusjuures täna me ühele poole veel ei jõudnud. Me jätkame homme. Opositsioonis oleva Reformierakonna esindaja Taavi Rõivas leiab, et pensionireformi ümber toimuv muutub juba farsiks. Ma ütleks, et juba ainuüksi selline menetlus ise on põhiseaduse seisukohast täiesti kaose tunnustega, sellepärast et meil on Eestis võimude lahusus ja meil praegu, mis siin toimub, on see, et püütakse siis valitsuse poolt ette dikteerida, et mis siis põhiseaduskomisjoni liikmete õige arvamus olema peaks. Minu hinnangul on ka selles eelnõus nii vastuolu põhiseadusega täiesti olemas ja vabariigi president tõi need vastuolud kenasti välja. Ja lisaks teine absurd on ka see, et selles seaduses on ka mitmeid selliseid lohakusvigasid, mille muutmiseks tuleks see niikuinii avada sõltumata sellest, mida keegi koalitsiooni saadik sest arvab selle põhiseaduse vastuolu kohta. Noh, nii näiteks on seal muudetud ühte paragrahvi, mida tegelikult ei eksisteeri, ehk siis juba ainuüksi sellise vea parandamiseks oleks tegelikult kohane, kui parlament selle seaduse uuesti avaks. Riigikogu päevakorras on pensionireformi eelnõu kolmapäeval veelkord Paul Puustusmaa. Riigikogus toimub reaalselt täiesti reaalne arutelu, sest et, et vastavalt kodukorrale on ette nähtud see, et nii põhikomisjon kui ka põhiseaduskomisjoni eraldi nad teevad oma ettekanded ära, loomulikult siis tulevad veel riigikogu liikmed, kes saavad oma arvamusi esitada siis tavad, fraktsioonid käivad läbirääkimis selles mõttes, et ega see arutelu läheb tõepoolest pikaks, nii et kõik saavad selle ja lisaks. Lõppkokkuvõttes on ka veel see, et kui asjad lähevad nii, nagu, nagu eeldada võib siis sa jõuab ka tõenäoliselt ka veel põhiseadus kohtusse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas taas presidendi poolt tagasi lükatud pensionireformiseaduse eelnõud. Opositsiooni hinnangul püüab võimuliit reformi lihtsalt läbi suruda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRiik on loonud kõigile ID-kaardi omanikele e-postiaadressi kujul inimese isikukood.eesti.ee. Selle aadressi kaudu saadab inimestele teavitusi üle 10 riigiasutuse. Näiteks transpordiamet saadab kirja siis, kui aeguma hakkab juhiluba. Aga paar nädalat tagasi, kui vanemaid Tallinna ja Tartu inimesi kutsuti vaktsineerima, ei saanud paljud kutsed kätte. Riigiasutuste kirjad jõuavad vaid nendeni, kes on oma igapäevase e-posti aadressi riigi poolt antud aadressiga sidunud. Selleks tuleb sisse logida Eesti.ee portaali ja teha mõned lihtsad nupuvajutused. Tänaseks on enda igapäevase meiliaadressi ära registreerinud umbes 413000 inimest. Selle asemel, et teha suurt kampaaniat ja kutsuda inimesi oma aadressi kirja panema, otsustati hoopis Eesti.ee portaali puudutavat määrust muuta, selgitab riigi infosüsteemi ameti asedirektor Margus Arm. Kuna kodanik on ise juba kuskil protsessis riigile emaili aadressi edastanud ja üldjuhul see salvestatakse rahvastikuregistrisse, et nüüd me selle eelnõu alusel saame rahvastikuregistris olevad emaili aadressi ja saame isiku eest selle suunamise ise ära teha. Õigele reaalse e-postiaadressile. Ehk kui inimene pole Eesti.ee portaalis oma meiliaadressi lahtrit täitnud, teeb riik selle teema eest ära. Vähe sellest, rahvastikuregistrist võetakse ka inimese telefoninumber. Kui on tarvis saata SMS-i teel sõnumeid läbi riikliku postkasti või teavituskeskkonna siis saab SMS-e saata, kui on vaja emaili saata ehk kirja pikemat testis saab ka kirja teel saata. Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas ütleb, et rahvastikuregistris on olemas pea kõigi Eesti inimeste kontaktandmed. Inimene esitab neid riigis väga erinevatesse kohtadesse ja praegu toimub süsteem niimoodi, et erinevad asutused siis saadavadki. Pärast seda, kui inimene on öelnud, et minu meil või telefon on selline, saadavad need andmed rahastiku Eestisse. Näiteks kui te lähete isikut tõendavat dokumenti võtma politsei piirivalveametisse või juhiluba, taotlete või maksu ja tolliametis tuludeklaratsiooni. Kuna asutused saadavad andmeid üha juurde, kontrollitakse läbivalt ka seda, kas rahvastikuregistris olevad kontaktandmed ikka on õiged. Kõige õigem kontroll ja oleks muidugi inimene ise, et rahastaser.ee portaalist saab igaüks vaadata, millised meilid, telefonid, rahastuskis, tema kohta on ja siis ka vajadusel neid vahetada, uuendada, kustutada, kuidas see on? Selleks, et Eesti.ee kaudu saadetud teavitused kõigi mobiilidesse või meilikastidesse jõuaks, tuleb valitsusel määrusemuudatus heaks kiita. Margus Arm rõhutab, et inimestele jääks ka õigus teavitustest loobuda. Aga see on nagu nüüd teistpidi, et inimene peab ütlema, et ma enam ei taha, enne oli see, et ta pidi ütlema, jah, ma tahan.",
"role": "user"
},
{
"content": "Värske eelnõu järgi jõuaks eesti.ee meiliaadressile saadetud kirjad inimeseni ka siis, kui ta riigi infoportaalis ise oma e-postiaadressi kirja pole pannud. Selleks võetakse inimeste kontaktandmed rahvastikuregistrist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n52 tundi nägi EKRE vaeva, et takistada selle seaduseelnõu arutamist. Selle aja sisse mahuvad muude seaduste üksikasjaline arutelu umbes 14 tundi vaheaegu, aga ka tunde mõttetut jutu protseduuri reeglitest. Täna jõuti siiski lõpusirgele ja Martin Helme tõdes. Taoline superandmebaas kõikehõlmava jälgimisühiskonna ehitamise tööriist panoptilise riigi ehitamine, kus riigivõim näeb kõikide kodanike eraelu nii nagu sõrmuste isandasse. Suur silm ei vii mitte kuhugi heasse kohta, see viib totalitaarsesse ühiskonda ning veel abi. See seadus on lõputu, see on Planko veksel, sinna võib hiljem ükskõik mida juurde koguda. Sellest ei pea kellelegi teavitama ei valitsust ega parlamenti. Isamaa liige Urmas Reinsalu ei olnud nõus, et seadus endast olemuslikku ohtu kujutab ning leidis, et see on pigem vajalik, kuid nentis, et seaduse sisulist arutelu pole olnud. Need ei ole kindlasti ainuvõimalikud valikud, mis puudutab andmete kaitset, mis puudutab seda, et kuidas on üles ehitatud andmete töötlemine, on kindlasti võimalik kaaluda ka teisi andmekaitse seisukohalt probleeme mahavõtmaid lahendusteid me praegu oleme kaotanud tegeliku debati võimaluse. Reinsalu ja hiljem ka sotsiaaldemokraat Lauri Läänemets ütlesid, et selle tõttu ei saa nad eelnõud toetada. Koalitsioon muidugi, kiitis seadust Toomas Kivimägi. Kõik need. Kes hoolivad riigi julgeolekust, avalikust korrast, turvalisusest, kuritegude kiirest avastamisest, siis ma arvan, et kõik möönavad seda, et ilma sellise andmekoguta ei saa. Lõpphääletuse tulemus oli 56 poolt 38 vastu, aga EKRE lubab jätkata obstruktsiooni ja töönädala ikkagi umbe ajada. Aga täna andsid EKRE ja Isamaa saadikud üle ka umbusaldusavalduse peaminister Kaja Kallasele. Veel kord. Martin Helme. Meie arvates on Kaja Kallas täielikult maha mänginud igasuguse usalduskrediidi, mis tal oli, kui ta valitsuse kokku pani ja ametisse astus. Valitsus on teinud rohkem kui viie kuu jooksul terve rea ühiskonda kahjustavaid, lammutavaid ja ühiskonna turvatunnet, vähendavaid otsuseid ja meie meelest ei saa tänane valitsus jätkata. Umbusaldusavaldust hakatakse arutama homme, kohe istungi algul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu võttis vastu biomeetriliste isikuandmete ühte andmebaasi koondamise ehk ABIS-e seaduse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRaadioringhääling alustas pidevaid saateid 18. detsembril 1926 Tallinnas pikk tänav 43 asuvas hoones ja juba mitu aastat on just selles majas ka sünnipäeva tähistatud. Ühtlasi läheb aastapäeval eetrisse Eesti Ringhäälingute Liidu ühine saade. Kohal oli palju armastatud tele ja raadiotegijaid nii vanematest kui uuematest aegadest. Muuhulgas räägiti eetriajakirjandusest omavahelises konkurentsist ja koostööst. Raul Rebane. Ma olen selline peegliaegne mees veel, kes mõtles nii et ajakirjandus on meie jaoks, mitte meie ajakirjanduse jaoks. Ma arvan, et meil on leitud praegu päris ilus tasakaal leiva ja tsirkuse vahekorras, et rahvusringhäälingule on jäetud leib ja teised teevad tsirkust. Erki Berents No minu meelest sõltumata aasta ajast, sõltumata omandi suhtes, sõltumata riigikorrast, on üks kindel kriteerium, on professionaalsus ja see on see vanker, mida peaksid ajama kõik. Ja siis astus mikrofoni ette Eesti Ringhäälingute Liidu juhatuse esimees Toomas Vara. Minu käes on kuldmikrofon 2012, selle autoriks on Eesti metallikunstnik Krista Ehari. Selle aasta kuldmikrofoni saab mees, kes on sarnaste kullast, hõbedast ja pronksist autasude võitmist vahendanud Eesti rahvale juba rohkem kui 30 aastat. See on mees, kes suudab oma emotsionaalsuse ja siirusega ühtviisi edukalt kuulajate ja vaatajate ni vahendada nii suusatamist, ratsutamist kui ka peotantsu. Kuldmikrofoni 2012 laureaat on Lembitu kuuse. Palju õnne. Meeldib on muidugi igasugune tunnustus. Igal juhul on seegi kaunis kuldne mikrofon tunnustuseks kõigile neile eelkäijatele, kes on spordireportaaži Eestis teinud hinnatud žanriks. Heino Mikkin, suurmeister Gunnar Hololei, kellel on väga suur osa, et see kaunis mikrofon praegu minu käes on. Küsisin vastselt kuldmikrofoni omanikult, mida on vaja heaks eetriajakirjanikuks saamiseks. No kõigepealt peab muidugi asja vastu ise väga suurt huvi tundma. Loo tegemisest peab välja paistma, et inimene tunneb huvi ja, ja ta ka tunneb seda asja, siis peaks olema juba juba üle koera saadud, nüüd on veel, kuidas saada üle koera saba, ma ütleksin ka, siin on ikkagi seesama väike X faktori juures, mis ühest korterist teeb väga hea reporter ja, ja teine on, on lihtsalt kommentaator. Pidupäeval vaadatakse ikka nii minevikku kui ka tulevikku. Noore põlve ajakirjanik, vikerraadios Kihnu uudiseid tegev Raigo ei oska veel öelda, kas temast tulevikus ajakirjanik tuleb. Aga ta usub, et tele ja raadioajakirjandus jääb ikka alles. Ja kus tal ikka pääseb, et on inimesi, kes tahavad kuulda ning kui tahetakse kuulda, siis järelikult peab ka tegema ning sellest ju saab raha ka, et siis on huvi ka inimestel kindlasti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna on Eesti ringhäälingu sünnipäev ja anti üle ka Kuldmikrofon.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTänahommikuse seisuga oli selge, et tervishoiutöötajaid ei rahulda Haiglate Liidu pakkumine, mille järgi tõuseks palk 20 protsenti nii sel kui ka järgmisel aastal. Arstidele nõutakse juurde 33, teistele tervishoiutöötajatele 40 protsenti. Riiklik lepitaja Henn Pärn saavutas terve päeva kestnud kõneluste jooksul osapoolte nõusoleku, et lepitusprotsessi siiski tänasega lõppenuks ei kuulutata. Nõunik Raivo Paavo luges ette eelkokkuleppe. Haigekassa nõukogu esimees teeb haigekassa nõukogule ettepaneku analüüsida terviseala töötajate ja tööandjate palgakokkuleppe pakkumist ja mõju haigekassa eelarvele. Haigekassa nõukogu otsustab, kumb pakkumine võetakse aluseks uue tervishoiuteenuste loetelu projekti koostamisel. Juhul, kui haigekassa nõukogu ei tee tervishoiuala töötajatele vastuvõetavat otsust, siis teevad töötajad 19. jaanuaril käesoleval aastal riiklikule lepitajale ettepaneku eriarvamuste protokolli koostamiseks ja tervishoiutöötajate streik algab 22. null kaheksa null null. Henn Pärn avaldas rahulolu, et pärast mitmekordset ümberkirjutamist eelkokkulepe siiski sõlmiti. See vahekokkulepe, mis on saavutatud, annab mulle julgust ja lootust, et me suudame selle tüliküsimuse lahendada minimaalsete inimohvrite. Seda nii otseses kui kaudses mõttes. Haiglate Liidu esimehe Urmas Sule sõnul on igati loogiline, et edasine otsus on nüüd haigekassa käes. Kuna hetkel tervishoius on töötajate nõudmise ja praegu hetkel tööandjate pakkumise vahel väga suur vahe, siis tuleb tunnistada, et otsuseid ei ole võimalik selle laua taga siin teha ja otsustamistaseme viimine siis vabariigi valitsuse ja ka haigekassa nõukogu tasemel on põhjendatud ja möödapääsmatu. Ma olen kindel, et seal on võimalik langetada selliseid otsuseid, mis tagavad meie patsientide jaoks võimalikult kättesaadava ja kvaliteetse tervishoiuga mitte ainult siis selleks nädalaks, vaid ka järgmisteks nädalateks, ka järgmisteks aastateks. Tervishoiutöötajate palganõudmiste täitmiseks oleks sel aastal vaja 460 miljonit krooni, järgmise aastaga kokku aga üle miljardi. Haigekassa juhi Hanes Danilovi sõnul on haigekassa jaotamata tulu 850 miljonit, mida saaks kasutada, kui vastavalt hiljuti vastu võetud seadusele võib sellest ära kulutada ainult 20 protsenti. Sotsiaalminister Jaak Aab ei välistanud seadusemuudatus, kuigi see pole lihtne. Kõigepealt on selle pädevuse tõesti haigekassa nõukogul, kes saab olemasolevaid ressursse kaaludes teha otsuseid eelarve piires, kui on vaja teha ütleme, siis ettepanekute täitmiseks ka järgnevaid otsuseid, ka seadusandliku otsuseid, siis muidugi see on keeruline, antud olukorras, kus valitsus on veel, istub kaks kuud ja sama sama on ka riigikoguga. Samas ma pean ütlema, et ka teatud seadusandlikud algatuse on riigikogus riigikogus täna algatatud. Arstide liidu peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul jääb streigi hoiatus siiski püsima. Streigihoiatus me küll kahjuks päriselt maha võtta ei saa, esialgu on seis selline, et kui haigekassa nõukogu teeb reedel meie jaoks positiivse otsuse siis saame me streigi hoiatusest lõplikult loobuda. Osapooled saavad reedel jälle riikliku lepitaja juures kokku ja arutavad haigekassa nõukogu ettepanekut. Kui meditsiinitöötajad ettepanekuga rahul ei ole ja ka riiklik lepitaja uut kompromissi ei leia, algab tõenäoliselt esmaspäeval streik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Meditsiinitöötajad palga suhtes kokkuleppele ei jõudnud, kuid vahekokkulepe sõlmiti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPensionipõlve õpetaja Tambek pidada ei malda, tema teaduskool tegutseb juba seitsmendat aastat, pakkudes enam kui 100-le Viljandimaa lapsele ja noorele raskeks peetavates reaalainetes eneseleidmise ja arendamise võimalusi. Koos käiakse Viljandi Jakobsoni koolis kahel korral kuus laupäeviti. Lilian Tambek jätkab. Neile, nii meeldib nad, nad ei ole selle peale tulnud, et õpetaja amet võib nii kihvt olla. Tähendab, eks nad tulevikus teavad, mis nad õpivad. Nad käivad paljudes ringides, aga mis see eesmärk on saada lihtsalt rohkem lapsi teaduse juurde või lihtsalt loovust arendada, nendel silmaringi arendada, samal ajal näidata, et need reaalained ei ole sugugi rasked. Õpetame lihtsamaid võtted, näitame, et matemaatikas on imelihtne või füüsika või keemia. Meil on temaatika füüsika-keemia loodusõpetus, bioloogia, rakubioloogia on eraldi ja geograafia tänavu aastased peale veel. On otse just põhiained peale selle käeline tegevus, see on meeletult tähtis ja mitte see, et nüüd õpetajat tunnis ei näita. Sõltub koolist. Osa koolid on niisugused tõepoolest, kus õpetajaks on inimene, noh, keegi peab olema lihtsalt ja tema ei oska katseid ka teha ja nii edasi. Aga kõik see, mis on igapäevasest elust ja mis on käega katsutav, see meeletult valmistab lapsele loomust. Kas kõik lapsed avanevad, kas kõikidel tekib huvi, üksikud on, kellel ei teki ja ma ütlen, et need on need, keda võib-olla emad on sinna surunud. Minu meelest, kui öeldakse, et see laps on andekas ja see ei ole andetuid, inimesi olemas, ei ole. See anne tuleb üles otsida. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "26. novembril tähistatakse Eesti Vabariigis kodanikupäeva. Sellel päeval on saanud traditsiooniks tunnustada vastutustundelisi ja kaasinimeste suhtes hoolivana silma paistnud Eesti kodanikke. Viljandis tegutseva Taibukate Teaduskooli juht, 57 aastat füüsikaõpetaja ametit pidanud Lilian Tambek oli üks neist, kellele täna ulatati kodanikupäeva aumärk.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTäna said viimaste kandidaatidena omavalitsuste toetuse Järvamaal Üllar Vahtramäe ja Lääne-Virumaal Urmas Tamme. 12 kandidaadi esitlusest kokkuvõtteid tehes kinnitas Jaan õunapuu, et omavalitsusliitude reageering tema esitatud maavanema kandidaatidel oli ootuspärane. Hiiu maavanema kandidaat Hannes Maasel ja Ida-Virumaa maavanema kandidaat Ago Silde ei saanud teatavasti omavalitsusliitude toetust. Nendes kahes maakonnas on väga keeruline olukord. Väga raske oli sealt üldse sellist kandidaati välja valida, kes oleks saanud sajaprotsendilise kindlusega omavalitsuste toetuse ja sellepärast see üks ja kolm häält, mis hääl puudu jäi, ei ole minu jaoks suur tragöödia. Küsisin regionaalministri ennustust, kuidas valitsus tema esitatud kandidaadid vastu võtab. Ei ole sellel teemal eriti tark ennustada seda regionaalhalduse küsimust on ju kogu see valitsemisaeg arutatud ja on paremaid päevi olnud, on, on kehvemaid päevi olnud, aga nüüd see, mis neid persoone puudutab, siis. Ma arvan, et noh, valitsusel peab olema kindel, motiveeritud põhjus, miks siis üks või teine minu poolt nimetatud ja omavalitsuste poolt kas siis üksmeelse või, või märgatava toetust saanud inimene ei sobi sinna maakonda juhtima ja, ja võib olla just need, kes ei saanud omavalitsuste toetust, ele need sobivad. Nii et noh, eks siin kabineti liikmetel on mõtteainet neljapäeval piisavalt palju. Kui nüüd tagantjärgi vaadata, te esitasite ju need kandidaadid suhteliselt ootamatult. Kas see oli õige samm? See oli ainuõige samm, sellepärast et minule surusid peale mitmed põhjused, üks nendest oli kaheksas juuli kabinet andis mulle paar kuud tagasi ülesandeks, et ma kaheksandaks juuliks need maavanemad suudaksin välja valida, valitsusse esitada. Ja kui ma ikka oleks veel oodanud peale europarlamendi valimisi, et võib-olla kuskil keegi lepib midagi ja milleski kokku, siis ma oleks jäänudki võib-olla seda ootama. See on üks põhjus ja teine on see, et eelistus on maavanemad, kes on alaasjatundjad, aga mitte ei lähtutaks ainult otsuse tegemisest sellest, kas ta on hea partei sõdur ja oma maakonna rakukese ülesehitaja, maavanema palga eest või seda ta ei oleks, nii et need olid mitu sellist kaalutlust. Miks ma sellise võib-olla kellegi jaoks ootamatu otsuse tegin, aga ütlen teile ausalt, ega kogu see poolteist aastat, mis valitsus seda teemat on arutanud, on nii Eesti üldsuse kindlasti ära tüüdanud ja mis siin öelda, ega mul oli ka aeg teha konkreetne otsus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Regionaalminister Jaan Õunapuu tegi teatavaks omapoolsed maavanemakandidaadid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKonverentsil küsitakse ligi 200-lt riigilt, mis on nende plaanid kasvuhoonegaaside heidete vähendamiseks 2030.-ks aastaks. Riigid leppisid kõik kuus aastat tagasi kokku, et pingutavad, et hoida üleilmne kliima soojenemine alla kahe kraadi võrreldes tööstuseelse ajaga. Selleks, et vältida kliimakatastroofi, sihitakse 1,5 kraadi list kliima soojenemist. See lepe on tuntud Pariisi lepingu all. See tähendab, et kõik riigid peavad oma heitmeid kärpima, kuni 2050.-ks aastaks jõutakse kliimaneutraalsuseni. Kliima neutraalsus tähendab, et kasvuhoone gaase ei paisata õhku rohkem, kui neid jõutakse siduda. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas ütles, et Eesti jaoks on Klasko kliima kohtumine õnnestunud. Kui riigid suudavad kokku leppida läbipaistvas plaanis, kuidas nende eesmärkide poole liikuda. See tähendab, et kõik riigid peaksid olema esitanud oma plaani, kuidas kasvuhoonegaaside heitmeid vähendada. Teine aspekt on läbipaistvus ka finantseerimise osas. Kui siiamaani on ja arenenud riigid lubanud igal aastal 100 miljardit eurot suunata kliimarahastust kõige haavatavamatele riikidele selleks et nad suudaksid kliimamuutustega kohaneda siis siiamaani seda eesmärki täidetud ei ole ja nüüd OECD viimane hinnang ütleb, et sellest eesmärgist on puudu kuskil 20 miljardit eurot aastas. Eesti eesmärgid kliimakohtumisel on samad, mis on kokku lepitud ka Euroopa liidus. Euroopa Liit on võtnud endale eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid 2030.-ks aastaks 55 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga. Eestimaa looduse fondi kliimapoliitika eksperdi Johanna Maarja Tiigi sõnul on see eesmärk liiga madal. Euroopa Liit peaks ja tal on ka võimalik vähendada oma heitmeid aastaks 2030 65 protsenti aga siis selle nii-öelda heitmete vähendamise puhul siis on oluline tagada õiglus ehk siis nii-öelda üleminekul madala süsiniku, mitte ka majandusmudelile ei tohiks siis kannatada saada tavalised inimesed, vaid siis on vaja neid võimalikult palju sel üleminekul toetada. Tiik ütles, et Eesti ei ole siiamaani üleliia ambitsioonikas olnud oma eesmärkide seadmisel näiteks on Eestil kasutamata väga suur tuuleenergia potentsiaal. Esmaspäevast teisipäevani toimuval riigijuhtide avaüritusel esindab Eestit peaminister Kaja Kallas. Konverentsi teisel nädalal on ministrite kohtumised, kus Eestit esindab keskkonnaminister Tõnis Mölder.",
"role": "user"
},
{
"content": "Šotimaal Glasgow’s algas pühapäeval rahvusvaheline ÜRO kliimamuutuste konverents, kus riigid jätkavad arutelusid, kuidas viia ellu Pariisis kuue aasta eest sõlmitud kliimakokkulepet ning hoida ära kliimamuutuse kõige halvemad stsenaariumid. Eesti läheb konverentsile samade seisukohtadega, mis Euroopa Liit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna kell 12 57 algab osaline päikesevarjutus, mis kestab kuni kella 15 19-ni. Tegemist on osalise päikesevarjutusega, mida Eestis kohtab iga mõne aasta tagant. Astrofüüsiku Lauris. Leedjärve sõnul ei ole päikesevarjutus sage nähtus. Noh, päikesevarjutustega on niisugune lugu, et neid toimub aasta jooksul tavaliselt vähemalt kaks, kolm ikka ja mõnel aastal rohkemgi. Aga kuna see nägemise piirkond on väga kitsas maa peal ja siis siis ühes antud vaatluskohas ühes geograafilises punktis näeb neid väga harva. Nii et no ütleme, osalise varjutusi jah, ikkagi näeb Eestis noh, keskeltläbi võib-olla mõne aasta tagant. Päikesevarjutus oma olemuselt tähendab seda, et kuu liigub päikesest mööda õige nurga all. Selleks, et tekiks päikesevarjutus, mida on maalt näha, peavad sattuma ühele joonele nii maa kuu kui päike. Kuu orbiit ümber maa ei ole täpselt samas tasandis, kus maa liigub ümber päikese, seal vahel on umbes viie kraadise nurk, siis tavaliselt läheb ta nii-öelda päikesest mööda, aga, aga vahel harva juhtub niimoodi jah, et, et nad satuvad täpselt ühele joonele maa ja kuu ja päike ja siis tekibki päikesevarjutus. Otse päikesesse vaatamine on inimsilmale kahjulik ning ka päikesevarjutust ei tohiks vaadelda palja silmaga. Lauritsleedjärv annab mõned soovitused, kuidas kodus päikesevarjutust ohutumalt vaadelda. Kõige lihtsam vahend on kompaktketas või siidiketas mida soovitatakse vahel isegi mitu tükki ülekuti panna, aga no võib-olla isegi ühest juba piisab, aga et mingisugune niisugune tumedav asi peab olema jah, et siis, siis võib üritada. Tavaliselt päikese prillidest ei aita ka selle üldiselt hoiatatakse. Või teine asi, kui kuidagi õnnestub see päike projekteerida valgele paberile või mingile valgele ekraanile, siis siis saab ka näha, kuidas see kuuvari seal peal liigub. Päikese varjutus saab vaadelda täna kell 12 57 kuni 15 19.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna pärastlõuna paiku saab vaadelda osalist päikesevarjutust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAutoabi mehaanik Ain Kruusmann on seda tööd teinud ligi veerand sajandit. Tema sõidab kohale siis, kui murelik inimene helistab, et auto ei lähe käima. Mõistagi pole inimese tuju siis kõige roosilisem, sest ta jääb hiljaks ja vajalikku tööd jäävad tegemata. Õnneks ei näita enamik klientidest oma paha tuju välja. Ain Kruusmann. Noh, eks kõigile meeldiks, kui me oleks juba ennem kohal, kui asi juhtus. Aga paraku nii ei ole. Kui auto ei käivitu, võib selle taga olla mitmeid põhjusi. Noh, sellist ühte viga tavaliselt ei olegi külmaga eriti löövad välja ka sellised väikesed mittekorrektselt töötavad asjad ja tekib selline väikeste asjade kogum, mis lõpuks lõpeb sellega, et auto ei käivitu. Kruusman rõhutab regulaarse autohoolduse olulisust. Hooldus on kõige mõistlikum ja kõige odavam kindlustus sellele, et võimalikult vähe selliseid ebameeldivaid olukordi juhtuks korralises hoolduses korralikult käia ja kui auto on juba mõned aastad ka truult teeninud, siis oleks väga mõistlik teha ka selline hooajaline hooldus vastu talve, lasta talveks auto ette valmistada ja kevadel suveks, et kontrollida üle kõik, mis on juhtunud selle hooajaga ja selline lisahooldus teha, sest tänapäeval on autode hooldusvälbad küllaltki pikad ja mõnikord inimene satub sinna kahe aasta jooksul korra, ainult et hooajaline hooldus oleks mõistlik. No aga kui mul on tubli naabrimees, vaatab, viskab pilgu peale. No teinekord on ka naabrimehest abi, aga hooldus ei ole tavaliselt kui võetakse ikka, et õlivahetus või mõne filtrivahetus, siis ikkagi hooldus on pikem protsess, erinevatel automarkidel erinev, erinevad sõlmed tuleb kontrollida ja meil on ka väga palju tublisid autotöökodasid, kes väga professionaalselt seda oskavad teha ja äkki on mõistlik ikkagi sinna pöörduda. Kruusman ütleb, et kindlustusfirmadel on oma kindlad partnerid ka autoabifirmade hulgas ja oluline on see firma või telefoninumber meelde jätta. Kui on tavaliselt Eestist ostetud auto, siis on ka kuskil autoklaasile või ukseposti kleebitud abinumber vastava margi oma või siis kindlustust tehes praktiliselt kõigil kindlustustel nii-öelda vabatahtlike kindlustustel on abi garanteeritud. Autoabidel on vähemalt Pärnus ka suvel väga palju tööd. Ja meil on niimoodi, et mida kõrgem päike, seda rohkem tööd On linnakülastajaid palju ja ka transiitliiklus. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Külma ilma ja libedate teedega kasvab ka vajadus autoabi järele. Pärnus kasvab töökoormus ka mõistagi suvel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnumaa arenduskeskuse juhataja Erik Reinhold ütleb, et kõigepealt arenduskeskus mõistagi uuris, mis ettevõtjatele muret teeb ja kuidas saaks abiks olla. See grupp ettevõtteid, kes täna toodavad meil Pärnumaal nii toitu, jooki kui muudki kraami, aga kellel on kadunud ära kliendid, siis nad on väga lahkesti valmis oma kaupa nii-öelda otse oma tootmiskohast müüma või inimestele koju tooma või pakiautomaatidesse saatma. Me oleme teinud siis arenduskeskuse poolt ühest küljest üleskutse nii Pärnumaa elanikele kui ka siis Pärnumaale nii-öelda taudi varju tulnud suuremate linnade elanikele, kelle me teame ka, et nad on olemas. Et eelistage Pärnumaist eelistada Pärnumaa tootjaid ja tõepoolest siis meie veebilehel, siis Pärnumaa.ee on võimalik siis tutvuda terve rea Pärnumaa tootjad, et selle mõnusa toidukauba ja joogikraami ja, ja muudegi asjadega. Seal kodulehel Pärnu maa.ee on siis olemas ka kontakt, kuidas ettevõtjaga ühendust võtta ja kuidas ta soovib, et talle makstakse ja kuidas kauba kätte saab. Jah, et seal on nagu tänapäeval ikka, eks ole, kõigil on palju erinevaid kontakte, saab helistada, saab sotsiaalmeedias ühendust võtta, saab e-kirju saata ja põhiline on jah, just see, et saab mõnusat tervislikku kohapealset toitu, nii nagu ajanõuded on, et kontaktivabalt kätte. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnumaa arenduskeskus on abiks kohalikele tootjatele, kutsudes pärnumaalasi kohalikke tooteid eelistama. Kõik ettevõtjad saavad end maakonna kodulehel tutvustada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSissejuhatav kommentaar kõlas täna istungit juhatanud Jevgeni Ossinovskilt, nii. Valitsuse hoiak on ühene, et e-valimised on Eesti jaoks olulised. E-valimine on turvaline, hea viis demokraatlikus protsessis vahetult osaleda ja loomulikult toetame seda, et e-valimiste korraldus mitte ainult ei muutuks halvemaks, vaid tegelikult käiks ka ajaga kaasas ja võiks tulevikus olla veel parem. Ossinovski rõhutas, et valimisviisid peavad olema tasakaalus ja ühetaolised, see tähendab, et valijad oleksid võimalikult võrdses olukorras ja sellest tulenevalt otsustati ka mitte toetada Reformierakonna eelnõud, mis pikendaks e-valimiste puhul valimisperioodi. Ossinovski kinnitusel ei ole ka tõestatud, et see suurendaks valimisaktiivsust, küll aga toetati koalitsiooni enda eelnõud valimisperioodi lühendamisest. Ühtlasi asutakse ette valmistama elektroonilist valija registrit, mis võimaldaks eelvalimised valimispäevale lähemale tõmmata. Justiitsminister Urmas Reinsalu eitas otsustavalt võimalust, et muudatustega soovitakse e-valimisi kahtluse alla seada. See on jama jutt. Valitsus võttis täna selge ja ühemõttelise seisukoha. Elektrooniline hääletamine on kaasaegne ja turvaline viis valijate tahteavalduse väljendamiseks. See on selle valitsusliidu väga selge seisukoht, selle seisukoha fikseeris täna valitsus ära. Teine küsimus on selles, et e-demokraatia võimalusi ei tule mitte piirata, vaid tuleb tegelikult arendada ja kuidas me seda kavatseme teha. Me võtsime vastu täna valitsuses põhimõttelise seisukoha, et Eestis tulevikus tuleb viia sisse elektrooniline valijate register. Ehk tegelikult neid e-võimalusi me näeme, on võimalik veel oluliselt arendada võrreldes täna kehtiva olukorraga. See toob kaasa põhimõttelise reformi kogu Eesti valimiskorralduses. Esiteks see võimaldab siduda valijad lahti elukohajärgsusest valimistel ning kaotada territoriaalsed valimisjaoskonnad. Teiseks kui on elektrooniline register, on võimalik tuvastada see, kas inimene on juba valinud või mitte reaalajas, mis tähendab seda, et me saame selle valimistsükli kontsentreerida tihkemalt kokku ja lisaks on võimalik e-valimisi läbi viia ka valimiste päeval. Justiitsminister ütles, et perioodi lühendamisega soovitakse läheneda põhiseaduse mõttele. Seal on juttu ühest valimispäevast, viimasel ajal käib aga konkreetsel valimispäeval hääletamas vähem inimesi, kui osaleb eelvalimistel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus toetas e-hääletamise ja elukohajärgses jaoskonnas eelhääletamise aja ühtlustamist, samuti elektroonilist valijaregistri sisseseadmist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSven Mikseri hinnangul peab kõige kiiremini lahendama vaesuses kasvavate laste olukorra võimalusi, selleks on. Tuleb muuta ka mõtteviisi, kui me võtame need 20000 last, kes kasvavad vaesuses. No kindlasti ei ole 5000 krooniga väga lihtne ära elada, aga ma arvan, et, et ühe korra sooja sööki saaks 5000 krooni eest ühele lapsele pakkuda küll aasta jooksul ja võib-olla need lapsed läheksid täiskõhuga magama, kui me ütleme, et neid on 20000, korrutame selle 5000-ga. Me saame numbri 100 miljonit, õudselt suur number selle sellesama raha eest. Tallinnas ehitati keskväljakule klaasist sammas, mis isegi ei anna öösel valgust. Nii et prioriteete õigesti seades saab mõne probleemi vähemalt mõne aja jooksul lahendada küll. Loomulikult astmeline tulumaks ja me toetame teda loomulikult mitte ainsa lahendusena, aga ühe lahendusena, mis võib-olla aitab väiksemat tulu teenivatelt inimestelt natukene seda koormat pealt ära võtta. Maksude teemal peatus ka erakonna juht Jüri Pihl. Mina ütleks, et selline primitiivne, lihtne, võib-olla ka mingis mõttes mugav parempoolne tulumaksusüsteem ei saa jätkuda, ei ole jätkusuutlik ja lahendus ei ole ka sellises keskerakondlikus primitiivse astmelisest tulumaksu. Ta peab olema hästi läbimõeldud, et ta puudutas paljusid inimesi. Positiivses mõttes. Mitte ainult ei pandaks täiendavaid makse nendele kõige rohkem teenivatele inimestele. Endine rahvastikuminister Urve Palo peab vajalikuks ümber korraldada sotsiaaltoetuste süsteem. Vanemahüvitis, mis kestab kõigest poolteist aastat, iseenesest see ei olegi lühike aeg, vanemahüvitise ajaks, aga selle maksumus on 2,5 miljardit aastas ja ülejäänud summa, mis on muidu peretoetused kuni lapse 18 aastaseks saamiseni on 1,5 miljardit. Et on selgelt sünnikeskne ja, ja edasi, mina väidan, et tänane peretoetuste süsteem ja üleüldse sotsiaaltoetussüsteem toodab meile kastisüsteemi. Ehkki riigikogu liige Indrek Saar leiab, et majandusküsimused ei ole valimiste eel sotside põhiteema, on siingi vaja mõtteviisi muutust. Oma ressursi arutul, ekspordil baseeruv kasv ei ole minu meelest jätkusuutlik ka teise ringi allhange, mis on Eestisse jõudsalt tagasi tulnud, kus me saame olla pioneerideks, on see, et me tõsiselt hakkame tegema ressursisäästliku majanduse ja, ja me mõtleme ka selle peale, kui palju ressurssi kulub selle asja tegemiseks ja mis kulub selle jaoks, et see asi pärast taaskasutusse võtta või utifseerida. Mõistagi ei saanud eilsel debatil ilma kevadistele riigikogu valimistele mõtlemata. Siinkohal Marianne Mikko välja pakutud sotsiaaldemokraatide võimalik hüüdlause. Ma arvan, et üks võimalikest loosungitest, millega minna valimistele, oleks näiteks üheskoos, oleme tugevad. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Pärnust Toomas šalda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus debateerisid need, kes on väljendanud valmisolekut kandideerida sotsiaaldemokraatliku erakonna juhiks - Jüri Pihl, Sven Mikser, Indrek Saar, Urve Palo ja Marianne Mikko; reporter Toomas Šalda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKogu nädalavahetuse vooris Viljandisse huvilisi, et oma silmaga skandaalne skulptuur üle vaadata. Ausamba püstitamist vedanud munitsipaalpoliitik Harri Juhani Aaltonen leiab, et linnapea Madis Timsoni eelmisel neljapäeval tehtud avaldus kuju ära viia oli rutakas, sest ausamba püstitaja ei ole tema hinnangul seadust rikkunud. No omast arust ei ole rikkunud mitte ühtki akti vastu ja ma täna veel kontrollisin, et mida siis Marje Joala on, on patenteerinud ja ta on tõesti patenteerinud Jaak Joala muusika esitamise igal kontsertidel ja mis iganes ja meil on olemas Eesti autorite ühinguga kokkulepe, et me maksame temale siis esitamise laulu esitamise taust mitte mingit, Jaak Joala nime või, või, või sellist nägu ta ei ole. Ta ei ole patenteerinud. Kui sammas teisaldatakse, saadab see Altoneni sõnul avalikkusele sõnumi, et kunst ei ole Eestis vaba. No see tundub, et sana on vaba, aga kunst ei ole vaba ja reisimine on vaba, aga kunstis ei ole vaba kindlasti, kui keegi nüüd hakkab sellest teisaldama, ma ei seo ennast ketiga siia kinni samba juurde. Et see ei olegi isegi enam, MTÜ tegevus on linna linnaasi. Eesti Kunstnike Liidu president Elin Kard Mati Karmini teosele hinnangut anda ei soovi, kuid möönab, et avalikku ruumi paigaldatav tellimuskunst saab sündida ainult koostöös kohaliku kogukonnaga. Ja see ei ole ainult siis kunstniku vastutus, vaid tegelikult sellised tellimustööd, mida avaliku ruumi teosed üldjuhul on, saavad sündida eelkõige siis koostöös ja dialoogis kogukonnaga, kogukonnast minu hinnangul mõnevõrra mindi mööda, millest on kahju ja sellele ju tegelikult kujurite ühendus püüdis ka tähelepanu juhtida. Et kui sel hetkel oleks osapool võtnud hetkeks aja maha ja arutanud, kuidas seda olukorda lahendada, siis võib-olla me täna ei oleks selles seisus, kus me oleme. Et lõpuks kannatavad kõik kannatab Viljandi linn kannatab teose tellija ja rahastaja ja loomulikult ka kunstnik. Ma loodan, et, et osapooled jõuavad kõigile sobiva kompromissini. Nii et teos võiks siiski oma elu elada. Et ka kunstnik ei tunneks ennast kõrvalejäetu ja kurvana, aga ennekõike siis ka, et kogukond oleks rahul ja leiaks siiski sobiva lahenduse. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandi linnavalitsus koguneb täna hommikul arutama advokaadibüroo vahendusel linnavalitsusele saadetud Jaak Joala lese Maire Joala nõudekirja ja hagihoiatust, milles nõutakse Jaak Joala ausambalt kuulsa lauljaga seotud isikuandmete eemaldamist. Maire Joala hinnangul rikub ausammas tema kui Jaak Joala kaubamärgi omaniku õigusi. Eesti Kunstnike Liit leiab aga, et kompromiss on veel võimalik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaks põhilist erinevust riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimiste vahel on see, et kohalike omavalitsuste valimistel võivad valida ka mittekodanikud ning valimistel võivad osaleda valimisliidud. Tihti on nad ka erakondadest edukamaks osutunud. Eile oli tähtaeg, mil seekord pidid valimisliidud esitama ennast registreerimiseks valla või linna valimiskomisjonile. Seetõttu ei ole vabariiklikul valimiskomisjonil veel olukorras täielikku ülevaadet, aga palusin valimisteenistuse juhil Aarne Koitmäel siiski öelda, mis praeguseks teada on. No hetkeseisuga ei ole valimisliitude lõplik arv teada, praegu on neid valimiste infosüsteemis kirjas üle 130 Tallinnas võib eraldi välja tuua, on siis esitatud kaks valimisliitu, Ühe avamisliidu nimi oli Narodnõi Sojus ja teine on vaba Eesti eest. Eile oli viimane päev valimisliitude registreerimiseks esitamiseks ja nüüd need registreeritakse ja sisestatakse infosüsteemi ja ühtlasi siis nad pärast registreerimist saavad ka siis oma kandidaadid üles seada. Kas on ka võimalus, et mõnda ei registreerita, mis seal takistuseks võib olla? Takistuseks võib-olla vead esitamisel, ehk siis, kui ei ole piisavalt moodustajaid, puudub seltsingu leping, aga reeglina valimisliidud, kõik saavad ikkagi kenasti oma dokumendid üle antud ja registreeritud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohalike valimisteni on jäänud ligi poolteist kuud. Kui palju osaleb seekord valimistel valimisliite? Tallinnas seab oma kandidaadid üles ka kaks valimisliitu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi sügisel jätsid ülikoolide rektorid halduslepingud allkirjastamata, ei tähenda see veel vajadust kokkuhoidu otsida, selgitab Tartu Ülikooli finantsjuht Kalle Hein. Tegelikult ülikooli näiteks selle aasta eelarve maht on 211 miljonit eurot praegu meist nagu halduslepinguga seotud on tegevustoetus, tegevustoetuse maht on 62 miljonit kuskil ja tegelikult vastavalt siis seadusele niikaua kui ei ole halduslepingu alla kirjutatud, sellest tegevustoetusest kantakse üks kaheteistkümneku eelmise aasta mahust, nii et tegelikult riik meile kogu aeg tegevustoetust igakuiselt kannab. Mis sunnib kärpima, on tõik, et 10 aastaga on kõrghariduse rahastus kukkunud ühe koma viielt protsendilt SKP-st 1,1 protsendini. Nii sööb inflatsioon ülikoolide eelarvetesse auke ja ülikoolid on sunnitud vastuvõttu vähendama või erialasid sulgema. Kuigi gümnaasiumi lõpetajate arv kasvab, siis tegelikult Tartu ülikool ei suurenda vastuvõtte ja, ja kui see niimoodi jätkub, siis on ka loomulikult vaja hakata vaatama järgnevaid samme, et kus kulusid kokku hoida. Mure süveneb eriti väiksemate ülikoolide jaoks, mis pakuvad kunstidega seotud kõrgharidust. Eesti muusika ja teatriakadeemia rektor Ivari Ilja selgitab. Meie õpe on ju tegelikult väga kallis, kuna ta sisaldab palju individuaalõpet. Meil on väga palju erinevaid erialasid, kõik need erialad, olgu see siis muusika, teadus, teater on Eesti rahvuskultuuri seisukohalt ülimalt olulised. Ülikoolid loodavad sügisel saada 15 protsenti tõusu kõrghariduse rahastusse. Kui see jääb tulemata, peab MTA tõenäoliselt loobuma mõne eriala õpetamisest, nendib ilja. Ka Eesti kunstiakadeemia rektor Mart Kalm nendib, et kui lisaraha ei tule, peab kuskilt kärpima. Mul avaldamiseks niimoodi väljaütlemiseks ei ole veel praegu midagi, et meil on olemas oma arutelud selles, aga ütleme, et me ei ole nendes asjades veel kokku. See 15 protsenti tõusu hoiab kõrghariduse osakaalu riigieelarvest edasi alla langemast lihtsalt. Lahendus, millega tõsta kõrghariduse rahastus taas 1,5 protsendini SKP-st saab tõenäoliselt tulla vaid pärast järgmisi riigikogu valimisi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Halduslepingute puudumine ülikoole veel kärbetele ei sunni. Kui aga sügisel kõrghariduse rahastusse loodetud tõusu ei tule, on kärped siiski vältimatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitsei ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juhi Meelis Saarepuu sõnul on sellel aastal seadusrikkumisi toimunud idapiiril tunduvalt vähem. 2018 40 isikut, 2019 36 isikut ja 2020 10 kuuga siis 10 isiku poolt on toime pandud ebaseaduslik viiri ületus. Samas kui eelmistel aastatel see langus on olnud väikene nii-öelda mõne juhtumi ja mõne mõne isiku võrra, siis siis sellel aastal on, on tegemist ikkagi olnud võrreldes eelmiste aastatega oluliselt rahulikuma aastaga. Saarepuu sõnul on erinevad ametkonnad teinud edukalt koostööd ning suutnud kinni pidada piiririkkumisi organiseerinud isikud. Me omalt poolt oleme kindlad, et eelmistel aastatel tehtud töö selliste gruppide ja organisaatorite kinnipidamiseks on kandnud vilja ehk et neid inimesi, kes selliseid ületusi organiseerivad ehk teenivad selle pealt, et vedada illegaalse piiri. Et töö nende tabamiseks on paranenud. Idapiiril on olukorda muutnud Eesti piirivalvurite kaasaegsemad töövahendid ja samuti idapiiri väljaehitamine. Meelis Saarepuu. Kindlasti on mingi mõju sellele, et on alustatud idapiiri väljaehitamisega. Tegevused piiri peal on läinud professionaalsemaks. Varustus on läinud paremaks, kaasaegne varustus on jõudnud piirile. Me oleme olukorra teadlikumad. Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juhi Saarepuu arvates on ebaseadusliku piiriületamist vähendanud ka koroonaviirusest tingitud piirangud. Me oleme veendunud selles, et kindlasti on on ka nii-öelda sellest koroonaviiruse levikust tingitud situatsioon ka üks neid põhjusi, miks täna sellist ka illegaalset tegevust Eesti idapiiri peal on vähem. Raadiouudistele Võrumaalt Levi Lillemäe",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti-Vene piiril on ebaseaduslike piiriületamiste arv aasta-aastalt vähenenud. Selle on tinginud piirivalvurite ja erinevate ametkondade parem koostöö ning ka koroonaviirusest tingitud piirangud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEhitushinna indeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Need on jaotatud kolme põhigruppi, tööjõud, ehitusmasinad ja ehitusmaterjal. Statistikaameti analüütiku Ülo Pauluse sõnul mõjutas indeksi muutust eelkõige materjalide kallinemine. Ta lisas, et võrreldes esimese kvartaliga tõusid materjalide hinnad 7,3 ning juunis keskmiselt 9,7 protsenti. Polüstüreenplaat siis kivi ja klaas vill, siis olid puitlastplaat OSB plaat ja siis vana hea küprok ehk kuivkroplaat, mille hinnad siis tõusid vahemikus 30-st kuni 50 protsendini ja siis ehitusmetallid iseäranis kasutatav sarrusteras, mis siis betooni lihtsalt betoonist teeb raudbetooni. Seal oli ka hinnatõus 30 protsenti. Eesti ehitusmaterjalide tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane ütles, et ehitusmaterjalide nõudlus on maailmas kasvanud ja tekitanud teatud kohtades ka defitsiidi. Tema sõnul on koroonapandeemia taustal suure hinnatõusu teinud eeskätt metall ja puitmaterjalid. Pandeemia ajal on välismaal vahepeal seisma pandud suuri tehaseid ja siis neid taaskäivitatud. Lisandunud on ka transpordiprobleeme, ütles Rebane. Impordi pool noh eelkõige räägime metallidest, aga ka, aga ka keemiatoodetest, erinevatest plastidest või, või, või lisanditest või ehituskeemiast, et siis nõudlus on nii suur ja tarned ei tule järgi ja hinnad on siis siin päris palju tegelikult ka juba muutunud. Parem olukord peaks olema jälle kohalike materjalidega, et mida me siin liivast, kruusast killustikust, tsemendist, lubjast teeme või, või betoonisegud näiteks. Vähemalt mina ei ole kuulnud, et siin tsemendi hind näiteks meie tootjal muutunud oleks. Ehitusettevõtte Nordecon juhatuse liikme Priit Lumani sõnul on neil materjalide kättesaadavusega olnud probleeme umbes pool aastat. See on avaldanud mõju ka ehituse tähtaegadele. Päris pausil ei ole tulnud midagi panna, aga teatud materjalide kättesaadavusega on probleeme ja terasega on probleeme. On olnud siin erinevate puitmaterjalidega teatud vahelageda materjalid kiviplaate erinevatest riikidest on tulnud oodata teinekord oluliselt kauem kui tavapäraselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Statistikaameti teatel mõjutas indeksi muutust eelkõige materjalide kallinemine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuu lõpuks valmiva metoodika abil peaks selguma, milline oli marjakasvatajate kahju tekkimises, ilmastiku ja milline tööjõupuuduse osa ning kas ja kui palju hakkab riik kahjusid kompenseerima. Maaeluminister Arvo Aller. Esmased kokkuvõtted saame teha võib-olla kuu lõpus, et kas see metoodika on adekvaatne, kas me saame sellele tugineda? Kui riik kompenseerib marjakasvatajate kahju, siis miks maksumaksja peab kinni maksma selle, et võõrtööjõudu riik ei lubatud ja valitsus erandit nende suhtes ei teinud? Valitsus tegi erandi kuuendast juulist alates lähtuvalt olukorrast Eestis ja kolmandatest riikidest. Jah, aga me räägime sellest kahjust, mis praegu on, kui nad ei saanud neid kolmandate riikide töötajaid juurde, praegu on nad ju käpuli maas. Kahju hindamine ongi see, et me selgitame välja, millest kahju tekkis. Kui me selle kahju kätte saame, et kuidas ta tekkis ja kui palju riik kompenseerib, miks maksumaksja selle kinni maksab? Sellepärast, et maksumaksja on samamoodi, on kõik põllumajandustootjad, kõik maasikakasvatajad ja selle läbi kahju hindamise. Me saamegi pildi ette, milliseks võib kujuneda võimalik maasikakasvatajate kahju. Aga ma ei saanud ikkagi vastust, miks maksumaksja seda kinni peab maksma, kui võõrtööjõudu riik ei lubatud? Põllumajandustootjad on maksumaksjad. Kas on võimalus ka, et riik hüvitab ainult osa kahjust ja maasikakasvatajad peavad ise ka midagi hüvitama? Praegusel juhul me räägime kahjude hindamisest, kas see hüvitamisele tuleb, selle üle saame alles arutama hakata. Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm ütles, et sellega tunnistab riik tehtud viga võõrtöölisi riiki sisse mitte lasta. Iseenesest see ei olegi nagu oluline, et kas on tegemist võõrtööliste ga oma inimestega, sest ega ettevõtjal tulu jääb saamata. Te ütlesite, et vahet ei olegi praegu, kas on võõrtööjõu tõttu või mingil muul põhjusel, et kompenseerida tuleb, aga antud juhul on ju puhtalt põhjus see, et võõrtööjõudu riiki ei lubatud. Miks ikkagi maksumaksja peab selle eest vastutama, oleks need töötajad pääsenud riiki, oleks tõenäoliselt probleem. Kui mitte olematu, siis poole väiksem. Jah, et sellega poliitikud tegelt tunnistavad oma möödalaskmisi, et oleks need riiki lubatud kolm nädalat varem, siis ma arvan, et väga suurt probleemi ei olegi olnud, aga tuleb ka vaadata ringi siis soomlased lahendasid selle probleemi operatiivselt ja kiiresti ka eriolukorra ajal nad lubasid riiki esialgu 4500 võõrtöölist ja siis suurenda seda hulka 9000. See väike möödalaskmine oli ka poliitikute poolt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maaeluministeerium hakkab välja töötama metoodikat hindamaks marjakasvatajate võimalikku kahju. Riigikogu maaelukomisjoni esimees keskerakondlane Tarmo Tamm ütles, et marjakasvatajatele tekkinud kahju võimaliku kompenseerimisega tunnistab riik oma viga võõrtöölisi riiki sisse mitte lasta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAustatud riigikogu esimees austatud riigikogu, armsad kaasmaalased. Tahan siit kõnetuurist avaldada lugupidamist riigikogule. Seadusandjale kuulub põhiline vastutus Eesti arengu eest. Paljudel juhtudel unustatakse tunnustamast Eesti vabariigi edusammude eest just riigikogu. See on meie demokraatliku praktika nõrkus. Samas ei tohi ka riigikogu eemalduda rahvast kõrgeima võimu kandjast. Siin usun, on järelemõtlemise ainet meile kõigile. Miks pälvib Eesti kodaniku silmis kõige vähem usaldust? Just riigikogu? Ei ole õige kirjutada võõrandumist meie demokraatlike tavade nooruse arvel. Peaksime hoopis pedagoogilisemalt mõtlema sellele, et meie taastatud riik on toiminud ainult 10 aastat. Me ei mõista veel erinevate riigi institutsioonide erinevat rolli. Parlament ongi vaidluste koht, kuid ka vaieldes on ta tervik, kuhu kuuluvad nii koalitsioon kui opositsioon. Ainult tervikuna moodustab ta institutsiooni. Mulle ei meeldi sõna teerull. Mulle ei meeldi solvavad lööksõnad. Igas seaduses leidub nii hästi koalitsiooni kui opositsiooni loomingut. Tahan tänada riigikogu karistusseadustiku vastuvõtmise eest ning liitun riigikogu juhataja sõnadega. Ning loodan võlaõigusseaduse kiirele menetlemisele. Täna avades riigikogu sügis tööaastat 2001. Teen seda riigipeana viimast korda. Et Eesti vabariik läheb edasi. Samm tuleviku suunal on seda kindlam, mida selgemini teame, kuhu oleme riigina suundumas ning kuhu on liikumas maailm meie ümber ning Euroopa tänapäeva maailmas tuvas ehk globaliseeruvas keskkonnas. Milline on Eesti koht maailmas ja Euroopas 10 aasta pärast? See küsimus ja eeskätt vastust sellele küsimusele peaks meil palju selgemini silmad ees olema, kui ta argielus pahatihti on. Peaksime poliitikutena vaatama kaugele üle järjekordset valimiste teatejoone. Kui erakonna huvid on esikohal ja Eesti tulevik teisel kohal võib meil sõit katki jääda. Seepärast tahan rõhutada toetumist strateegilistele ja teaduslikult põhjendatud kavadele mis tahes otsuse vastuvõtmisel. Iga seadus jääb meie elu mõjutama. Siin ma ei saa teisiti, kui osutan veel kord oma seisukohtadele energia ja raudtee osas mis kahetsusväärsel kombel läksid valitsuse seisukohta est järsult lahku. Aga seaduste koguvõrgustik peakski olema suunatud kooskõlaliselt meie strateegiliste kavadega. Siis tagame ka Eestile edu ja kiire arengu soovitud suunas. Milliste tõsioludega tuleb Eestil alati arvestada? Eesti on ja Eesti jääb väikerahvaks. Ja väikeriigid on tundlikumad ajavoolule. Meie kell tiksub kiiremini. Meil on alati vähem aega. Meie poliitiline inerts on suurtega võrreldes väike. Seda hoolikamalt tuleb meil suhtuda oma rahvastiku identiteedi ja kultuuri taastuotmisse. Siia kuuluvad kõik rahvastikuprobleemid, iive, sündide ja abortide vahekord, lastetoetuste süsteem rahvastikuruumilise paiknemine regionaalpoliitikas, tööpuuduse ja tööjõupuuduse ületamine ja palju muud. Siia kuulub eestlase iseolemine, identiteet ja kultuuri säilitamine. Eesti kultuur ei säili mitte Eesti Rahva muuseumis kuigi ka see on tähtis vaid ennekõike Eesti kultuurieliidi taastootmises. Väikerahva puhul on see lõng mineviku ja tuleviku vahel juus peen. Meil on üks Jaan Kross üks Ain Kaalep, üks Arvo Kruuseland, üks ando Runnel, üks Paul-Eerik Rumm. Kujutlege, mis nägu me oleksime siis kui need viis meest oleksid sõja või terrori tõttu? Meie hulgast puudunud ja lisage maailm meie ümber? Ei muutu ju mitte lihtsamaks. Maailm meie ümber muutub keerulisemaks. Ülesanded, mis eest ees seisavad, muutuvad keerulisemaks. Meie kaks välispoliitilist prioriteeti ja mul on muidugi hea meel, et siin vähemalt valitseb siin saalis konsensus. Euroopa Liit ja Nato pole mitte lõppjaamad vaid stardipakud. Kas oleme stardiks valmis? Kas oleme piisavalt avatud? Kas oleme piisavalt haritud? See, mis 10 aasta eest võis olla piisav ei tarvitse seda enam olla praegu. Kokkuvõtteid on mõtet teha siis, kui nendest saab tuletada tulevikku. Ma lahkun ametist hetkel, kui teie ja kohalike omavalitsuse esindajate poolt valitud president annab kaheksandal oktoobril siinsamas akna all ametivanad. Selle käesoleva riigikogu koosseisu avaistungil peetud kõnes märtsis 1999 ütlesin ma järgnevat ja lubage, et ma iseennast tsiteerin. Õigusriiklus on kahetsusväärsel kombel Eesti riigi kõige nõrgem lüli. Riik peab Eesti põhiseaduse alusel olema korraldatud selliselt, et ükski põhiseaduslik institutsioon ei saaks jämedat otsa enda kätte ette haara. Ma kordan veel kord meie põhiseaduse põhitõde. Eestis peab valitsema võimude tasakaalustatud lahusus. Tasakaal ja kahekõne põhiseaduslike institutsioonide vahel. Tasakaal ja kahekõne riigi ja Eesti kodaniku vahel. Ega mitte sportlik kihu, kes kellele ära teeb. Ammugi ei tohi lubada, et partei ja valitsus kõnelevad riigi nimel. Me teame, kuhu see välja viib. Eesti välispoliitiliste prioriteetide saavutamise esimeseks tingimuseks Eesti püsimiseks. Peame tunduvalt tõhustama Eesti õigusrikkumisea meel, et valimiskampaania saginas ei tõstetud vajadust täpsustada meie põhiseadust. See vajab meie riikluse tugevate ja nõrkade külgede rahulikku analüüsi ja see peab olema päevapoliitikaväline. Need sõnad on aastast 1999. Eesti põhiseadus on aastast 1992 hästi toimunud. Ta on tõhusalt täitnud demokraatliku ühiskonnakorralduse alusmüüri rolli. Põhiseaduse sätestatud demokraatlikud mehhanismid toimivad. Rahvas ei ole põhiseaduse st võõrandunud ja peab seda omaks. Eestil on väärt põhiseadus. Kuid põhiseaduse pikaaegne traditsioon on väärtus ja põhiseadusliku korra väärtuseks on ka põhiseaduse enda areng. Põhiseadus on meie riigi luustik. Põhiseaduse hing on riigi kahe kõne kodanikuga. Kehtiv presidendivalimiste süsteem annab Eestile väärika presidendi. Ma olen seda ütelnud välisajakirjandusele ja kordan seda siin uuesti. Iga Eesti järgmine president saab olema eelmisest parem. See on minu usk, teise. Lugupeetud riigikogu liikmed. See on minu usk valijameestesse. Ja eelkõige usk Eesti kodanikesse, kes on teid valinud. Meid jälgivad tähelepanelikult meie partnerid maailmas. Eesti on maailmas biopesad. Minu kahe ametiaja üheks kõige olulisemaks ülesandeks on olnud põhiseaduse kaitsmine. Olen teda kaitsnud päevapoliitiliste muudatuste eest ja rääkinud, et põhiseaduse keskmine ise on väärtus omaette. Ma olen kaitsnud põhiseadust väärtõlgenduste ja formalismi eest kuid täna kõnelen kui ametist lahkuv riigipea. Mõne nädala pärast olen lihtsalt president, mitte vabariigi president. Riigipea lahkumine poliitikast annab talle ainulaadse võimaluse võimaluse ja minu arvates ka kohustuse kõnelda erapooletult ja ka astuda samme, mille erapooletus on väljaspool kaalust. Seepärast esitan teile oma tähelepanekud vajaduse kohta põhiseaduse arendada ja muuta. Ma jätan ettepanekute juriidilise tausta oma ametijärglasele, kelle otsustada jääb edasine tegevus. Põhiseaduse muutmise ettepanekud on järgmised. Esiteks pean mõistlikuks viia põhiseaduse presidendi otsevalimine. Loodan, et järgne president valitakse aastal 2006 otse rahva poolt. Eesti riik on kulukas ja Eesti riik on kallis. Ta on kulukas kodaniku rahataskule ja ta on kallis kodaniku südamele. Eesti rahvas on väike, seetõttu tajub ta oma riiki hoopis kodusemalt ja täiesti erinevalt kui suurriigi kodanik. Presidendi otsevalimine annab rahvale võimaluse rääkida kaasa riigi juhtimises. Sellest võimalusest tunneb rahvas praegu puudust. Sellest on kõnelenud eranditult ka kõik senised presidendikandidaadid. Mulle tundub, et vajadus anda inimestele vahetumaid mehhanismi riigi juhtimisel osalemisest on üldises võõrandumise õhkkonnas väljaspool kahtlust. Seaduse assamblee kartis põhiseaduse kirjutades võimuliigset koondumist ühe isiku kätte. See oli tollal ja on ka täna õige juhtmõte. Riigi aluseks on võimude tasakaalustatud lahusus. Presidendi otsevalimistega peaks kaasnema õiguslikud mehhanismid, mis tasakaalustaksid presidendi ning teiste põhiseaduslike institutsioonide pädevust. Üks võimalus. On luua uus õigusliku järelevalvesüsteem mille abil saaks lahendada Eesti vabariigi kõigi põhiseaduslike organite vahelised pädevusvaidlused. Selline. Senine põhiseaduse praktika on näidanud et Eesti vabariik vajab institutsiooni, kellele seadusandja annab õiguse lõplikult lahendada näiteks valitsuse ja parlamendi või presidendi ja parlamendi vahelised vaidlused ja anda selge põhjendatud riigiõiguslik lahend. Eestis mängitakse ju ping pongi süüdistustega, et üks või teine põhiseadusliku instants on rikkunud põhiseaduse. See on kergemeelne see õõnestab kodaniku usaldust riigi vastu. Parlament ei ole riik, president ei ole riik, ammugi ei ole riik, partei ja valitsus. Riik on kõigi nende ja nimetamata jäänud põhiseaduslike institutsioonide tasakaalustatud ja sõbralik koostoime. Pean arutelu selle küsimuse üle meie riigiõiguse võtmeküsimuseks. Senist senisest arutelust on osa võtnud õiguskantsler Allar Jõks, endine õiguskantsler, professor Eerik Johan ruveli. Euroopa Inimõiguste kohtu kohtunik, endine riigikohtu esimees Rait Maruste vandeadvokaat, endine justiitsminister Jüri Raidla. Ma olen kindel, et nad jagavad oma nõu ja tuge ka riigikogule ja järgmisele riigipeale juhul kui järgmine riigipea seda algatust toetab. Ja lõpuks, leinapäeval 14. juunil tegin avalduse, milles tervitasin riigikogu soovi kavandada avaldust, mis tunnistas ohvriterohke kommunistliku režiimi võrdselt kuritegelikuks natsistide režiimiga. Ma kordan teie ees selle avalduse teksti siin kõrge kogu jaoks sõnasõnalt. Hitler Stalini paktiga vallandunud teises maailmasõjas ja vastupanuliikumises kaotas Eesti vabariik kümnendiku oma kodanikest. Ühemiljonilise rahva jaoks tähendas riigi poliitilise juhtkonna, ohvitserkonna, omavalitsustegelaste ja harituskonna mahalaskmine, perekondade küüditamine ja nende omandi konfiskeerimine okupatsioonivõimude poolt kuritegelikku meetodit rahva kui terviku hävitamiseks. Selle ees kannavad võrdselt vastutust nii hästi Nürnbergi protsessil kuritegelikuks kuulutatud NSDAP oma juhtkonna ja jõustruktuuridega kui ka seni kuritegelikuks kuulutamata ÜKPP NLKP oma poliitbürooga ja sellele allutatud jõustruktuuridega. Ning loendamatud muud repressiivorganid kellele totalitaarne võim andis õiguse surmaotsuste ja muude karistuste langetamiseks kohtuvälisel teel. Need organisatsioonid on kuritegelikud ja nende poolt läbi viidud genotsiid. Inimsusvastased ja sõjakuriteod on aegumatud. Eesti õigus tugineb rahvusvahelisele õigusele ega käsita kuritegelike organisatsiooni kuulumist karistatava teona. Vastutust kannab ikkagi vaid isik, kelle puhul sõltumatu kohus on kindlaks teinud tema osaluse inimeste tapmises perekondade küüditamises, mahajäetud vara omastamises. Totalitaarsete režiimide kuulutamine kuritegelikuks sõltumata sellest, kas nad ise on nimetanud või nimetavad ennast vasak või parempoolseteks tuleneb eestlaste nagu ka lätlaste või leedulaste ajaloolisest kogemustest. Ning ma ei kahtle, et meie ajalooline kogemus on väärtuslik lisa Euroopa Liidu õigussüsteemile ja demokraatliku maailma enese teostamisele. Tsitaadi lõpp. Ma tahaksin teile öelda, et murtud rukkilille üle andes ma veendusin et sellele hinnangul kirjutab alla kogu Eesti ajalookogemus. Ja mitte viha vaid õiglustundega ja truudusega. Õigus on. Tänavusel emadepäeval kõnelesin Estonia saalis viinast ja sellest, et aastas sureb Eestis ligi 300 inimest alkoholi mürgitusse. Täna vaaguvad haiglates hinge meie Eesti kodanikud Pärnumaal. Need, Pärnumaa inimesed surid viina kätte. See on nõukogude aegse elukeskkonna pärand ja meie häbi. Selles on süüdi meie tänased tegematajätmised. Lugupeetav riigikogu, teie järgmine tööaasta kujuneb vastutusrikkaks. Kuid ma ei tea ühtegi tööaastat, mis ei oleks vastutusrikas. Järgmine tööaasta saab olema raske. See saab olema otsustava kaaluga meie liikumises Euroopa Liidu ja NATO suunal. Just nüüd on kõige rohkem vaja sisepoliitilis koos meilt strateegiliste küsimuste otsustamisel ning ohutunnet ning tundlikkust rahvusvahelise olukorra ning Eesti asendi tajumisel. Seega esiteks küsimus meie strateegilisest suutlikkusest. Teiseks väikese Eesti omapära tajumine. Kolmandaks, põhiseaduse püsimine ja põhiseaduse muutmine. Neljandaks küsimus meie ajaloolisest mälust. Viiendaks ja viimaseks. Aga tahan teid veel kord tänada kõigi riigikogu koosseisude tubli töö eest. Tööd on tehtud, uued ülesanded seisavad ees. Nii teostab ennast vaba ja tasakaalukas riik. Tänan.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Lennart Meri kõne Riigikogu istungjärgu avamisel 10.09.2001.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeminari eesmärk oli anda ülevaade Eesti raadiojaamadest ja eelkõige uudistest ning võrrelda Eesti raadiomaastikku teiste Euroopa riikidega. Seminar toimus euroreporteri projekti raames, mis haarab nii kirjutava pressitelevisiooni kui raadio. Projekti finantseerib Euroopa ajakirjandus, õpetuse assotsiatsioon euroreporteri projekti raadioalase uurimuse viisid läbi Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonna üliõpilased, kellest kaks tudengit osalesid aprilli lõpus Itaalias Berutsas toimunud seminaril. Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonna kolmanda kursuse üliõpilane Mart Normet. Eesmärk oligi tutvustada oma maa raadiouudiseid ja üldse oma maa raadiomaastiku, teiste maade üliõpilastele ja sellest ühisest kogemusest siis õppida kokku panna ka internetilehekülg, kus siis saab kõiki neid raporteid lugeda ja kuulata ka heliklippe vastavatest uudistest. Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonna kolmanda kursuse üliõpilase Epp Ehandi arvates Eesti ja teiste Euroopa riikide raadiouudiste tasemel erilist vahet pole. Paljud asjad on väga sarnased, ootamatult isegi sarnased, võib-olla suurim erinevus tuleneb nende pikaajalisest traditsioonist. Mõelda raadiost kui majandusettevõttest ja raadioprogrammist kui tootest. Milliseid erinevusi veel võib Euroopa raadiomaastikul esile tuua? Mitmes Euroopa riigis on hakatud rohkem rõhku panema raadioprogrammi üldisele tervikule mitte niivõrd eraldi saadetele. Hispaanias võib rääkida tihtipeale persoonikesksetest raadiojaamadest, kus käib tihe võitlus nõndanimetatud raadiostaaride pärast. Samuti Itaalias ja Hispaanias viivad uudistesaateid mitu inimest, kuni näiteks nelja saatejuhini välja, mis Eesti tingimustes on suhteliselt uudne. Nii nagu Eestis on kogu Euroopas tervendavaks nähtuseks avalik-õiguslike raadiojaamade ja eraraadiote vaheline konkurents, mis peaks muutma kõikide raadiote kvaliteeti paremuse suunas. Võib veel lisada, et Eestis eksisteerib tänasel päeval 35 raadiojaama. Neist kuus on üleriigilised, kaheksa regionaalset ja 21 kohalikud jaamad. 19 raadiojaama on orienteeritud uudistele ja 16 muusikale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kommenteerivad: TÜ ajakirjandustudengid Mart Normet ja Epp Ehand.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo see on niisugune dokument, mis annab üsnagi konkreetse raamistiku selleks, et me saaksime ennast jätkuvalt NATO-ks ette valmistada. Vahe eelnevate programmidega on selles, et esiteks on spetsiifiliselt mõeldud neile, kes tahavad NATO-sse astuda, see tähendab siin ei ole ei Soomet, ei ent see on spetsiifiliselt neile riikidele, kes soovivad saada NATO liikmeks ja kes järelikult peavad ette võtma teatud samme mis tulevikus oleksid siis soodsad. Arvestades, et nad on NATO liikmed ja nende sõjaline struktuur peab vastama NATO liikme kriteeriumitele. Sellel programmil on poliitiline ja majanduslik kaitse ja ressursi, julgeoleku ja õigus, küsimuste alajaotused. Ja tegelikult noh, ütleme nii, kõigis muudes küsimustes on suhteliselt üldised printsiibid. Aga sõjaväeline kriteeriumite süsteem on päris spetsiifiline ja selle täitmine on meile kõige olulisem ja kõige tähtsam. Eelkõige selles, et selle dokumendi pinnal sõidavad meie delegatsioonid nüüd Brüsselisse ja räägivad NATOga läbi konkreetse plaani, mis oleks siis vaja teha Eesti suur riigil, et NATO-sse saada. Me oleme kogu aeg rääkinud sellest, mida NATO meilt tahab ja mida me peame tegema, kas see plaan on ka mingil määral üllatav, kas seal on meie jaoks midagi uut või vähemalt täpsustavat, sellepärast et ega Eestis on ka neid eriarvamusi olnud? No see on tegelikult raamistik, mis spetsiifiliselt võimaldab meil pidada dialoogi NATO-ga kui tulevane liige sest need eelmised dialoogid ja nõupidamisel, mis meil NATO-ga on olnud, on lähtunud väga üldistest printsiipidest, sest NATO-le endale ei ole antud riigipeade poolt poliitilist mandaati rääkida meie kui tulevaste liikmetega on vale. See on selles, et kui NATO räägib praegu Soomega näiteks, siis arutatakse seda millistes rahuvalveoperatsioonides Soome osaleb, sest see on Soome NATO-s osalemise ulatus. Meiega hakatakse arutama nüüd väga intiimseid, põhimõttelisi riigikaitsealaseid küsimusi, sest see on oluline juhul, kui meid võetakse NATO liikmeks, nii et see täiesti fomentaalne erinevus on siia dokumenti sisse projitseeritud ja me kavatseme seda ka muidugi väga aktiivselt kasutada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseminister Jüri Luik kommenteerib Uku Toomile NATO tippkohtumisel vastu võetud MAP-i sisu (Membership Action Plan).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõrumaa arenduskeskuse kultuurispetsialisti Kristi Palsi sõnul on teadaoleva statistika järgi Võrumaal 22 protsenti elanikkonnast erivajadustega inimesed. Selleks, et nii liikumisnägemise või kuulmispuudega inimesed saaksid osa kultuuriloomest, on vaja neile luua vajalikud tingimused. Mida me peaksime nagu üldse silmas pidama, et kui ma näiteks korraldan suurt festivali ja ma tahaksin, et sellest saaksid ka osa erivajadusega inimesed, et mis on need sammud, mida ma pean selleks astuma ja mis tingimused ma pean looma, et nad oleksid ka minu sündmuse oodatud. Sest kui me täna tegelikult seda enda käest küsisime ja mõtlesime, et oi, aga tegelikult me ei näegi neid inimesi meie sündmustel. Ja, ja nagu meil olid ka kaasatud mõned puuetega inimesed ka tänasele seminarile, siis ka nemad ütlevad, et ega nende inimeste võitmiseks lähebki aega. See, et sa lood neile usalduse, see, et me loome neile mõnusa keskkonna ja nad tunneksid, nad on oodatud. Siis tegelikult nad tulevad, et see ei juhtugi nii üleöö. Erivajadustega inimeste kultuurile ligipääsetavuse eestkõneleja Piret Aus tõdes, et ainult laiemate uste või treppide kõrval olev kaldtee olemasolu ei taga erivajadustega inimeste võimaluse kultuuriüritustel osaleda. Kuulmispuudega inimesel on sellest kaldteest või invatualeti olemasolust väga vähe abi kui talle nii-öelda kontserdist osa saamiseks ei looda kas Eesti viipekeele tõlget või kui seal saalis, kui ta on näiteks kuuldeaparaadiga, et, et siis kui seal saalis ei ole silmus võimendit, mis nii-öelda tema aparatuur le soodsamad olud loob, eks talle paremini jõuaks kõrvadesse. Ausi sõnul on võimalik lihtsate vahenditega panna erivajadustega inimene end tundma teretulnuna. Ostsin paraja jämedusega pesunööri ja paberteipi ja märkisime maha pimeda juht pärimusmuusikakeskuse fuajee põrandale ja nii-öelda ristumiskohad tegime kollase mustatriibulise teibiga üle väga te vahenditega 12 euroga annab ka ära lahendada see, et pimedad saaksid sinu sündmusele tulles sinu kultuurikeskuses näiteks olulistesse punktidesse, tee leida, et selleks ei ole vaja mingisuguseid udupeeneid vahendeid, vaid teinekord piisab pesunöörist ja teibist, et märgistusi teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võrumaal otsivad kultuuritöötajad uusi võimalusi kaasamaks erivajadustega inimesi kultuurisündmustele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPõhimõtteliselt jõudis Riia volikogu oma tööga ummikusse, voorumit ei saadud kokku üsna pikka aega ja sisuliselt muutus pealinn juhitamatuks. Niisugune ametlik põhjus, millega seim siis linnatuuma laiali saatis, on saamatus prügimajanduse korraldamisel. Aga see on tegelikult ainult üks pool väga suurest poliitiliste ebaõnnestumiste jadast, mis Riias on juhtunud ja ajendiks on muidugi suured korruptsiooniskandaalid, mis on Riiat juba mõnda aega vapustanud ja ka see, et kaks võimu osapoolt ehk siis ussakovsi juhitud koosmeel ja teiselt poolt siis au teenida Riiat ei saanud enam omavahel läbi ja need tülid päädisid siis sellega, et volikogu tuli laiali saata ja sisuliselt on Riiat juhtinud viimased kuud regionaalministri ametisse nimetatud ajutine valitsus. Nüüd täna valitakse siis erakorraliselt linnatuumat vähem kui aasta enne korralisi valimisi. Olukord on väga põnev, esimest korda rohkem kui 10 aasta jooksul on kandideerimas rekordarv kandidaate, neid on üle 715. nimekirjas ja samas näitab see ka seda, et jõudude vahekord on üsnagi killustunud. See tähendab, et absoluutset võitjat, üht parteid, kelle ümber siis kogu võim koonduks kindlasti enam osa olema ei saa. Võimalik on Vikerkaare valitsus ja sotsioloogid prognoosivad praegu kaht võimaliku tulevikustsenaariumi. Üks on see, et koondutakse siis praeguse koosmeele ümber ja teine variant on see, et Riias saavad siis lõpuks ometi kauaoodatud võimu praegused opositsiooni parteid ehk siis parempoolsed, need, kes on Lätis praegu kogu riigis võimul, see on omakorda jälle sõltuvuses sellest, kui palju nendest viimastest ületab siis viie protsendi künnise ja kui palju mitte. Aktiivsus ei ole täna väga kõrge olnud, pigem on seni olnud madal. Kui vaadata tänase päeva tulemusi kella neljase seisuga siis on täna hääletamas käinud pisut rohkem kui 13 protsenti. See on viimaste valimiste madalaim tulemus Riias. Eelvalimised olid siiski üsna populaarsed, seal käis paarkümmend, nii et kokku on siis praeguseks hääletamas käinud üle 30 protsendi valijaist, aga valimisjaoskonnad on lahti kella 10-ni, nii et lõpptulemuse saame teada homme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riias on täna kohaliku volikogu ennetähtaegsed valimised. Eelmine volikogu saadeti korruptsiooni ja mitme seaduserikkumise tõttu laiali. Ilmselt seekordsetel valimistel selget võitjat ei ole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTäna pärastlõunal algas Brüsselis 2020. aasta viimane Euroopa ülemkogu. Seekordne riigijuhtide kohtumine on aastal vastava raskusastmega, näiteks Suur-Saksa ajaleht. Eitung kirjutas täna, et on raske meenutada mõnda ülemkogu, kus rohkem oleks kaalul olnud. Ajalehe hinnangul võivad eskaleeruda arutelud mitmel teemal. Väljaande Polinikov hinnangul on see tõehetk ka Saksamaa Euroopa Liidu nõukogu eesistumisele, mis selle kuuga oma lõpu saab. Bolirikov hinnangul on 2020 esitanud Euroopa poliitikutele selliseid väljakutseid, millega isegi pikaajalise Saksamaa liidukantsleril Angela Merkelil on keeruline toime tulla. Et millised need väljakutsed siis täna on. Esmalt räägitakse koroonapandeemiast, mis endiselt kõikidele liikmesriikidele peavalu valmistab. Sellel arutelul annab hetkeseisust ülevaate Ursula von der Laien, kelle juhitud Euroopa komisjon ravimitootjatega vaktsiinilepingut sõlminud on, kuid see arutelu suuri kirjesid üles ei küta. Seejärel arutavad riigijuhid pikaajalist eelarvet, taaste rahastut ja õigusriigi mehhanismi. Pärast raskeid läbirääkimisi on oodata, et lähitundidel saab see probleem lõpuks lahenduse. Vähemasti õigusriigi mehhanismi kõige häälekam vastane. Ungari peaminister Viktor Orban ütles ülemkogu alguses, et kokkuleppest ollakse tolli kaugusel. Pärast rahast rääkimist võetakse ette kliimateema. Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks kliima neutraalsuse aastaks 2050 ning see tee ei saa olema kerge. Seetõttu pole oodata ka lihtsat arutelu, sest igal sammul kliimaneutraalsuse suunas saab olema otsene mõju majandusele ja töökohtadele ning riigijuhid mõistavad seda hästi. Õhtusöögil räägivad riigijuhid ka suhetest Türgiga, mis võib osutuda kõige keerulisemaks küsimuseks. Kreeka ja Küpros soovivad kindlasti sanktsioone, kuid teised liikmesriigid ei taha nende määramisel liiga hoogu minna. Samuti räägitakse ka USA ja Euroopa Liidu suhetest Venemaa sanktsioonide est ning Brexitist. Viimase puhul sai täna selgeks, et Euroopa Liit hakkab valmistuma kaubanduslepete Brexitiks, kuigi läbirääkimiste tähtaega on pikendatud pühapäevani. Eesti peaminister Jüri Ratas ülemkogul ei osale. Teda asendab Läti peaminister Krisjanis Karinš. Samuti ei osale koroonasse haigestumise tõttu Horvaatia peaminister Andrei Blenkovitš. Teda asendab Sloveenia kolleeg Janes Jansa. Joosep Värk Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mõne tunni eest algas Brüsselis Euroopa Ülemkogu. Aasta viimane riigijuhtide kohtumine kujuneb pingeliseks, sest vaidlusteemasid on mitu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA haiguste kontrolli ja ennetamise keskusele on laekunud 100 avaldust, mille järgi võib Johnson ja Johnsoni koroonavaktsiin tekitada haruldast Kilenarree sündroomi ehk ägedat närvikahjustust. Juhtumite järgi tekkisid peamiselt üle 50 aastastel meestel haiguse sümptomid kaks nädalat pärast vaktsineerimist. Rahva terviseametnikud jälgivad olukorda, kuid rõhutavad, et kõrvaltoime risk tundub olevat äärmiselt madal sest Johnson ja Johnsoni vaktsiini on saanud pea 13 miljonit ameeriklast räägib valge maja meditsiininõunik Anthony Fauti. Me peame meeles pidama, et Johnson ja Johnsoni vaktsiin on äärmiselt tõhus ja seda on selgelt soovitatud. Samal ajal saatis ize USA terviseametnikele analüüsi, mille järgi võivad täielikult vaktsineeritud ameeriklased peagi vajada lisadoosi räägib valge maja pressiesindaja Jenn Saaki. Me kasutame nende andmeid otsust tehes hea meelega, aga haiguste kontrolli ja ennetamise keskus ja toidu ja ravimiamet annavad soovitusi nende enda analüüsi põhjal. Uute nakatunute arv on USAs viimase nädala jooksul uuesti kasvama hakanud. Neist rohkem kui pooled on tingitud viiruse delta tüvest. Veel kord valge maja meditsiininõunik Anthony Fauti. Me oleme mures nende piirkondade, osariikide ja linnade pärast, kus vaktsineeritute arv on äärmiselt madal, umbes 30 protsendi ümber. Teadusajakirjas Nature hiljuti avaldatud uuringus rõhutatakse, et üks vaktsiinidoos ei ole Delta tüve vastu piisav. USAs on vaktsineerimata veel 140 miljonit inimest, ainult ühe kaitsesüsti on saanud 25 miljonit ameeriklast. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Samal ajal on kasvanud arutelu lisavaktsiinidoosi vajalikkuse üle. Terviseametnike hinnangul on selleks veel liiga vara.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikohtu hinnangul on nõuete kohaselt tõendatud, et Neinar Seli, kes oli samal ajal nii Tallinna Sadama nõukogu esimees kui ka Eesti olümpiakomitee president hääletas Tallinna Sadama nõukogu 2013. aasta 31. oktoobril toimunud koosolekul otsuse poolt maksta Eesti olümpiakomiteele 250000 eurot toetust. Kriminaalasja õiguslik põhiküsimus oli see, kas seli oli Tallinna Sadama nõukogu esimehena ametiisik, kes pidi järgima korruptsioonivastase seaduses ette nähtud toimingu piiranguid ja vältima huvide konflikti. Juhtiv riigiprokurör Steven Risto Evestus selgitas seda küsimust aktuaalses kaameras. Lõpuks oli siis kõige olulisem vaidluspunkt see, et kas siis Neinar Seli riigiettevõtte juhtorgani liikmena täitis avalikke ülesandeid või mitte ehk siis kas ta oli ametiisik või mitte. Ja riigikohus leidis, et siiski riigiettevõttes riigi poolt juhtorgani juhiks määratuna pidi seisma ta riigi huvide eest ja seega täitis ta avalikke ülesandeid. Riigikohus rahuldas osaliselt Neinar Seli kaitsja kassatsiooni ja muutis maa ning ringkonnakohtu otsuse põhjendusi, kuid nõustus ikkagi lõppjäreldusega, et Neinar Seli on talle süüdistuses ette heidetud korruptsioonikuriteo toime pannud sellile määratud karistust. Riigikohus ei muutnud ja see on seitsmeteistkümne 1000 eurone rahatrahv. Neinar Seli on lubanud riigikohtu otsuse edasi Euroopa Inimõiguste kohtusse kaevata. Riigiprokurör Evestuse sõnul on see seli õigus, kuid Euroopa kohus kolmanda ehk lõplikku kohtuastme otsust ei tühistaja ega anna ka uut hinnangut. Siseriiklikult on kolmas kohtuaste riigikohus lõpliku kohtuotsuse teinud, see kohtuotsus on jõustunud ja Euroopa kohus ei anna seal süü küsimuses uut hinnangut ega tühista riigikohtu otsust, et selline pädevuse puudub. Et süüdimõistetul on õigus sinna pöörduda, kohtul on pädevuses on tuvastada võimalikke siseriiklikke rikkumisi, neile osutada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Sadama nõukogu endine esimees ja Eesti olümpiakomitee president Neinar Seli jäi riigikohtus süüdi korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumises.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMati Alaver, nüüd on see otsus tehtud, täna 23. veebruaril oli siis viimane termin. Kas see tänane nii-öelda arutelu oli pikk ringis veerpalu Alaver tarvi jõudma? Noh, täna me olime küll Otepääl Andrus ga kahekesi, aga, aga tegelikult juba eile õhtusel koosistumisel küll kõik märgid sinnapoole näitasid, et valikuid on jäänud väga väheseks ja ja täna oli rohkem see otsuse vormistamine. Andrusel on siis endiselt palavik ja see palavik ei anna järele. Väike palavik jah siiamaani, kuigi ma ei tea, kas ta on täna kraadinud, aga aga olek oli täiesti haiglane. Hääl kähiseb hurka. Otsuse tegemine oli mõistagi raske, aga loomulikult kui tervis on selline, siis ju no vastu seina joosta lihtsalt ei ole mõtet. Jah, niisugune natuke vastuoluline värk, aga iseenesest seda otsust teha oli lihtne, ei olnud variante teha vajalikke intensiivseid treeninguid ja see oleks olnud hädavajalik eeldus, et üldse mõelda startimisele. Raske öelda, mida ütleb praegu Andruse süda, aga mida ütleb sinu kui Andrus kauaaegse treeneri süda? No ma sõitsin Otepäält Tartu poole ja mõtlesin, et noh, jube kahju ja jube kurb, et ta oleks kindlasti olnud suuteline sõitma võidu kõrgetel kohtadel, aga aga siis ma ütlesin endale, et mõtle ikka, mida see mees on saavutanud, milliseid hetki ta meile on pakkunud. Ja minul ei ole nagu mingit põhjust nuriseda. Igal juhul selja taga on üks väga ilus sportlaskarjäär, võib kokkuvõtteks vist öelda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kahekordne olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister Andrus Veerpalu ei osale tervislikel põhjustel Holmenkolleni maailmameistrivõistlustel ja lõpetab oma 22 aastat kestnud sportlaskarjääri.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSotsiaalteenustest on Tartu linn pakkunud ja pakub ka edasi näiteks laste turvakoduteenust, mis valdavalt mõeldud noortele, kes erinevatel põhjustel ei saa oma kodus vanematega koos olla. Lisandunud sotsiaalmajutusteenus eristub turvakoduteenusest aga näiteks nii, et eesmärgiks on pakkuda ajutiselt elukohta just Tartu linnas asuvatele alaealiste lastega peredele, aidates seejuures leibkondadel nii-öelda ree peale saada. Selleks on majutuskohtades igapäevaselt olemas ka sotsiaalpedagoog, kes perekondadega tegeleb, jätkab Tartu laste turvakodu juhataja Piret Värno. Tema ülesandeks on siis kõigepealt teha nende elanikega tegevusplaan ja siis jälgida, kuidas tegevusplaani täitmine toimib, vajadusel õpetada, kuidas pesu pesta, kuidas süüa teha, kuidas aidata lapsi, kuidas õpetada lapsi. Meie eesmärk oleks see, et me saaksime toimiva perekonna, kes 11 toetab ja kes märkab. Tartu linnavalitsuse sotsiaal ja tervishoiuosakonna juhataja Merle Liivaku sõnul on töö perekonnaga sotsiaalmajutusteenuses lõppenud, kui leibkond iseseisvub ja suudab näiteks üüriturult endale elamispinna leida, makse maksta ja ühiskonnaelus aktiivselt osaleda. Merle Liivak. Võib-olla on ka teisi abistamise meetodeid, oluline oleks see, et sellises olukorras inimene võtaks ise kontakti kas oma elukohajärgse sotsiaaltööspetsialisti ga või lastekaitse töötajaga ja paluks nii-öelda kõrvalpilku sellele, mis on need asjad, mida tema elus võiks olla niienda, linna poolt juurde vaja, selleks, et ta mõnest oma murest saaks kergemini üle, et ta saaks sellest madalseisust liikuma. Tartu abilinnapea Mihkel Lees ütleb, et perede kasutusse on 13 renoveeritud ja möbleeritud linna omandis oleva korter. Korteri ootejärjekorras on praegu viis perekonda. Kui suur on tegelik abivajajate arv, seda Lees öelda ei oska kuid usub, et kõik 13 korterit kasutuse ga saavad üüri maksma korteri eest. Perekonnad ei pea. Küll aga tuleb Leesi sõnul perekondadel tasuda kommunaalkulud. Kui palju aga sotsiaalmajutusteenuse pakkumiseks loodud korterid linnale maksma läksid, vastab Mihkel Lees. Kokku läks terve selle maja renoveerimine maksma veidikene üle kahe miljoni euro ja sellest linna osalus on üle pooleteist miljoni euro. Selle raha eest renoveeriti ka hoone fassaad, tehti korda kommunikatsioonid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linn pakub lastega peredele sotsiaalmajutusteenust. Selleks remonditi ja sisustati Ropka linnaosas 13 korterit, kuhu oodatakse perekondi, kellel puudub eluruum ning kes vajavad igapäevaelu korraldamisel nõustamist ja tuge.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSihtasutuse nuku nõukogu sõlmis Meelis Paiga juhatuse esimehe lepingu järgmiseks kolmeks aastaks. Kinnitati ka selle aasta eelarve. Mis aga puutub makseraskustesse, mille selgitamiseks on kultuuriministeerium algatanud auditi, siis kinnitas sihtasutuse nõukogu esimees Jaan Puusaag, et makseraskusi ei ole. Maksuraskusi ei ole, ma võin kohe seda öelda, et teater tuleb toime bilansiliselt, sihtasutus alustab miinusega, aga see on tegelikult käimasoleva rahavooga juba kaetud ja ei ole probleeme ei palkade ega, ega etenduste toimumisega või millegi muuga, mille, mille üle siin muret on tuntud või spekuleeritud, et, et selles suhtes kindlasti mingit mingit probleemi ei ole. Te arvasite enne nõukogu algust, et, et ehk toob see tänane koosolek ka rahuministeeriumi ja teatri vahele, kus on olnud pingeid, kas on nii? Tõnu Karjatse rääkis sel teemal Kultuuriministeeriumi teatrinõuniku Hillar Seinaga. Kohtumine oli väga konstruktiivne ja töine. Kas Meelis Paiga pidi ka eelnevalt konsulteerima, et, et mida ta kavatseb eeloleva ametiaja jooksul teha? Selle jaoks on Meelis Pai esitanud ka teatrite rahastamiskomisjoni, mis kultuuriministeeriumi juures on 2014 kuni 17 arengukava, kus on nukuteatri plaanid kõik näha, nii et selle tööga on Meelis Pai tegelikult ka jooksvalt järjest tegelenud. Ja selles osas ei ole mitte mingeid etteheiteid. Alati saab arengukava paremaks teha, aga selles osas tuleb talle nõukogu nüüd appi, sest et tegemist on ju ka alustava sihtasutusega suhteliselt hiljuti alustanud sihtasutusega ja selles osas saab teda nõukogu ja kultuuriministeerium aidata. Kinnitati ka sihtasutuse tänavune eelarve, kas selle üle oli ka vaidluseid? Ei olnud otseselt vaidlusi, küll aga kultuuriministeeriumil oli kahe lehekülje jagu küsimusi eelarve korrigeerimise osas ja neile saadi vastused. Nii et praegu on kõik paigas ja nüüd tuleb siis ära oodata see audit mis puudutab neid makseraskuseid. Nüüd tuleb ära oodata jah, audit, mis siis hindab eelmise aasta majandustegevust. Aga kui nüüd peaks selguma, et, et sealt kanduvad mingisugused asjad nüüd sellesse aastasse üle, et siis peaks seda eelarvet ümber vaatama või. Eelarve puhul me oleme juba arvestanud riigiasutuse üle tulevate kohustustega, nii et sellega on, oleme juba uues eelarves arvestanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sihtasutuse Nuku nõukogu sõlmis uue lepingu juhatuse esimehe Meelis Paiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSiin on ühe ohuna ja oleme ka ise välja toonud lähisuhtevägivalla, kui me vaatame näiteks lähisuhtevägivalla väljakutseid, võrdleme näiteks eelmise aasta märtsit sama perioodi selle aasta märtsiga, siis see keskmine väljakutsete arv on 33, see 33 oli eelmine aasta 33 ja on ka see aasta täpselt sama number, nii et me ei ole hetkel küll mitte mingisugust muutust ükskõik milliste väljakutsete osas näinud alates sellest hetkest, kui siis eriolukord Eestis välja kuulutati. Valitsuse otsusega ei tohi nüüd enam pärast kella kümmet õhtul napsu müüa ka restoranides ja baarides. Mida te sellest muudatusest ootate? Eks politsei on ju kogu aeg öelnud, et väga paljude süütegude ja õnnetuste kurja juures alkoholi liigtarbimine on ju alati olnud, nii et meie vaates see, et nüüd öisel ajal alkoholi ei müüda ka erinevates lõbustusasutustes, noh, lõbustusasutused, mis täna veel on lahti, sest ööklubid tegelikult ju peavad olema juba kinni eelneva eriolukorra korralduse vaates, nii et meie vaates on ta kindlasti positiivne. Kas nüüd see tähendab, et ressursse jääb üle lihtsalt ressurss tegeleb uude ülesannetega ja nii lihtne see ongi küll aga see, et me peame kindlasti pistelist kontrolli tegema. Kui leiame sellised kohad, kus veel müüakse, siis kindlasti selgitame, kõigepealt viime selle informatsiooni Nende klubide baaride pidajateni, selgitame veelkord, aga kui loomulikult mingi perioodi jooksul sellest aru ei saada, siis oleme ka väga resoluutsed. Lõunapiiril on nüüd taas kontroll, eks sinna politsei piirivalveressurssi on läinud. Mida see põhja prefektuurile tähendab, kas teie read on nüüd selle võrra natuke hõredamad ka? Ei hetkel prefektuuride vahel ressursse liigutatud ei ole ja ega piiride sulgemine ju puudutab ka Harjumaad. Täpselt samamoodi küll pisut teises vaates, meil ei ole maismaapiiri, aga Tallinna sadam, Paldiski sadam, Muuga sadam, Tallinna lennujaam, kus väga palju on ikkagi Euroopa Liidu siseseid reise, mida puudutas ka nüüd sisepiiride sulgemine siis põhja prefektuuris. Piirivalvebüroo ametnikud on kõik kaasatud selleks, et siin Harjumaal tagada. Nüüd see, et piirirežiim sisepiiridel oleks tagatud. Kas teie ametnike kaasatakse ka sellesse, et karantiinitingimuste täitmist kontrollida? Hetkel konkreetseid suuniseid selles osas veel ei ole, aga kindlasti pistelist kontrolli selles osas, kasvõi kui tänaval või liiklusjärelevalves näiteks puutume inimestega kokku ja näeme, et see inimene tegelikult peaks olema nii-öelda isolatsioonis, siis loomulikult me sekkume.",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefekt Kristian Jaani ütles intervjuus Madis Hindrele, et ehkki inimesi liigub eriolukorra tõttu vähem, siis politsei tööd see veel mõjutanud ei ole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul säilitatakse elektrijaamades enamik töökohti tänu valitsuse soovile, et põlevkivienergeetika peab lähima nelja aasta jooksul olema valmis tootma teatud hulga elektrit, see tähendab sisuliselt uuemate ja keskkonnasäästliku energiaplokkide valmisolekus hoidmist, personali, täiskomplekti ja täistöötasuga, olenemata sellest, kas elektrit on vaja parajasti toota või mitte. Suvel, kui elektrit on turul palju, võivadki jaama ootele jääda. Vahest valmisolek tähendabki seda, et ollakse valmisolekus ja ollakse valmis igal hetkel need jaamad käivitama, aga kui on külm jaanuariöö, kus ei ole päikest ja tuult ja tegelikult tarbimine on maksimaalne, siis ka nendel hetkedel tuleb kindlustada Eestis elektri tootmine ja nendeks hetkedeks me hoiame, plokid valmisolekus. Eestil oleks igal ajahetkel elekter olemas ja energeetilise julgeolek tagatud. Samas koondamisest pääsu pole. Selle aasta jooksul kaotavad töö 324 suurenergeetika töötajat. Enamik neist kaevurid, jätkab Hando Sutter. Oleme Eesti Energia poolt moodustanud fondi kaks pool miljonit eurot. Toetame neid inimesi nii ümberõppes kui ka siis neid, kellel pensioniaeg on kätte jõudmas kohe-kohe siis ka ettevõtte pensioni ga ja samas on meil väga hea koostöö töötukassaga. Narva Energia ametiühingu esimehe Andrei Aitsevi sõnul on koondamisel väga raske otsus, kuid nüüd on töötajatel vähemalt tuleviku kohta selgus olemas. Nii juhid kui töölised olid ebakindlas olekus ja keegi ei teadnud, mis neid homme ootab. See ebaselgus oligi kõige hullem. Nüüd on kindlus olemas. Me näeme, mida omanik riigi valitsuse näol meilt nõuab. Nüüd oleme veendunud, et töösse jäävatele tootmisvõimsustele tagatakse personali ja töötasu. Kriis Eesti energeetikas teravnes tänavu kevadel, kui Narva elektrijaamad olid sunnitud CO kahe kvootide kallinemise ja odava importelektri tõttu oma tootmist piirama. Alates aasta algusest on Eesti energia koondanud 500 töötajat ja suveks saadeti veel 1300 töötajat sundpuhkusele. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Energia koondab sel aastal üle 300 töötaja, kuid seda on märksa vähem kui algul prognoositi. Enamik töökohti säilib tänu riigi otsusele tagada lähiaastateks põlevkivielektrijaamade elektritootmisvõimsus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo meil on hetkel 20 inimest, Ukrainast tööl, kusagil juunis on esimesed, kes peavad meilt ära minema osadel on peaaegu aasta lõpuni. Nii rääkis osaühingu Estonia juhatuse esimees Ain aasa. Kõik, keda täna osaühingu Estonia laudas või põllul kohtasin, on meie enda inimesed, kellega kõrvuti töötavad peamiselt Ukrainast pärit töölised. Nemad teevad enamasti lihtsamat tööd, sest moodsad masinad nõuavad oskust lisi ja neid ajutise tööjõu hulgast üldjuhul ei leia. Taaskord Ain Asa. Miks Eesti põllumees ei saa ilma välistööjõuta hakkama? No hetkel ei taha meile tulla kohalik inimene tööle, kõige suurem põhjus on selles. Aga kui ühel hetkel Ukraina tööjõud päriselt ära kaob, mis siis saab kas siis koomale tõmmata või ümber orienteeruda, kuidagi, et ma ei oska praegu sellele vastata. Põllumajandus -kaubanduskoda ja taluliit saatsid täna valitsusele nõude pikendada Eestis viibivate ajutiste välistöötajate töölubasid. Muidu jäävad Covid 19 pandeemia tõttu põllud harimata, loomad hooldamata ja inimesed kodumaise toiduta. Töötukassa Järvamaa osakonna juhataja Eha Tasang ütleb, et praegu on Järvamaal 1000 töötut, kellest osa võiks leida rakendust põllumajanduses. Kui nüüd sellel aastal ukrainlased ei saa meile Eestisse tööle tulla, siis tegelikult on meie töötute hulgas ka päris palju inimesi, kes võib-olla oleksid nõus asuma meie põllumajandustootjatele appi. Kuna ma arvan, et nad on põhimõtteliselt liht tööd siis mingit ümberõpet nad ilmselt ei vaja. Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütleb aga, et Eesti põllumajandusettevõtetesse on aprillis algavate kevadtööde hooajal vaja ligi 2000 välismaa põllumajandustöölist. Meil on vaja tegelikult lehmi lüpsta iga päev kaks või kolm korda maasikas, taimed just nüüd ära istutada, selleks, et oleks võimalik jaanipäevaks või, või peale seda kodumaist maasikat pakkuda. Kindlasti toimuvad Eesti tööturul suured muutused ja pikemas perspektiivis ma usun, et ka põllumajandussektoris rohkem inimesi soovib tööle minna. Lahendus ei kannata oodata, kuid või, või ka poolt aastat, et meil on lahendusi vaja sisuliselt nädalate jooksul. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Seoses piiride sulgemisega on Eesti põllumeestel kadunud võimalus värvata võõrtööjõudu, mistõttu võivad lähikuudel jääda loomad hooldamata ja inimesed kodumaise toiduta. Töötukassa soovitab tööta jäänud inimestel pakkuda oma abikäsi põllumajandusettevõtetele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänane hommik algas Vene Föderatsiooni mürsuraketi miini ja pommirünnakutega Ukraina tsiviilisikute pihta. Hukkunuid oli näiteks Kiievis sumus Mikolaevis, nihhuvirkas, Rivnes Harkivis, Tšerigovis, aga muidugi ka Marjupolis. Selles Azovi mereäärses linnas on kohalike võimude teatel tapetud juba 2500 tsiviilisikut. Lisaks pommitamisele peavad sealsed inimesed nüüd rinda pistma ka soomukite, tankide ja automaatidega. Nimelt on lahingud jõudnud linna idaaladele, kuna Mariupolist põhjas käib äge võit. Ütlus püüab Ukraina linnaelanike aidata. Läbi läände jääva Berdjanski. Toolinn on juba okupeeritud ning Mariupolile mõeldud humanitaarsaadetist hoiavad vene väed küll kinni, aga vähemalt pääsesid Mariupolist Berdjanskisse ligi 160 autot. Põgenikega busse läbi ei lasta ning 160 sõidukit on siiski köömes, arvestades, et enne lahingute puhkemist elas linnas üle 400000 inimese. Kaitseväe luurekeskuse ülemkolonel Margo Krosberg tõdeb, et läbi varem okupeeritud alade on Venemaal lihtne oma vägesid varustada ning tõenäoliselt saab vastane linna äravõtmisega hakkama. Kindlasti on Vene Föderatsiooni relvajõududel nüüd umbes selline vabandus, et kuna humanitaarkoridorid on lahti olnud kõik, kes tahtsid, ära minna, on ära läinud, siis nüüd kõik need, kes on justkui sinna alles jäänud, need on ligitiimsed, sihtmärgid, ehk siis tõenäoliselt vastupanuvõitlejad. Ümberpiiratud Mariupolist 80 kilomeetri kaugusel olevat Berdjanski on Venemaa hakanud kasutama ka oma vägede varustamiseks. Satelliitpildid näitavad, et linna juures liiguvad vene sõjalaevad. Lahingupilt Ukrainas üldiselt tänaseks oluliselt muutunud ei ole. Küll aga märkis Ukraina presidendi kantselei nõunik tänases avalduses, et üha enam näib vastane keskenduvat Ukraina lõuna ja idaaladele. Sinna saadetakse viimasel ajal rohkem nii sõdureid kui kütust ja laskemoona. Kiievi ümbruses tasub välja tuua järjekordsed lahingud linna ida küljel. Endiselt pole suuremat väeüksused sinna jõudnud, kuid väiksemaid grupeeringuid hävitab Ukraina seal juba igapäevaselt. Margo Grosberg märgib, et vastane proovib Ukrainasse ka vägesid juurde tuua. Näiteks Vene Föderatsiooni relvajõudude baas Armeenias ka seal komplekteeritakse nii-öelda üksust, mida siis sealt ära tuua. Ja samamoodi see rahuvalve kontingent, kes on Mägi-Karabahhias, ka sealt üritatakse siis mingit üksust kokku panna, et see edasi paisatud Ukraina piiridele. Teine, mida me oleme täheldanud, on ka siis nii-öelda suuri värbamiskatseid tegevteenistuse sulgemiseks Vene Föderatsioonis. Kui tavapäraselt on esimese lepingu tegevteenistuslepingu pikkus kaks kuni kolm aastat siis nüüd esmakordselt me näeme, kus pakutakse üheaastast lepingut selleks, et inimesi lihtsalt meelitada teenistusse ja seejärel suunata Ukraina piiridele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukrainas Mariupolis on sõja ajal surma saanud üle 2400 tsiviilisiku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõrumaalt on valimistulemuste saabumine võtnud üllatavalt kaua aega. Maakonna valimiskomisjoni esimees Krista Paal ütles, et Võru linnas on väga agarad valimiste vaatlejad, kes nii-öelda pidurdavad häälte ülelugemist Võru linnas, aga praegu kella poole 11 seisuga on selgunud siis ülejäänud maakonnas. Tulemused ja võidu on võtnud rahvaliit 21,3 protsendiga ning järgneb kohe Res Publica 18 koma viiega. Nemad on maakonnas enim hääli kogunud Rahvaliidu Võrumaa ühenduse esimees Arno Sild 21,3 protsenti. Kui Võru linna mitte arvestada, see on parem tulemus kui eelmine kord. See on kahtlemata parem tulemus, sest meie oleme senini eelmistel valimistel püsinud nii 18 kuni 20 protsendi piires oma maakonnas. Aga ma arvan, et selle tõusu on meil tinginud see, et me oleme järjekindlalt ehitanud esiteks oma erakonna struktuuri maakonnas üles ja teiseks, me oleme nagu kogu aeg inimestele rääkinud ühte ja sama juttu, me ei ole liialdanud lubadustega, me oleme küllalt realistlikuks jäänud ja Võrumaa inimesed tahavad sellist ausat ja selget maamehe juttu ja ma arvan, et sellega me olemegi saavutanud selle, et inimesed meisse usuvad. Kus rahvaliit kõige tugevam on olnud? Rahvaliit on kõige tugevam senini olnud, näiteks eelmise koosseisu ajal oli kõige tugevam Haanjamaal kui Haanja vallas, kus üheksast volikogu kohast rahvaliidu käes oli seitse siis oli päris tugev ka Lasva vallas, kus oli siis 11-st viis. Hästi tugev oli ka Sõmerpalus, aga Sõmerpalus natukene seal, kohalikud mehed leidsid seekord sättisid asju ümber, et nad ei tule rahvaliidu nimekirjaga välja, aga sisuliselt on meil ka Sõmerpalus. Rahvaliidu organisatsioon päris tugeval järjel ja nüüd on tugevnenud. Rahvaliidu positsioonid mõnistes on tugevnenud Miso vallas ja endiselt päris stabiilselt tugev on Meremäe vallas meil rahvaliit. Ja sellega tugevamate osas võib-olla no Haanja endiselt tugev, praegu ma ei tea täpselt Haanja tulemusi veel, aga ma usun, et Haanja kindlasti ülepoole kohtadest volikogus saab. Aga kui palju täpselt, ma ei oska praegu ütelda. No Res Publica on siis teine tugevam tegija Võrumaal. Kas rahvaliit Res Publicaga teeb koostööd? Oleneb valdadest ma ei oska praegu üks moment, ma ei oska teile praegu ütelda, üldiselt me teeme Res Publicaga vähe koostööd, sellepärast et inimesed on Res Publica pettunud ja seal, kus me hakkame nendega koostööd tegema, siis siis tekib ka meil selliseid tõrkeid. Meie meie suhtes ma ütleks niimoodi. Valimisaktiivsus 53 protsenti Võrumaal üle Eesti kohta päris hea, kuidas võrreldes eelmise korraga? Eelmise korraga on aktiivsus tagasi läinud, veidikene mul kohe täpselt ei ole arve meeles, aga ma arvan, et eelmine kord olime me ligi 60 juures. Ei oskagi ütelda, tundub, et üldine selline ikka selline pettumus ega ei oska, päris peab seda natuke analüüsima ja mõtlema veel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohalikud valimised - Lauri Variku ülevaade Võrumaalt ning intervjuu - Arno Sild (Rahvaliit).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuursaadik mõistis seda muret ja on ka need küsimused edastanud siis Soome valitsusele. Kui põhjuseks tuuakse epidemioloogiline olukord, siis see pole ju võrreldav kasvõi kevadega. Soomes on enamus vanemaid inimesi vaktsineeritud. Lisaks on Soome tervishoiusüsteem väga heal tasemel, mis tähendab seda, et tegelikult Pole ohtu isegi kui nakatumine tõuseb. Soomes on nakatumine madal, ehk siis, kui nad avavad piirid, siis loomulikult tuleb teatud tõus. Aga selle tõusu talub ära tervishoiusüsteem ja tegelikult terve ühiskond. Kas see kohtumine oli kuidagi pingeline või või pigem oli mõistmist? Meie saame soomlastega väga hästi läbi ja samamoodi Soome suursaadikuga ja, ja meil on Soomega väga head suhted, ei see kohtumine oli sõbralik, aga, aga mõistmine ka selles osas, et, et see on probleem ja tekitab, hakkab tekitama probleeme ka Eesti-Soome vahelistes suhetes. Kui selline käitumine kestab. Millal siis selles mõttes olukord üldse paraneda võiks ja, ja mis sellele võiks kaasa aidata. Neid lubadusi on olnud. Erinevaid kõigepealt olid lubadused, et see olukord paraneb mais ja nüüd meil on juba juuni ja praegused otsused on minu teada tehtud ka juuni lõpuni. Kui endiselt oodata etakse seda nakkuse langemist siis alla 25, siis seda ei ole võimalik saavutada. Soomes on kohalikud valimised kolmeteistkümnesdal juunil, võib-olla pärast seda on valitsusel ka lihtsam teha otsuseid näiteks ka seda taset tõsta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Kaja Kallas kohtus Soome suursaadiku Timo Kantolaga ja väljendas oma muret Soomes kehtivate rangete töörändega seotud piirangute pärast. Kallase sõnul ei ole Soome kehtestatud piiriülese liikumise piirangud praeguses olukorras enam proportsionaalsed ja põhjendatud. Eesti hinnangul ei vasta need Euroopa Liidu nõukogu ühiselt kokkulepitud reisimissoovitustele ega Schengeni piirieeskirjadele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKirna mõisa tulbiaed sai alguse paari aasta tagusest põlengust Nurmiko kasvuhoones kui tulest päästetud 200000 tulbi sibulat kingiti Kirna mõisale. Kui algul istutati tulbid suurte laikudena mööda parki laiali, siis möödunud sügisel kutsuti appi aednik. Reilika Marandi mõisa peremees Reimo Liliental ütleb, et silma järgi hinnates on praegu õide puhkenud umbes 70 protsenti tulpidest. Õiteilu lisandub aga iga päev ja kuna ilmad on suhteliselt jahedam, võib õitsemini kesta veel kolm-neli nädalat. Kui meil eelmine aasta oli umbes 16 sorti, see aasta on 40 sorti juurde pandud, nii et meil on umbes 56 sorti täna siin siis nautida ja vaadata ja kutsusid ikkagi asjatundja endale appi. Ikka ikka eelmine kord oli see, kui päästeoperatsioon panime oma jõudude oma teadmistega need tulbisibulad siia muru sisse, kui eelmine aasta olid lihtsalt sellised suured põllud, siis siis sel aastal on kenad mustrid, pildistamiskoridorid jäetud ja igasugused huvitavad kujundid, nii et igaüks saab tulla ise vaatama, et, et selles mõttes on olukord hoopis midagi muud. Mis plaanid teil selle tulbeaiaga on? Plaanid on suured ja, ja teades, kui paljud inimesed sõidavad iga-aastaselt Hollandisse Keuken hofi nautima neidsamu tulbipõldusid ja vaatama, siis viimased aastad pole saanud sinna ju reisida, siis tekkis idee, et aga noh, siis tuleb see Keukenhof tuua siia siia Eestisse Eesti keskele. Kirna mõisa appirutanud aednik Reilika Marrand ütleb, et esialgu olid tema plaanid palju suuremad, kui teha jõudis. Eelmisel aastal pandi rohu sisse mis on ka iseenesest ilus, aga lihtsalt see rohi hakkab lämmatama neid sibulaid ja ei tule kõik see ilu esile. Seekord me siis koorisime maapinna ära, siis sai läbi freesitud, siis sai uus muld toodud, siis said sibulad sisse ja isegi pärast natukene värsket mulda peale ja väetis ka muidugi sisse. Kust need tulbi sibulad tulevad? No tulbisibulad tulevad ikka Hollandist, Nad on külmakindlad, aga mõned väikesed nipid on, et iga aasta tuleb nad ikkagi üles võtta, ära kuivatada ja sügisel tagasi panna. Kas siin leidub ka päris haruldasi tulbisorte? No päris selliseid kollektsiooni väärtusega tulpe siin just ei ole, et selliseid, mida ainult kollektsionääridel on, aga kindlasti on siin väga palju selliseid erilisi sorte, kas need on mitmevärvilised või lokkis või sakris. Et selliseid ilusaid siin on palju-palju. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui eelmisel kevadel kasvas Kirna mõisa pargis 16 tulbisorti, siis nüüd on neid tublisti juurde lisandunud ja seda õiteilu on käinud imetlemas juba mitu tuhat inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaheksasse Hiiumaa kooli jõudnud sorteerimisjaamade põhimõte on lihtne. Koolimajas tekkiv prügi tuleb panna hoones asuvate sorteerimisjaamade pakendi, bio, paberi ja papi või segaolmejäätmete kasti jätkab Eesti ringmajanduse evõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann. Jäätmekäitlusettevõtted näevad väga sageli, et liigiti kogumise mahutites. On väga palju neid jäätmeid, mis seal olema ei peaks. Mõtlesime teema üle, et kuidas siis seda asja saaks paremaks teha ja leidsime, et kõige parem on ikka alustada lastest. Et lapsed on need, kellele jäävad asjad hästi meelde. Ja kui praktikas nad igapäevaselt jäätmeid liigiti koguvad, siis see jääb neile eluks ajaks harjumuseks. Jätkab Hiiumaa vallavanema asendaja Hergo Tasuja. Ma loodan, et seeläbi hakatakse ka kodudes tänasest rohkem jäätmeid sorteerima. Hiiumaa gümnaasiumis on jäätmeid sorteeritud iseseisvalt juba enne seda. Projekti direktor Ivo Eesmaa räägib, et noored said selle selgeks ruttu ning on näha, et koolis on valdavad kindlad liiki jäätmed. Tõenäoliselt on see joogipakend, pudelid paptopsid ja midagi sellist, pluss siis paber. Ja noh, muidugi ka ütleme biojäätmed. Pilootprojekti edu korral loodab Eesti ringmajandusettevõtete liit tulevikus varustada sorteerimisjaamadega ka teised Eesti koolid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Hiiumaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Ringmajandusettevõtete Liit näeb eestlaste valmiduses oma jäätmeid liigiti sorteerida veel palju arenguruumi. Hiiumaal algab pilootprojekt, mille käigus tahetakse sorteerimine õpilastele juba koolihoone seinte vahel selgeks teha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIntsident toimus kella 13 paiku läbiotsimise käigus, haavata said kaks kaitsepolitseiametnikku ja üks piirivalvur, räägib kaitsepolitsei komissar Andres Kahar. Sündmus leidis aset Võrumaal, kus siis kaitsepolitseiameti ja politsei ja piirivalveameti töötajad viisid läbi menetlustoimingut mille käigus siis puhkes tulevahetuse siis kaks kaitsepolitsei ameti töötajat, üks politseiamet, töötaja sai kehavigastusi ja ühe kaitsepolitseiametniku seisund on hetkel kriitiline. See tsiviilisik siis, kes tulevahetust alustas, et tema sai surma. Raskeid kehavigastusi saanud korrakaitseametnikud toimetati haiglasse. Milline täpsemalt on nende tervislik seis, jätkab prokurör Margus Gross. Nad kõik vajasid arstiabi ja saavad praegu arstiabi, aga aga täpsemalt jah, nende tervislikku seisundit ma ei saa ka selgitada. Läbiotsimine toimus relvade ebaseaduslikku käsitlemist puudutava kriminaalmenetluse raames kuid mis asjaoludel, Margus Gross Kogu seda kaitsepolitseiameti poolt läbi kriminaalmenetluse asjaolusid ma ei saa kommenteerida ja hetkel on see kontrollimisel, miks selline intsident juhtus? Kes oli see isik, kes surma sai? Ma ei küsi nime, vaid üldist selgitust, miks tema juures läbiotsimist tehti. Ka seda poolt ma ei saa selgitada praegu. Sündmuspaigas viibiv rahvusringhäälingu Kagu-Eesti korrespondent Igor Taro sõnul on sündmuspaik Võrumaa ja Põlvamaa piiril. Seepärast tekkis ka esimese hooga segadus, mis maakonnas ja vallas tulevahetus toimus. 20 minuti eest saabus sündmuspaigale politsei ja piirivalveameti kopter. Taro sõnul olid õhusõidukis uurijad. Sündmuspaik on siiani ümbritsetud politseilintidega ja kõrvalised inimesed ei pääse sündmuskohale lähedalegi, jätkab Igor Taro. Ei, selles mõttes, et kohalikud ei tea veel asjast nagu suurt midagi, et, et näiteks noh hetkel ei ole võimalik ka selle sinna naabermaja juurde ligi saada, mis on seal ütleme kõige lähem maja, sest piirivalve on selle nagu suht suurelt ümber piiranud, see, see koht on selline koht, et see ütleme Võmorski ja Koidula piiripunkti vahel on Koidula piirijaam ütleme, et Koidula piiripunkt, see on siis koht, kus toimub noh kuidas seda nimetada, piirikaubandus, salakaubandus? Noh, et iseenesest, ta on nagu jokk-kaubandus, kui inimesed toovad üle neid suitsupakke ja viinapudeleid normi piires. Mirko Ojakivi, Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võrumaal Võmmorksi külas tekkis läbiotsimise käigus tulevahetuses, kolm politseinikku sai haavata, neist ühe seisund on kriitiline.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSee on üldse huvitav fenomen, see niisugune soome-ugri hõimlus, see, et me tunneme mingisugust sugulase, me oleme ju ainult keele pooles sugulased, muus osas sellist sugulasrahvastest me rääkida ei saa, see on ilmselt tekkinud eestlaste identiteet. Siis alates sellest, kui meil rahvus tekkima hakkas, siis 19. sajandil, eks ole, et üks rahvuslikku e komponent oli, oli siis see soome-ugrilisus meie sugulasrahvad. Meil läks liikvel, eks ole, soomlaste kaudu ja see on püsinud ja, ja minu meelest on isegi ala 1000 970.-test aastatest tunduvalt eestlaste identiteedi puhul tugevnenud nii-öelda soomugri juurte tunnet, tamine ja nende tähtsaks pidamine. Nii et, et, et seda tunnet ei mõjuta need erinevad teooriad, et, et kust soomeugri rahvad on tulnud, kuidas on nende migratsiooniteed kulgenud või, või kui mitu protsenti geenides on mingit mingit algupära, et see ei mõjuta nagu seda nii-öelda ühtsuse tunnet, mis, mis on see tolud murdiga või seal mulgil marilasega, see ei ole, ei ole teaduse ga seotud üldse selles mõttes. Eelmisel aastal väga palju räägiti, kas Vladimir Putin tuleb Tartusse. Kas tegelikult soome-ugri asjaajamisele ongi võib-olla kasulikum, kui kogu sellest asjast on poliitika välja võetud? Teie küsimus on ka vastus, loomulikult on sellest kasu. See on ju kena traditsioon, et et kongresside kutsutakse ka soomeugrimaade presidendid avaplenaarile kongressi tervitama. Aga ma rõhutaks veel kord, mida väga tihti ära jäetakse, kui kongress selle kongressi nimi on soome-ukri rahvaste maailmakongress võiks öelda küll, et mida, mida vähem ametivõimudega kokkupuudet on, seda parem. Sest me teame, et, et võimud tavaliselt omavahel",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaheksas soome-ugri rahvaste maailmakongress toimub koroonaviirusest tingitud olukorras hübriidvormis. Maailmakongressist võtavad osa 14 soome-ugri rahva esindajad. Kuidas mõjutab hõimurahvaste omavahelist suhtlemist viimaste aastate üha süvenev teadlaste arusaam, et me ei olegi pärit Uraalide tagusest ühiskodust?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaivara sinimägede muuseumis eksponeeritakse relvi, mundreid, sõdurite isiklikke esemeid, aga nüüd ka suuremat sõjatehnikat. Juba praegu saab muuseumis tutvuda Nõukogude ründelennukiga Il kaks, mille ajaloohuvilised sajandivahetuse aegu Kurtna-Järvistust leidsid. Sõjalennukeid on Narva kandis leitud varemgi, kuid tavaliselt purunevad neli tonni kaaluvad lennukid maapinnale langedes tükkideks. See konkreetne lennuk vajus aga läbi järvejää. Seepärast on ta suhteliselt hästi säilinud, räägib Vaivara sinimägede muuseumi juhataja Ivika Maidre. Ütlen kohe, et lennuk ei ole ühes tükis. Kuna see sabaots on seal rohkem puust ja mitte metallist, siis see on seal järved edasi, aga kabiin ja mootor on nüüd muuseumisse jõudnud, mootor ei ole päris selles õiges asendis, noh, ja me ei panegi teda tagasi ka õige koha peale, aga et väikest kõpitsemist läheb seal ikkagi veel natuke aega, mis muidugi ei välista, et kõik tahtjad teda ikkagi näevad. Ivika Maidre sõnul on tegemist väärtusliku eksponaadiga, kuna selle konkreetse lennuki näitel saab jutustada Narva kandis toimunud lahingutest. Kõik need lennukid on ikkagi väga suur väärtus ja seda väärtust tõstab just see fakt, et ta on siin konkreetses õhus olnud ja teada on ka siis need isikunimed, kes selle viimase lennu tegid. Väga raske on ju tavaliselt nii kauge aja puhul minna tagasi detailide, nii et et noh, selle lennuki puhul on siis tõesti on võimalik rääkida lugu isegi teatud detailidega Lennuki annetas muuseumile Ida-Viru sõjaajaloo klubi otsing. Klubi valduses on ka paarkümmend aastat tagasi samuti Kurtna Järvistust leitud tank T 34, mis jõuab sinimägede muuseumis. Suvel jätkab muuseumi juhataja Ivika Maidre. Ja märkimisväärne, ka see omal ajal on sinna peale maalitud siis kiri, et Nõukogude Eesti eest ja, ja hiljem on seda tanki kasutanud siis ka vastaspool, nii et tal on seal ka peal Haakrist, mis on veel täiesti loetav. Sinimägede sõjamuuseumi ekspositsioon keskendub Narva piirkonnas toimunud suurtele ohvriterohketele lahingutele. Muuseumi külastab igal aastal kuni 6000 inimest. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaivara Sinimägede Muuseumis saab uudistada sõjaaegset ründelennukit, suvel ka tanki. Tegemist on Kurtna järvedest leitud sõjatehnikaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTekstiili maailma projekti otsustas EAS toetada 3,6 miljoni euroga 2000 seitsmeteistkümnendal aastal. Osaühing Varese saar lubas omalt poolt juurde panna poolteist miljonit ja 2019. aastal pidi Kreenholmi vanades puuvillaladudes ukse tabama tekstiili külastuskeskus, mis oleks Kreenholmi toonud seiklema peresid üle kogu Eesti. Kuid projekt hakkas venima, tähtaegu lükati korduvalt edasi ja lõpuks otsustas riigi tugiteenuste keskus rahastamise otsuse tühistada, räägib TK elu ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Lauri Alver. Pidi tulema väga unikaalne turismiatraktsioon, aga ehitada jõuti äärmiselt vähe, lubadused olid, aga tegevusi ei toimunud, meil ei olnud enam kuhugi seda projekti lükata, sest et kui need projektid ei ole valmis 31.-ks augustiks 2021 meetme määruse järgi, siis seda raha ei saa kasutada, eks, ja kuna see graafik näitas seda, et see ei ole võimalik, siis me pidime tegema kehtetuks tunnistamise otsuse. Lauri Alveri sõnul jõuti projekti elluviijale osaühingule varese saar eraldada 200000 eurot ja see raha tuleb riigile tagastada. Osaühingu varese saare juhatuse liikme Martin Künnapi sõnul kujunes peamiseks takistuseks selgusetus tekstiilimaailma krundi omandamises. Varese saare osaühingul oli Kreenholmi omanikega algne kokkulepe, et arendaja saab kinnistu välja osta, kuna võõrasse varasse pole mõtet poolteist miljonit investeerida. Ühiste kavatsuste protokoll jäi aga täitmata Kreenholmi omanikfirma vastuseisu tõttu ja see peatas Martin Künnapi hinnangul kogu projekti, kommenteerib osaühingu Narva Keit tegevjuht Jaanus Mikk. Küsimus oli ostueelisõigusest ja sellest me ei ole kunagi keeldunud. Martin Künnap valmistas ette ühe lepingu eelnõu, mis meile ei sobinud, kuna seal olid ainult ühepoolsed, väga suured leppetrahvid ja me ütlesime talle korduvalt seda, et sellisele lepingule ma alla ei kirjuta. Leping peab olema võrdväärne, et siis kas ei ole üldse leppetrahve või siis on mõlemal leppetrahvid. RTK elu ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Lauri Alveri sõnul sobis riigile ka pikaajaline rendileping. Meile esitati rendileping Narva Keit oli nõus, et sinna ehitatakse selline objekt ja seda nii-öelda maad anti kasutada meie jaoks siis piisavalt pikalt seda, et nad saaksid omanikuks. See ei olnud meie tingimus. Osaühingu varesesaar juhatuse liige Martin Künnap kinnitab, et tekstiilimaailmas ta loobuda siiski ei taha, sest ka arendaja on projekti 200000 eurot panustanud. Seepärast soovib osaühing varesesaar riigi tugiteenuste keskusega rahastamise osas edasi vaielda. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kreenholmi Tekstiilimaailma projekt on seiskunud ning riik nõuab arendajalt toetuse tagasi. Arendaja ei taha riigi otsusega leppida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaalmeedia andmetel on streik alanud, paljud postitatud videod näitavad tühje vabrikuid ja ülikoolides lahkuvaid tudengeid. Valgevene võimud eitavad seda. Eile toimusid Valgevenes taas suured meeleavaldused mõningatele andmetele. Seni suurimad erihinnangute järgi tuli Minskis tänavatele üle 100000 inimese ja kinni peeti rohkem kui 500 inimest. Helistasime Minskis radios Faboda Valgevene toimetuse vaatlejale Vitali segankovile ja küsisime, kuidas olukord praegu on. Olukord muutub kogu aeg täna hommikul toimuvad kõikides suuremates Valgevene tehastes ühel või teisel määral protestiaktsioonid. Mõnes kohas kogunevad töölised tehases sissepääsu juurde. Teises paigas käivad inimesed, tsehhides toimuvad miitingud, kus tõelisi kutsutakse streigiga ühinema. Administratsioon ja jõustruktuurid reageerivad sellele üsna närviliselt. Mõnel pool sisenevad nad tehasesse ja räägivad töölistega. Teises kohas lihtsalt seisavad tehasehoone ümber. Kronos. Näiteks ajas miilits tehase juures streikijad laiali ja võttis mitu inimest kinni, nii et olukord muutub kiiresti ja tänane homne päev peaksid näitama, kuidas streik õnnestub, kas see muutub kõikehaaravaks või jääb piiratuks. Vitali segankovi sõnul streigil otseselt juht ei ole. Valgevene revolutsiooni, nagu seda nimetatakse, iseloomustab just see, nagu ka osavõtjad ütlevad, et liidreid ei ole. Meil on kõik liidrid, see on võib-olla veidi ülepingutatud, muidugi on meil liidrid on Svetlana Danoskaja on streiginõukogu, samuti on olemas tehniline juhtimine, kuhu minna, millal minna. Tegelikult otsustab iga teha ise, mida teha, seal on orgkomiteed, mis tegutsevad üsna aktiivselt, aga ka ülikoolides tegutsetakse. Üliõpilased käivad kolonnides ümber ülikooli või mööda linna, kohati seisab transport. Paljud eraettevõtted on riputanud oma uksele sildi, et nad täna ei tööta. Muidugi inimesed kardavad repressioone ja seepärast ei saa kõik, kes streikida tahaksid, seda endale lubada. Aga fakt on, et streik vastukaja leidis, kinnitab poliitikavaatleja Valgevenest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgevene opositsioon on tänase päeva kuulutanud üleriigilise streigi avapäevaks ning nõuab president Aleksandr Lukašenka tagasiastumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeagi ukse avavad laste mängumaad peavad arvestama uute reeglitega, kuidas ollakse valmis ning mida avamisel peab arvestama, räägib vudila mängumaa rajaja Kajar Lember. Meil on plaanis hetkeseisuga udila mängumaa avada täies mahus jaanipäeva paiku näiteks me ka vaatame, kuidas need meetmed kõik siin mõjuvad ja, ja kuidas see olukord üldiselt on. Meie jaoks on see, kuna me ei ole veel avanud, siis me saame nii-öelda kõigeks valmistuda, aga noh, kindlasti tekitab piiranguid see, et meil on ju ka hästi palju ruume sisetingimustes, et kindlasti peame tänaste reeglite kohaselt inimeste arvu piirama, kui palju inimesi saab korraga ruumis viibida? Otepää lähistel asuva Kantervilla lossi mängumaa noor mõisahärra Kanter Värton jutustab suvistest plaanidest. Oleme kavandanud avamise viiendal juunil oleme siis hügieeni tagamiseks paigutanud atraktsioonide juurde desinfitseerimisvahendeid. Küsimusele kas on atraktsioone, mida praeguses olukorras enam kasutada ei saa, vastab Värtan. Väikelaste aladel me oleme nii-öelda selliseid mängimisasju natuke vähemaks võtnud, aga oleme nii-öelda teinud ka mõningaid atraktsiooni natuke ümber, et seda käsikontakti oleks vähem. Lottemaa teemapargi tegevjuhi Margit Toodu sõnul on ka nemad pidanud leppima kujunenud olukorraga. Võtsime otsuse aasta võime avada oma pargi sellel aastal 13. juunil, eks meie jaoks on olnud see eriolukord päris keeruline, et põhimõtteliselt kaks pool kuud turundust ja müügitööd on jäänud meil tegemata. Et lihtsalt olime ettevaatlikud, ei teadnud, kuidas ju olukord riigis üldse laheneb kogu park uuesti käivitada, et see on päris suur väljakutse, aga ma luban, et me saame sellega hakkama. Raadio uudistele Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kriisiolukorra järgsete reeglitega peavad kohanema nii mängumaa pidajad kui ka külastajad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaanteeamet ja siis hankekeskus rahandusministeeriumis koos korraldavad siis hanke konsultandi leidmiseks ja kellega koos hakatakse siis ette valmistama juba projekteerimise ja ehitushanget, ehk siis seda põhi PP hanget. Me loodame, et see on võimalik välja kuulutada see konsultandihange veel suvel juulikuu sees. Ja kui konsultant on leitud, siis ilmselt siis selguvad ka kõik need järgmised tähtajad koostöös selle konsultandiga. Aga põhimõtteliselt jah, analüüs näitas, et loomulikult on võimalik mõlemad ehitamise võimalused ehk siis ehitada nii riigieelarvest kui ka ehitada erasektori ga koostöös ja põhimõtteliselt erasektori koostöös siis tõesti on nii, et tuleb hange tervikhange nii projekteerimisele kui ehitamisele kui hoolduse le. Ja siis hanke võitja ülesanne on tee projekteerida, valmis ehitada ja 20 aastat siis hooldada hoida siis sellises seisukorras, et tee on kogu aeg sõlgetav. Kas see on nüüd esimest korda, kui viiakse ellu selline projekt, et erarahaga ehitatakse tee valmis ja riik pärast tasub tagantjärele? Ja no tee-ehituses on see tõesti Eestis esmakordne, selline ettevõtmine Tallinnas on seda kasutatud koolide korda tegemisel, aga, aga riigi teedel on see on see esimene ja ja on selline nii-öelda pilootprojekt. Kui riik hakkab seda hiljem maksma, kas see tähendab maksumaksjale ka lisakoormust, kas me hakkame näiteks teemaksu maksma? Ei selle projekti siin on juba sisse kirjutatud, et see on ilma teemaksuta. Ehk et tasuta se riigieelarvest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riik tahab ehitada Pärnu-Tallinna maantee Libatse lõigu erarahaga. Pärast tee valmimist maksab riik tagantjärele ehituse kinni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKirjandusmuuseumi direktor Tõnis Lukas ütles, et tavaliselt vihm muuseumile midagi teha ei tohiks. Remondi tõttu oli ühe saali katus avatud ja kaitseks pandud vari, katus ei pidanud tugevale sajule vastu. Ehitusfirma ei näinud ette seda, et nende tehtud tööd toovad kaasa vihma ajal sellise uputus. Nii et see oli kindlasti ehitusfirma niisugune vale planeering või möödalask ja võib öelda, et remondiga seotud nii-öelda halbade asjaolude kokkulangemine. See segadus on päris suur, aga võin Eesti rahvale öelda südamekinnituseks kohe, et et suur osa ja, ja, ja lõviosa Eesti kirjandusmuuseumis olevatest kultuurivaradest ei olnud hetkekski ohus. Kui vee sissetung arhiiviruumides tuvastati, ei olnud aega, et planeerida ja valida. Kiiruga tõsteti kõik teosed kuiva kohta. Seepärast on veel täna suur hulk teoseid korrapäratult laotatud muuseumi põrandatele. Nüüd käib töö, et veekahjustuste mõju hinnata ja vähendada. Näiteks peavad läbivettinud raamatud kuivama külmkapis ja magnetlint tuleb ümber kerida. Järgmiseks teisipäevaks tahan ma kokku panna kirjeldust kõigist kahjudest ja täiendavatest lisatöödest, mis muuseumil on vaja selleks, et kahju võimalikult likvideerida ja saata siis haridus, teadusministeeriumile, kellele allub kirjandusmuuseum. Ja võtta siis ka seesama raport enda tegutsemise juhendiks. Rahalised numbrid puudutavad seal kindlasti neid täiendavaid konserveerimistöid siis ajakulu ja seda lisatööaega, mis meil on nüüd kuude kaupa vaja kahjude likvideerimiseks kasutada. Ja muidugi ka ehitajad puudutavad need lisakulud, mis meie mööbli riknemisega on seotud, sest me tahame, et kõik see meile kompenseeritakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval Tartut tabanud paduvihm tegi kahju kirjandusmuuseumi arhiivile. Kui remondis oleva muuseumi arhiiviruumides leke avastati, hakati kiiruga väärtuslikke varasid niiskuse käest päästma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu siseministrid on Ukraina sõja puhkemisest alates olnud Brüsselis ühed aktiivsemalt tegutsejad. Täna kohtutakse taas erakorraliselt, et arutada nii sõjapõgenike kui ka neid vastuvõtvate riikide olukorda. Euroopa Komisjoni asepresident Margaritis Skins ütles enne kohtumist, et ta on uhke, et Ukraina sõjapagulastele ajutise kaitse saamine otsustati paari nädalaga kuid nüüd tuleb nende aitamisega edasi liikuda. Nüüd proovime uue lehekülje keerata ja neid õigusi rakendada ja teha neist käega katsutav reaalsus. Lapsed peavad minema kooli haiged ja kõige haavatavamad haiglasse. Meil on vaja, et inimesed siseneksid tööturule esimesel võimalusel ja leida neile kõigile majutus koos prantsuse eesistujaga. Oleme ette valmistanud 10-st punktist koosneva tegevuskava, mis pakub abi piiririikidele. Ülejäänud riikides, kuhu enamik pagulasi lähevad. Soovime näha selgeid reegleid registreerimisel transpordi lastekaitsel ja leppida kokku märkimisväärses rahalises toetuses, ütles Skiinas. See tähendab, et täna räägitakse ka sellest, millist rahalist abi võib Eesti saada juba saabunud sõjapõgenike aitamisel. Siseminister Kristian Jaani sõnul on see summa hetkel ligi üheksa miljonit eurot, kuid see pole kaugeltki piisav. Tänane arutelu võib rahasummat veidi realistlikumaks muuta, ent siseministrid räägivad ka sõjapõgenike liikumisest erinevatesse liikmesriikidesse. Jaani sõnul kohustuslik ümberjagamine võimalik pole ning seetõttu on oluline riikide solidaarsusmehhanism. Vabatahtlikult liikmesriigid on nõus vastu võtma mingisuguse X arvu inimesi ja samas on teiselt poolt olemas vabatahtlikkuse alusel Xarv Ukrainas põgenenud inimesi, kes tahavad sinna riiki minna. Kui Ukraina ületab Euroopa Liidu piiri, siis kohapeal peaks olema mehhanism, kus inimene saab teada, mis suunas ta tegelikult liikuma peaks hakkama. Jaani sõnul toimib mehhanism juba praegugi, kuid vajab siiski edasiarendamist, et vastata kõigile vajadustele. Siseministrid räägivad veel ka Euroopa Liidu välise riigi Moldova abistamisest põgenikega toimetulekul ning piirikontrollist. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Brüsselis kogunesid täna Euroopa Liidu siseministrid, et arutada Ukraina sõjapõgenike olukorda. Räägitakse nii piiririikide abistamisest kui ka solidaarsusmehhanismist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMajandus rahandus, olukord, tööhõivega, haridusküsimused on vägagi kõrgel kohal meie valimisprioriteetide loetelus sotsiaalküsimused, mis puudutavad väga paljusid Eestimaa elanikke, ühistranspordi sõlm, probleemid tänasel päeval linna lähistest magamatest tööle ja tagasi jõudmise probleemid, see, kus inimene töötab ja elab. Kas see on üks ja sama kolme nelja kilomeetrine ring või on see raadios hoopis, mis suurem probleeme on Eestis tohutu hulk. Ühelgi poliitilisel erakonnal ei peaks olema raskusi oma valimispea platvormi kokkukirjutamisega. Need, kes rõhutavad, et majandus, majandus, majandus, neil on selles mõttes õigus, et midagi teha, rahvuslik rikkus sünnib majanduses kuskilt mujalt, meil rahvuslikku rikkust importi ju ei ole, pigem näeme. See jõukuse allikas või inimlikku heaolu ja õnnealus on see, et inimesed on piisavalt targad ja õpetatud seda rahvuslikku rikkust siin tekitama. Meie näeme seda õnnealust pigem hariduses ja toimivas sotsiaalsfääris, mis omakorda annab tõuke selleks, et majandus saab areneda. Me näeme, et puudusi olemasoleva kõrghariduse süsteemis, tõenäoliselt see vajab inimeste tähelepanu ja, ja korrektiive, et millele ka viitavad arukad diskussioonid, mis meedias on hariduse kvaliteedi, eriti kõrghariduse kvaliteedi ja majanduse ja hariduse seostes, mis tänasel päeval teinekord on liiga lõdvad. Majandusühiskond ei saa nii palju arukaid inimesi ja sinna, kus neid parajasti tarvis on. Ain Kabal on kindel, et oma ideid pääsevad rohelised ellu viima ka järgmises riigikogu koosseisus. Ilma mingi kahtluseta rohelistel on koht päikese all olemas. Kui see ei ole just roheline erakond, siis kindlasti on need rohelise mõtteviisiga inimesed, kelle hulk Eesti ühiskonnas kasvab. See on alternatiivne mõtlemisviis, kus ei nähta ainult majandust ja inimeste jõudu just kitsa sihina. See on palju enamat ja, ja Lääne-Euroopa kogemus Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa näitel üksnes kinnitab seda, et roheline mõtlemisviis sobib alternatiivseks tegutsemis ja ja, ja väljendusplaanis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakond Eestimaa Rohelised arutas seisukohti lähenevatel valimistel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui valge maja kommentaarid Putini ja Bideni videokohtumisele on väga konkreetsed ja jõulised nagu toetus Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ning hoiatus vastata Venemaa vaenulikule tegevusele veelgi karmimate majandussanktsioonide ga siis Kremli kommentaarid on üldse alisemad ja leebemad. Näiteks märgitakse Venemaa presidendi kodulehel ilmunud kokkuvõttes, et riigipead meenutasid teise maailmasõja aegseid liitlassuhteid mis peaksid olema aluseks riikidevahelise koostöö väljaehitamisel. Samas on ära toodud ka Moskva põhimõttelised seisukohad Ukraina kriisi lahendamisel. Ukraina kriis on Kremli hinnangul siseriiklik, kus olukorda pingestab Kiiev ja vastutust selle eest pole vaja panna Venemaa õlule kuna just NATO võtab ette ohtlikke katseid hõivata Ukraina territooriumi ja kasvatab sõjalist jõudu Venemaa piiri ääres. Seepärast on Venemaa väga huvitatud kindlatest juriidiliselt fikseeritud garantiidest, mis välistasid NATO idasuunalise laienemise ja pealetungirelvastuse paigutamise Venemaa naaberriikidesse. Venemaa presidendi nõuniku Juri Uhakovi sõnul märkis Putin väga konkreetsed punased jooned, mille ületamine riivab Venemaa julgeolekut. Et kui ameeriklased muretsevad tuhandete kilomeetrite kaugusel Venemaa territooriumil paiknevate sõjaväeüksuste pärast, siis Venemaa on reaalselt mures oma julgeoleku pärast. Nõnda olevat Putin Bidenil öelnud. Ajakirja RePublic peatoimetaja Dmitri Kolesev väidab, et vaevalt saab Putini ja Bideni videokohtumist nimetada Vene presidendile edukaks. Putin ei saanud garantiid, et Ukrainat ei võeta NATO-sse ning et USA oleks valmis järgima piiranguid, mida Putin nimetab punasteks joonteks. Vastupidi, Biden ähvardas Putinit veelgi karmimate majandussanktsioonide ga juhul, kui Venemaa peaks Ukrainasse tungima. Samas oli Kolesevi hinnangul Putini jaoks olulisem see, et videokohtumine Biden iga üldse toimus. Kahtlemata oli kogu see pingete üleskruvimine Ukraina piiri ääres tehtud just selle mõttega, et tõugata Biden it läbirääkimistele. Nii et Kremlis ollakse selle kohtumisega põhimõtteliselt rahul. Venemaa diplomaatia varavusse jääb aga Putini nõuniku Juri Usakovi hinnang et Biden ähvardas meid sanktsioonidega palju vastuvõetavamas vormis kui varem. Ehk meid ähvardatakse, kuid ei alandata. Nii et kui muid suuremaid välispoliitilisi võite pole, siis võib Venemaa kohtumist Biden iga pidada edukaks. Kolesevi arvates võiks läbirääkimiste praktiliseks tulemuseks pidada seda, et Ühendriikide kongressi alamkoda jättis juba kooskõlastatud kaitse eelarvest välja Nord Stream kahele mõeldud sanktsioonid ning 35 Putini lähikondlase vastu algatatud personaalsed sanktsioonid. Seega paistab, et mingile kokkuleppele Putin ja Biden siiski jõudsid. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile õhtul toimunud USA ja Venemaa presidentide videokohtumine kahe riigi suhetesse läbimurret ei toonud, kuid sellele vaatamata peetakse seda Venemaal kordaläinuks juba seepärast, et see üldse toimus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui ma olin ülikoolis, sirvisin Tammsaare teoseid igavad siis pärast läks aasta mul oli juba kindel huvi Eesti kirjanduse vastu ebamäärane, liiga pikad selgitused, arutelud ja nii edasi, igav, aga kui sa süüvid mingisugusesse asjasse, see huvi hakkab tekkima ja nüüd ma olen täiesti suur suur Tammsaare fänn ja nüüd olen teinud järelsõna. Igas osas on minul järelsõna, saame lugejale, kus ma selgitan Eesti olusid ja kõik kõik seda tausta, mis on, mis on vaja. Kõige uuemad tõlgendused teil kirjandusteadlaste hulgas on just niimoodi, et Tammsaare kirjeldatakse eksistentsialismi terminite kaudu, tema kirjeldab inimese kõige sügavamaid asju ja nad ju ei ole ikkagi nagu, nagu ühiskonnas, ühiskonna konfliktides ja nii edasi vaid nad on inimese eksistentsiaalsed probleemid. Kuidas me oleme üksinda, noh, jumala ees või, või tühjuse ees, tema mõtleb, arutab inimese saatust, inimese võimalusi väga sügaval tasemel ja väga mitmekülgselt. Tammsaare võlu on just selles, et, et iga kord, kui sa võtad mingisuguse töötaja juiguse osa uuesti, sa saad sellest ka uusi aspekte leida, nõnda et soovitan, armsad eesti kuulajad, see igav raamat, mida te seal koolipõlves püüdsite lugeda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tõlkija Juhani Salokannel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRootsi teeb oma julgeolekupoliitilise analüüsi teatavaks hiljemalt 31. mail. Nii lubas peaminister Magdalena Anderson eile ühisel pressikonverentsil Soome kolleegiga. Valitsus hoolitseb selle eest, et see toimuks sünkroonis Soomega, kuid otsusega ei kiirustata. Peame olukorda analüüsima, et näha, mis on Rootsi inimestele parim, rääkis Anderson. Ka Soome on ajalehe Express on teatel väljendanud selget soovi, et kaks riiki taotleksid ühinemist koos. Osaliselt kumab siit läbi Soome muret, see võib koos balti riikidega sattuda sõja korral keeruliste olukorda. Igal juhul on olukord uus mõlema riigi jaoks. Andersoni eesmärk on esitada liitumistaotlus juba juuni lõpus Madridis toimuval NATO kohtumisel. Soomega. Eri pooltele jäädes tähendab see Rootsi kaitse uuringute agentuuri hinnangul mitmeid probleeme eelkõige väga suuri sõjalisi ja strateegilise puudusi, mis tooks kaasa poliitilisi kulusid. Rootsi ei ole Soome liitumise korral NATO-st väljajäämisel eeliseid võib isegi sattuda nii-öelda tuuma väljapressimise sihtmärgiks. Hüpoteetiliselt võivad venelased öelda, et kui neile ei lubata Gotlandi ümbruses tegutseda, ollakse valmis kasutama Rootsi vastu tuumarelva. Rootsi endine välisminister Carl Bildt ütleb, et Soome liitumise korral kaob Rootsi raskeim argument. Ka tema sõnul võib Rootsi sattuda halli tsooni, mis võib viia julgeolekupoliitilise väljapressimiseni. Kaitseminister Peter Hulk vist on seni keeldunud NATOga liitumast, kuid on nüüd kõhklev niinimetatud hulkuist doktriin, mille sisu on olla NATOle võimalikult lähedal, aga ilma liikmeks olemiseta võib peagi minevikku jääda. Hult kuisti on kutsutud karmiks, kuid tõhusalt läbirääkijaks, kuid ta ei anna alati konkreetset teavet. Räägitakse ka salakokkulepetest ja endise peaministri Stefan Löveni ilmumisest mängu Löven on määratud Stockholmi rahvusvahelise rahuuuringute Instituudi sipri järgmiseks esimeheks ja tema ei leia, et NATO piiride laiendamine oleks õige tee. Ma ei ole veendunud, et meil oleks järsku turvalisem olukord, kui seaksime NATO piiri kogu Euroopas otse Venemaa kõrvale, ütles ta külaskäigul Ahvenamaale. Sotsiaaldemokraatide suunalt tuleb ka signaale, et kaaluda tuleks siiski kõiki argumente, mida liitumisprotsess endaga kaasa toob.",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO-ga liitumise võimalusi ja riske analüüsiv raport peaks Rootsis valmima hiljemalt mai lõpuks. Ajalehe Svenska Dagbladet allikate teatel on peaminister Magdalena Anderssoni siht esitada liikmeksastumise taotlus juba enne juuni lõpus toimuvat NATO tippkohtumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti teadusasutused töötavad paljuski projektipõhiselt. Läinud aastal taotleti Eesti teadusagentuurilt seitsekümmet viite humanitaarvaldkonna granti, välja anti 11 granti. Eesti kirjandusmuuseum sai ainult ühe järeldoktorigrandi, aga suuremad taotlused jäid rahuldamata, räägib rahvaluule arhiivi juhataja Risto met. Hetkel ootame asutuse baas finantseerimise suurust, et teaks täpselt, kui suur siis eelarve miinus on. Meie osakonnal on ta hetkel paraku kõige suurem, nii et kardetavalt me peame vähendama koormuse või koondama. See projektide lõppemisega ei kao siiski kogu teadlaste raha. Seaduses on kirjas kaitsemeede, mille järgi saab asutus vähemalt 85 protsenti kolme viimase aasta teadusteemade ja baasrahastuse keskmisest. Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Urmas Sutrop ütleb, et nende tänavune eelarveauk jääb 300 ja 500000 euro vahele ehk koondamistest kirjandusmuuseum ei pääse. See toimub objektiivsete kriteeriumite alusel. Palusin osakonnajuhatajatele endistel teemal teha pingeread. Teaduste mõõtmine käib Fabof Science publikatsioonide järgi. Palju on neid publikatsioone. Palju on Eestis kõige kõrgemalt hinnatud üksus publikatsioon ja meil on ikkagi liiga palju teadlasi. Suur osa neist peaksid muutuma arhiivitöötajateks. Arhiivitööst loodab Sutrop abi tuleval aastal. Ta selgitab, et niikuinii töötavad paljud teadlased arhiividega. Kui need inimesed ametlikult arhiivitöötajana kirja panna, tulebki nende palk, haridus ja teadusministeeriumi püsirahastusena. Meil on toimunud kohtumise arutelusid, pidevaid läbirääkimisi, ministeerium on positiivselt meelestatud ja ma arvan, et sealtpoolt on väga tugev tugi olemas. Eesti Rahvaluule arhiivi vanemteadur Aado Lintrop ütleb, et lisaks suurtele grandirahadele saavad teadlased otsida ka väiksemaid rahaallikaid. Muidugi on ka kultuurkapital, aga on ka teised Rahvuskultuuri fond ja sellised asjad, aga see killustab tohutult, ütleme energiat, kõiki sa saad ütleme kaks 3000 eurot, aga kuna praegu nõutakse ainult ju teadlaste, et nad kirjutasid kõige kõrgema kategooria artikleid kategoorias üks, üks siis selleks jääb siis jälle vähem aega nagu. Hoopis omaette teema on teadusrahastuse Eesti kesksus. Urmas Sutrop tõstab esile, et Eesti kirjanduse uurimiseks ei saanud teadusagentuuril raha mitte keegi. Ado Lintrop. Meil oli asutuse evalveerimine siin paar aastat tagasi. Väliseksperdid küsisid meie käest, kas me ikka töötame piisavalt Eesti jaoks ja nüüd meie projektide puhul heidetakse meile ette, et me oleme liiga eestikesksed, see on liiga eestikeskne, see ei huvita mitte kedagi, umbes folkloristlika osakonna projektile, selline tuli, selline tagasiside on välja trükitud. Urmas Sutrop usub, et vaja oleks eraldi Eesti uuringute granti. Mis oleks igale valdkonnale garanteeritud teatud hulk grante, kus konkureeritakse tõesti ainult ja ainult Eesti asjade peale, kus ei tuleks India teema või Skandinaavia teemad ootamatult humanitaarias sisse?",
"role": "user"
},
{
"content": "Riiklikest uurimistoetustest ilma jäänud Kirjandusmuuseumi ootavad ees koondamised. Eesti Teadusagentuur ei rahastanud ühtegi eesti kirjandust puudutavat uurimisteemat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValmis 55 ehk kogumik ettepaneku, mis peaks Euroopa nina kliimaneutraalsuse suunas pöörama, hakkab teostusele üha lähemale jõudma. Euroopa Liidu eesistuja Prantsusmaa loodab riikidevahelist kokkulepet 28. juunil. Eile võttis valitsus vastu Eesti seisukohad. Keskkonnaministri kohuseid täitva maaeluministri Urmas Kruuse sõnul teeb valitsusele enim muret paketi maakasutust ja metsandust puudutavad ettepanekud. Kui 2020. aastal paiskas meie Lulu sektor õhku 1,3 miljonit eurot süsihappegaasi, siis 2030.-ks aastaks peaks samad maad ja samad metsad kaks ja pool miljonit tonni süsihappegaasi hoopis siduma. Urmas Kruuse. See Lulusefi ettepanek on meie hinnangul ebaproportsionaalne ja liiga suur. Eesti jaoks. Keskkonnaministeerium on arvestanud, et maa harimise ja metsanduse sektoris kaoks eesmärgi kiirel täitmisel kuni 14000 töökohta. Sektori tootmist tuleks vähendada neljandik võrra ning riik saaks 80 miljonit eurot vähem otseseid maksutulusid. Selle lühiajalise eesmärgi saavutamine on võimalik vaid raiemahtude turbatootmise põlluharimis vähendamisel. Täiendavalt tuleks siis veel rohumaid metsastada. Samamoodi on seal räägitud turvasmuldade harimise lõpetamisest ja viimisest püsirohumaade alla. Riikide vahel kompromissi otsiv eesistuja Prantsusmaa pole Eestile oluliselt sobilikumat lahendust välja käinud, samuti pole Eestil suurt lootust, kui 28. juunil hääletuseks läheb. Jah, nende riikide arv, kes võiksid seda üldise eesmärgi toetada, on lõppkokkuvõttes kindlasti suurem kui nende arv, kes, kes ei toeta Üldiselt Euroopa nõukogus ka ei hääletata, aga kui tingimused Eestile sobivamaks ei muutu, oleme valmis seda nõudma, räägib keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku lamp. Vastu hääletamine kindlasti ongi pigem sellise meelsuse näitamine, mis on kahtlemata viimane asi, mida me tegelikult teha tahaksime ja tegelikult töötame selle nimel, et me ei peaks sellele failile vastu hääletama. Järgmine nädal möödub niisiis diplomaatia tähe all. Ja kindlasti on plaanis ka kohtuda eesistuja Prantsusmaa keskkonnaministriga ja, ja komisjoni kõrgete ametnikega nii palju kui võimalik ja otsida ka liitlasi, kuniks meile sobivad nende eesmärgid. On, on siis käes? Eesti soovib, et meie süsiniku sidumise eesmärke seades arvestataks nii metsa, looduslike kahjustajatega kui metsade vanusega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti üritab viimase minutini Euroopa kliimaeesmärkide metsanduse ja maakasutuse osas soodsamaid tingimusi kaubelda. Juuni lõpus lepivad Euroopa riigid tõenäiliselt kokku \"Valmis 55\" kliimaeesmärkide detailid, mille maakasutuse ja metsanduse osa tõotab Eestile tohutut majanduslikku koormat. Kõnelustel Eestit esindav maaeluminister Urmas Kruuse tõdeb, et hääletusel jääksid meiega ühte meelt olevad riigid tõenäoliselt vähemusse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuri Lotmani 100.-le sünniaastale pühendatud rahvusvahelise näituse isikupära 22 teemaks oli ennustamatus. Nii mõnigi seal esindatud töö on aga nähtavalt mõjutatud ka Ukraina sõjast. Ukraina ga seonduv avaldas festivalile aga ka laiemat mõju, sest sinna lisandus kõrgema kunstikooli pallas tudengite näitus. Toetame Ukrainat, jätkab Haapsalu graafilise disaini festivali eestvedaja Marko Kekišev. Ega me ei saa sellest kuidagimoodi üle ümber solidaarsusest me ikkagi väljendame ka sellega, et siin on vallas meediadisaini osakonna tudengite siis eraldi tehtud, niisugune otseselt Ukrainale pühendatud näitusel lõik. Kolmandaks festivalil avatud näituseks on ülevaade tänapäeva Hollandi plakatikunstis, kui keeruline on mahutada ühe katuse alla kolme eriilmelist. Näitust jätkab Haapsalu graafilise disaini festivali eestvedaja Marko Kekišev. Mulle meeldib muidugi rõhutada seda, et, et kui me tänaval kõnnime, siis me näeme ju palju eriilmelisi plakateid koos, et tavaliselt me ei mõtle selle peale, et kas nad sobivad. Ja see on ka meie festivali üks siis niisugune lihtne põhimõte ja, ja nad kõik on sõnumiga laetud ja, ja nad võivad rääkida erinevaid lugusid, aga, aga neid saab panna tõesti tihedalt ühte punti. Haapsalu graafilise disaini festivali plakatinäitused on Haapsalu linnagaleriis ja kultuurikeskuses avatud neljanda juulini. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna avati Haapsalu Graafilise Disaini festival. Näha saab nii Juri Lotmani 100. sünniaastale pühendatud rahvusvahelist plakatinäitust \"Isikupära '22\", valikut tänapäeva Hollandi plakatikunstist kui ka Eesti tudengite näitust \"Toetame Ukrainat\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.