messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaid ühe volikogu liikme hääl on otsustanud Valga vallavõimu saatust juba mõnda aega ka umbusaldust on algatatud mitu korda. Mõni aeg tagasi võim vahetus. Nüüd, mil uute valimisteni pole enam palju aega jäänud, soovib opositsioon välja vahetada. Volikogu esimehe Alar näeme vallavanema Ester Karuse ja vallavalitsuse liikmed, kõneleb opositsioonis oleva Reformierakonna liige Ivar Unt. Eks peale ühinemist on volikogus selline koosseis, nagu ta on, seal on keerulised inimesed ja vähem keerulised inimesed ja kuna ikkagi ei ole võimalik kokku leppida, siis toimivas võimus siis niimoodi ongi praegu juhtunud, et kogu aeg tuleb siis võimul olijatel laveerida siis olemasolevates tingimustes, mis tähendab seda siis, et tuleb ka siis taluda neid umbusaldusi, mida siis esitatakse opositsioon, kuhu siis ka mina praegu kuulun, on arvamusel, et vallavanem ja vallavalitsus ikkagi oma tööga hakkama pole saanud ja neil oleks mõistlik vabastada siis oma kohad uuele võimule, kus on siis hetkel, siis peaks olema rohkem hääli ja toetust volikogus, kui tänasel valitsusel. Opositsiooni soov oli umbusaldamise üle hääletada juba homme, volikogu esimees, keskerakondlane Alar näeme otsustas aga volikogu kokku kutsuda alles 26. aprillil. Alar näeme. Peaksime kokku tulema kõik ühte ruumi, iseenesest on see küll võimalik, aga kuna täna see nii-öelda viiruse olukord on selline nagu olnud, siis pidasin õigeks teha volikogu istung siis, kui on piirangud lõppenud. Mis muidugi ei tähenda seda, et neid piiranguid ei pruugita nii-öelda jätkata, aga kui jätkatakse, mis siis saab, eks tuleb teha istung siis seal selliselt üles sättida, et, et oleksid kõik tingimused täidetud. Kuna päevakorda on tahetud panna volikogu esimehe ja vallavanema valimised, mis on isikuvalimised, salajased valimised siis selle jaoks peaks siis panema kas valimissedeli kasti või siis kasutama teisi võimalusi, kas oleks vaja mõelda mingile süsteemile nüüd omavalitsuste jaoks, kas mingisuguse tehnilise lahenduse peale, et kuidas siis ikkagi korraldada volikogu tööd sellel perioodil? Tegelikult on need lahendused olemas, on olemas volis, aga kuna Valgas ei ole jõutud seda korralikult rakendada, et hakati seda rakendama ja, ja siis tuli peale see viirus, olukord, kus inimesed väga enam kokku tulla ei saanud ja, ja seda selgeks õppida, siis jäi see nii-öelda rakendamine soiku.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valga vallavolikogu opositsioon soovis homseks kokku kutsuda volikogu erakorralise istungi, et avaldada umbusaldust valla juhtidele. Umbusaldatav volikogu esimees Alar Nääme (Keskerakond) aga määras istungi toimumispäevaks alles 26. aprilli, põhjendades hääletamise edasilükkamist riigis kehtivate piirangutega. Opositsioonipoliitikud omakorda leiavad, et sellise otsuse taga on soov läbirääkimisteks lisaaega võita.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinna rattateed on tihtilugu sattunud kriitika alla nii ohtlikuse kui ka ebakvaliteetse punase värvi tõttu. Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti sõnul soovib linn lähiaastatel siiski kesklinna ja teiste linnaosade vahelise rattateede võrgustiku välja ehitada. Me projekteerime ja ehitame välja rattastrateegia järgsed korralikud rattateed peamiselt südalinna piirkonnas konkreetsetest objektidest saab siis nimetada sadama tänava rattateed, mis on juba sisuliselt valmis jõepronksi rattateed, mille ehitus algab meil nüüd lähikuudel. Vana kalamaja tänava rekonstrueerimist, milleks vastav hange sai välja kuulutatud selle nädala alguses, aga ka tehnikatänavarattadest, lastekodu tänavat, lahendustest ja veel mitmest tänavast, mida me oleme projekteerimas kapitaalselt väli ehitamas järk-järgult me plaanime sisuliselt kogu südalinna ja teiste linnaosade vaheline võrgustik lähiaastatel välja ehitada. Sveti sõnul on suur rõhk jalgrattateede turvalisemaks muutmisel. Keskendutakse just ühistranspordi peatustele ja ristmikutele, sest seal juhtub kõige rohkem õnnetusi. Me tegeleme siis juba olemasolevate rattateede rattaradade turvalisemaks muutmisega ja ma siin ei räägi isegi sellest õnnetust punasest värvist, vaid räägin sellest, et me püüame edaspidi aina rohkem eraldada. Neid sõidutee kõrval olevat rattarajad füüsiliselt, sõiduteedest, postidega, mõnikord äärekividega, mingite muude lahendustega just selleks, et ratturid tunneksid ennast turvalisemalt, et nad ei peaks valima rattaraja ja kõnnitee vahel kõnniteed, et jalakäijad tunneksid end turvaliselt ja selleks, et ka autojuhid väga selgelt saaksid aru, kus on ratturi koht sõiduteel ja kuhu autodel asi ei ole. Lihtsamaid muudatusi rattateede ohutumaks muutmiseks tehakse enne suve. Rõhk on bussipeatustele või ühistranspordi peatustele ning ristmikele on pandud just seetõttu, et need on kohad, kus tavaliselt juhtub kõige rohkem õnnetusi, kuna seal erinevad liiklusvood lähevad kokku ja on suurem tõenäosus, et, et, et midagi läheb mitte nii nagu peab ja just praegu ootamegi kohalike kogukondade tagasisidet circa 10 projekti siis ümberehitamisele ja neid me plaanime teha kas selle aasta sügisel või järgmise aasta kevadel, kohe, kui vastavad projektid on valmis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnal on valminud rattastrateegia, mis näeb ette mugava rattasõidu kesklinna ja linnaosade vahel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAsju tuleb nimetada õigete nimedega, õieti liitmist ei ole ju arutatudki. Me nüüd seda kava vähendada eelarvet kahepeale kokku 50 protsenti, mina nimetaksin seda mitte liitmise, vaid likvideerimise kavaks. Nii et see on nagu märksa õigem nimetus. Mina arvan ka, et, et kõik sõltub sellest, missugust eesmärki ikkagi nagu silmas peetakse, et see ühinemine on ikkagi niisugune, ütleme formaalne pool aga tegelikult on kellelgi väga vaja seda raha lihtsalt noh, nagu ära võtta hämmastama paneb see, et tegelikult niisuguseid ühinemisi ja viiteidki sellele ei ole ju arutatud ei ringhäälingu nõukogus ega ka Eesti televisioonis raadios siseselt ja ma ei ole kuulnud, et ka valitsuskoalitsioon oleks sellele pühendanud erilist tähelepanu. Nii et ma arvan, et see informatsioon ka selle vähendamise kohta, mis ETV-sse ja Eesti Raadios ega ka ringi nõukogusse ametlikke kanaleid pidi jõudnud, ei ole. Et lubab mul uskuda, et tegelikult ei ole see ju valitsuse otsus, et see on tegelikult võib-olla mingi võimaluse arutamine või mingi arvutuste tulemus, nii et, et ma siiski loodan niisuguse terve mõistuse võidukäiku ja ikkagi avaliku ringhäälingu säilimisele väga raske on elada olukorras või juhtida organisatsioone, kui sa ei tea, kui stabiilselt seda organisatsiooni siis finantseeritase, eks sa ei saa tulevikku vaadata. Ma ei räägi järgmisest ega ülejärgmisest aastast, vaid noh, see on, jutt on juba niivõrd vana ja need refrääni juba niivõrd kulunud, et seda stabiilset finantseerimist avaliku ringhäälingu jaoks on otsitud ju ju 91.-st aastast saadik. Ja alati, kui seda arutatakse, siis ükski poliitiline koalitsioon ei ole suutnud leida väljapääsu kuidasmoodi, see peaks olema. Ometi on Eesti riigi mitmed ministrid alla kirjutanud nii Euroopa Liidu ja Euroopa parlamendi mitmesuguste dokumentidele, kus nad lubavad, et Eesti riik leiab need võimalused avaliku ringhäälingu eksisteerimiseks ja, ja, ja selle mitmekesisuse säilitamiseks igas riigis. No me ilmselt saame mõlemad Toomas Leppaga väga hästi aru, et kui on riigis kasiinod, olud siis tuleb kokku hoida, aga ma ei tea nüüd küll ühtegi institutsiooni ametit, kus siis nüüd järgmise aasta eelarvega hoitakse kokku 50 protsenti. Mulle meeldib väga üks Isamaaliidu koalitsioonilepingu punkt, mis peab vajalikuks toetada Eesti kõrgkultuuri osatähtsuse suurendamist ja originaalloomingu väärtustamist ning arengut avalik-õigusliku meediakanalite abiga. Nii et kui need avalik-õiguslikud meediakanalid nullitakse ära või nende ressursse lõigatakse niivõrd järsult, mis tekitab noh, iga niisugune järsk liigutus elus tekitab mingisuguse vastureaktsiooni või mingisuguse kataklüsmi. Nii et sellisel juhul ei ole nendel avalikel kanalitel enam ka mingit võimalust sekkuda ega arendada mingisugust kultuurivaldkonda enam. No tahaks väga loota, et siin on tegemist nüüd väikese meediamulliga, mis on tingitud augusti alguse uudistevahesest ajast. Sest tänase päevani siiski ükski poliitik minu teada ametlik mingit seisukohta välja öelnud ei ole ja tahaks loota, et tõepoolest see oli võib-olla lihtsalt väikene katse mõne huvigrupi poolt anda avalik-õiguslikule ringhäälingule ribide vahele ja vaadata Kuidas ta käitub?",
"role": "user"
},
{
"content": "Avalikkuse ette on jõudnud info Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ühendamisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTuleval aastal loodab Tartu linn koguda umbes 470000 eurot reklaamimaksu, olgu tegemist plakati neoon, reklaami või ledekraaniga. Reeglid on kõigile ühesugused. Iga reklaami ruutmeetri eest peab linnale maksma 31 senti ööpäevas. Kesklinnas tuleb maksta 45 senti. Tartu abilinnapea Monika Rand ütleb, et parasjagu töötab linn välja uut korda. Kus me eelkõige siis näemegi, et maksustame kõrgemalt LED reklaame ja selle nimel me praegu töötame. Monika rand rõhutab, et konkreetsetest maksumääradest on täna veel vara rääkida, aga siht on linnal silme ees. No eks pigem jah, mõju see, et neid oleks vähem ja meie linnapilt ei oleks üleüldiselt reklaamimassisse ära kaduv, et eks me tänavatel liikudes näeme ise seda ka, et kui palju sellist vilkuvat ja ja inimestele tähelepanu tõmbavad reklaami järjest rohkem on. Suured reklaamipinna müümiseks mõeldud ledekraanid on Tartu jaoks pigem viimaste aastate nähtus, tänaseks on neid pisut üle 10. Osaühingu digireklaamid müügijuht Fredi Filling ütleb, et reklaamimaksul on lõpphinnas oluline osa. Klientide puuduse üle õnneks väga palju kurt ta ei saa, küll aga on linna lipik see, mida iga klient vaatab ja see kriitiline piir on väga lähedal, kus nagu üle minna enam ei saa ja, ja maks võib selle viia täpselt sellisesse punkti, et linnast kaovad tänapäevase mad tehnoloogiat ja kandjad ja linn hakkab välja nägema nagu mõni selline ajast maha jäänud asukoht. Viimati kergitas Tartu reklaamimaksu 2015. aastal. Meie ettevõtjana võtame suure äririski, teadmata, mis linn maksumääraga teeb, see tehnoloogia on väga kallis ja, ja ei tasu ennast ära ühe aastaga. Monika rand ütleb, et pärast seda, kui määrus vastu võetakse, jäetakse ettevõtjatele vähemalt pool aastat ülemineku aega. Tartu linnavalitsuse linnakujunduse vanemspetsialist Kristin Kägu ütleb, et päris igasugust reklaami ekraanidel näidata ei tohiks. Piiramegi seda, et mis see valgus, tugevus neil on, me oleme seda ka nagu öelnud soovituslikult, et kui tihti võiks näiteks reklaam vahetuda, et ta liiga hullult vilkuma ei hakkaks. Videod on keelatud. Reeglid on ka ekraani asukohale. Me kindlasti ei taha, et LED-ekraan paistaks elumajades akendesse, see nõudlus on jah, järjest suurem, aga meil on päris palju häid näiteid minu arust siin viimasel ajal tulnud juurde. Kristin Kägu hinnangul leedekraane karta ei maksa, kena on tema sõnul näiteks Tartu kaubamaja ekraan. Väga halb näide on Kristin Kägu hinnangul nelja aasta eest Riia tänava äärde püstitatud Leedekraan. Siiski tõdeb ta, et tagantjärgi linn selle vastu midagi teha ei saa. Väga kahju, et meil see on, ta on tõesti halva asukoha peal, ta on ka oma tehnilise poole pealt ajast täiesti maha jäänud ja ta ei ole väga kena. Ta nõuab liiga palju endale tähelepanu. Ta on liiga ere.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linn kaalub LED-reklaamidele senisest suuremat maksu. Abilinnapea Monica Ranna sõnul võiks neid linnapildis vähem olla.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPrantsusmaa välisminister JeanDian ennustas, et Euroopa Liit ja ühendkuningriik rebivad teineteist tükkideks, püüdes läbirääkimistel eelisseisu saavutada. Ka usub ta, et aasta lõpuks soovitud kaubandusleppeni jõudmine on Londoni jaoks väga raske. Ühendkuningriigi valitsus teatas, et soovib lepet, mis põhineks sõbralikul koostööl suveräänsete võrdsete vahel. Selle kohta on rohkem üksikasju, oodata ta täna hiljem. Kui Boris Johnsoni Brexiti pealäbirääkija Brüsselis kõne peab oodatavasti ütleb David Frost, et ühendkuningriik oleks rahul kaubandusleppega, mis oleks nagu Euroopa Liidu ja Kanada vastav kokkulepe aastast 2016 kuid jätaks pärast järgmist aastat välja mistahes vormis kehtestatud reeglid. Ühendkuningriik lahkus ametlikult Euroopa Liidust kahe nädala eest, kuid poolte kaubavahetus jätkub endisel moel kuni üleminekuaja ehk selle aasta lõpuni. Et tulevaste suhete üle algavad märtsis. Le drian, ütles Müncheni julgeolekukonverentsil, et pooled on paljudes küsimustes väga erinevatel seisukohtadel. Tema sõnul just kaubandusküsimusi ja tulevaste suhete mehhanismi arutades itakse teineteist tükkideks. Aga mis teha, see on osa läbirääkimiste. Igaüks kaitseb oma huve. Euroopa Liit on korduvalt hoiatanud, et britid ei saa eeldada senist kõrgekvaliteetset juurdepääsu turgudele, kui nad kalduvad kõrvale bloki sotsiaalsetest ja keskkonnastandarditest. Läinud nädalal tegi Euroopa parlament ettepaneku, et ühendkuningriik järgiks sujuva edasiliikumise huvides bloki reegleid sellistes valku näiteks nagu näiteks kemikaalide regulatsioon, toiduainete märgistamine või kompaniide subsideerimine. Aga Briti ministrid on taoliste reeglistatud suhete võimaluse korduvalt tagasi lükanud. Eriti äge tõotab tulla vaidlus kalastusõiguse üle, kuna Euroopa liit tahab, et tema ligipääs ühendkuningriigi vetele oleks osa mistahes kokkuleppest. Boris Johnson omakorda on öelnud, et ühendkuningriik võtab iseseisva rannikuriigina oma kalatööstuse oma kontrolli alla. Downing Streeti kõneisiku sõnul on Londoni seisukoht selge. Me ei küsi midagi erilist, enneolematut või unikaalset, vaid tahame sellist kokkulepet, nagu Brüssel on varem sõlminud teiste sõbralike riikidega nagu Kanada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendkuningriigi Brexiti-läbirääkija David Frost peab täna hiljem Brüsselis kõne, millest peaks täpsemalt selguma, millist tulevast kaubanduslepet EL-ga London tahab. Prantsusmaa hoiatas Ühendkuningriiki, et Brexiti-järgsed kaubanduskõnelused tulevad rasked ja teevad haiget.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNäitus on valminud küll mullu tehtud töödest, kuid ka siis oli õhus palju ebakindlust ning nii mõnigi maal peegeldab neid meeleolusid, mida maailm jälgib puruks pommitatud Ukrainas. Ma ütleks nii, et ega tegelikult ei saa välja lülitada, ei saa nagu ohvrežiimile minna, et on väga raske aeg olnud, kõik need viimased aastad tegelikult peaks vaatama selle parema ja korrastatud maailma poole, siin on võib-olla sellist otsest materjali sümboolikat ka siin on kanderaami tükke ja, ja milleks mul oli vaja neid nüüd rahulikul, 2021. aasta kevadel peale kleepida ja ja tsiviilkaitse pakikestest pärit sidemeid ja tekitasid teatud astinguid. Hall kammatöödel ei tähenda Elkeni jaoks kaduvärvi, pigem on see kõigi värvide segunemine, nii et ka see värvivalik on olnud isiklikult sümboolne, seletas kunstnik. Elken tõdes, et varemetamaalidel on olnud kantud ka mineviku varjudest. Eks ma olen kogu aeg ennast selliseks õnneseeneks pidanud, võrreldes vanematega, et mõtlesin, et näed, et õnnestubki elada ilma ühegi sellise teame küll, mis katastroofist juttu on, et et Siberis sündinuna tundus, mulle vaatasid vanemate elu, kellel alati oli selline riidekapis, oli nagu komps igaks juhuks valmis, eks ju. Et mulle tundus see küll lapsena arusaamatu, aga noh, ma kodujuttudest sain aru, et see, et nii on, eks ju. Ja, ja võib-olla mul on siis selline selline niuke, sisemine äratuskell on kogu aeg olnud, kui tõid need tööd kokku, siis saad äkki sa aru, millest, millest need asjad tegelikult on. Poolabstraktse töö puhul on ka niiviisi, et sa tegelikult hakkad mingisuguse ajendil, hakkad tööle ja siis tast võib ju mistahes asi saada ja siis olen ma täiesti nagu noh, emotsioonide küsis sel hetkel juba. Jaan Elkeni on off, jääb draakoni galeriisse vaadata aprilli algus päevadeni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Draakoni galeriis on tänasest ülal maalikunstnik Jaan Elkeni isikunäitus \"ON_OFF\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaalmeedias haridusminister Jevgeni Ossinovski aadressil halvustava postituse teinud rahandusminister Jürgen Ligi teatas oma tagasiastumisest eile õhtul. Täna õhtul asus Reformierakonna juhatus ligi asemele juba uut kandidaati otsima. Ajakirjanduses käisid enne lõplikku nime selgumist võimalike kandidaatidena läbi nii riigikogu majanduskomisjoni esimehe Arto aasa kui ka riigikogu liikme ja endise rahandusministri Aivar Sõerdi nimed. Valituks osutus aga alates aprillist peaminister Taavi Rõivase nõunikuna töötanud majandusanalüütik maris Lauri maris. Lauril on teadusmagistrikraad majandusteaduses Tartu ülikoolist. Ta on varem töötanud Sveta hansapangas Eesti pangas ja ka Tallinna pangas. Eelmisel nädalal astus ta ka Reformierakonda. Taavi Rõivas ütles, et maris Lauri valimine oli Reformierakonna juhatuses konsensuslik otsus. Päris mitu head kandidaati oli nii Reformierakonna fraktsioonis kui üldse Reformierakonna liikmete seas ka need nimed, kellega täna avalikkuses spekuleeriti. Ma julgeks öelda, et kõik nad olid väärilised kandidaadid. Minu väljakutse oli pigem see, et häid kandidaate On väga palju kindlasti maris kasuks maris Lauri kasuks räägib tema vaieldamatu kogemus majandusvaldkonnast. Me peame arvestama, et väga pikka sisseelamisaega valdkonda meil anda ei ole. Ja seetõttu on üsna loogiline valik et ametisse läheb inimene, kes tunneb majandust läbi ja lõhki, kes tunneb rahandust läbi ja lõhki ja kes on ka vahetult olnud ka näiteks eelarve koostamise protsessi juures, et maris Lauri on peaministri nõunikuna näinud nii eelarve koostamist kui osalenud sellest sisuliselt on samuti kursis väga hästi sellega, millised on järgmised väljakutsed rahandusministri ja nii et ma arvan, et see on igati loogiline valik. Jürgen Ligi jätkab ametist tõenäoliselt järgmise esmaspäevani, mil riigikogu uuesti koguneb ja maris Lauri saab parlamendi ees ametivande anda maris. Lauri ütles, et plaanib rahandusministrina jätkata Jürgen Ligi alustatut. Nelja kuuga midagi suurt ja uut ei saa teha. Kõigepealt tuleb tagada see, et eelarve saab vastu võetud. Siis tuleb teha ettevalmistused selleks, et Euroopa Liidu struktuurifondide rahad võetaks kasutusele. See on mitmed seadused, sealhulgas näiteks ka kiirlaenude ohjamise seadus, mis tuleks vastu võtta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Taavi Rõivas esitab rahandusministri kandidaadiks majandusanalüütiku Maris Lauri.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSa tulid Eesti vabariigi alles taastunnustamata Eesti vabariigi välisministrina ühel hommikul 1991. aastal Helsingis Friedeber Tuglase seltsi. Sa tulid Tuglase seltsi ja ütlesid. Mul oleks tarvis parasjagu esindusliku kirja paberit. Oleks tarvis üks limusiin, must limusiin, võimalust mööda, üks autojuht pluss üks hõbedakarva mõõduka pikkusega lipu varras, et kinnitada lipu limusiini külge sinimustvalget. Kui kõik need asjad olid imekombel hangitud, kali mu siin, mida Tuglase seltsil ju tõesti ei olnud, siis sa istusid maha ja kirjutasid ise ja sealsamas valmis taotlused Ühendriikide, Suurbritannia, prantsuse ja Saksa valitsusele ja võib-olla veel mõnele valitsusele ettepanekuga kaaluda, kas poleks nüüd aeg tunnustada Eesti vabariiki ja viisid need ettepanekud ka sedamaid vastava suursaadikutele kätte, kasutades limusiini ja autojuhti ja lipuvarrast. Hiljem oled sa nimetanud 20 teist augusti aastal 1991 oma elu kõige õnnelikumaks päevaks. Ma ei taha suure mehega vaielda, aga mulle meeldib valusalt ja pöörasel kombel ka üks teine päev. Märksa varasem päev sinu tõepoolest Eestile elatud elus. Te tulete Kirovi oblastist koolist, sina ja su vend, see oli Jaranski kool ja kui te olete metsa sisenenud, märkate te, et robikond, hunte, seirab teid, Te otsustate jätkata, teed, sest teil on kiire. Poistel on alati kiire ja te loodate ühele asjale. Teil on pool toosi tikke ja te hakkate käristama oma koolivihikuist lehti ja heitma neid põlema süüdatult huntide teele. Ka hundid pole vist oma meetodis eriti kindlad ja raiskavad iga põleva lehe juures aega kuni läheneva küla lõhna sunnivad hunte metsa tagasi tõmbuma. Minu jaoks on see tähendanud 60 aastat tähendamissõna, et aeg-ajalt võib lootus olla tõesti kui tilluke tahes. Siiski tuleb uskuda jumaliku õigluse taastulekusse. Suure rännumehe maine teekond on jõudnud lõpule. Siit Kadriorust, kus ta üheksa aasta vältel Eesti arengusuunda hoidis, viib tee viimsesse puhkepaika. Lennart Merirännak jätkub aga ajaloos. Nõnda jääb ta alatiseks meie keskele. Me ei unusta teda kunagi. Välisdelegatsioonide poolt pidasid kõne Soome president Tarja Halonen ja Rootsi endine peaminister Carl Bilt. Tarje Halonen rääkis eesti keeles. Lennart Meri isuksus ei jätnud kedagi kümeks. Meie soomlastel oli sugulane, kosmobo, kunstnik. Meie jaoks oli ta uus Eesti. Lennart Meri oli inimene, kes suutis pöörata elus ette tulnud raskused oma isuksuse tugevusteks kannustades. Kaasinimesi Ta oli võime elada igale hetkele ja ennustada inimesi tegutsema ühiste eesmärkide nimel. Eesti iseseisvumise taastamise hetked on toonud meie naabermaa saatuse senisest lähima Soome ja Lennart Meri oli Helsingis oma riigi iseseisvuse taastamise hetkel ja seal sõitis ta esimest korda välisministrina musta autoga Eesti sinimustvalge rippu rehvides. Metame hästi tema tooreseid sõnu, surusin ennast autonurka ja tundsin, mida tähendab on ära tunda oma elu kõige õnnelikum hetk veel enne, kui see hetk on möödas. Hüvasti. Jää hüvasti, ragas üstav.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Lennart Meri matused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo see vastab tõele, et meil on jah, eelmisest nädalast esimene tühine kahtlustus ka veterinaar ja toidulaboratoorium andis esialgse positiivse reaktsiooni. Ja tänase päeva jooksul ootame siis Hispaaniast Madriidist Euroopa referentlaborist kas kinnitust või, või ümberlükkamist, see oli metsa põrsas, kuus kilomeetrit Läti piirist ehk noh, tõesti selle piirkonna naabruses, kus lätlastel praegu Aafrika sigade katk, möll. Mis see meie jaoks nüüd tähendab? Ta tähendab seda, et valvsus ja valmisolek peab olema lihtsalt kordi suurem veel, kui ta siiani on olnud, kuigi ma olen veendunud, et tänaseks kõigi seapidaja, nii info ja vajalikud meetmed on viidud isiklikult nendega räägitud. Niikaua kui leiud on metssigadel nii kaua midagi olulist võrreldes praeguse olukorraga ei muutu. See tähendab ka seda, et meie sealiha ekspordile see mingit mõju ei avalda. See sõltub nüüd juba meie dialoogist Euroopa komisjoniga ehk esialgu juhul kui nüüd see kinnitus tuleb, siis on määratletud selline kaheksakilomeetrine tsoon selle leiukoha ümber, et sinna praeguste andmetel jääb 15 peamiselt siis selliseid väiksemaid seapidajaid. Kas me siis see lõunapoolne Eesti nüüd puhvertsoonist muutub ka juba taudistunud tsooniks siis tsoonis sees võivad jah, teatud täiendavad piirangud tulla? Aga kogu Eesti sealiha ekspordile keeldu peale ei tule. Eesti riik tervikuna kindlasti ei kuku sinna tsooni sisse, jah. Millal me täpselt saame teada, kas seal oli tegemist seakatkuga või mitte?",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis on tuvastatud esimene Aafrika seakatku kahtlustus. Veterinaar ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel kommenteerib Indrek Kiislerile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti vabaerakonna nimekirjas Riigikogusse kandideerijate kampaania seminaril arutleti, milline võiks olla erakonna tegevuskava valimisteks valmistumisel. Samuti kinnitati valimisplatvorm ja kampaania sõnum. Eesti vabaerakonna esimees Andres Herkel. Arutasime ka nimekirjade seisu ja see, mille me siin täna ära kinnitasid, on siis kampaania loosung aru pähe, miks just selline valik, kellel aru pähe, seda võib võtta nii enesekriitiliselt kui ka kindlasti laiemalt, ehk siis Eesti on jõudnud sellisesse olukorda, kus väga paljud reformid jäävad tegemata, sellepärast et erakonnad ei jõua omavahel kokkuleppele, ollakse lukustatud, lubadus vangis. See eeldab jah, teistsugust poliitilist kultuuri, tuuri, mida me omalt poolt tahame pakkuda, kindlasti majandusprobleemid. Julgeolekuprobleemid on meie jaoks olulised, aga on veel üks valdkond, millest nüüd on väga õrnalt hakatud rääkima. See on riigireform ja siin on meil väga selged lahendused. Vabaerakonna valimisnimekiri pannakse lukku jaanuari teisel nädalal. Erakond läheb valimistele täisnimekirjaga kõikides valimisringkondades. Kuigi uutele parteidele ennustatakse valimistel juba ette kadu, usub vabaerakonna kampaania juht Külliki kübarsepp ometi, et erakond teeb valimistel hea tulemuse. Meie eesmärk on saavutada 12 kuni 15 kohta parlamendis, see on täiesti reaalne, ühiskonnas on ootus muutusteks ja arukuseks. Kui me teeme stabiilset tööd, siis see on täiesti saavutatav. Mina usun sellesse. Kes on need kõige tuntumad tegijad teie nimekirjades. Peeter Volkonski, Merle Jääger alias Merka, meie enda pikaaegne riigikogu liige Andres Herkel, Jüri Saar, krimonoloog. Ja kindlasti on ka uusi nimesid juurde tulemas. Täna teatas paides oma kandideerimisest vabaerakonna nimekirjas ka tuntud filmiprodutsent Artur Talvik. Esiteks, ma toonitan, et ma olen nii-öelda vabamees vabaerakonna nimekirjas ehk et ma ei astunud selle erakonna liikmeks, aga tänase Eesti elu kõige suurem probleem on see, et võim on koondunud liiga väikse grupi kätte ja see võim oleks vaja tsentraliseerida. Ma loodan, et oma kandideerimisega ja sellega, et vabaerakond Riigikokku pääseb ja võtame ära tänastel nii-öelda kivistunud ortokraatial mõned kohad, et see raputab piisavalt palju ühiskonda, et, et selline tasakaalupunkt saadakse jälle tagasi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paides toimunud Eesti Vabaerakonna kampaaniaseminaril püstitati eesmärk saada valimistel 12-15 kohta riigikogus. Vabaerakond läheb valimistele kampaanialoosungiga \"Aru pähe!\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu arutas täna otsuse eelnõu, millega kantakse riigile strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirjaga Eesti elektrijaama baasil asutatav äriühing ja balti elektrijaama baasil asutajatav äriühing Endel Lippmaa. Teie kaitsesite seda otsuse eelnõu riigikogu kõnepuldist, miks oleks vaja need kaks elektrijaama saada strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja? Väga lihtne põhjus, elektrijaamad on oma loomult strateegilised kõigis riikides igal pool, see on nagu vereringe, kui vereringe katkeb inimesel mõneks minutiks, aju surm saabub mõne minutiga ja samuti on ühiskonnaga, kui elektrit pole, siis külmub kinni kõik eriti talvel. Nii et selle tõttu tuleb neid käsitleda erinevalt teistest erastamistest. Me ei või siin teha niisuguseid vigu, nagu on juhtunud küll seal briketiga, küll põlevkiviõliga ja millega veel. Loomulikult neid vigu võib juhtuda, aga me ei või seda lubada Eesti energia puhul mitte elektrijaamade puhul. Selle tõttu on oluline säilitada riigi kogu kontroll, teha kõik avalikult, nagu näeb ette Euroopa leping oma baaslepingute, Maastrichti lepingu ja Rooma lepingu kaudu. Nii et me täidaks Euroopa Liidu nõudeid. Tähendab, erastamine peab olema avalik, avaliku konkursiga, avalike aruteludega, ilma igasuguste salastavate protokolli deta, nagu see praegu NRGga on. Ja teiseks erastamine ja edasine arendamine peab olema antimonopoolne. Praegu valitsuse plaan on ju luua supermonopol, mida isegi nõukogude ajal ei olnud, kuhu kuuluks elektrienergia osa õliajamisest ja ko gu põlevkivi kaevandamine, praktiliselt see oleks äärmiselt vale samm. Nii me jõuaks tõesti võib-olla Euroopa kõige kallima elektrini, mille eest me kõik peame siis üle iga määra maksma. Kuid kas see otsuse eelnõu arutelu ei näita seda, et riigikogu ei usalda valitsust, kui tahab ise kontrollida seda, kuidas moodi elektrijaamasid erastatakse? Ma arvan, et see on tõesti nii ja põhjus on see, et seniseid läbirääkimisi on peetud salaja. Hullem veel on alla kirjutatud salastamisprotokolle, mis keelavad läbirääkimistest osavõtjatel mis tahes andmete avaldamise väljaspoole. Ma arvan, et see on täiesti vale tegu strateegiliselt oluliste asjade, nagu on elektrijaamad või riigikaitse või nii puhul teiste riikidega pidada niimoodi läbirääkimisi. Seal peab ikka avalikkuse kontroll olema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Elektrijaamade ja Eesti Energia strateegiliste objektide nimekirja lülitamise eelnõust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKõik sai alguse sellest, et Soome välisminister Becka Haavisto pidi minema välisvisiidile ja tegi seetõttu koroonatesti. Laupäeva õhtul selgus ootamatult, et test osutus positiivseks. Reedel oli aga valitsus koos istunud nii, et ministrid olid Haavistuga kokku puutunud. Soome terviseameti Thai juhtnööride kohaselt ei pea koroona vastu vaktsineeritud inimesed nakatunuga kokku puutudes koroonatesti tegema ega karantiini jääma, kui neil mingeid haigustunnuseid ei ole. Sellega oleks võinud lugu kõikide ministrite jaoks lõppeda, aga kaugel sellest. Soome kõige kollasem väljaanne Seiska kirjutas, kuidas peaminister Sanna Marin laupäeval ööklubis käis ja jätkas pidutsemist ka siis, kui sai teada, et valitsuskaaslane on nakatunud. Kiiresti võttis tuld ka ülejäänud meedia. Esialgu võikus meedia kajastus kahe vahel. Ühest küljest kirjutas ju Marin Twitteris, et riigisekretär ütles talle Haavisto koroonatestis, teatades, et midagi pole vaja ette võtta. Teisest küljest tunnistas aga peaminister, et tal oli ööklubis kaasas ainult parlamenditelefon, mitte valitsusliikme telefoni, kuhu veidi hiljem oli saadetud tekstisõnum soovitusega karantiini jääda. Seetõttu ei saanud Marin sõnumid kohe kätte. See saigi veidikeseks ajaks Soome meedias peamise tähelepanu. Mis siis, kui riigis tekib mingi tõeline kriis ja peaminister ei ole kättesaadav. Marin lükkas süüdistused tagasi, öeldes, et oli kättesaadav, lisades siiski kahetsusega, et oleks pidanud nakkusvõimalusest teada saades ehk mõistlikumalt käituma. Eile aga selgus, et Marin rikkus paar nädalat tagasi koostatud valitsuse sisejuhiseid, mille kohaselt peaksid ministrid nakkuse ga kokku puutudes vabatahtlikult karantiini jääma. Hallipäised juuraprofessorid ütlesid, et juriidilisest seisukohast ei käitunud peaminister valesti, aga soovitasid edaspidi siiski restoranis varem koju minna. Opositsioonipoliitikud andsid muidugi tuld. Valitsusse kuuluva keskuste juht Annika Saariko ütles, et eks igaüks toimib oma äranägemise järgi, aga tema igatses tahes, jättis nakkus võimalusest teada, saades pooleli tähtsa kohtumise Brüsselis ja läks kohe karantiini. Arvamusküsitlustes on Sanna marini saatnud enamasti rahva suur toetus. Nüüd aga näitas MTV kolme kiire tänavaküsitlus, et ligi 80 protsendi arvates käitus marin valesti. Osa arvas siiski, et meedia on teinud sääsest elevandi. Kõnekas oli ühes veebiväljaandes niinimetatud paari skandaali juurde pandud pilt, kus marini kõrval seisis sünge ilmega rahvastiku ja sotsiaalteenuste minister Krista Kiuru. Kiuru on korduvalt erakonnakaaslast Marini koroonapiirangute leevendamise pärast kritiseerinud. Kahe kõrgel kohal sotsiaaldemokraadi erimeelsused on kohati lausa avalikuks jõu katsumiseks paisunud. Soome poliitikavaatlejad aga tuletavad meelde, et siiani pole hästi läinud ühelgi sotsiaaldemokraatliku partei juhil, kes Krista Kiuruga vastuollu on läinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome peaminister Sanna Marin sattus koroonareeglite rikkumise tõttu avalikkuse pahameele alla.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeal on hetkel välja toodud see, et on soov maikuust taastada tööränne ei ole mainitud seda, et on see mai algus, keskpaik või lõpp ja eks see töörände küsimus ei ole Soome jaoks ainult Eesti-Soome vaheline, vaid see on siis ka Soome-Rootsi vaheline töörändeküsimus, mida loodetavasti usutavasti siis lahendatakse ühtselt koos. Mis puudutab turismi, Schengeni piirikontrolli lõpetamise, siis natukene kahetiselt võib sealt aru saada, et ühel juhul öeldakse tõesti, et piirikontroll ei teostata. Teisel juhul kirjutatakse, et negatiivne test või vaktsineerimispass on reisimiseks vajalik, nii et on hea meel, et selline plaan on olemas. Aga kuidas see nüüd täpselt siis formuleerub ja kuna mingisugune reisimine saab alata? Selles osas ootame ka meie kindlasti veel täpsustatud informatsiooni. Aga Tallink on muidu põhimõtteliselt valmis. Tallink on alati valmis, meie laevad sõidavad ja tegelikult ja sõidavad ka täna. Mis puudutab töörännet, siis on teatud ametikohti, mille kandjad saavad ka täna Eesti ja Soome vahel üsna vabalt liikuda. Jah, on olemas negatiivse COVID testi nõue, mida me arvame, et tegelikult jääb üsna pikaks ajaks veel kehtima. Tänasest on igal reedel ka Tallinki šahtlaevadel võimalik Covid testi teha reisi ajal selle kohta ka väljastatakse sertifikaat. Ja kui kõik läheb hästi, siis aprilli keskpaigas, aprilli teises pooles me käivitame selle projekti igapäevaselt. Iga päevaga tuleb juurde neid, kes on vaktsineeritud, ka neid, kes on koroona läbi põdenud ja need tahaksid reisida. Kas Tallink võiks ka kuidagi omalt poolt kaasa aidata, näiteks eriti ma pean silmas Rootsi kruiise? Jah, see ei sõltu väga Tallinkist, see ikkagi sõltub ennekõike riikide otsustest, et millistest riikidest siis koju tulles on võimalik karantiinivabalt elu elada. Eesti on tegelikult võtnud vastu otsuse, et vaktsineeritud inimesed ei pea Eestis jääma isolatsiooni. Mis meid ennast puudutab, siis me, me tõesti tegelikult arvame, et need inimesed, kellel on üks vaktsiinitoos saadud ja sellest doosi saamisest on möödas vähemalt kolm nädalat. Et inimesel on tõesti tekkinud esmane kaitse, et nendele tegelikkuses võiks selle isolatsioonivaba riiki naasmise võimaldada. Ma arvan, et meie saame loomulikult aidata kaasa, et selle teemaga tegeletakse, aga kokkuvõttes on see ikkagi nii, Eesti enda, Soome ka kokkulepe, Rootsi kokkulepe, küsimus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinki juht Paavo Nõgene loodab, et Soome lahendab töörände küsimused Eesti ja Rootsi jaoks koos. Juunis võidakse lõpetada piirikontroll Schengeni ala piiridel. Just need kaks valdkonda – tööränne ja reisimine puudutavad Eestit kõige lähemalt. Kava üle saab aru pidada nädal aega. Mida arvab Tallinki juht Paavo Nõgene soomlaste väljumisplaanist?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKindlasti on kurb, et ka presidendi perekonnas on probleeme, kuid nende probleemide kommenteerimise ma jätaksin presidendipaari õiguseks. Kas On olnud mingisugune oht julgeolekule, seda peab selgitama välja praegu käimasolev sisejuurdlus. Mulle teadaolevalt ametiruumidesse, kus on dokumendid olnud, ei ole ligipääs olnud avatud. Ehk siis reeglite järgi peaks olema uksed lukustatud ja, ja, ja võtmed hoiul ja töötajad saavad need võtmed allkirja vastu. Aga see ei käi muidugi kõikide ametiruumide kohta. Nii et juurdlus selgitab, millele on ligipääs olnud ja kas see ligipääs on kujutanud endast ka ohtu perekondlikel põhjustel. Lastelaste korraldatud peo pärast. Kindlasti peaks president tagasi astuma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Andrus Ansipi kommentaar Kadrioru pidudele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski peab positiivseks, et Euroopa Komisjoni kliimapaketis on palju eri valdkondi sest kasvuhoonegaaside oluliseks vähendamiseks ongi vaja kogu ühiskonnakorraldus ja majandus ümber teha. Kliima neutraalsus ei ole asi, mis saavutub iseenesest, vaid tõepoolest eeldab väga olulisi jõupingutusi. Eesti 200 juht Kristina Kallas loodab, et kliimapakett paneb Eesti valitsust heaks kiitma veel julgemat rohepöördekava. Väikese riigina, nagu Eesti on, on võimalik teatud valdkondades muutusi teha oluliselt kiiremini, kui seda teeb Euroopa ja olla selles rohemajanduse, ma ikka julgeksin isegi öelda, nagu võidujooksus siiski teistest pigem mees. Ossinovski hinnangul annab Eestis kindlasti tunda autode keskkonnasõbralikuks muutmise nõue. Arvestades, et Eestis on üks Euroopa Liidu kõige saastavamaid autoparke ja me väga autostunud ühiskond, siis see kindlasti on asi, kus me hakkame nägema ühte kõige suuremat ühiskondlikku muutus, see kõik kindlasti lihtne ei saa olema, aga see on esiteks hädavajalik ja teiseks me teame, et Euroopa Liidu sellisel laiaulatusliku regulatsioonil on võime sisuliselt innovatsiooni tagant tõugata, nii et säästlikumad transpordiviisid ka odavama hinnaga hakkavad järjest tulema. Kristina Kallas toob näiteks rongiliikluse. Kuna raudteeliikluse elektrifitseerimine on praegu Eesti valitsusel plaanis, tuleks läbi kaaluda see, et kasutusele ikkagi võtta see vesinikupõhine raudteeliik. Reedel tutvustas Euroopa komisjon ka värsket metsandusstrateegiat aastani 2030. Selles rõhutatakse muuhulgas, et pikaajaliste toodete, näiteks majade ja mööbli puhul tuleks eelistada materjalina puitu. Kristina Kallas ütleb, et puidu kasutamine on Eesti 200-le südamelähedane teema. Eesti peaks võtma selle suundumuse, et Eestis ehitatakse Eestis olevast ehitusmaterjalist ehk puidust. Puidust ehitamine ei tähenda seda, et metsa peaks rohkem raiuma. Puidust ehitamine tähendab seda, et seda metsa, mida täna raiutakse, juba väärindatakse oluliselt kõrgemalt. Ossinovski usub, et kliimapakett mõjub Eesti metsadele hästi. Eestile see kindlasti tähendab ühelt poolt kindlasti ka bioenergia kasutamise karmistamist, aga see tegelikult vältimatult eeldab ka raiemahtude vähendamist. Arutelud kliimapaketi ja ka metsastrateegia üle peaksid käivituma sügisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti 200 soovitab seoses Euroopa kliimapaketiga läbi mõelda vesiniku jõul töötavate rongide kasutuselevõtu. Sotsiaaldemonkraat Jevgeni Ossinovski usub, et pakett tõukab tagant innovatsiooni ja vähendab ka metsade raiumist Eestis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui keeruline oli seekord kunstilise juhina seda partoskandalit kokku panna? Jah, oli küll keeruline, et mis seal salata, ütleme niimoodi, aga noh, toimima hakkasid need asjad, mis tegelikult võib olla iga ürituse puhul on kõige tähtsamad nagu usaldus, kannatlikkus ja nii edasi, sest et see, mis praegu publiku ette tuleb, on festivali teine programm, esimene programm, mis oli koos, jätsime kohe ära ja, ja nüüd siis see on teine, vahepeal on olnud vähemalt paar korda hetk, et võib-olla tuleb ka see teine ära jätta ja nii edasi, aga noh, ütleme niimoodi, et see, et me ei kaotanud lootust, toimis ja festival toimub väga hästi. Kas oli kogu selle protsessi jooksul ka mõtteid, et jätame sel aastal ära mitu korda, mitu korda kohe kohe päris alguses ja nagu ma ütlesin, et ka vahepeal olid, oli niisugusi niisuguseid momente mis võib-olla isegi ei olnud otseselt koroona ga seotud koroona viirusega, kus tekkis mõte, et ei tea, kas kas toimub, aga, aga noh, niimoodi päris tõsiselt ikka ei olnud nii, päris päris nii, et nüüd kindlalt ei toimu ja keegi peab kellegi ära rääkima. Seda ei olnud, et selles mõttes on vägev meeskond superkunstnikud, kes usaldavad, sest et me ju keegi enne ei ole selles situatsioonis olnud. Ehk siis, et kõik tuli ise välja mõelda, kuidas teha, miks teha ja nii edasi ja ka väga palju vist ei ole ka selles situatsioonis olnud, et suur enamus või 90 protsenti või vahet ei ole, mitu protsenti, aga suurenamus on esietendused, ehk siis et ka kunstnik veel päris täpselt ei tea, mida ta tahab. Ja mida ta tegema hakkab sellel ajal, kui meie juba palusime neil öelda midagi, missugust saali ja nii edasi vaja. Selles mõttes on see niisugune koostöö, usalduse festival ja seetõttu ikka väga, väga vägev.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rakveres avati etenduskunstide festival Baltoscandal. Selle suve esimesel suuremal kultuurifestivalil esietendub üheksa lavastust, mis kevadise koroonaaja tõttu edasi lükati.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa pealinnade rahandusministeeriumides põlesid tuled öö otsa. Eile õhtul alanud videokohtumine lõppes alles täna hommikul ilma lahendusteta. Eurorühma esimees Mario enteno andis Twitteris teada, et kokkulepet veel ei ole, aga sellele on lähemale liigutud. Majanduse turgutamise meetmete pakett ulatub üle poole triljoni euro ja see koosneb Euroopa stabiilsusmehhanismi krediidiliini avamisest Euroopa investeerimispanga laenudest ja laenuskeemist ajutiste palgasubsiidiumide maksmiseks. Vaidluste keskmes on kõigepealt küsimus, mil määral peaks ESM-i krediidiliiniga kaasneva tingimused ja majanduse reformimise nõuded. Lisaks haigusele ka majandusprobleemide ja võlgadega maadlevad lõunariigid, ei taha neist midagi kuulda. Põhjariigid ei taha omakorda laenukraani ilma igasuguste tingimusteta avada. Teiseks soovivad lõunariigid praegustest ettepanekutest samm edasi liikuda ja käiku lasta ühtsed niinimetatud koroona, võlakirjad või mingi muu ühine võlainstrument näiteks fondi kujul. Ühine võlg on põhjariikidele aga selgelt teisel pool punaseid jooni, kuigi panustama ollakse valmis. On täiesti selge, et Euroopa taastumine on suur pingutus, mida tuleb teha koos. Ma arvan, et seda on täiesti võimalik teha olemasolevas raamistikus. Näiteks oleks väga otstarbekas arutada, kas seda saaks teha järgmise pikaajalise eelarve abil. Kõige kompromissitumateks igasuguste sõnastuste puhul jäid täna öösel ühelt poolt Itaalia ja teiselt poolt Holland. Uuele katsele kokkulepe saavutada minnakse homme õhtul, aga võib juhtuda, et lõpuks peavad oma sõna ütlema valitsusjuhid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp Ehand, Brüssel Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu rahandusministrid lõpetasid 16 tunni pikkuse videokohtumise majanduse turgutamise meetmetes kokkuleppele jõudmata ja jätkavad arutelu homme. Põhiline tüliõun on Euroopa Stabiilsusmehhanismi krediidiliini tingimused ja ühtsete koroonavõlakirjade ettepanek.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJah, tõepoolest, Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves on otsustanud lahutada abielu ja vastavalt nende kokkuleppele jõustub see otsus 30. aprillil. Tänavu härma talu jääb president Ilvese ainuomandisse president Ilvese ainuomandisse jääb ka osaühing Ermamaa Evelin Ilvesele. Lahutuse järgselt ei laiene presidendi abikaasale ette nähtud ametihüved. On siis õigus kasutada ametiautot, sekretäri, ka julgestuspolitseiteenuseid, mis oluline, et see on põhjalikult kaalutud, nende ühine otsus ja nad mõlemad käsitlevad oma otsust lahutada abielu nende isikliku elu küsimusena ning eeldavad, et avalikkus ja ajakirjandus ennekõike siis nende alaealise lapse huve ja tundeid arvestades käitub mõistvalt. Toomas Herik Ilves ja Evelin Ilves on kokku leppinud, et nad kasvatavad oma tütart edasi ühiselt. Ta on nende ühis hoolduse all.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves on otsustanud lahutada oma 2004-jandal aastal sõlmitud abielu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTäna tundub, et Itaalia valitsus jääb siiski paika, mille romanias võitis vasakpoolsete kandidaat. Parempoolse liiga kandidaat kaotas valitsus hingab kergendatult. Emille romani on põlvkondi olnud vasakpoolsete kants. Miks üldse liiga juht Mateo alvini seal võita lootis? No tegelikult on emila Romania selline huvitav piirkond, kus on ju ka eks diktaatori Pernito Mussoliini kodukant ja seega on seal maapiirkondades ja väikestes külades säilinud ka nende põlvkondade jooksul niisugune fašismilembus ja selle peale kindlasti salvini mängis välja ja ka Polonia linnas ikkagi ütleme, niisugune paremäärmuslike jõudude tõus viimastel aastatel olnud väga märgatav. Kuigi Salvini blokk kaotas, ütles Salvini pressikonverentsil, et homme toimub Roomas kindlasti midagi. Kas ta ikkagi viitas võimalusele, et valitsus võib laguneda? No ütleme niimoodi, et immigratsiooniprobleemide taustal on niisugust poliitikate ja ideede populaarsus tõusnud, mida siis esindab just nimelt liiga kahtlemata Salvini praegu loodabki, et ikkagi tal õnnestub oma poole valijaid ja toetajaid koguda, kuna praegu on viietähe ja demokraatide koalitsiooni sees ikkagi väga tugevad lõhed ja kuna kalabrias Lõuna-Itaalias saatis neid ikkagi suur edu, siis kahtlemata salvini püüab ennast päästa ja võib-olla praeguses olukorras ongi tal ikkagi kõige mugavam jääda just nimelt opositsiooni. Kuigi Salvini on kaks korda viimase poole aasta jooksul lüüa saanud, peavad vaatlejad teda ikka ohuks vasakpoolsetele. Miks. No kui nüüd vaadata valimiste tulemusi, siis ütleme, kahe suure poliitilise jõu tasakaal on ikkagi küllaltki võrreldav, nii et Salvini kindlasti, kasutades ära seda praegust poliitilist maastikku, kus ka paremäärmuslikel jõududel on väga palju poolehoidjaid, teda toetavad kindlasti ka Itaalia vennad, mis praegugi miljaromanias ja ka kalabrias sai päris olulise osa häältest. Ja loomulikult siia lisandub ka Forsa Italia, nii et kogu sellel paremäärmusliku plokil on ikkagi väga head võimalused vasak tsentriste ja vasakpoolseid tulevaste valimistel võit. Mis saab viie tähe liikumisest, Salvini loodab, et see kaob igaveseks. No ennustatakse, et viie tähe liikumine nüüd jaguneb, joostakse üle nii salviini poolele kui demokraatide poolele, sest viis tähte ei ole tegelikult kunagi olnud vasakpoolne liikumine täiesti seal on olnud erinevad ideoloogiad esindatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Enne nende tulemuste selgumist arvasid analüütikud, et need võivad tuua muudatusi kogu Itaalia poliitikasse. Kuid tõenäoliselt valimised riigi valitsust ei raputa, kuna Parempoolse Liiga juht Matteo Salvini ei suutnud Emilia Romagnas vasakjõude võita.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSõjapõgenikele on oluline, et Eesti riik pakuks neile stabiilsust, esmavajaduste katmist ning toetaks neid elukoha ja töö leidmisel, jätkab sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna juhataja Anniki Lai. Kui inimestel on piisav info, nad saavad oma asjad korraldada, siis väga olulisel määral väheneb see, et nendel võiksid tekkida tõsisemad vaimse tervise häired. Küll aga me uuringutest teame, et, et umbes 20-l protsendil põgenikest väiksemal või keskmisemal määral vaimse tervise probleemid tekivad ja umbes kolmel kuni viiel protsendil võivad tekkida ka tõsisemad häired. Valitsuse lisaeelarvest eraldatud raha eest pakutakse Ukraina sõjapõgenikele vaimse tervise teenuseid. Oluline on, et abi oleks Ukraina keeles. Ühelt poolt väikeses või teatud mahus psühhiaatrilise abi pakkumine, diagnostika, aga psühholoogilise nõustamise ja traumateraapiate teenused ja muuhulgas ka sellised muud psühhosotsiaalsed teenused, mida me oleme ka teiste riikide kogemustest näidanud, et mis toetavad väga hästi põgenike heaolu, näiteks loovteraapia, ka pereteraapia Peamised probleemid, millega sõjapõgenikud psühholoogilist abi vajavad, on seotud informatsiooniga ja igapäevaste praktiliste probleemidega veel kord. Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna juhataja Anniki Lai. Kui nad nagu praktilistele muredele ei saa lahendusi, et siis neil tekib stress ja nad on väga häiritud, see on nii-öelda kõige suurem osa seltskonnast, kellel ei pruugi olla veel selliseid tõsisemaid muresid või vajadusi, aga psühhiaatrilise abile on sattunud ka mõned inimesed meil juba praegu ja, ja eeskätt on need inimesed, kellel on olnud varasemad vaimse tervise probleemid, see keskmine grupp, kes vajab nüüd reaalset psühholoogilist juba nõustamist või traumateraapiaid, et need inimesed vaikselt hakkavad nüüd ka juba välja kooruma, et tegelikult seda abi on vaja, nii et me loodame tõepoolest võimalikult ruttu seda abi pakkuda. Sõjapõgenike aitamisel on oluline roll ka vabatahtlikel organisatsioonidel ja inimestel, jätkab Eesti pagulasabi tugiteenuste juht Anu Vildrop. Hetkel on meil sellist kaks suuremat tegevussuunda juba käimas, et koostöös eluliiniga oleme me siis käivitanud hetkel kaks psühhoterapeudi juhitud toetusgruppi, kus siis Ukraina sõjapõgenikud saavad siis koos käia, erinevaid teemasid arutada, kusjuures siis neid gruppe veavad Ukraina sõjapõgenikud vastava haridusega sõjapõgenikud siis ise.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus eraldas 780 000 eurot, et aidata sõjapõgenikke vaimse tervise probleemidega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nStrasbourgis juhtunu kohta on erinevaid versioone, mis intsidendi põhjustas, seda küsis Veronika Uibo täna pärastlõunal Eestisse saabunud Riho Terraselt. Väidetavalt olete saanud Strasbourgi politseilt ka sekkumise ja süüdistuse, et olete osalenud kohapeal kohalikus intsidendis, kus oli siis seotud rassistlikud kommentaarid ja, ja politsei pidi sekuma. Absoluutselt süüdistused ei ole saanud politseil mitte ühtegi teadet mitte millegi kohta. Ise kutsusin politsei seal sellepärast, et seal oli arusaamatus aga see lõppes niimoodi, et mingit rassismi asja seal kindlasti ei olnud. Miks te ise kutsusite politsei sellepärast, et mind ei lastud sisse minu riietuse tõttu? Ja sellel riietusel oli siis, mis täpsemalt? Ma ei tea, te soovisite saada kohaliku klubis. Ja riietus ei sobinud. Ja sellepärast kutsusite politsei. Ja kas politsei tuli kohale? Kuidas ta reageeris üle ja siis lõppes kõik ära, ma ei oska rohkem öelda midagi, ehk siis teie ööklubisse lõpuks ei saanud ja lahkusite. Seda, et politsei helistas välja teras ise, kinnitas ka Jaak Madisson. Riho ise helistas politseisse ehk siis see info sellest, kuidas olevat kutsutud Rihole või mulle politsei, vasta tõele. Seda saab ka Riho tõestada oma telefoniväljavõttega, et tal on olemas see kõne politseisse. Politsei jõudis kohale, politsei ei olnud kõige sõbralikum, just, pigem ütlen. Võib-olla siis reageeris üle ja arvas, et kuidagi Riho või keegi meist on midagi nagu üleliia teinud või, või eksinud. Ja seal oli lihtsalt siis sõnadevahetus, mis umbes veerand tundi hiljem lõppes sellega, et kõik läksid oma teed pidi, meie läksime ära ja politsei lahkus ja oli kõik. Enda sõnul ei tea Madison kust tulevad väited, nagu oleks keegi eurosaadikutest kasutanud meelelahutuskoha töötaja kohta rassistlikke väljendeid, nagu ajakirjandusele on kirjeldatud. Ka aitab ta väidetavalt rüselust politseiga. Keegi pole olnud politseiniku, nii nagu pole keegi öelnud ka midagi rassistlikku kellegi vastu, nii pole keegi mitte kedagi löönud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlamendi liikmed Riho Terras ja Jaak Madison sattusid kolmapäeva õhtul Strasbourgis vahejuhtumisse, mis lõppes politsei sekkumisega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHoia mobiilirakenduse eesmärk on aidata tuvastada koroonaviirusega nakatunute lähikontaktseid. Selleks vahetavad telefonid, milles see äpp on omavahel anonüümseid koode. Positiivse testi tulemuse korral jõuab tänu nendele koodidele teade kõigile, kes on haigega koos viibinud vähemalt 15 minutit ja maksimaalselt kahe meetri kaugusel. Tervise ja heaolu. Infosüsteemide keskuse e-teenuste juht Tanel Tera ütles, et hoia äppi on alla laadinud ligi 200000 inimest. Telekomi ettevõtete hinnangul on Eestis umbes 400000 telefoni, kus on võimalik kasutada hoi appi, et seega umbes pool võimalikust kasutajaskonnast on alla laadinud, et me hetkel oleme olukorraga rahul, aga muidugi alati võiks rohkem olla. Terviseametile on teada järjest rohkem juhtumeid, kus Covid 19 haigega lähikontaktsed saavadki teavituse ainult hoia äpi kaudu. Nii selgitas nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Kerstin Gertrud Kärblane. Selliseid juhtumeid on olnud nüüd siis juba rohkem, kuna inimesi kasutab ka seda äppi rohkem kohe peast ei oska arvu teile anda, aga ongi, et inimene kas on siis bussis või kusagil mujal puutunud kokku inimesega, keda siis meil ei ole võimalik tuvastada. Kas teil on teada ka selliseid juhtumeid, kus inimene on saanud teate, et ta on lähikontaktne olnud, näiteks reedesel päeval, aga ta ise teab, et ta reedel kellegagi kokku ei puutunud, ehk siis justkui oleks nagu vale teade. Selliseid teateid on meieni jõudnud väga vähe, sest et hoia pigem ei saada teavitust välja, kui, et saadab seal ilmaasjata. Oluline olekski see, et hoida näiteks kogu aeg luutu sees jälgida, et ta ikkagi töötaks ja laadida alla endale kindlasti ka hoiad, kellel veel ei ole, et hoida siis ennast ja oma lähedasi. Hoia äppi arendajal ei ole teada juhtumeid vale teadetest, ütles Tanel tera. Et kui on mingi kahtlus, siis kindlasti tasub tehniku IT-abi poole pöörduda ja saame koos uurida, milles võib asi olla. Minu teada meil ei ole selliseid kinnitatud valekontaktide infot. Tera ei osanud kinnitada, kas lähikontakti teade võib telefoni tulla ka läbi õhema seina või näiteks kõrvalautost. Teispool betoonseina näiteks naaberkorteris oleva nakatunu telefonist tuleb aga sedavõrd nõrk signaal, et sellist kokkupuudet rakendus lähikontaktiks ei loe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järjest rohkem inimesi saab teate koroonahaigega kokkupuutumisest üksnes HOIA mobiilirakenduse kaudu. Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks loodud mobiilirakendust HOIA on alla laadinud 200 000 korda, mis on umbes pool võimalikust kasutajaskonnast. Järjest rohkem on neid, kes saavad teate lähikontaktist ainult selle rakenduse kaudu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee oli ka selles mõttes tähelepanuväärne tippkohtumine, et sellele ei eelnenud mingisuguseid suursõnu või, või loosungeid. See, et presidentide pressikonverentsil olid eraldi seegi näitas, et ei kavatsetudki jõuda mingisugusele suurele ühisele platvormile, vaid räägiti lihtsalt sellest, et tõepoolest, et mis need tehnilised asjad on suursaadikukohtade taastamine ja tõepoolest siis relvastuskontrolli küsimused. Et selles mõttes jah, väga-väga pragmaatiline ja näitab seda, et USA ja Venemaa on noh, alates külma sõja lõpust, kus siis oli tõesti rida kohtumisi, mis siis signaliseerisid selle külma sõja lõppemist, et nüüd sellest ollakse väga kaugel, ei midagi erilist, nagu ütleb üks Eesti laulusal Me ju näeme tegelikult avalikel esinemistel Venemaa presidenti suhteliselt harva, et see, mida pakub meile vene riiklikud telekanalid, et see on selline ilustatud, välja lõigatud vormistatud tekst, mida president esitab, aga, aga üsna harvade ikkagi ju satub ka lääneriikide ajakirjanike silme all, et millises vormis oli Vladimir Putin. Ja vastas oodatult selles mõttes, et ta ei teinud ju mingisuguseid järeleandmisi. Ma rääkis Navalnõist kasutades ainult ase sõnu ja viitas sellele, et Navalnõi rikkus Venemaa seadusi. No siin ei ole ju midagi ootamatut ja, ja Putin on tegelikult ju harjunud 20 aastat juba välismaa ajakirjanike küsimustele vastama. Ja ma arvan ka, et välismaa ajakirjanikud oskavad juba oodata, mida Putin vastab. Eks nad üritavad teda võib-olla rööpast välja viia. Aga, aga Putin on ka võibolla ennast rohkem kontrollimas ja ja loomulikult Kremli pressiteenistus ju oskab oodata ka neid küsimusi. See oli küllalt sarnane selle kohtumise endaga, et läks väga oodatult.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA presidendi Joe Bideni ja Venemaa presidendi Vladimir Putini eilsest kohtumisest jäid kõlama kahe riigipea erimeelsused. Välispoliitika analüütik ja Postimehe arvamustoimetaja Erkki Bahovski ütles, et mõlemad osapooled lähenesid üksteisele pragmaatiliselt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõnnin koos Tartu mänguasjamuuseumi direktori Triin Vaaroga ühest muuseumi näituselas teise, kuni lõpuks seisatame punakas valge vitriinkop piees, mille riiulid on sisustatud värviküllaste ja naerusuiste mänguasjadega või piltidega. Neist silma jääb nii roheline konn, mille nimeks kermit ja mis paljudele tuntuks saanud läbi Ameerika teleseriaali mappets. Aga pilt, kui köidavad ka kõristid ja muud lelud, millele peale joonistatud rõõmus ja naeratav nägu. Lisaks emotsioonile ja värvirohkusele on olnud Fisher Prisei eesmärgiks pakkuda lastele ka arendavaid mänguasju, ütleb Vaaro. Nende põhiideeks ongi, et mitte lihtsalt lastele lõbu ja meelelahutust pakkuda vaid just mänguasjade kaudu neid toetada nende käelist osavust või õpetada kõne ja, ja selliseid olulisi eluks vajalikke oskusi. Näitusel on näiteks üheks seesuguseks mänguasjaks keskmist suurust laulev ja rääkiv koer, mida on kasutatud sõnade õpetamiseks ja mis räägib ka eesti keelt. Mu käsi on oranž kõrv. Seda. Näituse üks haruldasemaid ja põnevamaid mänguasju on Vaaro hinnangul aga punakas puust väikese kellukesega tuletõrjeauto, mille nimeks Luki fier Thack ja mis pärineb 1950.-te aastate algusest. Meile ta jõudis siis niimoodi, et Tartus elab üks väga tore ameeriklasest külalisprofessor ja tema on siis oma lapsepõlvemänguasja kogu endaga kogu aeg kaasas kandnud ja nüüd ta siis leidis, et, et mänguasjamuuseum siin, Tartus on see õige koht, kuhu need asjad lõpuks jätta. Ja selles suhtes on see ka haruldane, et see oli üks esimesi autosid, mis pani aluse sellisele tuntud seeriale nagu it Pep väikesed inimesed ja, ja mida siis väga palju valmistati ja toodeti selle firma ajaloos. Eestisse jõudsid Pier Pricei mänguasjad 1900 üheksakümnendatel aastatel ja see on ka üks põhjus, miks näitusel pole võimalik füüsiliselt vaadata kõiki, näiteks päris algusaastatel toodetud lelude eksemplare. Küll aga on puuduolevad esemed näitusel näha piltidelt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Mänguasjamuuseum avas täna uue näituse \"Jäägem lasteks!.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPäästeametil on 16 komandot, mis ei suuda ühelgi päeval tagada elupäästevõimekust ja 20 neid, mis ei saa seda teha aeg-ajalt. Ja kuna komandode täiendavaks mehitamata a pole, tulebki osa kinni panna, selgitatakse päästeametist. Komando võidakse sulgeda seal, kus ööpäevaringselt elupäästevõimekust pole. Piirkonnas on alla 5000 elaniku ja kuhu lähim kutseline komando jõuab vähem kui 30 minutiga, selgitab päästeameti avalike suhete büroo juhataja Viola Murd. Päästeameti poolt minnakse ministeeriumisse arutama kava, mille kohaselt siis peaksime sulgema üheksa kuni 13 komandot. Tegelikult saame me otsuse teha alles siis, kui on kinnitatud 2012. Aasta eelarve. Te ütlesite mulle kuu aega tagasi 15. septembril, et järgmisel aastal suletakse Eestis 10 päästekomandot ja Koeru komando Järvamaal nende hulka ei kuulu. Aga nüüd räägitakse juba kuni 13 komando sulgemisest ja sealhulgas on kõne all Koeru sulgemine. Miks sellised muutused? Septembris me analüüsisime kümmet komandot ja analüüsi tulemusena selgus, et me tänase eelarve seisu juures peaksime ikkagi sulgema kuni 13 komandot. Kogu selle ümberkorralduste eesmärk on pakkuda inimestele paremat teenust, et need komandod, mis riigi poolt üleval peetakse need komandod suudaksid sündmuskohal pakkuda inimestele vajalikku abi. Koeru on taas suletavate komandode nimistusse tõusnud, seal tegutseva 200 elanikuga hooldekeskuse direktor rünno lass on mures, sest õnnetuse korral 50 kuni 60 lamava haige majast väljaviimisel võivad saatuslikuks saada just esimesed viis minutit. Sellisel juhul kaoks võimalus, et esimese viie minutiga jõuaks kaks autot nagu praegu on plaanitud Koeru hooldekeskuse territooriumile. Järva maavanem Tiina Oraste mitte mingil juhul ma ei saa sellega nõustuda, kui see komando pannakse seal kinni, siis sealne piirkond, kus on olulised sotsiaalsed objektid, ettevõtted enam seda turvalisust tagada ei saa. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Päästeametil on kuni 13 päästekomando sulgemise kava. Eestis tegutseb 83 kutselist päästekomandot, millest vaid 40 on aastaringne elupäästevõimekus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa parlament arutas täna Euroopa Liidu koroonapandeemia vastase võitluse strateegiat. Sõna võtnud parlamendi liikmetest toetas valdav enamus Euroopa Liidu vaktsiinide ühishanget. Samas olid nad kriitilised vaktsiinitootjatega sõlmitud lepingute läbipaistmatuse suhtes. Samal ajal on Eestist pärit parlamendi liikmed Euroopa Komisjoni senise tegevuse suhtes pigem kriitilised. Ekre poliitiku Jaak Madissoni sõnul on mitmed kolmandad riigid seni olnud Euroopa liidust kiiremad. Kui me vaatame, kuidas maailm on reageerinud sellele, kuidas Suurbritannia on vaktsineerimise läinud kiiresti, ameeriklased, rääkimata muidugi Iisraelist, kus on noh, imetlusväärne, kuidas juudid üllatuslikul kombel vaktsineerivad oma rahvastiku põhis paari kuuga ära ja siis on Euroopa komisjon, kes räägib sellest, et mismoodi Euroopa komisjoni kaudu väidetavalt pidid kõik riigid saama kiiremini vaktsiinid, et tulla sellest kriisist välja. Ja see peab olema tsentraliseeritud süsteem. Kuid tänasel päeval on nagu fakt on see, et Euroopa komisjon ei ole olnud samasugune partner vaktsiinitootjatele läbirääkimistes, nii nagu on olnud mõned riigid iseseisvate üksikuna. Seetõttu siin ei saa kuidagi sellega nagu rahul olla, et, et me lihtsalt ootame ja ootame, et äkki kunagi tuleb vaktsiin, mida Euroopa komisjon meile välja kaupleb. Keskerakondlane Yana Toom on samuti komisjoni suhtes kriitiline, kuid soovitab vaadata suurt pilti. No võiks olla parem, võiks olla parem, võiks olla kiirem. Ikka Euroopa liit alati olnud väga aeglane oma otsuste langetamisel ja ka seekord paraku läks nii. Aga no oleneb, kellega võrrelda. Eile tervishoiuorganisatsioon näiteks rääkis sellest, et maailmas on valitsemas suur frustratsioon seoses sellega Aafrikas on vaktsineeritud 25 inimest 25 inimest kogu kontinendi peale. Nii et võrreldes nendega me läheme väga hästi. Sel nädalal on Euroopa liidus palju arutletud ka nii-öelda koroonavaktsiini passide üle, mis võimaldaksid vaktsineeritud inimestel hõlpsamalt reisida. Esialgu jäävad nii Madisson kui toom selle osas äraootavaks. Tänase info baasil ma ütleksin, et nii õiguslikult isikuandmete kaitse koha pealt kui ka vaktsiinide uudsuse pärast ei oleks vaktsiini passil erilist sisulist suurt mõtet. No põhimõtteliselt oleks loogiline, kui inimene pääseks lennuki pardale, kui tal on ette näidata seda fakti, et tal on antikehad olemas. Aga olukorras, kus meil vaktsiin on defitsiidis, mida ta kahtlemata on see praegu oleks kindlasti ennatlik meede, mis tekitaks sellist rahulolematust nendel, kes vaktsiini tahaksid, aga pole seda saanud. Täna pärastlõunal teatas ka Euroopa komisjon oma edasised eesmärgid koroonapandeemiaga võitlemisel. Komisjoni hinnangul peaks märtsi lõpuks olema vaktsineeritud 80 protsenti üle 80 aastastest ja tervishoius töötavatest inimestest. Samuti loodetakse suveks vaktsineerida minimaalselt 70 protsenti täiskasvanud elanikkonnast. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti europarlamendi liikmed peavad Euroopa Liidu vaktsineerimistempot liiga aeglaseks. Euroopa Parlament arutas täna Euroopa Liidu koroonapandeemia vastast võitlust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJah, kool on kindlasti esimene, mis avamisele minna võiks, et kuidas ja täpselt ja missugused klassid, et, et võib-olla see, see vajab veel arutelu ja me peame veel vaata, mis siin kahe nädala jooksul toimuma hakkab. Aga jah, koolid mingil määral ja mõnedes piirkondades, kus nakatumine on suhteliselt madal, no eriti ma pean silmas saari nii Saaremaal kui Hiiumaad, et, et aga, aga ka terves reas Lõuna-Eestis. Peame lihtsalt vaatama, mis siin veel toimuma hakkab. Teadusnõukoja ajal on ka väga suur mure, sellepärast et, et lasteharidus kannatab piirkondades on muidugi nakatumine ikkagi veel väga kõrge, noh vaatame, mis kahe nädalaga juhtub. Meie soovitus on muidugi kõik, otsused teeb, valitsus on valitsus otsustada, teadusnõukoda ei pane midagi kinni ega ei tee ka lahti. Aga, aga me arutasime ka neid niisuguseid selliseid terrasse ja, ja uued täiskasvanute üritusi. Ja leidsime, et, et meil on praegu õigem nagu minna esialgu lühemate sammudega, et et, et vaatame kõigepealt, mis juhtub koolidega ja siis sealt edasi, aga, aga kindlasti need niisugused õues olevad kasvõi terrassi söömise kohad ja, ja võib-olla mingitel piiratud aegadel, et inimesed ei kaotaks enesekontrolli ära, et, et, et see kindlasti on kuskil järgmises ringis. Hästi palju nurinad on inimeste poolt, kes tahaks hakata aiandusega tegelema, ka ehitus ja aianduspoed on kinni, et kas sellele grupile poodidele võiks ikkagi teha erandi arvestades aastaaega. Ja teadusnõukoda ka soovitas seda, et, et noh, väga palju ütleme neid asju, mida aeda istutatakse, seda saab ka õues müüa. Et seda ei pea üldse sees, mitte mitte müüma, et teadusnõukoguda ka eile just arutasime, arutasime sedasama, et tomatitaime ei saa enam juulis hakata. Et, et jah ja, ja väga paljudel inimestel on, on aias ja, ja aiatöö ja aiatöö, kindlasti on ka psühholoogiliselt väga tervendav, et ega see niisugune piirangud aasta otsa või teist aastat juba kestev olukord ei ole kergesti taluta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus arutab täna hommikul koroonapiirangute vajaduse üle. Peaminister Kaja Kallas ütles eile Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, et plaan piirangute leevendamiseks on olemas. Enne selle avalikkuse ette toomist tuleb aga plaanis kasutatavad mõõdikud teadusnõukojaga detailselt läbi arutada ning plaani peab täna kinnitama ka valitsus. Teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles, et kui haigestumuse langustrend jätkub, siis võiks piiranguid hakata leevendama 26. aprillist, mil praegused piirangud peaksid niigi lõppema. Alustada võiks koolidest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti valitsus püüdis täna päästa, mis veel päästa annab ja põllumajandusministeriumi juhtkond esitas Euroopa Komisjoni põllumajandusekspertidele viimased põhjendused üleliigse suhkruvaru tekkimisest. Euroopa Komisjoni ekspertide neljaliikmeline delegatsioon oli aga kõigutamatu. Eestil tuleb tasuda kogu üleliigse laovaru pealt maksu. Euroopa Liidu eksporditoetuste maksimummäära alusel on see 715 miljonit 248000 krooni. Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup. Otsekohene ja aus vastus on selline, et senised diskussioonid komisjoniga on viidanud või, või demonstreerinud ennemini seda, et komisjon ei ole valmis ühtegi Eesti poolt esitatud või kasutatud argumenti rakendama või arvestama. Euroopa komisjoni ekspertide sõnul on Eesti esimene võimalus, et ettevõtted kõrvaldavad nende käes oleva suhkruvaru 30.-ks novembriks. Eesti riik võib seda nõuda aasta tagasi vastu võetud üleliigse laovaru seaduse alusel. Mina olen oma olemuselt optimistlik inimene ja ma usun, et selles kontekstis peaks nagu õiglus võitma ja need ettevõtted, kes tegelikult oma laovarud soetasid spekuleerimise eesmärgil, et nemad ka selle vastutuse siis võtavad ja maksavad ja nii palju, kui ma tean, on pisikesi edusamme tehtud. Mõned kohtuprotsessid on hakanud nii-öelda oma lõpplahendust saama. Kalevi juhatuse esimees Oliver Kruuda kinnitas täna hommikul, et vabatahtlikult ta trahvi maksma ei hakka. Lisaks on Kalevil alles pooleli vaidlus maksuametiga üleliigse laovaru koguste üle. Kui ma täna ütleks, et jah, et mul on vastutus siin võib-olla kehvade läbirääkimistulemustena tekitavad mingit rumalust kellelegi kuskilt kinni maksta, et siis noh, nii kahju kui see ka on, et ma ei saa nagu sellest aru Tarbijate käes liitumishetkeks olnud 42 ja poole 1000 tonni üleliigse suhkru pealt peab trahvi maksma igal juhul riik. Riigil on võimalus osta ka ise kokku suhkrut ja see ümber töödelda kütuseks või loomasöödaks. No komisjon ise soovitab eelkõige kasutada eksportimist kolmandate sse riikidesse, aga siin on väike piirang, sellist tegevust ei tohi riik ise ette võtta, et seda tohib ette võtta vaid ettevõtja, kellele on määratud üleliigne laovaru. Euroopa komisjon langetab otsuse Eesti üleliigse suhkruvaru koguse kohta järgmisel neljapäeval. Nädal hiljem, 26. mail, kinnitavad selle kõigi ootuste kohaselt ka Euroopa Liidu liikmesriigid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon teatas, et Eesti suhkrutrahve ei vähendata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPäris selge on see, et praegu on hirmus oluline need asjad, mis meil on olnud tugevad, säilitada mitte ühtegi põhjust tegelikult ei ole, selleks et konservatiivset eelarvepoliitikat ei peaks jätkama või sellist lihtsalt arusaadavat maksusüsteemi ei peaks laua peal hoidma. Eesti Panga soovituste poole pealt on muidugi eelkõige see, et 2009. aasta eelarve peab saama tasakaalu ja peab olema tasakaalus ja selleks päevaks, kui see 2009. aasta eelarve riigikogus oma haamri saab siis nii riigile, rahvale kui ka arvatavasti valitsusele, riigikogule on kõige kasulikum tulemus see, kui sel hetkel on eelarve tasakaalus. Iseenesest ega seis ei ole ju halb, see prognoos, millega rahandusministeerium välja tuli, annab hea aluse selle tasakaalu saavutamiseks. Kaheksa protsendiline nominaalkasv on ju korralik nominaalkasv, aga häda on muidugi praeguses seisus selle kaheksa protsendilise nominaalkasvu juures see, et puht arvestuste tulemusena eelarve positsioon veel miinuses miinus 1,4 protsenti, kui te hoolega neid numbreid vaatasite, aga seda miinus täna ei tasu veel üle-üle tähtsustada, kuid see on arvestuslik, miinus tegelikult puhtalt löödi numbrid kokku ja tuli välja, et selle mängu järgi on miinus 1,4 protsenti, 2009. aasta eelarve kuskil 3,3 miljardit, noh ütleme on siis see rahaline number ja arvatavasti need lähinädalad ja, ja, ja kuud, mis nüüd valitsusel on aega oma vaidluste ära vaidlemiseks peaks olema piisav selleks, et see miinus 1,4 protsenti 2009. aasta kontekstis nulli saada. Ehk ühesõnaga 2009. aasta eelarve peaks olema tasakaalus. Kui maksudele vaatamisest rääkida, no mida on ka rahandusminister siin ühes või teises kontekstis välja öelnud, siis on hirmus oluline silmas pidada teist suurt eesmärki, see on eurole üleminek. Kui siin maksudega väga- väga hoogu minna, siis me võime tekitada situatsiooni, kus niigi meil ääre peal olev inflatsiooniteema äärepealt selles mõttes, et täna me näeme siin siiski selle olukorra normaliseerumist selle buumi lõppemise tulemusena, et me siin uut hoogu ei pane, pane oma maksureformi ka sellele, et me laseme inflatsioon ise käest ära, et iga maksumuudatus, mis ette plaanitakse võtta, tuleb nüüd inflatsiooni kontekstis läbi arutada ja ja ennem ei tohiks siin küll rohelist tuld anda, loomulikult, eks vastuväide on kohe see, et need, millest täna räägitakse, nende osakaal on väike, mõju on väike, küll ta on niimoodi, aga kindlasti ei tohiks see inflatsiooni teema kogu selle tasakaalu tagamise raames pildilt ära minna. Muidu mõne aja pärast me hakkame siin seletama uutest murumängudest, mis, mis on sama keerulised nagu eelarvetasakaalu hoimi, tegelikult peab olema eelarve ülejäägis. Kui 2009 see tasakaal on nagu väike taganemine ülejäägi ülejäägi nõudes või ülejäägi soovituse siis järgnevad aastad on ülejääk igal juhul igal juhul vajalik, sellepärast et kõik see, mis Eestil ees seisab kõikvõimalike tulevikukulude katmisel ei ole veel täpselt ja lõplikult välja antud, arvestatud ei ole lõplikult selge, see on seesama rahvastiku vananemise temaatika, mis üleval on ja selles seisus eelarve ülejäägi eeldusest ja nõudest loobuda oleks. Eks. Meie arvates pea katastroofiline",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Panga soovitused riigieelarvele - president Andres Lipstok.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIsamaa ja Res Publica liidu volikogu kinnitas vandeadvokaat Allar Jõksi erakonna presidendikandidaadiks. IRL-i volikogu aseesimehe Ulla Bredeni sõnul veenis Jõksi volikogu ees peetud kõne osalenud selles, et tema põhimõtted kattuvad suuresti IRL-i omadega. IRL-i esimehe Margus Tsahkna sõnul avaldas Jõks kohtumistel IRL-i liikmetega arvamust, et president peaks olema eelkõige põhiseaduses sätestatud põhimõtete kaitsja. Need põhimõtted on rahvusriigi püsimine Eesti keele ja kultuuri säilimine läbi aegade ning samas inimväärikuse arengu ja ettevõtlusvabaduse tagamine. Leian, et üha enam lõhestuvasse ühiskonda ning äärmuste omavahelisse vastandumisse on vaja tasakaalustavat terve mõistuslikku lähenemist ja see lähenemine on tegelikult kirjas meie põhiseaduses. Ja see on ka meie erakonna eesmärk ka valimiskampaania käigus kutsuda korrale kraaklevad äärmuslused ning keskenduda olulisele eesti rahva püsimisele ja rahvusriigi arengule. Allar Jõksi sõnul tähendab põhiseaduse kaitsmine presidendi poolt, et tuleb seista õigluse, ausa poliitika ja võrdsete võimaluste eest ning teha seda erapooletult, kuuldavalt ja järjekindlalt. Jõks mainis ka, et riigipeal on võimalus erinevate algatuste kaudu luua turvaline ja arendav keskkond. Eriarvamuste tasakaalustamiseks. Välispoliitikat presidendi agendas ei tohi allahinnata. Riigipea ei ole soolomängija. Ta lähtub oma välispoliitilisest tegevuses. Eesti vabariigi julgeolekupoliitika aluste, st ja kooskõlalisest suhtlusest. Riigikogu, riigikogu, väliskomisjoni ja valitsusega ja mina usun, usaldan ja usun Eesti välisteenistust. Sest Eesti välispoliitika on olnud tulemuslik. IRL-i esimees Margus Tsahkna ütles oma ettekandes, et praegu on üles kerkinud hulk kandidaate ning erakondadeülene kokkulepe näib praegu vähetõenäoline. Leian, et erakonnad võiksid siiski teha katse proovida, leida kandidaat, kelle selja taha koonduda. Me astume siin ühe tugeva sammu aga me peame olema avatud, et leida, kui me täna nii otsustame, Allar Jõksi selja taha veel laiemat toetust kui vabaerakonna ja meie enda erakonna oma. Aga see protsess eeldab, et Reformierakonna juht või juhid kujundaksid ka oma seisukoha juba lähiajal. Sest ilma selguseta peaministri erakonnas on keeruline leida teed ühise arusaamiseni, mis võiksid luua võimaluse valida presidenti ka parlamendis, nii nagu põhiseadus seda ette näeb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu kinnitas vandeadvokaat Allar Jõksi erakonna presidendikandidaadiks. IRL-i volikogu aseesimehe Ulla Preedeni sõnul veenis Jõksi volikogu ees peetud kõne osalenuid selles, et tema põhimõtted kattuvad suuresti IRL-i omadega. IRL-i esimehe Margus Tsahkna sõnul avaldas Jõks kohtumistel IRL-i liikmetega arvamust, et president peaks olema eelkõige põhiseaduses sätestatud põhimõtete kaitsja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolmandat kuud kestev saaga Tartu keskerakondlaste ridades sai eile oodatud jätku. Erakonna piirkonna juhatus ja piirkonna juht Jaan Toots on kindlad, et Monika Rand Tartu abilinnapeana jätkata ei saa. Rand ise aga tagasi astuda ei plaani. Ma leian, et lihtsalt ka kogududes alla anda ja öelda, et erakond on kõik võimas ja ütlebki, et täna oled siin ja, ja homme pole sa keegi, siis päris nii need asjad ei käi. Jaan Toots, nii nagu ka aukohus otsustas, et kui ta ei astu tagasi, siis ta heidetakse erakonnast välja. Keskerakonna juhatus koguneb 15. jaanuaril rohkem realistlikke lahendusi kui Monika ranna taandumine või erakonnast väljaheitmine ei oska täna keegi nimetada. Need võimalused on alles jäänud ka Keskerakonna aseesimehe Mailis Repsi hinnangul. Siiski loodab ta, et rand valib esimese tee. Eks me peame ju kõik mõistma, et kui näiteks minul isiklikult või mõnel teisel erakonna liikmel ei ole enam erakonna toetus, siis poliitilist ametikohta sellisel kujul kanda ei saa. Reformierakondlasest linnapea Urmas Klaas on seni öelnud, et koalitsioonipartneril tuleb oma siseasi endale ära lahendada. Kui rand enam keskerakonnas pole, ei saa tema küsimust ka erakonna siseasjaks nimetada. Koalitsioonilepingu järgi on reformierakonnal kolm ja keskerakonnal kaks abilinnapea kohta seda võimalust, et linnavalitsusse jääks erakondade väline abilinnapea klaas mõistliku ei pea. Teema on kahetsusväärselt nii pikale veninud ja olnud väsitav. Minu kui linnapea jaoks on väga oluline, et me saaksime siin selguse majja. Kõik sellised poolikud variandid ja võimalikud konfliktide sisseprogrammeerimised kindlasti ei ole ju Tartu linna jaoks head. Tartu linna tuleb juhtida arusaadavalt selgelt ja nõnda, et vastutuse piirid oleksid selgelt paigas. Opositsioonierakonnad on korduvalt kinnitanud, et kui keskerakondlastest volikogu liikmed Monika randu umbusaldama lähevad, siis opositsioon seda kaasa ei mängi. Niisiis jääb koalitsioonilepingu hoidmine ikkagi Keskerakonna partneri Reformierakonna kanda. Selles olukorras, kui nüüd Keskerakonna juhatus oma otsused sellisena teeb, nagu praegu spekuleeritakse, siis teistsugust juriidilist lahendust kui umbusaldus ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu abilinnapea Monica Ranna käigud hakkavad otsa saama. Kui ta vabatahtlikult ametist ei lahku, arvab erakond ta oma ridadest tõenäoliselt välja. Pärast seda saavad keskerakondlased Randa linnavolikogus umbusaldada. Kuna sel juhul pole tegu enam Keskerakonna siseküsimusega, võivad umbusaldamisega liituda ka reformierakondlased.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu oli kriitiline ja nentis, et valitsuse senised otsused hinnatõusu leevendamiseks nii väiketarbijatele kui ettevõtjatele on seni ebapiisavad ja ka plaanitavad pole suudetud ellu viia. Võrgutasu meede on rakendunud, see on administratiivse iseloomuga. Seda rakendada oligi lihtne. Kuid kahetsusväärselt tuleb nentida, et vähekindlustatud tarbijate kompensatsioonimeede on paraku takerdunud ametkondliku bürokraatia taha. On veel asju, mida saaks teha näiteks kaotada tarbijatelt taastuvenergia tasud või alandada käibemaksu energiakandjatele. Aga valitsus on Reinsalu sõnul poliitilises kriisis ja ei suuda kokku leppida. Eesti Teaduste akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg tõi ka esile hinna kõige. On minu arvates ikkagi taskukohasus või, või ligipääsetavus e energeetika on kolm telge, esimene on siis julgeolek, teine on taskukohasus või ligipääsetus, kolmas on keskkonnamõju ja, ja kõik nad peavad olema tasakaalus. Ei ole mõtet meil rääkida varustuskindlusest, et teeme või ostame kuskilt. Kui ta on tarbijale vastuvõetamatu hinnaga, siis pole see võimalik. Elektri hinna kujunemise kohta märkis Hamburg Siin öeldi detsembri alguses, et 1300 megavatti oli balti riikides võimsust väljas, see oli väga suur hinnatõusu põhjustaja, selliste koguste juures mingisugune kaks protsenti ei ole mingi hinnatõusu põhjus, see näitab üheselt seda, et meil on kogu selles Põhja-Balti regioonis ja ka Kesk-Euroopas elektri tõeline defitsiit. Hamburg rõhutas, et olukord kergemaks ei lähe. Täna moodustavad elektritootmise struktuurist fossiilkütused 63 protsenti. Seda soovitakse vähendada, aga elektri tarbimine tõuseb tulevikus kordades, sest kogu tööstus ja transport läheb üle elektrienergiale. Tulles hinnatõusu leevendamis otsuste juurde, ütles Hamburg, et kõik sõltub poliitilistest kokkulepetest, aga lisas. Minu arvates tarbijana see kokkuleppe tegemise viimane aeg on juba vast mööda läinud sel lihtsal põhjusel, et kui juba osa ettevõtjad Eestis ei ole suutelised selle energiahinnaga toime tulema, siis kuidas me saame planeerida oma majandust, kuidas me saame planeerida siis oma kodutarbijate toimetulekut? Täna räägiti palju ka elektrituru reformi, st ja Isamaa fraktsioon andis menetlusse ka riigikogu vastava otsuse eelnõu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena hinnakriisi elektriturul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaaeluministeeriumi otsetoetuste büroo juhataja Reno Paju ütleb, et lisaks puu ja köögiviljade, väike põllumeeste ja piimalehma kasvatamise otsetoetusele on kooskõlastusringile saadetud eelnõus uue algatusena kirjas ka eraldi toetusskeem saarte piimatootjatele. Eelkõige puudutab lisanduv saarte piimalehmakasvatuse otsetoetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhumaal, Kihnus ja Ruhnus asuvaid piimalehma kasvatajaid. Paju sõnul on seesuguse toetuse eesmärgiks luua võrdsemad ja õiglasemad konkurentsitingimused. Paju jätkab. Teatavasti viimastel aastatel on piimasektor Eestis olnud raskustes ja tootmiskohustusega seotud toetuse nii-öelda põhieesmärk ongi toetada siis majanduslikel, sotsiaalsetel või keskkonnaalastel põhjustel tähtsat sektorit, kus esineb raskusi. Oleme analüüsinud piima tootmist nii-öelda nendel saartel ja oleme tuvastanud, et säilitada nendel saartel, siis nii-öelda piimatootmist läbi ka tööstus ja ka laiemalt siis kogu nii-öelda majanduslike aspekte, siis seetõttu oleme selle toetuse rakendamist algatanud. Saartele loodav eraldi toetusskeem on piimalehmapõhine ehk toetuse suurus hakkab Paju sõnul sõltuma loomade arvust. See nii-öelda kolmas tootmiskohustusega seotud toetus suurendab aga kogu otsetoetuste eelarvet 173000 euro võrra. Seega kogu eelarvest, mis järgmisel aastal on 6,3 miljonit eurot moodustab piimalehma kasvatamise otsetoetus saartel 1,5 miljonit eurot, piimalehma kasvatamise otsetoetus 4,3 miljonit eurot puu ja köögivilja kasvatamise otsetoetus 0,5 miljonit eurot. Erinevalt piimalehma kasvatamise otsetoetusest puu ja köögivilja kasvatamise otsetoetuses eelnõu muudatusi ette ei näe. Paju jätkab. See toetus jätkub samadel alustel, nagu ta on viimastel aastatel meil olnud aastast 2015 juba, et kõik tingimused ja nõuded on täpselt samad nagu nagu eelmistel aastatel, kuigi kui noh, võrrelda nii-öelda toetust piimalehma kohta, mis ja, ja toetust nii-öelda siis ühe hektari põllumajandusmaa kohta, mida siis puu ja köögivilja kasutamise otsetoetust taotletakse, et siis siis need suurusjärgud on suhteliselt sarnased. Paju rõhutab, et tegemist on siiski eelnõuga, mis kooskõlastusringile saadetud ehk päris 100 protsenti kindel veel olla ei saa, et järgmisel aastal saarte piimalehma kasvatajatele eraldi toetus olema saab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile kaks tootmiskohustusega seotud otsetoetuste eelnõu. Kogumahuks on toetustele planeeritud 6,3 miljonit eurot. Selle eest on võimalik taotleda nii piimalehma kui ka puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust, samuti jätkub väikepõllumeeste toetamine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMulle endale kõige rohkem meeldib see interaktiivne pool, et me vaatame tagasi aastasse 91 ja seal on huvitavad intervjuud inimestes, kes toona tegevad olid ja ka praegustest inimestest, kuidas nad mäletavad seda. Ja muidugi on tore see, et iga koht, kes saab selle näituse, iga linn, et seal on omaette stend ka selle linna ajaloost, mis toimus aastal 91, mismoodi mõeldi, mis ajaleheartiklid ilmusid. Et selline hästi põnev tagasivaade olnule. Seal on huvitav ajatelg, mis lõpeb ära 2004. aastaga. Miks nii? Siis hakkas nagu Eesti ajaloos uus aja järk, kui me astusime Euroopa liitu. See avas meile piirid, see avas kõik need eurofondid, mida me oleme siin nautinud ju pikka aega. Avas hoopis teise perspektiivi. Igas paigas ma saan aru, tehakse ka ajaloopäev millest räägib tänane jõhvi ajaloopäev. Tänane jõhvi ajaloopäev räägibki aastast 91 jõhvis. Me oleme siia palunud inimesi, kes toona rid tegevad toonases omavalitsuses, kes olid tegevad jõhvi taastavas kogusest jõhvi ju kuulus kui haldusüksus Kohtla-Järvesse. Et see, kes toona nii-öelda võtsid sõna, kes tõesti tegudega tõestasid ja aitasid kaasa Eesti vabariigi taassünnile, need inimesed täna siia palutud ja see ongi nagu selline meenutuste päev ja me vaatame filmikroonikaid. Me teeme siin retrokohvikuid, me püüame nagu luua või taas luua seda keskkonda, kus me elasime. Ja tegelikult on see väga hea võrdlusmoment ka noorele põlvkonnale, kes tegelikult kujutab ette seda, mis praegu meie ümber on, et see kõik on loomulik, aga see on olnud nagu väga suure ja visa töö tulemus. Me püüame seda edasi anda siin. Ja Me tahame tänada ka neid inimesi, kes omal ajal siis tõesti olid siin tegevad, et jõhvi taas luua või kindlustada tema maakonnakeskuse staatust ja omavalitsuslikku staatust ja jõhvi sai tagasi aastal 38 kinnitatud lippu ja mida me ei saanud ju nõukogude ajal sugugi kasutada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis ringreisil olev kaheksa muuseumi ühistööna valminud näitus \"Tähelepanu! Start\" jõudis Ida-Virumaale Jõhvi. Eesti taasiseseisvumisele keskenduvale konteinernäitusele lisaks toimub igas paigas ka kohalikele sündmustele pühendatud ajaloopäev. Jõhvile oli taasiseseisvumisaeg topelteriline, sest aastaid Kohtla-Järve koosseisu kuulunud omavalitsus sai siis taas iseseisvaks linnaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOrnitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu hoiatab, et Eestis ei saa ilma lindudele liiga tegemata kunagi rajada nii palju tuulikut kui Taanis. Me oleme väga olulisel kohal Euroopa lindude rändeteel. Et siit läheb neid miljonites läbi. Et Taanis need numbrid on kindlasti väiksemad, kui siin. Linnud ei oska alati tuulikulabasid vältida ja kui oskavad, siis võivad meretuulepargid linnud tõrjuda madalikelt, kus nad puhkavad. See võib tähendada, et osadel lindudel saab võhm mere kohal otsa või nad ei leia piisavalt toitu. Seetõttu teeb võhandule muret näiteks Liivi lahe tuulepargi rajamine. Põhimõtteliselt on vaja seal uurida kolme aspekti on vaja vaadata, kui palju ja kus seal linnud peatuvad, kui palju sealt lindusid läbi rändab ja kuna seal Kihnu lähedal on palju laidusid, kus on suured linnukolooniad, et siis mis osas need pesitsevad linnud, neid tuulepargialasid, kas nad kasutavad neid oma toitumisaladena, et kolme aspekti on vaja vaadata, Eesti energia on praegu otsustanud kokku loendada, ainult peatuvad, teelinnud seda rändeaspekti ja pigitsemis aspekti üldse mitte uurida. Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals ütleb, et keskkonnamõjude hindamise programm on avalik ning uuringud peavad olema nõuete järgi tehtud. Nurki lõigata ei saa. Eesti energia on Liivi lahte juba arendanud 2010.-te aastate algusest ja me oleme sealhulgas ka koos ornitoloogidega teinud uuringuid, mis uurivad seda, kuidas siis lindudele see mõju sellel võimalikul tuulepargil võiks olla, aga samamoodi ka palju teisi asju. Võhandu sõnul viitab Eesti energia Kihnus aastal 2012 tehtud uuringule, mille ala ei kattu tuulepargi alaga. Pea üldse. Ornitoloogiaühingu möödunud aasta sügiseks tellitud lähteülesannet aga ei arvestata. Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma rõhutab, et põhjalik mõjude hindamine on arendaja huvides. Seal on arendaja jaoks see risk, et et kui ikkagi lõpptulemusena need varasemad uuringud enam ei päde, mingid andmed on reaalses elus muutunud, siis KMH ei jõua õige lõppjärelduseni ja see on asi, mis tegelikult siis lõpptulemusena seda arendust selle arenduse läbiviimise protsessi hakkab mõjutama. Lõpptulemusena peavad riigiasutused andma ka kalale oma heakskiidu, selle lõppheakskiidu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Energiakriis on valusalt esile tõstnud Eesti tuuleenergia vajaduse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUSA endise asevälisministri Rick Stengeli sõnul sooviti NATO erakorralise tippkohtumisega eelkõige näidata liitlaste ühtsust ja heidutusvõimet, kuid Ukraina jaoks sealt mingisugust märkimisväärset sõnumit ei tulnud. NATO ja USA peavad olema agressiivsemad iga kord, kui ütleme, et kaitseme NATO territooriumi kõiki nurki siis Vladimir Putin kuuleb, et kõik muu on talle. Peame talle ütlema, et ta ei võida Ukrainas. Me ei lase tal Ukrainas võita ja ta peab rahuleppe saavutama. USA erukindral Barry McCapri. Me peame ukrainlasi aitama pöördelise tehnoloogiaga näiteks saatma USA sõjaväe Suitcplat 600 tankitõrjedroonide laskemoona laevatõrjerakette S 300 õhutõrjerakette M1 tanke. McCaferei kinnitusel on ameeriklased aina rohkem mures, et Venemaa võib Ukrainas kasutada keemia või bioloogilise relva. USA president Joe Biden lubas Euroopas, et selline samm ei jää NATO-vastuseta kuid ei täpsustanud, mida kavatsetakse ette võtta. USA endine eriesindaja Ukrainas kurt Wolker Wer. Straminu arvates nad soovivad, et Putin järeldada. E konventsionaalne sõjaline võimekus on suur ja kui sooviksime, siis võiksime oluliselt kahjustada nende Ukrainas olevaid invasioonivägesid. Me ei tee seda praegu, aga kui nad kasutavad tuumakeemia või bioloogilist relva, siis võime. Majandusanalüütik Edward Fishman leiab, et senised sanktsioonid pole Putinit heidutanud ja ka üleeile kehtestatud piirangud Venemaa riigiduuma liikmetele ja kaitseettevõtetele on liiga nõrgad. Fishmen rõhutab, et Venemaa majanduse peaarteriks on nafta ja gaas mistõttu peaksid sanktsioonid keskenduma energiasektorile. Kõige suurema mõjuga otsuseid on tema arvates teinud Suurbritannia, mis kehtestas sanktsioonid nafta ja gaasitulu vahendavale Gazprom pankile ja Venemaa ühele olulisemale tarneettevõttele. Majandusanalüütik Eduard Fischmen. Ma siiralt loodan, et Bideni administratsioon ja Euroopa Liit ühinevad Suurbritannia ga ja astuvad selle tugeva sammu eelseisvatel päevadel ja nädalatel. Fishmani sõnul on positiivne, et USA kavatseb suurendada veeldatud maagaasi tarneid Euroopa liitu kuid see on väike samm Venemaa energiast sõltumise vähendamiseks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA analüütikute hinnangul peaks president Joe Bideni Euroopa visiit näitama Venemaale liitlaste ühtsust, kuid Ukrainat see sõjaliselt eriti ei aita. Pigem tuleks neile tarnida kõrgetasemelist tehnoloogiat ja sanktsioneerida Venemaa energiasektorit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nBrüsselis algas täna pärastlõunal Euroopa ülemkogu, võrreldes kahe nädala tagusega on täna õhkkond oluliselt öisem. Kui eelmisel korral kestis piinlik kemplus Valgevene sanktsioonide pärast üle kesköö siis täna on tulnud mitu olulist teadet juba enne ürituse algust. Nimelt kinnitati ära Aleksei Navalnõi mürgitamisega seotud sanktsioonide nimekiri. Sinna sai kirja kuus isikut ning üks organisatsioon, kes olid mürgitamisega seotud. Samuti laiendati ühele vene kodanikule Liibüa relvaembargo rikkumise eest sanktsioone. Teine oluline uudis tuli Euroopa komisjonist, mis andis teada Euroopa Liidu ülesest vaktsineerimiskavast. See algatus tuli välja just sobivalt ülemkogu päeval, et Komisjoni president Ursula von der Laien saaks riigijuhtidele sellest homme hommikul ülevaate anda. Ettevaatavalt võib öelda, et kui vaktsiinid Euroopa ravimiametit loa saavad, siis jaotatakse need liikmesriikide vahel ära, samal ajal ja vastavalt elanikkonna arvule. Eelisjärjekorras on tervishoiutöötajad riskirühmad, elutähtsate kutsete esindajad, inimesed, kellel pole võimalik hoida suhtlemist distantsi ning ebasoodsamas sotsiaalmajanduslikus seisus inimesed. Täna õhtul räägivad riigijuhid esmalt Brexiti läbirääkimistest, mis on jõudmas viimasesse faasi ning õhtu lõpetab kliima arutelu. Peaminister Jüri Ratase sõnul on Eestis juba kokku lepitud, et aastaks 2030 vähendatakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55 protsendi võrra. Peaminister Jüri Ratas. Mul on hea meel, et kliima ambitsioon aastast 2030 vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni miinus 55 protsenti on Eestis toetust leidnud, tegelikult meie eesmärk on tõsta seda ambitsiooni veelgi ja me oleme leppinud kokku Eestis siseselt, et see on miinus 70 protsenti. Loomulikult selline üleminek peab olema õiglane, saab olema kõikehõlmav. Olgu selleks näiteks energeetika või transpordisektor ja Eesti puhul on Ida-Virumaa küsimus ääretult tähtis ja oluline. Homme hommikul arutlevad riigijuhid Euroopa Liidu ja Aafrika suhete üle ning koroonapandeemiaga seotud teemadel. Peaminister Jüri Ratas. Jätkuvalt on minu küsimused üleval, kuidas me testime, kuidas me saame rohkem testida ja ka kuidas me saame kiiremini testida? Loomulikult kõiki riike ja väga paljusid elanikke on huvitatud, millal tuleb vaktsiin ja vaktsiini nimel me peame kindlasti töötama edasi. Eraldi küsimus on veel eneseisolatsiooni perioodid ja nende pikkus. Me täna näeme, et perioodid on 14 päevast 10-st seitsme päevani. Euroopa ülemkogu lõpeb homme pärastlõunal. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Ülemkogu keskendub Brexitile ja kliimaleppele. Õhkkond on töisem kui kaks nädalat tagasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõikidel Eestisse saabujatel, kes tulevad riikidest, mille nakatumisnäitaja on 100000 elaniku kohta suurem kui 150 tuleb jääda kümnepäevasesse eneseisolatsiooni. Kui nakatumisnäitajana alla 150 siis ei pea näiteks Hispaaniast, Portugalist või Taanis tulles kümnepäevast kohustuslikku eneseisolatsiooni on võimalik ka lühendada ja selleks tuleb teha kaks ps koroonatesti mitte vähem kui kuuepäevase vahega. Nüüd aga, kuidas on nende koju saabuvate Eesti elanikega, kes on vaktsineeritud või koroona läbi põdenud? Jah, need inimesed ei pea jääma isolatsiooni pärast reisilt saabumist, aga ma lisaksin siia kohe juurde ka selle, tegelikult kõik need reisimisega seotud piirangud on keerulised ja neid tingimusi on väga palju, riigid muudavad neid väga ruttu. Kui keegi siiski peab millegipärast vältimatu põhjusel reisima, siis tuleb need asjad omale ikkagi väga hästi selgeks teha ja tegelikult ongi keeruline tänapäeval reisida. Ühesõnaga, kui ma olen vaktsineeritud ja tulen koju, siis ma ei pea ei PISA testi tegema ega ka isolatsiooni jääma. Jah, nii nii on ja muidugi tuleb seda siis piirile saabudes vajadusel ka tõestada, aga nii on jah, et, et kui te olete läbi põdenud või vaktsineeritud ehk teil on immuunsus, siis ei pea 10-ks päevaks jääma isolatsiooni. Mina olen vaktsineeritud Eestis, ütleme enne reisi tulen tagasi, mul on kotis riigiportaalist välja trükitud dokument, et ma olen vaktsineeritud, sellest piisab. Nojah, hetkel kahjuks muud ei olegi meie tubli sotsiaalministeerium ja tervise ja heaolu infosüsteemide keskus tegeleb praegu sellega, et tekitada ka siis see digitaalne lahendus, mis teil oleks siis mobiiltelefonis Eesti enda lahendus, millega seda tõestada ja see peaks hakkama tööle nüüd kuskil aprillist, aga hetkel jah, saab seda tõestada siis kas oma e-tervisest välja prinditud teatega või perearstilt antud tõendiga, aga see peaks varsti muutuma natukene e-riigile kohasemaks. Kuidas saab vaktsineeritud või koroona läbi põdenud rootslane või taanlane näiteks Eestisse sisse, et millist dokumenti Eesti nende puhul aktsepteerib? Siin, terviseamet ja sotsiaalministeerium suhtlevad meie politsei ja piirivalvega, kes siis piiri peal inimesi vastu võtab ja jah, kahjuks eri riikidest need tõendid on erinevad ja ega see kerge töö neid seal piiril kontrollida ei ole, aga see ongi siis üks initsiatiiv, mida Eesti praegu veab, et tekiks selline ülemaailmne usaldussüsteem, et me saaksime kontrollida, kas see tõend, mis on seal Taanis või kuskil välja antud, on õige. Aga hetkel see kõik veel ei toimi, loodetavasti hakkab toimuma praegu on jah pabertõendid ja, ja neid siis jõudumööda kontrollitakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase poole aasta jooksul vaktsineeritud või koroona läbi põdenud Eesti elanikud ei pea välisriigist koju tagasi jõudes koroonatesti tegema ega ka isolatsiooni jääma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõigepealt muudame struktuuri, aga esimese sammuna arvatavasti selle nädala jooksul ma kutsun, moodustab kultuuripealinna kandideerimisega missiooni uudist, et vaatame praegu räägime kandidaadidega ja arvatavasti pole isegi ülehomme seda tea. Peame säilitama suurmahulised teod, mis olid tehtud eelmisel aastal ja kindlasti peame panustama sellele, et jätkata seda teod. Mida te kavatsete muuta linnavalitsuses, mida see struktuurimuutus tähendab ja milleks seda vaja on? No esialgu peame tõstma palkasid sellepärast et praegu meie palgad on nii madalad, et jube keeruline leida inimesi, spetsialiste just ja kohtadele ja vaatame struktuuri üle mõned ümberkorraldusi. Jutt käib selles, et need inimesed, kellel on vähem teatis, kas saavad rohkem või olema sunnitud koondada neid teokohti Te ütlesite ühele portaalile vist isegi meie portaalile, et kavatsete võidelda paremini korruptsiooniga, kuidas? Ja sellele, et kas mina hakkan sellega midagi tegelema, kas mina proovin parandada Narva linna imagod, aga tegelikult ma tegelen sellega ja muidugi ja ma piduvalt räägime inimestega, et tuleb hoolega suhtuda oma teenistusse. Kui kindlalt ennast tunnete linnapea kohal, kui kindel on praegu Narva linnavõim, kes teid valis? No kui valiti neid, on 20 inimest vist hellita ti poolt 22 inimest, see näitab, et on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jevgrafovi kandidatuur sai volinikelt ülekaaluka toetuse, tema poolt hääletas 22 voilikogu liiget. Opositsioon oma kandidaati üles ei seadnud ja hääletamisel ei osalenud. Volikogu tagandas Narva eelmise linnapea Tarmo Tammiste 16. märtsil. 39-aastane Jevgrafov töötas Narva abilinnapeana alates 2017. aasta sügisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKagu ühistranspordi keskuse juhatuse liige Sander Saar ütles, et praegu tuleb Põlvamaa ja Võrumaa bussiliinide käitamise raha umbes 70 protsendi ulatuses riigilt, 20 protsenti katab piletitulu ning 10 protsenti on kohalike omavalitsuste toetus. Saare sõnul on kahe maakonna bussiliinide jaoks tänavu ette nähtud kokku umbes neli miljonit eurot. Saar nentis, et muudatus võib teatud määral mõjutada kommertsliine. Kommertsliine on üpris palju meil Võru ja Tartu vahel seal Luhamaa maanteel. Kuna meil seal avalike liine kõrval ei ole, siis avalike liinide piletihinna puudumine sealsele liinivõrgule mingit konkurentsi ei paku. Et seal me mingit mõju ette ei näe. Küll aga on meil ka kommertsliine nii Põlva-Tartu kui Räpina, Tartu vahel, kuid kuna nad ei ole päris samal ajal, siis ei oska ette prognoosida, kas inimesed kahe-kolme eurose piletihinna kadumisel otsustavad kasutada nüüd mõnda avalikku liini või, või on neil liikumisharjumused samad nagu varem ja nad otsustavad ikkagi kasutada kommertsliini. Läänemaa omavalitsused otsustasid samuti, et tasuta sõit maakonnaliinidel võiks jõustuda esimesel juulil. Samasuguse otsuse tegi ka Saaremaa vallavalitsus, Saaremaa vallavanem Madis Kallas. Tänased bussid sinna, kuhu nad sõidavad, sõidavad ka edaspidi, lihtsalt ei tule enam siis pileti eest maksta. Aga loomulikult me soovime ka teatud parendusi, kui on vaja muudatusi teha, et kõike, neid me näeme ka tulevikus ette ja, ja selleks on kindlasti võimalik ka lisaraha saada. Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse direktori Vello Jõgisoo sõnul esitas keskus oma ettepanekud tänasel Harjumaa omavalitsuste liidu juhatuse koosolekul. Soodustused teha õpilastele ja eakatele inimestele ja mõningatele gruppidele, mis puudutab puuetega inimesi ja väikelapse saatjaid ja nii edasi ja ülejäänud siis sõidaksid tasu eest. Samuti korrigeeriksime juba aastaid meil kasutuses olevate kuupiletite hindu odavamaks. Majandus ja taristuministri Kadri Simsoni sõnul on omavalitsuste otsustada, kas jätkata praeguse piletisüsteemiga, vähendada piletite hinda või viia sisse tasuta sõit. Tema sõnul on sõltumata valikust tagatud see, et raha eraldatakse ka liinide tihendamiseks. Need maakonnad, kes vajavad lisaaega, võivad selle aja endale võtta. Et esimesest juulist ei muutu omavalitsustele mitte midagi selliseks tagasipöördumatuks, et kui soovitakse esimesest juulist jätkata tänase piletisüsteemiga ja millalgi hiljem võib tekkida vajadus ümber mõelda, siis see paindlikkus on ka antud määrusega täiesti loodud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põlvamaa ja Võrumaa ühistransporti korraldav Kagu Ühistranspordikeskus otsustas, et Põlvamaa ja Võrumaa maakondlikel bussiliinidel võiks 1. juulist kehtima hakata tasuta sõit. Samasuguse otsuse tegid ka Läänemaa omavalitsused ning Saaremaa vallavalitsus. Harjumaa käitub teisiti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTäna on ilm ilus, täna on muru, selle vabadussõja võidusamba ümber roheline. Ma usun, et see üritus saab olema meeldejääv ja ka samas vaatamata eriarvamustele saab vabadussõja kangelastegude kaudu meie kõikide ühisosaks. Eriarvamused on eesti rahvale ilmselt omased ja kindlasti oli eesti rahvas nendes eriarvamustes ka päris üksi. Eriarvamused ei ei peaks meid lahutama, vaid vaid teatud otsuste kaudu ühendama ja vabadussõda ja võitlus Eesti vabaduse eest läbi aegade lõppkokkuvõttes ka tänapäeval nende sõdurite kaudu, kes seisavad meie riik ide värvides kaugel Eesti ja teiste balti riikide piiridest peaksid meid ühendama ja me peaksime suutma näha kunstilist maitset loodus, muinsus ja muude kaitsete põhimõtete taga ka midagi, mis on, mis on kõrgem ja olulisem. Ja kui me seda suudame, siis me saame hakkama ka oma eriarvamustega. Kui meil on olemas austav suhtumine oma hinges ja südames, siis siis on kõige olulisem osa ju tegelikult lahendatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseminister Jaak Aaviksoo Vabadussõja võidusambast ja sellest, et just juunikuus on õige aeg seda avada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEttevõtete aktsiad müüdi 880 miljoni krooni eest. Initsiatiiv on olnud mõlemapoolne, mis nagu kinnitasid ajakirjanike ette tulnud Oliver Kruuda ja Indrek Rahumaa, oli huvitav kokkusattumus. Miks ettevõte osteti. Indrek Rahumaa. Tegu on edukate ettevõtetega, mida kajastab ka tehingu hind ja meil on ülimalt hea meel selle tehingu üle. Kalev ja tere, mõlemad täiendavad suurepäraselt Alta kapital partnersi. Täna välja kujunenud, et ettevõtete portfelli, kus me oleme viimasel ajal omandanud teisi juhtivaid toiduainetööstuseid näiteks Riias Ra Bensam ja Poolas ek. Et eesmärgiks on tugevate kaubamärkide omandamine ja siis selle baasil regionaalse liidri kujundamine. Rahumaa sõnul jätkavad ettevõtted senisel kursil ja Kruuda lubab oma igakülgset abi, aga miks siis Kalev müüdi, sellele küsimusele järgnes 10 sekundit vaikust ja siis oli veel Kruuda vastus. Võib-olla eks ma pean ise ka natukene rohkem toimuma, et siis ma suudan formuleerida selles suhtes sellise üldsusele vastuvõetava ja usutava, aga kuna Kalevist on saanud, kuidas ütelda nüüd, sest rohkem pigem võib olla selline investeerimisettevõte ja meil on ka teisi valdkondasid ja, ja tihtipeale on meil kapitali nappinud ja me oleme, oleme ikkagi vingerdanud nii siit kui sealt, et siis toiduainete tööstus tahab tegelikult saada suuri investeeringuid ja kuna meil ei ole nagu selliseid kapitali ligipääsu või kapitalivõimalusi, et siis siis võib-olla ka see aitas langetada seda otsust, et, et vabastada nende investeeringute alt raha ja liikuda teiste suundades. Oliver Kruuda ei kiirustanud täna teatama, mida soetatud rahaga peale hakatakse, aga meediaettevõtete arendamine on kindlasti töös, kinnitas ta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Oliver Kruuda koos partneritega müüs maha Kalevi ja Tere.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et kindlasti liigub linn jalakäijatele jalgratturitele ja ühistranspordile paremate võimaluste tekitamise suunas. Samas ei saa ära unustada autojuhte. Teine asi on muidugi see, et kui palju me saame praegu piirata autoliiklust olukorras, kui autode arv kasvab igal aastal ja see ei ole ainult Tallinna tendents, see on tegelikult iga suure Euroopa linna tendents. Maanteeameti andmete järgi kasvab Tallinnas registreeritud sõiduautode arv iga aastaga viis protsenti autovabama Tallinna peatänava projekt pole Kõlvarti sõnul hetkel prioriteet ning samuti pole esitatud kontseptsioon realistlik. Küll aga tegeleb Tallinna linnavalitsus projektiga edasi projekti endine keskkonnaekspert ning Tallinna liikluskava üks juhtekspertidest. Mari Jüssi ütles, et projekt külmutati ootamatult ning lisas, et linn võiks tegeleda rohkem autostumise vähendamisega. Minu meelest see peatänav oli üks nagu viimase 15 20 aasta üks kõige, nagu põhjalikumalt nagu tausta uuritud ja ja kaasatud ettevõtmine üldse. Ja seetõttu oli nagu selle lõpetamine nii või väga järsk lõpetamine üsna ootamatu. Me näeme, et kui linn võtab selle eesmärgiks, siis on võimalik seda autostumist vähendada ja lähtuda nagu edasise planeerimisel sellest autoliiklus ei kasva. Aga see, nagu see sisuline vastuolu tekibki nagu sellega, et et linn ütleb, et ei, see töötus ei lahenda, et meil on vaja siit ristmikust lasta näiteks ma ei tea, 20 protsenti rohkem liiklust läbi, aga tegelikult sellega seda soodustatakse autostumist. Tallinna transpordiameti liikluskorralduse juht Talvo rüütelmaa ütles, et linn on teinud tööd transiitliikluse kesklinnast eemale suunamiseks. No tegelikult seesama reidi tee on ka üks näide suure transiitliikluse suunamisest ja, ja ka linna enda liikluse suunamisest just linnakeskusest mööda, aga ma tooksin ühe näite, mis on siis hobujaama laikmaa ja Narva maantee ristmik, kus me rakendasime siin juba mõni aasta tagasi jalakäijat ette prioriteetset foori programmi, millega vähendasime oluliselt tavasõidukite läbilaskvust kesklinnast. Tallinna rattastrateegia võeti vastu kaks aastat tagasi ning jussi sõnul on rattasõit Eestis järjest populaarsem. Samas on ühistranspordi kasutus vähenemas. Kahjuks ühistranspordi kasutus on tervikuna ikkagi vähenemas, et see auto kasutus tervikuna kasvab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnas suureneb autode hulk igal aastal viis protsenti, ka rattasõit on üha populaarsem, ühistranspordi kasutus aga väheneb.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäks umbes selle ettekujutuse järgi, mis oli varem kokku lepitud, see tähendab, et, Et me mõlemad kinnitasime, et me oleme huvitatud valitsustevahelise komisjoni töö jätkamisest ja et selle raames vaadata läbi kõik lepingud, mis on siiamaani ühel või teisel viisil Valmistatud aga ei ole jõudnud otsustamisega allakirjutamise staadiumisse, mingeid selliseid etteheiteid Eestile ei tehtud. Ja siis me läksime mitmete konkreetsete teemade juurde, milledest siis üks oli topeltmaksustamise vältimise leping, mille kohta kohal viibivad Vene delegatsiooniliikmed riigiduumast ja ütlesid, et see on juba läbivaatamise staadiumis riigiduumas, sest tegelikult see on veel vajab allkirja, aga aga et tuuma annab sellele oma positiivse hinnangu, siis me rääkisime Euroopa Liit ja võimalikud muutused kaubanduspoliitikas. Kusjuures mainiti ka seda, et, et võimalik on, et piirilepe jõuab allakirjutamise ja heakskiitmiseni sügisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Siim Kallas kommenteerib kohtumist Venemaa peaministri Mihhail Kasjanoviga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNoortele sedasama küberlahingute reklaamides kasutasid korraldajad selliseid lauseid. Kas sind huvitab, kuidas mõtlevad ning töötavad häkkerid, kas tahaksid ise seda proovida? Eesmärk ongi noori kübervaldkonnas harida ning teha seda mängulisel ja atraktiivsel moel ning muuta see kõik noortele põnevaks. Margi Tihonova kreek, CFi tegevjuht. Meie õpime noori, kuidas eetiliselt häkkida ja ma rõhutaks seda sõna eetiliselt, sest et häkerlusega tihti see on, tendub ka must maailm, aga meie eesmärk ongi tuua noori kübermaailma ja teha seda positiive setiivsel mängulisel viisil, et nad saaksid oma esimesed kogemused kätte positiivselt. See iga, kes on meie sihtgrupiks, on suhteliselt noor, et see esimene kogemus ei tuleks kusagilt tumeveebist kriminaalsel moel, vaid just positiivselt viisil. Võistlusest kuuldes panid huvilised noored end kohe kirja Miia-Marta Heikla. Mul on varemuse küberteadmised olnud, tahtsin neid tugevdada ja nüüd on, kui võistlus, siis on ka vahvad võimalused tööle saada pärast ja kuna minu karjäär endal ongi informaatika või programmeerimine, siis on väga hea, et õppida enne ülikooli juba. Neljateistaastane Kert Vahtre ütleb, et tal on selles valdkonnas juba pikk karjäär selja taga. Olen tegelenud väga pikalt erinevate arvutiga seotud aladega, näiteks programmeerimine, küberturvalisus. CTFi kaasasutaja Karl-Erik Taukar. No mina ei ole siin muidugi kui küber ekspert, vaid kui meelelahutaja ja telesaatejuht, sest et Sverbatel of Estonia eesmärk ja ongi tuua seda võib-olla sellise müstilise ja keerulisena mõjuvat valdkonda natukene lihtsale vaatajale, nagu ma ise natuke lähemale ja ühtlasi ka haarata kaasa võib olla neid noori, kelle jaoks kübervaldkond tundub ka nagu selline natuke kauge. Ma ise sattusin sellesse valdkonda paar aastat tagasi, kui mind kutsuti juhtima ühte kübervõistlust Abu Dhabis. Sealt edasi tuli neid üritusi aina juurde, mis viis selleni, et me ühiselt asutasime ettevõtte CT FT. Mis nüüd siis seda Siver Peter of Estoniat korraldab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitme Eesti linna arvutihuvilised noored on osalenud kübervõistlustel, mille finaal peagi ees seisab. Seda korraldab ettevõtte, mille üks asutaja on tuntud meelelahutaja Karl-Erik Taukar. Valdkond tehakse noortele huvitavaks, õpetades eetiliselt häkkima. Pärnus saadi kokku keskraamatukogus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõrumaa arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots ütleb, et leviaugud tuleb üles leida ja riik võiks toetada nende kinnikatmist. Selleks võiks aastal 2023 eraldada miljon eurot. Misel on viidud läbi erinevaid programme kiire internetiprobleemide lahendamiseks ja on tulemas ka uuel programmperioodil ligi 70 miljonit selle peale, aga kui vaadates seda eelarvemahtu ja tegelikult seda reaalset vajadust, siis need käärid on väga suured, ehk siis tõenäoliselt nagu nende toetustega, nagu meil ikkagi ajastus piirkonda kiire internet ei jõua. Ehk siis meie piirkonna jaoks on lahenduseks läbi õhu, levib kiire internet. Aga kui, kui mobiilside puudub, siis ka läbi õhu ei saa kiire interneti ühendusi välja ehitada. Võrumaa jahimeeste seltsi esimees Mati Kivistik peab levi otsima ka kodutaluõuel. Halb levi teeb näiteks karujahi juhtimise keeruliseks. See tähendab 24, seitse olema telefoni valves. Sellises olukorras võib küll tõesti juhtuda, et tuleb hakata leebemal variandil endise keskkonnainspektsiooniga, praeguse keskkonnaametiga suhtlema teemal, et miks näiteks õigel ajal ei suudetud karujahti kinni panna. Teli ja kommunikatsioonijuht Raigo Neudorf selgitab, et leviauke tekitab Kagu-Eesti künklik maastik. Sellise ideaalse mobiililevi tagamiseks oleks vaja objektidega nii-öelda otsenähtavust, aga mägede ja orgude korral on sellise otsenähtavuse saavutamine tegelikult üsnagi raske. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Raigo Villing nendib, et mure on olemas. Sinna, kuhu kaabel ei ulatu, võiks kaaluda riigi abi andmist mobiilsidelevi parandamiseks. Ja riigi abi me saamegi anda seal, kus niimoodi ei ole ühtegi operaatorit, et kindlasti operaatorite lõikes, noh, meil on ka Eestis erinevusi, mõnel on ühes kohas levi varem, teisel teises kohas, oleneb, kuidas noh, kellelgi mastid ja saatjad on, mis meie eesmärk ost A ja side ettevõ, et ega on, on selgitada välja nüüd need kohad, kus üldse kellelgi levi ei ole. Et tihti me kuuleme nagu maapiirkondade inimestelt, et noh, vahetan operaatorit, proovin ühe, teise, kolmanda, aga noh, ükski ei tööta. Et need on need kohad kindlasti, kuhu siis nii-öelda riigiabireeglitega saaks seda abi anda. Kindlat plaani ministeeriumil riigiabi jagada veel ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võrumaa Arenduskeskus koos Valga ja Põlva kollegideega nõuavad valitsuselt investeeringuid Kagu-Eesti mobiilside leviaukude parandamiseks. Usaldusväärse sideühenduse puudumine on mure just kaugemates külades ja taludes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVõru linna rajatava uue energiatõhusa lasteaia rajamisel on esile kerkinud probleem, mis on kitsaskoht ka teistes maakonnakeskustes. Kooli ja lasteaiakoha pearaha, mida omavalitsused teises piirkonnas käivate laste eest tasuvad, ei kata hoonete ehitus ega remondile vajaminevaid kulutusi. Võru koolides kui ka lasteaedades käib 202 last rohkem väljaspoolt linna, kui linn ise maksab teistes omavalitsustes õppivate ja lasteaias käivate laste eest, tõdes Võru linnapea Anti Allas. Põhikooli ja gümnaasiumi seaduses on selline probleem, et pearahas mida siis omavalitsused, kes panevad teise omavalitsusse oma läheb küll pearaha kaasa, aga selles pearahas ei ole kinnisvarakomponenti. See tähendab nendele keskus omavalitsustele, et aastate jooksul koguneb tuluvõlg ehk siis sisuliselt jääb meil 202 lapse pealt saamata see tulu, millega siis rajada remontida lasteaedu ja koole. Võru vallas on seitse lasteaeda, kus käivad ka Võru linna elanike lapsed. Kuidas ja kui palju kaks kõrvuti asuvat omavalitsust teineteise ehitusprojektides panustavad, seda otsustatakse läbirääkimiste laua taga, ütles Võru vallavanem Kalmer Puusepp. Meil siin lähiaastatel on siis plaanis ehitada ka uus lasteaed Sõmmerpallu ka maksumusega circa kolm, pool miljonit, lisaks on meil puiga kooli lasteaia juurdeehitus samamoodi circa kolme miljoni investeering, et need on meie, Võru valla niisugused suuremad objektid, aga kuna see petitsioon on ikkagi suunatud volikogu liikmetele, et siis ole näha, kuidas siis volikogu nagu otsustab, et et kas siis jätab kõrvale omad objektid, mis on varasemalt meil planeeritud ja, ja panusta b linna lasteaeda, et eks siis aeg näitab. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võru linnavalitsus algatas petitsiooni, mille abil soovitakse koguda toetust ideele, et Võru linna uue lasteaia ehitamisele võiks õla alla panna ka Võru vald, sest just naabervalla paljude elanike lapsed käivad linna lasteaias.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValga viletsas seisus kõnniteede kõrvale on lähenevate valimiste eel püstitatud nii palju plakateid, et need on muutnud lausa vallakeskuse ja maapiirkondade ilmet. Juba püütakse valijaid kaubakeskuste juures ja laatadel ka sotsiaalmeedias. Kas Valga keeruline poliitiline õhkkond valimiste järel muutub, on nüüd valijate otsustada. Nimekirjade esinumbrid kinnitavad, et uue koalitsiooni loomisel punaseid jooni pole kuid senise valitsemise põhjal tundub, et pigem võiksid koostööd teha praeguse vallavanema Monika Rogenboomi juhitav valimisliit kaks-üks ja Reformierakond ning endise vallavanema Ester Karuse peetav Keskerakonna nimekirja ja EKRE kõneleb Keskerakonna esinumber Ester Karuse. Peale ühinemist siis neli aastat tagasi läks ta juba tegelikult päris teravaks iga volikogu tegelikult algas meil avaldusega, opositsioon tegi iga kord avalduse, öeldi ikkagi päris pahasid sõnu siis toonase vallavanema kohta ja, ja niimoodi ta kogu aeg edasi on läinud, et see õhkkond on olnud see neli aastat ikkagi volikogus meil mürgine, et vaatamata sellele, kes on siis seal eesotsas olnud. Valimisliidu kaks üks esinumber Monika Rogenbaum Kõige keerulisemaks ma ikkagi nimetan neid isiklikuks aetud teravaid suhteid. Tõesti, solvangud, rünnakud kõikidel tasemetel, et need ei aita ju kaasa, et poliitilise debati pidamise võimalust praktiliselt ei olegi. Kohati on Valgas hägusad ka poliitilised jõujooned, nii näiteks ei pürgi sotsiaaldemokraadid Valgas võimule ühes vaid erinevais nimekirjades. Kuigi kandideerimas võib näha ka maal elavaid poliitikuid, on maa ja linna ühendamine üheks suureks vallaks osutunud keeruliseks. Ekre esinember Uno Kaskpeit. Kes võimule saavad, peavad rahvast kuulama, mida on vaja, kas maateid ja igasuguseid asju on vaja parandada ja kõike siin üle vaadata, sest ega siin on nalja ja sirkust palju tehtud ju omal ajal. Reformierakonna esinumber Lauri Trubins Eelkõige on siiamaani käinud meil ikka debatid suurprojektide rahastamise üle ja vallaeelarve ja siis on ka muidugi sellised väiksemad detailid, mille üle ei suuda me leida kompromissi. Väitlused käivad ka mingite teemadel, mis ei ole võib-olla ka volikogu teema, et ongi liiga isiklikuks mindud. Keskerakonna esinumber Ester Karuse Valgas on oluline, et me kõnetaks ka venekeelset elanikkonda, meil on palju venekeelset elanikkonda, nii et ka neile tuleb oma sõnumid arusaadavaks teha. Valga volikogu 25-le kohale pürgib 90 kandidaati.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kandidaatide nimekirjades võib näha muutusi - osa kogenud kohalikke poliitikuid enam volikokku ei pürgi, lisandunud on noori.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänaseks on ühe doosiga vaktsineeritud 400000 inimest, teise süsti on nendest saanud pooled. Tervise ja tööminister Tanel Kiik ütleb, et vaktsineerimisel keskendutakse nüüd ka noortele. Me oleme Eesti riigis tellinud piisavalt vaktsiini kõigile huvilistele mai juunikuu jooksul see võimalus tuleb siis Eesti riiki täna on jõudnud tegelikult suurusjärgus kolmandik kõigist nende fizer, Bioec Moderna vaktsiini tellinud oleme ja need mahud, mis veel riiki jõuavad tegelikult siin lähikuudel lähikvartalites on enam kui piisavad, et katta Eesti elanikkonna vajadus noh, sisuliselt isegi mitmekordselt. Praegu on digiregistratuur ülekoormatud ja soovijaid on rohkem, kui vaktsiini on pakkuda. Vaktsineerimise töörühma juht Marek Seer on kindel, et paari nädala pärast olukord paraneb ja juunis saavad kõik soovijad endale aja. Õhtul on siis plaanis lisada üle digi üleriigilise digiregistratuuri suurusjärgus 25000 aega ja need on siis valdavalt planeeritud juunikuusse veidi ka mai lõppu. Seejärel ajad lisanduvad jooksvalt vastavalt vaktsiini tarnetele. Ja kindlasti nii nagu minister mainis, et veel paari nädala jooksul on meil soovijaid rohkem kui saabub vaktsiini, nii et ma palun kannatlikkust. Vaktsineerimise töörühma juhi asetäitja Arkadi Popov ütleb, et vaktsineerimiskeskustes üldiselt Astra Zeneca vaktsiini ei kasutata. AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerivad endiselt perearstid vanemaid inimesi. Popov lisab, et homme hommikul kella kaheksast saab ka riigi infotelefonil 12 47 vaktsineerimiseks aja broneerida. Kasutades antud numbrid ennast registreerida vaktsineerimisele ja seda saab teha kaheteisttunni jooksul päeval iga päev seitse päeva nädalas, kella kaheksast hommikul kaheksa õhtuni helistades riigi infotelefonile 12 47. Iga inimene saab ennast registreerida vaktsineerimisele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäevast saab end vaktsineerimisele kirja panna ka riigi infotelefonil 1247. Infotelefon on avatud 12 tundi ööpäevas ehk kella 8-20 ja seda seitsmel päeval nädalas. Täna õhtul kell seitse avaneb digiregistratuuris võimalus end vaktsineerimisele kirja panna kõigile täisealistele ning ka 16- ja 17-aastastele noortele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestimaa looduse fondis märgalade projektijuht Marko kohv ütleb, et viimased ligi 10 aastat on Eestis nii nagu ka mujal maailmas, tegeletud märgalade taastamisega, sest tegemist on vajalike paikadega. Annavad märgalad ju näiteks puhast vett ja toetavad ka aineringete toimimist. Kohv jätkab. Isegi on arvutusi, kus see maailma mastaabis on kuskil kolm protsenti, ainult märgalasid maismaast, aga teenused, mida inimesel on vaja on umbes 40 protsenti, tuleb sellelt kolmel protsendilt. See, kui hästi või halvasti märgala taastub, sõltub kohvi sõnul tüübist näiteks. Siis soode puhul, kui me anname talle vee tagasi, siis soo saab suurepäraselt ise hakkama ja tegelikult taastumine on väga kiire. Praeguseks on Eestis viimase ligi 10 aastaga kui taastatud 6000 kuni 7000 hektarit märgalasid. Samas räägib pilt looduses veel kuivandatud alade kasuks. Kohv ütleb, et Eestisse ei rajada küll enam uusi kuivendussüsteeme. Kehtivate lubade alusel on põlevkivitööstus see, mis praeguseni kuivendusi kasutab. Nii näiteks on ka Eesti kõige suurem soo Puhatu soo kaotanud poole oma pindalast just põlevkivi kaevanduste alla, sõnab kohv. Ka turba tootmisel, mis Eestis legaalne, on märgaladele hävitav mõju. Häid alternatiive aga praegu turba kaevandamisele kohvi sõnul ei ole või näiteks ka taristu projektid, mida tehnoloogilise arengute tõttu saab ellu viia ka nii-öelda märgalade sõbralikult. Aga seesugused ettevõtmised on majanduslikult kallimad. Samuti on surve märgala täis ehitada, järjest kasvav, ütleb kohv. Täna ehitatakse otse otse rabadesse, mis ütleme 50 aastat tagasi ei tundunud väga hea mõte, aga maa on kallis, surve on suur ja ka asulate lähedal kui ka siis infra ja põhjus on lihtne, et seal ei ole inimesi, kellega peab kohtus käima, et selles mõttes on võimalik kiiremini neid asju teha. Inimtegevus ei ole aga ainult turba tootmine, kuivendamine ja taristu suurprojektid, vaid ka järjest rohkem inimesi on märgalasid enda jaoks avastanud. Ühest küljest on see tore. Teisalt ütleb aga Eesti maaülikooli loodusturismi lektor Marika Kose, et inimesed käivad lisaks looduse nautimisele, pildistamisele ja matkamisele märgaladel ka motoriseeritud viisidel, mis aga alasid lõhub. Samuti on populaarsust kogumas räätsamatkad, mille mõju märgaladele on maaülikoolis praegu. Uurimisel jätkab Kose. Need nii-öelda igasugused sellised väljaspool laudteid toimuvad sellised puhkeeesmärgil rajad ja niisugused kahjustused, et need on üsna lokaalse iseloomuga ja nad on päris koledad, teisest küljest sood on väga suured ja noh, see on siis selline piisk meres, võiks öelda, et võib-olla see ökoloogilise probleem. On selline väga lokaalne, aga see sotsiaalne probleem, et need maastikud on inetud, mida me läheme nautima, et see on juba päris aktuaalne.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopaga võrreldes on Eesti märgalade seisund päris hea, ütleb Eestimaa Looduse Fondi märgalade projektijuht Marko Kohv. Kui näiteks Saksamaal on kadunud 98% soodest, siis Eestis on neid praegu alles 1/3. Teistpidi vaadatuna on aga ka Eesti soodest 2/3 praeguseks kadunud. Milline on märgalade nii öelda majandamise suund ja inimtegevuse mõju nendele?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n26 aastat kohtuniku haamrit hoidnud Eveli vavrenuk istub praegu kuriteos kahtlustatavana arestimajas. Tartu maakohtu kohtunikuna tegeles ta pikalt perekonnavaidlustega, kuid kahtlustused tõi talle töö pankrotimenetlustes, räägib riigiprokurör Taavi Pern. Ja tal on esitatud kahtlustus selles, et ta on pankrotimenetlustes teinud otsustusi isikute suhtes, kes on talle andnud altkäemaksu nii et ta on soodustanud kahtlustuse järgi talle altkäemaksu andnud isikuid tema juhitavates menetlustes. Taavi Pern kinnitab, et kahtlustuse järgi võttis kohtunik altkäemaksu mitu korda ja seoses mitme erineva pankrotimenetlusega. Praegusel hetkel oleme kahtlustuse erinevate kuritegude toimepanemises selles menetluses esitanud neljale inimesele, üks neist on siis see kohtunik, kellest räägime kahele inimesele on esitatud kahtlustus altkäemaksu andmises, ühele inimesele on esitatud kahtlustus siis teistes kuritegudes, mis ei ole seotud altkäemaksuga. Missuguseid pankrotimenetlusi ja otsuseid kahtlustus puudutab, prokuratuur ei ütle. Ühtlasi ei tea me, kas võimalikud altkäemaksu andjad olid pankrotiveerel ettevõtjad või hoopis murelikud võlausaldajad. Küll aga mainib pern, et prokuratuur tahab selgeks teha, kui läbipaistev on kohus pankrotihalduri määramisel. Teada on ka see, et menetluse raames on kinni peetud tuntud vandeadvokaat ja pankrotihaldur Olev kuklase. Niisuguseid pankrotiasju, kus Eveli vavre oli kohtunik ning kuklase kas pidevalt või ajutiselt pankrotihaldur leiab registrist 37. Võimalike kuritegude käigust annab aimu ka see, et varu ei saanud võimalikke hüvesid kuidagi juhuslikult. Hetkel on kohtunikule kahtlustus esitatud nii altkäemaksu nõumises kui altkäemaksu vastuvõtmises. Kusjuures prokuratuuri esialgsel hinnangul ei liikunud kuritegude raames rahakohvrid ega ümbrikud. Kahtlustus on kohtunikule esitatud selles, et ta on altkäemaksuna võtnud vastu siis teeneid, mis on rahaliselt hinnatavad ja neid teeneid on ta lasknud endale osutada pankrotimenetluste menetluse osalisel ja samuti on ta siis endale võtnud vastu ühe eseme, mis on ka rahaliselt hinnatav ja selle eseme on ta saanud samamoodi pankrotimenetluse osaliselt. Siiski käime üle ka Vavernuki majanduslike huvide deklaratsioonid. Kohtunikule kuulub kaks korterit Tartus, üks kinnistu uunja vallas ja üks Lääne-Virumaal. Juba aastaid on kohtunikul maksta eluasemelaen, mis väheneb 10000 euro võrra aastas ja mida täna on jäänud umbes 180000 eurot. Aastas teenib kohtunik umbes 47000 eurost moto palka, kui arvata maha tulumaks, laenumaksed ja liising uue reno linnamaasturi eest jääb talle iga kuu kätte pisut üle 2000 euro. Taavi Pern. Mis tahes võlakoormuse, mistahes finantseeriskid võivad alati tõsta ka korruptsiooniohtu, ükskõik millise inimese puhul on nii kohtuniku puhul kui ükskõik millise teise ametniku puhul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuki kahtlustatakse selles, et ta tegi pankrotimenetlustes otsustusi isikute suhtes, kes on andnud talle altkäemaksu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaapsalu linn on korraldanud igal aastavahetusel vanalinnas suure ilutulestiku. Kui esialgu plaaniti tänavu pürotehnikast loobuda ja asendada see laser showga, siis nüüd teatas linn, et ei tule ka seda, sest öösel peetaval massiüritusel ei oleks võimalik osalejate arvu kontrollida, jätkab Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus. Sus kehtestas 500 inimese piirangu siis välitingimustes, siis tõenäoliselt me seda kontrollida ei suuda. Päris emotsioonideta vana-aasta viimane päev Haapsalus siiski ei jää. Tõnu Parbuse sõnul on plaanis seada selleks õhtuks üles valgusinstallatsioonid. Et inimesed oleksid hajutatud, on valguskaunistused paigutatud linnas mitmesse erinevasse paika ja lülitatakse juba kaks tundi enne keskööd välja. Barbus pani elanikele südamele, et nad ei koguneks aastavahetusel suurtes gruppides. Õhtul me kutsumegi üles inimesi kella neljast kella 10-ni värskes õhus jalutama. Siis uue aasta vastu võtma kodus rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalus jääb ära aastavahetuse ilutulestik. Küll aga seatakse õhtuks üles valgusinstallatsioonid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIlm on juba külm, rõske ja vihmane, sestap lõpetasid esmaspäevast tegevuse kõik Tallinna vaktsineerimistelgid ja see-eest käivitub hoopis uus püsiv vaktsineerimispunktide võrgustik üle linna. Kokku luuakse kaheksa punkti. Nii lubab linna epideemialoogiliste ennetusmeetmete koordinaator Ester Öpik. Oluline meie jaoks see, et nad oleks inimeste jaoks väga mugavates kohtades ja ligipääsetavad, tunda on siis, et nii Haabersti, Kristiine ja kesklinnas, aga ka täiendavalt Lasnamäel osade vaktsineerimispunktid tekiksid ja nad on rohkem sellised püsivat laadi sest me oleme märganud, et, et kogukond oma lähedal võtab vaktsineerimispunkti väga ilusti omaks ja võib-olla ka sõltumata sellest reklaamist ikkagi naabrinaise või pereliikme või sõbra soovitus, et mine meie maja kõrvale telki vaktsineerima on olnud see, mis tegelikult inimesi ka on julgustanud ja inimesi vaktsineerima on toonud. Kõigis ülelinnalistes punktides on võimalik nõu ja vaktsiini saada argipäeviti kella 12-st 19-ni ning nädalavahetustel 10-st seitsmeteistkümneni. Eilsest on avatud ka vaktsineerimis testimise nõustamiskeskus Vabaduse väljakul, kuhu saab minna eelregistreerimiseta. Päevavõimekus on hinnatud hetkel kuskil 250 inimese teenindamise juurde, seal on nõustamine, vaktsineerimine, aga ka testimine, samamoodi eelregistreerimata aga saatekirjaga ja sel juhul tasub teenuse eest haigekassa. Kui inimesel saatekiri arsti poolt puudub, siis ta võib minna kohale eelregistreerimata ka niisama. Aga siis ta peab arvestama, et teenus on tasuline ja see maksab 44 eurot. Tallinnas jätkub ka vaktsineerimine kodudes. Praegu sõidab ringi üks brigaad, kes jõuab päeva jooksul teenindada veidi üle 10 inimese, kuid varsti sõidab ringi neli brigaadi. Brigaadi saab endale koju kutsuda telefonil kuus kuus-kuus kaks seitse kaks seitse. Kõik eelnev kehtib ka tõhustusdooside saajatele. Nende puhul on aga jäänud segaseks niinimetatud kuue kuu kriteerium, kas võib süsti järgi minna ka varem ja kui palju varem. Ester Öpik selgitab. No riigi poolt on antud tegelikult usse reeglid kuus kuud peab olema täitunud, selleks et tõustusdoosi saada. Tõustusdoosi tehakse praegu nii Faizer i kui Modernaga ja nüüd see, et kui täpselt kuus kuud siin on tervishoiutöötajad öelnud, noh, üksik päev siia-sinna ei oma nii suurt tähtsust ja nad järgivad tähtaja täitumist kuute kuut päris täpselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 67 protsenti elanikkonnast. Iga järgmist protsenti on üha raskem saavutada, seepärast muutis linn sellest nädalast vaktsineerimiskorraldust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui Eestisse saabub ülikooli õpingutele välistudeng, peaks välismaalane juba enne riiki sisenemist endale taotlema Eesti isikukoodi et asjaajamisi koha peal lihtsamaks muuta. Muuhulgas on Eesti isikukood aluseks ka perearsti nimistusse. Registreerimisel, kui vajalik isikukood on tudengil olemas, on enamjaolt ülikoolidel endal perearstidest nii-öelda koostööpartnerid, kes võõrkeeli räägivad ja on nõus teise riigi kodanik oma nimistusse lisama. Eesti maaülikooli välissuhete spetsialist Karoli Kõiv räägib, et suurema huviga otsivad perearsti endale just need tudengid, kes saabuvad Eestisse pikemaks ajaks. Kes tulevad juba kaheks aastaks või kauemaks, et nendel enamusel on, see hangivad endale perearsti, aga et vahetus tudengite hulgas just ei ole nagu nii oluline olnud varem. Nii Kõivu kui ka Tartu Ülikooli esindaja sõnul on Tartus suuremaks probleemiks kujunemas aga see, et, et ülikoolidega koostööd tegevate perearstide nimistud on täis ja uutel võõrkeelsetel tudengitel pole enam võimalik nendesse pääseda. See tähendab, et tudeng peab hakkama endale ise perearsti otsima, kuid vajalikku keelekompetentsi igal perearstil ei ole. No see on Tartus nii keeruline teema, et üldiselt jah, neid perearste, kes on nõus inglise keeles teenindama on, on väga vähe ja sellel sügisel ka päris mitmed, kes varem olid nõus meie tudengeid vastu võtma. Ma helistasin, helistasin nad läbi, mõned on, on öelnud jah, et nende istus, on täis, aga jah, see on probleem. Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna nõustaja Andrei Petuhovi sõnul on eeltoodud probleemi üheks põhjuseks kehtiv seadusandlus ehk praegu kehtiv seadus ei nõua, et perearstid lisaks eesti keelele valdaksid ka teisi keeli. Ütleme niimoodi, et nooremapoolsed, perearstid üldjuhul ju inglise keelt ja ka teisigi võõrkeeli valdavad ja nendel ei ole raske teenindada patsiente ka teistes keeltes, aga samas seda tuleb alati silmas pidada ja meie ka omalt poolt suunamisel rõhutame, et patsientidele, et palume mõistvat suhtumist, et hetkel see olukord selline on, et muidugi võõrkeelte valdamine on tervitatav nähtus, aga see on nagu veel nii-öelda tuleviku küsimus, et. Petuhovi sõnul ei tähenda ka välistudengi jaoks perearsti nimistusse mitte kuulumine seda, et näiteks koroonatesti teha ei saa. Sellest esimesest nii-öelda eriolukorrast, mis meil on, oli kevadel, on paika pandud selline kord vähemalt praeguse tänase päevani, et olenemata sellest, kas tal on ravikindlustus, perearst, kas on tegemist eestlasega Eesti elanikuga või mitte, et ta saab pöörduda lähima perearsti poole, kui tal on tekkinud need ülemiste hingamisteede haigestumise sümptomid, kas siis on see lähim perearst talle geograafiliselt või kus ta parasjagu viibib, näiteks inimene elab Tartus, aga haigestumis hetkel on Tallinnas, et siis saab pöörduda Tallinna arstide poole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaatamata koroonakriisile on Eesti ülikoolides jätkuvalt kraade ja erialasid omandamas ka palju välisüliõpilasi, kes kõik ei pruugi olla arvel Eesti perearstide nimistus. Kuidas toimub vajadusel välisüliõpilaste koroonatestile suunamine, kui üliõpilasel puudub näiteks Eestis perearst.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSombune ja vihmane ilm Tartus ja maakonnas täna valimisi soosinud linna valimiskomisjoni esimees Ants Paabut märkis usutluses Eesti raadiole, et kella 16-ks oli Tartus valimiskastide juures käinud 46 protsenti hääletajate nimekirja. Kantutest. Pingelisem periood oli kella 12 ja 14 vahel, kui laudade ette tekkisid ka järjekorrad. Pärastlõunane aeg oli Taaralinna valimisjaoskondades aga loid. Uus elavnemine tekkis pärast kella viit. Tartu suurima piirkonna Annelinna jaoskondadesse jagus rahvast aga igaks kellaajaks. Jaoskondi külastas valdavalt keskeas valijaskond. Noortepoolne osavõtt jäi mõneski linnajaos kesiseks. Näiteks pensionärid olid uste taga juba enne avamist ja nende aktiivsus langes ennelõunasele ajale. Aktiivsed valijad Tartus olid ka valimisõiguslikud vene keelt rääkivad kodanikud. Kui Tartu linna valimistel osalenute protsent kella 16. seisuga oli 46, siis maakonnas jäi hääletus kastide juures käimine märksa tagasihoidlikumaks. Paljudes külakohtades olid teeolud täna niivõrd halvad, et vanemad inimesed ei hakanudki teed vallamajja või jaoskonda ette võtma. Mõnestki jaoskonnast on Tartumaal tulemuste saamine aga raskendatud. Viies Tartumaa jaoskonnas pole internetti ega faksiühendust ja tulemusi tuleb nõutada telefoni teel. Tartu maakonnakomisjoni aseesimees Andres Rajalo kinnitas päevakajale ette. Kirja pandi ka üks reeglite rikkumine, nimelt Kallaste linnas. Seal anti hääletusüllatan rohkem välja, kui oleks tohtinud. Reeglite rikkumise pärast tuli maakonnakomisjonil ka osa Kallaste jaoskonnakomisjoni liikmeid välja vahetada. Lõpliku sõna ütleb juhtunu kohta vabariiklik valimiskomisjon. Aktiivsed valijad Tartu maakonnas olid Peipsi ääres. Kella neljaks olid seal peaaegu kõik valimisõiguslikud kodanikud oma kohustuse täitnud. Valimiste päeval on igasugune reklaam keelatud. Palju pahaseid telefonikõnesid tuli täna Tartu linna valimiskomisjoni esimehele Ants Paabutile. Kesklinnas hansakeskuse katusel asuva Reformierakonna loosungi kohta, milline rippus üleval veel tund enne päevakaja eetrisse minekut äärelinnas, võis täna märgata, et nii mitmeski kohas olid üleval veel erakondade valimisplakatid ja kandideerijate näopildid. Teateid jaoskondades toimunud agitatsiooni kohta Tartus aga ei täheldatud. Tara linna sõitis parlamendivalimisi jälgima ka välisvaatlejaid. OSCE missiooni vaatlejad külastasid ka kõiki Tartu valimisjaoskondi. Vambola, Pavo, Eesti Raadio, Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu valimised Tartus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSel aastal jõudsid pensioni ka 1957. aastal sündinud inimesed aga sellest aastast saab pensionile jääda kuni viis aastat enne seda, kui ametlik pensioni ga kätte jõuab. Sotsiaalkindlustusameti eripensionivaldkonna juht Katrin Välling. Sellel aastal on seda võimalust kasutanud meie andmetel 1639 inimest. Kui palju nendest on siis võtnud välja selle maksimaalselt viis aastat? Ma vaatasin just maksimaalselt viis aastat varem on kasutanud võimalust 193 inimest. 12 inimest on oma pensioni edasi lükanud, see tähendab, et nad saavad edaspidi pisut suuremad pensioni, kui oleksid saanud siis, kui oleksid otsustanud kohe ametliku pensioni ja saabudes pensioni välja võtma hakata. Tegelikult on enne tähtaega pensionile jäämise võimalus olnud ka varem, aga ajapiir on olnud kolm aastat. Seda on viimasel ajal kasutanud igal aastal ligi 29000 inimest. Katrin Välling ütles, et kui enne tähtaega pensionile jääda, jääb pension väiksemaks isegi juhul, kui sa uuesti tööle lähed. See varem minemine tegelikult tähendab ikka seda, et pensioni suurus jääb, sul ikkagi seda vähendatakse ja see vähemusprotsent jääb sul ikkagi sisuliselt ju eluks ajaks saata väiksemat pensioni. Tähendab jah, sa töötad juurde selle võrra sotsiaalmaksu alusel ja pension jälle suureneb, arvutatakse ümber, aga see vähendusprotsent võetakse ikka maha. Enne ametlikku iga pensionilejäämist kasutatakse enamasti siis, kui vanemaseas töötuks jäädakse. Pension on enamasti suurem kui abiraha. Pigem on ikkagi see põhjus olnud, selles inimesed on kaotanud juba võib-olla enne seda töö ja kui see võimalus on minna siis pensionile varem, et kasutavad seda võimalust. Enne ametliku eapiiri saabumist pensionile jäämise võimalust on rohkem kasutanud Hiiumaa, Rapla maakonna ning Lääne ja Ida-Virumaa elanikud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sellest aastast kehtib uus paindlik pensionile jäämise võimalus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMinu jaoks oli oluline see, et me ikkagi seda NATO ja Euroopa ühtsust hoiame ja oluline on ka see, et, et tegelikult need jooned, mis me oleme NATO-s kokku leppinud nendest joontest. Prantsusmaa president pidas ka kinni oma vestlustes. Joontest pidas kinni, aga milles tema ettepanekud seisnesid, on meil mingit konkreetsust. Väga detailselt ei, ei saa kõike arutada, aga meie jaoks on oluline see, et tegelikult Ukrainale ei avaldada täiendavat survet, ta lubas ja ütles, et Ta on pidevas suhtluses ka Ukraina presidendiga ja et mitte midagi uut ei pakutud nendes vestlustes ega mitte midagi sellist, mida varasemalt pole juba jutuks olnud. Noh, need põhilised asjad on ikkagi see, et kuidas saada Venemaad seda olukorda deskaleerima, et nad ei pingestaks rohkem seda olukorda ja, ja noh, küsimus oli eraldi ka veel Valgevenest ja sinna viidud vägedest ja, ja noh, lõpuks mida Macron siis kinnitas, üle, on ikkagi see, et NATO avatud uste poliitika peab jätkuma, kuigi president Putin tõepoolest ju väga suurt survet sellele avaldab, et et uusi liikmeid ei võetaks NATO-sse. Meie jaoks on jällegi oluline see, et, et me hoiame seda ühtsust, et ma ütlen, et veel selline ükshaaval temaga rääkimas käimine vähemalt mulle isiklikult ei ei meeldi, aga samas selline dialoog on vajalik, et hoida Venemaad nii-öelda laua ääres ja selle juures, et ta selle eskalatsiooniga ikkagi edasi ei lähe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ja Läti peaminister ning Leedu president pidasid kolmveerandtunnise telefonivestluse Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, kus oli juttu Macroni kohtumisest Vladimir Putiniga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKas ja millal gümnaasiumide lõpueksamid toimuvad, pole veel otsustatud, aga ülikoolid teevad juba plaane, kuidas korraldada sisseastumist siis, kui lõpueksamid ära jäävad. Tallinna Ülikool oma sisseastumiste ajakava muutnud ei ole. Õppeprorektor Priit Reiska ütleb, et dokumentide vastuvõtmine algab 20. juunil. Vastuvõtueksamid on plaanitud juulikuu esimesse poolde. Tallinna Ülikoolis seni neljast instituudist kahes ei ole riigieksameid niikuinii üleüldse arvestatud ja ülejäänud neljas instituudis siis on arvestatud, aga ka valdavalt suhteliselt väikse osakaaluga, no näiteks 25 protsenti. Niisiis, kui gümnaasiumite lõpueksamid ei toimu, saavad kohalikud sisseastumiskatsed lihtsalt suurema rolli. Mõnel puhul saab appi võtta ka akadeemilise testi. Sisseastumiskatsete kõrval loodab oma akadeemilisele testile ka Tartu Ülikool. Õppeprorektor Aune Valk ütleb, et tartlaste testi vastu on huvitundnud ka teised ülikoolid. Nii et siin on variandid, et kas seda teha klassiruumis, kui noored siiski kooli saavad minna, olgu see siis mai lõpus või juunis ja kaalume ka seda varianti, et seda teha elektroonselt. Maaülikooli õppeprorektor Endla Reitam ütleb, et nemadki kaaluvad koostööd Tartu Ülikooliga. Ühine akadeemiline test muudaks lihtsamaks nii ülikoolide kui sisseastujate elu. Reinam kinnitab, et alles jäävad kindlasti ka kohalikud valdkonnapõhised. Sisseastumiskatsed. Praegu me oleme alternatiivse võimaluse välja töötanud veterinaarmeditsiini ingliskeelsele õppekavale, kus vastuvõtuks ka jällegi sellist rahvusvahelist testi ei ole võimalik praegu enam teha ja seal on siis teatud ainete sooritamine, tuleb motivatsioonikiri ja siis vaadatakse juba kolmandas järgus hinnet. Omaette arutelu käib selle üle, kuidas võtta vastu kolmandatest riikidest pärit välistudengeid. Õigemini ametliku vastuvõtmisega on ju lihtne, need tehti suuresti juba enne koroonakriisi ära. Aga kuidas tudengid sügiseks Eestisse jõuavad, seda ei tea veel keegi. Priit Reis, ka. Seal me oleme küll arutanud võimalust, kas siis semestri algust edasi lükata või siis alustada e-õppes ka seal, kus see võimalik on. Aune Valk tõdeb, et välistudengeid puudutavad otsused tuleb aprilli jooksul ikkagi ära teha. Ja võib-olla ka päris radikaalseid otsuseid, et tuleb välismaalastele õppe terve semestri võrra edasi lükata, aga hetkel siin jah, neid otsuseid ei ole, aga lähikuu jooksul tuleb nüüd teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ülikoolidesse sisseastumisel võivad gümnaasiumide lõpueksameid asendada sisseastumiskatsed ja mitme ülikooli puhul ka akadeemiline test. Sestap ei näe kõrgkoolid ka suurt muret, kui lõpueksamid ära jäävad või edasi lükkuvad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEelnõud kaitses Paul Puustusmaa, kes ütles. Tegemist on erakordselt sümboolse eelnõuga ja see on sümboolne, sellepärast et selle eelnõuga on Eesti vabariigi lahti ütlemine 2014 aasta Eesti Vene rahulepingu allkirjast. See 2014 aasta leping. Oma olemuselt ei ole mitte midagi muud kui kapitaliantlik akt. Ja puustusmaa lisas veel Kõige tähtsam selle asja juures on kaks nüanssi. Esiteks mitte toetada Ukraina agressiooni, anda signaal rahvale ja maale ja ka rahvuse üldsusele. Ning teine väga oluline moment, nagu ma ütlesin, on selle momentumi ära kasutamine, mil meil on praegu olemas. Kui mõni aeg läheb mööda, võimalik, et meil seda situatsiooni enam ei teki. Praegu on see olemas. EKRE esindajad kinnitasid, et selle eelnõu vastased on ennast maha müünud erinevate riikide luureteenistustele või vähemalt näitavad avalikult, et toetavad Ukraina agressiooni. Komisjoni poolt oli puldis Eerik-Niiles Kross. Õigusekspertide seisukoht selle eelnõu suhtes oli selline et kuivõrd ei rahvusvaheline praktika ega ka Eesti õigus ei tunne sellist protseduuri nagu rahvusvaheliselt lepingult allkirja tagasivõtmine siis selle tõttu on keeruline mõista, mis oleks sellise eelnõu sellise otsuse vastuvõtmisel selle tegelik õiguslik mõju, kuna vabariigi valitsus ei saa teha seda, mida eelnõu temalt küsib. Nüüd siin just eelnevalt Paul Puustusmaa ütles ühe huvitava mõtte. Rahvusvahelises õigusest tuleb käituda nii, nagu partner käitub, kuna justkui Putin on öelnud, et tema võtab piirilepingult oma allkirja tagasi eelmisel korral, et siis me peaksime samamoodi tegema õiguslik lt, ta tegelikult ei võtnud allkirja tagasi, sest ka tema ei saa seda teha. Rahvusvahelises õiguses ei tule käituda nii, nagu partner käitub, kui partner rahvusvahelist õigust rikub, vaid rahvusvahelises õiguses tuleb käituda nii, nagu rahvusvaheline õigus ette näeb. Ja lõpphääletus. Ettepaneku läbiminekuks oleks vaja olnud 51 poolthäält. Neid poolthääli kogunes lõpuks 28, vastu oli 53 saadikut.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutas täna EKRE eelnõu \"Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele võtta tagasi allkiri Eesti ja Venemaa piirilepingult\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKuigi Põlva perearstikeskuses hommikuti palju inimesi ei ole, käib perearstide kabinetides juba telefoni teel Covidi haigete nõustamine. Pereõed püüavad igal hommikul kontakti saada Covidi haigetega, et neid nõustada ning teha kindlaks, millist ravi keegi vajab, ütles Põlva perearst Hepp Nigol. Meil on kohustus, õekene vaatab üle, kes on positiivset juurde tulnud ja võtame ise ühendust, kui patsient ise ei ole võtnud ühendust, sest ega meilt kätte saada on küllalt keeruline, kui kõik telefonid on kinni ja seda hommikusel ajal on suht palju ja, ja siis me võtame ise ühendust nende koroona positiivsetega ja püüame neile sõnu peale lugeda, kuidas istuda, kuidas astuda, mida ravimitest võtta, millal kiirabi kutsuda ja kuidas käituda oma kaaskondsetega. Koroonahaigetega suhtlemise tõttu võivad perearstitelefonid olla kaua kinni, kuid tähtis on, et ka teised patsiendid saaksid oma terviseprobleemidega arstiga rääkida, tõdes perearst Nigol. Perearstid on selline seltskond, kes ongi harjunud rööprähklema üks telefon ühe kõrva juures, teine telefon teise kõrva juures, siis tuleb infot ju meil igasuguste kanalite kaudu saadetakse meile saadetakse sõnumeid, kes kuidas on oma tööd korraldanud. Kuna kõik haigusnähtudega patsiendid, kes võivad olla nakatunud, tuleb saata testimisele, on perearstidele ja õdedele lisandunud hulga kirjatööd, ütles kanepi perearst Vaike Meesak. Kulgeb raskelt, sest oleme ju kolmekesi väike Praxsis ja telefon tiriseb hommikust õhtuni siis paneme suunamise peale tirised mobiili peale saab tagasi helistada. Kätte saamine on inimestel kindlasti päris keeruline praegu ja põhiline on muidugi jah, testile suunamine, haigestunud kontaktsed, saatekirjade saatmine, sellega kaasneb veel haiguslehtede alustamine ja alustab kontaktsena, siis tuleb positiivn positiivne, siis teed jälle sissekande, siis kannab positiivse sisse saada kiirteatise terviseametisse. Seda kirja tööd arvutis jätkub ka ikka tohutult palju. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuna koroonaviirusega nakatanute arvu on hakanud kasvama, on järsult suurenenud ka perearstide koormus. Neil kulub palju aega COVID patsientide haiguslooga seotud andmete sisestamisele ning haigestunute nõustamisele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLahti jääb siis Haapsalu Tarbijate ühistu koop konsum, siis jääb meil apotheka apteek kaks lillepoodi, prillipood, Eurooniks, mis on eraldi sissepääsuga ja teised poed, lähevad kõik kinni, mis on kaubanduskeskuses sees. Nii et need poed, millel on siis nii-öelda tänavalt enda sissepääs eraldi, et need jäävad lahti täpselt nii, mida see tähendab näiteks ka selle Konsumi poe jaoks, et seal on ka nii-öelda selline see majatarvete ja muude esmatarbekaupade peale toidumüük, et, et kas need riiulid kuidagi eraldatakse või see jääb ikkagi lahti? Tähendab, meil on see kontseptsioonis sees, et tegelikult on see toit esmatarve ja, ja ütleme, et see hambapasta ja nustik ja mingisugune kauss, et need on ka väga vajalikud asjad ja neid peab ka inimene saama, et meil ei ole mõtet hakata neid isoleerima. Kui me nüüd vaatame seda praegust olukorda, et tegelikult on seal poodide puhul ka siis nõue selles määruses, et peab olema tagatud sissepääsude juures, siis pesuvahendite kasutamise võimalus klientidele, et saate te selle nõudega hakkama, et kui keeruline praegu seda desinfitseerimisvahendit üldse üldse hankida on. Kindlasti on keeruline, aga me saame sellega hakkama ja reedeks peaks olema meil need deso püstakud üleval ja inimesed saavad siis neid käsi puhastada ja, ja hankimine on, on muidugi keeruline, aga praegu meil tundub, et mingi peaaegu kuu aega me suudaksime vastu panna. Ja kui asi väga kriitiliseks läheb kindlasti, siis me anname teada ja, ja kriisikomisjon meid kindlasti toetab ja aitab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalu Tarbijate Ühistu juht Raimond Lunev kommenteeris Juhan Hepnerile, millised poed jäävad uute piirangute valguses avatuks ühistule kuuluvas Haapsalu Kaubamajas ja kuidas saadakse hakkama nõudega, et poe sissepääsu juurde tuleb paigutada klientide jaoks desinfitseerimisvõimalus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVirumaa dekameronis räägivad 10 gümnasisti noorte keerulisest elust, viies vaataja Eesti kaevandusmuuseumis nii maa peale kui ka maa alla, räägib lavastaja Neeme Kuningas. Miks dekameron, et cameron on ju ka see, kus noored inimesed katku eest põgenevad ja jutustavad oma lugusid kuskile sellisesse kinnisesse kohta ja siin ka Virumaal lisaks kõigele sellele, sellele hirmsale katkule, mis oli meie nii-öelda tervisega, on ju igasuguseid muid katkusid ka siin elus praegu, mis on väga valusad, aga samas on ka noorte sellised isiklikud lood, mida nad on siis kas märganud või, või võib-olla ka ise ise nagu läbi elanud ja need on ka asjad, mille eest tahetakse põgeneda. Räägib Kohtla-Järve Gümnaasiumi gümnasist Pipi Triinu Nõmmiste. Need lood on pärit elust enesest, kui me hakkasime seda tegema, muidugi see on meie poolt välja mõeldud ja kokku pandud, aga lood on ikkagi päris inimestest, me tegime palju otsingutööd ja guugeldasime, mis on noorte probleemid ja mis on üldse väga tõsised probleemid meie tänapäeva maailmas. Mis need probleemid siis on, näiteks me räägime seal sellistest probleemidest nagu ahistamine, depressioon, narkosõlt ja palju, tulge vaadake, näete miks või kuidas te valisin selle koha? Me lihtsalt mõtlesime, et võiks olla midagi huvitavat, midagi teistsugust, millega publik pole harjunud, et sellist rasket teemat rääkida, laval oleks ka tore, aga mingi selline ekstreemsem ja meie kodukohale võib-olla lähedasem koht oleks lahedam ja siis kaevandus osutus just perfektseks valikuks. Et kui päeva alguses ja nii-öelda päris elus ei taha rääkida oma muredest, siis kuskil täiesti teises kohas, kus sul muud varianti ei ole, siis me avaneme ja räägime võib-olla ja leiame tänu sellele abi. Neeme kuninga sõnul polnud tema eesmärk vormida gümnaasiumi õpilastest kolme aastaga näitlejaid, vaid panna neid armastama teatrikunsti. Eesmärk on tegelikult olnud algusest peale ju see, et, et mitte tõepoolest, et mitte noh, teha endale illusiooni, et me nüüd vormime siin ohtralt tulevasi üliandekaid, näitlejaid, aga pigem anda nendele julgust anda nendele esinemisjulgust ükskõik millisel elualal, seda ühelt poolt ja teiselt poolt tõepoolest, et nendest saaksid tänuväärne teatripublik ja kunstist ja, ja kunstnikest lugupidavad inimesed, kultuursed, inimesed. Virumaa dekameroon tuuakse vaatajate ette neljapäeval ja laupäeval, kuid publiku huvi korral pole välistatud ka lisaetenduse Kohtlanemad raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohtla-Nõmmel Eesti Kaevandusmuuseumis esietendub \"Virumaa dekameron\". Tegu on Kohtla-Järve Gümnaasiumi etenduskunstide mooduli esimese lennu diplomilavastusega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMõlemad suunasid peatähelepanu panga tulevikule ja, ja enam-vähem sama probleeme ja ülesandeid tulevikus, nii et siin suurt vahet ei ole. Küsimustele vastamine oli näitas, et mõlemad on süvenenud panga spetsiifikasse ja, ja oskavad õieti hinnata probleeme ja, ja, ja ülesandeid. Võistlus oli võrdväärsete kandidaatide vahel ja nõukogu on veendunud, et mõlemad olid võimelised Eesti panka juhtima ja mõlemad kandidaadid rõhutasid seda, et, et panga areng on toimunud tasakaalusta ja, ja midagi suuri muudatusi ei ole ette näha. Millal siis vabariigi president võiks kinnitada ametisse uue panga presidendi? Homme läheb minu allkirjaga ettepanek vabariigi presidendile ja ära Vello Vensel presidendiks kinnitada. Kuivõrd paugu rahti volitused lõpevad alles 28. aprillil, siis noh, on härra presidendil piisavalt aega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Panga nõukogu esimees Mart Sõrg kommenteerib otsust Marge Püvile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitseliidu Pärnumaa maleva pealik Tõnu Miil ütleb, et viimase viie aasta jooksul polegi liikmete arv märkimisväärselt muutunud. 2016.-st aastast on meile ka liitunud circa 350 inimest, aga samal ajal on ka malevast lahkunuid 450 inimest ja selle põhjuseks on suuresti see, et me 2016 alustasime oma liikmeskonna korrektuuriga. Moto on see, et võib-olla natuke vähem liikmeid, aga me soovime, et nad oleksid aktiivsemad ja ikkagi jagasid meiega sammuväärtusi. Ka ei olnud väga palju aastaid kontrollitud nimekirju, ütles miil. See 1000 viiesajane liikmeskond on püsinud meil noh piltlikult öeldes viis-kuus aastat selle üle kurta ei saa, alati tahaks rohkem, aga niisugune kasv 80 kuni 100 liiget aastas on, on olnud meil järjepidev. Aga kuidas on liikmete arvule mõjunud see, et ajad on ebastabiilsed ja Venemaa on jälle agressiivsemaks muutunud? Tõnu Miil. 2014 oli kindlasti liikmeskonna kasv palju-palju suurem oli umbes 150 inimest, tuli olid Ukrainas ehk siis Krimmi ja Venemaa sündmused antud momendil see ei ole suurendanud liikmete arv, kui me võrdleme seda 2014 toimunud, aga see kasv on pidev.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseliidu Pärnumaa malevas on 1515 liiget. Malevapealiku sõnul pole Kaitseliitu tulla soovijate arv praegu kasvanud, nagu see oli 2014. aastal, kui olid Krimmi sündmused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Jüri Ratas võinuks 23. novembril tähistada kolme aasta möödumist päevast kui ta võttis enda hoida Stenbocki maja võtmed. Aga ratasel pole peotuju. Ta peab nüüd kogu Eesti avalikule teenistusele selgitama. Kui ametnik avalikustab küll tõele vastavad andmed, aga need kahjustavad ministrit, siis kas ametnik vallandatakse? See selgitus saabub võimalik, et juba homme erakorraliselt koguneva valitsuse istungil, kus arutatakse maaeluministri Mart Järviku ettepanekut vabastada ametist kantsler Illar Lemetti. Just tema tõi avalikkuse ette andmed, mis võimendasid Järviku kuvandit pädevust ületanud ja segaseid selgitusi andnud ministrina. Riigisekretär Taimar Peterkopi komisjoni neljapäeval valminud raport tunnistas Järviku kohale kerkinud kahtlused tõesteks. Ministri ebakohase käitumise varjamine ei kuulu ministeeriumi kantsleri ametiülesannete hulka, kirjutas Lemetti ise reedel peaministrile saadetud selgituses. Ilmselt nõustub sellega Ratas ja nõustub ka Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, kes põllumajandusministrina tõstis Lemeti asekantsler ks. Kuid valitsuse kolmas partner EKRE on totaalselt teisel arvamusel ja nõuab ultimatiivselt Lemeti vallandamist. EKRE lepib peaministri usalduse kaotanud Mart Järviku lahkumisega, kuid enne peab lõ arve saama süvariigi sulasena ministri jalga, st õõnestanud kantsler Lemetti. Kui Lemetti jääb ja järvik läheb, siis võib EKRE valitsuse ukse väljapoolt kinni lüüa. Umbes selline on nende sõnum koalitsioonikaaslast. EKRE juhid räägivad, et Eesti on ametnike riik ja tuleb muuta seadusi, et Eestis saaks poliitikute riik. Kui see tähendaks riiki, kus poliitikud võivad enda suva järgi kõikjale sekkuda kõiki ja kõike selgitust, et mõjutada siis oleks asjad kurjast. Ja kui nüüd Lemetti tõe rääkimise ja tõe avalikustamise eest vallandatakse, võib õigusega küsida, kas see on ametnikkonna tasalülitamine ja samm nende poliitilisele lojaalsusele kallutamise suunas. Muide ametniku eetikakoodeksi selgitustes öeldakse, et peab vältima sellise isiku olukorra halvendamist, kes juhtis tähelepanu vääritule või õiguse vastasele käitumisele. Lõppevasse poliitikanädalasse mahub üldse hämmastavalt palju. Minister Järvik ja kantsler Lemetti, siseminister Helme intervjuu Soome ajakirjanikele NATO välisest Baltimaade plaanist B riigikogu esimehe Enn Põlluaasa sõnad, et Eesti tahab tagasi saada Venemaa annekteeritud alasid ja peaministri kohustus riigikogus esinenud siseminister helme hinnang parlamendile kui aju surnud seltskonnale. Kuidas seda kõike kokku võtta. Jüri üdi ja tema peapõrutus aitab. Üks vintis füüsik katlamajas passis, kui manomeeter näitas plahvatust, ent katlaküte süsi juurde tassis, et mitte unustada muistset kohustust. Kes on kes, seda saab igaüks ise mõelda. Arvamused on kindlasti erinevad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajakirjanik ja poliitikavaatleja Toomas Sildam võtab lõppeva poliitikanädala kokku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJõuluaeg on USA postiteenistusele alati kõige kiirem, kuid tänavu on saadetud tavapärasest veelgi rohkem kirju ja pakke, räägib USA postiteenistuse töötaja Bob Sihen. Meil on pandeemia tõttu olnud kogu aasta rohkem saadetisi ja see lihtsalt jätkus pühade ajal. Selle aasta aja saadetiste koguse tõttu on meie töötajad ka kauem tööl. Olukord on sama pakiveoettevõttes. US Wisconsini osariigi pealinnas Madisson is asuvas postkontoris sorteeritakse iga päev umbes 25 protsenti rohkem pakke räägib PSi töötaja Dilen. Lund. Iga inimene sorteerib päevas umbes 150 kuni 200 pakki. Meil töötab siin kontoris kolm või neli inimest, seega sorteerime siin iga päev umbes 500 kuni 600 pakki. See on hea töö, ma ütlen pidevalt, et ei pea enam iga päev jõusaali minema. Räägib ju PSi töötaja Kiith Johnson. Me saadame saadetised välja samal päeval, kui need saame, me pakime, saadame ja tegeleme nendega samal päeval. USA suurimad postiettevõtted hoiatavad, et umbes veerand pühadeks saadetud kirjadest ja pakkidest võivad kohale jõuda viivitusega seda nii saadetiste kasvu kui ka töötajate koroonaviirusesse nakatumise tõttu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA postiettevõtted üritavad hakkama saada pühadesaadetiste rohkuse ja töötajate puudusega, mis on tekkinud koroonaviiruse leviku tõttu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViimase kolme kuni viie aasta jooksul, umbes kui palju on Eesti Afganistanile abi andnud, kas Euroopa Liidu raames eraldi NATO kaudu. See, millest mina saan rääkida, on Eesti rahvuslik panus ja see on olnud suurusjärgu mõttes umbes miljon eurot aastas. Afganistani on olnud üks meie prioriteet riikidest ainuke vähim arenenud riik nende hulgas, mil Eesti valis välja tegelikult selle seose tõttu, et me olime seal ka sõjaliselt hõivatud aga suurusjärk on jah, see umbes, see on siis läinud nii erinevate projektide teostajate kaudu eesti-poolse panusena, erinevatesse usaldusfondidesse ja siis teistpidi vaadates ka näiteks nende stipendiumide kaudu, mida me oleme andnud Eesti ülikoolidele, kes on selle eest saanud siis Afganistani näiteks magistrant või doktorant, õpetada. See on Eesti riigi panus. See on otseselt Eesti riigi panus, tegelikult on Eestil ju ka osa selles, mida Euroopa Liit panustab, mis on isegi natuke suurem kui see, mida me otse panustame, aga seda haldab Euroopa Liit tervikuna ja sellest on meil meie Euroopa Liidu liikmemaksule vastavalt proportsionaalne osa. Aga, ja rahvuslik panus või rahvuslik ümbrik, nagu see Släng ütleb, see on miljoni euro kanti aastas. Aga mis nüüd edasi paljud riigid on juba öelnud, et kui Talibani ja uus valitsus ei pea kinni inimõigustest, siis abi katkestatakse ja see on päris tugev hoob mõjutamaks Afganistani. On kindlasti arengukoostööprojektid on niikuinii külmutatud praegu, sest nendes oludes ei ole neid võimalik ellu viia ja kui Taliban ei käitu rahvusvahelise elu reeglite järgi, siis neid projekte kindlasti ei jätkata ja teine pool on siis humanitaarabi, mis tegelikult on siis Afganistani puhul võib öelda ka eluohtlikus olukorras olevate inimeste abistamine, et humanitaarabi jääb. Aga seda peab siis väga konkreetselt vaatama, et kui me mõtleme Eesti projektide peale, noh, see kõige rohkem tähelepanu saanud ja kõige selgema fookuse ja nähtavusega projekt, seesama ämmaemandate koolitamine, et on väga raske täna öelda, mida tähendab see tulevikus, kui Taliban on deklareerinud, et jah, tüdrukud võivad koolis käia, aga see hakkab toimuma Caria seaduste järgi. Välisminister ütles, et kõik eestlased, kes Afganistanis töötasid, on ära toodud küll jah, aga need ämmaemandad, siis on ka ära toodud. Ta ei ole olnud väga pikalt Afganistanis, Afganistanis, kohapeal tehti neid koolitusi veel minu teada 2015 16 ja seejärel tegelikult otsustati, et turvaolukord Afganistanis ei võimalda kohapeal töötada. Tallinna meditsiinikõrgkooli õppejõud on neid koolitusi läbi viinud videolingi vahendusel. Kohapealsete koordinaatorite abiga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Aastate jooksul on Afganistanile andnud majandus- ja humanitaarabi ka Eesti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast 2001. aasta terrorirünnakut New Yorki kaksiktornidele muutusid oluliselt rangemaks Ameerika Ühendriikide saatkondadele seatud turvanõuded. Õige pea suleti autoliikluses osa Kentmanni tänavast, mille ääres tegutseb USA saatkond Tallinnas. Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks räägib, et Ühendriigid otsivad juba aastaid oma saatkonnale uut asukohta. Sobilik koht leiti ligi 15000 ruutmeetri suurusel kinnistul. Ministeeriumide ühishoone juures. Nad soovivad ehitada siis täiesti uue saatkonna hoone, kõik need ehitusmahud ja säärased küsimused lahendatakse detailplaneeringu menetluse käigus, aga kindlasti on see valitud nagu sellisel kujul, et Tallinn ei peaks liiklust või midagi taolist inimeste kulgemist ümber korraldama. Rainer Saks ütleb, et lähiajal saatkond siiski kolima ei hakka. Enne uue hoone ehitamist tuleb korraldada detailplaneering, hoone projekteerida ja tarvilikud load taotleda. Pealegi tuleb Eesti riigil maatükk Ameerika Ühendriikidele üle anda. Ja eks meie siis vastutasuks loodame lahendada oma kinnisvaraküsimused Washingtonis. Rainer Saks selgitab, et uut saatkonnahoonet Eesti Washingtoni ei vaja. Tänasest hoonest on diplomaadid juba ajutiselt välja kolinud ja ees ootab renoveerimine. Aga lisaks tööruumidele oleks meile tarvis ka viisakaid, esindusruume. Selle tõttu me oleme otsustanud siis, et Eesti vabariik võiks endale siis muretseda siis sellise residentsi, kus saab pidada ka noh, selliseid tavapäraseid nii-öelda esindusüritusi ja siis saaks saatkonnas keskenduda rohkem nagu sellele töö tegemisele. Suursaadiku residentsiks mõeldud kinnistu või hoone soovime me Ühendriikide saada vahetuskaubana. Ta lisab, et vahetuse rahaline väärtus tuleb Ühendriikidega läbi rääkida, kuid kinnitab, et juttu on miljonitest eurodest. Residentsile sobiliku kohta me alles otsime. Ei ole praegu niisugust ajatärminit püstitanud, me peame leidma sobiva lahenduse. Me oleme üürinud erinevatel aegadel erinevaid kohti selleks residentsiks Washingtonis ja selleks, et nii-öelda me saaksime niisuguse sellised tõeliselt hea, sobiva, tuleb väga põhjalikult mõttetööd teha, planeerida, kinnisvaraturgu, uurida ja see tuleb teha otsus, mis me peame arvestama, et see otsus võib jääda nii-öelda igaveseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika Ühendriigid plaanivad kolida oma Tallinna saatkonna Kentmanni tänavalt ministeeriumide ühishoone juurde Suur-Ameerika ja Väike-Ameerika tänava vahel. Välisministeeriumi hinnangul on uues kohas piisavalt ruumi ka kõigi turvanõuete täitmiseks nii, et tänavaid saatkonna pärast enam sulgema ei pea.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile tutvustas valitsus uut vaktsineerimise plaani. Kui seni kehtinud plaan seadis eesmärgiks vaktsineerida pooled täiskasvanud elanikest oktoobri lõpuks, siis nüüd on ambitsioonid suuremad. Septembri alguseks soovitakse vaktsineerida 70 protsenti täiskasvanud elanikest. Töö ja terviseminister Tanel Kiik ütleb, et tarnete taha seatud eesmärk enam takerduda ei tohiks. Meil on vahepeal lisandunud esiteks vaktsiine, kes on saanud müügiloa ja samamoodi on suutnud eeskätt oma tootmisvõimsus i oluliselt kasvatada. Uues plaanis on paika pandud ka selged indikaatorid, mille järgi liigutakse vaktsineerimisel üha nooremate vanusegruppideni. Kui me jõuame 60 kuni 69 vahemikus samuti juba üle 50 protsendi tasemele, siis on võimalik avada järgmine vanuserühm, mis saab siis olema 50 pluss tähendab seda, et me vaktsineerimise paralleelseid loomulikult eakamaid inimesi edasi ja olen optimistlik, et maikuu kuskil keskpaigas, sõltuvalt tarnetest saame juba alustada laiema elanikkonna vaktsineerimiskutsumist. Lisaks riskigruppidele on ka uues vaktsineerimisplaanis nimetatud ka kõrgema nakatumisriskiga eesliini töötajaid, keda dokumendi järgi on 150000. Nende seas on arstid ja õpetajad, kellest paljud on juba vaktsineeritud, aga ka näiteks poemüüjad. Ehkki õige pea peaks vaktsineerimine algama kõigile inimestele, usub kiik, et eesliini töötajate nimekirjadega tuleb edasi tegeleda. Küsimus on puhtalt selles, et kui on tõesti rühmasid ja mida täna ka on, kelle puhul on need nimekirjad juba koostatud ja kelle puhul on selle võimalusega inimesed arvestanud, ettevõtted arvestanud või riigiasutus arvestanud, siis on õige nende vaktsineerimine siiski teha ära mõnevõrra enne, kui me laiemale elanikkonnale täielikult vaktsineerimisvõimaluse avame. Samas mõjutab ka eesliini töötajate vaktsineerimist see, et AstraZeneca vaktsiini alla 60 aastastele praegu ei süstita. Soovime siin anda kindlasti selged sõnumid välja homme kabineti nõupidamisi, töötajate küsimus taas arutab, homme saame siis selgus, et mis tempos ja millistega neist on võimalik edasi liikuda. Tanel Kiik ütleb, et arvestades praeguseid tarnegraafikuid võib juba juunis hakata vaktsiin üle jääma. Loomulikult küsimus selles, et kas ma hakkan neid müüma, kas ma hakkan neid annetama, samal ajal peame loomulikult tagama piisava varuga nende teise doosiga vaktsineerimist, eks kolmandas kvartalis, aga ka siis on oodata tegelikult ju järgmisi tarneid. Kiige sõnul pole valitsus veel seda, mida ülejäägiga teha, põhjalikult arutanud vaktsiinide edasimüügist. Eesti küll rikkaks ei saa. Üldiselt on selline kokkulepe Euroopa Liidu tasandil, et kui me neid vaktsiine edasi müüme, eriti neid, mis me soe anud niiöelda Euroopa Liidu kaasrahastuse toel siis nende pealt nii-öelda kasumit ei teenita. Annetamise puhul on eeskätt küsimus on tõesti siin Euroopa Liidu ühiskoostöös. Eesti on alati pannud lauale ja need idapartnerid, räägime siin Gruusia, Moldova, Armeenia, Aserbaidžaan, Ukraina, Valgevene, mitmed sellised riigid on ka meie poole otse pöördunud, tegelikult kohtumist palunud ja, ja tõesti vaktsiini selgel defitsiidile vajadusele viidanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui ülejäägid maha müüa, ei tohi riik selle pealt kasumit teenida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMa olen päris veendunud selles, et, et mitte mingisugust trahvi Eestile ei tule. Jah, meil on praegu probleemid. Meil on veeprojektid kallinenud ja kallinenud väga märkimisväärselt. Nad on kallinenud liiga palju. Kui me suuname praegu täiendavaid vahendeid veeprojektides, siis põhimõtteliselt ei viiks meid lahendusele lähemale. Me kulutaksime ühe kilomeetri torude ehitamiseks lihtsalt vastavalt rohkem vahendeid ja me ei saaks ühtegi torukilomeetrit praktiliselt rohkem. Eesti vee kvaliteet on Euroopa liidus kuuendal kohal. Meist tahapoole jääb veel 21 liikmesriiki. Ma ei näe mitte mingisugust võimalustki, et Euroopa Liit hakkaks trahvima riiki, kus vee kvaliteet on võrreldes teiste Euroopa liidu liikmesriikidega hea ja isegi väga hea. Ja mis veelgi olulisem, kus tehakse märkimisväärseid pingutusi selleks, et vee kvaliteeti veelgi parandada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Andrus Ansip kommenteeris \"Reporteritunnis\" Eestile määratavaid võimalikke veetrahve.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOlari Elts on avara rahvusvahelise haardega dirigent, kelle kirg koostada ja juhatada väga omanäolisi ja põnevaid kontserdikavasid on toonud talle ka tunnustuse. Ta on seisnud nimekas ete orkestrite ees üle maailma. Koostööd on tehtud näiteks Soome raadiosümfooniaorkestriga, Taani rahvusorkestriga, BBC sümfooniaorkestriga, samuti Ameerikas ja Jaapanis. Olari Elts ütles täna lepingut allkirjastades, et ERSO järgmine arengut võiks olla suurema initsiatiivi haaramine. Suur orkester ei ole midagi muud kui kammeransambel, kus on rohkem inimesi ja seda on tajunud kõige paremini, ütleme Saksa orkestrid, miks Saksa orkestrid nii hästi mängivad, on see, et nad eelkõige kuulavad 11, et see, see kuulamise osa on sama tähtis kui, kui mängimine ja ma ütleks, et seda võiks ju peaaegu üldisema metafoorina võtta. Meil on nüüd võimalus sellega rohkem ka tegeleda, kui nad meil on järjest rohkem ja rohkem tuleb ERSO sse selliseid väga häid muusikuid erinevatest generatsioonidest, kelle jaoks see on loomulik. Me hingame koos, et me me muusikat eelkõige 11 kuulates dirigendi ülesanne on inspireerida ja aeg-ajalt suunata ja juhendaja ja loomulikult siin on üks kontseptsiooni asjad ja et aga näiteks koos mängu osas eelkõige orkester peab omavahel koos mängima ja selles osas on juba väga palju väga palju, väga head, head tööd ära tehtud. Olari Elts kavatseb ERSOga mängida ka palju uut muusikat ja osaleda maailmateoste esiettekannete tellimisel. Me tahame mängida väga palju väga head muusikat ja väga palju ka sellist muusikat, mida otseselt võib-olla iga päev orkester ei, ei mängi, et ma väga loodan, et publik meid usaldab. Teine asi on see, et nagu tellitud, järgmine aasta on Beetoveni aasta ja, ja Beethoveni on tegelikult kaasaegse niisuguse helilooja kultuurirajaja, kes oli esimene, vabakutseline helilooja, luues endale ise selle positsiooni, samas ta oli ikkagi väga omas ajas väga suur radikaal ja Betheniga tegeleme me järgmisel hooajal kindlasti väga palju ja hakkame mängima ka veel kaugemat muusikat, Mozarti eid sealt ja, ja mis on orkestril alati väga tervislik just koos mängu osas ja loomulikult see meie orkestri selgrooks jäävad need suured romantilised helilood, loomulikult nagu Tšaikovski, Rahmani, nov, Maaler ja, ja teised. Eltsi ja Ersu esituses on kõlanud paljud eesti muusika uudisteosed, tihedaim koostöö seob teda Erki Sven Tüüriga. Erilise tähelepanu alla on Olari Elts võtnud Heino Elleri orkestrimuusika. Publikul on aga esimene võimalus uue peadirigendiga kohtuda juba sel reedel, kui Olari Elts juhatab Ersot kontserdil Sopani Olson. Praegu kõlab fragment tänasest proovist. ERSO senine peadirigent Neeme Järvi jätkab järgmisest hooajast koostööd ERSOga eluaegse au peadirigendina.",
"role": "user"
},
{
"content": "ERSO uus peadirigent järgmisest hooajast on Olari Elts. Tema esimene kontsert ERSOga oli juba 1998. aastal ja alates aastast 2007 on ta ERSO peakülalisdirigent.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti välisministri Eva-Maria Liimetsa sõnul ei toeta Eesti, Saksamaa ja Prantsusmaa ettepanekut kaaluda Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumiste taastamist. Kõige olulisem on mingeid muudatusi Venemaaga suhetes otsides ikkagi lähtuda sellest, et kõigepealt tuleb minski lepet täita Venemaa poolt ning seejärel me saaksime asuda senist poliitikat üle vaatama. Nii et Eesti ei toeta Venemaa ja Euroopa Liidu vaheliste tippkohtumiste taastamist. Eesti on ja selles küsimuses olnud väga selgel seisukohal, et enne kui me vaatame poliitikaid üle siis selleks peab olema täidetud varem kokku lepitud eeldused, milledest olulisemaks on Minski lepete täitmine. Oluline on, et okupeeritud alad Vene Föderatsiooni poolt läheksid. Annekteeritud alad läheksid tagasi nendele riikidele Ukrainale, kelle nad kuuluvad ja siis me võime arutada edasi, kuidas suhteid taastada ja parandada. Ka riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul on tegemist väga kahetsusväärse algatusega, millega Eesti kindlasti nõustuda ei tohiks. Küll aga näeb ta Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtumiste taastamise ettepanekus lääneriikide võimalikku huvi lüüa kiilu Venemaa ja Hiina suhetesse. See surve Venemaaga nii-öelda teatud mõttes strateegilise dialoogi taastamiseks on lääne suurriikidel olemas ja see surve mõnes mõttes lähtub ka Ameerika Ühendriikide poolt kelle jaoks vaieldamatult olulisim rahvusvaheline väljakutse ei ole mitte Venemaa, vaid on Hiina. Ja just nimelt siin tegelikult tuleb näha tõenäoliselt ka Ameerika hendriikide, Saksamaa Ameerika Ühendriikide Prantsusmaa vahelist sellist praegust diplomaatilist läbikäimist mõttega, et võib-olla on võimalik kuidagi Venemaad dialoogi kaasates tekitada lõhe Venemaa ja Hiina vahel ehk siis selline suur geopoliitiline geostrateegiline plaan, mis vaieldamatult no vähemalt minu hinnangul on lühinägelik, sest ei Hiinas ei ole Venemaa suunal sellist strateegilist koostööd kindlasti, nagu me kardame, või teisest küljest, kui me Venemaale praegu teeksime väga põhimõttelise järeleandmise, siis sisuliselt me nõustuksime Venemaa vallutuspoliitikaga Ukraina suunal oma naabrite suunas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti välisministri Eva-Maria Liimetsa sõnul ei toeta Eesti Saksamaa ja Prantsusmaa ettepanekut kaaluda Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumiste taastamist. Ka Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul on tegemist väga kahetsusväärse algatusega, millega Eesti kindlasti nõustuda ei tohiks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTelefonil on nüüd Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi, kuidas olukord on hetkel. Kuressaares on olukord samamoodi tõsine nagu, nagu mujalgi rannikupiirkondades. Ja kõige tõsisem mure on ilmselt see, et, et veetaseme tõus viimastel tundidel on olnud üsna kiire ja kui Pärnus teatavasti on ta juba kolm meetrit üle üle normatiivse, siis Kuressaares on ta siiani veel kaks, aga, aga tõesti protsessid näitavad seda, et veetase tõuseb ja, ja sellega seoses on meie rannapiirkonnad siin tõsises ohus. Kuidas praamiliiklusega on? Praamiliiklus on katkenud, esiteks valju tuule tõttu loomulikult nii palju tuulega praamid sõita ei saa. Teine probleem on muidugi see, et veetase on niivõrd kõrge, et tabarellid, kuhu praamid silduvad, ei suuda saavutada sellist tasapinda ja, ja selle tehnilise probleemi tõttu on, on praamiliiklus võimatu. Kuidas ennustused selle kohta on tänase päeva jooksul hakkab praam liikuma. Ei usu seda, ei usu seda, kui ta nüüd tuul järgi annab, loodetakse ju seda, et õhtupoole tuul raugeb ja ilm selle tõttu muutub natuke paremaks, kui tuule tõttu oleks võimalik sõita, siis ma arvan seda, et veetasapind nii kiirelt ei alane ja nagu ma ütlesin selle tehnilise probleemi tõttu, et akvarellid ei võimalda praamidel silduda nii kõrgel veetasapinnal, siis seda tehniliselt ei ole võimalik teostada. Tundub, et meie väikesaartega on telefoniühendus katkenud. Kuidas nendel seal on, on midagi teada. Täpsemalt ei ole Saare maakonna kriisikomisjon, koguneb uuesti nüüd kell üks hommikul kogunesid kell pool üheksa nüüd uuesti kell üks, võib-olla siis on täpsemaid andmeid, aga, aga võib arvata muidugi seda, et ega nende olukord seal väga roosiline olla ei saa. Telefoniühendus siiski mõnevõrra toimib ja, ja selle tõttu tänu mobiilsidele on võimalik seda sidet nagu pidada, aga, aga elekter Saaremaal alajaamadest on kaks kolmandikku, isegi üle selle rivist väljas, nii et maapiirkondades praktiliselt elektrivarustus puudub.",
"role": "user"
},
{
"content": "Torm Eestimaal 09.01.2005 kell 13.00.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLiigvee põhjuseks on lumerikas talv kevadised vihmasajud ja madalatesse piirkondadesse rajatud aiandusühistud suvila omaniku Jelena Rugatšova krunt on muutunud lausa tiigiks. Hoovis liikudes ulatub vesi kummikuservani ja maja ees sulistavad pardid. Sellest on kahju, et just jõudsime tomatid istutada ja nüüd on kasvuhoone vett täis. Eelmisel sügisel hävis meil terve kartulisaak. Püüame vett kraavi pumbata, rohkem ei oska midagi teha. Aiapidaja Vladimir Ivanov tassib oma krundilt vett välja ämbritega. Ei jõua enam ämbreid lugeda täna on kuus tünnitäit kindlasti ehk umbes tonni jagu, kui vaid kuivenduskraavid korralikult töötaksid. Kuivenduskraave on Kudruküla kandi aiandusühistutes terve rägastik. Mõnes neist vesi voolab, mõnes seisab. Aiapidajad üritavad kraavi omal käel puhastada, kuid suurt tolku pole, räägib aiandusühistute liidu Peeter Risti suvila esimees Inna Metlaeva. Seda peab ju tegema Geodeesia plaani järgi, kusagil on vesi kõrgemal, kusagil madalamal, aga kui me labidaga urgitseme, ega see veel korralikku kuivendust ei tähenda ja loomulikult peab krunte kõrgemaks tõstma. Kui me oma aialapilt 200 kilo kartulit välja võtame, siis sama palju mulda on vaja juurde tuua. Narva volikogu ühistute komisjoni esimees tunnistab probleemi ja lubab aiapidajaid aidata. Me kõik upume, kuna drenaažisüsteem ei tule nii suure veehulgaga toime. Sellega on probleeme linnas, kuid kõige suurem häda on aiandusühistutes Kudrukülas. Me tahame rajada ühe suure kraavi, et vesi otse jõkke voolaks, kuid kas see õnnestub, seda peavad asjatundjad ütlema. Narva lähistel asub umbes 6000 suvilat, millest valdav enamik pea 90 protsenti kannatavad sel kevadel liigvee all Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva aiandusühistus on suur uputus. Aiapidajad üritavad liigveega võidelda pumpade ja ämbritega, kuid suurt abi sellest pole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaa põllumajandusministeeriumi teatel otsustas Venemaa valitsus kehtestada amooniumnitraadi ekspordikeelu alates esimesest veebruarist kuni esimese aprillini. Venemaa põllumajandusminister Dmitri Patrušev põhjendab lämmastikväetiste ekspordikeeldu Venemaa siseturul suurenenud nõudlusega. Piirang hoiab tema sõnul ära seda tüüpi väetiste hinnatõusu. Eelmise aasta 11 kuuga imporditi Eestisse 302000 tonni mineraalset lämmastikväetist, millest ligi 66 protsenti tuli Venemaalt. Ettevõtte Baltic Agro põlluväetiste tootejuht Mihkel Salum ütleb, et Eesti põllumeestel on praegu puudu umbes 20 protsenti kevadisest lämmastikväetiste vajadusest. Põllumehed on väga usinalt ostnud ja alates septembrist aga see see ostmine peatus kõige suuremal määral just novembris, detsembris, kui hinnad läksid nagu kõvasti ülespoole. Ja põhjuseks on ikkagi gaasi kallinemine. Gaas on tõesti siin. Tavapärasega võrreldes neli kuni viis korda kallim ja, ja see on Euroopa lämmastikväetiste tehas, et kas kinni pannud või siis nad töötavad nagu osalise koormusega. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütleb, et lepingute ühepoolne ülesütlemine on Venemaa puhul üsna tavapärane. Venemaa puhul on see üsna tavapärane, et aegajalt erinevaid ekspordipiiranguid ja keelde rakendatakse, et sellel korral on need väetised, aga varasemalt on olemas ka ju näiteid sellest, kuidas teravilja väljavedu riigis on piiratud. Ja üldiselt võib öelda, et ega Euroopas tervikuna on, on olukord päris raske, sest lämmastikväetiste tootmine sõltub otseselt just maagaasist, mille hind on ju siin teatavasti kordades kasvanud. Balti Agro põlluväetiste tootejuht Mihkel Salum lisab, et kui ka õnnestub Euroopas lisakogus lämmastikväetisi hankida, kasutavad Eesti põllumehed sellegipoolest kõrge hinna tõttu väetisi vähem umbes 20 protsenti, mis omakorda kahandab tulevast saaki. Kõik põllumehed ikkagi arvutavad ja üritavad neid kasutusnorme natukene korrigeerida allapoole, kui jah, siin tublimad saavad nisusaake ikkagi 80 tonni vahepeal ja, ja kui sa võtad lämmastikväetiste kasutusnormi siin 20 või 25 protsenti vähemaks, siis ikkagi vähemalt samaväärselt jääb see saak ka väiksemaks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa keelas alates 1. veebruarist kaheks kuuks lämmastikväetiste ekspordi. Otsus puudutab ka Eesti põllumehi, kellel on kuni viiendik kevadel vajaminevast lämmastikväetisest veel muretsemata. Probleeme tekitab ka maagaasi kallinemisest tulenev lämmastikväetiste hinnatõus, mistõttu põllumehed väetisi osta ei jõua ja väetamata põllud kannavad kehvemat saaki.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKirjanduse ülevaate alusel tundub, et et briti tüvi ei vaktsineerimise ega ka läbi põdemise järgselt haigestumise suhtes ei, ei erine kuidagi teistest ja eelnevatest tüvedest. Meie ühiskonna avamise seisukohalt on strateegiline küsimus see, et kas need, kes on vaktsineeritud, need inimesed kannavad seda viirust edasi, mida me selle kohta praegu teame? Et jah, see raport väga analüüsib neid, kes on põdenud ja neid, kes on vaktsineeritud nii ühe doosiga kui ka kahe doosiga ja mida see raport ütleb, et, et läbi põdenud inimestel on väga väike tõenäosus nii uuesti nakatuda kui ka ilma sümptomiteta nakatuda või viirust edasi kanda, et, et, et läbipaistvahemalt, et see aasta, mis meil seda niisugusi haigeid on olnud, on, annab väga hea kaitse, sama hea kaitse annab ka võib-olla mõni protsendi punktikene vähem, aga, aga, aga see ei ole ilmselt oluline. Annab ka kahe doosiga vaktsineerimine, et kahe doosiga vaktsineerimine haiguse vastu kaitseb 90 pluss protsendi ulatuses ja ka viiruse jah, edasikandmise suhtes kaitse ka 90 pluss protsendi ulatuses ühe doosiga vaktsineerimine annab ka juba hea kaitse haiguse eest, et, et haiguse saamise oht langeb 80 protsenti, kui, kui inimene on vaktsineeritud ühe doosiga. No see muidugi ei tähenda seda, et see langeb järgmisel päeval pärast esimese doosi saamist, aga kuskil kahe-kolme nädala pärast, kui tekivad antikehad, on, on haigestumise raske haiguse kaitse ka juba esimese doosiga väga hea. Mis võib-olla ei ole nii hea, on, on just see viiruse edasikandmise oht, et see langeb ühe doosi järgselt kuskil 50 60 protsendi ulatuses. Natukene on erinevust vaktsiinide vahel, aga need erinevused ei ole väga suured, nii et mida see meile annab siin tõesti, kui me, kui me saame väga suure osa Eesti elanikest kahe doosiga ära vaktsineeritud, siis meil on väga suur lootus, et ka haiguse ring või viiruseringlus oluliselt väheneb ja teine, mis ta ka ütleb, et et noh, kindlasti on vaja ikka kaks doosi teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus on saanud valmis raporti, milles avaldatud andmete järgi COVID-19 läbipõdemine kaitseb nii uuesti nakatumise kui ka viiruse kandluse eest peaaegu 100%. Kahe doosiga vaktsineerimine kaitseb haiguse ja viiruse kandluse eest rohkem kui 90% . Ühe doosiga vaktsineerimise järgselt langeb viiruse kandluse risk 50-60% ja haiguse põdemise risk 80%. Nendes uuringutes kajastub ka niinimetatud briti tüvi, mis teatavasti on Eestis valdav.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTäna jäi ringhäälingu nõukogu esimees valimata, miks. Sellepärast, et meil oli kaks väga tugevat kandidaati ja kumbki ei saavutanud nõutavat häälteenamust. Need kaks kandidaati olid Rain Tamm ja Andres Jõesaar. Mis edasi saab? Tuleme kokku ilmselt 14. hommikul kell kaheksa ja alustame otsast peale. Peame läbirääkimisi, kas mõni kandidaatidest ei taanda ennast näiteks või, või siis arutame veel nõukogu liikmed omavahel, kellest võiks olla rohkem kasu, kes sobib rohkem, nii et proovime nagu 11 veenda veel. Esimene juuni peaks olema moodustatud uus rahvusringhääling. Kas see, et ringhäälingu nõukogu ei suutnud täna valida esimeest, lükkab edasi ka uue juhatuse esimehe valimised? Väga loodan, et mitte, sest täna me leppisime kokku konkursi korraldamises, täna peaks tulema juba konkursiteade BNS-is. Võimalik, et homme tuleb ajalehtedes 21.-ks, ootame kandidaatide dokumente ja 22. hakkame kandidatuure arutama. Ma ise küll loodan, et me, 25.-ks maiks suudame leida juhatuse esimehe, kellel on siis õigus teha ettepanek nelja juhatuse liikme osas keda peab ka nõukogu aktsepteerima, millised nõudmised uuele juhatuse esimehele esitate? Me tahame, et ta mingit pidi oleks seotud ringhäälinguga, kas tema majandustegevusega tema sisu kujundamisega? No me väga konkreetselt selliseid nõudeid ei esita, sest ega juhatuse esimees ei ole kindlasti see, kes saateid hakkab tegema otseselt või raamatupidaja tööd, aga ta peab olema juhtimiskogemusega kahtlemata ja tegemist tuleb väga võimsa struktuuriga. Ja kindlasti plussiks on see, kui ta on kunagi midagi suurt edukalt kokku ühendanud, sest põhiülesanne saab olema ju raadio ja televisiooni ühendamine ja see saab olema tõepoolest erakordselt keeruline ja samas väga huvitav ülesanne.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ringhäälingunõukogu ei suutnud valida esimeest, kuid loodab tähtaegadest kinni pidada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigivapi teise klassi pälvib äsja siis peaministri ameti jätnud Jüri Ratas koos valitsusega astus tagasi. Aga selle taga võib siis näha seda esimest koroonalööki, mis meid tabas sellega toimetulemist ja võib-olla ka sest ka sellega seoses peaminister Ratasel leidis siiski endas selle punase joone, mis viis valitsuse tagasiastumiseni, aga mis ma veel tähele panin muidugi, mille üle saab olla üksnes. Rõõmustada on see, et üksjagu palju ajakirjanikke on pälvinud presidendi tunnustuse ka ajakirjanikele, kes ju tegelikult alati võivad olla, nagu öeldakse, teisel pool seda joont, kui mõtleme võimu ajakirjanduse ise neljanda võimu esindajana ja, ja seda, seda on siiski tunnustatud. Olulist mingisugust niisugust tendentsi ma siiski välja siit lugeda ei osanud. Peale selle, et Punase Risti teenetemärgi ga ootuspäraselt Covid 19-ga seotud arste ja, ja abilisi on tunnustatud ja on ka peotäis jällegi kirjanike ja kultuuritegelasi, märkasin siis Ilona Kivirähk. Aasta põldmed, mille üle mul on väga hea meel, mõlemad on olnud aastaid aastakümneid isegi hindamatud toimetaja ja ega siis arvukus ka nii pöörane ei ole. Selles mõttes. President Kaljulaid on olnud mõõdukas oma ametiaja viimasel aastal me muidugi ei tea, võibolla ta kandideerib tagasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaid annab tänavu 152 teenetemärki, mida on mõnevõrra enam kui varasematel aastatel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVeterinaarameti peadirektor Ago Pärtel tuletas inimestele meelde, et loomsete toidukaupade sissevedu väljaspoolt Euroopa Liidu riiki on praegu keelatud ning palus tolliametit keelust kinnipidamist ka hoolikalt kontrollida. Kui inimene naaseb Euroopa Liidu territooriumile mis tahes kolmandast riigist loomsete toidukaupade osas on põhimõtte suhteliselt tegu üldise keeluga välja arvatud imikutele mõeldud piimasegud ja kuni üks kilogramm kalatooteid. Kuna piiriületuspunktides peamiseks reisijate pagasiga tegelejaks on tolliametnik, siis sellega seoses viitasimegi me just vajadusele tavapärasest oluliselt põhjalikumalt tegeleda praegu linnugripist ohustatud riikidest naasvate reisijate pagasiga. Uurisin veterinaarameti peadirektorilt, kas me võime kindlad olla, et riikidest, kus on avastatud linnugripp, ei satu meie kauplustesse müügile linnuliha. Ka selles me võime olla üsna kindlad ja ka selles suhtes veterinaar ja toiduamet teeb väga tihedat ja head koostööd maksu ja tolliametiga. On teada, et linnugrippi on avastatud Rumeeniast, kuid võib-olla näiteks naaberriigist Bulgaariast pole lihtsalt leitud veel seda, kuigi ta on seal juba olemas. Et kas on meil mingeid võimalusi, et piirata ka ikkagi nendest lähedastest riikidest linnuliha sissevedu. Tegu on väga nakkava ja väga patogeense ja erinevate linnuliikide puhul 50-st kuni 70 protsendilist suremust põhjustava üsna lühikese peitajaga haigusega. Kui see viirus ja kõrge patogeensusega viirus on riigis olemas, siis kindlasti ta seal ka avaldub ja diagnoositakse. Täna tutvustasid Euroopa Komisjoni ametnikud liikmesriikide põllumajandusministritele vastu võetud meetmeid, mis muuhulgas sisaldavad korraldust eraldada kodulinnud veelindudest ning inspekteerida sookauplusi, kes teostab aga Eestis järelevalvet. Järelevalvet kõigi nii-ütelda loomad, audi tõrje seaduse aluste meetmete rakendamise üle teostab veterinaar ja toiduamet. Ja need soovituslikud meetmed, võttes siis aluseks riski hindamise, on, oleme ka kõigil Eesti lennukasvatajatele edastanud ehk pidada erinevat liiki kodulinnud eraldi, samuti vältida kontakte peetavate kodulindude ja uluklindude vahel. Ja sedamööda, kuidas lisandub uusi otsuseid, hakkame ka neid järjest rakendama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Linnugripi leviku tõkestamisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõik eestlased võivad olla väga rahul selle tulemusega, kuna me saime seda maksimumi, mis oli üldse võimalik saada NATO lõppkommunikees, kus on siis ära nimetatud Eesti koos Läti ja Leeduga koos Rumeenia ja Sloveenia ga kui need riigid, kelle edusamme on enim tunnustatud. Kui laskud detailidesse, siis kõlab nii, et täna me tunnistame ja tervitame jätkuvalt ponnistusi ja edusamme nii Rumeenias, Sloveenias, samuti me tunnistame ja tervitame jätkuvaid ponnistusi ja edusamme Eestis, Lätis ja Leedus siis see, mida me lootsime saada, lasi siin see suhteliselt pikk kommunikee, jätkab ja öeldakse siin, mida meie ka aktiivselt üritasime lükata, et et mitte ükski Euroopa demokraatlik riik, kelle pääsemine NATO-sse täidaks lepingu eesmärke, ei saa olla välistatud NATO liikmelisusest, vaatamata tema geograafilisele asukohale, mis on jälle meile väga oluline, kuna see on üks põhiline argument olnud, mis on atatud Eesti teiste balti riikide vastu. Kõigil riikidel on enesestmõistetav õigus valida omaenda julgeoleku kaitsmise vahendeid, see protsess vaadatakse nüüd üle aastaks 2002, et siis vaadatakse uuesti, kuhu riigid on jõudnud. Teine väga oluline moment selles lõppkommunikees on, siis kuulutatakse välja liikmelisuse tegevusplaan, mis kannab siis nime Map membership action plan, kus siis igal riigil individuaalselt töötaks välja programm, mida nad peavad täitma, et NATO liikmeks saada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Toomas Hendrik Ilves kommenteerib NATO tippkohtumise lõppkommünikeed.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTeadaolevatel andmetel elab Põlvamaal üle 24000 inimese ja Võrumaal üle 35000 inimese. Statistikaameti rahvastiku ja sotsiaalstatistika osakonna juhtivanalüütiku Mihkel Servinski sõnul on Kagu-Eesti elanikkonna arv langustrendis. Mis puudutab nüüd rahvastikuprognoosi, siis see on selline suhteliselt keeruline teema. Statistikaamet on prognoosi teinud ja selle järgi ikkagi Põlva maakonna ja Võru maakonna elanike arv jätkuvalt kahaneb. Kui vaadata viie aasta tagust seisu ja selle aasta alguse seisu, siis on Põlvamaal elanikke vähem natukene üle 1000 inimese ja Võrumaal veidi üle pooleteist 1000. Piirkonnast lahkuvad kooli lõpetanud noored, kes soovivad edasi õppida. Mihkel Servinski. Põhjus on see, et kui lõpetatakse need kohalikud koolid, üldhariduskoolid minnakse kuskile õppima, tähendab, see on täiesti selge põhjus ja ilmselt ka põhjus, mis jääb väga pikaks ajaks. Marketing Instituudi tegevjuht AnuMal Naarits kommenteeris eelmisel aastal Kagu-Eesti mainekava koostamise jaoks tehtud uuringut. Kõik inimesed, eriti kohalike omavalitsuste inimesed, kes näevad seda, et meie rahvastiku arv väheneb ja inimesed lähevad ära, küsivad endalt, kes lähevad ja miks lähevad ja see, mida meie uuring ütles umbes aasta aega tagasi ütles väga selgelt. Ära läheb tööealine elanikkond, sellepärast et piirkonnas ei ole tööd ja ei ole väärilist palka. Ja siis on teine küsimus see kui kaua see veel jätkub. Kaua nad veel ära lähevad, siis see, mis meid tol hetkel jahmatas, oli see, et umbes veerand inimestest ütles, et suure tõenäosusega nad lähevad piirkonnast ära järgmise kolme aasta jooksul. Ja kui nüüd need kaks asja kokku panna, siis see annab väga selge signaali kohalikele omavalitsustele. Et midagi tuleb ette võtta. Võrumaale ja Põlvamaale tullakse tagasi eelkõige perekondlikel põhjustel. Anumal naarits. Kõige rohkem tõid tagasi perekondlikud sündmused, kõik, mis oli seotud perega, ehk siis abielluti lahutati. Tuldi hooldama oma pensionile jäänud ema, kes üksi hakkama ei saa või ema tuli laste juurde selleks, et kuskil mujal oli keeruline, et need olid ikkagi enamus, oli seotud väga selgelt pererände teemadega. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prognooside kohaselt jätkub elanikonna kahanemine ka järgnevatel aastatel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLäinud kevadel siseministeeriumis välja käidud mõte luua politsei ja piirivalveameti kriisireserv on jõudnud seaduseelnõuni eelnõu järgi toetuks reserv kahele sambaile räägib siseministeeriumi pääste ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja jaanis Otsla. Üks nendest on siis abipolitseiniku suund, teine segment on mõeldud ikkagi nende isikute osas, keda siis kriisiolukorras on võimalik ka politsei koosseisuvälisesse struktuuri võtta. Koosseisuväliseks politseiametnikuks saab võtta neid, kes on varem politseinikuks õppinud minimaalselt tähendab see kaheksanädalast koolitust. Sisekaitseakadeemias. See eeldab ka teatud kehalist ettevalmistust abipolitseiniku osas soovitame pigem inimestele, kes tahavad ka mitte ainult kriisiolukorras, vaid ka laiemalt ka igapäevases sellises politsei töös osaleda oleks võimalik kaasa lüüa ka igapäevastes patrulltegevustes. Koosseisu välistel politseiametnikel on küll pisut rohkem õigusi, kuid laias laastus on kriisireservi ülesanded ja edasine väljaõpe mõlemale grupile sarnased. Väljaõpe keskendub piirivalvele massiohjele ja oluliste objektide kaitsmisele. Esiteks, need isikud, kes oleksid nagu objektikaitsega seotud, vastavalt sellele koolitatakse neid ka üksusena koostööd ehk siis kuidas ühe üksusena kaitsta ühte objekti, aga kui me räägime näiteks massiohjest tänavarahutustes, siis seal on oluline, et nad harjutatakse siis kokku oluliselt suuremate meeskondade või rühmadena. Noh loomulikult kui me räägime avaliku korra kaitsest, siis avaliku korra kaitses on oluline, et nad oskaks kui üks patrull toimetada. Kriisireservi alused paika panev seadus peaks jõustuma aasta pärast, aga juba selle aasta juuni lõpuks saavad esimesed abipolitseinikud kriisiaja ülesannetele vastava koolituse. Aasta lõpuks loodab PPA ette valmistada sadakond inimest. Edasine sõltub riigieelarve läbirääkimistest. Selleks, et saada aastaks 2024 suurusjärgus 1000 1200 inimest sinna reservi, siis selle eelarves me oleme täna hinnanud 20 miljonit. Korra aastas tuleb kriisireservi võetud inimestel osaleda ka õppustel õppuste ajal, aga ka siis, kui päriselt kriis käes on, hüvitatakse reservistile tema tavaline töötasu. Kõik kriisireservi kuuluvad inimesed nimetatakse ka riigikaitselisele ametikohale. See tähendab, et kaitsevägi neid inimesi enam oma õppustele kutsuda ei saaks. Ka mobilisatsioonist jääks kriisireservi liikmed puutumata. Eelnõus rõhutatakse, et kriisireserv on vabatahtlik. See tähendab, et kui inimene soovib, arvatakse ta reservist välja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseministeerium on valmis saanud seadusemuudatuste eelnõu, mis loob õiguslikud alused politsei ja piirivalve kriisireservi moodustamiseks. Reservi loodetakse nelja aastaga värvata tuhatkond vabatahtliku. Seadus peaks jõustuma alles järgmise aasta suvel, aga politsei on koolitustega juba algust teinud. Selle aasta jooksul plaanitakse välja õpetada ligi sada reservisti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva linnavõim asutas linnalehe enam kui viis aastat tagasi tasuta iganädalase munitsipaallehe mõte oli teavitada elanikke linnavõimu tegemistest, kuid kommertsmeedia nägi selles ebaausat konkurentsi, kuna ajaleht trügis aktiivselt kohalikule reklaamiturule ning ka volikogu opositsioon alustas suurejoonelist linnalehe sulgemise kampaaniat, sest elanike teavitamise asemel tegeles ajaleht opositsiooni hinnangul poliitpropagandaga. Nüüd on opositsioon Narvas võimule saanud, kuid linnalehe sulgemisega ei kiirustata, selgitab Narva linnapea Kadri Raik. Minu isiklik seisukoht on endiselt see, et kui ma tahan avaldada oma arvamusartiklit siis ma avaldan seda ükskõik millises lehes, kui see leht nõuab selle eest tasu, siis ma selle tasu ka maksa. Aga praegu tundus, et koalitsiooni üldine soov on säilitada linna infoleht, mis Eesti seadusandlusele vastab. Katri Raigi sõnul on informatiivsed linna või vallalehed olemas enamikul Eesti omavalitsustest ja paar korda kuus ilmuv infoleht võiks olla ka Narvas, kuid mitte endisel kujul ja mitte 145000 euro eest aastas. Ta on linna jaoks liiga kallis, mõttetud kallis ja sellist poliitilist ajalehte, kus tänane koalitsioon ennast lihtsas kiidaks, ma ei tea. 16 leheküljel ei ole tänasel koalitsioonil vaja. Oluline on tagada sellest tõepoolest informatsioon ja tõepoolest poliitiline neutraalsus. Ja praegused siis koalitsiooni fraktsioonid püüavad leida infolehe väljaandmiseks parimat lahendust. Me loodame selle küsimuse aruteluni jõuda järgmisel nädalal. Seniks on linnalehe rahastamine peatatud ja jaanuaris linnaleht narvakate postkastidesse ei jõudnud. Linnalehe juhatuse liige Andrus Tamm loodab, et uus koalitsioon jätab ajalehe alles. Seda enam, et osa ajalehest tõlgiti ka eesti keelde. Ja oleks muidugi, kui ta ilmuks ikkagi iganädalaselt, et saaksid ajakirjanikud kajastada linna elu igas rakursist, et võimalikult rohkem oleks materjali eesti keeles ka, et ei oleks kuivad numbrid ja faktid, ma olen selliseid ei näinud neid. Tõepoolest keegi ei loe. Lisaks infolehe sisule ja ilmumissagedusele peaks Narva võimu koalitsioon selgusele jõudma, kas likvideerida linnalehe avaldamiseks asutatud sihtasutus ja tuua linnalehe väljaandmine linnavalitsuse tiiv alla ning kuidas ja kus infolehte tulevikus levitada. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva võimuliit on peatanud linnalehe ilmumise ja kaalub selle muutmist poliitiliselt neutraalseks teabeleheks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii kõlab hersooni kunstniku Olena videoteose peegeldused helitaust. Olena on üks 38-st Ukraina kunstnikust, kelle teos näitusesaali jõudnud on. Oma videoga soovib ta edasi anda pingeid ja õudust, millega inimesed Ukrainas praegu silmitsi on. Dokutšajevski kunstnik Vitali kogus projekti nimega tänav, mida ma vajan noorte lugusid erinevatest Ukraina linnadest. Näituse kuraator, samuti Hersooni kunstnik Victoria rääkis, et tema arvates on kõik kunstnikud, kelle tööd on Tartusse näitusele jõudnud kangelased ja osa Ukraina armeest lihtsalt relvade asemel on nende käes stiilis sulepead, pintslid ja värvid. Meie kõigi valu on sarnane, aga igaüks näeb seda omamoodi ja saab end väljendada endale sobival moel. Iga kunstnik saab näidata just neid ajendeid, mis teda tegutsema panevad. Mõte näitusest Tartus sai alguse jaanuaris, kui Hersooni loomeettevõtjad Tartu poodi külastasid, kuid kui sõda algas, siis jäi plaan esialgu soiku. Näitusesaali eestvedaja Raulo Reskin rääkis, et suhtluse Viktoriaga jõudsid nad samm-sammult arusaamiseni et just nüüd on õige aeg näituse avada. Need on kunstnikud, kes on ju pealt näinud inimesevastaseid kuritegusid, neid on represseeritud väga paljud neist elavad täna okupeeritud aladel. Väga paljud neist kardavad oma turvalisuse pärast, väga paljud on üle elanud väga kohutavaid hetki. Ja seda kõike ka me siit tegelikult täna, nagu näha, saame.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna avatakse Tartus tARTu poe näitusesaalis Ukraina kunstnike näitus \"Päästik / Тригер / Trigger\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKolmapäevast saadik on Tallinna linna suunised koolitöö edasiseks korraldamiseks olnud segased. Distantsõppele saatmist on kritiseerinud nii viroloog, Irja Lutsar kui ka haridusminister Mailis Reps. Osa koolijuhte ütleb, et linnajuhte on valesti mõistetud. Täna kohtusid pealinna koolijuhid, haridusameti ja linnavalitsuse esindajad, et sõnumit selgeks rääkida, ütles Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula. Sõnum on ikkagi see, et me räägime õppeprotsessist ja hajutamisest ja hübriid või osaliste distantsõpet kus on koolis õpilasi väga palju ja, ja see on mõistlikum. Aga see kollane stsenaarium, mille linn on välja mõelnud, et see nüüd ikkagi kehtib ja osaliselt peaksid lapsed olema koduõppel. Me räägime ikkagi rohelisest stsenaariumist selles mõttes, et me oleme rohelised, me lihtsalt räägime rohelises stsenaariumis ennetavatest meetmetest selleks, et mitte kollasesse minna ja selleks üheks ennetavaks meetmeks on ka siis tegelikult ka koolides ajutise saavutamine. Mailis Reps ütles, et distantsõpe peaks olema viimane meede, mida kasutusele võtta. Nüüd piirkondlike mõjude puhul on oluline, et piirkondliku terviseamet ja kõik teised mõjud vaadatakse läbi ja ka hariduse sulgemine, distantsile suunamine peaks olema nüüd küll üks viimane meede, sest me selgelt ju näeme, et kõigile lastele see ei sobi ja see distantsõppe rütm meie soovituste järgi siiski juhul kui minnakse vanemates klassides peaks olema siis perioodiline, on. Samuti soovitas haridusminister leida koolipidajatel õpilaste hajutamiseks lisapindu, näiteks raamatukogudes või kohalikes kultuurimajades. Näiteks on siin juba hotellid pakkunud väga soodsalt oma konverentsipindasid, öelnud, et niikuinii nad seda sellisel kujul täna ei kasuta. On tulnud siin erasektor öelnud, et temal on huvi tulla selliste koroonaperioodil, kus niikuinii selliseid konverentse praktiliselt ei korraldata. Et selliseid võimalusi täna pakutakse, et palume väga vaadata natuke lahtisema pilguga, kui on see üks kooli territoorium. Pajula kinnitusel on Tallinna koolides lisavõimalusi juba pikalt kasutatud. Me oleme täna juba 20 esimeses sajandis ja ja ammu enam kool ei ole ainuke õppimise koht, kus õpet läbi viiakse. Täna viiakse väga palju õpet läbi ka linnaruumis, parkides, kaubanduskeskustes muuseumites, et juba mitu aastat see käib niimoodi, näiteks praegu isegi tulin Solarise keskusest, kus oli üks klass ja täitis oma õppeülesandeid seal Solarise keskuses. Seal pole kellelgi mingit keeldu teinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haridusameti soovituse järgi jätkavad Tallinna koolid õpet rohelise stsenaariumi järgi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvastikuteadlane Mark Kortfelder seletab, et tänasele olukorrale ajaloolist paralleeli ei ole. Kui üldiselt majandusliku ebakindlusega sünnid pigem kukuvad, siis viimase majanduskriisi ajal Eestis sünnid tõusid tänu riigi poolt pakutud toetusele. Täna on üks peamine küsimus, kas pere loomine lükatakse edasi või jäetakse sootuks ära. Kui seda nüüd enam ei ole võimalus viia inimesi oma lapsi lasteaeda või kooli, siis selgelt on sellel ju väga tugev mõju lapsevanemate vaimsele tervisele ja selget me saame eeldada, et, et see mõju on negatiivne ja selgelt me saame eeldada ka seda, et, et sellel on mingisugune pikaajaline mõju ka nende pere loomeplaanide le riik peaks mõtlema selle peale, kuidas seda mõju vähendada. Kuidas leevendada seda kriisimõju just nimelt pereloomeeas inimeste vaimsele tervisele? Rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru sõnul sõltub ränne täna kindlate majandussektorite käekäigust. Näiteks ehitussektori taastumine Soomes mõjutab seda paljud eestlased välismaale naasevad. Minu jaoks ongi hästi huvitav küsimus see, et, et kas need inimesed, kes tulid Eestisse nüüd ajutiselt tagasi, et kas, kas mõnede puhul omakorda võib see jäädagi selliseks nagu pikemaajaliseks otsuseks, et ongi võib-olla see Soome aeg elust läbi ja tullakse tagasi. Me teame, et nii mõnegi inimese jaoks Soome minek on olnud selline pigem selline noh, natuke ajutisema iseloomuga, et, et eesmärk on, on mingi aeg teenida kõrgemat sissetulekut, aga, aga tegelikult elu moodi jäädavalt ei ole kõik Soome läinud ju Soome ga sidunud. Tammaru toob välja, et kui väljarännet tahta vältida, tuleks hoolitseda, et kriisiga ei kasvaks ühiskondlik ebavõrdsus. Et kui ikkagi on tekkinud selline tunne teatud rühmadele ka tavaliselt madalapalgalised, et, et me ei saa elus hakkama piisavalt hästi ja võib-olla, et, et ka poliitikat ei, ei näita kuskil tunneli otsas valguskiirt, siis ongi loogiline see, et hakatakse otsima ka, äkki lähen kuhugile mujale, kus ma saan oma töö eest väärikamat palka. Statistikaameti analüütik Koit meres ütleb, et sünnid langesid eelmine aasta viirusega mitte seotud tegurite tõttu. Siiski arvab meres, et viiruse pikaajaline mõju rahvastikule on pigem suur. Et üks või teine tegur või asi, see ju muudab võib-olla protsendi siiapoole protsendi sinnapoole, aga pikaajalise perspektiivis, kui me räägime aastakümnetest 20-st aastast 30. aastaks siis kui meil iga aasta on protsent juures või protsent kaob, siis see annab meile pikaajalises perspektiivis väga suure efekti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siiski hoiatavad teadlased, et koroonaviiruse pikaajaliste mõjudega peab aegsasti arvestama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu ütleb seadus, et telekanal või raadiojaam tohib ühes tunnis lasta maksimaalselt 12 minutit reklaami. Kultuuriministeerium valmistab ette eurodirektiivi üle võtvad seaduseelnõud ja see muudaks reklaami nõuded leebemaks. Ministeeriumi plaani järgi jagataks saatepäev kaheks alates kella kuuest hommikul kuni kella kuueni õhtul tohiks telekanal või raadiojaam näidata kokku kaks tundi ja 22 minutit reklaami. Sealt edasi, kuni südaööni võiks reklaami lasta kokku tund ja 12 minutit. Teisiti öeldes. Eelnõu järgi võiks viiendik saatepäevast olla reklaam ning see, millal täpselt äriteateid edastatakse, jääks ettevõtja otsustada. Öösel reklaamipiiranguid poleks. Kultuuriministriumi kunstide osakonna audiovisuaalnõunik Mati Kaalep ütleb, et sarnased reeglimuudatused peaks tulema kogu Euroopa liidus. Ringhäälingud tegelikult ei olnud enam piisavalt konkurentsivõimelised uute reklaami teenuse müüjatega võrreldes, kellega siis peamiselt on erinevad internetiteenusepakkujad selleks, et luua natukene võrdsem konkurentsiolukord, tehti just eda reklaamipiirangute osa lõdvemaks. Mati Kaalep lisab, et tõenäoliselt muutuvad reklaamipausid pikemaks ja rohkem näeb reklaami väärtuslikumatel kellaaegadel. Samas ei usu ta, et kuulajad ja vaatajad äriteadetega ülekoormataks. Liiga palju reklaami tähendab vaataja jaoks seda, et ta seda kanalit enam ei vaata, seetõttu reklaami hulk, võibolla ei ole enam nii palju sõltuvuses sellest riigipoolsest regulatsioonist, kui sellest, et kuidas tarbija ise reageerib. Eelnõu paneks täpsemalt paika ka selle, kus tohib ja kus ei tohi teha tootepaigutust. Õigemini soovib ministeerium tootepaigutust lubada kõikjal, välja arvatud uudiste ja poliitikasaadetes, tarbijasaadetes, usulise sisuga saadetes ja lastesaadetes. Samas kohati muutuvad reeglid ka rangemaks. Näiteks lastesaateid ei tohiks eelnõu järgi teha sponsorraha eest. Siin võib näiteks tuua ühes erakanalis jooksva multika jäneselastest. Ühel hommikul kohtub jänesepoiss juss Rakvere kaubamärgi vinkuga. Teinekord külastab Kalev spaa ujulat. Saatelõikude alguses on ka ausalt kirjas, et ühe või teise multika tootmiseks saadi ettevõttelt toetust. Mati Kaalep. On uuritud, et lapsed on väga-väga vastuvõtlikud igasugusele reklaamile, mis neile osutatakse ja nad ei ole sellisel määral kriitilised või nad ei suuda selekteerida siis nii-öelda päris sisu, sponsoreeritud sisust ja sellest tulenevalt siis lastesaadete puhul on see sponsorlus natukene karmimini reguleeritud tõesti, kui, kui teiste saadete puhul",
"role": "user"
},
{
"content": "Virelev telereklaami turg meelitab Euroopa riike reklaamile seatud ajapiiranguid lõdvemaks laskma. Muudatusi on oodata ka Eestis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu erikomisjoni hääled jagunesid neli poolt ja kaks vastu. Nii kiideti aldis aluse kandidatuur heaks. Seekord leppisid komisjoni liikmed kokku, et heakskiidu saamiseks pole vajalik mitte ühehäälne otsus, vaid see selgub häälteenamusega. Alus on praegu kaitsepolitsei peadirektori asetäitja vastuluurevaldkonnas. Komisjoni esimees Olari taal kommenteeris komisjoni otsust nii. Aldis alus on 12 aastat kapos töötanud, see tema teadlikust elust enamus Ta ennast väga heast küljest näidanud. Ta on kuus aastat olnud asetäitja, ta on tööga kursis ja, ja praegu oleks võib-olla küllalt suur risk. Ajajärgul, kus maailmas käib kolmas maailmasõda minek, on Euroopa Liitu NATO-sse hakata tegelema eksperimentidega. Siseministri esimese kandidaadi, välisministeeriumi personaliosakonna peadirektori Andres Unga kandidatuur takerdus seaduse taha. Nimelt seaduse järgi peab kaitsepolitsei peadirektor tulema kas kaitse või üldse politsei juhtkonnast. Andres Unga võttis oma kandidatuuri tagasi. Täna esitas siseminister Margus Leivo uueks kandidaadiks aldis aluse kuid minister leiab, et seadust tuleb igal juhul muuta. Tulebki nüüd võtta nii politsei kui ka kaitsepolitseiga seonduv ette ja, ja vastavad seadused läbi töötada ja hakata need väga üheselt määratlema, et, et kui tulevikus taolised situatsioonid veel tekivad, siis personaalias ollaks natukene vabamad ja, ja see inimeste ring kelledest valida oleks natukene suurem kui tänasel hetkel, nii et kindlasti seadusemuudatus tuleb. Ma arvan, et ministeerium jõuab sellega parlamenti septembri lõpuks ja ma kujutan ette, et sellel aastal see seadus ka vastu võetakse juba vabandust, seaduste parandused. Kaitsepolitsei senise peadirektori Jüri Pihli valik oli ka aldis alus. Siseministri valik oli Andres Unga, miks. Need inimesed oleksid kapo peadirektori kandidaadile lähenenud erinevat teid pidi üks karjäärisüsteemi pidi ja teine avaliku teenistuse seaduse kaudu ja mina olen täna jätkuvalt seda meelt, et kõik süsteemid, mis on ühel või teisel põhjusel antud juhul siis seadustest lähtuvalt suhteliselt kinnised. Et nendel süsteemidel peab olema ühel või teisel hetkel võimalus tuua paralleelselt kõrvalt inimene sisse, sest seda räägivad kõik juhtimisteooriad ja ma arvan, et see oleks tulnud Kapu arengule ka igatpidi kasuks. Aga praegu tõepoolest seadused seda ei võimalda ja, ja aldis alus on väga vääriline kandidaat ning aldis alus on võib-olla eelis see, et, et tema karjäärisüsteemist tulnuna kapo seest ei vaja. Aega jäi vaja üleminekuperioodi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu komisjon kiitis heaks Aldis Aluse kandidatuuri Kaitsepolitsei (KAPO) peadirektori kohale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti raudtee enamusaktsiate tagasiostmise poolt ja raudtee erastamislepingu lõpetamise kasuks hääletasid 91-st kohal olnud riigikogu liikmest 56 vastu anti ainult 13 häält. Riigikogu vastava otsuse kohaselt kiidetakse heaks nii Eesti raudtee erastamislepingu lõpetamine kui selle eest makstav hind 2,35 miljardit krooni, millele lisanduvad eelmise majandusaasta dividendid 150 miljoni krooni ulatuses. Sotsiaaldemokraatide ettepanekul lisati otsusele ka säte, mille kohaselt Eesti raudtee aktsiate võõrandamine saab edaspidi toimuda ainult riigikogu vastava otsuse alusel. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Eiki Nestor. Enam erastamisseadus meil ei kehti ja täna on kõik volitused võõrandamise osas vabariigi valitsusel selle punkti lisamisega siia me sisuliselt ütleme seda, et Eesti raudtee aktsiate puhul see üldine kord ei kehti, vaid siin peab olema kõigepealt riigikogu otsus, mis lubab siis tulevikus ükskõik millisel valitsusel edasi toimetada nii nagu teised Eesti kehtivad seadused riigivara võõrandamisest räägivad. Reformierakond kiitis tänase otsuse eelnõu heaks vaid seetõttu, et see on halbadest valikutest parim. Riigikogu liige Kalev Kukk. Reformierakonna fraktsioon ei toeta kõnealust eelnõud mitte sellepärast, et peame Eesti raudtee enamus aktsiate tagasiostu riigile õigeks. Me toetame seda eelnõud üksnes seetõttu, et see on meie ette seatud halbadest valikutest hetkel natuke vähem halvem. Millal ostumüügi tehing vormistatakse? Majandusminister Edgar Savisaar. Tänase otsuse alusel rahanduskomisjon teeb parandusse järgmise aasta eelarve projekti, seejärel eeldatavasti see eelarve võetakse vastu, see peaks toimuma järgmisel nädalal ja siis sõltub juba järgnev protseduur sellest millal president seaduse välja kuulutab. Kas selle aasta viimastel päevadel või järgmise aasta esimestel. Riigikogu majanduskomisjoni esimees Mart Opmann tunnistas oma vastustes riigikogu liikmete küsimustele, et Eesti raudtee investeerimisvõimekus on täna madalam kui raudtee infrastruktuur seda nõuaks. Tänane äriplaan annab kuni 2010. aastani keskeltläbi kolm, poolsada miljonit, mõnel aastal natuke üle 400 miljoni. Võimalik investeerimismahtusid ja seda eelkõige Eesti raudtee põhivarasse. Eesti raudtee minimaalne investeerimisvajadus oleks vähemalt 500 550, võib-olla isegi rohkem miljonit krooni ja seda mitte ainult põhivarasse. Aga seda ka raudtee infrastruktuuri, kuhu Eesti raudtee siiamaani investeerinud ei ole. Osa rahast tuleb leida välislaenude ja Euroopa Liidu abiprojektide abil. Edgar Savisaar lisas, et riik investeerib vaid olulisemate infrastruktuuriobjektide toetamiseks. Me toetame Eesti raudteed niisugustes üritustes, mida otseselt puudutab avalik huvi näiteks Koidula piirijaama ehitus või näiteks Tallinna ümber sõidutee ehitus on kindlasti niisugused objektid, kus riigil on ka oma huvi. Ta kinnitas veelkord, et Eesti raudtee operaator tegevust edasi ei müüda. Selle valitsuse ajal kindlasti mitte ja tahaksin arvata seda, et riik on hea peremees ja saab ise juhtimisega hakkama, kui on eesotsas head juhid, miks siis Eesti raudteel ei peaks hästi minema? Savisaare kinnitusel järgmisel aastal ettevõtte reorganiseeritakse ja ühise katusfirma alla moodustatakse eraldi Eesti raudtee infrastruktuuri ja operaatortegevusega tegelevad ettevõtted. Tema kinnitusel näeb ettevõtte äriplaan ette, et ettevõtteid ei erastata ega viida ka ettevõtete aktsiaid. Börsile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu otsustas Eesti Raudtee aktsiate tagasiostmise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAivar Kokal etteheiteid valitsusele jätkus, meil valitseb otsustamatus, meil pole tegelikult energia tootmise osas pikka plaani. Eesti varustuskindluse eest peaks võitlema valitsus ja Elering, aga millegipärast nad seda ei tee, sellega tegeleda eraettevõtjad ja Eesti energia. Aga neile püütakse kogu aeg takistusi tekitada. Kõige odavam elekter tuleb maismaa tuulepargist. Viimased 10 aastat ei ole Eestis ehitatud mitte ühtegi uut tuuleparki. Meil on olemas küll investorid, kes oleks valmis neid rajama, aga takistusi ja takistajaid ning otsustatega venitajaid on rohkem. Baltic Anegi partners osaühingu juhatuse liige Marko Allikson toetas osaliselt kokamõtteid. Et ei ole selliseid motivatsioonimehhanisme, mis suurtele projektidele, mis tegelikult on valmis, et saaks nad kiiresti ellu viia, et tegelikult oleks vaja seda, et mõned asjad, mis on siis pikka aega võibolla seisnud, et äkki on võimalik, et, et see, see valge laev saabub ka nendesse valdkondadesse ja, ja aitaks nagu elu edasi viia. Allikson rääkis ka, kui hädavajalik vene gaasist vabanemise faasis on LNG ja Paldiski terminal on tehniline võimalus olukorda lahendada, aga kahjuks ei päästa see hinnašokist. Hinnalangused, mida siin ootasime järgmistes aastates järgmistes kvartalites, vähemalt maagaasi osas on lükkunud päris kaugele edasi ja noh, siin on hinnad aastast 2023 kuni 2026 praeguste turuhindade juures, no nagu me näeme, et, et sellist 20 eurost hinnataset ei näe siin juba enam aastaid mitte ja, ja mis tähendab seda, et, et kui gaasi hind on kõrge, on elektri soojuse hinnad kõrged veel aastaid ja, ja kõrgemad energiahinnad, see tähendavad tegelikult toorainete, kõrgeid hindu, toodete kõrgeid hindu, esmatarbekaupade kõrgeid hindu, toiduainete kõrgeid hindu. Alexela kontserni juhatuse esimees Martti Hääl ütles, et energiaalaseks käitumiseks on elementaarne juhend. Julgeolek keskkond ja taskukohasus on ühe tähtsad komponendid selles energiamajanduse lahendamises, et selle tasakaalu hoidmine kogu aeg silme ees ja kõigi strateegiliste otsuste vastuvõtmisel kogu aeg selle kontrollimine. Praegune kriisiolukord ja kõrged hinnad viivad selleni, et energiatarbimine kohati väheneb ja tegelikult ongi selle vähendamine hädavajalik eeldus rohepöörde elluviimiseks. Aga nii elektrit kui kütust on siiski vaja ja Martti hääl nendib. Sisuliselt võib öelda, et kogu Euroopa ja ka Eesti on on teatud mõttes teelahkmel kas energiapööret kiirendada või pöörduda igaks juhuks tagasi nende kindlate ja järele proovitud lahenduste juurde, mis on siiani meid alati energias aidanud. Aga tegelikult selles kliimaeesmärkides viivad meid tagasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena energeetikateemasid ja energiakandjate varustuskindlust. Arutelu algatas Isamaa fraktsioon.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA president Joe Biden ütles, et ta tahab korraldada nelja suurema NATO liitlase ja Venemaa kohtumise. Biden ei nimetanud, milliseid riike ta täpsemalt silmas pidas, aga arvatavasti on need Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia ja kavas on arutada suures plaanis Venemaa muresid seoses NATO tulevikuga. No mida sellest arvate arutada NATO tulevikku Venemaaga? No siin on kaks asja, üks on, et ta on ka teatanud, et ta peab telefonivestluse kõikide idapoolsete alliansi liikmetega samuti. Mina olen soovitanud siin aga seda, et pärast seda suurt suurt õnnetust ja äpardust, kus siis Merkel ja Macron tundsid väga suurt kadedust, et Biden oli kohtunud Putiniga, aga nemad mitte. Ja tulid ootamatult välja ideega, et korraldada tippkohtumine Putiniga ilma konsulteerimata idapoolset naabrit, ega et see oli läbikukkumine. Ma ütleksin, see tegi suurt kahju Merkeli mainele idapoolses Euroopa liidus. Kui Biden ei võta Poola kui suurt ja sõjaliselt väga võimsa NATO liikme kaasa sinna vestlusesse, siis ma usun ta korda. Merkeli Macron suvisteäpardust Sul siiski on vaja sellist riiki nagu Poola, kui hakata arutama Venemaad, kui ta on juba NATO liige, ta on sõjalised, väga võimekas. Nii et kui selles avalduses ei öelda, millised need riigid on, aga tõepoolest tuleb nagu pähe, et Suurbritannia, Saksa, prantsuse, Itaalia, et ehk seekord vahetakse Itaalia välja, kellel on suhteliselt vähe pistmist Venemaa ja nende probleemidega võrreldes Poolaga. Biden on lubanud juba täna helistada NATO Ida-Euroopa liikmetele. On see teavitamine lihtsalt või on see arutamine? Ma arvan, see teavitamise pigem ta tahab korjata ideid, kuulata maad nii-öelda, et mida siis nood inimesed seal vahepealses Euroopas lääne ja Venemaa vahel arvavad asjast.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA presidendi Joe Bideni kavatsus korraldada suuremate NATO-liitlaste ja Venemaa kohtumine, et arutada Venemaa muresid seoses NATO tulevikuga, on äratanud laia rahvusvahelist tähelepanu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaktsineerimisaktiivsuse tõstmise ühe meetmena testiti täna Narvas inimeste suhtumist võimaluse saada kaubanduskeskuses ilma eelregistreerimata ühe doosilist Janseni vaktsiini. Korraldajad olid rahul, et eri vanuses inimeste huvi vaktsineerimise vastu oli meeldivalt suur ja nad on valmis riigi toel seda juba järgmisel nädalal kordama, räägib vaktsineerimist korraldanud S silmarõõmu juhataja Sigrid Mihhailova. Me oleme ju isegi tegelikult pidanud mõned inimesed tagasi saatma, et kes on alla 18 aastased, kes soovisid ka tulla vaktsineerima, et aga kuna meil on ka Narva haigla, kes vaktsineerib siin lähedal, et siis oleme suunanud sinna need aga eri generatsiooni on ja, ja väga-väga tore, et, et on tulnud inimesed kohale. Vladimir Võssotski sõnul oli temal kolm põhjust vaktsineerima tulla. Üks nendest on see, et oma isikliku näidega muidugi inimesi niimoodi üles kutsuda, seda teha, sest tegelikult ei ole siin midagi pelgata, ega noh, ei ole mitte midagi hirmsat ja ületamatut. Teine põhjus, et on nagu hästi lihtsaks praegu tehtud ainult üks süst, tuled kaubanduskeskuse ilma registreerimiseta. Kolmandaks on muidugi see, et tahaks natukene oma plaane ka niimoodi seadma niimoodi, et ei peaks, ütleme näiteks reisimisel enese isolatsiooniga nagu arvestama. Kiirvaktsineerimine oli üks võimalustest, mida arutati tänasel Narva vaktsineerimisaktiivsuse tõstmise töörühma esimesel koosolekul. Samuti kavatsetakse hakata eakaid inimesi vaktsineerima kodudes. Plaanis on viia testimispunkte ka suvilarajoonidesse, kus paljud narvalased armastavad suvisel ajal elada. Koosolekul nenditi, et oluline on muuta inimeste suhtumist vaktsineerimisse. Narva linnapea Katri Raik. Üsna inimlik mõelda, et las need teised 99 protsenti vaktsineerivad ennast ja mina siis tänu sellele ei pea ennast vaktsineerima. Aga eks ka võimalust meil kõigil ole, kas siis haigus läbi põdeda või vaktsineerida vaktsineerida tundub siiski mõistlikum. Kui valida on kaks nädalat haiglas või kolm päeva kodus voodis, siis valik siiski selle kolm päeva kodus voodis. Narva haigla juhi Ago Kõrgvee sõnul on vaktsineerimisel väga suur roll perearstide seisukohtadel. Mul on tunne, et Narva perearstide hulgas ei ole vaktsineerimine iseenesest väga populaarne olnud ja nad ei ole suutnud ka oma patsientidele ilmselt seda piisavalt veendumusega selgitada, et siin see probleem ilmselt on. Kui Eestis on vähemalt ühe doosi koroonavastast vaktsiini saanud 51 protsenti elanikkonnast, siis Narvas on see protsent vaid 30. Narvast raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaal on koroonavastase vaktsineerimise aktiivsus Eestis kõige madalam. Narvas loodud vaktsineerimise töörühma eesmärk on viia inimesteni arusaam kaitsepookimise vajadusest ja ohutusest. Täna Narvas toimunud paarisaja inimese kiirvaktsineerimine näitas, et inimestel on huvi haiguse vastu kaitstud saada olemas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNõmme kohalik elanik Kert soetas tuttavaga ühiselt endale eelmise aasta kevadel krundi ja alustas linnaga suhtlust, et sinna saaks kaks eramaja ehitada. Tänaseni pole õnnestunud detailplaneeringut koostada. Ametnikelt tulevad väga aeglaselt vastused, et esimese vastusega läkski tegelikult kaks kuud aega ja, ja vastus tuli alles siis, kui me ise hakkasime nii-öelda igapäevaselt pinda käima, et mis siis saab, et mismoodi me saame edasi teha, et kuigi ametlik vastamisaeg on 30 päeva, siis tegelikult see lasti suurelt üle. Loomulikult oli siis sealt eitav vastus. Gert ütleb, et eitav vastus ise poleks mure, kui ametnikud aitaks edasi lahendusi leida. Gert kurdab, et erinevad ametnikud annavad vastukäivat nõu. Olukorra teeb ka segaseks, et otsuseid tehakse uue, kuid veel kehtestamata. Üldplaneeringu järgi viidatakse ka kehtetuks smäärusele. On tunda, et keegi tänu sellele väga ei taha, ei oska või ei viitsi midagi otsustada, pigem öeldakse ei. Kui see, et vaatame, kuidas saab, ma ei ole elukutselt arendaja, et ma tahaks lihtsalt endale ja oma perele maja ehitada, oleks siis niimoodi, et keegi linnavalitsus või linnaplaneerimisametis siis aitab. Tallinna abilinnapea Andrei Novikov selgitab, et Nõmmel arvestatakse Tallinna üldplaneeringut ja kohtupraktika lubab ka juhinduda veel kehtestamata, kuid avalikud väljapanekud läbinud uuest Nõmme linnaosa üldplaneeringust. Ka tunnistab Novikov, et planeeringu kehtestamine seisab tema soovi taga viia sisse viimased parandused. Kui me jõuame kõik parandused viia sisse lähiajal ja ka lähima kahe nädala jooksul linnavalitsus otsustab, et ta on piisavalt küps, et viia ta volikokku siis ta teoreetiliselt võib jõuda ka käesoleva koosseisu ette, kui mitte, siis on ka mõistlik jätta juba uue koosseisu otsustada. Novikov ütleb, et iga uue üldplaneeringu kehtestamisega käib reeglina kaasas kohtutee kuid see ei ole põhjus, et enne valimisi venitada. Mina kindlasti eelistaks võib-olla, et see oleks kehtestatud uue koosseisu poolt. Samas ma ei usu ka, et uus koosseis hakkaks seda nüüd ümber kirjutama. Seda enam, et kõik järelevalvestaadiumid on läbitud, nii et Ta hoolimata sellest, et on poliitiline suunanäitaja maakasutuspoliitika mõttes eeskätt siis sisuliselt ta ei ole mingilgi määral valimistega seonduv dokument. Abilinnapea soovitab rääkida linnaosa arhitektiga ja küsida linnaplaneerimisametilt projekteerimistingimused. Gert ütleb, et on seda teinud, kuid tänaseks nõutakse talt kulukat eskiisi enne kui üldse tingimused väljastatakse. Nüüd ma juba tean ette, et kui ma selle eskiisi teen, saadan ära, siis nad saadavad selle tagasi ja tõenäoliselt noh, kui hästi on, siis ütlevad, et näed selleks, et saada projekteerimistingimusi, muuda midagi. Aga, aga siis ma pean jälle minema projekteerija juurde jälle mingisuguse raha välja käima. Kõige rohkem häiribki see, et miks ei võiks ennetavalt öelda, et okei, me lubame sul teha ühele krundile kaks maja vastavalt Nõmme üldplaneeringule, kui sa jälgid neid reegleid, mis seal kirjas on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nõmme üldplaneeringut on tahetud koostada juba 20 aastat. Nüüdseks on üldplaneering sisuliselt valmis, aga veel kehtestamata. Segases olukorras on ametnikega suhtlus vaevaline ja ehitamiseks loa saamine veel raskem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMartin Kaevats ütleb, et usaldusraamistiku üle käivad praegu Euroopa Liidu ja maailma terviseorganisatsiooni tasemel pingelised läbirääkimised ennekõike tehnilise usaldusraamistiku kontekstis. Seal kontekstis ma arvan, et me oleme nii-öelda lõppvooru jõudnud, kus siis tegelikult konkureerimas on kaks erinevat lahendust ja teeme parimat, et Eesti-poolne pakkumine suudaks tegelikult maailmale näidata, et on võimalik lihtsamini ja kiiremini ja odavamalt ja skaleeruvamalt lahendada globaalset terviseandmete vahetamise usaldusväärsust. Kuidas see asi ikkagi praktiliselt välja nägema hakkab, kui kaugel tehniliste asjadega ollakse? Nüüd selle Eesti enda vaktsineerimissertifikaadi lahenduse kohta suures plaanis ja tuleb selline nagu inimese jaoks mõistetav, arusaadav, lihtne QR kood mille käigus ei vahetata kindlasti nagu personaalseid andmeid, vaid tinglikult tehakse andmetes niisugune unikaalne näpujälg ja kontrollitakse, et kas see näpujälg ikkagi ühtib. Aga nüüd selle globaalse lahenduse puhul noh, tegelikult Eesti poolt pakutud lahendus on ammu olemas, et see on seesama X see põhine asi, mida Eesti riik on siis 2001 aastast alates nagu kasutanud ja no lisaks siis, eks ju, väga paljud teised ligemale 70 kohta maailmas on sellise niisuguse Xt põhise lähenemise kasutusele võtnud, ehk siis tegelikult see tehnoloogia on kõik juba olemas, aga keeruline on võib-olla see, et kui me tegeleme selliste suureskaalaliste organisatsioonidega nagu maailma tervishoiuorganisatsioon on ja sellises kontekstis, kus ütleme, surve ja poliitiline surve on selle nii-öelda vaktsineerimissertifikaadi teemal nagu päris suur, siis sellistel suurtel on seda nii-öelda kursimuutust raske teha, et suurtel organisatsioonidel on nagu inerts sees. Ursula von der Leyen ütles, et mai keskpaigaks loodab Euroopa liit kasutusele võtta siis selle sertifikaadi, mida arvestatakse kõik Euroopa Liidu riigid. Kohe pärast seda tuli pressiteade, kus öeldi, et ehk juuni keskel kuidas tundub? See, millest Ursula von der Laien räägib, on õiguslik raamistik selleks, et see oleks võimalik. Õiguslik raamistik ei tähenda ilmtingimata veel tehniliselt ja igapäevaselt töötavat lahendust selle lahenduse Euroopa Liidu põhise lahenduse väljatöötamine käib ka praegu väga aktiivselt, aga see kindlasti ei tähenda, et see koheselt oleks tehniliselt kõikidele kodanikele nagu võimalik. Ja jälle ikkagi sõltub kõikide liikmesriikide enda tehnoloogilisest võimekusest. Et noh, kui juuniks tuleb õiguslik lahendus, siis see on küll väga suur saavutus Euroopa liidu poolt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti vaktsineerimissertifikaat ehk siseriiklik sertifikaat peaks hakkama tööle aprillikuus. Eesti enda vaktsineerimissertifikaat on inimeste jaoks lihtne QR kood, mis on sisuliselt unikaalne näpujälg.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTallinna loomaaia üks uhkemaid asukaid amuuri tiiger Pootsman võrgutab Sloveenias tiigripreilit viita juba kolmandat aastat Euroopas ringi reisiv Pootsmann loodeti Eestisse tagasi tuua 2022. aastal siis, kui pidi valmima tema uus kodu tiigriorg. Aga aprilli keskel lõpetati tiigrioru ehitamise hange ilma lepinguta. Hankes osalenud ettevõtted küsisid ehitamise eest rohkem kui eeldatavaks maksumuseks mõeldud 2,8 miljonit eurot. Uut hanget pole veel välja kuulutatud. Enne jaanipäeva võttis Tallinna linnavolikogu vastu lisaeelarve ja selleks ajaks oli selge, et linna tänavused investeeringud lähevad plaanitust 38 miljonit eurot kallimaks. Tänaseks on sellele arvestusele veel üheksa miljonit juurde tulnud, räägib Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Me arvestame praegu sellega, et Tallinnas tuleb ka teine lisaeelarve, aga vahepeal me hakkame väga ettevaatlikult otsuseid kaaluma enne seda, kui me aktsepteerime hanke tulemusi. Politsei ja päästjate ühishoonet Ruhnu saarel soovis ehitada kolm pakkujat, aga nemadki küsisid ootamatult palju raha ja jäid kõik lepingut. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi kinnisvara arenduse direktori Mihkel Mägeri sõnul lähevad RKS-i hanked viimasel ajal 15 kuni 20 protsenti plaanitust kallimaks. On ka juhtumeid, kus me oleme suutnud leida need lisavahendid, need hanked nüüd, mis me oleme tühistanud, siis seal me soovime sügise poole uuesti hankesse minna. Mäger loodab, et sügiseks on ehitusturu hinnatõus pidurdunud, hinnatõusule hoogu andnud materjali põud hakkab tasapisi leevenema. Puit täna näiteks juba nagu liigub, et puidu hind võiks hakata langema. Mihkel Mäger usub, et kui tõus kord peatub, võivadki ehitushinnad mõneks ajaks paigale jääda. Aga ilmselt üks hetk jääb neid tellijaid järjest vähemaks, kes on valmis selle hinnaga edasi tööd tegema, et ilmselt sealt võiks mingi aeg siis selline surve tulla ka hinnalangusele, aga kindlasti mitte lähiajal. Seda, et hindasid mõjutavad lisaks ehitusfirmadele ka tellijad, märgib ka Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Praegu me näeme, et esiteks tellijat on palju ja teiseks pakkujad soovivad kõikvõimalikud riskid ikkagi sisse kodeerida, hinnas seega tuleb eelkõige, ma arvan, avaliku sektori puhul natuke hoogu maha võtta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehitushindade kallinemine lööb nii pealinna kui riigi rahakoti pihta. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart märgib, et avalik sektor võiks turgu jahutada ja mõned investeeringud edasi lükata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva võimuvahetus sai teoks tänu sellele, et opositsiooni algatatud umbusaldust toetas kuus võimufraktsiooni liiget, mis andiski võimupöördeks vajalikud 17 häält. 31-st moodustumas on Keskerakonna ja valimisliidu Meie Narva koalitsioon, räägib fraktsiooni Meie Narva esimees, sotsiaaldemokraat Katri Raik. See õnnestus seetõttu, et tänaseni linnapeana töötanud härra Jegraf ja linnavolikogu esimees arvasid ürst ja just nad võivad teha, mida nad tahavad. Oma fraktsiooni inimestega opositsioonist rääkimata ja ka erinevate riigiasutustega tänaseni töötanud linnavõim kaevas endale ise järjekindlalt auku, et tuli lihtsalt oodata, kuna auk on piisavalt sügav. Narva võimupööre tähendab ka seda, et kaks aastat tagasi Narvas võimu kaotanud keskerakond on taas pildil, räägib Narva linnavolinik, keskerakondlane Tarmo Tammiste. No kindlasti me võime rääkida koalitsioonist, et hetkel on siis ikkagi fraktsioon Meie Narva ja siis noh, ütleme see teine seltskond on siis hetkel ilma nimeta, aga ma arvan, et see küsimus saab ka lähiajal nagu lahendatud, aga koosneb siis praegustest ja endistest keskerakondlastest. Viimati oli selline mõiste nagu koalitsioon käibel volikogu koosseisus, mis oli võimul 99 kuni 2002, edasi on olnud kogu aeg võim ühe erakonna käes. Nüüd on siis vaja uuesti õppida poliitilist kultuuri ja üritame siis ilusasti koos töötada ja teineteist austada. Linnapea kohalt lahkuma pidanud Aleksei Jevgrafov süüdistabki võimuvahetuses Keskerakonna intriige. Ütlen, et Keskar, kumb praegu jätkas oma ihvi tegu ja sama kord praegu tekib ka Narvas Tallinna inimesed ei tea, mida nad teevad kohapeal ja see paraku teeb mind mures sellepärast et Narva linn, see on linn, mis peab arenema, aga nemad oluliselt segavad. Nad mängivad baliitilise mängu, mis segab. Umbusaldajate süüdistusi Narva arengu seiskumises ja halvas suhtluses riigivõimuga Jevgrafov omaks ei võta. Uus linnapea ja volikogu esimees on kavas valida 26. novembril toimuval linnavolikogu istungil. Eeldatavasti jagatakse linnajuhtide kohad fraktsiooni Meie Narva ja Keskerakonna vahel Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Volikogu tagandas täna ametist linnapea Aleksei Jevgrafovi. Volikogu esimees Irina Janovitš astus tagasi umbusaldust ootamata. Alanud on läbirääkimised uue võimukoalitsiooni moodustamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLätis mõistetakse väga hästi Leedu muret, et Astlavetsi tuumajaama on Vilniusele lähedal kuid tahame või ei, peamiselt Venemaa rahaga Valgevenesse rajatav jaam on kohe valmis ja rahvusvaheline aatomienergia agentuur peaks jälgima selle turvalisust, ütles Läti parlamendi väliskomisjoni juht. Läti presidendi sõnul on peamine julgeolek, kuid õigus on ka majandusministril. Kui Venemaalt elektri ostmine kohe lõpetada, tooks see Lätis kaasa hinnatõusu, kõneleb Läti seimi väliskomisjoni esimees Richard Coals. Selle teema arutelu käigus on Leedu heitnud oma kahele balti vennale ette, et need pole temaga solidaarsed. Võin küsida vastu, kas Leedu kolleegid parlamendist või valitsusest pidasid oma kolleegidega Lätist ja Eestist nõu enne kui võtsid 2018. aastal vastu seaduse, et nad lõpetavad elektrienergia ostmise kolmandast riikidest, küsib Richard Corls. Ainult Lätis kohapeal toodetud elektrit riigi vajadusteks ei jätku ja Leedus teatakse seda väga hästi nagu ka seda, et ühendused, mis võimaldaksid Lätil Venemaalt elektri ostmiseks loobuda, pole veel valmis. Richard Koals. Leedu pool pole esitanud pakkumist, mis siis on nende meelest alternatiiv kompenseerimaks puudujääki ja kahju, küsib kuls. Nad jõustasid 2018. aasta seaduse täies mahus. Nad pole mingeid lahendusi pakkunud. Leedu poolt rahvusvahelisel tasemel. Lätile tehtud etteheited, et elektri ostmisel toetame aatomielektrijaama järgmise reaktori ehitust, on absurdsed, kinnitab Richard. Ols kõneleb Läti majandusministeeriumi riigisekretäri asetäitja Gintars Caulinsh. Tegeleme selle küsimusega juba rohkem kui pool aastat, räägib Kaulins. Ekspertide tasemel püüame juba eelmise aasta sügisest leida kompromissi. Lätil on keeruline ühineda Leedu poliitilise avaldusega boikoteerida Valgevene uut tuumajaama ka tehnilistel põhjustel sest otse Valgevene ga Lätil elektriühendust pole ja Venemaalt ostmise puhul on tegu sealse ühtse võrguga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu on Läti ja ka Eesti suhtes ülekohtune, kui süüdistab naabreid selles, et nad pole Astravetsi tuumajaama küsimuses leedulastega solidaarsed. Läti seimi väliskomisjoni esimees Rihards Kols peab kahetsusväärseks, et Leedu peamiselt sisepoliitikasse mõeldud avaldused mõjutavad Balti riikide koostööd.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui me nüüd võtame nüüd need kõik punktid kokku, ka need väiksemad asulad ja vaatame, palju meil siis on neid rohelisi, kollaseid, oranže ja punaseid, et rohelisest me ei leia midagi ja kollane on siis keskmine ja oranž kõrge ja punane, väga kõrge, siis rohelist on vähemaks läinud ja neid oranž ja punaseid punkte on juurde tulnud, nii et üle Eesti on see leid natukene suuremaks läinud, nii et me ei saa rääkida, et meil oleks siin üks koht, mis vahest ka võib-olla on uuringu mõttes kahtlane, et on mingisugune viga sisse tulnud, aga üle-eestiliselt näeme siin väikest tõusu. Paraku küll me ikka lootsime, et saame kinnitada, et läheb viiruse leida allapoole. Aga jah, ega siin praegu Saaremaal näeme, et Kuressaare on siin roheline, kus me midagi ei leidnud ja siin paar kohta veel, aga muidu on, on see kaart punane või oranž isegi jah, siin kollane on väga ära kadunud, et, et tõepoolest üle-eestiliselt me näeme, et see tõus on ja ka selle üle-eestilise trendi osas, et, et kindlasti see nädal ei ole siin alla läinud, et väiksed nõksud on üles läinud nii Harjumaa piirkonnas kui Ida-Virumaal on ülespoole läinud Kesk-Eestis hästi väike nõks, noh Lääne-Eestis on ainult samaks jäänud või alla läinud Lõuna-Eestis nõksuki ülespoole, nii et igas",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse leviku uuringutest reovees rääkides tõdes Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson, et võrreldes nädal tagasi võetud proovidega on olukord veidi halvenenud ja seda peaaegu üle Eesti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVirtsu koolis on tänavu 47 õpilast. Esimesse klassi läks kolm last, kes istutasid koos kooliperega täna hommikul õppehoone juurde puu. Sellel aastal on virtsus rida muudatusi. Näiteks algab koolipäev kell üheksa hommikul. Paarikaupa peetavad tunnid on 80 minutilised ja vahetunnid selle arvelt pikemad. Kooli direktori sõnul saavad õpetajad pöörata lastele nii rohkem individuaalset tähelepanu, kui seda jõuaks 45 minutilise tunni jooksul jätkab Virtsu kooli direktor Stanislav Nemersitski. Teine asi on see, et õpetaja saab liikuda materjaliga sellises tempos, mida ta tajub, et on klassis kohane ja kolmas, võib-olla sellest olekski võinud alustada, et iga õpilane saabki omas rütmis liikuda. Et kui mina praegu hetkel tunnen, et vot see ülesanne vajab minu jaoks natuke rohkem aega, siis topelttunni jooksul ma lihtsalt saan sellele rohkem ka pühenduda. Direktor lisas, et 80 minutiline tund ei ole mahult tegelikult väiksem kui kaks korda 45 minutit sest aega võidetakse tunni sisse ja välja juhatamise arvelt, mida ei ole enam vaja teha. Kaks korda jätkab Virtsu kooli üheksanda klassi õpilane Maia Watsfelt. Eelmine aasta näiteks pidime tegema seitsme tunni jaoks kodutöid, aga nüüd näiteks kolme jaoks, et on palju vähem õppida ja asju ka on palju vähem vaja kaasas kanda. Et aga muidugi on need paaris tunnid, et nendega tuleb ka veel harjuda, rohkem on ju. Mida arvavad lapsed aga sellest, et kool algab nüüd kell üheksa jätkavad Virtsu kooli kaheksanda klassi õpilased Kätlin Ermel ja Kendra Lääts. Ennem oli ka hea, aga nüüd on natuke parem sellepärast et saab kauem magada ja siis ei ole tunnis nii väsinud. On hea, sest et saab kauem magada, saab rohkem välja puhata ja siis pean ka nagu eriksama, niimoodi mõtlen rohkem. Virtsu kooli tulevik pole siiski muretu. Ääneranna vallavalitsus tuli tänavu välja plaaniga sulgeda 2022. aasta sügiseks mitu vallas asuvat väikest kooli, nende hulgas ka Virtsu läänerannavolikogu, lükkas teema arutamise edasi oktoobrisse. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Virtsu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnumaal Lääneranna vallas asuva Virtsu kooli õpilasi ootab tänavusel õppeaastal mitu suurt muudatust. Juhan Hepner käis esimesel koolipäeval kohapeal lähemalt uurimas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõrumaa kooli juhtide ühenduse esindaja ja Parksepa keskkooli direktor Ilmar Kesselmani sõnul mõjub palgakasvu külmutamise plaan, eriti maapiirkonnas töötavate õpetajate motivatsioonile. Palgafond tuleb kohalike omavalitsuste kohalikud omavalitsused jagavad selle palga siis kooliti ära ja nemad saavad saada jagada sellist raha, mis riigi poolt tulemas on. Ja riigi poolt on ju kehtestatud teatud tingimused, kasvõi see miinimumpalk, mis praegu on 1315 ja kui see ei kasva teatud kontakttundide pealt, siis ongi niimoodi, et palk ei tõuse. Võru vallavanem Kalmer Puusepp kinnitas, et Võru vald maksab õpetajatele piirkonnas konkurentsivõimelist töötasu. Peame oluliseks, umbes neid palgamäärasid iga-aastaselt üle vaadata, et hoida õpetajatel motivatsiooni, et hoida õpetajaid ka siin Lõuna-Eestis kinni, et nad ei hakkaks mujale minema, et loomulikult see meie kohaliku omavalitsuse jaoks väga tähtis. Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri Kui me räägime järgmisest neljast aastast õpetajate palkade külmutamisest, siis see ei ole kindlasti mitte mingil juhul õpetajaskonnale ega ka Eesti ühiskonnale vastuvõetu sest see seaks löögi alla meie Eesti väga hea hariduse jätkusuutlikkuse. Aga kui me räägime järgmisest aastast, siis noh, arvestades koroona kriisi majandusele ka siis me muidugi õpetajaskond on intelligentne rahvas, saame sellest aru, et järgmisel aastal on see palgatõusu võimatu oodata nii-öelda, aga erinevad valitsuse liikmed on kinnitanud erinevates situatsioonides, et, et see ei ole kindlasti nii mõeldud, et õpetajate palgad neli aastat ei tõuseks. Just lõpetasin ka kohtumise minister Aabiga ja tema kinnitas uuesti, et kindlasti see ei ole neli, neli aastat külmutatud ja leppisime uuesti, et me saame järgmisel aastal siis esimeses kvartalis kokku ja vaatame siis nii-öelda uuesti need plaanid üle ja, ja võimalused üle ja, ja räägime siis juba konkreetsemalt järgmise aasta võimalikust palgatõusust ja siis ka pikemast perspektiivist neljast aastast. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võrumaa Koolijuhtide Ühendus on taaskord väljendanud nördimust valitsuse plaani suhtes külmutada õpetajate palgad neljaks aastaks. Vastava järelepärimisega pöörduti Haridus- ja Teadusministeeriumi poole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.