messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärvamaa haigla koroonaosakonnas on 10 voodikohta isolatsiooni vajavatele haigetele ja 10 nende inimeste järelraviks, kes enam teisi inimesi ei nakata. Osakonna tööd korraldab arst. Maarja Brause ütleb, et kuu aja jooksul, mil osakond on tegutsenud, on ravile võetud 52 inimest. Esimene suur asi, millega me tegelesime, oli siis Koeru hooldekodu puhang. See on nüüd tänaseks päevaks ära lahenenud, aga nüüd hakkavad tulema siis Järvamaa kodudest täitsa meie omad inimesed, et praegu on isolatsiooni poole peal kõik Järvamaa inimesed. Meil on kokku sisse võetud 52 patsienti ja keskmine voodipäevade arv on kaheksa. Kas personali mõttes te saate hakkama või on teil abijõudu juba kusagil toodud? Õdedest ja hooldajatest jah, on olnud aeg-ajalt puudust, aga siis need on toodud teistest osakondadest appi. Järvamaa haigla peaarst Andres Müürsepp ütleb, et koroonaosakonna voodikohtade arv on terviseameti poolt ette antud ja need on olnud peaaegu kogu aeg ka hõivatud. Järvamaa haiglas on kokku 100 voodikohta. Ülejäänutes jätkub plaaniline ravi. Kuigi haigla töö on tulnud täielikult ümber korraldada. Personal Järvamaa haiglas on kõik üks, kas ta siis töötab polikliinikus ambulatoorse poole peal või statsionaarse õendusabis või siis aktiivravi statsionaarse väga palju personali, nagu kattub, nii et kui me õendusabiosakonnas praegu nagu koroona osakonda peame, siis me ei saa seal pidada õendusabihaigeid. Neid me oleme püüdnud panna teiste profiilidega osakondadesse, aga neid kindlasti nii palju võtta ei saa. Personal, see roteerub väga paljus osas, nii et ka polikliinikus on raskusi kõikide kabinetis õdede leidmisega. Kuigi olukord haigla personaliga on väga pingeline, leiab Andres Müürsepp, et vajadusel on paides haiglas võimalik veelgi suurendada koroonahaigete vastuvõttu. Natukene on ja me oleme ka teinud terviseametile ettepaneku, et, et mõned voodid meil võiksime nagu avada veel juurde, kui väga vaja on, aga põhiline on just personali küsimus, et mingi kuus voodit võiks nagu veel juurde avada, kui ikkagi väga vaja on. Aga mis teha on, peab pingutama. Ühe tähelepaneku ütleb Järvamaa haigla peaarst Andres Müürsepp veel. Patsiendid on nagu raskemaks muutunud, et kui kuu aega tagasi avasime, olid nagu lihtsamad patsiendid, kui meil see koerukolle oli siin, siis nüüd on nad keerulisemad ja nagu haigemad rohkem, et kaebusi palju palavikud kõrged. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järvamaa haigla koroonaosakonnas on peaaegu kõik voodikohad täidetud, seni on haigla suutnud jätkata ka plaanilist ravi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJah, tuleb tunnistada, et Estonia kuiestee tunneli projekt ei ole praegu prioriteediks. Esiteks see on väga kallis projekt ja tuleb tunnistada ka seda, et lähiaastatel seoses uue olukorraga me ei suuda seda ellu viia. Ja teiseks, esimesed, et kaks projekti nende realiseerimine võib tähendada, et lähiaastatel ei olegi võimalik tunneli projekti ellu viia. Tunneli projekti soovite kaasata ka ümberkaudsed äride omanikud, et kas ka nemad on nagu sellest projektist tagasi tõmmanud? No tänaseks ei ole nagu lõplikku koostöö kontseptsiooni loodud. Tegelikult me peame jälle tegelema alternatiivide väljatöötamisega. Jah, loomulikult meie partnerid peavad olema kaasa. Ja lõppkokkuvõttes on ka nende otsus, missugust varianti me rakendame. Aga me peame lähtuma üldisest linnapildist ja me muidugi peame lähtuma ka reaalsetest võimalustest, mis meil praegu on. See tähendab seda, et jäävad ka lähi, võib-olla ka isegi kümnenditel autot sõitma ikkagi kaubamaja eest mööda maa peal siis ja tõepoolest see projekt on nii kallis ja see realiseerimine, nagu ma ütlesin, on seotud ka teiste linna projektidega, et võib juhtuda, et lähiaastatel seda ei ole võimalik realiseerida. Et see tähendab seda, et meil peavad olema läbimõeldud ka alternatiivid, teist võimalust ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart tunnistas, et Estonia puiestee tunneliprojekt on liiga kallis. Linn loodab saada Euroliidu tuge Linnahalli ja Peterburi tee kordategemiseks. Juhul kui euroraha ei saada, tuleb loobuda ka Tallinna haigla ehitamisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSarnaselt mitmele teisele Euroopa riigile sulges ka Eesti 26. veebruaril oma õhuruumi Venemaa Föderatsiooni lennukitele. Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsi juhatuse liige ja lennujuhtimise valdkonna juht Üllar Salumäe ütles, et lennuliikluse osas väga suurt kukkumist pole toimunud. Põhjuseks on asjaolu, et vene lennukid opereerivad neutraalvete kohal, kus lennuliiklusteenindus oma teenuseid pakub, jätkab Üllar Salumäe. 15 20 päeva jooksul meil sellist väga suurt liikluse mahtude kukkumist iseenesest ei ole olnud, see liiklus on lihtsalt oma marsruute natukene muutnud siin õhuruumis ja lendab natukene teisi kanaleid pidi aga rahalist kadu on praegu väga keeruline nii-öelda ette hinnata. Enne keeldu moodustasid Vene Föderatsiooni lennud kuni seitse protsenti siinsest üldmahust. Samas on Venemaa keelanud ära Euroopa lennufirmade opereerimise oma õhuruumis. Kui Euroopa lennufirmad Vene õhuruumis nüüd opereerida enam ei saa ja Euroopa Aasia vahet lennata ei saa, siis see ilmselt toob meile juurde täiendavaid Aasia lennufirmasid, kes siis hakkavad seda nii-öelda tühja kohta turul täitma, et hetkel puhtalt nii-öelda liiklusstatistika järgi ma vaatan, ühesõnaga numbreid siin mingisugust olulist langust olnud ei ole. Siin muidugi taustal tuleb seda teada, ühesõnaga, et siin aasta alguses pidigi olema meil selline natukene tagasihoidlikum ja alates märtsist ja aprillist pidid tegelikult liikluse mahud kasvama hakkama. See oli nüüd prognoos enne Ukraina kriisi. Kui varem said Kaliningradist tulnud vene lennukid Eesti õhuruumi ületada, siis nüüd kasutavad nad selleks neutraaltsooni ehk Läänemerd ja seal on lendamine oluliselt intensiivistunud. Kui varasemalt lendasid meie õhuruumi kaudu ainult Peterburi lennud Kaliningradi, siis nüüd kasutavad sedasama nii-öelda kitsast koridori tegelikult ka kõik teised nii-öelda Venemaa siis nii-öelda lennuväljad, opereerimiseks Kaliningradi vahet, et ka Moskva Kaliningradi on tulnud meie õhuruumi ja veel mõned vene lennuväljad, kus siis Kaliningradi lennud stardivad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti õhuruumis vähenenud lennuliikluse rahalist mõju veel hinnata ei saa. Oma õhuruumi Venemaa lennukitele sulgenud Eesti pole seetõttu seni olulist kahju kandnud. Samas on tihenenud Venemaa lennud Läänemere neutraaltsooni kohal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Konservatiivne rahvaerakond ehk EKRE pidas Tallinnas volikogu ja võttis vastu ka poliitilise avalduse, selles kutsub EKRE parlamenti üles, apteegireformi tühistama, räägib parteijuht Mart Helme. See on täiesti tarbetu reform, see on kantud klassivihast ja tekitab olukorra Eesti turul, kus apteegiteenuse kättesaadavus, ravimite kättesaadavus, eriti maapiirkondades halveneb ja tõenäoliselt ravimite nomenklatuur väheneb ja hinnad tõusevad. Meil on arusaamatu, kuidas saab toetada niisugust arti reformi ja miks niisuguse apteegireformi vastuvõtmine juba viis aastat tagasi üldse vajalik ja mõttekas oli, nii et me põhimõtteliselt ütleme, et see reform Meie toetust ei leia ja me teeme veel viimasel tunnil, mis meie võimuses, et apteegireform sellisel kujul ei saaks teoks. Ja rahandusministri ametis olev Martin Helme Kui me nagu küsime, et apteegireform omal ajal, mis ta eesmärgid olid, eesmärgid olid põhimõtteliselt alandada rohtude hinda, parandada rohtude kättesaadavust ja lõhkuda siis suurte turgu valitsevate hulgimüügifirmade positsiooni, siis tänaseks päevaks on täiesti üheselt selge, et kõik need eesmärgid liiguvad täpselt vastupidises suunas, et rohuhind hakkab tulevikus kasvama, sest apteegid vähenevad, selle tõttu ka väheneb kättesaadavus ja hulgifirmade haare nende vähenenud apteekide üle tegelikult tugevneb, nii et me nagu küll, ei saa kuidagi nõustuda sellega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ehk EKRE pidas Tallinnas volikogu ja võttis vastu ka poliitilise avalduse, selles kutsub EKRE parlamenti üles apteegireformi tühistama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKohalik pensionär sai möödunud aasta lõpukuudel ristide küljest segamatult varastada 200 vaskset või Messingis nimeplaati. Kuna reopalus polnud kalmistuvahti kokkuvolditud kultuuriväärtuslikud metallitükid jäid esialgu märkamata ka kuusakoski Paide kokkuostupunktis. Nüüd on Paide linnavalitsus palganud kalmistuvahi ja äsja tuli teade kultuuriministeeriumilt, et nimeplaatide ennistamine võib alata. Paide linnapea Priit Värk selgitab. Paar päeva tagasi tuli vastus ka kultuuriministeeriumist, kus öeldi, et Paide linn saab siis osaliselt toetust muinsuskaitseametist, et kui meie taotluses oli summaks peaaegu 50000 eurot, siis praegu on meile tagasi tulnud informatsioon, et me saame kolmel aastal iga aasta circa 12400 eurot nende siltide taastamiseks. Et ta kokku teeb siis pea 37000 eurot ja siis kolme aasta jooksul kavatseme ka taastada. Ülejäänud summa tuleb siis linna eelarvest ja loodetavasti ka head linnakodanikud tulevad appi. Ja sellel aastal juba alustame siis esimeste töödega. Kuigi rahaabi oodatakse ka linnakodanikelt, plaanib linnavalitsus kahju välja nõuda kalmistut rüüstanud 76 aastaselt Rõa külamehelt, kelle politsei kinni pidas. Taaskord Paide linnapea Priit Värk. Kavatseme pöörduda kohtu poole, et, et ta hüvitaks selle, eks seal, omaette küsimus on see, et kui palju on tal endal nagu maksevõimet. Miks kalmistu vaht seda rüüstamist ei märganud? Sellepärast et vahepeal reopalu kalmistul ei olnud kalmistu vahti eelmine kalmistuvaht lahkus ja siis oli paus. Aga tänaseks on meil taas kalmistu vaht olemas. Järvamaa muuseumi teadusjuht Ründo Mülts Suur lootus on, et ikkagi see ajalooline väärtus originaalplaatide näol, siis saab siin kalmistul olema mõne aasta pärast taas tagasi terviklikult. Pärast seda juhtumit on üle Eesti Reopole kalmistu saanud väga suurt tähelepanu. Milliste kultuurilooliste isikute hauad siin on? Tõepoolest, reopalu kalmistu on siis selline huvitav ballett Eesti kultuuriloost siia siis on maetud nii august, Wilhalm, Hubel, Eestimaa uurimise rajaja, rovet, Malsvet Nobelist esivanemad kui ka mitme med, teised, siis meie ja kultuuriloos siis lokaalset tähtsust omanud tegelased, et teisisõnu, see on justkui nagu mälu maastik siin keset Eestimaa südant. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reopalu kalmistul korrastatakse kultuuriloolisi hauatähiseid, mis langesid ristirüüste ohvriks. Reopalu kalmistu kultuurilooliste hauatähiste kordategemiseks võib kuluda kolm aastat. Muinsuskaitseamet eraldab tänavu Reopalu kalmistult varastatud nimeplaatide ennistamiseks 12 500 eurot, kuid Kultuuriministeerium omakorda on lubanud anda toetust veel kahel järgmisel aastal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti vaidlustas suhkrutrahvi tuginedes mitmele 2012. aasta Euroopa Liidu kohtuotsusele. Kahes neist, mis puudutasid teisi, põllumajanduskaupu, mitte suhkrut, leidis kohus, et nende puhul ei ole ülemääraste laovarude kõrvaldamine õiguspärane. Sellest tulenevalt on Eesti tagasi saanud euroliidule trahvina makstud 6,6 miljonit eurot. Kolmanda kohtuotsuse kohaselt ei olnud võimalik ettevõtjalt suhkrutrahvi välja nõuda, sest õigusaktid ei olnud õigeaegselt eesti keeles kättesaadavad. Kohus leidis aga, et need 2012. aasta otsused ei ole kuidagi uued ega olulised asjaolud ja seetõttu ei ole hagi vastuvõetav. Eestil on võimalik üldkohtu otsus teise astmesse Euroopa kohtusse edasi kaevata. Välisministeeriumi Euroopa õiguse büroo jurist Nele Grünberg. Me analüüsime seda otsust kindlasti koostöös siis maaelu ministeeriumiga ja Eestil on võimalik tegelikult kahe kuu jooksul esitada ka apellatsiooni kaebus siis Euroopa kohtule. Kohtuotsuse kohaselt jäävad Eesti kanda ka kohtukulud. Nele Grünberg. Tegelikult ei tulegi meil midagi tasuda, sest et komisjoni ja liikmesriikide vahel on selline džentelmenide kokkulepe, et üksteiselt reaalselt kohtukulusid välja ei nõuta. Suhkru üleliigsete laovarude eest Euroopa Liiduga liitumisel on Eesti maksnud trahvi 34,3 miljonit eurot. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu üldkohus otsustas jätta läbi vaatamata Eesti hagi Euroopa Komisjoni vastu, Eesti nõudis suhkrutrahvi tühistamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärast tänast kohtumist antud pressikonverentsil rõhutas Toomas-Hendrik Ilves Jaap de hoop keferi tähtsust alliansi laienemises 28 riigini. NATO on teinud läbi märkimisväärse muutuse ja näitab, kuidas laienemine on mõjunud alliansi tegevusele. Eesti poolt vaadatuna olete teinud suurt ja tulemuslikku tööd NATO peasekretärina ja teie näol on Eestil olnud liitumisjärgsetel aastatel hea sõber ja liitlane. Ilves tervitas ka Skefferi põhimõtet, et NATO-s ei ole suuri ja väikeseid vanu ja uusi liikmeid, vaid NATO-s on kõik võrdsed liikmed. Eesti riigipea ja NATO peasekretär pidasid tänasel kohtumisel oluliseks, et alliansi liikmed panustaksid nii sõjaliselt kui ka tsiviilprojektidega välismissioonidesse ja eriliselt just Afganistani, kuid samal ajal jääb väga tähtsaks ka NATO enda territooriumi kaitsmine, milleks valmisolek peab olema nähtav, usutav ja seeläbi ka heidutav. NATO peasekretär kinnitas omalt poolt, et jätab alliansi maha kui unikaalse koosluse ja ei kahetse minutit ki selle juhi ametis veedetud ajast. Keffer tänas Eestit panuse eest eeskätt Afganistanis. Vastates ajakirjanike küsimustele kinnitas ametist lahkuv peasekretär, et NATO laienemine on olnud edukas ning alliansi uksed peavad avatud olema ka edaspidi kõigile kandidaatidele, kes täidavad nõuded. Samuti tuleb jätkata tööd NATO-Vene suhete kujundamisel. Nõu Vene kaitseminister Lavroviga kohtudes rääkisime mitmetest võimalustest panustada Afganistani. Meil on küll mitmeid eriarvamusi, näiteks Gruusia osas, kuid need ei sega ja on lahendatavad. Kefferi ametiaeg lõpeb esimesel augustil, mil tema asemel asub aprilli lõpus uueks peasekretäris valitud Taani peaminister Anders Furasmussen. Ta on väga kompetentne ja kogemustega peaminister ja edukas olnud ka Euroopa Liidu eesistujana. Olen kindel, et ta juhib ka NATOt väga edukalt. Meil on palju eesmärke ja NATO vajab uusi väljakutseid. Nii ütles ametist lahkuv NATO peasekretär.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis on lahkumisvisiidil NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMe võime loetleda NO99 teatri poliitilisi lavastus nagu ühtne Eesti Terisand, Folov, Estonia ja tulekul on muusikal Savisaar. Ja nende kõrval on ühekordsed aktsioonid, nagu ka tänaõhtune esimene lugemine Savisaare kõne rahvale Eesti Draamateatris. See on NO üheks üheks esimeste lugemiste reas. Kolmas On olnud Reformierakonna juhatuse koosolek, ministri viimased päevad. Ja täna siis savisaare kõne rahvale. Mida arvab neist lavastustest ja aktsiooni dest meie teatripildis sirbi peatoimetaja Ott Karulin? Mina isiklikult väga hindan teatri NO 99 tahet väga kiiresti reageerida poliitilistele sündmustele Eestis, aga samas ma tahaks nagu rõhutada, et need aktsioonid alati kannavad ka mingit lisa eesmärki peale selle, et et nii-öelda kellelegi ära panna või, või lihtsalt nutika ideega välja tulla ja kui mõelda, mida ma täna õhtul ootan, et siis mul natuke ootan ka seda, et see on nii öelda Savisaare kehastavale näitlejale esimene suurepärane võimalus proovile panna. Kui kaugel ta oma rolli loomes on kõige olulisem ikkagi no teatri aktsiooni ja poliitiliste lavastuse puhul on just nende, nende poliitilisuse tahe siin ja praegu küsimustega tegeleda, et kui me ka neid samu esimesi lugemisi nii-öelda meenutame, mida Eero Epner on kirjutanud, need tekstid siin on ka väga head algupärandid, need on väga head näidenditekstid alati ja ma loodan, et tänaõhtune Savisaare kõne saab olema samasugune, kui me ootame teatrilt lahendusi ja valimisprogramme põhimõtteliselt, et siis me ootame teatrit, midagi, mida teate, mitte kunagi ei saa pakkuda. Aga kui tekib olukord, kus me hakkame seda ootama teatrilt, siis see tähendab seda, et teater on leidnud mingi väga olulise teema ja käsitlenud seda viisil ja ka võib-olla põhjalikkusega, mida ei ole teinud need, kes peaks neid teemasid käsitlema, ehk siis poliitikud",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Draamateatri suures saalis toimub Teater NO99 ühekordne aktsioon - uus kodumaine algupärand \"Savisaare kõne rahvale\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRiigikogu käsitles täna kahel erakorralisel istungjärgul ESM-i seadust. Vaidlused käisid endiselt tuntud teemade ümber. Kuivõrd seda kõike Eestile, aga ka Euroopa liidule vaja on, kas see meile üle jõu ei käi, kas me ei saaks seda raha kodus paremini kasutada? Üldiselt tõdesid kõik, et küsimus on mitmetahuline ja nagu tihti juhtub, häid lahendusi ei olegi. Reformierakondlane Jaanus Tamkivi leidis, et meie kohus on siiski osaleda selle allakäigu spiraali piiramises. Ma tahan öelda seda, et kui me tahame seda, et finantsstabiilsus avatus, ühine majandusruum kui need väärtused, mida me tegelikult oleme hakanud kõik juba ühiselt väga omaks pidama ja võtame neid kui inimõigusi, et kui need väärtused peaksid kaduma. Et kuidas me siis edasi elame, kas me üldse kujutame seda ette, kuidas me siis edasi elame? Koalitsioonikaaslane Kaia iva IRList toetas teda. Praegu me vajame lahendusi, mis aitaks ära hoida Euroopa võlakriisi süvenemise ning see on just nimelt Eesti riigi kodanike huvides. Me ei saagi olla 100 protsenti kindlad, et ESM-i toime on piisav kuid see on vajalik meede olukorra stabiliseerimiseks. Teine reformierakondlane Igor Gräzin oli omalt poolt aga kindel, et nendest abinõudest ei piisa ja varsti on uuesti raha vaja. ESM-i praegune tragöödia on suures osas selles, et ESM-il puudub ülemine piir. Tänane ESM on algus, tuleb ESM kaks SM kolm ja neid, neid tuleb väga, väga palju. Ja neid peabki tulema palju, sellepärast see summa, millest me praegu räägime, on ju tegelikult koomiline. Me räägime praegu poolest triljonist. Euro võlad on 10 triljonit, mis tulemüürist me räägime? Keskerakondlane Kadri Simson arvas, et juba meie praegust osamaksu on raske kokku saada. Ma leian, et otsuse poolt hääletajad peavad oskama vastata küsimusele, kust see 1,3 miljardit eurot võetakse. Ja seda vastust ei ole me senimaani kuulnud, sest et kui räägitakse Eesti laenuvõimest, siis see on häma, mis siia saali ei sobi. Ja ESM ei ole mingisugune finantseerimistehing, nagu seda üritatakse näidata. Sisuliselt on ikkagi tegemist kroonilistele, SMS-laenuvõlglastele raha juurde andmisega, kes lubavad ennast muuta ja parandada. Kuid täpselt nii kaua, kuni raha on käes. Sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev nentis omalt poolt, et otsustada ei ole sugugi raske. Kui saadik leiab, et kriis, mille ees Euroopa on, on oma potentsiaalilt nii sügav, et seda enam päästa ei õnnestu, siis on ratsionaalne öelda ESM-ile ei. Kui nähakse veel seda varianti, et Euroopas on võimalik väga sügavat majanduse vabalangust välistada või seda pehmendada, siis on mõistlik öelda ESM-ile jah. Sotsid nii tegidki 10 häält vastu aga ka kaheksa poolt ja kuigi koalitsioonist tulid Raidilt ja Kraseni vastuhääled ning lukas jäi erapooletuks, sai eelnõu siiski 59 poolthäält. Vastu oli 34. ESM-i seadus on vastu võetud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus läbi täna teise ja kolmanda lugemise ESM eelnõu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNarva haiglas on praeguse seisuga Covidi vastu vaktsineeritud 513 töötajat ja veel 20 kavatsevad lähiajal vaktsiinisüstile minna. Vaktsineerimisvastaseid on veidi alla 90 ehk iga seitsmes haigla töötaja. Narva haigla juhatuse liikme Ago kõrgvee hinnangul peaks meditsiiniasutustes olema vaktsineeritud kõik inimesed, olenemata sellest, kas tegemist on arsti või IT-spetsialistiga. Seepärast on Tallinna kiirabi ähvarduse vaktsineerimata töötajad lahti lasta kõrgvee hinnangul põhjendatud, kuid Narva haiglas, kus meedikuid niigi napib, nii teha ei saa, jätkab Ago Kõrgvee. Ma ei kedagi ei ähvardanud mingite sanktsioonidega, jah, ma lubasin, et ma hakkan nende inimestega personaalselt suhtlema, ei ole juttu olnud kellegi lahti laskmisest. Ma ikka katsun veenmisega inimesi survestada, aga meditsiin on niisugune tegevusvaldkond, kus inimesed peavad olema vaktsineeritud ja kui seda arusaamist ei ole, siis tuleb leida mingi muu tegevusvaldkond. Samas lubab kõrgvee vaktsineerimine võib saada määravaks uute töötajate töölevõtmisel. Seda ma olen küll mõelnud, et tegelikult tulevikus, kui me võtame inimesi tööle, siis üks nõue peaks olema see, et me küsime inimese käest, kuidas ta suhtub vaktsineerimise ja kui ta ütleb seda avalikult, et ta ei ole sellega nõus või, või ta keeldub, siis me tõenäoliselt eelistame valida teist inimest. Eesti tervishoiutöötajate kutseliidu Narva haigla usaldusisiku Veera Gri gorjeva arvates pole vaktsineerimata töötajate vallandamisega ähvardamine tööandja poolt õige käitumine. Narva haiglas seda ei ole, personaliga on vaja rääkida ja selgitada, milleks on vaktsineerimist vaja. Sellega tegelevad Narva haiglas kõik vaktsineeritud töötajad. Sellega tegeleb ametiühing, Vanemuise a juhtkond. Tervishoiusüsteemis töötavad inimesed, eeskätt meedikud, peavad olema kõik vaktsineeritud. Narva haigla usaldusisiku VeraGrigorjeva sõnul on vaktsineerimata kolleegidega koos töötamise suuremaks probleemiks see, et nende haigestumise korral tuleb enda peale võtta lisakohustused, mis tähendab suurt hulka ületunde ja stressi. Uudistele. Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva Haigla juhtkond peab Tallinna Kiirabi vaktsineerimisnõuet põhjendatuks, kuid vallandamisega ähvardamise asemel eelistatakse vaktsineerimisvastaseid veenmisega survestada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõlevkivituha väljasaamine ohtlike jäätmete staatusest on tegelikult loogiline tänu Tartu ja Tallinna tehnikaülikooli poolt tehtud uurimustöödele saime me nüüd ka ametliku ehk siis dokumentaalse kinnituse sellest, et, et põlevkivi lendtuhk ei erine mitte oma omadustelt absoluutselt teiste Euroopas põletatavate fossiilsete kütuste tuhkadest ehk siis seega, kui me seda võrdleme näiteks kivisöetuhaga mis ei ole Euroopas ohtlik jääde, siis põlevkivi tuha ja kivisöetuha omadused on sarnased. Ja see sai ka nüüd teadustöö raames tõestatud ja nii saigi põlevkivi lendtuhk ohtlik jäätmete staatusest välja, mida me omalt poolt ka tervitame. See avab Eesti energiale uued võimalused täita Euroopa ringmajanduse norme ja samuti avardab võimalusi põlevkivituha realiseerimiseks eksportturgudel kui väärtuslikku tooret tsementide tootmisel ehitusmaterjalide tootmisel, põllumajandusvaldkonnas, kus põlevkivituhk on juba üle poole sajandi leidnud kasutust kui efektiivne ja kiiretoimeline lubimaterjal. Jääkproduktide kõrvalproduktide turustamine saab tulevikus olema suurema rolliga kui ta tänapäeval on. Seega ohtlik jäätmed staatuse ärakadumine, põlevkivi lendtual. Loomulikult aitab meil kaasa täiendavate ärivõimaluste täiendavate tulu teenimisele. Kontsernile mahust võib veel nii palju öelda, et kontsern toodab aasta jooksul circa üheksa miljonit tonni põlevkivi tuhka. Kogused on sõltuvalt sellest, kui intensiivne on elektrijaamade režiim. 2018. aastal realiseerisime me ligikaudu 175000 tonni ehk siis 1,9 protsenti sellest mahust sektorit kuume, põlevkivi lendtuhka müüme on ehitussektor ehk siis portlandtsemendi tootmiseks, ehitussegude tootmiseks, gaasbetoonplokkide tootmiseks ja samuti põllumajanduse, mis kasutab põlevkivi lendtuhka ka kiiretoimelise lubiväetisena. Juba üle poole sajandi tuhaturgudeks on nii Baltikum kui ka mitmed SRÜ riigid, näiteks Valgevene, Ukraina, Venemaa, kus meie põlevkivi lendtuhka teatakse juba ka samuti väga pikalt ja sellele on leitud väga olulised ja tähtsad kasutusvaldkonnad. Toormena.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Energia toodab aastas pea üheksa miljonit tonni põlevkivi lendtuhka, mis arvati välja ohtlike jäätmete nimistust. Ettevõte hakkab tuhka müüma toormena naabermaadesse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk ütleb, et karuputke ohtlike võõrliikide enam kui kümnendi pikkune tõrje on olnud tulemusliku. Kui seitse-kaheksa aastat tagasi tahtis Sosnovski karuputk näiteks Türi vallas kogu Kahala küla enda alla mata, siis täna seal enam karuputke taimi leida ei õnnestunud. Me oleme levikule saanud piiri peale, et ta levib väga vähesel määral veel ja, ja kui nüüd vaadata pindala, et me oleme kaardistanud 2800 hektarit umbes üle Eesti, kokku teda, et ta kasvab kõikjal igal pool, siis tegelikult sellest üle 600 hektari on juba hävinud ja, ja hanke, kes, kus me tellime selle tõrjetöö on tegelikult kindlasti kolmandik selliseid alasid, kus kas on üksikud taimed või ei ole enam mitte midagi. Karuputk on laiutama hakanud ka Põhja-Sakala vallas Lahmuse külas mahajäetud loomalauda ümber kuid see koht on juba tõrjeplaani võetud. Taaskord Eike Vunk. Me ootame kindlasti inimestelt seda teavet, kui neil kuskil kasvab karuput, kas endal või, või kuskil nad teavad, et seda on, mis me ootame, neilt, on võibolla see, et üksikud taimed on täiesti ohutu ka ise välja kaevata, et sellepärast ei, ei pea tellima riikliku hankega seda tööd ja, aga kui ikkagi on inimene ei jõua ei julge või seda tööd on palju, siis siis on võimalik see riiklikusse tõrjesse lisada lepingule juurde riik tuleb ja aitab ära tõrjuda. Eike Vunk lisab, et tänavu on karuputke tõrjelepinguid sõlmitud 310000 euro eest. Tööd jagub kolmeks aastaks, kuid praegu on veel võimalik uute kasvukohtade lisandumisel lepingumahtu suurendada viiendiku võrra. Tõhusaim moodus karuputkest lahti saada on taimed välja kaevata. Praegu on õige aeg sellega alustada, sest taimed on veel väikesed kuid kindlasti tuleb vältida taimemahla silma ja nahale sattumist. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Praegu on parim aeg alustada karuputke ohtlike võõrliikide tõrjet. Riik tellib tänavu hiid- ja Sosnovski karuputke tõrjet ligi 2100 hektaril. Tõrjekohad on suures osas juba välja valitud, kuid Keskkonnaamet ootab jätkuvalt teavet karuputke võõrliikide levialade kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTuntumatest Prantsusmaa poliitikutest võisid peale Macroni juhitavate hulgas olla veel endine peaminister Eduard Philippe, tema abikaasa, samuti välisminister Jean-Yverian ja rahandusminister Brüno emeer. Macroni kantselei pole Le mandi väiteid veel kommenteerinud. Nuhkvara pegasus loonud ja seda müünud NSO grupp aga kinnitab, et Prantsusmaa president pole iial olnud firma klientide huviobjektide hulgas. NSA Grupp on väga kriitiline kogu uurivate ajakirjanike konsortsiumitöö suhtes, mis lemandi veergudel avaldati. Firma hinnangul on uurimistöö täis valejäreldusi ja põhjendamata teooriaid. Uurimistöös osalenud ajakirjanike sõnul ei saa nende kätte lekkinud telefoninumbri nimekirjade põhjal küll väita, et nimekirjades olid nende telefonide numbrid, kuhu kavatseti sisse murda. On aga alust arvata, et NSO klientide potentsiaalsete huviobjektidega oli tegu küll. Pariisi prokuratuur on ajakirjanike uurimistöö põhjal algatanud juurdluse eraisikute privaatsuse ebaseadusliku andmekasutuse ja nuhkvara ebaseadusliku müügi asjus. Prantsusmaa seaduste kohaselt ei avalda prokuratuur, kelle suhtes juurdluse on algatatud kuid ajakirjanike uurimistöö põhjal on üsna selge, keda kavatsetakse kohtu ette tuua. Age jaiks on kaks ajakirjanikku ja Prantsusmaa uuriva ajakirjanduse võrgulehekülg Mediapa. Kokku uuritakse kümmet võimalikku kuriteoepisoodi. Maroko teatel pole riigi julgeolekuteenistuse kunagi kasutanud ei pegasust ega ka mingit muud nuhkvara, et Prantsusmaa presidendi, ajakirjanike või ükskõik millise riigi avaliku elu tegelaste telefonidesse sisse tungida. Süüdistusi tõrjub ka Ungari, keda samuti üheks agaramaks pegasusega nuhkijaks peetakse. Välisminister Peeter Siiaru sõnul pole Ungari tsiviilluure pegasust mitte kunagi mitte mingil viisil kasutanud. Ungari sõjaväeluuretegevuse kohta siiarta midagi ei kostnud. Ungari meelehärm on seda suurem, et Euroopa Liidu liikmesriikidest on nemad ainsana nuhkivate riikide nimekirja sattunud. Isikutest, kelle järele nuhiti on peale Prantsusmaa poliitikute praeguseks avalikkuse ette ilmunud veel Iraagi presidendi paramaali. Lõuna-Aafrika vabariigi presidendi Sirel Ramofoza ning samuti Pakistani, Egiptuse ja Maroko peaministri ning Maroko kuninga nimi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa presidenti Emmanuel Macroni ja veel viitteist Prantsusmaa valitsuse liiget kuulati tunamullu pealt Iisraeli NSO-grupi müüdud nuhkvaraga, kirjutab ajaleht Le Monde. Ajalehe andmeil oli pealtkuulajaks üks Maroko julgeolekuteenistustest. Üleeile avalikkuse ette jõudnud andmete põhjal nuhiti NSO-Grupi nuhkvaraga kogu maailmas vähemalt 50 000 inimese järel. Macron ja Prantsusmaa valitsuse liikmed on aga esimesed konkreetsed isikud, kelle järel nuhkimine päevavalgele on toodud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKahe nädalaga lisandus 16 uut nakatumist, enamik neist on sisse toodud. Nakatumisnäitaja on praegu 1,51 ja olukord maakondades terviseameti hinnangul rahulik. Nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko rõhutas, et oluline on terviseametile teada, kust on nakkus tulnud. 16-st haigusjuhust me teame päritolu 14. kohta kaks olid sisse toodud haigusjuhud, üks nakatumine toimus tööl ja üks nakatumine toimus sõbra keskes ja teadmata on meil kahe juhu kohta nakatumise päritolu. Ja sellest tulenevalt me hetkel räägime piiratud kohalikust levikust seda me arvasime, et piirangute mahavõtmisega ja meie reisimise avamisega suureneb ka oht haigusjuhtude sissetoomisel ja kahe nädala jooksul oli siis nende arv 12 ja need juhud olid meil pärit toluga Ukrainast viiel korral, Poolast kahel korral Venemaalt kahel korral Ameerika ühendriigist Hispaaniast ja UKst ühel korral igast riigist. Ja me prognoosime, et see sissetoomine ka jätkub edaspidi. Kahjuks on praegu Eestis ka nakkuskoldeid, tõdes Tontšenko. Kui eelmise nädala kohta me võisime öelda, et meil ei olnud aktiivseid koldeid, siis nüüd meil on praegu kaks aktiivset kollet, üks on ta Tartumaal ja üks on Ida-Virumaal Tartumaal, meil on praegu viis juhtu ja Ida-Virumaal meil on piiritletud kolme, nelja juhuga. Me ei saa välistada, et tulevad juurde veel haigusjuhud. Aga siinkohal paneksin meie kõikide südamele kaks momenti. Üks moment, et kui me oleme haiged, siis me kindlasti peame jääma koju ja võtma ühendust oma perearstiga. Teine moment, kui terve inimene on saanud sõnumi selle kohta, et ta oli tõenäoliselt lähikontaktis kinnitatud haigusjuhuga, siis me väga palume, et see inimene vastutustundlikult suhtuks sellesse sõnumisse. Sellepärast et Covid 19 on selline haigus, mille sümptomid avalduvad kuni 14 päevani pärast seda, kui inimene oli vahetus kontaktis haige inimesega. Nii et palun, oleme kõik vastutustundlikud selleks, et me saaksime sellises suhteliselt heas olukorras, milles me oleme praegu ka edaspidi olla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis on praegu kaks aktiivset koroonaviiruse kollet - Tartumaal ja Ida-Virumaal. Terviseamet tegi kokkuvõtte koroonaviiruse levikust Eestis. Ööpäeva jooksul tuli juurde viis uut nakatumisjuhtu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVeel mõned kuud tagasi tuli teateid sellest, kuidas Finnairi Tartu Helsingi liinil lendajate arv kasvas ja lennukite täitumus näitajad üha paranesid. See andis lootust, et lähitulevikus võiks Tartu-Helsingi liinile lisanduda ka lõunane lend. Praegu on olukord aga risti vastupidine. Seoses COVID 19 levikuga on lennuliiklus juttu Helsingi vahel üldse peatatud. Määramatuks ajaks on pausile pandud ka lennujaama puudutavad tulevikuplaanid. Tallinna lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe ütleb, et Tartu lennujaam töötab siiski edasi aga ette tellimisel. Ehk siis kõik tellimusveod, mis on vaja ära teha kahetunnise etteteatamisega on võimalik lennujaam avada. Kõige lihtsam näide, ma arvan, on meditsiinilennud, et kui neid on vaja teenindada, siis lennujaam selleks ka avatakse. Lisaks on Tartu lennujaamal valmidus ja võimekus teenindada ette tellimisel ka näiteks selliseid lende, mille pardal inimesed, kes soovivad välismaalt koju pöörduda küsimustele, kuidas pandeemia mõjutab lennujaama, ga seotud tulevikuplaane või ka töötajad töötasu ning koormust nendele pärgmäe praegu vastata ei oska. Töötajate poolt on valmisolek olemas, nüüd arvestades sellega, et Tallinna lennujaama kontsernis töötab üle 600 inimese ja, ja meie mahud on drastiliselt praegu vähenenud siis tegelikult me vaatame kogu töötajate pilti ka tervikuna, see tähendab seda, et tänasel hetkel on meil töötajad nii-öelda äravootavas olukorras, meil on väga raske täna ennustada, kui kiiresti see lennuliiklus taastub ja mis mahus ta taastub ja loomulikult me vaatame siin ka riigi toetus meetmete poole. Praegusel hetkel võtame isegi nädala korraga ja äkki kuu aja pärast oleme targemad. Koroonaviirus ja sellest tingitud nõudluse kadumisega lennuliikluse järele on sellest nädalast ajutiselt muudetud ka teiste regionaalsete lennujaamade töökorraldust. Praeguse seisuga kuni aprillikuu lõpuni on kahetunnise etteteatamisega avatud Kuressaare, Kärdla, Pärnu lennujaamad ning Kihnu ja Ruhnu lennuväljad, et teenindada näiteks kauba ja meditsiinilende, räägib aktsiaselts. Tallinna lennujaama juhatuse liige Einari Bambus. Tegelikult oleme me igal ajal või nii kiiresti kui võimalik, oleme valmis teenindama ka tegelikult siis teenistuslende, olgu siis siis kas mingi pääste või politsei või, või riigikaitseline lend. Kui see peaks juhtuma, et lennuliiklus taastub varem, siis me loomulikult ka avame varem tavapärasele töörežiimile ja juhul, kui ei näe asi paremaks minevat, siis me peame seda kahjuks pikendama. Ise olen tegelikult pigem optimist ja usun, et me ikka aprilliga saame äkki hakkama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Seoses Covid-19 levikuga peatas lennufirma Finnair lisaks Tallinnasse väljuvatele lendudele lennuliikluse ka Tartu ja Helsingi vahel. Seesugune otsus on muutnud Tartu lennujaama töökorraldust. Eriolukorrast tulenevalt muutusid sellest nädalast ka teiste Eesti regionaalsete lennujaamade ja lennuväljade töökorraldused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOtsus oli tegelikult see, et, et kiirtest testimise võimalus tekitada just nimelt ju ka koosmõjus selle otsusega, mis oli siis piiride avamine, et sadamas lennujaamas kiirtestimise võimalus tekitada. Teiseks tegelikult, et ka avalikes kohtades oleks ka avalikud punktid, kus inimese inimestel oleks kiirtestimise võimalus nüüd apteekide või selles küsimus, kas nüüd apteekides müüa või et selles küsimuses jäi otsus, et praegu on oluline, et neid oleks professionaalselt, siis professionaalsed, siis meditsiinitöötajad annaksid, teeksid inimestele kiirtesti vastavalt soovile. Kas me räägime praegu ka nendest testidest, mis on nii-öelda inimesed ise kodus saaks teha, et tegelikult ju selliseid usaldusväärseid teste, et inimene võtab tal näiteks näpuverd selliseid teste Euroopas saada ei ole. On küll, et teil on vale andmed, et et suure tähendab küsimus sellest, et kas kiirteste vere, nii-öelda näpuvere kiirtestid usaldusväärsuse tasemega, mis on, oli seal üle 80 90 protsendi tasemel, et need niisugused kiirtestid on olemas, neid on tegelikult terviseameti uuringutes on läbi testitud. Mis saab nendest Eesti ärimeeste annetatud 50-st 1000-st testist mis on praegu antud osa on neist terviseameti käsutuses. Osa on lihtsalt praegu kuskil seismas, et septembrikuust neid enam kasutada ei saa, et kas need jäävadki kasutamata. No küsimus on sellest, et jutt üks, kui on annetatud riigile mingeid vahendeid, see on kindlasti väga tänuväärne, sümpaatne samm. Otsus oli valitsusel see, et et kindlasti tuleb leida neile rakendus, mis on, mis on riigi käsutuses ja kindlasti tuleb tagada varu ka tulevikuks, et. Nii et mingeid etteheiteid teil terviseameti tööle kiirtestide testimise osas ei ole, et, et seal on kord majas. Kui mul on mingeid küsimusi, siis ma esitan need näost näkku, aga küsimus on praegu selles, et jah, minu hinnangul oleks nende kiirtestide osas ja noh, laiemalt testimise kättesaadavuse osas see tempo võinud terviseametil olla kiirem. Praegu praeguses loogikas me kõneleme siin teise laine nii-öelda ette ettevalmistamisest usaldusmeetmetest, nende kehtestamisest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus arutas eile õhtul teiste küsimuste seas ka kiirtestimisvõimekuse tõstmist. Euroopas puuduvad siiani usaldusväärsed niinimetatud kodutestid, küll soovitakse laiendada professionaalsete testide tegemise võimalusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelarve üleandmise puhul esineb peaminister traditsiooniliselt poliitilise avaldusega, nii ka täna. Andrus Ansip alustas sellest, et majandus on selgelt toimumas kriisi mõjudest ja juba arutatakse selle üle, kui suur tuleb majanduskasv. Kas see tähendab, et kriis on nüüd läbi? Ei, kriis ei ole läbi. Oleme sammhaaval liikumas kriisist väljumise faasist uue tõusu esimesse etappi. Ansip ütles, et ta loodab, et see on majanduskasvu eelarve. Samas on eelarve realistlik. Tuleva aasta riigieelarve kulude maht saab olema kuus miljardit eurot see on viie protsendi võrra suurem. Käesoleva aasta 89,6 miljardi krooni suurusest eelarvest kasv tuleb peamiselt sellest, et taastuvad riigipoolsed sissemaksed pensioni teise sambasse. Lisaks oleme taas veelgi paremini kasutamas välisvahendeid ning lisanduvad saastekvootide müügist tehtavad investeeringud. Peaminister kordas üle, et riigi tegevuskulud on külmutatud. Et eelarves on varasemast suurem osa investeeringutel, suurenevad hariduskulud ja ettevõtlustoetuste maht. Tuleval aastal ei kehtestata ühtegi uut maksu. Sotsiaalsed tagatised ei vähene. Isamaa Res Publica liidu esimees Mart Laar täiendas. Selle eelarve peamine omadus on see, et see on koostatud tõesti vastutustundlikult praeguse aja jaoks, nendest võimalustest, lähtudest, mis meie riigil reaalselt on ja mis võimaldavad meil selgelt, rahulikult ja kindlat tulevikku minna. Laar toonitas, et eelarve üks olulisi prioriteete on liikumine tasakaalu suunas ja kahtlemata liigub eelarve sotsiaalse õigluse tugevdamise poole, mida väljendab ka teise pensionisamba väljamaksete taastamine riigi poolt. Opositsioon nägi, nagu ikka, eelarves hoopis midagi muud. Keskfraktsiooni juht Kadri Simpson ütles, et eelarve põlistab viimaste aastate piirangud ja ebaõigluse. 2011. aasta riigieelarve maksutulusid vaadates tuleb meeles pidada, et nii käibemaks kui aktsiisid panevad majanduslanguse raske koorma eelkõige just nende inimeste õlule kelle sissetulek niigi vaevu toimetulekut võimaldab. Aga ka prognoos suuremaks tulumaksu laekumiseks ei tähenda tuhandete inimeste töölerakendumist. Paraku on eelarves mustvalgelt öeldud, et tulumaksuraha jääb rohkem riigile sest enam ei tagastata tulumaksu perede esimese lapse eest. Enam ei arvata tulust maha ametiühingu liikmemaksudele ja õppelaenuintressile tehtud kulutusi. Kadri Simsoni sõnul toob see eelarve järgmisteks aastateks seisaku. Sotsiaaldemokraatide esindaja Sven Mikser ei saanud oma erakonna esindajana muidugi mööda sotsiaalkulutustest. Euroopa riigid keskmiselt teevad kulutusi sotsiaalpoliitikale 26 protsenti toodetud rikkusest ehk SKP-st, Eestis on see number tabelis eelviimane ja kaks korda väiksem. Teadmisega, et eelarve mahust on sotsiaalkulud 30 protsenti, pole siinkohal väga palju teha ja kas me sedagi olemasolevat raha mõistlikult kasutame. Vaesust leevendava meetmena maksab riik toimetuleku toetust, kulu selleks eelarves on 350 miljonit krooni. Kuigi hinnad tõusevad, see number ei suurene ei toimu ka muudatus lastega perede toimetulekus. Roheliste sõnavõtja Toomas Trapido juhtis tähelepanu sellele, et eelarve tasakaal on laiem mõiste ja nemad plaanivad toetada sotsiaalset tasakaalu ja sisulist energiapoliitikat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister andis Riigikogule üle järgmise aasta riigieelarve projekti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaalmeedialehel Facebookis kirjutab võõrapärase nimega katmen Goodmin lihtsal eesti mehel. Tere, ilus ja julge mees. Olen siin vannitoas, vaata mind. Mõne tunni pärast saadab kirja hoopis Helena Schumaker. Selles maailmas on kolm asja, mida ma armastan, üks neist oled sina. Viimastel päevadel on mõnda postkasti jõudnud kümmekond niisugust kirja, kusjuures kirjade juures olev link ei vii salaaustaja vaid hoopis näiteks porno leheni. Riigi infosüsteemi ameti küberturvalisuse ekspert Joosep Sander Juhanson räägib, et tegemist ei ole uue skeemiga. Skeeme on ka päris erinevaid, et see, mis hetkel liigub, suunab siis täiskasvanute tutvumisportaalile, et selle taga tõenäoliselt on mingi nii-öelda turundusstrateegia, et keegi tahab lihtsalt tekitada liiklust oma sinna veebilehel, et ta saaks teenida edasi. Johanson lisab, et niisuguseid kampaaniaid tehakse lainete Et keegi võib-olla ostis mingit teenust sisse, keegi nüüd viib läbi seda, aga üldiselt, miks see lainetena käib, on ka, et kui sa liiga pidevalt järjekindlalt teed seda, siis hakkab tõusma inimeste teadmas sellest, et nad kui on, esiteks, et kui on väga järjepidevat, siis meie hakkame juba Riiast sealt teavitusi tegema, et inimesi informeerida võimalikult palju ja siis jõuavad ka inimesed omavahel rääkida, et siis nii-öelda pettuse või skeemi väärtus langeb. Marko saue Kaul Marketingist ütleb, et kirju saatvate kasutajate taga ei peitu päris inimest. Aasias sellised suured nii-öelda roboti või boti farmid siis nagu kus on väga palju arvuteid, mis nagu tegelevadki sellise asjaga, et need kontod on kõik sellised vastloodud ja libakontod ja siis nad pakuvad enda sellist teenust siis siis paljudele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline näidata kas väga suurt jälgijanumbrit või siis saada postitustele nagu kiirelt kohe alguses palju like, millega siis petta näiteks Facebooki seda algoritmi, mis vaatab, et see on väga populaarne postitus ja levitab seda orgaanilist edasi ka nagu teistele? Joosep Sander Juhanson soovitab inimestel Facebooki seadet üle vaadata. Spämmi vastu ütleme on see, et Facebookis on tegelikult võimalik seadistada niimoodi, et sulle saavad ainult kirjutada või sõbrakutseid saata siis inimesed, kellel näiteks on ühine sõber teiega, kui on, et hästi palju selliseid võõraid või kahtlaseid kutseid, et siis on täiesti soovitatav panna see seade peale. Endine Eesti e-teenuste juht Tarvi Martens ütleb, et probleem on rahvusvaheline. Ja tegemist ei ole ainult Eesti probleemiga, loomulikult lihtsalt saab ju teha niimoodi, et leitakse üles need eestlased Facebookis saadetakse eesti keeles, leitakse lätlase saadetakse läti keeles. Kahjuks on igavikuline probleem ja see ei kao. Niikaua kui on olemas niisugune internet, kus inimesed saavad üksteisele kirjutada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lisaks pahavara ja spämmi levitamisele meelitatakse heauskseid inimesi ka erinevatele tasulistele veebilehtedele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile pärastlõunal lõppes Mart Helme homoteemalise väljaütlemisega alguse saanud valitsuskriis Keskerakonna, Isamaa ja EKRE juhid allkirjastasid ühisavalduse, kus kinnitasid, et koalitsioonierakondade kohustus on suhtuda austusega kõigisse Eestimaa inimestesse. Peaminister Jüri Ratas. Eesti on demokraatlik riik, siin on lubatud erinevad arvamused ja seisukohad ja meie kõigi kohus on neid väljendada, mitte teisi solvavalt. Mõned tunnid hiljem tehtud sotsiaalmeedia postituses nimetas EKRE parlamendisaadik Urmas Reitelmann ETV saatejuhte sodomiitideks ehk loomapilastajateks. Arp Müller küsis sel teemal aru EKRE esimehelt Martin Helmelt. No kindlasti ei olnud viha õhutav, ka see lause oli solvav, sõltub tõenäoliselt vaatenurgast, et ma kujutan ette, et need, kelle kohta seda öeldi, tundsid ennast halvasti puudutatuna, see on suhteliselt tõenäoline, et nii on ja me peaks püüdma vältida ja siin selliseid inimestele templi otsa ette löömist. See on tõsi. Isamaa erakonna parlamendisaadik Siim Kiisler tõdeb, et vaatamata EKRE lubadusele solvangutest hoiduda pole olulist muutust veel märgata. Mulle tundub, et osadel EKRE poliitikutel on sellise empaatiaga raskusi, et ega nad ei kuule või ei saagi aru, kui nad valesti käituvad. Siim Kiisler juhib tähelepanu, et riigikogu on Urmas Reitelmanni seadnud esindajaks ka rahvusringhäälingu nõukokku. Kujutage ette, mõnda teist organisatsiooni nõukogu liige niimoodi oma töötajate kohta ütleb niimoodi solvavalt, et ma loodan väga, et EKRE reageerib kiiresti ja kutsub Reitelmanni sealt rahvusringhäälingu nõukogus tagasi. Kui EKRE seda ei tee, siis ma loodan, et riigikogu teeb seda lihtsalt oma hääletusega. Martin Helmele saadetud kirjas palus Reitelmanni tagasikutsumist ka rahvusringhäälingu nõukogu esimees Rein Veidemann. Tegemist oli sõna kasutamine relvaga, see oli relvastatud rünnak, ma ütleksin niimoodi lausa ja hävitab inimesi, hävitab ma olen ise kirjandusinimene ja tean, et sõna võib olla ka relv. Antud juhul härra Reitelmann seda kasutas. Urmas Reitelmann ei ole täna ajakirjanike telefonikõnedele vastanud. Solvatud Eesti televisiooni saatejuhid ütlesid, et kaaluvad Urmas Reitelmanni vastu kohtusse minemist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusringhäälingu nõukogu esimees Rein Veidemann usub, et Reitelmann tuleks nõukogust tagasi kutsuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna hommikul kella kaheksast avanes võimalus registreeruda koroona vaktsineerimisele lühinumbril üks-kaks neli, seitse, juba keskpäevaks oli see võimalus aga peatunud tehnilise rikke tõttu arvatavasti ülekoormuse pärast kella kolmeks oli number taas avatud, ütles vaktsineerimise töörühma juhi asetäitja Arkadi Popov. Kuna süsteem on suhteliselt uus ja me testisime ka enne seda niinimetatud liidest, mis võimaldab ühendust saada digi registratuuriga kõnekeskuses siis ilmselt selle liidese võimekus ei olnud piisavalt tugev. Telefoni teel võib-olla lootust kiiremini vaktsineerimisaega broneerida, sest kõnekeskuse töötajad pääsevad digiregistratuuri ilma ooteajata. Küll aga tuleb tõenäoliselt oodata liinile pääsemist. Eriti praegu algusfaasis, me palume ka kannatlikkust igal juhul et inimesed arvesta sid sellega, et kõik süsteemid on ülekoormatud. Telefoni numbrit üks-kaks neli seitse on kavas koroona vaktsineerimisele registreerimiseks kasutada esialgu kaks kuud. Aja broneerimine on võimalik iga päev hommikul kella kaheksast õhtul kaheksani. Samal ajal ummistavad vaktsiinihuvilised endiselt ka digilugu. Covid 19 vaktsineerimise töörühma juht Marek Seer rõhutas veelkord, et kiirustama ei pea, sest ükski soovija ei jää ilma. Ma mõistan seda soovi kohe nüüd ja ruttu saada vaktsineeritud, aga kahjuks ei ole neid esmaseid doose või neid vabasid aegasid, mida me saame panna välja nii, meil võimalik, sest me sõltume tarnest, aga samm-sammult me liigume ja augusti lõpuks 70 protsenti on täiesti reaalne või ka enam. Täna lisatakse vaktsineerimisaegu veel juurde. Lõunase seisuga oli tehtud üle 13000 broneeringu ja selleks hetkeks oli veel paar 1000 vaba aega. Tänase päeva jooksul me laeme üles kõik järgmise nädala ja osaliselt ka ülejärgmise nädala vabad ajad. Kuidas Ida-Virumaal olukord on, et seoses sellega, et on vanusepiir maha võetud? Neid tulemeid me näeme nädala lõpupoole, aga varasemad meetmed, mida me rakendame, siis need kenasti protsendi kasvatasid, mitte nii pika kukesammuga, kui me oleksime arvanud. Täna õhtul avati Tallinnas teine suur vaktsineerimiskeskus Tondiraba jäähallis Lasnamäel. Seal vaktsineerib soovijaid Ida-Tallinna keskhaigla, räägib haigla vaktsineerimise koordineerija Ülle Rohi. Paralleelselt töötab kuus vaktsineerimisboksi ühe vaktsineerimisboksi tunnikoormus on 22 patsienti keskmiselt ja kolme tunniste tööplokkide ulatuses me siis vaktsineerimisera 400 inimest. Teise doosi saavad inimesed kuue nädala pärast sealsamas tondirabas, kuigi vahepeal pannakse seal vaktsineerimiskeskus kinni, selgitas Rohi. Tänaste plaanide kohaselt esimesi doose me teeme kuni viienda juunini, kui on piisavalt vaktsiine. Seejärel me suundume tagasi ravi tänava oma väiksesse, kahe boksiga töötavasse vaktsineerimiskeskusesse, teeme teisi doose ja alates 29.-st juunist lähme tagasi tondiraba vaktsineerimiskeskusesse, et teha nendele samadele inimestele juba seal, siis teised doosid. Kuni seitsmeteistkümnenda juulini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänasest saab koroonavaktsineerimisele aega broneerida ka riiklikul lühinumbril 1247. Samuti avati teine suur vaktsineerimiskeskus Tallinnas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile õhtul lõppenud Euroopa ülemkogu oli peaminister Kaja Kallase sõnul mõnevõrra erinev varasemast erinevat koroonavaktsiiniga seotud teemad tekitasid sügavaid lõhesid riigijuhtide vahele. Samuti võttis see diskussioon valdava enamuse ajast. Kallase sõnul on sellise olukorra põhjustanud vaktsiini defitsiit. Oli väga intensiivne arutelu, et kui võtta, et see kohtumine kestis kuskil seitse tundi, siis sellest viis tundi julgelt oli vaktsiinidest ja terviseolukorrast Öeldakse, et see ongi nagu ütleme sõjaolukord selles osas, et et igaüks on iseenda eest väljas ja, ja ühelt poolt küll ollakse nõus, et peab olema vaktsineerimistase kõikjal Euroopas ühesugune, aga samas kõigil on vähe. Ja kuidas seda olukorda siis siis lahendada, et et toonid olid ausalt öeldes tavapärase sõbralikkus oli asendunud, ütleme palju karmimate toonidega. Kallase hinnangul tuleks vaktsiini jaotuses arvestada ka riikide epidemioloogilist olukorda. Samas on see riigiti pidevalt muutunud ning tänane jaotus ei pruugiks õiglane olla kuu aja pärast. Kas selle samu efekt poleks vaid psühholoogiline toetus? See on psühholoogiline efekt ka, et me ei jäta üksi, et me ei jäta kedagi üksi, kes on raskes olukorras, et ma arvan, et see on tegelikult oluline sõnum. Aga, aga vaadates jah, seda praegust võitlust, siis need põhiväärtused võivad minna selle käigus kaduma. Osade Euroopa Liidu riikide vaktsineerimistempo on märkimisväärselt aeglasem teiste omast, sest tegid panuse Astra senecale ja ajapikku võib see ainult süveneda, kui see ravimitootja oma tootmismahtusid üles ei saa, kuid teised saavad. Kallase sõnul tuleb need riigid järgi aidata. Me ei ole sellest kriisist välja tulnud, kui me kõik ei ole sellest kriisist välja tulnud, ehk siis ei saa olla nii erinevad tasemed, et sul on riigid, kus on 70 protsenti vaktsineeritud ja sul on riigid, kellel samal ajal on 25 protsenti vaktsineeritud, sellepärast et, et selleks, et nagu see tervisekriis saaks läbi, peaks olema Euroopas ikkagi ühtlane tase igal pool ja sellele rõhusid ka need riigid, kellel on vähem vaktsiine, et, et on vaja järg järgi aitamist siin, kuna te ei pääse, kui te ainult iseennast vaktsineerita. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Kaja Kallase sõnul tõi eilne Euroopa Ülemkogu riigijuhtide vahele karmis toonis vestlused. Samas mõistavad siiski kõik, et koroonakriisist tuleb välja tulla üheskoos.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa riigid võtavad viiruse kriisi tuules hiigellaene nagu viimse päeva laupäeval. Eesti laenab võlakirjadega miljardi asemel nüüd vähemalt poolteist miljardit juurde. Soome valitsus tegi sel nädalal veel ühe lisaeelarve, mille on üle viie miljardi euro. Enne lisaeelarve koostamist luges Soome valitsus hoolega rahandusministeriumi kantsleri Martti Hedemäe juhitud töörühma soovitusi. Raportis juhitakse tähelepanu muuhulgas sellele, et Covid 19 on küll ohtlik peamiselt eakatele, aga viirusega kaasnev majanduskriis mõjutab hoopis tööealisi ja peamiselt noori, kes alles peaksid tööelu alustama. Seetõttu soovitatakse eraldi tähelepanu pöörata noorte koolitamisele. Seda on valitsus lisaeelarve koostamisel ka arvestanud. Muuhulgas on kavas juurde luua ligi 5000 kõrgkooli kohta. Kui Eesti valitsus on otsustanud laenurahaga toetada uue, mitte just keskkonnasõbraliku õlitehase ehitamist siis Soome panustab rohemajanduse ja tahab võtta juhtrolli kliimamuutuste ohjeldamisel sest nii tekkiv innovatsioon aitab luua uusi töökohti, toetab majanduskasvu ja eksporti. Uues lisaeelarves ongi näiteks investeering biotoodete ja bioenergiatehase metsafiber rajamiseks. Samuti on saavutatud suuremate linnade Helsingi, Turu, Tampere ja auluga kokkulepe arendada uusi elamupiirkondi nii et sinna ehitataks peamiselt puidust maju ja rajataks keskkonnasõbralik ühistranspordivõrk. Turismile uue tõuka andmiseks on kavas rajada aastaks 2025 Helsingisse uus arhitektuuri ja disainimuuseum. Lisaeelarve üle vaieldi tunde. Vaidlusi ei tekitanud siiski mitte niivõrd raha jagamine, kuivõrd see, kuidas võlad tagasi maksta. Soome on püüdnud viimastel aastatel võlakoormuse kasvu ohjeldada. See eesmärk lükkub nüüd kindlasti edasi mitte selle valitsuse ametiaja lõppu, vaid asjatundjate hinnangul vähemalt kümnendi lõppu. Kui siiani oli eesmärk suurendada tööhõivet 75 protsendini, siis nüüd on seatud eesmärgiks kuni 78 protsenti. Ökonomistide sõnul on see võimalik ainult siis, kui tehakse struktuurseid reforme, panustatakse taristusse ja koolitusse. Töökohad peavad sündima aga eelkõige erasektoris. Selle saavutamiseks on vaja toetada digitaliseerimist ja kaugtööd, muuta vanemapuhkuse põhimõtteid. Lühidalt suurendada tööturu paindlikkust. Eile vaidles Soome parlament tulista selle üle, mis saab Euroopa Liidu majanduse elustamise ettepanekust. Opositsioon tegi valitsusele etteheiteid, et Soome maksumaksja õlule tahetakse panna lisaks valitsuse võetavale hiigellaenule ka teiste laristavate riikide võlad. Soome valitsus ei ole siiski eelarve distsipliini unustanud, vaid lükkas Euroopa Liidu ettepaneku tagasi. Soome tahab, et toetuste osakaal majanduse elustamispaketis väheneks ja eelistataks laene. Täna esitab valitsus parlamendile uue lisaeelarve.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus esitab parlamendile rekordilise lisaeelarve. Prognoosi kohaselt ei õnnestu laenukoormust vähendada enne kui kümne aasta pärast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Ain Käpp ütleb, et kuna väljas on viiruse leviku oht oluliselt väiksem, võiks piirangute leevendamisel alustada välisterrassidest. Käpp lisab, et aastaga õpitu põhjal võiks üle vaadata nõuded, mis võivad olla tänaseks vananenud. Täna on küsimus, kas tooli desinfitseerimine on nüüd päriselt vajalik, kas on vajalik ka kahemeetrise vahet hoida, et kui vaadata teisi Euroopa riike, siis pigem need piirangud on ühe ja pooleteist meetri vahepeal, kui see on värskes õhus, et see sõnum. Peaks olema ka selge, et kui öeldakse näiteks, et mahe peab olema kaks meetrit laudadel siis 50 protsendi nõue tekitab sealjuures lihtsalt segadust. Ehk siis kui meil on kellegil 3000 ruutmeetrine terrass, siis mis see inimeste arv seal peaks siis olema? Käpp rõhutab, et abi ei oleks sellest, kui välistingimustes saaks einestada ainult päeval. Siis juba, ma arvan, väga paljud kahtlevad, kas sellel tegevusel on üldse mõtet, sest noh, jällegi tänasel kuul tänases olukorras, kui palju neid lõuna ajal ringi kõndivaid inimesi siis tegelikult täna on, pigem neid ei ole. Küsimus on see, et kas ma jõuan peale tööpäeva lõppu teha ühe salati ja minna siis koju. Aprilli keskpaigas pannakse soojade ilmadega Tartus tavaliselt lauad kohvikute ette välja. Raekoja platsil asuva kohviku kafee trufee juhataja lena Oja ütleb, et nemad näiteks ei paku selliseid toite nagu burgerid, mida inimestele meeldib kaasa osta. Meie terrass on siin juba valmis ja ootab, me kindlasti ei ole siia toole toonud ega mitte midagi, me ootame väga-väga seda hetke. Kui valitsus otsustab, et nüüd võib avada ükskõik mis tingimustel see siis on, kas see on siis 50 täituvus või mis iganes piirangutega, aga see aitab meid päris palju. Restorani München omanik Andres Maripoo tunnistab, et just kaasamüügi tõttu on nad menüüsse burgerit lisanud. Burgerikohad on burgerikohad, et meil need burgerid nagu väga ei liigu, et ikka on see vana hea snitsel ja vorst ja, ja, ja see teema Maripuu kurdab, et Saksa köök kulleri teenust sama hästi ei kannata. Kvaliteet kukub, siin aitaks just väliste rassi avamine. Klient on ikkagi väga valmis kohe nagu igat võimalust kasutama, et, et, et noh, kasvõi selle kaks pluss kaks reegli järgi ja vähegi kui ilma on, et terrassid, võiks nagu kohe avada, see on, see on ilmselge. Maripuu usub, et kõrtsmikud ja restoranipidajad suudavad ka oma panuse anda, et õhtune einestamine alkoholi mõjul päris peoks ei muutuks. Eilsel kabineti nõupidamisel valitsus piirangute leevendamises kokku ei leppinud. Teemat arutatakse taas järgmisel teisipäeval.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Hotellide ja Restoranide Liit tahab, et kui koroonapiiranguid leevendama hakatakse, saaksid restoranide ja kohvikute kliendid väljas einestada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPresident Vladimir Putin nimetas telepöördumises Ida-Ukraina taas iidseks vene alaks, mis nüüd on muutunud USA koloonia s, mille eesotsas on nukuvalitsus. Seetõttu on hädavajalik vastu võtta otsus tunnustada donetski rahvavabariigi ja Luhanski rahvavabariigi iseseisvust. Palun seda otsust riigiduumale toetada ja ette valmistada sõbralike suhete ja vastastikuse toetamise kokkulepe, siis Putin. Ukraina president VladõmirZelenski lubas, et Ukraina rahvusvahelised piirid püsivad muutumatuna hoolimata Moskva avaldustest. Ta lisas, et Venemaa tegevus rikub Ukraina territooriumi terviklikkust ja suveräänsest. Ukraina kvalifitseerub. Vene Föderatsiooni tegevuse kindlasti Ukraina territooriumi suveräänsuse puutumatuse rikkumiseks kogu vastutus nende otsuste tagajärgede eest asub Venemaa poliitilistel võimudel. Ukraina okupeeritud piirkondadele tähendab Vene Föderatsiooni ühepoolset väljaastumist, Minski kokkulepetest ja normandia formaadist tehtud otsuste eiramist, rääkis Zelenski. Ta kutsus kokku ka riikliku julgeoleku ja kaitsenõukogu koosoleku. Ukraina välisminister Tomõtra Kuleba kohtub täna Washingtonis USA välisministri Antony Blinkeniga. Indrek Kiisler küsis president Alar Kariselt, millised peaksid olema lääneriikide vastusammud Putini otsusele. No vastus saab olla siin ainult see selge ja kiire ja ja vastus saab olla sanktsioonid, nii nagu ka USA on juba teatanud sanktsioonid est. Euroopa Liidu esindasid täna koos ja ilmselt haavad samamoodi sanktsioonide pakid siin nagu väga palju muid variante ei ole. Kas see tähendab seda, et me sanktsioneerimime ikka selgelt ka Venemaad ennast ja, ja, ja ka praegusi Vene juhte, et me ei räägi sellest, et eile õhtul tulid esimesed teated, et Ameerika Ühendriigid sanktsioneerivad neid inimesi, kes teevad äri Ukraina idaosa separatistidega? Jah, kindlasti sanktsioonid saavad olla ainult kiired, efektiivsed ja ja üks võimalus olla efektiivne on see, et liidritega liidrite ja lähedaste ga sanktsioonid on personaalsed ja, ja ilmselt nii ka läheb. Kas see on mingi vaheetapp selles julgeolekukriisis, et Donbass on nüüd avalikult Venemaa kontrolli all ja sellega esialgu piirdutakse, või on see ainult algus, kus liigutakse Ukraina lõhkumisega edasi? Raske öelda, kas ta on vaheetapp või mitte, aga selge on see, et see plaan ei ole sündinud siin neil päevil, vaid see on, see on kindel ja selge plaan sündmusi eskaleerida ja, ja tõenäoliselt kui vaadates sinna Kremli poole, siis tulevad ka järgmised sammud, juhul kui need sanktsioonid, mida lääneriigid koos meiega teeme, ei pane teda mõtlema teistmoodi ja me loodame, et kuskil ikkagi mõistus tuleb pähe ja ja saab laua taha istuda ja arutada küsimusi. Vladimir Putini kõne eile õhtu oli väga pikk, see oli pikk nägemus, kuidas Venemaa küljest on alatult tükk järjest ära rebitud bolševike võimupöördest alates. Kas me peaksime Eestis ka olema mures, et Putin vaatab Eestit kui Venemaa küljest ebaõiglaselt lahti kistud territooriumi? Ma selles mõttes arvan, et me ei pea küll mures olema, sest tegemist on ikkagi väga selge iseseisva riigiga, mis on juba 104 aastat siin eksisteerinud, aga kui me selle mõtteviisiga edasi läheme, mida, mida Putin arendas eile siis võib ju jõuda kuhuni Taanini, Poolani, Rootsi, nii Saksamaal, igaüks siis tunnetab, et on kuskilt tükk ära võetud, nii et ma arvan, see retoorika lihtsalt ei, ei päde. President Alar Karis lendab kohe ka Kiievisse, kus kohtub Ukraina presidendi Volodõ, Margelenski ja peaminister Deniss Shahaliga. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa kutsel kogunes täna hommikul aga ÜRO Julgeolekunõukogu. USA suursaadik ÜRO-s Linda Toomas Greenfeldt ütles kohtumisel, et Venemaa tegevuse tagajärjed on kohutavad nii Ukrainas, Euroopas kui ka kogu maailmas. Vladimir Putin on teatanud, et paigutab nendesse piirkondadesse Vene väed. Ta nimetab neid rahuvalvajateks. See on jama. Me teame, mis nad tegelikult on. See rikub rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtet ja on vastuolus meie hartaga. Veelgi enam, see president Putini samm on selge alus Venemaa katsele luua ettekääne edasiseks sissetungiks Ukrainasse. Nii rääkis Toomas Kreenfeld. Venemaa suursaadik ÜRO-s Vassili Nebensa soovitas lääneriikidel järele mõelda ning hoiatas olukorra halvendamise eest Ukrainas. USA president Joe Biden allkirjastas aga korralduse, millega keelatakse investeeringud ja kaubandus Ida-Ukraina separatistlikesse piirkondadesse, mida Venemaa riigipea Vladimir Putin otsustas tunnustada. Maria-Ann Rohemäe jätkab Washingtonist. Valge maja mõistis hukka Venemaa presidendi Vladimir Putini sammu tunnustada Ida-Ukraina separatistlikke piirkondi ja otsustas kehtestada sanktsioonid inimestele ja ettevõtetele, kes nõndanimetatud rahvavabariikides äri teevad. Samuti ollakse valmis edasi minema veelgi karmimate sanktsioonide ga, sest diplomaatilise lahenduse võimalus on kustumas, räägib valge maja rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sallivan. Oleme üritanud maailmale näidata, et Venemaad pole sunnitud seda tegema vaid see on valikuline julm sõda, mida Venemaa oma naabri vastu kavatseb pidada. Vabariiklasest senaatori Tom Kottoni arvates on valge maja sanktsioonide kehtestamisega hiljaks jäänud. Nõus anti, see põhimõtteliselt, julgustab Vladimir Putinit tegutsema, sest ta teab, et sanktsioonid, millega ta silmitsi seisab, ei ole need, mida ta kõige rohkem kardab. Ka Jaapan on valmis ühinema USA ja teiste G seitsme liikmesriikidega sanktsioonide kehtestamisel Venemaa vastu, juhul kui Vladimir Putin annab käsu Ukraina ründamiseks Jaapani kehtestatud sanktsioonid, sisaldaksid pooljuhtide kiipide keeldu teiste võtmetehnoloogiate ekspordikeeldu ja ka karmimaid piiranguid vene pankadele. Nii teatab ajaleht jomi uri. Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul tuleks Venemaa pihta kehtestada ka täiemahulised sanktsioonid. Intervjuus Madis Hindrele rääkis ta, et Venemaa võib oma rünnakut Ukrainale jätkata. Kõige olulisem on ikkagi tähele panna seda, mida Venemaa president Putin oma telepöördumises eile ütles. See ei olnud midagi muud kui kaudne sõjakuulutamine kogu Ukrainale. Ma ei välista, et Venemaa tegelikult on teinud alles esimese väga väikese sammu. Natuke infot ka sanktsioonide kohta on tulnud ilmselt neid sanktsioone, mis tulnuks Venemaa suuremahulisema sissetungi puhul neid veel ei tule. Tõepoolest esimesed meetmed, mis on avalikuks tehtud, need on tõesti peaasjalikult ainult selle Donbassiga seonduvalt, aga minu meelest oleks viimane aeg tegelikult teha ikkagi samm täiemahuliste sanktsioonide kehtestamise suunas. See, mida eile Venemaa juhtkond tegi, üksnes kinnitavad, et nende soov ei ole olnud algusest peale leida diplomaatilist lahendust. Nende soov on algusest peale olnud leida põhjus või ajend selleks, et viia ellu siis seda poliitikat, mida me praegu oma silme all näeme nende plaanide peatamiseks või mõjutamiseks. Vähemalt on täiesti möödapääsmatu, et ka need sanktsioonid, mis puudutavad Venemaa kõrgemat juhtkonda, peaks praegu juba rakendatud. Kahe ühesuguse sõpruslepingu alusel, mille Venemaa president Vladimir Putin esitas ratifitseerimiseks parlamendile on Venemaal ka õigus ehitada baasid Ukraina separatistide aladele ning vähemalt paberil on neil õigus teha samamoodi ka Venemaal. Sõpruslepingus on 31 punkti, lepingud kehtivad 10 aastat. Duuma arutab sõpruslepinguid täna. Eile kirjutas Putin alla ametlikul dokumendile, kus tunnustas isehakanud Donetski Rahvavabariigi ja Luhanski rahvavabariik iseseisvate riikidena, kuigi Lääs hoiatas sellise sammu tagajärgede eest. Vene riigiduuma arutab sõpruse, koostöö ja vastastikuse abistamise lepingute ratifitseerimist. Täna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa president Vladimir Putin nimetas telepöördumises Ida-Ukrainat taas iidseks Vene alaks, mis nüüd on muutunud USA kolooniaks, mille eesotsas on nukuvalitsus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa ajalehed väljendasid valiku üle pettumust. Üldiselt leitakse, et nii Herman van Rompuy kui ka välispoliitika juhil Catherine Ashtonil jääb puudu staari potentsiaali, st mida nii kõrged ametikohad eeldaksid. Hispaania ajaleht el Pais ütles, hakkab juhtima kaks igavat ja madala profiiliga kuju. Financial Timesi sõnul on valik pettumuseks neile, kes tahtnuks, et Euroopa maailmas rohkem silma paista ja jõulisemalt esineks. Ashtoni valimine oli üllatuseks ka Suurbritanniale endale, ütleb Tiina Tamman Londoni lähistelt. Catherine Ashton ei ole varem olnud ühelgi valitud kohal, ka ei ole ta avalikkusele sugugi tuntud. Aasta tagasi määras peaminister Cordon Brown ta Euroopa Komisjoni kaubandusvolinikuks asendamaks Brüsselis tagasi kutsutud ete Mandelsoni, kellest sai Briti valitsuse äriminister. Catherine Ashton on siinses meedias täiesti varju jäänud. Alles nüüd siis selgub, et Brüsselis nähakse teda tubli töötegijana. Kes suudab 27 riigi seas üksmeelt leida. Baronesse Ashton lükkas tagasi kriitika, et tal ei ole selle ametikoha jaoks piisavalt kogemusi. Ta lubas lähikuudel ja aastatel tõestada, et ta on välisministriks kõige parem isik. Ashton ütles, et esiletõstmine üllatas teda pisut, aga ta tahab jätkata vaikset diplomaatiat ja asjad ära teha. Kui ajakirjandus Euroopa Liidu valikut laitis, siis poliitikud ei näe asja sugugi mustades värvides. USA presidendi Barack Obama sõnul tugevdab see otsus Euroopa liitu ning partnerlust USA-ga. Venemaa välisminister Sergei Lavrov avaldas lootust, et Euroopa Liidu uus juhtkond jätkab koostööd Venemaaga. Eesti peaminister Andrus Ansip oleks küll ülemkogu eesistujana näinud meelsamini Jean-Claude Junckerit aga ta rõhutas, et seda ametikohta ei tohi üle tähtsustada. Eksivad need, kes arvavad, et me valisime Euroopa liidule presidenti. Me valisime ülemkogule eesistujat ja on väga suur vahe, kas valida 27 liikmesriigi koosolekute jaoks eesistujat või valida presidenti kogu Euroopa liidule. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson nimetas Rompei Astoni ametissenimetamist väga ettevaatlikuks valikuks. Kui me võtame näiteks Euroopa Liidu, nüüd selle esimese välisministri, siis no ma pean küll tunnistama, et minu arvates tema kokkupuude välispoliitikaga saab olema nüüd, esimesel jaanuaril, esimesel tööpäeval küll esimest korda on täiesti selge, et Euroopa suurriikide liidrid ei soovinud nende kohtade peale selliseid värvikaid ja, ja väga selgroogseid persoon selles välisministri ringis, kes siis pidi tulema ühest Euroopa suuremast riigist ja vasakpoolsest poliitilisest keskkonnast. See valik lõppkokkuvõttes kompromissi näol ei ole sugugi halb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa ajakirjanduses on teravalt kritiseeritud maailmapoliitikas vähetuntud Herman Van Rompuy valimist Euroopa Liidu ülemkogu eesistujaks ja Catherine Ashtoni nimetamist välispoliitikajuhiks. Poliitikud valikut nii traagiliseks ei pea.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigi esimene sadade miljonite kroonide suurune abipakett teeb suurima ja tähtsaima panuse uute töökohtade loomisele. Ettepanekuid, mis homme jõuavad vabariigi valitsuse töölauale, tutvustab sotsiaalminister Hanno Pevkur. Igal ettevõtjal, kes loob uue töökoha ja võtab sellele töökohale registreeritud töötu tööle on õigus taotleda kuni 50 protsenti palgast, palgatoetust, aga mitte rohkem kui miinimumpalk ehk ehk 4350, nii et inimesele makstav maksimaalne palk siis sellisel juhul oleks kuskil 8700 krooni, et, et millest siis pool pool töötukassa ja, ja riik kompenseeriks. Sotsiaalministeeriumi esialgsel hinnangul peaks selliselt toimiv abiprogramm lisama üle 5000 töökoha. Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis peab viit tuhandet uut ametiposti miinimumiks. Arvestades ka täna suhteliselt kõrget töötuse määra siis alla 5000 töökoha noh, programmi avada ei ole ju mõtet. Kui palju võiks olla neid ettevõtjaid, kes kohe haaravad tõenäoliselt sellest võimalusest kinni? Loodetavasti need töökohad tekivad ikkagi väikeettevõtetes. Nii et ma hindan, et, et ka ettevõtjaid, kes seda programmi kasutavad, saab olema arvukalt täpselt öelda raske prognoosida, aga sellise aja ütleme aastase perioodi peale, ma arvan, siin kolm-nelisada ettevõtet kindlasti võiksid seda kasutada. Siiski hõlmab pakett ka teisi meetmeid. 700 miljoni kroonine pakett näeb ette ka suuremaid tööhariduse ja tööpraktika stipendiume. Samuti lihtsustatakse sõidukompensatsioonide määramiskorda. Rahale on lootus mitte ainult ettevõtjatest, osaühingutel ja aktsiaseltsidel. Ehk juba oktoobri oktoobri alguses avaneb uus taotlusvoor, kus on kokku summasid 200 miljonit krooni, et et mittetulundusühingud, sihtasutused, kes iganes saaksid siis taotleda taotleda tööhõive parandamiseks ja, ja tööhõiveprogrammide endale endale raha ja ülejäänud raha, siis läheb ja läbi töötukassa ja läbi nende meetmete, mis ma siis mainisin. Tarmo Kriis leiab, et ettevõtjate huvi programmi vastu elavneb hiljemalt kevadeks. Oskate ka oletada, milline sektor kõige kiiremini sellest võimalusest kinni haarab. Ma usun, et et täna võiks olla nagu teenindussfäär eelkõige, kus sellist nimetame siis abitööjõudu võiks kõige rohkem vaja minna, aga ei saa ka välistada, et, et selliste abitööde peale tootmises tööstuses on samuti nõudlus tekkimas. Tööandjad on paketiga pigem rahul, annab kriis mõista. Küll ei tohiks riik sellega piirduda. No eks kindlasti võiks sellises keerulises tööturu situatsioonis leida ikkagi veelgi täiendavaid vahendeid. Ei saa muidugi öelda, et, et see, see programm ise oleks kuidagi vähemahukas, aga, aga kindlasti tasuks võib-olla veel vaadata, et kas on näiteks selliseid Euroopa Liidu struktuurivahendeid, mida täna ei ole ära kasutatud või mille täitmine on puudulik. Keskerakond on kutsunud inimesi 24. septembril Toompeale koalitsioonipoliitika vastu häält tõstma. Ühe põhjusena nimetas Keskerakond nimelt riigi passiivsuse uute töökohtade loomisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalministeeriumi ja tööandjate ühistööna valmis kava tööpuuduse vähendamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud aastal müüdi Eestis üle 30 tonni putukamürke, suuremas osas mürgist kasutati toimeainena time etoaadi ja diaklopriidi. Lääne-Virumaa teraviljakasvataja Olav Kreen selgitab, et suurem osa putukamürke on kontaktse, aga need kaks ainet nii-öelda süsteemsed ja põllumehele eriti olulised. Need taimekaitsevahendid imenduvad taime sisse ja on mõnda aega seal, nii et kui kahjurid tulevad taime sööma, siis sealt nad saavad selle kemikaali mürgidoosi ja hävivad ja ei kahjusta enam meie saaki. Samas näitavad hiljutised uuringud, et tarvilikel kemikaalidel on inetu varjupool ning Euroopa Komisjoni otsuse järgi neid järgmisel aastal enam kasutada ei tohi, räägib põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Eva Lind. Nii dimetaadi kui diaglopriidi puhul rääkisime kahjulikest mõjudest ennekõike inimtervisele. Olav Kreen aga ütleb, et Euroopa komisjon põhjendas oma otsust riskide mitte konkreetse kahjuks. Kusjuures alternatiive ehk siis süsteemseid putukatõrjepreparaate turul saada ei ole, et see oli meie jaoks ikka väga suur üllatus, šokk ja väga suur oht, et me üleüldse teatud kultuure enam kasvatada normaalselt ei saagi. Diaklopriid on eriti oluline rapsikasvatajatele dimetuaat, mida rapsile pritsida ei tohi, aitab aga teraviljakasvatajaid. Eva Lind selgitab. Põllumajandusamet aitab uute toodete turule lubamisega küll igati kaasa, kuid initsiatiiv ja ettepanekud peavad tulema taimekaitsevahendite, tootjate ja põllumeeste poolt. Diaklopriidil põhinevaid taimekaitsevahendeid toodab Saksamaa hiigelkontsern baier, ettevõte Eesti haru suurklientide Janne Ehte Tammiste tõdeb, et alternatiividega läheb aega. Et eks alati taustal midagi katsetatakse, tehakse, aga sellist valmislahendust nüüd meil küll lähiaastatel pakkuda ei ole. Põllumeeste le. Kui alternatiivseid võimalusi pole, võib põllumajandusamet anda taimekaitsevahendite kasutamiseks ka erakorralisi kuni 120 päeva kehtivaid lube. Olav Kreen. Me tõesti loodame, et Eesti, kus põllumajanduse intensiivsus ja taimekaitsevahendite kasutamise intensiivsus on suhteliselt madal, et me saaksime need eriload Eva Lind kinnitab, et ametiettevõtjaid hätta ei jäta ja suure tõenäosusega eriload antakse. Kuid ei saa loota sellele, et me niimoodi aastaid järjest saaksime neid väljastada. Pealegi kindlustab põllumeestele antud eriluba, et keelatud taimekaitsevahendit päriselt kasutada saab. Janne Ehte Tammiste selgitab, et Euroopa Komisjoni otsus oli signaaliks ka taimekaitsevahendi tootjatele. See tähendab, et Euroopa turu jaoks paier enam diaklopriidi ei valmista. Meil maaletoomine lõppes juba selle aasta suvel ja enam juurde, nagu Eestisse ei tooda üldse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuleval aastal ei tohi meie põldulele pritsida suuremat osa seni kasutatud putukamürke. Ehkki Põllumajandusamet võib häda korral anda erilubasid, ei pruugi ka sellest kasu olla, sest tootmisplaanides Euroopa turuga enam ei arvestata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPõhja-Eesti regionaalhaiglas oli eilse seisuga 21 koroonaviirusega patsienti, jätkab haigla infektsiooni kontrolli talituse juhataja Mait Altmets. Enamus neist on küll tulnud muul põhjusel kas trauma või mõne muu kaasuva haiguse, kas mingi südameprobleem või midagi sellist, aga on ka üksikuid päris nii-öelda koroona tõttu sattunud võrreldes eelnevate perioodidega, muidugi on see madal, aga eks ta sellist haigla tööd veidikene segab, et meil on nii-öelda koroona patsientide ekstra mõeldud voodi kohta siis 12 et siis see arv on natukene üle, aga proovime neid maja ele nii-öelda üksikpalatitesse või isolatsioonipalatisse ikkagi ära paigutada. Tartu Ülikooli kliinikumis oli eilse seisuga 13 koroonaviirusega patsienti, kellest üks vajas intensiivravi. Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige professor Joel Starkov hindas olukorra rahulikuks. Võiks ennustada, et päriselt mingiks ajaks katkeb koroonahaigete pealevool, aga päris niisuguseid nullipäevi ei ole näinud, või on need olnud üksikud, et, et ikka üks või kaks haiget haiglasse jõuavad ja mingisugune nakatumise foon ikkagi taustal on. Aga noh, eks elu näitab, ennustada on keeruline. Ilus oleks, kui see päris mingiks ajaks päris kauaks see nakatumine. Terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht Urmas Sule ütles, et hetkeseis viitab viiruse rahunemisele ja loodetakse parimat nii suve kui sügise osas, kuid valvsust ei tasu siiski kaotada. Urmas Sule. Tervisesüsteemis me oleme praegu hästi tähelepanelikult ja võiks öelda ikkagi kindlasti ka ettevaatlikud, kui seda mitte teha, siis võib meid tabada väga palju ebameeldivaid üllatusi. Ma loodan, et inimesed on ka saanud selle pika pandeemia lainetega juba selle kogemuse, et, et ei ole nagu niisugune pullikari rukkis. Et inimesed toimetavad samamoodi tavamõistuse piires. Näha on, et praegu soojad ilmad, kuivad ilmad, need võiksid veel anda põhjust siis viiruse leviku aeglustumiseks. Aga kunagi ei ole halvad üllatuse välistatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäevase seisuga oli Eesti haiglates ravil 104 koroonaviirusega patsienti, kellest 40 sümptomaatilise COVID-19-ga. 64 patsienti on haiglasse jõudnud mõne muu tervisehädaga, kuid neil on tuvastatud ka koroonaviirus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVallavolikogu esimees Ülle Vapper valimisliidust Meie vald polnud nõus olukorda kommenteerima, aga ütles, et erakorralise istungi kokkukutsumiseks ta põhjust ei näe ja kiiret pole ka kuhugi. Aga kuu keskel toimuval korralisel istungil hakatakse hääletama ka temale tehtud umbusaldusavaldust, samuti valimisliitu Meie vald kuuluvalt vallavolikogu liikmelt Raul Peetsanilt. Palusin kommentaari vallavanem umbusalduse põhjuste kohta. Raul Peetson. Pool aastat oli piisav aeg, et aru saada, et kuhu suunas me liigume ja poole aasta jooksul sellist sähvatust ei toimunud ja mingit sellist. Me nägime, et selle poole aasta jooksul samm ei tule, pigem asjad liikusid sinna suunda, et seda niimoodi edasi jätkata ei saa. Liiga palju väljakutseid on veel valla ees, et lihtsalt anda veel pool aastat aega õppimiseks ja harra seadmiseks. Kas nüüd teil on siis uus inimene olemas, suvi tuleb kohe peale, kes see tahab tulla suveks juba tööle hakata, tüli valda veel juhtima? Vallavanema koht on selline, ega neid ju niimoodi vasakule ja paremale ei jagata, see peab olema inimene, kellel peab olema säde silmas teotahet täis, et siia selliseid sussituleveid ja uduheeringaid oma pensionipõlve veetma või siis õppima, kuidas olla vallavanem, et selle jaoks kohta ei ole ja on suvi ees siis võimalus tulla Põhja-Pärnumaa vallavanemaks ja koguda siin poliitilist kapitali, et liikuda kunagi siit edasi. Ega selliseid pakkumisi ka nüüd ju riiulil ei vedele ja iga päev ei tehta. Ma tean, et see inimene on kuskil olemas ja kui ta tuleb, siis see suvi läheb tal niimoodi. Vallavanem Rein Kontus. Umbusaldus avaldusele on alla kirjutanud 14 volikogu liiget ja umbusaldusavalduses on ära märgitud, et koostööleppest nii-öelda, mis mind siis on sõlmitud kolme liidu ja ühe erakonna vahel, siis sellest ei ole mina või minu juhtimisel ei ole sellest eesmärkidest kinni peetud ja mina oma tegevuse või tegevusetusega olen tekitanud Põhja-Pärnumaa valla olulist kahju, sealhulgas ka mainekahju ja alates siis päevast, millal ma siis valu valituks osutusin. Ei, olen mina nende sõnul aru saanud kohaliku omavalitsuse toimimise ja kohaliku demokraatia põhitõdedest. Minul isiklikult ei ole esitatud ühtegi sellist kahju nõuet, mis nagu vajaks nii-öelda mingisugust kompenseerimist, aga ka mainekahju. Ma ei oska küll nagu öelda, et oleks kuidagi tekitatud. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Pärnumaa vallavolikogus vallandus umbusalduste laviin. Umbusaldusavaldus esitati vallavanemale, abivallavanemale ja vallavolikogu esimehele. Nende hääletamiseks erakorralist istungit siiski kokku ei kutsuta, vaid oodatakse ära järgmine korraline istung.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLääne-Nigula valla Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo rääkis, et Österbi sadama bassein sai rekonstrueeritud umbes 10 aasta ees. Mullu algas lõpuks sadamahoone ehitus, mis maksab kokku 290000 eurot, millest poole sai Lääne Nigula vald riigi käest. Hirmo sõnul loodetakse maja valmis saada selle kuu lõpuks. Praegu nagu muud tegevust ju sadamas ei saagi teha, kui ujumas käia, paati hoida ja siis lisaks särjepüüdjad. Aga tahaksime näha, et sadamahoone saab olema tegelikult piirkondlikuks arengumootoriks. Et ta tõmbab seda tegevust siin hoopis rohkem käima, et siin on nüüd planeeritud kohvik saun, dušid, panipaigad. Ja ma arvan, et sellel hoonel saab olema suur potentsiaal koos sadamaga, et arvestades seda, et Haapsalu on paar kilomeetrit üle mere Käsil on sadamahoone operaatori leidmise konkurss, mille vastu tundis huvi kolm ettevõtjat, kelle seast tuleb vallal nüüd võitja välja valida. Aivo Hirmo sõnul on Österbi sadama ga seoses veel plaane. Aga lähiplaan on süvendada laevatee väljasõiduks sadamast, et oleks võimalik ka suurematel alustel turvaliselt sisse tulla ja seda võib-olla, kui hästi läheb juba sel aastal, aga sõltub siis nagu ka taotluste tulemustest. Ja teiseks ma tean ka külaselts üks külaselts on näiteks esitanud projektitaotluse ühe aluse miseks, mis hakkaks kursseerima Österbi ja Haapsalu vahet ja loodame, et nende taotlust toetatakse. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Ester piim.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läänemaal Noarootsi poolsaarel on lõpusirgel 290 000 eurot maksva Österby sadamahoone ehitus. Mida kohalik omavalitsus selle rajamisega saavutada loodab?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKriminaalmenetluse seadustik lubab kahtlustatavat ametist kõrvaldada, kui ta võib edasi töötades jätkuvalt toime panna kuritegusid või kui edasitöötamine võib kahjustada kriminaalmenetlust. Riigiprokurör Laura Vaik ei tahtnud täpsustada, millega tema oma taotlust põhjendas. Mul ei ole võimalik praegu rääkida oma argumentidest kohtule, sest seda võiks käsitleda kohtu mõjutamisena ja seda me kindlasti teha ei soovi. Kohus peab taotluse hindamisel veenduma ka seda, kas kahtlustus on ikka põhjendatud ja selleks on kohtule esitatud ka tõendeid, ei saa kahjuks tõenditest rääkida. Praegu kohtumine on esitatud, need tõendid, mis seda kahtlustust põhjendavad. Edgar Savisaare kaitsjad Oliver Nääs ja Üllar Talviste olid veidi lahkemad prokuröri taotluse tagamaid avama. Nääsi sõnul ei pea kaitsjat prokuröri taotlust põhjendatuks. Edgar Savisaar ei hakka mõjutama menetlust ega mõjutama tunnistajaid ega hävitama tõendeid. Üllar Talviste jutust tuli välja, et Savisaart ei tohiks linnapeaametist kõrvaldada, sest ta on valijate seas nii populaarne. Antud kaasus on selles mõttes natuke erinev tavaliste ametiisikute puhul analoogiliste taotluste lahendamisest selles mõttes, et tegemist on siis olukorraga, mida võiks nimetada Vox Populi, Vox de rahva hääl on jumala hääl, et tegemist on siis isikuga, kellel on tohutu suur valijate mandaat ja sekkumine siis kas aktiivses passiivsesse valimisõigusesse, mis on teadupärast põhiseaduslik õigus, et see peab olema proportsionaalne või ei tohi olla disproportsionaalne ja antud juhul ma arvan, et see võiks olla kaalukeeles, prokuröri seisukoha tuleks isik kõrvaldada ametist seetõttu, et ta jätkuvalt võiks mõjutada Tallinna linnavalitsust mitmesugustes asjaoludes, mis oleks temale võib-olla menetluses kriminaalmenetluses kasulikud. Meie selline vastuväide on niisugune pragmaatiline. Et erakonna esimeheks jääks ta ju ikka ja kui selline metsik kihk kinges on, siis noh, ma usun, et ta saaks ju siis oma soove ikka korraldada. Oliver näes ütles, et täna Harju maakohtus toimunud protsess oli tavatu. Daavralselt ei viida sellises asjas kohtuistungit üldse läbi, vaid see toimub kirjalikus menetluses. Prokuratuur esitas omapoolseid tõendeid, kohus ei pidanud hetkel võimalikuks meie poolt esitatavaid tõendeid vastu võtta. Kohus leidis, et see ei oleks protsessi normidega kooskõlas. Prokurör Laura vaik ütles, et see toimus nii tema algatusel. Arvestades selle kriminaalasja eripära, siis otsustasin kaitsjad teavitada sellest, et olen sellise taotluse kohtule esitanud. Laura Vaik ütles, et praegu jätkuvad ülekuulamised ja Edgar Savisaare haigestumine tõendite kogumist ei takista. Ta ei osanud hinnata, millal võiks kahtlustusest süüdistus saada ja asi kohtusse jõuda. Menetlustoimingud jätkuvad ja seda, kui kaua see menetlus nüüd kesta võib, on praegu väga raske prognoosida, see sõltub menetluse käigust, millised tõendid ilmnevad, nii et kahjuks on raske seda hinnata küll, aga loomulikult arvestades seda, et tegemist on olulise kriminaalasjaga siis me teeme omalt poolt kõik selleks, et see jõuaks võimalikult kiirelt kohtusse. Kohtunik teeb otsuse riigiprokuratuuri taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta 30. septembril.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigiprokurör Laura Vaik esitas Harju maakohtule taotluse kõrvaldada korduvas altkäemaksu võtmises kahtlustatav Tallinna linnapea Edgar Savisaar ametist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAasta esimese kahe kuuga on Tartus pea kogu prügiveo üle võtnud Eesti keskkonnateenused. Hanke võitnud ettevõte pidi ostma konkurentide konteinerid kortermajade ees või enda oma tasemele viima. Kogu prügiveokorralduse üleandmine tekitas palju segadust. Näite toob ta korteriühistute liidu juhatuse liige Anne Valk. Siin Annelinna poole peal tekkis küll selliseid imeolukordi, et hommik oli konteiner selle olmeprügiga kadunud. Inimesed tulevad hommikul välja, konteinerit ei ole teist konteinerit, mis keskkonnateenused pidid panema, seda ka ei ole. Eesti keskkonnateenuste Lõuna regiooni juhi kohusetäitja Martin Hallik selgitab, et paljud prügiautojuhid on koroonaviirusega haiged. Lisaks on mureks konteinerite võtmed. Meie logistika on on üles ehitatud mõnevõrra teistmoodi kui, kui teistel prügiveofirmadel, et meil on iga jäätmeliigi jaoks sõidab siis omaette spetsialiseerunud autospets ringi peal, ehk siis seda, et, et meil on vaja Ühe kliendi puhul rohkem võtmeid kui üks nende võtmete juurde tegemine, pultide juurde saamine. See kõik võtab oma aja. Veel olid üle antud andmed ebatäpsed, nii ei leia kohati prügivedaja isegi konteinerit üles. Kui näiteks teada, et selles piirkonnas näiteks on siis 1000 jäätmevaldajat ja praktikas tuleb välja, et ei ole 1000, et tegelikult on 1400, siis see muudab seda pilti väga oluliselt. See kõik tähendab, et viimastel nädalatel on prügikasti ülekuhjumine Tartus tavaline. Tänaseks ei ole mure veel lahendatud. Olmejäätmetest on tegemata 29 konteinerit. Paberijäätmetest on sirka 200 konteinerit, praegu tühjendamata selle nädala kolmapäevaks. Neljapäevaks on kõik need probleemid likvideeritud. Kuigi hallik lubab lahendust kolmapäeval, tunnistab ta, et võtmete mure võib jääda pikemalt. Klientidel kuhjunud prügi äraveo eest lisaraha ei küsita. Veebruari eest me ei võta raha siis ületäitumise eest ehk siis lisaprügi eest, samuti ei võta raha tühisõitude eest, kui need on seotud siis võtmete või pultide puudumise või siis avalike teede olukorraga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus aasta tõi paljudele tartlastele uue prügivedaja ja sellega ülekuhjuvad prügikastid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLoomulikult otsime liitlasi, aga kuna arengud riigikogus on olnud seda laadi, et Keskerakonna kandidaadid on sealt välja langenud siis on igati asjakohane avalikult ja avatult kutsuda ka arutama tegelikult nende võimaluste üle, mis on uues olukorras tekkinud ja, ja kahtlemata meenutada ka ka seni koos tehtud ja tõsi on ka see, et 2001. aastal rahvaliidu ja Keskerakond ja ka mõnede teiste toel sai president ametis aidatud, meie ei, ei ole seda meelt, et valijameeste kogu on kuidagi halvem otsustaja. See on ikka selleks mõtteks, et olla kõikideks arenguteks valmis ja tõepoolest liitlasi on vaja ja Edgar Savisaar ja ka paljud teised Keskerakonna juhtpoliitikud on ju väga selgelt ütelnud, et nad peavad Arnold Rüütlit heaks presidendiks ja ei näe probleemi tema jätkamises. Samal ajal on ka Keskerakond ka öelnud, et hoolimata nende kandidaatide väljalangemisest nad jätkavad konsultatsioone Riigikogus ja nende nelja kandidaadiga, et kas te arvate, et nad peaksid kahel rindel nagu aru pidama? Meid see ei häiri, meie tahame nende aru pidada sisuliselt ja, ja me ei taha mingisugust nurgatagust asja ajada, vaid just avalikult, et kui kõik teaksid jah, meie oleme neile selle kirja teinud ja me oleme neid kutsunud ja ja ma usun, et, et siin on neil mõtlemise maad küll. No pehmelt öeldes, te ei ole just eriti hästi suhtunud sellesse arutelusse Riigikogus, kas ma nüüd tsiteerin teie kirja, et mingil juhul ei soovita Kadriorus näha inimest, kes on seotud kahtlaste korruptsiooniutega või sõltub mõnest välisriigist, kas selle all mõeldakse tõesti neid nelja kandidaati? Ei tähendab, et me ei mõtle nelja kandidaati. Me mõtleme üleüldiselt, et see peaks olema üks inimene, kelle suhtes me võime 100 protsenti kindlad olla ja võib ütelda nii, et ega Aga täna on nendest kandidaatidest, kes seal riigikogus nüüd jäänud ja nende ajaloost väga vähe räägitud ja osadel puuduadele räägita üldse, eks ole, et tegelikult eks meil ikka väikene ebakindlust nne on küll. No on puhkuste aeg ja Keskerakonna büroo ja juhatus sealhulgas peavad nagu vaheaegu. Millal ootate vastust? Meie andmetel peaks olema kuskil tuleval nädalal Keskerakonnal üks suurem juhatus volikogu. Eks see küsimus on selline tähtis küsimus ja ilmselt seda kiri on küll esimehele saadetud, aga, aga neid neid kirju nii nagu ka selle kirja saatmist ei otsusta ju üks mees parteis, meie arutasime neid asju samblamäe koos fraktsiooni ja ja ministritega, et see kiri saata, et ilmselt juhatus otsustab, otsustab neid asju, aga me loomulikult loodame, et, et Keskerakond annab meile positiivse vastuse ja meil on eeldus seda ka arvata, sest sest Keskerakonna kiri meie erakorralisele kongressile oli selline positiivset sõnumit kandev.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvaliit tegi Keskerakonnale ettepaneku alustada kõnelusi ühiseks tegevuseks presidendivalimistel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTallinnas on kokku 57 linnakooli. Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütles, et see, kuidas koolid järgmisel kahel nädalal edasi õpivad, on nende enda otsustada. Tagada tuleb aga see, et 30 kuni 50 protsenti kooliõpilastest on harjutatud ehk siis ei viibi samaaegselt koolis. Sellisele otsusele jõuti sel nädalal arutelul kooli direktoritega. Valdavalt võib tõdeda seda, et kõikides koolides ikkagi neljandast kuni kaheksandate klasside õpilased tulevad kõik taas valdavalt kooli, et et sellised on plaanid ja siis tegelikult toimub hajutamine kas siis gümnaasiumiastmes kümnendas üheteistkümnendas klassis või siis mõnedes koolides ka teises ja kolmandas klassis, nii et see sõltub koolist ja koolimeeskonna otsustest. Kooliõpilaste hajutamine ei tähenda aga tingimata kaugõpet, võimalik on koolis käia ka vahetustega. Kristiina gümnaasiumi direktor Tiina Pall ütles, et nemad lubavad uuest nädalast kõik põhikooli klassid kooli ja saadavad keskkooli õpilased kaugõppele. Kuna kool toimib aga kahe vahetusega, siis tulevad mõned põhikooliõpilased kooli kella kaheksaks ja teised südapäevaks. Niiviisi tagatakse koolis ka kolmekümneprotsendilise hajutatus. Haridus ja teadusministeeriumi teadusnõunik Mario Kadastik ütles sel nädalal, et ministeerium kaalub järelevalvemenetluse alustamist kaugõppele läinud koolide suhtes. Kui tuvastatakse, et kooli ei läinud kaugõppele õiguspäraselt, siis saab haridus ja teadusministeerium teha kadastiku sõnul ka ettekirjutuse, et koolid oma rikkumise kõrvaldajaks ja lapsed kooli tagasi tooks, kommenteerib Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula. Minu meelest me kõik peame tegema endast olenema sellest, et ühiselt selle viiruse vastu võideldes säästa võimalikult palju inimesi nii mentaalselt, vaimselt kui ka füüsiliselt ja ma ei pea üldse õigeks mingisugust selleteemalist, kaklust, võitlust, mida iganes tegelikult, et aga noh, Tallinnat see ei häiri, et selles mõttes, et tuleb kontroll, siis tuleb kontroll, tulevad menetlused tulnud menetlused kindlasti Tallinna kõik koolid käitusid õiguspäraselt ja siin ma ei näe mitte mingisuguseid probleeme selleks, et Tallinna linnal tekiksid probleemid, kui need kontrollid sisse tulevad. Pajula sõnas, et Tallinn aitab ja toetab oma haridusasutusi. Tallinnas on olnud siiamaani kaks kooli, kes on otsustanud eirata Tallinna otsust osalise kaugõppe osas. Need on prantsuse lütseum ja reaalkool. Reaalkooli hoolekogu juht Madis Päts ütles, et reaalkool jätkab ka järgneval kahel nädalal kontaktõppes. Nad on saanud heakskiidu ka terviseametilt. Prantsuse Lütseumi direktor Peeter Pedak ütles, et nemad ei ole veel otsustanud, kuidas järgnevatel nädalatel jätkatakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna koolid jätkavad uuest nädalast osalisel kaugõppel. Valdavalt tulevad aga seni kaugõppel õppinud klassid kooli tagasi ning distantsile saadetakse gümnaasiumiklassid või algklassid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEileõhtuse valitsuse otsused aga mitte toetada ÜRO ränderaamistikuga liitumist oli erakonna isamaa vastuseis, mispeale teatas täna sotsiaaldemokraatide juht Jevgeni Ossinovski, et isamaalasest justiitsminister Urmas Reinsalu peab valitsusest lahkuma. Põhjus selles, et just tema oli kõige häälekamalt dokumendi allkirjastamise vastu. Ossinovski hinnangul ei saa see valitsus enam edasi töötada. No täna me võime öelda, et sisuliselt ju pärast eilset otsust valitsus enam ei toimi, sisuliselt ei toimi. Ja loomulikult sellele küsimusele tuleb lahendus leida. Toimivat valitsust on Eestile vaja. Sotsiaaldemokraadid on olukorda analüüsinud ja pakkunud omalt poolt ühe võimaliku viisi, kuidas seda olukorda lahendada. Ja nüüd on pall peaministri õuel. On selge, et niikaua kuni sellele lahendust ei ole nii kaua valitsust Eestis faktilise koostöömehhanismina ei ole. Urmas Reinsalu korraldas avalduse peale pressikonverentsi, kus teatas, et tema tagasi ei astu ja isamaa oma otsusest ei tagane. Minul kindlasti ei ole eilse arutelu pinnalt mingit põhjust tagasi astuda, sest ma rõhutan veel kord, see on minu õiguslikult põhjendatud argumentidel lähtuv seisukoht, mis lähtus minu hinnangul sellest rahvuslikust huvist, mis puudutab konservatiivset seisukohta rändeküsimustes ja ma arvan, et see peab, nagu ta on olnud ka tulevikus olema maksev Erinevalt Ossinovskist peab tema valitsuse tervist heaks. Minu hinnangul on toimiv valitsus, seda näitas ju eilne päev, vabariigi valitsus oli suuteline jõudma otsusteni. Kas see otsus kellelegi meeldib, kas see otsus kedagi hirmutab, see on omaette ooper, aga valitsus, mis suudab otsustada, mitte ei pelga otsust edasi lükata. On kindlasti töövõimeline valitsus. Kui küsida nõnda, et kas Eestile on kasulik toimiv enamusvalitsus juhiks riiki nii valimistele vastu, kui annaks üle nii-öelda funktsioneeriva poliitilist tahet väljendava valitsuse siis järgmisele pärast valimisi moodustavale valitsusele, siis kindlasti on ühemõtteliselt vastuseatav. Peaminister Jüri Ratas kutsus täna õhtul kella viieks kokku Keskerakonna juhatuse. Päeval jäi ta oma kommentaaridest tagasihoidlikuks. Seis on väga keeruline, kui ühe ministri väljavahetamist nõutakse, siis üsna loogiline on see, et koalitsiooni antud partner ei näe ka võimalust kauem koalitsioonis olla. Selge on see, et see muudab valitsuse seisu palju keerulisemaks. Keegi peab selles keerulises olukorras omama ka seda vastutust ja olema kahe jalaga maas, et Eesti hoiaks oma välis ja kaitsepoliitilist struktuuri. Aga läheks ka sisepoliitiliselt edasi. Ma mõistan, et kolmandal märtsil on valimised tulemas, aga see ei tähenda seda, et me peaksime töö lõpetama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eileõhtuse valitsuse otsuse taga mitte toetada ÜRO ränderaamistikuga liitumist oli erakonna Isamaa vastuseis. Mispeale teatas täna sotsiaaldemokraatide juht Jevgeni Ossinovski, et isamaalasest justiitsminister Urmas Reinsalu peab valitsusest lahkuma. Ossinovski hinnangul ei saa see valitsus enam edasi töötada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresidendi lossi juurde oli kogunenud ligikaudu 60 vanemaealist inimest, kellel tõsine mure oma eluaseme pärast. Proua Maie Sepp on enda sõnul alates varasest nooruses töötanud, aga korterit erastada pole õnnestunud. Läksin kuueteistaastaselt tööle ja töötasin 30 aastat Bögelmannis, lootsin saada korterit, kogu aeg lubati, olin korteri järjekorras, aga kuna ma ei astunud parteisse ja isa on saadetud Siberisse, siis ma arvan, et selle põhjusel mulle korterit ei antud, olgugi et ma ei olnud halb töötaja, mul on kiitus eid, tööraamat täis. Maie Sepp kardab, et üüri vabaks laskmine jätab ta kodutuks. Mulle juba omanik ütles, et üür tõuseb 30 krooni ruutmeeter. Kui palju praegu on? 15 ja see 30 krooni käiks teil üle jõu, aga loomulikult pensioniga ma ei ela sellest ära. Kui tuleb küte ja telefon ja elekter ja kõik juurde tuleb täpselt nii, et söögiraha jäägi. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel elab Eestis praegu sundüürnikuna 7200 leibkonda, neist ligi 2800 vajaks üüri vabaks laskmisel ilmselt eluasemeprobleemi lahendamiseks abi. Ministeeriumi hinnangul kuluks toetuste maksmiseks täiendavalt kuni 35 miljonit krooni. Uut eluaset ei saa siiani sundüürnikuna elanud inimesed muretseda enamasti rahaprobleemide tõttu kellel ei võimalda korteri ostmiseks laenu võtta rahakott, kellel vanus. Biketi kanti loosungeid härra president, kaitse meie kodu. Poliitik ole eelkõige inimene isamaa li kuuse alla. Küüditamine. Inimesed on pahased aastatetaguse omandireformi pärast. Keskerakondlase Marika Tuusi sõnul ei ole sellist varade tagastamist tehtud üheski teises riigis. Häda on ka selles, et Eestis ei ole välja kujunenud stabiilset üüriturgu. Sundüürnike jaoks ei ole tegelikult üüriturg olemas, sellepärast et need inimesed ei ole võimelised ostma või üürima endale pinda nii, nagu seda teevad suured ärihaid ja välismaalased meil, kui me räägime siin vabadest üüridest, siis ma tahaks kuulda, kus üks riik, kus on üürid vabaks lastud, ei ole Euroopas, millest ei ole Ameerikas, New Yorgis kusagil ei ole. Igal pool on paksud üüriseadused, kus reguleeritakse hindasid vastavalt sellele, kui pakk palju omanik pakub ja, ja meie teeme siis nüüd siin omandireformi ga seotud maal, eks ole, siin, kus meil on sundüürnikud, laseme üüri vabaks. President Arnold Rüütel ei saanud täna sundüürnikega kohtuma tulla, kuna ta ei ole Tallinnas. Presidendi kantselei avalike suhete juht Eero Raun kinnitas aga, et president tunneb sundüürnike probleemide vastu huvi küll. Presidenti täna paraku Tallinnas ei ole. Ja esmaspäeval, kui te siia taas tulete, siis president on Lätimaal. Aga teisipäeval on ta täiesti olemas. Ja, ja teisipäeval kui see pikett on läbi, et siis millalgi nagu teie esindajad vastu võtta. President kindlasti tahab rääkida. Presidendil on aega üürimäära vabaks laskmist võimaldavate seaduste muudatuste kohta oma otsust teha 30. juunini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sundüürnikud korraldasid meeleavalduse presidendilossi juures, et president jätaks välja kuulutamata üüri piirmäärade kaotamise seaduse. Presidendi kantselei avalike suhete juht Eero Raun.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti olümpiakomitee täiskogu liikmed andsid hääletuse esimeses voorus Urmas Sõõrumaa toetuseks 83 ja Tõnu Tõniste kasuks 38 häält. Seega kogus Sõõrumaa 69 protsenti häältest ning jätkab ametis Urmas Sõõrumaa. Ma teen omalt poolt kõik, et spordirahva hääl hakkaks rohkem mõjuma ühiskonnas, uskuge või mitte, aga tegelikult ütleme üsna tihti, sa kohtab seda, et kuulatakse ära ja küll ta ikka ära vajub. Aga meid on tegelikult hästi palju, siis tuleb tööle hakata. Valimistel teiseks jäänud Tõnu Tõniste Juhtub ka väikseid imesid ja ma tõesti lootsin selle peale, aga läks nii nagu läks, et andsin tänasele presidendile, ma arvan, niisuguse pärise lahingu ja sai ka natuke välja toodud võib-olla nõrku kohti, mida, mida tuleks parandada ja kus on potentsiaali, nii et lõpuks ikkagi valivad ju liikmed enda nägemust järgi siis oma soovi järgi presidendi ja, ja Urmas sai siin oluliselt rohkem hääli, nii et palju õnne talle. Hääletusele eelnenud täiskogu istungil ei käinud Sõõrumaa ega Tõniste oma programmi tutvustades välja ootamatuid mõtteid. Mõlemad jäid seisukohtade juurde, mida olid viimastel kuudel avalikkuses väljendanud. Urmas Sõõrumaa rõhub rahva tervisele. Ta tahab ellu kutsuda tervisekassa, mille maht oleks 10 protsenti haigekassa mahust. Tõnu Tõniste tõstis esile tippsporti ja ausa spordirolli. Ametisse valitud Sõõrumaa asepresidentideks hääletas täiskogu Erich Teigamägi ja Toomas Tõnise. Sõõrumaa soov on aga täiendavalt ametis näha veel kahte asepresidenti. Hanno Pevkurit ja Lauri Luike. Põhikirja järgi on EOK-l kaks asepresident. See tähendab, et Sõõrumaa soovi täitmiseks tuleb põhikirja muuta. Istungil pandi paika ka täitevkomitee ja esindajate kogu koosseis. Täitevkomiteesse kuulub Sõõrumaa ettepanekul üksjagu poliitikuid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas Kadrioru staadionil kogunenud Eesti Olümpiakomitee (EOK) täiskogu valis EOK presidendiks tagasi Urmas Sõõrumaa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMetsanduse arengukava aastani 2030 ütleb, et Eesti metsandus peab olema kestlik, arvestama metsade elurikkusega kliimamuutustega, olema majanduslikult konkurentsivõimeline ja olema ka jätkuva kultuurilise väärtusega. 25 protsenti meie metsamaast on kaetud täiendavate looduskaitseliste piirangutega, sellest 14 protsenti on rangelt kaitstud ehk igasugune majandustegevus seal on välistatud. Pikas plaanis on aga oluline, et metsa ökosüsteemi võrgustik toimiks tervikuna, ütleb töökava koostanud juhtkogu esindaja Rein Trenkan. Eestis on neid loodusdirektiivi metsa inventeeritud alates 99.-st aastast ja tänaseks on siis 10-st metsaelupaigast kaks seisund hinnatud soodsaks aga vanade loodusmetsade ning soostuvate soolehtmetsade seisund on halb ning ülejäänud kuuel on see tegelikult ebapiisav. Parandamist taastamisega on vaja oluliselt tegeleda. Kindlasti metsade majandamine tuleks senisest enam säilitada laialehiseid lehti, kuid samuti suuri ja vanu puid. Niisiis tuleb tegeleda metsa mõistliku planeerimisega. Mõistliku planeerimise üks olulisem tulem on mosaiikne mets, kus toimub ökosüsteemi lõhuta ning on võimalik arendada ja kasutada teisi metsaökosüsteemi teenuseid, nii et iga tihumeetri puitu, mis metsast saadakse, saab parim võimalik kasutuse. No see tähendab tegelikult seda, et ei ole ka mõistlik väga palju puitu tuua turule. Viimasel 10-l aastal on metsamaa pindala püsinud 2,2 miljoni hektari ümber. Majandatavate metsade vanuseline jaotus on aga ebaühtlane. Uue arengukava järgi tulebki rohkem rõhku pöörata metsade uuendamisele ja hooldamisele. Drenkan ütleb, et tulundusmetsade majandamisel liigutakse metsade ühtlase vanuselise jaotuse poole. Raiemaht võimalik, mis tulevikus olema saab, see on meil nii-öelda arutelu seisus, et see oleks võimalikult ühtlane. Võimalikult pika aja jooksul. Raiemahtude suurust soovib juhtkogu eraldi teemana juunikuu jooksul põhjalikumalt arutada. Keskkonnaminister Tõnis Mölder selgitab, millest lähtutakse. Neid uuringuid, mis erinevaid numbreid pakuvad või mine pinnalt neid numbreid ette käia siia arengukavas, se on omajagu. Me peame vaatama, et mis on meie majandus, metsade tagavara, et me oma metsa majandamises seda ei ületaks. Et meie metsad oleksid kestlikud ja jätkusuutlikud, arvestataksid ka seda elurikkuse temaatikat. 10.-ks juuniks ootab metsanduse arengukava juhtgrupp esimeste tagasisidet huvigruppidelt sügiseni käib keskkonnamõjude hindamine. 2022. aasta teisel poolaastal esitatakse metsanduse arengukava eelnõu riigikogule vastuvõtmiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Aprilli algul tegevust alustanud metsanduse arengukava uus töörühm tutvustas tehtud töö esimesi tulemusi. Tegemist on arengukava esmase tööversiooniga, kuhu oodatakse ka huvigruppide ettepanekuid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIda-Viru turismikoordinaatori Kadri Jaloneni sõnul tuleb saabuv suvi Eesti turismikorraldajatele erakordne koroonakriisi järgne ebakindlus ja ülepiiriliiklemise sulgumine tekitab tugeva konkurentsi siseturismis. Et selles rebimises püsima jääda, kutsutakse appi kohalik kogukond. Iga Ida-Viru elanik saab kaasa lüüa küllakutsumise talgutes, jätkab Kadri Jalonen. Me oleme olnud kinni mitu-mitu kuud ja pole ammu näinud oma sugulasi, sõpru ja nüüd on tegelikult väga loomulik kutsuda neid endale külla. Meil on üleskutse kõigile Ida-Viru inimestele, kutsuge sellel suvel oma sõbrad ja sugulased just Ida- Virumaale külla. Teil on tore koos olla ja samas see toetab ka Ida-Viru turismi, selleks tuleb minna lihtsalt lehele Ida-Viru.ee ja seal on kohe koht, kutsub sõber külla ja isiklik kutse on kõige mõjusam ja ta on ka siiras. Maakonna turismikorraldajad loodavad, et väga aktiivse osaluse korral võivad küllakutsumise talgud tuua Ida-Virumaale sel suvel kuni 100000 külalist kes aitavad turgutada kohalikku turismisektorit, hotelle, söögikohti ja turismiatraktsioone. Kadri Jaloneni hinnangul on raskem aeg selja taga. See, et spaad saavad lahti, see on tõesti suur tänu, et valitsus nii kiiresti reageeris ikkagi paljudele pöördumistele, et juunikuust näha on, et spaadesse broneeritakse grupid teevad juba päringuid aktiivselt. Kõige hullem on kindlasti möödas ja võib öelda, et suures pildis turismisektor Ida-Virus jäi kindlasti jalule, tehti koondamisi, aga inimesi võetakse tagasi siis vastavalt täituvusele. Küllakutsumise talgud pole Eestis varem tehtud. Eeskuju võeti Islandist, kus 10 aastat tagasi vulkaani purskest räsitud turismisektorit kohalike elanike abil elavdama hakati. Sel nädalal alanud külla kutsumise talgutele on seni end kirja pannud umbes paarsada osalejat kuid kas on lubanud lüüa omavalitsused ja maakonnaettevõtted uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaal algasid küllakutsumise talgud, mille abil loodetakse maakonda meelitada tuhandeid turiste.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi me ise sellest aru ei saa, kümbleme me kõik keeles. Valdav osa inimestest on kakskeelsed. Eestis keelekümbluse projekte juhtinud Peeter Mehista sõnul ükskeelset inimest peaaegu enam polegi. Me oleme kõik võtnud sõnu erinevates keeltes oma keelt sisse, ma kuulen, kuidas nii vene keelt rääkivad inimesed kui ka eesti keelt rääkivad inimesed pipardavad oma keelt inglisekeelsete väljenditega, sellist mõistet enam kui puhtalt üks keelset inimest peaaegu ei ole olemas. Keelekümblusprogrammis õpetatakse ja õpitakse vähemalt pooli õppeainetest emakeelest erinevas keeles, kui mitut keelt on mõistlik korraga õppida. Peeter Mehisto soovitab seda teha ükshaaval. Näiteks Eestis me oleme alustanud venekeelsetes koolides eestikeelse kümblusega ja kolmandas klassis on sisse toodud inglise keel, aga näiteks on ka topeltkeelekümblusprogramme olemas Montrealis, kus õpilased õpivad pool päeva prantsuse keele kaudu, mis on laste jaoks teine keel või kolmas keel ja pool päeva heebrea keele kaudu. Keelekümblusmetoodika on ühesugune kõikide keelte jaoks põhimõtteliselt küll, me räägime headest pedagoogilises tavadest, igal juhul. Keelekümblusmetoodika on veel mõned iseärasused, millele tuleb tähelepanu pöörata selleks, et laps tunneks ennast turvaliselt, et ta tunneks ennast vabalt, et ta julgeks katsetada, et ta ei kardaks vigu teha, peab olema lapsel ka mingeid eeldusi, soodumusi selleks, et hästi kümmelda. Loomulikult, kui laps on paindlik ja tajub, ütleme ebamäärasust tal on võib-olla lihtsam, aga meil on teada juba uuringud, et isegi kolmele õppivad lapsed saavad suurepäraselt ka keelekümbluses hakkama, nii et keelekümbluse ei nõua mingit erilist intelligentsi. Peeter Mehisto sõnul võib keelekümblusega ja keeleõppega alustada igas vanuses, kuid mida hiljem, seda raskem, see on. Mitmekeelne inimene saab aga elus paremini hakkama. Üks asi on teada, et majanduslikult mitmekeelsed inimesed tavaliselt teenivad rohkem kui inimesed, kes valdavad ainult ühte keelt. Arvatakse, et mitmekeelsed inimesed on ka sutsu loovamad ja see on hiljuti viimaste nii-öelda aju-uuringute kaudu välja tulnud, et nemad jäävad vaimselt erksaks kauem kui inimesed, kes valdavad ainult ühte keelt, et olles mitmekeelne inimene, võidab kaks ja pool kuni neli sellist kvaliteetset aastat elus, kus ta on vaimselt ergas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis on edukalt käivitunud keelekümbluse programm. Selle juhi Peeter Mehisto sõnul on mitmekeelsus toimetuleku võti meie paljukultuurilises maailmas, mitmekeelne inimene on loovam ja ka kõrges eas vaimult erksam. Täna algas Tallinnas rahvusvaheline keelekümbluskonverents.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Donald Trump külastas USA Mehhiko piiri, kus mainis ka möödunud kolmapäeval toimunud Kapitooliumi ründamist. Ma olen oma administratsiooni ajal korduvalt öelnud, et me usume Ameerika ajaloo ja traditsioonide austamisse, mitte nende lammutamisse. Me usume õigus riiki, mitte vägivalda või märatsemisse. Trump lisas, et tema ametist eemaldamise püüded ei tähenda talle mingisugust riski. Tagandamise pettus on jätk meie riigi ajaloo kõige suuremale ja julmemale nõiajahile. See tekitab suurt viha, lõhestumist ja valu. See on suurem sellest, mida paljud inimesed suudavad mõista. See on USA-le väga ohtlik, eriti sellel äärmiselt õrnal ajal. Samal ajal kogunesid esindajatekoja liikmed arutama demokraatide resolutsiooni, millega palutakse asepresident Mike Pencil algatada presidendi ametist eemaldamiseks põhiseaduse 25. paragrahv räägib USA esindajate koja liige, demokraat Mery Kase Canlen, et. See president on selge ja jätkuv oht riigile niikaua, kuni ta on ametis, räägib USA esindajate koja liige vabariiklane Tom Kaul. Ma arvan, et see resolutsioon on loodud valedel alustel ja on liiga kohatu selleks, et kongress sellega edasi liiguks. USA meedia andmetel on vähetõenäoline, et Benz 25. paragrahvi algatab mis tähendab, et tõenäoliselt hääletab esindajate koda trumpi tagandamise üle juba täna. Demokraadid soovivad, et senati vabariiklaste juht Mitch McConnel kutsuks ülemkoja võimalikuks kohtuprotsessiks puhkuselt tagasi. McConnel on varem öelnud, et ennetähtaegseks kogunemiseks on vaja senati ühehäälset nõusolekut kuid demokraadid vaidlevad, et 2004. aastal vastu võetud seaduse järgi saavad hädaolukorras selle otsuse koos teha mõlema erakonna juhid räägib USA senati demokraatide liider Jack Sumer. Me saaksime koguneda võimalikult kiiresti, et Donald Trump süüdi mõista ja eemaldada ta ametist enne veelgi suurema kahju tegemist. Föderaalne juurdlusbüroo on hoiatanud osariikide julgeolekuasutusi rahutuste eest, kui president tõepoolest ametist eemaldatakse. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA esindajatekoda arutab demokraatide resolutsiooni, millega palutakse asepresident Mike Pence’il algatada president Donald Trumpi ametist eemaldamiseks põhiseaduse 25. paragrahv. Trumpi sõnul tekitavad tema tagandamise püüded viha ja lõhestumist, mis on riigile ohtlik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nErinevad liikumispiirangud aitavad kontaktide arvu suurusjärgus 20 protsenti langetada ja samamoodi maski kandmine, kui selline vähendaks 10 protsenti seda just inimeste omavahelise nakatumise riski siis läheks nakatumist korda ja R null alla ühe, mis ongi hädavajalik selleks viiruse igapäevased nakatunute arvud hakkaksid taas langema. Ehk võime öelda, et lähinädal või maksimaalselt kaks on selles vaates otsustavad siis on teada, kas need meetmed olid piisavad või meil tuleb minna veelgi rangemat teed, mida tegelikult sooviksime ideaalis loomulikult vältida. Lisaks sellele otsustasime täna ära Eesti osalemise Euroopa Liidu ühishangetes, mis puudutab vaktsiini tarneid kokku seitsmelt tootjalt. Varasemalt valitsus on andnud oma põhimõttelise nõusoleku kolme tootja osas. Täna otsustasime, et juhul kui need ülejäänud neli jõuavad samuti reaalsete lepinguteni ja sotsiaalministeerium koostöös Covid 19 teadusnõukoja ja immunoprofülaktika komisjoniga toetab nende soetamist siis me kõigi nende puhul osaleme lepingus. Taotleme selleks vajalikke vahendeid Euroopa Liidu fondist ning leppisime ka põhimõtteliselt kokku, et käesoleval aastal ja järgmisel aastal. Kõik inimeste vaktsineerimised saavad olema nende jaoks tasuta. Kui palju vaktsiine me siis Eesti peale juba oleme lepingutega ära katnud? Kui Eesti ühineb kõigi nende seitsme tootelepinguga, siis võime öelda, et meile tuleb esialgse prognoosi kohaselt vajalikke vaktsiine suurusjärgus kahe miljoni elaniku vaktsineerimiseks. Loomulikult Eestis on 1,33 miljonit inimest, aga me teame seda, et vaktsiin võib olla nii-öelda vajalik korduvalt aasta jooksul või kui ta näiteks annab immuunsuse pooleks aastaks või, või aastaseks. Selleks perioodiks ja teine asi, et neid vaktsiine võimalik teistele riikidele ka annetada, müüa, ja meil ei ole ka täna kindlust, et kõik need seitse tootjat tegelikult nende tarneteni jõuavad. Ehk see kahe miljoni vaktsineerimise võimekus on teoreetiline.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti liitub kõigi seitsme Euroopa Liidus ühiselt hangitava koroonavaktsiini eelostulepinguga. Valitsuskabinet arutas koos teadusnõukojaga koroonaviiruse leviku olukorda Eestis ja naaberriikides. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et valitsus uusi piiranguid esialgu ei kavanda ning eelkõige oodatakse ära tänasest kehtivate piirangute mõju.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Raadio ja Eesti Televisioon on saanud kirju, milles tuntakse huvi Kirde-Eesti fosforiidiprobleemi vastu. Eesti NSVs oli NSV Liidu mineraalväetise tööstuse ministri asetäitja Anatoli Koževnikov, kellelt palusime päevakajasse intervjuu Anatoli Ossipovit. Nagu te teate, tunneb meie vabariigi üldsus muret Rakvere fosforiidileiukohtade saatuse pärast. Mida te võite selle kohta öelda? Võin teile öelda järgmist. Eesti leiukohad on Nõukogude liidus kolmandal kohal nii mastaapide kui ka maavara sisalduse poolest. Esikohal on tootmiskoondis apatiit ja teised Koola poolsaarel. Teisel kohal on karatau ja kolmandal kohal Nende andmete põhjal, mis praegu olemas, asuvad Eesti NSV leiukohad. Niisugune on pilt leiukohtade tähtsuse järgi. Varud on siin suured, ka keskmine maagisisaldus on hea. Mis aga puutub leiukohtade kasutuselevõtmisse, siis siin on nii teaduslikke, geoloogilisi, hüdroloogilisi kui ka keskkonnakaitselisi raskusi ja probleeme. Mida öelda toolse kohta? Me oleme seal projekteerimistööd katkestanud ja praegu on asi teadusliku uurimise staadiumis, kus püüame lahendada põlevkivide matmise probleemi et vältida keskkonna suhtes negatiivseid tagajärgi. Praegu ei ole ette näha selle leiukohale kasutuselevõtmist, kuna oleme alles teaduslike uuringute lõps. Staadiumis seda leiukohta praegu tootmisse ei projekteerita. Ja järgmine küsimus seltsimees Koševnikovile järelikult seetõttu. Kilda kaevandamise ja säilitamise tehnoloogia ei ole lõplikult välja töötatud, peatasid NSV Liidu mineraalväetise tööstuse ministeerium ja Eesti NSV Ministrite nõukogu oma ühisotsusega juba 1983. aastal toolse kaevanduse projekteerimise. Ja nagu te ütlesite, jääb see ka praegu jõusse. Jah, me kirjutasime täna Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe Pruno Sauli alla protokollile, kus me kinnitame veel kord, et enne teaduslike uurimistööde lõpule jõudmist seda leiukohta töötlema ei hakata. Seltsimees Koševnikov oma intervjuus Eesti televisioonile, 24. veebruaril käesoleval aastal ütles Sajus Gor Him omi ülemseltsimees Jampol, et meie vabariigis alustatakse viivitamatult Kabala leiukoha laiaulatuslikku töötlemist, kuna ehitatakse maa-alune kaevandus. Seltsimees Jampuri jutust järeldub, et kavas on fosforiitide forsseeritud kaevandamine vaatamata sellele, et ei ole veel tehtud vajalikud mahus uurimistöid. Kuidas hinnata säärast kiirustamist olukorras, kus varud ei ole veel kinnitatud? Seltsimees Jampol ilmselt kiirustas, öeldes kohtumisel seltsimees ega Eestist, et leiukohas hakatakse kiires korras kaevandama, sest esialgu pole varud veel seal kinnitatud ja ei ole veel selge ka mäetööde. Tehnoloogia rajooni hüdroloogia kõik need küsimused ja tehnilis-majanduslikud põhjendused vaadatakse uuringut ja lõppedes koos Eesti NSV valitsuse ja Teaduste akadeemiaga läbi. Siis saab selgeks, kuidas me oleme valmis kindlaks määrama mäetööde tehnoloogia ökonoomsuse, kuidas me oleme suutelised säilitama selle rajooni veeressursse ja kuidas kindlustama keskkonnakaitse. Ainult teaduslik-tehniliste põhjenduste arvestamine näitab, kuidas selle leiukoha kaevandamise asjus edasi talitada. Seltsimees Koševnikov, öelge, kas on võimalik, et tuleva aasta kolmandas kvartalis, kui lõpetatakse kõik teaduslikud uuringud, selgub, et me ei saa ikkagi olemasoleva tehnoloogia juures hakata kasutama seda leiukohta. Seda on raske ette arvata. Ainus, mida võib praegu teha, on anda kohalikele geoloogidele täiendavad ülesanded, kes peavad tagama mõned lisa puuraukude tegemisel viima läbi geoloogilised uuringud, sest peaküsimus seisneb praegu Eesti jõgede veetaseme säilitamises. Kui hüdroloogia näitab, et me säilitame veetasemel puutumata, siis. Lendab see otsustada mäetööde ja keskkonnakaitse küsimused. See töö tuleb ära teha konditsioonide tehnilismajanduslike põhjenduste koostamisel. Seltsimees Koševiko tähendab, kiirustada ei tohi, kuid aeg on kallis. Jah, muidugi, aega on meil vähe, kuid kiirustada ei ole vajadust, tuleb kõik läbi uurida ja tehnilist majanduslikud põhjendused läbi vaadata koos Eesti NSV Ministrite nõukogu ja teadus. Teuste akadeemiaga, seejärel määratakse kindlaks edasised sammud, ütles intervjuus Eesti Raadiole ja Eesti televisioonile NSV Liidu mineraalväetisetööstuse ministri asetäitja Anatoli Koževnikov.",
"role": "user"
},
{
"content": "Helilõik uudistesaatest 21.04.1988. NSVL mineraalväetise tööstuse ministri asetäitja Anatoli Koževnikov Tallinnas. Helilõigu lõpus kujundus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu haridusala abilinnapea Jüri Sasi oli enda sõnul eile pärastlõunal koosolekul ühes Boris Goldmaniga. Veerand kolme paiku sisenes nõupidamisruumi kaitsepolitsei, kes palus haridus osakonna juhataja Boris Goldmanni endaga kaasa. Mõni hetk hiljem võeti kaasa ka sama osakonna peaspetsialist finantseerimise alal Irina Aab. Prokuratuuri pressiteates seisab, et ametnikke kahtlustatakse linnavalitsuse vara omastamises suures ulatuses, kuid millest täpselt, seda uurimise huvides ei öelda. Veidi püüab selgust tuua Jüri asi. Me teame seda, et mõlemat kahtlustatakse suure summa linnavara omastamises, menetlus alles käib, politsei teeb oma tööd, ootame ära ja siis ma arvan, et 48 tunni võib täna juba siis 24 tunni pärast, me saame teada, et mis edasi saab. Rahvusringhäälingu raadiouudistele teadaolevalt võivad uurimise keskmes olla kinkekaardid, mida Tartu linnavalitsuse haridusosakond jagas koolidele ja linnas tegutsevatele aineliitudele erinevate olümpiaadide, laulukonkurside ja muu õpilastegevuse ja koolijuhtide tunnustamiseks. Kinnitamata andmetel on osa kinkekaardidest haridusosakonnast välja viidud aga ilma põhjuseta. Jüri Sasi. Millised on linnaametnike võimalused omastamiseks ja seda veel suures ulatuses? Haridusosakonna kaudu käib väga suur osa linnaeelarvest läbi ja eks nii rahanduskomisjon linna sisekontrolli teenistus hoiavad kogu aeg rahastada silma peal, aga ma ütlen veel kord, et ega inimeste sisse ei näe, et seni, kuni nüüd meil ei ole midagi kindlat teada, seni on siin väga raske ka midagi kommenteerida ja mida oletada? Seni on mõlemad kinni peetud ametnikud Jüri Sasi sõnul silma paistnud ennekõike eeskujuliku tööga ning varasemaid etteheiteid abilinnapeal pole. Prokuratuuri teatel toimus omastamine kahtlustuste kohaselt 2008.-st aastast kuni käesoleva ajani. Prokurör otsustab lähiajal, kas ta taotleb eeluurimiskohtunikult luba vahistamiseks või mitte. Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi kaitsepolitseiameti lõuna osakond ning juhib lõuna ringkonna prokuratuur. Mirko Ojakivi Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitsepolitsei pidas kinni Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Boris Goldmani ja peaspetsialisti Irina Aabi. Mõlemat kahtlustatakse linnavalitsuse vara omastamises suures ulatuses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMeil ilmselt kasvavad ka palgad kõige kiiremini. Nii et see on selline nõudluse ja pakkumise vahekorra küsimus. Miks kõige kiiremini? Ja teiseks, meie turg on euroalas üks kõige väiksemaid ja väikse turuna on ta ka kõige sellise molotiilsem kõige kõikuvam, kõige tundlikum igasugustele mõjutustele. Kas Ukraina sõja mõjud on tegelikult hinnakasvu kohale jõudnud või on veel vara? Mõnel määral kindlasti, sest kõik need häiritused, mis olid, mis algasid siis Covidist siis tarneprobleemidest, need on sõja tõttu süvenenud viimased kui üks ja mingi protsent kõikides nendes häilitustes on ka nüüd suuremat Ukraina sõja tõttu. Mis saab edasi? Lähikuudel on nüüd kaks sellist mõjurit. On karta, et seda veel mõnda aega jätkub ja see häiritus selle tõttu süveneb, kuid samas suvi on energiatootjatele noh, sellise vähemal se aeg. Ja teiseks või kolmandaks isegi on ju mõned šokid tingitud sellest, et tarneahelaid liiga kiiresti ümber tõsta ei saa, kuid mingi kohandamine juba hakkab toimuma, kuskil tuleb mingi vedelgaasi kai juurde mingi seade, siis see muudab turgu ja mõjub ka meile kaudselt. Nii et selliseid ümbertõstmisi hakkab toimuma, toimub juba ja need mõjutavad siis inflatsiooni allapoole, aga olukord jääb veel mõneks ajaks kindlasti keeruliseks. Kui aga rääkida sügisest, siis sügisel hakkab mõju avaldama õieti juba juulist eelmise aasta hinnatõus sest kuni jaanipäevani võib ütelda, olid hinnad kaks aastat olnud surutud, aga siis nad hakkasid tasakesi tõusma. Hinnatõus kiirenes detsembriks juba üsna palju. Ja siis on juba baasi mõju selline, mis teeb selle hinnatõusu kindlasti kahekorruseliseks. Eesti on väike majandus aga ja väike riik, aga ikkagi, et kas, kas meil endal on ka midagi ära teha, et hinnatõusu alla suruda või ei ole sellel mõtet, et need meetmed lähevad lõppkokkuvõttes tühja? Ei lähe tühja, aga nad lähevad kalliks ja Nad pikas perpektiivis lähevad. Tühja ka turgu valitsus eriti muuta ei saa. Muidugi me võime mõelda sellele, et kuidas luua mingisuguseid reserve et me oleks hetkehindadele vähem tundlikud, ma mõtlen energeetikas ja saaks kasutada reserve eriti tugeva hinnatõusu ajal. Aga noh, see on kõik tulevikumuusika.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmise aasta aprilliga võrreldes olid kaubad 14,4 protsenti ja teenused 27,8 protsenti kallimad. Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid tarbijahinnaindeksit eelmise aasta aprilliga võrreldes enim eluasemega seotud hinnamuutused, mis andsid kogutõusust üle 40 protsendi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMitmed Euroopa Liidu riigid on reageerinud leigelt Tšehhis eelmisel nädalal vene diplomaatide ümber lahvatanud skandaalile. Samas on mõned Ida-Euroopa riigid teinud lisasamme, et näidata üles solidaarsust Prahaga ning saatnud välja Vene diplomaate. Euroopa parlamendi liikme Riho Terrase sõnul peaks seda eeskuju järgima ka Euroopa Liit. Vähemasti nõuab ta seda välispoliitika kõrgele esindajale Josep Borellile saadetud kirjas, millele kirjutas alla ligi 70 europarlamendi saadikut. Ettepaneku Euroopa Liidu nõukogul võtta vastu otsus saata välja Vene diplomaate, kes on akrediteeritud Euroopa Liidu juurde solidaarsusest Tšehhi Vabariigiga sest Venemaa käitumine on olnud väga agressiivne ja Euroopa Liit peab näitama ühtsust. Jah, paljud Euroopa riigid on teinud nagu näiteks Eesti-Läti-Leedu on teinud otsuse vene diplomaatide väljasaatmise kohta aga ühtse Euroopa sõnum oleks kindlam ja tugevam. Kuid kas selline ettepanek ei ole ennatlik, olukorras, kus tegelikult suurem osa riike pole diplomaate välja saatnud ja seda raskem oleks selles ühiselt kokku leppida? No igal juhul ei tohi seda nii-öelda kalevi alla lükata, tuleb suruda, tuleb anda mõista olukorras, kus Euroopa Liit ei ole akrediteerinud Briti suursaadikut enda juurde mingite poliitiliste aruteludega. Miks ei peaks olema võimalik saata välja keru taustaga luuretaustaga vene diplomaate? Terrase sõnul on kirjaga liitunud ka mitmed mõjukad saadikud. Eestlastest on seda kirja toetanud peale minu veel Andrus Ansip, Sven Mikser ja Jaak Madisson on liitunud loomulikult väga palju tšehhe. Palju poolakaid, aga ka näiteks hollandlasi EPP, rahvapartei, asepresident ja isegi rahvapartei peasekretär. Veebruaris koostas Terras kirja, millega nõudis Borelli enda ametist lahkumist. Toona liitus sellega üle 80 saadiku, kuid palju kriitikat pälvinud Borell jätkas ametis. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlamendi liige Riho Terras nõuab Euroopa Liidult vene diplomaatide välja saatmist. Välispoliitika kõrgele esindajale Josep Borellile saadetud kirjaga liitus veel ligi 70 saadikut.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRahva hääle tellijad leidsid täna hommikul postkastidest uue pealkirjaga lehe Eesti sõnumid. Tellijad leidsid ka rahva hääle, mis sisult on hommikuleht. Sõda rahva hääle lugejate pärast on alanud ja aeg, mil rahva hääle tellija saab ühe lehe raha eest kahte lehte, kestab 15. aprillini. Kui eile õhtul olid Eesti sõnumite tegijad mures, kas nende lehte ikka trükitakse siis teiste ajalehtede toimetuse pakkusid neile osa oma trükiaega. Ja kell 22 13 nägi ilmavalgust esimene number Eesti sõnumeid. Hilisõhtul andis nõusoleku peatoimetajaks hakata Toomas Leito. Küsisin, mis kaalutlustel ta seda tegi? Kuna seesama kollektiiv, kes enne tegi rahva häält ja kui läks tants rahvahääle ümber lahti, avaldas toetust mulle ja kui nüüd uuesti tehti see ettepanek siis oleks olnud äärmiselt ebakollegiaalne sellest ettepanekust loobuda. Nagu ma aru saan, Eesti sõnumid jätkab endise rahva hääle traditsiooni. Ja päris kindlalt, kuna tegijad on sama. Püüdlused on samad. Me tahame teha head päevalehte mis on erakondadeväline poliitiliselt tasakaalustatud, objektiivne inforikas, nii nagu üks korralik päevaleht peab olema. Teid on süüdistatud selles, et viimaste päevade jooksul olete riigi aktsiaseltsi rahva hääl laostanud lasknud laiali minna kõik inimesed ja tühistanud rahva häälele kasulikud lepingud. Mis te selle kohta ütlete? Ütlen selle kohta nii et mis meie oleme teinud, see, et on lihtsalt sunnitud käigud, mis te arvate, mis saab rahva häälest, elu näitab. Kui hommikuleht lihtsalt oma lehele paneb peale rahva häälelogo siis ajakirjanduse maailmas on see muidugi täiesti arusaamatu nähtus. See loomulikult ei saa olla rahva hääl ja kellele kuulub rahvahääle logo, see on ju tegelikult veel üldse otsustamata asi. Aga tegelikult kõik paneb paika lugeja tellija, tema ütleb, missugune leht on tema leht. Ilmselt tellijat huvitab see, kuidas ta soovi korral saaks ümber vormistada siin ajalehtede segaduses oma ala meelepärase lehe kättesaamisel. Ümber vormistamine on väga lihtne, selle aluseks on tellija tahteavaldus. Kui tema tahab saada endist rahva häält uue nimega, siis ta peab annuseerima rahva hääle tellimuse ja vormistama Eesti sõnumite tellimuse. Kuna hind on täpselt sama, see ei lähe talle mitte midagi maksma me seda informatsiooni anname. Ajakirjanik Uno lehepuu, te ütlesite, et leht on tasakaalukas, kuidas te seda iseenda sisemist tasakaalu selle ütleme kummalise olukorra keskel olete suutnud toimetuse säilitada? Kahte puhku tegelikult on, on meil endal tulnud väike kahtlus oma tasakaalukuses. Esimene kord oli see just ammune aeg kui rahva häält müüdi tänaseni mõistatuslikule maagile ja teist puhku, nüüd, kui meile hakati panema tasakaalustavat vastutavad väljaandjad. Aga ma usun, et järgides meie viimaste aegade traditsiooni me saame sellest väikesest tasakaalu, kus see nihkes õige pea jagu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Helilõike ajalehe Rahva Hääl kriisi teemadel. Endine Rahva Hääle toimetus hakkab välja andma Eesti Sõnumeid. Juttu vastse peatoimetajaga Toomas Leitoga ja ajakirjanik Uno Lehepuuga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVeel hommikul kell 10 30 oli vabu aegu vaktsineerimiseks umbes 2300 kuid vaktsineerimise korraldamise töörühma juht Marek Seer ütles pressikonverentsil, et juba mõne tunniga oli vabade aegade arv jõudsalt vähenenud. Just võtsin värskemad andmed välja ja saadaval on hetkel veel 631 vaba aega. Suure tõenäosusega need saavad ka täna otsa, aga see pole põhjust. Põhjus, et muretseda. Digiregistratuuri lisatakse aegu vastavalt saabuvatele vaktsiinikogustele ja sellel nädalal ootame siis 48000 doosi saabumist ja järgmisel nädalal ligi 64000 doosi saabumist ja ülejärgmisel nädalal ligi 58000 doosi saabumist Nendest osa tuleb kõrvale panna teise doosi jaoks, aga kogused on suured. Ja rõhutan veelkord, et vastavalt sellele, kuidas vaktsiinid saabuvad, jaotatakse ka aja kiireistratuuri ja seetõttu need digistratuuri ajad ka lisanduvad. Suur palve on inimestele varuge kannatust. Kui meil vanemate sihtrühmadega on mure, et seal on palju inimesi, keda tuleb veenda vaktsineerima siis 50 pluss vanuserühmas on huvi ja soov vaktsiini järele väga suur. Seer ütles ka, et kui tarnelepingud peavad, on kõigi alla 50 aastaste inimeste vaktsineerimisega plaanis alustada seitsmeteistkümnendal mail. Tervise ja tööminister Tanel Kiik ütles, et teise kvartali jooksul on Eestis oodata üle miljoni vaktsiinidoosi ja et Eestil on ka võimekus nädalast vaktsineerimist mahtu tõsta. Aprillikuus on Eesti riik juba jõudnud ligi 243000 doosi täiendavalt tõesti mais ja juunis võib öelda, et me ootame isegi enamat, ehk et 900000 suurusjärgus mõne lubaduse järgi võiks olla isegi rohkem. Ehk võib öelda niimoodi, et see kunagi varem välja öeldud number teises kvartalis on miljon doosi. Tänaste lubaduste pinnalt peaks olema isegi sellest mõnevõrra suurem, aga loomulikult hargneb ja jaguneb mitme erineva nii-öelda nädala peale kuu peale. Ja kui me niimoodi matemaatikat natuke teeme, siis see tähenda näeks seda, et võib-olla niisugune 70 80000 doosi nädalas peab olema see tempo, et, et läbi aprillist nii-elda juuni lõpuni samas mahus samas ulatuses vaktsineerimisi teha. Seni need mahud on olnud väiksemad, kuna ka riiki jõudvad kogused on nad väiksemad, aga juba sel nädalal me loodame taas nii-öelda rekordit ületada ehk eelmise nädala 53000 üle teha ja see siht on igatahes saavutatav. Tervishoiuteenuse osutajad on väga palju vaktsiini tellinud esimeseks, teiseks doosiks ja see tellimise võimalus on jätkuvalt veel avatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates tänasest oodatakse koroona vastu vaktsineerima lisaks vanematele eagruppidele ka kõiki vähemalt 50-aastaseid või veel sel aastal 50-aastaseks saavaid inimesi. Vaktsineerimise aja saab broneerida digiregistratuuri kaudu või helistades kohalikku haiglasse või eraraviasutuse registratuuri.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskkonnaameti looduskaitse planeerimisosakonna spetsialist Kadri Kasuk ütles, et Võhandu jõel kehtib kaitsekord, mis pärineb 1964.-st aastast ja vana kaitsekorraga kaitstavad alad on vaja uuendada ülejärgmiseks aastaks. Uus kaitsekord puudutab paljusid Võhandu jõe ääres elavaid inimesi, sest kaitseala asub 97 protsendi ulatuses eramaal. Kõige olulisemaks muutuseks on kaitseala piir, et kui varasemalt oli kaitseala 300 meetrit jõe teljest komalegi poole siis oli selline kunstlik piir, mis ei arvestanud loodusväärtuste tegelikku paiknemist. Et nüüd, käesoleva eelnõuga oleme korrigeerinud kaitseala piiri, et see arvestab siis loodus väärtust paiknemisega looduses. Kadri kasuk tõdes, et Võhandu jõe ürgorg oma paljandite, koobaste, allikate, metsade ja niitudega moodustab mitmekülgse maastiku, mille hoidmiseks on vaja kõigi osapoolte koostööd. Me väga ootame, et inimesed annaksid tagasisidet ja teeksid ettepanekuid, kas seda kaitse-eeskirja annaks paremaks teha, et kuidas see praegune eelnõu nende ootustele vastab või saab seda kuidagi veel paremaks teha, et oodatud on huvigrupid, elanikud ja teised osapooled. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põlva maakonnas asub Võhandu jõe ürgoru kaitseala, mille kaitse-eeskirja muutmisel väheneb oluliselt kaitstav maa-ala. Keskkonnaamet plaanib kaitseala piiri muuta nii, et kaitsealale jääksid vaid looduskaitselist väärtust omavad alad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänase päeva peamised sündmused tulevad Krimmist, kus on lõppemas rahvahääletus Venemaaga ühinemise ülem kella kaheks päeval oli hääletamas käinud tublisti üle poole Krimmi elanikest. Rahvahääletuse Krimmi Venemaaga ühinemise üle võib lugeda toimunuks, nii teatas Krimmi peaminister Sergei Aksjonov. Tulemus tuleb väga kõrge, selles pole mingit kahtlust, kõik on üksmeelsed, tulevad hääletama ja näitavad oma suhtumist. See on Krimmi elanikele esimene kord näidata oma tahet vabalt ja otsustada, millises riigis nad tegelikult elada tahavad, rääkis Aksjonov. Meil on nüüd Krimmis telefonil kolleeg Astrid Kannel. Ma olen olnud suurema osa päevast Siinferopolis, kus on väga rahulik inimesed, käivad hääletamas ja mulle tundub, et nende valimiste omapära on see, et need, kes lähevad valima, lähevad ütlema jah, Venemaale. Ja need, kes tahaks öelda ei, need on otsustanud boikoteerida näiteks Krimmi tatarlased on öelnud, et nad praktiliselt vähemalt 90 protsendiliselt boikoteerivad seda üritust ja see ongi nende vastus. Ja samamoodi on ikkagi veel ka Ukraina sõjaväeosasid siin kus tegelikult sõjaväeosa ülemused on andnud õiguse minna ja hääletada, aga just üks konkreetne sõjaväebaas, mis on siin Feropolis selle ülemus, ütles, et mitte ükski sõdur ei ole tahtnud seda õigust kasutada. Nii et mulle tundub, et neid valimisi iseloomustab see Sa oled inimestega rääkinud ka, mis on see argument, miks nad tahavad olla pigem Venemaa koosseisus kui Ukrainaga? Noh, siin lihtsalt on väga palju venelasi ja nad tunnevad, et nad tahaksid ühineda Venemaaga. Aga väga paljud ütlevad ka, et Ukraina ei ole neid nagu kuidagi aastakümnete jooksul aidanud, et nad, nende elu on raske, nad elavad krediidis ja kõik ümberringi on nii kole ja õudne, et, et selles kõiges on justkui süüdi Ukraina riik, aga tegelikult kui nagu uurima hakata seda, et kas nad kujutavad ette, mismoodi siis nagu Venemaal elama hakatakse. Ega neil nagu ettekujutus selles mõttes täpselt ei ole, kui ma näiteks üritan seletada, et ega, ega mina ka oma kodumaal pean ikkagi tegema tööd ja nägema vaeva, et jõuda mingi rikkuseni, et ilmaasjata ei tule miski, siis siis siis nad vaatavad, et mis mõttes, et, et umbes igal pool mujal kui Ukrainas peaks ju olema hea elada, et lihtsalt inimesed ei ole saanud aega, et korralikult läbi mõelda, aga mida see liitumine õigupoolest tähendab? Kui ühinemine Venemaaga heaks kiidetakse, kuulutatakse poolsaar sõltumatuks ja suveräänseks riigiks ning seejärel on Krimmi juhtidel kavas pöörduda Venemaa poole ettepanekuga võtta Krimm Venemaa koosseisu. Venemaa nõustus täna aga ajutiselt peatama Ukraina sõjaväebaaside blokeerimise Krimmis. Niinimetatud vaherahu kestab 21. märtsini. Lääneriigid on referendumi korraldamist teravalt kritiseerinud ning märkinud, et seda ei tunnusta. See on tõsine löök Euroopa julgeoleku alustalade pihta ning loob pretsedendi, mis võib juba lähitulevikus muuta tundmatuseni Euroopa poliitilist kaarti. Nii ütles riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu võttis vastu avalduse, milles kutsub Eesti liitlasi NATO-s ja Euroopa liidus lõpetama relvatarned Venemaale. Venemaa kinnitab jätkuvalt, et Krimmis toimuv referendum on seaduspärane. Välisminister Urmas Paet kommenteerib. Selles osas Venemaa võib ju palju väita, et ka ÜRO Julgeolekunõukogus eilne hääletus näitas selgelt, et Venemaa on oma tegevusega üksi, et ükski teine ÜRO Julgeolekunõukogu liige ei olnud Venemaaga sama meelt ehk siis kõik ülejäänud leidsid seda et tegemist on siis illegaalse tegevusega Krimmis ja, ja mingil juhul ei saa seda nimetada õiguspäraseks referendumiks. Nii et selles osas rahvusvaheline kogukond on noh, sisuliselt kõige esinduslikumal tasandil oma seisukoha sellele tegevusele andnud. Ja tõepoolest homme Euroopa Liidu välisministrid siis arutavad uusi võimalikke meetmeid Venemaa osas, sest noh, üleval on ju ka riskid, et Venemaa üritab Ukraina mõjutamist erinevate meetoditega jätkata. Kuidas teile tundub, kas Krimm läheb käest ära? No isegi kui ta ajutiselt on tänu vene sõjaväe sissetoomisele Venemaa kontrolli all, siis see ei tähenda seda, et seda peab kuidagi aktsepteerima või, või seda sisulist siis okupatsiooni peaks kuidagi tunnistama, nii et ei, sellega rahvusvaheline kogukond kindlasti ei, ei pea leppima ja ka mitte rääkima sellises allaheitlikus toonis, et midagi on justkui käest ära antud. Muusikud ja vabaühendused nõudsid Tallinnas Vabaduse väljakule antud toetuskontserdiga Venemaa agressiooni lõpetamist. Avatud Eesti Fondi juht Mall Hellam luges ette Eesti vabaühenduste pöördumise. Kodanikuühiskond saab vabalt ja loovalt uut ja avatud Ukrainat ehitada vaid siis, kui on tagatud kodanike inim ja põhiõigused. Kui on garanteeritud kogunemis ja sõnavabadus. Kui on kindlustatud ajakirjanduse ja kohtupidamise sõltumatus. Ja kui valitseb õigusriik",
"role": "user"
},
{
"content": "Krimmis toimus rahvahääletus Venemaaga ühinemisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe oleme tänaseks ette valmistanud valitsuse eelnõu, mis ütleb, missugused on riigieelarve koostamise lähtealused ja põhimõtted aastateks 2001 2004. See ise iseenesest ütleb, et üks küsimus, mille me oleme kujutame ette, et see on lahendatud, me siiski teeme mitte ühe aasta peale see strateegia, vaid vaid kuni 2004.-ni. Selles on sees need oletatavad või need pakutavad maksuvabastused ja ja maksuvähendamised, millest koalitsioon on aru pidanud ja ühisele nõule jõudnud ja selles on ka sees eelarve tasakaal kui kõige tähtsam printsiip. Ehk siis me läheme järgmistesse aastatesse taotlusega saavutada eelarve tasakaal, need on need põhimõtted. Ja me oleme siin ette kirjutanud ka numbrid, et riigieelarve kulutuste maht saab olema järgmisel aastal 29 miljardit krooni ja välislaenude arvel tehtavaid kulutusi 725 miljonit krooni. Umbes. See on siis nüüd need eelarve strateegia, need maksuvähenduste osas on esimesel kohal füüsiliste isikute maksuvaba tulu tõstmine kaheksal kroonilt 1000-le kroonile kuus, füüsiliste isikute maksuvaba tulu sidumine laste arvuga alates kolmandast lapsest. Siis on terve rida muid asju, ka kange alkoholi aktsiisimäära alandamine ühe koma 45-lt kroonilt absoluutalkoholi mahu protsendi kohta liitris 1,15 kroonini ja terve rida muid asju. Nii et selline eelnõu läheb välja eilse arutelu põhjal, mis koalitsiooni üldkoosolekul toimus. On mul positiivne mulje, et sellisel kujul see strateegia saab heaks kiidetud ja see koht, kus me leiame täiendavaid ressursse innovatsiooni ja arendustegevuse toetamiseks ja ja hariduse toetamiseks on eelkõige garantiide süsteemi laiendamine, milleks meil on veel kasutamata võimalusi. Kas seisukoht või õieti teade, et mõõdukad on esitanud ametliku seisukoha eelarvestrateegia ümber vaatamiseks on see juba siis vananenud uudis, olete te jõudnud mingile kokkuleppele? Ma ei tea, kas tõesti eile tehti mingisugune täiendav dokument, kuid see dokument, mis mõõdukat on esitanud, see dokument, käsitles ühte konkreetset asja see, mis oli siis nende fraktsiooni ja juhatuse ühine dokument, laenukoormuse suurendamist ja noh, kui me garantiide kaudu jõuame selles kokkuleppele, siis selle me lahendame, muud küsimused käsitlesid seal eelkõige selle strateegia, tekstilist osa prioriteetide sõnastust ja nii edasi. Ja need ettepanekud on kõik arutatavad ja, ja tekstiline osa vastavalt strateegia osa korrigeeritav. Meile on tähtis, et me saaksime need niisugused otsustused, mis puudutavad numbreid, mis puudutavad konkreetseid samme, kirja, et me saaksime edasi töötada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusminister Siim Kallas eelarvestrateegiast kuni aastani 2004.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLõplikult valminuna umbes 1200-le inimesele tööd andva Audru kalakasvanduse detailplaneeringu menetlemine on kestnud juba enam kui aasta, täna sai see lõpuks vallavolikogult üksmeelse heakskiidu. Audru vallavanem Margus Joonas. Asjaolud riskid ja, ja ka võimalikud, need positiivsed tulemused olid ju kõigile juba ette selge, kuna ta oli ka vastu võetud ja vahepeal siin ka nüüd vaieldud pikalt siin nende detailpõlaringu vaiete üle, nii ornitoloogiaühingu kui ka siis kohaliku proua Seimariga olid kõik nagu asjaoludega väga hästi kursis tegelikult. Esmalt vaieldi keskkonnamõjude üle, siis seati kahtluse alla nende hindamisakti usaldusväärsus. Kõige selle tulemusena võib vallavanem Margus Joonas järgmisele 30-le päevale, mil otsust vaidlustada saab üsna rahulikult vaadata. Me oleme ka selleks väga korralikult valmistunud, sest see volikogu motiveeritud otsus, mis nüüd sai tehtud, sel puhul on nüüd siis 70 lehekülge pikk, ükskõik kes selle kätte võtab, seal on nüüd absoluutselt kõiki asjaolusid, planeeringu algusest peale kõiki vallapoolseid menetlustoimingud algusest peale kaalutud põhjendatud, selgitatud on välja toodud seal, kas kolmel neljal leheküljel siis need avalikud huvid, kõikvõimalikud tööhõive, suurenemised ja, ja mis sinna juurde kõik käib, maksubaas, valu suureneb, terve riigi ekspordivõime suureneb ja nii edasi, nii et, et see on äärmiselt põhjalik dokument, et, et kui need keegigi peaks tegema kuskile kohtusse mingi mingi sagiavalduse ja kui kohtunik võtab selle dokumendi kätte, siis ta ei tohiks sealt leida küll ühtegi põhjust, mis põhjusel peaks selle planeeringu vaidlustatud saama. Arendaja Fjord Fre Solding on andnud teada, et ehitusprojekt valmib 25.-ks maiks ning siis läheb esmalt vanade laudahoonete lammutamiseks. Siin temalt augustis, septembris hakkab uute hoonete ehitamine ka teed ja kommunikatsioonid trassid, need siis saab ka siin augusti alguses, juuli lõpus peale hakata. Nad tegelikult tahavad saada esimesed kalamaimud kasvama oktoobris sellel aastal, sest need ju ettekasvatatud maimud on ju tegelikult juba Taanis praegu olemas, Nad toovad sealt juba noorjärgud siia ja siis esimene kaubakala tegelikult peaks tulema teoreetiliselt isegi juba siin kevadtalvel. Taani konsortsiumile kuuluv aktsiaselts Ford Soldingu enam kui pooleteisemiljardiline investeering tooks Pärnumaale suurejoonelise ettevõtmise ga maailma mastaabis lõplikult valminuna on see valmis väljastama kuni 80000 tonni kaubakala, millest suurima osa moodustab koha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnumaale Audrusse kavandatava hiigelkohafarmi detailplaneering sai vallavolikogult heakskiidu, suvel algab ehitus ning juba oktoobris on esimesed kohamaimud kasvamas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitseväe juhataja Martin Herem ütles, et sügisel ajateenistusse kutsutud umbes kahest 1000-st ajateenijast on kaitsepoogitud umbes pooled. Ülejäänuid see sügis ajateenistusse vastu ei võeta. Herem sõnas, et kohustuslikust ajateenistusest poisid siiski ei pääse. Vaktsineerimata kutsealused kutsutakse ajateenistusse lihtsalt hiljem. Kas jaanuaris, juulis või järgmise aasta oktoobris. Varem või hiljem me võtame teenistusse ka need, kes on vaktsineerima hakanud. Nii et oma kohustused saavad täita. Küll aga kogu see kahtlus ja usaldamatus tekitab minus ka järgmise küsimuse. Kui ühel hetkel on vaja Eesti maad kaitsta ükskõik millist küla teeristi või linna kas selles võiks ka kahelda? Kaitseväe umbes 4400-st töötajast on tänaseks vaktsineerimata umbes 250 inimest. Herem ütles, et mõningatel juhtudel on see olnud põhjendatud. Inimestel on kas meditsiiniline vastunäidustus või on nad olnud puhkusel või välismaal. Neid, kes otsesõnu kaitsesüstist keeldunud või siis seda proovinud vältida, on ligisada. Herem ütles, et nüüd on kaitseväes mõttekoht, mis nende inimestega edasi teha. Kui on meditsiinilised põhjused siis me tõenäoliselt peame nendele leidma mingi aeg teistsugused tingimused teenistuseks, hoidmaks ära viiruse levikut kaitseväes. Kui nendel ei ole mitte mingisuguseid põhjuseid, välja arvatud oma veendumus siis meil tekib küsimus, miks mõned inimesed, enamus inimesi, kes on vaktsineeritud ja neid on täna kaitseväes, siis üle 95 protsendi? Miks me neid saame kasutada Lätis, Iraagis, Tallinnas ja Tartus? Erinevates olukordades, aga teised saavad tegutseda ainult piiratult. Reservõppe kogunemistele lubatakse Heremi sõnul samuti vaid neid, kes on kaitsepoogitud haiguse varasemalt läbi põdenud või kes testivad koroonaviiruse vastu negatiivselt. Koroonaviiruse testiõppe kogunemisel maksab kinni kaitsevägi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitsevägi on koroonaviiruse vastu kaitsesüstimise osas range. Ajateenistusse võetakse sügisel vaid need poisid, kes on kaitsepoogitud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRainer Aavik on valimisliidu Pärnu ühendab liige, Pärnu abilinnapeana töötas ta viis aastat ja nüüd jätkab linnavolikogu liikmena ettepanekut tulla ministeeriumi Tallinna haigla projekti juhtima. Tal pikalt kaaluda ei lastud ja eks selliseid ettepanekuid tuleb vaid kord elus, ütleb ta. Nüüd tuleb asjaga kiiresti edasi minna, sest haigla peab 2026.-ks aastaks valmis olema. Rainer Aavik. Tallinna haigla, mis on siin lähimal kümnendil üks suuremaid investeeringuid, mida riik üldse planeerib, on just hetkel hoogu üles võtmas ja oli vaja inimest, kes siis sellega tegelema hakkaks, palju olulisi samme juba tehtud ka, et on olemas siis funktsionaalne arengukava, õige pea on kehtestamisele minemas siis Tallinna haigla detailplaneering, värskelt on avatud üks riigihangete imõtteliselt peaks lähinädalatel tulema siis otsus, et riik ja Tallinna linn moodustavad ühise sihtasutuse, mis hakkab siis Tallinna haigla arendamisega tegelema. Kohe-kohe on kätte jõudmas ka tähtaeg, millel peab Euroopa komisjonile esitama ära rahastustaotluse. On ju kokku lepitud, et riik esitab Euroopa komisjonile taotluse 380 miljoni euro taotlemiseks, et seda haiglat ehitada. Tallinna linn on lubanud siia panustada 100 miljonit eurot. Räägime siis objektist, mis maksab pool miljardit. Silver Smeljanskil oli eile teine päev Pärnu abilinnapeakabinetis. Pärnu on ta kodulinn, aga siia jõudis ta tagasi nelja aasta eest, olles õppinud Ameerika Ühendriikides ja Taanis ning elanud pisut aega Tallinnas. Enne arengu ja planeeringuga tegeleva abilinnapea na tööle asumist töötas meljanski Pärnumaa arenduskeskuses ettevõtlusega aatori projektijuhina ja oli Pärnu linnavolikogu liige Silver Smeljanski. Kuskil 24 tundi anti aega, et selle ajaga pidi otsustama öö jäi üsna lühikeseks, aga loodan, et otsus oli õige. Praegu on pigem selline sisseelamis aeg, otse loomulikult, et meil on siin ju palju inimesi vaja kõik selgeks saada, kes mida teeb. Aga laias laastus on arusaam olemas ja pilt on selge. Jah. Valimistena on vaid aasta, siis võib juhtuda, et tuleb uut tööd otsida. Kindlasti ma ei mõtle selle peale, et ei tulnud üheks aastaks. Mina soovin jätkata küll, kui võimalus. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalministeeriumis asus Tallinna haigla ligi pool miljardit maksvat projekti vedama Rainer Aavik, kes veel eelmisel nädalal töötas Pärnu abilinnapeana. Aaviku asemel sai Pärnu abilinnapeaks Silver Smeljanski.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti energia Enefit kaevandustes kaardistavad markseiderid ehk mäemõõteinsenerid droonide abil ladude mahte, lisaks mõõdetakse nendega ka erinevaid objekte, näiteks loodava päikesepargi alust pinda. Enefit, kaevanduste peamark Seider ja Allan Viili sõnul annab droonide kasutamine võrreldes tavaliste mõõtetöödega tublisti ajavõitu. Kui põlevkiviladu enne inimene mõõdistas, no võib-olla mingi välitööd, siis noh, konkreetselt seal laos, eks ole, võib-olla ta tegi seda tööd pool päeva, siis nüüd ta lendab selle drooniga üle võib-olla tunni ajaga. Droonide kasutuselevõtu üheks argumendiks oli ka tööohutuse suurendamine, sest enam ei pea Mark Sheiderit nii palju ohtlikul pinnasel turnima, ütles Enefit kaevanduste juhatuse esimees Andres Vainola. Selle drooni soetamisele kasutuselevõtule eelnes tegelikult eesmärk, kuidas tagada täiendav ohutus uusmeie markscheideritele maakeeli siis mäemõõteinseneridele sest nemad käivad igapäevaselt ringi mööda põlevkiviladusid neid lubjakivi ja puistanguid kaeveõõneid ja teevad mõõdistusi, et määratleda siis nii kaeve kui pinnase liikumise mahte. Ja kuna see ohutus on meil prioriteet, siis me otsisime täiendavaid lahendusi, et kuidas seda ohutust paremaks teha. Ja siis saime nagu kaks ühes, et lisaks ohutusele, mida tagavad meile drooniga mõõdistamised, saime ka täiendavat efektiivsust ajakokkuhoidu sest muidu nad oleks pidanud jala kogu need väljad puistangud, kalded läbi käima, siis täna teeb seda droon. Lisaks jälgiti suurettevõtte juhi sõnul neile sobiva maamõõtetehnoloogia arengut. Andres Vainola. Olime katsetanud siin paari trooni puhtalt maastiku rekultiveerimise pildistamiseks ja need ei olnud meil kõige paremad tulemused, aga tõepoolest ju ka droonitehnoloogia iseenesest ju areneb meeletu kiirusega. Ehk ma arvan, need kaks ühes, nii droonitehnoloogia täiendav arendus kui meie enda vajadused ja võimalused, need olid kaks asja, mis kokku said, ja täna siin on need materialiseerunud. Oluline oli seegi, et Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudi tehtud uuringud näitasid, et droonidega tehtavad mõõtmised sobivad Enefit kaevandustele ka oma mõõtetäpsusega. Enefit, kaevanduste pea, Mark Seider, Allan Viil. Selle täpsus on, on võrreldav selle GNSS seadme täpsusega, mis, mis on riiklikult paika pandud, missuguse täpsusega peab Marceer mõõdistamist tegema, et see täpsus on täiesti olemas. Kokku on Enefit kaevandustes Mark seideritel nende töös abiks kaks drooni Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Energia on kaevandustes kaardistamisel ja mõõtmisel abiks võtnud droonid, mille eesmärk on inimestele ohutumate töötingimuste loomine ja töö tegemisel saadav ajavõit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHelsingi linn pole testimispunktide rajamise plaane ülele kommenteerinud, mõningatel andmetel tuleb valitsuses kogu reisikorraldus täna homme uuesti kõne alla. Soome Tallinna suursaatkonna pressinõuniku Sanna Immoneni sõnul võib täpsustab teave tulla lähipäevil. Sadamatele reisiliiklusele olukord on raske, sadamates testimise korraldamist valmistatakse ette ja me loodame täpsustavat infot saada lähipäevadel. Oluline on praegu ka teada seda, et võrreldes kevadega tegutsetakse nüüd Soome nakkushaiguste seaduse alusel ja see natuke erineb sellest eriolukorra seadusest. Kas see tähendab, et reeglid muutuvad karmimaks? Seda me ei veel ei tea. Soome piirivalve esindaja sõnul on kõik testimisega seonduv keeruline näiteks Rootsist või Eestist ja Saksamaalt. Saabujate jaoks oleks kontrollikorraldus erinev piirivalve seisukohast, ütleb kontrolliosakonna juht Toomas Laosmaa. On kõik Rootsist saabujad, riskimaalt tulijad ja nad võib kõik suunata tervishoiuametnike juurde, kes otsustavad edasiste toimingute üle. Samas Eestit peetakse viiruse mõttes turvaliseks riigiks. Miks üldse Eestist tulijad testimisega seoses kõne all on kui uus korraldus, mis puudutab riskimaadest tulijaid. Tallink Silja tegevdirektor Margus Sults arvab, et põhjuseks võib olla viimasel ajal lennukitega Soome saabunud koroonapositiivsete suur hulk. Sellega seoses on tulnud arutluse alla kaks asja, üks on selliste vabatahtlike testide tegemise võimaluse laiendamine ja teine teema on see, kuidas tagada transiit, reisijate turvalisus ehk siis, kui reisija tuleb kuigi turvalisest maast, aga ta on vahetult enne viibinud kuskil riskipiirkonnas siis kuidas neid reisijaid oleks võimalik tuvastada. Ja mida see siis nüüd tegelikult Tallinnast tulevatele laevareisijatele tähendab? Täna on väga selge, et Tallinn ja Eesti, nii kui kogu Baltikum on kuulutatud Soome valitsuse otsusega turvaliseks reisipiirkonnas, kuhu võib sõita ja kust tulles ei pea olema mingisuguses karanti ja Tallinnast Soome minevad reisijad ei pea praegu küll muretsema, sellepärast et mingisuguseid karantiininõudeid või siis testimisnõuded meile esitatakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Helsingi sadamatesse kavatsetakse Sotsiaal- ja Tervishoiuministeeriumi korraldusel paigaldada koroona testimispunktid, teatab Soome uudisteagentuur YLE.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaaldemokraadid nõuavad peaminister Andrus Ansipilt majandusminister Juhan Partsi kohest ametist vabastamist seoses avalikuks tulnud faktidega, mis puudutavad Eesti Energia-Narva elektrijaama ehitushanget. Sotsiaaldemokraadid leiavad, et Partsi usalduskrediitvalitsuse liikmena on lõplikult ammendanud. Ajakirjanduse andmetel hoiatati ministrit, et taastami koostöö leppe sõlmimine Narvas. Eesti Energia uue elektrijaama esimese ploki ehitamiseks on nii riigihanke seaduse kui ka karistusseadustiku rikkumine. Peaminister Andrus Ansip lükkas süüdistused tagasi. Kui minister Parts peaks tagasi astuma, siis peaks kogu valitsus tagasi astuma. Aga ma leian, et et valitsusel pole mitte mingisugust põhjust tagasi astuda, sest valitsus on langetanud uute katelde ehitamise otsuse lähtudes energia julgeolekualastest kaalutlustest. Kui äriühing peab silmas eelkõige kasumi maksimeerimise eesmärke siis vabariigi valitsus ei saa lähtuda ainuüksi ühe äriühingu oodatavast kasumist. Vaid vabariigi valitsus peab kindlustama selle, et Eesti oleks elektrienergiaga varustatud ka pärast 2000 kuueteistkümnendat aastat. Kommentaar ka toonaselt majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsleri Einari Kiselilt. Tegelikult seal ongi üks aspekt on puudu, ehk tegelikult selline välispoliitiline mõju, mis võib samamoodi ohustada energiajulgeolekut ei ole selles definitsioonis üldse kuidagi kajastatud ja noh, ütleme niimoodi, et Euroopa Liidu jaoks tervikuna ei ole see võib-olla probleem aga meie puhul ka selline energiapoliitiline või välispoliitiline mõõde tegelikult tuleb arvesse võtta selle kuhul, kui me teeme otsuseid oma energeetikas, siin tulebki tegelikult vaadata nüüd seda, et mis on kellegi selline reaalne vastutus riigis, energiavarustuse puhul, Eesti energia tegelikult ei vastuta Eesti riigi julgeolek energiajulgeoleku eest. Eesti energia on selline avatud energiaturul üks turuosaline ning temal otsest vastutust sellise ütleme, elektrivarustuse eest Eestis reaalselt ei ole. Varustuskindluse eest ehk tehnilise varustuskindluse eest elektri puhul vastutab Elering. Aga Eleringil ei ole nagu vastutust jällegi energiajulgeoleku eest, ehk energiajulgeolek, mis hõlmab ka endas välispoliitilist mõõdet ja välispoliitilisi riske, on tegelikult valitsuse teema. Ning siit tuleb ka tegelikult see, et valitsus ongi tegelikult selliste otsuste tegemise puhul, milles, mille puhul majanduslikud kaalutlused ei ole esmased, on just see, kes tegelikult neid otsuseid tegema peab ja andma ka suuniseid ettevõtetele selliste investeeringute tegemiseks. Nii see on, et olgem ausad, Eesti energia on sellist lähenemist ka väga jõuliselt ise viljelenud, et nende jaoks ei ole oluline see, et nad toodaksid elektrit. Nad võivad olla ka lihtsalt energiaettevõte, kes Eestis üldse elektrit ei toodagi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Andrus Ansip lükkas tagasi ajakirjanduses levinud süüdistused nagu oleks majandusminister Juhan Parts rikkunud seadust, sõlmides koostööleppe Eesti Energia uue elektirjaama esimese ploki ehitamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitsepolitseiameti peadirektori kohale esitas siseminister Margus Leivo Andres Unga kandidatuuri. Unga töötab praegu välisministeeriumi personaliosakonna peadirektorina. Ta on olnud ka suursaadik ja Margus Leivo hinnangul tuleb see kogemus kaitsepolitsei juhina töötades kasuks. Andres Unga leiab, et praegu töötab kaitsepolitsei päris hästi. Kaitsepolitsei ameti puhul on minu arvates tegu dünaamiliselt areneva, väga hästi üles ehitatud ja efektiivselt toimiva struktuuriga ühinemisel Euroopa Liiduga. Ilmselt suureneb väga palju ka kaitsepolitsei vastutus. Unga lisas, et ei taha KaPo praegust tööd põhjalikumalt kommenteerida enne, kui tema ametisse määramine on kindel. Siseminister esitas politseiameti peadirektori kandidaadiks Robert Antropovi, kes töötab praegu kohtuekspertiisi ja kriminalistikakeskuse politseidirektorina. Tropov ütles, et ta on kaheksa aasta jooksul politseis töötades tundma õppinud politsei probleeme ja omandanud ka rahvusvahelise kogemuse. Tema visiooni järgi peaks Eestis olema tugev ja ühtne politseisüsteem, mis teeks koostööd kodanikega ja oleks ka rahvusvaheliselt aktsepteeritav. Mind väga huvitab see töö, mida politsei teeb enne õigusrikkumist, ehk see ennetustöö. Ma näen siin, et turvalisuse küsimus ei ole ainult politsei küsimus, see on kõigi meie küsimus ja me peame looma turvalist kontseptsiooni, milles osalevad kodanikud, kohalikud omavalitsused, ühiskondlikud organisatsioonid täitsa jätaks siin uksed lahti ka erasektorile, turvafirmadele. Antropov ei tahtnud rääkida otseselt prefektuuride või politseinike arvust, kuid ütles, et kõik ressursid tuleb kriitilise pilguga üle vaadata, et tagada nende kõige efektiivsem kasutamine. Robert Antropov peab oluliseks ka tugevat meeskonnatööd ja tihedamat rahvusvahelist suhtlemist. Eesti politseis peab olema inimesed, kes valdavad kõrgel tasemel inglise keelt ja kes saaksid teha usaldusväärset koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides, kaasa arvatud siis interpolis, europolis. Politseiameti senine peadirektor Harri tuul ei tahtnud enam praegusel ametikohal jätkata. Margus Leivo. Ta jätkab politseis tööd ja ja madalamal tasemel Siseminister esitas Andres Unga ja Robert Antropovi kandidatuuri arvamuse saamiseks riigikogu komisjonidele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseminister Margus Leivo tutvustas Kaitsepolitsei ja Politseiameti juhikandidaate.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVeekareduse mõõtühik üks milligramm ekvivalent liitri kohta tähendab, et ühes liitris vees on näiteks 20 milligrammi kaltsiumi või 12 milligrammi magneesiumi. Päriselt määrab veekareduse alati nende kahe segu. Tartu veevärgi juhataja Toomas Kapp selgitab, et Tartu vesi pärineb peamiselt kolmest veehaardest. Sepa ja anne veehaarded annavad kokku 60 protsenti veest. Sealne karedus on neli milligrammi ekvivalenti liitri kohta. 40 protsenti veest tuleb aga Meltsiveski veehaardest. Meltsiveski, mis on algusest peale olnud Tartu veevarustuse allikas, selle enda omadus on kaheksa milligrammi liitri kohta, ehk seal on vesi rahvakeeli karedam ja oleme aastaid juba ette valmistanud seda, et saame ka seal nii-öelda, nagu see ootus on, saame karedust vähendada ja aasta lõpus käivitame oma uue joogiveepuhasti. Põhja-Tartus, mis hakkab varustama, peaks järgmisel aastal saavutama oma sellise hea töörütmi suveks ja hakkab asendama vähemalt kahtekümmet protsenti Meltsiveski joogivett. 20 protsenti tartlastest saab veel omale neli milligrammi ekvivalenti joogivee. See lubab ka Meltsiveskis välja ehitada filtreerimissüsteemi, et karedus viie aasta pärast viia samale tasemele kui mujal Tartus. Tallinna tehnikaülikooli professor Kemik Sergei Preis selgitab, et katlakivi teke, näiteks vee keetjas võib tähendada, et vesi ei lähe mingist hetkest enam keema või kütteelement põleb sootuks läbi. Ja teine on siis seebikulu tavaline seep reageerib veelahus ses selle kaltsium või magneesiumiga, mis tekitab seda karedust, moodustades nõndanimetatud lahustumatu kaltsiumi või magneesiumi seep, mis vees ei lahustu, aga hästi sadeneb näiteks villaste kangade peal. Jättes seal täpid, mis on ebameeldiv ja varem või hiljem, siis inimene seda asja enam kanda ei taha. Preis lisab, et seadmete korras hoidmiseks piisab aastas korra kütteelementide puhastamisest. Seevastu on inimesele kare joogivesi oluline, et tagada südame ja veresoonte tervis. See on põhjus, miks vaatamata katlakivi tekkele peab vesi kare olema. Toomas Kapp ütleb, et filtreerimine on ka energiakulukas. Et kui me lähme meltsiveskit tegema, siis me peame kasutama tehnoloogiat, mis on pöördusmoos suhteliselt energiamahukas suhteliselt komplitseeritud, ehk umbes pool veest peab siis käima läbi nii peen filtri, mis eraldab veest praktiliselt kõik ained. Ja see siis segatakse teise veega kokku. Energiakulu leevendamiseks tahab Tartu veevärk kasutada päikesepaneele, kuid tõenäoliselt tõuseb pehmema vee eest hind siiski 10 senti kuupmeetri kohta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartlastel on mureks kare vesi, mis tekitab kodumasinates katlakivi. Vee karedus varieerub Tartus palju, linna põhjapoolsemas otsas võib see olla kaks korda suurem kui mujal. Tartu veevärk hakkab vett filtreerima, et karedus oleks üle Tartu ühtlane.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVeel 25. mail rääkis Eesti välisministeerium, et mingit ühepoolset turismi ei tule ja Eesti tegutseb koroonapiirangute leevendamisel täiuslikus sümmeetrias Soome valitsuse otsustega. Nagu nemad meile, nii meie nendele Läks aga mööda vaid paar päeva ja korraga teatas välisminister Urmas Reinsalu, et Eesti koos Läti ja Leeduga avab oma piirid paljudele Euroopa riikidele, kaasa arvatud Soome. Soome välisminister Bekaas ei pea otsust otseselt vaiba jalge all tõmbamiseks, kuid möönab, et see tuli kiiresti Soome jaoks isegi liiga kiiresti. Ma saan Eesti otsusest majanduslikust vaatevinklist hästi aru, aga praegu oleme olukorras, kus iga riik teeb oma otsused ise, nii ka Soome, kusjuures tegelikult ei liigu me väga erinevas tempos, ütles Haavisto rahvusringhäälingule antud intervjuus. Eesti turistid siiski praegu veel Soome ei pääse ja endiselt on ametlikult jõus ka Soome valitsuse soovitus oma kodanikele vältida välismaale muuhulgas Eestisse sõitmist. Kuigi ühepoolselt avatud piir ja põhiseadusega ette nähtud õigus kodumaalt lahkuda ja sinna naasta on soomlased juba liikuma saanud, ei plaani Soome valitsus siiski kiirkorras reisipiirangutest ja piirikontrollist loobuda. Välisminister Beka haabist. Tahame veenduda, et olukord on pisut pikemat aega kontrolli all. Balti riikidel on koroonaviirusega hästi, samuti Norral ja Taanil, aga me Soomes mõtleme ka võimaliku teise ja kolmanda laine peale. Oleme ettevaatlikud ja peame oluliseks võimekust ka nendele reageerida, märkis Haavist. Tema sõnul on otsust reisipiirangute kohta oodata selle nädala lõpuks või järgmise alguseks. Kindlasti aga ei ole reisipiirangute jätkamisel mingit pistmist EKRE juhtide varasemate krõbedate väljaütlemistega Soome peaministri aadressil kinnitas Haausta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus ei luba Eesti turiste endiselt riiki, välisminister Pekka Haavisto lubab otsust reisipiirangute kaotamise kohta selle nädala lõpuks või järgmise alguseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopa Komisjoni president Ursula von der Leyeni sõnul mõjutavad lääne sanktsioonid Vene pangandussektori 70 protsendi ulatuses. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina selgitas, et sanktsioneeritud pankade hulka kuuluvad näiteks ka VTB ja Sperpank, kus ühe osakaal on 16 ja teisel kolmandik kogu Venemaa panganduse t. Kuna need pangad rahastatakse suurt osa vene majandusest, siis mõjutavad nad seda majandust Mertsina sõnul ka üsna palju. Näiteks on Swedbanki peaökonomisti sõnul külmutatud teatud tehingud, eriti need, mis puudutavad näiteks kaitsetööstus, lennukitööstus või ka näiteks nafta rafineerimist. Näiteks kui toimuvad Venemaa ja Euroopa Liidu või USA või või Ühendkuningriigi ettevõtete vahel mingisuguse sanktsioonide nimekirja kuulunud sektorites mingid tehingud, siis nad ei saa kasutada neid, neid pankasid või siis teine teema on ka siis see, et näiteks kui neil pankadel on vaja kaasata lisaressurssi siin rahvusvahelistel finantsturgudel, siis on see blokeeritud. Mertsina ütles, et praegu tundub, et Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid on üsna jõulised. Kui 2014. aastal nafta hind kukkus Venemaale kehtestati erinevad sanktsioonid ja rubla kurss nõrgenes siis alates 2014.-st aastast nüüd siiani ehk siis kaheksa aastat on Venemaa eratarbimine võrreldes selle trendiga, milline ta oleks võinud olla enne seda 2000 neljateistkümnendat aastat oluliselt väiksem. Kui ma nüüd vaatame seda sanktsioonide nimekirja, mis praegu on kehtestatud, siis need sanktsioonid on palju tugevamad, kui olid need, mis kehtestati nüüd kaheksa aastat tagasi 2014. Majandusekspert Raivo Vare ütles, et nii finants-kui, ka eliidisanktsioonid, on mõlemad Venemaale valusad, aga nende mõju ei avaldu kohe. Päris valus hetk saabub võib-olla aasta või paari pärast, kus, kus see mõju on palju suurem, kui ta praegu isegi ette kujutatakse ja Venemaa, kes praegu mängib seda mängu, et noh, me oleme valmis, me oleme valmis, pole midagi hullu, siis valmis, on nad selleks, et see hetkega midagi hullu ei juhtu ja see elatakse üle selleks, et aastaid kannatada selleks Venemaa ka valmis ei ole, nii et sellega tuleb arvestada. Ühe võimaliku sanktsioonina on lääneriigid kaalunud ka Venemaa eemaldamist ülemaailmsest Sfifti maksesüsteemist. Sifti maksesüsteemi kuulub üle 11000 finantsasutuse peaaegu et kõikidest maailma riikidest. Kui näiteks Venemaa teeb läbi Swifti energiatarnetega seotud makseid, siis kui see nüüd blokeerida või ka üldse blokeerida siftsüsteemist Venemaa see mõjutaks Venemaa majandust väga tugevasti ja selle mõju siis oleks negatiivne tegelikult ka Euroopa majandusele ja ka USA majandusele. Seetõttu on sfifti sanktsioonide vastu eeskätt mõned Euroopa riigid eesotsas Saksamaaga. Mertsina sõnul head alternatiivi Venemaal läänemaailmaga tehingute tegemiseks praegu sfiftile ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina ja majanduseksperdi Raivo Vare hinnangul on läänemaailma finantssanktsioonid Venemaa vastu tugeva mõjuga. Selle mõju ilmnemine võib aga aastaid aega võtta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti Ringhäälingute liit palus rahandusministril hasartmänguseadust muuta. Praegune seadus käsitleb raadiojaama korraldatud SMS-mänge ja muid loosimisi loteriina. Seetõttu ei tohi raadiod anda välja auhindu, mis on suuremad kui 1000 eurot. Liidu sõnul teeb praegune seadus aga Eesti raadiojaamadele liiga liidu juht Toomas Vara räägib, et raadiojaamad vajaksid abi, kuna on teiste meediakanalitega võrreldes ebavõrdses olukorras. Raadio kelle, kelle sissetulek on siis ikkagi ainult reklaamist tulenev ja ainult reklaamis selles mõttes, et meil ei ole ka mingeid võimalusi, eks ju, ei tellimuste ega üksikkoopiate müügi pealt kui, nagu näiteks siin ajalehtedel või, või veebisaitidel. Liit märgib, et mujal Euroopas teenivad raadiojaamad suure osa oma tulust eriprojektidega. Sky meedia osaühingu tegevjuht Karin Kundla räägib, kuidas raadiomängudes on väga tavaline loosida välja kontserdipileteid koos ööbimise, lennupiletite ja muude kuludega. Üldjuhul on niisugused auhinnad kallimad kui 1000 eurot. Meie kahjuks sarnaseid projekte teha ei saa, ehkki need raadiomängud on väga orgaaniline osa ühest kommertsraadiomängu tegevusest. Samasisulise pöördumise kirjutas Ringhäälingute Liit juba kolmandat korda. Kaks aastat tagasi kinnitas tollane rahandusminister Toomas Tõniste, et hasartmänguseadus on iganenud ning väärib ülevaatamist ja uuendamist, kuid seda siiski ei tehtud. Teist korda pöörduti mullu sügisel, kui ametis oli juba uus valitsus ja rahandusminister Toomas Vara sõnul ei saanud nad teisel katsel mitte mingit vastust ja otsustasid kolmandat korda veel proovida. Rahandusministeriumi pressiesindaja Siiri Suutre sõnul on varasemate pöördumistega tegelenud inimesed tänaseks ministeeriumist lahkunud. Sestap ei oska ükski ministeeriumi praegustest töötajatest öelda, mille taha seadusemuudatus on jäänud. Kuna kolmas pöördumine on üsna värske, siis sellega veel ministeerium tegeleda pole jõudnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eraraadiod paluvad seadusemuudatust, mis lubaks neil korraldada kuni 10 000-eurose võidufondiga auhinnamänge. Praegu nimetatakse üle 1000-eurose preemiaga mänge loteriiks, mida tohib korraldada ainult Eesti Loto.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile Briti parlamenti jõudnud plaan keskendub vaid päriselt asüülitaotlejatele, rõhutas siseminister Briti patell. Reegleid muudetakse nii, et immigrante oleks võimalik tagasi saata. Asüüli saavad vaid need, kes ka tegelikult põgenevad tagakiusamise eest oma kodumaal. Reformiga loodetakse panna piir inimkaubitsemisele ja seada kindlad reeglid. Patelli sõnul on needsamad inimkaubitsejate jõugud seotud ka relvade ja narkootikumide smugeldamisega. Ühendkuningriiki immigratsioonireeglite karmistamine oli üks tähtsamaid lubadusi, millega patell ja peaminister Boris Johnson veensid britte Euroopa liidust lahkumise poolt hääletama. Märtsist 2019 kuni märtsini 2020 esitati ühendkuningriigis 35000 varjupaigataotlust ning enim taotlejaid oli Iraanis, Albaaniast ja Iraagis immigrantidest üle 8000 ületase väikeste paatidega La Manshei väina just smugeldajate abiga. Reformi plaanis on ettepanek seada asüülitaotluse protsess sõltuvusse sellest, kust inimene on ühendkuningriiki sisenenud. Ebaseaduslikud saabujad on rännanud näiteks läbi Prantsusmaa ja 60 protsenti sisserändajatest seda ka on, ütles pael. Ta lisas, et inimesed peaksid taotlema varjupaika selles Euroopa Liidu riigis, kuhu nad esimest korda saabuvad, selle asemel, et kasutada seda hüppelauana ühendkuningriiki jõudmiseks. Euroopa Liidu riikidel on ka moraalne kohustus ja vastutus selles lahenduses osaleda ja täna ma osalen ka Gkuue arutelul ning räägin just sel teemal ning esitan varjupaigareformi ja jään täielikult oma põhimõtete juurde, et asüüli saab anda ja küsida esimeses riigis, kuhu saabutakse. Meil kõigil on moraalne kohustus ja vastutus päästa elusid ja peatada inimeste salakaubavedu ja see on kollektiivne ettevõtmine, kus me kõik peame üles astuma, rääkis Briti patell. Briti Punase Risti esimees Maik Adamson peab valitsuse plaani ebainimlikuks ja leiab, et kõiki saabujaid tuleb kohelda võrdselt. Oluline pole mitte riiki sisenemise viis, vaid see, et nad vajavad kaitset, ütles Adamson. Inimõiguste juristid on hoiatanud, et plaan eirab Suurbritannia pagulaskonventsioonist tulenevaid rahvusvahelisi kohustusi. Kriitikute hinnangul on aga tegelik probleem aastatepikkune tegevusetus. Brexiti osana lahkuti kogu kontinenti hõlmavast skeemist, mis võimaldas tagasipöördumist Prantsusmaale ja mujale. Pole aga selge, kas ja millal Brüsseliga uus kokkulepe sünnib.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia teatas aastakümnete suurimast asüülireeglite reformist, mis võtab aluseks tegeliku varjupaigavajaduse, mitte inimkaubitsejate toetamise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKella poole viie ajal varahommikul sai häirekeskus teate, et Haapsalus Tamme tänava kortermajas on kolm inimest viga saanud. Kogutud tõendite põhjal oli alust kahtlustada, et üks 45 aastane mees lõi ühise alkoholi tarbimise käigus noaga 51 aastast meest 47 aastast naist ja 45 aastast meest. 45 aastane ohver suri saadud vigastustesse, ülejäänud kaks viidi üliraskes seisus haiglasse. Kahtlustatav oli politsei saabumise eel sündmuskohalt lahkunud, jätkab Haapsalu politseijaoskonna patrullitalituse juht Meelis Laurmann. Meil õnnestus kohapeal koguda nii palju informatsiooni, et me tuvastasime ära tema nime ja siis hakkasime teda suurte jõududega mööda linna otsima, kuna ta oli sealt korterist vahetult enne politsei jõudnud lahkuda. Telefoni positsioneerimine kergendas politsei tööd oluliselt sel määral, et meil olid konkreetsed sektorid linnast vaja otsida läbi, et me ei pidanud terves linnas otsima. Kahtlustatav tabati kella kaheksa ajal hommikul sündmuskohast umbes kilomeetri kaugusel. Mis korteris täpsemalt juhtus ja kuidas viis see niivõrd traagiliste tagajärgedeni, peab välja selgitama kriminaalmenetlus. Kahtlustatavat on varem karistatud erinevate süütegude eest, kuid kehtivaid kriminaalkaristusi tal ei ole. Kahtlustatavat pole veel üle kuulatud, sest ta oli joobes ja praegu alles kaineneb. Meelis Laurman ütles, et Haapsalus pole lähiminevikus midagi sarnast juhtunud. Jah, see on haruldane juhtum Haapsalu mõistes minu 27 aastase politsei staaži jooksul sellist juhtumit ei ole olnud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Politseinikud pidasid hommikul kella kaheksa ajal Haapsalus kinni 45-aastase mehe, keda kahtlustatakse öösel Tamme tänaval ühes korteris kolme inimese noaga löömises. Üks kannatanutest suri.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLavastaja Jan Teevet ütleb, et Paide teatri esimene hooaeg oli üsna katsetuslik, mille publik ja teatrikriitikud soojalt vastu võtsid. Võib-olla kõige põnevam on see, et, et kriitika on väga huvi tundnud. Paide teater ei ole sündinud mitte kuhugi uduloori taha, vaid ta on ikkagi olnud väga selgelt parnassil või vähemalt nähtaval. Esimesel hooajal jõudis publiku ette viis uuslavastust, neist kõige enam pakkusid kõneainet või meelitasid publikut Jan Teeveti lavastatud kaitseala, mida mängiti Paide teatrimaja suurel laval ja vargamäel etendunud Eesti jumalad. Eile alanud hooaja märksõna on kohtumised. Sünnib kolm koostöölavastust. Teatrijuht Harri Ausmaa. Üks on siis seesama bituen Dreams and rowning koostöös sõltumatu tantsu lavaga. Ja siis, viiendal detsembril juba Narvas esietendub koostöös vaba lava teatrikeskustega Ma olen Tuul, mis on Jon Fose näidend. Ja siis, märtsis on tulemas üks suur ja tore koguperelavastus Plablabla mille lavastajateks Eva Koldits ja Anne Türnpuu alustasite kuuekesi, kas kõik näitlejad, kes on lõpetanud lavakunstikooli, tahtsid tulla paidesse ja on siia ka püsima jäänud? Alustasime kuuekesi, oleme seni kuuekesi vastu pidanud ja kindlasti peame ka edasi vastu. Muidugi tahtsime me siia tulla, kõik, kes me selle Paide teatri lõime ja teha oma teater. Kuidas on Paide teatri majanduslikus mõttes läinud? Paide teater on kohaliku omavalitsuse teater ja me oleme väga õnnelikud, et kuuele noorele inimesele on antud selline teatrimaja, sellised võimalused, mis muud tahta. Teeme teiega ja, ja kutsume publiku saali. Kui noored näitlejad ennast. PaideMulle tundub, et hästi Paide on jätkuvalt just nimelt see keskkond töötamiseks, kus saab keskenduda. Ta pakub just nimelt mingit kahesuunalist liikumist, et ühtepidi sa oled kogu aeg, liigud ära oma mingist varasemast elukeskkonnast, oma harjunud kooli või töökeskkonnast. Ja teistpidi sa liigud kogu aeg lähemale endale, oma tööle, oma mõtetele. Ja mulle tundub, et Paide teater peab ajaga kaasas käima. Ta peab muutuma vastavalt sellele, kuidas aeg muutub. Ma loodan siiralt, et paides on teatriga 10 aasta pärast, mis vormis ta on ja kus ta on ja kuidas ta on, seda näitab aeg. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teatri teine hooaeg algas eile õhtul esietendunud tantsulavastusega \"Between Dreams and Drowning\". Paide Teatri teise hooaja märksõna on \"Kohtumised\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaide uue võimuliidu moodustasid erakond Isamaa, sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Reformierakond. Keskerakonnal tuleb jääda opositsiooni. Pooled on kokku leppinud, et linnavolikogu esimeheks saab Tarmo alt Reformierakonnast ja üks abilinnapea koht kaob. Tänane Paide linnavolikogu istung algas aga umbusaldusavalduse üleandmisega, mille tulemusel kaotab töö Keskerakonna abilinnapea Anneli Tumanski ja volikogu esimees Aivar tubli. Kes ütles meie raadiouudistele, et koalitsioonis oli tõesti eriarvamusi, kuid temale endale sai saatuslikuks liigne nõudlikkus linnavalitsuse töö suhtes. Tegelikult oli eriarvamusi, oli siin sotsiaalvaldkonnas, abilinnapea valdkonnas ja lõppkokkuvõttes oli meil kokku lepitud, et esmaspäeval, 14. septembril saame kell 12 kokku, siis lepime lõplikult kokku, kuidas edasi minna. Mõtteid oli palju, aga kahjuks kaks partnerit tegid uue koalitsiooni, meid sellest ei informeeritud. Teile heidetakse ette, et teie volikogu esimehena sekkute linnavalitsuse tegevusse olen kindlasti märkusi teinud ja ja kui ma pean õigeks, et linnakodanike õiguste eest ja nende hea tuleviku nimel ütleme, tuleks midagi ette võtta kiiremas tempos olen kindlasti sekkunud ja igapäevast, egas mitte sekkunud, aga olen märkuse teinud, et ühesõnaga, et neid asju võiks nagu paremini ajada. Tarmo alt teist saab Paide linnavolikogu uus esimees. Miks Reformierakond üldse soostus minema Keskerakonna asemel koalitsiooni? Need probleemid, millega praegused koalitsioonipartnerid meie poole pöördusid, näitasid selgelt, et linnavalitsus on tõesti töörahu kadunud. Ja see vahetus oligi oluline Paide linnale edasiminekuks, sest takerduda veel aastaks nendesse probleemidesse, mis seal kerkinud olid. Oleks olnud Paide linnale päris raske ja keeruline. Linnavolikogule tehti täna ettepanek kutsuda volikogu järgmine istung kokku juba esimesel oktoobril, et siis umbusaldusavaldus läbi hääletada ja koalitsiooni osapoole vahetus nii-öelda ära vormistada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Aasta enne kohalikke valimisi on omavalitsustes sagenenud uute võimuliitude loomine ja võtmepositsioonil inimeste väljavahetamine. Kui eile tuli teade uue valitsusliidu moodustamisest Järva vallas, siis täna allkirjastati uus koalitsioonileping Paide linna juhtimiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitsei on siin nüüd täiendavalt analüüsinud peaaegu terve päev otsa neid küsimusi ja ja jõudnud siis järeldusele, kuna siin asjas on mitu tahku, esiteks on avalikkuse huvi väga suur, ka õiguskantsler on oma arvamuse väljendanud. Ja kolmandaks on ka oluline silmas pidada seda, et asja mitte menetlemine võiks tekitada erapoolikus süüdistusi. Siis on võib-olla otstarbekam, kui politsei alustab väärteomenetlust nende kohukeste loo asjaolude väljaselgitamiseks. Mis alusel tegemist on siis kohaliku omavalitsuse volikogu? Valimise seaduse paragrahviga 67 märgiga kaks, paragrahv sätestab siis vastutuse nende valimisreklaami noh, ütleme piirangute rikkumise eest. Mis puudutab nüüd neid plakateid, mis juba üleval on, või neid reklaame, kuidas nendega nüüd käituda, selleks ajaks, kui uurimine käib. Praegune seisukoht on see, et ega nüüd politsei nüüd küll ei hakka selles mõttes maha rebima, nagu ma aru saan, siis juba ka linnavalitsus on võtnud siin mingisuguseid seisukohti selles osas ja noh, loodame, et see saab kuidagimoodi niisamagi lahendatud. Menetlust. Plaani kohaselt hakkab teostama põhja politsei prefektuur ja Kuidas te suhtute sellesama asja kõrval nüüd sellesse rukkilille reklaami, mille rahvaliit üles pani? Selleks, et ei oleks just nimelt ka siin mingisuguseid erapoolikus kahtlusi, siis on otstarbekas ka selles suhtes väärteomenetluse. Nii et alustajate ka plaani kohaselt küll jah.",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei alustab seoses K-kohukese reklaamiga väärteomenetlust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti peadirektor Üllar Lanno märkis pressikonverentsil koroonaviiruse leviku olukorra kohta, et nakkuse levik on ulatuslik ja haigestumise intensiivsus kõrge. Lanno ütles, et kui mõni aeg tagasi näis Eestis olevat tekkinud platoo sarnane tase ning võis tekkida tunne, et olukord muutub paremaks, siis tegelikult on läinud vastupidi. Kui võrrelda novembrist detsembrini ning kaks nädalat tagasi alanud kasvu, siis viimase kiirus on oluliselt suurem. Eestile endale on lisandunud seitsmendal nädalal 22 protsenti uusi nakatunuid tänase tasemega me oleme Euroopas teisel kohal, et kui ta samamoodi peaks nüüd jätkuma, siis liidriks tõusta ei ole meil väga keeruline. Kiires kasvutrendis on ta just Harjumaal ja see on kõige suurema elanike arvuga piirkond. Tavaliselt on ta ka suunanäitaja Eesti enda tuleviku kujunemisel. Olukord on raske, isegi võib öelda, väga raske. Surve haiglatele peal on hästi suur. See on kandunud Põhja-Eestisse ja Põhja-Eestis olevatesse haiglatesse intensiivraviosakondadesse. Tervise ja tööminister Tanel Kiik nentis, et olukord on kriitilisem kui kunagi varem. Seda on tema sõnul näha nii nakatunute kui haiglaravi vajavate inimeste arvust ning nakatumist väga kiirest tõusutrendist. Viimase kahe nädalaga on kasvanud nakatunute arv sisuliselt 40 protsenti. See on väga kiire tõus, mis arusaadavalt on pannud kogu tervisesüsteemi veelgi suurema koormuse alla. Haiglaravi vajavate inimeste arv lähiaegadel kindlasti tõuseb, sellest tulenevalt. Ja paratamatult tähendab see ka olulisi ümberkorraldusi haiglate töös. Praegune nakatunute arv kahe nädala jooksul umbes 10500. See on rekordiliselt kõrge nagu enne viitasin, ja siit veel edasi. Tõus tähendab seda, et me ei jõua enam haiget jälgida, lähikontaktist jälgida ja loomulikult ka haigla vajadus hakkab hakkab tõusma üle mõistliku piiri, mis piirab plaanilist ravi ja, ja tähendab ka väga suurt kahju rahva tervisele. Kiige sõnul on praegu ilmselgelt vaja olukorra kontrolli alla saamiseks täiendavaid piiranguid. Teadusnõukoda on omalt poolt esitanud aruteluks meetmete paketi, mis puudutab muuhulgas meelelahutust ja vaba aja tegevusi ning teatud piirangute pikendamist. Valitsus jätkab arutelu täiendavate piirangute üle täna. Otsustani on kavas jõuda neljapäeval.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus plaanib koroonaviiruse kontrolli alla saamiseks täiendavaid piiranguid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTeil oli kavas otsustada, kas saata erilennuk Londonisse nendele oma riikide kodanikele järele, kes jäid lühiajalise reisi tõttu koju saabumisega ootamatult hätta sest otselennud lõpetati ja muud teed nad pole leidnud. Kas lend siis toimub või otsustasite te pigem lennupiirangud lõpetada? Me otsustasime seda, et need lennupiirangud jäävad balti riikide puhul ühendkuningriigi kehtima aasta lõpuni. Teiseks me otsustasime siis ühine, selline erilend tuleb 28. detsembril Londonist, aga see ei ole mõeldud tõesti nendele inimestele, kes sooviksid lühiajaliselt tulla Eestisse nii öelda puhkuse ajaks, vaid see on tõesti inimestele, kes on reisil ühendkuningriigis ja jäänud nii-öelda lõksu või kellel on erakorraline põhjus Eestisse naasmiseks ja tõesti on palve siis nendel inimestel ühendkuningriigist siis anda teada ja loodetavasti see reis suudab kõik soovijad mahutada. Kas kellaaega veel ei ole? Kellaaeg praegu on 17 30 ta peaks väljuma siis Londonist, siis on võimalik jõuda ka regulaarlennule, mis on siis Riia-Tallinn, aga kui seal mingeid probleeme tekib, noh, siis me kindlasti töökorras ka selle lahendame, et inimesed nii-öelda Riiast pääsevad Tallinna ja, ja kuna see lend tuleb Londonist Riiga, siis samamoodi lahendab kaks küsimus, et need leedukad, kes selle lennu peal on, pääseksid siis Riiast Leetu. Te pidite arutama ka vaktsiinide logistikat. Me arutasime tegelikult kahepoolseid vaktsiinihankeid, et üks asi on Euroopa Liidu hangetes osalemine, aga tegelikult ka ravimifirmadelt tuleb erinevaid pakkumisi, me leidsime, et nendes hangetes osalemist on mõistlik ka koordineerida ja, ja võimalikes hangetes kindlasti seadis esiplaanile selle, et meil oleks täiendav nii-öelda langevari või turvapadi taga, kindlasti siis me pidasime mõistlikuks infot vahetada ja, ja nendes hangetes osaleda. Kui lähedast aega see puudutab Ei, see puudutab pikemat perspektiivi, et selle kuu puhul oleme me kõik ühel tasapinnal, kus siis Euroopa liidus kokku lepitud ajal see ühikute maht, mis on alla 10000 doosi, siis läheb jagamisse detsembri lõpust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendkuningriigis reisil viibinud ja kojusaamisega hätta jäänud Balti riikide kodanikud tuuakse erilennuga koju. See oli Balti riikide välisministrite otsus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui praegu saavad isaks saanud mehed oma perega koos olla 10 tööpäeva, mis tasustatud siis järgmise aasta esimesest juulist pikeneb tasustatud isapuhkus 30-le päevale. Lisaks sellele on vastu võetud ka vanemahüvitise süsteemi muudatused, mis peaksid looma soodsamad tingimused enneaegselt sündinud laste vanemad. Alates esimesest aprillist aastal 2022 räägib rahvastikuminister Riina Solman. Alates sellest kuupäevast saab olema lapsevanematel võimalik kuni kahe kuu ulatuses olla vanemapuhkusel ja saada vanemahüvitist samal ajal sellisel juhul lüheneb siis vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest siis vanemad said hüvitist, samal ajal aga enneaegsete puhul siis kaks kuud on mõlemal vanemal tasutud. Mittetulundusühing enneaegsed lapsed, juhatuse liige Liivia Laas ütleb, et kuigi Eesti perepoliitika on ka näiteks UNICEFi viimase raporti järgi üks maailma parimaid, vajavad siiski haige või enneaegse lapse vanemad pikema isapuhkuse perioodi kas haigete või enneaegsete laste isade puhkus võiks tulevikus olla kuni 120 päeva, nagu põhjamaades praegu. See ongi Laasi sõnul arutelude ja läbirääkimiste koht. Kaks kuni kolm protsenti lastest, kes siis aastas sünnivad, on need, kes on kas sügavalt enneaegsed või sünnivad mingisuguse sellise haigusega, mis nõuab pikemat haiglaravi kriteeriumid, tuleks meie riigi puhul tõenäoliselt ise siis välja töötada. Solmani sõnul on ta huvigruppidega juba kohtunud, tunnustab nende tööd enneaegsete ja haigete laste eest seismisel ja saab aru ka murest. Samas võtavad seesugused muudatused alati omajagu aega ning lähiaastatel ei muutu Tuka Solmani sõnul vanemahüvitise süsteemis kindlasti selles suunas midagi. Eks see sõltub ka muidugi meie väikese riigi majandusedust ehk sellest, mida on meil ümber jagada abivajajatele.",
"role": "user"
},
{
"content": "MTÜ Enneaegsed lapsed soovib taasavada arutelu enneaegsete ja/või haigena sündinud laste isapuhkuse pikendamiseks. Igal aastal sünnib Eestis ligikaudu 2-3% lapsi, kes enneaegsed või raskelt haiged ja vajavad peale sündi pikka haiglaravi või arengu jälgimist lapsevanemate poolt. Ettepaneku järgi võiks seesuguste laste isapuhkus tulevikus pikeneda Põhjamaadele sarnaselt kuni 120 päevani.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHoolimata avalikkuses levinud vastakast informatsioonist paistab siis Soome valitsus oma varasemale otsusele kindlaks jäänud olevat ja laevafirmad peaks peatselt saama juhise mitte võtta Tallinna ja Helsingi vahel sõitvate laevade pardale enam kedagi peale kaubaveoki juhtide. Nii peaks juhtuma alates reede, Kümnenda aprilli ja laupäeva 11. aprilli vahelisest südaööst. Otsus puudutab lisaks Eestile ka Rootsist ja Saksamaalt Soome suunduvat laevaliiklust. Suhted toovad meile tärgeid, siki koostanet, raiu, uksed toovad tilapääsja heanaaberlikud suhted on meile olulised ja seega rõhutame, et piirangud on ajutised. Nii ütles Soome transpordi ja kommunikatsiooniminister Timo Harraka valitsuse pressikonverentsil ja lisas. Head sõbrad, ma loodan, et kohe saame ühendused tagasi. Ministri sõnul jätkab lennufirma Finnair vastavalt kokkuleppele Soome valitsusega aga lendamist Tallinna ja Helsingi vahet, mis aga tegelikult laupäevase alates laevaliikluses juhtuma hakkab, on vähemalt seni endiselt mõnevõrra hägus. Samal ajal kui transpordiminister Harrak rääkis kindlas kõneviisis laevafirmadega saavutatud kokkuleppest märkis Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link, et laevafirma ootab endiselt suuniseid Soome transpordiametilt. Valitsuse ametlikus teadaandes on reisijateveo lõpetamine aga välja toodud kui jõuline soovitus, mitte aga käsk. Tõsi laevafirmadel laekunud informatsiooni kohaselt ei hakata valitsuse tahte vastaselt tegutsema ja reisijaid vedama isegi siis, kui Soome valitsuse seisukoht formaaljuriidiliselt soovituseks jääbki. Liikumispiirangud Soome piiril on praeguse seisuga jõus 13. maini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärast eelnevaid segaseid suuniseid peatab Soome siiski ööl vastu laupäeva laevareisijate liikumise Eestist Soome. Tallinna ja Helsingi vahelistele laevadele peaks edaspidi pääsema vaid kaubavedajad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEilse seisuga oli töötuna arvel 40125 inimest ja tegelikult jah, viimasel paaril nädalal on märgata oluliselt aktiivsemat töötuks registreerimist, et kui näiteks eelmisel aastal märtsikuus registreeriti töötuks umbes 1300 korda ühes kuus, siis nüüd on näha, et selle kuu märtsis viimastel nädalatel on arvele tulnud üle 2000 inimese nädala ehk et on küll selline aktiivsem arvele võtmine. Ja et kui me võrdlemegi selle seisuga, mis siis oli enne seda eriolukorra väljakuulutamist ehk et 12. märtsil oli meil 36755 inimest töötuna arvel siis eilse seisuga oli siis see arv kasvanud üheksa protsenti, ehk et enam kui 3300 inimest on siis rohkem meil töötuna arvel. Ja viimastel nädalatel näeme ka seda, et asutused on hakanud esitama rohkem koondamisteateid, teavitanud siis sellest, et nad kavatsevad inimesi lähiajal koondada ja alates siis märtsi keskpaigast, mil see eriolukord välja kuulutati, on siis koondamisteate meile esitanud 45 asutust ja see koondamine siis puudutab üle 700 inimese ja tegevusaladest, et keda me siis näeme, keda see koondamine rohkem mõjutab, et praegu siis ongi majutus ja toitlustus. Nende valdkondade ettevõtted on siis rohkem koondamisteateid esitanud, aga ka töötleva tööstuse ettevõtted. Ja kui vaadata maakondlikult tegelikult, siis see töötute arv on suurenenud kõikides maakondades aga kõige rohkem siis on näha, et on Saaremaal tõusnud töötute arv ja, ja ka Harjumaal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäevase seisuga oli töötukassas töötuna arvel 40 125 inimest. Nädalaga tuli juurde üle kahe tuhande registreeritud töötu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäänemere kunstisadama arhitektuurikonkurss toimus 2013. aastal, selle võitsid kaks Poola arhitekti, Malgorsata Demrovka ja Marta Skulska Vronska. Pärnu abilinnapea Meelis Kukk aga tutvustab kirja, mille linn nendelt samadelt arhitektidelt mõne päeva eest sai. Ja see kiri on otseselt adresseeritud uue kunsti muuseumile, kaasteavitus Pärnu linnavalitsusele, Eesti Arhitektide Liidu presidendile, Poola Arhitektide Liidu presidendile ja kiri on teravas ja ma leian ka, et põhjendatult teravas toonis Kirja autorid teatavad nimelt, et uue kunsti muuseumil on maksmata autoritasu ideekavandi kasutamise eest. Ideekavandi autorid nõuavadki, et makstaks autori tasu 40000 eurot pluss intressid alates läinud aasta novembrist kuni makse kuupäevani, et viivitamatult lõpetatakse autoriõiguste rikkumine ja peatatakse tegevus, mis on käivitatud ideekavandi alusel. Kukk ütleb, et mõeldakse igasugust kavandamis ja projekteerimistegevust ja mõistagi ka hanke põhjal sõlmitud lepingu järgset tegevust. Linna jaoks halb üllatus, sest linna ja riigi poolt ühiselt sinna projekti panustatud raha 130000 on kasutatud ja meie elasime küll teadmises, et kõik need Poola arhitektidega sõlmitud lepped ka autoriõiguste osas, kõik on klaaritud, kõik on tehtud. Kukk ütleb, et kui soovitakse poole autorite tööd kasutada, tuleb autoritasu ära maksta. Poolakad heidavad seal ette, et nad on mitmekordselt pöördunud, aga kõik pöördumised on vastuseta jäänud ja see, nagu on nende poolt äärmuslik samm, et kirja lõpus ütlevad, kui neid makseid ei laeku 14 päeva aega, siis nad on sunnitud pöörduma kohtuorganite poole oma õiguste kaitseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu linnavalitsus sai kirja Poola arhitektidelt, kes aastate eest võitsid Läänemere kunstisadama arhitektuurikonkursi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile kell 16 Pärnust rinksu poole suuna võtnud Runo jõudis ühe Ruhnlase sõnul peaaegu saare lähistele ootamatult laeva tabanud tehnikarikke tõttu tuli seal aga võtta kurss tagasi Pärnusse. Mis täpsemalt juhtus sellest, rääkis katamaraani opereeriva aktsiaseltsi Kihnu Veeteed juhataja Andres Laasmaa. Just eile hommikul peamasinate hoolduse tevõtte tegeles laeva remondiga ja tundus, et kõik said korda ja, ja välja minnes ikkagi ühel hetkel tekkis peamasina seiskumine ja laev oli sunnitud tagasi pöörama, aga mis puudutab nüüd seal õnnetusjuhtumid, siis jah, eks inimesed lihtsalt laeva peal liikusid. Paraku kahjuks nii et, et toimus seal üks jalavähenemine ja, ja teisel juhul toimus ka see, et lihtsalt inimene astus natuke vale sammu ja, ja tõesti juhtus tal ka see, et toimus luumurd. Meeskond on mulle sellest asjast nagu ülevaate andnud, et, et oli lihtsalt halbade asjaolude kokkulangemine. Kas see tähendab ka seda, et merel oli siis parajalt selline ilm, et ei saanud väga hästi sõita? Ei, selles mõttes meeskonna sõnul ei olnud midagi sellist, mis oleks takistanud meresõitu. Kaks vigastatud reisijat toimetati Pärnu sadamasse, jõudes kiirabiga haiglasse. Katamaraani vaatab aga täna lõunal üle remondi brigaad. Laasma ütles, et juhul kui tehniline rike saab lahendatud, jätkub ka liiklus Ruhnu suunal. Tegemist oli lihtsalt sellega, et mootori kaitsesüsteemid täna meie hinnangul lihtsalt reageerisid ja, ja lülitasid mootori välja. Et kas ka mingisuguseid kahjustusi võib-olla seda ei oska täna öelda. Ma pigem loodan, et mitte. Aga enne, kui ei ole masin ja, ja laev merekõlbulik, ei saa me nagu midagi ka ka rohkem praegu öelda, et. Ma arvan, et kell 12 oleme me selles osas targemad, kas jätkab täna Runo liinil või peame hakkama tegelema asenduslaevade küsimusega?",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile Pärnu sadamast Ruhnu poole teed alustanud katamaraan Runö pöördus tehnilise rikke tõttu tagasi. Kaks laeval viibinud reisijat said viga ja neile kutsuti Pärnus kiirabi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusvahelised bussiliinid läbivad Narva piiripunkti kindla graafiku alusel ühe liinibussi teenindamiseks, piiripunktis kulub tavaliselt umbes 25 minutit. Pühade ajal on rohkem sõitjaid ning bussifirmadel on seetõttu lubatud kasutada lisabusse, räägib Narva piiripunkti juht Üllar Kustala. Juhuvedusid tegevad bussid peaksid teiste sõidukitega koos järjekorras seisma. Viie bussifirma väitel kasutab vedaja Baltic Shotl OÜ lisab rakendamist kurjasti ära. Luk Expressi juhatuse liikme Rait Remmeli sõnul on selliseid vedajaid mitmeid. Erinevad vedajad tegelevad sellise tegevusega, kus nii-öelda liiniveo sildi all teostatakse tegelikult juhuvedu kasutatakse liiniveosinti suvalistel kellaaegadel, piiriületuseks ei peeta kinni nii-öelda sõiduplaanides ja, ja noh, kellaajad nii-öelda venivad, me saame aru, et kui nõudlus on suur, siis tahtmine vedada võimalikult palju reisijaid liinibussidega on iga vedaja huvides, aga, aga jällegi seda ei tohiks teha Eesti kliente, ajakulu ja, ja närvide arvelt. Balti satel OÜ juhatuse liige Marianna Vlasenko ütleb, et nemad peavad sõiduplaanidest ja piiriületuse kellaaegadest kinni. Lasenko sõnul tegutseb ettevõte seaduse piirides ning kasutab nõudluse suurenedes tavaliselt ühte või kahte lisabussi. Lux expressi juhatuse liikme Rait Remmeli sõnul tahavad bussifirmad uut piiriületus korda, et ummikud ära hoida. Kehtestada piiriületuse kord, kus lisabusside kasutamine oleks selgelt reguleeritud, ehk siis põhibussiliinlik lisada igal vedajal üks lisabuss ja kõiki teisi lisabuss teenindatakse siis nii-öelda üldjärjekorras. Siseministeerium ning majandus ja kommunikatsiooniministeerium pole jõudnud veel teemaga tutvuda ega seisukohta kujundada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lux Express ja teised bussifirmad süüdistavad konkurente Peterburi liinil pühade ajal juhuvedude tegemises. Ametlikult lisabussidena registreeritud sõidukid ummistavad kaebajate sõnul piiripunkti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMaailma õnneraporti edetabelit juhib juba neli aastat Soome, kelle järel leiab igal aastal ülejäänud Põhjamaad Šveitsi ja Hollandi. Nüüd küsitles rahvusvaheline teadlasrühm 40 riigi elanike ja palus neil hinnata oma viimase aja tundeid ja rahulolu eluga. Samuti paluti inimestel kirjeldada, mil määral tajuvad nad, et ühiskond ootab neilt teatud tunnete tundmist, jätkab uuringusse Eesti andmetega panustanud Tartu Ülikooli teadur Liisi ausmees. Kõige suurem, see mõju tuli välja sealt, et mida rohkem tunti survet mitte olla masendunud ja mitte olla ärev, et ei tohi ennast näidata nagu depressiivsena. Sellel oli jah, negatiivne mõju, et siis oli rohkem depressiivseid sümptomeid, rohkem ärevust, inimestel vähem negatiivseid emotsioone, madalam eluga rahulolu. Riikides nagu Soome või Taani on õnneliku ausmehe sõnul nii kõrgelt väärtustatud, et sellest on saanud ühiskondlik norm. Õnn ei väljendu seal niivõrd pidevas naeratamises, vaid inimeste argistes tegevustest suhtluses. Kuigi tegevused näitavad õnnelikkust vaid kaudselt, võivad need teaduri sõnul ometi kergitada inimeste ootusi iseenda tunnetele. Aga ikkagi peab ütlema, et nendes riikides inimesed keskmiselt on õnnelikumad, see keskmine on kindlasti neil kõrge, et seda ei saa eitada, et neil on seal hea elu, aga lihtsalt, et need, kellel läheb kehvemini, nendele mõjub nagu eriti halvasti see, kui nad tunnevad seda survet. Eesti positsioon Õnne raportis on aasta-aastalt paranenud ja mullu olime 149 riigi seast 40. kohal. Ausmehe sõnul pole õnnelik, kus Eestis veel ühiskondlik norm kuid ühismeedia eneseabi, õpikute ja reklaamide kaudu puutume õnnekultusega kokku. Meiegi. Õnnes endas ei ole midagi halba, et kõik tahavad ju seda kogeda ja, ja tore, kui nagu leitakse võimalusi, et seda tunnet suurendada, aga lihtsalt, kui see tunne ise on nagu otsene eesmärk selle võib-olla nagu vastupidine taga tagajärg, et kui see muutub nagu kinnisideeks, et ei taheta nagu tunda enam teisi tundeid, tegelikult on nagu oluline tegeleda ka selle negatiivse poolega, mis on nagu loomulik osa elust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma õnnelike riikide edetabeli ladvikuriikide õhkkond võib sealsetel elanikel hoopis süvendada depressiooni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuivõrd see eile õhtune või, või ütleme, õhtuni veninud kohtumine ei andnud meile kindlust selles osas, et koalitsioonipartner Keskerakond on valmis Reformierakonna ettepanekutega 2005. aasta eelarves arvestama ja ei tekkinud meil kindlust selles osas, et Neil on olemas tahe, koalitsioonilepet ka tegelikkuses täita siis leidsime me, et praeguses poliitilises olukorras nende konsultatsioonide alustamine järgmise aasta eelarve kokkupanemiseks on igati kohane ja ja neid konsultatsioone me tõesti alustada plaanime. Aga samal ajal kuna Keskerakond andis meile eilse kohtumise lõpus üle ka ametliku kirja, kus on siis Keskerakonna positsioonid kirjas ja see kiri, ma pean ütlema, et tekitab küll rohkem küsimusi, kui annab vastuseid, siis me loodame, et meil õnnestub veel selle nädala jooksul kohtuda ka Keskerakonna fraktsiooni juhiga, kes sellele kirja all on kirjutanud Elmar Sepaga ja ka linnapeaga, et neid küsimusi arutada, ja kui sellelt kohtumiselt me saame lõpuks ka konkreetsed vastused, siis ei näe ma mingit põhjust et me ei saaks Keskerakonnaga koos edasi minna. Kui ei saada neid vastuseid sellelt kohtumiselt, siis. Siis on teine olukord täna me oleme ikkagi väga meelestatud sellisel moel, et, et me loodame näha Keskerakonna poolt konstruktiivset lähenemist ja, ja märki koostöö tahtest. Eile paraku leidsid nad, et 15-st meie esitatud eelarve positsioonist ainult kahes on võimalik konkreetselt kokku leppida ja noh, see kindlasti ei ole see tulemus, mida me koalitsiooninõukogust saada soovisime. Kas see, kui te alustate läbirääkimisi nüüd Res Publica ja Rahvaliidu esindajatega, võib mõjutada ka seda, kui on tulemas ju umbusaldusavaldus linnapeale? Reformierakonna eesmärgiks kindlasti ei ole umbusalduse linnapeale. Meie eesmärgiks on, et 2005. aasta linnaeelarves oleksid kajastatud ka Reformierakonna seisukohad ja meie poolt 2002. aastal valijatele antud lubadused. Ja kui selles osas on võimalik kokkuleppele, siis konkreetse kokkuleppeni jõuda, siis see on meie eesmärk ja sellisel juhul on meie eesmärk saavutatud. Aga kui te ei saa neid vastuseid, nagu ma aru sain, on see on kohtumise küsimus ja kui te ei saa sealt oma eelarve toetust Kui me toetust Reformierakonna ettepanekutele eelarve osas ei saa, siis nii nagu ma ütlesin, siis on teine olukord ja eks siis tuleb vaadata, kuidas me edasi läheme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna võimukoalitsioon hakkab lagunema. Reformierakond alustab konsultatsioone Res Publicaga. Tallinna piirkonna juhi Keit Pentuse kommentaar Riina Eentalule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNõustudes põhimõtteliselt president Putiniga kohtuma, taotleb president Biden olulist välispoliitilise võitu. Kuid nagu märgib CNN, peab ta arvestama ka suure poliitilise ja strateegilise riskiga, mis võib vabalt tagasilöögi anda. Tegelikult on selles suhtes suuri kahtlusi, kas tippkohtumine üldse toimub. Valge maja teatavasti ütles eile, et see leiab aset ainult juhul, kui Venemaa ei ründa Ukrainat. Tippkohtumine oleneb kahe riigi välisministrite kõneluste tulemustest ja ka need olenevad sellest, kas vene sõjaväelased liiguvad edasi Ukrainasse. Vlinken ja Lavrov räägivad ainult sel juhul, kui rünnak pole selleks ajaks ehk neljapäevase alanud, teatas senile ametlik allikas. Kahe presidendi kohtumise aega ega paika pole seni otsustatud. Mõni tund enne seda, kui tuli uudis president Bideni ja Putini võimalikust kohtumisest hoiatas USA oma luureandmetele viidates, et vene sõjaväelastele koha peal on juba antud käsk tungida Ukrainasse. BBC väitel ütles aga Ukraina kaitseminister Aleksei Resnikov, et rünnak ei ole homme ega ülehomme tõenäoline, kuna Vene ründeväed pole piiril veel kohti sisse võtnud. Erakordne usaldamatus, mida tunnevad üksteise vastu kõik konflikti osapooled. Venemaa, Ukraina ja lääneliitlased tähendab seda, et diplomaatiline läbimurre ripub juuksekarva otsas. Hiljutiste USA ja Vene kontaktide kohta on öeldud, et need olid kahtlustatakse kastilised. Kui esialgne kokkulepe tippkohtumise kohta peab, riskib president Biden üsna kõvasti. Ägedamad vabariiklased hakkavad teda kindlasti süüdistama Putinile järeleandmiste tegemises. Kui tippkohtumine läbi kukub ja invasioon järgneb, hakatakse Bidenit süüdistama nõrkuses. Iga tippkohtumine, mille tulemuste suhtes pooled edu ei näe on nagu poliitiline köiel kõndimine. Ja Biden ei saa endale kukkumist lubada, arvestades oma reitingu langemist ja USA-kaootilist lahkumist Afganistanist. Aga presidendid on valitud raskete otsuste tegemiseks. Kui Biden keeldub Putiniga kohtumast ja Ukrainas puhkeb sõda atatakse teda diplomaatia lõpuni kasutamata matta jätmises sellegipoolest, nagu CNN märgib, on tal olemas potentsiaalne väljapääs. Kui Putin tõmbub tagasi ja tippkohtumist ei toimu, on Biden poliitilise konksu otsast lahti. Igal juhul on riskivõtmine põhjendatud olenemata sellest, et USA ei saada oma vägesid Ukrainat kaitsma. Kuna Ukraina ei ole NATO liige, on Bidenil kodune põhjus vältida sõda Ukrainas. Iga vene invasioon võib niigi kogu aeg tõusva gaasi hinna ja inflatsiooni veel üles viia ja see halvendab tuntavalt demokraatide väljavaateid vahevalimistel.",
"role": "user"
},
{
"content": "CNN analüüsib president Bideni väljavaateid seoses USA-Vene võimaliku tippkohtumisega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSellest, et koolides lasteaedades oleks vaja paremat õhuvahetust, hakati rääkima juba viirusekriisi algul läinud kevadel. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti peadirektor Kaur Kajak ütleb, et sundventilatsiooniga koolimajades on asjad üsna hästi. Hiljutine uuring näitas küll, et mõnel pool töötas ventilatsioon poole võimsusega. Mõnes koolis lülitati see liialt vara välja. Lihtsa juhendamise ja juhiste kaudu saab need probleemid ära parandada, et nendega muret ei ole. Aga seal, kus loodetakse vaid õhutusavadele ning paljuski sellele, millal tuleb meelde aken avada on olukord palju keerulisem. Tänases lasteaia kooli enamik ikkagi on ehitatud siis, kui need kaasaegsed ventilatsiooni jõuad, see normide kehtinud väga palju pärandit on nõukogude Eestist ja ka 90.-test võiks suure probleemina murekohana välja võtta need koolihooned, millel on loomulik ventilatsioon. Haridus ja teadusministeerium otsis ehitusregistrist välja kõik niisugused kooli ja lasteaiahooned, kus sundventilatsiooni pole ning arvutas välja, et kui teha suur ventilatsiooni ehitamise programm, maksaks see 350 miljonit eurot. Ministeeriumi haridusvõrgu osakonna juhataja Indrek Riisaar ütleb, et seda summat arvestab ministeerium ka riigieelarve strateegia läbirääkimistele minnes. Samas märgib riisaar, et juba ventilatsioonisüsteemi projekteerimine võtab kuni aasta aega. Aga osadel omavalitsustel on need projektid kindlasti ka olemas ja nüüd, kui lisaeelarvega antakse omavalitsustele investeeringutoetusi 30 miljonit eurot, siis meie loodame küll, et on projekt, mille saab tänu sellele rahale rahastada, aga jah, kindlasti ventilatsiooni väljaheitus on pikem kui aastane protsess algusest lõpuni. See tähendab, et näiteks sügiseks, mil õpilased uut kooliaastat alustavad, koolide ventilatsioonisüsteemid suurt arengut ei näe. Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütleb, et 90-l protsendil pealinna koolidest on sundventilatsioon olemas. Mis puudutab lasteaedu, siis 25-st lasteaiast 27 lasteaeda on sellised, kus ventilatsiooniseadmed on välja ehitatud, aga linn on endale eesmärgiks, et järgmise kaheksa aastaga siis kõik lasteaiad ka ära renoveerida ja selle renoveerimise käigus ka paigaldada kõigile siis kulud kaasaegsed ventilatsiooniseadmed. Andres Pajula usub, et kui hoone renoveerimiseks jääb vähem kui 10 aastat, ei maksa ventilatsioonisüsteemi eraldi ehitama hakata. Pigem ma olen seda meelt, et me peame tegelikult asju tegema korralikult, mõistlikult, otstarbekalt. Kaur Kajak toonitab, et ehkki pikaajaline planeerimine on oluline, peab õhukvaliteedile pidevalt tähelepanu pöörama. Korralik ventilatsioonisüsteem ei aita mitte ainult nagu viirus tõkestada. Vaat see mõjutab ka õpilaste nagu heaolu ja igapäevast õpitegevust. Et kui õhku on ruumis vähe, siis halveneb keskendusvõime, võib tekitada peavalusid või muid tervisehäireid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki Eestis on palju koole ja lasteaedu, mille ventilatsioon tähendab peamiselt akende avamist, ei paista realistlik, et tarvilikud sundventilatsioonid enne viirusekriisi lõppu välja ehitataks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAasta tagasi jõulude paiku, kui Briti peaminister pöördus rahva poole ja keelas sisuliselt inimeste jõulukogunemised, mõeldi, kas Boris Johnson suudab veel kunagi rahva usalduse tagasi võita ja et enam hullemaks minna ei saa. Nüüd on Johnson vajunud oma ametiaja sügavaimasse kriisi, sest selgub, et samal ajal peeti pidusid ja vahetati jõulukingitusi nii tema enda kodus valitsushoonetes kui ka konservatiivse partei peakorteris. Eelmisel nädalal sai avalikuks video, millel valitsuse nõunik Allega Straton viskas koos teiste peaministri büroo töötajatega jõulupeo ja piirangute üle nalja. Straton lahkus eelmisel nädalal ametist. Eile avaldas ajaleht Mirror Johnsons foto, millel peaminister osaleb personali jõuluviktoriinil. Väidetavalt koguti sellega raha heategevuseks. Seega arutelud jõulupidude üle ei rauge ja otsitakse üha enam tõendeid mulluse pidude kohta. Ühe töötaja sõnul olid selle viktoriini ajal paljud neist oma arvutite taga osalesid viktoriinil, virtuaalselt aga jõid alkoholi. See pole ainus tulekahju, mida Johnson peab kustutama. Päritakse, kuidas ta oma korteri renoveerimise eest maksis. Uurimine algatati kevadel pärast Briti meedias ilmunud teateid, et Johnson kulutas korteri renoveerimise umbes 280000 eurot. Toona väitis ta, et ei tea, kes selle töö eest maksis. Kolmandaks avaldas eelmisel nädalal endine välisministeeriumi töötaja ja kõrge ametnik Afganistanis Rafel Marshall raporti, mille järgi sekkus Johnson isiklikult valitsusvälise organisatsiooni töötajate ja loomade evakueerimis Afganistanist augustis Kabuli langemise ajal, aga seda nende inimeste arvelt, kel olnuks suurem vajadus evakueeruda. Teisipäeval pannakse parlamendi alamkojas hääletusele koroonameetmete pakett ehk plaan B. Sellele on suur vastuseis Johnson i enda konservatiivide seas. Plaan B näeb ette, et maskide kandmine muutub enamikus siseruumides kohustuslikuks. Inimestel palutakse töötada võimalusel kodust ning alates 15.-st detsembrist muutub teatud kohtades kohustuslikuks vaktsineerimise tõend või negatiivne test. Soovitakse, et meetmete pakett jagataks kolmeks eraldi hääletuseks, üks siis eraldi Covid passide üle. Boris Johnsoni detsembrikuu hakkab meenutama advendikalendri, kus iga päev toob endaga kaasa järjekordse süüdistuse või kriitika, mis võib tema positsiooni enne 2024. aasta maisse kavandatud valimisi tugevasti kõikuma lüüa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ka tema enda erakonna sees käärib.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPresidenti oli tema juubelil tervitama tulnud tublisti üle tuhatkonna inimese ja mitte ei taha uskuda, et neid ajendas seda tegema vaid tasuta kohv ja rosinakuklike. Tervitusega alustas aga raekoja platsil poistekoor Venno laulu juhatusel. Tallinna linnapea Peeter Lepal oli öelda järgmist. Austatud vabariigi president sünnilt ja südamelt tallinlane härra Lennart Meri. Lubage Teid Tallinna linna poolt südamest õnnistada seitsmendal juubelit puhul. Soovime teile jätkuvat tervist, riigimeheliku tarkust ja tasakaalukas meie riigi juhtimises. Uude aastatuhande ootame teid koos perekonnaga Tallinna botaanikaaeda, et valida välja seitse puud põõsas oma uude koduaeda istutamiseks teile ja loodusele sobival ajal, aitäh seitsme põõsa eest. Aitäh seitsme kuu eest. Härra Lep, kõige parem tallinlane On see, kes on kõigepealt Eesti, sest Tallinn ei tohi kunagi olla Eestimaa. Aga Eestimaa peab olema Tallinn. Laulu tervitused tõi ka Eesti televisiooni laulustuudio Aarne Saluveeri juhatusel. Aga kogu selle aja oli neid, kes juubilarilt tema raamatusse autogrammi palusid või lilli andsid ja presidendile jõudu ja tervist soovisid. Ja siis jõudis järg teatrikooli tudengite kätte, kelle esinemise juhatas sisse Elmo Nüganen. Mis saab siis, kui me peaksime hakkama esitama raporteid selle kohta, mida me mõtleme, kuidas me mõtleme, mida me laulame, kuidas me laulame, siis on muidugi fiktsioon, see on nali. Nali on ta sellepärast, et see laul sündis praegu veel teatrikoolis, kui see laul sünnib järgmise aasta 1000 alguses parlamendis, võimalik, et siis ta ei olegi enam sugugi nii naljakas, nagu on ta praegu, et. Te lähete Euroopast läbi nagu nuga sulavõist järgu, keegi arvab, ku, et Eesti ei ole juba Euroopa. Aga nüüd hääled rahva hulgast Raekoja platsil juhuslikult kokku saanud Marju Jõgeda ja tema vanaema. Marju on prantsuse lütseumi kaheksanda klassi õpilane ja tema arvas nii. No ma nägin, et te trügisite väga presidendi ligidal, kas on nüüd uhkem tunne, kui saite käe ära katsuda? On küll, väga tugev pigistus oli, kas te arvate, kas president on piisavalt rahva ligidal või võiks ta veel rohkem olla rahva seas? Ei, minu meelest on see küll piisav, aga tal on nii palju tööd, et las ta tegeleb oma asjadega. On oldud ka siin rahva seas ju. Ja Marju vanaema Helge Kiiveti käest pärisin, kas Arnold Rüütel oleks ehk hoopis rohkem meele järele president olnud. Ei oleks sobinud mitte, sest ei saa nii kiiresti ühest liivakastist teise üle hüpata. Kuidas te arvate, kas president peaks rahvas saama otse valida? Seda tahaks tõesti, aga Lennart Meri ei saa järgmiseks perioodiks enam kandideerida. Kes võiks olla rahva lemmik, siis mina isiklikult oskaks välja pakkuda ainult Andres Tarandit. Vormsi kui karismaatiline on Lennart Meri Ma arvan sellest nõnda palju, et kui jube valge ilmus, siis kuskil kaks aastat hiljem lõin ma esimese ju vist koja püsti. Ma ei tea, nagu tema presidendi toimetuse nii palju kui tema kirjatükkidest, aga hõbevalge on minu jaoks ikka olnud igaviku Eesti ja Põhjala raamat, täielik. Mis oleks teie soovid Lennart Merile kõigepealt head meelt, aga eesti rahvas on selle hea meele ära unustanud, kõik käivad kuri meel või mõru meel või muu meel ringi lennartile tõesti head meelt vastu pidada, see, mida mees on alates ütleme kirjanduse maailmast, ugri mukri maailmast ja lõpetades presidendina terves maailmaplaanis hakkama saanud. No see on müts maha.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Lennart Meri 70.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHillary Clintonit ei peeta oma kõnepidamisoskuste poolest küll päris nii sütitavaks kui temao kolleege demokraatide erakonnas, kuulake kas või president Barack Obama kõnesid või asepresident Joe Bideni sõnavõtte kuid neljapäeva õhtuga lõppenud demokraatide parteikongressi või üldkogu lõpukõnes suutis ka tema kümnete miljonite televaatajate ees olla inspireeriv ja kõne sisu poolest selgeks kontrastiks vabariiklaste erakonna esinumbrile Donald Trumpile. Clinton ründas trumpi otsekoheselt, kritiseerides tema mustades toonides nägemust Ameerika Ühendriikidest. Ärge laske kellelgi öelda, et meie kodumaa on nõrk, me ei ole nõrgad. Ärge laske kellelgi öelda, et me ei saa hakkama, me saame. Ja üle kõige, ärge uskuge mitte kedagi, kes ütleb, et ainult mina suudan asjad ära lahendada. Need olid päriselt Donald Trumpi sõnad liivlandis ja need sõnad peaksid olema äratuskellaks. Kas päriselt, ütles ta, ainult mina suudan asjad ära lahendada. Kas ta ei unusta kedagi, näiteks sõdureid, rindel, politseinikke ja tuletõrjujaid, kes jooksevad ohu suunas arste ja õdesid, kes meie eest hoolitsevad õpetajaid, kes muudavad elusid. Ettevõtjaid, kes näevad igas probleemis lahendusi, emasid, kes on kaotanud oma lapsed vägivalla tõttu ja püüavad üles ehitada organisatsioone, et teised lapsed ellu jääksid. Ta unustab meid kõiki ära. Ameeriklased ei ütle, ainult mina suudan asjad ära lahendada. Me ütleme, et me suudame lahendused leida üheskoos ütles Clinton. Clintoni kampaania põhimõte ongi see, et üheskoos ollakse tugevamad kuid peale retooriliste kujundite võis tema kõnest kuulda ka konkreetseid ettepanekuid majanduse elavdamiseks, mis liberaalse maailmavaate esindajale kohaselt keskendus sellele, et esimese 100 päeva jooksul lubas Clinton investeerida USA taristu kaasajastamisesse, leides selle jaoks rahalisi vahendeid maksude tõstmisest. Clintonist sai eilse õhtuga ametlikult esimene USA suurpartei naissoost presidendikandidaat. Väiksematel erakondadel, nagu näiteks roheliste erakonnal on varemgi kandideerinud presidendiks naisterahvas kuid kahe suure erakonna demokraatide ja vabariiklaste puhul on tegemist ajaloolise sündmusega. Lauri Tankler, Filadelpia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hillary Clinton on USA demokraatide ametlik presidendikandidaat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe võime rääkida numbritest, aga me võime rääkida ka süsteemist tervikuna ja reformidest, praegu tundub, et Lätis on need kaks asja omavahel seotud ja veelgi enam võib-olla ka segi läinud, mistõttu nii poliitikute, meditsiinitöötajate kui ka üldsuse arusaam probleemi olemusest on pisut erinev ja seetõttu on ka keeruline öelda, milles, nagu tegelikult asi on, aga kui me alustame numbritest, siis eelmine valitsus lubas, et järgmisest aastast tõuseb meditsiinitöötajate, eriti siis väiksemat palka saavate meditsiinitöötajate palk 20 protsenti. See otsus on vastu võetud, aga sellele ei ole rahalist katet. Järgnenud eelarvet arutab seim alles praegu ja nüüd on selgunud, et nii palju raha pole. Palgatõus saaks olla ainult pool lubatust. See häirib meditsiinitöötajaid ja nad kavatsevad homme tõepoolest tulla seimi ette piketile ja samal ajal siis ei tööta ka plaanilised arsti vastuvõtud. Nüüd teisest küljest räägib jälle valitsus, et Läti meditsiinisüsteem vajaks kõigepealt põhjalikku auditit ja siis vajaks ka põhjalikku reformi. Siin on erinevatel aegadel üritatud erinevaid asju teha, on püütud midagi haigekassa taolised taolist süsteemi evitada. Siis tuli uus valitsus, teatas, et ei, see ei sobi. Nüüd on Lätis niisugune kõiki hõlmava süsteem, kus riik maksab kõik teenused kinni ja noh, praegu on olukord, kus raha antakse järjest juurde, juurde juurde, aga rahul pole mitte keegi, arstidel on väikesed palgad ja samas on ka ravijärjekorrad väga pikad. Arstide liidud, nii suurarstide liit kui ka noorte arstide selts on siin välja toonud, et arstide keskmine vanus Lätis üha kasvab ja tõepoolest residentide keskmine palk vahetuse pealt on praegu ainult 950 eurot, nii et probleeme siin jagub ja noh, ma ei tea, kui palju see homne päev nüüd lahendusi toob, erinevaid kohtumisi on olnud siin iga päev, aga aga hetkel jah, ei ole kompromissideni jõutud. Kas on ka teada, kui palju võiks neid arste homme tänavatele tulla? Seimi ette peaks kogunema kusagil paari 1000 meditsiinitöötaja kanti. Need on praegused prognoosid ja tegelikult toimub seal homme lausa kaks piketti korraga osaliselt samal ajal, aga osaliselt ka pärast meditsiinitöötajaid kogunevad sinna ka regionaal ehk haldusreformi vastased, sest Läti valitsus plaanib ka seda reformi nüüd kiiresti ellu viia. Nii et niisugune see seis praegu on, aga lisaks nendele, kes tulevad piketile, on homme ka kaasalööjaid nende arstide seas, kes homme on lihtsalt tööl, aga, aga nad ei võta patsiente vastu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lätis plaanivad arstid homme parlamendi ees piketti ja streiki. Korrespondent Ragnar Kond rääkis streigi põhjustest ja tagamaadest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis on Kanepi ühes nimekirjas koos teiste tugevate narkootiliste ainetega, mille tarvitamine on keelatud. Erakonna Eestimaa rohelised esimees Aleksander Laane sõnul on aga kanepiga kaasnevad ohud liialdus. Ravikanepit kui liiki seda tõesti ei ole ju olemas, et kanep on kasutatav täpselt samamoodi meditsiinis nagu kõik teised ained, meie soov on see, et need, kes seda tõesti vajavad, need saaks selle suhteliselt mõistliku pingutusega kätte ja need, kes seda ei vaja, seda kätte ei saaks. Laane sõnul võiks meditsiinilises võtmes kanepi legaliseerimisel Eesti eeskuju võtta näiteks Saksamaast. Mis on väga konservatiivne ka kanepi ravi osas, neid on kuskil 500 patsienti siiamaani olnud natukene rohkem. Suur osa nendest 500-st patsiendist on siiamaani saanud kanepit, nii et haigekassa maksab nende doosid välja. Ida-Tallinna keskhaigla vanemarst anestesioloogia Eesti valu seltsi president Boris Kabovit roheliste ideed mõistlikuks ei pea. Kabovit ütles, et igasugune teaduslik baas, mis tõendaks kanepitaime, efektiivsust ravimina, puudub ka artiklid, millele viitavad populariseerijad ei vasta Kaboviti sõnul tänapäevase teadusliku meditsiini reeglitele. Tegemist on kirjeldustega, mis olid omased 19. ja 20. sajandi meditsiini kirjandusele. Meie kolleegide kogemus nendest riikidest, kus asjad on legaliseeritud, on kas negatiivset või katastroofilise, tähendab mingeid positiivseid tulemusi kanepi taime kasutamisest kahjuks kuskile ei ole saada. Ka ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiis kinnitab, et kanepi legaliseerimine meditsiinilises võtmes vajalik ei ole, sest igasugune kanep ravimiks ei sobigi. Suvalise kanepi kasutamisel ei ole tootes sisalduv toimeaine, ehk siis see DHC sisaldus täpselt teada, seda on testitud ja testide tulemustest on teada, et see varieerub umbes 20 kordses ulatuses grammi kohta, mis tähendab, et ei ole selge, kui palju peaks seda ravitoime saavutamiseks üldse kasutama. Jane Saluorg Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakond Eestimaa Rohelised ja allakirjutanud nõuavad petitsioonis \"Ravikanep tuleb patsientidele reaalselt kättesaadavaks teha\" raviks vajaliku kanepi tootmiseks, töötlemiseks ja patsientidele kättesaadavuse tagamiseks vajalike seaduseelnõude väljatöötamist ja seaduste vastuvõtmist Riigikogu poolt järgmise aasta suveks. Arstide ja Ravimiameti kinnitusel pole ravikanepit kui sellist olemas ja seega ei saa pidada vajalikuks ka selle seaduslikustamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuu algul andis president Donald Trump ameeriklastele korralduse lõpetada 45 päeva jooksul suhted TikTok i Hiina emafirmaga ByTanceja. Kohe seejärel teatas USA jaemüügi hiid valmart, et kavatseb koos Microsofti ga osta TikToki USA osa välja. Hiinas levib tiktok peamiselt nende seas, kellele meeldib ostelda sotsiaalmeedias. Näiteks ühe sealse platvormi kasutajad saavad tooteid osta kohe pärast mõnesekundilise video vaatamist ja osta saab ilutooteid, mööblit, mida iganes. Sotsiaalmeedia vahendusel liikus Hiinas eelmisel aastal 186 miljardit dollarit, mis on Turu-uuringute firma emarketer andmetel üle 10 korra suurem kui Ameerika ühendriikides tehtud müük. Hiina turg kasvab sel aastal veel 30 protsenti. Valmarti huvitab, kuidas TikTok on integreerinud e-kaubanduse ja reklaami võimalused ja Valmart loodab sedakaudu juurdepääsu rohkematele tarbijatele. Hiina edu sõltub arenenud ja mobiilisõbralike maksesüsteemide varasest ja laialdasest kasutuselevõtust. Ameerika ühendriigid on siin vähe, ema kolm aastat maas, nii ütleb tehnoloogiafirma patriarh tegevjuht Erik Sihver. Ameerikas on umbes 100 miljonit tiktoki kasutajat üle kogu maailma on iga kuu umbes 690 miljonit aktiivset kasutajat peamiselt vanuses 16 kuni 24 aastat. Val Martil on aga ainult 1,8 miljonit jälgijat. Seda on tunduvalt vähem kui nii mõnelgi USA teismeliste iidolil. Teisalt loodab Valmart, et TikToki abil saab temast arvestatav konkurent e-kaubanduses Amazonile ja siin võib Microsoft olla jällegi ideaalne partner, sest Amazon on ka talle pilveäris selge rivaal. Paraku on Tiktoki ja selle Hiina emaettevõte Bydance USAs poliitilise surve all. President Donald Trump ähvardas rakenduse USA-s keelata, kui Bydance seda ei müü. See võib olla põhjus, miks val Mart kaasas Microsofti mitte ei sõlmi tehingut eraldi. Microsoft saab kaasa kohustuse edastada kõik Ameerika tiktoki kasutajate andmed riigile ja tagada, et kõik teistes riikides salvestatud või varundatud andmed kustutatakse. Eelmisel nädalal astus TikToki omanikfirma Bians juhi kohalt tagasi Kevin Maire, kes jõudis selles ametis olla vähem kui neli kuud. Maier on ka endine Disney kompani juht. Ta märkis, poliitiline keskkond on järsult muutunud. Valmar teatas tiktok'i ostmisest vaid mõni tund pärast Maieri tagasiastumist. Küll on aga Donald Trump varem toetanud tehnoloogiaettevõte Arake soovi Tktoki osta. Oraclei asutaja lari Ellison on Trumpi häälekas toetaja ja teinud tema kampaaniale annetusi. Hiina uued reeglid tehnoloogia ekspordi kohta tähendavad aga, et Tiktoki USA operatsioonide müümine võib vajada Pekingi heakskiitu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tik Tok on sadu tuhandeid teismelisi köitev meelelahutusrakendus, Walmart aga väärikas Ameerika poekett, kus saab kõike igapäevaks vajalikku toidust televiisoriteni. Need kaks ettevõtet on oma olemuselt nagu öö ja päev. Seetõttu tuli ka üllatusena Walmarti teade, et liitub Microsoftiga USAs leviva TikToki ostmiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa Euroopa ravimiameti hinnang on siis nii-öelda aluseks Euroopa komisjoni omakorda müügiloa väljastamiseks, nii et kui kõik laabub, siis võib arvata, et jaanuari alguseks või et keskpaigaks on kaks esimest, sest Covid 19 vaktsiini saanud Euroopas ametliku müügiloa ja mis on Eesti vaates loomulikult oluline, et Eesti on ühinenud mõlema elustu lepinguga ehk nii kui Moderna puhul hakkavad tulema reaalsed vaktsiini tarned tõenäoliselt juba järgmise aasta esimestel kuudel ka Eestisse. Mida see täpsemalt tähendab, et kui see müügiluba tuleb, juhul kui ta tuleb jaanuari keskel, siis kas me saame siis korraga, ma ei tea, 300000 doosi vaktsiini või nii kiiresti see ikkagi ei lähe. Tõesti nii kiiresti need doosid ei tule, et hakkab tulema järk-järgult vastavalt tarnegraafikule. Täpsemalt on oodata seda, et ieri müügiluba, nagu öeldud, tuleb tõenäoliselt varem, kuna 29 detsember on ametlik Euroopa ametipoolne hinnang olemas ja komisjon tõenäoliselt lähipäevadel pärast seda siis müügiala väljastab ja Moderna puhul on hinnanguliselt siis see jaanuari keskpaik, see kui müügiluba võib olla. Aga mõlema vaktsiinitootja nii-öelda esmane info on, et esimeses kvartalis nad on võimelised, et alustame juba enam mitte päikest, vaid piisavalt suuremahuliste tarnetega. Kui kõik läheb hästi, siis see võib tähendada seda, et järgmise aasta esimeses kvartalis meil on juba olemas vajalikud vaktsiinid tervishoiutöötajate, sotsiaaltöötaja, töötajate hooldekodu klientide vaktsineerimiseks ja saame alustada ka laiemat riskirühmade vaktsineerimisega. Hinnanguliselt riskirühma kuulub Eestis 300000 inimest. Vaadates neid esialgseid nii-öelda tarne kalendreid, võib arvata, et esimese, järgmise aasta esimese kahe kvartali ehk poolaasta jooksul on meil võimekus pakkuda vaktsiini kõigile riskirühmadesse kuuluvatele inimestele ja kui lisandub vahepeal veel müügilubasid teistelt vaktsiinitootjatelt, siis saame alustada ka laiemat vaktsineerimise pakkumist elanikkonnale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Ravimiamet on alustanud nii Moderna kui Pfizeri ja Biontechi koroonaviiruse vaktsiini ametlikku müügiloa hindamist. Müügiload väljastab Euroopa Ravimiamet eeldatavasti 29. detsembril ja 12. jaanuaril.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui näiteks Tõnu sai aasta alguses eriarstile aja 30.-ks märtsiks, mis aga eriolukorrast ja koroonakriisist tulenevalt tühistati, siis plaanilise ravi taastumise tagajärjel peaks Tõnu saama eriarsti vastuvõtule esmajärjekorras. Seesugune on juhend ja soovitused, mida haigekassa oma lepingupartneritele saatnud, ütleb haigekassa pressiesindaja Evelin Trink. Me oleme siis kokku leppinud haiglatega selle, et siin, mai, esimese kahe-kolme nädala jooksul nad peaksid uuesti nende inimestega, siis, kes vastuvõttu ei saanud, ühendust võtma ja ütlema, millal see vastuvõtt toimub ja, ja siis ei ole loogika selles, et need, kes on siis vahepeal siin, et, et nemad saavad enne, kui need inimesed, kes siis ajast ilma jäid. Trink lisab, et kui eriolukorra ajal aegus näiteks ka Tõnu saatekiri ilma et arsti vastuvõtule oleks pääsenud, siis tema saatekirja loetakse praegu siiski kehtivaks. Trinki sõnul peaks raviasutustel olema motivatsioon, et eriarsti vastuvõtust ilma jäänud patsientidele võimalikult kiiresti uus aeg leida, sest aasta peale on kokku lepitud ravimahud, mida haiglad peaksid ka täitma. Haigekassa juhistest on lähtunud näiteks Tartu Ülikooli kliinikum. Kliinikumi ravijuhi Andres Kotsari sõnul on selleks nädalaks kõikidel erialadel plaaniline töö teatud mahus käivitunud ja patsientidega, kelle vastuvõtuaeg lükkus eriolukorra tõttu märtsis ning aprillis edasi võetakse järgemööda ühendust ja proovitakse uus aeg leida. Esmajärjekorras. Helistab neile näiteks kas siis arstõde sekret või kasutan väga palju ka klienditeenindajate abi, et nende patsientidega siis kokku leppida. Edasine käsitlus väga sooviks, et meil oleks kõikidele võimalik kohe anda uus konkreetne kuupäev ja kellaaeg, aga nende erialade puhul, kus edasilükkunud haigeid on tõesti väga palju, siis see alguses võimalik ei ole, aga vähemalt inimest rahustada ja anda viide selle kohta, kuna see vastuvõtt võiks siis aset leida. Kotsar ütleb, et mõningate erialade puhul tuleb patsientidel arvestada, et ka mai ja juunikuusse broneeritud vastuvõtuajad võivad edasi lükkuda, sest plaanile vastuvõttudel tuleb praegu järgida infektsioonikontrolli ettekirjutusi, mis tähendab, et ühes tunnis ei saa vastu võtta enam nii palju patsiente nagu enne eriolukorda. Teistsugune on olnud lähenemine, aga näiteks eratervishoiuasutuse na töötaval meedikumil, räägib meedikud juhataja Tõnis Allik. Prioriteetsena üritasime neid ikkagi kaugvastuvõttudena aidata ja me ei lõpetanud ära ka diagnostilisi protseduure, nii et sellised diagnostilised teenused said meil kõik patsiendid kätte nüüd tõesti nendel, kellel tuli vastuvõtt edasi lükata. Me ikkagi lükkasime need kalendris siis esimesele võimalikule vabale ajale nii-öelda ei hakanud kogu kalendrit ümber järjestama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Raviasutused on järk-järgult plaanilist ravi taastamas. Haigekassa juhiste ja soovituste järgi peaksid koroonakriisi tõttu oma eriarsti visiidist ilma jäänud patisendid uue aja ja kohtumise arstiga saama esmajärjekorras. Uue aja kokku leppimiseks võetakse patsientidega personaalselt ühendust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMajandus ja taristuminister Taavi Aas arutas eelmisel nädalal Hiina, Venemaa, Kasahstani ja Rootsi poliitiliste delegatsioonidega koostöö tihendamist ja kaubaveo suurendamist niinimetatud põhja siidi teel. Aasa sõnul puudub Rootsil ja Norral praegu raudteekoridor Hiinasse ning selles peitub realiseerimata võimalus Eestile kui transiidimaale. Eesti välispoliitika Instituudi nooremteatur Frank Jüris soovitab tähelepanu pöörata julgeoleku küsimusele. Kui me mõtleme selle peale, et Eesti transiit juba üks kord on poliitilistel põhjustel katkenud pärast seda kurikuulsat pronksiöö sündmus, kui Venemaa transiit suunati siis meist mööda nüüd see uus plaanitav siis kaubatee sõltuks kahe sellise autoritaarse riigi poliitilisest suvasest, see kaubatee, läbiks Venemaad ja muidugi Hiina ja Hiina puhul on ju teada see juhtum, kui Eesti riigijuhid kohtusid dalai-laamaga, mille tulemusel siis Eesti piimaeksport keerati kinni. Arvestama peaks ka sellise raudteekoridori tasuvust ja konkurentsi. Hiina juba praegu transpordi maismaa koridori mööda oma kaupa Soome. Kui otstarbekas on veel üks konkureeriv kauba tee siis seda arendada, kui selleks oma aega ja vaeva kulutada. Endine välisminister, Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Urmas Paet rõhutab, et silmas tuleb pidada nii Eesti kui Euroopa Liidu huvisid. Oluline on, kelle kätte jääb taristu. Minu meelest väga olulise määrava tähtsusega on see, et infrastruktuuri ja selle omandit ei antakse käest ära näiteks Hiina või, või ka Venemaaga seotud rahastajatele. Transpordi koostööst suuremaks probleemiks Eesti ja laiemalt Euroopa suhetes Hiinaga peab Urmas Paet koostöö formaati 17 pluss üks, mis kahjustab praegu Euroopa Hiina poliitika ühtsust. Tema sõnul ei peaks Eesti selles osalema. See üks on loomulikult Hiina ja siis need 17 riiki on vaesemad Euroopa Liidu liikmesriigid, Kesk ja Ida-Euroopast ja siis ka veel Lääne-Balkani riigid, kes ei kuulu üldse Euroopa liitu. Ikkagi ka Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigi kui NATO liikmesriigi positsioon on see, et Euroopa peab ajama ühtset Hiina suunalist poliitikat, aga noh, selge, et selline 17 pluss üks formaat, kus Lääne-Euroopa riigid üldse ei osale. Noh, seda kindlasti ei tugevda, nii et, et minu meelest Eesti tegelikult ei peaks enam kuuluma sellesse formaati.",
"role": "user"
},
{
"content": "See on osa Hiina Tee ja Vöö (Road and Belt) algatusest. Asjatundjad soovitavad olla niinimetatud uue Siiditee asjus tähelepanelikud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nParlamendiliikmetest ja suurettevõtete juhtidest on lausa kahju, kuigi paremal ja vasakul jäävad väikest palka saavad töötajad tööst ilma, on Eestis saadikud ja Soomes ilmselt juhatuse liikmed sunnitud vastu võtma palgatõusu. Nagu ütles Soome kirjanik Jari Tervo. Koroonaviirus on maailma segi paisanud, kõik on muutunud, aga üks on kindel, et riigiettevõtte postijuhtide palk tõuseb. Riigifirmade eest vastutav minister Tüti Tupurainen on varem öelnud, et sel kevadel oleks aeg riigi omanduses olevate börsifirmade juhatuse ja nõukogu liikmete tasu tõsta. Näiteks Neste ja Finnairi juhatuse liikmete tasu ei ole tõusnud alates 2008.-st aastast. Sel nädalavahetusel ütles Tupo raien siiski, et keset koroonakriisi tasude tõstmine riivaks inimeste õiglus unnet. Paljudes ettevõtetes käivad ju praegu läbirääkimised inimeste koondamiseks ja sundpuhkustele saatmiseks. Sel nädalal on palju vastakaid arvamusi tekitanud ka ettevõtete plaan hiigeldividende maksta. Soome ringhäälingu üleandmetel teeb Elisa üldkoosolek täna otsuse dividendide maksmiseks 300 miljoni euro ulatuses. Ka Fortum kavatseb sel kevadel aktsionäridele välja maksta ligi miljard eurot. President Sauli Niinistö märkis ajalehe Ilde Sanomad, et koroona kevadest dividendid ei sobi. Soome pensionikeskuse juht Jako Kiander otseselt ülele antud intervjuus dividende hukka ei mõista, kuigi tunnistab, et õiglustunde küsimus on keeruline. Tema sõnul ei olegi ehk võimalik dividende maksta, kui ettevõte võtab riigilt vastu suure toetuse. Samas lisas ta, et dividendide saamine on siiski tähtis paljudele, näiteks pensionifondidele. Kaubanduskoja eksperdi Ville Kajala sõnul tekitab dividendide maksmine ilmselt kriitikat, kui ettevõte samal ajal töötajaid sundpuhkusele saadab või koondab. Aga ta rõhutas, et küsimus on usaldusväärsuses. Kui dividende üldse ei maksta, raskendab see ilmselt edaspidi investoritelt raha saamist. Pealegi tuleb meeles pidada, et pensionifondid ja Soome riik on Fortumi ja Elisa suuromanikud. Näiteks fortumi dividendidest saab riik ligi pool miljardit eurot.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus arutab täna riigi omanduses olevate börsiettevõtete juhtide palgatõusu. Ettevõtete plaan keset koroonakriisi dividende maksta on tekitanud vastakaid arvamusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNew Hamsheiri väikelinnas Tix Will Notci algas hääletus juba südaöösel, mis on kohalik traditsioon. Teised valijad pidid aga ootama hommikuni, räägib Elisabeth Wereni toetaja Rosevelt. Ma olen väga-väga põnevil, ma olen olnud terve öö üleval ja oodanud, et saaksin hääletama minna ja näha kõiki poliitilisi inimesi hiljem siin söögikohas. Demokraatia meelitab valimiskastide juurde peamiselt üks teema ja selleks on tervishoid. Berni Andersi toetaja Michell. Ma valin alati midagi, mis on minu jaoks, ja seekordne liikumine puudutab tervishoidu. Mu ema on suremas selle tervishoiusüsteemi lammutamise pärast, mis toimus trumpi administratsiooni alguses. Pid Budigii toetaja Cris. Paljud inimesed, mitte ainult minu lähiringis, aga ka need, kelle ustele olen koputanud, ütlevad samu asju nad ei taha pärandada oma lastele ja lapselastele võlgasid. Viimaste küsitluste järgi juhib New Hampsairi senaator Berni Sanders, kelle taga on ülekaalukalt noored valijad. Talle järgneb endine Sautmanti linnapea Bet Budie. Oodatust halvemini on aga eelvalimisi alustanud eelmine asepresident Joe Biden räägib Assosid, et pressi poliitikatoimetaja Hunter dol Eelmisel nädalal pärast aiova eelvalimisi, ütles ta okei, New Hamshaire aita mul tagasi tulla. Põhimõtteliselt paar päeva hiljem hakkas ta aga neid lootusi veidi alandama, seega ei ole selge, mis tulemuse nad New Hamshiris loodavad teha. Biden on rõhutanud, et ta loodab teha parema tulemuse osariikides, kus on mitmekesisem valijaskond. Samas leiavad analüütikud, et Budigi Gi edu Aiovas ja New Hampseireis on ainult tugevdanud tema positsiooni mõõdukate demokraatide seas, kes muidu oleksid ehk hääletanud Bideni poolt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s New Hampshire’i osariigis algasid demokraatide presidendikandidaatide jaoks eelvalimised. Viimaste küsitluste järgi juhib seal senaator Bernie Sanders, kellele järgneb endine South Bendi linnapea Pete Buttigieg. Tulemused peaksid selguma Eesti aja järgi homme hommikul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜle 40 protsendi Itaalia gaasiimpordist tuleb Venemaalt. Venemaa suursaadik Itaalias Sergei Razov teatas mõni päev tagasi, et Venemaa on valmis Itaaliale ka rohkem gaasi müüma kui vaja. President Vladimir Putin on Itaalia peaministri Mario Dragi endale Moskvasse külla kutsunud. Eelmisel nädalal käis Itaalia välisminister LuigiDimaio Moskvas, et raagi visiiti ette valmistada. Itaalia agentuuri Ansa teatel kinnitas Dimaio, et Itaalia peab tähtsaks Ukraina kriisi diplomaatilise lahendust ja et Venemaa võib selles asjas Itaalia peale loota. Diplomaatiline lahendus tähendab mistahes sanktsioonide vältimist, täpsustas Dimaio. Peaminister Dragi ütles reedel pressikonverentsil, et kui Euroopa Liit kehtestab Venemaale sanktsioonid, peaksid need hõlmama võimalikult vähe sektoreid ja energiaimport peaks tema sõnul kindlasti sanktsioonide st puutumata jääma. Ka Saksamaa saab kaks kolmandikku oma vaja minevast maagaasist Venemaalt ja pelgab, et vastuseks lääne sanktsioonide le lõpetas Venemaa gaasitarnet Saksamaale. Rahandusminister Kristian Lindner tunnistas ajalehele Financial Times antud intervjuus, et kuigi Venemaa oli kogu külma sõja jooksul usaldusväärne partner, ei pruugi see enam niimoodi olla. Asjatundjate sõnul on Venemaa tahtlikult tühjendanud vastu talve gaasimahutid Euroopas, nii et gaasivarud on viimase 10 aasta kõige madalamal tasemel. Saksamaa kantsler Olaf Sõltz käis samuti eelmisel nädalal Moskvas, kui USA on selgelt hoiatanud, et juhul kui Venemaa ründab Ukrainat, on lõpp Vene-Saksa gaasijuhtmega Nord Stream kaks siis solt seda üle huulte ei saanud. Seda märkasid paljud poliitikavaatlejad. Solts ütles siiski, et keegi ei peaks kahtlema Berliini valmisolekus Venemaad karistada, kui see oma naabrit ründab. Vaatlejate sõnul on Scholts keerulises olukorras, kuna mitu tema sotsiaaldemokraatliku erakonna mõjukat liiget on Nord Stream kahe tuli ed pooldajad. Rääkimata sotsiaaldemokraatide endisest juhist ja Saksamaa kunagisest kantslerist Gerhard Schröderist, kes on lausa Venemaa riikliku Gazpromi palgal. Gerhard Schröder ei ole Euroopa poliitikute seas mingi erand. Venemaa on pakkunud sooja ametikohta ka teistele endistele Euroopa liidritele. Euroopa Parlamendi hiljutine raport näitab, et nende arv üha kasvab. Vene riiklike energiafirmade palgal on võetud Austria endine kantsler Wolfgang Schüe ja endine välisminister Karing Neisel Prantsusmaa endine peaminister Francif ion, Soome endine peaminister Paavo Lipponen. Lisaks on Soome endine peaminister Esko Aho Vene panga perepank juhatuses. Euroopa parlamendi raportis tõdetakse, et endiste tipp-poliitikute töötamine Venemaa heaks võib julgustada ka praegu. Liidrid ajame Putinile soodsat poliitikat, et tagada endale hea palgaga ametikoht. Selleks ajaks, kui nad oma poliitilise karjääri lõpetavad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Äsja lõppenud Müncheni julgeolekukonverentsil räägiti palju Lääne ja eriti Euroopa ühtsusest Ukraina kriisi lahendamisel. Samal ajal teatas Itaalia, et Venemaale ei tohi kehtestada sanktsioone, mis puudutavad energiasektorit. Lisaks on Venemaa enda palgale võtnud ridamisi mõjukaid Euroopa poliitikuid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMul oli omal ajal rööm lausuda Eestile tegelt tulemast, kui teie maa ühines Euroopa Liiduga. Täna ei ole ehk parim päev eurost rääkida, aga usun, et Soome voit Eesti tegelemast ka eurotsooni järgmise aasta alguses. Eestis saab olema siis esimene Soome naabermaa, kus kasutusel on euro. Eesti edu ja majanduse stabiilsus on meie jaoks olulised ning usun, et ühine valuuta suurendab meie koostöövõimalusi senisest veelgi. Oma kõne lõpul tänas Soome president riigikogu saadikuid nende panuse eest riikide koostöös. Pidevalt muutuvas maailmas seisavad Soome ja Eesti ees nii piirikondlikud kui üleilmsed väljakutsed millele otsime vastuseid omavahelises koostöös. Need koostöö raames partneritena Euroopa liidus ja ÜRO liikmena. Soome ja Eesti on sihikindral arendanud oma koostöö koikite foorumitel. Tahan tänada riigikogu ja koiki, teid, austatud rahvas, saadikud selle otsustava tähtsusega töö eest, mida te teete meie maade vaheliste suhete heaks. Suur tänu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis riigivisiidil viibiv Soome president Tarja Halonen tervitas Riigikogus peetud kõnes Eesti saabumist eurotsooni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTervise paradiisis on praegu rahvast väga palju ja ka aastavahetuseks broneeriti siin juba detsembri alguses kõik kohad. Muidugi võib mõni koht viimasel hetkel vabaneda, aga raske aasta soovitakse rõõmsas meeleolus ära saata. Suurt prallet polnud võimalik ette valmistada, kuna polnud teada, kaua pidu kesta võib. Õnneks muutus siiski tuli tervis, pa grupijuht Jaan Ratnik. Et meie puhul on siis lihtsalt mõnevõrra pidulikum õhtu on meil erimenüü meie mõlema spa-hotelli restoranide kuu ja restoranis purpur ning meie bufee õhtusöögid on mõlemad pidulikumas võtmes ja pikendatud ajakavaga. Meil mõlemasse oli ka planeeritud elav muusika, kuid praegust aega iseloomustab ka väga hästi testi see, et täpselt viimase tunni jooksul me oleme saanud mõlemalt esinejalt teate, et nad on jäänud haigeks. Ratnik ütleb, et aasta oli ikka hull küll. Ta on olnud ehk juuksekarva võrra parem eelmise aastaga võrreldes ja ja siin on olnud hetki, kus, kus on olnud positiivsed märgid õhus ja tekkinud lootus, et äkki nüüd hakkab minema siin august, september, oktoober, me nägime juba välisgruppe Rootsist ja Soomest mõningaid, aga siis tulid meie uued maailmarekordid koroona vallas. Estonia spaa hotellide juhi Andrus Aljase hinnangul tegi keerulise aasta pisut talutavamaks see, et suvi oli hea. Kui siin vahepeal koroona olukord paremaks läks, hakkas ka soomlane tagasi tulema, noh, kes tänaseks on jällegi kahjuks ära kadunud, ma arvan, et vähemalt selle aasta lõpetame natukenegi positiivsel noodil, et täna ikkagi on kliente majas päris palju ja võime loota paremat, saame korraliku peo ära pidada. Eks see loomulikult tähendab seda, et, et selle võrra on korraldajal keerulisem, et loomulikult on meil inimeste arvu piirangud ja, ja vaatame, et pidu väga ülekäte ei läheks. Viikingis saadetakse aasta ära tagasihoidliku peoga tegevjuht Kairi lusik. Me pakume pidulikku õhtusööki kuuest üheksani ja väike taustamuusika niikuinii meil terve maja täis ei mahuks sinna õhtuse sööma enamus läheb linna ka sugulastele külla, linna peal olevatele üritustele või siis niisama veedavad baasaega pigem selline tagasihoidlikum.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu spaad lõpetavad keerulise aasta valdavalt täismaja ja piduliku õhtusöögiga. Suurt ja pikalt ette valmistatud aastavahetuspidu polnud sel aastal võimalik korraldada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKõigepealt ma tahan ütelda muidugi seda, et, et Koalitsiooni funktsioneerimise aluseks on selline tihe, kõikehõlmav kommunikeerimine ja, ja kaalukate otsuste läbirääkimine ettevalmistamine, mis võiks üteldagi, ongi terve selle protsessi vallandanud. Kui mulle oleks näidatud neid dokumente, mida ma eile lugesin valitsuse kabinetis, siis mul ei oleks küsimusi olnud Juhan Partsile ja ma usun, et, et ka Andrus Ansipil oleks neid suhteliselt vähe olnud. Antud juhul tekkis muidugi probleem sellest, et kuna informatsiooni ei vahetatud piisaval määral, siis puudutas Reformierakonda väga hellast kohast, sest otsus tehti sisuliselt ilma arutamata nende aseesimehe suhtes. Et praegu on seis kahe erakonna vahel tõepoolest väga terav ja, ja me väga suure murega jälgime seda koalitsioonile juba matuseraha hakata korjama, on natuke varavõitu. Aga asjad oleks vaja selgeks rääkida küll ja täiesti ilma emotsioonideta, sest see on ainukene tee jätkamiseks ja kui ei, siis tõepoolest tuleb teisi teid otsida, et esiplaanile jääksid ikka riigi arengu ja, ja rahva teenimise huvid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvaliidu esimees Villu Reiljan hindab olukorra keeruliseks, Res Publica oleks pidanud oma tegevust kooskõlastama (seoses välisministri Kristiina Ojulandi vabastamisega).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA üritas kell pool viis hommikul alanud kahe õhurünnaku lainega tappa Iraagi juhtivaid liidreid, kasutades selleks radarile nähtamatuid, hävitajaid ja sõjalaevadelt tulistatud rakette. USA presidendi George Bushi sõnul oli tegemist Iraagi vabaduse nime kandva sõjalise operatsiooni esimeste faasidega kuritegeliku režiimi vastu. President Bush hoiatas kell veerand kuus toimunud esinemises, et alustatud sõda võib venida pikemaks ja muutuda raskemaks, kui esialgu loodeti. Sel tunnil alustasid koalitsiooniväed minu käsul Iraagi vastase rünnaku esimeste faasidega, mille eesmärk on Iraak desarmeerida, vabastada rahvas ja kaitsta maailma suure ohu eest. Minu käsul alustasid koalitsiooniväed sõjaliste sihtmärkide tulistamist õõnestamaks Saddam Husseini vastuhakkum. Praegu on tegemist avalöökidega suurest ja kooskõlastatud sõjalisest kampaaniast. Ma luban teile, et see ettevõtmine ei jää poolikuks ning me ei nõustu ühegi muu tulemusega kui täieliku võiduga. President kinnitas, et tegemist ei ole sõjaga Iraagi rahva või islamiusu vastu, vaid Saddam Husseini režiimi vastu. Esimene rünnaku laine algas kell pool viis hommikul ning selle käigus rünnati Bagdadi keskel ja servadel asuvaid Iraagi juhtkonna elemente. Esimene rünnak kestis 100 minutit ning sellele järgnes 11 minutiline paus. Teise laine eesmärk oli peale Iraagi juhtkonna elementide ründamist ka sõjalised sihtmärgid. Uudisteagentuuri Reuters korespondendi sõnul tabasid raketid, õhutõrjesüsteeme rünnakud Bagdadil paiid esialgu piiratud ja veel polnud mingit märki võimsatest löökidest, millega analüütikute ennustusel kavatsetakse Iraagi relvajõudude võitlus tahe lämmatada. Rünnakus osalesid F 117 tüüpi radarile nähtamatud hävitajad. Lisaks tulistasid Pärsia lahel ja punasel merel asuvad neli sõjalaeva ja kaks allveelaeva välja üle 40 tomahoograketi. Rünnakus osalesid ka Austraalia lennukid. Nende eesmärk oli eskortida koalitsiooni tankereid, eelhoiatus, kontrolli lennukeid. USA ja Suurbritannia maaväed ei ole saanud veel käsku alustada rünnakut Iraagile, kuid on selleks valmis, teatas Suurbritannia sõjaväe pressiesindaja. USA väeüksused liiguvad aga Iraagi piirile lähemale, võttes sisse positsioonid võimalikuks maapealseks rünnakuks. USA kolmanda jalaväe divisjon lahkus kui veidi kõrbest ning liikus Iraagi piiri lähistele, peatudes enne, kui veidi Iraagi vaheliste militariseeritud tsooni. Sõduritel ei ole kästud kanda keemiarelva kaitseülikondasid, kuid nad kannavad gaasimaske. USA armee on aga väidetavalt üle võtnud ka Iraagi raadio põhilise sageduse. See on päev, mida me oleme oodanud, ütles teadustaja araabia keeles pärast seda, kui Iraagi tavaline ülekanne mõned minutid pärast rünnaku algust äkki katkes. Saddam Husseini administratsioon on rünnakul, teatas uus diktor. Iraagi president esines aga peagi pärast rünnakute algust kõnega, kus nimetas koalitsioonivägede rünnakuid häbiväärseks osaks inimsusevastastest kuritegudest. Hussein ütles, et kõigi iraaklaste kohus on riiki kaitsta. Iraagi liidri arvates koheldakse Iraaki tema vaenlaste poolt ebaõiglaselt. Hussein lubas, et Iraagi vaenlased saavad ka häbistava kaotuse osaliseks. Iraagi president lisas, et USA riigipea George Bush alahindas rahvusvahelist üleskutse hoida rahu ning et ta sooritas inimsusvastase roima. Kõne lõpus lubas Hussein seista kindlalt sissetungijate vastu. Me armastame rahu ning töötame selle saavutamise nimel, kinnitas Iraagi riigipea.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika Ühendriigid ründasid Iraaki.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBussifirmale uks Ekspress tegi valitsusele ettepaneku peatada kogu linnadevaheline bussiliiklus, mitte küll peatamise, aga hõredamaks tegemisega on turg tegelikult ise hakkan hakkama saanud eriolukorra esimesel päeval jäi kaugliinidel olles 60 protsenti reisijatest tänaseks ainult iga viies reisija vedajadki reageerisid sellele kiiresti, näiteks taistobussid seisavad juba kolmandat päeva. Ühtekokku jätavad bussifirmad ära 476 tänaseks plaanitud reisi. Maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Kirke Williamson ütleb, et linnade vaheline bussiliiklus päris katkeda ei tohi. Kui meil tekib olukord, et tõesti, et ärajäänud kaugliin teenindas suures osas inimesi, kes liikusid tööle koju, siis ühistranspordi keskustega koostöös me asendame need liinid avalike kaugliinidena. Praegu on selliseid näiteid veel vähe, räägib Viljandimaa ühistranspordikeskuse juht Kaupo Kase. Meil on üks liin, mis sõidab Kartsi-uiast Pärnusse, siis selle liini oleme seoses sellega, et aisto liinid lõpetas üldse vedamise, pikendanud läbi Märjamaa Tallinnasse, tänasest ja maksamegi kinni, siis selle sõidu Niimoodi mindi appi Märjamaa inimestele. Pingsalt jälgib Kaupo kase ka Tartu Viljandi suunda, kuid sel marsruudil sõidab päevas veel viis bussi. Kirke Williamsoni sõnul paistavadki praegu suuremad mured Lõuna-Eestis. Oluliselt vähemaks on jäänud ka Tartu ja Võru vahelisi väljumisi. Aga Kagu-Eesti ühistranspordi keskuse juht Sander Saar ütleb, et kahe linna vahelist otseliini nad siiski käima panna ei plaani. Tartust lähevad bussiga Põlvasse ja Põlvast omakorda Võrru, kusjuures ümberistumine teeb reisi ainult õige pisut pikemaks. Esimesest aprillist tuleb meil veel üks täiendav sõiduvõimalus Tartu-Võru suunal ümberistumisega Põlvas, kus me oleme kaks liini siis nii-öelda kokku viinud, aga neid ümberistumisega sõiduvõimalusi on mõlemas suunas meil päevas sirka kolm tükki ja sinna veel lisanduvad otseühendused erinevad Võru, Tartu vahel, mida n ka teist sama. Kirke Williamson tõdeb, et tõenäoliselt tuleb neid liine, mida avalik sektor üle peab võtma, lähiajal juurde. Täna on ju teada, et see eriolukord kehtib veel kuu aega ja iga päevaga tuleb uusi muudatusi ja eks me siis sellele peame tegelikult ka reageerima, et kindlasti me ei saa tekitada olukorda, et inimesed ei pääse tööle. Me kõik saame aru, et mõne koha pealt peame me olema paindlikumad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maanteeamet ja kohalikud ühistranspordikeskused on valmis linnadevahelisi kaugliine kommertsvedajatelt üle võtma. Seni on seda tehtud kõigest ühe liiniga, kuid reisijaid jääb üha vähemaks ja kommertsvedajate käekäik järjest halveneb.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHiina võimud kasutasid uut julgeolekuseadust kohe ära ning vahistasid 370 inimest meeleavaldusel, millega meenutati Hongkongi üleandmist 23 aastat tagasi. Uus julgeolekuseadus annab aluse vahistada inimene, kes on Hiina vastast öelnud mitte ainult Hong kongis vaid ka välismaal. George Washingtoni ülikooli Hiina õiguse ekspert Donald Clark hoiatas, et 38. paragrahviga on Hiina võtnud endale õiguse iga inimese üle kogu planeedil. See aga tähendab, et rahvusvahelisest õigusest, mille üks osa on näiteks väljendusvabadus Peking enam ei hooli. Isegi näiliselt mitte. Tegemist on järjekordse katsega vähendada rahvusvahelise õiguse tähtsust ning tõestada, et Hiina on maailma suurjõud, mis kehtestab oma seadused, mis ulatuvad ka väljaspoole tema piire. USA esindajatekoja vastu võetud sanktsioonid pankadele võtavad sihikule need inimesed, kes Hongkongi julgeolekuseadust täide viivad. Tõsi, selle peab veel heaks kiitma senat ja allkirjastama president. Kui Jenatn valmis seda tegema, siis presidendi puhul selgus veel puudub. On ju Donald Trump veel keset Hiina kaubandussõda ning veel ühe sanktsioonipaketi kehtestamine Hongkongi pärast võib segada tema jaoks pühamat eesmärki. Samas on Ühendriikide ametnikud taandumas erisuhtest Hong kongiga peatades kaitsealas ekspordi Hongkongi kuna materjal võib sattuda välisminister Meie Pompei sõnul Hiina võimude kätte. Ingkong on täielikult Hiina kontrolli all, näitab ka esindajate koja spiikri losi ütlus üks riik, kaks süsteemi on hävitatud. Kuigi rahvusvahelisel tasandil on Hongkongi endine koloniaalvalitseja Suurbritannia julgeolekuseadus teravalt kritiseerinud, siis teised on pisut tagasihoidlikumad ja avaldanud muret toimuva pärast. London pakub ka Hongkongi stele võimalust saada Briti pass. Selle alusel saaks 3,3 miljonit inimest seitsme miljoni elanikuga Hongkongi s elada kuus kuud Suurbritannias ja siis taotleda kodakondsust. Suurriikide jageluses on väikeriigil raske võtta selget positsiooni kartuses üht või teist pahandada. Aga ometi võiks Eesti kui muidu lääne väärtustest rääkiv ja neid kaitsev riik Hongkongi julgeolekuseaduse suhtes selge seisukoha võtta, mitte lihtsalt rääkida. Üks riik kaks süsteemi hoidmiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA esindajatekoda kiitis heaks sanktsioonide eelnõu, millega karistatakse neid panku, kus hoiavad raha Hongkongi julgeolekuseadust ellu viivad Hiina ametnikud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKunstnik He beti on Suurbritannia kaitseväe reservväelane, kellelt armee sageli maale tellib. Suvel käis ta armee kutsel Eestis, et jäädvustada meie laulupidu laulupeost veel paremini sobis maalimiseks peorongkäik. Maalikunstnik Ho beti. Kui rongkäigu päev kätte jõudis, siis see tundus mulle kõige vaatemängulisem osa üritustest. Laulupeol on nii palju inimesi korraga, et üks maal ei oleks selle edasiandmisel ilmselt eriti tõhus aga näidata rõõmu inimeste näol, kui nad marsivad kontserdile. See oli minu jaoks ilmselt tipphetk. Rõõmsate rongkäiguliste taustale, kaugusse on bity sättinud Pika Hermanni ja triibu seelikute vahele kaob sinna värvidelt suurepäraselt sobituv ühendkuningriigi lipp. Hupiti. Maal peaks sümboliseerima sõprust ja tõendama, et me oleme Eesti jaoks alati olemas ja võib-olla vahel ka vastupidi. Lisaks laulupeomaalile valmis Beat mitmeid linnavaateid Tallinnast. Britid tahavad olla enamat kui ühed järjekordset mundrikandjad ja luua laiemat sidet maaga, kus nad viibivad. See on lisaväärtus ja see paneb inimesi ütlema, et see ei ole tavaline armee, vaid midagi erilist. Kui ma istusin pealinna Tallinna tänavatel, siis inimesed olid elevil vaatepildist, et sõdur maalib. Need asjad ei käi tavaliselt kokku, aga Suurbritannia armees on olnud läbi ajaloo hulgaliselt poeete ja kunstnike. See on traditsioon, mis meil alati on olnud. Pilt laulupeo rongkäigust ei jää Inglismaale Golchesteri, vaid jõuab ilmselt kingitusena kellelegi tagasi Eestisse. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Golchester Suurbritannia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reservväelasest kunstniku Hugh Beattie sõnul inspireeris teda rõõmu ja vabaduse tunne, mida ta laulupeol tajus. Suurbritannia on Eestis paikneva NATO lahingugrupi juhtriik, brittide jaoks on relvadega kohalolemise kõrval oluline kultuurisidemete loomine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKoroonaviiruse levikut silmas pidades on Eestil vaja karta just aina hullemaks muutuvat olukorda idapiiri taga, ütles Narva haigla juht, piirilinna vaktsineerimisaktiivsuse tõstmise töörühma kuuluv Ago kõrgvee. Tegelikult haigestumine, ka Narvas on vähenenud, jumal tänatud ja asjad on läinud palju-palju paremaks, aga hirmutav on natike siin see, mis toimub tegelikult teispool piiri ja, ja Narva on üks Eesti väravaid, nii et siin me peame mõtlema, kuidas riik peaks käituma ja kuidas kontrollima seda liiklust siin üle piiri. Praegu on Narvas märgata piiriületuse aktiivsuse tõusu. Selle aasta juunis ületas Narvas piiri 36000 inimest, mida oli üle kolme korra rohkem kui aasta tagasi. Tänu sellele, et on kasvanud nende inimeste arv, kes on ennast vaktsineerinud ja ka nende inimeste arvelt, siis kellel on olnud võimalus rohkem taotleda seda eriluba ehk kui tuua näiteid inimesed, kes elavad oma igapäevast elu siin võib-olla lähemal, kellel on vanemad, kellel on lapsed, nad esitavad taotluse ja, ja see vaadatakse läbi, nii et vastavalt sellele antakse siis inimesele ka eriluba. Täna Venemaalt Eestisse tulnud Jelisaveta nina tunnistas, et temale pole koroonaaeg piiri ületamist keerulisemaks teinud. Midagi pole muutunud, sest mul on nii Eesti kui ka Vene kodakondsus. Mu laps elab ka Narvas ja temagi piiri ületamine pole keeruline. Eestis on väga mugav see, et piiri peal saab tolli läbimise järel koroonatesti anda. Ja järgmisel päeval on juba vastus käes. Alates jaanuarist Narva piiripunktis avatud koroonatesti andmise võimalust kasutatakse aina rohkem, räägib OÜ korrigo tegevjuht Merle Harjo. Testimine on muutunud populaarsemaks ja inimesed on väga tublid. Nad on teadlikud võimalustest, kuidas karantiinipikkust lühendada ja nad suhtuvad väga vastutustundlikult testimisse. Eestis kaitsepookimise pingereas teiste sabas sörkivas Narvas on vaktsineeritud kolmandik elanikest. Eesti naabruses jäävates Venemaa regioonides on vaktsineeritud umbes 10 protsenti inimestest Narvas, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Millal valitsuses arutuse all olnud piirireeglite võimalik karmistumine rakendub, on veel lahtine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaailmas korraldatakse ligikaudu 4000 festivali aastas ning et filmitegijad selles orienteeruksid, peab neid kuidagi kategoriseerima. Üks selliseid kvaliteedimärke on rahvusvahelise produtsendide liitude Föderatsiooni ehk FIabi akrediteering. 2008.-st aastast alates kuulus PÖFF oma Euraasia ga spetsialiseeritud võistlusprogrammidega festivalide nimistusse, mis seadis piirangu põhiprogrammi filmide päritolule. Alates tänavusest aastast sai PÖFF aga mittespetsialiseeritud võistlusprogrammidega festivali staatuse, mis tähendab, et võistlusprogrammis võib nüüd osaleda filme tervest maailmast jätkab festivali juht Tiina Lokk. Me nagu küpsesime selleks praeguseks festivaliks või sellesse kategooriasse tegelikult sisemiselt, et viimased kaks aastat on sellised huvitavad tendentsid olnud, et meil on olemas olnud näiteks kogu aeg Ameerika indi võistlusprogramm, Põhja-Ameerika, Kanada, mis ka omal ajal tekkis tänu sellele, et Ameerika indid tahtsid võtta osa meie võistlusprogrammist, aga ei saanud ja siis lõid oma võistlusprogrammi meie muidugi nõusolekul. Ja ühel hetkel oli mul Mehhikos kõne ja öeldi, et mis tähendab, et meie ei saa osa võtta. Et aga me oleme ka näiteks Põhja-Ameerika ja mis ta nagu oluline on, et ikkagi igale filmiriigile on oluline osaleda võistlusprogrammis, see on talle suurem stiimul saata oma filme ja anda ka teistesse sektsioonidesse. Lokk rõhutab, et säärane statuut pole oluline ainult filmitööstusele, vaid kogu riigile sest sellise kategooria festival töötab ka mainekujundaja ja turismimagnetina. Suuri staare siia toomas takistab küll nii rahakott kui ka lennuliinide puudus, kuid Lokk loodab, et teenused sisule järele arenevad. PÖFF on nende 15 festivali seas, kuhu kuuluvad näiteks kanni Varssavi, Berliini ja Veneetsia filmifestivalid. Üsna unikaalne. Tiina Lokk. Esiteks on festivalid suhteliselt vanad meie kõrval et nad on vähemasti seal 30 40 aastase traditsiooniga ja suuremad nendest seitsmekümnetega, eks, aga põhimõte on see, et, et nende taga on kõik sellised suured suurriigid suurte turgudega, pluss ka suured filmitööstused, see festival, millest meie räägime, 14 15 festivali, need on kõik sellised festivalid, kus on väga tugevasti, on tööstus integreeritud festivali sisse. Festival ei ole ammu enam selline tore lilleinimeste kogunemise paik ja, ja lihtsalt see, et, et me vaatame häid filme, tunneme rõõmu, see on ka üks ja väga oluline festivali funktsioon, aga tal on veel miljon muud funktsiooni, mis on seotud konkreetselt juba filmitööstuse majanduse ja kõikide muude niisuguste arengutega. Tänavune PÖFF toimub 14.-st 30. novembrini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pimedate Ööde Filmifestivalist sai üks maailma 15-st olulisema programmiga filmifestivalist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.