messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValga maakonna vaktsineerimise koordinaator Neve vent ütles, et just perearstid saavad vanemaealis inimesi toetada vaktsineerimisotsust langetama. Valga maakonnas me saame öelda, et väga hästi on vaktsineerituse tase meil siis üle 60 ja üle 70 aastaste elanike hulgas, et nendel siis me oleme ületanud selle lävendi ehk siis üle 70 protsendi on vaktsineeritud küll me oleme mures tõesti nende 80 pluss elanike vaktsineerituse pärast, sest nende numbrid on ainult 64 protsenti ja need ei taha meil kuidagi tõusta, et, et oleme proovinud võtta ühendust ka perearstidega, et perearstid, siis kutsuksid neid oma 80 pluss inimesi uuesti ja nõustaksid neid vaktsineerima. Võrus tegutseva perearsti Margit Kõivomägi sõnul püütakse vaktsineerimata patsientidele kaitsesüsti vajalikkust selgitada. Me oleme ka küll võtnud praegu lihtsalt nagu sellise suuna, et kellel meie praksisega siis nagu enda patsientidel nagu on mingi kontakt, kas on siis vaja vastuvõtul ükskõik mis küsimuses tulla või ükskõik retsepti vaja, et ja kui me näeme, et ta ikkagi on nagu vaktsineerimata, siis me oleme nagu ise muidugi selle konkreetsel juhul võtnud nagu jutuks, et, et võiks nagu selle vaktsiini ära teha. Võru maakonna vaktsineerimise koordinaator Merilin Viin jutustas, et ajaasustusega piirkonnas on abiks olnud kaitseväe meedikud ning kinnitas, et kõigile vaktsineerima minna soovijatele ka transport korraldatakse. Võru maakonnas tulnud appi meedikud, kaitseväe meedikud, nad on sõitnud väiksemaid, piirkondasid läbi ja ja aidanud sellega vaktsineerimisele kaasa ning lisaks on ka omavalitsuste sotsiaalosakonnad valmis sõidutama kas siis vaktsineerimis, kabinetini või perearstideni. Perearst Eva Mägi ütles, et ikka leidub neid, kes enne vaktsineerimisinemist tahavad nõu küsida. Ma ei ütleks, et neid palju on, aga ikkagi on, et kes on helistanud ja ja, ja on ütlenud, et ta tahab minna vaktsineerima või tal on aeg ära pandud vaktsineerimiseks ja lihtsalt on nagu veel nagu julgustamiseks lihtsalt meile helistanud veel, et tema, et noh, et me teame, et milline see tervislik seisund on, et kas ta otsus on õige, et ta ikkagi läheb, teeb selle vaktsiini. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kagu-Eestis on endiselt probleeme eakate vaktsineerimisega. Nende nõustamisel on oluline roll just perearstidel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLäänemaal on peale haldusreformi kolm omavalitsust, Haapsalu linn, Lääne-Nigula vald ja Vormsi saar. Elanike on kokku veidi alla 21000. Haapsalu linnapea Urmas Suklese hinnangul tegi Haapsalu õige otsuse, et haldusreformi ajal maakondliku valla ideega kaasa ei läinud. Kui nüüd teha selline maakonna suurune omavalitsus, siis kindlasti tuleb kuidagi seal arvestada ka sellega, et et selle maakonna suuruse suuruse omavalitsuse üks osa on maakonna linn, kes hakkab kandma seda suuremat koormust. Seda tänaste tingimustes. Kahjuks veel ei arvestada. Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus leiab, et printsiibina pole idee halb, kuid eelmisest reformist on möödas liiga vähe aega, et selle tulemusi täielikult hinnata saaks ja uue ga kiirustada pole mõtet. Peaks sellega nüüd kindlasti kaasnema ka kvalitatiivne hüpe omavalitsuse ülesannetes. Et noh, siin on ikkagi räägitud näiteks gümnaasiumihariduse uuesti omavalitsustele andmiseks miks mitte kutseharidus samamoodi töötukassa süsteem, et tegelikult siis võiks anda omavalitsustele juba tõepoolest väga kandva rolli kogu regiooni toimetamises ja tõepoolest võtta need ülesanded riigilt ära. Vormsi vallavanem Ene Sarapuu arvas, et maakonda hõlmava omavalitsuse ideed tasub kaaluda, kuid Vormsil peaks sellesse kuuludes säilima väikesaare eristaatus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läänemaa kahe suurema omavalitsuse juhid on maakondliku omavalitsuse idee puhul äraootaval seisukohal. Vormsi vallavanem näeb mõttel jumet, kuid seda juhul, kui Vormsi jaoks säilib väikesaare eristaatus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti valmistub kolmeks võimalikuks arengustsenaariumiks tervise ja tööminister Tanel Kiik ütles, et pikemalt ette vaadates suurendatakse näiteks õdede vastuvõttu, tervishoiu kõrgkoolides aga toimub ka konkreetne töö. Oleme ka praegu ehitamas tegelikult täiendavad isolatsioonipalateid näiteks reakto rahastuse toel kuni 150 tükki on neid plaane eesmärk järgmise aasta lõpuks haiglatesse rajada. Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp rääkis arvude keeles, mis meil toimunud on. 6,5 protsenti nakatunutest hospitaliseeriti iga neljas nendest oli intensiivravil ja kõigist nakatunutest suri haiguse ägedas faasis 1,5 protsenti. Me teame kõik, et haiglates suri 2500 inimest. Me teame ka seda, et riskiteguriks on vanus, mitmed haigused, inimesel ja üks uus väljakutse on, et igal viiendal, kes on haigestunud meil Covidiga on välja kujunenud pikk Covid- 19, mis on tervise valdkonnale ja ka kõikidele meie patsientidele kurnav ja pikaaegne protsess. Et siinjuures veel numbreid, seda, et 17000 inimest on olnud haiglas ja tänaseks on meil järjekorras 12000 inimest, kelle plaaniline ravi lükkus edasi seoses Covidiga. Teadusnõukoja liige Margus Varjak rääkis sellest, kuidas me sügisele vastu läheme ja mida on oodata. Mainitud on see, et, et 90 protsenti inimestel on mingil kujul antikehad olemas pluss siis on olemas kaks töötavat tõhusat ravimit. Paksud on olnud Pira kiir mistõttu on täiesti hea lootus, et ühiskonda saab hoida, hoida avatuna ja ka kooliharidus ei jää katkendlikuks. Kui tuua nüüd näiteks, mis praegu kõige tõenäolisemalt võib tulla sügisel. Hetkeandmete põhjal on, võib-olla hommikul on viis laine, mis on nüüd alustanud oma levikut Lõuna-Aafrika Vabariigis ja nüüd jõudnud Euroopas juba Portugali. Positiivne on see, et, et ta vastab nii-öelda leebel stsenaariumile, et, et ta levib kiiresti. Aga tema põhjustatud haigestumine ei ole eriti raske. Ja kas surmade arv püsib niiöelda jutumärkides talutavuse piirides. Pressikonverentsil korrati taas üle eesmärk saavutada aasta lõpuks üle 12 aastase elanikkonna seas vaktsineerimisega hõlmatus 80 protsenti. Praegu on see veidi üle 70.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna tutvustati riiklikku strateegiadokumenti, kus on kirjas kava, kuidas olla valmis koroonaviiruse levikuks järgmisel viirushooajal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEilse päeva seisuga sai terviseameti teatel kinnituse pea 100 Ida-Viru elaniku nakatumine koroonasse ja see on suurim nakatunute arv ühe ööpäeva kohta alates pandeemia algusest. Ka viimase kahe nädala haigestumus 100000 elaniku kohta ületas 500 piiri ja seegi näitaja on suurem kui üheski teises maakonnas. Nakkuse kiire leviku põhjuseid on otsitud Ida-Viru elanike hoolimatuses, maskide kandmisel, väheses informeerituses ja piiriülestes kontaktides, kuid nagu kinnitab terviseameti ida regiooni juht Marje Muusikus, oli peamiseks põhjuseks laste huvitegevus. Spordikoolid ja huviringid levitasid koroonaviirust korraga koolidesse, lasteaedadesse ja vanemate töökohtadesse. Kuna seal ikkagi pikema perioodi vältel kahjuks olid haiged inimesed sees, kes olid siis nakkusohtlikud, aga ise nad sellest veel ei teadnud ja see levik on sellepärast päris laiaulatuslik, et jõudis ta laste kaudu siis peredesse, kus siis haigestusid õed-vennad, kes siis teises koolis, kes lasteaias, et kahjuks vanemate kaudu on jõudnud töökohtadesse ja mis siin salata, et viimane ööpäev nüüd kahjuks tõi ka halbu numbreid hooldekodudesse ja tervishoiuasutustes. Ida-Viru linnadest on suurim levik Kohtla-Järvel ja Narvas. Narva puhang sai alguse spordikooli või jäähalli koldest, kus kolm nädalat tagasi hokimatši peeti. Kõik see, mis toimus ju pärast matši, seal muidugi õnnitletakse, kallistatakse suheldakse, võetakse intervjuusid, et noh, see osa seltskonnast seal oleks võinud olla nakatumata, kui oleks ikkagi antud siis maski või hoitud, siis distants jah. Kui kevadise koroonapuhangu ajal jäi Narva nakkusest peaaegu puutumata, siis praegu on seis üsna halb. 10 päeva tagasi oli Narvas 140 nakatunut, praegu 370, räägib terviseameti idaregiooni juht Marje Muusikus. Need numbrid läksid suuremaks just selle põhjal. Koolid on meil lahti, et kui kevadel oli kõiki distantsõppel ja kevadel oli võib-olla see asi nagu uudne, kardeti ja hoiti natukene rohkem siis hetkel, kuna võib-olla sümptomid on ka kergemad ja ei osata seda ohtu niivõrd näha, et et ikkagi vaatamata kergele nohule ja kurgukraapimisele võib-olla ikkagi siis jätkatakse seltskonnas käimist. Ida-Virumaal ravitakse koroonahaigeid Ida-Viru keskhaiglas, kus 32-st neile mõeldud voodikohast on praegu vabad vaid viis. Keskhaigla le on valmis appi tulema Narva haigla 12 voodikohaga, millele võib veel vajadusel lisada kuni 30 voodikohta. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaa koroonapuhangu põhjuseks olid nakkust levitavad lapsed. Ida-Virumaal on olukord koroonasse nakatumisega keeruline. Lisanduvad üha uued kolded ja haigestumuse näitajad on suuremad, kui kevadise koroonapuhangu ajal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsus eraldas seapõletina tuntud seadme ostmiseks 2014. aasta lõpus reservfondist 227500 eurot. Mobiilne põletusahi hurrican 1000 telliti Briti ettevõtelt West spectrom, anveremental lisandus veel ligi 22000 eurot seadistamise tasu. Hiljem kattis 75 protsenti ostusummast Euroopa komisjon. Toonane maaeluminister Ivari Padar meenutas, et põletusahju otsustati hankida veterinaar ja toiduameti soovitusel ning arvesse võeti ka Läti kogemusi, kus oli juba kohal kaks sellist seadeldist. Selge, et üks vee toiduameti nagu nii-öelda praktiline baas ju puudus täpselt teada, et mis ja kus ja mida on kõige otstarbekam teha. Sündmuste lõpuks tuli välja see, et, et kõige otstarbekam on ikkagi Eesti suguse väikse riigi puhul, et vedada korjused väike-Maarjasse ja suudetakse ka ära teha, kes jumal teab, kui oleks see maht veel suuremaks läinud surmade maht lautades kas siis enam oleks sellega suudetud toime tulla? Põletit kasutati taudikoldes sisuliselt vaid ühe korra, 2015. aasta 31. juulil ja esimesel augustil Tartumaal Rämsi külas seakatku tõttu hukatud loomade korjuste hävitamisel. Seade läks töö käigus aga riki ja viidi tagasi ebaverre. Juhtum päädis skandaaliga, sest ministeeriumi erikontroll leidis, et loomsete jäätmete käitlemisega tegelev ettevõte Vireen esitas avalikkusele valeandmeid hävitatud korjuste koguste kohta ning ettevõte, toonane juht astus tagasi. Maaeluministeeriumi asekantsler ning riigi aktsiaseltsi Vireen nõukogu esimees Toomas Keva ütles, et põletusahi otsustati nüüd Moldovale üle anda, kuna Eesti jaoks on selle kasutamise vajadus ära langenud. Täna me oleme sisuliselt ju aktsiaseltsi sireen ehitanud üles mahuka sellise külmutusvõimsuse, mis võimaldab põhimõtteliselt selliste suurte katkukollete puhul need hukatud sead kõigepealt külmutada ja siis nad järk-järgult vireeni töötlemisest läbi lasta, mis on majanduslikult oluliselt efektiivsem, kuna sealt tekib ju lõpptoode, mida saab siis müüa põleti kasutamisel. Kõigepealt see võimsus muidugi oleks olnud väga väike, võrreldes siis nende katkatkukollete mahtudega. Aga mis võibolla veel olulisem on see, et, et ka see majanduslik tasuvus oleks olnud väga väike, kuna põletik sisuliselt põletatakse, see korjas, aga vireenis töötatakse ümber, siis rasvaks ja lihakondi jahuks. Ei ütles, et Moldova jaoks tähendab põleti saamine esimest sammu loomsete jäätmete käitlemise võimekuse väljaarendamisel. Moldoval tänasel hetkel puudub igasugune loomsete jäätmete käitlemise võimekus, neil on plaanis lähiaastatel ehitada endale ka analoogne tehas, nagu on meil aktsiaselts, vireen loomsete jäätmete käitlemise tehas, praegu on neil esimesed väikesed katkupuhangud ja nii palju kui mina tean, siis nad plaanivad ikka neid kasutada seakatku materjali töötlemiseks. Ja no Moldova üldine põllumajandusstruktuur on väga fragmenteerunud või väikestes farmidest koosnev erinevalt Eestist, nii et seal ma usun, et sellele leitakse asjalik kasutus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti annab ligi kolm aastat tagasi seakatku leviku tõttu hangitud mobiilse põletusahju, mida tuntakse kui seapõletit, abi korras ehk tasuta Moldovale. Maaeluministeeriumi asekantsler ning loomsete jäätmete käitlemisega tegeleva riigi aktsiaseltsi Vireen nõukogu esimees Toomas Kevvai ütles, et põletusahi otsustati kokkuleppel Euroopa Komisjoniga Moldovale üle anda, kuna Eesti jaoks on selle kasutamise vajadus tänaseks ära langenud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nToredad rõngassaba on tuttavad neile, kes nägid siga maal vanaema juures, sest suuremal osal meie sigadest pole järel muud kui väikesed sabaköndid. Maaeluministeeriumi loomatervise ja heaolu büroo nõunik Kadri Kaugerand räägib, et Euroopa komisjon on sellepärast Eestile terve rea märgukirju saatnud. See seasabade teema on väga suur prioriteet terves Euroopas. Viru peekoni juhatuse liige Mati Tuvi selgitab, et põrsastelt lõigatakse sabad ära selleks, et päästa neid teiste sigade hammaste eest. Kui saba juba on vigastatud, siis ei ole enam midagi teha, see tihtipeale võib lõppeda surmaga veremürgitusega tagakeha halvatusega. Lisaks ei ole lihakombinaadi absoluutselt rahul, kui sellised sead sinna tulevad. Ka maaeluministeerium soovib, et sead üksteise sabasid ei näriks, aga saba ennetav mahalõikamine pole Kadri Kaugerandi sõnul parim lahendus. Seasaba väga oluline loomapõhine heaolu indikaator ehk kui seasaba on äritud, siis see näitab seda, et looma heaoluga ei ole kõik korras. Samale järeldusele jõudsid läinud aastastel kontrollkäikudel ka veterinaar ja toiduameti inspektorid, räägib ameti looma tervise ja heaolu osakonna peaspetsialist Erika Mäeloog. Enamikes intensiivsetes seapidamistes ei ole võimaldatud seal piisavalt liigi omase käitumise võimalusi, ehk siis sigadel on igav tühjas sulus, neil tekib stress ja nii see siga hakkabki huvi tundma oma liigikaaslase saba vastu. Ehk teiste sõnadega rõõmus siga saba ei näri, ministeerium ei plaani seasabade amputeerimist ära keelata. Küll aga võib seda tulevikus teha alles siis, kui kõik muud võimalused närimise vältimiseks on läbi proovitud. Kadri Kaugerand ütleb, et edaspidi peab seapidaja kõik oma püüdlused ka korralikult üles täheldama. Kui see on dokumenteeritud, et mitte midagi ei ole aidanud, siis on see veterinaararsti otsus, et oleme proovinud tegevusmaterjali anda ruumi rohkem juurde anda ja me peame neid sabasid lõikama. Kadri Kaugerand ütleb, et Eestis on ka selliseid farme, kus sead elavad nii hästi, et nad üksteise saba kallale ei kipu. Viru peekoni juht Mati Tuvi tõdeb, et niisugune seapidamine on siiski raske, kui mitte võimatu. Tema hinnangul ei tohiks ka Viru peekonisead sugugi õnnetud olla. Ruumi on neil rohkem, kui Euroopa direktiivid ette näevad. Farmikliimat kontrollib automaatika. Loomade toitmisel jälgitakse, et neil ühestki ainest puudust ei oleks. Isegi tegevust otsitakse neile pidevalt, aga sabanärimisest neid võõr kaotada ei saa. Mati Tuvi. Oleme kasutanud palle, tegevusmaterjalide visatakse neile mingisugust plastmasse, kanistreid sinna, et nad saaksid seda neid taga ajada seal ja tegelikkus on see, see on nagu väikse lapsele uus mänguasi. Et sa selle kanistri sinna viskas, siis viis minutit on ta huvitav ja lõpuks on see plastikanister või see pall seal kuskil nurgas. Mitte kedagi enam ei huvita see, see on tegelik elu, ma ütlen.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hea seapidamise märgiks on ministeeriumi hinnangul närimata rõngassaba.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAastal 2019 tegi Margus Linnamäele kuuluv MM Grupp taotluse algatada osale Holmi kvartalis detailplaneering. Linnavalitsus seda ei teinud, viidates MM Grupi soovile rajada hoonetele rohkem korruseid, kui hoonestuskava ette näeb. Ka oli mureks, kuidas lahendada juurdepääsud naaberkruntidelt, kui planeering teha vaid osale kvartalist. Siiski väidab Tartu abilinnapea Reno Laidre, et saab ka planeerida krundikaupa. No see MM Grupp tegelikult paikneb ikkagi kvartalis sellisena, et linnaga koos maaüksusi planeerides nad saavad juba ligipääsu avalikule tänavale ja teoreetiliselt on võimalik väiksemad kvartalid ka arhitektuurivõistluste aluseks võttes eraldi planeerida. MM Grupi esindaja Rene Teiman ütleb, et soov rajada hooned arhitektuurivõistlusega kooskõlas on neil olemas. Siiski ei ole kahe aastaga edusamme. Laidre tunnistab, et teise suure eraomanikuga Urmas Pastiga, kellele kuulub atlantise hoone, on linnavalitsusel erimeelsusi. Ta pigem sooviks oma hooneid hoida ikkagi võimalikult jõe lähedal ja jõe kohal ja, ja, ja tulevikus hoonestada seda intensiivsemalt kui arhitektuurivõistlus ette näeb lihtsalt infokorras. Arhitektuuri võistlus nägi umbes 18000 ruutmeetrit ehitusõigus Narva maantee kaks maa üksusele, aga omanik arvas, et see võiks olla mõned tuhanded suurem. Urmas Past ERR-i kommentaari palvele eile ei vastanud. Kvartali arengut pidurdab ka tõik, et riigi teenuseid koondava riigimaja ehitamise plaan jäi katki. Maa-ameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu. Riigil on Tartu linnas reservmaad väga vähe, et see maa vajadus võib ka hiljem selguda ja siis peab see riigil ka see maatükk olemas olema, lisaks siis riigi kinnisvara aktsiaseltsile on ka huvi tundnud või huvi üles näidanud, siis haridus ja teadusministeerium riik kindlasti ei suuna sellist maad oksjonile, et era omandisse. Kvartali kolmanda eraomaniku Imre Peetsi krunt on riigimaa kõrval. Kunagi oli seal Peetsi isa lapsepõlvekodu, see aga hävis. Teises maailmasõjas. Peets kvartali arenguid ise eest vedada ei soovi, küll on ta nõus oma krunti müüma. Linn sai ka aasta tagasi kvartali Emajõe kalda omanikuks. Kaldal loodab renolaidre hoogsamaid arenguid. Selleks, et ehitada kaldapromenaadi linn oma maale, siis see ajahorisont on selline, et kahe-kolme hiljemalt nelja aasta jooksul kindlasti võiksid olla siin muudatused näha. Laidre ütleb, et lahenduse leidmiseks tuleb kõigi maaomanikega taas ühe laua taha istuda pärast uue üldplaneeringu kehtestamist, linnavolikogu heakskiidu juhul jõustub uus üldplaneering 18. oktoobril.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Holmi kvartali arendamine seisab ummikus. Kvartali arendamiseks korraldati neli aastat tagasi arhitektuurivõistlus. Maa selles kvartalis kuulub kolmele eraomanikule, riigile ja linnale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et ilm ei ole küll takistuseks, küll aga need ettevalmistustööd, mis on vajalikud sooritada enne seda keerukat operatsiooni. Nõuavad pikemat aega läheb edasi, kui palju, nii palju, kui minul on informatsiooni umbes kaks kuni kolm tundi, isegi. Lükkub algus edasi. Te otsustasite mõned tunnid tagasi, et kopter tõstetakse üles trossidega ja et ei kasuta täispuhutavad pontoone. Miks selline otsus tehti ja, ja kuidas see trossidega üles tõstmine käib? Selline otsus langetati majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt loodud uurimisgrupi otsuse põhjal ja pärast seda, kui nad olid tutvunud selle videomaterjaliga, mida siis videorobotid vee alt olid peale võtnud ja trossiga tõstmine käib niimoodi, et selle seili laeva pealt lastakse alla pikk tross ja see kinnitatakse helikopteri tiiviku võlli külge ühe teise abitrossi abil. Ja kuna see helikopteri kere on praegu piltlikult öeldes pea peal ja 15 kraadi kreenis, siis kõigepealt tõmmatakse ta nagu külje peale esimese etapina ja siis kinnitatakse see peakonks sinna rootori võlli külge ja tõstetakse üles. Kuivõrd raske või ohtlik see operatsioon on? Minul isiklikult on väga raske anda hinnangut, aga küll, aga ma kasutan härra mässi sõnu, et, et see on ääretult keeruline, aeganõudev ja raske operatsioon. See peab olema noh, 101 protsenti. Riskigarantiid kui sellist asja on üldse võimalik tagada üle kontrollitud ja kindlasti tehakse seda ääretult aeglaselt ja suure tähelepanelikkusega. Et ei, ei juhtuks seal mingisuguseid muid õnnetusi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna lahel kukkus alla Copterline'i helikopter. Kolonelleitnant Raivo Terve kopteri ülestõstmise ettevalmistustöödest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile lähetati relsirallil, osalevad Eesti, Venemaa, Läti ja Leedu raudtee-ettevõtete ja raudteeohutusega seotud firmade võistlejad teele Türi jaamast lellepoole. Mõistagi saab käsitresiiniga raudteel liikuda ainult siis, kui rongid ei sõida ja kuna üksteisest mööda sõita pole võimalik, selgitavad relsiralli. Kiireima võistkonna jaamades toimuvad lisakatsed, selgitab relsi ralli peakorraldaja Nedi Kraamer. Sellel aastal me panime ralli motoks liiklusohutuse raudteel. Sellel aastal on ka Euroopa raudtee aasta, aga üldine mõte on selles, et vanad sõbrad saavad kokku, räägivad juttu, teevad sporti koos ja teevad pulli ka natukene koos. Kui eile said võistlejad dresiini pumbata päikeselõõsas, siis täna kohati ses tihedas vihmasajus mis muutis võistlemise kõigi jaoks keerulisemaks selgitavad võistkonna hoiame u liikmed Alar Kasepõld ja Ello Heiskonen. Tead ei märkagi seda, ütleks, et võibolla natukene on märjema jalgade alla libedam pisut, aga seda üldiselt ei märka, et inimesed on toredad seltskond on vahva. Ja see, mis ümberringi üleval toimub, see ei sega. See ei ole ju kerge ettevõtmine ühele naisterahvale. Muidugi ei ole, aga pakuti välja teisipäeval, et oleks selline võimalus ja võtsin kohe kinni ja siin ma olen. Tänast päeva alustati Edelaraudtee ja Ko-grupi ühisvõistkonna juhtimisel kuid nagu kõik võistlejad rõhutasid, on võidust tähtsam sõprus. KõGrupi Edelaraudtee võistkonna liige Andrei Kletsun. Meil on hea võit, on ka nagu suurepärane, aga see võistlus ei ole võidu puhul. See võistlus on selleks, et me tundsime siin hästi ja raudteelasi saaks kokku ja võistleks mõnuga ja võitleks ohutuse pärast. Aga kas käsidresiinid on päriselt ka veel raudteel kasutatud? On küll paljudes riikides, ma tean näiteks, et naaberriigis Venemaal kasutatakse väga laialt, aga meil ei ole kokku puutunud, et see on igal juhul selline lustisõiduvahend. Praegu tundub küll niimoodi jah, et siin me kasutame, aga mujal ma ei tea, kas keegi veel kasutab. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel vurasid Rapla- ja Viljandimaa raudteedel käsidresiinid, sest peeti rahvusvahelisi raudteelaste jõukatsumisi. Kuna käsidresiiniga sõitmist pole võimalik spetsiaalselt treenida, polnud Relsirallil osalenud kümne võistkonna liikmeile peamine mitte võit, vaid tsunftikaaslaste omavaheline suhtlemine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna peeti Rannarootsi Muuseumis selle talve esimene suurem üritus talvine perepäev, üle mitme aasta oli ka ilm selleks vastav. Kuna perepäev toimus muuseumi kõrval mere ääres, ei olnud koroonapiirangud suureks takistuseks. Igal aastal muuseumi siseruumides korraldatav jõulumaa jäi eelmise aasta lõpus aga ära. Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm tunnistab, et talv on olnud raske. Koolid grupid praegu muuseumi ei külastasid. Tere, et need on veel, kes meid külastavad ja suurte üritustega. Siseüritused on meil jah, kõik ära jäänud, aga nüüd pere talvepäev. Kui viimased aastad on olnud niimoodi, et meri ei lainetanud, siis tänavu võib öelda, et on tõeline peretalvepäev. Mullu aitas kõige keerulisema aja üle elada riigilt saadud toetus. Praegu loodetakse, et olukord viiruserindel läheb suveks leebemaks. Just suvi on rannarootsi muuseumi tippaeg. Eelmisel aastal juhtus muuseumi pere jaoks aga ka head korda tehti ujuvkai, mille ääres saab navigatsioonihooajal hoida. Ekspositsiooni kuuluvaid paate jätkab Ülo Kalm. Muuseumi puupaatidel on kõigil ilusasti kai ääres kohad olemas, aga probleem jätkuvalt on, et meri kannab muda siia ja meil tuleb see lauteri koht sadama koht ära süvendada, et korralikult ta tööle saab. Süvendamiseks vajalik raha loodetakse leida mõnest toetusmeetmest. Muuseum tahab nimetada oma sadama ajaloolist traditsiooni järgides Haapsalu vanasadamaks rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalus asuv Rannarootsi Muuseum loodab külastajate nappusest hoolimata vastu pidada ja tahab jätkata ka oma väikesadama arendamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOktoobrikuu lõputorm, mis jättis Võru linna ja ümberkaudsed maakonnad elektrit, on olnud õppetunniks nii kohalikele omavalitsustele kui ka elutähtsate teenuste osutajatele nägu. Elektrilevi Jaanus Tiisvend elektrilevis nentis, et infovahetus oli puudulik. Me oleks pidanud esimesel päeval ehk esmaspäeval palju jõulisemalt välja hääldama, et tõesti elekter võib ära olla teil kuni 72 tundi. Meil on olemas täna kõik teavitussüsteemid, meil on SMS-süsteemid, kus me saame seda toimetada, aga sealt me jõuame uuesti selle juurde, et siis peaks ka sellel teavitus hetkel ka sidevõrk töötama, et mis täna antud kriisi puhul näitaski, et päris mitmetes kohtades sidevõrk ikka üle kahe tunni vastu ei pidanud, et siis võib olla see, et mis on need alternatiivsed lahendused ja kuidas siis kas või siis kohalike omavalitsuste kaudu või muude kanalite kaudu me saame inimestele sõnumid viia, et need asjad on täna laual. Priit Saar majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimisosakonnast ütles, et mobiilsideoperaatorid peavad sellisteks olukordadeks paremini valmis olema. Praegu siiamaani on tõesti sideettevõtjatele toimipidevuse nõuded kehtestamata, aga majandus kommunikatsiooniministeeriumile on kindlasti soov jõuda kokkuleppele ja järgmise aasta jooksul kindlasti need nõuded kehtestada koostöös siis side ettevõtjatega. Päästeamet hindab valmisolekut üldiselt siiski heaks. Päästeameti juht Kuno Tammearu leiab, et igaühel on siin oma roll. Täna oleme elektrist väga sõltuvad, ka sideteenuse osutajad on elektrit sõltuvad, kütuseteenuse osutajad elektrist sõltuvad ja ka kaasa arvatud ka päästeamet on elektrit sõltuvad, sest peaaegu üle poolte päästekomandodest ei ole nendel komandod ei ole näiteks oma elektrigeneraatorit, et me saaksime hakkama siis, kui elekter ära kaob. Kindlasti on see hästi oluline, et Me tulevikus kõik osapooled, ka inimene ise, iga inimene, Eesti inimene ise oleks paremini kriisideks valmis. Elektrilevi kaardistab omalt poolt kõik elutähtsad objektid veelkord, Jaanus Tiisvend. Täna on meil aktiviseerunud kohalike omavalitsustega koostöö kõik see, mis on kohalikult olulised objektid, on nad siis elutähtsad, on nad ühiskondlikult olulised. Meil on selles mõttes kalendrid aasta lõpuni reserveeritud, juba on juba uue aasta alguses ajad, kus me käime läbi, et mis kuskil on oluline, mis järjekorras me peaksime elektri tagasi andma. Mismoodi siis see informeerimine käib, et, et head head, sellist kriisi ei tohi raisku lasta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Oktoobritormi õppetunde arutas täna Riigikogu maaelukomisjon.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLiidud tõid oma pöördumises välja, et praegu uusi erasektori tellimusi ehitussektoris sisuliselt ei ole ning lõpetatakse vaid pooleli olevaid objekte. Nende sõnul ootab turgu ka järgmisel aastal ees eratellimuste vähenemine vähemalt miljardi euro võrra. See mõjutab nende hinnangul umbes neljakümmet viit protsenti ehk kahtekümmet. Kuut tuhanded sektoris hõivatud töötajat toob kaasa nii töötuse suurenemise kui ka spetsialistide väljavoolu teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Seetõttu oleks nende sõnul vajalik, et riik teeks aastas täiendavalt umbes poole miljardi euro eest investeeringuid ja peamiselt just hoonete ehitusse. Ehitusettevõtjate liidu tegevdirektor Indrek Peterson mainis, et hoonete ehitusega on seotud umbes 85 protsenti sektori töötajatest. Kui sektori kogukäive on olnud kuskil circa kolm miljardit või natuke rohkem, siis ühe miljardi on panustanud riik ja kaks miljardit on tulnud erasektorist ja siin me olemegi hinnanud, et niisugune sektori ellujäämise või kohanemispiiriks oleks see, kui siis riik täiendavalt ikkagi ehitusse investeeriks kuskil 400 500 miljonit eurot aastas ja ta saaks täna seda ka soodsamatel tingimustel kätte, kuna konkurents on tihenenud, sisendhinnad langevad ja, ja tegelikult ehitushinnad lõppkokkuvõttes tänu sellele juba kümme-viisteist protsenti ka odavamad. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kogu investeeringute maht järgmiseks aastaks on ligi 467 miljonit eurot kusjuures teedele minev raha on läbi aegade suurim. Korterelamute uuendamiseks läheb 91 miljonit ning Rail Balticu ehitusse 74 miljonit eurot. Mida arvab minister Taavi Aas ehitusettevõtjate soovist suunata peamiselt hoonete ehitusse ligi pool miljardit eurot lisaraha? Seda saab teha siis, kui on olemas riigil projektid, teiseks eeldab see ka riigilt vahendite olemasolu, et tegelikult aastast 22 juba ainuüksi Rail Balticult tuleb üle 300 miljoni euro aastas täiendavat tellimust ehitusturul, et kahtlemata see järgmine aasta Ta on kõige keerulisem. Siin on tegelikult majandus kommunikatsiooniministeeriumi valdkonnast täiendavad rahastused teedel olemas ja 70 miljonit täiendavat rahastust ka Rail Balticust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit pöördusid valitsuse ja Riigikogu poole, et paluda järgmise aasta riigieelarvest ehitussektorisse kavandatust kuni pool miljardit eurot rohkem investeeringuid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui digitõend valmis sai, siis tundus, et asjad on enam-vähem korras, et lepiti kokku ühistes reeglites vastastikku nende tunnustamises. Tasapisi hakkas selguma, et osal riikidel on siiski ühistest reeglitest oma arusaamad. Praegu kestab segadus digitõendi ehk koroona passi kehti kehtivusaegade üle. Euroopa Liit otsustas, et üheksa kuud kehtib see tõend või on see kindel otsus ikka tegemata veel. No ma pean jah, nõus olema, et see tõendi lugu on nagu ikkagi pooleldi edulugu, aga pooleldi ka segaduse lugu, sest no see, et see tõend üldse tehti, see tegi reisimist palju lihtsamaks, aga et see segadus siiski jäi sinna kõrvale see on jah, tõepoolest kahetsusväärne ja viimati just välisministrid siis oma oma nõukogul võtsid siis vastu parandatud soovituse, see peaks siis täna, esimesest veebruarist tänasest peaksid hakkama see kõik toimima. Mis selle uue soovituse sisu on? Uue soovituse sisu on see, et, et kõik piiriületuseks kehtivad tõendid peavad olema üheksa kuud kehtivad, mis oleks nagu lihtne ja selge, et, et üle piiri minnes üheksa kuud kehtiva tõendiga on kõik korras, ometi see nii päris ei ole. Aga mis on oluline, on nagu vahet teha, on see piiri kehtivuse, teine on riigi sees tõendi kehtivus ja need on ka erinevad ja need muidugi ka selles otsuses lubatud, et nad võiksid erinevad olla. See võib tekitada segadust, et te võite küll reisida Itaaliasse ja piiri peal vaadatakse, et oi, teie tõend kehtib üheksa kuud, aga samas Itaalias sees kehtib see tõend ainult kuus kuud. Ehk siis, kui teie tõend peaks ta olema seal üheksa, kuue kuu vahel, siis Itaalias sees ei saa ühtegi restorani ühtegi suusakeskusesse või üldse mitte kuskile. Ükskõik kas sa oled itaallane, eestlane või sakslane. Kui ma nüüd ikkagi lähen Itaaliasse ja ma olen just seal vahepeal oma digitõendi kehtivusajaga siis tähendab üle piiri saan sööma minna, ei saa. Jah, tõepoolest nii on, et ei saa kuskile sööma minna, ei saa suusakeskusesse minna, see on probleem, mis on siiski õnneks lahendatav väga lihtsalt ühe tõhustusdoosiga, siis, mis tõhustusdoosi kehtivusel ei ole praegu veel ükski riik piiranguid pannud, nii et tõhustas doosid kehtivad hetkel veel täiesti piiramatult. Kas on veel neid riike tänasest alates, kes nõuavad koroonapassile lisaks piiriületusel negatiivset testi tulemust? Jah, ka neid kahjuks on, aga riik jääb järjest vähemaks. Näiteks seesama Itaalia ei küsi enam tänasest piiri peal testi, Soome lõpetas selle ära, Taani ei küsi enam testi, aga kes veel küsivad, näiteks on Portugal, Island, Kreeka, Prantsusmaa, Holland, Küpros, Montenegro ja ka Austria ja Tšehhi 27-st riigist kümmekond ikkagi veel segastel asjaoludel tahavad vaktsineerinimestel piiriületusel testi, aga noh, see nimekiri lüheneb õnneks vähemalt midagi head.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlament otsustas 29. aprillil läinud aastal, et vaja on pandeemia ajal vaba liikumist hõlbustavat digitõendit. Läbi raskuste sai see valmis, aga segadused selle ümber ikka jätkuvad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVabaduse rohelus haakub oma teemalt ja motiividelt tänase kliimameeleavaldusega. Väljas on nii vanemaid kui ka uuemaid töid vindi töödes on äratuntav väga isikupärane käekiri. Helgus tonaalsuses ja puhtus värvides läbivad motiivid on loodus, rohelus ja naine. Toomas Vint ise rääkis oma näitusest ja selle jagamisest kahe näituse pinna vahel. Nii. Need näitused täiendavad teineteist. Jaani kirikus on selline valimik Vindi kullafondist võetud ateljees sellised maalid, mis nagu südamelähedased on, aga siin Vabaduse galeriis on viimase aja looming isegi kõige viimasem pilt, üksikpuu, üksik puu on see, mis lageraide järel. Noh, kui lagedaks kõik on tehtud, siis üks puu jäetakse kasvama. Ja see üks puu seemendaks seda ümbruskonda, aga ma olen näinud ka sellist lageraiet, et jäetakse kuivanud puud. Siin suvekodu ümbruses võeti selline metsakene maha ja kõik see, mis südant rõõmustas, lakkas olemast ühel. Ühel hetkel see on päris õudne mööda Eestit ringi sõita ja igal pool näha neid samasid õnnetuid raielanke. Aga ma loodan, et see üks puu seemendab ja kasvatab uusi noori. Võsusid, millest sirguvad suured kaunid põlislaaned.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas Vabaduse galeriis ja Jaani kiriku galeriis on tänasest vaadata meie maalikunsti vanameistri Toomas Vindi isikunäitus \"Vabaduse rohelus\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTööde ulatus all Mustamäe ehitustandril hakkab ilmet võtma mulltsüklites, see tähendab vundamentide rajamisest on jõutud ühe suurpaneelidest elamu juures. Keldrikorruse monteerimiseni. Haabersti tee otseses läheduses on aga juba üks elamu kerkinud teise korruseni. Ehitusplatsi vastas männisalus püstitatakse kibekiiresti ehitajatele ruumid riietumiseks, einetamiseks puhkuseks, sinna tuleb terve ehitajate külake. Tore on see, et kohavalik tehti läbimõeldult. On mõeldud ka mugavusele ja ilusale ümbruskonnale otsustades tööde juhataja Kuno Taavel ilme järele, võib arvata, et vist päris suuri muresid siin ehitajatel praegu ei ole? Jah, meid pidasid kinni vahelaed. No aga nüüd on see kitsaskoht tsehhis juba lahendatud ja mõtlen, et nüüd järgmise nädala jooksul peaks minema kõik juba normaalselt. Töötan praegust juba kolmes vahetuses vahepeal, just nende puuduse tõttu tegime tööd ainult kaks vahetust. Kas võib öelda, et nüüd on juba siin all Mustamäe ehitustandril nii-öelda saadud juba õige töörütm sisse? Jah, ma mõtlen, et on, meil karjamaal on lõpetada ainult ühe hoone katus. Osa brigaadi ühest brigaadist on veel seal. Ülejäänud mehed on juba kõik mustamäel ja järgmine nädala alguses tulevad kõik mehed siia ja ma ise arvan küll, nii et takistusi nagu nüüd enam olla ei tohiks. Juba rütm peaks nagu olema õige? Jah, momendil üks valus küsimus, noh on see, et meil on alles ripptellingud vuukimise jaoks kahele majale korraga, kuna nüüd on kaks brigaadi, seda on meil lubatud. Siia ta veel käes ei ole, loodame, et ta tule nädala jaoks vähemalt meie remontmehaanika tehase poolt saab juba valmis ja saab meile üle antud. Ja kui niisugune ripptelling hiljaks jääb, siis hakkab see juba takistada monteerijaid. Jah, nähes, et siia saabunud päevauudiste mehed tuli meie juurde meister annus nähtavasti mingi mure südamel. Jah, ehitusvalitsus number kolmel on säärased pretensioonid just peaettevõtja kohta, et oleks muretsetud kaabli ümberpanek esimese ja teise maja koha peal ja siiamaani ei ole siis jõutud kaugemale, kui on kaabel nüüd lõpuks välja kaevatud, aga ümberpaigutamist on jällegi mehed eemal, tähendab selle kaabli asukohale tuleb just kaks maja vundamenti tuleb ehitada meil. Aga meie trustis seisab ekskavaator, väikene, mis oleks just väga hea siin nendel välja kaevata, aga ülemused ütlevad, et selge teada on, aga asi ei liigu, asi, ma arvan, kommunistliku töö tööbrigaadiliikmel, elamuehituskombinaadis on õigus nõuda, et lähematel päevadel see asi likvideeritaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saates esinevad: 00:00:40 Mustamäe ehitusala juhataja Kuno Taavel ja 00:01:59 ehitusmeister Annus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKinnisvarabüroo Arko varaanalüütik Mihkel Eliste ütleb, et ehitajate kindlustunne on suurenenud ja arendajad soovivad turule tuua järjest uusi projekte. Nii võib oodata, et aasta või kahe pärast saab korteriostja valida paljude uusarenduste vahel. Ehitussektori langust lähiajal oodata ei ole. Me oleme üsna süngeid prognoose näinud nii makromajanduslikult kui ka näiteks kinnisvaraturu lõikes, mis tegelikkuses ei ole realiseerunud ja kui me vaatame näiteks avaliku sektori poolset kriisi vastumeetmete käitumist, siis kus ehitussektorisse pumbatakse raha juurde, siis noh, nüüd tagantjärele vaadates tundub, et see lihtsalt võimendab seda ehitussektori tsüklit ja see viib siis ehitushindade kasvuni ja ehitusmahtude kasvuni Kui vineeri või metalli võib ehituspoest olla täna raske leida, siis Eliste sõnul mõjutab see pigem vaid väikseid arendajaid. Küsimus ongi selles, et kui tavapäraselt siin Eesti kliimas on võimalik korterelamu püstitada keskeltläbi ühe aasta, et nüüd võib arvata, et väga mitmete projektide osas võib juhtuda, et see aeg hakkab pikenema, kuna mingisuguseid materjale ei ole kas kätte saada või siis nende materjali hinnatõus on olnud niivõrd kiire, et sellest arendaja marginaalist ei pruugi väga palju alles jääda. Suuremad arendajad on niivõrd hästi turutingimuste vastu kindlustatud, et materjali puudus neile mõju ei avaldab. Tartu abilinnapea Reno Laidre ütleb, et arendajate suurt huvi näeb ka sellest, et maa müümisest teenib tänavu hästi. Enampakkumised on olnud sellised, et need on läinud oluliselt oluliselt kõrgemaks, need hinnad, pigem tundub, et arendajad ostavad kas siis hetkearenduseks kohe või, või tuleviku silmas pidades ikkagi endale kinnisvaraportfelli juurde. Maa ütleme, roka tööstuspargis ongi läinud senimaani enamus hindajate poolt pakutud hindadega, et siin toimus ikkagi oluline kallinemine, et päris kahekordseks ei läinud aga oluline kallinemine. Elamumaad on jälle väga asukohapõhised ja tundlikud, et ujula tänava krundid, mida me siin hiljuti kevadel müüsime, enampakkumise korral läksid ka ikkagi väga-väga kalliks. Kuna nõudlus elamupindade vastu püsib suur, pakub, helista kahte võimalust, kas ehitatakse palju kortereid kalli hinna eest või osa arendajaid siiski loobuvad. Kui ehitusmaterjalid hinnakas on nii kiire, et osa arendajad hakkab arendusplaanidest loobuma siis see tähendab seda, et elamispindade turul pakkumine väheneb ja osa nendest ostjatest peavad siis uue korteri asemel minema järelturule ja ostma selle ehituslikult vanema korteri. Aga kuna ka seal pakkumine on piiratud, siis see survestab ka omakorda seal hinnakasvu. Et selles suhtes ükskõik, mis nii-öelda turul juhtub. Tõenäoliselt see viib hinnakasvuni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehitussektor on niivõrd aktiivne, et materjali ja tööjõudu hakkab nappima.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRiigiasutustes loodud dokumentidega seotud probleeme on mitu. Esiteks piiratakse paljudele dokumentidele juurdepääsu ilma igasuguse seadusliku aluseta. Näiteks siseministeerium leidis, et läinud aastal sai ilma põhjuseta juurdepääsu piirangu ligi 11000 nende haldusala dokumenti. Andmekaitseinspektsiooni hinnangul on sarnane probleem ka mujal avalikus sektoris, räägib justiitsministri maris Lauri. Tõesti, ka minu mure on see, et on väga palju kohti, kus AK märkmeid pannakse väga kirglikult. Maris Lauri usub, et iga asutus peab dokumentide avalikustamisele rohkem tähelepanu pöörama. Tema hinnangul võiks abi olla ka töötajate koolitamisest. Nüüd küsimus nendest olukordadest, kus on juba see AK märge peale pandud ekslikult siis loomulik, et need tuleb seal kiiremas korras eemaldada ja dokumendid tuleb avalikuks teha. Ekslikust varjamisest veel hulga mastaapsem probleem puudutab neid dokumente, mille juurdepääsupiirangu tähtaeg on lõppenud. Seaduse järgi peaks kõik niisugused dokumendid avalikuks saama, aga praktikas pääseb neile ligi vaid see, kes oskab mõne konkreetse dokumendi endale välja küsida. Niimoodi seadust rikkudes varjatakse avalikkuse eest miljoneid dokumente, mille juurdepääsu piirang on aastate jooksul lõppenud maris. Lauri tõdeb, et probleemi nii suur ulatus tuleb talle üllatusena. Siin võib üksnes oletada, miks on juhtunud kas mugavuses või ka lootuses, et noh, mingeid asju ei uurita ja ei küsita ja ehk ei ole nagu huvi, et tõenäoliselt ei tajuta seda vajadust. Need tähtajad on siiski kehtestatud teatud põhjustel, mitte lihtsalt niisama. Dokumente võib asutuse siseseks kasutamiseks määrata viieks kuni 75-ks aastaks, pärast viie aasta möödumist võib tähtaega veel viie aasta võrra edasi lükata. See otsustushetk on aga üks suuremaid takistusi, mis ei lase neid dokumente automaatselt avalikustada. Maris Lauri sõnul oleks tarvis regulaarselt toimivat süsteemi. Kus see inimene, kes on pannud selle märke, jälgib, või ametikoht, kes jälgiks, et kui vahetub inimene, siis tuleb teine inimene ja ta teab, et ta peab neid teatud dokumente ja nende märget pidevalt jälgima, et see süsteem tuleb luua. Ilmselgelt seda süsteemi ei ole loodud. Maris Lauri sõnul tuleb tegeleda ka nende dokumentidega, mis peaks juba praegu avalikud olema. Võla likvideerimine võib aega võtta, aga sellega tuleb tegeleda, see on hädavajalik, selleks tuleb teha teatud mõttes asutustes niisugune hoogtöö ja selleks leida ressursid, vahendid ja see võimalusel võimalikult kiiresti ära lõpetada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eilsetes raadiouudistes rääkisime, kuidas riigiasutused rikuvad seadust ja varjavad miljoneid dokumente, mille juurdepääsupiirangu tähtaeg on lõppenud. Justiitsminister Maris Lauri ütleb, et kõik dokumendid, mis peavad avalikud olema, tuleb võimalikult kiiresti ka päriselt avalikuks teha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNeljapäeval Poola kõrgeima kohtu poolt tehtud otsus pidada kohalikku õigust mingitel juhtudel kõrgemaks Euroopa Liidu omast helistas kõiki häirekelli nii Brüsselis kui Varssavis. Euroopa Liidu pealinnale oli see märgiks, et Poola on valinud tee, mis viib riigis suurte muutusteni. Olgu selleks kas riigi lahkumine Euroopa Liidust või tema sinna jäämine. Praeguseks kujunenud olukord kindlasti püsima jääda ei saa. Kõige vihasemalt reageeris olukorrale Poola opositsioon, kes kutsub pühapäevaks inimesi tänavatele. Kodanikeplatvormi erakonda kuuluv opositsioonijuht Donald Tusk hoiatas eile tehtud kirjalikus avalduses rahvast. Jaroslav Katsynski planeeritud operatsioon viie Poola välja Euroopast on alanud täiskiirusel. Kui me ei tegutse, siis ei peata teda miski, ütles tusk avalduses. Sellega viitas ta otsesõnu, et kõige taga on riiki juhtiva erakonna õigus ja õiglus juht. Otsuse sisu kirjeldades ei hoidnud ta ennast tagasi. See on riigi reetmine, meie rahvuslike huvide ning tavaliste Poola inimeste unistuste nagu turvalisus, jõukus ja vabadus vastu, ütles varem nii peaministri kui ka Euroopa ülemkogu alalise eesistuja rolli täitnud tusk. Samas pole veel kogu Poola opositsioon kindel, et pühapäevaste meeleavaldustega liitutakse Poola peaminister Matteu maravitski vastas tuskile samuti kirjalikult. Poola koht on ja jääb olema Euroopa rahvaste peres. Tahame kogukonda, mis tugineb austusel ja mitte liitu võrdsetest ja võrdsematest. See on ka meie kogukond, meie liit, sõnas orav. Samas teab ta ilmselt hästi, et nii asjad jääda ei saa. Vähim, mis neid praegu ähvardab, on Euroopa Liidu eelarveraha väljamaksete peatamine. Sellele viitas eile ka Euroopa Komisjoni õigusvolinik Te Rainer. Oleme palunud Euroopa Liidu kohtul kehtestada rahalisi sanktsioone Poolale, et nad kohalduksid varasemate õigussüsteemi puudutavate otsustega. Loomulikult nüüd sarnaste arengute juures, soovin ma kinnitada, et meil on erinev arusaam ühtse liidu põhimõtetest. Liit põhineb Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkusel üle rahvuslike seaduste, sõnas Reinders õigusrikkumiseus. Viimastel aastatel suuri lahinguid peetud eelarvevahendite sidumise õigusrikkumisete järgimisega otsustas Euroopa ülemkogu 2020. aasta juulis toimunud kohtumisel. Toona nõudsid seda mitmed Lääne-Euroopa riigid eesotsas Hollandiga. Riigi peaminister Mark Rüte ütles juunis toimunud ülemkogul Ungari peaministrile Viktor Orbanile otse näkku, et riigi koht pole enam Euroopa liidus Pole mingit põhjust eeldada, et ta ei tee sama Morawietskile ülejärgmisel nädalal toimuval riigijuhtide kohtumisel. Lääne-Euroopa kannatus on otsa saanud. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Poola opositsioon on mures Poola tuleviku pärast Euroopa Liidus ja korraldab homme suure meeleavalduse. Opositsioonijuht Donald Tusk võrdles neljapäevast Poola kohtu otsust riigireetmisega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli võrdleva poliitika teadur Martin Mölder ütleb, et seni on presidendi institutsiooni nähtud pigem väljaspool valitsuse ja parlamendipoliitikat. Et president peaks olema selline nagu tasakaalustaja institutsioon rohkem nagu Eesti rahva ja kõigi võimalike osapoolte president. Muuhulgas on presidendi niisugust rolli aidanud tagada see, et valimiskogus presidendivalimiste neljandas ja viiendas voorus otsustavad peamiselt omavalitsuste esindajad. Näiteks eelmistel valimistel oli valimiskogus 101 riigikogu liiget ja 232 esindajat kohalikest volikogudest. Pärast haldusreformi on omavalitsus vähem ja sestap jõuab järgmisse valimiskogusse ka vähem omavalitsuste esindajaid. Keskerakonna aseesimees Mailis Reps tõdes, et niisuguse muutuse vältimiseks tõenäoliselt seadust muutma ei hakata ja see tähendabki, et järgmises valimiskogus on pisut üle 200 valijamehe, kellest pooled on riigikogu liikmed. Ja see mingis mõttes tähendab seda, et palju tõenäolisemalt me saame presidendi, mis on riigikogu ja riigikogus esindatud parteide nägu ja vähem tõenäolisemalt me saame nagu presidendi, mis oleks siis ütleme, kohaliku poliitika nägu ja ma ütleksin, et kohalik poliitika mingis mõttes on nagu lähemal eesti rahvale, et seal see Eesti kodanike mitmekesisus on palju paremini esindatud kui riigikogus. Ühtlasi tähendaks see, et senisest suurema tõenäosusega otsustab presidendi parasjagu võimul olev koalitsioon. Palju tõenäolisem on see, et olemasolev koalitsioon suudaks nagu teha sellise kokkuleppe või viia need valimised läbi niimoodi, et just nendele eelistatud kandidaat saab valituks. Aga valitsused vahetuvad Eestis kiiremini kui presidendid. Kuidas mõjutab uus kord presidendi ja valitsuse vahelisi suhteid ning koostööd? Kui muutub tõenäolisemaks see, et valitav president on parajasti valitseva koalitsiooni nägu, siis sellest tulenevalt muutub ka võib-olla natuke tõenäolisemaks tõepoolest see, et kui see valitsus vahetub, et siis ka pinge presidendi ja valitsuse vahel suureneb, kuna ametisse astub teine valitsus, kes võib-olla ei toetanud nii väga seda presidendikandidaati, aga noh, ütleme, et selline võimalus on igal juhul olemas, et ega praegustest nendest erakondadest, kes olid nagu selle presidendivalimiste juures, aga keegi ei näinud ka ette seda, et, et see ütleme, et suhe valitsuse ja presidendi vahel praegu kujuneb niivõrd konfliktseks, nagu ta on olnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli politoloog Martin Mölder ütleb, et kui riigikogul on presidendivalimistel suurem roll, on ka valitav president tõenäoliselt rohkem valitseva koalitsiooni nägu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAjakirjanike ette jõudes surusid minister ja politsei juht leppimise märgiks kätt. Mart Helme sõnul leidsid mõlemad, et on mingil hetkel natuke liiga emotsionaalsed olnud. Meil on nii suured eesmärgid saavutada. Meil on vaja piir välja ehitada, meil on vaja sisekaitsereserv teha piirivalve tugevdamine migratsiooniteema. Meil nagu ei ole väga suurt manööverruumi ja otsustasime, et tõmbame asjale kriipsu alla. Surume kätt ja läheme koos edasi. Me ei saaks ju koos edasi minna, kui me oleksime leidnud praegu, et meil vastastikune usaldus puudub. Me rääkisime asjad sirgeks, me rääkisime väga avameelselt. Elmar Vaher Mul on olnud võimalus töötada kokku viie siseministriga igal ministril oma käekiri ja usaldus hakkab pihta ka sellest, et me peaksime rohkem rääkima ja omavahel suhtlema ja see on ka võib-olla põhjus, mis viis meid selleni. Täna me saime kokku, saime oma jutud räägitud ja ma loodan, et see jätkub ka tulevikus. Vaheri sõnul ei ole kärped veel välistatud, nende üle jätkub arutelu. Meie jaoks oli oluline anda üksteisele ülevaade, kuidas sündis kärpeplaan, mida esitas PPA siseministeeriumile, kuidas siseministeerium seda nägi ja nii nagu ma ütlesin, et igal ministrile oma käekiri, mina sain tema käekirjast täna rohkem aru, kas tulevad siis mingid kärped? Ma loodan, et ei tule, aga täpne ülevaate andmine, mida need kärped endast puudutavad, ootab meid alles ees. Ma ütlen teile täienduseks nii palju, et kui me kevadel maikuus saime rahandusministeeriumist laekumis ja, ja eelarvenumbrid siis tundus pilt olevat võrdlemisi masendav. Suve jooksul on pilt muutunud mõnevõrra paremaks. Ja kui me tookord rääkisime suurusjärk 80. miljonist, mida oleks vaja kärpida, siis praegu me räägime juba suurusjärgust umbes 60 miljonit, see on kogu valitsuse peale, see ei ole ainult siseministeerium. Helme sõnul tähendab see, et kärped võivad tulla väiksemad, kuid praegu on jutt ainult ettepanekutest ja lõplikud otsused sünnivad sügisel valitsuses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna hommikul esimest korda pärast vallandamiskatset kohtunud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ja siseminister Mart Helme kinnitasid, et tüli on lõppenud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMinister teadis tegelikust olukorrast juba mitu kuud, aga ei teinud midagi. Nüüd, kui häda käes, püüab ta süüd alluvate kaela ajada, et teda ei teavitatud piisavalt või esitati eksitavat infot. Peaminister käitub nii, nagu oleks olnud puu otsas, kui pauk käis. Ei, ei, ma ei räägi Eestist ega listeeriaskandaalist, vaid Soomest ja riigiettevõtte posti otsusest rakendada paki sorteerijatele senisest kehvemate tingimustega kollektiivlepingut. Riigiettevõtete eest vastutav minister, sotsiaaldemokraat Sirpa Paadero ütles eile parlamendis, et tema sai paki jateerijate teise firmasse ja teise kollektiivlepingu alla viimisest teada alles siis, kui otsus oli juba tehtud. Ta tunnistas siiski, et on postijuhtidega asja arutanud juba alates juunist, aga lisas, et ei mäleta täpselt, mis aja hetkel, mis teemadest räägiti. Paderu sõnul tegi Posti nõukogu töötajaid puudutava otsuse augusti esimesel poolel ja teatas sellest ministrile alles tagantjärele, 21. augustil. Ajakirjanduse hinnangul oli sõnum selge. Alates esimesest septembrist viiakse paki sorteerijad üle tütarettevõttesse ja alates esimesest novembrist hakkab neile kehtima teine kollektiivleping. Aga Pateru sõnul arvas tema, et aega on esimese novembrini ja kui üldse esimesest septembrist juttu oli, siis tema seda küll ei märganud. Soome ajakirjandus võtab selle keerutamise kokku lihtsate sõnadega. Minister teadis, aga ei teinud midagi. Postiajutine gevjuht, Turka Kuusisto teatas, et 700 paki sorteerija üleviimist tagasi ei pöörata, kuna see tehti riigi ja omaniku heakskiidul. Minister Paadero jättis vastamata otsesele küsimusele, kas töötajate üleviimisel oli riigi ehk omaniku heakskiit. Ta ütles, et 700 töötaja üleviimine on juba toimunud. Teine asi on see, missuguse kollektiivlepingu üle läbirääkimine käib. Peaminister Antti Rinne samuti sotsiaaldemokraat lükkas järsult tagasi teateid, et minister Padera oli töötajate üleviimise heaks kiitnud. Rinne sõnul oli see suur üllatus. Tegelikult on rinne ka ise tunnistanud, et postiettevõte teavitas teda olukorrast juba enne valitsuskõnelusi. Millest siis kogu see keerutamine? Valitsus peaks ju usaldama riigiettevõtte juhte ja neid tõepoolest toetama ja mis selles halba oleks, aga sotsiaaldemokraadid on alati olnud ametiühingutega tihedalt seotud. Nad on nagu kits kahe heinakuhja vahel. Ühest küljest peaks meeldima nendele valijatele, kes peavad vajalikuks maksumaksja huvide ja seega ka riigifirma eest seismist. Teisalt tahaks aga meeldida neile, kes peavad vajalikuks töötajate kaitsmist nagu sotsiaaldemokraatidel kombeks. Valik, mille ees seisavad peaaegu kõik poliitikud. Kas olla riigimees või mõelda järgmiste valimiste ja võimu või vähemalt sooja koha säilitamise peale. Riigimehi on teatavasti siiski väga vähe. Nii nagu meil, nii ilmselt ka Soomes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome riiklik lepitaja on esitanud postitöötajate streigi lahendamiseks uue ettepaneku. Kriis on pannud peaministripartei sotsiaaldemokraadid raske valiku ette.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile õhtul lõppenud Euroopa ülemkogu esimesel päeval kogus enim meedia tähelepanu Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski videokõne. Selle jooksul pöördus ta otse Euroopa riikide ja nende juhtide poole, ilusti ta kujul Saksamaale, heitis ta ette hiljaks jäämist ning Ungaril soovitas lõpuks valida, kumma poolega olla soovitakse. Kas te kahtlete sanktsioonide kehtestamises, kas te kahtlete meile relvade saatmises, kas te kahtlete Venemaa kaubavahetuse katkestamises pole aega kahtlemiseks, on aeg juba otsustada, me usume teisse. Me vajame teie abi. Me usume teie inimestesse, me usume Euroopa liitu ja me usume, et Saksamaa on meiega sellel otsustaval momendil aitäh. Elagu Ukraina, ütles Zelenskõi. Ent kahjuks ei vastanud Euroopa liidrid eile õhtul Ukraina presidendi ootustele. Vaatamata pikale arutelule ei teatanud nad eile avalikult ühestki Ukrainat puudutavast otsusest. See tähendab, et sanktsioone, mis puudutaksid Venemaa kütuseid ilmselt lähiajal ei tule. Fakt on see, et elame kaootilises maailmas. Me ei ole üksi. Kaootilises maailmas on meil Euroopa ja transatlantilised partnerid, mis eristavad meid Venemaast, mis on praegu täiesti üksi, täiesti isoleeritud, ütles dekroo. Eesti peaminister Kaja Kallas. Aega ülemkogu otsuste selgitamiseks ei leidnud. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Ülemkogu ei teinud eile õhtul Ukraina ega Venemaa suhtes märkimisväärseid otsuseid. Seda ka vaatamata Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski teravale pöördumisele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÕpihuvilaagreid ootab haridusministeerium korraldama koolipidajaid, ülikoole ja ka huvihariduse pakkujaid. Kolme kuni viie päevane laager peaks andma lastele võimaluse suhelda eakaaslastega ja tõsta õpihuvi just õppekava ainete vastu Laagri jaoks. Toetust loodab saada näiteks erahuvikooli mängukool. Pidaja Iivika, Suigusaar. Meie panime enda programmi esimeseks päevaks just nimelt eesti keele tunni saame tuttavaks, intervjueerime teisi ja koostame laagri projekti, ehk siis meie raamatu iga lehekülje peal, siis natukene kirjutame igast lapsest, kes on laagrisse tulnud, mis on tema huvid, mis on tema ootused sellelt suvelt järgmisest aastast, mis olid tema mured. Et selline intervjueerimise vormis üksteisega tuttavaks saamine. Nii tahab kolmepäevase laagri jooksul suigusaar tõsta kolmanda kuni neljanda klassi laste huviga loodus õpetuse ja inglise keele vastu. Suigusaar loodab kaasata õpilasi, kes on distantsõppel kõige rohkem kannatanud. Ma arvan, et siin on kõige suuremad abimehed just kooliõpetajad, klassijuhatajad, kes seda seisu enda klassis kõige paremini teavad, sest see on väga õige. Kui praegu reklaami da välja tasuta õpihuvilaager, siis ilmselt, kes ees, see mees ja võib-olla need, kes kõige rohkem seda abi vajaksid, ei jõuagi nimekirja. Laagri planeerimist on ka alustanud Tartu Ülikooli teaduskool. Teaduskooli peaspetsialist Jaanus Sepp ütleb, et kuigi nad on ka varem teadusteemalisi laagreid korraldanud, peab tänavu rohkem rõhku panema just suhtluse le. Mis on varasematest laagritest nagu, nagu tõesti nagu meeldejäävad olnud, on selline selline filosofeerimine õpilastega mingitel teemadel ehk siis nagu enesejuhtimine eneseanalüüs, et neid oskusi nagu juhendaja eestvedamisel jõuda nende õigete küsimusteni, vaadata enda sisse ja leida sealt need vastused, mis nagu aitavad tulevaseks eluks nagu kaasa enesekontrolli mõttes. Iga igatepidi on igati kasulikud kogemused ja, ja, ja, ja seda me plaanime ka see aasta teha. Sepp lisab, et kui teaduskooli vastu tunnevad tihti huvi loodusainetes andekamad õpilased, võivad ka südikamad lapsed olla see aasta distantsõppe tõttu kannatanud. Kuidas täpselt laagrit reklaamida nii et sinna jõuaks need, kes täna abikätt vajavad, kõige rohkem tuleb sepa sõnul veel arutada. Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Kristin Pinson ütleb, et kindlasti ei tohiks laagrid olla järele aitamise tunnid. See ei ole nii-öelda see ootus, mis õpilastel on, aga tegelikult ikkagi peaks toetama niisiis seda kooliõpeta poolt kui ka tegelikult rohkem isegi võib-olla seda vaimse tervise poolt, et õpilastel tekiksid jällegi sotsiaalsed kontaktid, see just selles, sest põhikooli noored ütleme selline viies kuni kaheksas klass, kui saab laialt öelda, on kõige haavatavamad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suviste laagritega loodab Haridusministeerium tõsta laste õpihuvi ja aidata leevendada laste vaimse tervise muresid. Ülesanne leida üles need õpilased, kellel abi oleks vaja kõige rohkem, jääb korraldajate õlule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLastekaitse päeva tähistamine sai alguse 1925. aastal Genfis. Eestis tähistatakse seda esimesel juunil juba 30 aastat ning selle eesmärk on pöörata tähelepanu laste arengule ning õigustele. Kuigi igal aastal toimub sel päeval palju sündmusi, siis riigipüha na seda veel kunagi tähistatud pole. Eelmise aasta lõpus tegi sellise ettepaneku aga lastekaitseliit koos 19 organisatsiooniga ning lisaks riigipühale soovitakse lastekaitsepäevale ka lipupäeva nimetust, räägib lastekaitse liidu juhataja Marje Ojala. Perekonniti ja kogukonniti ja linnad ja vallad korraldavad erinevad ühendused, organisatsioonid, et tegelikult ta ju päriselus ongi justkui rahvapüha. Et ja siis selle päeva riiklikuks tähtpäevaks ja ametlikuks lipupäevaks kuulutamine tundub igati põhjendatud ja loogiline. Põhiseaduskomisjoni liige ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütleb, et see võiks toimuda veel juunis või sel aastal. Sama kinnitab ka EKRE-sse kuuluv põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa. Ega ausalt öeldes ikka selline plaan oli, tõsiselt. Me saaksime sellel aastal juba sellel päeval ka seda pidulikult tähistada, aga paraku see plaan jah, ei õnnestunud, ehk siis et seni, kuni need bürokraatilised sammud said läbi astutud kõik erinevad komisjonis ja muud taolised asjad, siis lõppes see ikkagi sellega, et me oma aja hätta jäime. Et igal juhul võib öelda seda, et, et, et seaduse astumine toimub see ka kuskile ja siin on olemas ka ühine tahe, täiesti, et selles pole nagu kahtlust, aga nüüd siis sai esimene hoog maha tõmmatud ja tõenäoliselt me astume need sammud lõpuni uue sessiooni alguses. Et järgmine aasta on kõik siis selles mõttes korras ja pisut teistmoodi ja pidulikumalt. Kallase sõnul ei muuda aga eelnõu praegusel kujul lastekaitse päeva siiski vabaks päevaks. Tähtis on just see, et sellel päeval heisatakse lipud ja mõeldakse selle peale, et laste auks seda teha ja et lapsed on olulised. Ma tean, et on kõlanud ka neid ettepanekuid, et võiks olla vaba päev, et siis lastega koos olla. Võib-olla selline muudatusettepanek ka tehakse, kui tehakse, siis me saame seda arutada. Igatahes on kõik optimistlikud selle suhtes, et järgmine aasta on lastekaitse päev juba riigipüha. Marje Ojala. Ja ma olen selles peaaegu veendunud. Olen väga optimistlik selle koha pealt, et järgmisel aastal ma usun, et, et on ta seadusega jõustunud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmisel aastal saab lastekaitsepäeva tähistada riikliku tähtpäeva ning lipupäevana. Eelnõu vajab küll veel Riigikogus teist ning kolmandat lugemist, kuid poliitikud kinnitavad, et otsus on samahästi kui tehtud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPidulik autasustamistseremoonia toimus vabaõhumuuseumi kolu kõrtsis autasusid ja eriauhindasid oli palju kogu selles pidulikus melus. Sain mikrofoni ette majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Signe Ratso, kes on juba staažikas žürii liige. Proua Signe Ratso, see konkurss on läbi. Me oleme teiega rääkinud päris mitmel aastal taoliste konkursside järel. Nüüd on 10. konkurss. Mis on muutunud ja kas on midagi muutunud. Kõigepealt sel aastal oli üllatavalt palju osalejaid või ütleme kõiki neid tooteid, kui arvestada ka seda, et osad olid seeria tooted nagu siin Helluse tooted, siis, siis tegelikult nii-öelda hindamiseks oli neid rekordiliselt suur arv. Ja kindlasti mis on selline uus moment, on see, et nii-öelda see tervislikkuse moment on tootjate jaoks ikkagi tõepoolest oluliseks muutunud ja ka tarbijad on hakanud seda enam hindama. Ja seetõttu ka näiteks tervisliku toidu konkursile laekus palju huvitavaid tooteid. Kas huvitavus peitub valmistamismooduses maitses või mõjus? No kuivõrd see Eesti parim toiduaine eelkõige keskendub siis nii-öelda uudsetele toodetele, millel on siis kas tehnoloogiliselt mingi uudsus on neil nii-öelda komponentides, mis iganes, selline uuenduslik tootearendusmoment, siis loomulikult kõik see, mis näiteks ka puudutab tervislikkust, et kasutatakse seal kasulike pake baktereid, selliseid ballastaineid, mis on kasulikud tervisele ja nii edasi, et et kõiki selliseid viise on tootjad kasutada. Ma saan aru, et tegelikult on siin nagu igas teiseski tööstusharus, et tuleb jälle valida suund, kuhu edasi minna ja kus on nagu veidi katmata see ala, et siin oli just see suund, et tervislikum. Jah, ja kindlasti, kui mõelda nüüd sellele, et Eesti on nüüd Euroopa Liidu täisliige ja kus võiks olla siis meie nišid siis tegelikult üks võimalus on kindlasti see, et nii-öelda sellist toitu propageerida, kus ei ole kasutatud lisaaineid ja mida on ka kasvatatud, siis nii-öelda mahepõllumajandusreeglite järgi siis toorainet ja sellest valmistatud toiduaineid, nii et neil kindlasti võiks olla selline turuni ja ka nemad olid esindatud siin. Tseremoonia läbi algas rahvamuusika ja toitude degusteerimine. Istusin sotsiaalminister Marko Pomerantsi kõrvale. Kokomerants suu süüa täis, mida kõigepealt võtsite? Rukkipala mis on üks siis nendest tervislikest toitudest ka, mida tänavusel aastal hinnati ja ma julgen öelda, et see on ka meie peres igapäevaselt aukohal. Lastele see meeldib, sellepärast et see on niisugune hea, õhuke ja lapik ja seda saab rösterisse panna, natuke ka soojaks lasta. Et siis näiteks mingi juustuviil peale panna, et see on tõeliselt hästi välja mõeldud asi, aga tegelikkuses ma arvan, et valminud ongi minu taldrikule uus Eesti toit, et siin on mul Nii peeti kui, kui lillkapsast, kui, kui silku. Võib-olla see ei räägi heast toonist, kaasa arvatud pelmeene, aga, aga Eesti toit on hea ja kõik on söödav.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõppes Eesti Toiduainetööstuse Liidu poolt korraldatud uute toodete konkurss.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKoalitsiooninõukogu arutas siseminister Mart Helme Deutsche Wellele antud intervjuu tagajärgi, millest ta ütles, et homoseksuaalid võiksid minna Rootsi, sest seal vaadatakse neile viisakamalt kui Eestis. Osapooled toonitasid ajakirjanike ette astudes, et kaamerate ees neid küsimusi ei lahendata. Küll aga tõdes peaminister Jüri Ratas, et Mart Helme sõnavõtu, et on probleemne ning tekitanud poliitilise kriisi ja olukord on keeruline. Seda tõdevad kõik osapooled, kõik osapooled tõdevad ka seda, et töötada selle nimel, et lahendus leida ja seda lahendust peame edasi otsima täna, homme ja niikaua, kui see soov ja tahe on. Ja täna mulle tundub, et soov ja tahe on. EKRE esimees Martin Helme välistas siseministri tagasiastumise ja ütles, et ega ta ka ei lase talle endale seda teha. Aga vaidlus on väärtus küsimustes ja selles, kes on põhjustanud pinged. Ju me otsime väljapääsu sellest olukorrast väljapääsu osaks meie vaates kindlasti ei ole muutused meie valitsusdelegatsioonis, meil on diametraalselt erinev nägemus sellest, kas öeldi midagi valesti või ei öeldud. Martin Helme ütles täna hommikul, et ka EKRE usaldus peaministri vastu on küsimärgi all. Tema sõnul ründas Keskerakond EKRE koordineeritult ja selja tagant. Küsimus sellest, kas peaminister usaldab siseministrit, siis see on teisene teema. Küsimus on selles, kas meie erakond usaldab peaministrit, peaminister ja peaministripartei on teadlikult otsustanud rünnata selja tagant väärtust eemal oma koalitsiooni vastast ja see on meie jaoks probleem. Ja ei saa olla üllatus ühelegi keskerakondlasele, mis on meie hoiak homoagenda suhtes. Siiski on praegusel koalitsioonil häid põhjuseid jätkamiseks, möönab Helme. Meil on ka mitmed väga põhimõttelised vaidlused praegu õhus, aga meil on olemas vähemalt tahe need vaidlused kuidagi ära lahendada. Kas partnerid ikka ootavad Mart Helme tagasiastumist? Me nii konkreetseid seisukohti seal ei, ei kaardistanud. Haridus ja teadusminister ning Keskerakonna aseesimees Mailis Reps märkis vikerraadio saates uudis pluss, et Keskerakond oma koalitsioonipartnerile nuga selga löönud ei ole, vaid on lähtunud põhiseadusest. Reps ütles, et Keskerakond ootab EKRElt vähemalt kolme sammu tagasiastumist ja selgitusi põhiseaduse tõlgendamise kohta. Küsimus ei ole väärtuste selle ümber, et kas traditsiooniline Eesti abielu peab olema siis mehe ja naise vahel. Küsimus ei ole sellest, mida ühed või inimesed oma isikliku eluga teevad, vaid see on palju laiem ja see on see, et kas tegelikult on inimestel Eestis olla turvaline ja kas see on tõesti meile kõigile turvaline elupaik ja see on põhimõtteline. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütleb samuti, et leida tuleb kompromiss. Aga nii lihtne see lahendus sugugi ei ole, et keegi peab tegema järeleandmisi. Olulisem on vaadata, kuidas edasi, et niisugused asjad ei korduks ja, ja vältida tulevikus niisuguseid pingeid, see on olulisem süüdlaste otsimine. Ultimaatumite keeles rääkimine ei too hetkeolukorrale lahendusi ja ei võimalda ka tulevikus koalitsioonis mõistlikku koostööd ja teineteise mõistmist. Opositsiooniliider Reformierakonna juht Kaja Kallas ei näe, et koalitsioon saaks jätkuda nii, et peaminister säilitab oma väärikuse. Kui jätkab siseministri ametis Mart Helme siis järelikult vähemuste vaenamine ja need väärtused, mille eest seisab EKRE, on kogu koalitsiooni väärtused, me ei saa alla kirjutada sellele, et põhiseadust nii räigelt siis eiratakse ja vähemusi rünnatakse. See ei ole olnud Eesti poliitika ja ei tohiks olla üheski ühes ühiskonnas lubatud. Umbusaldusavaldus ei ole vist praegu hetkel teema umbusaldus eks materjali on küll ja need hääled me saame kergesti kokku, aga ootame kõigepealt, mida koalitsioon ise otsustab. Ma arvan, et see on peaministri ja Keskerakonna enda väärikuse küsimus, see olukord lahendada nii, et nende sõnade eest tuleb ka vastust kanda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees ja rahandusminister Martin Helme kinnitas, et EKRE Mart Helmet siseministri kohalt tagasi ei kutsu. Martin Helme sõnul soovib EKRE praeguse valitsusliidu jätkumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiho Terrasel on tänu oma kogu senisele elule ja teenistusele selge arusaam Eesti riigi toimimisest ja julgeolekupoliitiliste otsuste kujundamisest, et ta on olnud tegev nii tsiviilpoole peal kantslerina, kaitseministeeriumi kantslerina kui ka siis riigikaitse sõjalise poolega ja oma nendel erinevatel kohtadel, kus ta on teeninud või töötanud, on ta näidanud ennast igati heast ja asjalikust küljest. Otsustusjulgus on selgelt ja ja see on kaitseväe juhataja jaoks üks väga oluline tegur ja samuti on Riho teda tugeva rahvusvahelise kogemusega. Ta on olnud nii välisoperatsioonidel kui ka teenistuses kaitseatasena Saksamaal ja suutnud kantslerina tipptasemel rahvusvahelise koostööga kokku, nii et kui kõik need pooled kokku panna, siis oli valik selge. Mida kaitseminister uuelt kaitseväe juhatajalt ootab? Kindlasti ootab väga selget ja otsest tegutsemist, meil on kaitseväel, ei ole mingi saladus ees mitmeid samme. Mis tuleb astuda selleks, et me saaksime olemasolevate, nende ressursside raames rohkem riigikaitset, see tähendab nii meie praeguste struktuuride läbivaatamist ilmselt ka ka siin toimuvat vähendamist, see tähendab seda, et mitmed alad, mille on kõvasti ka vaieldud ja arutatud, nagu näiteks hanked lähevad selgelt ümbervaatamisele ja ka see ala korrastamisele, see tähendab seda, et ka kogu kaitseväes vaadatakse väga selgelt ka nii positiivselt, ühelt poolt inimestele otsa, et nende nii haridus kui teenistuskäik oleks igati organiseeritud ja korras ja samal ajal, kui on vaja, siis siis kaitseväe juhataja suudaks ka kindla käega karistust jagada. Ehk vaetevahel on paraku ka seda elus vaja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseminister Mart Laari põhjendab, miks ta esitas kaitsejõudude juhataja kandidaadiks Riho Terrase.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nHommikul kell kaheksa kogunesid Heimtali kooli õpetajad ja abipersonal koolisaali. Majandusjuhataja Kersti Nõmme jagas koroonatestid laiali ja selgitas, kuidas ennast ja hiljem ka lapsi testida. Loodusainete õpetaja Anne-Mari Nurs esimese tunni ajal õppetööle keskenduda ei saanudki, sest testimine, mida tehti pealegi esimest korda, võttis üksjagu aega. Nad on ju veel nii väikesed ja pidin nagu väga palju neile ette näitama. Ja ühel noormehel läks natukese vedeliku maha ka, et siis tegime uue testi, nii et tegelikult ikkagi õnnestus. Neljanda klassi õpilane Rasmus. Pidin vati sellega tegema, neli ringi igas ninas. Ja siis pidin panema vati sinna vedeliku sisse. Mis sa arvad, kas sa üksi kodus saaksid sellise siis hakkama? Ma arvan ja. Heimtali põhikooli direktor Eero Metsvahi Testi tulemustest võib rääkida nii, et kogu kooli peale see üks positiivne ikkagi oli, mis selle lapsega nüüd saab? Laps läheb koju ja siis temaga tegeleb edasi juba perearst. Heimtali kooli 43-st töötajast 40 on vaktsineeritud õpilaste kaitsepookimise kohta, koolil aga andmed puuduvad. Direktor Eero Metsvahi ütleb, et kuigi testimine tekitab kõigile lisatööd, suhtub kooli pere sellesse väga mõistvalt kodus testimist koolijuht aga ei poolda. Jah, see on kahe otsaga asi, et kodus võib-olla kõik ei tee ja ma arvan, et koolis on selles mõttes hästi, et nad on kõik kohal, tehakse see 10 minutiga või 15 minutiga ära, on tehtud, et kodud on ju ka erinevad, võimalused on erinevad ja et ma arvan, et see on okei, kui koolis see esimene veerand tundi ära kulutada ei ole probleem. Viljandi vallas on üheksa kooli ja kõik nad olid täna hommikul valmis testimist korraldama. Viljandi valla abivallavanem Irma Väre ütleb, et koduõppele jäämist isegi ei kaalutud. Ei praegu seda kindlasti lubada ei saa, sellepärast et hariduses on augud sees juba eelnevatest õppeaastatest ja kui ikkagi lapsed on terved õpetajad on terved, siis ei ole põhjust hetkel praegu koduõppele jääda. Heimtali koolis testiti täna 80 õpilast, 34 lapse vanemad teatasid, et nad oma last testida ei soovi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Heimtalist Viljandimaalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandimaal Heimtali Põhikoolis läks koolipere testimine ladusalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Kaja Kallas alustas tänast valitsuse pressikonverentsi selgitusega, mida tähendab üheksas mai Eesti ja mida vene inimestele Ei ole mingit põhjust tähistada üheksandat maid rongkäikude meeleavalduste, rahvakogunemiste ja muude üritustega, et seda võib pidada siis provokatsiooniks. Kas see tähendab, et üheksanda mai rahvakogunemise keelatakse ära, Kallas ei täpsustanud. Küll aga plaanib valitsus seadusemuudatus agressiooni toetava sümboolika keelamiseks. Putini režiimi poolt kasutusel olevate propagandasümbolite kasutamine on märk ka Putini režiimi tegude toetusest, sealhulgas Ukraina ründamisele, toetust elumajade haiglate pommitamisele, inimeste tapmisele küüditamisele. Justiitsminister maris Lauri. Kui inimene osaleb Eestis agressiooniga seotud vaenutegevuses või kutsub sellele üles, siis seda saab karistada ja loomulikult sõltub karistus ka sellest, millised on tagajärjed. Sümbolite kasutamine on siis eelkõige väärtegu ja me ei määratle ära seda, millised sümbolid on keelatud või millised on agressiooni sümbolid. Lauri sõnul võivad sümbolid ja nende tähendus ajas muutuda. Oluline on ka see, millises kontekstis mõnda sümbolit kasutatakse. Täpsemalt ütleb eelnõu, et rahatrahvi või arest ootab seda inimest, kes eksponeerib agressiooniakti genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisel kasutatud sümbolit selleks, et neid tegusid toetada või õigustada või teisi inimesi hirmutada, alandada või muul olulisel viisil häirida. Kui mingid sümbolid on näiteks teatrietenduses leiavad kasutamist, siis nad ei ole agressiooni sümbolid, vaid nad on osa etendusest. Kuid kui keegi tuleb mingi plakati või lipuga lehvima näiteks majutusasutuse juurde, kus viibivad Ukraina põgenikud, siis on kindlasti sellise olukorraga tegemist, kus inimesega tuleb tegeleda. Oluline muutus on eelnõus ka vaenu õhutamise enda kohta. Praegu karistatakse vaenu õhutamise eest ainult siis, kui sellel on tagajärg näiteks oht inimese elule, tervisele või varale. 2000 seitsmeteistkümnendal aastal sai selle paragrahvi järgi karistada viis inimest. Aasta hiljem üks inimene. Järgmisel paaril aastal ei karistatud kedagi. Valitsus paneb nüüd ette, et väärteo korras saaks karistada vaenu õhutamise eest ka juhul, kui sellest kellelegi ega millelegi otsest ohtu ei teki.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuse eelnõu järgi hakataks karistama vaenu õhutavate sümbolite kasutajaid. Missugused sümbolid vaenu õhutavad, eelnõus ei täpsustata. Sama eelnõu järgi hakataks karistama ka sellise vaenuõhutamise eest, millel otseseid tagajärgi pole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSel nädalal möödub juba kuu aega Ukraina sõja algusest. Selle kuu jooksul on NATO idatiivale kiirkorras saadetud sõjalisi tugevdusi, kuid omajagu otsuseid seisab veel ees. Näiteks eelmise nädala lõpus saatsid Saksamaa ja Holland Slovakkiasse õhutõrjesüsteemid Patriot. Need jõudsid sinna toetuseks ja tänutäheks Pratislavale, mis andis Ukrainale omakorda enda Skolmesaja. Samuti teatas USA kaitseminister Loidostin laupäeval, et nad saadavad Bulgaariasse mehhaniseeritud jalaväekompanii. Meie pühendumus NATO artikkel viiele on raudkindel Putini valitud sõda Ukrainas on traagiline. Venemaa invasioonil on kohutav hind Ukraina eludele nii vaprate sõdurite kui kaugelt liiga paljude tavainimeste omadele. Sellest hoolimata on Venemaa rünnak ühendanud ukrainlased NaTO ja kogu vaba maailma, sõnas Estin Sofias. Kuidas lääs siit üldse edasi peaks minema, seda hakkavad liidrid sel nädalal ka arutama. Esmalt kogunevad täna Brüsselis Euroopa Liidu välis ja kaitseministrid. Koos vaadatakse otsa sellisele dokumendile nagu strateegiline kompass. Tegemist on Euroopa Liidu nägemusega kaitsepoliitika sellest osast, mis ei puuduta NATO-t. Suure tõenäosusega antakse selle praegusele variandile heakskiit, misjärel läheb ta neljapäeval juba ülemkogu lauale. Samas on selge, et Venemaa agressioon Ukraina vastu on kõike muutnud ning kokkuvõttes tuleb sisuliselt juba kohe alustada ka selle nägemuse ümberhindamist. Neljapäeval toimuvad Brüsselis aga juba kaks suurt tippkohtumist esmalt erakorraline NATOs, kus räägitakse üle kõik oluline, mis puudutab Euroopa kaitset. Kuigi Ida-Euroopa riikide tugevdamise otsused on lubatud teha juunis toimuval Madridi tippkohtumisel, näitavad viimaste päevade ja nädalate arengud, et tegelikult tehakse neid pidevalt. Seega poleks ka imekspandav, kui juba neljapäeval millestki uuest teada antaks. Pärast NATO tippkohtumist kogunevad riigi ja valitsusjuhid Brüsseli eurokvartalis Euroopa ülemkoguks. Mõneks ajaks liitub sellega ka USA president Joe Biden. Viimati külastas USA president Euroopa ülemkogu 2005. aastal George Wl Bushi isikus. Bideniga koos räägitakse kaitseteemade kõrval juba praktilisemalt ka sellest, kuidas anda Ukrainale humanitaarabi ja aidata sõjapagulasi. Samuti arutatakse nende liikmesriikide aitamist, mis on jäänud suurema põgenike tulve alla. Ent Bideniga koos on hea rääkida ka sellest, kuidas lääs tulevikus rohkem kokku hoidma peab. See tähendab ühest otsast Venemaa fossiilsetest kütustest loobumist, aga teisalt ka kogu tarbimise sidumist usaldusväärsete allikatega. Kas see tähendab mõnetist lääne enesesse sulgumist peab selgitama juba algav nädal. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal toimuvad Brüsselis mitmed kõrgetasemelised kohtumised, et tugevdada Euroopa julgeolekut. Neljapäeval toimuvad nii NATO kui Euroopa Liidu tippkohtumised.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUSA riigisekretär Anthony Blinken ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov pidasid täna Genfis pooleteisttunnise kohtumise. Kuigi esialgu ennustati pikemat vestlust, ei tähenda see osapoolte sõnul, et midagi oleks halvasti läinud. Sergei Lavrov tu. Punktuaalsus ei saa olla halb märk, me planeerisime kohtumise pikkuseks poolteist tundi, sest oli üsna selge, mida me arutama hakkame. Me ei pidanud uuesti üle käima kõike, mida Venemaa ja USA kohtumisel 10. jaanuaril ja NATO Venemaa nõukogus 12. jaanuaril räägiti, sõnas Lavrov. Tema sõnul on Venemaa nüüd kuulnud lääne liitlaste verbaalseid reaktsioone nende julgeolekuettepanekutele, kuid nüüd soovitakse saada ka USA ja NATO kirjalikke vastuseid. Need peaksid valmima järgmise nädala alguses. Blinkeni sõnul hoiatas ta Venemaad, et rünnakul Ukraina vastu oleksid katastroofilised tagajärjed. Ent lääs soovib siiski teistsugust lahendust. Otsime koos edasi lahendusi läbi diplomaatia ja dialoogi, aga samas oleme valmis ka massiivseteks tagajärgedeks. Kui Venemaa peaks valima konflikti, ütlesin taaskord härra Lavrovile, et julgeoleku muredega, mille Venemaa on viimastel nädalatel tõstatanud, on USA ja Euroopa liitlased valmis tegelema vastastikuse põhimõtte alusel. Mis lihtsasti öelduna tähendab seda, et Venemaa peab aru saama ka meie julgeolekumuredest, ütles Blinken. Tema sõnul kinnitas ta Lavrovile, et mingeid läbirääkimisi Ukraina ja Euroopa üle ei peeta ilma Ukraina ja Euroopata. Ta avaldas lootust, et pärast tänast saavad osapooled jätkata diplomaatiaga. Need polnud läbirääkimised, vaid avameelne jutuajamine muredest ja ideedest. Tegin härra Lavrovile selgeks, et on teatud küsimused ja fundamentaalsed põhimõtted, mille kaitsele on USA ja liitlased pühendunud. See sisaldab ka neid, mis takistaksid Ukraina inimeste suveräänset õigust kujundada oma ajalugu ise. Siin ei ole läbirääkimisruumi mitte mingisugust, ütles Blinken. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Genfis kohtunud USA ja Venemaa välisministrid läbimurdeni ei jõudnud. Venemaa välisminister Sergei Lavrovi sõnul ootab Venemaa USA-lt ja NATO-lt oma julgeolekuettepanekutele kirjalikke vastuseid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärisin kahe teadlase seisukohta kõigepealt psühholoog Mati Heidmets. Suures plaanis on ju igasugused keelud ja piirangud nõrkuse näitaja, see tähendab seda, et me ei usalda ka ühiskonnas teatud rühmi või, või teatud seltskonda ja selles mõttes minu arusaamist mööda, kus vähegi saab, tuleks selliseid piiranguid ja keeldusi vältida. Täna on meil kriisiolukord ja kriisiolukord on esile toonud muuhulgas ka palju selliseid närvilisi aktiviste kes ühelt poolt Ja siin on kindlasti oht olemas, et selline aktiivsem ja pulbitsevam osa ühiskonnast võib kaklema hakata, omavahel konflikte tekitada. Ja seetõttu mulle tundub, et tänases konkreetses olukorras sellised suuremad rahvakogunemised, marsid või miitinguid on üheksanda mai kontekstis mõistlik mitte läbi viia ja vajadusel neid ka ära keelata, kui keegi tahab pronkssõduri juurde lilli viia, noh see on iga ese vaba valik ja, ja kes tahab sinna lille juurde veel Ukraina lippu panna, võib teha. Filosoof Tõnu Viik läheb selle Ukraina lipu mõttega veel kaugemale. Mina arvan, et lihtsalt keelustamine ei oleks tulemuslik selle publiku suhtes, kes sinna kokku tuleb. Küll aga oleks hea teha midagi niisugust, nagu Martin Ehala on välja pakkunud Postimehes, et see üritus kaaperdada luua sinna üks tähendusväli juurde, nii et need, kes tuleksid teise maailmasõja üritust tähistama satuksid ühtlasi Ukraina sõjaohvrite leinamise üritusele. See mulle tundub, paneksid nad olukorda, kus nad kindlasti märkavad seda, seda, mis toimub. Saavad aru, et sõjaohvreid tekitab ka Venemaa Föderatsioon praegu see toimub. See looks nagu silla selle vahel, mis toimus teises maailmasõjas ja teise maailmasõja ohvrite vahel. Ja tekiks siis niisugune tunne, et me mõistaksime hukka ka seda agressiooni seal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis käivad vaidlused, kas ja kuidas lubada 9. mai tähistamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nDirektor Aimar Arula ütleb, et mõni nädal tagasi oli eneseisolatsioonis või haiged 31 Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpetajat ja enam kui 120 õpilast. Terviseameti korraldusega saadeti nad eneseisolatsiooni. Õppetöö tuli korraldada distantsilt. Sellel nädalal oli koolil lootus jätkata kontaktpet, kuid valla kriisikomisjon soovitas koroona leviku piiramiseks täiendavalt ajutiselt sulgeda Põltsamaa kaks lasteaeda ja lõpetada kontaktõpe gümnaasiumis. Aivar Arula jätkab. Nendepoolne soovitus oli 16.-st kuni 19. veebruarini sulgeda ka Põltsamaa ühisgümnaasium ja kõik õpilased on sellel ajal distantsõppel. Kas õppetöö reaalselt praegu toimub ja õppetöö toimub tunniplaani alusel ja enamus tunde toimub distantsilt ja ütleks ausalt, et ega ma ei näe, et väga suur õppetöö allakäik oleks. Põltsamaa ühisgümnaasiumi hoolekogu esimees Margit Männiksaar ütles meie raadiouudistele, et lapsevanemana ta usaldab valla kriisikomisjoni ja kooli juhtkonna otsust viia kogu kool distantsõppele, kuid hoolekogu selle otsuse langetamisse ei kaasatud. Üks lapsevanem on aga pöördunud haridus ja teadusministeeriumi poole, et distantsõpe vaidlustada, selgitab ministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo. Jah, me oleme tõesti koolilt ja omavalitsuse selle kohta infot küsinud nende otsuste kohta ja oleme need tänase seisuga nende selgitused ka saanud, aga ma pean ütlema, et nüüd täiesti pulkadeks lahti seda õiguslikku analüüsi, et kas igas nüansis on olnud otsused õiguspärased või mitte, me ei ole jõudnud veel täna teha. Aga sellise esialgse hinnanguna ei ole alust ka väita, et see ei oleks õiguspärane. Konsulteeritud on terviseameti ja selline võimalus distantsõppe korraldamiseks on ka kooli kodukorras ette nähtud. Et selliseid olulisi põhimõtteid kool iseenesest järginud on. Mis saab pärast koolivaheaega ja millal lapsed jälle kooli võivad tulla, direktor öelda ei oska, see sõltub valitsuse kriisiplaanidest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Põltsamaalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põltsamaa Ühisgümnaasium saatis eile kooli kõik õpilased distantsõppele. Nii soovitas valla kriisikomisjon, kuna koroonaviirussesse nakatunud õpilaste ja õpetajate arv aina kasvab.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõik esimeses järgus, teisest sambast lahkujad ei saa oma raha korraga kätte, väljamakseid tehakse septembri jooksul. Pensionikeskuse kinnitusel tehakse väljamakseid juhuslikus järjekorras kättesaadava summa, täpne suurus sõltub sellest, mis hinnaga sai fondihaldur pensionifondi osakud rahaks teha. Lõplik summa pandi lukku 31. augusti seisuga. Pensionikeskuse juhatuse liige Kristi isa ütles, et nende ettevalmistused väljamakseteks algasid eelmise aasta keskel ning seni on kõik sujunud plaanipäraselt. Kellal on korrektsed panga andmed meile esitatud et need peaksid saama septembrikuu jooksul raha kätte, eks ikka võib juhtuda, et mõned maksed tulevad seal tagasi ja nendega siis tegelema juba ühekaupa ja, ja vaatame, milles seal probleem oli. Väljamakseid teostame 149-le 1000-le inimesele. Väljamaksete summa oli ligikaudu 1,3 miljardit eurot, millest siis peetakse kinni tulumaks, see on ligikaudu 260 miljonit eurot. Eesti Panga ökonomisti Rasmus Kattai sõnul avaldab rohkem kui miljardi euro lisandumine Eesti majanduse vereringesse märkimisväärset mõju. Ta tõi välja, et see summa moodustab üle nelja protsendi sisemajanduse kogutoodangust ja on lähema aasta jooksul suur majanduskasvu tagant tõukav jõud. Kui vaadata küsitlusandmeid, siis umbes pool sellest summast ehk ligikaudu 500 miljonit tahetakse siis kasutada tarbimise suurendamiseks see elavdab otseselt majandust, aga ka see ülejäänud summa, mida on plaanitud kas laenude tagasimaksmiseks kasutada või kinnisvara soetamiseks kasutada elavdab selgelt majandust. Ühtlasi jõuab teisest sambast välja võetud raha katai sõnul kasutusse ajal, mil majanduse seis on juba päris hea. Tema sõnul võib oodata, et lisaraha annab veelgi hoogu kinnisvara, aga ka teatud tarbimiskaupade hinnakasvule. Koroonakriis ei ole läbi, sellega kaasnevad tarneprobleemid, materjali puudus on senimaani päevakorral, mis juba seni on olnud nähtav näiteks ehitusmaterjalide kiires hinnakasvus või nende kättesaadavuses üldse. Nii et võib arvata, et nüüd pensioni raha käikulaskmine kiirendab või annab vähemalt mingil määral hoogu hinnakasvule veel juurde. Rahandusministeerium on varem prognoosinud, et teisest pensionisambast võib üldse lahkuda umbes veerand kontoomanikest ehk umbes 200000 inimest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pensionikeskus alustas väljamakseid neile teisest pensionisambast lahkunutele, kes avaldasid selleks soovi enne märtsi lõppu. Väljamaksetega jõuab neile üle miljardi euro, mille mõju majandusele võiks Eesti Panga hinnangul tuntav olla lähema aasta jooksul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRiigikohtu lähtekohaks oli see, et kohalikud omavalitsused on meil suhteliselt tibatillukesed ja demokraatia arenguks on tarvis erinevate poliitiliste jõudude esilekerkimist just kohalikult tasandilt. Riigikohtu üldkogu asus seisukohale, et kohaliku omavalitsuse autonoomia on põhiseaduslik väärtus, mis vajab kaitsmist ja kohalik huvi peab olema tugevalt esindatud kohaliku omavalitsuse valimisel ja sellest tulenevalt on ju sisse viidud terve rida kandideerimispiiranguid, eelkõige meie õigussüsteemis on nad läbi erakonnaseaduse. Nimetasin siin ainult võib-olla ühte, mis oli tõsise diskussiooni objektiks, on 1000 liikme olemasolu erakonna registreerimisel ja kui me paneme ennast fakti ette, et 1000 liiget on tarvis kokku saada selleks, et kohalikku huvi kohalikul tasandil esindada, et kohalik erakond, nii nagu õiguskantsler oma taotluses pakkus moodustada siis järelejäänud aeg ja kõik muud asjaolud kokku, praktiliselt seda võimalust ei anna. Meie mitme kohaliku omavalitsuse baasil ei ole võimalik sellist erakonda moodustada. Kõik need asjaolud koosmõjus viitavad sellele, et Eesti areng ei ole jõudnud veel nii kaugele, et me saaksime kehtestada väga rangeid piiranguid kandideerimisele ja sellest tulenevalt ainukene selline realistlikult võetav lahendusvariant oli see, et tuleb tühistada piirang, millega keelati valimisliitude osalemine kohalikel omavalitsuse valimistel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikohus tunnistas valimisliitude keelamise kohalike omavalitsuste valimistel põhiseadusvastaseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonaviiruse seireuuringu juht, Tartu Ülikooli peremeditsiiniprofessor Ruth Kalda tunnistas, et seekordsed uuringutulemused üllatusi ei pakkunud. Osakaal ja, ja koroonaviiruse levimus on oluliselt vähenenud, mida me ootasime, või lootsime, et selles mõttes see väga üllatus ka ei olnud, kui igapäeva haigestumist vaadata. Me lihtsalt ei teadnud, et kuidas see veel elanikkonna tasemel on. Ja noh, nägime ka seda, et isegi sellist semtoomset levikut või varjatud levikut ka ei ole enam. Veidi üllatas aga see, kui paljudel on olemas koroonaviiruse antikehad. Neid on eri vanusegruppide peale kokku 68 protsenti, ütles Kalda. Kõige positiivsem sõnum on siis see, et ka nooremates vanusegruppides ehk et kui me võtame 18 kuni 39 aastaseid ka seal on ligi 55 protsenti neid juba, kellel on koroonaviiruse vastased antikehad olemas ja nendest pea pooltel juhtudel on see tulnud, mitte läbipõdemise, aga ikkagi juba vaktsineerimise läbi ka. Ja noh, 40 kuni 64 vanused seal ligi 70 protsenti juba, nii et minu meelest see antikehade kaitsega inimeste hulk on päris suur ja see on hea sõnum. Seireuuringu käigus testiti juhuvalimi alusel 2244 täiskasvanud elanikku, kellest andis positiivse koroonaproovi 10 inimest. Neist üheksa olid viiruse läbi põdenud ja üks oli veel nakkusohtlik. See tähendab, et Eestis on nakkusohtlike täiskasvanuid praeguse seisuga hinnanguliselt 500 ehk keskmiselt üks täisealine. Kahest 1000-st. Äsja lõppenud uuringuetapp oli koroonaviiruse levimuse seireuuringu viimane edasine seirevajadus sõltub muutustest viiruse levikus. Aga me oleme mõelnud ka selle peale, et fookus läheb hoopis mujale, vahest on isegi mõistlik hakatagi vaatama täpsemalt, eks ju, tüvede levimust, aga miks mitte ka laste või koolilaste hulgas kuidas see nakatumine toimub, siis selle kohta on siiski meil vähe informatsiooni. Lähiajal istume kokku oma meeskonnaga ja arutame, et mis võiks olla siis teaduslik informatsioon, mida me saame paluda. Täna lisandus 37 uut koroonaviirusega nakatunut ning suri üks haige haiglaravi vajab 47 viirusega nakatunud patsienti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Samas on antikehadega täiskasvanute osakaal tõusnud 70 protsendi lähedale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTeiste hulgas said sõdurid täna Sirgala harjutusvälja lasta ka Ukraina sõjas kuulsust võitnud tankitõrjesüsteemis Cavelin. Madalamaks nii tunnistame, no kui sa oled valmis Viru jalaväepataljoni ülema kolonellit Rant Arvo Luga sõnul formeerus pataljon pea sajaprotsendiliselt, kuid pataljoni ülem pidi andma ka õppusest vabastusi. Põhjused peamised, mille pärast paluti vabastusi on ikkagi kõrgkoolide lõpetamised. Et õppus langeb täpselt eksamisessiooni ajale ja oleks ebainimlik hakata takistama siin bakalaureuse või magistrikraadi kättesaamist selle õppusega, et küll järgmine kord jõuavad tulla. Mis selle kahe ja veidi peale päevaga olete jõudnud? Selle ajaga kahe päevaga oleme õpetanud uued relvasüsteemid selgeks nendele, kes veel ei ole R 20-ga ehk siis rahega harjutada saanud, need laskmise oleme teinud uued relvasüsteemid, oleme harjutanud läbi ja, ja meditsiiniteenistus pluss jaotaseme koostööd tänase päeva jooksul, siis me teeme oma rühma taseme asjad ära ja homme läheme juba keskpolügoonile. Kompanii tasandit harjutama valdavalt koostöö harjutamiseks ja erinevate koordineerimise toimimiseks kõige tõhusam. Meil on rünnaku harjutamine ja läbi ründavate tegevuste me hakkamegi seda üksustevahelist koostööd harjutama. Ma tahaks näha, et pataljon suudab koos toimida ja kompaniid ja kompaniide siseselt rühmad teevad omavahel head koostööd ja eesmärgid saavutatakse läbi sellesama ühise pingutuse. Viru jalaväepataljoni ülemale Tarvo Lugale on õppus siil omamoodi lõputööks, sest suvel toimub pataljoniülema vahetus. Tegelikult on kahju ka natuke jah, vaatamata sellele, et ei ole lihtne aeg olnud kõik need Covidi väljakutsed, aga sellegipoolest meeskond on suurepärane olnud ja, ja juba selle meeskonna pärast on natukene kahju minna, aga teenistus on teenistuses. Neljapäeva hommikul hakkavad kaitseväe kolonnid sõitma Sirgalast Läsnale keskpolügooni poole, mis tähendab, et homme ennelõunal tuleb liiklejatel varuda Virumaa teedel lisaaega Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurõppuse Siil raames jätkusid Sirgala harjutusväljal reservväelaste laskeharjutused. Teiste hulgas said sõdurid täna lasta ka Ukraina sõjas kuulsust võitnud tankitõrjesüsteemist Javelin.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui Eestis on eilse seisuga viimase seitsme päeva nakatumisnäit 100000 elaniku kohta 331 siis Indias on sama näit eilse seisuga 197 ning Nepalis 163. Kuigi nakatumisnäit on seal silmnähtavalt madalam, siis neid riike Eestiga võrrelda oleks muidugi meelevaldne. Seda eelkõige põhjusel, et sealne tervishoiusüsteem pole nii arenenud ning praegu on mõlema riigi süsteemid juba piltlikult öeldes kokku kukkumas või juba kukkunud. Kui Indias on olukord katastroofiline püsinud juba mõnda aega ning ka maailma meediapilt jõuab aina rohkem videoid ja pilte, siis naaberriigis Nepaalis alles keerulisem kriis algab. Praegu ollakse nakatumistel juba peaaegu Indial järel ning riigi Punase Risti esimees ütles eile, et kui samas rütmis jätkata, on Nepali lähitulevik ohutav. Näiteks eelmisel nädalavahetusel tuli kõikides koroonaproovide 44 protsenti tagasi positiivsetena. Samas ei suudeta umbes 30 miljoni elanikuga riigis testida nii edukalt kui lääneriikides. CNN vahendab, et Nepali nõrkus ongi eelkõige habras meditsiinisüsteem. Seejuures arste on seal elanikkonna kohta veel vähem kui Indias ning ka vaktsineeritud inimesi on elanikkonna kohta vähem. Hüppelist nakatumist ja kasvu on seni vedanud suured massiüritused, festivalid, poliitaktsiooni ning pulmad, mida valitsus ei suutnud õigel ajal piirata. Nüüd on vähemalt riik oma piirikontrolli tõhustanud ning suuremates linnades ka ranged piirangud kehtestanud kuid siiski paistab olevat juba hilja. Omajagu on Nepali nakatumislaine seotud ka naaberriigi India a, sest just sealt on paljud inimesed koju naasnud. Mis turiste puudutab, siis need, kes parasjagu Mont Everest üritavad vallutada, on samuti suure nakkusohu käes, sest üleeile tuvastati need pali baaslaagris juba 17 koroonaviirusega nakatunut. Valitsus seda aga ei kinnitanud, sest see on neile oluline sissetulekuallikas. Lisaks eelnevalt loetletule ei ole kahjuks palju abi ka Nepali peaministri Sharmaoli meditsiinilisest teadmistest. Aprillis soovitas ta inimestel raviks kuristada kurguskoajavipuulehti ning eelmise aasta lõpus ooples ta faktiga, et Napali elanikel on väiksem tõenäosus nakatuda koroonaviirusega, sest nad tugevdavad oma immuunsussüsteemi toidu sees kasutatavate vürtsidega. Kahjuks pole see nakatumislainet suutnud tagasi hoida ning olukord tundub praegu vaid hullemaks minevat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nepalis on viimastel päevadel hüppeliselt kasvanud uute koroonaviirusega nakatunud inimeste arv. Kohalikud võimud kardavad, et neid ootab ees samasugune stsenaarium nagu Indiat, mis on praegu suures viirusekriisis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTaanis on siiamaani tuvastatud üle miljoni koroonanakatumise, tõeliselt huvitavaks teeb Taani koroonastatistika aga tõik, et valdav enamus neist rohkem kui miljonist nakatunust sai viiruse külge viimase nädala jooksul ning nagu raadiokuulaja juba isegi arvata võib tegu oli koroonaviiruse oomikronvariandiga. Hommikroni suurt edu varasemate variantidega võrreldes ei kahanda sugugi taanlaste hea vaktsineeritus. Ligi 80 protsenti taanlastest on saanud kaks ja ligi 55 protsenti. Kolm vaktsiinisüsti hauda on koroona viinud 3433 taanlast. Suremise osas pole möödunud nädalaga mingit olulist muutust kaasa toonud. See räägib väite kasuks, et hommikul on variant on küll kange nakatama, kuid teise ilma saadab inimesi varasematest variantidest hoopis vähem. Seetõttu ongi Taani terviseministeerium jõudnud julgele järeldusele, et detsembris kinni pandud kultuuriasutused võib taas lahti teha. Ehkki nakatumine näikse alles olevat õige hoo sisse saanud. Täiesti vaba elu juurde, mida möödunud sügisel kõikjal Taanis juba nautida sai, siiski veel tagasi ei pöörduta. Siseüritustel võib osaleda maksimaalselt 500 inimest. Restoranid peavad uksed sulgema kell 11 õhtul ja alkoholimüük tuleb lõpetada juba tund aega varem. Terviseminister ainike sõnul on Taani aga taaskord epideemia üle võitu saamas ning oma ambitsioonika vaktsineerimiskampaaniaga astub ta ühte jalga Iisraeli ja Tšiiliga mis samuti neljandat vaktsiini andnust süstima on hakanud. Ühtlasi lühendab Taani vaktsiini passide kehtivusaega praeguselt seitsmelt kuult viie kuuni. Vaktsiini passi kasutab praegu 79,6 protsenti Taani elanikest. Kehtivuse aja lühendamisega kukub see aga 54,6 protsendi peale. Muude riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide meditsiinieksperdid Taani entusiasmi neljanda süsti osas ei jaga. Euroopa Liidu ravimiametis vaktsineerimise eest vastutav Marko Kavaleri leiab, et neljanda annuse süstimine ei ole kestlik pikaajaline strateegia. Tema kahtlusi jagab ka koroonavaktsiini tootva ravimifirma Faizer tegevjuht Albert Purla, kelle hinnangul tuleks enne kampaania korras süstima hakkamist ikka vajalikud katsed läbi viia. Mida praegusel juhul tehtud ei ole. Siiski vaidlevad kavalerile ja purlale vastu Iisraeli meditsiinieksperdid, kelle kinnitusel kasvas Iisraelis neljanda vaktsiinisüsti saanud veres antikehade hulk süsti järgsel nädalal koguni rohkem kui 500 protsendi võrra.",
"role": "user"
},
{
"content": "Taani kavatseb hakata riskirühmi kaitsepookima neljanda vaktsiinisüstiga seoses koroona omikroni tüve laialdase levikuga. Taani terviseministri sõnul tähendab neljas vaktsiinisüst uut peatükki koroonavastases võitluses. Plaanide järgi alustatakse neljanda annusega vaktsineerimist järgmisel nädalal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKoroonaviiruse nakkuse saanud haigete puhul jälgib terviseamet 14 päeva intervalli. Viimase 14 päevaga on Soomest ja Rootsist tulnud 15 protsenti kõigist haigestunutest, ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrjeosakonna juhataja Marianne Härma. See on täiesti ootuspärane peale piiride avamist ja, ja siis teised haigestunud, enamasti lisanduvad uued haigusjuhud meile teadaolevatesse kolletesse. Need on ka sellised piiritletud nakatumised. Kõik need inimesed on meil arvel ja ka need kontaktsed on seal jälgimisel, et nii kui nendest Kõik sisse toodud juhtumid on avastatud pärast seda, kui inimestel on tekkinud sümptomid kas Eestis olles või enne siia saabumist. On juhtumeid, kus inimesed tahavad oma perearsti poole pöörduda ja sellepärast tulevad haigena Eestisse, ütles Härma. Siin riik iga haigestunu taga ei saa kõndida ja õpetada, et tõepoolest haigena tuleb kodus püsida ja arstiabi otsida. Aga noh, inimesed saavad ennast ka niimoodi kaitsta, et kui sa näed haigussümptomitega inimest, siis sa lähed tast lihtsalt eemale. Kerge kasvutrend on Eestis, Harjumaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal, kus kasv toimub kolletes, mis on kõik terviseametile teada. Harjumaale ka lisandub, ühtegi sellist eraldiseisvat juhtumit Harjumaal praegu ei ole, kõik on seotud kolletega. Et siis on arusaadav, et kui, kui näiteks perekonnas on üks nakatunud ja kõik seal koos kodus istuvad, et siis ka teised järgemööda, siis nakatuvad. Nüüd Pärnumaal On kaks suurt hooldekodukollet, mis on endiselt avatud Ida-Virumaa, seal on ka aktiivsed kolded. Marianne härma tuletas meelde, et endiselt peavad inimesed ise vastutama, et pesevad käsi, hoiavad distantsi ja püsivad haigena kodus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viiruseleviku väike kasvutrend on kolmes maakonnas, kus nakatumine toimub teadaolevates kolletes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nCaboli rahvusvahelises lennujaamas jätkub inimeste kakueerimine. Ühendkuningriigi kaitseminister Ben Wallas ütles, et Briti päästemissiooni lõpuni on jäänud loetud tunnid ning tema sõnul ei pääse kahjuks kõik tulema. Enam ei kutsuta inimesi lennujaama. Ka on tema hinnangul suurenenud uute rünnakute oht Kabuli lennujaama piirkonnas. Sedamööda, kuidas evakueerimise lõpp läheneb. Kui me lahkume, leidub alati mingi grupp näiteks ISIS, kes tahab näidata, et just tema ajas USA ja ühendkuningriigi Afganistanis minema, ütles vallas. Keegi ei tea, mida Taliban kavatseb. Me kõik teame, et nad võtsid kapuuli ületundidega, aga nüüd ei tea keegi, mis edasi juhtub. Viimase 36 tunniga on Taliban hakanud oma haaret tugevdama. Hetkel viime Me viimased 1000 isikut Afganistanis välja. Nad on juba lennuväljal ja kui me leiame mingi võimaluse, kuidas väljaspoolt lennujaama veel mõned inimesed sisse tuua siis me teeme seda, aga üldiselt meie jõupingutusi sellega lõpevad, ütles Briti kaitseminister. Austraalia, Uus-Meremaa, Saksamaa, Hispaania ja mitmed teised riigid on lõpetanud evakuatsioonilennud Kabulist, nende diplomaadid on ohutult lahkunud. Türgi president taip Erdogan teatas, et Taliban tahtis Türgi toetust Kabuli lennujaama julgeoleku kindlustamiseks aga Ankara ei ole veel lõplikku otsust teinud. Läbirääkimised käivad. Seal on alati võimalus surma saada või midagi muud võib juhtuda nagu eile, kui inimesi surma sai. Kui meie oleksime sellega seotud, siis öeldakse, et Türgi kindlustab lennujaama ja kümned inimesed tapeti ikkagi. Kui meid sellesse tõmmatakse, ei suuda me asju selgitada ja seepärast ei ole me ka veel otsust langetanud, ütles ärdohan. USA president Joe Biden lubas leida pommirünnakute korraldajad ja panna nad selle eest maksma. Ka teatas ta, et tegi korralduse töötada välja plaan ISISe varade vahendite ja liidrite ründamiseks. Ilma üksikasju täpsustamata lisas ta, et rünnatakse jõuliselt sobival ajal ja sobivas kohas. CNN-i julgeoleku analüütik Peter Bergen ütles, et see on president Bideni soov, mõtlemine nagu suudaks USA anda vastulöögi nendele, kes korraldasid Kabuli lennuväljale eile pommiplahvatused.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valge Maja teatel evakueeriti neljapäeval Afganistanist umbes 12 500 inimest. Alates augusti keskpaigast on Afganistanist seega evakueeritud umbes 105 000 inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et umbusk terviseameti juhi suhtes tekkis valitsusel pikkamööda. Konkreetseid etteheiteid ministril terviseameti juhil ei olnud, kuid puudujääke oli kommunikatsioonis. See, et, et asjad nii kaugele läksid, eks ta on olnud väga mitmest väiksest asjast kokku moodustunud ütleme siis probleemide kogum ehk et on väiksed küsimused, tihtipeale juba möödarääkimised, kommunikatsiooni, võib-olla häired, mis on aidanud kahjuks halvas mõttes kaasa sellise umbusaldusliku õhkkonna tekkele valitsuse ja terviseameti vahel ja hetkel tõesti, selleks, et järgmise kriisi ajal oleks võimalikult hea selline töine rütm ja, ja ühine mõistmine, siis olid need muutused vajalikud. Merike Jürilo sõnul otsest kriitikat ei kiigelt ega ka teistelt valitsuse liikmetest ei tulnud, etteheidetest sai ta teada meedia kaudu. Viimane piisk karikasse oli Tanel Kiige eilne kommentaar usalduse puudumise kohta, ütles Jürilo Indrek Kiislerile. Arvestades sellise usaldusliku dialoogi puudumist ja lähtudes sellest, et tippjuhi põhi ülesanne on tagada asutusele töörahu ja võimaluse eesmärkide täitmiseks siis ma usun jah, et väärikas on sellises olukorras lahkuda. Kellega teil valitsusest koostöö söönud, kas te võite öelda seda kogu valitsusega või olid lihtsalt mõned konkreetsed ministrid, kellega läksid suusad nii-öelda risti? Täiesti siiralt öeldes on seda väga raske kommenteerida, sellepärast et neid arvamusi ja etteheiteid olen ma kuulnud ikkagi peamiselt läbi meedia, et, et see on olnud selline pisut kaootiline, läbi meedia, saadete tagasiside. Kas Tanel Kiik seisis viimase hetkeni teie selja taga? Ma pean ütlema küll, et, et mina olen väga avatud, sotsiaalministriga kõigil teemadel rääkinud ja, ja selles mõttes muidugi oli pisut kurb eile lugeda ja kuulata, et justkui nagu seda usalduslikku suhet sotsiaalministriga ei olegi tekkinud siis mulle tundus küll, et see oli üsna usalduslik suhe. Kuni eilseni. Kas see Tanel Kiigi Postimehele antud väike teade või intervjuu, et see usalduslikku suhet ei ole, kas see oli selleks viimaseks tilgaks teie jaoks karikas? Ma arvan küll Merike Jürilo lisas, et tegutses alati inimeste ja oma töötajate huvides ning soovib terviseametis eelkõige töörahu tagada. Uue peadirektori leidmiseks kuulutatakse välja konkurss.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti peadirektor Merike Jürilo lahkub 1. juulil ametist omal soovil. Põhjus on tema sõnul sotsiaalminister Tanel Kiige usalduse puudumine. Nii Jürilo kui ka Kiik tunnistasid, et Terviseameti ja valitsuse suhtlemises on olnud puudujääke.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJens Stoltenberg rõhutas väga mitu korda, kuivõrd pühendunud Eesti NATOle on. Sama toonitas kindlalt ka peaminister Taavi Rõivas. Stoltenberg tõi Eestit mitut puhku ka teistele NATO liikmesiikidele. Eeskujuks. Eesti on tõepoolest väga tugev ja pühendunud NATO liitlane Te olete andnud oma panuse NATO erioperatsioonidesse Afganistanis, Kosovos. Ja me oleme NATO-s väga uhked, et Eesti eraldab kaitsekulutusteks kaks protsenti SKT-st. Stoltenberg ütles, et kui Eesti suudab seda maksta, siis peaksid teised ka. Jens Stoltenberg ja Taavi Rõivas arutasid julgeolekuväljakutseid, mille eest seistakse Venemaa agressiivse tegevuse tõttu Ukrainas. NATO peasekretär kinnitas veelkord, et NATO peamine ülesanne on kaitsta kõiki liikmesmaid, sealhulgas Eestit. Viimasel ajal on vene sõjalennukite liikumine NATO maade õhuruumi lähedal kõvasti elavnenud ja alliansi peasekretäri sõnul on see murettekitav. Oleme näinud seda balti riikide õhuruumis sel aastal juba üle 100 korra, tunduvalt enam kui aasta eest, aga kui vaadata kõikide NATO riikide õhuruumi kokku, siis neid juhuseid on olnud üle 400 poole rohkem kui aasta tagasi. Vene lennukid ei esita lennuandmeid, ei lülita sisse transpondereid ega vasta tsiviillennuliikluse kontrollile, mis seab omakorda ohtu reisilennukite liikumise. W. Ights have crest ic. Natu teeb seda, mida peab tegema, me sekkume kohe, me suurendame oma õhuseiret ja me oleme valmis reageerima kui vaja, ütles Stoltenberg. Peaminister Taavi Rõivase sõnul ei arutanud nad peasekretäri ga tseremoniaalseid küsimusi, vaid olulisi ja praktilisi asju seoses julgeolekuga. No kõige olulisem on loomulikult see, et kõik, mis me NATO tippkohtumisel Walesis septembri alguses kokku leppisime, et seega nüüd nähtavalt ja tuntavalt materialiseeruks ehk siis see tähendab rohkem kohalolekut ka Balti riikides, sealhulgas Eestis see tähendab varustuse eelpaigutust, meie piirkonda, selleks et oleks võimalik kiiremini reageerida. Ja, ja see tähendab ka loomulikult plaanide ülevaatamist ja ajakohastamist, selleks et uue julgeolekuolukorraga võimalikult täpselt kooskõlas olla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis oli visiidil NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Päev algas Ämari lennubaasis, kus peasekretäril oli vastas peaminister Taavi Rõivas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKomisjoni valik oli üsna raske selles mõttes, et ühelt poolt oli meil juba Draamateatri praegune direktor näidanud ennast tubli andeka juhina, kuid seadus nõuab, et kui leping lõpeb, siis tuleb välja kuulutada konkurss inimesega töölepingu sõlmimiseks. Teiselt poolt tuli konkursile ka mitu uut ja väga võimekat kandidaati, mis tegi komisjoni töö ühelt poolt hästi lootusrikkaks ja teiselt poolt hästi raskeks. Ja kui ma nüüd puhtisiklikult võtan kokku, kuna minul oli komisjonis üks hääl, et miks siis selle konkursi võitis seekord Ruti Einpalu, siis ma kommenteeriksin seda, nii et kõigil kolmel viimaseks sõjalale jäänud kandidaadil oli üsna üsna üks nägemus sellest, missugune peaks Eesti Draamateater olema mõne aasta pärast meie teatri ja kultuurimaastikul ja nad nägid teda kõik tippteatrina, kes ühelt poolt vastutab oma loomingulise potentsiaali ja inimeste eest ja teiselt poolt siis pakub võimalikult kõrgel tasemel ja hästi erinevad kunstilist elamust võimalikult paljudele inimestele siin Eestimaal ja teed, mida mööda siis seda eesmärgi saavutada olid kõigil kolmel kandidaadil mõnevõrra erinevad juba sõltuvalt nende senistest kogemustest ja, ja ka töömeetoditest ja Rutt Einpalu väga tugev külg oli tema personalitöö oskus ja oskus neid motiveerida ja viia siis soovitud tulemusteni, nii et kõik tunneksid ennast protsessi, osaliste ja protsessi vastutajatena.",
"role": "user"
},
{
"content": "Komisjon otsustas esitada Eesti Draamateatri direktoriks Ruti Einpalu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMetsanduse uue arengukava 2030 üldeesmärgi Eesti metsandus on kestlik saavutamiseks on kavandatud tegevusi kolme alaeesmärgi abil. Esiteks arvestab metsandus kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga. Teiseks on metsasektor majanduslikult konkurentsivõimeline ja kolmandaks, metsandus on kaasav ning arvestab metsade, sotsiaalsete ja kultuurilise väärtustega. Keskkonnaminister Erki Savisaar. Me ütleme selgelt välja, et aastaks 2050 tuleb jõuda süsiniku neutraalsuseni ja kõik ettevõtted peavad ju samuti jõudma siis süsiniku neutraalsuseni, muidu see ei ole võimalik. Ja seega nad peavad täna mõtlema, kuidas nad aasta-aastalt selles suunas liiguvad niimoodi, et me lõpuks kõik ühiselt selle eesmärgi saavutama. Metsanduse arengukava kokku pannud juhtkomisjon on sisearuteludes kokku leppinud, et raiemaht võiks jääda vahemikku üheksa kuni 11 miljonit tihumeetrit aastas ehk enam-vähem sama suureks, kui see on olnud viimastel aastatel. Kas see aga aitab piisavalt süsinikku siduda? Erki Savisaar? Kui me niimoodi liigume selles suunas, et meie metsade vanuseline struktuur on selline ühtlane ja me saame iga-aastaselt enam-vähem ühepalju sealt puitu välja võtta siis see aitab meil kaasa ka kliima eesmärki saavutamisele ja mitte ainult üheks aastaks, vaid seda pikaajaliselt ja pideva protsessina. Endine keskkonnaminister Tõnis Mölder väljapakutud raiemahuga siiski rahul ei ole. Nii nagu ma olen isiklikult öelnud, minu enda arvamus on see, et see raiemaht peaks olema natukene väiksem ehk jääma sinna kaheksa kuni üheksa miljoni tihumeetri kohta aastas. See oleks üks võimalus täita ära need Euroopa Liidu komisjoni poolsed eesmärgid, aga samal ajal arvestades seda, et meie metsade järelkasv ja nii-öelda jätkusuutlikkus oleks tagatud",
"role": "user"
},
{
"content": "Metsanduse arengukava aastateks 2021-2030 soovitab raiuda aastas keskmiselt kümme miljonit tihumeetrit metsa ja näeb ette raierahu laienemise võimalust erametsale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPandeemiale viidates sulgesid Tartus saalid, kinoketid, sinamon ja foorum sinemas. Viiruseohu mõjud on pikalt räsinud ka pollo kinosid, kuid nädal tagasi esilinastunud apteeker Melchior tõid tartlased taas kinno, ütleb apollo kinode tegevjuht Kadri ärm. Tõepoolest linastus film, mille sarnast nii võimsat tõmbenumbrit pole viimased paar-kolm aastat olnud ja ikkagi loota jääb. Kuna neid kaua edasi lükatud filme, mis nii-öelda riiulil ootavad, neid hakkab järjest peale tulema, siis ma tegelikult ei näe põhjust, miks kinokülastuse populaarsus peaks tegelikult kukkuma ka eeloleval suvel. Endistesse sinamoni ruumidesse tasku keskuses plaanib Apollo uut kino. Ärm tunnistab, et pandeemia ja ehitushindade tõusu tõttu on see jäänud venima. Ta loodab, et veel aasta sees kesklinna kinosaal siiski avatakse. Lisaks apollole tegutseb Tartus veel ühe saaliga elektriteater. Elektriteatri eestvedaja Andres Kauts kinnitab, et ka neil oli hea nädalavahetus. Aga 2019 aasta numbreid me ei ole kaugeltki saavutanud veel, et umbes kolmandiku võrra on praegu niisugune keskmiselt vähem vaatajaid kui kaks aastat tagasi ja noh, isegi kui me nagu nüüd siin mõne nagu ühe kuu saavutab, siis selle järgi on ka nagu keeruline öelda, et see nüüd kindlasti on pikaajaline trend. Ma pigem ütleks, et on niisugune rahulik. Tagasitulemise trend on juba mõnda aega olnud ja see tundub praegu jätkuvat. Suurte kinokettide heitluses jäi peale Apollo. Tartus on tekkinud seega kinomonopol olukord, mida konkurentsiamet üritas vältida. Ameti koondumiste kontrolli osakonna juhataja Külliki Lugenberg selgitab. Konkurentsiamet saab ainult noh, keelata koondumise, aga kui monopol tekib mõnel muul põhjusel, siis kohe niisama lihtsasti lahti lammutada kindlasti ei saa, aga see ei tähenda, et laiemas plaanis konkurentsiametile üldse midagi teha ei saa, et et hoiame silma peal ja kindlasti teatud võimalusi on. Konkurents on oluline, et tarbija saaks parima kogemuse, lisab Lugenberg. Kauts toob näitena filmivaliku. Kui on üks nagu niisugune tsentraalne koht, kust tulevad noh, need filmikavad, siis nad on väga ühenäolised ja need, kellele see hästi sobib, neile see sobib, aga kui seal kõrval on teisi vaatajaid, kellele see vähem sobib, siis teine kino, kommertskinoprogrammi juht kindlasti paneks natukene teistmoodi ja lisaks mingit teist varjundit. Kui linnapeal oleks üks restoran, siis kõik saaks samamoodi süüa, aga palju huvitavam, kui sul kaks restorani või seitse restorani. Ärm rõhutab, et Tapollo ei võistle ainult teiste kinodega, vaid ka muu meelelahutusega. Teenuse kvaliteeti ei tohi kindlasti alla lasta ja, ja seda elamuse võimsust, sest sel juhul inimesed valivad lihtsalt mingi teise teise aja veetmisvormi ja ei tule kinno.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pandeemia raugemine toob tasapisi tartlased taas kinno. Kõik kinod pandeemiat üle ei elanud, suurkettidest on Tartus alles vaid Apollo.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJaa, tõepoolest, valimisaktiivsus on päris hea, praeguseks on üle 36 protsendi valijatest juba hääletanud, seejuures 248000 on hääletanud elektrooniliselt ja üks päev hääletamist, siis valimispäev on veel nii et loodame, et tulemus on tõesti parem kui 2000 seitsmeteistkümnendal aastal. Elektrooniliste häälte arv ületab juba praegu tunduvalt neli aastat tagasi antud häälte arvu aga hakkab ületama ka seda, mis oli kaks aastat tagasi riigikogu valimistel, kui ma õieti mäletan. Ja tõepoolest 2019 oli selline murdehetk, kui elektrooniliste häälte arv kasvas märgatavalt. Ja tõepoolest oleme siin 2019. aasta riigikogu valimiste tempos või isegi tuleb midagi rohkem. Kui suuri ebameeldivusi nüüd on toonud kaasa need segadused valimisjaoskondades ja infosüsteemidega. No täna jah, keskpäeval, kui hääletamine algas, siis tõepoolest selgus, et elektrooniline valjete nimekiri ei olnud kasutatav sellepärast, et ei olnud võimalik valimiste infosüsteemi sisse logida. See viga kõrvaldati 40 minuti jooksul, kuid samal ajal sai jaoskondades siiski hääletada, et selle kasutati ümbrikusse hääletamist, kui ei saanud hääletamismärkeid teha nii, et kellelgi need otseselt hääletamata ei, ei jäänud. Nii et solvunult lahkujaid ei olnud Võimalik neid oli, aga kutsuks siiski kõiki valijaid tagasi hääletama, kes heitusid või tundsid, et ooteaeg läks liiga pikaks. Kuidas on olnud protestidega kahte kaebust? Valimiskomisjon arutas ja neid rahuldanud. Kas on veel proteste? Täna uusi kaebusi või proteste meile laekunud ei ole. Ja see on juba homse päeva teema, aga kordame siis veelkord üle. Täna kell kaheksa lõpeb e-hääletamine, mis homme juhtub? Jah, täna kell kaheksa tõepoolest elektrooniline hääletamine lõpeb, homme on siis valimispäev ehk jaoskonnad avatakse hääletamiseks juba kell üheksa hommikul ja hääletamine lõpeb kell kaheksa õhtul ja lisaks on siis veel valijatel, kes on hääletanud elektrooniliselt, pühapäeval veel võimalik minna jaoskonda ja pabersedeliga hääletades oma elektrooniliselt antud häält muuta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohalikel valimistel tõotab valimisaktiivsus tulla suurem kui neli aastat tagasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKindlasti on tarvis välja selgitada, mis on toimunud aktsiaselts Eesti viljasalves ja kindlasti on tarvis jätkata Euroopa suunalise seadusandluse valmistegemist nii-öelda. Teie ees seisuvad küllaltki keerulised ülesanded praegu, kui me oleme just astumas Euroopa liitu. Miks te selle kandidatuuri ise vastu võtsite, kas te ei pelga, et asi on liiga keeruline? Siiamaani on härra Tammsaar teinud väga tugevat tööd ja tundes seda valdkonda, otsustasin selle otsuse teha. Põllumehi häirib ju päris mitmeid asju, Euroopa Liiduga seoses on näiteks struktuurifondide küsimus. Millal saab ikaldus toetuseid. Kuidas vaatate nendele probleemidele? Eks neid tuleb hakata samamoodi lahendama, nagu neid siiamaani on tehtud küllaltki jõuliselt, küllaltki energiliselt. Ja ega valdkond tõepoolest ei ole kerge, tõepoolest, nagu juba nimetatud, see seadusandlus tuleb viia nii kaugele, et sellest tulenevalt on võimalik maksta põllumeestele õigeaegselt välja toetusi, et sektor ei kaotaks rahaliselt. Kindlasti on üks teema ikaldustoetus, nii et kõike seda tööd tuleb hakata järjest edasi tegema, mida tänaseni on siis ka härra Tammsaar teinud. No ministri tagasiastumise ajendas teravilja julgeolekuvaru kadumine. Mida saab teie arvates teha, et selliseid asju enam ei korduks? Siin ei piisa võib-olla ainult ühe valdkonna ministri sammudest. Arvata on, et siin tuleb ikka riigil tervikuna väga tõsiselt vaadata, kuidas riigivarad säiliv.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvaliit kinnitas Ester Tuiksoo põllumajandusministri kandidaadiks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAndrus Ööveli vabastamine on täna jätkuvalt kuum teema seda ka raadiokuulajate jaoks, kes meie toimetusse sel teemal helistavad. Täna hommikul tegid ekspeaministrid Edgar Savisaar ja Tiit Vähi avalduse, milles öeldakse, et piirivalve lõhkumine pole vastavuses riigi huvidega. Öövli errosaatmisest kirjutavad täna ka kõik juhtivad ajalehed, välja arvatud Postimees. Rünnak piirivalve vastu on olnud õhus juba pikemat aega. Põhjuseks ei ole ametlike väidete järgi öövli suutmatus piirivalvet korraldada, vaid erimeelsus põhimõttelistes küsimustes. Eilses usutluses jäi siseminister Lagle Parek taaskord mitte kadestamisväärsesse olukorda, kui oli sunnitud nentima, et Andrus Öövel lasti lahti, sest ta sai oma ülesannetega hästi hakkama. Meenutagem seda niinimetatud kontseptsioonide sõda, räägib kaitseminister Hain Rebas pressikonverentsil 22. aprillil. Härra Öövel näeb küll piiri ühtsust ja piirivalve ühtsust üle Eesti, aga ta ei näe Eesti kaitsestruktuuride ühtsust, tema ehitab oma ühiku ühtsuse ja toonitab kogu aeg seda, kusjuures minul kui Eesti vabariigi kaitseministril on ülesandeks näha vabariigi kaitse ühtsust ja, ja ühtsustada neid struktuuri nii palju kui võimalik. Ja minu meelest öövli kontseptsioon töötab vastu efektiivsele ja minu meelest päris normaalsele riigikaitsestruktuuride lahendamisele. Minu meelest oleks väga hea, kui piirivalve paneks kinni maismaa piiri, see on tema põhiline ülesanne. Tal on see ülesanne olnud juba vist kaks ja pool aastat. Pealegi, kuna piirivalve ülem ei ole sõjaväelise väljaõppega siis on mulle ka, kui siiski reservohvitserile, ma ütleksin teile ka siiski päris korraliku reservohvitserina. Päris absurdne, et üks säärane tsivilist tahab enda kalla alla hõivata maaväge, lennuväge ja mereväge tal puudub koolitus, selleks. Kuu aega hiljem lükkas Andrus Öövel Rebase süüdistuse tagasi. Piirivalve vajab oma funktsioonide täitmiseks patrull-laevu ja kaatreid ja patrulllennukite ja kopterite eskamisel. Ta vajab neid sellepärast, et nii meie Euroopa naabrite kui ka teiste naabrite kogemus näitab, et patrull-laevastiku lennukite kasutamine piiri valvamise eesmärkidel hõlmab lennukite aktiivsest elust 70 protsenti. Kui aga ükskõik milline meie lugupeetud spetsiaalse sõjaväelise haridusega oponentidest väidab seda, et piirivalve kolm patrulllaeva võiks anda üle sõjamerelaevastiku loomiseks ja, ja see olekski Eesti laevastik ja piirivalve kaks patrulllennukit võiks anda üle lennuvee moodustamiseks ja see oleks meie lennuvägi siis hakkan ma kahtlema selles, kus kohas nad on oma haridus on kolm patrulllaeva, ei ole laevastik ega kaks patrull-lennukit, ei ole lennulennuk. Need on piirivalvevahendid selleks, et tõepoolest piiri valvata. Sõjamerelaevastik täna laeva tingimustes on valdavalt maailma merel mõjutsoonide võimutsoonide jagamiseks. Ilmselt Eestil niisuguseid kavatsusi ei ole. Kuid kui jutt on sellest, et Rootsi külla sõita mõne ristleja või, või veel mõne teise teise alusega siis me peame ilmselt leppima sellega, et laename lähemate naabrite käest selleks visiidiks selle laeva ja, ja lähme selle. Siseministri käskkirjas pandi öövelile süüks, et ta on ajakirjanduses teinud valitsuse riigikaitse kontseptsiooni vastaseid avaldusi siinkohas. Meenutagem, et riigikogu andis valitsuse kaitsekontseptsiooni valitsusele vigade paranduseks tagasi sest see oli nõrk. Mida siis öövel ajakirjanduses rääkis kuulakem katkendit seni eetris kõlamata usutluses, mis on lindistatud enne ööveli ametist vabastamist 20. mail. Kahjuks ei ole suutnud keegi meie argumente ümber lükata. Ja ütlen ausalt, et ega seda ei olegi proovitud teha. Täna millegipärast on kellelgi huvitav piirivalvest tankiga üle sõita. Meie omalt poolt oleme tõepoolest oma kontseptsioonist loobumiseks valmis, juhul kui Eesti riik ütleb, et tema ohuallikaks number üks on agressioonijuht ühe või teise tema naabri poolt. Ja siis loomulikult ei tule mitte esmast tähelepanu pöörata piirivalve arengule vaid tuleb arendada neid jõudusid, mis peavad tagama riigivälise turvalisuse. Meie nägemuse kohaselt oleme me aga Euroopa väikeriik, kes peab võitlema samasuguste ohtude vastu mis kogu, mille vastu peab võitlema ka kogu Euroopa. Need on siis rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus. Illegaalne immigratsioon, salakaubavedu, infiltratsioon ja terrorism. Niisiis on valitsus otsustanud, et Eesti riigi suurimaks ohuks on välisagressioon. Otseselt ei öelda, kust, kuid ilmselgelt peetakse silmas Venemaad. Kui peaminister väidab, et piirivalve arengus on tekkinud teatav seisak siis üks olulisi põhjusi seisaku tekkimises on just see, et valitsus ei ole suutnud tahtnud jõudnud ära otsustada, mis on oht number üks. Piirivalve on pidanud tunnetama vastu töötamist isegi siseministri poolt, kes tegelikult peaks piirivalve murede eest valitsuses hea seisma. Siseminister läheb kagupiirile ja teatab naiivselt, et piir ei pea nagu oleks veepaisu inspekteerimisega tegu. Samas on kõrgemal tasemel lahendamata piiri asukoha ja markeerimise küsimus. Samuti ei taha kaitseminister m piirivalvesse ajateenijaid saata. Kas kaitseministeerium saadab piirile siis rohkem mehi kui piirivalve on nende alluvuses. Minister Hain Rebas on raadiole väitnud, et mehi lihtsalt pole. Põhjuste ja tagajärgede analüüs on valitsuse tasandil lootusetult sassis. Siseminister ütles eile Washingtonis Eesti raadiole, et Eesti riik on liiga vaene, et teostada ööveli suurejoonelist piirivalve nägemust. Samas pole kellelgi valitsuses tekkinud küsimust, milleks on vaesele riigile vaja mereväge ja lennuväge. Küll aga võib siseministri tegevust valitsuse toetusel pidada piirivalve lammutamiseks, sest uus piirivalveülem ei tea, miks ta piirivalvejuhiks sattus. Nii ta vähemasti väidab tänases Päevalehes. Tarmo kõuts peab hakkama uuesti jalgratast leiutama, kui teine mees on süsteemi ise loonud. Ja kas kapten kõuts meremehena ikka loobub piirivalvekaatritest. On naiivne loota, et imperaatorliku mõtteviisiga pole inimest, pole probleemi, midagi lahendab. Piirivalve kontseptsioon pole sündinud kuskil omaette pusides, vaid praktilise tegevuse käigus kogu piirivalveameti koostöös. Kui nii, siis on oodata kogu piirivalveameti puhtaks rookimist. Kõrvale ei saa jätta ka ööveli errusaatmise parteipoliitilist tagamaad. Nii kaitseminister kui siseminister on ERSP ministrid. Öövlil on aga parlamendi enamuse mõne liikme arvates Savisaare lõhn juures. Savisaare tänast avaldust silmas pidades on võimalik, et keskfraktsioonil õnnestub suvepuhkuse ajal siiski erakorraline istung kokku kutsuda et siis kaitsekontseptsiooni arutada. Peaminister Mart Laar on Eesti raadiole lubanud täna anda oma kommentaari.",
"role": "user"
},
{
"content": "Helilõik uudistesaatest: Piirivalveameti peadirektori Andrus Ööveli vallandamine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimesena Ida-Virumaal pargi ja sõida põhimõttel Kiviõli raudteepeatuse juurde rajatavasse valvega parklasse tulevad kohad nii autode jalgratast kui ka busside jaoks. Parkla rajamise eesmärgiks on anda inimestele paremad tingimused, kasutada ühistranspordi võimalusi. Tegu on riigi tuge saanud maakondliku tähtsusega objektiga, räägib Lüganuse valla arendusnõunik Anu Needo. Meil on ettevõtteid, kes, kes töötavad siin Kiviõlis ja kust käiakse nagu ka meile tööle. Ja loomulikult meie inimesed käivad väga palju tööle nii Rakvere kui Jõhvi, Kohtla-Järve isegi Narva suunas ja et seda kõike soodustada sümbioosis siis meie raudteeliikluse arendamisega ja selline mõte sündis ja kõik meie head kolleegid, teised omavalitsused olid ka selle poolt, et see Kiviõli projekt siis maakonna nii-öelda toetusmeetmest 150000 eurot me saame selleks toetust. Ja kohalik omavalitsus, Lüganuse vald paneb siia juurde suurusjärgus 85000 oma raha. Nii et see projekt ei ole väga kallis, aga ta samas on oodatud ja annab meie inimestele väga palju juurde. Ida-Viru ühistranspordikeskuse juhataja Heiki Luts tunnistas, et sellest plaanist kuuldes arvas ta, et tegu on järjekordse hea ideega, mis jääbki paberile. Kui ma kaks aastat tagasi seda projekti paberi peal nägin, siis loomulikult väike muie oli suur, et et teate, et ma neid sarnaseid pabereid olen ka varem näinud ja kuulnud. Aga kui nüüd talvel juba asi läks selleni, et juba tehnika oli kohal ja ja hakati midagi kaevama, siis tõesti, et see oli nagu selline esimene reaalne asi, mis Ida-Virumaal sellel aastal valmib ja see on tõesti, et üks väga ja tänuväärne ettevõtmine, mis on kindlasti väga-väga positiivse suunaga kõikidele eeskujuks teistele. Meile annab ta kindlasti paremad võimalused jälle tekitada selline terminali moodi plats, et kuna Kiviõli linnas ei ole bussijaama, et Jõhvi poolt tulevad liinid, me soovime vähemalt vähemalt viis tükki pikendada Kiviõli jaamani. Kiviõli raudteepeatuse kasutajate arv on viimase kuue aastaga kahekordistunud, ulatudes Elroni andmetel praegu ligikaudu 50000 inimeseni aastas. Kiviõlist raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühistranspordi kasutamise mugavuse tõstmiseks on Kiviõli raudteepeatuse juures valmimas valvega parkla, mis on ühtlasi ka liinibusside lõpp-peatus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTurism Prantsusmaal kogub küll vaikselt hoogu, kuid rõõmustamiseks veel põhjust pole. Prantslasi paneb kõige rohkem muretsema Aasia turistide tagasihoidlik kasv, samas kui Ameerika Ühendriikides on hakanud turismivoog vaikselt taastuma. Mida kaugemalt turistid tulevad, seda rohkem nad kulutavad. Seega on Aasiamaade külaliste vähenemine suurim hoop Prantsusmaale, kirjutab Lefi karo. Tavapäraselt käib Pariisis 30 miljonit turisti aastas enam kui 50 miljonit, aga kogu Pariisi regiooni peale kokku. Kaks kolmandikku Pariisi turistidest on eurooplased. Ühe kolmandiku moodustavad peamiselt hiinlased, jaapanlased ja ameeriklased. Turismisektor moodustab Prantsusmaal 15 protsenti tööhõivest ja 13 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Kui ülemöödunud aastal tõi turism Pariisis sisse 22 miljardit eurot, siis möödunud koroona aastal vaid kuus miljardit. Näiteks ameeriklased kulutavad Prantsusmaal reisi kohta keskmiselt 900 eurot, hiinlased 1000 eurot ja belglased 265 eurot. Tänavu mais ja juunis moodustas turistide arv 20 kuni 30 protsenti ülemöödunud aasta turistide hulgast. Kuigi vaikselt kogub Prantsusmaa külastamine taas hoogu, siis seda peamiselt siiski tänu Euroopa turistidele. Külalisi Aasiast ja USA-st näeb tunduvalt harvemini. Ka Pariisi Eifeli torn avas eelmisel nädalal pärast ligi üheksa kuu pikkust pausi oma uksed. Esialgu näeb plaan ette vastu võtta 1500 külastajat päevas. Need, kel kahekordset vaktsiinisüsti tõestavad, vaktsineerimissertifikaati ette näidata pole, saavad kohapeal teha antigeenitesti. Kui prantsuse kodanikele on see tasuta, siis välismaalased peavad selle eest välja käima 25 eurot. Esimese nädalaga külastas kuulsat torni ligi 13000 külastajat päevas. See on aga umbes pool tavapärasest suvisest külastajate arvust, vahendab lööfikaroo.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaad külastavate turistide arv on taastumas, kuid kaugel tavapärasest, moodustades umbes 30% ülemöödunud aasta turistide arvust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRootsi televisiooni eileõhtuses saates agenda, mis oli erandkorras kahetunnine, arutasid peaminister Stefan Löfven ja riigi epidemioloog Ander Stenel Rootsi koroonastrateegia ja tehtud otsuste üle. Eelmise aasta märtsis liigitas WHO Covid 19 pandeemiaks. Sel ajal teatati kogu maailmas umbes neljast 1000-st surmast. Praeguseks on surnud ligi kaks miljonit inimest ja ainuüksi Rootsis 10000 enamasti eakat. Nüüd küsitakse, miks Rootsi ametivõimud ei soovitanud kohe alguses maske kanda, kui paljud teised riigid seda tegid. Miks ei tehtud sulgemisi ja miks viiruse puhangu alguses rohkem ei testi. Praeguseks on kohal ka kauaoodatud vaktsiin ja pärast eakate vaktsineerimist jõuab järg hooldust, öötajateni, kuid juba on tulnud teateid vaktsiinist keeldumisest, näiteks Blakingiskus 12. töötajat viis on otsustanud loobuda või vähemalt oodata. Skoones väidab 42 protsenti, et kavatseb süstist keelduda. Kui nad tahavad mind sundida, pean mujale kolima ja töökohta vahetama, ütleb üks Lõuna-Rootsi abiõde. Meil on endiselt olemas täielik kaitsevarustus, mida me iga kord kasutame, kui kliendi juures oleme, ütleb teine anonüümseks jääda sooviv abiõde. Borlevi sotsiaaljuht. Lars Veseri loodab siiski, et hooldajad võivad vaktsineerimise käigus ümber mõelda. Oluliselt muudetakse teavitustööd selles vallas. Mitmest piirkonnast on tulnud ka signaale vaktsiini puudutavate desinformatsioonikampaaniate kohta. Üks 30 aastat Vesteri Jötlandis töötanud abiõde ütleb, et kuigi tema kolleegide seas on mitmeid vaktsiiniskeptikuid, siis tööandjale ei juleta seda öelda, kartes tööst ilma jääda. Teine ütleb jälle, et tal ei ole valikut, kui oled kahe lapsega üksikema, validki vaktsiini. Näiteks 25000 liikmega abiõdede Facebooki grupis on rohkelt linke vaktsiinivastastele saitidele ja ka vandenõuteooriaid, näiteks, et koroonavaktsiin võib muuta inimeste DNA-d kuni selleni, et riik soovib oma elanikke tappa. Nad nimetavad vaktsiini ka surmalõksuks ja leiavad, et riik võiks jagada hoopis tasuta toidulisandeid. Samuti arvatakse, et vaktsineerimine käib ravimifirmadele rahateenimise eesmärgil. Seda tüüpi desinformatsioon tapab, ütleb turvaekspert Patrik oksanen, kes kirjutas aruande pandeemia ajal toimunud mõjuoperatsioonide t. Rootsi koroona strateegiat on aga kritiseeritud. Süüdistuste hulgas on ka see, et Rootsi rahva terviseagentuur on järginud karjaimmuunsuse saavutamise strateegiat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsis on mõningad hooldekodude töötajad keeldunud koroonavaktsiinist. Vaktsiinivastasust on levitatatud ka abiõdede ühismeedia grupis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMöödunud kaheksa aastat me olime. Opositsioonipartei Meil on väga selge nišš. Meil on Eesti poliitilise skaalal vasak ni, see on meie käes, siiamaani keegi ei ole veel soovi pretendeerida sellele kohale, selle rollile, selle nišile. Ma olen päris kindlalt veendunud, et Eesti on jõudnud sellisesse arengustaadiumisse, kus on vajalik otsida poliitilise pöördeks kõige sobivamad teed ja seda saab pakkuda ainult vasak alter. Loomulikult tahame teha koostööd vasaktsentristliku alliansi loomise näol, seega ilmtingimata ka Keskerakonna, kes on vasaktsentristlik erakondadest kõige tuntum, kuid ei, ühinemise plaani meil pole, aga samas me leiame, et Eesti vajaks ühte laiapõhjalist sotsiaaldemokraatiat, kus oleks esindatud nii paremtsentristliku kui vasak voolud, nii nagu see oli Eesti esimese vabariigi ajal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei kongressil valiti erakonna esimeheks taas Tiit Toomsalu, tema arvamus partei kohast ja tegevusest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEile kirjutas Soome ringhäälingu üle, et x flai läheb Soome turule ning plaanib alustada lende. Soome siseliinidel. Tegevjuht Jan Palmeri sõnul on Soome turg heade võimalustega. Soome on piirkond, kus meil on potentsiaali tulevikus rohkem tegutseda selleks et seal lendama hakata, kas Stockholmi või Helsingisse, peab olema hea baas ja ühine arusaam, mis puudutab maksuasju ja töösuhteid. Nii et me valmistame endid Soome turule minekuks ette, et meil oleksid Soomes baseeruvad meeskonnad. Me oleme väga optimistlikud, isegi kui meil ei ole praegu midagi paberil, siis näiteks SAS opereerib praegu ühte liini Soome läänerannikult Stockholmi. Ja meil on veel silmapiiril siseliine Soome väiksematest kohtadest Helsingisse. Ettevõttel on kolme erimõõduga lennukeid ning see loob eelise väiksemate liinide teenindamiseks. Arvatavasti taastuvad peagi SAS-i Tallinna, Stockholmi ning Tallinna-Kopenhaageni liinid. Viimane loodetavasti samuti xl partnerlusega, ütleb Palmer. Tema sõnul käivad läbirääkimised mitme suure kompaniiga otselendudeks Tallinnast. SAS-iga jätkatakse Stockholmi liinil. Lotiga jätkub Varssavi liin, mis koroona tõttu oli vahepeal kinni. Olen pakkunud meie teenuseid otse lendudeks Tallinnast air Baltic ule, kes soovib kindlat tüüpi lennukit, mis on natuke suurem. Sama oleme teinud Finnair'iga ja muidugi räägime Lufthansaga. Tõsi, mitte küll Frankfurti, kuid x fly oleks hea partner Münchenis lendudeks. Me uurime kõiki võimalusi, sest me oleksime hea alternatiiv ja kõige kuluefektiivsem. Küsimusele, kui suur tuleb xfly tänavune kahjum, vastas palmer, et see on kahjum. Kui suur täpselt, ei tahtnud ta spekuleerida. Riigi abiks saadav summa on Palmeri sõnul mõeldud koroonapandeemias tingitud kahjude katmiseks, mitte ettevõtte arendamiseks, sest seda suudetakse teha niigi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuskabinet võib neljapäeval otsustada Nordicale 30 miljoni euro ulatuses riigiabi andmise. Esialgse kava kohaselt peaks sellest umbes 10 miljonit minema Nordica tütarettevõtte Xfly kaubamärki kasutava Regional Jeti võlgnevuste katteks. Xfly tegevjuht Jan Palmer ütles, et võlgnevused on tekkinud koroonapandeemia mõjul, kuid tulevikku vaadatakse optimistlikult.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNATO peasekretär Jens Stoltenberg hoiatas, et peatne või koordineerimata lahkumine võib väga kalliks maksma minna. Tema sõnul ei ole konfliktid Afganistanis lõppenud ja sealt võidakse hakata uusi terroristlikke rünnakuid kavandama. Kas need kartuses on teie arvates õigustatud? Fakt on see, et Ameerika kohalolek on väga oluline Afganistani rahuprotsessile. Ta on muidugi väga oluline ka liitlastele. Ameeriklastel on unikaalsed sõjalised võimed, mida ühelgi teisel riigil ei ole, nii et töö Afganistanis ilma ameeriklasteta või, või väikese ameeriklaste kontingendiga on päris keeruline. Selline väljatõmbamine poliitiliselt annab päris tugeva hoobi rahuprotsessile, mis ju praegu tegelikult on käimas, aga mille puhul on liitlasvägede kohalolek siiski päris oluline. Nii Afganistanis kui Iraagis on liitlasvägede koosseisus Eesti kaitseväelasi ka kui palju neid seal on ja kuidas USA vägede vähendamise otsus neid mõjutab? Afganistanis on meil suurem kontingent ühendkuningriigi poolt juhitava Kabuli julgeolekujõu koosseisus ja samuti on meil siis Põhja-Afganistanis üks väike demineerijate üksus, kõik kokku 45 kaitseväelast ja loomulikult me konsulteerime mitte ainult ameeriklaste, vaid ka oma teiste liitlastega kujunenud olukorra üle. Mis puudutab Iraaki, siis Iraagis on meil üsnagi väike kontingent, mis on pidevalt kohal. Meil on ameeriklaste juhitud operatsioonis üks staabiohvitser ja kaks meedikut. Mis puudutab teist Iraagi operatsiooni Iraagi NATO nõustajate missioon, siis selle puhul oleme me järgmisel aastal lubanud siis saata kuueks kuuks ühe väekaitserühma. Nii juttu oleks kõik kokku 40-st kaitseväelasest ja me jätkame praegu nende mandaatide menetlemist ka Riigikogus. Hetkel me ei näe nüüd mingeid radikaalseid muutusi Eesti tegevuses. Loomulikult. Me tegutseme vastavalt olukorrale, jälgime pidevalt situatsioon mõlemas kriisipiirkonnas ja muidugi ka selles osas, mida teevad meie liitlased, sest nii Afganistanis kui Iraagis on meie printsiip alati olnud, et koos läksime sinna sisse. Koos tuleme ka välja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mõlemasse riiki jääb 2500 Ameerika sõjaväelast. Sellele on vastuseisu väljendanud nii USA liitlased kui ka Ühendriikide kõrged poliitikud, kes on mures, et kärbe muudab Afganistani ja Iraagi valitsused äärmusrühmitustele haavatavaks. Mõlemas riigis on ka Eesti kaitseväelasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJohannese kool Rosmal on tegutsenud 30 aastat, olles seega vanim Valdor pedagoogika kool Eestis 102 õpilase ga. Kooli kõrval tegutseb ka Valdor lasteaed, kus käib 36 last. Edasi räägib MTÜ Rosmaa haridusseltsi juhatuse esimees ja lapsevanem Liisa Maasik. Ja iga aastaga me prognoosime, et see õpilaste arv kasvab mõne mõnevõrra ja on palju peresid, kes kolivad Lõuna-Eestisse just sellesama kooli pärast siin. Mart Peets kolme lapse isa on näiteks üks nendest, kes on Põlvasse kolinud just nimelt sealse Rosma kooli pärast. Otsustasime Tallinnast ära kolida ja meie valik kolida oli just nimelt Rosma haridusselts. Kui seda poleks siin olnud, oleksime me kolinud tagasi Tartusse Tallinnasse. Rosma haridusselts küsis vallalt tegevustoetuseks 63 eurot lapse kohta. Olulise küsimuse arutamist olid volikokku kuulama tulnud ka paljud lapsevanemad. Peale pikka ja emotsionaalset arutelu jõuti lõpuks järgmise tulemuseni. Ettepaneku küsimuse arutamine edasi lükata ja ka ettepaneku rahastus ikkagi tõsta 60-le kolmele eurole lükkas volikogu enamus tagasi. Vastu võeti otsus, et vallapoolne toetus koolile on järgneva kolme aasta jooksul 38 eurot õpilase kohta. Kolme lapse isa Mart Peets ütleb, et selle otsusega ei saa loomulikult rahul olla. Otsusega rahul loomulikult ei ole nagu öeldi siin mitu korda, tegu on ikkagi marginaalsete summadega. Sõnumi saadab selle, et tegelikult ei toetata ikkagi noori peresid, kes tahavad mingitki valikuvabadust. Liisa Maasik, MTÜ Rosma haridusseltsi juhatuse esimees tõdeb, et sellise rahastuse juures ei pruugi kool kaua vastu pidada. Selle 38 euroga me võib-olla jääksime kuidagi ellu, aga me ei saaks teha mitte ühtegi investeeringut. Me peaksime kärpima palkasid, et kolmeks aastaks on nii-öelda kooli arengule pandud piir peale. Volikogu esimees Lennart Liba tuletab aga meelde, et Põlva vald on alati Rosma kooli toetanud nii rahaliselt kui ka andes nende käsutusse tasuta ruumid. Samuti juhib ta tähelepanu volikogu otsuse teisele poolele, mille kohaselt toetab Põlva vald Rosma lasteaeda 283 euroga kuus lapse kohta. Kindlasti alati võiks rohkem raha olla ja ka meie munitsipaalkoolid taotlevad alati rohkem. Aga kahjuks kui eelarve lõpuks on menetletud, siis tuleb ka neil leida oma kokkuhoiukohad, et hakkama saada, nii et see signaal. On see jah, et me ei saanud anda nii palju raha kui sooviti. Aga see ei tähenda küll seda, et me ei hinda seda kooli või hariduse paljusust Põlva vallas. Raadiouudistele Põlvast Mirjam Mõttus",
"role": "user"
},
{
"content": "Põlva vallas käärib haridustüli, kus Eesti vanima waldorfkooli lapsevanemad soovivad omavalitsuselt senisest suuremat toetust, vallavolikogu otsustas aga, et ei toeta oma valla õpilasi küsitud mahus. Seda vaatamata tõigale, et tegemist on kooliga, mis toob piirkonda noori peresid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna esimees Edgar Savisaar andis täna erakorralise pressikonverentsi, kus selgitas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Hannes Rummi e-kirjadega juhtunut. Me ei tee seda, et hakkame kedagi omamehelikult kaitsma, Keskerakond jälgib tähelepanelikult selle asja kulgu õiguskaitseorganites ja me ütleme, et isik, kes on süüdi kirjavahetussaladuse rikkumise osas, peab vastutama. Ma olen sama meelt nagu presidentki, et Eestis on poliitilise moraali kriis ning erakonna poliitika on jõudnud pankroti lävele. Sellised asjad on taunimisväärsed ning ma olen nende eest juba ammu hoiatanud. Küsin, kelle poliitilisest moraalist me veel räägime, kui rahapesu ja katusepakkumise kohta Eesti riigi poolt ei ole tehtud mingeid poliitilisi järeldusi, ometigi on tegu kõrgeima korruptsioonikahtlusega Eesti jõuametkondades sealsamas, kust president eile õhtul abi kutsus. Muide praegu püütakse teha nägu, nagu oleks selles midagi enneolematut, kui kellelgi on võõras materjali ja võõrad kirjad. Minu meelest ajakirjandus ju igapäevaselt sellel funktsioneeribki. Savisaar ei välistanud, et kirjavahetus toimetati nimelt Keskerakonna büroosse. Ei ole välistatud olukord, et need materjalid ei sattunud Keskerakonna büroosse juhuslikult. Nüüd Keskerakonna juhatusele, ma teen ettepaneku, et toimunut arutaks erakonna aukohus. Õiguskaitseorganid lähenevad asjale juriidiliselt, meie aukohus lähtub eetilistest põhimõtetest. Kohtuveskid jahvatavad aeglaselt ja me ei tea, kas kohtuotsus selles küsimuses sellel aastakümnendal ikka tuleb. Ma usun, et meie aukohus jõuab kiiremini asjad läbi arutada, kuulates ära nii Onksjoni kui ka Toobali. Poliitilise moraali, kriisi, poliitilise kultuuri ja eriti erakondade puhastusvõime kohta küsiti ka peaminister Andrus Ansipilt täna valitsuse pressikonverentsil. Paraku on see nii, et poliitiline kultuur igas riigis, mitte ainult Eesti riigis areneb skandaaliskandaali ühest kriisist teise kriisini ja paraku need need skandaalid ja ka ajakirjandus, mis need skandaalid siis rahva ette toob need loovadki, poliitilist kui kultuur, eksimustest õpitakse ja puhastumine tavaliselt toimubki just konkreetsete väärtegude kuritegude hukkamõistu läbi. Ma usun küll, et taolised paljastused viivad lõppkokkuvõttes ikkagi ka poliitilise kultuuri paranemiseni. Kui keegi lihtsalt vilistab seadustele üldinimlikele printsiipidele, et siis selliste inimeste koht ei saa olla poliitikas. Ma ühinen meie presidendile, kes ühemõtteliselt leidis, et, et kõik erakonnad peavad taolistest rikkumistest ennast distantseeruma ja mis meil juhtus selle idaraha skandaaliga. Me ju ei näinud seda, et Keskerakond oleks kuidagi taolisest käitumisest distantseerunud. Vastupidi, loodi tõekomisjon ja öeldi, et mitte midagi pole juhtunud. No nüüd oleme me näinud Keskerakonna puhul, et et mitmed Keskerakonna poliitikud on ennast sõnum saladuse rikkumisest väga selgelt distantseerinud ja see ongi märk puhastumisest. Ma loodan, et terve erakond võtab oma seisukoha selles konkreetses sõnumisaladuse avalikustamise rikkumise kaasuses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare ja peaminister Andrus Ansipi seisukohad kirjadeskandaali asjus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu me vaatame tänase seisuga, siis perearstid on sellel perioodil teinud üle 100000 süsti tänaseks, et see on päris suur hulk tegelikult ikkagi, et, et selles mõttes iga kampaania, mis andis selle kindlasti hoogu juurde. Aga me lõpetasime selle ära. Perearstid vaktsineerivad ikka edasi, et tegelikult see oli, oli hästi suure tähelepanuga sellega, et meil oli viiruse levik oli kõrge ja, ja oli oli vajalik, siis anda see vaktsineerimisele veel suuremat hoogu, aga kõik perearstid loomulikult vaktsineerivad edasi tõhustusdoosid ja, ja kõik vaktsineerimine ka esimestel doosidele on tagatud kõikide teenuseosutajate juures, kes vaktsineerimise läbi viivad. Kas me saame üle Eesti kuidagi pilti vaadata, et kui palju see kampaania aitas kaasa ka nendele murepiirkondadele nagu Kagu-Eesti, Ida-Virumaa? Et kui me vaatame siin neid jah, et siin tervikuna, et kuidas on siis näiteks Ida-Virumaal, siis alles võrreldes oktoobri lõpu seisuga ja septembri lõpu seisuga, siis seal oli tegelikult viie tuhandene vaktsineerimise esimestel doosidel kasv. Et kõik need kampaaniat on tegelikult mõjutanud positiivselt kõiki piirkondi Eestis. Aga oskate te öelda, miks see tempo nüüd on ikkagi viimastel aegadel alla läinud, et sellesama kampaania ajal oli neid esmasüste üle 2000 ööpäevas ja nüüd kukkus niimoodi 1000 peale viimasel kolmel päeval on üldse kokku poolteist 1000. No selles mõttes, et esimese doosiga nii-öelda neid, keda on võimalik vaktsineerida, siis me jõuame järjest rohkem nende inimesteni, kes, kas siis üldse ei soovi vaktsineerida, keda ei ole võimalik vaktsineerida. Et selles mõttes selle tulemuse saavutamine kindlasti ongi järjest raskem ülesanne? Jah, et me oleme sellise väljakutse ees, et kuidas vaktsineerida neid, kes siis üldse näiteks ei soovi vaktsineeritest saada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Oktoobri lõpul novembri algul viisid perearstikeskused üle Eesti läbi kaks nädalat kestnud vaktsineerimisaktsiooni, mis tõstis märgatavalt esmasüstide arvu. Kuidas seda perioodi hinnata ?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi sellest nädalast on näiteks maskide kandmine rongelt soovituslik, pole keegi selgesõnaliselt välistanud, et maskide kandmine ühel hetkel Eestis kohustuslikuks ei muutu. Seesugune olukord teeb muret aga Ida-Virumaa puuetega inimeste koja tegevjuhile Kaia Kaldveele. Kaldvee sõnul on Eestis mitmeid inimgruppe, kelle tervisele teeks maskide kohustuslik andmine rohkem kahju kui kasu. Näiteks nimetab kaldvee seesuguste grupp pidena astmaatikud, allergikud, aga ka vaegusljad ja vaimupuudega inimesed. No mis on astmaatikule esimene asi, tema jaoks ongi õhk kõige olulisem, eksju, kui ta nüüd paneb maski ette ja tal tekib see õhupuudus, sellepärast et mis on õhu puudus, õhupuudus on see pearinglus hakkab, eks ju, ja ei ole ju haruldane näiteks ju seda, et kui on umbne buss või on umbne kauplus või on mingisugune noh, ütleme kasvõi ju laulupeo ajal, kui tihti ju palavusest ja sellest kõigest ju minestatakse. Mainitud inimgrupid saavad ennast koroona eest Kaldvee sõnul kaitsta näiteks tihedalt ja korralikult käsi pestes, ruume tuulutades ja ebavajalikke inimkontakte vältides. Kaldvee täpsustab, et pole maskide kandmise vastu, kuid oluline on just see, et maskide kasutamine peab Eestis jääma ka edaspidi vabatahtlikuks. Midagi, mida sa teed vabatahtlikult ei kahjusta nii palju tervist kui see, kui sa teed midagi vastu tahtmist sunniviisiliselt. Kui aga juhtub, et maskide kandmine muutub ühel hetkel kohustuslikuks, kerkib Kaldvee sõnul uus probleem, kuidas peavad soovituslikust kohustusest vabastatud inimesed tõendama, et nad ei saa maski kanda. Seda on ju selles mõttes väga raske teha, et mitte minna vastuollu jälle mingite seaduste ja meie põhiõigustega, sellepärast et tegelikult ju kõik, mis puudutab inimeste tervist, on tegelikult konfidentsiaalse info ja mis tähendab ka seda, et mitte keegi ei pea lehvitama mitte ühtegi tõendit ega mingisugust puuderaamatut või puudekaarti selleks, et tõestada, et ta ei pea maski kandma. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütleb, et kui näiteks koroonaviirusesse haigestunute numbrid tõusevad veelgi ja praegustest meetmetest ei piisa, pole tõesti välistatud maski kandmise lauskohustuslikuks tegemine. Samas jääb ka sellises olukorras teatud pidele, kes seoses tervisega ei tohiks maski kanda. Vabadus otsustada, kas ja mil määral nad oma nägu katavad. Tanel Kiik. Oleme ka valitsuses juba arutanud seda, et me ei loo sellist karistavat ja, ja hirmutavat riiki, kes hakkab nõudma mingite tõendite kaasas kandmist ja inimesi tänaval trahvima. Ehk eesmärk on tegelikult see, et kui inimesel on tõesti mistahes tervisemured, on see on see vaegusjate küsimus või muud meditsiinilised põhjendused, miks talle ei sobi maski kandmine, siis riik seda aktsepteerib ja sellega arvestab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sellest nädalast on rangelt soovituslik kanda maski näiteks ühistranspordis ja kaubanduskeskustes. Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda arvab, et nii maskide kandmine kui ka 2+2 reegli järgimine peaks ja võikski jääda vabatahtlikuks, sest Eestis on palju seesuguseid inimgruppe, kes tervisest tulenevalt ei peaks üldse maski kandma või kelles 2+2 reegli järgimine tekitab kasu asemel suuremat segadust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlates kaheksandast aprillist ei tohi Venemaa autotranspordifirmad Euroopa Liitu kaupu vedada Euroopa Liidu sadamatesse ei lasta Venemaa lipu all sõitvaid laevu. Liikmesriigid võivad siiski teha erandeid ning lubada maagaasi ja naftatoodete, samuti erinevate metallide, aga ka toiduainete väeti, ise ja ravimite vedamist. Selle teate peale saabus Eesti riigiasutustele hulk kirju ja pöördumisi. Erandid palus nii kolimisfirma, kelle kliendid loodavad Moskvast oma majakraami kätte saada tumeni maaletooja, kelle sõnul ähvardab Eestit bituumeni põud, aga ka muldmetallide tootja Silmet. Silmeti peadirektor Raivo Vasnu rääkis, et 70 protsenti muldmetallide tootmiseks vajalikust toorainest saavad nad Venemaalt. Ilma vene tooraineta täisvõimsusega me töötada ei saa, meie tooraine läheb nii rohepöörde tarvis kui ka kaitsetööstuse le ja hetkel nõudlus on üleval. Välisminister Eva-Maria Liimetsa sõnul arutati asja läinud neljapäeval. Põhimõtteline otsus on meie poolt, et erandeid ei võimalda, sellepärast et erandite kehtestamine tegelikult sedasama sanktsiooni režiimi õõnestaks. Ettevõtlus ja väliskaubandusministri Andres Suti sõnul tuleb sõda Venemaa jaoks võimalikult kalliks muuta. Kui me räägime ka ettevalmistamisel olevast kuuendast sanktsioonide paketist, et siis oleks ju ka imelik, kui viiendat paketti kuidagi leevendada. Liimets täpsustas, et humanitaar ja diplomaatilistel kaalutlustel võib välisministeerium siiski erandeid lubada, seda otsustatakse igal üksikul juhul eraldi. Kui Eesti inimene koli tagasi Venemaalt või Valgevenest ja temal ei ole ühtegi alternatiivset transporti, siis see läheks humanitaarerandi alla. Nii Liimets kui sutt usuvad, et teised Balti riigid ja Poola on oma poliitikas niisama ranged kui Eesti. Siiski, täpset infot meil teiste riikide kohta ei ole. Ma usun, et mingeid suuremaid erandeid riigid ei tee, kuid loomulikult hoiame seda küsimust tähelepanu all, mitmed riigid võivad neid otsuseid teha case by case alusel. Andres Sutt tõdeb, et ka mõned Eesti ettevõtted võivad sanktsioonide pärast kahju kannatada. Tema sõnul saab EASist nõu, kuidas oma äri uutes oludes ümber korraldada. Ma arvan, ei ole põhjust arvata, et nähtavas tulevikus Venemaaga mingisugune kaubavahetus ja ärisuhted taastuksid, et raudne eesriie on tagasi ja see fookus saabki olla alternatiivide leidmisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki Euroopa Liit lubab Venemaale kehtestatud sanktsioonidesse teha ka erandeid, siis Eesti valitsus neid ei plaani.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRahvaloenduse moment on 2021. aasta 31. detsembri varahommik kell null null null null. Statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Liina Osila. See on see kriitiline moment fikseeritud hetk mis ajaga me siis need andmed kõik kogume, olenemata sellest siis, et mis meetodiga need andmed on kogutud või mis ajal need on esitatud? Praeguseks on kinnitatud loenduse valikuuringu küsimustik, viimaste täiendustena lisati küsimused rahvuse emakeele ning sisserände kohta. Me seekord läheme siis kombineeritud meetodiga rahvaloendust tegema ja see tähendab seda, et kõik kohustuslikud tunnused, mida me loendusega kogume, saadakse registritest, see on umbes 95 protsenti tegelikult kogu loendusest ja ülejäänud ehk siis riigisisesest vajadusest nii-öelda tulenevad tunnused, mida me siis kogumegi valikuuuringuga Küsitluse eesmärk on saada infot, mida registrites ei leidu. Küsimustik on lühike, vastamine võtab umbes 10 minutit ühe inimese kohta. Et võrreldes eelmise korra ankeediga, kus oli tegelikult kasutusel kaks ankeeti, et üks, mis puudutas siis isikut ja teine, mis puudutas eluruumi, on, on muutus. Märkimisväärne, et enamus asju tegelikult, mis me seal eelmine kord küsisime, me saamegi nüüd juba registritest automaatselt, et me ei pea seda inimeselt üle küsima. Aga mida me siis küsime, küsime praegust elukoha aadressi, siis inimeste arvu, kes elavad samal aadressil alaealiste leibkonnaliikmete infot, partneri infot, keelte ja murrete oskust, rahvuse Eestisse sisse ja tagasirändeinfot, usulist kuuluvust ja pikaajalise haiguse või terviseprobleemi olemasolu ja selle mõju igapäevategevusele. Liina Osila sõnul on nii rahvuse kui emakeele info olemas rahvastikuregistris, aga loenduse küsimustikus saab mõlema puhul märkida kaks valikut. Teadlaste ja ametnike kõrgendatud huvi on rahvaloendusega välja selgitada, kui palju elab Eestis inimesi, kes peavad omaks kahte rahvust ja kahte emakeelt. Mitmed küsimused on tegelikult ka vabatahtlikud, kuna nad põhinevad ki inimese siseveendumusel enesehinnangul, siis on võimalik võimalik osad jätta vastamata, aga loomulikult me julgustame tegelikult kõiki vastama, et kui see vähegi võimalik, on. Veebiküsitlusele saavad vastata kõik Eesti elanikud perioodil 28. detsember 2021 kuni 15. jaanuar 2022. Loenduse teises etapis hakkavad küsitlejad vastuseid koguma juhuvalimisse kuuluvatelt aadressidelt, kust veebi teel ei saadud kõigi elanike vastuseid kokku valimis umbes 40000 eluruumi, neis elavad umbes 60000 inimest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvaloenduseni on seitse kuud. Statistikaamet tutvustas täna küsimusi, millele Eesti elanikud loendusel vastama hakkavad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSellele seaduseelnõule arusaadavalt opositsioon teinud natukene vähem kui 1000 muudatusettepanekut ja võib juba eeldada, arvestades ka, mis opositsioon on välja öelnud, et ta kasutab kõiki võimalusi, see on selge ju, et see halvab riigikogu töö nädalateks kui mitte veel pikemalt ka teiste seaduseelnõude arutamine, muud arutelud jäävad kõik kõrvale ja lisaks sellele läbi selle usaldushääletuse saab ju ka riigikogus pidada debatti, kus on ettekanne, küsimuste vastuste voor, tõsi on see, et jääb ära see vaheaegade siis võimalik või teoreetiline võtmine, see oligi põhjus. See usaldusküsimuse kasutamine on viimasel ajal muutunud mitte just väga sagedaseks, aga igal juhul kasutatud praktikaks. On see selline hea poliitiline võte või ütleme niimoodi, et kui neid parandusettepanekuid oleks olnud alla 100, kas siis oleks ka seda kasutatud? Kui on küsimus, kui oleks nii või naa, ma arvan, et kui teie küsimusi alla 100, siis mina ei oleks toetanud kindlasti seda sidumist usaldushääletus ega see on see koht, kus suure tõenäosusega riigikogu peaks pidama siis kas ühe ööistungi või rohkem või peab tegema täiendavaid või erakorralisi istungeid, aga see ei halva riigikogu tööd ütleme nädalateks kindlasti siis oleks olnud tavapärane menetlus. Selge on see, et usaldusküsimusega sidumine on selline. Ma arvan, et üks, viimane võimalus, mida mida kaaluda ja antud juhul oli ju arusaadav, et muudatus ettepanekud esitati sellepärast niivõrd palju, et kogu ütleme, seadusandliku võimu menetlus ja, ja töö panna seisma, seda ma kindlasti õigeks ei pea. Õiguskantsler hoiatas siin, et selle seaduse mõningad punktid võivad minna vastuollu põhiseadusega. Eile leidsid Isamaa esimees ja EKRE esimees, et õiguskantsler sekkub poliitikasse ja teeb poliitilisi otsuseid. Mida teie arvate? No kindlasti me arutame ju veel enne seda, kui me riigikogule saadame, nüüd valitsuse ettepaneku sellest konkreetsest seaduseelnõust arutame veel läbi kõik ettepanekud. Kui rääkida õiguskantsler Ülle madise arvamused, siis ta on ütelnud välja, et ta ei ole kavandatava reformi vastu ja ta ei ole ka selle poolt ja seda on öelnud otseselt välja, et tegemist on poliitilise küsimusega ja sellele annab siis seadusandja oma hinnangu ja kui on vaja, siis ka kohtuinstants. Mina arvan, et õiguskantsler Ülle Madise täidab õiguskantsleri ametivannet.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus pidas täna hommikul telefoniistungi, millel toetas peaminister Jüri Ratase ettepanekut siduda pensionireformi seaduse eelnõu vastuvõtmine riigikogus usaldusküsimusega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAjalehe Iltasanoma täna avaldatud artikli kohaselt survestas välisminister Haavisto välisministeeriumi kõrget ametniku niinimetatud ISIS lapsed riigi kulu ja kirjadega ning ilma nende vanemateta Soome toimetama. Ajalehe väitel püüdis minister sundida ministeeriumi konsulaarosakonna juhti barsi Tuomineni laste osas otsust langetama, kusjuures nii, et avalikkusele jäänuks mulje, et tegemist oli tumineni enda otsusega. Kui asumine keeldus, teatades, et minister ei tohi lükata vastutust elu ja surma küsimuses. Ühele ametnikule kaotas ta Ildasanomate väitel töö. Nii juhtus sellest hoolimata, et Tuomine on hinnatud diplomaat, kelle ametiaega konsulaarosakonna juhina alles hiljaaegu pikendati 2022. aastani. Juhtunu taustal on Soome poliitikute kaua aega kestnud suutmatus langetada otsus Süürias kehvade tingimustega põgenikelaagris mõnedel hinnangutel ka vangilaagris hoitavate Soome kodanikest laste suhtes, kelle vanemad olid seotud terroriorganisatsioon ISISega. Ildar Sanomat kirjutab Soome välisministeeriumi allikatele viidates et kuna poliitilist otsust ei ole sündinud, püüdis poliitikust minister sundida ametniku nii-öelda lööki enda peale võtma kusjuures lapsed oleks Beka haavisto plaani järgi toodud Süüriast ära ilma emadeta. Kuigi konsulaarseaduse kohaselt tuleks lapsed repatrieerida koos vanematega. Ameti kaotanud Barsi Tuominen pole väiteid kommenteerinud. Välisminister Beka aavisto on aga ajalehe väited ametniku survestamise kohta tagasi lükanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome välisminister Pekka Haavisto on sattunud skandaali, mis on seotud Süüria põgenikelaagris viibivate, terroriorganisatsiooniga ISIS kaasaläinud Soome kodanike lastega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKallid kolleegid, lubage mul kasutada seda kõnepulti. Kõigepealt lubage tänada teid kõiki mulle osutatud usalduse eest. Loodan seda oma tegevusega riigikogu esimehena ka. Samas on mul hea meel õnnitleda teid kõiki riigikogu liikmeks valimise puhul ja soovida teile jätkuvat vastutustunnet ja õiglast meelt riigi asjade ajamisel. Ja veel mõni sõna nelja-aastane parlamendi kogemus on andnud mulle küllalt hea ettekujutuse Eesti parlamentarismi arengust ja hetkeseisust. On selge, et riigi ja kodaniku üksteisele lähemale toomise üheks võtme institutsiooniks on riigikogu, seega Eesti parlament. Siin ajaloolises saalis istuvad täna inimesed kelle ülesandeks on neid valinud Eesti kodanikke esindada ja seista nende huvide kaitsel. Meie edukusest selle raske ülesande täitmisel sõltub suuresti demokraatia edasine areng meie riigis. Samas arvan, et täna on meie tööks paremad võimalused kui eelmise riigikogu, see on kaheksanda koosseisu inimestel. Meie parlament on avatum kui neli aastat tagasi. Kehtima on hakanud juba üheksa korda muudetud kodukorraseadus ja samas ka uus arupärimiste kord, mis võimaldab siin saalis pidada tõelist demokraatlikku dialoogi seadusandliku ja täidesaatva võimu esindajate vahel. Kasutagem siis neid võimalusi oma õigusi ja esindagem oma valijaid nii hästi ja õiglaselt ja asjatundlikult, kui seda võimaldab meie kõigi igaühe tahe ja andumus. See on meie kohustus oma rahva ees oma valijate ees. Selleks meile kõigile palju jõudu. Tänan.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne pärast esimeheks valimist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLiitriigi plaanides öeldakse, et ühiseks muutub makromajanduspoliitika, moodustatakse ühised nafta ja gaasiturud, integreeritakse maksesüsteemid ja ühtlustatakse rahapoliitika. Lisaks võtsid juhid vastu liitriigi sõjalise doktriin. Naabrite mure Venemaa ja Valgevene lähenemise üle süveneb. Politoloog Karmo Tüür leiab, et allkirjad paberitele, mis peaksid viima kahe riigi ühise asjaajamise uuele tasemele kuid neid pabereid pole vaja võtta ülemäära tõsiselt. Kõige märkimisväärsemaks nendest paberitest on ilmselt uue sõjalise doktriini allkirjastamine, mis teoorias võib tähistada Valgevene loobumist oma senisest neutraalsusest sealhulgas viia Krimmi annekteerimise tunnustamiseni Venemaa poolt. Samas on enam kui küllalt põhjuseid olla skeptiline järjekordse kohtumise järjekordsete allkirjade osas. Kordan, et tegemist oli uue sõjalise doktriiniga, mille eelmine versioon kinnitati detsembris 2001 ehk enam-vähem täpselt 20 aastat tagasi. Kas see nüüdne paber muudab midagi tegelikkuses või jääb ka see ainult üheks paberit paljude seas pole vähemalt minu jaoks küsimus, millele saaks anda ühest vastust. Kui ajalugu meile midagi õpetab, eriti idanaabrite omavaheliste sekeldamiste osas siis ainult seda, et enamasti pole taolised lepingud väärt isegi paberit, millele nad kirjutati. Ainuke indikaator, millele tasub tähelepanu pöörata, on see, et kas toimub või ei toimu Putini ja Lukasenko ühisvisiit Krimmi kui ja saab rääkida vähemalt vormilisest muutusest kahe riigi suhetes. Seniks aga soovitan kõigil säilitada külma närvi ning mitte võtta ülemäära tõsiselt järjekordset rituaalset sammu. Venemaa ja Valgevene kummalises paaristantsus. Kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu arvab, et liitriigi sõjalist doktriini üksikuna esile tõsta poleks õige. See on kõikehõlmav pakett ja kui Putin on varem öelnud, et ta ei kavatse uut nõukogude liitu luua, siis mis asi see liitriik siis on? See ongi tegelikult uues kuues nõukogude liidu loomise alus ja uks olevat avatud ka kõigile teistele, kes sooviksid Venemaale kõiges alluda. Mis aga puudutab seda sõjalist poolt, siis loomulikult see on märk sellest, et Venemaa ja Valgevene sõjalised struktuurid, aga ma ütleksin ka eriteenistused on täiesti lõimunud, nii et Valgevene mitte midagi iseseisvat enam ei tee ja see on ka loomulik, sest peale nende kuid kestnud meeleavalduste Minskis Lukašenko ja tema režiim jäid ellu ju üksnes tänu Putini toetusele, mistõttu ilmselt Aleksandr Lukašenko teeb kõike seda, mida Moskva temalt nõuab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa ja Valgevene president allkirjastasid liitriigi lõimumismääruse. Liitriigi loomise plaanidest on räägitud juba ammu, nüüd anti allkirjad konkreetsetele ühisprogrammidele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaheksaliikmeline nõukogu otsustas panna senise ühispanga Tallinna kontori direktori sadamat juhtima ühehäälselt. Tallinna Sadama nõukogu esimees Tarmo Ruben. Minu meelest oli see esitus kõige veenvam, kõige pragmaatilisem ja kõige loogilisem, mis puudutab sadama lähiarengut ja Riho Rasmani nägemust sadama tööst ja kogu presentatsioon veenis tema suhtumine tulevastesse alluvatesse, tema suhtumine, informatsiooni, tema suhtumine avatusse, infotehnoloogiasse investeeringutesse ja ongi lühidalt kõik. Milline on teie nägemus sellest, mis peaks muutuma Tallinna Sadama juhtimises uue juhatuse esimehe ametisse astumisega? Minu nägemus on see, et Tallinna sadam peaks peaks olema palju avatum selle informatsiooni suhtes palju avatum, kui ta on täna ja, ja sadama võimalusi peaks soovima, palju paremini ära kasutada ja, ja sadama areng peaks olema kiirem. Lisaks Riho Rasmannile kandideerisid lõppvoorus sadama juhatuse esimehe kohale ka Muuga sadama operaatorfirma refet juhatuse esimees Eerik Laidvee, ehitusettevõtja Olle Horm ja investeerimisfirmasid haldav Tõnu Laak. Veel eile hommikul oli sadamajuhi kohale kandideerijate seas Reformierakonna a seotud ehitusettevõtja Priit Vilba. Kandidaate valinud personaliotsingufirma Fontes Priit Wilbat sadama nõukogule kandidaadiks täna aga ei esitanud. Fontese direktor Külli Lilleorg lükkas ümber Eesti Päevalehe kahte, et Vilba jäädi lõppvoorust välja poliitilise kuuluvuse tõttu. Tallinna Sadama nõukogu esimehe Tarmo Rubeni sõnul ei ole senise ühispanga töötaja asumine sadamajuhi kohale seotud kuidagi panga huvidega. Tema teada pole uus juhatuse esimees seotud ka poliitikaga. Minu andmetel ei ole tal mitte mingisugust seotust poliitiliste erakondadega. Kas nõukogu võttis sadama juhatuse esimehe valikul arvesse ka seda, et Riho Rasmann on pankur ja sadamajuhi amet eeldaks ka seost, võib-olla laevandusega? Ta võttis arvesse, aga võttis muidugi arvesse, aga kui hääled on kaheksa, null, siis noh, minu meelest on see täiesti veenev tulemus, täna kui hääled oleksid olnud kas viis, kolm või neli, neli või mis iganes, siis oleks võimalik ennast spekuleerida, aga kaheksa, null näitab ikkagi seda, et oli parim kandidaat. Nõukogu arvates, mis nõukogu ette toodi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna sadama juhatuse esimeheks valiti Riho Rassmann.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõlva haigla koroonaosakonnas on neli Covidi haiget tavapärasest rohkem on ka teiste haigustega patsiente, kes vajavad haiglaravi, ütles Põlva haigla juhataja Margot Bergmann. Põlva haiglas üldiselt on olukord küllaltki pingeline ja, ja seda mitte nüüd ainult seetõttu, et meil koroonaosakond on avatud vaid, vaid üleüldiselt on patsiente väga palju ja, ja see on täna probleem, siis kõikides haiglates, et eriti just on sisehaigete osakaal on hästi suur, et siin ütleme selline 30 koha peal oli 38 patsienti ja, ja noh, neid voodikohti justkui tuleb kogu aeg juurde tekitada, et teistesse osakondadesse majutada ja, ja just, et neid haigeid on palju ja ei ole võimalust ka siis teistesse haiglatesse ära saata, sest et igal pool on raske Haiglaravi vajavad rohkem ka seekord vaktsineerimata vanemad inimesed, tõdes Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask. Me oleme nüüd Covid osakonna taas avanud, siin juba mõni aeg tagasi ja nüüd veel suurendasime seda kohtade arvu 20-l et aga vahepeal oli siin kuni 16 patsiendid, hommikuse seisuga on meil 10 koroona patsienti seal osakonnas, nii et vabu kohti seal osakonnas on. Üldjuhul on ikka vanemad inimesed ja ikkagi tuleb meie piirkonnast vaktsineerimata inimesi, kes selle haiguse endale külge saavad. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kagu-Eesti haiglates on taas avatud COVID osakonnad, mistõttu tuleb haiglatel leida voodikohti ja personali teiste osakondade arvelt, kus ravi vajavate haigete arv on samuti suurenenud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeatri NO 99 nõukogu esimees Tõnis Arro ütles, et Tiit Ojasoo ametist lahkumise otsus tuli nõukogule üllatusena. Meil ei ole ka kindlat otsust, mis me edasi teeme, vaid kahjuks pean kordama seda, mis me eile ütlesime, et me kohtume järgmisel nädalal ja otsime uusi võimalusi jätkamiseks. Nõukogu kindlasti esialgu jätkab ja järgmisel nädalal loodetavasti me saame ka öelda, kuidas on uue juhi nimi. Praegu juhatuse liikmeks määratud Eero Epneri jätkamine ei ole samuti kindel, ütles Arro. Kahjuks ei ole see ka tänase seisuga enam kindel, kas Eero Epner jätkab aastaks või mitte, selgub, selgub paljudest asjaoludest, mida me arutamegi järgmisel nädalal koos. Täna on nii mõnedki asjatundjad arvamust avaldanud, et ojas otsus tähendab no teatri lõppu. Aro sõnul ei ole see tõesti välistatud. Ma loodan, et see ei ole kõne all, aga aga selline võimalus on kahjuks olemas. Seda teatrit on 11 aastat esitanud Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Sepper. Ja kui nemad ei jätka, siis on olemas reaalne võimalus, et see teater ei jätka. Kuidas te uut juhti otsite, kas läbirääkimiste teel või konkursi? Me ei usu, et et konkurss oleks siin mingi teema.",
"role": "user"
},
{
"content": "NO99 teatri kunstiline juht Tiit Ojasoo teatas, et ta astub tagasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv Järva maavanem Alo Aasma käis suur Järvamaa valimisliidu idee välja 20. jaanuaril vikerraadio uudistesaates. Siis ei jätnud see uudis kedagi ükskõikseks. Alo Aasma. No erakonnad muidugi arvasid, et tuleks seda kritiseerida aga väga paljud inimesed ühiskondlikult aktiivsed, külaseltside vabaühenduste esindaja minuga ühendust võtnud, olen pidanud kuskil kümmekond kohtumist juba nendega selle poolteise nädala jooksul ja kõik, mis nii-öelda sellest erakonna tasandist allpool on kõik, see on olnud senimaani ainult üdini positiivne. Et diskussioon hiljemalt nelja aasta pärast Järvamaale loodavast ühest omavalitsusest ei jääks liigselt valimiste eelsesse aega, lubab Aasma esimesed aruteluõhtud korraldada juba veebruaris-märtsis. Me tuumikgrupiga oleme mõelnud umbes täpselt, samal ajal peaks tegema ära ka selle suur JJärvamaa valimisliidu sümboolse asutamise koosoleku. Kui see võimalus on maakond üheks omavalitsuse ühendada, siis me ei kavatse kindlasti teha väga järsk reforme. Osa vallad võiksid olla minu poolest kas või 12 senise omavalitsuse baasil või siis kolme omavalitsuse baasil. Et see üleminek oleks võimalikult sujuv. Koeru vald oli üks neid, kes esimesena välja käis Suur-Järvamaa idee. Siis hakkas seda toetama Paide linn. Lõpuks tuli ka maavanem oma toetusega taha. Kelle süül see asi ära jäi? See pall maandub nii erakondade kui natukene ka selle haldusreformi seaduse kapsaaeda, see reaalselt üks aasta, mis nii-öelda läbirääkimisteks oli see ikkagi natukene survestas, ei andnud võimalusi paremaid lahendusi leida. Aga samas erakondadel ka loomulik alalhoiu instinkt on see, et, et ühes omavalitsuse on kindlasti vähem jagada kui kolmes omavalitsuses, eks see on see, kus see koer kõige enam ikkagi maetud oli. Suur-Järvamaa ideed on kõige teravamalt kritiseerinud maavanema erakonnakaaslane, Väätsa vallavanem Lauri Läänemets. Ainuke asi, mis paremaks läheb. On see, et Exceli tabeli järgi on kergem juhtida ja seni, kuni keegi ei pane lauale argumente või ei tehta haldusreformi sellisel kujul, mis tegelikult annab ressursse juurde, siis minu arvates väga suureks omavalitsuseks praegu olemasolevate või nüüd loodavad omavalitsuste liitmine pole mõttekas, et see ei anna nagu midagi juurde. Lauri Läänemets maakonnaülesele valimisliidule kõigis kolmes tekkivas omavalitsuses edu ei prognoosi, küll aga võib maavanem valimisliidu Suur-Järvamaa abiga kindlustada enda positsioone paides. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järva maavanema Alo Aasma ideel minna sügisestele kohalike volikogude valimistele maakonnaülese valimisliiduga, on palju pooldajaid ja vastaseid. Pooldajad ennustavad valimisliidule edu, vastased leiavad aga, et nii kindlustab maavanem ainult enda positsioone Paides.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSku kuu ülesanne siis on hoida nõu saadi ja osa eesmärgina on siis piirata taliibide liikumist ja takistada nende varustusteid ja varustustee siis läbib lõusaadi ida poolt põhjast lõunasse ja põhiliselt varustatakse siis taliibide üksusi. Tangini ja mustakala alal. Oleme saavutanud nii palju edu, et me oleme suutnud piirata nende ja häirida nende tegevust. Aga täielikult varustustee sulgemiseks on vaja rohkem inim ja tehnika ressurssi. Eestlasi on siin ühe kompanii jagu, samal ajal on siin ka ameeriklased ja inglased. Kuidas edeneb teie koostöö liitlastega? Koostöö on edenenud suhteliselt hästi ja põhiasi, mis on välja tulnud, on see, et keel on kõige alus ja siiamaani oleme hakkama saanud ja liitlased on rahul olnud meie tegevusega. Kompanii koosseisus on nüüd ka miinipildurid, kuidas miinipildujad on kaasa aidatud. Teie ülesanded? Miinipildurid on oma ülesandega hästi toime tulnud ja see on hea, et komkonil on olemas oma orgaaniline tuleüksus. See annab siis võimaluse ise tuld tellida ja kasutada siis oma äranägemise järgi. Samuti on ka liitlased kasutanud meie miinipilduja üksust ja on väga rahul meie tule täpsusega. Kui juba tulevahetusele jutt läks, siis. Liividega on otseseid relvakokkupõrkeid tihti. Antud hetkel on meil ikkagi suurem oht improviseeritud lõhkekehad ja oleme kandnud kaotusi. Järgmine oht on kaugtuli, 100 seitsmesed, raketid ja miinipilduja tuli. Oleme olnud vastasega käsitulirelvade kohta kuid need ei ole olnud väga intensiivsed, vaid põhiliselt on nende eesmärk olnud häirida meie liikumisvabadust. ESTCOi tegevus läheb omasoodu, paari päeva pärast sõidetakse küll ka juba Eestisse puhkusele, kolonel Väli, täna jõuab uuesti tagasi ka bastioni ja me oleme ka koolis. Praeguseks siis kõik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Estcoy-6 teenistus Afganistanis Now Zadis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuuresti ongi tänane kohtumine pühendatud rääkimisele, sest mitteametlikul ülemkogul ametlikke otsuseid ei tehta. Esiteks tuleb neil rääkida Euroopa sõjalisest võimekusest. Euroopa liit pole küll see organisatsioon, kus räägitakse kahest protsendist kaitsekulutustele kuid täna ei ole sellest pääsu. Ja võib-olla ongi see Euroopa Liidu uus suund, sest viimase kahe nädala jooksul on lõhutud mitmeid tabusid näiteks relvatarnete rahastamine Ukraina le. Viimastel päevadel on kaitsevõimekuse ja energiasõltuvuse ga seoses räägitud võimalikest uutest võlakirjadest. Kuigi mitmetele riikidele see idee meeldis, siis lükkasid selle eile tagasi nii Hollandi kui ka Saksamaa rahandusministrid, kellele laenud ja kulud ei meeldi. Sellest hoolimata peavad nad lähiajal otsa vaatama reaalsusele, et kulud suurenevad kõigis sektorites, sest energiahinnad on laes. Mõneti ongi see liidrite kõige suurem mure, sest rahvas nõuab neil praegu otsuseid Ukrainas kuid varsti juba kõrgete hindade suhtes. Eriti olukorras, kus valitseb nii-öelda stagflatsiooni oht. See tähendab, et inflatsioon on kõrge, kuid majanduskasv aeglane ja samas peavad nad otsima ka lahendusi, kuidas loobuda Venemaa nafta maagaasist ja kivisöest. Eile teatas Euroopa komisjon, et selle aastaga suudetakse asendada ligi kaks kolmandikku Vene maagaasist kuid samas kehtestati ka eesmärk loobuda Venemaa fossiilsetest kütustest hiljemalt aastaks 2030. See viimane eesmärk on niivõrd madal, et on isegi keeruline mõista, miks komisjon selle üldse välja ütles, kuid see väljendab poliitilist reaalsust. Mõneti tuleb täna tõehetk ka Ukrainale, Gruusiale ja Moldovale. Nimelt esitasid need kolm riiki hiljuti oma Euroopa Liiduga liitumist aotluse Versais neile rohelist tuld kindlasti ei näidata kuid oluline on anda lootust vähemasti Ukrainale, kes peab sõda kogu demokraatliku maailma nimel ning Moldovale, kes on Ukraina põgenikest üle ujutatud. Keerulisem on seis aga Gruusia a, kes sõdis Venemaaga alles 2008. aastal, kuid pole nüüd nõus ühtegi sanktsiooni kehtestama. Kindlasti võitleb Eesti peaminister Kaja Kallas täna selle eest, et Ukraina e antakse rohkem lootust Euroopa Liiduga liitumiseks. Kuid võib karta, et Hollandi peaminister Mark Rüüte ja Prantsusmaa president Emmanuel Makroon on sellele vastu. Kui makroon on pidanud juba korra Kallasele alla vanduma, siis rüte vankumatus oma seisukohtade eest seismisel on nüüdseks juba legendaarne. Kumb neist peale jääb, peaks olema selge juba homme hommikuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu liikmesriikide liidrid kogunevad täna Prantsusmaal Versailles's algavale ülemkogule. Kõik aruteluteemad on seotud Ukrainaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTäna on rahulepe peaaegu igal pool maailmas kõneaineks. Palestiinlased on kohe välja öelnud, et neile on see plaan vastuvõetamatu. Kui rääkida kõige suurematest vastuoludest, siis kahtlemata läänekalda juudi asunduste annekteerimine ühelt poolt ja teiseks Jeruusalemm, mida mõlemad, nii Iisrael kui Palestiina peavad oma pealinnaks. Mis rahuplaanist arvata? Kõigepealt see Ühendriikide initsiatiiv on väga tänuväärne ja kindlasti, kui küsida sellest, et millist peituvad seal probleemid ja vastuolud siis võimalik Lähis-Ida rahuprotsess on vägagi paljude detailidega omavahel seotud ja kui me vaatame seda plaani, siis see on üle 180 lehekülje ja välisministeerium praegu väga põhjalikult töötab seda läbi ja ma väldiksin niisuguseid detailidega kommentaari selle üle. Kuid ma peaksin tähtsaks rõhutada seda, et esiteks see samm on positiivne ja teiseks on väga tähtis ja Eesti kindlasti ka julgeolekunõukogu liikmena näeb enda rolli rahuprotsessi osapooli julgustada poliitilisele dialoogile selle rahuprotsessi üle. Kuidas aru saada sellest, et plaani järgi Jeruusalemm jääb Iisraeli jagamatuks pealinnaks ja Ida-Jeruusalemm Palestiina pealinnaks? See vajabki analüüsi tegelikult öeldakse välja, et teatud territooriumi ka Jeruusalemmast oleksid siis Palestiina riigiosad. Kuidas see kontrollina ja reaalsuses välja näeb, seda tulebki analüüs. Enamik riike tundub need, kes on reageerinud plaanile juba, et nad on vastu. Türgi, Iraan, selge, Euroopa Liit öelnud, et me vaatame, arutame. No Euroopa Liidu välisministrid arutavad seda oma koosolekul. Euroopa Liidu välisminister Josep Borel on tegelikult tervitanud iseenesest seda initsiatiivi. Seda tervitab ka Eesti ja kuna see peitub nii paljudest detailides, antud küsimuste ring väga erinevates ideedes, näiteks Lähis-Ida julgeoleku koostööorganisatsiooni loomine me kindlasti koostame põhjendatud seisukohad ja ma kavatsen juba neljapäevaks ka valitsusele esitada oma esialgse positsiooni selle kohta, nii et välisministeerium valmistab seda täna ette. Mis lähiajal toimuma hakkab või kas üldse hakkab? Noh, olles realist, ma arvan, et ja pidades silmas ka seda konteksti, millesse asetub esiteks Iisraeli järjekordset parlamendivalimised, presidendivalimised Ameerika Ühendriikides Palestiina esialgne reaktsioon, siis ma arvan, et olgugi, et see on kindlasti väga huvitav initsiatiiv, kindlasti diskussioon selle üle kujuneb vägagi pikaks, nii nagu on aastakümneid selle rahuprotsessi menetlemine",
"role": "user"
},
{
"content": "Plaan näeb ette ka iseseisvat Palestiina riiki ja Iisraeli suveräänsuse tunnustamist Läänekalda asunduste üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolme päeva kohta, mina kui siis kongido esindaja saan öelda seda, et päevad olid väga erinevad. Esimene päev, mil kõik ajad olid broneeritud, kõik oli uus, inimesed olid uhked, rõõmsad, kes oma vaktsiinidoosid kätte said. Meie saime väga ilusasti töö käima. Eilse päeva võib-olla selline märksõna oli siis suured nooremate inimeste kogunemised ja soovid vaktsiini saada maja ümber. Ja tänase päeva märksõna. On pigem selline rahulikkus. Kutsusime endale ka täiendavaid jõudusid appi ja püüdsime iga pidi kommunikeerida, et noorematel inimestel, kui siis sihtrühmad praegu mass vaktsineerimispunktides kahjuks vaktsineerima tulla ei saa, aga kokkuvõttes võin ikkagi öelda, et nüüd näiteks meie onju siis kondidona vaktsineerisime natukene alla 4000 inimese nende kolme päevaga kokku. Kui palju teil aegu tühjaks jäi ja kas vaktsiinidoos jäi ka üle ja kui jäi, siis mis nendest nüüd edasi saab? Jah, meil kokku tegelikult neid vaktsiinides õnneks ei jäänudki, väga palju üle. Praeguse arvestuse järgi circa on ju 600 või natukene, on ju rohkem. Kuna me alles praegu lõpetame tööd natukene, need numbrid võivad muutuda, aga haigekassa juhiga leppisime kokku, et niipea, kui meil täna õhtul kõik numbrid selged on, annan ma talle sellest teada ja suure tõenäosusega siis läbi haigekassa, need jaotatakse järgmisel nädalal järgmistele keskustele ära.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetuse massvaktsineerimine hakkab lõpule jõudma. Meditsiinikeskuse Confido juht Kadi Lambot võtab tulemused ja muljed kokku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsialgse versiooni kohaselt põhjustas 32 aastane Mikk eile Lihula Olerexi tankla juures liiklusõnnetuse ja põgenes. Õnnetust pealtnäinud mootorrattur sõitis talle järgi ja paari kilomeetri kaugusele jääval külateel avas Subarut juhtinud mees mootorratturi pihta tule ja tappis ta. Mootorrattur oli saatnud oma sõpradele vahetult enne veel Facebooki kaudu sõnumi, jätkab üks hukkunud mootorratturi sõpradest. No meil on oma grupp jah, see ja, ja see sinna ta kirjutas, et ta ajab mingit rooli, joodikut, kes Lihula bensiinijaamas rihtis seal päris mitu autot ära ja siis pani plehkat. Ja, ja siis üks teine sõber veel küsis, et kas said kätte ja, ja siis ta kirjutas sinna ei ja ja peale seda oli vaikus, et rohkem enam ei ma ei tea, et mismoodi see ajajoon täpselt läks, mis juhtus? Subaru juht tulistas ka juhuslikult möödunud sõiduautot, kus oli viis inimest. Autos olnud naine suri saadud vigastustesse. Kaks last, kolme ja viie aastane said viga ja on politsei teatel raskes, kuid stabiilses seisundis haiglas. Autos olnud mees lubati kodusele ravile ja üheksa aastane laps pääses vigastusteta. ERR-i andmetel oli hukkunud naine laste vanaema, kes oli kohaliku apteegi töötaja, jätkab kohalik elanik Aivi. See Lihula jaoks väga šokeeriv, et, et see perekond, kellega see õnnetus juhtus, et see on nagu ta on Lihula inimesed ja, ja, ja tuntud inimesed, et. 32 aastane tervishoiuettevõtjast kahtlusalune Mikk elas Tallinnas, kuid tal oli Lihula lähedal maakodu. Kahtlusalusel oli kehtiv relvaluba, kuid varem on teda karistatud maja pihta tulistamise ning lõhkeaine omamise eest. Kehtivaid karistusi tal polnud. Ohvritega varasem side puudus, jätkab PPA lääne prefekt Kaido Kõplas. Me ei ole suutnud praeguste tundidega tuvastada, et need isikud kuidagi oleks olnud tal kas kontaktis nende isikutega või nad tunneksid 11, ehk siis need täiesti juhuslikud inimesed tundub täna olevat. Me saame täna kinnitada, isik oli alkoholi tarvitanud. Et mis koguses ja kas ta veel midagi tarvitanud on. Et seda ütleb meile ekspertiis täpselt mingi aja pärast. Kahtlusalune kuulus 2013. aastani kaitseliitu ning on kuulunud noorkotkaste Tallinna maleva juhatusse. Kriminaalmenetlust on alustatud paragrahvi alusel, mis käsitleb mõrva ja süüdimõistmise korral võib see tähendada kuni eluaegset vangistust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile õhtul tulistas kurjategija Lihula lähedal viite ohvrit, tappes kaks täiskasvanut ja haavates kolme inimest, kelle hulgas oli kaks raskelt viga saanud last. Kahtlustatav peeti kinni öösel peale tulevahetust politseiga, kus sai pihta ka üks politseinik, kes viga siiski ei saanud. Kahtlusaluse motiiv pole teada ja esialgsetel andmetel ta oma ohvreid ei tundnud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEva-Maria Liimets rõhutas, et ühendkuningriik on Eesti üks olulisemaid liitu üs, kellega laiendatakse koostööd, mis põhineb ühistel väärtustel. Eriti osutas ta koostöö edenemisele sellistes valdkondades nagu digitaal ja küberküsimused, kaitse ja julgeolek samuti mitmetele ühist huvi pakkuvatele ettevõtmistele ÜRO julgeoleku nõukogus. Dominikrav meenutas ühist ajalugu kui 100 aasta eest olid britid ühed esimesed, kes kehtestasid iseseisva Eestiga diplomaatilised suhted. Aga loomulikult pole meie suhted täna üksnes rikas ajalugu, need tähendavad ka väärtusi ja lubadust teha rahvusvahelist koostööd. Me räägime helgest tulevikust, mitte üksnes uhkest minevikust. Raabi sõnul on ühendkuningriigi pühendumus Euroopa sõpradele ja naabritele. Oot, ma läheksin isegi kaugemale. Ma ütleksin, et meil on võimalus olla paremad partnerid, sõbrad ja liitlased ning eriti head on meie suhted Eestiga, ütles Domini raab. Tema sõnul on Eesti julgeolek Brit julgeolek ja seda pühendumust toetavad kõige paremini Briti sõjaväelased Eestis. Nad ei lähe siit kuskile. Me seisame endiselt kõikide meie partnerite kõrval, et takistada Venemaa vaenutegevust piirkonnas, ütles Briti välisminister.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis oli visiidil Ühendkuningriigi välisminister Dominic Raab, kes kohtus välisminister Eva-Maria Liimetsa ning Läti ja Leedu välisministritega. Välisministrid tegid ka avalduse, milles seisavad ühiselt demokraatlike väärtuste ja inimõiguste kindlustamise ning kliimamuutustega võitlemise eest. Dominic Raab kohtus hommikul ka president Kersti Kaljulaidiga ning andis enne ärasõitu pressikonverentsi koos Eesti väliministriga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEttevõtte teatel sisenes üks töötaja plaaniliste remonditööde käigus raskeõli mahutisse ja kaotas teadvuse. Sama juhtus kolleegi päästma läinud vahetuse vanemaga. Mõlemad töötajad kasutasid kaitsevarustust. Õnnetuskohale saabunud päästjatel ja kiirabimeedikutel töötajaid elustada ei õnnestunud, räägib aktsiaseltsi Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola. Nad täitsid rutiinset tegevust umbes iga kuu kahe tagant toimuvat regulaarset hooldusremonditööd. Nad pidid ühe töökäsuna viima läbi siis teatud puhastustööd meie vedelkütuse mahutites ja sellega nad tegelesid. Kuidas on võimalik vedelkütuse mahutis hukkuda? Kahjuks antud uurimisetapis me ei või rohkem kommentaare anda. Kas mõlemad olid kogenud kolleegid, ühel oli 10 aastane tööstaaž, teisel seitse mõlemal on kogu see perioodi kogemus just nimelt 280 seadme juures. Loomulikult me avaldame sügavat kaastunnet hukkunud lähedastele ja teeme igakulgset koostööd nii politsei, prokuratuuri kui tööinspektsiooniga, et saada teada kõik need põhjuste asjaolud. Õnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks alustas ettevõtte sisejuurdlust Viru ringkonnaprokuratuur. Kriminaalmenetlust räägib rinkonnaprokurör Liis Vainola. On alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku pärast 97 te kaks järgi, mis sätestab kriminaalvastutuse töötervishoiu ja tööohutusnõuete eiramise eest, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm kõik juhtunu asja, seda, miks inimesed seal olid, kus nad täpselt paiknesid, see kõik selgub edasise menetluse käigus ja, ja sündmuskoht on samuti fikseeritud. Praegusel hetkel on sündmus veel nii värske, et järeldusi teha on liiga vara. Ettevõte aitab hukkunute lähedastele korraldada psühholoogilist abi ning pakub kriisinõustamist ka hukkunute töökaaslastele uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeva õhtul toimus Ida-Virumaal Eesti Energiale kuuluvas vedelkütuste tehases tööõnnetus, mis lõppes kahe töötaja surmaga. Õnnetus juhtus vedelkütuste tehase Enefit 280 seadme plaanilise hooldustöö käigus. Üks hukkunu oli 27- ja teine 38-aastane.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPiirivalve passikontrolli osakonna ülem Viktor Hansen, milline on seis meile illegaalselt saabunud kurdidega täna hommikul? Tänaseks on tõestatud, et 59-l isikul on olemas dokumendid ja suuremalt osalt need isikud on tulnud Venemaa poolt aga siis praktiliselt pooled inimesed on ilma isikut tõendava dokumentideta ja nende väljasaatmisega muidugi olukord on väga keeruline. Kuskohalt nad on tulnud, ei ole selgunud, aga Meie oletuste põhjal on tegemist täiesti organiseeritud Eestisse toomisega ja. On alust arvata, et on kasutatud peidetud varianti. Tähendab kas siis mingisuguse plommitud autoga plommitud järelkäru või siis mööda raudteed Venemaa poole pealt ilmselt üle Narva. Kuid see loomulikult on momendil tõestamata ja ma arvan, et me seda ilmselt ei saagi teada, sellepärast et kurdid ei räägi nendega on olnud nüüd mitmeid vestlusi, inimesi on sisuliselt üle kuulatud, aga nad on kas nüüd kokku leppinud või on nad saanud teatud instruktaaži, et mitte avaldada seda kanalit. Umbes 20-l neist on olemas Eesti viisa ja nad on siin päris seaduslikult, kuidas nad on siia sissesõiduloa saanud? Seda, et neil on olemas Eesti viisa, siis sellist sissesõitu võib teostada ükskõik kes, sest Eestimaa on avatud kõikidele kodanikele, kellel on olemas 100 krooni päevas elatusraha ja viisa võib saada otse piiri pealt, ei pea midagi tõestama, kes sind vastu võtab või, või milleks sa siia tuled, piisab sõnast turism ja näitamisest, et, et mul on päeva kohta 100 krooni. Jah, nad on tulnud sisse erinevatel aegadel kahel inimesel, õigemini kahes passis on väljasõiduviisat, see tähendab, et migratsiooniameti poolt on nendele tehtud ettepanek Eestist lahkumiseks viie päeva jooksul. Aga kuna kontrolli, kui sellist selle tegevuse üle ei ole, siis need kaks isikut on siin 30.-st oktoobrist saadik. Sellest noh, 30. nad oleks pidanud olema juba Eestist lahkunud. Nii et need 125 inimest ei ole tulnud ühe korraga, vaid tasapisi, ajapikku on nad kogunenud. Kuidas nad ühte punti on sattunud? Tähendab, nad on tulnud erinevatel aegadel siia Eestisse ja elanud hotellides pikka aega. Osa ütleb, et nad on maksnud piirile altkäemaksu. Kontrollisime seda. Eile käis Narvas meie infojuriidilise osakonna töötaja koos kurdidega. Kahjuks kurjud ei suutnud näidata Narva piirivalve isiku koosseisu eest ühte ühtegi piirikaitsjad, kellele nad konkreetselt oleks maksnud raha, nii et see asi nagu ei pea hästi paika. Mis te arvate, kas täna õnnestub osa neist saata minema ja kes lähevad siis, kui lähevad Tähendab, kui lähevad, lähevad need, kellel on olemas dokumendid ja kellele me oleme tõestanud, et kas nad on tulnud nüüd Läti kaudu, ilmselt 17 inimest lähevad Läti poole, aga siis need 42, kellel on dokumendid olemas ja kes on tõestatud, et nad on Venemaa poolt tulnud. Seal on olemas kaheksa inimest, kellel on põgenikud, tunnistused Moskvas välja antud ilma passideta. See dokument on fotoga, need lähevad loomulikult ka Moskva poole teele. Aga kellel nüüd dokumente ei ole? Ma ei oska täiesti ühest vastust praegu anda. Põhimõtteliselt läheb juba see piirivalveameti kompetentsist välja. On nad rahunenud, kurdid. Eile päeval jah, nad tõstsid mässu meil seal ja kui tuli politsei, et viia nad rongi peale praktiliselt meid sinna ruumidesse, oli väga keeruline sisse saada, nad lubasid ennast viia kuni enesetapuni ja see kuum rahvas no läks päris tükk aega, et neid seal maha rahustada, see õnnestus õhtul nad käisid meie inimeste valve all, Nende esindajad käisid linnas, toodi veel süüa, ostsid süüa, vahetasid endale raha ja tänase hommiku momendil on rahu hommikust nad süüa said, nad lubasid selle toidu ise ka kinni maksta. Tähendab, ja momendil on isegi inimesed avaldanud teatud inimesed avaldanud soovi minna Moskvasse tagasi, nähes, et siiski siit läbi ei saa ja nad on langenud teatud pettuse ohvriks. Ametil on aimu, kes on need inimesed Eestis, kes sedasorti transiiti korraldavad, neid inimesi lubavad siit Rootsi või kuhugi toimetada. Meil on alustatud mitu kriminaalasja teatud isikute vastu, kes on toimetanud, kuna ka meie seadusandlus on küllaltki puudulik. Tänasel hetkel on lõppresultaatidest vara rääkida, on arreteeritud üks kurdi rahvusest isik. Ta istub praegu oma 15 päevast karistust ja ma arvan, et me saame sellest inimesest Eestist lahti. Tal on Rootsis välja antud kehtetu reisidokument. Ta on teinud avalduse Rootsi saatkonnale, et seda dokumenti tal pikendatakse. Kuid Eestis viibimise luba tänaseks hetkeks tal ei ole peaaegu aasta otsa, ta on elanud Eestis ilma dokumentidega, aga kuna piirivalveametil puudub õigus kontrollida isikuid, ütleme välismaalasi hotellides või, või linnatänavatel ja sellega peab tegelema politsei, no siis ma ei tea miks on sellised asjad üldse sündinud, on tekkimas uus salakaubanduse liik, inimeste kaubandus aga kogu maailmas inimeste kaubandus tegelikult on väga rangelt karistatav.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestisse saabusid illegaalsed kurdi põgenikud. Passikontrolli osakonna ülemat Viktor Hansenit usutleb Urmas Loit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMerike Jüriloo teadis juba ilmselt pikemat aega, et poliitikud teevad talle tuule alla. Miks suusad risti läksid ja miks läksid suusad risti kõikide valitsus erakondadega? Ekre puhul pole siin midagi imelikku. Nende poliitilise retoorikasse on sisse kodeeritud ametnike kirumine. See on osa populismist ja sellisena ka arusaadav. Nende jaoks on peaaegu kõik ametnikud usaldust mitteväärivad, lollid, laisad, ülemakstud, ehk lihtsalt vastikud puugid. Eesti rahvakaenla alustes. EKRE käitus sellele erakonnale loomupärasel viisil. Ja mulle nende järjekindlus meeldib. On arusaadav, et iga poliitik võtab kriisist maksimumi. Kriis pakub erakordseid võimalusi säramiseks kaamerate ja mikrofonide ees. Ka seda ei saa poliitikutele ette heita, sest eks põhiolemuselt ongi nende töö sisuks enda oskuste, ideede müük. Kõigepealt pidi peaminister Jüri Ratas eriolukorra juhina näitama, et on võimekas juht mida ta muuseas ongi ja tõestas seda veenvalt. Aga igaks juhuks on kasulik hoida enda kõrval ka märklauda, kuhu kritiseerijad saavad visata oma kriitikanooli, siis ei saa ise pihta. Terviseameti ämbrisse astumine Saaremaa võrkpallivõistluse lubamisega oli selleks ka soodsa tausta märklaua loonud. Jüri Ratas üritas ka terviseameti tegemisi pisiasjadeni juhtida. Iga uue kriisikolde puhul tegi ta lugematul arvul telefonikõnesid ja tegeles detailidega, mis polnud tegelikult peaministri ampluaa. Eks ametnikud ole ka säärase ratas stiiliga juba harjunud. Valitsuse sõnaosavaim minister on isamaasse kuuluv välisminister Urmas Reinsalu kellel pole säramiseks isegi kaameraid ja mikrofoni vaja. Reinsalu vastasseis terviseametiga oli veidi teistsugune. Esiteks ei meeldinud terviseametile Reinsalu piiride sulgemise ja keeldude kehtestamise tuhin ja lõpuks õnnetu vahejuhtumi isamaa sponsoritestidega, millesse terviseamet suhtus varjamatu skepsisega. Poliitikud peavadki otsustama ja õigus on nendel, kes ütlevad, et otsustamine on aegade jooksul läinud liigselt ametnike kätte. Ja ametnikud teevad ka vigu ja valearvestusi. Terviseamet ei ole siin mingi erand. Reformierakonna viimaseid valitsuse iseloomustas tardunud olek oskus rääkida laiast vaatest, aga sisulist tööd tegid ametnikud oma ettekujutuste järgi. See valitsus on minu meelest viinud pendli teise äärmusesse kus poliitikud tahaks tegeleda iga detailiga pisiasjaga. Muuseas, Tanel Kiik ütleski intervjuus, et tüli tekkiski pisiasjadest, mis aegamööda kuhjusid. Aus ülestunnistus ministrilt, kes tundis ilmselgelt piinlikkust pressikonverentsil Merike Jürilo kõrval seistes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti juht Merike Jürilo pidi kirjutama lahkumisavalduse. Kas valitsuse kriitika Jürilo tegevuse suhtes oli ka reaalselt põhjendatud, seda pole võimalik kõrvalt hinnata, ütleb Indrek Kiisler oma kommentaaris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜRO julgeolekunõukogu istungi kutsus kokku Venemaa, kelle sõnul on Ukraina üritanud välja töötada bioloogilisi relvi ja seda programmi on toetanud USA kaitseministeerium. Venemaa suursaadik ÜRO-s Vassili Nebensia. Ukraina territooriumil oli vähemalt 30 laboratooriumi, kus tehti väga ohtlikke bioloogilisi eksperimente. USA suursaadik ÜROs Linda Toomas Greenfild. Ukraina bioloogiliste relvade laboratooriume, mida toetab USA, pole olemas ei Venemaa piiride lähedal ega mujal. Siin on faktid. Ukraina omab ja juhib rahva tervisega seotud laboratooriumie. Need asutused võimaldavad avastada ja diagnoosida haiguseid nagu COVID 19. Toomas Kreenfildi sõnul üritab Venemaa levitada julgeolekunõukogus valeinfot, et kasutada seda hiljem ettekäändena. Me oleme tõsiselt mures, et Venemaa võib plaanida keemia või bioloogiliste relvade kasutamist Ukraina inimeste vastu. Nende valede põhjus tundub olevat selge ja see on äärmiselt murettekitav. Prantsusmaa suursaadik ÜRO-s Nicola derivier. Meenutagem fakti, et Venemaa mitte-Ukraina on viimastel aastatel kasutanud keemiarelva Euroopa pinnal. ÜRO kinnitusel on nendeni jõudnud tõendid, et Venemaa väed on Ukrainas kasutanud kobarpomme ja see on võimalik sõjakuritegu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA luureallikate andmetel võib Venemaa kasutada Ukrainas keemiarelva ja otsib praegu vajalikku ettekäänet. ÜRO julgeolekunõukogu istungil rõhutas mitu suursaadikut, et see on põhjus, miks Venemaa on hakanud levitama valeinfot Ukraina bioloogilistest relvadest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa saan siin rääkida esialgu enda seisukohast erakonna seisukohast, sest need tulemused on veel nii värsked, kui me leiame Tallinnas endale partneri, kes jagab meie põhimõtteid ja on meiega koos valmis linna valitsema siis me peaksime moodustama Tallinna linnas koalitsiooni. Kui nüüd vaadata, et kes see, kes need partnerid võiksid olla, siis muidugi kõige lähedasemad vaated on meil sotsiaaldemokraatidega. Meil on väga mitmeid programmilisi seisukohti, mis langevad kokku ja me peaks vaatama natukene kaugemale. Loomulikult esimene asi praegu Tallinnas tuleb võim uuesti paika panna ja linnavõim tööle panna, aga järgmiste riigikogu valimisteni on jäänud napilt üks aasta ja neli kuud. Kui me tahame, et need sellised programmilised pikaajalised seisukohad, mida me oleme valimistest valimisteni kuulutanud. Kui me tahame neid ellu viia, siis minu nägemuse järgi oleks hädavajalik, et me paneksime sotsiaaldemokraatidega seljad kokku ja katsuksime seda koos teha. Me oleme mõlemad välja öelnud, et me hea meelega näeksime, et tuleks astmeline tulumaks. Et tegeletaks tõsisemalt töökohtadega, et tegeletaks noorte peredega neid, selliseid põhimõttelisi küsimusi, kus, kus me saaksime koos hoopis rohkem ära teha, kui eraldi on päris palju.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakond mõtleb Tallinnas koalitsioonivalitsuse peale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuureks vaikijaks nimetatud Vaino väljas sai 90, tugev käepigistus ja palju õnne. Üks soov ka, palun ärge vaikige, jutustab oma lugu, rääkige see kasvõi linti, et järeltulevad põlved teaksid. Muidugi huvitab Eestit rohkem kõik see, mis viis meid iseseisvuse taastamiseni. 16. novembril 1988 võttis veel Nõukogude Eesti ülemnõukogu parlamendi hale vari vastu suveräänsuse deklaratsiooni mis oli esimene seadusandliku vastuhakk Moskva keskvõimule ja julgustus paljudele, sest näitas, et niisugune vastuakk on võimalik. Ja selle eest enam kedagi vangi ei panda. Ülemnõukogu istungit juhatas siis viis kuud varem Eestisse kohaliku kommunistliku partei juhiks toodud Vaino väljas. Tema tõstis hääletamisel esimesena käe ja vaatas tõsise ilmel Toompea lossi saali, kus pidid istuma nõukogude võimu veendunud toetajad. Teisiti mõtlejad toona ülemnõukogusse ei pääsenud. Ajaloolane Kaarel Piirimäe arvab, et mõni teine inimene Vaino Väljase asemel käitunuks teistmoodi. Aga kuna väljas oli Nõukogude Liidu juhi Mihhail Gorbatšovi usaldusisik ja üsna lähedane sõber, oli tal rohkem voli, kui olnuks mõnel teisel. Ta suutis nii mõndagi Gorbatšovile seletada, mida mõni teine poleks suutnud ja rahustada Moskva võime mida ja kuidas ta seletas, kuidas ta oma mõtetes tajus siis seda piiri, et kui kaugele võib Eesti minna ilma et Moskva tooks siin sõjaväe tänavatele või väljas enda sõnadega, kus riskifaktor ei too kaasa fataalseid tagajärgi, mida parandada enam ei saa. Olulised küsimused, millele ta seni on jätnud vastamata sellest ka hüüdnimi suur vaikija. 1988. aasta 16. novembril enne ülemnõukogu istungit oli Toompeal ka loosung väljas veavad välja. Väljas rääkis sellest hiljem läbi mõistujutu oma Hiiumaa lapsepõlvest. Et heinamaadelt, mis olid eemal ja metsa vahel, toodi talvel loomasööta ja kui reele pandi kõrge koorem, tuldi mööda kitsast metsateed, siis pidi olema äärmiselt ettevaatlik. Kui koorem külili vajus, oli häda suur. Üleüldse on Eestile olnud õnne ja oskust ära kasutada neid võimalusi, mida ajalugu meile kätte mängis, on ta öelnud. Eestile on viimase 35 aasta jooksul olnud õnne ka inimestega, kes murdeaegadel otsustasid ja vastutuse võtsid. Iseseisvuse taastamise järel teadlikult avalikust elust kõrvaletõmbunu Faino väljas on üks neist. Tema lugu on aga tükike Eesti lugu ja seepärast võiks ta selle ära rääkida. Veel jõuaks, kui suur vaikija tahaks?",
"role": "user"
},
{
"content": "Poliitikavaatleja Toomas Sildami nädalakommentaar on pühendatud Vaino Väljasele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJõe teema planeering on Eestis esmakordne. Pärnu jõge planeeritakse kuni maakonna piirini 75 kilomeetri ulatuses. Jõe ja kaldaala detailplaneeringuala suurus on 42000 hektarit. Maakonna kohalikest omavalitsustest hõlmab see Pärnu linna ning Tori ja Põhja-Pärnumaa valda. Rahandusministeeriumi regionaalhaldusosakonna Pärnu talituse planeeringute järelevalve nõunik Tiiu Pärn. Planeeringu eesmärk on kavandada jõeruumi kasutus, mis tagab positiivse mõju nii piirkonna elanikele ja majandusele tervikuna ja seejuures säilitab loodus ja kultuuriväärtused. Pärnu jõgi on Natura jõgi, seega on tegemist olulise looduskaitsealuse objektiga. Siin nõuab tegevuste kavandamine keskkonnamõjude hindamise läbiviimist. Planeeringu kõige suurem eeldus oli Sindi paisu likvideerimine, mis lõi täiesti uue olukorra, rääkis Pärn. On väga tähtis ju, et inimesed pääseksid jõe kallastele, et oleks tagatud juurdepääsud liikumisvõimalused jõe kallastel. Kallasrajad meil siin Pärnu linnas on ju väga hea näide Jaansoni rada, kus tõesti liikudes võib iga päev näha isegi sadu inimesi. Planeering on kavandatud kolmeks aastaks. Esimeses etapis toimub eskiislahenduse koostamine, kus selgitatakse välja erinevad huvid, need konfliktid ja püütakse siis konfliktide osas leida optimaalsed lahendused. Kuna tegemist on ka suure avaliku huviga selles piirkonnas, siis kindlasti avalikkusel on väga suur sõna sekka öelda. Samas teiselt poolt on riigiametid ja, ja ministeeriumi, kes saavad ka oma erinevad huvid ja soovid kokku leppida, et kuidas toimetama siin jõel tulevikus võiks hakata. Väga suur huvi on praegu jõe kasutamiseks, paadiomanikele aga puuduvad viskamiskohad ehk need kohad, kust kaudu pääseb paati vette laskma. Täpselt sama mure on ka päästeametil, ka nemad tegelikult tahavad nagu pääseda jõele võimalikult kiiresti, et need kohad oleks meil olemas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Algatati Pärnu jõe teemaplaneering. See määrab ühtsed põhimõtted vee ja kaldaalade kasutamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMis puudutab ülejäänud Eestit, siis võib öelda, et õnneks selliseid kaugkütte piirkondi, kus need oleks puhtalt maagaasi peal või puhtalt näiteks põlevkiviõli peal, ega meil neid palju alles jäänud ei ole teistes, ütleme maakonnakeskustes, suuremates linnades gaasi osakaal on suhteliselt väike, siis seal sellist suurt hinnatõusu kindlasti oodata ei ole. Õnneks. Kui palju uut hinda juurde küsite? No päris palju, kui me räägime, kus on 100 protsenti gaasist, siis seal on ikkagi hinnatõus olnud väga järs, seal me võime rääkida üle 100 protsendi, sest lausa hinnatõusus, kui me räägime kombineeritud piirkondades, kus enamus on ikkagi puiduhake. No õnneks need on sellised suhteliselt mõõdukad hinnatõusud, räägime 10-st 15-st 20-st protsendist, mitte rohkem. Rahuldate kõik taotlused, no meil ei ole midagi teha, kui ikkagi ettevõttel on maagaasi osakaal niivõrd suur, siis me peame rahuldama, aga mida ma võin kindlasti öelda, on see, et me väga pingsalt järgime maagaasi hinda, kuna soojusehinnad on kooskõlastatud valemiga. Eelkõige vaatame Tallinnat, mis on suurim kaup, ettevõte, kui gaasi hind peaks langema, siis loomulikult tuleb ka koheselt tarbijale eile hinda langetada, et selles suhtes meil on valvas silm kogu aeg peal. Mis see tähendab, te teete siis ettekirjutuse, et te peate taotlema uut hinda või? Või ja täpselt nii, et juhul kui ikkagi tegelik hind ei vasta gaasihinnale, siis teeme ettekirjutuse ja konkurentsiametil on õigus isegi äärmisel juhul määrata ajutine hind, kui tõesti on tegemist olukorraga, kus gaasi hind drastiliselt langeb, aga kaugkütte hind seda ei järgi, nii et teeme endas kõik olenevalt, et tarbijate kaitse tagada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Energiakontsern Utilitas teatas, et Tallinna võrgupiirkonnas kerkib soojuse hind 65 protsenti 83 euroni megavatt-tunni kohta. Rapla võrgupiirkonnas tõuseb hind aga praeguselt 14 protsenti 72 euroni megavatt-tunni kohta. Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütles, et hinnatõusu taotlused rahuldatakse, kuid gaasi hinna muutust järgitakse pingsalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimese jalaväebrigaadi skautspataljoni kaitseväelased astusid välilaagri lõppedes keskpolügoonil asuvasse linajärve raiutud jääauku. Sõdurite ja allohvitseride keha sai jaheda veetunde kätte kontrollitud keskkonnas, sest kohal olid instruktorid ja meedikud ja on ju ka paksu jää sisse tehtud august välja tulla lihtsam kui vette kukkuja keharaskuse all pidevalt katki minevast jääaugust jääaugu harjutused saadavast kogemusest võib kasu tõusta ka tavaelus, räägib vettekukkumise harjutuse instruktor Oliver Jõesaar. Kui sa oled kalamees, siis kui sa ei ole seda varem teinud, siis vähemalt ajateenistuses või siis kaitseviis töötades sa teed selle ära ja kui sa lähed näiteks kala nädalavahetusel, siis kui peaks juhtuma selline õnnetus, siis on see sul kohe võtta, et sa oled seda varem teinud august või pead rahulikuks hingata, sügavalt sisse välja aru saada, kust välja peab minema ning siis välja tulla ja võimalikult kiiresti endale soe sisse saada. Uuesti. Üks paarisajast kaitseväelasest, kes vettekukkumist tunda sai, oli reamees Mihkel kokka, kes tunnistas enne vetteminekut, et tema katsumust ei pelga. Ei karda, pigem nagu tahaks sinna juba minna, nagu tahaks sisse hüpata, nagu see on ärevil, olen. Pärast vees käimist olid Mihkel kokka muljed järgmised. No mulle väga meeldis, midagi hullu tegelikult ei olnud. Aga väga huvitav kogemus teeks veel ükskord tegelikult. Juhuslikult vette kukkumist tuleb väljaõppustel ikka ette, tõdes noorem leitnant Oliver Jõe. Saar. Selle nädala jooksul on ühel rännakul on kaks inimest kukkunud poolenisti vette, et nad ei ole küll üleni kukkunud, aga nad on märjaks saanud ja ütleme, et pool pool kere ja tänu sellele on see nagu meil igapäevane siis asi, kui me oleme väliharjutustel. Kui enamik vee tunnetajatest tahtis kiiresti jääaugust välja tulla, siis oli ka neid, kes end selles keskkonnas tundsid, kui kalad vees. Ta on hea ujuja pali suple ja tegelikult ka Pikaks. Meil ei ole. Tõreska külast Harjumaalt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseväelased saavad lisaks sõjalisele väljaõppele ka oskusi, mida igapäevases elus vaja võib minna. Üheks selliseks on kogemus, millise tunde annab jääauku kukkumine ja kuidas sellises olukorras käituda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud nädala alguses, kui kõik pilgud olid veel abieluteemalise rahvahääletuse eelnõul, käis õiguskantsleri kantseleis kibe töö. Jälgiti, kuidas vastab koalitsioon opositsiooni hiigelsuurele obstruktsiooni katsele ja mõeldi, kas pärast otsuse vastuvõtmist tasub riigikohtusse pöörduda, räägib õiguskantsler Ülle Madise. Ma saan kinnitada, et kolm köidet argumentatsiooni erinevate nüansside kohta nii menetluses kui ka küsimuse sisus, et, et see oli meil kenasti valmis. Rahvahääletuse eelnõule pea 10000 muudatusettepanekut esitanud opositsioonisaadikuid kurvastas esmalt see, et põhiseaduskomisjon ei lubanud iga ettepanekut eraldi tutvustada. Näiteks aja ettepaneku tutvustamiseks andis komisjoni esimees Anti Poolamets kokku viis minutit. Juba selle peale ütlesid opositsioonisaadikud, et riigikogu kodu ja töökorda rikuti Ülle Madise. Komisjonis küsimuste arutamise kord ei ole riigikogu kodukorras detailselt reguleeritud, eks saab argumente esitada nii selle kasuks, et rikuti saadikute õigusi, aga ka selle kasuks, et ei. Pisut selgema hinnangu annab Ülle madise põhiseaduskomisjoni järgmisele sammule, nimelt otsustas komisjon suurema osa ettepanekuid ühtegi impu siduda. Nii riigikogu suures saalis ei saanud hääletada iga ettepaneku üle eraldi, vaid saadikud pidid otsustama, kas toetavad kogu muudatuste paketti või ei toeta ühtegi. Põhiseaduskomisjoni esimees Anti Poolamets selgitas toona, et kõiki neid ettepanekuid seob ühine eesmärk obstruktsioon ja sestap pole mõtet neid eraldi arutada. Senini tõesti parlamentarismi teoorias ja praktikas on ikkagi lähtutud sellest kodukorra nõksude ärakasutamisega venitamiseks, peab saama kompromissi, otsida avalikkuse tähelepanu võita ja et samamoodi peab olema võimalik siis seda otsustamist edasi lükata või siis mõnel juhul tõesti on õnnestunud, et ka üldse laualt maha saada, nii et see, et sa seod, kõik muudatusettepanekud, mis on esitatud obstruktsiooni nimel ja ütled, et kui obstruktsioon hääletatakse ühe hääletusega maha, et siis on kõik korras, et noh, siis riigiõigus sellist lahendust ei paku. Õiguskantsler Ülle Madise ütleb, et juhul kui riigikogu oleks rahvahääletuse otsuse vastu võtnud, oleks tema pöördunud riigikohtusse ja just muudatusettepanekute kimpu sidumine oleks olnud üks võtmeküsimusi. Juba ametisse astudes ma ütlesin seda, et kui on ühiskonnas üks tõsine vaidlus argumente on kaunis võrdselt mõlemal poolel, siis see on riigi elu normaalne käik ja õiguskantsleri tööülesanne, et paluda riigikohtul kontrollida, kas on põhiseadus pärane või mitte ja esitada omalt poolt kõik argumendid. Kui riigikohus oleks leidnud, et näiteks seesama muudatusettepanekute kimpu sidumine oli oluline menetluskorra rikkumine, siis riigikohus oleks tõesti tunnistanud selle otsuse kehtetuks ja rahvahääletust ei oleks tulnud. Palju on arutatud ka selle üle, kas rahvahääletuseks mõeldud küsimust ikka saanuks kasutada. Kui küsimus on selge küsimusele antav nii ei kui jah, vastus on põhiseadusega kooskõlas ja on rahvale seletatud, mis on tagajärjed. Et siis mina soovitaks selle koha peal mitte väga vigu otsida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õiguskantsler Ülle Madise ütles, et kui Riigikogu oleks abieluteemalise rahvahääletuse korraldamise heaks kiitnud, oleks tema palunud Riigikohtul hinnata, ega otsus ja selle menetlemine põhiseadusega vastuollu lähe.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTüri ja Paide vahel Kirnamäel asuvad jõe ääre talu peavad juba 20 aastat Urmas ja Laivi Laks. Oma tarbeks. Köögivilja kasvatamise hobist on kasvanud talu, kus ligi viiel hektaril kasvatatakse kartulit. Lisaks kahel hektaril porgandit, kapsast, kõrvitsat, peeti, sibulat ja muud köögivilja. Talul on kolm suurt kasvuhoonet, mille üldpind on 500 ruutmeetrit ja seal kasvatatakse tomatit, kurki ja lilletaimi. Talus kasvavad mahetoodangut müüakse koduses müügipunktis, aga samuti Paide ja Türi turul. Aasta talu tiitli andsid Urmas ja Laivi Laksile üle maaeluminister Urmas Kruuse ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg. Ühelt poolt on tugev, tootmistalu peretalud, ta on ilmekas näide sellest, et talu ei pea olema kuigi suur, et olla edukas. Tootmine on suunatud tarbijale, ta on tarbija usalduse võitud. Toidu anonüümsus on tuleviku probleem. Toit ei saa olla anonüümne. Siis see talu on endale tarbijaskonna usaldus, võitu. Laivi Laks, aasta talu tiitel on nüüd käes, kas see tähendab, et elutöö on tehtud ja võibki pensionile minna? Kusjuures nii ma täna mõtlesingi, et kui see tõesti tõsi on, siis, siis vist ongi nii, nagu sportlastel on, aeg on hakata otsi üle andma. Siin noored juba kasvavad peale ja. Kas 20 aastat tagasi teadsite kuhu tahate välja jõuda ja ja kas eesmärgid on nüüd täitunud? Siis polnud mingeid eesmärke, see talupidamine hakkas sellega seoses, et ma jäin koju ema hooldama ja kuidagi natuke oli igav, siis hakkasin midagi tegema ja sellest on nüüd tulnud talu. Et ühesõnaga, et ei oleks nii väga neid vä selliseid mürke kõik, et sa kuidagi loodus lähedaselt saaks kõike seda kasvatada, et ise sööme seda sama, mida teistele pakume. See ongi viinud edule. Tundub küll, et, et noh, rahvas nagu ikka, hindab seda, mis on ilma keemiata. Urmas ja Laivi Laks on oma kaht poega kasvatanud teadmisega, et just neil tuleb kord talu üle võtta. Noorem poeg Riho ütleb, et on selle mõttega juba harjunud. Plaan on nagu mingi aja pärast nagu täielikult üle võtta, aga hetkel oleme jõuga nõuga abiks isale, et tasa ja targu. Mida teie teeksite teistmoodi tulevikus? Muuta võiks ainult seda, et kaasaegsemaks, et, et oleks vähem käsitööd, absoluutselt vähem käsitööd ja ei ole veel nii pikalt ette mõeldud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestimaa Talupidajate Keskliit tegi täna teatavaks parimate talude konkursi võitjad. Aasta talu tiitliga pärjati Türi vallas tegutsev Jõeääre köögiviljakasvatustalu. Parim tootmistalu 2021 on Tartumaal Nõo vallas tegutsev Viinamärdi talu, parim alternatiivtalu on OÜ Alpakafarm Pärnumaal ja parim noortalunik on Saaremaal Uustla talus tegutsev Siim Sooäär.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKokku on see haiglaravil 727 haiget kelledest siis kolmanda astme intensiivravi osakondades on kokku 71 mis õnneks on natukene madalam näitaja, kui meil siin tippaegadel on olnud, aga juhitaval hingamisel on jätkuvalt 52 inimest, mis on ka väga suur number ja regioonide kaupa on siis jaotus selline, et Lõuna regiooni haiglates on kokku 232 haiget ja põhja regiooni haiglates 495 haiget. Noh nii nagu ennustada võis, et pühade ajal tuleb kindlasti ravile rohkem haigeid, kui ravid lahkub ja nii on ka läinud. Noh väga loodame kõik selle nädala alguses võiks siis nüüd vaikselt hakata see haiglaravi vajaduse stabiliseerumine ja loodetavasti mingis hetkes ka vähenemine. Siin nädalavahetuse mass vaktsineerimise üle käis väga kõva vaidlus, et kas peaks lubama vaktsineerida ka nendel noorematel inimestel, kes tulid keskuste juurde kohale, et mis haigla numbrid näitavad, kui suur on vanemate inimeste osakaal haiglate patsientide seas, kas see on hakanud ka natukene langema või ei ole? Vahepeal see haigus muutus nagu nooremaks aga viimase paari nädalaga ta taas on hakanud nagu vanemate inimeste suunas liikuma, nii et keskmine vanus on jälle kasvama hakanud, see on kuskil 68 aastat haiglaravil viibijate keskmine vanus siis noh, praegu, kui seda katsuda nüüd vaktsineerimisega seostada, siis ikkagi ma tooks välja ühed väga head numbrid. Et tänu sellele, et meil riiklik strateegia oli alustada vaktsineerimist hoolekandeasutuste siis elanikest, kes on tegelikult kõige haavatavam grupp siis viimaste nädalatega ma jõudnud sellele tasemele nii üldhaigestumisest kui ka haiglaravi vajadusest, on üks protsent hoolekandeasutuste inimesest lihtsalt võrdluseks, et tipphetkel hoolekandeasutustest haiglaravile tulijate protsent, see oli 21,6. Nii et see näitab küll väga selgelt, et otsus alustada siis just haavatavatest gruppidest vaktsineerimist on õige, sest et me kujutame ette, et see olukord oleks sarnane olnud nagu ta oli sügis talvel, et siis meil haiglaravi vajadus ja, ja siis ka võimekus neid inimesi aidata oleks hoopis teine olnud, seni kuni meil on vaktsiini vähe, siis selline ütleme, tervisepoliitiline otsus on kindlasti õige ja kui vaktsineeritute arv kasvab ja vaktsiini saab rohkem olema, siis loomulikult saab juba seda laiendada. Ja no üks asi, mida kindlasti tuleks veel noh, inimestele meelde tuletada, et vaktsineerimisega me tegelikult ei hoia ära seda et inimene ei võiks üldse haigestuda, küll aga kõikide vaktsiinidega me saame väga selge katte, et inimesed ei haigestu raskelt, ehk siis tegelikult see haiglaravi vajadus langeb ära ja ka need keerukamaid haigusjuhte jääb oluliselt vähemaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule ütles, et haiglates on senisest rohkem koroonapatsiente, kuid senist vaktsineerimiskava võib õigeks pidada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu riigikogus olevast lisaeelarvest transpordiametile teede ehituseks ja teede korrashoiuks lisaraha ei tule. Samas on Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu toonud teedeehituses kaasa keskmiselt 15 protsendi se hinnatõusu. Transpordiamet arutas ehitusettevõtetega kaks kuud, kuidas hinnatõusu osaliselt kompenseerida. Amet tegi lõpuks otsuse, et ettevõtted peavad seda transpordiameti taristu haldamise teenistuse direktori Raido Randma sõnul kindlasti ebapiisavaks. Me otsustasime siis kompenseerida oma lepinguid ehitushinna indeksi alusel. Võtsime võrdluseks siis eelmise aasta neljanda kvartali ja selle aasta esimese kvartali see indeksi muutus on 4,6 protsenti, aga kõik meie ehituslepingud, mis on seotud bituumeniga, on ka siis seotud bituumeni indekseerimisega, mis tähendab seda, et tegelikult ka selle bituumeni hinna kallinemise transpordiameti ettevõtetele kompenseerib. Kompenseerimiseks vajamineva raha peab transpordiamet leidma oma eelarvest nii-öelda ehitushinna indeksi kompensatsiooniks läheb umbes viis miljonit ning toornafta hinnaga seotud bituumeni hinnatõusu kompenseerimiseks hinnanguliselt 10 kuni 20 miljonit eurot. Lisaks sellele rahalisele penseerimisel oleme me tegelikult ettevõtetele pakkunud ka variandi selles osas, et kui meil näiteks tekivad tarneprobleemid materjalidega, siis me oleme kindlasti valmis andma lisaaega nende objektide valmisehitamiseks ja samuti oleme ka nendele öelnud seda, et kui objektid, kus veel töid ei ole alustatud, sest ehitushooaeg on alles alguses siis ka nendes objektides me oleme valmis lepingutest väljuma selliselt, et me ei nõua lepingu lõpetamise osas mingeid trahve. Taristuehitusettevõte Verston juhatuse esimehe Veiko Veskimäe sõnul läksid sektori ettevõtted kõnelustele sooviga saada kompensatsiooniks kokku umbes 40 miljonit eurot. Tema sõnul on turuosalistel ees väga keerulised ajad ning kindlasti leidub ka selliseid lepinguid, mis üles öeldakse. Neid ülesütlemisi tuleb ka meie enda ettevõtte raames, kindlasti näeme, et me mingeid lepinguid ei suuda sellisel kujul täita ja, ja eks me seda siis erinevate töövõtja Kaalume transpordiameti kinnitusel on kõik praegu töös olevad objektid plaanis valmis ehitada, ent umbes 40 aasta alguses kavas olnud hanget jääb tänavu tegemata. Randma sõnul on esmakordselt tekkinud olukord, kus mai alguseks on transpordiametil põhimõtteliselt kogu hangete portfell välja käidud ja rohkem suuri hankeid seega nende poolt turule ei tule.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lisaks kompenseeritakse bituumeni hinna kallinemine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelnõu koostati seoses nakatumise kasvuga 100 juhtumini 100000 inimese kohta. Valitsus on just selle arvu kuulutanud piirmääraks, millest alates hakatakse mõtlema uute piirangute peale. Just veidi varem oli Euroopa suurim majandus alustanud piirangute leevendamisega. Veebruari lõpus avati taas koolid ja mõned poed said märtsi jooksul taas uksed lahti teha. Nüüd on selle kõigega taas lõpp. Praegused piirangud lõpevad koos märtsikuuga automaatselt. Seepärast hakkabki liidukantsler Angela Merkel täna koos liidumaade juhtidega arutama, mis edasi saab. Ilmselt on arutelu aluseks just ajakirjanduse lekkinud dokument ehkki see ei ole pärit keskvalitsuselt ega ka mitte kantslerilt. Merkel jõudis küll juba eelmise nädala lõpus öelda, et Saksamaa ei peaks kartma uut lukustamist juhul, kui seda ikka tõesti vaja on. Uudisteagentuuri PPA andmeil on eelnõu mustandi ühiselt välja töötanud need liidumaad, kus parasjagu võimul sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraatide üks juhtidest Saskia Esken on ka isiklikult avaldanud toetust piirangute jätkamisele. Eskeni sõnul on piirangud paratamatud, kuni vaktsineerimine pole täit hoogu sisse saanud. Tarneraskuste tõttu seda aga esialgu ette näha ei ole. Piirangute jätkamist toetab aga ka Merkeli kristlik demokraatliku liidu Baieri sõsarpartei kristlik Sotsiaalse liidu juht Markus Sööder, kelle sõnul paisub pandeemia üheks lõputuks laineks kui kohe hädapidurit ei tõmmata. Hädapidur tähendab Söderi sõnul ka seda, et seni liidumaati erinevad piirangud ühtlustatakse. Nimelt külvavad piirangute erinemine liidumaati avalikkuse hulgas segadust. Esialgu on kavas piiranguid pikendada 18. aprillini. Eelnõu sisaldab ka lisapiirangute kehtestamist piirkondadele, kus nakatumine 100000 elaniku kohta on tõusnud. Üle 100. Lisapiirangutest kõnelev lõik on siiski nurksulgudes, mis tähendab, et selle üle läheb tänasel kohtumisel tõsiseks piigi murdmiseks. Lisapiirangute hulgas on öine liikumiskeeld hommikul kella viieni. Keelu alguskellaaeg on eelnõu mustandis aga jäetud lahtiseks. Juttu on ka koolide ja lasteaedade sulgemisest või juba suletud õppeasutuste kinnijätmisest juhul kui lapsi ja töötajaid ei õnnestu testida kaks korda nädalas. Ka kutsutakse eelnõus üles loobuma igasugusest mittevajalikust reisimisest. Mainitakse, et üle riigipiiri reisimine peab piirduma hädavajaliku miinimumiga. Märge on ilmselt seotud sakslaste massilise siirdumisega. Hispaania Maiorka saarele puhkama möödunud nädalavahetusel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitu Saksamaa liidumaad taotleb koroonapiirangute pikendamist aprilli keskpaigani, selgub uudisteagentuuridele lekkinud eelnõust. Koroonapiirangute pikendamist põhjendatakse kõrgete nakatumisnäitajatega, mis on tingitud koroonaviiruse uute tüvede levikust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜks on see, et seda lendu kasutati kodumaale Eestisse tagasipöördumiseks. Ega võõrriigi kodanikud meile sisse ei, ei saanud, nii ehk teisiti, et sealt said tulla ainult need, kes on Eestimaaga seotud ja teine on see, et kuna lennundus soovib avaneda Balti riigid on omavahel kokku leppinud sellise avatud balti riikide põhimõtte, et meie kodanikud saavad vabalt reisida siis on vaja ka tegelikult ühtseid reegleid, millal me lubame üht või teise sihtkohta lennata. See, kas lennud toimuvad või ei toimu, seda loomulikult otsustab lennuettevõte, sest see on puhtalt nende äririsk. Aga selline riikide kaardistus on õige, et see tuleb riigi poolt. Miks ei lähe välja tänane Kopenhaageni lend, mida peaks siis lennutama Air Baltic, kes teatas eelmisel nädalal, et alustab taas otselende Tallinnast? Sellel hetkel, kui seda käskkirja ma allkirjastasin, ei olnud Taani veel sellises staadiumis, me võtame aluseks viimase 14 päeva nakatumise 100000 elaniku kohta ja see suhtarv oli Taanis veel eile üle 25. Aga vaadata, kuidas nakatumist arv väheneb, siis ma arvan, et lähipäevadel ka on Taani sellises olukorras, kuhu lende saab alustada. Kopenhaageni on sõlmjaam, kust eestlased lendavad edasi, et nad ei jõuagi Kopenhaageni tänavatele, et, et kas see otsus mitte lubada sõlmjaamadesse lennata on ikka põhjendatud. Ma toetan seda, et meil on ühtsed reeglid, ka me oleme need põhimõtted tervishoiuministrid, meie puhul siis sotsiaalminister läbi rääkinud ka Läti ja Leedu kolleegidega. Kui liikumine muutub, muutub vabamaks, siis teatud kontroll peab olema. Mis puutub nüüd teistesse riikidesse lendamisse, siis loomulikult, ega siin tuleb arvestada seda, et kas sinna riiki üldse on võimalik sisse saada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmalt saab lennuliikluse avada vaid riikidega, kus viiruse levik on viimase kahe nädala jooksul olnud väike. Sihtriikide epidemioloogilise olukorra vaatab ministeerium üle iga päev ning avab või piirab vastavalt lennuliinide avamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSeekordse laulupeo tuli süüdati Tartus juba juuni keskel, meeskoor akadeemiline Emajõgi ning naiskoor Emajõe laulis viisid tule piki siseveekogusid Pärnusse, sinna toodi kaluripaatidel ka jaanilaupäeval Kihnus läidetud tantsupeotuli. Pärnu jõe suudmes liideti kaks leeki, ühes hingamise tuleks mis jaht al Ruhnu karu rohkem kui 300 meremiili pikkusele teekonnale Tallinna saadeti. Tuletoojad harjutasid usinalt ka Jaan Tätte uut laulu. Eratorni sinu. Tubli väga halb oli see. Tantsupeo üldjuht Ülo Luht ütles, et tal on vaja ühte laulu sinna tantsupeole ja kas ma teeks ja siis ma olin Vilsandil siis see oli eelmine suvi või seal sügise poole ja ja ma sain aru, et on vaja midagi väga sellist head teha, tuli see laul ja kuidagi kergelt. No proovime. Kuule. Selle lauluga võeti Ruhnu karu ja peotuli eile päikeseloojangul tallini. Tuhandete kohaletulnute silme all süüdati ühes hingamise tules Saman trummi saatel sajad väikesed tõrvikud tantsijate kätes ja kõlas tulevane. Me hoiame seda tuld väärikalt ja vastutustundega. Me teeme Euroopa parima peo. Hindamise tuli jaguneb nüüd kaheks. Kaheksateistkümneda tantsupeo pealavastaja kapten Ülo Lu näidab tõrvikust tule tormilaternasse ja asub koos tantsupeo üldjuhtidega teele, et viia tuli tantsuväljakule Kalevi staadionile, kus kell 19 null null toimub tantsupeo Meri esimene etendus. 25. laulupeo kunstiline juht. Sood aga läheb ta majaka vahiga ühise üheshingamise tule laevale. Ruudu karu. Et laulu ja tantsupeo rongkäigu ees viia, tuli lauluväljakule alates praegusest momendist, kuni rongkäiguni on ööpäevaringses tulevalves Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi ning Eesti kooriühingu kollektiivid. Head lauljad ja tantsijad, hea linnarahvas ja külalised. Oleme veel mõne minuti koos tule, ega et seejärel tarvapäe ja Leigarite muusikute saatel üheskoos natuke jalga keeras. Jalakeerutajaid oli nii rahvariietes kui argirõivastes, nii päris pisikesi kui hallipäiseid. Ühes tantsimise ja ühes hingamise rõõmu oli tõesti tunda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Laulupeotuli süüdati Tartus. Edasi viidi tuli pikki siseveekogusid Pärnusse. Sinna toodi ka Kihnus süüdatud tantsupeotuli. Tuled liideti kokku ja saadeti mööda merd Tallinasse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeie Eesti riigi Kuigi alkoholipoliitika määrab ära alkoholiseadus, mis on vastu võetud riigikogus. Mitmed ettepanekud, mis on meil alkoholi poliitika tõhustamiseks tehtud said omal ajal tegelikult siinsamas riigikogus läbi vaieldud ja kas siis hästi või halvasti otsustatud. Ma julgeksin avaldada oma arvamust, et praegusel hetkel tuleb see seadus mitmes punktis uuesti üle vaadata kuna elu on näidanud, et nii mitmeski punktis see seadus ei ole täitnud neid eesmärke, mida, mida me oleme talle seadnud võib-olla mõnes punktis, olles liiga karm ja selle kaudu soodustada salaalkoholi levikut, teiselt poolt olles jälle liiga leebe ning andes salaalkoholi ka tegelejatele võimaluse siis seaduse karistavast mõttest kõrvale hiilida. Siin on mul mõningaid konkreetseid ettepanekus meile ka esitatud. Ja valitsuses on juba enne eelmise valitsuse poolt heaks kiidetatud narkomaania ja alkoholismi ennetamise programm. Praegusel hetkel on sotsiaalministeeriumi peale ülesanne konkreetsed prioriteedid ja tegevuskavad paika panna ning sellega valitsusse tulla. Kabinetis on tehtud põhimõtteline otsus alkoholi maksumärkide kasutuselevõtmiseks. Ülesanne on pandud majandusministrile ja majandusministeeriumile need ettepanekud esitada ja minu teada ollakse üsna varsti sellega nii kaugel, et selle analüüsi tulemus esita valitsuse kabineti nõupidamisele. Seal me saame kuulda ka seda, kui kaugel on edenenud aktsiisiladude loomine alkoholiveoks ja käitlemiseks, mis on samuti olnud valitsuse otsus ja milline vastutus on nüüd peal rahandusministeeriumil alkoholi maksumärkidega, ma tahan ka ühtlasi rõhutada, ei pea me silmas nüüd sellist klassikalist aktsiisimärki, nagu on tubakal. Et see on tegemist märgistusega, mis näitab, et, et on legaalse alkoholiga tegemist. Ja selles suhtes see programm tuleb natukene ka võib-olla odavam. Aga ta on põhimõtteline küsimus selleks, et inimesed tarbiksid legaalset alkoholi ja et oleks võimalik väga lihtsalt ja siiski otseselt selgeks. Ja ka osutada sellele, kus kohas ei tarvitata seda kohe mitte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Mart Laar selgitas Riigikogus Eesti valitsuse alkoholipoliitikat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba viis aastat tagasi ütles riigikogu, et 2020. aasta aprilliks peab kõigi apteekide enamus osalus kuuluma proviisoritele osaühingule. Euroapteek oli toona 36 apteeki, tänaseks on neid juba 51. Seda, et ühtegi apteeki pole vahepeal proviisoritele müüdud, tõdevad ka aktsiaselts Magnum Tamro Eesti, osaühing ja Farma Holding osaühing Tamra, Eesti osaühingu juhatuse liige Lauri Petlem ütleb, et kõik penu apteegid on müügis juba aastaid, aga ostjaid ei paista kusagilt. Proviisoreid Eestis on, aga proviisoritel ei ole, kas siis piisavat motivatsiooni ettevõtlusega alustada või neil ei ole lihtsalt finantsvahendeid, millega oma ostu finantseerida. Aga täna me näeme pigem vastupidist olukorda, et meie poole on pöördunud proviisorid, kes tahavad sellest päris väljuda ja tahavad meile apteeki müüa. Seda, et proviisorid ettevõtjaks ei kippu, ütleb ka Farma hulding osaühingu juhatuse esimees Risto Laur, kes peaks uue omaniku leidma 66-le südameapteegile. Vähemasti südameapteegi FarmMoldingu juhatus ega omanike poole ei ole küll ükski ostusoov täna jõudnud. Aga Eesti proviisorite koja juhatuse esimees Karin Alama-Aas näeb hoopis teistsugust pilti. Tema sõnul on suurkettidega suheldud proviisoritele ka lihtsalt ära öeldud. Pigem see on täna selle taga, et ega need suured apteegiettevõtted ei ole valmis oma apteeke enne müüma, kui nad seda päriselt peavad tegema, eks nad üritavad seda nii palju edasi lükata, kui nad suudavad. Ühes on apteegiketid ja proviisorid aga ühel nõul ehk reformi kindlustamiseks peaks riik pakkuma proviisoritele tuge ja garanteerima nende pangalaenud Risto Laur. Vahepeal räägiti erinevatest meetmetest, oli Ossinovski minister minu teada ei ole nendest ükski rakendunud, ega seadus on jah, täna ütleb väga üheselt ja kuidas olema peab, kuidas selle teekonna lõppu jõuda, noh, see on ikkagi täna jäetud väga selgelt proviisorite ja tänaste apteegikettide nii-öelda enda mureks. Sotsiaalministeeriumi tervise valdkonna nõunik Katri eespere aga ütleb, et reform seisab ikkagi apteegikettide taga. Tema hinnangul on proviisoritel nii soov kui võimalused, muuhulgas aitab neid ka Kredexi garantii. Tegelikult meie hinnangul mingeid meetmeid meie õigusruumis puudu ei ole, mis on kõige keerulisem koht ja millest kohati on puudu, on võib-olla selline hea tahe. Ühes on ministeerium aga kindel, ehk nemad lähtuvad sellest, et apteegi reform toimub. Nüüd nende apteekide puhul, mis siis esimesel aprillil seadusenõuetele ei vasta, siis hakkab ravimiamet nii-öelda olukorraga tegelema, aga noh, selge on see, et inimeste jaoks riik peab tagama ravimite kättesaadavuse ja selle, me tagame",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitmed apteegiketid kinnitavad, et nad pole proviisoritele müünud mitte ühtegi apteeki.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPaide linn küsis sotsiaalministeeriumilt pisut üle miljoni euro uue perearsti keskuse rajamiseks tingimusel, et seal on kaheksa perearsti tööruumid. Eelleping sõlmitigi kaheksa perearstiga ja maja projekteeriti kaheksale Prakisele. Lisaks on seal apteek ja ruumi teistele meditsiinispetsialistidele. Kui keskus aasta tagasi valmis, polnud kaks perearsti enam valmis erinevatel põhjustel uude majja kolima, selgitab Paide linnapea. Priit Värk. Kaks nimistut on puudu. Ja aasta jooksul me oleme olemasolevaid perearsti, kes on ka nimistutega siin üritanud ka veenda, et tulla. Seni pole õnnestunud. Sotsiaalministeerium tegi tervisekeskuse kavandamise ajal linnale ettepaneku vähendada hoone mahtu, kuid Paide sellega ei nõustunud. Nii läks Paide teadlikult riskile, kuigi oli teada, et osa ehitusraha tuleb tagasi maksta. Taas kord Paide linnapea Priit Värk. Vaadates siin kas kümne-viieteist aasta peale edasi, et siis on nagu väga õige otsus on olnud, et ehitati perearstikeskus kaheksa praksisega ja et ta ehitati Järva maigla juurde, et see, et tervishoiuteenused on koondunud ühte kohta, ma arvan, et väikses maakonnas ja väikses omavalitsus on see väga vajalik. Järvamaa haigla ja Paide linn küsisid sotsiaalministeeriumilt perearstikeskuse täies mahus tööle rakendamiseks kolme aastast ajapikendust. Äsja sai aga selgeks, et minister Tanel Kiik seda taotlust ei rahuldanud. Sotsiaalministeeriumi osakonna juhataja Agris Koppel. Osa projekti rahast tuleb tagasi maksta, eks ta mõned kümned tuhanded eurod on. Positiivne on see, et rahad makstakse haiglale välja ja saabki need ruumid välja rentida. Näiteks teistele tervishoiuteenuse osutajatele. Järvamaa haigla juhatuse liige Andres Müürsepp Me leiame siin oma meditsiinitöötajaid, keda saaks siia panna, kellel teises majas oli nagu kitsas. Ja kuna meie kontseptsioon oligi ikkagi, et perearstikeskus koos haigla ruumidega moodustavad esmatasandi terviseteenuse keskuse, siis nii ta tulebki. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paide linnal ja Järva vallal tuleb osa Paide Perearstikeskuse ehitamiseks riigilt saadud ehitusraha tagasi maksta, sest Järvamaa Haigla pole suutnud ka aasta pärast keskuse avamist tagada, et uues keskuses töötaks kaheksa perearsti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna endise esimehe Edgar Savisaare kaitsja Oliver Nääs tõi välja kohtualuse halva tervise ning taotles Savisaarele täiendavat terviseekspertiisi. Kohus jättis Näsi taotluse rahuldamata ning istung jätkus. Samuti tõid nii näes kui Aleksander Kofkini kaitsja Aivar pilv välja, et mõistlik menetlusaeg on Savisaare ja Kofkini korruptsiooni asjus. Möödunud. Kohus teatas, et mõistliku menetlus asjas kujundab ta seisukoha lähema paari nädala jooksul. Kuigi Savisaar ütles sõna saades, et kohus ja poliitika tuleb lahus hoida, arvab näes, et kohalike omavalitsuste valimistel osalemine võib mõjutada kohtuprotsessi. Ma arvan, et see võib mõjutada, kuigi ma arvan, et see ei muuda neid meditsiinilisi andmeid, mis Edgar Savisaare kohta on esitatud, ega ka tema tervisliku seisundi. Mina ei ole kunagi kordagi öelnud seda, et Edgar Savisaar ei saa osaleda, ma olen ainult refereerinud erinevate arstide vastavaid seisukohti. Kommenteerib juhtiv riigiprokurör Steven Risto Evestus. Aimasin seda, et, et see kandideerimine kohalikel valimistel kindlasti ei tee selle kohtuasja pidamist kergemaks ja seetõttu ilmselt ei olnud mulle üllatuseks, et ka täna istung algas sellega, et isik soovis siis täiendavate terviseandmete esitamisel jällegi pikendada selle protsessi kulgu, mis puudutab poliitikat, selle teema tõi täna süüdistatav ise saali ja loomulikult on kõigil, kellel on selleks olemas jõud ja vaim, õigus nagu sellega tegeleda, nii et mul ei saa midagi selle vastu olla, aga see ei saa tulla selle kohtupidamise arvelt. Seejuures ilmus kohtuistungil, et Keskerakonna kaitsja nüüdsest näsi asemel Erki Kergandberg. Erakonna peasekretär Mihhail Korb põhjendas otsust sellega, et kohtuprotsess on ühele kaitsele liiga mahukas. Hetkel toetab erakond oma endist juhti rahaliselt, kuid Korbi sõnul tuleb küsimus uute asjaolude ilmnemise tõttu juhatuses uuesti tõstatada. Nii nagu Savisaar kinnitasid ka teised süüdistatavad, et pole süüdi, vaid Villu Reiljan ütles kohtule, et nõustub talle tehtud etteheidetega ning on asunud prokuratuuri ga läbirääkimistesse. Istung jätkub homme Priit Kutseri ja Villu Reiljani tunnistustega. Mõlemad loodavad sellega, et kohtuistungist eraldada ja asja lõpetada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Harju maakohtus jätkus pärast suvepausi kohtuprotsess Edgar Savisaare ja teiste süüdistatavate üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLaupäeva öösel avasid kolm inimest tule Florida ööklubi juures. Kurjategijatel oli kaasas mitu relva ja järjekorras seisvaid inimesi. Tulistati valimatult. Paar päeva varem tappis transporditöötaja Californias üheksa töökaaslast. Miami politseijaoskonna juhi Artkevedo sõnul on relvavägivald muutumas rahvatervisekriisiks ja föderaalvalitsus peaks selle probleemiga rohkem tegelema. Esiteks peavad poliitikud lahkuma oma nurkadest nii vasak kui parempoolsed ja tulema keskele kokku, kus on enamik ameeriklasi. Me peame kehtestama üleüldise taustauuringu ja muutma ametlike relvapoodide röövimise, kindla karistuse ga föderaalkuriteoks. Relvaseaduste karmistamise eelnõu, mis suuresti keskendub just taustauuringutele, läbis küll paar kuud tagasi esindajate koja, kuid on toppama jäänud senatis. Vabariiklasest senaatori Teet Kruusi sõnul kasvas koroonaviiruse piirangute ajal vägivald demokraatlikes linnades, kus relvaseadused on üldjuhul karmimad kuid kurjategijad neid ilmselgelt ei järgi. Võtame sihikule pahalased, kurjategijad, tagaotsitavad vaimuhaiged, paneme nad vanglasse ja ärme lase neil relvi hankida. Ärme tee patuoinaks süütuid ja seaduskuulelikke kodanikke ega võta sihikule nende põhiseaduslikke õigusi. New Yorgis on viimase aasta jooksul relvavägivald kasvanud umbes 70 protsenti. Vabariiklasest linnapeakandidaadi Fernando Mateo sõnul mängib siin rolli politseinike moraali langemine, mille üks põhjus on rassimeeleavaldustele järgnenud eelarvekärbe. Me ei tohi lasta meie politseinike alavääristada, ei tohi lubada nende pihta sülitada või vett pritsida. See on täiesti häbiväärne, mis praegu New Yorgi jaoskondadega toimub. Ja ma toetan meie politseinikke täielikult. Art Akeveedu sõnul on aga vabariiklaste jutt politseinike toetamisest silmakirjalik, sest samal ajal luuakse nende juhitud osariikides eelnõusid, mis muudavad korrakaitsjate töö veelgi keerulisemaks. Ta toob näiteks Texases vastu võetud eelnõu, mis lubab inimestel avalikult kanda käsirelvi ilma taustauuringu ja väljaõppeta veel kord. Miami politseijaoskonna juht Arto Gevedo. See tähendab, et me ei tohi kelleltki nende plaanide kohta isegi aru pärida see tähendab, et me ei tohi midagi teha enne, kui see inimene haarab oma relva, kõnnib teatrisse ja otsustab tulistada. Akeveedo sõnul on suureks probleemiks ka kriminaalkohtute ülekoormus. Juhtumite kohtusse jõudmine võib teinekord aega võtta aastaid. Samal ajal liiguvad kurjategijad vabalt ringi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s viimastel kuudel toimunud massitulistamised ja üleüldine kuritegevuse kasv ei ole toonud kongressi demokraate ja vabariiklasi lähemale relvaseaduste karmistamise kokkuleppele. Vägivallas süüdistatakse teineteise ebaõnnestunud poliitikat, mis politseinike hinnangul ei aita kaasa probleemi lahendamisele ja paneb vastutuse hoopis nende õlgadele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMulle on tehtud korduvalt ettepanekuid ja paljudest kohtadest erakonna esimene jätkata vastuse ma annan hiljemalt kuu jooksul, millest see teie jätkamine või mitte, jätkamine sõltub, ega ma seda nüüd küll rohkem kommenteerima ei hakka. Kunagine peaminister, tänane Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimees Juhan Parts on aga seda meelt, et Laar peaks jätkama. Kõik sõltub tegelikult Mart Laarist, et, et ma ütlen oma seisukoha, et, et erakonna esimees tasub noh, vahetada siis, kui erakonnal läheb halvasti või kui on vajalik noh, kui, kui on vaja selgelt mingisugune noh, sisuline muutus poliitikas muuseas läbida. Ma ei, ma ei kuidagi ei saa nõustuda, et IRLi läheb nagu halvasti, et, et see on minu jaoks täiesti arusaamatu, et me oleme saanud päris hea mandaadi valijatelt. Me oleme suutnud Eesti riigi majanduskriisist välja tuua koos Reformierakonnaga. Meil on noh, ütleme ma arvan, kolm plussi, nelja miinuse vahel olev valitsemisprogramm täna. Mart Laar on selle erakonna noh, juht ja, ja selles mõttes ütleme lihtsalt seda niimoodi vahetada. Ma, ma, ma ei pea seda eriti mõistlikuks. Samas on juba mõnda aega spekuleeritud selle üle, et kui ühel hetkel ei soovi Mart Laar või siis ei usalda Isamaa ja Res Publica liidu liikmed Laarile erakonna esimehe positsiooni, on sellele ametipostile suursoosikuks just kunagine Res Publica esimees Juhan Parts. Parts ise aga väitis, et ta pole sellest positsioonist huvitatud. Ei soovi, ütlen ausalt, et mul on piisavalt tegevust. Nii et mul ei ole selles mõttes sedalaadi ambitsiooni.",
"role": "user"
},
{
"content": "IRL esimees Mart Laar lubab kuu jooksul otsustada, kas ta jätkab erakonna juhina.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse kinnitatud andmetel on Egiptuses viimase 14 päevaga haigestunud 2252 inimest ehk siis päevas mõnel määral üle 200 välisministeeriumi reisipiirangutest vabade kolmandate riikide nimekirjas Egiptust ei ole kuigi arvestades elanike arvu ja nakatunute arvu Egiptus ei tohiks olla riskiriik. Kas sellel on mingid omad põhjused, miks Egiptuse näiteks otselennuga sõita ei soovitata? Jah, sellel on väga konkreetsed põhjused. See on Euroopa Liidu ühine otsus, kõik kolmandad riigid väljaspool Euroopa liitu, ütleme nendele kehtivad tingimused, me peame kõik 27 riigi vahel kokku, lepime ühiselt ja Egiptust on selles ühisotsuseprotsessis korduvalt arutatud, siin kevadel, kui seda nimekirja tehti, siis vaadati Egiptus väga tähelepanelik, siis olid Egiptuse numbrid veel väga kõrged ja nüüd ütleme, et, et seda nimekirja täiendada Egiptusega peavad siis kõik 27 liikmesriiki sellega nõustuma ja samas nagu me teame, olukord Euroopa liidus endas on hetkel noh, mitte just kõige parem, et need numbrid saad igal pool, et ühesõnaga see võimalus, et praegu kõik 27 liikmesriiki tahaksid Egiptust lisada sellesse nimekirja olukorras, kus nende enda numbrid on, on suht kontrolli alt väljumas. Ei ole väga suur. Aga küsimus ei ole kõikides nendes andmetes, mis meil käsutada on või on nendes ka Noh, ütleme Egiptuse andmed, nii nagu nagu paljude kaugemate riikide andmed võivad alati olla küsimus, et kui palju me neid usaldama või usalda, aga noh, seal on väga paljude riikide saada konnad, et me saame neid numbreid kontrollida, aga pigem võib olla jah, tänasel päeval, see on ikkagi sellises Euroopa Liidu enda halvenevast olukorrast tingitud ja, ja sellest, et, et Meil on vaja ühist otsust 27 liikmesriigi vahel. Millal välisministeerium korrigeerib uuesti kolmandate riikide kohta käivaid reisipiiranguid? Brüsselis vaadatakse need numbrid üle, ütleme iga nädal ja otsuseid tehakse iga kahe nädala tagant, ehk siis meie Eestis välisminister, mis kanname need andmed oma kodulehele kahe nädala tagant, eelmine kord oli see eelmine nädal ja nüüd siis järgmine nädal, reedel me korrigeerida neid andmeid uuesti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitmed Eesti reisiettevõtted tunnevad huvi sügiseste Egiptuse-reiside korraldamise vastu. Andmed sealsete Covid-19 nakatumiste kohta eeldaksid, et Egiptus ei ole reisisihtkohana ohtlik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLasteaia kohatasu kaotamist nõuab veel alates kriisiaja algusest volikogu opositsioon räägib fraktsiooni Meie Narva esimees Katri Raik. Ainuoluline praegu on see, et lasteaia kohatasu kaotamine Narvas on absoluutselt vajalik. Kodanikualgatuse korras on kogutud üle 1000 allkirja ja see otsus tuleb vastu võtta. Narva linnavõim on seni olnud seda meelt, et kõiki lapsevanemaid lasteaiatasust vabastada pole mõistlik. Narva linnapea Aleksei Jevgrafov. Mina pean mõtlema ka meie eelarvest ja küsimus on ka selles, et palju inimesi jätkavad tõotada näiteks riigiametnikud, kohaliku omavalitsuse ametnikud ja nende tulu ei vähinenud. Ja siis mina ei pea igasemaks, et ma vabastamise Keda kohatasust vabastada ja keda mitte, selle õiguse tahabki volikogu täna algaval istungil üle anda linnavalitsusele. Linnapea plaani järgi peaksid vabastuse alates kriisi aja algusest saama vanemad, kes lapsi kodus hoidsid ja lisaks kriisi tõttu töökoha või sissetuleku kaotanud lapsevanemad, kuidas vabastust saada, selgitab linnapea Aleksei Jevgrafov. Kõik need kategooriad võivad kirjutada avalduse lasteaia direktori nimele ja selles avalduses nemad juba räägivad põhjusest ja selles osas juba rohkem usalduse küsimus, et me ei hakka kontrollima igaüks, ütlen aasalt, et lasteaiadirektor niikuinii tunneb oma inimesi oma vanemaid, et inimestele anname võimalus. Kui sul tõsiselt puudub võimalus maksta, siis sina ei maksa, kui sul on võimalus, sina võib jätkata, maksta. Narva volikogu opositsioon sellise lähenemisega nõus ei ole, räägib Katri Raik. See ei saa ju olla nii, et lasteaia juhataja ütleb, et teie lapsel kaotame kohatasu, aga minu lapsel mitte. Peab olema väga selgelt lahti kirjutatud ja need küsimused on täna lahtised. Kohatasu eriolukorra ajaks tuleb kaotada kõigile lastele. Me ei saa jagada lapsevanemaid rikasteks vaeseteks ja teha süsteemi läbipaistmatuks väikeses riigis. Sellised keerulised süsteemid toovad kaasa olukorra, kus kohatasu kaotamise menetlemine on kallim. Lõbus kui selle kaotamine. Narva linnapea sõnul läheks kõigi lapsevanemate kohatasu kaotamine linnale maksma 66000 eurot kuus, osaline vabastamine pea kaks korda vähem. Ühe Narva lapse lasteaia kohatasu on umbes 30 eurot kuus. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva volikogu kavatseb lasteaia kohatasust vabastamise õiguse anda linnavalitsusele. Opositsiooni hinnangul väärivad eriolukorras vabastust kõik lapsevanemad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNelja aasta pärast loodab Eesti raudtee Tallinn-Tartu liini elektrifitseerimisega lõpule jõuda. Seda tärminit ei saa ka väga nihutada, sest teine riigifirma Elron ostab juba uusi elektrironge. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu investeeringute osakonna juhataja Indrek Kailan ütleb, et praegu on veel aega otsustada, kas me soovime raudtee sirgemaks ehitada. Selleks, et Tallinn-Tartu lõigu kiiruse arenguid tulevikku silmas pidades mitte kinni panna, lukku lüüa, noh siis koos elektrifitseerimisega oleks ilmselt seda kõige mõistlikum teha, sellepärast et hiljem ümber ehitades on see siis suurem kulu kui praegu. Samale järeldusele jõudis ka septembri lõpus valminud analüüs Eesti raudtee ehitusteenistuse juhi Riho Viatkini sõnul tellitigi analüüs selleks, et uurida, missugused raudteelõigud tuleb sirgemaks ehitada, et rong saaks sõita kuni 160 kilomeetrit tunnis. Uuring käsitles olemasolevat kõveraid, millel täna ei ole võimalik sõita kiiremini siis, kui 120 kilomeetrit tunnis ja uuring tuvastas, et selliseid kõveraid on 28 tükki, kogu pikkusega 40 kilomeetrit ja nende ümberehitamise maksumuseks kujunes siis 47 miljonit. Suurem osa kurvidega poleks ees ootavat tööd väga keerulised. Raudteerööpaid tuleks nihutada mõne meetri võrra ja ka pärast seda mahuks nad senisele raudteemaale ära. Raskem on kolmes kohas, kus õgvendamiseks tuleks maad juurde osta. Üks neist hõlmas mitut kõverat ja üsna suurt maavajadust, mis siis puudutas abiare Kärkna jaama vahet, et see lõik on täna soode vahele ehitatud ja üsna sellise kõveratega kogupikkuse na andis ica kaheksa kilomeetrit maksimaalseid nii-öelda trassi jõgedemist. Juhul, kui raudteed sirgemaks ei ehitata, saab ka pärast elektrifitseerimist Tallinnast Tartusse maksimaalselt tunni ja 47 minutiga. Kui tööd ikkagi ette võetakse, võiks tulevikus sõita 15 minutit kiiremini, aga mitte nelja aasta päraast, tõdeb Indrek Kailan. Selleks on vaja uuendada ka liiklusjuhtimissüsteemi, mis omakorda on veel täiendav investeering Eesti raudtee hinnangul circa 155 miljonit eurot. Riho Vatkin lisab sinna nimekirja veel piirdeaiad, kahetasandilised ristmikud ja raudteepeatuste laiemat platvormid, samas kõiki selliseid kiiremad, rongi sõitu, lubavaid töid saab teha ka siis, kui raudtee on juba elektrifitseeritud. Kõigepealt tuleb ikkagi teha otsus, kas raudteed õgvendada või mitte. Kui me käsitleme neid lõike, kus õgvendamine ei ole suur, nende koha pealt otsustamine kindlasti ei ole nii kiire kui nendel lõikudel, kus me peaksime alustama siis täna juba kõikvõimalike planeeringute keskkonnamõjude hindamistega Seda, et otsustamis aeg hakkab kätte jõudma, tõdeb ka Indrek Kailan. Aga samal ajal meil on veel otsustamata paljud nii-öelda struktuurifondide vahendid, mis on mõeldud siis perioodile 2021 kuni 27, eks see on selline riigieelarve ja planeerimise protsess, et selle käigus tõde nii öelda selgub.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eksperdid soovitavad Tallinna-Tartu raudtee laugemaks ehitada. Kuigi tööd maksaks ligi 50 miljonit eurot, looks need eelduse, et tulevikus saaks ühest linnast teise vaid tunni ja 32 minutiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.