messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nStatistikaameti andmetel majutati mullu septembris Hiiumaal enam kui 1000 turisti rohkem kui 2019. aastal samal ajal. Oktoobris 2020 ületati 2019. aasta tulemus enam kui 500 ja novembris enam kui 100 võrra detsembri kohta ametile statistikat koostatud pole. Külaliste maja Tagen house kliendihaldur räägib, et madal hooaeg on olnud neile edukas, jätkab Tagan house kliendihaldur Kristiine Oago. Jäid ära küll, ütleme võib-olla suuremad firmaüritused, aga just selline sõprusseltskondade osakaal jällegi tõusis. Mullu suvel avatud elamuskeskus tuuletorn seadis oma eesmärgiks saada aasta lõpuks 25000 külastust. Kokku käis seal külastajaid 32000, kellest madalhooajal tulnuid oli siiski väiksem osa ehk veidi üle 4000 inimese. Tuuletorni juhataja ütleb, et praegu käiakse keskuses peamiselt nädala, teises pooles, jätkab elamuskeskuse tuuletorn juhataja Kristina halla. Inimesed ilmselt saavad oma plaane ja seada paremini ikka nädala lõpu poole. Ehk siis, eks ikka need neljapäev, reede, laupäev, pühapäev on sellised populaarsemad päevad. Kärdla sadamas tegutsev šampania baar ja restoran Gork on esimest korda lahti aasta ringi. Korgi omanik rääkis, et erinevalt varasemast ei kukkunud klientide arv seekord augusti lõpus järsult ning novembri keskpaigani oli äri päris hea. Siis tuli tõsisem langus, kuid aasta lõpus pühadeperioodil läks olukord taas paremaks. Otsust, kas uksed on lahti ka järgmisel talvel veel tehtud pole, aga pigem oleks see võimalusel plaanis. Jätkab šampanja, baar ja restoran Kork. Omanik Andre Abner. Sest see järjepidevus on siin ikkagi oluline, et, et juba noh, kaugemalt tulijad teavad, et kork on lahti ja, ja, ja kui me vahepeal paneksime kinni, siis tekib selline ebakindlus, et kas nad on ja nii, et pigem oleme lahti. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Hiiumaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonakriis on turismisektori jaoks tervikuna olnud katastroof, kuid Eestis leidub ka paiku, kus olukord on olnud helgem. Hiiumaal peatus näiteks mullusel madalhooajal rohkem turiste kui 2019. aastal samal ajal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nProbleemid, mis vajavad kooskõlastamist, puudutavad kolme riigi ühiseid tegemisi ja ka tegevuse kooskõlastamist kolmandate riikidega suhtlemisel. Üks peamisi punkte olid viia Baltica, mille puhul räägiti teede ehituse projektidest. Jõuti ka otsusele, et luuakse ühine eelarveplaan aastani 2006, mis kattub ajaliselt Euroopa Liidu eelarveperioodiga ja mis võimaldab Euroopa fondidega tehtavat koostööd tõhustada. Kolmest riigieelarvest viia Baltika rajamise rahastamiseks ei piisa. Esmalt keskendutakse trassil kõige keerulisemate ja raskemate punktide määratlemise ja väljaehitamisega. Eestis on neid kolm. Teede ja sideminister Raivo Vare. Üks on Tallinna väljasõit või väljapääs Pärnu maanteele, te teate väga hästi, eks ole, kuni pääskolani pääsemine on küllaltki keeruline, Vabaduse puieste rekonstrueerimine ja mõned liiklussõlmed. Teine spotpoint on Pärnu ümber sõit, mis on täiesti amortiseerunud silla probleem. Rekonstrueerimise või sisuliselt kap remondi probleem on üleval ja see mai tänav ja kolmas koht on siis see ots, mida me nimetaksime siis Pärnu k kla tee lõiguks Häädemeestest edasi, mida ehitati kurikuulsa Moskva olümpiaehituse raames, rikkudes teatud tehnoloogiaid ja mistõttu ta jah, on nii-öelda tehniliselt äärmiselt halvas seisundis ja teda tuleb parandada. Jõudsime teadmiseni, et tegelikult kuskil ütleme, see esimene etapp lõpeb kuskil aastal 2002. Kolm ministrit jõudsid ka ühisele tulevikku vaatavale seisukohale, et Via Baltika on vaid tugitee, mille ümber kulgeb teedevõrgustik. Tolle võrgustiku koordineerimisega hakkab tegelema Balti maanteede nõukogu, millele pandi alus juba 1923. aastal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Balti transpordiministrid arutasid Via Balticat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimasel ajal on poliitikutele kirju saatnud nii kütusemüüjad, autovedaja kui turbakaevandajad. Kõik nad soovivad, et diislikütuse aktsiis jääks 37 sendi juurde. Nimelt kui aktsiisi läinud kevadel langetati, sai seaduses se kirja, et 2022. ast esimesel mail kerkib diisliaktsiis uuesti endisele tasemele ehk 49 sendini. Riigikogu rahanduskomisjoni liige, reformierakondlane Jürgen Ligi usub. Diisliaktsiisi poleks tohtinud ka ajutiselt langetada. Eelarve sellest kindlasti kõvasti kaotas roheline poliitika sellest kõvasti kaotas keegi sellest võitis loomulikult ütleme valupunktidesse see raha ei läinud. Rahanduskomisjoni esimees, keskerakondlane Erki Savisaar jälle usub, et eelarve mõttes oli aktsiisi langetus nii-öelda neutraalne. Ehk kuna Eestis osteti rohkem diislikütust, tegi see tasa ka madalama aktsiisi. Negatiivse poole pealt märgib Savisaar, et enammüüdud diislikütus läks kirja meie süsinikuheite arvestusse. Meie transpordisektori süsinikuheide on kasvutrendis ja see teistpidi vähendab nagu neid kvoote, mida me saame Euroopas kaubelda ja mille pealt nagu eelarvesse raha teenida. Rahanduskomisjoni aseesimees, isamaalane Aivar Kokk aga rõhutab just seda, et diislikütust müüdi Eestis varasemast rohkem. Peale selle tähendab odavam kütus väiksemaid kulusid ka paljudele Eesti ettevõtetele, lisab kokk. Eesti ettevõtjad ei oleks selle kriisi olukorras olnud konkurentsivõimelised. Praegu ikkagi me tänu sellele päästsime palju ettevõtteid ära, et diisli ja ka teiste kütuste aktsiise langetasime. Seda, kas diisliaktsiisi langetus läks asjaette on arvutatud ka rahandusministeeriumis ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Merliin Laos, et et aktsiisi langetusel olid tõepoolest ka kaudsed mõjud. Neid on praegu küll raske numbritesse panna, aga paljudel ettevõtetel aitas odavam kütus kriisi ga paremini toime tulla. Otsese eelarve mõjuga on asi aga veelgi selgem. Kogused oleks kindlasti olnud aasta kokkuvõttes väiksemad, kui ta oli tänu madalamale aktsiisimäärale. Samas ei saa täna rääkida sellest, et kogu see muutus oleks olnud nii suur, et me võiks öelda, et see on eelarve neutraalne meede. Et aktsiisi laekumine vähenes tulenevalt aktsiisimäära langetasest. Eelmise aasta kaheksa kuu kokkuvõttes ehk pärast aktsiisilangetust müüdi Eestis üle 11 protsendi rohkem diislikütust kui aasta varem. Selleks aga, et oleks olnud eelarve neutraalne meede, oleks olnud pidanud see kasv olema peaaegu üle 30 protsendi. Rahandusministeerium usub, et eelarvele mõjuks kehvasti ka see, kui diisliaktsiisi näiteks järgmiseks ning ülejärgmiseks aastaks madalale jätta. Samas märgib Merlin laos, et päris pikka prognoosi senise info pealt teha ei saa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kütusemüüjad ja transpordiettevõtted loodavad, et riik jätab diisliaktsiisi madalaks ka pärast järgmise aasta kevadet. Samas seni on madalam aktsiis eelarvele ainult kulu tähendanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelles ei ole kahtlustki, selles ei ole kahtlustki, et tegemist on laiaulatusliku rünnakuga demokraatliku riigi vastu. Selles ei ole kahtlust, et tegemist on sõjakurjategijaga. See aga näitab seda, et Putin on seljaga vastu seina ja tal ei ole midagi kaotada, mis tähendab seda, et isand Borelli väljendid nagu I aga ka Euroopa Liidu kui ka teiste lääneriikide poolt Venemaa suunas saadetud sanktsioonid. Praegu lühiajaliselt mingit mõju sellele protsessile ei avalda. Kui hästi praegu Ukraina sõjavägi sõjaks tegelikult valmistunud on? Kunagi ei ole lõplikult ja piisavalt, aga ukrainlased ei jäta sõdimata. Juba sõdivad, mul oli just kontakt kolleegidega, Dornetskis juba sõdivad kogu jõuga. Nagu oli kuulda, Kiievi tänavad on täis mehi seljakottidega. Et ukrainlased sõdivad, kas nad venelastele vastu saavad? Ma loodan, et saavad, aga ega ma ju ka ei tea, ega venelased ei uskunud ka, et soomlased saavad talvesõjas Venemaa vastu, aga näed, said ja ma usaldan seda, et Ukraina 40 miljoni inimesega riik annab kõik endast oleneva, et vastu hakata täieulatuslikule sõjale. Aga kindlasti peab, lääneriigid peavad toetama majanduslikult sõjaliste nii-öelda tarnetega. Aga kui te mind küsiti, siis minu arust oleks väga selge aeg ka sõjaliselt sekkuda. Sest ainult see sõjaline sekkumine täna ja praegu hoiaks suurema sõja ära.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa tungis Ukrainasse, käivad ägedad lahingud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nCarite haigla Berliini kesklinna kompleks asub vaid mõnesaja meetri kaugusel Saksamaa valitsusasutustest maailma ühelt hetke kuulsaimalt patsiendilt Venemaa opositsioonijuhilt Aleksei Navalnõilt tuleb sealt sotsiaalmeedia vahendusel õnneks lootusrikkaid sõnumeid. Opositsiooniliidri mürgitamine on hakanud aga muutma Saksamaa Venemaa poliitikat. Euroopa välissuhete nõukogu Berliini büroo juht Jana Pullerin. Meie last, trup for something. Vahel on vaja viimast piiska, et karikas täis saaks ja ma arvan, et see on nüüd juhtunud. Saksamaa on olnud vaatamata raskustele Venemaaga kannatlik, ma ei ütleks, et Venemaale vastu tulles aga siiralt, paremate suhete ja arusaamise poole püüdes. Aga nüüd on süvenenud arusaam, et see on olnud asjatu tee. Ajalehe ditsait diplomaatiline korrespondent Michael Tuuman. Pärast Nord Stream kahe ehitamist koos Venemaaga ja selle vedamist siiamaani ning samal ajal vastata ka vajadusele reageerida Aleksei Navalnõi juhtumile ja mitmetele teistele rünnakutele, nagu küberrünnakule, parlamendile, välisministeeriumile ja Angela Merkeli enda büroole. Saksamaa vastuses on keskseks tõusnud vastuoluline Nord Stream kaks gaasijuhe mille ehitus on juba seiskunud USA sanktsioonide hirmus ja millele nüüd tahab joone alla tõmmata üha enam Saksa poliitikuid. Ditsaiti ajakirjanik Michael Tuuman leiab, et moratoorium ehk projekti pausile panek oleks õigem valik. If have moratorium basicly, pot conditions moratooriumi puhul saab seada tingimusi, saab öelda teisele poolele, et kui te jätkate sellist käitumist, siis jääb moratoorium kehtima. Kui te käitute konstruktiivsemalt, siis me võime seda muuta. Nii et moratoorium võimaldab rohkem Venemaad mõjutada kui täielik projekti lõpetamine. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Ehand Berliin, Saksamaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene opositsiooniaktivisti Aleksei Navalnõi mürgitamine on pannud Saksamaa otsima Venemaa-poliitikas karmimat tooni. Berliini analüütikute hinnangul võib see viia gaasijuhtme Nord Stream 2 pausile panekuni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSel nädalal levisid sotsiaalmeedias videosalvestised sõjatehnikat vedavast rongist Tamperes. Välgu kiirusel tekkisid kuuldused, et Soome koondab vägesid idapiirile. Need kuuldused said aga alguse Vene propagandakanalitest. Tegelikult vedas rong hoopis sõjatehnikat rahvusvahelisele õppusele ära, mis sel nädalal Soomes algas. Venemaa püüab Soomet ka kõigeti mustata. Vene meedias räägitakse Soomest kui natsistlikust ja venevaenulikust riigist, kus valitseb Hitleri kultuur. Tusja igatsetakse taga Hitleri-meelset mannerheimi. Venemaa kasutab ka küberrünnakuid. Näiteks kui Ukraina president Vladõmir Zelenskõi Soome parlamendis kõnet pidas, tekitati häireid netiühenduses ning peatati välise kaitseministeeriumi veebitoimimine. Endine välisminister Timo Soini ütles Timo Haabala netisaates, et ei välista Venemaa vastusamme. Kõige halvem variant oleks mingisugune rakett. Ma ei tahaks seda küll uskuda, aga see oleks kõige hullem, kui selline märguanne tuleks. Väga tõenäoliseks pean küber ja muid selliseid häirimisoperatsioone, millega võetakse sihikule näiteks elektrienergiasüsteemid, ministeeriumid, rääkis Timo Soini. Hübriidohtude vastase oivakeskuse teaduri Hanna Schmidti sõnul ei suuda Venemaa enam Soome NATO-teemaliste arutelu eriti mõjutada, aga saab tekitada ebakindlust ja usaldamatust. Näiteks aprilli lõpus teatas Vene leht isvestja, et riigiduuma kaalub saimaa kanali rendilepingu lõpetamist enne tähtaega. Leping peaks kestma aastani 2062. Saima Kanali volinik Miina Kivimägi ütles Soome ringhäälingule üle, et kaubavedukanalil praegu eriti nagunii ei toimu ja ka tavapäraselt on seda kanalit pidi kulgenud vaid väga väike osa Soome väliskaubandusest. Ida-Soome ettevõtluse le oleks lepingu lõpetamine siiski märkimisväärne löök. Kivimägi lisas aga, et ei ole mitte mingit ametlikku signaali selle kohta kuulnud, nii et seda võib pidada kuulujutuks. Sel kolmapäeval rikkus Vene sõjaväekopter Soome õhupiiri. Kopter tungis rohkem kui nelja kilomeetri ulatuses Soome õhuruumi, nii et ilmselt ei olnud tegemist juhusliku eksitusega. Eeloleval pühapäeval on Soomes kavas meeleavaldus. Venemaa toetas Soome venelaste rühmitus rufi kavatseb korraldada autokolonni liikumise hüvingelt Helsingisse. Politsei hinnangul võib kolonnis osaleda kõige rohkem paarkümmend autot, kui sinna üldse keegi tuleb. Politsei sõnul ollakse valmis aga ka vastumeeleavalduseks. Hübriidohtude vastase oiva keskuse teadur Hanna Schmidti hinnangul ei lõpeta ka NATOga ühinemine Venemaa mõjutustegevust, vaid see siirdub tõenäoliselt lihtsalt järgmisesse etappi ehk. Tahetakse näidata, et NATO liikmeks pürgimine oli viga. Asjad olid paremini siis, kui te NATOsse ei kuulunud ja Venemaa oli teie sõber. Nüüd näete, mida tähendab olla Venemaa vaenlane, kirjeldas Hanna Smidt ajalehele samad antud intervjuus. Soome ja Rootsi peaksid oma otsuse NATO kohta teatavaks tegema teadaolevalt seitsmeteistkümnendal mail.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome president Sauli Niinistö kohtub täna parlamendi väliskomisjoniga, et arutada Soome julgeoleku tugevdamist. Niinistö on lubanud oma seisukoha NATO-ga liitumise suhtes teatavaks teha hiljemalt 12. mail. Venemaa üritab aga Soomet NATO-st eemale hirmutada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAga no meie personal muidugi liikus ringi, et käis nende toas ja teenindas ja hooldajas neid ja, ja on ju käinud ka edasi ju teistes tubades, eks nõudeid me oleme täitnud, muidugi kindad ja desinfitseerimised, kõik sellised asjad, mis, mis ette nähtud, aga aga ega me ei täitnud ju sellisel määral, et et me oleks teadnud, et seal nüüd nakkushaige on, et meil ei olnud kasutuses näiteks spetsiaalne riietus, mis peaks olema töötajad, on küll muidugi oma tööriietes, aga neid ühekordseid riideid nad ei kandnud sel momendil, nii et ega välistada ei saa midagi. On teil nüüd nii palju kõiki neid vahendeid ja võimalusi, et kõik saaks ära testitud. Terviseamet lubas, et tehakse ära testid kõigile hoolealustele ja kõigile tööd töötajatele me praegu just olemegi siin ootel, et, et kohe-kohe peaks kohale jõudma. Lubati, et kaks meeskonda kiirabidega, et tulevad siia ja teevad kohapeal kõigile testid ära, et isegi kodus olnud töötajad oleme me kõik praegu siia kutsunud ja saame siis nagu kinnitused, mis olukord tegelikult on? Ja, ja see vastus tuleb siis millal? Loodame, et homme muidugi meid on palju, ei oska seda nüüd küll kommenteerida, et seda peab terviseametilt pigem küsima. Tulete oma personaliga toime, noh, eks see selgub siis ka selle vajadus. Kui ajapikku aga, aga kui meil abi vaja on, et omavalitsus on lubanud siin toetada ja ja päästeamet siin juba helistas, küsis, kuidas meil läheb, et ma usun, et toetatakse ikka, et saame ilusti hakkama, ikkagi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna tuli ka teade Alutaguse hoolekodust, kus 89-aastane elanik andis positiivse koroonadiagnoosi. Mees viidi koos toakaaslasega haiglasse. Terviseamet alustas keskuse kõigi elanike ja töötajate testimist. Kõnealused toanaabrid väljas ei käinud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEelmisel nädalal nõudis opositsioon Res Publica initsiatiivil peaminister Andrus Ansipilt keskkonnaminister Villu Reiljani kui Loode-Eesti keskkonnareostuse eest põhivastutaja vabastamist. Pärast peaministri vastust, et keskkonnaminister ei ole midagi valesti teinud ja mingit põhjust teda vabastada ei ole, leidsid sotsiaaldemokraadid, et umbusaldada tuleks peaministrit. Ennast ülejäänud opositsioonist toetas neid põhimõtteliselt Isamaaliit, kuid leiab samal ajal, et hetkel pole mõtet umbusaldust üle anda, sest jõudu on vähe. Tõnis Lukas. Umbusalduse algatamine on mõttekas siis, kui on piisavalt hääli ka selle läbiviimiseks. Eelmine nädal oli meil lootus, et me saame koalitsioonist lisahääli. Praeguseks on selge, et koalitsioon täna algatatavat umbusaldust ei toetaks. Selle tõttu me peame tööd jätkama ja esitama umbusalduse kindla peale. Aga, aga Isamaaliidu positsioon on ka kindel, et valitsus väärib umbusaldust. Res Publica on oma endisel seisukohal, löök tuleb suunata keskkonnaministri pihta. Taavi Veskimägi. Meie hinnangul ei ole seda ökoloogilist katastroofi õige siduda üldise valitsuse suutmatuse ja muude tegematajätmiste ka 10 kuu jooksul, kui on võimul oldud, vaid ikkagi tuleb tagada, et ökoloogiline katastroof oleks väga selge ka õppetund, et kui tulevikus midagi sellist juhtub, et siis me oleksime valmis sellisteks asjadeks me käituksime adekvaatselt ja me näeme, et selle eest on otseselt vastutav keskkonnaminister Villu Reiljan. Sotsiaaldemokraadid on põhimõtteliselt Res Publicaga ka nõus, et keskkonnaminister on asjas süüdi. Eiki Nestor. Keskkonnaminister on meil seitse aastat ametis olnud mees ja kindlasti on tema asi ka valjult siis trummi põristada, kui näiteks kas või seesama õlitõrje fond, mida ta lõi ja mida valitsus esimesel arutelul vastu ei võtnud, tegemata jäi. Samamoodi on kõik keskkonnaküsimused ja üldiselt tema kontrolli all. Res Publica fraktsioon koguneb asja arutama homme hommikul ja Taavi Veskimägi säilitab optimismi või saab nimetada seda sinisilmsuseks, et opositsiooni toetab ka osa koalitsioonist. Me küll loodame, et ka teised poliitilised jõud, ka koalitsiooni pool seda mõistavad, et nii edasi minna võimalik ei ole, nii et igal juhul me tööd selle nimel teeme, et see umbusaldusavaldus ei oleks lihtsalt ainult, sest vaid tõesõna Villu Reiljan ka ametis ei jätkaks. Peale seda umbusaldusavaldust. Sotsiaaldemokraadid nii lootusrikkad ei ole, kuid on nõus umbusaldusavalduse alla kirjutama. Isamaalased alla ei kirjuta, kuid saalis lubavad kahtlemata poolt hääletada. Millal umbusaldusavaldus üle antakse, on veel segane. Eiki Nestori arvates pole mõtet viivitada. Taavi Veskimägi leiab, et kui õhus on suurema toetuse võimalus, ei ole kuhugi kiiret. Siiski on arvata, et asi laheneb selle nädala jooksul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Opositsioon valitsusjuhi ja liikmete umbusaldamisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEuroopa ülemkogu saavutas täna öösel midagi ootamatut vaatamata madalatele ootustele suudeti leida kokkulepe kuuendas Venemaa-vastaste sanktsioonide paketis. See sisaldab keeldu ligi 90-le protsendile Venemaa naftale, mida Euroopa Liitu imporditakse. Keelu alt jäi välja lõunapoolne Družba naftajuhe ja selle otsas olevad Ungari, Tšehhi ja Slovakkia, kelle taristu on ehitatud vastavalt Vene nafta omadustele. Ühtegi tähtaega neile loobumiseks ei seatud, kuid peaminister Kaja Kallase sõnul teevad nad seda esimesel võimalusel. On siis ülemineku aeg nendele inglise keeles landlo kantri ehk siis ilma sadamateta riikidele, kellel on siis vaja ehitada vajalik infrastruktuur ja senikaua, kuni kuni see infrastruktuur saab valmis senikaua nad saavad seda erandit kasutada ja seda, et seda ehitataks, seda siis monitoorib komisjon, et, et kõik oleks nii-öelda reeglitekohane. Teie. Leppisime täna kokku, et tuleme selle juurde tagasi järgmisel Euroopa ülemkogul. Loomulikult me peame hindama, kui palju aega võtab, et riigid nagu Ungari oma rafineerimistehased ümber ehitada saaksid ja mis on ajaliselt mõistlik, sõnas Rüte. Ent kuuendas sanktsioonide paketis on ka mitmed teised olulised sammud, näiteks Sperbanki väljaheitmine Swift maksete süsteemist. Euroopa Komisjoni president Ursula Fon der Laien. Siis. Campens keelame vene laevade kindlustamise Euroopa Liidu ettevõtet poolt, keelame Venemaa firmadele laia ringi erinevate äriteenuste pakkumise ja väga olulisena ka kolme Venemaa riikliku meediakanali levitamise, ütles von der Laien. Ülemkogu jätkub täna hommikul energeetika ja toidujulgeoleku aruteludega. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Ülemkogu jõudis öösel kokkuleppele Venemaa naftaembargos. Erandid tehakse Ungarile, Tšehhile ja Slovakkiale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMarko Pomerants ise, miks ta nõustus? Mulle tundus, et see on vajalik, olid olemas inimesed, kes arvasid, et minu kandidatuur on hea ja sellest tulenevalt mulle tundus, et mul on olemas kogemus ja, ja ma võin selle toetuse põhjal selle jaa öelda. Ja ma pole kunagi kartnud sellist vastutuse poolt, et ei ole selline tundmatus kohas vette hüppamine, ometigi, et seda võiks küll öelda. 2003. aastal, kui ma sotsiaalministriks sain Ja veel üks küsimus, mis eristab uut siseministrit senisest Jüri Pihlist? Ma tean, eks ma olen ju selles mõttes teistsugune inimene juba kui Jüri Pihl, et tema on olnud kogu aeg sellise õigussüsteemi sees, mina olen nende valdkondadega mitte põgusalt, vaid sisuliselt kokku puutunud oma ametiajal, kui ma olin Lääne-Viru maavanem kaheksa aastat, mis puudutab nii päästeteenistust kui ka politsei poolt, eks ole noh, lisaks sellised siis migratsiooni küsimused. Ma ei tea, ma ei oska praegu ennast võrrelda, et kindlasti ma lihtsalt olen võib-olla sellise kõikidele valdkondadele ühtemoodi rohkem vaatav mis ei tähenda seda, et pill seda ei teinud, et ta lihtsalt oli ühe osa seest. Ning nüüd president Toomas Hendrik Ilvese hinnang praegusele valitsusele. Kui me näeme, et praeguses koosseisus hakkab valitsus kiiresti vastu võtma raskeid ja ebapopulaarseid otsuseid, aga siis tegema kõik ennast sõltuvalt, et saada kriisist välja siis ju siis tagantjärele ütleme, et see oli hea otsus, kui ei ole võimelised seda tegema, siis erakonnad kindlasti leiavad, et hinnang on karm. Aga praegu tõesti me anname neile natuke aega, et vaadata, kas nad tulevad nüüd toime, sest oluline praegu minu meelest peaks meil kõigil olema, mitte see, et kes on süüdi, milline erakond on kõige kõige parem, kõige halvem, vaid, et kas ollakse võimelised praegu leidma lahendusi nagu alati vähemusvalitsuse puhul, kas suudetakse inimestega rääkida nii, et nad toetavad neid valitsuse ettepanekuid, see on alati vähemusvalitsuse koorem, aga on asi, mis mis tsiviliseeritud i sageli, et selline universumi peadirektori lähenemine, et mina tean kõiki ja kuna mul on, mul on seal parlamendi enamus käes, me surume kõik läbi. No ega see ka vist praeguses olukorras ei ole kõige parem lähenemine ja nüüd enam ei ole võimalik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus siseminister paigas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti jõudis olla ÜRO julgeolekunõukogu liige vaid paar kuud, kui New York muutus koroonaviiruse epitsentriks ja maailma organisatsiooni peamaja suleti täielikult. ÜRO Eesti esinduse asejuhi Gert auverti sõnul muutus pandeemiaga maailma julgeolekuolukord kehvemaks, mistõttu tuli leida lahendusi, kuidas tööga jätkata. Tõepoolest alguses oli see veidi üle kivitee, kändude, testiti erinevaid rakendusi, kuni lõpuks siiski jõuti toimiva lahenduseni. Me ka ise korraldasime väga mitmeid kõrged julgeolekunõukogu istungeid Tallinnast videoselle vahendusel. Ja seda enam on nüüd suur õnn ja au tuua julgeolekunõukogu tagasi siia saali. Auväärti sõnul üritasid eestlased esimesel aastal õppida tundma julgeolekunõukogu maastiku, teisel aastal aga otsustati võtta juhtroll kahes olulises ülemaailmses konfliktis. Neist üks on Afganistan, teine Euroopa Liidu sõjaline missioon Vahemerel. Samuti suudeti korraldada kõrgetasemeline debatt küberjulgeoleku teemal ja seda täpselt Eesti teise eesistumise lõpus. Küberjulgeolek kui selline eraldiseisva teemana ei ole kunagi julgeolekunõukogu selle laua taga olnud. Seda on sellele viidatud läbi erinevate muude istungite, aga see on teema, mille nimel me siis pingutasime aastaid. Auväärt rõhutab, et Eesti diplomaatide jaoks on olnud oluline hoida tähelepanu ka oma piirkonna muredel, näiteks Valgevenes toimuval. Kuigi käegakatsutavate lahendusteni on tihti keeruline jõuda. Julgeolekunõukogu ei ole samameelsete riikide kogum, seetõttu läbirääkimistel tuleb arvestada eri osapoolte erivaadetega. Siiski leian, et see, et me siin neid küsimusi arutame, see, et me nendele nii-öelda projektorivihu suuname tähelepanu, juhime, üleskutseid teeme annab sellele märgilisust olulisust ja suunab seda tähelepanu globaalselt sinna, kus tarvis. Eestile on julgeolekunõukogu liikmelisus andnud juurde tuntust ja sõpru, mis on auväärt ja arvates julgeoleku garantii. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe New York.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti on olnud poolteist aastat ÜRO julgeolekunõukogu liige ja hiljuti lõppes meie teine eesistumine. Selle ajaga on võetud juhtroll mitmes olulises maailmakonfliktis ja suunatud suurriikide tähelepanu küberjulgeolekule. Diplomaatide hinnangul on Eesti kogunud juurde tuntust ja sõpru, mis on julgeolekugarantii.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOpositsiooni allkirju koguti juba eile, aga esialgu olid puudu isamaalased ja Keskerakond. Koalitsioon andis aga justiitsministrile täna hommikuni aega tagasiastumiseks. Minister tagasi ei ole astunud ja hommikul ühinesid avaldusega rahvaliidu ja Reformierakonna saadikud, samuti isamaalased. Umbusaldusavalduse pidi üle andma sotsiaalliberaal Sven Mikser. Ometi otsustati selle üleandmisega viivitada homseni, miks. Kuna Keskerakond ei soovinud umbusaldusavaldusele oma allkirju anda siis ülejäänud opositsioonijõududel ja rahvaliidul Reformierakonnal on kokku 54 saadikut saalis. Neist hetkeks on alla kirjutanud 49, mõned saadikud viibivad välislähetustes ja me tahame kindlad olla, et kuivõrd sellel eelnõul Ken-Marti Vaheri umbusaldamisest on enam kui poolte saadikute toetus. Me tahame ka kindlad olla, et need saadikud oleks sel hetkel saalis, kui hääletamine toimub. Keskerakond umbusaldusega ühinenud ei ole, kuigi on justiitsministri plaani kritiseerinud fraktsiooni aseesimees Ain Seppik. Sisseandmiseks on vaja 21 häält, küll see saadakse ka ilma meieta kokku. Tõesti ei poolda praegu umbusaldust, vaatame kõigepealt ikka sisse antakse, siin on juttu juba, et ei anta sisse ja antakse teab millal, siis miks me oma allkirja peame sinna andma. Aga plaan on vilets, siis justiitsministril ja see tuleb ära unustada, aga selle üle tuleb diskuteerida. Aga kas siis asi on otsustatud ja rahvaliidu reformi umbusaldusavaldusega ühinemine on koalitsiooni lõhki ajanud. Peaminister Juhan Parts ei ole veel lootust kaotanud. See on niisugune koalitsiooni kõigutamine, ma arvan, et praegu ei ole veel kindlasti koalitsioon läbi. Kui umbusaldusavaldus antakse sisse, siis kindlasti toimub selle arutelu ja siis on ikkagi kõige olulisem samm. Samas ajavad mõlemad koalitsioonipooled oma. Juhan Parts kinnitab, et räägime Ken-Marti Vaher. Mõtleme võitlust korruptsiooni ja narkomaaniaga, kes kritiseerib ühte, see kritiseerib ka teist. Teate, tänases Eesti poliitikas ei saa vahetada valitsus lingvistika tõttu viljavargust, riigisaladuse kaotamist. Koolirahade varastamise sellise eest võib küll valitsus kukkuda, aga selle eest, et võideldakse korruptsiooni ja narkokuritegevusega ei ole lihtsalt võimalik valitsust vaja. Seega on peaminister endiselt seisukohal, et justiitsministrit ta välja ei vaheta ja soovitab koalitsioonipartneritel esimest korda või veel kord minister ära kuulata. Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi sõnade kohaselt on kõik selge. Loomulikult oli nii ministril võimalus öelda lahti sellest plaanist, kui ka peaministril oli võimalus öelda sellest plaanist lahti, kuid praeguseks nad on ennast samastanud taolise plaaniga. See on inimvaenulik plaan ja plaani majandust kurjategijad leidmisel. Kindlasti ei saa meie praegu siin Eestis aktsepteerida. Umbes sama meelt on ka Rahvaliidu aseesimees Tiit Tammsaar. Veel kord me rõhutame, rahvaliit on loomulikult korruptsiooni ja ja narkomaania väljajuurimise poolt. Igal juhul teeme kõik selleks, mis võimalik, aga selliste meetoditega 21. sajandi Euroopa Liidu liitu ja NATO-sse astunud Eestis seda ei tehta. Reformierakond rõhutab, et ootab justiitsministri tagasiastumist, ent jätab peaministrile ukse lahti. Ja kindlasti Reformierakond püüab neid kahte asja lahus hoida. Ühe ministri tagasiastumise ei peaks olema nii tähtis, et selle pärast tuleb ohverdada terve koalitsiooni püsimine. Nagu eelpool kuulda, keeldub ka Juhan Parts uskumast, et koalitsioon antud põhjusel laguneb. Kui aga ajakirjanikud nendivad, et nii see just olema kipub, lõpetab peaminister lakooniliselt. See on kindlasti küsimus meie headele paatidele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koalitsioon on eri meelt, aga lagunenud veel ei ole. Peaminister Juhan Parts (valitsust ei saa vabastada lingvistika tõttu).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMinu esimene eesmärk on siiski leida orkestrile peadirigent, sest dirigendi visiooni on need, mis on direktori visioonidest tähtsamad ja ilma sellise visioonita ei saa üks hea mänedžer ja direktor lihtsalt toimida ja ei saa ka muusikat toimida, et see kindlustunne dirigendi näol peab kindlasti olemas olema, et on tore, kui käib orkestri ees väga häid dirigente, aga on ikkagi täiesti eluliselt oluline, et on olemas muusikaline juht. Ja mis on kaugem perspektiiv? Kaugem perspektiiv on plaadistused, kontserdid, turneed, selline koht, kuhu muusik tahaks tööle tulla. Töötingimuste parandamine ma palkadest ei räägi, sellepärast et et tegelikult see ei ole tänane teema, see ei ole nagu tänase ühiskonna teema ja selle üle ma usun, on orkester ka õnnetu, et see on selliseks teemaks nagu pööratud, et ma tegelikult Eesti üldsuselt ja publikult ja eesti rahvalt paluks seda teist võimalust ja kanna pööret, et et meid mäletatavasti takse ja mõeldakse meie peale siiski armastusväärselt kui muusikategijad ja kontserditega seonduvalt. See on nagu minu eesmärk, et suuta inimestele ERSO muusikutele luua mõnus töökeskkond. Kandidaate ERSO peadirektori kohale oli kaheksa kultuuriministri Laine Jäneselt küsisimegi, mis kallutas otsuse Kadri Tali kasuks? No Kadri Tali on vaieldamatult väga suurte kogemustega orkestri mänedžer, Põhjamaade sümfooniaorkester on väga-väga pikkade aastate jooksul näidanud kõrget taset, huvitavaid kavu, julgeid ettevõtmisi ja väga võimsat, kuidas ma ütlen publiku saali kutsumise võimet ja kindlasti on Kadri tali väga suurte kogemustega ka väga hea haridusega, tema taust on suurepärane ja inimlikud oskused ja kindlasti võrreldes teiste kandidaatidega oli just see tema eelised orkestriga töötamise kogemus ja kõik, mis ta teinud on, nii-öelda on mustvalgel kõigile näha ja teada, et tal on ette näidata tegelikud peod.",
"role": "user"
},
{
"content": "ERSO direktoriks nimetati muusikamänedžer ja produtsent Kadri Tali.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome valitsus arutab majandusraamistiku olukorras, kus pole teada, kui kaua viirusekriis kestab ja prognoosid muutuvad iga hetkega. Praegune kriis on asjatundjate hinnangul vähemalt sama ränk. Kui üheksakümnendatel aastatel kaasnes Nõukogude Liidu lagunemisega, siis aitas Soomel toibuda Nokia, aga uut nokit silmapiiril pole. Ressursside jagamisel on esikohal muidugi inimeste tervis, aga kohe järgmisena ettevõtete toetamine. Rahandusministeeriumi eelarve juht sami Üla Uudinen rõhutab antud intervjuus elujõuliste ettevõtete toetamist, et nad kriisist läbi tuleksid. Ettevõtete toetamiseks on märtsis esitatud lisaeelarves eraldatud juba üle miljardi euro ja praegu tegutsetakse selle nimel, et see raha võimalikult kiiresti ettevõtteni jõuaks. Kõne all on võimalus, et riik võtaks tööandjate, töötuskindlustuse või sotsiaalmaksud ajutiselt enda kanda. Arutatakse ka muid ettepanekuid. Rahandusminister Katri Kulmuni sõnul on selge, et riigil tuleb laenu juurde võtta ja tõenäoliselt üle 20 miljardi euro. Soome riigivõlg on viimase 10 aastaga niigi kahekordistunud ja ulatub praegu 110 ja poole miljardi euroni. Viimastel aastatel on soomlased kõvasti vaeva näinud, et võlakoormust vähendada ja korraks see 2018. aastal isegi õnnestus. Kulmuni nentis ajalehele Helsingin Sanomad antud intervjuus, et eelmise finantskriisi järel ei õnnestunud isegi 10 aastaga riigi majandust tasakaalu saada. Nüüd algab kõik jälle otsast peale. Kui praegu on Soome võlg veidi alla 60 protsendi sisemajanduse kogutoodangust, siis majandusuuringute instituudi Etla hinnangul kasvab see koroonakriisi järel kuni 71 protsendini. Rahandusminister Katri Kulmuni tunnistas, et pärast praegust kriisi sarnaneb Soome avaliku sektori majandus pigem Lõuna-Euroopa kui Põhjamaadega. Etla tegevjuhi agi Kangasharju sõnul saab Soome sellega ka hakkama, kui on olemas plaan võlgade st lahti saamiseks. Eesti rahandusminister Martin Helme on öelnud, et tahab vaatamata kriisile kulude kärpimist vältida. Sama meelt on ka Soome vasakliidu juht Liia Anderson, kes leiab, et plaanitud kulutusi ära jätta ei tohi. Rahandusminister Katri Kulmuni hinnangul tuleb aga viiruse kriisi tõttu valitsuse programm siiski üle vaadata. Vähe sellest, et ei saa kulutamist suurendada nii nagu loodeti. Ka seniseid kulutusi peab kärpima. Konkreetseid kärpekohti ta veel ei nimeta. Selle üle on kulmuni sõnul oodata ägedaid vaidlusi. Veel aprillikuu jooksul tahab valitsus eduskunnale esitada teise lisaeelarve. Ette valmistatakse ka kolmandat, mis peaks parlamendi ette jõudma mais. Kolmandas lisaeelarves on praegustel andmetel suurem rõhk omavalitsuste toetamisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus hakkab teisipäeval arutama järgmise nelja aasta eelarvekava. Viiruse-kriisi tõttu on plaanis laenu juurde võtta. Arutatakse ka kulude kärpimist, kuigi valitsusse kuuluv Vasakliit tahaks kulutusi suurendada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEstonia teatrisaali kroonlühtrid põlevad täna heledamalt põlevad sajandi viimasesse veerandisse. Vaatesaali põrand ja rõdud võivad täna üllatavalt palju inimesi mahutada. Siin on ühe peretunne. Viivad Estonia. Nii pealkirjastas len Liit oma luuleread teatri 75.-ks aastapäevaks. Estonia üks kujutlus, üks maa, üks mõtet kandev maja. Need read oleksid tänase õhtu motoks. Viivat Estonia on kantaadiks kirjutanud Eino Tamberg. Hetk tagasi ütles helilooja Eesti raadio mikrofoni ees Estonias järgmist. Ma olen peaaegu 20 aastat jah, Estoniaga koos töötanud mitmeid lavastus on teoks saanud ja nende lavastuste juures on olnud hirmus palju rõõmsaid hetki. Need on kõik väga toredad inimesed. Need lauljad ja tantsijad, kellega on koos töötatud, aga mis mulle rõõmu teeb, on see, et aasta-aastalt Estonia on kogu aeg arenenud kasvanud, muutus. Et see kollektiiv, nii ooper kui ka palet kui ka orkester suudab järjest raskemaid ülesandeid endale võtta ja täita eduga. Ja, ja praegu on küll Estoniale kirjutamine minu meelest iga helilooja unistuseks, ainult et kas me iga kord seda küllalt hästi suudame teha? Viivate Estonia esiettekanne algas. Keskloosis on meie partei ja valitsuse juhid eesotsas Eestimaa Kommunistliku partei keskkomitee esimese sekretäri Karl Vainoga. Sõna tervitused on Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee sekretäril Rein Ristlaanel, kes muuhulgas ütleb. Kallid seltsimehed Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee, Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi ja Eesti NSV Ministrite nõukogu õnnitlevad riikliku akadeemilise teatri Estonia kollektiivi südamlikult teatri 75. aastapäeva puhul. Eesti professionaalse muusikateatri kujunemine ja õitseng on olnud lahutamatu teater Estonia arengust. Neli aastakümmet on Estonia oma kunstiga teeninud Eesti sotsialistliku rahvuskultuuri. Võitnud vabariigi elanikkonna armastuse. Väärib tunnustavat märkimist nii Estonia juhtivate ooperi, balleti ja operetisolistide kõrgtase kui ka kogu kollektiivi meisterlikkus. Tähelepanuväärsed on teatri teened Nõukogude Eesti muusikakultuuri edendamisel ja vennasrahvaste heliloomingu tutvustamisel töötajate ideelisel ja esteetilisel kasvatamisel kommunistlike ideaalide vaimus. Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee, Eesti NSV ülemnõukogu presiidium ja Eesti NSV ministrite nõukogu soovivad Estonia teatri andekale ja töökale kollektiivile jätkuvat edu nõukogude sotsialistliku kultuuri rikastamisel. Uusi loomingulisi võite Nõukogude Liidu kommunistliku partei 26. kongressi otsuste täitmisel töötajate ideelisel ja esteetilisel kasvatamisel. Nii pidulik kui täna ei ole Estonia teater seal küll vist tükil ajal olnud. Aga nii südamlik, üle hulga aja kindlasti mitte. Estonia teatri juubel ei ole mitte üksi, ainult te tegijate suur pidu, vaid kogu meie kultuuriüldsuse üks tähtsamaid sündmusi. Estonia teatri direktor Ants Sõber. Te olete viimaste aastate kõik hea ja halva koos Estonia aga läbi elanud, teda juhtinud, no täna on vist hoopis teine tunne, hea tunne. Kindlasti on, teatud on möödas, on aegade jooksul tehtud tööd Estonia teatri arendamisel, siin on, seda tööd on teinud väga paljud inimesed kolmveerand sajandi jooksul. Ma pean ütlema, et juubeli ettevalmistamisel ja läbiviimisel on meil pidevalt mõte käinud mitte ainult selles suunas, mis on olnud. Vaid ka selles, mis tuleb, mulle meeldivad väga need mõtteavaldused, kus öeldakse, et Estonia on küll 75 aastat juba kutseline teater aga edasi oleks vaja pürgida suuremate ja kõrgemate kunstiväärtuste loomise poole oleks vaja latti seada kõrgemale. Täna siin saalis on väga paljude elukutsete ametite ja asutuste kunstitemplite esindajad ja kõik nad ütlevad teie rahvale häid ja sooja sõnu mitte ainult, nagu te ütlesite, 75 aasta teatri tegemise ooperi muusika tegemise eest vaid enamasti just ikka tänase päeva eest, mis teil teatris on? Teatri tänane päev on väga lootustandel. Meil on selliseid meistreid nagu Tiit Kuusik, on selliseid tunnustatud toredaid lauljaid nagu Margarita voite anukaal, Hendrik Krumm, Mati Palm, teo maiste kõiki ära lugeda oleks võimatu ja, ja kindlasti jätan ma mõne ütlemata, kelle osa teatris on väga suur. Aga ei solvu ja, ja samal ajal on meil teatris ka palju noori ja neid noori tuleb pidevalt peale kõigis meie kollektiivides, nii solistide osas, orkestris kooris balletis eriti rõõmustas noore tantsija Kaie Kõrbi debüüt. Nii et teater on noorte päralt ja loodame, et ka noorte tee siia publiku poolele ei rohtu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teater Estonia juubeliks kirjutas Eino Tamberg kantaadi \"Vivat Estonia\" Ellen Niidu sõnadele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartus Turu tänava ja Ropka tee ristmiku ümbrusesse on viimastel aastatel kerkinud mitmed ärihooned, mis omakorda on märkimisväärselt suurendanud ka ropka teed mööda kulgevat auto liiklust. Tartu abilinnapea Raimond Tamme sõnul on viimastel aastatel suurenenud ka turu tänavat ületada soovivate jalakäijate ja jalgratturite hulk. Tamm ütleb, et praegune liikluskorraldus ristmikul on aga ajast maha jäänud ega aita suurenenud liiklusvoos piisavalt ohutust tagada. Tõsi on see, et kui on inimesi vähem liikumas, siis ka investeeringud lähevad pigem sinna piirkondadesse, kus on rohkem inimesi liikumas, aga nüüd, tänasele hetkel võib ikkagi selgelt öelda, et Ropka tööstuspark on järjest arenenud ja, ja on õige aeg just nendeks sammudeks, mida me kavandame, kui me täna räägime sellest, et robka teelt pöörded turu tänavale on kujunenud ohtlikuks liikluskorraldus muutub ka selles mõttes ikkagi drastiliselt, et saab olema foorituli ka ropka teelt pöörataks, et, et siis sooritada ohutult pöördeid. Lisaks foori paigaldamisele, mis peaks tamme sõnul olema ühes rohelises laines praeguste turutänavate fooridega saab ristmik ümber ehitada tuse tulemusena ka laiendatud tänavalõigud. Ristmikuharudele ehitatakse liiklussaarte ga eraldatud parempöörderajad ning turu tänavale kolme meetri laiused vasakpöörderajad. Kergliiklejate ohutuse tagamiseks eraldatakse jalgteed sõiduteest haljastatud eraldusribaga ning neljarajalise turu tänava ohutumaks käetamiseks ehitatakse jalakäijatele ka kaks ohut tussaart. Lisaks tekivad uued bussipeatused. Tulenevalt sellest, et töökohtade arv on nendes ärihoonetes üsna suur, ka bussiliikluse võimaluse loomine on kindlasti linna selliste arengusuundadega väga kenasti kooskõlas ja sellepärast ka uute bussipeatus te tekitamine sinna turu Ropkade ristmiku juurde on linna jaoks oluline ettevõtmine. Turu tänava ja Ropka tee ristmiku uuendamise hanke võitis osaühing TAVT. Tööde kogu maksumus on ligi 830000 eurot ning tööde pikkuseks kaheksa kuud alates töövõtulepingu sõlmimisest. Osaühingu tegevjuht Ivar Sova ütleb, et täpne ajakava töödega alustamiseks pole veel paigas sest praegu on võimalus hanke otsust vaidlustada. Peale vaidlustusaja lõppu saab Sova sõnul lepingut allkirjastama hakata, aga tõenäoliselt saab see toimuma veebruarikuu alguses. See tähendab, et ümber ehitatud Tururopka tee ristmik võiks valmis saada selle aasta septembrikuu lõpuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu tiheda liiklusega Turu tänava ja Ropka tee ristmikule paigaldatakse selle aasta jooskul valgusfoor, jalakäijate ohutuse tagamiseks rajatakse kaks ohutussaart.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti suurim maasikakasvataja osaühing kindel käsi sõltub 100 protsenti Ukraina tööjõust. Esimesed töölised pidid kevadtöödeks saabuma juba selle kuu algul. Sealt edasi brigaad, kes hakkab tegelema taimede istutamisega. Muutunud oludes tuleb aga nüüd marjakasvatajal otsustada, kas tellida veel 18 hektari jagu taimi või loobuda sel aastal maasikakasvatuse laiendamisest edasi, räägib osaühing kindel käsi eestvedaja Helen Kaskemaa. Meil ei ole ju garantiisid, kas ostujõudu on, kas istutajaid leiame? Kui palju sa sel juhul vähendaksid tootmist? Käive väheneks kindlasti 50 protsenti hektarit keeles, täpselt poole vähem. 18 on eelmise aasta istutus, mis on maas. Seda ei ole eriti mõtet korjamata jätta, kui just üldse ei osteta. Ja 18 uut. Kokku pidi sel hooajal kaskemaa põldudele tulema 65 Ukraina töölist. Hetkel loodab ta, et tööjõud saab Eestisse tulla vähemalt marjade korjamise ajaks, kui mitte, tuleb leida töölised Eestist. See tõstaks aga kodumaise marja kilohinda veel kord kaskema. Ukrainlasega on mugav, ta tuleb kevadel tööle, ta sügisel läheb siis siin võib tekkida see, et keegi saab nädal olla, keegi saab mõned päevad olla ehk et see paberitöö ja administratiivne koormus suureneb tunduvalt ja võivad suureneda ka palgakulud. See tegelikult peaks kajastuma kilo hinnas. Ukraina tööjõust on sõltuvad ka köögivilja kasvatajad. Sagra osaühingus on kaheksa töölist juba kohal. Koheselt oleks juurde vaja kümmekond töö, keda on asutud otsima Eesti tööjõuturult. Kalle Reiter, Sagra osaühingu juhatuse esimees, ütleb aga, et isegi kui eestlaste seas on soovijaid, tahetakse tööd üksnes paariks-kolmeks kuuks, mis jällegi ei sobi aga juurviljakasvatuse tsükliga. Me oleme neid inimesi siin kas kümmekond juba läbi lapanud, keda oleme kutsunud, oleme vestelnud ja no üks on niisugune, äärepealt võib-olla tuleb turismivallandusest, aga ülejäänud on kõik niimoodi, et nad ju said nüüd oma koondamised, said oma rahad, nüüd on natuke vaja tööd teha veel juurde ja siis, kui oma tootmine käima läheb, eks nad lähevad kõik paljud ikkagi oma vanasse kohta tagasi. Töötukassast öeldakse, et kui läinud aastal samal ajal oli marja ja köögiviljakasvatuse valdkonnas 36 vaba töökohta, siis tänavu on töökohtade arv 340. Töölisi on endale läbi töötukassa otsimas enam kui 23 marja ja köögiviljakasvatuses tegutsevat ettevõtet. Raadiouudistele võrust. Mirjam Mõttus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tõenäoliselt tähendab see kodumaise toodangu kilohinna kerkimist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa mäletan hästi neid 91. aastapäevi siinsamas Toompeal neid barrikaade, mis pidid ründajatele tõkestama teed ja seda soovi, mis meil siis oli minna edasi, lükata need tõkked Eesti eest ära, selleks et Eesti saaks areneda. Täna on selline päev, kui me lükkame ära koos riigikogu esimehega ühe väikese järele jäänud sümboolse tõkke ja avame eesti rahvale, nii nagu see paljudes teistes nagu kõikides Euroopa riikides toimub võimalusel näha oma parlamenti, näha seda lossi ka seestpoolt näha seda hoovi. Ja see väravate avamine ei toimu mitte ühekordselt ju, vaid see kõikidel nädalavahetustel on kõikidele inimestele lahti ka tulevikus. Ja ma usun, et see on väikseks näiteks selleks, et maailma avatuma parlamendi kõrvale mis meil Eestis mitmete rahvusvaheliste vaatlejate ja ekspertide meelest on, on astumas ka järjest avatum Eesti vabariigi valitsus. Sest et kava seda hoovi avada on tegelikult juba õige vana. Ja nüüd õnneks saab see meie meeldivas koostöös teoks. Olgu see väikeseks kingituseks tänasel taasiseseisvumispäeval meile kõigile, olgu see märgik selleks, et Eesti läheb üheskoos kogu rahvaga edasi, selleks et me kuulume kokku ja ajame ühte sama Eesti asja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Taasiseseisvumispäeva puhul avati Toompea lossi väravad rahvale. Katkend peaminister Mart Laari sõnavõtust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHommikul kuus 47 sai politsei siis väljakutse läbi juhtimiskeskuse, et on ärritud siis Tõnismäel pronkssõdur visatud üle punase värviga. Politseil oli eelnevalt ka muidugi pandud sinna patrullpost, kes siis valvas nii Tõnismäe sõdurid kui ka nii-öelda siis Läti saatkonda, mis on samamoodi ohustatud, sellise grupi all oli. Ja see aeg lihtsalt, kui hetkeks oli patrullpoest lahkunud oli kiiresti siis nii-öelda visatud üle pronkssõdur punase värviga. Politsei pidas pronkssõduri vahetus läheduses kinni neli isikut ja esialgu need isikud on üle kuulatud tunnistajana. Nende otsest seost selle vääriviskamisega politseil hetkel ei ole ja siis nii-öelda avastamise poole pealt politsei töö selles suunas käib, et vaadatakse üle kõikvõimalikud videosalvestused. Kesklinn on hästi tugeva nii-öelda valvevõrgustiku all video valvevõrgustiku all ja, ja on võetud värviproovid. Ja proovime siis teo toimepanijad leida. Aga miks ikkagi ei olnud kordniku kohe otse seal selle pronkssõduri juures, sest oli teada, et võib midagi juhtuda vastu üheksanda maid? Pandud siia nii-öelda patrull marsruut, mitte päris posti patrull, et ta noh, Läti saatkonna vahetus läheduses, et ta liikus selle kahe nii-öelda hoone vahet poisid tõesti ei jõua igale poole. Samas, kui toimusid Lihula sündmused, siis ju hoiti politseipatrulli kogu aeg Tõnismäel pronkssõduri juures terve nädal aega. Ja seekord ei peetud seda vajalikuks. Ei, politsei pidas seda vajalikuks ja, ja nii-öelda hoidis kõiki neid võimalikke objekte, mis on linnas nii-öelda, võisid sattuda. Selliste ohtude rünnakus hoidis kõikidel nendel objektidel silma peal. Kella 10 paiku hakkavad punaveteranid sinna kogunema, kuidas teil siis on korra tagamine organiseeritud? Politsei teostab tugevdatud patrullimist ja on vastav politseioperatsioon. Mis siis puudutab nii nii Tõnismäel kui ka teistel sellistel objektidel valvet, kaitset ja avaliku korra tagamist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Öösel valati pronkssõdurile taas värvi. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitse direktori Tarmo Miilitsa kommentaar Indrek Kiislerile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänane seis on suhteliselt sarnane eelmise nädalaga, et olukord läheb tasapisi paremaks. Et viirus on küll veel igal pool laiali, aga kui me seda Eesti indeksit vaatame, siis tasapisi läheb indeks allapoole. Eks nakatunute arv on ju tegelikult alla läinud ja reovees, me näeme ka seda, et viiruse leid läheb tasapisi allapoole. Et kui me kardame siin seda, et meetmeid leevendatakse, et tekiks mingisugune suurem puhang, siis seda me kindlasti ei näe, et pigem on, on ikkagi tasapisi allapoole minek. Kus on need kolded, mida võib ikka veel esile tuua? Noh, ega meil ikkagi on, kui me vaatame, kus on kõige suuremad näidud, siis Ida-Virumaa ja Harjumaa Ida-Virumaa ongi vist kõige suurema näiduga meil hetkel. Eelmine nädal tõite mõned positiivsed näited. Kui ma nüüd õieti mäletan, siis Loksa ja Jõgeva, et kas see nädal võib ka midagi esile tuua? No samamoodi, eks kaardi peal neid kohti, kus me viirus leidnud ei ole, neid on kindlasti nii, et neid rohelisi punkte tuleb meil ka üha rohkem juurde, et siin igasugused väiksed kohad, kus me oleme käinud siin Kallaste Järva-Jaani puurmani, need on sellised kohad, kus me ei ole seda viirust leidnud. Ja mis, nagu seda Eesti üldist pilti iseloomustab, see, mille arvelt see põhiline langus on, mida me näeme, et need linnad, kus viiruse leid oli väga kõrge, et neid on väga väheseks jäänud, neid, neid päris punaseid, et meil on nüüd nagu kolm värvi, et kui viirust üldse ei leia, siis on roheline. Kui teil on keskmiselt, siis on kollane, kui on palju, siis on oranž ja kui on väga palju, siis on punane ja, ja noh, need punased kohad on meil praktiliselt hakanud ära kaduma. Ma ütleks, praeguse nädala kaarti iseloomustab see, et ütleme, sellist viiruse väga kõrget leidu on juba väga vähestes kohtades ja sellega seoses siis ka see Eesti üldine indeks, mida me arvutame, see on ikkagi igal pool suunaga allapoole, mõõduka tempoga positiivses suunas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson ütles, et koroonaviiruse kogus reovees jätkab vähenemist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLigi viis aastat planeerimist, kohtuvaidlusi sõnasada muinsuskaitse, linnaametnike ja paljude asjaosaliste vahel ja kokkuvõttes 120 miljonit krooni. Nii võiks võtta kokku ametliku nimega Rävala puiestee pikenduse saamisloo. Tänasest on see autodele avatud ja loodetavasti harutab see lahti Gonsiori laikmaa ristmikule tekitatud sõlme. Narva maanteele ja ka Gonsiori tänavale tahetakse autojuhte harjutada sõitma just Rävala puiestee kaudu. Päris valmis teepikendus siiski pole. Kõnniteed valmivad kuu aja jooksul ja seni on jalakäijate liiklemine seal raskendatud. Ka kurikuulsaid jaanis seegi varemeid ümbritseb täna veel kile. Need tahetakse klaas paviljoniga katta. Jõuludeks. 120-st miljonist oli linnaosalust veidi üle poole ülejäänud uli erainvestorit, kes huvitus maa-alusest parklast. Tallinna abilinnapea Toivo Ninnas Tema sai võimaluse ehitada parkla 280 kohta, näiteks siin on parklades puudus selles mõttes, et kusagil peab inimene, kui ta elab siin kõrges majas, kui auto panema, kui ta käib pangas tööl, peab ka kuhugi auto panema, et see, ma arvan, see parkla jääb kliente küll ja küll. Läbimurde vajalikkuses ei kahtle ehk keegi, ometi annab see täieliku efekti alles mitme aasta pärast kui on valminud kogu autoliiklust kesklinnast eemal hoidev liiklusskeem. Meie üks põhiülesanne mõtted on selles, et see kesklinn on ühistranspordile ja sellepärast autorid peavad tahes-tahtmata harjuma sellega, et see vana süsteem, kus kõik sõitsid läbi kesklinna, see peab ära kaduma varsti tuleb põhjaväil siin see läbimurre lõunaväil ja sellepärast Kesklinna jätab ainult ühistranspordile, ma arvan, et see asi harjub ära ja kuidas me siis teame, aga täpselt tööle näeme siis, kui see maa-alune terminal on valmis, seal läheb tunnis läbi vähemalt 80 bussi. Sellepärast kui me tahame, et ühistransport kuhugi jõuaks, peab olema tal ka antud teatud eelis. Meil on tulevikus ees väga suured tööd Tartu maanteel. Ta on praegust Tallinnas kõige hullemas olukorras olevaid magistraaltänavaid ja siis muidugi veel teine ots. Meil on Rävala puiesteen, on vaja läbi murda Pärnu maanteele. Mõte on selles, et autod pääsed Pärnu maanteelt otse Tartu maanteele edasi. Tartu maantee ennast on vaja laiendada, trammiteed on vaja liigutada, kui vaadata linna poolt lennujaama poole, tähendab vasakule poole kolm maja maha võtta, seal tuleb väga suured tööd ja sellepärast rääkides tänasest läbimurdest, see on hea, et ta tehtud on, aga tegelikult see muidugi annab efekti, kui kogu see süsteem valmis on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu maantee läbimurre Tallinnas on avatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroona pass ja sellega kaasnevad õigused ning kohustused on Euroopas kuum teema. Vaktsineeritutele suurema tegutsemisvabaduse andmine toob osa inimestest tänavaile protestima ja pälvib samas teiste toetuse. Poliitikud otsivad reeglite kehtestamisel ühiskonnale sobivat tasakaalupunkti. Prantsusmaa on asunud nõudma kultuuri ja spordiürituste külastajatelt tõendit selle kohta, et inimene on vaktsineeritud. Äsja testitud või haiguse läbi põdenud. Asi läheb prantslaste jaoks aga teravamaks kui tõendit läheb edaspidi vaja ka neile armsatesse restoranidesse ja baaridesse sisenemiseks. Teisisõnu, kui piirangud hakkavad puudutama igapäevaelu. Just sellise seaduse võttis Prantsusmaa parlament ööl vastu tänast vastu. Le mante kirjutab, et algne plaan leevenes veidi kaubanduskeskuste osas sinna minekuks koroonapassi ette näidata ei ole vaja. Küll aga jäi kavajõusse restoranide, baaride, rongide ja kaugliinibusside puhul. Samuti pehmendati veidi kohustusliku vaktsineerimise nõuet. Kuigi mõnedes valdkondades, nagu näiteks meditsiin hakkab kehtima vaktsineerimise kohustus, ei saa sellest veel põhjus. Töötaja vallandamiseks. Saksamaa vaktsineerimist kohustuslikuks teha kellelegi ei kavatse. Küll aga on paljudes kohtadesse sisenemiseks juba varem kehtestatud nõue esitada tõend vaktsineerituse, testi või haiguse läbipõdemise kohta. Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli kabinetiülem Helge Braun hoiatas nädalavahetuse intervjuus väljaandele Bild am Sontag, et viirusehaarde tugevnedes võib kord veelgi karmistuda. Nii võivad restorani uksed edaspidi avaneda üksnes vaktsineeritutele. Tema sõnul on riigil kohustus kaitsta kodanike tervist ja tervishoiusüsteemi, et näiteks vähioperatsioone ei tuleks koroona tõttu enam edasi lükata. Uueks liidukantsleriks kandideerib Armin Laet ütles aga intervjuus CDF-ile, et ei pea reeglite karmistamist vajalikuks. Tema sõnul on praegune kord hea ja testimine sobib jätkuvalt vaktsineerimise alternatiivina. Nii kõlab Saksa poliitikutelt selles küsimuses erinevaid seisukohti. Selge on see, et kõik riigid püüavad uue viiruselaine tõustes maksimaalselt avatuks jääda. Küsimus on, kui hästi ja milliste meetoditega see õnnestub.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitmed Euroopa riigid loodavad ühiskonna avatuna hoidmiseks abi niinimetatud koroonapassist. Vaktsineeritutele suurema vabaduse jätmisel otsivad poliitikud inimestele sobivat tasakaalupunkti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSaarde vallas on kolm avalikku sauna Tihemetsas, Kiningi, Nõmmes ja Surjus kõik eriolukorra tõttu mõistagi suletud Saarde vallavanem Eiko Tammist. Üks pöördumine on valda olnud seoses sellega, et ei saa inimene pesta ja otsis erinevaid lahendusi, sellega tegelesid sotsiaaltöötajad ja, ja minu teada on see probleem lahendatud. No praegu on meil niimoodi, et ühes saunas on niisugused pisiremondid töölised, kasutame nagu seda võimalust ära, et mitte siis kinni panna, aga eks see oleneb suuresti, kuna see eriolukord mööda läheb ja. Küsimuse, kas inimesed avaliku sauna kasutamisvõimalusest puudust ei tunne, esitan ka Tori vallavanemale Lauri Luurile. Meil on Sindis avalik saun, mis on üsna populaarne inimesed käivad isegi Pärnust sinti sauna ja see on nüüd suletud kogu selle eriolukorra aja sisuliselt olnud ega päringuid ikkagi tuleb, et millal taaskord on võimalus, et see avatakse, aga noh, me täna oleme ikkagi jätkuvalt hoidnud seda suletuna, sest ega ei ole võimalik siin kuidagi reeglitest üle astuda, aga vajadus selle järgi on eelkõige just pesemise ja tegelikult ka suures osas ka kindlasti suhtlemise osas, nii et inimesed ootavad Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vallarahvas ootab avalike saunade avamist, puudust tuntakse nii pesemisvõimalusest kui ka suhtlemisest, räägivad Pärnumaa vallajuhid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKindlasti on kaks plokki, kus me valitsuses arutame, on esimene küsimus sellest, et, et kas on võimalik niisugust universaalset, kahe nädala eneseisolatsiooni põhimõtet kuidagi alternatiiviga lühendada, noh, jutt käib testimisest, ka teised riigid praegu seda Euroopas põhjalikult analüüsi vad ja erinevaid ideid rakendavad ja teine kindlasti puudutab teemat, et kui meil täna kehtib see 25 nakatunu 100000 inimese kohta kahe nädala põhimõte otselendudega ja vaadates nende numbrite tõusu, siis tuleb olla ka valmis selleks, et ka meie suuremad transiitlennuriigid lähevad üle 25 ja seetõttu kindlasti hakkab ta olemuslikkult takistama rahvusvahelist üldse inimeste liikumist ja ka Eestisse naasmist. Et siin ma arvan, et me peame ka need reeglid üle vaatama. Nende reeglite puhul on tähtis, nagu me oleme kokku leppinud, et kolme balti riigiga, et siis me kindlasti peame ka konsulteerima, juhul kui meil ka oma rahva tervise eksperte kaasates tekib arusaam, milline võiks olla optimaalne mudel. Keegi meedikutest Eestis on rääkinud veel ühest võimalusest, et neljateistpäevase karantiini asemel võiks olla kaheksa päeva. Et nakatumine selgub kaheksa päeva jooksul. Tegelikkuses see üldine kahe nädala põhimõte on rahvusvaheliselt omaks võetud, aga ma arvan, et kui seda aega on võimalik lühendada või asendada testimisega, mis võimaldab tuvastada inimese nakatumist, siis ma usun, et seda oleks mõistlik alternatiivina tõsiselt kaaluda. Praegu on viirus kasvufaasis ja noh, me võime, kui see dünaamika jätkub selliselt, siis me oleme silmitsi sellega, et pea kogu Euroopa värvub nii-öelda karantiini mõttes punaseks Eesti või balti riikide jaoks. Kas seda numbrit 16 17 terves Euroopa liidus, kas seda võiks muuta? Eks ta Soome on kehtestanud mõõdikuks kaheksa ehk kaks korda rangema Meie 16 loogika on, on Euroopa liidus üldiselt kehtestatud. Ja mida see siis tähendab, et me ei saa ka Soome sõita? Praeguses olukorras mingeid piiranguid Soome poolt, mis ütleme, riikide vahel liikumist piiraksid või keelaksid ei ole seatud. Ma olen ühenduses olnud ka Soome kolleegiga, et kindlasti me oleme huvitatud sellest, et see kahesuunaline liikumine Soomega säiliks, aga Soome on asunud oma reegleid ka nüüd üle vaatama ja karmistamise suunas. See on tõsiasi. Eesti huvi on selles, et oleksid võimalikult ühetaolised reeglid. Kui me vaatame ka seda kaheksa reeglit, siis ega täna need on ainult mõned Euroopa riigid, kes selle alla käivad, et Läti, Ungari ja, ja Itaalia",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase kahe nädala koroonaviirusesse nakatunute arv 100 000 elaniku kohta on peaaegu igas Euroopa riigis suurenenud. Kõik nende numbritega seonduv on äärmiselt ebastabiilne, kuna iga päevaga võib midagi muutuda. Saksamaa nakkuskordaja on praegu 16 ringis, see võib homme suureneda. Itaalia avas piirid täielikult ja nakatumisi juurde ei tule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMe jõudsime täna tubli sammu edasi, ehk me kehtestasime menetlemise korra muudatusettepanekutele ja määrasime ära viisi ja aja, kuidas neid tullakse komisjoni tutvustama ja kuna neid on tohutu hulk parlamendi töö takistamise eesmärgil esitatuid, siis me peame ka mingisuguse korra kehtestama, kus ei peaks augustini istuma, nii et me anname igale saadikule võimaluse oma seisukohti tutvustada. Aga me ajaliselt piirasime neid viie minuti peale. Ja siis lähevad kutsed välja ja siis homme tuleb pikk päev, kus kõik saavad oma seisukohti tutvustada ja meie ülesanne on ju ka siis sõkaldest terad eraldada ja leida ka tõsised ettepanekud, mis on abielu mõistega seotud ja millel on sisuline eesmärk, et ei ole ju veel kõik siin sugugi ära otsustanud, vaid see lõplik vastus tekib töö käigus. Kas kõik need, kes esitasid muudatusettepanekuid, need jõutakse homse päeva jooksul siis ära kuulata? Ma arvan, et meil selle menetlusega, kus me panime ajalise piirangu, siis ma loodan, et see on võimalik, aga kui vaja, siis me jätkame reedel ja kui vaja ka laupäeval, et ajaline piirang võimaldab meil ratsionaalselt tööd teha ja, ja siis me saame küsida neilt, et miks nad küsisid neid küsimusi. Miks, et kas võib abielluda lume memmega, et kui ma siin siin ruumis küsisin neilt, kas te ei taha oma obstruktsiooni lõpetada ja otsida koostöölahendusi, siis nad ütlesid ei taha ja et lumememmega abiellumise teema pidi olema täitsa tõsine teema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhiseaduskomisjon hakkab homme kuulama eelnõule muudatusettepanekuid teinud rahvasaadukuid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna esimees Edgar Savisaar ja tema toetajad juhatuse otsust ei tunnista, sest nende sõnul kinnitab erakonna peasekretäri ametisse erakonna juhatus esimehe ettepanekul. Pädevust peasekretär välja vahetada. Juhatusel ei ole udeki Loone kommentaar pärast fraktsiooni koosolekut kell 11. Et meie põhikiri ei sätesta tegelikult midagi selle kohta, et ta sätestab ainult, kuidas peasekretär ametisse metatakse. Ametisse nimetatakse ta esimehe ettepanekul, et loogiline oleks arvata, et siis võetakse teistmoodi. Ka esimees vabastab. Keskerakonna aseesimehe veel mõne kuu ees tulise Savisaare pooldaja Jaanus Karilaiu kinnitusel oli pühapäeval toimunud erakonna juhatuse erakorraline kogunemine parteisiseste reeglitega kooskõlas ning seal langetatud otsused kuuluvad täitmisele. Eile erakonna peasekretäri kohusetäitjaks määratud Jaak Aab aga ütles, et tema hakkab ette valmistama erakonna volikogu ning tegeleb ka garantiikirjade teemaga. Mina tegelen sellega, mida erakonnas konkreetselt praegu vaja teha on. Nagu te teate, on meil probleemid garantiikirjadega. Me peame selgeks tegema, milline on see seis. Kindlasti räägin täna advokaadiga. Mis puudutab nüüd seaduslikkust, siis kongresside vahelisel ajal juhatus saab otsustada kõiki olulisi küsimusi, ka erakorralisi küsimusi. Aab kinnitas ka, et volikogu kokkukutsumine laupäevaks on samuti seaduslik. Tegelikult volikogu toimumise kohta on läinud eelinfo juba mitu nädalat tagasi. Kõik on sellest teadlikud, täna saadetakse veel täiendav info laiali. Me pidime valima volikogu juhatust. Eilne juhatus tegi ettepaneku volikogul arutada ka erakorralise kongressi kokkukutsumist. Seda, et võitlus erakonna sees on läinud teravaks, kinnitab kasutusele võetud retoorika. Erakonna esimehe toetajad nimetavad toimuvat putsis ja võimu ülevõtmiseks. Samuti ei meeldinud Savisaare toetajatele Jaak Aabi tegutsemine erakonna peakorteris, kus saab, asus paberitega tutvuma. Heimar Lenk nimetas toimuvat kontorisse sissemurdmiseks. Edgar Savisaare selgitusi oodanud ajakirjanikega tuli kõigepealt rääkima Keskerakonna ajalehe kesknädal peatoimetaja Urmi Reinde. Vähemalt Keskerakond on olnud seni nii kaua, kui mina olen siin olnud 20 aastat seotud selle erakonnaga ei ole midagi sellist kunagi varem toimunud ja kindlasti me oleme endast väljas, kindlasti me palume vabandust, et me oleme olnud ebastabiilsed, meil on telefonid punased, võite arvata hommikust peale, kõik küsivad, keegi aru ei saa, kuidas ma ütlen, võimuvaakum, meil on praegu olukord võimuvaakumis. Ja lõpuks jagas selgitusi ka erakonna esimees Edgar Savisaar, kes ütles, et tema abi peasekretäri ei tunnista. Aga miks ma peaks temaga tegema? Ma ei ole teda nimetanud peasekretäri kandidaadiks ja ma arvan, et seetõttu see eilne valik oli üldse ebaseaduslik. Savisaar tunnistas, et vahepeal justkui leppimise märke ilmutanud erakonnas käib äge poliitiline võitlus edasi. Meil on erinevad poliitilised vaated ja need, kes tahavad seda erakonda üle võtta, neil on teised vaated, nad tahavad teha Reformierakonda number kaks Keskerakonnast, mina seda ei taha. Aga väga palju on neid veel, kes seda ei taha. Ma ütleks niimoodi, et väljapääs on kongress ehk teiste sõnadega, erakonna liikmed peavad tegema otsuse ja see otsus peaks olema meile kõigile kehtiv. Mina tahaksin küll, et see kongress toimuks ja parem kiiremini kui aeglasemalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna juhatus teatas, et kutsub ametist tagasi suhteliselt värskelt valitud peasekretäri Oudekki Loone ning määrab tema kohusetäitjaks juhatuse liikme Jaak Aabi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n19. augusti seisuga, kui valitsus võttis piirangute suhtes vastu põhimõttelise otsuse, oli vaktsineerimiskuur lõpetatud 46-l protsendil elanikkonnast. Terviseameti hinnangul ei ole see delta tüvest põhjustatud haigestumuse ärahoidmiseks piisav. Tuleb rakendada lisameetmeid. Eile kiitis valitsus heaks uue korralduse, mille kohaselt jõustub alates neljapäevast 26.-st augustist maski kandmise kohustus seal, kus ei kontrollita Covid tõendit. Kus aga tõendit nõutakse, peavad selle esitama kõik üle 18 aastased. Sellised nõuded on tekitanud segadust ja õiguskantsler peab vastama paljudele kaebustele. Ülle madise ütleb, et valitsuse korraldust tema kui õiguskantsler avalikes huvides kohtusse viia ei saa. Kõik seda tüüpi reeglid peavad alluma ka õiguskantsleri kontrollile ja sellepärast olen juba ka parlamendifraktsioonidega kõnelnud sellest, et ka õiguskantsler võiks saada neid üldkorraldusi vaidlustada. Praegu me lihtsalt saame inimestele selgitada, et millistel kaebustel võiks olla halduskohtus perspektiivi ja saame näidata, et kus tõenäoliselt on tegemist ebaproportsionaalse piiranguga, mille eesmärgid ei ole põhiseaduspärased või mis põhiseaduspäraseid eesmärke ei täida. Eriolukorras valitsuse tehtavad kiired otsused tõenäoliselt on vältimatud ja vajalikud ja ka põhiseaduspärased. Täna ei ole eriolukord. Ülle Madise lisab, et piiranguid naeruvääristada pole mingit alust. Et meie hulgas on need inimesed, kes õigustatult väga kardavad näiteks oma lapse tervise pärast siis on meie hulgas neid inimesi, kelle ümber on paljud juba põdenud ja seda väga kergelt ja kelle isiklik kogemus ei kattu sellega, millest räägitakse. Siis on meil arstid ja valitsus paratamatult neid otsuseid epidemioloogide asemel tehakse. Poliitiliselt on olukorras, kus kujuteldav avalik arvamus peegeldub, otsustas ja mitte ainult Eestis, vaid igal pool kipub kriisihaldus selle pärast olema populistlik. Kui koroonaviiruse vastase vaktsineerimise või läbipõdemistõendi küsimist saab lugeda põhiseadus päraseks siis testimiskohustus võib olla küll ebaproportsionaalne nõue. Olukorrad, kus siis Covid-tõendit või ka testimist nõutakse lihtsalt inimeste kiusamiseks või vaktsineerima sundimiseks, need on vastuolus vaktsineerimisvabaduse põhimõttega ja ka põhiseadusega. Vaktsineerimisvabadus tähendab seda, et inimene, kes selle otsuse langetab, peab saama vaktsineerida. Kes mingil põhjusel seda ei soovi, ka tema tuleb rahule jätta ja nüüd need üldkehtivad piirangud peavad alati olema proportsionaalsed ja loogiliselt põhjendatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õiguskantsler Ülle Madise soovitab tähelepanelikult lugeda valitsuse uut piiranguid puudutavat korraldust ning selle seletuskirja, sest seletuskiri leevendab mitmes küsimuses piiranguid. 26. augustil jõustuv uus korraldus võib tema hinnangul olla aga osaliselt ebaproportsionaalne.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKevad saabus Türile suure lusti ja rõõmuga ja siin on omad väga pikad traditsioonid, alati tõmmatakse muruniiduk käima. Alati ärkab talveunest kevadpealinna maskott murumoo. Ja nüüd ma ajangi pisut juttu kevadpealinna kultuuritoimkonna juhi Ülle Välimäega. Kui mitme kümnendat korda juba siis Türist saab kevadpealinn? Türiis saab kevad, pealinn 20 kolmandat korda, sellel aastal on eriline rõõm, et me saame inimestega tõepoolest kokku platsil. Me ei ole kaks aastat niimoodi kohtunud, et me oleme teinud veebis ja kus iganes aga sellel aastal me saime kohtuda ja sellest on suur rõõm. Ilusat kevadet kõikidele südamesse ja hinge. Ülle aga, mis sellel kevadel tülil toimub, alati, see kultuuriprogramm on pikk ja põhjalik. Kultuuriprogramm on pikk ja põhjalik, seda ei jõua kõike praeguseni ette lugeda, seda on võimalik kõik veebis vaadata. Aga kindlasti kirna tulbid, meie kirsid, kirsiallee, mis kuhu me kutsume vaatama ja lillelaat, mis ka üle kahe aasta peaks sellel aastal toimuma 20.-st kuni 23. maini kõik on oodatud lillelaadale, mida me tõesti ei ole saanud nii ammu korraldada. Aitäh Ülle sulle praegu ja sellist meeleolu pilti me näitame kindlasti õhtuse Aktuaalse kaamera saates, aga aga seekordsel kevade pühitsemisele võttis oma sellise kurvameelse pitseri ka ikkagi see Ukrainas toimuv sõda, aga mis oli väga tore, meie kohalik Ukraina kogukond oli siin kohal ja kõlas ka ukrainakeelne laul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kell 17.33 algas kevad. Eriti suurejooneliselt tervitati kevadet Türil, millest sai taas Eestimaa kevadpealinn.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIsamaa erakonna Tartu piirkonna juht Kaspar Kokk usub, et reformierakondlased ja sotsid, kes järgmiseks 20-ks kuuks koalitsioonilepingu kokku panid, läksid pisut hoogu. Sellises aja ajaraamistikus, see ei ole võimalik, see ei ole realiseeritav. Lihtsalt eks ole. Jääb mulje, et koalitsioonileping on tehtud järgmiseks 25-ks aastaks. Samas ei nõustu KOK, et koalitsioonileping ambitsioonikas oleks. Ta lisab, et paljudel lepingupunktide ees on sõnad soodustame, jätkame või analüüsida. Kui siin preambulas on kirjas, eks ole, et 2030.-ks aastaks peaks Tartu olema üleeuroopalise tähtsusega ülikoolilinn, siis ma pean tunnistama, et ega, ega ma siit koalitsioonilepingust nagu päris hästi välja ei, ei suuda lugeda, et kuidas nüüd selleni soovitakse jõuda. Kaspar Kokk tõstab esile ka selle, et uues koalitsioonileppes ei mainita enam Raadi linnahalli kahe volikogu liikmega valimisliit Tartu eest, mis linnahalli mõtet vedanud on, nõudis eile linnapea tagasiastumist. Vähemalt selle tasuvusuuringute temaatika oleks võinud koalitsioonilepingus olla. Tartu linnavolikogu EKRE fraktsiooni juht Indrek Särg ütleb, et koalitsioonilepe on nooruslik ja jätab ärksama mulje kui senine Reformierakonna Keskerakonna võimuliit. Särg leiab leppest ka mitu EKREle sobivat punkti, näiteks linna lobitöö reeglite paika panemine, linnarahva võimalus volikogu eelnõudele arvamust avaldada või ka vabadussõdalaste võidusamba korrastamine. See on niisugune koalitsioonilepe, kus ei ole väga suurt visiooni, aga on selline rahulik, mitmete väiksemate valdkondadega tegelemine. Keskerakonna Tartu piirkonna juht Jaan Toots ütles, et tema koos erakonnakaaslastega loeb koalitsioonilepingut neljapäeval kella kuue ajal siis kui koguneb Keskerakonna Tartu piirkonna juhata Keskerakond on nüüd Tartus suurim opositsioonipartei, kuid opositsiooniliidriks ei kipu ühtegi keskerakondlast nimetama. Ei Indrek Särg ega Kaspar Kokk. Eks me ootame ja vaatame, mis Keskerakonna piirkond siin isekeskis otsustab ja eks Keskerakond eeskätt ise peab andma ikkagi selge signaali, et esiteks, kas nad on ühtsed, ma pean silmas nende linnavolikogu fraktsiooni ja kui nad on ühtsed, siis kes on nii-öelda heas mõistes juhtoinas nende hulgas?",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus opostitsioonierakonnad kommenteerivad sotsiaaldemokraatide ja reformierakondlaste koalitsioonilepet vastakalt. Isamaa ja EKRE hinnangul leidub sotsiaaldemokraatide ja reformierakondade koalitsioonileppes häid punkte, kuid suurest visioonist jääb vajaka.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLasnamäe kirikut ehitati annetuste toel ja selle kerkimine võttis aastaid. Muuhulgas on Lasnamäe kirikuga seotud niinimetatud idaraha skandaal, mille käigus Keskerakonna esimees Edgar Savisaar küsis Venemaalt raha kiriku ehituseks ja kaitsepolitsei andmetel ka erakonna toetuseks. Kuidas ajastada kiriku eriosade valmimine vahetult valimiste-eelsesse aega. Lasnamäel liikuvad inimesed võisid tõepoolest tähele panna, kuidas muidu inimtühjalt seisvale ehitusplatsile iga kord mõned kuud enne valimisi kraanat toodi ja kirik nagu võluväel kerkima hakkas, et siis valimiste lähenedes pidulikult risti või kellatorni või mälestusmärk saaks avada. Nüüd on aga kirik valmis ja poliitikute mängud võib loodetavasti unustada. Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius. Minu jaoks ja mina arvan, et ka kõikide meie ukekute inimeste riigi usulistele see on väga tähtis päev. Selle parane. Algab vaimulik elu. Metropoliit Kornelius rääkis, kuidas jumala ema, kiiresti kuulja ikooni kirik endale nime sai. Püha jumalana. Oli endistel püütud lootus abi kirikus ja sealt oli väga nii austatud ja palju palve nende ees, kui lammutati selle, kui kõik läks kaduma, aga tuli niisugune juhus, et ma olin preestrina selle välja osta ja nii, et 53 aastat oli minu kodus ja nüüd just selle kuu päeva või kuidas ütelda, see kirik on õnnistatud nimega. Jumalaema kiirestikuulja ikooni kiriku projektijuht Vladimir Isakov. Täna on väga pidulik päev, et õigeusu inimeste jaoks, et lõppude lõpuks õigeusu kirik Lasnamäel sai korda seitse aastat, me ehitasime seda mitu korda konserveerisime kohalikud annetustega õnnestus meil ehitada umbes 25 protsenti ja kogu maksumuseks koos siis sisustusega, läks meil umbes seitse ja pool miljonit eurot ja sisustus muidugi osutus päris kalliks ja, ja nagu me näeme, et kellad on siin Saksamaalt toodud ja väga ilus kanastas on valmistatud Peterburis ja, ja koonid on ka Peterburis maalitud. Lasnamäe elanik Eve on rahul, et Lasnamäel õigeusu kirik kerkis. Seda oli vaja ja on vaja sellepärast, et ta on omamoodi kultuurikeskus. Vaimse kultuurikeskus. Selle kiriku avamine on inimeste jaoks suur, hingeline püha, sest elu on praegu raske ja on väga tähtis, et saaks tulla millegi vana ja traditsioonilise juurde. See annab enesekindlust, rääkis kiriku avamisele tulnud proua sooja Muuga t?",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas avati pidulikult Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik Lasnamäel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKliimakriisi vastasele meeleavaldusele koguneti täna ka paides, siin oli oma 30 40 noort. Saame teiega tuttavaks, kuidas on nimi ja mis koolis te olete? Minu nimi on Elise ja ma olen Paide gümnaasiumist. Minu nimi on Keili samuti Paide gümnaasiumist. Kaarel Paide gümnaasium kas te oskate mulle öelda, miks õigupoolest välja tuldi? Ikka sellepärast, et tuua tähelepanu meie kliima soojenemisele, et see on suur probleem ja sellele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Kindlasti on, et Eesti võib küll väike riik olla, et, aga ka siin on see probleem kindlasti suur. No täna otseselt mingeid soovitusi ega nõudmisi ei esitatud, aga aga kui teil oleks meie valitsusele midagi soovitada, siis mis see võiks olla? Kindlasti näiteks autode kasutamist piirata, et autod on teatavasti ühed suurimad aastajad tööstuse kõrval. Kui juba autosid piirama hakata, siis ka tööstustega mingisuguseid piiranguid ette näha. Kas te ise olete valmis millestki loobuma selleks, et seda kliimakriisi ära hoida? Kindlasti olen, et mina, kes ma sõidan iga päev autoga, siis leian, et see ei ole absoluutselt probleem, et samamoodi jätta see auto kõrvale ja kasutada ühistransporti. Et samamoodi ma olen ju 11 aastat käinud koolis ühistranspordiga, et, et see auto kõrvale panemine ei olegi nii suur probleem. Aga veel peale auto? No kindlasti peab mõtlema, kas on vaja osta kogu aeg uusi riideid, et pigem osta neid vajadus põhiselt, kui mõni teksapaar kulub ära, alles siis ostad uue, mitte varu endale kappi. Viis erinevat uut teksapaari. No see aktsioon on omaette ka poliitiline kahtlematult, kas noored peaksid poliitikas kaasa lööma? Kuna meie nii-öelda oleme tulevik, kes siis maal elab pikki aastaid, siis on vaja, et meiega võtaks mingeid samme ette, et meil tulevikus oleks siin ikkagi normaalne ja hea olla. Kliima kriisivastase meeleavalduse eestvedaja siin Paides on ikkagi Paide teater Te suutsite päris palju noori kokku tuua. Lavastaja andme. Deivet, miks nüüd teater tegeleb poliitikaga? Teater ei tegele poliitikaga. Me oleme võtnud Paide teatri eesmärgiks selle, et teatri ülesanne on inimesi kokku tuua. Ja mitte ainult kell seitse õhtul samet toolidesse. Ja see tänane on suurepärane näide sellest, et ester kutsus inimesi kokku, kutsus inimesi üles ja inimesed tulid kokku. No Eesti probleemid, milles on, kui me räägime keskkonnahoiust, kliima soojenemisest, mida annaks ära teha? Siin Eesti varakevadises ilmas me võib-olla ei tunne tõesti seda kliima soojenemist hetkel aga kui me kõnnime metsas või tänaval, siis seda prügi näeme me sellegipoolest. Need on need väikesed asjad just nimelt see ületarbimine, mis siin selle lääne mugavuse tulekuga aina ja aina süveneb. See on see küsimus, kuidas me seome mugavat elu ja elu, mis vaatab ka tuleviku poole. Aitäh nende jutuajamiste eest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paidest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Noored kogunesid Paides kliimamuutuste vastu protestima.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigi infosüsteemi amet tegeleb turvariski parandamisega aktiivselt, kuid ametijuhid aimar Peterkopi sõnul teeb olukorra lahendamise keerulisemaks osapoolte hulk. Meil on lahendusvariant, on töös, et see väljakutse siin seisneb selles, et, et see päriselt hakkaks ökosüsteemis ehk siis kõikide osapooltega selles nii-öelda ID- kaardi kasutuskeskkonnas see nagu tööle hakkaks, siis sellest ei piisa, et ainult meie teeme mingi arenduse vaid peavad ka kõik teised, kes siis kasutavad ID-kaarti oma süsteemidesse, logimiseks või autentimiseks, peavad ka oma süsteeme arendama, et seetõttu meil võtab veel aega selle lõpliku lahenduseni jõudmine, kuid meil, nagu töösuund on, on selge. Ja me liigume lahenduse poole. Ökosüsteemi all mõeldakse kõiki neid eraettevõtjatest teenusepakkujaid nagu näiteks pangad, kes kasutavad ID-kaardiga autentimist oma teenuste pakkumisel. Peterkopi sõnul on neil aega mõni kuu kuni aasta, kuniks turvaauk praktikas kellelegi rünnatavaks muutub. Seni töötatakse nii kiibi enda kui ID-kaardi teenuseid pakkuvate partneritega, et kõik süsteemid ka reaalselt pärast uuendamist edasi töötaks. Id. Otsus e-hääletus kohalikel valimistel korraldada on Peterkopi sõnul endiselt valimiskomisjoni käes. Me väga suure tõenäosusega selle uuendamisega ID-kaardi uuendamisega ei, ei jõua alustada enne kohalike omavalitsuste valimiste toimumist, et seetõttu need on täiesti lahus omavahel. Jätkuvalt ei puuduta turvarisk mobiil-ID-süsteemi ning ID-kaarte, mis on väljastatud enne 2014. aasta kuueteistkümnendat oktoobrit. Lahendus probleemile loodetakse leida lähikuudel ning seejärel palutakse ID-kaardi kasutajatel ka oma kaardi püsivara uuendada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigi Infosüsteemi Amet teatas, kui kaugele on jõutud ID-kaardi turvariski parandamisega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJaanuaris võeti 39000 haiguslehte ja veebruaris 42000 haigekassa. Finantsosakonna juht Riho Peek ütleb, et trend on selgelt kasvav. Samas hoiab suuremat kasvu ära fakt, et paljud inimesed teevad kaugtööd. Peek seletab, et seda trendi näeb selgelt hoolduslehtede pealt. Hooldusleht võetakse lapse haiguse jaoks näiteks on ju, et siin on küll päris hästi näha ja oli seda ka eelmisel aastal näha, et et see hoolduslehtede hulk võrreldes siis näiteks 2019 aastaga. Ja antud juhul ka siis näiteks 2021 aasta jaanuar veebruar versus eelmise aasta võrreldav periood on oluliselt väiksem ja seal me arvame täpselt sama, et kui ema on kodutööl ja, ja laps on haige, siis ta ju ei võta endale hoolduslehte, vaid tegelikult jätkatakse nii-öelda nüüdseks juba tavapäraselt saanud sellist kodutöö lahendust. Ka on tänavu haiguslehtede keskmine pikkus lühem ehk 11 päeva tavalise 13 asemel. Peek toob siin põhjuseks hüvitise maksmise korra, mis kehtib aasta algusest aprilli lõpuni. Kui varasemalt hüvitati töötasu alates neljandast päevast, tehakse nüüd seda ajutiselt, alates teisest päevast. Muutuse mõte on vältida olukorda, kus inimene tuleb haigena tööle ja levitab nii viirust. Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ütleb, et kuna tööandjatele on lahenduskulukas ei toeta nad selle korra püsivaks muutmist. On tõenäoliselt praegu põhjendatud, et see süsteem jätkub aasta lõpuni, me oleme valmis seda aktsepteerima, aga noh, sealt edasi tahaks küll nagu saada kindlust, et, et see ajutisena ette nähtud süsteemi muudatus ei muutu igaveseks. Nii et praegu me vaatame seda kui kriisimeedet, mis on vajalik selleks, et saaks viiruse kontrolli all hoitud ja ja valitsus on juba esitanud selle eelnõu, et seda süsteemi pikendada aasta lõpuni ja, ja meie siin protestima ei hakka. Eesti Perearstide Seltsi juht Lee Vallikivi ütleb, et perearstide koormus on hüppeliselt kasvanud. Siiski tõdeb vallikivi, et haiguslehti soovita nii palju, kui võiks oodata. Vallikivi ei muretse, et inimesed on liiga aldid kaugtööd tegema. Haigena. Ma ütleks, et inimesed väga hästi annavad endale aru, millal nad on võimelised tööd tegema, millal nad ei ole võimelised tööd tegema, et noh, selles mõttes, et selle COVIDiga on ju see, et need sümptomid on üliülivariaabelsed, osad on ju ka sellised, kes nagu põevad selle läbi nagu polekski nagu midagi haigusleht ongi printsiibis väga subjektiivne asi ja sõltub ka inimese töö iseloomust, osad inimesed saavad murtud jalaga muretult tööd teha, eks ole, osad inimesed ei saa Riho Peek ennustab, et märtsis võib haiguslehti tulla veel rohkem kui veebruaris. Ka ütleb Peek, et kui aasta lõpuni jätkatakse ajutise hüvitamise korraga, tuleb haigekassale leida selle katteks lisavahendeid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Veebruaris võttis haiguslehe 17 000 inimest rohkem kui mullu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜksikisiku tulumaksust jõuab omavalitsuse kassasse 11,96 protsenti. Linnade ja Valdade Liit soovis, et tuleval aastal oleks omavalitsuste osa 0,2 protsendipunkti suurem. Täna riigihaldusminister Jaak Aabiga kohtudes sai selgeks, et seda soovi riik rahuldada ei jõua, räägib linnade valdade Liidu juhatuse esimees Tiit Terik. Summa summarumis võib öelda, et kui me anname tagasi siit suurusjärk natukene üle kahe poole miljoni euro, siis tegelikult mingites teistes ridades on meil võimalik saavutada tõusu, mis selle kuhjaga üle kaalub. Omavalitsuste tulubaasi teises olulises osas ehk tasandusfondist seda tõusu siiski veel ei paista. Just väiksemaid ja vaesemaid omavalitsusi aitavat fondi soovis linnade ja valdade liit kasvatada enam kui kahe miljoni euro võrra. Siin tuli meil märkida sellesse läbirääkimiste protokolli, et tasandusfondi osas me jääme eriarvamusele. Kõige suuremad käärid omavalitsuste soovide ja riigi võimaluste vahel on läbi aastate summas, mida küsitakse kohalike teede hoiuks. Tänavuses eelarves seisis sellel real pisut üle 29 miljoni euro linnad. Vallad küsisid tulevaks aastaks 43 miljonit eurot. Ka siin jäi läbimurre saavutamata. Riigi haldusminister Jaak Aab ütleb, et kõik suuremad summad peaksidki jääma selle aasta tasemele. Muidugi, ma kaitsen seda, et keegi seda kärpima ei lähe, selge see, et see oli nagu see ühine soov meil ja võib-olla nüüd arvestades seda, et kriisi tingimustes on vaja elavdada siiski majandust, on kaalumisel muidugi, et võimalik investeeringutoetus, nii nagu see aastagi oli. Kevadise lisaeelarvega said omavalitsused kokku 100 miljonit eurot investeeringutoetust. Jaak Aab ütleb, et uue võimaliku toetusprogrammi maht ja struktuur on veel lahtine. No ma loodan küll, et kuna see aasta see oli kuskil 70 miljonit kinnisvarainvesteeringuid ja 30 miljonit teedele juurde, et see suurusjärk, mida ma taotlen, on sealkandis, aga kuhu ta maandub, ei oska öelda. Tiit Erik ütleb, et tänaste läbirääkimiste plusspoolele võib veel kirjutada võimaliku lisaraha toimetulekutoetusteks. Planeeritud 16 ja poole miljoni eurose toimetulekutoetuste ja kõige selle valdkonna raha on täna riik ise välja pakkunud, et siin võiks tõus olla kuskil neli miljonit, nii et toimetulekutoetuste ks järgmisel aastal võiks üle 20 miljoni olla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigihalduse miniser Jaak Aabi sõnul jääb omavalitsuste järgmise aasta tulubaas suuresti selle aasta tasemele. Küll loodab ta valitsuskabinetilt nõusolekut uueks kuni saja miljoni euroseks investeeringutoetuste programmiks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTalurahva ja roheliste liit on see partei, mis praegusest seisust koos kristlike demokraatidega teise vooru läheb ning üsna tõenäoliselt ongi rohelised need, kes uut valitsust moodustama hakkavad. Veel viie aasta eest oli tegu praktiliselt tundmatu parteiga. Ent kõigest aasta hiljem ehk eelmiste seimi valimiste ajal õnnestus neil kohe saada 51 parlamendi kohta, mis tagas neile ka koha valitsuses. Kogu maailmas oli parasjagu populistlike parteide kõrgaeg, mis andis tulemusi nii ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise otsuse näol kui ka USA presidendi Donald Trumpi võimulesaamise näol. Leedu populistide poolt ei hääletanud, kuid vanadest parteidest oldi sama tüdinenud kui paljudes teisteski Euroopa riikides. Tüdinud leedukad otsustasidki oma hääle rohelistele anda. Nüüd on rohelised juba teada ja tuntud, et nad ei ole rahvast ära tüüdanud. Roheliste populaarsust pole kahandanud isegi koroonast tingitud ebatavaline olukord riigis. Vahetult enne valimisi lisas roheliste populaarsust valitsuse abipakett, millega hädas olevatele äridele ja tööstusettevõtetele eraldati kaks miljardit eurot. Euroopa komisjon eraldas Leedule aga 602 miljonit eurot laenu. Suurem osa sellest rahast jõudis valijate taskusse, kes on valitsusele loomulikult tänulikud. Esimese vooru võitjad ning seega loomulikult samuti kindlad. Teise vooru minejad on siiski kristlikud demokraadid. Nende kasuks räägib seik, et kristlikud demokraadid on juba kaks valitsus aega opositsioonis istunud ning nad mõjuvad värskena nagu ikka partei, mis pole pikka aega valitsusvastutust kandnud. Ka kristlike demokraatide programm on väga keskkonnahoidlik jätkusuutliku rohemajanduse keskne, mistõttu on täiesti tõenäoline nende koalitsioon rohelistega. Neil valimistel üritavad kristlikud demokraadid oma senisele elektoraadile lisaks püüda just nooremaid valijaid. Peamiseks häältemagnetiks on neile endine rahandusminister Ingrid, kes ise muide parteisse ei kuulugi. Koroonapandeemia vajutas valimistel oma pitseri. Hääletajad pidid hoidma suhtlusvahemaad, kandma maski ning ilmuma jaoskondadesse isikliku kirjutusvahendiga. Pole teada, kas neil, kes pastaka või pliiatsi koju unustasid, jäigi hääletamata. Jaoskondade valimiskomisjonid pidid peale maski kandma veel ka kindaid iga tunni tagant kõiki pindu desinfitseerima ning pidevalt jaoskondi tuulutama. Ilmselt on koroonal oma osa ka selles, et need valimised paistavad silma eelhääletusel antud häälte rohkuse poolest. Eelhääletusel andis oma hääle koguni 11,64 protsenti kõigist valimisõiguslikest kodanikest. Rohelised ja kristlikud demokraadid lähevad omavahel rinda pistma valimiste teises voorus 25. oktoobril ning uus seim peaks kokku tulema novembri keskel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu seimivalimiste esimeses voorus oli edukaim Isamaaliit-Leedu Kristlikud Demokraadid, järgnesid Talurahva ja Roheliste Liit ning Tööpartei. Valimisaktiivsus oli veidi üle 47 protsendi. Valimiste teine voor toimub 25. oktoobril.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee ei ole tulnud see eetri juhtkonnalt, see on puht orklastrateegiline otsus. Kuna me oleme pakendanud siin esmaabikaupa 23 aastat ja nemad nüüd otsustasid, et nad viivad kogu selle esmaabi pakendamise Poolas se siis lihtsalt olude sunnil me peame need inimesed koondama, kuna meil ei ole mitte midagi muud neile pakkuda praegu 16 inimest peaksime 31. mai seisuga koondama ja ülejäänud siis 30. septembri seisuga, kui meil ei õnnestu midagi leida. Kas teil on lootus, et ütleme, mingisugust kedagi teist klienti asemele leida, et osa inimesi võiks näiteks töö säilitada? Jaa, loomulikult me praegu tegelemegi, sellega me oleme ühendust võtnud Pärnumaa arenduskeskusega. EASiga oleme ka otsa otse kontakte otsinud. Et aga lihtsalt meil on aega nii vähe, et kolme kuuga leida siia töö kõigile 48-le naisele. Noh, selle jaoks peab meil ikka tohutult õnne olema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Osaühing Sereeter peab ilmselt koondama oma Pärnumaal Lääneranna vallas asuva tehase 48 töötajat. Ettevõte tegeleb Norra päritolu Orkla kontserni jaoks esmaabikauba pakendamisega, kuid Orkla on otsustanud järk-järgult lõpetada selle teenuse Eestist tellimise. Sereeter plaanib oma tegevust jätkata, kuid uue suurkliendi leidmine ei toimu ilmselt nii ruttu, et tehase töötajaid koondama ei peaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTaas uut ametiaega alustav setomaa vallavanem Raul Kudre ütles, et tähtis on setomaa kõigis külades leida aktiivsed külavanemad, panustada haridusse, majandustegevuse elavdamisesse ning kohaliku kultuuri arengusse. Ja igast külast leida see aktiivne inimene, kes tahaks natuke oma piirkonna eest või küla eest nagu vastutada või vastutust võtta ja paremaks teha, et sest setomaal on 156 küla, siis teiseks selliseks suureks teemaks võiksime öelda, et me tahame nagu täiustada praegust haridussüsteemi. Kolmas mis on nagu üldisem teema, oma kultuuripärandi edasi arendamine, hoidmine sinna juurde ka muuseumid. 2005.-st aastast vallajuhina tööd alustanud Räpina vallavanema Eneliini sõnul jätkatakse pooleliolevate arendustöödega ja plaanitakse alustada mitmete uute projektidega. Tavaliselt ikkagi elanikkond ootab seda käega katsutavat arengut ja mingit objekti siis on meil nii selliseid objekte nagu näiteks Leevaku külakeskus, Viluste spordiväljak, sillapäe, lossi renoveerimine, laste liikluslinnakud, kohalikud külaplatsid ja sellised asjad. Aga oleme palju-palju rõhku pannud ka sellistele tegevustele, mida siis nii-öelda käega katsuda nagu ei saagi, aga mis peavad muutma meie elukeskkonda? Kolmandat ametiaega alustab Võru linnapea Anti Allas tõdes, et vastavalt koalitsioonilepingule on linnas arendustöid mitme lehekülje jagu, mida nelja aastaga soovitakse ellu viia. Meil on väga-väga palju olulisi projekte pooleli ja kõigepealt tuleb nendega jätkata. Aga kindlasti on ka neljal aastal plaanis väga palju uusi tegevusi juurde võtta, et ees ootab raamatukogu remont. Lisaks oleme saanud toetust siin tööstusala arendamiseks. Käivitamisel on noorte ettevõtluse inkubaator. Kui kõiki neid paljusid tegevusi, mis on plaanitud kokku võtta lühidalt, siis vast oleks kõige õigem nii teha, et elu juurde toomine Võru linna. Raadiouudistele Võrumaalt Levi Lillemäe",
"role": "user"
},
{
"content": "Kagu-Eesti mitmes omavalitsuse jätkavad juhina seni ametis olnud inimesed. Tagasivalitud omavalitsuste juhid peavad oluliseks, et pooleliolevad arendusprojektid saaksid ellu viidud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA presidendi George Bushi sõnul sai 49. aastal moodustatud liidust kõige edukam sõjaline alliants ajaloos ja ta tervitas uusi liikmeid. Bush rõhutas, et kõik NATO liikmed peavad olema vabad, demokraatlikud ja täiesti pühendunud vabaduse põhimõtete kaitsmisele. Kõik NATO liikmed peavad olema valmis ja võimelised andma oma panuse liidu ühisesse kaitsesse. Meie seitse uut liiget on rajanud vabad institutsioonid, nad on üürikese 10 aasta jooksul suurendanud oma sõjalist võimekust. Nad on tänu sellele märkimisväärsele pingutusele tugevamad ja ka NATO on tänu neile tugevam, ütles USA president. Bush rõhutas, et uued liikmesriigid olid liitlased juba enne, kui said liitlaseks lepingu järgi. Ta rõhutas, et kõik seitse riiki aitavad, et tuua püsivat rahu Afganistani ja Iraaki. Teiste seas tõstis USA president esile Eesti ja Läti demineerijate panust. Bush rõhutas korduvalt ühist tegutsemist ja üksteise eest väljaastumist. Tema sõnul mõistavad veel hiljuti türannia vastu ja oma vabaduse eest võidelnud riigid seda täiesti. Olnud tunnistajaks sajandi suurimatele kuritegudele mõistavad uued liikmesriigid meie tegutsemist Afganistanis ja Iraagis, sest neil on veel värsked mälestused türanniast. Nad teavad, et vastuseta agressioon võib jätta miljonid ilma elust ja vabadusest ja nüüd astuvad nad NATO liikmena välja teiste elu ja vabaduse eest, ütles George Bush NATO peasekretäri Jaap de hoop. Schefferi sõnul on seitse uut liikmesriiki juba tõestanud, et suudavad osaleda rahvusvahelistes operatsioonides. Temagi tõstis esile demineerijate tegevuse. NATO on üritanud Venemaale selgitada, et alliansi laienemine ei ole suunatud Venemaa vastu, aga NATO peasekretäri apte hoop. Schefferi sõnul tuleb suhteid tugevdada. Nii NATO kui Venemaa on huvitatud tugevast partnerlusest ja peavad olema võimelised arutama ka tõsiseid probleeme, ütles Seffer. Vene parlamendi rahvusvaheliste suhete komisjoni esimees Konstantin Kasatšov ütles aga agentuurile Interfax, et NATO on viimasel ajal astunud samme, mis on Venemaa suhtes ebasõbralikud. Peaminister Juhan Partsi sõnul oli NATO-ga liitumine pikk protsess ja nõudis mitte ainult poliitikute, vaid ka rahva jõupingutust. Kõigepealt õnnitlen Eesti rahvast selle ajaloolise päeva puhul, see on olnud meie teatud ühine pingutus ja ma arvan, et me võime tunda vähemalt täna teatud rahulolu. Mida ütlete neile inimestele, kes on ikkagi mures nüüd suhete pärast Venemaaga? Nii NATO ja loomulikult ka Eesti NATO liikmena tahab ja näeb ju Venemaas partnerit. Meie seda enam, kuna Venemaa on ju meie naaber ja jääb meie naabriks ja ja tähtis on rõhutada seda, et NATO on ikkagi organisatsioon, kes toodab rahu ja rahu, ei ole vaja karta. NATO ei näe mingisugust vaenlast, Venemaa ikkagi partnerid, partnerlus on kahepoolne. Nii et need on need märksõnad. Ma arvan, et ei ole põhjust kuidagi viisi seda tänast päeva käsitleda nende suhete pingestumise kontekstis, pigem vastupidi. Ma usun, et kui see ajalooline sündmus on settinud ja me oleme tagasi oma igapäevases elus ja töös, siis me mõistame, et ka Venemaa julgeolek on selle sammu võrra suurenenud. Mida on ikkagi nendel seitsmel riigil NATOle anda? NATO on ju organisatsioon, mis tugineb ühistel väärtustel ja selles mõttes, kes ei ole NATO laienemine sugugi mitte lõppenud. Mida enam NATO laieneb, seda rohkem on sellist julgeolekut, seda rohkem on stabiilsust mitte ainult euro Euroopa ja Ameerika kontinendil, vaid terves maailmas, nii et selline ühine panustamine julgeolekusse, mis on asi, mille järgi me tunneme enim vajadust siis, kui, kui seda ei ole? Nii et teie ei tundnud ennast kui väga-väga väikese riigi peaminister seal suures Ameerikas suure NATO keskel. Ei sugugi mitte sugugi mitte sellised inimlikud kohtumistel on kõik väga võrdsed, nii et ka Ameerika presidendiga kohtumine ja niisugune vestlus oli väga, on tiivne ja, ja see ei ole nii, võibolla teleekraanilt paistab asi teistmoodi, aga, aga, aga ma arvan, et, et sellega on võitnud ju kõik. Ma arvan, et needsamad seitse riiki saavad väga panustada kasvõi Euroopa ja Ameerika sidemete tugevnemisesse. Nii et on väga palju asju, kus tegelikult väikselt saavad rohkem teha, kui, kui võib-olla suured.",
"role": "user"
},
{
"content": "Washingtonis toimus NATO laienemise tseremoonia.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOtsuseni jõuti tänasel nõupidamisel, kus osalesid ROKi president Toomas Bach, Jaapani peaminister Sinso Aabe ning korralduskomitee president ja Tokyo kuberner. Avalduses seisab, et seoses vajadusega kaitsta sportlaste ja teiste mängudega seotud isikute tervist tuleb Tokyo olümpiamängud lükata järgmisele aastale kuid mitte hilisemas kui 2021. aasta suvi. Mängude ametlikuks nimeks jääb uuele toimumisajale vaatamata Tokyo 2020. Kaasaegsete olümpiamängude ajaloos on see esimene kord, kui mängud edasi lükatakse. Aastatel 1000 916940 ja 1944 jäid mängud maailmasõdade tõttu ära. Eesti olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa. Igati tervitatav, igasugune selgus, see segases olukorras on ju, annab kõigile kindlustunnet ja eks ta arvata oli suurte riikide suured alaliidu hakkasid ära ütlema, et ega ROKil nagu midagi üle ka ei oleks jäänud ja ma arvan, see on ainuõige otsus, et et inimese tervis on ikka ennekõike pärast kõik muu kõige põhilisem. Ta toimub järgmise aasta suvel, mis kuu sees iganes, et eks see kõik selgub aga et eks igaühe peas saab nüüd hakata juba konkreetne mõte liikuma. Palusime ka sportlaste kommentaari. Odaviskaja Magnus Kirt võitis mullusel MM-il hõbemedali, kuid vigastas võistluse käigus raskelt õlga. Olümpia edasilükkumine annab võimaluse kvaliteetsemaks ettevalmistuseks. Magnus Kirt. See otsus nüüd tehti üpris kiiresti, kui alguses öeldi, et selleks võetakse neli nädalat aega, siis nüüd vähemalt sportlased teavad, mis on ees ootama ja ei ole enam seda, seda teadmatust, mis neil oli, ma usun, see, see otsus nii-öelda ohutuse ja nii sportlaste kui pealtvaatajate tervise ja selle poolest ma arvan, et see oli väga selline hea ja kindel otsus. EOK sportlaskomisjoni kuuluv sõudja Allar raja peab tänast otsust samuti mõistlikuks. Sportlastel on olümpia osas selged ootused Allar raja. Olümpiamängud, mis nad on ellu kutsutud ja mis eesmärki nad täidavad ja mida nad endaga siis kaasa toovad, et, et see elamus, mis sportlasel on läbi selle, milline publik seal kohal on, milliste heade emotsioonide jagamine seal toimuvad see on ikkagi rahvaste sõprus ja kui nüüd mõni koondis antud juhul see aasta toimuval ümber oleks jäänud kohale tulemata või keegi oleks jäänud koha peal haigeks, siis sa, see ei oleks nagu lõppenud, hästi, selle võistluste medal oleks võib-olla teatud mõttes nagu devalveerunud. Kas nad olekski suutnud eelarveliselt seda üritust viia läbi sellisel tasemel mida nii-öelda mida oleme harjunud ootama ja nägema, et ma arvan kõiki neid aspekte arvestades siis ja, ja tahta ikkagi olümpiakvaliteeti hoida siis järgmine aasta korraldada need võistlused tundub igati loogiline.",
"role": "user"
},
{
"content": "24. juulil algama pidanud Tokyo suveolümpiamängud lükatakse edasi 2021. aastale. Vastavasisulise ühisavalduse tegid täna Rahvusvaheline Olümpiakomitee ja Tokyo olümpiamängude korralduskomitee.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMingil määral on põlenud luidega ülivähe, mina lootsin rohkem. Sest kui võrrelda nüüd ütleme seda kohta siin Skandinaavias teadaolevate sama perioodi ohverduskoht ega siis seal tavaliselt on üsna palju luid nii põlenud kui põletamata mida siis kas või loomaluid ka inimeste luid on seal leitud. Aga siin on neid jah, siiamaani ikkagi väga-väga vähe, võib-olla kokku üks peotäis tuleb ära, eks ole. Kuidagi nagu kalme jaoks oleks ta küll väga ebatavaline, mis ta on siis, ma arvan, et see on ohverdamiskoht, aga ma jään selle arvamuse juurde, sest ma ei näe siin midagi, mis viitaks kalmele. Sest noh, lihtsalt luud kui niisugused iseenesest ei pea alati viitama kalmele. Natukene saime metalleid juurde, kaasa arvatud selle koos selle kuldvõruga leiti üks hästi uhke mõõgavöö või õigemini selle naastud, mida siis Skandinaavias seostatakse tavaliselt nagu lausa niimoodi väepealiku tasemel ülikutega. Ja noh, siin oli see ka ja noh, neid naasti oli juurde, nii et see on ilmselt ikka terve vöö olnud. Leidsime kaks ovaalset tuluskivi, mõlemad on silgused, tundub, et kohaliku kohalikes oludes üsna ebatavalisest kivimist. Mis siis noh, need ei ole kuigi levinud leiud, eriti veel kontekstis, et noh, siin saab ikka päris kindlalt öelda, et nad on kolmanda, neljanda sajandi omad. Leidsime klaashelmed ja mõned üksikud savinõukillud, vist kolm savinõukildu, kas sellest kuldvarust on midagi täpsustanud? Ma ei ole sellega eriti palju nüüd nagu otseselt tegelenud. Ma arvan, et selle kuldvõru peale noh, kuna ta on kuld, on läinud ka nii kohutavalt palju tähelepanu, eks ole, et see on pisut nagu ebaproportsionaalne. Ütleme niimoodi, ma tean, et Skandinaavias on selle vastu natukene huvitunud. Sest noh, kullast sellised võrud on hästi haruldased, kuigi nagu neid ei ole eriti palju. Ma pean ütlema, et mul on tegelikult kogu see asi ju publitseerimata, sest ma ei, ma olen publitseerinud ainult populaarteaduslikult, et ma ei ole tahtnud kirjutada sellest mitte midagi, enne kui ma teen siin need kaevamised ära, enne kui ma saan midagi natukene täpsemalt öelda. Ja noh, tegelikult ma tahaks veel ikkagi natuke siin tõesti ümbruskonnas ka ringi vaadata. Et siis tulla välja niisuguse korraliku noh, põhjendatud mingisuguse oma teooriaga, eks ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Arheoloog Marika Mägi viis Saaremaal eelmisel aastal leitud 3. sajandist pärineva kuldse käevõru leiukohas läbi täiendavad väljakaevamised, et saada selgust, mis umbes 1700 aastat tagasi selles paigas ja seal ümbruses toimuda võis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAeg hakkab otsa saama, see on teadmine, mis tiksub Brexiti läbirääkijate mõttes aina tugevamalt. Täna ollakse juba rohkem kui kuu aega üle mindud Suurbritannia poolt seatud tähtaja lepingu sõlmimiseks. Samas oli mõlemale osapoolele ilmselt algusest peale selge, et nii vara lepet ei tule. Nüüd aga hakatakse aina enam jõudma lähemale tähtajale, kust edasi ei ole võimalik lepet enne aasta lõppu ära ratifitseerida. See tähendaks, et Brexit toimuks, kuid esimesest jaanuarist puuduksid kokkulepped kaubavahetuseks, mis omakorda tähendaks kaost Suurbritannia piiridel. Et seda kõike vältida, peavad Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier ja ühendkuningriigi esindaja David Frost sel nädalal kõnelusi Brüsselis. Lootusrikkamad ametnikud ootavad, et reedel tuleb Barnie ja Frosti läbirääkimiste ruumist nii-öelda valget suitsu ehk lepe on sõlmitud. Samas seda ennustada ei julgeks ilmselt mitte keegi. Kui jätta kõrvale sisulised vaidluskohad, kalanduse, riigi abi, reeglite ja muu taolise üle on leppe teel veel üks takistus. Nimelt on Suurbritannia parlament mitmel korral hääletanud riigi uue siseturu seaduse poolt. See eelnõu rikub otseselt juba paika pandud Brexiti reegleid ning Euroopa Liit seda lihtsalt niisama alla ei neelaks. Paljud analüütikud peavad brittide siseturu seadust lihtsalt taktikaliseks käiguks, et läbirääkimistel paremat positsiooni saavutada. Samas ei olda kindlad, kas sellest mingit kasu on olnud, sest tõmblemist on näha just ühendkuningriigi poolel. Nimelt lahkus peaminister Boris Johnsoni kabinetist eelmisel nädalal Brexiti-meelne erinõunik Dominic Comings samuti ka Comingsi lähedane liitlane kommunikatsioonidirektor Le ain. Seega liigub Johnson praegu edasi inimestega, kes mängurluse asemel toetavad Brexiti leppe sõlmimist enne aasta lõppu. Sellest hoolimata ütles Iiri välisminister Simon Covny väljaandele irish Times, et kui järgmise nädala lõpuks lepet pole, siis hakkab riik valmistuma nii-öelda kokkupõrke Brexitiks. Kui seda suudetakse vältida, siis peavad tõlgid leppe kibekiirelt kõikidesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse ära tõlkima. Seejuures tuleb hoolt kanda, et leppetekst on kõikides keeltes sisuliselt täpselt sama tähendusega. Seejärel peavad selle ära ratifitseerima nii Briti kui Euroopa parlament. Seni arvati, et Europarlamendi tähtaeg leppe kinnitamiseks on 16. detsember kuid väljaande The Guardian andmetel näeb salajane kava ette võimalust hääletada ka 28. detsembril. Ent europarlamendi liikmed pole sellest just ülearu vaimustuses, sest Brexit'i kõrval on Euroopa liidul juba mitu olulisemat teemat lahendada. Üks neist on loomulikult koroonapandeemia ning teine Euroopa Liidu pikaajaline eelarve ja taasterahastu. Seega ei sooviks keegi ilmselt oma jõuluvaheaega rikkuda brittide mängurluse tõttu. Aga loomulikult, kui vajadus tekib, siis seisus kohustab. Joosep Värk Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Brexiti läbirääkimised on lähinädalatel jõudmas otsustava hetkeni. Kui järgmise nädala lõpuks kokkulepet pole, siis toimub Brexit uuest aastast ilmselt leppeta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEilse õhtu seisuga oli Tallinna sõjapõgenike vastuvõtukeskuses registreeritud 7143 inimest, kelle hulgas on ligi 3000 alaealist põgenike koguarvust. 3200 majutab Tallinna hotellides ja sama palju peatub lähedaste või sõprade juures. Osa põgenikke liigub Eestist edasi. Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev ütles, et linnani on hetkeks jõudnud 400 taotlust lasteaia ja 1200 taotlust kooli koha saamiseks. Pelobrovtsevi sõnul on linn selle mahuga ka arvestanud. Koolides meil erinevates klassides on kokku rohkem kui 2800 kohta ja lasteaedades on rohkem kui 1000 kohta. Praegune koormus on selline, millega me kindlasti saame hakkama, mis toob tulevik? Ma arvan, et praegu on päris raske öelda. Pelobarovtsev rõhutas, et sõjapõgenike aitamine haridusvaldkonnas ei toimu kellegi või millegi arvelt. Kõik need, kes on praegu järjekorras lasteaeda, saavad koha vastavalt sellele järjekorrale, nii et selle pärast keegi muretsema ei pea. Samamoodi loomulikult meie jaoks on kindlasti üheks prioriteediks, et meie haridus, eenuse kvaliteet, et jääb sama kõrgeks nagu see on siiamaani olnud. Ja me kindlasti töötame, töötame selles suunas. Kuna Ukraina õppekava erineb meie omast ja sealt tulnud lapsed eesti keelt ei valda, siis keskendub Tallinn 14. koolis esialgu huvihariduse pakkumisele. Lapsed tegelevad enamasti huviharidusega, võib-olla nii selliste kergemate ainetega nagu muusika nagu kehaline kasvatus nagu kunst võib-olla et ühesõnaga me neid praegu õppekavaga ei koorma, sellepärast et see ei olegi väga realistlik. Ja samal ajal me siis töötame välja plaani, et kuidas hakkab nende õppeprotsess välja nägema. Alates uuest õppeaastast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koolides pakutakse ukrainlastele esmalt huviharidust ja valmistutakse uueks õppeaastaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLõppenud nädala kolmapäeval võttis Euroopa komisjon vastu repower plaani ja see on Euroopa Liidu plaan, kuidas vabaneda vene gaasiimpordist. Me näeme ette siis, et juba sellel aastal on võimalik kolmandiku osas leida alternatiivseid tarnijaid ja me ei alusta nullist, vaid juba selle aasta aprillis oli Vene torugaasi osakaal Euroopa gaasiturul 26 protsenti aasta tagasi samal ajal oli see 40 protsenti. Aga kogu vene gaasi ei ole võimalik teiste maagaasitootjate toodanguga lühikeses plaanis asendada ja seetõttu meie ripueri ju plaan näeb ette ka seda, et kus võimalik, tuleb kasutada teisi energiaallikaid, näiteks hoonete kütmisel või elektri tootmisel eelistame me siis taastuvaid allikaid ja seetõttu selle plaani suur ala peatükk on pühendatud ka taastuvate elektri võimsuste jaoks vajaliku loamenetluse lühendamiseks ja siis valmis olles selleks et Bulgaariale, Poolale ja Soomele järgnevad ka teised Euroopa Liidu riigid, kes jäävad ilma vene gaasita. Venepoolse otsuse tulemusena lõpetasime me ka lõppenud nädalal läbirääkimised Euroopa parlamendi ja liikmesriikidega ja seadustasime siis nõude, et kõik liikmesriigid, kellel on maa-alune gaasihoidla peavad selle uue kütteperioodi alguseks täitma vähemalt 80 protsendi ulatuses. See annab siis lisapuhvri ootamatusteks. Kas see tegevus toimubki nüüd Euroopa Komisjoni dirigeerimise all või on riikidel siin ka ruumi isetegevuseks? Igal riigil on erinev energiatarbimise portfell, näiteks Soomel on maagaasi osakaal tagasihoidlikult väike ja on liikmesriike, kes ei ole ka ühendatud ülejäänud Euroopa ga läbi gaasitorustiku. Iirimaa, Küpros, Malta ei ole teiste liikmesriikidega ühendatud. Aga Euroopa komisjon püüab omalt poolt siis aidata liikmesriike, et läbirääkimistel teiste maailmaturu maagaasi tootjatega räägiksime ühel häälel sest nii on võimalik saada paremaid tingimusi kui olukorras, kus üks valitsus käib ees läbirääkimisi, järgmine tuleb täpselt sedasama tarnet läbirääkimine enda jaoks. Nii et tõepoolest, Euroopa komisjon on käiku pannud ka siis sellise vabatahtliku gaasi tarnimise platvormi, kus praegu on kõik liikmesriigid näidanud üles huvi selles osaleda ja siis seeläbi saada endale osaliselt kaduva vene maagaasi asemel maailmaturul DelNG tarneid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile kirjutas Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Joseph Borrell oma blogis, et Euroopa Liidu riigid kavatsevad aastaks 2027 täielikult loobuda Venemaa energiaallikatest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKeskerakond tegi eelmisel neljapäeval sotsiaaldemokraatidele ettepaneku moodustada Tallinnas ühine linnavalitsus. Keskerakonna esimees Jüri Ratas möönis, et palju muid võimalusi polnudki. Selge on see, et meie nägemus ja ütleme, platvormide põhimõtteline sarnasus, ma arvan, et see on võib-olla kõige olulisem ja kindlasti ka see, et paljud ju erakonnad Tallinnas on välistanud koostöö Keskerakonnaga. Sotsid ei kiirustanud keskerakonnale vastama, aga reedel teatasid siiski, et võtavad ettepaneku vastu. Erakonna juhi Indrek Saare hinnangul on ees keerulised kõnelused. Meie jaoks on oluline. Me saame ellu viia neid asju, mis meie arvates Tallinna linnas peaksid olema ellu viidud. Meie soov on, et Tallinn oleks sõbralik ja kaasaegne linn, aga mida täpselt õnnestub koalitsiooniläbirääkimistel kokku leppida, seda me näeme alles siis, kui oleme läbirääkimised läbinud. Ühedki koalitsiooniläbirääkimised ei ole kerged, mul ei ole mingit illusiooni, et, et need saaksid olema kerged läbirääkimised. Kas me jõuame kokkuleppele, seda näitab aeg. Sotsiaaldemokraatliku erakonna Tallinna piirkonna juht Raimond Kaljulaid lükkas tagasi kuuldused, et sotsid on valmis mis tahes hinnaga Tallinnas võimuliitu minema. Erakonnad valimiskampaanias annavad inimestele lubadusi ja loomulikult me soovime neid lubadusi pidada ja neid täita. Nii see kindlasti ei ole, et mis tahes tingimustel soovivad siis sotsiaaldemokraadid sellesse koalitsiooni minna, ma arvan, see kehtib ka Keskerakonna kohta. Keskerakond on Tallinnas kaua võimul olnud ja asju on aetud nende moodi. Raimond Kaljulaid on öelnud, et linnale kuuluvad aktsiaseltsid, osaühingud ja sihtasutused tuleb nüüd depolitiseerida. Praegu on 81-st kohast 59 täidetud keskerakondlastega. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ei ole nõus, et see on niinimetatud toidu ahel. Kindlasti see ei ole kõige tähtsam küsimus, mida me hakkame arutama, aga kõik küsimused on laua peal. Ma tuletaks meelde, et linnavalitsus loobus nõukogu tasudest kaks aastat tagasi. Me oleme loobunud palgatõusust kaks aastat tagasi. Ehk siis see ei ole mitte mingi toidu ahel, see ikkagi tööprotsess. Kõik valdkonnad peaksid olema läbirääkimiste laua peal, sest ainult ühised otsused hoiavad seda koalitsiooni kokku.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide esindajad alustavad Tallinnas võimuläbirääkimisi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu abilinnapea Mihkel Lees ütles, et Tartu peab väga oluliseks, et kõik põhikooli lõpetajad oskasid esmaseid elustamisvõtteid. Selleks oleme megi nüüd siis juba mitmendat aastat läbi viimas projekti, kus siis me otsime partnerit, kes noortele siis seda elupäästvat esmaabi koolitust hakkaks tegema ka järgmisel aastal. Senine partner on olnud meil Tartu kiirabi. Põhiline eesmärk on, et noored saaksid praktilist kogemust. Üks koolitus kestab kaheksa akadeemilist tundi. Me soovime, et, et kõik Tartu linna noored saaksid vähemasti ühe päeva jooksul hästi praktilise elupäästa esmaabikoolituse ja et seda koolitust ikkagi siis noortele teeks ka praktika, mitte teoreetik. Mihkel Lees usub, et noorte teadmised esmaabist ja elustamisest on head ja ajas paranevad. Küll aga võib tase koolides siiski erineda. Nii et meie soov on ikkagi kinnistada neid teadmisi, mida noored on võib-olla saanud põhikooli ajal elupäästvast esmaabist. Kas te olete mõelnud ka mingisugustele jätkukursustele, näiteks gümnaasiumis, et veelgi kinnistada teadmisi? See on väga õigustatud küsimus, kuivõrd esmaabikoolituse võiks läbida tegelikult iga mõne aasta tagant, et siis neid võtteid endale meelde tuletada. Küll, aga me teame seda, et väga paljud noored, kui nad on saanud 18 aastaseks lähevad ju tegema autojuhilube, kus ka ühe osana siis siis sellest koolituse, st on ju sees ka esmaabikoolitus. Nii et usutavasti selle nii-öelda jätkukoolituse saab valdav enamus noori autolube tehes autokoolist kätte. Koolitus pidi algselt toimuma juba 2020. aastal, kuid koroonaviiruse tõttu lükkus see edasi. Aga kuivõrd tuli koroonakriis selliseid kontaktõppe vorme, väga ei soositud ja, ja eks oli ka hanke võitnud Tartu kiirabil päris palju muud tööd, nüüd oleme me jõudnud sellel aastal siis sinna, et praegu esmaabikoolitused käivad, jätkuvad sügisel ja, ja koolid on võtnud need vastu väga positiivselt. Projekt kaasab umbes 1400 õpilast ja iga õpilase koolitustasu on 42 eurot, mille tasub linn.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linn valmistab ette järgmiseks aastaks riigihanget, mille raames saaksid kõikide Tartu koolide 8.- 9. klasside lapsed esmaabi ja elustamise koolituse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEi no sellist vägivallalained nagu praegu seal pole mitte kunagi olnud lihtsalt sellepärast, et pole kunagi olnud selliseid protesti, aga ma arvan, et on kiirustanud jah. Sest mulle tundub, ma võin eksida, aga mulle tundub, et Me varsti sööme oma sõnu, sest ega seal ju vastast ei ole selles mõttes, et ei ole vastaskandidaat isegi, isegi Tihanovska ütles, et ta enam ei kandideeriks, kui oleksid uued valimised ja ma usun, et neid ei tule ka selles mõttes, et Lukašenka jääb püsima. Ja see režiim muutub veel hullemaks, ilmselt no esialgne, mis tuleb pähe, kui mõtled Lukašenkost, selline tubli kolhoosi esimees ja tegelikult väga suur osa tema rahvast, et aastaid sellega leppis, olgugi see majandus, stagneerus ja nii edasi ja nii edasi. See, mida siin arutavad kohalikud inimesed, kes käivad Valgevenes, on, et vat kõik need ettevõtted töötavad inimestel on töökohad ja nii edasi ja nii edasi ja me kunagi ei räägi sellest, et nende toodang ei ole konkurentsivõimeline, et pelerussi, traktorid ostab üks riik maailmas ja selleks on Venemaa ja nii edasi ja nii edasi. Et see on selline Üdü-le, milles ta elas ja seda tuli väga hästi välja. Aga järgmine faas on kindlasti selline diktaatorlik, sest ta praegu püsib võimul tänu jõustruktuuridele ja jõustruktuuride hakkavad talle igal sammul tuletama meelde, et ta on neile võlgu. Mis puudutab seda, kas sealt tuleb mingi mai tan või midagi sellist ei tule. Sest me kasutame tihtilugu sellist nagu rahvuslus ja me kõik arvame, et me peame siin silmas ühte ja sama asja. Aga Valgevene rahvuslus on hoopis teistsugune kui näiteks Ukraina või Eesti või Vene oma. Sest Valgevene rahvuslus kujunes vastandamata kellele iganes, neil ei ole sellist asja nagu vastandamine, ma ei tea Venemaale või läänele või ma ei tea Ukrainale või kellele iganes, see on absoluutselt teistsugune asi, väga rahumeelne, väga intelligentne. Ja praegu näeme neid proteste, mis tegelikult on absoluutselt teistsugused kui kuskil mujal. Ma pole kuskil näinud, ma ei tea, Euroopa lippe näiteks või midagi sellist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu hakkab arutama pärastlõunal avaldust, mis puudutab olukorda Valgevenes. Europarlamendisaadik Yana Toom ütles, et tema toetab säärase avalduse vastuvõtmist, sest vägivald suureneb Valgevenes iga päevaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTorm tegi võrdselt kahju nii riigi kui ka erametsades. RMK hinnangul on tormi tõttu nende Lõuna-Eesti metsades pikali pea 100000 tihumeetrit puitu edasi räägib RMK peametsaülem Andres Sepp. Lõuna-Eestis ei ole meil kunagi varem sellist tormi olnud, et pigem on need vormid käinud kuskil Lääne-Eesti saartel või Põhja-Põhja-Eestis senini noh, meie asi on muidugi nad kõik kokku korjata sealt metsast, et need, mis on seal maha maha lükatud, et see on ju ikkagi materjal, mida me saame kasutada. Ja nagu öeldud, ka erametsades on torm ulatusliku kahju teinud, jätkab Võrumaa metsaühistu tegevjuht Erki Sokk. Mis on nagu selle tormi, selline omapära ongi see, et ta ei ole võtnud järjest, aga ta on võtnud üksikult, aga hästi mitmest kohast. Praegune tormikahju puit, noh, tegelikult oleks metsast vaja ikkagi ära tuua ja, ja väärindada, aga kuna ta ongi just üksikult, siis see võtab väga palju aega, palju ressurssi, et, et suurt tehnikat mingi väikse raie pärast kohale nagu ei tasu tuua, kes tahab ikka ja on vaja lõigata, siis praegu veel saaks nagu tulu küll. Võrumaa saeveskitest öeldakse, et tormikahjud pole siiski nii suured, et pakkuma oleks hakatud väga suurtes kogustes puitu. Ka ei mõjuta nende hinnangul torm kuidagi puidu kokkuostuhindasid edasi, räägib aktsiaselts Parrus tegevjuht Jürgen Ainsalu. See torm murdis ikkagi pigem üksikpuid ja, ja nende metsa järele minek on väga kulukas ning seetõttu ei ole mingisugust täiendavat sellist tohutut pakkumiste lainet märgata olnud. Aktsiaselts Stoftani tegevjuht Martin Arula ütleb aga, et paljud metsaomanikud ei pruugi veel oma metsas toimuvaga kursis olla. Eks muidugi on natukene vähe aega möödas ka, et väga paljud omanikud on ikkagi väga distantsad oma metsast ja alles loevad nii-öelda kahjusid kokku, aga pigem on tegemist selliste väiksemate häiludega ja, ja, ja, ja ma julgen arvata, et puiduturule sellist kümneid tuhandeid täiendavaid tihumeetreid nagu ei tule või siis nad niimoodi lahustuvad sellise olemasoleva kõikumise vahele ilusasti ära. Raadiouudistele Võrust Mirjam Mõttus",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Eestit räsinud torm tegi eriti suurt kahju just metsades, rebides puid hulkade viisi juuripidi maast välja. Kuigi tormijärgsete kahjude likvideerimine on kallim kui lageraie ning puidu kokkuostuhinnad on langenud, soovitatakse metsaomanikel oma metsad tormijärgselt korda teha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKriminaalmenetlus lõpetati, kuna põlengu põhjust ei õnnestunud kindlaks teha. Nagu ei õnnestunud ka kindlaks teha, kas tegemist oli süütamisega või lahtise tulega hooletu ümberkäimisega, ütles lääne ringkonnaprokurör Indrek Kalda. Eeluurimisel tehti kindlaks ka see, et lastekodu kasvandikud teadsid, kus lastekodu suitsetajatest töötajad oma tulemasinaid ja tikke hoiavad ning neil oli võimalik neile ka juurde pääseda. Eksperdid tuvastasid ka ühe hukkunud lastekodu kasvandiku jalad alalt kontaktpõletuse. Samuti olid tal kõrbenud juuksed ja põletada saanud nägu ja käed, mis viitas sellele, et ta viibis tulekahju koldes. Kõikide hukkunute surma põhjus oli vingu mürgitus, mis tähendab, et nimetatud kasvandik pidi jõudma tagasi oma voodisse, kus ta surnuna leiti. Ka tehti hoone automaatsele tulekahjusignalisatsioonile ehk ATSile ekspertiis. Indrek Kalda. Ja eksperdid jõudsid järeldusele, et ATS ei vastanud nõuetele, kuna koridorides olid paigaldatud temperatuuri andurid nõutavate suitsuandurite asemel. Menetluse lõpetamise määruses seisab süsteemi paigaldaja ja hooldaja tunnistus, mille järgi tehti andurite valik koos tellijaga ja valikut võis mõjutada asjaolu, et projekteerimise ajal olid suitsuandurid temperatuuri anduritest tunduvalt kallimad ja seadus lubas ka temperatuuriandureid. Ka uuriti kasvatajate tegevust. Puudusi, mis oleksid mõjutanud tulekahju põhjustatud raske tagajärje saabumist Haapsalu lastekodu personali töös ei tuvastatud. Prokuröri sõnul ei andnud uurimisandmed alust esitada lastekodu juhatajale ja kasvatajatele süüdistust. Küll edastati materjalid päästekeskusele. Lastekodu tuleohutuse osas teostati regulaarselt riiklikku järelevalvet ja selle käigus polnud puudusi tuvastatud. Otsustati saata materjalid ka Lääne-Eesti päästekeskusele järelevalvet teostamis tuleohutuse vanemspetsialisti suhtes distsiplinaarmenetluse alustamise otsustamiseks. Lääne-Eesti päästekeskus teatas, et tuleohutusbüroo vaneminspektori suhtes distsiplinaarmenetlust ei alustata. Haapsalu lastekodu kontrollinud inspektori töös puudujääke ei tuvastatud, pigem on objektile pööratud tavapärasest oluliselt rohkem tähelepanu. Tulekahju signalisatsioon käivitus kell 14 29 ja kohe selle järel. Lastekodu töötaja helistas häirekeskusele, kuid uurimise käigus selgus, et suitsu nägi maja aknast tulemas juhuslik möödakäia juba kell 14 15. Kuna aga mingit liikumist ei olnud, arvas ta, et köögis on midagi kärssama läinud ning majas viibivad inimesed on asjast kindlasti teadlikud ega helistanud tuletõrjesse. Meil ei õnnestunud küsida prokuratuuri määrusest toodud asjaolude kohta kommentaari lastekodu juhatajalt, sest ta ei viibinud majas. Küll vastas Eve Kabin meili teel, et kuna talle pole tutvustatud uurimismaterjale ega ole ta näinud ka töötajate ütlusi, siis ei saa ta praegu seda ka kommenteerida. Sotsiaalministriumi asekantsleri Riho Rahuoja sõnul on aga hoolekandeasutuste seisukord luubi alla võetud. Täna me oleme tegemas päästeametiga väga palju koostööd ja me vahetame operatiivselt andmeid kõikide hoolekandeasutuste tervishoiuasutuste seisukorra kohta ja me oleme päästeametiga koos käivitanud ka ühe suurema projekti, et valmistada ette korralikud riskianalüüsid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalu Lastekodu põlengu kriminaalmenetlus lõpetati, kuna põlengu põhjust ei õnnestunud kindlaks teha. Kellelegi süüdistust ei esitatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKokku on ühinemisettepanekuid tehtud umbes 180-le omavalitsusele. Kohati ettepanekud kattuvad ja on omavalitsusi, kellel on valida kolme või isegi nelja kosilase vahel. Rahandusministeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Sulev Valner ütleb, et kõrvalt vaadates võib tunduda pilt keerulisem kui kohapeal. Eks kindlasti on ka väga keerulisi situatsioone, kus ongi väga võrdsed valikud, aga väga võimalik, et paljudes kohtades on kohapeal inimestel suhteliselt selge, kuhu poole nad tahavad ja see, et tuleb mitu erinevat ettepanekut, see lihtsalt on selline tore valikuvõimalus. Aga tegelikult ei ole neil võib-olla väga raske määratleda, kuhu suunas nad kõige rohkem tahavad, aga samas on igal juhul hea, kui neid ettepanekuid on mitu, võrreldes sellega, kui neid üldse ei oleks. Paljud liitumisettepanekud ületavad ka maakonna piire ja kui kohalikud nii soovivad, ei saa see olla ühinemisel takistuseks, nendib Valner. Ma arvan, et kindlasti toimubki hulk maakonnapiiriüleseid ühinemisi ja küllap siis muutuvad sellega koos ka maakonna piirid, aga see laiema riigireformi raames tuleb niikuinii see maakondade pilt üle vaadata. Omavalitsused peavad igatahes otsused langetama lähikuudel ja ühinemiskokkuleppe sõlmima ning maavanemale esitama aasta lõpuks. Eduka ühinemise põhiliseks eelduseks on, et omavalitsused kasutaks id ära oma tugevusi ja kaasas kindlasti kogukonna, annab nõu ühinenud Lääne-Nigula vallavanem ja Tallinna tehnikaülikooli õppejõud Mikk Lõhmus. Igal omavalitsusel on mingid tugevused, mille poolest ta peab ennast vähemalt naabritesse siis paremaks või mille poolest ta peab ennast heaks siis olgu selleks turism näiteks olgu selleks ettevõtluse, olgu selleks väga tugev kogukond, neid võimalusi on hästi palju. Teiseks, mis on väga oluline eduka ühinemise eeldus. On siis kogukonna kaasamine ühinemisprotsessi, kui kogukonda ei kaasata siis edukast ühinemist asja ei saa. Ja kogukonnal peab olema väga selge, mis saab peale ühinemist, et oleksid erinevate ühinete hirmud maha võetud. Teinekord need hirmud on nagu väga sellised legendilaadsed. Põhiasi on see, et, et kõik kaob ära see, et ühinemislepingut niikuinii ei täideta ja nii edasi ja ühinemislepingu täitmine ja healoo halduskultuur on loomulikult sellise eduka ühinemise üks kõige olulisemaid eeldusi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rohkem kui 60 volikogu on teinud oma naabritele ettepaneku ühinemisläbirääkimiste alustamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEndise riigivanema Jaan teemandi sünnist möödub täna 136 aastat. Hommikul avas riigisekretär Heiki Loot Raplamaal teemandi. Lapsepõlvekodu tähistavad mälestuskivi Paatsalu külas Varbla vallas Pärnumaal avati pärastlõunal teemandi sünnikohas pooleteist meetri kõrgune maakivi koos mälestustahvliga. Endise riigivanema mälestuskivi. Avamisel oli kohal ka president Arnold Rüütel, kelle sõnul ei ole inimesed eriti aga noored veel päriselt aru saanud. Kui oluliselt on sellised tegijad nagu näiteks Jaan teemant. Ajalooline isik, kes on väga palju teinud Eesti riigi loomisele ja arengule ja ta on eeskujuks meile kõigile, ta on kõigepealt mitmekordne tolleaegse riigikogu liige ja esimene prokurör milles on väga tõsine sõnum juba, aga peale selle, tema tegevus seadusandluses ja väga laias ulatuses kogu meie õigusruumi loomisest tollel ajal selles mõttes tal on väga suured teened tolle aja Eesti oma ees ja need on väga olulised ka tänasele meie põlvkonnale ja tulevastele põlvkondadel teadvustada seda, mis tollel ajal tehti, selleks, et Eesti riik oleks võimalikult tugev ja areneks võimalikult kiiremini. Õigusajaloolane Peeter Järvelaid tõi välja veel ühe huvitava fakti Jaan teemandist. Tema oli üks neljast riigivanemast, kes pöördus Pätsi poole nõudega, et taastada Eestisse ikka täielikult demokraatia ja selles mõttes see samm tegelikult täna ei ole mitte üldse Eesti tasemel, vaid see oli tol korral, kui me paneme kogu Euroopas ta kuulub nende inimeste kodanike hulka, kes püüdsid Euroopat nii-öelda õigetele liinidele saada uuesti ja täna ajaloost ütlevad, et Eesti oli 37. aastal selle uue põhiseaduse väljatöötamisega üks esimesi riike, kes vahepeal nii-öelda demokraatia kriisist hakkasid välja tulema. Riigivanem oli teemant 1925.-st kuni 27. aastani ja 1932. aastal. Eesti vabariigi juubeliaastal tähistab riigikantselei kõigi riigivanemate riigisekretäride sünnikohad. Diana Larjonova Pärnu stuudiost.",
"role": "user"
},
{
"content": "Endise riigivanema Jaan Teemanti sünnikoht ja lapsepõlvekodu said tähistatud. Tema sünnist möödub tänavu 136 aastat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA kaitseministeeriumi kinnitusel saadetakse Ida-Euroopasse lisavägesid liitlaste soovil, kes on mures Venemaa agressiivse käitumise pärast Ukraina piiri ääres. USA kaitseministeeriumi pressiesindaja John Kurby. Me tahame teha selgeks, et oleme valmis kaitsma NATO liitlasi, kui olukord peaks selleni jõudma. Loodetavasti nii ei lähe. 2000 sõjaväelast lahkuvad peagi Põhja-Carolina osariigis asuvast Fort Bragi baasist. Neist 300 lähevad Saksamaale, et luua ühisoperatsioonide juhtimiskeskus. Ülejäänud 1700 viiakse Poola. Samuti paigutatakse 1000 sõjaväelast Saksamaalt ümber Rumeeniasse. Väed peaksid kohale jõudma paari päevaga ja on võimelised läbi viima erinevaid operatsioone. Lisaks on kõrgendatud valmisolekus veel 8500 USA sõjaväelast. Me kavatseme piirkonna olukorral pidevalt silma peal hoida ja konsulteerida liitlaste ja partneritega. Kui tunneme, et peame veel vägesid valmis panema, siis teeme seda. Kui tunneme, et peame saatma rohkem vägesid NATO idatiiva riikidesse, siis teeme ka seda. Valge maja pressiesindaja Jen sagi Wa na scalatory actions at the sameie. Või on noh, president nes maisision to akt. Me ei ole näinud Venemaa samme pingete vähendamiseks, samal ajal me ei tea, kas president Putin on otsustanud sisse tungida või mitte ja see tähendab, et jätame ka diplomaatiale ukse lahti. Saagi sõnul on ameeriklased valmis rääkima relvastus kontrollist, kuid mitte mingil juhul ei kavatseta teha järeleandmisi NATO laienemisega seoses. Venemaa eksperdi Fiona Hilli sõnul on USA ja Euroopa liitlaste heidutus seni toiminud. Hoi näidates Putini, et oleme valmis tema tegevusele vastu astuma, on vannuta seisatama. Samal ajal arutatakse USA kongressis eelnõu, millega kavatsetakse Venemaale kehtestada karmid majandussanktsioonid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pea 3000 USA sõjaväelast peaksid järgmise paari päeva jooksul jõudma Poola ja Rumeeniasse, et tugevdada NATO idatiiba. Need aga ei pruugi jääda ameeriklaste viimasteks lisavägedeks, mis Ida-Euroopasse saadetakse, sest Venemaa pole seni liikunud pingete vähendamise suunas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNunnad hoos peategelaseks on pealtnäha vaoshoitud ja oma elu jumala teenimisele pühendanud nunnad, kes aastatega kloostris olles on kaotanud lauluhääle. Ühel hetkel jõuab kloostrisse aga muusikamaailmas kuulsuse poole pürgiv elunautleja teloris van kartie, kes varjab ennast kirikus enne seda, kui läheb kohtusse tunnistusi andma. Kartjee muudab aga nunnad elu kardinaalselt. Kirikulauludele veidi vunki juurde andes aitab ta läbi muusika leida nunnadel taas enda sees pakitsev kirg ja armastus. Teloris Van Gardied mängib Tanja Mihhailova Saar. Ja seal siis ma üritan siis neid toredaid nunnasid siis panna niimoodi grupina nagu tööle, et nad ikkagi laulaks ja tunneks laulust rõõmu ja üldse elust ja selliseid säravaid hetki elaks üle ja sellised ülesanded on minul selles. Hailova Saar ütleb, et talle seesugused hoogsad kospelmuusika ja tempokate sündmustega lavateosed meeldivad. Mängitav tegelaskuju laseb kasutada ka laulja enda artistlikku olemust. Kuna ma olen laulnud varem ka koos pillimuusikat, et mul on väga südamelähedane ja mulle meeldivad sellist rolli, mis ei ole justkui kuidas ma ütlen esimese printsessi rolli, et ma ei ole sellise klassikalise muusikalilaulja, et mulle meeldivad natukene madalamad, võib-olla natukene võimsamad, natukene kärin aga natukene džässi, natukene rocki, natukene gospelit, et selles suhtes mulle väga see roll just selle poolest meeldib, et ma natukene võin ka oma poplaulja noodid siis sisse panna. Muusikali lavastab Soome lavastaja Samuel Harjanne, kes varasemalt on lavastanud Vanemuises muusikali hüljatud soomlase sõnul on nunnad hoos väga hea materjal, mida lavale tuua. Alan mentgeni muusika ja selline naiselik energia, mida see show esindab, tundub mulle väga julge ja õige. Seega ma väga armastan seda muusikali. Nagu sa ütlesid, on see täielik vastand muusikalile hüljatud, mis oli dramaatiline ja tragöödiline nunnad hoos on meeliülendavalt positiivne komöödia, see on unistuste asi, mida teha ja see tegelikult pakub mulle rohkem, kui võtab. Harianne lisab, et lavalaudadelt ei tasu siiski oodata 1992. aastal linastunud hitt filmikoopiat. Kuigi samu põhimõtteid kannab nii film kui muusika. Nunnad hoos räägib ootamatust rõõmu leidmisest. Teloris ei ole väga religioosne ei loo alguses ega lõpus, aga ta leiab selle rõõmununnade kommuunist ja nunnad omakorda leiavad rõõmu kellegi abil, kes on nende täielik vastand. Ehk nad nagu toidavad vastastikku teineteist rõõmuga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vanemuise teatri suures majas esietendub täna muusikal \"Nunnad hoos\", mis põhineb 1992. aasta hittfilmil \"Sister Act\". See heatujumuusikal on nomineeritud viiele Tony auhinnale, sealhulgas parima muusikali tiitlile. \"Nunnad hoos\" esitatakse Vanemuises koostöös MUSIC THEATRE INTERNATIONALiga (Europe), kellele esitatav materjal ka kuulub.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIga kolme aasta tagant sõlmib riik ülikoolidega halduslepingud, milles lepitakse kokku nii ülikoolide rahastus kui ka riigi ootused. Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ütleb, et kuna kõrghariduse rahastamises on tekkinud 100 miljoni euro suurune puudujääk, siis just lõppenud lepinguid ülikoolid ei uuenda. Siiski usub Asser, et haridus ja teadusministeeriumiga koos leitakse sügisel lahendus. Et, et see ajutine allalangus, mis praegu on käinud, et see vähemasti seiskuks, et selles osas meil on ühtne lähenemine, et, et tegevust oetust siis järgneval neljal aastal 15 protsendilise astmega suurendada, et, et see vähemasti tagab, et meil ei teki suurt langust. Järgmisel aastal tähendaks see riigile 25 miljoni euro suurust lisakulu. Haridus ja teadusminister Liina Kersna nõustub, et see on ka minimaalne lisaraha, mida on tarvis praeguse kõrghariduse kvaliteedi hoidmiseks. Siiski seda raha Kersna ülikoolidele veel ei lubanud. Meil on riigieelarve aruteludes konkreetne ajagraafika ja me alustame riigieelarve ja riigieelarve strateegia ehk nelja aasta riigieelarve strateegia arutelusid augustis, kui ma tutvustasin valitsusele kõrghariduse rahastamise olukorda, siis minule jäi selge arusaam, et, et valitsus on ühisel arusaamisel, et kõrgharidusvaldkond vajab stabiilset lisarahastust, aga millistele otsuste ni me sügisel täpsemalt jõuame, seda ma täna öelda ei saa ja seda ei saa ma kahjuks lubada ka hetkel ülikoolidele. Nii jäävad halduslepingud vähemalt sügiseni allkirjata. See kindlasti on valus ülikoolidele, sest et planeeri rahasumma oma tegevuse tegemiseks on väiksem ja kindlasti on see valus ka riigile, sest et halduslepingutega me lepime ülikoolidega kokku näiteks seda, et meil on vaja juurde eripedagoog, meil on vaja juurde IT-spetsialiste meditsiinis on tööjõupuudus ja me peaksime õppeka suurendama. Me ei saa neid ülesandeid panna riigina, ülikoolidele. Ülikoolid ei toetu vaid riigi jagatud tegevustoetusele. Tallinna tehnikaülikooli rektor Tiit Land selgitab, et sügiseni peab lootma projektidest teenitud tulule. Eks ta kindlasti on keeruline, et ülikooli sees selgitada, sest palga surve on väga suur. Meil on erialad, kus õpetajad, kes õpetavad lektorid, kes õpetavad tulevasi IT-spetsialiste teenivad juba 1000 eurot vähem kuus, kui spetsialistid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Halduslepingud jäävad siiski veel sõlmimata, raha loodab Kersna leida sügisel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2025. aastal hakkab Euroopa liidus kehtima nõue, et kasutatud tekstiil tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi. Aktsiaseltsi hoolekandeteenused kommunikatsioonijuhi Katrin Pärgmäe sõnul oleks mõistlik, kui inimesed kasutaks tekstiilitooteid võimalikult kaua, et nende eluring esemeostust jäätmekonteinerisse sattumiseni oleks võimalikult pikk. Mida iga inimene ise teha saab, on tegelikult esimene, asi on see, et ostame vähem, lihtsalt ostame vähem riideid, see kaunis reklaam, mis näitab seda, et tuli uus suvekollektsioon, tegelikult seda ei ole vaja, sest mul juba vana see suvekleit on ju kapis olemas, mida mina näiteks teen, on see, et ma ostan taaskasutusest enamiku enda riideid, kindlasti lasteriided ja kui nad läbi saavad, siis saab ka vaadata näiteks vanadest t-särkidest. Ma ise näppudega heegeldan nende lastele köied ja noh, nendega mängitakse, eksole, lõputult. Teksapükstest lõikan sääred ära, teen kaks sõlme otsa. Mul on mitu koera, nemad saavad sellega mängida, ma ei pea ostma sealt lemmiklooma poest mitmekümne euro eest mängukat, mis on jälle tehtud kuskil. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ja keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on rõivaste taaskasutamisel eeskuju andmas muuhulgas vaimse puudega inimeste töökeskused. Projektitekstiili ringlusesse fookuses on teksariie, millest sihtasutuse hea hoog keskustes valmistatakse uusi tooteid, räägib sihtasutuse hea hoog tapatöökeskuse tegevusjuhendaja Monika Saar. Meie töötajatele meeldib üldse teha tööd, nad on väga kohusetundlikud ja see projekt konkreetselt noh, annab neile nagu uusi võimalusi teha midagi teistmoodi, kui me nüüd tavaliselt oleme teinud. Ja nad väga hea meelega arutavad teksaseid, noh, see töö algab sellest, et me võtame terve paari teksaseid, lõikame ta katki, et saaks sellest teha, siis vaibaribasid harutame püksisääri lahti, et seda kõike seda kangast ära kasutada. Tasku arutame üles, neid saab kasutada. Et kõikvõimalikke, mis me sellest teksast saame hiljem ära kasutada. Hea hootöökeskustes valmistatakse vanadest teksapükstest uusi tooteid moedisainer reetausi tehtud mudelite põhjal teksadest õmmeldud padjad, põlled, pajakindad ja kotid leiavad oma kodu Kohtla-Järve Lahtme linnaosas ja Põltsamaal sel aastal valminud psüühiliste erivajadustega inimeste majades. Raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Taaskasutusprojekti \"Tekstiil ringlusesse\" raames valmistavad psüühiliste erivajadustega inimesed oma saatusekaaslastele kasutatud rõivastest uusi tooteid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTsirkust ja leiba nõuab rahvas ja seda peab ta saama. Seekord tuleb tsirkus Ameerikast. 1932. aastal kirjutas Venemaal sündinud ja Ameerikasse emigreerunud tarmukas daam Ein ränd näitemängu 16. jaanuari õhtul. See on kohtudraama, kus noort naist, keda mängib Merle Palmiste süüdistatakse mõrvas ja koos Aarne üksküla, prokuröri ja teiste tähtsate kohtuametnikega draamateatrist võivad 12 vabatahtlikku teatrikülastajat osaleda etenduses ja kohtumõistmises vandemeestena. Lavastuse kunstnik on Aime Unt. Lavastajalt Ivo Eensalult. Küsisin esietenduse eel, mis on tema arvates sedalaadi näitemängu tugevus ja võlu ikkagi paar kuud ju koos proovi tehtud. Tugevust ei oska nagu öelda, mul on siin nõrku kohti vaja lappida, aga võib-olla seesama huvitav situatsioon ja, ja see olukord, kuhu on inimesed pandud, mitte ainult need vaatajad, kes on nüüd sunnitud osa võtma sellest aga aga näitlejate mängu suhtes, sest sest tüki jooksul nagu ühes kriminaalse kallakuga asjas ikka selgub huvitavaid seiku ja ja oma töö koha pealt ütleks, et küllaltki tekstimahukas on see ja panna see niimoodi helisema, et see ka köidab saalisolijaid, sest lavapilt on küllaltki staatiline, me oleme, me oleme sunnitud lihtsalt olema niisuguses ruumis, mis on ette määratud ühele kohtule ja ega seal neid tantsima ei pane.",
"role": "user"
},
{
"content": "Draamateatris esietendus Ayn Randi \"16. jaanuari õhtul\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVenemaa riiklik gaasifirma Gazprom on suve jooksul hooldustöid teostanud mitmel Euroopa suunalisel gaasijuhtmel. Maagaasi müük on toimunud Saksamaal ja Austrias paiknevatest mahutites. Ida-Soome Ülikooli adjunktprofessor Andrei Pelõi selgitab, et tegemist võib-olla tahtlikult tekitatud tarneraskustega. See ei ole varjatud, et Gazprom ja ka Saksamaa ettevõtted hoiatavad, et on tulemas hooajalised hooldustööd. Nii vihjavad nad, et veel üks torujuhe on alati kasulik. Küsimus, mis meie vaatlejatele on tekkinud, on, et miks ja maali Euroopa ja Nord Stream ühe torujuhtmete tehakse hooldustöid samaaegselt. See tundub küsitav, arvestades maa gaasitarneraskusi Euroopas. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütleb, et tarneraskusi tekitades üritab Venemaa Nord Stream kahele kindlustada võimalikult soodsa regulatsiooni. Nii Nord Stream üks kui Nord Stream kaks torujuhtmed. Tõenäoliselt on selle aasta lõpuks tegelikkus ja, ja, ja siit algab sisuliselt ikkagi uus etapp Euroopa-Venemaa suhetes, mis puudutab energiapoliitikat, aga üks oluline tegur muidugi, mis võib-olla mitte kohe, aga aga ikkagi tulevikus mängida võib. Saksamaal, 26. septembril leiavad aset parlamendi valimised ja NordStream kahe suhtes väga kriitilisel seisukohal olevad rohelised on sisuliselt ikkagi võrdsed, praegu kristlike demokraatidega tuleb väga tihe valimisvõitlus seal ja kui rohelised peaksid võitma, siis see on väga huvitav näha, kuidas seal siis Saksamaa uus valitsus võiks suhtuda Nord Streami projekt. Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster ütleb, et tarneraskusi Eestis ei ole. Eesti maagaas pärineb põhiliselt Läti hoidlast. Täna toimub seal tavapärane talve suuremates tarbimismahtudeks valmistumine. Meil on ju balti riikides olemas juba mitmed aastad LNG terminal Leedus ehk et siis selle terminali kaudu saab ka gaasi sisse tuua ja seda ka tehakse ja tegelikult on nii, et ega seal Läti hoidlas ei ole nii-öelda kõik Venemaa gaas, et seal on erinevad gaasi. On ka kindlasti seda gaasi, mis on tulnud nii enda tankeritega leet siis tehtud vedelast gaasist jälle nii-öelda tavaline gaas pandud torusse ja, ja ka sellist gaasi on Läti hoidlas ja leedukad on ju ise reklaaminud, et kui on vajadus, et siis see Leedu imporditerminal, et selle kaudu saab toita põhimõtteliselt jooksvalt ära kõik balti riigid, eks. Ma arvan, et meil muretsemiseks suurt põhjust ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene maagaasi eksport on suvel ootamatult vähenenud, mistõttu mitmeid Kesk-Euroopa riike võib sügisel ohustada gaasinappus. Asjatundjate kinnitusel Eestis sellist ohtu ei ole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borell lendab neljapäeval Moskvasse kolmel päeval toimuvale visiidile. Kuigi Burell on lubanud kohtumisel nõuda vangistatud opositsiooniäri Aleksei Navalnõiabastamist, on mitmed idapoolsed Euroopa Liidu riigid ärritatud ka visiidifaktist, ent väärib küsimist, kuidas üldse jõuti Burelli-visiidi ja nende seisukohtadeni kõrge esindaja. Sõit Moskvasse otsustati tegelikult juba eelmise aasta lõpus, kuid avalikustati alles jaanuari teises pooles. Viimati käis Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Moskvas 2000 seitsmeteistkümnendal aastal, mil seda tiitlit kandis veel Federica Mogherini. Kuna Venemaa tuleb sel kevadel arutlusele Euroopa ülemkogul, siis pidigi reisi olema nii-öelda edasist poliitikat ettevalmistav kohtumine. Kogu jaanuari on Euroopa liidus erinevatel tasemetel käinud vaidlus selle üle, kas borell peaks Moskvasse minema ning mida ta seal öelda võiks. Seda nii Euroopa Liidu nõukogu, Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia töögruppi, poliitika ja julgeolekukomitee ning ka liikmesriikide suursaadikute vahel. Balti riikide seisukoht on olnud üks juba algusest peale. 18. jaanuaril saatsid kolme riigi välisministri borellile kirja, milles soovitasid külastus ära jätta. Seetõttu arutati teemat ka 19. jaanuari poliitika ja julgeolekukomitees, kuid ERR-ile teadaolevalt soovisid visiidi ärajätmist lisaks kolmele balti riigile ka vaid Poola ja Rumeenia. Sanktsioonide määramist toetasid lisaks eelpool mainitud riikidele ka mõned Lääne-Euroopa esindajad. Ka nädal hiljem ehk 25. jaanuaril toimunud välisasjade nõukogul, kus osalesid välisministrid, nõudsid balti riigid toonase Eesti välisministri Urmas Reinsalu sõnul visiidi ärajäämist ent valdav enamus riike seda lähenemist ei pooldanud. Teisisõnu sai Borell kinnituse, et rohkem kui neli viiendikku riikidest toetab tema Moskvasse minekut kuid viimase nädala protestide ja Aleksei Navalnõi pika vanglakaristuse valguses tõusetus visiidi kohale taas küsimärke. Seetõttu pidi ka purelli kõneisik Peter stano veel esmaspäeval üle kinnitama, et visiit toimub Stano sõnul pakubki reis hea võimaluse tõstatada need küsimused otse Moskvas. Samuti plaanib kõrge välisesindaja kohtuda kodanikuühiskonna esindajatega. Kas tal on võimalus näha ka Aleksei Navalnõid, pole hetkel teada. Loomulikult väljendasid balti riigid ka pärast neid sündmusi taas kriitilisi seisukohti Moskva-visiidi suhtes kuid eile ja täna on samuti toimunud diplomaatide kohtumisi Euroopa Liidu tasemel ning seis ei ole muutunud. Valdav enamus riike on borelli taga. Seetõttu tulebki loota, et kui kohtumise toimumise osas kuulas Burell pigem teisi liikmesriik, arvestab ta seisukohavõttedel ka balti riikidega, kelle eest ta ju samuti kõneleb. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Homme alustab Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell visiiti Moskvasse, mida Eesti ja teised Balti riigid kritiseerinud on. Ent Borrelli sõitu toetab valdav enamus Euroopa Liidu riike.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTulevasel võimuliidul on Pärnu 39 liikmelises volikogus 23 kohta. Ametit pole veel lõplikult jagatud. Teada on see, et linnapeana jätkab Romekosenkranius ja jätkata saavad ka valimisliidu. Pärnu ühendab abilinnapead Meelis Kukk ja Silver Smeljanski. Jätkab ka Keskerakonna abilinnapea varje tipp. Reformierakond aga oma abilinnapäid veel avalikkuse ette ei toonud. Volikogu esimehe koht jäi keskerakonnale ja jätkata võib Andrei Korobeinik, kes ei osanud oma otsust veel öelda. Palusin lepingu allkirjastajatel rääkida oma kõige olulisematest lubadustest, mis igal juhul täita tuleb. Uue silla jätsime praegu kõrvale, sest see oli nagunii kõigi tähtsaim lubadus. Romek Kosenkranius. No meil on päris palju neid lubadusi, tegelikult mina olen rahul selle koalitsioonileppega seetõttu, et väga palju valimisliidu lubadusi sai siia koalitsioonileppesse sisse ja me hakkame neid järgmise nelja aasta jooksul täitma. Aga millised kõige lemmikumad on, neid on nagu raske välja tuua, minule endale meeldib see kunstihoone projekt. Andrei Korobeinik Kõik meie tähtsad punktid on sisse läinud, et võib olla üks selline problemaatiline koht oli ühistransport, kus me tahtsime taastuühistranspordi, aga kompromisslahenduseks jäi see, et pileti hinnad jäävad samadeks pärnakatele ja väljaspool Pärnust tulevatele turistidele, mis on ka korralik edasiminek, et ma arvan, see oli piinlik, mis siin Pärnus toimus? Toomas Kivimägi Reformierakond. Minu lemmik kahtlemata on tegelikult Supeluse tänav, Ma arvan, sellest tuleks teha suveperioodil selline atraktiivne jalakäijate tänav, teine on ka tegelikult valiKaru lava täna nii-öelda see just nagu alasti. Et meil toimub kontserdi üles astumist, lava kui sellist ei ole. Minu jaoks on nagu olnud väga arusaamatu see, et Pärnu linnavolikogus ei ole veel tänase päevane tegelikult nõndanimetatud nimelist elektroonilist tamist. Me tegelikult oleme nii-öelda kahekümnendas sajandis alles oma hääletussüsteemiga. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus allkirjastasid koalitsioonieppe valimisliit Pärnu Ühendab, Reformierakond ja Keskerakond. Opositsiooni jäämisega tuleb leppida valimiste võitjal EKREL ja Isamaal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNoorsootöötajad korraldavad näiteks noorte kultuurielu ja loovad neile mõeldud projekte. Omavalitsused kirjutavad oma pöördumises rahandus ning teadus ja haridusminister umi poole et peale haldusreformi ja maavalitsuste reformi jätkati küll hariduse-kultuuri ja tervise edendamise toetamist, kuid noorsootööd peab omavalitsus rahastama üksi. Tartumaa omavalitsuste liidu tegevjuhi Sven Tobrelutsu sõnul omavalitsused sellega nõus ei ole ning selleks, et kvaliteetne noorsootöö saaks jätkuda, on vaja riigiabi. Tobreluts toob näite Tartumaalt. Meil siis võttis selle töö üle siis Tartumaa noorsootöötajate ühendus, keda ka omavalitsuste liit on toetanud ja neil on siis selline liider, projekt, mille raames nad on seda maakondliku ja noorsootööd arendanud ja nii-öelda koordineerinud, aga probleem on selles, et see on projektipõhine ja, ja see projekt lõpeb ära järgmise aasta kevadel. Tegelt, mis saab edasi? See ongi see põhiküsimus ja me näeme seda, et on vaja seda maakondliku noorsootööd just rohkem esile tuua, kuna see vajadus on tegelikult altpoolt meile tulnud läbi siis omavalitsuste läbi Tartumaa noortekogu ja läbi sellesama Tartumaa noorsootöötajate ühenduse. Tobre lutsu sõnul ootavad omavalitsused, et riik annaks omavalitsustele kas konkreetselt noorsootöö korraldamiseks raha või annaksid raha, et luua omavalitsustes se uus koordinaatori ametikoht. Meie pigem näeme, et võiks olla maakonna tasandil kindlasti suuremad maakonnad, maakonna tasandil, aga väiksemad maakonnad võib-olla isegi kahe maakonna peale kokku. Haridus ja noorteameti noorte valdkonna korraldamise osakonna juhataja Kaire Soomets ütleb, et riik toetab juba praegu noorsootööd mitut moodi. Tegelikult üks nii-öelda mahukamaid mehhanisme on hoopis huvihariduse ja huvitegevuse toetus, keel, mis iga-aastaselt suunab omavalitsuse pisut üle 14 miljoni euro ja see kõik on ju tegelikult selle jaoks, et noorsootööd paremini korraldada, kui küsimus on, kas raha võiks veel suunata siis? Ja loomulikult on ju alati meil raha igas eluvaldkonnas juurde vaja, me vähemasti arvame nii. Aga ma arvan, et olulisem on vaadata, mis ressursid juba nagu olemas on, et sellele rahale, mis praegu on sihitada, seda paremini. Soometsa sõnul on ka praegu riik ja omavalitsused olnud pidevas suhtluses ning sellest on ka abi olnud. Kui nüüd omavalitsused ütlevad, et senine koostöö siiski ei ole toiminud, tuleks ilmselt vaadata põhjuste sisse ja siin me oleme nagu hea meelega valmis koos omavalitsustega arutama ja analüüsima, et miks see praegune lahendus ei tööta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Eesti omavalitsused soovivad riigi tuge noorsootöö korraldamisel. Praegu peavad nad suuresti oma rahast üleval hoidma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSoome ministrid arutasid kaks päeva piirangute paketti. Arutelu võttis aega, sest piirangud on omavahel seotud. Viivitamatult hakkab kehtima otsus, et raamatukogudest saab jälle raamatuid laenata. Ülejäänud viiruse piirangud leevenevad järk-järgult alates 14.-st maist. Sellest kuupäevast lubatakse Schengeni sisepiiridel, sealhulgas Eesti ja Soome vahel taas tööränne ja ka muu vältimatu ränne näiteks perekondlikul põhjustel. Tõsi, siseminister Marie Ohisalo rõhutas, et Eestist saabudes peab inimene olema kahenädalases karantiinis. Selle kohta annab ta piirile allkirja. Minister täpsustas, et tööle võib minna, aga muid kontakte tuleks vältida. Ka Eestisse tulijad peaksid praeguste reeglite järgi kaks nädalat karantiinis olema. Välisminister Urmas Reinsalu rahustas Soomes töötavaid eestlasi eilses aktuaalses kaameras. Mis puudutab neid inimesi, kes on Eesti töötajad ja tulevad töörände naasmisel, siis nende puhul seda karantiinipõhimõtet me tegelikult kehtestanud ei ole. Reinsalu ei öelnud küll otsesõnu, kas Eesti on valmis omalt poolt ka soomlastele piiriületusel järeleandmisi tegema, sest praegu pääsevad Eestisse ainult need, kellel Eestis alaline elukoht. Aga paljudel soomlastel on Eestis näiteks ka suvekodu. Need Soome kodanikud, kes sooviksid tulla Eestisse lühiajaliselt või, või kellel ei ole nii-öelda püsivat elukohta siis nende puhul praeguseni toimub see tegelikult, neil on võimalus taotleda erandit politsei piirivalveametis, tuues see põhjus aga kindlasti me vaatame ja konsulteerida Soome riigi esindajatega ka täiendavalt üle need põhimõtted ja reeglid, kuidas ka Soome kodanikud tulevikus, kui me hakkame üldise rände avamise tegelema, kuidas see, kuidas see võimalik on? Järgmised suuremad leevendused jõustuvad esimesest juunist. Kui kõik läheb ootuspäraselt ja viirus olukord hullemaks ei muutu, on sellest päevast lubatud 10 inimese asemel kuni 50 inimese kogunemised. See tähendab, et saab jätkata treeninguid ja hakata korraldama ka spordivõistlusi. Tasapisi avatakse teatrid, muuseumid, kultuurikeskused, kinod. Valitsus jättis esialgu jõusse selle, et rohkem kui 500 inimese kogunemised on keelatud juuli lõpuni. Seda tähtaega praegu ei pikendatud. Töörände ja laevapiletite kohta on oodata lähipäevil täpsemaid juhiseid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus avalikustas eile õhtul piirangute leevendamise kava. Muuhulgas avatakse piir töörändele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti nagu ka peaaegu kõik teised riigid kasutab koroonaviiruse leidmiseks PC, R teste, selliseid, mis otsivad proovist viiruse rad. Nende testide eelis on väga suur täpsus, aga puudus ks aeglane analüüs. Tihtipeale peab inimene oma testi tulemust ootama järgmise päevani. Läinud aasta lõpus sõlmis terviseamet lepingut kahe ettevõtte et osta kokku 33000 antigeeni testi, räägib terviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma. Antigeenitest tuvastab otseselt seda viirust ennast, viiruse, sellist nakkusohtlikku osakest meie organismis. Antigeeni testi tulemuse saab kätte mõnekümne minutiga, aga selles tulemuse ei saa alati kindel olla. Marianne Härma selgitab võrdluseks, et Cr test leiab viiruse juba paar päeva enne sümptomite tekkimist ja sealt edasi vähemalt üheksa päeva ehk kogu aja, mil inimene võib olla nakkusohtlik. Aga antigeenidest tuvastab siis seda antigeeni ainult sellisel hetkel, kui viiruse kogus on kõige kõrgem organismis. Et see on siis sümptomite tekkimise ajal ja siis mõned päevad peale sümptomite tekkimist. Sestap ütleb härma, et antigeeni teste pole mõtet kasutada igas olukorras. Samas on palju ka neid olukordi, kus antigeeni testi kiirust hädasti tarvis läheb. Näiteks haiglasse tulevad patsiendid, kui meil on vaja teha kiireid otsuseid ja haiglas ei ole võimalust testida, siis antigeenitestid saavad aidata. Teine olukord on ka näiteks siis, kui hoolekandes tuleb nakatumine ja meil on vaja kiiresti ära tsoneerida, millisesse osasse viiakse nakkusohtlikud, millise osasse need, kes ei ole veel nakkust saanud. Samamoodi me võime ka mõelda, et kui tulevikus me hakkame ulatuslikumalt inimesi vaktsineerima, et siis ka tervishoiutöötajad, kes on ise vaktsineerijad, saavad ka enne seda vaktsineerimist ennast testida või siis ka patsiendi testida. 33000 testi maksab kokku 230000 eurot. Novembris eraldas valitsus antigeeni testide ostmiseks kokku 2,3 miljonit eurot. Eesti osaleb ka Euroopa Liidu ühishankes, kust peaksime saama oluliselt rohkem antigeeniteste. Detsembris ütles Euroopa komisjon, et aasta alguses hakatakse teiste liikmesriikidele saata. Tegelikult läheb sellega pisut rohkem aega. Praegu pole veel hanke võitjad selgunud. Terviseamet loodab, et Eesti saab ühishankega soetatud teste tellima hakata jaanuari lõpus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseamet on sõlminud lepingu 33 000 koroonaviiruse antigeeni testi ostmiseks. Euroopa Liidu ühishankelt ootame veel hulga suuremat kogust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTranspordiameti arendustalituse juhataja Janno Sammul ütleb, et kui transiitliiklus juhtida adaverest ja puhuristi mööda liiklusohutus, paraneb tublisti. Kõik sõlmed on eritasandilised, samamoodi metsloomade ületused, et see tuleb ikka ohutu maantee. Ohutum saab olema ka jalakäijatel, kel praegu tuleb puhuristi bussipeatusesse jõudmiseks ületada kiire liikluse ga maantee kus ülekäigurajad puuduvad. Ainus murekoht on see, et kui möödasõit valmis, tuleb kohalikel bussipeatusesse jõudmiseks veelgi pikem tee ette võtta. Põltsamaa valla majandusosakonna juhataja Mark Liivamägi. Kindlasti nad on kaugemad, aga praeguse eskiislahendusega nad on läinud ikkagi mugavamaks võrreldes, mis oli aasta tagasi esmane lahendus ja sellega siis luuakse võimalused, et pääseks sinna jalgsi ehk siis kergliiklusteede kaudu ja luuakse ka parkimiskohad, et oleks võimalik sinna ka autoga pääseda. Uue maanteelõigu kavandamisel on seis selline, et eelprojekt peab valmima järgmise aasta lõpuks. Taas kord Janno Sammul ja Mark Liivamägi. Hetkel käivad keskkonnauuringud ulukiuuringud, et kindlaks määrata ulukite ülepääsud jätkub mürauuring, siis on see plaanilahendus enam-vähem paigas. Keskkonnamõjude hindamise aruande avalikustamine tuleb 22 esimesel poolel, et ja hiljem on maade omandamine ja vastavalt siis eelarve võimalustele ka ehitamine. Kui me räägime Adavere ja Põltsamaa möödasõidust, siis kas Põltsamaa vald on saanud hea lahenduse? Me oleme saanud parima võimaliku lahenduse hetkel. Hea lahendus oleks muidugi olnud, kui bussid sõidaksid läbi Põltsamaa linna, nad tuleksid ikkagi meie bussijaama, aga paraku hetkeolukord näitab, et see ei ole päris võimalik, et ikkagi kommertsliinid soovivad bussipeatusi trassi äärda. Põltsamaa ja Adavere möödasõit on plaanis valmis ehitada aastatel 2026 kuni 2029 rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide,",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna-Tartu maantee Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eskiislahendus on valmis. Kavandatav 20-kilomeetrine neljarajaline maanteelõik juhitakse Adaverest ja Puhu ristist mööda, ühistranspordi peatused viiakse asulatest välja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLasteaedade kohatasu ühtlustamine oleks pidanud toimuma juba varem, sest kui omavalitsused 2000 seitsmeteistkümnendal aastal liitusid, sai selline kokkulepe liitumislepingusse, aga kuna tegemist on ebapopulaarse sammuga, lükati seda viimase võimalusena edasi. Pärnu abilinnapea Varje tipp. Et enam-vähem siis oleksid kõikides osavaldades ja linnas ühesugused hinnad, kuna me pakume siis kõikides lasteaedades ühtlaselt kvaliteetset teenust ja ka lasteaiaõpetajate töötasu on võrdsustatud õpetaja töötasu miinimumiga see on tinginud siis olukorra, et peame ka läbi vaatama lasteaedade hinnad ja need ühtlustama. Volikogus neljapäeval arutama hakatava eelnõu ettevalmistamisel kohtuti ka lasteaedade hoolekogudega. Jah, me oleme kohtunud ka hoolekogude esimeestega ja esindajatega, ka hoolekogu esindajad said aru, et see on vältimatu. Tõdeti siiski, et mõnes piirkonnas on hinnatõus järsk. Tegelikult ei tõuse maa lasteaedade kohatasud siiski veel linnaga võrdseks. Tõus on seda väiksem, mida kaugemal on lasteaed keskuslinnast ehk Pärnust. Keskuslinnas ei tõuse, lihtsalt on siis täissumma, kui hetkel on siis 56 40 siis saab olema 57 eurot. Paikuse lasteaias, sealhulgas siis seljametsa majas on kõige kõrgem tõus ehk siis 26 eurot Audru lasteaias 14 eurot, Jõpre ja lindi lasteaias kolm eurot ja tõstamaa lasteaias 12 eurot. Et kõige vähem puudutab siis hinnatõus täna keskuslinna lasteaedu, kes on pea viis aastat juba seda lasteaiatasu maksnud. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus ühtlustatakse lasteaedade kohatasusid, mis tähendab kohatasu tõusu osavaldade lasteaedades, vanades piirides Pärnu linna lastetaedades kohatasu ei tõuse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTehingu tulemusel kuulub Tallinna linnale 52,35 protsenti Tallinna vee aktsiatest ja utilitasele 17,6 protsenti. Tehingu hind on 100,3 miljonit eurot, mis jaguneb võrdselt Tallinna ja Utilitase vahel. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul sai tehing alguse United tilites soovis Tallinna vee omanike ringist väljuda. Kuna Tallinn ei saanud Kõlvart sõnul seda protsessi lihtsalt pealt vaadata, otsis linn võimalust see osalus välja osta ning ühtlasi kaasati utilitas. Kuidas me seda hakkame finantseerima linna poolt 50 miljonit ei ole väike raha. Tegelikult me kasutame selleks olemasoleva likviidsuse puhveri, mis meil on olemas aasta lõpus. Selle kiidsuse puhveri maht oli umbes 170 miljonit. Kõlvarti sõnul taastab Tallinn ostuga linna strateegilise positsiooni elutähtsa teenust pakkuvas ettevõttes. Tema sõnul on linnal ühtlasi eesmärk ja soov, et Tallinna vesi jätkaks börsiettevõttena. Kui tillitas, kaasatakse Tallinna vee käitumise strateegilise partnerina. Meil on plaanis ka suuremat investeeringut sest suurettevõte vajab arendamist ja kindlasti üheks eesmärgiks on ka kliimaneutraalsus ja siin me näeme potentsiaali nii ettevõtte sees kui ka näeme potentsiaali selles koostöös, mis tekib Tallinna linna ja utiilitase vahel. Utilitase juht Priit Koit ütles, et Tallinna veel on professionaalne ja kogenud meeskond ning utilitas näeb ka vee ja energeetika valdkondade ühist arenguvõimalust. Koit lisas, et plaanis on ka üle vaadata Tallinna vee investeeringuvajadus ja kui vaja investeeringuid suurendada. Ettevõte on juba pikaajaliselt tõestanud Enda võimekust tagada kõrgekvaliteedilist teenust ja hinna osas. 2019. aasta lõpus on kehtestatud hind konkurentsiameti poolt ja hinnaregulatsiooni alused ja, ja praktika on tänaseks kõik ilusti paigas. Tehingu lõpule viimiseks on vaja konkurentsiameti luba. Tõenäoliselt viiakse tehing lõpule märtsis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinn ja energiakontsern Utilitas ostavad Tallinna Vee suurima aktsionäri, Briti vee-ettevõtte United Utilities osaluse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui seni oli teada, et alates teisest augustist võib sisetingimustes toimuvat nakkusohutuse kontrollita üritustel ja tegevustes osaleda kokku kuni 500 ja väljas kuni 1500 inimest siis täna otsustas valitsus, et nädal hiljem, üheksandast augustist on see arv siseruumides toimuvatel üritustel kuni 50 ja õues kuni 100 osalejat. Uued piirarvud kehtivad teatrietendustest ja jumalateenistustest. Kuni spordiürituste ja toitlustuse asus. Tervise ja tööminister Tanel Kiik lohutas. Ja kindlasti tuleks siin mõelda seda tänast valitsuse otsust mitte nagu piiranguna, vaid vastupidi just nimelt otsuse selge valikuna hoida ühiskonda avatuma. Alternatiiv oleks teha seda, mida on teinud paljud riigid enne meid ja ka meie varasemate lainete ajal ehk hakata järk-järgult erinevad sektorid erinevaid valdkondi laus sulgema ja seda teed me seekord ei lähe, mis on ka ainuõige. Ja minister lisas veel Ma tuletaks jälle meelde, et ühest küljest, et kõik on tõesti vabatahtlikud tegevus, vabatahtlikud üritused, kus ei pea osalema, alati on valikuvõimalus sellest kõrvale jääda. Aga mida ma tahan rõhutada, on see, et me oleme näinud praegu Eestis väga mitmel üritusel ja ka mujal. On see siis, ma ei tea, jalgpalli, MM-id või mis tahes, mis juhtub, kui tulevad suured rahvahulgad kokku, kus on palju vaktsineerimata inimesi, negatsid Eestit inimesi, seal järgnevad nakkuskolded juba praegusel viiruse leviku olukorras olukorras, kus see number kasvab, siis täna oleks lihtsalt vastutustundetu nii korraldaja vaates kui riigi vaates lubada selliseid üritusi, selliseid tegevusi, kus ei suudeta tegelikult nakkusohutust tagada. Tanel Kiik märkis, et vaktsineerimise tempo on tõusnud viimase 10 päeva jooksul on esimese süsti saanud üle 30000 inimese ja praeguse seisuga saame 22.-ks septembriks täisealisest elanikkonnast 70 protsenti vaktsineeritud. Aga veel üks oluline piirang peaminister Kaja Kallas. Me otsustasime, et alates teisest augustist ehk siis esmaspäevast on ühistranspordis maski kandmise kohustus, miks me ei tee seal erisusi vaktsineeritutele ja mittevaktsineeritutele on lihtsalt see, et, et seda ei ole võimalik kontrollida igal pool mujal maailmas on samamoodi ühistranspordis maski kohustus ja seal ei ole mingit erisusi siis vaktsineerimata ja vaktsineeritud isikute vahel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas kehtestada alates 2. augustist uuesti maskikandmise nõude ühissõidukites. Ühtlasi otsustas valitsus langetada alates 9. augustist veelgi nakkusohutuse kontrollita üritustel ja tegevustes osalejate piirarve, muudatused hakkavad kehtima ka toitlustusasutustes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRootsis on tuumaenergiat toodetud 50 aastat, kuid põletatud tuumakütuse lõpliku kõrvaldamise küsimus on endiselt lahendamata ja nii on see igal pool maailmas. Maailmas töötab üle 400 tuumaelektrijaama 38. riigis. Ühelgi neist pole aga ladu tuumakütuse jäätmete lõplikuks kõrvaldamiseks. Nii ütleb Rootsi kiirguskaitseameti ekspert Bo Strönbergi Rootsi ringhäälingule. Seega saab Rootsist üks esimesi riike maailmas, kes paneb paika, kuidas ja kus tuleks säilitada üliaktiivseid tuumajäätmeid. Soome on jõudnud kõige kaugemale süvahoidla tunnelite ehitamist on alustatud põhimõtteliselt sama meetodi järgi, mida Rootsi soovib kasutada forsmarkis. Soome valitsus pole aga veel rohelist tuld andnud, et tehas lõpuks tööle panna. USA-l on omamoodi sügav hoidla New Mexicos, kuid ainult sõjalise tuumarelvaprogrammi jäätmed jaoks. USA-l olid kaugeleulatuvad plaanid rajada lõpphoidla kõrbesse juka mäestiku kuid see plaan peatati pärast pikki kohtuasju. USA kohus märkis, et julgeolekuanalüüsid ulatusid vaid 10000 aastat ette samas kui Rootsi plaane 100000 aasta taha. Prantsusmaa, kus on Euroopas kõige rohkem tuumaelektrijaama, töötleb jäätmeid ja seda peetakse kaugele jõudnuks. Neil on ka kujuteldav koht jäätmete lõpp ladustamiseks müüris Pariisist ida pool aga jällegi lõplikke otsuseid pole. Niisiis soovib ja suudab Rootsi tuumakütuse haldamise ettevõte Nuklear fuel Management farsmarki rajada kasutatud tuumakütuse lõpphoidla. Samuti soovivad nad ehitada Oskashani kapseldamistehase, kus 12000 tonni radioaktiivseid jäätmeid kapseldatakse kuues 1000. vaskkanistris enne nende transportimist. Fashmarki Need säilitatakse tunnelisüsteemides 500 meetri sügavusel 1,9 miljardi aasta vanuses aluspõhjas Foshmarkis. Loamenetlus algas 2011. aastal ja on seni veninud, mis on osaliselt tingitud sellest, et endine keskkonna ja kliimaminister Per Bolund leidis, et taotlustes on liiga palju küsimärk. Voolund viitab, et mitmed uurijad on juhtinud tähelepanu sellele, et need mainitud vaskkapslid ei pruugi kesta isegi 100 aastat. Voolund viitab maa ja keskkonnakohtu varasemalt seisukohale, et on ebaselge, kui palju korrosiooni vaskkapslit taluvad. Nuklear fiel Management i analüüsid näitavad, et tuumakütuse hoidlas toimuv korrosioon on nii aeglane ja piiratud, et see ei mõjuta pikaajalist ohutust, ütleb nende pressiesindaja. Ka Rootsi kiirgusohuusamet peab tehnoloogiat ohutuks. Kui tuumakütuse hoidla Forsmarki ehk Osthamari valda tuleb, saab seal esmalt ehitusel tööd kuni 1000 inimest pärast, kui jaam juba töötab 200, nii ütleb vallavolinik Jakob Spangenberg. Vald on oma nõusolekuhoidla rajamiseks andnud juba 2020. aastal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi valitsus andis neljapäeval heakskiidu kasutatud tuumakütuse lõpphoidla rajamisele. Lõpphoidla rajatakse Forsmarki tuumajaama lähistele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärva valla kolme kooli gümnaasiumiastmes õpib 102 õpilast, Aravete keskkooli 10. klass jäi sügisel huviliste puudumisel avamata. Üheteistkümnendas on neli ja lõpuklassis 11 õpilast. Direktor Annika Orula tunnistab, et väikeses gümnaasiumis on õppetööd korraldada üsna keeruline. Võib-olla on keeruline leida piisaval hulgal valikained, et iga õpilane saaks endale sobivat valida, et kuna meil sellel aastal 10.-sse klassi õpilasi ei tulnud, siis ongi meil õpilaste hulgas ka teatav selline segadus, et ja vanemate hulgas, et kas nüüd järgmisel aastal 10. avatakse või mitte. Kõik varasemad arutelud Koeru ja Aravete keskkool ning Järva-Jaani gümnaasium reorganiseerida on volikogu istungil sumbunud. Endine vallavanem, volikogu opositsioonijuht Artur Saar ütleb nüüd otse välja, et Järva vald peaks gümnaasiumidest üldse loobuma ja saatma oma noored Paide riigigümnaasiumisse. Sel kevadel me peaksime selle otsuse ikkagi ära tegema, et gümnaasiumi võrku Järva vallas hoone tõmbama, tugevdama põhikoole, tegema hooned korda ja, ja suunama energia ikkagi riigigümnaasiumi nii-öelda kättesaadavuse suurendamisele. Järva vallavanem Toomas Tammik ütleb, et riik motiveerib omavalitsuse koolivõrku koomale tõmbama on igati õige samm kuid seejuures tuleks arvestada ka kohalikke olusid. See 1000 eurot kindlasti on suur summa õpilase kohta, mida riik pakub, samas kui me vaatame näiteks Järva-Jaanit, kus õpib circa 40 50 õpilaskeskkooli osas, siis see tähendab ütleme 50000 eurot, aga reaalne vajadus on meil näiteks Järva-Jaani kooli korrastamiseks kuskil kolm miljonit, see on mõttekoht, et kui motiveeriv see siis tegelikult omavalitsustel on. Haridus ja teadusminister Liina Kersna ütleb, et toetusmeetme kogumaht on 600000 eurot. Sooviavaldus tuleb ministeeriumile saata 30.-ks aprilliks. Selle toetuse eesmärk ongi just nendes piirkondades, kus on juba riigigümnaasium olemas, innustada kohaliku omavalitsuse analüüsima, et kas nende enda peetavad gümnaasiumid on jätkusuutlikud. Meil on ka selliseid gümnaasium, kus ühes klassis on näiteks kolm õpilast. Seda võib teha, kui kohalik omavalitsus on otsustanud niimoodi teha. Aga see on kogukonnale väga kallis. Eestis on 44 munitsipaalkooli, mille gümnaasiumiastmes õpib alla 100 noore. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järva vald plaanib toetust kindlasti küsida, kuid riigi tuge vajatakse ka koolimajade põhikooli tarbeks ümber ehitamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOrnitoloog Marko Valker on looduses ringi liikunud mitukümmend aastat, kuid sellist talve, kus valitseb püsivalt nii soe ilm, ta ei mäleta. Arvukalt luiki ja teisi veelinde jäi kogu talveks siia. Ja mitu liiki, kes siiski rändele suundusid, on tagasi ebatavaline t vara Marko Valker. See nädal on toonud juba teateid, et näiteks Matsalu rahvuspargis on kohal esimesed hallhaned on kohal kiivitajad üle Eesti on tulnud siis ka teisi teateid varajaste lindude kohta näiteks on nähtud siis kaelustuvisid samuti siis õõnetuvi, et sellised esimesed rändurid on juba kohal. See on varem kui loetletud liikide puhul tavaline. No ütleme, keskmisel aastal on ikkagi niimoodi, et need saabumised jäävad sinna märtsikuusse, et soojal aastal sinna noh, haned, hallhaned võivad tulla siin märtsi algupoolel ja ütleme siis jah, kaelustuvid õnnetuvid harilikult, kui noh, ilmad lähevad pehmeks, jõuavad kohale siis märtsi teises pooles, mõni mõnel aastal ka aprilli alguses. Eriti markantne teade tuli hiljuti aga Soomest. Soomes pesitses musträstas, kes munes, et pojad koorusid juba jaanuarikuus ja see oli minu jaoks ikkagi paras, nagu selline üllatus. Valkeri sõnul on sooja mõju näha ka taimeriigis. Ta on kuulnud juba õitsevast nurmenukust ning Lääne-Eestis on Sarapui halli lepa pungad. Kevadised rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavune talv on olnud nii soe, et esimesed hallhaned on ornitoloog Marko Valkeri sõnul juba Eestis tagasi. Soomes koorusid musträstal aga pojad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa edasi läheme saatega Euroopa Liidu eesistujama Iirimaa pealinna Dublinisse, kus on telefonil Uku toom. Uku, palun räägi, mis Iirimaal tehakse. Täna. No mina olen olnud teatavasti seni kultuuriprogrammis osaline, ehk siis Eesti nende loominguliste kollektiividega koos. Jõudsin nüüd mõni tund tagasi siia Dublinisse ja enam ma nagu kultuuriprogrammiga kokku ei puutu, mis ei tähenda seda, et seda kultuuriprogrammi ei ole endiselt. Kammerkoor ja orkester annavad kontserte ja ka Kukerpillid mängivad. Aga mina olen jõudnud siia pressikeskusesse Benigparki, kus on valitsusresident ja kus siis kogunevad need 25 liigipead ja ei saa öelda, et sa, teekond oleks kerge olnud, sellepärast et tehes nüüd sellise lüürilise kõrvalepõike, võib öelda, et Dublinis on kevad ja nagu ikka esimestel soojadel päevadel ei tea inimesed, mida selga panna, kui veidi utreerida, võib öelda, et näha võib kõike asukatest rannariieteni on ainult üks kontingent, keda on ümberringi hästi palju ja kellel ei ole riietusega mingit muret, need on julgestuspolitsei ja oma erekollaste jopedega, noh, paistavad nad väga hästi silma ja strateegilistel olulistes tänavanurkades on neid ikka kümnete kaupa just nimelt pressikeskuse ümbruses, linnas ja siin siis selle föönik pargi ümber, nii et julgestus on siin päris tugev. No hirmutati ju globaliseerumisvastastega, mina olen näinud küll ainult umbes kümmet inimest ja needki sellised 15 17 aastased. Noored loosung oli, et Iraak vabaks ja ei Euroopa imperialismile ja nüüd on siis sündmused algamas, selles mõttes, et pool seitse. Peaks pidulikult heisatama 25 Euroopa liikmesmaa riigilipud. Riigijuhid on siiapoole teel, ma tean, et ka Eesti peaminister Juhan Parts ei ole veel siia jõudnud, võib-olla saada hiljem kätte ja ka tema muljeid küsida, sellepärast et ei ole veel täpselt aru saada, kui lähedale ajakirjanikele lastakse. Sellel siin on neid varasid päris palju ja lisaks julgestuspolitseinikele ka sõjavägi väljas, nii et ma ütleks, et pressikeskus on küll päris uhke ja suur ja telgid on üles pandud. Aga tegevus on siiski suhteliselt sumbuurne. Kuidas sa tunned ennast seal, kas sa tunned nüüd nagu kodus ja kas nad teavad, kus Eesti on, kas inimesed tänavalt teavad, kes me oleme? Dublinis olen ma küll suhelnud ainult hotellipersonaliga, nemad teavad Eestit päris hästi ja noh, see on nende elukutse ka koolis, ma arvan, see Eesti kultuuridessant andis päris olulise panuse selleks, et sõna Eesti seal kõlaks, sellepärast et mida tänavat käies võis kuulda, kuidas inimesed omavahel räägivad ja sa kuuled sõna Estonian. Kuulsin kuidas üks inimene mobiiltelefoniga väga usinalt ja aktiivselt kiitis neid kahte kuju, tõsi tema meelest on Eduard Vilde Eesti rahvuslik poolt, aga see ei ole vist antud juhul oluline. Põhiline, et sellest räägitakse seda ja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu laienemise sündmused Dublinis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKümmekond aastat tagasi avastati Vahemeres Iisraeli ja Küprose lähedal suured gaasimaardlad ning selle aasta alguses allkirjastasid Küpros pros Kreeka ja Iisrael kokkulepe 2000 kilomeetri pikkuse gaasijuhtme rajamiseks, et Vahemere gaasi Euroopasse toimetada. See pahandas Türgi, kes esiteks tahaks suuremat mõjuvõimu Vahemerel. Teiseks aga vajab hädasti nii energiat kui raha. Türgi enda vetes ei ole aga gaasi ega naftat leitud. Türgi sõnul pole uut gaasijuhet üldse mõtet ehitada, sest trans Anatolia toru on juba olemas ja see oleks kõige mõistlikum viis Euroopasse gaasi toimetamiseks. Lisaks hoiatas Türgi, et ei lase ennast ega ka Küprose türklasi Vahemere loodusvaradest ja gaasituludest ilma jätta. Türgi on sõlminud koostööleppe Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsusega, lootes sedakaudu gaasivarudele ligi pääseda. Türgi püüab takistada ka Kreeka ja Egiptuse läbirääkimisi eri majandustsooni loomiseks. Juunis sõlmis Kreeka Itaalia ga merepiirilepingu ja nüüd on plaanis samasugune kokkulepe ka Egiptusega. Egiptuse hinnangul nulliks Türgi ja Liibüa vahel sõlmitud lepingu. Nüüd on Türgi teatanud, et saatis uurimislaeva teele ja teeb kuni teise augustini Kreeka kastelariso saare lähistel proovi uurimisi. Euroopa Liidu eesistuja, Saksamaa välisminister Haiko maas hoiatas eile Ateenas käies, et kui Türgi tahab Euroopa Liiduga suhteid arendada, peab ta lõpetama puurimised ja provokatsioonid Vahemere idaosas. Kas Türgi aga enam tahab Euroopa Liiduga nii väga suhteid arendada? 2005. aastal alustatud liitumiskõnelused ei ole kuhugi jõudnud. 2018. aastal Türgis läbi viidud küsitlus näitas, et toetus Euroopa liidule on kukkunud 48-le protsendile. Alles mõni kuu tagasi püüdis president ei Erdogan Euroopalt rohkem raha välja pressida, ähvardades muidu seni Türgis hoitud migrantid Euroopasse lahti lasta. Aga koroonaviirus sundis sellest plaanist loobuma. See, et kaks NATO liiget Euroopa Liidu lävel 11 altkulmu põrnitsevad, peaks panema eurooplased sellele piirkonnale tähelepanu pöörama, seisab Euroopa Liidu välisasjade nõukogu hiljutises raportis. Ebastabiilsus Vahemere piirkonnas kahjustab Euroopa Liidu huvisid, aga türklaste ja kreeklaste suhteid siluda pole kerge.",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi teatas teisipäeval, et alustab Vahemeres ühe Kreeka saare lähistel proovipuurimisi gaasimaardlate uurimiseks. Kreeka peab seda rahvusvahelise õiguse rikkumiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nOleneb, kui pikaks kriis kujuneb, et kas see on nüüd paari kuuga möödas või ta venib siin aasta lõpuni, et sellest sõltub siis, milliseid meetmeid peaks kasutama, et kui kriis läheb pikemaks ja ka riigi maksutulud hakkavad kukkuma, et siis on selge, et, et võib-olla lühiajaliselt eelarve tasakaalust kinni pidada on keeruline. Valitsus ole seda viimastel aastatel muidugi teinud ka ka siis, kui majandusbuumis ja, ja maksulaekumised olid väga ilusad, elati tegelikult ju ju üle oma võimete, nii et et selles mõttes ei ole selles seisukohas küll midagi üllatuslikku, et karmi eelarvepoliitikat ei ole juba mitu aastat Eestis viljeletud. Aga, aga noh, see ei ole praegu esmatähtis. Praegu on olukorda adekvaatselt hinnata, üritada minimaliseerida kõiki neid riske. Et nii nagu öeldud, ka tööandjad jätsid oma tänase konverentsi ära ja ma arvan, et sellised abinõud on praegu kõige olulisemad. Mitte mitte vaielda siin mingite poliitiliste nüansside üle.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tööandjate Keskliit jätab ära oma tänase aastakonverentsi \"Tuulelohe Lend\". Keskliidu juht Arto Aas ütles, et koroonaviiruse levikust tingitud majanduskriis on alanud ja eriti raske on olukord turismisektoris. Aasa sõnul pole praegu aeg vaidlusteks, kas ja kui palju peab valitsus majandust omapoolsete rahasüstidega elavdama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIvana elu räägib Põhja-Siberis viit last kasvatavast Nenetslannast, Ivannast ja tema püüetest saada hakkama urbaniseeruvas maailmas. Filmi Eesti-poolne kaasprodutsent Marianna Kaat rääkis, kuidas see projekt temani jõudis. Mul on üks hea sõber, Venemaal üks produtsent Vladislav Ketkovitš. Me tunneme vist juba oma 25 aastat, aga me pole kordagi koos teinud ühtegi projekti temaga, loomulikult mind lummas kohe see materjal iseenesest see, kuidas see oli filmitud, mida ma seal nägin. Ja mulle tundus, et ma võin riskida. Muusika on Ivana elule kirjutanud Timo Steiner, kellega Marianna Kaadil on olnud pikaaegne koostöö. Selle filmi puhul Renato tegelikult üldse ei tahtnud muusikat, aga samas eata jaoks oli esimene täispikk film muusika täispika filmi jaoks on raudselt vajalik, et ta lihtsalt muusika annab selle dramaturgile noh, mingit sisu rohkem kui vaadata, ei vanad, ega seal sa eriti seda muusikat ei kuulegi. Sest selle projektiga oligi see ülesanne, et see muusika peab sulanduma selle helindamise sisse ja kuna nad tegelikult filmisid ilma helioperaatorite ja see tähendab seda, et, et film kõlaks kui tõeline film helil on väga, väga suur roll, et heli kasvatab seda liha sinna juurde ja muusika siis sulanduski sellesse ehitatud helise postproduktsiooni, mis me tegime ka siin Eestis. Ivana elu eheduse taga on Marina Rasbeskina dokumentaalkino koolkond ja metoodika veelkord Marianna Kaat. Sa pead nagu lähenema kaameraga inimesele nii lähedale, kui see inimene oleks matu. Sa pead tunnetama seda momenti, et kui lähedale see inimene lubab sind, et sa nagu vaatajana sa nagu oleksid ise ka seal elaksid kaasa. See on see Marina Raspeskina meetod. Marianna Kaadil on endal samuti valmimas dokumentaalfilm, mille ta režissöörina teeb samuti Venemaal, seekord Jekaterin burgis. See film tegeleb tänapäeva Venemaa ja selle inimestega ning peaks valmima tuleval kevadel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kaastootmisel valminud dokumentaalfilm \"Ivanna elu\" võitis Žürichi filmifestivalil parima dokfilmi auhinna. Filmi saab praegu näha ka Eesti kinodes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa komisjon plaanib koroonakriisi leevenduseks kiirkorras välja pakkuda juba varemgi arutatud üle-euroopalise töötuskindlustuse lahenduse. Financial Timesi ja poliitika andmeil ulatuks selle maht 100 miljardi euroni. Euroopa Liit annaks valitsustele laenu, et rahastada toetusskeeme, mille eeskujuks on Saksamaa kurdsarbaett. See tähendab, et raskustes ettevõtted saavad töötajad koju saata või rakendada neid väikses mahus. Osa kaotatud palgast maksab seejuures kinni riik. See aitab ära hoida suure koondamiste laine ja võimaldab ettevõtetel kriisi järel kiiresti tegutsemist jätkata, sest töötajad on alles. Laenu tagaks osaliselt Euroopa Liidu enda vahendid, aga vaja oleks ilmselt ka liikmesriikide garantiisid. See on koht, kus Brüssel püüab leida toetust solidaarsuse ideele. Pandeemia käes. Enim kannatavad lõunariigid. Itaalia ja Hispaania on võidelnud niinimetatud koroona võlakirjade eest millega majanduslikku lööki pehmendada. Rahanduslikult konservatiivsed põhjariigid on ühise võla võtmisse suhtunud aga külmalt, pakkudes selle asemel Euroopa stabiilsusmehhanismi tingimusliku krediidiliini. Töötuskindlustuse lahendus võiks ESM-i kõrval olla see element, mis taas lõkkele löönud põhja-lõuna-vastasseisu jahutab. Majanduse paketti hakkavad Euroopa Liidu rahandusministrid arutama taas järgmisel nädalal. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon kavatseb koroonaviiruse majanduslike mõjudega võitlemiseks välja pakkuda üle-Euroopalise töötuskindlustuse skeemi mahuga kuni 100 miljardit eurot. See eeldaks ilmselt riikide garantiisid ja selle näol otsib Brüssel solidaarsust, mida lõunapoolsed sügavaimas kriisis riigid ootavad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nÜldiselt viiruse tase reovees on suhteliselt samaks jäänud. Midagi nagu selles osas välja tuua ei ole, et mingisugust suuremat langust me ei näe, suuremat tõusu ka ei näe. Aga nüüd me oleme põhjalikumalt neid erinevaid viirusevariante vaadanud ja, ja tõepoolest üle Eesti mitmest kohast, me oleme ka seda reoveest seda oomikronitüve näinud. Et see on mitte ainult nii-öelda siin siin Tallinna põhine, vaid on läinud juba laiali. Jah, jah, päris päris mitmest asulast ja praegu kontrollime neid tulemusi üle, et mis täpselt ja kust ja kui palju, aga nii palju võime kindlasti praegu öelda, et hommiku tüvi on meil on meil siin Eestis täiesti selgelt olemas ja laiali läinud levib meil suhteliselt jõudsalt. No kuidas selle viirusega muidu on, kas ta on nagu laiali ühtlaselt üle Eestimaa või on ikkagi mingid piirkonnad, mille puhul me võime öelda, et noh, seal enam ei ole? Ta on nagu laiali, et ega ta ei olegi nagu kuskilt hakanud nüüd ära kaduma, et tõepoolest vaatame siin ka meie suursaartel on ta jälle tagasi ja selles mõttes ei saagi öelda, et ta kuskilt nagu otsapidi päris ära kaob. Siin Lõuna-Eesti haiglad ütlevad ka, et nad hakkavad nüüd nagu tava tavapärast plaanilist ravi taastama, et panevad koroona osakondi kinni. Võib-olla on see natuke ennatlik samm, et kuidas seal Lõuna-Eestis on? Ma arvan, et Lõuna-Eestis ka ei ole hullu, et üles ta ei ole kuskil läinud, aga aga nakkuse ära ka ei ole kadunud niimoodi. Ütleme, et sellel sellel viiruse levikul Eestis me tihtipeale näeme nagu erinevaid olukordi, et kui siin augustis, septembris me nägime just siin siin Lõuna-Eestis sellist suuremat nakatumist, siis siis pärast seda on ta läinud suhteliselt ühtlaselt üle Eesti laiali, samamoodi ka siin võib- olla aasta tagasi eelmisel sügisel me nägime selgelt, kuidas Ida-Virumaa ja Harjumaa seda nakatumist juhtisid. Ja mõni aeg sellised juhtivad maakonnad meil püsivad ja siis ta läheb üle Eesti suhteliselt ühtlaselt laiali, et praegu ka me oleme juba selles faasis, kus nakatumine üldiselt tasapisi ikkagi langeb, aga, aga ta on juba üle Eesti laiali.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse hulk reovees püsib stabiilsena, näitas Tartu Ülikooli teadlaste iganädalane uuring. Uuringut juhtiv antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson ütles, et päris viirusevabu piirkondi ei ole ning viirus on endiselt üle Eesti ühtlaselt laiali.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti Energia tütarfirma Enefit Boweri ligi 1500-st töötajast on eesliini töötajateks tunnistatud veidi üle 600. Need on inimesed, kes suurenergeetikafirmat töös hoiavad, räägib Enefit Boweri juhatuse esimees Andres Vainola. Kolmandik on elektritootmine, kolmandik on õlitootmine ja kolmandik on siis erinevate kütuste ja laadimistega seotud tegevused meie primaarenergia üksuses ja nemad on just see, kes meie siis ärilises mõttes toimepidevuse eest seisavad. Pluss siis elektrivarustuskindlust, mida me omaniku ootuste järgi siis 1000 megavatti juhitavat võimsust hoiame. Vaktsineerimine algas pühapäeval Eesti elektrijaamas ja toimub edaspidi praktiliselt ülepäeviti, jätkab Andres Vainola. Me ise loodame, et me suudame nelja-viie korraga kriitilise osa neist inimestest ära vaktsineerida, see vaktsineerimise võimekus praegu kohapeal on umbes selline 20 inimest tunnis ja me tahame just oma eesliini töötajatele seda võimalust pakkuda, et nad ei pea ise kuhugile sõitma või kui, siis minimaalselt, et me pakume seda siin kohapeal, meie enda ruumides. Ka Viru keemiagrupil on suur huvi oma töötajaid vaktsineerida, eeskätt on lootust vaktsiini saada neil, kes on otseselt seotud Ida-Virumaa linnade, kaugkütte ja elektrivarustusega, räägib virokeemia Grupi tehnikajuht Bert Lõuke. Meil on 145 inimest, kelle kohta me oleme esitanud vastavad nimekirjad eelmine nädal riigile. Ootame nüüd vaktsineerimist, mis tänase info järgi peaks algama siis kolme nädala jooksul, aga seda ei ole lõplikult kinnitatud. Tänaseks. Kokku töötab Viru Keemia Grupi 1600 inimest ja näiteks õlitehaste töötajad 145 elutähtsa teenuse osutaja hulka esialgu ei pääsenud, jätkab Bert Lõuge. Meil on integreeritud tootmisprotsess, kus kaevandusest kivi tuleb, sellest toodame õli ja õlitootmise kõrvalproduktina gaas, millest me toodame siis sooja ja elektri, et selles suhtes meil oleks huvi vaadata seda vaktsineeritud ringi laiemalt. Bert Lõuke sõnul on kõik vaktsineerimist ootavad Viru Keemia grupi töötajad kaitsepookimisega nõus Enefit Poweri 600-st eesliini töötajast olid ettevõtte juhatuse esimehe Andres Vainola sõnul vaktsineerimisega esialgu nõus vaevalt pooled, kuid peale doktor Arkadi Popovi esinemist kasvas vaktsineerida soovijate hulk märgatavalt Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaal algas Eesti Energia töötajate vaktsineerimine. Eesliini töötajate vaktsineerimist soovib ka Viru Keemia Grupp.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTulemus on see, et sotsiaaldemokraatide enamus arvab, et tänases olukorras tuleks president ära valida riigikogus. Seega valdav enamus meist on valmis hääletama nar Karise poolt, meil oli väga konstruktiivne kohtumine, saime arutada neid teemasid, mis kui jäänud ja teiselt poolt panna presidendikandidaadile südamele, et need teemad, millele ka põhiseadus väga otseselt osutab, ehk siis kõigi Eesti inimeste võrdsed õigused ja võrdne kohtlemine, võrdsed võimalused. Samamoodi demokraatia kaitse äärmusluse eest, et need teemad peaksid olema kindlasti ka tulevase presidendi agendas. Mida tähendab valdav enamus, palju see võiks umbes arvudes olla. Küllap need inimesed. Kes kahtlevad selles, et, et nad soovivad Alar Karise poolt valida, ütlevad seda ise, aga, aga valdav enamus peaks olema piisav selle jaoks, et Alar Karis saaks täna valik. Eile käisid vaidlused, et kas koalitsioonisaadikud olid üksmeelselt kõik Alar Karise poolt ja juhul, kui nad seda olid, see tähendab seda, et opositsioonist ei tulnud hääli eriti sotsiaaldemokraatidelt. Sotsid ise on mitmed öelnud, et ikkagi teist mõni inimene hääletas poolt. Mida teie ütlete? A algusest peale öelnud, et meil ei ole konsensust Alar Karise toetamiseks, mis tähendab, et on neid, kes soovisid ja hääletasid Alar Karise poolt, kui ka neid, kes seda mitte ei teinud ilmselt ka neid, kes olid kahtleval seisukohal. Praeguseks hetkeks on see poliitiline olukord selline, kus me näeme, et parlamendis oleks mõistlik valida Eestile president. Jah, me kahetseme seda, et Reformierakond on muutnud võimatuks kaasa arvatud ja eriti oma tänahommikuse 34 allkirjaga Alar Kariste esitades istuva presidendi tagasivalimise, sest nendele, kes võib-olla ei tea nii hästi, kuidas seadus ette näeb, et see, kes on teises voorus püsti pandud, läheb automaatselt siit ju ka edasi valimiskogusse. Seega järgi proovitud kandidaadil, keda sotsiaaldemokraadid oleks olnud oma esimese valikuna valmis toetama, võimalust ei ole. Me loodame väga, et Alar Karisest saab Eestile hea president ja oleme valmis toetama teda piisavat häälte selle jaoks ta saaks valituks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pool tundi enne presidendivalimiste teise vooru algust lõppes sotsiaaldemokraatide kohtumine presidendikandidaat Alar Karisega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKüsijaid painas mõte, kas valitsus ikka teadvustada endale, et see on Eesti kõige tähtsam maantee ja Eestimaa telg ning peaks seetõttu olema ka riigi jaoks prioriteet. Peaminister Andrus Ansip. Olen nõus, Tallinn-Tartu maantee on Eestimaa telg. Viimase viie aasta jooksul on sinna investeeritud 726 miljonit krooni. Aastani 2013 on kavas investeerida Tallinn-Tartu maanteesse 4,5 miljardit krooni. Tallinn-Tartu maantee ehitatakse neljarealisena välja kuni Koseni Koselt ehitatakse Mäoni uus maanteelõik täiesti uuele trassile ja selle maanteelõigu maksumus saab olema 1,5 miljardit krooni. Edasi ehitatakse Mäost möödasõit neljarealisena eritasandiliste ristmikena. Sealt edasi ehitatakse mäekülasse kahetasandiline ristmik ja kogu liiklussõlm siis adavere möödasõit, eritasandiline Põltsamaa möödasõidu rekonstruktsioon, ristmiku eritasandiliseks muutmine, aialiiklussõlm sinna vahepeale veel Viljandi maantee ristmik eritasandiliseks muuta Puurmani liiklussõlm. Ehitus hakkab tänavu pihta, järgmine aasta lõpeb uus sild, eritasandiline ristmik ja siia projekti kuulub sisse ka Tartu möödasõit. Just sellepärast, et Tallinn-Tartu Luhamaa maantee on Eesti telgingi praegu kavandatud selle maantee paremaks muutmiseks investeerida neli ja pool miljardit krooni. Nelja ja poole miljardi krooni investeerimise järel muutub see maantee märgatavalt ohutumaks ja ka liiklus sellel maanteel muutub märgatavalt sujuvamaks. Peaminister nentis ka, et palju on praegusekski ära tehtud, mida näitab see, et kui 1994. aastal sai Eestimaa teedel surma 364 inimest siis möödunud aastal 167, kuigi liikluse intensiivsus on ju tunduvalt kasvanud, aga ta rõhutas ka, et tegelikult ei saa koondada tähelepanu ainult ühele maanteele, kõik teed peavad korda saama ja ohutud olema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Andrus Ansip selgitas Riigikogu infotunnis Tallinna-Tartu maantee ehitusplaane.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba aasta algusest saate mulle seda küsimust esitatud, et kas ma oleksin valmis kandideerima uuesti vallavanema kohale, ütleme, see kõhklus on olnud pidevalt sees, aga nüüd viimase kahe kuu jooksul, kui me oleme nii-öelda nimekirjaga välja tulnud, on seda küsimust üha rohkem ja rohkem esitatud ja jõudsin ka lõpuks selle otsuseni, et olgu, et kui nii paljud inimesed seda küsivad, et siis on veel rahval minu osas selline hea arvamus ja, ja on on ka toetust valmis minule andma. Kuulge, aga nüüd on ju olukord täiesti hoopis teistsugune, ühelgi erakonnal ei ole kahte vallavanema kandidaati nagu välja toodud. Et mingeid eelkokkuleppeid ei ole ja loomulikult Mikk tuisul on nii-öelda puhas taust taga, ehk ta ei ole varasemalt valimistel osalenud. Mina selgelt vaatan ka oma varasemate valimiste tulemusi ja loomulikult loodan, et rahva sarnane toetus nagu eelmine kord saab olema ka seekord siin jah, ainult valijad otsustavad. Kolm head punkti, mida tulevane vallavanem Madis Kallas tahaks kogu Saaremaa ja Saarveste jaoks järgneva nelja aasta jooksul ära teha. Et kõik hallatavad asutused, mis täna Saaremaa vallas töötavad, peavad ka sinna jääma, ehk ei saa sulgeda koole, rahvamaju, lasteaedu. Teine on kindlasti see, et meil peab jätkuma mustkatete ehitus nii maapiirkondades kui Kuressaare linnas. Ja võib-olla kolmas oleks, kui me saaksime veel parema lennuühenduse mõne suure linnaga, olgu see Riia, Helsingi või Stockholm.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimasel hetkel otsustas Saaremaa vallavanemaks taas kandideerida ka Madis Kallas, kes poolteist aastat tagasi võttis Saaremaal tekkinud koroonakriisi tõttu poliitilise vastutuse ja astus toona ametist tagasi. Kallas kandideerib valimisliidu Terve Saaremaa nimekirjas ja on parteitu. Valimisliidu senine vallavanema kandidaat oli praegune vallavanem Mikk Tuisk.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEsimene visuaalkunsti festival Viljandi tuled toimub kolmes tühjana seisvas hoones, neist kõige märgilisem on raekoja kõrval kõrguv tühi koolimaja. Festivali korraldusmeeskond on väike. Osalema kutsuti visuaalkunstnikud maris Tomba Oliver, Kulpsoo, Maari Soekov, Siim Reispass, Mikk, Mait Kivi ja Saar Miraon. Lisaks kaasati kohaliku kunstikooli õpilased oma töödega, selgitab festivali Viljandi tuled. Peakorraldaja Kaisa Ailt. Et avadagi, siis võib-olla sellised unustuses või siis peidupaiku, et inimestele ka linnaruumi avardada. See on peamine eesmärk. Kas tööd olid enne seda festivali valmis või need valmis dki selle festivali tarvis arvestades neid ruume? Kuus kunstnikku, kes olid algselt kutsutud, et nendel see nii-öelda lähteülesanne oligi, et me kutsusime nad detsembrikuus, kutsusime Viljandisse, näitasime neid ruume ja siis nemad said siis kodus töötada selle mõttega ja ka siin siis eksponeerida neid ideid. Visuaalkunstnik Mikk Mait Kivi ütleb, et korraldajail on festivaliga Viljandi tuled suured plaanid. Selle festivali tulevik on niimoodi, et tegelikult ma tahaks öelda, et me täna siin justkui korraldame küll festivali, aga tegelikult me asutame MTÜ-d ja selle MTÜ tulevik on selline, et me ei hoia kinni ainult sellest formaadist, et me korra aastas korraldame festivali vaid me oleme ka avatud nagu teistele võimalustele, mis aitaks visuaalkunst Viljandis rohkem nagu tuua, publikuni ja inimesteni. Kindlasti me teeme aasta pärast festivali uuesti. Aga samas, kui tuleb keegi, kes ütleb, et ta tahab teha midagi, mida saab teha ainult novembrikuus, siis me ei kehita õlgu, ei ütle, et me ei saa seda teha. Visuaalkunstifestival Viljandi tuled ootab külastajaid täna kella 10-ni õhtul rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuurifestivalide linnana tuntud Viljandi sai sel nädalavahetusel veel ühe festivali. Visuaalkunstifestival \"Viljandi Tuled\" kasutab kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonnast aastate jooksul võrsunud kunstnike potensiaali avaliku ruumi rikastamisel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraeguse plaani järgi mais käivituv vaktsiinikindlustuse süsteem hõlmab esialgu üksnes koroonaviiruse vastaseid vaktsiin. Advokaadibüroo lektal vandeadvokaat Olavi Jüri Luik ütles, et taoline süsteem kehtib juba 27. riigis ja on kasulik eelkõige üksikisikule. Lihtne võrdlus on see, et, et ravimitootjal Faizer selle aasta kasum on suurusjärgus 33 miljardit, Eesti riigieelarve on 13 ja pool miljardit. Et, et kui me juba vaatame, võrreldes Eesti riigiga on Faizerigant ja kujutame ette, et, et oleks vajalik vaielda potentsiaalselt kannatanu sellise suure rahvusvahelise korporatsiooniga. Väga ebavõrdne seis ja väga raske oleks võidelda. Luik lisas, et võrreldes tänase olukorraga on kannatanud palju paremas olukorras, sest nad ei pea ise ravimifirmaga vaidlema ja saavad hüvitise kätte, ilma et peaksid selleks kulutusi tegema. Eesti kindlustusseltside Liidu tegevjuht Mart Jesse tervitas avalik-õigusliku süsteemi loomist. Eraettevõtjatest kindlustusseltsid ilmselt vaktsiinikahjudega tegelema ei hakka. Eraldi vaktsineerimisega seotud kindlustusliike kindlasti ei ole välja töötatud ega hakatagi tegema. Kui vaktsineerimise käigus esineb mõni kahju juhtum, mis on hüvitatav mõne teise kindlustusliigi raames, nagu näiteks eraravikindlustus või elukindlustus siis siis need tingimused jäävad endiselt samaks ja neid kahjusid hüvitatakse, nii nagu on läbi aegade hüvitatud. Miks on aga nii, et Covid vaktsiinidele hakkab kindlustussüsteem kehtima tagasiulatuvalt ja teised vaktsiinid lisanduks süsteemi alates aastast 2023 vastab tervise ja tööminister Tanel Kiik. Covid 19 vaktsiinid on tõesti maale toonud riik ise läbi Euroopa Liidu lepingute, ehk siin on nii, et nende mise eest vastutab nii või naa Eesti riik. Kui peaks tekkima tõsisemaid kõrvaltoimeid ja oleme kokku leppinud tõesti, et me leiame selleks vajalikud vahendid ja edaspidi alates 2023 aastast hakkab see süsteem toimima juba nii, et hüvitamiseks kogutakse raha läbi kindlustuse. Konkreetselt siis ravimivaldkonna ettevõtet. Sõltuvalt sellest, kui palju vaktsiin nad on, riigist turustanud. Eks see rahastusmudel muutub ja ka siis juba laieneb ta tõesti kõikidele vaktsiinidele, millest enamik on siis hulgimüüjate kaudu maale toodavad, mitte riigi poolt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mil moel hakkab tööle tuleva aasta mais loodav vaktsiinikindlustuse süsteem ja mida arvavad sellest asjatundjad?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Maarja kiriku torn lammutati viiekümnendatel, kui kirikusse ehitati Eesti põllumajandusakadeemia võimla. Praegu on aga tänu toetajatele võimalik torn taas üles ehitada, räägib sihtasutuse Tartu Maarja kiriku juhataja Silvia Leiaru. Hanke raames me ehitame torni välja kõrgeima torni korruseni, ehk siis hetkel jäi hanke vahendite puudumise juttu välja tornikiiver ja tornikiivri alla jääv selline tornist kitsam osa, mida me loodame küll tulevaste toetuste ja annetuste abil siiski ka püstitada, et torn saaks ikkagi lõpuni valmis. Praegu markeerivad torni katusel valguskiired, uus kirikutorn saab olema ka 33 meetrit kõrge. Silvia Leiaru. Kõigepealt tuleb laduda kõrgemaks seda kiriku laiuses olevat siis torni osa, et ka seda tegelikult on võimlaks ehitamisel lammutatud ja, ja selle peale siis tuleb kaks sellist kitsamat tornikorrust, millest üks on siis kella rõdu, kellarõdu on selline lahtine, millel pigem tulevad ette sellised puidust ribid, mitte traditsioonilised aknad kui sellised, aga see esimene tornikorrus on siis kolmest küljest avatud akendega, nii et selline valgusküllane ja helge. Rahvastikuministri Riina Solmani sõnul on Maarja kiriku taastamine oluline, kuna tegemist on tähtsa kultuuripärandiga. Tartu Maarja kirik on väga sümboolse tähtsusega, ta on ikkagi Eesti esimese üldlaulupeo vaimne korralduskeskus, tollel ajal oli siis kiriku eestseisus väga eestimeelne. 1869 aasta toimunud laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse astor Villig rauda peakomitees olid ju tuntud inimesed. Abiesimees oli Johann Voldemar Jannsen, oli ka Jakob Hurts seal igal juhul Tartu Maarja kiriku sümbol väärt, kust on siis ka võib-olla meie rahvuslik liikumine alguse saanud ja hoo sisse saanud, vääriks enamat tähelepanu, niisiis kogukondade poolt, aga loomulikult ka riigi omavalitsuse poolt. Sel aastal toetas muinsuskaitseamet 26 pühakoja korrastamist pea pooleteist miljoni euroga. Tulevaseks aastaks esitasid kogudused taotlusi umbes 90 pühakoja remonditöödeks. Riina Solmani sõnul peaks riik ja omavalitsused pühamuid rohkem toetama. Äärmiselt kahju, et kaks aastat tagasi lõppes ära pühakodade programm, nii-öelda lapse nimi oli see pühakodade säilitamine ja areng ja selle võiks tegelikult taas algatada varasemalt, ega need summad ei olnud suured, aga vähemalt olid siis kirikuhoone pidajatel teada, et on olemas kultuuriministeeriumi all selline fond, kust saab siis remonttöödeks ja ka sellisteks hullemateks olukordadeks, sest me teame, et väga paljud kirikud, maakirikud on viletsas seisus ja saab abi taotleda. Solman ütles, et kirikud ei ole ainult usuühenduste hooned, vaid kogukondades olulised kultuurikeskused, kus toimuvad näiteks kontserdid. Samuti tegeletakse neis sotsiaaltööga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Maarja kiriku uus torn valmib hiljemalt tuleva aasta oktoobris. Rahvastikuminister Riina Solmani sõnul peaksid aga riik ja omavalitsused pühakodasid rohkem aitama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis tegutseb 340 loodus, teadus ja tehnoloogia ringi. Teadushuvi hariduse liidu esimees eile Altin ütles, et valdkond on väga lai alates robootikast ja säraküünalde valmistamisest, lõpetades rabamatkadega, kus tutvustatakse keskkonnatehnoloogiat. On võimalik tegeleda väga palju ju jalgpalli spordi tantsimise üldkultuuriga, aga lapsevanemad ei ei teadvusta, et me võiksime tegelikult oma lapsi rohkem suunata ka just teadushuvi ringidesse. Need on see koht, kus, kus me anname lastele sellised vajalikud tulevikuoskused nagu probleemi lahendamise oskused, meeskonnas töötamise oskused, aga ka kõige tähtsam teadusliku maailmavaate omandamine. Altini sõnul oleks lastel isegi huvi teadusringide vastu, aga juhendajaid ei jätku. Neid on järjepanu koolitatud õpetajatest noorsootöötajatest loomulikult inimest, kes ei ole loodus ja täppisteadustega kokku puutunud, valdab hirm, et ma hakkaks tegelema millegagi, mida ma kunagi pole õppinud. Aga robootika näidet jälle tuues on on kahepäevane koolitus täiesti piisav, et valmistada ühte inimest ette oma huviringi läbiviimiseks ja, ja sealt edasi saavad nad kõik aru, et see põld on väga suur, mida künda. No te ütlesite, et 340 selle valdkonna huviringi on Eestis olemas, see kõlab nii, et põhimõtteliselt peaks igas Eesti paigas olema võimalus sellisesse huviringi minna. Tänasel päeval ei saa öelda, et igas kohalikus omavalitsuses oleks LTT huviharidus lastele piisavalt kättesaadav, et neid ring ei ole piisavalt, sest et nende ringide juhendajad ütlevad, et nende uste taga on järjekorrad, nad ei saa vastu võtta kõiki lapsi, kes sinna tahaks tulla. LTT toimub enamuses üldhariduskoolis ja needsamad juhendajad on enamuses ka üldhariduskooli õpetajad ja loomulikult ei jõua üks õpetaja pärast koolitunde iga päev ringi läbi viia. Meie igapäevane töö on leida rohkem juhendajaid ja selle läbi tõsta ka siis kättesaadavust. Meil on teadushuvi.ee, on siis teadusuuri liidu kodulehekülg, kust leiab kõik vajalikud kontaktid üles.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmkümmend teadusringi üle Eesti avas täna uksed, et lastele ja nende vanematele oma tegevust tutvustada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nStatistikast nii palju, et riigikogu pidas 480 istungit ja võttis vastu 623 õigusakti, neist 477 seadust. Riigikogu esimees Eiki Nestor tõi esile mõned momendid, mis tema arvates äramärkimist väärivad. Esiteks erakondade arv Riigikogus. Meil ei ole demokraatliku riigi ajal olnud kordagi varem nii et valijad oleks usaldanud töö riigikogus nelja erakonna kätte, ainult. See sundis nestori sõnul rohkem üksteisega arvestama, aga tegi raskemaks ka opositsiooni töö. Teine ajalooline moment on see, et esmakordselt võttis riigikogu vastu otsuse, mis oli sündinud kodanikualgatuse tulemusena. See on kollektiivse pöördumise alusel koostatud seaduseelnõu, mida riigikogu rahanduskomisjon arutas mitmel korral koostas selle alusel eelnõu ja see on midagi sellist, mida meil enne ei ole olnud. Eiki Nestor märkis ära ka asjaolu, et kooseluseadus, mille eesmärk oli suurema sidususe saavutamine tõi kaasa hoopis seni teravaima vastasseisu. Nii palju kriitikat ja rohkearvulist kriitikat kuni inetu sõimuni välja ei ole riigikogu liikmed kunagi saanud. Aga samal ajal lilli ei ole ka riigikogule mitte kunagi toodud. Laine Randjärv tõi riigikogu tööst esile kindlameelsuse kaitsekulutuste osas. Praeguse koosseisu üks väga oluline teema on olnud julgeoleku küsimus ja seda pole olnud sarnaselt varasematel koosseisudel. Ma usun ja loodan, et järgmine koosseis väga tõsiselt selle teemaga jätkab, sellesse suhtub ja kindlasti peab sõnama eelnevalt kokku lepitud lepingute ja otsuste osas. Randjär märkis ära ka laste ja peretoetuste tõstmise, elatisabifondi initsiatiivi, tööjõu, maksude ja tulumaksu alandamise. Ka teine aseesimees Jüri Ratas ütles, et selle koosseisu poliitika on olnud sotsiaalne, aga nentis ka. Kui väga palju ühiskonnas on räägitud sellest, et, et riigikogu on selline kummitempel ja kõik, mis siia tuleb valitsuselt, see siit ka läbi läheb, siis minu meelest 12. koosseis on väga selgelt näidanud riigikogu institutsiooni olulisust riigikogu institutsiooni sisu. Ja ma isegi ütleks ka tugevust ja teatud juhtudel on riigikogu väga selgelt olnud teist meelt, kui on olnud valitsus või teinud siis valitsus eelnõudesse väga sisulisi muudatusettepanekuid. Terve hulga eelnõude menetlus jäi ju pooleli ja nad kukuvad menetlusest välja. Aga Eiki Nestor ütles, et see ei ole mingi traagika. Paljud ideed küpsevad kaua ja nad teostatakse alles kusagil 10 aasta jooksul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu pidas oma selle kooseisu viimase istungi. Mida juhatuse liikmed lõppenud nelja aastasest perioodist arvavad?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRakvere kool on üks kolmest, eeloleval sügisel avatavast riigigümnaasiumist. Järgmise aasta sügisel on kavas avada veel kuus riigikooli, siis on Eestis kokku 24 riigihalduse olevat haridustemplit, mille eesmärk on gümnaasiumiastme õpet ühtlustada. Haridus ja teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin. Haridus peab uuenema pidevalt, et haridust peabki arendama järjepidevalt, et see on hariduse olemus, et ta käib ajaga kaasas ja vajadustega ühiskonnas kaasas. Kindlasti on oluline see, et riigigümnaasiumide võrgu rajamisel oleme me saavutamas kohe varsti siis olukorda, kus riigigümnaasiumi haridus on kattesaadav üle Eesti ja, ja kindlasti need diskussioonid, et kuidas see siis mõjutab ja kuidas ta asetub sellisesse hariduspilti tervikuna, et need on kõik kogu aeg käimas. Koroonapiirangutest tingituna pandi Rakvere riigigümnaasiumile nurgakivi kolmandal katsel ja see ühendati sarika peoga. Riigigümnaasiumi rajamiseni jõuti Rakveres põhjalike vaidluste kaudu, tunnistas volikogu juht Mihkel Juhkami. Et ühest küljest on see loomulik, et kui selliseid suuri muutusi, mis on ikkagi ju muutmas aastakümnete jooksul välja kujunenud süsteeme ja, ja organisatsioone, kui neid läbi viia, siis kindlasti on see loomulik, et on vastuseisu, on kõhklusi ja kellelgi ka mingeid huvisid ja mis iganes, eks ole. Aga täna tagasi vaatavalt võid ju jälle öelda, et ega see seitse aastat, mis see ehituse ni läinud protsess kestis, eks ta oli aga millekski hea ja võib-olla sai see uus kool ja ja kõik sellega seondub varem jälle. Riigigümnaasiumi tulek on veidi raputanud Rakvere haridusmaastiku näiteks pole veel kõik õpetajad otsustanud, millises koolis nad soovivad õpetada. Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami. Et ega meilgi ei ole ju päris selged ülevaadet, kes õpetajatest tuleb siia tööle, kes ei tule, noh, on kuuldusi, on jutte, mõni ütleb ise, mõni ei ütle, et ma usun, et see lõplik selgus saabub vast aprillis-mais ja tõesti võib juhtuda, et me peame kiiresti veel mõne õpetaja konkursi korraldama. Aga tänagi siin riigigümnaasiumi juhiga vesteldes oli kuulda, et tal 90 protsenti otsustest ja, ja, ja kokkulepetest on sõlmitud, nii et ma, ma usun, et me saame hakkama. Rakvere riigigümnaasiumi kõrval hakkab sügisest Rakveres tegutsema kolm põhikooli ja üks 12 klassiline eragümnaasium Rakverest, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rakveres on valmimas Eesti üks viimastest riigigümnaasiumidest, mis on aidanud korrastada piirkondade koolivõrku. Riigigümnaasiumide rajamise projekt peaks lõpule jõudma järgmisel sügisel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeatavasti oli piirivalveameti peadirektori Andrus Ööveli ametist vabastamise üheks põhjuseks asjaolu, et kagupiir ei pea ühenduse Petserimaa esimees Reet Tobre. Esiteks, me peame rääkima, millisest piirist me räägime, me räägime antud juhul majanduspiirist ja see majanduspiir tõesti ei pea, välja arvatud muidugi nendel päevadel, kui me olime rattaretkega seal ja selle piiri pani kinni vene pool praktiliselt, kes ikka sellest praegusest majanduspiirist üle tahab saada, metsade kaudu on see võimalik. Ja muidugi korda piiril ka Eesti poole peal. Aga eriti suurt ei ole. Ühendusel Petserimaa on piiriküsimustes erinev seisukoht Tartu organisatsiooni esindaja Rein Lillak Kui üldiselt praegu nõutakse piiri sulgemist, siis meie oleme seda meelt, et piir tuleks siiski Petseri rajooni elanikele lahti teha ja kaotada viisarežiim, mis see annab? Esiteks on see väga hea propaganda, sellepärast et kui seal kohalik elanik tuleb siiapoole ja ta näeb, kuidas meil elatakse ja võrdleb nüüd sellega mis kohalikud võimud räägivad Eesti olukorrast siis loomulikult hakkab ta Eesti poole hoidma samuti piiri sulgemine. No ma kahtlen, kas see annab positiivse efekti. Nimelt piiri sulgemisest on räägitud juba pikka aega, siiamaani ei ole suudetud teda täielikult sulgeda. Ja kas selline isoleerimine oodatud efekti annab, see on iseküsimus. Loomulikult see ei tähenda seda, et kontroll maha võetakse ka piiri peal. Selle joone peal. Kontroll peab olema samuti need andmed võivad ju arvutisse minna, mida on väga kerge pärast kontrollida, kus see inimene on, kuidas ta on, nii et lähtudes nüüd Petseri rajoonis elavate Eesti vabariigi kodanike huvidest, tuleks just piir teha lahti ja samuti on see Eesti riigi huvi on siin mängus. Esimesest juunist ei saa Petserimaa Eesti kodanikud Vene sisepassiga Eestisse. Neilt nõutakse Vene välispassi. Selle saamiseks tuleb maksta riigilõiv, mis on kaks miinimumpalka. Viisat saab ainult Moskvast või Peterburist. Reet Tobre. Kuna Venemaa ei aktsepteeri Eesti vabariigi kodakondsust, aga kuna Vetseri rajoonis elab väga palju Eesti vabariigi kodanikke rahvusest olenemata ja nendel on vaba sissepääs Eesti vabariik kui oma kodumaal, nüüd on see takistatud. Nüüd tulebki jõuda nii kaugele, et Venemaa hakkaks aktsepteerima Eesti vabariigi kodakondsusseadust. Ma ei mõtle siin ainult petserit, vaid kõiki Venemaal elavaid Eesti vabariigi kodanikke ja nendele antaks võimalus ja taotletaks alalise elamisloa staatus Venemaal. Kõigil Venemaa territooriumil elavatel inimestel on automaatselt vene kodakondsus. Kas päästaks siis asja, kui Eesti kodakondsust omavad isikud loobuksid ametlikult vene kodakondsusest ja taotleksid ametlikult uuesti Eesti kodakondsust? Riigikogu õiguskaitsekomisjoni esimees Jüri Adams. Eesti kodakondsus ei ole võetav kas on või ei ole. Kui inimesel on Eesti kodakondsust, see tähendab ainult ühte. Et Eesti riigil on selle inimese suhtes kohustused sõltumata sellest, kas tal on mingid paberid või ei ole rääkida sellest, et Petseri vabariigis era, Eesti koda peab võtma Eesti kodakondsust on juriidiline absurd. Jüri Adamsi sõnul täidab Eesti riik oma kohustusi nende kodanike suhtes, kes elavad Ameerika Ühendriikides või mujal läänemaades, mitte aga nende suhtes, kes elavad Petserimaal. Jüri Adams süüdistab välisministeeriumi ja siseministeeriumi leiguses praktiliste lahenduste otsimisel neis küsimustes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Helilõik saatest Uudised 11.06.1993. Kagu-piirist seoses Piirivalveameti peadirektori Andrus Ööveli vallandamisega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHinnatõusu mõjul on majanduskasv märgatavalt aeglustunud, ent 4,3 protsendiline tõus on SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestori sõnul väga hea tulemus. Kui siin on välja toodud seda, et inflatsioon kipub seda majanduskasvu kärpima, et mis võib olla just kõige nagu sellise huvitavam või märgilisem selle praeguse majanduskasvu numbri, see oli see, et tegelikult, kui me mõõdame siis majanduskasvu mitte püsihindades, vaid nominaalselt nendes tavalistes eurodes, mis meil rahakoti vahel on, et siis oli majanduskasv peaaegu viiendik, et ligi 20 protsenti, et täitsa uskumatu number. Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets ütles, et SKP tõus esimeses kvartalis on suhteliselt ootuspärane, kuna mullu toimus väga kiire kasv. End tänavused prognoosid näitavad aeglustumist. Suur sellest kvartalist oli veel nii-öelda enne sõjaaegne olukord ja, ja üks kuu on siis juba nii-öelda sõjasündmuste mõju, nii et noh, ma julgen öelda, et see on suhteliselt ootuspärane number Kui varem panustasid majanduskasvu pea kõik tegevusalad, siis esimeses kvartalis oli suurim positiivne mõju info ja sidevaldkonnas. Peamine majandust pidurdav tegevusala oli energeetika. Hinnatõusust hoolimata kasvas eratarbimine 8,3 protsenti. Mihkel Nestor. Hoolimata sellest, et see inflatsioon on väga-väga kiire aprilli kuu sees ju jällegi, et siin 19 protsenti hinnatõusu tegelikult majapidamises on suutnud, nagu mitte siis ainuüksi selle hinnatõusuga hakkama saada, vaid veel ka tarbimist kasvatada, et siin näiteks jaekaubanduse mahu indeks, et kust on siis jällegi see hinnatõusu mõju juba maha võetud, et kasvas aprillikuu sees 12 protsenti? Tundub, et see majapidamist ostujõud on ületanud igasuguseid ootuseid. Nestor lisas, et aasta esimeses pooles on jätkunud väga kiire sissetulekute kasv, sest keskmine palk kasvas esimeses kvartalis üle kaheksa protsendi. Hetkel vähemalt majapidamistel veel on raha jätkunud, aga noh, kui mõelda nagu siit edasi ja uskudes, et need väga kõrged energiahinnad ja aina kõrgemad toiduhinnad püsivad, et noh, see ei saa nagu ka lõpuks lõputult jätkuda, et samal ajal kui hinnad kasvavad 20 protsenti, tõstetakse ka tarbimist, et see tegelikult, et järgnevatel kvartalitel kindlasti see tarbimine peab natukene alla tulema ja tulevad alla ka majanduskasvu numbrid. Milliseks võib kujuneda Eesti majanduse edasine saatus sel aastal? Raul Eamets. Vaadates seda väga kõrget inflatsiooni, mille pidurdamist võib-olla me saame alles aasta lõpus näha, siis see tähendab muidugi ka seda, et et see reaalne majanduskasv, isegi kui ta nominaalsetes näitab, ees on võib-olla päris ilus, ma ei tea, kuus-seitse protsenti, see inflatsioon sööb selle ära, nii et ma toetan siis ütleme neid prognoosi, mis on rääkinud siin null protsendist või, või kergest miinuseks, aga ega väga raske on praeguses situatsioonis mingisuguseid prognoosi teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kiire hinnatõusu mõjul on majanduskasv märgatavalt aeglustunud, kuid eratarbimine püsib hoogne.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNo minu arvates on kogu selle parempoolsete tegevuse ümber meedias nii palju müra ja kära ja ajakirjanduses ja väljaspool erakonda on seda oluliselt rohkem kui erakonna sees ja ka selle hääletust ulemuse puhul mina küll ei ütleks, et need on mingid rindejoone näitajad ja mingisuguseid vahekordi peegeldavad, et eilne arutelu oli pikk ja põhjalik. Ja sellele eelnesid veel sisulised arutelupunktid, mis puudutavad poliitilist olukorda laiemalt ja kohalikeks valimisteks valmistumist. Et see oli lihtsalt, ma julgen öelda inimeste individuaalsete arvamuste summa, kes mida eelistas ja siin jälle seda vastandumist kunstlikult luua ja öelda, et see on see rindejoon. Mina ütlen, et nii see ei ole. Usute, et need, kes on teie erakonnas rahulolematud sellega, mis toimub ja pakuvad alternatiive, et nad nüüd lepivad sellega. Mina arvan, et isamaa on elav organisatsioon ja siin ei saa kunagi olema sellist olukorda, kus 100 protsenti mõtlevad ühtemoodi, et isamaa oli, on ja jääb alati erakonna põhiliiniga rahulolematuid isikuid. See on olnud algusest peale, ma olen erakonna asutajaliige ja ma ei mäleta sellist hetke, kus kõik oleks mõelnud ühtemoodi. Ei arva ma, et siseopositsioon erakonnas kuhugi kaob ja ja ma arvan ka, et kõikides teistes Eesti erakondades on see siseopositsioon olemas. Poliitikas kunagi ei tea, mis ette võib tulla, aga põhimõtteliselt me teame selle aasta kohta, et kindlasti tulevad suve lõpus presidendivalimised ja oktoobrikuus on kohalikud valimised miks juhatuse liikmete tähtaega pikendati järgmise aasta maikuu ni et kas poleks olnud sobivam teha uued valimised pärast seda, kui need suured kaks poliitikamaratoni on läbi ja, ja saabki tulemustele otsa vaadata? Eelkõige me ju oleme sõltuvad koroona arengutest. Nii eestseisuse üksmeelne soov oli, kui ka julgen öelda, enamuse volikogu soov, et teha suurkogu ikkagi varem kui aasta pärast esimesel sobiliku võimalusel. Kas see tekib nüüd siis suvel, enne kohalikke valimisi oli ka sellest juttu, et vahetult enne valimisi ei ole sobilik aeg isegi siis, kui piiranguid ei ole ja koroona olukord võimaldaks kogunemist teha siis septembris, oktoobris, näiteks vahetult kohalike valimiste eel ja valimiskampaania ajal ei ole kindlasti mõistlik ka suur kogu teha. Et kui me varakult suvel seda teha ei saa, siis tõepoolest võivad need lükkuda pärast kohalikke valimisi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ametiaega pikendatakse kuni järgmise aasta 11. maini. Juhatuse liikmete ametiaja pikendamise poolt kuni üheks aastaks hääletas 79 liiget, vastu oli 22 ja neli liiget jäid erapooletuks. Isamaa eestseisuse ettepanekut kutsuda suurkogu kokku esimesel sobival võimalusel aasta jooksul toetas 76 volikogu liiget.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMa olen ju poliitikas olnud enam kui 20 aastat, et ma olen näinud poliitikat väga erinevates rollides praegu juba neljandat koosseisu Riigikokku valituna ja ma usun, et, et see on just see õige hetk, kus, kus tuleb see valik teha, et kas jah, kata veel 20 aastat mis on ka kindlasti võimalus või, või teha midagi veel sellises valdkonnas, kus, kus kõik suured asjad on veel saavutamata ja, ja minu valik on praegu see, et et ma soovin ennast proovile panna mõneti võõramas ja, ja kindlasti põnevas valdkonnas. Mind on valitud nii Tallinna linnavolikokku kui parlamenti. Mul on võimalus jätkata riigikogus küllap veel üsna pikka aega, nii et mul ei ole see kuidagi sunnitud valik või kuidagi nii-öelda hädavalik, et sellisele vaba inimesena, kus ükski surve peale ei, ei ei tiku on, on seda valikut väga väga hea teha ja, ja seda valikut konteksti mõttes aitab teha ka see, et Reformierakonna toetus on, on väga tugev ja meie meeskond on väga tugev, ehk siis ma tunnen, et, et erakond saab väga hästi hakkama ka ka siis, kui mina teen midagi muud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine peaminister ja endine Reformierakonna esimees Taavi Rõivas teatas, et lahkub aasta lõpul poliitikast ning siirdub ettevõtlusesse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna hommikul Mustvee lähedal Jõhvi-Tartu maanteel kraavi sõitnud Poola tsisternveok sisaldab 19 tonni külmutatud ja rõhu all olevat metaani. Esialgu oli päästjatel plaan lasta metaan tsisternist loodusesse. Sellise gaasi käitlemiseks puudub meil lihtsalt vastav võimekus, rääkis päästetööde juht Arvit Kipper. Kuna on tegemist transiitautoga ja Eesti vabariigis ei veeta üldse jahutatult veeldatud metaani ja lähim abi oleks meil võtta Poolast, aga kahjuks saab meil aeg enne otsa. Õhtul kella viie paiku saadi tsisternile külge voolik, mille abil saab osa gaasi vajadusel välja lasta. Kogu tsisterni tühjendamise plaanist loobuti, selle asemel esitasid päästjad abipalve kaitsejõududele, et saada sealt rasketehnikat, mille abil oleks võimalik veok teele ratastele tõsta. Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Marek Kiik rääkis, et lähitundidel peaks tehnikaga kohale jõudma. Arutletakse ka selle üle, kas läheb ehk vaja võimsat kraanat. Olukord on siiski ärev, kuna metaan on väga tuleohtlik, lisas päästetööde juht Arvid Kipper. Kõige kehvem olukord olekski meil sel juhul, kui peaks midagi juhtuma ja ja see rekka või see väljuvgaas peaks põlema minema, et siis laieneb ohutsoon, kuni 800 meetri peale võib siis toimuda plahvatus, jah, siis võib toimuda ka plahvatus. Kui mahuti piisavalt kiiresti soojeneb. Saan ma õigesti aru, et kaks erinevat varianti on, kui nüüd midagi halvasti juhtub, et üks on see, et gaas lihtsalt põleb või teine plahvatab plahvatuse variant. On olemas mõlemal juhul, et kui me ei suuda seda gaasi piisavalt kiiresti keskkonda lasta, siis ta plahvatab ise. Aga ainukene vahe on selles, et ta plahvatab ilma leegita vaid lihtsalt surve üle surve mõjul, aga hullem variant on tulekahju variant, aga selle me välistame. Miks veok suhteliselt sirgelt teelt välja sõitis, pole selge. Poola autojuht, kes käis ka ise päästetöid vaatamas, keeldus igasugustest selgitustest. Politseile olevat õnnetust põhjendanud väsimusega. Õnnetus seab ohtu sealsamas lähedal oleva raja. Küla lähemad majad on õnnetuskohast paarisaja meetri kaugusel. Valmis ollakse ka elanike evakueerimiseks, sel juhul võtab nad vastu Mustvee rahvamaja. Praegu otsest ohtu siiski ei ole ja päästjad loodavad täna ööga asja lahendada. Toomas Kelt Tartu stuudio.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mustvee lähedal on kraavis Poola tsisternveok 19 tonni metaaniga. Olukorrast annab Toomas Keldile ülevaate päästetööde juht Arvid Kipper.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIgati tervitatav on see, et, et ka koalitsioonipartner on hakanud natukene rohkem sisuliselt kaasa mõtlema neil teemadel on selge, et, et tänase riigihalduse ümberkorraldamist ei saa enam väga kaua edasi lükata, et kohalike omavalitsuste tasandil on seis olnud ikkagi päris pikka aega üsna üsna muutumatu. Suur osa tänaseid omavalitsusi on lihtsalt natukene liiga väikesed ja natukene liiga nõrgad, et neid ülesandeid täita, mis neile, mis neile pandud on. Regionaalministri poolt vaadatuna tuleks alustada meie meie omavalitsuste tugevdamisest, siis saab ümber vaadata ja tulebki ümber vaadata ka ka seda, et, et milliseid ülesandeid ja funktsioone täidavad riigis keskvalitsus, milliseid omavalitsused minu poolest ka, mida erasektor ja vabakond, et kuidas ka need suhestuvad meie riigipidamisega, et selles mõttes on taoline riigihalduse ümberkorraldamine igal juhul vajalik. Järva maavanema Tiina Oraste sõnul ei ole maavalitsuste likvideerimiseks vaja riigireformi, küll on aga probleem võimu tsentraliseerimine pealinna. Välja on pakutud riigimaja kontseptsioon, mida ma toetan. Et kõik riigiasutused koonduksid ühte majja maakonnas, kus nii-öelda kodanik siis saab oma teenuse, informatsiooni või dokumendi antud ja oma probleemile lahenduse just maakonna tasandil. Ja medalil on alati kaks poolt. Kui me alustame riigireformiga, siis me peame vaatama ka kohalike omavalitsuste reformi. Vaivara vallavanem ja Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimees Veiko Luhalaid pooldab piirkonna arenguga seotud ülesannete üleandmist maavalitsustelt omavalitsusliidule. Aga valmisolekuga on nii ja naa. Jah, seepärast, et liidud on valmis üle võtma sisuliselt omavalitsuslikke funktsioone. Täna tegelevad maavalitsused näiteks noh, maakonna planeeringutega tegelevad arengukavaliste dokumentidega tegelevad ühistranspordi korraldamisega, need sisuliselt on kõik ju arengulised küsimused ja omavalitsus kud funktsioonid milledega, täiesti loogiliselt peaks tegelema omavalitsusliit ja maavalitsus. Meie nägemusel võiks tõesti jääda siis nii-öelda riiklikud teeninduspunktid ja lisaks siis sellele ka riigiasutuste töö koordineerimine. Ei pool. Miks liidud valmis praegu ei ole, on tegelikult nüüd seadusandlik ja rahaline pool tänaseks omavalitsusliidud on võrdväärsed ühe korteriühistuga noh, liitu kuulumine ju omavalitsustele ei ole kohustuslik. See tuleks kõigepealt muuta kohustuslikuks rahaline pool sinna taha ka, et kui need funktsioonid tulevad üle, siis peaks tulema üle ka raha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakond tuli välja riigireformi ideega. Ühe suurema muudatusena on välja pakutud maavanema kaotamine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHeakorraeeskirjade täitmiseks võib kohalik omavalitsus kehtestada isikutele koormisi. Nii näiteks võib üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks kohustada kinnisvaraomanikke lund rookima ka teening tänavalõigult, mis eraisikule ei kuulu, kuid mis piirneb inimese krundi või korter, oteri, ühistu territooriumiga jätkab omanike keskliidu esimees Priidu Pärna. Kas on õige, et 21. sajandil veel peavad kinnisvaraomanikud linna teid talvel hooldama ja libedustõrjet tegema? Vahepeal on omanikest siit päris mööda mindud ja ehitusseadustiku sees on see lausa kehtestatud kohustusena, et omanik peab seda tegema, et kohaliku omavalitsuse korraldusseadus ütleb, et kohalik omavalitsus võib seda kaaluda, et selliseid koormise omanikele panna, et siin juba ka kaks seadust ise on mõnes mõttes vastuolus. Eesti linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veiko Luhalaid ütleb, et kuigi üldine regulatsioon koormiste kehtestamisel on üks, siis kohalikust omavalitsusest olenevalt rakendatakse teede tänavate korrashoiukohustust siiski veidi erinevalt. Veiko Luhalaid. Ma juhin tähelepanu ka, et see ei ole mitte kohustus, vaid see on ikkagi õigus kohalikul omavalitsusel kehtestada selle seadusega nii-öelda koormised, nüüd miks noh, sellele küsimusele on vastus, et noh, keegi ju ometi peab tegema, et seadus on märgitud, kes on näiteks kui seal on bussipeatused, muud rajatised, kes siis on kohustatud hooldama ja nüüd on teatud nüansid, kus on sellised alad, kus ei ole kohustatud teeseadusest või ehitusseadustikus tulenevalt keegi hooldama, et siis heakorra eeskirjaga on võimalik see panna kinnisasja omanikule, kes seal kõrval on. Pärna sõnul arvavad aga nii kinnisvaraomanikud kui ka korteriühistud, et kui inimesed maksavad kohalikele omavalitsustele maamaksu ja ka üksikisiku tulumaksu siis kohalike omavalitsuste teed ja tänavad peaksid korras hoitud olema avalikest vahenditest mitte omanikele peale pandud nii-öelda sunnitöö kaudu. Täna tehnika sajandil, kus on niivõrd palju mobiilset ja efektiivselt töötavad lumekoristustehnikat, noh, on see minu arust ajast ja arust, et omanikud peaksid luudade ja, ja kühvlitega siis linnateid enda kulul hooldama. Teisest küljest ka see teehoolduse kvaliteet on ju erinev, et on hoolsamaid omanikke, on vähemhoolsamaid omanikke ja on üldse omanikke, kes ei viibigi kinnistu peal ja neid üldse ei huvitagi, et kas see lumi saabki roogitud ja, ja siis inimesed sumpavadki linnatänavatel, mis on lumest koristamata. Pärna räägib, et soov on olukorda analüüsida ja leida praegusest mõistlikum lahendus. Luhalaiu sõnul ei oska linnade ja valdade liit öelda. Lõpuks neid teid hooldama peab, sest praegune muster on kujunenud seadusest tulenevalt. Samas pole Luhalaiu sõnul liidul ka midagi selle vastu, kui praegust olukorda analüüsida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Heakorraeeskirjade täitmiseks võib KOV kehtestada isikutele koormiseid. Pöördumises riigihalduse ministri poole pole Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Korteriühistute Liit rahul sellega, et kohalikes omavalitsustes asuvad korteriühistud või kinnisvara omanikud peavad hooldama oma kulu ja kirjadega ka omavalitsusele kuuluvaid teid ja tänavaid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMõrvarite eneseabigrupi viis liiget on avamas hotelli õnnelik viis, millele loodavad hotelliliidult viis tärni saada. Valitseb avamisele ärevus, sest esimesed külastajad on kohe saabumas. Õigemini ongi juba kohal. Ossa Mercedes kui kenasti läikima löödud isegi velje ei tea, mis klassi Mercedes. Mõrvarite eneseabigrupp on nagu anonüümsed alkohoolikud, kes psühholoogi abiga püüavad endistest harjumustest vabaneda. Nüüd on see neil peaaegu õnnestunud, aga olukord läheb käest, kui tärnide üle otsustava inspektori saabudes leitakse fuajeest laip. Psühholoogi rollis on Kadri Rämmeld. Minu mängitav tegelane on psühholoog, kes veab eneseabi gruppi, nagu me teame, on anonüümsed alkohoolikud näiteks meil on siis anonüümsed mõrvarid ja olles eneseabigrupis jõudnud nii kaugele, et võivad naasta ühiskonda, siis nemad panevad püsti hotelli ja minu tegelane oma abikaasaga tuleb siis vaatama, kuidas neil läheb. Mõrva komöödia autorid kirjutasid selle tavapäratul moel nimelt loomelaagris lavastaja Enn Keerd. Kaheksa Saksamaal väga hinnatud ja tuntud krimikirjanikku otsustasid koostöös teha krimikomöödia ja vähe sellest, et nad tegid kriminaalad, tegid selle veel ääretult lühikese ajaga seitsme päeva. Kuidas saksa autorite selline hoog töö Endla laval välja näeb, seda saab juba igaüks ise vaadata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu teatris Endla esietendub mõrvakomöödia \"Hotell laibaga\". Näidendi autorid on kaheksa saksa krimikirjanikku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeadusnõukoja juht Toivo Maimets tunnistas, et omikroni variandi kohta pole veel endiselt palju teada, aga selgust peaks tooma juba lähitulevik. Loomulikult me kõik vaatame praegu ärevusega neid tõusvaid, tõusvaid, nakatumisnäitajaid ja tõepoolest, arvatavasti paari nädala jooksul on selge, kas sellega kaasneb hospitaliseerimise tõus või sellega ei kaasne nagu Lõuna-Aafrika vabariigi ja, ja mõnede teiste Inglismaa, Taani, Taani näited on olemas, eks me kõik loodame selle peale, et sellega ei kaasne hospitaliseerumise tõus ja siis me võiks öelda, et, et ongi väga hästi, see tuleb ja loomulikul teel vaktsineerib ära ka need inimesed, kes muidu vaktsineerimisest keelduksid. Aga võib minna ka vastupidi, võib tulla ka haigla koormuse tõus ja siis loomulikult ei jää midagi muud üle, kui tuleb tõkendeid. Tartu Ülikooli viroloogia kaasprofessor Margus Varjak ütles, et ilmselt koroonaviirus ka tulevikus ei kao kuhugi, vaid muteerub ja inimestel tuleb sellega pidevalt võitlema jäädagi. Ma ütleks seda, et, et ilmselt tulevikus saab olema erinevaid vaktsiini ja tõenäoliselt ka multivalentset vaktsiin ei, on tegelikult gripi vastu praegu detraalentne vaktsiin ja see on olnud pikas nagu tootmise gus ja, ja ilmselt saab ka koroonaviiruse vastu olema selliseid vaktsiini, mis on kombineerivad siis erinevate tüvede vastu. Aga millal see toimuma hakkab? Seda raske hinnata, et kui tuletada meelde, et aasta 2020 alguses märtsikuus, aprillikuus me ütlesime, et vaktsiini tulevad pooleteist aasta pärast kõige ennem aga tõenäoliselt mitte, siis nad tulid tegelikult detsembrikuuks. Ma arvan, et nad tulevad kindlasti ja juba isegi varem, kui me ootame.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teadusnõukoja liikmed ütlesid pressikonverentsil, et uue koosseisu esmane ülesanne on nõustada valitsust koroonaviiruse uue omikrontüve leviku ohjamisel, mis erineb oluliselt nii seni peamiselt levinud delta-tüvest kui ka algselt Hiinast levima hakanud Wuhani tüvest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEilse õhtu Valgevene arutelu suunalisi tulemusi Euroopa ülemkogul on mitmel pool rahvusvahelises meedias tunnustatud Euroopa Liitu kajastavad ajakirjanikud olid valmistunud tavapäraseks mantraks, otsuseid ei saa teha nii kiirelt, aga tuleb välja, et sai ning ka tehti rahulolu. Tulemusega väljendas ka Leedu president Gitana Nauseda, kes jäi olukorda hinnates siiski realistiks. Tõenäoliselt ei peata need meetmed Lukašenkot, aga teda sunnitakse mõistma, millised on tema tegude tagajärjed. Minu kolleegid kõikides Euroopa Liidu riikides mõistavad nüüd ilmselt palju paremini, mis tunne on olla Valgevene naaber. Vilniuse on 30 kilomeetrit piirist, Ostrovetsi tuumajaam omakorda 40 kilomeetrit meie pealinnast. Pärast viimatisi sündmusi peame üle vaatama oma seisukohad Ostrovetsi tuumajaama suhtes, sest seda saab kasutada väljapressimiseks. Ostrovets pole mitte ainult ohuks Leedule, vaid kogu regioonile, ütles auseda. Täna toimuvatel aruteludel tuleb riigijuhtidel leida ühine seisukoht nii kliimapoliitikas kui ka koroonaviirusega seotud küsimustes. Kuigi Euroopa liidus on juba koroonasertifikaatide suhtes kokkuleppe saavutatud, räägivad liidrid siiski ka selle edasisest kasutusalast. Peaminister Kaja Kallas. Seal võib kohe öelda, et, et see, kuidas seda ühes või teises liikmesriigis hakatakse kasutama, seda kokku ei kavatsetagi leppida, et see on iga liikmesriigi enda otsustada. Oluline on see, et me saame kokkuleppele selles, et, et kes siis vaktsineeritud on ja nagu Euroopa parlament ka nõus oli. Teine teema, mis Covid-it puudutab, on, on seotud siis vaktsiinide annetamisega ehk siis vastutuse ga ka kolmandate riikide eest. Et meil kõigil on, on selles roll, et senikaua kuni kõik ei ole nii-öelda piisavalt vaktsineeritud kogu maailm, et siis ei ole ka Euroopa kuidagi ohu alt väljas. Meie fookus on sellel, et toetada just idapartnerlusriike, Ukrainat, Gruusiat. Täna hommikul kohtus Kallas ka NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga, kellega korrati üle liitlassuhete olulisus ning räägiti Afganistanist. Euroopa ülemkogu lõpeb täna õhtul. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Brüsselis jätkub täna Euroopa Ülemkogu. Kuigi tänase päeva keskmes on kliima- ja koroonapoliitika arutelud, siis reageerib Euroopa endiselt ka Valgevene sündmustele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKonnatalitaja on Matsalus varemgi ametis olnud, aga siis otsiti seda kohaliku rahva hulgast. Nüüd aga jõudis otsing keskkonnaameti kodulehele, sest sellisele tööle pole inimest kerge leida. Keskkonnaameti loodus, hoiutööde büroo spetsialist Ilona Lepik. Kui muidu looduses enamasti piisab sellest, et me teeme elupaika korda ja riigid saavad hakkama, siis mõne liigiga võib see olla juba hiljaks jäänud. Et liik on juba nii halvas seisus ja noh, selleks liigiks on kõre muidugi kutselt kärngo, kellega me oleme juba väga palju aastaid tegelenud, kuna need nendes asurkondades võib selliseid olukordi tulla, et, et võib seal kõik hävida, siis me korjame loodusest natukene kõre kudu ja toome selle meie keskusesse ja paigutame vannidesse ja siis on vaja nende kooruvate kulleste ja edasi ka siis ära moondunud konnade eest juba hoolitsema hakata seal kunstlikus keskkonnas, et nad oleksid paremini kaitstud igasuguste ootamatuste ees, mis looduses need võivad ohustada. Konnatalitaja töö on siis selline, et igapäevaselt tuleb jälgida, kuidas on kullastel vesi vannide ja et neil on süüa süüa ei tohi olla liiga palju korraga, sest et kui nad ära ei söö, siis vesi läheb käest ära, et siis siis peab olema selline pidev, selline hoolitsus. Sellega konnatalitaja töö muidugi ei piirdu, aga huvilised saavad selle täpselt järele uurida. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaamet otsib konnatalitajat, kes aitaks hoolitseda kõre kulleste ja noorjärkude eest, tööd jätkub maist augusti lõpuni, töökoht asub Matsalu rahvuspargis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNATO tippkohtumine Varssavis on sisuliselt lõppenud, kõige olulisemad otsused tehti mäletatavasti juba eile neli NATO pataljoni balti riikidesse ja Poolasse, lisaks USA brigaad Poolasse. Eilsel otsusele on olnud vastukaja häälekas. Etteheiteid on teinud ka Moskva, ent otsustajad siin Varssavis kinnitavad, et NATOt sundis selleks Venemaa ise. Seda räägiti eile õhtusöögil päris palju, et ei ole päris nii, et oleks võimalik nagu nõrkuse positsioonilt veenvalt läbirääkimisi pidada ja samuti rõhutati väga tihti ka seda, et me peame arvestama, et Venemaa sõnade kõrval tuleb ikkagi hinnata ka tegusid. Nii sõnas täna peaminister Taavi Rõivas, kes osales eile riigipeade ühisel õhtusöögil. Palju on tippkohtumise ümber olnud juttu NATO ühtsuse, st kas see ka päriselt olemas on. Siin Varssavis on ka endine Eesti esindaja NATO juures Jüri Luik, kes selgitab asjade seisu. Raske oleks leida paremat märki ühtsuse, st kui see, et riigid on otsustanud kokku panna oma relvajõud saata nii-öelda oma poisid ja tüdrukud meie juurde sõjaväevormides tehnikaga, mitte kaugele Vene piiris. Teisest küljest NATO on ju riikide poolt kokku pandud allianss ja kui me vaatame uudiseid, mis tulevad Saksamaalt või mis tulevad Prantsusmaalt siis on selge, et vene poliitika on seal praegu juba teatava sisepoliitilise vaidluse objekt. Ühtsus on olemas, aga fakt on see, et demokraatlikes riikides on väga tugev sisepoliitiline debatt vene teemadel. NATO idarinne oli küll tippkohtumise peamine, mitte ainus teema. Täna kirjutati alla NATO ja Afganistani vahelisele ühisdeklaratsioonile, millega jätkatakse alliansipoolset rahastust miljardi dollariga aastas. Samas väärib mainimist, et vähem kui 10 aasta pärast peaks ka puul olema ise võimeline oma julgeolekujõudusid rahastama. Samuti kohtus täna NATO Ukraina komisjon ning eile toimus sama taseme üritus Gruusiaga. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti jaoks oli tegu ajaloolise tippkohtumisega. 14 aastat tagasi kutsuti meid NATO liikmeks, tänavu otsustati siia ka reaalne NATO kaitsevõime paigutada. Jüri Luige sõnul päris töö nüüd alles algabki. Need väed saabuvad, meie peame omalt poolt tegema kõik, et oleks olemas see logistiline baas, kuhu saabuda õppusi kohapeal läbi viia ja nii edasi ja nii edasi, nii et see tegelik suur töö alles algab peale seda tippkohtumist. Indrek Lepik Varssavi.",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO tippkohtumine Varssavis oli Eesti jaoks ajalooline - esimest korda tuuakse alliansi väed allianssi idapiirile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti tahab sellepärast saada Arktika nõukogu vaataja liikmeks, et see on meile kasulik majanduslikus mõttes, selle tulevane kasu peitub selles, et see kindlasti annab võimaluse meie ettevõtjatele avada selles valdkonnas uksi, muuhulgas näiteks digitaalarendustele ja keskkonnatehnoloogiate valdkonnas. See avab uksi ka meie teadlastele põnevates uurimisprojektides kaasada, mis puudutab näiteks ekstreemseid veetasandi kõikumisi kliimamuutuse valdkonnas, vaadelda seda ka ja uuringuid teha Arktikast aga näiteks ka mis puudutab geeniuuringuid ja näiteks põhjavälja tekkimisega võib välja kujuneda uusi transpordikoridore ka meie vaates siis Aasiast tulenevate meritsi toodavate kaupade osas. Lisaks on Arktika väga geostrateegiliselt tähtis piirkond. Me oleme huvitatud sellest, et ta ei kujuneks nii-öelda kasvava realise kohaloleku piirkonnaks. Loomulikult Arktika kliima soojenemisega võivad tekkida maavaradega seotud küsimused. Eesti on öelnud korduvalt, et me pakume tarku lahendusi, et me saame kaasa aidata e-Arktikale, mis on e-Arktika. E-artika tähendab seda, et digitaalsete lahenduste kaudu on võimalik tagada nii tervishoius, nii sidepidamise, muudes elu, hariduse pakkumises on võimalik tagada inimestele niisugust noh, kaasaegset elukeskkonda. Minu hinnangul on see ennekõike just nimelt ka nende põlisrahvaste elukvaliteedi ja, ja kultuurilise keskmise huvides ja nende toetamist. Miks Eesti veel vaatleja riigiks sobiks? Noh, sobib selles mõttes, et me oleme, ma arvan, et suutelised pakkuma tehnoloogilisi lahendusi. Meil on kindlasti see oskus ka, mis puudutab põlisrahvaste kestmist, see on meil, ma usun aktiivselt veres kindlasti. Arktika teema muutub üha oluliseks ökoloogilisest aspektist ja, ja loodushoiu valdkonnas. Nii et ma usun, et meil on vägagi mitmeid huvitavaid võimalusi pakkuda. Arktika nõukogu koguneb kord aastas tippkohtumisele. Järgmine tippkohtumine on Islandil. Ma allkirjastasin ametliku taotluse Arktika nõukogu liikmeks saada. Kas kõik alalised liikmed toetavad seda, siis me saame Artika nõukokku, kui me konsensuse ei leia, siis jääb meie taotlus õhku, see ei ole ühekordseks kasutamiseks, kindlasti me oleme huvitatud siis kunagi tulevikus selle võimaluse realiseerumisest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti soovib saada Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks. Eesti esitas taotluse 9. novembril ning täna tutvustatakse seda virtuaalüritusel. Miks Eesti tahab Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks saada?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa võtaks võib-olla natukene kaugemalt seda aspekti analüüsida, et minu meelest on kummaline, et ringhäälingunõukogu liikmeks olev Keskerakonna inimene või esindaja ei ole probleemidest veel vähem siis seaduseelnõu ettevalmistamisest ringhäälingunõukogus mitte sõnagi itsatanud. Kasutan just sellist sellist väljendusviisi, et minu meelest on see ebademokraatlik ja näitab ühe partei tungivat soovi saada rahvusringhäälingu üle rohkem kontrolli ja tekitada selline riigitelevisiooni või riigiringhäälingumudel taas nii nagu see oli nõukogude ajal. Ka rahvusringhäälingu juht Mart Margus Allik maa ei pea sedalaadi sekkumist rahvusringhäälingu töösse õigeks. Ringhäälinguseadus, ja veelgi enam, rahvusringhäälingu seadus on hää siis, kui sellesse võimalikult vähe poliitiliselt sekkutakse. Ja erakordselt suur väärtus on stabiilsus. Selleks, et hoida stabiilsust, tuleks ennem 10 korda mõelda ja mõõta, kas kas on põhjusi seaduse muutmiseks või mitte. Täna ei ole minule ega ka avalikult teada ühtegi sellist viga või probleemi rahvusringhäälingu seaduses, rahvusringhääling on käitunud ja toiminud usaldusväärselt, stabiilselt tasakaalustatult ei ole selgeid ja konkreetseid põhjusi selleks, et peaks hakkama kehtivat ringhäälinguseadust muutma. See on nagu kõige olulisem moment. Nüüd need konkreetsed asjad, mis sisalduvad selles eelnõus tõepoolest, seal seal on näha mitut sorti püüdu tugevama kontrolli suurema poliitilise sekkumise võimaluse kohta. Mina näiteks loen kõige küsitavamaks punktiks hoopis seda, kuidas tahetakse ringhäälingu seaduses sisaldavaid eesmärke ja ülesandeid hakata nii-öelda valikuliselt rahastama riigikogu poolt. Niimoodi võib praktiliselt kogu ringhäälingu eelarve ära jagada paari-kolme eesmärgi vahel. Ehk sellised hakatakse juhtima nii-öelda otse või, või siis riigikogu poolt ringhäälingu tegevust, mis omakorda tähendab seda, et, et toimetuslik sõltumatus muutub täiesti sõnakõlksuks, ehk seda, seda siis enam ei ole. Et, et ilmselt on seal eelnõus veel sees mõningaid selliseid punkte tõepoolest see nõukogu suurem roll ja, ja nõukogu võimalus sekkuda programmi poliitikasse ja nii edasi, et noh, tark nõukogu seda ei tee, ega see võimalus on teoreetiliselt võttes ka täna ju nõukogul olemas, eks ole, aga, aga tänane nõukogu on siiski ikkagi käitunud erakordselt soliidselt ja programmi poliitikasse sekkumist. Ei, ei, ei ole olnud põhimõtteliselt on näha, et selles eelnõus sisaldub teatud soov või püüda vähendada sellist ringhäälingu sõltumatust ja, ja, ja suurendada poliitilise sekkumise võimalust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusringhäälingu seaduse muutmine. Ringhäälingunõukogu esimehe Andres Jõesaare ja Rahvusringhäälingu juhatuse esimehe Margus Allikmaa kommentaar Keskfraktsiooni seaduseelnõule (Mall Mälberg).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna piirkonna juhatus täna siis võrdles meie eilsete eelarvekõneluste tulemusi ja otsus oli, et me alustame läbirääkimisi võimaliku uue koalitsiooni moodustamiseks rahvaliidu ja Res Publicaga ka need kõnelused, mis meil on olnud siiamaani rahvaliidu ja Res Publicaga nendel kokku lepitu meie arvates on tallinlaste jaoks oluliselt parem. Seal on kõige olulisemal kohal lapsed, investeeringud koolidesse, lasteaedadesse, samamoodi näiteks spordiga tegelevate laste pearaha suurendamine ja samamoodi ka näiteks erahuvialakoolides käivate laste toetamine, mida tänasel hetkel ei tehta. Missuguse tulemusega lõppes teie tänane otsus, kas te hääletasite? Jah, me hääletasime ja see otsus oli üksmeelne. Eile te kokkuleppes Keskerakonnaga või protokollis leidsite, et te saite kõik oma ettepanekud sinna protokolli, mis juhtus nüüd selle öö jooksul? Ega tegelikult öö jooksul midagi ei juhtunudki, aga küll peab ütlema, et Keskerakonna selline väga heitlik käitumine, kus ühel hetkel on see suhtumine vaenulik ja, ja järgmisel hetkel ülisõbralik. Samal ajal heidetakse silma Res Publicale, et see ei ole meisse sisendanud mingit sellist kindlustunnet ja, ja usku ja teadmist, et, et kogu see eilne kokkulepitu ei, ei olnud lihtsalt taktikaline manööver. Kuidas need asjad edasi laenavad eelarvekõnelustel lähete üle koalitsioonikõnelustele Res Publica ja rahvaliiduga. Jah, see eelarvekava, mis praeguseks ajaks kokku lepitud on, on siis aluseks edasistes kõnelustes ja võib öelda küll, et see tõenäoliselt saab olema uue võimaliku tulevase koalitsioonileppe algmaterjal. Kuidas teie tänane otsus võib mõjutada järgmise nädala umbusaldusavaldust linnapeale? Täna me oleme otsustanud alustada läbirääkimisi uue võimaliku koalitsiooni moodustamiseks, kuhu nende läbirääkimistega välja jõutakse ja millal välja jõutakse. Seda on täna veel vara ja, ja üsna raske ennustada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna võimukoalitsioon hakkab lagunema. Reformierakond otsustas Tallinnas alustada koalitsiooniläbirääkimisi Res Publica ja Rahvaliiduga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaide teatri põhitruppi kuulunud näitlejad Ursel Tilk ja Joosep Uus valisid vabakutselise tee. Trupiga jätkavad näitlejad Kirill Havanski ja Johannes Richard Sepping. Teatriga on liitunud lavastusdramaturg Oliver Issak. Paide teatri lavastaja Jan Teevet. Mulle tundub, et see on hästi normaalne protsess ühe meeskonna arengus eriti sellise meeskonna puhul, kes on koos õppinud tegelikult juba neli aastat enne üheskoos tööle asumist saab selgeks, et, et mingid vaated maailmale on ikkagi erinevad mingid suunad, kuhu minna, on erinevad ja siis ei ole mingit küsimust selles, et keegi peaks kedagi kinni hoidma või et sellest lahkumisest peaks sündima mingi solvumine. See on väga normaalne protsess, on väga eluterve ja väga ilus ja meie poolt igal juhul Joosepile ja Urselile kõike paremat edaspidiseks. Paide teater kuulutas esimese teatrina Eestis välja konkursi uue näitleja või etendaja leidmiseks kuid tegelikult võib kandideerida igaüks, kel soov teatrit teha. Näitleja Johannes Richard Sepping selgitab. Ainus kriteerium, mis kandideerimiseks on vajalik, on see, et sa oled inimene. Meid ei huvita see, mida sa oled varem teinud. Kas sa oled varem professionaalses teatris töötanud, kas sa pole kunagi teatris töötanud, kas sa pole teatrist kuulnudki? Aga kui sul on ideed, kui sul on mõtet, kuidas peaks teatrit tegema, siis sa oled meile väga oodatud kandideerima. Kui esimesed kaks ja pool aastat keskendus Paide teater küsimusele millist teatrit on võimalik Paides teha ja jõudnud tõdemusele, et igasugust, siis nüüd sõnastati eesmärk ümber. Taas kord lavastaja Jan Teevet. Ja see küsimus on, mis teatrit on mõtet paides teha ja meile tundub ikkagi väga selgelt, et see teater peab olema väga aktiivselt kogukonnaga seotud. Kuidas see kõik mõjutab repertuaari valikut tulevikus? Kogu repertuaari valik saab alguse sellest, et me teeme jätkuvalt lavastusi poide teater on teater, meie jaoks lavastuste tegemine on esmane. Aga sellest hoolimata tekib kogu aeg küsimus, kuidas nende lavastustega jõuda teatrimaja seintest väljapoole. Ja küsimus on tegelikult selles, et kuidas üks teater suudaks äratada ühe linna ühe kogukonna kujutlusvõime. 25. jaanuaril alustab Paide teater proove lavastusega lahinguväli, mis on mõtteline järg avaldastusele kaitseala. Lisaks alustatakse õige pea üht poolteist aastat vältavat suurprojekti rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Trupist lahkus kaks näitlejat. Esimese teatrina Eestis otsib Paide Teater nüüd oma meeskonda teatritegijat avaliku konkursi teel. Samuti muudab Paide Teater oma senist fookust, tugevdades seotust kohaliku kogukonnaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.