messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikontroll võttis eelduseks, et maksumaksja raha eest välja antud infolehti peaks kasutama kohalike elanike erapooletuks teavitama miseks aga täna avaldatud audit näitas, et vähemalt enne läinud aastasi kohalike omavalitsuste valimisi leidis infolehtedes ka omajagu poliitpropagandat. Läbi vaadati 6000 artiklit 191. infolehes 53. haldusreformi eelses omavalitsuses leitigi, et võimulolijad võisid endale salaja kampaaniat teha. Riigikontrolli auditi juht Tambet Drell tõdeb, et suurem osa probleeme koondus siiski kahte omavalitsuse Tallinna ja Loksa linna. Nii Loksal kui Tallinnas oli põhiline probleem see, et võimul olev poliitilise ühenduse esindajad siis kritiseerisid kohalikus lehes oma poliitilisi konkurente. See kriitika oli väga selgelt adresseeritud, samuti oli seal selge, selline üheselt mõistetav negatiivne iseloomustus, mis selle konkurendi siis negatiivse valguse paigutab. Tallinna linnapea Taavi Aas oli oma kirjalikus kommentaaris kriitiline. Tema sõnul jäi segaseks, kuidas riigikontroll positiivseid ja negatiivseid artikleid teineteisest eristas. Tambet rell. Kui meil mingi sõnumi puhul tekkis kahtlus, et selle sõnumi tagamõte võib olla parteipoliitiline hea huvi, siis me hakkasime detailsemalt analüüsima, et kas seda sõnumit on mingil moel võimalik sobitada kuidagi omavalitsuste vajadustega, sobitada avaliku huviga ja kui me sellist huvi ei leidnud, siis sealt järgmine järeldus tegelikult ongi see, et omavalitsuse raha eest selline sõnum ei ole lubatud. Sama meelt on ka riigikontrolör Janar Holm. Tegelikult ei ole siin mitte midagi keerulist, sellepärast et kolm neljandikku kohalike omavalitsuste infolehtedest on ilusti eristanud seda, et mis on hall ala, mis on ühel pool, mis on teisel pool, see näitab, et on võimalik väga selget vahet teha. Väga mitmed kohalikud omavalitsused on kehtestanud tugeva sellise eneseregulatsiooni ühelt poolt, kas siis tekitades sellise tasakaalustatud kolleegiumi selle infolehe juurde või siis selged reeglid, missugust informatsiooni tohib kajastada. Loksa linnapea Värner Lootsmann peab tema suunas saadetud kriitikat alusetuks. Tema sõnul tehti Loksa elu nime kandvas väljaandes valimisreklaami umbes kolm korda. Ja see oli Reformierakonna kohalike poliitikute poolt ka tasutud, nii nagu ta ette näeb. Meil on olemas vastav hinnakiri. Igas Loksaelu numbris ilmub ka vähemalt üks arvamuslugu linnapealt ja teine lugu kohaliku volikogu esimehelt Värner Lootsman tõdeb, et opositsioonipoliitikutest neist lugudest siiski juttu tehti. Kinnitan, et mõnedeski artiklites on tegemist pigem sellega, et on vastanud mõne teise maksumaksja poolt välja antud ajalehes toodud kriitikale. Nimelt jagati Harjumaa idanurga inimestele enne valimisi vähemalt kahte kohalikku lehte, üks oli Loksa elu ja teine samuti omavalitsuste poolt kokku pandud sõnumitooja, Kuusalu valla võimupoliitikud ja Loksa opositsiooniärid väljendasid enda pahameelt sõnumitoojas Loksa vallajuhid aga enda väljaandes, aga et kummaski lehes oleks keegi poliitilist krediiti kogunud, seda Värner Lootsman ei usu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikontrolli audit kinnitas taas, et mitmete kohalike omavalitsuste infolehti kasutati läinudsügiseste valimiste eel poliitiliseks mõjutustööks. Kõige suuremad probleemid on auditi järgi Tallinna ja Loksa linnas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii terviseamet, riigi kriisikomisjon kui ka perearstid soovitavad võimalusel kõigil riskirühma kuuluvatel inimestel kodus püsida. Samas on ka neil vaja poest kaupa ning kui lähedane seda tuua ei saa ning internetiteenused ei aita, siis tuleb kahjuks siiski ise poodi külastada. Kaupmeeste liit, kuhu kuuluvad kõik suuremad poeketid, kutsub üles inimesi mitte külastama poode enne kella ühteteist hommikul. Seda selleks, et kuni selle ajani võiksid riskirühma kuuluvad inimesed poes ära käia ning see vähendaks oluliselt viiruse levikut. Eesti kaupmeeste Liidu juhatuse liige Kristi Lomp. Kaupmeeste Liit kutsubki üles kõiki inimesi vähendama igasuguseid kontakte ja käima poes nii vähe kui võimalik. Ja, ja loomulikult soovitame me ka need poeostunimekirjad ennem valmis mõelda, et, et ostmine oleks läbimõeldud ja mitte huupi varuma endale koju toitu, mida võib-olla hiljem ei ei tarbita. Sundmeetmeid aga liit ei poolda. Usun, et meie ühiskond on piisavalt isereguleeruv ja, ja inimesed saavad suhteliselt hästi aru nendest riskidest ja, ja on võimelised koostööd reguleerima, seda olukorda ka ilma korraldusteta riigi poolt. Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnul on samuti selline üleskutse oluline seda ikka selleks, et vältida kontakte. Ma arvan, et sellel ettepanekul on oma sisuline mõte olemas, me räägime riskirühma inimestest, kes võiksid ja peaksid saama võimalikult ohutult oma igapäevased tegevused ära teha ja ja veel kord selle haiguse puhul me peame hoidma riskirühmasid, sellepärast, et see kaasa kõige raskemad tagajärjed ja kõige tõsisemad tagajärjed. Terviseameti sõnul kuuluvad riskirühma üle 60 aastased inimesed ning need, kes põevad kroonilisi haigusi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaupmeeste liit kutsub üles koroonaviiruse riskirühma külastama kauplusi enne kella 11.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLoodavas valitsuses jätkab peaministrina Keskerakonna esimees Jüri Ratas, Keskerakonna kandidaat haridus ja teadusministri kohale on Mailis Reps majandus ja taristuministri ametisse Taavi Aas. Regionaalministri kohale Jaak Aab ja sotsiaalministri aeti Tanel Kiik. Konservatiivse rahvaerakonna kandidaat siseministri ametisse on Mart Helme, rahandusministrikandidaat Martin Helme, keskkonnaministrikandidaat Rene Kokk, maaeluministrikandidaat Mart Järvik ning väliskaubandus ja IT-ministri kandidaat Marti Kuusik. Isamaa esitab kaitseministriks Jüri Luige, justiitsministriks Raivo Aegi, välisministriks Urmas Reinsalu, kultuuriministriks Tõnis Lukase ja rahvastikuministriks Riina Solmani. Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles erakonnakaaslaste ees peetud kõnes, et loodav valitsusliit hakkab tööle Eesti tervikliku arengu nimel ning seisab iga inimese heaolu eest. Ja kui mõelda sellele loodavale koalitsioonile siis minu meelest see on oluline on kolm märksõna. See on see, et Eestimaal oleks heaolu. Et Eestimaal oleks lasterikkus ja et Eestimaal oleks koostöö. Kõik need hirmud, mida on ühiskonda külvatud. Et pööratakse tagasi üks, teine või kolmas asi, kui Eesti lahkub oma õigus riikluse printsiipidest neid ei vasta tõele. Heaks kiidetud leppes lubatakse muuhulgas läbi viia pensioni teise samba reform ja võtta selle aasta sees vastu vajalikud seadusemuudatused Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederisõnul realiseerus nende üks peamisi valimislubadusi koalitsioonileppes umbes 90 protsendi ulatuses. Tõepoolest, me soovime, et tulevikus inimesed saaksid iseseisvalt otsustada oma säästude üle iseseisvalt oma rahalisi vahendeid paigutada kõige paremal moel, see on kindlasti efektiivsem, toob rohkem tulu ja vabatahtlikuks tegemine pensioni teise samba puhul annab inimestele ka suuremad võimalused säästmiseks. Täna on ikkagi need võimalused väga piiritletud ainult väärtpaberitega hästi riiklikult reguleeritud süsteemis. Meie soovime, et inimestel oleks suurem vabadus ise investeerida mitte ainult väärtpaberitesse, aga ka väärtpaberitesse palju laiemalt ja vabamalt. Võimalus ka kinnisvarasse panustada, võtta välja vähendada oma pikaajalisi kulutusi näiteks laenude tagasimaksmise kaudu, et see avatud võimalus ja otsustusõiguse jätmine inimesele on kindlasti palju õigem ja ratsionaalsem kui senine 15 aastat toiminud süsteem, mis me teame, et ei ole ennast õigustanud. Loodav võimuliit lubab algatada ka põhiseaduse muutmise rahvaalgatuse seadustamiseks ning rahvahääletuse laiendamiseks. Nii nähakse ette, et rahvahääletuse algatamiseks rahva poolt on vaja 50000 kodaniku allkirja. Rahvaalgatus vajab leppe järgi aga 25000 kodaniku allkirja ning rahva poolt algatatud seaduseelnõu peab jõudma Riigikogus lõpphääletusele. Koalitsioonileppes tõdetakse, et erakondadel ei ole ühist seisukohta kooseluseaduse tühistamisega rakendamise asjus. Samas lubatakse 2021. aasta kohalike valimiste ajal viia läbi rahvahääletuseettepaneku kohta täiendada põhiseadust, nii et abielu määratletakse mehe ja naise vahelise liiduna. EKRE esimees Mart Helme. Need asjad lähevad rahvahääletusele ja me oleme üsna veendunud, et rahvas neid toetab. Aga et need saaksid rahvahääletusele minna, on vaja teha ära terve hulk virtuaalseid samme ehk asi seadusandlikult korda ajada. See on selle valitsuse eesmärk. Ja, ja me oleme üpriski veendunud, et järgmise järgmiste riigikogu valimiste järel Need, põhiseadusemuudatused tulevad ja, ja need asjad rahvahääletusel ka meile soovitud tulemuse annavad. Mart Helme tõdes, et EKRE-l ei õnnestunud peatada Rail Balticu projekti praegu kavandatud kujul. Majandus ja taristuministri kandidaat Taavi Aas ütles, et kõnelustel lepiti kokku, et edasi tegutsetakse vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele, mille Eesti on sõlminud. Rail Balticu projektiga minnakse edasi loomulikult nii nagu praeguses lepingus on kirjas, et see projekti või lepingu juurde tullakse tagasi juhul kui tõepoolest Euroopa poolne rahastamine ei ole nii suur, kui oli algselt planeeritud, aga täna ei ole küll mingit põhjust arvata, et et see rahastamine ei oleks nii suur. Loodav võimuliit lubab ka müüa sajaprotsendilise osaluse aktsiaseltsis Eesti teed ning kuni 49 protsenti raudteeettevõte Operail endise nimega EVR Gargo aktsiatest. Samuti lubatakse börsile viia kuni 49 protsenti Eesti Energia taastuvenergia üksuse Enefit Green aktsiatest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Samuti kinnitasid erakondade volikogud ministrikandaadid. Erakonnad allkirjastavad kolmekümne kuuele leheküljele kirja pandud koalitsioonileppe esmaspäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTrump korraldas breafingu pärast nädalavahetusel ilmunud New York Timesi artiklit, milles kinnitati asitõenditele viidates, et president ootas nädalaid, enne kui viiruseohust aru sai ja midagi ette võttis. Ka pärast seda jõudis ta mitu korda öelda, et viirus lendleb USAst minema. Ärgu ameeriklased kartku, kuna pandeemia ekspert Anthony Fauci ütles, et kui president oleks piirangud varem kehtestanud, oleks surnud palju vähem olnud. Pidas trump õigeks avalikult kinnitada, kui õiged kõik tema otsused sellegipoolest olid. Breafing aga ei läinud nii, nagu ta lootis. President teatas, et tema administratsioon on praegu lõpetamas tööd USA majanduse taasavamise plaaniga ja andis mõista, et esimene mai on piirangute lõdvendamise potentsiaalne tähtaeg. Kui ajakirjanikud hakkasid küsima, kas ta üldse saab muuta näiteks kodus püsimise korraldust, mis on kehtestatud osariigiti ütles trump, et tal on täielik õigus lõpetada koroonaviiruse piirangud kogu riigis. Kui keegi on Ameerika Ühendriikide president, siis tema võim on totaalne ja nii see ka jääb. Kubernerid teavad seda. Ameerika Ühendriikide presidendi võim selles küsimuses, millest me räägime, on totaalne, kordas trump. Tegelikult haaras trump endale võimu, mida põhiseaduses presidendile pole kunagi andnud. USA põhiseaduse järgi on avalik kord ja inimeste julgeolek osariikide otsustada õigusest. Did kinnitavad, et president ei saa tühistada tervishoiupiiranguid, mille on kehtestanud osariigi võimud. Pressibriifing läks selle peale täiesti käest ära. Nagu paljud ajakirjanikud hiljem ütlesid. Midagi niisugust pole valge maja pressiruumis varem nähtud trump ei suutnud ka pärast tormipuhkemist võtmeküsimustes midagi otsustavat. Ta kinnitas, et majandus avatakse kavandatust varem, aga ei selgitanud, kuidas, kui paljudes osariikides on nakatumise tipp alles ees. Trump hoiatas, et ta võib jõuga sundida osariikide avama koole, restorane ja kauplusi, mis osariigi võimud sulgesid. Pisut enne breafingut teatasid 10 osariigi kubernerid, et koordineerivad omavahel koroonapiirangute lõdvendamist ja majanduse avamist oma osariikides. Sellega, nagu CNN märgib, andsid kubernerid mõista, et trump blufib ja kehtestasid oma võimu enne kui trump ütles, et tema langetab kõik otsused. Presidendi tegutsemine võib vaatlejate arvates kaasa tuua ägeda põhiseadusliku kokkupõrke kuberneridega. Kui trump oma seisukohtade juurde jääb.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump kinnitas, et Ühendriikide presidendina on tal totaalne võim ja ta võib sundida osariike mistahes otsuseid langetama. Seda võimu aga pole põhiseadus presidendile kunagi andnud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOlukorda halvendab ka see, et Poola ei luba ajakirjanikke ja abiorganisatsiooni piirialale seega ei tule sealt õieti ka mingit infot. Nelja migrandi surma asjaolud on segased. Teada on, et kolm neist surid piiri Poola poolel üks Valgevenes. BBC sai enda valdusesse mitme põgeniku tunnistused selle kohta, et Valgevene ja Poola piirivalve on neid edasi tagasi üle piiri trüginud kolm nädalat. Valgevene saadab üle piiri, siis poolakad püüavad nad kinni ja saadavad üle piiri Valgevenesse tagasi ja nii nädalaid. BBC korrespondent N viik leidis põgenikud metsast öösel, kui temperatuur oli langenud alla nulli. Valgevene on toimetanud põgenike üle oma piiri Euroopa Liidu maadesse kättemaksuks Euroopa Liidu sanktsioonide eest, mis kehtestati Valgevene vastu Ryanairi lennuki kaaperdamise ja ühe opositsiooni tegelase arreteerimise eest. Mais. Ja eriti Leedu on rabelenud migrantide sissevooluga terve suve siks Poolas varem sel kuul kehtestatud erakorraline seisukord läheb oluliselt kaugemale kui balti riikide meetmed. Poola valitsus ütleb, et erakorralist seisukorda on vaja, et hoida riiki igasuguse idast tuleva hädaoo eest. Brüssel hakkab kannatust kaotama ja pinged Euroopa liidu ja Varssavi vahel kasvavad. Euroopa komisjon on ärevuses piiril hukkunute pärast ja tahab paigutada sinna euroliidu piiriagentuuri Frontexi kontingendi kuid Varssavi on seni keeldunud. Nagu üks Euroopa Liidu ametnik ütles, Poola kasutab olukorda euroliidu ja selle välispiiri testimiseks, kuid keeldub Euroopa Liidu abist. Varssavi teatas sel nädalal, et saadab piirile lisaks 500 omasõdurit. Ühe järeleandmise poole siiski tegi. Nimelt pikendas viimasel hetkel TVN 20 ne uudistekanali litsentsi. Kanal kuulub USA discoverile. Sellegipoolest pole päriselt aru saada, kuivõrd kanal õigusliku t edasi tegutseda saab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Brüssel on hakanud tõsiselt muretsema olukorra pärast Poola ja Valgevene piiril, kus kahe riigi vahele on põgenikke lõksu jäänud. Neli inimest on alajahtumise ja kurnatuse tõttu surnud ning karta on, et ohvreid võib juurde tulla.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\n37 aastane Kaja Piirfeld juhib vanematelt üle võetud majapidamist juba seitse aastat. Tema hoole all on 80 lüpsilehma ja sama palju noorloomi ning 200 hektarit haritavad maad. Kaja pöörab väga suurt rõhku tõuaretusele, mis paneb aluse piimatoodangule. Kaheksa aastat tagasi käisin siis seemenduse kursustel ja, ja oma lehmad siis nii-öelda teen ise, et seemendan, võtan poegimised vastu ja valin neile pullid ise. Tõuaretus on tõesti üks selline väga oluline teema, millega siis väljalüpsi nii-öelda kõige odavamalt tõsta saab. Need on praegu, püsime siis 11000 pluss graafikus, et vahekokkuvõtet pole teinud, aga, aga võib väga rahul olla. Jah. Igapäevased põllutööd, samuti lehmade lüpsmise ja vasikate jootmise, usaldab Kaja palgatööliste hooleks. Aga kui vaja, saab iga tööga ka ise hakkama. Vasikatalitaja Urve viisitamm jätkab. Ta on vastutulelik ja, ja seltskondlik, kui Kaja tuleb lauta, kas te tunnete, et ülemus tuli? Ei, üldsegi mitte, nagu omasugune tuleb küsib, räägib alati, et noh, kuidas nüüd on, et kas nüüd näiteks kui vasikas on haiged, kas on täna parem või, või mis või kuidas kui on vaja süstida alati tanabis alati pea loomaarsti kutsuma, ega ta teeb kõik teed ise, kas te olete teda mõnikord pahas tujus ka kohanud? Ta ei tule siis lauta? Kaja Piirfeld on väga optimistliku ellusuhtumisega inimene. Meie kohtumisajal ei kuule tema jutust ainsatki negatiivset tooni. Kuid kas piima tootmine praegu üldse tasubki ära? Taas kord Kaja Piirfeld. Piimatootmisega on niimoodi nagu igasuguse ettevõtlusega, et on paremaid ja halvemaid aegu ja eks paremate aegadel tuleb siis rasva koguda, et halvemad ajad vastu pidada, et kindlasti ei ole kerge, aga kui see tee on valitud, siis ma leian, et tuleb ikkagi otsida võimalusi kas praegu on paremad või raskemad ajad. Praegu on sellised täitsa keskmised ajad, et piima hind on nüüd peaaegu taastunud sellisele kriisieelsele tasemele ja, ja saame hakkama. Olete küll alles 37 aastane, aga ilmselt te juba peaksite ka mõtlema järeltulijate peale, et kes teie töö kunagi üle võtab, on see inimene juba olemas. Ja minu poeg, kaheksa aastane, räägib juba mitu aastat, et ta tahab talupidajaks saada ja ta ütles, et talupidaja on väga uhke olla, et siis ollakse kogu aeg televiisoris, et noh, vaatame, aga praegu tal jah, on, on see loomaarmastus ja tehnikaarmastus olemas, et järgmine aasta lubas ise traktoriga hakata juba töid tegema, kui jalad, pedaalid on ulatavad. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paidest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Aasta põllumees 2020 on Harjumaa piimatootja ja piimakarjakasvataja Kaja Piirfeldt. Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös Maalehega andis aasta põllumehe tiitli välja 20. korda. Kuna tänavu taheti eriliselt esile tõsta põllumajandusvaldkonnas töötavaid naisi, siis valik tehti tosina naise seast. Kaja Piirfeldt juhib Harjumaal Anija vallas osaühingut Remmelgamaa, peale selle on ta põllumeeste koolitaja ja noortalunike eestvedaja; valitud mitmel korral Harjumaa parimaks piimatootjaks, kannab ka parima kutseõpetaja tiitlit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Komisjoni plaan puudutab paljusid valdkondi, nii tootmisettevõtteid, transporti, kaubandust kui tarbijaid. Muuhulgas nähakse ette, et uute bensiini ja diiselmootoriga autode müük Euroopa liidus lõpeb 2035.-ks aastaks ning Euroopa heitmekaubanduse süsteemi lisatakse laevandus. Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt tõi välja plaani kandva sõnumi. Meie ühiskonda muuta kestlikumaks keskkonda puhtamaks ja, ja pakkuda ka samal ajal uusi töökohtasid uusi võimalusi. Nii et selle paketi kandesõnum on kindlasti ühelt poolt kasvuhoonegaaside vähendamine, aga teiselt poolt ka konkurentsivõime suurendamine. Õiglane koormuse jaotus. Taastuvenergia osakaal Euroopa liidus peab 2030.-ks aastaks jõudma 40 protsendini, Eesti eesmärk samaks ajaks on sellest juba kaks protsenti kõrgem. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar ütles, et Eesti jaoks on ühtlasi erilise tähelepanu all bioenergeetika teema ja selle säästlikkuse kriteeriumid. Suur osa meie soojatootmises täna ju põhineb puidu kasutamisel, et me teame, et neid bioenergiasäästlikkuse kriteeriumid karmistatakse, et vältida siis kõrgema kvaliteediga puidu sattumist siis katlamajadesse või energiasektorisse, kui puidul on tegelikult teisi kasutamisvõimalusi printsiibis, meil loomulikult selle vastu midagi ei ole, me usume, et ka Eestis täna sellega probleeme ei ole, aga küsimus on tegelikult detailides, et kas on võimalik luua siin selline üle-euroopaline süsteem, mis, mis tõesti toimib ja on efektiivne ja jäi ka kaasa üleliia palju bürokraatiat. Teatud kaupade, nagu elekter, teras, tsement ja väetised Euroopa Liidu välistele tootjatele kehtestatakse süsiniku piirimeede. Rahandusministeriumi asekantsler Helen Pahapill ütles, et ettepanek ise koos mõjuhinnanguga võtab enda alla 300 lehekülge ning selle arutamiseks pannakse kokku Euroopa Liidu töögrupp. Kui siis väljaspoolt Euroopa liitu Need tooted meie turule saabuvad, mis on pandud määruse eelnõu lisasse et siis kuskil tuleb kindlaks määrata, kui palju tuli, mis tuli ja kuidas siis nendes seda süsinikuelementi hinnastada ja see nüüd on selline, ilmselt saab puudutama siis tollivaldkonda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon avaldas plaani, kuidas vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Komisjoni ettepanek läheb nüüd aruteludeks Euroopa Liidu liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile, selle lõplikuks kinnitamiseks võib kuluda kaks aastat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna volikogul tõi erakonna esimees Jüri Ratas oma poliitilises ettekandes välja valimiste hüüdlause. Teised lubavad, meie teeme, see on olnud Keskerakonna tugev märk kõigil valimistel. Enim jäi kõlama Ratase kõne lõpusõnad, kus ta rõhutas ühtsuse tähtsust hüüdlauses sõna meie tundub nimelt olevat küsimärgi all. Näiteks paar päeva tagasi kirjutas Postimees, kuidas Olga Ivanova on alustanud oma meeskonnaga valimiskampaaniat Keskerakonna sümboolikat kasutamata. Ratas rõhutas, et erakond läheb valimistele oma logo ja lipuga. Iga erakonnaliikme õigus ja kohus on toetada oma koduerakonna valimiskampaaniat. Ma palun teid erakonna esimehena siin volikogu ees, et me lõpetame igasugused jutud oma erakonnakaaslaste lainemisest, süüdistamisest, valimisliitudest ja konkureerivatest nimekirjadest. Ärme nõrgesta oma positsioone ise ja ärme tekita asjatuid sisepingeid. Keskerakond läheb kohalikele valimistele julgelt vastu oma nime ja oma lipu all. Meil ei ole Keskerakonna nimekiri. Üks Keskerakonna nimekiri, kaks ei ole. Meil on üks ühtne Keskerakonna nimekiri.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna esimees Jüri Ratas rõhutas oma poliitilises ettekandes Tallinnas toimunud erakonna volikogu istungil, et Keskerakond läheb kohalikele valimistele ühtselt ning seni tehtu kaitsmiseks tuleb valimised võita. Keskerakond sõlmis ka koostöölepingu Murtud Rukkilille Ühinguga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaaeluminister Urmas Kruuse usub, et valitsuse pingutused jõuda Eesti piimatoodetega Aasia turule kannavad esimesi vilju järgmise aasta aprillis. Kui meile avaneb Hiina turg. See tähendab seda, et Hiina riik, institutsioon on tegelikult tunnistanud meie veterinaar ja toiduohutussüsteemi kvaliteetseks ja ekspordivõimeliseks Hiina turu jaoks ja teine osa on nüüd see, et Hiina seadusi arvestades ja neid eripära arvestades tuleb nüüd erinevas valdkonnas teha veel teatud täiendavad kontrollid. Me väga loodame, et piimandussektoril tekib võimalus reaalselt ja praktiliselt hakata eksportima Hiina turule umbes aprillikuus. Kas ei ole tegemist ka sellise kassihiiremänguga, me ju ise teame, et meie piimatööstus on arenenud ja, ja toodang kvaliteetne. Kui me tahame müüa ükskõik millisele Euroopa või välisturgudele ja kolmandatesse riikidesse, siis me peame arvestama nende turgude tingimustega. Me oskame väga hästi toota, aga meie keskmine kvaliteet mõne tootja jaoks võib tähendada seda, et kui kolm partiid on väga korralik ja üks natukene kehvem siis kellegagi kaubeldes tähendab seda, et see üks kehv tuleb välja vahetada, mitte sinna sisse segada, me täna teame, tegelikult on Eestis olemas ettevõtteid, kes on valmis juba sõlmima lepingud konkreetsete partneritega Hiina riigis. Minister Kruuse lisab, et kuna Eesti piimatoodang ületab juba praegu kahekordselt sisetarbimise, on ainus võimalus samas mahus tootmist jätkata. Leida välisturge. Piimakvootide kadumine tekitas Euroopas veelgi suurema ületootmise, mis seab kogu Euroopale nüüd uusi väljakutseid. Me peame olema võimelised Euroopast eksportima kolmandatesse riikidesse. Selle tõttu tegelikult suurendati ka neid nõndanimetatud provotsiooni meetmed, kus on 110 miljonit eurot, mis peaksid aitama riikidel ja riigi ettevõtjatel teha pikaajaliselt programme sisenemaks kolmandate riikide turgudele. Piimatoodete nõudlus maailmas kasvab aastas kuni 1,5 protsenti. See omakorda loob minister Kruuse hinnangul eeldused piima kokkuostuhinna tõusuks Euroopas, mis aitab ka Eesti piimatootjail kriisist üle saada. Natukene paremat hinda võiks hakata saada järgmisest kevadest või järgmisest sügisest, aga nagu targad põllumehed täna on öelnud. Mul ei ole aega oodata nii kaua, kuni tekib kuskil hüpoteetiline ostja. Ma pean ise tegelema sellega, et seda ostjat leida. Ja selle tõttu me näeme järjest rohkem, kuidas otsitakse võimalusi ise rohkem väärindada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maaeluminister Urmas Kruuse usub, et olukord Eesti piimandussektoris leeveneb kevadel, kui piima kokkuostuhinnad Euroopas hakkavad tõusma, abi on sellestki, et aprillis jõuavad esimesed Eesti piimatooted Hiina turule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPolitsei ja piirivalveameti, maksu ja tolliameti veeteedeameti ja keskkonnainspektsiooni ühisreide toimub Narva jõel aastas üks-kaks. Korraldajate sõnul pole selliste reidide eesmärk mitte niivõrd eksijate karistamine, vaid selgitustöö tegemine, räägib Vask. Narva kordani vellijuht Toomas Joakit. Oluline on muidugi ka koostöö harjutamine erinevate ametkondade vahel, aga ka see, et preventiivne pool selle asja juures, et ennetuslik pool, et inimesed näeksid, et ametit töötavad koos, et kontrollitakse ja peab olema ettevaatlik just piiriveekogul viibimisel, et peab teadma reegleid, kus ja kuidas käituda, kontrolliti registreerimiskohustust veele päästevarustuse olemasolu, kindlasti dokumente kontrolliti ja aluse juhtide joovet ka ei tohi tarvitada alkoholi vee peal. Keskkonnainspektsioon kontrollis kala eskide täitmist. Kõik rääkisid täna vene keeles, kas ongi see, et ta on selline vene rahva abi, võib öelda küll, et hetkel siin on jah, et ligikaudne elanikkond on suuremas osas, et venekeelne ja seetõttu peab piirivalvur oskama väga hästi vene keelt, selleks et suhelda siin kohalike kaluritega. Sel nädalavahetusel toimunud ühisreidil kontrolliti 130 inimest ja 80 alust. Tehti kuus hoiatust ja kahel puhul alustati menetlust. Välijuht Toomas Joakit. Kalamees üldjuhul eksib selle vastu, et meil siin piiriveekogul ei tohi püüda lähemal kui 20 meetrit riigipiirile ehk siis peab hoidma distantsi kalamees sattudes hasarti või teadmatusest või ettevaatamatusest lohakusest. Teinekord tuleb lähemale kui 20 meetrit ja siis me peame reageerima sellele. Kalamehed suhtuvad kontrollreididesse mõistvalt. Ma arvan, et ikka on vaja, ilma selleta ei saa. Kui on vastavad ametid olemas, siis peavad nad ka tööd tegema. Ega ma väga tihti jõel ei käi, aga kui käin, siis mõnikord ikka on kontrolli. Rääkis kalamees Anatoli, kui nõu saavad ametnikud kalameestele anda, siis kalaõnnele nad kaasa aidata ei saa. Kala on kadunud ei tea, kuhu ta on läinud. Läinud üldse pole teda kuigi kontrollijate sõnul on aastatega kalameeste teadlikkus piiriveekogudel käitumisest tõusnud kipuvad paljud siiski veel vanast harjumusest registreerima oma veele minekut kordonis. Aja kokkuhoiu mõttes soovitatakse seda teha elektrooniliselt veebilehel www.piiriveekogu.ee. Sinna on kogutud ka olulisem info, mida on vaja piiriveekogul teada. Narva Jõelt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva jõel toimunud ametkondade ühisreidil kontrolliti kalamehi ja nende aluseid. Reidi korraldajad nentisid, et aasta-aastalt inimeste teadlikkus kasvab ja kalastamisse suhtutakse vastutustundlikumalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Kaja Kallas ütles, et valitsus tegi täna põhimõttelise otsuse loobuda Vene gaasi ostmisest. Sisuliselt täidetakse tema sõnul seda otsust juba praegu, sest hetkel gaasi Venemaalt ei tule. Selle tarnimiseks vajalikud torud on remondis. Kaja Kallas ütles samas. Tegelikult ei osta gaasi Eesti riik, vaid seda ostavad eraettevõtjad eraettevõtjatele ette kirjutada, et nood ei tohi Venemaalt gaasi osta. Praegu plaanis ei ole. Aga loomulikult, see on küsimus ka nendele eraettevõtjatele. Kui me vaatame tegevust Venemaal, siis paljud ettevõtted, kes ei ole sugugi sanktsiooni all, on omapoolsed käigud ikkagi teinud ja ma loodan, et ka Eesti ettevõtted, kes nende gaasi siis varumise või tarnimisega tegelevad, peavad ka seda silmas, et kas see on moraalselt ja eetiliselt tegelikult õige, osta Venemaalt. Majandus ja taristuminister Taavi Aas ütles, et Eesti plaanib LNG laeva üürida võimalikult lühikeseks ajaks. Kuna soomlaste gaasitarbimine on palju suurem, siis tahavad nemad laeva lõpuks endale. Nüüd täpselt, kui pikaks ajaks me saame seda terminali rentida, me oleme kokku leppinud, me püüame seda teha võimalikult lühikeseks ajaks, sellepärast et ujuv terminal terminalide tüüpidest kõige kallim maapealne terminal on kindlasti odavam. Palju sõltub sellest, et millistel tingimustel on võimalik seda terminali hankida, sellepärast et tegelikult täna jõupositsioonil on ikkagi terminali omanikud, mitte terminali kasutajad. Hinnanguline kulu Eestile ujuvterminali üürimisel on 10 miljonit eurot aastas. Üürimisega hakkavad tegelema kahe riigi võrguettevõtted. Kulud oleme otsustanud jagada siis vastavalt gaasi gaasi tarbimisele ehk et kui me arvestame, et Soome tarbimine on siin peal 25 teravati aastas, Eesti tarbimine viis teravati aastas, siis meie osaks jääb ka siis cirka viiendik selle terminali kuludest. Eesti ornitoloogiaühingu hinnangul peab seoses uue LNG terminali rajamisega Pakri poolsaarele läbi viima ka uued keskkonnamõju hindamised. Rajatav terminal asuks nimelt natuura looduskaitsealal, kus looduskaitsereeglid on rangemad. Eeskätt on ohustatud sinikaelpardist kaks korda väiksem aul, kes terminali lähedal peatub ja talvitub. Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitse projektijuht Veljo Volke ütles, et praegu ei ole see veel selge, kas riik plaanib uut hindamist või mitte, kõneleb Taavi Aas. Noh, jumal küll et seal on kõik load olemas. See ongi aluseks, miks Eestisse on võimalik nii kiiresti LNG terminal rajada, et olla valmis järgmiseks talveks. Ja ma olen kindlalt seda meelt, et lähtume sellest, mis on tehtud. Lähme kiiresti edasi. Sellega me tagama oma riigi omaenda riigi julgeolekut. Ja vaadates tänaseid sündmusi maailmas, ma arvan, see on ülioluline.",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandusminister Taavi Aas ja Soome majandusminister Mika Lintilä leppisid kokku, et Soome ja Eesti üürivad ühiselt veeldatud maagaasi ehk LNG ujuvterminali, mis asub tagama kahe riigi gaasi varustuskindlust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu tuleks meil kõikidel ennast kokku võtta, mitte nõuda otsustajatelt maski kohustust, koolide sulgemist ega midagi muud taolist, mis teadus põhiselt ei ole põhjendatud. Hirm on arusaadav, aga samal ajal kuulakem ikkagi teadlasi. Ja muidugi palve on ka teadlastele ja ekspertidele, et näiteks kui te räägite kirurgimaskide kandmisest või muust taolisest et siis rääkige nii, nagu need asjad on. Et lootus näiteks, et mask distsiplineerib või et ta tekitab sellise solidaarsuse märgi või või et kui inimesed on maskidega bussis, et siis kõigil on meeles, et meil on pandeemia. Vot see ei ole põhjendus, miks juriidiliselt sellist kohustust kehtestada, et oluline on ikkagi see, et kuidas see materjal toimib. Et kas see viirus läheb sealt läbi, ei lähe läbi. Kas haige inimene ikkagi selle maskiga tohib trammi köhima tulla, ütlen siin kohe ära, teadlased täiesti üksmeelsed, see mask ei pea nakatunud inimese köha kinni. Nii et see arvamus, et et, et köhides nakkuse kandja, aga enne seda, kui ta päris haigeks on jäänud, teisi ei nakata, kui tal on mask ees. Kahjuks on vale. Nii et, et tegelikult tasub olla väga täpne, väga selge ja meil kõikidel mitte nõuda emotsioonipõhiseid otsuseid. Kui võrrelda näiteks valitsuse käitumist täitevvõimu käitumist märtsis ja ja augustis ja septembris, siis tegemist on kahe täiesti justkui erineva lähenemisega. Nakatumise tase on võrreldav tegelikult aprilliga. Meil koolid töötavad, meil ühistransport töötab meil tegelikult isegi ööklubid ja baarid töötavad küll väikeste piirangutega. Kas me nüüd teeme siis seda, õigemini, kui me tegime märtsis? Siis teaduslikult ja loogiliselt võttes kindlasti aga veel kord, minu arvates ei ole õiglane valitsust nende piirangute kehtestamise eest süüdistada, sest et see avalikkuse surve, mis tugines ka tegelikult sellele rahvusvahelisele noh, efektile efekt, et kus teadlased ütlevad, et üldiselt maski kohustusest ei ole kasu, et koole kinni panna pole tarvis ja nii edasi, et siis rahvas ikkagi nõudis riigijuhtidelt sulgemisi ka piiride sulgemist. Ja sellele soovile tuldi vastu ja seda on ju pikka aega soovitud, et demokraatia toimiks nii, et rahvas tahab ja valitsus kohe teeb. Et võib-olla nüüd on aeg mõelda sellele, et ühiskonnas tööjaotus on väga kasulik. Mis tähendab, et ekspertide asi on välja mõelda mis tegelikult pikas perspektiivis kõige parema tulemuse toob, millised piirangud täpselt, et tegelikult me ise. Pean silmas eksperte ja ametnikke, peame suutma paremini selgitada, miks esmapilgul ohtlik otsus näiteks mõne vabaduse säilitamine pikas perspektiivis osutub mõistlikuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Küll aga rõhutas ta, et kevadel kehtestatud piirangute osas valitsusele etteheiteid teha ei tohiks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti olümpiakomitee täitevkomitee arutas tänasel istungil Seefeldi maailmameistrivõistlustel puhkenud dopinguskandaaliga seotud küsimusi. Dopingu tarvitamisega on seotud murdmaasuusatajad Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu ning treenerid Mati Alaver ja Andrus Veerpalu. Pärast istungi lõppu luges EOK president Urmas Sõõrumaa ette täitevkomitee avalduse. Urmas Sõõrumaa. Mõistame resoluutselt hukka dopingu tarvitamise dopingu tarvitamise le kaasa aitamise ning eestlaste osaluse selles esitame Eesti olümpiakomitee täiskogule ettepaneku vabastada Mati Alaver Eesti olümpiakomitee täitevkomitee liikme kohalt ning tema ja Andrus Veerpalu ka Eesti olümpiakomitee liikme staatusest. Anname Eesti olümpiakomitee treenerite kutsekomisjonile suunise mõlemalt isikult treeneri kutse äravõtmiseks. Samuti võtame neilt Eesti olümpiakomitee teenetemärgi. Sõõrumaa lausus, et EOK täitevkomitee teeb justiitsministeeriumile ja riigiprokuratuurile ettepaneku analüüsida ja vajadusel karmistada dopingurikkumistega seotud karistusi. Samuti pöördutakse Kultuuriministeeriumi poole, et analüüsida spordiseaduse muutmise vajadust dopingurikkumistega seotud tegudega. Lisaks tuleks täitevkomitee hinnangul suurendada toetusi sihtasutusele Eesti antidoping. Eesti avalikkust šokeerinud dopinguskandaal ei näita vaibumise märke. Nädala algus on avalikkusse toonud uusi fakte. Eile õhtul tunnistas veel üks Eesti murdmaasuusataja Algo kärp veredopingu tarvitamise üles. Kolmedel olümpiamängudel võistelnud, kuid Seefeldi MM-ilt kõrvale jäänud kärp ütles välja, et Saksamaa dopinguarsti Mark Schmidti kontakti vahendas talle 2016. aastal treener Mati Alaver. Kärp sai Schmidti telefoninumbri samal kohtumisel kui Karel Tammjärv, kes kärbiosaluse st varasemalt rääkinud pole. Kärbi sõnul vaikis Tammjärv sellest faktist tema enda palvel. Algo Kärp. Mina paraku võtsin selle otsuse vastu, mille, mille ma võtsin ja, ja täiesti endale teadlikult ja ilma ilma välise, selles mõttes välise surve ilma mati poolsete suure Mati poolsete surveta, kes sellest teadsid kogu perioodi jooksul. Mina, Karel arst ja Mati oli teadlik Sellel perioodil Mati Alaveriga te neid küsimusi arutasite Jah, arutasin, aga suhtlesin väga harva sellest ja ütlen ausalt ei mäleta viimast korda, mil me sel teemal rääkisime üldse. Mati Alaver, olles teadlik sellest, et nii teie kui Karel Tammjärv olete seda meetodit kasutanud ta ei teinud teile kordagi ettepanekut, et see tuleks lõpetada. Ei? Jah, me ei, ei siukest ettepanekut, ei teinud. Sarnaselt kärbi Tammjärve ja veerpaluga tiim Haanja se kuuluvad Raido Ränkel, Marko Kilp, Kaarel Kasper, Kõrge Alvar, Johannes Alev ja Karl-Erik Rabakukk ütlesid aga ajakirjanduse vahendusel veel kord välja, et nemad oma sportlaskarjääri vältel dopingut tarvitanud pole. Omapoolses avalduses kinnitas puhta spordipõhimõtetest lähtunud tegevust ka treener Anti Saarepuu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti olümpiakomitee täitevkomitee esitab EOK täiskogule ettepaneku vabastada Mati Alaver EOK täitevkomitee liikme kohalt ning tema ja Andrus Veerpalu EOK liikme staatusest. Mõlemalt soovitakse ära võtta ka treenerikutse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNew Yorgis täna toimunud mulluses terroriaktis hukkunute mälestustseremoonia ehk kõige hingeminevamaks osaks oli kõigi maailma kaubanduskeskuse hävimise järel surma saanute ja teadmata kadunuks jäänute nimede ettelugemine. Terrori ajal linna juhtinud Rudolf Juliani oli esimene kümnetest siinsetest poliitikutest ja ka tavalistest linlastest, kes selleks mälestustseremoonia korraldamiseks abi pakkusid ja kes seda pikka nimekirja ette kandma hakkasid. Üle kahe ja poole tunni kestnud kõigi 2800 hukkunu nime meenutamine tõi taas meelde toimunud tragöödia tõelise mõõtme. Ja see lihtne mälestusakt oli ehk kõige hingeminevam hingeminevam, kui oleksid olnud paljud pikad kõned ja meenutused, sest neid on viimase aasta jooksul ridamisi toimunud mälestusüritustel olnud niivõrd palju. Olin tseremoonia alguse ajal New Yorki ehk tavaliselt kõige rahvarohkemas paigas Times Square'il ja huvitav. Täna hommikul oli seal suhteliselt vaikne, silmaga oli näha, et tavalist rahvamassi ei olnud. Paljud inimesed näib, on otsustanud täna Manhattanile ilmselt mitte tulla või kui tulevad, siis tulevad õhtupoolikul, kui linnaparkides toimuvad suured mälestustseremooniad. Päev New Yorgis lõpeb sellega, et president Bush peab Elisa aelandil vabaduse sammas selja taga kõrgumas riigile telekõne. Enne seda on ta koos teiste siia New Yorki ÜRO peaassamblee istungile saabunud riigijuhtidega süüdanud maailma kaubanduskeskuse lähistel igavese tule, mis süüdatakse selle skulptuuri keskel, mis maailma kaubanduskeskuse südames vanasti asus. See on selline suur kera, mis kujutab omamoodi maailma ning see pääses sellest haevingust praktiliselt vigastusteta. Samas on Ameerikas silmaga näha, et tänane päev on paljusid inimesi närviliseks muutmas. USA föderaalse juurdlusbüroo esindaja ütles ajakirjanikele toimunud breafing ul, et büroo on saanud viimasel ajal suurel hulgal erineva usaldusväärsusega hoiatusi ning mitmetes neist märgitakse konkreetselt üheteistkümnendat septembrit, märgitakse New Yorki ja Washingtoni. Samas ei ole ühtegi väga konkreetset viidet sellele, et al-Qaeda või mõni teine terrorigrupp plaaniks nurjata tänaseks kavandatud mälestusüritusi või rünnata järgmistel päevadel ÜRO peakorterit, kui siin algab ÜRO peaassamblee eriistungjärk või siis, kui täpsem olla ikkagi iga-aastane üldarutelu. Kuigi USA julgeolekupoliitika keskmesse on viimastel nädalatel nihkunud Iraagi vastase rünnaku planeerimine, on Bushi administratsioon öelnud, et sellest rünnakust räägitakse ÜRO kõnes, räägib president ÜRO kõnes homme. Täna president oma esinemistes. Seda Iraagi vastast plaanitavat operatsiooni ei maini. Täna on siiski kõigi esinemiste peateemaks. Aasta tagasi New Yorgis, Washingtonis ja Pennsylvanias hukkunute mälestamine.",
"role": "user"
},
{
"content": "New Yorgis mälestati aasta tagasi terrorirünnakus hukkunuid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPraegu asuvad Emajõe ääres väike Kuuba Väike Vine ja oma terrass, kes kõik konkursile uuesti kandideerisid. Alghind ühele krundile oli 1000 eurot aastas, kuid ettevõtted võisid pakkuda ka rohkem, jätkab Tartu linna ettevõtlusosakonna juhataja Alo Lilles. 70 protsenti moodustab siis selline kontseptsioon, arhitektuuri lahendus, mida nad hakkavad pakkuma toidu toidu mõttes, ütleme sellise lisaprogrammi mõttes. On see kultuuriprogramm, on see mingid etteasted, et meie jaoks ei ole niivõrd oluline see, kui palju ettevõtted maksavad selle koha eest siin vaid see, et nad jätkaksid seda head vipi või, või sellist head nagu aurat, mis siin jõe ääres on nagu tekkinud. Väikse vine juhatuse liige Sander Lepik räägib, et kui nemad võidavad ja Emajõe äärde jäävad, tehakse ka mõned uuendused. Seda nagu otseselt nagu täielikult muuta oleks nagu mõttetu, kindlasti muudame natuke oma putkat, et ei oleks nii putka, vaid oleks rohkem nagu päris nagu ehitise moodi ja ikka nagu iga väikse aja tagant oleks mõistlik teha mingeid muudatusi, et oleks ka inimestele nii-öelda natukene uuem koht, kus käia. Praegu Tartus leviva koroonaviiruse tõttu on Emajõe kaldal nautlejaid vähem kui tavaliselt. Mõtteid jõeääre tuleviku kohta on aga erinevaid. Tegelikult sushipaar oleks väga mõnus, oi kala on väga hea ümbruskonna vesi, et siis siia sobiks tõesti sushipaar, siin nädala eest oli veel autovabaduse puiesteel näiteks pitsa, see kuidagi nagu täiendas seda olengut. No see paar hästi, kõik meeldib siin. Viis aastat tagasi pandi krundid tasuta oksjonile, konkursi võitsid kolm praegust lokaali. Millised toidukohad ja baarid Emajõe kaldal tuleval aastal head ja paremat pakuvad, otsustab seitsmeliikmeline linnavalitsuse komisjon septembri keskpaigaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Konkursile kandideeris 25 ettevõtet, kellest kolm saavad oma visiooni tuleval aastal ellu viia.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVälisministri sõnul oli talle pilt dokumentide seisust enam-vähem selge juba mõnda aega tagasi ja majas korraldati sisejuurdlus. Me viisime koheselt läbi sisejuurdluse, kui selgus, et Meil võib olla teatud probleeme dokumentide kadumisega või vastava allüksuse tööga ja oli ka ennem seda tänast raportit teada, missugused paberid võivad olla kadunud või missuguste dokumentidega võib-olla probleeme, et neid leida. Suurem osa dokumentidest on eelmises perioodis ennem 2000 teist aastat ja kindlasti ma ka selle ütluse juurde täna jään täna. Ma ei saa rohkem midagi siia juurde lisada, sest välisministeerium on saanud ühe kuu aega neid puuduolevaid dokumente ja ka neid, mis ütleme, puudutab viimast aega nende võimaliku inimeste käest kättesaamisega edasi tegeleda. Ja ma olen täiesti veendunud, et eriti mis puudutab just viimast perioodi, siis neid dokumente kindlasti on võimalik leida ja kindlasti selle eelseisva kuu jooksul suudame siin teatud vähemalt korra poole pealt seda asja paremini korda saada. Eesti Raadio andmetel kuuluvad kadunud dokumendid põhiliselt aega enne 2000 teist aastat ning umbes kümmekond dokumenti võis kaduma minna hiljem. Selgeks on saanud ka see, et välisministeeriumis on olnud diplomaatilise julgeoleku probleeme. Meil on olnud probleeme diplomaatilise julgeolekubüroo töös ja me oleme neid probleeme asunud kõrvaldada ja kindlasti see töö, mis veel meil ees seisab, on päris suur, noh, me võime siin ju pikalt hakata rääkima ka kõikidest vajalikest investeeringutest, selleks et tagada ikkagi täielikult riigisaladuse süsteemid, näiteks ka meie saatkondades teatavasti on ju teabeamet viinud läbi revisjone meie saatkondades ja ainult kaks meie välisesindust vastab täna nõuetele, mis puudutab turvalist infot ja selle hoidmist, nii et siin on neid puudujääke, on meil üksjagu ja, ja kindlasti nende puudujääkidega tuleb tegeleda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Kristiina Ojuland kommenterib Välisministeeriumist dokumendikadumisi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRežissöör Boriss Kutsi filmi minsk keskmes on äsja abiellunud noored, kes satuvad öösel sigarette ostma minnes valitsuse vastase meeleavalduse keskmesse ning langevad jõhkra politseivägivalla ohvriks. Filmis nähtu mõjub eriti valusalt, arvestades praegu Ukrainas toimuvat. Produtsent Katerina Monastõrskaja ütles, et sel ajal polnud maailmas veel nii pingeline, et toimunu traagikat õiglaselt hinnata. Aga praeguse maailmaga, kus me nüüd elame, haakub see minu meelest suurepäraselt ja nüüd on võimalik anda ka asjakohast hinnangut selles mõttes, et sealt saigi see kõik alguse, ütles Monastõrskaja. Filmi näinud ajakirjanik Tõnu Karjatse ütles, et film on oskuslikult tehtud väheste vahenditega. See on selline kavalalt tehtud ühevõttefilm kus eelarvet eriti suureks ei ole aetud nähtavasti ja, ja ka kõik need jõhkrused, mis seal minski tänavatel võisid toimuda on näidatud niimoodi nutikalt väikese meeskonnaga ja ääre pealt, et, et muidugi vaatajate ehmatab eelkõige see mentaalne vägivald, mis siis nende kinnipeetute kallal seal läbi viiakse, eks ju, et kõik see sõim ja, ja lihtsalt selline jõhker kohtlemine, et sa ei tea, mis sinuga võib toimuda ja see näib väga reaalne välja seal ekraani peal. Et selles suhtes on see väga hästi tehtud. Film on võetud üles ühe katkematu kaadrina just selleks, et tekitada vaatajas vahetum kogemus, märkis produtsent Katariina Monastõrskaja. See film peegeldab tegelikkust, see tähendab, et me ei saanud teha seda nagu harilikku filmi, kus on stseenid ja duublid, mida hiljem monteerida nii nagu tahad. See on lugu, mis juhtub siin ja praegu ja paljud inimesed lihtsalt sattusid valel ajal valesse kohta, nii nagu meie kangelased, ütles Monastõrskaja. Kinodes näeb filmi alates sellest reedest, kuuendast maist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna esilinastub Eesti osalusel valminud mängufilm \"Minsk\", mis räägib Valgevene 2020. aasta presidendivalimistega kaasnenud massimeeleavaldustest. Film on suures osas üles võetud Lasnamäel ühe katkematu kaadrina.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLasnamäe linnaosavanema Vladimir Sveti sõnul näitab Slovakkia ja Tšehhi kogemus seda, et masstestimine on küll keeruline, aga tõhus küll toonitab ta vajadust just Lasnamäe elanikke testida seetõttu, et kogu riigi jaoks ilmselt praegu selleks võimekust pole. Kuid arvestades eelolevat sügist, oleks Lasnamäe kogemus väärt kogemuseks kogu riigile. Arvestades sellega, et haigestumise näitajad Lasnamäel on päris kõrged ja arvestades sellega, et siin elab väga palju inimesi kompaktselt. Meie arvame, et Lasnamäe oleks õige koht, kus me võiks seda masstestimist katsetada juba tänavu. Siin on ka selline aspekt, et kuigi kiirtestid, kui sellised on juba turule nagu nii-öelda tulnud, siis tegelikult nende selline laialdane kasutus ei ole veel toimunud ja me näeme jällegi teiste riikide eeskujul, et nemad võivad oluliselt aidata epideemia leviku piiramisel. Sveti sõnul võiks kiirtestimist rahastada riik ning logistikaga saaks aidata niik, kohalik omavalitsus kui erasektor. Võimalike testimiskohtadena nimetas ta koole, töökohti, sotsiaalhoolekande asutusi, kuid samuti ka kaubanduskeskuseid. Terviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma ning teadusnõukoja juht Irja Lutsar. Svetiga päris ühel nõul pole. Seda eelkõige logistilistel põhjustel, sest masstestimine tuleks äärmisel juhul paari päevaga ära teha kuid kauem see aega võtta ei tohiks. Irja Lutsar. Kindlasti pole õige inimesi kuhugi kokku ajada, et noh, siis peab olema olema niisuguseid võimalusi, kuidas, kuidas seda testimist teha ja selle kõige olulisem moment on see, et mis me nende positiivsete testidega inimestega siis teeme. Härma sõnul on praegu niigi keeruline kõikidele positiivse testi saanud inimestele selgeks teha, et nad ei tohi kodust lahkuda. Õnneks suurem osa inimesi püsib siiski kodus, kuid sellise masstestimise puhul peaks olema positiivsete testide saanutest ka ülevaade ning kontroll. Lisaks peaks testima eranditult kõiki Lasnamäe elanikke. Üldiselt, kui selliseid, nagu suuremamahulisi laustestimisi korraldatakse teistes riikides, siis seda on mõistlikum korraldada nii-öelda puhangu alguses, kus tuvastatakse esimesed nii-öelda juhud ja kardetakse sellist varjatud leviku võimalust, et siis tehtaks selline suurem laustestimine. Nii et iseenesest me võiksime sellele mõelda tuleval sügisel, kui me hakkame siis ootama juba järgmisi laineid, et et selleks ajaks siis on nii-öelda see riigimehhanism paigas, kuidas see asi ära korraldada niimoodi kiiresti ühe-kahe päevaga. Nii Lutsari kui härma sõnul oleks praegu oluline ressurss paigutada mujale kui kiirtestimisse eelkõige vaktsineerimisse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimasel ajal on kõneainet tekitanud Lasnamäe elanike võimalik kiirtestimine. Lasnamäe linnaosavanem Vladimir Svet näeb seda olulise sammuna, Terviseamet ning teadusnõukoda plaani nii optimistlikult ei suhtu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPõhja-Makedoonias on õigus hääletada ühe koma kaheksal miljonil valijal. Need valimised on kahe juhtiva erakonna edumeelse, Makedoonia Sotsiaaldemokraatliku liidu ning vanamoelise opositsioonilise konservatiivse partei duell. On ka väiksemaid erakondi, peamiselt etnilistel alustel moodustunud türklaste, roomade, bosnialaste ja serblaste liidud, kelle esindajad on parlamendis ikka olnud. Ennustas, et rahvas valib riigis alanud muutuste jätkamise poolt. Muutused algasid pärast Põhja Makedoonia vabariigi uue valitsuse moodustamist 31. mail 2017. Seda valitsust juhib sotsiaaldemokraadist peaminister Soransajev. Tema vastaskandidaat, konservatiiv Nikola Grojevski põgenes 2016. aastal Ungaris, et vältida kaheaastase vanglakaristuse kandmist võimu kuritarvitamise ja korruptsiooni eest. Nüüd on ta tagasi. Grojevski vastutab näiteks enam kui 26000 kodaniku ebaseadusliku jälitamise ja riigist väljasaatmise lahendamata mõrvade ja arvukate rahvustevaheliste vahejuhtumite eest. Võimule püüab grojevski naasta iga hinna eest. Ta on kaasanud välismaalt julgeoleku ja luurevahendeid ka piiramatult raha, et kõigi vahenditega kukutada Zoransajevi ümber kogunenud Põhja Makedoonia praegune valitsus. Paraku ei sisalda Grojevski poliitiline programm konkreetseid lubadusi. Tal pole selget seisukohta näiteks Prespa järve ääres sõlmitud lepingu kohta, mis muutis Makedoonia põhja Makedoonia ks. Põhja-Makedoonia ühinemist NATO-ga peetakse peaminister Zajevi edulooks ja makedoonlaste unistuste täitumiseks. Eelseisvad valimised on võtmetähtsusega Põhja Makedoonia eurointegratsiooni teel. Riik on olnud Euroopa Liidu kandidaatriik alates 2005.-st aastast, kui ei saa, nii, saab teisiti. Zoransajev, Serbia president Aleksandr Vutit ja Albaania peaminister ETirama sõlmisid eelmise aasta oktoobris Serbias Novisaadis deklaratsiooni kavatsuste kohta luua minishengen. See näeb ette piirikontrolli ja muude tõkete kaotamise 2021. aasta lõpuks, mis peaks hõlbustama piirkonnas liikumist ja kehtivad samad reeglid nagu Euroopa liidus reisimisel õppimisel ja töötamisel. Algatus on avatud ka Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ja Kosovo jaoks. Seega on põhjamakedoonlastel täna valida nii, nagu nad ise ütlevad antiikaja või tuleviku vahel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Makedoonias on täna parlamendivalimiste viimane voor. Sisuliselt on valida vanamoelise autoritaarse valitsemisstiili ja moodasama tuleviku vahel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui Indrek Tederi kirjalik ülevaade oli pikk enam kui 100 lehekülge ja käsitles paljusid probleeme siis oma ettekandes pühendus ta võimu probleemile õieti sellele, kuidas rahva poolt võimu teostavaks organiks valitud riigikogu seda ei tee. Kõige põhimõttelisemad otsused teeb põhiseaduse järgi rahvas rahvahääletusel ning oluliselt järgmised küsimused peab langetama nende esindaja ehk riigikogu. Vaatamata põhiseadusest tulenevale on Eestis levimas trend kus rahva esindajad otsustavad aina vähem. Ka oluliste otsuste langetamine delegeeritakse täitevvõimule mõnele parlamendi komisjonile, eraõiguslikule isikule, rahvusvahelisele organisatsioonile. Teder ütles, et ta pole märganud rahva soovi, et see nii oleks ning kui taolised otsused ei too kaasa oodatud positiivseid tagajärgi, ei pruugi rahvas neid aktsepteerida. Samas. Kui rahvas ise otsustab ja langetab teadlikke valikuid siis on need otsused rahva enda tahe ja selle kaudu aktsepteeritavad ka olukorras, kus otsusest ei tulene loodetud edu. Muidugi ei saadud tänases arutelus mööda vaidlusest riigikohtus Euroopa stabiilsusmehhanismide teemadel. Oma sõnavõtus juhtis Rait Maruste tähelepanu sellele, et õiguskantsler reageerib erinevatele küsimustele erinevalt ja erineva kiirusega. On näiteid, kus õiguskantsler näiteks EFSF-i puhul lülitus intensiivselt ja proaktiivselt asja menetlusse riigikogus. Paraku ei saa me täheldada sama hoiakut ESM-i puhul, kus probleemid olid teada juba mõnda aega hiljemalt möödunud aasta lõpus, kuid reaktsioon sellele tuli üksjagu hiljem ja paraku ka mööda minnes riigikogust isegi riigikogu kohaselt informeerimata. Sotsiaaldemokraatide poolt esinenud Neeme Suur tunnustas õiguskantsleri tegevust mitmetele probleemidele tähelepanu juhtimisel ja nende lahendamisel. Õiguskantsler on kaitsnud parlamentarismi Eestis parlamendi liikme suveräänsuse ja ka parlamendi otsustusõigust. Kellelgi ei saa olla kahtlust, et Eesti põhiseaduse järelevalve on kindlates kätes. Samas jah, selle institutsiooni usaldusväärsus on lubanud võimuerakondadel ka pugeda õiguskantsleri selja taha. Näiteks siis, kui toimus kollektiivlepingu seaduse muutmine õiguskomisjoni kätega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õiguskantsler Indrek Teder esitas riigikogule ülevaate oma eelmise aasta tegevusest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSeitse riiki astusid täna suure sammu lähemale liikumisvabaduse taastamiseks Euroopa liidus. Nimelt liitusid nad Euroopa Komisjoni loodud süsteemiga koroonasertifikaatide väljastamiseks ja kontrollimiseks. Need seitse on Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Kreeka, Horvaatia ja Poola. Kuigi süsteem peab kõikides liikmesriikides töötama esimesest juulist, aitavad täna liitunud riigid Euroopa Komisjoni kõneisiku Johannes Barke sõnul tagada süsteemi töökindluse. Pärast poliitilise kokkuleppe saavutamist 20. mail lõpetab see samm ettevalmistava töösertifikaadiga Euroopa Liidu tasemel. Oleme süsteemi viimase kolme nädala jooksul 22 riigiga koos testinud ning tänasest ühilduvad sellega 10 Nendest seitse mitte ainult ei ühildu, vaid hakkavad sertifikaate välja jagama, ütles parke. Ülejäänud kolm ühilduvat riiki liituvat süsteemiga selle nädala jooksul Eestit nende seas esialgu pole. Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni nõunik Aurora Ursula Joala ütles ERR-i veebiportaalile, et Eesti peaks sellega liituma järgmise nädala keskpaigast. Sertifikaate hakkab väljastama patsiendiportaal digilugu.ee digitõendit ja selle QR. Koodi on võimalik kasutada nii digitaalselt kui paberkujul. Kõikides riikides väljastatakse sertifikaate lisaks kohalikule keelele ka inglise keeles. Koos sertifikaadisüsteemi käivitumisega tegi Euroopa komisjon ka ettepaneku reisipiirangute ajakohastamiseks. Nende kohaselt ei peaks enam karantiini jääma täielikult vaktsineeritud inimesed. Samuti soovitakse ühtlustada koroonatestide kehtivusaega, mis seni riigiti varieerunud on. Ettepaneku kohaselt kehtiksid edaspidi PC test 72 tundi ning antigeeni kiirtest 48 tundi. Kui uued reeglid on tekitanud ka küsimusi, sest reisipiirangute seadmisel soovitatakse edaspidi lähtuda Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskuse värvikaardist. Paraku on selle värvikoodide piirmäärad üsna madalad, see tähendab, et ka pärast nakatunute arvu langemist kõikjal Euroopas on kaart endiselt peamiselt punast ja kollast värvi. Väljaande Poliriku hinnangul võib see viia olukorrani, kus näiteks Austraalia turistidel on riigi madala nakatumisnäitaja tõttu Euroopa liidus lihtsam reisida kui selle elanikel. Samas on sellise stsenaariumi realiseerumine Euroopa Liidu riikide enda otsustada. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna käivitus Euroopa liidus koroonasertifikaadi süsteem, mis võimaldab riikidel neid väljastada ja kontrollida. Esialgu töötab süsteem seitsmes riigis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärva tarbijate ühistul on Järvamaal vähemalt kolm suurpoodi, mida kohalikud peavad ühemõtteliselt kaubanduskeskuseks. Need on Paide maksimarket, kus lisaks toidule müüakse ka ravimeid, lilli, kodukeemiat, elektroonikat ja mesinduskaupu. Türi kaubamaja, kus allkorrusel on toiduosakond ja apteek, ülakorrusel aga tööstuskaubad ning lõpuks Paide kesklinna kaubakeskus, kus esimeselt korruselt saab toidukaupu, ülakorruselt aga rõivaid ja jalatseid. Järva tarbijate ühistu juhatuse liige Priit Teder ütleb, et kaupmehed pole saanud valitsuse kriisikomisjonil mingeid juhiseid, mida üldse mõista. Nimetuse kaubanduskeskus all. Tema hinnangul Järva Tarbijate ühistul sulgemisele minevaid kaubanduskeskusi polegi. Kristalselt aus olles siis ega päris üheselt ei saa aru, mis on kaubanduskeskuse all mõeldud valitsuse otsuse põhjal, et kas kaubanduskeskuse on see, kus on toidupood ja lillepood ja apteek, kas see on kaubanduskeskus või see ei ole kaubanduskeskus? Minu mõiste järgi see ei ole kaubanduskeskuses, ehk see lillepood peaks ja võiks seal lahti olla edasi ka peale 20 seitsmendat märtsi Järvatarbijate ühistu vaatevinklist. Paar näidet on sellised kui tööstuskaubad. On teisel korrusel ja toidukaubad allkorrusel sissepääsud, välisuks on üks, aga edasised uksed on erinevad. Kas see on kaubanduskeskus või ei ole, minu arust ei ole. Ja nii me ka seda täna tõlgendada ja loodame, et ametnike tervele mõistusele mina ei loe Paide Maximarketi kaubanduskeskuse eks ja ei tõlgendada eilse otsuse alla minevaks keskuseks ei tohiks sellises pisikeses hoones klassikalise kaubanduskeskuse mõistes küll mingisuguseid eri piiranguid kehtestada. Nii et saan ma õigesti aru, Priit Teder, te tegelikult ootate valitsuselt täpsemaid juhiseid? Kui on võimalik kuidagi neid anda, et me saame üheselt aru, et meil tekiks hiljem nii-öelda vastastikust kohtupidamist nagu sõna otseses mõttes, et ega sama on ju ka selle tõlgendusega, kuidas siis turvatöötajad või meie kaupluse töötajad, kellel on pandud kohustus jälgida, et üle kahe inimese ei kogune. Samas lubatakse ju perel koos olla, ega keegi ju kõrvalt vaadata, ma ei tea, kas on tegemist perega või mitte, kui on kolm inimest koos, et minna vägivaldselt pere lahutama, selle väitega, et üle kahe ei tohi koguneda, on ju ka piinlik. Kuidas seda tõlgendada? Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kauplejad pole veel saanud täpseid juhiseid, mida valitsuse kriisikomisjon peab kaubanduskeskuseks, mis tuleb hiljemalt reedel sulgeda. Samuti ei kujuta kaupmehed ette, kuidas kaupluses täita nõuet, et üksteise läheduses ei tohi korraga viibida rohkem kui kaks inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar seletab, et uuringuid lastega on alustatud ettevaatlikult. Kõigepealt tehakse katseid teismelistega, seejärel noorematega Faizer ja Bioteh ning Moderna uurivad vaktsiini ohutust täna juba kuue kuu vanuste seas. Ka teised suurimad tootjad kaasavad uuringutesse järjest nooremaid. Otsitakse ennekõike lastele õiget doosi, siis vaadatakse, et tekiks antikehasid lastel sama palju kui täiskasvanutel. Teine asi, mida, mida väga hoolega vaadatakse, on on siis ka kõrvalnähtude esinemist teada on, et neil vaktsiinidel on kõrvalnähud, mis on hästi, täiskasvanutel talutavad, et kas nad on ka sama hästi lastel talutavad, nii et et ma ei näe küll, et sellel aastal ka noorukite vaktsineerimine veel nagu laialdaseks läheb. Lutsar rõhutab, et küsimus on selles, millal jõutakse uuringutega valmis. Teadusmaailm on üks meelel, et noorukid peaks vaktsineerima. Fizeri ja vaktsiini ohutust on juba uuritud näiteks kuueteistaastaste seas. Haridusminister Liina Kersna tahab seda enne sügist gümnasistidele pakkuda. Faizer on öelnud, et nende vaktsiini tohiks kasutada 16 17 18 aastaste peal ka, kui me tõesti saaksime suvel, kui kõigile on vaktsineerimine kättesaadav, vaktsineerida ka gümnasistid, siis see võiks anda meile sellise stabiilsema koolikeskkonna ka. Viroloog Andres Merits ütleb, et esmalt on tähtis riskirühmad ära katta. Aga ma olen sajaprotsendiliselt nõus, et sellele grupile tuleb erilist tähelepanu pöörata, sest vähemalt eelmine kord ehk siis jaanuar-veebruar märtsi algus, kui viiruse levik kiirenes, siis algas see just nimelt vanusegrupis 15 kuni 19, mis tuli nagu välja väga selgelt. Kui vaktsiini jagub, peaks koolilastele mõtlema. Ajaliin ilmselt on selline, et see asi juhtub võib-olla mai lõpuks juuni alguseks, kui nii-öelda need kõige nooremad trupid vähemalt koolides lähevad ära. Aga suve jooksul või varasügisel oleks see kindlasti väga hea mõte, selles olukorras. Tõenäoliselt vaktsiini kättesaadavus enam piiravaks faktoriks ei ole. Merits on ka Lutsarist optimistlikum ja pakub, et sügiseks võiks juba ka teiste vaktsiinide ohutusnoorukitele olla saanud kliinilistel uuringutel kinnituse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaktsiinitootjad teevad uuringuid, et kinnitada kaitsesüsti ohutus ka lastele. Teadlased on üksmeelel, et noorukid peab viirusekriisi seljatamiseks vaktsineerima.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsus on oma ametiajal kolmele inimesele erandkorras võimaldanud kodakondsuse taotlemise. Isegi kui eelnõu seaduseks kinnitamise võimalus on väike, on Isamaa fraktsiooni liikme Urmas Reinsalu sõnul tähtis teemale tähelepanu juhtida. Sellele probleemile tähelepanu juhtimisel heidutab see valitsus seda kergekäelist kohtulikult korduvalt karistatud kurjategijatele kodakondsuse andmist. Seda praktikat revideerima. Siseminister Kristian Jaani selgitab, et kui valitsusele esitatakse taotlus, kaalutakse kuritegude loomust ja kas võimalik kodanik on oma käitumist oluliselt muutnud. Kolme erandi puhul oli ka tegemist kuritegudega, mis pandi toime mitukümmend aastat tagasi ja mis olid seega kriminaalregistrist kustutatud. Kui me vaatame varasemalt, kui palju selliseid kodakondsuse erandina on antud, siis noh, kõik valitsused on seda eelnevalt teinud, aga ütlen ka siinkohal seda, et tegelikkuses siis suurem osakaal on olnud sellised, kus paraku on pidanud siis valitsus vastu võtma keelduva otsuse Politoloog Rein Toomla iseloomustab olukorda kui opositsiooni ja koalitsiooni tavapärast vastuseisu. Toomla sõnul ei anna kolm verivärsket juhtumit alust, et valitsusel selle erandi tegemise võimalus ära võtta. Siin nüüd tuleb tunnistada, et, et need kolm isikut no ei olnud kindlasti sellised nagu võis arvata opositsioonisaadikud. Sõnavõttudest nad ei olnud, ei mõrvarid. Tegemist olid siis selliste vargustega röövimiskatsetega, alimentide mittemaksmisega, sellised sellised asjad, mis olid toimunud ka ütleme, et oma paar-kolmkümmend aastat aastat tagasi noh, tundub, et valitsus ei eksinud nüüd mingisuguste heade tavade vastu. Toomla ennustab, et eelnõu seaduseks ei saa. Samas hindab Toomla, et opositsioon on oma tööd teinud ja valitsus võib tulevikus kodakondsusteemadel olla ettevaatlikum.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kodakondsust ei saa taotleda inimesed, kes on kunagi toime pannud korduvad tahtlikud kuriteod. Erandkorras võib valitsus siiski seda lubada. Erakond Isamaa esitas eelnõu, millega see erand seadusest kaotatakse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVirtuaalnäitusel on kirjanik Tammsaare ning romaani tõde ja õigus jaoks olulised esemed liigutatavate piltidena koos kirjeldustõlkega. Kuid vargamäe muuseumi peamajas saab kõiki neid asju ka päriselt imetleda. Varahoidja Siiri Kell. Siin on Tammsaare isa Peeter Hanseni valmistatud tool, et ta oli väga osav käsitöömeister ja tegi ju kõik esemed peaaegu ise oma kodus ja kõrval on Tammsaare enda tehtud pingikene. Et Tammsaare võib-olla ei olnud nii osava käega kui tema isa ja pink on tehtud laste jaoks, kui Tammsaare Tallinnas elas oma perele, tegi selle pingikese Veel saab näha kirjaniku õe Marta Hanseni triikrauda isa Peeter Hanseni, Lähkrit õllekappa ja matemaatika õpikut ema Ann Hanseni, Veime vakka vend Jüri Hanseni kohvrit ning Lõuna talu peremehe Jakob Sikenbergi tee kannu. Aga väljas on ka noore kirjaniku käega vanemale vennale Jürile pulmapäevaks kirjutatud luuletus. Imekombel on säilinud ka Tammsaare põhjatalu rehielamu aken, mis üllatab oma suurusega. Elamu ise. Hävis 1945. aasta tulekahjus pedagoog, programmijuht Kristi Kirss. Maja põles maha ja see aken jäi siis alles ja selle akna järgi võeti uuele majale aknamõõdud. Mis on huvitav, siin on näha seda, et aknale oli tehtud ka selline väikene tuulutusaken. Näituse tõeline ehe on aga Peeter Hanseni piibel, mis on trükitud Anton Hanseni sünniaastal ja millel on kandev roll romaanis tõde ja õigus rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Meie kirjandusklassiku Anton Hansen Tammsaare muuseum Vargamäel valmistas koroona-kriisi ajal ette virtuaalnäituse \"Asjad on tõepärasemad kui inimesed\", mida saab jälgida muuseumi kodulehel. Näitusel tutvustatakse kirjanik Tammsaare pere ning romaani \"Tõde ja õigus\" jaoks olulisi originaalesemeid, millega saab nüüd alates juunikuust tutvuda ka kirjanduslikul Vargamäel asuvas muuseumis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKirjas märgitakse, et kohustuslikule kogumispensionile ei ole praegu head alternatiivi. Selle kaotamise eest maksavad tulevased põlvkonnad, sest ühe pensionäri kohta on siis vähem töötajaid kui praegu, ütles üks allakirjutanutest Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane. No põhiline küsimus on ikkagi selles, et kui valmis ja kui küpsed on Eesti inimesed kõikvõimalike selliste tulevikuohtude ettenägemisel ja antud juhul on ju nii, et me näeme, kui väikene on inimeste säästukalduvus või võimekus säästa ja soov säästa. Ja praegu on tegelikult väga suurel osal inimestel see ainukene tükikene säästu, mis neil on aga tuleviku seisukohalt, kus meil noh, see on ammu räägitud lugu, missugused saavad olema nende ülalpeetavate ja töötajate suhtarvud Eestis on see ikka väga suur küsimus, et kes suudab seda veidigi seda heaolutaset säilitada või kuidas me suudame säilitada. Ja, ja selles valguses noh, see on natukene nagu see arutelu on selle üle, et viskame koos selle vanniveega lapsega minema. Et praegu on väga kriitiline seisukoht selle kohta, et tulukus on madal nendel fondide. Et need fondid tegelikult teenustasud on neil väga suured, see on kõik õige, sellega tulebki tegeleda. Tegelikult arutada selle üle, miks on niimoodi, et see tulukus on madal. Miks on nii, et me ei lubanud aktsiatesse investeerida? Et me tahame tegelikult autolt teatud kiirust, aga paneme talle teatud pidurid peale? Et tegeleme parem nende asjadega, katsume selle korda teha, mitte ei viska kohe kõik minema. Teise pensionisamba reform oli Isamaa põhilubadus valimiskampaania ajal ja erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et inimestele tuleb anda vabadus ise otsustada. Nad võivad ka senise süsteemiga jätkata. Aga kas Eesti riik võib omapoolsed maksed siis katkestada? No teise pensionisamba arutelud seisavad veel ees, et ega me ei ole sellel teemal pikemaid arutelusid veel teinud, aga sellel nädalal need kindlasti ka tulevad. Isamaa seisukoht on ju olnud enne valimisi ja pärast valimisi ikka ühesugune. Et teha teine sammas vabatahtlikuks anda inimestele ise otsustamise õigus oma rahaliste vahendite kasutamise üle anda inimestele suurem vabadus ja paremad võimalused säästmiseks ja investeerimiseks laiendada tänaseid võimalusi, mis on väga piiratud, kus riik on kehtestanud ranged reeglid. Ja nagu me näeme, viieteistaastane praktika, see on olnud väga ebaefektiivne inimesed on kaotanud teises sambas raha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitukümmend majandustegelast tegi avaliku pöördumise, milles hoiatatakse teise pensionisamba senise süsteemi lõhkumise eest. Selle kaotamise eest maksavad tulevased põlvkonnad, sest ühe pensionäri kohta on siis vähem töötajaid kui praegu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEi oska küll niimoodi nimetada, et eks nad kõik on olulised, vast kõige olulisem on see, et et me oleme kogu aeg püüdnud sisendada seda või rääkida, et hästi oluline on, on jälgida operatiivselt Eesti majanduse olukorda. Ja, ja need kõik, need ütleme, äribaromeetri ja mis me teeme, nad on siin suunatud tulevikku ja, ja me oleme püüdnud pakkuda riigile selliseid instrument, et, et teha otsuseid mõistusepäraselt ja et noh, ütleme kas või mingid maksuotsused või mingid poliitilised majanduspoliitilised otsused, et nad tugineksid alati sellisele andmestikul, kuule, ja ja ütleme ka võib-olla teiste riikide kogemusele, et me ei pea alati ise mingeid vigu tegema või niisugused kõik päriselt midagi tegema, eks, et tasub vaadata noh, mis on teistes riikides juhtunud, mis teised riigid on teinud? Noh, kui siin näide tuua näiteks alkoholituru poolt, siis kindlasti näiteks piirikaubanduse problemaatika, mida Eesti riik suutis endale tekitada probleemi, noh see oleks tegelikult noh, välditav olnud minu soov ja mõte on olnud see, et sellise majanduspoliitiliste otsuste langetade ikkagi hästi palju ka kuulatakse teadlasi ja analüütikuid ja siis tehtaks nagu selline poliitiline otsus, aga et mitte niimoodi kõik päriselt midagi teha, mis tulevikus võib Eesti riigil nagu kahjulikuks osutuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgetähe IV klassi teenetemärgi sai Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Marje Josing on panustanud pikalt majandusteaduse ja majandusanalüüsi arendamisse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaldiski põhjasadam põhjendab soovi laiendada akvatooriumi ehk sadama veeala lootusega, et tulevikus saab teenindada suuremaid vedeldatud maagaasi tarnivaid laevu. Nii loodab sadam juurde luua ka 80 kuni 100 töökohta. Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat ütleb, et vallavalitsusele ei ole plaane tutvustatud. Me oleme ikkagi kehtiva detailplaneeringu ette näinud, seal on see puhkeala matkarada ja tulevikus ka niisugune väikelaevad ja sadama ala. Meil on täna vaja väga konkreetset seisukohta, et kui see toimub, see akvatooriumi piiride laiendamine, kas need asjad ikkagi jäävad sinna? Täna ongi see, et keegi ei anna meile nagu seda vastust ka, kas see jääb nii või mitte, sest meie ikkagi seisame selle eest, et inimestel see juurdepääs merele sealt jääb, et see on nagu peamine ranna koht Paldiski elanikele. Paldiski sadamate aktsiaseltsi julgeolekuohvitser Jaanus Ilumets selgitab, et ainuüksi akvatooriumi laiendamisega midagi ei muutu. Selleks, et ehitada näiteks uus kai, tuleb veel eraldi omavalitsusele nõusolek saada. Akvatoorium toob akvatooriumi valdajale kaasa ainult kohustuses, tema peab tagama seal keskkonnaohutuse laevade ohutu liikluse. Akvatoorium on avatud kõikidele veesõiduk vabaks liikumise. Meie oleme valmis kohaliku omavalitsusega alati koostööd tegema ja kui on mingeid küsimusi, tulge istuge laua taha maha, me räägime kõikidest oma plaanidest. Akvatooriumi piiride muutmiseks ei ole vaja omavalitsuse heakskiitu, kuid praktikas küsitakse neilt arvamust, ütleb ministeeriumi meremajanduse osakonna juhataja Jaak Viilipus. Me keskeltläbi kuskil 15 20 niisugust akvatooriumi piiride muutmist aastas menetleme et see nüüd, kas sadam seal planeerib midagi või ei planeeri, et nad annavad selle akvatooriumi piiride menetlemises meile, sellest teada aga see, kas keegi midagi hakkab ehitama kuskil sadamas või rajama, et see läheb küll planeeringute ja nende alla, et see ei puuduta tegelikult otseselt üldse akuatooriumite piiride muutmist. Saate ütleb, et vallavalitsus sadamaga laienemisplaanidest suhelnud ei ole. Siin ei olegi üldse küsimus selles, et kas me oleme sellele vastu või midagi, me tahame ettevõtlust siin piirata või takistada. Absoluutselt, küsimus ei ole selles, aga palun andke meile infot, et me saaksime teha ka vastavad otsused.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paldiski Põhjasadam soovib laiendada akvatooriumi ja ehitada uue kai, et hakata teenindama suuri vedeldatud maagaasi laevu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuna sel aastal me tähistame 100 aasta möödumist diplomaatilistest suhetest, siis üks väga oluline aspekt oli just kahepoolsetest suhetest rääkida. Kuid kahjuks on praegune julgeolekuolukord Euroopas sedavõrd ärev, et loomulikult peatusime pikemalt just nimelt julgeoleku küsimustel ning samuti loomulikult inimõiguste ja põhivabaduste kaitsele ja edendamisel üle maailma, mis on üks valdkond, mis meie riike kõvasti ühendab. USA on olnud üks peamine riik, kes on pidevalt rääkinud seda, et Venemaa kavatseb Ukrainasse lähiajal sisse tungida. Kas on näha nüüd täna, et Venemaa on teinud mingisuguseid liikumisi, nagu nad on lubanud vägesid viia kodubaasidesse vähemalt osaliselt? See on kindlasti väga oluline, et see informatsioon vene vägede kogunemisest Ukraina piiridel on toodud avalikuks, et selliseid rünnakuid ei ole võimalik tänapäeval enam salaja ette valmistada ja praegu ei ole me kahjuks näinud küll vägede lahkumist Ukraina piirialadelt, vaid need väed on sinna koondunud ja muudatusi selles osas suuri muudatusi selles osas ei ole olnud täheldada. Mida saaks USA teha selleks, et näiteks eestlaste julgeolekut veel rohkem tagada, et tundub pigem, et nende tähelepanu praegu on kas musta mere piirkonnal või siis Ida-Euroopa riikidest Poola, aga Eesti ei ole just saanud neid lisavägesid, võib-olla, mida me oleme oodanud? Siin ma ei ole selle küsimuse püstitusega küll kuidagi nõus, et esmalt ma ütlen ära, et Eesti suhtes ei ole sõjalist ohtu. Eesti on NATO Euroopa Liidu liikmesriik ja meie turvalisus on Eestis tagatud ja loomulikult me NATOs jälgime kogu aeg, kuidas julgeolekupinnas meie ümber on muutumas ja sellele vastavalt ka muudame kaitse ja heidutusplaane NATOs ning just neil nädalatel on näiteks ühendkuningriik suurendamas oma vägesid vägede koosseisu Eestis, mis tuleneb meie otsustest ja koostööst NATO-s, nii et see protsess on kõik kenasti käimas. Loomulikult me väga tervitab, sime ka Ameerika Ühendriikide vägesid Eestis ja selle sõnumi oleme me ka siin välja öelnud ja samal ajal muidugi tunnustame ka Ameerika Ühendriike, et nad on suurendanud oma kohalolu Euroopas ka meie regioonis, Saksamaal, Poolas, need on väga olulised sammud meie piirkonna julgeoleku tugevdamiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti välisminister Eva-Maria Liimets kohtus Washingtonis oma USA kolleegi Antony Blinkeniga. Ministrid arutasid kahepoolseid suhteid, inimõiguste ja põhivabaduste kaitset maailmas, kuid äreva olukorra tõttu Ukrainas keskenduti peamiselt siiski julgeolekuküsimustele. Liimetsa sõnul on USA luureinfo Venemaa vägede koondumisest olnud äärmiselt vajalik, sest heidutus peab praeguses poliitikas olema põhiline.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnumaa 2300-st töötust on 600 kutseharidusega 500-l inimesel on kõrgem haridus. Nendest 75 on bakalaureusekraadiga, 85 on magistrid, järvel on isegi üks doktorikraadiga töötu. Töötuks on jäädud koondamise või tervislikel põhjustel, töölt lahkumise tõttu aga muudelgi põhjustel. Paljudel juhtudel ei leita tööd aegunud oskuste tõttu, aga siin aitab töötukassa pakkudes võimalusi ümberõppeks. Teisalt on inimeste palgaootused palju suuremad kui tööandjad, pakuvad töötukassa Pärnu maaosakonna juhataja Gerli Mets. Aga klientidelt oleme saanud siis sellist tagasisidet, et ilma hariduseta inimeste palga soov algab 800-st eurost ja kõrgharidusega inimestel algab see 1300-st eurost eriti ideaalne, kui me saaksime rääkida netopalgast miinimumpalgaga 540 eurose palgaga ka nendele ametikohtadele väga ei soovita kandideerida küll meil on madalapalgalisi töökohti, mida me siis ei suuda täita, et tööandjad küll otsivad inimesi, aga me ei leia sinna inimesi. See lahendus oleks jah, kas mina olen nüüd kõige õigem inimene ütlema, aga, aga ikkagi tuleks vaadata ikkagi neid palkasid. Märkimist väärib, et Pärnumaal on 400 inimest, kes on töötuna arvel aasta või kauem. Ta pole sobivat töökohta leidnud, aga hüvitist ja töötutoetust ta enam ei saa, üksnes ravikindlustus säilib kõrge palgaga töökohalt koondatud aga puudub motivatsioon kohe uut töökohta otsima hakata. Esimesed kolm kuud, kui inimene on meil oma eelmisest palgast ta saab pool ja sealt edasi 40 protsenti ja on olnud kõrged palgad, siis ka see tööle asumise motivatsioon ei ole töötuse alguses ka väga kõrge. Nii ongi Pärnus töötanud arvel üle 120 juhina töötanud inimese peaaegu 100 tippspetsialisti ja üle 200 keskastme spetsialisti. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnumaal on üle 2300 töötu. Pakkumisel on küll sadu töökohti, aga millegipärast ei saa tööotsijad ja tööandjd kokku. Töötukassa kohaliku juhi hinnangul on madalad palgad üks põhjus, miks tööle ei minda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKa ilma Ukraina sõjata oleks Eesti majandust sellel aastal ees oodanud aeglustumine. Veel märtsikuus prognoositi lausa väikest majanduslangust kuid esimene kvartal on möödunud oodatust paremini ning seetõttu ennustatakse kogu aasta peale 1,5 protsendilist majanduskasvu, ütles Eesti Panga prognoosi meeskonna juht Rasmus Katai. Ja valdavalt tuleb see siis seetõttu, et märtsis ei olnud meil veel sisse arvestatud lisaeelarve ja sealt tuleb siis täiendav kasvujõud majanduse sisse. Seni kui me räägime sõjast, millest me peame paraku rääkima ka majanduse kontekstis, siis selle mõju ei ole eriti avaldunud veel Eesti majandusele, välja arvatud siis hinnad. Et hindade muidugi see mõju on olnud kohene ja igale ühele ka tuntav. Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik märkis, et Eesti hinnatõus on Euroopa keskmisest peaaegu kaks korda kiirem. Eestis on nõudlus endiselt väga elav. Inimestel on koroonaajast veel kokku hoitud raha ning tarbimine ei näita raugemise märke. Ainuüksi palgakasv on sellel aastal 10 protsendi juures. Ülo Kaasik ütles, et valitsus ei peaks tarbimist praegu stimuleerima. Tegelikult noh, Eesti puhul paistab välja see, et meil on juba märksa laiapõhjaise inflatsioonisurved, võib-olla ka Euroopas. Ja siin kindlasti on üheks põhjuseks see, et, et meil need nõudlus, surved on Eesti majanduses märksa jõulisemad, kui on, kui on euroalal keskmiselt. Mis tähendab, et me peaksime püüdma seda Eesti sisest nõudluskeskkonda mitte nüüd nii väga palju täiendavalt turgutada, sest see võib noh, anda vastulöögi lihtsalt, et see genereerib meile veel paratamatult lisainflatsiooni, mida võib-olla me praeguses keskkonnas näha ei tahaks. Kui valitsus teeb neid toetusi, et siis püüda mitte nüüd nii-öelda eelarve defitsiidi arvelt selliseid üldiseid, toetusmeetmeid või maksulangetusi teha, vaid pigem püüda ikkagi võimalikult täpselt sihtida, siis neid meetmeid Samas on valitsusel planeeritust rohkem maksuraha kasutada, tunnistas Rasmus Katai. Tõsi, sel aastal majanduse nominaalne maht, mis jooksev hindades kasvab üle 12 protsendi, mis tähendab päris jõudsaid, maksutulu, laekumisi loomulikult, aga samas planeeritakse suuri kulutusi ja kulukasvu, mis tähendab seda, et valitsemissektori eelarve positsioon sel aastal jääb üsna ulatuslikku puudujääki juba järgmisest aastast alates ka jooksev hindades majanduskasv raugeb ja seetõttu kuna kulusurved püsivad, siis on selge, et ka lähiaastatel ilma vastavate otsuste tegemiseta eelarve tasakaalu suunas ise liikuma ei hakka. See nõndanimetatud struktuurne puudujääk on meie hinnangul umbes kolm protsenti SKP-st.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Pank uuendas oma kevadist majandusprognoosi, sest Venemaa kallaletung Ukrianale muutis põhjalikult majanduse väljavaateid nii Euroopas kui ka Eestis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTäna on kogu brüsseli tähelepanu Valgevenel ja Ukrainas. Hommikul kogunesid Euroopa Liidu välisministrid, et leppida kokku uutes sanktsioonides Valgevene režiimi vastu. Need on suunatud otseselt inimeste ja organisatsioonide suunas, kes migrante Poola piirile transpordivad. Leedu välisministri Gabrielus Lansbergi sõnul peaksid sanktsioonid veelgi kaugemale minema. Põhimõtteliselt peame me tegema kogu minski lennuvälja alaks, kus lennukeid ei lenda. Vähemasti praegusel hetkel me peame tegema kindlaks, et ükski lennuk, mis võiks inimesi juurde tuua eesmärgiga neid piirile saata, ei saaks Minskis maanduda või üldse Valgevene lennujaamades, see on väga väga oluline, sõnas ansbergis. Tema hinnangul on oluline luua ka ohutu tee tagasi inimestele, kes on Valgevenesse viidud. Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Josep Borelli hinnangul jõutakse ilmselt lendude peatamisele Minskis üsna lähedale. See on tänaseks sisuliselt tehtud, me oleme rääkinud nii migrantide lähte kui ka transiidiriikidega. Minu kolleeg Margaritis kins Euroopa komisjonis on praegu Bagdadis. Tundub, et migrantide sissevoolu seisukohast läheb asi kontrolli alla, sõnas porell. Et Euroopa Liit on selles küsimuses ühtne ja resoluutne, demonstreeris täna ka Saksamaa välisminister Heiko Maas. Lukašenko nõuab, et me kaotaks kõik sanktsioonid, anname talle oma vastuse. Täna me laiendame sanktsioone veelgi inimestele, kes smuugeldamis operatsioone läbi viivad. Räägime samuti sellest, et majanduslikud sanktsioonid on määramatud, ütles maas. Tema sõnul on selge, kelle käes on võti olukorra lahendamiseks. Putin saab aidata ja tema on kindlasti see, kes kõige kergemini Minskit mõjutada saab, seda ebainimlikku käitumist lõpetama, siis ta peaks seda tegema, mitte lihtsalt rääkima, aga sõnade taga peaksid ka teod olema, ütles maas. Brüsselis on tähelepanu all ka Ukraina, kelle piiri ääres Vene väed koonduvad. Täna lõunal kohtus Ukraina välisministri mõtro kuuleb aga NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Hiljem kohtub kuuleba ka Euroopa Liidu välisministritega. Joosep Värk. Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Brüsselis kogunesid täna Euroopa välisministrid, et arutada olukorda Valgevene ja Poola piiril.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti tähistab täna iseseisvumise taastamise kolmekümnendat aastapäeva president Kersti Kaljulaid kutsus õhtusse Kadrioru lossiaeda külalised, kellega koos pidupäeva tähistada ja annab õige pea üle järjekordse iseseisvuse taastamise tänukivi. Pidusündmused algasid aga hommikul lipu heiskamisega. Toompeal kuberneri aias tseremoonial kõnelenud peaminister Kaja Kallas märkis, et maailmas toimuv meenutab, et miski pole enesestmõistetav ja meil on, mida hoida. Võrdsed õigused ja võimalused nii naistele kui meestele. Õigus olla soovi korral kriitiline ja häälekas. Sõnavabadus, tegutsemisvabadus, liikumisvabadus. Tõsi, neist viimaseid me alles võidame tagasi eelmisel aastal kogu maailma lukku keeranud viiruselt mis on meid kõiki raskete valikute ette pannud, aga siingi paistab tunneli lõpus valgus. On lootust, et sel sügisel jäävad lainete arvust hoolimata avatuks koolid ja kultuur ja majandus ning üksteisest hoolivad ja õla alla pannud inimesed ei pea piirduma kodumaa kauni loodusega vaid soovi korral saavad taas vabalt maailmas ringi rännata. Nii nagu me juba 30 aastat oleme harjunud tegema. Hing armastab vabadust ja eestlase hing eriti. Muidugi peame meeles pidama, et vabadus, see tähendab ka vastutust, kohustust hoida ka teisi nende elusid ja vabadusi. Olgem avatud, usaldagem oma teadlasi ja kaasmaalasi. Nii nagu me hoidsime ja usaldasime neid 30 aastat tagasi. Keskpäeval peeti riigikogu saalis 14. riigikogu koosseisu ja 20. augusti klubi pidulik ühisistung. Klubi president Ants Veetõusme tõi oma kõnes välja Venemaa praegused ärevaks tegevad arengud, kus demokraatia ilmingud on kadunud ja rindejoon endise nõukogude liidu taastamiseks on jõudnud juba Lätti ja Leetu. See, mis toimub Leedus ja Lätis ei ole kaugeltki põgenike probleemiga seotud. See on uue sõjalise jõu katsetamine ja kasutamine meie naabrite suhtes. Tänasel päeval tuleb meil olla solidaarne naabritega mitte ainult sõnades vaid ka tegudes. Kuid me, kui me nüüd ei näita üles kolme balti riigi ühtsust ja koostööd siis võib olla sellel väga traagilised tagajärjed. Olles NATO liige ja ÜRO Julgeolekunõukogu liige, siis praegu on meie suur võimalus ja kohustus aidata naabreid sundides meie suurriikidest sõpru adekvaatselt reageerima ja reaalselt tegutsema. Vabariigi president Kersti Kaljulaid rõhutas parlamendi olulisust kogu riiki puudutavate otsuste tegemisel ja tõdes, et 30 aasta tagune ülemnõukogu ja Eesti Kongressi üksmeel on eeskujuks ka praegu. Parlament ongi kõige õigemaks paigaks, kuhu erinevad arvamused kokku tulevad. Et need omavahel läbi vaielda ja läbi rääkida. See ongi koht, kus rahva esindajad leiavad kõige mõistlikuma ühisosa arutelude käigus. Kompromissi nimel peab suutma välja kannatada isiklikud loobumised, nii nagu ka 30 aastat tagasi seda tehti. Sest see võib olla väärika kokkuleppe hinnaks tehes otsuseid Eesti inimeste ja Eesti riigi hüvanguks. Vabadus ja demokraatia püsivad kui ka kõige keerulisemad otsused arutatakse selles saalis läbi lugupidamisega vastu, mitte üksmeeles, aga üksmeelses lugupidamisega vastu. Sest siin rääkides on iga sõna lausutud lugupidamises kogu meie rahva vastu. Parlamendi esimees Jüri Ratas tõdes oma kõnes, et me soovime jätkuvalt, et Eesti oleks kodu kõigile, kes on sidunud elu Eestiga. Ta kutsus ka praegust parlamenti üles üksmeelele ja otsustusjulgusele. Me vajame sarnast mõtteviisi ja enesekindlust oma riigi ehitamisel ka praegu, et püsida õigel teel kiiresti muutuvas ning murettekitavalt ebastabiilses maailmas. Iga Eestimaa inimene peab tundma end siin riigis turvaliselt ja hoituna. Meil tuleb ühiselt pingutada, et igas Eestimaa paigas oleks tõesti hea elada vaid nii saame Eesti rahvale ka nüüd, 30 aastat hiljem ausalt silma vaadata. See on kõigi meie tulevaste põlvkondade ühine roll ning vastutus, sest iseseisvus kohustab. Pidupäeva sündmused lähevad aga edasi, meenutamaks Tallinna elutähtsate objektide kaitsmist. 30 aastat tagasi korraldab kaitseliit algusega kell kaheksa õhtul kaitseväelise jalutuskäigu raadiomaja juurest Vabaduse väljakule. Sellega annab kaitseliit au neile, kes 1991. aasta augustis seisid Tallinnas tele ja raadiomaja ning muude objektide kaitsel. Jalutuskäiguga on oodatud liituma kõik. Ja täna, Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeval vermiti Norra rahapajas 30 unikaalset puhtast kullast üheuntsilist meenemedalit. Meenemedali esiküljel on kujutatud Toompea lossi torn sellel lehviva Eesti lipuga ning rukki Kukilill. Medali esiküljel on ka kiri taas Vaba Eesti. Tagaküljel on kujutatud number 30 suitsupääsuke ning tammelehtedest ja rukkililleõitest punutud pärg.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis tähistati taasiseseisvumise 30. aastapäeva. Päev algas piduliku lipuheiskamisega Pika Hermanni torni. Toompea lossis pidas traditsioonilise istungi 20.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTeine sammas jätkub inimesed, kes tahavad teise samba skeemis oma pensionisambad seda jätkata, nad ei pea midagi tegema ja mingit lammutamist ei toimu. Nüüd. Ma ütleksin selle nii-öelda vaesema otsa või, või väiksema sissetulekuga otsa inimeste kohta, et kellel on tõepoolest seal teises sambas vähe raha kogutud, et, et nende jaoks on teise samba muudatuste mõju kõige väiksem üldse. Teine sammas on, on selgelt nendele inimestele kasulikum, kellel on sissetulek üle keskmise või suur ja inimesed, kellel on sissetulek, väike, nendel see mõju on väga väike, et kui mul on üle keskmise sissetulek, siis esimesest sambast saan ma selle sissetulekuga võrreldes väiksemat pensioni ja teisest sambast saan sissetulekule vastavat pensioni, ehk siis teisisõnu miinimumpalka saavatel inimestel. Selle teise samba kogumise skeemis osalemine või vähem või mitte osalemine on on praktiliselt olematu mõjuga, küll aga selle teise samba reformi käigus. Meie prognoosi järgi vabanevad vahendid sotsiaalmaksu, see nelja protsendi osast üks osa vabaneb pensionikassa jaoks ja me saame lähitulevikus juba tõsta pensioneid. Mul ei ole mingit kahtlust selles, et kui on meil toimunud need ümberkorraldused ära teise teise pensionisamba süsteemis ja teatud hulk raha on sellest süsteemist väljunud, ma veel kord rõhutan, see on meil plaanis täiesti selgelt arvesse võetud ja ja peabki nii olema, et see ei ole mitte mingi eksitus või üllatus, vaid see ongi osa plaanist, et pärast seda toimub meil uue tasakaalupunkti leidmine ja selle tasakaalupunkti leidmise järel on inimestele pakutavad pensionitooted paremad mitmekesisemad ja suurema tuluga selles, ma ei kahtle hetkegi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu infotunnis kaitses rahandusminister Martin Helme pensionireformi ja eitas versiooni, et see lööb eriti valusalt väiksema sissetulekuga inimesi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKontrolljoone esimene 23,5 kilomeetrine lõik, mis kulgeb kolmikpunktist kuni luhamaa piirivalveteenistus punktini, on sisuliselt valmis ning ehita Ta ja on valmis selle riigile üle andma alates suvest. Politsei ja piirivalveameti piirivalveosakonna juhi Eger Belitsevi sõnul on see peaaegu aasta varem, kui lepingujärgne tähtaeg ette nägi. Soodsad siis ilmastikutingimused, mis võimaldavad ka kiiremini ehitada, on andnud võimaluse ka siis tegelikult piiriehitusega kiiresti edasi liikuda. Ja tegelikult täna töös on juba järgmine ehituse app, sealt samast edasi, kust esimene ehitust. Pp lõppes. Kokku on teine etapp 40 kilomeetrit pikk, praeguseks on seal kännud üles freesitud. Algsed teerajad on sees ning kruusa hunniku tootel, et ehitus võiks alata. Kui palju läheb aga piiriehitus edaspidi maksma, ei oska praegu veel keegi öelda. Edasi räägib Merko Ehitus Eesti aktsiaselts projektidirektor Tarmo Sinisaar. Teise lepinguga nüüd on muidugi lisaks hinnatõusule veel selline nüanss, et meie piirkonnas on aiaajale kui materjalile tohutu konkurents, et meie head naabrid Läti, Leedu ja Poola ehitavad ka meeleheitliku tempoga aeda ja ja, ja ressurss piirkonnas on üsna limiteeritud juba. Rääkides aiast räägib Sinisaar viivitusaiast, mis paigaldatakse kontrolljoonele. Ent peale Valgevene kriisi, mil Poola ja Leedu piirile suunati massiliselt migranti, sai sellest aiast Euroopas väga kuum kaup ning nüüd, seoses terasehinna hüppelise tõusuga on aia hind kahekordistunud ning aiale on ka väga pikk ootejärjekord. Aga veel. Geosünteetika hind on tõusnud vahepeal ligemale 70 protsenti, tee ja ehitusmaterjali 30 protsenti ning kütus 50 protsenti. See tähendab, et ainuüksi kütusehinna kallinemine võib muuta piiriehituse edaspidi 20 kuni 30 protsenti kallimaks. Veel kord. Tarmo Sinisaar. Loomulikult terase hinnatõus ja nafta hinnatõus mõjutab meid. Sest et terase maht on meeletu ja, ja, ja nafta hinnaga on ju kõik seotud, mis, mis maailmas ehituses on? Samas on aga politsei ja piirivalveametil käimas uued hanked seoses piiriehitusega veel kord. Politsei ja piirivalveameti piirivalveosakonna juht Egert Belitšev. Meil on väga palju erinevaid hankeid käimas ehk siis meil on tegelikult ka järgmiste ehitusetappide hanke. Meil on tehnika hanked, ka tulevaste hangete vaates võivad hinnad osutuda kallimaks. Kui me oleme arvestanud, siis vajab ka siis täiendavaid finantseeringuid. Raadio uudistele Eesti-Vene vahelise kontrolljoonelt Helbi külast, Mirjam Mõttus",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi Eesti ja Venemaa vahelise kontrolljoone ehitus edeneb plaanipäraselt ning töödega ollakse isegi graafikust ees, tuleb piiririba uute etappide väljaehitamisel arvestada ehituse kallinemisega. Üks suuremaid muutujaid ehituse hindades on viivitusaed, mille hind on kahekordistunud ning mille hankimine on muutunud järjest keerulisemaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMe tunneme ju eraldi eelmat kui väga tugevat joonistajad väga niisuguse presiis karge just põhjamaised karge mehise laadiga, see on natukene nagu asjalik, kui võitu lad, aga samas võib-olla niisugune nägemuslik või sürreaalne alge tänu sellele laadi asjalikusele just rohkem mõjule pääsebki. Nii et, et kuidagi selles see reaalsuse ja irreaalsuse sulam on küllaltki niisugune huvitav ja omapärane, eraldi eelma illustratsioonides, nii et me võime seda pidada üheks silmapaistvamaks raamatugraafiliseks tööks meil viimastel aastakümnetel kindlasti. Aga noh, peale selle ma arvan, et see on ikkagi ka väga silmapaistv illustratsioonitsükkel nii-öelda Kalevalale pühendatud seas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kunstiteadlane Mai Levin Herald Eelmaa \"Kalevala\" illustratsioonide näitusest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo vastus saab olla siin ainult see selge ja, ja kiire ja ja vastus saab olla sanktsioonid, nii nagu ka USA on juba teatanud sanktsioonid est. Euroopa Liidu esindasid täna koos ja ilmselt haavad samamoodi sanktsioonide pakid siin nagu väga palju muid variante ei ole. Kas see tähendab seda, et me sanktsioneerime ikka selgelt ka Venemaad ennast ja, ja, ja ka praeguse Vene juhte, et me ei räägi sellest, et eile õhtul tulid esimesed teated, et Ameerika Ühendriigid sanktsioneerivad neid inimesi, kes teevad äri Ukraina idaosa separatistidega? Jah, kindlasti sanktsioonid saavad olla ainult kiired, efektiivsed ja ja üks võimalus olla efektiivne on see, et liidritega liidrite ja lähedastega sanktsioonid on personaalsed ja, ja ilmselt nii ka läheb. Kas see on mingi vaheetapp selles julgeolekukriisis, et Donbass on nüüd avalikult Venemaa kontrolli all ja sellega esialgu piirdutakse, või on see ainult algus, kus liigutakse Ukraina lõhkumisega edasi? Raske öelda, kas ta on vaheetapp või mitte, aga selge on see, et see plaan ei ole sündinud siin neil päevil, vaid see on, see on kindel ja selge plaan sündmusi eskaleerida ja, ja tõenäoliselt kui vaadates sinna Kremli poole, siis tulevad ka järgmised sammud, juhul kui need sanktsioonid, mida lääneriigid koos meiega teeme, ei pane teda mõtlema teistmoodi ja me loodame, et kuskil ikka see mõistus tuleb pähe ja ja saab laua taha istuda ja arutada küsimusi. Vladimir Putini kõne eile õhtu oli väga pikk. See oli pikk nägemus, kuidas Venemaa küljest on alatult tükke järjest ära rebitud bolševike võimupöördest alates. Kas me peaksime Eestis ka olema mures, et Putin vaatab Eestit kui Venemaa küljest ebaõiglaselt lahku lahti kistud territooriumi? Ma selles mõttes arvan, et me ei pea küll mures olema, sest tegemist on ikkagi väga selge iseseisva riigiga, mis on juba 104 aastat siin eksisteerinud, aga kui me selle mõtteviisiga edasi läheme, mida, mida Putin arendas eile siis võib ju jõuda kuhuni Taanini, Poolani, Rootsi, nii Saksamaal, igaüks siis tunnetab, et on kuskilt tükk ära võetud, nii et ma arvan, see retoorika lihtsalt ei, ei päde.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa president Vladimir Putin teatas eile õhtul, et Venemaa tunnustas Ida-Ukraina separatistlikke Donetski ja Luganski rahvavabariike iseseisvana.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii nagu Eestis oodati ka mujal maailmas koroonapandeemiast tingitud majanduskriisi valguses ka hoopi kinnisvaraturule. Enamasti kõlas arvamus, et koroonapandeemia ajal tabab ka kinnisvaraturgu samasugune kukkumine nagu 2008. aastal. Vaid julgemad võisid selles kahelda. Viimastel oli siiski õigus, sest majanduskoostöö ja arenguorganisatsiooni kuuluva 37 riigi ülevaatest selgub, et kinnisvarahinnad kasvasid aastaga kokku keskmiselt 6,7 protsenti, mis on viimase 20 aasta kiireim kasv, vahendab CNN. Võrdluses toodi välja 2019. aasta ning 2020. aasta neljas kvartal. Sel ajal tõusid kinnisvarahinnad Uus-Meremaal, Ameerika Ühendriikides, Saksamaal, Hiinas, Peruus ning mitmel pool mujal. CNN-iga rääkisid mitme riigi analüütikud, kes kinnitasid kui ühest suust, et hinnad on kasvanud ning lähiajal ei maksa ka nende langust oodata. Analüütikute hinnangul andsid kinnisvaraturule tugeva tõuke valitsuste kriisimeetmed ettevõtetele ning töötajatele, mis aitasid neil eluga rahulikult toime tulla. Lisaks ei saanud inimesed reisida, mistõttu jäi selle pealt raha alles ning säästud paigutati tihtipeale just kinnisvarasse. Samuti oli palju neid, kes olid sunnitud kodukontorisse jääma, misjärel tekkis vajadus suuremaks koduks. Olenevalt riigist aitas kaasa ka intressimäärade langetamine ning pandeemia aegsed maksusoodustused. Siiski sarnaneb praegu kinnisvaraturg juba paanilise ostuhullusega, sest kuigi hinnad aina tõusevad, ei paista inimeste huvi uute elamute järgi vaibumast. Ühendkuningriigis kerkisid hinnad aastaga 8,5 protsenti, USAs üheksa protsenti, Portugalis kuus protsenti ja nii edasi. Kuna kinnisvaraturg on oma olemuselt praegu väga kiire, siis näiteks Portugali ostavad välismaalased kortereid ning maju ilma koha peale minemata sest vastasel juhul krabatakse ihaldatud objekt lihtsalt eest ära. Kinnisvaraturu üliaktiivne käekäik on aga ka mitmed valitsused pannud ülekuumenemise ohus tingituna tegutsema. Näiteks proovitakse kinnisvaraturu jahutamiseks karmistada laenu andmise tingimusi ning mõnel pool kaalutakse tõsta ka maamaksu. Sellest hoolimata ei usu analüütikud, et hinnakasv lähiajal peatub ning eluasemelaenu intressimäärad püsivad siiski riikides üpris madalad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui Eestis on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud aktiivne kinnisvaraturg ning tõusvad hinnad, siis laias maailmas valitseb samuti sama seis. Nii selgub Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ülevaatest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe oleme siin rahumeelselt aga kindla nõudmisega. Praegune Rail Baltic tuleb peatada. Meeleavaldusele kogunenud inimeste käes olevate plakati. Teete sisu kaksi pidi mõtlemiseks ruumi ei jätnud, sellist Rail Balticut ei taheta. Kõnekoosolekul sõna võtnud Toomas Kihu ütles, et paljudele inimestele on jäetud projektist vale mulje. Meile on öeldud, et ehitatakse üks süütu raudtee mille vastu ei oleks ju kellelgi midagi. Aga tegelikult Suur ja lai koridor, see koridori laius on 66 meetrit, selle koridori sisse kuhjatakse kruusa ja liivavall, millele pannakse kaks paari rööpaid mõlemal pool. Seda trassi on ka veel tara. Taas kõlas ka üleskutse kasutada uue joonlauatrassi asemel vana juba olemasolevat raudteekoridori. Ettevõtja Karli Lambot võttis veel kord kokku vastuseta jäänud küsimused. Meie enda valitsejad suruvad meile peale ehitust mis lõhub igaveseks suure tüki Eestimaa loodust mille ehitus, maksumus ei ole teada, mille kaubavood on sisutühi unistus ja millega ei saa kaugele reisida. Samas kõlas ka küsimus, miks tegeletakse niivõrd iganenud tehnoloogiaga nagu seda on raudtee ega mõelda tulevikutehnoloogiate näiteks hüperLupi peale. Rääkimata sellest, et endiselt ei ole meeleavaldajate sõnul kindlust projekti maksumuse osas. Toomas Kiho. See on enneolematu taristuprojekt enneolematult kallis. Mida see kõik maksab, kust võetakse kruus, kust veetakse kohale liiv, millised mäed peavad kaduma, millised vee peavad jääma seisma selle üle? Me peame mõtlema ja seda küsimust küsima kõigilt kaasmaalastelt, kes arvavad, et ehitatakse üks tavaline tavaline raudtee Karli Lambot kutsus üles riigikogu hääletama südametunnistuse järgi. Me nõuame, et Riigikogus hääletaks iga rahvasaadik oma südametunnistuse järgi, mitte aga poliitilise kokkuleppe kohaselt. Me nõuame raudtee rahvahääletust. Rahvaenamus ei taha niisugust Rail Balticut.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabaduse väljakule Rail Balticu vastasele meeleavaldusele kogunenud rahvas leidis, et projekti osas on endiselt liiga palju vastuseta küsimusi. Kuigi kiire Euroopa-ühenduse vastu ei olda, peetakse projekti sellsiel kujul jätkamist vastuvõetamatuks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimene on lubanud algsed tarnete aasta lõpuks või uue aasta esimeses pooles ja Jansen siis mõnevõrra hiljem need tagaksid Eesti elanike, kelle umbes poole elanikkonna vaktsineerimiseks vajalikud doosid loomulikult esmised, sihtrühmad oleksid vastavalt vajadusele siis eesliini töötajad, tervishoiutöötajad, sotsiaalvaldkonna töötajad, kelle puhul on nii kõige suurem nakkuserisk kui ka suurem nakkuse edasikandmise risk. Samamoodi oleks esimeses järjekorras kroonilised haiged, teised eesliini töötajad muudes valdkondades riigiasutustes, samamoodi ka eakad. Aga see on nüüd üks suur, selline küsimärk ehk sõltub sellest, mis on konkreetse vaktsiini nii öelda näidustus, ehk kui öeldakse, et seda vaktsiini ei tohigi näiteks üle 55 aastastel elanikel, mis võib juhtuda, et öeldakse, et see näiteks 18 kuni 55 ehk ainult täisealistele ja kuni siis keske lõpuni ja siis me peame loomulikult vaatama ka selle nii-öelda eakate vaktsineerimise küsimuse eraldi üle. See on ka põhjus, miks me oleme nüüd praegu kahte vaktsiini ja mu ettepanek valitsusele kindlasti on taotleda tegelikult veel mõnes lepingus osalemist, et me saaksime just nimelt kõigile erinevatele ühiskonnagruppidele sobiva vaktsiini. Nii et võib öelda, et Eestis oleks reaalne alustada, ütleme siis esimese kvartali jooksul, kui nüüd see luba saadakse. Täpselt see, kui ongi siin õige, ehk et kui Euroopa ravimiamet tõesti müügile annab, siis võib-olla teatud esimesed tarned võivad jõuda Eestisse aasta lõpus, aga need tarned kindlasti ei ole suured ja pigem realistlikuks peetakse uue aasta algust ja selline laialdasem vaktsineerimine tõenäoliselt jääb. Järgmise aasta teise pool.",
"role": "user"
},
{
"content": "Millal ja kui palju koroonaviiruse vastast vaktsiini Eestisse tuleb, ei saa praegu täpselt öelda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUkrainas toimuv sõda puudutab ka Eestimaa põllumehi, kes seisid kevadel põldude väetamisel mitme probleemi ees, räägib linas Argo OÜ juhataja Mihkel Hang. Väetistega seoses on eelkõige number üks hinnaprobleem ja teine pool, mis kevadeks suur väljakutse oli saadavuse probleem. Ja praeguse seisuga ütleme, kevadtööd on ilusasti pihta saanud hakata või kohe hakkamas, kuidas Eesti piirkonnati erinevalt ja see probleem ei ole noh, ütleme, et ta ei domineeri enam nii hullult, et me saame tööd ilusti ära teha. Aga probleem jätkub kindlasti ka sügisesse, sest hinna alanemist kuskilt ei ole näha ja saadavused võivad olla probleemsed ka sügishooajaks. Selleks, et kallihinnalist väetist vähem kasutada, on põllumehed hakanud aina rohkem põldusid lupjama põlevkivituhaga. Mihkel Hang. Põlevkivituhk aitab eelkõige põldelubjates PH-d reguleerida, mis omakorda aitab jällegi põllutoitaineid paremini omastada. Taimedel. Eesti Energia kütuste portfellihaldur Lauri Laanemäe lisas Tegemist pole täiesti tavapärase lubiainega, vaid noh, erinevalt näiteks tolomiidi jahust on Enefiksi lubiväetises sees ka veel mulla ja taimetoitelemente. Need tulevad sellest, et põlevkivist tegelikult, et kuna lendtuhka, mis on Enefiksi väetis, kogume me pärast põlevkivi põletamise protsessi siis lisaks kaltsiumile ja, ja paele, mis läheb tuhka üle, tuleb tuhka üle ka põlevkivist üsna olulisi taimetoiteelemente, kaaliumi, tsinki, magneesiumi, see on kõik meie lubiväetises olemas, sellepärast ütleme, et, et väiksed kõikumised väetiseturul, mis on praegu ebastandardses maailmas valitsevast olukorrast tingitud, siis loomulikult meie lubiväetise kasutamisega me saame põllumehele abiks olla, ütleme siis ka koos lupjamisega väetamiselementide toomisega põllu peale iga tonn meie lubiväetist, mis saab põldude peale viidud annab kokkuhoidu väetamise pealt ja loomulikult, mida kõrgemad on väetisemaailmaturuhinnadega kohalikul turul, seda kasulikum on põllumehel just põldude lupjamisel kasutada meie Enefixi lubiväetist, ehk siis põlevkivi lendtuhka. Võrreldes eelmise kevadega on põlevkivituha lubjaväetise nõudlus kasvanud enam kui kolmandiku võrra Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põllumehed on kevadel olnud hädas väetiste ostmisega: väetist ei jätku ja seetõttu on ka hinnad tõusnud. See on omakorda tõstnud huvi põlevkivituha kui lubiväetise vastu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRakvere koolid on kasutanud tööõpetuse tundideks muuhulgas Rakvere ametikooli ruume. Eraldi maja vajaduse tingis see, et ametikooli populaarsuse kasvu tõttu on aina raskem saada seal põhikoolidele sobivaid aegu. Uue maja asukoha valiku üle palju ei vaieldud, märkis Rakvere linnapea Triin Varek. Tegelikult see läks suhteliselt hästi meile, et seda selgitustööd ei olnud väga palju vaja teha, sest on valitud kõige mugavam asukoht, mis on nagu kõikide koolide suhtes väga mõnusa jalutuskäigu kaugusel ja meie lapsed on praegu juba harjunud tegelikult käima teistes hoonetes, sest kuna meil endal oligi metalli ja puutöö jaoks puudus nii seadmete kui ruumide osas, oli meil kokkulepe ja hea koostöö Rakvere ametikooliga, mis on tegelikult siis teises linna otsas ja lapsed on harjunud sinna tegelikult ka jalutama. Majaga koos saavad kohalikud ka kaht tänavat ühendava otsetee. Uus hoone kerkib kunagise tööõpetusmaja asemele räägib arhitekt Joel Kopli. Hoone on projekteeritud väga väärikasse keskkonda ja siin on kohe kõrval Alar Kotli projekteeritud gümnaasiumihoone ja üldse on siin see Vabaduse ring ja, ja tulevane Arvo Pärdi kontserdimaja ja, ja nii edasi, et, et, et see koht oli nagu väärikas ja loomulikult pidime arvestama ka selle olemasoleva hoonega, mis siin siis nagu peal oli, et osaliselt see kuulus lammutamisele, osaliselt rekonstrueerimisele ja, ja siis selle vana hoone ütleme kohale, siis tuli see uus uus hoone kui sellest hoonest rääkida natuke, milline ta lõpuks tuleb, kui ta valmis on, ta tuleb sees soe ja väljast karge. Ja, ja eeldatavasti selline hoone, mis võiks oma funktsiooni vääriline olla, et, et siin oleks õpilastel hea käelist tegevust arendada, tegeleda metallitööga puidutööga, käsitööga kodundusega, et, et see oli see fookus ja, ja loodetavasti loodetavasti see ruum toetab seda. Kokku läheb maja koos sisustuse ja õueala kujundusega maksma kaks miljonit eurot, millest peaaegu 800000 eurot sai linn Euroopa regionaalarengu fondi põhikoolivõrgu korrastamise meetme est Rakveres raadio uudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uues hoonekompleksis saavad õpilased töödelda puitu ja metalli, seal hakkavad toimuma robootikatunnid ning majja tuleb ka õppeköök.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRakvere galerii üleskutsele anda juubelinäitusele Valli Lember po katkina töid reageeriti nii aktiivselt, et kõik teosed galeriisse ei mahtunud, räägib Rakvere galerii galerist Raivo Riim. Me tegime üleskutse, et tooge meile vallitöid, rakverelased ja läänevirulased ja peaaegu 40 perekonda tegid oma tööd, siia ei mahtunud ära. Galerii on väike, meil on kolmes kohas. Kui palju on kahju sellest, et ta tegelikult on ju selliseid monumentaalkunstiteoseid teinud, et neid ei saa rakveresse tuua? Oi jumal oleks hea meelega Kalevi spordiali siia pannud püsti platsi peale või siis see läheme suurele peole, mis see laululava all seal muuseumis on, aga noh, neid ei saa transportida ja siis meil oli ka hing paelaga kaelas, mis saab sellest 40. aasta tööst, sest valju lõpetas kunstitööstus kooli 1940, tema lõputöö on meil siin ja juba klaasitükid kukuvad, masaik on ikka nii vana. Nii et ei saa, ei saa kõike. Valli Lember ogatkinal oli Lääne-Virumaaga tihe side. Karepal oli kunstniku suvekodu ateljee, kus ta veetis mõnikord ka aastavahetusi. Raivo Riim. Ja tema ütles kogu aeg ikka Rakvere rajoon. Tema on Rakvere rajooni kunstnik ja oligi meie maakonna kunstnik. Vihula vald valis ta oma aukodanikuks. Karepa on käinud kõik meie noored lapsed ja aubad, kaasa arvatud vali ümber katkina või nõiamaja vaatamas ja kui alati sinna jõudsime. Nõiad läksid musta mere äärde suvitama, neid ei olnud kunagi seal kodus. Näitusel näeb erinevas tehnikas tehtud töid, räägib kunstnik Riho Hütt. Siin on tõesti aastatest, kui ta ja, ja siis on sellised nagu ja kui ta oli, loome tipus sellised suured monumentaaltööd ja, ja samas ka, mida ma eriti tähendab, noh, tahan valju puhul nagu rõhutada, et, et sellist hingemaastikud on ka siin väljas, et, et need on kergelt udused, kerged paistab seal midagi läbi ja loodus ja seal ma tunnen, et kuidas valijan akvarelliga ja selle loodusega üks et see on noh, nii valli, eks ju, et et ta ta käis küll, noh, siin, kui ta käis, siis ta oli ikka hästi äratuntavaja hästi ära kuuldavasti kidele aga ka ütleme selliselt, mis ta sisemiselt oli, et, et need maastikud on meil galeriis ka väljas. Et see on siis selline udukene, eks ju. Ja siis seal kuu või päike, jeke on see, eks ju, ja siis puud ka seal Näitus on avatud järgmise laupäevani Rakverest, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rakveres on avatud mitmekülgse kunstnikuna tuntust kogunud Valli Lember-Bogatkina sajandale sünniaastapäevale pühendatud elutöö ülevaatenäitus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEelmisel aastal jäi ajaloomuuseumile piletimüügist saamata ligi 200000 eurot vähem, kui oli seatud eesmärk. See aasta tuleb veelgi raskem kui muuseumi filiaalid. Nädala alguses pärast eriolukorra lõppu taas avati, käis Maarjamäe lossis filmimuuseumis, teatri ja muusikamuuseumis ning suurgildi hoones kokku vaid 10 inimest. Aastast 2018 sihtasutust juhtinud Peeter Mauer ütleb, et aastaprognoos on pessimistlik. Välisturist kes meil näiteks suur gildis moodustab kuskil 60 70 protsenti aastas või, ja maarjamäel oli siin 16 protsenti, eelmine aasta, siis noh, nende tulekut tõenäoliselt sel aastal üldse ei ole. Ega, ega ka ausalt öeldes ei julge julge prognoosida ka kohalikku muuseumi külastaja suurt kasvu. Kriis on teinud meid kõiki natuke ettevaatlikuks ja selle aasi vaadates jah, me julgeme, julgeme prognoosida, võib-olla heal juhul 30 viite 40 protsenti eelmise aasta külastatavusest, et see on päris päris nukker number. Kultuuriministeerium eraldab muuseumide kriisi toetuseks kokku kuus miljonit eurot. Sihtasutus Eesti ajaloo muuseum küsis 125000 ja vaatab nüüd, kuidas saab organisatsiooni sees kokku hoida. Ajaloo muuseumi direktor kinnitas, et koondamisi plaanis pole, küll aga tuleb ära jätta suveks plaanitud suuremaid sündmusi. Meie suur probleem on ka see, et meil on väga palju hooneid, hooned vajavad ülalpidamist, ükskõik, kas külastaja käib või ei käi noh, selle kriisi ajal loomulikult, kui muuseum oli kinni, suutsime siin natuke kokku hoida nii elektri kui kütte pealt. Aga ega sealt nüüd väga suuri siseid kokku ju võimalusi ei ole. Noh, teine koht, kus, kus me siis jälle peame nagu paelad koomale tõmbama, on siis kõikvõimalike sisutegevus, siin me siin korraldasime ümber ka oma oma näituste plaani, et lükkasime edasi tegelikult sügisese planeeritud näitusi järgmisesse aastasse, pikendasime praegu lahti olevaid hajutisi, näitusi. Külastajate juurde võitmiseks on ajaloo muuseum toonud rohkem sisse populaarkultuuri. Suur gildi hoones on taas avatud näitus Georg Otsast. Maarjamäe lossis on vaadata näitus Anne Veskist, mis avati vahetult enne eriolukorra kehtestamist ja väljapanek Eesti levimuusikast. Filmimuuseumis avati aga äsja Kosplei teemaline väljapanek.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajaloomuuseum loodab sel aastal saavutada 40% eelmise aasta külastajate arvust. Aastaprognoos on direktor Peeter Maueri sõnul pigem pessimistlik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMida eestikeelse hariduse tegevuskava tegelikult tähendab, ei ole praegu lihtne aru saada. Mailis Repsi sõnul ei tähenda lisaraha täiendavaks eesti keele õppekavane. Õppekeelega koole hakatakse sulgema. Reformierakonna aseesimehe Jürgen Ligi. Sõnadest võib aru saada just nimelt hakatakse pihta eestikeelsetele koolidele üleminekuga. Ja jutt ei käi eesti keele õpetamisest kui alternatiivist eestikeelsele õppele. Ta ütleb, et kokku ei suudetud leppida kuupäevades, aga selge on see, et tuleb alustada lasteaiast. Kõige tähtsam on see lasteaia viimane klass ära teha, et oleks valmisolek kooli minna ja siis hakata astmeti esimesest klassist siis mis ta nüüd tuleb, neljandast või viiendast klassist ja nii edasi, et ei saa niimoodi, et me hakkame kuskil seitsmendast, et üleminek igal juhul peab toimuma maksimumprogrammi korral see mingi kolme-nelja-aastase sammuga, aga miinimumprogramm on tegelikult noh, umbes nii 12 aastaga kui tegelikult 12 on isegi palju öeldud, sest et gümnaasiumis juba on see asi, et tegelikult on küsimus ju põhikoolis. Nii et noh, mis seal tuleb siis 10 aastat. Keskerakonna aseesimees Mihhail Kõlvart kinnitab, et venelastele peab eesti keelt õpetama, kuid on selge, et erakondade nägemus on erinev. Eesmärk on leida sellise sõnastuse ja käivitada selliseid tegevusi, kus on ühine arusaam ja kahepoolne toetus ja praegu koalitsioonilepingu vastava punkti sõnastus tähendabki seda, et see ühine osa on leitud, aga samas tõepoolest Reformierakonnal on enda nägemus ja Keskerakonnal on enda nägemus tuleviku perspektiivi osas. Tõepoolest, Reformierakond näeb, et mingiks ajaks kõik vene koolid peaksid olema suletud, Keskerakond näeb seda teisiti. Kõlvart ütleb, et tegelikult ei suudeta eesti keele õpet praegu vajalikul määral tagada, aga ligi lisab. Igal juhul vene kool hääbub, tegelikult käärid sedapidi suurenevad, et edasipüüdlikumad venelased tegelikult vaikselt liiguvad juba Eesti koolidesse ja need mahajääjad, need jäävad ju nõrgemasse positsiooni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakond ja Keskerakond kasutavad eestikeelsest haridusest rääkides erinevaid mõisteid. Tulevane valitsuskoalitsioon plaanib koostada eestikeelse hariduse tegevuskava ja suunata haridussüsteemi lisaraha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKahjuks me ei saavutanud seda tulemust, mida me lootsime saavutada, tulime Soome kindla eesmärgiga peatada nüüd see boikotiaktsioon Eesti kahe laeva vastu Kaliningradi. E selleks ka tõsiselt valmistunud ja lootsime ka Soome meremeeste ametiühingute poolt konstruktiivset asjalikku lähenemist asjal ja olime täiesti valmis diskuteerima erinevate firmade tegutsemistingimuste üle, mis siis selle boikoti aluseks siiski on, eks ole, kahjuks soomlased, Soome meremeeste ametiühing keeldus igasugust diskussioonist, mis puudutab kommertstingimusi, kommertsaluseid toodi ainult üks arv, mille üle siis soomlased olid nõus ainult arutama ja selleks numbriks oli Soome madruse palk, mida nõuti nüüd ka Eesti laevadel. Ja selleks palgaks oli siis 2600 Ameerika dollarit, mis teeks Eestis umbes 32000 Eesti krooni. See on enneolematult kõrge nõue Eesti palgasüsteemi juures. No soomlased on järelikult üsna põikpäised, aga mis annab neile aluse selliseks põikpäisuseks, neil peab nagu siis olema kas tugev ettevalmistus või tugev seljatagune oma tegevuses. Üldiselt on teada, et it rahvusvaheline transporditöötajate Föderatsioon on väga tugev ametiühingute oon ja tõenäoliselt nad oma jõudu tunnetavad ja ametiühingud on vastu võtnud erinevaid poliitilisi dokumente. Ateena poliitika on üks nendest ja nendele ka soomlaste nõuega baseerub. Antud juhul see nõue paneks Eesti laevaomanikud võrreldes soomlastega kaugelt ebavõrdsesse olukorda. Mis saab nüüd siis edasi, milline on Eesti poole strateegia? Me tahame diskussiooni sellel teemal siiski jätkata ja tõenäoliselt siiski kommertstingimuste baasil, et vaadata noh, et mis, mis siis võiks kahjustada soomlaste kommertstingimusi, et nad siis noh, kuni baikoti ni nüüd välja lähevad ja ise oleme mõelnud, et võiks selle nädala lõpus veel kord soomlastega kokku saada ja arutada neid küsimusi, tõenäoliselt ka soomlastel aega nende asjade üle järele mõelda, mida me täna siin välja ütlesime, kuid muidugi tuleks mainida, et tänane vestlus soomlastega näitab, et selline ebaloomulik palganõue viitaks nagu sellele, et soomlased nagu ei tahakski kokkuleppele jõuda. Me usume, et soomlased ju teavad väga hästi meie töötasu tingimusi ja meil jäi selline mulje, et ei tahetagi saavutada meiega kindlat konkreetset kokkulepet. Pigem boikoteerida ja sundida meid liinilt lahkuma ja tundub, et, et see on eesmärgiks, kuigi soomlased Soome meremeeste ametiühing väidab, et nad ei esita nõudmisi mitte ühegi laevafirma laevafirma huvides, ainult töötajate huvides.",
"role": "user"
},
{
"content": "Laevandussõja läbirääkimistest Helsingis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVooluta on veel 8200 majapidamist. Enamik rikkeid tekkis öösel, kuid kuna tugev tuul püsib, võib neid veel juurde tulla, selgitab elektrilevi talituspidevuse juht Jüri Klaasen. Praegu Pärnumaa paistab nagu kõige halvemas valguses silma kehvem ni läks veel Järvamaal ja Harjumaal ka. Et seal kindlasti võib minna rikete likvideerimisega natukene kauem aega kui muus osas Eestist. Klaasen ütleb, et ilmastikule on liinid avatud ajaasustusega piirkondades. Rikete vältimiseks saab liinid viia maa alla, kuid see on kulukas. Igal aastal me võrgu ilmastiku kindlamaks tegemiseks investeerime me võrdleme nüüd tänast päeva 10 aasta taguse ajaga, siis rikete arvud selliste tormide puhul on kordades alla tulnud. Kui me vaatame ka aastaseid rikkemahte, siis 10 aastat tagasi olid need kolm korda kõrgemad, kui need on eelneval aastal. Päästeameti vabariigi vastutav korrapidaja Indrek Ints ütleb, et kannatanutega sündmusi juhtunud ei ole. No viimased 24 tundi on päästjatele olnud päris töörohked, et eilsest hommikust kuni täna lõunani on olnud väljakutseid 500 kandis. Nendest 400 on seotud ohu likvideerimisega ja peamiselt on estonia andnud teedele langenud puud ja mahalangenud elektriliinid. Jüri Klaasen loodab enamik rikkeid parandada homsega Pärnumaal, Raplamaal ja Järvamaal võib aega võtta kauem. Nendes piirkondades enamik rikkeid on likvideeritud pühapäeva õhtuks ja mõned üksikud siis võivad jääda ka uue nädala alguses, mis on keerukamad juhtumid või millest me hiljem teada saame?",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuulekiirus oli täna kuni 28 m/s. Tugev tuul langetas puid teedele ja elektriliinidele jättes nii tuhanded majapidamised elektrita.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRail Balticu keskkonnajuht Roland Müür selgitab, et koroonakriisi alguses oli selge, et taolisi kohtumisi, kus inimesed tulevad ühte ruumi kokku, enam nii pea korraldada ei saa ja nii võetigi suund, et need arutelud viiakse läbi elektrooniliselt. Roland müür. Esimesed sellised arutelud on praegu juba välja kuulutatud. Järgmine arutelu toimub meil 16. juunil ja see on siis Harju maakonna Ülemiste Kangru lõigu arutelu ja järgmine arutelu on plaanitud 18 10. juunil. Ja siis me arutame keskkonnahindamise programmi lõigus agudist Rapla ja Pärnu maakonna piirini. Müür ütleb, et esimene selline arutelu küll mitte rail Baltic uga seoses just eile toimuski ja kõik läks plaanide kohaselt. Avalikustati Paldiskis asuva pump hüdroakumulatsioonijaama keskkonnamaja hindamise tulemusi, et see pole nüüd seotud küll Rail Balticu projektiga, aga keskkonna hindaja oli sama mis, kes meie projektiga ehk sepasti puhken. Ise ma ka osalesin sellel arutelul ja võin siis kinnitada, et see läks seal päris ladusalt ja kenasti. Ta toimus Microsoft Teams keskkonnas. Inimestele jagati nii nagu Rail Balticu arutelude puhulgi eelnevalt teavet, kuidas sinna keskkonda liituda anti soovitusi, kuidas seal keskkonnas käituda. Ja see üritus ja nagu mainisin, toimus kenasti ladusalt. Inimene, kes arutelul osaleda soovib, peab endast teada andma. Jah, see on nii, et on eelnev teavitamine ehk kõik, kes osaleda tahavad, nende puhul on ranged soovituslik kanda enda teada ja jagatakse inimestele kõigile linke ja sinna lingile vajutades nad saavad liituda siis veebikeskkonnas ja esimese sellise kogemuse pealt neid igasuguseid tehnilisi tõrkeid ja muid selliseid arusaamatusi ei olnud. Infot leiab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti kodulehelt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rail Balticu raudteetrassi ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programmi avalikud arutelud sattusid ajale, kus koroona tõttu polnud neid võimalik pidada. Nüüd peetakse need internetikeskkonnas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIda-Virumaa on aastaid olnud ligitõmbav koht filmitegijatele ja seda on toetanud seitse aastat tagasi asutatud Viru filmifond. Filmifondi juhi Piia Tamme sõnul oleks arvestuslikult 20 miljonit eurot maksma minev filmistuudio heaks täienduseks Tallinna ja Tartusse planeeritavatele stuudiotele. Ma arvan, täna tegelikult kõik Eesti filmitootjad on Ida-Virumaaga juba tuttavaks saanud, küsimus on jah mastaabis, et, et kas see võiks olla atraktiivne ka rahvusvahelise filmi tootmise jaoks, kuidas üldse see valdkond areneb Eestis, et aga ma arvan, et see ongi seesama aeg praegu, sest me, me arutame ju väga pekka perset tiivi ja võimalikke arenguid. Mis sellest maakonnast üldse võiks saada. Ida-Virumaa omavalitsuste liidu arendusspetsialisti Hardi murul arvates on filmistuudio mõte küll hea, kuid tema sõnul on selge see, et põlevkivitööstuse asendajaks ta ei sobi. Filmistuudio rajamine kindlasti on väga hea meede ettevõtluse mitmekesistamiseks, aga Ma väga kahtlen selles, kas filmistuudio lähiaastatel suudab asendada neid töökohti, mis põlevkivisektoris kaovad. Filmitööstus oma olemuselt on loomulikult atraktiivne tööandja noorematele inimestele ja see võib-olla looks täiendavaid selliseid põhjuseid, miks siduda ennast Ida-Virumaaga. Võib-olla see aitab sellele kaasa, et meile jääb rohkem noori inimesi piirkonda paigale. Viru filmifondi koordinaatori Piia Tamme sõnul on filmistuudio alles toores idee, millest võib välja kasvada ka näiteks stuudio, kus lisaks valmistatakse arvutimängu. Filmitööstus muutub ja areneb niivõrd kiiresti, et mis toimub selles valdkonnas 10 20 aasta pärast. Seda on väga raske ennustada. Lisaks filmistuudiole on majandus ja kommunikatsiooniministeerium pakkunud võimalike Ida-Virumaa ettevõtluse arendajatena välja info ja kommunikatsioonitehnoloogia koolitusasutuse rajamise ning tööstusparkida arendamise. Ida-Virumaa tuleviku rahvaarutelu toimub täna pärastlõunal TTÜ Virumaa kolledžis Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohtla-Järvel toimuval rahvakoosolekul on arutuse all maakonna tulevik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegemist on prokuratuuri süüdistatava ja tema kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppega, mille kohus kinnitas mõistes kinnisvara arendamisega tegeleva Erki Nõlvaku ja osaühingu sonoran süüdi maksukohustuse varjamises. Ettevõtet karistati 10000 euro suuruse rahalise karistusega ja nõlvakut kahe aasta pikkuse tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga. Eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe. Vastavalt süüdistusele siis heideti ette seda, et ta ehitas eramuid, aga seejuures jättis ettevõtte käibe deklareerimata, sellest tulenevalt ka käibemaksu deklareerimata ja käibemaksu maksmata. Põhisumma, mis jäeti riigile maksmata, oli 280000 eurot, aga sellele lisanduvad veel intressid 100000 euro ulatuses. Tegemist oli kolme erineva äriühinguga, kes siis neid eramaju ehitasid ja müüsid siis füüsilistele isikutele erinevatele. Aga riik on astunud samme, et kuriteoga teenitud tulu süüdimõistetult kätte saada, ütleb Kaido Tuulemäe. Kohus jättis nii Erki Nõlvaku kui ka tema abikaasa, tema ettevõtte, et ettevõttele kuulunud kinnistutele nii-öelda hüpoteegid nõude tagamiseks kuni nende tasumiseni peale ehk siis vara jäi aresti alla ja maksuameti seisukohast on valdav osa põhinõudest varaga tagatud isikule antakse alguses aeg vabatahtlikult need maksunõuded ära tasuda. Kui ta seda vabatahtlikult ei tee ja ei leita muid lahendusi, siis on võimalik riigil need need kinnisasjad realiseerida, sealt see raha nii-öelda kätte saada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe räägib, kuidas riigimaksud deklareerimata ja maksmata jätnud kinnisvaraarendaja kohtus süüdi mõisteti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaapsalus mälestati Hans Alverit hiljuti korda tehtud perekonnakalmu juures ja koos teiste küüditatutega ka Toomkirikus. Punavõimu poolt hukatud Hans Salver on maetud Siberisse. Alveri pojapoeg Jaan Alver annetas mõne aja eest Läänemaa muuseumile kunagise linnapea arhiivi, mida hoiti aastakümneid pereringis. Kuidas ma annan üle oma lastele 20 25 kasti kui ma ei oska ise neid arhiveerida ja kui neid on avatud harva ja küpseski mõte, et need tuleb anda Läänemaa muuseumile. Arhiivi põhjal täna Haapsalu raekojas avatud näitus keskendub Alveri tegevusele Haapsalu kaunistamise seltsis ja kohaliku poliitikuna. Näituse üks koostaja talis Vare ütles, et nii rikkalikke foto ja dokumendikogusid kingitakse muuseumile ehk kord sajandis. Nad kajastavad nii Haapsalu linna ajalugu ka neid lõike, mida, mida seni vähe on teada olnud, aga ka tegelikult siin on suur hulk materjali terve Eesti teadusajaloo jaoks muda uuringute ajaloo jaoks kõikvõimalikud eri valdkonnad, sest Hans Salver oli väga mitmekülgne inimene. Haapsalus esitleti ka plaani avaldada järgmisel aastal trükis Hans Alveri poja päevikud. Eesti mälu instituudi vanemteadur Olev Liivik ütles, et 1941. aastal küüditatute päevikuid on seni ilmunud vähe ja Alveri poja päevikud on erilised. Siberis küüditatud noored inimesed pidid hakkama esimesest päevast tööle et sellest tööst vaevast, kuidas töönorme täideti, sellest on väga palju juttu, eriti sõja-aastatest, üsna sünge lugemine. Haapsalu linn andis täna üle ka linna kaunistamise eest jagatava Hans Alveri preemia, mille pälvis FriedHeimi villa restaureerimine Haapsalu promenaadil.",
"role": "user"
},
{
"content": "80 aastat tagasi küüditatute seas oli ka arst ja pikaaegne Haapsalu linnapea Hans Alver. Täna avati Haapsalus Alveri arhiivil põhinev näitus ja tutvustati plaani koostada tema poja päevikute põhjal raamat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKindlasti mõtles Kaja Kallas, et kui ta hakkab juhtima Eesti suurimat organisatsiooni Eesti vabariiki, siis see saab olema hoopis teistmoodi. Aga tema ja ta valitsuse käed on sidunud praegu neetud koroonaviirus. Milliseid piiranguid karmistada ja milliseid leevendada, kas koolides tavaõppe sulgeda või oodata sellega, keda ja millises järjekorras vaktsineerida. Kui palju arvestada teadusnõukojaga, kus on samuti erinevad arvamused, need on küsimused, millega valitsus tegeleb, siis tuleb Euroopa Liidu rahade kasutamine, majanduse turgutamine, vaidlus Tallinna uue haigla rahastamise üle ja nii edasi. Teiseks oli Kaja Kallasele siiski halvaks üllatuseks, et koalitsioonipartner Keskerakond ja korruptsioon on nõnda tihedalt seostatavad prokuratuuri kahtlustus e Keskerakonna kui mittetulundusühingu ja Keskerakonna endise peasekretäri vastu ühelt poolt ning kriminaaluurimine mõju ka keskerakondlase Mailis Repsi vastu teiselt poolt. Kokku on see mõrupill. Võib muidugi öelda, et Kallas ja Reformierakond teadsid juba 13. jaanuaril, kui valitsuskõnelused Keskerakonnaga algasid, et olukord on keeruline. Teisalt nullsuhete puhul Isamaa esimehe Helir- Valdor Seederiga oli koalitsioon Keskerakonnaga Kaja Kallasele ainus võimalus. See kõik on kuiv püssirohi valitsust välja langenud EKRE relvameistritele, kes kutsuvad oma poolehoidjaid osutama uuele võimuliidule kodaniku vastupanu. Kuigi olgem ausad, seni on EKRE juhid olnud küllalt vaoshoitud Reformi ja Keskerakonna manamisel mis on täiesti mõistetav sõjakavalus, sest sel sügisel tulevad kohalikud ja siis pooleteise aasta pärast parlamendivalimised. Vähemalt praegu näib, et EKRE ei soovi end muuta opositsioonis erakonnaks, kelle valitsusse pääsemise kõik või peaaegu kõik välistaksid. Seejuures on huvitav, milliseks kujunevad EKRE suhted, pead tõstma põliseestlaste erakonnaga, kes vaatab paljuski praegust EKRE pooldajate suunas. Ka Eesti 200 on valitsuse vahetusega sattunud enda jaoks ebamugavasse seisu. Nende muudkui kerkiv populaarsus toetuse osa ühiskonna EKRE vastasusele. Aga kui nüüd on EKRE opositsioonis, siis mille või kelle ümber saab Eesti 200 enda toetajaid koondada? Esialgu on selleks üleskutse parlamendi erakondadele, et Eesti presidendina jätkaks ka järgmised viis aastat Kersti Kaljulaid. Sellega püüab Eesti 200 suruda riigikogule peale arutelu, mida nood ei taha veel pidada. Põhjus on lihtne. Reformi ja Keskerakond pole omavahel kokku leppinud, mida presidendivalimistega teha. On küll arvamus, et oleks tore, kui koalitsioon jõuaks ühise kandidaadini ja samuti oleks tore, kui president õnnestuks valida kohe riigikogus. Aga kuidas selleni jõuda, on alles läbirääki teki mata. Aga aega on mõelda vaid, et sellest on alles üks kuu. Kui Jüri Ratas teatas, et astub peaministri kohalt tagasi, algas uue valitsuse moodustamine ja samas aega ei ole sest juba kahe aasta pärast on parlamendivalimised, kui valijad otsustavad Eesti poliitika uued jõujooned. Tegelikult on Kaja Kallasel kiire.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alles kuu aega tagasi teatas Jüri Ratas, et astub peaministri kohalt tagasi ja algas uue valitsuse moodustamine. Kas Kaja Kallas kujutas toona ette, et hakkab juhtima sellist valitsust, küsib ajakirjanik Toomas Sildam oma nädalakommentaaris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelline vaatepilt, kus praami ootab vaid mõni üksikauto, on Virtsu sadamas suhteliselt ebatavaline. Aga tund aega enne kella kahese praami väljumist jõudiski kohale esimene ootaja, kes arvas, et ootajate rivi on pikk. Jaagup Kreem. Ma natukene pelgasin ka seda, aga õnneks ei ole siin kedagi, eks see Saaremaale saamine ole ju praegu niiviisi, et sul peab olema sissekirjutus seal või vähemalt üks üks aadress. Ma olen nii, hoidsin Saaremaale pöialt ja iga päev vaatasin uudiseid ja, ja muretsesin sellepärast, et Saaremaal on hästi palju sõpru ja sugulasi ja tuttavaid. Loodetavasti see on nüüd möödas. See aeg jah. Saaremaale praegu lihtsalt suvitama minna ei saa ikka tööd tegema, räägib Peeter. Mul ei olnud sinna varem tarvis üldse minnagi, aga mul on seal mõned mesilaspered ja nüüd tuleks läbi vaadata, õunapuid lõigata ja räägib Janek juba kibeles tükk aega, et, et kõik on tegemata seal ja ma ei tea, vist tuleb muhu niita ja hakata maja kütma ja siis on vaja hakata ju kõiki neid kasvuhooned ja, ja, ja põllutööd siis on puudetööd ja, ja seal on tegemist, oi jumal tükiks ajaks tavaliselt me oleme käinud juba ja märtsis hakanud käima seal, et, et vaikselt ette valmistama seal õunapuude lõik, kamised ja niisugused asjad, mida tuleb varakevadel teha. Esimene praam läks täna hommikul kella poole kuue ajal, politseinikud olid kohal juba kell pool viis. Piirkonna politseinik Vello Vihterpal. Praegu on ikka saarelt minu arvates ära tulnud rohkem inimesi, kui on läinud, aga läinud on ka täna ikka noh, tunduvalt rohkem. Et kui eelmine nädal sellise kella ühese praami peale läks umbes kaks-kolm sõiduautot, siis praegu oli broneeringuga juba 29 sõiduautot. Üldiselt kõik on rahulikud, me saame suhtlemisega hästi hakkama, et ei ole kellegagi tüli läinud. Mõningaid selliseid kontrollimisi on olnud, kas on õigus nüüd tööle minna objektile või mitte? Neid, kellel pole õigust saarele minna, sinna praegu ei trügi ka harva tuleb kedagi tagasi saata. Tagasi saadame, kes lähevad näiteks turismieesmärgil, et siin laupäeval näiteks oli üks neiu, kes tahtis minna Orissaarde hotelli puhkama, et teda me ei saanud üle lasta. Ester Vilgats, Virtsu sadam.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaale sõita soovijatest täna Virtsu sadamasse suurt järjekorda ei tekkinud. Hommikul oli mandrile tulijaid rohkem, pärastlõunal tuli praamilt maha ligi 30 autot ja niisama palju ootas praamile pääsemist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahuldan kindralleitnant Johannes Kerdi avalduse vabastada ta kaitseväe juhataja ametikoha. Teiseks nimetan kaitseliidu peastabi ülemooni leitnant aarne järgmise kaitseväe juhataja kohusetäitjaks. Mandaeks arvata kindralleitnant Johannes reservi, säilitada selle õigusaktidega ette nähtud põhipalk ja lisatasu ametihüve, kaitseväe juhataja kohusetäitja Juli annet eduka täitmise ja Eesti rahvusvahelise kaitsealase koostöö arendamisega. Kaitseväe juhataja kohusetäitjale, Märt Tirule brigaadikindrali auastme ja võib-olla et pakkus teile huvi ka. Kiri kaitseväe juhataja kohusetäitjale. Kolonel Aarne Ermus. Riigikaitse kõrgema juhina kohustan teid lähetama brigaadikindral Märt iru arvates esimesest juulist 2000 kuni korralduse ni minu käsutusse kaitseväe staapide ümberkorraldamise ettevalmistamiseks. Ma arvan, see viimane kiri. Peaks teid kõige rohkem huvitama. Oma kaitseväe moderniseerimis huvides saab kaitseväe struktuur olema tulevikus nii, et kaitseväe ja riigikogu ning kaitseväe ja kaitseministeeriumi ja kaitseväe ja minu vahelisi küsimusi lahendab väiksearvuline peastaap mille eesotsas edaspidi see saab. Kaitseväe. Kaitseväe tegelikeks staapideks kujunevad. Meie jalaväestaab järvestaap. See on see, millele me sel suvel ja sügisel pühendume. Ja mul on rõõm öelda, et kindral veitma Johannes Ker kogu oma jõuga ja Ameerikas oma teadlastega võtab sellest tööst osa, nii nagu kõiki neid ohvitser kes on saanud viimastel aastatel välismaal hea hariduse ja kelle najal me oleme suutelised andma oma kaitseväe niisuguse struktuuri mis vastab kaasajale ja erineb täiesti sellest, mis meil mälus on sõjaeelsest Eestist, kus, nagu te mäletate, riigi eesotsas seisis niisugune põline pa riigi vanem ehk president ja kaitsejõudude ülemnõu. Asi on ju ka selles, et Meie ohvitserkond on väga noor see seab täiesti loomulikult päevakorda vajaduse ka meil võimalik roteerimisest. Kaasa arvatud ka see, et kaitsevägede juhatajad on edaspidi ette nähtud. Aga palju rohkem ma sellest ei taha rääkida, sest see ongi praeguste ümberkoolituse põhjus. Me tahame selgusele jõuda, missugused lahendused on Eesti kaitseväge kõige tähtsamas. Ma olen mõlemale ohvitserile, kes mu selja taga seis tänulik et nad mulle kinnitasid, et nad sellest tööst alevad. Kogu oma oskuse ei jõudnud. Osa. Pole kahtlust et üks meie eesti keele pugenud lemmikväljendit seekord jääb kasutamata. Me lahkume siin täis optimismi ja kõige paremas meedias. Härra president, kas tohib küsida? Mis põhjusel te rahulasid kindralleitnant Johannes Kerdi lahkumisavalduse Eesti kaitsevägede sisemis vaevusest? Millist rolli te näete kindralLeitnat? Johannes Kerli. Eesti kaitseväes. Ma näen väga suurt rolli Ärge laske oma lugejatel tekkida niisugust muljet, et siin nagu oleks tegemist on või siin on tegemist härra. Kindral reiting. Millal te kirjutasite lahkumisavalduse, mille president täna rõhutas? Ei tõsta praegu ise. Mul on kindralite erisuhtes usaldus ja kõige olulisem on see, et töö Läheb. See minu veenimuse kohaselt oli kõige otstarbekam Kas siin on ka riigikaitse nõukogu ühisotsus? On riigikaitse nõukogu otsuse taga. Kui teie küsimus on mõeldud nii, kas me arutasime kindrali GT asumist maavägede juhataja kohale siis sellest me oleme varem rääkinud täna alates põhimõtteliselt küsimusi. Me ei nimetanud ühtegi kohta ja ühtegi konkreetset nime et kohale antud hetkel puudub. Me oleme alles loomas komisjoni, kes struktuuri hakkab kujutama. Poislapsele pannakse nimi ikkagi alles pärast selle. Meil kõigepealt on põhiseadus mille kohaselt me toimime ja kõik muudatused kaitseväe kiirkonnas. Mis selle, kas. Vaevad riigiku kinnitust. Tuleb erakorraliselt kokku augusti lõpuni. Aga seda aega augusti lõpu kavatsemitte kaotada ja alustame tööd. Härra president, kas kindral Latement Dianis, Gerdil tasus selleks aasta aega Ameerikas õppida? Nii et kogu riik teadis, et ta on Eesti kaitseväe juhataja, et nüüd reservväelasena selles töögrupis osaleda? Ma võin seda oma kogemust öelda. Õppimine on alati kasu.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Lennart Meri vabastas ametist kaitseväe juhataja Johannes Kerdi. Kohtumine ajakirjanikega Kadrioru lossi trepil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonaviirusega nakatunute kasvu tõttu on Tartu Ülikooli kliinikumis avatud juba kaks nakkus kogus haiguste osakonda Covid 19 patsientidele, millest üks osakond 19 voodikohaga on praeguseks ka inimesi täis. Olemasolevale kahele osakonnale loodi sel nädalal juurde ka kolmas, kus 11 voodikohta mõeldud neile koroonaviiruse patsientidele, kes vajavad paranemiseks järel ja taastusravi. Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige ravijuht Andres Kotsar räägib, et loodud nakkushaiguste osakonda personali tagamiseks tuligi piirata kliinikumi plaanilist tööd. Uued patsiendid, kellel on, on vältimatu mure, saavad endiselt pöörduda erakorralise meditsiini osakonda oma perearsti juurde ja need patsiendid, kes meil on operatiivse ravi järjekorras, aga antud plaanis töö piirangute tingimustes, nende operatsioon nihkub nendega, me ise võtame ühendust ja igal erialal on, on välja töötatud omad kriteeriumid, milliseid patsiente üldse on võimalik natukene nende kuupäeva edasi nihutada ja milliseid patsiente tuleb aidata kohe ja plaanin töö edasi. Lüka jätkub hetkel veel ainult statsionaarsetele haigetele, operatiivsele, ravile tulevatel haigetele pooles mahus, aga ka ainult nendele, kellel see on võimalik ja, ja kellel see edasi lükkamine nende eluohtu ei, ei sea. Seega puudutab plaanilise ravitöö piiramine ainult haiglaravi, patsiente ja neid protseduure, mida on võimalik edasi lükata. Kotsari sõnul tuleb personali ressursid vajadusel arvestada ka sellega, et koroonaviirusega patsient viibib haiglas võrreldes teiste patsientidega kauem. Keskeltläbi kui niisuguse tavapärase kuluga patsient meie haiglas mingi muu haigusega viibib keskeltläbi seitse päeva, siis koroona viiruse infektsiooniga haigete on see kahekordne keskmine haiglas oleku aeg. Vähemalt. Kuna olukord Covid- 19-ga muutub Tortu tus keerulisemaks iga päev on kliinikumi kriisikomisjon otsustanud praegu koguneda iga kahe-kolme päeva tagant, et olukorda analüüsida ja vajadusel uusi otsuseid vastu võtta. Kui olukord eskaleerub veelgi, hakkavad koosolekud toimuma kas või iga päev. Siinkohal ongi võimalus toonitada meie inimestele, et haigete lisandumine on päris palju, sõltub meie enda ohukäitumisest, et kui me hoiame kinni nendest piirangutest ja, ja turvameetmetest, siis suure tõenäosusega saame selle selle olukorraga ka hakkama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Detsembri alguses otsustas Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus piirata plaanilist ravitööd, et oleks võimalik tagada lisapersonali COVID-19 nakkushaiguste osakondades. Plaanilist statsionaarset tööd piiratakse. Võrreldes kevadega on ravitöö piiramine kliinikumis praegu siiski paindlikemates piirides.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoolide avatuna hoidmise eeldus on õpikeskkonna turvalisus praegu, poolteist nädalat enne kooliaasta algust on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud 80 protsenti õpetajatest ülikoolides, eraldi on vaktsineeritud 86 protsenti õppejõudude st ja jõudsalt edeneb ka noorte vaktsineerimine. Suured vahed on aga regioonides, selgub statistikast. Nii on näiteks Sillamäel vaktsineeritud kaheksa protsenti, Tartus aga 56 protsenti 12 kuni viieteistaastastest. Kui koolid avanevad, saab vaktsiine teha ka koolides, kuid seda tehakse lapsevanema nõusolekul. Ajutise distantsõppele üleminekuid võib teha iga kool eraldi, kui nakatumisnäitajad on seal väga kõrged. Millised on aga karantiini nõuded eeloleval sügisel? Haridus ja teadusminister Liina Kersna. Kui üldiselt on juba täna kokku lepitud see, et need õpilased, õpetajad, koolitöötajad, kes on vaktsineeritud, ei pea jääma lähikontaktsetena eneseisolatsiooni, siis lisaks sellele otsustas valitsus, et alla 12 aastased lapsed ei pea jääma eneseisolatsiooni, kui neil ei ole haigussümptomeid üle 12 aastased lapsed, kui nad puutuvad kokku koolikeskkonnas Covid 19 haigega, siis lähikontaktsetena me ei saada neid nii nagu eelnevatel aastatel lausaliselt distantsile. Pakume neile testimise võimalust, kõigepealt koolikeskkonnas kiirtestimise võimalus ja siis 72 tundi hiljem koostöös terviseametiga koolikeskkonnas, PCR testimisvõimalus ja need kõik on lapsesõbralikud testid. Meie eesmärk on, et me ei saadaks ühtegi õpilast kergekäeliselt distantsõppele. Distantsõppele peavad jääma need, kes on saanud positiivse testi tulemuse või kellel on haigussümptomid, olgu nad siis vaktsineeritud või mitte, vaktsineeritud. Rektorite nõukogu esimees Mart Kalm rõhutas, et vaktsineerimata tudengitele eraldi hübriidõpet tegema ei hakata, sest õppevorme on mitmeid. Ja siis need kõik, kes ei ole vaktsineeritud, kannavad maske, aga muidugi, nüüd on jällegi ka see probleem, et mitte vaktsineeritud ei tohiks olla stigmatiseeritud mistõttu on hea, kui ettevaatlikumad vaktsineeritud inimesed ka kannaksid maske. Teinekord ei teeks paha ka juhtkonnal käia maskiga, sest oma täiendav tõrje on ka sellel olemas. Koolide ventilatsioonisüsteemi parandamiseks on valitsus eraldanud kohalikele omavalitsustele 30 miljonit eurot. Sihtotstarbeks on seda kasutanud pooled. CO kahe andurite ostuks lõi valitsus 2,6 miljoni euro suuruse fondi. Muret aga tekitab ministeeriumil ka see, et ligi pooltes koolides puudub oma psühholoog, kes aitaks ennetada vaimse tervise probleeme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Distantsõppele saadetakse ainult need õpilased, kes jäävad haigeks või on haigussümptomitega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nHaigekassa juhatuse liige Pille Banhard ütleb, et haiguslehtede arv on tänavu juba kõigi aastate suurim. Kui me võtame eelmise aasta, kus haiguslehti võeti võrreldes sellele 2020. aastal eelnenud aastatega võrreldes tunduvalt rohkem siis kui me võtame praegu 2020 aasta kokku, siis on meil tänase seisuga juba ületatud 2020 üle 100000 haiguslehe võrra. Mullu väljastati ligi 360000 haiguslehte lähikontaktsetele inimestele, haiguslehtede vormistamine on aasta jooksul muutunud ja seega võib nende statistika mõnevõrra eksitada. Siiski näitab haigekassa statistika, et märtsis oli päevi, kus lähikontaktseid inimesi oli haiguslehel üle 3000 sügisel ei olnud samal põhjusel ühelgi päeval haiguslehel üle 1000 inimese. Kui kevadel neid lähikontaktsete haiguslehti oli oluliselt võib-olla rohkem kui praegu, siis me saame ju ka öelda, et kui aasta alguses siin vanemaealiste ja riskigruppide vaktsineerimist misega alustati, siis need tööealised isikud, Nende vaktsineerimine algas siis ju maikuust ja tegelikult oli see seisukoht, et vaktsineeritud inimene lähikontaktsuse puhul eneseisolatsiooni ei pidanud jääma ja võib-olla on ka see, et see vaktsineeritus toob ka seda, et haigestuvad võib-olla rohkem ka mitte tööealised inimesed, kes siis nagu ütleme nad ei vajagi neid haiguslehti. Sügisene nakatumine koolides võib ka tähendada, et inimesed on haige lapsega kodus ja on selleks võtnud hoolduslehe. Kuigi koroonaviiruse levik on praegu taandumas, hoiatab teadusnõukoja juht Irja Lutsar, et endiselt peab olema valvas, et kolleegidele viirust mitte levitada. Juhul kui läbipõdemisest või viimasest vaktsiinidoosist on möödas rohkem kui kolm kuud peaks ikkagi ka leibkonnakontakti või koduse kontakti korral peaks ikka eneseisolatsiooni jääma. Aktiivsete haiguslehtede arv langemas ei ole. Panhard ennustab, et novembris võib haiguslehtede arv olla oktoobrist sootuks kõrgem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu on palju inimesi koroonaviiruse laia leviku tõttu haiguslehega koju jäänud. Sügisel on aga lähikontaktsetele kevadega võrreldes oluliselt vähem haiguslehti väljastatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu linna 13-st bussiliinist on eriolukorra ajaks peatatud või muudetud nelja bussiliini sõidugraafikud. Tartu linnatranspordi juhataja Roman Meeksa ütleb, et nädalaga on sõitjate arv linnaliinides langenud 65 protsenti. Seega ei sõida näiteks ajutiselt buss number viis, mis vedas peamiselt koolilapsi kesklinna annelinna ja Ihaste vahel. Peatatud on ka liinide number üks, kaks ja neli hilisõhtused. Ringid jätkab Roman Meeksa. Kuna kõik meelelahutusasutused ja säärased kohad on suletud kella 10-st, siis nendel bussidel lihtsalt ei ole mõtet ja siis esimesest aprillist tuleb muutus liinid üks-kaks, neli nende intravall siis kahekordistub. Täna on nad 10 minuti tagant sõitvad bussid, siis saavad olema 20 minuti tagant. Ülejäänud üheksa liini sõidavad Tartu linnas praegu oma tavapärase graafiku alusel. Kas see ka nii jääb, oleneb sõitjate arvust. Palume omalt poolt nii palju, et bussi sisenedes kindlasti enda pilet valideerida, sest siis me näeme, kui paljud inimesed sõidavad. Selle järgi saame ka edaspidiseid otsuseid teha. Koduõppel lapsed ja üliõpilased ning kodukontoris töötavad inimesed on mõjutanud ka Tartu maakonnasisest bussiliiklust. Hinnanguliselt on sõitjate arv ka nendel liinidel kahanenud üle 60 protsendi. Tartumaa ühistranspordikeskuse juhatuse liikme Tõnis Piiri sõnul on reisijate arvu vähenemine kaasa toonud selle, et mitmed liinid sõidavad praegu koolivaheaja graafiku alusel, räägib Tõnis. Piir. Liine on igas suunas on nii, Elva suunas Võru suunas Jõgeva suunas, et kõikides suundades. Enamus liine siiski toimivad endiselt ja mingeid graafikumuudatusi me teinud ei ole, aga ei julge praegu midagi lubada. Kindlasti me hoiame kogu aeg silma peal. Eriolukord on muutnud ka reisijate teenindamise harjumusi. Näiteks Tartu linnas kasutatakse inimeste vedamiseks enamjaolt lõõtsabusse, et inimestel oleks rohkem ruumi omavahel distantsi hoida. Samuti desinfitseeritakse busse iga nii-öelda ringi lõpus. Desinfitseerimine toimub ka maakonnaliinidel, kus ajutiselt on peatatud piiri sõnul ka piletite valideerimine. On reisijatel keelatud esimesest istmereast bussijuhi poole seismine või istumine. Kui bussis on vähemalt kaks ust, siis esiuks on blokeeritud ja sisenemine väljumine toimub teistest uste.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalaga on Tartu linnas vähenenud ühistranspordi kasutajate av rohkem kui poole võrra. Ka Tartu maakonnasisestel liinidel sõidab võrreldes paari nädala taguse ajaga kordades vähem reisijaid. See omakorda on aga kaasa toonud muudatusi nii busside liinigraafikutes kui ka reisijate teenindamise harjumustes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReisipgrammi Estonia õnnetuskohas on otsitud inimesi kogu öö. Soome merepäästekeskuse andmetel pole leitud ühtegi abivajajat ega surnukeha. Laevad patrullisid õnnetuspiirkonnas kopterilennud, öösel katkestati. Eesti abi õnnetuspiirkonnas ei vajata. Ilmastikuoludes oleksid Eesti väikesed laevad hakanud pigem segama. Ka pole Eestil koptereid, mis sobiksid töötama tormitingimustes. Eesti alustab patrullimist oma merepäästepiirkonnas, räägib veeteede ameti peadirektor Kalle Pedak. Varavalges lähevad meie laevad, kes on koondatud juba algusest saati kolme põhilise punkti lehma Dirhami ja, ja Paldiski rajooni ja hakkavad seda võimalikku inimeste ja muude asjade väljailmumise rajooni patrullima. Samal ajal hommikul esimese valgega lendavad välja nii lennuettevõte ääreko helikopter, nii kaks kui ka piirivalveameti lennuk. Helikopter teostab kaldalähedasemat vaatlust ja piirivalvelennuk võtab meie päästetsooni välispiiri. Vastutus, merepääste, vastutustundlikpiir. Absoluutselt kõik kaldateenistused on üles tõstetud, nii piirivalve kui päästeameti vastavad struktuurid ja kaitseliidu struktuurid nii Hiiumaal kui ka siin rannikualal. Täna alustab tööd ka rahvusvaheline komisjon, mis koosneb Eesti-Rootsi ja Soome esindajatest. Rahvusvahelise komisjoni moodustasid Eesti-Rootsi ja Soome peaminister. Soomes kohtudes räägib peaminister Mart Laar. Me otsustasime, et moodus Eesti juhtimisel moodustatakse rahvusvaheline komisjon, kes peab välja selgitama selle õnnetuse põhjused ning ka Soome jätkab oma töid päästetöid ning paneb paika ka selle vraki asukoha ning viiakse läbi ka hukkunute idenfitseerimine. Palju, kui ei saanud, et selles organiseeritakse koostööd ning et Rootsi poolt pannakse paika ka eraldi töörühm, mis peab üldse läbi vaatama laiemalt küsimused, mis on seotud meresõiduohutusega Läänemerel. Selline õnnetus, mida ei oleks tohtinud juhtuda, näitab väga selgelt kätte ka selle, et, et neid õnnetusi võib veel tulla kui, kui tõesti ühiselt ja vaadata kõiki norme ega võimalusi läbi võib-olla natukene uues valguses. Sest ilmselt väga paljuski selle õnnetuse põhjus, kui järjest rohkem hakata vaatama oli usk, et sedalaadi laevad põhja ei lähe. Kui palju läheb Eesti riigile see õnnetus maksma ja kas võib oodata, et seda laeva näiteks riigi rahadega pinnale tõstetakse? Selle pinnale tõstmine on paljuski siiski selle laevaomanike ja kindlustuse asi. Kui kalliks võib minna või kas seda on mõtet teha, ei oska ma praegusel hetkel üldse vastata, kindlasti läheb see uurimus Eestile maksma midagi. Me otsustasime ka seda, et me ka finantseerime, kuna Eesti küll juhib komisjoni, kuid komisjon on rahvusvaheline, siis neid uurimusi ka finantseeritakse kolmepoolselt, nii et, et ta ei lähe ainult Eestile maksma, kuid midagi ta maksma läheb ja mul oli hea meel kuulda härra Saarnat, et parlament just värskelt oli heaks kiitnud. Siiski täiendavad eraldised valitsuse reservfondi, saades aru, et nii kurb, kui see taga on, on sellist asja kahjuks riigil aeg-ajalt vaja. Ja eks me sealt saame siis summasid selle jaoks eraldada. Ametlikku selgust õnnetuse põhjuste kohta saab tuua vaid allveeuuring. Selle korraldamine on aga keerukas, sest see vajab eritehnikat töötamiseks 80 meetri sügavuses. Venemaa on pakkunud oma tipptasemel abi päästetöödel, kuid neil puudub võimalus nii sügaval töötada. Väidetavalt on Norras vastav tehnika olemas, kuid tõenäoliselt ei jõua norrakad täna veel töid alustada. Võimalik, et päästetööde koordinaator Soome on siiski leidnud võimaluse allveetöid teha juba ka täna. Vaatamata ametiisikute välja peetud avaldustele ja rahvusvahelisele leinale on õnnetuste tagamaadel märgata mõningaid pingeid Eesti ja Rootsi vahel eriti pidades silmas omaaegseid vastuolusid Estlani laevade mehitamat. Eilsel pressikonverentsil pärisid Rootsi ajakirjanikud, miks Eesti pole palunud abi Rootsi mereväelt, kelle tehnika lubab töötada ka kilomeetri sügavusel. Veeteede ameti peadirektor Kalle Pedak ütles, et rootslased suunasid kõik Eesti palved ümber Soome päästeteenistusele. Soome vahendusel aga pole saabunud mingit ametlikku ettepanekut. Eile olid ka Rootsi ametiühingu ja merendustegelased agarad välja pakkuma võimalikke versioone. Õnnetuse põhjuste kohta. Räägiti ebatihedast aparellist kinnitamata autodest ja mitterakendunud satelliitside poist. Mida arvab neist süüdistustest teede ja sideminister Andi meister? Me võtame selle nende märkuse teadmiseks ja kontrollime hoolikalt üle. Selle laeva ajalugu. Õigemini Stockholmi ja Tallinna vahelise ühenduse ajalugu on olnud täis ka mõningaid mõningaid konflikte, mis tulenesid sellest, et me tahtsime oma meremeestele tööga tööd anda mille vastu oli Rootsi ametiühing. Sellepärast te olete, kui ma, kui ma ei eksi. Nii et ma ei julgeks väita, et nüüd spetsialistide arvamused on nüüd päris objektiivsusest kantud, igal juhul tuleb neid tõsiselt arvestada. Ja hea oleks, kui ma teaksin nende inimeste nimed. Sa olid meie parimad mehed peale. Eestis jätkab tööd valitsuskomisjon, mis peab selgitama õnnetuse põhjuseid. Eelkõige tuleb aga veel koostada laeval viibinud nimekiri, sest see on endiselt ebatäiuslik. Komisjon palub anda isikuandmeid nende kohta, kes pidanuksid laeval viibima lähimasse politseiprefektuuri või siseministeeriumi telefonil kuus kolm üheksa 91 26 või siis 631 61 31. Hea oleks ka laeval viibinu pilt. Kirja pannakse ka teatanud omaks ja andmed, et vajadusel nendega kontakti võtta. Oodatakse ka teateid välismaalaste kohta, keda laevale saadeti. Valitsuskomisjon võtab täna uurida ka dokumendid, mis puudutavad mootorlaeva Estonia tehnilist seisukorda, samuti meeskonna testeerimist. Küsitlema hakatakse ka pääsenud inimesi. Eriti oluliseks peetakse kapten Avo Pihti seletusi kapten Piht, Estonia teine kapten sõitis Rootsi atesteerimisele ja jäi imekombel ellu. Eestisse tuuakse päästetuid laevadelt ja haiglatest. Kodumaale toimetatakse ka leitud surnukehad. Nende toimingute kohta antakse lähemat teavet massimeedias. Nii peaminister kui siseminister on lubanud hukkunud omastele matuseabi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reisipraami Estonia katastroof 28.09.1994. Esialgseid seisukohti õnnetuse kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui me läksime viimasesse laagrisse Hispaaniasse, siis siis magnetuuring näitas, et lugu peaks olema nagu üpris heas seisus ja võiks nagu hakata vaikselt trenne nagu vastavalt enesetundele tegema, et eks oli ka teada, et selline kerge risk on selles mõttes olemas, et see laager peab hästi minema, kui me tahame üldse nagu omada mingit šanssi, et võistelda olümpial siis seal laagris pidi selles mõttes, et riskima, koormuse suurendama ja ja esimesed poolteist nädalat nagu jalg pidas täiesti okei nendel vastu, aga peale seda jälle jälle hakkas nagu see jalgnõu valu tegema. Tagasi tulles läksime arsti juurde ja enam ei tehtud magnetuuringut, vaid tehti kompuuteruuring, mis näitabki luid. Täpsemalt siis see veel näitas, et see, see kontslu esimene ots, seal see luu ei ole, ei ole veel täielikult kinni kasvanud ja ja siis arst andis tagasisidet, et selle ta kinnikasvamis läheb veel vähemalt neli nädalat, et siis noh, sealt juba peale arstil käiku, kui me tegime arvutused sealt neli nädalat edasi ja siis sealt veel hakata uuesti jooksma, täis hoo pealt viskama, siis, siis me jääme aja ette ja et mitte hakata midagi varjama või kedagi lollitama, siis siis pidi lihtsalt nagu lükkama selja sirgu ja ütlema, mis seis on ja et ei lähe olümpiale, sest et ei ole nagu mõtet mingit udujuttu ajada ja kedagi lollitada. Eks sellega tuleb nagu kannatlik olla, võib-olla selle koha pealt nagu pean ma tuhka enda pähe raputama, sest et taustatiim on olnud väga professionaalne ja väga nagu selline heal tasemel, aga mingites otsuste jääb nagu selline lõppsõna ikkagi minule. Et, et oli vaja trenni teha, aga kui kained mõelda, siis võib-olla oleks ise pidanud olema natukene targem ja kannatlikum ja ja andma sellele kohale rohkem rahu, aga noh, see on nagu selline tagantjärgi tark tarkus ja see, see mind nagu selles mõttes enam ei, ei aita. Raske tunne on sellepärast, et ta on ikkagi sportlaste kõige tähtsam nii-öelda pidupäev või võistlus või tiitlivõistlusete, et sellest äraütlemine, ma arvan, ei ole olnud raskemaid otsuseid, kui, kui see, mis me praegu pidime tegema, aga, aga see otsus oli vaja teha ja nüüd, kui see on tehtud, siis, siis tuleb lihtsalt edasi vaadata ja ja edasi tegutseda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Odavaiskaja Magnus Kirt loobub detsembris saadud jalavigastuse tõttu Tokyo olümpiamängudest. Kuigi Doha MM-il saadud õlatrauma ravi kulges plaanipäraselt, siis detsembris saadud tõsine jalavigastus ei luba enne mänge korralikult treenida. Tegemist on kandluu eesosa väsimusmurruga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÕiguskantsler Ülle Madise sõnul on eriolukorda tarvis seni, kuni läheb vaja peaministri otsejuhtimist ja rangeid üleriigilisi piiranguid. Koroonaviirus ilmselt päriselt ei kao ehk madise sõnul peame me valmistuma olukorraks, kus viirusekolded tekivad ka pärast eriolukorra lõppu. Minu arvates põhirõhk tuleb panna sellele, et ametid suudavad otsekohe selle nakkuse leviku isoleerida, kui vaja, jäetakse kontsert ära, kui vaja, pannakse mingi hotell või restoran kinni, puhastatakse, kui tarvis nakkustunnustega inimene isoleerida, tema lähikontaktsed välja selgitada, siis tehakse seda ja vot selleks on minu hinnangul kõik võimalused seadustes olemas. Kui aga tarvis, tuleb nad kirjutada selgemaks. Samas ei tähenda see Ülle madise sõnul, et ka pärast eriolukorra lõppu lõppu saaks tegeleda ainult üksikute haiguskolletega. Näiteks läinud nädalal rääkisid valitsuse ministrid, et lähima paari kuu jooksul tuleb ära jätta kõik suuremad üritused. Ülle Madise ütleb, et lihtsam ja selgem oleks selliseid üleriigilise piiranguid seada tõesti. Eriolukorra raames. Aga nii üheselt ma ei seoks, et pärast eriolukorra lõppu justkui selliseid üldkorraldusi anda ei saaks. No minu arusaam õiguskorrast on, et saab küll. Ülle Madise sõnul käib vaidlus muuhulgas ka selle üle, kas kaks pluss kaks reeglit saaks oma korraldusega kehtestada ka terviseamet. Kui selgust ei saada, siis minu arvates ongi tarvis järelikult seadust täpsustada, samamoodi vaielda, et kas näiteks oli õigus ära jätta üks konkreetne kontsert kas oli õigus üle piiri nakkuskoldest tulevad haigustunnustega inimesed kohustada koju siis rahvakeeli karantiini jääma ja niisamuti nende lähikondsed. Nüüd on vist saadud selgus? Jah, see õigus oli ja see õigus on. Aga jällegi tuleb omavahel kokku panna kolm erinevat seadust. Kui siin saab mingisugust täiendavat selgust luua, on see ainult hea. Ülle madise sõnul ei pea üleriigilisi piiranguid pärast eriolukorda seadma ainult terviseamet kui tarvis võib seda teha ka vabariigi valitsus või riigikogu. Ta möönab, et kriisi ajal võivad riigikogu või eriolukorra juhi otsused olla tõesti autoriteetsema. Kui ametnike otsused. Samas jällegi see ei pea tingimata nii olema, sest et ühiskonnas on tööjaotus ja minu hinnangul näiteks politsei ja piirivalveamet paljud teised tegutsevad väga korralikult, on väga autoriteetsed kindlasti väga paljudes küsimustes ka terviseamet, et seda, et on koole kinni pandud selle tõttu, et seal on mingi nakkushaigus levima läinud, et seda on tegelikult olnud küll ja küll, aga ilmselt peale kohaliku lehe seda eriti kuskil ei märgata, nii et ma jah, soovitaks nii ametnikel olla võimalikult selge ja autoriteetne, kui kui siis ka neid otsuseid aktsepteerida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õiguskantsler: Eriolukorda on tarvis seni, kuni läheb vaja peaministri otsejuhtimist ja rangeid üleriigilisi piiranguid. Õiguskantsler Ülle Madise usub, et erinevaid liikumis- ja kogunemispiiranguid saab kehtestada ka siis, kui eriolukord lõpetatakse. Tema hinnangul on Terviseametil juba praegu üsna laiad võimalused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReformierakonna Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide koalitsiooniläbirääkimised jõudsid pühapäeva hilisõhtuks lõpule. Sündis koalitsioonileping, milles Reformierakond suuri loobumisi pidanud tegema, kuid ühes või teises sõnastuses on arvestatud ka koalitsioonipartnerite olulisemate lubadustega, jätkab Keskerakonna Tartu piirkonna esimees ja tulevane volikogu esimees Aadu Must. Meil on munitsipaalelamuehitus oluline, meil on olulised mitmed hariduse probleemid, meil on oluline Anneli kultuurikeskuse rajamine, mis on nagu vaakum suures ja uhkes ülikooli kultuurilinnas konsensuslikult läksid sisse üldprintsiibid, mis räägivad koostööst ülikooliga kõige suurem probleem, mida noh, minu oma erakonna liikmed küsivad, kuidas jääb tasuta bussisõiduga, selle kohta on selline kokkulepe, mis ei ole koalitsioonilepingus vist sellisel kujul päris sees, me eitame ühistranspordi reformi, kaasa arvatud kogu liinivõrgu otstarbekuse läbi uurimise kvaliteedi tagamine, et Me ei tee niimoodi, et homsest tasuta ja kasuta üldiselt koalitsioonileping on tasakaalus. Praegune linnapea Urmas Kruuse ütles, et lepingus on üks eesmärk kavandada raadile kultuurilinnak ning teha kõik nendest olenev, et püüda aastal 2024 Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Samuti on eesmärk kaotada lasteaia järjekorrad aastaks 2017, suuremat tähelepanu pööratakse omastehoolduse ja sotsiaalhoolekande küsimustele. Linnavalitsuse luuakse aga juurde üks abilinnapea koht. Tulev linnavalitsus hakkab koosnema siis kuuest liikmest linnapea ja viis abilinnapead. See valdkond täpsustatakse, aga eeldada võib linnamajandus ja planeerimine jaotatakse ümber ja mõned positsioonid veel. Sotsiaaldemokraatide Tartu piirkonna esimees Helja Pikhov tõdes, et koalitsioonilepingu nimel tuli teha kompromisse. Nii sai sotside igasse kooliastmesse soovitud 50 eurosest ranitsetoetusest. Kooli algus toetus tulevast aastast esimesse klassi minejatele ning 2015.-st aastast esimese kuni kolmanda klassi last. Ka algus kooli alguse stardirahale on tehtud ja kokkulepped sõlmitud, et aastast 2015 leppisime kokku, et lastega peredele tuleb lisaraha 150000 eurot. Need lapsed, kes täna on kitsikuses, et saaksid rohkem toetatud linna poolt, kes vajavad tõesti abi. Sotside koalitsiooni minemise suhtes on kostnud erakonna sees vastakaid arvamusi, nii heidetakse neile ette, et Reformierakonnaga liitu sõlmides kaotati oma nägu. Pikhofi sõnul istus eile Tartus koos sotside suur koosolek, kus kiideti üldjoontes sõlmitud kokkulepped siiski heaks. Kindlasti on inimestel erinevaid arvamusi ja ma arvan, et me tükk aega veel arutame neid positsioone, miks me kokku leppisime ühes või teises asjas, aga tegelikult need, kes olid eile koosolekul, ütlesid meile ära, vot siin on see piir ja sellest piirist me allapoole ei läinud ja ma arvan, et meil on olemas mandaati selle koalitsioonilepingu sõlmimiseks. Koalitsioonileping allkirjastatakse Tartu raekojas neljapäeval kell kaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu koalitsiooniläbirääkimistel jõuti kokkuleppele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusringhäälingu seadust on kaua ette valmistatud, poliitikutele vastuvõetavat varianti pole aga seni suudetud välja töötada. Riigikogu kultuurikomisjon leidis praegugi, et valitsuse esitatud eelnõu pole hea, kuid otsustas dokumendi täiskogu menetlusse saata, et pärast esimest lugemist parandusi teha. Peamist vastuseisu on tekitanud seaduseelnõu säte, mille järgi tuleks rahvusringhäälingu kõrgeim juhtimisorgan moodustada vaid riigikogu saadikutest ning lähtuda kohtade jagamisel riigikogu fraktsioonide suurusest. Ka kultuuriminister Raivo Palmaru andis mõista, et sellist varianti ta täielikult ei toeta. Nõukogu moodustamise põhimõtted on keerukas küsimus ja põhimõtteliselt on kaks mudelit, üks on niinimetatud tsiviilühiskonna mudel, mis oli ka rumhorsti viimistletud seaduseelnõust ja mida ma ise pooldab. Eesti televisiooni ja Eesti raadio programmi sisu osas läksid ministri ja nii mõnegi saadiku arvamused lahku. Raivo Palmaru ja Ela Tomson. Probleem on meil minu arvates uudistega ja probleeme on meil ka selliste igapäevasündmuste kajastamisega. Eesti Televisioon ja Eesti Raadio on väga pikka aega olnud Eesti inimeste elu lahutamatu osa ja need on olulised ja tõsiseltvõetavad meediakanalid. Seda näitavad arvamusuuringud, mis kinnitavad, et kuulajad ja vaatajad usaldavad Eesti televisiooni ja Eesti raadiot ja avalik-õigusliku meedia jaoks on rahva usaldus vaieldamatult kõige suurem väärtus ja kõige kõrgem tunnustus. Kuid saadikutel oli seaduseelnõule ka teisi etteheiteid, miks on vaja seaduses täpselt määratleda, mitut programmi peab rahvusringhääling tootma või miks on vaja seadusesätet, mis näeb ette saata ja andmist riigijuhtidele, kas tõesti on põhjust kahelda ringhäälingutöötajate kodanikutundes, küsis isamaaliitlane Andres Herkel. Keegi just nagu tahaks rahvusringhäälingule siin tinasärki selga panna, et ta jumala eest oma käsi vabalt liigutada ei saaks. Eesti televisiooni ja Eesti raadio ühendamise näeb ette valitsusliidu koalitsioonileping, ometigi pole ka valitsusse kuuluvad erakonnad eelnõu suhtes üksmeelsed. Rahvaliitlane Jaak Allik. Ringhäälinguseaduse menetlemisel ning sellest seadusest lähtuval rahvusringhäälingu juhtimismudeli kujundamisel toetab rahvaliit erakondadeülese konsensuse saavutamist, mis täna tähendaks rahvusringhäälingu nõukogu moodustamise, praeguse mudeli põhimõttelist säilitamist ning ainult poliitikutest koosna nõukogu välistamist. Reformierakondlane Igor Gräzin Ettepanek igalt fraktsioonilt, olenemata suurusest, üks fraktsiooni mittekuulujatelt üks ja opositsioonile esimene koht. Seaduseelnõu vastuvõtmist toetas vaid Keskerakonna fraktsioon, mille nimel võttis sõna Heimar Lenk. Kui 100 üheliikmeline kogu on võimeline juhtima riiki, miks siis me peaksime kahtlema proportsionaalselt valijate poolt antud häälte arvule moodustatud riigikogu liikmetest siis nõukogu pädevust avaliku õigusliku meedia juhtimisel?",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus oli esimesel lugemisel rahvusringhäälinguseadus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜheksa aastane Jacks Barbier ootab kaitsesüsti saamist New Yorki algkooli juures, kuhu on püstitatud üks paljudest ajutistest vaktsineerimispunktidest. Ta on enda sõnul veidi närvis, aga ka põnevil. Ma ootan, et saaksin näha oma vanaema ja perekonda. Jaksi ema, Barbie. Ma tunnen rohkem kergendust, nii paljud inimesed kaotasid elu. Nüüd on aeg tavapärase olukorra juurde naasta ja vaktsineerimine on selle üks osa. Viimaste andmete järgi on USAs kaitsesüsti saanud 900000 last, kes on vanuses viis kuni 11. Samas ei ole kõik vanemad valmis oma lapsi koroonaviiruse vastu vaktsineerima ja loodavad, et nende otsus ei mõjuta kuidagi kontaktõpet koolides. Kahe lapse ema bessi? I w. Angergat somac. Ma muretsen just nooremate laste pärast, kellel on tohutu areng ja kasvamine veel ees. Möödunud nädalal peatas USA apellatsioonikohus ajutiselt president Joe Bideni administratsiooni vaktsiini mandaadi enam kui 100 töötajaga ettevõtetele. Administratsioon vaidles kohtule saadetud ametlikus avalduses, et mandaat on vajalik töötajate kaitsmiseks ja valitsusel on selle kehtestamiseks seaduslik õigus. Isegi kui seekord peaks administratsiooni saatma edu, siis on vähetõenäoline, et see jääb viimaseks kohtuvaidluseks räägib endine politseinik Mooses kastio. Me ei ole vaktsiini vastu, me ei ole nende inimeste vastu, kes on vaktsineeritud. Me oleme siin, et võidelda valitsuse sekkumisega inimeste otsustusõigusesse, vaktsineerida või mitte. Samal ajal soovib saada toidu ja ravimiametilt luba tõhustusdooside süstimiseks kõikidele täiskasvanutele sest ettevõtte hiljutiste uuringute järgi annab see pea täieliku kaitse raske läbipõdemise eest räägib SBS uudiste meditsiinitoimetaja David Ages. Me näeme nakatumiste kasvu piirkondades, kus temperatuur langeb, sest inimesed liiguvad aina enam siseruumidesse. Praegu on võimalik tõhustustoosa saada ameeriklastel, kes on üle 65 aastased riskirühmas või vaktsineeritud Johnson ja Johnsoniga. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s on saanud koroonavaktsiini 900 000 väikelast. Samal ajal soovib Pfizer saada toidu- ja ravimiametilt luba tõhustusdooside süstimiseks kõikidele täiskasvanutele, sest külm ilm toob endaga kaasa ka nakatumiste tõusu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui suvi on tavaliselt rahulik aeg ja suuri poliitilisi muudatusi ette ei võeta, siis Saarde vallas saadi just selle kuu keskel hakkama võimupöördega. Vallavolikogu esimees Kadriaia Viik ja vallavanem ei Tammist pidid tooli uutele tulijatele loovutama. Kuigi nii uus volikogu esimees Kalle Song kui ka vallavanem Andres Annast on kohalikus poliitikas vanad tegijad. Andres Annast. Saardes olin vallavanem 2013 kuni 2017. Palun, Annasti lühidalt kokku võtta, miks eelmise vallajuhte umbusaldati? Lühidalt öeldes olid volikogu ja volikogu esimehe ja vallavanema vahelised suhted nii keeruliseks läinud, et volikogus leidis toetust arvamus, et selle vallavolikogu esimehe ja vallavanema juhtimisel enam edasi minna ei saa. Kilingi Nõmmeselav annast saab nüüd taas kodukohas tööl käia. Kui ta pärast eelmise kohaliku omavalitsuse valimisi vallajuhiks ei saanud, kandideeris ta Lääne ranna valda, kus oli vallavalitsuse liige. Tööl käimiseks tuli tal iga päev paarsada kilomeetrit maha sõita, aga mida vallavanem saardes kõigepealt ette võtab? Kindlasti see põhiline, millega me tahame tegeleda, on see, et, et see perearstikeskuse hoone renoveerimine lõpuks pihta hakkaks. Ka soovitakse teha uuringuid, kas tihemetsa ujulat saab kasutama hakata. Saardes olid enne võimul valimisliidud koduvald ja üksmeel, nüüd aga uus saarde osa koduvallast. Samuti kuulub koalitsiooni EKRE esindaja volikogus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saarde vallavanemana töötab esimesi päevi Andres Annast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänaseks on olemas kaks väga selget otsust, ütles Märt Volmer kõigepealt Läti ja Leedu. Alates 15.-st maist on kolme riigi vahel täiesti vaba liikumine ehk siis kõik nendes riikides elavad inimesed saavad vabalt liikuda Eesti-Läti ja Leedu vahel. Piirikontrolli Eesti-Läti piiril ei ole. Leedu piiril piirikontroll küll säilib, aga mingeid takistusi inimeste liikumise ei tehta. Karantiini kummalgi pool ei rakendatakse. Piir on avatud, siis me kindlasti ei soovita inimestel hakata kohe massiliselt reisima. Teine kehtiv otsus alates selle nädala reedest on seotud Soomega. Eesti valitsus otsustas, et kõik Soomest töö eesmärgil ja, ja oluliste põhjustega tulevad inimesed saavad samadel alustel Eestisse, kui, kui meie inimesed saavad Soome ja samamoodi saavad ka siis Soomes töötavad Eesti inimesed nüüd koju tulla alates 14.-st maist, see võimalus on neil olemas ja see on tõesti siis ainult väike osa sellest kogu reisimisest. Aga see on igal esimene samm juba palju parem kui siiamaani. Ja me proovime ka Soomega tasapisi edasi liikuda. Inimesi testitakse laevades esimeste päevade jooksul, et, et saada selgusele, kui suur see viiruse ulatus nende kojupöörde inimeste hulgas on, et me peame kõik riskid maandama. Kõikide teiste riikidega töötab välisministeerium edasi, ütles Volmer konkreetseks minnes. Kui ma tahaksin järgmisel nädalavahetusel sõita autoga läbi Läti Leedu Poola ja jõuda Saksamaale, siis kuni Poola piirini takistusi pole, aga siis Poola on täiesti kinni, jah, Poola ei ole oma piiri avanud, millal nad võiksid seda teha, me ei tea, aga siis vastupidiselt, et kui poolest tagasi tulla, siis meie ei rakendas näiteks karantiini nõuet, aga praegu poole üldse sisse ei saa ja minu arust ka Saksamaa ei ole veel avanud midagi, nii et tegelikult jah, hoo saab küll sisse kuni kuni Leedu-Poola piirini, aga siis edasi enam ei saa. Läbirääkimised ju meil käivad, aga see kõik sõltub väga paljudest asjaoludest, nende riikide otsustest, meie valmisolekust viiruse tasemest. Erakordselt palju eestlasi töötab ju ka Brüsselis, kui nemad tahavad nüüd autoga koju tulema hakata. No Brüsselis on meil ju väga palju häid kolleege, kes tahaks suveks koju tulla ja nad kõik täpselt küsivad samu küsimusi. Aga ma küll kahtlustan, et, et autoga sõitmise võimalust siin selle suve jooksul vähemalt suve esimeses pooles kindlasti ei teki, sest see ju eeldaks seda, et kõik teele jäävad riigid on oma piiri avanud ja see põhjus, mille alusel siis meie inimene sealt autoga tuleb, on nende poolt siis aktsepteeritav, et lubatakse üle piiri ja, ja karantiininõuet ei rakendada. Ma kardan, et see kõik võtab ikka veel mitu kuud aega ja, ja ei julge küll optimistlik olla, et see nii pea võimalikuks muutub.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates reedest on kolme Balti riigi vahel täiesti vaba liikumine. Eesti ja Soome vahel muutub liikumine kergemaks, kuid läbi teiste Euroopa riikide autoga sõitmise võimalust ilmselt suve esimesel poolel ei tule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKeskkonnainvesteeringute keskus ehk ik käib mais alati mõnel kohalikul omavalitsusele abiks, et peale toetusrahade vahendamise ja projektide elluviimise ka ise keskkonna heaks käed külge panna. Kuna järgmise aasta algusest ollakse erametsakeskusega üks ettevõte, siis on ühine tööpäev vabas looduses kindlasti see, mis aitab omavahel tuttavaks saada. Esialgu oli keskkonnaministeeriumil kavas liitmine teoks teha selle aasta algusest. Kiki riskiosakonna juht Gunnar Vaikmaa. Liigne kiirustamine ei ole kindlasti hea, esiteks juba see, et sa pead teist nii-öelda poolt õppima tundma, et millega ta täpsemalt tegeleb, millega me nii-öelda kokku läheme, eks ju, mis väljakutsed sellega kaasa tulevad ja selleks on vaja natukene atra seada rohkem, et siis tuleks see tulemus ka parem ja inimesed samamoodi vajavad ja mõttega harjumist ja, ja tuleb ka selgitada korduvalt, sest et eeskätt on ju olulised need inimesed, kes meiega nii-öelda ühte punti tulevad ja meil on kindlasti kõrged ootused nende suhtes. Kikis on tööl 60 inimest, erametsakeskuses tuleb juurde paarkümmend. Kikk on siiani tegelenud suurte keskkonnaprojektidega, erametsakeskus, aga jaganud ka väikseid toetussummasid paljudele erametsaomanikele. Erametsakeskusele polnud liitmisplaan esialgu meelepärane. Erametsakeskuse juhatuse liige Gunnar Reinapuu. Meil on koostöö nüüd juba üsna pikaaegne olnud iganädalane ja mida selgemaks asjad saavad, seda lihtsam ja parem on mõista seda liitmise vajadust, ma arvan, meil kõigil siin on, oleme nüüd suurema seltskonnaga ja, ja proovime jälle midagi head ära teha, saame tuttavaks kindlasti ka, jah, muudes oludes, kui ainult laua taga nii-öelda ühinemise teemadel arutelusid pidades.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Erametsakeskuse rahvas käis Pärnus jõeäärt koristamas. See oli nende esimene suurem üritus, kus kahe peagi liituva ettevõtte rahvas kokku sai.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTuttav poliitik lendas talvepuhkusele lamasiis liiva luges rannapäikeses Indrek Harglat, kes võttis ta koos apteeker Melchiori ja pilatuse evangeeliumiga kaasa keskaegsesse Tallinnasse kus Rakverest pärit rotipüüdja Timmo likvideeris ühes Toompea dlikumajas rotiuputust. Nimelt olid timmol kaasas rotid, kes murdsid maha pealinlastele muret tegevad rotid. Lõpuks kurb küll, võtsid nad ette rotipüüdja enda. 21. sajandi alguse Eesti poliitikule tuli see tuttav ette. Nagu oleks meie elust maha kirjutatud, tegi ta kaugelt liivarannalt valitud telefonikõnes kokkuvõtte. Kas riigikogus on tõesti nii, oli nimestunud? Ei, Tartu tuli meelde, vastas tema. Ajakirjanik Erkki Bahovski nimetab Tartus toimuvat Moxitiks, mis tähendab seal Keskerakonna poolt abilinnapeaks pandud Monika ranna kohalt kangutamist. Tallinnast Tartusse kolinud Monika Rannale ei ole keegi teinud ametialaseid etteheiteid Keskerakonna Tartu piirkonna juhiks valitud Jaan Toots varem, mitmete ettevõtete tegevjuht tahtis lihtsalt moodustada oma meeskonna ja senised tegijad pidid lahkuma. Monika Rand keeldus minemast. Puhkes suuremat sorti segadus, mida ei suutnud lahendada ka Tartusse sõitnud Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas ja peasekretär Mihhail Korb. Lõpuks viskas keskpartei juhatus Monika Ranna erakonnast välja. Nüüd peaks Tartu volikogu teda umbusaldusja valima Tootsi ettepanekul uueks abilinnapeaks Peipsi ääre senise vallavanema Aleksander Širo. Tartus on praegu võimul Keskerakonna ja Reformierakonna liit reformi volikogus 20 ja keskil seitse kohta. Emajõe äärsed reformierakondlased aga kõhklevad. Kas nad ikka tahavad kohalikule keskerakonnale rotipüüdja Timmo kombel appi tulla. Kui nad otsustavad, et ei taha, kukub keskpartei Eesti teises linnas opositsiooni ja Reformierakond kutsub seal uueks partneriks sotsiaaldemokraadid, kellel on volikogus kaheksa kohta. Kohalik poliitaritmeetika on muidugi põnev. Olulisem on, kas koalitsioonivahetus muudab ka rõhk Tartu linna valitsemises. Kui sotsid saaksid raekojas kabinetid ja siis on muidugi küsimus, mida see kõik räägib meile erakondade suhtumisest oma inimestesse. Kui opositsioon püüdis mullu augustis Riigikogus umbusaldada peaminister ratast rääkis Ratas enda vastukõnes, kuidas teda häirivad arutluskäigud, et miks ei vali mõni poliitik kompromisside ja koostöö otsimise asemel oma tahte kehtestamist ja ülemvõimu jõustamist. Selliselt toimetamine ei kuulu minu hinnangul tänapäevase poliitika tegemise juurde, ütles ratas. Ent Tartus oleme nüüd näinud, võitja võtab kõik tegutsemist ja Keskerakond võib seal enda viskest ise selili kukkuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu võimuliidus oleme viimastel kuudel näinud Keskerakonna poolt \"võitja võtab kõik\" - tegutsemist, aga Keskerakond võib seal enda viskest ise selili kukkuda, ütleb Toomas Sildam oma nädalakommentaaris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSamal ajal, kui Euroopasse on saabunud krõbedad miinuskraadid, naudivad ameeriklased oodatust soojemat talveilma. Seetõttu kukkusid möödunud nädalal USA maagaasi pikaajaliste lepingute hinnad viis protsenti. Energeetikaekspert John Kilduv. Meie riigi maagaasi varud on nüüd tavapärase piires. Me oleme vaid natukene maas varude viie aasta keskmisest. Nii et seni on kõik hästi. Me oleme endiselt mures Euroopa pärast. Kilduvi sõnul peaks USA tänavusest kriisist õppima ja kindlustama, et riigi energiaallikad oleksid mitmekesised. Samas on selge, et taastuvenergia osakaal on aina suurenemas, sest valitsus soovib süsiniku neutraalsuse saavutada 2050.-ks aastaks. Energeetikaekspert James Henderson rõhutab, et mida rohkem liigutakse taastuvenergia poole, seda enam kasutatakse maagaasi tagavaravariandina. See aga ei kesta igavesti. Üks probleem, millega silmitsi seisame, on leida õige tasakaal stiimulite vahel, mida maagaasi tootjatele ja elektrijaamadele pakutakse. Et nad teeksid investeeringuid ja oleksid praegu turul olemas, kui me neid vajame. Ilmselgelt on nad mures, et pikemas vaates ei ole neid vaja, sest lähme täielikult üle taastuvenergiale. USA valitsus on pannud suure lootuse vesinikule, mille tootmistehnoloogia arendamiseks plaanitakse lähiajal kulutada pea 10 miljardit dollarit. Energiaringkondades nimetatakse vesiniku järgmise põlvkonna kütuseks mida saab kasutada nii autode tankimiseks kui ka elektri tootmiseks. Probleem on aga selles, et vesiniku saamiseks kulub palju energiat, mis tähendab, et seda ei toodeta puhtalt või on see liiga kallis. Lisaks puudub praegu vajalik taristu. Energeetikaekspert Hulio Friedman. Me räägime kütusetaristu loomisest, sadamate renoveerimisest, elektriülekandevõrkude ehitamisest, meil ei ole praegu seda taristut. Friedman lisab, et üleminekuperioodil on kõige olulisem energiavarustuskindluse tagamine. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA ei seisa silmitsi samasuguse energiakriisiga nagu Euroopa, kuid on vaatamata sellele saanud tõsise õpetunni taastuvenergiale üleminekus – nii leiavad energeetikaeksperdid. Nende hinnangul on praegu oluline ärgitada maagaasiettevõtteid uutesse projektidesse investeerima, et hoida energiaturgu mitmekesisena.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõrus on eelmise aasta lõpus avanud uksed mitmed uued poed ja kohvikud. Haanja mehe puut omanik Andres Saare ütleb, et just koroonakriis on pakkunud talle võimalusi, mida varem tema jaoks ei olnud. Koroona minu jaoks nagu avas ukse, et saadavale tuli niisugune äripind, mis ilma koroonata ei oleks tulnud kunagi saadavale. Kagu-Eesti ettevõtlusvaldkonna nõustaja Kuldar Leis leiab, et maapiirkonnas elavad inimesed ei ole ka varem saanud loota vaid välisele abile vaid rohkem ikka iseenda töökusele. See on niimoodi olnud, et kui on kriis, siis korraks lööb nagu hästi halvaks, aga siis need, kes on kas ise kriisi kannatada saanud, nad on koondamise saanud või mis iganes, et nemad väga paljud loovad ise oma ettevõtted, ehk siis ongi väikeettevõtted ja, ja tegelikult see maapiirkonnas, nagu meil siin on, on väga suur pluss, et inimesed ei jää koju nukrutsema, vaid vaid hakkavad iseendale tööd pakkuma ja, ja loodame, et tulevikus ka teistele Karamelli kohviku juhataja Kristina Noorsalu leidis kriisi ajal soodsa võimaluse, et oma ettevõtet laiendada. Tegelikult see unistus on juba päris pikalt olnud, et tahaks ikkagi Võru linna ka mingi sellise armsa kohakese teha ja kuidagi ega ei mõelnudki nende koroonapiirangute peale, eriti et pigem oligi see, et nägime, et lõpuks ometi on sellised ruumid saadaval, mis on väga hea asukohaga ja kohe hakkas film nii-öelda jooksma. Mõtlesime küll, kui asja südamega ja hingega teeme, et küll need inimesed siis ikkagi meieni selle tee, leiavad. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud aasta koroonakriis on kõigi raskuste kiuste elavdanud Võrumaal väikeettevõtlust. Kui suuremad ettevõtted püüavad kuidagi hakkama saada, siis väikeettevõtjad on leidnud kriisis uusi äriideid, nii mõnedki on saanud enda valdusse uued ruumid senisest paremal asukohal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome julgeolekukeskkond on muutunud ebakindlamaks, aga otsest sõjalist ohtu riigile praegu ei ole, ütles välisminister Pekka Haavisto dokumenti tutvustades. Võrreldes eelmise neli aastat tagasi koostatud dokumendiga suuri muudatusi ei ole, aga rõhuasetustest võib siiski erinevusi leida. Eelmisse valitsusse kuulunud kogemus pidas oluliseks koostööd NATOga ja Soome osales tihedalt NATO õppustel, kuigi ise sellesse liitu ei kuulu. Nüüd kogemusvalitsuses ei ole. Koalitsiooni kuulub aga vasakliit, mis NATOsse märksa tõrksamalt suhtub. NATO õppustel osalemist on võrreldes eelmise aastaga tunduvalt vähendatud. Soome kaitseväelased on siiski aastaid lihvinud oma koostöövõimekust NATO-ga ja ka värskes dokumendis on võimalus alliansiga liituda. Alles. Raportis rõhutatakse, et Soome ei saa ega soovi ennast teistest isoleerida. Tähtsaks peetakse nii koostööd USAga Euroopa Liidust lahkunud Suurbritannia ga kui ka Euroopa Liidu sees. Erinevalt Eestist, kus mõned valitsuse liikmed leiavad, et Venemaa-vastastel sanktsioonidel ei ole mingit mõtet, rõhutatakse Soome välis ja julgeolekupoliitika raportis, et Soome toetab Euroopa Liidu ühtset poliitikat Venemaa suhtes ja peab sanktsioonide lõpetamise kindlaks eelduseks Minskis sõlmitud rahuleppe täitmist. President Sauli Niinistö ütles ülele välise julgeolekupoliitika dokumenti kommenteerides, et lähiaastatel on oluline jälgida ka seda missuguseks, kujunevad Venemaa ja Hiina suhted, samuti USA suhted nende mõlemaga. Sõltuvalt sellest, kes võidab USA presidendivalimised, võib ehk USA hakata taas rahvusvahelist koostööd ja kokkulepitud reegleid oluliseks pidama, aga niinistö hinnangul keskendub USA igal juhul edaspidi rohkem iseendale ja kuldsed transatlantilised ajad tagasi ei tule. Oluline on arendada Soome kahepoolseid suhteid Ühendriikidega. Välisminister Haavisto sõnul on ka kliimamuutuste ohjeldamine osa Soome julgeolekust. Selles valdkonnas peetakse oluliseks ka koostööd Venemaa ja Hiinaga. Eraldi on soomlaste raportis esile toodud ülemaailmse pandeemiaga kaasnevad julgeolekuohud. Piiranguid ja eriolukord annavad autoritaarsusele kalduvatele poliitikutele võimaluse kõigutada demokraatia ja õigusrikkumiseid nõrgestada ajakirjandust, rikkuda inimõigustea, takistada kodanikuühiskonna toimimist. Pandeemia varjus on vähendatud ka naiste õigusi ja vähemuste esindajate õigusi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus toonitab värskes välis- ja julgeolekupoliitika dokumendis senisest enam koostööd. Ka kliimamuutuste ja viirusekriisi ohjeldamine on osa julgeolekust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärva valla kolme gümnaasiumiharidust andva kooli gümnaasiumiastmes Aravetel, Järva-Jaanis ja Koerus õpib kokku 102 õpilast, kõige vähem Aravetel 15, kusjuures kümnendat klassi tänavu seal enam avada ei suudetud. Ki. Olukorras, kus Paides on riigigümnaasium ja Türil klassikaline gümnaasium, ollakse ka Järva vallas jõutud arusaamisele, et tulevikus tuleks kõik Järva valla gümnasistid suunata Paidesse või Türile. Vallavanem Toomas Tammiku sõnul muudetakse esimesena põhikooliks Aravete keskkool. Gümnaasiumihariduse andmine järk-järgult lõpetatakse ja õppeaastal 22 23 ei avata 10. ega 11. klassi. Ja alates 31.-st augustist aastal 2023 jätkab kool põhikoolina ja kahe teise keskkooli astme puhul. Järva-Jaani Gümnaasiumi ja Koeru keskkool jätkub õppetöö tavapäraselt. Aga kui kahel järjestikusel aastal on 10.-sse klassi astujate arv väiksem kui 15 õpilast siis alustame sealgi gümnaasiumihariduse kokkutõmbamisega. Lisaks on plaanis lõpetada järk-järgult Peetri koolis ja Ambla Aravete koolis õpetamine põhikooli kolmandas astmes. Järva vallavolikogu opositsioonijuht Arto Saar valimisliidust Järva valla heaks ütleb, et kuigi koolivõrgu koomale tõmbamise teemat on vallas arutatud aastaid, jäetakse selgi korral rasked otsused tegemata. Rasked otsused jäeti tegelikult ikkagi tegemata see, et praegult kahes väikses põhikoolis kaotatakse kolmas aste ära ja, ja sulgetakse Aravete keskkool, kus tegelikult sel aastal ju kümnendas se klassi juba ei tulnudki ühtegi õpilast. Sellega oldi enam-vähem kõikide poolt nõus. Aga tegelikult mitmete osapoolte poolt oli nagu valmisolek suuremaks reformiks ehk terve gümnaasiumiosa lõpetamine, kuid ilmselt siis koalitsioon iseenda sees ei leidnud konsensust. Paide gümnaasiumi direktor Margo Sootla, no Järva valla gümnaasiumites õpib praegu 102 õpilast, kas te suudate tulevikus kõik need vastu võtta? Meie maja on on projekteeritud 250-le, täna on alla 200, nii et sinnamaani on, on küll ruumi, sest ma saan aru, et Järva vald on otsustanud ülemineku etapiviisiliselt. Me anname kool kogu Järvamaale. Iga Järva valla õpilane, kes tahab õppida Paide riigigümnaasiumis on, on kindlasti meile teretulnud. Järva vallavolikogu langetab koolivõrgu küsimuses otsuse märtsikuisel istungil. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järva vald on võtnud suuna oma koolides gümnaasiumihariduse andmise järk-järgulisele lõpetamisele. Järva vallavolikogus esindatud poliitilised jõud on kokku leppinud, et sügisel Aravete Keskkoolis enam 10. ja 11. klassi ei avata. Järva-Jaani Gümnaasiumis ja Koeru Keskkoolis lõpetatakse gümnaasiumihariduse andmine, kui õppureid napib. Vallavolikogu opositsioon peab reformi aga liiga leebeks ja leiab, et koolide gümnaasiumiaste tuleks õpilaste vähesuse tõttu kohe sulgeda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMagnetite tootmise tehase rajamiseks alustas Silmeti emafirma Neu performance Materials koostööd Eesti majandusministeeriumiga. Uuest tehasest on väga huvitatud ka Euroopa Liit, sest see lühendaks tarneahelaid ja vähendaks sõltuvust Hiinast, räägib osaühingu MPM Silmet juhatuse liige Raivo Vasnu. Hetkel 95 protsenti magnetitest, mida kasutatakse kõikides ilma harjadeta elektrimootorites, need on tuulikud, meie kodused föönid, elektriautod nad toodetakse Hiinas, aga arvestades Covidit ja kõiki neid muid seiklusi, mis on tarneahelaga hetkel seotud, siis meie klientide sooviks on seda tarneahelat lühemaks teha ja tuua tootmine Euroopasse. Euroopa liidul on on soov oma varustuskindlust parandada ja saada sõltumatuks kõigest, mis on väljaspool Euroopa liitu. Tootmise laiendamine ja uue tehase ehitamine maksab olenevalt tootmise mahust 200 kuni 250 miljonit eurot ja toob Ida-Virumaale 300 kuni 1000 töökohta. Kuhu uus tehas tuleb, pole veel teada, jätkab Raivo Vasnu. Õige vastus on, et tehas tuleb Ida-Virumaale siia, Silmeti territooriumile vaevalt see magnetitehas äragi mahub, siin territooriumil me laiendame seda niinimetatud märgaosa, seda keemiliste eraldamise osa, aga meil on olemas see kompetents, juba 75 aastat on siin hüdrometallurgiat arendatud ja miks ta just siia tuleb. Eestis on maailma suurim haruldasi muldmetalle tootev tehas väljaspool Hiinat ja see on see on see know-how, mis on siin koha peal olemas. Kui me praegu toodame puhast neodüümi, mis läheb ümber töötlemiseks taisse taist edasi Hiinasse, kus tehakse magnetid, mis uuesti tulevad tagasi Euroopasse siis me soovime seda just viimast osa siia tuua, seda kõrgema lisandväärtusega tarneahela osa. Raivo Vasnu sõnul projekti rahastamisega probleeme ei teki. Küsimus on, kui palju ja kuidas saab Euroopa liit tehase rajamist toetada. Hiinas, kuhu on koondunud pea kogu magnetite tootmine, pakub riik maksusoodustusi. Me oleme natukene teises majanduskeskkonnas vaba konkurentsi tingimustes erinev maksusüsteem võrreldes võrreldes põhitootja Hiina ga, aga praegu Euroopa Liiduga käivad läbirääkimised ja loodame, et saame ka sellest takistusest üle. Konkreetne rahastusotsus, kui suur tehas tuleb, tehakse järgmise aasta esimeses kvartalis. Esimene toode võiks liinil tulla 24. aasta lõpuks. Osaühingu MM Silmet juhatuse liikme Raivo Vasno sõnul vajavad Euroopa tööstuses praegu 15000 tonni magneteid aastas, kuid lähiaastatega kasvab see vajadus enam kui kaks korda. Ida-Virumaale rajatav suurtehas kataks Euroopa magnetite vajaduse umbes viiendiku ulatuses Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Silmet kavatseb laiendada haruldaste muldmetallide tootmist ja rajada Ida-Virumaale magnetite tootmiseks suurtehase.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMitu allikat on Reutersile öelnud, et kell seitse peab koroonaviiruse majandusliku mõju piiramiseks vajalikuks koordineeritud tegevust kuid ei kutsu otseselt valitsus üles selleks uusi kulutusi tegema või keskpanku koordineeritult intressimäärasid langetama. Konverentsi lõppedes teeb G seitse ühisavalduse, kelle kohaselt lubavad G seitsme riigid ühiselt leevendada kahju, mis kiiresti levib epideemia nende riikide majandusele, teeb anonüümseks jääda soovinud teine allikas ütles, et G seitsme liikmed küll kinnitavad koos tegutsemise plaani, kui see peaks vajalikuks. Kuid nad kindlasti ei paku välja konkreetseid rahalisi meetmeid, mitte veel. Me oleme ikkagi alles haiguspuhangu alguses ja veel pole võimalik selle arengut ennustada, seepärast on vara ka konkreetsetest abinõudest rääkida, ütles üks allikas Reutersile. See uudis on kahtlemata pettumuseks paljudele investoritele, kes lootsid juhtivatelt tööstusjõududelt selgemat ja konkreetsemat toetust. Rahaturud lootsid samuti ühist tugevat tegutsemist. Ax corpi turustrateegia Steven Einesi sõnul G seitse ilmselt hoiab end praegu tagasi, kuni koroonaviiruse kahjud on rohkem selged. Viirus on praeguseks levinud kuutekümnesse riiki ja pea peale pööranud globaalse varustamise teed. Austraalia keskpank langetas intressimäärad täna rekordmadalale, et toetada viirusekriisi ajal majandust. Analüütikud pole samas kindlad, kui efektiivne intressimäära langetamine on. Kui keskpank näiteks langetabki laenuintresse, et inimestel jääks rohkem raha taskusse, ei saa pank parandada katkenud varustusvõrk või veenda inimesi lendama, kui kohalikud valitsused või kompaniid selle keelavad. Neid kahtlusi võimendab ka see, et Jaapani keskpank ja Euroopa keskpank võivad otsida intressimäära langetamisele alternatiive. Kolm allikat on kinnitanud Reutersile, et Euroopa keskpangas arutatakse võimalusi abistada majanduslanguse sattunud ettevõtteid likviidsuse tagamisega. Sydney Coman Wel Panga analüütik Jo-Ka Porsa on seisukohal, et raha odavnemine ei tee lõppu hirmule viiruse ees. Just viimane on tema hinnangul majanduses segaduse tekitanud ja madalamad intressimäärad seda hirmu ei kaota.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma juhtivate tööstusriikide (G7) keskpankurid ja rahandusministrid peavad konverentskõnelusi selle üle, kuivõrd koroonaviiruse puhang ähvardab maailma majandust. Samasugune eurotsooni rahandusministrite \"konverentskohtumine\" korraldatakse homme.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEsmalt laekus meile info, kus lihtsalt laev palus abi, küsis, kas keegi suudab vene keeles rääkida. Ja siis merepõlvekeskus võttis laevaga ühendust ja selgitas välja, et, et laev driivi tegemist on rooli roolirikkega ning laeval oli kaks sektsiooni veega täitunud. Nagu ütlesin, laev oli riivis ning, ning mõne aja pärast kadus vaevalt ka elekter ning siis juba paluti kiiremas korras abi, et seejärel merevalve keskus alarmeeris, nii meie kui Soome poole jõud. Sündmuskohale läks siit helikopterid ja, ja samuti siis ka tegelikult veesõidukid laevade näol. Esimesena pakkus abi hoopis lähedal olnud tanker, kes samamoodi suunati otsingu päästetöödele meie poolt ning nad avastasid veest ühe päästeparve päästeparves olnud inimesed aidati kõik pardale ja, ja selgitati välja, et kaks nendest on viga saanud kaks viga saanud, siis toimetati Soome kopteriga nüüd Helsingisse haiglas ja, ja Eesti poole kopter toimetas, ülejäänud viis inimest tervisekontrolliks nüüd PERHi ja tegemist oli kõik Vene Föderatsiooni kodanikega, tehti seal kontroll, neil midagi viga ei ole, et hetkel on nad juba saatkonnas. Kella neljaks oli siis asi lõppenud? Kindlasti hea, hea on see, et seal hädas olnud laeval olid olemas päästevarved ja ka meeskonnaliikmetele päästeülikonnad, et see kindlasti oleks, oli suureks abiks ja, ja tegelikult ka see meeskonna käitumine ehk siis ehk siis laev jäeti maha õigel ajal ja asuti päästeparvedesse ja seejärel siis juba hakkas otsinguoperatsioon pihta. Kas praeguseks on midagi teada ka selle õnnetuse põhjuse kohta? Hetkel ei oska midagi öelda, et sündmuskohal on praegu kindral kurvits, et ootame sealtpoolt ka infot, et, et mida nemad siis suudavad seal leida või, või mis info nendelt laekub.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paarkümmend minutit enne südaööd sattus Soome lahes Juminda poolsaarest 15 miili põhja pool hätta ja lõpuks uppus Vene kalatraaler, mille seitsmeliikmelise meeskonna Eesti ja Soome piirivalve päästis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis on kehtivad reisipiirangud kõige tugevamalt löönud just neid turismiettevõtteid, kes on varem lootnud peamiselt vaid välismaa külalistele. Samas ei ole praegu palju inimesi ka neis kohtades, kus tavaliselt eestlased käivad. Eesti hotellide ja restoranide liidu juht Ain Käpp ütleb, et kuna külastamiskeeldu hotellidele või restoranidele pole, siis tema soovitab seda teha. Täna on ka tihti kahjuks valitsuse poolt vastukäivat kommunikatsiooni väga palju, ehk siis kui öeldakse, et ärme tee suuri kogunemisi, see on ohtlik, kõik saavad aru sellest, jah, okei, on ohtlik. Aga see ei tähenda seda, et ärge üldse restorani minge. Ehk siis, et, et kui ikkagi restoran, kus on hea ventilatsioon, hästi läbi mõeldud puhtuse standardid ja ise restorani tulles kanti kindlasti maski ja arvesta kõik reeglitega, et siis tegelikult see kohaletulek ei ole ju täna meie teadmisel ohtlik. Kallaste talu juhataja Ülle kuningas ütleb, et võrreldes eelmise aastaga on külastajate arvu kukkumine olnud suur. See nõuab aga uutest tingimustest kohanemist. Praegu käijaid on väga vähe selles suhtes, et iga minut tuleb sealt jälle uue suunised ja ja kui siin olid need eraseltskonna siin midagi mõtlesid, need on ka nüüd siin pannud ootele need üritused. Me oleme kuulutanud ja, ja eks mingi aeg mingil moel tiksub meil juba eelmisest aastast nagu e-kohvik on. Piparkoogi tainast müüme ja siis ei oskagi nagu midagi, teen remonti. Hoopiski valmistume uueks hooajaks. Restoranides ja hotellides on ka mure rohkete broneeringute tühistamisega. Kui hommikul tehakse broneeringud mingiks päevaks, siis poole päeva pealt ka võetakse uuesti maha, sest noh, tõesti, me oleme eestlastena heas mõttes ju ikkagi distsiplineeritud ja, ja kuulekas rahvas, nii et et see teeb just nimelt nagu restorani ja hotellipidajatele väga palju meelehärmi. Lisaks sellele, et see sektor on tänases kriisis kõige rohkem kannatada saanud ja see on väga südantsoojendav, kui Eesti inimesed ütlevad, et teate, et ma tulen teie hotelli või restorani, ma toetan teid ja aitan",
"role": "user"
},
{
"content": "Välismaale reisima minna on praegu peaaegu võimatu, kuid eestlased reisivad ka kodumaal vähe. Hotellide ja Restoranide Liit kutsub aga inimesi siiski kodumaa asutusi külastama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvaliidu esimees ütles, et erakond on mõõnast nüüd üle saanud. Erakonna liikmete arvu vähenemine on meil, võib öelda niimoodi, et on lõppenud ja on selline olukord, kus praegu erakonda tuleb, liikmeid juurde, tähendab lahkumist on olnud, aga ma tähendan seda, et liikmeid vaadates, kes on läinud. Meie liikmeskond on üsna vana olnud ja meil on olnud palju selliseid lahkujaid, kes on igaveseks lahkunud meie maisest maailmast. Nii et sellest on nagu see lahkumise, see suurem olnud, aga ma arvan, et võib-olla kuskil 500 inimesega võib selle kokku võtta. Ametlikult on rahvaliidus üle 8000 liikme. Politoloog Tõnis Saarts ütles, et sellest ei piisa, et poliitikas alles jääda. Praegusel momendil küll tundub, et rahvaliit vähemalt esialgu jääb Eesti poliitilisele maastikule alles aga pikemas perspektiivis on muidugi suhteliselt keeruline öelda, et mis võib olla selle erakonna tulevik, siis ma kardan küll, et nende võimalused järgmistel riigikogu valimistel taas pilti tulla on suhteliselt problemaatilised, sellepärast et kui me vaatame üldiselt Eesti poliitilist lähiajalugu siis erakond, kes on jäänud alla valimiskünnise need erakonnad harilikult Eestis ellu ei jää ja tagasi ei tule. Margo Miljand aga nii ei arva. See, et me ei ole täna Toompeal selle kohta ma ütleks niimoodi, et minu arust võiks iga erakond käia korra Toompealt all siis nad näeksid natukene teises valguses seda asja, mis nad üleval näevad. Riigikogust väljajäämine tähendab erakonnale ka suurt rahalist kaotust, sest kaob riigipoolne tugi. Viljandi väitel pole erakonnal märkimisväärseid võlgu. Meie esmane asi on ikkagi saada võlad maha ja, ja täna me riigile võlgu ei ole. Ja mõningad sellised valimisvõlgu meil ka ei ole, mõningad võlad on. Aga ma arvan, et see on aasta lõpuks ka need maas, nii et ei ole mitte midagi karohvilist selles suhtes, ma ei saa seda raamatupidamise täpsusega niimoodi peast öelda, aga ma arvan, et see on igal juhul alla 10000 euro. Rahvaliit korrigeerib praegu ka oma põhikirja ja programmi, et taas poliitikasse tagasi tulla. Tõnis Saarts aga ennustas, et pigem üritavad teised erakonnad enne kohalikke valimisi meelitada tegusamaid rahvaliitlasi oma ridadesse. Eesti valija on nüüdseks ikkagi rahvaliidu maha kandnud ja seetõttu, kui rahvaliit kas ei muuda kuidagi nime sinna tule, uued värsked jõud taha, siis vaevalt see programm rahvaliitu kuidagi taas võiks aidata Riigikokku, et seal peab olema midagi enamat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mis saab Rahvaliidust? Rahvaliidu esimees Margo Miljand kinnitab, et erakonna liikmete arv on viimasel ajal suurenema hakanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile õhtul viis torm ära Väike-Maarja kiriku torni kiivri vallavanem Urmas Tamm. Kui suur see kahju teie hinnangul on praegu? Ma usun, et see ulatub miljonitesse, kirik on muinsuskaitse all ja täna me organiseerimine sellealase nõupidamise edasine tegevus kooskõlastada. Siin ei ole mitte tornikiivris ainult aidsi tornikiivri kukkumise, ta vigastas ka katus sellise koha pealt, kus vesi võib palju paha teha, nii et, et siin tuleb kiiresti tegutseda ja leida need vahendid selle tornikiivri taastamisel. Kas kirikutorne katuseid on enamasti taastatud ikka riigi abiga, kas te pöördute ka abi saamiseks valitsuse poole? Ja me teeme seda päris kindlasti, tänased kahjud on siin, Väike-Maarjas on väga suured meie endil munitsipaalvarale tekitatud ka, nii et kindlasti pöördume riigi ol. No kui ma siin eile õhtul pimedas käisin, siis tundus, et väike marja asemel on üks väike raiesmik, kõik oli ümber kukkunud, puid täis, surnuaial on ka ilmselt mingit kahju olnud, mis siin veel on, juhtub? Neljal ridaelamul on läinud katused maha, lasteaia katus on natuke riigi spordihoone. Kas saanud kannatada? Täna puudub tegelikult ülevaade, kui palju on taludele kahju tekitatud. Vallaametnikud sõidavad ringi ja selgitavad välja neid vallateid, kus on siis puud nüüd liikumise võimatuks teinud ja samal ajal ka peavad selgitada neid talusid, kus on kahju tekitatud. Väike-Maarja koguduse hooldeõpetaja Enn Salveste kui kiiresti on võimalik see kirik taastada, praegu otsime kiireid lahendusi, esialgu torni kiiver üle osa katta ja ka külje pealt katusele midagi peale panna. Koguduses need vahendid praegu puuduvad. Kas konsistoorium on teile juba abi pakkunud või ei ole neil midagi pakkuda? Esialgu nad pakuvad head nõu ja meil on igasugune abi teretulnud. Tornikiiver remonditi siin mõni aasta tagasi, arvatakse siis töö oli siis torm selle ära. Ma arvan, et see tornikiiver oli ankurdamata, et see kuulub lihtsalt ütleme selle kiivri konstruktsiooni juurde. Tuul olla väga tugev olnud, et ilmateate järgi vaevalt me ehitusmeeste praak või midagi sellist, ma ei usu seda. Leinamaja sai ka kannatada ja nüüd ilmselt vist võib väike maras tekkida probleeme matustega. Ka see on üks kiire lahendust otsiv ülesanne, küsimus, et ma ei oska praegu sellele vastata, kiriklikud matused, me saame kirikus teha. Kirik toimib jätkuvalt edasi, peame seal jumalateenistuse. Kogudus toimetab edasi oma asju leinamaja ja, ja ütleme talitustega matusetalitustega, et tuleb ka leida muid lahendusi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tormi-iilidele jäi ette Väike-Maarja kiriku tornikiiver.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOlukord on siin vahepeal rohkem kulmineerunud, siis jälle tagasi tõmbunud. Et kindlasti on olukord kriitiline, aga Me praegusel hetkel kindlasti ei saa väita, et ta on kontrolli alt väljunud, et politsei omab informatsiooni, mis kuskil toimub, mobiliseerib jõudusid sinna, kuhu on vaja, lokaliseerib seal, kus on vajagi. No kus praegu need märatsejate jõugud tegutsevad No eks kõige rohkem ikkagi Vabaduse platsil ja, ja ütleme siis kesklinna piirkonnas ja noh, oli ka seal kosmosekino juures muidugi üks tõsisem intsidenti koht. Inimeste käest, kes kesklinnas on liikunud ja ka ise käisin seal mõni tund tagasi. Tegelikult olen kuulnud seda, et on väga palju politseinikke pronkssõduri ümbruses, aga mujal ei ole neid eriti näha. Ei see päris päris niimoodi ei ole, pronkssõduri ümbrusest on ka politseinikud kaasa liikunud vandaalidega. Ja tõepoolest algselt kui oli kogunenud ka rahvas, siis seal rahvusraamatukogu ette pronkssõduri juurde oli seal ka kõige rohkem politseinikke, aga sealt. Meeleavaldajate lahkudes liikusid ka politseinikud. Nendega kaasnev. Miks politsei võimaldas neil laamendada ja lõhkuda? No see on nüüd see nüüd on selline küsimus, millele on päris raske vastata, sellepärast et tegemist oli päris suure rahvahulgaga kes, kes sisuliselt siis kaotas enesevalitsemise ja, ja seda rahva hulka üks-üheselt kontrollida, et mitte midagi ei juhtu. See ei ole võimalik. Kui palju on vahistatud neid lamendaiad? Praeguse seisuga suurusjärk võib olla kuskil neli-viiskümmend, inimest aga aga kinnipidamised jätkuvad korrarikkujate kinnipidamised, nende tuvastamised alustatakse menetlus ja ja ja korrarikkujad peavad vastutama oma tegude eest. Millist varustust, millist erivarustust politsei on kasutanud? Politsei on tänasel päeval, siis on, on kaasatud olnud meie kiirreageerimisüksused märulipolitsei erivarustusena on kasutatud siis heli ja heli ja valgus, efekt tekitavaid erivahendeid samuti samuti politseinuiasid ning mingil määral gaasi pulberkustuteid inimeste eemaletõrjumiseks ja ja, ja ongi just kõik veekahurid ka. Jah, veekahurid kasutati ka. Oskate te öelda, kui palju on vigastatuid, see ei ole päris politseivaldkond muidugi. Vigastatuid selliseid kergemaid traumasid on saanud siin kolm-neli inimest ja ja üks inimene, meie meie informatsiooni põhjal on toimetatud ka siis haiglasse abi saamine. Ja need on siis nende märatsejate või meeleavaldajate või kuidas neid nimetada, nende poole pealt? On mõlema poole pealt kaks politseiametnikku on kergelt saanud viga, aga need vigastused ei ole olnud sedavõrd tõsised, et nad oleks oma teenistusülesanded katkestanud, et nad töötavad edasi ja, ja ei ole, ei ole nad ohtlikku laadi. Mõni tund tagasi ütles mulle põhja prefekt Raivo Küüt, et inimesed, kes tahavad Tõnismäe piirkonda oma kodudesse minna, et need ikkagi lubatakse läbi. Nüüd ma olen kuulnud, et inimesi ei lasta läbi. Kuidas on inimestega, kes sealkandis elavad, kas nad saavad oma kodudesse või millal nad saavad oma kodudesse? Inimesed kindlasti saavad oma kodudes võib-olla tõesti tuleb sellega oodata, sellepärast et kui olukord on kriitiline, rahva hulk on nagu enesekontrolli kaotamas, siis teisest küljest on ka kindlasti politseinike poolt vastutustundetu siis lasta tavainimesed enesekontrolli kaotanud rahva hulka, et see on väga paljus ka siis inimeste enda turvalisuse tagamiseks, et nad ikkagi säilitaks oma oma tervise. Võite te praegu öelda, mis saab hommikul, kas hommikul toimib liiklus Tallinna kesklinnas normaalselt, kas ühistransport liigub, kas autod saavad liikuda, et inimesed pääseksid tööle koolidesse, kuhu iganes? Me loodame, et öö jooksul tõepoolest siin Tallinna kesklinnas kontroll taastatakse ja, ja, ja hommikul hommikul elu saab suju, loomulikult on siin teatud koristustöid vaja teha ja, ja teatud korrastustöid aga, aga loodetavasti tõepoolest homme hommikul Tallinnas elu läheb normaalset rada pidi edasi ja ja inimesed tegelevad oma normaalsete igapäevast toimetustega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei peadirektor Raivo Aeg olukorrast Tallinnas Vallo Kelmsaarele öösel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKoroonakriis lõi euroliidu liikmesriikide majanduskasvude vahele sügavad lõhed. Ühel pool on Hispaania, mille majanduse maht vähenes möödunud aasta kolmes esimeses kvartalis aastases võrdluses ligi 12 protsenti. Teisel pool on Iirimaa, kus majandus samal ajal hoopis kasvas kolm protsenti. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et ka Eesti on võrreldes teiste riikidega hästi hakkama saanud ja meie majanduslangus on tegelikult olnud väike. Eesti positsioon on veidi tõusnud ja, ja Hispaania siis väga tugevasti kukub kunud ja, ja sisuliselt vähemalt sellise esialgse arvestuse järgi on need osakaalud Euroopa Liidu keskmise suhtes peaaegu võrdsustunud. Samas jällegi Leedu. Kuna Leedus on majanduslangus väiksem kui kui Eestis siis Leedu on, on vähemalt selliste esialgsete arvestuste järgi teinud tugevama hüppe just ülespoole ja, ja läinud ka Eestist veidi ettepoole. Kas aga need muutused on püsivad, kas Eesti sisemajanduse koguprodukt ühe elaniku kohta jääbki Hispaania tasemele või olukorra normaliseerudes langema hispaanlastest jälle allapoole? See sellist muutust nagu väga palju kuidagi nagu kompenseerida või, või kaotada ei ole võimalik, et ma mõtlen just seda, et kui Hispaania kukkus oma positsioonis väga palju, et ja Eesti tõusis veidi, et siis peaksin lähiaastatel toimuma Hispaania puhul mingid väga suured muutused. Kas Lõuna-Euroopa kehvem hakkama saamine mõjutab ka euroliidu üldist toimimist? Tõepoolest, just Lõuna-Euroopa riigid siin Itaalia, eriti just ka Hispaania, Kreeka, Portugal ikkagi võrreldes ülejäänud Euroopa eelkõige just eelkõige just põhjapoolsemate riikidega on näidanud just nagu pikemas vaates oluliselt nõrgemaid tulemusi, nõrgemat tootlikkust, nõrgemat majanduskasvu. Struktuurireform ei ole tehtud piisavalt paljudes riikides, nii et see see mõjutab mõjutab kindlasti sellist nagu majanduse ühtset toimimist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonakriis on segi paisanud ka Euroopa riikide sisemajanduse kogutoodangu näitaja. Suur langus Lõuna-Euroopas on oluliselt parandanud Eesti ja teiste põhjapoolsete riikide positsioone. Eesti SKT inimese kohta on nüüd enam-vähem sama kui Hispaanias.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLigi 600 miljonit eurot lähiaastatel julgeolekule lisaks kulutused Elengi terminalile ja sõjapõgenike abistamiseks veel takka ehitus, hindade kiire tõus, ootamatuid kulutusi on riigile tänavu palju. Siiski kinnitas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus möödunud nädalal. Kärpeid me praegustes oludes eelarves ei planeeri. Selle põhimõttega nõustub sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets. Pigem tuleb kriisides rohkem raha juurde panna, kriisidest ei ole võimalik välja kärpida ennast. Siiski peaks Läänemetsa sõnul üle vaatama kulutused taristule. Võib-olla mõni suurem ristmik või suurem lõik ei ole täna hetkel nii oluline, aga näiteks see, et meil sellised regionaalsed lahendused, mis, mis tõesti lõpuks inimeste elukvaliteeti mõjutavad või, või ligipääsu siis need tuleks tagada. Sarnaseid mõttekäike jagab ka Tartu Ülikooli Johan e Instituudi juhataja ja Eesti 200 poliitik Kristiina Tõnisson. Suurtaristu projekti näitena uurin Tõnissoni Tartu põhjapoolse ümbersõidu ja tiksoja silla kohta. Võib-olla kui on vaja muule kulutada, äkki peab lihtsalt mõtlema, et me ei saa seda endale lubada. Kui minu käest, kui tartlase käest küsida, et umbes kas see või Tallinna ümber sõit, siis ma ütleks, et kuule, Tallinna ümbersõit on piisavalt tehtud, teeme nüüd ühe Tartusse ka. Kui ma vaatan riigi tasandilt, siis see on just selline näide, kus ma ütleks, aga mõtleme, kas seda praegusel hetkel on või ma võtaks veel suuremat, kas Rail Balticut sellisel kujul on vaja edasi pushida? EKRE esimees Martin Helme tuletab meelde, et riigil on ka tulusid rohkem laekunud. Ainuüksi CO kvoodi müügist meil jääb noh, suurusjärgus 300 miljonit on ülelaekumine sel aastal võrreldes sellega, mis eelarves on kirjas, noh käibemaksu ülelaekumist ma ei oska praegu hinnata, aga ma pakun, et see on kusagil seal veerand miljardit. Ehk siis 200 300 miljonit võibolla, ja noh, sellega juba saab väga palju ootamatuid kulusid katta. Siiski muretseb Helme, et kriisi ettekäändel tehakse kulutusi heldelt. Noh, HelleNG terminalil ujuvterminali asemel on oluliselt lihtsam teha meil ja odavam teha meil ikkagi maismaa terminal, milleks tegelikult on ettevalmistused ammu olemas. Helme ei pooldaks näiteks ka päikesepaneelide liitumistasude katmist Isamaa ridades. Aivar Kokk hoiatab, et taristukärpeid ei saa kergekäeliselt teha. Kindlasti on see kahe teraga mõõk. Kui me kõik teedeehituse seisma paneme, siis selle valdkonna ettevõtjad jäävad tööta ja riik jääb ka maksudest saamata. Kui Lauri Läänemets viitab, et praegune olukord tõendab, et õhuke riik ei pea kriisides vastu, toob kokk kärpekohana esile just avaliku sektori. Alati tuuakse näiteks, et noh, õpetajad ja pääste ja politsei, et ei, me keegi ei ole mõelnud, et politseid või tervishoiu peaks kokku hoidma. Kui meil on Eestis 650000 maksumaksjat, siis 150 tuhakt sellest on maksumaksja palgal, siis see number on kindlasti liiga suur.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa rünnak Ukrainale ja energeetika kriis ajendab valistust riigi kulutusi tõstma. Kuigi arvamused lähevad lahku, soovitavad mitmed opositsioonipoliitikud kokkuhoidu otsida taristu ehituselt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel aastal rahandusministeeriumi tellimusel valminud aruanne juhtis tähelepanu mitmetele probleemidele avaliku sektori digiteenuste baaslahendustest, nagu näiteks arvuti töökohateenustes ja serveri baastaristuteenustes. Need on sellised teenused, millega tavakasutaja küll otseselt kokku ei puutu, kuid mis on hädavajalikud selleks, et asutuste IT-lahendused edukalt toimiksid. Aruandes toodi näiteks välja, et riigil ei ole piisavalt rahalisi võimalusi, et nende alusteenuste rahastamine tänase mudeli järgi tagada. Riik ei tea, palju alusteenused kokku maksavad ning kuidas keskselt nendega seotud investeeringuid planeerida. Riik on avaliku IT-sektoris aastaid alarahastanud. Ministeeriumid ja nende asutused on küll taotlenud riigieelarvest alusteenuste ülalpidamiskuludamiseks lisaraha kuid tavaliselt jäetakse need taotlused rahuldamata. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsleri Siim Sikkuti sõnul vajab valdkond juurde enam kui 60 miljonit eurot aastas. Tekkinud on niinimetatud tehnoloogiline võlg, mida valitsuse järgmisel aastal eraldatav lisaraha 30 miljonit eurot ei lahenda. Lükkame mõningaid uuendamise edasi, mõningaid, näiteks nagu serverivahetusi, teeme hiljem, kui peaks, aga noh, võtame riski versiooni vahetust mõnevõrra, teeme hiljem. Intsidendid on sagenenud just nimelt selle võrra, et infoturbe tööd tegemata mõnes asutuses, sest pole jõudu olnud või on siis jäänud süsteemidesse nagu mõned augud sisse, mis peaks olema, sest jällegi sinna liiga vähe ressurssi pandud. Moodustatav riigi info ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus peaks probleeme leevendama. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium lubab uue ametiga saavutada kulude kokkuhoiu, tõsta teenuste kvaliteeti, parandada efektiivsust ja pakkuda spetsialistidele senisest motiveerivamat töökeskkonda. Endise väliskaubandus ja IT-ministri Kaimar Karu sõnul on keskuse loomise näol tegu mõistliku ideega ning see lahendab nii mõnedki mured, mis meie avalikku IT-d on vaevanud. Mingis mõttes, võib-olla selle poolega tegelemine on peaaegu et hügieenifaktor kui baasteenuste haldamine teha, seda paremini, siis pakub võimaluse hakata mõistlikult tegelema kogu selle ülejäänud tehnoloogilise võlaga baasteenuste konsolideerimine üldjuhul on pigem ikkagi mõistlik, ehk siis need erinevad tegevused jäävad asutuste enda juurde kogu siis teenuste arendustegevustsükkel, mis ei puuduta seda baastaristut. Et see läheb või jääb siis kliendile lähemale. Aga kõik need mured, mis on kõigil ühised, nende eest hoolitseb siis siis keskselt üks asutus. Karu hinnang on, et üldkulud keskuse loomisest väiksemaks ei muutuks. Küll aga väheneks raha kulutamine ebamõistlike tegevuste peale. Järelejäänud raha saaks aga kasutada teenuste paremaks muutmiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesmärgiks on kulude kokkuhoid ja teenuste kvaliteedi tõus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSõna eurotoetus tekitab inimeste peades ilmselt väga erinevaid seoseid. Paljud mõistavad seda, kui Brüsselist jagatavat nii-öelda tasuta raha, millega ehitatakse valla ujulaid või jagatakse põllumeestele otsetoetusi. Tegelikult on see aga kõigi Euroopa, sealhulgas Eesti maksumaksjate raha ning kahjuks esineb ka juhtumeid, kus seda jagatakse ebaausalt või kasutatakse pettusteks. Seni on neid kuritegusid uurinud kõikide Euroopa Liidu riikide kohalikud prokuratuurid, kuid selle aasta esimesest juunist ehk järgmisest teisipäevast alustab Luksemburgis tööd Euroopa prokuratuur. Lühendi EPO taga peituva ametiga on ühinenud kokku 22 liikmesriiki, kellest igaüks pidi nimetama ka ühe Euroopa prokuröri. Eestit esindab Epos endine justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam nüüri. Tema sõnul võib epo uuritavate kuritegude register olla väga lai. Euroopa prokuratuuri pädevusse kuuluvad siis Euroopa Liidu eelarve vastu suunatud kuriteod, enamasti on need siis pettused võib-olla kõige selline lihtsam ja, ja võib-olla ka Eestis kõige enamlevinum näide ongi siis erinevate Euroopa Liidu toetustega seotud pettused aga Ebapädevusse hakkavad kuuluma ka selliste toetustega näiteks või siis muude Euroopa Liidu finantsvahenditega seotud korruptsioonikuriteod näiteks altkäemaksu andmine, altkäemaksu võtmine, aga ka näiteks sellega seonduv rahapesu või ka näiteks juhul, kui peaks olema näiteks tegemist kuritegeliku ühendusega nii-öelda organiseeritud kuritegevusega, kes ongi oma tegevuse siis suunanud Euroopa Liidu eelarve vastu toime pandud kuritegudele ehk noh, näiteks siis nendele soodustuskelmustele või omastamisele või mis iganes paragrahvi siis siis meil karistusseadustikus see kuritegu kannab. Nii et tegelikult paragrahvi numbril kui sellisel, meie jaoks tähtsust ei ole, oluline on see, et kahju on põhjustatud siis Euroopa Liidu eelarvele. Kuivõrd eurorahadega seotud kuritegusid on seni uuritud ainult riikides kohapeal, siis erineb tugevasti ka kriminaalmenetluste hulk ja efektiivsus. Ta on meie kõigi huvides, et selle rahakotiga käitutakse heaperemehelikult. Tänase kahjuks nii ei ole ja, ja on teada, et, et mitte kõik liikmesriigid ei ole täna nende kuritegude menetlemisega väga hoolsalt toimetanud. Euroopa komisjoni erinevad hinnangud on öelnud, et see seda liiki kriminaalasjade menetlemise edukus on jäänud siin kusagil 20 kuni 90 protsendi suurusjärk siis sõltuvalt riigist ja, ja vastavast olukorrast aga EPO ehk siis Euroopa prokuratuuri kasutegur nüüd ongi selles, et sellised kuriteod, mis siis nüüd kahjustavad Euroopa Liidu eelarvet on EPO ainus prioriteet. Kuigi Euroopa prokuratuur asub Luksemburgis, siis ei tasu sellest järeldada, et neid kohtuasju hakatakse nüüd lahendama näiteks Euroopa kohtus. Tegelikult jätkub Eestis jagatud eurorahadega seotud kuritegude menetlemine Eesti kohtutes ainukese vahega, et riiklikud süüdistajad ei ole enam riigi või ringkonna, vaid Euroopa prokuratuuri palgal ning tegelevad vaid sedasorti kuritegudega. Esialgu alustab Eestis tööd kaks Epoprokuröri, kes alluvad siitam. Nüüd. Uurimist viivad nad endiselt läbi koostöös Eesti politseiametnikega. Joosep Värk. Luksemburg.",
"role": "user"
},
{
"content": "Luksemburgis alustab tööd Euroopa Prokuratuur. Asutuse eesmärgiks on uurida Euroopa Liidu toetustega seotud kuritegusid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLiibüa sõjapealikud oleksid justkui Moskvas kaheksa tundi kestnud läbirääkimistel mingit edu saavutanud, kuid relvarahu suhtes siiski kokkuleppele ei jõutud. Faiesal seri, kes esindab rahvusvaheliselt tunnustatud valitsust Tripolis, kirjutas dokumendi alla kindel haftar, aga istus lennukisse ja lahkus Moskvast. Haftari meelne sotsiaalmeedia on kutsunud üles meeleavaldusele Haftari toetuseks riigi idaosa suurimas linnas Bengasi. Venemaa ja Türgi, kes kõnelusi vahendasid, korraldasid mitmeid kaudseid kontakte Liibüa delegatsioonide vahel. Sai keeldus otsekõnelustest Haftariga, sundides Vene ja Türgi ametnike kontakte vahendama. Viimati kohtusid kaks meest Abu Dhabis ligi aasta tagasi, enne kui läbirääkimised võimu jagamise pärast katkesid ja haftar oma vägedega aprillis tripoli peale liikuma hakkas. Mis edasi jõupingutusi alalise relvarahu pärast jätkatakse. Saksa kantsler Angela Merkel kutsub pühapäevaks Berliinis kokku järjekordse Liibüa tippkohtumise kuhu oodatakse ka Venemaa, Türgi ja Itaalia juhte. Türgi toetab seraid Venemaa hafteri. Vene sõjaväelased on paigutatud piki haftari jõudude piiri, mida toetavad ka Araabia Ühendemiraadid. Egiptus ja Jordaania. Sõda on laostanud, Liibüa majanduse nafta pumpamine on ohus ning kaosest lõikavad kasu ennekõike salakaubavedajad, kelle abiga Aafrika migrantidp paatidega Euroopasse paremat elu otsima lähevad. Haftari väed pole suutnud tripoli kaitses läbi murda, kui on viimastel nädalatel tänu Vene palgasõduritele pisut edasi liikunud, ütlevad kohalikud elanikud. See on sundinud Türgit, kel on Liibüas majandushuvid, paigutama oma sõdureid ka sinna, et Tripoli valitsust aidata. Ägedad lahingud on hetkel vaibunud. Tripolis asuvad Reutersi ajakirjanikud teatavad, et kesklinnas on üldiselt vaikne. Ainult öösel oli kuulda tulistamist, mitte iga lennuväli on üle hulga aja taas avatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Liibüa idaosa sõjapealik kindral Khalifa Haftar lahkus Moskvast, kirjutamata alla relvarahule, millega taheti lõpetada üheksa kuud kestnud pealetung Tripolile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRossi omaniku kohta tuleb öelda, et tema nimi pole toimetusele teada. Küll aga usaldas ta oma kalli ostu mõneks hetkeks pabersee seltsi juhatuse liikme Tiina Ojaste kätte, kes seda Gustav aberse mälestusmärgi juures sajandivanusele ehtele kohaselt esitles. Gustav abere oli 1814. aastal Pärnus sündinud Kulassepp Peterburis tegutsenud faberse juveeliäri asutaja. Tema pojast Peeter Karl aberseest sai maailmakuulus juveeli. Fabers seltsi juhatuse liige Tiina Ojaste. Tänu sellele, et oleme nii palju juba Eestis ja üle maailma ka tutvustanud fabersee, et nad on Pärnust pärit, siis pöörduti minu poole, et tuvastada, kas ikkagi see pross on originaal fabersee, et kuidas teostada see ekspertiis. Tänaseks on prossiin ekspertiisi akt on meil käes. See on ehtne faberse. Sellise briljantide ja teemantidega prossi väärtus on hindamatu. Kui Venemaal tsaar võimult tõugati, üritasid inimesed oma vara riigist välja viia. Tihti võeti ehetest kivid välja ja neid müüdi eraldi, kuld ja hõbe aga lihtsalt sulatati üles. Nii võib see ehe olla tõeline haruldus. Fabeze eksperdi, ka Kristi se oksjoni majale ekspertiisi tegeva Valentin Skurlovi arvates on pross valmistatud aastatel 1907 kuni 1917 Tiina Ojaste. Maa ekspertiisi akti järgi on see valmistatud paber see Moskva filiaalis, kus olid just tellijate seas eelistatud sel ajal uudse disaini või kunstilise lahendusega juveelitooted ja ehted mis on Art Novo või siis Jugenstiil just Moskva haru spets. Teed olid sellises stiilis esemed ja ehted. Kuna Peterburi haru oli rohkem klassikalises laadis juveelitoodete valmistamise peal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Internetioksjonilt maailmakuulsas Faberge juveelifirmas valmistatud prossi ostnud pärnakas võib nüüd kergendatult hingata, sest sai eksperdilt kinnituse, et tegemist on originaaliga. Selleks vajas ta Pärnu Faberge Seltsi abi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu ütleb seadus, et alimendid ehk elatisraha ühe lapse kohta võib olla kõige vähem pool miinimumpalka. Tänavu tähendab see ligi kolmesadat eurot kuus. Justiitsministriumi eraõiguse talituse nõunik Andra Olm ütleb, et see summa on liialt suur. Ja see on nüüd toonud kaasa siis olukorra, kus on tekkinud terve hulk võlgnikke, kes ei maksa elatist mitte selle tõttu, et nad ei sooviks oma lapsi toetada, vaid selle tõttu, et neil lihtsalt ei ole seda majanduslikult kuidagi võimalik teha. Elatisvõlgnike käest ootab oma raha praegu ligi 10000 last, nende murest on räägitud aastaid ja justiitsministrium loodab värske eelnõuga probleemi lahendada. Andra Olm selgitab, et uued reeglid paneks esmalt paika elatise baassumma 1800 üheeurone baassumma leti tänavu aasta alguses valminud analüüsiga keskmiselt kaks korda, nii palju kulub kuus ühe lapse kasvatamisele. Samas märgiti uuringus, et kui lapsed vanemaks saavad, kasvavad ka kulud. Kuna meil see uus elatise arvutamise valem tegelikult kokkuvõttes sai niigi üpris keeruline ja siin on väga palju erinevaid muutujaid, siis me võtsime selle ikkagi siis keskmise nende erinevate vanusegruppide kohta. Eelnõus märgitud asuma lisatakse kolm protsenti eelmise aasta keskmisest palgast, tänavu oleks see 42 eurot. Kui eraldi elav vanem teenib keskmisest rohkem või vähem võib kohtult paluda ka palgakomponendi muutmist. Ja kui last kasvatab vanem, saab riigilt peretoetusi, arvestatakse need elatisest maha. Peretoetuste all me selles eelnõus peame silmas lapsetoetus ja lasterikka pere toetus, et nende eesmärk ongi tegelikult laste igapäevakulude katmine ehk siis neil on tegelikult sama eesmärk, mis ka elatisel. Kokkuvõttes tähendab seadusemuudatus, et keskmist palka teeniv vanem peaks lapsele elatist maksma 193 eurot ehk senisest miinimumist umbes 100 eurot vähem. Kui elatist makstakse mitmele koos elavale lapsele, siis teisele lapsele tuleb maksta 30 protsenti vähem kui esimesele lapsele. Siis ei ole vaja osta mööblit korduvalt, eriti kui lapsed on ühest soost, siis saab tihti kasutada ka nende riideid korduvalt ja lisaks on ka odavam teha süüa mitmele lapsele korraga. Andra Olm ütleb, et keerulises valemis orienteerumiseks riputab ministeeriumi interneti elatise kalkulaatori. Siis saavad vanemad eeldatava elatise ise välja arvutada ja paljud kohtuvaidlused jäävad loodetavasti ära. Kui kõik läheb plaanipäraselt, jõustub seadusemuudatus järgmise aasta esimesel mail. Seni määratud elatised sellega automaatselt ei vähene. Kohus on ikkagi ju igal üksikul juhul ka läbi vaadanud need asjad ja me ei saa siis seadusega muuta kohtulahendeid, seega need, kellel on elatis välja mõistetud summas, mis neile tundub ebaõiglane, nemad siis jah, peaksid minema elatise vähendamiseks kohtusse ja seal siis kohus vaatab need asjaolud uuesti üle ja saab siis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Justiitsministeeriumis valminud eelnõu vähendaks elatisraha maksvate vanemate koormat. Praegune elatisraha miinimum on ligi kolmsada eurot, eelnõu järgi maksaks keskmist palka saav vanem ligi kakssada eurot kuus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAmeerika Ühendriikide demokraatliku partei presidendikandidaat Joe Biden valis oma asepresidendikandidaadiks 55 aastase California senaatori Kamala Harrise. USA poliitikavaatleja Lauri Tankleri sõnul on Harrisel ja Bideni sarnased poliitilised vaated. Mina arvan, et tema valik oli osaliselt mõjutatud sellest, et Kamala Harris on teada ja tuntud tegelane USA poliitikamaastikul ta on senaator Tal on olemas mingisugune aim ja arusaam sellest, kuidas asepresident võiks ja peaks asju tegema. Neil on sarnased poliitilised vaated. Ma arvan, et see on ka üks oluline aspekt siinjuures, et ta muidugi on naisterahvas ja mustanahaline, see on siin kindlasti mängib oma rolli, aga neid mustanahalisi naisterahvad oli ka teisi, kelle seast oleks võinud valida. Mulle tundub, et just nimelt see sarnaste poliitiliste vaadete küsimus on siin hästi oluline, sellepärast et muidu paljud teised oleksid võinud olla natukene liiga vasakule poole sellisele tsentristlikule kandidaadile nagu Joe Biden on. Samas on Harrise ja Bideni vahel varasemalt ka konflikte olnud ajakirjanik Neeme Raua hinnangul on see hea näide poliitilisest kompromissist. Biden langetas siiski valiku kandidaadi heaks, kes ise ju kandideeris ka presidendikandidaadiks koos Bideniga sel aastal. Mäletatavasti ühel demokraatide kandidaatide debatil oli, oli Harrise ja Bideni vahel väga terav debatt, kus Harris süüdistas Biden it selles, et ta mustanahaliste kohtlemise ebavõrdse kohtlemise eest pigistas oma poliitikukarjääris varem silma kinni. See on jälle hea näide, kuidas suurpoliitikas on sellised kompromissid võimalikud. Raua sõnul on Harrise valik strateegiline otsus. Demokraadid nüüd kinnitavad eeloleval partei kongressil, mis Harrise asepresidendikandidaadiks siis seda tegelikult nimetatakse mõneti ka demokraatliku partei uueks juhiks, sest Biden tõepoolest on väga eakas, ta on juba viidanud sellele, et teist ametiaega ta ilmselt ei sooviks ja see tähendab, et 2024. aastal on demokraatide esikandidaat just nimelt Harris.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA poliitika ekspertide hinnangul valis Joe Biden Kamala Harrise oma asepresidendikandidaadiks sarnaste vaadete pärast. Seda otsust peetakse pikaajaliseks strateegiliseks valikuks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Alar Karis kinnitas, et Eesti toetab Ukrainat. Me jätkame teie toetamist igal võimalikul moel. Venemaa peab lõpetama provokatsioonid ja konflikti õhutamise. Moskva peab kohe ja tingimusteta viima välja oma väed Ukrainast ja selle lähiümbrusest. Mõistame karmilt hukka kõik sõjalised tegevused Ukraina vastu, ütles Karis. Stongy Oll Military and hivid actions Egaines Ukra. Soome ajakirjaniku küsimuse peale, kas ta kardab, et Eesti võib olla järgmine sihtmärk venelaste nimekirjas vastas president, et ta ei karda midagi. Kui olukord eskaleerub, hakkab sõda NATO vastu, mitte Eesti, Läti või mõne teise riigi vastu. Seda tuleb meeles pidada. Ukraina president Volodõmõr selenski kutsus taas Venemaad üles olukorda lahendama dialoogiga ning kinnitas, et Ukraina on valmis seda tegema kõikvõimalikes formaatides. Zelenskilt küsiti pressikonverentsil, kas ta kehtestab sõjaseisukorra. Sellega on väga lihtne, me usume, et sõda ei tule, ei tule täiemahulist rünnakut Ukraina vastu. Venemaalt ei tule suurt eskalatsiooni ja kui tuleb, kehtestame sõja seisukorra. Küsimusele, kuidas saaksid teised riigid Ukrainat kõige paremini toetada, vastas selenski, et kõige paremini aitavad praegu sanktsioonid. Hindame kõrgelt Ukraina kaitsejõududele saadetud relvaabi, kuid sanktsioonid on märksa olulisemad. Nad on palju võimsamad, sest suudavad mõjutada Venemaa võimaliku eskalatsiooni. Me ei peaks ootama, kuni see juhtub, sest esimesed sammud eskalatsiooni suunas on juba astutud. Zelenskõi sõnul peaksid kõik riigid sõltumata NATO liikmesusest tugevdama oma julgeolekut. Ukraina president rõhutas, et keegi ju ei taha sõda. Ukrainlased tahavad ainult rahu. Nad igatsevad rahu, kuid valmis tuleb olla kõikvõimalikeks agressiivseteks sammudeks oma naabrite poolt.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Alar Karis on töövisiidil Kiievis, kus ta kohtub Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja peaminister Denõs Šmõhaliga. Keskpäeval andsid Karis ja Zelenski pressikonverentsi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe kõik ju saame aru, et igal pool on hinnad tõusnud, ainuüksi bussijuhtide palkadeks on järgmisel aastal ette nähtud viie või seitsme protsendiline palgatõus, me soetame uut veeremit, tihendame busside graafikut. Ehk siis tegelikult on mittetallinlaste pileti dotatsiooni olnud aina kasvavas trendis tulla reaalse ellu kasvõi pisutki tagasi, on meil ettepanek tõsta pileti hinda alates esimesest jaanuarist, noh näiteks ühe tunnipileti hind, mis on täna 1,1 eurot, hakkab maksma 1,5 eurot. 30 päeva kaart, mis on täna 23 eurot, hakkaks maksma 30 eurot, kuid isegi pärast hinnatõusu on näiteks Pärnu piletitooted kallimad kui Tallinnas ja ma usun tegelikult, et ka teised omavalitsused on väga tugeva surve ees, selleks et tõsta ühistranspordi pileti hinda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinn tõstab uuest aastast ühistranspordipiletite hinda mittetallinlastele. Aegna saarele saavad edaspidi tasuta sõita üksnes Aegnal elavad inimesed. Viimati muudeti Tallinna ühistranspordi piletihindu 2012. aastal seoses elektroonilise piletisüsteemi rakendamisega. Linn plaanib piletitõusuga saada eelarvesse juurde 800 000 kuni miljon eurot lisaraha. Abilinnapea Andrei Novikov selgitab piletihinna tõusu põhjusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNo sellel kindlasti on võibolla veel sellist lõplikku hinnangut väga vara öelda, aga nii massiivset sõjalist kokkupõrget nagu täna hommikul siis just Karabahhi piirkonnas Aserbaidžaani ja Armeenia relvajõudude vahel on puhkenud, sellist ei ole tõesti olnud väga pikka aega, kasutusel on raskerelvastus. Esialgsetel teadetel on ka hukkunud tsiviilelanike hulgas juba. Ja siit võib muidugi küsida täiesti loogiliselt, et miks just praegu see konflikt on puhkenud? Ma julgeks arvata, et sellel siiski on kaugelt süga sügavam taust, kui ainult et 30 aasta jooksul veninud selline külmutatud konflikt Karabahhis või üldse siis Armeenia Aserbaidžaani suhetes vaid siin võiks näha tegelikult ka seoseid laiemalt regioonis toimuvaga ja ennekõike Süürias, Põhja-Süürias, kus kohas siis on viimastel nädalatel väga selgelt pingestunud suhted Türgi ja Venemaa vahel, me teame, et Türgi toetab aktiivselt Aserbaidžaani samas on teada, et Venemaa on ju selgelt ka oma vägedega kohal Armeenias ja on olemas informatsioon selle kohta, et viimastel nädalatel on Türgi suunanud Aserbaidžaani nii oma relvastust näiteks ründelennukit F 16 oma meeskondadega aga ka võitlejaid. Pole välistatud, et sellel tänase nii-öelda pingestunud olukorra taga on siis palju laiem kontekst ja see on väga ohtlik, kuhu see võib välja jõuda ja loodame, et ikkagi nii nagu ka varasemad sellised kokkupõrked. Alles siin olid mõned nädalad tagasi Armeenia Aserbaidžaani piiri põhjaosas toimunud kokkupõrked siiski taandusid vaherahuks, aga praegune olukord, kus mõlemad süüdistavad teineteist massiivse sõjalise rünnaku alustamises, näitab, et tõenäoliselt lähi lähitunnid ja lähipäevad siiski pigem konflikti eskaleerumisvõimalus on päris suur, et kindlasti nüüd on ka oluline roll, ma usun Eestil praegu ÜRO Julgeolekunõukogus mängida et ikkagi tuua konflikt läbirääkimistel laua taha, ütleme siis niiviisi, et igasugune eskalatsioon seal praegu võib oluliselt halvendada julgeolekuolukorda mitte ainult Lõuna-Kaukaasias, aga ka laiemalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mägi-Karabahhis puhkesid täna hommikul Azerbaidžaani ja Armeenia vägede ägedad lahingud. Vasturünnakus tulistasid Mägi-Karabahhi relvajõud alla kaks Aserbaidžaani relvajõudude kopterit. Armeenia kuulutas välja sõjaseisukorra ja üldmobilisatsiooni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva elektrijaamade juhataja Tõnu Aas täna pandi nurgakivi Eesti elektrijaama uue ploki ehitusele. Tegemist on ilmselt Eesti kõige suurema ehitusega praegusel hetkel. Minu arvates küll, jah, siin võib, võib võistelda mõni suur maantee projekt, võib-olla, aga meiega, aga mul on, tundub, et me on kõige suurem ploki võimsus on 300 megavat valmistada peab saama siis 2015 suvel tegelikult voolu hakkame võrku andma juba 2014 sügisel. Siis hakkab nii-öelda katseperiood, aga ütleme siis võtmed kätte peaks toimuma 2015 suvel, hetkel on ehitajad kuskil 130 siin platsi peal, kuna noh, käivad esialgu alles vundamenditööd betooni valamine, aga tipphetkel peaks siin olema kuskil 1000 inimest tööl, nii et töökohti ehitusajaks on kuni 1000. Aga kui me opereerima hakkame, siis on üle 60. Seda kas ehitatakse ka teine samasugune energiaplokk, ei ole veel otsustatud. See sõltub siiski Leedu tuumajaama projekti arengust, ütles majandusminister Juhan Parts. Järgmine jah, see sõltub natukene kindlasti, sest me kindlasti riigi tasandil vaatame oma energiaportfelli erinevaid stsenaariume ja prognoose. Ja sama teeb ka ju kõik ettevõtted, kes tahavad Eesti ja Põhja-Baltikumi elektriturul tegutseda, kas tasub investeerida, kas on, tasub või ei ole? Elektrijaama ehitab prantsuse firma Aalstom ja selle asepresident Andreas Luske ütles, et firma on väga huvitatud sellistest projektidest. Meie firma on väga põhjalikult uurinud niinimetatud keeruliste kütuste põletamist ja oleme selleks kulutanud ka päris palju raha. Seetõttu oleme me sellistest projektidest väga huvitatud ja meil on väga hea koostöö Eesti energiaga ning põlevkivi põletamiseks oleme me päris korraliku tehnoloogia välja töötanud, ütles aastami asepresident Andreas Luske. Eesti Energia juhatuse esimees andor Liive sõnul aitab põlevkivi ja biokütuste koospõletamine maandada süsinikdioksiidi kvootide hinnast tingitud riske. See annab tegelikult CO kahe jalajälje sarnase, kui on kõige efektiivsemal gaasielektrijaamad, nii et see elektrijaam on valmis ka konkurentsiks olukorras, kus Euroopa kliimapoliitika on karm, kus CO kahe hind maksab palju.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pandi nurgakivi uuele Auvere elektrijaamale, mis peab põlevkivist ja biokütusest tootma konkurentsivõimelist elektrienergiat vähemalt kahe tuhande viiekümnenda aastani.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUus riigikogu alustas, nagu see ikka uue koosseisuga on, mitte üleliia pingutades. Esimene põhimõtteline vaidlus tekkis küll üsna varsti, aga see oli pärandus eelmisel riigikogult. Põhiseaduse muudatus, mis puudutas kaitseväe juhataja ametisse määramist edasi läks suhteliselt tavapäraselt ja tõeline hoog saadi sisse alles päris lõpu eel koduomanike maamaksust vabastamise seaduse arutamisega. Uued esimest korda parlamendis olevad saadikud said ometi maigu suhu, et elu riigikogu saalis pole sugugi igav rutiin ja tööpäevad ei lõpe paari tunniga. Muide õpivad need uued saadikud kiiresti ja selle, et istungi ajal saalis oma toolil istumise asemel on võimalik ka mujal olla sai lõviosa neist selgeks hetkega. Aga tuletame meelde seda maamaksust vabastamise arutelu, mõned mõtted. Eiki Nestor, Jüri Ratas, Sven Sester, Aivar Riisalu. Juhan Parts võib ju teile siin puhuda, mis ta tahab ja Mart Laar samamoodi. Tegelikult majanduses kehtivad omad reeglid. Mingit lootustki majandusreeglite vastu võidelda ei olegi siis kui teie käes on nii majandusminister kui kaitseminister, rääkimata Urmas Reinsalu võimetest. Seega on maamaksuvabastus kodualusele maale maksukoormuse vähendamise sildi all vaid petlik illusioon. Aktsiisimaksude käibemaksu ja elektri hinna tõstmisega, mille maksavad kinni kõik elanikud, on maamaksuvabastus puhas populism ja valimislubadus, mis inimestele majanduslikku olukorda sugugi ei parandab. Sest uued maksutõusud ootavad meid. Aivar Riisalu küsis minult eile, kas mul on häbi. Kuulates täna siin saalis kõlanud kõnesid, tuleb mul tunnistada, jah, mul on häbi. Mul on häbi härra ratase pärast, kes räägib kõlava häälega, et maamaksuvabastus on populism. Ma ei saa aru, kus ma elan. Ma ei saa aru, miks ma elan. Olen nördinud, et me oleme läinud teele, kus me mängime maksudega nagu viimased kupeldajad. Nagu öeldud, kui kõik läheb plaani kohaselt on täna täiskogus kevadistungjärgu viimane tööpäev ja vastu võetakse lisaks palju vaidlusi põhjustanud maamaksuseadusemuudatusele veel 10 seadusemuudatust, teiste hulgas veidi varju jäänud tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt alaneb üksikisiku tulumaks 20 protsendini. Tõsi, alles 2015. aastal. Ja kui veab, saab oma kohtukorralduse ettekandega pulti ka riigikohtu esimees Märt Rask, kes korra on juba pidanud ilmaaegu Tartust kohale sõitma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu lõpetas kevadistungjärgu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJaan Kaplinski sündis Tartus, omandas seal hariduse ning oli erinevates ametites seotud kodulinnaga kogu elu. Tema esimene luulekogu jäljed allikal ilmus 65. aastal. Noorte autorite kassetis. Läbimurdeks kujunes kahe aasta pärast ilmunud tolmust ja värvidest, mis pälvis ka Juhan Liivi luuleauhinna. Jaan Kaplinski sulest ilmus mitukümmend luulekogu, proosat, näitekirjandust ja lasteraamatuid. Tema teoseid on tõlgitud enam kui 10-sse keelde. Paljud Jaan Kaplinski tekstid on inspireerinud heliloojaid, neist laule looma. Aed nik ütles kord Et tema on valu Aga täna on ta seda küll lage. Ming ainsat mitut ei paista ta riiki. Minainsat mitu ei paista ta riiki. Literaat Rein Veidemann ütleb, et Jaan Kaplinski isikus ja loomingus oli seotud igavikulisus äärmise ajalikkusega. Ta kommenteeris seda aega, milles me elame ja samas kõik, millest ta kulges, see omandas igavikumõõtme, nii et nüüd ta läks tagasi mitte pimedusse, vaid valgusesse. Ja tõepoolest tema luulekogus, valge joon Võrumaa kohale arendaks selle kujundiks valge joon Eesti kohale ja seal on üks, kuus ühest Jaapani professorist, kes elas 80 aastat vanaks ja kui ta tõusis, siis jättis ta endast järele puhta valge lehe. Nii on ka Jaan Kaplinski ga olnud. Ilukirjanduse kõrval on Jaan Kaplinski avaldanud rohkelt artikleid ja esseistikat, võtnud sõna looduse, kultuuri, ühiskonna ja riigielu teemadel. Kaplinski sõnastas 40 kirja esimese versiooni oli Eesti Kongressi ja riigikogu liige. Ööülikooli autor Jaan Tootsen ütleb, et teda lummas Jaan Kaplinski loominguliselt hoomamatu haare ning sügav inimlikkus. Ütlen Jaan Kaplinski puhul ise nagu põlvkond noorem et see suur aukartus tema ees, aga teistpidi, et kui kuidagi lihtne, hooliv ja armastav ta oli ja kui ma nimetanud seda, et, et minu jaoks justkui nagu elav müstik, et, et see ongi see armastus, mis on nagu kõige tähtsam või see on see, see armastus, mis on kogu selle teaduse ja ma ei tea religioonide ja erinevate konfessioonide ja ja et see on see, mis jääb alles ja ja kui sa mingil hetkel noh, näed läbi selle maailma terviklikkuse kõikidel tasanditel. Et seesama, see, seesama meri meis kõigis, et kui sa selle oled läbi näinud, et siis jääbki see suhe, mida võiks nimetada armastuseks või et noh, kas või inimene, kes kõige viimase hetkeni on niivõrd noh, terav vaimuvärske, et isegi, et, et kui see noh, see kirgas vaim hakkab juba sealt kehast läbi kumama, et mis mul on meeles, on ikkagi see tema naeratus, mis kõike kannab sedasama. No seda sügavat südametarkust. Oma loomingu ja tegevuse eest on Jaan Kaplinski pärjatud rohkete autasudega teiste seas riigivapi neljanda ja kolmanda klassi teenetemärgiga Euroopa kirjandusauhinnaga, Kultuurkapitali aastapreemiate ning Eesti vabariigi kultuuripreemiaga. Kodulinn Tartu on nimetanud Jaan Kaplinski oma aukodanikuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeva õhtul suri pärast rasket haigust 80 aasta vanuselt kirjanik Jaan Kaplinski. Tagasivaade tema loomingule ja tegevusele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVarssavi Ukraina majast on saanud tõeline kriisistaap, kus kümned inimesed püüavad aidata kaasmaalaste probleemidele lahendusi leida. Olgu probleemiks siis majutus või dokumentide kordaajamine. Esmase ga saadakse juba hakkama. Nüüd tuleb mõelda pikale plaanile. Varssavi Ukraina maja koordinaator Ivana Kõljušek. Oli väga tugeva eufooria periood, see kestab ka praegu, aga me kardame väga, et see saab läbi. Inimesed andsid oma toad või korterid ukrainlastele teatud ajaks mõnikord kuuks ajaks ja see aeg on täis saanud. Nüüd on vaja leida elukoht pikemaks ajaks. Me ei tea, kui kaua sõda Ukrainas kestab, nii et kõigepealt on vaja pikaajalist elukohta ja et seda üürida on vaja tööd. Tööle saamiseks on sageli vaja poola keele oskust. Keelekursused, psühholoogiline tugi ja Ukraina naiste klubid on järgmised sammud, mida Ukraina maja siin pakkuma hakkab. Kui enne Venemaa uue kallaletungi algust kohtasid ukrainlased Poolas nii paremat kui ka halvemat suhtumist endasse siis praegu on toetus ühene. Varssavi. Ukraina maja koordinaator Ivana Gõljušõk. Ma ei arvanud varem, et võin Ukraina lipuga vabalt ja julgelt Poolas ringi käia. Võib olla võis, aga tunne oli teistsugune. Aga praegu me näeme, et lipud on kõikidel, majade hooned on ehitus, Ukraina värvidega. Inimesed aitavad väga ja ka poolakad käivad ringi Ukraina lippudega. Ukraina maja vedava ühenduse logol on liblikas üks tiib Ukraina, teine Poola värvides. Teiste riikide tuge on ukrainlastel praegu tõepoolest väga vaja. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Varssavi, Poola.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukrainlaste ühendus Poolas tunneb enda sõnutsi väga suurt toetust suurele hulgale sõjapõgenikele. Et seda head suhet hoida, tuleb leida põgenikele pikaajalised lahendused elamiseks, töötamiseks ja Poola ühiskonda integreerumiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJah, kahjuks tõepoolest vastab see tõele, et meil on mitu riigikogu liiget ja ka ametnikku, kes on saanud positiivse testi tulemuse ja, ja õige mitmed inimesed, kes siis on nendega olnud siin kokkupuutes eelmisel nädalal komisjonide istungitel ja, ja muudel nõupidamistel, siis on ka lähikontaktsed. Palju neid inimesi kokku on ja mida see praktiliselt töös kaasa toob? No hetkel on mul andmed kolme riigikogu liikme ja kolme ametniku kohta kes on saanud siis positiivse vastuse, aga, aga me praegu kogumegi neid andmeid ei ole kõikidest fraktsioonidest veel vastust saanud. Ja, ja kui ikkagi nende arv on suurem ja ka nende lähikontaktsete arv on ilmselt üsnagi märkimisväärne. Et siis kusagil ma oletan, et 12 ühe vahel juhatus koguneb ja, ja me arutame päris tõsiselt, et et kuidas edasi toimida. Kas minna üle siis kaugosalusega tööle, et mitte anda võimalust uuteks nakatumiseks? See puudutab siis pärastlõunast täiskogu. Jaa, see puudutab tänast täiskogu ja võimalikult siis terve selle nädala lõpuni. Keskerakonnal on tulnud ka avaldus juhatusele, et homsest minna üle kaugtööle kuni selle nädala lõpuni. Aga juhatusel on otsustusõigus ka ilma ilma nende pöördumiste ja, ja fraktsioonide avaldusteta teha see otsus. Ja ma ei välista sugugi seda, et me juba ka mitte homsest, vaid vaid tänasest läheksime üle. Aga noh, me siin veel ootame neid viimaseid andmeid, et meil peab olema piisavalt informatsiooni, mille põhjal siis see otsus teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lisaks on koroonaviirusega nakatunud mitu ametnikku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKino kosmos valmis 1964. aastal ja oli siis kõige modernsem kino tolleaegses Nõukogude liidus ja ka väga populaarne. Viimastel aastatel ei ole ta saatus eriti hiilgav olnud ja üle aasta on ta üldse suletud. Nüüd on plaan kino kaasajastada ja täna tutvustasid manomeeter Entierment liikmed oma projekti avakosmos, mida saab ju defineerida ka kosmose taas avamisena. Tatjana Tolstaja rääkis sellest, et kinost tuleb kogu pere kino igale vanuseastmele ja võimalustega aja veetmiseks, lastele ning liikumiseks invaliididele. Me arendame üldharivat programmi nii lastele kui täiskasvanutele, teeme koostööd PÖFFi kinofestivaliga. Meie valitud tehnoloogia vastab meie ideedele ja seatud eesmärkidele, samas püüame säilitada majas selle varasema hõngu ja mõned ehituse elemendid. Aga see ei ole muidugi peamine, peamine on imaks uus tehnoloogia ja kvaliteet, mis toob ekraani vaatajale veel lähemale mida pole kogu Baltikumis ja on Põhjamaade t üksnes Stockholmis. Ei hakka teid tehniliste terminitega vaevama, küsisin, kuidas iseloomustab seda aimakit. Tiina Lokk. Kui me võtame praegusel hetkel kõik see, mis on 3D digi nii edasi, siis selles praegu see unikaalsus ongi, et see aimaks peab töötama digivariandis, tal on ruumilisus, ütleme nii, et, et vaataja läheb veel rohkem filmi sisse, kui ta läheb näiteks 3 D puhul sinna sisse, eks, et see ongi teda nagu sisuliselt ümbritseb nii helis kui pildis. Ja pildi kvaliteet saab olema teine. Võib veel öelda, et selle tehnoloogiaga kinosid on üle kogu maailma praegu üksnes 785. Aga küsisin veel Tiina Lokilt, kuidas ta kommenteerib kogu selle kosmose uuendamise projekti üldse. Ma arvan, et selles on olemas ühelt poolt hästi ilus ka natuke nostalgiline mõte, aga samas nagu väga kaunis, et kui kunagi oli kino kosmose ühe kuuendiku territooriumil kõige huvitavam, kõige tehnoloogiliselt kõige modernsem kaasaegsem kino, siis ta saab nüüd nagu uue elu endale ja selles suhtes on ju vahva, kui üks meile nagu selline kallis koht ja üks vanadest kinodes nagu uuesti saab endale uue elu ja, ja tõenäoliselt väga pika elu, sellepärast et kui võibki ka küsida, et kas tal siis nagu kohta jätkub Eesti turul. Ma arvan, et jätkub, sest et tal on nii palju oma nägu, et juba selle tehnoloogia pärast hakkavad siia sõitma väga paljud inimesed spetsiaalselt filme vaatama. Meie lähiriikides ma olen selles enam kui kindel. Uues kinos tuleb kolm saali suur ja kaks väikest ja kõik see peaks valmis olema aasta pärast, järgmisel sügisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajakirjanikele tutvustati kino Kosmos taasavamise plaane.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaljudes riikides toetatakse väga ulatuslikult töö ja pereelu kohustuste kokkusobitamist, näiteks mitmed Skandinaavia riigid ja nüüd ka Saksamaa on teinud nii, et teatud osa vanemapuhkusest ehk meie mõistes vanemahüvitise st on antud ainult isadele, ütleb analüütik Liina Jürviste. Tema sõnul on isa kodus olemise skeemid tehtud üsna paindlikuks. Sul on võimalus võtta neid päevi kuni lapse kaheksa aastaseks saamiseni on võimalus olla ka nii-öelda poole ajaga kodus, et pool tööpäevast maksab riik, kui ma olen kodus ja pool tööpäevast maksab minu tööandja, kui ma teen osa ajaga tööd, selline paindlik lähenemine vanemlusele ja töötajaks olemisele. Eestis võivad isad ka vanemahüvitise st osa saada, aga see pole seadusega paika pandud, seda otsustab perekond ise. Kui pere seda soovib, siis jah, mehed võivad võtta vanemahüvitist, aga meil ei ole kohustust, et teatud kuud vanemahüvitisest oleks ainult meestele. Ja meil on Eestis neli protsenti isasid, kes võtavad vanemahüvitist. MTÜ isade eest juhatuse liige Kaido Kallikorm juhtis tähelepanu ühele huvitavale tõigale, mis tänagi konverentsil välja tuli. Ühest küljest uuring, ükskõik, kes seda ka ei teeks, kinnitab, et isa on lapsele vajalik. Isa suhe on oluline, mõlemat pidi nii isale, tema tervisele kui ka lapsele ja tema tulevikule. Teisest küljest käidi välja mõte, et Eesti oludes on riik hinnanud asja selliselt, et lapsele isa lubada on lugu. MTÜ isade eest sai Kaido Kallikormi sõnul alguse puhtalt missioonitundest ja sellest, et olid küsimused, aga polnud vastuseid. Kõige lihtsamast küsimust peale, et kuidas siis on lahku minnes võimalik oma lapsega edasi suhelda, kui tuleb mängu kohus, kuidas lahendada olukordi seal ja eelkõige meie huvi on see, et leida lahendused ennem seda valulikku protsessi, mida seal kohtus läbima hakatakse, et nimetus isade eest pani paljusid, mõtleme, et me oleme just nagu emade vastu, kes nüüd läheks emade juurde ja võtaks need lapsed ära ja, ja siis annaks isadele vastupidi, et meie otsime lahendust eelkõige lastele, et lapsed saaksid suhelda mõlema vanemaga, nii nagu see seaduses ka ette on nähtud. Isade eest koondab nelja meest, kes isadele nõu jagavad. Nad vastavad telefonikõnedele. Neil on olemas e-kirjasüsteem ja veebikülg aadressiga www.isad.ee. Ja sellise kodanikuühiskonna liikmena oleme me osalenud nüüd uue pereseaduse väljatöötamises väga olulisel määral.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas on täna konverents Hooliv isadus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnnekõike praegu on vaja vaadata, kuidas see nii-öelda kaks liberaalset erakonda omavahel suudavad kokku leppida, aga ma arvan, et ju see lepe tuleb, sellepärast et seal nii-öelda poliitika küsimuses ei ole vaja väga palju nii-öelda kokku lepita, see on pigem nagu kriisi valitsus, aga ma arvan, et seal ega mis puudutab ennekõike EKREt seal ei olegi head rohtu, ma arvan, nende valija on tõepoolest, ma arvan, et šokk on võib-olla isegi nagu õige sõna, et nad on arvestanud, et nad on valitsuspartei taga toetajad, eks ole, ja, ja kindlasti nüüd sõltub väga palju sellest, mida EKRE uus esimees Martin Helme otsustab teha, kas ta nagu nii-öelda võtab sellise positsiooni, et üritab nii-öelda konvensionaalset poliitikat ajada või ta läheb nii-öelda tänavatele. Ise arvan, et pigem ta valib seda esimese nii-öelda tee, et tal ei ole praegu ka mõistlik nii-öelda kätega ja jalgadega poliitikat tegema. Mis tähendab opositsiooni kukkumine Isamaa jaoks kui ollakse opositsiooni koos EKREga, see ei ole väga meeldiv variant isamaa jaoks. Ma arvan, et see on kõige ebamugavam variant üldse Isamaa jaoks, sellepärast et olles koos opositsiooni EKREga ja üritades nii-öelda mõistlik um olla kui EKRE ja kahtlemata isamaa nii-öelda poliitiline liin on nii-öelda tasa, tasakaalukam ja tagasihoidlikum. Ma arvan, et juba kommunikatsiooni aspektist on väga keeruline seda. Isamaa nagu nii-öelda kevadised sisevalimised võivad olla ka huvitavamad, kui nad oleksid olukorras, kus isamaa oleks koalitsioonis olnud. Jah, ma arvan, et Isamaa puhul on kindlasti kõige keerulisem see opositsiooni kukkumine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna ja Keskerakonna uus valitsus tuleb kriisivalitsus, millelt suuri reforme oodata ei maksa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2005. aasta seitsmeteistkümnenda juuli otsusega kanti Struve kaar UnESCO maailmapärandisse üks, kes seda Lõuna-Aafrika vabariigis toimunud koosoleku otsust Eestis pikisilmi ootas, oli astronam Tõnu Viik. Tema arvates sai Struve kaare UNESCO nimistusse kandmisel otsustavaks peamiselt kaks asjaolu. Kõige otsustavam oli see, et maailmapärandis polnud mitte ühtegi sellist tehnoloogilist süsteemi ja teine oli see, et ta hõlmas kümmet riiki. See oli, mis mõjus inimestele. Eestis on struve ehk teise nimega Struve tenneri kaarele pühendatud vastvalminud võivere tuuleveski külaliskeskus Lääne-Virumaal. Keskuse perenaine Liivika Harjo põhjendab Tuuliku vähemteadlikele külalistele geodeetide Friedrich Georg Struve ja Karl Friedrich Tenneri eestvedamisel tehtud kaardi mõõtmistööde vajalikkust järgmiselt. Seal oli kaks eesmärki, üks oli see, et oli vaja täpsemaid kaarte ja teine on siis see, et 19. sajandi algus me räägime siis sellest ajast ei olnud tegelikult vastatud siis küsimusele, kui suur on maa ja mis kujuga te siis päris täpselt On, ehk oli endiselt väga mitu versiooni ja vot nendele küsimustele siis oli vaja tegelikult niimoodi teaduslikult ikkagi juba juba vastata. Lisaks võivere punktile kanti maaameti ettepanekul Eestis unesco nimistusse Simunas ja Tartu tähetornis asuv Struve tenneri kaare punkt. Kuid neid kohti, mida Struve omalaadse kolmnurkade süsteemi abil meridiani mõõtmisel Eestis kasutas, on tegelikult säilinud veelgi. Üheks nendest on näiteks Haljala kirik, räägib astronoomi Tõnu Viik. Haljala kirikutorni otsast võeti side siis suursaarega otse ei saanud seda teenflatsiooni üle viia üle Soome lahe, sest Soome lahe on ikka võrdlemisi lai ja ühte äärt teisest teisest ei ole ju näha. Aga Haljala kirikutornis sai suursaarele küll seda signaali edasi viia ja suursaarelt juba siis edasi sinna Soome saarele, nii et nii sai kanda üle kogu selle tegevuse. Tähendab alati peab olema, kui trengulatsiooni kasutada, siis peavad olema nende kolmnurkade tipud, kõik nähtavad omavahel. Kokku märgiti üle 2800 kilomeetri pikale Struve tenneri kaarele 265 põhipunkti, neist Eestis asus paarkümmend raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna tähistatakse Struve kaare UNESCO maailmapärandi nimekirja kandmise 15. aastapäeva. Eestist on nimistusse kantud kolm punkti, üks Tartus ja kaks Lääne-Virumaal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKirikule on see aasta erakordne, sest kunagi varem pole kirik pidanud aasta suurima kristliku püha ülestõusmispüha sõnumit edasi andma suletud uste tagant. Pühade jumalateenistustest saab sel aastal osa võtta ETV ja vikerraadio ning veebi külgede vahendusel. Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop emeriitus Andres Põder ütles, et vaimuliku poole võib pöörduda ka kaugteel. Võimalus pöörduda oma muredega kiriku esindajate poole on jätkuvalt olemas ja selleks julgustaaksin küll ka inimesi, et kui siin väga paljud psühholoogid, hingehoidjad on juhtinud tähelepanu, et võtke ühendust, rääkige oma muredest, siis täpselt sama kehtib ka vaimulike suhtes, et koguduste telefonid on kõik leitavad internetis ja, ja meiliaadressi, et see suhtlus ei pea katkema. No kas rasked ajad ajaloos on toonud inimesi rohkem kiriku juurde? No kui me mõtleme tagasi kasvõi nendele keerulistele sündmustele, mis ju kaasnesid laulva revolutsiooniga kriitilised hetked, kus ei teatud tõesti, mis ees ootab olid ju ka väga mustad stsenaariumid olemas, siis mäletame, et neil 90.-te alguse ja 80.-te lõpuaastatel olid kirikud rahvast täis palvetati. Noh, järgmine üks väga raske traagiline sündmus oli parvlaeva Estonia hukk, kus samuti inimesed tulid oma tõsiste muredega palvetega kirikusse ja leidsid tuge. Nii et pigem jah, on ikkagi sellised katsumused juhtinud inimesi vaimsete väärtuste juurde nende sisemiste jõuallikate juures, mida ka usk meile pakub.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ülestõusmispühade jumalateenistused toimuvad sel aastal virtuaalselt – raadio, televisiooni ja interneti vahendusel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.