messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle aasta riigieelarves on kaitsekulude jaoks 748 miljonit eurot. Jaanuaris otsustas valitsus, et nelja aasta jooksul pannakse 340 miljonit eurot juurde. Selle suurem osa kulub laskemoonale. Kaitseinvesteeringute keskuse direktor Magnus Valdemar Saar ütleb, et pool saadud rahast on juba lepingutega kaetud. See osa, mis tehtud, on, selle tarned me täna teame, et suures enamuses saabuvad tegelikult juba järgmise aasta lõpuks. Venemaa rünnak Ukrainale pani poliitikud rääkima vajadusest riigikaitsesse rohkem lisaraha leida. Kaitseväe juhataja Martin Herem ütleb, et tema lähtuks raha kasutamisel sellest, mida oleks võimalik kiiresti hankida, aga ka Nato võimetest ja Ukraina kogemusest. Esimesed 100 miljonit paneks ta lähima õhutõrjesse. Ükskõik, kas on stinger kromistraal, sest seda oleks võimalik kahe aasta jooksul hankida ja kasutusse võtta ja selle arvukusega me suudaks vähemalt kahjustada oluliselt selliseid manöövreid helikopteritega õhudessantiga, nagu on juhtunud Ukrainas. Heremi hinnangul võiks neid anda ka kaitseliidu maakaitseüksustele, eelkõige kaitseliit vajab tema sõnul juurde ka tankitõrjerelvi. Meil oleks vaja paik LR-süsteeme, mis meil on täna mõlemas jalaväebrigaadis, meil oleks vaja juurde Javelin e, mida meil on täna nii brigaadides kui maakaitses. Heremi sõnul oleks juurde vaja ka ühekordseid granaadiheitjaid. Nad kõik moodustavad nii-öelda erinevad kihid ja see teeb sellise tankitõrje vastusaamisega väga keerukaks. Kolmas 100 miljonit võiks Heremi hinnangul minna eelkõige sellisele kaugtulele, millega saab lasta kaugemale kui 20 kilomeetrit. Ma pean silmas sellist veelgi kaasaegsemat moonat, ükskõik kas see oleks siis needsamad droonid või siis teistmoodi planeeriv laskemoon, millega saab kasutada, nagu droonid ehk kammikatsedroonid nimetada, nii. Kui lisaks eelnevale saaks veel 100 miljonit, parandaks erem kaitseväe olukorra teadlikkust. Tarvis läheks näiteks öövaatlusseadmeid ja sensoreid. Näiteks on seal tavalised liikluskaamerad, aga need võivad olla ka muud asjad, mis näiteks registreerivad vibratsiooni ja ütlevad selle pealt, mis on sinust mööda sõitnud. Nii et meil ei oleks vaja saata 20 kilomeetri kaugusele drooni. Ei oleks lihtsalt olemas kaameraid. Mingisuguseid sensorid. Heremi sõnul peaks Eesti olema valmis ka senisest suurema hulga vabatahtlike võitlejate jaoks. Me võiksime suurendada ka siis maakaitse nii-öelda isikkoosseisu arvu, ostes neile valmis varustuse ja kasutades seda siis kas kaitseliitu astuvate inimese varustamiseks või ohu ja konflikti korral vabatahtlike varustamiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseväe juhataja Martin Heremi hinnangul peaks võimalik riigikaitse lisaraha minema nendesse võimetesse, mida saab kiiresti arendada. Muuhulgas lühimaa õhutõrje ja tankitõrje tarbeks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJohn Durhami nimetas eriprokuröriks eelmine justiitsministri Villiam Barr, et välja selgitada, kuidas algas 2016. aasta presidendivalimiste ajal föderaalse juurdlusbüroo Venemaa uurimine. Möödunud kuul esitas Durham süüdistuse Bruckingsi mõttekoja kunagisele analüütikule Igor ank FBI aine valetamises. Dansenko aitas koostada Suurbritannia endise luureametniku Christopher Steeli kurikuulsat toimikut, milles väideti, et Donald Trumpi kampaania tegi tihedat koostööd. Venemaa valitsusa. Juurdlusbüroo töötajad kasutasid stiili toimikut kohtus asitõendina, et saada luba Trumpi toonase kampaanianõuniku Carter Page jälgimiseks. NBC uudiste toimetaja Tom Winter. Tontšenko valetas FBI küsitlemise ajal, kust ta sai osa informatsioonist ja ta ei öelnud neile ausalt, et ta sai selle ühe suhtekorraldaja käest. USA senaator, vabariiklane, šak Rasly. Süüdistus näitab, et stiili toimiku üks allikatest osales pikka aega demokraatide poliitikas ja fabritseeris vähemalt osa informatsioonist, mille ta andis Dantshenkole. See allikas oli Charles Dolen. Septembris esitas Durham süüdistuse Michael Samenile, kes oli Hillary Clintoni kampaania õigusnõunik. Uurimise järgi varjas Sasman FBI ametnike eest, et ta oli Clintoni kampaaniaga seotud kui andis neile vihje, et Trumpi kampaanial oli ebatavaline side Venemaa alfa panga serveritega. USA endine riigiprokurör Andy Mc Carthy. Tundub, et Durhami uurimine keskendub sellele, et Trumpi ja Venemaa kokkumängu narratiiv oli Clintoni kampaania väljamõeldis mida nad söötsid meediale ja kergeusklikele FBII uurijate le. Minu arvates tahab Durham öelda, et FBI ei teinud, mida nad oleksid pidanud, et neid süüdistusi kontrollida ja kinnitada, aga see ei tähenda, et nad oleksid olnud kriminaalsed kaasosalised. Poliitikakommentaator David Frumm aga rõhutab, et kuigi Durhami uurimine on välja toonud märkimisväärseid puuduseid FBI Id öös siis on oluline märkida, et stiili toimik ei olnud põhjus, miks nad Venemaa uurimist alustasid. Seda tõukas tagant hoopis Austraalia luureinformatsioon, mille järgi ütles Trumpi kampaania nõunik George Bapadaples, et Venemaal on Hillary Clinton i kohta kompromiteerivat materjali. Selge on see, et Venemaa luures Hillary Clintoni kampaaniat ja demokraatlike aktivisti 2016. aasta presidendivalimiste eel ja avaldas kogu selle materjali, et aidata Donald Trumpi. Rummi sõnul ei lükka Durhami uurimine ümber, et trumpi lähikondlased kohtusid Venemaa ametnikega ja suhtlesid Vikileaksi esindajatega rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eriprokurör John Durham on juba üle kahe aasta uurinud, kuidas algas 2016. aasta USA presidendivalimiste eel Föderaalse Juurdlusbüroo Venemaa juurdlus. Samas ei tähenda see, et Donald Trumpi kampaania poleks toona midagi valesti teinud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÕiguskantsler Ülle Madise tuletas riigikogule taas meelde, et meie valimisringkonnad muutuvad üha ebavõrdsemaks. Näiteks Harju ja Raplamaal piisab isikumandaadi saamiseks kuue protsendilisest toetusest. Samas kõige pisemas Lääne-Virumaa ringkonnas läheb isikumandaadiks vaja kahtekümmet protsenti häältest. On tekkinud olukord, kus mõnes ringkonnas jagatakse väga vähe mandaate ja see ringkond hakkab juba veidi meenutama pigem majoritaarset valimissüsteemi ja teises jagatakse jälle väga palju, kust justkui saaks vaat et omaette mini parlamendi kokku panna. Viimati tegeles riigikogu valimisringkondadega poolteist aastat tagasi, selleks koostas vabariigi valimiskomisjon analüüsi ja soovitas Eesti seitsmeks jagada, nii näiteks mahuks ühe ringkonna sisse Järvamaa ja kogu Virumaa, Tartu linn aga liidetaks Jõgeva ja Tartumaa On aga valimiskomisjon selgitas, et sel moel oleks igas ringkonnas 13 kuni 15 mandaati ning päriselt ei kaoks ära ka poliitiku võimalus oma piirkonda esindada. Analüüs võeti kohe arutada riigikogu põhiseaduskomisjonis ja sinna ta jäigi, räägib põhiseaduskomisjoni toonane juht Marko Pomerants. Inimesed vaatasid otsa sellele võimalikule valimisringkonnale, kus endal tuleks kandideerida ja teisalt erakondade tasemel vaadati, kuidas siis on toetus ühes või teises piirkonnas ja lihtsalt kuue erakonna vahel need arusaamad, mis oleks parim võimalik, olid nii erinevad, et selle teadmisega polnud midagi peale hakata. Selleks, et ringkondade määramine ei sõltuks nii palju poliitikute huvidest, tegi õiguskantsler ettepaneku, et ringkonnad seaks enne valimisi paika keegi apoliitiline. Näiteks vabariigi valimiskomisjon, justiitsminister Raivo aeg aga ütleb, et niimoodi võib poliitiku tööringkonnas ootamatult raisku minna. See muutuks väga selliseks heitlikuks, kui ei tea, et järgmistel valimistel, missugune see valimisringkond siis üldse on ja kes sinna juurde on tulnud või kes saab ära anda, see võib toimuda jah, tõepoolest, mingi perioodi järgi ikkagi poliitilise konsensuse alusel. Raivo Aegi kiitust ei saa ka mõte kaotada ära riigikogu ja europarlamendi valimistele seatud kautsjon ehk see summa, mida iga kandideerija peab tasuma ning mis õiguskantsleri hinnangul piirab väiksemate ja vaesemate erakondade võimalusi. Meil on lisaks erakondadele on ju ka üksikkandidaadid, kes saavad kandideerida, kas see tähendab siis seda, et meil iga kord on väga suurel hulgal ka üksikkandidaate, kes on ennast üles seadnud, et ega selles selles mõttes midagi halba ei ole, aga kui palju ta siis lisandväärtuse annab? Palju kiiremat lendu on oodata õiguskantsleri ettepanekule lõpetada piirangud poliitilisele välireklaamile ning lubada agitatsiooni ka päris valimispäeval. Nimelt üleeile esitles justiitsminister neid mõtteid juba seadusemuudatuse eelnõuga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õiguskantsler Ülle Madise sõnul tuleks praegu kuni kolm korda erineva mandaatide arvuga valimisringkonnad ümber teha. Ühtlasi soovitab Madise ära kaotada kautsjoni, mis seati kandidaatidele selleks, et riigikokku ei pürgitaks lihtsalt nii-öelda nalja pärast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeab tõesti ütlema, et Londonis olid sellised rõõmsamad hõisked kolmapäeval siis kui poolfinaal võideti ja oli ka selliseid rõõmuvõis keid enne mängu ja mängu esimestel minutitel, aga pärast mängu loomulikult oli London täis sellist nukrust ja, ja kurba kaotust. Ja kui ma vaatasin pärast mängu ise liikudes ka kodu poole, siis rahvast oli liikumas väga palju linna peal, aga kõik olid kuidagi vaiksed ja, ja omaette. Natuke oli isegi võib-olla sellist närvilisust tunda ja nääklemist omavahel, siin-seal oli võib-olla maha visatud katkisi pudeleid, aga selline kaotuse meeleolu oli tegelikult täiesti tajutav. Teine asi muidugi on see, et ega Londonis elab ju ka kümneid tuhandeid itaallased. Samas kodutänava peal, kus on ka kaks Itaalia restorani, siis pärast seda ööd veel suurelt Itaalia lipp lehvis ja, ja seltskond rõõmustas ja, ja laulis. Nii et eks seda Itaalia võidurõõmu jagus omajagu ka siia, Londonisse. Kas ajakirjanduses on hakatud otsima ka süüdlasi ja vastutajaid, või praegusel puhul, kus kõik sõltus penaltitest, pole selleks mingit põhjust. Inglismaa jalgpallikoondise peatreener Karl Saugat ütles, et see kaotus oli muidugi ääretult valus, aga siiski mängijad andsid endast kõik, mis nad suutsid ja et tiim hoiab jätkuvalt kokku ja, ja mängijad on siis andnud sellele maale vaatajatele mitmeid uskumatuid mälestusi ja, ja meeskonna kapten Harry Cain ütles, et, et see kaotus teeb nüüd päris mõnda aega valu, aga, aga siiski on meeskond õigel teel ja areneb ja saab siis loodetavasti liikuda sellest edasi järgmisel aastal. Tegelikult siin ollakse ikkagi ka uhked selle üle, mis on saavutatud ja et on finaali jõutud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Euroopa meistritiitli võitis Itaalia, kes oli 1:1 lõppenud normaal- ja lisaaja järel penaltiseerias 3:2 üle Inglismaast. Itaalias oli õhtul ja öösel tänavatel väga palju inimesi, kes võitu tähistasid. Milline oli meelolu kaotajate leeris?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuulutan jõulurahu kuninganna Kristiina sõnadega. Homme, kui see jumalale on meelepärane, jõuab kätte meie issanda ja lunastaja armurikas sünnipäev. Ja sellepärast olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine jõulurahu ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda püha pühitsema sobiliku hardusega ja ka muidu ennast üleval pidama rahulikult ja viisakal kombel. Kes aga selle rahu vastu eksib ja jõulurahu seadusevastase või ka ebasobiva käitumisega rikub, seab ennast sellega raskendavate asjaolude kätte süüdi ja langeb karistuse alla, nagu seda igaühe kohta seadus ja korraldusel ette näinud on. Ja lõpetuseks olgu kogu riigi elanikkonnale soovitud rõõmurikast jõulupühi ja jõulurahu, mis kestnu terves riigis kanuti päevani, 13. jaanuaril.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jõulurahu tava ulatub 17. sajandisse. Traditsioon sai alguse Rootsi kuninganna Kristiina valitsusajal. Keskpäeval kuulutas Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas Raekoja aknalt välja jõulurahu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRaudtee taristu ettevõtte Edelaraudtee juhatuse liige Rain Kaarjas ütleb, et ulatuslik kapitaalremont Türi-Lelle raudteelõigul algab täna ja eesmärk on täielikult uuendada amortiseerunud raudtee ja tõsta reisirongide sõidukiirus kuni 120 kilomeetri tunnis. Me vahetame välja rööpad, killustiku ja liiprid, ehk siis kogu pealisehituse korrastame sillad, korrastame kraavid ja need ongi peamised tööd, mis tehtud saavad. Reisijate veoga tegeleva Elroni müügi ja arendusjuht Ronni Kongo ütleb, et reisirongiliiklus asendatakse bussidega Viljandi ja lelle vahelisel lõigul. Edasi Tallinna poole saab endiselt sõita rongiga ja nii on ka vastupidises suunas. Alates kella kaheksa 30-st rongiliiklus lellest Türi ja Viljandi poole suletakse ja seal me siis kasutame asendusbusse, rongid sõidavad edasi sisuliselt siis sama plaani järgi Lelle ja Tallinna vahel, nagu ta seni on sõitnud, aga lelles, siis tuleb tõesti ümber istuda, kui Tallinna poolt sõita, siis bussidele. Ja kui sõidetakse linna poole, siis tuleb istuda bussi ümber rongile. Kas kõik bussid väljuvad endistel ehk siis rongi väljumis aegadel rongijaamadest? Ei, kuna busside sõiduaeg ikkagi on pikem, siis sõiduplaani täpselt samamoodi koostada ei ole võimalik, see tähendab, et tõesti lelle ja Viljandi lõigul siis asendusbusside sõiduplaan saab olema teine võrreldes sellega, mis olid rongisõiduajad aga Lelle ja Tallinna vahel siis tõesti sõiduplaan säilib sellisel kujul, nagu ta seni on. Kas sõiduaeg kuna osaliselt tuleb läbida see vahemaa bussiga, ka pikeneb pisut? Ja just seda ma silmas pidasingi, et kuna sõiduaeg bussil on pikem, siis ei saa sõiduplaan olla sama, mis ta seni on olnud. Ja tõesti siis kohale jõudmine võtab kokku ka rohkem aega, et kui Tallinna poolt sõita, siis bussid jõuavad hiljem Viljandis, kui rong jõudis ja teistpidi, siis buss väljub Viljandist varem. Kui enne väljus rong, rongiliiklus siis taastub alates kaheksandast juunist praeguste plaanide kohaselt ja kui tööd nüüd aasta jooksul siis edasi tehakse, siis aasta lõpus või järgmisel aastal on võimalik siis tõsta ka sõidukiirusi ja me saame endale parema ja, ja kiirema sõiduplaani. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lelle-Türi raudteelõigul algab täna kapitaalremont ja see lõik on rongiliiklusele täielikult suletud. Liiklus sellel lõigul taastub praeguste plaanide järgi 8. juunil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti rahapesu andmebüroo kommunikatsioonijuht Õnne mets ütles, et Euroopa Liidu sanktsioonide alla sattunud vene oligarhide finantsvarade külmutamise kohta Eestis on alates sanktsioonide kehtestamisest tulnud juba üle 30 teate kuid büroo prognoosib külmutamist arvu kiiret kasvu lähipäevil. Mets lisas, et võrreldes paljude teiste riikidega pole Vene oligarhide ja ettevõtete varade maht Eestis siiski väga suur. Välisministeeriumi asekantsler Erki Kodar selgitas, et külmutatava kinnisvara ja vallasvara näiteks autod ja luksusjahi kohta andmete kogumine võtab aga kauem aega. Aga ka sellega on juba alustatud. Kinnisvara puhul käib varade külmutamine meil peamiselt sellisena, et esimene liin, kes kontrollib, et kas isikud üldsegi tohivad tehinguid teha on notarid, kes siis tehingu teostamise ajal kontrollivad vastavust, et kas isiku nimekirjades või kas see ettevõte üldsegi tohib teha selliseid tehinguid. Noh, nüüd peab ka vaatama, et kas pangakanal, et kus seda tehakse, et kas sellega näiteks sanktsioonid all, nagu on mitmed Vene pangad ja teine liin pärast seda on veel seal olemas kinnisvara veel, et milleks on erinevad registripidajad, kinnistusraamatupidajad ehk siis Tartu maakohtu registriosakond, kus siis kõrvutatakse ka, et kas soovitakse teha uusi kandeid näiteks isikute puhul, kes on sanktsioneeritud või mitte. Ja kui rääkida vallas varast, mis võib liikuda, siin on tulnud väga palju huvi, just et erinevad luksuskaubad või luksusjahid, näiteks et juhul, kui selliseid Eestis mingisuguse kontrolli all ajal leitakse, siis üks viis on, kuidas tuvastada, on kas või maksu ja tolliameti poolt erinevate tolliprotseduure või ka nii-öelda liikuvat tollimenetlust, et kus nad näevad kohapeal ja kontrollivad, et kes siis ikkagi on selle aluse omanik või mitte. Kui tuleb välja, et see vara tuleks külmutada, teavitatakse sellest ka rahapesu andmebürood ja kui on vaja seda vara tõkestada, seda ära ei viidaks, siis tuleb maksu ja tolliametinik ka politsei ja piirivalveameti koostöös leida mingisugune lahendus, kuidas see hoiule võetakse. Või siis ka võib alati ka sellise hüpoteetilise juhtumi puhul näiteks ka see sadama operaatorit ise. Õnne mets lisas, et külmutatavate varade omanike nimed avalikustatakse rahapesu andmebüroo aastaraamatus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lääneriigid on kehtestanud Venemaale ulatuslikud sanktsioonid, mis muu hulgas külmutavad Vene oligarhide ja mitmete poliitikute varad ning piiravad Vene pankade tegevust. Kuidas on läinud sanktsioonide rakendamine Eestis?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Panga sõnumid tänasel finantsstabiilsuse ülevaate tutvustusel olid mõneti vastuolulised. Ühest küljest ilmneb, et laenuturul on praegu kõik üllatavalt hästi. Nii ettevõtted kui ka eraisikud suudavad kriisist hoolimata laene tagasi maksta. Pangad on tugevad, hästi kapitaliseeritud ja kasumlikud varemkriisi tõttu edasi lükatud, tehingud toimuvad nüüd, kirjeldas Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs. Me ei näe, et väga suur tasakaalustamatus kinnisvaraturul täna on, kuid on selle edasi lükatud tehingute mahu juures selle osade inimeste sissetulekute kasvu juures ja selle ootuste juures, et inimesed soovivad täna keskmist rohkem soetada kinnisvara toonud aktiivse turu ja kui me selle kanname edasi, et see aktiivsus peaks säilima, siis me näeme selles riske, et, et hinnakasv ja samuti eluasemelaenude võtmine võib muutuda liiga kiireks. Samas näeb keskpank, et hinnakasvu ja laenude kasvu tõttu võib turgu oodata üle kuumenemine. Seepärast anti täna hoiatus, et vajadusel on Eesti pank valmis karmistama eluaseme laenude nõudeid. Tõrs juhtis tähelepanu, et hinnad kasvavad, sest vahepeal uute korterite pakkumine vähenes. Tõenäoliselt see pakkumine taastub, aga ta võtab mõnda aega aega ja see võib endaga kaasa tuua, et viibib siis ka kiirema hinna kasvu. Et me näeme, et rohkem inimesi kartuses ilma jääda, lähevad kinnisvara soetama ja see võib kaasa tuua majapidamiste võlakoormuse kiire kasvu, nii nagu see oli 15 aastat tagasi ja selle taustal on meie jaoks see küsimus, et kas kõik laenud on antud piisavalt konservatiivselt. Swedbanki ökonomist Tõnu Mertsina tõdes, et kinnisvaraturul on näha ostupaanikat. Kinnisvaraturul on see üsna tavapärane, et tekib selline liigne kiirustamine võimalikult kiiresti ära osta midagi justkui nagu hirmus, et, et äkki saab kinnisvara ehitus otsa või see pakkumine otsa, kuigi seda tegelikult niimoodi ei ole. Eesti pank on kehtestanud eluasemelaenude andmisele nõuded, mille eesmärk on vältida laenubuumi ning kaitsta majapidamisi ja laenuandjaid liialt suure riski võtmise eest. Kui aga eluasemelaenu käendab KredEx, on nõuded mõnevõrra leebemad. KredExi käenduse kasutamine on viimase aastaga hoogsalt kasvanud. Eesti Panga president Madis Müller ütles, et pank on soovitanud valitsusel üle vaadata Kredexi käenduse sihtgrupid. Näiteks Eesti Panga juhatuses me me paar aastat tagasi juba vaatasime, et kvalifitseeruksime kolme juhatuse liikmena kõik siis noore pere sooduslaenule, samas noh, võib-olla ei ole see sihtgrupp, kes kõige enam siis riigi abi vajab, et, et siin võib-olla võimalik paremini neid toetusi sihtida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Pank nendib värskes finantsstabiilsuse ülevaates, et kinnisvaraturg on vaatamata kriisile praegu väga aktiivne. Palgakasvu ja hoiuste kasvu tõttu on osal inimestel raha kinnisvarasse investeerimiseks, kuid kuna uusi kortereid on müügis tavapärasest vähem, on oht kinnisvaraturu ülekuumenemiseks. See võib tuua keskpangalt karmimad tingimused laenutaotlemisele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJuba poole 11 paiku oli Vabaduse väljaku see osa, mis ei ole ümberehituse all rahvast täis ning inimesi vooris aina juurde juurde. Lõpuks pidi osa pealtvaatajatest seisma Kaarli puiestee alguses ning Jaani kiriku ümber. Tseremoonia ametlikuks alguseks saabus president Toomas Hendrik Ilves, kes oma kõnes rõhutas, et eestlased võiks mõelda, mis võinuks juhtuda siis, kui vabadussõda ei oleks 90 aastat tagasi võidetud. Kas me seisaksime täna siin, kas me räägiksime eesti keeles, kas me naudiksime vabadust kritiseerida oma valitsust, avaldada pahameelt selle valikute, olgu poliitiliste või esteetiliste üle. Sestap tuleb igal eestlasel mõista vabadussõja tähendust ja tähtsust. See oli tõesti sõda vabaks saamise eest. Seejärel kanti ette Urmas Sisaski Propaatria, mille lõpuosas asetati samba jala, mille esimesed pärjad. Samal ajal süttis Harjumäel langenute mälestuseks 50 küünalt. Samba ette toodi aga 90 sinimustvalget lippu ning siis veidi pärast südaööd saabus hetk, kui vabadussammas lõi algul tasapisi helendama ning lõpuks säras võimsalt. Pärast tseremoonia lõpusuund. Tundusid sajad inimesed trepist üles sammast lähemalt vaatama. Küsisin tuntud tõlkijalt Mark sinisoolt, millise mulje võidusammas jättis? Lähemale, ma lähen, seda rohkem meeldib, sest siis näeb seda struktuuri, seda jäästruktuuri eemalt kaob see jää struktuur ära ja näeb õmblusmasinane. Kuidas teile tseremoonia meeldis? Tseremoonia oli tõesti hea. Ma oleks tohutult kahetsenud, kui ma oleks jätnud tulemata. Vaimustuses olid ka pärnakad Tiiu ja Hillar Esimene mulje on ju, ta on nii värske, nii uus, et silm ei ole veel harjunud. Võimas on küll. Kuidas teile tseremoonia meeldis? Suurepärane mulle väga, väga meeldis, väga meeldiv. Milline see meeleolu on siin praegu, kui te seda kirjeldaksite raadiokuulajatele? Ta on mingil hetkel tundub, et on natukene ebalev, et, et inimesed otsivad oma kohta selle samba juures, aga, aga mulle tundus, et ma ei kuulnud ühtegi rahulolematust, pigem pigem sellist harrast, vaikust ja põnevust. See toimub üks kord ilmselt meie elu jooksul kohe kindlasti, ma arvan ka meie laste elu jooksul. Samba üks autoritest Rainer Sternfeld aga ütles, et ega ta tegelikult ei teagi, millega ta on hakkama saanud. Kuid igatahes hiigeltöö on selja taga. Tehtud lõpuks ometi kõik läks korda, kõik läks nii nagu planeerisin, ma loodan, et see tõesti ühendab ja viib meid edasi täna, kui, kui kirikukellad lõid, kui räägiti vabadussõjast, räägiti esivanemast, inimesed kuulasid ja, ja just see hetk ongi see, mida peab mäletama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabadussõja võidusamba avamisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHoonestuseks pakutav ala moodustab veidi üle 10 protsendi Narva vanalinna territooriumist. Eelmise aasta lõpus kogusid Narva elanikud kvartali taastamise toetuseks üle 1000 allkirja, räägib Narva linnapea Katri Raik. Taastada pole siin midagi, sisuliselt me räägime peaaegu et makettide rajamisest või midagi sarnast makettidel, ehk siis detailplaneeringu käigus selgub ja jutt käib Rüütli tänava põhja küljest. Ehk kui seista Tartu Ülikooli Narva kolledži, siis on see kvartal Raekoja ja jõe vahel, kus kunagi oli Rüütli tänav ja selle siis Narva-Jõesuu poolne külg. Need, kes loodavad tulevikus seal kvartalis näha kunagiste hoonete üks ühele koopiaid, peavad pettuma. Kuigi kvartal on muinsuskaitseliste piirangutega ja detailplaneeringu koostamisel tehakse ka muinsuskaitselised eritingimused, siis Narva muinsuskaitse vaneminspektori Madis Tuuderi sõnul käivad need pigem maa alla jäävate osade kohta. Nende hoonete, mis seal siis asusid, maa-alused müürid ja keldri korrused on kohati kohe lausa väga hästi säilinud ja see on ka tervikuna ütleme see vanalinna ala, ehk siis see maa-alune osa sellest, mis on alles, see on ka siis tervikuna kaitse all ja muinsuskaitse eritingimused saavadki siis mingisuguseid nõudeid või tingimusi seada just selle maa-aluse osa säilitamisele. Tuuder lisab, et ehkki muinsuskaitse koopiate tegemist üldiselt ei soosi, on teisigi aspekte, mida järgides saab vanalinna hõngu taastada. Tõenäoliselt päris koopiamaju sinna ei tule, selles mõttes, et no koopiale neid taastada juba puhtalt sellepärast, et meil puudub paljude majade kohta piisav info. Et me teame nende mahtusid, me teame nende tänavafassaadide välimust, teame mingeid proportsioone ja, ja mõne maja kohta on ka varasemaid jooniseid olemas ja nii edasi, küll aga saab siis taastada seal hoonestuse, mis siis vihjaks sõjaeelsele hoonestusele või sellele sõjaeelsele keskkonnale. Et noh, näiteks hoonemahtude osas võib-olla fassaadi rütmi osas tänavajooned saab taastada kõik sellised nõuded, tegelikult on ka meil üldplaneeringus sees Katri Raik kinnitab, et linna eelarvest taastamist kinni maksma ei hakata ja see jääb erasektori investeeringuteks. Linn ei kavatse neid hooneid seal üles ehitada, vaid eraomanikel on võimalik siis omandada endale maa ja siis anda oma panus Narva vanalinna ühe jupikese taastamiseks. Kas see tegelikult töösse läheb või ei lähe, näitab aeg, nii et teeme selle protsessi läbi ja loodame veel parimat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva linn algatab detailplaneeringu Narva vanalinnas asuva Rüütli tänava kvartali taastamiseks. Majade koopiaid üles ehitama ei hakata, küll aga tuleb tõenäoliselt säilitada vanade majade maa-alused osad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärin Mart Viisidamelt kõigepealt, kuidas see Eestimaa rohelised leidis? Kaaludes kõiki teisi Eesti erakondi, ma leian, et rohelised on Eestis üks tõsiseltvõetav tulevikuerakond ja pärast seda, kui rohelised esitasid abielu võrdsuse petitsiooni, siis oli see selline julge ja selge seisukoht, millele ma olin kohe valmis alla kirjutama ja, ja sellega kaasa minema ja leidsin, et olen valmis roheliste tegevusse ka tulevikus panustama. Nii palju kui võimalik. Aga mida rohelised peaksid tegema, et nende toetus kasvas? Ma arvan, et kõigepealt rohelised on juba tõusnud ja järjest tõusmas sellisest ühe teema teist suurparteiks, kus meil on oma seisukohad olemas kõikides olulistes poliitikavaldkondades ja ka oma eeskõnelejad. Roheliste üks probleem siiamaani on olnud see, et me oleme ja enne seda on ka erakond ausalt öelnud valijatele välja seisukohad ja lubadused, aga oleme alla jäänud sellistele populistlikele suurpartei teile, kes lubavad maksuvaba sid reedeid aga unustavad pärast seda ütlemata, et sellele järgneb ka see, et reedel ei tule ei politseid, kiirabi ega ka puhkpilliorkestrit enam ja tulevikus banaanileiva ja kütusehind oluliselt tõuseb rohelised siiamaani ja ka tulevikus jätkavad seda ausat poliitikat ehk iga otsus, mis tehakse, ja iga lubadus, mis antakse, on realistlik ja ka selgelt põhjendatud. On rohelistel kindlasti see, et täna on meil ikkagi parteistruktuur, kui selline ülesehitamisel ei ole piisavalt inimesi piirkondades, me ei saa rääkida täna sellest, et igas vallas oleks roheliste nimekiri väljas, aga kindlasti me saame rääkida seda hea töö korral ja tulemuste korral kindlasti taasti. Nelja aasta pärast on meil enamus omavalitsused kaetud, ma näen, et järjest rohkem inimesi soovib roheliste erakonnaga liituda ja tulevikuerakond on ta just eelkõige sellepärast, et toetus nooremate hulgas on rohelistel suurem kui võib-olla mõnes teises eagrupis. Et kahe aasta pärast võib roheliste toetus olla selline Soome roheliste tasemel ehk kuskil 10 protsendi ringis ja, ja sealt edasi juba saksa rohelised ja miks mitte ka tulevikus. Peaministri partei. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiljuti Eestimaa Roheliste liikmeks astunud kunagine Keskerakonna liige ja Pärnu endine linnapea Mart Viisitamm pakkus erakonnale oma teeneid ja asub ametisse arendusjuhina.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOn lootus, sest praegu just pannakse kirja meie nimesi lennuki raamatusse see tähendab seda, et vähemalt lennuk on maandunud ja meid registreeritakse kui reisijaid. Ja, ja on lootus, et lennuk õhku tõuseb kogu meie varustus läheb kaasa ja meie viimased siis kus me 90 siin linnas veel Ühel grupil Eesti päästemeeskonna liikmetel õnnestus täna hommikul juba pandasehisse sõita ja ma tean, et teil on olnud ka ühendust nendega, missugune olukord seal on nii-öelda kriisi keskmes. Tean nii palju, et nad on nüüd jõudnud siis sinna meie nii-öelda haiglasse. Haigla on meil kahepeale koos austraallastega, on nad päev otsa siis tegelenud selle töökorraldus küsimustega, nii palju. Minu teada on muutunud, et ka Austraalia ei ole mitte täies koosseisus lahkunud vaid ka nemad jätavad sinna osaliselt oma personali ja, ja siis me kahe meeskonnaga kokku moodustame siis seal ühe välihaigla. Ja kui olukorrast üldse rääkida, siis öeldi ainult üks sõna, et masendav ma ei oska seda isegi mitte kommenteerida, ise pole näinud. See, et teie üheksakesi esialgu maha jäite ja ka teie varustus maha jäi, ei olnud vist mitte kavandatud samm. Loomulikult ideaalne variant oleks olnud see, et kogu meeskond ja kogu varustus oleks liikunud koos kuid vastavalt nendele oludele, mis siin oli, meil avanes võimalus saata kuus inimest öösel siit siis sinna kriisipiirkonda juba ainult selle eesmärgiga, et nad saaksid teha ettevalmistusi siis juba varuse saabumiseks, teame, et nad on välja pannud meie laagri koha. Peame täna öösel siis oma laagri püsti panema. Esialgu oli missiooni pikkuseks kavandatud kaks nädalat, aga nüüd kõik need kohalejõudmis raskused ilmselt muudavad ka missiooni pikkust. Jah, oleme kursis, et on plaanitud missiooni pikendada ja, ja rõhuv enamus meeskonnast on ka sellega arvestanud. See tähendab seda, et kohapeal oleku ajaks panda asehhis oleku ajaks jääb ikkagi kaks nädalat vähemalt. Noh, see võib kindlasti ka veel muutuda, me võime rääkida jah, kahes nädalas kohapeal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti päästemeeskond jõudis Sumatra põhjatippu tsunami piirkonda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMa tooksin välja võib-olla kolm kõige olulisemat ettepanekut nendest, mida nüüd natuke rohkem, kui tund aega tagasi tutvustati. Esimene neist on see, et reisimine Euroopa liidus sees peaks ikkagi muutuma inimesepõhiseks, et ei oleks enam niimoodi, et, et et tehakse vahet, kas inimene Euroopa liidu sees reisib ühest või teisest liikmesriigist, nagu me oleme siin varasemalt näinud vaid et ikkagi, kas sellel inimesel on ette näidata vaktsineerimise läbipõdemise või siis testi tõend ja, ja selle alusel saakski siis reisima hakata. Teine oluline soovitus puudutab vaktsineerimis tõendi kehtivusaega ehk et nüüd antakse soovitus, et inimestele antakse üheksa kuud pärast seda, kuna ta on esmase vaktsineerimiskuuri läbinud saada nii-öelda ka tõhustus. Doos loogika seisneb selles, et teadus näitab, et et vaktsineerimise mõju kahaneb aja jooksul, seda võib lugeda umbes kuue kuu pikkuseks perioodiks ning pärast seda ongi siis aega kolm kuud sai tõhustas toos saada. Ning see kokku teebki siis üheksa kuud, kusjuures ka sellele uuele vaktsineerimistõendile võidakse seada kehtivusaeg sõltuvalt sellest, mida teadus meile edaspidi nüüd ütleb. Ja kolmas soovitus on see, et erinevaid reisimist reguleerivaid meetmeid või piiranguid tuleks kindlasti vältida pendelrändajatele ja alla 12 aastastele lastele. See tähendab näiteks, et, et, et näiteks need inimesed, kes Eesti ja Soome vahel reisivad, et neil ei tuleks panna täiendavaid piiranguid isegi siis, kui seatakse sisse mingid üldisemad reisipiirangud. Samas antakse kogu selle soovituste paketiga ikkagi selge sõnum selle kohta, et edaspidi on ikkagi kõige kindlam viis tagada Euroopa liidus sees vaba liikumine. Vaktsineerimine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon avalikustas soovitused reisimiseks pandeemia praeguses faasis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nInvestorid on asutanud firma Est-For Invest OÜ ja selle juhatuse liikmed Aadu Polli ja Margus Kohava olid täna ajakirjanike ees. Niisiis miks tehast vaja on? Margus Kohava. Kui vaadata Eesti metsamajandust ja metsatööstust, siis on see arenenud päris hästi, välja arvatud see osa, mis puudutab tselluloosi ja paberitööstus. Ja täna on Eesti kahetsusväärset ennusta. No selliste vähearenenud riikide hulgas, kuna enamus hangitavast paberipuust ja saetööstuse puiduhakkest läheb endiselt eksporti ilma lisaväärtust andmata. Ja Aadu polli. Me asendame madalaväärtusliku ekspordi kõrgeväärtusliku toote ekspordiga et kui täna viiakse välja ümarpuitu ja haket ja kogu selle lisandväärtuse saavad endale põhjamaal, siis majanduslik mõju Eestile on see, et see kogu lisandväärtuse jääks meile. Ning taas Margus Kohava Toorainest, et kavandatav tehas kasutaks umbes toorainele umbes kolm miljonit tihumeetrit puitu. Ja näiteks võiks tuua selle, et täna Eesti ekspordi umbes kaks miljonit tihumeetrit paberipuitu ja umbes üks miljon tihumeetrit puiduaket. Nii et kui tänane eksport õnnestuks 100 protsenti suunata uude tehasesse siis oleks puiduvaru täielikult kaetud oma ressursiga. Esialgse investeeringuga rahastatakse planeerimise uuringu etapp, mis kestab kaks-kolm aastat. Korduvalt rõhutati, et lahendus peab olema Eestile parim. Tehase ehitamine võtab kaks aastat, see tähendab, et käivituda võiks ta kõige varem. 2022. aastal. Kuhu tehas võiks tulla, ei ole esialgu selge. Aadu Polli. Täna me uurime selgelt kogu Eesti territooriumi, et see ongi selle planeeringu protsessi mõte, leida see asukoht. Me kaalume kõikide erinevate parameetrite koosmõju ja igas parameetrid on võimalik teha kompromissi mingil määral. Aga meil ei ole vastust sellele, et me vaatame kogu Eesti. Ma olen ainult öelnud, et see on väljaspool pealinna. Igal juhul loodaks 700 kuni 900 uut töökohta ja kust tuleb raha tehase ehitamiseks? Investorid on ette näinud, et sellise investeerimissumma kokku saamiseks on vaja kaasata rahvusvaheline pankade konsortsium, kes aitab seda kapitali leida. Lisaks sellele on investorid ette näinud, et tuleb kaasata strateegiline investor ja kui siis jääb raha veel puudu, siis ka võtta finantsinvestor. Kuid me täna ei ole seal faasis, et seda täpsemalt analüüsida, et see on ikkagi vahetult enne investeerimisotsust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Metsatöösturid plaanivad miljardilist investeeringut puidurafineerimistehasesse. Eesti metsatööstuses tegutsevate investorite grupp tutvustas plaani luua Eestisse moodne puidurafineerimistehas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Maaülikooli rektori ametikohale kolmandaks järjestikuseks ametiajaks tagasi valitud Mait Klaassen sõnas ülikooliperega kohtudes, et järgmise viie aasta üks peamine prioriteet on õppekavade uuendamine. Ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus viitab õppekavade reformi vajadusele selleks, et kindlustada traditsiooniliste põllumajanduserialade kestlikkus. Kõige olulisem on tõepoolest see, et hästi kiiresti ja jõuliselt õppekavade reform läbi viiakse, sest ülikoolis pakutav haridus peab ikkagi suutma sammu pidada arengutega töömaailma arengutega ettevõtluse sektoris. Võib-olla kohati on olnud see, et õppekavad on pikalt olnud üsna staatilised ja sellest aastast on meile teada, et on näiteks loomakasvatuse eriala magistriõpe või ka toiduteaduste õpe jäi avamata, mis noh, sektori jaoks kindlasti põllumajandus ja toidutootjate jaoks ei ole eriti julgustav sõnum. Samuti ütleb Sõrmus, et ülikool peab suuremat rõhku pöörama teadlaste järelkasvule ning fookuses se tuleb võtta ka ettevõtjate ja ülikooli vaheline koostöö. Sõrmuse sõnul tähendab viimane näiteks senisest paremat praktikate korraldamist. Nii nagu ülikool näeb, et need põlvkonnad noorte näol jäävad väiksemaks, on ka tööandjad tegelikult ikkagi väga hädas sellega, et kust leida neid noori kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste, kes aitaksid ellu viia väga vajaliku põlvkondade vahetust põllumajanduses toidutootmises ja üldiselt peomajanduse valdkondades laiemalt. Eesti metsa ja puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul peab maaülikool hoidma ka tihedat koostööd Põhjamaade ülikoolidega ning tooma ühiskonnas paremini pilti metsanduse valdkonna. Kindlasti tahaks näha rohkem sellist teadlaste poolt metsanduse valdkonna selgitamist laiemale avalikkusele, et nemad on kõige õigemad seda tegema metsandusalase teaduse tugevdamine ja, ja niisugune ühiskondlikum, laiem tunnustus, selle nimel töötamine oleks üks suur ülesanne, millega peab lähitulevikus tegelema ja tegelikult oleme me Eestis selle jaoks väga heas positsioonis, meil on selles valdkonnas väga pikad traditsioonid ja, ja tugev, tegelikult väga tugev teadus. Lisaks on meie ümber meie naaberriikides maailmatasemel kompetents, et kindlasti pinnas, mille peal tegutseda, on soodne. Mait Klaasseni uus ametiaeg algab esimesel jaanuaril 2018. aastal ja kestab viis aastat. Jane Saluorg Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ka järgmisel viiel aastal juhib Eesti Maaülikooli senine rektor Mait Klaassen. Valimistel oli Klaassen ainus kandidaat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoalitsioonileppe järgi lubab valitsus teha tööd, et Eestisse tuleks LNG terminal. Riik ise terminali ehitama ei hakka, vaid oleks valmis ehitust toetama. Paldiskisse alustati terminali rajamise ettevalmistustega 10 aastat tagasi. Alexela Grupi suuromanik Heiti hääl lubas ETV saate UV faktor LNG terminali poole aastaga püsti panna. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütleb, et praegu ei tohiks välistada ühtegi võimalust, mis oleks seotud meie energiajulgeolekuga. Kui me üldse räägime gaasist Eesti energiaportfellist, siis see osakaal tegelikult on, on väike, ta on seal kuue kuni kaheksa protsendi vahel, nii et me oleme võrreldes mitme teise Euroopa Liidu riigiga nagu palju kindlamas positsioonis ja see omakorda jaguneb nii, et, et umbes veerand on siis soojatootmiseks kasutatav, umbes 16 protsenti on kodumajapidamistes kasutatav ja umbes veerand on suurtes tööstustes kasutatav. Kõike seda kindlasti ei saa, puhttehniliselt ka LNGga asendada, aga teatud osa ilmselt oleks võimalik. Rosimannus lisab, et majandus ja kommunikatsiooniministeerium peab leidma lahenduse, kui kiiresti oleks LNG terminali rajamine ja kasutuselevõtmine võimalik ja kuidas seda kõige otstarbekamalt teha. Siin mängib rolli logistika ehk kuidas veeldatud maagaas terminalidesse ja mahutitesse kohale jõuab. Asukohana nähakse praegu ikkagi Paldiskit. Asukoha valimise üle käis väga pikk ja tollal ka suhteliselt kirglik arutelu. Kindlasti ei peaks praegu enam tekitama täiendavat segadust sellega, et nüüd kuidagi hakata veel selle üle uuesti vaidlema, et see asukoht sellisena tollal välja valiti ja, ja minu teadmine on, et seal on ka see valmisolek kõige kiirem või kõige kiiremini oleks võimalik seda ka rakendada, nii et kiirus praegustest oludes kindlasti mängib väga olulist rolli. Euroopa komisjon esitas teisipäeval kava, mille eesmärk on vähendada kiiresti nõudlust Venemaa gaasi järele. Selle kava järgi püütakse muuhulgas mitmekesistada gaasitarneid ja asendada gaas kütuse ja elektri tootmises. Pentus-Rosimannuse sõnul hoogustub nüüd kindlasti ka arutelu selles suunas, kuidas luua strateegiline reserv Baltikumis nii et gaas tuleks Klaipedast ja pumbatakse näiteks Läti. Järgmiseks hooajaks selleks sügiseks see valmisolek selleks, et kreml otsustab täiendavalt manipuleerida gaasivarustatusega, see valmisolek kindlasti peab olemas olema, see tähendab muuhulgas ka varude kriitilist ülevaatamist, et meil oleks sügiseks kõik vajalikud mahutid nõutud tasemel täis. Nii et selles oludes, kus me Venemaa prooviks manipuleerida, me tuleksime ilusti sellest kütteperioodist läbi, nii et detailid täpselt ilmselt on selgu maas, aga jällegi ma arvan, et kõik arutelud ja kõik võimalused, mis julgeoleku olukorda ka energiavõtmes parandavad kõik tuleb praegu läbi käia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul tuleb praegu kaaluda kõiki võimalusi energiajulgeoleku tagamiseks, sealhulgas ka veeldatud maagaasi ehk LNG-terminali rajamist. Võimaliku LNG-terminali asukohana nähakse endiselt Paldiskit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigi peaprokurör Lavly Perling ütles, et kriminaalmenetlus Danske rahapesu juhtumiga on kestnud aasta, seda pole saadud varem avaldada, aga menetlust alustati juba novembris 2017. Kinni on peetud 10 inimest. Neid kõiki kahtlustatakse rahapesus. Otsemõelduna on tegemist nii-öelda esimese kaitsevalliga rahapesuvastasest võitluses. Need on need inimesed, kes on olnud peamiselt siis kliendihaldurid, kelle tööülesanne on olnud hoida ära neid rahapesu juhtumeid, nendest teada anda, suhelda klientidega. Perlingu sõnul võib kahtlustatavate hulk veelgi suureneda ja eelkõige ootab prokuratuur, et juhtumiga seotud inimesed võtaksid ise ühendust. Riigiprokurör Marek Vahing ütleb, et esmalt tuleb mõista keskkonda, kus me olime rahapesuga aastatel 2007 kuni 2011. Et teatavasti oli meil tagasilööke ja, ja need tagasilöögid tulenesid peamiselt siis sellest, et me ei suutnud ära tõendada eelkuritegu Oma roll oli uurival ajakirjandusel, tunnistas vahing. Meile hakkas laekuma informatsiooni, mida meil varem ei olnud kõige olulisemaks informatsiooni killukeseks, mida meil võib-olla varem ei olnud, oli siis see, et meile laekus vihjeid, et see tegevus Danskes oli süstemaatiline ja et seda tehti raha eest ja vot sellest hetkest alates me nägime selles asjas võimalust hakata asja lähemalt uurima. Me ei kartnud enam seda tagasilööki selle näol, et meil võib eel kuritegu ära kaduda. Kinnipeetud töötasid Danske panga, välis ja privaatpanganduse üksustes. Ja kuivõrd siis kahtlus siis seisneb selles, et need inimesed on siis oma tegevuse eest võtnud, tasu on saanud kuritulu siis just selle võimaliku kuriteo ulatuses oleme ka meie arestimistaotlused kohtule esitanud see küünib sinna ligikaudu 1,5 miljoni euroni. Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere ütleb, et kahtlustatavad töötasid võrgustikuna. Taani pool on nimelt teavitanud 7500 kliendi ja 25 miljardi euro ulatuses toimunud tehingutest. Et tänaste tõendite pinnalt tuleb tõdeda, et, et sisuline kontroll oli, oli väga puudulik ja seal aastatepikkune tegevus oli süsteemne, koordineeritud ja eesmärgipärane. Ja nagu alati eesmärgiga teenida tulu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkriminaalpolitsei pidas eile ja täna Danske rahapesu kriminaalasjaga seoses kinni kokku kümme inimest. Neile on esitatud esialgsed kahtlustused. Prokuratuur andis ülevaate, kuhu menetlusega jõutud on.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVeel mõned aastad tagasi räägiti Tartus, et kõik loodus ja reaalteadused kolivad raudteest lõuna poole Maarjamõisa linna, kus 2015. aastal peeti ettevõtjatega aru ja mõisteti. IT-maja peab ikkagi kesklinna tulema. Sobilik koht leiti kõrge kaarega Vabaduse silla juures seal, kus toona veel majandusteaduskonna hoone ökonoomikum seisis. Mõnes mõttes lõppeski selle otsusega ülikooli kesklinnast väljaviimine. Kaks aastat tagasi kirjutas ülikool alla ehituslepingule ja ülehomme toimub 35 miljonit eurot maksnud delta maja pidulik avamine. Lisaks arvutiteaduste instituudile kolivad uude majja veel matemaatika ja statistika instituut. Piirkonna kõige põlisem asukas majandus, teaduskond, lisaks veel ettevõtlus ja innovatsioonikeskus ja terve rida ettevõtete innovatsiooni ja arendusüksusi selle eest, et kõik need üheskoos toimima hakkaks, vastutab delta. Maja turundusjuht Ott Pärna. Arengut ei saa juhtida, küll saab arengule eeldusi luua, see on esimene eeldus, et me oleme kokku toonud, eks siis kui asjaosalised on lähestikku, siis noh, kindlasti see soodustab juba iseenesest. Teiseks on see, et meil on juba varasemalt ja veelgi süvenevad erinevad bakalaureuse-magistri ja doktori programmid, mis tegelikult seovad neid erinevaid teadusvaldkondi üheks tervikuks. On asju, mida me teeme juurde, avalikud loengud, näiteks me teeme kõrgetasemeline delta. Ta nimeline avalike loengute sari tuleb. 24000 ruutmeetrit uut maja peidab endas läbi korruste ulatuvat aatriumi, suuremaid ja väiksemaid auditooriume, nii-öelda robotite liivakasti kööke, puhkeruume, klassiruume, kabinet, raamatukogu ja neljakümmet, viit kilomeetrit kaableid. See maja teine korrus on täis laboreid erinevaid, noh, hakkame pihta, suurest serveripargist, mis teenindab seda maja, meil on neuroturunduse labor, meil on asjade interneti labor, meil on robootikalaborid, meil on siin 3000 pluss arvutipistikut, eks. Matemaatikutest statistikutest tühjaks jääv Liivi kaks õppehoone läheb nüüd põhjalikku remonti, tuleval aastal peaks sinna kokku kolima Tartu ökoloogia sooloogid ja bioloogid. Täna on nemad nelja maja peal laiali. Võib-olla õnnestub niimoodi lõplikult vabaneda ka mõne sendi pinnast. Aga mis saab nüüd, pärast deltamaja valmimist Maarjamõisa linnakust ehk kas tühja välja ääres toimetavad keemikud ja füüsikud saavad naabreid juurde? Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura usub, et saavad küll, aga mitte ülikooli raha eest. Seal on paar ettevõtet tundnud huvi. Need on uued, siinsamas siis ülikooliga koostöös loodud ettevõtted, kes ehk tahavad sinna rajada oma arenduskeskusi. Kõige suurem ruumi probleem hetkel on tegelikult tehnoloogia instituudil. Instituut on nii kiiresti arenenud, et on jäänud väikseks, aga ütleme niimoodi, et hetkel ülikool ise Maarjamõisa väljale uusi hooneid ei plaani, ütleme nii suurt projekti nagu delta me hetkel ei ole kavandamas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Emajõe äärde rajatud Tartu Ülikooli uus õppehoone on avamiseks valmis. Ülikool loodab arvuti-, matemaatika-ja majandusteaduste kokkukoondamisest palju tulu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaaldemokraatide kantsleri kandidaat Olaf Soltz on suutnud enese valimiskampaanias välja mängida, kui usutava Angela Merkeli mantlipärija. Frankfurdi külje all asuva Vormsi linnakese keskväljakule teda kuulama kogunenud inimesed usuvad, et ta järgmiseks liidukantsleriks ka saab. Sotsiaaldemokraatliku partei kantsleri kandidaat Olaf Solz. Mu sõbrad, tore on teid kõiki siin näha, on märkimisväärne, kui palju teid on kokku tulnud, et valmistuda selleks, et 26. septembril Saksamaa valib. See on tähtis päev, päev, mil peab aru saama, et tuleb edasi liikuda. Et algab Saksamaa ülesehitus ja meeleolu läheb paremaks. Sellest käib jutt, kui me räägime Saksamaa tulevikust ja selle üle valimistel otsustame. Gerhard Schreiber. Me ootame sotsiaalsemat poliitikat ja uut poliitikat, jah, me oleme kaua ühte suunda hoidnud, nüüd on aeg uueks suunaks. Annely Montino. Siin on palju vaeseid inimesi televiisoris oli üks naine kolme lapsega, kes töötab miinimumpalga eest ja peab abiraha küsima, et kolme lapsega toime tulla. Selles osas Midagi igal juhul ette võtma. Petra Jantson, Pehlman. Ja kliima, igal juhul tugev kliimaprogramm. Millise jälje me endast maha jätame, on oluline meiega. Kõigi tuleviku jaoks sotsiaaldemokraatide põhilised valimislubadused on olnud kliima soojenemise pidurdamine, stabiilsed pensionid ja respekt töötegijate suhtes. Ehk et palga eest peavad kõik jõudma lapsi kasvatada ja korterit üürida. Julgeoleku ja kaitsepoliitikas on sotsiaaldemokraadid olnud vastu mitmetele militaarsetele plaanidele. Selles oleks neil tõenäolise koalitsioonipartneri rohelistega ühine pind. Euroopa välissuhete nõukogu Berliini büroo juht Jana Puljerin. Ma arvan, et kui nad on koos rohelistega, siis mis puudutab julgeoleku ja kaitsepoliitikat, kui see trend jätkub, võime me näha veelgi vähem militaarselt panustavad Saksamaad. Aga mis puudutab Venemaad ja Nord Stream kahte, siis on nad vastandlikud jõud. Rohelised on jõuliselt nord Stream kahe vastu ja suhtuvad Venemaasse kriitiliselt. Samas kui sotsiaaldemokraadid alustasid kogu Nord Streami projektiga ja muidugi tahavad nad sellega üle finišijoone jõuda. Suhetes Venemaaga on nad alati rõhutanud rohkem dialoogi kui heidutust. Palju sõltub sellest, milline koalitsioon lõpuks sünnib ja kas kõlbulikuks peetakse ka äärmuslike seisukohta. Vasakpoolsete parteid rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Saksamaa",
"role": "user"
},
{
"content": "Arvamusküsitluste järgi Saksamaa valimiste võidu suunas liikuvate sotsiaaldemokraatide põhilised valimislubadused on sotsiaalne turvalisus ja kliimasoojenemise pidurdamine. Välispoliitikas ei tooks nad uut valitsust moodustades kaasa kannapööret, aga nende hoiakud on vähem militaarsed ja näiteks Venemaaga dialoogi otsivamad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimesest Eestisse jõudnud vaktsiini kogusest piisab pisut vähem kui 5000 inimese vaktsineerimise. Eks sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler maris Jesse selgitab, et haiglad ja kiirabid saavad esialgu vaktsiini 2500 töötaja jaoks. Ülejäänu on ette nähtud perearstikeskustele. Perearstikeskustes algab vaktsineerimine homme või ülehomme. Kõigepealt tuleb läbida konkreetsest Faizeri vaktsiinist rääkiv koolitus. Jesse selgitab, et väiksemale grupile tehti sama koolitus juba esimesel jõulupühal ja sestap saab suurem osa haiglaid juba vaktsineerida. Arvestades, kui pingeline on olnud tervishoiutöötajate elu kogu selle aasta jooksul ei pidanud me õigustatuks sundida tervishoiutöötajaid 25. detsembril taaskord oma perede juurest ära tulema vaktsiinikoolitust läbima. Täna läbis vaktsiini koolituse ligi 2500 tervishoiutöötajat. Nende seas on ka Tartu Ülikooli kliinikumi vaktsineerimismeeskond. Kliinikumi infektsiooni kontrolliteenistuse õde Tiina Teder ütleb, et kliinikum sai esialgu vaktsiini 500 inimese jaoks 20 covid. Intensiivravi töötajad said oma süsti kätte juba pühapäeval. Homme on meil veel täiendav infektsioonikontrolli seminar vaktsineerimismeeskonna liikmetele ja homsest alustame siis teiste töötajate vaktsineerimist. Lähima kahe-kolme päeva jooksul me vaktsineerimise 200 inimest kindlasti. Põhja-Eesti regionaalhaigla sai esialgu vaktsiini 700 inimese vaktsineerimiseks. Haigla juht Agris Peedu ütleb, et prioriteediks seati erakorralise meditsiiniosakonna ja Covidi palatite töötajad, lisaks veel psühhiaatriaüksus, sest sealgi on koroonahaigeid. Regionaalhaiglas alustati hoogsa vaktsineerimisega juba esmaspäeval ja Agris Peedu loodab, et veel enne aasta lõppu õnnestub 700-le haigla töötajale esimene süst ära teha. Üle 220 töötaja on juba saanud. Regionaalhaiglas töötab kokku umbes neli ja pool 1000 inimest. Peedu ütleb, et 700 töötaja vaktsineerimine haiglas veel normaalse töökorralduse juurde naasta ei luba. Samas pisut on sellest siiski abi. Meie infektsioonikontrolli juht täna just meil staabis ütles seda, et kui meie töötaja on saanud Covid vaktsiini ja ütleme, et pärast esimest vaktsineerimist nädala aja pärast puutub kokku Covid positiivsega, siis meie infektsioonikontroll ei loe teda lähikontaktseks. Selline leevendusmehhanism võib küll tulla, et meil näiteks haiglas ei ole siis nii palju lähikontaktseid, keda me peame jätma siis karantiini teatud perioodiks. Ida-Tallinna keskhaiglas hakati vaktsiini soovijate nimekirja koostama juba jõuluõhtul. Tänaseks on esimene vaktsiinikogus juba otsas ja süsti on saanud 227 töötajat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna said 2500 inimest koolituse Pfizeri vaktsiini kasutamiseks. Ehkki enamikes haiglates vaktsineerimine juba käib, saab see suurema hoo sisse homme. Siis hakatakse vaktsineerima ka perearstikeskustes ja Tartu Ülikooli Kliinikumis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜheksandal augustil kuulutas president Aleksandr Lukašenka oma võitu Valgevene presidendivalimistel. Nii-öelda ametlikud tulemused näitasid tema häältesaagiks 80 protsenti opositsioonilise vastaskandidaadi Fetlana Tsihhanovskaja omaks aga alla 10 protsendi. Euroopa Liit ning veel mitmed riigid pole aga seda tulemust õigeks tunnistanud. Tulemuste avalikustamisest saadik on kogu Valgevenes toimunud laiaulatuslikud protestid. Demokraatiameelse meeleavaldajad näitavad väsimatut meelt ning nii kogunetakse tänavatele juba üle nelja kuu järjest. Samas on miilitsavägivald selle ajaga aina jõhkramaks muutunud, teatab raport, mille koostasid kohalikud ning välisriikide inimõiguslased. Kõige suuremad meeleavaldused toimuvad riigis pühapäeviti kui peamiselt Minskis, kuid ka mitmel pool mujal tulevad tänavatele sajad ja tuhanded protestimeelsed. Näiteks möödunud pühapäeval vahistasid Valgevene võimud riigis kokku üle 300 inimese. Seejuures kasutab miilits meeleavaldajate peal ka vägivalda. Poliitiku teatel on meeleavaldustest ning Lukašenka võimuihas kujunenud vastupidavusvõitlus, sest kumbki pool pole nõus vabatahtlikult alla andma. Valitsus vastased protestijad kasutavad viimasel ajal ootamatuid meeleavaldusi, mida võimud ei saa kiirelt maha suruda. Praeguseks on võimud vahistanud juba enam kui 30000 inimest, neist 900 on saanud kriminaalkaristuse. Võimude vägivalla tõttu on surnud neli inimest. Näiteks said paari päeva eest kaheaastase vanglakaristuse kaks meest, kes kirjutasid asfaldi peale lause. Me ei unusta kohale, kus augustis lasi miilits maha ühe meeleavaldaja. Sama pika vanglakaristuse sai naine, kes tiris ühelt miilitsalt eest terav maski. Ning nagu öeldud, siis selle kõige juures ei puudu ka vägivald. Näiteks 31 aastane Kik boksiga tegelev Ivan ütles, et kui ta arestimajas oli, siis kästi kõigil kinnipeetutel rivis kükkhüppeid teha ning see, kelle tervis seda teha ei võimaldanud, peksti läbi. Nii uskumatu, kui see ka pole, siis meeleavaldajaid see ei morjenda. Mitmed riigid tunnustavad opositsiooniliidri Sviatlana Tsihhanovskajad valimiste võitjana ning neis samades riikides käib sihanovskaja ka enda ja demokraatiameelsete vaadetest rääkimas. Samuti palub ta nii Euroopa Liitu kui Ameerika Ühendriike kehtestama Valgevenele veel rangemaid sanktsioone kui praegu, et Lukašenkat murda. Ja kuigi Valgevene president Aleksandr Lukašenka lubas novembris küll võimust loobuda, juhul kui riigis kiidetakse heaks uus põhiseadus, siis praegu seda ette näha pole. Lukašenka püsib võimul ning teda toetab sõjavägi, miilits ning ka Venemaa president Vladimir Putin. Seni, kuni ta aga võimul püsib. Protestilaine lõppu ei näe tulevat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal möödub neli kuud Valgevene protestide algusest. President Lukašenko pole lasknud ennast kriisist segada ja püsib võimul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlates esimesest oktoobrist saavad Eesti kodanikud tasuta elektroonilise viisaga külastada Peterburi ja Leningradi oblastit. Kuidas paistab see Narva piiripunktist vaadates ehk kas reisijate arv võrreldes mullusega kasvas? Vastab Narva piiripunkti juhataja Üllar Gustala. Täid arvukust me ei saa täna veel öelda, sellepärast et kui nüüd võtta need esmaspäevast nagu reedeni, siis see arvukus on põhimõtteliselt samaväärne, nagu on eelmistel aastatel. Hetkel tegutseb näiteks Tallinn-Peterburi liinil vähemalt viis vedajat ning pool 26-st väljuvast reisist teeb bussifirma Luks Ekspress. Aga kas see tõi oktoobri jooksul kaasa ka reisijate arvu kasvu, jätkab Luks. Ekspressi juhatuse liige Rait Remmel. Kui võtta aasta esimest üheksa kuud, siis meil on olnud keskmiselt kasvu kaheksa protsenti. Oktoobrikuus tõusis Eesti kodanike reiside arv Luxi poolt opereeritavatel liinidel just Peterburi suunal võrdluses siis eelmise aasta sama perioodiga 15 protsenti. E-viisade osakaal sellest usi poolt opereerituel liinidel oli oktoobris 13 protsenti. Paistab, et sama trend jätkub ka järgnevatel kuudel. Oktoobris tasub mainida seda, et oli ka koolivaheaja periood ja hobis me nägime just rohkem peresid reisimas koos lastega. Ehk siis meie ennustused, mis me enne E-viisade kehtima hakkamist olid. Et kasvu Luxexpressil tuleb, siis teeb opereeritud liinidel kuskil 10 15 protsendi vahel vastavad tõele ja et tõepoolest on Eesti kodanikud alustanud rohkem Peterburi avastamist. Kas busside täituvus on piisav? Küsimise täituvus on piisav, tuleb meeles pidada ka seda, et sel nädalavahetusel ja järgmine esmaspäev on Venemaal riiklik püha mis omakorda mõjutab positiivselt ka sealtpoolt reisijate arvu kasvu. Ehk siis kõik sellised pühad koolivaheajad loovad positiivset trendi meie reisijate arvu kasuks. Kuidas teile tundub, kas praegu on juba piisavalt neid sellel liinil tegutsejaid või mahub sinna veel vedajaid? Kogu nii-öelda uute liinilubade väljastamise protsess põhineb sellel, et kui palju on piiril ressurssi ja millised piiriajad vabad on. Hetkel neid piiriaegasid on, on vähe, selles suhtes sinna mahub küll veel üks-kaks reisi nii-öelda lisada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Oktoobrist kehtima hakanud elektrooniline viisa Peterburi ja Leningradi oblasti lühiajaliseks külastamiseks on märkimisväärselt tõstnud sinna reisivate inimeste arvu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOtsusest rahvaliidust lahkuda teatasid endine rahandusminister Aivar Sõerd, Riigikogu saadik Tarmo Mänd ja erakonna Järvamaa maakonnaühenduse endine juht Kaja Sepp. Oma otsust põhjendasid nad maailmavaateliste erimeelsustega. Lahkujate sõnul ei saa nad nõustuda sellega, et tsentrist paremal asetsev erakond muudetakse vasakpoolseks ja tänasele rahvaliidule on erakonnasisene suuna muutmise survestus mõjunud laastavalt. Tarmo Mänd. Sisemiselt on olnud kõik kolm aastat katse nihutada erakond vasakule ja eriti kulmineerusid need asjad sügisel, kui peale ebaõnnestunud valimisi tekkis rahvaliidule kosilasi. Rahvaliit ei olnud nõus Keskerakonna läbirääkimisi pidama, küll aga juhtkonna tasemel oldi nõus sotsiaaldemokraatidega läbi rääkima, et ühendada jõud iseenesest täiesti arusaadav poliitika selles mõttes, et kellele need vaated sobivad ja endal on selgeks teinud, et rahvaliit teistmoodi valimiskünnist ei ületa riigikogu valimistel, siis ma lihtsalt soovin jõudu sellest tööst. Sest niimoodi edasi minnes ma täitsa tõsiselt kardan, et rahvaliit tõesti seda künnist ei ületa. Aga täna, kes meil poliitilise avalduse tegime, me seome selle maailmavaatelise probleemiga me kannamegi parempoolset vaadet enesest. Aivar Sõerdil on etteheiteid ka rahvaliidu praeguste juhtidele. Ma kindlasti ei julge öelda, et erakond oleks hästi juhitud, siin on probleeme ja mis puudutab meie otsust, et see on päris pikalt kaalutud ja protsess sai alguse juba sel ajal, kui toimusid eelmised valitsuskoalitsiooni läbirääkimised, rahvaliit oli kaasatud ja noh, mina võtsin neid läbirääkimisi tõsiselt, aga erakond päeva lõpul millegipärast otsustas ikkagi mitte valitsuskoalitsiooni minna aasta tagasi see minu hinnangul ei olnud õige samm ja see on ka mõjuta, kui antud erakonna edasist tegevust. Tänane Eesti Päevaleht väidab, et tuleva nädala algul avalikustatakse suure osa rahvaliitlaste liitumine sotsiaaldemokraatliku erakonna ga. Tarmo Mänd seda ei kinnita. Ma ei oska ka seda kinnitada, et see on reaalsus, meie otsus oli tehtud palju varem, aga lihtsalt seda mõtteviisi, mida ma siin enne väljendasin. See tänane artikkel lihtsalt kinnitab. Rahvaliidu esimees Karel Rüütli leiab, et erakonnast lahkunu peaks vabastama ka riigikogu saadikukoha. Tarmo Mänd on saanud riigikogu liikmeks üldise nimekirja alusel mitte mitte isikliku mandaadiga ja, ja me eeldame seda, et, et ta teeb ka riigimeheliku sammu ja lahkub riigikogust. Tarmo Mänd ütles, et mõistab rahvaliidu esimehe muret, kuid erakonnast lahkumine ei pea tema arvates tähendama parlamendist lahkumist. Männiliitumine Reformierakonnaaga tähendab aga seda, et valitsusliit on taas saanud riigikogus absoluutse enamuse, mis saab aga rahvaliidust edasi. Esmaspäeval koguneb erakonna volikogu, võimalikku ühinemist sotsidega päevakorras ei ole, kinnitas parteijuht Karel Rüütli. Ma sain sellest Päevalehe artiklist aru justkui seda, et, et esmaspäeval rahvaliidu volikogu hakkab põhjapanevaid otsuseid tegema, see kindlasti ei ole nii. Esmaspäevasel rahvaliidu volikogu koosolekul arutatakse poliitilist olukorda ja praegu on päevakorras punkt, kuidas minna vastu riigikogu valimistele. Ja kindlasti me arutame ka Tarmo Männi küsimust. Missugune on teie kui erakonna esimehe isiklik seisukoht, kuidas minna vastu valimistele? Praegu me oleme väga selgelt ütelnud seda, et, et Eesti vajab sotsiaalselt mõtlevate ja hoolivate erakondade koostööd ja ja kindlasti me oleme valmis nende erakondadega koostööd tegema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolm tuntud rahvaliitlast otsustasid Rahvaliidust lahkuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTulevase rahvusringhäälingu maja kohal laiub praegu tühermaa, jändrikud männid, võsa ning okupatsiooniaegsete betoonvundamentide jäänused. Rahvusringhääling sai territooriumi kaitseministeeriumilt. Minister Jürgen Ligi sõnul polnud kahju loovutada maad õilsa eesmärgi nimel. Muidugi, see maatükk on üpris magus, kui me oleksime ta näiteks elamumaa na müüki pannud, oleksime päris palju raha saanud. Üleandmisakt on tehtud ning nüüd saab hakata ringhäälingu maja tõsisemalt planeerima. Kuid kas on midagi, milles on juba praegu selgusele jõutud? Telejuht Ainar Ruussaar ja raadiojuht Margus Allikmaa. On valminud ruumiprogramm ehk siis, kui palju meil uues majas ruumi on vaja ja on kohtutud arhitektide Liiduga ja öeldud, et nüüd peaks hakkama mõtlema, milline see maja olemas on. Me saame ühe väga moodsa keskkonna. Teiseks kui Eesti Raadio, Eesti televisioon ühes majas toimetavad, siis sellest peaks kasvama meediajõud. Sünergia. Ma lisan siia telepoolt veel näiteks selle, et olemasolevad telestuudiod on praegu Eesti televisiooni vajaduste jaoks selgelt liiga väikesed, nad on ehitatud aastakümneid tagasi, meil keegi ei omanud ettekujutus, et tehakse taolisi telesaateid, kus kaamerad sõidavad ka laejal, siin saab hakata tegema täiesti Euroopa tasemel kvaliteetset televisiooni, kui mõelda näiteks stuudiotele Koht siin tuisu tänaval on kõikidest võimalikest parim, et kuidas me siia saame, hakkame jah, ega põhjust muretseda, iseenesest on mugavam, on alati ju tulla kesklinna stuudiosse, aga linnatransport me oleme ka kuulnud seda, et areneb siiakanti. Ma arvan, et me oleme ise kohustatud ka panema transpordi käima kesklinnast siia. Need probleemid tuleb lahendada. Jah. Mina olen täiesti veendunud, et kui siia hakkab kerkima ringhäälinguhoone, siis ükskõik, millisel alusel on loodud Tallinna linnavalitsus vaatab Tallinna linnavalitsus iseenesest ja kohe ümber ka linna transpordiskeemi, arvestades ringhäälinguhoonet. Uue maja finantseerimine peaks toimuma laenuraha abil, mille tagasimaksmisel on Margus Allikmaa sõnul tähtis osa nii tele kui raadio kesklinna kinnistute müümisel. Tuisu tänava krundi äärde jäi aga maha silt. Siia kerkib uus rahvuslik äälingu maja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseministeerium andis üle krundi uue ringhäälingumaja ehitamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHooletult linnatänavale mahavisatud suitsukonid satuvad vihmaveega kanalisatsiooni kaudu Läänemerre. Tallinna rohelise pealinna projektijuht Mart Normet ütleb, et teadvustustöö on parim viis inimeste käitumise muutmiseks. Kõige tähtsam on koostöö Tallinna sadama suurte laevafirmade ja lennujaamaga just nimelt see, et ka nemad seda infot jagavad, panevad materjalid välja, viivad selle info mitmes keeles laiali. Teiseks on Tallinnas ilmselt kõige nähtavam nüüd selle kuu jooksul see, et kaevuluukide ümber hakkab tekkima märgistusi. Et konnikoht ei ole seal ja samamoodi tekivad linnapilti, siis uudsed põnevad prügikastid, mis on mõeldud spetsiaalselt konidele. Tänapäeval ei ole sigaretifilter enam paberist, vaid plastikust, mistõttu laguneb see looduses väga aeglaselt. Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teaduri Kaikünnis perese sõnul on filtris olevad mürgid veeloomadele ohtlikud. Suitsule ongi vilte pandud selle eesmärgil, et ta kõik need mürgid suitsust või sigaretist välja korjaks ja seal on siis nii nikotiini tõrvaineid, mitmeid kantserogeensed, polütsükliisi ühendeid ja ka raskemetalli, näiteks nagu plii ja arseen. No on teada, et plii on raske metall, mis akumuleerub looduses, et kui ta satub ühte organismi, siis ta kuhjub sealt edasi järgmisse organismi, kes teda sööb. Ja lõpuks ongi see kontsentratsioon juba nii kõrge, et hakkab tervisele mõjuma. Noh, arseen, nagu teada, ongi mürk, nii et ta kindlasti tapab otseselt. Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna peaspetsialisti Jagni Kaldma arvates võiks iga inimene kanda tekkinud prügi kaasas nii kaua, kui on võimalus see ära visata. Suitsukonide puhul oleks prügikasti puudumisel lahenduseks korgiga tops. Just konide jaoks mõeldud anumad on ka turul müügil. Kaldma hinnangul ei ole mõistlik trahviga inimesi manitseda. Pügistamise eest saab trahvida, aga see ei saa nüüd ju olla ka eesmärk omaette. Iga inimese selja taga seisab ametnik, kes teda trahvib iga liigutuse eest, mida ta valesti teeb, et selliseid noh, võimalusi lihtsalt ei ole ja see ei ole ka mõistlik, võibolla tõepoolest, et on inimesi, kes lihtsalt ei hooli, aga, aga tahaks ikkagi loota, et selliseid inimesi on meil vähe või pole üldse. Lihtsalt küsimus on siin teadlikkuses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinn käivitas läinud nädalal suitsukonide reostusele tähelepanu juhtimise kampaania, mille laiem eesmärk on võidelda puhtama Läänemere eest. Kavas on mitmeid tegevusi ja need tipnevad 19. septembril toimuval maailmakoristuspäeval, mille fookuses on sel aastal samuti väikeprügi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui Virumaa kirikutes peetakse talvel jumalateenistusi tavaliselt pastoraadi või koguduse majades, siis Viru-Nigulas muudeti talve kirikuks kiriku käärkamber, räägib Viru -Nigula koguduse õpetaja Margit Nirgi. Aga oli ka lagunemine oli vamm põrandas ja kui te teate, et kui see vamm on kuskil hoone osas sees, siis see on hoone surm. Ja nüüd see kogudus on nii palju vaeva näinud, et see on korda saanud ja kuna ma olen ise seda elus läbi elanud ja neid töid korraldanud, ma olen neile väga tänulik, et nad sellise tööga hakkama said ja vaeva nägid. Eks kõik võivad käega visata ja ütelda, et see ei ole tema töö. Aga nemad on olnud usinad ja tublid. Viru-Nigula Püha Nikolause kiriku käärkambri soojaks ja hubaseks muutmise tegi keeruliseks see, et kogudus küsis kaasrahastust Gustav Adolf Erki fondist, räägib Viru-Nigula koguduse projektijuht Aili Ilves. Vormiliselt oli see projekt üks lihtsamaid, mida ma oma elus teinud olen, aga küll põhjustas keerukuse see, et see käis läbi Saksamaa, et see protsessi pikkus, erinevad instantsid, Saksamaa alles kogub raha peale seda, kui meil on taotlus tehtud, et kõik, see nagu läks venima ja see tegi projekti keeruliseks. Iseenesest vormiliselt meie jaoks ei olnud keeruline. Viru Prausti Tauno Toompuu sõnul on oluline, et inimesed tunneksid ennast kirikus mugavalt. Vanasti tuldi hobustega ja saanis ja siis olid kasukad ja kõik, mis seljas, et noh, siis see külm ei seganud nii palju, aga kui sa oma sooja autoga sinna kirikusse tuled ja siis pead külmetama seal kirikus ekstra teeb ebamugavaks, et inimene tahab ikka, et oleks mõnus ja ma arvan, et kirikus peab olema mõnus, et sinnamaani, kus meie suured kirikusaalid soojaks saavad, on Eestis veel läheb natuke aega, et nii kaua need väiksed ruumid on väga tähtsad. Viru-Nigula kiriku käärkambri renoveerimine läks maksma 18000 eurot Viru-Nigulast raadiouudistele Räne Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viru-Nigula kiriku käärkamber muudeti renoveerimise käigus hubaseks talvekirikuks, kus saab külmal ajal jumalateenistusi korraldada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLüganuse vallavanem Viktor Rauam ja Kiviõli esimese keskkooli direktori kandidaat tänu ausaid täna Lüganuse vallamajas toimunud kohtumisel tööläbirääkimistel tingimustes kokkuleppele veerand tunniga räägib Viktor Rauam. Meil ei olnud mitte mingisuguseid vastastikuseid tingimusi, mina ütlesin välja selle võimaluse, mis täna vallal antud ametikohal on, on võimalik nii-öelda rakendada ja Anu, Vao oli nende tingimustega nõus ja leppisime kokku, et ma esitan sellisel juhul järgmisele vallavalitsusele eelnõu tema ametisse nimetamiseks. Minu poolt mingisuguseid ei tea, mis ülemäära edevaid tingimusi ei olnud, samamoodi ei olnud valla poolt mingisuguseid tingimusi, mida ma ei saaks täita. Nii et ses suhtes tõesti läks kiiresti. Ja loomulikult oli palganumbris juttu edasisest tööst, et kuidas moodi meie meelsus on, et kuidas mina arvan, et võiks töö edasi toimida. Noh, need on niisugused põhiküsimused. Osapooled leppisid täna kokku, et probleemide ennetamise võtmeks on kooli omavalitsuse koostöö. Lüganuse vallavanem Viktor Rauam. Me leppisime kokku ikkagi selle, et edaspidi nii kool kui koolipidaja suhtlevad omavahel tihemini, suhtlevad võib-olla rohkem süvitsi ja meil on teineteisest võibolla parem arusaam ja mõistmine. Kivili esimese keskkooli direktori kandidaat Anu Vau. Minu hinnangul inimesed peavad rääkima omavahel, räägi inimestega, siis jõuavad ka lahendusteni, et kui vallavalitsuses nähakse, et me teeme koolis midagi sellist, mis ei ole võib-olla neile meelepärane siis tuleb sellest rääkida, tuleb istuda ühise laua taha, tuleb selgitada, mis neile ei meeldi. Meie räägime oma seisukohta ja siis jõuda mingisugusele konsensusele. Kui tänase kokkuleppe kinnitab ka järgmise nädala kolmapäeval kogunev Lüganuse vallavalitsus, asub Tosina aastat Kivil esimeses keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana töötanud Anu Vau kooli juhina ametisse 10.-st veebruarist. Kiviõli esimene keskkool jäi direktorite pärast seda, kui vallavalitsuse eelmise aasta viienda detsembri istungil otsustati 15 aastat kooli juhtinud Heidi uustalu vallandada. Eksdirektor on oma vallandamise vaidlustanud, kohtus Kiviõlist raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kiviõli 1. keskkooli koolikriis on saamas lahendust, sest Lüganuse vallavanem Viktor Rauam ja direktori kandidaat Anu Vau jõudsid tööle asumise tingimustes kokkuleppele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna varahommikul kohaliku aja järgi tulistati ka buli rahvusvahelise lennujaama pihta viis raketti, teatas USA esindaja. Lennujaama paigaldatud raketitõrjesüsteem tuvastas raketi õhus ja hävitas need enne sihtmärgi avamist. USA ametniku sõnul oli raketirünnaku taga tõenäoliselt isis kuid veel ei saa päris kindlalt öelda. USA on hoiatanud ka, et mida lähemale jõuab evakueerimise lõpp, tõenäolisemalt tulevad uued rünnakud. Eile korraldas USA droonirünnaku ISISe sihtmärkide pihta, tabades veoautot, mis oli suure koguse lõhkeainega teel. Kabuli lennujaama hoiti ära plahvatus lennujaamas, kuid rünnakus sai surma ka üks kohalik perekond. USA luureametnikud on varem öelnud, et nad on saanud kindlatest allikatest teateid, et lennujaam on ohus ning seetõttu korraldatakse kui vaja veel sihitud rünnakuid. Inimesi palutakse sellest piirkonnast eemale hoida, kuigi nende jaoks, kes tahavad veel evakuatsioonilendudele jõuda, aega enam pole. Kabulis viibib BBC reporter ütles, et tema ja ta kolleegid saavad senini SOS sõnumeid afgaanidelt, kes tunnevad end Talibani tõttu ohus olevat. Nende hulgas on muusikuid, üliõpilased, spoliit kui ühendkuningriigi. Valitsus on teatanud, et on skeptiline Talibani lubaduse suhtes lubada vajalikke dokumente omavatel afgaanidel riigis lahkuda kuid on valmis selle üle Talibaniga läbi rääkima. Täna hommikul teatasid paljud kabuli elanikud, et kuulsid öösel plahvatust, aga selle kohta pole andmeid, mis plahvatus see oli või kes selle korraldas. Sotsiaalmeediasse on postitatud pilk mitte mustadest suitsupilvedest lennuvälja lähedal asuvate elamute kohal. Ameeriklased on rünnakutest hoolimata teatanud. Afgaane evakueeritakse Kabulist viimase hetkeni, mis on homme. USA lõpetab oma missiooni viimasena. Kõik teised riigid on seda juba teinud. Täna jätkuvad päästelennud vahetpidamata, arvestades nii lähenevat lõpptähtaega kui terroriohtu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kabuli lennuvälja suunas tulistati mitu raketti. Mall Mälberg võtab kokku viimased saadaolevad andmed olukorrast Kabulis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuna koolide enda ruumid lõpuaktuste korraldamiseks võivad olla liiga kitsad, tuleb aktusi korraldada väljaspool kooli. See aga võib tähendada, et lastevanematel tuleb koolile lisaks raha maksta, et laps saaks osaleda lõpuaktusel, jätkab Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave. Linnavalitsuse seisukoht on siin ühene lapsevanemad ei peaks maksma osavõtutasu või, või siis mingit piletiraha selle eest, et, et osaleda koolide lõpuaktustel. Ma saan väga hästi aru, et kui kool soovib lõpuaktust läbi viia mõnes suuremas saalis, näiteks Vanemuise kontserdisaalis või, või ka ERMis, et siis sellega kaasnevad üürikulud. Riho Raave sõnul tuleks sellised kulutused juba varem planeerida kooli eelarvesse. Ruumide üürimise probleem puudutab eelkõige põhikooli ja gümnaasiumi, kus lõpuklasse on rohkem kui kolm paralleeli. Ja, ja kui me arvestame, et õpetajate arv on suur, sinna tahaksid tulla ka lapsevanemad, võib-olla veel mõned sõbrad-sugulased, siis päris paljudel koolidel on see probleem, et oma nii-öelda aulast ei piisa selleks, et ühekorraga lõpuaktust läbi viia. Probleemi lahendamiseks on mitmeid variante, näiteks on võimalik rentida ruumi väljaspool koole, korraldada mitu aktust või pidada aktuse üldse õues. Mart Reiniku kooli direktor Enn Ööpik ütles, et nende kool on väga pikka aega korraldanud lõpuaktusi Vanemuise kontserdisaalis. Suure koolina oleme me oma lõpuaktust pidanud siis Vanemuise kontsertmajas või ka Vanemuise teatrimajas juba juba tõesti väga pikka aega. Vahepealsed koroona aastad kaks aastat, kus ei saanud rahvas koguneda oli meil klassipõhised, aktused koolis. Mart Reiniku kooli direktor Enn Ööbik tunnistas, et ka varasematel aastatel on vanemate käest küsitud raha, et katta üürikulusid. Kindlasti on ka eelnevatel olukordades noh, tekkinud üks või kaks küsimust kooli poole pöördudes ja, ja oleme saanud nagu asjad selgeks räägitud. Tartu abilinnapea Gea Kangilaski ütles, et kui kellelgi pole aktusel osalemine taskukohane, siis leitakse sellele lahendus, sest aktus on oluline osa noore elust. Ma saan aru, et see paneb vanemad sunnitud olukorra ette ja, ja võib-olla on raske küsida, 22 eurot ei tundu suur summa, aga võib mõnele olla, et sellepärast ma tegelikult pooldaks küll jah, et kool ikkagi aktuse suudaks korraldada niimoodi, et selle eest maksma ei pea. Ma saan aru, et kõik lisapeod ja üritused, mis kaasnevad ja võib-olla õhtusse jäävad, et need muidugi võivad olla nüüd lapsevanemate endi taskust. Siiski ei tohi kool keelata õpilasel osalemist lõpuaktusel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiljuti kerkinud mure, et Tartu Reiniku kooli lapsevanemad peavad aitama kinni maksta lõpuaktuse korraldamist Vanemuises tõi esile laiema probleemi, kus paljusid Tartu koole vaevav ruumipuudus ei võimalda lõpuaktuste korraldamist koolimajas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli elukestva õppekeskuse juhataja Tiia Ristolainen ütleb, et ülikooli mikrokraadi programmidele registreerus 251 soovijat. Õppekohti jagub siiski ainult ligi 200-le. Meile suure üllatusena oli väga suur tung humanitaarteaduste kunstide valdkonna programmide näiteks tõlkabiprogrammid, masintõlge ja veebipõhised töövahendid Euroopa Liidu tekstide näitel, täiskasvanute koolitaja, eesti keel teise keelena, aga ka näiteks sellisele erialale nagu muusikaprodutsent. Et et kuhu oli võimalik vastu võtta siis oluliselt vähem kui soovijaid oli. Ka Tallinna tehnikaülikooli mikrokraadid on populaarsed 130. soovijast pääses õppima ligi 90. TTÜ avatud ülikooli juhi Hanno Tombergi sõnul on populaarsed valdkonnad IT ja turundus. Meie edukamad mikrovoodikavad on olnud need, mille puhul eeltingimuseks on bakalaureusekavad, et nad asuvad õppima ikkagi magistritasandile, et me pigem näeme, et sellel inimesel on varasem kõrgharidus all ja ta soovib siis oma oskusi täiendada või valida hoopis uue eriala magistritasandil. Mõlemad ülikoolid sihivad järgmine aasta kuni kahekordset mikrokraadide õppurite arvu. Tavaline mikrokraadi õppetasu on 900 eurot, kallimate eest tuleb välja käia kuni 2400 eurot. Tööandjate keskliidu haridusnõunik Anneli Entson ütleb, et kui õpetatakse oskusi, mida on selgelt tööturul puudu, võib ka tööandja tasuda osa töötaja õppest. Meie kindlasti toetame sellist lähenemist tõesti, et need lühemad õppekavad tulevad, mis, mis võimaldavad mitte siis omandada korraga nagu tervet sa ei pea võtma nagu jälle taas uuesti uut magistriõpet, kui sa oled juba magistr näiteks, vaid et sa saad õppida ära nagu konkreetse tüki nii-öelda uut teadmist saada uusi teadmisoskusi, mis just praegu on vaja. Hanno Tomberg lisab, et sarnaseid lahendusi võiks ka kasutada kutseõppes kuid ülikoolide soov on, et mikrokraad kui termin oleks selgelt seotud ülikooliga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ülikoolid pakkuvad sellel õppeaastal esimest korda mikrokraade ehk tasulist õpet poole kuni ühe semestri mahus. Ülikoolide peale kokku asusid mikrokraade omandama ligi 500 õppurit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2020. aastal kasvas Tallinna börsil tehingute arv rohkem kui viis korda. Kasvanud on ka väärtpaberikontode arv, kus peal vähemalt üks Tallinna börsil kaubeldav väärtpaber. Kui 2019. aastal oli selliseid kontosid 37000, siis eelmise aasta lõpu seisuga juba ligi 45000 märgib nastag Tallinna börsijuht Kaarel Ots. Tema sõnul on inimeste finantskirjaoskus arenenud ja väikeinvestorid on juurde tulnud. Peamine põhjus, ma julgen küll öelda, on see, et meil on kaks panka LHV pank, kes loobusid tehingutasudest ja see noh, me ise nägime siis, et, et see tegelikult hüppeliselt mõjutas just väikeste tehingute arvu Otsa sõnul on Tallinna börsil praegu rohkem jinvestorid kui kunagi varem ajaloos. Nõudlusele on vastu panna ka korralik pakkumine, ka ettevõtteid on börsil rohkem kui kunagi varem ja huvi kasvab. Kes tuli eelmisel aastal börsile, on tegelikult väikeettevõte Saunum grupp, kelle eeskuju järgib nii palju ettevõtteid, et meil on noh, viimase paari-kolme nädalaga olnud rohkem kõnesid ja kohtumisi ettevõtetega, kes plaanivad börsile tulekut. Kui ma julgen öelda, et terve eelmise aastaga kokku Kaarel Ots usub, et saunumi aktsia ostnud investorid on rahul. Viimati, kui ma vaatasin, on aktsia hind kolm korda ülespoole kerkinud. Saunumi asutaja Andrus Vare sõnul on teised ettevõtjad tema börsikogemused vastu väga suurt huvi tundnud. Börsile minekust oli ettevõttele kasu. See on kindlasti kaasa toonud tuntust, ehk me saime endale lisaks 1600 ja pluss omanikku, kes noh, teatud moel tegutsevad ka meie müügiinimestena, nii et, et tuntust on ta kaasa toonud palju. Lisaks sellele on ta kaasa toonud ka nii-öelda kvaliteedimärgi, eriti me oleme tundnud seda siin välisturgudele minnes, et kui me ikkagi ütleme, me oleme Nastakil noteerinud, siis põhimõtteliselt võetakse ikkagi tõsiselt ja loomulikult ta tõi kaasa raha, mis oli vajalik arenguks. Andrus Vare julgustab ettevõtjaid börsile minekut kaaluma, aga vaeva tuleb näha. Tuleb valmis teha prospekt, see prospekti tegemine ei ole üldsegi mitte lihtne, selleks on omad standardid, tasuks kaasata konsultant, kindlasti tuleb raamatupidamine korda teha ja auditeerida, noh, börsi üks mõte ongi see, et, et firma oleks läbipaistev. Loomulikult tuleb arvestada rahalise väljaminekuga. Odav ta ei ole, kui on osaühing, see tuleb teha aktsiaseltsiks, noh, mis on ka taaskord omaette aeg. Kulu, ja noh, natukene pingutamist noh, alla 40000 euro kindlasti ei tasu arvestada, et tuli teile midagi üllatusena, mida te ei osanud oodata? Üllatusena tuli see, et, et see asi oli võib-olla mõnevõrra lihtsam, kui me ette kujutasime.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna börsil oli koroona-aastal ajaloo suurim tehingute arv. Juurde on tulnud arvukalt väikeinvestoreid ja ka Eesti ettevõtteid, kes julgevad börsile minna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPühapäeva õhtul potsatas Viljandi linnavalitsuse e-postkasti kiri mittetulundusühingult meie Viljandi, milles juhatuse liige Harry Juhani Altonen teatas, et soovib koos kõigi osapooltega lahendada Jaak Joala mälestusmärgi ümber tekkinud patiseisu. Sarnane läkitus saadeti ka Jaak Joala leske Maire Joalat esindavale advokaadibüroole Triiniti, kusjuures välja vahetati läbirääkija Harri Juhani. Aaltoneni asemel hakkab advokaadibürooga läbirääkimisi pidama meie Viljandi juhatuse teine liige Gert Elmaste, kes ühtlasi on ka erakonna Isamaa esindajana Viljandi linnavalitsuse liige. Gert Elmaste jätkab. Tänaseks me kahjuks veel vastust saanud ei ole, aga ma olen jätkuvalt optimistlik, et me peagi selle vastuse saame ja nende läbirääkimistega edasi saame minna. Meie eesmärk ei olnud ju Viljandisse rajada, Jaak Joala mälestussammas sellisel kujul, et ta jääks siia kasti, et meie huvi on ikkagi nii tulevikus see saaks eksponeeritud ja seda kõike osapooli rahuldaval moel. Kas te juba teate ka täpsemalt, mis Maire Joalale selle ausamba juures ei meeldi ehk et mis seal muuta tuleks? Ei tea, mis Maire Joalale tänasel päeval ei meeldi? Ei tea, et minu teadmine põhineb ainult 11. jaanuaril linnavalitsusele saadetud kirja info põhjal. Advokaadibüroolt triniti. Kas massi karmin on valmis muudatuseks? No esiteks, me peaksime teadma, millised on muudatused, aga mina ei oska jah, kunstniku eest seda seda öelda, kas ta on valmis muudatusteks, et olen, oleneb, mis need muudatused on. Kas te olete temaga vähemalt suhelnud, küsinud, et kas ta on valmis mingite muudatusteks, võib-olla ei ole ju läbirääkimisi mõtet pidada, siis olen, olen ikka rääkinud ja oleme, oleme suhelnud kunstnikuga ikka kogu aeg. Olen kunstnikuga kogu aeg suhtles. Esmaspäeval tutvustas Gert Elmaste läbirääkimiste jätkamise soovi ka Viljandi linnavalitsuse istungil. Linnapea Madis Timson rääkis meie raadiouudistele, et meie Viljandi lubas läbirääkimised lõpule viia mõistliku aja jooksul. Samuti lubasid nad linnavalitsust läbirääkimiste käiguga kursis hoida. Korduvatest pöördumistest hoolimata ei õnnestunud mul kommentaari saada Maire Joalat esindavalt advokaadibüroolt Triniti rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mittetulundusühing Meie Viljandi on teinud Maire Joalat esindavale advokaadibüroole Triniti ettepaneku läbirääkimisi jätkata, kuid advokaadibüroo vaikib.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroala rahandusministrid otsivad tulejõudu üle Euroopa rulluva pandeemia majandusliku ja finantsilise surve vastu. Eelmise kriisi ajal sündinud Euroopa stabiilsus mehhanism suudab pakkuda laenu 410 miljardi euro ulatuses mis moodustab 3,4 protsenti riikide SKP-st. Praeguse plaani kohaselt avaneks esialgu siiski kaks protsenti ehk 240 miljardit eurot ja seda ennetava krediidiliini vormis eurorühma esimees Mario Cantena. On tugev toetus mõttele kaaluda pandeemiakriisi kaitsemeetmena Euroopa stabiilsusmehhanismi tingimusi ku krediidiliini. See tagaks täiendava kaitseliini eurole ja toimiks kindlustusena, mis meid kaitseb arenevas kriisis. Euroopa stabiilsusmehhanismi tegevjuht Klaus Regling. Valitses lai konsensus selle kahe protsendi osas ja ma arvan, et see on märkimisväärne hulk raha. Nagu president Gentenoja volinik ütlesid, on riigid viimastel nädalatel keskmiselt otsustanud eelarvetest panustada mahus kaks protsenti SKP-st. Nii saab ESM-i kulul riiklikke meetmeid rahastada või neid tuubeldada. Laenuliin oleks kättesaadav kõigile liikmesriikidele, kes seda vajavad ja soovivad. Milliseks kujunevad raha kasutamise tingimused ja muud üksikasjad, on veel lahtised. Krediidiliini kasutamine tähendaks täiendavalt veel seda, et Euroopa keskpangal oleks lubatud vajadusel järelturult riigi võlakirju kokku osta ja veelgi riigi olukorda kergendada. Niinimetatud Euroopa koroona võlakirjade idee eilsel kohtumisel samas ülemäära populaarseks ei kujunenud. Rahandusministrid ootavad homselt valitsusjuhtide kohtumisel suuniseid finantsmeetme kujundamiseks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroala rahandusministrid plaanivad koroonaviiruse majandusliku löögi leevendamise vankri ette rakendada Euroopa Stabiilsusmehhanismi ehk ESM-i.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTallinnas on teatavasti ainuvõim Keskerakonna käes ja kõigil teistel peaks olema loomulik soov seda võimu jagada või üle võtta. Kas on võimalik variant, et opositsioonierakonnad ühinevad mingiks valimisliiduks, lootes, et nii saab hääli rohkem ja ühisrindega liituvad ka valijad, kes muidu eraldi neid ei pruugiks toetada? Pärast vestlust poliitikutega on pea kindel, et seda ei juhtu. Liitude suhtes väljendab toetust vaid rahvaliit. Karel Rüütli arvab, et üle Eesti tuleb kindlasti palju valimisliite ja miks mitte ka pealinnas. Ma leian, et miks mitte. Tallinn on täpselt samasugune kohalik omavalitsus nagu paljud teisedki Eestis ja ma arvan, et kui tekiks Tallinnas mõni tugev valimisliit see tuleks Tallinna linnale ainult kasuks. Sotsiaaldemokraadid olid eelmine kord rahvaliiduga liidus ning Indrek Saar ütleb, et selle tulemus oli midagi väga hägust ja üldse mitte rõõmustavat. Seekord on ta valimisliidu suhtes eitaval seisukohal. Ma arvan, et valimisliit, eriti Tallinna suuruses omavalitsuses, kui ta ei ole sisuliselt põhjendatud ja kui erakonnad selle varju poevad, on kõike muud kui hea. Ja see on hämamine, minu arust see ei ole jätkusuutlik, meil on täna ma arvan, suhteliselt selge kabamärk sotsiaaldemokraatide näol, mis on tõusva trendiga ja meil on usutavasti ka väga tugev linnapeakandidaat, nii et me ikkagi jääksime oma liistude juurde ja ütlesime ausalt, kes me oleme. Andres Herkel Isamaa ja Res Publica liidust leiab, et kui taolist liitu tahetakse teha, peaks ta juba valmis olema ning juhib tähelepanu veel ühele asjaolule. Eesti seadusandlus praegu ei näe paraku ette valimisliite, mida moodustasid erinevad erakonnad, tähendab, valimisliite saavad moodustada kodanikud, aga erakondadevahelise selliseid plokke ei ole, nii et järelikult see vastasrind peab organiseeruma nii-öelda traditsioonilisel moel ja paistab küll nii, et suuremad erakonnad arvestavad kindlasti sellega, et minnakse välja ikkagi oma nime ja lipu all Tallinnas. Herkel leiab, et arutlused liidu moodustamisest, mis kordaks Indrek Tarandi edu Europarlamendi valimistel on mõttetud, sest samade vahenditega reeglina mitu korda edu ei saavuta. Keit Pentus ütleb, et Reformierakond on valmis tegema koostööd kõikide erakondadega, kellega nende programm ühtib ning tuletab lisaks IRLile ja sotsidele eraldi meelde rohelisi. Aga ühtegi sellist väga siduvat kokkulepet praegu nende erakondade vahel ei ole ja noh, sellist valimisliitu ma Tallinnas küll ka väga tõenäoliseks ei pea, ausalt öeldes Mis puutub sellesse, et säilitada rahva viimasel ajal suurenenud poliitiline aktiivsus, leiab Keit Pentus, et inimesi toob valimiskastide juurde, kui räägitakse asjast. Kui kohalike valimiste kontekstis see arutelu püsiks sisuliste teemade ümber ja oleks sellist üksteisele ärapanemist vähem kui varasemate valimiste ajal, siis ma usun, et see oleks see, mis tooks ka valimiskasti juurde neid inimesi, keda täiesti põhjendatult selline omavaheline nääklemine häirib ja, ja kes sellepärast väga tõenäoliselt ka varasematel valimistel kõrvale on jäänud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kas Tallinnas on võimalik ühine valimisliit kohalikeks valimisteks- võimul oleva Keskerakonna vastu? Arvamused on erinevad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakond tegi rahvaliidule ettepaneku alustada ühinemiskõnelusi. Partei juhatus saatis rahvaliidule kirja, milles märgitakse, et Keskerakonnal ja Rahvaliidul on sotsiaalselt mõtlevate erakondadena olnud pikaaegne koostöökogemus seda nii kunagisest ühisest valitsusliidust kui ka praegusest riigikogust. Keskerakonna hinnangul ei tohiks sarnaselt mõtlevate inimeste pingutusi killustada Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Me arvame, et meie mõlemate jõudude mobiliseerimine võiks olla kasulik nii nendele inimestele, kes toetavad keskerakonda, kui ka nendele 4600-le, kes hääletasid Rahvaliidu poolt siin, Tallinnas, me arvame, et meie positsioonides on palju ühist ja selline enesesõna maksma panek, see nõuab jõudude koondamist ja ma usun, et ka rahvaliit saab sellest aru. Rahvaliidu esimees Karel Rüütli ütles, et nemad on valmis Keskerakonna ettepanekut kaaluma. Homme koguneb rahvaliidu juhatus, me arutame seal kindlasti seda ettepanekut, lähiajal tuleb kokku ka rahvaliidu volikogu ja me kindlasti seda. Seda ettepanekut arutame ja meil on erakonna kongress on viiendal detsembril. Me ei ole kunagi välismaa. Nüüd seda, et me nüüd ühe või teise jõuga koostööd mitte mingil juhul ei tee, me oleme alati olnud koostööks avatud kõikide poliitiliste jõududega, kui me suudame nendes küsimustes, mis on rahvaliidule tähtsad ja olulised kokkuleppele jõuda. Eelkõige tuleb erakonna juhtkonnas Keskerakonna ettepanek läbi arutada. Ja kui see ettepanek on, on leidnud toetust, et see väärib edasi arutamist, siis hakatakse kokku panema kindlasti seda platvormi, mille pinnalt hakatakse läbi rääkima. Praegu on nendest punktidest veel veel vara rääkida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakond kutsus Rahvaliitu ühinema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPõltsamaa roosiaia endine omanik Rein Joost küsis 20 aastat tagasi vallavalitsuselt luba tühja maatüki kasutamiseks, kuigi sellekohast dokumenti pole. Joost istutas sinna sadakond roosi. Aastal 2013 leidis maa-amet, et riigimaad omavoliliselt kasutada ei tohi ja sõlmis roosiaia uue omaniku Annela Orasiga kasutuslepingu. Pärast lepingu lõppemist soovis maa-amet maa enampakkumise korras erastada, millest roosiaed polnud aga huvitatud, kuna neil on maad piisavalt. Orasi soovitas anda maatükk üle vallale, et see jääks avalikku kasutusse. Põltsamaa vallavalitsus paluski riigi tootmismaa vormistada üldkasutatavaks maaks. 1400 ruutmeetri võõrandamise otsustas vabariigi valitsus 13. augustil, selgitab Põltsamaa abi vallavanem Karro külanurm. Ja jääks siis avalikku kasutusse kõik külalised, kes siin roosiaias käivad, saaksid ka siis nautida seda ilu siin. No mida te olete roosiaia omanikuga kokku leppinud, siin on ju tema kollektsioon peal, et täna ei ole roosiaia omanikuga midagi kokku lepitud, et et eks vald on olnud selline natukene vahendaja rollis, sest tegelikult ju riik on ju suhelnud otse ka maaomanikuga ehk siis roosiaia omanikuga. Nüüd kui see otsus tuli riigi poolt ära, siis nüüd on see koht, kus siis vald saab läbi rääkida, et kuidas see ala siis kõige paremini oleks külastajatele vaadeldav ja ligi pääset. No mida te plaanite siin ette võtta, praegu on see ala osaliselt kõrge aiaga piiratud ja, ja üsna raske on seal ligi pääseda. Ehk siis Põltsamaa, kes meie rohealade parkide eest hoolitseb ja ehk siis nemad tulevad, vaatavad selle ka samamoodi üle ja siis saab üheskoos vaadata, et kas siis on vaja siit kuskilt midagi puhastada, taastada ligipääs kõigile, näiteks aia eemaldamise mõistes. Möödunud aasta 13. aprillil kutsus Annela Orasi huvilisi sotsiaalmeedia vahendusel talgutele, et maa-ameti soovitusel maa roosidest puhtaks teha. Nüüd võib öelda, et maavaidluse tulemusel on roosi kinnistu kaotanud suure osa oma esteetilisest väärtusest. Välismaal viibiv Annela Orasi polnud eile valmis rääkima võimalikust koostööst vallaga ja palus tagasi helistada nädala pärast rahvusringhäälingu raadio uudistele. Olev Kenk Põltsamaalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põltsamaa vallal tuleb hakata Põltsamaa roosiaia kasutada olnud endisel riigimaal roose hooldama, nii lahenes aastaid Maa-ameti ja Põltsamaa roosiaia omaniku vahel kestnud maavaidlus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile toimus Euroopa Liidu põllumajandus ja kalandusministrite nõukogu kohtumine Brüsselis, kus ühe päevakorra punktina arutati kukktibude süstemaatilisel tapmise keelustamist munakanade sektoris. Linnutalu juhataja Astre Jaaganti sõnul pole isastel tibudel mingit otstarvet. Mina ostan ikka edasi, kanatibusid ju, ega ma kokktibusid ei ostaks, ilma rahata ei tahaks, neid peab ju kasvatama, neid peab söötma ja ja kui nad ära on söönud ja söödetud, siis mis sest edasi saab, keegi ei taha neid ju, keegi ei taha kokktibuliha, nad ei kasva nii nagu broilerid, vaid nagu kanad. Loomakaitseorganisatsiooni nähtamatud loomad president Kristina Mering toob välja, et tibude kaasitamise või purustamise teel tapmise asemel võiks hävitada hoopis muna. Meetodeid, kuidas enne muna koorumist tibusugu teada saada, on erinevaid, et kas kasutatakse biomarkereid või, või, ja hormoonide mõõtmist arvestades, et nii Saksamaa kui Prantsusmaa on nüüd vastu võtnud otsuse lõpetada tibude purustamine see annab firmadele, kes arendavad välja neid munasisese soo määramise süsteeme, kindlasti tugeva toetuse selles osas, et need süsteemid siis massi skaalal toimima panna. Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Pille Tammemäe sõnul ostetakse suurem osa siinseid tibusid sisse. See tähendab, et kui kukktibude tapmine kogu Euroopa liidus ära keelataks, siis meie tootjaid see otseselt ei mõjutaks. Kui me ostame ka edaspidi, siis, siis see võib-olla lihtsalt kaudselt mõjutab nende tibude hinda nendes riikides, kes peavad kasutusele võtma alternatiivid ja nende tibude tootmise hind võib tõusta, et ta on selline kaudne mõju. Aga otsest noh, nagu õigusakti, st tulenevalt otsest mõju ühelegi ettevõtjale. Kui meil ettevõtlust ei ole, sellist, siis ei tule. Hetkel on seda noh, praktiliselt võimatu öelda, et mis see hind siis selliseks noh, kuidas see võib kujuneda. Kindlasti ta tõuseb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kukktibud hukatakse pärast koorumist, kuna nad ei hakka munema ega too muud kasu. Saksamaa ja Prantsusmaa on teatanud, et neil keelatakse kukktibude tapmine järgmisel aastal. Eile arutlesid sel teemal Euroopa Liidu põllumajandusministrid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraeguse suurima koalitsiooni ja ka suurima opositsioonierakonna liikmed sõnavad, et EKRE majandusprogrammis välja toodud automaksu kehtestamise ideest ei saada päris täpselt aru. Näiteks küsivad nii Erki Savisaar Keskerakonnast kui ka Aivar Sõerd Reformierakonnast, kas EKRE automaks oleks täiesti uus maks või on tegemist olemasoleva ettevõtete sõiduauto erisoodustuse maksustamise korra muutmisega? Savisaar ütleb, et automaksu kui uut maksu kindlasti kehtestada ei tohiks. Samuti arvab Keskerakond Savisaare sõnul, et ka ettevõtete sõiduauto erisoodustuse maksustamise korda pole vaja muuta. Ütleme, et erisoodustuse asemel seal ongi see kilovati põhine nii-öelda võimsusmaks, mida nad praegu maksavad ja see kilovatipõhine on pigem nagu lähemal sellele eesmärgile, et me maksustama nii-öelda luksautosid ja, ja ei maksusta neid autosid, mida on vaja näiteks igapäevatööd tegevatel kulleritel või seal on teatud korrelatsioon olemas selle auto luksusklassi ja kilovati vahel. See ei ole küll ideaalne, aga ta on igal juhul parem lahendus kui see, et panna kõigile võrdselt ühe puuga. Sõerd ütleb, et automaks täiesti uue maksuna oleks ka Reformierakonnale vastuvõetamatu. Kui EKRE räägib aga erisoodustuse maksustamise korra muutmisest, siis seda ideed lihtsamate lahenduste suunas võib Sõerdi sõnul arutada. Aga. Kui vaadata seda EKRE maksupaketti tervikuna ega sealt sellist süsteemset käsitlust on raske leida ja kui nad väidavad, et see 100 eurot kuus, et see on nagu mingisugune katteallika, kas nende kulukale maksupaketile, siis nii see kindlasti pole, sest et ettevõtete sõiduautode eristumaksukorra muutmine noh see ütleme, eelarve kontekstis on ikkagi suhteliselt väike summa, millest on, on jutt ja noh, ma saan aru, et praegune erisoodustuste maksustamise kord siis tehtaks nagu ringi, et noh, sellisel juhul ta ei saa olla kuidagi ju katteallikaks käibemaksu ja muudele maksulangetustele. EKRE automaksu idee ei leia toetussõnu ka teistelt parlamendi erakondade liikmetelt. Näiteks Sven Sester ütleb, et erakond Isamaa on läbi aegade olnud varamaksude kehtestamise vastu ja seda seisukohta ei muudeta ka praegu. Tegelikult Eestis on autod maksustatud läbi oma kasutamise ehk läbi aktsiisi ja kui me vaatame ka siis tõesti naabreid Lätis, Leedus ja meil on meil on diskussioon selle kohta olnud, et meie aktsiisitase on kõrgem kui nendes konkreetses riikides, siis sellel kindlasti on ka võibolla üks nendest põhjustest, et meil ei ole olnud tegelikult automaksu, et seda on, on tegelikult läbi aktsiisipoliitika maksustatud. Sotsiaaldemokraatliku erakonna peasekretär Kalvi Kõva lausub aga esimese hooga, et EKRE idee on huvitav, kuid erakond seda siiski ei poolda, sest automaksu kehtestamine suurendaks Eesti ettevõtjate maksukoormust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel nädalal tutvustas EKRE oma valimiste eelset majandusprogrammi, mille eesmärgiks on tõsta Eesti inimeste jõukust kiiremas tempos kui lähiriikides. Paljude ideede juures käidi ühe punktina välja ka ettevõtete sõiduautodele ühtse automaksu kehtestamine, mis oleks 100 eurot kuus. Mida arvavad sellest ideest teised parlamendierakonnad?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaministrikandidaat kasutas talle lubatud 25-st minutist ära vaevalt poole ja ei hakanud 55 leheküljelist koalitsiooni lepingut väga detailselt tutvustama. Aga mida kavatseb siis uus valitsus teha? Kavatseme jätkata alustatud struktuurseid reforme hariduses ning langetada hädavajalikud strateegilised otsused energeetikas. Meil tuleb ära teha eri ja sooduspensionide reform, kehtestada tööõnnetus ja kutse haiguskindlustus ja suurendada töö turvalist paindlikkust. Kavatseme langetada tööjõumakse, vähendada tulumaksumäära samale tasemele käibemaksumääraga, kaotada tööga seotud tasemekoolitusel erisoodustusmaksu ettevõtlussõbralikkuse suunas, edasi arendada üldist majanduskeskkonda ning suurendada meie lastega perede ja pensionäride sotsiaalset turvalisust. Konkurentsivõimeline majandus, peresõbralik, riik, sotsiaalne turvatunne ja kõrgelt haritud rahvas on meie suurimad sihid. Andrus Ansip peatus siiski mõne sõnaga pere ja rahvastikupoliitika juures, märkides ära vanemahüvitise ja vanemapensioni ning ka pensionäride olukorra parandamisel. Jah, viimane tähendab stabiilset pensionitõusu meie eakamatele. Praeguste prognoosi järgi on majandus kasvamas tempos, mille järgi võin öelda pensionid järgmisel ja järgnevatel aastatel tõusevad. Peaministrikandidaat märkis ära võitlust tööpuudusega ja väljakutseid hariduspoliitikas, ka kultuuri arendamist hääletamisel Andrus Ansipile volituste andmise kohta. Valitsuse moodustamiseks sai ta 56 poolt ja 44 vastuhäält. Koalitsioon ja opositsioon fikseerisid esmakordselt uues Riigikogus oma jõuvahekorrad. Aga miks ikkagi opositsioon vastu hääletas? Keskfraktsiooni juht Kadri Simson. Me näeme, et Andrus Ansipi valitsus hakkab lähtuma koalitsioonileppest, mis lubab teha täpselt sedasama, mida nad juba paar aastat Eesti riigis teinud on. Mis on Eesti viinud viie kõige suurema tööpuudusega Euroopa riigi hulka, mis on viinud meid hinnatõusudes edetabeli etteotsa. Ja me arvame, et Eesti riik vajab teistsugust lahendust, sellist lahendust, mida see valitsus ei paku. Ja sotsiaaldemokraatide juht Sven Mikser No ei koalitsioonilepe ega ka peaministri täna saalis antud vastused ei anna meile kindlust, et alustav valitsus kavatseb pöörata senisest rohkem tähelepanu neile murekohtadele, mida meie, eeskätt Eesti ühiskonnas näeme. Need on siis tööpuuduse leevendamine, vaesuse leevendamine. Kahetsusväärselt tundub, et ka alustav valitsus vaatab Eesti elu pelgalt läbi statistikaprisma ja ei näe nende numbrite taga reaalseid inimesi oma reaalsete probleemidega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaministrikandidaat Andrus Ansip esines täna Riigikogu ees ettekandega valitsuse moodustamise aluste kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMis sest, et viimaste arvamusküsitluste järgi juhtis peaminister Viktor Orbani plokk nelja-viie protsendipunkti ga uskusid üheks opositsiooni jõuks kogunenud kuus erakonda et võivad veel võita. Aga juba enne südaööd jõudis reaalsus pärale. Viktor Orban on lava peal ja des võit on kindel. Me võtsime täna nii suure võidu, et seda võib isegi kuu pealt näha, aga kindlasti näeb seda Brüsselis. Ja kristlike demokraatide liit võttis 199 kohalises parlamendis 135 kohta kaks kohta rohkem kui neil seni oli. Ma olen väga õnnelik, see oli parim valik, mille meie riik võis teha. Ma tunnen, et me võime turvaliselt tunda ja see on meile väga oluline, eriti praegu. Ja peale selle on meile ka väga oluline kristlik kultuuriruum. Ja see on ainus erakond, mis suudab seda. Ungaris läheb elu paremaks, sest õige partei võitis. Aga miks opositsioon kaotas? Nad olid meie rahva vastu, sellepärast nad kaotad. Opositsioon sai parlamendis 56 kohta, kusjuures nende peaministrikandidaat Peeter Markiai ei võitnud isegi oma piirkonnas, mis sest, et ta seal linnapea on. 12 aastat ajupesu propagandamasin paljud inimesed saavad toimuvast väga ühekülgse pildi. Tunnistas, et on erakordselt kurb. Uurisime, mis saab homme. Tema sõnul tuleb veel mõelda. Orban ehitas üles süsteemi ja meie pakkusime selle vastu loogilise lahenduse. Me peame tulema välja millegi muuga. Minu järeldus on, et me ei saa orbanit alistada tema reeglite järgi. Aga kas teie saate orbanist jagu? Nähtavasti mitte, tõdes marki sai lühikeseks jäänud valimispeolt koju sättiv tudeng oli vähemalt niisama kurb. Kui kuue erakonna liit ei suutnud neid alistada, siis ei suuda seda miski. Me oleme lihtsalt pettunud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ungari parlamendivalimistel võidutses ülekaalukalt riigi senine peaminister Viktor Orban. Ühinenud opositsioonil on pärast hävitavat kaotust palju, mille üle järele mõelda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\n21. novembril 1918. aastal pandi alus Eesti mereväele. Sõjavägede peastaabis moodustati mereväevalitsus ja määrati ametisse selle ülem, teise järgu kapten Rudolf Schiller. Millises seisus on Eesti merevägi, aga täna 80 aastat hiljem mereväeülem kapten leitnant Jaan Kapp. Täna 80 aastat hiljem on Eesti merevägi jälle elus, areneb, on välja arenemas ja kujunemas. Laevastik on olemas ja arenevas Eesti mereväeohvitserkond ja head nõustajat abilised teistest Euroopa merevägedest. Kui palju Eesti mereväel siis praegu aluseid on? Ma mõtlen neid laevu, millised peavad tagama meie rahu ja julgeoleku. No üldnumber on suhteliselt suur, kuid olemasolevad laevad ei ole uued, kui mitte öelda, et on vanad. Ja loomulikult nende alustega Eesti mere kaitset täielikult ei taga. Me areneme ja usun, et 10 aasta pärast me võime kindlalt öelda, et Eesti merevägi on võitlusvõimeline ja tagab Eesti iseseisvuse ja, ja terviklikkuse kaitse. Millised on siis Eesti mereväe ees need pakilisemad ülesanded, mis lähiaastatel vajavad lahendamist? No kõige pakilisem ülesanne ja sellest tulenev vajadus on Eesti merealade turvalisuse tagamine, see tähendab miinitõrjeoperatsioonid, sest esimese ja teise maailmasõja käigus pandi väga palju miine Soome lahte ja sellest väga suur osa Eesti praegustele veealadele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Merevägi 80.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänu valitsuskriisile oli tänasel riigikogu juhatuse valimistel intriigi rohkem kui harilikult, sest koalitsiooni ju ei ole. Res Publica oli kinnitanud, et nemad Ene Ergmast ei loobu. Isamaaliit oli lubanud käia välja Peeter Tulviste kandidatuuri. Eilse õhtuse seisuga tundus aga, et kõige suuremad võimalused on Peeter Kreitzberg il, kelle suhtes niinimetatud vikerkaare ühendus lubas, et peale tema teisi kandidaate sealtpoolt ei tule. Täna hommikul otsustas Reformierakond, et see käik ei garanteeri Andres Lipstoki valimiste aseesimeheks ja tõlgitses eilset lepet nii et see ei kohusta neid veel Kreitzbergi toetama. Niisiis tehti kannapööre ja sõlmiti leping Res Publica ja Keskerakonnaga. Need kaks on viimasel ajal omavahel hästi läbi saanud. Niisiis Ergma või Kreitzberg? Reformierakonna otsus oli üldiselt saalist teada, aga oli vaja siiski faktilist tõestust. Niisiis oodati häälte lugemist põnevusega. 48 49 50 51 50. Pinge langes üle poole häältest oli käes. Kokku sai Ene Ergma 66 häält. Peeter Kreitzberg 32 taas valitud esimehe kõne oli lühike. Suur tänu kõik teile, kes mind usaldasid, aitäh. Töötame edasi. Aseesimeesteks esitati Andres Lipstok, Toomas Varek ja Peeter Tulviste, Reformierakond, Keskerakond, Isamaaliit, et hommikul sõlmitud kolmiklepe edukas oleks, oli vaja, et Res Publica väga täpselt oma hääled Lipstoki ja Vareki vahel ära jaotaks, kusjuures sellest veel ei piisanud, oli vaja veel kaks häält teistelt nii-öelda ära tõmmata puhas matemaatika ja ilmselt ka äri. Ja sellega tuldi toime. Lipstok sai 34, Varek 34 tulvist 32 häält. Arvatakse, et kaks vajalikku häält sai Varek endistest keskerakondlastelt. Kuna mõlemad kogusid võrdse arvu ajali, tuli lisavoor, tulviste toetajad olid asja vastu huvi kaotanud ja ei hääletanud üldse ning ka mõned teised. Nii otsustas asja loobujate arv. Lipstok sai 33 häält ja esimene aseesimees Varek 31 häält ja teine. Niisiis Reformierakonna käitumine oli küll efektne ja edukas, aga kuidas ta mõjutab edaspidiseid arenguid, mida arvatakse sotsiaalliberaal. Sven Mikser. Ausalt öeldes, kuna siin kõikvõimalikke läbirääkimisi on juhtinud Reformierakond, siis tõenäoliselt kõik sõltub nende initsiatiivis. Millegipärast on mul raske uskuda, et nad pärast äkilist kannapööret tuleksid meie või sotsiaaldemokraatide või, või ka rahvaliidu juurde nüüd otsima nagu jätkuvaid läbirääkimisi koalitsiooni moodustamiseks. Ma usun, et tõenäoliselt ka see on keeranud nüüd uuele teljele, et et aga võimalike koalitsiooniläbirääkimisi tuleb otsida kolmnurgast. Res Publica, Reformierakond ja Keskerakond. Kristiina Ojuland nagu teisedki reformierakondlased, toonitavad, et nad toetasid järjepidevust, aga muidugi ei eita ta huvisid Andres Lipstoki valimise vastu. No sellest hääletusest nüüd ei maksa teha väga põhjapanevaid järeldusi, no kindlasti on siin ka see pragmaatiline aspekt, mis ei ole Reformierakonna jaoks vähetähtis ja kahtlemata on meie huvides see, et, et Andres Lipstok saab jätkata Ta esimese ase esimehena. Ene Ergma tagasivalimine ei tähenda kohe kindlasti a priori, et praegune valitsuskoalitsioon jätkab. Res Publica fraktsiooni juht Siim-Valmar Kiisler, mida see hääletus ja häälte jaotus andis? Ta oli lihtsalt üks vahehääletus sellises keerulises olukorras, riigikogu vajas juhatust ja selgeid kokkuleppeid, ilmselt keegi ei suutnud saavutada. Eks ta vist suhteid seal nii-öelda vikerkaare sees mõjutab, tundub, et siis seal neil need asjad ei ole päris korras, aga ega ta seda ei muuda. Et Reformierakond, kes koos rahvaliiduga eelmise valitsuse tööea lõpetas, peab nüüd kandma vastutust ja näitama, kuidas nad siis suudavad uue valitsuse kokku panna, et meie oleme siin selles suhtes äraootaval seisukohal. Ning sotsiaaldemokraat Eiki Nestori kommentaar toimuvale. No riigikogu juhatuse valimised kui märk on kindlasti suurem ja tugevam märk, kui ütleme üks umbusaldusavaldus ja hääletus demokraatia nimel, nii et ju siis Res Publica, Reformierakond ja Keskerakond on teineteist leidnud ja kuhu see viib, teavad nemad. Kõigepealt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu valis juhatuse. Riigikogu liige Sven Mikser (Sotsiaaldemokraadid). Riigikogu liige Kristiina Ojuland (Reformierakond). Riigikogu liige Siim-Valmar Kiisler (Res Publica), Riigikogu liige Eiki Nestor (Sotsiaaldemokraadid).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEt võimalusel muidugi alati me soovitame ikkagi elektrooniliselt esitada, aga teades, et mingisugune hulk inimesi elektrooniliselt esitada ei saa või ei soovi siis eelkõige neid silmas pidades pikendasime seda tähtaega ja, ja kuna me juba siis nii-öelda ühes kanalis otsustasime pikendada, siis me laiendasime seda siis kogu kõik kõikidele kanalitele, et, et võtame neid deklaratsioone kauem vastu. Kuidas praegu see seis üldse näitab, et kas inimesed on usinalt neid tuludeklaratsioone esitanud või on ikkagi veel palju neid, kes seda teinud pole? Üsna palju on esitatud, et näiteks viimase nädala aja jooksul on circa 10000 deklaratsiooni juurde tulnud, et kokku praegu on esitatud rohkem kui 733000 deklaratsiooni, mis veel võrreldes eelmise aasta numbreid on veel vähem kui, kui eelmisel aastal, et eelmisel aastal kokku oli see circa 750 ja, ja me oleme nüüd teinud siin põhjaliku analüüsi hinda maksis, et kui palju inimesi veel peaksid esitama või võiksid esitada, et neid inimesi tegelikult on veel üsna palju, kellel me soovitaksime deklaratsiooni esitada inimesed, kellel potentsiaalselt on midagi tagasi saada, aga see on siis meie, meie hinnanguline arvutused, lõplik tõde selgub sel hetkel, kui inimene on deklaratsiooni esitanud. Et neid inimesi on circa 85000, kes võiksid veel deklaratsiooni esitada, et neil on potentsiaalselt võimalik tulumaksu tagasi saada ja, ja kogu summas siis veidi üle 14 miljoni euro on see suurusjärk, mis võiks tagastamisel veel kuuluda praeguse seisuga veel circa, selline 6000 inimest on siis neid, kelle puhul me näeme, et tal võib olla tulumaksu juurde maksmise kohustus ja kogusumma peaaegu et 1,9 miljonit eurot, et, et igal juhul kõikidel inimestel, kes veel ei ole mingil põhjusel deklaratsiooni esitanud, me soovitame üle vaadata juuni lõpuni saab seda veel kenasti teha kõikides meie teeninduskanalites elektroonilise kanali puhul on nüüd see, et alates tänasest siis seda otseviidet, et tuludeklaratsiooni esitamisele EMTA-s ei ole, et et selle otse viite me võtsime ära. Aga et kui nüüd teeninduse sisse logida, siis menüüst leiab selle deklaratsiooni esitamise kenasti kiirelt üles.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu saab tuludeklaratsioone esitada 30. juunini, kuigi algselt oli tähtajaks seatud 30. aprill.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna hommikul oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 326-l inimesel kokku tehtud 3200 testi, võrreldes eilsega lisandus 20 uut haiget. Haiglaravil on 15 inimest, neist kaks vajab intensiivravi. Paranenud on neli patsienti. Terviseameti juht Merike Jürilo kinnitas täna, et testimise võimekust suurendatakse pidevalt. Pühapäeva õhtuks on testimise korraldus üle Eesti tagatud erameditsiini ettevõtja poolt mistõttu meil on võimalus uue nädala algusest kiirabi puhul keskenduda jätkuvalt vältimatu abi osutamisele, mis on esmajoones kiirabi roll. See loomulikult ei tähenda seda, et inimesed jäävad testimata. Testimiste mahud on tõusnud alates veebruarikuust kuni siiamaani jätkuvalt. Selles mõttes keegi ei pea muret tundma selle pärast, et kui tal on sümptomid, et siis ta ei saa testitud või ta ei saa teada, kas tal on Covid nakkus või on tal mõni muu haigus. Häirekeskuse peadirektori Kätlin Alvela kinnitusel on tänu koroonaviiruse nõuandeliini üks-kaks neli, seitse käivitamisele vähenenud koormus hädaabinumbrile üks, üks, kaks. Kui esimestel päevadel vastasime üks-kaks neli seitse numbril kuskil kaks, kaks pool 1000 kõnet ööpäevas siis tänaseks on olukord pisut stabiliseerunud ja jääb sinna alla 1000. Nüüd peamised teemad, miks inimesed meie poole pöörduvad, on kõik erinevad piiriületustega seotud küsimused, et testimise küsimused, kodus olemise küsimused, et meil on väga-väga-väga paljudele ma isegi ei kujuta ette, kui suur hulk on aga väga paljudele küsimustele vastused olemas aga iga juhtum on erinev ja me töötame koostöös riigikantseleiga, kes kogu aeg operatiivselt koondab erinevatele küsimustele, siis vastuseid teistest riigiasutustes. Et see informatsiooni liikumine toimib, käib kiiresti. Alvela paneb südamele, et inimesed räägiksid oma laste ja tuttavate vanuritega, sest neilt tuleb palju murelikke kõnesid. Lapsevanematel palun rääkida oma lastega ja selgitada seda olukorda, mis meil täna riigis on, miks see nii on, sest lapsed helistavad ja, ja on väga kurvad, väga murelikud ja soovivad selgitust ja informatsiooni, mis praegu toimub. Mu sõber nuuskas korra, kas see nüüd nüüd suren mina ka ära, et võtke aega ja rääkige lastega ja teine sihtgrupp kindlasti siis eakad ja mitte ainult Teie enda eakad, vaid eakad, kes teil kogukonnas naabruskonnas on. Et eakad on ka see rühm, kes meile helistab ja on, on väga mures.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ööpäevaga laekus 417 testi tulemust, 109 võrra rohkem kui päev varem. Laupäevaga lisandus 20 uut positiivset, uusi nakatunuid tuli enim juurde Harjumaal, neid oli üheksa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nDoktoritöö autor Laura Viidik selgitas, et kui keskmine inimene vajab keskmise annusega ravimit näiteks 10 kihiga tableti, siis näiteks lapsed võivad vajada väiksemat, kuue või seitsme kihilist annust. Samuti võib leiduda inimesi, kelle organism töötab tavapärasest kiiremini ja nemad võivad vajada suuremat kogust ravi ainet. Ravimit kt printimine just säärast paindlikkust võimaldabki. Võib-olla me tahame näiteks, et mingi osa sellest tabletist avaldaks kohe mõju, näiteks me oleme mitu erinevat raviainet, palju sellesama tabletti. Tahame, et osa sellest oleks, annaks kohe efekti aga osa näiteks annaks alles niimoodi päeva jooksul pikema efekti näiteks südameveresoonkonna haiguste, ka patsientide puhul, kellel muidu oleks võib-olla näiteks viis-kuus erinevat ravimit, aga siis meil on võimalik kasutab selle kolme printimist nende erinevate materjalide, nende kombineerimist, sinna sellesse ühte tabletti niimoodi, et näiteks tema üks vererõhualandaja avaldas kohe toimet, teine avaldas pikema aja jooksul toime. Teoreetiliselt saab printida kõiki ravimeid, küll aga tuleb silmas pidada, mis on täpne meetod ja milliseid abiaineid kasutada. Et valmiv segu oleks prinditav. Doktoritöö raames prinditud ravimite eesmärk oli rajada alus selleks, et tulevikus saaks astuda järgmisi samme. Näiteks jõuda edasi kliiniliste uuringute juurde. Doktoritöö autori sõnul on tugev põhi selleks olemas. Kui tavaline tööstuslik tabletipress jõuab minutis mitukümmend 1000 tabletti pressida siis sellise mahuga koD printimine veel ei konkureeri. Samas materjalid, mida kasutatakse ravimite valmistamiseks, kD- printima rimise ja tavameetodi puhul suurel määral ei erine. Esimene prinditav ravim sai Ameerika Ühendriikides müügiloa. 2015. aasta suvel jätkab Laura Viidik. Päris täna eile ei ole vaadanud, aga ei tea, et neid väga palju rohkem oleks tulnud tuule, ehk siis see üks on pikas plaanis. Võib-olla tal ongi rohkem tulevikku, just sellist. Kui me praegu mõtleme seda apteegis ravimi valmistamist, kui siis upri ja nuiaga natukene võib-olla ajaloolist tegevust, et võib-olla see areng pigem lähebki sinna suunas, et kas siis haiglakeskkonnas, kus meil ongi väga palju erinevaid ja pigem keerulisi patsiente või siis ka sellise nii-öelda personaalse valmistamise suunas tavaapteekides.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ravimite 3D-printimine tähendab arvutis loodud mudeli järgi nende kiht-kihi haaval loomist. Tartu Ülikoolis farmaatsia erialal kaitstud doktoritöö uuris ravimite 3D printimise tehnoloogiat, mis võib tulevikus muuta ravimitootmise praegusest paindlikumaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJust see oli minu küsimus, et nüüd tulevad järgmisel kaheksal päeval kindlasti väga paljud inimesed kaubanduse tarbima, jõulukinke ostma ja see on see koht, kus nakkus võib hakata väga kiiresti, väga kiiresti ja laialdaselt levima. Ja minu küsimus oli see, et kuidas me ühiselt nii riik kui kaubanduskeskused, kui erasektor, pingutame, et neid reegleid täidetakse ja rakendatakse, olgu see väike toidukauplus, olgu see suur kaubanduskeskus kaubanduskeskuses teatavasti on jalutusalad koridorid suured, aga kas kaubanduskeskuses ka olevat poed peavad neid reegleid täitma ja tegelikult kui me suudame selles kokku leppida ja ka kliendid, kes sinna kaubanduskeskusesse lähevad, siis me väga palju anname Eesti ühiskonnale just selles mõttes, et uusi piiranguid ei pea tegema ja me saame seda viiruse levikut hoida nii palju kui võimalik kontrolli all. Kaks pluss kaks reegel. Ma soovin ka siin vikerraadio intervjuus öelda, et see ei toimi täna piisavalt. Et ma näen seda, et, et tegelikult seda reeglit tuleb veel tugevamini rakendada kaks pluss kaks reegel. Teiseks maskide kandmine kaubanduskeskustes. Kaubanduskeskused ise ütlevad, et nad selle 50 protsendi täituvust kogu aeg kogu aeg vaatavad, et, et oleks siis külastaja kohta vähemalt kaheksa ruutmeetrit ja tegelikult kaubanduskeskusi, ma soovin ka kiita, nad on ka ise teinud teatud initsiatiivi, näiteks istumisalad, kus just kogunevad võib-olla eeskätt nooremad inimesed. Et täna ei ole see koht, kus koguneda kaubanduskeskustes ka noorematel inimestel, nii et, et teeme oma ostud ära ja läheme välja, aga järgime kaks pluss kaks reeglit. Nii et mulle tundus küll, et, et me kõik saime aru, et me vajame siin ühis pingutus kindlasti. Politsei on samuti, ta oli juba eelmisel nädalavahetusel suuremate jõududega väljas ja kindlasti ka nüüd järgmistel päevadel, viib läbi kapistelist kontrolli ja mitte ainult suuremates kauplustes ja kaubanduskeskustes vaid kui näiteks minu pärast bensiinijaama kauplusteni välja, kus on samuti reeglid, kaks pluss kaks maski kandmine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister arutas kaubandusjuhtidega koroonareeglite tätmise tagamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui keegi oleks aasta tagasi praeguse valitsuse kokkupanemise ajal öelnud, et märtsis 2020 kehtib Eestis eriolukord ja täielik piirikontroll oleks seda peetud mustaks huumoriks või halvaks naljaks. Nüüd on see kõik juhtunud, aga mitte tänu valitsusele, vaid hoolimata valitsusest. Koroonaviiruse levik on toonud Eestisse nii eriolukorra koos koolide teatrit, kinode spordiklubide sulgemisega kui ka piirikontrolli ja võõrsilt tulijate kahenädalase karantiiniga. Peaminister Jüri Ratas nõustus eriolukorra kehtestamisega siis kui oli selge, et nüüd on see tõesti vajalik abinõu viiruse leviku tõkestamiseks. Ta ei teinud seda varem, kuigi mitmed ministrid käisid peale ega hiljem, kui võinuks olla liiga hilja. Lukku keeratud. Eesti harjub enda uuema ajaloo esimese eriolukorraga, mis toob kaasa meile kõigile suuri kitsendus i ning alvab oluliselt riigi majandust. Kõik reisimise, turismi, majutamise ja toitlustamisega seotud ettevõtted on löögi all. Nende toetamine saab olema sama suur väljakutse nagu praegu koroonaviiruse peatamine. Viroloogiaprofessor Irja Lutsar arvab, et järgmised neli nädalat, kui mitte kuus saavad väga rasked olema ning et tõeline kahju majandusele selgub siis, kui pandeemia läbi on ja see aga võtab aega. On hästi oluline, et võimalikult palju inimesi oleks ühesuguses inforuumis. Et valitsuse eriolukorraga seotud otsuseid jõuaksid võimalikult paljudeni, oleksid mõistetavad ja spetsialistide toel usaldusväärsed, et poliitikud ei kipuks praegust kriisi kasutama enda personaalseks eksponeerimiseks, mis oleks kohatu kahandaks nende enda tõsiseltvõetavust ja tooks poliitilise mõõduvõtu tervishoiulise kriisi lahendamisse. Nakkustõrje on edukas siis, kui see tugineb erialainimeste soovitustele ja argumentidele mitte poliitiliste punktivõttude soovile. Kui aga räägime võimalikult paljude inimeste ühesugusest inforuumist, siis tähendab see võrdset või enam-vähem võrdset informeeritud sõltumata vanusest ja rahvusest. Statistikaameti uuring näitab, et 10 protsenti Eesti leibkondadest ei kasuta interneti. Uuring aga puudutab vaid kuni 74 aastaseid inimesi. Ent just vanemaealised on koroonaviiruse suhtes kõige haavatavamad. Võib eeldada, et interneti, seega ka onlain meedia mittekasutajaid on nende seas rohkem kui kümnendik. Kuidas jõuda nendeni soovitusega, et nad ei käiks tarbetult väljas piiraksid kontakti kaaskodanikega ja puhastaksid käsi, eriti kui nad ei kuula ka raadiot ega vaata telerit. Ja kuidas tagada, et vajalik info eriolukorra kohta ja selles tegutsemiseks jõuaks võimalikult laialdaselt meie enda venekeelse elanikkonnani. Suur osa neist paljuski teises inforuumis ja siinset meediat tarbib eestikeelsetest kaasmaalastest vähem. Valitsuse strateegilise kommunikatsiooni meeskond saab nüüd proovida, kui edukad ja sügavuti ulatuvad nad tegelikus kriisis on. Üldiselt jääb aga esialgu üle vaid nõustuda majanduses pert Kristjan Lepiku soovitusega. Hoiame kokku ja näitame, mis puust me tehtud oleme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui räägime sellest, et info jõuaks võimalikult paljude inimesteni, tähendab see võrdset või enam-vähem võrdset informeeritust sõltumata vanusest ja rahvusest, leiab Toomas Sildam nädalakommentaaris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTere, Tanel Kiik, meile on jõudnud info, et valitsus ei suutnud taaskord otsustada, et lubada lapsed kooli. Tervist noh, tegelikult valitsus lähtus asjaolust, et me ei tea, mis saab olema eile jõustunud piirangute mõju nakatus näitajatele. Me teame, et R null on pigem liikunud ülespoole ehk et on selge risk selleks, et nakatusnäitajad hakkavad taas tõusma. Ja seetõttu otsustasime tõesti, et jätkame piirangute arutelu järgmisel nädalal, kui on näha eile jõustunud väga suurte leevenduste mõju. Ehk et pooled ju klassid saavad, said alates eilsest kontakt, avati ka kaubanduskeskused, välitrassid ehk väga palju leevendusi, mille mõju tuleb nüüd hinnata ja järgmiste otsuste tegemisel arvesse võtta. Eesti liigub täiesti vastuvoolu võrreldes teiste riikidega, kes on selgelt paika pannud, et koolid avatakse enne seejärel kaubandus, kõrtsid ja muu, aga meie liigume teistmoodi. Miks see nii on? Nii see ju ei ole, ehk et vaatame eilseid leevendusi, siis suurem, suurem leevenduste plokk puudutas haridusvaldkonda ehk et pooled klassid on tagasi lubatud. Kontakt, õpe Eestis on üldse olnud keskmisest Euroopa riigist oluliselt rohkem, koolid avatud. Kui me vaatame toitlustusasutusi, siis siin on ainult väliterrassidel lubatud, samas spordis ja huvitegevuses, kus on tehtud väiksemaid leevendusi, kinod, teatrid, meelelahutust on ju täielikult jätkuvalt suletud ehk et ka meie oleme selgelt prioritiseerinud hariduse avamist ja kindlasti nüüd, kus me järgmisel nädalal, et edasisi samme otsustame, on ka haridusvaldkond number üks prioriteet mille avamise loodame ära teha juba mai teises pooles. Kui me näeme, et vahepeal tehtud otsused ei ole viinud, nakatus näitajad kiiresse tõusu. Kas see vaidlus käis taaskord nii nagu eelmisel valitsuse istungil, et ühel pool on Reformierakonna ministrid ja teisel pool on Keskerakonna ministrid ja Keskerakond, et saada oma tahtmisi, on võtnud sisuliselt Eesti koolilapsed pantvangi. See nii kindlasti ei ole, ehk et Keskerakonna valitsused on olnud alati väga selgelt haridususku kui mõelda, kuidas me hoidsime ka eelmises valitsuses haridust viimase nii-öelda hetkeni lahti ja alles jõulude eel tehti esimesi piiranguid tõsisemaid, kui me räägime teisest ainest. Ja samamoodi ka nüüd oleme ju just nimelt haridusvaldkonnas leevendusi alustanud, algklassid gümnaasiumi põhikooli lõpuklassid said kooli alates kolmandast maist, mis oli mõistlik, kuna jäeti see üks nädal pärast koolivaheaega nii-öelda puhverperioodi ja nüüd kindlasti jõuame mai teises pooles ülejäänud kooliastmesse kooli lubamiseni. Olen ka ise korduvalt seda välja toonud, rõhutanud, et kindlasti eesmärk on, et, et kõik lapsed saaksid esimese võimaluse tagasi kontaktõppele lihtsalt me ei saa teha leevendusi olukorras, kus me ei tea ja mis on eile jõustunud leevenduste mõju nakatuse näitajatele ja me teame, et praegu niigi see nakatumise languskiirus on pigem pidurdunud. Samas on nakatumis näit see kuulus või kurikuulus R on selgelt ikkagi ühest allpool ehk viiruse levik Eesti ühiskonnas praegu väheneb, selles olukorras, kus meil on jäänud vaid mõned nädalad peavad ikkagi istuma põhikooli ja osa gümnaasiumi lapsi kodus. R null on kuskil 0,9 0,95 juures ehk et ta on praktiliselt tõusnud tagasi üheni ja see hinnang ei võta ju arvesse eilseid leevendusi, ehk see reaalselt võib öelda, et arvestada leevendusi juurde ja hariduse avamist, kui muud, siis on tõenäoliselt R null juba sel nädalal üle ühe. Ja see on ka põhjus, miks me ei saanud tõesti kiirustada uute otsuste tegemisega, sest kõige halvem asi, mis saab olla, on see, et me kuulutame mingid leevendused välja ja hakkame neid taas tagasi pöörama, tekitame segadust nii koolides, lastes peredes et pigem on anda järgmine nädal, selge sõnum viimase info pinnalt viimaste andmete pealt ja väga loodan, et saab anda positiivse sõnumi ja leevendustega edasi liikuda. Seda peab arvestama ka, et iga järgmine nädal leevenduse tegemine on mõnevõrra ohutum tulenevalt ka sellest, et iga päev kasvab vaktsineeritute arv eeskätt riskirühmades. Et pluss vanuserühmas, mis kõik annab ka kindlustunde ühiskonda rohkem avada. Kas see, et te järgmine nädal otsustajate annab võimaluse, et need lapsed võiksid kooli pääseda seitsmeteistkümnendal mail, esmaspäeval. Ma väga loodan, et saame tõesti lubada kõik koolilapsed tagasi kooli siis ja nagu viidatud, siis alates eilsest juba pooled kooliõpilased ju tegelikult kontaktõppel on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus arutas täna uusi võimalikke leevendusi koroonapiirangute osas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n41 liikmeline nõukogu otsustas kuratooriumi valikut Jaak Aaviksoo TTÜ uueks rektoriks nimetada mitte vaidlustada. Vetostamise poolt oli 25 ning vastu 14 liiget, kaks liiget puudusid. Veto jaoks oleks tarvis olnud kahtekümmend kaheksa poolt häält. Nõukogu otsuse võib veel kuratoorium omakorda vetostada. TTÜ lahkuv rektor Andres Keevallik. Täna oli siis meie nõukogu päevakorra kõige otsustavam punkt ja selgus, et Jaak Aaviksoo valimine tehnikaülikooli rektoriks kuratooriumi poolt ei saanud vetostatud. 22. juunil saab selgeks see, kas Aaviksoo on valitud tehnikaülikooli rektor või mitte. Nii et pall on tänasel päeval veeretatud kuratooriumi väljaku poolele. Täna hommikul teatas kuratooriumi esimees Sander Liive televisioonis, et kavatseb juba enne 20 teist juuni kuratooriumi erakorralise koosoleku kokku kutsuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu jättis vetostamata Jaak Aaviksoo saamise ülikooli rektoriks. TTÜ praegune rektor ja nõukogu esimees Andres Keevallik andis pressikonverentsi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVabariigi presidendi kultuuri rahastu otsustas sel aastal anda noore teadlase preemia 40000 krooni Allen Kaasikule. Praegu töötab 31 aastane meditsiinidoktor Allen Kaasik Tartu Ülikooli farmakoloogia instituudis erakorralise vanemteadurina. Tema teadustöö teema on uute ravimite otsingud, et leevendada inimese vananemisega kaasnevate haiguste mõju elukvaliteedile. Esmalt ei saa päris öelda, et see oleks mingisugune väga suur ja tähtis ravimite väljatöötamine. See on vaid üks osa sellest. Ja kui leida mingeid uusi ravimeid, kui meil õnnestub selles osaleda, siis eesmärgiks on, et nad pärsiksid neurodegeneratiivsete haiguste arengut. Sinna alla kuuluvad kõik need alsimeri, Parkinsoni tõbi ieemiaga kaasnevad hädad. Baasteadlastel on esmaseks eesmärgiks leida midagi, mis on huvitav, mis loomkatsetes aitab. Siis avaldatakse teadusajakirjades, selle korjavad üles ravimifirmad ja hakkavad sellega edasi tegelema meie kui, nagu baasteadlased ei saa seda protsessi lõpuni viia. Meil ei ole neid tohutuid summasid. Selleks võib öelda, et maailmatead biomeditsiini valdkonnas on üks tervik. Kõik uurivad välja mingi väikese jupi, teised panevad kokku sellest terviku. Sellest tervikust tehakse järeldusi, hakatakse mingeid aineid praktikasse viima.",
"role": "user"
},
{
"content": "Presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia sai Allen Kaasik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAvalduses kirjutatakse, et viis tuumariiki usuvad kindlalt vajadusse, tuumarelvade edasine levik ära hoida. Avalduse venekeelses tekstis seisab, et allakirjutanute meelest ei saa tuumasõjal olla võit. Ja sellist sõda ei tohi kunagi alustada. Viis riiki kinnitavad veel, et kuivõrd tuumarelvade kasutamisel on kaugeleulatuvad tagajärjed, tohib tuumaarsenali, kuni see veel eksisteerib, kasutada ainult kaitse-eesmärgil agressiooni vastu ja sõja ärahoidmiseks. Venemaa välisministeerium on avaldust kommenteerides teatanud, et avaldus aitab rajada usaldust riikide vahel ja ehitada nõnda ka alused tulevaseks ründe ja kaitserelvade kontrollileppele. Prantsusmaa rõhutab avaldusega seoses, et julgeolekunõukogu viis alalist liiget on taas ilmutanud pühendumust tuumarelvastuskontrollile ja desarmeerimisele. Pärast avaldust algab riikide vahel juba tegelik töö nii kahe kui ka mitmepoolselt, et tuumarelvastus tõepoolest kontrolli all oleks. Ka Hiina rõhutab, et avaldus tõstab vastastikust usaldust ja vähendab tuumakonflikti võimalust. Ootamatu avaldus tehti ajal, mil Venemaa ja Lääne vahel valitsevad väga teravad pinged olukorra pärast Ukraina piiril. USA ja tema liitlased on korduvalt hoiatanud, et sissetungi korral Ukrainasse ootavad Venemaad ees väga ulatuslikud ning liitlasriikide omavahel kooskõlastatud sanktsioonid. Paremad pole suhted ka USA ja Hiina vahel. Suhteid rikuvad erimeelsused Taiwani väina staatuse pärast ning Hiina kasvav kohalolek vaiksel ookeanil. Hiina ja USA on teineteist vastastikku süüdistanud pingete õhutamises ja rahu ohustamises piirkonnas. Hiina peab kodusõja käigus eraldi jäänud Taiwani jätkuvalt oma riigi osaks ning on ähvardanud saare jõuga ära võtta, kui Taiwani valitsus saareriigi ametlikult iseseisvaks kuulutama peaks. Avaldust peetakse katseks puhuda uut elu tuumarelvade leviku tõkestamise lepingusse. Leping avati allkirjastamiseks 1968. aastal ja jõustus kaks aastat hiljem. Kokku on lepingule alla kirjutanud 191 riiki, nende hulgas loomulikult ka viis ÜRO Julgeolekunõukogu alalist liiget. Ühelegi teisele relvastuse piiramise ja desarmeerimislepingule Pole oma heakskiitu andnud ligilähedaseltki nii palju riike. Allakirjutanutest on Lõuna-Aafrika vabariik ainus riik, mis küll töötas välja tuumarelva, kuid hävitas hiljem oma tuumaarsenali täielikult. Seevastu on Põhja-Korea ainus lepingust lahkunud tuumariik.",
"role": "user"
},
{
"content": "ÜRO Julgeolekunõukogu viis alalist liiget on teinud haruldase avalduse, milles tõotavad seista selle eest, et tuumasõda mitte kunagi ei puhkeks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärnu perekonnaseisu toimingute ja rahvastikuregistriteenistuse juhataja Kristina Artma Väga pikki aastaid, et ametnikud ei käinud oma ametiruumidest väljas registreeritigi ainult oma saalis, mis oli noh, meie Pärnus näiteks maavalitsuse saal, aga niipea, kui see teenus tekkis, siis mida rohkem ikkagi avastati se, seda see võimalus on, peab ütlema tõesti, et on inimesi veel, kes tegelikult ka ei tea, et seda saab tellida, et siis jah, järjest rohkem. Palun perekonnaseisu ametnikul meenutada mõnda väga toredat abiellumist. Noh, meil on kõik toredad, kui me läheme oma ametiruumidest välja, siis alati on nüüd see, mis ees ootab, on ju teadmata, mis tingimustes on olnud metsas puu all, kus ei olnudki tegelikult ametnikul ette teada, kus see puu on, mis see täpselt on. Kõigele lisaks oli ka ilm veel selline, et hommikul oli äike, vihm, torm, absoluutselt kõik, mis veel olla sai, nii et tegelikult ega jah, pruudbar ise oligi hommikupooliku üritanud kõike seda, mis neil oli peo jaoks valmis pandud, kõike seda kõigepealt korrastada ja midagigi luua ja ega see, mis seal metsa sees ootas, ei teadnud keegi, aga õnneks seal tõesti sadu ei olnud, sellel hetkel oli vaik ja väga, väga ilus oli, aga jah täiesti sellises paksus metsas, nii et, et minna sai sinna ainult koos pruutpaariga ja koos külalistega, sest tegelikult ei, ei olnudki peale pruutpaari mitte kellelgi teada, kus see puu täpselt on. Esimesest maist tõusevad Pärnust pisut need hinnad, kus abielu registreerimine toimub väljaspool ameti ruume. Kristina Artma. Me alustasime ikkagi kõige-kõige odavamate hindadega, sest olgem ausad, kui ikkagi kunagi ei ole seda teenust pakutud, siis eks ta meile oli uus ja, ja kõik tahtis harjumist, aga nüüdseks me ikkagi ütleme, et see teenus peab ajaga kaasas käima, teda tuleb edasi arendada ja noh, vastavalt sellele ka hinnad muidugi lähevad natukene kallimaks. Kui abielu registreerimine toimub Pärnus, siis maksab see praegu 150 eurot. Esimesest maist 190 maakonnas toimuv sündmus maksab praegu 350, esimesest maist 390 eurot. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võimalust registreerida abielu väljaspool ametiruume, kutsudes perekonnaseisuametniku abiellumiseks valitud kohta, on Pärnus olnud vaid mõni aasta. Alustati 2018. aastal ja nüüd kasutatakse seda võimalust aasta-aastalt järjest rohkem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna Brüsselis teatavaks tehtud energiahindade vähendamise meetmetes pole midagi revolutsioonilist. Sellega anti riikidele lihtsalt teada, milliseid viise on lubatud kasutada, et lakke tõusnud energiahindasid taskukohasemaks muuta. Nende meetmete seas on vautšerite jagamine või arvete osaline tasumine luba, arvete tasumist edasi lükata, võlgnik elektrivõrgust lahti ühendamise takistamine ning maksumäärade vähendamine. Neist viimane on eriti aktuaalne näiteks käibemaksu puhul, mida riik korjab igalt arvelt 20 protsendi jagu sõltumata sellest, kas hinnad on laes või mitte. Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson. Kõrgem hind toob siis kaasa näiteks ka käibemaksu puhul lihtsalt suurema summaarse lisanduse, sest see on seotud alghinnaga ja, ja kuna liikmesriigid ei ole arvestanud sellise lisatuluga, siis ajutine käibemaksu alandamine on ka võimalik, sellest võidavad siis kõik. Kuidas näiteks käibemaksust ülejäävat summat jaotada võib iga riik ise otsustada, võib valida nii üldise maksulangetuse, kõigile kui sihitud toetused. Lühiajaliselt võib otseselt toetada tarbijaid, kes vastasel juhul oleksid väga suures hädas oma elektriarvete ja küttearvete tasumisega. Igal liikmesriigil on oma skeem, kuidas sõnastada siis, kes on need inimesed, kes kõige suuremat tuge vajavad ja, ja laiendades seda siis sellele, et on võimalik alandada ka neid osasid elektriarvest mis ei ole elektri hind ja võrgutasud, aga kõik sinna lisanduvad alates käibemaksust, aktsiisidest, taastuvenergia tasuni. Euroopa tarbijate organisatsiooni energiapoliitika ametniku Anna Martini sõnul on mitmed riigid sellised meetmed juba kasutusele võtnud. Belgia on näiteks lükanud edasi arveid inimestele, kes maksavad tavapärasest väiksemaid sotsiaalseid energiatariife ning Prantsusmaal on tehtud ühekordseid toetusi. Me loodame, et kõik liikmesriigid kasutavad erinevaid võimalusi elektriarvete vähendamiseks, eriti madala ja keskmise sissetulekuga tarbijate toetamiseks, sõnas Martin. Milliseid meetmeid Eesti kasutusele võtab, sõltub juba meie valitsusest. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon avalikustas täna viisid, kuidas riigid saavad energiahindasid vähendada. Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoni sõnul on üks loogilistest võimalustest käibemaksu vähendamine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHea on see, et üldist taset näitavad indeksid on juba neljandat nädalat praktiliselt samal tasemel, nii et mingisugust erilist tõusu me ei näe, aga põhiliselt, mis siin näha on, on see, et viirus on üle Eesti väga ühtlaselt laiali läinud, et Lõuna-Eesti ei ole enam selline tulipunkt, nagu ta siin vahepeal oli, kus kohas mingisugust viiruse leida ei ole, see on siis Hiiumaal, aga muidu on suhteliselt ühtlane, et igas Eesti regioonis on asulaid, kus me viirust leidsime ja vahetevahel ka mõnesid, kus kohas ei ole nii, et. Aga kas see tähendab, et Lõuna-Eestis on natukene paremaks läinud või et kõik ülejäänud Eesti on lihtsalt järgi tulnud ja, ja seal on sama, mis oli nädal tagasi, võib-olla Lõuna-Eestis? Huvitav, et me näeme nagu mõlemat, et Lõuna-Eestis on natukene järgi andnud ja näiteks siin Pärnumaal, kus me viirust üldse ei leidnud, siis, siis siin on jälle tekkinud asulad, kus, kus me seekord viirust leidsime, nii et mõlemat pidi on. Tallinn, Harjumaa on ka läinud kõrgemale. See on siin sellisel keskmisel tasemel olnud varem ja on ka praegu, et siin on mõned kohad, näiteks Loksa, kus ta viirust ei leidnud, aga Paldiski, Kehra tapa on sellisel kõrgel tasemel. Tallinn Viimsi, Muuga sellisel keskmisel, nii et keskmine tase ka Harjumaal ei ole tõusnud, vaid on pigem selline ühtlane.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui veel läinud nädalal levis koroonaviirus laiemalt Lõuna-Eestis, siis värske reoveeuuring näitab, et tänaseks on viirus levinud üle maa. Ainult Hiiumaa on veel viirusest puutumata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nErukindral leitnant Ben Hotchass arvab, et valge maja ovaalkabinetis on vägede vähendamises Saksamaal räägitud juba pikemat aega. Selle üks toetaja võis olla juuni alguses ametist lahkunud USA suursaadik Saksamaal Richard Grenell, kes on teravalt kritiseerinud liitlase madalaid kaitsekulutusi. Lisaks peegeldab otsus president Donald Trumpi valimislubadust tuua väed tagasi koju, räägib endine USA Euroopa maavägede juht erukindralleitnant Benhoje. Otsusele ei eelnenud mingisugust strateegilist analüüsi, mis oleks jõudnud numbrini 9500. Mingisugust ametkondade sisest protsessi ei olnud, see oli puhtalt poliitiline otsus. USA ajakirjanduses on spekuleeritud, et vähemalt mingi hulk Saksamaalt lahkuvatest vägede st saadetakse alaliselt Poola. Sellele on auru juurde andnud kuuldused, et järgmisel nädalal külastab Poola president Ansi uda Washingtoni ja oodata on suurt uudist. Hojes aga rõhutab, et praegu ei ole Poolas sellist võimekust, et ameeriklasi alaliselt vastu võtta. Ja kuna see on väga kallis, siis lähiajal seda tõenäoliselt ka ei juhtu. Erukindralleitnant lisab, et tegelikult ei ole NATO idatiivale alalisi baase vaja küll aga rohkem roteeruvaid üksusi. Vaja on hoopis logistika ja luurevõimekuse arendamist, kommunikatsiooni ja insenere. USA sõjaväeenamik sellest võimekusest on reservvägedel ja need on üksused, mida saab mobiliseerida kuueks või kolmeks kuuks. Cezi sõnul on oluline mainida, et seni ei ole antud ühtegi käsku Saksamaal asuvate vägede liigutamiseks mis vähendab võimalust, et see üldse juhtub. Lisaks on tekkinud vastuhääli Trumpi administratsiooni sees, kes leiavad, et otsuse elluviimine kahjustab USA strateegiliste võimekust ja kõiki NATO liitlasi sealhulgas balti riike, mis kahe protsendi kohustust täidavad. USA väed, mis välja soovitakse viia, et jõuda plaanitud numbrini on suures hulgas just need, mis vastutavad kiire reageerimise eest. Palju keerulisem oleks tuua vägesid USAst või neid mööda Euroopat liigutada, et jõuda näiteks Suvalki koridori või Rumeeniasse. Otsas lisab, et enne otsuse tegemist oleks valge maja pidanud kongressiga nõu pidama, kuid tõenäoliselt aimati nende vastuseisu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valge Maja plaan on juba tekitanud pingeid kongressiga, mille liikmed rõhutavad, et see kahjustaks USA strateegilist võimekust ja kõiki NATO liitlasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestimaa rahvaliidu esimees Villu Reiljan, teie ütlesite täna riigikogu kõnepuldist, et põhjust Pärnuajad umbusaldusüll Miks tõepoolest Pärnu on oma positsioone muutnud, ma olen rääkinud Eesti Energia nõukogu liikmetega ja nad on mulle ütelnud, et Pärnu ja positsiooni juuni alguses oli väga selge, et see on halb leping. Jah, ja seda ei sünni, seda lepingut. Hiljem oli ta nagu ümber sündinud ja hakkas kastikesi joonistama ja neid vektoreid, mis tulevad siis küll oma fraktsioonist ja küll valitsus koalitsioonist. Ja, ja sisuliselt ta ilmselt on selgelt manipuleeritav šantaseeritav minister ja see ei saa olla Eesti vabariigis ministriks. Sest ka lepingu areng tegelikult näitab seda, seda endersi, lepingu areng, et, et tingimused on muutunud kuidagi silmapaistvalt viletsaks nelja miljardilise väärtusega elektrijaamades bilansilisest väärtusest on nüüd müügimomendiks jäänud järel aktsiakapitali laiendus 1,2 miljardilise väärtusega Eesti energia elektrijaamadele ja sinna käib ja 25 protsenti Eesti põlevkivi. See tähendab, tegelikult on loobutud Eesti rahva varandusele hinnangu andmisest ja kui samal ajal on pidevalt Pärnu ja vassinud ja seletanud mingis väga suurest investeeringust asja sisu on tänases väga selge, ei ole endersi mingi suur investeerija. Mihkel Pärnoja on oma oma põhimõttelageda tegevusega ennast Eesti rahva ütleme, mustade nimede nimekirja igaveseks kirjutanud. Sinna ta ka jääb. Niimoodi nagu on juba ministrite umbusaldamise juures riigikogu selles koosseisus tavaks saanud ka seekord umbusaldatavat ennast kohal ei olnud. Kolmikliidu kaaslased lihtsalt ütlesid, et need süüdistused on alusetud ning kuna jutuks oli ka minister Pärnu ja seostamine KGBga 20 aastat tagasi, siis selliseid süüdistusi nimetati lihtsalt talatuteks. Mõõdukate esimees Andres Tarand, miks pärast ka teie ministrit ei olnud täna riigikogu ees näha? Ma ei oska seda öelda, sest et hommikune koalitsiooninõukogu, kuhu kuulub Pärna ja käsitles küll päevakorra punkte, aga mitte tema kohalolekut, nii et see oli puhtalt ministri enda otsustada ja no see, millele te viitasite, et, et ta on kujunenud välja niisugune peaaegu nagu tava see on ilmselt esialgselt otstarbekuse küsimus, et võtta nagu aeg noh, et, et ilma asjata ei läheks. Täna on põhjenduseks sel juhul see, et see elektrijaamade asi on nagunii praegu käib. Aga ma ei ütleks, et ühte travareti tasub kasutada nüüd süstemaatiliselt. Poliitika peab olema paindlikum ja üldiselt jätab ju vaatlejatele inimestele parem mulje, kui aeg-ajalt ikkagi on otse silma vaatamas inimene.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestimaa Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani ning Mõõdukate esimehe Andres Tarandi kommentaar Agu Uudelepale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRaamatus on kandev osa sellel, mida Urmas Alender ise rääkis, sealt leiab katkeid intervjuudest, päevikutest ja luuletustest, samuti fotosid. Yoko Alender ütleb, et isa elu oli loominguga justkui ühte sulanud. Mul alguses oligi töö pealkirjaks elu kui looming. Et seda tema puhul ei ole nagu võimalik, lahutada teineteisest, see sai hästi selgeks, veel selgemaks sai see intensiivsus, sellel ajal, kui mind veel ei olnud plaaniski ja, ja ka ütleme Ruja algusaegadel, kui ma olin veel väga väike, mida ma ei mäleta ise niimoodi reaalselt ja muidugi see muutumine, selle elu muutumi ne, et eks tekkis nagu selline nagu terviklik narratiiv. Raamat on Alendri sõnul üles ehitatud kronoloogiliselt. Alustasin siis aastast 1968, kui isa oli 15 ja kirjutas oma esimesed luuletused ja laulud ja sealt siis edasi põhimõtteliselt noh, mingid sellised eriplokid tekkisid tema erinevatest ansamblitest ajast, nukuteatris, noorsooteatris, aga üldiselt see kronoloogia on nagu läbiv, siis lisaks on siis hästi palju fotosid muidugi imelised fotod, imelised fotograafid, ilma nendeta seda raamatut ei oleks, paljude puhul me ei tea isegi autoreid kahjuks. Ma vabandan nende ees, et nad ei ole saanud oma oma nime sinna kirja, sest lihtsalt ei õnnestunud tuvastada siis palju artikleid sellest ajast, kui kui me juba Rootsis olime, mulle tundus, Need peavad siin sees olema ja siis tema luulelooming ja nende juures siis joonistused, et nendest tegin sellise valiku umbes kümnendik luuletusest. Ja, ja päris lõpus siis tegelikult millest see raamatu idee alguse sai? See soov, et oleks olemas selline ülevaatlik nimekiri kõikidest tema 304-st laulust 505-st luuletusest kogu nii-öelda avaldatud loomingu nimekiri.",
"role": "user"
},
{
"content": "Yoko Alender on kokku pannud raamatu \"Sõna saab Urmas Alender\", mis avab tema isa Urmas Alenderi elu ja loomingut.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLääneriigid süüdistavad Valgevene Ryanairi lennuki kaaperdamises ja võiks öelda, et rahvusvaheline vihakisa on tõusnud taevani. Kas see protest kasvab õhtul algaval ülemkogul tegutsemiseks üle, on praegu peamine küsimus. Kuidas Euroopa Liit reageerib sellele, et kahe liikmesmaa vahel liikunud lennuk sunnitakse maanduma kolmandas riigis, et võtta kinni lennukis viibinud opositsionäär, kes valitsust kritiseeris. Osa liidreid nõuavad juba uusi rahvusvahelisi sanktsioone. President Lukašenka valitsuse vastu nõutakse ka lennureiside keelustamist Valgevenesse ja läbi Valgevene õhuruumi. Isegi selline ettepanek on tehtud Euroopa Liitu ei lubataks sisse Valgevenest tulevaid kaubaautosid. Mida teeb Eesti? Meil on telefonil välisminister Eva-Maria Liimets. Loomulikult peab Eesti vajalikuks kutsuda välja Valgevene suursaadik, et anda edasi selget sõnumit selle kohta, kuidas selline tegevus on vastuvõetamatu, kuna see on selgelt vastuolus rahvusvahelise õigusega. Samuti anname edasi sõnumi, et ajakirjanik Kinni võeti, peale maandumist tuleb vabastada ja kui ajakirjanikul on soovi, siis lubada tal ka Valgevenest lahkuda ja samuti on Eesti alustanud konsultatsiooni ÜRO Julgeolekunõukogus, kus Eesti on praegu mittealalise liikme kohal, et tuua see küsimus ka ÜRO Julgeolekunõukogu lauale arutamiseks. Kas on kõne all näiteks Bel avia lendude lõpetamine Tallinna ja Minskis vahel, kas Eesti peaks need lõpetama? Täna eesseisval Euroopa ülemkogul ühe küsimuse all tuleb arutlusele kindlasti see, et kas on võimalik peatada kõigi Euroopa Liidu lennuettevõtjate ülelennud Valgevenest ning arutatakse ka kõiki teisi võimalikke meetmeid, mida oleks võimalik Valgevene kontekstis vastu võtta, et anda edasi selge signaal, et selline Valgevene tegevus tsiviillennuk jõuga peatamisel hirmuähvardusega peatamisel on vastuvõetamatu. Millal te kavatsete Valgevene suursaadiku välja kutsuda? See on meile täna kavas, sellest me teavitame ka avalikkust, kui see on toimunud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti välisministeerium kutsub välja Valgevene suursaadiku. Valgevene režiim sundis pühapäeval opositsioonilise ajakirjaniku kättesaamiseks maanduma riigist üle lennanud reisilennuki.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViru maakohtu esimees kohtunik astri Tasi ei leidnud üheski punktis, et kohus saaks kahtlustatavad jõhvi volikogu liikmest arsti Niina Neglassoni tervishoiuteenuseid osutava korrigo ja selle juhi Tiiu Sepa süüdi tunnistada. Ringkonnaprokurör Kalmer Kase sõnul kaalutakse otsuse edasikaebamist. Prokuratuuril on apellatsiooni soovist aega otsustamiseks seitse päeva. Lisaks sellele siis on meil kaheksa lisapäeva, et see apellatsioon valmis kirjutada. Ehk nagu ka kohus rõhutas pooled, kes ei ole tänase otsusega rahul, võivad selle vaidlustada ringkonnakohtus me seda kaalume, aga me seda kaalume pärast kohtuotsuse täisteksti ga tutvumist. OÜ korrigot ja tema juhatuse liiget Tiiu Seppa kohtus esindanud vandeadvokaat Jaanus Tehver ütles, et tema klient ei ole veel otsustanud, kas esitatakse ka omapoolsed võimalikud kahjunõuded. Meil on põhimõtteliselt kohe võimalik igasuguseid samme teha, aga piltlikult öeldes esimene küsimus on see, et kas me tahame sellega tegeleda, et noh, ma räägin praegu oma klientide nimel, et kas neil on jõudu ja tahtmist selle asjaga tegeleda või noh, piltlikult öeldes on asjaga tegemist asjaga, mis tahetakse selja taha jätta ja rahulikult oma eluga edasi minna. Emotsionaalse inimesena õigeksmõistvat kohtuotsust kuuldes nutma puhkenud Niina Neglasson tunnistas, et õnn on minna kerge südamega koju. Ma lähen suure kergendusega täna koju, et tõepoolest noh, loomulikult mitte mitte ükski asi ei korva seda, mida ma olen üle elanud, nüüd kaks pool aastat, need õudusunenäod ja ja hirmud, kui 10 kilomeetrit sul üks auto järel sõidab, et nüüd võetakse sind rajalt maha, et tegelikult on olnud väga kole ja väga raske. Jõhvi stabiilselt toimuvatel võimuvõitlustel on praegu seis selline, et täna õhtul toimuval jõhvi volikogu istungil kandideerib Niina Neglasson taas volikogu esimeheks. Jõhvist raadiouudistele Räne Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viru Maakohus mõisteti täna korruptsioonisüüdistuses õigeks nii Jõhvi volikogu liige Niina Neglason kui ka OÜ Corrigo ja selle juht Tiiu Sepp. Õigeks mõistetud Niina Neglason kavatseb tänasel Jõhvi volikogu istungil kandideerida Jõhvi volikogu esimeheks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti koordineerib sel aastal balti Ministrite nõukogu tööd, nagu peaminister Jüri Ratas ütles. Üks Eesti prioriteete on piirkonna ühenduvuse parandamine, seetõttu tuleb jätkata koostööd Rail Balticuga ja kolme balti riigi peaministrid kohtuvad selle protsessi jaoks märtsi lõpus Vilniuses, ütles Jüri Ratas. Selle kohtumise ettevalmistamiseks töötavad kolme balti riigi transpordiministrid ühiselt et leida just sobivaid lahendusi. Tulevane Rail Balticu raudteetaristu haldamise mudel on sellest eraldi küsimus ja selle kohta leiame eraldi kokkuleppe hiljem. Ja samal ajal, kui käib töö Rail Baltic ühisettevõte reorganiseerimise lahendusega peab kindlasti projekt hetkeseisuga rakenduma ja jätkama täiskiirusel. Teine teema, mida me arutasime, on erinevad energiaühendused. Energiaühenduste puhul me tegelikult näeme päris tublit edasiminekut. Päris palju me täna pöörasime ka tähelepanu just taastuvenergeetikale, kus näiteks on võimalik üheskoos teha mere tuuleparkisid. Ka Läti peaminister pidas Rail Baltic ut ja balti riikide elektrivõrgu sünkroniseerimist Mandri-Euroopa süsteemiga kõigi kolme balti riigi prioriteediks. Ta rõhutas, et see töö peab jätkuma ja Läti valitsus on täielikult sellele pühendunud. Leedu valitsusjuht pidas tihedat dialoogi äärmiselt oluliseks ja märkis, et Leedus on Rail Balticu projektis juba palju ära tehtud. Suur hulk projekte on valmis ja maad ära ostetud. Samuti rõhutas peaminister elektrivõrgu sünkroniseerimisprotsessi tähtsust, et Balti riigid saavutaksid energiasõltumatuse 2025.-ks aastaks. Euroopa komisjoni eelarve ja haldusvolinik Johannes Haan püsis peamiselt eelarve teemadel, öeldes, et vastavalt järgmisele mitmeaastasele finantsraamistikule saavad Balti riigid 2,5 kuni kolm korda rohkem toetust, kui on Euroopa Liidu keskmine. Haani sõnul näeb finantsraamistik ette päris olulisi summasid Rail Balticule, mille abil jõuab projekt loodetavasti lõpule 2026. 27. aastal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohtumise fookuses oli Rail Baltic ning Euroopa Liidu järgmine pikaajaline eelarve aastateks 2021–2027.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli kliinikumi uueks juhiks valitud Priit Berens on endine Swedbanki balti panganduse juht, astudes sellelt ametikohal tagasi 2000 seitsmeteistkümnendal aastal. Tartu Ülikooli kliinikumi nõukogu esimees, Tartu linnapea Urmas Klaas ütleb, et kõik nõukogu liikmed pidasid Berensit heaks kandidaadiks tulenevalt tema eelnevast kogemusest suurettevõtete tegevjuhina, aga ka nõukogu esimehena ja liikmena. Rahvusvahelistes eeevõtetes viis liiget seadsid Berensi esimeseks eelistuseks Urmas Klaas. Ta on vedanud eest mitmeid struktuurireforme nii Eestis kui ka rahvusvahelistes ettevõtetes ja tema sellised teadmised ja oskused kindlasti on väga vajalikud Tartu Ülikooli kliinikumi juhtimisel. Küsimusele, kes olid teised kandidaadid Berentsi kõrval kliinikumi juhatuse esimehe kohale, vastab klaas, et sellist laadi informatsiooni pole korrektne kommenteerida. Ma ütlen nõnda, et nõukogu pidas väga tähtsaks, et juhatuse esimeheks saaks juhi kogemusega inimene ja Priit Perents, kahtlemata on kogenud juht. Priit Peerents ütleb, et tema kogemused meditsiinivaldkonnas pole väga suured küll aga on tal kogemused ja teadmised suurte organisatsioonide juhtimise ja ümberkorraldamisega. Just juhtimisalased teadmised ja kogemuste pagas oli see, mille tõttu otsustas Berents ka kliinikumi juhatuse esimehe kohale kandideerida. Beerents räägib, et tema eesmärk on Eesti meditsiini juhtivas raviasutuses edasi arendada patsiendikeskset ravi, väärtustada meeskonnatööd ja teha head koostööd Tartu Ülikooliga. Priit Peerents. Esialgu nägemus on selline, et kliinikum on aasta algusest alustanud juhtimisstruktuuri, reformide ettevalmistamisega ja hetkel minu nägemus see, et ma astun sellesse protsessi sisse ja hakkan seda protsessi edasi viima. Kuidas konkreetsemalt struktuuri ja juhtimise reform toimuma hakkab, seda Beerents praegu kommenteerida ei taha. Beerens alustab Tartu Ülikooli kliinikumi uue juhatuse esimehena tööd selle aasta esimesest oktoobrist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu valis järgmiseks viieks aastaks juhatuse esimehe kohustesse Priit Perensi, kel on pikaajaline rahvusvaheline juhtimiskogemus. Priit Perensi palk uues ametis hakkab olema 8500 eurot kuus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViljandi linnavolikogu on kehtestanud kaks detailplaneeringut, mille tulemusel võiks järve äärde kerkida koguni kaks spaa. Hotelli kinnistu. Naabrite kaebuse põhjal otsustas kohus, et linnavõim peab ühe planeeringu tühistama, kuna see ei arvesta kahe lähestikku paikneva spaahotelli mõju üksteisele. Loodus keskkonnale ja kohalike elanike elukorraldusel. Viljandi eelmine linnapea Ando Kiviberg leiab aga, et kuna Viljandil on väga suur potentsiaal turismilinnana, ei tohiks linnavalitsus mitmest spaa-hotelli rajamise võimalusest loobuda. Näiteks võrreldes Kuressaarega jääme me ikkagi oma võimaluste poolest maha. 2013. aastal oli Viljandis suurusjärgus umbes 500 voodikohta, praegu on neid seal 600 kandis. Kuressaares oli tol ajal 2200, see tähendab tegelik võimalust nii spordisündmuste korraldajatele, kultuurisündmuste korraldajatele kui ka nende aastaringset, eks ole külaliste vastuvõtmise võimekust, aga nüüd antud detailplaneering, mille üle siin poleemika käib, sellest loobuda, siis Viljandi linn võtaks võimaluse edasisteks arenguteks, mida Viljandi linn saab teha, on siis need kohtuotsuses osundatud uuringud läbi viia ja, ja vastavalt tulemustele siis ka vajadusel seda detailplaneeringut kohendada, aga mitte kindlasti sellest loobuda. Ka Viljandi linnapea Madis Timpson on seda meelt, et Viljandisse mahub mitu spaa hotelli kuigi kedagi teist peale Rakvere Aqva spaa, kes ehitab järve äärde 150 kohalise spaa hotelli, praegu silmapiiril ei ole. Aga see võimalus peaks jääma. Kindlasti ma selle arutelu linnavalitsuse lauale viin, minule isiklikult tundub mõistlik, kui me kogu seda ala seal vaatame ühte tervikuna ja kui konkurents seda vaba turg välja kannatab, kui keegi investor tahab ehitada, miks mitte minuga võiks rohkem ka neid olla. Koroonakriisi tõttu on Rakvere arendaja Viljandi spaa-hotelli projekteerimise ajutiselt peatanud. Madis Timpson on kindel, et hotell valmib siiski kokkulepitud ajal. Mina olen arendajaga suhelnud ja arendaja ütles, et kuna olukord on selline, nagu ta praegu on, keegi ei tea, mis tulevik toob, sest momendil on aktiivse projekteerimise peatanud. Kui nüüd viiruseaeg läbi saab ja kui nad leiavad paslik olema mingi selle aasta jooksul seda projekteerimist jätkata, siis ma arvan, et see tähtaeg ei pruugi ohus olla. Nad on praegu juba üle miljoni euro sinna kulutanud ja, ja tegelikult umbes pool miljonit läheks veel projekteerimise peale, ainult ettevõtjast tuleb aru saada, aga ma olen siiski optimistlik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandi järve äärde kunagise rannarestorani kohale spaahotelli ehitamise plaan on endiselt jõus, kuid linn peab ringkonnakohtu otsuse tõttu tühistama teise detaiplaneeringu, mis on vastuolus loodus- ja keskkonnakaitse tingimustega. Viljandi eelmine linnapea Ando Kiviberg leiab, et Viljandist peaks saama sama mõjukas kuurortlinn nagu on Kuressaare. Selleks tuleb linnavalitsusel luua tingimused, et Viljandi järve äärde saaks kerkida ühe asemel kaks spaahotelli.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEestis on õnneks veel väga vara rääkida epideemiast, meil on gripi haigestumine, püsib madalana, intensiivsus on isegi väga madal, me hindame, välja arvatud Võrumaa maakonda, kus on registreeritud gripi viirusega seotud gripihaiguspuhang aga mujal väga madala. Meil on ka arvutatud epideemia lävi ja Eesti jaoks. Kui Läti jaoks on 100, meie jaoks on 140 ja praegu meie arvestuses näitavad, et meil hetkel 55 100 1000 peale, siis me ei jõudnud veel isegi pre-epideemik lävile, mitte ainult epideemia levi ei ole ületatud. Ja kas me oskame ka öelda, millest see on tingitud? Ilmad ju nagu võiksid soosida grippi. No see sõltub gripi viiruse omadusest meil näiteks esimesena jõudis ringlusse B-gripiviirus, mis on väiksema leviku potentsiaaliga ja ta tavaliselt Ta kutsub Eestile lokaalsed puhangud. Sellist massilist haigestumist ta tavaliselt ei kutsu, Eestile, aga Lätis juhtus, et see esimesena jõudis A-gripiviirus ja siis selles lähtudes nendel hakkaski epideemia või me muuseas nimetame seda sesoonseks tõusuks. Kas te julgete teha mingeid prognoose, kuidas meil edasi läheb? Ma ütlen nii, et iga nädal me näeme, et meil ikka ringluses gripiviirus on olemas ja sel nädalal laboratoorselt kinnitatud meil kolm A- gripi viirust ja mitte ainult Tallinnas, aga Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal, siis prognoosid on äärmiselt raske, aga ma ikka julgen öelda, et jaanuari alguses meil klassikaline gripihooaeg peab olema juba käes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel nädalal ületas Läti pealinnas Riias, samuti Jelgavas gripihaigete hulk epideemia läve, mistõttu riigis kuulutati tänasest välja epideemia. Uku Toom küsis Terviseameti gripikeskuse peaspetsialistilt Olga Sadikovalt, milline on olukord Eestis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMichigani keskosas asuva Midlandi maakonna tänavad ja hooned on vee all. Kohalik elanik Jeff Bitman pidi minema paadiga järgi oma koguduse pastorile, sest muud moodi ei olnud võimalik teda päästa. Lõik on puusa kõrguse vee all. Olin siin 1986. ja 1987. aasta üleujutuse ajal. Ma olin siin mõne aasta taguse üleujutuse ajal, seekordne on veidi hullem. Iden, Villi ja Sanfordi tammid purunesid kogu nädala kestnud tugevate vihmasadude järel. Umbes 10000 inimest on pidanud evakueeruma. Paljud neist veetsid öö varjupaikades, sealhulgas vanemad inimesed. Koroonaviiruse hirmu tõttu jagati teatud kohtades ka näomaske, räägib Michigani elanik. Pleik. Kõik pakkisid oma asjad kokku ja kiirustasid, sest nad ütlesid, et vesi tuleb kohe ja aeg saab otsa. Michigani kuberner ret Witmer lendas eile üle Midlandi maakonna ja hoiatas pärast seda, et vesi võib piirkonnas tõusta pea kolme meetrini. Messi. Eksperdid kirjeldavad seda kui ükskord 500 aasta jooksul toimuvat sündmust. Sellel on edaspidi suur mõju siinsele kogukonnale ja meie osariigile. 2018. aastal leidsid osariigi ametnikud, et Iden Villi Tamm ei vasta nõuetele. Witt meri sõnul kavatsevad nad välja selgitada, mis mõlema Tammi purunemise põhjustas ja vajadusel ollakse valmis ka kohtusse pöörduma. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s Michigani osariigis purunes paduvihmade tagajärjel kaks tammi ja jõevesi ujutas üle lähedalasuvad piirkonnad. Osariigi kuberner kuulutas välja hädaolukorra ja umbes 10 000 inimest pidi evakeeruma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeil on nakatunute hulk oluliselt langenud, võiks öelda, et isegi kuskil enam kui neli korda, kui veel sellist positiivset sõnumit kohe alguseks anda, siis on ka oluliselt tõusnud koroonaviiruse vastaste antikehadega täiskasvanute hulk. Et see on võrreldes nelja nädala tagusega ligi poole võrra kasvanud enam kui pooled nendest, kellel need antikehad on. Et need on saanud selle siis vaktsineerimise teel, selle kaitse, et see on nagu selline lühike mõte jah, et kui me vaatame seda väga olulist langust praegu. Sellisel vaiksel ettevaatlikul viisil piirangute leevendamiseks on samal ajal, aga kui me vaatame seda nakatunute hulka, mis on 0,6 protsenti täiskasvanud elanikkonnast, no siis võiks öelda, et meil väga hea seis siiski veel ei ole. Ja ka haiglates olevate inimeste hulk intensiivravis ka on ikkagi jätkuvalt veel kõrge. Ma arvan, et, et sellised teatud piirangud, sest loobumine on mõistlik, et ta alustas koolidest ja ka olen seda meelt, et, et koolidega alustamine on kõige ratsionaalsem ja pigem mõistuspärasem tegevus ja siis on ka räägitud sellest, et võib-olla välisõhus toimuvaid tegevusi võiks juba lubada ja ise arvan ka seda, aga kindlasti veel arvan, et täiesti põhjendatud on siseruumides siiski suuremate kogunemiste piiramine ja, ja ka võimalusel veel kaugel tegemine, et kontakte vältida või vähendada oluliselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli värske seireuuring näitab, et nelja nädalaga on koroonasse nakatumine vähenenud neli korda. Tartu Ülikooli teadlased on saanud valmis värske seireuuringu milles uuriti koroonaviiruse levikut. Uuringu autor professor Ruth Kalda ütles, et tulemused on rõõmustavad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui eile õhtul teatas Mark Soosaar, et kuigi hoone omaniku Robert Hermanni korraldusel lülitatakse esimesel detsembril esponaadi 10 hoonest välja kõik kommunikatsioonid, otsustas kollektiiv jätkata nii-öelda viimse hingetõmbeni, siis täna läks olukord veel hullemaks. Kütet pole siin juba ammu ja omaniku võlgade tõttu lõpetas Eesti Energia hoone elektri varustamise tegelikult juba täna. Soosaare kinnitusel rikub omanik jämedalt seadust ja viitab põhiseaduse paragrahvile number 32, mille kohaselt ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt. Mark Soosaar. Olgugi et siin hommikul välistemperatuur oli ju Pärnus 20, kõik me teame ja siin saalides oli juba miinus kaks natukene see päike läbi klaaside on nüüd andnud sooja juurde on nulli peale küll tõusnud, aga nii kui päike nurga taha läheb, on ta jälle miinustes. Muidugi. Aga noh, kõige suurem üllatus on see, et tänu Robert Hermani suurtele võlgadele siin selles majas siis kell pool 12 lülitati elekter välja Eesti Energia poolt ja sellepärast me olemegi pimedas näitusesaalis. Ma ei tea, mida see Eesti vabariigi passi taskus oma kodanik ja suuromanik siis üldse arvab, aga niimoodi omavalitsusa riigi kallal, sest et teatavasti siin majas on ka riigi, tööinspektsiooni ja omavalitsuseda ka omavalitsuse vastu. Sest et esimesel korrusel on omavalitsusele kuuluv siis näitusesaalid ja kunstimuuseumi osa, et niimoodi käituda. Ma ei tea, päris päris arusaamatu, mis Eesti vabariigis toimub, nii et täna hommikul kell üheksa läks siis meie kiri justiitsminister Rein Langile. Loodame, et oma erakonnakaaslase korrale kutsub. Pärnu linnavalitsus ei kavatse võtta enda kanda Herderi kohustusi linnakäitumist. Antud situatsioonis komplitseerib seegi, et Herder nõuab kohtu kaudu, et linn ostaks esponaadi 10 hoone tagasi. Pärnu linnasekretär Tiina Roht. Me oleme äärmiselt nördinud selle olukorra üle, mis on tekkinud tõepoolest, meie vahel kehtib kasutusvaldusleping, mille kohaselt ruumi hoone omanik peab tagama kasutusvaldajale siis vastav vate ruumide kasutamise ehk siis nii soojuse, elektrienergia kui vee ja kanalisatsiooni. No kindlasti meil on variandid, kuidas edasi minna, kuid esimesena me ikkagi ootame, omanik täidab lepingu kohaselt oma kohustust ja tagab ruumide soojuse ja, ja kütte. Hetkel on hoones olemas vaid vesi, aga külmakraade arvestades on selle külmumine päevade, kui mitte tundide küsimus. Esponaadi 10 omanik Robert Herman telefonile ei vasta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu Uue Kunsti Muuseum on külm ja elektrita. Muuseumi juht Mark Soosaar süüdistab omanikku Robert Hermanni mitme seaduse rikkumises.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMa ausalt öeldes ei uskunud oma kõrvu, sest mina ja preemiad, mina ja lips, mina ja pintsak, Frak, Need asjad asuvad erimaailmas eri planeetidel. Mis meelde tuleb, kui nüüd selle raadiotöö peale tagasi mõelda? Huvitav, et just täna päeval tuli raadio nelja ukse taha üks kuulaja Kohtla-Järvelt spetsiaalselt, et näha, mis siin raadio neljas toimub ja mind ka ära vaadatud, tuleb välja nii, et 18 aastat tagasi ta kuulas raadio nelja ja just minu saadet ja seal me rääkisime hoiupanga aktsiatest ja et hoiupanga aktsiaid müüakse. Ja siis ta läks hoiupanka kohe ja talle öeldi, et kust te teate, et see on siseinformatsioon. Aga ta ütles, et raadio neli ütles, Ivan Makarov ütles ja siis nad tellisid talle 100 aktsiat. Ta sai nüüd võileiva hinnaga ja siis pärast hind kasvas. Ja siis ta vahetas need ümber. See oli seotud nende kollast kaartidega erastamispaberite ga ja siis ta sai korteri omanikuks, kuigi enne seda ta ütles, et Tal oli ainult õmblusmasin, no vähemalt üks inimene, nüüd ma tean täpselt, et on olemas Eestis, keda minu töö on teinud natuke rikkamaks. Ja loomulikult see oli tema enda initsiatiiv ja energia. Ma lihtsalt ütlesin informatsiooni maha. Ise mina seda ei mäleta. Teie põhitöökoht on raadio neljas ja siis venekeelses raadioprogrammis eestikeelsete raadiosaadete kuulaja ja ka telesaadete vaataja ilmselt teab teid rohkem Eesti Vene suhete analüüsijana ja ka kommenteerijana. Aga mida endale kõige rohkem on meeldinud teha? Muusikat kala püüda ja maa tööd teha ja loomulikult see töö, mida ma teen otse-eetris, see mulle meeldib. Kui vahetevahel, ma ei tea, kord aastas ma pean end salvestama. See mulle absoluutselt ei meeldi. Ma vist ei oska teeselda. Paljudel juhtudel ma tean, et raadioinimesed ütlevad, et nemad on juhuslikult sellele tööle sattunud, kuidas teiega oli? See oli täielik juhus. Ma sattusin siia tänu sellele, et ma õhtulehes läksin natuke tülli peatoimetaja Endel Lepistuga ja võib-olla oma hea kolleegi Tõnis Erilaiuga ei olnud ka veel meelel. Mina olen nendele selle eest väga tänulik, et et me ei saanud enam koostööd teha. Ma pean nendes väga lugu, aga kui ei oleks vahejuhtumit, siis ma ei oleks sattunud Eesti raadiosse ja sellest on nüüd möödas mitu aastat, ma ei tea, äkki 19 või 20 aitäh ja palju õnne, Valdo Pandi preemia puhul. Suur tänu ka kuulajate kõigepealt ja kolleegidele. Esmajärjekorras.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusringhäälingu hooaja lõpetamisel antakse täna üle Valdo Pandi ajakirjanduspreemia. Selle pälvis Raadio 4 toimetaja ja saatejuht Ivan Makarov. Laureaaditiitli tõi talle silmapaistvalt hea ajakirjanduslik töö nii vene kui eesti keeles.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRahvaliidu endine esimees Andrus Plokk, Lääne-Virumaa rahvaliitlased tegid ju ettepaneku erakond laiali saata, kuna toetust praegu ei ole, Riigikokku ei pääsetud. Mis te arvate, miks seda ei toetatud? Eks ikkagi inimesed, kes erakonnas siin on pikaajaliselt olnud ja, ja seda erakonda edasi vedanud, kindlasti Nad tahavad jätkata. Lääne-Virumaa arvamus oli täna, eks ole selline, olgugi et me ei olnud kindlal seisukohal, et peab, vaid me ütlesime, üks võimalik lahendus on, et võiks nagu lõpetada ja siis mõelda, kuidas me lähme. Otsustati edasi minna, teie taandasite enda esimehe kohalt valiti uus esimees, paljud juhatuse liikmed, endised on taandunud, juhatuses on seitse kohta, esialgu oli nõus kandideerida ainult viis inimest. See näitab seda, et inimesed ei ole vist kindlad selle erakonna tulevikus. Kas möödunud aastal peaaegu aasta tagasi tehtud otsus mitte ühineda sotsiaaldemokraatliku erakonnaga, see oli viga. Ma ei ütleks, et see oli viga, kui me vaatame riigikogu koosseisu, et sotsid said 19 kohta sinna riigikokku, enne oli neil 13. No need ongi need kuus rahvaliitlast, kes sinna läksid ja ja seda sotside riigikogu koosseisu seal suurendasid. Mis siis tänane päev, matused või varud ei, tänane päev matuseid ei ole ja valiti uus esimees, valiti, aseesimees valiti juhatusvolikogu, nii et erakond läheb edasi. Mina võtsin riigikogu valimiste eest vastutuse ja kahtlemata nii peabki ühes demokraatlikus erakonnas olema, et kui valimised lähevad halvasti, siis kahtlemata erakonna esimees peab selle eest vastutama ja nii Andrus Plokk ka seda tegid. Uus esi. Margo Miljand, te olete Põltsamaa mees, riskisite ikka selle erakonna juhtimise ette võtta või räägite auku kaua aega pähe, ega siin midagi riskida ei olnud, suure erakonna ülevõtmine, see tähendab ikkagi rahva tahet, see oli selgelt olemas, palju inimesed ütlesid, seda jätta ei saa seda poliitilist jõudu vaja ja, ja seda ütlevad ka Eesti vabariigi niisugused suuremad arvamusliidrid, millel ma toetasin oma otsuse tegemisel, kuidas see sul tagasi tuua, see on nüüd teie ülesanne, küll ta tuleb. Ega poliitika ongi niimoodi rohkem nagu et kord on piibeleht all ja vestmann peal ja kord on vestmann all ja piibeleht peal. Ega ma ei loodagi, ega ei saagi seda loota, et üks erakond peaks kogu aeg olema Riigikogus kui Eestimaa rahvaliitu riigikogus tegi ta inimeste ja elanikkonna jaoks ikka väga palju ära. Tuleb vaadata seda poole, et kui palju elanikkonnast on päiksekäes, kui palju on varjus, seda tuleb analüüsida, see kajastub ju väga palju meie elamistasemes või on ikkagi elatustase, on veel hea, siis on see päike. Kui ta on halb, siis on see pimedus vari.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvaliitu hakkab juhtima Põltsamaa mees Margo Miljand.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLugupeetud härra juhataja, lugupeetud riigikogu. Eesti on saanud endale 2002.-ks aastaks eelarve, nii võib rahulikult jõuludele ja uuele aastale vastu minna. Ma olen väga rahul, et riigikogu suutis viimase nädala jooksul langetada rida positiivseid ja Eestit edasi viivaid otsuseid. Seda eriti olukorras, kus valitsuskoalitsioon oli sisuliselt juba lagunenud. Pean seda igati riigimehelikuks ja vastutustundlikuks käitumiseks. Saades teada Reformierakonna ühepoolsest partnerite selja taga tehtud otsusest tuua Keskerakond Eesti pealinnas võimule, oli minu esimene reaktsioon viivitamatult ametist lahkuda. See oleks tol hetkel olnud aga vastutustundetu samm. 2002. aasta riigieelarve ootas vastuvõtmist ning teised kaalukad otsused tegemist. Nüüd olen oma otsustes vaba ning teatan, et kavatsen astuda vabariigi valitsuse istungil kaheksandal jaanuaril 2002. aastal omal algatusel tagasi. Kuna peaministri tagasiastumine tähendab kogu valitsuse ametist lahkumist teen oma otsuse teatavaks vastavalt vabariigi valitsuse seaduse paragrahvile üheksa eelpool nimetatud valitsuse istungil. Iga valitsus ja valitsuskoalitsioon tugineb usaldusel. Seda praeguses võimuliidus enam pole. Eesti riigi jaoks sedavõrd olulisel aastal ei vaja Eesti valitsust, mis on usalduse puudumisest teovõimetuks muutunud ning kus tegeldakse partnerite vastu suunatud valimiskampaaniaga. See võiks viia vastuolude ja skandaalideni, mis ohustajaks id tõsiselt Eesti jaoks kõige olulisemaid eesmärke. Lõpetada läbirääkimised Euroopa Liiduga ja saada kutse NATO-sse. Loodan, et Eesti poliitilised jõud hoiavad jõulurahu ning tegelevad vastastikust süüdistamiste esitamise asemel konstruktiivsete lahenduste otsimisega ja seda lähinädalatel. Kavatsen ise sellel perioodil konsulteerida erinevate poliitiliste jõudude ja vabariigi presidendiga. Olen veendunud, et rahulikult ja asjalikult tekkinud olukorda kaaludes ning oma tegude eest vastutust tundes suudame leida lahenduse mis vastab kõige paremini Eesti huvidele, tagab algaval aastal sisepoliitilise stabiilsuse ning selle kaudu Eesti riigile ja rahvale vajalike eesmärkide saavutamise. Täna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Mart Laar esines Riigikogu ees avaldusega oma peatsest tagasiastumisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSüdalinnas saab juunist alates jalgrattaga liigelda bussidega samal sõidulajal. Tallinna linnatranspordi juhatuse esimehe Deniss Boroditsi sõnul teda uue reegli kehtestamisel arutelusse ei kaasatud. Borodis usub, et linnavalitsus tegi enne lahenduse käikuviimist põhjaliku analüüsi, aga nendib, et ühistransport praegu kaotab. Mida rohkem me sinna rajale lubame, teisi liiklejaid, seda noh, siis seda väheneb liiklusohutus mõlema suunas. Ja kindlasti nõuab veel täiendavat tähelepanu ka ühistranspordi juhtidele, see on pigem nagu nendele lisapinge nagu lisamine. Aga ma saan aru, et Tallinn tahab soodustada ka jalgratta ta sõidu arenguid, andes nendele täiendavaid privileege, nii et selles mõttes ideest ma saan aru. Aga kui küsite, kas ta suurendab või vähendab liiklusohutust, siis kindlasti liiklustus sellega väheneb. Tallinna transpordiameti juhataja asetäitja liikluse alal Talvo rüütelma ütleb, et Estonia puiestee juures ei ole piisavalt ruumi jalgrattatee ehitamiseks. Sellest sündis ka kompromiss, mis tõi jalgratturid ja ühistranspordi ühele rajale. Rüütelma sõnul ratturid busside kõrvale ei kipu, helistades liiklemiseks näiteks liiva aiateed rüütelma rõhutab, et sügisel näeb lõplikult, kas peab varasema liikluskorralduse juurde tagasi pöörduma. Praegune monitooring tõepoolest tõstatab selle küsimuse, et võimalik, et see ühiskasutus tuleb mingil ajal lõpetada, aga hetkel on selle kohta veel vara, osa inimesi on ka linnast ära puhkamas. Selle teema juurde tuleb kindlasti tagasi tulla. Sügisel, kui veel on ratta kasutamise hooaeg täies hoos ja vaadata see olukord üle ja loomulikult me siin ju saame ka jalgratturitelt tagasisidet ja erinevatel seltsidel ja ühingutel. Nii et kõik see tuleb läbi analüüsida ja teha õiged järeldused, nii et ma ei välistaks seda, et olukorda muudetakse. Jah. Tallinna rattastrateegia üks koostajatest ja jalgrattaliikluse ekspert Tõnis Savi arvates ei päde linnavalitsuse argument, et rattateedeks ei ole ruumi. Savi sõnul on autoliiklus niivõrd praioriteetseks seatud, et selle arvelt ei tehta ühtegi ohverdust. Savi toob esile, et jalgratturid ei saagi ennast mugavalt tunda üle 10 tonni kaaluva bussi kõrval mis liigub rattaga võrreldes suurel kiirusel. Siiski arvab savi, et sümboolse sammuna on ühised sõiduread kasulikud ja nende kaotamine on taunitav. Kui see tühistamine tähendab seda, et seal lihtsalt lõpetatakse sellisel kujulgi rattainfra ära ja minnakse tagasi eelmise nagu olukorra juurde, nii nagu paraku ennatlikult juhtus toompuiesteel, kus niimoodi eelmärgistusega oli juba täitsa viisakas rattarada pluss ruumi ümberkorraldamine nagu maha märgitud ja siis kellelgi hakkas käsi värisema ja mindi tagasi selle juurde, nagu kogu aeg on olnud. Kui seal juhtub nüüd sama, et lihtsalt lõpetatakse see natukenegi ära, siis ma ütleks, et see on nagu alatu ja, ja igati nagu taunimisväärne.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui Tallinnas lubati suve algul jalgratturid bussiradadele, siis lahenduse vähene populaarsus on pannud linnavalitsuse mõtlema, kas sügisel samamoodi jätkata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu aseesimees Tunne kellam arvab, et Narvas korraldatav rahvaküsitlus ei anna põhjust paanikaks. Tunne Kelamann, kahepäevasel ringsõidul Kirde-Eestis Riigikogu aseesimees, peab praegu kõige tähtsamaks Eesti juuresoleku stimuleerimist selles piirkonnas. Narva rahvaküsitlus on kui meeldetuletus, et tuleb formuleerida kindel poliitika ja majandusprogramm Narva ja laiemalt Ida-Virumaa suhtes. See, mis toimub Narvas, on omamoodi sümbioos vana kompartei maffia ja uute ärimeeste läbipõimumisest. Tegelikult paistab. Ma ei saa seda muidugi ametlikult väita. Aga paljude inimeste arvamustest ja tunnistustest jääb mulje, et tegelik majanduslik võim on väga kitsa rühmituse käes. Ja kui isegi Narva linnavalitsuse poolt öeldi lausa avalikult välja, et mis on siis selle niinimetatud referendumi, me ta selliseks ei nimeta, see on rahvaküsitlus, meil pole mingit õiguslikku tagajärgi. Mis on selle tegelik põhjus siis isegi linnavalitsuses väideti, et see on väikese rühma inimeste soov oma võimu tugevdada ja Narva enamus elanike küsimus on see, et nad ühelt poolt on halvasti informeeritud, teisel, et poolt kardavad seda võimurühmitust. Ja kolmandaks, neil ei ole Eesti poolt pakutud piisavalt selgelt alternatiivi. Ja sellise alternatiivi eest me tahaksime nüüd hoolitseda eile Narva-Jõesuus, meil oli selline väike algatusrühm. Kolm riigikogu saadikut juhtumisi koos Eesti seltsi koosolekul. Ja juba see nimi on irooniline Eesti selts Eestimaal, see tähendab, et Eestimaa idaosas ei ole Eesti jaoks asjad normaalsed. Ja ma arvan, on erakordselt tähtis iga paati avaldus, iga poliitiline toetus, mida me võiksime selle kandi inimestele anda. Narvas on väidetud, et prominent riigikogu ja valitsuse esindajaid käib palju, aga nad on jäänud hiljaks. Kuidas te sellesse väitesse suhtute ja see on osalt õigus, aga muidugi asi pole ainult Narvas, minu mulje on, et me oleme jäänud hiljaks kõigega. Ja see ei ole tõesti meie süü, sellepärast et me oleme ju taas loomas riiki. See ei ole normaalne riik, järelikult me ei saa rääkida ka normaalsest idaalade poliitikast. Ma saan täitsa aru sellest, et esimesel mittenõukoguliku valitsusel oli seisund, kuidas kõigepealt jalad põhja saada esimese hooaja jooksul. See on nähtavasti nüüd õnnestunud või õnnestumas ja meil on ka seadusandliku alus juba enam-vähem olemas. Tõepoolest kui ja püüab ennast vee peal hoida ja me olime nõukogude süsteemi kokkukarisemise tulemusena kõik või osas siis ei saa temalt nõuda, et ta ühtlaselt oma tähelepanu jagas. Aga nüüd on see aeg kindlasti käes ja see on tõesti ka viimane aeg. Loomulikult reageeritakse sellises olukorras ikka ainult kriisisituatsioonidele tullakse siis, kui tõesti väga tugevad häiresignaalid on ja siis ka tavaliselt jäädakse hiljaks aga nüüd on võimalus ja kohustus seda parandada.",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Päevakaja\" dessant Kirde-Eesti autonoomiareferendumile. Helilõik lõpeb lõpukõlliga. Kavas kell 15:00 uudistesaates 16.07.1993.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAustraalia peaminister Scott Morrison leidis toeta võla loomulikult Ameerika Ühendriikidest, mille president Donald Trump on korduvalt süüdistanud maailma terviseorganisatsiooni Hiina toetamises ja seeläbi koroonaviiruse ohtlikust pisendades. Morrisoni säutsu kohaselt oli juttu trumpiga väga konstruktiivne ja mõlemad tunnistasid vajadust saada majandus taas käima. Austraalia kõnede vooru on teravalt kritiseerinud Hiina, mis on süüdistanud teda USA juhiste järgimises. Hiina püüab oma mainet kujundada hea päästjana, kes saatis lääneriikidele maske, seda küll tasu eest ja nii mõnigi kord ebakvaliteetseid. Peking teavitas uuest koroonaviirusest maailma terviseorganisatsiooni 31. detsembril, mis omakorda informeeris oma liikmeid viiendal jaanuaril ja saatis Wuhani oma uurijad. Tõsi, seda sai teha alles 20. jaanuaril pärast mõningast Hiina vastuseisu ning siis, kui oli selge, et viirus on tuvastatud veel kolmes riigis. Terviseorganisatsioon teatas 10 päeva hiljem ehk 30. jaanuaril, et tegemist on globaalse hädaolukorraga. WHO peadirektor Tedrosatano on lubanud epideemiast õppida ja teha korralik analüüs pärast seda, kui viiruse levik on saadud kontrolli alla. Läbipaistvus ja organisatsiooni võimekus reageerida epideemiale oli ka Trumpi ja Morrissoni telefonikõne teemad. Nii teravalt kui Trump ei ole ükski teine lääneriigijuht reageerinud WHO, saati siis veel Hiina suhtes. Ajaleht Washington Post kirjutas, et lahkamine näitas, et esimene koroonaviiruse ohver suri Ameerika Ühendriikides juba veebruarikuus. Seega siseriiklikud põhjalikud uurimised on alles ees. Prantsusmaa president Emmanull Macron leidis, et kõigepealt on vaja epideemia kõverak maandada ja alles siis hakata otsima süüdlasi. Vähemalt on Pariis aga valmis otsima. Miks läks nii, et koroonaviirus on nõudnud mitukümmend 1000 inimelu kuid õigeaegse info korral oleks võinud paljusid säästa. Tõsiasi on see, et me ei tea, kui palju inimesed oleksid elus varasema eneseisolatsiooni korral. Berliinis vastas Angela Merkel Austraalia peaministrile, et koroonaviirus ilmus Hiinas, kes palju kannatas ja sellega võitles. Ühelt poolt tuleks uurida, kas Hiinat saab WHO reeglite rikkumise eest vastutusele võtta. Teisalt on WHO riikide vabatahtlikult loodud organisatsioon, millel endal ei ole õigust astuda oma liikme vastu. Austraalia uuribki nüüd, kas organisatsioon võiks saada õiguse siseneda liikmesriiki, kui sealt tulevad ametlikult kinnitamata teated võimaliku epideemia kohta? Siinkohal ootaks ka Eesti seisukohta, mitte ainult raha andmist, mida kriisi ajal erakorralisteks kulutusteks ka kindlasti vaja läheb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalia on alustanud rahvusvahelist otsingut, et leida toetust Maailma terviseorganisatsioonile uute õiguste andmiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOsaühingu Estonia juhatuse esimees Ain aasa ütleb, et nii nagu kõiki elektritarbijaid mõjutab lakke hüpanud elektri hind ka piimatootmist. Õnneks aitab seda leevendada soodne toorpiima kokkuostuhind. Kõrge elektri hind kajastub ka meie piimalinnas. Millal siis see piir kätte jõuab, kui piimatootmisele tuleb peale maksta? Ma ei oska seda öelda, sellepärast et jälle teistpidi piima hind on tõusnud, aga see lihtsalt sööb meie kasumi poole ära. Elektriarvete suurust mõjutab seegi, millise lepingu on piimatootja elektrimüüjaga sõlminud Sargvere põllumajanduses. U juhatuse liige Toomas Uusmaa. Meil oli nüüd selline hea juhus, et suvel elektri edasimüüja, nii kui ise ise võttis meile ühendust ja soovitas, et teeme sellise tavalepingu kolmeks aastaks fikseerida hinna ära. Nii et meil praegusel juhul väga hull ei ole siin ma isegi lugesin vahepeal, et kust need spaad ja värgid, kellel olid ka fikseeritud, aga juba taheti nagu ringi teha, aga meil nagu seda probleemi praegult ikkagi ei ole. Selles suhtes on natuke lihtsam praegu elektriga, vähemalt jah. Viimaste ööde pakane on tekitanud piimatootjaile lisaprobleeme. Miinuskraadid viivad rivist välja lüpsitehnikat. Ain aasa ütleb, et lehmad ja vasikad tunnevad ennast külmlaudas hästi. Küll aga mõjutab külmas töötamine laudapersonali. Loomad on külma suhtes suhteliselt nagu leplikud, et ma ei oskaks öelda, et see neile nii väga halvasti mõjub, et väikestel vasikatel meil on ilusti vestid seljas ja nende eest on hoolitsetud, pigem on probleem tegelikult inimeste, sest inimestel on külm ja seda neile leevendada on oluliselt keerulisem. Nii et lauta täiendavalt kütta ikkagi ei saa, kui on tegemist külmlaudaga. Lauta kütta ei saa, et aga selliseid lokaalseid töökohtasid, me peame küll kütma, et inimesed saaks seal normaalselt töötada. Kuidas tehnika vastu peab? Mõned torud on ikkagi ilmunud, hommikul oli probleeme siin, et aga üldiselt siiamaani on pidanud, ei, ei kurda. Toomas Uusma jätkab. Täna hommikul jah, olid lüpsiplatsid külmunud, kuigi meil ei ole ju päris külmlauda, et aga ikkagi puges sisse ja nüüd siin hommikul meestega soojendame, ühe saime tööle õnneks veel ühes poes saime sooja puhureid osta, et äkki saame ikka teisega tööle. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rekordilised elektriarved on teiste seas olukorra keeruliseks teinud piimatootjatel, keda on tabanud samal ajal teinegi suur mure - ootamatult külmad ilmad külmutasid lautades torustiku ja viisid rivist välja lüpsitehnikat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜksinda seal isoleeritud teistest eestlastest ja teisel teistest Eesti niisugusest keskusest. Ja minu keel oli nagu lihtne keel köögikeel nagu tule sisse või ära matsuta või, ja kus sa nüüd olid? Need sõnad ma mäletan, aga meie teemadering, kui me rääkisime kodus, oli väga väike ja väga piiratud soo. Sellepärast ma ei ole kunagi kirjutanud eesti keeles ja ma pean ütlema, et ma ei ole palju lugenud ka. Mul on häbi selle selle eest, aga nii, nii see on. Hammingay ütles, et igas sadamas on vähemalt üks eestlane. Keegi rääkis, et ta ütleski, et igas sadamas on üks purjunud eestlane. Aga ma ei ole kindel sellest. Aga miks mina ei saa siis olla see eestlane, kes on mitte igas sadamas, aga paljudes nendes sadamates, nende asemel kus 50 aastat välja reis reisida ei saanud Nende asemel nende eestlaste asemel et mina oleks see rändaja või see reisija nende sadamates ja sellest tuli selle raamatu pealkiri eestlane igas sadamas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kauaegne ajakirja National Geographic erikorrespondent Priit Vesilind esitles oma raamatut \"Eestlane igas sadamas\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLasteekraan korraldab koostöös Kiikla muinasjutukülaga konkursi, kuhu on oodatud eelkõige laste lemmikmuinasjututegelased, räägib Kiikla muinasjutuküla eestvedaja Rutt Linnard. Ta on mõeldud lastega peredele, aga kui täiskasvanud, kes armastavad muinasjutuga konkursile oma valiku saadavad, siis meil on ainult hea meel selle üle. Ja muidugi me ootame konkursile ka klass kes siis koos oleksid selle konkursiga tutvunud konkursi tingimustega konkursil osalenud. Üks ettevõtmise eesmärke on lastele muinasjutumaailma tutvustamine. Rutt Linnart. See raamatu lugemise või jutu kuulamise harjumus nagu peab kuidagi unustusse jääma, et on muidugi palju peresid, kus ongi tavaks õhtuti muinasjutte lugeda, aga on ka sellist tava, eks ju, et laps saab selle nutitelefoni kätte ja vaatab siis sealt, mida ta vaadata tahab. Ja meil oli siin ka kogemus, et kui me siin tegime jõulu memme maad kaks aastat tagasi ei aasta tagasi, et siis avastasimegi, et, et muinasjututund, mis meil oli kavandatud algselt 20 minutiliseks, tuli ti teha 10 minutit, sellepärast et lapsed ei tahtnud nii pikalt kuulata. Meid. Jutuvestja Meeli õunapi arvates on muinasjututegelaste valimine omamoodi vastuvoolu ujumine. Kuna me oleme ju kõik tänapäeval digimaailma lummuses lapsed üha rohkem ja rohkem. Ja seda enam tasuks võtta aeg maha ja võtta aega lugude rääkimiseks. Oma lemmik muinasjutu tegelastest tulid jutuvestjal esimestena meelde need, kelle sarnane ta ise tahtis lapsena olla. Kõigepealt, mis lapsepõlvega seostub või lapsepõlvest meelde tuleb, on ikka need üldtuntud ja klassikalised muinasjutud, Tuhkatriinu, pöia, Liisi lumivalgeke ja võib-olla eeskätt seetõttu, et et kõikide nende muinasjuttude peategelaste näol on ju tegemist nagu tütarlapse ideaalvõrdkujuga, kes on töökas, lahk, sõbralik ja noh, ilus ka veel pealekauba. Jaanuarikuus esitatud muinasjututegelaste seast tehakse valik veebruaris. Eesti rahva lemmik muinasjututegelane kuulutatakse välja märtsikuus kiiklas toimuval muinasjutupäeval Kiiklast raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esimest korda valitakse Eesti rahva lemmik muinasjututegelane. Sellega loodetakse muinasjutud nutiseadmete ajastul taas au sisse tõsta. Jaanuarikuu jooksul saavad kõik esitada Lasteekraani koduelehel oma kandidaadi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViirus on levinud Wuhani linnast ka mujale Hiinasse, sealhulgas Pekingisse. Haigestunuid on praeguseks üle 203 on surnud. Hiinas algas uue aasta pühade nädal, mis tähendab, et miljonid hiinlased reisivad ja see teeb asja kõvasti keerulisemaks. Hiina tervishoiuametnikud on teinud kindlaks, et tegemist on koroonaviiruse ühe liigiga. Nende kinnitusel põhjustab viirus kopsupõletikku, kuid muu on teadmata. Ka see, kuidas viirus levib. Viirusesse haigestumistest teatasid täna ka Lõuna-Korea ning kohe seejärel Tai ja Jaapan. Haiguspuhangut on hakatud võrdlema SARSi viirusega, mis oli samuti koroonaviirus ja tappis 774 inimest peamiselt Aasia riikides. Uue viiruse analüüsid on näidanud, et see on SARSi viirusega sarnasem kui ükski teine koroonaviirus. Haiguse tundemärgid on palavik, köha-hapnikupuudus ja hingamisraskused. Inimestel soovitatakse vältida kontakte elusloomadega. Põhjalikult keeta ja kuumutada liha ja mune ning hoiduda kokkupuutumisest haigestunud inimestega. Haiguspuhang sai alguse Kesk-Hiinast 11 miljoni elanikuga Wuhani linnast. Eile õhtuse seisuga oli seal haiglates 170 inimest, kellest üheksa on kriitilises seisus. Pekingis on haigestunud kaks inimest, kes olid käinud Wuhanis. Maailma terviseorganisatsioon ei ole veel reisikeeldu soovitanud, kuid jagab tegevusjuhiseid võimalikuks haiguspuhanguks. Singapur ja Hongkong alustasid Wuhan'is saabuvat reisijate kontrolli ning USA võimud kehtestasid reedest alates samasugused meetmed kolmes suuremas lennujaamas, San Franciscos, Los Angeleses ja New Yorgis. Hiina võimud ütlevad, et viirus on välditud ja kontrollitav, kuid põhjalik monitooring on vajalik, arvestades, et viiruse allikas, levik ja võimalik muundumine on tundmatud. Hiina võimude teatel pole tuvastatud ühtki juhtu, et viirus oleks levinud inimeselt inimesele, et see sai alguse nakatunud loomadelt mereandide ja elusloomade turult Wuhan'ist. Maailma terviseorganisatsioon usub siiski, et mõningaid inimeselt inimesele nakatumisi on olnud. Seni oodatakse enamate analüüside tulemusi, et viirusest ja selle levikust selgemat pilti saada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiinas levib tundmatu koronaviirus, nädalavahetusel lisandus 139 uut haigusjuhtu. Selle täpset allikat ja levikut pole suudetud kindlaks teha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFilm on vändatud Soomes Lapimaa tundras. Tegemist on põhjamaise vesterniga, kus löövad kaasa nii Eesti kui ka Soome näitlejad. Filmis räägitakse soome keeles. Filmi peategelane on noor kaevur Rubi, kes loodab tundrat õõnestades piisavalt raha kokku kühveldada, et ta sealt lõpuks kaduda. Aga töö kaevanduses on seiskunud, sest rubi põdrakasvatajast isa keeldub oma maid müümast. See on ainult üks häda. Rubi peab lõpuks otsustama, kuhu ja kellele ta kuulub. Tõnu Karjatse rääkis asjaosalistega esmalt filmi produtsent Katrin Kissa. Soome produktsioon pöördus Veiko poole ja nad tahtsid, et Veiko teeks Soomes filmi. See takerdus erinevatel põhjustel. Lõpuks me lükkasime selle Veiko ise siitpoolt hoopis käima. See oli enam-vähem õigel ajal, sellepärast et viimaste filmidega Veiko mitmel korral ütles, et Eesti keskkonnana on vähemalt ajutiselt ammendunud. Peategelane Tommy korvel on öelnud, et siin lasti palju improviseerida, et kas siis rohkem kui varem. Ma ei tea isegi, kas, kas rohkem kui varem, et Veiko on alati otsinud läbi mingisuguse meetodi teatavat nagu tõde kaadris, aga selle filmi puhul, kuna teksti on rohkem, siis see, milliselt nagu läbi teksti karakter avaldub, siis see on jah, improvisatsiooni tulemus. Siin filmis on ka hästi palju muusikat. Sven Grünbergi kaasamine. Kuidas see tuli? Esialgu selle filmiga oli tunne, et me tahaks leida helilooja, kes sellele filmile kogu helipildi loob, aga siis kannatamatusest või millestki muust montaaži ajal hakkas Veiko juba otsima sellele muusikalist vastet. Vist nii et üks lugudest, mida Veiko väga tahtis kasutada lihtsalt ühe fragmendina oli Grünbergi valgusõis. Helilooja Sven Grünbergi sõnul lapimaale ta ise ei jõudnud, kuid muusika loomisel olid tal küllaltki vabad käed. Filmis on üsna palju juba varem valminud muusikat. Veiko stiil on, on üsna harvaesinev stiil, ta kasutab palju valmis muusikat ja tahab sinna vahele mitmetesse episoodidesse ka nii-öelda rätsepatööd, ehk siis väga täpset dramaturgilist muusikalist seost juba valmis muusikate vahele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna esilinastub Eesti ja Soome näitlejate ühistööna valminud film \"Viimased\". Režissöör Veiko Õunpuu viis tegevustiku Lapimaa tundrasse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti lipu seadus näeb ette, et kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp tuleb hävitada süntsal viisil. Millised on need toimingud, mida peab päevi näinud lipuga tegema, kommenteerib Eesti lipu seltsi juhatuse esimees Jüri Trei. Kui te näete, et jah, ta on juba niisuguses olukorras, et teda enam kasutada ei saa, siis ta kombekal kujul hävitada, seal on need õmbluskohad, võtate need siilidest lihtsalt õmblusest lahti kolmeks ja, ja ongi siis ta enam ei olegi lipp. Trei rõhutab ka seda, et enne lipu soetamist tasub mõelda ka sellele, kust lipp endale ostetakse sest mitte kõik teenusepakkujad ei toode lippu, mis on kvaliteetne ning vastupidav. Kindlasti tuleb jälgida seda kvaliteeti ja muidugi ka see, et õiged värvitoonid oleksid, kui see on kas Hiinast kuskilt toodud, et siis nende suhtes peaks see olema väga ettevaatlik. Enne lipu lõplikku hävitamist tasub mõelda, kui suurt väärtust see inimese jaoks omab. Riigikantselei sümboolikanõunik Kert Uiboaed toob välja et peale vanalipu kombekohase hävitamise võiks kaaluda ka näiteks selle tallelepanekut. Kui ta on nii-öelda suure tähendusega, siis võib see lipu ju alati endale talvele panna, ehk siis mitte seda niiöelda lipu kasutamise mõttes kasutada küll aga suveniirina alles hoida, aga kui suveniirina ei taheta seda lippu alles hoida või tal ei ole sellist ajaloolist tähendust, siis kõige korrektsem on see lipp siis mööda neid värvilaidusi pidi lahti lõigata ja kas siis mitte avalikult näiteks need lipuriba ära põletada või siis panna sellisesse diskreetsesse pakendisse ja visata need ärilaiad siis minema. Uiboaja sõnul pöördutakse nende poole tihti küsimustega, kuidas lippu diskreetselt hävitada või kuidas korrektselt hoolt kanda. Selleks, et lipu eluiga oleks võimalikult pikk, annab Uiboaed soovitusi toiminguteks, mida lipuomanikud võiksid silmas pidada. Lipu eluea pikendamiseks on kindlasti vaja lipukangast hooldada, lipukangas on märg, siis seda kindlasti ei tohiks panna märjana hoiu kohta. Teine moment, et kui lipukangas on pikka aega olnud juba kasutuses noh, paratamatult ikka määrdub siis aeg-ajalt on vaja lippu pesta, mitte väga kuuma veega. Ei tasu seda pesema hakata. Kolmas moment, et lipp paratamatult ka kulub, ehk siis ta läheb katki tuule käes. Et siis on mõistlik korrektset värvi niidiga see lipu kangas teene kohast ära parandada ja saab lippu veel päris pikka aega kasutada.",
"role": "user"
},
{
"content": "4. juunil tähistatakse Eesti lipu päeva, mis annab taas põhjuse heisata lipp vardasse. Kuid mida teha nende lippudega, millega aastad on teinud juba oma töö ning on niivõrd määrdunud ja katki, et ei sobi enam heiskamiseks?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMussa oli üks neist arstidest, kes pärast president Bashar Al-Assadi vastase rahva ülestõusu algust 2011. aastal protestijate piinamises osales. Enamasti viidi sõjaväehaiglatesse protestimeeleavaldustel vigastada saanud inimesi. Neile abi andmise asemel asuti neid haiglates aga hoopis piinama. Sageli lõppes piinamine surmaga. Mustale on esitatud süüdistus muuhulgas mõrvas ja mitmesuguste raskusastmetega kehavigastuste tekitamises. Süüdistuse kohaselt püüdis Musta piinat vaid suguvõimetuks muuta. Musa on süüdistusakti kohaselt näiteks valanud kanget alkoholi teismelise poisi suguelunditele, misjärel tema assistent alkoholi tulemasinaga süütas. Kohutav tegu pandi toime Homsi sõjaväehaiglas number 608. Samas haiglas peksis musta veel 19. Üldse oli mustal kombeks piinata vaile põlevaid vedelikke kehale valada ning need seejärel süüdata. Ka saatis Musta mitu valitsusvastast meeleavaldajat teise ilma neile vägisi mürki jootes. Millal Mussal reaalselt kohtu ette astuda tuleb, pole veel teada. Üldiselt Saksamaal aga kiirustatakse Süüria kodusõjas inimsusevastastes kuritegudes kahtlustatavate kohtu ette toomisega. Veebruaris mõistis Saksa kohus vangide piinamises süüdi Assadi salapolitsei endise liikme Koblensi linnakohus saatis ja al karibi neljaks ja pooleks aastaks trellide taha. See oli esimene kord, kui Süüria valitsusametnik inimsusevastaste kuritegude eest väljaspool Süüriat trellide taha saadeti. Saksamaa prokuratuuri hinnangul on tõsised kuriteod universaalselt karistatavad ehk nende eest võib kohut mõista ükskõik kus. Euroopa põhiseadusliku ja inimõiguste keskuse peasekretär Folfan Kalek on Mustale süüdistuse esitamisega rahul. Kaleki sõnul ei pandud tõsiseid kuritegusid Süüria kodanikuühiskonna vastu toime ainult kinnipidamiskohtades või salateenistuste tagakambrites. Süüria piinamis ja tapmissüsteem on kompleksne ning püsis ainult tänu paljudele osaliste le Musta kohtuasja. Taolised protsessid aitavad selle süsteemi kogu keerukust ja ka koledust päevavalgele tuua, julgustades suud avama ka paljusid süsteemi ohvreid, kes seni veel vaikinud on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaal esitati süüdistus süürlasest arstile, kes oma endise kodumaa sõjaväehaiglates tahtlikult inimesi piinas ja neist ühe tappis. Föderaalprokuratuuri Karslruhe esinduse teatel piinas Alla Moussa Homsi ja Damaskuse linnas 18 inimest. Saksamaale saabus Moussa 2015. aastal ning võeti mullu vahi alla.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVKG kirjutas sotsiaalministeeriumile, et nad on valmis kõik oma 1600 töötajat ettevõtte kulul koroonaviiruse vastu vaktsineerima. Samuti kinnitati Eesti energiakommunikatsiooniteenistusest, et nad on asunud tegema nimekirja nendest ettevõtte eesliini töötajatest, keda nende arvates oleks mõttekas esmajoones vaktsineerida. VKG esindajate sõnul on nende jaoks möödunud koroonaaeg õnneks suuremate kadudeta. Vaid suvel pidi VKG ojama kaevandus 10 päeva töötama plaanitust väiksema koormusega. VKG ohutuse ja kvaliteedi juht senia Maskuina põhjendas koroonavaktsiini kinnimaksmise sooviga sotsiaalministeeriumi poole pöördumist järgmiselt. Saame aru, et esmajäge korras vaktsineeritakse esiliinitöötajad, mis on väga õige ja loogiline. Meie sõnum ministeeriumile seisnes selles, et püsitootmisprotsessiga ettevõtetel on päris raske rakendada kõiki ennetamismeetmeid. Kahjuks seadmeoperaator ei saa teha tööd kodukontorist. Meie signaal valitsusele on selline, et kui valitsus tellib vaktsiine, siis tellitav kogus ei sõltuks riigi eelarvelistest piirangutest. Seepärast asume selle eest ise. Vastust oma kirjale pole VKG veel sotsiaalministeeriumilt saanud, kuid Err.ee portaalile selgitas sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Eva Lehtla teemat järgmiselt. Tsiteerin. Vaktsineerimise sihtrühmad ja järjekord võivad muutuda vastavalt sellele, missuguste omadustega vaktsiinid saavad esimesena müügiloa, jõuavad reaalselt Eestisse. Seetõttu peab olema ka vaktsineerimise korralduse plaan piisavalt paindlik. Tsitaadi lõpp. Kui palju 1600 töötaja vaktsineerimine ettevõttele maksma läheks, pole Ksenja Moskvina sõnul täpselt teada. Kahjuks me ei tea, kui palju maksab vaktsiin, kuid me teame täpselt, et ennetamine on palju odavam kui tulekahjude kustutamine. Samuti on VKG otsinud kontakte ka otse koroonavaktsiini tootjatega, kuid lõpuks otsustati siiski pöörduda riigi poole. Me oleme natuke teinud ka uurimistööd, kuid usume, et kindlasti riigil on selles suhtes palju rohkem võimalusi, kui meil. Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Põlevkivitööstuse suurettevõtete arvates oleks mõtet nende töötajaid esmajoones koroonaviiruse vastu vaktsineerida, et Ida-Virumaal tekkinud pingelist koroonaolukorda leevendada. Sealjuures on Viru Keemia Grupp teatanud valmisolekust kõigi oma töötajate koroonavaktsiinid kinni maksta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu liidu juht Urmas Sule ütles, on ettepanekud väga ulatuslikud ja Haiglate Liidu juhatuse ülesanne on leida osapooltele vastuvõetavad konkreetsed lahendused, milleni siis jõuti? Me siis kordasime oma ettepanekut miinimumpalkade tõusu osas, mis on 6,6 protsenti ja baseerub siis sellel, et haigekassa nõukogu kinnitas järgmise aasta eelarves meie poolt ette pandud numbrid ja see saaks fikseeritud haigekassa hindades. Saatsime lepingu välja siis ametiühingute poolt soovitud vormis, et ei oleks seatud ohtu streigiseaduslikkus. Ja kolmandaks tegime väga konkreetse ettepaneku saada homme kell 11 kokku siis arstiliit Eesti haiglate liit ja võtta fookuses üks teema, see on siis tervishoiutöötajate töökoormuse. See teema on hästi-hästi lai, üksinda juba, et loodame, et meil homsel kokkusaamisel õnnestub kuidagi see ühine seisukoht sellisena lausa kirja panna või vähemalt formuleerida, mis oleks võimalik siis nii haigekassa juhatusel kui ka nõukogu kõige praktilisel moel realiseerida. Millised need ettepanekud haiglate poolt on, Urmas Sule enne räägi, kui need on töötüli osapoolte ga läbi arutatud. Eestis on sule sõnul välja kujunenud väga hästi toimiv hinnakujunduse mudel, mille alusel haigekassa hindu kokku pannakse ning kõik teemad, mida arutatakse, olgu need siis meditsiinitöötajate miinimumtunnitasud või töökoormus või teised hinnasisendid. Need teemad või ettepanekud tuleb sõnastada selliselt, et haigekassa saaks kajastada seda hindades. Homme ongi eesmärk selles, et formuleerida kogu juttu nii, et haigekassa saaks ettepanekutest väga üheselt aru. Meil on valida kaks teed, üks tee on siis see, et kriisiolukorras ehk streigi ajal rääkida läbi inimestega, et kuidas järgmisel aastal streiki ei toimuks. Teine variant on see, et ütleme, et streik on üks hea asi ja see jätkub, mina väidan, et streigi tingimustes on arstiabi kõige halvemini kättesaadav ja ükskõik mis sammud me kokku lepime. Aga me peame nimelt seda kokku leppima, et need sammud on head ja kindlasti on see eelkõige patsientide huvides. Sotsiaalministeerium on öelnud, et nemad ootavad meiepoolseid ettepanekuid ja meie loodame homme nende ettepanekutega hakkama saada. Kui see võtab kauem aega, siis me anname sellest täiendavalt teada, et temaatika on keeruline, aga sotsiaalminister on haigekassa nõukogu esimees, nii et tegelikult meie ettepanekud eelkõige puudutavad järgmise aasta haigekassa eelarvet.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Haiglate Liidu erakorralisel juhatuse koosolekul otsustati kutsuda Eesti Arstide Liit läbirääkimiste laua taha, et arutada läbi tervishoiutöötajate töökoormuste küsimused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nCovid 19 vaktsineerimise korraldamise töörühma juht Marek Seer teatas, et 12 kuni 15 aastaseid saab vaktsineerimisele registreerida alates homsest. Aga meie prioriteet on jätkuvalt vanemaealised ja riskirühmad, kes on ka suurimas ohus, aga kuna Euroopa ravimiamet Ta on air puhul sellise loa andnud ja vaktsineerimiskeskustes jõudlust on, siis kätt ette me ei pane. Ja homsest on siis võimalik aega broneerida nendel, kellel on siis 12. sünnipäev selja taga, arvestada tuleb sellega, et alaealisele peab ajakirja panema lapsevanem või eestkostja. Hea oleks, kui täiskasvanu läheb ka vaktsineerimisele kaasa. Järgmisel nädalal on kavas pakkuda vaktsineerimisvõimalust Ida-Virumaal kaubanduskeskustes, et inimestele veelgi lähemale jõuda, ütles seer. Eesti on koroonaviiruse leviku poolest keskmisel riskitasemel, mis niinimetatud valgusfooris tähistab. Kollast. Haigestumine liigub langustrendis, selle nädala esimestel päevadel on aga langus veidi pidurdunud, ütles terviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma. Hetkel on kõige kõrgem haigestumus Raplamaal ja teisel kohal on Ida-Virumaa Raplamaal me räägime hetkel piiritletud levikust, mis tähendab, et meil on kindlalt piiritletud kolded Ida-Virumaal me jätkuvalt räägime ulatuslikust levikust sisse toodud juht. Juhtumeid oli eelmisel nädalal 21, enamus neist toodi Venemaalt, Soomest ja ka Ukrainast. Reisidelt saabunud inimeste seas on nakatunuid järjest vähem, aga ta on nendel suur mõju Eesti haigestumisele. Näiteks ühe näite pealt ma saan rääkida, kuidas sisse toodud juhtum Venemaalt. Kuna tegemist oli India tüvega ja ta oli täpsema jälgimise all, siis selle juhtumiga on siis natuke rohkem kui 40 kohalikku nakatumist siis omavahel seotud. India tüve osakaal on Eestis viimase 10 päevaga kasvanud kaks korda keskmiselt 20 kuni 30 protsenti päevastest juhtudest on India tüve variant, ütles Härma. Me räägime India tüve osakaalu kasvust ikkagi sellel foonil, et haigestumise numbrid langevad. Hetkel me ei näe, et India tüve osakaalu kasv oleks toonud meile kaasa olulise nakatumise kasvu Eestis. Aga kui prognoosid vastavad tõele, siis India tüvi ehk delta tüvi võib siis juuni lõpp olla Eestis siis domineerivaks tüveks. Juuni lõpuks on hinnanguliselt 35 protsenti Eesti inimestest täielikult Covid 19 vastu kaitstud. Härma sõnul ei ole seda piisavalt, eriti kui India tüvi peaks hakkama Euroopas laiemalt levima.",
"role": "user"
},
{
"content": "Homsest saab Eestis koroonavaktsineerimisele registreerida ka 12-15-aastaseid. Koroonaviirusega nakatumise langus on sel nädalal seisma jäänud, öeldi täna Terivseameti pressikonverentsil. Eestis on hoogsalt levimas India tüvi, mistõttu pandi taas südamele vaktsineerimise vajadust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLäti valitsus otsustas eile, et alates esimesest juulist kuni järgmise aasta lõpuni ei pea sealsed kütusemüüjad bensiinile ja diiselkütusele biolisandi panema. Läti poliitikud pakkusid, et niimoodi õnnestub kütusehinda 10 sendi võrra allapoole tuua. Peaminister Kaja Kallas märkis tänasel valitsuse pressikonverentsil, et meie biokütuse kohustus on Läti omast erinev ning sestap ei saa me lätlaste meedet kopeerida. Kui lätlastel oli vaja lisada kütusele biokütust konkreetses ulatuses, siis meie puhul on see võimalus oluliselt paindlikum, et lisaks biokütuse lisamisel on võimalik kohustus täita ka biometaani või elektrienergiaga, et seetõttu sellest loobumine ei tooks sellist võitu nagu Läti puhul välja käidud, aga Läti minister on ise ka tunnistanud, et tegelikult nad ei tea, kas sellel on mingi efekt või ei ole. Kallase kinnitusel jälgib valitsus hoolega, mida teised riigid kõrgete kütusehindade vastu teevad. Saksamaa alandas kütuseaktsiisi ja käibemaksu, minu teada efekt oli kaheks nädalaks, tegelikult see tarbeni ei jõudnud, aga riigieelarvest viib tohutu summa välja. Küsimus, kas ja kuidas peaks riik energiakandjate hindu allapoole tõmbama, on koalitsioonikõneluste üks läbivaid teemasid. Isamaa esitas juba enne kõneluste algust eelnõu, et viia miinimumi bensiini ja diiselkütuseaktsiisid. Homseks kutsuti Keskerakonna ja EKRE soovil kokku erakorraline riigikogu istung, et eelnõu teisel lugemisel arutada. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütleb, et isamaa istungile kohale ei lähe. Isamaa kahel platsil korraga ei mängi kindlasti mitte. Seeder ütleb, et enne konkreetse eelnõu hääletamist sooviks Isamaa näha, milles suudetakse Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatidega kokku leppida. Ja võib-olla me suudame palju olulisemates asjades näiteks kokku leppida kui aktsiiside langetamine. Ma arvan, et käibemaksu langetamine gaasi elektrilevi le on olulisema tähendusega ja võibolla ka täiendavad abinõud puidule pelletile, kui ainuüksi diisli ja bensiiniaktsiisi alandamine. Kaja Kallas kordas Reformierakonna mõtet, et aitama peaks just neid inimesi, kes hinnatõusust rohkem kannatavad. Ta ei saa samal ajal tõsta kulutusi nii palju, kui soovitakse tõsta ja alandada makse, sest kuskilt peab see raha ka tulema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Kaja Kallas rääkis valitsuse pressikonverentsil, et Läti kombel kütuse biolisandi nõude kaotamisel poleks Eestis mõtet. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et ehkki nende erakond esitas ettepaneku kütuseaktsiisi langetamiseks, on nad valmis ka teisi võimalusi kaaluma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonaviiruse tõttu istusid asepresidendikandidaadid rohkem kui kolm meetrit teineteisest eemal ja nende vahel oli kaitseklaas. Samuti pöörati viirusele tähelepanu kohe debati alguses, kui moderaator rõhutas, et USAs on protsentuaalselt surnud rohkem inimesi kui peaaegu kõikides teistes jõukates riikides räägib USA demokraatide asepresidendikandidaat Kamala Harris. Administratsioonil ei ole endiselt plaani, aga Joe Biden il on. Meie plaan keskendub rahvuslikule strateegiale, kontaktide väljaselgitamisele, testimisele, vaktsiini väljatöötamisele ja kindlustamisele, et see on kõigile tasuta, räägib USA asepresident Mike Pens. Ausalt öeldes, kui vaatan nende plaani, mis räägib testimisvõimekuse suurendamisest uute kaitsevahendite loomisest, vaktsiini väljatöötamisest, siis see näeb välja justkui plagiaat. Pandeemiaga seoses tuli jutuks ka Hiina ja Benz sõnul päästis aasta alguses kehtestatud reisikeeld sadade tuhandete ameeriklaste elusid. Kandidaadid arutasid ka USA suhteid teiste välisriikidega. Harrise sõnul on trump liitlased reetnud ja sõbrustanud hoopis diktaatoritega. Sõpradele antud sõna tuleb pidada sõpradega, tuleb olla lojaalne. Tuleb seista nende inimeste kõrval, kes seisid koos meiega. Tuleb teada, kes on meie vastased ja neid kontrolli all hoida. Mik Pents. Me oleme seisnud tugevalt liitlaste kõrval, aga oleme olnud nõudlikud. NATO panustab nüüd meie ühisesse julgeolekusse rohkem kui kunagi varem ja seda tänu president trumpi juhtimisele. Lisaks rääkisid kandidaadid kliimamuutusest ja selle mõjudest majandusele. Mike Pens. Joe Biden ja Kamala Harris ühineksid uuesti Pariisi kliimaleppega. Nad kehtestas uue rohelise kokkuleppe, mis purustas Ameerika energiatööstuse, kasvatas perekondade energia hindu ja hävitaks töökohad. Kamale Harris. Joe kavatseb investeerida taastuvenergiasse, mis loob miljoneid töökohti. Me jõuame puhta nullheiteni 2050. aastal süsinikuneutraalsuseni 2035. aastal. Muuhulgas keskendusid asepresidendi kandidaadid rassi probleemidele, ülemkohtuniku kandidaadile ja valimistulemuste tunnustamisele. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA asepresident Mike Pence ja demokraatide asepresidendikandidaat Kamala Harris pidasid Utah osariigis oma ainsa teledebati. Õhtu peateema oli loomulikult koroonaviirus, kuid pikalt räägiti ka välispoliitikast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeeme äkki ühe sellise toreda katsetuse, et lehvitame korraks oma parema käega. Ja nüüd vasaku käega. Minu meelest aju täitsa töötab, ei ole, siin ei ole siin olulist hullu midagi. Nagu ikka, võttis jõuluvana sõna ka aktuaalsetel teemadel nagu apteegireform, pensionisambad, süvariik, temaatilised olid ka kingitused, uinunud sotsidele, padi ja hästi vaikse tirinaga, äratuskell opositsioonis oma aega ootavatele, reformierakondlastele, taktikalise toidupakk ja kristallkuul, aitamaks ennustada, kui kaua kaevikusõda veel kestab. EKRE sai jääpuuri ja kaevurilambi, sest kunagi tuleb see süvariik lõpuks üles leida. Isamaa kingiks on sammas, mida lõhkuda ja filmikangelane lammutaja Ralf selle lõhkumise abiks. Keskerakond sai oma saavutuste kinnistamiseks paki seitsmeeuroseid ning autoapteegi. Kink oli ka riigikogu juhatusele lisaks puuviljakorvidele kõnekaardid abivahenditena istungi juhatamiseks. Loomulikult tuli paki kättesaamiseks esineda esmalt juhatuse nimel Helir-Valdor Seeder. Riigikogu juhatus ühtki salmi peast ei tea, sest et kodukorraseadus ütleb seda teadma, me ei pea põlluaasa juhatamist kõik me vapralt talume seedrile ja Kallasele kingitust. Me palume saali ees käisid ka sotsiaaldemokraat Jaak Juske. Jah, valitsusse püsib veel, kuid vabandust est vildis rattakeel seda olulisem vastasleer, hoidmaks riiki demokraatia teel. Reformierakondlane Madis Milling Nutikas lutikas liugu lõi jääl. Nahk sai tal märjaks ja ära läks, hääl. Järgmisel hommikul oligi tumm. Kõht aga paistes suureks, kui trumm. Üllar Saaremäe isamaast seadusi ja riime tehes püüdkem luua nii et hommikuses ajalehes poleks ridagi. Riho Preiveli lõõtsa saatel laulis Monika Helme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus käis jõuluvana, kes jagas kingitusi ja avaldas arvamust ka aktuaalsetel poliitilistel teemadel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAasta tagasi maksis süsinikutonn Euroopa Liidu kvooditurul 36 eurot, praegu kõigub see hind 80 euro ringis, räägib keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Imre Panes. Direktiivis on vastavad artiklid olemas, mis reguleerivad seda, et kui hind liiga kiiresti liiga palju tõuseb, aga need parameetrid, mis on hetkel kehtestatud tänaste tingimustes, ei tööta. Praegu peaks mehhanism rakenduma ja turule täiendavaid CO kahe ühikuid paiskama, juhul kui ühiku hind on kuue kuu jooksul kolm korda kõrgem kui kahe eelmise kalendriaasta hind. Meie oleme tõstatanud, et see tuleks ümber vaadata ja muuta see süsteem paindlikumaks. Eesti on teinud ettepaneku arvestada kuue kuu asemel kahe kuu kõrgema hinnaga. Ja kolmekordse hinna asemel me oleme siin erinevate riikidega ka rääkinud, et see võiks olla pigem kas siis poolteist korda või, või kuni kaks korda kõrgem. Võrreldes siis kahe eelmise aastaga. Oleks süsteem juba eelmisel aastal selline olnud, oleks hinnapidur 50 euro juures tööle läinud. Viimasel ajal on poliitikud välja hõiganud hoogsamaidki mõtteid, mõtteid majandus ja taristuminister. Taavi Aas on pakkunud süsinikutonnile 25 eurost hinnalage. Kuu aega tagasi pakkus Aas, et süsinikukaubandus tuleks mõneks ajaks üldse pausi le panna. On olnud ka mõtteid senine kauplemissüsteem maksumääraga asendada. Need mõtted on olnud pigem selline sisepoliitiline arutelu seni valitsuse tasandil sellist otsust tehtud ei ole, et, et meie siis käesolevatel läbirääkimistel sellise ettepaneku teeksime ja selle tõttu me siis ikkagi lähtume Eesti seisukohtadest, mis selle aasta alguses kinnitati. Ka riikidevahelised arutelud, nii palju, kui neid on olnud, püsivad senise mehhanismi kohendamise ümber. Aga selliseid väga pikki arutelusid veel pole olnud, et eesistuja on üritanud kogu direktiivi käsitleda ja kõik erinevad elemendid nii-öelda ükshaaval lauale võtta ja kindlasti selle hinna stabiliseerimismeetme arutelud seisavad veel ees. Niisiis on hinnapidur vaid väike, ehkki oluline osa hoopis suuremast arutelust, kus põhitooni annavad Euroopa Liidu kliimaeesmärgid ja Fit-for fifty-five ettepanekud. Ma arvan, et me näeme Euroopa liikmesriikide vahelist kokkulepet veel sel aastal, aga seejärel siis tulevad nii-öelda Euroopa parlamendiga läbirääkimised, kus siis võib see protsess veel mitu-mitu kuud aega võtta. Niisiis usub panjas, et eesoleval talvel uueks hinnapiduriks veel kokkulepet pole. Ja selle tõttu ka selle stabiliseerimismehhanismi jõustumine, mis iganes vormis see siis tuleks, et see ilmselt tuleb siin kas järgmine või ülejärgmine aasta alles.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tulevaks talveks ja ilmselt ka ülejärgmiseks talveks Euroopa Liidu süsinikukaubanduse süsteemi ümber ei tehta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nInimesed, kes täna üheksa ja 10 vahel hommikul Tartu Ülikooli kliinikumi peahoonet külastasid, pidid läbima omamoodi kadalipu, nagu hoiatas kadalipu moodustanud tervishoiutöötajate ees kõnet pidanud anestesioloog Jaan Sütt, siis kui raha juurde ei tule, ei jäägi haiglasse pöörduvatele inimestele soovida muud, kui et olge terved. Võib lugeda nimekirjas hetkel puutulevatest editsiin endast. Nii et soovime kõigile, siis olge terved. Ehkki haigla ukse ees olid tervishoiutöötajad rõõmsameelsed, siis olukord on tõsine, tõdeb erakorralise meditsiiniosakonna õde Terje Kalve. Sageli tahaks need inimesed, kes vajaksid haiglaravi, nad oleks vaja paigutada haiglasse ja meie oleksime nõus seda tegema, aga kui seal haiglas kohti parasjagu ei ole ja kui on ülevalt poolt öeldud, et rahad on läbi, siis ei saa neid inimesi haiglasse võtta, kes tegelikult peaksid haiglasse minema. Sellise. Ja. Ideid, kus tervishoiu lisarahastust leida või teistpidi kuidas kokku hoida on välja pakkunud nii haiglad, haigekassa kui sotsiaalministeerium. Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liikme Mart Einasto sõnul kokkuhoiumeetmed enam ei aita. Ehk ikkagi oleks tarvis lisaraha. Ja näiteks nii-öelda töövõimetushüvitiste ehk siniste lehtede maksmine haigekassa kohustuse alt ja see raha jääks haigekassasse viia töötukassa alla, kus praegusel hetkel laekub rohkem raha, kui ära kasutatakse süsteemi huvides ja teine, millest on ka palju räägitud, et riik hakkaks riigieelarvest üldisest maksulaekumisest tasuma eakate inimeste, nende hüvitise osa. Teine meede selgelt räägib sellest, et kuskilt on tarvis raha juurde leida, kustkohast see raha peaks tulema, mille arvelt lubatagu tsiteerida kunagist rektor Aaviksood, et mis see meie asi on, kust kuningas kulda võtab, et sealt, kus ennem on leitud võetagu, siis nüüd ka, et me ei tea. Viljandi haigla ambulatoorse ravi ja diagnostikakliiniku ülemarsti Mati Kalla hinnangul on riigil raha leidmiseks võimalusi küll. Näiteks võiks valitsus heita kõrvale plaani langetada sotsiaalmaksu. Kui ikkagi näiteks sotsiaalmaksu langetatakse konkreetselt ühe protsendi võrra, siis tähendab see kogu vabariigis 90 kuni 100 miljoni euro vähenemist tervishoius see tähendab uusi koondamisi tervishoiutöötajate seas, see tähendab järjekordade pikenemist see tähendab seda, et patsiendid ei saa enam kvaliteetset tervishoiuteenust. Tänane tervishoiutöötajate streik kestis kõigest tund aega, neli aastat tagasi streikisid arstid õed ühtekokku 25 päeva ning nagu ütleb Tartu Ülikooli kliinikumi ees kõnet pidanud Jaan Sütt. Kui valitsus lisa rahastamise suhtes kokkuleppele ei jõua, võib streik tulla veel. Arstid ja õed on hääletanud küll jalgadega, küll katadega kuid teame, et inimeste ja ka poliitikute nahapaksus ja reaktsioonid on erinevad. Täna on hoiakus nii-öelda esimene süst. Kui see ei mõju, tuleb jätkata pikema ja tõhusama ravipuuriga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haiglates ja perearstikeskustes korraldatud hoiatusstreigi eesmärg oli arstide sõnul näidata, et olemasolevat tervishoiusüsteemi enam efektiivsemaks muuta ei anna, ehk riigilt oleks tarvis lisaraha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTeadupärast valitsus ühe korra on seda küsimust arutanud juba ja tookord ei kiitnud heaks ehk ütleme, ei andnud toetav seisukoht ja tegelikult ega meil täna palju valikuid ei olnud, sest sisuliselt see eelnõu on esitatud teist korda. On selge, et sellise kontseptuaalse eelnõu menetlemine riigikogus alles jäänud mõne nädala jooksul ja vastuvõtmine seadusena selle koosseisu puhul ei olegi eesmärk omaette eesmärk omaette on ilmselt valimise propaganda tegemine, kuid eelnõus on paar väga selget kontseptuaalset uuendust. Kõigepealt progresseeruva tulumaksu kehtestamine füüsiliste isikute jaoks, aga teiseks tulumaksu laekumine täies ulatuses, siis 100 protsenti riigieelarvesse. Täna 56 protsenti laekub kohalikele omavalitsustele, 44 protsenti laekub riigieelarvesse ehk ühisisiku tulumaks on tegelikult rohkem kui 90 protsenti või ligemale 90 protsenti. Täna on kohalike omavalitsuste tulubaasi põhiosa ja ei ole ka selgeid rehkendusi. Kui võtta nüüd progressioonid ja võtta ülemine piir astmelisuse kokku jääks laekumata ligemale. No see on nüüd rahandusministeeriumi rehkendaste järgi me tegime omad rehkendased, jääks laekumata ligemale üks miljard krooni 2000-l aastal. Kust leida katteallikaid valitsuse osa poolt? Loomulikult saab rääkida kulude kärpimisest, kulude kokkutõmbamisest, kohalike omavalitsuste tulubaasi vähenemine tuleks see kompenseerida samas ja tuleks ju läbi rääkida ka kogu kohalike omavalitsuste tulubaasi ümberkujunemine või aluste ümberkujunemine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusminister Mart Opmann astmelise tulumaksu eelnõust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimese poole kuuga on Narva kolme piiripunkti läbinud üle 19000 piiriületaja Neist keskmiselt 616 päevas on kolmandatest riikidest peamiselt Venemaalt. Alates esmaspäevast tuleb piirivalvel kontrollida kolmandatest riikidest pärit isikute negatiivsete koroonaproovide olemasolu või vaktsineeritust. Narva piiripunkti politsei kapteni Anti Eensalu sõnul on uue korra esimestel kehtimispäevadel piirilt inimesi ka tagasi saadetud. Alates esmaspäevast oleme saatnud nii-öelda negatiivse testi või vaktsineerimise puudumise tõttu tagasi 16 inimest kokku selle aasta juulikuus on tagasi saadetud juba 75, millest siis vastavalt vabariigi valitsuse korralduse 169 järgi siis nendest 69. Aga konkreetselt jah, esmaspäevast juba 16 inimest. Varasemalt oli põhiline probleem inimestel, kus inimene oleks pidanud tegema eritaotluse, aga arvas, et saab turistina riiki ehk siis sellist varianti ei ole. Alates 21.-st juunist on lubatud Eestisse siseneda ka lühiajalise viisaga. Politsei ja piirivalveameti kagu piiripunkti teabeseire juhtiv piirivalvur Jaanika Karp ütles Leevi Lillemäele antud intervjuus, et valdava tagasisaatmise põhjus on olnud tegemata või lõpetamata vaktsineerimiskuur. Alates siis 21, null kuus, kui tuli see muudatus, et võib siseneda ka C viisaga siis kuskil kümmekond on läinud sellel põhjusel tagasi, et et ei ole vaktsineeritud. Et seda ei ole just väga palju tegelikult. Piirile ei maksaks minna ka kohe järgmisel päeval, kui vaktsiini süst tehtud, ütleb Eensalu. Sest immuunsuse tekkeks läheb aega ja see on vaktsiiniti erinev. See, missuguse vaktsiiniga kaitsesüst tehtud, on tähtsust ei oma. Täna Eesti tunnistab kõiki vaktsiin, mis on nii-öelda selles asukohariigis tunnistatud, niikaua kuni seda vabariigi valitsus pole muutnud, siis piiri ületamisel ei ole vahet, on ta sputnik, on ta Fizer või, või mis iganes vaktsiin. Anti Eensalu sõnul nad praegu ühtegi võltsitud tõendit tuvastanud ei ole, küll aga on olnud tõendeid, mis kriitikat ei kannata. Ehk siis kohalik arst on kirjutanud käsikirjaliselt välja, et inimene on vaktsineeritud, et noh, selline sellised asjad kohe kindlasti läbi ei lähe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Selle nädala esmaspäevast kehtivad Eesti piiril kolmandatest riikidest tulijatele uued, senisest karmimad nõuded. Eestisse pääseb reeglina vaid juhul, kui ette on näidata PCR test või antigeeni test, või kui esitatakse tõend täieliku vaktsineerimiskuuri läbimise kohta. Kuidas uute nõuete valguses piiril on läinud?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle aasta sügisel valivad Eesti rootslased taas oma kultuuriomavalitsuse nõukogu kultuuri, omavalitsus tegeleb Eesti-Rootsi pärandi säilitamise, kaitsmise ja edendamisega. Kandideerimise ja hääletamise aluseks on seal rahvusnimekiri, kuhu kuulub selle aasta andmete põhjal 518 isikut. Eesti rootslaste kultuuri omavalitsuse juhatuse esimees Jana Stahl ütles, et viimane suurem muutus rahvusnimekirja liikmete arvus oli seoses 2018. aastal kehtima hakanud seadusemuudatusega, mis nägi ette, et rahvusnimekirja ei saanud enam kuuluda Rootsis elavad Eesti kodakondsuseta inimesed. See vähendas nimekirjas olijate hulka ligi 100 inimese võrra. Tähendab enne seda ei olnud seda eeldust, et ei pidanud olema Eesti kodakondsust sest kui kultuuriautonoomia loodi, siis tehti toona. On selline erand. Kuna Lõunarootsi kogukond teise maailmasõja keerises osaliselt põgenes Rootsi siis ei kehtestatud välismaal elavatele isikutele, siis seda nõuet, et peab olema kindlasti Eesti kodakondsus. Rahvusnimekirja kuulumiseks peab Eesti-Rootsi päritolu inimene esitama taotluse, see tähendab, et tegelikult on rannarootslasi ja nende järeltulijaid siin enam kui rahvusnimekirja suurus näitab, jätkab Janastaal. Ja kindlasti on see ainult üks osa rannarooslastest ja nende järeltulijatest. Kui me teame, et siia jäänute arv oli circa 1300 siis arvestades, et rahvusnimekirjas on täna ainult 500 isikut siis me võime ju eeldada, et väga suur hulk inimesi ei ole ennast rahvusnimekirja registreerinud ja see rahvusnimekiri iseenesest ju sisaldab nii rannarootsi, nende järeltulijaid kui ka rootslase Eestis täna. Staal ütles, et seda, kui palju rannarootsi päritolu inimesi tegelikult kokku on, polegi praegu teada. Me oleme kunagi teinud ettepaneku, et rahvaloendusel võiks olla siis lisaks sellele, et inimene saab ennast identifitseerida siis setona või mõne teise kultuuriruumi osana, siis oleks võimalus ka ennast identifitseerida siis Eesti rootslasena või rannarootslasena või kuidas siis seda paremini siis mõistetakse lahti kirjutada. Aga seni ei ole seda tehtud, nii et ei tea täpselt, kui palju on Eestis täna neid isikuid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestirootslased on soomlaste kõrval üks kahest rahvusvähemusest, kellel on Eestis oma kultuuriomavalitsus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMinu arvates on see absoluutselt kohatu koht teha jalgpalliväljakut, sinna oli kokkulepe, et sinna võib tulla administratiivhoone, aga jalgpalliväljak sinna kindlasti ei sobi. Mis nüüd saab, mis on siis teie kui justiitsministri võimalus, et seda jalgpalliväljakut sealt ka eemale tõrjuda? Ma tõsiselt loodan, et Tallinna linn täidab oma kohustust ja kokkulepet ehk leiab selle sobiva koha, kus rajada jalgpalliväljak. Järgmine küsimus on kindlasti see, et me vaatame juriidilisi võimalusi, mis puudutavad üldplaneeringu küsimusi ja ka muid selliseid asju. Tallinna linn pakkus välja ühe krundi Lasnamäel oleks riik saanud talle krundi seal Lasnamäel kuskil õigeusu kiriku juures ja siis riik oleks midagi asemele andnud, aga jalgpalliklubi ütles, et kahte erinevasse kohta ehitamine, et administra tiivhoone maarjamäele ja jalgpallihall Lasnamäele see läks nii palju rohkem maksma, et see oli 600000 eurot, mis nad siis küsisid, et kas see on selline mõistlik hind, et hoida üht memoriaali avatud maastik? Kuulge, ma arvan, et Maarja memoriaali puhul on tegemist ikkagi sellise asjaga, mis on eestlastele ja väga paljude teiste Eesti elanikele ülimalt oluline. Et me kindlasti peame seda hoidma, see on, ma arvan, et Eesti inimeste südametunnistuse hingevalu, koht, kus seda välja elada, mis meiega on juhtunud mälestamiseks, meenutamiseks, see on väga väärtuslik asi ja ma tuletan meelde, meil oli kokkulepe just nimelt sellega, et administratiivhoone tuleb ühte kohta ja jalgpalliväljak tuleb teise kohta. Nii et seisukohtade muutumine ei ole ka hea märk. Ja kindlasti on küsimus selles, et kas Tallinna linn tõesti otsis piisava intensiivsusega erinevaid kohti, et võib-olla oli veel mõni koht olemas. Ma täpselt ei tea, mulle tundub, et seda tahet ei olnud piisavalt. Olgu, aga mis nüüd saab, sest ega see planeering on nüüd kinnitatud juriidiliselt kõik saab edasi liikuda. Päris detailideni ei saa minna hetkel, eks, aga minu teadmise kohaselt on võimalik siiski seda pidurdada ja ma tõsiselt loodan, et ka riigihalduse minister pingutab selle nimel, et leitaks selline lahendus ja peetaks kokkuleppest kinni, mis ei tee Eesti inimestele haiget.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel esmaspäeval kehtestas Tallinna linn detailplaneeringu, mis lubab Maarjamäele, kommunismiohvrite memoriaali juurde jalgpallihalli rajada. Justiitsminister Maris Lauri lubas uurida juriidilisi võimalusi, kuidas halli rajamist ikkagi takistada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiseministeerium ja minister Mart Helme on teinud oma ettepanekud, kuidas parandada olukorda, kus korduvalt liikluseeskirju rikkuvad inimesed põhjustavad hukkunutega õnnetusi. Üks peamisi ettepanekuid on joobes juhtimise eest senisest palju karmimalt karistada. Me näeme, et see niisugune ümberkasvatamine ei taha hästi töötada ja küsimus on siis väga lihtne, aga mis me siis teeme nende inimestega, kes on sellised retsidiivsed, huligaanid, liiklushuligaanid ja absoluutselt iga joobes päi sõitmine võib ju lõppeda inimohvritega ettepanek, mille olen mina siis teinud ja millele on antud ka mõningad niisugused juriidilised nüansid juurde. On see, et karistusi karmistada aga ka see, et joobes või narkouimas põhjustatud liiklusõnnetus, mis toob kaasa inimohvrid, need juhid isoleerida ühiskonnast, et nad ei saaks mingisuguse tingimisi karistuse või, või ka mingite kohtuprotseduurid uurimisprotseduuride ajal võib-olla minna uuesti ja uut õnnetust põhjustada. Mina ei usu väga ümber kasvatamisse, mina usun pigem selliste potentsiaalsete mõrtsukate või juba mõrva tööga hakkama saanud isikute isoleerimisse. Mart Helme on välja pakkunud ka näiteks selle, et võrdsustada joobes juhi põhjustatud hukkunuga liiklusõnnetus tahtliku tapmisega. No see on minu ettepanek, kas see ettepanek heakskiitu leiab, seda ma ei julge praegu lubada, sest siin on võib-olla sellised küllaltki tundlikud juriidilised nüansid ja me peame vaatama oma seadusandlust ka ikkagi kontekstis Euroopa seadusandluse ja rahvusvahelise õigusega. Nii et mina võin küll teha, võib olla emotsionaalselt üpriski selliseid jõulisi ettepanekuid, aga kas need ettepanekud ka lõpuks selles mahus ja selles sõnastuses realiseeruvad, noh, seda on vara öelda, praegu. Välisminister Urmas Reinsalu kommentaar. Minu meelest on hästi oluline, et karistus oleks tegelik ja oleks mõjus. Ja mina paneksin selle teraviku, mis puudutab karistuspoliitikat just nimelt retsidiivsetele juhtudele. Et korduvkurjategijad on alati kõige ohtlik. Et esmakordsel ükskõik millisel süüteol minu ettekujutuse järgi ei olegi niivõrd karistuse raskus nii oluline või keskne, kuivõrd on oluline see, et see kurjategija tabatakse ja ta tunneb, et teda seadus mõjutab ja ta teab, et järgmine kord ootab teda juba oluliselt suurem ja, ja kaalukam riigi jõuga sekkumine. Maanteeameti peadirektor Priit Sauk rõhutas, et karistuse karmistamine on ühiskondliku kokkuleppe küsimus. Me oleme koostöös väga palju PPAga analüüsinud üldse rikkumiste poolt ja ennetustegevusi pigem kavandatav koos me näeme, et probleemid on hoopis sügavamad, nii ühiskonna poole peal kui, kui ka meditsiini ja terviseprobleemid. Et sellist noh, ütleme, et väga suure alkoholi sõltuvusega inimest karistusega ainuüksi ravi, et seal on vaja meditsiini ja kogukonna panustamist oluliselt varem, kui need asjad juhtuvad. Nii et selle koha pealt ma olen nõus karistuste karmistamise koha peal, ma pigem arvan, et see ei ole täna nagu kõige esimene teema, millest rääkida, aga just selline kogukonna suhtumine ühiskonna suhtes mine ja ka teatud meditsiiniprobleemide tunnistamine ja nendega tegelemine, see viib tulemuseni. Te, ma tsiteeri siin Mart Helme ettepanekut, et suurendada karistuse määra esmakordselt joobes juhtimise eest kolmelt aastalt neljale ja näha ette minimaalseks vangistuse ajaks üks aasta, mis te arvate sellest ikka veelkord, et kolme aasta karistuse asemel neli noh, see on jälle teatud määral muutus ja karmist, aga need inimesed, kes selliseid kuritegusid sooritavad, ei mõtle nendele karistustele sellel hetkel, kui nad need sooritavad. Nii et nendega tuleb tegeleda oluliselt varem. Jah, aga see on ühiskonna kokkulepe, et millised karistused meil kehtivad, aga ma pigem tähtsustab veel kord seda ennetustegevus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Olukord liikluses pole oluliselt paranenud, ehkki õnnetustes vigastatute ja hukkunute arv eelmisel aastal vähenes. Siseminister Mart Helme on välja pakkunud idee karmistada roolijoodikutele määratavaid karistusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti turbatootjate Liidu juhatuse esimees ja GreenWolti tegevjuht Jüri Tiidermann ütleb, et ei turbale ega turba baasil toodetavatele substraatidele asendust ei ole ja turba tootmine kestab edasi. Ja kuna Venemaal selliseid kliimaeesmärke pole, kolib tootmine sinna. Ettevõtjad on selleks juba samme astunud. Jüri Tiidermann. Substraaditootjatele suures plaanis on ükstaskõik, kuskohast see turvas tuleb, kas ta tuleb Balti riikidest või edaspidi Venemaalt või kui kuskil kolmandatest riikidest ja tegelikult selle poole see asi lõppude-lõpuks ka suundub, et kui Balti riikides või Skandinaavias või kuskil mujal lõpetatakse turba kaevandamine ära, siis ta kolib lihtsalt üle kolmandate se riikidesse, kus see tootmine läheb edasi. Nii et Venemaa tegelikult vaikselt võib-olla ootabki juba, et see niimoodi läheb. See protsess tegelikkuses on juba alanud, mitmed Euroopa tootjad on juba hakanud looma endale tootmisüksusi Venemaale. Ka meie vaatame mitut projekti praegu. Me peame olema valmis selleks, et mingisuguse poliitilise ambitsiooni täitmiseks see plaan realiseeritakse, siis meil peab olema plaan B. Tiidermann nimetab selliseid kliimaeesmärke sõna otseses mõttes jamaks. Ükskõik kui me paneksime kinni kogu Eesti turbatööstuse, me peame viima kasutusest välja 20000 hektarit turbamaid ja tekitame nende asemele rohumaad, millega meil jällegi ei oska mitte midagi peale hakata. Kuna aastast 2036 läheb ka veise, kasvatame nii enda, nimetame neid gaasideks ka kasvuhoonegaaside bilansi hulk ja tegelikult tuleb ära kaotada ka metsatööstus. Võib-olla siis me suudaksime seda eesmärki täita. Tõesti hea meelega, ma ütlen. Eesti vabariigi valitsus on tänaseks saatnud eurokomisjonile oma vastu ettepaneku, et seda eesmärk tuleb ümber vaadata, kuna tõepoolest ta, ta ületab praegust siduvust 409 protsenti, kui ma ei eksi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Turbatootjate Liidu hinnangul pole Eesti kliimaeesmärke võimalik täita. Kui seda tehakse turbatootmise lõpetamise hinnaga, kolib turbatootmine Venemaale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu linnavalitsuse poolt märtsis välja kuulutatud idee konkursile laekus 17 tööd. Žürii esimees, linna arhitekt Tõnis Harjus ütleb, et kahjuks ei olnud nende hulgas tööd, mis sobiks Konrad Mägi loominguga ja ka asukohaga raekoja platsil. Printsiibis meie mõte on tõesti see, et me tahame ainult sellist lahendust, mis on ideaalne, mis tõesti haakub selle kohaga ja siis selle mälestusega. Soiku me seda teemat kindlasti ei jäta, et me jätkame dialoog Pallasega kujurite ühenduse ja, ja ka kannad mäe sihtasutusega, et see on endiselt oluline, muidu me poleks ju ka seda võistlust korraldanud. Praegu siiski konkreetseid plaane monumendi rajamiseks ei ole ja uut võistlust ei korraldata. Küll jagati koos rahaliste preemiatega välja teine ja kolmas koht. Eesti kunstiakadeemia rektor arhitektuuriajaloolane Mart Kalm ütleb, et talle kolmanda koha pälvinud töö meeldib, kuid nõustub žüriiga, et see püsivaks lahenduseks ei sobi. Tartu Raekoja päts on üks Eesti kõige ägedamaid kohti ja loomulikult on ta kultuuriloost tiine. Aga samas on ta nagu ruumiliselt suhteliselt valmis. Kui nüüd vastaskaldale Emajõele tekib hoonestus, siis seal ju võiks nii-öelda uue hoonestuse vahel tõepoolest noh, näha ette kaasaegsele kultuurile ruumi või seda noh, nii-öelda kompleksselt võtta ja nad mäe sinna paigutada. Kalm lisab, et püstitatud ülesanne oli keeruline ja see, et esimest kohta välja ei jagatud, ei tähenda, et konkursi korraldamine oli viga. See, kui kunstnikele pakutakse auhindadega osalemisvõimalust, siis see on Eesti kunsti toetus miseks igati hea ja õige asi, et no ma ei taha lähtuda nii pragmaatiliselt, et ega siis kunstnik ei ole nagu raamatupidaja, et telli, telli töö ja nüüd saad ja, ja nüüd on nii-öelda arvutused on siin. Et kunst ongi see, mida, mida peab toetama, millel tuleb anda võimalusi, aga selge on see, et võimalust ei pruugi alati realiseeruda. Konkursil pälvis teise koha Tarmo Ladva ja Uku Põllumaa, töö klaas, pärl Mäng ja kolmanda koha Kirke Kangro ning Toomas Tammise töö. Konradi pilk.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnavalitsuse ideevõistlus Konrad Mäe mälestusmonumendi püstitamiseks Raekoja platsile kukkus läbi. Uut konkurssi ei korraldata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeeter esimese maja, kus Vene tsaar peale Narva vallutamist korduvalt peatus, on üks kahest hoonest, mille taastamist täies mahus lubab Narva vanalinna üldplaneering. Kuigi hoone hävis teises maailmasõjas ja varemed lammutati 59. aastal on ehitise dokumentatsioon säilinud ning ka krunt kuulub linnale. Peeter esimese maja taastamist valmistab ette linnavalitsuse juures tegutsev töörühm. Töörühma esimehe, ajaloolase Eldare Fendivi sõnul võiks taastatud hoones olla muuseum, nagu ka enne seda ja arheoloogia kompetentsikeskus. Ühelt poolt ja taastame muuseumi, seal oli unikaalne kollektsioon, teiselt poolt kompetentsikeskus, et noored võtavad osa arheoloogias, see on oluline Narva katte jaoks ja Eesti jaoks tervena. See juba võib ütelda, et noh, Narva juured on ikkagi, mitte ainult 50 aastaga seotud, aga palju põhjalikuma Elda Re Fendevi sõnul peaks Peeter esimese maja kontseptsioon valmis saama lähima paari kuu jooksul ning samuti peaks selleks ajaks selguma, kuidas maja taastada. Töögrupis on erinevaid arvamusi, jätkab Narva muinsuskaitse inspektor Madis Tuuder. Kas me taastame maja üles tuhaplokist ja vooderdame kiviga või lihtsalt krohvime või siis me teeme nii, nagu kunagised ehitusvõtted seda ette nägid, kui seda maja ehitati, sellest sõltub ju maksumus, eks ole, selle sõltub see, et kas me saame seda pidada lihtsalt seal selliseks nagu mahuliseks koopiaks või siis nii-öelda ka metoodiliselt sisuliselt taotluslikult kopeeritud professionaalses mõttes. Majaks Madis Tuuderi sõnul on riiklik muinsuskaitse Peeter esimese maja taastamise aktsepteerinud ja kooskõlastanud. Vaidlusi võib tekitada taastamise mõttekus. Narvas on küll ja küll veel objekte, mis on säilinud ka originaalkujul, aga mida me ei ole suutnud siiani korda teha, meil on sellega päris palju probleeme selle olemasoleva ajaloolise substantsiga. Samas on Peeter esimese maja alati olnud Narva vanalinna taastamise kontekstis märgilise tähtsusega. Linna arengukavas on taastamise maksumuseks märgitud kolm miljonit eurot ja see raha leitakse linnaeelarvest. Arvatakse, et kui kõik sujuv, siis võiks Peeter esimese maja ehitus alata kolme aasta pärast. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas valmistutakse Peeter I maja taastamiseks. Tegemist on sõjas hävinud Narva vanalinna märgilise hoonega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõiki neid isikuid kahtlustatakse korduvas altkäemaksu andmises ja võtmises, mis teeb sellest esimese astme kuriteo, mille eest on võimalik määrata kuni 10 aastane vangistus. Üks inimene tegutses iseseisvalt, aga 11 isikut, sealhulgas neli politsei ja piirivalveameti töötajat kuulusid organiseeritud kuritegelikku ühendusse, mida juhtis 65 aastane naine, kes täna pärastlõunal Harju maakohtu looga vahi alla võeti. Kuritegelik ühendus tegutses vähemalt neli aastat. Info nende tegevusest laekus politseile seitse kuud tagasi ning nende kuude vältel rullus lahti ka ebaseadusliku tegevuse ulatuslik skeem. Kuidas süsteem toimis, selgitab juhtiv riigiprokurör Steven isto Evestus. Kes tegutsesid veel praeguse seisuga siis kolm isikut, kes tegutsesid altkäemaksu vahendaja ja kes siis maksid edasi siis sellele ühenduse liidrile laekunud summasid. Politsei ja piirivalveameti teenistujatele ei makstud mingite konkreetsete dokumentide võltsimise eest vaid maksti selle eest, et kodakondsus ja migratsioonivaldkonna andmebaasidest saadaks kätte vajalikud andmed selleks, et esitada võimalikult ideaalsed ja nõuetekohased elamislubade kodakondsuse taotlused. Samuti tuvastada võimalikke puudujääke, mis võivad selles taotluse menetlemise protsessis esile tulla ja mis võivad hõlbustada lõpuks nende dokumentide ja ka kodakondsuse elamislubade kättesaamist. Peale politsei ja piirivalveameti töötajate olid tsiviilisikud ning nagu juhtiv riigiprokurör märkis, on kaasus erakordne selle poolest, et 11-st kuritegelikku ühendusse kuulunud inimesest 10 olid naised sealhulgas neli ametnikku, kel kõigil oli vähemalt 10 aastat tööstaaži. Samuti oli kuritegelikul ühendusel välja töötatud skeem, kuidas sooritada edukalt keeleeksam või näiteks kodakondsuseksam Steven Kristo Evestus. Ja selleks kasutati ka mitmeid isikuid, kelle jaoks olid siis palgatud ilusalongi töötajad, kes muutsid need isikud võimalikult sarnasteks isikutele, kelle pildid olid passidel ja, ja muudel isikut tõendavatel dokumentidel ja nõnda siis võib-olla ka natukene sellist lihtsakoelist skeemi pidi õnnestus nendel isikutel siis ka vastavad eeldused siis täita, et edasi siis kodakondsust ja elamisluba taotleda. Kuritegeliku ühenduse liikmed varjasid oma tegevust hoolikalt. Selleks kasutati näiteks palju omavahelisi hüüdnimesid, erilisi kohtumispaiku ning hüvede üleandmiseks vahendajaid. Altkäemaks, mida oli tuhandetes eurodes, ei liikunud tavapäraseid teid pidi, vaid vahekassa kaudu. Kuritegeliku ühenduse juhil oli aga lisaks enda identiteedile kaks kõrvalidentiteeti, nii et ta tegutses Eesti vabariigis mitme isikuna. Nii kahtlustatavate kui ka tunnistajate ring võib veel laieneda. Samuti selgitatakse alles praegu välja seda, kui palju on neid inimesi, kellele ebaseaduslikel alustel dokumente väljastati. Evestus kinnitas, et kuritegelik ühendus oli seotud Vene Föderatsiooni ga ning kliente neil seal oli. Mis neist dokumentidest saab, otsustatakse politsei ja piirivalveameti sisekontrollibüroo juhi Raul Vahtra sõnul juhtumipõhiselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Altkäemaksu ei antud mitte dokumentide endi, vaid nende dokumentide jaoks vajalike andmete välja selgitamise ja korda-ajamise eest. Kuriteokahtlustus on esitatud 12 inimesele, neist neli olid politsei- ja piirivalveameti töötajad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n10 aasta jooksul tuli riigiasutustele üle 200 teate võimaliku merereostuse kohta, päriselt õnnestus reostus tuvastada enam kui 100-l korral. Keskkonnaministeeriumi merekeskkonnaosakonna peaspetsialist Agni Kaldma ütleb, et tundlikule Läänemerele on iga juhtum liiga palju, kuid karistada saamise oht on siiski väga väike. Reostaja tuvastamine algatati vist paaril korral, kui probleem siin on selles, et reostusi avastatakse hilja siis, kui on reostus juba jõudnud randa või liikunud ära sellelt kohalt, kus ta merre sattus ja tagantjärgi kindlaks teha, kust ta tuli, on äärmiselt keeruline just tänu sellele, et laevaliiklus on väga tihe. Analüüs, kust need teadmised kokku võeti, telliti läinud aastal pärast pahameelt selle üle, et meie ankrualadel pumbatakse laevadevaheline avtat ja Nafta tooteid ringi. Täna on lubatud pumbata vaid seda kütust, mida laev ise kasutab ning selleks on määratud kuus ankruala punkerdamisest pole meil suuri õnnetusi juhtunud maailmas aga küll. Analüüs pidigi selgeks tegema, kui valmis me sellisteks õnnetusteks oleme. Tahaks ju ütelda, et me oleme valmis, aga täna on meil olukord selline, et kui siin keset Läänemerd või kasvõi siin Soome lahes mingisugune suuremat sorti reostusõnnetus juhtuks, siis üsna suure tõenäosusega jõuab see reostus ka meile randa, sest merel me seda kokku koguda ei jõua. Randa jõudnud reostus teeb Kalma sõnul hulga rohkem kahju ja selle kokkukogumine on 10 korda kallim. Merereostustõrje võimekust on vaja tõsta selles mõttes nii korjelaevade kui ka korjemahu poolest, et täna, kui see reostus ka merel kokku korjatakse, siis seda on vaja ju kuskile panna, et see sealt ära viia, et seda mahtu nii palju ei ole, kui vaja, oleks. Analüüsis tehakse ettepanek soetada riigile juurde vähemalt kaks laeva, kusjuures arukam oleks neid hoida Suursaarte ja Pärnu lahe kandis, kuna praegune võimekus on koondunud peamiselt Tallinna ümber. Keskkonnaministeerium sai läinud aastal ka ülesande uurida, kas ja kuidas võiks reostustõrjevõimekuse tõstmist maksta kinni need, kes reostusohu tekitavad. Keskkonnaminister Erki Savisaar ütleb, et põhimõte reostaja maksab võiks ka laevade puhul kehtida. Kõige loogilisem oleks integreerida veeteede tasu sisse, aga noh, antud hetkel see idee kindlasti ei lenda, et me oleme koalitsioonis kokku leppinud, et mingisuguseid selliseid maksutõuse selle valitsuse ajal ei tule. Teine võimalus oleks seda siduda laevadele osutatavate teenustega ehk riik saaks raha näiteks punkerdamise või pilsivee äraandmise eest. Võimalus, mida rakendatakse, on see, et seda tasu küsitakse siis näiteks terminalidelt või nendelt sihtpunktidelt, kuhu siis need pilsiveed ja, ja muud vastuvõetud ained jõuavad. Aga praegune keeruline majandusolukord ja valitsusliit mingi lisatasu kehtestamist ei toeta, tõdeb Savisaar.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaministeeriumi teatel pole Eesti võimalikuks merereostuseks piisavalt valmis ning tarvis läheks veel vähemalt kaht reostustõrjevõimekusega laeva. Minister Erki Savisaare sõnul pole vähemalt praeguses valitsuses tõenäoline, et võimekuse suurendamise maksaks kinni võimalikud reostajad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul on nende toetus Taavi Rõivase umbusaldamisele ekslikult tõlgendatud nii, nagu toetaksid nad uut koalitsiooni selles osalemata. Selline variant meile kohe kindlasti ei sobi. Ja kahtlemata vastutustundliku poliitilise jõu esimene eelistus on minna koalitsiooni, kui see on võimalik või kui see võimalik ei ole, siis olla nii-öelda puhtal kujul opositsioonis. Ühesõnaga, teie tahaksite osaleda uue valitsuse moodustamises ja vastasel korral te neid ei toeta. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ütles, et juba kõnelusi pidavatel erakondadel lasub riigi ees vastutus panna lähinädalatel kokku toimiv enamus valitsus. Oleme öelnud igal juhul seda, et uus valitsus saab olema avatud valitsemise põhimõttega, mis tähendab seda, et me igal juhul oleme valmis kuulama ja tõsiselt arutama ja pardale võtma ideid väljaspool valitsuserakondasid, see tähendab seda ka, et opositsioonierakondadelt oleme ka vabaerakonna esimehega suhelnud ja rääkinud võimalustest, kuidas nad võiksid anda oma panuse uue valitsuse töösse. Selles osas on vabaerakond siiani öelnud, et nad peavad arutama, mis nägemus neil selles kontekstis on. Nüüd on nende otsus tehtud nii, et eks me nüüd kolme erakonnaga arutame, kuidas sellele üleskutsele või soovile koalitsiooniga liituda, siis vastata. IRL-i esimees Margus Tsahkna nimetas vabaerakonna juhatuse otsust väga oluliseks. See on väga selge ja oluline signaal ja kindlasti tuleb seda võtta väga tõsiselt. Ja kuna aeg liigub päris kiiresti, et 14 päeva jooksul peab Eesti vabariigi president tegema kellelegi ettepaneku vabariigi valitsuse moodustamiseks, et siis kindlasti me suhtleme vabaerakonnaga ja siis me nii-öelda liigume edasi, et siin on vaja omavahelist suhtlust. Valitsusse sooviks saada ka Eesti konservatiivne rahvaerakond, kuid liiga erineva maailmavaate tõttu seisavad sellele vastu sotsiaaldemokraadid. Keskerakonna esimees Jüri Ratas ei välistanud ei EKRE ega vabaerakonna kaasamist. Me kindlasti ei ütle, et nende kaasamine nende mõtete ideedega oleks halb, vastupidi, et, et see on väga tervitatav. See, kas ühel hetkel koalitsiooniläbirääkimiste laua taha tuleb veel neljas ja viies partner kindlasti see peab olema, ma arvan, lähi paari päeva küsimus, et ei ole mõeldav, et need partnerid tulevad siia laua taha järgmise nädala lõpus, kui kõik on kokku lepitud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabaerakond soovib koalitsioonikõnelustega liituda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõlvamaal oli täna valimisaktiivsus kõrge, hääletamas käis 55 protsenti inimestest. Võrreldes kolme aasta taguste valimistega on aktiivsus langenud veidi üle kahe protsendi. Päev möödus rahulikult ning mingitest vahejuhtumitest teateid ei ole. Valimistulemused on Põlva maakonnas lõplikult selgumata, kuid esialgsed tulemused näitavad Reformierakonna edu. Erakonna Põlvamaa juhi Meelis Mälbergi hinnangul see neile üllatusena ei tulnud, kuid rõõmu valmistab küll. Esiteks juba see, et me kandideerisime kõikides valdades ja oma nimekirjadega ja see arvamus, et oma nimekirjaga välja minnes nagu peaks hääli kaotama, see nüüd ilmekalt näitab, et see nii ei ole. Kas on teil ka mingeid selliseid piirkondi, mille suhtes te päris kindlad ei ole? Praegu on teada ainult see, et olete võitnud valimised Kõlleste vallas ja Ahja vallas ning pääsenud volikokku ka Veriora vallas. Ka vaste kuuske on praeguseks juba kindel, et oleme seal võitnud päris ülekaaluka, aga no eks suuremates kohtades Põlva linnas Räpina on veel hääled lugemata ja seal seal nagu midagi veel ei tea, ei oska veel praegu, nagu ennustada. Maakonnakeskuses teile väga suurt edu pole ennustatud. Ootame enne tulemused ära, enne ei ole see tulemus teada, kui hääled on loetud ja kindlasti me oleme ka Põlva linnas esindatud volikogus. Kas olete juba paika pannud ka enam-vähem sellised koalitsioonid? Meil on alati kehtinud selline põhimõte, et kohapealsed inimesed ise otsustavad ja üle maakonna me selliseid koalitsioon ei moodusta, et kohapeal inimesed otsustavad, kuidas ja kellega on mõistlik kohalikku valda arendada. No Põlva maakonnas käis hääletamas 55 protsenti inimestest. Õige vähe, võrreldes 2002. aastaga on see hääletusaktiivsus langenud. Mida nüüd teie arvate, miks Põlva maakonnas inimesed on nii aktiivsed? Minul on selle üle ainult hea meel, et inimestele läheb korda kohaliku valla elu ja see on ju praktiliselt ainus võimalus inimesel oma kodukoha heaks midagi teha ja oma hääl anda, et minul on ainult hea meel selle üle, et inimesed hääletamas käivad. Kui rääkida maakonnakeskusest, siis seal jätkab oma võidukäiku Keskerakond. Tõenäoliselt on selle taga ka senised linnapea Tarmo Tamme edu hetkel, kui laekunud olid ühe jaoskonna hääled. Kahest oli tamm kogunud üle 400 hääle. Talle järgnes Kuldar Leis Reformierakonnast alla 100 häälega. Keskerakond on valimised võitnud ka Kanepi vallas, kus nad kogusid volikokku absoluutse enamuse. Kolmanda suurema jõuna on Põlva maakonnas teatavat edu saavutanud rahvaliit. Nende esindajad on tud näiteks Veriora vallas. Volikogudesse võivad esindajad saada veel ka sotsiaaldemokraadid, teised erakonnad aga tõenäoliselt oma nimekirjadega Põlva maakonnas löögile ei pääse. Lõplik ennustuste tegemiseks on siiski praegu veel vara. Tulemused on saabumata enamustest valdadest, samuti suurematest keskustest Põlvast ja Räpinast. Toomas Kelt Eesti Raadio Tartu stuudio.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohalikud valimised - Toomas Keldi ülevaade Põlvamaalt ja intervjuu Reformierakonna piirkonna juhi Meelis Mälbergiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJuunis sai keskkonnaamet kaebuse Tallinna lähistel kanama valingu neljarajalise maantee ehitustöödel häiritakse pesitsevaid linde, räägib ameti peadirektori asetäitja Olav avarsalu. Minnes kaebus siis kontrollima, tuvastati teeäärses metsas hulgaliselt linnupesu ja sõltuvalt siis nendest linnupesade hulgast liikidest, kes seal pesitsesid, peatati siis tõesti raadamistööd, osalt siis kuni 20. juulini ja osadel lõikudel kuni 31. juulini. Kokku leidis keskkonnaamet 100 linnupesa majandus ja taristuminister, Taavi Aas aga usub, et amet ei käitunud õigesti. See sulgemine käis niimoodi äkitselt loomulikult tööde graafiku puhul tähendab see seda, et kindlasti vähemalt osaliselt tööd nihkuvad edasi, mis võib tähendada ka rahalist täiendavat kulu. Ehitustöid tegev Trev2s Grupp on ise hinnanud, et viivitus võib nõuda kuni 1,7 miljonit lisaeurot. Ettevõtte kaebuse peale lubas amet osade töödega siiski jätkata, kuid muist ehitusest jäi ikkagi seisma. Olav Avarsalu märgib, et teinekord võiks nii tööde tellija, transpordiamet kui ehitusettevõtted sellega arvestada, et kevadel teevad linnud puu otsa pesa. Looduskaitseseadus ütleb sõna-sõnast, et pesitsevate lindude häirimine on keelatud, keskkonnaminister Tõnis Mölder hoiab aga pigem valitsuskaaslase poole. Ta märgib, et ametil tuleb pärast kaebuse laekumist arvestada kõiki asjaolusid. Häirimine on tahtlik, kas see häirimine avaldab siis tõsist mõju meie linnustiku soodsa seisundi säilitamisele? Me räägime terve linnustiku soodsa seisundi säilitamisest. Me ei räägi ju konkreetselt nendest paikadest. Olav Avarsalu aga ütleb, et ametil tuleb kaebust menetledes seadust järgida. Kui tõepoolest pesitsevad linnud tuvastatakse, siis ma ei näe seal nagu väga palju teisi alternatiive. Taavi Aas tõdeb, et mingil juhul võib olla taoliste ettekirjutuste tegemine tõesti põhjendatud. Aga selle otsuse tegija peab ka mõistma selle otsuse tagajärgi. Meie omalt poolt teeme ettepaneku, et sarnaste otsuste puhul peaks otsuse tegija võtma ka võimaliku siis rahalise vastutuse. Olav Avarsalu sõnul keskkonnaametil teetööde kinnimaksmiseks raha pole. Taavi aasa mõtet kommenteeris ka keskkonnaminister Tõnis Mölder. Täna ei ole keskkonnaametile laekunud ühtegi konkreetset nõuet ja täna on tegemist sellise, võib-olla avalikkuse ees kõlavate lausetega, aga vähese sisuga, et eks kõik sellised asjad, kui need ka reaalselt laekuvad, siis kõigepealt tuleb neid ma arvan, läbi kohtu menetleda ja küll me siis saame aru, et kellel poolel see õigus on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaminister Tõnis Mölder leiab samuti, et amet peaks rohkem erinevate huvidega arvestama, kuid teeehituseks ta siiski raha ei luba.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.