messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui erakond jääb vahele keelatud annetusega, tuleb tal see raha annetuse tegijale tagasi kanda. Justiitsministri maris. Lauri hinnangul võiks see kohustus ja võimalus alles jääda, kuid ainult juhul, kui raha makstakse tagasi kohe, mitte pärast vahele jäämist. Aga kui ta hakkab seda raha enda käes hoidma ja sellega venitama tagasimaksmisega, siis võib-olla tuleks kanda see vahendid riigieelarvesse. Niisuguse ettepaneku teeb ministeerium ka värske seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni aseesimees Kaarel Tarand märgib, et praeguse korra järgi pole annetuse tegijal endal suuremat riski, samas kui erakond võib keelatud annetuse kasutamisest palju tulu teenida. Kuni selleni, et väiksematel puhkudel inimesed teevad selliseid tehinguid iseenda firmaga, näiteks et ma võtsin firmast raha välja, pärast panen tagasi, ostsin oma firmalt teenust nii edasi, et siis oleks nagu teine lugu, et kui see raha läheks ikkagi sellest nii-öelda omade ringist lõpuks välja, kui tuvastatakse, et see on ebaausal viisil tehtud tehing. Justiitsministeerium sooviks erakondade rahastamise järelevalve komisjonile ka õigusi juurde anda maris Lauri märgib, et praegu ei pea inimesed komisjoni ees ütlusi andma. Tulevikus võiks see kohustus tekkida. Tere, kaal jääb nagu puudu nendest võimekustest, mis on väga paljudel teistel järelevalveasutuste tegelikult olemas, et see on takistanud ka selliste erinevate vihjete kontrollimist Ühtlasi tekiks komisjonile õigus küsida dokumente kolmandate isikutelt. Kaarel Tarandi hinnangul oleks ka seda muudatus tarvis. Kui erakondade põhilised kampaaniapartnerid ei ole sugugi kohustatud ütlema näiteks seda, et kas nad müüsid kõigile võrdse hinnaga reklaami pinda, kahtlused jäävad õhku, aga tõtt kätte ei saa. Väljatöötamiskavatsusega otsitakse ka lahendust, kuidas haarata rahastamise järelevalvesse erakondade sidusorganisatsioonid. On noorteühendused on naisteühendused, seeniorid, ühendused, osad erakonnad loevad ka nendele organisatsiooni tehtud annetused erakonna annetusteks, aga on olemas ka olukordi, kus on sisuliselt erakonna a seotud organisatsioonid saavad kuskilt kõrvalt raha ja seda ei loeta erakonna rahastamiseks. Kuidas sidusorganisatsioone täpselt määratleda, tuleb Lauri sõnul veel arutada. Praegu ütleb seadus, et erakond peab olema niisuguse ühenduse liige või asutaja. Ühtegi niisugust sidusorganisatsiooni pole tänaseni registreeritud. Keskerakonna juhatuse liige Jaanus Karilaid ütleb samuti, et uut definitsiooni tuleks nüüd otsima hakata. See on probleem, sellega peaks tegelema, selle peaks tegema läbipaistvamaks ja kõik erakonnad, kellel on olemas sellised varjatud sidusorganisatsioonid, need tuleks siis rohkem avalikkuse ette tuua ja ma arvan, et siis läheksid ka valimiskampaania aruanded veel läbipaistvamaks ja arusaadavamaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Justiitsministeerium kavandab seadusemuudatust, mis annaks Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile õigusi juurde, ning kohustaks keelatud annetuse saanud erakonda raha riigieelarvesse kandma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa komisjon ei näe Tallinna linnahalli investeeringute tegemise vastuolu riigiabi reeglistikuga. Selle otsuse tulemusel käivitab Tallinna linnavalitsus lähiajal tegevusplaani, kuidas linnahalli ja selle ümbruse kordategemisega edasi minnakse. Vahepeal plaanitud koostöö Tallinki ga ei jätku, ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Veel aasta tagasi, meil tekkis teine kontseptsioon mida oli plaanis ellu viia koostöös Tallinkiga. Aga kahjuks pandeemia ja pandeemia järgne kriis tõid enda poolt korrektiive. Ja mul on hea meel, et meil oli teine stsenaarium. Ja nüüd me seda stsenaariumi saame ka käivitada. See tähendab, et linn saab enda vahenditega linnahalli projekti ellu viia. Kõlvarti sõnul tehakse nüüd turu-uuring, et välja selgitada võimalused erasektori koostööpartnerite ja kaasfinantseerimise leidmiseks. Sest paralleelselt linnahalli projektiga meil on praegu aktuaalseks muutunud küsimus Tallinna haigla tuleviku osas, kui tõepoolest juhtub nii et Me peame arvestama ainult linna ressurssidega ja riik enda eelarveliste vahenditega ei tule appi. Tallinna haigla projekti realiseerimisel. Linnavalitsusel on kavas rajada linnahalli konverentsikeskus ning korda teha suur saal. Tallinna linnapeaks kandideeriv reformierakondlane Kristen Michal ütles vikerraadio saates uudis pluss et kui tuleb valida, kas linnahall või haigla, eelistaks tema viimast. Linnahalli osas on ootus Tallinnasse sellise kaasaegse konverentsikeskuse järgi, aga veel kord see kaasaegse konverentsikeskuse ootused olnud ikkagi sellel hetkel, kui, et inimesed hulgakaupa ja suurel kiirusel liikusid nüüd natukene aega, seda ei pruugi juhtuda ja, ja see tähendab ka tegelikult seda, et linn peab leidma. No ütleme, mõistliku lahenduse, kuidas siis see linnahall korda teha, et tal oleks ka reaalne otstarve, sest lihtsalt maksumaksja raha või kellegi erasektori raha saada selle peale, et, et teha valmis hoone, mida võib-olla ei kasutata päris mõistlikult. Noh, on väga keeruline, aga seda, et linnahall korda teha, teha tuleb ja mereäär lahti teha, tuleb selles, ma olen igal juhul veendunud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinn hakkab otsima võimalusi, kuidas leida lisaraha Tallinna Linnahalli kordategemiseks, nüüd kus Euroopast on tulnud riigiabiluba, kuid arvestama peab ka Tallinna Haigla rajamisega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSorgu on ligi kuue hektari suurune asustamata saar Pärnu lahe ja Kihnu väina piiril. Saarel on säilinud mõned hooned ja tuletorn. Uurisin sorgu seltsi juhatuse liikmelt Norman Talsonilt, mida selts on oma lühikese tegevusaja jooksul jõudnud ära teha. Norman Talson. Natuke ikka oleme jõudnud teha, et taastasime näiteks saarel oleva ajaloolise sauna eeskoja, mis oli juba suhteliselt ära mädanenud ja ehitasime selle uue. Augustikuus me tegime saare koristustalgud, vedasime sealt saarelt ära poolteist tonni prügi, prügi läks laeva peale ja sealt edasi juba Pärnusse ja Kuusakoski ja Paikresse. Põhiprügi oli klaas ja taarajäätmed, plastikjäätmed, vanad võrgud ja niisugune metallirisu. Lindude pesitsuse ajal saarel käia ei tohi, aga muul ajal ei keela seda keegi. Nii palju, kui seal koristusest aru oli saada, et ega prügi oli suuremas osas niisugune vana värskeid jäätmeid või värsket risustatust aru saada ei olnud, et pigem on see selline 90.-te pärand, mis me sealt ära tõime. Saarele minek on keeruline, sest korraliku sadama seal ei olegi. Teadmised peavad olema, kuhu täpselt minna ja kas meie läksime merepäästjate laevaga sinna, jäime saare lähedale ankrusse ja siis väikse aerupaadiga edasi saarele. Nii et see koristamine oli tohutult keeruline ikkagi paadiga vedada, siis laevale ja Liselt jah, üsna raske, aga iseenesest oli tore ettevõtmine inimesi, meil oli seal pea 10 ja kõik said oma töö käemärjaks. Kurb on see, et tõesti on väga tuuliseks läinud ja rohkem teil ei ole õnnestunudki sinna minna, nüüd. Ei ole saanud jah, et oleme tahtnud veel ikka minna ja veel töid teha, aga ilm paneb omad piirangud peale koristustalgut. Iga nädalavahetus on olnud üsna tuuline ja kõrge laine, et, et isegi kui kohale saaks, siis veesõidukit ei tahaks ankrusse jätta, sellepärast see võib ankruketi ära lõhkuda. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Aasta eest asutatud Sorgu selts tegi Sorgu saarel esimese talgupäeva, kus saarelt toodi mandrile poolteist tonni prügi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVarem sai vana Baskini teater riigilt toetust suurusjärgus 30000 eurot aastas mis moodustas arvestatava osa teatri ligi 300000 eurosest eelarvest. Viimased kolm aastat on aga teatri rahastamise taotlus riigi poolt rahuldamata jäänud. Riigipoolsete etendusasutuste tegevustoetuste jagamisel toimib juba 16 aastat süsteem, kus kaheksa liikmeline ekspertkomisjon hindab taotlusi kriteeriumide nagu näiteks kunstilise taseme ja koostööprojektide, aga ka väikekohtades etenduste andmise alusel. Ekspertkomisjoni soovituse põhjal allkirjastabki minister käskkirja, kes saavad toetust ja kes mitte. Vana Baskini teatri poolt kohtusse antud kaebuse üheks punktiks ongi aga see, et ministeeriumi juures tegutsenud ekspertkomisjoni töö reeglid lähevad vastuollu etendusasutuste seadusega. Jätkab vana Baskini teatri lepinguline esindaja Meelis Leis. See teatrirahastus ongi paraku niivõrd vildakas, et ega siin muud varianti ei olnudki ühel hetkel keegi pidi tõusma nii-öelda ja, ja selle asja avalikkuse ette tooma ja ka kohtusse viima, sest seal on kaks suurt momenti, et üks, üks suur moment on see, et kultuuriminister on hakanud ise seadusliku alused kehtestama hindamiskriteeriumeid, seda ta teha ei saa, meil välistab selle juba põhiseadus. Kultuuriministeeriumi asekantsler Hillar Sein ütleb aga, et süüdistused on alusetud, sest ministeerium on käitunud seaduse järgi. Hillar Sein. Seaduses on tegelikult võimalus ka lisakriteeriumi määrata. Seadus toob välja kaks kriteeriumi, mis kindlasti peavad olema ja need, antud juhul on ka seal meie praeguses kriteeriumites olemas. Kuna vana Baskini teater nõuab ka esialgset õiguskaitset, tähendab see, et kuni kohtuveskid ja jäetakse väljamaksed tegemata ka teistele teatritele. Tallinna linnateater ootab näiteks miljonit Von Krahli i poolt miljonit eurot ja näiteks teater must kast kuuteteist tuhandete eurot. Teemat käsitletakse pikemalt täna õhtul ETV saates pealtnägija.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vana Baskini teater andis kultuuriministeeriumi kohtusse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegemist pole tšarterreiside, vaid hooajaliste regulaarlendudega, mis toimuksid maist augusti lõpuni ja minimaalselt kaks korda nädalas. Lennufirmadega koostööd koordineeriv Estonia spaa hotellide juht Andrus Aljas ütles, et lendama hakkab Eesti lennufirma nük air. Me oleme jah, jõudnud kokkuleppele kõige lähemale meie enda kohaliku lennufirmaga Nyksai Eestis on ta rohkem tuntud nagu Tallinna ja Kuressaare vahelise riigihanke lendajana, aga ka neil on olemas sobiv lennuki tüüp ja, ja lennuk Helsingis. Aga mis sepikile, et maksma võib hakata? Hinna osas on nagu veel vara rääkida ja noh, lennunduses üldse, et et piletihinnad ikkagi sõltuvad rohkem nagu nõudlusest, kui meil õnnestub siin juuli keskel lennuki täis müüa, siis võib see pilet maksta ka kuni 100 eurot otsa, aga siin madalamal hooajal, kui see nõudlus nii suur ei ole, siis kindlasti piletihind on odavam. Lend ise on nagu hästi lühikene, et see on siin kuskil 30 40 minutit, noh loomulikult lennujaama tuleb natukene varem tulla, Helsingis palju varem, Pärnu len on väga väike, siin saab ka väga kiiresti hakkama. Nii et kokku on võimalik Helsingist Pärnusse tulla siin paari tunniga, et see on kindlasti nagu meie klientidele väga suur boonus ja ma väga usun, et nad on nõus ka selle eest maksma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu lennuväljalt hakatakse mais Helsingisse lendama. Plaanis on teha kaks reisi nädalas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna keskpäevaks looklesid Tara linna traataia taga pikad järjekorrad. 21. jalaväepataljoni reservväelased olid kogunemas õppusele siil üliõpilased, Karl ja Lepo tulid õppusele Tallinnast. Küsisin neilt, mis nüüd neil enda elus pooleli jäi, selleks, et õppusele tulla. Kõigepealt räägib reamees Karl ja siis nooremseersant lepo. Tüdruksõber tuli maha jätta, ohverdama selle, et eksami õpingute aeg võib-olla lühem, kui ta tavaliselt on. Mina tulin hea meelega. Mina tulin ka täitsa hea meelega, et ülikool natukene kannatab, aga saab hakkama. Uurisin karjamees Rauno käest, kui kerge oli tööandja juurest õppusele tulla. Üsna raske tegelikult objekte on palju, tööd on palju, aga Isamaa jaoks peab olema valmis. Formeerimine, see tähendab järjekordasid ja tervet rida formaalseid toiminguid kottide ülevaatust, isikuandmete kirja panemist ning muuhulgas ka näiteks rinna ja pea ümbermõõdu võtmist. Värsked kaheks. 58, pigem on 60 selline klassika. Selle järgi pannakse vorm, antakse neile müts pähe ja jakk selga. Kui ümbermõõdud selged, suundutakse varustust kätte saama. Piltlikult öeldes näeb see umbes välja selline, et ühest uksest lähevad tsiviilisikud sisse ja teisest uksest tulevad kaitseväelased välja. Vahepeal on nad kätte saanud kogu vajaliku varustuse, aga millise ootused on seekord õppusele tuldud? Edasi räägib reamees Matja Leima. See 3,5 protsenti riigieelarvest võiks ennast kuidagi nüüd minuni jõuda näidata, aga juba on asi sujunud palju paremini kui 2015. aasta siilil. Ja meil ja uued relvad on. On üldse meeles ka, kuidas see relvas laskmine käis. Peale formeerimist saabki kohe alguse sisuline õppus edasi räägib 21. jalaväepataljoni ülem kolonel leitnant Indrek Sarap. Homme alustame koostegevusõpet, õpime uuesti tegutsema meeskondade jagude ja rühmadena ja ülehomme laseme kõik oma relvad sisse. Küsisin ka kolonel Sarapilt, kuidas olla rahul reservväelaste osavõtuga. Enne kokkulepitud aega sisuliselt üle veerandi reservväelastest oli juba kohal, et seda mõjutavad mitu asja. Viimase kahe kuu sündmused Ukrainas. Tahetakse näha vanu kamraade ja ka saada katsuda uut automaati R 20. Raadiouudistele võrust Mirjam Mõttus",
"role": "user"
},
{
"content": "Võrus paiknevasse Taara linnakusse oodati täna enam kui tuhandet reservväelast, kellest rohkem kui veerand olid täna lõunaks ka kohal. Kohale saabunud tulid heal meelel ning kõrgendatud ootusega, et näha ja kogeda oma nahal vahepeal suurenenud kaitse eelarve kulutuste mõjusid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSiseminister Kristian Jaani kinnitab, et mingit piiri, millest alates me enam sõjapõgenikke vastu ei võta, valitsus paika panna ei plaani. Nii rahvusvaheline õigus, ka Euroopa Liidu õigus on selle aluseks ja kui me vajame abi, siis Euroopa Liit aitab ja loomulikult kahepoolse, et saame teineteist aidata, et see on väga oluline, täpselt sama kindel fakt on selle kõrval ka see, et kuskil on ka see piir, ka see on nagu fakt. Igaks juhuks, kui see piir kätte jõuab, otsustas valitsus teisipäeval, et Eesti alustab Euroopa liidus konsultatsioone põgenike ümberpaigutamise asjus. Me täna jõuame veel aidata, oluline on tõesti ka see, et ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid, kuhu praegu võib-olla ei ole nii palju inimesi Ukrainast jõudnud, et ka sinna saaks inimesi nii-öelda vabatahtlikkuse alusel suunata. Jaani rõhutab, et Ukraina sõjapõgenikud võivad abi paluda ükskõik millisest Euroopa Liidu riigist ning vägisi neid kuhugi mujale ei viida. Niisamuti usub Jaani, et ka riikidele peaks ümberpaigutamine olema vabatahtlik. Siin ei rakendu mitte kuidagi 2015 Euroopa Liidu rändekava mehhanismid, et veel kord ajutise kaitsemehhanism on hoopis midagi muud, seda ei saa mitte kuidagi võrrelda täna selle rändekriisiga, mis meil oli siin 2015 2016. Samas täpset skeemi veel paigas ei ole, kuidas inimeste võrdsem jaotumine võiks käia, on Euroopa Komisjoni küsinud nii Eesti kui Tšehhi. Tšehhi on ka teatanud, et nende võimekus põgenikke abistada hakkab ammenduma. Abi vajab ka Moldova. Ja Moldova osas on nüüd tõepoolest ka päris mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid valmis inimesi enda juurde siis Moldovast tooma. Euroopa Liidu siseministrid arutavad põgenike ümberpaigutamise korraldust 28. märtsil. Kristian Jaani usub, et võrdsem jaotamine võiks toimuda juba Ukraina piiri juures, näiteks Poolas. Ehk siis samasugune analoogia võib-olla natuke nagu me tänasest oleme Pepa juhtimisel Pärnus alustamas nii-öelda siis siseriiklikus vaates, et nii-öelda anda kõigile riiki sisenejatele ühes kohast teenust, aga tagada nagu selle ühes kohas teenuse andmisega ka seda, et ka Eesti-siseselt sõjapõgenikud ei koonduks mitte ainult pealinna või Tartusse või Pärnusse, vaid võimalusi on ka mujal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sõjapõgenike ümberpaigutamine peab olema vabatahtlik nii riikidele kui põgenikele endile. Siseminister Kristian Jaani ütleb, et sõjapõgenike ühtlasem Euroopas hajutamine võiks alata juba Ukraina ja Eurpoopa Liidu piiril.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeed läbirääkimised on lõpule jõudnud Eesti riigil selle tehinguga, mille tingimused olid kokku lepitud, nii et mille tingimused olid mõlemale poolele, ma arvan, soodsad ja head. Olid olemas kaks tähtaega selleks, et seda lepingut sõlmida. Praeguseks hetkeks on need kaks tähtaega möödas, lepingud on sõlmimata, järelikult, nagu majandusminister ütles, on see asi. Ja majandusminister sai endale ülesanne esitada siis kuni kolme kuu jooksul alternatiivsed ettepanekud, kuidas jätkata Narva elektrijaamade renoveerimisprojekti kuna on täiesti selge, et meie põlevkivienergeetika vajab renoveerimist, vajab rekonstrueerimist, need tööd on käimas, selles need ettevalmistused on tehtud, see projekt pole kuidagi viisi untsu jooksnud või, või Eesti riigile kahjulikult kulgenud, lihtsalt selle finantseerimis allikad saavad olema ilmselt teistsugused, aga see sõltub juba majandusministri ettepanekut. Kui ma ütleksin oma väga isikliku eelistuse, mis on mitte minu kui peaministri, vaid kui minu. Kui poliitik ja Isamaaliidu esimehe Mart Laar helistas, siis ma arvan, et praegusel hetkel, vaadates kogu seda epopead, mis oleks võinud anda väga hea tulemuse, kuid ilmselt kahjuks tänu 11. septembri sündmustele seda tulemust ei andnud siis oleks mõttekas praegusel hetkel jätkata põhimõtteliselt teisel kombel, minu jaoks, kui ma ütleksin, oleks õigem jätkata, jättes vähemusosalust müümata ehk mitte kaasata enam kedagi. Kuna see kaasamine on osutunud erakordselt keerukaks ja minna selle tehingu finantseerimisele siis otse lepingute kaudu pankadega. See oleks pidanud ammu lõpetama selle tehingu ja, ja jumal tänatud, et see mõistus lõpus pähe tuli. Edasised arengud on väga lihtsad. Eesti Energia, Narva elektrijaamad on kuni Eesti riigi rahva, vabandust ja ei ole üldse mitte mingit raskusi, seal ei ole ainult seda energeetika 12 protsenti pluss inflatsioonitulemit, mida nad tahavad välja võtta, seda ainult ei ole. Peale selle nad ei tea ka midagi põlevkivienergeetikat, nemad võivad kulu minna rahulikult ja asi on korras sellega ja asi läheb edasi. Mingeid raskusi tegelikult ei ole. Kõigepealt on Eesti energia piisav laenu võtmise võime, jah, ega see raha tuli garanteerida niikuinii Eesti riigi varandusega, nii et selle võib, Eesti riik võtab selle laenu garanteerida, see on odavam laen. Riik on kahtlemata usaldusväärne partner, ole üldse probleemgi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus luges lõppenuks NRG-tehingu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOsaühing vara leidja maakleri Janek Morose sõnul otsivad uue kinnisvara soetajad eelkõige heas seisukorras ja korras dokumentidega talusid. Tavalised lihtsad talud, mis möödunud aastal võisid veel maksta siin ütleme niisugune keskmiselt võib-olla 10 kuni 15000, siis täna ma ei imesta, kui küsitakse siin sellest lihtsamast alust, võib-olla 30 kuni võib-olla 35000 juba või isegi üle selle, aga seal on kindlasti ühed, aga on alati nende asjade juures, mis, mis tähendab seda, et väga palju on, ütleme selliseid vanemaid talukohti müüki tulnud ja ära müüdud, kus siis ongi talu juurde mõõdetud seal võib-olla noh, ütleme pool hektarit, kuni hektar maad, ülejäänud maa on kas siis põllu või või metsaostja nii-öelda endale võtnud ja välja jaganud ja, ja siis ongi küsimus, et mida, mida see inimene siis nagu selle raha eest saab? Pork kinnisvaramaakler Sigrit seinast ütles, et kuigi Kagu-Eestis on hinnad tõusnud, ostetakse kinnisvara nii maakodu rajamise kui ka raha investeerimise eesmärgil. Pigem on praegu pakkumist vähem kui, kui siin vahepeal oli. Et hinnad on tõusnud tunduvalt, võrreldes eelmise üle-eelmise aastaga, nii Põlvamaal kui Võrumaal. Et üle Eesti tõusis ja tõusis ka Lõuna-Eestis. Ja ütleme niimoodi, et ei tõusnudki nii palju korterihinnad, kui tõusis tegelikult maamajad ja krundid, mis olid nagu siin Lõuna-Eestis hästi hinnas. Ja kui vaadata nagu KV-d või, või mingi kuulutuste poolt, siis, siis sa näed, et seal ei ole väga midagi müüa. Loona Eestis maatükke, et kõik on ära ostetud, kõik läksid väga hinda. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kagu-Eestis on tõusnud märgatavalt maamajade ja kruntide hinnad. Sellest olenemata leitakse kinnisvaramaaklerite sõnul uued omanikud paljudele talukohtadele ning maatükkidele juba enne kui müügikuulutus jõuab suurematesse kinnisvaraportaalidesse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTempot peame hoidma täpselt selline, nagu ta viimased kolm-neli nädalat on nüüd olnud, siis on 22.-ks septembriks 73 protsendi peal oleme seal peal, ei pea nüüd vaktsineerimine seisma jääma, vaktsineerimisega tuleb kindlasti edasi tegeleda. Mida kõrgem on see protsent, seda parem kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa, on nii-öelda statsionaarsed punktid olemas ja need on siis reeglina haiglavõrgu arengukava haiglates, kus on püsivalt vähemalt viiel päeval nädalas. Muutuvpunktide osas tõepoolest on nii-öelda punkte, mis on loodud küll ajutiselt, aga nende ajutine kohalolu on seal järgmised paar kolm kuud, noh näiteks Narvas ja veel mõnes kohas, kus me olemegi kindlalt kindlal kindlal päeval alati nädala päeval kohal ja on punkte, kus me tõepoolest oleme võib-olla loetud päevad ja me liigume edasi, et, et, et inimeste huvi seal raugeb või me näeme, et, et punkt ei õigusta ennast, siis me liigume nii-öelda selle punktiga järgmisesse kohta, et eriti eriti palju on sellist liikumist Tallinna piirkonnas ja, ja ka Ida-Virumaa piirkondades, kus me oleme, aga reeglina Me läheme sinna ka mingit mingil hetkel nagu tagasi jälle, kui tuleb teise doosi aeg, see sõltub siis konkreetsest korraldusest kindlasti, kus on mõistlik kohal olla pikemalt ja täna nendest kaubanduskeskustest on Lasnamäel olemas siis seal Rocca al Mares, kus on juba püsivalt olemas punktid ilma eelregistreerimata võimalusi kasutatakse praegusel hetkel küll jah, ja noh, viimaste nädalate esimeste dooside arv näitab seda, et huvi praegusel hetkel püsib.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel nädalal tehti Eestis koroonaviiruse vastu kokku 24 200 esmast ning ligi 11 900 teist vaktsiinidoosi. COVID-19 vastase vaktsineerimise korraldamise töörühma juht Marek Seer ütles, et kaitsepookimise tempoga võib praegu rahul olla, kuid septembri keskpaigaks 70 protsendi vaktsineerituse hõlmatuseks tuleb tempot hoida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLätis pole kunagi nii palju teid remonditud või ehitatud, kui lõppenud aastal on märganud küllap igaüks, kes Lätis sõitnud ja seda kinnitab ka transpordiminister Talis Linkaits. Korda sai üle 1300 kilomeetri teid, korraga olid töös üle 200 objekti, millest 162 sai päris valmis. Ehitati või remonditi ligi 30 silda. See kõik on osa väga ambitsioonikast teedevõrgu arengukavast kuni 2040. aastani. Regionaalteede arenguks on heaks kiidetud eraldi seitsme aasta kava ja nende puhul on viimase viie aasta areng samuti tuntav. Kui 2016. aastal oli heas või väga heas korras vaid kolmandik regionaalteid siis nüüd juba ligi 60 protsenti. Olulisem, mis ka eestlasi puudutab, on Riia ringtee väljaehitamine. Tšekkava ümbersõidu rajamist jõuti läinud aasta lõpul juba alustada ja tänavu peaks valmis saama Pauska ja Ietsava ümbersõiduprojekt. Needki saavad olema nagu ka tekava PPP projektid, kuhu kaasatakse ka erakapitali. Samas on Läti juhid kinnitanud, et tasulisi teid riigis ei tule. Transpordiminister Talis Linkaits. Lõppenud aasta oli meil taristu arendamise aasta, kus pööras me peatähelepanu maanteede arengule. See oli üks edukamaid hooaegu kogu taasiseseisvumis Läti ajaloos, räägib Linkaits. Tänavu peaks Läti saama 16 uut elektrirongi, mis hakkavad teenindama Riiat ja selle ümbrust. Sisse viiakse ka ühtne piletisüsteem, et rongiga tööle sõitjad ei peaks bussis või trammis enam eraldi piletit ostma. Ühtlustama hakatakse ühistranspordi graafikuid ja sõiduaegu. Minister Linkaits. Alanud aasta prioriteet meie valdkonnas on ühistranspordi tugevdamine, kogu ühistranspordi selgrooks muutub raudtee ja kõik muu hakkab toimima ümber selle, räägib Linkaits. Aasta esimesel poolel peaks Lätti jõudma esimene Škoda elektrirong. Seda testitakse ja sertifitseeritakse pärast neid toiminguid on võimalik tootjal saata Lätiga ülejäänud rongid, räägib minister. Riia kesklinna liikluskorraldus ja ka kesklinn ise on muutumas ka Rail Balticu ehituse tõttu. Keskraudteejaamas juba tööd käivad. Nii saab Lätiga rongiühenduse kesklinna ja Riia lennujaama vahel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti jätkab alanud aastal taasiseseisvumise aja suurimaid tee-ehitusprojekte ja investeerib ühistransporti. Pealinna Riiat ja selle lähiümbrust hakkavad aasta teises pooles teenindama uued elektrirongid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOlete rahul asjade käiguga? Noh, tulemused on ju suurepärased. Ma arvan, et põhiline, et enamus toetas Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. Mulle väga meeldis siiski suur aktiivsus võrreldes eelmiste riigikogu valimistega. Ma juhin tähelepanu, et kuus, 3,4 protsenti on suurim, mida praegu Kesk-Ida-Euroopa riigid on näidanud, see näitab siiski demokraatia tugevust. Minu arvates ka selline eitajate või need, kes olid arvamusel, mis on väga normaalne demokraatlikus ühiskonnas, see on äärmiselt vajalik. See näitab, et meie demokraatia on tugev. Me ei ole riik, kus on 90 9,9 protsendilisi tulemusi, näidati, need ajad on möödas. Ja kui me vaatame nii, et selles osas minu arvates kõik need näitajad on, on väga hea ja ma arvan, et me võime olla õnnelikud täna õhtul. Kas see skeptikute protsent on selline konstruktiivne protsent, on nende arvamustega võimalik arvestada tulevikus sellel teel, mis me hakkame sama. Ma arvan, et küsimus ei ole ju mingisugune poliitiliste erakondade vaheline debatt, vaid küsimus on ju erinevad seisukohad, mis on äärmiselt vajalik, see tähendab seda, et et need, kes on väga euroemotsionaalsed pead tuleb kutsuda maa peale tagasi, Euroopa on reaalsed. Euroopas on ka konkurents, Euroopas on ka probleem ja ma arvan, et selles osas ma olen korduvalt väljendanud, et nende olemasolu on olnud vajalik, on jätkuvalt vajalik, nii et ka meie läheme koos edasi. Eesmärgiks on Eesti edu. Ja no need debatid, mis te olete pidanud, et peate neid ikkagi noh, mõneti mõneti on jäänud teinekord tunne, et nad on väga emotsionaalsed ja ja seal on selliseid argumente tänapäeva eks, eks debatid on ikka lühi, lühikesed aega ja vaadake, teema on sedavõrd mitmepalgeline, et eks seal on kõik tahavad rääkida oma olulisi mõtteid, nii et aga minule on nad meeldinud, nii et ma loodan, et see",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu rahvahääletus. Valimistuudio tulemusvalve materjalid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEks uut inimest on nüüd vaja jah, ja need arutelud seisavad ees, et, et kui aeg on küps, siis kindlasti tuleme ka selle nimega avalikkuse ette. Eile vahetati välja RMK nõukogust kaks liiget, et kas natuke viitab ka sellele, et minister oli sattunud punnseisu, sest metsanduse arengukava ei ole suudetud vastu võtta ja, ja arusaamad, kuidas Eesti metsanduse ka edasi minna, on täiesti risti vastupidised. No vot, ma ei hakkaks küll siin mingeid seoseid looma nende sündmuste vahel, et või ootame ära, kuidas, mis minister ütleb ja, ja ta informeerib ise siis oma tagasiastumise põhjustest, et ma ei, ma ei hakkaks küll siin mingeid seoseid erinevate sündmuste vahel ehitama. Millal erakonna juhatus ja juhid kogunevad olukorda arutama? Erakonna juhatus on planeeritud muidugi kuu teises pooles, korraline juhatus. Täna mul veel ei ole infot, et oleks erakorraline koosolek tulemas, aga, aga eks sündmused arenevad ja, ja siis paistab.",
"role": "user"
},
{
"content": "EKRE-sse kuuluv keskkonnaminister Rene Kokk lahkub ametist ja läheb tagasi Riigikokku. Tagasiastumise põhjused on väidetavalt seotud tema tervisega. Keskkonnaminister on viimasel ajal olnud raskustes metsanduse arengukava vastuvõtmisega, kuid pole teada, kas ka see on seotud tema ametist lahkumisega. EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Siim Pohlak kommenteeris ministri tagasiastumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa väga ühemõtteliselt kordaksin üle esiteks omapoolse vabanduse, mida ma tegin ka juba pühapäeval antud kaasuses ja kahetsen oma tegu, ilmselgelt olen oma vastava sanktsiooni kätte saanud ka selle eest rahatrahvi maksnud. Ma olen andnud ka ametivande ministrina. Minu hinnang on selles, et Me peame mõõtma seda küsimust kahest aspektist, esiteks avalik õiglustunne, kas vastav tegu avaliku õiglust nde kohaselt nõuaks ministri tagasiastumist. Ja teiseks vande nii-öelda otsene sisu, mida mina enda jaoks mõtestan lahti nii-öelda teenistuskohustuste täitmisel vastavate seaduste rikkumisel. Antud juhul. Ma olin tõesti tulemas tagasi oma sugulaste juures Viljandis. See toimus laupäeva õhtul. Ma olen ka nii-öelda kodanikuna selle eest vastutust kandnud. Samas pidasin oluliseks pühapäeval teavitada avalikkust ka selle eelkõige selle tõttu, et ma kannan ministri vastutust ja pean oluliseks selliste küsimuste avalikustamist nii kiiresti kui võimalik. Peaminister Juhan Parts. Justiitsminister pidas ka minuga nõuda, helistas, et selline asi juhtus. Kas ta peaks tagasi astuma, küsis mu käest. Ma ütlesin, et kanna oma karistus. Kui see oli su isiklik sõit, siis olgu see viimane kord ja sellega meie jutuajamine lõppe. Ma olen täiesti nõus, see on natukene raske hetk tõepoolest, et pigem on minu jaoks selline noh, kiiruse ületamine, mis seal salata, ma olen ise ka vahest sellist pattu kogemata sattunud, aga ma loodan, et see on justiitsministri viimane kord. Mina pidasin nõuga oma erakonna niisuguste vanemate kolleegidega, et kuidas nad seda käituvad ja, ja, ja sellega ma nagu lugesin selle käsitluse ammendanuks praegu enda jaoks, kui avalikkus nõuab, ütleme ühemõtteliselt ja see on tõepoolest põhjendatud, eks me peame selle küsimuse uuesti läbi vaatama, aga praegu käsitleda seda niivõrd, kui on võimalik, aga igal juhul mingit. Õigustus siin olla ei saa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Justiitsminister Ken-Marti Vaher ja peaminister Juhan Parts kommenteerivad esimese vahelejäämist kiiruseületamisega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui Keskerakonna pressiteates hinnatakse erakonna esimehe kinnipidamist KAPO poolt poliitiliselt motiveeritud tegevusena siis erakonna aseesimees Kadri Simson on oma kommentaaris välja veetud. Loomulikult see, et suurima opositsioonierakonna esimeest üldse milleski taolises kahtlustatakse, on murettekitav. Aga meil ei ole olnud võimalik peale selle uudise väljatulekut Edgar Savisaarega isiklikult rääkida. Me ikkagi ootame, et erakonna esimees ise tuleb ja kohtub juhatusega. Ma usun, et see on võimalik, ma eeldan, et teda ei peeta väga kaua kinni ja need edasised sammud võetakse koos temaga ette. Teine keskerakondlane, riigikogu liige, endine Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut ütleb, et kahtlemata oli tegu kapo poolt pikalt ette valmistatud aktsiooniga. Kui. Vettpidavad need argumendid on ja kui tõsised need on, et selline süüdistus esitatakse, eks see selgub siis, kui asi jõuab kohtusse ja kohtusse ta kindlasti jõuab. Tõenäoliselt on ikkagi üsna pikalt selleks valmistatud. Kommenteerides Keskerakonna väidet, et antud juhtumi ajastus viitab sellele, et püütakse summutada mastaapset korruptsiooniskandaali Tallinna sadamas, ütleb Vitsut. Ma ei kiirustaks seda küll ütlema, aga ma ei välista ka seda. Kui nüüd vandenõuteooriat ajada, siis võib-olla selleks, et neutraliseerida seda teravat rünnakut ühe mõjuka erakonna vastu oli vaja nüüd ka realiseerida teatud andmed teise erakonna vastu. Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni juht, endine justiitsminister, sotsiaaldemokraat Andres Anvelt on kindel, et küllaldaste tõenditeta poleks prokuratuur kapole tegutsemiseks luba andnud. Nii et ma arvan, et kergekäeliselt kindlasti siin prokuratuur ja prokuratuuri, ütleme siis uurimis käepikendus kaitsepolitsei käituda ei saanud. Jaan elt lisab kindlasti sellise asja puhul, kui tegemist on ka erakonna juhiga ja vägagi populaarse erakonna juhiga. Et ei saa seda asja teha kergekäeliselt ja sellepärast, et poliitiline nagu öeldakse, selline kaitsekilp on kindlasti varnast alati sellistel puhkudel võtta. Igal juhul, kui vaadata poliitilisele maastikule, siis on ka Anvelti meelest selge, et Savisaare juhituna on Keskerakond nüüd taas poliitilises isolatsioonis. Praegusel juhul normaalses Poliitilises olukorras erakonna esimees kindlasti eemaldab ennast partei juhtimisest, niikaua kui need kahtlused kas leiavad kinnitust, lükatakse ümber ja see ongi normaalne, sellepärast vastasel juhul ta mängibki oma juhitud erakonna suhteliselt tupikusse. Seepärast sellisel momendil keegi ei taha teha poliitilist koostööd erakonna juhiga, kellel on nii tõsised kahtlused ja kui ta hoiab sellest erakonnast niimoodi ka sellisel juhul kinni, siis on selge see, et ka erakonnaga ei taheta teha koostööd.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vastukajad Edgar Savisaare kinnipidamisele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna avati pidulikult reidi tee, mida linnapea Kõlvart peab uueks roheliseks linnaruumiks. Täna me näeme, et see ei ole lihtsalt magistraal, vaid tegelikult uus linnakeskkond. Praegu võib-olla me seda veel nii hästi ei näe, aga kevadel kindlasti juba näeme. Projekti realiseerimise käigus oli istutatud 500 puud 38000 ruutmeetrit. Rohealad on loodud ja veel 48000 põõsast on istutatud, et see on päris selline roheline projekt. Täna me saame öelda, et mõnes mõttes on isegi Kadrioru pargi pikendamine ühest küljest ja teisest küljest see kindlasti tähendab ka Tallinna linna merele avamist veel rohkem. Samal ajal toob uus tee kaasa ka muudatusi ühistranspordis ning uusi peatusi. Tallinna transpordiameti juhataja asetäitja Talvo Rüütelmaa. Juba täna peatub seal buss number 66, mis siis teenindab reisijaid riisle ja Pelgu ranna vahel. Ja lisaks on reidi tee nimeline bussipeatus ka siis tegelikult Narva maanteel, et üks on siis reidi teel endal ja teine on siis Narva maanteel. Just et peatused on rajatud nii, et tagada siis inimestele võimalikult head liikuvuse võimalused. Tegelikult on see Narva maanteel asuv reiditee peatus üsna lähedal ka siis Poska peatusele, et kas polnuks mõttekam need kuidagi kokku viia. Kindlasti me analüüsime edaspidiselt, millised on siis bussisõitjate soovid ja vajadused. Aga hetkel oli näha, et seda täiendavat peatust on sinna vaja ja nii ta sai ka tehtud. Ja see täiendav peatus nüüd täna juba näiteks teenindas bussiliini number 29, millised bussiliinid seal veel peatuma hakkavad? Täpsem info nende busside kohta, mis seal peatuvad, on kindlasti Tallinna kodulehekülje peal ühistranspordi all ja meie andmetel on võimalus ka, et seal hakkavad peatuma ja mööda reidi teed sõitma ka mõned Harjumaa ühistranspordiliinid. Aga tänase päeva seisuga nad veel ei sõida, aga loodame, et peatselt need liinid tekivad. Millised liinid ja mismoodi täpsemalt, seda on meil täna natuke vara rääkida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart peab Reidi teed roheliseks projektiks, mis on uus linnakeskkond. Uus tee toob kaasa ka muudatusi ühistranspordis ning uusi peatusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKirjades palutakse NATOlt kutset liitumiskõnelustele tulevail nädalail. Liitumiskõnelused kestavad üks kuni kaks päeva. Kõnelustel küsitakse Soomelt ja Rootsilt, kuidas riigid suhtuvad NATO aluspõhimõtetesse. Kummalgi riigil ei peaks kaitseorganisatsiooni aluspõhimõtetega mingeid konflikte tekkima. Just neil kõnelustel võib Soome välja tuua aga Ahvenamaa staatuse, mis kehtivate rahvusvaheliste lepingute kohaselt peab jääma demilitariseeritud alaks. Pärast liitumiskõnelusi koostatakse liitumisprotokoll, milleks kulub ehk kaks kuni kolm nädalat. Seejärel algab ratifitseerimisprotsess, mille pikkuseks ennustatakse paarist kuust aastani. Selge on, et 30 riigiga ühele meelele jõuda võib-olla raske ehkki enamik NATO riike on tõotanud Soome ja Rootsi liitumisdokumendid kiiresti ratifitseerida. Ainus riik, kes oma seniste avalduste põhjal on kindlalt otsustanud Soome ja Rootsi NATO ukse taha jätta, on Türgi. Soome julgeolekuekspertide hinnangul on Türgil võimalik kahe riigi liitumisprotsessi pidurdada juba liitumiskõneluste alguses. See oleks liituvatele riikidele eriti halb, sest sellisel juhul ei saa Soome ja Rootsi liitumisdokumente ratifitseerida ka need riigid, kes seda tahaksid. Soome on pannud juba paika ka oma delegatsiooni liitumiskõnelustel. Delegatsiooni hakkab juhtima välisminister Bekka Haavisto ning tema asetäitja on kaitseminister Anti Kaikonen. Delegatsiooni ülejäänud liikmed on ametnikud ja eksperdid. Rootsi välispoliitika instituudi direktor Jakob Halgren on öelnud Rootsi rahvusringhäälingule SVT et Rootsi jaoks on nüüd alanud ebakindel periood. Peale Türgi tegevuse tuleb algreni hinnangul karta ka Venemaad, kes võib üritada mõnd NATO liikmetest mõjutada Rootsi ja Soome vastu olema või vähemalt liitumisprotsessi takistama. Rootslase häirib aga kõige rohkem võimalus, et Rootsi pinnale võivad tulla tuumarelvad. On Rootsi juriik, kes aastakümneid võidelnud täieliku tuuma, desarmeerimise ning tuumarelvade lõpliku kaotamise eest. Halgreni sõnul suudab Rootsi tõenäoliselt tuumarelvad oma pinnalt eemal hoida ka NATO liikmena sest suur osa Rootsi desarmeerimist tööst toimub niigi koostöös just paljude NATO riikidega. Mida Venemaa kahe riigi jaoks hallil aja järgul tegema hakkab, ei tea keegi, ehkki režiimi juhi Vladimir Putini ja välisministri Sergei Lavrovi viimase aja avalduste põhjal tundub Venemaa mõneti maha rahunenud või lihtsalt frustreerunud olevat. Siiski on peale liitumisprotsessi takistamise võimalikud ka Venemaa otsesed sammud Soome ja Rootsi vastu. Samas on paljud riigid lubanud Rootsit ja Soomet taotluste menetlemise ajal kaitsta. Rootsi julgeolekuekspertide sõnul tuleb loota, et lubadused ei jää vaid sõnadeks vaid et lubadusi andnud riigid raskel hetkel Rootsile ja Soomele ka päriselt appi tulevad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome ja Rootsi suursaadik NATO juures annavad täna hommikul kell üheksa Brüsselis NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile üle kahe riigi liitumistaotlused. Türgi on ähvardanud kahe riigi liitumise vetostada, teistel riikidel Soomele ja Rootsile pretensioone pole olnud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSellega tuleb päris kaugele tagasi minna. Jõulurahu kuulutamine on ikkagi 24. detsembril jõulueelsel päeval ja tegelikult Eestis alustasime meie jõulurahu kuulutamisega siit ta läks Tallinnasse, võtsime selle turu teksti ja siis, kui aeg läks edasi ja tuli juba advendimõte siis mõtlesime ka, et millist formaati kasutada. Päev algab ju keskööga, no ütleme, selle piibli arusaamise järgi algab päikese loojamisega tundus niimoodi, et see laupäeva õhtul kutsumine toob nagu rahvast ja kõnetab rahvast. Millal see algus sai, ütleme, kui paljudest aastatest me umbes rääkida võime? Oi-oi, see on ikkagi, ma arvan, et kümme-viisteist aastat, mis on väga hea olnud, et see on meil nagu linnaga ühine alustasime ju selle advendi küünla jagamisega või tule jagamisega linnuses sees. Ja siis läks ta lossiplatsile, nii et see on terve dünaamika. Mida teie arvates advendi aeg võib-olla võiks inimestele tähendada, et minu jaoks on see tee käimine, et mitte korraga ei lähe sajad küünlad põlema. Et see protsessi ilu üks küünal jätab ühe varju. Kaks küünalt on juba poole rohkem, kolm küünalt, neli küünalt ja siis terve kuusk, nii et see on see protsess, mida me nagu jõuludeks valmistamisel oluliseks peame. Mida ma olen ka sel aastal meelde tuletanud, et märkama inimesi? Tunneme rõõmu koosolemisest, et ärme vaatame kodus olemist kui mingit vangistust, vaid kui rõõmu. Ja ma usun, et nii advendiaeg kujuneb meile kauniks ajaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Homme on esimene advent, kuid Haapsalus jagatakse rahvale advendituld juba täna õhtul linna lossiplatsil kell kuus alanud tseremoonial. Mis on varasema tulejagamise põhjus?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEsimese etapina valmib 2022.-ks aastaks Paljassaare poolsaarel asuvale kinnistule abiruumid ja kolm stuudiot. Suurim neist on 1200 ruutmeetrine ja 14 meetrit kõrge Tallinn film. Wonderland tegevjuhi Gren Noormetsa sõnul on valmiv filmilinnak lähiriikide moodsaim ja suurim filmiprodutsent. Ivo Felt ütleb, et filmitegijad on seesuguse kompleksi loomist Eestisse oodanud pikka aega. See annab meile hoopis teistsuguse võimaluse asjadele läheneda. Me oleme siiamaani harjunud kogu aeg filmima kohta, mis on tegelikult olemas natukene oma mõtteid kujundama selle ümber, mida me saame teha, mitte selle ümber, mida me soovime teha. Selles mõttes stuudio olemasolek annab Meile täitsa nagu sellise teistsuguse mõtlemise, et me võime lasta lahti kõigest sellest, mis on ja kujutada ette, et ahah, et me tahaksime, et see film näeks nimelt selline välja, et me saame tõepoolest minna nagu looja kujutluspildiga kaasa ja paremal juhul selle ellu viia. See on väga oluline. Eesti filmi Instituudi juhatuse liige Edith Sepp sõnab, et lisaks eriilmelistele filmiprojektidele annavad kaasaegse tehnoloogiaga varustatud filmistuudiod võimaluse fookuses se tõsta ka voogedastusplatvormidesse sisu tootmise kohalikul tasandil. Praegu on suundumus selle poole, et need voogedastusplatvormid vaatavad kohaliku sisu, et nad otsivad kohalikke lugusid. On nagu aru saadud, et võib-olla kõik prantsuse väga vinged lood ei toimi teatud regioonides ja otsitakse kohalikku sisu. Ja kui on juba sisu olemas, siis oleks vaja ka kohta, kus seda filmida. Mul on nagu endal küll suur lootus ja me oleme sellega tegelenud ka nii pikalt, et siis voogedastusplatvorm leiab just selle sisu tootmise Eestis. Sepp ütleb, et läbirääkimised allhankefirmadega, kes voogedastusplatvormidele sisutootmisega tegelevad, on käimas ja huvi Eestis tegutsemise vastu on suur. Filmilinnaku valmimise esimeses etapis investeerib Tallinn aktsiaselts Tallinna tööstuspargid kaudu projekti viis miljonit eurot jätkab Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu. Tallinna linn ei ole võtnud mitte mingisuguseid kohustusi, kohustused võtab aktsiaselts Tallinna tööstuspargid, mis sajaprotsendiliselt kuulub Tallinna linnale, töötab oma nõukogu ja juhatusega selles suunas, et loodud filmilinnak oleks loomeinimestele olemas ka aastasadade pärast ja just sellepärast me valisime sellise ärimudeli, et seal ei ole olemas poliitilist turbulentsi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Filmistuudio rajamisest Tallinnasse ehk Tallinn Film Wonderlandist on räägitud pikka aega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKord nädalas käivad spetsialistid Narva jõel mõõdistamas seirepüügil mõrdadesse sattunud kalu ning suuremad kalad saavad endale külge ankurmärgise. Kalameestel, kes on märgistatud kala püüdnud, palutakse võimaluse korral teha kalast ja märgisest foto ning edastada see põlula kalakasvandusse. Kala tuleks lasta tagasi vett. Narva jõel uuritakse kõiki kalasid, kuid põnevust a oodatakse infot tuurade kohta, ütles keskkonnaagentuuri projektijuht Timo Kark. Põhimõtteliselt uurime kõik, et mis siin liigub, et eks eesmärk ongi teada saada, et kas need kalaliigid, kes siin elama peavad, kas need ka päriselt siin elavad, mis on nende arvukus, kuidas on see vanuseline struktuur, palju on emasid, palju isaseid ja, ja huvitav on ka see, et siin paari aasta taguse projektiga asustati Narva jõkke tuura Atlandi tuura, mis 82. aastal võeti Euroopas looduskaitse alla ja siis Narva jõgi oli vanasti üks tuura rikkamaid jõgesid üldse selle Kiki projekti raames asustatud tuura ja nüüd me loodame, et selle projekti raames nüüd, mis me siin teeme, järgmised üheksa aastat, umbes et me saame ka mõne uurasid kätte. Et see oleks huvitav info. Eestis on olemas suurte jõgede jälgimise süsteem Narva jõe kalade vaatlemisega loodetakse saada vastused sellele, kas see ka toimib, räägib Timo Kark. Eestis on koostatud suurte jõgede seiremetoodika ja suurteks jõgedeks loetakse Narva jõge ja Emajõge. Teoorias see metoodika on olemas, aga praktikas ei ole seda metoodikat kunagi testitud ja Narva jõe näitel me siis esmakordselt Eestis testime seda suurte jõgede seire metoodikat, sest Narva jõge ei ole võimalik ega mõtet võrrelda mustojaga või, või vainupa, jõega või isegi loobujõega. Ta on 70 kilomeetrit pikk, ta on lai, ta on piirijõgi, me teeme koostööd Venemaaga ehk siis see annab vastuse, kas see metoodika toimib. Ja teiseks on see, et Eesti on astunud Euroopa liitu ja sellega võtnud kohustuse anda aru, millises seisus on meie veekogud ja kalastiku seisund, on üks selline näitaja, mille alusel hinnata veekogu seisundit. Kui seni on Narva jõe kaladele pandud plastmärgiset, siis suve teisest poolest hakkab kalade telemeetriline jälgimine, mille käigus kinnitatakse kaladele akustiline saatja Narva-Jõesuust raadiouudistele Räne Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhjalikuma info saamiseks loodetakse abi ka kalameestelt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmise aasta kevadel katkestas lennufirma FinnAir lennud Tartu ja Helsingi vahel. Tänaseks on tekkinud ka teistel lennufirmadel huvi sellel liinil lennata. Lennufirma on üks erijuhi, Jaanus Ojametsa sõnul tegeletakse praegu võimaluste kaardistamisega. Tartu linnal on muidugi soov hästi tiheda graafiku järgi, aga hetke ülenurme lennujaam ei ole nii tihedad graafikud võimeline isegi toetama just selle personali poole pealt, et kui me hakkame siin kaks korda päevas lendama hommikul ja õhtul, siis see tähendab, peavad inimesed olema kahes vahetuses tööl. Nagu ma viimasest kohtumisest aru sain, siis hetkel Tartu lennujaamas sellist personali hulka ei ole. Tallinna lennujaama juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul tuleks liini avamisel laheneda etapiliselt ning alguses võiksid lennud toimuda ainult päevasel ajal. Meeskonna suurus ja meeskonna siis liikmete arv sõltub sellest, kui tihe on lennugraafik. Juhul kui lendamine toimub päevasel ajal, siis täna me oleme avatud ja sellisel juhul lisaehitatust me ei vaja. Juhul kui lennud toimuvad Finnairi eelmise graafiku järgi, et siis öösel varahommikul ja lõunasel tipptunnil, siis me peame tõesti taastama Covid eelse töökorralduse. Algse plaani kohaselt sooviti liin taas avada juba septembris ning lennata kolmel päeval nädalas. Lennufirma on üks erijuhi, Jaanus Ojametsa sõnul liini avamine nende teostuse taha ei jääks. Hetkel on mõeldud, et alustamiseks sobiks kõige paremini 33 kohaline saab 340, millega me ka Soomes lendama, et see võiks olla õige lennuk, millega alustada, aga, aga sealt me saame edasi minna, kuna meil on ka 48 kohalisi ja 50 kohalisi lennukeid. Varasemalt on Tartu linn toetanud Tartu Helsingi lennuliini ligi 300000 euroga aastas. Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on väga oluline, et lennufirma suudaks pakkuda mugavat edasilennuvõimalust. Peab olema koodi jagamine, soovitavalt koodi jagamine teiste lennukompaniidega, ehk siis, et sellest rahvusvahelisest lennujaamast on võimalik mugavalt edasi lennata ilma siis nii-ütelda passikontrolli taas läbimata, ilma pagasid välja võtmata ja uuesti neid sisse tšekkimata. Üks erijuhi Jaanus Ojametsa sõnul käivad hetkel läbirääkimised edasilendude teemal, kuid täna nad seda võimalust pakkuda ei saa. Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul toimub konkurss uue lennuteenusepakkuja leidmiseks. Kui Finnairiga koostööd pikendada ei suudeta. Peamine ikkagi on see, et lennundusturg taastuks, et see kriis, mis praegu lennunduses on, et see saaks ületatud, küllap siis tekib ka lendamishuvilisi, aga nagu me praegu näeme, olukord ei ole väga optimistlik, praegu veel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonakriisi tõttu katkestati lennud Tartu ja Helsingi vahel. Nüüd on Tartu linnavalitsus alustanud läbirääkimisi lennundusettevõtetega, et taaskäivitada Tartu-Helsingi vaheline lennuliin.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiia noorsooteatris õnnestus 40 aasta eest Tootsil Teelega tantsima minna 350 korda. Mikk Mikiveri lavastatud Oskar Lutsu kevad oli nii populaarne, et rahvas seisis pikkades piletijärjekordades ja kõik saali ei, Markus. Nüüd esietendub kevad. Tailes teatris, kus lähtuvalt Läti rangest koroonapiiranguist müüakse istekohti malelaua põhimõttel ja toolide vahele on paigaldatud ka plastseinad. Jah, ajad on üldse muutunud ja ei tea, kas nii palju vaatajaid enam tuleb, aga igatahes on peale kasvanud põlvkond, kes Tootsi lugudest ei tea suurt midagi ning ka neil on põnev vaadata Eesti kirjandus ja teatriklassikat. Igatahes on see T Ailas, teatri, juhtkonna ja näitlejate enda idee ja soov kevade siia lavale tuua kõneleb näitleja Arno osatäitja Lauris Subat. Nii, eks. Minu jaoks on kevade täiesti uus materjal, ma polnud seda enne lugenud ega ka näinud 80.-te aastate legendaarset lavastust, räägib Subates. Siis juba Eesti lavastaja tõi selle noorsooteatris lavale. Sellest sai legend ja see paneb praegu isegi pisut kartma, sest neil, kes toonase lavastust nägid, on väga head mälestused. Priit Pedajas sattus Riiga kevadet lavastama. Tavate kaudu pärast seda, kui Läti enda režissöör loobus lavastanud pedajas siin Lätis varem polegi, kevadet on ta aga varem teinud Eestis Priit Pedajas. Ja ma vaatan seda eestikeelset teksti ja selle järgi ma tean, kus nad on, ega ma ju keelt ei mõista, nemad mängivad läti keeles, mina teen märkusi ja alguses oli niimoodi, et noorematele tegin inglise keeles vanematele vene keeles ja pärast leppisid nad kokku, et et see on liiga noh, nagu raske, et peab kogu aeg ümber lülituma ja siis nüüd ma teen vene keeles ja kui nooremad, kes ei mõista seda siis keegi ikka on, kes aru saab, siis nad omavahel tõlgivad. Seda teksti ei teata, üldiselt ei ole nii nagu Eestis on. Et muidugi filmi on mõned näinud, aga mitte ka kõik. Lätikeelse Kentuki lõvi kõrval on omaette nähtus Läti ühe tuntuma teatrikunstniku Kunstniku viitolin ja kavandatud kostüümid. Neid erinevasse aastaaegadesse sobivaid rõivaid on kokku üle poolesaja. Viitolini on kavandid tehes tollast koolilaste riietust põhjalikult uurinud ja enne esietendust olid siin Riias need kavandid vaadata näitusel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riias jõuab taas lavale Oskar Lutsu \"Kevade\". Toona kujunes Mikk Mikiveri lavastus väga menukaks, nüüd toob \"Kevade\" lavale Priit Pedajas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui Venemaa on seadnud eesmärgiks läänemaailma lõhestada, siis on see paljus korda läinud. Prantsusmaa president Emanuel Macron tegi Euroopa Liidu riikidele ettepaneku pidada Venemaaga eraldiseisvat dialoogi. Euroopa Liidu diplomaat sellest ei teavitatud, märkis Financial Times. Saksamaa liitlased lootsid, et Olev Sholzi uus koalitsioon võtab Moskva suhtes karmima hoiaku. Viimased päevad näitavad, et optimismiks pole siiski põhjust, kirjutas poliitika. USA president Joe Biden tekitas ka parasjagu segadust, öeldes, et tema hinnangul tungib Venemaa president Vladimir Putin Ukrainasse sisse, kuid ei soovi täiemõõdulist sõda. Ta ütles, et vene vägede väike sissetung ei pruugi kutsuda esile tõsist reageeringut, millest Washington ja tema liitlased on siiani rääkinud. Ukrainas tekitas Bideni jutt jahmata. Üks Ukraina ametiisik ütles Siiannile, et ta on šokeeritud, justkui viitakse USA president Biden sellele, et väike sissetung ei too kaasa sanktsioone Kiievis. Samal ajal pöördus president Zelenski rahva poole kõnega võimalikust konfliktist Venemaaga ja rõhutas, et paanikat ei ole vaja. Me tunnetame potentsiaalset sõjaohtu. Me oleme selleks valmis, aga me teeme oma parima, et leida diplomaatilist lahendust. Me teeme oma parima rahu jaoks Ukrainas, ütles president Zelenskõi. Mida teie peaksite tegema ainult ühte? Ärge minge paanikasse, säilitage kaine mõistus, olge enesekindlad, usaldage meie sõjaväge ja Ukrainat. President soovitas reageerida asjadele targalt, ilma emotsioonideta. Moskvas samal ajal ütles Kremli kõneisik Dmitri Peskov, et president Biden i hoiatus ei aita põrmugi olukorda lahendada. Meie arvates ei aita see kuidagi kaasa Euroopas pinge vähendamisele, vastupidi see aitab olukorda destabiliseerida. Peskovi sõnul võib see kaasa tuua mõne Ukraina juhtkonna uljaspea otsuse, et võiks alustada kodusõda. Jälle. Selline on taust, kui USA välisminister Antony Blinken alustas Berliinis pingete maandamise üle läbirääkimisi Saksa prantsuse Briti esindajatega enne, kui homme kohtub Genfis Venemaa välisministri Sergei Lavroviga. Homset kohtumist peetakse üsna üldiselt üheks viimaseks võimaluseks hoida ära Venemaa uut rünnakut Ukrainale. Finanilsanctionskui peaks tulema mingi uus rünnak Ukraina territoriaalsele terviklikkusele vastab Euroopa sellele massiliste majanduslike ja rahaliste sanktsioonidega. See on meie kindel otsus, ütles Euroopa komisjoni juht.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukrainaga seotud viimased arengud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAbilinnapea Silver Smeljanski selgitas, et kõik kolm hooajalise kaubanduse tarbeks kasutusse antavad alad asuvad rannapromenaadi ääres, aga 2006. aastal valminud promenaadil tehakse kõigepealt remont. Paljudel kauplejatel seal lepingud lõpevad ja kõik suhteliselt korraga, siis on seda alat võimalik planeerida. Praegu on seal välja anda 18 kohta ja kolm suuremat. Üks neist asub side ja teine kuuse tänava pikendusel ning kolmas kuuse tänav kaheksa. Ja kogu see ala, sealt tehakse ka promenaad korda, sest et seal on need laudised kehvas seisus ja ka pingid ja side. Täna jääb raeküla poole sinna terviseparadiisi juurde, seal praegu on park, läheduses on siis ka surfi ala loha näiteks ja Pärnu surfiklubi, praegu on seal väike purskaevu ala ja selline kaares maja. Selle kaare asemel sooviks sellist toitlustuskohta, mis võib-olla võiks ka avatud olla aasta läbi, mitte ainult suveperioodil, selle läbi soovib Pärnu oma rannateenuse kvaliteediga tõsta, et tekiks sinna kvaliteetseid söögikohti. Mitte ainult burger ja, ja friikartulid, vaid ka midagi muud. Huvi nende alade täitmise kohta on olnud üsnagi suur, et 25. jaanuarini kestab konkurss, kus soovijad ja ettevõtjad võivad pakkuda ja kindlasti tasuks eelnevalt siis ka võibolla konsulteerida selle tervikala nagu planeerinud arhitektiga. See on Kersti lootus. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu linn loodab enampakkumisega leida kolmele Pärnu ranna-alale rentnikud, kes hakkaksid seal pakkuma heal tasemel toitlustust. Kui tavaliselt sõlmib linn hooajalised kauplemislepingud kolmeks kuni viieks aastaks, siis kolm kõnealust ranna-ala saavad ettevõtjad oma kasutusse kümneks aastaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLähikontaktsete tuvastamise ja teavitamise mobiilirakendust kasutatakse täna näiteks Singapuris. Rakendus töötab põhimõttel, et inimese telefon jätab meelde kõik teised telefonid, mis tema lähedale satuvad. Kui inimene saab teada, et ta on koroona haige, saadetakse meeldejäetud telefonidele teavitus. Vaadake te võisite näiteks kaks päeva tagasi nakatunuga kokku puutuda. Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkonna nõunik Priit TOhver räägib, et niisuguseid rakendusi tuleb üha juurde. Üldine lähenemine on kõigil sarnane. Telefonid suhtlevad üksteisega bluti abil ja meelde ei jäeta mitte teiste kasutajate nimesid, vaid anonüümseid koode. Samas võib mõni rakendus töötada paremini iPhone'il, mõni androidiga telefonil. Läinud nädalal teatasid Apple ja Google, et hakkavad välja töötama ühist lähikontaktsete tuvastamise süsteemi. Ühise mobiilirakenduse ni kulub ettevõtete sõnul veel mitu kuud, kuid mai keskpaigaks loodetakse välja tulla sellise platvormiga, mis lubaks erinevaid juba olemasolevaid rakendusi omavahel ühendada. Priit Ohver ütleb, et loodetavasti õnnestub lähikuudel välja tulla ka Eesti oma rakendusega. Üks keerulisemaid küsimusi on see, missugune roll peaks rakenduse juures olema terviseametil. Praegune idee on selline, kui terviseamet teatab inimesele positiivses koroonaproovist uuritakse korraga, ega inimene uut rakendust ei kasuta. Kui kasutab, siis küsib ametnik inimeselt tema rakenduse koodi. Niimoodi saab terviseamet kinnitada, et selle koodi taga on nakatunud inimene ja teavitussüsteem hakkab tööle. Kui terviseamet kinnitab ära selle nakatumise, siis laekub ka minu kui lähikontaktse telefon terviseameti kätte, kes saab siis mulle helistada ja mind nõustada, et mis siis edasi saab või kui inimene ei ole nõus sellega, et tema telefoninumbrit näiteks jagatakse terviseametiga, siis ta saab lihtsalt automeeritud teavituse. Priit Tohver selgitab, et Google, 'i ja Apple'i ühisest platvormist oleks meile abi, aga see ei ole tingimus. Teavitusrakenduse saame ehitada ka ilma nendeta. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi küberturvalisuse juht Raul Rikk lisab, et suurkorporatsioonidega koostööd tehes peaks olema ka selge ülevaade, kas ja missuguseid andmeid ettevõtted ise koguvad. Põhiküsimus ongi, et kuidas selliste lahenduste rakenduste puhul küberturvalisus ja isikuandmete kaitse oleks igakülgselt andmekaitsereeglitega vastav. Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Signe Heiberg märgib, et niisugused teavitussüsteemid saavad toimida ainult vabatahtlikkuse alusel. Me ei ole kohustatud ühtegi äppi omale seadmesse laadima. Ka Eestis ei plaanita lähikontaktsete tuvastamise ja teavitamise mobiilirakendust kuidagi kohustuslikuks muuta. Singapuris kasutab taolist rakendust 20 kuni 30 protsenti elanikkonnast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tehnoloogiahiiud Google ja Apple valmistavad süsteemi, mis aitaks kasutajatele teada anda, kui nad on hiljuti mõne koroonahaigega kokku puutunud. Sarnase põhimõttega mobiilirakenduse arendamist juhib ka meie Sotsiaalministeerium.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nDanske pank on Taani suurim pank, mis tegutseb ühtekokku 14. riigis. Mitmes riigis, nagu näiteks ka Eestis jäetakse alles enne ülevõtmist kasutusel olnud nimi. Uurisin Sampo panga juhatuse esimehelt Aivar Rehelt, miks. Hindame väga seda kaubamärki, et me oleme regulaarselt teinud kaubamängi uuringuid, me seda väärtustame, me näeme, et läbi selle ka kliendid on meid väärtustanud ja selline otsene kaubamärgi tuntus on 80 protsendi tasemel ja aidatud tuntus on siis 100 protsendi tasemel, mis näitab seda, et selle kaubaväärtus on väärtus, ta loob seda mitte ainult siis antud juhul Danske pangandusgrupile kui ka meie klientidele. Mis muutub aga klientide jaoks? Väliselt kliendi suhtes ei juhtu juhtu mitte midagi. Kõik kliendilepingud loomulikult kehtivad, aga oluline muudatus on ikkagi hoiuste tagamise ja kaitsesüsteemis. Kui Eesti tingimustes on selleks tasemeks 200000 krooni siis tänasest oleme meie juba tasemel 600000 krooni. Aivar Rehe ei tahtnud ennustada, milliseks kujuneb Sampo panga turuosa näiteks viie aasta pärast kuid ta lubas, et jätkatakse agressiivse strateegiaga. Küll aga rääkis ta sellest, milliseks kujuneb Eesti üldine majandusolukord sellel aastal ning järgnevatel aastatel. Rehe rõhutas, et praegune majanduskasvu pidurdumine on loomulik, sest väliskeskkond on muutunud. Eelkõige on kallimaks läinud laenuraha. Selge on see, et, et see raha kaline, mis see mõju lõpptulemusena jõuab ka majandusse, see jõuab ettevõtetesse, see jõuab erinevatesse laenutoodetesse. Kui laenuportfellides toimub kvaliteedi halvenemine, siis see ei ole jällegi samamoodi selline lühike tsükkel. Tavaliselt see hakkab välja tulema sellises kahe poolteist aastat kaheaastasest perioodist meie keskkonnas. Pangad peavad vastu pidama selle aasta neljandas kvartalis 2009 aasta esimeses pooles, kui seal enam-vähem me suudame absoluutegelikult. Saame rahulikult stabiilselt edasi liikuda. Samas säilitavad Sampo panga analüütikud Eesti majanduskasvu osas optimismi. Nende hinnangul algab uus jõuline tõus 2010. aastal. Meil on siis nagu selline tõusufaas ja praegu ei ole küll ei Lätis ega Leedus sellist tõusufaasi veel välja joonistada, aga loodame, et ka neil läheb nagu stabiilselt hästi. Aga vaadates meid, siis meil on võimalus saavutada selline hea viie-kuue protsendilise, pigem kuue protsendiline majanduskasv. Ma loodan, et meie inflatsioon läheb 2010.-ks alla ja 2012 me suudame koputada ka euro raha uksest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sampo Pangast sai Danske panga filiaal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViljandis on täna olnud vägagi vaikne, mismoodi see nimekiri moodustub nendest inimestest, kes siia pääsevad, seda selektsiooni ei tee, meie nimekirja moodustavad siis tuleb testimise kõnekeskusest tuleb see nimekiri ja selle siis koostavad perearstid ja, ja teised ametkonnad ja see nimekiri täieneb jooksvalt, see nimekiri täieneb jooksvalt. Kui palju siis seni on tulnud inimesi siia kohale? Eile oli 16 inimest ja informatsioon, mis mul praegu on, et siis täna on seitse olnud senini, kui kaua jätkate? Niikaua kui on vajadus, niikaua kui riik leiab, et see on oluline. Ja näiteks homme täna, kaua olete veel siin ja me töötame iga päev kella kaheksast kella kaheksani.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates reedest on ka Viljandi turu parklas võimalik anda koroona-proovi. Sealgi tehakse seda ainult perearsti otsuse alusel ja otse autost, kaasa tuleb võtta kindlasti isikut tõendav dokument. Olev Kengile jagas kohapeal selgitusi arstikeskuse Qvalitas juhatuse esimees Tõnu Velt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2016. aasta sügisel õppis Lihula kooli gümnaasiumiastmes 55 last, praegu on see arv 40. Lääneranna volikogu esimees Arno Peksar ütles, et gümnaasiumi palgaraha katmiseks tuleb omavalitsusele aastas juurde maksta umbes 30000 eurot. Õppeastet sulgeda oleks aga keeruline, jätkab Arno Peksar. Praeguste gümnaasiumide juures, mis suuremad on, ei ole õpilaskodusid tegelikult ja kui nüüd viia siitkandist kõik need õpilased kuskile teise gümnaasiumis õppima, siis kuhu nad nagu panna ja osadel peredel ei ole ka võimekust seda elamist kinni maksta, sest näiteks kui Pärnusse võtta, siis ega need Pärnu majutus jälle hinnad on päris kallid. Näeb võimaliku lahendusena, et Pärnumaa väikeste gümnaasiumide baasil moodustatakse riigigümnaasium, mille õppekohad oleksid hajutatud üle maakonna. Pärnumaa Omavalitsuste Liidu üldkogu esimees Lauri Luur ütles, et kunagi ammu on põgusalt arutatud, kas väikesed gümnaasiumid võiksid olla Pärnus asuva Koidula riigigümnaasiumi filiaalid. Ütleme nüüd selle kohta puudub ka igasugune analüüs, et kas see ka nagu toimiv mudel oleks. Aga noh, need on ideed, mida on siis nii-öelda aeg-ajalt üks või teine on pakkunud, et teeme nii või teeme naa, noh, see on ka olnud üks idee. Tekib küsimus, kui loogiline oleks töökorraldus, kus ühel koolil on allasutused Läti piiri äärest Lihula ja Vändrani ning õpetajad peaksid nende vahel edasi-tagasi liikuma jätkab Arno Peksar. Kui ta läheks riigigümnaasiumi alla, siis tegelikult ju praktiliselt valitakse kaader uuesti, et see oleks ikkagi, ütleme selle kooli direktori, kes seda juhib, selle teha, et keda ta võtab ja kuidas ta siis õppe õpetajaskonda liigutab. Arno Peksar toonitas, et läänerannavolikogu pole küsimuses oma lõplikku seisukohta kujundanud ega teiste omavalitsuste ga veel läbirääkimisi pidanud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Lihula.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kahanev õpilaste arv paneb Pärnumaal asuva Lääneranna valla valiku ette, mida teha Lihula kooli gümnaasiumiastmega. Ühe ideena on välja käidud mõte, et keskusest kaugemal asuvate Pärnumaa gümnaasiumide põhjal võiks luua uue riigigümnaasiumi. Kas ja millist reaalset kasu üle kogu maakonna hajutatud koolist oleks, pole aga veel selge.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNarva Muuseumi nõukogu liikmete hääled jagunesid võrdselt kahe kandidaadi nõukogu endise liikme Eldare Fendijevi ja Narva Muuseumi teadusjuhi Ivo Posti vahel. Nõukogus on kolm Narva ja kolm riigi esindajat, kes kõik hääletasidki oma soosiku poolt, räägib nõukogu esimees, kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Sits. No selles suhtes on ju salajane hääletus, igalühel on üks hääl ja, ja toetatakse talle meelepärast kandidaati, et kindlasti oleks sihtasutusel parem olnud, kui me oleks täna juhi suutnud valida, eks meil neid patiseise on siin ka varem olnud, aga ma loodan, et me ühel hetkel saame ikkagi sellest üle. Kuulutame välja uue konkursi, uus dokumentide esitamise tähtaeg on 21 jaanuar 2018, seniks täidab juhatus liikme kohustusi teadusjuhi töö kõrvalt. Ivo Posti. Narva poolne Muuseumi nõukogu liige ja linnavolinik Ilja Fjodorov arvab, et ajutise juhatuse liikme esmane ülesanne on muuseumi ja linnavõimu vaheliste suhete parandamine. Sellest oleneb tegelikult ka Narva Muuseumi rahastamine tulevikus. Praegu on sellega veel seis segane. Hetkel on väga raske öelda, et kuidas siis linn otsustab, vaatame, et ikkagi kõige pealt, mida mõtleb ja kuidas tõendab oma oskusi ajutine juhatuse liige pärast linn ka mõtleb ja vastab. Ta peab mõtlema ka, et mida ta pakub linnale, mis, kuidas ta areneb muuseumi tõenäoliselt selles suunas, et linnale oleks see vastuvõetav. Linna oleks see kasulik. Siis ma arvan, et heale juhutuse ikmile Linka peab Paatsi aitama. Narva Muuseumi ajutise juhatuse liikme Ivo Posti arvates peaks suhtlus Narva linnavõimuga algama puhtalt lehelt. Ei ole põhjust minu puhul linnal kaasa võtta sellele puhtale lehele mingeid varasemaid taakasid, ükskõik milline see suhtumine muuseumisse on olnud ja ei ole ka minul põhjust võtta uuele leheküljele midagi kaasa, et ma eeldan seda, et kõik pooled istuvad rahulikult maha, me räägime läbi, saame aru, mis on kellegi jaoks oluline, miks üldse selline situatsioon on tekkinud ja hakkame seda arutama. Eks ta loomulikult võrdub paraja kordioni sõlmega, praegu aga Aleksandri moodi tulla mõõgaga raiuma, seda ei tahaks ka hakata, et ma püüaks esialgu selle lahti pusida. Ivo Posti saab Narva Muuseumi juhtida ajutiselt kahe kuu jooksul, kuni nõukogu uue juhi valimistega tegeleb. Narva Muuseumi senine juht Andres Toode jääb muuseumisse projektijuhiks. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva Muuseumi juhatuse liikme konkurss nurjus, kuna ükski kandidaat ei saanud vajalikku arvu hääli. Kuni uute valimisteni saab Narva muuseum ajutise juhatuse liikme, kelle suurimaks väljakutseks saab suhete parandamine Narva linnavõimuga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHäädemeeste eakate kodule juurdeehituse rajamise otsuse võttis volikogu vastu juba eelmisel aastal, sest see oli ammune kava ja ka projekt oli juba olemas. Uue osa võtmed sai hooldekodu. Täpselt enne kevadist koroonapuhangut ja olude sunnil koliti vanast osast uude, keset suurt koroonat Häädemeeste eakate kodu juhataja Gerli Liiva. Juurde ehituse ehitas meil Estoni ehitus ja kui me olime hoolealused ära kolinud siin aprillis algasid, siis vanaosa renoveerimistööd vanasse ossa saame inimesi hakata võtma kuu viimasel nädalal või jääb ta siis detsembri algusesse. 15 inimest on, kes on täiesti kindlalt praegu tulemas aga kui me siin läbi helistame, siis tihti selgub, kas inimene on saanud mõne muule teenusele või on ta sootuks loobunud, on nad saanud kodus hakkama või on kahjuks inimene lahkunud juba selle peale? Sageli on, kui soovitakse, tegelikult kohta kohe. Valdavalt on eakate kodus oma valla inimesed. Meil on ainult neli Pärnu linna inimest, aga järjekorras on rohkem. Vanast sse tuleb 37 kohta, ehk siis kokku saab meil olema 69 kohta, kohatasu on meil hetkel 900 eurot, see on siis kõikidele, on ta siis ühetoaline või kahetoaline uuest aastast, õigemini juba detsembrikuus aasta lõpust läheb ühetoaline hind siis 1000 euro peale me oleme täielikult renoveerinud täielikult uus hoone, meil on kõik tänapäeva nõuetele vastavad vahendid mööblit Eesti omavalitsuste alla kuuluvatel hooldekodudel või eakatekodudel siis selliseid võimalusi ei ole, nagu tegelikult meil praegu on antud, et, et suur tänu siin ädemeeste vallale, kes meid on usaldanud. Ja selle summa sees on ka kõik ravimid ja kõik vajalikud asjad. Selle summa sees ei kajastu ainult retseptiravimeid, mis on isikupõhiselt, need peab inimene ise ostma, aga kõik hooldusvahendid, käsimüügiravimid, kõik on selle hinna sees. Eakate kodul on hästi läinud veel selle poolest, et ühtki koroonasse nakatunud hooldekodu asukate ega töötajate hulgas pole olnud. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Häädemeeste Eakate Kodule on tänavune aasta olnud hea, sest kevadel valmis juurdeehtus ja nüüd jõuti ühele poole vana osa uuendamisega, kuhu varsti oodatakse asukaid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinnas pole distantsõpet ainult erivajadustega laste koolides, kõigis teistes Tallinna koolides on vanemad lapsed vähemalt osa koolipäevadest kodus. Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul arutati Tallinnas alles eile, kas ja kuidas piirangutega edasi minna. Me jääme seniste kokkulepete juurde, aga kui kool leiab, et oleks vajalik asja rohkem hajutada, siis tegelikult tuleb need kooskõlastada haridusametiga ja üldisest kokkuleppest. Erinevaid kokkuleppeid on sõlmitud täna 11 kooliga. Pajula lisab, et kõik koolid tuleb distantsõppele hoida selleks, et viiruse levikut ennetada. Tallinna koolid on oma mahutavuselt suhteliselt täis, koolid ja õpilasi on seal väga palju. Läinud nädalal ütles haridus ja teadusminister Mailis Reps, et mõned koolid on koroonapiirangutega liiale läinud. Selleks, et distantsõppe korraldamisele selged raamid seada, tuleb Repsi sõnul seadust muuta. Meie ettepanek on see, et e-õppe tervise seisukohast peaks olema tõesti siis seotud reaalse pandeemia ohuga või terviseameti sellekohase ettepanekuga. Kui me räägime e-õpet kui õppevormi, siis me tahaksime haridusministeeriumi poolt kehtestada selleks ka väga ranged reeglid, õppevahendid, et peab olema võrdne ligipääs. Samal ajal peab toimuma õpetaja juhendamine ja väga paljud teised aspektid. Andres Pajula aga ütleb, et distantsõpe pole seotud ainult probleemidega, vaid eriti tulevikku vaadates pakub see ka palju võimalusi. Minu arust Eesti hariduse üks tugevaid alustalasid on Eesti hariduse autonoomsus ja kui me seda hakkame nende käskude-keeldudega lõhkuma, siis me kindlasti anname ka hävitava hoobi Eesti hariduse tulevikule. Mailis Reps rõhutab, et distantsõpe kõigile ei sobi. Ta võiks olla pigem valikuline ja seal peab olema ka lapse õppe edukust ja õpimotivatsiooni arvesta. Andres Pajula ütleb, et ka Tallinn on võtnud põhimõtteks, et erivajadusega lapsed peavad saama koolis kohal käia. Keerulisem on aga siis, kui õpilasele lihtsalt ei sobi distantsõpe, kui tema tähelepanu hajub ja õppeedukus kodus olles langeb. Pajula tõdeb, et kõigile sobiva lahenduse leidmiseks tuleb töö teha. Andres Pajula lisab, et kui ministeerium tõesti soovib seadust muuta, siis tuleb seda omavalitsuste ja koolidega arutada. Me ootame seda, et koole usaldatakse, me ootame seda, et linna usalda, takse ja kõik need otsused, mis siis tehakse, on ainult selleks, et me saaksime oma lapsi ja õpetajaid kaitsta ja võib-olla ka kriisi situatsioonis, et näpuga näitamist oleks vähem, et pigem tegelikult ühiselt leida lahenduse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula ütleb, et praegu ei oota koolid riigilt keelde ja käske vaid usaldust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSamal ajal, kui valimiskomisjonid eile õhtul hääletussedeleid kokku lugesid, tegid paides kandideerinud erakonnad ja valimisliidud kokkuvõtteid omakeskis. Kell 10 õhtul, kui elektroonilisi hääli polnud veel liidetud, oldi optimistlikud, et õnnestub luua erakondade koalitsioon, selgitavad linnavolikogusse valitud Mihhail Festin Isamaast, Kersti Sarapuu Keskerakonnast ja Priit Põder EKREst. Meie juba partner aastat tagasi valitud number üks keskerakonda ja sellega me püüame jätkata. Kui kõik need niisugused toredad läbirääkimised peavad, et siis kindlasti oleme ka meie ja Isamaa ühed partnerite koalitsioonis. Loodame ikka valitsust teha, et meil on praegu ikkagi kõik kõik variandid olemas, nii et usun, et me astume kohe kellegagi läbirääkimiste laua taha. Parteide vastandumine valimisliitudele oli aga selge valearvestus. Valimisliidu Uus Paide moodustanud ja siis isamaast välja visatud linnapea Priit Värk tegi korraliku tulemuse, kogudes 288 häält. Tema nimekiri sai volikogus kolm kohta. Iseenesest võib tulemusega rahule jääda, et eks ma ka enne valimisi siin-seal ütlesin seda, et kolm kohta on niisugune normaalne hea tulemus, neli oleks väike ime ja kaks oleks selline alla ootuste, nii et läks hästi. Valimised seitsme mandaadiga ülekaalukalt võitnud valimisliit Paide inimeste linn sõlmis juba öösel eelkokkuleppe valimisliiduga Uus Paide ja Reformierakonna ga. Täna õhtul kogunetakse Paide Raekotta koalitsioonitingimusi arutama. Valimisliidu Paide inimeste linn juht Siret Pihelgas jätkab. Ainukesed, kellega meil kokkulepped olid olemas ja kellest me olime päriselt sisust rääkinud, olid siis valimisliit Uus Paide ja Reformierakond. Kas te olete ikka kindlad, et teie selja taga ei peeta teisi läbirääkimisi ja need teie potentsiaalsed koostööpartnerid on juba sinna üle kutsutud? Kunagi ei saa milleski kindel olla, aga meie usaldame oma koalitsioonipartnerid ja proovime täna õhtul siis oma mõtetega edasi minna. Räägime siis koalitsioonileppest, mis siis kellegi prioriteetsemad punktid on. Ehk, et saab selgeks, kas koalitsioon sünnib? Ma arvan küll, jah. Kui koalitsioon õnnestub luua, saab linnapeaks Siret Pihelgas ja volikogu esimees on Tarmo alt Reformierakonnast. Praegune linnapea Priit Värk abilinnapea kohta vastu võtta ei soovi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paides valimisliitudele vastandunud erakonnad võivad kaotada võimu. Suure tõenäosusega moodustavad koalitsiooni teistest peaaegu poole rohkem hääli kogunud valimisliit Paide-Inimeste Linn koos linnapea Priit Värgi valimisliiduga Uus Paide ning Reformierakonnaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui Narva Muuseumi kunstigalerii senised püsinäitused keskendusid vanale maali kunstile, siis uus püsinäitus annab külastajatele võimaluse näha, millist kunsti on Narva aegade jooksul kogunenud. Kunstigalerii kogus on 1700 väga eripalgelist teost alates vene tsaaride maalidest kuni sotsrealistliku graafikani. Kõik see vaadati pooleteise aasta jooksul üle süstematiseeriti ja pandi teemade kaupa välja, räägib püsinäituse kuraator Rael Artel. Palju uhkeid tsaaride portreesid, teine peatükk, millest peab Narvas kindlasti rääkima, on moderniseerumine, tehaste võidukäik, aga samas ka allakäik ja kõik moodsa eluga seotud siis kindlasti ei saa üle ega ümber sõjatemaatikast, mida on ka tegelikult meie kogus palju. Neljanda teemana on siin tavaliste inimeste lihtne elu ja viimane lugu on siis Narva kunstielu lugu barokist tänapäevani. Palju huvitavaid aspekte. Nad on kõik seotud linnaga. Jah. Püsinäitusel on teoseid, mis on väga pikalt kunsti kogus peidus olnud ja mida pole varem eksponeeritud. Huvitavaks teemaks on Narva moderniseerimine. Kõik need tehastega või, või siis selle moodsa elu ülesehitamisega seotud tööd räägivad ka sellest, kuidas kunstnikud töötasid, kuidas kunstnikud saadetigi, ehitus, andritele, seda elektrijaamade ehitamist või siis asfalteerimist jäädvustada, et et milline oli kunstniku roll selles ühiskonnas või, või näiteks meie tekstiilikogus on umbes 9000 tekstiilinäidist, need kõik toodeti siin, Narvas töötas suur hulk mitukümmend kunstnikku, väga multikultuurne seltskond üle terve nõukogude liidu kokkutulnud, kes tootsidki siis seda disaini põnevat on. Narva Muuseumi kunstigalerii uuele püsinäitusele on välja pandud üle 200 teose. Näituse valmimist toetasid kultuurkapital ja muinsuskaitseamet. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva muuseumi kunstigalerii uus püsinäitus \"Elu või karma? Narva lood\" annab ülevaate Narvasse aegade jooksul kogunenud kunstist, tsaaride portreedest sõjamaalide ja sots-realismini.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAnkeeti on võimalik täita terviseameti iseteenindus es kuni kolm päeva enne Eestisse saabumist, ent seda saab teha ka saabumise päeval. Dokumenti tuleb üles märkida kõik reisi jooksul läbitud riigid ja ka riik, kust saabutakse. Toiming on vajalik isegi siis, kui tegu on näiteks ühepäevase reisiga Läti või Soome ja siin ei ole vahet, millise transpordiga Eestisse jõutakse. Ankeedi mittetäitmise puhul on terviseametil võimalik rakendada sunniraha kohustust. Mis saab ankeetidest edasi ehk kes hakkab sealset infot kontrollima, sellest räägib terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Kerstin Kertrud. Kärplane. Kontroll andmetele teostab politsei ja piirivalveamet sisepiiridel siis pilteliselt, kuid kolmandate, st riikidest saabujate puhul on tegemist pideva kontrolliga ja andmeid, siis säilitatakse seire järelevalve eesmärgil 10 päeva ja hilisemalt on need andmed 20 päeva jooksul kättesaadavad terviseameti epidemioloogidele. Ning peale seda need andmed kustutatakse. Andmete abil saab terviseamet välja selgitada, millistest teistest riikidest on koroonaviirus või selle konkreetne tüvi Eestisse jõudnud ja kuidas see Eesti territooriumil levib. Mis saab nendest inimestest näiteks välisriikide kodanikest, kes saabuvad piirile ja pole ankeedi täitmise kohustusest teadlikud. Kindlasti inimesed, kes saabuvad Eestisse, kuid ei ole sellest ankeedi täitmisest teadlikud, saavad võimalusel täita siis ankeedi kiirelt ja mugavalt, nutitelefonist enda omast piiri peal. Kuid juhul, kui see ei ole võimalik, siis on olemas veel ka paberankeedid, mida on võimalik siis piiri peal kohapeal täita. Piiriületuse ankeedi täitmise kohustus on tähtajaline ja kehtib praeguse seisuga kuni 16. detsembrini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Seoses uue koroonatüve omikroni sissetoomise ohuga peavad tänasest piiriületaja ankeedi täitma kõik Eestisse sisenejad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti konservatiivne rahvaerakond juhtis oma kaebuses riigi valimisteenistusele tähelepanu, et veebilehel www.valimised.ee avaldatud kohaliku kandidaatide nimekirjas moonutas kuni üleeilseni automaatne tõlkimisrakendus osade kandidaatide nimesid. Nii näiteks sai Silverist hõbe Evest õhtu ja leost lõvi. Viga puudutas vaid abistavaid taustmaterjale ning valija rakenduses, kus inimesed lõpuks oma valiku teevad, toimis kõik korrektselt. Ka valimisjaoskondades on paberitele prinditud nimed õiged. Vabariigi valimiskomisjoni esimees, Tallinna ringkonnakohtunik Oliver Kask kinnitas, et tegemist oli veaga ning viga kestis kolm päeva. EKRE kaebust siiski ei rahuldatud, sest valija rakendus, kus lõpuks hääl antakse, kuvas nimesid õigesti. Valimised.ee veebilehel nimede valeavaldamine sõltub teatud määral kasutajate arvutitest nende sätetest ja mööname, et riigi valimisteenistus ja riigi infosüsteemide amet oleks saanud ühiselt, et seda asja oluliselt paremini korraldada. Sellise olukorra tekkimine on väga kahetsusväärne, aga see veebilehel valimised.ee selle teabe avaldamine on üksnes, ütleme sellise valijaid informeeriva tähtsusega. Valijatel oli võimalik õigeid kandidaate otsida ka teistsugusel viisil, eelkõige siis ka selles valija rakenduse elektroonilise äratamise puhul. Kask ütles, et eeskätt oli tegu töökorraldusliku puudujäägiga, mida ei saa pidada elektroonilist hääletamist puudutavaks rikkumiseks. Silver Kuusikut ja EKREt esindanud lekstali vandeadvokaat Olavi Jüri Luik ei olnud sellega nõus ning ütles, et paljudel inimestel pole ka võimalik tulevastel päevadel oma viga parandada. Kujutame ette olukorda, et kindlasti on ka sellised inimesed, kes tegid eel eelhääletamisel e-hääletamise kaudu valiku ära. Esmaspäev, teisipäev, kolmapäev ja sõitsid puhkusele ja nad ei teagi, et selline probleem on olemas ja piisab ka antud juhul ühest-kahest häälest mõne inimese puhul tänu sellele, et see koduleht oli vigane, mille üle meil enam vaidlust ei ole, et mõni inimene võis jääda ilma või võib jääda ilma volikogu liikme kohast. Luik tõi välja, et kui varasemalt on vaid teoreetiliselt arutatud e-valimiste usaldusväärsuse üle, siis nüüd on tegemist esimese korraga, kus avastati selge tehniline viga e-hääletusega seotud süsteemis. Silver Kuusikul ja EKREl on võimalus otsus kolme päeva jooksul Riigikohtusse edasi kaevata. Olavi Jüri Luige sõnul ei ole nad veel otsust selles osas teinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigi valimisteenistuse teatel ei mõjutanud automaattõlge kuidagi e-hääletamist ega kandidaatide nimede kuvamist valijarakenduses. EKRE pöördus Vabariigi Valimiskomisjoni poole taotlusega tunnistada elektroonilise hääletamise korraldamine toimuvatel valimistel seadusevastaseks ning tühistada e-hääletamise tulemused ringkondades, kus on tuvastatud rikkumised.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMäetaguse alevikus asuva 200000 eurot maksma läinud 200 kilovatise päikeseelektrijaamad asuvus aeg peaks arvestuse kohaselt olema kuus kuni seitse aastat. Päikesejaama ehitamine peaks vallajuhtide sõnul muutma praegu munitsipaalvalduses oleva mäetaguse mõisahotelli potentsiaalsele ostjale veidi atraktiivsemaks. Päikesepatareid annavad elektrit ka hotellikompleksi kuuluvale spaale ja mõisa peamajale, kus lisaks mõisa hotelli luksusnumbrile asuvad vallavalitsuse ruumid. Alutaguse abivallavanem Ole Guznetsov tunnistas, et kõik volinikud päikesepargi ehitamise ideed heaks ei kiitnud, kuid lõpuks kulurida eelarvesse siiski lisati. Eks aset roheline energia, teine asi, et otsustas seda teha volikogu võib-olla mitte ühehäälselt, aga enamus ikka otsustas ja et see on vajalik asi ja hakkame seda arendama. Ikka küsimused olid, aga põhimõtteliselt saime ilusti vastata ja keskkonnakomisjon kiitis seda heaks ja lõppkokkuvõttes volikogu ka kiitis heaks. Mäetaguse päikesejaama ehitamiseks tehti kaks hanget, esimene hange tühistati detailide täpsustamiseks, teisel hankel osales kaks paks, et lõpuks ehitas jaama OÜ pro Solar. Olemasolevatel andmetel on tegu Eesti esimese omavalitsusele kuuluva päikesejaamaga Alutaguse abi. Vallavanem Oleg Guznatsov lisas, et praegu on arutuse all, et võib-olla tasuks päikesepark ehitada ka vallale kuuluva teise mõisakompleksi Illuka mõisatarbeks Ida-Virumaalt. Raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alutaguse vallas valmis munitsipaalpäikesejaam. Selle abil tahetakse vähendada vallale kuuluva hotelli, spaa ja mõisa püsikulusid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMingit tõusu võrreldes eelmise nädalaga me ei näe, oleneb siis sellest, kas me vaatame seda viiruse taset reovees elaniku kohta arvutatuna või ka nende kohtade arvu, kus siis on seda viirust väga kõrgel tasemel või kus seda üldse ei ole. Nii et eelmise nädala tase on sisuliselt mingit tõusu, siin ei ole paraku langust ka veel mitte me Eestit regiooniti vaatame siis ikkagi Lõuna-Eesti veab meil seda viiruse nakkust, nii et kõige vähem on meil Pärnu ja Läänemaal Pärnumaal me ei näe seda kohe üldse sealt ei leidnud sel nädalal midagi ja täitsa puhas on mitu nädalat järjest ka Hiiumaa. Nii et ka Lõuna-Eesti, mis on olnud nüüd ju üle kuu, aja, juba nakatumise esirinnas, seal ei ole ka asjad pöördunud langusele. Languse kahjuks küll ei ole pöördunud ja tase on ikka veel sama ja karta on, et kui nüüd koolid avati, siis põhimure on, et väga suurt tõusu enam ei tuleks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli teadlased on saanud valmis iganädalase reoveeuuringu, millega tuvastatakse koroonaviiruse levikut. Tartu Ülikooli reoveeuuring näitas, et koroonaviiruse levikus pole nädalaga toimunud mingeid muutusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTasuta ühistranspordi kasutamise võimaldamine liikuvusnädala raames autojuhilubade omanikele on Tartus viimastel aastatel traditsiooniks saanud, kuigi otseselt statistika, et ei koguta selle kohta, kas ja kui paljud autojuhid seesugusest võimalusest ka kinni haaravad, ütleb abilinnapea Raimond Tamm, et menetlusteenistuse tagasiside põhjal on siiski näha, et autojuhid bussivõrku kasutavad. Nemad on öelnud, et tõepoolest sellel perioodil, kus autojuhiloa ettenäitamisel on võimalik bussis tasuta sõita, On nemad igapäevaselt tuvastanud sadu liiklejaid, kes just nimelt selle autojuhi loa alusel liiklevad, et see on siis üks osa nendest, kes liiguvad. Teatavasti siis teeme menetlusteenistuse ga ju pistelist kontrolli bussides. Tamm tõdeb, et autostumise kasv iseloomustab ka ülikoolilinna liikluspilti. Näiteks on hommikuse tipptunni ajal linna sisse sõita teievatel suundadel vägagi arvestatavad ummikud ja aasta-aastalt kasvab ka linnatänavatel autodega sõidetav kilometraaž. Seega ongi tamme sõnul võetud eesmärgiks luua, parandada ja arendada alternatiivsete transpordivõimaluste kasutamist linna sees. Meil tänasel päeval üle poole autosõitudest, mis Tartu linnas toimuvad, toimuvad siis niimoodi, et üks inimene on autos, peamiselt oleme mõelnud sellele, et, et kui oleks võimalik neid sõite, mida tehakse nii-öelda üksinda autos, asendada säästlike liikumisviisidega, et see oleks linnaliikluse koha pealt väga õige ja tervitatav samm, autod on ja autod jäävad, aga küsimus on jah, selles, et kuidas oma liikumisi võimalikult mõistlikult korraldada. Igapäevaselt rattaga liikuv supilinna seltsi juht Peep Mardiste ütleb, et suurenev autoliiklus on märgatav probleem. Kuigi linnavalitsus rõhutab pidevalt, kui palju luuakse rattateid, on kergliiklustaristu olukord siiski mardiste hinnangul pigem veel nukk. Samas kiidab mardiste loodud rendirataste süsteemi, mis ilmnähtavalt on linnapilti paremaks muutnud. Et on tulnud juurde rattureid, kellel endal kodus ratast ei ole või pole kunagi olnud ja, ja see tohutu hulk noori eelkõige, kes neid linna rendirattaid ja seda suurepärast võrgustikku kasutab, et see on nagu puhas rõõm, et see on toonud nagu ratturid hästi palju ühe korraga juurde, see areneb nüüd ka Tartu ümber valdade se, mis on väga mõistlik. Ka posiitiumi liikuvusstatistika tootejuht Marek Rannala kiidab linna selle eest, et erinevalt Tallinnast kus autostumise väljakutse ga tegeletakse. Rannala sõnul on heaks näiteks kas või möödunud aastal muudetud ühistranspordivõrgustik. Esialgsete mobiiliandmete analüüside põhjal on ühistransporti kasutavate inimeste arv uue liinivõrguga kasvanud. No kõige esmased andmed on piletimüügi andmed ja see kasvas, mälu järgi oli seal 10 kuni 20 protsenti kuukaardid, vist kvartalikaardid olid isegi 20 protsenti kasvu sõitude andmeid me analüüsisime ka jällegi mälu järgi oli vist 17 protsenti, selline keskmine sõitude arvu kasv.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile alanud Euroopa liikuvusnädala raames saavad autojuhid Tartus ühistranspordiga tasuta sõita. Seesuguse võimaluse eesmärgiks on autojuhte mõtlema panna alternatiivsete ja keskkonnasäästlikemate liikumisviiside kasutamisele linnakeskkonnas. Erinevad osapooled tõdevad, et nii nagu Tallinnas ei näita ka Tartus autostumise kasv küll raugemismärke, kuid erinevalt pealinnast luuakse Tartus siiski võimalusi auto asendamiseks mõne muu transpordivahendiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoopia E-poe pressiesindaja Martin Miido ütles, et koroonaviirusest tingitud teenuse kasutamise kasv tuli, et jääda. Kui kriis algas, siis nelja nädalaga kasvasid mahud umbes sama palju kui eelmise nelja aastaga kokku. See oli positiivses mõttes ka selline tugev impulss e-poe tegevuse laiendamiseks. Praegusel hetkel. Ma arvan, et need mahud kasvasid, et jäädagi suuremaks võrreldes kriisieelse ajaga ja ilmselt ka e-poodide tegevusmaht ka kasvab. Selveri toiduketi kommunikatsioonijuhi Rivo Veski sõnul on e-poe teenuse populaarsus pidevalt tõusnud, kevadine olukord tõi selle aga eriti esile. Selle tutvustamine sellise sellise jõulise kampaania ga võib-olla ei olegi nii tulemust andev kui et see kevadine olukord, kui päriselt tekkis inimestel vajadus sellise teenuse järele. Me saame öelda, et sügisel on jälle selline kiiremas tempos e-poe kasutamine kasvanud. Nii Veski kui ka Miido ütlesid, et endiselt on tendents käia toidupoes harvem ning osta korraga suuremad kogused, jätkab Miido. Tegemist on mustriga, selles mõttes mustri muutus, et tavaolukorras enne kriisi käidi poes sagedamini ja osteti väiksemaid ostukorve. Kriisi ajal juhtus vastupidi, et käidi harvemini poes, aga ostukorvi olid hästi suured. Rivo Veski ütles, et Selveril on Eestis kõige suurem teeninduspiirkond kojuveoteenust pakkuvate toidupoekettide seas. Praegu me teenindame tervet Harjumaad tervet Tartumaad, me oleme ka jõudnud Saare ja Hiiumaale, Pärnusse ja Pärnu lähiümbruses se tükikesele, Lääne-Virumaast ja ka poolele Läänemaale ning poolele Raplamaale. Sellel piirkonnal elab kuskil 750000 inimest. Kamido ütles, et koopia kriisi ajal e-poe teenuse mitmesse maapiirkonda Soovitakse järjest rohkem maapiirkondadesse laieneda ja seda ka teeme. Toidu kullerettevõtte Wolt Baltikumi haru juht Liis Ristel ütles, et kasutajate hulk on viimased neli aastat iga kuuga tõusnud. See sügis ei ole erand, koroona ajal ma arvan, nõudlus kasvas veelgi, kuna lisandus ka see element, et inimesed soovisid hoida distantsi oma lähedaste, sõprade ja kolleegidega. Ka Volt teeb koostööd erinevate toidupoodidega. Rister ütles, et neil on samuti plaanis laieneda. Me teeme täna juba koostööd mitmete toidupoodidega Tallinnas ja Tartus samamoodi osade toidutootjatega. Täna me toome Tallinnas ja Tartus kliendile toidu koju, kas siis restoranist või toidupoest 30 35 minutiga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toidu kojuveoteenuste kasutajate arv on olnud pikemat aega tõusuteel. Ettevõtted plaanivad veelgi laieneda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nOktoobri alguses jõhvis alanud puurimistööd jäid ootamatult seisma, kui selgus, et paarisaja meetri sügavusel on vaja maapõue läbimiseks välja nuputada algsest plaanist teistsugune tehnoloogiline lahendus. Nii jäetigi esimene auk pooleli ja alustati teise 70 meetri kaugusel asuva augu puurimist. Esmased tulemused on geoloog Siim Nirgi sõnul näidanud seda, et aukude kohavalik on õnnestunud, räägib Eesti geoloogiateenistuse maapõue ressursside osakonna geoloog Siim Nirgi. Puuraukude planeerimine oli üsna hästi tehtud, et me ei saanud neid magnetiitkvartsiidi mitte kohe kätte, vaid me kõigepealt läbisime Kneisid ja pärast 160 meetrit neisse me saime siis magnetiitpartsiitide kihi kätte, mis annab meile ühe kihi piiri mis annab meile palju rohkem informatsiooni, kui näiteks vanade puuraukude põhjal võis järeldada, et me saame siit sellist materjali, mida meil ei ole maapõue kohta ja me saame teha selliseid analüüse selliste meetoditega, mida vanasti tehtud, ehk siis kõik informatsioon, mis siit tuleb, on uus. Jõhvi teisest puuraugust on praeguseks saadud puursüdamike 700 meetri jagu kuid kuna rauamaagi kiht jätkub, siis uuritakse seda lepingu järgi veel kuni 770 meetrini. Uurimistööd tegeva inseneribüroo st eiger juhatuse liige Erki Niitla tõi esmastest vaatluse, st esile kaks olulist aspekti. No esiteks on endalgi tore näha seda, kuidas magnet kivist kinni võtab, et enamik eestlasi teab seda, et kivi põleb, aga nüüd näeme ka seda, et Eestis on kivi, millest magnet kinni võtab, päriselt, et see on niisugune tore teadmine ja, ja mõnes mõttes on ka tore teadmine see, et see kihi paksus siis tundub olema natukene suurem, kui alguses arvati, et see on ju ka positiivne uudis. Pärast teise augu lõpetamist viiakse puurmasin tagasi esimese augu juurde ja jaanuarikuu jooksul loodetakse lõpetada tööga seal. Esimesed järeldused jõhvi all maapõues sisalduvate maavarade kohta loodetakse teha järgmise aasta lõpuks Jõhvist raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jõhvis puuritakse magnetilise anomaalia piirkonda kaks auku, mille tulemusena peab saama selgeks, kas selles piirkonnas maa sees olev umbes 700 miljonit tonni rauamaaki sisaldab polümetalle sellises koguses, et see väärib veelgi põhjalikumalt uurimist. Esmased tulemused näitavad, et maa sees olev rauamaagikeha on tõenäoliselt eeldatavast veelgi suurem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelarve strateegiat hakati arutama olukorras, kus üle 100 miljoni euro oli puudu. Eile õhtul pidasid valitsuse liikmed hilisööni aru, kust see raha võtta. Midagi väga uut välja ei mõeldud. Kütuseaktsiisi tõuseb järgmisel aastal diislikütustele 14 ja bensiinile 10 protsenti ning kahel järgmisel aastal veel 10 protsenti. Lisaks tubakaaktsiisi tõstetakse lisaks seni kokku lepitule veel kolm ja alkoholiaktsiisi viis protsenti. Rahandusminister Sven Sester kordas taas juba tuntud põhjendusi, et sellega tahetakse suunata inimeste tarbimist tervislikumas suunas. Seejuures tõstetakse õlle ja viina aktsiisi küll viis, aga veini aktsiisi koguni 20 protsenti. See jäi sisse, vaadati üle ka veini tarbimispõhimõtted ja leiti, et veiniaktsiisi tõus on kõrgem võrreldes siis õlle ja viina aktsiisiga ja eraldi klausliga, et 2018. aastal tehakse tugevam mõjuanalüüs riigi tasemel, et, et vaadata, kuidas aktsiisipoliitika mõjutab tegelikult ka inimeste ku käitumist. Et selle pealt siis võtta vastu uusi otsuseid. Valitsus otsustas tõsta ka väärteotrahvide päevamäära praeguse nelja euro asemel 10 euroni. Rahapuuduses on loomulik ka kokkuhoid, üks koht, kust raha kokku hoida, on avaliku sektori kulud. Näeme kulukokkuhoiu momente kahes kohas, üks on siis majandamiskulud ja teine on siis riigi hõive ülevaatamine ja me oleme kokku leppinud selles, et, et igal aastal suurusjärgus üks protsent hõivet võiks olla see koht. Mis see üks protsent inimeste hulgas võiks tähendada, see tähendab kuni 1000 inimest ja riigihaldusminister valmistab ette ka kabineti teiste ministritega. Siis lähikuudel palga ja personalipoliitika töödokumendid, et kuidas see võiks välja näha. Palju vaidlusi tekitanud majutusettevõtete käibemaksusoodustuse kaotamise puhul otsustati nii, et käibemaks tõstetakse praeguselt üheksal 14 protsendini ülejärgmisel aastal. Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsaar ütles eelarve strateegiat kommenteerides, et kõige suuremat muret teeb valitsuse visiooni ebamäärasus. Muidugi on tõsi, et ega kellelegi maksud ei meeldi ja noh, tõsi, et ju kuskilt otsast ikkagi makse alandatakse, ehk sotsiaalmaksu vähendamine on ju teisest küljest nagu laual. Aga kui me räägime maksutõusudest, siis rääkides majutusasutuse käibemaksu tõusust, siis siin minu arvates ei taheta aru saada seda, et, et tegemist on eksport ja Eesti jaoks üliolulise majandussektori konkurentsivõime vähendamisega. Ettevõtjaid teeb murelikuks ka see, et aktsiisitõusudega rikutakse varasemaid kokkuleppeid ja ettevõtjate õigustatud ootusi. Või valitsuserakonnad, kes lubasid enne valimisi seda, et riigi valitsemine muutub, et osapoolte ga läbi arutamata ja üleöö sündinud maksutõususid enam ei tule, selgub, et noh, kui ikka häda käes on, siis pikad kokkulepped ohverdatakse lühikeste koalitsioonilubaduste katteks ikka hea meelega. Ja see on väga halb sõnum tegelikult ettevõtluskeskkonnale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tööjõumaksude langetamine ja lastetoetuste tõus toob kaasa mitme maksu tõusu ja töötajate koondamise. Valitsus saavutas kabinetinõupidamisel kokkuleppe mitme maksutõusu asjus, et leida raha tööjõumaksude langetamiseks, lastetoetuste tõusuks ja kaitsekuludeks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEelmisel nädalal sai avalikuks tšehhi luureraport, mille järgi korraldasid laskemoonalao plahvatuse tšehhi idaosas seitsme aasta eest GRU ehk Venemaa luure peavalitsuse agendid. Nüüd Tšehhi valitsus on teinud vastava avalduse koos Vene diplomaatide väljasaatmisega kuid päris detailidest nad rääkinud veel ei ole. NATO liitlasi on lubatud sel nädalal informeerida. Põhimõtteliselt oli see ju rünnak ühe NATO liikmesriigi vastu. Kui palju teil on sellest rohkem teada, et pidi see laskemoon minema Ukrainasse ja hoopis seal plahvatama? On teil midagi rohkemat teada? Ega me palju rohkem ei tea, detailsemaid briife tšehhid veel teevad sellises konfidentsiaalsemas võrgustikus, kus, millal ja täpselt need asjad plahvatama oleks pidanud. Me ei tea, tšehhist on ka tulnud selle kohta erinevaid signaale, aga jah, ma arvan, et lähipäevadel lähinädalatel peaks seda selgust rohkem meile ka tulema. Teie hinnangul, kuidas NATO peaks reageerima või võiks reageerida, see oli rünnak NATO liikmesriigi vastu. No kui me vaatame ajalukku pisut, siis tõmmatakse paralleele siin Salisburis toimunud skripalite mürgitamisega, kus olid osalised tšehhide, needsamad vene agendid ja siis toimus solidaarsuse aktsioonina, päris suur Vene diplomaatide spioonide väljasaatmine Euroopa liidus NATO liikmesriikidest. Selline on olnud ka tšehhi reaktsioon. Tšehhid on palunud solidaarsust, mida näiteks eilsel välisasjade nõukogul neile ka ohtralt väljendati. Mis nüüd edasi saab, milles see solidaarsus veel täiendavalt väljendub, kuidas meie tšehhi partnerid soovivad, et me seda liitlased kõik koos väljendas, ime välja, mängiksime, et see on nüüd lähipäevade lähinädalate küsimus. Miks teie arvates luureraport võttis seitse aastat aega? Seda tõesti ei tea, eks sellised asjad neid tehakse loomulikult suure saladuskatte all selliseid operatsioone ja võib-olla kõikide niidi otsakeste kokkupõimimine väga kiirelt ei käi. Kas te mäletate seda plahvatuse päeva ennast 2014? Ei, ma ei tule ette ausalt öelda, et oleks mulle kuidagi mällu mällu sööbinud, et ikka õnnetusi juhtub ja tuleb ette plahvatusi, aga noh, siis ei olnud sellel plahvatusel seda tähendust, mis praegu. Seda peeti pigem õnnetuseks. Tõenäoliselt küll jah.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tšehhi on lubanud informeerida lähiajal NATO liitlasi üksikasjade kohta 2014. aasta plahvatusest. Euroopa Liidu välisministrid toetasid Tšehhit spiooniskandaalis Venemaaga. Kuidas peaks NATO reageerima?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSee, et Lätis käivitub elektrooniline andmebaas, on teada juba mitu kuud. Selle ettevalmistus on käinud päris pikalt ja nüüd on siis see päev käes, kui see andmebaas lõpuks tööle hakkab. Praeguseks ei ole veel väga täpsed detailid selged. Kes peab registreerima, kes on sellest vabastatud. Niisugune üldine põhimõte on see, et iga riiki sisenemine, ükskõik, kas see toimub siis jalgsi või mingi transpordiga tuleb selles andmebaasis registreerida. Võimalikud on mingid erandid, aga nende üle käivad praegu veel väitlused ja täna ei ole võimalik öelda, kas näiteks tööl käijate või, või Valga-Valka omavalitsuste elanike suhtes hakatakse erandeid tegema või mitte, need lõplikud otsused peaks tulema homme. Aga põhimõtteliselt on siis jah, nii et kes Läti piiri ületab, peaks siis täitma ankeedi, see on põhimõtteliselt sama ankeet, mis seni on kehtinud siis ühistranspordiga Läti saabujatele, see on ka majandusministeeriumi kodulehel praegu väljas ja sama ankeet hakkab siis olema eraldi kodulehel, mille nimi on siis covidpass.lv. See hetkel veel ei avane, esmaspäevast hakkab see siis avanema ja seal on kolm keelt võimalik valida ja seal siis ankeet ära täita. No seal tuleb panna enda andmed, siis ettisõidu eesmärk ja ka siis aadress, kus siis Lätis 10 päeva isolatsioonis ollakse. Läti soovib selle andmebaasiga lihtsalt saada ülevaadet inimestest, kes praeguse viiruse puhangu ajal siis Lätti sisenevad ja tõhustada kontrolli siis isolatsiooni reeglite täitmise üle. Need andmed saadetakse siis kõigepealt piirivalvele siis politseile ja ka haiguste kontrolli ja ennetamise keskusele. Mis puudutab nüüd seda, kas otse piiril hakkab toimuma mingi kontroll? Ei, tõenäoliselt mitte. Küll aga on Läti politseil ja ka Läti piirivalvel nüüd selle otsuse valguses siis võimalik peatada autosid ja kontrollida, kas inimesel see QR kood, mida see andmebaasis registreerimine annab, on olemas või mitte ja kellel seda koodi siis pole, võidakse teha kuni 2000 eurot trahvi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lätti saabujad peavad alates tulevast esmaspäevast (12. oktoober) ennast elektrooniliselt registreerima ning seda kontrollitakse piiril. Mida lisatingimused piiriületusel endast täpsemalt kujutavad, seda selgitab meie Läti korrespondent Ragnar Kond.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTööandjate manifest puudutab aastaid 2011 kuni 2015 ning see on omamoodi tööandjate märguanne järgmisele valitsusele, mis asub ametisse tuleva aasta kevadiste parlamendivalimiste järel. Manifestis tervitatakse euro kasutuselevõtu, kuid öeldakse ka, et ülirange eelarvepoliitikaga tuleb Eestis jätkata. Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis ütles, et üks eesmärk on sotsiaalmaksu le lae kehtestamine ning ka töötaja peaks osa sellest maksust ise tasuma. Sotsiaalmaks peaks vähemalt osaliselt olema töövõtja maks ja kindlasti kõrgema kvalifikatsiooniga töötajatele peaks sotsiaalmaksukoormus olema väiksem protsenti. Ma kindlasti ei julge teile lubada, eks see sõltub ju ka paljuski sellest, millised on kavandatavad kulud, et me ei saa ju lasta nii-öelda ravikindlustuse või, või, või pensionifondidel põhja minna. Selle reformi tulemusena aga on selge, et, et selle sotsiaalmaksu lae osas meie ettepanekuna võiks küll olla piir kuskil kolme keskmise palga ulatuses ja see peaks eelkõige tooma siia siis esiteks välispetsialist, aga teiseks innustama ka inimesi tegelikult oma kvalifikatsiooni tõstma, suurendama nii-öelda. Tööandjatele vaidles vastu Eesti ametiühingute keskliidu juhatuse esimees Harri Taliga. Sotsiaalmaksu ülempiiri ainus eesmärk on vähendada tööandja maksukoormust, see ei aita parandada kuidagi tööhõivet ega tuua siia nii-öelda kõrgepalgalisi töökohti, sest kõrgepalgalised töökohad tekivad ainult seal, kus luuakse rohkem lisandväärtust ja kui seda lisandväärtust luuakse, siis nad tekivad niikuinii. Vastupidi üldtunnustatud ja, ja põhimõtteline ekspertide seisukoht, mida on Eestis korduvalt välja öelnud ka Praxis on see, et kui räägitakse tööhõive soodustamisest, siis pigem tuleks langetada madalapalgaliste maksukoormust. Tööandjad teevad ka ettepaneku kaaluda töötavatele pensionäridele täispensioni maksmist ning ka pensioniiga tuleks nende arvates tõsta. Me näeme, et keskmise eluea kasv annab selleks võimaluse, samal ajal ju ka kõik teised Lääne-Euroopa riigid sellesama küsimusega tegelevad see, et pensionile minekiga tõsteti 65. eluaastani, on tervitatav. Aga see, see samm iseenesest oli pigem tagasihoidlik. Harri Taliga nimetas manifesti töötaja vaenulikuks. Ja Tööandjate keskliidu manifest on üsna räige, mis seab kahtluse alla või, või soovib muuta praktiliselt sotsiaalse turvalisuse aluseid Eestis ja, ja oluliselt vähendada sotsiaalset turvalisust. Kusjuures kõige silmatorkav on muidugi see, et tööandjad ei taha mitte millegi eest maksta. Riik peab makse langetama, aga investeeringuid ettevõtluse, töötute õppesse ja nii edasi peab riik suurendama, kus koha pealt see raha siis võetakse, kui maksud vähenevad või, või, või makse ei ole üldse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tööandjate Keskliidul on valminud Manifest, milles nad avalikustavad oma tegevuse eesmärgid kuni aastani 2015.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViimane finantskriis, mis oli 2007 2008 selle üks järeldusi tegelikult Euroopas oli see, et väga nõrk juhtimismudel väga nõrgad juhid, Nende puudulikud teadmised ja kesised oskused tugevasti mõjutasid selle finantskriisi sügavust ja alates sellest tegelikult on Euroopas ka väga palju astutud samme sinna, et tugevdada finantssektori juhtide sellist kontrolli. Ja ma saan aru siis, et kui selline üleskutse või karmistamine juba tekib, siis see tähendab seda, et Euroopas on nende juhtidega siis tugevad probleemid. Mis on nende probleem, on see, et Euroopas esiteks on üsna suur niisugune ebavõrdne tasand juhtide kontrollil. Et küll on Euroopa keskpank see katus, kes nüüd suurtel pankadel seda nagu nii-öelda lõpliku otsuse teeb, aga see on väga palju siseriiklike õiguste kujundada. Ja olgem ausad, osades riikides on sobivusmenetlused ja juhtide kontrollid üsna nõrgad. Osades Euroopa riikides on nad väga karmid ja Eesti on tegelikult ma arvan, seal rohkem kui keskel, ehk et me oleme pigem ausalt karmid meie ja ka üle Euroopa on tegelikult see arusaam, et pangajuhil peab olema, et piisav haridus, tal peavad olema teadmised, oskused, kogemused, need on kõik asjad, mida kontrollitakse, siis on niisugused nagu pehmemad väärtused, mida hinnatakse, hinnatakse inimese usaldusväärsuses, milline on ta niisugune varasem elukäik olnud, siis hinnatakse isiku laitmatut mainet, kõik need nagu komponendid kokku peaks siis viima tegelikult sinna järeldusele järelevalvaja, et kas vastav isik sobib konkreetsele positsioonile või mitte, et näiteks finantsinspektsioonil on siin 16 kahe kuni 20 leheküljelised küsimust juhtidele, mida nad täidavad. Ja ma usun, et Euroopa seda täna teebki, et ta tahab, et rohkem vaadatakse sisulise probleeme. Et ka meil Eestis on olnud näiteks olukordasid, kus pangaröövel, eks ole, tahab saada pangajuhiks, et siis, et ta 20 aastat tagasi panime panga röövi, onju, et kas, kas me usaldaksime näiteks pangaröövleid nagu enda varasid käsutama panga juhina või et isikud, kes on olnud tõsistes rahapesuskeemides osalised, see on väärtuste kohta, need ongi need väärtused, mida Euroopa tahab täna ka ühtlustada ja mis ma arvan, on nagu väga-väga mõistlik. Välismaal on see läbi läinud, et ongi niimoodi pehmelt öeldes kriminaal siis saanud pangajuhiks. No on olnud kaasusi, kus otseselt kriminalist ma ma täna ei tea, et oleks aga, aga inimesi, kes on varasemalt olnud seotud ikkagi selliste tegudega, mida ütleme nii, et Eestis sobivust menetluses läbi ei saaks ja see on tegelikult Euroopas probleem, et need liikmesriigid nagu väga erinevalt hindavad mingite tegude raskust isikumainele ja see on üks väljakutse, ma arvan, millega Euroopa liit täna siis tegeleb, et et ta peab võrdsustama ja ta peab karmistama seda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Keskpank kavatseb pangajuhte rangemalt hindama hakata, sest riikide juhtimistavades ja nõuetes on suured lahknevused. Tammeri sõnul on Eestis pangajuhtidele Euroopa Liidu keskmisest pigem tugevam kontroll.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNeed piirangud, mis on kehtestatud, on olnud siiski suhteliselt tagasihoidlikud, kui me nüüd vaatame ka riike, kus delta tüvi enne meid levima hakkas, no võtame India, Indias nakatumine tugevalt langeb. Ühendkuningriik olid eile kuuendat päeva languses, langus on tekkinud ka Maltal, Hollandis. Nii et need piirangud on pigem siis olnud siiski lokaalsed ja tagasihoidlikud on piiratud. Jah, ööklubid, Holland pani ööklubid kinni ja mõnedes teistes riikides polegi veel täielikud avanemised tekkinud, nii et meie valitsus on teinud piirangut, ütleme, pidutsemis, terviseamet ütleb, praegused puhangud on pärit suures osas küll suvepäevadel, küll siis muudel pidudelt, et kindlasti piirangud ennekõike just inimestele, kes ei ole vaktsineeritud. Sellele me kahtlemata mõtleme ja teadusnõukoja nagu esimene soovitus oli, et et meil on praegu piisavalt vaktsiini, meil on piisavalt kohti, kus vaktsineerida, et et, et kõik, kes veel ei ole vaktsineeritud, kindlasti vaktsineerima, läheb. Kas tervisepassiga selle paljuräägitud tervisepassiga peaks ka edasi minema siiski? Ja see oli küll ka meie soovitus, et see tervisepass võimaldab meil siiski edasi minna nende asjadega, mis ei ole kohustuslikud riigis, et et ütleme, et mis suurüritused võimaldab siiski neid üritusi korraldada, sest Eestis on ka juba väga palju inimesi, kes on, kes on korralikult vaktsineeritud, kahe doosiga vaktsineeritud, nii et sellega tuleks kindlasti edasi minna. Aga kui kiire peaks selle kasutuselevõtuga olema? No eks ta tuleks võtta kasutusele niipea kui võimalik, ma arvan, et praegu oleme me juba olukorras, et, et me ei tee kellelegi liiga, kõigil on vaktsiin seitsmeteistkümnendast maist kättesaadav olnud. Seitsmeteistkümnendast maist alates on võimalik olnud ka kahte doosi saada, sest aega on juba nii palju olnud, et, et, et muidugi peab olema mingisugune ettevalmistus, aeg, aga aga, aga väga venitada sellega ka enam mõtet ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile õhtul oli koos valitsust nõustav Teadusnõukoda, selle juht Irja Lutsar tõdes, et koroonaviiruse delta tüvi on ka Eestis võimust võtnud ja uutest nakatumisjuhtudest 90% on põhjustatud delta tüve poolt. Mitmed riigid on kehtestanud ka uusi piiranguid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti pressibreafingul andis ameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai ülevaate tänasest seisust koroona viiruse osas. Kokku on Eestis hetkel 41 nakatunut, neist Harjumaal 21, Saaremaal 16 ja Tartumaal neli. Kõik teadaolevad haigusjuhtumid on kergete ja mõõdukate sümptomitega, keegi neist haiglaravi ei vaja. Kuna haigus on hakanud kohapeal levima, muudab terviseamet senist tegevusstrateegiat. Martin Kadai. Edaspidi me muudame oma lähenemist ja keskendume ennekõike rasketele haigusjuhtudele. Ja samamoodi liigume üksikjuhtumi käsitluse üldkäsitlusele üldsoovitustele. Me ei jõua kõiki inimesi jälgimisele võtta, me ei jõua neid inimesi kõiki läbi helistada. Me liigume üksikjuhtumi käsitluse üldiseks. Kõikidele inimestele kehtivad needsamad üldised soovitused. Kui inimene on haige, siis ta ei tohi seda haigust levitada, ta püsib kodus. Ta helistab oma perearstile, konsulteerib terviseküsimustes oma perearstiga. Perearst on see, kes otsustab kas sellel inimesel on vaja haiglaravi. Kas sellel inimesel on vaja teha analüüsi? See muutub sarnaseks käsitluseks, nagu on muud muude nakkushaiguste käsitlus. Riskirühmaks on endiselt vanemaealised ehk üle 60 aastased ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed. Seetõttu on ülioluline see, et hooldekodud haiglad väga pingsalt jälgivad külastuskeeldu külastuspiiranguid. Et see haigus ei pääseks ei haiglasse, ei hooldekodusse, kas siis läbi külastuse või ka läbi personali see on selle haigestumise ja selle haiguse leviku juures kõige olulisem. Mida meeles pidada? Haiguskolletest on hetkel teada vaid Saaremaa juhtum, kus toimus haiguse edasine levik. Võru puhul aga eraldi haiguskoldega tegu ei ole. Hetkeseisuga ei ole kedagi veel Eestis terveks tunnistatud ehk kordustestid pole andnud negatiivset vastust. Millal aga muutuvad seni sümptomite tõttu kodus püsinud inimesed ühiskonnale ohutuks? Praeguse protokolli järgi on maailma terviseorganisatsioon soovitanud kordustestimisi. Selge on see, et kui haigus levib edasi, siis ei ole võimalik kõikide puhul kordustestimisi teha. Valdavalt on öeldud, et 14 päeva jooksul inimene ei ole enam nakkuslik. Vaatame täna need juhised ka üle ja anname inimestele vastavad soovitused selle koha pealt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnul otsustas amet muuta oma senist strateegiat, kuna koroonaviirus on hakanud nüüd riigi sees inimeselt inimesele levima.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Rahva Muuseumi direktori valimise komisjoni juht, Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene ütles, et valida tuli kahe väga tugeva kandidaadi vahel, kuid otsus Alar Karise kasuks sündis konsensuslikult. Alar Karise vaade oli pikem, tõstatas neid küsimusi, kus peaks olema Eesti Rahva muuseum viie ja 10 aasta pärast, need on küsimused, millega peaks täna tegelema. Nii et ei saa öelda, et Tõnis Lukase visioon oleks olnud halvem? Kindlasti mitte. Tõnis Lukas oli väga hea visioon. Aga nagu ma ütlesin, konkursikomisjonil on tänamatu ülesanne teha keerulises olukorras valik. Samuti komisjoni kuulunud kunstimuuseumi juhatuse liige Sirje Helme põhjendas, miks tema isiklikult Karise poolt hääletas. Suurte muuseumi direktorid on olnud küllaltki pikalt oma kohtadel. Me oleme äärmiselt oma eriala kesksed oma muuseumikesksed, me peame endast väga lugu ja armastama muuseumi ja kui nüüd tuleb selline tippjuht täiesti teisest alast kahekordne ülikooli rektor, no mina arvan küll seda, et see saab ainult lisaväärtust tuua. Eesti Rahva Muuseumi uueks juhiks valitud Alar Karis lubas, et esimese asjana kuulab ta muuseumi töötajate mõtteid. Kannapööret tal plaanis ei ole. Ma ei näe põhjust praegu minna ja öelda, et, et nüüd on kõik teistmoodi ei sellepärast et arengukava, mis on välja töötatud, see on välja töötatud ju ometigi ERMi töötajate poolt. See ei ole ühe direktori kodutöö. Nii et see jätkub kindlasti, aga arengukava on elavad selles mõttes nad ikka ajas muutuvad ja nad peavad ki olema paindlikud. Muuseumi praegune direktor Tõnis Lukas ütles, et tänane vestlusvoor komisjoniga oli meeldiv, kuid kokkuvõttes oli tegu etendusega. Lõpuks kultuuriministeerium ongi ju osaliselt ka teatriministeerium, eks see valmidus mind karistada selle eest, et ma Paavo Nõgenele olen ka mitmes asjas vastu olnud või ütleme siis eriarvamusele jäänud mitmetes olulistes asjades. Oli ette teada. Tõnis Lukase ametiaeg Eesti Rahva Muuseumi juhina lõpeb jaanuari keskel, Alar Karise ametiaeg riigikontrolli juhina aga aprillis. Karise täpne uuele tööle asumisaeg ja palganumber selgub töölepingu läbirääkimiste käigus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Rahva Muuseumi uueks direktoriks saab praegune riigikontrolör Alar Karis. Konkursi viimasesse vooru jõudis ka muuseumi praegune juht Tõnis Lukas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEndine asepresident Joe Biden vajas hädasti võitu Lõuna-Karolinas, sest varasematel eelvalimistel olid tema tulemused oodatust kehvemad. Joe Biden. Vaid mõni päev tagasi kuulutasid ajakirjanikud ja arvamusliidrid, et see kampaania on surnud. Nüüd tänu teile demokraatliku erakonna hingele me võitsime ja võitsime suurelt. Biden oli edukas tänu osariigi mustanahalistele valijatele, kellest 60 protsenti hääletas just tema poolt räägib Joe Bideni valijataar. Mulle tundub, et ta oli täiuslik valik, sest ta töötas koos Obamaga. Ta räägib väga hästi ja on väga teadlik, mida ta tahab inimeste heaks teha. Biden sai nüüd olulise tõuke teisipäevasteks eelvalimisteks, mis toimuvad kokku 14. osariigis. Vaatamata sellele ennustatakse, et niinimetatud superteisipäeval on kõige edukam senaator Bernie Sanders, kes juhib üleriigilisi küsitlusi. Lõuna-Carolinas jäi ta teisele kohale. Me ei võitnud Lõuna-Carolinas ja see ei saa olema ainus kaotus. Selles riigis on palju osariike, mitte keegi ei võida neis. Kõigis. Lõuna-Carolinas tegi varasemate eelvalimistega võrreldes parema tulemuse miljardärist ärimees Tomstier, kes oli suuresti oma kampaania raha just seal kulutanud. Vaatamata sellele teatas Tier, et lõpetab presidendiks kandideerimise. Ma ütlesin, et kui ma ei näe teed võiduni, siis ma lõpetan oma kampaania ja ausalt öeldes ma ei näe võiduvõimalust. Demokraatide presidendikandidaadiks saamiseks on vaja koguda üle 1900 delegaadi. Nelja eelvalimise järel on kõik sellest numbris väga kaugel, kuid pärast superteisipäeva võib olla selgem, kes astub sügisel president Donald Trumpi vastu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s Lõuna-Carolina osariigis toimunud demokraatide presidendikandidaatide eelvalimised võitis ülekaalukalt endine asepresident Joe Biden, kes kogus 48,5 protsenti häältest. Pärast tulemuste teada saamist otsustas aga presidendikampaania lõpetada ärimees Tom Steyer.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohe esmaspäeval läheb programm tegelikult lahti niisuguse alamprogrammiga nagu Juri Lotmani päev, see pakub siis ka mitmesuguseid loenguid, seminare, aga ka linnaekskursiooni. Aga toimub ka väljaspool seda programmi. Üht-teist toimub vabaõhuaktsioon Jaan Tõnissoni platsil, kus ajakirja Akadeemia toimetajad tähistavad peatselt ilmuvat neljasajandat numbrit. Ja samal õhtul saab ka külastada Tartus juba aastaid väga populaarne olnud kirjandus viktoriini, mis seekord on siis eriti mänguline. Võib-olla kõik inimesed ei ole nii kirjandusmaailma ega tuttavad, et kas teil on ka midagi teie programmis, mida soovitada neile, kes võib-olla veel avastavad kirjandusmaailma? Prima vista programm ju alati koondab lisaks kirjandusvaldkonnale ka mitmesuguseid nii-öelda kirjanduse ja teiste valdkondade puutepunkte, ehk siis siin on näiteks kontsert kirjanikud muusikas, meil on väga põhjalik kunstiprogramm, on ka võimalik elektriteates filme vaadata, mis on siis kirjandusliku kallakuga. Aga kindlasti ei tasu peljata ka neid puhtalt kirjanduslikke sündmusi, sest siin on väga palju just nimelt niisuguseid erinevaid formaate, et kus on nii arutelud kui ka näiteks kirjanduslikud jalutuskäigud linnaruumis kui ka näiteks hoopis luule lugemised, nii et kindlasti leiab igaüks siit vastavalt oma huvidele midagi meelepärast, et loomulikult lugemine on privaatne ja intiimne tegevus tihtilugu ka nende lugemismuljete puhul, mis meil sünnivad üksinda eraldi olles tuleb siia juurde ikkagi see vastuvõturuum, need mõtted, mis tekivad teoseid lugedes, see mingisugune vajadus rääkida, leida mingisugust kaasakõla või, või arutelu punkte. Ja seda, ma arvan just nimelt see kirjandus. Festival pakub, et sellist ühist mõtteruumi",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalaks vallutab Tartu kirjandusfestival Prima Vista. Festivali teemaks on mängu piirid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et lähema viie aasta jooksul, mis ülikooli ootab ees, on nende välised tegurid on demograafiline kriis, hakkab saabuma, ehk siis gümnaasiumilõpetajate arv langeb küllaltki dramaatiliselt, mis tähendab ka potentsiaalsete ülikooli sisseastujate hulk hakkab langema. Tallinna ülikool peab siis olema valmis selleks. Ja Ma olen oma valimisplatvormis seadnud nii-öelda esmaseks kvaliteedi, noh, kvaliteet nii õppe kui teadus kui ka loometöös. Esimesed sammud, mis ma teen kõigepealt ma tutvun ülikooliga veel kord, kuigi ma arvan, ma tunnen ülikooli piisavalt, ma loon oma meeskonna. Ja siis hakkame tegutsema. Kas ülikooli kasv on nüüd oma piirid saavutanud või ta peaks veel edasi kasvama? Ma arvan, et ülikooli kasv on selgelt pidurdunud, nüüd viimase viie aasta jooksul on ülikool kasvanud väga ekspansiivset, üliõpilaste arv on kasvanud 30 protsenti ja meil ei ole enam kuhugi väga kasvada ja ega me seda ilmselt väga ei soovi, me peame nüüd enam panustama just olemasolevate õppekavade läbiviimisel, kvaliteetselt, meil on küllaltki palju massiloenguid, mis on ka normaalne pärast ekspansiivset kasvu. Me peame kindlasti vähendama või siis tasakaalustama massiloenguid teiste õppetöö vormidega. Ja väga oluline on ka teadustöö. Et kui vaadata praegu, kus ülikool asub, et oma teadustöö mahtudelt ja tulemustelt Eestis, siis meil on kindlasti väga palju arenguruumi. Kas need instituudid, mis seni on ülikooli alla kuulunud, kas see arv jääb samaks või on seal plaanis mingeid koondamisi? Ei koondamisi ei ole päris kindlasti plaanis ja ma arvan, et see jah, lähema viie aasta jooksul instituudi tarbi jääb samaks. Kuidas eelarvega välja tulete, igal pool on rahaga ju väga nap. Tuleme eelarvega välja suhteliselt kenasti ja sooviksime oma tulubaasi natuke mitmekesistada. Aga me praegu tuleme kenasti eelarvega välja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Ülikooli rektoriks valiti keemiaprofessor Tiit Land.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMuinsuskaitsealuse Patarei merekindluse kordategemine maksab ligi 100 miljonit eurot. Projekti vedaja Urmas Sõõrumaa tõdeb, et ilma riigi laenuabita selleks praegu raha pole. Kommertspangad sellises olukorras, kus sul praktiliselt ütleme, allkirjadega kinnitatud äriplaani ehk piisava arvu rentnikega ja nii edasi, kui seda sul esitada ei ole, siis kommertspangad sinna raha ei anna. KredExi meetmed ongi just selle jaoks. Et turistid on kohal ja lepingud on alla kirjutatud ja ma usun, et uus valitsus saab kiiresti paika ja meelekindlus ikkagi selle toetuse saab, sest vastasel juhul on oht ikka selline, et seisab veel järgmine, 10 aastat seal, nii nagu ta nukralt on seisnud siiamaani. Läinud aasta oktoobris ütles sihtasutus Kredex Sõõrumaa laenutaotlusele ära. Probleem on selles, et valitsuses kokku lepitud laenutingimuste järgi võib toetada ainult niisuguseid ehitusprojekte, mis juba kevadel enne koroonakriisi puhkemist pooleli olid. Patarei merekindluses toona veel midagi ei ehitatud. Pooleli olev sõna ehitusregistris tegelikult ei ole olemas, see on tõlgendamise küsimus ja leping riigiga. Et see objekt peab olema viie aasta jooksul valmis tehtud, siis see on kõige ehtsamini pooleli olev. Niisiis usub Sõõrumaa, et laenuandmise reegleid pole tarvis muuta, piisaks sobivast tõlgendusest ja valitsuspoliitikute heast tahtest. Sõõrumaa hinnangul peaks head tahet jaguma. Selle vastu ei ole olnud ei ükski koalitsiooni ega opositsioonipartei, nii et ma ei ole kuulnud mitte ühtegi vastu olevat erakonda. Majandus ja taristuminister Taavi Aas ütleb, et ka tema toetab merekindluse korda tegemist. Samas tõdeb ta, et 40 miljoni eurosest laenust on praegu veel vara rääkida. Täna on kõik need tegevused peatatud ja neid nende tegevustega saab edasi minna alles siis, kui ka uus koalitsioon on teinud oma otsused selle Kredexi rahade suhtes. Seda, et porto Francoga seotud kriminaaluurimine, poliitikuid ära hirmutajaks ja laenuandmist takistada võiks. Urmas Sõõrumaa ei usu. Oleks praegu porto Franco kõrval ka kolm 14 suurt tähtsat objekti saanud raha, siis asi paistaks ju palju ilusam.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ettevõtja Urmas Sõõrumaa loodab, et uus valitsus toetab tema soovi saada Patarei merekindluse kordategemiseks KredExist 40 miljonit eurot laenu. Vastasel korral jääb tema sõnul see objekt veel vähemalt kümneks aastaks seisma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSihtasutuse juht Kaarel Oja ütles, et nõukogu teeb kultuuriministrile ettepaneku NO 99 sihtasutuse tegevus lõpetada. Mis saab teatrimajast janu 99 ette nähtud rahast, otsustab kultuuriminister. Oja kinnitas, et teater tegutseb aasta lõpuni. Sihtasutuse likvideerimine on aga erakordne selle poolest, et sihtasutuse tegevuse lõpetamist soovivad sihtasutuses töötavad inimesed ise. Meile anti täna juristide poolt indikatsioonid, et, et kui kiiresti need protsessid võiksid liikuda ja, ja kui kiiresti võiks see asi, kui kõik osapooled arvavad, et lõpetamine on hea mõte nii-öelda jõuda vabariigi valitsuse otsustada, see on nüüd umbes kaks kuud, aga, aga siin ei ole mingit garantiid, et, et see võtab nii kaua, nii vähe, nii edasi, selles mõttes täna on mul raske nagu järgmisi tärmineid lubada. Me leppisime nõukoguga kokku, et me oleme valmis omalt poolt kogunema esimesel vajadusel nii kiiresti kui, kui vaja, et kui olukord muutub, siis siis sellele vastavalt reageerime. Aga oma olemuselt on see jah, selline suhteliselt läbiharjutamata juriidiline protsess. Et sellepärast me õpime selle käigus ka ja tahame teha seda nii, nagu seadus ette näeb. Kultuuriministeeriumi asekantsler Hillar Sein ütles, et ministeeriumile on juba tulnud ettepanekuid teatrivaldkonna enda seest, mida NO 99 majaga edasi teha. Sama hoone teises pooles asuv kaitseministeerium kinnitas kultuuriuudistele, et on samuti majast huvitatud. Ega ma ei pea väga tõenäoliseks, et kultuuriministeerium seda ettepanekut lõpetada valitsusse ei vii, kuigi see õigus tal on olemas, sest et see teater on olnud nii oma tegijate nägu algusest peale. See teater on selle kunstilise nägemuse jaoks loodud, mis siin on ellu viidud, et vägisi siia kedagi uuesti teatrit tegema. Meil ei ole plaanis küll tuua. Kas võib aga kindel olla, et no 99 sihtasutuse juures ei ilmne samuti mingisugused rahalised möödalaskmised? Hillar Sein. Finantsiliselt meie teada on praegu selle sihtasutusega kõik korras, sest et ta tegi kevadel väga suure ümberkorralduse vähendades kulusid midagi nüüd maha, kindlasti ei jää ega maksmata. Likvideerimisprotsess näeb kindlasti ette inventuuri ja võib-olla ka vajadusel audi. Aga meie teada ei ole siin küll midagi ebameeldivat meid ootamas.",
"role": "user"
},
{
"content": "NO 99 teatris kogunes teatri nõukogu, et arutada sihtasutuse likvideerimisega seonduvat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEestit aastaid vaevanud inseneride puudus on viinud selleni, et erasektori toel hakatakse panustama põhikooli füüsikaõppesse. Eelkõige on eesmärk aidata neid koole, kus pole vastava haridusega füüsikaõpetajat. Vähene huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu algab füüsiku ja teaduse populariseerija Aigar Vaigu sõnul sellest et nende tähtsust ei osata piisavalt hinnata. Probleem, mis on tehniliste erialadega ja loodusteadustega, on tihti see, et kuna nad on nii iseenesestmõistetavad, siis me ei oska neisse panustada ja neid väärtustada. Me arvame ja loodame, et, et võib-olla see teadmine, mis eluks vajalik on, äkki see tuleb iseenesest. Aga kuna maailm muutub subjektiivselt meie jaoks koguaeg järjest keerulisemaks ja keerulisemaks siis see. Me peame pingutama ja me peame kõvasti pingutama, et see, see arusaamine sellest looduses tekiks. Ja nüüd siin on väga oluline roll õpetajatel motiveeritud säravatel, õpetajatel. Oska raporti järgi jääb sel kümnendil tööturul puudu kaks kolmandikku inseneridest. Kogu see rohe ja digipööre, mis meid ees ootab, et seda me ilma insenerideta ilma füüsikuteta ei tee. Ja kui meil ei ole seda tööjõuressurssi, siis meil ei ole ka konkurentsieelist teiste riikide ees ja kui meil ei ole seda konkurentsieelist, siis meil ei ole ka head elu. Niisiis käivitati programm nimega Lae end, mis nime poolest viitab õpetajale kui energiaallikale, kes annab noortele positiivse teadmiste laengu. Programmiga otsitakse üle Eesti füüsikaõpetajaid, kes panevad õpilastel silma särama ja oskavad teadmisi huvitavalt edasi anda. Neid saab programmi soovitada kuni 22. maini, misjärel valitakse välja 10 parimat. Muude tunnustuste kõrval saavad neist sisuliselt ka paljude teiste koolide õpetajad, selgitas tööandjate haridusgrupi juht ja Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. Nemad siis loevad videoõpsiga sisse igaüks ühe füüsikakursuse osa ja praktika varustavab selle füüsikaprogrammi katsekomplektidega, mida me tahame siis kõikidele Eesti koolidele jagada, nii et ütleme nüüd selline õnnetu Eesti kool, kus üldse füüsikaõpetajat ei ole, saab siis kasutada seda videot ja tal on kasutada see praktikakomplekt. Ja nad saavad ikkagi siis parima füüsikaõpetaja nii-öelda käe all füüsikat õppida. Ettevõtjate panusprogrammi jääb paarisaja 1000 euro kanti, lisaks panustatakse nõu ja jõuga. Suter kinnitas, et tegu ei ole ühekordse projektiga ning oodatakse veel ettevõtjaid liituma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ettevõtjad lõid koos haridusmaastiku eestvedajatega programmi, et viia füüsikaõpe ka sinna põhikoolidesse, kus füüsikaõpetajat parasjagu pole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti positsioon on hästi selgelt olnud juba aastaid selline, et kaubandus kolmandate riikidega peab lõppema. Kui me sünkroniseerimme ennast Mandri-Euroopaga, et põhimõtteliselt on ka kolme balti riigi süsteemihaldurite Eleringide tasemel on siis kokku lepitud, et kui 2025 lõpus oleme sünkroniseeritud Mandri-Euroopaga, siis ühtegi ühendust ei Venemaa, Valgevene ega siis ka Kaliningradi oblastiga ei jää, mis siis automaatselt tähendab, et 2025. aasta lõpuks, kui ei ole liine, ei ole ka kaubandus. Nüüd on küsimus, et milline on see ülemineku mehhanism, tõesti, Leedu on vastu võtnud seaduse, et nii kui Valgevene tuumajaam tööle läheb, siis tuleb lõpetada kaubandus kolmandate riikidega, ehk siis Valgevene Leedu piiri ja nüüd on olnud vaidlus, kus Eesti tõesti on selles mõttes olnud pigem niisugune osapool, kes on üritanud leida siis Läti ja Leedu vahel kompromissi, mis võiks kõigile sobida ja saaksime siiski antud küsimuses demonstreerida kolme balti riigi ühtset positsiooni. Et kuidas see üleminekumehhanism siis olema saab, sellest perioodist kuni 2025. aasta lõpuni ja ja see kompromiss, mille me tegelikult oleme välja pakkunud ja mis põhimõtteliselt võiks ju sobida kõigile, on see, et siis Astravetsi tuumajaama käikuminekul põhimõtteliselt vähendame elektrikaubandus Eesti, Läti, Leedu vahel umbes poolele võrreldes siis täna olemasolevaga ja kehtestame kuskil seitsme-kaheksa euro megavatti tunnist võrgutasu ja siis seda selliselt, et tõesti Leedu seadus saaks respekteeritud ehk sellest elektrit ei jõuaks siis Leetu mitte mitte midagi. Mina saan aru, et täna siiski pigem on probleem jõudnud nagu sinna, et Leedu ütleb, et lisaks sellele, et Leedu siis seadus loomulikult Leedus kehtib ja Leetu ei tohiks Valgevenest elekter jõuda, ei tohiks kolmandatest riikidest elekter jõuda ka Eestisse ja Lätisse ja siin on Lätil antud küsimuses tugev positsioon ja, ja tõenäoliselt see siis ongi selle probleemi tuur.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuressaares kohtuvad Eesti president Kersti Kaljulaid ja Läti president Egils Levits, kuid Leedu president Gitanas Nauseda otsustas viimasel hetkel koju jääda. Nauseda otsustas Saaremaale mitte tulla siseriiklikel põhjustel, teatas Eesti presidendi kantselei. ERR-le teadaolevalt on Leedu presidendi otsuse taga hoopis vaidlus elektriimpordi üle. Leedu on vastu võtnud seaduse mis keelab Valgevene uue tuumajaama käikuminemisel kolmandatest riikidest elektri ostmise. Läti pole sellega aga nõus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui arvutis märatseb viirus, kui telekast valutab pea kui kõikjal on pöörane kiirus, on siiski üks sõber sul hea see sõber, kes kunagi alt ei vea, on raamat. Eesti lastekirjanduses on üheks kõige mainekamaks auhinnaks kujunenud laste enda eelistuste järgi antav nukitsamees. Ligi 8300 last avaldas raamatukogudes oma arvamust ja nii valiti eelmise kahe aasta parimaks raamatuks Henno Käo kusagil mujal ja kunstnikuks Karel Korp, kes illustreeris koos leelo tunglaga kirjutatud raamatu. Tema amet. Henno Käo, kes on ka eespool loetud luuleridade autor, on Eesti lapsi raamatutega rõõmustanud juba väga pikka aega. Vahepeal on aga toimunud nii mõnedki tormilised muudatused. Kas ehk on lastele kirjutamine läbi aegade muutunud? Ma ei tea, kas see nüüd kirjutamine on lausa muutunud, aga tuleb ilmselt kasutada või sisse võtta niisuguseid kaasaegsemaid asju rääkida koguni arvutist ja asjadest, sest lapsi see huvitab ja kui ikka mõni tegelane mõnes jutus tegeleb arvutiga laps saab sellega kohe kergemini sellise ühise keele leiab ja, ja ahaa, mina ka, ega ta palju muutunud ei ole, lastele kirjutamine on ikka lastele kirjutamine. Tänavusi meessoost laureaate vaadates jääb tahes-tahtmata mulje, et ju need mehed siis ikka suuremad lapsed on. Ilmselt küll, jah. Täna jäi küll selline mulje, et eks me sellised lapsikud oleme. Kui luuleread ütlevad, et raamat ei vea last kunagi alt, siis ilmselt ei tule kellelegi uudisena, et asi kipub hoopis vastupidi olema. Lastekirjanduse teabekeskuse direktori Anne Rande sõnul on Eesti lastekirjanduse olukorda iseloomustades ja ka laste lugemust hinnates nii mõndagi vastuolulist. Kui võtta, et 92. aastal esimesel konkursil hääletas 4000 last ja praegu üle 8000, no siis see on ka näitaja, aga on palju lapsi, kes loevad, aga on ka palju lapsi, kes ei loe ja ma pean ikkagi niisuguse kõrvatilga siia meepotti laskma selle mõttega, et kui raamatukogudes oleks rohkem raamatuid kui ainult üks eksemplar põhiliselt siis kindlasti oleks palju rohkem lugejaid, lapsi, raamat tuleb lapsele väga-väga lähedale tuua, ega laps ise ei hakka seda jumal teab kuskohast otsima ja ostmiseks ei ole lihtsalt pere raha, nii et kui me tahame, et meie lapsed veel rohkem loeksid, siis on vaja raamatukogkudesse rohkem raamatuid muretseda. Riik peaks nagu selle peale ka mõtlema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lapsed valisid oma lemmikraamatu ja raamatukunstniku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÕnneks oli see haavata saamine selline suhteliselt õnnelik juhus, et ütleme nii, et ei tee mehele midagi, et mees kõnnib ise juba ja on täitsa vapper, et, et see ei mõju meeskonna moraalile kuidagi negatiivselt. Aga eks ta tuletab meelde, et, et iga jumala sekund peab olema väga tähelepanelik ja, ja ei tohi lasta korraks ka mõtet nagu põhitegevusest eemale, et siin otseselt operatsiooniala on, peamiselt Helmandi keskosas. Kompanii ülesanne ongi alade julgestamine, puhastamine vastasest üldiselt on, on Elmandi kesk osa suurem probleem see, et, et siin on põllumajandus päris heal järjel ja need on kao loomulikult head oopiumi kasvatamiseks ja see tõmbab jälle Talibani ligi. Talibani tuleb siit eemale peletada, et see, nagu see peamine ülesanne on tegelikult selliseid lahinguoperatsioone toimub iga nädal ja, ja kui on lahinguoperatsioonid, siis on ka kontaktid igapäevased, et, et eks vahel on mõni rahulikum nädal jälle, kus saab mõnda logistikakorvaid toedata, see on ka teatavas mõttes nagu selline hingetõmbepaus ja, ja siis siis jälle lahingusse. Ma arvan, et meil on konting väga hea meeskonnavaim ja, ja sellepärast on ka teenistus lihtsam. Meedia põhjal võib jääda mulje, et nüüd 2008. aasta kevadel võib-olla on vastane aktiviseerinud ja rohkem tegutsenud, kuidas te seda olukorda praegu siin hindate, kas on toimunud mingi muutus vastase tegevuses? Ma ei näe hetkel sellist märkimisväärset julgeolekuolukorra muutumist, võib-olla siin Helmandi keskosas ongi seda raskem nagu näha, sest talv on selline periood, kus statistiliselt vastane võib olla passiivsem, aga Helmandi keskus on see, kuhu väga paljud tullaksegi talveks puhkama. Ja, ja see paraku on meie operatsiooni ala, et selles mõttes meie enda operatsioonidele ei ole nüüd see aastaaeg mingisugust suuremat efekti andnud küll on nagu selgelt näha, et vastane, kes siin tegutseb, üldjuhul ei ole koha pealt ja ka kohalikega rääkides ja vesteldes on ilmselge, et, et need, need vastase võitlejad on tulnud kas väljaspoolt küla väljaspoolt Helmandi piirkonda või, või hoopis väljaspool Afganistani piire, et viimaste nädalate operatsioonidega on väga palju Talimani pealike maha saadud, see on oluliselt nõrgestanud nüüd nende juhtimist ja sellepärast ei ole olnud ka praegu vastaspool sellist märkimisväärset võimekuse suurenemist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Afganistanis Helmandi provintsis teenivate eesti kaitseväelaste jaoks on lahinguolukord igapäevane. Vaatamata ühe kaitseväelase haavata saamisele ei ole üksuse meeleolu langenud, kinnitas kohapeal viibivale Vallo Kelmsaarele Eesti väekontingendi ülem kolonelleitnant Sten Reimann.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeamised lahingud Iraagis on lõppenud, nendes lahingutes, ütles president, on Ühendriikide ja tema liitlaste väed ülekaalukad olnud ning nüüd on meie koalitsioon seotud julgeoleku ja taastamisega. Me võitlesime vabaduse eest ning nii meie maa kui koalitsioon on selle üle uhked, ütles George Bush. Ta tänas Ameerika sõjaväelasi, öeldes, et nende julgus ja võidutahe tegid selle päeva võimalikuks. Tänu teile on meie maa julgeolek kindlam. Tänu teile on türan langenud ja Iraak on vaba, ütles Bush. Vaatlejad osutavad eriti presidendi hoiatusele, et ühendriigid ei ole veel valmis Iraagist lahkuma. Üleminek diktatuurilt demokraatiale võtab aega, märkis Bush. Kuid see on väärt iga jõupingutust. Koalitsioon jääb paigale, kuni see töö on tehtud. Iraagi vabastamine on presidendi sõnul otsustav edasiminek terrorismivastasest sõjast, sest ükski terroristide võrk ei saa enam massihävitusrelvi Iraagi režiimilt, kuna seda enam pole. George Bush toonitas, et sõda terrorismi vastu pole lõppenud, samas see ei ole lõputu. Me ei tea veel lõplikku võidupäeva, kuid me oleme näinud asjade käigus uut pööret. Mingi terroristide akt ei saa muuta meie eesmärki ja meid nõrgendada või muuta nende saatust. Nende eesmärk on kaotatud, vabad rahvad liiguvad edasi võidu poole, ütles Ühendriikide president.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president teatas suuremate lahingute lõpetamisest Iraagis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKolmikliidul on 23 liikmelises volikogus 15 kohta. Koalitsioonilepingus on muuhulgas Kärdla põhikooli uue hoone ehitus, sadamate arendamine ning käina kultuurikeskuse hanke ja palade spordihalli rekonstrueerimise ettevalmistamine jätkab valimisliidu ühine Hiiumaa esindaja Margit a katse. Kõik piirkonnad peavad saama hoogu. Eraldi tooksime välja Kõrgessaare piirkonna, mis meie arvates vajab lähima nelja aasta jooksul suuremat hoogu, et teistele järele jõuda. Ja mitte ainult siis sõnades, vaid ka konkreetsete meedetes. Koalitsioonilepingu kõige pikema bloki moodustavad elukeskkonna teemad jätkab sotsiaaldemokraatide Hiiumaa piirkonna esimees Hergo Tasuja. Hiiumaa elanike arv on viimased poolteist aastat selges kasvutrendis. Meil on täna puudus vabadest elamispindadest. Vald ise peab siin initsiatiivi näitama, loodame koostööd teha erasektoriga. Hiiumaa vallas jätkub nelja aasta eest kohalike küsimustega tegelemiseks loodud osavaldade süsteem, mis lihtsustatult seletades on mõneti sarnane linnaosa dega Tallinnas. Reformierakonna sõnul sai koalitsioonilepingusse kirja haldusjuhtimise analüüs, mis peaks andma vastuse, kuidas valla juhtimist tõhusamaks teha. Reformierakonna Hiiumaa piirkonna esimees Aivar Viidik. Meie mõte on selles, et viia valda rohkem üle valdkondlikule juhtimisele ehk mitte niivõrd territoriaalsele ja seda selle läbi kasvatada juhtimiskompetentsi kui ka professionaalsust, mis just eelkõige valdkondlikke teemasid. Vallavanema koht läheb sotsiaaldemokraatidele ja volikogu esimehe esitab ühine Hiiumaa. Lisaks kuuluvad vallavalitsusse kaks abivallavanemat, kellest ühe nimetab Reformierakond ning osa vallavanemad. Igal koalitsioonipartneril on vallavalitsuses vähemalt kaks kohta. Volikogu aseesimehe kohta pakutakse opositsioonile rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Hiiumaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui nelja aasta eest moodustasid koalitsiooni sotsiaaldemokraadid ja valimisliit Ühine Hiiumaa, siis seekord lõid nad koos Reformierakonnaga kolmikliidu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEelarve kolmas lugemine pole enam niivõrd arutelu, kuivõrd hinnangute andmine ja võib nõustuda Helir-Valdor Seederi poolt öelduga, et reeglina läheb kõik traditsiooniliselt, koalitsioon loeb üles oma töövõidud ja opositsioon esitab kohustusliku kriitika, nii ka täna. Tõsi, viimastel aastatel ei ole kõlanud tõdemust, et tegemist on kõigi aegade kõige halvema eelarvega. Aga kriitikat siiski jätkus. Milline see eelarve siis on, reformierakondlane maris, Lauri. Visioonitu ja ilma vaateta tuleviku kõik need asjad, mis on tähtsad tuleviku jaoks on kõrvale lükatud ja hinnang. Seda eelnõu ei saa mitte mingil moel toetada. See on halb eelnõu. See ei vaata tulevikku. Sellel puudub absoluutselt igasugune visioon. See ei ole selle riigikogu eelarve. Kõlasid arvamused, et eelarve arutelu riigikogus on muutunud koalitsiooni poolt passiivseks ja formaalseks opositsiooniga ei arvestatav. Sotsiaaldemokraat Indrek Saar. Tõsiasi, et pikalt väldanud eelarveprotsessi jooksul isegi ei vaevutud ei opositsiooni erakondade ei ühiskonna ga laiemalt ühisosa otsima jääb tänase valitsuse ja valitsusjuhi südametunnistusele. Nii palju siis sidusest, ühiskonnast ja kaasamisest. Keskerakonna fraktsiooni juht Kersti Sarapuu ütles, et riigieelarves kajastub inimnäoline poliitika ja kauaaegsed valupunktid. Mida arvab aga eelarve lõppvariandis EKRE rahandusminister Martin Helme. Lõppvariant on minu meelest väga hea saavutus just selles võtmes, et meil on õnnestunud seal ikkagi teha need kulutused ära, mida me oleme poliitiliselt tähtsaks pidanud, on see siis pääste, töötajate palgad, õpetajate palgad või ka top-up, 'i suurendamine veel viimasel hetkel siis lugemiste vahel erakorraline pensionitõus, need on asjad, mida me ikkagi peame üle rõhutama, on, on positiivsed saavutused selle valitsuse jaoks ja me tegime seda olukorras, kus tegelikult tuli eelarvest ju kärpida, sest et ta oli nii-öelda ülekulu kursil. Lõpphääletusel oli kohal 100 saadikut, eelarvet toetas neist 55, vastu oli 44, üks jättis hääletamata. Muutub juba harjumuspäraseks, et see oli Viktoria Ladõnskaja Kubits. Ühest täna vastu võetud seadusest veel. Võib-olla polegi ta isegi kõige tähtsam, aga temast on kõige enam juttu olnud. Riigikogu tühistas valimisagitatsiooni piirangu valimispäeval ja poliitilise välireklaami keelu. Tõsi, valimisrahu peab olema jätkuvalt tagatud valimisruumides.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus võttis täna vastu mitu olulist seadust, neist tähtsaim oli järgmise aasta riigieelarve.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHommikul kogunes valitsus, et teha otsus maaeluministeeriumi kantsleri osas. Aga veel enne olid koalitsioonierakondade liidrid leppinud kokku ministri enda erusaatmise. Peaminister Jüri Ratas kutsus ajakirjanikud Stenbocki majja ja teatas, et maaeluminister Mart Järvik on oma sõnade, tegude ja mõnel juhul tegevusetusega põhjustanud olulisi probleeme ning teinud edasise koostöö äärmiselt keeruliseks. Tema tegevuse selgitamiseks moodustatud komisjoni raport kinnitas varasemaid kahtlusi probleemide osas ministeeriumi juhtimises. Kui vaadata maaeluministri väiteid ja komisjoni aruandes toodud järeldusi, ei ole Mart Järvikul minu arvates mõistlik ega pole tal ka võimalik tõhusal moel ministri kohustusi täita. Seetõttu tegin täna hommikul koalitsioonipartnerite juhtide ühisel otsusel otsuse vabariigi presidendile esitada ettepanek maaeluminister Mart Järvik ametist vabastada. Ratas ütles, et tegi Järvikule ka ettepaneku iseametist lahkuda, aga järvik keeldus. Kõike ei saa mõõta rahas, kuid nagu mitmel korral juttu olnud, tagab ametist vabastamine ministrile rahalise kompensatsiooni kuue kuu tööpalga ulatuses. Ise lahkudes ta seda ei saaks. Täna hommikul otsustas valitsus vabastada ametist ka maaeluministeeriumi kantsleri Hillar Lemeti koostöö mitte laabumise tõttu. Peaministri küsiti, et kui koostöö ei laabunud ametist vabastatud ministriga, kas on kindel, et see ei laabu ka järgmisega. Ratas ütles, et küsimus on laiem ja tegelikult oli kogu ministeeriumi sees töö halvatud. Tänane juhtimisotsus on tõmmata siia vahele konkreetne joon et taastada usalduslik suhe ministeeriumi sees ja kogu valdkonna sees ja haldusalas. Praeguses pingete ja usaldamatus olukorras ei läinud vabariigi valitsus töörahu taastamiseks muud võimalust kui ministeeriumi mõlema tippjuhi lahkumine. Need sammud annavad võimaluse kujunenud olukord lõpetada ning tagada uutele juhtidele võimalus alustada uue usalduskrediidiga puhtalt lehelt. Ratas kinnitas, et tegemist ei ole ametnike tagakiusamisega ega poliitilise sekkumisega ametnike töösse, nagu on jõudnud juba kinnitada. Opositsioon. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder toetab otsust Lemeti ametist vabastada. Pigem oli ta suunatud just nimelt tulevikku vaatavalt, et taastada see töörahu, et oleks võimalik minna edasi, kui tuleb ka uus minister, et need vanad vastuolud ja pinged ei oleks seal ministeeriumis sees. Sellepärast et uus minister tuleb ju samast poliitilisest erakonnast samast poliitilisest jõust. Seeder kinnitas, et pärast komisjoni raportit oli ministri vabastamine põhjendatud. Ma olen nõus kõigi nende järelduste ja etteheidetega, mis selles raportis välja toodud on, nii nagu ma ütlesin, ja selle raporti baasil pean ma õigeks, et minister ametist vabastatakse. Erinevalt Isamaa esimehest kinnitas EKRE juht Mart Helme taas, et minister Järvikule tehti liiga. Kuigi ta ei rünnanud otseselt komisjoni aruannet, võib seda ta sõnadest siiski välja lugeda. Ministril on mitte ainult õigus, vaid lausa kohustus kontrollida suunata oma allasutuste tööd. Nii et jutt sellest, et ta ületas pädevust, ei ole pädev. Kuid Helme ütles ka, et ta andis peaministrile nõusoleku Järviku ametist vabastamiseks. Täna hommikul arutasime koalitsioonipartneritega ja mina reserveerisin selle otsuse langetamise õiguse peaministrile. Peaminister langetas sellise otsuse ja kui te küsite, et kas me oleme taganenud, siis me ei ole taganenud Mart Järviku toetamisest. Ja me toetame Mart Järvikut siiani. Meie arvates ei ole Mart Järvik süüdi nendes asjades mida on talle ette heidetud. Ja samas need poliitikad, millega ta on alustanud. Ja need poliitikad, mis meie arvates on õiget poliitikat maaelu arendamises Eesti vabariigis nende jätkamist me tahame. Helme ütles, et ilmselt ka meediategevuse mõjul sattus Järvik täna trombiga haiglasse. Õhtupoolikul saatis Mart Järvik oma pressiteate, kus nentis, et tegemist oli üksnes trombi kahtlusega. Küll aga kinnitas ta taas, et ei nõustu komisjoni põhjendamatute etteheidetega. Helme käest küsiti, mida tema kantsler Lemettile ette heidab. Väga lihtne töötas vastu oma ministrile ei esitanud ministrile õigeaegselt sellesama listeeriaskandaali ka kogu selle toiduohutuse tagamises teemal raporteid ei hoidnud teda pidevalt jooksvalt kursis. Suunati protsesse niimoodi, et löögi alla langesid teatud üksikud firmad, kellede kaudu oli võimalik rünnata ministrit. Lekitas ajakirjandusse ministeeriumi siseinfot. Nagu teada, on Illar Lemetti lubanud oma töölt vabastamise kohtus vaidlustada. Mis puutub uue maaeluministrikandidaati, siis lubas Mart Helme, et see avalikustatakse järgmisel nädalal. Täna ta üksnes välistas mõned nimed.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Jüri Ratas vabastas ametist maaeluminister Mart Järviku. Samuti vabastas valitsus ametist maaeluministeeriumi kantsleri Illar Lemetti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMinister Aabi sõnul on koolipidajal suhteliselt lai valikuvõimalus, kuidas hariduse andmist jätkata. Tema sõnul võiks tavapärase e-õppega jätkata koolide gümnaasiumiosa ning võib olla ka põhikooli viimane klass, kuna mõlemal seisavad kevadel ees eksamid. Nooremate klasside puhul ei ole Aabi sõnul mõtet selle kahe nädala jooksul viia läbi traditsioonilisi e-tunde ning koolidele tuleks selle aja sisustamiseks võimalusel kasutada loovat lähenemist. Juhised on tegelikult need, et sellesama distantsõppe jaoks, kes kõik kujutavad ette see on tunde kaupa, arutaga istumist, see ei ole kaugeltki enam nii. Meil on välja töötatud need juhised, kuidas distantsõpet annab teha ka täiesti erinevates vormides ja huvitavad, eriti nooremates astmetes. Me saadame välja juhised, mis seletavad lahti need piirangud, mis nüüd täna kehtestati. Millised on erandid ja mida me soovitame koolidel teha, aga lõppotsus on koolipidajal koolijuhtkonnale, kuidas ta seda elu korraldab jõuluvaheajani, mis hakkab ikka 23 detsember. Aab avaldas lootust, et koolide sulgemine ei mõjuta õpitulemusi. Samuti loodab ta, et kontaktide vähendamine aitab kaasa sellele, et uuel aastal on võimalik tavamoel õppetööga edasi minna. Praegune korraldus kehtib ju 31. detsembrini või siis noh, teistpidi esimese jaanuarini, eks ju. Peale seda üldkorraldus näiteks kutsekoolid, ülikoolid vaadates olukorrale, saavad ise otsustada, kuidas nad oma õppetööd edasi korraldavad üldhariduskoolid 99 protsenti ja 10. jaanuarini vaheajal nad ei ole kehtestanud mingisuguseid teisi vaheaegu, teisi tähtaegu ja, ja 10. jaanuaril selleks on meil natukene aega, et me peamegi analüüsima siis olukorda ja, ja, ja vaatama, et mis see seis on ja millises vormis siis koolitööd saab jätkata juba 10. jaanuaril. Väga loodame, et kontaktide vähendamine vastutustundlik käitumine aitab sinnamaani välja, et me saame tavalises õppevormis edasi minna, seda loodavad kõik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuse otsusel on koolid alates esmaspäevast suletud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNakatunud õpilasele olid haigusnähud juba riskipiirkonnast Itaaliast reisilt tulles, kuid vanemad lubasid tal ühel päeval pärast ajutist enesetunde paranemist siiski kooli minna, kõneleb terviseameti põhja regionaalosakonna juhataja Ester Öpik. Ta oli kodus juba kodusel jälgimisel alates neljandast märtsist, ta ei käinud koolis ei eile ega üleeile. Paraku ta käis koolis kolmandal märtsil, siis kui tal ilmnesid sümptomid, siis ta tuli kohe koju ära ja täna saime teada hommikul sellest, et tal on laboratoorselt tõestatud viirus. Terviseamet on nii haigestunud õpilasega kokku puutunud õpilased kui ka õpetajad lähikontaktsete jälgimise alla võtnud. Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnul ravimite defitsiidi tekkimist aga karta ei maksa. Oleme ka ravimiametiga sellel teemal suhelnud, ravimiamet on suhelnud ka hulgimüüjatega, et meil on nagu ülevaade olemas, millised on kohapealsed ravimivarud ja ka Euroopa tasandil ei ole täna teada, et ükski riik piiraks ravimite väljavedu, nii et selles osas hetkel mingisugust probleemi näha ei ole. Kristiine gümnaasiumis jäetakse vähemalt kaheks nädalaks õppetöö ära ning korraldatakse põhjalik ruumide desinfitseerimine. Kool korraldab seni õppetööd kaugõppena, kõneleb haridus ja teadusminister Mailis Reps. No loomulikult selline otsus saab olla ainult koostöös kohaliku omavalitsuse ehk linna esindajad ja kool ise. Aga kooli direktor ka leidis, et kuna laps on olnud koolis kool on kabinetisüsteemis, mis tähendab seda, et koolis liigutakse erinevate kabinetti, õpetajad liiguvad erinevate kabinetti vahel, et seal ei ole võimalik öelda, kas laps on näiteks mõnes koridoris tualettruumi sööklas kuskil viibinud, seetõttu on, on soovitav siis kogu kool desinfitseerida ja õppetöö toimub, õpetajad tegelevad edasi õppetöö korraldamisega ja lapsed ei jää õpingutest maha. Ja mida ma võin ka täna kinnitada, et Tallinna linna haridusjuhid juba on ka öelnud, et kõik suuremad üritused õpilasüritused, et need tõenäoliselt jäetakse kõik ära, et võetakse siiski selline võimalikult vähe suuri masse kokku toov. Laste puhul vähemalt võetakse selline joon igaks juhuks, et alati on parem tõkestada levikut kui seda, et hiljem on vaja siis tagajärgedega tegeleda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti labor tuvastas täna viiel 29. veebruaril Bergamo-Riia lennuga naasnud tallinlasel nakatumise uude koroonaviirusesse. Kõik nakatunud viibivad kodusel ravil. Uude koroonaviirusesse on nüüdseks teadaolevalt nakatunud kümme Eesti elanikku, kõik haigusjuhud on sissetoodud. Kuna uus koroonaviirus tuvastati ka ühel Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilasel, jätab kool vähemalt kaheks nädalaks ära õppetöö koolimajas ning koolis viiakse sel ajal läbi põhjalik ruumide desinfitseerimine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLühidalt on juttu umbes 10-st naisest ja 30-st lapsest vanuses kaks kuni 15, kes elavad ISISe kätte jäänud alale rajatud alholi laagris. Suur osa naistest on Soome kodanikud, kes on vabatahtlikult Süüriasse läinud. Mõned lood on ka ajakirjanduses ära toodud, näiteks üks soomlane jättis oma kolm alaealist last maha, et minna Süüriasse inimesi aitama. Sellest on nüüd seitse aastat möödas. Teine soomlane abiellus Maroko noormehega ja vahetas usku. Peagi võttis aga noormees uue äärmusislamistist naise, kelle pealekäimisel kolis kogu pere Süüriasse. Tõsi, see soomlasest naine ei tahagi Soome naasta. Soome kaitsepolitsei on hoiatanud, et naised on osalenud värbamistegevuses ja levitanud aktiivselt ISISe propagandat. Soome naiste ja nende laste päästmisest hakati rääkima juba kevadel, kui ajakirjandus kirjutas nende laste raskest elust laagris nädala päevad tagasi just valitsuskriisi kõrghetkel tuli avalikuks, et välisminister Pekka Haavisto on kavandanud vähemalt nende laste soome toomist kasvõi salaja. See teave jäi mõneks päevaks valitsuskriisi varju, aga nüüd lahvatas seda suurema hooga, sest Haaviste on jaganud vastuolulist teavet. Lisaks on ta survestanud välisministeeriumi ametnike, sundides neid põhimõtteliselt seadust rikkuma. Kui see ei õnnestunud, siis võttis ta tööle eraldi inimese alholiga tegelema ja viis seaduslikkuse st rääkinud kõrge ametniku üle teisele tööle. Töötajate sõnul on Haavisto loonud välisminister, mis hirmuõhkkonna meediasse lekkinud andmete kohaselt plaaniti kõik Soome naised, lapsed tšarterlennuga Soome tuua, aga kuna selleks oleks vaja olnud poliitilist otsust, otsustati novembris, et inimesed toimetatakse Soome väikeste rühmadena. Siis saaks seda teha konsulaarseaduse raames ja mingit valitsuse otsust poleks vaja. Eile küsis Soome ringhääling üle vastselt peaministri Sanna Marinilt Alholi kohta. Marin ütles, et on nii vähe peaminister olnud, et üksikasju tuleb küsida Haavistolt. Ta tõdes siiski, et valitsus on sellest rääkinud ja Havist on tegutsemiseks valitsuse vaikne nõusolek. See, et Haavistot valitsusremondi käigus välja ei vahetatud, on märk sellest, et nii see tõesti on. Samas on valitsusse kuuluva keskusta parlamendifraktsioonis mitu liiget avaldanud nördimust, et ei parlamendiliikmeid ega väliskomisjoni ole välisminister mi tegevusest teavitatud ning öelnud, et kui nüüd tõesti saabub lennuk nende naiste lastega, siis ei ole neil enam usku valitsusse. Keskuste juht Katri Kulmuni ei ole selgelt öelnud, mis seisukoht erakonnal on. Opositsioon on esitanud vaheküsimuse välisminister Haavisto tegevuse asjus, mis tähendab sisuliselt umbusalduse algatamist. Mõnedel andmetel peaks lennukal Holli asukatega saabuma neljapäeval, aga ebaselge on, kas järgmisel neljapäeval või juba ööl vastu homset. Kui Isise naised Soome jõuavad, siis saab politsei esitada neile kahtlustuse, aga selleks peab olema konkreetne alus, enne, kui neid kinni võtta saab. Kardetakse ka, et laagris saabuvatest lastest võivad ühel hetkel äärmuslased saada, kuidas värske peaminister Sanna Marin ja tema viiest erakonnast koosnev valitsus olukorra lahendab, saame näha, aga Soome kõige populaarsem erakond on praegu sisserändajatevastased, Perussoomalaised ja nende juht Jussi hallaho ei pea toetuse kasvuks ise praegu küll mitte midagi tegema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus on pärast äsjast peaministri vahetumist juba järgmise kriisi ees: välisminister Pekka Haavistot kahtlustatakse selles, et ta on valmis seadust rikkuma, et Süürias ISISe laagris viibivad naised-lapsed Soome toimetada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJuba eelmise aasta kevadel prognoosisid ehitusettevõtjad sügiseks tuntavat pea 50 protsendilist ehitusmahtude langust, mis kandub edasi sellesse aastasse. Praegu läheb hästi pigem nendel ehitusettevõtetel, kellel on oma arendused, ütleb Merko ehituse juhatuse esimees Ivo Volkov. Selgelt investeeringud eraettevõtjate poolt on väiksemad, kui nad olid mõned aastad tagasi. Korteriehitus läheb hästi. Riik on tänuväärselt pannud turule Eestis vähemalt mõned suured objektid, mis on, on aastaid seisnud aga siiski suured. Eraettevõtjad on see hotellide ehitus, on see kaubanduskeskuste ehitus, see praktiliselt on ikkagi väga-väga madal. Mitt ja Berlebach juhatuse liige Kristjan Mitt ütleb, et ehitussektoris tervikuna jäi aastaga uut tööd ligi ühe miljardi euro võrra vähemaks. Küll aga püsib nõudlus elamuehituses. Need lepingud hakkavad nüüd tekkima võibolla siin aasta lõpus ja, ja praegu, aga see töö jäi kevadel ja jaanuaris startimata ja see on näha siis ettevõtete käibelangusest. Juba täna. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütleb, et ehituse kindlustunne jaanuariks on tõusnud mitte päris üle kriisieelse taseme, aga sinna lähedale Aasta lõpus oli näha, kui vaadata nõudluse poolelt siis sellist kuhjunud nõudlust, mis jäi üles kevadel just eelkõige eluhoonete koha pealt, kus on oli, oli näha, et tehingute arv järk-järgult suurenes ja see oli väga tugev ja samuti ka nõudlus eluasemelaenude järele. Ja teisest küljest, kui vaadata ka nüüd ehituses pakkumist, siis mitmed projektid, mis kevadel jäid seisma, ootele, siis sellise kindlustunde paranedes hakati neid projekte kasutusele kasutusele võtma. Teisalt näevad ettevõtjad, et tegevustoetuste maksmise asemel võiks pigem anda objekte ehitamiseks, et ettevõtteid töös hoida. Veelkord, Kristjan Mitt. Mure on võib-olla selles, et see riigi reageerimine on suhteliselt aeglane, et ei ole nii, et kui nüüd näha oli, et miljard tööd kadus, et nad suudaks siis nagu kiirelt sinna nagu oma investeeringuid ettepoole tuua. Ja Tõnu Mertsina Swedpangast. Aga selliseid suuremaid projekte eriti mis puudutab mitte eluhooneid, vähemalt praegu ei ole veel näha selleks aastaks, mis, mis peaks sellist suuremat mahtu andma. Konkurents nii pea kui alltöövõtjate seas on tihe, ehitada tahtjaid on rohkem kui tööd. Teisalt on puudu just kolmandatest riikidest, eelkõige Ukrainast pärit oskustööjõust, keda jaguks nii objektidele kui ka tehastesse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmine aasta tõi ehitusturule suured kõikumised, kus rekordilisele esimesele kvartalile järgnes järsk nõudluse langus teises ja kolmandas kvartalis ning mõningane taastumine neljandas kvartalis. Ehitusettevõtte Merko Eesti eelmise aasta müügitulu oli kolm protsenti väiksem kui enne viirusekriisi, kuid puhaskasum kasvas 40 protsenti. Ettevõttel Nordeconil oli läbi aegade suurim käive, aga kontserni puhaskasum vähenes veidi. Kindlustunne ehitussektoris on taastunud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNoorte etenduskunstnike Siim Tõniste ja Üv Liidia Toompere uurimuse fookuses olid asjad, mille üle inimesed uhkust tunnevad. Kohtumiste ja intervjuude käigus tutvusid nad tosina paidelasega, kellest igaüks tõi näitusele ühe eseme, mille üle ta uhke on. Legendaarne Paide jalgpallitreener Viktor Mets tõi tükikese kunstmuru, mis pani aluse Paide jalgpalli edule. Aastaid 11 12 tagasi, kui me jõudsime oma jalgpalli ka nii kaugele, et olime meistrisarjas ja see tükikene on sellest esimesest kunstmuru, staadioni murust, nüüd on see muru ära vahetatud ja, ja ta on juba brutiseerunud see tükk aastat 10 on ta vana ja noh, tema peal nagu ei tohiks enam mängida. Ehk et see kunstmuru tükike on tükikene teie elust ja elutööst. Jah, ta on üks väike tükk, aga see töö oli küllaltki pikk ja, ja ja, ja küllaltki raske Inimeste lugusid kuulates said noored etenduskunstnikud paidelaste kohta teada nii mõndagi, selgitavad Siim Tõniste ja Üve Liidia Toompere. Paide inimesed on päris uhked selle koha üle, kus nad elavad. Nad on rahul selle kohaga, aga aeg-ajalt imbus välja siiski ka nagu momente, mida võiks rahva arvates natukene parandada. Mõnikord tundub, et Paide inimestel pole kommet kokku tulla ega koos käia. Et hästi palju ikkagi on see, et noori läheb ära ja noh, tulevad alles pärast tagasi, kui hakatakse nii-öelda pere looma. See on ka võib-olla niisugune nagu murepunkt, aga meil oli hästi palju noori inimesi, kes nagu tegelevad sellega, et seda parandada või ise nagu nii-öelda tekitada paides magnetit, et inimesi siia nagu tagasi uuesti siia meelitada. Kas see tuli teile ka endale uudiseks või uue kogemusena, et tavalised asjad, kui nendel on eriline lugu taga, võivad olla nii huvitavad? Tavaliselt ikkagi keegi teine valib lõpuks inimese eest, kas pärast inimese eluaega või kuidagi teisiti. Aga meie proovisime inimestel endal lasta mõelda selle peale, mis see on, mis neid esindab, mis need uhkusest, see on keeruline mõnikord, ja me aitasime loomulikult. Aga et need on inimeste enda valikud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ka esmapilgul täiesti tavaline ese võib selle omaniku jaoks olla lausa uhkuseasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli rektor Toomas Asser teatas vikerraadio saates uudis pluss, et ülikoolid ei saa raha puudusel sõlmida enam uusi halduslepinguid. Asseri hinnangul on aastate jooksul kuhjunud alarahastatus toonud kaasa selle, et praegu on puudu 100 miljonit eurot. No see on kumulatiivselt süvenenud probleem alates sellest, kui me läksime üle niinimetatud tasuta kõrgharidusele ja kus võeti ülikoolidelt nüüd kokkuleppeliselt võttis ülikoolidelt võimalus sellises mahus, nagu enne oli eraraha kaasata. Et siis sellest alates on see defitsiit süvenenud, nii et, et kui me alustasime riigipoolse toetusega, mis oli 1,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, siis praeguseks on see kukkunud ühe koma ühele protsendile ja on päris selge, et sellise languse juures ei ole võimalik säilitada seal neid töötingimusi, mis olid toona lõppkokkuvõttes eks see hakkab kajastuma kõrghariduse kvaliteedis. Aga meie vaates, et kuivõrd tegevustoetus, millena me seda nii-öelda raharessurssi ülikoolides saame, et et see on põhiline allikas, millest sõltuvad õppejõudude palgad. Haridus ja teadusminister Liina Kersna tunnistab, et probleem on suur. Rektorite hinnangul suudavad ülikoolid praegust taset hoida, kui neli aastat tõuseks tegevustoetus 15 protsenti. Seda saab arutada riigieelarve strateegia juures augustis. Halduse ingut tuleb aga allkirjastada juba nüüd, kevadel. Neljapäeval esitlebki Kersna valitsusele koos rektoritega välja töötatud tegevuskava. Kindlasti me kohe kevadel ei hakka osaliste õppemaksu kehtestama või üldse tasuta kõrghariduse põhimõtet muutma. Need on nii suured muudatused, mis eeldavad minu hinnangul ka mandaadi saamist. Küll aga oleme me kõrghariduse dkonna inimestega välja töötanud. Kõrgharidusseaduse muudatusettepanekud, mida ma ka neljapäeval valitsuses tutvustan, mis näiteks lubaksid küsida õppemaksu nendelt üliõpilastelt, kes õpivad kahel erialal korraga. Et on sellised väiksemad muudatusettepanekud, aga need kindlasti ei lahenda kõrghariduse rahastamise nagu suurt pilti. Kas siis neljapäeval valitsuses esitatavad ettepanekud lubaksid ülikoolidel rahulikumalt sügisesse minna? Liina Kersna. Rektorid on nende ettepanekutega nõus, et neid võiks teha võimalikult kiiresti ja kui valitsus toetab neid muudatusettepanekuid, siis me saame kindlasti sügiseks näiteks need muudatusettepanekud ka juba kehtestada. Kui suure osa summast annaksid need muudatusettepanekud, need annaksid alla 10 miljoni euro.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli rektor teatas, et praegu riigilt saadav raha ei võimalda ülikoolidel enam sõlmida uusi halduslepinguid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuningriik, meil on sõjavägi, meil on ja eks me tahame oma kuningriiki teha kogu aeg hiilgavamaks ja vägevamaks. Ja siis me leidsime, et seto raha võiks olla see, mis annaks sellele kuningriigile veel vürtsi juurde. Setomaa ülemsoots ka Annela Laaneotsa on tõsi taga, kuid selleks, et kroon, mille kurss oleks muide võrdne euroga kasutusele võtta, tuleb see enne valmis disainida. Selleks on välja kuulutatud kujunduskonkurss. Kõik need inimesed, kes ammutavad inspiratsiooni seto kultuurist, on oodatud siis esimeseks juuniks 2015 esitama siis kujunduskonkursil oma näidistöö ja tõesti paberraha ilma auguta. Raha peab olema värviline, erinevad nominaalid erinevate värvidega ja et see kujundus peab siis olema tõesti tehtud selline, et me saaksime seda raha hiljem ka trükkida. Plaanis on välja anda ühe, viie, 10 25 ja sajane setokroon. Raha ei tehta aga nalja pärast, vaid selleks, et see tänavu esimesel augustil ametliku valuuta na ka kasutusele võtta. Ja kõik, kes siis tulevad seto kuningriiki, saavad seda setokrooni siis kasutada oma oma tehingutes, mis nad soovivad seto kuningriigis teha, et muidugi plaanid on sellised suuremad, et tulevikus nagu kõik seto oma väliskaubanduses oleks seto kroonides, aga me alustame kuningriigi päevalt, kus me siis seda raha esitleme. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Mirjam Nutov, Setomaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Setomaa ülemsootska Annela Laaneots; reporter Mirjam Nutov.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPuhta vee teemapargi eestvedaja Priit Aadler nimetas tänast ettevõtmist eesliini töötajate paimatkaks. Aimat sellepärast, et see on hästi pikk ja pehme pai siis nendele inimestele, kes on siis meile kõigile turvalisuse ja tervise taganud, turismitegijad on ju tegelikult olnud isolatsioonis inimestest ja no keda sa ikka tänab selle isolatsiooni lõppemise eest, kui ikkagi meditsiinitöötajad, kes on meie kliendid päästnud ja loomulikult on nad päästnud meid kõiki. Matkal osalejad tunnistasid, et looduses tunnetasid nad seda, et lõpuks ometi ollakse kaitseülikondadest vabaks saanud. Meditsiinitöötajatele on koroona aeg olnud raske just erinõuete ja haiguse uudsuse tõttu räägivad paimatkal osalejad Tiina Valving ja Monika pilli. See, et sa olid kostüümis ja sul oli respiraator ja, ja muud kaitsevahendid, see tegi olemise palju raskemaks hingamise, mille poolest see periood raskem oli? Kindlasti riietamine kõiges selles kaitsekostüümides olek, see pingeline olek, sa ei tea sellest haigusest, aga midagi veel oma lähedased, kui nad satuvad sinna haiglasse. Teil sattus keegi oma tuttavaid, ikka oli kogu aeg sees. Teisi päästma harjunud meditsiinitöötajatele jagati ka matkatarkust, kuidas ennast metsas eksides päästa. Paimatka korraldaja Priit Aadler. Alati tuleb otsijatele ennast osata märku anda. No näiteks me õpetasime täna kepiga lööma kolm korda vastu suurt jämedat männitüve ja see kostab lausa kahe kilomeetri kaugusele ja näiteks tuulesuunast sõltuvalt võib see kosta ka näiteks nelja kilomeetri kaugusele. Rakvere haigla töötajatele mängis tänuviise Karl Madis, kes koroona ajal asus pealinnast elama Lääne-Virumaale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lääne-Virumaal korraldati Rakvere haigla COVID-osakonna töötajatele tänumatk, kus nad said näha kolme suuremat Äntu järve ja Metsamõisas asuvat puhta vee teemaparki. Rakvere haiglas töötas koroonahaigete eriosakond detsembrikuust kuni selle nädala alguseni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja Reformierakonna Tallinna piirkonna juht Keit Pentus kinnitasid, et täna jõuti kokkuleppele, mis fikseeriti ka kirjalikus dokumendis ja mis esitatakse mõlema erakonna piirkonna juhatusele seisukohavõtuks. Reformierakond jäi täna rahule eile veel nuriseti selle üle, et Keskerakond nõustus nende 15. eelarve ettepanekust ainult kahega. Kuidas täna Keit Pentus ja Edgar Savisaar. Täna on see olukord teistsugune. Keskerakond on valmis nendes küsimustes kokkuleppeid tegema. Vaadake, selles ongi asi, et teisipäeva õhtust on meil erinev ettekujutus. Keit Pentus väidab, et kokku lepiti kahes asjas, mina väidan, et kokku lepiti 15. asjas ja et mitte rohkem selle üle vaielda, selleks saigi täna väga sõnas lgelt fikseeritud, mis siis fikseeriti täna. No konkreetselt on juttu mitmetest müügieelnõudest ja kus me leppisime kokku, millised eelnõud me tagasi võtame ja millistega me tööd jätkame. Ja lisaks siis ütleme eelarve küsimuste osas Tartu maantee kadaka puiestee terve suur hulk rannaalasid ja haridusinvesteeringud, mis meie jaoks oli kindlasti üks olulisemaid küsimusi. Kuid sellegipoolest oli reformierakonnal täna ka kokku lepitud kohtumine Res Publica ja rahvaliiduga. Ainult rangelt eelarveküsimustes rõhutati üle konsultatsioone teiste erakondadega, kinnitas ka Edgar Savisaar. Kas Keskerakond ja Reformierakond jõuavad eelarve suhtes kokkuleppele ja pealinna koalitsioon jätkab rahulikult? Pärast päevast kohtumist arvasid pooled nii. Mulle tundub, et me täna juba jõudsime kokkuleppele. Ma loodan seda väga. Härra Savisaar, kas te täna olete sama meelt, et see mäng käib Toompeale välja ja ümberkorraldamiseks seal? Jaa, ma arvan küll, ma arvan niimoodi, et sõltumata sellest, mida ütleb Keit Pentus ma arvan, et varem või hiljem Reformierakond saab selle peaministri tooli. Seda üksmeelt jagus aga vaid pooleks tunniks. Siis tuli Keit Pentuse teade, et Keskerakond pole usaldusväärne, kuna tema andmetel on Keskerakonna esimees Edgar Savisaar võtnud ühendust Res Publica ga. Soovides alustada koalitsiooniläbirääkimisi. Selle lükkas Edgar Savisaar kohe ümber, nimetades seda provokatsiooniks. Savisaare sõnul pole Reformierakonna jaoks tegelikult küsimus kunagi olnud eelarves. Tegemist on Savisaare sõnul Toompea võimumängudega millele siiski Keit Pentus oma avaldust tehes tugines. Tuginesin informatsioonile, mis jõudis minuni Res Publicast ühe Res Publica väga auväärse liikme käest, kes mulle seda väitis. Kes ütles, et tegemist on koalitsioonikõnelustega eelarvekõnelustega? Mitte aga põnevust taga. Nüüd on Edgar Savisaar lükanud asja ümber aga teie jääte enda juurde. No selles mõttes on see ju ootuspärane, et ta selle ümber lükkab, aga mina jään enda juurde. Ja mida kostab Res Publica. Kas Keskerakonna juht on teinud neile ettepaneku alustada koalitsioonikõnelusi, Res Publica Tallinna piirkonna juht Sven Sester. Vastab tõele see, et mitmed keskerakondlased on viimastel päevadel otsinud aktiivselt kontakti meie erakonna liikmetega ja nentinud, et, et võiks kokku saada. Aga Edgar Savisaar ei ole ametlikku ettepanekut teinud. Ametlikku ettepanekut ei olnud, kuid väga-väga mitmed vihjed on juba täna tulnud, et, et tahetakse kokku saada ka tänase päeva jooksul, on on neid vihjeid tulnud meile. Ja vihjed just koalitsioonikõneluste üle, mitte eelarvega. On tahetud meiega kokku saada, et mis, mis on nüüd nende kokkusaamiste põhjuseks, kas on tegemist eelarve või koalitsiooniga, paraku peab vastuse viivitama ja, ja mitte vastama, kuna tõesti eelarve kokkusaamise olnud. Mida te vastate keskerakonnale? Et kui nad tahavad meie kokku saada, siis me oleme valmis selleks. Kui sellest eelarvest hakkab välja kasvama midagi muud, siis kindlasti ei ole täna veel rohkem volitusi. Kas te saaksite töötada koos Keskerakonnaga, kelle juhtimisstiili te umbusaldate? Ma arvan, et ei tasu sündmustest ette rutata, kuid ühes ma võin küll kindel olla, et, et sellise juhtimisstiiliga nagu täna Tallinna linnas asi toimub, me kindlasti rahul ei ole ja nii edasi kindlasti jätkata ei saaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna võimukoalitsioon hakkab lagunema. Tallinnas jõudsid Reformierakond ja Keskerakond kokkuleppele ja läksid uuesti riidu. Res Publica Tallinna piirkonna juht Sven Sester.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänavu alanud Annelinna gümnaasiumi renoveerimise põhiraskus jääb järgmise aasta esimesse poolde. Tartu linna kõige suurem kool peaks oma energia tõhusad uksed avama tuleva aasta esimesel septembril, räägib Tartu linnapea Urmas Klaas. Annelinna gümnaasium on kool, mille me täielikult rekonstrueerime ilma välisabita, nii et seal ei ole kasutatud Euroopa Liidu tõukefondide raha ja kokku läheb Annalinna gümnaasiumi rekonstrueerimine ja tema sisustamine maksma üle 11 miljoni euro. Tuleva aasta investeeringute kogu eelarve ulatub peaaegu 40 miljoni euroni, muuhulgas mahub sinna kaks ja pool miljonit eurot pääsupesa lasteaiale üle kolme miljoni euro sotsiaalüürimajadele ning enam kui miljon eurot Riia tänava viaduktile ja kergliiklustunnelile linna omaosalusele lisanduvad veel erinevad toetused. Terve hulk haridusvaldkonna investeeringuid ootab linna veel ees. Tuleval aastal peaks valmima projekt, kuidas ehitada Karlova kooli jaoks ümber täna Tartu ülikoolile kuuluv haridusseminarihoone. Ees ootab ka erivajadustega lastele mõeldud kroonuaia kooli renoveerimine. Lisaks tuleb linnal otsustada, mida teha lauluväljakuga. Lauluväljakut ise ja laulu kaart oleme me remontinud viimastel aastatel ja sellega on vaja kindlasti ka edasi tegeleda, aga lauluväljaku, selle lähialal ei ole veel sellist tugevat projekti, et ta on eskiisi tasemel praegu väga suure kultuuriinvesteeringu ettevalmistamise, see on suur töö, on südalinna kultuurikeskuse projekti ettevalmistamine. Niisiis tuleb küsida, kui suur on linna võimekus tulevikus investeeringuid teha. Järgmise aasta eelarve küünib 208 miljoni euroni. Eelarvestrateegia järgi peaks see kasvama ka tulevikus. Samas kergitavad tulevaks aastaks planeeritud investeeringud ka linna võlakoormust. Riigi soovitus on, et omavalitsuste neto võlakoormus ehk võlgade suhe oma tuludesse ei tohiks ületada kuutekümmet protsenti. Tuleval aastal tõuseb see 54,7 protsendini. See tähendab, et laenupuhvrit jääb veel üheksa miljoni jagu. Urmas Klaas usub, et linna rahandus on heas korras. Ta lisab, et näiteks investeering Annelinna tänavavalgustusse peaks pikas plaanis raha tagasi tooma. Ühtlasi loodab klaas, et linnatulud suurenevad ja et omavalitsused saavad tulevaste eelarvete planeerimisel vabamad käed. Väga suur osa, noh isegi 80 protsenti on ju paigas meie kulukohad seaduste järgi ehk siis finantsautonoomia on ikka väga tagasihoidlik ja kui omavalitsus saab siin õigusi rohkem juurde, saab teha ka olulisi valikuid enda sees.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuleva aasta Tartu linnaeelarve suurim, enam kui 11 miljoni eurone investeering, läheb Annelinna gümnaasiumisse. Ehkki eelarve kasvab esimest korda üle kahesaja miljoni euro, paisutavad investeeringud ka linna võlakoormust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOlukord oli parem, kui ma arvasin selles mõttes enda jaoks, et tingimused olid paremad, kui, kui ma nagu ette kujutasin. Ma ootasin hullemat. Te valisite nende hukkunute ülestoomiseks teistsuguse taktika kui soomlased. Miks. Lihtsalt ütleme nii, et siin on puhtalt kogemused, midagi. Me töötame iga päev sarnaste probleemidega, kus on vaja tõsta asju üles alla pidevalt ja see on lihtsalt efektiivsem. Meie mehed tegelikult on nad ikka suure praktikaga professionaalsed tuukrid, eks. Ja kindlasti mängis olulist rolli ka hingamisaparaadid. Eestlaste suletud süsteemid, aparaadi on selles sügavuses töötamiseks selle töö juures ikka suurepärased riistapuud. Soomlastel neid ei olnud. See oli kindlasti üks üks põhjuseid. Ja võib-olla tegid Eesti tuukrit tööd, hambad restis, sellepärast et see esialgne halvustav suhtumine Eesti tuukrite oskustesse ja võimetesse, eks ole. Eks see muidugi psühholoogiliselt mõjutas ka asju, nii et eestlased tahtsid panna asja paika näidata endid töövõimeliste meestena, ma arvan, niimoodi. Milles see meetodi erinevus seisnes, mida nad teistmoodi tegid, kui soomlased? Soomlased tõstsid hukkunuid üles ükshaaval ja, ja sukelduja võttis hukkunu kaenlasse ja tuli sellega ülesse. Sellega ta kasutas oma sukeldusaja ära, teist korda enam alla minna ei saanud. Meie mehed kasutasid teistsugust meetodid, nii et hukkunud tulid üles liini abil, nii et sukeldujad jäid ise alla ja said jätkata tööd. Nii et nad kasutasid aega efektiivsemalt, kui soomlased. Kummalt laevalt teie mehed sukeldusid kas oma laevalt siis marelt või soomlaste meri karhult. Ei, ainult Maret, ainult Maret töö jätkub, et soomlased sukelduvad edasi, et vaatab, mis nii-öelda tulevik toob. Siin võib igasuguseid üllatusi tulla ja et, et ega see öine sukeldumine nüüd nüüd kerge ka ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna lahel kukkus alla Copterline'i helikopter. Allveearheoloog Vello Mäss sellest, kuidas soomlased ja eestlased eri viisil hukkunuid üles toovad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänapäevased turbarabades töötavad masinad on kliimaseadmetega varustatud ja seetõttu käib töö ka kõige palavama ilmaga, sest sajuta päevi tuleb maksimaalselt ära kasutada. Aga paraku tuleb tööturu väljal tihti katkestada, sest raba on süttinud. Eesti turbaliidu juhatuse esimees GreenWorldi tegevjuht Jüri Tiedermann. Tule oht, nimetaksime seda post koroona sündroomiks, sellepärast et inimesed on otsustanud leida endale lõbustust läbi ATV on duro moto, rataste viimasel ajal on trend see, et meil ei möödu üle Eesti mitte ühtegi nädalavahetust, kus keegi jälle ei tule turbatootmisaladele sõitma. Läbi selle jätavad maha tulekolded sellepärast et ATV tänapäeval vabas müügis olevat. Enamasti on kõik bensiinimootor kutritega ja nad on lihtsalt loodud ja tehtud niimoodi, et nad puistavad sädemeid. Turbaliidu andmetel oli eelmisel nädalal Lõuna-Pärnumaal rabas seitse tulekollet, Põlvamaal oli kahe nädala eest sama lugu. Niisiis paluvad turbatootjad mitte tungida turbatootmisaladele, sest vaatamata hoiatustele ja tõkkepuudele seda tehakse ja põhjendusi leidub veel kord. Jüri Tiidermann. Inimesed, palun, ma pöördun kõigi poole. Turbatootmisala ei ole avalik koht, siia ei saa tulla tegema lõbusõitu sellepärast et tagajärjed on katastroofilised nii loodusele kui ettevõtetele. Me räägime kahjudest, mitte 1000-st eurost ja 10-st 1000-st eurost. Me räägime kahjudest, mis ulatuvad kuni pooleteist miljonini nädalas. Aga turbatootjate kõrval töötavad rabas ka õpilasmalevlased, kelle ülesanne on raba kraavida ja ri rohida, sest kasvuturbaga ei tohi kellegi kasvuhoonesse sattuda. Sellise taime seemneid, mida tema pole sinna külvanud või istutanud. Kuumaga rabas töötada on raske, sest varju minna pole kuhugi. Tori õpilasmaleva rühmajuht Helen Soosalu. Neli tundi oleme meie põllul ka päikselise ilmaga, kus niisugust varjualust ei olegi kuigi võiks olla isegi sellepärast, et on niisugune ülekuumemise oht. Muidugi, meil on kaasas veepüstolid, vesi, kõik on meil olemas, et jahutada, me saame. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Turbarabades käib kuumale ilmale vaatamata tõsine turbavarumine, sest seda saabki teha kuiva ilmaga. Aga palavusest rohkem teevad turbatootjatele muret ATV-dega rabateedel sõitjad, kes keeldudele ei reageeri ja tulekahjusid põhjustavad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nProjekti tartlaste hoolduskoormuse vähendamine raames asub esimesel aprillil Tartu linnavalitsuse sotsiaal ja tervishoiuosakonnas tööle kaks inimest ehk heaolumeistrid. Heaolumeistrite töö ülesandeks saab abi kutsungitele reageerimine ja seeläbi puudega või 65 aastaste ja vanemate tartlaste abistamine nende kodudes. Eelkõige on abistamise fookuses pakkumiste ennetamine, jätkab Tartu linnavalitsuse sotsiaal ja tervishoiuteenuste juhataja Piret Väljaots. Teinekord selline lihtne mööbli ümber paigutamine või mõne abivahendi, näiteks käsipuu või mõne toe paigaldamine võib juba anda väga hea tulemuse, et see inimene, kes kodus kenasti toimetab, omaette, saab seal ka küllalt pikalt veel ise hakkama, et ta ei kuku, et tal ei teki mingisuguseid terviseprobleeme. Samuti on projekti eesmärgiks juba kukkunud inimeste püstiaitamine. Hukkunud inimene ei vaja kiirabi või päästeameti abi. Siis tuleb heaolumeister, kes abistab kukkunu uudse suruõhul töötava abivahendiga tagasi voodisse või ratastooli. Vastavalt vajadusele edastab heaolumeister kukkumise kohta info ka kas tervishoiu või hoolekandespetsialistide edasise vajaliku abi korraldamiseks. Heaolumeistrid saab väljaotsa sõnul esialgu enda juurde kutsuda tele telefoni teel või kirjaliku pöördumise kaudu. Võib ka olla nii, et meie sotsiaaltöötajad või hoolduskoordinaator, kes juba kodudes käivad, või perearstid, kiirabi, päästeamet, et kes iganes näeb, et seal on vaja kodukülastust ja just sellist kodukeskkonna kergemat kohandamist, et sellelt tuleb siis sõnum ja saab siis inimene ka ise helistada, et, et tal on vaja nõu või abi ja kui nüüd meie heaolu meister näeb, et seal on vaja spetsiifilisemat abi, kas seal on vaja teha päris remont, töid või on seal vaja korraldada suuremas mahus mingisuguseid hoolekandeteenuseid või pöörduda arsti juurde, et siis tema saab anda ka sellist nõu ja aidata siis edasisel asjaajamisel ja selle info siis vajadusel ka teistele ametkondadele edasi anda. Kukkumine ja kukkumiste ennetamine on fookuses, sest 2018. aasta andmetel on Eestis peamisteks surmapõhjusteks vereringeelundite haiguste ja kasvajate kõrval ka õnnetused, mürgistused ja traumad. Ka Tartu linna sotsiaaltöötajate kogemused näitavad, et kukkumise tagajärjel suureneb sageli inimese abi vajadus määrani, mis ei võimalda tal enam iseseisvalt kodus toime tulla. Väljaots ütleb, et meistrite rakendamisel toetutakse Skandinaavia maade kogemusele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond arendab uut hoolekandeteenust. Eesmärgiks on ennetada vanemaealiste kukkumisi koduses keskkonnas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKaitseminister Jürgen Ligi, kes pooldab ajateenistuse kaotamist ja kutselisele armeele üleminekut, ütles pressikonverentsi algatuseks, et loodab heale koostööle kaitseväe juhatajaga. Kindral Ants Laaneotsa sõnul on saatus ta ringiga kaitsejõudude peastaapi tagasi toonud. Ma arvan, et tänasega loodi väga hea alus selleks, et kaitseväe juhtimine ja suhted kaitseminister umi kaitseväe vahel oluliselt paraneksid. Me oleme pidanud väga tõsiseid jutuajamisi omavahel juba enne seda, kui ta kandidaadiks esitati. Ring on täis saanud minu jaoks, sest natuke rohkem kui 15 aastat tagasi, 31. oktoobril 1991 algas Eesti kaitsejõudude loomine valitsuse määrusega peastaabi loomise kohta, mille ülemaks määrati mind. Teisel detsembril 91 kinnitas valitsus peastaabi ajutise põhimääruse, mille järgi peastaabiülem oli kaitsejõudude juhataja. Laaneots ütles, et kavatseb jätkata panustamist NATO relvajõudude koosseisus tegutsevatesse Eesti üksustesse. Samuti soovib ta kaitseväge rohkem kasutada looduskahjude ja õnnetuste likvideerimisel. Laaneotsa sõnul on kaitsejõududele oluline tagada ka vastuvõtja riigi toetussüsteem NATO üksustele konflikti korral. Samas ei soovinud ta avaldada oma seisukohta palgaarmee küsimuses. See on rohkem poliitiline küsimus, tähendab, kui ma olen kaitseväe juhataja, siis ma olen kohustatud alluma riigi esindajate või tähendab võimuorgani otsusele. Kaitseminister Jürgen Ligi leidis, et selles küsimuses ei tohikski sõjaväelased oma seisukohta avaldada. Me oleme kokku leppinud neid vastuolusid analüüsides, et et tuleks kindlasti ohvitsere säästa. Poliitiliste seisukohtade väljendamisest ei ole hea, kui me avalikult debateerima asjades, mis on tegelikult puhtalt poliitilised valikud. Küll aga kinnitas kindral Laaneots, et Eesti kaitseväe strateegilise arengukavas kuni aastani 2010 pole kutselist sõjaväge ette nähtud ka. Et teil kaitseministriga on mingite küsimustes erimeelsused kindlasti mingites küsimustes erimeelsused, kui kaks eesti meest kokku saavad, siis ma usun, ei ole ühtegi sellist paari, kus ka üks kõik ühtemoodi oleks. Aga meil ei ole täna kontseptuaalse erimeelsusi seepärast, et me oleme neid arutanud ka riigikaitse kõrgema juhtkonna tasandil, ma ütlesin sellest juba Kadriorus ja need valupunktid tegelikult me käisime selles mininõukogus, milles osales president, peaminister ja kaitseminister läbi, nii et ma ei näe praegu mingit probleemi selles liinis ka kaitseministri osas. Kaitseminister Ligi lisas kohe, et strateegilise arengukava tuleb kahe aasta pärast muuta. Ega ka ajateenistust ei ole meil kusagil põhiseaduse raiutud ja väga hea, kui ta, kui ta hoidub sellistest poliitilistest seisukohavõttudest, see on niivõrd valdav tendents ja me oleme viimaste seas NATO-s, kes seda süsteemi säilitab, et noh, ei ole mõtet tema seisukohti nii lukku lüüa ka.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tema ja kaitseminister Jürgen Ligi pressikonverents.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo järelmaksu ostude ütleme siis, kogusumma sellisel kujul ei ole seni praegusest kriisist väga mõjutatud olnud, ehk jätkuvalt oste sooritatakse, mahud on ka enam-vähem samad, küll on aga näha just muutusi neid segmenditi ja, ja siis valdkonniti ka, et, et täiesti ära on langenud näiteks noh, arusaadavalt reiside ja turismisektori ostud. Samas ongi jah, pigem siis tõusutrendis arvutite tehnoloogia ostud, igasugune kodutehnika ja, ja ilmselt praegusest elust tingituna ka igasugused tööriistad ja sporditargad ja kui siis müügikanaleid vaadata nende partnerite näol, kes meil on, siis eks keskuste sulgemine on kaasa toonud sellise ülekolimise e-kanalitesse. Olete valmis selleks ka, et inimeste rahanduslik olukord muutub kehvemaks, kui majanduskriis süveneb. See pole ju tegelikult õieti veel alanudki. Osa inimesi ei suuda liisingut ära maksta. Aga kui me neid aidata saame, siis loomulikult tuleme. Tuleme ka neile vastu. Kui see vajalik on. Kas te põhimõtteliselt annate maksepuhkust või mis see üldine käitumisjoon teie puhul on, et kui inimene pöördub teie poole ja ütleb, et ma ei saa maksta lähema kahe-kolme kuu jooksul, seda nii põhiosa kui ka intressi tagasi, mis te siis teete? No tegelikult me lähtume kliendiolukorrast ja, ja võimaluse siis anname kliendile maksepuhkust just selleks perioodiks, mis, mis tal vaja on, peeklin perioodid jäävadki siis ütleme seal kolme, nelja, viie kuu vahele ja vastavalt sellele, mis need maksed kukkus, nüüd klientidele ka võimaldama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järelmaksuga ostetakse näiteks elektroonikat, aga mitte enam puhkusereise. Erakorraline olukord mõjutab inimeste mitesuguseid otsuseid. Näiteks liisinguga kaupade ja teenuste ostmine on koroonakriisi ajal oluliselt muutunud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMeeleavaldajad kutsusid üles küll laiemale dialoogile vaktsineerimise küsimuses, aga sõna võtsid ka vaktsiinide vastased. Osalejate seas oli palju ka lihtsalt piirangutest väsinud inimesi, kes on pettunud nii valitsuses, meedias kui teaduses. See, et ebaseaduslik valitsus kehtestab ebaseaduslikke määrusi, kõik lahterdatakse inimesi nagu kaheks, et on vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimesed, et mina leian, et see on häiriv ja mind ahistab, see ühiskonda lõhestatakse, pigem olen selle vast sellepärast täna siin. No põhimõtteliselt see tohutu propaganda kogu selle vaktsineerimise vajalikkusest ja kasulikkusest, kusjuures kõik ju teavad, et see nii ei ole. Täna on ikkagi nii, et sisuliselt varsti pooled vaktsineeritud on samamoodi kuskil reanimobiilis ja, ja ei tea kus elustamise mida iganes ja vaadake, küsimus on ju selles. Vaadake, siin on kirjas. Miks ei kasuta ennetavat ravimit, kõik ju teavad, et see on olemas, takse salatakse, öeldakse, et maailma terviseorganisatsioon ei luba kasutada. Koroonaravimit siiski valmis ei ole, nagu meeleavaldusel osaleja väitis, mitu maailma juhtivat ravimiettevõtet on teatanud, et nad kas hakkavad oma koroonaravimitele kasutusluba taotlema või loodavad enne aasta lõppu sellele heakskiidu saada. Valitsust nõustava teadusnõukoja liige Ander Uusberg tõdes, et valitsus on vaktsineerimise vajalikkust inimestele selgitades teinud vigu, mistõttu paljusid inimesi vaktsineerima veenda on juba pea võimatu. Vaktsineerimata inimesed paljud tunnevad praegu, et ühiskond justkui süüdistab neid ja ainult neid, selles, mis toimub haiglates ja et selline süüdistus tundub neile ülekohtune ja ma arvan, et selles osas on nende tunnetusel tõetera sees, et nii inimestevahelistes isiklikes kontaktides kui vahel ka ametlikes väljaütlemistes on nagu teksti või alltekstina peidus see, et, et vaktsineerimata inimesed on justkui süüdi. Uusbergi sõnul peaks valitsus juba kujunenud meelsuse parandamiseks keskenduma vaktsineerimisinfo veelgi paremale kättesaadavusele. Ta ütles ka, et valitsuse eesmärk polegi vaktsiini. Eitajate ümberveenmine. Tõenäoliselt suur osa jah, nende täna sinna kogunenud inimeste meelsuse muutmine ei ole eesmärk, et pigem on eesmärk nende inimeste meelsust, kes on täna kogunenud inimesed, ümberkaudsed selleks on vajalik, ma arvan, see, et avalikus ruumis oleks kättesaadav võimalikult lihtsasti seeditav adekvaatne info, aga see ei ole piisav, et lisaks on vaja sellist individuaalset akti, individuaalset nõustamist ja see on ka põhjus, miks siis üks kõige lootustandvam tegevus, millega vaktsineerimist täna ergutatakse, ongi siis nõustamise pakkumine riskirühmade puhul isegi proaktiivselt, eks ole, neile helistamine, aga ka, eksole, perearstid on, on vabastanud oma päevakava selleks, et inimesed, kellel on, on segadus, saaksid teemad nagu selgeks rääkida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks korraldas täna Tallinnas meeleavalduse, kuna peab vaktsiinipassi-nõuet ühiskonna lõhestamiseks. Valitsust nõustava Teadusnõukoja liige Andero Uusberg tõdes, et eesmärk ei ole meeleavaldusele kogunenud inimesi ümber veenda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViis aastat tagasi esitas Saarevin enesi osaühing hoonestus loa taotluse. Ettevõte planeeris Saaremaa lääneranniku lähistele sadat tuulikut, aga läinud aasta alguses ütles valitsus neile ära. Poliitikud põhjendasid hoonestusloa menetluse algatamata jätmist kaitsepolitsei ohuhinnanguga. Kaitsepolitsei tõdes, et nemad ei tea, kust tuleb suurinvesteeringuks plaanitud raha ja kui raha peaks tulema Venemaalt, pole rahastajate motiivid kindlad. Nüüd palub Saare vind enersi valitsusel asja uuesti kaaluda, sest vahepeal on palju muuta. Ettevõtte osanik Guido Kartau räägib, et juba läinud aasta kevadel satuti Šotimaal kokku EAS-i töötajatega. Ja noh, eks seal rääkisid eestlased omavahel ja siis rääkisid välismaalastega ja sealt tekkisid esimesed kontaktid ka välisfirmadega. Tänavu 15. jaanuaril jõudis ettevõtte olulise verstapostini, kui osanikud sõlmisid lepingu maineka Hollandi firma vanordiga. Noord on üle 150 aasta vanune jätkuvalt pereettevõte, tõsi küll, 5000 töötaja ja peaaegu kahe miljardi se aasta käibega, nende ajalugu on alguses süvendamine, siis tulid õli ja gaas ja ütleme 20 30 aastat nüüd avameretuult ja nad ei oma tuuleparke selles mõttes, et nad on ehitusfirma, kes ehitab erinevatele operaatoritele tuuleparke. Lepingus on kirjas, et kui valitsus hoonestusloa menetluse algatab, ostab Van Ord endale viiendiku saarevin energia osaühingust. Sealt edasi panustab välisfirma kuni kolm miljonit eurot ja oma oskused, et tuulepargi ehitus ette valmistada. Kuid a karta ütleb, et tegelikult koostöö juba käib. Geoloogilist informatsiooni ettevalmistus, tuuleolude üle, mõtlemine, merepõhjaelustik, et sisuline töö tegelikult käib osaliselt aga loomulikult poole hinnaga, ütleme nii. Optimistlikumate plaanide järgi kulub hoonestusloa andmise menetluse algusest kuni kõigi lubade ja kokkulepete saamiseni kolm aastat. Kui load käes, kaasatakse investor ehk teisiti öeldes, suur osa ettevõttest müüakse lõpuks maha, kui ta Garta ütleb, et Van ordi põhiline siht, et on tuuleparki ehitada, aga hiljem opereerimisfaasis nad ilmselt osaleda ei taha. See, kes saab projekti lõplikuks omanikuks opereerimisfaasis ja kes on seal operaator, see ei ole täna selge, selles osas on mõtteid. Küll aga on sellealane informatsioon ja oskus ka sellel samal vanordil väga selgelt olemas. Kuidas siis kapitali kaasata? Samas kõik need plaanid eeldavad, et valitsus annab hoonestusloa algatamise taotlusele rohelise tule. Selle loodavad ettevõtjad kätte saada hiljemalt esimeseks juuniks. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium ootab praegu teiste ministeeriumite hinnanguid ja kui need käes, võib valitsus asja arutada. Aga kuidas saab valitsus nüüd kindel olla, et tuulepargi lõplik omanik pole nii-öelda ohtlik raha kuid ja Karto juhib tähelepanu, et lepingu järgi peavad investori valikuga nõustuma kõik osanikud sealhulgas Van Oord. Kui keegi Eestis kahtleb anordi lugupeetud ja usaldusväärsuses, siis ta kahtleb ka madalmaade usaldusväärsuses ja võimekuses ja, ja siis me peame ikkagi vaatama Eesti välispoliitikat väga teise pilguga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läinud aastal peatas valitsus julgeolekukaalutlustel Eesti ettevõtjate plaani rajada Saaremaa lähistele tuulepark.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nÜlevaadet ei hakkagi väga pikalt tegema, kuulame kohe veidi peaministri, mida ta selles avalduses ütles. Valitsus on koostanud negatiivse lisaeelarve eesmärgiga parandada valitsussektori eelarve positsiooni kaheksa miljardi krooni võrra. Ainult nii väldime riigivõla liigset paisumist, hoiame osa reserve ka tulevikuks ning säilitame lootuse liituda eurotsooniga juba 2011. aastal. Valitsus hoidus kärpeplaani koostamisel nii otseste kui kaudsete maksude tõstmisest. Kärpeplaani koostamisse kaasatud majandusteadlaste hinnangul on majanduslanguse ajal maksukoormuse tõstmisel negatiivne efekt. Olukorras, kus sissetulekud pigem kahanevad kui kasvavad ning kus sisetarbimine on kärbunud, tähendaks kõrgem maksutase hoopis maksulaekumiste vähenemist. Valitsusliit säilitas ka kehtiva peretoetuste ja vanemahüvitise maksmise süsteemi, pakkudes nii riskigruppidele ja noortele peredele kriitilistel aegadel vajalikku kindlustunnet. Ometi puudutab kärpeplaan ühel või teisel viisil kas otseselt või kaudselt igat Eesti inimest, igat ettevõtjat, töötajat ja pensionärid. Rasketel aegadel lihtsalt tuleb kokku hoida. Solidaarsusprintsiip läbis punase joonena kõiki eelarve läbirääkimiste tuliseid vaidlusi. No peaministri seisukohtades midagi uut ei olnud, opositsioon ei eitanud oma sõnavõttudes kärbete vajalikkust, kuid kritiseeris valitsuse lühinägelikkust. Üks näide, Toomas Varek Keskerakond. See koalitsioon ei ole suutnud koostada ühtegi eelarvet selliselt, millele ei ole tekkinud alalaekumist ja seetõttu on tulnud iga aasta koostada negatiivne lisaeelarve. Nii palju siis peaministri sõnapidamisest, et Eesti järgib rangelt eelarve tasakaalu printsiipi. Peaminister Ansip on esimene peaminister Eestis, kel on nii lühike ettenägemisvõime ja kahjuks ei ole ta suutnud enda alluvate sekka kaasata piisavalt arukaid inimesi, kes teda õigele teele suunaksid. Või hoopis asi selles, et ta ei kuulegi mitte kedagi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Negatiivne lisaeelarve jõudis Riigikokku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud aastal avati Tartus viis intellektipuudega inimestele mõeldud peremaja, mis peaks igaüks mahutama 10 klienti. Toona oli teada, et kogukonna teenust vajaks Tartumaal 260 inimest. Ometi on inimesed tänaseks kolinud ainult kolme majja, räägib Maarja tugikeskuse juhataja Helle Känd. Päris palju oli neid inimesi järjekorras, aga siis järjest hakkas selguma, et nad ei ole kas ei olnud õigesse järjekorda sattunud tänu sellele, et nad nad olid üle hinna. Neid arvati tugevamateks, kuni nad reaalselt on või siis osadel juhtudel ei olnud ka pere valmis veel selleks, et nad lõplikult kodunt lahkuvad. Kogukonnas elamise teenusega. Kogukonnateenus, milleks majad algselt ehitati, on mõeldud vähest tuge vajavate klientide jaoks, kes harjutavad iseseisvat toimetulekut ja kogukonnas elamist. Keskuse juhataja sõnul vajab enamik intellektihäiretega inimestest tegelikult suuremat tuge. See on nüüd nagu selline tüüpiline näide, et internetihäirega inimesed omandava teatud taseme koolis ja ta on hinnatud selle kogukonnateenusele, et ta tegelikult sellel hetkel, kui ta kooli õpetas, tuli päris hästi kui toime. Ja nüüd, kui ta on olnud kuulata neli kuud ilma selle võimaluse ta järjest treenida, korrata seda õpitud, see, see langeb nii palju, et ta kukub sellelt tasemelt kõvasti allapoole. Et meie näited on see, kus kuus kuud kodus ja me kohtame juba teist inimest, kui seda, kes kooli lõpetas. Sestap sooviks tugikeskus hoopis päeva või nädalahoidu pakkuda, selle asemel, et inimesi majades pidevalt elamas hoida. Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna juhataja Häli Tarum näeb asja teisiti. Esimese juuli seisuga olid tegelikult Tartus ja Tartumaal sellele samale kogukonnas elamise teenusele järjekorras 15 intellekti häirega inimest, seni siis on jah, tõesti on proovinud sotsiaalkindlustusamet suunata siis Maarja külla teenusele neid inimesi, kes seal järjekorras on, kuid tänase seisuga on siis Maarja külal endal olnud natuke teistsugune arusaam nendest klientidest, et kes nende teenusele võiksid sobida. Halli Tarumi sõnul oleks üha rohkem vaja nii kogukonnas elamise teenust, mida Maarja küla täna pakub kui ka intellektipuudega, inimeste päeva ja nädalahoidu, mida nad sooviks edaspidi pakkuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Maarja tugikeskuse mullu valminud viiest peremajast jätkub kliente vaid kolme maja jaoks. Peremajades peaks elama intellektipuudega inimesed, kuid tugikeskuse hinnangul ei saa paljud seal hakkama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigiprokuratuuri teatel on kogutud tõendid küll piisavalt kuriteokahtluse tekitamiseks, kuid need ei ole küllaldased, et veenvalt süüdistust esitada. Riigiprokurör Heili Sepp rõhutas, et see ei tähenda prokuratuuri läbikukkumist. Siin sai tehtud väga põhjaliku töö, neid tunnistajaid, kes prokuratuuri tulid, oli vähe, kuulasin kokku üle 10 inimest ja noh, neist ainult üksikud andsid konkreetseid andmeid, mille pinnalt uurimist jätkata. Meil õnnestus koguda täpselt nii palju tõendeid, nagu see olukord võimaldas ja paraku meil ei õnnestunud üheselt välja selgitada, mis täpselt toimus. Riigiprokuröri sõnul tehti uurimise käigus kindlaks kolm erakonna rahastamisega seotud episoodi ja üks pistise võtmine, mille kohta õnnestus vähegi tõendeid koguda. Üks neist Michalit ja Lillot puudutav episood, kus andis ütlusi Silver Meikar, teine puudutas Kalle Pallingut. Teleintervjuu andis üks tütarlaps ja kolmas oli Priit Kallakasega seotud episood. Seal oli samuti üks tunnistaja, kes tema vastu ütluse andis ning siis neljas episood oli Kalle Pallingu riigikogu liikme poolt pistise võtmise kahtlustus. Heili Sepp mööndis, et õiguskantsleri seisukohad avaldasid uurimisele mõju. Osasid tõendeid ei saanud kogudagi sellepärast et meile ei antud neid andmeid lihtsalt tuginedes analoogsele seisukohale. Teine võib-olla veidi varasem nüanss selle menetluse käigus, et väga paljuski just nende asjaolude tõttu ei tehtud selles kriminaalasjas läbiotsimisi ei Kalev, Lillo ega Kristen Michali juures võrreldes olukorraga, mis valitses siis, kui me viimati tegime riigikogu liikmete juures läbiotsimisi oli muutunud kogu see õiguslik taust, et vahepeal oli õiguskantsleri andnud seisukoha, et puutumatus on ju absoluutne, et tegelikult ei piisa ei prokurör ega kohtuniku loast selleks, nii et lõppkokkuvõttes me ei teinud ki neid. Kas prokuratuurile avaldas survet ka justiitsminister Kristen Michal? Ei, ausalt, võin öelda, mitte siin ei olnud mitte vähimatki kontaktipüüdu sellel teemal. Silver Meikar, kelle artiklist kogu kriminaalasja alguse sai, ei ole pettunud, et kriminaalasi niimoodi lõpetati. Vähemalt mingi samm paremuse poole on astutud nii ühiskond ja siis avalik arvamus on selgelt välja öelnud seda, et erakondades peab toimuma muudatus, poliitilises süsteemis peab toimuma muudatus ja ma arvan, et see on loonud niisuguse hea aluse selleks, et kasvõi samasugused skeemid enam ei toimuks poliitilist süsteemi ei saa muuta kellegi süüdimõistmise teel, vaid see muutus võib toimuda inimeste peades. Ja ma arvan seda, et see artikkel aitas kaasa sellele, et mõtlemise muutus võiks toimuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigiprokuratuur lõpetas Silver Meikari arvamusartikli põhjal algatatud kriminaalasja erakondade rahastamise asjus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRigoni nõukogu esimees Joakim Helenius rääkis meie raadiouudistele, et lõõlafarmi laiendus maksis 3,8 miljonit eurot. Küsimusele, kas piimatootjail läheb siis nii hästi, et oli mõtet investeerida, vastas Helenius, et piimatootjail ei lähe just väga hästi, kuid suurtootmise arendamisse on küll mõtet panustada. Piimatootjatel ei, ei põhimõttes lähe väga-väga hästi, aga piimatootmine on suurtes farmides palju. Kuluefektiivsem tähendab seda, et kui tahad piimatootmisega ka raha teenida, sul on põhimõtteliselt vaja, et farm oleks võimaliku suur. Ja sellepärast me laiendasimegi seda meie väätsa väätsa, aga farmi sellest hoolimata, et see oli juba enne laenamist Eesti suurim. Sellest sai veel suurem ja veel kulu efektiivsem. Kas te plaanite veel Eestis mõne farmi juures investeerida? Meil on suured plaanid energiatootmise pääle investeerida. Meil on plaanides siia Väätsa juurde biometaan jaam ehitada, mis võiks valmiks saada juba järgmisel aastal ja meil on plaanide ka meie farmi laiendada. Tulevikus. Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütleb, et kuna Väätsa Agro on Eesti üks suuremaid ja ka efektiivsemaid põllumajandusettevõtteid, siis ainuüksi selle ettevõte käekäigu põhjal ei saa teha järeldusi kogu põllumajanduse ja piimandussektori kohta. Kuigi Eesti piimandussektor tervikuna on taas tõusulainel. Aga laias laastus võib ju öelda, et 19. aasta oli Eesti põllumajanduse jaoks edukas aasta. Teraviljasaagid olid head, piimatoodang on läbi aegade kõige kõrgem lehma koht, et põllumehed on pingutanud ja eelmine aasta ka ilm oli selleks soodne, et saagid koju tuua. Aga kindlasti on see, et viimasel ajal uusi lautu on tegelikult avatud üksjagu, et see kriis, mis piimanduses oli aastatel 2014 kuni 16, mis väga valusalt piimasektorit tabas, et see on selles mõttes selja taha jäänud ja eks ettevõtjad vaadtavad ja peavad ki vaatama tulevikku, et et investeerida ja mis ka väga tähtis ka täna ja selles ettevõttes, et keskkonnanõuded tegelikult muutuvad üha karmimaks. Me teame Euroopa roheleppest, me teame kliima neutraalsuse eesmärkidest, et tähendavad investeeringuid ka põllumajanduses ja nendes farmides igapäevase tegevuse tegemiseks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Türi vallas Lõõla külas avati Eesti suurim lüpsilaut, kus on 1038 lehmakohta. Tegemist on Väätsa Agro 2 200-kohalise laudakompleksi laiendusega, mis kuulub Eesti ettevõttele Trigon Dairy Farming. Põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul ei saa Väätsa Agro edu põhjal hinnata kogu Eesti piimandussektorit, kuid aastatel 2014-2016 Eestit tabanud piimakriis on möödas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRagn-Sells on Eestis olnud 19 aastat, läinud aasta käive oli 18,8 miljonit eurot ja 190000 tonni jäätmeid. Jäätmekäitlusturust on Ragn-Sellsi käes 21 protsenti. Kõrgekvaliteedilist jäätmekütust hakatakse tootma näiteks Kunda tsemenditehasele ja mujale ka välismaale. Firma ärijuht Agur emmelt kinnitab, et prügilate aeg on läbi. Selles on kindel osa ka täna avatud tehasel. Põhiline muutus on see, et enam ei ole vaja jäätmeid sellises kohutavas koguses ladestada, vaid jäätmed saab ümber töödelda väärtuslikuks kütuseks. Jäätmetest saab välja võtta väärtuslikud materjalid, on need metallid, mustad metallid, värvilised metallid või, või mõned väärtuslikumad plastid ehk siis sissetulevast mahust 85 protsenti saab nüüd taas kasutada. Senimaani on olnud see teistpidi, et 85 protsenti olmejäätmetest on läinud ladestamisse. Tehasel on Agu remmelga sõnul unikaalseid eeliseid. Ta võimaldab ka biolaguneva jäätmeosa töötlemist, ehk siis biolagunevad jäätmed eraldatakse protsessi käigus. Need suunatakse spetsiaalsetesse kompostimiskambritesse, kus siis bakterioloogilise protsessi tulemusena eraldatakse sealt üleliigne niiskus ja, ja see järelejäänud osa seda saab kasutada kütuse koosseisus. Lisaks võimaldab teha jäätmete energiakasutust ilma elektritarbijalt sundkorras võetavate toetuste ta see on elektri turu seadusesse sisse kirjutatud olme jäätmete käitluse arengu teinud viimase aastakümnega suure hüppe. Kui aastal 2000 oli üle Eesti 220 prügihunnikut, siis praegu on meil viis euro nõuetele vastavat prügilat ja alates tulevast aastast peaks olema kolm-neli kütusetootjat ja üks masspõletaja. Kui tavaprügilates ladestati aastas 277000 tonni jäätmeid ja täna avatud tehase võimsus on 120000 tonni aastas lisaks Iru masspõletuse võimsus 220000 tonni siis tekib küsimus, et mida uuemat tehnoloogiat, seda vähem jätkub jäätmeid ja ühel hetkel tekib neid lihtsalt puudus. Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rein Leipalu ütleb, et nii see päris ei ole. Kahjuks on see pool, et kui majandus kasvab, siis kasvab ka nagu heaolu ja tänu sellega ka nii-öelda jäätmeteke, et selles suhtes, ükskõik kui proovime seda asja nagu seal nagu vähendada, siis ikkagi tekib piisavalt palju jäätmeid, et siin seda saame nii-öelda nagu taaskasutama. Tehase tööd jätkub igal juhul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas avati jäätmekütusetehas, mis on võimeline käitlema poolt Eesti aastasest olmejäätmete kogusest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViljandi haigla juhatuse liige Mart Kull seletab, et kuna viirusel on pikk peiteperiood, võib mõni negatiivse testi andnud patsient viiruse haiglasse tuua. Oleme siin viimased kaks nädalat ühe ühe mõõduka haiglasisese puhanguga tegelema kahjuks pidanud ja õnneks saab öelda, et täna on, on see stabiliseerumas. Osaliselt tuli meil ka plaanilise töö mahtu siin mõneks nädalaks piirata, aga aga sellel nädalal oleme avamas jällegi peaaegu kõik korrused, et üks, üks korrus jääb veel nädalaks ajaks karantiini, kuna eelmine nädala lõpp tuli veel kaks positiivset. Viiruse võib sisse tuua ka mõni meditsiinitöötaja ja kui nakkus on juba haiglas kanda kinnitanud, levitab seda just personal. Jõgeva haigla juhataja Peep Põder ütleb, et neil viirus levinud ei ole, kuid osa töötajaid on seda siiski põdenud. No meditsiinitöötajate omapäraks ju tänapäeval on see, et väga paljud meist töötavad mitmes asutuses, Jõgeva, mis on suhteliselt Tartule lähedal, siis meil on mitmeid inimesi, kes töötavad nii Tartu Ülikooli kliinikumis kui töötavad meil. Meie näeme kõige-kõige tähtsamat osa selles, et, et vältida niimoodi haiguse levikut ikkagi vaktsineerimises. Praktiliselt need töötajad, kes on mitmes asutuses tööl, peaks olema enam-vähem kõik juba vaktsineeritud. Tartu Ülikooli kliinikumi kriisi juhtimismeeskonna juht Joel -Starkov ütleb, et ka neil on olnud puhanguid kliinikumi töötajate hulgas. Tänaseks on 10 kliinikumi töötajat karantiinis ja see arv nende tööd ei sega. Tänu töötajate vaktsineerimisele loodab starkov edaspidi muret vältida. Aga varasemas episoodis, kui meil olid puhangud haigla osakondades, siis see tähendas lisaks patsientide karantiini jäämisele ka personali karantiini jäämist ja see mõistetavalt oluliselt mõjutas kogu vastava osakonna tööd ja haigla tööd tervikuna. Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask ütleb, et jaanuari alguses tekkis neil puhang, mille käigus haigestus 28 töötajat ja 30 patsienti. Tänaseks on olukord lahenenud, kuid vask rõhutab, et väga põhjalikke ettevaatusabinõusid on keeruline kasutusele võtta. Tegelikult on kõik Eesti haiglad praegu ikkagi probleemi ees, et kuna selliseid epideemia koldeid ei ole ju aastakümneid olnud, siis need haigla ruumid on ikkagi mitmekohalised palatid ja seal ei ole võimalik tegelikult tagada sellist infektsioonikontrolli, mida tänane epideemia eeldab. Mart Kull ütleb, et Viljandi haigla kasutab pärast puhangut lisameetmeid. Täna me oleme maski standardit tõstnud tavalise kirurgilise maski asemel nõuame FBk maskide pidevat kasutamist ravitsoonides kõikide patsientide juurde liigume siis vastavas ühekordses riietuses ja, ja kummikinnastega, mida, mida vahetame ja ja kasutame ka visii.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Eesti ja Viljandi haiglas on muret tekitanud koroonaviiruse levik haigla sees. Tänaseks on haiglasisene levik saadud kontrolli alla just tänu meditsiinitöötajate vaktsineerimisele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜhendkuningriik on esimene riik, kes ametlikult lubab anda julgeolekuabi Soomele ja Rootsile ka NATO-sse astumise protsessi ajaks. Tegu ei ole küll riikidevahelise lepinguga, vaid kõigest poliitilise deklaratsiooniga, mis ei ole kummagi poole jaoks siduv. Ekspertide hinnangul ei tasu avaldust siiski alahinnata, sest midagi rohkemat Soome ja Rootsi üleminekuperioodi ajaks ongi raske välja mõelda. Ka pole põhjust kahelda, et ühendkuningriik Soomet ja Rootsit tõepoolest aitab. Kui Venemaa üht või teist riiki ründama peaks. Äsjast avaldust ei peeta Johnson i katseks oma rahvusvahelist tõsiseltvõetavust suurendada või ka kodumaal oma kaduvat populaarsust taas ülespoole upitada. Poliitikavaatlejad viitavad ajaloole tuletades meelde, et teises maailmasõjas jäi ühendkuningriik pikaks ajaks üksi võitluses Natsi-Saksamaa vastu. Samamoodi nagu pidi Soome toime tulema Nõukogude Liidu kallaletungiga talvesõjas. Nüüd on ühendkuningriigi huvi tõestada, et autoritaarse ja rahvusvahelist õigust eirava riigi vastu seisavad demokraatlikud riigid üheskoos. On ju ühendkuningriik USA kõrval ka üks olulisimaid Ukraina doonorriike. Peamine erinevus Soome ja Rootsiga tehtud koostööavalduste puhul seisneb selles, et Rootsiga oleks ühendkuningriik koostööavalduse teinud ka juhul, kui Rootsi ei taotleks NATO liikmesuust. Samuti on ühendkuningriigi Rootsi koostööavaldus detailsem. Need aga on pisiasjad. Avalduse vaim on mõlema riigi puhul sama. Ühendkuningriik tõotab aidata vajadusel Soomet ja Rootsit ning sedasama tõotavad kaks riiki vastu. Kui deklaratsioonis tõotatud tegelikult ellu ei viida, on see Venemaale selge märk, et demokraatlikud riigid on nõrgad ja koostöövõimetud. Sellist märki ühendkuningriik kindlasti anda ei taha juba omaenda julgeoleku pärast. Ühendkuningriigi Soome julgeolekukoostöö avaldus on üks hoogne samm Soome viimasel ajal järjest kiirenevas liikumises NATO poole. Ammu oli teada, et president Sauli Niinistö ütleb täna välja oma seisukoha Soome NATOga liitumise küsimuses. Nüüdseks on selgunud, et samal ajal ütleb oma seisukoha välja ka peaminister Sanna Marin. Sellega ennetab marin oma partei ehk Soome sotsiaaldemokraatide ametlikku seisukohta, millega peaks erakond lagedale tulema eeloleval laupäeval. Esmaspäeval arutab NATOga liitumist Soome parlament eduskunda ning võimalik, et otsus liitumist otluse esitamise kohta tuleb veel samal päeval.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome president Sauli Niinistö ja Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson allkirjastasid Helsingis kahe riigi julgeolekukoostööavalduse. Avalduse peamine mõte on anda Soomele kindlust ajaks NATO-ga liitumisavalduse esitamise ja kaitseorganisatsiooniga tegeliku liitumise vahel, sest NATO turvatagatised kehtivad ainult organisatsiooni liikmetele. Johnsoni sõnul on Ühendkuningriik valmis Soomele andma just seda abi, mida Soome vajalikuks peab ning vajadusel tooma Ühendkuningriigi üksused ka Soome pinnale. Samalaadse avalduse allkirjastasid ka Johnson ja Rootsi peaminister Magdalena Andersson.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärnus on viimasel ajal nii, et kui mingit asutust otsida, siis lee ta kusagilt mingi teise asutuse varasemast asupaigast. Nii kolis suur osa endise maavalitsuse asukatest kuni riigimaja valmimiseni endise Lääne ringkonna prokuratuuri majja ja prokuratuur kolis endisse maksuametimajja. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talituse juhataja Kalev Kaljuste. Nagu te teate, siis on praegu plaanis Pärnusse kaks riigimaja üks tõesti, asub siis Akadeemia tänav kaks ja teine roheline 64 akadeemia tänav kahe majaga me oleme jõudnud nüüd täna sellesse faasi, kus siis projekteerimine hakkab kohe lõppema ja peaks välja kuulutama ehitushange ehk noh, tegelikult kui nüüd tuleb, olime me sunnitud siis vahepealsel ajal kolima asenduspinnale. See ongi endine Lääne ringkonnaprokuratuur, Kalev Kaljuste. Siin asub nii tehnilise järelevalve kui tarbijakaitseamet, muinsuskaitseamet, keskkonnainvesteeringute keskus, Eesti rahvakultuurikeskus, rahandusministeeriumi regionaalhaldusosakond, riigi tugiteenuste keskus ja ka IT-poiss. Rahandusministeriumist on siin. Muinsuskaitseameti Pärnumaa nõunikud on uue kohaga rahul Helle Triin Hansumäe. Me oleme siin juba nüüd kuu aega olnud ja minu teada ei ole keegi tulemata jätnud, sest et koroona tõttu meil on niikuinii vastuvõtt ju kokkuleppel, et õnneks kõik kodanikud teavad, et nad alati helistavad enne meile ette ja siis me juba teame öelda, et palun tulge uue koha peale ja kõik on väga ahhetanud ja ohjetanud, et kui tore maja ja kui toredad ruumid olid enne prokuratuuri käinud, ei olnud õnneks. Endise maavalitsuse riigimajaks ehitamine võtab umbes aasta. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu maavalitsuse endist maja hakatakse ümber ehitama riigimajaks. Eelmisel nädalal kolisid sealt välja viimased asukad, paljud neist endisesse prokuratuuri majja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui Emmanuel Macron on veetnud vahepealsed nädalad pärast teiseks ametiajaks tagasi valimist uue valitsuse ülesehitamisega Elisabeth Born juht siis tema peamine rivaal Menenson on teinud kampaaniat. Nüüd võivad äsja paika saanud ministrid töö kaotada, sest niivõrd tasavägine tulemus võib tähendada, et võimatu pole ka menenson. Tõus peaministriks. Vastavalt seadusele nimetab president peaministriks parlamendis enimkohti saanud liidu esindaja. Makroon vajab aga hädasti parlamendi alamkojas enamust, et tal oleks vabad käed maksude kärpimisel ja muudatuste tegemisel hoolekandesüsteemis samuti ellu viia pensionireform, mis on tema sõnul riigi rahanduses korra taastamiseks hädavajalik. Oponendid suruvad peale pensioni ja kärpimist. Melensoni plokk on ära kasutanud ka viha kasvava elukalliduse pärast. Küsitlused näitavad, et Macroni tsentristlik allianss võidaks küll suurima osa 577 kohalisest parlamendist ehk kuni 295 kohta kuid see pole absoluutne enamus. Melensoni vasakpoolne alliansi võib võtta kuni 205 kohta. Kui valijad nurisesid justkui arvanuks Macron, et presidendina on tema toetus automaatselt suur ka nüüd siis aina langevad toetusnumbrid rääkisid muud keelt. Macron hoogustuaski viimasel hetkel kampaaniat, hoiatades, et Melenson on ohtlik ja äärmuslik, kes tapab Euroopa Liidu, liitub Venemaaga ja suurendab maailmakorratust. Mõne nädala eest presidendivalimistel teiseks jäänud Mariane Le Pen kogus eile kolmanda tulemuse, mis jäi aga kaugelt neile kahele alla. Viimati oli Prantsusmaal president ja parlamendi enamus eri parteidest aastatel 1997 kuni 2002, mil parempoolne president Jack Sirak pidi tegema koostööd sotsialistide peaministri Lionel Jaspaniga. Hiljem on prantsuse valijad andnud alati presidendil eerile parlamendi enamuse, tugevdades sellega arvamust, et parlamendi hääletused peaksid kinnitama presidendivõimu. Seega on Macron võit tõenäoline, aga sugugi mitte kindel. Esimese vooru põhjal on iga liidu täpset kohtade arvu raske ennustada, palju sõltub ka valimisaktiivsusest. Eile jättis enam kui pool valijaid hääletamata. Eks ilm oli ka erakordselt kuum.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsuse parlamendivalimiste esimene voor lõppes tasavägise tulemusega. Nii president Emmanuel Macroni toetav allianss Ensemble kui ka Jean-Luc Mélenchoni juhitav vasakpoolne allianss kogusid veidi üle 25 protsendi häältest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRääkides uutest piirangutest, inimesed võivad kodust lahkuda ainult arsti juurde, toidupoodi ja tööle, juhul, kui seda tööd ei saa teha kodust. Enamik koole on kinni, lõpueksamid on juba ohus. Inglismaal kestavad need reeglid vähemalt veebruari keskpaigani Šotimaal jaanuari lõpuni ja mõne valitsusliikme arvates ei tohiks neid üldse lõdvendada enne märtsi. Üks BBC poliitika vaatleja kirjutab, et ega valitsusel rohkem valikuid ei olnudki, kui võtta brittidelt valikuid veel vähemaks, sest koroonaviiruse levik osutus kiiremaks kui valitsuse katsed sellega toime tulla. Mida inimesed nendest uutest piirangutest arvavad, kas nad peavad neid vältimatuks? Ma usun, et inimesed on üsna taltsad, ütleme juba tänaseks päevaks, eks me oleme vähemal või rohkemal määral elanud piirangute all alates kevadest ja ainukene väga-väga suur vahe, mis nüüd praegu on, on see, et ka koolid on viidud distantsõppele. On ka inimestele öeldud, et selline väga-väga karm piirang kehtib kuus nädalat, mitte et selle üle rõõmustataks, aga nii lihtsalt asjad on. Ja fakt, et Boris Johnson viib need piirangud nüüd ka parlamenti, näitab siiski, et arusaamine on, et, et see ongi ainuke võimalus. Mille pärast see mure kõige suurem on koolide pärast majanduse või suletuse pärast? Eks see mure on üleüldiselt, et mis sellest riigist saama hakkab ja mis inimestest saama hakkab, et kõigepealt räägiti majandusest ja sellepärast ka ei tahetud panna seda majandust nii kiiresti kinni. Aga praegu rohkem ikkagi mõeldakse ka inimeste vaimsest tervisest ja, ja mis selle inimesega saab, kui ta kodus istub ja kui ta kellegagi kokku ei puutu ja mis saab perede, et väga palju on ju räägitud ka koduvägivallast, et, et praegu need uued meetmed, mis on kehtestatud siin kohe ühe punktina, on öeldud, et koduvägivalla eest põgenemiseks võib inimene ka õue minna ja nii-öelda neid neid piiranguid teistmoodi tõlgendada. Nii et, et jah, majandus on üks teema, aga aina rohkem hakkab tulema esile ka see inimese enda oleks. Boris Johnsoni oponendid ütlevad, et ta peaks kõik need rasked otsused hoopis kõrvale jätma ja et valitsus peaks tegelema ainult vaktsiinidega, et see on ainus, mis päästab. Britid tahavad jõuda nüüd olukorrani, kus nädalas oleks võimalik vaktsineerida kaks miljonit inimest. Ma usun, et valitsus tegeleb selle küsimusega nii intensiivselt, kui ta vähegi saab, et ei ole nii, et arutatakse rohkem lockdown i ja vaktsiini ei tehtaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti parlamendi alamkoda tuleb homme erakorraliselt kokku, et saadikud saaksid hääletada uute piirangute poolt. Suurbritannia suletakse valitsuse otsusega sisuliselt täiesti. Peaminister Boris Johnson hoiatas, et ees on seni kõige raskemad kuud. Eile teatati riigis ligi 60 tuhandest uuest nakatunust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSelleks on kaks sellist põhimõttelist teed, üks on see, et Eestisse võiks teha rohkem ringkondi, näiteks näiteks 17 ja nad oleksid siis kõik väiksemad. Ja teine võimalus on teha suuremad ringkonnad, et mõlema variandi puhul saaks vahet vähemalt portsentuaalselt teha väiksemaks. Et nende väiksemate ringkondade puhul peaks seda süsteemi küll pidevalt siis muutma. Ja noh, suuremate ringkondade puhul oleks siis iga nagu teisi probleeme, et väiksemate ringkondadega on ka. Et kui neid tuleks väga palju, siis ilmselt mõne aasta pärast oleks Eestis vähem erakondi, kuna väiksed erakonnad ei suuda nii palju ustavaid esinumbreid välja panna. See on selles mõttes valikute küsimus. Mulle tundub, et Eesti valimissüsteem tegelikult toimib. Kui me muudame ringkondade arvu oluliselt, siis see tähendab seda, et me muudame päris palju asju, et meil muutub riigikogu koosseis. Kui kui valimisringkonnad on väiksed, siis Riigikogus on rohkem linnajuhte koolidirektorid ja nii edasi, kui ringkonnad on suuremad, siis meil on seal rohkem siis sportlasi ja lauljaid. Need on sellised poliitilised valikud, ma lihtsalt ei näe põhjust, miks me peame neid tegema, kui tundub, et tänane valimissüsteem noh, tegelikult toimib, et ma parandaks asju, mis on katki ja valimissüsteem ei ole lihtsalt üks nendest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakond kutsus täna peetud volikogul muutma valimisringkondi selliselt, et eri ringkondade mandaatide arvu vahe oleks senisest õiglasem. Keskerakonna nägemuse kohaselt võiksid Tallinna valimisringkonnad olla Haabersti ja Põhja-Tallinn; Kristiine, Pirita ja Kesklinn; Mustamäe ja Nõmme ning Lasnamäe. Kui praegu ulatub eri ringkondadest saadavate mandaatide arv viiest 15-ni, siis erakonna kava rakendamisel ulatuks see seitsmest 12-ni. Kava väljatöödanud keskfraktsiooni liige Andrei Korobeinik ütles, et mandaatide arvu vähendamiseks on võimalus kas ringkondade arvu muuta või senise arvu juures nende suurust muuta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikohtu esimees Märt Rask ütles täna otsust selgitades, et riigikohtu üldkogu andis hinnangu vaid ESM-i ühe punkti ehk kiirmenetluse kohta. Otsus oli napp, sest 19-st riigikohtu kohtunikust leidis 10, et põhiseadusega vastuolu ei ole. Mitmed kohtunikud olid aga eriarvamusel ja tõdesid, et õiguskantsleri taotlus oleks tulnud rahuldada. Märt Raski sõnul sündis otsus väga tõsiste diskussioonide tulemusel ja tema hinnangul oli tegemist Eesti põhiseaduslikkuse järelevalve kõigi aegade kõige keerukama otsusega. Rask ütles otsust põhjendades, et selles, et ESM-i kiirmenetlus riivab Eesti põhiseadust, ei kahelnud ükski kohtunik. Sellest hoolimata leidis riigikohtu üldkogu enamus, et kuigi kiirmenetlus piirab riigikogu finantspädevust, demokraatliku õigusriigi põhimõtet ja Eesti suveräänsuse, siis on need põhiseaduse riived põhjendatud. Märt Rask. Kõik need riided kokku võtta, siis tegemist on ikkagi meie riigikogu finantspädevuse riik ja kui me võtame selle rahalise poole, siis riigikohus oli sunnitud ka kaaluma nende summade suurust, kuigi korraliste kohustuste võtmise otsustab ju riigikogu. Aga kui te võtate 1,3 miljardit, võimalik suurim summa ja Eesti elanike arv 1,3 miljonit siis 1000 eurot sünnist? Surma peaks olema see summa, mis kõige halvema variandi puhul peaksime meie sellesse panustama. See on nii sissemakstav kui sissenõutav kapital kokku. See, kuidas otsust täitma hakatakse, sõltub Märt Raski sõnul riigikogust. Kohus rõhutas ka otsuses, et selle täitmise puhul võib taas tekkida vastuolu põhiseadusega näiteks juhul, kui ESM-i kui välislepingu ratifitseerimine toimub kahel lugemisel. Ent sellesama ratifitseerimise käigus tuleb muuta teisi seadusi, mis nõuavad kolme lugemist. Seaduste muutmine kahel lugemisel oleks aga põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsler Indrek Teder ütles vikerraadiole antud intervjuus, et tal on hea meel, et riigikohus tegi sisulise otsuse. Ent Teder ei välista, et teema võib uuesti tõstatuda siis, kui riigikogu hakkab ESM-i ratifitseerima. Ratifitseerimisseaduse korral saab vaidlusesemeks olla see, mis ei ole lahendatud riigikohtu lahendiga ja mis võib tõstatada, on ju teema üleval, et kas riigikogu komisjon saab asendada nii-öelda suurt saali kogu riigikogu minu meelest ei saa ja selle kohta on riigikohus oma värskes otsuses ka osundanud. Et on küsitud, et kas Euroopa Liidu asjade komisjon siis omab seda riigikogu pädevust seal nagu tuleks, ma arvan, ratifitseerimisseaduses neid riigikohtu osundusi ka arvestada. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles valitsuse pressikonverentsil, et vaidlus ESM-i üle oli kasulik Eesti õiguse le ja tänase kohtuotsuse põhjal võib riigikogu erakorralisele istungile koguneda juba juulis. Üldjoontes see kõik oli oodatud, tegemist on hästi põhimõttelise vaidlusega, kus nüansse on palju. Ma nüüd ei saa kuidagi öelda, et ma tunneks hirmus suurt rahulolu selle vaidluse tulemuse üle, sest et noh, siin on mitu põhjust, üks on see, et, et ESM ise ei ole mingisugune meelt lahutav asi, need asjaolud, miks teda siis praegu asutatakse, ei ole ju positiivsed. Ta on ikkagi üks halbade olukordade leevendamise instrument. Me ikkagi praegu võitleme selle viimase koha eest ajaliselt ja sellepärast mul oleks hea meel, kui riigikogu juulikuusse jääks, et see on selline märgiliselt positiivne. President Toomas Hendrik Ilves tunnustas riigikohut põhjaliku analüüsi eest ja õiguskantsler Indrek Tederit olulise teemapüstituse eest. President pidas seejuures oluliseks, et nii parlament, valitsus kui ka teised otsustajad selgitas edaspidi inimestele ausalt ja arusaadavalt euroala olukorda ja Eesti võimalusi. Järgneva nelja aasta jooksul tuleb Eestile ESM-i maksta reaalses rahas ligikaudu 150 miljonit eurot. Võlgades riikide edasisi laene garanteeritakse 1,3 miljardi euro ulatuses. Riigikohus juhtis otsuses tähelepanu ka sellele, et juhul kui Euroopa liit liigub järjest rohkem Föderatsiooni poole, siis ei võimalda 2003. aasta rahvahääletusel tehtud, et põhiseaduse täiendamise seadus piiramatult Eesti pädevust Euroopa liidule loovutada ja selleks tuleks küsida rahva arvamust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikohtu üldkogu otsustas, et Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESMi) kiirmenetluse punkt on põhiseadusega kooskõlas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeil on juba pikka aega olnud plaanis kohtuda ühel või teisel põhjusel on see edasi lükkunud, ära jäänud ja Ma arvan, see kohtumised peaksid olema loomulikud. Ma seda ei arva, et, et meie kohtumine tähendaks seda, et me kõikides asjades peaksime üksmeelele ja kokkuleppele jõudma, selle jaoks on olemas koalitsioon ja opositsioon, kuid seda, et me suudaksime Eestile huvipakkuvates küsimustes infot rohkem vahetada, et me suudaksime olla avatud üksteisele ja ma arvan, et mõlemad erakonnad seda on selleks ma arvan, et on küll lootust ja see oleks ka loomulik. Me rääkisime rohkem Eesti tulevikku üldiselt suunatud koostööst ja sellest, et selline koostöö on vajalik ja võimalik. See oleks võib-olla kõige lühikesem kokkuvõte sellest kohtumisest. Ei maksa arvata, et siin oleks tegemist mingisuguste suurte uute kokkulepetega, kuid ühes leppisime kolm kokku, et me saame uuesti kokku. Te olete varem küll pidanud võimalikuks koostööd Keskerakonnaga, aga välistanud koostöö Edgar Savisaarega. Ma arvan, et me lepime kokku mõlemad, et me oleme avatud ja koostööst huvitatud inimesed ja sellisel juhtumil ei saa arvata, et need suhted nüüd peaksid nii hirmus halvad olema. On olemas kindlasti asju, kus kohas on koostöö kõigi Eesti poliitiliste jõududega võimalik ja ja ma arvan, et need koostööpunktid tuleb leida. Minu arvates oli see jutuajamine lootustandev. Mulle näib, et ka isamaas on uusi tuuli ja rohkem avatust ja rohkem valmisolekut koostööks, kui see oli aasta või kaks tagasi. Ma arvan, et see, kuhu me täna välja jõudsime, on arusaamine sellest, et need Aja, kui öeldi, et meie sinuga ühes liivakastis ei mängi. Ja kui Isamaaliit ütles, et nemad Keskerakonnaga mingit tegemist ei tee. Et need ajad on Eestis möödas, kas te leppisite ka milleski kokku peale selle, et te kohtute veel edasi? Me leppisime kokku mõningates põhimõtetes, millest me lähtume oma aruteludes ja nõupidamistel ja ma arvan, et see ei ole sugugi vähem tähtis, missugused põhimõtted on. Eks need ole suunatud ikkagi avatusele, koostööle, kompromisside otsimisele, võib-olla seni Eesti poliitika üks nõrk koht ongi olnud see, et kompromiss on olnud liiga vähe ja ega nende poole vist eriti palju ei ole püüeldud, ka on loodetud teerulliga asjadest ja inimestest üle sõita. Näib, et koostöö.",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaaliidu esimees Mart Laar ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar pidasid töökohtumise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMõni aasta tagasi olid Araabia Ühendemiraadid ja Saudi Araabia nii suured sõbrad, et valmis oli salaplaan poliitilise liidu moodustamiseks. Konföderatsioon ei saanud küll teoks, aga riike sidusid muuhulgas ühine võitlus Jeemenis ja Katarile kehtestatud boikot. Nüüd on aga erimeelsused üha kuhjunud. Araabia ühendemiraadid on Jeemenist lahkunud ja jätnud Saudi Araabia üksinda Iraani toel tegutsevate huti mässuliste vastu võitlema. Saudi-Araabia eestvõttel on Katari boikoteerindatud, aga nüüd vaatab Abu Dabi murelikult, kuidas Saudi Araabia üha kiiremini Katariga suhteid soojendab. Erinevad on ka kahe riigi suhted Iisraeliga. Kui viirusekriisi algul naftanõudlus vähenes, leppisid naftat eksportivate riikide organisatsioon ja Venemaa kokku nafta tootmise vähendamises ja igale riigile anti piirmäär. Piirmäärad pidid kehtima 2022. aasta aprillini. Nüüd on nõudlus taas kasvanud ning Venemaa ja Saudi Araabia panid ühiselt lauale plaani naftatoodangu suurendamiseks. Venemaa tahab rohkem nafta turule paisata, kuna on mures, et kõrged naftahinnad panevad USA hoogsamalt kildagaasi tootma. Araabia ühendemiraadid on küll valmis tootmist suurendama, aga ei ole rahul plaani teise osaga, et piirmäärad ei lõpe mitte aprillis, vaid alles järgmise aasta lõpus. Esiteks on Araabia Ühendemiraadid veendunud, et neile määratud kvoot on ebaõiglaselt väike. Teiseks on nad teinud suuri investeeringuid nafta tootmisvõimsustesse, kolmandik tootmisvõimsuse est seisab aga praegu jõude. Viirusekriisi järel on oodata vähemalt mõne aasta jooksul naftanõudluse suurenemist ja ka hind püsib suhteliselt kõrgel. Kui rahvusvahelised naftafirmad vähendavad keskkonnasurve pärast investeeringuid uute leiukohtade kasutuselevõtmisse, siis suurte naftavarudega Araabia Ühendemiraadid on valmis võimalikult paljudele oma naftat müüma ja raha teenima. Saadud rahaga kasutatakse majanduse mitmekesistamiseks, et vähendada sõltuvust naftatuludest. Araabia Ühendemiraadid kipuvad üha jõulisemalt Saudi-Araabia varjust välja ja asjatundjate hinnangul võib vastasseis viia ka Araabia Ühendemiraatide lahkumiseni Opekist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Naftat eksportivate riikide organisatsioon OPEC ei suuda naftatootmise suurendamises kokkuelppele jõuda ja bensiini hind aina tõuseb. Kokku leppimist takistavad Araabia Ühendemiraatide ja Saudi Araabia omavahelised pinged. Vaatlejate hinnangul on võimalik ühendemiraatide lahkumine OPECist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKogu riigikogu on ühel meelel selles, et energiapoliitika näol on tegemist väga tõsise ja sisulise asjaga. Tänase arutelu ja roheliste eelnõu suhtes lähevad aga arvamused lahku. Roheliste fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee nende esimesest eelnõust Me pakume riigikogule välja, et tehakse ettepanek valitsusele käivitada koheselt pikaajalise kütuste ja energiamajanduse arengukava uuendamine ja siis elektrimajanduse arengukava uuendamine. Kuna täna mõlemad arengukavad vaatavad olukorda kuni aastani 2015 aga 2015. aastal tuleb kinni aasta lõpuks suurem osa täna elektrit tootvatest võimsustest Narva elektrijaamades nimelt ja teisena, siis me tahame piiritleda sama otsusega ka valitsuse ja peaministri mandaati väljaspool Eestit kavandatavates erinevates tuumaenergia arenguprojektides osalemise koha pealt. Reformierakonnal on aga veendumus, et eelnõu on nõrk. Fraktsiooni esimees Keit Pent. Kus me ei toeta neid roheliste esitatud eelnõusid puhtalt sellepärast, et ühtegi sellist tõsist, sisulist seisukohta või programmist seisukohta nendes eelnõudes, mida toetada võiks, ei ole. Teda toetab sotsiaaldemokraat Eiki Nestor. Minu meelest on siin tegu põhiliselt nende kohustustega, mis on valitsusel juba niikuinii olemas. Et selles mõttes seda otsuseelnõu vaja ei ole. Ja teine on siis otsus kütuse ja energiamajanduse oluliste strateegiliste suundade väljatöötamiseks probleem komisjoni moodustamiseks riigikogus. Tegelikult on riigikogus sjee komisjon ka olemas, tema nimi on majanduskomisjon. Nii et meile nagu kumbki eelnõu ei jätnud niimoodi veenvalt muljet selle kohta, et need oleks kindlasti vaja vastu võtta. Niisiis oli ka majanduskomisjoni otsus etteaimatav. Komisjoni esimees Urmas Klaas. Teema on oluline teema, sellist püstitust peetakse õigeks. Aga majanduskomisjon roheliste eelnõud ei toetanud, sellepärast et energeetika, mis on Eesti tulevikule äärmiselt oluline valdkond, väärib põhjalikku ja paremini ette valmistatud ning ma ütleksin ka vastutustundlikumat ettevalmistatud arutelu, mida see eelnõu kahjuks meile ei, ei pakkunud. Ka Urmas Klaas ütles, et valitsuse tegevuskava selles vallas on olemas ja seepärast pole ülepea kiirustamiseks mingit vajadust. Aga tuleme teise eelnõu juurde, mida Eiki Nestor juba ka puudutas. Roheliste esindaja Marek Strandberg kinnitab, et nende poolt ette pandud komisjon ei oleks siiski seesama, mis majanduskomisjon. Meie ettepanek oli, et sellel komisjonil oleks nagu kaks erinevust senistes riigikogu komisjoni tegevustest, nimelt et need istungid oleksid avalikud. Ja teine põhimõte oleks, et otsustamismehhanism oleks konsensuslik. Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde ei pea kumbagi põhimõtet mõistlikuks. Ühel või teisel komisjoniliikmel on alati võimalus blokeerida ükskõik milline võimaliku komisjoni otsus tulevikus, mis tegelikult on niisugune tee, mis ei vii nagu mitte kuhugi. Ka leiab ta, et liigne argitöö avalikustamine viib sisulisest tööst kõrvale, sest saadikud hakkavad liiga palju arvestama avaliku arvamusega. Kui sisuliseks tänane arutelu kujuneb, saame teada kahe tunni pärast igal juhul. Mingi arutelu tuleb erinevalt kõigist senistest opositsiooni poolt kokku kutsutud riigikogu erakorralistest istungitest kuhu koalitsioon küll kohale tuli, aga kohale ennast ei registreerinud, mistõttu need istungid lõppesid koorumi puudumise tõttu, enne kui jõudsid alata. Kui palju on tänast meele muutust põhjustanud uus riigikogu liikme staatuse seadus, mille järgi on saadikutel nii-öelda permanentne tööaeg, jääb üle üksnes oletada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu erakorraline istungjärk koguneb.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOma olemuselt ei teosta riigikontroll riigivõimu Ta ei kehtesta ega ei rakendab ka õigusnormi. Ta on tegelikult üks abistav funktsioon parlamendile kontrolli teostamisel valitsuse üle. Ta on abiks valitsusele kontrolli teostamisel, valitsusasut te üle ja tema põhiline väljund riigikontrolli põhiline väljund on informatsioon ja ettepanekud kõrgemalseisvale organile alluvate töö kohta vajalikud meetmed saab rakendada ainult see konkreetne asutus. Keegi teine siin meetmeid rakendada ei saa. On olnud ka ettepanekuid, et võib olla riigikontrolli le anda mingisugune täiendav pädevus ja täiendav funktsioon ise, rakendada meetmeid oma ettepanekute vahetuks realiseerimiseks. Ma leian, et see ei ole Õige tee.",
"role": "user"
},
{
"content": "Oma kõnes väljendas ta nägemust ametkonna ülesannetest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa stabiilsusmehhanismi arutelu ei olnud kindlasti ühepoolne opositsioonirünnak rahandusministri vastu, nagu on toimunud mõne eelnõu aruta. Päris palju küsimusi esitasid ka koalitsioonisaadikud ja opositsiooniküsimused olid enamikus sisuliselt mitte loosunglikud ja kiuslikud, nagu on juhtunud. Siiski arvamused läksid selgelt lahku, põhiprobleemid nagu ikka, kas Eesti on suuteline meile võetud kohustusi kandma, miks me peame aitama endast rikkamaid, kas riskid, mida me võtame, on õigustatud? Rahandusminister Jürgen Ligi ei väsinud kordamast oma seisukohta, et koll on liiga suureks maalitud. Ma ikkagi neid emotsioone kutsuks üles maha võtma ja, ja mitte rääkima mingisugustest, hirmudest ja riskidest, mis ei ole see nii suured, nagu nad seinale on joonistatud. Ma ise olen hingelt selline suhteliselt paadunud rahvuslane ja Euroopa majandusarengute suhtes olnud alati kriitiline aga mul see koostöö vastutustundetu tugev. Nii et ma olen, olen ka Euroopa inimene ja need asjad, mis kokku lepitakse, minu arust tuleks ellu viia. Keskerakonna esindaja Jüri Ratas rõhutas, et olulisi otsuseid tuleb põhjalikult kaaluda, arutada, kui võimalik, siis mitte komisjonis, vaid riigikogu suures saalis ja leidis, et eelnõu peaks ümber tegema. Oleme seisukohal, et ühes eelnõus ei peaks olema välislepingu ratifitseerimine ja siseriiklik rakendamine. Meie soov on, et antud eelnõud lahutatakse kaheks, kus ühega ratifitseeritakse ESM ja teine eelnõu korraldas siseriiklikku rakendamist. Seetõttu tegi Keskerakond ettepaneku praegune eelnõu menetlusest välja hääletada. Sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev päris nii ei arvanud, kuid leidis samuti eelnõu hulga puudusi. Üldiselt võiks öelda, et, et antud valitsuse eelnõu on riigiõiguslikult üsna piinlik ja võiks isegi öelda, et tegu on häbiplekiga, et valitsuses selline eelnõu Riigikokku on jõudnud ja kindlasti oleks riigikogu mõttes häbiplekk see, kui see eelnõu sellisel kujul ka vastu saaks võetud ja sotsiaaldemokraadid kindlasti ei saa toetada, sõltumata sellest, kas meie üks või teine saadik iseenesest toetab ESM-i või mitte antud eelnõu vastuvõtmist meile esitatud kujule. Sven Sester Isamaa Res Publica liidust rõhutas, et otsus on oluline ja vajalik, kuigi teatud määral vastuoluline. On selge, et Lõuna-Euroopa vajab reforme ja need abipaketid on üks, kuigi ilmselt kallis viis seda saavutada. Kahjuks teevad riigid vajalikke asju enamasti siis, kui muud üle ei jää. Ma pole veendunud, et praegused paketid tegelikult ei lase reforme pigem edasi lükata. Võib-olla oleks õudne lõpp parem kui lõputa õudus, me ei tea seda. Täna on Euroopas valitud toetuspakettide tee. Igal juhul ei saa lõputult kesta olukord, kus riigid, kes on mänginud reeglite järgi, garanteerivad nende kulusid, kes ei tegutse reeglite järgi. See ei ole moraalne, aga pikas perspektiivis teistele riikidele ka jõukohane. See tulemüür, milles me osaleme, kaitseb ka Eestit. Kui Euroopa satub kriisi ja suured majandused lähevad reaalsesse langusesse siis tähendab see samuti Eestile kulusid, sest kaovad eksporditurud ja läbi selle maksutulud. Esimene lugemine täna lõpetati, Keskerakonna ettepanekut toetas 33 saadikut, vastu oli 56. Sotsiaaldemokraatide hääli jätkus mõlemale poole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu erakorraline istungjärk arutas ESM saatust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSoome vanemad poliitikud on aastakümneid elanud Nõukogude Liiduga sõlmitud sõpruse, koostöö ja vastastikuse abistamise lepingu varjus. Nad on harjunud kohtlema Venemaad siidkinnastes ja meelsasti kasutama võimalust vait olla. Näiteks 2008. aastal, kui Venemaa ründas Gruusiat, julges selleaegne välisminister Aleksander Stubb öelda, et Venemaa totab relvi välispoliitika ajamiseks. Talle langes osaks halvustamine ja iroonia. Veel 2014. aasta lõpus kiitis Soome parlament heaks fennovoima aatomijaama rajamise koostöös vene riikliku rossaatomiga, kuigi selleks ajaks oli Venemaa juba annekteerinud Krimmi. Seega jah, NATO-ga liitumine oleks Soomele ülisuur hoiakumuutus. Praktilises elus ilmselt väga suuri muutusi tunda ei oleks. Soome on NATO rahupartner olnud juba ligi 30 aastat. Kaitseväe väljaõpe ja varustus on juba aastaid olnud samasugused kui NATOl. Näiteks ajateenijatele õpetatakse raadiokutsungi jaoks niinimetatud NATO tähestiku mitte soomepäraselt Aarne Berta seltsius vaid nii nagu NATOs alfa Bravo, Carli Soome kaitsekulud on juba 10 aastat olnud peaaegu kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Nii nagu NATO-ski kokku lepitud õhuseiret täiendada või uusi radareid ehitada poleks suure tõenäosusega samuti vaja sest Soome õhujõududel on juba praegu väga hea ülevaade sellest, mis Soome ja lähipiirkonna õhuruumis toimub. Hävituslennukitega on Soomel samuti hästi. Militaarasjatundjate sõnul on Soome rahvaarvu silmas pidades kolm korda rohkem hävitajaid kui näiteks Suurbritannial. Veel mõni kuu tagasi olid Soome asjatundjad ajakirjandusele antud intervjuus seda meelt, et Soome pinnale alaliselt NATO vägesid ega sõjatehnikat ei tuleks. Ka Norral on selline kokkulepe. NATO jõudude ajutine kohalolek. Soomes võiks siiski lisada heidutuse jõudu, sest ründaja teaks, et seisaks Soome minnes kohe silmitsi ka NATO jõududega. Niisiis on Soome NATO nõuetega enam-vähem kooskõlas. Seda on öelnud ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Tema hinnangul läheks Soome vastuvõtmine tavapärasest kiiremini ja liikmesriikidelt heakskiidu saamisel ei tohiks probleeme tulla. Nüüd siis peavad otsuse tegema soomlased ise. Valitsuse tellimusel koostatud analüüsis ei anta otseselt soovitust, kas Soome peaks NATOle liitumisavalduse esitama või mitte. Eduskunda hakkab seda arutama pärast ülestõusmispühi 20. aprillil, eel. Nädalavahetusel püüdis endine välisminister, peaministri erakonnakaaslane, sotsiaaldemokraat Erkki Tuomioja veenda soomlasi, et piisaks sõjalisest liidust Rootsiga ja mingit NATO-t ei ole vaja. Tuomioja on aga pärit Nõukogude Liidu ja nende sõpruse, koostöö ja vastastikuse abistamise lepingu ajast. Praegu juhib Soomet uus poliitikute põlvkond, kes selle lepingu varju ilmselt ei pelga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes tutvustatakse sel nädalal valitsuse tellimusel valminud analüüsi, missugused oleksid NATO-ga ühinemise ja ka ühinemata jätmise mõjud Soomele. Soome on teinud aastaid allianssiga tihedat koostööd. Suurem osa oma seisukoha avaldanud parlamendipoliitikutest toetab NATO-ga liitumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA president Joe Biden tutvustas oma majandusplaani esimest osa Pitsbergi linna ehitus, puusseppade koolituskeskuses. Solarge meri, a vast ma ar War to. See on suurim investeering USA töökohtadesse alates teise maailmasõja lõpust. See loob miljoneid töökohti, hästi maksvaid töökohti, kasvatab majandust, muudab meid maailmas konkurentsivõimelisemaks, edendab meie rahvuslikke julgeolekuhuvisid ja annab meile võimaluse võita ülemaailmne võidujooks Hiinaga. Bideni majandusplaani esimene osa keskendub taristule ja läheb maksma kaks triljonit dollarit. Sellest 600 miljardit suunatakse maanteede ehituse ja sildade parandusse. Lisaks kavatsetakse renoveerida lennujaamu, laiendada elektritranspordi laadimisvõrk, suurendada taskukohast elamispindade ja puhta joogivee kättesaadavust. USA president Joe Biden. Jah, see on suur. Jah, see on julge, me suudame selle ära teha. Administratsiooni sõnul kavatsetakse muuta ettevõtete maksusüsteemi, et kulusid katta. Peamiselt tähendab see, et suur osa eelmise presidendi Donald Trumpi maksukärpeid tühistatakse. USA meedia andmetel soovib senati demokraatide juht ak algatada protsessi, millega saaks Bideni majandusplaani vastu võtta lihthäälteenamusega. Vastasel juhul oleks neil vaja vähemalt 10 vabariiklaste toetust, mis on äärmiselt vähetõenäoline. USA senati vabariiklaste juht Mitch McConnell. Nad nimetavad seda taristuks, aga selle Trooja hobuse sees on veel rohkem laenatud raha ja suured maksutõusud kõikidele meie majanduse tootlikele osadele. Valge maja ettepaneku järgi tõstetakse ettevõtete tulumaksu 21-lt protsendilt 28-le. Samuti soovitakse läbi rääkida teiste riikidega, et kehtestada rahvusvahelistele ettevõtetele ühine minimaalne tulumaks. Veel kord USA president Joe Biden. Me ei ürita karistada neid, kes on edukad, me üritame luua võimalusi kõikidele teistele. Biden kavatseb oma majandusplaani teist osa tutvustada mõne nädala pärast. See keskendub perekondadele ja võib samuti maksma minna kaks triljonit dollarit. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Joe Biden tutvustas kahe triljoni dollari suurust taristuplaani, mille eesmärk on uuendada riigi teid, lennujaamu ja koole. Ettepanek on aga juba tekitanud vaidlusi kongressis, sest vabariiklased ei ole nõus maksutõusuga, mis aitaks kulusid katta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBerliini jaoks on see kindlasti väga-väga oluline sündmus, see muudab kindlasti ka inimeste käimisharjumusi. Ehk uus lennujaam on siiski natukene Berliinis väljas. Vana heegel oli Berliini sees. Miks uue lennujaama ehitus nii palju aastaid venis? Eelkõige kohalikus mõistes tehnilise järelevalveamet leidis, et on tuletõrjega suuri probleeme. Näiteks kui peaks puhkema lennujaamas tulekahju, siis suitsu ei suudeta välja tõmmata piisavalt kiiresti. Selgus ka see, et inimesed jäävad lõksu sellepärast, et evakuatsiooniteid oli ebapiisavalt. Algselt oli kavandatud uus lennujaam läheb maksma kaks miljardit eurot nüüdseks on kulunud juba vähemalt seitse miljardit. Ja kulud ainult kasvavad. Aga koroonaviiruse leviku tõttu on ju reisimine kordades vähenenud. Euroopa lennujaamade nõukogu hinnangul on ligi 200 Euroopa lennujaama sulgemis ohus. Kas ei ole sakslaste seas kõlanud arvamusi, et ehk oleks pidanud veel ootama brandenburgi lennujaama avamisega? Tõepoolest, see nii-öelda avamine oli mõeldud suurejooneliselt kutsutud oli lõpuks ainult kuskil poolsada rippkülalist aga sealsamas kõrval toimus demonstratsioonid mitte ainult koroonakriisi, vaid ka nii-öelda kliimakriisi tõttu. Kuid uut lennujaam oli kindlasti vaja ja ma arvan, et ongi vaja. Ega see lennuliiklus ju päriselt ära ei kao. Aga vastaseid on. Ma saan aru, et nüüd on väikene üleminekuperiood, kas on ka teada, millal vana lennujaam lõplikult kinni läheb ja Brandenburgis võetakse kõik lennud üle. Kaheksas november peaks olema nagu see viimane termin praegu jah, ja aga lihtsalt võib-olla ka teile teadmiseks, et inimesed, olge valmis hoolimata kõigist nendest probleemidest, siis nüüd järsku selgus see, et eskalaatorid liiguvad ainult üles. Aga rongijaam, kus sa saaksid sõita kesklinna on halb. Seda nimetatakse isegi, et see on nagu planeerimise ja ehitamise vigade muster, näidis Saksamaal, kus ei tohiks nagu midagi juhtuda, Saksa kord ja nii edasi. Aga näete, mis juhtus?",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa pealinnas Berliinis avati aastaid kavandatust hiljem uus lennuväli. Selle valmimisega oli algselt kavas tähistada Saksamaa taasühendamist, kuid protsessi on varjutanud viivitused ja skandaalid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli raamatukogus saab laenutada teoseid, lugeda neid, teha sporti ja vaadata ka väljapanekuid. Praegu käivadki tööd, et suve lõpus saaksid külastajad näha raamatukogus mitmeid näitusi. Aasta aega oli Krista Aru Tartu Ülikooli raamatukogu juhataja kohatäitja ning sel suvel valiti ta ametikohale viieks aastaks, räägib Aru. Ma olen tükk aega mõelnud nüüd sellel aastal sellele, et aiaks, et raamatukogu on see asutus, mis võib saada viiendaks võimuks ajakirjanduse kõrvale ja minu meelest ongi see, et kui raamatukogu inimesed, need inimesed, kes siin töötavad, tunnetavad eluga kaasnevaid uusi vajadusi, siis nad oskavad ja üha paremini tegelikult pakkuda lugejale seda, mida see lugeja siit vajab. Üle 12 aasta oli Tartu Ülikooli raamatukogu suvel avatud, mis on üks muudatustest, mis aru ellu viis külastajad on selle hästi vastu võtnud. Paiknedes siin Tartu linnas väga väljapaistval kohal väga uhke majana, siis ei saa olla raamatukogu suvel suletud, tudeng peab õppima vahel ka suvel ja teadus ei tohi seisma jääda. Kuigi suuri ümberkorraldusi aru teha ei plaani, soovib ta siiski hakata korraldama keelekohvikuid, kus võõrkeelt õppivad inimesed saaksid omavahel suhelda. Kus siis veel, kui mitte raamatukogus peaks olema selline mõnus hea pidada keelekohvikut õppida, kas siis eesti keelt me ühe katse juba ju tegime küll oma finantseeringust, aga ma arvan, et Tartu linnas võiks ja peaks ülikooli raamatu kogu olema see koht, kus on just sellised avatud suhtlus ega keelekohvikud võib-olla isegi mitte ainult eesti keele õppimiseks ja võib-olla ka vene keele õppimiseks keeled on need, mida raamatukogu peab aitama kasutusse rohkem tuua. Aru loodab, et koroonaviiruse leviku tõttu nad oma tegevust peatama ei pea, vaid inimesed on ise vastutustundlikud ning järgivad ohutusnõudeid. Seni on külastajad seda teinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli raamatukogu uue juhi Krista Aru eesmärk on tuua raamatukogu tegevus inimestele lähemale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMärtsi keskelt kaotas valitsus koroonapiirangud, seetõttu sai hakata ka taastuma rongiühendus, sest sõitjaid tuli taas juurde, jätkab Elroni müügi ja arendusjuht Ronny Kongo. Võib-olla siin veel mõni nädal tagasi oli mõnevõrra vähem kui 2019, aga nüüd viimased nädalad kindlasti on juba olnud rohkem loomulikult see taastumine ei ole nagu igal pool päris ühtlane, et mõnel pool on see olnud kiirem ja mõnel pool aeglasem. Piirkonnad, kuhu inimene saab tasuta või pooltasuta maakonnaliinide bussidega on reisijaid vähem kui 2019. aastal. Näiteks Keila ja Paldiski suunal. Samas sellised pikemad liinid Narva ja Tartu on sellised, kus on siis sõitjaid rohkem? Aastas teenindab Elron Tallinn-Tartu liinil üle miljoni reisija, ronge on neil selleks 38. Kahjuks mõni kuu tagasi, siis üks nendest sattus õnnetusse ja see on nüüd pikemaks ajaks rivist väljas, nii et meil täna on tõesti olukord, kus meil on üks diiselrong vähem, see just mõjutab neid samu pikemaid liine, mida ma siin mainisin Tartu, Narva, Viljandi, kus tõesti siis räägime reede-pühapäeva tipptundidest, meil kahjuks ei ole võimalik rohkem ronge liinile anda ja, ja me teame, et tõesti rongid on nendel kellaaegadel väga koormatud. Uusi ronge pole võimalik nii kiiresti juurde osta, sest tegemist on pika protsessiga, kui Elronil on sõlmitud leping, mille kohaselt peaks 2024. aasta lõpus liinidele uusi ronge tulema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nüüd on see aga taastumas koroonaeelsele tasemele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.