messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna filmilinnak lisatakse oluliste kultuuriobjektide nimekirja viiendaks Tartu südalinna kultuurikeskuse, Narva Kreenholmi kultuurikvartali, Arvo Pärdi-nimelise muusikamaja ja rahvusooperi juurdeehituse järel. Kultuurkapitali seadus lubab kultuurkapitalil rahastada kahe objekti ehitust korraga. Mis saab edasi? Kultuurkapitali juht Kertu Saks? Kui hasartmängumaks laekub sarnaselt, kui ta meil täna laekub siis nende kahe objekti ehitamine võib, miks minna Kulka rahadest maha maksmisele kuskil 10 aastase perspektiiviga. Kui hasartmängumaksu hakkab laekuma rohkem, siis võib juhtuda, et need objektid saab maha makstud kiiremini ja saab alustada kolmandat, neljandat ja ka viiendat. Eelmine periood kolm väga suurt ja olulist objekti Kumu, ERM ja EMTA saal. Nende ehitamine võttis kokku 20 aastat. Ka sellised skeemid on võimalikud, et objektid ehitatakse valmis varem, aga lihtsalt see Kulka rahastus, mis siis selliste osakutena tuleb järgi, et see kestab kauem, et kõik võimalused on olemas. Tallinna filmilinnak loodab just sild finantseerimise peale ja soovib ehitusega alustada veel sel aastal. Tartu linna arhitekt Tõnis Harjus ütleb, et Tartu südalinna kultuurikeskuse valmimine läheb tempoka ajakava järgi. Praegu koostatakse arhitektuurivõistluse lähteülesannet. No laias laastus on kava täna selline, et kui 22 viiakse läbi rahvusvaheline arhitektuurivõistlus alustatakse projekteerimisega aasta lõpus, siis 23 on projekteerimisaeg ilmselt 2024 ka, nii et 24 25 on see aeg, kus on võimalik siis reaalselt hakata juba ehitama. Estonia teatri juht Ott Maaten seletas, et juurdeehitusega ei ole väga kiire, seda enam, et Tallinn pole oma lõplikku seisukohta väljendanud. Kas juurdeehitus võiks tulla praeguse ooperiteatri kõrvale? Täna ei ole olnud edasiliikumisi mingi muu asukoha suhtes ja eelkõige neid indikatsioone saab ju, on ta riiklik kultuurikomisjon, aga täna on kultuurikomisjoni laual ja ka nüüd riigikogu laual siis endiselt nimekirjas on rahvusooperi võimalik juurdeehitus koha peal. Meil ei olegi täna see hetk, kus Estonia kellu käes kukuks kohe midagi ehitama, seisavad ees diskussioonid. Arhitektuurikonkurss, projekteerimine, vaja veel tükk tükk aega, enne kui midagi hakkab reaalselt siia kerkima.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu lisas riiklikult oluliste kultuuriobjektide nimekirja Tallinna Filmilinnaku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõib-olla see viimane julgustus minna välja oma kandidaadi ga, tuginebki eelkõige sellele, et paljud meie toetajad ja innustajad on väljendanud arvamust, et täna on Euroopa nõukogu küps selleks, et Euroopa nõukogu võiks juhtida ka inimene, kes tuleb viimase 12 13 aasta jooksul liitunud riigist ja mitmed Euroopa liidu tänased välisministrid on avaldanud mulle eraviisiliselt arvamust, et nad näeksid hea meelega just nimelt mind sellel vastutus rikkal ametikohal järgmise viie aasta jooksul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Kristiina Ojuland kommenteerib kandideerimist Euroopa Nõukogu peasekretäri ametikohale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVõidupüha riiklik tähistamine algas Järvamaal varahommikul müüsleris kohas, kus Eesti väed 1919. aasta jaanuaris viimast korda taganesid ja veidi hiljem võidukad pealetungi alustasid, meenutas Müüsleris toimunud võidutulede ühendamise tseremoonial peaminister Andrus Ansip. Seitsmendal jaanuaril algas siitsamast sellelt kohalt, kus me seisame. Viimane ja võidukas vastupealetung. Sellest ajast on möödas 86 ja pool aastat. Ehkki Eesti jaoks pole ajalugu kulgenud mööda ühtlase ja siledat rada, võime me nüüd olla rahvusliku julgeoleku mõttes hoopis-hoopis kindlamad. Eesti on Euroopa Liidu ja NATO liige. Meist kui julgeolekutarbijatest. On saanud ka julgeoleku ja turvalisuse tagajad. Tänavuste võidupidustuste keskmes paides oli kella poole 12-ks üles rivistatud 680 inimest. Härra Eesti vabariigi president. Võidupüha paraadiks on üles rivistatud kaitseliidu noorte kokaste, naiskodukaitse, kodutütarde, reservohvitseride, piirivalve, päästeameti, politsei ja semestri üksuse ning kaks orkestrit. Rivis on 680 inimest. Paraadi juhataja Maar Leesi. President Arnold Rüütel rõhutas oma pidupäevakõnes partnerite tähtsust, sest maailm muutub üha väiksemaks ning samas ka polaarsemaks. Aasta NATO liikmesriigina on näidanud, et Eesti on võimeline olema võrdväärne partner, kuid ka kodutööd tuleb teha, märkis president. Paraku oleme olukorras, kus osa meie üksustest on sunnitud keerukamaid laskeharjutusi läbi viima naaberriikides. Põhjuseks on lõputud ja seni tulemuste ta vaidlused polügoonide üle. Polügoonide probleemi lahendamisele peavad tähelepanu pöörama nii omavalitsused kui ka riik, ütles president Rüütel. Oma kõnes käsitles ta ka Euroopa Liidu temaatikat ja ühenduse põhiseadusliku lepingu ratifitseerimist. Ehk oleks nüüd ülearune juriidiliste protseduuride tagant tõukamise asemel hetkeks peatuda paljudele inimestele muret tegevate valupunktide juures ning rakendada rohkem jõupingutusi selgitusteks. Sedakaudu muutub Euroopa liit avatumaks ja võime jõuda lahendusteni mis tagavad rahvaste heaolu ning usalduse nii ühenduse kui ka üksteise vastu. Nii suureneb ka usk eri rahvaste identiteedi ja rahvuskultuuride säilimisse. See võikski olla Eesti võidupüha sõnum teistele rahvastele, kelle esindajaid on ka tänase paraadi rivis. Võiduparaadi oli paides jälgimas arvukalt huvilisi, nii noori kui vanu. Enne tähtsate isikute saabumist tehti linnas kõvasti potjomkinit, arvasid mõned. On hea, et võiduparaad paides korraldati, linn sai kaunimaks, leidsid teised linnapea heli. Suvi oli igatahes rahul, et võiduparaad sõjaväe olestrite vigurmarss ja kaitseväe tehnikanäitus osutus präänikuks, mis linlased kodudest välja tõid. Paide inimene on üks pisut oma värk, inimene, ta on, ta on töökas inimene ja, ja pahatihti ei ole tal selle töö kõrvalt aega tulla kodust välja. Aga selleks, et teda kodust välja saada, peab üks hea põhjus olema, et ta tegelikult tahaks hingest, aga oleks vaja sedasama küpsist või präänikut, mille peale tulla võimalikult palju erinevaid esinemisi, üllatusi, kõike seda, mida igapäevaelus ei suuda linn pakkuda ja Paide inimene tuleb igale poole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võidupüha paraad Paides.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArutusel olev üldplaneering soovitakse kehtestada esialgu üksnes Pärnu linna kohta, nii nagu oli enne haldusreformi. Linnaarhitekt Henri Eessalu ütles, et päris palju on karmistatud arhitektuurilisi tingimusi, et hoida linna miljööväärtuslikke alasid. Ja tegelikult see tuli ka avalikust väljapanekust välja, et inimesed nii-öelda rõhutasid, et Pärnul on vajalik just säilitada oma ilme, oma eripära, arituuri väärtused ka säilitada ja ka rohealad. Üldplaneeringuga tahetakse tugevdada kesklinna positsiooni. Aastaid on Pärnu kesklinna positsioon nõrgenenud, sellepärast et ärid ja meelelahutus oli koondunud just linna äärealadele. Kesklinna külastada vajadus vähenes, seal tuleb hoonetus, tiheneda tuleb juurdepääs planeerida. Siit me jõuame juba rabalai silla ni, see annab uue täiendava juurdepääsu kesklinnale ja samas annab võimaluse ka transiitliiklus kesklinnast mööda suunata. Henri Eessalu peab oluliseks kesklinna avaliku ruumi parandamist, et inimestel oleks põhjust sinna minna ning et lisaks äridele oleks seal ka kodusid. Meie eesmärk on see, et ei oleks monofunktsionaalset keskkonda kesklinnas. Et ehk peale peale tööpäeva lõppu, et oleks ka nii-öelda majas endiselt tuled, põleksid ja oleks ka elufunktsiooni. Praegu valmistatakse ette ka Pärnu kui omavalitsusüksuse üldplaneeringut, mis hõlmab ka osa vallad. Henri eessalu avaldas lootust, et see saab valmis kolme aasta pärast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Linn tahab senisest rohkem tähelepanu pöörata avalikule linnaruumile ja arendada linnakeskust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n23. jaanuaril. 1992. aastal kuulutas Eesti vabariigi ülemnõukogu oma otsusega Eesti vabariigi omandiks kõik Eesti territooriumil olevad endise nõukogude armee hooned rajatised, relvastuse, lahingutehnika ja muu vara. Nimetatud otsuse ja Eesti vabariigi valitsuse 22. mail 1992. aastal antud korralduse 209 K alusel võttis Eesti piirivalveameti allüksus 24. mai hommikul enda valve alla Valgas asuva endise Nõukogude armee sõjaväelinnaku olles sellest eelnevalt informeerinud sõjaväeosa komandöri. Mainitud linnaku üleandmise küsimuses toimusid juba pikemat aega läbirääkimised piirivalveameti ja endise NSV Liidu sõjaväeesindajate vahel. Kuna linnakut seni kasutanud väeosa seda praktiliselt enam ei vajanud, siis olid vene sõjaväeesindajad nõus seda Eesti vabariigile müüma 2,5 miljoni rubla eest ning seejärel koheselt vabastama. Niigi Eesti vabariigile kuuluva objekti ostmine võõrriigi vägede käest on vastuolus ülemnõukogu otsusega. Kuna Eesti vabariigi territooriumil toimub ulatuslik sõjavägede varade ebaseaduslik müük ja lõhkumine endise NSV Liidu sõjaväelaste poolt oli selle vältimiseks vajalik Valga sõjaväeobjekti viivitamatu valve alla võtmine. Ülevõtmine toimus rahulikult ilma relvade ja füüsilise jõu kasutuseta. Oma tasakaalutu käitumise tõttu sai kergelt kannatada üks endise Nõukogude Liidu vägedest reservi arvatud sõdur. Mõni tund pärast objekti valve alla võtmist esitati endise Nõukogude Liidu väekoondise ülema nimel nõudmine sõjaväelinnak päeva jooksul vabastada ning selle nõudmise mittetäitmise korral ähvardati kasutada jõudu. Kell 13 20 saatis Sankt-Peterburgis paikneva kuuenda üksiku õhukaitse armee komandör kindral leitnant Ivanov Eesti vabariigi valitsuse nimele telegrammi, milles ta nimetas toimunut jämedaks Venemaa suveräniteedi ja Eesti vabariigis viibivate vägede staatuse rikkumiseks. Ta nõudis linnaku viivitamatut vabastamist ja süüdlaste karistamist ning pidas võimalikuks, et tema nõuete mittetäitmisel võidakse rakendada kõiki abinõusid, kaasa arvatud jõudu. Samal ajal koondati Valga linna lähistele mitu gruppi relvastatud sõjaväelasi. Väekoondise esindajatega peetud läbirääkimistel saavutati kokkulepe, et sõjaväe poolt jõudu ei kasutata ning küsimus lahendatakse läbirääkimiste teel. Eesti vabariigi valitsus teatab veel kordselt, et võõrvägede Eesti vabariigis viibimiseks puudub igasugune juriidiline alus. Kõik seni Venemaa sõjaväe poolt kasutatavad objektid ja varad kuuluvad Eesti vabariigile ning nendega seotud ostumüügitehingud ilma Eesti valitsuse loata on ebaseaduslikud. Eesti vabariigi valitsus peab vajalikuks, et välja viidavad väeosad annaksid nende käsutuses olevad objektid heakorrastatult ning kasutamiskõlblikult üle Eesti vabariigi. Kompetentsetele organitele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti valitsuse avaldus seoses sellega, et kaitsevägi võttis Valgas endiselt N. Liidu armeelt üle sõjaväelinnaku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe arutasime, et kuidas me saaksime seda kodus nakatumist vähendada ja ennekõike, kuidas me saaksime vähendada, et nendes kodudes ei läheks see nakkus nüüd ühiskonda jälle tagasi, nii et koduste kontaktide korral üks asi on see, et et kodus saab ka nakkust vältida, see ei ole väga kerge, aga aga, aga võimalusi on aga aga ka, et et kui õige on ja, ja kuidas me peaksime ka neid vaktsineeritud, kas karantiini panema, kas testima, et me seda seda kodus nakatumist ühiskonda edasi tagasi ei kannaks? Ehk siis ikkagi tuleb tagasi pöörduda selle möödunud talve korra juurde, kus ka vaktsineeritud lähikondsed jäävad eneseisolatsiooni. Kui peres on nakatumine. Jah, tõenäoliselt tuleb tagasi pöörduda, praegune olukord ei võimalda teisiti. Kui olukord oleks rahulik, siis on teine asi, aga, aga, aga praegune olukord lihtsalt sunnib seda seda sammu tegema. Piirangutest peame kõigepealt nendest piirangutest, mis juba eile kehtima hakkasid või sellest nädalast kehtima hakkasid, neid nendest esiteks kinni pidama ja neid ka kontrollima, seda kinni pidamist. Hoiame distantsi ja kanname maski ja, ja läheme ainult koroonapassiga, jääme haigena haigena koju ja kõik kõik kõik need asjad. Et nendest esiteks tuleb nendest kinni pidada, et me oleme enne ka tõdenud, et piirangutest ei ole absoluutselt mingit kasu, kui neid kinni ei peeta. Ja me võtsime nagu veel nädala vaatamise aega, et vaatame, mis selle nädalaga juhtuma hakkab. Uued piirangud on kehtestatud ja, ja nüüd kool läheb jälle uuesti kooli tagasi. Päris hästi on tõusnud kõhustusdooside tegemise hulk ja, ja me väga loodame ka, et vaktsineeritus, millega perearstid praegu ju väga intensiivselt tegelevad, see see ka tõuseb, see muidugi kiiret efekti ei anna. See on kõigile selge, et kõige esimene efekt saab tulla kolme nädala pärast ja see ei ole veel veel väga suur efekt, nii et arutasime ka tulevikustsenaariumeid, see on, see on väga õige.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teadusnõukoda peab vajalikuks, et vaktsineeritud inimesed, kelle pereringis on nakatumine, peaksid jääma eneseisolatsiooni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKõikides bussides on alkomeetrid ja buss ei käivitu enne, kui juht on oma kainust tõestanud. Bussid vastavad euro kuus heitkoguste piirväärtuse nõuetele, on mugava madala sisenemisega ja ka lapsevankri või ratastooliga ei teki raskusi. Aga koroona on ka uute busside kohale jõudmist takistanud. Pärnumaa ühistranspordikeskuse juht Andrus Kärpuk. Kokku peab tulema 39 bussi, kuid praegu 18 bussi on veel mõnda aega Türgis lõksus. Et nad ei saa siin üle piiride, aga otsitakse lahendust. Esialgu siis läheb 21 bussi, meil esimesest aprillist uusi liinile. Keda te nendega siis vedama hakkate, kui karoona möllab? Ikka Eesti inimesi, et Eestis ei ole elu veel seisma jäänud, tõesti, bussides on sõitjaid vähem kui enne oli kuid ka see mõõdupuu on tegelikult ju muutunud, et täna me võime öelda, et kui bussis on viis inimest, siis see vastab ki terviseameti soovitustele. See on juba täis buss. Ja täpselt, et nad ise jääksid terveks ja et ka bussijuhid ei nakatuks. Sebe juhatuse liige Üllar Kaljuste ütles, et bussifirmal on Pärnus ja maakonnas väga palju tööd. Jah, meie piirkond laieneb tõsiselt, et 39 tuleb nüüd siis Pärnu maakonna põhjasuunda busse, kelle linnaliini teenindama 28 bussiga, et kokku on päris suur hulk busse Pärnus on jah, mõni liin on küll käigust ära võetud, aga need on pigem seotud koolidega. See on väga väike maht, mis hetkel on nagu lihtsalt liine vähendatud, sep on ainult spetsialiseerunud avaliku liiniveo osutamisele ehk me saame oma töö läbi riigihangete kõik läbi riigihangete saadud tööd on nii-öelda dotatsiooni alusel liinikilomeetri teenindamine hetkel ühistranspordikeskused kõik jätkuvalt tellivad seda teenust nagu tegelikult mahulangust pole olnud. Ester Riigats Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu maakonna avaliku bussiliiniveo hanke võitnud SEBE on enamiku 1. aprillist liinile minevaid busse juba Pärnusse toonud. Bussid vastavad kõige kõrgematele keskkonnanõuetele Euroopa Liidus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNäituse kuus ja ümbritsevate kinnistute omanik on riigi kinnisvara aktsiaselts. Projektijuht Kärt Varbit ütleb, et ligikaudu 10000 ruutmeetri suurune ala võiks kahe aasta jooksul turule jõuda. Meil on väga suur huvi, et sellele alale tekiks nüüd detailplaneeringu näol väärtuslik linnapilt ja siis peale hiljem seda me sooviksime, et leiaksime sellele alale niisuguse visiooniga arendaja, kes selle ise siis välja ehitab. Alal on mitmed muinsuskaitse ja looduskaitsepiirangud. Tartu abilinnapea Reno Laidre loodab, et hea asukoht meelitab arendaja siiski investeerima. Ehitusmahtudele ja, ja, ja kõrgustele asukohtadele on küll lähteülesandes teatud piirangud ja visioon ette antud aga eks see täpne maht selgub planeerimise käigus, et kas ja kuidas õnnestub kõiki tingimusi täita. Eeldatavasti umbes 6500 ruutmeetrit brutopinda saab sellesse kvartalisse kavandada ja tõenäoliselt kuni kolmekorruselisi hooneid. Varasemalt taheti krundile ehitada Eesti Rahva Muuseumi hoone. Tänaseni on lahti võetuna ka Eesti Rahva muuseumis hoiul mälestiseks kuulutatud kunagi Tartu ülikoolile kuulunud vallivahimaja. Tartu linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialist Egle Tamm seletab, et pargivaht jälgis ülikooli jaoks korda. Tol ajal, kui ülikool selle Toomemäe endale sai, oli see prügimägi ja linnaelanikud karjatasid seal oma loomi ja viisid sinna prügi. Ühelt poolt oli vaja valvata, et prügi ei viidaks loomi, karjatataks sealt. Teiselt oli ülikoolil ka kassitoome, kus kaevandati kruusa ja seda taheti sealt ka tasuta edasi kaevandada. Kuigi nüüd kuulus see ülikoolile ja selle eest oleks pidanud ülikoolile maksma. Pargivahile ehitati ka 1824. aastal elamuks maja, kus ta ümbritsevat hästi näeks. Egle Tamm kirjeldab, et vallivahimaja oli unikaalne. Teist sellist Eestis ei ole olnud. Kujunduselt kui ka selle poolest, et keset klassitsismi perioodi ehitati koti detailidega maja, teravkaarsete, akende ja ustega maja. See maja oli otsaga tänava poole ja sissepääsu ees oli veel väike varjualune, mis toetus sammastele sambad olid kavandatud kasetüve imitatsiooniga ehk soov oli seda võimalikult nagu loodusesse sulatada. Tõenäoliselt ongi tegemist sellise esimese uuskoti stiilis hoonega Eestis üldse. Vallivahimaja taastamise kohustus jääks ka arendaja õlule. Järgmisena peab detailplaneeringu koostamine saama heakskiidu linnavolikogult.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnavalitsus esitas volikogule eelnõu, millega alustatakse Toomemäe küljealuse krundi detailplaneeringu koostamist. Planeeringuga tekiks võimalus ehitada korterid ja nõue taastada kunagine vallivahi maja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJaset orel on nüüd pea kaks tundi juba oma Moskva visiiti kaitsenud ja ega tal ju liiga palju kaitset ei ole ja ta oma avakõnes isegi ütles, et Venemaalt ei ole saanud kaasaegset demokraatiat, nagu võib-olla Euroopa liit lootis ja ja ütles ka, et Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes ei ole väga palju usaldust ja Euroopa liit on, ütleme, Venemaad siis pettunud ja et viimased sammud Aleksei Navalnõi suunas on sellised, mis võivad viia Aga seda, see tuleb arutlusele siis järgmisel välisministrite kohtumisel, mis peaks toimuma kahe nädala pärast ja märtsis toimuval ülemkogul, kus kohtuvad siis riigijuhid, kes peavad ki rääkima Venemaast. Samas oli see tema enda kaitsmine, on mõneti ka, ütleks isegi naljakas, sellepärast et kui ta rääkis mõnda mõndadest isikutest Venemaal, siis kippus ta pidevalt nende nimesid sassi ajama, kas või Navalnõid nimetas ta nii Narvaniks kui ka Navalnõiks ja Boriss entsovi nime ta samuti väga täpselt ei teadnud. See on pisike detail, aga siiski annab võib-olla märku sellest, kuivõrd hästi Jeset Borel seda piirkonda tunneb. Aga nädalavahetusel koostas ka Eesti europarlamendi saadik Riho Terras kirja Joe Boreli tagasikutsumiseks. See kiri oli suunatud siis Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile. Rääkisin täna Terrasega paar tundi tagasi sellest kirjast ja küsisin, kui edukaks see aktsioon kujunes. Ma pean tunnistama, et olen isegi positiivselt üllatunud, et tänaseks on, on, on kokku 81 allkirja, kiri läks ära, paar inimest tulid veel pärast juurde, neid sinna kirjale siis ei lisatud, nii et noh, üle 80 Euroopa parlamendi saadiku erinevatest fraktsioonidest erinevatest Euroopa piirkondadest on toetanud. Mis näitab seda, et, et Borelli käik Moskvasse on, on tõesti hukka mõistetud väga suure osa parlamendiliikmete poolt, eks me siis ootame, mis komisjoni president vastab. Aga ma tõesti tahan loota, et et kõik on aru saanud, et Borelli käik oli suur löök Euroopa väärtuste ja huvide vastu ja et kui midagi muud sellest ei ole, siis Borel teeb sellest järeldused ja hakkab tõsiselt tegelema ühtse vene poliitika välja töötanud Vene strateegia väljatöötamisega ja et sanktsioonid Vene, Venemaa juhtkonna ja Putini lähiringi vastu ei ole enam arutlusel, vaid tulevad kindlasti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrell kaitses Euroopa Parlamendi ees oma Moskva visiiti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nStatistikaameti andmetel peatus märtsis Eesti majutusettevõtetes 90000 turisti, kes veetsid seal 177000 ööd. Turistide arv vähenes 62 protsenti. Majutusettevõtete teenuseid kasutas märtsis 45000 välisturisti. Neist suurim osa saabus Soomest, seejärel Venemaalt ja Lätist. Eelmise aasta märtsiga võrreldes oli välisturiste 64 protsenti vähem. Märtsis peatus siseturiste majutusettevõtetes samuti 45000, neid oli eelmise aasta märtsiga võrreldes 59 protsenti vähem. Indrek Kiisler küsis hotellide ja restoranide liidu juhilt Ain Käpalt, kas hinnad võiks suveperioodil Eesti hotellides ka langeda? Siin tuleks vaadata niimoodi, et kui inimesi ehk siis nõudlust ei ole nagu täna, siis tegelikult suur hinnalange, mine ei anna ka mingit võitu. Näiteks Soome hotellihindadega, kus me konkureerime samamoodi, välisturisti osas on Eesti hinnatase olnud siiamaani märkimisväärselt odavam. Aga jaa, ma arvan ikkagi, et mingid hinnakorrektuurid tulevad eriti siis, kui uuesti turgu avama hakatakse. Liikusid uudised, et näiteks Sitsiilias hakkab kohalik omavalitsus turistidele sõna otseses mõttes lennuki ja hotellipileteid osaliselt kinni maksma, et kas Eestis võiks olla ka mingi selline nii-öelda reisivautšer, mida jagatakse inimestele otse kätte ja et nad kulutab seda just turismisektoris ja aitaks teil raskeid päevi üle elada? Turism on Eestile äärmiselt oluline sektor, sest eelmisel aastal ka turismist tuli kaheksa protsenti kogu riigitulust mis on väga suur osa ja, ja tuleb vaadata ka turismi selle koha pealt, et see toobki täpselt raha sisse külalised väljaspoolt Eestit tulevad, jätavad oma raha siia, ehk siis see on eksport jälle samamoodi riigile väga oluline, nii et ütleme, kui toetada turismiettevõtteid ja aidata ühiselt turundada, siis see on absoluutselt õige tee. Sest tegelikult me peame selle turu uuesti ühel hetkel käima saama ja meil on nii palju näidata välisturistidele, meil on head restoranid, hästi kõrge tasemega hotellid, nii et absoluutselt Nii et võiks olla selline sõna otseses mõttes tarbijale antav raha, mitte teile antav raha, aga mingisugune selline t ekk, et tulge ja olge, maksame teile, ma ei tea, 50 100 eurot kinni. Et selle võrra on siin toimetamine odavam. Ja see võib-olla päris hea mõte niimoodi, kuid, kuid sama oluline, et seesama 50 või 100 eurot võiks minna ka Eesti turundamisse sellele sõnumi peale, et meil on tõesti turvaline, me saame hotellides, restoranides viiruse tõrjumisega hakkama. Meil on paigas standardid ja tavad, kuidas uues olukorras hakkama saada. Ja positiivsed uudised Eestist, need oleks nagu väga olulised ja aidata, et siis ka lennuühenduse transport uuesti toimima hakkaks. Siinsed majutusasutused arvestavad sellega, et tänavu on välisriikidest pärit klientuur varasemast kas kordades väiksem või olematu, jätkab Johannes Vedru. Mitmed majutusasutused on eriolukorra vältel ohutusnõudeid järgides oma uksed lahti hoidnud. Võrus paikneva Kubija hotell looduspaa tegevjuht Li voolaid ütleb, et aprillis oli täituvus 2,75 protsenti. Näiteks eelmisel aastal samal ajal oli see näitaja 64 protsenti. Asutuse valdavalt kodumaine klientuur paistab tulevikku vaadates pigem plussid. Liivoolaid. Meie ettevõttes on tegelikult Eesti kliendi osakaal circa 90 protsenti, see on siis nagu keskmiselt, kui me mõtleme seda, kui palju kasvõi spaasid on Eestis ja kui palju on voodikohti ka kõige parema tahtmisega. Eesti klient ei suuda kõiki neid spaasid täita niimoodi, et nad saaksid nii positiivse käibevoo, et kõik oma kulud ära katta. See ei ole päriselt reaalne, sest väga paljud spaad on ju ainult ja suuresti 90 protsenti 80 protsenti üles ehitatud ju välisklientidele. Voolaidi hinnangul võivad sektorit ees oodata ka hinna sõjad. Nüüd võitlevad kõik Eestist pärit kliendi pärast. Näiteks Värska sanatooriumil on Eesti klientide osakaal olnud umbes 80 protsenti. Värska sanatooriumi juhataja Vello Saar näeb tulevikku praeguse olukorra valguses. Nii. No konkurentsi poole pealt loomulikult lisab sellist pinget ja ja kas ja kui palju ta toob seda hindade alandamist? Ega siin ju tulevad majanduslikus mõttes piirid ette. Hinna alandamine on kaunis selline kahe teraga mõõk, aga konkurentsi ta loomulikult lisab. Narva-Jõesuus asuv merepargi Apart hotell pakkus eriolukorra ajal majutust, kuid nädalavahetusel oli täituvus tavapärase täismaja asemel maksimaalselt 20 protsenti. Asutuse klientidest 65 protsenti on olnud Venemaalt tulnud turistid. Merepargi Apart Hotel OÜ juhatuse liige Pavel Ivanov. Meie hotell päris uus, avatud juunis eelmine aasta juunis ja muidugi me loodame, et rohkem inimesi tuleb Eestist meil sel aastal, sest kui tule, siis me ausalt öeldes väga raske olukord tuleb meil sel aastal. Suvepealinnas Pärnus tegutseva rannahotelli tegevjuht Oliver Paasik nendib, et esimesest maist taas avatud hotellis on praegu klientideks vaid Eesti inimesed. Oliver Paasik. No tavapäraselt on olnud siseturismi osakaal 25 protsenti ja ülejäänud 75 protsenti on siis välisturismi osakaal, aga aga noh, siin mitte kuidagi sellel aastal kogemusele nagu põhineda ei oska ja mis sellel suvel saama hakkab, suure tõenäosusega on need numbrid vastupidi, et 75 protsenti võiks olla siseturismi 25 protsenti, parimal juhul siis piiri tagant külalisi. Me oleme võrdlemisi optimistlikud, et saame hakkama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Märtsi statistika järgi vähenes aastaga turistide hulk Eesti majutusasutustes üle poole ehk 62% võrra, võrreldes möödunud aasta märtsiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Erki Tuus ütleb, et kahel suuremal muudatusel on üks eesmärk vähendada püügivõimaluste ebavõrdsust. Nii näiteks aitab järgmisel aastal merel Kohkevõrgu lubade väljastamine ainult kalendrinädalate kaupa ära hoida. Selle, et kindla kuupäeva kätte jõudmisel ostavad kiiremad kalamehed kõik kalastusload väikese ajaga ära. Tuus jätkab. Analüüs nii püügiandmete ja tagasiside harrastajate poolt on ju tegelikult see, et selle kuuajase loa alusel käidi püügil võib-olla üks päev, kaks päeva, kolm või neli aga neid inimesi, kes terve kuu kala käisid, on ikkagi ülivähe ja siis, kui me lööme neid nii-öelda nädalasteks, see annab meile oluliselt suurema püügilubade arvu, mida väljastada ja inimesed saavad siis võtta vastavalt sellele, et millal ta tegelikult püügile minna tahab. Lõhe ja meriforelli püügiks hakatakse tuusi sõnul kalastuskaarte siseveekogudele jagama jõepõhiselt, sest nende kalade püük on populaarne. Näiteks ühes aastas väljastatakse lõhe ja meriforelli püügiks kusagil 3000 kuni 5000 püügiluba, peamiselt toimub püük kaheksal jõel. Tuusi sõnul on aga vaja täpsemalt teada saada, milline on püügikoormus jõgedele. Et täna oli see üks luba ja inimene ise valis, siis millise ta läks, mis on küll väga mugav, kuid teisest küljest majandajatele on see tõeline peavalu, et aru saada, kus jõepeal siis tegelikult see suur hulk inimesi käib ja kuna lõhepopulatsioonid on kõik nii-öelda eraldiseisvad, nende olukord on erinev jõeti, siis on tegelikult vaja ka neid erinevaid natukene majandada, et selline individuaalne jõgedepõhine lähenemine annab meile selle võimaluse, et me saame ühel jõel tulevikus võib-olla vähe pikemalt püüki lubada, teisel jällegi selle võrra vähem. Eesti kalastajate seltsi juhatuse liige Erki Tammleht ütleb, et eelpool mainitud muudatused on vajalikud ja igati põhjendatud. Küll aga tuleks Tammlehe sõnul mõelda ka nädalaste kalastuskaartide väljastamise peale, näiteks spinninguga püügiks. Kuidas ma ütlen, et pikka teed käiakse samm haaval, et loodetavasti me jõuame nende spinningupüügilubadeni ka nii-öelda tänastel looduskaitsealadel, et asja mõte oleks siis see, et mida rohkem on seal ausaid eetilisi spinninguga, püüdjaid või sportlikke püüdjaid, seda vähem on seal kilomeetrite viisi salavõrku sees.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaminister Rene Kokk allkirjastas määruse, millega kinnitati kalastajate järgmise aasta püügivõimalused. Määruses on kirjas ka kaks suuremat muudatust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMultimoduaalne kaubavedu tähendab, et selmet veoautoga Lõuna-Eestist Muuga e sõita, tuuakse kaup kõigepealt Tartu ja laetud. Rong sõidab siis Tartust edasi sadamasse. Oper juhatuse esimees Raul Toomsalu selgitab, et nii ei kulutata veoautodega maanteid. Rongid toodavad ka vähem heidet. 2020. aastal vedasime me kokku umbes 130000 tonni kaupa raudtee peal. Ehk see on see umbes 6000, noh, 5700 konteinerit ja 2021 vedasime juba 7800 konteinerit, mis on 47 protsenti rohkem, kui siis 2020. aastal. Selle arvelt jäi ära 16000 veoautosõitu. Kahe aasta eest alustas Opereil teenuse pakkumist kahjumiga. Möödunud aastal tasus selline vedu ennast juba ära. Toomsalu sõnul aitaks, kui taristu kasutustasud oleksid õiglasemad. Maantee vedaja maksab tegelikult oma kuludest ühe protsendi ja meie maksame raudteel liikudes 20 protsenti, mis puudutab konkreetselt seda Eesti sisest vedu. Transpordiekspert Hannes Luts ütleb, et veoautodega kaubavedajad ei maksa kinni isegi poolt kulu, mida nad teede koormamisega põhjustavad. Veokitele ketsetatav teekasutustasu on täiesti olematu, see ei ole tõsiseltvõetav summa ja olukorras, kus noh, teaduslikult on ammu ära tõetud, et kõrge teljekoormuse sõidukit negatiivne mõju teekatendile on eksponentsiaalselt kasvanud, mida suurem on telekoormus, ehk võib julgelt öelda, et kõvasti üle poole kõigist kogu sellest meie teedevõrgustiku kulumisest põhjustavad ve? Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnik Indrek Ailan ütleb, et kaubaveo suunamine teedelt raudteele on nii Euroopa Liidu kui ka Eesti riigi eesmärk. Ja ega ei ole välistatud, et see maksukoormus raskeveokitele maanteedel suureneb ja see on ka tegelikult nagu loogiline, et ta suureneb just selles samas kontekstis nii-öelda raudtee kui rohetransport. Ja ma arvan, et need diskussiooni ka poliitikutel hakkavad siin aina enam lähemale tulema, kus on vaja teha valusamaid, selliseid maksuotsuseid. Praegu veel konkreetseid maksupoliitika muudatusi plaanis ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Operaili multimoduaalne kaubaveoteenus jõudis eelmise aastaga kasumisse. Selline kaubavedu aitab hoida keskkonda ja säästa autoteid kulumisest. Siiski on takistuseks kõrged raudtee kasutustasud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel aastal esimest korda kaasavat eelarvet kasutanud Toila proovis olla innovatiivne ja lubas inimestel hääletada sotsiaalmeedias ja raamatukogudes, kuid vallavanem Eve East tunnistas, et asi läks kontrolli alt välja. Me olime muidugi üliõnnelikud, kaasame hästi suurel hulgal inimesi, aga paraku sealt tekkisid omad sellised kriitilised momendid ja selline üliagar avalik huvi ei ole alati kasuks ja sellepärast otsustasime sellel aastal proovida, kuidas õnnestub meil siis selline ID-kaardi tuvastamisega. Meie kogesime siis seda, et see läks nagu natukene, ütleme nii käest ära, et hakati allkirju juba palju kaugemalt koguma, allkirju ka nendelt, kes tegelikult ei oma üldse mingisugust seost ega, ega huvi Toila vallaga. Tegelikult siin vajab kaalumist, et eks igal sellisel tegevusele plussid ja miinused. Eelmisel aastal võitis Toila valla kaasava eelarve hääletuse voka tiigi ujumiskoha väljaehitamine. Sel aastal esitati 10000 euro saamiseks viis kandidaati. Neist valiti lõppvooru välja kolm Neist omakorda üks teatas, et loobub teise sama piirkonna projekti kasuks. Nii saab valida Kohtla-Nõmme kooli juurde, kogukonna aktiivsusnurga tegemise ning Toila randa kiikede ja pinkide paigaldamise vahel. EVEAst nentis, et kaasava eelarve puhul on vaja olnud selgitada, et raha saamisega kaasnevad ka kohustused. Tegemist on ikkagi vallaeelarve rahaga ja seda ei ole ju lihtsalt niisama, et ma tõstan teda ühest taskust teise, selleks tuleb ka selle projekti läbiviijal vaeva näha, et tõestada, et see ei ole väike raha. Ida-Virumaal on kaasav eelarve käivitunud kaheksast omavalitsusest pooltes, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toila vald loobus eelmisel aastal katsetatud laiapõhjalisest kaasavast hääletusest ja sel aastal korraldatakse protsess samamoodi nagu teistes omavalitsustes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaapsalu Jaani kirik on piiskopilinnuse ja Toomkiriku järel üks Haapsalu vanemaid säilinud hooneid. Kirik alustas oma tegevust varem rajatud keskaegses hoones 16. sajandil. Esimene torn rajati sellele 1690. aastal ja praegune torn 1855. aastal. See vajab nüüd aga hädasti remonti, jätkab Eesti Evangeelse luterliku kiriku piiskop Tiit Salumäe. Torni alused on tegelikult oma aja ära elanud ja nii nagu iga asi tahab uuendamist, nii ka torn tahab uuendamist. Nii et see on mitte ainult plekivahetus ja mitte ainult ülemine osa vaid ikkagi kõige kriitilisem. Tegelikult on see torni alus. Tiit Salumäe hinnangul võib torni korda tegemine maksma minna vähemalt 130000 eurot. Lõplikku hinda on piiskopi sõnul selliste ajalooliste objektide puhul raske ennustada. Restaureerimine on võimalik tänu muinsuskaitseameti 100000 eurosele toetusele. Ülejäänud vajaminev raha saadakse Haapsalu linnalt ja kiriku kogudusele tehtud annetustest. Jaani kiriku ajalugu on mitmekesine ja põnev, jätkab Eesti Evangeelse luterliku kiriku piiskop Tiit Salumäe. Tegelikult juba katoliku aja lõpus tõenäoliselt võeti siis sadama ait kasutusele, kirikuna on välja tulnud ka need vanad aida väravakohad. Haapsalu Jaani kiriku torni restaureerimine peab olema valmis septembri lõpuks rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna algas Haapsalu ühe vanema säilinud hoone, Haapsalu Jaani kiriku avariilises seisus torni restaureerimine. Kirikutorni olukord on aastate jooksul muutunud üha halvemaks ja on oht, et tornikiiver võib tugeva tormiga alla kukkuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMinisteeriumi ettepanek on kehtestada piirikontroll ning liikumispiirang kõigi riikidega, kus nakatumisnäitaja on rohkem kui 25 100000 elaniku kohta viimase kahe nädala jooksul. Töö ja ametisõite ning erinevaid perekondlikke käike reisimispiirang ja eneseisolatsioon ei puuduta. Tavaturistina. Eesti elanikud aga siseministeeriumi ettepaneku kohaselt enam esmaspäevast Soome ei saa. Niisiis eksis välisminister Urmas Reinsalu väites eile ERR-ile, et Eesti turistid pääsevad Soomega edaspidi, kuid eneseisolatsiooni kohustusega. Neosite saalitu, ainuastaasite matkaliigeni ja siit muud eriti sasti liistatud perusteed. Turismi ei ole mahtulist. Soome on lubatud töösõidud ning reisid eraldi välja toodud põhjustel kuid turism ei ole enam võimalik. Nii kirjeldab ministeeriumi ettepanekut kantsler Kirsipimie. Soome valitsus otsustab siseministeeriumi ettepaneku üle neljapäeval. Kui see heaks kiidetakse, hakkab uus kord kehtima esmaspäevast. Soome püsielanikel oleks siiski võimalus endiselt turistina Eestis käia, kuid mitte ilma piiranguteta. Kui soomlane ilmtingimata tahab Eestisse turismireisile sõita, eeldatakse talt pärast seda kaks nädalat kestvat eneseisolatsiooni, ütles KirsiPimie ERR-ile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome siseministeeriumi ettepaneku kohaselt ei pääse Eesti turistid alates esmaspäevast Soome, Eestis turismireisil käinud Soome elanikelt eeldatakse koju naastes eneseisolatsiooni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee, mille üle järgmisel nädalal valitsusjuhid hakkavad läbi rääkima ennekõike puudutabki seda, et kuidas kriisimõjusid leevendada ja kuidas siis kasutada seda 750 miljardilist paketti. Et tõesti siis esiteks saaksid sellest kõige suurema toe need riigid, kes on kriisi tõttu kõige rohkem kannatanud ja teiseks, et ikkagi need investeeringud, mis tehakse, et ei oleks jooksvate kulude katteks, vaid oleks pigem ikkagi ettevaatavad ja tulevikku suunatud. Kas eelarves selles projektis määratakse täpselt kindlaks ka, mis on laen, mis on toetus ja kuidas tagasimaksmine käib? Ja selles ettepanekus nüüd laenude ja toetuste vahekord ei muutunud, et siis kaks kolmandikku on toetused üks kolmandik, laenud, kuidas siis seda raha tagasi makstakse, mida Euroopa komisjon laenab, siin on ka mõned muudatused siis võrreldes varasema ettepanekuga see tagasi maksmine võiks alata Micheli ettepaneku kohaselt veidikene varem, et mitte järgmises finants perioodiks 2028 vaid juba siis selle perioodi lõpus, 2026. aastal, et see ennekõike on see aeg toodud ettepoole, sellepärast et just riik motiveerida kiiremini ka kokku leppima selles, et kuidas täpselt tagasimaksmine toimub siin, mis sellipoolne ettepanek on siis need nii-öelda uued Euroopa Liidu omavahendid või siis Euroopa Liidu eelarvesse kogutavad maksud, et mis on olnud Eestis tundlik teema ja, ja mida seni valitsus ka oma positsioonides ei ole toetanud? Ülemkogu on nädala aja pärast ja kardetakse, et see tuleb pingeline, kui suured riikide eriarvamused suures plaanis on? Need eriarvamused kindlasti on olemas, et see ettepanek proovib neid ka nii-öelda arvesse võtta, et üks muutus ja ongi see tagasimaksmise perioodi ettepoole toomine, teine suurem muutus on see, et raha jaotamise kriteeriumid veelgi otsesemalt proovitakse siis kriisiga siduda. Veelgi täpsemalt öeldakse, et 30 protsenti vahenditest peaks minema kliimainvesteeringuteks, et need on võib-olla niisugused suuremad muutused, et eks see põhiline, mille üle hakatakse arutama, on see, et kui suur peaks olema siis ikkagi see toetuste maht ja missugused on siis selle raha kasutamise tingimused, et, et kindlasti see ei ole nii, et iga riik saab lihtsalt selle raha kätte ja saab seda kasutada nii, nagu ta ise soovib. Kindlasti hästi rasked läbirääkimised, samas kõik näevad, et kiire kokkulepe kriisiga ja kriisi just järelmitega võitlemiseks on hädavajalik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Ülemkogu eesistuja tahab taaskäivitamisfondi laenude tagasimaksmise tähtaega ettepoole tuua. Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel esitles Brüsselis euroliidu viimaseid ettepanekuid pikaajaliseks eelarveks ja taaskäivitamisfondiks. Bloki liidrid hakkavad seda arutama järgmisel nädalal. Küsisime Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhilt Keit Kasemetsalt, mida täpsemalt Charles Michel rääkis, alustades koroonaepideemia kahtlemata kõige suuremast mõjust eelarvele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast ligi kaks nädalat kestnud läbirääkimisi sõlmisid maailma riigid läinud reedel niinimetatud Clas Go kliimapakti. Keskkonnaministeeriumi kliima osakonna juhataja Kadi Ristkoki sõnul kutsuti kõiki riike esitama järgmise aasta lõpuks kava, kuidas ja kui palju plaanivad nad süsinikuheidet vähendada. Mida Euroopa Liit siis juba esitas ÜRO-le ühiselt ja kuhu siis Eestiga panustab ja Euroopa liidu poolt esitatud uus eesmärk on siis kokku lepitud roheleppes? Lisaks lepiti kokku selles, missuguste reeglite järgi proovitakse täita 2025. aastal sõlmitud Pariisi kliimalepet. Sisuliselt luuakse kaks ülemaailmset turgu, millel kaubeldakse kasvuhoonegaasi ühikutega. Euroopa Liidu sisene kauplemissüsteem on hoopis teine, mis on kohustuslik. Nüüd, kui me võtame selle rahvusvahelise riikidevahelise turumehhanismi, siis see on riikidevaheline koostööraamistik ja teine turumehhanism, mis asendab praegust Kyoto protokolli ja see on täiesti vabatahtlikkusel põhinev, see Eestile kuidagi lisakohustusi juurde ei too, aga see on pigem uus võimalus. Kokku lepiti ka selles, et arengumaadele pakutakse kliimaeesmärkide täitmiseks senisest rohkem abi. Euroopa Liit plaanib panustada kuni 27. aastani kliimarahastusele täiendavalt viis miljardit USA dollarit, see siis lisandub sellele 27-le miljardile USA dollarile, mis juba Euroopa Liit panustab igal aastal ja sealjuures Eesti, siis on ise panustanud sellel aastal ühe miljoni. Kõige tulisemalt murdi kliimakonverentsil piike aga teemal, mida teha kivisöega. Lõpuks lepiti kokku, et kivisöe kasutamist vähendatakse. Selle kokkuleppega liitus ka Eesti Kädi ristkokk aga nõustub, et Eestis ei olegi kivisütt. Kindlasti on see selline üldisem suunitlus fossiilkütuste kasutamise vähendamise suunal, selles suhtes me toetame seda suunda. Keskkonnakomisjoni esimehe Joko Alenderi sõnul näitab klas kos toimunu, et kliimamuutusi võetakse tõsiselt. Riigijuhid on saanud aru kliimakriisi akuutsusest ja enam ei räägita eesmärgist aastaks 2050. Noh kindlasti ma arvan, et see tuleneb sellest, et väga palju riike tegelikult juba kannatab kliimamuutuse all märkimisväärselt. Europarlamendi saadik Jaak Madisson on kliimakonverentsi tulemustest rääkides kriitiline, tema hinnangul Klaskos sõlmitud pakt kliimamuutusi mõjutada ei suuda. Nende pakutav lahendus on see, et hävitame nii-öelda soodsa energeetika, paneme selle kallimaks ja aga samal ajal ise lendama nii-öelda era lennukitega ja oma eluviisi muidugi ei muuda, ehk see pigem näitab sellist silmakirjalikust ja, ja olukorda, kus on põhjust piisavalt arvata, et tegemist on sellise toreda ideoloogilise projektiga, millel puudub igasugune seos reaalsusega või päriselt kliima soojenemise peatamisega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ei pea Glasgow kliimakonverentsil sõlmitud kokkuleppe valguses suurt midagi muutma. Samas loodetakse konverentsi järel, et pisut enam panustavad need riigid, mis varem kliimaküsimustega nõnda tõsiselt ei tegelenud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo diplomaatias ongi oluline ju mõista ja tähele panna, et näiteks saatkondade konsulaatide roll ühes või teises riigis on ju aidata ka meie enda kodanikke. Eestil on need võimalused siis nii Moskvas, Pihkvas kui, kui Peterburis, seda esiteks, aga teiseks kindlasti. Ikka oluline on on siis see, et me saame kohapealt informatsiooni ennekõike ka oma partneritega seal suhetes teiste saatkondadega, kes on Venemaal kohal, loomulikult ka vajadusel esitada demarše ja omapoolset nii-öelda seisukohti vene poolele. Et kui me nii-öelda näiteks külmutaksime täielikult diplomaatilised suhted siis meil see võimalus kaoks, üks mida kindlasti. Me peaks silmas pidama, et kui me tahaksime diplomaatiliselt teha mingisuguse sellise mõjutussammu Venemaa suunal näiteks kutsudes saadikud konsultatsioonidel koju, siis minu arvates mõjusam on seda teha, mitte nii, et iga riik teeb eraldi vaid näiteks Euroopa Liidu saadikud teevad seda üheskoos. Vene saatkond Tallinnas, et siin on, on ka ju sellised diplomaadid, kelle puhul me selgelt teame, et nad on luurajad. Kaitseata ee on ka ju tagasi tulnud pärast seda, kui me ta siit välja saatsime, uus inimene. Et kas sellised inimesed ikkagi peaksid olema nüüd Eestis ja lääneriikides. Ma arvan, et mul pole vähimatki kahtlust meie teenistust tegevuses selles osas, mis puudutab ka nii-öelda silma peal hoidmist ja jälgimist, millega võivad tegeleda Vene saatkonnas töötavad diplomaatiaga vähe vähem kokku puutuvad inimesed, jällegi ma ütleks niiviisi, et praeguses situatsioonis, kus pressing on kogu läänemaailma kohapeal Venemaa suunas, siis mõjusam mõjusam tegevus alati ka Venemaad. Kui me tahame mingilgi määral oma tegude eest vastutama panna ja, ja mõjutada nende käitumist, siis seda saab teha kõige paremini, kui me oleme. Kui me teeme ühtseid samme. Loomulikult riigid on siin suveräänsed selliseid otsuseid tegema, aga ma usun, et need konsultatsioonid riikide vahel ka praegu käivad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina vastu sõda alustanud Venemaaga on nii Eesti kui teised lääneriigid suhtlemist oluliselt piiranud. Samas jätkab oma tööd meie saatkond Moskvas ja Venemaa saatkond Tallinnas. Indrek Kiisler küsis Riigikogu väliskomisjoni esimehelt Marko Mihkelsonilt, miks see ei puuduta kuidagi diplomaatide tegevust?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva haiglasse saabunud 800-st vaktsiini doosist on pooled nädalavahetuseks juba broneeritud ja huvi aina kasvab. Kui eelmisel nädalal käis haiglas Astra Zeneka vaktsiiniga süstimas umbes 70 eakat inimest siis praegu on soovijate hulk mitu korda suurem, räägib Narva haigla infektsioonikontrolli vastutav õde Anastasia Gorskova. Aktiivsus on väga suur, Meie telefoniliinid jooksid helistajate surve all kinni. Avasime registreerimiseks veel kaks lisanumbrit, lisaks broneeriti vaktsineerimiskeskuses ja ka arstid panid inimesi kirja. Arvan, et Astra Zeneca antireklaam mängis rolli. Loodan, et esimeseks aprilliks teeme kõik 800 doosi ära. Vaktsineerima tulevad isegi vene kodanikud, kes sputniku vaktsiini soovisid kuid keerulise piiriületuse tõttu Moderna kasuks otsustasid, räägib Narva elanik Leonid. Normaalne probleeme pole, sääsehammustus on süstist valusam. Tahtsin küll sputnikut, kuid arvan, et kui Moderna vaktsiini toime lõpeb, siis võin järgmise süstiga sputnikuga teha. Terviseameti andmeil on Ida-Virumaa elanikkonnast Covid 19, vastu vaktsineeritud seitse ja pool protsenti, mis on maakondade seas madalaim näitaja. Narva linnapea Kadri Raik, kes eile omavalitsusjuhina Astra Zeneca vaktsiinisüsti sai, arvab, et suhtumist saab muuta veenmise ja eeskujuga. Et arvestades Narva üldist mentaliteeti, kui vanaema läheb ja kui naabrinaine läheb, küll siis lähevad lapsed ka, tulebki tegeleda kogu perekonnaga, aga eelkõige tuleb näidata eeskuju, et mina usun Narvas sellises vene keeles sarafanna ja raadiosse. Et kui rahvas räägib, siis asjad ka edenevad. Täna ja homme süstitakse Narva haiglas nii palju Moderna vaktsiini, kui on soovijaid ja tuleval nädalal nii palju kui vaktsiini, jätkub. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel oodatakse Narvas, Narva-Jõesuus ja Sillamäel vaktsineerima 70-aastaseid ja vanemaid inimesi. Kokku on kolme linna peale eraldatud 2000 doosi Moderna vaktsiini.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTurvaoht puudutab pärast 2014. aasta oktoobrist välja antud ID-kaarte Neid on ligi 750000, mis nüüd saab peaminister Jüri Ratas. On väga põhjalikult kaalutud ametkondade tasandil valitsuse tasandil erinevaid stsenaariumi, erinevaid lahendusi, kõik e-teenused jäävad püsima. Eresidentsust antakse edasi välja, mida me tõesti küll inimestel soovitame tõsiselt kaaluda ja see samm proaktiivselt astuda on see, et minna üle mobiilidele. Ratas ja riigi infosüsteemi amet kinnitavad veel lisaks, et seni kehtinud sertifikaat ei tühistata ja vahepeal tehtud digitaalseid allkirju ei pea üle kirjutama. Samuti pole vaja oma ID-kaarti välja vahetada, sest probleem peitub kaardi sees olevas kiibis. Sellest räägib lähemalt riigi infosüsteemide ameti juht Aimar Peterkop. See teadlaste uurimus ei puudutanud Eesti ID-kaarti, see puudutas kiipi, mis on kasutusel globaalselt, mida on välja antud enam kui miljard. Ja kuna meie juhtume ka seda kiipi kasutama, siis siis käis ka see info meie kohta. Me ei ole näinud ühtegi reaalset võimekust seda rünnet läbi viia. Tehnikud ütlevad, et see on matemaatiliselt tõestatud, et, et see haavatavus on olemas. Aga et sinna peale ehitada külas praktiline rünne, seda me ei ole näinud. Ja me ei tea, et see oleks võimalik selle haavatavuse pealt teha. Seega e-teenused toimivad jätkuvalt ja kaarti pole vaja välja vahetada, kuid mis sobib oktoobris toimuvatest valimistest. Jüri Ratas taas. Kohalike omavalitsuste volikogude valimise seadus, paragrahv 12, lõige kaks, punkt neli ütleb üheselt. Kui ma saan aru, küsimus on e-valimiste olemasolust või mitteolemasolust, see on valimiskomisjoni otsus ja, ja nii see on, et valimiskomisjon peab kindlasti nõu valimisteenistusega. Ma olen täiesti veendunud, et nad kogunevad täiskoosseisus ja teevad selle otsuse, et mis on kõige olulisem, et võimalikult kiiresti inimesed seda teaksid üle Eestimaa ja kindlasti nad hindavad ju sedasama, ilmnevad seda turvalisuse aspekti ja teevad koostööd. Ma arvan, nii siin Riia kui PPA-ga politsei piirivalveametiga, aga, aga see ei ole, et see ei ole mitte mingil juhul valitsuse otsus. See ei ole riigikogu otsus. Seadus täna väga selgelt ütleb, see on valimiskomisjoni otsus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigi Infosüsteemide Amet sai eelmisel neljapäeval rahvusvahelise teadlaste rühma käest info, et pärast 2014. aasta oktoobrit välja antud ID-kaartide kiipidel on turvarisk.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKiievis jätkuvates rahutustes on saanud surma vähemalt 100 inimest, vigastatud on poole 1000 ringis. Habras vaherahu katkes täna hommikul, kui ülestõusnud hakkasid korravalvurid ründama. Siseminister andis korralduse kasutada lahingurelvi ja teatas vangi langenud sõduritest. Ülestõusnute teatel on tegemist ületulnud korrakaitsjatega. Istungit alustas ka Ukraina ülemraada, kes arutab naasmist 10 aasta taguse põhiseaduse juurde, mis tähendab presidendi võimu vähendamist. Olukorrast koha peal teeb ülevaate meie korrespondent Igor Taro. Sõjategevust Kiievi südalinnas ei käi, aga selline ärevus jätkub näiteks meie tänavale kusagil 300 meetrit barrikaadist. Mingil hetkel ilmus üks soomuk, hetkel ei saa nagu aru, et miks see soomuk seal on, et kas see on lihtsalt igaks juhuks või see on nagu märk sellest, et jõustruktuurid ikkagi nagu midagi kavandavad, noh tõenäoliselt valgel ajal nad midagi ette ei võtnud, et nüüd on nagu küsimus, mis saab sellest või pimedus saabub ja noh, põhimõtteliselt olukord on ärev, et meie meie hotellist on selle saanud selline, kuidas öelda siis haavatud sidumispunkt osaliselt juba ka surnukuur, 13 laipa endiselt allkorrusel ja näiteks hotellirestorani tööta. Ta käib mingisugune meeleavaldajate süsteemiga, noh, on siin toitu toodud vett, igasugused varud, rahvast on suhteliselt palju südalinnas liikvel, et ikkagi kümned tuhanded inimesed. Ja noh, need avaldused Ukraina siseministri suust, et miilitsale on jagatud kätte lahingrelvad ja lahingpadrunid ja nad võivad neid kasutada inimeste vastu, et see tegelikult sisendab ikka sihukest tõudu, sellepärast et kui kui täna hommikul sellistest üksikutest laskmistest tekkis 300 300 hukkunut siis noh, juhul kui hakatakse siis jõuliselt peale suruma ja lahingrelvad on kasutuses, siis see ohvrite arv hakkab siin väga kiiresti tõusma juba juba sadade kaupa. Ma arvan, noh, teada on, et see ülemraada oma istungit alustas, aga nüüd on suur küsimus, et kas nad saavad ikkagi sealse mingisuguse miinimumarvu neid parlamentääre kokku, et mingisuguseidki otsuseid ellu viia, sest noh, kõik lootused on, ütleme positiivsed lootused on praegu küll nagu ülemraadal, sellepärast et ka Ukraina president nüüd küll ei ole absoluutselt mingit värki märki ilmutanud, et ta suudaks nagu seda olukorda adekvaatselt hinnata. Brüsselis arutavad Ukraina olukorda erakorralisel kohtumisel ka Euroopa Liidu välisministrid. Kohtumine on kohe kohe lõppemas ja küsisin meie Brüsseli korrespondendilt Johannes Trallalt poole tunni eest. Milliseid samme Euroopa Liit Ukraina olukorra suhtes plaanib? Tõepoolest, Euroopa Liidu välisministrid alustasid oma erakorralise istungiga Brüsselis kaks tundi tagasi ja kui uskuda siinsetes koridorides levivaid sahinaid, võiks öelda, et istung on kohe-kohe ka lõppemas. Kohal ei ole kõiki välisministreid. Poola, Saksamaa ja Prantsusmaa välisministrid kohtusid Kiievis Janukovitšiga ja kuuldavasti on ka see kohtumine umbes pool tundi tagasi lõppenud. Veel ei ole minu kõrvu jõudnud uudiseid, millised sõnumid Kiievist sellelt kohtumisel on kaasa toodud. Minuni on äsja jõudnud ka välisasjade nõukogu järelduste mustandi mõned fragmendid, kus neile, kes palavalt ootasid sanktsioone, on positiivne uudis, et Euroopa Liidu välisministrid on vähemalt mustandi järgi võtnud vastu sanktsioonid nagu juttu on olnud suunatud sanktsioonidest vastutavate ametnike vastu. Samuti kõneldakse Mustandis relva embargost. Aga kuni ei ole lõplikult järeldused välja tulnud, on väga raske kinnitada, kas järelduste lõppteksti see ka sisse jääb. Siinsamas nõukogu hoone ees toimus täna ka Belgia ja Hollandi ukrainlaste toetusmeeting, kus, kus oli väljas sadakond ukrainlaste, kes nõudsid koheselt Janukovitš ja tema lähikondlaste varade külmutas tamist, samuti Euroopa Liidu humanitaarabi. Näis, kas need soovid lähevad täide või mitte. Võib-olla juba järgmistes uudistesaadetes saame tugineda kindlatele faktidele. Euroopalt oodatakse samme Ukraina tegevuse kohta, kas need meetmed, mis on nii-öelda seal mustandis kirjas, kas nende kohta sealt Brüsselis on kosta ka enne seda kohtumist olnud, et kuivõrd nendest tegelikult võib üldse abi olla? Seda on väga raske öelda, senistel saadikute kohtumistel on mulle teadaolevalt avaldanud mõnedki liikmesriigid kahtlusi, kas sanktsioonid on õige vastus Ukraina kriisi leevendamiseks. Ühelt poolt kardetakse Valgevene stsenaariumi kordumist, seda, et kui Ukraina võimud nurka mängida, võivad nad igasugusest koostööst Brüsseliga loobuda. Teisest küljest on kõlanud väga terav kriitika, et Euroopa Liit juba seni ei ole sanktsioone kehtestanud Kiievile ja kriitikud leiavad, et just nimelt selline tegevusetus on viinud Janukovitši tõsisele verevalamisele, mida me Kiievis oleme viimase kahe ööpäeva jooksul näinud, nii et selget üksmeelt ei ole ja 28 liikmesriigi vahel on seda ka keeruline saavutada. Aga kui veel kord ütlen, et uskuda praegu neid signaale, mis välisministrite kohtumisel siia minuni on jõudnud, siis näib, et sanktsioonide kehtestamises on siiski jõutud ühisele järeldusele. Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent Rene Värk nentis aktuaalses kaameras, et Ukraina praeguste võimude vastutusele võtmine on pigem teoreetiline. Märk nentis, et rahvusvaheline kriminaalkohus haagis Ukraina liidrite üle kohut mõista ei saa, sest Ukraina pole ühinenud kriminaalkohtu Rooma statuudiga. Ilmselt kehtestavad lääneriigid Ukraina liidritele viisakeelu ja külmutavad vara välispankades. Muuks sekkumiseks oleks aga vaja ÜRO Julgeolekunõukogu heaks kiita, selle aga blokeeriks Venemaa Rene Värk. Sellistel puhkudel on julgeoleku nõukogu, alalisel liikmetel võimalus panna veto ja seda on tõepoolest seni juhtunud ainult kahel korral, et juhtum oleks üldse sinna saadetud, et see oli Liibüa ja Sudaan. Kui me võrdleme varasemaid juhtumeid, kus kohas on kohus sekkunud, siis on tõepoolest see hukkunute arv olnud oluliselt suurem, et võrdleme näiteks Keeniaga, kus olid valimiste järgsed rahutused aastatel 2007 2008 siis seal sai lõpuks surma üle 1200 inimese ja pool miljonit inimest oli siseriiklikult siis ümber paigutatud, et nii-öelda suhted on natuke teised, et selline traditsiooniline rahvusvaheline õigus sellisel puhul ütleb tõepoolest, et ei saa veel sekkuda. Aga täna on sellised ideed, kontseptsioonid nagu näiteks kohustus kaitsta, mis ütleb tõepoolest seda, et kui riik ise ei saa oma rahva kaitsmisega hakkama või veel hullem riik ise seda rahvast ründab, siis peaks rahvusvaheline kogu on sekkuma. Aga see eeldab ikka väga selget poliitilist tahet. Ja kui meil täna on olukord, kus koos Ukraina selja taga on Venemaa siis see tegelikult tähendaks ka konflikti minekut Venemaaga, see on ikkagi küsitav. Vägivalla kasutamise Ukrainas mõistis täna hukka ka Eesti valitsus. Eesti on seisukohal, et kõik osalised peavad lõpetama vägivalla ja alustama läbirääkimisi sisepoliitilise kriisi rahumeelseks lahendamiseks. Avalduses öeldakse, et Ukraina valitsusel asub põhivastutus vägivalla leviku lõpeta laletamisel ja rahumeelsete meeleavalduste vastu ei saa kasutada jõudu. Avalduses öeldakse ka, et Eesti peab oluliseks dialoogi osaliste vahel, leides, et praeguses olukorras oleks kasulik neutraalse vahendaja osalemine. Eesti on seisukohal, et Euroopa Liit peab aitama Ukrainat poliitilisest kriisist väljuda ning pakkuma kõneluste vahendamist, kui konfliktiosalised on selleks valmis. Peaminister Andrus Ansipi kinnitusel on Eesti vajadusel valmis kaaluma ka arsti abi andmist meie haiglates. Eesti punane rist hakkab koguma vabatahtlike annetusi, et aidata Ukraina Punase Risti kaudu sealsetes tänavarahutustes kannatada saanud inimesi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kiievis jätkuvates rahutustes on saanud surma vähemalt sada inimest, vigastatuid on poole tuhande ringis. Habras vaherahu katkes täna hommikul, kui ülestõusnud hakkasid korravalvureid ründama. Siseminister andis korralduse kasutada lahingrelvi ja teatas vangi langenud sõduritest. Brüsselis arutavad Ukraina olukorda erakorralisel kohtumisel ka Euroopa Liidu välisminsitrid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTööandjad ja töövõtjad jõudsid põhimõtteliselt kokkuleppele, et alampalk on järgmisel aastal 2160 krooni. Ametiühingute keskliidu juht Kadi Pärnits. See on esimene palgalepe vastavalt siis sellele pikaajalisele palgapoliitika kokkuleppele, mis eelmine aasta sõlmiti. Tööandjate delegatsiooni juht Tiit Laja rõhutas, et palgapoliitika kokkulepe on sõlmitud ja tööandjad peavad sellest ka kinni, kuigi see on raske, ilmselgelt see koondamisi kaasa toob. Kadi Pärnits. Te teate väga hästi tööturuuuringu tulemusi, kus inimesed ütlesid, et alla 2000 krooni tööle mõtet minna ei ole. Me peame palgapoliitikaga küla inimesed edasi liikuma, sellepärast et muidu me toodame uusi perekondi, kes tööl harjunud käima ei ole. Ametiühingutel ei õnnestunud saavutada maksuvaba tulu tõstmist 1400 kroonini. See on väga halb, sellepärast et me oleme 99. aastal leppinud kokku sellise põhimõtte, et kui alampalk tõuseb et siis see raha ei läheks maksu alla. Valitsus ei ole nõus tõstma ka töötu abiraha. Tiit Laja sõnul on tööandjad siin valitsusega ühel meelel, sest samal ajal, kui töötud abiraha nõuavad, on tööandjad hädas tööjõupuudusega. Teenistujate ametiliitude organisatsiooni Talojuht Toivo Roosimaa tegi etteheiteid, et valitsus on kõnelustega venitanud. Läbirääkimised lõpevad siis, kui riigieelarve on praktiliselt üle antud. Meid seatakse fakti ette, et nii palju on raha ja nüüd niisuguse lahendi me välja pakume. Venitatakse läbirääkimistega nii kaua kui enam mõtet läbirääkimistel ei ole. Kadi Pärnitsa sõnul ei ole valitsus valmis rakendama tööturumeetmeid korraldama täiend ja ümberõpet ega ole täitnud ka muid olulisi kokkuleppeid ja ametiühingud katkestavad läbirääkimised. Me anname valitsusele seitse päeva aega esitada oma positiivne programm, kuidas ta neid olulisi asju kavatseb täita, valitsus ei ole meiega isegi rääkinud, et ta neid asju ei täida. Pärnits täpsustas, et streiki siiski ei plaanita, sest streik on mõeldud eelkõige tööandjate mõjutamiseks. Tööandjatega on praegu aga kokkulepped toiminud. Valitsuse mõjutamiseks kasutatakse muid võimalusi. Esimene asi tänased sotsiaalpartnerid on väga paljudes kolmepoolsetes organites ja need kolmepoolsed organid töötavadki ainult tänu nendele, kui dialoog peatatakse, siis need töövaidluskomisjonid või, või haigekassa, nõukogud, tööhõivenõukogud ja nii edasi kutsenõukogud nendes sotsiaalpartnereid lihtsalt ei ole. Teine võimalus, kui leppeid ei täideta täideta, on kohus kolmas võimalus. See on väga tõsine võimalus on paluda avada sotsiaal peatükk uuesti. Valitsuse delegatsiooni juht sotsiaalminister Siiri Oviir ei leidnud täna võimalust läbirääkimistel osaleda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tööandjad ja töövõtjad jõudsid kokkuleppele järgmise aasta alampalga suuruses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSel aastal jätkatakse mitme teedeehituse projektiga, jätkatakse Tartu maanteel Võõbu Mäo teelõigu ehitusega, Käravere Kardla teelõigu projektiga Riia ringi ehitusega, Tartu külje all ja Tallinna ringtel Kanama valinud lõiguga. Lisaks alustatakse transpordiameti taristu haldamise teenistuse direktori Raido Randma sõnul Pärnu lähedal neljarealise teelõigu ehitamisega. Lisaks on nüüd meil hange välja kuulutatud Pärnu Uulu ehk siis Pärnu maanteel teisel pool Pärnut, Pärnu uudis pluss kaks teede ehituseks ja, ja selle hanke nüüd soovime maikuu jooksul avada ja, ja siis seal ka töid sellel aastal alustada. Võõbu Mäo teelõik kavatsetakse see aasta valmis saada, kuid seoses ehitusmaterjalide tarneraskustega võib randma sõnul projekti lõpukuupäev edasi lükkuda. Õõbumäe objekt on ju see plaanis meil sellel aastal ära lõpetada küll siin võib tekkida see, et kui meil on mingid tarneraskused seoses, siis selle Venemaa agressiooniga, siis võib, pakume me kindlasti ka ettevõtetele seda varianti, et lõpptähtaegasi pikendada. Ja tänu sellele siis on võimalik leida endale uued tarneahelad. Ja samuti on meil ka täna tegelikult teada, et nii terase kui bituumeni tarnetega võib sel suvel raskusi tulla. Nii et eks me elame tänases maailmas päev korraga ja, ja üritame neid raskusi siin ületada. Ehitusmaterjalide hinnatõusu tõttu lükatakse sellel aastal randmaa sõnul edasi üle 40 planeeritud teedeehituse projekti. Tõesti, need ehitushinna hinnad on nii palju üles läinud ja, ja kuna me ka alati oleme eesmärgiks, et eelmise aasta lõpuks me soovime hangetega sisukuse rahalise mahus 60 protsendi ulatuses välja tulla, siis me oleme neid hankeid palju ette teinud. Aga, aga kindel on ka see, et see plaan, mis meil aasta alguses oli, siis 40 objekti kindlasti, mis me plaanisime teha, jäävad sellel aastal tegemata. Need nimekirjad on nüüd paika panemisel, kuna, kuna siin, selle lisaeelarve info me saime alles eelmisel nädalal, et eks me nüüd vaatame nendele objektidele otsa ja, ja mingi hetk tuleme ka välja, siis nende nimekirjadega, mis, mis objektid ära jäävad, aga kindlasti 40 ja rohkem neid objekte olema saab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehitusmaterjalide hinnatõus lükkab edasi 40 plaanitud teedeehituse projekti. Uue projektina kavatsetakse alustada Pärnu-Uulu teelõigu neljarealiseks ehitamisega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui veel aasta tagasi oli Keskerakond Narvas sügavas kriisis, siis praegu läheb neil pealtnäha üsna hästi. Volikogus on ülekaal taas Keskerakonna käes ning valimiskoosolekule tuli uut piirkonna esimees valima ligi 100 erakonna liiget. Neist enamik andis oma hääle volikogu esimehele Tatjana Stolfatile. Kõige tähtsam ja kõige raskem on taastada usk sellesse, et erakond on linnas olemas ning et erakond on töövõimeline. See on keeruline peale pikalt kestnud vaikelu. Enamalt jaolt tuleb alustada puhtalt lehelt. Kommunaalpoliitikast pikalt eemale hoidnud riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin valiti Narva piirkonna juhatusse. Oleks vaja taastada see ideoloogiline taust, nagu see oli aastatel noh, umbes 2002 2011, mil meil tegelikult kõik õnnestus, viimastel aastatel on see edu lihtsalt kuskile kadunud. Stalnuhhini hinnangul on Keskerakonna stardipositsioon viis kuud enne kohalikke valimisi üsna kehv. Erakond on Narvas kaotanud vähemalt kolmandiku oma liikmeskonnast. Parteikassa on tühi, erakonnal puudus Narvas korralik juhtimine. Yana Toom ilmus siia paar korda aastas töötas läbi esindajate, mis pole üldsegi üks ja sama ja teiselt poolt üks inimene võttis enda alla terve linna majandushuvid ja tegi nendest enda majandushuvid. Me oleme selle üle elanud, see on juba teine. Keskerakonna taastamine on Narvas, ma loodan, et see õnnestub ka praegu. Endine piirkonna esimees Yana Toom pani veel märtsis ameti maha ja valimiskoosolekule aru andma ei tulnud. Piirkonna juhiks valitud Tatjana Stolfati vastaskandidaat Allen allet on oma tulemusega rahul, kuid mitte erakonnakaaslaste valikuga. Kardan, et jätkub erakonnasisene lõhestumine, meeskonnatööd kui sellist ma väga ei näe, et on teatud kitsas huvide grupp ja nemad täna võitsid. Eelolevad kohalikud valimised tulevad keskerakonnale Narvas rasked, ennustab Alle Nallet. Kindlasti ei saavutata ülekaalu ja ma arvan, et üsna keeruliseks läheb saavutada siin üle 10 koha volikogus. Keskerakonnal on Narvas praegu veidi üle 400 liikme, Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna Narva piirkonnal õnnestus peale kaheaastast pausi kokku tulla ja piirkonnale uus esimees valida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu ja Ühendkuningriigi peaministri Boris Johnsoni valitsuse vahelised kõnelused algasid taas möödunud kuul, kuid vaibusid õige pea. Cony tunnistas Iirimaa rahvus ringhäälingule, et kõnelused ei edenenud kohe mitte kuidagi ning tulemustele ei jõutud ligilähedalegi. Iirimaa välisministri sõnul on liiva jooksnud kõnelused Iirimaale väga ohtlikud. Kõige hullem on see, et hiljemalt juuniks tuleb ära otsustada, kas kaubanduskõnelused võiksid jätkuda veel ka tuleval aastal. Ühendkuningriik on teatanud, et ei kavatse kõneluste venimist järgmisse aastasse taluda. Sel juhul aga tuleb kõnelustega juba novembri alguseks ühele poole saada, et jääks aega ka leppe ratifitseerimiseks. Ühendkuningriik igatseb aga jätkuvalt enamat elementaarsest majandussidemeist Euroopa Liiduga. Londonis loodetakse jätkuvalt ligipääsu Euroopa Liidu korrakaitseagentuuri Europol andmebaasile. Eeskätt Saksamaa hinnangul pole aga hea idee ühendkuningriigi ligipääsu sellele andmebaasile jätkata. Saksamaa juhtide meelest tähendaks see, et uljalt paraadukse kaudu lahkunud ühendkuningriik ronib akna kaudu Euroopa Liidu klubihoonesse tagasi. Samas ei ole Euroopa Liit kõnelustel ise sugugi paremas seisus, sest mitme liikmesriigi kalurid nõuavad, et ligipääs Suurbritannia territoriaalvetes paiknevaile kalavarudele jätkuks senises mahus. See nõudmine annab ühendkuningriigile suurepärase võimaluse vorst-vorsti vastu poliitikat jätkata. Euroopa Liit aga hoiatab, et kui lepingut kalavarude asjus ei sõlmita, võivad kõnelused üldse pooleli jääda ning mingist leppest pole mõtet unistadagi. Euroopa liidus aga kardetakse ka ebaausat konkurentsi ühendkuningriigi poolt. Nimelt on ühendkuningriik Euroopa liidus veedetud 40 aastaga liituse eestpoolt põhjalikult tundma õppinud. Seega on Suurbritannial lihtne pärast Euroopa Liidu töötajakaitse riigiabi ja keskkonnareeglit loobumist tegutseda Euroopa ühisturul hoopis edukamalt kui liikmesriigid ise. Kõigi nende hirmude valgel on selge, et ilma mõlema poolse järeleandmiseta ei sünni mingit lepet. Tõenäoliselt aga ei jää lepe sündimata, vaid tulevad hoopis järeleandmised, sest isegi ilma koroonaviiruseta oleks mõlemal osalisel ka Brexiti kõnelusteta tegemist küllaga. Koroonaviirus seab aga läbirääkijad nii siin kui seal pool La Manche'i kanalit, olukorda, kus neil on peale Brexit'i hoopis tõsisemaid jutu ja arutlusteemasid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisministri sõnul ei ole Euroopa Liit nõus loobuma edust, mida Brüssel saavutas kõnelustel kalastamisõiguse üle. Coveney tegi oma avalduse pärast konsultatsioone Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier'ga. Kaubanduskõnelused pidid esialgseil andmeil algama tuleval esmaspäeval, praegu aga kõneluste ametlikku algusaega teatavaks tehtud pole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSõda Ukrainas on Prantsusmaa presidendivalimisi mõjutanud väga oluliselt, ent mitte nii, nagu Eestist vaadatuna arvata võiks. Suur osa valijatest küll koondus esialgu president Emanuel Macron selja taha kuid see efekt on juba oma mõju kaotamas. Euroopa välissuhete nõukoja vanemeksperdi Susi Dennissoni sõnul lükkas sõda kampaaniat edasi. Aasta alguses näis, et Macron on ainus kandidaat, kes on suuteline läbi tulema esimesest ja teisest voorust. Ukraina sõja mõju võimendas seda täielikult. Meil pole siiani olnud sisulist debatti, kogu tähelepanu on olnud Ukraina sündmustel. Macroonile on tundunud, et presidendina ei saa ta sellises keskkonnas osaleda ükskõik millises poliitilises debatis. Lõpptulemusena on see lühendanud valimiseelset debatti ning alles nüüd näeme muutusi arvamusküsitlustes ja asjad lähevad huvita. Sõnas Dennison kui Eestist vaadatuna võib Macron tunduda üsna venesõbralik poliitik, siis Prantsusmaal on ta sellest tiitlist kaugel. Näiteks populaarsuselt teine kandidaat Marine Le Pen sai 2000 seitsmeteistkümnenda aasta valimisteks ühelt Venemaa pangal üheksa miljonit eurot laenu. Samuti on ta Vladimir Putiniga olnud ühte meelt Krimmi annekteerimise koha pealt, kuid nendel valimistel pole see probleemiks kerkinud ning Le Peni toetus on viimastel nädalatel hoopis kasvanud. Makroon on küll üritanud teda selle nurga alt rünnata, kuid edutult. Suusi Tenissoni sõnul võib see nüüd muutuda. Le Peni kahjustanud nii palju, kui oleks võinud arvata. Ma arvan, et seda on lahjendanud ka teise paremäärmusliku kandidaadi Eric muri venesõbralikud vaated ja ka teiste kandidaatide nagu Jean Luk Melansoni soovimatus alguses olla selgelt ja tugevalt Putini sõja vastu. Nüüd on see kõik muutunud ja teistel kandidaatidel on tugevamad positsioonid. See võib hakata Marine Le peni rohkem mõjuta. Mõjutama ütles Dennison. Seejuures on Le pen suutnud pigem valijaid isegi veenda, et Vene gaasist ja naftast loobumine oleks Prantsusmaale väga kahjulik. Kuna toimetulek on tema kampaania keskne teema, siis mõjuvad Le peni ähvardused seda tugevamalt. Samas pole viimaste päevade Ukraina sündmuste valguses kindel, kas ta suudab lõplikult selle teema eest põgeneda. Joosep Värk, Pariis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sõda Ukrainas pole kahandanud Prantsusmaa venesõbralike poliitikute toetust. Samuti on hajumas president Emmanuel Macroni taha kogunenud esialgne toetus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPostimehe artikli kohaselt on saanud president, peaminister ja siseminister kaitsepolitseil ettekande, mille kohaselt on Keskerakonna esimees Edgar Savisaar vene võimude mõju agent ja ohustab Eesti julgeolekut. Savisaar seob tõendamata süüdistusi valimiskampaania algusega. Viimaste aastate kõmukaim erioperatsioon viisi tamme risti löömiseks kukkus just kohtust läbi. Vot sellises olukorras nähtavasti oldigi kus saadeti siis viimase kaardi, see tähendab vene kaardi järele. Eesti sisepoliitikas? Keskerakonna esimees kinnitas, et Lasnamäele nüüd enne valimisi kerkiva vene õigeusu kiriku ehitamise rahastamine, millele artiklis kahtlustusega seoses viidatakse, on olnud läbipaistev. Siin näeb Keskerakonna esimees pigem usuvähemuste poliitilist tagakiusamist. Praegu Eestis algab nähtavasti rahvusvaheline skandaal õigeusu kiriku ehitamise ümber. Me pöördume kõigi kirikute, nii õigeusu kui lu, mitte kõige teiste kirikute poole järelepärimisega. Kas kiriku ehitamisele kaasa aitamine ja selleks raha hankimine saab üldse olla kuritegu, ka selle alusel saab kedagi mõjuagendiks nimetada. Pöördume ka üleilmselt demokraatiat ja inimeste põhiõigusi kaitsvate organisatsioonide poole, et saada hinnang Eestis toimuvale. Ja samuti me pöördume ka Euroopa nõukogu poole algatamaks arutelu usuvähemuste õiguste kaitsest Eestis. Valitsuse pressikonverentsil küsiti kommentaari ka valitsuse liikmetelt, vastab Reformierakonda kuuluv rahandusminister Jürgen Ligi. Juhtumid loomulikult kommenteerida, aga minu arust noh, hiljemalt 2007.-st aastast võiks, võiks ühe erakonna motiivid olla küll suure küsimärgi all, motiivid on mujal, et noh, et seal, kus on tegemist Keskerakonna sammudega on näiteks alati puudu majanduslikust ja sotsiaalsetest põhjendustest, nii et kogu aeg, ma ütlen seda siiralt, rahandusministrina on ohus Eesti rahanduslik, julgeolek ja kogu aeg ja see ei ole mitte sõnakõlks. Ja haridusminister Tõnis Lukas IRL-ist. Kremli parteiga on olnud ju Keskerakonnal koostöölepe juba aastaid. Need sidemed, käigud Moskvasse, kontaktid. On teada või üldiselt ei ole teada ja sellega on ka kõik harjunud, küllap rahvusvahelises plaanis. Ju teatakse ka Venemaa enda analüütikute arvamust, et Venemaa on muutnud oma panuseid. Kui seni püüti luua peamiselt venekeelsele elanikkonnale tuginevat eraldi parteid, mis oleks populaarne, siis nüüd on tehtud panused juba Eesti poliitikas osalevatele suurtele jõududele ja see, et Savisaarel on isiklikult kõige paremad kontaktid erakondade juhtidest Kremlis, Moskvas, igal pool on kõigile teada, nii et, et Eesti riigi reaktsioonid tulevad kindlasti väga professionaalsed ja ma ütlen, et julgeolekuorganid teevad oma tööd ja siin me ei peaks küll muretsema, et tänane sündmus midagi mingi erilise infokünnisega rahvusvahelises plaanis ületaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Algas Savisaare rahaskandaal. Edgar Savisaare ja valitsuse pressikonverentsil käis Tõnu Karjatse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKriisikomisjonis me arutasime seda, et inimeste testimine ennekõike nende gruppide testimine, kes on riskirühmas, et see peab olema tagatud, et need kõige kaitsetumad rühmad ja sümptomitega rühmad kõigepealt teiseks, mida me arutasime, kuidas on nende piirangute rakendamine oluline desinfitseerimisnõuded avalikes kohtades tulevad õhtul lauale, et need avalikud kohad saaksid jätkata tegutsemist. Kolmandaks ma peatan viisade väljastamise, kuna see ei oleks aus inimestel anda Eestisse tulemas viisasid, aga Eestisse nad tegelikult sisse ei pääse. Ja neljandaks, mis oli väga oluline. Ma olin vestluses hommikul Finnairi juhiga ja palusin, et Finnair säilitaks homsest oma lennud Eesti inimeste huvides, kes soovivad naasta. Mul on täna õhtul kell viis kriisikoosolek balti ja Põhjala riikide välisministritega ja ma panen sinna lauda ka ühe ettepaneku, et me moodustaksime niisuguse ühise kontaktgrupi konsulaarabi osutamiseks ja üksteisele ka toetust, abi pakuta. Kas Eesti seest tulevad liikumispiirangud? See on üks kuulujutt, mis on täna levima hakanud aga mingit riigi sunniga tagatud liikumiskeeldu ei, seda ei ole laual ja seda ei kavatse valitsus kehtestada. Mitmed riigid on kehtestanud piirangud inimestele, kes on üle 70 aasta vanad, et nad lihtsalt ei väljuks üldse oma kodust. Kas Eesti valitsus sel teemal arutas midagi või mingi otsus tehti? Me arutasime seda, et inimesed liiguksid vähem, aga see ei ole seotud sellega, et inimestel on keelt liikuda. Küsimus, kas me kehtestame seaduse jõuga reegli, et pensionärid ei tohi kodunt lahkuda? Ei, niisugust seaduse jõuga reeglit ei ei ole plaanis kehtestada. Teine kuulujutt, mis üsna kõvasti levib, on see, et alkoholimüüki piiratakse. Niisugust otsust komisjon vastu ei ole võtnud, et Eesti inimesed on täiskasvanud vastutustundlikud ja ma ei ole mingisugust märki tajunud niisugustest pahandustest ühiskonnas või segadustest, mis seda meedet tingiksid. Kuidas on suurte kaubanduskeskustega see vist on laual olnud valitsuses, et kas pannakse kinni või esialgu veel mitte. Ja see teema on olnud arutlusel, kas täiendavalt piirata mingite avalike kohtade avatud olemist, ütleme nõnda, et niisugust otsust valitsus langetanud ei ole. Mis seisukohale nüüd valitsus jäi lasteaedade suhtes, mõned on kinni, mõned lahti, üldiselt lahti ikka. Saaremaa on teatavasti piiranud lasteaedade avatust, see on kõige suurem piirkond, kõige keerulisem piirkond, aga üldine Eesti number näitab seda, et kusagil 10 protsenti lasteaedades ei tegutse. Kas valitsus on langetanud mingeid lisaotsuseid lasteaedade avamise või sulgemise kohta, ei neid lisasid langetada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaubanduskeskuste sulgemise või lasteaedade lahtioleku kohta mingit otsust ei langetatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Mart Laar tõdes, et mõnes mõttes on õnnetustest ka kasu, kuna need juhivad tavaliselt tähelepanu nõrkadele kohtadele päästeteenistuse süsteemis. Eriti just selles osas, mis puudutab päästevahendite nappust. Loomulikult tuleb siin võtta küsimus laiemalt ette ja kõigepealt alates sellest, kes on ikkagi selle asja eest vastutav ja hakata seda rada pidi edasi minema. Kuna see, et, et suur õnnetus õnnestub loodetavasti ära hoida, ei tähenda seda, et keegi selle asja eest nüüd ei peaks vastutama. Istungijärgsel pressikonverentsil ütles keskkonnaminister Andres Tarand, et vastutajaid võib ju olla, kuid kes jõuab kinni maksta keskkonnareostuse vastutajatel vaevalt selleks vahendeid on. Seega pole raske ära arvata, kes maksab ikka maksumaksja, see tähendab meie. Ja kas ikka õnnestub suuremat kahju ära hoida. Andres Tarand andis poole kolm ajakirjanikele teada, et reostusala siiski suureneb. Viimaste tundide sündmused sellel karil, Olevar Kihnul näitavad siis seda, et õli lekib, masuut jookseb Kopli lahte ja läheneb sinna Rocca al Mare rannale ja teiselt poolt on õli täis juba see väike lahekene, mis jääb paljassaare ja Kopli poolsaare tipu vahele. Keskkonnaministri arvates lasti madalikule jooksnud Kihnu üldse liiga kaua kiviteel loksuda. Aluse oleks pidanud raskete oludele vaatamata siiski võimalikult kiiresti lahti tõmbama. Kui see oli nüüd navigatsiooniviga, nagu teda praegu meile serveeritakse, siis oli navigeerija üldiselt väiksema oskusega kui keskmine. Ma ei tea, mis klassi õpilane, kes Eesti kaarti on vaadanud, on üldiselt teada, et meie poolsaared, nad on jääaeg kujundanud ja nad lähevad niimoodi merre, et, et vee all jätkub. See on noh, kõik, kes on natuke kaarti vaadanud, teavad seda ja nendes 1000 tonnise lastiga ühel juhul ei riskeeritaks, kui nii-öelda merd sõidetakse, ma seda räägin, sellepärast et eile aktsiaseltsi juhataja härra Kanter avaldas kuskil pressis arvamust, et ei ole ju midagi juhtunud, ei ole mõtet sellest asjast eriti rääkida, aga kui üks tanker seisab juba kalju otsas ja laine teda peksab, siis iga kulutatud hetk teatavasti toob seda aega lähemale millal midagi juhtub ja nüüd on siis see asi nii-öelda käes, kui palju, kui kiiresti välja voolab ja kas veel midagi annab päästa üldse selle kohta täpseid andmeid praegu ei ole, see staap istub koos ja arutab, kas on võimalik piirata, mida on ka väga raske teha, sellepärast et sinna keegi laevaga ligi ei pääse. See laev seisab niivõrd keset seda madaliku",
"role": "user"
},
{
"content": "Tanker Kihnu õnnetus kõneks valitsuse pressikonverentsil. Räägivad: 00:00:12 peaminister Mart Laar ja 00:00:52 keskkonnaminister Andres Tarand.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKuuldavasti ei osata ei Moskva saatkonnas ega Peterburi konsulaadis vastata inimeste küsimustele, kas ja kuidas saab Eestisse tulla, kuidas turistina, kui üldse ja kuidas sugulaste juurde ja ka siis, kui on olemas vaktsineerimistõend, peab ikka testi tegema ja kuidas vaktsineerimistõendit edaspidi kindlamalt kontrollida. Seni on saanud võrdlemisi kergesti üle Eesti-Vene piiri tulla, nüüd on palju küsimusi. Kuna Eesti valitsus on piiriületuse korda muutusi teinud. Mida valitsus nagu põhimõtteliselt otsustas ära, on see, et need isikud, kes tulevad erilubade alusel ja kes ei ole vaktsineeritud, need peavad tegema ühe testi veel rohkem kui siiamaani, ehk siis nad nad peavad tegema kodus testi saabuma Eestisse ja siis on neil kaks varianti, kas olla 10 päeva isolatsioonis või nad tahavad siis seda isolatsiooni lühendada, siis teha peale Eesti saabumistest ja kuuendal päeval test. Et, et ütleme seda kontrollimehhanismi tuli juurde, aga jah, ainult nendele, kes ei ole vaktsineeritud ja tulevad eri lubadega ja seekord need, kes on siis kolme riikides vaktsineeritud ja suudavad seda veenvalt tõendada. Nende jaoks ei muutunud praegu midagi, seekord jäi samaks ja, ja see arutelu veel jätkub. Kas turistina praegu üldse saab Venemaalt Eestisse tulla? Tähendab juhul kui sa oled vaktsineeritud see siis või peab olema mingi põhjus tulla näiteks sugulastele külla, pulma, matustel või ka turismi põhjusel, et see, see jäi praegu paika, et vaktsineeritud inimesed saavad aga ainult vaktsineeritud. Et need, kes ei ole, nendel on endiselt sissesõidukeeld ja siis see 13 reegel käiki nud just nende kohta, kes ei ole vaktsineeritud, aga siiski saavad loa Eestisse tulla. Tanel kiige sõnul tunnustab Eesti piiril ka sellise vaktsiiniga läbitud kuuri, mis ei ole praegu Euroopa liidus heaks kiidetud. No meil see kord on ju alates veebruarikuust, et me vaktsineeritud inimesi piirangutest vabastame ja, ja me sealjuures ei tee vahet, kuidas nad selle immuunse saavutasid, missuguse vaktsiiniga, et, et see on nagu selline põhimõtteline lähenemine olnud sotsiaalministeeriumil ja seda praegu ka jätkatakse, eks kindlasti, kui see tekitab mingi suure riski või me näeme, et see toob kaasa viiruse leviku, siis kindlasti ollakse ka seda nõus ümber vaatama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuse otsusega pääsevad välismaalased Euroopa Liidu välistest kõrge nakkusriskiga riikidest Eestisse üksnes juhul, kui nad annavad enne saabumist negatiivse koroonatesti. Kuidas pääseb Eestisse praegu üle Vene piiri?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKahtlemata huvitav ettepanek ja teiseks sellepärast et ma nüüd poolteist aastat rahandusministri nõunikuna töötades on keskkonnaministeeriumit ja ütleme ka kõiki Euroopa rohealgatusi puudutav temaatika minu laua peal olnud nii-öelda rahandusministeeriumi vaates, et ma olen selle temaatikaga noh, väga süvitsi sin tegelenud viimased poolteist aastat ja noh, üks teema kindlasti, mis avalikkuses praegu kuum on, on metsateema ja RMK nõukogus on olnud hea võimalus ka sellesse teemasse ennast sisse lugeda, sisse elada, eks ta, eks ta, nende asjade sümbioos oli. Kuna see metsa teema kütab Eestis tohutult kirgi ja metsanduse arengukava on vastu võtmata, mis see teie seisukoht on, et kas te peate ennast roheliseks inimeseks, kas metsa peaks raiuma Eestis vähem kui praegu? Paluks ajakirjandusest veidi aega, et veel rohkem süvitsi minna, aga, aga kui nüüd isikliku arvamuse mõttes, siis kindlasti metsa peab majandama ja võib-olla veel sellele osale küsimusest vastata, et metsateema on kuum, et tõepoolest on kuum ja minu arust üks oluline asi, millele mõelda ja mis suunas tegutseda on, et see kaevikusõda tuleks ära lõpetada kuidagi, et ikkagi suuta mõistlike kokkulepeteni jõuda erinevate osapoolte vahel. Täna küll ei oska vastata, et milles see asi on, et kokkuleppele ei jõuta, et eks ma nüüd, kui peaks tõesti minema nii, et volikogu otsus otsustab mind ministrit usaldada, siis see on kindlasti üks teemasid, kuhu tuleb ennast kiiresti nagu sisse elada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministri nõunik Rain Epler kinnitas, et ta on EKRE kandidaat keskkonnaministri ametikohale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimased neli aastat Eesti olümpiakomitee asepresidendina ametis olnud Neinar Seli kinnitas juba varem välja öeldud, et tema seitsmes punktis koosnev programm on vaid lähtepositsioon, mille põhjal ta järgmised neli aastat tööd tegema hakkab. Kõigepealt loodab Seli paika panna kaadri ning välja kuulutada avaliku konkursi peasekretäri kohale. Samuti soovib ta kuulata alaliitude häält. Neinar Seli. Esimene võib-olla kõige olulisem, mida mul nagu plaanis on, et kõigile alaliitude käest tahaks kiirelt teha sellise küsitluse, millised on nende nelmise olümpiatsükli, unistused, reaalsuse, mida nad ootavad EOK-lt, et, et oleks võimalik nagu kiirelt tagasi saada kas või näiteks turundamiseks, sealt saame ideid juurde ja, ja see peab ka veel saama selle aasta sees valmis, sealt tekib nagu uus programm nii nii toetajatele kui ka siis meeskonnale, kes seda ellu viib. Enne hääletust täiskogu ees esinedes Madis Kallas oma programmile enam ei keskendunud, pigem oli tema kõne tänuavaldus selle eest, et tema toetajad aitasid teda kandidaadiks seades kaasa diskussiooni tekkele. Ma arvan, et Eesti sport sai väga palju juurde, et ka juba tundub vähemalt minule, et see meedia huvi ja, ja ka spordirahva huvi oli oluliselt suurem ja palju asju võib olla, tõmmati teravamalt jälle ühiskonna ette, mis, mis oleks jäänud võib-olla varju, kui me oleks lihtsalt täna määranud siin president. Kallas lisas, et tundis kampaania ajal mingil määral ka seli ümbritsevat ringkaitset. Aga siin ei saa kedagi nagu otseselt süüdistada, et tuleb veel rohkem tööd teha, tuleb võita veel rohkem ärimaailma poliitikute usaldust, et ka ise seal ringist paremini läbi murda. Aga see on tõsi, et, et seal on selline. Sest nii juba praegune olümpiakomitee juhtkond oli nagu selgelt ühe poole nagu kasuks ja aga loomulikult ka nemad on inimesed, nendel on hääl, nad võisid teha seisukoha ja miks seda varjata, kui see on olemas? Seli sõnul ei alahinnanud ta üllatus kandidaat Kallast. Ma ise võtsin samamoodi seda tõsiselt või nägin vaeva rohkem ja, ja, ja mina tagantjärgi kiidan ja algusest peale olin kiitnud, et, et see on hea, kui on, aga kahju, et, et ainult kahekesi olime, kui siin oleks veel olnud rahvast oleks olnud tegelikult veel parem tulemus, aga ma loodan, et järgmine kord on võimalus tulla ja, ja tulgu rohkem siia inimesi, kes kaasa rääkima ja need, kes on kellegi selja taga, tulgu ka selja tagant välja ja olgu siis ise eesliinil jõuame ja alati üheskoos paremale tulemusele. Eesti olümpiakomitee asepresidentideks esitas värske president Seli kahekordse olümpiavõitja Kristina Smigun vähi ja senise peasekretäri Toomas Tõnise. Mõlemad teenisid täiskogult ka mandaadi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ta sai 85 häält ja Madis Kallas 29 häält.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui Soome rahandusminister Juta Urbilainen ütles eilse eurogrupi kohtumise eel, et eesolevad nädalad on euro saatuse seisukohalt võtmetähtsusega, siis rahandusminister Jürgen Ligi seda skepsist ei jaganud. Euroga ühis raha ei kao kuhugi. Küsimus on jah selles, et mis hinnaga mõni riik laenata saab ja, ja kui suur on tema laenuvajadus, ainus riik, kellel seda laenuvajadust ei ole, on, on Eesti kes on hoidnud oma kulud vaos ja seda näitavad ka majandusprognoosid, et Eestile ikkagi näidatakse päris häid numbreid. Eurotsooni rahandusministrid otsustasid maksta Kreekale välja juba kuid edasi lükkunud kaheksa miljardi euro suuruse laenumakse. Veel otsustati järgmine laenumakse Iirimaa jaoks. Kokkulepe on olemas ka Euroopa finantsstabiilsusfondi rakendamise skeemides aga umbes triljoni eurose tulejõuga. Fondi rakendumine on veel mägede taga. Rahandusminister Jürgen Ligi. Tulid nii Kreeka kuues makse kui ka Iirimaa siis Iirimaa programmi kohta ja tuli ka EFSF-i kahe kahe skeemi kohta, aga noh, üks asi on üks asi, on skeemi otsustamine, teine ikkagi reaalne tegutsemine, reaalne laenuvõime ja nii edasi, et ja, ja kui, kui tõhusaks nad osutuvad. Et FSF-iga minnakse edasi, aga no see see ei toimu välgukiirusel, aga turud on ärevil ja selles on küsimus, et selles mõttes väga-väga-väga rahul ei olda üldiselt selle liikumisega Uudisteportaali Reuters andmetel Sondeerib Itaalia uus valitsus pinda IMF-i juures võimaliku laenuabi saamiseks kuigi nii IMF kui ka Itaalia valitsuse esindajad on seda eitanud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Kadri Kukk, Brüssel,",
"role": "user"
},
{
"content": "Eurotsooni rahandusministrid otsustasid maksta Kreekale välja 8 miljardi eurose laenumakse; uus makse otsustati ka Iirimaa jaoks. Rahandusminister Jürgen Ligi tunnistas, et Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi rakendumine toimub aeglasemalt, kui paljud asjaosalised sooviksid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNüüd ongi küsimus selles, et kuidas minna edasi, sest mis siin salata, ega ka minu selline tegevus on noh, üsna teadlikult olnud võib-olla see, mis on tekitanud ka üsna palju selliseid pingeid ja, ja vastasseise alati igasugused sellised muutuste protsessid on üsna keerulised, alati on ka erinevaid arvamusi ja, ja sellist olukorda, kus on, on võib-olla üks arvamus, et noh, piltlikult öeldes, et ütled Lenin ja mõtled partei ja ütled partei, mõtled Lenin niisugused ajad on ju väga ammu läbi. Võib-olla sellist arvamuste avaldamist oli suhteliselt vähe ja see oli üks üheks põhjuseks, täna on olukord teine, me oleme ühe teatud sellise etapi läbi saanud, need on vaja edasi minna, et tegelikult me arutasime siin oleme arutanud päris mitmete inimestega, et kuidas see edasimineku tee võiks võimalik olla ja ma lihtsalt leian, et praeguses olukorras on vajalik teatud nagu pinged maha võtta ja me oleme arutanud just nooremate inimestega, kellel on teatud arusaamad ja ma olen leidnud, et ega meie arusaamad erakonnad tulevikust või võimalikest tulevikust ja arenguteedest ega need väga palju ei erine. Ehk põhimõtteliselt oleks mõistlik nendele samadele noortele inimestele ka panustada, anda neile seega täiendav võimalus. Nüüd on nagu valik, et kas soovitakse neid probleeme ületada või soovitakse pöörduda sellise natuke ennast ära elanud stiili juurde vanade põhimõtete juurde. Minu arvates siis on võimalus sulguda sellisesse enesekapseldumisse ja ja võib olla enesearetsemisse ja vandenõuteooriatesse ära mattuda, aga kui soovitakse jätkata seda stiili ja ma usun, et et nendel inimestel seda tarkust jätkub küll ja küll. Ma olen täiesti kindel, et siis needsamad inimesed mõtlevad samamoodi samade eesmärkide nimel ja siis on neid inimesi lihtsalt oluliselt rohkem, et ma ütleksin, et minu isik ei pea olema teatud selliseks aeglustavaks teguriteks. Meil on ees tulemas keeruline aasta, järgmisel aastal on kahed valimised ehk tegelikult needsamad vastasseisud. Need mingis mõttes aeglustavad protsesse, et tegelikkuses on mõistlik, kui need inimesed, kellel on enam-vähem ühesugune arusaam lõpuks ka teineteist toetaksid ja, ja sellisel juhul on võimalik võimalik ka saavutada mingeid paremaid tulemusi. Ma ütlen veel kord, et et tegelikult rahvaliidul on üsna oluline niš täita, ega Eestis pole ühtegi erakonda, keda huvitaks väga selgelt regionaalpoliitika ja selline piirkondlik areng.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakonna esimees Jaanus Marrandi selgitas Terevisioonis, miks tema jätkamine Rahvaliidu liidrina hea ei ole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaa peaminister Dmitri Medvedjev ütles, et embargo kehtestatakse loomaaia sealihale, puu ja juurviljadele, linnulihale, kaladele, juustule, piimale ja piimatoodetele, Euroopa Liidust, USA-st, Austraaliast, Kanadast ja Norrast. Need meetmed ei kehti lastetoidule ja samuti neile kaupadele, mille Vene kodanikud on saanud välismaalt osta, kuid tingimusel, et neid siin edasi ei müüda. Embargo on jõustunud ja kestab ühe aasta, kui partnerid ei näita konstruktiivset lähenemist seoses sanktsioonide kehtestamisega Venemaale, rõhutas Medvedjev. Vene ekspertide sõnul sanktsioonide tõttu poodides letid tühjaks ei jää. Küsimus on, milliste toodetega need täidetakse. Kõige tõenäolisemalt pöörab Venemaa pilgu Lõuna-Ameerika poole. Sanktsioonid ei ole siiski kõige parem tee, arvab Venemaa strateegiliste hinnangute instituudi president, professor ja politoloog Aleksandr Konovalov. Venemaa jaoks on probleem palju teravam, sest siia on segatud ka kogu toiduainete piiri tagant hankimise logistika. Õunu on Poolast tuua lihtsam ja odavam kui Argentiinast või Brasiiliast. Võimalik, et ka toiduainete valik poodides väheneb, sest eksport Euroopast ulatub miljardite dollariteni, rääkis Konovalov. Venemaa osatähtsus Eesti põllumajanduses on umbes kaheksa protsenti meie üldisest kaubavahetusest. Põllumajandusminister Ivari Padar on veendunud, et tootjad suudavad oma ekspordi ümber suunata ja toodang ei jää siia turule. Eksporti Venemaale siis 2013 oli siin kusagil 239 miljonit eurot Eestist ja seal on ka muidugi märkimisväärne kogus reekspordi kaupa nagu näiteks joogid, alkohoolsed joogid. Ja kui rääkida nüüd Eestist toodetud põllumajandussaaduste toiduainetest, siis kõige raskemini ta mõjub kindlasti piimasektorile, sest et piimatooteid me päris palju Venemaale ekspordime, toodame ju märkimisväärselt rohkem, kui me ise tarbime see töö, et otsida nii-öelda uusi, alternatiivseid turge, see peab olema nagu kogu aeg, mis puudutab siis erinevaid Aasia turgusid, Malaisiasse, kuhu me müüme praegu vadakupulbrit ja on teised riigid, mille puhul me teeme siis tööd selle nimel, et neid avada ja neid võimalusi leida. Sanktsioonid toovad kaasa hinnasurve ja võimalik on ka pöördumine Euroopa liidu poole sanktsioonikahjude hüvitamiseks, aga see on veel arutlusel, rääkis Padar.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa kehtestab \"täieliku embargo\" enamike toiduainete impordile Euroopa Liidust, USA-st ja teistest lääneriikidest, kes on kehtestanud Moskvale sanktsioonid seoses Ukrainaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMis etapid siin on, et kui te mõne sõnaga kirjeldajate, et kui raske see kivi kamakas oli, mis siia toodi ja, ja mis praegu sellest on juba lahti raiutud. Kraana näitas, et 42 tonni oli, kui ta siia hoovi peale toodi. Ma oletan, et praegu on 15 tonni juba sealt maha võetud. Võib-olla 10 läheb veel maha. Ma näen, et siin on kaks pätsi peakuju, et miks need siin on. No üks on, see suurem kuju on see, kust ma võtan mõõdud. Teine on lihtsalt, et oleks selline visuaalsem üldpilt. Kuidas see töö siis käib? Ma näen, et siin on puurijäljendid ja siis on teil lõikekettad, et kui palju te maha võtate sellest kivikamakast, et see õige vorm kätte saab? Võtsin puuriga, mis kannatas nagu puurida maha umbes kuus-seitse sentimeetrit siin sinna varuks. Kuna see kivi on selline natukene imelik, et ta kipub tõmbama mõrasid sissepoole hästi tugev kivi ja selline, et kettaid kulub päris kõvasti. Murdumiskohad on ka sellised natukene etteaimamatud. Saan aru, teil on mingisugune metall mõõdikud selle kivi peale, et mille jaoks need on? Sellega ma kannan nagu punkte mudelilt üle kivile, mille järgi ma nagu lõikan seda, no siis hakkab selline iluravi, kumerused oleks õieti paigas, et, et ei oleks mingisuguseid muhkusid ega lohkusid oleks loomulik ja täpselt nii, nagu kunstnik on seda soovinud. See on Eesti riigipea, kelle monumente teete, et mis tunne teil selle juures on? Kindlasti mitte halb tunne, sest mina võtan seda lihtsalt ajalugu, mis tuleb jäädvustada. Mis ajaks teil see valmis peab olema? Septembriks?",
"role": "user"
},
{
"content": "Kahe aasta eest toimunud ideekonkursi Konstantin Pätsi mälestusmärgi rajamiseks võitis arhitekt Toivo Tammiku ja skulptor Vergo Verniku kavand \"Riigipea\". Teos püstitatakse Rahvusooper Estonia taha Uuele Turule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel semestril toimus õppetöö Eesti kõrgkoolides põhiliselt kaugõppe vormis. Uut kooliaastat soovitakse alustada vähemalt osalises kontaktõppes, kuid mitmed koolid peavad selle aluseks töötajate ja õppurite vaktsineeritust. Tartu Ülikooli arendusprorektori Erik Puura sõnul on ülikool valmis ka vaktsineerimise protsessi toetama. Kes on veel vaktsineerimata, oleks õige aeg siis end vaktsineerida, aga õppehoonetes ja ühiselamutes tõenäoliselt õppeaasta alguses pisut varem. Noh, kui üliõpilased juba hakkavad tulema, siis kliinikumi abiga me avame ja täiendavaid vaktsineerimispunkte. Tartu tervishoiu kõrgkooli rektori Ulla Predeni sõnul on enamus nende kõrgkooli töötajaid ja õpilasi juba vaktsineeritud, kuid siiski alustatakse kooliastet hübriidõppe vormis. Kogu teoreetiline õpe, me jätkame veebis nii nagu seni ja ainult praktiline õpe, mis peab toimuma ja mida tuleb praktiliselt läbi viia, selle me toimetame siis kõrgkoolis, et praktikale pääsemise üheks eelduseks on tegelikult vaktsineerimine. Eesti Maaülikooli õppeosakonna juhataja Ina Järve sõnul eelistab ülikool samuti hübriidõpet, kuid praktiliste ainete õppekorralduse täpsustamine veel käib. Praktilise õppe, mis ikkagi õppekava õpiväljundite saavutamiseks on ikkagi üliolulised läbi teha, et need, need, me tahaks ikkagi kohapeal teha, oleme mõelnud selle peale, et teeme võimalikult väikeste rühmadena organiseerime õppetööd selliselt, et, et inimesed on rühmas püsivad ehk et ei, vahetu rühmiti ja oleme ka teinud seda, et koondada ühe rühma õppetööd nädala algusesse, teise rühma õppetööd nädalalõppu, et hajutada võimalikult palju.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu kõrgkoolid teevad ettevalmistusi, et uuel õppeaastal oleks võimalik taas korraldada kontaktõpet.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee nädal koristati toomemäel puhuritega lehti. Heino Elleri nimelises muusikakoolis ei saanud eile õpilane harjutada ja klaveri häälestamise pidi edasi lükkama. Müra segas ka Tartu Ülikooli muuseumi. Töötas. Muuseumi direktori kohusetäitja Jaanika Anderson, ütleb, et mõistab vajadust lehed koristada, kuid müra on kõrvu lukustav. Masinad töötavad päev läbi, et tegelikult aknaid muuseumis lahti pole võimalik teha, sest see müra lihtsalt ei võimalda isegi kolleegi häält kohati kuulda. Lisaks see, et üks päev vilkusid, tuled päev läbi autol niimoodi pilkusid otse akendesse, et noh, ka nagu niisugune häire oli kogu aeg peal kabinetis justkui nagu. Tartu abilinnapea Raimond Tamm tunnistab, et tartlased kurdavad puhurite pärast iga sügis. Tamm selgitab, et just sügisel võib linnaparkides kasutada võimsamaid bensiinimootoriga puhureid. Ja ja see periood nüüd sellel aastal algas pihta meil 25. oktoobril ja kestab see siis kuni seitsmenda novembrini, ehk siis selle kahe nädala jooksul on meie partneritel töövõtjatel õigus kasutada siis parkides lehepuhureid, küll on seal ka kellaajaline piirang, ehk siis hommikul kell üheksa võib töödega alustada ja kuni õhtul kella kuueni neid töid teha. Tamm ütleb, et arutatud on lehtede riisumist, kuid selleks ei jagu töövõtjatel tööjõudu. Tartlane Kaspar Grupp korraldas kahe aasta eest Toomemäe riisumiseks talgud. Grupp viitab, et nende edu tõendab, et abilinnapea põhjendus ei ole usutav. Ja eelmisel aastal, eks ole, olid mitukümmend inimest abis seal, kes tegid koos linna lepingupartneritega, et kes vedasid masinatega lehti ära, inimesed samal ajal riisusid ja ka siis suudeti nagu see üks sektor vähemalt toomemäest teha nagu ühiselt ära. Et et kui inimesed on valmis isegi tulema tasuta seda tegema, et siis ma arvan, et see lugu, et nüüd ei ole võimalik mitte kedagi leida ükskõik mis raha eest selle rehaga riisuma, see on nalja lugu. See aasta jäid talgud ära, kuna eestvedajat ei olnud. Tamm nendib, et linnavalitsus võiks kaaluda ürituse korraldamise enda peale võtmist. Kuigi inimjõud jääb ka nii masinale alla, pakub keskkonnaameti keskkonnateadlikkuse spetsialist Helen Kivisild. Et kõiki lehti ei pea pargis koristama. Me oleme harjunud silmale ilusaks pidama sellist kolme sentimeetri seks ühtlast muru, kus kasvab hästi-hästi vähe liike, siis noh, võib-olla tõesti need, need lehed seal talvega siis vajutavad selle muru maad ligi ja seal võivad ka mõned sellised hallitusseened tulla. Aga ma arvan, et see on nagu selline valikute küsimus, et, et me võiksime ka linnapildis jätta mõned sellised natukene metsikumad kohad. Kivisild kiidab, et Tartu kui tulevane Euroopa kultuuripealinn on elurikkust pidanud tähtsaks. Seda võiks nüüd ka teha Toomemäel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sellel ja järgmisel nädalal lubab Tartu linnavalitsus parkides lehtede koristamisel kasutada bensiinimootoriga lehepuhureid. Toomemäel on müra seganud muuseumitöötajaid ja teinud muusikakoolis pilliharjutamise kohati võimatuks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo me oleme võtnud vastu kutse alustada läbirääkimisi ja vaatame, kuidas läbirääkimised kulgevad. Meil on ikkagi vaja oma valijate huvisid kaitsta ja seda saab ikkagi olla koalitsiooni võimul. Ja sellest lähtuvalt me alustasime koalitsiooniläbirääkimisi. Mis need asjad on, mis peaksid teie meelest kokku lepitud saama, et te oleksite nõus? Meil on äärmiselt olulised lasteaedade rahastamise küsimus. Töötusküsimus lastega perede olukord, linna juhtimise stiilil. Mis selle linna juhtimise stiiliga teile tähtis on või ei meeldi? Me tahaksime nii, et avalikkus saaks ka sellest aru, et linna juhitakse ausalt, läbipaistvalt ja tõhusalt, muidugi. Kõik läbirääkimised eeldavad kompromisse. Kui me vaatame mandaatide nii-öelda suurusjärke, eks ole, siis on ju selge, et Keskerakonnal on tunduvalt suurem mandaat kui meil. Ja eks sellega tuleb ka läbirääkimistel arvestada. Kui kaugele te nende suure mandaadi surve all võite minna? No ei, me ikkagi seisame oma huvide eest, et me ei lähe ju sinna linnavalitsusse iga hinna eest ja enne kui see otsus teha, seda arutab ka ka piirkonna juhatus, nagu on meie erakonna juhatus kokku leppinud juba varem. Millal delegatsioonid siis esimest korda kohtuvad? Me ei ole saanud ka veel päris ametliku kirja, kus sellest on kirjas ja kui see kiri tuleb, eks siis anname teada. Te ei pelga, et te kaotate kuidagi oma mainet, nagu paljud arvavad, et te lähete Keskerakonnaga kõnelema. Maine, kas kaotamine on siis, kui erakond on otsustanud olla kogu aeg opositsioonis kindlasti kui kutsutakse koalitsiooniläbirääkimistel ka küll võib-olla mitte kõige parema tingimustel selles mõttes, et meie mandaat ei ole nii suur, võrreldes meie meie, meie, meie kutsujaga tuleb igal juhul minna läbirääkimistele ja vaadata, kuidas oma valijate huvide eest seista ja seda saab eelkõige ikkagi teha, kui olla koalitsioonis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraadid võtsid vastu Keskerakonna kutse alustada Tallinnas koalitsioonikõnelusi. Sotsiaaldemokraatide juhi Jüri Pihli sõnul sõltub aga otsus sellest, kuidas sotsiaaldemokraatidel õnnestub oma valijate huvisid kaitsta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜks meetod oligi, et kuidas teada saada, mitu ettepanekut täpselt oli Reformierakond paberil teinud, siis me pidime need kõik sisse skaneerima ja siis muutma nad loetavaks ja saime lõpuks erineva numbri sellest, mida ütles Reformierakond, et nemad ütlesid, et 3500 ettepanekut, aga meie saime 3337 ja kokku on siis jah 9370 muudatusettepanekut, praeguse seisuga ja enamus on siis huumoriküsimused. No näiteks, kas abielu mõiste Eestis peaks sisult kokku langema abielu mõiste ja sisuga Namiibias, kas Eesti vabariigis tuleks meestel keelata kunsti juuksed, kas Eestis tuleks keelustada sõprus ja nii edasi? Paraku tuli isegi roppusid nii et need on eraldi rubriik. Ja siis sotsiaaldemokraatidelt kogunes 5800 ettepanekut nende hulgas olid mõned, mis on juba praegu välja selekteerunud, mida võiks käsitleda tõsiste küsimustena, kuigi nendel oli suurem osa sellised, mis pakkusid hoopis oma küsimust, aga hoopis teistel teemadel. Kas Eesti hümn peaks olema ema süda, kas sotsiaalmeedia toob rohkem kahju või kasu, aga siis kogu sellest tõesti ka totrate küsimuste hulgast ja trollimisest selekteeruvad mõned üksikud, mis on sisulised, näiteks, kas täiendada perekonnaseadust samasooliste paaride õigusega sõlmida kooselu? See seondub küll enam-vähem selle teemaga, mida me käsitleme ja samamoodi tuli sotsiaaldemokraatidelt ettepanek siis polügaamia küsimus üles panna, et kas abielu ei võiks olla ka mehe ja mitme naise vaheline liit, praegu on siis juba suurem osa ettepanekuid riigikogu kodulehel kättesaadavad, et eriti ajakirjanikele, ma arvan, on väga huvitav kõike seda lugeda, sest siin on omamoodi negatiivses mõttes tehtud parlamendi ajalugu nende obstruktsiooni küsimustega. Aga mis meie enda tegevus ongi praegu nende rühmitamine ja uurimine. Ja siis plaanime sellel nädalal ka erakorralist komisjoni istungit, kus siis hakata seisukohti võtma nende muudatusettepanekute teemal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Abieluteemalise rahvahääletuse eelnõu muudatusettepanekuid sisestatakse ikka veel arvutisse. Riigikogu koduleheküljel saab nendega ka eelnõu juures tutvuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nGeoloogi Alar Rosentau sõnul kaevandatakse täna ehituseks vajalikke maavarasid aastas alla 10 miljoni kuupmeetri. Ainuüksi Rail Balticu ehitus tähendab, et kokku on liiva, kruusa ja killustiku vaja kaks miljon kuupmeetrit aastas rohkem. Kui me võtame näiteks liivakruusa, siis Pärnu ja Raplamaa on kindlasti väga sellises mõnevõrra kriitilises seisus, kus me olemasolevate karjääridega ei saa hakkama. Harjumaal on kindlasti lubjakivi, nii et me peame kindlasti midagi uut võtma kasutusele. See tähendab uusi kaevandusi. Rosentau sõnul on uuringufirmad viimastel aastatel rohkem otsinud sobivaid kohti maavarade kaevandamiseks. Kuna selline materjal on odav, ei tasu seda üle 50 kilomeetri transportida. Seega otsitakse kaevandusi Rail Balticu trassi lähedale. Kindlasti jah, see risk on olemas, et, et, et me ei saa kõiki neid varusid kasutusele võtta. Et see nõuab kindlasti kogukonna ja, ja kohaliku omavalitsuse nagu heakskiitu sinna. Kallima hinna eest saaks vajadusel liiva tuua Lätist, kasutada saab ka põlevkivitööstuse jääki. Põlevkivi aherainet saaks kasutada ligi kaks miljon kuupmeetrit kogu Rail Balticu rajamisel. Teedeehitaja rek Grupi juhatuse esimees Sven Pertens ei muretse, et maavarasid jääb väheks. Kui tõmmata näiteks pidurit ja, ja uusi uusi kaevandusi mitte lubada avada, eks see protsess on niikuinii keeruline siin kohalike omavalitsustega läbirääkimised ja, ja kõik muu, et, et siis peale seda ehitust võib tekkida olukord, kus ei ole piisavalt palju kaevandamislubadega kaetud maavarasid noh, järgnevateks aastateks, aga usume, et seda probleemi ikkagi ei teki. Liiva ja kruusa hind on ligikaudu neli eurot tonni kohta, killustiku tonni hind on kuni kaheksa eurot. Kallim materjal on graniitkillustik, mida peab tooma Soomest. Selle hind kohaletarnituna on pigem sõltuvalt asukohast, seal võib-olla 20 kuni 30 eurot tonn. Nii et loota, et me kuskilt välismaalt toome mingisuguse materjali, mis asendab siis kohalikku materjali. Noh, ilmselgelt seda teha ei saa, sest see ehitus läheb kohe väga märkimisväärselt kallimaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rail Balticu ja neljarajaliste riigiteede väljaehitamine nõuab palju liiva, kruusa ja killustikku. Kuigi need maavarad on Eestis olemas peab kaevandamise maht oluliselt kasvama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nIRL-i suurkogul oli Tallinna tehnikaülikooli saalis kohal 643 saadikut. Seda on siiski tunduvalt vähem kui kaks aastat tagasi, kui valiti Margus Tsahkna ja ise sai ta tookord 685 häält. Täna Tsahkna ning ka terve rida tuntud erakondlasi ei kandideerinud ühessegi juhtorganisse. Aga selle teema juures suurkogul ei peatutud. Esimehe lahkumiskõne polnudki eriti konkreetne ja sõnumina jäi kõlama, et erakond on teinud õigeid otsusi. Mõlema esimehe kandidaadi sõnavõtus rõhutati, et tööd erakonna sees tuleb parandada. Kaia iva. Täna me vajame realistliku ja tõsist plaani. Kuidas edasi? Selle plaani esimene nurgakivi on see, et peame olema selged, rääkides erakonna poliitilistest seisukohtadest. Me peame andma erakonna valijale kindlustunde, et oleme avara pilgu ja uuendusliku loova mõttega kuid ei unusta oma põhiväärtusi. Hoiame aluses inimeste põhiõigusi ega salga neid maha, kui tundub nii olevat mugavam. Ja Helir-Valdor Seederi arvamus, kuidas ennast kehtestada? Üks on meie poliitika kujundamine, sõnum, et see oleks selgem, see oleks rahvuslik-konservatiivne. Ma arvan, et Eesti poliitiline maastik vajab tugevat, selget, konservatiivset erakonda ka Eesti Konservatiivse rahvaerakonna kõrvale. Ja teine on erakonna sisemine poliitiline kultuur, asjaajamise kultuur, erakonna enda toimimine, erakonna erinevate juhtorganite ja juhtide ülesannete vastutuse parem jagamine. Need on asjad, mis tugevdavad erakonda, mis võimaldavad meil ka siis oma poliitikat tegelikult ellu viia. Täna suurkogul võitiski seeder aga päris napilt 322 häält 304 vastu. Esimene küsimus uuele esimehele oli, mida ta erakonna näiteks ka ministrite koosseisus muutma hakkab. No kindlasti minu eesmärk ja ma olen kindel, et ka uue eestseisuse eesmärk ei ole tekitada kohe esimese asjana valitsuskriis. See ei ole meie eesmärk, nii et me loomulikult soovime läbi vaadata oma poliitika, arutada, kus me oleme ja siis minna edasi nendelt välja öeldud mõtetelt, mis ka siin suurkogus ju kõlama jäid, et erakond peab viima ellu rohkem rahvuslik-alalhoidlikku poliitikat, selgemat poliitikat ja olema ka valijatele ja avalikkusele selgem ja arusaadavam kui, kui seni. Ettepanekud, mis puudutavad personaaliat, ma kindlasti teen kõigepealt eestseisuses erakonna erinevates juhtorganites ja alles siis avalikkuse ees. Aga ma ütlen nii palju, et Isamaa, Res Publica liidul ja tegelikult ka teistel erakondadel on ju olemas ka kogemus, kus koalitsioonierakonda on juhitud parlamendist. Esimehe kohal oligi kõige suurem rebimine, ülejäänud oli rahulikum. Kolme aseesimehe kohale oligi ainult kolm kandidaati. Viktoria Ladõnskaja, Siim Kiisler ja Andres Mets. Oja eestseisuse 20-le kohale kandideeris 25 inimest, nii et välja jäi iga viies.",
"role": "user"
},
{
"content": "IRLi uueks esimeheks valiti suurkogul Helir Valdor Seeder. Tema poolt andis hääle 322 ja vastaskandidaadi Kaia Iva poolt 304 parteiliiget.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolonel Grosbergi sõnul on Venemaa suunanud oma rünnakud praegu Kromatorski ja Slovjanski linnadele. Mõlemad on olulised punktid nii logistika kui ka Ukraina vägede juhtimisele. Endi poolest jätkab Marko Krosberg. Harkkivi juures, nagu ma siin mainisin, Ukraina väed on teinud mõned vastupealetungid ja mõningaid piirkondi suudetud ka nii-öelda tagasi võtta. Aga jällegi ütleme väga niisugust suurt operatiivtaktikalist, edu see endaga kaasa praegu ei ole toonud, selleks et läbi lõigata Vene Föderatsiooni logistilise järelveo võimalused, oleks vaja neid operatsioone seal laiendada. Mida tähendab aga see, et Mariupoli Asostali tehast ei vallutada tormioksuga vaid blokeeritakse nõnda, et isegi kärbes läbi ei mahu? Tormijooks on äärmiselt keeruline operatsioon ja no ju on siis nüüd aru saadud, et see asus tali territoorium koos oma. Nii maapealse kui maa-aluse taristuga on ikkagi selline, mida sellise taktikaga võtta võimalik ei ole, eks Vene Föderatsiooni üksused on ka seal kaotusi kandnud. Ja tõenäoliselt siis on lootus sellest, et õhu ja kaugtulelöökide ja selle nii-öelda piirkonna sulgemisega sisuliselt Leningradi blokaadi laadse asja loomisega sinna ollakse siis võimelised ja suutelised kaitsepäeva lõpuks ühel hetkel alla andma. Mariupolis on väljaspool Asostali tehase ala alles veel üksikud ukrainlaste vastupanukolded. Asovi pataljon on püüdnud viimastel nädalatel tehase piirkonnast välja murda, et tuua Mariupoli sadamast ära politseinikud ja piirivalvurid. Milline võib olla ka selle kandi edasine saatus? Hindame, et isegi juhul, kui maaväeüksused või jalaväeüksused nüüd edaspidi enam ei ürita tungida asostali territooriumile, siis samasugune nii-öelda kaugtule ja õhutule löökide andmine kindlasti jätkub ja pigem võiks eeldada või arvata. Tegemist oli nii-öelda Venemaale sisse mõeldud kommunikatsiooniga, et kindlustada nii-öelda esimese võidu suurejoonelisem tähistamine juhuks kui Ida-Ukraina territooriumi tel ei peaks asjad kulgema nii nagu plaan ette näeb. Grosbergi sõnul on vene väed küll sisenenud Rubisinese ja Popasnasse, kuid mõlemad asulad ei pruugi olla nende kontrolli all. Kas aga vastab tõele USA hinnang, et nüüdseks on ukrainlastel enam tanke, kui venelastel on õnnestunud sõja algusest riiki sisse viia? Need on kõik sellised andmed võiksime vastata sellele võib-olla nädala või, või paari pärast, kui me siiski sisuliselt näeme, et nende tankide saabumisest on üksi vähe kasu, kui neist on moodustunud üksused ja need üksused, midagi teevad ainuüksi lugeda üksikuid tanke. Kas neid on rohkem kui Vene Föderatsioonil? Ei, ei anna meile nagu seda head pilti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseväe luurekeskuse ülema kolonel Margo Grosbergi sõnul on Vene väed viimase nelja päeva jooksul püüdnud Ukrainas edasi tungida pea kogu rinde ulatuses. Mõnes kohas on Vene väed Ukraina kaitseliinidest läbi tunginud, ent suurt operatiiv-taktikalist edu pole nad Grosbergi sõnul saavutanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPõlva Jakobi kooli koduõppe suunal õpib õpilasi Eesti 39-st omavalitsusest paljude vanemate võimalus töötada kodus annab neile aega lasta õppimisel juhendada, ütles Põlva Jakobi kooli direktor Tarvo Siilaberg. Vanematel on tekkinud uuelaadsed töötamise võimalused. Ma mõtlen kodus töötamise näol ja, ja seetõttu siis tekib ka võimalus kaaluda siis seda, et, et lapsi saab koju jääda haridust omandama, aga eelkõige on siis põhjuseks mõistagi vanema soov ise osaleda oma lapse haridusteel enam, võib-olla seda siis see tavaõpe võimaldaks. Ja on, on muidugi ka üks osa peresid, kes on distantsõppe kogemuse vara leidnud, et nad on selleks võimelised ja, ja see mõjub lapsele hästi ja, ja nende jaoks see töötab. Erinevalt distantsõppest on koduõppel oleva õpilase vanemad teadlikult võtnud vastutuse ise osaleda lapse hariduse omandamisel. Koduõppel õppiva lapse jaoks on loodud erinevaid võimalusi osaleda huviringides või siis eakaaslastega suhelda, kinnitas Jakobi kooli koduõppeosakonna juhtivkoordinaator Kadi Künnapuu. Koduõppijad noored on väga head suhtlejad ja nad saavad täpselt sellises mahus sellisel viisil suhtlemist harjutada, nagu neile sobib. Nagu, nagu neile on sellel hetkel vajalik igasugused huviringid meie perepäevadel osa osalemised sotsiaalmeedias, meil on selline kinnine grupp, kus nad saavad teineteisega kontakti ja otsida kohti, viise, kuidas kokku saada, koos õppida või lihtsalt koos suhtlemas käia. Jakobi kooli koduõppe suunal õpib õpilasi ka väljaspool Eestit. Keenias elav Kadri Humal aial ütles, et tema jaoks on oluline, et tema kaheksandas klassis käiv tütar saaks õppida just eesti keeles. Minu arvamuse kohaselt Keenia haridus ei ole väga tugev ja teisest küljest on minu jaoks ka tähtis, et mu laps jätkuvalt parandajaks oma eesti keele oskust. Lapsel on õigus emakeelele ja lapsele peab võimaldama oma emakeele õppimist ja seda tehes läbi igapäevase õppimise. On on minu meelest üks kõige paremaid variante. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põlva Jakobi Kool pakub lapsevanema soovil alg- ja keskastme õpilastele hariduse omandamise võimalust koduõppe vormis. Kolm aastat tagasi ühe õpilasega alustanud koduõppe suunal õpib käesoleval aastal 144 õpilast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRäpina spordikooli direktor Ants Järv ütles, et Räpinas on oodatud sportimistingimuste paranemist. Pikka aega. Circa 15 aastat, kui spordikool loodi 2008 siis Räpinas tegime seda sporti seal vanal staadionil ja siis juba olid projektid. Ma mäletan väga hästi, et olid juba algust tehtud selle projektiga, et ehk läheb ehituseks. Aga mingitel asjaoludel ehituseks ei läinud ja siiamaani me seda ootasime pikisilmi kõik spordirahvast, terve Räpina valla rahvas. Aga nüüd on see hetk käes ja nüüd me kõiki kutsumegi Räpina valla inimesi siia, Räpina staadionile sporti tegema. Räpina ühisgümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Jaanus Meitus lootis, et tänu uuele staadionile paranevad ka kooliõpilaste spordisaavutused. Eelkõige kuna see on kergejõustiku staadion, siis, siis see tähendab seda, et kõiki neid alasid saab tunduvalt paremini teha kui enne, kindlasti kõige rohkem annab tunda selline hea ja kaasaegne rajakate, mis siin on, võimaldab joosta. Ma loodan kiireid aegu ja uusi koolirekordeid parandada ja kõiki klassikalisi kergejõustikualasid saab siin tunduvalt paremini teha kui enne. Kuuenda klassi õpilane Jana ja neljanda klassi õpilane Grete arvasid, et uus staadion innustab noori rohkem sporti tegema. Kui te nüüd seda uut staadioni vaatate, siis mis siin on teistmoodi? Siin saab kõrguste, siin on see kettaring, siin saab nagu ketast heita ja see on väga ilus, et siin saab nüüd palju sporti teha ja et ja väga hea mõte, see uus staadion siin ehitada. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Räpinas algas kooliaasta kauaoodatud suursündmusega – avati uus staadion. Ühisgümnaasiumi kõrvale rajatud staadioni saavad kastutada nüüd nii kooliõpilased kui ka kõik teised spordihuvilised.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIda prefektuuri piiri ja migratsioonijärelevalvetalituse juhi Erik Burgeli sõnul on alates Ukraina sõja algusest politsei ja piirivalveametile esitatud 50 rahvusvahelise kaitse taotlust, neist 17 on laekunud Vene Föderatsiooni kodanikelt. Mitte nad kõik ei ole ka piiril esitanud selle taotluse, vaid on esitatud ka meie nii-öelda sisemaal on tulda teenindusse ja siis on soovitud rahvusvahelist kaitset. Osadel neist oli viibimisõigus olemas, aga nemad ei soovinud siis Venemaa Föderatsiooni tagasi minna. Selleks on eri põhjused. Üldiselt on ikkagi poliitilise režiimi tagakius, on ka individuaalne, kes siis väldivad mobilisatsiooni üldiselt. Põhjus on ikkagi seotud ja et selle konfliktiga ja lähtuvalt sellest siis erinevad poliitiliste põhjustega. Olukorras, kus Venemaal Euroopa riikidega lennuühendus puudub, kasutavad poliitilised põgenikud Eestit ka transiitriigina. Pihkva ajalehe Pskovskaja Gubernija peatoimetaja Denis Kamaljagin saabus Eestisse viisa alusel. Siit sõitis ta kohe edasi Riiga, kus kavatseb ajakirjaniku tööd jätkata. Ja pass. Kuni on olemas oht, et meid vangi pannakse, hakkame töötama välismaal. Nii on juba käitunud pea kõik sõltumatud Vene väljaanded. Olen üks viimastest blokeeritud väljaannete töötajatest, kes Venemaalt lahkub. Denis ka Maliagini juhitud väljaanne sattus võimude pressingu alla kohe peale sõja algust, kui nad püüdsid Ukrainas toimuvat ausalt kajastada. Praeguseks on ajaleht suletud veebiväljaanne, blokeeritud ajakirjanike ja isegi nende vanemate kodudes toimuvad läbiotsimised. Kodumaal on nad kuulutatud reeturiteks. Kuidas aga peaks Euroopa riigid suhtuma venelastesse, keda kodumaal taga kiusatakse, räägib Denis ka Maljaginalases? Ma arvan, et neid on vaja abistada. Nad pole Venemaal toimuvaga nõus, kuid mõjutada seda nad ei suuda. Te ju näete, kuidas politsei peksab mõnuga kõiki, kes avalikult protestida julgevad, mida need inimesed peaksid tegema. Nende ainus valik on praegu Venemaalt lahkuda ning kui nad teie juurde sõidavad, loodavad nad abile. Politsei ja piirivalveameti andmeil kestab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamine umbes kaks kuud, nii et esimesed kaitse andmise otsused peaksid tulema hiljemalt 24.-ks aprilliks. Uudo tele. Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tavaliselt põgenevad Putini režiimi poolt tagakiusamist kartvad inimesed riikidesse, kus viisat ei nõuta. Nii on tuhandeid Venemaa elanikke sõitnud Gruusiasse ja Armeeniasse, kuid varjupaika otsitakse ka Eestis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPeeter Püvi rõhutab, et kõikidel Eestis, Soome tööl käivatel inimestel tuleb tõepoolest kohe otsustada, kas olulisem on jääda praegu tööle Soome või tulla tagasi Eestisse ja see sõna kohe ei ole hirmutamiseks, lisas ta vaid tulebki otsus teha. Inimesed peaksid selle ära otsustama, et kes on Eestis, et nad siis tõesti, kui nad tahavad tulla Soome tööle ilma karantiini sattumata, et siis see otsus on vaja teha praegu. Aga kõik need inimesed, kes praegu on Soomes, teevad tööd, neile jätkub siin tööd. Ma arvan, et need inimesed võiksid ja peaksid jääma hetkel. Soome. Eesmärk on ju see, et inimesed liiguksid vähem üle piiri, et tõkestada viiruse levikut. Ma rääkisin just Soome piirivalvega. Soome piirivalve töötab Soome siseministeeriumi alluvuses ja hetkel nad sisustavad seda mõistet, et mis on vältimatu tööl käibed, et et ma kujutan ette, et eestlaste puhul see on nagu see kõige suurem küsimus, et keda siis nimetada selle alla, et kui keegi tuleb mööblit paigutama, tal on tellimus, et kas see läheb selle alla või see ei lähe selle alla. Et hetkel puudub see teadmine, aga kindlasti päeva jooksul see selgub ja kui meil on rohkem infot, et me kindlasti paneme selle info üles enda kodulehele ja jagame Facebookis, et jälgime olukorda ja las inimesed vaatavad ka Soome piirivalveinfot, et raja punkt Palju inimesi, kes tulevad koju tagasi kuskilt mujalt maailmast läbi Soome on pöördunud välisministeeriumi poole küsimusega, et neil on laevapilet koju 20.-ks või 21.-ks märtsiks. Kuidas nemad koju saavad? Soome piirivalve info kohaselt kõik Euroopa Liidu kodanikud, sealhulgas ka Eesti kodanikud, kes tulevad näiteks Ameerika Ühendriikides, Aasias. Finnairiga maanduvad Helsingi lennujaamas. Need inimesed praeguse info kohaselt saavad tulla sadamasse ja saavad laevade peale. Muidugi peab arvestama, et, et laevagraafikus on muudatusi viiking, Ekspress on reise vähendanud ja ka Tallink on siis ühe või kaks laeva praegu ära võtnud, et Ekero line praeguse info kohaselt sõidab graafiku järgselt suhelge otse laevafirmaga. Tallink on tõepoolest oma Shatliini sõidugraafikutes muudatusi teinud täna, kinnitab firma kommunikatsioonijuht Katri Link. Täna hommikul tegi oma praeguseks hetkeks viimase reisi Tallinki Shatlelaev Star Helsingi poole pealt ja jääb nüüd Tallinnasse sadamasse ja jätkab oma tavapärases graafikus. Praegusel hetkel Tallinki teine Satl laev Megastar, nii et megastaariga hetkel Tallinna-Helsingi liinil liiklus toimib. Loomulikult tuleb kontrollida, kas on hetkel Eestisse sisenemise õigus enne, kui laevapilet osta. Samamoodi jätkab opereerimist praegusel hetkel kaubaveo osas Tallinna Vosaari vaheline laev. Sein. Mis saab homme, see oli kõik nüüd tänase kohta. Just praeguse seisuga näeme me seda, et Megastaar opereerib liinil edasi ka homme. Megastari graafikusse võib tulla samamoodi lähipäevil muudatusi sõltuvalt nüüd sellest, kui palju siis reisijaid laevale jagub. Vaatame graafikud üle ja esimesel võimalusel anname teada, mis saab Megastari liiklusest edasi järgmise paari päeva jooksul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsuse otsusega sulgeb Soome oma piirid eeloleval keskööl. Piiride sulgemise tõttu on raskustes ka need eestlased, kes tulevad mujalt maailmast Soome kaudu tagasi. Mall Mälberg usutles nendel teemadel Eesti Soome-saatkonna konsulit Peeter Püvi ja Tallinki kommunikatsioonijuhti Katri Linki.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOmaalgatuslikule istungile kogunenud volinikud avaldasid umbusaldust esimehele Inge Muskinale ja valisid uueks volikogu esimeheks Kalle Keki. Keki sõnul käitusid teda valinud volikogu liikmed järgides seadusi kohtupraktikat ja lisaks oli neid ka rohkem seitse volinikku 13-st. Milline põletav teema sundis aga volinikke nii kiiresti tegutsema ootamata korralist istungit, kus nad niikuinii oleks häälteenamusega võidu saavutanud, selgitab Kalle Keki. Kõige põletavam küsimus on muidugi haldusreform, peeti läbirääkimisi ainult Vaivaraga, samas oli 400 allkirjaga pöördumine, et alustataks läbirääkimisi ka Narva linnaga, kuna ajalooliselt ja puht majanduslikult on Narva-Jõesuu linna elanikud seotud väga tihedalt Narva linnaga ja kui me praegu alustame läbirääkimisi ikkagi Narva a ja kui Narva on huvitatud, siis miks mitte ühineda suureks vallaks, kus võib-olla on ka Sillamäe, Narva, Narva-Jõesuu ja Vaivara. Uue volikogu esimehe valimised tekitasid Narva-Jõesuus kaksikvõimu, sest ka Inge Muškina peab end volikogu esimeheks. See oli lihtsalt ebaseaduslik volikogu liikmete kohtumine, kus nad tegid ise, mida tahtsid. Mina olen ikka volikogu esimees. Haldusreform pole aga Muskina sõnul praegu teema, mille nimel võimupööret korraldada. Narva-Jõesuu linnavalitsus uut volikogu esimeest ei tunnista. Narva-Jõesuuga liituv Vaivara vald jälgib naabrite tegevus ja ärevusega. Vaivara vallavanem Veiko Luhalaid. Meie jaoks on olukord väga segane ja tegelikult ongi väga raske öelda, mis edasi saab ja mis see praegu oli, et kui me tagasi vaatame ajaloos, siis paraku Narva-Jõesuu lähiaastate ajalugu näitabki sellist hästi segast olukorda, pigem omavahelised suhted, mis segavad asjade arengut. Meie peame suhtlema lihtsalt selle, kellel antud volitus linna juhtida. Nii et täna me teame, et ta on hinge muskina homme, vaatame või kui nad ise kokkuleppele ei jõua, et seda selgelt välja öelda, siis kohtuinstantsid peavad selle välja selgitama. Ida-Viru maasekretäri Eve Easti sõnul alustab maavanem järelevalvemenetlust kontrollimaks, kas Kalle Keki eestvedamisel kogunenud volinikel oli õigust volikoguna kokku tulla ja otsuseid vastu võtta. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva-Jõesuu Narvaga ühinemist pooldavad volinikud kogunesid omaalgatuslikule istungile ja vahetasid välja volikogu esimehe.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFilmirežissöör poliitaktivist ja inimõiguste eest seisva Oleg Sentsov pälvis Sahrovi auhinna juba eelmisel aastal. Sel ajal kandis ta Venemaal 20 aasta pikkust vanglakaristust. Venemaa kohus mõistis Krimmi okupeerimise vastu protesteerinud mehe süüdi väidetava terrorirünnakute kavandamises. Sensov vabanes Ukraina ja Venemaa vangide vahetuse käigus. Oma kõnes Euroopa Parlamendis tuletas ta meelde Ukraina poliitvange, kes jätkuvalt vabanemist ootavad Sahharovi preemia laureaat Oleg Sentsov. Ma ei võta seda auhinda kui isiklikku preemiat, vaid kui tunnustust kõigile Ukraina poliitvangidele, kes olid Venemaa vanglates või kes on ikka veel seal kõigile meie vangidele, kes on Donbassis sealsete separatistide käes kõigile meie aktivistidele, kes võitlevad meie maa eest kõigile meie sõjameestele, kes võitlevad meie iseseisvuse eest või on juba kaotanud oma elu. Sentsov ütles, et ta ei usalda Venemaa presidenti Vladimir Putinit ja ei soovita seda ka eurooplastel teha. Putin ei taha rahu, vaid Ukrainat põlvili suruda ja mõjutada Euroopa poliitikat. Sahharovi preemia laureaat Oleg Sentsov. Iga kord, kui keegi teist hakkab mõtlema sellele, kuidas ulatada Vladimir Putinile sõbrakäsi üle meie pea, tuletage meelde kõiki neid 13000 hukkunut. Mõelge neile sadadele meie poistele, kes on praegu vangistuses ja keda võidakse piinata just praegu neile Krimmi tatarlastele, keda just praegu võidakse arreteerida. Nende kodudes võivad toimuda läbiotsimised ja pered ja lapsed jäävad isadeta. Tuletage meelde neid poisse, kes praegu mundris ja Ukraina märgiga käel on kaevikutes ja riskivad oma elu ka meie ja teie vabaduse nimel. Pressikonverentsil hoidus Sentsov siiski Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni katseid Venemaaga suhteid parandada kritiseerimast. Küll aga ootab Ukraina tema sõnul Euroopalt probleemide pidevat meeldetuletamist ja Putini survestamist. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Pehan Strasbourg, Prantsusmaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlament andis Ukraina filmirežissöörile ja endisele poliitvangile Oleg Sentsovile üle Andrei Sahharovi mõttevabaduse auhinna. Sentsov hoiatas auhida vastu võttes Euroopa Liitu Venemaa presidendi Vladimir Putini eest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAustatud härra juhataja. Mul on enne kui ma alustan, oma ettekannet palve lubada. Juhul kui see läheb mõni minut üle lubatud 20 minuti, siis lubatud on mul siiski see ettekanne lõpetada. Austatud riigikogu liikmed, minu tänane etteaste. On mõneti ebatavaline. See toimub ajal, mil parlament on oma tegevuse lõpetanud. Varsti on valimised, seejärel astuvad ametisse juba uus parlament ja uus valitsus. Uuele riigikogule antakse ratifitseerimiseks üle liitumisleping Euroopa Liiduga ja siis leiab aset ka põhjalik arutelu meie Euroopa Liiduga ühinemise tingimuste üle. Täna valmistatakse liitumislepingu teksti. Meie siseriiklikes protseduurideks ette. Teisalt on kogu Euroopas hoogustumas keskustelu Euroopa Liidu tuleviku üle juba varsti selgineb see nii tuleviku konvendi kui ka valitsustevahelise konverentsi otsuste näol. Olen seetõttu keskendanud oma tänase ettekande eelkõige Eesti poliitikale Euroopa tuleviku määratlemise raamistikus. Hiljuti oli mul meeldiv võimalus külastada on meile nii sümpaatset Iirimaad ja saada selle juhtidelt kuulda nende mõtteid seoses Euroopa liitu astumisega. Iiri president Mary McCeleas jutustas, kuidas ka Iirimaal oli arutletud, kas ikka Euroopa Liit kuidagi Iirimaa sõltumatust ei ahista. Täna võib Iirimaa tõdeda, et liikmeaastad on näidanud hoopis vastupidist. Iirimaal on oma sõltumatuse tagamiseks ja kasutamiseks hoopis avaramad võimalused kui enne sealhulgas ka suhtlemisel oma suure naabriga, kellega nüüd ollakse poliitik, kas võrdne partner iiri rahva rahvuslik iseteadvus on seetõttu märkimisväärselt tõusnud? Seda mõistagi ka majandusliku olukorra tunduva paranemise tõttu, milles nähakse Euroopa Liidu suurt rolli? Las enda veendumuse järgi saab oma rahvuslikku sõltumatust ja rahvuslikke huve hoopis paremini teostada Euroopa Liidu liikmena, kui sellest välja jäädes. Nagu ütles hiljuti oma kõnes Iiri välisminister, kaua, mis on hea Euroopa on olnud hea Iirimaale kasulik teada ka meile, see, millisel määral ja kui tõhusalt õnnestub Eestil ja teistel riikidel teostada oma suveräänsust. Euroopa Liidu liikmena sõltub palju sellest, milline on tuleviku Euroopa Liit ja tema institutsioonid. Juba praegu käib tulevase juba 25 liikmelise Euroopa Liidu juhtimisele vilgas arutelu. On esitatud mitmeid olulisi ideid. Euroopa ülemkogu, president, föderaalne Euroopa riikidevaheline Euroopa mitmete uute institutsioonide loomine, nagu näiteks Euroopa rahvaste kongress ja mitmeid teisi sarnaseid. Kõiki neid variante ja ka praeguse otsustamismehhanismi puudusi ja voorusi kaaludes olen jõudnud järgmistele seisukohtadele, mida võiks lõplike valikute tegemisel vaatlusele võtta. Esiteks on oluline, et tulevane Euroopa Liidu otsuste tegemise mehhanism arvestatakse kõige fundamentaalsemaid printsiipe kõikide liikmesriikide võrdset kohtlemist, tasakaalu Euroopa liidu sees, otsuste tegemise läbipaistvust, demokraatliku vastutust ning liikmesriikide suveräänsuse austamist. Teiseks, kõikide väga põhimõtteliste riikide suveräänsuse lähedalt puudutavate otsuste langetamise meetodiks peab jääma riikidevaheline konsensus ehk ühehäälsus. Nii nagu see on praegu. Miks konsensuse, kas nii on üldse võimalik otsuseid langetada, kui liidus on 25 riiki? Olen veendunud, et on küll just nii, on tagatud rahvusriikide võimalus oma suveräänsuse parimal moel teostada. Kvalifitseeritud häälteenamus peab olema, on enamuse otsuste tegemise reegel, kuid seda ei saa laiendada. Suveräänsust oluliselt puudutavatele küsimustele peab üheäärsus, peab säilima nii maksupoliitikas, sotsiaalpoliitikas, ühises välis ja julgeolekupoliitikas ning kaitsepoliitikas. Seda seisukohta oleme oma esindajate kaudu Euroopa tuleviku jõuliselt rõhutanud. Kardetakse, et säilitades ühehäälsuse, hakkavad mõned riigid liidu tegevust takistama ja teiste suhtes väljapressimistaktikat kasutama. Ma ei usu, et see nii hakkaks minema. Miks ei peaks kõikidel Euroopa Liidu liikmesriikidel olema piisavalt vastutustunnet ühise Euroopa ees, et langetada vajalikke ja pädevaid otsuseid, mis arvestavad nii suurte kui väikeste riikide huvide ja muredega? Miks ei peaks olema Euroopa Liidu keskaparaadis piisavalt pädevust ja teadmisi, et veenmisega saavutada üksteise mõistmine? See võtab küll rohkem aega, aga kärsitus oleks nii keerulise liidu juhtimisel kurjast. Just vastupidi, kui põhimõttelistes küsimustes kujundatakse mingi hääletusmehhanism, millega võib ka liikmesriikide tahtest üle sõita, tekib kohe ohtlik eraldumismeeleolu. Ja seda just nendes liikmesriikides, kus läheb hästi ja mis kõige ausamalt ja tõhusamalt ühiseid huve teostada. Ajaloost võib sellele väitele piisavalt tuge leida. Kolmandaks ei tohi lasta sündida mingil institutsioonil, kehandil ega ametil, millel oleks väiksemgi ülevõim rahvuslike valitsuste ees. Olen tugevalt vastu Euroopa ülemkogu püsiva presidendi loomise ideele mis seaks ohtu ühe Euroopa Liidu olulisema põhimõtte võrdsetel alustel roteeruva Euroopa Liidu eesistumise. Euroopa Liit ei vaja püsivat presidenti vaid kõikidel liikmesriikidel peab olema garanteeritud õigus juhatada maailma võimsaimat riikide koostöö vormi ka Eestil. Ning sellepärast ei suuda ma sellist institutsionaalset muudatust kuidagi aktsepteerida. Eesistumine loob eri suhted Euroopa Liidu ja eesistujariigi kodanike vahele ning igal juhul tõstab selle riigi rahvuslikku uhkust. Eriti oluline on see väiksemate liikmesriikide puhul, kes on alati näidanud ennast efektiivselt Euroopa Liidu eesistujatena. Roteeruva eesistumise säilitamist oleme kaitsnud ka tuleviku konvendis. Selles võitluses ei ole me üksi. Sama põhimõtted jagavad üle poolte tänastest liikmesriikidest ning enamus tulevastest liikmesriikidest neid jõude ühendades on meil võimalik selle ebademokraatliku institutsiooni loomisele vastu seista. Neljandaks, Euroopa Liidu liikmesriigid peavad pidevalt jälgima, et Euroopa liit tegeleks ainult sellega, milleks neid on volitatud, vältimaks liigse võimu, ametnike ja bürokraatia koondumist Brüsselisse. Euroopa Liit vajab korralikku järelevalvet subsidiaarsuse põhimõtte jälgimise üle, mida oleme korduvalt ka konverendis rõhutanud. Mul on hea meel, et Euroopa Liidu uues põhiseaduslikus lepingus põhiseadusliku lepingu eelnõus on siin tugevdatud on tugevdatud rahvusparlamentide rolli. Just nemad on need, kes saavad kõige pädevamalt ja kindlamalt öelda, kas järjekordne Euroopa Liidu initsiatiiv riivab rahvusriikide suveräänsuse või ei ning mis tasand oleks kõige pädevam seda valdkonda reguleerima. Loodan sellelt uuelt ja väga healt initsiatiivilt palju ja näen hea, näen hea meelega rahvuspargi de rolli suurendamist kogu Euroopa Liidu küsimuste kontekstis. Viiendaks, tahaksin öelda mõne sõna Euroopa komisjonist. Juba liitumisläbirääkimised näitasid, et Euroopa komisjon on aus vahendaja ning tema roll Euroopa Liidu institutsionaalses tasakaalus ülioluline. Tema efektiivsus on kogu Euroopa Liidu seisukohalt väga tähtis. Kõik väikeriigid on alati rõhutanud vajadust tugeva Euroopa komisjoni järele ning loomulikult jagab seda seisukohta ka Eesti tugev Euroopa komisjon on parim riikide võrdse kohtlemise garantii ning ühishuvide kaitsja väikeriigile nagu Eesti on see väga oluline. Samuti on väga vajalik, et tuleviku Euroopas oleks Euroopa komisjonis säilitatud põhimõte, üks liikmesriik, üks Euroopa Komisjoni volinik. Ainult läbi selle saame olla kindlad, et kõikidel Euroopa Liidu liikmesriikidel on võrdne esindatus Euroopa komisjoni kõrgeimas kogus volinik kolleegiumis. See põhimõte tagab sellele olulise institutsioonile palju suurema nähtavuse Euroopa kodanike silmis. Vähetuntud ja võõraste Euroopa poliitikute kõrval oleks seal võimalik leida meie inimestele tuttava näo võrdväärsena Euroopa Komisjoni otsuste tegemise keskmes. Leian, et Euroopa Komisjoni presidenti peaksid ka edaspidi valima liikmesriigid nii nagu täna. Ma ei toeta selle valiku tegemise andmist Euroopa parlamendile, kuna siis seatakse see ametikoht liigselt sõltuvusse Euroopa parlamendi suurimast poliitilisest jõust. Leian, et liikmesriikide poolt valitud Euroopa Komisjoni president täidab paremini neid ootusi, mida talle pannakse. Tahaksin natukene rääkida ka Euroopa majanduspoliitikast, mis on mulle isiklikult väga lähedane teema. Meil on aeg hakata kujundama ka oma majanduspoliitika piirjooni. Tulevase Euroopa Liidu liikmena on kindel raamistik, mida me oleme kohustunud jälgima. Eelkõige puudutab see raamistik, turukorraldust, järelevalvet, toodete kvaliteedi üle vaba konkurentsi tagamist. See kõik on suures plaanis tarbijate ja ettevõtluse huvides ning moodustabki Euroopa majanduskoostöö südame, kus ka meil on tulevikus võimalik osaleda. Nagu näitasid liitumisläbirääkimised, on Euroopa Liidu majanduspoliitikas kõige keerulisem, kõige mitmetahulisem, kõige probleemide rohkem aga ka kõige võimaluste rohkem kõik see, mis puudutab raha, eelarvet, makse, tegelikult määravad selles valdkonnas poliitika ja otsustamisvõimalused ära kaks asja Euroopa ühisraha, euro ja vajadus koostada ühine eelarve. Kuigi mul isiklikult on veidi kahju kroonist loobuda, läheme me ühisrahale üle tõenäoliselt 2007. aasta algusest täites kõiki konvergentsikriteeriume. Ühisraha nõuab liikmesriikidelt kolme põhilist asja, eelarve tasakaalu, piiratud avaliku sektori laenukoormust ja korralikku järelevalvet rahaturu institutsioonide, pankade kindlustuse, väärtpaberituru üle. Kõik kolm on olnud Eesti majanduspoliitika koostisosad juba ammu. Praegu arutatakse Euroopa liidus elavalt maksupoliitika üle. Ühed riigid tahavad seda rohkem ühtlustada, teised rohkem rahvuslike valitsuste määrata jätta. Eesti kuulub kindlalt teise rühma, oleme seda ka jõuliselt väljendanud tuleviku konvendis ühisavaldusena koos meile selles küsimustes lähedaste riikidega Suurbritannia, Iirimaa, Rootsi ja Läti. Teatud kaudsete maksude ühtlustamine on siseturu toimimise seisukohast kahtlemata vajalik, nagu ka maksud kogumise põhimõtete ühtlustamine. See tagab siseturu efektiivsema toimimise ja puudutab eelkõige käibemaksu kogumise põhimõtteid ning tollitulusid. Kuna Euroopa Liit on algselt tolliliit ja need tulud on Euroopa ühiseelarve tulud kokku, on lepitud ka aktsiisimaksude teatud ühtlustamises, kuigi võiksin selle ühtlustamise vajaduse üle ka vaielda. Praegu on üldine seisukoht, et otsesed maksud on iga rahvusliku riigi enda määrata. On aga ka riike, kes arvavad teisiti. Meie kaitsesime maksupoliitika sõltumatust ja saavutasime läbirääkimistel, et meie ettevõtlust soodustav maksusüsteem jääb kehtima ka edaspidi. Küsimus on üsna põhimõtteline. Kas me peame mõistlikult, et liikmesriigid võistlevad omavahel soodsama ettevõtluskeskkonna loomise pärast? Kui me seda ei luba, siis mis programmi saab üks valitsus oma riigi majandus ollakorra parandamiseks ellu viia? Maksukonkurents on meie nägemust mööda Euroopa majanduse arengut soodustav tegur. Seda nägemust jagavad ka mitmed teised Euroopa Liidu liikmesriigid. Maksupoliitika on otseselt seotud riigi suveräänsuse ga ning valimistel annavad kodanikud oma hääle paljuski just maksupoliitilistest valikutest lähtuvalt. Seega riivaks selles valdkonnas vetoõiguse äraandmine otseselt ka riigi suveräänsuse ja minu hinnangul ka Euroopa Liidu subsidiaarsusprintsiipi. Ka investeeringu kohta võib küsida, kas investeeringute riiki meelitamiseks jääb siis riigile üle vaid värvilisi reklaamlehekesi investorite postkasti lasta. Investeeringutest veel nii palju, et praegune Euroopa liit pole mingi välisinvesteeringute lemmik maa investeeringud kipuvad ikka rohkem ookeani taha. Kui nüüd uued liikmesmaad suudavad luua külge tõmbavama keskkonnainvesteeringutele siis on see kasulik kogu uuenevale Euroopa liidule. Arvan, et konkurents maksunduses elavdab kogu majandust ning läbi selle mõjub positiivselt Euroopa Liidu arengule ja võistlus parema ettevõtluskeskkonna nimel Euroopa sees on liidule tervikuna kasuks. Hea näide selles on USA mis on maailma majanduslikult võimsaim riik ja kus on majanduskasvu loov kõige karmim konkurents ettevõtete vahel. Erinevates osariikides on seal erinevad maksumäärad ja see on just elavdanud majandust, mis näitab maksukonkurentsi positiivset mõju. Olen veendunud, et riigi kõige võimsamaid majanduspoliitika hoobasid on kahtlemata maksupoliitika ning see peab jääma ka tuleviku Euroopas rahvusriikide otsustada. Nii nagu tänagi. Head maksupoliitikat pole mõtet häbeneda, see on meie riigi üheks rahvuslikuks uhkuseks ja prioriteediks. Juba täna puutume kokku Euroopa Liidu eelarvega. Tõsi, täna pole meie otsustajad, milline peaks olema selle eelarve kulude pool. Täna on see eelarve selline 45 protsenti ühisest eelarvest kulub põllumajandusele 35 protsenti, struktuurivahenditele kaheksa protsenti välissuhetele. Ühine eelarve on ühisEuroopas kujundamise oluliseks vahendiks. Loomulikult on Euroopal hulk sihte, mille poole püüeldakse riikide eelarvete abil sellegipoolest ja ühisriigieelarve abil. Sellegipoolest näitab ühis ühiseelarve kulude jaotus, et põllumajanduse on endiselt prioriteet number üks. Toetan ise ühise põllumajanduspoliitika radikaalset uuendamist ja turukesksemaks muutmist, mistõttu loodan, et tulevikus põllumajandusele minevad summad asenduvad normaalsetes turutingimustes saadud kasumiga. Euroopa Liidu strateegia dokumente lugedes jääb täna mulje et Euroopa tahab majanduslikult võistelda Ameerika Ühendriikidega. Seda väljendab eelkõige nõndanimetatud Lissaboni protsess, mida väga tugevalt toetan ja millele kaasa aitamine peab olema ka Eesti jaoks laienenud Euroopa liidus. Üks oluline prioriteet. Eesmärgiks on ju muutuda maailma dünaamilisemaks arenenumaks ja teaduspõhisemaks majanduseks aastaks 2010. Tõsine eesmärk, mis aga kahjuks juba täna tundub realiseerimatu, kuna vahe viimase viie aastaga Euroopa ja USA vahel on majanduslikult ja elukvaliteedilt hoopis kasvanud. Leian, et selle saavutamiseks selle vahe sulgemiseks ole väga mõistlik pöörata ka ühiseelarve kujundamise kaudu veelgi enam tähelepanu teadus ja arendustegevuse edendamise ning innovatsioonile Euroopa tasandil majanduse, sealhulgas ka tööturu liberaliseerimisele ning hariduse edendamisele liikmesriikides. Tahaksin puudutada veel ühte olulist teemat mis teeb Euroopast kordumatu, ainulaadse, mida mitte keegi teine ei suuda ületada. See on tema ajaloo ja kultuuri pärand. Euroopa ühisabifondide puhul rõhutatakse, et oma kultuuri peab iga riik ise arendama. Kui see puudutab elavat kultuuri, siis küll aga kui see puudutab nimelt mälestisi, siis võib väga lihtsalt juhtuda, et üks väike riik ei suuda ise korras hoida ega taastada ainulaadseid kultuurimälestisi ja selleks oleks vaja ühiseelarve senisest suuremat toetust. Täna on see toetus üsna kasi. Kas meie ei võiks esitada põhjendatud taotlusi näiteks Narva vanalinna taastamiseks või iidsete kirikute mõisahoonete restaureerimiseks ja korrashoiuks. Sellest võidab kogu Euroopa. Seetõttu oleks otstarbekas esineda taolise seisukohaga ka Euroopas alanud järgmise rahastamisperioodi 2007 kuni 2013 kujundamise alases debatis. Palju räägitakse Euroopa tööjõuturu jäikusest ja majanduse konkurentsivõime kaotusest sellega seoses. Seetõttu pean Euroopa arengule väga oluliseks paindlikku tööjõuturgu, see aitab kindlasti paremini saavutada kõrget tööhõivet ning madalat tööpuuduse määra. Ka siin tuleb arvesse võtta erinevate Euroopa Liidu riikide rahvusliku eripära ja traditsiooni. Sellest johtuvalt pean oluliseks, et töötajate õigused ning kehtestatud standardid Euroopas stimuleeriksid töö tegemist ja looksid tingimused töötute tagapisi pöördumiseks tööjõuturule. Mul on hea meel, et Eesti osaleb koos niisuguste riikide nagu Suurbritannia, Poola, Iirimaa, Hispaania, Läti ja paljud teised Euroopa tuleviku konvendi raames sellesuunaliste ettepanekute väljatöötamisel. Ühise turu loomine ja ühtse majandusruumi kujundamine on olnud Euroopa Liidu suureks saavutuseks. Aga nendele, kes tahavad olla sama ambitsioonikad sotsiaalvaldkonnas tahan öelda, et ühtse Euroopa heaoluriigi loomine on küllaltki teostamatu eesmärk isegi siis, kui selleks oleks Euroopa Liidu poliitiline tahe. Seda täna ei ole. Me peame nägema oma sotsiaalsüsteemide erinevust kui Euroopa tugevust, mitte nõrkust, seda eriti ühisraha taustal. Liikmesriikide sotsiaalsüsteemide kohanemisvõime on tähtis selleks, et liikmesriigid säilitaksid oma majandusliku konkurentsivõime ja kõrge tööhõive. Olen veendunud, et nii nagu maksu küsimustes peab ka põhilistes sotsiaalküsimustes säilitama Euroopa Liidus ühehäälse otsuse tegemise mehhanismi, mis arvestajaks riikide eripärasid ja huve. Samas loodan ka, et nõndanimetatud Lissaboni protsessi eesmärke peetakse silmas ka sotsiaalpoliitika kujundamisel. Need on konkurentsivõimeline, dünaamiline ja teadmistepõhine majandus, mida iseloomustab sotsiaalne ühtekuuluvus ning kõrge tööhõive suurema arvu ja suuremat lisaväärtust tootvate töökohtadega. Seega peab majanduskasv olema igal juhul korrelatsioonis heaolu kasvu ning sotsiaalse kaitse kasvuga. Tööjõu vaba liikumise küsimused on tihedalt seotud inimeste vaba liikumisega üldse. See on suuremaid hüvesid, mida Euroopa Liit pakub igale inimesele. Aga selleks, et see ei muutuks riskiks rahvusriikide sisejulgeolekule, on vaja tihedat koostööd õiguskaitseasutuste vahel infovahetust ja vastutus oma kodanike eest ka väljaspool oma riigi piire. Eesti on teinud selles suunas kõvasti tööd. Eestil on efektiivne välispiir ning tulevikus on see Euroopa Liidu välispiir. Euroopa Liidu välispiiri kaitse ei ole pelgalt auküsimus, vaid see nõuab ka suuri rahalisi investeeringuid. Seetõttu pean loomulikuks, et ja Liidu välispiiri kaitse, mida teostatakse kõikide liikmesriikide huvides rahastatakse rahastatakse osaliselt ka Euroopa Liidu eelarvest. See on Euroopa Liidu ühine poliitika ja huvi ning sellest tulenevad ka ühine vastutus ja solidaarsus. Liikmesriikide Europol ja Euro just töötavad täna, kuid peavad veel tõestama oma tõhusust ja haaret, et koostöö kuritegevuse tõkestamisel Euroopa liidus ning liikmesriikide vahel veelgi efektiivsemalt võiks kulgeda. Ei ole aktsepteeritav, kui näiteks ühe Euroopa liidu liikmesriigi kuritegelik kontingent või mugavalt laiutada teise liikmesriigi territooriumil, kust neid pole kerge kätte saada ja kohtu alla anda. Tänases Euroopas turvalisuse küsimused kodanikule on sama olulised kui Eestis. Seetõttu pean Euroopa liidus vajalikumaks veelgi efektiivsemat koos tegutsemist võitluses inimeste salakaubanduse, narkootikumide levikuga, rahapesuga ja terrorismiga nähtustega, mis kõik omavad üle-euroopalisi ja globaalseid mõõtmeid. Selles võitluses ei saa ükski riik olla üksiefektiivne ning siin saab Euroopa liidu raames ja koostöös saavutada häid tulemusi ühisest välis ja julgeolekupoliitikast. Ma tahaksin näha efektiivset Euroopa ühist välis ja julgeolekupoliitikat, mis suurendas Euroopa rolli kogu maailmas ja väljendaks selgemini ja ühe häälega Euroopa huvisid. Täna ei ole see alati nii, on olnud olukordi, kus on raske mõista ühise välise ja julgeolekupoliitika olemust ja mitmes kriisiolukorras pole see poliitika näidanud ennast toimiva ja arvestatava jõuna. Seega loodan, et uueneva uuenev Euroopa suudab selles vallas midagi efektiivsemat asemele pakkuda. Loodan, et konvendis töötavad Euroopa helged pead, leiavad väljapääsu ja annavad uuema sisu ühisele välis ja julgeolekupoliitika. Ma ei leia ka, et ühine välise julgeolekupoliitika üht ühtlustamine oleks siin selge ja ühendamine, oleksin selge väljapääs. Olen veendunud selles, et välise julgeoleku on nii lähedalt seotud riigi suveräänsuse ga, et siin ei ole võimalik ühehäälselt otsuse tegemist ära anda. Samas on 25 liikmesriigiga Euroopa liidus väga raske saavutada kiiresti konsensust välispoliitiliste eesmärkide teostamiseks ja rakendamiseks. Efektiivsem välispoliitika juhtimine ja vähem keerukamad juhtimismudelid aitaksid ehk ühise välis ja julgeolekupoliitika paremale teostamisele kaasa. Täna on Euroopa liidus tunda selles valdkonnas mõningast institutsionaalset rivaliteeti ning ehk aitab siin tänase nõukogu välispoliitika kõrge esindaja, Euroopa Komisjoni välisasjade voliniku ametikoha ühendamine kaasa ühinenud välis ja julgeolekupoliitika paremale juhtimisele Euroopa liidus. Me näeme täna kahjuks lõhet EuroAtlandi koostöös ja see teeb meile väga muret. Meie sammud on suunatud selle koostöö tugevdamisele ja hoidmisele, mitte selle lõhkumisele. Lõpetuseks Eesti jälgib huviga kõik Euroopa liidus toimivaid protsesse ja ütleb selles oma sõna sekka. Me tunneme ennast juba Euroopa Liidu liikmesriigina ja peame vajalikuks kõiki oma huve kaitsta ja otsida teisi liikmesriike, kes meie seisukohti jagavad. Ükski riik pole tugev üksinda, kuid oskuslikult alljansse luues saame oma hääle palju võimsamalt kuuldavaks ning oma prioriteedid ja rahvuslikud huvid paremini kaitstuks. Seda oleme juba teinud konvendis, kus Eesti on hästi silma jäänud kui riik, kellel on kindlad seisukohad ja kes neid ka efektiivselt kaitseb. Me kaitseme neid koos meile lähedaste riikidega. Ei ole juhus, et esimestena liituvatest riikidest kutsuti väikeste Euroopa Liidu liikmesriikide ühiste kohtumiste juurde just Eesti ja Sloveenia. See olgu öeldud kõikidele neile, kes on pidanud vajalikuks selles kahelda. Katuseks olgu veel öeldud, kes jälgivad Euroopa tuleviku debatti Euroopa tuleviku üle. Need teavad ka, millises vormis hakkab tulevane Euroopa liit välja nägema ja see ei erine nii palju tänasest. Peale selle tuleb peale konvendi lõppu valitsustevaheline konverents, mis teeb oma lõppotsused konvendi ettepanekute põhjal valitsustevahelisel konverentsil osaleb Eesti täieõigusliku liikmena, kes ühena 25-st kujundab Euroopa tulevikku. Pean vajalikuks rõhutada, et valitsustevaheline konverents ei tohiks alata kohe pärast konvendi lõppu, kuna pean väga vajalikuks konvendi töö lõpptulemusi ka rahvaga läbi arutada, et saada selge mandaat valitsuste vahelisel konverentsil tegutsemiseks. Igal juhul ei selgu lõplikult uue Euroopa mudel enne Euroopa Liidu laienemist. Aeg on meil kõigil võimalikult kiiresti kujundada oma seisukohad Euroopa tulevikust ja meist endist Euroopas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riikliku tähtsusega küsimuse \"Eesti sammud ühinemisel Euroopa Liiduga\" arutelu - peaminister Siim Kallase ettekanne.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSoome julgeolekureservi uksed on lahti läinud üliharva. Paaril korral on kehva saagi korral võetud reservvilja kevadkülviks. 2015. aasta orkaani Katrina järel võeti mitmel pool maailmas kasutusele kütusereservid, nii ka Soomes. Soome riigireservi juht Tomi Lounema ütles ringhäälingule üle, et meditsiinitöötajatele toimetatakse varustus niipea, kui on selge, kui palju kuskil vaja läheb. Mingit suurejoonelist transportimist ei toimu, sest ladude asukohta hoitakse julgeolekukaalutlustel salajas. Launema sõnul viiakse tervishoiutöötajatele maske ja muud kaitsevarustust, sest piiride sulgemine ja muud piirangud ei võimalda seda praegu mujalt Soome tarnida. Valitsus arutas koos parlamendi fraktsioonidega eile restoranide sulgemist ja Uusimaa isoleerimist. Vaatamata eriolukorrale ei ole siiani keelatud kohvikuid kõrtse ja jõusaale lahti hoida. Vähe sellest, eelmisel neljapäeval avati Helsingis lausa uus kaubanduskeskus, mille ahvatlevad avamispakkumised hulga rahvast kokku tõid. Ettevõte palus hiljem vabandust, et pidas nii-öelda pidu katku ajal. Enamik restorane ja kohvikuid on niikuinii kinni, sest kliente lihtsalt ei ole. Küsimus on pigem selles, et kui ettevõtja sulgeb oma ettevõtte valitsuse käsu peale, on tal võimalus kompensatsiooni nõuda. Kui ta paneb uksed kinni oma algatusel või eetilistel kaalutlustel, siis ei saa ta ka kindlustuselt midagi loota, isegi kui tal kindlustus lepingus epideemia punkt sees on. Valitsus on esitanud parlamendile eelnõu ka lisaeelarve koostamiseks, et koroonaviiruse tagajärgi leevendada ja ettevõtteid toetada. Üleandmetele on edus Kunda valmis eraldama isegi suurema summa, kui valitsus esialgu plaanis. Rahandusminister Katri Kulmuni tutvustas parlamendiliikmetele ligi 400 miljoni suurust lisaeelarve eelnõu ja ütles, et kevade jooksul on kavas teha veel mitu lisaeelarvet. Majandusminister Mika Lindila ütles, et ettevõtjad on esitanud taotlusi rohkem kui 250 miljoni euro ulatuses, et saada toetust näiteks ruumide üüri ja muude jooksvate kulude katmiseks. Minister pöördus üüripindade omanike poole palvega olla paindlik ja mitte ajada ettevõtteid maksmata arvete pärast pankrotti. Üldiselt paistab, et inimesed hakkavad eriolukorraga harjuma. Kauba kokkuostmine on vaibunud. WC-pabemakaronid ja pärm on jälle müügil. Nüüd ostavad inimesed kokku aga retseptiravimeid, püüdes korraga aastavaru soetada. Ametivõimude kinnitusel on ravimeid piisavalt ja muretseda pole vaja. Aga ahnitsemise vältimiseks kehtib siiski piirang, et rohkem kui kolme kuu varu välja osta ei saa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nüüdseks on Soomes koroonaviiruse tõttu surnud kolm inimest. Soome valitsus esitas eile hilisõhtul parlamendile eelnõu restoranide-kohvikute sulgemiseks. Helsingit ümbritseva Uusimaa isoleerimise kohta esialgu otsust pole. Tervishoiutöötajatele vajaliku kaitsevarustuse tagamiseks võetakse harukordse sammuna kasutusele julgeolekureserv.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHärrased on otsustanud kuskilt tagatubades, et meremäe vald peab kuuluma Põlvamaa koosseisu ja mingi Setumaa koosseisu. Nii skandeeris Meremäe vallavolikogu esimees, seto valla vastane Arno Vares Meremäe mäe otsas läinud nädala reedel. Samal ajal tunnustati Meremäe mäe all setomaa tublimaid tegijaid ning võeti vastu vana uusaastat. Sellises olukorras, kus setomaa inimesed on selgelt jagunenud kahte leeri, ei kiirusta ka valitsus võtma vastu et panna setomaa valdu sunniviisiliselt kokku, nagu oli algne plaan. Ehk teisisõnu haldusreformi Lõuna-Eesti komisjon tegi valitsusele küll ettepaneku sundliita kolm setomaa valda ühes Misso valla küljes oleva Luhamaa nurgaga, et tekiks ühtne seto vald. Pinnase sellele ettepaneku lõi peaministri ja riigihalduse ministri visiit setomaa e peale, mida loobusid läbikõnelustest Räpina suunal Värska ning Mikitamäe vald jättes end sellega sundliidetavate rolli. Pall oli tagasi valitsuse käes, ent valdade sundliitmise asemel otsustas valitsus, et setomaal tuleb läbi viia hoopis rahvaküsitlus ja nüüd selgitab otsuse tagamaid riigihalduse minister Mihhail Korb. Ühed ütlevad, et see, et inimesed tahavad oma valda, teised ütlevad, et ei taha ja ma arvan, küsitlus täpselt näitab, mida tegelikult seto seto maa elanikud soovivad. Täna me ikka räägime viie tuhandelistest valdadest ja täna on seto pigem tõesti väga suur erand mis olema väga-väga põhjendatud. Setomaal on aga rahvaküsitluse mõte tekitanud juba vastakaid arvamusi, näiteks leiab kohalik elanik Helve Palm järgmist. Siis on nagu näha, et kuidas tegelikult on, et muidu ühed kisuvad ühele poole oma teki, teised teisele poole. Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vare ütleb aga Kiirmenetluses ei saa teha rahvaküsitlus, enamus, kes võib-olla tahavad arvamust avaldada, ei saa seda teha, sest me ei ole Tallinnas, kus on kõik, võib-olla jah. Sealt pilve kontoris. Selles, et valitsus otsustas korraldada rahvaküsitluse, on pettunud ka setomaa ülem. Oska, otsused on aga tehtud ning nüüd on ülem seos Aarne leima sõnum järgmine. Noh, kui nii, siis meil ei jää midagi muud üle, kui peame, tuleme välja ja oma otsuse tegema. Kutsun kõiki üles hääletuspäevadel välja tulema. Rahvaküsitlus toimub 26.-st jaanuarist kuni 29. jaanuarini, mil on omavalitsustes avatud küsitlus, punktid, hääletada saab ka elektrooniliselt, raadiouudistele setomaalt Mirjam Nutov.",
"role": "user"
},
{
"content": "Setomaal toimub jaanuari lõpus suur haldusreformi rahvaküsitlus, mille tulemuste põhjal otsustab valitsus, kas Setomaa vald sünnib või mitte.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSoome valitsus esitas eelmisel nädalal parlamendile julgeolekuanalüüsi, milles ei antud küll selget soovitust, kas Soome peaks NATO-ga liituma või mitte aga vaatlejate hinnangul tuli sellest siiski üsna selgelt välja, et see oleks mõistlik. Tund aega tagasi tuli Soome parlament kokku, et analüüsi arutama hakata. Välisminister Beka Haaviste toonitas parlamendis esinedes, et Soome otsus ei ole suunatud kellegi vastu, aga samas ei lase Soome oma otsust ka kellelgi teisel mõjutada. Ta avaldas lootust, et Soome ja Rootsi liidu liiguvad edasi ühes suunas ja samas ajakavas. Tihe koostöö Rootsiga oleks liitumisprotsessis tähtis ja aitaks paremini vastu seista ka Venemaa võimalikule survele, ütles Aavisto. Tema kodupartei rohelised teatasid, et toetavad Soome liitumist NATO-ga. Peaministripartei sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Antti Lindman leidis, et olukorras, kus Venemaa on näidanud, et on valmis oma mõjupiirkonna laiendamiseks kasutama ka sõjalist jõudu vähendaks reageerimata jätmine Soome mänguruumi. On selge, et Venemaa tegevus on toonud Soome mitu sammu NATOle lähemale ja tõdemusele, et sõjalisse liitu astumine on vältimatu, ütles sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht. Sotsiaaldemokraadid ei ole oma erakonna ametlikku seisukohta veel teatanud, aga fraktsiooni juhi sõnavõtt annab märku sellest, mis suunas arvamus tõenäoliselt kujuneb. Samuti valitsusse kuuluva Keskusta fraktsiooni esindaja Juha Ulves teatas, et fraktsioon on valmis NATO-sse minekut toetama, kui valitsus nii otsustab. Opositsioonis olevate Perussuomalaiste fraktsiooni juht Ville Tavio ütles, et NATO-st väljajäämine oleks pikemas perspektiivis riskantne. Samuti opositsioonis olev kogemus on juba ammu öelnud, et toetab NATOga ühinemist. Täna kutsus fraktsiooni aseesimees Anti Häkkenen Soome parlamenti üles jätma kõik muud asjad praegu kõrvale, et parlamendiliikmed saaksid lähemate nädalate jooksul süveneda ja oma seisukoha kujundada. Vasakliidu fraktsiooni juht jussi Sarasmaa ütles, et NATOga liitumisel on nii head kui halvad küljed ja kui Soome otsustab liituda, peaks kindlasti läbi arutama suhtumise tuumarelvadesse ja seadma tingimused, kuhu neid võib paigutada. Viimased avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et toetus NATOle on Soomes üle 60 protsendi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsuse liikmed rõhutasid parlamendis alanud NATO-arutelul, et Venemaa sõja tõttu on julgeoleku-keskkond muutunud, vanad ajad tagasi ei tule ja praegu peab Soome otsuse langetama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLoodusturismi firma Natorest vaatlusel sid asuvad Virumaal kahes kohas, aastaid olid need. Kõige välismaalaste tõmbekohtade, eks viimasel ajal on võimalust näha Eesti metsade kuningat tegutsemas vabas looduses avastanud aina rohkem eest. Ütlasi räägib looduskiit Bert Rähni. Esimese 10 aasta jooksul pilliklientuuri välismaa loodushuudised viimase kahe aasta jooksul seoses nende reisipiirangutega, et välismaalasi pole saanud nii palju käia, eestlased pole saanud nii palju väljas käia, need hakad, eestlased ka käima. Palusin loodus giidil iseloomustada seda karu, mida meil õnnestus öösel näha. Bert Rähni. Nooremapoolne karu oli noor emane ilmselt ja noh, meil siin käivad ka ikka põhiliselt käivad noored karud läbiv vanuse, ma pakkus see kolm-neli aastat selliseid täiskasvanud suuri loomuselt satub siia harvem. Et jääb selline mulje, et nad siis oma elupaiga ja territooriumi otsingutel satuvad siia, siis käivad siin mõnda aega ja siis lähevad oma teed edasi ja, ja, ja siis mingi aja pärast tulevad uued ja nii see ring käib, millega ta maiustas päris pikalt. No me paneme neile vilja ja siis mingi kalatükikesi ka väikseid, et siis kallame mingeid lõhnasid ka maha, et nüüd siia tullakse vaata uudistama ja vaatama. Onnid on ehitatud nii, et vaatlejad saavad end tunda turvaliselt. Uurisin, milliseid muljeid pakkus karu vaatlus koos sõbraga Austrias Eestisse sõitnud lisale. Kutis viibides mõtlesin, et kas uks on ikka kinni, aga ei mingit erilist hirmu, karu ees polnud selliseid suuri maja, steetlikke loomi on looduses. Jälgida loomulikult ohutust kaugusest, aga see on väga muljetavaldav, et nad on ikka palju suuremad, kui meie. Need karud leidsime reisiks ette valmistudes internetis. Eestis ei ole me varem sõbraga olnud, tema on küll Põhjamaades käinud, meid huvitab kohalik Flora Fauna. Arvasime, et siin on jahe ilm, aga ei, ei ole. Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Virumaa karuvaatlusonnid koguvad aina rohkem populaarsust Eesti loodushuviliste hulgas. Hea õnne korral saab vaatlusonnis näha vabas looduses liikumas lisaks karule teisigi loomi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMinister paneb ette kohustuslikus korras vaktsineerida parameedikud, sotsiaaltöötaja, päästjad, politseinikud, sõdurid ja vanglateenistujad. Ministri sõnul pole selleks vaja isegi mitte uut seadust, sest rahvatervise kaitseseadus näeb ette kohustuslikud vaktsineerimised ning seaduserikkumise eest saab trahvida peaaegu 400 euroga. Mõnes ametis võib kohustusliku vaktsineerimisest kõrvalehoidmine minna vastuollu ka tööõigusega. Minister ei näe ühtki põhjust, miks seniseid kohustuslikke vaktsineerimisi reguleeriv seadus ei peaks kehtima koroonavaktsiini kohta. Terviseminister leiab koguni, et koroonavaktsiini tegematajätmise eest võiks trahv olla kõrgem. Tõenäoliselt kõrgemat trahvi siiski ei tule, sest selleks peab parlament hääletama seaduse muutmise poolt, mida aga ei ole praegu ette näha. Minister tuletab meelde, et ka teised riigid on kohustusliku koroona vaktsineerimise kehtestanud määruse mitte seadusena, mis tähendab, et vaktsineerimise üle otsustamine on puhtalt terviseministeeriumi haldusalas. Seda ei pea kinnitama ei valitsus ega parlament. Tšehhi vabariik seisab praegu kahe valitsuse vahel. Uus valitsus pole veel ametisse astunud ning vana jätkab selle koha täitjana. Kuid just kohta täitval valitsusel tuleb tähtsad koroona otsused ära teha. Lahkuva valitsuse rahandusministri Alena Sillerova sõnul arutatakse kohustusliku vaktsineerimise üksikasju nädala jooksul. Sillerova peab oluliseks, et kohustuslikkust vaktsineerimisest keeldujate karistusi karmistataks. Seegi aga eeldaks seadusemuudatus, mis peab läbi minema parlamendi mõlemast kojast. Kohustusliku vaktsineerimise vajadust teatud elukutsete puhul ning kõigil üle 60 aastastel on rõhutanud ka ametist lahkunud peaminister Andrei Babish. Barbishi sõnul pooldavad kohustuslikku vaktsineerimist ka omavalitsusjuhid. Ka praegu ise koroonat põdev president Milos Zeman on väljendanud poolehoidu kohustuslikule vaktsineerimisele. Presidendi sõnul pole muul viisil võimalik pandeemiast välja tullagi. Asutused, mida kohustuslik vaktsineerimine otseselt puudutab. Lahkuva valitsuse entusiasmi ei jaga. Politseipresident. Jan Sveideri sõnul võib politseis töölt lahkuda kuni 10000 inimest, kes kõik kaitsesüstimist kahjulikuks peavad. Uusi politseinikke nende asemele pole aga kusagilt võtta. Kohustuslikku vaktsineerimist ei poolda ka tšehhi perearstide liitu. Liit teatab, et otse loomulikult toetatakse vaktsineerimist. See aga peaks toimuma vabatahtlikult ning meditsiinitöötajad peaksid inimesi vaktsineerima ahvatlema isikliku eeskujuga. Vastukaaluks on ka neid avaliku elu tegelasi, kes ei poolda kohustusliku vaktsineerimist elualati vaid leiavad, et kaitsesüsti peaksid kohustuslikuks korras saama kõik Tšehhimaa elanikud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Samuti on terviseministri sõnul plaanis vaktsineerida 5-11-aastased lapsed. Laste kaitsepookimisega loodetakse algust teha veel enne jõulupühi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUkraina presidendi visiidi peamine fookus on digiteemadel. Kersti Kaljulaid ütles, et kuigi selles valdkonnas on Eesti tee rajaja, on Ukraina suutlikkus õppida ja teha mõnda asja meist paremini. Märkimisväärne. Aga täna paneme me presidentide aluse ka uuele koostöö formaadile, mille nimi on Digital Sosaietti Sand box. Ma loodan, et see annab uue, väga praktilise hoo meie ettevõtete ja ametkondade omavahelisse suhtlusesse. Eesti inimestele läheb Ukraina käekäik väga korda. Toetame jätkuvalt Ukraina arengut ja oleme valmis omalt poolt sellesse panustama. President ütles ka, et Eesti ettevõtjatel on huvi ja soov Ukrainasse investeerida. Meie arvates on Ukrainal potentsiaal saada kogu regiooni majandusveduriks, aga selle eelduseks on, et investoritele antakse kindlus, nende investeeringud on kindlalt kaitstud. Ja ma tean, et Ukraina võimud on astumas selles suunas ka samme. Seda kindlust saab rahvusvahelisele ärikogukonnale anda eeskätt konkreetseid kaasusi lahendades. President rõhutas, et Eesti toetab jätkuvalt Ukraina territoriaalset terviklikkust ning Euroopa Liidu ja NATO suunalisi ambitsioone. Ukraina president Zelenski tänas selle toetuse eest ja ka rahalise tehnilise humanitaarse ja sõjalise abi eest, mis Eesti on Ukrainale andnud. Samuti selle eest, et Eesti ei tunnusta Vene passe, mis Venemaa on Ukraina okupeeritud aladel välja andnud. Ukraina riigipea tänas Eestit ka kaitsealase koostöö eest ning selle eest, et Eestis on saanud taastusravil käia 182 Ukraina sõjaväelast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ennelõunal kohtus Volodõmõr Zelenski Kadriorus president Kersti Kaljulaidiga. Selle käigus allakirjastati ühine politiiline avaldus, mis president Kersti Kaljulaidi sõnul võttis kokku olulised sõnumid ja rõhuasetused kahe riigi tänastes suhetes. Presidendid andsid seejärel ühise pressikonverentsi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlanud streigilaine väljendab ühiskonna üldist rahulolematust valitsuse poliitikaga. Tööandjate keskliidu juhi Tarmo Kriisi sõnul kannatavad selles aga eraettevõtted. Kui lapsevanemad ei saa neil päevil tööle tulla. Tööandjad on selle streigi puhul kolmas osapool ega saa ka midagi ette võtta, tõdes kriis. Sest et see tähendab ühel või teisel juhul lepinguliste kohustuste rikkumist tõenäoliselt materiaalset kahju, mida ettevõtted kannavad transpordifirmad, kellel on kohustus tagada transpordi nii-öelda kättesaadavus, seda ei suuda tagada, tegemist on mõnes mõttes nagu avaliku sektori sees lahvatanud probleemiga, ühest küljest on siis tuli jalgatajaks õpetajad, teisalt on nüüd laua peale pandud ka siis nii-öelda kolm nõudmist ametiühingute keskliidu poolt ja siin on küll küsimus, et kuidas nüüd üks tavaline ettevõtja saab seda olukorda mõjutada. Kriisi sõnul peavad ametiühingud täpselt jälgima, et asi oleks seaduslik. Kahju kannatavad ettevõtted võivad hiljem välja tulla kahjunõuetega. Samuti ei ole kriisi sõnul praegu seadustes selgelt kirjas töörahu mõiste. Ettevõtjad, kes sõlmivad ametiühingutega kollektiivlepinguid ja seal on tihtipeale ka sellised sõnastused sees, et ametiühing puhustab säilitama töörahu, arvavad, et, et see töörahu on absoluutne töötajad. Selle lepingu kehtiv saal ei tohi tegelikult töölt puududa, see võib kokkuvõttes kahjustada dialoogi laiemalt, sest et ettevõtjad kaotavad usalduse kollektiivlepingute vastu. Töörahu on majanduslikult kasulikum kui kollektiivsed aktsioonid, mille tagajärgi on võimatu ette näha. Ametiühingud esitasid valitsusele saadetud streigi teates ka nõude alustada viivitamatult läbirääkimisi, et sõlmida kokkuleppe, mis lahendab töötukassa reservidega seotud probleemid ning sätestab seaduses töötuskindlustuse eelarve tasakaalu põhimõtet. Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga. Kui aktsioonid on avanud täna peaksid algama ka läbirääkimised ja loomulikult ka ametiühingute poolt ei ole selle streigilaine eesmärk võimalikult suurt kahju tekitada, vaid juhtida ikkagi tähelepanu sellele et see poliitika, mida aetakse need sammud, mida valitsuskoalitsioon võtab ei ole korrektsed ja, ja nad on sellisel kujul lubamatud. Riigikogu õiguskomisjoni sotsiaaldemokraatidest liikmed Andres Anvelt ja Neeme Suur tegid täna komisjoni istungil ettepaneku võtta tagasi kaks õiguskomisjoni algatatud eelnõu kollektiivlepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise eelnõud, mis halvendavad selgelt töötajate tagatisi. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor. Võtame niigi keerulisel ajal ühiskonnas pingeid, sellega minu meelest maha tehtavad muudatused on läbi arutamata ja ausalt öeldes ka ebamõistlikud. Ettepanek õiguskomisjoni toetust täna ei leidnud, kuidas peaks edasi minema? Kui suhtumine ühiskonnas jääbki selliseks pontu moodi olemiseks, mida me laupäeva õhtul nägime, et siis see olukord ei parane, aga kui inimestesse hakatakse suhtuma kui inimestesse, siis liigub ühiskond edasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Algas üle-eestiline streigilaine. Haripunkti jõuab see kolmapäeval, kui algab haridustöötajate streik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKindlasti on see selles mõttes positiivne, et on ikkagi, mõlemal poolel on tahe nii-öelda viimasel minutil pingutada, et see kokkulepe sõlmida. Iseenesest on ju võimalik kokkulepe sõlmida enne üleminekuperioodi lõppu piltlikult öeldes vana-aasta õhtuks ja ega pärast seda siis on. Kahtlemata tekib kaubandussuhetes kehvemat olukorda kaupmeestele, kes Euroopa Liidu poolt ühendkuningka kaupa teevad ja vastupidi, aga siis on teoreetiline võimalus, on kahtlemata ka selle segaduse, kui tekib segaduse moment ka pärast seda alati kokkuleppel ju saavutada. No Briti peaminister Boris Johnson on öelnud, et kõneluste ebaõnnestumine on endiselt kõige tõenäolisem variant või tulemus, et kui tõenäoliseks te ise peate, et kaubandusleppeni üldse jõutakse? See on ülimalt ütleme, laetud teema ühendkuningriigi sisepoliitikas, selle peale on ju sisuliselt Brexitiga seoses või selles kontekstis on kaks Boris Johnson ametieel ametist lahkunud. Ja see tähendab seda, et need nüansid ei ole sugugi mitte igavad kaubandusprobleemid, vaid need on vägagi laetud ühendkuningriigi poliitilises ruumis seostuvad sõnadega suveräänsuse, iseseisvuse, kogu see mõte, mille nimel see Euroopa Liidust lahknemise projekt ette võeti või taodeldi rahva mandaati. Nii et et seda manööverruumi palju Boris Johnson i leppe puhul manööverdada on, on, on raske hinnata kõrvalt. Viimastel nädalatel nii palju, kui ma olen oma kolleegidega Euroopa Liidu poolt konsulteerinud, siis on olemas mõõdukat optimismi, et viimasel hetkel just nimelt sõna otseses mõttes viimasel hetkel ühendkuningriigi poolt ollakse valmis teatud kokkuleppeks, sest see kahtlemata on laias laastus ikkagi äriettevõtjate huvides mõlemalt poolt. La Manch'i. Oletame, et nüüd kokkuleppeni ikkagi ei jõuta, mida see Eesti jaoks kõige otsesemas mõttes tähendab? See kahtlemata suures plaanis tähendab ikkagi seda, et kui kokkuleppele ei ole jõutud, siis ettevõtjate puhul kauplemine niikuinii tolliruumid, tekivad ühendkuningriik ja Euroopa liit, kaupu tollima tuleb hakata, aga sellisel juhul, kui kokkulepet ei ole, siis Euroopa liit hakkab kohalduma nii-öelda WTO raames kokku lepitud tolliruumi kolmandate riikidele. Ja kui kokkulepe oleks, siis me eeldaksime, et teatud tollimäärad võiksid olla soodsamad ja odavamad noh, sealhulgas ka siis Eesti ettevõtjatele. Nii et kui kokkuleppele jõuta, siis kindlasti see võib tähendada, et mingid kaubad, võrreldes kolmanda maailma riikide kaupadega, mis ühendkuningriigi turul on, võivad olla konkurentsivõimetumad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Ühendkunigriigi peaminister Boris Johnson leppisid eile kokku, et läbirääkimised Brexiti-järgse kaubandusleppe üle jätkuvad. Samas peab Boris Johnson kaubandusleppeni jõudmist selle aasta lõpuks väga vähe tõenäoliseks. Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et on võimalus, et leppeni jõutakse ka pärast 31. detsembrit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaa rünnak Ukrainale on mitmete materjalide hindasid tõstnud ja tarneahelat lõhkunud, nii on enne 20 neljandat veebruarit sõlmitud lepingute täitmine läinud oodatust kallimaks. Ehitusettevõtte Trev kak juhatuse esimees Sven Perten selgitab. Alates siis kütusehindade tõusust ja lõpetades kõikvõimalike materjalidega, siin metallid, terased, alumiinium, bituumen, graniitkillustik, puit ja ilmselt mõned muudki materjalid, et need on kallinenud sellises ulatuses, noh, kümnetes protsentides ja mõni asi ka kordades. Et, et ettevõtjad ise oma vahenditest kindlasti seda hinnavahet katta ei suuda. Bertens pakub kahte lahendust, tellija võib ettevõttele täiendavad kulud kinni maksta. Tekitab päris kõvasti halduskoormust juurde, kui kõiki neid materjale hakata niimoodi nagu, nagu põhiselt võrdlema, sest see olukord ju igakuiselt iganädalaselt ja mõnikord ka igapäevaselt muutub. Teine võimalus on hindasid muuta indeksitele viidates. Et näiteks noh, ütleme märtsikuus teostatud tööde tegemisel arvestatakse, et, et milline oli siis ehitushinnaindeks märts versus veebruar või siis tarbijahinna indeks märts versus veebruar. Tavaliselt on hinnatõus äririsk, millega peab ettevõte arvestama. Kui ettevõte hindab oma võimekust üle ja ei jõua töödega tähtajaks valmis, võib tellija küsida ka leppetrahvi. Kuna sõjaga ei saanud arvestada enne 20 neljandat veebruarit, näeb seadus ette erandeid, kirjeldab rahandusministeriumi nõunik Evelin Karindi. Kask. Esimene asi, mida tuleks teha, on võimalikult kiiresti siis teise lepingu poolega ühendust võtta ja oma probleemid lahti selgitada võimalikult täpselt niimoodi, et hankija saaks siis aru, et milles on probleem, lihtsalt viidata Ukraina sõjale, et see ilmselgelt ei ole piisav. Siiski ei ole hankija näiteks riigiasutuse nagu transpordiamet kohustatud lepingut muutma. Uus hind võib olla kallim kui eelarve, lubab. Karindi kask lisab, et uute hangete puhul peavad ettevõtted juba ise arvestama uue olukorraga. Et seda teha, peaks tellijad selged reeglid kirja panema, ütleb Pertens. Kohalikud omavalitsused, riigiametid ja nii edasi annavad kõigile teada, et, et ükskõik, kes siis järgmisel hankel osaleb või siis oma lepingut täidab, et ta teab, kuidas teda järgnevatel kuudel hakatakse kohtlema. Eks. Kui seda selgust ei tule, kirjutavad ettevõtted suurema hinnatõusu riski juba algse pakkumise hinda sisse lisab Pertens.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järsud hinnatõusud tähendavad, et ettevõtted ei suuda enne sõja puhkemist sõlmitud lepinguid täita kokkulepitud hinna eest. Riigihangete puhul võivad riigiasutused hinnatõusu võtta enda kanda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti üks suuremaid taristuprojekte raudteede elektrifitseerimine maksab ühtekokku 279 miljonit eurot. Sellest 201 miljonit tuleb Euroopa Liidult ja 35 miljonit on meie omaosalus, et euroraha üldse kasutada saaks. Järgi jääb veel 43 miljonit, selle raha eest tuleks teha töid turvanguseadmetega ja liituda alajaamadega. Suur osa rahast kulub ka projekteerimisele. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Kailan räägib, et alguses loodeti ka nendeks töödeks raha ühtekuuluvusfondist. Aga rahastuse läbirääkimise käigus on nii projektiga mindud detailsemaks kui rahastuse nii-öelda nende tingimustega, et siis me oleme saanud nagu täpsema selle finantsraamistiku nagu paika ja teame, et kuskohast meil mingisugused osad tuleb katta muudest allikatest, kui ühtekuuluvusfond. Ministeerium pöördus Eesti raudtee poole ja uuris, kas see saaks puuduva raha ise leida, räägib riigifirma finantsdirektor Andrus Kimber. Praegu me oleme arvestanud niimoodi, et umbes seitsme miljoni ulatuses sellest 43-st miljonist me saame siis katta olemasolevate laenulimiitide piires. Veel kaks miljonit elektrifitseerimise ettevalmistamiseks loodab Eesti raudtee saada Euroopa ühendamise rahastust, aga see selgub augustis 20 miljoni eurose alajaamadega liitumise asjus peab riigifirma läbirääkimisi elektrilevi efitiga ja uurib, kuidas saaks kulusid ajatada. Aga majandus ja kommunikatsiooniministeeriumile saadetud kirjas tõdes Eesti raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann, et alajaamadega seotud kulud võivad ka plaanitust hulga suuremaks minna. Niisiis, lahtine on veel umbes 36 miljoni euro allikas. Indrek Kailan. Sügisel, kui meil on Eesti raudteega need muud finantseerimislahendused nagu üle käidud, kui selgub ka see suvine majandusprognoos, siis saab juba minna nii-öelda selle puuduoleva summa nii-öelda aruteludesse siis riigieelarve ja siis ressi nii öelda raames. Kailan on veendunud, et nende mõnekümne miljoni euro taha raudtee elektrifitseerimine ei jää. Andrus Kimber lisab, et puuduolevat raha pole ka ilmtingimata järgmiseks aastaks tarvis. Tartu suunaline raudtee peaks olema elektrifitseeritud 2024.-ks aastaks ja ülejäänud lõigud alles 28.-ks aastaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Raudteede elektrifitseerimiseks tuleb leida veel 43 miljonit eurot. Sellest väikse osa saab Eesti Raudtee katta laenu abil, kuid ülejäänu tuleb leida pingelisest riigieelarvest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLisaks sellele, et Türgi lubas rünnaku eest kättemaksu, ootab ta ka abi rahvusvahelisel kogukonnalt ja teatas, et ei kavatse enam takistada Süüria pagulaste liikumist Euroopasse. Olukord regioonis on olnud pingeline üsna kaua aega ja ilmselt pinge suureneb nüüd veelgi. Sven Mikseri sõnul oli eile üks verisemaid päevi Türgi sõjalises kampaanias Põhja-Süürias. On ebaselge, kas selle rünnaku panid toime nüüd Süüria võimudele lojaalsed üksused või oli Neid toetamas ka ka Venemaa, et viimaste nädalate viimaste kuude eskalatsiooni Põhja-Süürias on oma kodudest olnud sunnitud lahkuma circa miljon inimest, kellest paljud on kogunenud ka Türgi piiri lähistele ja loodavad pääseda pakku Türgi see on sundinud nüüd Türgi võime oma oma erinevaid võimalusi kaaluma ja üks neist kindlasti, mida soovitakse teha, on avaldada suuremat survet oma NATO liitlastele, nii et kindlasti on ühest küljest nüüd selle ähvarduse taga selline poliitiline surve avaldus, et, et leida suuremat toetust liitlastelt. Ja teine küsimus kindlasti on ka see, et Türgi täna pakub varjupaika kolmele poolele miljonile peamiselt Süüriast lähtunud põgenikule ja kindlasti võimalused neile lisandub veel miljon teeb märkimisväärselt muret Türgi võimudele. Potentsiaal, et Türgi oma piirid avab Euroopa suunal on miski, mis Euroopa paneb muretsema. NATO nõukogu tuleb täna kokku sama asja pärast, et kas Brüsseli kavatsustest on ka midagi teada. No kindlasti on pärast nüüd eileõhtusi sündmusi, millal kogunesid siis Türgi kõrgemad julgeolekuametnikud nõu pidama, on möödunud sedavõrd vähe aega, et, et Euroopa Liidu sellist ühtset seisukohta oleks, oleks jõudnud kujundada. Kindlasti NATO nõukogus saadakse täpsem ülevaade sellest, mis on alliansi võimalused reageerida. Kahtlemata see, mida teevad Süüria režiimi väed ja nende vene toetajad on vallandanud erakordselt tõsise, võib öelda võib-olla isegi kõige tõsisema humanitaarkriisi kogu selles Süüria kodusõja pikas ajaloos tiitli provintsis toimuv on kahtlemata erakordselt mastaapne humanitaartragöödia, noh lisaks selle sõjalisele konfliktile, et kahtlemata on ka rahvusvahelisel kogukonnal, sealhulgas Euroopa Liidu ja, ja NATO liikmesriiki, kuid vaja reageerida, selge on, et kui rahvusvaheline kogukond ei suuda pakkuda mingisugust lahendust selle konflikti suunamiseks poliitiliste läbirääkimiste rajale ega ka leevendada Türgi suunas teel olevat Süüria põgenike humanitaarolukorda, siis kahtlemata võib lühikeses plaanis minna veelgi hullemaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Süüria loodeosas asuvas Idlibi provintsis sai eile õhulöögis surma 33 Türgi sõdurit. Türgi võimud süüdistasid õhurünnaku korraldamises Süüria režiimi vägesid ja lubasid kättemaksu. Mall Mälberg rääkis kujunenud olukorrast Eesti eurosaadiku Sven Mikseriga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEleringi juht Taavi Veskimägi ütleb, et täna on esimesel kohal varustuskindlus ja siin on elektri a olukord lihtsam, sest Eesti on pikalt valmistunud Venemaa süsteemist lahtiütlemiseks. Nüüd võib see lihtsalt varem kätte tulla. Gaasiga on olukord keerulisem, sest tõenäosus tarnete katkemiseks on üsna suur ja seda nii Venemaa kui Euroopa liidu poolt. Tegelikult me tegeleme täna sellise kolmesammulise kaitseplaaniga. Esimene on see, et varude soetamine Teine on see, et tagada solidaarsust kõigi nelja riigi tarbijate vahel, et samasuguseid tarbijaid käsitletakse samamoodi siis Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes ei ole nii, et Soomes tööstustöötaja gaasi pealt ja Eestis inimesed istuvad külmas, aga et tõesti kõik gaasitarbijad oleksid ühtemoodi käsitletud ja kolmas on siis see, millest on siin ka päris palju lehes kirjutatud, et, et luua siia regiooni täiendav gaasitarneallikas, mis siis ei ole Venemaa ja Gazpromi põhine. Et kindlasti ei ole mingit muret selle kevadega suvega, et me vaatame juba järgmist talve järgmist küttehooaega. Ja siin on ilmselt kaks aspekti, üks on selgelt see moraalne aspekt, et me ju ei taha maksta rohkem rohkem raha Venemaale gaasi eest, me tegelikult tahaksime leida need gaasitarneallikad, kus me ei peaks Venemaale raha maksma ja teiseks on see, et tagada siis tõesti gaasi olemasolu regioonis. Et kõik need, kes siis ühel, teisel või kolmandal põhjusel tahavad regioonis gaasi tarbida, ka gaasi tarbida saaks, sest ilmselgelt gaasil kui kõige nii-öelda puhtamal fossiilsel kütusel kõige väiksema CO kahe jalajäljega kütusel on kindlasti oluline roll majanduses ja energeetikas ka tulevikus just üleminekukütusena täiesti dekarboniseeritud energia tootmisesse mängida. Me ei tahaks gaasist kui kütusest kindlasti lahti saada ega gaasil pole muud muret ja probleemi kui see, et ta tuleb peaasjalikult täna Venemaalt ja on üks gaasi tarnija Gazprom, et kui sellest murest lahti saame, siis on gaas ju igati hea ja väga paljusid võimalusi pakkuv kütus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eleringi juht Taavi Veskimägi ütleb, et täna on esimesel kohal varustuskindlus ja siin on elektriga olukord lihtsam, sest Eesti on pikalt valmistunud Venemaa süsteemist eraldumiseks, nüüd võib see lihtsalt varem kätte tulla. Gaasiga on olukord keerulisem, sest tõenäosus tarnete katkemiseks on üsna suur, seda nii Venemaa kui Euroopa Liidu poolt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRinghäälingunõukogu kinnitas uueks ametiajaks Eesti rahvusringhäälingu juhatuse esimeheks Margus Allikmaa. Rohkem kandidaate ei olnud. Ringhäälingunõukogu esimees hagisein. Oleks ju huvitav olnud, näha ka muid kandidaate, kaaluda erinevaid programme ja nägemusi. Ühegi inimese peoks ei ole kerge ühte väga suurt organisatsiooni 10 aastat juhtida aga Margus on siiamaani tööd hästi teinud. Selles mõttes on juhatusel nagu kindlus, et, et ta teeb seda ka sama hästi edasi. Oli vaidlusi? Ei, otsus oli ühehäälne. Rahvusringhäälingu juhatuse esimehelt Margus Allikmaalt küsisime, mida ta oma uuel ametiajal peamiseks peab. Hästi-hästi lihtne, võib-olla kõlab pisut pateetiliselt, aga rohkem huvitavaid saateid, rohkem kasulikke saateid. Tegelikult on ju eetris ruumi küll sisukate saadete jaoks. Nüüd on küsimus, et kust võtta see ressurss, et neid sisukamaid saateid rohkem teha, eks seda tuleb otsida viis aastat, mis on nüüd selja taha jäänud. Need olid hästi rasked aastad, majanduslangus, eelarvet kärbiti, organisatsioon tuli käivitada ja sellest hoolimata isegi selle majanduslanguse tingimustes me leidsime ressursse selleks, et rohkem saateid teha. See on fakt. Saateid on rohkem kui viis aastat tagasi. Ma arvan, et sisu on rohkem kui viis aastat tagasi. Ja järgmised viis aastat tuleb sedasama teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ringhäälingunõukogu kinnitas Margus Allikmaa uueks ametiajaks Rahvusringhäälingu juhatuse esimeheks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKell üks öösel hulgas reisilava Mare Balticum sireen kohal, kus 44 päeva tagasi hukkus traagiliselt reisifroit Estonia lasti vette pärg märjas hauas puhkajatele. Teadmatuses lõppenud teekonna ohvreid jäid lainetes mälestama kuuseokstesse põimitud valged ja kollased nelgid ning rukkililled küljes Eesti ja Rootsi lipuvärvides lindid. Ka laevatekile kogunenud rahvas langetas merre hulganisti lilli ja vaatas silmil Läänemere voogusid. Täna öösel olid need rahulikud. Silmapiiril seisid Viiking Line'i ja Silja Line'i laevad, mis samuti vilega kui rast hetke toetasid. Mälestus hetke talitanud Jaan Jaani meremisjonist ütles, et parim jutus sel hetkel on vaikimine. Eile õhtul õnnistati laev uue nime all uut liini sõitma. Tseremoonial jäi kõlama mõte, et eestlane ei tohi karta merd. Eestlane pole kunagi merd kartnud. Uus laev peab uuesti tõestama, et laevaliiklus kulgeb ohutult. Omanikud on selleks ponnistusi teinud. Omanike sõnul pole Maarja Baltikumi nii luksuslik, kui oli Estonia kuid reisijale tundub alus meeldiva ja kodusena. Personal on vastutulelik ja püüdlik, kuigi avareisi äpardusi tuli siin-seal ikka ette. Näiteks ei saanud valuutat vahetada ja restoranis tuli väga pikalt toitu oodata. Nagu ütlesid Maarja Baltikumi töötajad, vajavad nad veel kohanemiseks aega. Viimased viis päeva on nad ühte valu treeninud tegutsemist häireolukorras. Annaks jumal, et nende vilumusi ei peaks kunagi tarvis minema. Urmas Loit, Stockholm.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reisipraami Mare Balticum avareis. Estonia hukkumispaigal mälestusteenistus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmise nädala lõpul esinesid põllumeeste organisatsioonid pöördumisega eestimaalaste poole, kutsudes peatama kodumaise toidutootmise hääbumist. Täna kinnitati sõnumit pressikonverentsil. Jutt käib Eesti piima ja sealiha tootmise allakäigust ja selle peatamise võimalustest. Madalseisu põhjuseid on palju, alates langustest maailma toormeturul ja vene turu ärakukkumisest kuni selleni, et Eesti riik ei maksa põllumeeste poolt nõutud ja Euroopa liidu poolt lubatud üleminekutoetusi lihatootmisele on oma hoobi andnud muidugi seakatk aga piimatootjad süüdistavad oma allakäigus suures osas riiki. Kui piimatootmise omahind on 32 senti kilogrammi kohta siis kokkuostuhind oli veebruaris 23 senti ja on praeguseks veelgi langenud. Piimakari on vähenenud aastaga 5000 lehma võrra 90000 ligi. Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus Täna võib öelda, et iga päev tuleb uudis mõne piimatootja lõpetamisest eelmine nädal Saaremaal 100 lehma, sellele eelnes minu jaokski väga dramaatiline uudis Leapuuri, kes on olnud 20 aastat Eesti parim piimakarja, aretaja lõpetamine, need, need uudised on nagu kuhjunud ja neid kahjuks on juba igapäevaselt. Sellepärast ma ütlengi, et me peame peatama karjade vähenemise ja siin on need samad asjad, mis meie hinnangul ka valitsuse poole pealt on täna jäänud tegemata. Otse öeldes on seesama üleminekutoetused tegelikult Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika on ülireguleeritud, et siin ei ole mingit isetegevust, et ükski riik saaks nagu nii-öelda oma suva järgi maksta või mitte maksta. Kui meie ei maksa, siis näiteks Poola maksab Jants Aaman Aaviku talust, nendib. Minul on andmeid, et siin on juba kokkulepped ja ostab Poola 200 viiekümnesed kahesajased karjad on juba müügikokkulepped on olemas, tähendab väga paljud väga paljud piimakarjakasvatajad on praegu võtnud selge seisukoha, et nad ei varu sööta ja neil ei olegi võimalust, neil ei ole raha, et seda sööta hakata varuma. Aga noh, sügiseni saab veel kuidagi pidada. Riigikogu maaelukomisjoni esimees Ivari Padar on nõus, et olukord on raske. Olukord on tõesti keeruline ja on tõsi ka see, et Poolast pärit siis ülesostjad käivad Eesti taludes täna piimakarja kokku ostmas ja selles suhtes ei ole midagi muud tada kui põllumeeste na meeldetuletuse on väga õigel kohal ja siin on ka mõned asjad, millega riik veel peab kiiresti tegutsema kas või seesama maaelu edendamise sihtasutuse juurde tulev instrument, mis on siis selline lisafinantsinstrument, millega anna toetust siis laenu näol? Mis puutub aga kiiresse täiendavasse rahasüsti, siis Padar siin mingit kategoorilist seisukohta ei võta. No need otsused on ikka konkreetselt valitsuse käes, et, et millised on selle aasta laekumised ja kas nende laekumiste prognoosi pealt on võimalik teha erakorralisi kulusid sellel aastal? Igal juhul põllumeeste surve valitsusel jätkub, tuletame meelde pärast kümnete traktoritega tehtud reidi Toompeale, eelmisel sügisel õnnestus nii mõnedki miljonid kiiret abi kätte saada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Piimatootjad nõuavad taas Eesti riigilt täiendavat abi, sest tootmine ei tasu ennast ära ja väheneb, poolakad ostavad meie lehmakarju kokku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEestit ja Venemaad ühendavat Narva maantee silda, mida tuntakse veel ka sõpruse silla nime all hakati remontima eelmise aasta maikuus. See oli üsna keeruline, kuna kõike tuli teha käigu peal ehk pingelist piiriliiklust seiskamata. Üle silla liigub ööpäevas umbes 10000 inimest ja üle 1000 liiklusvahendi. Renoveerimistööde eesmärgiks oli kandevõime taastamine, mis pool sajandit kestnud kasutamise käigus märgatavalt langes. Uuendada oli vaja nii sillaveepealset kui ka veealust osa. Tänaseks on parandustööd lõppenud ja sild peaks vastu pidama mitukümmend aastat. Nii lubab maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko. No ehitaja annab garantii viieks aastaks, aga kui silda kogu aeg hooldada, nii nagu ta peab hooldama, siis 25 30 aastat peaks ta kindlasti pidama. Aga sild küsib hooldust, iga-aastast hooldust. Kõige rohkem kardeti, et pool aastat kestev remont võib tekitada piiriummikuid. Tamur seko sõnul seda aga ei juhtunud. Töö laabus väga hästi, ma ei kuulnud mitte ühestki probleemist, selle poole aasta jooksul ehk maikuus alustasime detsembris lõpetasime, et see kõik, mis me kokku eelnevalt leppisime ametkondade vahel, see toimis väga hästi ja ladusalt, et, et see on ju hea tõdeda, kui kokkulepped peavad. Narva maantee piiripunkti juht piirivalvekapten Jaanus Lumiste on samuti remonditööde lõpuga rahul. Kindlasti läks kergemaks sellepärast, et sild ei vastanud absoluutselt nendele nõuetele ja transpordivoogud olid ikkagi väga suured, mis üle silla läksid. Ja nüüd on ikkagi võimalik silla peale lasta nii sõiduautosi kui veoautosi vastavalt vajadusel. Vaatamata uuendamisele jääb Narva maantee sild jätkuvalt Eesti-Vene piiriületuse pudelikaelaks, kuna sillal on endiselt vaid kaks sõidurada ja läbilaskevõime ei suurenenud. Uue Narva maantee silla ehitamisest oleme veel kaugel, nii räägib majanduse ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Meie hinnangul on uut silda vaja ja see teema on jätkuvalt laua peal, noh täna on niisugune lähteülesanne nii-öelda vene poolele üle antud ja ootame Vene poole seisukohta ja kõik eksperdid ja mõtlevad inimesed ei näe noh, majandussidemete taandumist või vähenemist, kasvamist, ainult kasvamist ja ma arvan, et huvi on ikkagi vastastikune. Kaubad liiguvad ikkagi Vene poole, et tarbijad on Vene ettevõttted, Vene kodanikud, vene inimesed Eestile kuuluvat sõpruse silda parandas peatöövõtjana Läti silla ehitusettevõtte Tilts Eesti filiaal. Eesti riigile läks see maksma 1,75 miljonit eurot. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestit ja Venemaad ühendava Narva Sõpruse silla remonttööd on lõppenud ja sild avati pidulikult.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTaas kord on kokkupõrke tekitanud erinev arusaam sõnavabadusest. Peaaegu kaks nädalat tagasi näitas ajaloo õpetaja Samuel Pati oma õpilastele sõnavabadusest rääkides pilapilte prohvet Muhammedist. See maksis patile elu, sest ühe õpilase sugulane tuli kooli ja lõikas tal pea maha. Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas mälestustseremoonial, et riik ei loobu pilapiltidest. Võimud sulgesid mitmeid islamiorganisatsioone ja otsisid läbi mošeesid. Alles kuu alguses oli Macron teatanud, et kavatseb seaduse jõuga takistada radikaalse islami levikut. Tema hinnangul on islam kogu maailmas kriisis, tuues muuhulgas näiteks ISISe ja salafismi. Äsja algas ka kohtuprotsess meeste üle, kes tapsid viis aastat tagasi pilapildid avalikustanud Charlie Hebdo toimetajad. Seega sattus õpetaja mõrva võimude reageering tundlikule pinnasele, mille korjas üles Türgi president. Erdogan. Ta kutsus boikoteerima prantsuse kaupu ja kahtles makroni vaimses tervises. Pariis teatas seepeale, et kavatseb Euroopa ülemkogult nõuda meetmeid Türgi vastu, et paremini kaitsta oma huve ja Euroopa väärtused. Sõna võttis ka Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov, kes hoiatas, et Macroni sõnavabaduse kaitse inspireerib terroriste. Huvitaval kombel peatati eile lühikeseks ajaks Pariisis triumfikaare ja Eifeli torni juures liikumine sest viimase juurest avastati kott laskemoona ga. Pariis on hoiatanud oma kodanikke, nii nagu kunagi pidi seda tegema näiteks USA või Taani et riikides nagu Türgi, Indoneesia, Iraak või Bangladesh tuleks olla äärmiselt ettevaatlik. Pakistani parlament kutsus mitte siduvas avalduses valitsust saatma Prantsusmaa saadikute riigist välja. Ja kuigi Bangladeshis protestisid tuhanded inimesed ning Iraan avaldas sügavat pahameelt Prantsusmaa asjurile Teheranis on üks mõjuvõimas riik hoidunud otsesest pahameele õhutamisest. Nimelt Saudi Araabia, mis mõistis pilapildid hukka, kuid ei avaldanud toetust toodete boikoteerimisele. Veelgi enam. Riat teatas, et hindab sõnavabadust ja ei toeta terrorismi. Seega skisofreenialine olukord, sest Emmanuel Macron sai tuge fundamentalistlikult riigilt, mille sõnumi levitamise vastu ta ise võitleb. Kogu olukorrale lisab pingeid aga see, et nädala lõpus tähistab enamus moslemitest prohveti sünnipäeva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa on sattunud moslemiriikide pahameele sihtmärgiks. Türgi president Recep Tayyip Erdögan kutsus boikoteerima prantsuse tooteid, Pakistani parlament süüdistas Prantsusmaa presidenti Emmanuel Macroni viha õhutamises. Prantsusmaa siseministeeriumi teatel on riigis terrorirünnaku oht harukordselt kõrge.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle aasta septembris valmib Kose ja Ardu vaheline ning Ardu ja Võõbu vaheline uus kaks pluss kaks maantee. Alanud on ka võõbu Mäo projekteerimine ja, nagu ütleb maanteeameti peadirektor Priit Sauk, arvestatakse nende kolme lõigu projekteerimisel sellega, et heade ilmaolude korral saaks seal sõita kuni 120 kilomeetrise tunnikiirusega. Ja sellele vastavalt on ka kõik see tee lõigud projekteeritud, teda lihtsalt ehitatakse kolmes erinevas etapis vastavalt rahastusvõimalustele ja loomulikult meie jaoks on oluline, et saada hoiak ja ühiskonna ootused tuleviku mõttes. Et kui me täna oleme lubanud oma neljarealiste põhimaanteedega jõuliselt edasi minna siis ka sellel kevadel projekteerimised, mis sai alustatud nende lähteülesandes, see on juba sisse kirjutatud, et tulevikus tahame ka uutel lõikudel ikkagi 100 kahtekümmend lubada. Kuid kas meie autojuhid on valmis ohutult sõitma 120 kilomeetrise tunnikiirusega? Priit Sauk ütleb, et uued kaks pluss üks ja kaks pluss kaks teed on kordades ohutumad kui senised ja see annabki lootust. Seal ristumised kõrvalteedega, need on viidud eri tasapinda, need on eristatud loomatõkke taradega, et sinna ei satuks metsloomad juhuslikult sealt. Me on eristatud kergliiklejad, et üldjuhul ei tohiks seal ka jalakäijad sattuda. Seal kose võõbulõigul me ka raskeliikluse eraldame, suuname vanale trassile vana tee jääb ju alles ehk sõidusõidukid, mille liikumiskiirus alla 60 ei tohiks ka sellele kiirele lõigule sattuda. Maanteeameti juht Priit Sauk lisab, et Pärnu maanteel juba on muutuvteabega liiklusmärgid mõnda aega kasutusel ja need tõepoolest distsiplineerivad liiklejaid, kuid eeolud pole kõige paremad. Liiklejad peavad oluliselt paremini kinni muutuvteabega liiklusmärkidega kehtestatud kiiruspiirangutest ehk inimesed saavad aru, et piirangul on ka põhjus muutuva jääbega märgid annavad võimaluse ühelt poolt anda vabadust rohkem ja teiselt poolt paluda liiklejatel rohkem kinni pidada piirangutest, et neil on mingi põhjus. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuse liikluskomisjon kiitis heaks Maanteeameti ettepaneku lubada Kose ja Mäo vahel valmival 2+2 teelõigul katseliselt piirkiirust kuni 120 kilomeetrit tunnis. Neljarajalise maantee eritasandilised ristumised ja ka ulukite teelt eemal hoidmise lahendused võimaldavad teha sellest teelõigust esimese, kus saab sõita suvel kuni 120-kilomeetrise tunnikiirusega. See tähendab liiklejaile keskmiselt pooleteise minutilist võitu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaktsineerimisega hõlmatus on Elvas 63 protsenti, kogu Tartumaal aga pea 70 protsenti. Elvas pole paljudel kodu lähedast vaktsineerimisvõimalust olnud Elva abi. Vallavanem Marika Saar ütleb, et nüüdsest pakuvad sellist võimalust Elva haigla ja Tartust saabuv buss. Umbes 10. erinevas paigas üle kogu Elva valla, aga väiksemates kohtades nagu Ulile ja Akre Hellenurme palupere on võimalik siis järgneva kahe nädala jooksul ennast vaktsineerida lasta. Ja ma väga loodan, et, et see on see koht, kus tõesti me oma näitajaid saame oluliselt parandada, sellepärast et inimestele on see mugav. Tartu Ülikooli kliinikum sõidab Tartumaa maakonda läbi bussiga, mis peatub tunni või kauem, et võimalikult kodu lähedal inimestele kaitsesüst ära teha. Kliinikumi vaktsineerimiskoordinaator Tiina Teder. Me oleme olnud Tartu maakonnas ja Tartu vallast nüüd ühel päeval, eelmisel nädalal me külastasime lähted siis me olime siin Äksi jääaja keskuses abiveres ja noh, nii-öelda kolmes kohas ja igas kohas circa kaks tundi koha peal ja, ja meie noh, nii-öelda vaktsineeritud inimeste arv oli üle 70 kokku. Nii et, et päris selline hea tulemus ja, ja tõepoolest, et et seal oli olukordi, oli mitmeid olukordi, oli selliseid, kus tekkis ka väike järjekord, olukordi, sellised, kui inimesed tulid nii-öelda üksteise alla, et, et otseselt järjekorda ei olnud, et need olukorrad olid nagu väga erinevad Teder ütleb, et arutatakse, kas buss võiks ka kaugemale jõuda. Näiteks võib kaaluda, kas sõita Antslasse. Antsla abivallavanem Kurmet Müürsepp ütleb, et 26. augustil saabub neile juba Viljandis buss kuid abi oleks juurde vaja. Ma ütleks, et tegelikult on vaktsineerimiseks vaja rutiini, et, et oleks kindlad kellaajad, kus ja mida saaks vaktsineerida. Noh, nüüd natuke selles suhtes on paremaks läinud, et Lõuna-Eesti haigla juures on avatud vaktsineerimiskabinet, et, et seal on kindlad ajad. Kuna saaks, aga ka perearstidel pole vaktsiini antud sellises määras, nagu nad sooviksid. Ja, ja on veel probleeme, et, et inimesed, kes kõhklevad vaktsineerimise vajalikkusest, ei saa seda vaktsiini kätte siis, kui nad seda sooviksid. Müürsepp kritiseerib riiki, et vaktsineerimise korraldamisega ei ole hakkama saadud. Nüüd sünnivad uued lahendused, pigem omavalitsuste südikusest. Omavalitsustel võib-olla nad pandi vahepeal siin nagu suve algul jaanipäeval kõrvale ka öeldi, et, et tegelikult tulevad vaktsineerimiskeskused ja, ja seal saab vaktsineerida Antsla mõistes Valga, Võru, Tartu, et kõik need hakkavad toimima ja avatakse seal kõikidele inimestele võimalused vaktsineerida. Loodeti, et kõik inimesed lähevad nüüd siis teadlikkuse alusel kõikidesse suurematesse keskustes se vaktsineerima. Tulemus oli see, juulikuus oli näha, et inimesed sinna ei lähe, kõik inimesed ei lähe. Et tuleb inimestele lähemale tulla. Et nüüd tuleb üks samm siis nendest maakonnakeskustest allapoole tulla, siis nagu selliste vallakeskustesse. Et seal tuleb avada need vaktsineerimispunktid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Eesti kogemus näitab, et vaktsineerimisvõimaluse inimestele lähemale viimine tõstab vaktsineerimistempot. Vaktsineerimisega hõlmatus on madalam maakohtades, kus kaitsesüsti saamiseks peab sõitma kaugele linna. Omavalitsusjuhtide sõnul tuleb vaktsineerimisvõimalused luua valla keskustesse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolu lähistel takkasaare talupidav Arvo Kuutok pole silokombainiga veel põllule saanud kuigi ega ta loomade ninaisise pärast veel väga muretse. Eelmisel suvel sai rohusööta varutud sedavõrd, et tema 200 pealine kari saaks sügiseni söönuks. Noh, päris tavapärane ta ei ole, sest kevad oli ikka suhteliselt jahe ja rohu kasv on ikka selline kesine natuke, et, aga noh, väga kurta ei või nii et päris ilma ei jää. Rohi on siin kuskil 25 sentimeetrit kõrge ja, ja kasvufaas on selline, et ta veel pead nagu looma ei ole hakanud, on ikkagi leheline ja peaks olema päris hea. Nüüd on juba rohi enam-vähem selline, et võiks, võiks varuda, aga nüüd ootame siis peaaktsionäri otsust, et millal ta laseb seda teha ehk et millal enam ei 100 ja just et millal kuivemaks läheb, sest kui praegu niita, aga rohi ei näru, et ei seda vett ei ole mõtet ju kokku vedada. Arvo Kuuto saagikust ennustama ei hakka, sest suvi on ju alles ees. Kui veab, loodab ta kolm või isegi neli korda kõik põllud üle niita. Sargvere põllumajandusühistu juht ja omanik Toomas Uusmaa ütleb aga, et silo tarvis niideti esimene hein maha. Nädal tagasi. Päev hiljem jõudis närvitatud rohi juba siloauku. Kolm päeva järjest lasi ilm kenasti tööd teha ja siis tuli paaripäevane vihmapaus. Ega ta jah, päris keskmist sellist välja ei anna, et need külmad ööd, mis olid, ega sooja öid, on alles kuskil nädal aega olnud, et see on oma jälje jätnud, aga sellised varasemad ja pikaajalisemad rohumaad ikkagi taim juba õitseb, et peab väga kiirustama, et need ära korjata. Olete natukene mures ka sellepärast, et saate ikka koguse rohusööta kokku? Ei, ma arvan, et praegu veel ei ole vaja sellist ohtu tunda, et lühiajalised rohumaad, kus lutsern, ristik ja timud, kasvavad, et need on nagu praegu korralikud ja, ja niiskus tuli ka. Soojakraade on ka nüüd rohkem, et ma usun, et praegu küll kartuseks pole põhjust, et seda kogust kätte ei saa. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paljud põllumehed jõudsid silotegu alustada vahetult enne vihmaseid päevi, kuid on ka neid, kes alles ootavad ilusat ilma, et saaks põllule minna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKonservatiivne rahvaerakond kogunes täna iga-aastasele kongressile, et valida järgmise aasta parlamendi valimisteks erakonnale värske juhtkond. Esimehe ja aseesimeestena jätkab aga senine meeskond koosseisus Mart Helme erakonna juhina ning Martin Helme, Jaak Madisson ja Henn Põlluaas aseesimees ena. Oma kõnes kongressile ütles Mart Helme, et on valmis viima EKRE valimiste järel ka valitsusse. Küsisin Mart Helme, kus on erakonna poliitilise platvormi ühisosa konkurentidega. See on nüüd jälle selline avalikkuses levitatav mingisugune vale informatsioon, nagu me tegeleksime ainult homode ja ja immigrantidega ei ole. Meil on olemas töötoimkonnad, kes tegelevad väga laia küsimuste ringiga ja praegu meil on sisuliselt valmis juba maksureformi kava, mis tähendab maksude alandamist, mitmete maksude kaotamist. Meil on ka väga selge nägemus sellest, kuidas ümber korraldada tervishoiusüsteem. Mida teha haigekassaga, mida haigekassa nii-öelda eelarvereal kõrvaldada, mida sinna juurde panna. Loomulikult me tahame nendes küsimustes kaasa rääkida ja, ja valitsus vastutust kanda. Mart Helme tõdeb, et praegu on raske ühtki võimalikku partnerlust välja käia või välistada, kuid riigikogu kolmanda jõu nad erakonda esitleb, nii nagu on seda näidanud ka viimaste kuude arvamusküsitlused. Mingites küsimustes on meil Keskerakonnaga väga lihtne kokku leppida teistes küsimustes. Meil on Reformierakonna a väga lihtne kokku leppida ja on küsimusi, kus meil ei ole kumbagagi lihtne kokku leppida. Suhteliselt raske on praegu ennustada, eks poliitika on ka kompromisside kunst ja mingitest küsimustes on võimalik ilmselt ka teha järeleandmisi. Järeleandmisi saab teha näiteks riigi maanteede neljarealiseks ehitamise puhul, et kui tõesti kaht ei saa, teeks siis ühegi kindlasti ei kavatse EKRE Mart Helme sõnul loobuda ka kooseluseaduse tühistamise nõudmisest ega ka iseseisvast piirivalvest ning piiride kaitsmisest. See tähendab lihtsalt dokumentide kontrolli sisseseadmist. Me ei kavatse loomulikult mingeid müüre hakata Eestile ümber ehitama. Mart Helme kõnes oli olulisel kohal suveräänse välispoliitika ajamine arulagedate eurodirektiivide järgimiseta, see tähendab tema sõnul seda, et sarnaselt Ungari ja teistele isegradi riikidele või siis ka näiteks Austriale seisab Eesti eriti soovituslike asjade puhul oma huvide eest ning ei lase kohalikku ettevõtlust regulatsioonidega liigselt piirata. Siin lihtsalt me kutsume üles tervele mõistusele, mitte et keegi saaks seda käsitleda meie tahtmisega jälle, et lööme Euroopa liidus pauguga ukse kinni, mitte mingi mingisugust taolist asja ei ole, ammugi mitte NATO-ga. Rahvusringhäälingu aprillis tellitud ja Turu-uuringute aktsiaseltsi poolt läbi viidud erakondade toetusuuringu järgi on EKRE toetusel kolmas erakond 14 protsendiga. Konkurendid paremtiival IRL ja vabaerakond on valimiskünnis all vastavalt nelja ja kolme protsendilise toetusega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Estonia kontserdisaalis kogunes EKRE kongress. EKRE kinnitas erakonna juhiks Mart Helme ning endises koosseisus ka aseesimehed.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigikogu istung algas president Toomas Hendrik Ilvese kõnega ja ta toonitas riigikogu rolli ja osakaalu. See oli üks küsimus, millel ta peatus. Aga on veel üks asi, mida valija ei taha andestada. Seda, kui riigikogu loobub talle rõhutan parlamentaarse vabariigi põhiseadusega pandud kohustust ning taandab end koalitsiooniparteide tahte kuuleka ja tuima vormistaja rolli. Tuletan meelde. Me ise oleme valinud Eestile just nimelt parlamentaarse riigivormi nagu ka enamus teisi Euroopa demokraatiaid. Teie valijad ootavad teilt iseseisvat mõtlemist ja südametunnistuse järgi hääletamist. Parlament on oma seisukohtade selgitamise ja kaitsmise koht. Parlamendisaalis on täiesti lubamatu piirduda argumendiga, et koalitsioonilepingus on nii kirjas. Kas piisab sellest põhjendusest neile, kes just teid valisid? Riigikogu ei tohi muutuda kummitempliks valitsuse otsuste all. Iga riigikogu liige on peagi ametisse astuva valitsuse tööandja, mitte aga käsutäitja teie pärit aru ja teil on õigus saada oma küsimustele sisulisi ja ammendavaid vastuseid. Nõudke vastuseid ja kutsuge korrale neid, kes vastata ei taha. Üks olulisi küsimusi, millel president peatus, oli põhiseadus. Ta ütles, et see on ajaproovile hästi vastu pidanud, kuid üks valdkond on, mis on problemaatiline ja see küsimus on kaitseväe juhataja ametisse nimetamise kord. NATO liikmesriikides on ühemõtteliselt ja eranditeta selge, et kaitsejõud alluvad täitevvõimule. Ja seejuures on oluline, et kaitsejõudude eest kannab ka vastutus just täitevvõim. Niisugune alluvuse ja vastutuse summa tähendabki olulist osa tsiviilkontrollist või tsiviiljuhtimisest. Milline sõna kellelegi rohkem meeldib. Siit edasi jõuame loogilise järelduseni, et täitevvõimu ametiisiku määramine ei saa parlamentaarses riigis olla ei parlamendi ega presidendi pädevuses. Seda saab teha üksnes. Valis 55. Ja praegu loetakse saalis hääli, jäin hetkeks seda kuulama, aga enne seda oli see hetk, mil valiti riigikogu juhatus ja Ene Ergma kandidatuuri esitas Peeter Tulviste. On päris ükskõik, kas Ene Ergma räägib poliitikast, astrofüüsikast või Bulgakovi meistrist ja Margaritast. Tema mõtted nendest asjadest on algupärased tipp-poliitikust intelligent ei ole päris tavaline asi kuskil maailmas. Ja kui meil on võimalus seda endale lubada, siis see on suurepärane. Ma tahaksin veel lisada, et Ene on kõigi nende mõtete üle valmis vaidlema lõpmatuseni, aga kui on kord otsus vastu võetud, siis viib ta sellega kangekaelselt. Ma jätan siin ütlemata jonnakalt ellu. Ja nüüd siis valimistulemused. Nimekirja kantud riigikogu liikmete arv 101 hääletamissedeli saanud riigikogu liikmete arv 90 kahesa hääletamisest osa võtnud riigikogu liikmete arv 98 kestette hääletamissedelite arv üks riigikogu esimene kandidaat Ene Ergma poolt antud häälte arv 91 vastu antud häälte arv kuus. Häälte arv, mis poolt anti, oli enneolematult suur ja kui see lugemine läks juba üle 70, haaras esireas istuv Enema kahe käega peast kinni ja jäigi nii hoidma ja pead raputama kuni tulemuseni, aga siis läks ta pulti oma sõnavõtuks. Ma tänan teid. Ja ma ei hakka pikalt rääkima, me teeme koostööd ja aitäh teile selle suure usalduse eest. Ainult ühte asja ma tahaksin veel öelda. Ma tahaksin teie kõikide nimel veel kord tänada Eesti rahvast, selle au ja usalduse eest, esindada neid järgneva nelja aasta vältel Eesti parlamendis. Ja ma arvan, me saame sellega hakkama. Ja veel kord suur-suur tänu ja kõnet ma ei esita. Ja täpselt selleks hetkeks, kui me oleme jõudnud oma jutuga siia, on kaseesimehe valitud, aga kuna ma kuulasin saadet ja rääkisin teiega, mitte ei kuulanud saali, siis kuulame nüüd natukene ja vaatame, kas me saame ka teada. Ametlikud tulemused ei hetkel ma ei oska teile neid numbreid öelda, aga ma oskan, või õieti kuulame, Ergmad. Teen teatavaks hääletamistulemused riigikogu aseesimeestel valimistele. Vabariigi valimiskomisjoni protokoll hääletamistulemuste kohta riigikogu aseesimeeste valimisel. Vabariigi valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud. Nimekirja kantud riigikogu liikmete arv 101 hääletamissedeli saanud riigikogu liikmete arv 98 hääletamist osa võtnud riigikogu liikmete arv 98 kehtetute hääletamissedelite arv viis. Riigikogu aseesimeeste kandidaatidele antud häälte arv. Riigikogu aseesimehe kandidaat Kristiina Ojuland poolt antud häälte arv 55. Jüri Ratas poolt antud häälte arv 38, protokoll on koostatud teisel aprillil ka 2000 medal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu liige Peeter Tulviste (esitab Ene Ergma).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKogutud tõendid annavad meile aluse esitada kahtlustuse esialgsetel andmetel kaheksale isikule. Praegu menetlustoimingud alles käivad, mistõttu täpsemalt ei saa ma midagi öelda. Selle kohta aga, milles neid kahtlustatakse kahtlustatakse altkäemaksu võtmises suures ulatuses, korduvalt altkäemaksu küsimises, altkäemaksu andmises, riigihangete nõuete rikkumises, dokumentide võltsimises vastavalt siis igaühe rollile. Kas te võite nimetada ka mingeid nimesid, näiteks pressiteatest käis läbi Aleksei Vorurovi nimi? Jah, vastab tõele Aleksei Voronov. On kahtlustatav selles kriminaalmenetluses. Aleksei Voronovi kahtlustatakse altkäemaksu võtmises ja kogutud tõendid viitavad, et on alust kahtlustusteks, et seda on võetud suures ulatuses ja korduvalt ja ta on ka altkäemaksu küsinud. Samuti on alust kahtlustada teda riigihangete eelise loomises ettevõtjatele, kes siis talle on vastavalt selle eest ka altkäemaksu andnud. Nagu tõendid viitavad. Millise ettevõttega on seotud need riigihanke? Need riigihanked on seotud erinevate ettevõtetega ja praegu on käimas menetlus, nii et ma rohkem informatsiooni tänasel päeval jagada ei saa. Menetluse huvides. Aga kes on need teised ametiisikud, on need linnavolinikud, linna linnavalitsuse töötajad, ettevõtjad. Praegusel hetkel on alust arvata, et teised kahtlustada on ettevõtjad. Ja ei ole välistatud, et täiendavad kahtlustused võivad tulla ka veel mõnele linnavolinikule. Millal need kahtlusalused teod olid toime pandud? Meil on alust kahtlustada, et need teod on toime pandud juunist 2018 ja on kestnud tänase päevani välja sisuliselt, millised menetlustoimingud praegu tehakse. Hetkel on käimas läbiotsimised, ülekuulamised, kas on plaanis ka kedagi vahi alla võtta. Ma võin kinnitada, et me kaalume seda tõsiselt, kuivõrd need altkäemaksusummad, mille kohta meil on praegu tõendid kogutud, on nii suured. Kui asi jõuab kohtuniku jõuab, milline karistus võiks need isikud ähvardada? Sellises ulatuses ja sellisel viisil, nagu kahtlustada alust on altkäemaksu võtmine on esimese astme kuritegu ja karistus selle eest on üks kuni 10 aastat. See on kõige raskem nendest kuritegudest. Kas kahtlusaluste ring võib ka laieneda, mis te arvate? Kahtlusealuste ring võib laieneda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mõjukat Narva poliitikut ja aktsiaseltsi Narva Vesi juhatuse liiget Aleksei Voronovi kahtlustatakse altkäemaksu võtmises. Kahtlustuse järgi sai ta altkäemaksuna ligi 60 000 eurot. Viru ringkonnaprokuratuuri teatel viiakse täna läbi mitmeid uurimistoiminguid seoses Narva ametiisikute korruptsioonikahtlusega. Prokuratuuri teatel on kahtlustatavad kinni peetud neljakümne kaheksaks tunniks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNelja aasta eest soovis Pärnu 39 liikmelisse volikokku pääseda 307 inimest, tänavu on neid 267. Põhjus võib olla selles, et eelmised valimised toimusid kahes ringkonnas ehk linn ja osavallad eraldi. Nüüd on üks ringkond, mis võib-olla osa valdade rahvast kandideerima ei kutsunud. Võrreldes eelmiste valimistega on juurde tulnud Eesti 200 ja roheliste nimekiri. Valimisliite on sel korral vaid üks. Pärnu linna valimiskomisjoni esimees Tiina Roht. Valimisliite oli eelmine kord suisa kolm, valimisliit Pärnu ühendab Meie Pärnu ja Eesti ellujäämise kogukond. Aga seekordsetel valimistel on nimekirjaga väljas ainult valimisliit, Pärnu ühendab ja nendel oli nimekirjas kandidaate 30, seekord on 27. Erakonna Isamaa nimekiri on eelmiste valimistega võrreldes oluliselt lühem. Kahe ringkonna peale oli Isamaa nimekirjas 64 kandidaati. Seekord on 39. Ekrel on aga nimekirjas rohkem inimesi, eelmine kord 68, nüüd 86. Eelmisel korral aga juhtus EKREl nii, et viis kandideerijat ei saanud ühtki häält, kuus aga sai vaid ühe hääle. See eest nimekirja esinumbrina Pärnus kandideerinud Mart Helme sai 2106 häält ja nii läks erakonnal kokkuvõttes hästi. Ilma suure hulga hääli toonud esinumbrit läheb valimistele ka Keskerakond. Kadri Simson püstitas eelmistel valimistel Pärnu rekordi, saades 2413 häält. Nüüd on Keskerakonna esinumber Andrei Korobeinik, kes eelmistel valimistel Reformierakonnas kandideerinuna sai 237 häält. Valimisliidu esinumber Omekosen kranius tegi eelmistel valimistel teise tulemuse, kogudes 2149 häält. Et viie protsendi künnis ületada, peab nimekiri Pärnus koguma umbes 1000 häält. Vähemalt eelmisel korral oli see nii. Kuidas sel korral läheb, seda näitavad valimised.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus kandideerib 40 inimest vähem kui eelmisetel kohalikel valimistel. Tänavu osaleb vaid üks valimisliit, nelja aasta eest oli neid kolm.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜheksateistkümnendal detsembril 2016 rammis 24 aastane tuneeslane veoautoga suurt jõuluturgu Berliinis Keiser Wilhelmi mälestuskiriku juures hukkus 12 inimest, kümned said vigastada. Viimane ohver suri vigastustesse alles sel sügisel. Rünnaku võttis omaks äärmusrühmitus islamiriik. Ehkki vahepealsetel aastatel on rünnakud vähenenud, ei tähenda see, et terrorism on edukalt maha surutud. Saksamaa põhiseaduskaitseameti president Toomas Haldenvang hoiatas intervjuus Funke meediagrupile, et just eelolev aasta võib tuua kaasa Saksamaal uue terrorilaine, kuna mitmed vanglakaristuse ära kandnud džihadistlikud terroristid pääsevad 2022. aastal taas vabadusse. Tema sõnul näitab senine kogemus, et vangla aastad radikaalsust enamasti ei vähenda, pigem süveneb aga kättemaksuhimu. HaldenMang ütles, et seetõttu tuleks eriti põhjalikult uurida, mis vanglates toimub ning kes karistusalustest oma hoiakuid muutnud ei ole. Kontrollida tuleks ülipõhjalikult iga üksikjuhtumit. Ka Talibani võimuletulek Afganistanis on islamistliku hoiakut tugevdanud. Konrad Taadenaueri sihtasutus on äsja viinud läbi uuringu islamiterrorismist Euroopas. Ehkki uuringu lõpptulemused pole veel avalikustatud, tuleb sealt siiski välja, et terrorismioht Saksamaal pole kuhugi kadunud. Suurim oht tuleb endiselt Süüriast, kus islamiriik on alates 2019.-st aastast taas tugevnenud. Haldermangi sõnul teeb teda ärevaks ka asjaolu, et Saksamaal peetakse terrorismivastast võitlust rohkem nagu USA pärusmaa. Ks. Siseministrite konverentsi eesistuja Toomas Troobl ütles jõuluturu rünnaku viienda aastapäeva mälestusteenistusel, et terrorismiohtu ei tohi alahinnata ning seda silmas pidades tuleks ka saksa julgeolekujõude tugevdada. Tema sõnul tuleb panustada kaitsejõududesse, et nende isikkoosseis oleks varustatud parimal võimalikul moel. Samuti peaks seadusandlus võimaldama juba ette ulatuvalt ohumärkidega tegeleda. Strobli hinnangul on aga uus saksa, niinimetatud valgusfoori koalitsioon jätnud elanikkonna kaitse terrorismiohu vastu tagaplaanile ning julgeolekuasutused on kõike muud kui tugevdatud. Ehkki jõululaadad on Berliinis endiselt populaarsed, ei ole õhustik enam endine. Paljude berliinlaste jaoks jagas toimunud rünnak ajaarvamise eluks enne ja pärast rünnakut. Keiser Wilhelmi mälestuskirikut ümbritsev jõululaat on ööpäevaringse politsei valve all ning kaunid kuusekesed suudavad vaid vaevu paigaldatud turvatarasid varjata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Berliinis meenutati viie aasta tagust Jõuluturu terrorirünnakut, kus hukkus 13 inimest. Ehkki vahepeal on terrorirünnakute arv Saksamaal kõvasti vähenenud, kardetakse eeloleval aastal taas uue laine puhkemist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSisuliselt praegu peaks riigikokku jõudma metsanduse uue arengukava eelnõu. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve ütleb, et senine protsess on olnud kasulik. Kogutud on väga palju materjale ja huvigruppidega on räägitud oluliste, st asjadest. 10 teise aasta kevadet eelnõu tõenäoliselt valmis ei saa. Veel läinud aasta sügisel tutvustas ministeerium nelja metsanduse arengustsenaariumit. Karu, hunt, Ilves ja rebane. Need aitasid valida, mida me metsas tahame. Parima stsenaariumi pidi detsembris välja valima metsanduse arengukava juhtkogu töörühm, kuhu kuulub inimesi eri huvigruppidest alates keskkonnakaitsjast Linda-Mari Välist ja lõpetades puiduettevõtja Raul Kirjaneniga. Et valikut sisulise teha, tellis keskkonnaministeerium kõigile stsenaariumitele mõjude hinnangu. Sajaleheküljeline dokument oligi detsembriks valmis, aga mitte päris selline, nagu oodati. Eks seal oli tugevalt mängus ka see ajafaktor, et selle jaoks, et see töö vastaks lõplikult, siis nendele tingimustele, mis lähteülesandes olid seatud, oleks tegelikult vaja olnud veel kõvasti tööd teha. Kuna stsenaariumide mõjusid polnud korralikult hinnatud, polnud ka juhtkogul huvi nende stsenaariumi te üle aru pidada, saati siis veel nende vahel valida. Nõnda rändasid karu, hunt, ilves ja rebane sahtlipõhja ning ministeerium võttis ohjad enda kätte. See tähendab, et ametnikud kirjutavadki nüüd metsanduse arengukava eelnõud, kel huvi, võib protsessi keskkonnaministeeriumi kodulehelt jälgida. Ministeerium saadab oma ettepanekud juhtkogule juhtkogu või õigemini selle liikmed ühekaupa saadavad oma ettepanekud vastu ja siis ministeerium vastab kas või miks mõni mõte eelnõusse jõuab. Kõik see, mis vähegi võimalik on, sisse oleme pannud. Aprilli alguses põrkas ministeerium uue takistuse otsa. Keskkonnamõjude hindamise peab tegema ka kogu metsanduse arengukava eelnõule aga ettevõtted, kes seda teha sooviks, riigihankega ei leita. Eksperdid tõdesid, et töömahtu on väga keeruline hinnata. Karta on, et töö tegemist hakkavad segama huvigrupid, kes ekspertidele hulga kaupa küsimusi ja arvamusi saadavad. Pealegi on väga raske välja mõelda, kuidas täita kõiki hankes kirjeldatud ülesandeid. Näiteks kuidas hinnata arengukava mõju aastani 2100. Kristel Järve ütleb, et nüüd valmistatakse ette kahte hanget. Esimesega pandaks paika mõjude hindamise programm ehk mida üldse täpsemalt uuritakse. Teise hanke võitja tegelekski juba uurimisega. Aga kui metsanduse uus arengukava saab kõige varem valmis 2022. aastal, siis kuidas me vahepeal päris ilma arengukavata toime tuleme? Et ega metsaseadus oma kehtivust ju ei kaota, sellega, et arengukava ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaministeerium veab sügisel ummikusse jooksnud protsessi uuel rajal ja loodab, et kahe aastaga saab arengukava eelnõu valmis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva politseijaoskonna juhi Indrek Püvi sõnul on alates veebruari lõpust ida prefektuuri teeninduspiirkonnas registreeritud 30 juhtumit, kus politsei on pidanud sekkuma ja nõudma vaenu õhutavate sümbolite eemaldamist. Umbes kolmandik juhtumitest on olnud Narvas ja tavaliselt on tegemist Georgi lintidega. Enne Ukraina sõda suhtus politsei oranži mustatriibuliste lintide kandmisesse rahulikult. Praegu on olukord teine, selgitab Indrek Püvi. Eesti avalikus ruumis ei ole kohta agressiooni sümboolikale, sealhulgas Z tähtedele ja Georgi lintidele, kuna tänasel hetkel nende sümbolite tähendus on oluliselt muutunud, kus me näeme, et Putini režiim tapab lihtsaid Ukraina inimesi ja selle verega on ka need sümbolid täna määritud? Indrek Püvi hinnangul on Narvas vaenu õhutavat sümboolikat linnaruumis vähe ja kui politsei palub näiteks Georgi lindid eemaldada, siis seda peale politsei selgitust ka tehakse, jätkab Indrek Püvi. Meie ohuprognoos näitab selgelt, et sellise sümboolika kandmine võib häirida avalikkuses teisi inimesi ja võib mõjuda provokatiivselt Tähed, Georgi lindid, Venemaa vormivarustus, isehakanud Ida-Ukraina riikide lipud, punalipud, et kõik selline, mis võib hetkel ühiskonnas tekitada lõhesid või provokatsioone. Lintidega ehitud autosid kohtab Narvas praegu harva, kuid need, kes Georgi lindiga ringi sõidavad, pole politsei argumentidega nõus, räägib Narva elanik Vjatšeslav. Georgi lint on sümbol, mida me kanname alates suurest isamaasõjast ja ma kavatsen seda edasi kanda. Ma elan Eestis ja pole kuidagi Ukraina konfliktiga seotud. Minu jaoks omab see sümbol hoopis teist tähendust. Samas kinnitab Vjatšeslav, et kui politsei nõuab, siis võtab ta Georgi Lindi oma auto esiklaasi alt ära, kuid kavatseb politsei nõude ametlikult vaidlustada. Politsei aga palub vastuolulise sümboolika kasutamist märganud inimesi sellest korravalvuritele koheselt teada anda Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei eemaldab avalikust ruumist vaenu õhutavaid sümboleid. Narvas on ette tulnud kümmekond juhtumit, kui Georgi lint on palutud autolt eemaldada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTagaotsimist kasutatakse väärteomenetluses selleks, et leida üles inimene, ilma kelleta pole võimalik menetlust pidada. PPA soovib oma kirjas justiitsministeeriumile, et väärteomenetluse seadustiku jääks võimalus tagaotsimise asemel sundtoomiseks. Kohtusüsteemis pole see aga piisav. Tallinna ringkonnakohtunik Sten lind. Praegu kehtiva seaduse puhul on probleem see, et sundtoomine on võimalik siis, kui inimene on kutse kätte saanud ja tagaotsimise küsimus näiteks tekibki juba enne seda, et ja inimest võib olla vaja taga otsida, et üldse see kutse talle kätte anda. Et kui kutset ei ole kätte antud, siis ei saa teda ka sund tuua, et sundtoomine on selle jaoks. Kui inimene on kutse kätte saanud, aga paistab, et ta ei taha tulla siis ta tuuakse sunniviisiliselt. PPA pressiesindaja Tuuli Härson kirjutas meili teel, et politsei seisukohalt on väärteomenetluses tagaotsimine ebaproportsionaalne. Kohtule on see aga oluline viis inimeste leidmisel. Sten Lind. Ega meil ei ole ka mingisuguseid muid võimalusi, Neid inimesi üles leida, aga väärteomenetluse seadustik näeb ette, et selleks, et kohus saaks asja arutada ja lõpuks otsuse teha, selleks peab inimesel olema antud vähemalt võimalus menetluses osaleda. Ehk siis talle peab olema antud kutse kätte. Aga kui meil ei ole teada üldse tema asukoht ja me ei saa talle kutset kätte anda, siis põhimõtteliselt kohtumenetlus seisab. Väärteo alla kuuluvad näiteks kergemad vargused, kiiruseületamised või avaliku korra rikkumised. Juhul kui kaotada võimalus väärteomenetluses inimest taga otsida ja rikkumine kuriteo alla ei kvalifitseeru, siis võib ta osava peitmisega end karistuse küüsist päästa. Inimesed, kes kohtumenetlusest hoiduvad, jagunevad linnu sõnul sisuliselt kahte gruppi. Need, kelle elu on heitlik ja kelle elukoht võib tihti muutuda ning need, kes hoiduvad menetluses sihilikult lootuses pääseda karistusest. Küsimus tõstatus seepärast, et väärteomenetluse seadustik ei reguleeri täpselt tagaotsimist ning kohtunikel tuleb seetõttu kasutada kriminaalmenetluse seadustiku, justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep. Kohtud tõlgendavad seda erinevalt et on kohtuid, kes leiavad, et see on võimalik kasutades nii-öelda väärteomenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku ja, ja politsei pool või arvab natuke teistmoodi seadust ju tõlgendada us. Ja, ja kui kohus leiab, et, et menetluse eesmärgiks tuleks neid taga otsida, siis seda ei saa kuidagi valeks pidada. Praegu on Hillepi sõnul seadus sellisena kehtinud juba 17 aastat kuid vajadusel arutatakse probleemi üle.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohtult võtaks see aga võimalusi ära.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaidlusele selle üle, kuidas jagada operaatorite vahel laiali viis G mõttes kõige magusam sagedusala ei paista lõppu. Aga lahendamata on ka hoopis keerulisem rahvusvaheline küsimus. Senikaua, kuni Venemaa selleks luba ei anna, ei tohi sagedustel 3600 kuni 3800 megahertsi töötada pea ükski Eesti mobiilimast. Vähemalt ei tohi ükski laine neil sagedustel üle ida piiri levida. Tehnilise järelevalve ameti sagedustalituse juhataja Erko Kulu räägib, et teisel pool idapiiri kasutatakse neid sagedusi kosmose sideks. Vastavalt itu raadioregulatsioonile see sagedusvahemik ongi nii-öelda satelliitsideks ette nähtud, kui me räägime siin, et mobiilside tahetakse rakendada sinna, siis see on tegelikult Euroopa regulatsioon. Selles mõttes ei tee Venemaa nagu midagi valesti, et kõik on nagu õige ja kõik on nagu reeglitepärane. Eesti pole oma mures üksi Venemaalt on nende sageduste kasutamiseks luba küsinud pea kõik Euroopa Liidu idapiiri riigid kuid seni tulutult. Pikas perspektiivis, ega me ei oska öelda, millised arengud seal olla võivad, võib-olla siin mingi 10 aasta perspektiivis räägime, et ka seal on juba mobiilside, et seda on praegu täna raske ette ennustada. Niisama ennustamatu on, mis saab edasi teisest Eesti viis G jaoks olulisest sagedus alast. Veel läinud aastal lootis majandus ja kommunikatsiooniministeerium, et tänavu kevadel kuulutatakse Eestis välja konkurss 700 kuni 790 megahertsise sagedusala jaotamiseks. Kuna selle sagedus on nagu kõvasti madalam, siis see tähendab, et ta levib ka kõvasti kaugemale. Ta sobib just sellise väiksema populatsiooniga alade katmiseks, kus on siis vähem baasjaamasid ja kus on vaja nagu mitte nii suuri kiiruseid. Hiljuti saatis majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ando Leppiman Euroopa Komisjoni le kirja, kus tõdes, et plaanitud konkurss lükatakse edasi, kuna läbirääkimised Venemaaga on olnud viljatud. Venemaal on seal televisiooni ringhäälingu saatjad ja tegelikult kunagi oli meil samamoodi. Meil oli seal televisioon kasutusel kuni 2000 seitsmeteistkümnenda aastani. Me nii-öelda planeerisime ringi ja vabastasime selle sagedusala, et hakata ette valmistama just nimelt seda mobiilsidele üleminekut. Nii nagu kõrgematel sagedustel pole Eesti ka siin oma mures üksi. Ühelt poolt annab see meile läbirääkimistel rohkem jõudu. Teisalt jälle teeb keerulisemaks tulemusele jõudmise. Venemaa jaoks tähendaks kogu selle piiriala nii-öelda ümberplaneerimine ikkagi suur, väga-väga suuri investeeringuid. Suurem lootus paistabki Venemaa sisemistes arengutes, sest ka nemad vajavad viis G jaoks paremaid sagedusalasid. Tegelikult on näha, et seal on ka muudatusi nii-öelda meie naabrite juures, kui eelnevalt oli nagu tugevasti näha, et sagedus ala on ainult televisioonile, siis täna me juba näeme, et seal on ka mobiilsid operaatorid väga kõvasti huvi tekitanud selle sagedusala vastu nii-öelda naabrite juures, äkki on võimalik seal lähiajal mingeid kokkuleppeid siiski saavutada, aga midagi garanteerida seal muidugi ei saa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa kasutab meie 5G-tehnoloogia arenguks olulisi sagedusalasid kosmosesideks ja telekanalite levitamiseks. Eesti ja teised Ida-Euroopa riigid on aastaid pidanul läbirääkimisi, et Venemaa need sagedusalad vabastaks, kuid seni tulutult.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRahandusminister Jürgen Ligi tegi enne saadikute küsimustele vastamist veel kord ülevaate eelarve peamistest punktidest, kuid esmalt vastas Eesti Panga kriitikale, miks ei kasutatud eelarve koostamisel riskistsenaariumi. Minu jaoks oleks kohas ettevaatlikum vaade. Eesti pank lihtsalt väljendas oma ettevaatust, järgmise aasta eelarve jääb kindlaks seniste le riigi rahanduse põhimõtetele. Olulisemaks nendest on tasakaalus või pigem ülejäänud jäägi eelarve. Järgmisel aastal on valitsussektori eelarve eeldatavalt nominaalselt 2,1 protsendiga SKP-st veel puudujäägis. Seoses suurenenud riskidega maailma majanduses on meil ettepanek lükata aasta võrra edasi kohalike omavalitsuste netovõlakoormuse ülemmäära tõstmine 60 protsendilt 100-le protsendile. Haigekassa jääb järgmisel aastal kuue miljoni euroga puudujääki ning töötukassa ülejääk ei 112 miljoni euroga. Sotsiaalmaksu laekumine ei kata pensionikulusid. Kohalike omavalitsuste seaduse jõustumine ligi sõnul edasi ei lükku. Omavalitsuste laenuvõime kasvab sisemiste reservide arvelt. Juhul kui tal kontsernis siis seda laenuvõimekust ja tihti tema, tema ettevõtted näiteks suurendavad või sihtasutused suurendavad laenuvõimet, mis konsolideeritakse. Saadikud Kalev Kallo ja Jaak Allik tõstatasid palgateema ja ministri vastus. Keskmine palk küll eelarve järgi nagu peaks tõusma, aga teame, et riigisektoris on ta külmutatud ja seetõttu inflatsiooni tõttu reaalpalk väheneb. Kas eelarves on tehtud kõik võimalik, et inflatsioon oleks järgmine aasta maksimaalselt madal? Külmutamine on väga tõhus inflatsiooni hoida, sest see on signaal kogu tööjõuturule, et kas minnakse siis jällegi võidu jooksma, inflatsiooni üle 10 protsendi ajama, nii nagu see juhtus 2008. Rahandusministri sõnul on vale ka näiteks lastetoetuste võrdne tõstmine. Need inimesed, kellel on lapsed, on rõhuvas enamuses tuluteenijad ja öelda nüüd, et kes ise raha teenib, peab need maksud tagasi saama. Siin ei teki mingisugust efektiivset sotsiaalse olukorra parandamist. Küsimusi esitati ka koolivõrgu investeeringute ja õpetajate palkade kohta. Õpetajate palgamured on kumuleerunud kahtlemata tegemata reformide pärast. Ühiskond ei saa aina suurendada eelisjärjekorras ühe valdkonna kulusid, nagu ta on hariduse s tegelikult teinud. Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson esitas opositsiooni nõudmised. Palju on räägitud Eesti liikumisest targa allhanke suunas, selleks on vaja kvalifitseeritud tööjõudu ning samuti õpiharjumist, mille saab laps koolist. Õpetajate palgatõus 20 protsenti on järgmisel aastal vältimatu ning seda ei saa edasi lükata. Absurdne on olukord, kus kohalikule omavalitsusele on antud ülesanded, kuid ei tagaajamisäitmiseks. Kolmas oluline seisukoht on meie jaoks tasuta koolitoit, tasuta koolitoit peab laienema ka gümnaasiumisse ja miks ka mitte lasteaedadesse. Kindlasti tuleb koolilõuna toetuse maksumus tõsta ja meie ettepanek on viia koolilõuna toetus ühe euroni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus algas järgmise aasta riigieelarve eelnõu esimene lugemine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui valitsus otsustab, et energiakulude hüvitamiseks on toetuse saaja piirsissetulek 673 eurot, siis võib Narvas toetust küsida umbes 15000 leibkonda. Kui aga piirsissetulekuks saab eelmise aasta mediaanpalk, mis on veidi üle 1000 euro, siis võib energiakulude toetust paluda 25000 Narva leibkonda, mis 53000 inimesega linnas tähendab praktiliselt kogu elanikkonda. Ühelt poolt paneb see proovile omavalitsuse võimekuse nii suurt hulka inimesi korraga teenindada, teisalt aga annab märku, et Narva ongi paraku vaene linn, räägib volikogu esimees Katri Raik. See näitab Narva üldist elatustaset, sest Narva keskmine palk on umbes 1000 eurot, kui riigis on 1500 eurot või rohkem. Veel kord selgub siit Narva suurim probleem, see on palgavaesus, madalad palgad. Narvas hakkab energiakulude hüvitamise toetuse avaldusi menetlema kohalik sotsiaalabi amet. Ameti direktori Jelena Vassiljeva sõnul on väljakutse suur, kuna tavaline Narva elanik eelistab paberit isiklikult kohale tuua. See on absoluutselt selge, et Narva elanik armastab kõndida ja isiklikult küsimusi esitada. Loomulikult saab avaldusi esitada e-postiga ning loodame, et inimesed pääsevad ID-kaardiga ligi ka sotsiaalteenuste ja toetuste andme registrile staar. See kergendaks meie ülesannet tunduvalt. Volikogu esimehe Katri Raigi hinnangul on eelseisev ülesanne mahukam kui elanikkonna vaktsineerimine. No eks see ole jah, hullem kui valimised ja vaktsineerimine kokku, kui päris aus olla, nii et sotsiaalabiamet on, plaanib tööle võtta 20 täiendavat inimest ajutiselt ja avame linnas neli-viis punkti, kust saab siis neid avaldusi sisse anda, nii et selline valimised volüümikaks? Energiakulude hüvitamise toetuse avaldusi hakatakse Narvas vastu võtma alates seitsmeteistkümnendast jaanuarist. Sotsiaalabiamet palub inimesi kohe mitte esimesel päeval kohale tormata, sest toetust saab küsida kuni tuleva aasta maikuuni. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva valmistub energiahindade hüvitise taotluste vastuvõtuks. Ülesanne on keeruline, sest toetuse saajaid on väga palju.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKehalise kasvatuse tund, kus hinde saab jooksusammu kiiruse, hüppekauguse või kõrguse järgi, on varsti minevik, selgitab haridus ja teadusministeeriumi üldhariduse nõunik Pille Liblik. Meie plaan on selline, et õppekava muudatused võiksid jõustuda juba käesoleval aastal mis tähendab, et koolid saavad juba järgmisel õppeaastal kehalist kasvatust õpaetada, siis uue liikumisõpetuses lähtuva põhimõtete kohaselt. Mitte kõik koolid ei pea sügisest alustama, vajadusel antakse aasta jagu aega. Liblik lubab senise ainekavaga võrreldes täiesti uut lähenemist. Kui senine ainekava pigem oli suunatud selliste teatud üheksa spordialapõhisele sooritusele, siis nüüd on pigem see eesmärk selline, et tänased õpilased omandaksid aru saama, et liikumine on midagi väga positiivset. Et see on väga otseselt seotud nende tervisega, ka tervislike eluviisidega. Kui kehaline kasvatus on seni keskendunud pea ainult spordile, peaks liikumisõpetus olema sellest laiem. Ainekava loonud töörühma juht Maret Pihu selgitab. Kui varasemas ainekavas tegelikult sellist varianti ei olnudki, et, et õpetada jalgrattaga sõitmist, siis nüüd on eraldi valdkond on vahendil liikumine ja see on selline liikumisviis, mida tõesti ju igapäevaselt kõik inimesed saavad kasutada ja kasutavad ja koolis on väga hea teha selline algõpetus. Hindamisel ei vaadata enam tabeli järgi õpilase kiirus, täpsust või jõudu, vaid hinnatakse, kas õpilane on omandanud uue oskuse. Näiteks õpetatakse uue ainekava järgi reketiga lööma ja nii ka reketimänge mängima. Hiljem see lõpp- punkt ongi see, et ta oskab juba mängida mängu reeglite järgi ja kui ta sinna on juba jõudnud, siis tegelikult see on ju ääretult positiivne tulemus, mida saabki siis positiivse hindega tunnustada. Pihu ütleb, et õppeainele peaks andma ka uue nime liikumisõpetus. See õppeaine oma sisult muutub väga suures osas ja muutub just selliseks vaba aja liikumist toetavaks elustiili õppeaineks. Siiski ei ole nime muutmine kindel. Kui ainekava muutmiseks on vaja valitsuse määrust siis nime muutmiseks on vaja seadust muuta. Taas Liblik. Kui me tahame, et meil esimeseks septembriks, nii nagu praegu plaanid on, jõustuks ainekava muudatused ja ainenimetus tuleneb põhikooli ja gümnaasiumiseadusest siis me pigem arutame seda, et millised on need lahendused, et et hoida seda tempot.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uuest õppeaastast tahab Haridus- ja Teadusministeerium alustada uue kehalise kasvatuse ainekavaga. Lootus on õpet muuta laiapindsemaks ja nii innustada õpilasi aktiivsemale elustiilile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAasta viimasel päeval Viljandis Posti tänav 21 pargis avatud monument meelitab uudistajaid siiani. Tänagi võis seal näha kümneid inimesi, kes Jaak Joala ausamba ees korraks peatusid ja siis mõtlikult edasi astusid. Aga oli ka neid, kes ainult soovist Jaak Joala ausammast oma silmaga kaeda Haapsalust või Tartust kohale sõitsid. Pargi kõrval elavad inimesed nimetavad esimese emotsioonina mürareostust, mis sambast kostub ja neid rahulikult elada ei lase. Mihkel Braun jätkab. Ta ei karju otseselt kõrva, aga ta on selline, et noh, ikkagi läbi seinte, sellise taustamürana on kuulda, et pikema aja jooksul muutub nagu häirivaks. Kristiina Libe oli rahvaalgatuse üks eestvedajaid, kelle hinnangul ei tohtinuks Jaak Joala ausammast üldse püstitadagi. Ka teda häirivad sambast kostuvad levilaulud, aga mitte ainult. Küsimus on olnud see, et kas see on üleüldse olnud nagu mõistlik tegevus praegusel ajahetkel, eriti, et kus niigi on raha vähe nii riigil, linnavalitsusel kui kodanikul, et kas meil on mõistlik kulutada selliste asjade peale me näeme, et see on kuidagi nagu arutult kulutatud raha igas mõttes. Kuid mida arvavad ausambast inimesed, kes täna seda uudistamas käisid? Mina pole arvustaja õige vast selle koha pealt, aga see on huvitav täna, et ta ei laula meile enam. Et siiamaani ta ju töötas, vähemasti tuled läksid põlema ja ütleme nii, et oleks rohkem kavandeid tulnud, et oleks ka parema leidnud. Mulle see ülemine osa ei meeldi see, kus need lehed on nagu indiaani pealiku peaehe. Oleme suure jaanis. Meil oli siin Viljandis veel teisigi asjaajamisi, aga ausana tahtsime ka vaadata. Jah, ta on kuidagi minu ettekujutus, Jaak Joala, kui sa on natukene teistsugune, et kuidagi romantilisem või, või see on kuidagi selline noh, nagu tuim natuke ja liiga disko minu jaoks. Viljandi linnavolikogu opositsiooni kuuluva eelarve ja arengukomisjoni aseesimees, Konservatiivse rahvaerakonna liige Rein Suurkask ütles, et Jaak Joala ausamba tarvis raha eraldamine oli linnavalitsuse pädevuses kuid kindlasti tulnuks otsustusprotsessi pühendada ka linnavolikogu liikmed. Et aga kuna see tehti otsustuskorras ära, et siis nagu minu meelest jätab see natukene sellise halva maigu sambale juurde. Kuidas teie selle sambaga rahul olete? Ma olen ka mõned korrad seda vaatamas käinud ja eks ta on nagu on, et ega ilu on vaataja silmades.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi Jaak Joala monument Viljandis avati juba kaks nädalat tagasi, siis kired selle ümber ei vaibu. Nii pole ka vaibunud paljude Eesti inimeste huvi Mati Karmini loodud monumenti oma silmaga vaadata. Tänagi võis ausamba juures kohata kümneid inimesi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeptembri alguses Tartus toimuva ralli maailmavõistluste etapi korraldajad valitsuselt eritingimusi ei palu, vaid seavad endale pigem veelgi karmimaid ohutusreegleid, räägib Rally Estonia peakorraldaja Urmo Aava. Kui täna Eestis ringi käia, siis pigem inimesed ei kanna enam maske, on ju, et meie toome selle maski kandmise tagasi võistluse ajal ja loodame, et ka kõik jälgivad seda. Reeglid, mis me soovime kehtestada, on igal juhul oluliselt karmimad, kui noh, tänasel hetkel Eestis ollakse harjunud. Terviseohutuse tagamine läheb korraldajatele maksma sadu tuhandeid eurosid. Sportlased kõrge nakatumist arvuga riikidest peavad koos mehaanikute ja ülejäänud meeskonnaga jääma enne võistlusi siin kahenädalasse karantiini, ütleb Urmo Aava. Ja kui üldse antakse luba tulla, siis kõigepealt ta peab tegema oma, sealt sihtkohariigis testi, et ta on negatiivne, siis peab tegema siin testi ja, ja igal juhul on tal siis eraldi hotell ja, ja ka eraldi liikumiskanal ja ka teistega kokkusaamine on tal piiratud. Ralli etappi saab vaatama tulla kokku 16000 inimest, kes jaotuvad tuhandetesse gruppidesse kaugemaid rallisõpru, kes tulevad siia näiteks läbi Läti või Soome, on aga keeruline eneseisolatsiooni panna, räägib terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar. Riskiriikidest nendel on ikkagi see eneseisolatsiooni kohustus samamoodi olemas. Aga seda otseselt nii-öelda kontrollida on ju üsna keeruline. Kui on noh, teada, et inimene on riskiriigist tulnud, siis on loomulikult võimalik paluda tal ka selles eneseisolatsioonis olla. Jah, et kui seda informatsiooni ei ole ja inimene tuleb siia nii, et sellest jälge maha ei jää, siis jah, loomulikult ei saa teda ju kohustada, kui teadmist selle kohta ei ole. Piletid saadetakse kontaktivabalt vaid Baltikumi pakiautomaatidesse, mistõttu on külastajate tulv üle kogu Euroopa korraldaja sõnul vähetõenäoline. Siiski toob ralli Eestisse palju rohkem rahvusvahelisi inimesi kui näiteks Antsla toimuma pidanud hipilaager, mille terviseamet nakatumisohu tõttu ära keelas. Simmo Saar põhjendab, et siin tuleks võrrelda ürituste ettevalmistust. Vikerkaare festivalil puudus nii võimalus inimesel tegelikult selles isolatsioonis olla kui ka igasugune plaan noh, nakatumise või siis arstiabi osutamise osas ja see üritus pidi ju kestma terve kuu, kui me nüüd räägime sellest WRC-etapist, siis seal on kindlasti see kestvus on lühem, riskiriikidest tulevad inimesed lähevad koheselt isolatsiooni ja, või arvestatakse juba ka nende nakkustõrjemeetmetega. Terviseamet ei välista aga ka ralli toimumise keelamist juhul kui epidemioloogiline olukord peaks Eestis tugevalt halvenema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui rahvusvahelise hipilaagri ajas Terviseamet laiali, siis septembris toimuvat palju suurema mastaabiga Rally Estoniat see oht veel ei ähvarda. Ralli korraldajad plaanivad järgida kõiki ohutusnõudeid, isoleerida välismaa sportlasi ja jagada külastajatele sadu tuhandeid maske.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSee on nüüd päris ootamatu uudis, et Angret Gram, Karen, Angela Merkeli konservatiivide juht, astub parteijuhi kohalt tagasi ja lisaks ei kandideeri ka kantsleriks. Üsna üldiselt on ju arvatud, et Merkeli soosikuna saab just temast kantsler, mis toimub, miks ta tagasi astub? Tegelikult me väga ei tea, Eesti aja järgi kell üks lubas ta pressikonverentsil põhjalikumalt selgitada. Hetkel on lõhkenud Berliinis tõesti poliitiline pomm ja praegu on tõesti võimalik vaid oletada. Ja muidugi oletused nüüd nii keerulised ei ole, sellepärast tõepoolest ei ole kõik läinud ju Gre Karembaueril nii õlitatult nagu seda planeeriti siis, kui ta Angela Merkeli soosik, kuna esile kerkis, kõige rohkem on praegu välja toodud ikkagi see, mis nüüd hiljuti Türingis toimus. Ei läinud hästi ja seda siis pannakse justkui kramaurile süüks, noh, seda võib talle ju süüks panna, aga kindlasti on need põhjused ju palju laiema ja palju suuremad ühiskondlikumad. Ette on heidetud talle kõige laiemalt siiski autoriteedi puudumist, sest tal ei ole oma majas asjad korras. Ta ei saa jagu mõjuvõimsatest erakonna piirkondlikest juhtidest ja tema mõtted on sageli olnud lausa risti vastupidised sellele, mida partei üldiselt soovib. Kas see võib tähendada ka CDO allakäigu algust? Noh, ühest küljest on ju tõesti nii, et CDU on püüdnud olla vaatamata kõigile suurtele ühiskondlikele, erakonna poliitiliste mullistustele see erakond, kes suudab ikka veel välja mängida nii-öelda rahvapartei kuvandi. Võib-olla võib tõesti öelda, et ajalugu on viimaks saamas ka CDU-d aga teisest küljest CD toetajaskond nii-öelda keskklass on mitte ainult täiesti olemas, vaid ma julgen isegi väita, et viimase paarikümne aasta ühiskondlikud ja tehnoloogilised arengud on seda keskklassi tugevdanud. Kas on räägitud võimalikust kantslerist, kes ei ole Karl Bauer pärast seda, kui Merkel teatas oma taandumisest? On küll ainult, et sõltub sellest, kes on rääkinud. Seitsmes oktoober 2018 Hamburg, kui Hanneed Karelbauer seal kandideeris erakonna juhiks, siis ilmus talle üsna ootamatult välja vastaskandidaat Friedrich Merti näol mõjuvõimas poliitikast Läks väga tugevalt tülli. Angela Merkeliga oli sunnitud taanduma, otsid nüüd teed tagasi erakonda? Mind üldse ei üllataks, et teataks, et ta soovib uuesti ringi astuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksa kristlike demokraatide juht Annegret Kramp-Karrenbauer teatas, et astub partei juhi kohalt tagasi. Ühtlasi teatas ta, et ei kandideeri järgmisel aastal kantsleriks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiseminister Tarmo loodus kinnitas, et ajakirjanduses avaldatud süüdistused Tallinna linnavalitsuse seotusest kuritegeliku maailmaga ei ole leidnud kinnitust. Samas tõdesid peaminister Mart Laar ja linnapea Jüri Mõis, et läbikäimine sellise tausta ja kuvandiga inimesega nagu Meelis Lao heidab varju nii linnapeale, Isamaa liidule kui ka Eesti rahvusvahelisele mainele. Mart Laar. Ma leian, et igalühel meil on omad sõbrad, oma tuttavad, poliitikul, ametijõude kuulub aga kohustus nende sõpradega suhtlemistasandit valida. Linnapea Jüri Mõis väitis, et jõudis peaministriga täielikule üksmeelele ja selgitas seda järgnevalt. See seisneb selles, et meil Meelis lao kohta küll midagi halba öelda ei ole, aga kuna avalik arvamus on niisugune, siis ma väldib kohtumist Meelis laoga. Linnapea tõdes, et varem on Meelis Lao koalitsiooni osapoolte heakskiidul Tallinna linnapoliitikaga seotud olnud nimelt siis, kui oli päevakorras vene poliitikute kaasamine koalitsiooni. Me leppisime koalitsiooniga kokku, et me moodustame sellise koalitsioonibrigaadi, kus olid siis mina, Rein voog, Tõnu Kõiv ja Sergei Ivanov. Ja siis koalitsioon andis meile täielikud volitused, läbirääkimised korraldada ja siis meie nagu panime konkreetselt ülesanded paika neljakesi, kes mida peab tegema. Ja nüüd Meelis Lao oli siis nende isikute hulgas, kes pidi leidma kontakt rahva valiku liikmetega. Aga Isamaaliidu juhi ja Tallinna linnapea kohtumisel oli jutuks ka linnavõimu toimimine. Linnapeal lasub vastutus selle eest, et linna võimuorganid oleksid võimelised langetama ja ellu viima otsuseid, mis on tallinlaste huvides. Täna aga selliste otsuste tegemist Tallinna volikogus näha ei ole, tõdes Mart Laar. Jüri Mõis ütles, et juba ligi kaks ja pool kuud ei ole linnavolikogu suutnud tähtsaid otsuseid vastu võtta, sest puudub vajalik foorum. Eks põhjuseid ole mitmeid, väline pilt on see, et noh, puudumine, aga noh, ka puudumine on on teatud mõttes teatud märk ja ja kohal käimine või mitte kohal käimine on ka üks poliitilise mängu objekt, nii et seal seal taga on natukene rohkem kui ei saanud lihtsalt tulla. Reformierakonna poolt ei ole kindlasti puudumise taga mitte midagi poliitilist ja kui kaasata Keskerakond koalitsiooni, siis jääb opositsioon ainult tipp ja täpii, et see on üks ka väga huvitav valitsemise vorm. Selline oli reformierakondlasest abilinnapea Ants Leemetsa kommentaar Jüri Mõisa sõnadele. Leemets lisas, et linnavalitsus on küll demokraatlik, kuid meeskonnatööst siiski praegu rääkida ei saa. Sellest ajast peale, kui hakkasid ajalehes ilmuma igasugused kuulutused selle kohta, mis me siis sees teeme, no ei saa rääkida, meeskonna tööst ei saa siseprobleeme valgustada ikkagi läbi pressikanalite. Mis saab Tallinna võimukoalitsioonist edasi linnapea Jüri Mõis Isamaaliidu ja abilinnapea Ants Leemets Reformierakonnast. Praegu ei ole küll mingisuguseid tegevusi märgata ja noh, ei, ei oskagi arvata, et kas siis käib uue püssirohutagavara ettevalmistamine, käib rahu läbirääkimiste ettevalmistamine või käib tuumapommi kiire konstrueerimine. Ja ma lisan siia juurde, et käik, jälgimine, kuidas, millist avalduse linnapea järjekutsed tegema hakkab, nii et tänase pressikonverentsi jälgin ka mina väga suure huviga, millist avasid tulevad ja sellest lähtudes on ka järgmine käitumine, nii et väga palju oleneb sellest Tallinna linnavõimu küsimus oli üks arutlusteema ka pärastlõunal toimunud peaminister Mart Laari kohtumisel president Lennart Meriga. Valitsusjuhi sõnul linnapea Jüri Mõisa võimalik tagasiastumine kõne all ei olnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaaliidu juhtkond pani paika käitumismallid seoses Meelis Laoga ja Tallinna linnajuhid selgitasid olukorda koalitsioonis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui tavaliselt esitavad Tallinna, Tartu ja Viru vangla vangla komisjoni desse kandidaate erinevad organisatsioonid, siis sel korral on aktiivsed olnud ka üksikisikud, räägib justiitsministeeriumi vanglate osakonna õiguse ja arenduse talituse nõunik Pilleriin Kristmann. Mina olen kolmandat korda tegelemas komisjonide moodustamisega ja kui esimesed kaks korda on pressiteatele reageerinud, noh, ütleme kaks-kolm inimest, siis tänaseks, kui kandideerimise tähtaeg on alles 10. detsembril, on minuga ühendust võtnud juba kuus-seitse inimest, ehk siis kodanike huvi on tõusnud ja see on äärmiselt meeldiv. Uuel aastal tööle hakkavatelt komisjoni liikmetelt oodatakse värsket pilku, mis aitaks vanglate toimimisele kaasa Pilleriin, Kristmann. Meie ootus on see, et kui inimene tuleb oma valdkonna spetsialistina ja vaatab siis vangla tööd, tal on õigus kohtuda ka vangiga, tal on õigus igal ajal ette teatamata vangla territooriumile siseneda, et ennast asjadega kurssi viia. Ja kui ta nüüd siis märkab selle oma professionaali pilguga, mis on erapooletu ja ei ole millestki, siis nagu mõjutatud mingi asi võiks olla teisiti tehtud või mingi asi, mis võiks olla arendatav kuhugi suunas, mille peale võib-olla ei olegi tulnud vangla juhtkond siis ta annab sellest selgelt märku julgelt ja konkreetselt. Tihti loodavad vangid saada vanglakomisjonilt abi oma karistus ajal ühendamiseks, kuid sellist võimu komisjonidel pole. Üks suuremaid murekohti on see, kuidas paremini korraldada kinnipeetavate naasmist tavaellu, sõnas vanglakomisjoni liige Paul Paas. Ta saab välja, pääseb ja kuhu ta nüüd pääseb, sest kõige hullem on see, kui inimene nüüd on teatud aja seal kinni olnud, tuleb välja ja kui ta pääseb sinna sama nende sõprade juurde, kellega koos ta sinna läks, vaadake, siis on küsimus, et kas nüüd oli sellest kasu. Juristist vanglakomisjoni liige Paul Paas on seisukohal, et Eesti vanglate tingimusi peaks muutma karmimaks. Ega kui me vaatame nüüd seda, seda vanglat, mis meil üldiselt on praegu ja ma olen näinud seda, mis, mis pilt mul avanes aastal 1981, Kohtla-Järve keldri korrusel olevas, kus kinnipeetavaid ajutiselt hoiti, siis see on, ma ütlen teile öö ja päev, kuigi kui vahetevahel küsitakse minult, et mis asi on siis šokivangistus, siis mina muidugi paneksin need kõik valgekraed sinna šokivangistuse, aga vot sinna Kohtla-Järvele taastaksin selle olukorra ära ja vot, kui seal istuks kasvõi viis-kuus tundi, vot siis ta on seal šoki kätte saanud. Aga praegu need tingimused, mis meil on, ütleme niimoodi, üldiselt need on suhteliselt kenad tingimused, ma ütleksin. Novembri lõpu seisuga on Eestis üle 2200 vangi Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Justiitsministeerium ootab uuenevatesse vanglakomisjonide koosseisudesse kandideerima vabatahtlikke, kellel on soov anda oma panus vanglasüsteemi paremaks toimimiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla Vanatalu rõhutab, et töötajaid tuleb kohelda võrdselt. See tähendab, et sõjapõgenikule ei tohi maksta teistest töötajatest vähem pelgalt sellepärast, et seadus lubab ajutise kaitse saaja ka miinimumpalgaga tööle võtta. Tegu pole pelgalt teoreetilise konstruktsiooniga. Juba on välja ilmunud tööandjaid, kes püüavadki siia saabunud sõjapõgenikke ära kasutada. Tuleb meile signaale igapäevaselt just kolleegid, kes siis seda kõrvalt näevad või siis ka need inimesed, kes aitavad sõjapõgenikku. Nemad küsivad, et vot me näeme, et tööandjal töökuulutuses oli üks töötasu, aga nüüd kui inimene läks konkreetsemalt rääkima, siis talle ikkagi hakati rääkima hoopis töötasu, alammäärast või võib-olla isegi veel madalamast summast. Juba on kirjeldatud ka juhtumeid, kus siis öelda, et aga ma olen ju nii palju sellele inimesele juba vastu tulnud, et ta peaks mulle tööd tegema eluasemelaenu eest, et miks ma talle üldse töötasu peaks maksma. Seadus Naturas tasu maksta ei luba, inimesel on õigus palka saada, rõhutab Miidla. Vana talu. Kõik need teated, mis tööinspektsioonini on jõudnud ja kus on teada ka see ettevõte, kus siis meile saadetud vihje aset on leidnud, need on võetud järelevalvesse, nende osas informeerib tööinspektsioon alati ka politsei ja Piirivalveametit, ka maksu-tolliametit. Väiksema palga või kehvemate töötingimuste pakkumine pole ainus skeem, mis sõjapõgenikke ähvardab. Meieni on ka sellised signaalid jõudnud, et need inimesed, kes on niigi raskes olukorras, et neil on hakatud ka raha küsima selle eest, et oh, ma otsin sulle Eestis töö, on ta siis töövahendusfirma või on ta renditööd pakkuv ettevõte, kindlalt on tegemist seaduserikkumisega, ei tohi inimeselt just selles füüsiliselt isikult tasu võtta selliste teenuste eest. Ettevõte, kes neid teenuseid pakub, peab saama oma tulu just nimelt nendelt ettevõtetel, kellele ta tööjõudu vahendab või kellele ta siis renditöötajaid pakub, aga mitte nendelt inimestelt, kes seda tööd reaalselt teevad. Meeli Miidla vanatalu tõdeb, et Ukrainast tulevad inimesed ei oska ja tihtipeale ka ei julge oma õigusi kaitsta. Seda suuremat rolli mängivad tema sõnul tööinspektsiooni kontrollid. Lisaeelarvesse on inspektsioon oma taotluse juba teinud. Praktikas me vajaksime palgaraha selleks võtta juurde endale kümmet tööinspektorit, kes siis reaalselt käiksidki füüsiliselt kohal erinevatel objektidel, kus ka välismaine tööjõud on ja kus on reaalne oht, et võib toimuda kas ebaseaduslik töötamine, deklareerimata töötamine, tööalane ärakasutamine, aga vajaks me juurde ka viite nõustamisjuristi, sest ka see helistajad või helistamiste osakaal siiski järjest kasvab, vajavad infot nii tööandjad kui loomulikult ka töötajad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestisse saabunud sõjapõgenikud on kokku sattunud nii ärimehega, kes neilt töö otsimise eest raha küsib kui ettevõtjatega, kes proovivad hädalistele võimalikult väikest palka maksta. Tööinspektsioon küsib inspektorite palkamiseks lisaraha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu lõunakeskuse lähedal asuva Riia ringristmiku ümberehitus pidi mõningate plaanide järgi algama juba käesoleval aastal, kuid projekti lükati pidevalt edasi. Näiteks veel selle aasta kevadel nihutati riigi teehoiukavas ringristmiku ümberehitustööd 2024.-sse 2025.-sse aastasse. Liiklejate rõõmuks aga hiljuti teehoiukava uuendati ning praeguse seisuga peaks Eesti üks liiklusohtlikemaid ristmikke ohutumaks muutuma. Juba järgmise kahe aasta jooksul jätkab Tartu abilinnapea Reeno Laidre. Selle raames rekonstrueeritakse siis lõik, kuhu sisse jäävad nii Riia ring, aardla ja ringtee ring, kui ka tegelikult liiklussõlmed, siis koguja teedel kõrval projekt, mille järgi peagi ehita, siis hankesse minnakse, seal on tunneleid viis tükki. Riia ring on igas suunas eritasandiline, lisaks aarda tänav eritasandilisena. Me oleme koostööd teinud erasektoriga, et me tõesti saaksime sellise lahenduse, mis mitte ainult ei võimalda ohutult liikluses selles piirkonnas kulgeda, vaid annab võimaluse ka naabrusesse jäävate kinnistute kasutuselevõtuks. Ühe põhjusena, miks Riia ringi projekt võrreldes kevadiste plaanidega siiski ettepoole liikus, nimetab maanteeameti lõuna tee hoiuosakonna juhataja Janar Taal seda, et eraldatud vahendid tuleb ära kasutada. Mõni teine projekt oli sellises ajagraafikus liikunud, kui võiks eeldada täna see projekt oli sellise staadiumis, et kus oli võimalik teda järgmise kahe jooksul teda vähemalt suures mahus kahe jooksul ära realiseerida. Taal täpsustab, et projekt on põhjalikult ette valmistatud ja ka eeltöö on tehtud. Näiteks on maanteeameti ja Tartu linna poolt omandatud vajalikud maatükid, mis ehituseks tarvilikud. Praegu tegeletakse ehitusloa lõputoimingutega ning maanteeamet valmistab ette ka hankedokumente. Laidre ütleb, et suure tõenäosusega annab linn ehitusel rohelise tule juba homsel istungil ning rahvusvaheline ehitushange loodetakse välja kuulutada järgmise aasta alguses. Selle läbiviimine võiks aega võtta umbes kolm kuud ja tõenäoliselt kui ei tule ootamatuid takistusi, siis aprillis 2021 on meil teada, milline ehitusettevõte hakkab seda objekti ehitama ja 2021 algavad ehitusel ja ja 2022 lõpuks peaks olema ka objekt valmis. Seesugune töö läheb maksma circa üle 30 miljoni euro, millest enamuse katab maanteeamet. Veidi väiksemad osad tuleb aga maksta ka teistel osapooltel, ütleb taal. See osa, mida maanteeaed maksab, eks ju, no see võib -olla, hinnanguliselt kuskil 27 miljonit on natuke peale Tartu linn rahastab selliseid lõike, mida ei olnud otseselt nagu maanteeametil vaja teha ja siis on seal ka arendajad mängus, kes on, kus arendushuvi on seal räni linnaosa piirkonnas lisaks siis ka mingil vähesel määral ka siis tehnovõrkude omanikud rahastavad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu läänepoolse ümbersõidu teine ehitusala ehk Riia ringristmiku ümberehitamine tõsteti ettepoole. Tööd peaksid Eesti ühel liiklusohtlikumal ristmikul algama juba järgmisel aastal ning valmima 2022. aasta lõpuks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna esimees Edgar Savisaar ütleb, et poliitiline õhkkond on rahumeelne ja olukord hakkab selginema. Pärast neljandat märtsi. Eks siis Toomas-Hendrik Ilves peab otsustama, kellele ta ettepaneku teeb ja ja ma arvan, et see otsus on tema jaoks juba ammu sündinud. Savisaar on veendunud, et IRL jääb koalitsiooni alles. Sotsiaaldemokraadid on aga väljendanud avalikult oma huvi koalitsiooni osaleda. Mida arvab Keskerakond? Arvan, et kõik erakonnad on huvitatud sellest, et realiseerida oma programmilisi eesmärke ja nii on sellest huvitatud ka Keskerakond. Samal ajal ma annan aru sellest, et selle lühikese aja jooksul, mis on jäänud valimisteni ega suuri väljavaateid ju ei ole mis tahes parteil. Aga miks sotsid seda nii väga kibelevad? Ma saan nendest aru, sest kui sotse ka seal ei oleks, siis öeldakse, et see oligi see vana partei ja kui sotsid on ka seal sees, siis võib öelda, et tegu on ikka nagu uue uue koalitsiooniga. Aga sotsid ise, mis on nende seisukoht? Erakonna esimees Sven Mikser Eks kõik erakonnad on moodustatud eesmärgiga ju teostada oma poliitilist programmi ja seda saab teha ikkagi olles valitsuskoalitsioonis. Samas ega meil ei ole illusioon, et ühe aastaga oleks võimalik teha nii-öelda kõik see, mis on eelmise kolme aastaga valesti teinud, praegune koalitsioon, et see oleks võimalik korda teha nii lühikese ajaga. Aga noh, mõndagi on kindlasti võimalik ka algatada, juhul kui see peaks olema nii-öelda kui poliitiline areng, peaks selle võimalikuks muutma. Et meie, meie suur eesmärk on kahtlemata 2015 parlamendi valimised mille järel me tahame ise olla valitsuse moodustajad. Et kõik vahepealsed otsused kindlasti ka tuleb teha seda eesmärki silmist kaotamata. Kui rääkida praeguse koalitsiooni üksmeelest või erimeelsustest, arvab Mikser. Kindlasti on märk sellest, et koalitsioonipartnerite suhetes ei ole paremad päevad. Ja need märgid on ju õhus olnud juba pikemat aega, et eriti ilmseks nad muutusid vahetult pärast kohalikke valimisi, et ma arvan, et kui see koalitsioon peaks järgmise kevadeni koos püsima, siis siis on nii-öelda vähemalt viimase aasta jooksul tegemist kindlasti sellise hambad ristis koalitsiooniga. Mikser on kindel, et isegi kui praegune koalitsioon püsima jääb, tulevad muutused suured. Kui aga koalitsiooni enda liikmetelt küsida, kas suhted on pingelisemaks muutunud, siis vähemalt IRL-i liige, riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester kehitab õlgu. Pigem ei ole, et, et eks see selline vandenõuteoreetikute ja, ja konspiratsiooniteooriate austajatel on, on, on praegu nagu hea mängumaa, et, et nad ise ise kütavad seda teemat ülesse ja siis lõpuks lõpuks ka ise hakkavad enda juttu uskuma, et kui oodata tegelikult igapäevast elu, siis koalitsioonileping on täna kehtiv eesmärgid, mis on sätestatud kolm aastat tagasi. Nelja aastase eesmärgina on ju ju õiged ja väga palju on täidetud. 90 minutilises jalgpallimatšist on 75 minutit juba ära mängitud. Ma arvan, et, et see parempoolne valitsus, mis on Eestit nüüd juba mitte ainult isegi kolm aastat, vaid vaid tunduvalt pikema aja valitsenud, on, on ajanud õiget asja, et, et ei ole küll ühtegi märki ei täna, eile ega ega ka mõned päevad või nädalad tagasi siis võimalikest ärevusest. Sester arvab ka, et mingite kombinatsioonide tõttu tulevase valimisedu nimel koalitsiooni keegi lõhkuma ei hakka. Reformierakonna esimees ja ikka veel peaminister Andrus Ansip ei taha enam midagi kommenteerida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaministri tagasiastumiseni on jäänud veidi alla nädala, millised võiksid olla arengud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaidluste lahendamise mehhanism ei tähenda, et kolme Euroopa riiki oleksid loobunud tuumaleppest, kuid on selleks suur samm edasi. Vaidluste lahendamine hakkaks toimuma ühiskomisjonis. Seda tuleks teha kaks nädalat, kuid tähtaega saab vajadusel pikendada. Euroopa riikidel ei jäänud midagi muud üle, arvestades Iraani otsust pärast kindral Sulimaini vägivaldset surma loobuda tuumatsentrifuugide arvule seatud piirist. Euroopa välispoliitika uus juht Josep Borrel kinnitas kohe, et vaidluste lahendamine ei tähenda automaatselt sanktsioonide kehtestamist. Aga jättes ütlemata, et kui lahendust ei leita, siis saavad Euroopa riigid eraldi neid rakendada, jälgides Ameerika Ühendriikide eeskuju, kes lahkus tuumaleppest 2018. aastal. Väljaande poliitiku ühe allika sõnul suudaks tuumalepe päästa ilmselt vaid Donald Trumpi kaotus USA presidendivalimistel novembris. Viimane ei tundu praegu eriti tõenäoline, mistõttu pidid eurooplased oma näo hoidmiseks sellise sammu astuma. Omapärase positsiooni on võtnud Suurbritannia, mille peaminister Boris Johnson pakkus kerge muigega, et rahvusvahelise tuumaleppe võikski kuulutada surnuks. Aga kuna see toimis, siis võiksid ameeriklased midagi uut asemele pakkuda. Johnson rõhutas, et trump on tuntud diilitegija ning kindlasti suudaks ka iraanlastega kokkuleppe saavutada. Mille aga Johnson ütlemata jättis, on see, et Ühendriigid tahavad tuumaleppesse lisada klauslid erirelvastusleikide, nagu raketid piiramise kohta. Arvestada tuleb ka, et erinevalt Põhja-Koreast, kellele surveavalduseks pidi Washingtoni toonane Iraani otsus olema ei taha trump kokku saada Hassan Rohani või Ajatoll hameneiga. Piirangud tuumapommi loomise vastu ei ole Ühendriikide hinnangul töötanud, küll aga sanktsioonid. Praegu veel ei ole käes hetk, mil Iraanile uute sanktsioonide kehtestamist peaks arutama ÜRO Julgeolekunõukogu. Kuid see aeg võib kätte jõuda käesoleval aastal. Iraanil on oodata tuge Venemaalt, kellel Eesti ütles Süüria humanitaarabi pikendamise hääletusel. Koostöö asemel on Venemaa Föderatsiooni eelistatud läbirääkimiste vahendid väljapressimine ja teistele liikmetele ultimaatumi esitamine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolm Euroopa riiki: Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa otsustasid käivitada 2015. aasta Iraani tuumaleppes sätestatud vaidluste lahendamise. Kolmiku hinnangul ei jäänud neil muud üle, kuna Iraan on korduvalt lepet rikkunud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et valitsusel ei ole põhjalikult siin arutada midagi, see otsus Pärnu väljaõppekeskuse saatusest on 2004. aastal langenud. Sellele vastavalt on siiani kaitsesüsteem tegutsenud ja, ja tegutseb edasi, nii et nagu te väga hästi teate, see väljaõppekeskus lõpetab oma tegevuse ajateenijaid sinna rohkem ei saadeta. Ja 2006. aastal vastavalt kaitseudude arenguplaanile. Ta suletakse, see otsus oleks tarbetu, kui me muudaks me teda veel enam, see oleks Eesti riigikaitset kahjustav. Riigikaitse käsutusse antud ressursse tuleb kasutada siiski heaperemehelikult ja kõige parema tulemuse nimel riigikaitse seisukohalt. Pärnu pataljon on üks osakene riigikaitsesüsteemist ja selle saatuse üle ei otsusta ühiskondlikud organisatsioonid. Üldine diskussioon riigikaitse küsimuste hulgas on väga tervitatav. Ma olen ka ise lubanud, et ma seda stimuleerin, olen seda ka teinud, kuid konkreetne asutuse struktuur kahtlematult on kaitseministeeriumi teha ja valitsuse kinnitada, nii et need protsessid on läbi, see ei ole teema, mida peaks kõrgele poliitilisele tasemele tõstma, see on langenud otsus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu infotunnis kinnitas kaitseminister Jürgen Ligi taas, et Pärnu üksik-jalaväepataljon likvideeritakse ja vastas küsimusele, kas valitsus seda küsimust veel põhjalikult arutab.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLaenuandja peab veenduma, et inimene jaksaks võlgu võetud raha tagasi maksta, muidu rikub ettevõtte hoolsuskohustust ja halvimal juhul saab finantsinspektsioonilt karistada. Ometi jõuavad avalikkuseni lood inimestest, kes on ühe laenuga hätta jäädes saanud raha kusagilt mujalt ja nii üha uuesti. Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Toomas Auväärt ütleb, et üle 10000 Eesti inimese on hädas viie või kuue erineva laenu tagasimaksmisega. Hoolsuskohustuse täitmiseks küsivad krediidiasutused inimeselt tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Aga täna taandub see päris palju inimese enda nagu aususele, et kui palju ta siis on valmis nagu ütlema, et mis tema finantskohustuste suurus nagu on. Seda, kas inimene tõtt räägib, on laenuandjal keeruline, kohati isegi võimatu kontrollida. Omaette küsimus on, kui palju krediidiasutus sellega üldse tegeleda soovib. Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kesler ütleb, et nende töö hoolsuskohustuse kontrollimisel otsa ei saa. Vaadake, see teabe kogumine on ka kulu, kulusid võib olla, ei taheta teha, noh teinekord, ega ju krediidiandja teenivad raha selle pealt, et nad annavad palju laenu välja, eks ju, mõnikord siis löövad ka need lained pea kohal kokku. Nüüd on rahandusministeerium tulnud välja algatusega, mis võiks laenuandjatelt vähese infoargumendi ära võtta. Ministeeriumi hinnangul võiks välja töötada platvormi või registri, mille kaudu peavad krediidiandjad omavahel infot vahetama. See tähendab, et kui inimene taotleb ühest kohast laenu, on tema varasemad laenud krediidiandjale näha. Siis see kindlasti aitaks laenuandjatel paremini hinnata juba seda, et kas see inimene on siis võimeline edaspidi laenu teenindama või mitte. Kilvar Kesler märgib, et kindlasti tuleb loodavas krediidiregistris tagada nii andmete kvaliteet kui kaitse, kuid iseenesest toetab ideed ka finantsinspektsioon. Kas see aitab turult tõrjuda neid krediidiasutusi, mis inimeste lõhkilaenamise arvelt rikastuda püüavad, Kesler siiski prognoosima ei tõtta. Mina arvan, et see on hoopis üks teine rohi aitab hästi selle vastu ja ma tean, et riik väga tõsiselt nüüd on tegelemas sellega ja see on nimelt trahvide suurused ja trahvide määramise kord. Positiivses krediidiregistris Peaks esialgse idee järgi kajastuma inimeste kohustused. Inimeste maksehäireid koguvad juba täna nii-öelda negatiivsed krediidiregistri näiteks krediitinfo ja taust.ee, millega ühinemine on krediidiasutusele vabatahtlik. Toomas Auväärt ütleb, et nüüd tuleb mõelda, kas loodavas süsteemis peaks kohustuslikus korras vahetama infot ka inimeste maksehäirete kohta. Rahandusministeerium hindab, et registriks tarviliku krediiditeabe seaduse jõustamiseni võib riik jõuda alles 2023. aastal. Muuhulgas tuleb enne otsustada, kuidas käib teabe vahetamine tehniliselt ja kes uue süsteemi üles ehitab. Teatud riikides korraldavadki täitsa riiklikud asutused, selliseid registreid, aga päris mitmes riigis on ka see täiesti nagu erasektori kätes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeerium pakkus välja krediidiregistri loomise. Praegu toetuvad paljud laenuandjad suuresti inimese ausõnale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui aus olla, siis on see suur au sellist tunnustust saada, et et kui meid on üle 2700 liikme organisatsioonis, siis ütlen uhkusega, et väga vähestel on see medal. Rääkige natukene ka oma ajaloost, naiskodukaitsega, et millal ja üldse, kuidas te sattusite sellega liituma, mis teid ajendas? No eks see ole kohati ka selline nooruse julgus, et tegelikult olen ma naiskodukaitses olnud üle 20 aasta ja, ja pea üle poole oma elust olen ma naiskodukaitsega tegelenud ja kui aus olla siis ka päris aktiivselt. Et algul tegevliikmena, siis olnud juhatustes ja, ja nüüd üle poole oma staažist olnud siis palgalisena. Ja lõpetuseks rääkige natukene, et mis naiskodukaitse puhul teid ennast kõige rohkem innustab või mis teile kõige rohkem selle organisatsiooniga koos tegutsemise juures võib-olla endale huvi pakub? No kui päris aus olla, siis väljakutseid on päris palju, et sa pead hakkama saama erinevate inimestega, erinevate olukordadega. Samas on ka organisatsioon, kogu aeg areneb päev-päeva kõrvalt, et samas samas ka organisatsiooniga kaasa liikuda, ise areneda ja sa ja sealjuures ka liikmeid kaasata. Ja et mitte ise niimoodi kuidagi seisma jääda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vähemalt 25 aastase tegevuse eest naiskodukaitses pälvis tänavu 13 naist staažimärgi. Neist neli olid Haapsalus peetud tseremoonial ka kohal. Lisaks anti üle kaks naiskodukaitse kõrgeimat autasu ehk Liiliaristi. Naiskodukaitse toetajatele mõeldud Liiliaristi Hõberisti pälvis kaitseliitlane staabiveebel Urmas Rüütli. Liiliaristi kolmanda klassi teenetemedali pälvis aga naiskodukaitse Lääne ringkonna liige Svetlana Aug, kelle puhul toodi esile tema pikaajalist tööd organisatsioonis nii elukutselise instruktori kui ka vabatahtliku liikmena.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõrreldes eelmiste kohalike valimistega on kõige rohkem suurenenud perussoomalaiste toetus ja nad on tõusnud muse ja sotsiaaldemokraatide kõrval kolme suurima hulka. Vaatlejad on ühte meelt, et oluline mõjutaja on valimisaktiivsus. Usel on kõige rohkem neid valijaid, kes alati sama erakonda valivad ja viitsivad ka valimas käia. Perussoomalaiste puhul on aga olnud toetusküsitlustes suurem kui lõpuks valimistulemustes, sest nende valijad ei pruugi välja tulla. Uuringufirma talus tutkimusuuringu juht Juha Rahkunen nimetas seda Soome ringhäälingus üle grill-lihateooriaks. Kui ilm on väga ilus, siis kes ikka viitsib suvilast välja hääletama sõita, kui sea kaelakarbonaad juba grillil säriseb, ütles rahkunen. Peaministripartei sotsiaaldemokraadid on kampaania teinud suure panuse peaminister Sanna Marinile. Paar nädalat enne valimisi tuli ilmseks, et ta on peaministri ametikorteris elades kasutanud toitlustusteenust, aga peaministri kantselei ei ole selle pealt makse arvestanud. Marin lubas küll tagantjärele kõik ära maksta, aga see võib siiski valimistulemust mõjutada, ütles üle poliitika toimetaja Pirju auvinen. Emorid on kampaanias mänginud väga tugevalt marini peale, aga nüüd ilmnes selline iluviga, see on suur risk, ütles auvinen. Tema sõnul ei saa praegu öelda, kes kolmest populaarsemast erakonnast kõige suurema toetuse saab. Kohalike valimiste tulemus võib mõjutada ka Soome valitsust, sest kui parempoolne keskus ta väga kehva tulemuse saab, võib erakond otsustada, et enne 2023. aasta parlamendivalimisi on kasulikum vasakpoolsest valitsusest lahkuda. Eestlasi huvitab Soome kohalike valimiste juures tõenäoliselt kõige rohkem see, kas valimispainest vabanenud poliitikud jõuavad üksmeelele piiride avamisest, töörändele ja võib-olla ka turistidele. Peaminister Sanna Marini sõnul hakatakse seda arutama juba algaval nädalal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes on kohalike omavalitsuste valimised. Vaatlejate hinnangul on see eelmäng 2023. aasta parlamendivalimisteks. Küsitluste järgi on kolme erakonna toetus praegu väga tasavägine. Muuhulgas mõjutab tulemust valimisaktiivsus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJoe Biden ja Ameerika Ühendriikide presidendiks nimetamine täna õhtul on tekitanud elevust ka siinpool Atlandi ookeanit. Euroopa Liidu juhid on jõudnud juba täna hommikul kuulutada uue ajastu tulekut. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kirjutas oma sotsiaalmeediakontol, et Ameerika Ühendriigid on tagasi ning Euroopa on valmisolekus, et taas ühineda oma vana ja usaldatud partneriga ning taaselustada väärtuslik liit. Euroopa ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel esines sel puhul Euroopa parlamendi ees kõnega. Täna toimuv on rohkem kui vaid üleminek täna on suurepärane võimalus taaselustada meie transatlantiline suhe, mis viimasel neljal aastal on tugevalt kannatanud. Nende aastate jooksul on maailm muutunud keerulisemaks, ebastabiilsemaks ja ennustamatumaks. See hetk nõuab rohkem kui isegi varem, et meie, eurooplased, võtaksime oma saatuse kindlalt enda kätes et kaitsta enda huvisid ja väärtusi. Samuti, et Euroopal oleks stabiliseeriv ja konstruktiivne roll globaalsel tasemel, mis oleks kooskõlas meie kahe kaalukusega maailmas. Eesti Euroopa parlamendi liikme Marina kaljuranna sõnul on põhjust optimismiks. Tema sõnul ootab Euroopa nüüd Ameerika Ühendriikidelt usaldusväärset, ettearvatavat ja lugupidavat suhtlust. Ma arvan, et see on kõige-kõige tähtsam, et Euroopa ei pea hommikuti ärkama, vaatama, mida on öösel viiditud ja kuidas maailm on sellele reageerinud vaid taastub klassikaline traditsiooniline diplomaatia. Ja kui vaadata neid ametikohti, kuhu ja keda on Joe Biden juba määranud, siis ma võin julgelt väita, et sinna tulevad inimesed, kes tunnevad Euroopat, kes tunnevad Eestit ja kes usuvad diplomaatiasse ja usaldusväärsetesse ettearvatavatesse suhetesse Euroopa liidu poolt. Euroopa parlament on juba esitanud kutse Joe Bidenile, tulla plenaaristungile. Millal see võimalikuks saab, eks väga palju hakkab sõltuma ka Ameerika siseolukorrast, aga me väga ootame teda siia. President Trump ei käinud siin. Nii et ma arvan, et see on ka märgiline, et kutse Joe Bidenile on esitatud, teda oodatakse ja aeg on hakata suhteid taas üles ehitama ja taastama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu juhtide sõnul algab Joe Bideni USA presidendiks nimetamisega uus ajajärk Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhetes. Europarlamendi liikme Marina Kaljuranna hinnangul tunneb Bideni meeskond hästi Euroopat ja Eestit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu linnavalitsusest lahkudes võtsid kaitsepolitseinikud nii linnapea Mart Viisitamme kui majandusala abilinnapea Simo saare kaasa. Seda ei saa küll nimetada kinnipidamiseks, samuti pole neile praeguse seisuga kahtlustusi esitatud, kuid see on fakt, et kaitsepolitsei, Pärnu osakond ja Lääne ringkonna prokuratuur alustasid kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb riigihangete teostamise nõuete rikkumist ja näeb süüdimõistmisel ette kuni aastase vangistuse. Kui alguses arvati, et asi võib puudutada järgmisel sügisel valmiva spordihalli riigihanget, siis väikese üllatusena selgus peagi, et uuritakse hoopis Pärnu teede ja tänavate hoolduslepingut aastani 2014, mille läinud suvel võitis aktsiaselts Rapla teed. Väidetavalt püüdsid linnavalitsuse ametnikud luua soodustingimusi hoopis tänavuse aastani Pärnu teede eest hoolt kandnud aktsiaseltsile Balti falt. Oli kuidas oli, Baltifalt ei saanud lepingut Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Jüri Pikk. Maa kinnitas aga, et asjaolu, et komisjon otsustas ikkagi vähempakkumise võitnud Rapla teede kasuks, ei muuda midagi. Isegi kui ta lõpule viimata jäi, ehk kahju ei tekitatud, võis ta jääda katsestaadiumisse, mis õiguslikult täpselt samuti on karistatav, nii nagu lõpule viidudki kuritegu. Läbiotsimised viidi läbi mitte ainult Simmo saare ja Mart Liisitamme kabinetides vaid ka teistes kabinetides, kus vaja. Kui Simmo Saar vastutab rahandusküsimuste eest linnavalitsus ja Märt viisid on vastutab üldiselt kogu linnavalitsuse tegemiste eest, siis on loomulik, et neid dokumente vaadatakse ka nendes kabinetides, et mitte kellelegi veel nimetatud kriminaalasjas kahtlustust esitatud ei ole. Jüri Pikkmaa kinnitusel ei tähenda asjaolu, et kaitsepolitsei võttis Mart Viisitamme ja Simmo Saare linnavalitsusest lahkudes kaasa, et nad oleks kinni peetud. Minu teada ei ole nad kinni peetud. Kui on vaja vestelda, siis ei ole hea komme, et uurimisorganid vestlevad inimesega tema enda kabinetis. Selleks valitakse pisut neutraalsem pind. Pärnu teede hooldushanke komisjoni juhtinud endine rahandusala abilinnapea Vambo talu ei osanud täna isegi oletada, mis hanke puhul valesti võis olla. Riigihanke komisjon vaatas kahel korral hankedokumendid läbi, edastas need. Tehti avalik pakkumine, osales kolm firmat, ühiselt avati nende tulemused ja siis selgus, et kõige parema tulemuse oli teinud Rapla teed. Kõik otsused oleme võtnud konsensusel kokku ja kui on ka olnud eriarvamusi, siis me oleme püüdnud alati lahendada enne konvensioni otsusekogu lõplikku valmimist. Selle viieaastase lepinguks Rapla teed pakkus. Ilma käibemaksuta on siin kirjutatud 56 miljonit 933154 krooni ja Baltpaltil oli 59 miljonit 407428 krooni. See tähendab, et ligikaudu kolme miljoni juures oli see vahe. Küsimusele, kui tõenäoliselt keegi veel täna kinni peetakse, vastas juhtivprokurör Jüri Pikma. Nii. Ma arvan, et kinnipeetav kindlasti mitte ja kas kahtlustusteni me jõuame, seda näitab aeg, ma ütlen veel kord, mina ei rutta sündmustest ette, menetlejad menetlevad, kuidas nemad jõuavad oma asjadega hakkama saada sellest kõik johtub ka edasi praegu käest minu käest küsida, kas keegi on süüdi, siis ma ütlen, et ei ole süüdi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitsepolitsei otsis läbi Pärnu linnapea Mart Viisitamme ja abilinnapea Simmo Saare kabinetid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlibaba grupi, millele muuhulgas kuuluvad kaks kogu maailmas ülipopulaarset Hiina kaupade müügikeskkonda Alibaba ja Ali Ekspress omanik on Hiinas pea kultusstaatuses persoon. Sestap päratas tema kadumine üldist tähelepanu, millest omakorda jälle suuresti vaikiti kartuses Hiina kommunistliku juhtkonna ees. Eks näidanud Hiina riigijuhid pärast Jack ma oktoobrikuist kõnet üsna selgelt, et nendega ei vaielda, kui nad korraldasid alibaba sidusettevõtte and Grupp aktsiaemissiooni ärajäämise emissioon oli plaanitud korraga toimuma Hongkongi ja Shanghai börsil ning sellest pidanuks saama maailma ajaloo seni suurim aktsiaemissioon. Igasuguseid seoseid maa enda kadumisega on Hiina valitsus aga järjekindlalt tagasi ajanud. Algul arvatigi äriringkondades alibaba omaniku kadumine ning emissiooni ärajäämine on reklaamitrikk, mille abil üldsuse, seega ka investorite huvi firma vastu veelgi suurendada. Ennustati, et õige pea ilmub maa välja ning korraldab veelgi suurejoonelisema aktsiaemissiooni. Need kuulujutud aga vaibusid, sest õige pea oli maa juba liiga kaua kadunud, et selline teooria tõele vastata saaks. Maa kadumine oli seda kummalisem, et enne oktoobrikuist vahejuhtumit esines ta avalikkuse ees enam-vähem pidevalt. Pärast ülemaailmse koroona pandeemia puhkemist küll mõneti vähem. Pärast äsjast virtuaalset taasilmumist kadus äritegelane taas andmata selgitusi ka oma vahepealse tegevuse kohta. Ega ka mitte selle kohta, kus ta parasjagu viibib ja kas teda edaspidi veel näha saab. Vaikivad ka kõik maafirmad ning temaga seotud heategevusasutused. Maavideokõne taustaks oli hallide seintega ruum, mille sisustuse hulka kuulus suur maal ja palju lilleseadeid. Paraku ei ütle seegi äritegelase täpsema asukoha kohta suurt midagi. Siiski viis Jack Ma taasilmumine Alivaba aktsiad Hongkongi börsil kaheksa ja poole protsendi võrra üles. Maa salapärasest tagasi ilmumisest hoolimata on jätkuvalt passiivsed tema sotsiaalmeediakontod. Tema viimane Twitteri avaldus jääb samuti mullu oktoobrisse, kus ta teatab, et teeb Cambridge'i hertsoginnaga keskkonnakaitselist koostööd planeedi päästmiseks. Alibaba asjus on Hiina aga mullu detsembris algatanud juurdluse trustide vastase seaduse rikkumise eest. Juurdluse alustamisega kaasneb muidugi ka keeld riigist lahkuda. Samas ei saa siiski väita, et maakadumise ainus põhjus saabki olla Hiina valitsuse tegevus. Ei saa väita sedagi, nagu oleks võimuorganite huvi maa äritegevuse vastu puhas kommunistliku valitsuse kius. Ärimaailmast on kostnud kurtmist, et rahandusega tegeleva andgrupi laenuandmistingimused on muutunud täiesti röövellikeks. Seega on võimalik ka, et ärimees ise on otsustanud mingil põhjusel madalat profiili hoida ning avalikkuse silme alla mitte ilmuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mullu oktoobrist peale avalikkuse eest kadunud olnud Hiina suurärimees Jack Ma ilmus jälle välja, pidades videoloengu õpetajate rühmale. Videost ei selgu, kus Ma parasjagu viibib. Ei Hiina valitsus, ega ka mitte Ma äripartnerid ja lähedased pole videot kommenteerinud. Ma jäi kadunuks, kui oli Shanghais kritiseerinud Hiina turujärelevalvesüsteemi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nIga nädalaga hakkab aina reaalsemaks muutuma nii-öelda kõva ehk leppete Brexiti toimumine järgmise aasta alguses. Sel nädalal jäeti taas kasutamata võimalus lepe sõlmida ning aeg on juba täis tiksumas. Analüütikute hinnangul oli eelmine nädal viimane võimalus nii-öelda normaalse ajagraafikuga Brexit'iks ning see ja järgmine nädal juba viimased kiirkorras Brexiti leppe vastuvõtmiseks. See aga ei tähenda, et läbirääkijad poleks sel nädalal tööd teinud. Tegelikult peeti iga päev Brüsselis läbirääkimisi, kuid käega katsutavaid tulemusi polnud. Reedel tuli arutelu üldse katkestada, sest üks Euroopa Liidu läbirääkijatest sai koroonadiagnoosi. Edaspidi jätkatakse mõnda aega distantsilt ning kardetavasti pikendab ka see läbirääkimisi. Endiselt on probleemseteks teemadeks kalandus, riigiabireeglid ja see, mis kohtus tuleks edaspidi vaidlusi lahendada. Ent hoolimata läbirääkimiste jätkumisest valmistutakse vaikselt juba ka võimalikuks lepeta lahkumiseks. Prantsusmaa president Emanuel Macron ja Belgia peaminister Alexander Dekroo ütlesid neljapäevasel riigijuhtide videokõnel, et Euroopa Liit peab selleks valmistuma hakkama. See on ka mõistetav, sest on ju Iirimaa ja Hollandi kõrval Belgia ja Prantsusmaa nendeks riikideks, kes Brexitis kõige tugevama löögi saavad. Emmanuel Macron on sel nädalal Brexiti suhtes erilist aktiivsust üles näidanud. Nimelt nõuab ta ka seda, et kogu lepe tõlgitakse enne lõplike otsuste tegemist kindlasti prantsuse keelde. See on osake Prantsusmaa viimaste aastate poliitikast inglise keele domineerimise vastu. Sellele on lisanud vaid õli tulle fakt, et koroona tõttu on juba mitu igakuist europarlamendis Strasbourgi plenaaristungit ära jäetud. Ei tea, kas see prantslasi lohutab, kuid viimased nädalad pole istungeid toimunud ka Brüsselis. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi läbirääkimistel edasiste kaubandussuhete üle hakkab aeg otsa saama. Prantsusmaa ja Belgia nõuavad Euroopa Liidult valmistumist üleminekuaja lõppemiseks ilma lepinguta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTartu uue lodjakoja ehk ujula tänav 98 kinnistule kavandatav kolmest hoonest koosneva kompleksi ehitamine algab olemasolevate objektide lammutamise ja välistrasside rajamisega. Uut kompleksi hakkab looma riigihankel soodsaima pakkumuse teinud aktsiaselts. Ehitustrust jätkab aktsiaseltsi juhatuse esimees Kaido Somelar. Tegelikult täna me juba oleme töid alustanud, ühendame lahti siis olemasoleva hoone kommunikatsioon, et tegelikult juba sel nädalal nende vanahoonete lammutamisega alustada. Ehitustööde kogu maksumus on ligi kaks ja pool miljonit eurot. Selle raha eest luuakse lodjakojale nii uued juurdepääsuteed, heakorrastatakse ümbrust ja rannaala ning ehitatakse nullist üles kolmest hoonest koosnev kompleks, kuhu koonduvad vabaajakeskus, muuseum, näitusepaik ja ka vanade puidust laevade ehituse võimalus, jätkab Tartu linnapea Urmas Klaas. Lodja koda kõigepealt, kus siis on võimalik ajaloolisi puitlaevu puitveesõidukeid remontida ja ehitada, seal saavad olema ka seminariruumid, kohvikuruum, selline vaba aja keskus, teisisõnu, mis on pühendatud meie jõe kultuurile. Lisaks sellele on tulemas sinna järgmine hoone, mis on vetelpääste hoone, aga seal hakkavad olema ka tualettruumid, lisaks ka saun. Sellepärast et me näeme, et tali suplejate arv Tartu linnas võiks öelda jõuliselt kasvab. Ning kolmandaks, selline kuurilaadne ehitis, kus hakkavad olema materjalid, mida puitehitiste ehitamiseks remondiks vaja on. Emajõe kaldale loodav uus lodjakoda ja selle projekt on Somelari sõnul nii asukoha geoloogia kui ka arhitektuurilise lahenduse mõttes aga keeruline, esitades ehitustööde tegijatele nii mõnegi väljakutse. Näiteks jäävad betoonitööd talvekuudele ja hoone kompleks ise ei ole nii-öelda tavapärase kastikujuga. Somelar jätkab. Veetase on täna kõrge, sellest tingitult on see koht lihtsalt madal ja see ehitustegevus ja tohutut täitemahud ja täite pinnasevahetused, et see on seal keerukas ja ajamahuka enne kui me jõuame sellise etapini, et seal saab kuiva jalaga käia. Ja noh, geoloogiliselt on vaja sinna hoonete alla ja vaiad projekteerida ja paigaldada. Lodjakoja ehitust rahastatakse veidi rohkem kui 600000 euro ulatuses Eesti ja Venemaa piiriülese koostööprogrammi 2014 kuni 2020 projekti komon Peipsi kaks vahenditest ning Tartu linna selle ja järgmise aasta eelarvest. Uus lodjakoja valmib plaanide järgi järgmise aasta juulikuuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Praeguste plaanide järgi valmib järgmise aasta suveks Tartus uus Lodjakoda. Kolmest arhitektuuriliselt põnevast hoonest koosneva kompleksi rajamisega tuuakse nii öelda ühe katuse alla näiteks vabaaja veetmise võimalused, näitusepaik kui ka vanade puitaluste ehitamise õpituba. Ehitustöödega alustatakse sel nädalal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.