messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRootslasi kahtlustati hauarahu rikkumises pärast Estonia vraki filmimist ja selle avalikuks tulekut dokumentaalfilmis Estonia leid, mis muudab kõike. Göteborgi. Ringkonnakohus on seisukohal, et mehi, kes mõlemad on Rootsi kodanikud ei saa karistada, kuna nad on teo sooritanud Saksamaa lipu all sõitnud laevalt rahvusvahelistes vetes. Saksamaa ei ole Estonia hauarahu lepinguga ühinenud nii nagu on seda Eesti-Soome ja Rootsi. Seega leidis kohus, et rahvusvaheline õigus kaalub üles riikliku õiguse, mis keelab kohapeal veealuse tegevuse. See on rõõmustav, sest meil on üsna faktilisi väiteid ja tundub, et kohus on need läbi vaadanud ja ära kuulanud. Nii ütleb Henrik Evertson intervjuus Rootsi ringhäälingule SVT. Ta loodab, et see viib tulevikus ka ajakirjandusliku uurimise arutamiseni sama laialdaselt kui praegu. Kuriteos süüdistamine oli veidi ebameeldiv, kuid täna olen õnnelik ja loodan, et see on selle protsessi lõpp. Samas on nad varem öelnud, et on valmis edasi kaebama ja sellega jätkama. Nii ütles Linus Anderson kohe pärast kohtuprotsessi. Meeste eesmärk ei olnud rikkuda hauarahu, vaid koguda fakte. Nad ei võtnud vrakilt midagi kaasa ja filmisid seda vaid väljastpoolt. Sealt leitud suurem auk kere küljel ongi tinginud vajaduse nii uuteks uurimiseks kui ka seaduste muutmiseks. Telekanalile Discovery valmistatud dokumentaalfilmi tegemise raames sukelduti Estonia vraki juurde 2019. aasta septembris. Prokurör nõudis Evertsonile ja Anderson ile tingimisi vangistust ja rahatrahvi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi ringkonnakohus vabastas Estonia vrakki uurinud filmimehed hauarahu rikkumise süüdistusest. Seoses filmimisega Estonia laevavraki juures süüdistati Rootsi ajakirjanikku Henrik Evertssoni ja sukeldumis- ja allveetööde eksperti Linus Anderssoni hauarahu rikkumises. Täna mõisteti mehed Göteborgi kohtus õigeks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti aiandusliit palus koalitsioonil arutada võimalust, et kodumaiste puu ja köögiviljade käibemaksu alandada. Seda sarnaselt Läti eeskujule. Lätis kehtib eelmisest aastast viie protsendilise käibemaksu määr piirkonnale omastele juur ja puuviljadele, räägib Eesti aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin. Selle ettepanek on suures plaanis see, et Eesti järgiks oma maksupoliitikas teiste Euroopa Liidu riikide eeskuju või siis enamuse riikide eeskuju, sest et praegu on niisugune kentsakas olukord, kus Eesti on jäänud veel paari riigiga selliseks oaasiks, kus ei olda valmis maksudebatti pidama selleks toiduainetele laiemalt või siis üksikutele gruppidele, nagu meie siin palusime puu ja köögivilja osas käibemaksu alandada. Strastin lisab, et Lätis on maksumuudatuse järeldused riigile positiivsed. On päris märkimisväärne hulk ettevõtted oma käibeid hakanud paremini deklareerima ja on ikkagi ka teatud hinnaalanduse kaasa toonud, nii et, et ma leian, et see ettepanek võiks uuesti arutlusele tulla. Rahandusminister Martin Helme ütleb, et käibemaksu alandamine tuleb kindlasti valitsuses jutuks. Meile iseenesest meeldiks see mõte, seda on tehniliselt vaja siis korralikult ette valmistada, me seda kindlasti ei tee, praeguse riigieelarve eelnõu menetlemise käigus aga viise, kuidas toetada oma kodumaist tootmist niimoodi, et see ei lähe vastuollu siin erinevate rahvusvaheliste reeglitega või ka Euroopa Liidu reeglitega, me kindlasti otsime. Ja me teame, et teistes riikides on see õnnestunud. Nii et minu jaoks on kindlasti kõik need ettepanekud sellised, mida nagu ma tahan sisuliselt kaaluda, sest et see on see koht, kus me anname oma tootjatele konkurentsieelise, mitte odava tööjõu sissevedamisega. Madalam käibemaks oleks mõeldud kodumaistele puu ja köögiviljadele näiteks porgandile ja kartulile, sama puu ja köögiviljade käibemaks kehtib aga nii Eesti kui ka Euroopa Liidu liikmesriikide kaupadele. Seega, kui Eesti võtab tulevikus käibemaksumäära langetamise ette, siis kehtib automaatselt madalam käibemaks ka teistes liikmesriikides kasvatatud viljadele. Strastini sõnul kasvaks aga ka kodumaise toodangu müük, isegi kui väliskaup on odavam.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Aiandusliit soovib, et riik alandaks kodumaiste puu- ja köögiviljade käibemaksumäära 20 protsendilt viiele protsendile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui valimiskomisjon oli valimissedelit saalis kõigi silme all üle lugenud ja erinevatesse hunnikutesse jaganud, astus komisjoni esimees Oliver kass pulti ning tegi tulemused teatavaks. Vabariigi valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud. Esiteks valijate nimekirja kantud riigikogu liikmete arv 101. Hääletamissedeli saanud riigikogu liikmete arv 80 hääletamisest osa võtnud riigikogu liikmete arv 79, kehtetute hääletamissedelite arv null märgistamata sulgudes ristita hääletamissedelite arv 16. Vabariigi presidendi kandidaat Alar Karis häälte arv 63. Seega jäi puudu viis häält, EKRE saadikud oma hääletussedeleid välja ei võtnud. Siim Kallas ja Helir-Valdor Seeder puudusid haiguse tõttu. Reformierakonna juht, peaminister Kaja Kallas kinnitab, et koalitsiooni hääled pidasid. Meie fraktsioonid olid kõik taga 58 häält, sest üks inimene oli haiglas ja ei hääletanud. Nii et 58 häält, meil kõik olid see, et opositsioonisaadikud hakkasid hommikul juba kõik rääkima nagu ühes suust seda juttu, et et kui koalitsiooni hääled peavad, see oli just selleks, et tegelikult anda mõista, justkui see jääks nende taha, aga, aga seda mängulusti siin paraku paraku on. Opositsioonisaadikud kinnitavad omalt poolt, et nendelt tuli Karisele üle 10 hääle. Nii et keegi kusagil eksib või valetab. Üks, kes kindlasti ei kurvasta, on EKRE esimees Martin Helme. Meie oleme selles mõttes rahul, et nii nagu ma arvasin, nii nagu ma olen mitu korda ka öelnud täna siin ära ei valita, homme kindlasti ka mitte. Ja me liigume valijameeste kogu poole ja see meile sobib. Hetkel on erakondade esimehed taas koos ja arutavad olukorda. Homme esitatakse Alar Karis taas presidendikandidaadiks ja toimub teine voor. Vajadusel ka kolmas. Ise ta ennast sündmuste käigust häirida ei lase. Ega see on ju mõnes mõttes ju ettearvatav tulemus, et osad saadikud vajavad mõtlemisaega ja ja valimiskord näeb ja annab selle võimaluse, nii et homme on jälle päev ja siis on kindlasti teistsugune tulemus. 63 häält on see teie jaoks üllatus või see, mida ta ootas. Ei, ma ei oodanud siin midagi, eks ju, kui sa tuled siia, siis sa ootad, et on 68 häält, aga aga seda, kas 63 on hea või 67 on hea, see on praegu ei ole oluline. Ka Kaja Kallas leiab, et homme võiks siiski presidendi ära valida. Loomulikult oluline on see, et valimiskogus me saame ju ka valida kahe erakonna ga Alar Karis ära aga lihtsalt, et kas seda tsirkust, kõike on sinnamaani vaja, kui me teame, et tegelikult kõikides fraktsioonides, nii isamaas sotsiaaldemokraatides kui ka Ekres on inimesi, kes oleksid valmis Alar Karise poolt hääletama ja kes oleksid nõus, et Alar Karisest saaks tegelikult hea hea president. Et siis võiks ju seda seda teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabariigi presidendi valimiste esimeses voorus Riigikogus ei saanud presidendikandidaat Alar Karis täna vajalikku toetust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKahekümnendad Pärnu Hansapäevad pidid toimuma eelmisel aastal, aga saavad teoks täna-homme ja ülehomme. Mart Tõnismäe Hansapäevade eestvedaja ja isehakanud bürgermeister kirjeldab, kuidas alles mõne kuu eest oli olukord üsna habras. Eks me ka võtsime riski ju, et juuni alguseni ootasime, et kas julgeme, siis oli lubadus 1000, mõtlesime, et äkki leevendatakse, et võtame, no kui viimasel hetkel leevendatakse, ei jõua enam kokku organiseerida asja. Hansapäevad, kahekümnendad, juubelipäevad toimuvad Lätis, ta on ka hea müüjaid, no müüjaid, kui tavaliselt meil on ikka ligi 400 500 müüjat, siis nüüd me oleme ka poole vähemaks võtnud. Müüjaid ala on küll sama suur, aga me oleme ajutanud lihtsalt kaupmehed ära. Ligi 250 müüjat on platsi peal. Aga toimub ka kultuuriturg. Kui siiamaale meie programmid on koosnenud sellest, et on tulnud kaugel piiri tagant keskaja muusika tegijad, Hansa, kaupmehed, AntsaSaksa, aga eestlane, arvatavasti oli see aeg see regi laulu laulja ja, ja see tagu inimene siis nüüd pääsevad ka need regilaulud ja akus särgid ja ilusad lauluhääled ja meie hiid pillid siia lavale, nii et kultuuriprogramm on, enamjaolt on siis Eesti pärimusmuusikute käes. Täispuitmööbli valmistaja Gunnar Simmul on tulnud Avinurmest ja see on tal tänavu esimene suurem laat. Avi tormas, tulin mina otsa siia kohe ja, ja ma käin iga kord, kui seal laadal käin, alati siin laadal, siin on väga head korraldajad ja väga viisakas asi ja väga ilusti suhtlevad ja on ostjad ka. No need on kõik väiksed laadad, väiksemad laadad, ühesõnaga, ja see on, see on ikka suurem laat juba ja võrreldes teistega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus täna keskpäeval alanud 20. Hansapäevad kannavad küll koroonaaja pitserit, kuid siiski on kohal hulk kauplejaid ka väljastpoolt Eestit. Aga kultuuriprogrammis teeb kaasa vaid üks välismaine ansambel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu vaktsineerimiskeskuse koordinaator Tiina Teder jäi nädalavahetusega rahule. Eile me avasime kella kolmest registreerimise ja siis meil käis 160 inimest, siis me vaatasime seda, et meil sujus see tegelikult väga sujuvalt, et meil ei tekkinud ühtegi segust troppi ega järjekorda, et inimestel oli mugav, sest me tegelikult samal ajal ju tegime ka teisi doosi ja siis me otsustasime jooksvalt, et me anname inimestele selle võimaluse terve päeva jooksul tulla täna ja nii nagu me näeme ka täna, et su sujuv ka see väga sujuvalt, et nad tulevad tõesti väga erinevatel kellaaegadel, nii et tundub, et inimestele see meeldib. Kella neljaks oli nii süsti saanud veel 270 inimest. Siiski nentis Teder, et keskuse võimekus on suurem. Madala huvi tõttu on keskus järgmine nädal avatud vaid neli päeva. Praegused ajad, mis me oleme planeerinud esmasteks aegadeks, on meil ju täna veel broneerimata, osaliselt järgmiseks nädalaks, nii et see näitab, et, et vähemasti seal selle registreerimise kaudu ei ole see huvi nüüd nii piisav. Nii et ja teised doosid on meil väga kindlalt juba kellaajaliselt paigas, nii et, et see on see põhjus, miks me nüüd homme näiteks ei tööta ja töötame siis neli päeva järgmisel nädalal. Teder selgitab, et võimalust saada süsti ilma ette registreerimata kasutasid peamiselt inimesed, kellel tekkis digiregistratuuriga mõni takistus. Näiteks ütleb ootejärjekorras seisev Igor, et oli algselt kahelnud, kas tulla vaktsineerima, kuid kasutas viimaks tänast võimalust. Ma nägin oma töökaaslasi, et nad olid raskemal moel, et ei tahaks nii korrata, saatust ei no ikka peab niikuinii alguses või pärast või ükskord peab ikka tegema. Kolmas pidi veel tulema ja sügisel ja et parem on ikka karta, kui kaetud. Õie ütleb, et varem ei julge ta tervise tõttu vaktsineerima tulla. Kui tervis paranes ja tekkis soodne võimalus, otsustas õie siiski vaktsineerimise kasuks. See registreerimisega on ka nii nagu ta on, väga raske on ausalt öelda ja noh, ma kasutan ka internetti millegipärast ei, ei vedanud selle internetiga ja kuna nüüd kuulutati välja, et saab ilma registreerimata, miks mitte minna kergema vastupanu teed. Kas ka edaspidi pakutakse vaktsiini ilma, et peaks ette registreerima, arutab kliinikum esmaspäeval.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus sai nädalavahetusel vaktsineerida ilma eelregistreerimiseta. Vaktsiinisüsti sai üle 400 inimese. Tartu Ülikooli Kliinikum kaalub kas nii võiks ka edaspidi vaktsiini vastu huvi tõsta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIraan tulistas Iraagi põhjaosas asuvate Al-Assadi ja Irbili õhuväebaaside pihta rohkem kui tosin ballistilist raketti. See on kättemaks USA-le, Iraani kõrge kindrali ga sems olema nii tapmise eest. Iraani revolutsioonikaart ähvardas, et kui ameeriklased peaksid nüüd raketirünnakule vastama, siis järgmisena kavatsevad nad teha midagi USA pinnal räägib USA senaator, vabariiklane John Kennedy. See ei ole midagi uut, see on Iraani 12. rünnak Iraagi baasidele viimase 60 päeva jooksul, millega sihitakse USA sõjaväelasi. Ainukene vahe on seekord, et Iraan on lõpuks lõpetanud valetamise ja nad tunnistavad seda. Kongressi demokraatide liikmed pelgavad aina rohkem, et konflikt Iraaniga on ülekuumenemas räägib USA senaator, demokraat Chris Coons. Minu arvates on oluline, et me peaks nõu liitlastega selles piirkonnas ja president arutleks kongressi liikmetega ja paneks paika kindla strateegia, kuidas seda olukorda eskaleerida. Nii et me ei satuks järgmisesse suuremahulisse sõtta Lähis-Idas. USA president Donald Trump arutas valges majas rünnakut asepresident Mike Pensi, kaitseminister Mark ja välisminister Mik Pompeioga. Esialgu pidi trump tegema telepöördumise, kuid koosoleku lõpuks sellest loobuti. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maria-Ann Rohemäe annab ülevaate öistest reaktsioonidest Iraani rünnakule Iraagi õhuväebaasidele, kus viibisid USA ja liitlasvägede sõdurid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\n2019. aasta aprillis alustati väliskaubandus ja infotehnoloogiaministri marti kuusiku suhtes kriminaalmenetlust tema kohta meedias esitatud väidetava koduvägivalla kahtluse uurimiseks. Minister Kuusik ennast süüdi ei tunnistanud, kuid lahkus ametist jõudes olla minister vaid veidi rohkem kui ööpäeva. Täna mõistis Viru maakohus kuusiku perevägivalla süü asjas õigeks. Kohtunik eli Väinaste põhjendas otsust. Marti kuusikule on esitatud süüdistus selles, et ta kahjustas endaga lähisuhtes oleva inimese tervist ja põhjustas talle vähemalt neli nädalat kestva tervisekahjustuse. Kohus hinnanud kõiki tõendeid nii isikulisi kui dokumentaalseid kogumis leidis, et süüdistatava marti kuusiku süü temale esitatud süüdistuses ei ole tõendatud. Kannatanu marti kuusikut ei süüsta ükski kohtuistungil üle kuulatud tunnistajatest ei ole näinud pealt seda, kuidas väidetav kuriteosündmus aset leidis. Ühtegi iseseisvat isikulist tõendit, mis kinnitaksid süüdistuse versiooni toimunust, ei ole nende tunnistajate ütlused, mis süüdistuse versiooni toetavad, on kohtu hinnangul käsitletavad kaudsete tõenditena. Vahetuks tõendiallikaks saab olla vaid kannatanu ise. Ekspertiisi akt ja kohtuarst eksperdi ütlused ekspertiisiakti sisu selgitamisel ei välista ega kinnita kohtu hinnangul võimaliku kuriteo toimepanemist. Tunnistamaks isiku süüdi kuriteos eeldab see tõendatust ja täielikku selgust süüteokoosseisu tuvastamiseks vajalikes asjaoludes tekkinud kahtlusi, ilma et neid kahtlusi toetaksid. Konkreetsed tõendid ei saa kohus kõrvaldada ei oma siseveendumusega ega ka elulise usutavusega. Kohus leiab, et tõendite kogumi pinnalt ei ole võimalik marti kuusikut süüdi tunnistada ja ta tuleb õigeks mõista. Pärast kohtuotsuse kuulamist oli mardi Kuusik muidugi rahul. No peale esimest istungit mul tegelikult juba tekkis see tunne, et et kas see oligi see, mille, millega te siia kohtusse tulite või et mina, mina nende asemel seda ei oleks teinud. Aga ju nad seda pidasid siis vajalikuks. Aga noh, tulemus ongi see, et täna me olemegi siin sellise otsusega ja kahtlemata maailm nagu läks mõnevõrra heledamaks ja ütleme isegi väga palju. Õnneks ei mõista Eestis kohut ajakirjandus. Et õnneks on meil kohtunikud kohtumõistmiseks ikkagi mitte ajakirjandusega ja ma rohkem ei hakka ütlema. Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Sirje Merilo ütles, et täna toodud põhjendused olid esialgu napid ja pealiskaudsed ja järeldusi on veel vara teha, aga igal juhul kaebab ta edasi. Põhiline argument, miks selline otsus tuli, oligi ikkagi see, et kannatanu ei ole mitte kunagi ise marti kuusikut süüstanud. Mina prokurörina näen juhul kui selline seisukoht nüüd lõpuks jõustubki ja see kohtuotsus jõustub sellisel kujul, nagu ta täna tuli väga suurt ohtu järgmistele sellistele lähisuhtevägivalla juhtumitele, kus lähisuhtevägivalla asjades täiesti arusaadavalt ja teadaolevalt on ülimalt lihtne kannatanud vaikima sundida ja enamuses lähisuhtevägivalla juhtumi, kes vägivallatsed, seda ka teevad.",
"role": "user"
},
{
"content": "2019. aasta aprillis alustati väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Marti Kuusiku suhtes kriminaalmenetlust tema kohta meedias esitatud väidetava koduvägivalla kahtluse uurimiseks. Minister Kuusik ennast süüdi ei tunnistanud, kuid lahkus ametist, jõudes minister olla veidi rohkem kui ööpäeva. Täna mõistis Viru Maakohus Kuusiku perevägivalla süüasjas õigeks. Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Sirje Merilo lubas otsuse kindlasti edasi kaevata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuursaarte liinidel kallineb külalistele nii reisija kui ka sõiduauto pileti hind ligi 43 protsenti. Hiiumaa liinil teeb see ühe reisija ja tema auto eest kokku veidi üle 19 euro senise 13,4 asemel ja Saaremaal 16,3 eurot senise 11,4 asemel. Sellest hinnatõusust kohalikud pääsevad. Suurte veokite hinnatõus pole protsentuaalselt nii suur, kerkides näiteks Hiiumaa liinil ilma juhipiletit arvestamata 15-lt eurolt 18 peale jätkab Hiiumaa vallavolikogu esinaine ja Hiiu autotrans juhatuse liige Anu Piilberg. Juba praegu on tänu saarelisusele asukohale meie võimekus palju väiksem oma ettevõtluse arendada kui mandriettevõtetel. Ja nüüd plaanitavale hinnatõusule hoogustub see veelgi. Püsielanikule tõuseb tuntavalt sisseostetavate teenuste ja kaupade hinnad, nii et meie toimetulek siin saarel ikkagi on väga suure löögi all. Majandusministeeriumi kinnitusel on hinnatõusu taga kallimad energiahinnad, aga ka suursaartele tehtavate reiside arvu kasv. Asekantsler Kaupo lääneranna sõnul on pileti hinna tõus teatud kategooriates väiksem, kui oli algne ettepanek ja mõtlema peab tulevikule. See piletihinnatõus aitab meil tulevikuvajadusi katta näiteks prahitava laeva otsingutele, mida me oleme kommunikeerinud ka KOV-idele ettevõtjatele, et sellele me oleme veel suurema hoo sisse andnud, et leida esimesel võimalusel see lisalaev Mullu detsembris vastas majandusministeerium samas Hiiumaa valla soovile lisalaeva kohta, et see pole transpordiameti selle aasta eelarveraamides võimalik. Vallavanem Herko tasuja soovib, et riik ei kiirustaks hinnatõusuga. Suursaarte ettepanek oli, et me võtaksime aasta alguses aja maha. Me räägiksime detailideni hinnatõusu ja, ja selle uue määruse osas asjad läbi jõuaksime kokkulepeteni. Nii. Suursaarte esindajad ja ministeerium mõlemalt poolt saaks selle hinnatõusu muudatused heaks kiita. Ja et see jõustuks siis esimesest jaanuarist 2023. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Hiiumaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiiumaa ja Saaremaa parvlaevaliinidel tõusevad 1. märtsist piletihinnad. Kohalike elanike jaoks jääb hind mõlemal liinil endiseks, kuid Hiiumaa vallajuhid usuvad, et hinnatõus kahjustab saare majandust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti taimekasvatuse instituudi taimekaitse osakonna vanemteadur Pille Sooväli ütleb, et lumeta ja pehmeid talvesid on olnud ennegi ning kahtlemata on sellised tingimused taimekahjustajatele soodsad. Nüüd on aga lisandunud tõsiasi, et üha rohkem põllumehi läheb künnipõhiselt harimisviisilt üle pindmisele, harimisviisile. Ja see tähendab seda, et aastate jooksul kumuleerub nüüd mulla ülemise pinnakiht ja lausa mulla pinnale taimejäänused ja väga enamike taimehaigustekitajad on elujõulised taimejäänustel üks-kaks aastat ja kuna praegu nüüd miinuskraadi ei ole, lund ei ole, see talv on nende jaoks hästi soodne, niiskust on palju, temperatuurid on nii, et et seal pluss viie kraadi juures nad juba tegelikult hakkaksid vegeteerima ja toimima, et nad on ka niisuguses puhkeolekus, aga mitte väga sügavas puhkeolekus, et nii kui natukene soojemaks läheb, on nad võimelised siis seda teravilja orast, mis on ka see talv päris lopsakas ja, ja elujõuline seda nii nii-öelda kohe kahjustama hakkama. Soovälja sõnul on teraviljadel levinumad taimehaigused jäänud samaks, kuid soodsate tingimuste korral võivad Eestis kanda kinnitada ka uustulnukad. Näiteks odras on ramularia, mis on ka lehestiku haigus ja, ja tegelikult saaki väga-väga tugevalt ohustav haigus, hästi kiire levikuga, et see on nüüd, mis on meile lõuna poolt tulnud. Kaukas ja lehtpuude kahjustajad tunnevad end sellistes oludes hästi. Maaülikooli metsapatoloogia professor Rein Drenkhan ütles, et pehme talv mõjub soodsalt eelkõige lõunapoolsetele seenhaigustele, aga ka nii-öelda vanad olijad naudivad praegust niisket ja sooja talve. Siis praegu paistab olukord nii, et kui tavaliselt märtsikuus näeme olulisi esimesi okkahaiguste sümptomeid, siis on juba praegu neid selliseid näha. Need eosed levivad juba jaanuaris, veebruaris sarnaselt, nii nagu oleks märts-aprill kodumaiste patogeenidega on üsna sarnane pilt, ütleme meie metsi kõige enam kahjustab juure pess, kui tavaliselt teda kahjuks või nii-öelda takistab tal levida. Lumikate seda lumikatet ei ole, sest viljakehad on tihti maa lähedal või maapinnal. Seal on lumekate peal, siis need eosed levida ei saa, aga kuna lund tänavu ei ole, siis eosed saavad rõõmsalt levida ja meie okaspuu puistu puistusid nakatada. Rein Drenkani sõnul midagi erakordset praegu metsades siiski ei toimu ja mets kui ökosüsteem saab ise kahjustajatega hakkama. Küll aga tasub mõelda, kuidas tulevikus metsi uute kahjustajate eest paremini kaitsta. Eks me peame metsamajanduse külje pealt tegema selliseid võtteid, et me võib-olla puhtpuistuid ehk nii palju ei rajaks. Me võime neid küll rajada, aga hiljem, kui kujundada nad pigem segapuistuteks, võib-olla siis nad oleks rohkem vastupidavamad nendele uutele haigustele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavune olematu talv ja miinuskraadide puudumine võib suvel teraviljakasvatajatele peavalu tuua. Kuigi teravili on talve hästi üle elanud, on seda teinud ka haigustekitajad ja kahjurid, kellele on tingimused olnud väga soodsad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMillest te rääkisite paavst Franciscusega ja kas kohtumine paavstiga on nagu riigipeade kohtumine või on seal mingid tseremooniad eraldi juures veel? Ta on ikka suhteliselt sarnane, igas riigis on ju mõned omad traditsioonid, aga ma ütleks küll, et paavst on samasugune riigipea nagu nagu kõik teised ja ka meie jututeemad olid. Noh, mõne nurga pealt filosoofilisemad, aga teisest küljest ikkagi rääkisime ka temaga Venemaast, Ukrainast, kliimamuutustest tavalistel teemadel võiks öelda. Kas paavst võtab seisukohti? Paavst võtab väga selgeid seisukohti ja paavst on olnud äärmisel Selliselt selge sõnaga näiteks selles, mis puudutab seda, et kõik inimesed on omavahel võrdsed põhimõte, mida ta on tugevasti toetanud ja mida ta ei ole kunagi ka öelnud, välja ütlemast ja meil oli ka täna temaga nii nagu ka eelmine kord, kui ta Tallinnas viibis. Pikem jutuajamine ja arutelu sellest, et tihtipeale need inimesed, kes esitavad rassistlikke, misoküünseid teiste religioonide suhtes tõrjuvaid seisukohti on teistpidi väga suured kristlased, et see teeb paavstile muret ja see tegi talle ka täna muret. Ma saan aru, et ta mäletas Eesti reisi Ta mäletas väga hästi meie kohtumist Eestis ja ka neid teemasid, millest me siis rääkisime. Rääkisin ka sellest, millest olin kõnelenud piiskop Jordan'iga eelmisel nädalal Tallinnas, kes palus kindlasti edasi öelda, et me väga ootame piiskop profitlichi, kes hukkus vene vangilaagrites kanoniseerimist või pühaks õndsaks kuulutamist ja, ja paavst kuulas seda huviga. Te kohtusite täna ka Vatikani välisministriga, kas siis olid rohkem poliitilised teemad kõne all? Ka baastundis näiteks Ukrainas toimuva vastu ja millised võiks olla seoses Ukraina uue presidendiga, tundis ka selle vastu väga palju huvi. Nii ka välisminister. Samamoodi kulus neil päris palju aega, et arutada meie Euroopa seisu multilateralismi seisu. Ma palusin nii paavsti kui välisministri käest ka nende tuge ja abi meie julgeolekunõukogu eesistumisele, sest et traditsiooniliselt on Vatikan võrdlemisi kursis sellega, mis toimub Aafrikas. Paavst korraldas eelmisel aastal just Sudaani teemadel Vatikanis noh, oluliste konflikti osapoolte pikemaajalise kohtumise. Meie oleme Sudaani sanktsioonide komitee juhiks oma Üro julgeolekunõukogu liikme perioodil, nii et meil oli tõesti päris palju ka sellist tavalist diplomaatilist välispoliitilist kokkupuutepunkti, mida me arutasime.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaid kohtus täna Vatikanis paavsti ja Vatikani välisministriga. Presidendi sõnul vahetati arvamusi nii maailmasündmuste kui kliimamuutuste üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe kavatseme nüüd umbes kuu aja jooksul läbi viia ühised kolmepoolsed konverentsid, see tähendab maakondade, või nimetame allorganisatsioonide konverentsid, kus valitakse juba uued, selle allorganisatsiooni juhid, aga samuti ka delegaadid siis suurele Kongressile. Ühiskongress on planeeritud, et toimub 10. juunil Tallinnas. Me tahame maakonna konverentsidel läbi arutada kõigepealt põhikirja parandused, täiendused, aga samuti ka täiendada programmi, et vastu võtta ühine uus põhikiri ja ühine uus programm. Üldiselt oleme saanud probleemid, millised on üles kerkinud töörühmades selgeks räägitud põhikirja ja programmi toimkonnas on vaidlused maha peetud. Kindlasti on programm selline dokument, mille üle tuleb väga tõsiselt arutleda ja otsustada veel maakondades ja osakondades ja igal juhul kõik need mõtted kogutakse siis kokku. Enne kongressi vaadatakse need kolme erakonna juhatuste tasandil ja töörühma tasandil üle ja valmistatakse siis juba lõppdokumendi ette kongressile, kus siis juba otsustatakse valikud. Minul on kõige tähtsam olnud alati see, kuidas me oma missiooni kõige paremini suudame täita. Ja me oleme leidnud, et me koos suudame seda paremini, sellepärast me oleme algusest peale seda ideed toetanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Väätsal arutati Eestimaa Rahvaliidu, Pensionäride ja Perede Erakonna ning Eesti Maaliidu ühinemist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMereala planeeringu avalikule väljapanekule laekus huvigruppidelt arendajatelt ja ametkondadelt 28 ettepanekut. Meretuuleparkide arendajatele on eelnõu puhul arusaamatuks jäänud vabade vaatekoridoride ja visuaalse mõju hindamise pool. OÜ saare Vin enesi kavandab meretuuleparki Saaremaalt lääne suunas. Ettevõtte juhatuse liige Guido Kartou ütles, et visuaalse mõju hindamine jätab ruumi subjektiivseks lähenemiseks ning sellest tulenevalt ka kohtuvaidlusteks. Praegu on seal öeldud nii-öelda põhimõttelisi asju, mida võib edaspidi tõlgendada väga erineval viisil ja ma arvan, et mitte arendajad ei peaks ettevaatlikuks tegema, vaid ka noh, ütleme, otsustajaid, riiki ja tegelikult ühiskonda, et mõne muu planeeringu puhul oleme näinud, kuidas ebaselgus planeeringus hakatakse kohtus arutama, tehakse seda aastaid, mis tähendab ajakadu ja peab tunnistama, et ega nendest kohtuvaidlustest tõde ikkagi ei sünni. Ma pean silmas näiteks Hiiumaa mereala planeeringu tuuleenergeetika osa, mis sealt välja siis kohtu poolt otsustati. Kas arendajate pelgus subjektiivse hindamise ja kohtuvaidluste eest on põhjendatud, seda küsisin rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Triin Leplandilt. Selles osas ma ei oska hetkel ette ennustada, kuidas, kuidas edaspidi asjalood lähevad, aga visuaalsete mõjude hindamine keskendub väga selgelt erinevatele näidetele erinevatele teaduskirjandust ele ja, ja selle pinnalt on siis need erinevad tingimused määratud, et tegemist ei ole päris täiesti subjektiivse teemaga. Eesti planeerijate ühingu juhatuse esimees Pille Metspalu ütles, et visuaalse mõju hindamisel ei saa objektiivsust eesmärgiks pidada. Sellest olulisem on huvide tasakaalustatus. Meie lahendus näeb tegelikult päris suures ulatuses just Saaremaa läänerannikule ette tuuleenergeetika alasid ja teades ka Eesti varasemat kogemust ja ka mujal maailmas siis ilmselgelt, et leidub inimesi, kes kes võib-olla väga ei väärtusta seda, et et päikeseloojangu pilt läänerannikult avaneb, on, on kaetud, võib olla suures ulatuses tuulikutega ja seetõttu siis mereala planeering püüabki otsida sellist tasakaalu, ehk siis me oleme paika pannud päris suures üldistusastmes sellised olulisemad vaatekohad, kus peaks säilima siis mingis ulatuses ikkagi ka nii-öelda vaba horisonti vaba silmapiiri. Et inimesel oleks võimalik ka sellist puutumatut merevaadet nautida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuuleparkide rajajad ootavad mereala planeeringu eelnõult võimalikult selget ja täpset sõnastust, et nad saaks oma tegevust planeerida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHäid saunu, mis on maa küljes kinni, on Eestis väga palju, kuid sama häid saunu, mida on võimalik ühest kohast teise liigutada ja ka teise kandi inimestele uhkusega näidata, pole samuti vähe. Narva linnusesse toodi neid seekord kaheksa lisaks veel ka suplustünne, nii et Narva sauna sõpradel oli, mida uudistada ja proovida, räägib kohalik saunasõber Ilja. Mul on suvilas saun, kui tulin siia teisi saunu vaatama, sest iga saun on omamoodi, isegi leil on teistsugune. Kõige huvitavam oli tilluke telksaun. Ma ei uskunud, et seal nii palav on. Tilgutasin veidi vett kerisele ja kargasin kohe välja. Telksaunas vihtlev Galina on Iljaga päri. See on kõige parem, väike ja hubane saun, sobib väga hästi aiamaale. Narva linnuses visati leili suurtes mitukümmend inimest mahutavates telksaunades, aga ka mobiilsetes saunades. Avinurme kaitseliitlased saabusid vana Zilli baasil ehitatud saunaauto ja militaarhuumoriga, räägib Zil 157 saunamees. Raigo Tobinik. Kui ma kasutan kaitseväe termineid, siis ütleme niimoodi, reamehi mahub sinna 10 tükki, ütleme, leitnant, mahub sinna võib-olla neli tükki ja kindralilt mahub ainult üks rattureid mahub 12, me oleme katsetanud seda ja 13. olin mina, et viskasin leili, et nad on saledamapoolselt muud midagi. Narva elanikud on suured saunasõbrad pea igal teisel narvakal on olemas suvila, kus on kindlasti ka saun. Ka nemad on osa Eesti saunakultuurist, räägib saunapäevade korraldaja Marko Torm. Mulle tundub, et Eesti saunakultuur antage mulle andeks, aga sellise moodsa sõnaga on fusion, see on segu Vene ja Soome ja Eesti saunakultuurist ja mulle tundub küll, et kui Soome ja vene kultuur on niisugune natuke nagu konservatiivsem, siis eestlane ei pelga ka natukene rõõmu ja lõbu sinna juurde panna, nii et siingi nende mobiilsete saunade näol on näha, kuivõrd rikas on eestlaste Eesti saunaomanike fantaasia. Eesti saunakultuuri päevad kestavad Narvas homseni. Korraldajad loodavad, et suudavad linnusesse meelitada tuhatkond kohalikku saunasõpra uudistele. Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva linnus on täna ja homme saunasõprade päralt, seal algasid Eesti saunakultuuri päevad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nDetsembris teatas riigihaldusminister Jaak Aab, et 1000 riigipalgalise töökoha Tallinnast välja viimisest ei piisa. Niisiis esitas ta ministeeriumite nimekirja veel 13-st asutusest, mille keskkontorid võiks tulevikus mujal asuda. Kõige suuremad nõudmised olid keskkonnaministeeriumile, kuna plaanide järgi peaks Tallinnast lahkuma keskkonnaameti, keskkonnainspektsiooni, RMK maaameti ja keskkonnainvesteeringute keskuse kontorid. Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv tõdeb, et ega neid asutusi, mis abi nimekirjast välja oleks jäänud, nende haldusalas palju polegi. Kõigi ärakolimiseks siiski ei lähe. RMK keskkontorist kolitakse 20 töökohta paidesse niisama palju viiakse Pärnusse keskkonnainspektsiooni töökohti, samas näiteks maaameti 115 Tallinnas asuvat töökohta jäävad paigale. Seal maa-ameti maja sisse on ehitatud kogu maa-ameti arhiiv. Juhul kui me tahaksime maa-ameti seda peakontori rahvast nüüd Tallinnast ära viia, siis me peaksime kuskile mujale ka selle suure arhiivi ehitama ja selle arhiivi ehitamine ilmselt oleks üsna selline kulukas ettevõtmine. Tallinnast ei viida välja ka sadat kahtekümmet üheksa keskkonnaagentuuri töötajat, kuna nendest paljud töötavad Tallinna ilmajaamas. Kindlasti on see vajadus näiteks lennuteenindusega paremini suhelda ja juhul, kui nüüd äkki võrk ei tööta, siis saab ka käsitsi neid sõnumeid kohale viia ja lõpetades sellega, et aktuaalses kaameras käivad ka õhtuti meie sünoptikud esinemas. Haridus ja teadusministeerium oli detsembriks otsustanud, et nende allasutustest kolitakse Tallinnast välja 100 töökohta ning kui Jaak Aab teatas, et ära oleks vaja viia ka sihtasutus Innove ja hariduse infotehnoloogia sihtasutuse keskkontorid, tuli see paraja üllatusena, tõdeb haridus ja teadusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk. See ei ole meie arvates läbi analüüsitud 100 inimest, nagu see kokkulepe oli, et need me igal juhul välja viime, aga nende kahe asutuse peakontori me arvame, et ei ole mõistlik välja viia. Hariduse ja infotehnoloogia sihtasutuse näitel ütleb Ivar Sikk, et nende peamine töö toimub ikkagi Tallinnas. Kasvõi selle infotehnoloogia õpetajad on eelkõige ülikoolide õpetajad, meie ikkagi need põhilised koolitajad, ka õppeklassid ja võrgustik on koondunud Tallinnasse, Tartusse ja selles suhtes, noh me peame nende tingimustega nagu arvestama. Ja töökohtade Tartusse juurde viimine ei täidaks Siku sõnul jälle valitsuse eesmärki. Siseministeeriumi ülesandeks jäi kodanikuühiskonna sihtkapitali kolimine. Ministeeriumil me veel nende plaanide kohta vastust ei saanud, kuid sihtkapitali juht Agu Laius ütleb, et nemad oma ühteteistkümmet töökohta vähemalt lähiajal kolida ei plaani. Nõukogu asus seisukohale, et kuna on vaja nagu strateegiliselt asjad läbi mõelda, siis sellega tegeletakse 2018. aastal ja selle järel siis ka otsustatakse. Justiitsministeerium pidi korraldama andmekaitse inspektsiooni kolimise, kuid selles pole veel kokkuleppele jõutud. Sama lugu on sotsiaalministeeriumis, mis pidi osaliselt ära kolima sotsiaalkindlustusameti ja tervise arengu instituudi kontorid. Tööinspektsioon peaks rahandusministeriumi plaani järgi täielikult ära kolima, kuid ka selle asjus ministeeriumil veel kokkulepet pole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ministeeriumid pidid tänaseks teatama, kuidas plaanitakse Tallinnast ära kolida kolmeteistkümne asutuse keskkontorid. Nüüdseks on selge, et mõni asutus jääbki kolimata ja mõne asjus käivad veel läbirääkimised.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEhkki peaminister Jüri Ratas ootab opositsiooniliidrilt Kaja Kallaselt avalikku vabandust, jääb Kallas oma eileõhtuste sõnade juurde, et ratas müüks Eesti maha esimesel võimalusel, kui ta saaks jätkata peaministrina. Kallas toob näiteid Ratase erinevatest poliitilistest otsustest ja sellest, kuidas ratas EKREt kaitseb. Ja ma ju ei öelnud, et ta on Eesti maha müünud, taevas annaks, et see kunagi sinna ei läheks, aga tooge välja üks väärtus, üks põhimõte, üks lubadus, mille eest ta on seisnud, nii et näidanud, et mis siis, et minu peaministri tool on sellega löögi all, aga vot see nüüd küll ei lähe. Praegu on ta selgelt EKRE pantvang. Siiski ei välista Kallas, et Reformierakond ja Keskerakond lepivad ega ka seda, et poliitilise olukorra muutumisel võiks Eesti saada kaksikliidu lihtsalt peaminister, peaks keegi teine olema. Vaadates kõiki neid ütlusi, mida Mart ja Martin Helme on Jüri Ratase suunas pildunud, siis kui ta suudab nendega koostööd teha, siis ta suudab ka minu ütlused lõpuks alla neelata, kuigi noh, ma ütlen, mina tuginesin sellele, kuidas tema teod on olnud ja ei ole kunagi mina teda isiklikult soovinud rünnata ega rünnanud, aga on ka teisi kombinatsioone, mis päästaksid sellest olukorrast välja. Praegu valitsus püsib ja koalitsiooniläbirääkimisi keegi ei pea. Eile teatas peaminister Jüri Ratas, et seitsme kuni 10 päeva pärast peaks riigikantselei juures kokku kutsutud töörühm avaldama raporti maaeluminister Mart Järviku tegevuse kohta. Kaja Kallas ütleb, et opositsioon raportit ära ootama ei hakka, vaid kogub Järviku umbusaldamiseks allkirju edasi. Riigikantselei on peaministri all ehk siis alluvad hakkavad uurima justkui valitsuse eetilisi valikuid, mida riigikantselei saab tuvastada, on kõik see, mis juba on ministeeriumide kantslerite poolt ju tuvastatud, kui me vaatame seda, mida justiitsministeerium on märkinud, mida maaeluministeerium ise on märkinud, et mida nad saavad kokku panna, on faktoloogia. Eetilisi valikuid saab teha ainult valitsus ise, ainult peaminister. Kaja Kallas loodab lähipäevadel umbusalduskatsega Riigikokku jõuda, aga milleks minna ministrit umbusaldama, kui koalitsiooni hääled peavad ja umbusaldus juba eos läbi kukub. Kallas seda ei usu. Kui vaadata seda, et Isamaa fraktsiooni juht on öelnud, et Järvik peab võtma poliitilise vastutuse, justiitsminister Raivo aeg on väga selgelt toonud välja, kuidas maaeluminister on siis eelistanud erahuve avalikele huvidele, siis ma ei näe, kuidas isamaa saaks hääletada selle umbusaldusavalduse vastu. Ma tõesti ei näe, kuidas nad iseendale siis reeglid otsa vaatavad. Kui asjaolud on ju selged.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna esimees Kaja Kallas on endiselt veendunud, et peaminister Jüri Ratas võib Eesti maha müüa ning vabandada Kallas ei kavatse. Mart Järviku umbusaldamisel loodab Kallas koalitsioonierakonnale Isamaa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEile saatsid 24 Euroopa kodanikuühendust Euroopa komisjonile kirja, milles juhivad tähelepanu sellele, et Eesti valitsuse plaan laiendada põlevkiviõlitööstus on vastuolus Euroopa Liidu lepingute ja toetustega. Valitsus investeeris 125 miljonit eurot Eesti energiasse põlevkiviõlitehase rajamiseks ning arutluse all on plaan toetada põlevkiviõli eelrafineerimistehast, mille kogumaksumus on 600 miljonit eurot. Kliimamuutustega võitlevate mittetulundusühingute võrgustiku kan Euroopa direktor Vendel Trio selgitas, miks Eesti valitsuse plaan ei ole hea mõte. Tegu on sedasorti majanduse taastumisega, mida me näha ei soovi. Me usume, et koroona kriis tekitab barjääri niinimetatud vana ja uue majanduse vahel. Kui vaadata, millist majanduskahju on see kriis toonud, võime ainult ette kujutada, millist majanduskahju tooks kliimamuutus. Selleks, et see meid teist korda ei üllataks, peaksime juba praegu tegema kõik selleks, et vältida ohtlikke kliimamuutusi. Seepärast on kõlanud palju üleskutseid, et majanduse taastamisel võetakse arvesse Euroopa rohelist lepet Pariisi kliimalepet ja kliimaneutraalsust. Eestis toimuv on näide vastupidisest käitumisest, kus valitsus otsustab investeerida ettevõttesse, mis tegeleb fossiilkütustega. Eesti valitsus on nimetanud õlitehase rajamist vaheastmeks, sest see kasutab puhtamat tehnoloogiat ja öelnud ka, et aega on 2050. aastani, mis ajaks peab kliima neutraalsus olema saavutatud. Vendel Trio hinnangul on see aga veider sõnum. Põlevkivi on üks mustemaid fossiilkütuseid, ta on peaaegu et võrdne pruunsüsiga, mis on kivisüsi kõige mustem vorm. Seega on veider edendada kõige saastavamat energia tootmisviisi kui vaheastet kliimaneutraalsuse saavutamisel. Kuigi Eesti on väikeriik, on ka seal võimalik investeerida sama suuri summasid taastuvenergiasse. See oleks palju parem vaheetapp, ütles Vendel Trio.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa kodanikuühendused on kriitilised, sest Eesti valitsus plaanib investeerida keskkonda saastavatesse energialahendustesse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEuroopa Inimõiguste kohtu suurkogu kuulutas täna Strasbourgis välja kohtuotsuse kaasuses Delfi versus Eesti vabariik. Üheksa aastat kestnud kohtuprotsessi tulemusena mõisteti õigeks Eesti vabariik. Kohus otsustas, et sõnavabaduse õigustamatut riivet pole ja Delfi kaebus jäi rahuldamata. Euroopa kohtusüsteemi kõige kõrgema kogu ette algas 2006. aastal, mil Vjatšeslav Leedo polnud rahul mõningate kommentaaridega, mis olid Saaremaa laevakompanii puudutava artikli juures. Kuigi Delfi võttis need Leedu rahulolematusest teada saades kohe maha, sai Leedu erinevates kohtutes õiguse muuhulgas ka Euroopa Inimõiguste kohtu suurkoda. Kõige kõrgem kohus Euroopa nõukogu liikmesriikide seas otsustas selle kaasuse siiski menetlusse võtta ja veel kord analüüsida. Täna tuli siis Eesti riik õigeks mõistev kohtuotsus. Eesti riiki esindas Inimõiguste kohtus vandeadvokaat Maris Kuurberg. Inimõiguste kohus leidis, et antud juhul Delfi vastutajaks pidamine on kooskõlas inimõiguste konventsiooniga ega kogu sõnavabadust. Ja selle põhjuseks on see, et kõik riigid peavad tagama kahe õiguse võrdse tasakaalu, õigus sõnavara usele ja õigus eraelu kaitsele. Õigus eraelu kaitsele tähendab ka seda, et kui isiku au on teotatud, siis tal peab olema õigus saada heast, st selle eest. Tal peab olema võimalik kohtusse pöörduda selle vastu. Antud juhul anonüümsete kommentaatorite vastu minek oleks olnud ebaproportsionaalselt raske selle isiku jaoks, kelle au oli teatatud. Ja nendel asjaoludel, nagu Delfi portaal siis toimis 2006. aastal oli õigustatud, et Delfi pidi vastutama sellisel juhul auteatavate kommentaaride eest. Inimõiguste kohus leidis tõepoolest siis täna avalikustatud otsuses, et Eesti ei ole rikkunud Inimõiguste konventsiooni artiklit 10 ehk sõnavabadust. Saime Strasbourgis telefonile ka Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvaldi. Kui aus olla, siis kohtuotsus tegelikult loeti ette paari minutiga loetehti see üldine osa, et Delfi ja agi ei rahuldatud, seitsmeteistkümnest kohtunikust 15 olid nii-öelda meie vastu, kaks olid meie poolt ja, ja tegelikult seitsmes kohtunik on eriarvamus. Praegu ma just loen koos meie advokaatide Helle otsmanni ja Karmen Turki ka seda nii-öelda paksu osa, kus on kirjas detailid, et mida on keegi justkui valesti teinud ja mitte, aga üldine motiiv on see, et kui Delfi siiamaani on lähtunud sellest ja ka tegelikult mujal portaali pidajad et kui keegi kirjutab inetult halvasti, kedagi ründavalt, siis inimene ise peab vastutama selle eest. Nüüd on Euroopa kõrgeim kohus otsustanud selle tegelikult väga äärmuslike ja nii-öelda vägivalla kutsuvate kommentaaride. Nagu kuulsite, oli seitsmel kohtunikul kaasus osas eriarvamus. Delfi advokaat Karmen Turk osutab ühele neist. Üks, siis tõstatas väga olulise küsimuse, et kas selline meede või niisugune kohustus tagada, et keegi ei saa avaldada internetiplatvormil mingi sisuga kommentaare tähendab tegelikult tsensuuri kohustust ja kui see tähendab, siis kas see on ikka ja alati õigustatud? Ja palusin seda juhtumit kommenteerida ka rahvusringhäälingu meediaeetika nõunik Tarmo Tammerkil. Otsus on väga värske, veel täpselt detaile ei tea. Esialgne reaktsioon on küll, et kahju, et kohus niimoodi otsustas. Ühelt poolt on õige, et inimesel peab olema kaitse solvavate ja mõnitavate kommentaaride eest. Aga teiselt poolt see kohtuotsus paneb päris suure kohustuse kõikidele portaali pidajatele. Seni on kehtinud Eestis hea tava, kui inimene leiab, et tema kohta või tema asutuse kohta on kirjutatud halb kommentaar. Ta annab toimetuse teada ja toimetuse võtab selle reeglina kohe maha. Nüüd aga võib juhtuda nii. Inimene pöördub kõigepealt kohtusse ja isegi kui toimetus võtab kommentaari maha. Kohus ütleb, et see kommentaar natuke aega oli üleval ja tegi inimesele kahju. Selles mõttes see kohtuotsus võib olla päris tõsise mõjuga kõikidele portaalipidajatele. Eestis on õppetund sellest Delfi kaasasest olnud see enamik kommentaariume muutunud puhtamaks ja paremaks. Toimetused töötavad hoolikamalt sellega, et vaadata näiteks, et delikaatsete tundlike teemade puhul ei satuks sinna kommentaariumisse neid mõnitavaid solvavaid halvustavaid kommentaare. Toimetused juba ise hakkavad läbi vaatama neid kommentaare. Ma ei ole kuulnud, et Eestis toimetused keelduksid inimestelt vastu võtmast palveid, et võtke kommentaar maha, kui see on tõesti laimav või mõnitav kommentaar selle isiku kohta. Nüüd see kohtuotsus justkui paneks kohustuse hakka enne läbi vaatama kommentaare, seda ei tehta nagu lisakohustuse panemine toimetusele, ma arvan, et see ei ole väga mõttekas tegu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Inimõiguste kohus ei rahuldanud Delfi kaebuset Eesti Vabariigi vastu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohtualune pool Allard Hotskins kahetses oma käitumist ja kinnitas, et tal on kuuendal jaanuaril kapitooliumis märatsemise pärast häbi. Lugedes ette varem valmis kirjutatud teksti, kinnitas Hotschkins, et tema käitumise põhjustas mööda kuulsat National Mauli kapitooliumi poole tungelnud rahvamassis valitsenud üldine eufooria. Kohtualuse sõnul oli rahvamassiga ühinemine Pennsylvania Avenüül tema eluseni kõige lollim otsus. Süüdistajad tahtsid Hotskinsi 18-ks kuuks drillide taha saata, leides, et tema sarnaselt igale teisele kapitooliumi märatsejale andis oma panuse kollektiivsesse ohtu demokraatiale, sundides rahvaesindajaid Joe Bideni valimisvõidu ametlikku tunnustamist edasi lükkama ning vihaste laamendajate eest varjupaika otsima. Kohtuotsuse välja kuulutanud kohtunik Randolf Mosi sõnul oli Hoskinsil nagu igal teiselgi märatsejal oma osa USA ajaloo ühes häbiväärseimas episoodis. Siiski otsustas Mos, et süüdistatav peab vanglas veetma vähem kui aasta. Mossi sõnul ei olnud jaanuarikuine märatsemine mitte ühegi tunnus järgi protest, vaid tegu oli ühemõttelise rünnakuga demokraatiale. Rünnakuga, mis jätab USA mainele pleki veel tulevatekski aastateks. Hotskinsi protsess annab mõista, mis ootab ees sadu teisi süüdistatavaid, kes jaanuarikui ise märatsemise eest alles oma otsust ootavad. Kõik nad mõistetakse ilmselt süüdi tõsises kuriteos. Samas on ära jäetud süüdistus vandenõus osalemises. Süüdistajatega sõlmitud leppes tunnistas Hetskinsen möödunud kuul süüdi riikliku protseduuri nurjamiskatses, mille eest võib saada maksimaalselt 20 aastase vanglakaristuse. Vastutasuks võtsid süüdistajad tagasi mõned väiksemad süüdistused. Näiteks sissetungivalitsusasutuse ja korratuste juhtimise Hoskinsit pole kordagi süüdistatud kellegi omandi lõhkumises või isikuvastastes kuritegudes. Süüdistajad möönavad ka, et Hoskins võttis vastutuse kohe kohtuprotsessi alguses, tunnistades end süüdi. Samas tuletavad süüdistajad meelde, et süüdistataval oli kodulinnast tampast Washingtoni sõites kaasas võrkkaitseprillid ja latekskindad, mis näitavad, et ta oli põhimõtteliselt valmis Washingtonis vägivalda tarvitama. Kaitsjate sõnul polnud Hoskinsile eriti rasket karistust vaja seetõttu et ühiskondlik häbimärgistamine jaanuaris korda saadetu pärast jääb teda saatma kogu tema järelejäänud elu vältel ning seda tuleks seega pidada karistuse osaks. Ka rõhutasid kaitsjad, et Hotskins pole varem millegi seadusevastasega hakkama saanud ning tema senine elu on olnud pigem eeskujulik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaanuaris USA Kapitooliumis senati ruumidesse tunginud ja valimised kaotanud Donald Trumpi kampaanialippu kandnud mehele mõisteti kaheksa kuu pikkune vanglakaristus. Tegu on esimese rahutustes osalenuga, kes trellide taha saadeti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSeitse aastat tagasi muudeti Eestis mitmeid seadusi, mis pidid laenamise turvalisemaks muutma. Rahandusministeerium tellis uuringu, et teada saada, kas muudatused on mõjunud ja kas laenamine on seeläbi muutunud vastutustundlikumaks, räägib rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juht Toomas Auväärt. Üldiselt võib järeldada, et paranemise märgid on nagu toimunud. Mis puudutab just pankade poolset laenamist, siis seal on selgelt näha, et viivises olevate laenude osakaal on nagu vähenenud. Kui vaadata, nagu mitte pankades laenufirmade poole, et siis seal ikkagi viivislaenude osakaal on päris suur. Kuna erinevaid krediidiasutusi on üha enam ja laenatakse järjest rohkem, siis on oluline, et inimesed mõistaksid laenamisega seotud kohustusi ja õigusi. Uuringu käigus tegid teadlased eksperimendi, räägib Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse juhataja Siim Espenberg. Ühele grupile inimestele näitasime järelmaksu võtmist nii nagu seda tavaliselt tihti näidatakse, ehk siis, et mis on nii-öelda kuutasu. Antud juhul oli see üks murutraktor nii-öelda ja teisel grupil näitasime lisaks ka seda kogusummat, mis selle toote eest tuleb siis maksta, tuli väga selgelt välja see, et inimesed, kes nägid kogukulu, olid umbes üheksa korda vähem valmis seda toodet ostma. Teadlased andsid ka soovitusi, mida teha selleks, et inimesed ei jääks laenude tagasimaksmisel hätta. Näiteks on üks võimalus luua positiivne krediidiregister, kus kõigi inimeste laenud ja rahalised kohustused oleksid ühes andmebaasis, räägib Toomas Auväärt rahandusministeeriumist. Et siis see laenufirma saaks teha sellise vastutustundlikuma nagu otsuse, et kas inimene siis suudab seda laenu tulevikus teenindada või mitte. Et meil on see plaan nagu valmis, et kuidas seda registrit luua, aga seda detailset dokumenti me ei ole veel avalikustanud, aga loodetavasti see sel aastal, nagu saab avalikuks Uuringus käsitleti veel ka sotsiaalmeedia gruppide vahendusel laenamist. Siim Espenberg. Väga selgelt tuleb välja see inimeste vähesed teadmised finantskirjaoskuse teemal, et ollakse valmis võtma ka nii-öelda sisuliselt ulmeliste intressimääradega laenusid. Toomas Auväärt ütles, et lõpuks on laenamine iga inimese enda vastutus. Küll aga saab riik aidata teavitustööga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiljutine uuring näitas, et Eestis on tõusnud inimeste arv, kel on raske väikelaene tagasi maksta. See viitab sellele, et laenude väljastamine ei pruugi olla piisavalt vastutustundlik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel suvel riigikogust jõhvi vallavanemaks tööle tulles lubas Martin Reppinski, et ametnike seas suuri muudatusi ei tee. Üheksa kuuga on tema seisukoht muutunud. Esialgu ei teinudki, sellepärast oligi vaja aega, et aru saada, kuidas on paremaid aseliikuda ikkagi väga tähtis, et kõik siin töötajad ja ametnikud saaksid aru, et vastutab lõppkokkuvõttes vallavalitsus kõikide asjade eest ja eelarve eest ja nii edasi ja nii edasi. Ja sellepärast me peamegi vaatama, kellega me töötame ja mis kujul me töötame ja sellepärast on väga tähtis, et need ametnikud, kes töötavad siin, et saaksite aru, mis suunas me kõik liigume. Viimastel päevadel on oma töökohast ilma jäänud nii vallasekretär, sotsiaalosakonna juhataja kui ka raamatupidaja. Reedeks peab oma otsuse tegema keskraamatukogu juhataja Ingrid pits. Tema sõnul oli töösuhte lõpetamise soov kummaline, sest ühtegi etteheidet tema töökohta ei tehtud. Vallavanem tegi mulle ettepaneku, et ma lahkuksin oma ametikoha pealt ja pakuti selleks siis kuue kuu kompensatsiooni, et ma olen vabatahtlikult nõus ära minema ja samas minu küsimuse peale, et kas mu töös on midagi, noh, nagu ette heita, et ma teen midagi valesti või jätan midagi tegemata, siis öeldi, et oi, et töö on väga hea, kõik on väga hea, raamatukogu on pildis, aga meie vajame muutusi ja ma kahjuks mitme oma küsimuse peale ma ei saanudki vastust, et milliseid muutusi Meie raamatukogu vajab? Jõhvi vallavanem Martin Reppinski ütles, et tööle jäetakse need, kes tema meeskonda sobivad ning kes arendaks valda ka siis, kui Reppinski peaks otsustama, et kasutab võimalust minna tagasi riigikogusse. Lahendame kõiki võimalikult inimlikult ja ma arvan, et need, kes on kindlad ennast, neid, need inimesed ei pea midagi kartma ja ma arvan, et kõik, kes tõesti tahavad tööd teha ja kes vaatavad, ütleme niimoodi vallavalitsusega ühes suunas, kes saavad aru, et on vaja areneda ja on vaja arendada oma valdkondi, need inimesed jäävad tööle ja kindlasti me ei vali sellepärast, et me ei otsusta, me ei tee selliseid muudatusi, sellepärast üks inimene näiteks ei ole laiaalne või on või teine on laiaalne vaid sellepärast, et kui hea on see konkreetne inimene meie arust evi valla arengu jaoks ja meie elanike jaoks. Kui paljudele töötajatele kokku on plaanis anda mõista, et nad vallavanema meeskonda ei sobi, ei soostunud Martin Repinski ütlema. Jõvist raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jõhvi vallavanem Martin Repinski on alustanud vallavalitsuse ja valla allasutuste töötajatega töölepingute lõpetamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPüstoliga relvastatud mees korraldas täna pärastlõunal Tallinnas kaitseministeeriumis tulistamise ja võttis kaks inimest pantvangi. Meil on nüüd telefonil põhja politsei pressiesindaja Mihkel Loide, kes annab Indrek Kiislerile ülevaate viimastest sündmustest. Hetkel on siis täiendav informatsioon see, et pantvangivõtja, kellel oli kaks pantvangi lasi ennast maha, seega see informatsioon, et ta oleks kinni peetud, ei vasta tõele. Pantvangid pääsesid minema, seega mulle teadaolevalt neil ka mingisuguseid vigastusi ei ole. Kaks pantvangi ja, ja hetkel siis politsei koos kaitsepolitsei ja päästeametiga kontrollivad veel kaitseministeeriumi hoonet täiendavate ohtude puhuks. Ja niikaua kuni kuni siin nüüd sündmused ei ole lõppenud, siis kindlasti ka paluks vältida liiklejatel kesklinna ja uudistajatel ka ikkagi järgida politseikorraldusi ja kindlasti mitte nendest lintidest mööda minna. Mida on teada selle sissetungija isiku kohta? Küll mul selle kohta info puudub. Kes see inimene oli, kes kaitseministeeriumi hoonesse tungis? Ma ei saa seda kinnitada hetkel. Kas majas toimus ka plahvatus? Majas oli ka osta pauke, mis iseloomuga need paugud olid ja millest need olid tingitud, seda selgitab juurdlus. Kordame veelkord üle, selles intsidendis ei saanud keegi kannatada. Intsidendis oli üks ohver, tegemist oli pantvangivõtjaga ja selle sama inimesega, kes siis kaitseministeeriumi majja tungis. Täiendavat infot selle kohta, et keegi teine intsidendis viga oleks saanud. Ei ole. Mis kell see mahalaskmine toimus? Ei oska seda hetkel minuti pealt öelda, aga jah, ma igaks juhuks seda seda kellaaega ei ütle, sest et minul seda infot hetkel nii täpselt ei ole, katsun selle võimaluse kiiresti saada. Kas linnaelanike jaoks võib nüüd öelda, et see, see intsident on möödas ja turvalisus on nüüd taastunud selles piirkonnas? Seda veel kindlalt väita ei saa, kuna siin kaitseministeeriumi hoones ja selle lähiümbruses veel kontrollitakse täiendava ou võimalust. Kuniks see ei ole ära kontrollitud, ei ole ka kindlasti põhjust inimestel siia, kesklinna autodega või või algse uudistama tulla. Ja Indrek Kiisler küsis ka kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimetil, kuidas toimus kaitseministeeriumis töötajate evakueerimine. Üldiselt meil on majas ja maja töötajatega meie riigisaladuse kaitse osakonna poolt kõik sellised võimalikud intsidendid nii-öelda läbimõeldud ja läbi harjutatud. Nii et kohe, kui see intsident algas, siis viis maja turvameeskond läbi töötajate evakutsiooni, mis praeguse seisuga viidi läbi üsna kiiresti ja edukalt. Ning inimesed said majast lahkutud. Keegi kannatada ei saanud. Praegu puudub meil informatsioon võimalike kannatanute võigastae kohta. Kas vastab tõele, et osa ministeeriumi ametnikke pidi aknast välja hüppama? Sellist informatsiooni mul praegu täpselt küll ei ole. Ja kuhu siis kaitseministeeriumi töötajad evakueeriti? Kriisi evakuatsiooniplaanid on meil olemas läbi harjutatud viimati eelmise aasta lõpus ja inimesed kogunesid sinna, kuhu meil määratud kogunemiskohad olid varem ette antud ja läbi harjutatud. Kas kaitseministeeriumi sisuline töö lakkas? Noh, võib öelda, et see neil laua taga arvuti taga tehtav töö jah, praeguseks ajaks selleks ajaks lakkas, kuni see intsident nüüd lahendatud saab. On teil olemas mingi välja mõeldud kriisiskeem, et kui midagi säärast juhtub, et saladusi täis arvutid ja paberid jäävad majja vedelema? Põhimõtteliselt küll, et need on kõik nii-öelda kriisi evakuatsiooniplaanidega läbimõeldud ja, ja, ja kiire evakueerimise korral inimesed üldiselt tagavad lahkudes selle, et kuskile midagi lahti ega vedelema ei jääks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseministeeriumi hoonesse tungis relvastatud mees. \"Päevakaja\" kell 18.00. Indrek Kiislerile kommenteerivad olukorda Põhja-Prefektuuri pressiesindaja Mihkel Loide ja Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli turunduse õppetooli juhataja Andres Kuusik ütleb, et kliendikaartide virvarril rahakotis ei ole tegelikkuses mõtet. Keegi ei vali poodi. Rahakotist leitud plastiktüki järgi. Tegelikult kliendikaardi eesmärk on koguda andmeid. Kui sa tead, kes sul käivad seal kaupluses, siis sa oskad analüüsida nende inimeste soove ja vajadusi vastavalt sellele kui tihti nad on midagi ostnud ja kui palju ja, ja mida üldse nad on ostnud selle järgi meil on võimalik siis inimesi siis jagada gruppidesse vajaduste järgi ja teha neile siis õigel ajal õigeid pakkumisi. Selleks kõigeks pole eraldi plastikkaarti vaja, piisab ID-kaardiga kliendi tuvastamisest. Näiteks teeb poeg, et rimi personaalseid pakkumisi, kuid rimi kaarti ID-kaardiga siduda ei saa, räägib rimi kommunikatsioonijuht Katrin Pats. Rohkem kui 10 aastat tagasi, kui me Rimi kliendikaardi turule tõime, siis me loomulikult seda võimalust ka kaalusime. Et oleks mugavam, et ta oleks seotud ID-kaardiga. Aga tegelikult sai üsna kiirelt selgeks, et need meie ambitsioonikad plaanid, et mida kõike selle kliendikaardiga siis saab kliendile pakkuda on üsna limiteeritud, kui me kasutame selleks ID-kaarti. Riigi infosüsteemide ameti äriarhitekt Mark Erlich selgitab, et ID-kaardilt ei saa andmeid lugeda vaid viipega. Kuigi viipe funktsioon on uuematel ID-kaartidel olemas, peab isikuandmete kaitseks sisestama ka koodi. Kas kujutate ette, et kui teil on nüüd käes Rimi kaart ja ID-kaart ja kui te lähete nüüd sinna terminali juurde piiksutate Rimi kaardi või piiksutate ID-kaardi, siis peate hakkama terminalisti kuuekohalist koodi sisestama, eks, et noh, mis on nagu arusaadavalt show stop. Nii eelistab Rimi nutitelefoni rakendust, mis lubab ka viipamist. Erlich nendib, et viipefunktsiooni saaks ID-kaardile lisada kuid see võib kujuneda turvariskiks. Meie jaoks on ikkagi eeskätt, et ta peab olema väga kõrge turvalisusega isikut tõendav dokument, see on number üks. ID- kaardile üleminek võib suurele ärile olla ka kulukas. Siiski teevad seda järjest rohkemad ärid. Poeget prisma pakub mõlemat võimalust prisma konto arendusteg. Meie püsikliendi baasist moodustab plastikkaartide osakaal no napp viis protsenti. Carron ütleb, et jäävad ka need, kes ID-kaarti kaasas ei kanna või nutitelefoni ei kasuta. Kes võib-olla armastavadki sellist värvilist plastikkaartide rivi ja selles ei ole ka midagi imelikku, igalühel omad harjumused? Seda rõhutab ka kuusik. Me ei tohi neid inimesi represseerida, et, et noh, et näiteks et sa ei saagi minna poodi, kui sul ei ole äppi",
"role": "user"
},
{
"content": "Plastikust kliendikaarte koguneb rahakotti tihti tüütult palju. Seda mõistavad ka poed ning pakuvad kahte erinevat lahendust – kliendikaardi sidumine ID-kaardi või nutitelefoni rakendusega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui Šotimaa uus iseseisvusreferendum peaks tõesti aset leidma ja šotlased hääletavad selle lahkumise poolt oleks see ühendkuningriigile suurim šokk pärast Iirimaa iseseisvumist sajand tagasi, Nicolas tõin, on alati olnud iseseisvuse poolt ja tema meelest peaks referendum kindlasti aset leidma tuleval aastal, kui ametisse astub Šoti järgmine parlament. Ma arvan, et mitmel põhjusel peaks referendum toimuma just uue parlamendihooaja alguses. Te kõik teate ütles, et ma olen kogu elu lahkunud iseseisvusse ja selle eest seisnud, aga praegu olen ma Šotimaa esimene minister ja seega vastutan ma meie inimeste heaolu ja tervise eest ja ma olen sellele väga keskendunud. Tergen rõhutas, et kui pandeemia lõpeb, siis ootavad šotlasi küsimused, millele tuleb vastata, millises riigis ja millises ühiskonnas soovitakse elada. 2014. aasta referendumil hääletasid šotlased iseseisvuse vastu kuid Brexit ja Briti valitsuse tegutsemine koroonakriisis on suurendanud šotlaste poolehoidu iseseisvusele ja viimased 14 avaliku arvamuse küsitlust on näidanud, et šotlased tahavad iseseisvust. Et ei võidab oodatavasti maikuus toimuvad parlamendivalimised ja nende endi hinnangul tähendaks see mandaati uueks iseseisvuse referendumiks. Briti peaminister Boris Johnson on öelnud, et 2014. aasta referendum näitas rahva tahet ja seda tuleb austada. Tema valitsuse seisukoht on, et lähemas tulevikus uut referendumit ei tule.",
"role": "user"
},
{
"content": "Šotimaa esimene minister ning Rahvuspartei juht Nicola Sturgeon soovib uue iseseisvusreferendumi korraldamist. Sturgeoni sõnul võiks rahvahääletus toimuda Šoti parlamendi järgmise koosseisu ametiaja esimeses pooles. Kuus aastat tagasi korraldatud rahvahääletusel oli iseseisvumise vastu 55 ja selle poolt 45 protsenti osalenutest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJõelähtme vallavanema Andrus Umboja sõnul on Ruu küla ekspertide poolt tunnustatud looduslikult väärtuslikeks kohaks ning kaevandusi sinna lubada ei tohiks. See ruuluitestik, mis on säilinud, et selle kohta on öeldud, et tegemist on ainukese kohaga Harjumaal, kus esineb siis Läänemere paleoloogilise eelkäija Ants ülasjärve luiteid, mis on 8000 aastat vanad. Neid me seal metsas tahamegi kaitsta ja üks asi, mille eest me neid kaitseme, ongi kaevandamine ja kaevandamine väga selgelt hävitaks need luited seal piirkonnas. Umboja sõnul on nad riigile pakkunud ka omapoolseid teisi võimalusi lubjakivi kaevandamiseks. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsleri Timo Tatari hinnangul pole aga teised variandid piisavad ning riigi huvidest peab aru saama. Ruu Maardla Jõelähtmel on Harjumaa parima ja kvaliteetsema ehituslubjakivi maardla tegelikult on väga pikalt vaidlusi peetud kuni välja ja, ja tegelikult on sellele maardlale tänaseks väljastatud ka juba kaevandamisluba ja noh, võttes arvesse ütleme, Harjumaa või Põhja-Eesti laiemalt olukorda just kvaliteetse ehituslubjakivi järele, nimelt on selles osas üsna suur defitsiit. Varustuskindlus kvaliteetse ehituslubjakivi järele on tegelikult Harjumaal järgi vähem kui seitse aastat on meil tegelikult riigi huvi arvestades väga vastumeelne Jõelähtme valla soov sellele alale algatada siis kohaliku tähtsusega looduskaitseala. Ruuküla kaevanduste üle on tõesti vaidlusi peetud ka varem. Nimelt soovis Jõelähtme vallavalitsus konkreetset ala ennegi kaitse alla võtta. Vallavolikogu saabki kaitseala küll ise moodustada, kuid eelmisel korral kaevati otsus kohtusse. Andrus Umboja. Ka eelmine kord esitas väobaas selle vastu kaebuse halduskohtusse ja noh, suure tõenäosusega läheb ka seekord niipidi. Me usume, et nüüd lähtudes siis riigikohtu juhistest eelmises vaidluses oleme me ikkagi lähtunud nendest kohalikest huvidest, mis annavad meile õiguse kaitseala moodustamiseks ja me oleme praegu veendumusel, et seekord jääb see otsus jõusse ja sellisel juhul seda kaevandust sinna sellesse kohta metsa ei saa ka tulla. Umboja on kindel, et volikogu moodustab kaitseala ning vajadusel minnakse taas kohtusse. Seni pole võimalik ruukülas ka kaevandada, sest selleks peaks kohus taas kaitseala moodustamise tagasi lükkama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jõelähtme vallavalitsus kavatseb võtta Ruu küla lähiümbruse looduskaitse alla, kuid riigi hinnangul on seal riigile hädavajalikud lubjakivivarud, mida tuleb kaevandada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome välisminister Pekka Haavisto ütles, et Soome ministrid on viiruse kriisi algusest peale Eesti kolleegidega pidevalt infot vahetanud ja nõu pidanud. Tema hinnangul on koostöö hea ja tihe, ministrid on vastastikku vahetanud telefoninumbreid ja võivad vajadusel alati naaber maa kolleegile helistada. Kui olen olnud valitsuse nõupidamisel, kus kõne all piiride küsimus, olen kohe teavitanud ka Eesti kolleegi Soome valitsuse otsustest ja see on toiminud probleemideta, rääkis Aavisto. Ka eile oli tal videonõupidamine Eesti välisministri Urmas Reinsaluga. Sain häid uudiseid, et Eestis on olukord hästi kontrolli alla saadud ja uusi viirusejuhtumeid on vähe, ütles Bekka Haavisto. Ta lisas, et mis piiridesse puutub, siis Soome on seadnud piirangud kõikidele piiridele ning lisaks laevaühendustele nii Eesti-Rootsi kui Saksamaaga. Peamine põhjus on selles, et meil ei ole sadamates olnud võimekust kontrollida saabujate tervist, kui laevadel on palju rahvast, rääkis Aavisto. Loomulikult teame väga hästi, et paljud eestlased on raskes olukorras, kuna on jäänud Soome tööd tegema. Oleme nende tööpanuse eest väga tänulikud, teame, et nad ei ole pikka aega oma peret näinud, kuna laevaühendust ei ole, lisas Soome välisminister. Eeloleval pühapäeval hakkab Soome valitsus arutama muuhulgas seda, missuguse ajakavaga võiks hakata piiri avama. Haavisto ei vastanud otseselt küsimusele. Eesti võiks saada piiril leevendusi enne kui Rootsi, kus viirus. Olukord on hoopis teine. Sellele ei oska ma praegu vastata, sest kuuleme alles lähematel päevadel meie tervise asjatundjatelt, kuidas nemad olukorda näevad ja nende analüüside põhjal siis tegutseme. Kui otsus leevenduste kohta tuleb, hakkavad need Haavisto sõnul kehtima ilmselt mõne päevaga. Aga kõik piirangud ei kao korraga. Võimalik, et on veel mingeid nõudmisi kaitsevarustuse suhtes reisijate arvu suhtes. Kas laevad võivad olla päris täis, võib-olla ka nii, et liikuda võivad töötajad, aga mitte veel turistid? Need, kõik on asjad, mille kohta veel otsust ei ole. Mõistame hästi, et Soome ja Eesti on väga lähedased. Soomes on tööl palju eestlasi. Paljudel soomlastel on Eestis suvilad ja nad on harjunud oma puhkust Eestis veetma. Nii et kui tervisolukord lubab, siis need piirid avanevad esimesena, ütles Soome välisminister Beka Haavisto.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus hakkab eeloleval pühapäeval arutama Soome-Eesti piiri avamise võimalusi. Välisminister Pekka Haavisto ütles, et avanemine toimub tõenäoliselt järk-järgult, aga kui otsus tuleb, siis hakkavad leevendused toimima mõne päevaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSaaremaale võis koroonaviirus jõuda võrkpallimatsil itaallaste kaudu, siis kuidas me saame nimetada neid inimesi, kes nendel kahel päeval sellel võrkpallimatsil nagu osalised neid on üle 1000 inimene, kas need on kõik nüüd lähikonda? Ei, neid ma kohe kindlasti ei saa nimetada lähikontaktseteks, lähikontaktsed on ikkagi need, kes on otseselt olnud kontaktis koroonahaigega või on nad olnud siis samas ruumis lähikontaktis, milleks on siis umbes kaks meetrit. Ja ajaliselt 15 minutit. See tähendab see 15 minutit võib olla ka lihtsalt vestlus, siin ei pea olema köhimiste kaevandus. Ei, see, see võib olla ka vestlus jah, et, aga, aga just et see lähi lähikontakt on nagu oluline. Kui nad on teises saali saali otsas, siis kindlasti nad ei nakatu. Kuidas on soovitus ikkagi siis neile inimestele, kes sellel võrkpallimatšil nagu osalesid? Kindlasti nad peaksid pöörama tähelepanu oma tervisele, kui nendel ilmnevad mingisugused sümptomid siis võtta ühendust, oma perearstiga, rääkida oma lugu ära ja juba perearstiga koos siis otsustatakse, kuidas edasi toimetada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti Saaremaa vaneminspektor Inge Balin ütles intervjuus Margus Mullale, et kuigi on kahtlus, et koroonaviirus võis jõuda Saaremaale itaalastest võrkpallurite kaudu, siis kõik mängu vaatamas käinuid ei saa siiski lugeda lähikontaktseteks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEhkki nutitelefoniga valimistel hääletamine peaks olema tehniliselt teostatav, siis nüüd tehakse selle nimel ka reaalseid samme, räägib riigi valimisteenistuse juht Aarne Koitmäe. Takistuseks on olnud võib-olla see, et kas selle järgi on olnud vajadust. Kui inimesed kasutavad nagunii arvuteid, siis nutiseade väga lisaväärtust ei anna. Kuna mobiilseadmete operatsioonisüsteemid olid sellised uued ja arenevad, siis oli neil ka palju turvaprobleeme. Juunikuuks peaks riigi infosüsteemi ameti mobiiliga hääletamise ehk M valimiste esialgne rakendus valmis saama riigi infosüsteemi ameti valimiste infosüsteemide arenduse osakonna juhi Alo Einla sõnul järgneb sellele võimalike ohtude väljaselgitamine ja riskianalüüs. Selliselt, et maksab läbida kõik e-hääletamise protseduurid seal alates valija autentimisest, valikute kuvamisest, allkirjastamisest ja hääle saatmisest, hääle kontrollimisest. Aarne Koitmäe loodab, et detsembris saab rakendus testida proovi hääletusega. Tavapäraselt sellised tema valimised on jah olnud sellist nii-öelda fiktiivsete kandidaatidega ehk siis inimesed saavad seda katsetada ja siis hiljem saab need tulemused kindlaks teha ja siis kontrollida, et kuidas see süsteem mõjutab. Eelmise aasta kohalikel valimistel moodustasid e-hääled 46 protsenti kõigist häältest. 2018. aasta Kantar Emori uuringu põhjal annaks võimalus nutitelefoniga hääletada juurde umbes neli protsenti e-valijaid. Koitmäe sõnul on praegu nutitelefoni tähtsus suurenenud. See osakaal võiks kasvada jah, umbes selles suurusjärgus viis kuni 10 protsenti. Telefonid üldjuhul ei luba rakendust veebilehelt alla laadida. Riigi infosüsteemi amet peab läbirääkimisi Apple ja Google platvormidega. Tehniliselt on see keeruline ülesanne, sest platvormid peavad olema valmis võimalikult kiiresti rakenduses muudatusi tegema. Alo Einla. Rakendus ei hakka olema enam valimiste korraldaja niisuguses otsekontrollis, ehk siis me delegeerime osa vastutusest ja peame ka usaldama siis neid platvorme. Riigi infosüsteemi ameti hinnangul maksab rakenduse ehitamine umbes 900000 eurot. M-valimiste projekti kogumaksumus pole teada, sest hilisem turvatestimine ja muud kulud on alles ees. Alo Einla. Kui me tahame olla kindlad, et see rakendus on turvaliselt kasutatav, siis me peame sellesse investeerima ja demokraatia ongi kallis. Nii nagu projekti hind on lahtine ka rakenduse tulevik. Aarne Koitmäe. Mis hetkel see nüüd täpselt on valmis kasutusele võtmiseks, kas see võiks olla 23. aasta riigikogu valimised või hiljem, et seda võib-olla vara öelda veel? On võimalik, et rakendust valimistel kasutusele ei võetagi. Alo Einla. PRIA teeb kõik selleks, et see rakendus saaks valmis lõppotsus. Et kas seda nüüd rakendatakse ka riiklikel valimistel, on ikkagi valimiste korraldaja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riik on tellinud ligi miljon eurot maksva mobiiliga hääletamise rakenduse. Kas rakendust saab kasutada juba järgmisel aastal toimuvatel valimistel, on veel lahtine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeda on mul täna raske ütelda, mis kõige nõrgem punkt on. Ma usun, et kõik kõikidel liituvatel riikidel tuleb paar aastat õppida ja ära harjuda, kuidas asju aetakse seal see ei ole ainult Eesti küsimus, ma usun, kõikidel see tuvatel riikidel on teatud katsumus ees, sest siiamaani oleme pidanud läbirääkimisi. Aga me ise ei ole, ise, ei ole osalenud selle Euroopa-poolses protsessis, me oleme nüüd astunud teist pool lauda nii-öelda ja see võtab aega. Aga oskate te ennustada, mitme aasta pärast on Eesti tavaline euroliidu liikmesriik. No käitumise poolest ma usun, ütleme, oskuse poolest tegelikult noh, see kui vaadata varasemaid riike, Hispaania, Portugal, Iirimaa, ma ennustan, noh, ütleme umbes viieaastase pärast oleme täiesti kodused kõigi asjaajamises. Soomlased kulutasid, kui Soome astus Euroopa Liitu oma ametnike koolitus ks, et nad Brüsselis toimuvast aru saaks. Miljardeid markasid, kas Eestil ei oleks vaja sellist programmi? Absoluutselt on vaja, see on hädavajalik, muidu me ei saa ära teha kõike seda, mida me võiksime seal teha, kui meil ei ole kõvasti koolitatud ametkond. Keda meil on rohkem vaja, kas häid poliitikuid või tugevaid bürokraate? Tegelikult on mõlemal vaja, sest üks ei toimi ilma teiseta. Kui on head ametnikud siis, kui neil ei ole poliitilisi suuniseid, siis nad ei tee. Ei tea, mida teha. Ja kui on tugevad poliitikud Euroopa alal kuid ametkond on nõrk, siis mis tahes hea idee lihtsalt ei, ei, ei lähe läbi. Nii et mõlemad on vaja. Aga mis muutub Eesti sisepoliitikas nüüd? Ma ennustan, et no et aina rohkem hakkavad Euroopa Liidu küsimused. Mõjutame sisepoliitikat, seisukohad erinevate Euroopa Liidu sisepoliitiliste küsimuste osas hakkab noh, lihtsalt tõuseb esile. See ei ole kõik, kindlasti jäävad teise igasugused teised teemad, aga see on nagu uus dimensioon meie sisepoliitikas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ja Euroopa Liit. Mis oleks Eesti kõige nõrgem külg Euroopa Liidus?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna ülikool teatas eelmisel nädalal vastuvõtu peatamisest infoteaduse bakalaureuseõppesse, aga ka rekreatsioonikorralduse, koreograafia ja keskkonnakorralduse magistriõppesse. Tegevuse kokkutõmbamine pole ainult Tallinna Ülikooli probleem, nõustub rektorite nõukogu juhatuse esimees Mart Kalm. Tema sõnul on ülikoolide aastate jooksul väga õhukeseks reformitud ja kummitav rahapuudus. Erialad on kõik põhjendatud. Eesti ülikoolid jälgivad väga täpselt arenguid tööjõuturul. Kui me näeme, et kui kogu raamatukogundus on valdkond, mis on digitaliseerimise tõttu kiirelt ümber kujunemas, siis loomulikult peavad ülikoolid ka nendele muutustele reageerima. Sulgemisotsused, need ei juhtu ju sellest, et Tallinna ülikool ei tunneks vastutust või ei tahaks neid asju õpetada vaid need on pragmaatilised otsused, mida on võimalik teha selleks, et üldse ots-otsaga kokku tulla. Kalm ütleb, et tekkinud on olukord, kus õpetajate õpetajad ehk lektorid saavad selgelt vähem palka kui kooliõpetajad. Lahendus oleks tasuline kõrgharidus, kuid rektorite nõukogu on seisukohal, et see ei ole esimene eelistus raha häda leevendamisel. Kui te mõtlete sellele, et meie ümbruskonnas On nii palju heal järjel riike, kes pakuvad tasuta kõrgharidust, siis mõelge, milline ajude väljavool sellega kaasneb. Kui meil tuleb tasuline kõrgharidus minu silmis üks kõige masendavamaid näitajaid, on praegu see, kuidas keskhariduse omandanud noorte hulk, kes kohe jätkaksid Eesti kõrgkoolides on 10 aastaga vähenenud, see on meeletu. Tasuta kõrgharidusele on omad miinused, kui me näeme näiteks ingliskeelsetest õppekavadest seda, et sealsed üliõpilased, kes maksavad ja mitte vähe, On palju hoolsamad, tasuta kõrghariduse, jällegi üliõpilased sageli vahetavad eriale, jätavad pooleli nad ei tunne vastutust kooli ees ja see on teistpidi probleem. Tallinna ülikool sulges infoteaduse erialaga seetõttu, et selle eriala vastutusvaldkond on Tartu Ülikooli käes ja riik suunab toetusraha sinna. Kalm leiab, et mingi eriala õpetamine vaid ühes koolis on küll ökonoomne, aga ei loo elu tervet konkurentsi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ülikoolid ootavad riigilt suuremat rahastust, samuti selgust vastutusvaldkondade määramisel. Eesti Kunstiakadeemia rektor ning rektorite nõukogu esimees Mart Kalm ütles, et ülikoolide otsused erialasid sulgeda tulenevad süstemaatilisest riiklikust alarahastusest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna Ülikooli humanitaarteaduste Instituudi vanemteadur Marju Kõivupuu esitas kultuuriministeeriumile pöördumise, milles paluti võtta kaitse alla Kagu-Eestis olevad ristimetsad. Nüüd saabus kirjale ametlik vastus. Meie ütleme selline metsadiskursus Eestis on praegu väga tugevasti polariseerunud metsade majandajatel, on üks seisukoht rohelise ilmavaatega, võib-olla rohkem nii-öelda loodushoidlikel ja kultuurilisi väärtusi hindavatel inimestel on pigem teised seisukohad ja tegelikult see kõik on ka ühiskonnas laiemalt selgeks rääkimata nii-öelda ära vaidlemata ja kõik see, mis toimub nii-öelda kogu selles metsade majandamise, metsade hoidmise, metsade kaitsmise kontekstis, et see noh, peegeldub ühel või teisel viisil ka kõike selles, mis siis ristipuid puudutab. Või puu pea ristimetsade säilitamist vaid ametnike mureks, sest tegemist on ju veel elava traditsiooniga, tema arvates ristimetsad väärivad säilitamist ka selleks, et ainulaadne rahvatraditsioon saaks jätkuda. Püüame kaitsta ja väärtustada just eriti seda pärandit, millel on nagu nii-öelda suurem majandushuvi, et püüame siis pärandi mõistmise ja kaitsmisel tõepoolest välja tulla nii-öelda mugavustsoonist, sest see ju sisuliselt kaitsmise see ongi, et kui me võtame midagi kaitse alla, siis tõepoolest võtame kaitse alla ja kulutame kaitse alla võtmiseks ressurssi sellistel puhkudel kui kaitstavat objekti ja ähvardab siis mingisugune oht, olgu see majandushuvi või midagi muud, nii nagu siis praegu ristipuudega on, kus tõepoolest kõrgenenud majandushuvi metsade majandamine on siis reaalseks ohuks sedasorti pärandi säilimisele. Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade nõunik Pikne Kama Praeguse menetluse raames me võtame kaitse alla need ristimetsad või ristipuude salud, mis asuvad riigimaal, aga osa nendest tasuvad ka eramaal ja eramaal asuvate ristimetsade puhul. Kui seal on raieteatis, siis loodetavasti meil tuleb süsteemi arenduse, et me saame need võtta ajutise kaitse alla või igal juhul me saame võtta ajutise kaitse alla, aga lihtsalt oluline on see muinsuskaitseametile see informatsioon jõuaks. Kui keegi on võtnud raieteatise erametsas paiknevas ristimetsas. Varem on võetud Kagu-Eestis riikliku kaitse alla üksikud ristipuud ja Põlva lähistel Rosma ristimets raadiouudistele võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriministeerium on saatnud ametkondadele kirja, et koos Muinsuskaitseametiga on välja valitud Kagu-Eestis 12 riigimetsas asuvat ristimetsa, mille kohta alustatakse riikliku kaitse alla võtmise menetlus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTavaolukorras oleks presidendikampaania praegu täies hoos, kuid koroonaviiruse leviku tõttu peavad mõlemad kandidaadid leidma erinevaid viise, kuidas valijatega suhelda. Alates virtuaalüritustest kuni juhuslike kohtumiseni tänaval. CBS uudiste hiljutise küsitluse järgi on valijad peamiselt mures majanduse tervishoiu ja pandeemia pärast. Koroonaviirus ei ole president Donald Trumpile poliitiliselt hästi mõjunud. 43 protsenti ameeriklastest leiab, et administratsiooni tegevus on olnud väga halb. Mis võib olla üks põhjus, miks president on viimastel nädalatel muutnud kurssi tühistades isegi partei kongressi üritused Florida osariigis räägib USA president Donald Trump. See Hiina viirus on karm ja ohtlik haigus, aga oleme selle kohta palju õppinud ja teame, keda see sihib. Me arendame välja strateegiat, mis saab olema väga võimas. Valimisi mõjutavad ka politseivägivalla vastased meeleavaldused, mis on mitmel pool muutunud vägivaldseks. Trump on muutnud õiguse ja korra taastamise üheks keskseks kampaania teemaks ja administratsiooni liikmed on kaitsnud valge maja otsus saata Portlandi linna föderaalsed julgeolekujõud. USA justiitsminister William Barr Mis ajast on normaalne föderaalkohtuhoone mahapõletamine, kas see on nüüd normaalne? Ei ole. Föderaaljõududel on kohustus see tegevus peatada ja kaitsta föderaalkohtuhoonet. See on, mida portlandis teeme. USA esindajate koja õiguskomitee liider, demokraat Jeri adler. President tahab oma kampaania reklaamide jaoks kaadreid ja mulle tundub, et te täidate seda käsku. Enamikus nendes linnades hakkasid meeleavaldused maha rahunema, enne, kui te marssisite sisse ja nendega vastandusite. Joe Bideni valimisedu võib aga paljuski sõltuda sellest, kellest saab tema asepresident. USA meedias on aina rohkem pakutud, et valituks osutub mõni mustanahaline naispoliitik, kes kasvataks mitmekesisemate valijate toetust. USA demokraatide presidendikandidaat Joe Biden. Ma teen valiku augusti esimesel nädalal ja luban, et annan teile siis teada. Üleriigilistes küsitlustes juhib Biden trumpi ees keskmiselt kaheksa protsendiga. Biden i edu on peamiselt tingitud trumpi toetuse langusest, mitte tema enda suurest tõusust. Analüütikute arvates on äärmiselt tõenäoline, et võitlus muutub valimispäeva lähenedes aina tasavägisemaks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendriikide presidendivalimiste kampaania üheks peamiseks teemaks on tõusnud koroonaviirus. Võitlus muutub üha tasavägisemaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti keele riigieksami keskmine tulemus oli tänavu 60,3 punkti. Kitsa ja laia matemaatika eksamitulemused olid vastavalt 43,1 ja 49,8 punkti. Kuigi üldiselt jäid tulemused eelmistele aastatele siiski veidi alla, on haridus ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo sõnul vahe liiga väike, et põhjapanevaid järeldusi teha. Teksti aastast aastasse ka tavaaastatel kõigub protsent siia-sinna, et ei julgeks teha selle pealt nüüd päris järeldust, et see aasta tulemuslikkuse mõttes on olnud oluliselt kehvem kui eelmine, väike jah, langus, langustrend siin on, aga seda tuleb jah vaadata sellises pikemas perspektiivis. Et nad siiski on võrreldavad ja sama sama suurusjärgu tulemused tegelikult kui teistel aastatel. Kuna eksamid olid vabatahtlikud, võib statistika mõnevõrra eksitada. Hollo ütleb, et matemaatika eksamist loobuvad näiteks pigem nõrgema hindega õpilased mis võib mõjutada ka eksami keskmist tulemust. Parema ülevaate õppeedukusest saab edaspidiseid tulemusi jälgides. Kindlasti see, kuidas järgmisel haridustasemel hakkama saadakse, ehk siis need on juba sellised pikemad tõesti, et me saame juba mitme aasta tagant tagasi vaadates me tegelikult saame selle, selle info aga, aga väljalangevus järgmisel tasemel. Kõik sellised asjad, mis on nagu pikema pikema vinnaga, tegelikult, et üks asi on see kool ära lõpetada, teine asi on hakkama saada ka järgmisel tasemel ja, ja sinna sisse saada ja edasi õppida. Siiski rõhutab Hollo, et tänavune lõpetajate aastakäik on eksamitulemustest võrreldav ka näiteks 2019. aastal lõpetanutega. Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma ei muretse, et tänavu ülikooli helgeid päid raskem leida oleks. Eelmise õppeaasta kogemus võib ka tulevastele tudengitele tulla kasuks. Nendel, kes, kes siis lõpetasid eritingimuse lõppedes ja, ja nüüd sügisel tulid ülikooli pima, et neil kindlasti on sellist ennastjuhtivat õppimise oskust vast rohkem kui varem lõpetanutel, et nad said juba koolis natukene seda iseseisvat õppimist ja ajaplaneerimist harjutada ja, ja selle aasta gümnaasiumi lõpetajatel noh, suures plaanis ongi päris palju õppetööd toimunud ülikooli õppetöö printsiibil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaatamata valdavalt kaugõppel veedetud õppeaastale on riigieksamite tulemused eelmiste aastatega pea samaväärsed.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigikontrolör Mihkel Oviir rõhutas, et julgeolekuvaru on riigi sõltumatuse ja julgeoleku tagatis. Sellesse ei saa suhtuda nii, et ega nende gaasimaskide vargusest ei olegi mingit kahju, need olid nagunii vanad ja oleks tulnud välja vahetada. Oviir ütles, et tunnetas probleemi tõsidust eriti selgesti. Ühel rahvusvahelisel kohtumisel osaledes. Mina olin seisukohal, et Eestis on suhteliselt kõik rahulik, võrreldes näiteks lätlastega, kellel oli valitsuse vahetus, leedulastel oli pooleli presidendi tagandamise protsess. Poolakatel oli ju üldse peaminister, oli ju oli selge, et oli tagasi astunud ja samal ajal mu kolleeg ütleb. No kuulge, aga see ei olnud ju midagi võrreldes teiega, te ei suutnud tagada julgeolekuvaru säilimist, te lasite selle oma laiali tassida, ära varastada. Riigikontroll uuris põhjalikult nii Eesti viljasalve kui ka teiste julgeolekuvarude hoidjate tegevust ja jõudis järeldusele, et julgeolekuvarudesse suhtutakse Eestis hoolimatult. Riigikontrolli finantsauditi peakontrolör Kaie Karniol nentis, et viljavarude hoidjate puhul jäid riskihinnangutki tegemata. Tõesti tuvastasime, et ministeerium ise hinnanud riske ega nõudnud ka Eesti viljasalvelt siis viljahoidjatega seonduvaid riskihinnanguid. Niimoodi oli viljahoidjate seas nii maksuvõlglasi, sealhulgas Rakvere viljasalv kui ka makseraskustesse sattunuid ja pankroti äärel olijaid. Tegevusriskide auditi peakontrolör Jüri Kõrge sõnul peaks põllumajandusminister igal juhul võtma seisukoha ametiisikute vastutuse suhtes ja ka Eesti viljasalve nõukogu liikmed tuleks vastutusele võtta. Näiteks kiitis nõukogu heaks juhatuse otsuse osta vilja turuhinnast kõrgema ja müüa madalama hinnaga. Riigikontroll otsustas teha põllumajandusministrile ettepaneku kaaluda ka nõukogu liikmete järelevalveülesannete täitmata jätmisega tekitatud kahju eest solidaarse vastutuse rakendamist. Teatavasti äriseadustikus on olemas selline paragrahv, mille järgi see toimub samas korras nagu juhatuse liikmedki. Riigikontrolör Mihkel Oviiri sõnul ei võta valitsusega ministeeriumi julgeolekuvaru hoidmist tõsiselt. Vastutus on täiesti hajunud. Tegelikult kogu see küsimus on ministeeriumi aparaadis, eriti praegusel juhul, millist vastutust kannavad ministeeriumi konkreetsed ametnikud, kes on jätnud midagi tegemata või midagi ebaõigesti tegemata. Minu endised kolleegid ise ma olen ju ka kantslerkonnast pärit, ega nad tunneme ennast suhteliselt hästi, saate aru. Mul isegi ei tule meelde, et viimaste aastate jooksul on kedagi kantslerit või võetud nii-öelda tööalaste minetuste puhul vastutusele võetud. Pigem jõuab see vastutus nagu, nagu viimasel poliitilisele vastutusele minister ja minister astub tagasi nagu pealtnäha kõik on sellega korras. Mihkel Oviir avaldas lootust, et selle aasta jooksul töötatakse välja julgeolekuvarude kontseptsioon ja rakendatakse see ka ellu. Eelkõige aga tuleb välja selgitada konkreetsed süüdlased, kelle tegevuse või tegematajätmiste tõttu sai julgeolekuvaru kaduma minna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikontroll tegi kontrolli riigi julgeolekuvarude asjus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti olümpiakomitee täiskogu ja Eesti spordi keskliidu esindajate kogu valis tänasel ühisel koosolekul Eesti olümpiakomitee uueks presidendiks Mart Siimani. Enne seda olid kaks organisatsiooni ühehäälselt kiitnud heaks organisatsioonide ühinemise jätkatakse Eesti olümpiakomiteena. Presidendivalimistel edestas Siimann vastaskandidaat Jüri Tamme kindlalt häältega 94 39. Millisena näeb uus president Eesti spordi lähitulevikku. Mart Siimann? No kõigepealt ma püüaksin senisest tõsisemalt propageerida avada spordi olemust, sporti kui olümpiami, kui ausat mängu, kui kultuurinähtust, kui sotsiaalset fenomeni, et tekitada sporti, lembeline spordist, vaimustunud õhkkond Eestisse ja loomulikult pöörata tõsisemat tähelepanu sportlasele kui isiksusele, mitte ainult kui heade tulemuste saavutajale, mida kindlasti tuleb stimuleerida aga sportlasele kui isiksusele, kui eeskujule aidata tal nii sporti teha spordi kõrval elukutset omandada või haridusteed jätkata ja, ja uue momendina senisest suuremat tähelepanu pöörata sportlastele siis kui sporditegemine on selja taha jäänud. Milline saab olema teie poliitikukarjäär eelseisva perioodi jooksul, kus te, Eesti olümpiakomitee juhite? No seda otsustab konkreetselt esindajate kogu. Ma ise olen lubanud ja nüüd valitud presidendina kinnitan, et ei tegele erakondliku poliitikaga, meie erakond lõpetas tegevuse, ma ei kavatse astuda ühessegi tegutsevasse erakonda ega Eesti poliitikamaastikule tekkivasse erakonda. Küll aga ei saa Eesti olümpiakomitee president olla poliitikaväline nähtus. Tal tuleb tegeleda ja väga intensiivselt tegeleda ju spordipoliitikaga, noorsoopoliitika aga tervishoiupoliitikaga, kaitsepoliitikaga, regionaalpoliitikaga ja nii edasi. Kuid see ei tähenda, et ta erakondlikult ja võimuvõitluses osaleb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Olümpiakomitee valis uueks presidendiks Mart Siimanni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelleks, et teha paremat teadust, millega maailma edasi viia on Eesti teadlased ärgitanud riiki liituma mitme suure rahvusvahelise teadusorganisatsiooniga, nagu näiteks Euroopa kosmoseagentuur või Euroopa tuumauuringute keskus. CERN poliitikud omalt poolt on lootnud, et liikmena omandatud teadmised ja oskused aitavad edendada ka kohalikku tööstust ning suurendada niinimetatud tarka eksporti mille raames välismaale hinnale tooteid ja teenuseid müüa ning seeläbi täiendavat maksutulu teenida. Kuidas see dünaamika, aga päriselus kujuneb just seda uuriski Tõnis Heerme, kelle doktoritöö keskmes on Euroopa kosmoseagentuuriga liitumise mõju Eesti majandusele. Tartu Ülikoolis kaitstud väitekirja üks olulisemaid järeldusi on, et eurodes seda mõju mõõta ei saa. Et kas meie ka meie poolt kulutatud euro nüüd toob tagasi kolm kuni kuus eurot või mitte. Riik ei saa minu arvates niisuguseid mõtteid mõelda, et kui, kui ta mõtleb ainult niisuguseid mõtteid, siis tegelikult ta võtab ära selle rolli, mida peaks turg tegema. Tõnis Herme sõnul jäädakse arvude rägastikku liigselt kinni ka mujal. Näiteks selle asemel, et ettevõtete käekäiku jooksvalt hinnata, loodetakse olukorrast aimu saada ühekordsete ülevaadet ga. See aga loob olukorra, mis soosib statistikaga manipuleerimist. Senise süsteemi asemel pakub Eerme välja raamistiku, mille alusel uurida ettevõtete käitumises toimuvaid muutusi. Ta rõhutab samas, et ka selle puhul peaks andma tegijatele aega, et rahvusvahelisest koostööst loodetud heamõju realiseeruks. Tema hinnangul kulub selleks vähemalt 10 aastat. Mõnikord mind isegi teatud innovatsioonipoliitiliste instrumentide puhul paneb hämmastama, et kui kannatamatu on riik, juurutan mingi instrumendi ja siis võib-olla pooleteist aasta pärast juba vaatab, et see ei tulnud hästi välja tema arvates kuigi tegelikult võib-olla tuli hästi välja. Tõnis Helme kinnitab, et riigi liitumine suurte teadusorganisatsioonidega on väga positiivne nähtus mis avab ettevõtetele uusi turge ja parandab oluliselt nende mainet välismaal. Kui meetmed soodustavad stabiilsust, loob see soodsad tingimused ka teadlaste ja tööstuse koostööks. Poliitikas on kannatlikkus minu arvates suur väärtus ja, ja õnneks siin niisugune rahvusvaheline koostöö annab ka teatud nikse institutsionaalse raamistikku, et, et see ei saa väga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Innovatsiooniekspert Tõnis Eerme leiab, et riik peaks teadusinnovatsiooni meetmete puhul näitama üles senisest enam kannatlikkust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKavandatavale kaitsealale jääb viimane terviklik loodusmaastik Tallinna lähistel, kus püsivalt elutsevad ka suurulukid ja inimpelglikud liigid. Alalt on leitud enam kui 100 kaitsealust ja ohustatud liiki, sealhulgas 24 kaitsealust linnuliiki. Harku vald tahtis looduskaitseala moodustamist juba 2006. aastal. Kuna tegemist on Tallinna külje alla jääva alaga, on surve kinnisvara arendusteks suur kuid ohte püsielupaikadele on teisigi, räägib keskkonnaameti spetsialist Kertu Elm. Näiteks metsi ohustab siis metsamajandamine ja lageraied ning teine konfliktne koht on ka maavarade kaevandamine sest ka karjääride rajamine hävitab nende looduskaitsealuste liikide elupaiku või kasvukohti. Kavandatava looduskaitseala pindala on praegu 2280 hektarit. Eramaid on sellel kaitsealal umbes 880 hektarit ja sinna eramaade omanike hulka kuuluvad tavalised maaomanikud ja kuuluvad metsafirmad ja nii edasi. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi maavarade osakonna analüütiku Margus Raha sõnul tegid nad ettepaneku kaitse alla võetavat ala vähendada selliselt, et välja jääks potentsiaalsete paekivimaardlate uuringualad. Ja kui moodustatava kaitseala piir on üle 2000 hektari, siis need alad, mis välja jääks, oleks mõni 100 hektarit, et miks me seda ettepanekut tegime, on see, et tõesti see moodustatav Sõrve looduskaitseala kattub kolme maardlaga, millest kõige suurem on siis Arku maardla, mis paikneb siis väga kvaliteetse lubjakivi peal. Margus raha sõnul on Harjumaal lubjakiviga varustuskindlus alla 10 aasta ja Tallinnast vasakule jäävatel aladel alla viie aasta. Teine argument on raha sõnul see, et tehtav lõige oleks väike ning olemasolevat rohekoridori see ei katkestaks. Kohalik elanik ja Harku vallavolikogu liige Val Rajasaar ütles, et praegu valla üldplaneeringuga kaitstava ala väärtus seisneb just selle terviklikkuses. Ja selline ala terviklikuna ainult suudab säilitada kogu seda elurikkust ja, ja mitmekesisust, mis, mis seal alles on, see on kõige lähem Tallinnale. Ja nüüd, kui tagasi tulla selle juurde, et seni on ainult Harku valla üldplaneering ja tema rohevõrgustiku kaardikiht seda kaitsnud, siis see tegelikult on riiklik vastutus. Parandusettepanekuid ja vastuväiteid on eelnõule võimalik esitada 10. maini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Harku vallas on moodustamisel uus riiklik looduskaitseala. Kohalik omavalitsus tegi looduskiatseala moodustamise ettepaneku juba 2006. aastal. Nüüd on Keskkonnaamet oma 2019. aasta käskkirjagaga alustanud menetlust Sõrve looduskaitseala moodustamiseks. Ameti ja kohaliku omavalitsuse sõnul vajab piirkond riiklikku kaitset, sest surve loodusväärtustele on suur nii maavarade kaevandajate, metsamajandajate kui ka kinnisvaraarendajate poolt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeatavasti võttis parasjagu ametis olev valitsus endale eesmärgiks suurendada kohalike omavalitsuste autonoomiat, muuhulgas uskusid poliitikud, et ise otsustamisel aitab kaasa ka see, kui osa senistest riigiteedest omavalitsustele anda, et need teavad ju paremini, missugust teed, kui palju remontida. Niisiis juba läinud aasta lõpuks pidi majandus ja kommunikatsiooniministeerium tegema konkreetse ettepaneku, missugused riigid, et tuleks anda omavalitsustele ja kui palju peaks nendega kaasa andma raha, aga ametliku ettepanekuni ministeerium ei jõudnudki, sest juba esialgse oktoobrikuise analüüsi peale ütlesid omavalitsused, et raha on liiga vähe ehk kokku seitsmest miljonist eurost aastas umbes 3400 kilomeetri teede jaoks ei piisa, räägib majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi teedetalituse juhataja Julia Bergstein. See ei ole ainult hoolduse kulu, vaid sinna on arvestatud ka investeeringukulu. Nii palju kui praegu on maanteeamet sellele kulutanud, et hoida nõutud seisukorras. Kohalikud omavalitsused on aga korduvalt öelnud, et teed tänase seisukorraga ei saa rahul olla ning just investeeringuteks oleks tarvis rohkem raha kui palju raha. See peaks selguma, kui läbirääkimised jätkuvad. Julia Berksteini sõnul pole ka majandus ja kommunikatsiooniministeerium kuhugi piiri tõmmanud. Sellepärast, et ei ole meil ka tulnud konkreetselt pakkumist ka kohalike omavalitsuste poolt, et mis siis nende hinna kalkulatsioon oleks, et see kõik on veel ees, et eks me siis arutame Julia Bernsteini sõnul minnakse läbirääkimistega edasi aprillis. Riigi omavalitsuste nägemus sellest, kui palju raha peaks väiksematele teedele kulutama, on olnud üsna erinev juba palju aastaid. Näiteks tänavu toetab riik kohalikele omavalitsustele kuuluvate teede korrashoidu 29 miljoni euroga. Linnade ja valdade liit on juba teinud ettepaneku, et järgmisel aastal võiks toetust 14 miljoni euro võrra kasvatada ning nelja aastaga peaks toetus tõusma juba 50 miljonini. Julia Berkstein ütleb, et kevadisteks riigieelarve strateegia läbirääkimisteks annab ministeerium omavalitsuste soovi edasi. Aga kas ja kui palju nad seda toetavad, ata praegu veel öelda ei saa, sest kohalike teede inventeerimine alles käib. Mul ei ole analüüsi tulemusi käes, aga et, et kui me hindame niimoodi visuaalselt ja kasutaja poole pealt ja tagasiside poole pealt, et siis see võiks olla, kas on nüüd õigustatud nii palju seda ma ei oska teile täna öelda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läbirääkimised jätkuvad aprillis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTänasel pidulikul teenetemärkide üleandmisel Kadrioru kunstimuuseumis ütles president Toomas Hendrik Ilves, et riiklik teenetemärk on Eesti kõrgeim tunnustus oma kodanikele ja meie välismaa sõpradele. See on väljapaistvaim tänu neile, kes on meie riigi heaks teinud rohkem, kui seda nõuaks vaid kutsetöö. Te olete erineva tausta kogemusega nagu inimesed ikka, kui te ühendab kooli, kus ümbritseva vastu ja soov seda paremaks, mitte märkamist peamist vaja, eriti nüüd Meie ümber vaid, aga ebakindlust ja peab tuleviku muredele ei tohi alla jääda, neid peab vastu astuma, selge silmavaate ja rahuliku mõttega. Teenetemärkide saajate nimel ütles doktor Ants Vaar, et keegi ei ole oma tööd või heategu tehes mõelnud, mida nad saavad riigi heaks tehtu eest. Meie riik ei ole suur, sellepärast on oluline märgata lähedast ja aidata nõrgemat. Tänavu on teenetemärkide saajate hulgas väga erineva eluala inimesi. Näiteks Valgetähe kolmanda klassi ordeni sai teiste hulgas ka senine haridusministeeriumi asekantsler ja nüüd nädala pärast Narva kolledžit juhtima asuv Katri Raik. Mida selline riiklik autasu teile tähendab, sest tegelikult tööharidusmaastikul on ju veel pooleli? Jah, selles mõttes on mõnes mõttes keeruline, kui selline kõrg autasu tuleb suhteliselt noorelt ma siin istudes ka mõtlesin, et mis nüüd edasi saab. Aga nagu ma olen enne ka rõhutanud, et see on tunnustus kõigile mu kolleegidele, nii nagu tänagi mitu korda jutuks oli ja nagu ütles ta lõpetuseks härra Vaar, et miski elus ei sünni ainult ise tehes, vaid ikka koostöös teiste inimestega, nii et olgu ta tunnustuse kõigile ma kolleegidele. Suur aitäh neile. Samuti valgetähe kolmanda klassi ordeni kavaler, näitleja Tõnu Kark. See on suur tunnustus asi ise, kui niisugune, mida kaela riputada, on väga kena, aga sinna juurde kuulub au ja lugupidamine, seda ma pean kõige hinnalisemaks. Ma arvan siiski, et kõik see on seotud minu pikaajalise filmitööga. Kas noored kolleegid tulevad, küsivad ka, et, et öelge palun, milline on see õige nipp? Mitte keegi ei tule seda küsima mitte kunagi, aga hea meelega annan nõu küll, kui oskan, aga ma kardan, et ma ei oska sihikindlus ja järjekindlus ja hea tuju ja tervis, positiivne ellusuhtumine. Ja siis saab asjad hakkama, kui meeldib. Olümpiavõitja Gerd Kanter tõdes, et valgetähe esimese klassi orden tähistab vaid ühe etapi lõppu. Selge see, et pärast Pekingi mänge töö pooleli ei jää ja uued eesmärgid on juba püstitatud lähtuvalt siis Londoni olümpiamängudest aastal 2012 Ma loodan, et ma ei ole veel poole peal. Täna andis president Toomas Hendrik Ilves riiklikud teenetemärgid 97-le inimesele.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Toomas Hendrik Ilves andis Kadriorus üle riiklikud aumärgid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Laevaomanike Liidu esimehe Rein Merisalu sõnul oli eilne konverentsosakond maaniast, millega tahetakse Eesti laevad Läänemerelt välja tõrjuda. Konverentsi korraldasid Skandinaavia ametiühingute rikkad ning seega suured maksumaksjad rahvusvaheliste veetransporditöötajate ametiühingus. Nende osa peakorteri finantseerimisel on 20 protsenti. Rein Merisalu sõnul tähendab see ka võimalust kasutada rahvusvahelist organisatsiooni enda eesmärkide täitmisel. Nende eesmärk on see, et Eesti reisilaevad siit turult üldse välja saada, kujutage ette, kui nüüd IT efil õnnestub see asi läbi suruda, et Eesti on mugavuslipp uue New Deli poliitika järgi substandardne laev. Tähendab noh, ei ole korras, siis sellisel juhul Eesti lipu all sõitva laevaga ei ole võimalik sõita Helsingi näiteks ja Tallinna vahel, sellepärast et siis on antud ametiühingule täiesti vabad käed sadamates laeva ei võeta, vastu, ei teenindata, teda ei ole võimalik sõita. Samas on ka Eesti rahvusvahelise veetransporditöötajate ametiühingu liige Rein Merisalu. Väga kummaline on see, et Eesti on samamoodi selle rahvusvahelise ITF-i liige ja kui ma küsisin, et miks ei ole siis Eesti meremeeste ametiühingud kutsutud sellisele tähtsale konverentsile, kus arutatakse Eesti küsimust siis no sellele ei vastata. Kuidas kavatseb Eesti pool Skandinaaviamaade rünnakule vastata? On saadetud selle rahvusvahelisele transpordi föderatsioonile ettepanek, et Devist tuleb komisjon Eestisse ilmselt järgmise aasta algul. Tähendab, me tegime nendele ettepaneku, et enne kui nad niisugused otsused vastu võtavad kas see komisjon tuleb siia, me näitame, et me tõesti ei ole mugavuslipp ja noh, tõestame, milline olukord meil on, kuidas on meie meremeeste palgad, kuidas on meie maksusüsteem, kuidas on meie elustandard ja kui nad siis peale seda ka veel sellist otsust teevad, no siis me peame pöörduma Euroopa ühenduse poole. Sisuliselt see ei ole ainult rünnak Eesti laevaomaniku vastu, see on ka Eesti meremee vastu. Sest selge on see, kui Eesti lipu all laevad enam ei suuda. Siis Eesti meremeestel ei ole midagi teha enam muude laevadel. Kuna eilsel konverentsil osales mitmete välisriikide ajakirjanike, kavatseb ka Eesti Rein Merisalu sõnul tasakaalustavat infot riigist väljapoole saata. Seni aga pole seda veel tehtud. Samuti pole kindel, kuidas ja millal nii kaugele jõutakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Laevaomanike Liidu presidendi Rein Merisalu kommentaar.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSoome mures uute kergemini nakkavate viirusetüvede levimise pärast ja karmimaid meetmeid on vaja ennetamiseks, ütlesid valitsuserakondade juhid täna pressikonverentsil. Kaheksandast märtsist kuni 28. märtsini on suuremad lapsed kaugõppel ka üle 12 aastaste laste rühma. Harrastused jäävad ära. Koguneda ei tohi ka eraüritustel rohkem kui kuus inimest korraga. Järgmisel nädalal hakatakse arutama restoranide sulgemist kolmeks nädalaks. Poliitikud ise ütlesid selle kohta optimistlikult. Operatsioon lõpusirgel kulunud osi on olnud vaike ja teada, et olete vana, tahan ande. Mina olen vasinüüd, kuten, mekaik, aasta on olnud raske ja tean, et olete sellest väsinud. Hoolimata sellest on olukord niisugune, nagu see on. Me peame vastu pidama, sest teist võimalust ei ole, ütles peaminister Sanna Marin. Kõik valitsuserakondade juhid toonitasid pressikonverentsil, et kui piiranguid leevendama hakatakse, siis kindlasti alustatakse lapsi ja noori puudutavatest piirangutest. Soome valitsuse liikmete sõnul ei ole päris kõikjal Soomes olukord ühesugune ja seda ka piirangute kehtestamisel arvestatakse. Eriolukorra seadust praegu ei rakendata, aga presidendiga on arutatud erakorraliste olude väljakuulutamist. Peaminister ei välistanud siiski vajadusel ka eriolukorda. See võimaldaks lisaks senistele meetmetele kehtestada liikumiskeelu ja suunata tervishoiutöötajaid sinna, kus neid parajasti vaja on, arvestamata näiteks puhkusi. Teadus ja haridusminister Annika Saariku rõhutas, et piirangud peavad olema põhjendatud. Piirangud peavad olema õigeaegsed ja täpsed meetmed peavad olema kooskõlas õiglustundega, muidu neid ei järgita, märkis Saariko. Eks meetmete usutavus ja põhjendamine ole ka teiste maade poliitikutele keeruline. Üks Soome ajakirjanik märkis, et Soomes on olukord nii nakatumist hulga kui ka surmade poolest Euroopas kõige parem ja küsis, kas nii karmid meetmed on praegu ikka põhjendatud. Teine ajakirjanik tundis huvi, kas valitsusel on ka mingi väljumisstrateegia. Peaminister kinnitas, et selle kallal töötatakse ja lähinädalatel on seda kavas ka tutvustada. Et me nüüd ootame, püüa võime osalt. Just sellega, et rakendame praegu tugevamaid meetmeid ja hoiame epideemia kontrolli all, saame osaliselt ka tagada, et suvi oleks parem, ütles Soome peaminister. Soome ringhäälingu üle tehtud küsitlus näitab, et inimesed on koroonast väsinud. 1300-st vastanust teatas valdav enamik ehk 1100 inimest, et on käinud kergete külmetustunnustega tööl ega ole läinud koroonatesti tegema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome kehtestab alates 8. märtsist kolmeks nädalaks karmid piirangud. Eriolukorra seadust praegu ei rakendata, aga ministrite sõnul ei ole see edaspidi välistatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2014. aastal oli hoiu-laenuühistutes alla 20 miljoni euro hoiuseid läinud aastal juba 100 miljonit eurot rohkem. Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Toomas Auväärt tõdeb, et mõned hoiu-laenuühistud on kaugenenud ideest, kuidas peaks ühistu toimima. Teatud hoiu-laenuühistud väljastavad laene teatud kitsale grupile isikutele, kes ei või olla tihtipeale, kes sellised seotud isikud hoiu-laenuühistute juhtidega tegelikult kui laenuühistute laenutegevus peaks pigem keskenduma siis konkreetse, ütleme kogukonna piirkonna nagu huvide nagu edendamisele ja kohaliku ettevõtluse nagu edendamisele. Auväärt lisab, et ehkki olulisi otsuseid peaks vastu võtma hoiu-laenuühistu üldkoosolek, kipub otsustajate ring kohati väikseks jääma. Liige annab siis oma ohutustusõiguse ära kohe volituse alusel ja tegelikult edaspidi kuidagimoodi ja nüüdset juhtimise või tegevusse nagu ei sekku, et pigem see, see ei peaks niimoodi olema. Lähiajal peaks avalikkuse ette jõudma rahandusministeeriumis valminud eelnõu, mis sellele probleemile lahendusi pakub. Et esiteks anda liikmele endale suuremaid õigusi, nõuda kõikvõimalikku informatsiooni hoiu-laenuühistu kohta, teiseks ka me tahaksime tegelikult piirata seda, et ei saa nii lihtsasti enam volitada oma nii-öelda esindusõigust või otsustamis õigust nagu ära, kui see täna on võimalik ja audiitorid teavitab sid liikmeid otse ka nagu võimalikest probleemidest. Auväärt lisab, et tõenäoliselt suurendatakse eelnõuga ka riigipoolset kontrolli. Aga see ei ole lõplikult nagu otsustatud, et milliste hoiulaenuühistute üle ja kui suures ulatuses Seitset ühistut koondava Eesti hoiu-laenuühistute liidu juht Andrus Ristok märgib, et järelevalvet oleks tõesti tarvis. Samas ütleb ristok, et järelevalve ei tohiks ühistutele liiga kalliks minna. Meie liidu ühistutes on kontorid on suhteliselt väiksed, enamikus on kaks-kolm töötajat, riik võib teha ka seda nii, et ta üldse ei küsi raha. Muidugi, see on juba siis korraldusküsimus, keegi peab loomulikult selle kinni maksma, et, et nende kontrollijate palgad oleks makstud ja need protseduurid toimiks. Kui pank läheb pankrotti, on kõigi sealsete hoiustajate vara tagatud kuni 100000 euro ulatuses. Kui pankrotti läheb ühistu, võivad hoiustajad rahast ilma jääda. Andrus Ristok märgib, et nende liidu sees on loodud päris oma tagatisfond, kus hoiustajate raha on kindlustatud kuni 20000 euro ulatuses. Ristok lisab, et lisandväärtuse pakuks ka riiklik tagatisfond. Näiteks Iirimaal tehti nagu kaks osakonda, et ühistud maksavad vähem siin sissemakse ja mitte nii palju, kui pangad, pangad teenivad kasumit, nendel on nagu rohkem ressurssi, mida nad võivad sinna panna selleks, et neid riske maandada. Toomas Auväärt ütleb, et rahandusministeerium pole tagatisfondi küsimust veel otsustanud. Eks see on veel valiku koht, kui see osutub liiga nagu kalliks, et siis ilmselt sellist nagu riikliku tagatismehhanismi nagu ei tule.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeerium valmistab ette seadusemuudatuse eelnõu, et parandada hoiustajate kontroll hoiu-laenuühistute juhtimise üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärgmise aasta riigieelarve kulutuste maht on ligikaudu 13 miljardit eurot ning tulude maht üle 11 miljardi euro. Peaminister Jüri Ratase sõnul on eelarve eesmärk kiirendada majandusarengut, hoida tervist ning toetada koroonakriisis abivajajaid. Ratas tõi eraldi välja, et kaitse-eelarvet uues eelarves ei kärbita ning teadus ja arendustegevuse eelarve saab olema kuni 2024. aastani üks protsent SKP-st. Ma pean seda oluliseks, et me vaataksime seda nii nagu Me oleme viimastel aastatel rääkinud, et teadus, -arendustegevus, see on alati käsikäes ka innovatsiooni ja ettevõtlusega kaitsekulud, millest on räägitud palju. SKP arv näitaja on küll vähenenud, aga see ei tähenda, et meie kohustust vähendada siis kaitsekulutusi ja me lähtume siis eelmises riigieelarve strateegias, see on RS 2019 kokku lepitud kaitsekulude tasemest ja me oleme lisanud järgmiseks neljaks aastaks sinna juurde 66 miljonit eurot ja eeskätt see läheb siis suurendada Eesti rannakaitsevõimekust. Rahandusminister Martin Helme lisas, et pension tõuseb uue eelarvega keskeltläbi 20 eurot. Sekmine vanaduspension tõuseb 544 euroni, pensioni baasosa tõuseb 16 eurot, see on siis see, mis kõigile on üks ja rahvapensioni määr tõuseb 30 eurot. Rahvapension on see kõige madalam. See on siis, kui sul staaži üldse ei ole ja selle pensionitõusu sees on siis täiendav pensionilisa laste staaži pealt, mis tõuseb 3,55 euroni. Maksutulu kasvab järgmisel aastal üheksale koma kolmele miljardile eurole, tänavu oli see üheksa miljardit eurot. Euroopa Liidu toetusi kaasatakse järgmise aasta riigieelarvesse ligikaudu 1,4 miljardit eurot. Helme sõnul kujuneb aga järgmise aasta eelarve puudujäägiks 6,7 protsenti SKP-st ja riigil tuleb juurde laenata veel 2,4 miljardit eurot. Eelarve puudujääk jääb sinna suurusjärku kaks miljardit, see on praktiliselt sama suurusjärk, kui on kogu valitsussektori investeeringud, mis on 1,9 miljardit ja kui me vaatame oma nelja aasta prognoosi, aga ma muidugi rõhutan, et selle nelja aasta prognoosi puhul peame me aru saama, et see on tegelikult üsna suure vea piiriga, eks ole, siis kui me esitlesime oma rahandusministeriumi suveprognoosi, siis oli 24. aasta lõpuks oli näha, et meie puudujääk on 3,1 protsendi peal SKP-st, me oleme praeguseks pannud ennast graafikusse 2,5 protsenti puudujäägi, samuti eeldame me, et meie tegelik võlakoormus on väiksem kui suveprognoosis 30 üks-kaks protsenti, vaid jääb seal alla 31 protsendi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kinnitas täna 2021. aasta riigieelarve ning esitab riigieelarve eelnõu riigikogule homme. Samuti kinnitas valitsus järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestisse jõudnud vaktsiinist kasutatakse kohe ära kõigest pool, ülejäänu jätab terviseamet varuks, et 21 päeva pärast esimest süsti oleks teise süsti jagu vaktsiini kindlasti olemas. Nõnda on seni käitunud ka teised riigid, aga 31. detsembril soovitas Suurbritannia vaktsineerimise immuniseerimise ühiskomitee sealset vaktsineerimisprogrammi muuta. Komitee hinnangule tuginedes pikendasid britid kahe vaktsiinidoosi vahelist aega 12 nädalani kuni 84 päevani. Komitee märgib, et juba esimene vaktsiinidoos annab piisava kaitse ja sestap pole mõtet teist doosi igaks juhuks varuks hoida. Selle võiks süstida juba järgmisele inimesele. Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk ütleb, et vaktsiini ühe annuse tõhusus est Pole mõtet rääkida, sest teadusuuringud soovitavad kahte annust. Vaktsiini ühes varase faasi uuringus küll hinnati tõesti ühe annuse mõju, kus katsealused sai 60 mikrogrammi ja seal siis ka neutraliseerivate antikehade tiitrite mõõdeti, mis oli püsivalt madal, mis omakorda näit, et organismi tõhusa kaitsereaktsiooni tekkeks on vajalik teine doos. Põhjalikumas uuringus, kus vaktsiini sai üle 20000 inimese, oli esialgne kogus juba kaheks jagatud. Kaks-kolmekümne milligrammi vaktsiinidoosi anti täpselt 21 päevase vahega. Seega me me ikkagi öelda, et vaktsiini 95 protsendilise efektiivsuse tagamiseks on vaja kahte annust ja selline kaitse tekib umbes seitse päeva pärast teist annust. Ravimitootja Faier ise ütleb, et esimene annus annab ajutise, umbes 50 protsendilise kaitse, Suurbritannia immonoloogid aga ütlevad, et esimene doos annab kuni 90 protsendilise kaitse. Britid selgitasid, et kahe nädala jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist nakatus 20-st 1000-st katsealusest 37 aga kolmandaks nädalaks olid antikehad juba tekkinud ja siis nakatus ainult kaks inimest. Sellest lähtuvalt kinnitavadki britid, et suur abi on juba esimesest vaktsiinidoosist. Selliseid asju on vaja uurida ikkagi üsna standardselt tes tingimustes ja üldjuhul tehakse seda läbi ravimiuuringute, vaadatakse kindlad ajaperioodid, millal mingeid tulemusnäitajaid mõõdetakse, ülejäänud on kõik selline natuke nagu oletuslik ja ikkagi saame soovitada praegu juhinduda kehtivat ravimiinfost. Faizeri toodetud vaktsiini infolehel on niisiis kirjas, et teine vaktsiinidoost tuleb anda vähemalt 21 päeva pärast esimest. Katrin Kiisk ütleb, et ilmselt ei juhtu midagi, kui see ajaperiood mõne päeva võrra lüheneb või pikeneb. Aga mis saab siis, kui teine süst teha ikkagi brittide kombel 12 nädalat pärast esimest seda keegi lihtsalt ei tea.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki Suurbritannia pikendas kahe Pfizeri vaktsiinisüsti vahelist aega kaheteistkümne nädalani, meie Ravimiamet seda ei soovita. Ravimiameti hinnangul saab tugineda ainult seni tehtud uuringutele, kus kahe süsti vahele jäeti täpselt 21 päeva.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna oli jah kaks hääletust, et kõigepealt hääletati taas nelja kandidaati, kui eile oli viis, siis lätlane Nilsmuis nii, eks taandas ennast, kes kõige vähem hääli sai, aga siis oli neli kandidaati ja nendest said kõige rohkem hääli siis praegune ombudsman, iirlase Emilio raili ja Julia La Frank Eestist ja nemad läksid edasi siis lõppvooru nii-öelda, kus siis praegune ombudsman Emilio Raili sai siiski 320 häält ja Julia La Frank 280. Eks mingis mõttes võib öelda, praegu ametis oleval ombudsmani ongi loomulikult eelis saada uus mandaat oma ameti jätkamiseks. Ja poliitiline intriig tekkis parlamendis seoses sellega, et ombudsman Emilio Raili on siis sekkunud ka selliste kõrgete Euroopa Rahvapartei poliitikute asjaajamistesse. Näiteks on ta küsinud eelmise komisjoni juhi Jose Manuel Barroso asumisele kiiresti järgmisel ameti ametikohale. Või siis nõukogu läbipaistmatuse küsimuste kohta või siis selle kohta, kuidas Junckeri kabinetiülem Martin Selmajer ametisse määrati. See asi eitas natukene sellist vimma siis suurimas parlamendi grupis Euroopa Rahvapartei grupis, mistõttu tekkis ka selline täitsa arvestatud protest talle ja see protesti andiski siis võimaluse väga hea kampaania teha ja väga hea tulemus saada, aga need, kes siis praegust ombudsmani kiidavad ja tema poolt ka hääletasid ütlevad just nimelt, et ombudsman on olnud aktiivne ja julge ja et teda ei tohi selle eest karistada, vaid vastupidi, peab andma talle võimaluse jätkata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jäi Euroopa ombudsmani kohast ilma. 40 häälega võitis senine ombudsman Emilie O'Reilly Eesti kandidaadi Julia Laffranque'i ees.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKõik liitlased kinnitasid üle, et me peame oma kaitset idatiival NATO idatiival tugevdama eriti Balti riikides. See on ühtne arusaam, sest tõesti, kui plaan peaks olema ikkagi kaitsta territooriumid ja kõikvõimalikud rünnakud kohe tagasi lüüa, sellist ohtu praegu ei ole. Aga see ongi aeg selle jaoks, et valmistuda. Mõneti loodeti, et äkki tuleb sel kohtumisel ka konkreetne teade midagi väeüksustest, mis paigutatakse näiteks balti riikidesse, sellepärast et eile rääkis NATO peasekretär uutest lahinggruppidest, nagu ma aru saan, siis selliseid uudiseid praegu ei ole tulnud. Erinevad liitlased kinnitasid üle, milliseid siis võimekusi nad on valmis panustama ja, ja põhimõtteliselt selles osas ka, et tuleb teha rohkem tähendab see rohkem siis vägesid ja kuidas need väed ka koos töötavad, et, et noh, neid detaile veel silutakse, aga põhimõtteliselt erinevad lahinggrupid siis kogu idatiiva peale tulevad. Milline oleks teie nagu selline nii-öelda shoping list, mida te tahaksite, et NATO saadaks balti riikidesse? Õhutõrje loomulikult kõik see õhukaitse, mida on vaja selleks, et liitlased jõuaksid kohale ja saaksid ka siis tõrjuda rünnakuid koos meiega. Et see on üks osa ja loomulikult vägede tugevdus, tervet diviisi tahaks balti riikide peale. Siin on erinevaid variante, kuidas seda teha, aga need diskussioonid käivad edasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna Brüsselis toimunud NATO tippkohtumisel otsustati pikendada senise peasekretäri Jens Stoltenbergi ametiaega ühe aasta võrra. Samas ei tehtud uusi otsuseid, mis puudutaksid sõjalist abi Ukrainale või NATO idatiiva tugevdamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJüri Viidebaum on töötanud viimased 10 aastat Soomes. Hiiumaaga on ta seotud oma hiidlasest abikaasa kaudu ja saarel asub nende kodu. Ta ütleb, et uudis Kärdla perearsti konkursis sattus tema jaoks just õigele ajale. Ja kuna ma plaanisin nii või naa tulla tagasi, siis ma arvasin, et ma pean andma oma panuse ka hiiu inimeste tervise parandamiseks ja säästmiseks. Viidepaum usub, et väikesesse kohta perearsti otsides ei ole väga tõenäoline, et sinna tuleb mõni verinoor, äsja ülikooli lõpetanud arst. Pigem tuleb sellisesse kohta tööle inimene, kellel on selle kohaga mingi side ja samas soov pääseda suure linna kärast. Ma arvan, et otse ülikoolis leida sellise vastutusrikka töö peale inimest, kes julgeks ja oleks võimeline võtma endale vastutust ja naerunägu homse päeva ees selle patsiendiga. Seda on vähe, võib-olla palju loota. Aga arstil peab olema ikkagi mingi 10 aasta kogemus, et töötada sellises suhet suletud ringis ja suletud võimalustega ringis. Sageli on väga palju ettenägematuid, asjaolusid, mida pead üksinda otsustama ja selleks ilma kogemusteta tohtrist on vähe. Soomest ära tulles te praegu olete 62 aastane, et on teil mingid plaanid, et kui pikalt te plaanide Hiiumaal siis seda ametit pidada. Nii pikalt, kui minu enda vedru ükskord maha käib. Jüri Viidebaum alustab Kärdla perearstina esimesel aprillil rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Hiiumaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimasel ajal on olnud palju juttu Eestis valitsevast perearstide põuast ja sellest, et eriti keeruline on leida arste väiksematesse asulatesse. Kärdla on aga üks nendest paikadest, kuhu õnnestus uus tohter leida. Rahvusringhääling käis pühade ajal külas doktor Jüri Viidebaumil, kes võtab kevadel üle pensionile mineva perearsti Hilja Hiiemetsa nimistu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu ikka, algab sügise istungjärk riigikogu esimehe ja presidendi kõnedega. Enn Põlluaas rõhutas paindlikkust ja operatiivsust riigikogu töös ning leidis, et seaduseelnõude algatamisel peaks riigikogu roll olema suurem. Ta rääkis ka esindus digi, aga eelkõige otsedemokraatiast. Praegu meil otsedemokraatia puudub, kuid see peaks olema osa meie igapäevasest demokraatlikust kultuurist. Sageli me ei näe ega märka, missugused on inimeste tegelikud huvid ja vajadused või siis ei soovi seda näha. Nagu näiteks rahva enamiku tahe kehtestada rahvaalgatuse võimalus ja presidendi otsevalimised või soov sätestada abielu põhiseaduses, mehe ja naise liiduna. President Kersti Kaljulaidi kõnest jäi meelde kolm aspekti. Esiteks nentimine, et Eesti on lakanud olemas, teerajaja ja muu maailm käib paljus meist ees. Teiseks kohalike omavalitsuste roll, kohustused ja võimalused olukorras, kus neil endiselt on raha vähe. Usaldage meie kohalikke omavalitsusi oma piirkonna elu korraldamisel, usaldage neile ka eelarvet ja te näete, et nad väärivad seda. Kohtulahendid osutavad, et omavalitsused ei ole õigust ka mitte eelarvevahendite puudumisel isegi mitte siis keelduda hooldekodukoha eest tasumisest, kui lähedastel selleks vahendid puuduvad. Puudega lapse tugisüsteemi korraldamisest isegi mitte planeeringuga lubatud veevärgi väljaehitamisest või kodulähedase kooli pidamisest. Ja see ongi õige. Kohalik omavalitsus peabki kõigile neile kodanike vajadustele vastama. President tõi välja, et Tallinn on jõukuselt kaks ja pool korda ülejäänud Eestist üle. Ning muidugi ei olnud president nõus riigikogu esimehega, et rahvaküsitlusele pandav küsimus on oluline probleem. See arutelu ei lahenda ühtegi kohaliku elu probleemi aga häirib kindlasti selliste lahenduste otsimist, mis võimaldaks elumaal teha sama mugavaks kui linnas. See arutelu naeruvääristab kõiki pingutusi, mida omavalitsused on juba teinud selleks, et keegi ei tunneks ennast oma kodukandis unustatud ja ebaolulise, vähemusena, vanuse, haiguse või lihtsalt vähe asustatud elukoha tõttu. See arutelu alahindab Eesti rahvast sest soovitakse luua ettekujutel. Justkui selle hääletuse tulemusel muutuks põhiseaduse. Ei muutu ju. Mõned lühikommentaarid opositsioonilt Reformierakonna juht Kaja Kallas President ütles seda, et me ei tegele tulevikuga ja sellega saab absoluutselt nõus olla, et koalitsioon üritab hoida või taastada nii-öelda minevikku, aga tulevikku suunatud otsuseid me ei näe, mis meid aitaksid edasi. Ning sotsiaaldemokraatide esimees Indrek Saar Regionaalne ebavõrdsus on kasvamas ja selle jaoks tuleb midagi teha ja noh, millal siis veel kui kohalike valimiste aastal sellele tähelepanu pöörata ja teiselt poolt, et me räägiks me tõesti nendest asjadest töötavad kohaliku omavalitsuse regionaalarengut, inimeste elu, mitte ei tegeleks otsedemokraatia sildi all ühiskonna tülli, ajamisega ja lollitamisega läbi viha referendumi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu kogunes sügisistungjärgule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUus koalitsioon saab tegutseda suhteliselt lühikeses ajaraamis, kui me arvestame seda, et järgmised valimised on juba märtsis aga tundub, et meil on suurtes küsimustes küll võimalik koos edasi minna. Ma loodan, et isamaa ka sellise otsuse teeb. Mis on Reformierakonna plaan täna õhtuks, kui hakatakse arutama, siis peretoetuste eelnõu, kas muudatusettepanekud jäävad jõusse, see obstruktsioon kestab ikkagi edasi. Meie soov on olnud arutada peretoetuste tõstmist koos teiste muredega, mida meil on vaja lahendada, mida peakski tegelikult koalitsioonikõneluste raames arutama. Nii et Riigikogu, Reformierakonna fraktsioon läheb oma valitud taktikaga edasi. Riina Solman, kuidas läks? Tore oli, ütleme, et inimestega ju on alati tore rääkida, et nüüd me läheme kohe siis teise sellise delegatsiooniga kohtuma ja, ja kuulame ka nemad ära, et, et meil oli meeleolu oli sõbralik, saime ka natuke naerda, saime ka natukene kriitikat väljendada ja, ja, ja nüüd ootame siis uut kohtumist. Isamaale väga oluline energiatoetused, energiahüvitised see, et inimeste siis heaolu ei kannataks nii palju. Kas seda kindlust, et Reformierakonnaga koos valitsust tehes tõepoolest saab inimestele inimeste heaolu tagada, kas seda kindlust tekkis? Me vaatame kõik väga kainelt majandusprognoosidele otsa ja sellele, mis meid sügisel ees ootamas on ja, ja no mida võib nagu öelda selle kohtumise kohta küll, et Reformierakond saab olukorra tõsidusest aru. Mina väidaks, et siin meil ei olnud mingisuguseid selliseid põhimõttelisi suuri erimeelsusi täna seega mulle tundub, et ei ole ka väga põhjust kahelda, et see koalitsioon ei võiks sündida, aga mis on kõige keerulisem koht, milles kokkulepet otsida? Ma arvan, et päriselt kõige keerulisem on see, et mida me teeme ja kuidas me teeme nende energia hindadega ja, ja selle elukallidusega. No me olime kõik ühel meelel, et me peame seal midagi tegema nüüd kui palju, kellele, kui suures ulatuses, mis summades, vot see, ma arvan, et see on selline kõige suurem väljakutse. No see on veel selle sügise, mitte ainult järgmise eelarve Ja see peab tulema sellel sügisel üldse me selles olime ühte meelt, et kõik, millest me siin kokku lepime, põhimõtteliselt me juba lepime eelarve strateegiat ja järgmise aasta riigieelarvet kokku sest see ajavahemik on nii lühikene. Kindlasti, kui valitsuse tegemiseks läheb, siis see tähendab sügisel uut lisaeelarvet.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakonna Isamaa esindajad kohtusid Toompeal võimaliku võimuliidu moodustamise küsimuses Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide esindajatega. Madis Hindre rääkis kohtumise järel erakondade esindajatega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMilles seisnevad need ebavõrdsed võimalused, võib öelda, et sa võid astuda erakonda, sa võid erakonna nimekirjas kandideerida ja kui tahad erakondadega mitte tegemist teha, siis võid üksikkandidaadina osaleda üksikkandidaadina. Läbilöögi võimalused ei ole suured eelmistel valimistel kandidaatide üldarvust ja kandidaate oli 12801 kandideeris ainult 159 üksikkandidaati. Valituks osutus kokku 23 üksikkandidaati, mis on mandaatide üldarvust 0,69 protsenti. Seega siin rääkida sellest, et üksikkandidaadid on kah suured võimalused läbi lüüa on tegelikult kohati teine. Väide, mida esitatakse, on see, et võib ju osaleda erakonna nimekirjas tähendab erakonna nimekirjas kandideerimine oleneb erakonna suvast. Teiseks võivad seal tekkida vastuolu selles, et võib-olla pannakse erakonna nimekirja kuulumine sõltuvaks teatud maailmavaatelistest seisukohtadest. Järgmine küsimus on see, et kas selleks piiranguks on mingi niivõrd suur põhjus, sest kui sellist olulist õigust piiratakse nagu õigusvabadele valimistele, siis peab olema selleks väga suur mõjuv põhjus, selleks peab olema sotsiaalne, tungiv vajadus. Meie analüüs näitab, et seda vajadust ei ole. Kohalikel valimistel ei ole see poliitiline vastutus niivõrd oluline väärtus, mille arvelt võiks piirata teisi õigusi. Õigus kodanikel kergelt ühineda teatud valimisliitudes, et siis elu kaasa lüüa. Ja mina näen selles seaduses ohtu demokraatlikele väärtustele. Oluline on siin ka veel see, kui kiirelt seda asja menetleti ja kui kiirelt seda asja jõustati. Ma pean tunnistama, et selle asja jõustamine niivõrd kiirelt rakendamine järgmistel valimistel, see viitab minu arvates sellele, et selle eelnõuga on püütud saavutada teatud poliitilist omakasu. Nii et sellist väärtust, mille tõttu kohalike omavalitsuste valimistel valimisliite keelustada, mina ei näe. Eks siin ole mõtlemisainet päris kõvasti, mis edasi saab, seadus on vastu võetud, seadus kehtib, valimisi valmistatakse ette vastavalt kehtivale seadusele. Nüüd edasi järgneb mingi väga pikk protsess, kõigepealt riigikogu otsused. Kui riigikogu ei ole õiguskantsleriga nõus, siis järelikult kohtuvaidluse, mis tavaliselt kunagi väga lühidalt ei lähe. Ja siis tulevad nagu juba valimised peale. Ja kui nüüd vahetult enne valimisi tehakse ühte või teistpidi otsus siis tegelikult nii-öelda poliitilises situatsioonis ei toimu palju suuri muutusi, sest et ikkagi on nii olnud, et erakonnad on omad tööd ära teinud, ette valmistanud ja väga raske on ette kujutada, et siis vahetult enne ilmub veel mingeid mitte erakondlikke jõude, kes suudaksid oluliselt edu saavutada. Aga küll, aga võib juhtuda, et sellise ebamäärasuse tõttu jääb osa häid inimesi valimistest eemale. Nii et eks ta ole sündmus, mille üle mõtlemiseks on meil ainet kõigil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õiguskantsler Allar Jõks tegi Riigikogus ettepaneku muuta kohaliku omavalitsuse valimise seadust ja mitte keelata valimisliite (Halva kvaliteediga salvestus!). Peaminister Siim Kallase kommentaar.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti on huvitatud selle balti mulli säilimisest, seda on kinnitanud ka Läti ja Leedu ja me töötame selle nimel, et püüda reformida neid balti mulli toimimise reegleid. Samas senised mulli kehtimise reegel ei ole olnud nõus seda nii-öelda moratooriumi kehtestama balti riikide siseselt, mis tähendab seda, et kui Eestil on üle 16 nakkakordaja, mis täna juba oli, siis viiendast septembrist null null null null kohaldub siis karantiini põhimõte Eestist Läti tulijatele ja noh, ka nendele Läti inimestele, kes käivad Eestis ja lähevad tagasi. Me oleme esitanud Eesti poolt palve, et juhul kui Läti hakkab seda siis rakendama mida ta eeldatavasti teeb, siis sellisel juhul oleks ette nähtud erisused töötajatele erisused piiriregioonis, inimeste liikumisele ja kahtlemata erisused transiidile. Läti valitsus moodustas eile ühe niisuguse töörühma, mis töötab neid välja. Ma tutvustasin Eesti valitsusele täna meie positsioone, millega, mida me taotleme Läti valitsuselt ja loodame heanaaberlikult siis saavutada lahenduse. Ja homme kell kolm peaks kogunema Läti valitsus loodetavasti siis ka kehtestama selle erisuste loogika. Soome valitsuste reisipiirangute otsuse küll tuleval nädalal, aga Soome majandusminister ütles, et nakkusnäitaja 100000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul võiks olla 35, mitte kaheksa kuni 10, nagu Soomes praegu on. Mis sellest arvata? Ma iseenesest ma usun, et, et on mõistlik kindlasti püüda ühtsema nakkusnäitaja poole ja, ja arvestada niisugust noh, ka lokaalset nakatumist, et ma iseenesest seda lähenemisnurka toetan. Eile Eesti-Soome valitsuste vahelises töörühmas esitasime oma ettepanekud ametkondade tasemel see töö jätkub. Ma loodan, et meil õnnestub maksimaalselt seda säilitada igal juhul praeguse olukorra ka võib olla kindel, et riigi sisenemine nendele inimestele, kes on töötavad või kellel on mõju perekondlik põhjus, see kindlasti säilib. Eile arutasid reisipiiranguid euroliidu riikide suursaadikud, mis tulemusega Noh, Eesti väljendas väga selget seisukohta selle selles osas, mis puudutas ühtse nii-öelda teavitussüsteemi ja, ja mõõdikute loogika osas see töö jätkub. Ja see oli ettevalmistav arutelu siis homme toimuvaks Euroopa Liidu tervishoiuministrite aruteluks. Kui me hindame nüüd kogu Euroopas toimuvat, siis Euroopa dünaamika on olnud erakorraliselt kiire, et kahe nädalaga on Euroopa Liidu keskmine nakkekordaja 16-lt kerkinud 46-le sisuliselt kolmekordistunud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi Eesti soovib, et säiliks inimeste vaba liikumine nii Läti kui Soomega, tuleb valmis olla selleks, et mõlemad võivad kehtestada Eesti elanikele peatselt karantiininõude - Läti laupäevast ja Soome järgmisel nädalal. Eesti on huvitatud niinimetatud Balti mulli säilimisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAjaloo muuseumi nõukogu esimehe Merilin Piipu sõnul rääkis Jaanus Rohumaa kasuks tema varasem tegevus Eesti kultuuriloo mõtestajana ja tugev sotsiaalne närv. Uus juht peaks Piipu sõnul ajaloo muuseumi rolli Eesti ühiskonnas suurendama. Muuseumid ju täna räägivad aktiivselt kaasa ja ühiskonnas mõtisklevad selle üle, et mida ja kuidas koguda tänasest ühiskonnast ja, ja kuidas siis oma olemasolevaid kogusid tänaste ühiskondlike teemadega siduda, ehk siis kuidas need näitused, mida muuseum loob, kõnetaksid inimesi, tooks d nii maarjamäele kui suurpildi kui ka teistesse hoonetesse Eesti siis elanikku palju aktiivsemalt, kui seda seni on tehtud. Rohumaa enda sõnul ajendas teda kandideerima soov end proovile panna ja varasem positiivne koostöökogemus. Ja tõele au andes ei ole ma kunagi kandideerinudki ühele töökohale ja seetõttu kui korraga ilmus see teade, et ajaloo muuseum otsib uut juhti siis meenus mulle mitu väga õnnestunud ja hästi korda läinud projekti, mida me nii EV 90 kui EV 100 raames tegime kust mul olid jäänud väga head mälestused ja kogemused ja ma mõtlesin, et ehk on mul ka midagi neile sinna juurde anda või panustada selle suurepärase organisatsiooni nagu tegevusse. Rohumaa lisab, et varasemad kokkupuuted teatrimuusika ja filmivaldkonnaga on viinud teda kokku ka paljude ajalooteemadega ning ka ajalugu võib vaadelda kui lugude jutustamist. Minule just selles mõttes, kes ma olen suurem osa enda elust sellise nagu loo jutustamisega tegelenud on just sümpaatne selle teaduse osakaal nendes lugudes, sest et see annab talle teatava usutavuse. Ajaloo muuseumis loodab uus juht leida kompromissi teadustegevuse ja külastajatele meeldimise vahel. Kindlasti ei tohi kaotada tõsiseltvõetavast, aga ka külastajatele peab püsima atraktiivne, leiab Rohumaa. Muuseum peab olema ka värske ja tänapäevane, ta peab rääkima tänapäevast keelt ja lisaks nendele teemadele, mis ühiskonda kõnetavad, peab ka see vorm olema atraktiivne. Jah, sest vundament on väga võimas ja ma usun, et selle peale saab ehitada väga palju, sest et noh, nii ütleme filmimuuseumi potentsiaal ja teatri muusikamuuseumi potentsiaal kindlasti väärib suuremat kasutamist, kui siiani.",
"role": "user"
},
{
"content": "Praegu Riigikantseleis töötav Jaanus Rohumaa on olnud lavastaja, presidendi kultuurinõunik ja Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 ja Eesti Vabariik 100 programmijuht. Rohumaa alustab tööd tuleva aasta 10. jaanuaril. Lisaks Pirital asuvale Maarjamäe lossile, kus asuvad muuseumile kuuluv tallihoone ja Filmimuuseum, kuulub Ajaloomuuseumi alla ka Suurgildi hoone ning Teatri- ja Muusikamuuseum Tallinna vanalinnas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVaatamata sellele, et Venemaa lubas osad väed Ukraina piiri äärest ära tuua, ei ole USA veel mingisugust liikumist täheldanud, räägib USA president Joe Biden. Meil ei ole veel tõendeid, et Venemaa väed on pöördunud kodubaasi tagasi. Vastupidi, meie analüütikud on andnud märku, et nad on endiselt rünnaku valmis. CBS uudiste andmetel on Venemaa hoopis seadnud raketiheitjad ja pikamaa relvasüsteemid laskeasendisse. Lisaks tabas Ukraina pankasid ja valitsusasutusi küberrünnak. Föderaalne juurdlusbüroo ja luure keskagentuur hoiatasid sõjaväge ja julgeolekuasutusi, et ka USA võib sattuda küberrünnaku alla, kui Venemaa tungib Ukrainasse sisse veel kord USA president Joe Biden. Kui Venemaa ründab USA-d või meie liitlasi asümmeetriliste vahenditega näiteks korraldab meie ette võtete või kriitilise taristu vastu küberrünnakuid, siis oleme valmis vastama. Räägib valge maja pressiesindaja, enn saki. Wei have been, noh, it s. Ar alisand partners oleme olnud ukrainlaste liitlaste ja partneritega ühenduses ja teinud koostööd, et vastu seista ja vastata Venemaa pahatahtlikule kübertegevusele. Valge maja hinnangul peavad võimaliku sõjategevuse tagajärgedega arvestama ka ameeriklased eelkõige seoses kõrgema gaasi hinnaga. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Joe Biden ütles avalikus pöördumises, et kui Venemaa Ukrainat ründab, oleksid inimkahjud Ukrainas suured ja selle rünnaku strateegiline hind Venemaale tohutu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikontrolli auditi juht Mart Vain ütleb kohe algul, et üldjuhul jälgis haigekassa riigihangete seadust. Aga seoses hindamiskriteeriumite ja kvalifitseerimistingimuste väljatöötamisega tuvastati mitmeid puudusi. Näiteks seadis haigekassa üheks kvalifitseerimistingimuseks tegevusloa olemasolu auditis. Me leidsime, et ainuüksi tegevusloo olemasolu ei taga seda, et asutus ka tegelikkuses nõuetele vastab. Ehk sisuliselt ei olnud tagatud, et hankes osalevad need asutused kelle osas on kontrollitud, et nende meditsiiniseadmed, nende ruumid ja nende personal vastavad vajalike nõuetele. Hankel osalenud asutused ei pidanud tõestama oma tegelikku võimekust teenuseid osutada. Ehk nad ei pidanud näitama ära, et neil on piisaval hulgal arste selleks, et vajalikku teenust piisava kvaliteediga osutada. Selle tulemusena hankes osutusid võitjaks ka asutused, kel tegelik võimekus tervishoiuteenuseid pakkuda lubatud mahus puudus. Haigekassa partnerlussuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnas tunnistab mõningaid puudusi minevikus, kuid ütleb, et tegevust on parandatud. Oleme ka ise õppinud 2018 aastal toimunud hankest juba 2019, hankes mitmeid asju, teistmoodi teed, ennekõike võimekuse hindamist ja tegelikult ka hindamiskriteeriume. Ja, ja muudatused on plaanis ka 2020 aasta hanke jaoks ja võimekuse hindamise juures me juba eelmisel aastal ja ka sel aastal toimumas hankes hindame põhjalikumalt seda, et kes on arstid, kes ühes raviasutuses töötavad, milline on ruumi võimekus ühel asutusel ja tegelikult me teeme koostööd ka terviseametiga, kes siis hindab seda, et kas sellises ruumis selline arst sellist tööd saab ja tohib teha. Lõpuks ütleb Tähnas, et ära ei peaks unustama veel ühte asja. Seitse protsenti on ainult see maht, mida eriarstiabist teevad meile hankepartnerid. Umbes 93 protsenti ravist toimub haiglates ja haiglad hankes ei osale, nendega on pikaajalised, stabiilsed lepingud. Nii et see seitse protsenti on see, millest me täna tegelikult räägime.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikontrolli aruande kohaselt sõlmis Haigekassa lepinguid sobimatute raviasutustega. Riigikontroll auditeeris kuut Haigekassa eriarsti- ja õendusabi teenuste riigihanget kogumaksumusega ligi 215 miljonit eurot ja leidis mitu puudust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPraegu jah, selles kogunemised väljaõppe mõttes on edasi lükatud ja kaitseliitlased käivad pidevalt aastate jooksul väljaõppel ja meil sellist suurt tungi kindlasti väljaõpet jätkata hetkel ei ole ja sellepärast me saame endale väikest pausi lubada. 40 kaitseliitlast läksid ka nüüd Saaremaale seal nii-öelda korda valvama, et kas selleks tehakse ka mingisugust eraldi väljaõpet teile. Ja politsei annab väljaõpet, teatud väljaõpe on kaitseliitlastel juba olemas, me oleme seda kõike õppuste ajal harjutanud, koos politseiga tegutsemist harjutanud, aga nüüd, mis antakse, väljaõpe on just nimelt politsei erivahendite kasutamine, sest et kaitseliit kaasus korrakaitse ülesannete täitmisele siis vahetu sunni kasutamise õigusega õpetatakse kõigepealt siis seda, millistel alustel õiguslikel alustel kaitseliit kaalub, mida nad võivad teha, kuidas nad peavad tegema, kui ettekirjutusi rikutakse, kuidas kaitseliitlane reageerib, kuidas siis vastavalt sellele korrakaitseseadusele vahetut sundi korraldada turvataktikat turvakontrolli, selliseid asju ehk siis politseilisi ülesandeid täitma. Millist abi kaitseliitu veel lisaks sellele nii-öelda järelevalvele saab pakkuda? Praegu me aitame politseid piiri peal, siis suursaarte nii-öelda lukkupanekus oleme abil siis naiskodukaitse annab häirekeskusele toetust terviseametile teavitusmaterjale jagame, naiskodukaitse uuendab pidevalt oma ole valmis äppi, et kõik, kõik need tegevused on praegu käigus. Kaitseliit pakub oma meditsiinilise transpordiga patsientide transporti. Oleme toetanud, hooldekodusid oma transpordivahenditega seal mööblit vedada ja selliseid asju teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnumaa maleva pealiku kolonelleitnant Rasmus Lippuri sõnul on Kaitseliit koroonakriisist mõjutatud nii nagu kogu ülejäänud ühiskond.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKevadise päiksega on Lääne-Euroopas linnapargid tihedalt rahvastatud. Eesti pargikultuur sarnaseid masse rohelise ei too, selgitab maastikuarhitekt Karin Bahman. Nõukogude ajal ju oligi murul käimine üldse keelatud, võisid käia mööda seda teerada, istuda selle pingi peal, teha neid tegevusi, mis sul olid nagu ette antud. Inimesed veedavad aega koduhoovis või sõidavad nädalavahetuseks linnast maale. Selleks, et linlasi parki meelitada, peavad pargid pakkuma aja veetmiseks mitmekülgseid võimalusi. Kui sa tahad jah, teha nagu midagi nagu teistsugust või kuidagi tunda ennast nagu vabamalt, siis see kuidagi kuidagi nagu ei sobitu sellesse mustrisse, et on hästi sellised nagu jäigad reeglid, justkui, kui meil on pargis hoopis rohkem nagu erinevaid haljastusrindeid või ütleme, on heina, on lilli, on puid, põõsaid, et siis inimesed selle elurikkuse keskel tunnevad ennast ise paremini ja nad viibivad ka seal pargis rohkem, sest et pilgul on nagu rohkemates kohtades käia, on, mida rohkem vaadata. Linnametsas saab küll tervisejooksu harrastada, kuid pikniku pidamine ei ole sama loomulik, toob pahman näite. Tegelikult selliste kohtadena töötavad meil väga tühermaad, millel omakorda on jälle selline stigma juures, seal käivad ainult pätid ja kaabakad. Tegelikult käivad seal just need inimesed, kes tahaksid võib-olla lihtsalt teha natukene lõket, võtta päikest. Vaatamata takistustele on Bachmani sõnul pargid järjest populaarsemad, seda kinnitab ka maaülikooli lektor Peeter Vassiljev. Vassiljev on uurinud, kui palju tartlased parke külastavad ja mida nad seal teevad. Vassiljev toob näiteks Tartu keskpargi, kuhu tõi hulga noori juurde suvel sinna rajatud rulapark. Varem olid noored keskpargi külastajate seas haruldased. See rulapark muutus nagu magnetiks jah, sinna tulid tõesti rulatajad ja tõukerattaga inimesed, aga tuli ka väga palju teisi inimesi neid vaatama läheduses viibijatest ainult 13,7 protsenti tegelesid selle nii-öelda põhitegevusega ja, ja näiteks 30 protsenti olid need, kes istusid seal läheduses, vaatasid, uurisid, vestlesid. Sellistest magnetitest toob Vassiljev veel näiteid kohvikud Emajõe ääres ja malelauad Tallinna Stroomi rannas. Kõik meelitavad erinevaid ühiskonnagruppe. Need lahendused ei pea olema uhked ja kallid, vaid eelkõige asukohta sobivad. Kui inimestele meeldib istuda ja vaadata mingit kaunit vaadet no siis peaks arvatavasti mõtlema, et võibolla noh, mere ääres tuule varju on vaja kuidagi pakkuda. Vassiljev nendib, et Lääne-Euroopa pargi on inimrohked, sest sealsed linnad on inimrohked. Siiski, mida tihedamaks kasvavad ka meie linnad, seda tähtsamad on meie pargid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nõukogude ajast jäänud kartus murul tallata hakkab ajapikku inimestel kaduma. Pargid on järjest populaarsemad ja harrastused roheluses mitmekülgsemad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõrreldes märtsikuise küsitlusega ei ole Eesti erakondade reitingutes erilisi muutusi toimunud. Peaministripartei Reformierakonna toetus oli märtsis 26, nüüd 25 protsenti. Eesti 200-l on tõusnud tagasi 21 peale, EKRE toetus on 18 protsenti, nagu oli ka märtsis. Isamaad toetab seitse ja sotsiaaldemokraate üheksa protsenti. Kantar Emori uuringu juht Aivar Voog ütles, et praegu on emotsionaalne aeg ja muutused võivad olla üsna äkilised, aga peamised muutused toimusid veebruari lõpus ja märtsi alguses. Peale seda, kui Venemaa Ukrainale kallale läks. Siin on olnud erinevaid skandaale, ütlemisi, see, mis puudutab EKRE t, et viimaste nädalate sündmused ei ole erakondade üldise vahekordi muutnud, et ju siis erakonnad on käitunud oma toetajate ootustele vastavalt. Reformierakonna toetus tegi pärast Ukraina sõja algust märgatava tõusu aprillis enam mitte. Aivar Voog ütles, et Reformierakonna toetus on praegu enam-vähem selline nagu 2019. aasta riigikogu valimiste ajal. Reformierakonna kohta saabki öelda, et, et siin jah, muutusi ei ole, et, et see järsk tõus, mis neil oli veebruari lõpus, märtsi algul, et see lihtsalt ei ole jätkunud, et ta võib kõikuda siin järgmistel kuudel üles-alla, aga meie uuringu järgi stabiilne tase võiks olla 25 26 protsenti. Ka valitsusse kuuluva Keskerakonna toetuses on võrreldes märtsiga toimunud ainult väike muutus, aga võrreldes aasta alguse 20 protsendiga on märgatav selge langustrend. Viimases küsitluses toetas keskerakonda vaid 16 protsenti. Aivar Voog ütleb, et toetus on vähenenud eelkõige muukeelsete seas ja see toimus juba pärast eelmisi riigikogu valimisi. Kunagine 80 protsendiline tase on kukkunud seal 40 50 protsendi vahele. Kas need venekeelsed on läinud nüüd EKRE taha? Venekeelsete esimene eelistus on jätkuvalt Keskerakond, et ülejäänud erakonnad on ikkagi marginaalsed, et see ei tähenda seda ja et et EKRE oleks seal liider, nende reiting mitte eestlaste hulgas on kusagil seal 10 protsendi juures ütleme paar aastat tagasi EKRE reiting venekeelsete hulgas oli viis protsenti, et see juhtus ikkagi. Nii et mitte Ukraina sõja ajal ei ole venelased läinud EKREga. Aivar Voog lisas, et venekeelsete valijate seas on praegu märgata rohkem inimesi, kellel erakondlikku eelistust ei olegi. Kelle meedia tarbimisruum on Moskva-keskne, et nende jaoks alternatiiv Keskerakonna puudub ja siis on siin kaks võimalust, et kas ta on Keskerakonna eelistaja või, või siis lihtsalt on ilma erakondliku eelistused.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusringhäälingu tellimusel on Kantar Emor teinud värske erakondade toetuse uuringu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPlaanid ongi sellised, et need kolm kooli Tallinna muusikakeskkool otsa kool ja, ja Tallinna balletikool, et nad saaksid endale selles uues majas uues kodus sellised arenemistingimused, millele võiksid kõik rõõmsad olla ja mis kõige peamine, et anda meie õpilastele, kes tahaksid kunsti vallas muusika ja tantsuvallas areneda, anda nendele sellised tingimused, mida nad väärivad. Mis need peamised kitsaskohad teie silmis praegu on, et mis kõige rohkem tähelepanu tõenäoliselt hakkavad nõudma? Kitsaskohad tõenäoliselt seonduvad võib-olla nende kahe kooli kattuvate valdkondade a midagi läbi mõtlema, et otsa koolis ja meil on olemas klassikaline muusika, et kuidas neid kõige paremini omavahel siduda, et teiste valdkondade nagu otseselt seda kattumist ei ole. Ja muidugi üldse kunstipositsioon ühiskonnas on see, kuhu tahaks panustada, et ühiskond rohkem teaks, et on ikkagi olemas meil kaunid kunstid, eriti tants ja muusika, et nendega on hea tegeleda ja pakuvad suurt rõõmu, nii et ühe sellise toreda avalduse teeks, et tegelikult sinna uude kooli saab juba täna astuda ehk astudes sisse otsa kooli Tallinna muusikakeskkooli balletikooli, et aasta pärast leiate ennast juba uues Tallinna muusika ja balletikoolis. Kui suur selle kooli eelarve on, et kas võimalused ja vahendid on nad tasakaalus või tuleb ikkagi kompromisse teha? Tänase seisuga seda veel muidugi ei tea, et need kolm kooli on siiamaani saanud küllalt kenasti toimetatud, ma loodan, et see eelarve on siiski piisab selleks, et me saame oma arenguteks sobivad tee suunad leida. Me teame, et eelmine juht Eero Raun suundus järgmistele jahimaadele. Teie olete tegelikult ju ka justkui kolme tuule ristumispaigas, jolt poolt on ministeeriumi ootus, teisalt alluvad ootavad, et nende eest seisaksite ja on ka auditooriumi avalikkuse ootusi. Lised olid ministeeriumi peamised ootused ja ülesanded teile. Eks see ootus on see, et see kool ilusasti käivitada selles majas, et need kolm kooli siia kokku tuua ja et arengut klassikalise muusika rütmimuusika ja balleti valdkonnas saaksid jätkuda. Kas kõik, mis puudutab praegu neid koroonapiiranguid ja seda viiruse olukorda, on teil ka ülevaadet, kuidas see kõik üldse toimuma hakkab? Mõnevõrra muusikakoolide hulgas on vastuvõtt üleüldse võib-olla natuke problemaatilisem, sest et inimesed ei ole saanud pilli harjutada ja võib-olla ei julge ka tulla nii palju koolidesse õppima täna et see võib olla probleem, aga eks siin peab olema ka paindlik, siis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmise aasta septembris tegevust alustava Tallinna muusika- ja balletikooli direktoriks valiti neljateist kandidaadi seast praegune Tallinna muusikakeskkooli direktor Timo Steiner.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiis öeldakse sulle ühel hetkel ei, et kuule, aga see n ju väga mõistlik jutt, et miks te nii ei tee. No aga loomulikult sellepärast, et kodanike õiglustunne on ju riivatud, ümberringi kukub kõik kokku, aga riigikogulastel tõuseb palk. Just et miks te nii ei tee, ja vastus sellele küsimusele on, et üksinda mitte ükski rahvasaadik muuta seaduseid selles mõttes ei saa. Ja ka see, mis puudutab riigikogu liikme palgakorraldust, on kõigepealt kirjas põhiseaduses ja on kirjas seaduses, mille muutmiseks on vaja vähemalt 51 rahvasaadiku toetus. Ma usun, et need rahvasaadikud seal peaksid jagunema kaheks. Et ühed, kes on selle pärast tõesti mures ja saavad aru, et olukorras, kus on meil epideemia ja majanduslangus, on paratuma. Et nende palgatõus on kurjast ja ebaõiglane. Ja mina siiralt ja puhtsüdamlikult teades, mida ütleb neile põhiseaduse ja mida ütleb kehtiv seadus, soovitan neil kirjutada riigikogu kantselei raamatu pidamisele kiri. Valida välja neile sobiv valdkond Eestis ja paluda oma palgatõus sinna üle kanda. Aga ma kipun kartma, et seal on ka teine grupp saadikuid, kellele mõtlemine on natuke teistsugune. Osad on selle eelnõu algatanud siiralt, aga osad on algatanud ka mingisuguse kaval tavamõttega iga natukenegi parlamendi tööd tundega inimene saab väga hästi aru, et sellise ajaga sellisel teemal peetud debatti ei ole võimalik läbi viia. Eks eelnõu on esitatud teadmises, et teda mitte keegi enne esimest aprilli kuigi palju arutada ei jõua ja veel vähem vastu võtta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pikaaegne Riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor tuletas meelde, et Eesti seaduse järgi ei saa saadikud enda palka muuta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui reisilaev Helsingi sadamas maiesteetlikult kai äärde libiseb, on sellel vastas lisaks kajakatele ka Soome piirivalvurid. Koroonakriisile eelneval moel niisama laevalt maha jalutades või sõites ei pääse linna peale keegi. Igaüks peab olema suuteline tõestama Soome riigi sisenemise eeldusi. Need on registreeritud elukoht, töösõit või väga pakiline isiklik põhjus näiteks pereliikme surm või raske haigestumine. Kui kõik on korras, ei pea piirivalvuriga väga kaua vestlema. Agu lehemaal lasti oma teekonda jätkata vähem kui paari minuti pärast. Väga hüva oli, küsiti ID korti ja soovime uksed. Iga päev juhtub piiriületajate hulka siiski ka neid, kellel nii hästi ei lähe. Soome piirivalve on reisilaevaühenduse taastamise järgse esimese nädala jooksul saatnud Helsingis tagasi Tallinna mitukümmend inimest. Soome lahe piirivalve piirkonna kapten Ani a. Kütus saadame inimesi endiselt piirilt tagasi, keskmiselt on tagasi saadetavaid mõned inimesed päevas ehk mõnikümmend nädalas. Peamised põhjused on vananenud isikut tõendavad dokumendid või varasema karistusena määratud riigi sisenemise keeld, ütleb aina. Hoolimata sellest, et Tallinnast Helsingisse reisijate arv on viimase nädalaga viiekordistunud, jääb praegune viis kuni 6000 reisijat päevas siiski kõvasti maha tavapärasest maikuu lõpu reisijate arvust mis on umbes 20000 inimest päevas. Tavaline turist ei pääse aga veel niipea Tallinnast Helsingisse ega vastupidi. Piirikontroll koos lõbureisijate riiki sisenemise keeluga on Soomes praeguse seisuga jõus veel 14. juunini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esimene nädal pärast reisilaevaühenduse taastumist Soomega on mitmekordistanud piiriületuste arvu nii Tallinnas kui ka Helsingis. Osa sõitjatest on siiski Soome piirilt tagasi saadetud, sest igaüks riiki veel siseneda ei tohi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeil on ka varem üks rahva toiteta jäänud või, või üks rahva üles öelnud ja meil on tegelikult reservtoide olemas. Aga täna kuna see plahvatus oli ikkagi sedavõrd tõsine, ei julenud me kohe teisele reservtoitjale üle ka minna. Meil oli vaja ennem veenduda, et see niiskus ei ole ära rikkunud või kuidagi ohtlikku olukorda pannud ka seda teist rahvat, see on üks asi, teine asi, muidugi on see kõik need seadmed, mis seal alajaamas on, need on siiski 40 aastat vanad siiani nad olid töödtanud täiesti laitmatult, aga ilmselt me peame need rahvad ja, ja sinna trahvatöö juurde kuuluvad kõik seadmed lähiajal välja vahetama. Jah, kõik kontrollmõõtmised ja, ja sellised profülaktilised tööd on olnud tehtud, aga ikkagi, et, et see, see liigne niiskus sellistes olukordades pole ju keegi kontrollmõõtmisi teinud ja see see põhjustas siis selle avarii. Kuidas aga edaspidi taolisi avariisid vältida, uuris Uku toom raadiotehnika ja salvestusosakonna juhatajalt vit autor Martin Jooniselt. Homme me koguneme nii juhatuse kui kui tehniliste inimestega ja arutame antud olukorda ja sealt edasi, siis võib-olla saame midagi täpsemalt öelda, mida tulevikus nagu teha või, või, või kuidas teistmoodi käituda. Aga, aga samas oli see ka meile väikeseks treeninguks naljatamisi öelda, kuidas kriisiolukorras toimida ja eks me siin peame mõningad järeldused tegema, kus me nägime, et võibolla ehk veidi kiiremini saada eeter tagasi või ka siis eeter varustuudiotesse. Kas tegu oli ainult tehnilise kahjuga või said kahjustada ka andmebaasi saatematerjalid? Praegusel hetkel ei ole küll teada ühestki materjali kadumisest, andmebaaside hävinemisest või millestki sellisest, alates kella 12-st on kõik programmid täismahus eetris ja sealtpoolt pole küll mingit infot ja ka ei ole ükski häiresüsteem nagu teatanud seda, et, et oleks midagi olulist selles vallas juhtunud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusringhäälingu raadioprogrammid olid hommikul tund aega vait, kuna raadiomaja keldris lõhkes vihmavee tõttu niiskust saanud trafo.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRootsi on viimastel aastakümnetel riigikaitsesse panustanud üha langevas joones. Vahepeal kukkus kaitsevaldkonna rahastamine ühele protsendile sisemajanduse kogutoodangust. Viis aastat tagasi muudeti aga suunda ja järgnevatel aastatel lisandub 40 protsendiga kaitse-eelarve tõus. Põhjuseks oht, mida Rootsi näeb Venemaas. Rootsi kaitseminister Peter Hulkvist. Selle taustal on Gruusia sündmused 2008. aastal ja Krimmi annekteerimine 2014. aastal. See, mida me praegu näeme Valgevene kriisis ja jätkuvas Ukraina konfliktis. Me oleme ka näinud, et Venemaa uuendab oma sõjalist võimekust ja aeg-ajalt käituvad nad meie piirkonnas provokatiivselt. Rootsi kaitseuuringute agentuuri analüütik Robert Dalsie. Kuni Krimmini arvas enamus inimesi, et igavene rahu on saabunud ja Venemaast saab aja möödudes läänelik, normaalne liberaalne riik pärast Krimmi me mõistsime, et seda ei juhtu ja me peame valmistuma oma riigi osade kaitseks ja võib-olla toetama ka teisi riike meie piirkonnas. Värske investeeringute plaan näeb ette uute väeosade lisandumist ja 4000 ajateenija asemel 8000 kutsumisteenistusse. Neljale allveelaevale lisandub viies 60 hävituslennukile veel 40 ja oluliselt tugevneb õhukaitse. Rootsi ei ole NATO liige, aga teeb naaberriikidega üha tihedamat koostööd. Küsin kaitseministrilt, kas Rootsi on konflikti korral valmis NATO riike aitama? Peeter Hulkvist. Kui midagi juhtub meie piirkonnas Euroopas, siis sellel on otsene mõju kõikidele riikidele. Mis selles situatsioonis juhtub, me ei tea, sest me ei tea, milline stsenaarium see on. See sõltub sellest, mis toimub, aga me oleme valmistunud selleks ja loonud vastava organisatsiooni, et me saaksime sellises olukorras langetada vajalikud otsused. See on küsimus valmisolekust ja see on kõige tähtsam. Muuhulgas on Rootsi väed end taas püsivalt sisse seadnud Gotlandil, mis on oluline julgeoleku tagamisel Läänemerel laiemalt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Stockholm Rootsi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi suurendab Venemaa ohu tõttu oma kaitsekulutusi 40 protsendi võrra. Raha läheb õhuväe ja mereväe tugevdamisse, õhukaitsesse ja kaitsejõudude suurendamisse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLinnavalitsuse eelnõud, mis pakkus diimani ja Taumani tänavate uuteks nimedeks Soldina ja Kivilinna on volikogu komisjonides solgutatud juba pea aasta. Kõigepealt nõuti linnavalitsuselt tõendit, et punakommunaaride nimed ei sobi Eesti ajalookäsitlusega. Aprillis saabus rahandusministeeriumi juures tegutseva kohanime nõukogu eksperthinnang, mis kinnitas, et Eesti vabariigi vastu võidelnud isikute mälestamine või austamine tänavanimedega on sobimatu. Oktoobri lõpus koos käinud volikogu linnamajanduskomisjon soovib linnavalitsuselt teada, kui palju tänavate ümbernimetamine maksma läheb. Narva Eesti seltsi esimehe, endise linnasekretäri Ants Liimetsa sõnul üritab volikogu venitamisega ebameeldivat otsust vältida. No aga see on puht poliitiline küsimus, praegusel linnavolikogu koalitsioonile ei meeldi nende tänavate ümbernimetamine ja nad arvavad, et see kuidagi nagu peaks linnaelanike identiteeti kahandama, aga tegelikult on see arusaamatu, miks niisuguseid kangelasi püütakse ikka edasi pidada. Väidet, et tänavate ümbernimetamine on liiga kallis, peab Ants Liimets põhjendamatuks. Seda on korduvalt öelnud, et see ei lähe maksma muud kui ainult tänavasiltide vahetamist. See tänavasiltide vahetamine peab toimuma ka kohe, sest neid tuleb niikuinii vahetada. See jutt sellest, et seal tuleb ümber registreerida etevõttteid ja aadress ja niisuguseid asju, siis need muudetakse registrites ära automaatselt. Narva volikogu linnamajanduskomisjoni aseesimehe Aleksei Mägi sõnul on tänavanimede muutmise arutelud väga emotsionaalsed ja arvamusi kas muuta ning kui muuta, siis millised nimed panna on seinast seina. Nüüd kavatseb komisjon hakata arutama ülemaailmse Peterburi elanike seltsi ettepanekut anda kahele Narva tänavale laulja Georg Otsa ja maadeuurija Ivan Krusensterni nimed. Narva Eesti Seltsi esimehe Ants Liimetsa arvates võib see diimani ja Taumani tänavate ümbernimetamist veelgi edasi lükata. Kahtlemata on põhjust uuesti komisjonil kokku tulla hakata otsast peale, kui ei taheta vastu võtta, siis on venituseks põhjus olemas. Ants Liimetsa hinnangul oleksid Georg Otsa ja Ivan Krusensterni tänavanimed paremad kui dimani ja Daumani, kuid laulja ja maade uurija seost Narva ga oleks kohanime nõukogule raske selgitada. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Vabariigi vastu võidelnud tegelaste tänavanimed ei pruugi Narvast niipea kaduda. Volikogu leiab üha uusi põhjusi, miks ümbernimetamist edasi lükata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTäna hommikul antud virtuaalsel pressikonverentsil ütles Ungaris treeninglaagris viibiv Nabi korduvalt, et ei ole teadlikult ühtegi keelatud ainet kunagi tarvitanud ja kui keegi on tõe väljaselgitamisest huvitatud, siis on see just tema. 35 aastane Nabi ei oska öelda, kuidas kõne all olev keelatud aine lihaste kasvu ja arengut soodustav letrosool. Tema süsteemi sai sattuda Heiki Nabi. Kõik toidulisandid ja ma olen kasutanud, on olnud kooskõlas Eesti lepingu koodeksiga ja kõik on lubatud aineid olnud, et ühtegi miski neist ele seatud keelatud aineid. Nii et, et selles mõttes ongi see olukord nagu, nagu hetkel täitsa täitsa peatab, nagu muust ei olegi mõelnud, et kuidas see on võimalik, mis, mis seosed ja kuidas, et täna ma ei tea, seda ma täna ei oska öelda, ilmselt see on võimalik. Aga, aga ma tõesti ei tea, et ma lihtsalt olen täiesti seisus, et, et peangi hakkama selgitama, peangi hakkama siis ikkagi täitsa nii palju lahti võtma, kui vähegi võimalik, et selgeks teha, et mängus on minu karjäär ja minu au, et see on mulle väga tähtis. Nabil on nüüd aega 23. veebruarini, et taotleda B-proovi avamist ja analüüsimist. Täna hommikuse seisuga ta veel seda teha ei olnud jõudnud, kuid kindel plaan selleks on olemas. Nii palju, kui olen saanud suhelda, siis loomulikult tuleb avamine ja, ja nagu ma ütlesin, ma ei ole ühtegi, et kena teadet kasutanud, nii et ma, nii et ma nõuan seda kindlasti ja siis ma pean lihtsalt ennast nagu kaitsma ja leidma käima läbi siis üksi pulgi, selle aja, mis eelnes sellele proovi võtmisele ja, ja siis suuta kogu selle pildi kokku panna, et mis võimalused on ja kuidas see on võimalik, et, et täna me seda ei tea ja, ja see paelub mind ikka iga iga minut ja iga iga tund ja nii edasi, et et ma kindlasti teen kõik selleks, et, et see selgeks saaks. Heiki Nabi juurde saadeti kuuendal jaanuaril dopingukütid sihtasutuse Eesti antidopingtellimusel. Organisatsiooni juhatuse liikme Henn Vallimäe sõnul oli tegemist rutiinse testimisega ning muu konkreetse põhjus sellel puudus. Henn Vallimäe. Eiki Nabi kuulub registreeritud testi baasi, kuhu Eestis kuulub suurusjärk 50 sportlast, kes peavad siis kolm kuud ette oma oma igapäevasest asukohast teada andma ja siis iga päeva kohta ka siis üks üks 60 minutiline siis ajavahemikuna võib siis tulla testima, nii et selles mõttes on tema testimine igati nii-öelda loomulik. Heiki Nabi sõnul jääb ta hetkel Ungaris se, kus tema treeninglaager õige pea lõppema peaks. Küll aga peab ta nüüd järgima rangeid piiranguid, mis positiivse dopingu testiga kaasnevad. Henn Vallimäe. Võistluskeelu sisu on ikkagi kindlasti mitte võistelda ja kindlasti mitte organiseeritud treenida, aga me valmistame ette nii Madusliidule kui ka Eikile, siis sellise memo, mida siis vaada koodeks seda ajutise võistluskeelu esialgse võistluskeelu all silmas peab ja eks ta peab sellest juhinduma. Eesti olümpiakomitee on vähemalt ajutiselt peatanud Heiki Nabile toetusrahade maksmise.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tegemist on A-prooviga, mis võeti Nabilt selle aasta alguses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPlatsil mängis puhkpillimuusika, rahvas tuli õhupallide, loosungite ja lilledega. Kohale sõitnud rahvas võttiski päeva kaht moodi kui ametiühingute asjaajamist ja kui kevadpüha. Sestap tuli mujalt rahvast Tallinna rohkem kui neid miitingule jäi. Nagu ütles proua Viljandimaalt, on puhkuse esimene päev. On kevad ning lapsed ja lapselapsed tulid kaasa, et käia ära loomaaias. Aga ametiühingu asja aeti eelkõige. Ametiühingute keskliidu esinaise Kadi Pärnitsa sõnul tähistati esimest maid ses samas paigas esimest korda pärast Eesti taasiseseisvumist kuus aastat tagasi. Ja need nõudmised, mis siis välja öeldi, on nüüd kätte saadud. Nüüd on ametiühingute ees uued ülesanded. Kadi Pärnits. Palgatõus 10 protsenti, kel palk on alla 10000 alampalk mitte vähem kui 2100 krooni. Töötu abiraha tõus 700 kroonini, maksuvaba tulumäär mitte vähem kui 1400 krooni. Töötajate esindajad peavad olema ettevõtte nõukogudes. Täiend ja ümberõppefond peab loodud olema üleriigiliselt töötajate tarvis. Ravikindlustushüvitisi ei tohi vähendada ja töölepinguseadus ei tohi minna töötegija jaoks halvemaks, vaid paremaks. Tänase päeva mõttes. Töötajaid peavad esindama ametiühingud, kuid siin pidas Kadi Pärnits vajalikuks rõhutada, et vaja on rohkem aktiivsust, solidaarsust, teadmisi ja julgust. Nii valitsuse esindaja sotsiaalminister Siiri Oviir kui ka tööandjate esindaja Tiit Laja kiitsid kolmepoolsete läbirääkimiste edu ja potentsiaali. Siiri Oviir tuletas meelde valitsuse eesmärke. Tasuta riiklik kõrgharidus, sihipärane riiklik haridustellimus, aktiivne tööhõivepoliitika, sundüürnike probleemide lahendamine, tugeva keskklassi loomine. Kuid üle Eesti tulnud inimestele ei tundunud Eesti pilt nii kena. Protesteeriti paljude tööandjate omavoli vastu. Sooviti suuremat sotsiaalset tasakaalu Eestis. Tartust tuldi nelja bussiga kaasas loosungeid, millel seisvat nõudmised on töötajate jaoks üha aktuaalsed. Tööseadus olgu selge vääriline palk kollektiivlepingu ausse. Eesti ametiühingute keskliidu Tartu osakonna juhataja Ardo Arukask. Nendest loosungitest mitte ükski ei ole tehtud tänase päeva jaoks, nad on kõik juba väljas käinud ja need on kõik need nõudmised, mida me oleme nõudnud korduvalt, need probleemid on kõik üleval. Need on elementaarsed vajadused, mida tööinimene vajab selleks, et tunda ennast turvaliselt. Ja see on väga-väga oluline kogu riigi ja kogu majanduse arenguks.",
"role": "user"
},
{
"content": "1. mai ametiühingute miiting Tallinnas. AÜ kesknõukogu Tartu osakonna juhataja Ardo Arukask.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEsimest ma tahaks öelda rahu, ainult rahu. Nii pöördus praeguste ja tulevaste klientide poole Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. Ta rõhutas, et turu avanemiseks on kaua ettevalmistusi tehtud ja püütud teha see inimestele võimalikult mugavaks. Meil on väga lihtsad ja loogilised tooted. Elektripakette on Eesti energia kolm kas teatud perioodiks kinnitatud elektri hind, täiesti vabalt kõikuv börsihind või pool kinnitatud ja poolkõikuma võimalus on üldteenus, selgitas Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink. Piltlikult öeldes ei olegi valik, et see on siis nendele klientidele, kes otsustavad, mitte valida ja ta jääb börsihinna peale saab samamoodi börsihinnaga elektrit igakuiselt osta. Erinevus on see, et üldteenuse müügimarginaal saab olema kõrgem kui lepingusse mineva kliendi müügi marginaal. Sellepärast et eelduslikult üldteenusele jääb väga suur hulk väga väikese tarbimisega kliente, kes ei eelista e-kanaleid ja lihtsalt selle segmendi teenindamine on meile kallim. Nii et lamp ei kustu ka juhul, kui te endale ühtki paketti ei vali ja otsustati kasutada üldteenust. Margus Rink soovitab eelkõige lähtuda oma elektri tarbimisest. Mina soovitaks ainult ühe väga lihtsa küsimuse igalühel endale esitada, et kui suur ja kui oluline kuluartikkel on elekter minu kogu kulu eelarves, kui see teie igakuisest rahakotist võtab väga suure osa, siis isiklik soovitus on kindlasti elektrileping sõlmida ja mitte jääda üldteenuse peale. Kui teie elektri kulu on väga väike, siis vabalt võib jääda mugavusteenuse peale, mitte teha valikut ja tarbida börsi, aga elektrit. Eesti energiaga saab lepingut sõlmida alates homsest ja seda saab teha nii ettevõtte kodulehe kaudu, klienditelefoni teel kui ka Eesti Energia esindustes. Lepingu saab sõlmida ka Eesti postis, aga seal saab valida ainult kinnitatud hinnaga paketti. Netislepingu sõlmimisel on teil kaks nädalat aega ka ümber mõelda. Hilisema lepingu muutmisel tuleb selle eest maksta Eesti energia kindla hinnaga paketi. Briti keskmine kilovatt-tunni hind on viis, 95. Täpne suurus sõltub sellest, kui pikaks ajaks leping sõlmida ja kas eelistatakse iteks taastuvenergiat. Teised elektrimüüjad on lubanud oma hinnad teatavaks teha pärast Eesti Energia hindade avalikustamist. Eks lähiajal tuleb meil kõigil pakkumistega tutvuda, neid võrrelda ja oma valik teha. Elektri hind moodustab umbes kolmandiku elektriarvest. Kuidas me elektri vabaturul hakkama saame, selgub mõne kuu pärast. Täna arutati energiafoorumil aga ka seda, kuhu kogu Baltikumi elektriturg edasi liigub. Sandor Liive usub, et nii Eestis kui ka Lätis, Leedus vabaturg õigustab ennast. Ta loodab, et kolme balti riigi turud lõimuvad ka omavahel rohkem. Suletud turu puhul on iga riik Eesti, Läti ja Leedu toimetab oma hindadega kaubandust väga palju ei toimunud, kuid nüüd, kui on turud avatud, kui on meil ka ühendus Soome teine ühendus Soome ehitamisel Leedu ehitab ka ühendust Rootsi poole, et, et elektrituru tulevik Eestis, Lätis ja Leedus on väga tugev integratsioon, ühinemine Põhjamaade turuga ja mina usun seda, et see annab tarbijatele kõigile klientidele kindluse, et elektrienergia igal ajahetkel on kättesaadav parima võimaliku hinnaga. Kas meie jääme lootma selle Estlingi peale või on plaanis ikkagi ka Eesti-Läti Läti-Leedu vahelised ühendused? Läti ja Leedu vaheline ühendus on täna päris hea. Eesti-Läti vahel on teatav pudelikall olemas, aga ma usun, et küll Elering ja, ja siis ka Läti põhivõrgu ettevõte selle küsimuse tulevikus lahendavad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Oma paketid ja ka hinnad järgmise aasta avanevaks elektrituruks tegi teatavaks Eesti Energia.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSiseminister Kristian Jaani ütles, et praegu on piiritaristu tarbeks ette nähtud eelarve 88 miljonit eurot lisaks seiretehnikale 23 miljonit eurot Euroopa Liidu vahenditest. Ehk siis täna planeeritud piirehituseks on kogu eelarve meil olemas. Tänaseks kasutatud on sellest eelarvest 38 miljonit 88-st siis ja konkreetselt ehituslepingutega on kaetud 63 kilomeetrit 115-st kilomeetrist. Valmis on pisut üle 23 kilomeetri, pea 25 kilomeetrit taristut ja aktiivsed ettevalmistustegevused ehitustegevused 39-l koma viiel kilomeetril. Kristjan Jaani ütles, et kohtub ka neil päevil veel rahandusministriga. Eesmärgiga leida ka täiendavaid vahendeid, et piirehituse ambitsiooni tõsta ehk siis ehitada erinevaid piiri, ütleme siis taristud ka nendesse kohtadesse, kus meil hetkel seda planeeritud ei ole. Aga ekspertide hinnangul oleks see mõistlik ja hetkel, kui me vaatame seda rahalist vajadust, siis see on 30 miljoni euro kandis see summa, mis oleks vaja ambitsiooni tõstmiseks. Politsei ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ütles, et üks piirkond, kuhu praegu ajutiseid tõkkeid paigaldatakse, on piir värskast kolmikpunktini 135,6 kilomeetrit. Selle eelprotsessis me kirjeldasime siis need kuumad kohad, me nimetame neid punasteks lõikudeks, mis me siis kaitseväele ette andsime, kirjeldasime siis üheksa kohta ja see punane ala tähendab meie jaoks seda, et seal on juhtunud illegaalse ülevedu ja meile teadaolevalt võib juhtuda, et ja kust see meile teadaolevalt tuleb, on see, et ükski suur suurema grupi ületoomine ei ole juhuslik vaid seda korraldab. Ikkagi organiseerib kuritegevus ja varasematest kogemustest ja infost, mida me omame, kust kohast on neil huvi üle tuua. Ületoomise loogika seisneb väga lihtsatel põhimõtetel seal, kus hea taristu kiiresti liikuda Venemaalt piirini kiiresti ületada riigipiir ja siinpool Eestis. Kui on vastas hea taristu, siis kiiresti sõidukitesse ja, ja piiri alal ära sõita. Kaitseminister Kalle Laanet rääkis sellest, kui palju lisaõppe kogunemine ja piiritõkete paigaldamine raha võtab. Kaitseministeerium on arvestanud, et selle ajutise piiritõkke ehitamise vahendite kulu on jämedalt pool miljonit eurot ja kuna tegemist on laiaulatusliku tegevusega, võib eeldada siis, et kaitseväe tehnika võib kahjustada kohalikku teedevõrku või ka mõnda eraomandit. Noh, tee ja muu selline. Selliste kahjustuste taastamiseks ja kompenseerimiseks oleme ette näinud 100000 eurot praegusel hetkel. Nii et kokku me oleme arvestanud, et selle lisaõppe kogunemise läbiviimine on siis riigieelarve eelkõige kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvele kulusid toonud arvestuslikult 1,85 miljonit eurot.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon sai hommikul avalikul istungil ülevaate idapiiri väljaehitamise seisust ja piiritõkete rajamisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlguses tegid analüütikud selgeks, et kõige enam inimesi liigub kesklinnast Maarjamõisa meditsiinilinnakusse ja sealt edasi kuni lõunakeskuseni. Teine oluline suund viib kesklinnast üle jõe Anne linna. Seal asub Tartu kõige suurem korterelamupiirkond, räägib Tartu linnainsener Mati Raamat. Sinna tegelikult nüüd kohe sekundeerivad ka meie tootmispiirkonnad ravila ja ropkatööstus ja siis ka seotus nagu naabervaldadega. Kokku valiti uuringu käigus välja seitse liikumissuunda. Suunad selged, vaadati juba täpsemalt kaardile ja pandi paika erinevad trassivalikud ehk missuguseid tänavaid mööda võiks tramm sõita. Ühelt poolt oli oluline teostatavus, teiselt poolt see, missugust rada mööda liikuv tramm kõige rohkem inimesi autodest ära meelitab. Just see, kui palju jääks vähemaks autodega sõidetud kilomeetreid, oli tähtis sotsiaalmajanduslikus analüüsis. Selle põhjal arvutati, kui palju jääks vähemaks müra, kui palju õhusaastet või ka, kui palju rohkem inimesed jala liiguksid. Mati raamatu sõnul üllatas analüüsi tulemus ka selle autoreid. Nad kasutasid sama metoodikat, mida ka Tallinnas praegu sama metoodika järgi hinnates. Tartu idee on nagu väga positiivses valguses võimalik seda näha. Teisiti öeldes tramm on bussidest kiirem, reostab vähem õhku, on vaiksem, mugavam ja meelitab rohkem inimesi autodest, ühistransporti. Selleks, et tramm kenasti graafikus püsiks ja selle mõju suurem oleks, tuleb trammite ülejäänud liiklusest isoleerida. Tartus on on tõesti niimoodi, et päris mitmetes kohtades me peame rääkima sellest, et autoliiklus säilib sisuliselt ainult juurdepääsudeks nagu teeninduseks, et läbiv liiklus sealt tuleb meil eemale hoida, sest et üks trammi põhilisi vajadusi on see, et ta saaks liikuda ilma takistusteta. Analüüsis kujutati trammivõrgu rajamist kahes etapis. Esmalt 2030.-ks aastaks ehitatakse valmis põhiliin lõunakeskuse juurest läbi kesklinna Anne linna. 10 aastat hiljem võiks valmida kogu trammivõrk. Esimene etapp maksaks koos depoo ja trammidega umbes 100 miljonit eurot kogu trammivõrk enam kui 300 miljonit. Ehkki trammikasutusiga on oluliselt pikem kui bussidel, jääks linn oma rahadega arvestades majanduslikus mõttes suurde miinusesse. Selleks, et projekt ka majanduslikult ära tasuks, peaks keegi, näiteks Euroopa Liit 70 kuni 80 protsenti investeeringust enda kanda võtma. Teisest küljest ta siis jääbki niimoodi, et selle trammi ümber saabki ehitada siis sellise infrapunagi nagu palju külastatavad asutused. Analüüsi valmimine ei tähenda, et trammiliini kohe ehitama hakataks. Parasjagu pannakse kokku Tartu linna üldplaneeringut ja tõenäoliselt saab rööbastransport enda koridorikaardile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linna tellitud analüüs näitab, et trammivõrgu rajamine oleks Taaralinnale kasulik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTe kindlasti teate, mida tähendavad sõnad nagu chat, klikk, ik, shar või kasvõi faile seivima ja kopipast. Kõik need väljendavad digimaailmaga seotud mõisteid ja nad on laenatud inglise keelest. Kuna me tähendust teame, võiks nad olla ju ka eesti keeles vabamus täna välja kuulutatud sõnaus, seda eesmärki täidabki sõna loomisvõistlus ega otsitakse uusi sõnu digikultuuriga seotud mõistete tähistamiseks. Paratamatult on tehnika areng kiirem kui keele areng ja meie kui keelekandjad saamegi siin keele arengule kaasa aidata. Nagu tegi ka Johannes Aavik sadakond aastat tagasi, kui käimas oli samuti tehnoloogia kiire areng ja suuremad keeled ähvardasid väiksemaid, nagu ka väikest eesti keelt alla neelata. Terava keelevaistuga digikirjanik Keiti Vilms nentis, et praegu on digikultuuri teemalise sõnause väljakuulutamiseks sobiv hetk sest üha enam suhtlus toimub läbi sotsiaalmeedia. See sõnavõistlus on eelkõige selleks, et noored, kes kasutavad seda Youtube'i keelt et just neile anda ka eestikeelsed sõnad kasutusse lähevad nad eelkõige siis läbi ajakirjanike ja läbi sotsiaalmeedia ja läbi kirjanike, et et võib-olla 10 sõna valitakse välja, aga nendest üks läheb kasutusse, et et noh, eelmisel sõnavõistlusel ju läks vist ainult kaks sõna läksid kasutusse see kärg, pere ja siis taristu mis taristu, mis on küll kole sõna võistlusel võitnud ka esimese koha, aga aga samamoodi noh, mis sa selle infrastruktuuri asemele siis muud pakud. Sõnause algatas 2010. aastal president Toomas Hendrik Ilves. Tema sõnul sõltub palju meie kui keelekasutajate endi tahtest, kas mingi uus sõna läheb kasutusse või mitte. Digikultuuri teema-aasta projektijuht Martin Adamsoo ütles, et sõnause võib korda läinuks lugeda siis, kui kasutusele jääb paar sõna. Kõik, mis puudutab meie igapäevaseid töövahendeid, see sõnastiku on meil olemas eesti keeles seesama hiir, kuvar ja nii edasi ja see nende sõnade otsimisega tehti algust juba kuuekümnendatel aastatel, kui esimest korda Eestisse üldse arvutid jõudsid. Nii et see näitab ka seda, et, et see küll see eestikeelne sõnavara ka tuleb. Varem või hiljem me lihtsalt püüame selle sõnakorjega seda protsessi kiirendada. Digivaldkonda kirjeldavaid eestikeelseid sõnu saab esitada sõnasele 28. novembrini. Juhised te leiate Eesti keele Instituudi kodulehelt. Võidusõnad kuulutatakse välja keeleuuendaja Johannes Aaviku 140. sünniaastapäeval kaheksandal detsembril.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabamus välja kuulutatud sõnakorje Sõnaus otsib uudissõnu digivaldkonnas valitsevate inglise keele laenude asemele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigieelarve strateegiat koostades leppis valitsus kokku, et kõik ministeeriumid ja põhiseaduslikud institutsioonid kärbivad oma tegevuskuludelt neli kuni viis protsenti. Lisaks plaanitakse edasi lükata mitmed 2023. kuni 25. aasta suuremad investeeringud. Nimelt ütlevad reformierakonna ministrid, et kuna sel perioodil investeerime me palju euroraha, võib riigieelarveliste investeeringute lisamisega majandus üle kuumeneda. Täna hommikul teatas Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid, et talle see plaan ei sobi. See mõtteviis on läinud seal vales suunas, et meie erakonna arvates pandeemiatingimustes hakata lappima koondama me sellisel määral nagu täna on planeeritud, ei ole adekvaatne, kui kogu muu Euroopa pigem kaasab praegu laenuraha investeeringuteks ja majanduse elavdamiseks. Meie paneme seal pidurit. Samuti Keskerakonda kuuluv riigi haldusminister Jaak Aab ütles seepeale, et homme võtab valitsus riigieelarve strateegia ikkagi vastu. Põhimõtetes on kokku lepitud, ega keegi kirka rõõmust selle ressi puhul probleeme on, aga me oleme pidanud seda miinus täitma. Ja praeguse plaani järgi homme on see valitsuse istungil ja võetakse vastu. Samal ajal, kui Jaak Aab intervjuud andis, kogunes interneti vahendusel Keskerakonna fraktsioon. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar on paljuski Karilaidiga nõus. Tema sõnul mõistavad fraktsiooni liikmed küll rahandusministri eesmärki liikuda riigieelarve tasakaalu poole. Inimese tõusunurga osas on valikuid palju ja pigem liiguks väheke laugema trajektooriga niimoodi, et meie majanduse investeeringud oleksid suuremad ja inimeste heaolu sedavõrd ei kannataks. Kärbete puhul tegi Savisaare sõnul fraktsioonile kõige enam muret siseturvalisus Erki Savisaar ei nõustu ka ministrite seisukohaga, et 2023. kuni 25. aastal ähvardab Eesti majandust ülekuumenemine. Kõik prognoosid, mida me siiani oleme vaadanud, näitavad nimetatud aastatel mingisugust kahe-kolme protsendilist kasvu ja sellise kasvuga me ei jõua mitte kunagi Euroopas üle keskmise selles suhtes Eesti selline keskmine majanduskasv aastas võiks ikkagi olla kusagil viis protsenti. Ja, ja täna noh, me anname lihtsalt selle kaks tagasi. Aga mis selle Keskerakonna fraktsiooni liikmete rahulolematusega edasi tehakse, Erki Savisaare sõnul suurt midagi ei tehtagi. Ja kokkuvõttes, eks eelarve strateegia on ju valitsuse sisedokument ja riigikogu sekkub jõulisemalt siis, kui see eelarve jõuab riigikogusse. Ja seda juba sügisel siis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna fraktsioon kogunes täna, et arutada oma vastuseisu valitsuses kokku lepitud riigieelarve strateegiale. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar ütleb, et valitsuse plaanitud kärped pole mõistlikud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeises maailmasõjas hävinud Narva vanalinna taastamisest on räägitud aastakümneid ja vahepeal isegi loobutud, kuna tegemist on ülimahuka ja kuluka ettevõtmisega. Enam kui 1000 allkirja kogunud petitsiooni eestvedajad aga kinnitavad, et ühe kvartali taastamine on täiesti jõukohane, tuleb vaid hoonestuseks sobivale krundile detailplaneering teha, siis on ka rahastajaid kergem leida. Olen tööasjus suhelnud tõeliselt rikaste inimestega ja teate, kui inimene on oma põhivajadused rahuldanud, tekivad hoopis teised soovid, soov jätta endast ajalukku jälg. Olen veendunud, et kogu maailmas leidub vähemalt 16 inimest, kellel on piisavalt raha selleks, et eraldada väike osa jälje jätmiseks sealhulgas ka vanale Narvale. Starinar hoonestuseks pakutav kvartal asub raekoja vahetus läheduses ja moodustab veidi üle 10 protsendi kogu vanalinna territooriumist. Enne seda asusid seal rikaste kaupmeeste majad. Praegu on krundil vaid üks mahajäetud lasteaiahoone. Maa kuulub linnale. Narva linnapea Katri Raigi sõnul on linn valmis detailplaneeringut algatama. See on pigem realistliku, mitte realistlik ja näeme siis selle kvartali põhjal, kas sellisel vanalinna maketeerimisel on siis mõtet, kas on huvilisi, meie roll siin on ka tähelepanu juhtida, et see kõik ei ole nii lihtne. Detailplaneeringu protsess on pikk ja keeruline. Arheoloogilised kaevamised saavad olema väga vaevarikkad ja suured. Eks kõige suurem oht on alati, et mis nendes vanades majades siis olema saab? Vladimar lovi hinnangul oleks taastatud kvartalis ruumi korralikule hotellile, restoranile ja kortermajadele. Narva giid Aleksander Openko lisab siia ka turismiarengu, kuid oluline on tema hinnangul sõja tekitatud haavadest vabanemine. Meil on keskaegne linnus ja ka Kreenholm suuresti alles, kuid barokse Narva hävitas teine maailmasõda pea täielikult. Kui meil õnnestub taastada kasvõi kümmekond maja, siis see haav paraneb ja linn vabaneb teise maailmasõja koledusest. Narva vanalinna ühe kvartali ülesehitamine võiks esialgseil hinnanguil maksta umbes 16 miljonit eurot. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas kavatsetakse taastada vanalinna üks kvartal. Narva vanalinna osaliseks taastamiseks koguti üle tuhande allkirja. Ühe kvartali ülesehitamiseks algatab linnavõim detailplaneeringu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOlle Rõuk ja Rain seepõld on ultrasportlased, kel plaanis augusti alguses viia Eesti jalgsieverestingu kaardile. Seni on suudetud jalgsieverest virtuaalselt vallutada 19. riigis. Rattaga on seda tehtud 96-l maal ja korraga Eestis. Everesting mõttele tulid mehed maikuus Kiviõli mäel trenni tehes. Rain Seepõld. See tundus niisugune enda jaoks niisugune vaimu proovile panek, et tavaliselt noh, üritangi ikkagi võtta silkuseid võistlusi või väljakutseid endale, mis enda jaoks esmane uke hirmutavad, et siis on nagu lõbus selle poole pürgida. Olle Rõuk lisas Ei mõtle kindlasti aja peale ega mingit, seda ajalist eesmärki ei sea kindlasti, et, et võtab algusest peale rahulikult, kuna ennem ei ole sellist asja teinud ka, et siis on see natuke niisuguse tundmatusse hüppamine ka nagu et ei tea päris täpselt, mismoodi keha reageerib sellele ja võtta algusest peale rahulikult ja märk maha panna, et siis on ka Eestis see tehtud. Erinevate omalaadsete enda proovilepaneku ürituste korraldamise poolest tuntud Oller Õuk ei välistanud, et Kiviõli mäel võiks kunagi ka Eve restingu võistluse teha. Peale seda, kui me nüüd asja avalikuks tegime, on päris mitmed on, kes on kirjutanud ja ka helistanud ja soovinud ka osa võtta, aga me seekord otsustasime selle kahekesi teha, et, et mingid mõtted on küll, et võib-olla järgmine aasta teha sellest äkki selline avalik võistlus, kus saavad siis kõik soovijad osa võtta. Selleks, et virtuaalselt everesti tippu tõusta, on meestel vaja Kiviõli mäel edasi-tagasi kõndida umbes 90 kilomeetrit 8848 tõusumeetrit fikseeritakse nutiseadmete abil Kiviõli, st raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Olle Rõuk ja Rain Seepõld plaanivad augustikuu esimesel nädalavahetusel käia mööda Kiviõli seikluskeskuse tuhamäe nõlva 125 korda edasi-tagasi eesmärgiga koguda 8848 tõusumeetrit ehk sama palju, kui on vaja maailma kõrgeima mäe Everesti tippu tõusmiseks. Pühapäeval oli meestel Kiviõlis enne augustit viimane treening.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLastepargiga piirneval uuel tänaval on plaanis laiendada sõiduteed ning pärnadest tammedest ja vahtrate est koosneva 49 puuga. Lee asemele tuleb kergliiklustee. Tartu tänava remondi käigus võetakse aga maha 10-st pärnast koosneva lee, kuna need jäävad ette parkla laiendusele, mis meeleavaldusele kogunenud linnakodanike häirib, selgitab meeleavalduse peakorraldaja Derje Põvat. Esialgne skiis, mida linnarahvale tutvustati, seal ei olnud peale, et need puud maha võetakse ja kui see põhiprojekt tuli, siis antud hetkel on seadusandlus selline, et, et nad ei pea seda enam linnarahvale tutvustama. Otsest nagu silma järgi põhjust neid maha võtta ei ole ja lisaks ei ole ka arboristi ekspertiis arvamust, et millises seisus need puud on puude, kui selliste üle ei ole nagu üldse selle projekti käigus arutletudki. Viljandi abilinnapea linnapea ülesannetes Kalvi Märtin ütles, et tööde plaanist on avalikkust teavitatud ettenähtud korras ja puude mahavõtmisest. Linn ei loobu. Päris kindlasti selles, et me linnaelanike arvamust pole arvestanud, meid kohe kuidagimoodi süüdistada ei saa. Küsimus on ju tegelikult selles, et uus tänav on linna sissesõidu peamine tänav Tartu poolt. Seal liiguvad autod, bussid, jalakäijad, jalgratturid kõik 49 puud, mida maha tuleb võtta, see on põhjalikult läbi kaalutud teema ja valik on selline, et meil tõepoolest nende neid puid alles pole võimalik jätta. See ei ole ainult jalgrattatee, mille pärast tuleb maha võtta puudno. Tänane linnakodanike protestiaktsioon jäi üsna lühikeseks ja jäi mulje, et te olete milleski kokku leppinud, aga Kalvi Mertin, kas siis homme lähevad saed käima? Ei, homme saad käima, ei lähe, aga kokku leppinud oleme me küll selles mõttes nagu ma ütlesin, et eskiisi arutelu on meil toimunud. Me oleme linnakodanikega kokku saanud, me oleme neid arvamusi arvesse võtnud. Juba eskiisi, olid enamus nendest puudest, mis täna maha võetakse, märgitud, täna on meil töövõtja hankega leitud. Töö käib ja seda tööd me seisma ei jäta. Need puud võetakse kindlasti maha ja see projekt viiakse lõpuni. Me ei oodanud, et inimesed takistavad meil töövõtjate tööd ja tegemisi. Täna see paraku nii juhtus ja eks me oma edaspidises tegevuses arvestame sellega, et me peame tagama ootuse nii nendele inimestele, kes soovivad meelt avaldada, kui ka töötegijatele, ehk et kutsute kohale politsei. Politsei või turvas on omaette teema juba, aga jah, see töö paraku ütlen, tehakse kindlasti lõpuni. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandis toimus hommikul meeleavaldus linnapuude maharaiumise vastu. Linnavalitsus leiab aga, et autoparkla ja teelaienduse ette jäävate puude mahavõtmiseks on kõik vajalikud kooskõlastused olemas ja ka linnakodanikke on toimuvast teavitatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMuuseumi pearajaja on USA-s elav doktor Olga Kisler Ritso praeguse atlis silmaarstina töötav Ritso lahkus Eestist 1944. aastal. Nõukogude okupatsiooni eest. Mõte luua Eesti lähiajaloo kurvemaid lehekülgi näitav muuseum tekkis juba enam kui 10 aasta eest, kui proua Ritso tahtis teha midagi konkreetset sünnimaa heaks. Muuseumi rajamine läks selle tarbeks loodud Kisler Ritso fondile maksma ligi 35 miljonit krooni. Sihtasutuse ning riigikogu liige Tunne Kelam viitas pisut enam kui aasta eest riigikogus vastu võetud avaldusele, mis mõistab hukka okupatsioonirežiimi inimsusvastased kuriteod. Dokumendis nenditi, et selliste kuritegude kordumisoht ei ole kadunud. Siin on ka võti ja juhtlõng selle muuseumi olemasoluks. Ta aitab meil mineviku sünged kogemused panna ühte kindlasse kohta neid süsteemselt, objektiivselt ja mitmekülgselt teadvustada. President Lennart Meri tõstatas küsimuse vastse muuseumi tegeliku olemuse kohta. On see okupatsioonimuuseum, on see terrorimuuseum nagu Budapestis? Kas see on genotsiidimuuseum nagu Washingtonis või lähiajaloo muuseum nagu naabermaades Lätis ja Leedus ja president Meri vastas? Ma arvan, et ta ei ole üldse mitte muuseum, ma arvan, et tal ei ole midagi ühist okupatsioonide ja terroriga. Ma usun, et see kaunis maja, millele üks Eesti perekond pühendas kõik oma säästud niisuguse ohvrimeelega. Niisuguse rõõmuga loodud maja peab teenima Eesti vabadust. See on vabaduse maja. Ja ta peaks meile meenutama ainult ühte. Kui nõrk ja habras on piir. Vabaduse ja vabaduse vastandi ebameel. Muuseumi interjööri ilmestavad seinte äärde rivvi laotud reisikohvrid ning pilku püüab pisike kalapaat, millega saarlased omal ajal üle mere vabas maailma põgenesid. Kisler Ritso, Eesti sihtasutuse juhatuse esimees Eik Jahonen on muuseumi tulevikku vaadates optimist, sest ekspositsiooni täiustab sedamööda, kui muuseum oma igapäevatöö juurde asub. Külastajatele avanevad uksed juba esimesel juulil. Ma loodan, et see saab selliseks kohaks, kus inimestele meeldib käia, kus nad saavad teada ja kus nad saavad ennast ka leida. Nad võivad siit leida oma mineviku, oma vanemate mineviku ja loodetavasti ka mingisuguse mõtestatuse oma tuleviku jaoks. Me praegu avasime selle muuseumi, aga see ei tähenda seda, et see jääb staatiliselt selliseks püsima. Me arendame teda edasi. Selleks me kasutame arvutitehnikat ja see, kellel on rohkem huvi, saab ka rohkem teada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas avati lähiajaloo okupatsioonide muuseum.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNagu kokku oli lepitud, esitas iga erakond omalt poolt kolm presidendikandidaati. Et mõned neist kattusid, sai kandidaate lõpuks kokku 12. Reformierakond pakkus välja Paul-Eerik Rummo, Laine Jänese ja Toomas Hendrik Ilvese sotsiaaldemokraatlik erakond Toomas Hendrik Ilvese, Jaak Aaviksoo ja Liina Tõnissoni Isamaaliit Peeter Tulviste, Jaan Manitski ja Toomas Hendrik Ilvese, Res Publica, Ene Ergma, Jaak Aaviksoo ja Jaan Männiku ning Keskerakond Toomas Varek, Enn Eesmaa ja Aadu Musta. Kõik nad on tõsiseltvõetavad kandidaadid, kinnitasid erakondade esindajad pärast seda, kui oma ettepanekud pärastlõunal ka ametlikult partneritele olid esitanud. Kas nende 12 hulgast aga Eesti vabariigi tulevane president valitakse, on iseasi. Mõned kommentaarid, Res Publica esimees Taavi Veskimägi. Ma arvan, et on mõneti isegi hea, et on võimalikult palju kandidaate laua peal, see tähendab seda, et on mille hulgast oma valikuid erakondadel ja avalikkusel teha. Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas Väga hea ju, kui on avalikkuse jaoks ka üllatavaid momente, et see ring ei ole nii väike, kellest me üldse räägib. Eesti rahva potentsiaal on ikka suur. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Eiki Nestor. See, et Toomas Hendrik Ilvest on nimetatud kolm korda ja Jaak Aaviksoo kaks korda, see on siis see tänane nimetamise hetk ja noh, nii võib ju arvata, et tänu sellele on neil mingil määral tõesti vähemalt jääda nagu kandideerima veel järgmiseks ajaks nagu suurem šanss, mis on ka ilmselt loogiline. Aga see ei tähenda, et need kandidaadid, keda seal ükskord nimetati, oleks kuidagi palju nigelamas seisus. Ma hindan, et tulevane president on nende 12 esitatud kandidaadi seas Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Kindlasti need 12 on väga väärikad kandidaadid, aga ma usun, et kerkib esile veel teisigi inimesi, kes kandideerivad sellesse kõrgesse riigiametisse. Reformierakonna volikogu esimees Rain Rosimannus Me leppisime tegelikult kokku selles, et presidendivalimised on väga oluline poliitiline sündmus Eesti jaoks ja selle tõttu me annaksime kõigile kandidaatidele võimaluse oma nägemusi tutvustada kuu aja jooksul avalikkusele, sellest, kuidas näevad Eesti arengut, kuidas näevad presidendi rolli selles Üks võimalikest presidendikandidaatidest Ene Ergmaa tunnistas, et pole veel mõelnud, kuidas selles rollis esineda ja millele keskenduda. Teate, ma pean ikka natuke mõtlema, tähendab, ma olin võimalik kandidaat, aga ma ei teadnud, et kas ma saan selleks kandidaadiks. Mul on niisugune tunne, et ma tänu oma riigikogu esimehe kohale ilmselt teataks juba, mida ma ennast kujutan. Aga kindlasti ma mõtlen nüüd natuke teises vaatevinklis seda asja üle, sest üks on olla riigikogu esimees. Ja nüüd ma pean mõtlema ka selle peale, kuidas ma olen presidendina võimaliku presidendina. Nii et, et ootame natukene. Seni pole oma otsust kandideerida või mitte kandideerida avalikustanud praegune riigipea Arnold Rüütel, keda on lubanud toetada rahvaliit. Et Arnold Rüütli kandidatuur Riigikogus üldse kõne alla võiks tulla, pole tõenäoline, arvab Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas. Isegi kui rahvaliidul oleks nii palju hääli, kui saadaks kuskilt juurde ei ole mõtet praegu ametis olevat presidenti esitada, nii et ta saab 20 häält. Praeguse riigikogu koosseisu puhul. Ma ei näe, et, et Arnold Rüütel võiks olla kahe kolmandiku riigikogu liikmete favoriit, see on praktiliselt välistav. Res Publica juht Taavi Veskimägi on seisukohal, et parlamendierakondade ühise presidendikandidaadi otsingutest kõrvale jäänud rahvaliidust praegu enam palju ei sõltu. Ma ei arva, et ta väga palju praegusel hetkel mõjutab. Kõik need viis erakonda, kes täna koos olid ja oma poolt kolm kandidaati lauale esitasid, on jätkuvalt täis head tahet esitatud inimeste hulgast leida see üks sobiv, kes augusti lõpus siin riigikogus presidendiks valida. Mis edasi, kui ükski praegu ühiselt presidendikandidaati otsivatest erakondadest vahepeal ümber ei mõtle, seisab enne augusti lõpul Riigikogus toimuvat hääletamist ees veel vähemalt neli ühisarutelu, ütles Keskerakonna peasekretär Kadri Must. See protseduur tuleb väga pikk, eks lõpuks on ikkagi võimalus saada viie erakonna toetust sellel inimesel, kes on kõigile vastuvõetav, kes on näidanud ennast erinevates situatsioonides keerulistes situatsioonides selle võime poolest, et ta suudab olla neutraalne suudab teha kallutamata otsuseid ja tänasel päeval tõepoolest võib-olla mõnel, mitte nii kireval ja mitte nii vastuolulisel isikul paremad võimalused, kui siis sellistel kirevatel isiksustel. Täna lepiti igatahes kokku, et presidendikandidaatide järgmine ühine vaagimine on 11. mail, enne seda on samal päeval täpselt ühel ajal koos erakondade juhtkonnad, selgitas protsessi käiku Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas. Toimuvad kõigi viie erakonna juhatuse koosolekud üheaegselt kell kolm algavad ja, ja peale seda saadakse kokku kõigi erakondade esindajad ja esitatakse juba natukene läbimõeldumalt need nimed. Ja siis jätkub ka tegelikult nimekirjade analüüs juba, sest juhatusel on võtnud seisukoha teiste erakondade poolt esitatud nimekirjade suhtes ja on teinud sealt oma pingerea.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viie erakonna presidendikandidaadid on selgunud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti suurimal põlevkivi kaevandajal Eesti Energial oli mööduva aasta esimene, kus põlevkivi kasutati rohkem õli tegemiseks kui elektrienergia tootmiseks, ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutt. Lähiaastatel keskendutaksegi sellele, et 2023. aastal käivitada uus õlitehas, mille jaoks andis valitsus kevadel riigiettevõttele 125 miljonit eurot. Sutteri sõnul on Eesti Energia põlevkivisektoris selja taga keerulised aastad, mis tähendas inimeste koondamist ning ettevõtte struktuuri korrastamist räägib Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. Ma arvan, et need ümberkorraldused jäävadki suuresti aastas 2019 ja 20, nii et siit edasi saame areneda, kasvada ja, ja ma usun, et kõik tublid inimesed, kes meil täna on, et nad saavad olla ka üsna kindlad, et see töö on järgmine aasta ja ka 10 aasta pärast Eesti suurima põlevkiviõli tootja VKG juhatuse esimees Ahti Asmann oli uhke, et koroona aastal suutis VKG töötada ilma riigilt abi küsimata. Asmanni sõnul on hetkeolukord maailmaturu nõudlust ja hinda arvestades hea, kuid rohepöördega seotud selgusetus tuleviku puhul tähendab seda, et uusi investeeringuid omanikud teha ei plaani. Ahti Asmann. Ettevõtted teevad arendusinvesteeringuid juhul, kui nad suudavad mingilgi moel tulevikku prognoosida. Tänasel päeval on seoses süsinikumaksupoliitikuga täiesti võimatu prognoosida ettevõtte maksukoormust lähi 50 aasta perspektiivis ehk siis kindlasti tänane majandus, keskkond või maksukeskkond regulatiivne keskkond ei soosi mitte ühtegi investeeringut põlevkivi väärindamisse. Me loodame, et 2023. aastal, kui siis muudetav süsinikumaksupoliitika saab selgeks siis saabub selgus ka ettevõtete jaoks. Ehk on võimalus siis teha mingeid tõsisemaid investeerimisotsuseid. Alexela Gruppi kuuluvat Kiviõli keemiatööstus aitas ellu jääda sügisel valitsuselt saadud 37 miljoni euro suurune laen. Selle abil tahetakse õlitööstust uuendada, nii et piirkonna saastamine väheneks paari aastaga tuntavalt. Kiviõli keemiatööstuse tulevikku näeb juhatuse esimees Priit Orumaa selles, et väljutakse järk-järgult põlevkivitööstusest, pöörates pilgu jäätmemajandussektorisse. Kiviõli keemiatööstus peab muutuma põlevkivikäitlejast jäätmekäitlejaks. See on nagu selge nagu suund, mille me oleme ka võtnud. Me teeme vastavaid uuringuid ja taotlema ka igasuguseid keskkonnalubasid nende katsetuste läbiviimiseks. Et see on kõik keemiatööstuse nagu ainuke päästerõngas selles rohepöördes. Jäätmete taaskasutus kõikidest orgaanilistest jäätmetest plastjäätmetest nagu õli tootmine. Et see on nagu Kiviõli keemiatööstuse, nagu šanss selles tänases olukorras. Põlevkivitööstus annab Virumaal tööd rohkem kui 6000-le inimesele, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põlevkivitööstusel oli edukas aasta, sest maailmaturul on põlevkiviõli hind kõrge. Tööstusharu tulevik on aga keeruline, sest lähiaastad peavad näitama, millised nõuded laienevad neile Euroopa rohepöörde raames.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA postiteenistus ehk USPS on juba pikemat aega raha probleemidest ja nende võlg ulatub 160 miljardi dollarini. Postiteenistus pidi saama lisaraha koroonaviiruse abipaketiga, kuid jäi sellest ilma, kui läbirääkimised valge maja esindajate ja kongressi demokraatide vahel kokku kukkusid. USA president Donald Trump. Kui me ei saavuta kokkulepet, siis see tähendab, et nad ei saa seda raha, see tähendab, et nad ei saa läbi viia posti teel valimisi. Koroonaviiruse leviku tõttu eeldatakse, et posti teel hääletamine kasvab tänavu oluliselt. Juulis osariikidele saadetud kirjas rõhutas USBS, et nad ei suuda tagada, et kõik posti teel saadetud sedelid jõuavad häälte lugemise ajaks kohale. Kriitikud süüdistavad viivitustes vabariiklaste suurtoetajat ja värsket postiteenistuse juhti Louise Joid, kes on kärpinud üle tunde, peatanud hilised kohale toimetamised ja lasknud tänavatelt postkaste eemaldada, räägib USA senati demokraatide juht Jack Shumer. 91 protsenti ameeriklastest toetab postisüsteemi, aga seda õõnestatakse praegu 100 protsenti postiteenistuse juhi poolt, kes on Donald Trumpi poliitiline nukk. USA president Donald Trump. Postiteenistuse juht üritab nende sammudega peatada tohutut langust, mis on aastate jooksul toimunud. Ta üritab postiteenistust uuendada ja selle uuesti suurepäraseks muuta. Posti teel valimine tähendab, et hääletussedel saadetakse igale registreeritud valijale. See erineb presidendi soositud eemalviibija hääletamisest, mille puhul peab valija sedelit taotlema. Trump on rõhutanud, et posti teel hääletamine võib kaasa tuua laiaulatuslikke pettuseid kui sedelid saadetakse kogemata vanadele aadressidele või surnud inimeste kodudesse. Valge maja personaliülem Mark Meros. See on katastroofiline olukord, kus me ei saa valimistulemusi teada kolmandal novembril ja ei pruugi neid teada, kuid demokraadid rõhutavad, et viis osariiki on juba aastaid peamiselt posti teel hääletanud ja seda ilma suuremate probleemideta. P uuringukeskuse hiljutise küsitluse järgi on demokraadid ka palju agaramad posti teel hääletama, kui vabariiklased. USA senaator, demokraat Cory Poker. Valimispettus on äärmiselt harv nähtus ja kui seda tehakse eemalviibija või posti teel hääletamise puhul siis seda on nii lihtne avastada, sest on olemas paberandmed. Demokraadid soovivad, et postiteenistuse juhid tuleksid järgmise nädala alguses kongressi tunnistusi andma. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA esindajatekoda lõpetab plaanitust varem puhkuse, sest demokraadid soovivad peatada hiljutised muudatused riigi postiteenistuse töös, mis on ohtu seadnud posti teel valimised. Demokraatide arvates üritab president Donald Trumpi administratsioon eri kärbetega valimistulemusi mõjutada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSamal ajal, kui mitu osariiki pikendab elanike kodus püsimise nõuet soovib president Donald Trump vaikselt liikuda majanduse taasavamise poole. Me taas avame oma riigi ja peame seda tegema. Ameerika tahab olla avatud. Valge maja suunised on jagatud kolme astmesse. Neist esimese järgi peaksid riskigruppi kuuluvad inimesed endiselt koju jääma. Restoranid, kirikud ja spordiklubid saaksid uksed avada, kuid peaksid järgima karme füüsilise eraldamise reegleid. Koolid jääksid suletuks ja õpilastel lubataks naasta vaid teises astmes, kui nakatunute arv on oluliselt langenud. See, millal erinevad astmed käiku lähevad, on aga iga osariigi kuberneri otsustada. Veel kord. USA president Donald Trump. Kubernere volitatakse lähenema asjadele viisil, mis sobib nende osariigi eripärase olukorraga. Kõik osariigid on väga erinevad. Trumpi otsus anda kuberneridele vabad käed tuleb pärast seda, kui mitu neist teatas, et erinevate reeglite leevendamiseks kavatsetakse teha koostööd naaberosariikidega ja valitsus ei peaks sellesse sekkuma. New Yorgi kuberner Andrew homow. Ma ei soovi mingisuguseid poliitilisi või emotsionaalseid otsuseid, andmed ja teadus, me räägime siiski inimeludest. Mõnedes osariikides on aga surve majanduse taas avamiseks kasvanud ja inimesed tänavatele tulnud. Viimase nelja nädala jooksul on töötuks registreerinud 22 miljonit ameeriklast. Las Vegase linnapea Karolin Kütmani sõnul on seisaku jätkamine täielik hullumeelsus. Me oleme valmis täna taas avama, meil on 300000 inimest töötuks registreerinud, aga tõenäoliselt on tööta 900000. USA-s ei ole aga endiselt suudetud lahendada kõiki probleeme testimise ja nakatunute varasemate kontaktide leidmisega. Ettevõtjate hinnangul puudub seetõttu paljudel ameeriklastel kindlustunne tööle naasmiseks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump avaldas kolmeosalise plaani majanduse järkjärguliseks taasavamiseks. Kava on soovituslikku iseloomuga. Osariigid langetavad ise otsused, millal on õige aeg piiranguid leevendada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\n4,83 miljardi sisse mahub mitu erinevat rahalaeva. Kõige suurem tükk on nii-öelda tavalised struktuurivahendid, mida me oleme saanud ka Euroopa Liidu eelmisel ja üle-eelmisel eelarveperioodil. Päris uus asi on aga õiglase üleminekufond, kus 340 miljonit eurot suunatakse ainult Ida-Virumaale. Sellest suurem osa peaks minema erinevate ettevõtlusega seotud projektide jaoks sest rahakasutuse laiem eesmärk on võõrutada Ida-Virumaa seni üsna üheülbalisest põlevkivitööstusest. Uus on ka läinud suvel kokkulepitud taasterahastu ligi 1,1 miljardi eurosest fondist loodab Eesti muuhulgas raha selle jaoks, et valmis ehitada Tallinna haigla ja soetada uusi koi treid, taasterahastust veel enam koroonakriisiga seotud on 174 miljoni eurone REACT-EU fond. Neid rahasid kasutame näiteks vaktsineerimise korraldamiseks, aga oma osa saab ka töötukassa, kelle reservid on tööturutoetuste tõttu tühjaks jooksmas. Aga milleks siis suuremat osa neist neljast koma 83-st miljardist eurost kasutatakse. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütleb, et märksõna nutikam Eesti peaks olema umbes miljard eurot. Pentus-Rosimannus märgib, et Eesti ettevõtete tootlikkus on vähem kui 80 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Tootlikkusest. See puudutab innovatsioonivõimekuse kasvatamist ettevõtetes 235 miljoni ulatuses juba viidatud teadusvõimekuse kasvatamist üle 100 miljoni euro ulatuses ja 64 miljonit täiendavalt rahasüsti selleks, et kiire internetiühendus oleks tagatud palju paremini, kui ta seda praegu on. Isegi suurem rahahunnik kannab pealkirja rohepööre. Sinna peaks minema 1,2 miljardit eurot. Pentus-Rosimannus märgib, et taastuvenergia tootmise kõrval niisama oluline on ka energia tõhusus. Ligi 400 miljonit kokku on see, mis suunatakse energiatõhususe suurendamise hoonetes. Suurematest tulpadest tõi rahandusminister esile ka transpordi. Maanteede ehituseks peaks eurorahadest jõudma 159 miljonit eurot. Samamoodi kergliiklusteede võrgustikule maanteede kõrval üsna üsna suur raha sisse on 20 miljonit eurot ja Ülemiste ühisterminal samamoodi 31 miljoni euro ulatuses on meil võimalik välja arendada Tallinna vanasadama trammiliin peab saama 26 miljoni euro eest Tallinnas tehtud. Sotsiaal ja haridusvaldkondades suunatakse euroraha senisest vähem hoonete ehitusse. Suurem osa rahast peaks kuluma hoopis erinevate teenuste arendamiseks. Olulisel kohal kõik see, mis puudutab otseharidust ja ka näiteks eesti keele õpet eesti keele lõimumisele kokku 69 miljonit eurot.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeerium teatas tänasel pressikonverentsil, millele plaanitakse kulutada uue perioodi eurorahasid. Kokku saame me 2021.-2027. aastani 4,83 miljardit eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis on hetkel ligi 91000 tonni suhkruvarusid, mis ületab Euroopa Liidus ette nähtud piiri. Et Leedu sisekaubanduse sellega ei ohustataks, tuleb Eestile kõrvaldada ettevõtjate poolt varutud liigne suhkur. See on ligikaudu 49000 tonni, selgitab Kalle Nõvak põllumajandusministeeriumist. Kõrvaldada ei tule mitte sedasama kogust, mis esimesel mail ettevõtjal oli laos, vaid kõrvaldada tuleb samaväärne kogus, seetõttu määrus ei ole takistanud normaalset äritegevust. Ja teisalt nii mõnedki ettevõtjad on väitnud, et nad on selle koguse juba maha müünud. Et neil ei ole enam seda raamatupidamislikult või bilansis, on see üleliigne kogus endiselt üleval. Jutt käib samaväärsest kogusest ja teine asi on see, et suhkruturukorraldus puudutab siiski valget suhkrut ja antud laovorde kontekstis on ka ettevõtjatel kohustus kõrvaldada just valge suhkur ja mitte näiteks, kui neil on üle mingisuguseid töödeldud tooteid, mis sisaldavad suhkrut siis nende toodete eksportimisest küll vastavalt määruse reeglitele ei piisa. Kõige lihtsam näide, kui on tonn küpsiseid, mis sisaldab 30 protsenti suhkrut siis kõrvalt tuleb 300 kilogrammi valget suhkrut. Põllumajandusministeerium soovitab liigsete suhkruvarude kõrvaldamiseks suhkru denaturatsiooni. Teisteks võimalusteks on liigsete suhkruvarude eksport, eksporditoetuseta või suhkru kasutamine kütusena. Samas pole Eestis biokütuse aktsiisimaksust vabastatud ja seetõttu pole ka Eesti kütusemüüjatel huvi sellega tegeleda. Denatureerimine tähendab suhkru muutmist inimtarbimisele kõlbmatuks ehk siis kasutamist loomasöödas või mesilastoiduna veel kord Kalle nõvak. Me oleme rääkinud ka mesinikega ja nad on huvitatud ka sellist tüüpi suhkrutoote ostmisest, praeguse seisuga on nad avaldanud valmisolekut, et nad võiksid seda osta kaheksa krooni kilo. Kui me nüüd räägime siin kümnetest tuhandetest tonnidest siis oleme võtnud ka mõningad aastased tarbimised lähiriikides Skandinaavias ja mitmetes uutes liitunud riikides. Ja see number tuleks kusagil 40000 tonni piirimaile, see on siis aastane kogus neid riike on kokku umbes 10. Loomulikult on sellise nii-öelda turu hindamise juures oluline meeles pidada, et paljud nendest riikidest toodavad ka ise suhkrut ja ilmselt on seal ka omad süsteemid, kuidas suhkrut mesinikele müüakse. Et nendele turgudele pääsemine ei pruugi olla lihtne, kui just eelkõige on seda võimalik hinnaga teha. Liigsete varude kõrvaldamise tähtajaks on praegu seatud 30. aprill. Tõendeid kõrvaldatud varude kohta peab Eesti esitama juuli lõpuks. Eesti taotleb tähtaegade pikendamist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti peab kõrvaldama suhkruvarud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJulgus areneda, nii võiks tõlkida täna hommikul Saksamaal alla kirjutatud uue koalitsioonilepingu nime. See peaks iseloomustama sotsiaaldemokraatide, roheliste ja vabade demokraatide homme ametisse astuvat uut valitsust. Koalitsioonikantslerikandidaat Olaf Shots oli täna hommikul ilmselgelt rahulolev. Las see olla hommik, mil hakkab uue valitsuse ehitamine Bundestagi valimised on muutnud võimalikuks kolmel erakonnal tulevikule keskenduda ja rääkida läbi uue valitsuse loomine. See tuli meil hästi välja. Sellel olid head tulemused, mis aitavad meil organiseerida Saksamaa arengut, sõnas Sols, et uus valitsus ei astu ametisse just lihtsal ajal, märkis täna ka roheliste kaasjuht Robert Harbek. Tänasest oleme üks valitsus loomulikult vaadates erinevad, kuid valitsusena üks saksa rahva valitsus, mis peab kohe tegelema suure aktuaalse kriisiga koroonapandeemiaga. See kriis on olnud väga raske ja pikk paljudele inimestele aga selle kõrval on ka teisi struktuurseid muudatusi, mis on meie valitsuse kesksed teemad. Euroopa suurima tööstusriigina ja maailma suuruselt neljanda majandusena on selleks meie jaoks loomulikult kliimaneutraalsus, ütles Harbek. Uus valitsus ja selle koosseis on Saksamaal tekitanud üksjagu elevust, sest võimule tuleb väga palju värskeid nägusid. Saksa USA Marshall fondi analüütiku Retcheldausen Frondi sõnul ongi uus valitsus varasemast teistsugune. Koalitsioonileppes on palju märke potentsiaalsetest muutustest, see lepe kujutab Saksamaad, mis on jõulisem ja aktiivsem. Aktiivne on sõna, mida valitsus ise kasutab. Nad keskenduvad palju Euroopa Liidu suveräänsusele ja Euroopa Liidu huvidele. Nad soovivad nii-öelda sisendada Euroopa liidule uut energiat. See võiks viidata väiksemale finantsilisele konservatiivsusele. Aga vabad demokraadid, kes on tuntud kokkuhoiupoliitika poolest, juhivad rahandusministeeriumit. Koalitsioonilepe tundub julge muutusi kaasa toov, Euroopa liidule fokusseeritud, sõnas Tausand. Front. Uus valitsus astub ametisse homme pärast seda, kui Bundestag hääletab Olaf Scholzi liidukantsleriks saamise poolt. Joosep Värk, Berliin.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa uus valitsus allkirjastas koalitsioonilepingu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhjenduseks oli. Ministri soov ja avaldus, mida ta esitas eelmine esmaspäev meile kohtumisel pluss enne nõukogu tuli minister ja põhjendas veel kord oma soovi ja nõukogu kaalus seda, kuulas ära ministri, kuulas ära juhatuse ja otsustas kutsuda tagasi juhatuse esimehe Anu Tambergi järgmise reede seisuga kõik nõukogu liikmed ei olnud ühel meelel. Me vaidlesime selles osas, kas juhatuse esimehe tagasikutsumine on proportsionaalne selle nende etteheidetega, mida talle esitatakse. Me ei saa vaadata ainult EAS-i kui kui organisatsiooni, mis peab tegema juriidiliselt kõik korrektselt. See on iseenesestmõistetav, et peab olema juriidiliselt kõik korrektne. Aga me peame vaatama ka tervikut. Me peame vaatama ka seda, kuidas avalikus, kus suhtub ühte või teise otsusesse ühe või teise otsuse kiirusesse ja motivatsioonidesse või või, või põhjendustesse, miks tehakse midagi mingisugusel ajal. Ma ei välista, et ka tänased teised juhatuse liikmed esitavad lahkumisavalduse ja me lõpetame nendega või nõukogu kutsub nad tagasi ja me lõpetame nendega lepingu. Aga see on järgmise nädala otsustuste teema. Ettevõtlusminister Liisa Oviiri sõnul on tegu targa otsusega. Kui midagi on tehtud halvasti, siis tuleb selle eest vastutust kanda. Selle viimase poole aasta jooksul on olnud EASiga üleval mitmeid probleeme ja minu jaoks murettekitav oli see, et läbivalt ei näinud ma kordagi, et organisatsioon võtaks selles osas vastutuse ja vastutuse võtmine ei ole mitte vaja iseenesest, vot selle jaoks, et näidata, et, et me proovime edaspidi paremini. Kuna seda juhatus ei olnud selleks valmis olnud, siis see oli minu jaoks murekoht. Nii et Ma pean nõukogu tänast otsust väga targaks otsuseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "EASi nõukogu kutsus tagasi juhatuse esimehe Hanno Tombergi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIda-Virumaa linnade kõrge nakatumise põhjused on terviseameti hinnangul suures plaanis samad mis varemgi. Maakonnas on suured ettevõtted, kus inimesed hulgakesi koos töötavad ja peamiselt toimubki nakatumine just töökohas, millele järgneb nakatumine pereringis, kuid on ka teisi põhjuseid, räägib terviseameti ida regiooni juht Marje Muusikus. Ilmselt annab tunda ka natukene pühade mõju, kuna ülestõusmispühasid Ida-Virumaal tähistas ja hiljem see oli siis eelmine nädalavahetus ja on näha, et on olnud liikumist ka üle piiri oma siis sugulaste juurde või siis vastupidiselt on siis sugulased siin käinud ja näiteks ka siin viimasel ööpäeval Ida-Virumaal 11 juhtu oli toodud siis väljast sisse ja enamus neist tulid siis seekord Venemaa. Päris suur arv, et viimasel ajal meil ühes ööpäevas nii palju pole olnud. Lisaks Venemaale on päikest ja vabadust otsivad Ida-Viru elanikud nakkust sisse toonud Egiptuses ja Türgist. Samas pole koroonat vaja kaugelt otsida. Marje Muusikuse sõnul tulevad koroonajuhtumid ka suurtest korteriühistutest, kus eakamad elanikud, kes oleksid pidanud juba vaktsineeritud olema õues pingi peal istudes teineteist nakatavad. Marje muusikus. Et kui teistes piirkondades vaktsineerituse tase on ikkagi kõrgem siis vaatasin just huvi pärast, et siin selle viimase 10 päeva haigestunute sees 70 pluss vanuses oli ikkagi 12,4 protsenti haigestunutest ja samas Lääne-Virumaa kõrval, mis kuulub ka siis ida regiooni. Seal oli meil nendes vanusegruppides oli kuus protsenti haigestumisest. Narva haigla juhatuse liige Olev silland näeb samuti nakatumise kasvu linnas aga just haigla juhi seisukohast, kuna Covid haigete osakond on taas täitumas vaktsineerimist pelgavate eakamate inimestega. Tulemus on käes, et seisund halveneb ja hospitaliseerimiste arv kahjuks ei lange ja loodetavasti kui üldine vaktsineerituse tase tõuseb, et siis vast see nakatumis näitaja siin ka meil langeb, eks ole. Nii et lootus on selle üldisele vaktsineerimisele. Maakonnas käivitunud üks pluss üks vaktsineerimine eakas pluss noor suurt tulemust ei andnud. Aga noh, siin 30 või 40 vanurit, keda vaktsineeriti, et see nagu üldist pilti oluliselt ei muuda, nii et mingi efekt oli, aga mitte nii suur, kui meil lootust oli. Terviseameti idaregiooni juht Marje Musikus loodab sel nädalal alanud kaitsesüstimistele maakonna ettevõtetes, mis peaks kahandama Ida-Viru mahajäämust elanikkonna vaktsineerimises. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaa linnades levib koroonaviirus põhiliselt töökollektiivides. Kui Tallinnas nakatumiste arv kahaneb, siis Ida-Virumaa linnades on koroona taas levima hakanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTöötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahki sõnul püsib maakonna töötuse määr 12 ja poole protsendi juures. Suuri koondamisi pole viimase poole aasta jooksul olnud ning samas pole ka tööandjad suurematest muutustest ette teatanud. Töötukassa on pingsas ootused, kuna palju oleneb sellest, kuidas koroonakriis maailma majandust mõjutab. Anneki teelahk. Jah, kõik sõltub sellest, mis edasi turgudel toimub, sest tõepoolest, meie töötleva tööstuse turud on ju enamikus ikka kusagil mujal praegu meil ei ole mingit informatsiooni, et midagi muutunud on, aga tavaliselt sellised asjad juhtuvad mingisuguse nii öelda lõtkuga või inertsiga, et, et eks me oleme valvel. Esimese koroonalaine kõige mustemad stsenaariumid täide ei läinud. Kui arvati, et maakonnas tekib kuni 10000 töötut siis suve alguse maksimumis kerkis töötute arv 8000-ni, jätkab Anneki teelahk. Esiteks, sellepärast, et meie turismiettevõtted suvel said edasi kenasti töötada, eestimaalased leidsid Ida-Virumaa üles ja ka siiamaani meil turismis ei ole koondamisi, selliseid nagu teistes regioonides on teiseks töötlev tööstus, mis ju sõltub tegelikult maailma turust. Praegu ei ole seal ka suuri koondamisi olnud ja loodame, et neid ei tule. Anneki Teelahki sõnul vaatab töötukassa praegu murelikult ikkagi teenindus ja turismisektorit, kus koroonapiirangute mõju võib kõige kiiremini avalduda. Ka vabu töökohti pole praegu Ida-Virumaal nii palju pakkuda kui näiteks aasta tagasi. Kui aasta tagasi, kus meil oli kuskil tuhatkond töökohta, täna on siis niimoodi 700 800, aga kõige ütleme selline nutusem aeg oli siiski meil seesama juuli ja juuni, kus meil tegelikult ühelt poolt oli kõige rohkem töötuid ja teiselt poolt töökohti oli 300 kuni 500 paks. Aga head meelt teeb see, et meil on ikkagi tõusmas nende töökohtade arv, kus pakutakse kõrgemat palka kui see nii-öelda miinimum ja see nii-öelda madalam palk, see teeb head meelt, aga siin on veel pikad sammud minna. Töötasu hüvitamise toetus, mida on kasutanud sajad Ida-Viru ettevõtjad, oli Anneki Teelahki hinnangul õige ja ajakohane meede mis vähemalt andis ettevõtjatele ajapikendust, et mõelda, mida edasi teha. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaa tööturg on uute koroonapiirangute ootel. Esimene laine möödus suuremate kaotusteta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimased päevad on olnud vihmased, et rõskust peletada, teeb Tartu külje all elav ettevõtja Aimar Jõgeva oma uude ahju tule. Kodus on tal olemas ka õhkvesi soojuspumba. Sel kevadel otsustas ta ehitada kahju ennekõike just turvatunde pärast. Edasi räägib Aimar Jõgeva. Aeg-ajalt on tulnud siin elektrikatkestusi, eks elektri hind on, ajad on keerulised. Ma ei ole kindlasti elektrit sõltuv, l on varutud puud, ma suudan oma maja päris pikalt sooja hoida, aga kui elektrit ei ole? Jõgeva ei ole ainuke, kes mõtleb muutunud oludes oma pere energiajulgeolekule. 28 aastat pottsepana töötanud Rain Varik ettevõttest küttekolle ütleb, et nii suurt tungi ahjudele nagu sel aastal pole ta varem näinud. Edasi räägib Rain Varik. No esimesed küsimised hakkasid tulema seal, jah, kui esimesed elektriarved hakkasid tulema, et inimestel tuli kohe nagu meelde, et tahaks nagu ja odavamalt sooja saada, kui varasemalt olid kas õhk, vesi või õhk, õhk pumbata, et siis tahetakse ikkagi sinna ka tahkeküttel, kas siis kaminat või ahju või mida võimalik. Ahi on ikkagi selles suhtes energiajulgeolek, et kui siin on need tormid olnud kolm päeva, elektrit ei ole, mis siis saab, inimene on külmas või söömata? Et ahjud ja pliidid on läinud jälle moodi, ütleb ka ahja moodulahi tegevjuht Marko Kurits. Tööde järjekorrad on ka ahja moodulahjus pikad, ent ootamisest suuremaks probleemiks võib Kuritsa sõnul osutuda hoopis see, et majja ei saagi ahju panna. Marko Kurits jätkab. Probleem ehitusturul ja majade ehitusega on olnud see, et 15 aastat on Eestis ehitatud maju ilma korstnandeta ja täna on need inimesed kõige rohkem hädas, kes lootsid ainult elektri ainult gaasi peal, et nendel pole mitte mingisugust turvatunnet. Täna. Kui ahjude nõudlust suudetakse Kuritsa sõnul täita, siis pliitide nõudlusega on olukord keerulisem. Veel kord Ahja moodulahi tegevjuht Marko Kurits. Liitidele järele on nõudlus suurem, kui me suudame pakkuda. Eelkõige on pliitide koha pealt tunda seda Ukraina sõjamõjutusi, kuna pliitide metalltarvikutega on täna kerge defitsiit, kuna täpselt samamoodi nagu meil isegi Saksamaal on see paanika hullem heas mõttes paanika, et inimesed lähevad jälle vanade asjad noh ahjude ja pliitide juurde tagasi terve Euroopa. Raadiouudistele Võrumaalt Mirjam Mõttus",
"role": "user"
},
{
"content": "Pottsepad ja ahjude ehitamisega tegelevad ettevõtted ei jõua tööd ära teha ning paljudel on ajad broneeritud kuni aasta lõpuni. Kõrged energiahinnad ja ebakindlus energiajulgeoleku pärast on pööranud inimesed taas puukütte usku ning elamutesse on hakatud taas ehitama ahjusid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVene välisminister Sergei Lavrov ei toetanud riigiduuma välisasjade komitee esimehe Aleksei Puškovi poolt mullu ERR-ile öeldut, et piirileppe ratifitseerimine on poliitilise kliima tõttu praegu võimatu. Sergei Lavrov. Meil näeb see protsess ette valitsuse otsust, mille alusel saadetakse materjalid riigiduumasse. Ma loodan, et me alustame seda protsessi juba vägagi lähiajal, ütles Lavrov ja jätkas. Kahtlemata on meie parlamendiliikmetel õigus, kui nad ütlevad, et poliitiline atmosfäär meie suhetes ei ole kõige parem. Aga mulle tundub, et piiriküsimuse lahendamist ei sea keegi kahtluse alla. Seepärast me alustame seda protsessi ja vaatame siis, kuidas asjad edasi kulgevad. Eestist tuli tänasel pressikonverentsil juttu ka seoses USA presidendi Barack Obama läinudsügisese Tallinna-visiidiga. Sergei Lavrov. Tollal teatas USA administratsiooni esindaja, et Obama peatus Eestis oli signaal venelastele selle kohta, et nende käitumine on vastuvõetamatu. Kujutage ette, kuidas peab Eestit solvama, öeldes, et sõidame teie juurde ainult sellepärast, et venelastele koht kätte näidata. Loodan, et USA hakkab eriti oma presidendi näol teiste riikidega suhtlema, mitte selleks, et kellelegi spetsiaalselt halba teha, aga oma isiklikest ja partnerite huvidest lähtudes, ütles Lavrov. Vene välisministeeriumis toimunud pressikonverentsi peateema oli aga ikkagi Ukraina. Lavrov eitas taas kategooriliselt, et seal sõdib ka Venemaa sõjaväelasi ja kasutatakse Venemaa poolt saadetud sõjatehnikat. Tõendid saavad olla vaid materiaalsed, ei midagi muud ja need tuleks esitada, kui soovitakse tõsiselt rääkida. Kordan veel kord, milliseid tõendeid on vaja selle kohta, mis toimub Donbassi rahumeelse elanikkonna ga. Probleemi keskmes on kahtlemata see, et Ukraina seisab silmitsi vajadusega ületada sügavaim kriis, mille tekitas riigipööre. Selle tulemusi tunneme seni, märkis Lavrov. Praktiliselt otse pressikonverentsilt siirdus Lavrov Berliini, kus täna jätkuvad konsultatsioonid Ukraina konflikti lahendamise üle. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Moskva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene välisminister Sergei Lavrov andis Moskvas traditsioonilise pressikonverentsi, kus tegi kokkuvõte möödunud diplomaatilisest aastast. Tema sõnul kavatseb Moskva peatselt alustada Eestiga allakirjutatud piirleppe ratifitseerimisprotsessi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMai lõpus pani Eesti pank müüki 3000 Tokyo olümpiamängudele pühendatud meenemünti. Üks niisugune münt maksab 45 eurot, aga kes soovib, võib sellega ka poodi minna. Samas tuleb arvestada, et poegraami saab ta mündi vastu kaheksa euro jagu. Rahandusministeeriumi tolli ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla sõnul eristabki tavamünti ja meenemünti see, et viimase hind on kõrgem kui mündile märgitud nimiväärtus. Aga kriteeriume on teisigi. Mündil esitatud kujutised ei tohi olla sarnased käibemüntide kujutistega, kolmandaks vähemalt kaks järgmisest kolmest omadusest ehk värvus, läbimõõt ja kaal erinevad oluliselt käibemüntide vastavate omadustes ja neljas on see, et neil ei ole tihedalt hammastatud serva. Meenemüntide pealt Eestis käibemaksu tasuma ei pea. Meil on ajalooliselt olukord jäänud niimoodi, noh, ei ole olnud põhjust seda muuta. Põhjus tekkis tänavu jaanuaris, kui Eestisse jõudis Euroopa komisjoni kiri. Nimelt ütleb Euroopa käibemaksu direktiiv, et meenemüntide pealt ikkagi tuleb käibemaksu koguda. Sellest, et Eestis seda maksu ei koguta, oli keegi hea soovija komisjonile teada andnud. Tegemist oli ühe Belgia ettevõttega, kes Eestist siis soetas mingit riiki, meenemündi või mündid ja temale suureks üllatuseks ta sai siis ilma käibemaksuta arve. Euroopa komisjon uuris seepeale Eestilt, miks me direktiivi ei täida ja millal me reeglitest kinni hakkame pidama, siis lubaski. Rahandusministeerium. Seadusemuudatus eelnõu seletuskirja järgi peaks uus kord kehtima hakkama järgmise aasta suvel. Rahandusministeerium arvutas kokku, et kui meenemüntide turg jääb samaks, lisanduks riigikassasse umbes 1,2 miljonit lisaeurot aastas. Kui see seadus muutub, siis on tõenäoline, et see summa kahtlemata väheneb, kuna siis mingisugustel toodetel hind tõuseb, mis tähendab seda omakorda, et neid ostetakse vähem. Muuhulgas ka mündiäriga tegelev aktsiaselts Taavi teatas ministeeriumile, et pärast käibemaksu kehtestamist võib meie meenemüntide turg koguni 90 protsenti väiksemaks jääda. 90 protsendilise turu langus, noh see ei tundu väga tõenäoline. Ka pärast seadusemuudatust saaks käibemaksuvabalt kaubelda investeerimiskullaga. Investeerimiskullaks nimetatakse ka niisuguseid kuldmünte, milles on kulda vähemalt 90 protsenti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates järgmise aasta suvest võivad meenemündid käibemaksu alla minna. Rahandusministeerium tuli vastava eelnõuga välja kuna meenemüntide maksustamist nõuab Euroopa käibemaksudirektiiv.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKevadel toimub põhikoolides PISA test, mis eelmisel aastal koroonapandeemia tõttu edasi lükati. Sellel korral on matemaatika kõrvale lisandunud loov mõtlemine, mis on omaette valdkond, mida kõik lapsed ei tee. Tegemist on ülesannetega, mida paljud õpilased pole harjunud koolis tegema. Jätkab haridus ja noorteameti uuringute juht, Kunda Tira. Et need ülesanded on ka seotud, võib-olla on natukene kunstiga või kuidas sa väljendad ennast. On selliseid ülesandeid, on ka näiteks ühiskondlikus olukorras mingisugune asi, mida tuleb teha teistmoodi, siis on ka näiteks seotud kliimaga on ka midagi, kuidas rakendada teistmoodi, nii et see on selline huvitav ülesannete plokk. Selle aasta tulemusi saab võrrelda pandeemiaeelse testiga, mis toimus kolm aastat tagasi. Dire sõnul on testi sisu vähe muudetud, et oleks võimalik arenguid mõõta. Teadmiste poolest meil on igas ISAs on neid ankur, ülesanded ja näiteks nende järgi me väga hästi näeme, millised on need trendid ja ja kas näiteks on osa matemaatika ülesannetest, kuidas nad lahendati kolm aastat tagasi ja kuidas nendega saavad hakkama praegu siis siis see võrdlus moment on olemas. Eelmisel aastal oli põhikooli matemaatikaeksamitulemuste tase madalam. Üheks põhjuseks oli distantsõppest tingitud teadmiste lünk, mis õpilastel tekkis, jätkab Tartu Tamme kooli matemaatikaõpetaja Anneli Nellis. Ma ka pakun seda seetõttu, et praegusel hetkel oli meil ikkagi väga pikalt-pikalt distantsõpe ja, ja õpetajad ei suutnud, ei olnud neil võimalust kontakt, õpe, õpilaste lünki täita, sest tegelikult ikkagi lünkade täitmine toimub kontaktõppes. Et ma olen täiesti kindel, et tänaseks on suur osa nendest lünkadest eelmise aasta lünkadest õpetajatel täidetud, kui me räägime praegustest põhikooliõpilastest PISA test toimub aprillist mai keskpaigani.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sellel kevadel on PISA testi peamiseks põhiteemaks matemaatika. Uuendusliku valdkonnana on seekord loovmõtlemine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViljandi linnameister Triin Amur kogus kokku armastatud ning eriliselt parandatud esemed koos juurde räägitud legendidega mida ilmestavad Karoliina Kreintali fotod. Nende vanade asjade alles hoidmise ja parandamise ajend on vastuhakk valitsevale tarbimiskultuurile. Minevikukogemuse säilitamine, südamesoojus lähedaste vastu, praktiline meel või soov parandada tehtud vigu. Pärimusmuusik Airi Leivo tõi näitusele vanavanaemalt päritud kohvri, kes käis Narvas petrograadi lapsehoidjaks ühe inglise perekonna juures. Ja selle perekonna isa vaatas, et nii viletsa kohvriga reisib tema teenijana, et kinkis talle oma inglise kohvri ja me oleme terve suguvõsaga selle kohvri sees hoidnud oma kõige väärtuslikumaid aardeid. Keda või mida see kohver kõike on näinud? See oli 16. aprill 1917, kui minu vanaema teele kauba oli Peterburis Viljandia, Vaksalis. Lenin tuli Soomest ja hakkas kõnet pidama ja sealt asjad läksidki. Venemaal bussi. Rahvakultuuri edendaja Aires Põder peab armsaiks esemeiks vanaema meeta kootud kampsunit ja suusasokke. Hoolimata sellest, et need on viledaks kulunud, kasutab ta neid siiani. Käin talvel suusatamas, kui külm on, soojema ilmaga ei ole vaja selga panna, nad on liiga soojad ja käsitöö. Selline pärand ja vanaema oli mulle kallis ka. Hoian siis seda mälestust temast niimoodi. Disainer loovuurija Marta Moorits hakkas pärast esimese tütre sündi huvi tundma oma vanavanemate ja lapse sünniaastal valmistatud lauanõude vastu, et need kunagi pärandada oma lastele. Aga nendega juhtus üks õnnetus, nii et kõik minu vanavanemate nõud ja minu lastele kogutud nõud siis kukkusid puruks ja ma hoidsin neid kilde alles aastaid, kuni ma kuulsin jaapanlaste kingitehnikast, mille abil ma otsustasin nad siis uuesti tükkidest tagasi kokku panna. Et neid võiks siis edasi kasutada ja edasi pärandada. Vanade armsate asjade omanikud leiavad, et maailmas on juba praegu liiga palju asju kõiki vanu esemeid uutega asendada. Pole mingit vajadust, seda Kondase keskuse näitus, maailma parandajad meile jutustabki.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kondase keskuses on avatud näitus \"Maailmaparandajad\". Näitus ärgitab vanu asju alles hoidma, parandama ja kasutama. Viljandi kannab 2019. aastast UNESCO käsitöö- ja rahvakunstilinna tiitlit, selle näitusega väljendavad viljandlased oma vastuhakku valitsevale tarbimiskultuurile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNii algas Riia kesklinnas ette kantud unistuse ja armastuse müsteerium, mida eile hilisõhtul kuulas Toomkirik kui väljakul arvukalt inimesi. Spetsiaalselt tellitud heliteos pani punkti Läti euroreferendumi eelsele kampaaniale. Kuid enne, kui unistuse ja armastuse ministeerium kõlama hakkas, pöördusid tuhandete kohalviibijate poole president Vaira Vike-Freiberga ja peaminister Einars Repse. Oma kõnedes mainisid nad korduvalt naaberriike, Eestit ja Leedut, kus rahvas oma jah-sõna euroliiduga ühinemise kohta juba öelnud. Vaatamata sellele, et referendumi eelse riikliku kampaania korraldamiseks oli eraldatud miljon latti, see summa võrdub ligi 25 miljoni Eesti krooniga ei ole euroreklaam Riias nähtav. Peamiselt olevat keskendutud televisioonile. Tänavatel plakateid peaaegu polegi, reklaamisumma on väga suur, kampaania oli aga lahja, arvas üks kohalik ajakirjanik. Ta lisas, et hiljuti vahetasid võimud siiski asjaga tegelevat reklaamifirmat, kes valis agressiivsema taktika. Ja siis hakkasid ka küsitlustulemused näitama elanike suuremat toetust ühinemisele Euroopa Liiduga. Läti hääletussüsteem on muuseas oluliselt erinev Eesti omast. Mingit eelhääletust siin polnud, kehtib reegel ainult täna ja praegu, seda ka välismaal hääletajate puhul. Oluline erinevus Eestiga võrreldes on ka see, et puuduvad eelnevalt koostatud valijate nimekirjad. See tähendab, et Läti kodanik saab oma hääle anda ükskõik millises jaoskonnas. Et välistada sama isiku korduvhääletamine, lüüakse passi vastav tempel, see on kiviaegne süsteem, arvas nii mõnigi Riia elanik. Ja veel on eriline hääletustulemuse arvestamine. Et tulemus oleks aktsepteeritav, peab referendumist osavõtt olema suurem kui 50 protsenti viimaste parlamendivalimiste osalusaktiivsuse. See tähendab, et täna peaks hääletamas käima vähemalt 497543 inimest. Et Lätis on ligi 1,4 miljonit hääleõiguslikku kui kodanikku, oli vajalik kvoot saavutatud juba pärastlõunaks. Seni ongi kõik läinud rahulikult. Möödunud ööl tehti hääletusjaoskondadele mõned pommi hoiatused, kuid õige pea tabas politsei vene rahvusest mehe, kes enda sõnul oli tahtnud nalja teha. Veel teatas keskvalimiskomisjon vanadaamist, kes püüdis hääletada mitu korda põhjendades soovi asjaoluga. Tema elukohas on palju mittelätlasi, kes hääletavad ühinemise vastu. Tema aga soovib oma korduvate jah, häältega tulemust tasakaalustada. Valimiseelsed küsitlused näitasid siiski, et olulist rahvustevahelist erinevust jah või ei, otsuse osas ei ole. Võita on aga asjaolu, et väidetavalt on rohkesti eurovastaseid nende ettevõtjate seas, kes tegutsevad vaid Läti siseturul. Nad kardavad, et ei suuda suurte Euroopa kompaniidega konkureerida, arvavad Läti ajakirjanikud. Ühes on peaaegu kõik kindlad, ka Läti rahvas ütleb euroliiduga ühinemise le jah. Oma osa selles on viimasel ajal paranenud kampaania, kuid peamine on Eesti mõju, arvavad ajakirjanikud. President Vaira Vike-Freiberga hinnangul ütleb rahvahääletusel osalenutest ühinemisele jah, vähemalt 60 protsenti. Olen kindel, et täna saab Läti viimaseks 10-st kandidaatriigist, kes viib lõpule uue Euroopa pildi kokkupaneku, kinnitas Läti president Vallo Kelmsaar. Eesti Raadio, Riia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lätis on eurohääletus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKüsimusele, kust saaks justiitsministeerium oma eelarvet kärpida, vastas minister Rein Lang, et ta sooviks alustada riigi põhifunktsiooni sõnastamisest. Vähemalt alates 89.-st aastast, kui meie vabadusvõitlus hakkas hoogu sisse saama, siis on riigi olemust sõnastatud selliselt. Riik peab tegema kõik, et oma kodanike elu, tervist ja vara kaitsta nii sise kui välisvaenlaste eest. Ja sellest põhifunktsioonist ei ole seni taganetud ja ma loodan, et ei tagane, et ta ka selle eelarve menetluse käigus. Nii et mis puudutab õiguse mõistmist, see on siis kohtusüsteemi, kuritegevuse vastast võitlust, ma pean silmas prokuratuuri ja vanglasüsteemi, siis siin ma küll erilisi kokkuhoiuvõimalusi täna ei näe. Üks oluline kokkuhoiu võimalus, aga see puudutab tulevikku. Oleks see, kui me ehitasid kiiremas korras valmis uue Tallinna vangla, mis võimaldaks sulgeda meil olemasolevat kolm, see on siis Tallinna, Harku ja, ja murruvanglad, mis on kõik amortiseerunud ja, ja mis on väga kulukad üleval pidada. Nii et mõistlik on investeerida selleks, et tulevikus oleks kulud väiksemad. Ma ütlen päris ausalt, et mul on seda praktiliselt võimatu olnud selgitada rahandusministerium. Kas saaks näiteks kärpida vangide ülalpidamiskulusid? Langi arvates mitte eriti. Vangi valvatakse ja toidetakse ja seda me peame tegema ja kõik me näeme seda, et ka toiduainete hinnad ju tõusevad ja vangi valvamine on kallis lõbu, sest seda ei saa usaldada ju täiesti kvalifitseerimata joodikutele. Ega siis see aeg on ju ammu möödas, kus vangide kinnipidamine seisnes lihtsalt ühele territooriumile okastraadi ümber tõmbamises ja siis valvamises, et keegi selle okastra saadi tagant välja ei tule ega kaasaegne vanglasüsteem seda nimetatakse, muide, Ameerikas korrektsioonisüsteemis ikkagi seisneb selles, et selle inimesega tehakse ka mingisugust tööd, et võite ta elule tagasi, et siis, kui ta oma karistuse ära on. Ta tuleb välja ja ei pane taime uusi kuritegusid. Meie senine, selline kulaagi tüüpi vangilaagrite süsteem on tegelikult kuritegevus, taastootev süsteem ja sellepärast ka kuritegevuse foon Eestis on olnud väga kõrge. See on hakanud langema ja kui me vaatame, et ta on hakanud langema ka tõesti peale seda, kui me oleme ehitanud kaasaegseid vanglaid ja, ja palganud korralikke inimesi sinna süsteemi, korrektsioon hakkab toimima. Nojah, eks ta vaikselt hakkab toimuma, aga see Tallinna vangla küsimus on kahtlemata muidugi väga terav. Kärbete piirnumber, mis justiitsministrium rahandusministeeriumi käest sai, pole minister Langi sõnul iseenesest katastroofiline, kuigi seal on sees üks täiesti arusaamatu käik välisraha arvestamisel. Minister igal juhul arvas, et küll see ära klaaritakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Minister Rein Lang eelarvekärbetest justiitsministeeriumis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti 200 nimekirjana, kus me oma nimekirjaga välja läksime, on meil praegu koalitsioonikõnelused käimas Narvas loodetavasti selle nädala lõpuks saadakse lepinguni ja on käimas Viimsis. Täpselt samamoodi loodetakse selle nädala jooksul koalitsioonileping allkirjastada. Konsultatsioone alustasime nüüd ka Otepääl sellel nädalal, aga meil on ka kahes kohas valimisliidud, kus me olime valimisliitudes, kus on alanud koalitsiooniläbirääkimised. Üks koht on siis Türil, kus meie esindaja oli valimisliidus koos sotsiaaldemokraatidega ja seal on, ma saan aru juba jõutamas nii-öelda allkirjastamisele koalitsioonilepinguga ja üks koht on veel Kohtla-Järve, kus meil oli valimisliit restart, kes siis ka praegu on moodustamas uut koalitsiooni ilma keskerakonnata, mis on muidugi ka meie jaoks väga suur muutus, mida me Kohtla-Järve oleme saavutanud. Kas see, kui paljudesse koalitsioonidesse on potentsiaal jõuda, olete sellega rahul või võib-olla oleks selle tulemuse pealt võinud loota rohkemat? Seina alati tahaks olla igal pool koalitsioonis, sellepärast et eks iga erakonna soov on, on võimule pääseda ja oma programmi nagu ellu viia. Aga mida me täna veel nende valimiste tulemusel nägime, oli see, et välja arvatud üksikud kohad nagu Narva, Kohtla-Järve ja võibolla ka Türi siis siis nii-öelda seni võimul olnud parteid siiski jätkavad vanades koalitsioonides, siis see on olnud meile mugavam kui uue partneri juurdevõtmine. Nii et seda, aga vana mugavuskoalitsiooni on veel paljudes kohtades jätkuvalt töös. Noh, Tartus on minu minu hinnangul täpselt sama, võeti palju mugavamad partnerid endale koalitsiooni, kellega oli lihtsam kokku leppida teatud asjades ja, ja minnakse vana vana koalitsiooni ga edasi. Teistpidi võib ju küsida ka, et kas sellisele uuele tulevale erakonnale ei ole ka mitte mugavam opositsiooni alguses jääda, et siis oleks ka see jõulisus alles riigikogu valimisteks. Ei, ma ei arva, et on mugavam opositsiooni jääda, palju parem on olla koalitsioonis sellepärast et valija on meile ikkagi mandaadi andnud, selleks, et me teostaksime seda programmi, mida me, mille eest me nagu seisame. Et valija ei anna meile mandaati selleks, et me opositsioonis istuksime. Nii et meie soov oli nii Tartus kui ka tegelikult ka Tallinnas ikkagi saada võimule ja seda võimumuutust seal teha. Võib-olla hetkel jääb natuke selline mulje, et ei ole väga valmis nendeks kompromissideks. Nii läbirääkimistel igale poole ei jõua, vaatamata heale tulemusele. Ja võib-olla järgmine kord valija mõtleb, et tahaks hääle küll anda, aga ei tea, kas nad suudavad oma poliitikat ka käiku lasta, nad ei suuda, võib olla läbi rääkida ja neid kompromisse leida. No me ei ole läbirääkimiste laua taga isegi istunud, mitte ei Tallinnas ega Tartus. Et ma veel kord nagu rõhutan küsimus ei ole olnud Eesti 200 mingites punastes joontes, meil ei ole mitte mingisuguseid punaseid jooni. Me oleme öelnud, mille eest me seisame ja mida me tahaksime nii Tallinnas kui Tartus teha. Aga nii-öelda matemaatikavolikogudes, nii Tallinnas kui Tartus on selline, et seni pikalt võimul olevad erakondadel on olnud ka mugavamad valikud kui Eesti 200-ga koalitsiooni minna. Nii et see on olnud see paratamatus lihtsalt täna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti 200 kogus kohalikel valimistel 6% häältest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohtla-Järvel veerand sajandit võimul olnud Keskerakond sai volikogus senise 18 koha asemel vaid 12 kohta. 25 liikmelises volikogus loodetakse 14 11 ülekaal saada tänu senisele partnerile Reformierakonnale, sõnas Keskerakonna Kohtla-Järve piirkonna esimees Valeri Korb. Tänasel päeval meil oli ja, ja ma mõtlen reformiga sellepärast et me töötame neli aastat nendega koos, aga kui võibolla keegi tuleb veel juurde, et kes tahab tulla, siis võib täielikult tulla ja võib-olla võime läbirääkimised istuda lauas. Paremuselt teise tulemuse tegid sotsiaaldemokraadid, kes said taas volikogus viis kohta teist valimist järjest. Kohtla-Järvel suurima häältesaagi kogunud riigikogu liige Eduard Odinets ei välistanud, et uue koalitsiooni võivad koostada neli väiksema häältesaagi saanud valimisnimekirja. Selle koosluse ohuna nägi ta suure arvu osapoolte juures häälte minimaalselt 13 12 ülekaalu. Eduard Odinets. Meie jaoks kõige parem oleks suurem koalitsioon, et nii-öelda kõik Keskerakonna vastu siis me saaksime tõestada, mida me oskame. Kuidas me suudame linna valitseda ilma Keskerakonnaga, kuidas me oskame teha teisiti, jäädes opositsiooni, seda võimalust meil ei ole, minnes Keskerakonnaga koalitsiooni ilmselt väikse vennana, see on ka üsna keeruline. Eelmisel korral napilt volikogust välja jäänud, kuid seekord neli mandaati saanud valimisliidu restart Kohtla-Järve esinumbri Janek Pahka hinnangul andsid valijad selge sõnumi, et linnajuhtidega ei olda rahul. Umbusaldati kogu linnavalitsust, et kui me vaatame ikkagi seda häältearvu, mis said abilinnapead, linnapea ise, siis sisuliselt olematu, ütleme nii, kõige rohkem eelistaksin suurt koalitsiooni, aga selline nelja peale klappimine, see on ja, ja me jääme ainult ühe häälega peale, et see nagu ei pruugi vett pidada. Ja, ja teine variant noh siis me jääme opositsiooni, aga opositsioon on ikkagi siis kordades tugevam, kui ta on varem olnud ja ka inimesed on teised, et ma usun, et me saame ka opositsiooni väga palju ära teha. Kaks kohta said volikogus nii esimest korda sinna kandideerinud valimisliit progress kui ka senigi volikogus kaht kohta omanud Reformierakond, reformierakondlasest Kohtla-Järve abilinnapea Vitali Borodin oli pettunud nii enda kui ka oma partei tulemuses aga ka selles, et Kohtla-Järvel osales valimistel 39 protsenti valijaist, mis oli Eesti viletsaim näitaja. Loomulikult planeeritud rohkem kohti, kui tulemused tulevad aga suur ulatus meie jaoks, et valimisaktiivsus. Nii 33000 elanikuga Kohtla-Järve on rahvaarvult Eesti suuruselt viies omavalitsus Kohtla-Järvelt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohtla-Järvel kaotas Keskerakond valimistel kolmandiku volikogu kohtadest ning peab koalitsiooni tegemiseks leidma vähemalt ühe partneri. Samas on võimalik linnas pikalt võimul püsinud Keskerakonna langemine opositsiooni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti raamatukogud võivad kohapealset laenutustegevust jätkata ka praegu kehtestatud piirangute ajal, kui kõik vajalikud reeglid on täidetud. Haapsalu linnavalitsus otsustas viimasel ajal kiiremini levima hakanud koroonaviiruse tõttu Haapsalus aga veelgi rangemate piirangute kasuks ja kõik linna raamatukogud laenutavad hiljemalt reedest teoseid kontaktivabalt. Lääne maakonna keskraamatukogu direktor Ilme Sepp ütles, et klientide teenindamine on juba praegu kontaktivaba Haapsalu kultuurikeskuses asuvas raamatukogus. Kontaktivaba tähendab seda, et raamatukogud on lahti ja töötavad ja teenindavad selliselt, et inimene tellib raamatud ette, ka ajakirju saab välja laenutada, aga seda toimetab siis raamatukogu hoidja lugeja eest, paneb paki kokku ja siis paneb näiteks. Haapsalu keskraamatukogus paneb raamatukappi, aga maapiirkonna Haapsalu raamatukogudes on ikkagi raamatukogu uks lahti ja seal ukse juures on laud, kuhu siis on raamatukoguhoidja pannud lugeja jaoks paki valmis ja lugeja tuleb ja võtab ta ära. Sepa sõnul saavad Haapsalu kultuurikeskuse kõrval asuvat laenutuskappi kasutada lisaks keskraamatukogu lugejatele ka Haapsalu lasteraamatukogu kliendid. Kõigis raamatukogudes on teoste tellimiseks mitu võimalust. Ilme Sepp. Saab meili saata saab telefoniga helistada raamatukogu lahtioleku aegadel ja saab ka ise minna raamatukogu programmi ja sisse logida ja kõik toimingud eelnevalt ära teha. Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus ütles, et avalikud internetipunktid jäävad raamatukogudes siiski lahti. Suletud on praegu vaid Haapsalu kultuurikeskuses asuva raamatukogu internetipunkt, sest kinni on kultuurikeskus tervikuna. Kuna nädala alguses selgus, et kultuurikeskuse töötaja nakatus koroonaviirusega, jätkab Tõnu Barbus. Avalikud internetipunktid kõik peale siis keskraamatukogu jäävad lahti, kuna me vaatasime üle, et tõesti on võimalik seal kõiki reegleid kinni pidades inimestel siis internetis käia, kuna paljudel inimestel ka ei ole seda võimalust, et, et kodus internetti kasutada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalu linnavalitsus otsustas, et koroonaviiruse ohu leevendamiseks lähevad linna raamatukogud üle kontaktivabale laenutamisele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelles mõttes on president Macronil ju õigus, et Euroopa peab olema suuteline rääkima ise tugevalt positsioonilt Venemaaga. Nüüd milline on erinevate liidrite ootused ja lootused, et kui kiiresti ja kuidas täpselt õnnestub Venemaaga suhteid normaliseerida, ilma et me loobuksime oma viiest kokkulepitud põhimõttest Ukraina kriisi alguses. Siin on erinevaid optimismitasemeid ja siin on hästi tähtis meile just olla kaasas nendes diskussioonides. Et me räägime ka nendega, kelle optimismi tase meie oma võib olla ületab. Meil on oma kogemus, meil on tihedad suhted just nimelt näiteks Ukrainaga. Me tõenäoliselt mõistame natuke paremini kui lootusetus seisus, mõnes mõttes me oleme ja et kiireid läbimurdeid ei ole, ei ole kusagilt oodata. Sel nädalal oli parlamendis ka Eesti välispoliitika arutelu. Kas Eesti välispoliitika teie hinnangul on ühtne? Eestis ju on noh, teretulnud, et me arutame ja arutleme selle üle, kuidas me oma välispoliitikat kujundame ja mitte kellelgi ei ole monopoli, see tuleneb meie põhiseadusest ka mingis mõttes, et Eestis ei saa üks indiviid, üks inimene mitte midagi otsustada meie riigi tuleviku suhtes, eks ole. Ja teatud määral selgub ka nendest vaidlustest ja aruteludest tõde. Aga ma võin siin Münchenis küll kinnitada, et siin on nii välisminister kui mina ja, ja me ikka räägime ühel häälel ja. Tulen korraks selle uue mõiste läänetu lääs juurde sellele teemal oli pühendatud Müncheni julgeolekukonverentsi eelraport. Kuidas teile tundub, kas lääs hakkab kaugenema läänest iseenda väärtustale järgi andma? Väga paljud riigid küsivad, et kui meil on tekkinud noh, ütleme poliitilised jõud, kes tuginevad omaenda meediasüsteemile mingis mõttes on eraldunud sellest meie üldisest poliitilisest diskussioonist siis kuhu me edasi jõuame? Ma arvan, et see arutelu on väga õiges kohas, et me oleme siin Münchenis ka aastaid rääkinud sellest, kuidas Venemaa üritab meie ühiskonda lõhestada ja, ja täna võibolla peame me rohkem rääkima nagu sellest, et mida me ise teeme oma ühiskondadega, et selles mõttes ma täiesti jagan suursaadik ischingeri teemavalikut arutelusid on siin ka enne Münchenit ju peetud, et kuidas seda sõnastada. Ma arvan, et väga lähedale on jõutud väga heale täpsele sõnastusele, sest vestlesnes või läänetus kõlab päris hästi, et me peame iseenda seest otsima neid põhjusi, mis meile täna põhjustavad raskusi. Selleks, et olla edaspidi tugevad ja kõik koos ja kõik koos on Euroopas alati märksõna, nii nagu ka Frank-Walter Steinmeier eile rõhutas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Müncheni julgeolekukonverentsil on sel korral üsna palju räägitud Venemaast. Prantsuse president Emmanuel Macron kutsus üles üle vaatama suhteid Venemaaga. Venemaa on muutunud mõnes mõttes lokaalseks riskiks, kellega Euroopa ise peab tegelema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna endise esimehe ja Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Edgar Savisaare ja temaga koos kohtu all olevate ettevõtjate kohtuasjas toimus teine eelistung. Edgar Savisaare kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs esitas tänasel eelistungil Harju maakohtus taotluse Savisaare suhtes menetluse lõpetamiseks, kuna ta on pöördumatult haigestunud ja ei ole võimeline kohtumenetluses osalema. Näes taotles ka menetluse lõpetamist kriminaalasja rahapesu episoodis, kuna see on kestnud tänaseks juba kuus aastat ning Savisaare suhtes on seda menetletud viis ja pool aastat. Savisaare kaitsja taotles ka juhtiva riigiprokuröri Steven Risto Evestuse taandamist, kuid kohus seda ei rahuldanud. Kas see asjaolu, et Edgar Savisaar on teatanud hiljuti oma kandideerimisest järgmistel valimistel, ei pannud teid ümber mõtlema? Minu teada ei ole Edgar Savisaar isiklikult teatanud, et ta kandideerib valimistel. Minu teada lükkas ta selle väite ümber. Neid juhtumeid oli veel. Ega me ei ole ka tegelikult enda taotluses väitnud, et Edgar Savisaar on voodihaige ja ta ei olegi voodihaige. Meie taotlus põhineb eelkõige asjaolule tulenevalt tema terviseseisundist esineb väga tõsine oht, et kohtumenetluses osalemine toob endaga kaasa eluohtlike tüsistuste tekkimise või äkksurma. Umbes nagu Rein Kaarepere juhtumi puhul. Juhtiva riigiprokuröri Steve Andristo Elestuse sõnul ei ole senine asjade käik näidanud, et Edgar Savisaarel oleksid väga tõsised terviseprobleemid. Mina arvestan kohtusaalis ja arvestasin ka täna oma seisukoha väljaütlemisel sellega, et aasta ja kolme kuu kestel ei olnud väljendatud kordagi seda olukorda süüdistatava poolt, et tema tervislik seisund ei võimalda tal üldse kohtulikust arutamisest osa võtta. Samuti jäi mulle väga selgelt ka silma see Keskerakonna poolt Edgar Savisaare palgale võtmine ajaloonõunikuna ning tema praegune ringiliikumine ja kohtumine siis võimalike valijatega või muud tegemised, mis ilmselgelt ei viita sellele raskele olukorrale, mis võiks põhjendada isiku menetlusest väljalülitamist parandamatu haiguse tõttu. Rahapesu episoodi ja Edgar Savisaare tervist puudutavas taotluses võtab kohus seisukoha 13. aprillil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna endise juhi Edgar Savisaare kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääsi kinnitusel ei ole tema kaitsealune võimeline kehva tervise tõttu kohtuprotsessil osalema, mistõttu taotleb ta Savisaare suhtes algatatud kriminaalmenetluse lõpetamist tervisliku seisundi tõttu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia töötajad tervitasid uut direktorit esimesel tööpäeval aplausi ja uhke tordiga. Juko Mart Kõlar ütleb, et tema viieks aastaks seatud plaanid on ambitsioonikad. Viljandi kultuuriakadeemiast peab kujunema kogu Eesti loovettevõtluse keskus. Mis toetab meie loovate tudengite tiimide arengut, mis uurib seda teaduslikult. Koostöös Viljandi linna teiste organisatsioonide ettevõtetega arendab välja kõige tõhusamat meetodit selleks, kuidas sellest boheemlaslikust loovusest saaksid praktilised lahendused. Kas kool peakski jätkama praeguses suuruses praeguste erialadega või, või te näete siin ka mingeid muudatusi? Mina näen, et meil võiks olla viie aasta pärast viis kuni kaheksa õppekava, mis on kõik omal alal Eesti tipus kaks või kolm võib-olla Euroopa tipus või vähemalt tuntud. Ja see ongi üks asi, mis me praegu teeme. Me lähme üle sellisest osakondadepõhiselt loogikast, õppekavade, põhisele, loogikale. Rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsin ütleb aga, et koolipere ootab uuelt direktorilt kultuuriakadeemia, tuntuse, kasvatamist ja töörahu, aga ka palgamure lahendamist. Kui praegu vaadata proportsionaalselt kultuuriakadeemia raha eelarve jaotust, et siis kõige suurema osa läheb töötajate palkadeks, mis tegelikult on ikkagi veel madalamad paljus gümnaasiumiõpetaja palkadest, ehk siis ootame palga murede lahendamist ühelt poolt ja teiselt poolt selle palga osa kõrvale ei jää tegelikult ressursse arendustegevuseks. Taas kord kultuuriakadeemia direktor Juko Mart Kõlar. No siin on kõvasti arenguruumi, et need on infrastruktuuriga seotud arengud, siin mitmed majad, hoonete osad näevad välja nagu aastast 2000 ja selle kõigega tuleb tegeleda, et panna prioriteedid järjekorda. Ma usun, et peamaja on üks esimesi. Kui te vaatate meie fassaadi, siis ei kujutaks ette, et ühegi ülikooli peamaja fassaad on selline, see ei käi üleöö, aga see tuleb kindlasti sinna suunas liikuda, et need asjad pareneksid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "700 üliõpilasega kultuuriakadeemiat juhib alates 1. septembrist Juko-Mart Kõlar, kes töötas seal varem osakonnajuhatajana. Uus juht lubab panustada õppetöö ümberkorraldamisse ja õppebaaside nüüdisajastamisse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSenimaani on kehtinud Uus-Meremaal vaba liikumine vaid mõne Austraalia osariigiga alates oktoobrist kehtinud erisused on samas seni tähendanud seda, et Uus-Meremaalt Austraaliasse pääseb ilma piiranguteta, kuid tagasi tulles peab jääma kohustuslikku isolatsiooni, vahendab egurdin. Nüüd otsustas aga Uus-Meremaa peaminister Jahinda arn, et lõpetab selle erisuse, sest usub, et turvaline liikumine on võimalik. Siiski lisas ta, et kui ühes või teises riigis peaks keegi reisijatest nakatuma, siis vaadatakse kohe taas reeglid ümber. Austraalia peaminister Scott Morrison oli mõistagi otsusega rahul, sest Austraaliasse tulek oli ka varem märksa lihtsam. Austraalias elab üle 600000 Uus-Meremaa kodaniku ning Areni sõnul on neile olnud viimane aasta eriti raske ning muutust reisiliikluses nimetas ta nende jaoks nii-öelda uueks peatükiks. See tähendab, et neil tekib taas võimalus oma sõpru ning peret näha juhul, kui nad pole varem soovinud eraldi isolatsiooni riiki sisenedes jääda. Arn nimetas tekkivat reisimulli maailmas ainulaadseks ning kuigi see pidi sündima juba mitu kuud tagasi, siis uued koroonapuhangud on selle avamist edasi lükanud. Muidugi ei muutu aga kõik päris endiseks haigussümptomitega ning koroonaviiruse testi vastust oodates endiselt reisida ei tohi. Samuti tuleb lennukites kanda maski. Lennujaamades mõõdetakse pisteliselt inimeste kehatemperatuuri ning enda kontaktidest tuleb anda detailne ülevaade. Siiski ei pea enam kohustuslikus korras andma enne reisi koroonatesti. Eriti suurt õnne väljendas peale uudist Uus-Meremaa turismisektor, mis loodab nüüd taastada sissetulekud vähemalt 70 protsendi ulatuses ning nende majandusprognoos ütleb, et kuni aasta lõpuni on võimalik teenida kuni üks miljard uus-Meremaa dollarit ehk pea 600 miljonit eurot. Sammuüle väljendas heameelt ka Austraalia turismisektor, kuid samas nenditi, et suurem osa Uus-Meremaalt saabujaid külastavad Austraalias oma lähedasi ning seega turismisektorisse üleliia palju raha ei jäeta. Samuti loodab Austraalia turismitööstus, et uus reisimull aitab kaasa ka sellele, et seni suletud Austraalia osariigid end nüüd järjest avama hakkaksid. Otsusele reageerisid kiirelt ka lennufirmad, näiteks Kantas teatas nädalas 122-st sõidust Uus-Meremaale. Lisaks avatakse uusi sihtpunkte ning sellega loodetakse taastada kuni 83 protsenti koroonaeelsest täituvusest. Ka Air New Zealand hakkab Uus-Meremaalt üheksas Austraalia linna sõitma. Kriisist räsitud Austraalia veel lennuliiklust ei ava ning esialgu võib neid lende Uus-Meremaale oodata alles novembris.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus-Meremaa ning Austraalia vahel tekib 19. aprillist nii-öelda reisimull, kus mõlemal riigil on võimalik ilma piiranguteta edasi-tagasi liikuda. Seejuures ei pea edaspidi ka kummalgi pool peale saabumist isolatsiooni jääma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu stuudios toimunud linnapeakandidaatide debati teises tunnis toodi Tartu kui Lõuna-Eesti tõmbekeskuse puhul kitsaskohana välja tudengite Tartuga sidumise küsimus. IRLi kandidaat Margus Tsahkna käis präänikuna välja tudengite õppelaenu tagasimaksmise Eestimaa konservatiivse rahva. Kas erakonna kandidaat Henn Käärik pakkus aga Tartusse tööle jäämise eest tudengeile välja 200 eurost toetust? Sotsiaaldemokraatide kandidaat Heljo Pikhof tõi välja soodsate elamispindade vajaduse. Me peaksime arendama munitsipaalelamuehitust, et, et noored siia jääks, et see oleks üks koht, kus siis alustada oma elu ja, ja samamoodi ka lasteaiad, lastehoidu. Isamaaline Tartu kodanik soovis rohkem panustada koos ülikooli ga loodavatele tarkadele töökohtadele. Imre Mürk. Teha näiteks haljastusprojektid ja laste mänguväljakud koostöös Tartus noorte tudengitega, maaülikoolist, kunstikoolist, kutsehariduskeskusest, Tartus on nii palju andekaid noori, kes siin praegu õpivad väga spetsiifilistel erialadel, nagu see infotehnoloogia erinevad harud ja nõnda edasi toome just siis need suured ettevõtjad partneriks, kes tahaks selles valdkonnas uuringuid teha. Teaduspargi projektiga tuleb edasi minna. Teise olulise teemana pälvis tähelepanu Tartu transpordiühenduste parandamine, siin pakuti võimalusi nii mainekujunduskampaaniatest kuni tarterlendudeni sisseseadmiseni rongiliikluse parandamisel loodi IRL riiklikule arengukavale aastani 2020 mis näeb Ühe punkti näittega Tartu Tallinna vahelise rongisõidu aja lühenemist tunni ja 10 minutini. Margus Tsahkna. See on konkreetselt läbi arvutatud ja sellisel juhul just nimelt ülemistele välja, kus tuleb seesama lennujaama ja bussijaama logistikakeskus, oluliselt paraneks ka Tartu linna ühendus ka välismaailmaga, kuna tund 10 on juba oluliselt parem aeg, millega jõuda Tallinnasse. Lennujaam. Riikliku tasandi poliitilistele otsustele lootmine tuli välja ka haridusküsimuste lahendamisel. Siinkohal leidsid sotsiaaldemokraadid, et lasteaiaõpetajate palgaküsimus peaks jääma sarnaselt kooliõpetajatele riigi otsustada ning linn saaks nii paremini seista tugipersonali huvide ning õpetöö sisu eest. Kultuurielu arendamise poolelt tõi Imre Mürk kriitika noodina välja, et seni on investeeritud ennekõike sporti. Reformierakond lubab küll Raadi kultuurilinnakut, kuid Vabakunna linnapeakandidaadi Kea angilaski hinnangul peaks ennekõike toetama juba olemasolevat. Praegu ma leian, et on Tartule palju olulisemaid küsimusi siin kesklinnas, kuidas me toetame praegu olemasolevat, see, mis juba väga hästi toimib, näiteks kasvõi genialistide klubis, eks ole, et meil ei ole siiamaani seal korralikku tehnikat, et me saaksime tõeliselt häid bände tuua Tartusse esinema. Debatti jälginud Tartu Postimehe vanemtoimetaja Vahur Kalmre avaldas lootust, et täna välja käidud suured ideed nädala pärast lõppeva valimisheitlusega ei soikuks. Ma loodan, et need riigikogu liikmed või, või suured poliitikud, kes juhtumisi ei satu siis Tartu linnavolikokku või Tartu linnavalitsusse, jätkavad selle Tartu teema arengut siis sellel töökohal, mis neil Tallinnas on. Piret teerereis Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus debateerisid linnapeakandidaadid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTõnis Niinemets kõigepealt palju õnne Oskar Lutsu huumoripreemia saamise puhul. Kas sellest võib järeldada, et elutöö selles valdkonnas on tehtud? Kõigepealt aitäh, ei, elutöö nüüd selles valdkonnas küll tehtud ei ole. Ma pigem arvan, et et ühelt poolt see on tunnustus tehtud töö eest, aga teiselt poolt on see ootus võib-olla ka kõige tuleva ees. Ega ükski huumoriga seotud inimene ju nüüd hommikust õhtuni ja 365 päeva aastas nalja ei tee. On tõsiseid hetki ka ja, ja näitlejatöös tuleb teha kõike. Aga ma ise arvan, et ju see huumoripreemia ikkagi antakse ka inimesele, kes mitte ainult ei tee nalja, vaid võib-olla üldse hoiab elus sellist positiivset joont ja, ja, ja sellist joont ma kavatsen hoida küll ikka veel edasi. Olete möödunud aasta augustikuust, Eesti Draamateatri näitleja. Kas see on kuidagi muutnud ka neid rolle, mida laval tuleb esitada, ehk et huumorit on vähem? Ma ei tea, kas nüüd hetkel veel see nii suur nagu muutus ei ole tajutav, aga jah, Draamateatris tööle asumisega kaasneb ka see, et, et ei ole üldse ootus, et kõik tööd oleksid naljakad. Aga teater nagu iga teinegi repertuaar peab olema võimalikult lai ja, ja huumori ja komöödialavastuses kindlasti Draamateatris on alati olnud ja, ja sinna ka tulevikus jõuavad. Kas nüüd mina kõikides mängin, seda ma ei oska öelda ega lubada. Tegemist on ju Oskar Lutsu huumoripreemiaga. Kui palju te olete laval saanud Lutsu mängida? Lutsu pole laval kunagi mänginud. Mulle on korduvalt öeldud, et ma meenutavat kiirt. Ma ei tea, kas see tuleb näojoontest või sellisest kiiresti rääkimisest või, või sellisest ebamäärasest kogenematu, mis on minule omane võib-olla kohati või selline liigne aktiivsus, aga aga ma ise ei oska sellega kuidagi kaasa tulla või, või seda kinnitada või ümber lükata, et kui see inimestele nii tundub, las ta siis tundub, et eks siis elu näitab, kas see kuidagi kunagi avaldub ka. Keda te tahaksite Lutsu kangelastest mängida? Ma oma soove kunagi niimoodi välja ei hõika, ma hoian need vaikselt enda sees ja ma olen tavaliselt kõigeks valmis. Et seega mine tea, mis elu toob. Tõnissoni oleks ilmselt raske ja raske, aga aga ma arvan, et tänava võimaluste juures mitte võimatu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Palamuse rahvamajas anti üle Oskar Lutsu huumoripreemia, mille pälvis sel aastal Eesti Draamateatri näitleja Tõnis Niinemets. Auhinda anti tänavu välja juba 34. korda. Huumoripreemiat annab välja Jõgeva valla asutus Palamuse Kultuur koostöös Jõgeva vallavalitsusega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜhisdeklaratsioon on samm edasi roheliste algatatud perekonnaseaduse muutmise petitsioonist, mis praeguseks on kogunud veidi üle 32000 allkirja, nagu märkis üks roheliste juht Züle haismailova Me ütleme välja sellesama tõe, et meie arust peaksid Eestis saama abielluda võrdsetel alustel ka samast soost isikud. Ja me allkirjastame selle ühisavalduse lootuses, et ka teiste erakondade juhid liituvad sellega. Sest on selge, et seda diskursuse muutust, mis on praegu toimunud mõne nädala jooksul, et seda ei ole enam võimalik muuta, seda ei ole enam võimalik kappi suruda, nagu võib-olla mõned on seda proovinud siin teha ja rääkida ikkagi sellest kooseluseadusest, mis on meie jaoks ka väga oluline. Aga me näeme, et on aeg võtta pikk samm edasi euroopalike väärtuste suunas. Eesti 200 juht Kristina Kallas lisas Me oleme tammunud ühe koha peal, me täna isegi vaidleme selle üle, et me ei olegi, me ei tahagi mitte kunagi sealt edasi minna ja ma arvan, et see on küll see koht, kus kus me sellega nõustuda ei saa. Kui me tahame olla olla oma inimestele see riik, kes nende õigusi kaitseb ja neid tegelikult siin riigis ka õnnelikuks teeb, siis siis me ei saa öelda, et neid õnnelikuks tegemise õigus ei ole kõigil, vaid on ainult mõned, et see ei ole euroopalie väärtustega. Koostöös. Ja Kristina Kallas tänase koostöö kohta rohelistega. Kui poliitiline süsteem on kinni jooksnud, mida me täna Eestis näeme, et ta on kinni jooksnud, siis just nimelt saab sealt paigalt minema ikkagi ainult siis, kui me Need, asjad, mis meid eristavad, korraks kõrvale, jätame ja teeme koostööd nendes valdkondades, mis on tegelikult Eesti jaoks põhiväärtused olulised ja meil on rohelistega koos ühine soov Eesti elu muuta. Me oleme selleks täna seda koostööd alustanud ja me kutsume tegelikult kõiki teisi erakondi seda koostööd edasi viima. Ja mina isiklikult tegelikult usun ka seda, et Eesti poliitiline kultuur on täna jõudnud sellesse faasi, kus erakonnad mõtlevad stiilis, mina pean võitma ja teised peavad kaotama. Ja see on see strateegia, mis on täna viinud meid sellesse punnseisu ja sellesse konfliktide maailma, kus me täna oleme. Peaksime oma peades ka meie erakondade peades ümber mõtlema selle, et me peame otsima strateegiat, kuidas on võimalik saavutada see eesmärk, et mina võidan ja teised ka võidavad. Zuleha ismailova hoiatas aga Reformierakonda ja sotsiaaldemokraate, kui need deklaratsiooniga ei ühine. Kui Kaja ja Indrek jäävad liiga kauaks ootama siis tõenäoliselt progressiivsem valijaskond läheb nende tagant ära, sest nad ei esinda nende maailmavaadet. Et ma tõesti siiralt loodan, et nad võtavad ennast kokku, sest praegu ei ole aeg selleks, et selliste teemade pinnalt leida või otsida mingit kompromissi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestimaa Rohelised ning Eesti 200 allkirjastasid täna ühisdeklaratsiooni, milles taotletakse samasooliste paaride abielu seadustamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.