messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKohustuse koostada välisõhu mürakaart ja müra vähendamise tegevuskava seab kohalikule omavalitsusele atmosfääri õhukaitse seadus. Mürakaart hõlmab üle linna üheksat sõidutee lõiku, ühte ringrada ja seitse tööstusmüraala, mis asuvad Pärnus, Paikuse alevis, Papsaare ja Lemmetsa külas ning Tõstamaa evis. Palusin mürakaardista rääkida Pärnu linnavalitsuse keskkonna ja heakorra peaspetsialistil Marve Virunurmel. Kõigepealt me loomulikult pidime ise natukene selleks üldse eeltööd tegema ja ka siis Pärnu linna elanike kaebusi natukene analüüsima, et kas meil on olnud selliseid murekohti, kas linnas on olnud müraga probleeme, kuna see oli hankevormis töö, siis eelnevalt ju peame meie nii-öelda lähteülesande andma ja siis seal me ikkagi juba olime mõningase sellise kaardistamise ära teinud, et mida on vaja hinnata täpsemalt. Mürakaardi koostamisel võeti aluseks nii liiklusmüra, täpsemalt maanteemüra kui ka tööstusmüra Marve Virunurm. Pärnu linnas on see hea, et meil sellised suuremad tööstusmüra tekitavad tootmised on sellises no ütleme küllaltki kompaktses piirkonnas kase raba, savi tänava piirkond, et seda on ka selles töös hinnatud, et see on hea, et nad ühes piirkonnas asuvad, siis ei ole ka ju muresid inimestel selle müraga nii palju, aga no natukene on ka seal probleeme, kuna seal eramajasid ka vahele jääb, et siis peame sellega nagu natuke tegelema. Liiklusmüra kaardistati ehitajate teel, Janseni rääma ja pikal tänaval ning Tallinna ja Riia maanteel. Paikuse alevis mõõdeti mürataset Paide maanteel, kuna Pärnu linna territooriumil asuvad Audru ringrada paikus, õppekeskus ühes alarmsõidukite väljaõppeala ja poolkinnise lasketiiruga hinnati müra ka nendes kohtades. Mürakaardi põhjal koostatud keskkonnamüra vähendamise tegevuskavas on välja toodud mitmed konkreetsed ettepanekud, kuidas ühes või teises kohas keskkonnamüra edaspidi vähendada. Nii mürakaardi kui tegevuskava koostöös Pärnu linnavalitsuse tellimusel Osaühing Akukon, Eesti. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valmisid Pärnu linna välisõhu mürakaart ja müra vähendamise tegevuskava. Mürakaardi koostamisel võeti aluseks nii liiklusmüra kui ka tööstusmüra.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKallid kaasmaalased Eestis ja laias maailmas. Lugupeetavad riigipead ja valitsused, kes te olete siin esindatud oma saadikutega. Ekstsellentsid oleme kogunenud maarjamäele, et öelda Eesti rahvale, Euroopale ja kogu maailmale. Tänasest ei ole enam võõrvägesid Eesti pinnal. Tänasest oleneb ainult meie enda arukusest, üksmeelest ja kainest pilgust tulevikku. Et see jääks nõndaviisi igavesti. Meie kogunemine ei ole üks Eesti sündmus. Ta liitub ajaliselt ja veel enam sisuliselt kogunemisega Berliinis, Saksa liitvabariigi taastuvas pealinnas. Rõhutades veelkord, et Eesti saatus nii minevikus kui olevikus ja tulevikus on Euroopa ja demokraatliku maailma saatusest lahutamatu. Tänasel päeval me vaatame tagasi minevikku, et kujundada tulevikku. See on kahtlemata õige. Aga õige on ka see, et võõrvägedest vabanenud Eestile avab tänane päev uue peatüki mida meil tuleb kirjutada ühiselt. Oma kallitele kaasmaalastele tahan tänasel vaiksel pidupäeval kõigepealt öelda et me ei unusta eales minevikukannatusi, Eesti rahva ohvreid ja kõiki neid oma arukaid kaasmaalasi, kellele saatus ei ole määranud. Mineviku unustamine neab Meid minevikku kordama on ütelnud üks mõttetark kuid samas kutsun teid kõiki tegutsema nende väärtuste ja eesmärkide nimel, mis meid okupatsiooni pikkade aastakümnete kestel liitsid. Selleks on olnud ja jääb meie igatsus demokraatiast paremas elujärjest ja kodusest turvatundest. Nende eesmärkide saavutamine nüüd pärast okupatsioonivägede lahkumist on ühtaegu lihtsam ja ka raskem. Lihtsam seepärast, et nüüd oleme vabamad koonduma oma koduste probleemide lahendamisele. Raskem seepärast, et seni oleme Eesti eesmärke mõistnud kitsalt seadnud oma esimeseks ülesandeks sõltumatuse taastamise ja võõrvägede lahkumise. See distsiplineeris meid meie poliitilises ja ühiskondlikus tegevuses. Eesmärgi saavutamisega võime kergesti minetada oma senise sihiteadliku distsipliini. Ometi peame. Ja kindlasti ka suudame ühiselt käised üles keerata, et jõuda niisuguse Eesti riigini, nagu me seda oleme endale igatsenud. Nüüd ei ole enam aega vanade arvete klaarimiseks. Eesti tulevik vajab iga kätepaari. Nüüd on aeg otsida liitlasi ja sõpru. Nüüd on kätte jõudnud liitlaste koondamise aeg. Tänasel päeval on meie kohustus südamlikult tänada Eesti arvukaid sõpru välismaal Meie, Läti ja Leedu vendi põhjal rahvaid eesotsas Rootsi ja Soome valitsustega. Meie partnerid Euroopas eesotsas Saksa liitvabariigi valitsusega, eriti meie sõpru Ühendriikides, eesotsas president Clintoniga järjekindla toetuse ja selgelt väljendatud poliitilise tahte eest. Teie poolset pingutuseta Eesti ei oleks saavutanud seda, mida me tänaseks oleme saavutanud. Ma loodan, et meie tänukohustus jõuab täna iga eestlase teaduse. Tänu teile, lugupeetavad kolleegid, on Eesti vabariik täna taas osa Euroopast ja osa läänemaailmast. Me ei ole mitte alati olnud teiega ühel meelel ja vaevalt oleme seda tulevikuski. Kuid meie ühine saatus on alati olnud üle meie vähematest. Erimeelsustest. Samas pöördun Eesti sõprade poole välismaal üleskutsega hoiduda illusioonis nagu oleks okupatsioonivägede lahkumisega balti küsimus leidnud lõpliku lahenduse. Balti küsimus jääb ka edaspidi päevakorda. Me vajame teie abi oma rahvusliku julgeoleku tagamiseks. Eesti täielikuks integreerimiseks läänemaailma demokraatiasse ja vabaturumajanduse. Oleme teie usaldusväärsed liitlased sest Eesti on osa samas kultuuris ja samas maailmast. Me vajame jätkuvat toetust, vahest isegi suuremat toetust just nüüd kus tulevik näib kindlustatuna ja vähem dramaatilisena. Tahan samas pöörduda tänusõnadega ka meie uute olgugi põliste naabrite poole, eriti Vene Föderatsiooni poole, kes kõrvaldas kõige rängemat tõkke meie kahe riigi heanaaberlike suhete kujundamisel. Eestlastena ei unusta me eales, mida tõi aasta 1940 ja järgnevad ajad Eestile. Selle unustamine tähendaks iseenda ja oma eesmärkide reetmist ja rajaks aluse uutele katsumustele tulevikus. Kuid samas ei või ega tohi me rahvaste traagiline minevik olla ainsaks lähtealuseks uute suhete kujundamisel. Nii Venemaa kui Eesti on tõestanud, et nad suudavad astuda ülemineviku varjude. Seepärast tähistab tänane päev tähtsat sammu Eesti vabariigi ja Vene Föderatsiooni suhete paranemise poole. Eestlased on realistid ja teavad, et minevikuhaavad ei parane päeva pealt üksi seetõttu, et vene väed on lahkunud. Kuid tänasest peale võime teineteist kõnetada rahvusvahelise üldsuse võrdväärsete liikmetena ja naabritena, kellele saatus on määranud elada teineteise kõrval. Eestlased teavad, et Peipsi järv ei laiene võlujõul turvaliseks ookeaniks ja niisamuti teavad eestlased, et me võime koostööd teha. Nagu Eestilgi on Venemaal iidne ja omanäoline kultuur. Toetugem tänasest peale sellele oma suhete kujundamisel ning rahvusvahelise õiguse põhimõtete mõlemapoolsele austamisele. Me oleme suutelised koostööks teist valikut. Meil ei ole. Sulgedes ajaloo üht peatükki, et avada järgmist. Mõelgem siin Maarjamäel kõigile neile keda täna meie hulgas ei ole kõigile neile, kes on võidelnud Eesti riigi eest minevikus ja kõigile neile, kes üle maailma on Eesti vabariigi toetajad, täna. Tänane päev kuulub neile niisamuti nagu meile mälestagem, kõiki neid, kellele Eestimaa muld on saanud viimseks puhkepaigaks. Üksnes nii saame astuda ülemineviku, varjude austagem, neid, kes 50 aasta eest alustasid Euroopa esimese paadi rahvana oma teed läände et maitsta koos vabadusega pagulase kibedat leiba. Ning täname kõiki neid riike, kus meie kaasmaalased rajasid endale oma uued kodud säilitades oma identiteedi ja kustumatu lojaalsuse Eesti vabariigile. USA esimest langenud teises maailmasõjas. Ka nemad langesid Eestis koos paljude teiste Euroopa riikide kodanikega. Väärikaim viis austada neid, kes on ohverdanud oma elu Eesti au ja Euroopa vabaduse eest. On koonduda peamisele. Kindlustada Eesti vabariigile tema õigusjärgne koht stabiilses demokraatlikus ja jõukas Euroopas. Me lisame Euroopale peale muu oma ajaloo kogemuse. Okupatsiooni aastakümned läksid Eestile maksma ühe kümnendiku meie elanikkonnast. Väikese riigi suhtes, teistega on see võrdne poole miljoni soomlase kaheksa miljoni sakslase 25 miljoni ameeriklase eluga. See on meie teade Euroopale. Demokraatia ei ole edesta välja valitu. Demokraatia on protsess, mis iial ei lõpe. Armsad kaasmaalased. Armsad partnerid põhjas ja lõunas idas ja läänes. 76 aasta eest välja kuulutatud Eesti vabariik alustab oma ajal uut peatükki. Eestis ei ole. See päev on käes. Jumal hoidku, Eestimaad.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Lennart Meri kõne Maarjamäel Vene vägede lahkumise puhul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTöötuskindlustuse maksemäär ja töötukassa olukord on tõusmas lahendamatuks tüliküsimuseks ettevõtjate ja ametiühingute vahel, kuna need on möödapääsmatud punktid uue töölepinguseaduse jõustumisel. Tööandjad on seni nõus vaid kuni kolme protsendilise maksemääraga, kusjuures tööandja osa ei tohi seal olla kõrgem kui üks protsent. Töötukassa olukord nõuab töötuskindlustusmaksuks aga isegi kuni viit protsenti. Ametiühingud on teinud ettepaneku tõsta töötuskindlustuse makse määra 3,7 protsendini. Tarmo Kriis Tööandjate keskliidust ütles, et see pole ettevõtjatele lähemas tulevikus vastuvõetav. Ma arvan, et, et see on vastuvõetamatu. Kuna ka töölepinguseaduse läbirääkimistel lepiti kokku, et ümberkorralduste tagajärjel ei suurene siis see tööandja ja töövõtja poolt makstav kindlustusmakse rohkem kui 1,5 protsenti. Ühesõnaga juba kahekordne tõus sellest on meie arvates maksimum, mida tänastes tingimustes on võimalik tööandjatelt ja töövõtjatelt sisse nõuda, nii et me jääme enda juurde. Kindlustusmaksemäär ei tohi tõusta rohkem kui kolm protsenti ja selleks, et töötukassa oleks ka tulevikus jätkusuutlik tuleb leida võimalusi eelkõige selleks, kuidas aktiviseerida neid inimesi, kes on siis nüüd töötuskindlustushüvitise saajad ja ühesõnaga aidata neid rohkem tööle ja vähendada selle kaudu töötukassa kulusid. Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga on kindel selles, et töötuskindlustuse maksemäära tuleb muuta. Kolme protsendiline lagi pandi paika aastal 2001, kui mitte kellelgi ei olnud mitte mingisugust reaalset kogemust sellest, kuidas töötuskindlustus toimima hakkab, olid teatud arvutused, olid teatud prognoosid, aga need olid kõik eelduslikud ja kui me täna näeme, et töötukassa seitsme aasta jooksul varud ei ole piisavad, siis, siis kindlasti on vaja mõelda sellele, kuidas tulusid suurendada ja selleks, et tulevikus mis tahes halbu üllatusi vältida, oleme meie käinud omalt poolt välja ka selle mõtte, et võib-olla tuleks seadusesse sisse kirjutada mingisuguse absoluutnumbrina, töötuskindlustuse, reservide miinimummaht, et see ei tohi olla väiksem. Ma ei tea, kui näiteks 10 miljardit, sest selgub, et kolm miljardit, mille üle siin pidevalt lokku löödi, et milleks töötukassasse nii palju raha sellest, sellest ei jätku eriti pikaks ajaks, kui, kui tööpuudus hüppeliselt kasvab, nii nagu ta meil seda täna teeb. Mõlemad osapooled on aga seda meelt, et töötukassa pankrotti lasta ei tohi ja üksmeel tuleb leida. Osapooled leiavad, et riigi abita küsimust lahendada ei saa. Kuna see on seotud ka Eurole ülemineku sihiga ja selleks vajalike nõuete täitmisega. Tööandjate ja töövõtjate esindajad kohtuvad taas esmaspäeval, siis koguneb ka töötukassa nõukogu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tööandjad ja töövõtjad ei jõua kokkuleppele töötuskindlusmaksu määra osas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee oli põhiline teema ka kõikidele teistele riikide juhtidele teeb see suurt muret, et kuidas neid survestada või kuidas neid aidata, et nad saaksid neid tarneid, et paremini teostada ja seal on mitmed erinevad teemad, et et kui on näiteks puudu mingitest toorainetest, et kas Euroopa saab kuidagi kaasa aidata. Muidugi peab vaatama seda, et Euroopa toimib siin globaalses konkurentsis teiste maailma piirkondadega ja näiteks Ameerika ja ka Suurbritannia hoiavad näiteks oma riigis olevat vaktsiinide tootmist, aga enda käes kõlas ka selliseid mõtteid, et kas Euroopa võiks sama teha, aga Euroopa on siiski ikkagi kohustused kogu maailma ees, et maailmas teised saaksid ka vaktsineeritud, aga tõepoolest see põhiline fookus oli selles, et kuidas seda vaktsineerimist Euroopas kiirendada, sest kõik möönsid, et see on suur mure, et neid vaktsiine ei tule. Suurima opositsioonierakonna juht Martin Helme käis eile välja mõtte, et ei ole hilja veel ka alustada ikkagi ise Eesti riigil kõnelusi vaktsiinitootjatega, et leida kiiremini sellele olukorrale lahendus. Mis te sellest mõttest arvate? No jah, Martin Helme oleks võinud sellega tegeleda eelmise aasta kevadel juba, et siis sai ka meie poolt tähelepanu juhitud sellele, et peaks olema selge vaktsineerimiskava, kuid minu teada oli just EKRE eelmises valitsuses see, kes täiendavate vaktsiinikoguste. Ma ei tea, kas sündis vastu, oli, aga igal juhul oli väga kõvasti siis seda valitsuses oponeerimas. Praeguse seisuga on seis see, et nendel vaktsiinitootjad ei ole lihtsalt seda toodangut ja kui hakkame üksteisest mööda ostma, siis selles võidu jooksus jääb kaotajaks eelkõige väike riik, kellel ei ole võimalust rahaliselt siis üle maksta suuri riike, nii et meie huvides on see, et sellist võidujooks ei tekiks. Praegu on kitsaskohad eelkõige vaktsiinide tootmises. Kui Euroopa saab tagant aidata toorainete võimaldamisega tarneahelate siis paremaks korraldamiseks, et seda kõike peab Euroopa tegema, et need vaktsiinid jõuaksid siis ikkagi liikmesriikideni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Ülemkogul arutati koroonakriisi vastast võitlust ning võimalusi vaktsiinitootjate survestamiseks, et vaktsiinid jõuaks meile kokkulepitud mahus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuursaadik Kaja Taela kalender on viimased kolm ja pool aastat olnud tihedalt täidetud kõikvõimalike Euroopa Liidu koosolekute ja kohtumistega Brüsselis ja mujal. Sellesse aega jäi ka eriti intensiivne Eesti eesistumise periood. Ees ootab kliima ja energia ja poliitika erisaadiku töö. Tegemist on uue ametikohaga välisministeeriumis. Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Kaja Tael. Ja kui ma vaatan näiteks siin Euroopa liidus toimuvaid arutelusid, no praktiliselt ei ole ministreid, kes ei peaks tegelema ka kliimaküsimustega ka välisministrile, on see oluline teema nii Euroopa Liidus kui ka ÜRO-s, kus me oleme julgeolekunõukogus ja kus kliima on julgeolekuga väga tihedalt seotud. Kindlasti on välisministril tarvis kedagi oma ministeeriumis, kelle jaoks see teema oleks nagu tema oma teema ja mitte nagu kõrvalteema, nagu ta siiani siiani on olnud. Tael ütleb, et majandus liigub kogu maailmas uue mudeli poole ja Eesti inimesed võiksid märgata sellega seoses avanevaid võimalusi teaduses ning äris. Rohepööre tähendab ka piiranguid ja põlevkivitööstuse kokkutõmbamist. Kust ikkagi peaksid Ida-Virumaale tekkima uued atraktiivsed töökohad ja kuivõrd Euroopa liit abiks saab olla? Kaja Tael. Euroopa liidul on teatud rahalised vahendid selleks, et seda soodustada. Kindlasti me seda taotleme, kindlasti me kvalifitseerume sellistele toetustele. Kas see nüüd on võluvits, mis kohe homme kõiki aitab? Selles ma natuke kahtlen. Aga eks siin on tarvis sellist ühist energiat selle nimel. Euroopa liidus ei tasu kahelda ja see muutub tulevikus üha võimsamaks, usub suursaadik suurtest küsimustest. Kõige kriitilisem on jätkuvalt rändeteema. Kohustuslikud kvoodid on surnud, aga aidata rände surve alla sattunud riike tuleb ja kokku leppida tuleb. Eesti uue valitsuse liikmete sõnumid, mis ei ole läinud kokku Euroopa Liidu väärtuste või peavoolupoliitikaga on meie diplomaatidele tähendanud küsimusi ja selgitamisi. Kindlasti küsitakse, kindlasti peab selgitama. Alati ei ole see väga mugav, aga see ei ole ka väga ebatavaline, aga rohkem on ilmselt, et tähelepanu ikkagi väga konkreetsetele seisukohtadele mingites konkreetsetes seadusandlikus aktides ja niikaua, kuni me seal ei ole teinud midagi revolutsioonilist või noh, pigem ütleme tagurlikku, siis ma arvan, et me saame Euroopa liidus endiselt päris hästi hakkama. Alates jaanuarist saab Eesti alaliseks esindajaks Euroopa Liidu juures suursaadik Rein Tammsaar rahvusringhäälingu raadiouudistele. Pehand, Brüssel, Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suursaadik Kaja Taela kalender on viimased kolm ja pool aastat olnud tihedalt täidetud kõikvõimalike Euroopa Liidu koosolekute ja kohtumistega Brüsselis ja mujal. Sellesse aega jäi ka eriti intensiivne Eesti eesistumise periood. Ees ootab kliima- ja energiapoliitika erisaadiku töö. Tegemist on uue ametikohaga välisministeeriumis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolmapäeva õhtul alanud vihmasadu ja öised külmakraadid muutsid Tallinna kõnniteed ja kõrvaltänavad väga libedaks. Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja doktor Vassili Nouak ütles, et kui tavalises ööpäevas jõuab nende traumakabineti umbes 65 inimest, siis täna hommikul alates kella kaheksast saabus sinna viie tunni jooksul 38 inimest. Praeguseks juba peaaegu 40 inimest saabunud meie traumakabinetti enamus nendest rohkem kui pooled libedaga kukkunud. Paljudel nendest on siis luumurrud, mis vajavad operatiivravi või traumatiseeritud ja see läheb kipsi ja pikemaks ajaks patsiendid rivist väljas nii-öelda haiguslehel. Nii et olukord on tõsine. Munitsipaalpolitsei abitelefonile tehti ainuüksi hommikul libedate kõnniteede ja tänavate asjus 60 abikõnet. Tallinna keskkonna ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo sulg nentis pärastlõunal, et jalgsi liiklemine on jäiste kõnniteede tõttu kohati ohtlik. Tema sõnul pole linna hoolduspartnerid reageerinud piisavalt kiiresti ning linnal on kavas rakendada ka sanktsioone. Ka abilinnapea Vladimir Svet ütles, et olukorraga pealinna kõnniteedel ei saa mitte kuidagi rahul olla. Meie partnerid on selgelt jätnud libeduse tõrje õigeaegselt tegemata. Praegu käib nagu sellel öösel korrektselt tegemata töö tagajärgede likvideerimine ja alles seejärel me jõuame kindlasti ka selleni, et esitada partneritele ka lepingujärgset leppetrahvi. Swed ei osanud veel öelda, milliseid ettevõtteid leppetrahvid tabavad ja kui suured need on. Tema sõnul läheb aktide koostamiseks veel paar päeva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kümned inimesed said pealinna libedatel tänavatel kukkudes viga ning pidid pöörduma arsti poole. Tallinna linnavalitsus süüdistab puudulikus libedatõrjes oma teehoolduse partnereid ja määrab neile leppetrahvid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui tõepoolest need kaks erakonda otsustavad presidendivalimistel riigikogus mitte osaleda, sellega blokeeritakse parlamendi tegevus siis on ka teiste osalemine valimistel muudetud juba eos mõttetuks ja see oleks Eesti oludes pretsedent. Kui kaks erakonda, Rahvaliit ja Keskerakond on deklareerinud, et nemad kavatsevad üles seada presidendikandidaadina Arnold Rüütli kandidatuuri siis praegu, peale kokkuleppe sõlmimist on neil olemas piisavalt hääli selle kandidatuuri ülesseadmiseks juba Riigikogus. Meie president on printsiibis põhiseaduse hoidja ja põhiseaduse järgi tuleks president valida riigikogus. Kuid kui president ei üritagi presidendi valimist riigikogus, siis see näitab, et president ei hooli põhiseadusest. Ansip hoiatas ka omavalitsuste juhte mitte alluma erakondade santaažile, kes lubavad neile lisaraha lisaeelarvest. Ma soovitaksin nendel vallavanematel mitte lasta ennast ära hullutada, mingeid maksumaksja rahaga häälte ostmisi olla ei saa, ilmselt on tegemist lihtsalt katsega inimesi ära hullutada, neile lubatakse midagi, mida tegelikult ei kavatsetagi täita ja mida pole võimalik täita. Kindlasti ei peaks sellest, mis eelarves kirjas on, sõltuma nende maailmavaade ja ka nende seisukoht lähenevatel presidendivalimistel. Ansip, kes pooldab kohalike omavalitsuste autonoomia suurendamist, ütles, et omavalitsustele tuleks anda vaba voli raha suunamiseks konkreetsete se projektidesse. Mina olen väga veendunud selles, et me peame käituma nii, nagu käitutakse Euroopas, ehk me peaksime riigieelarvest andma kohalikele omavalitsustele vahendeid seaduse alusel ilma neid vahendeid sihtmärgistamata, selleks, et kohalik omavalitsus saaks täita kõiki oma funktsioone.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Andrus Ansip kahe erakonna plaanist mitte osaleda parlamendi presidendivalimiste voorus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSoome valitsuse eilne otsus isoleerida Uusimaa maakond on ajendatud murest, et koroonaviirus on riigis levinud kiiremini, kui tervishoiuspetsialistid veel nädal tagasi prognoosisid. Uusimaa maakond on aga Soome kõige tihedama asustatusega ning seal elab kolmandik Soome rahvastikust ehk 1,7 miljonit inimest. Ka koroonaviiruse levik on seni jäänud peamiselt Uusimaa piiresse. Maakonna eraldamise põhjus on, et epideemia on praegu Uusimaal selgelt ulatuslikum kui mujal riigis. Nii ütles Soome peaminister Sanna Marin eile hilisõhtul peetud pressikonverentsil. Ülejäänud maakondadesse reisivad Uusimaa elanikud võivad seega levitada viirust ja üle koormata teiste piirkondade intensiivravi osakonnad. Liikumiskeeldu uusi maale ja uusimalt välja hakkab valvama politsei, kes saab liikluse suunamiseks abi Soome kaitseväelt. Ühistransport jääb käiku vähemalt mingis ulatuses, sest hädavajalik liikumine üle Uusimaa piiride on siiski lubatud ka erakorralises olukorras. Operatsiooni juht Lasse abio. Me seame üles piisavalt kontrollpunkte, nii et ka kõige väiksemad teed saavad kaetud. Me hakkame valvama ka raudtee ning lennuliiklust raudteejaamades ja lennujaamas. Soome valitsuse otsust käsitleb täna neljapäeval riigiparlament. Parlamendierakondade juhid on siiski juba varem kinnitanud valmidust lisapiiranguteks. Soome rahvusringhäälingu üleküsitluse kohaselt toetab neid ka Soome üldsus. Soomes oli kolmapäeva pärastlõunaks kinnitust leidnud 880 koroonaviiruse juhtumit. Haiglaravil on 82 inimest, kellest 22 on intensiivravil. Koroonaviirusega nakatumise tagajärjel on Soomes surnud seni kolm inimest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus otsustas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks keelata pealinna Helsingit hõlmavasse Uusimaa maakonda sisenemise ja sealt lahkumise. Politsei sõnul võetakse kontrolli alla kõik teed ja ühistransport ning kontrollitakse igat üle maakonnapiiri pürgijat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRakveres kaheksaks aastaks linnaliinibussi hanke võitnud hansabussi jaoks teeb olukorra mugavamaks see, et järgmisest suvest hakatakse teenindama ka Lääne-Virumaa maakonnaliine, ütles ettevõtte juhatuse esimees Indrek Halliste. Teeb lihtsamaks tegelikult ka nii Rakvere linnale kui ka maakonna vaatest, kus saab leida seda sünergiat omavahel ja samamoodi meil siis endal, siis nii bussijuhtide osas kui, kui üldse, siis asjaajamise osas on ta kindlasti lihtsam kui, kui see, kui oleks eraldi täiesti, kui me räägime nüüd lääne Lääne-Virumaast tervikuna või ainult Lääne-Virumaa maakonnast, siis seal on suurusjärk kuskil 60 bussijuhti, keda me värbame, et me kindlasti ootame kõiki meie juurde tööle ja nüüd, kui me räägime Rakvere linnast, siis siis siia me värbame esialgu 14 bussijuhti, siin on meil hetkel komplekteeritud, aga loomulikult ootame kõiki meie juurde tööle, nii et, et meil on rõõm olla üks suur tööandja, nüüd siin Rakveres ja Lääne-Virumaal laiemalt. Viie osalejaga hange oli küll keeruline, kuid ühtegi protesti ei laekunud, sõnas Rakvere abilinnapea Gert Karus. Tehniliselt oli tegelikult väga keerulise hankega, et arvestades seda, et tegemist on kaheksa aastase lepinguga, siis siis neid detaile, mis oli vaja läbi arutada, oli väga palju. Transpordihanked on tihti ju väga keerulised ka selles osas, et kes hanked kaotavad, need vaidlustavad, mõnikord vaidlustab isegi see, kes võidab, sest ta ei ole rahul selle lõpptulemusega. Kuidas teil läks? Meil läks selles mõttes hästi, et küsimus taandubki tegelikult hanke kvaliteedile tingimuste kvaliteedile, kui see hange on üles ehitatud väga arusaadavalt, selgelt siis ega vaidlustamismoment on ka vähe, nii et nii et meil tõesti läks see hange ilma vaidlustuseta. Täna linna rahvale tutvustatud bussidel on kujutatud Rakvere sümboleid Gert Karus. Ei, see ikka oli meie tingimus, et, et meil algusest peale soov, et me tahame seda neid busse näha linna sümbolkujunditega ja, ja meie suurepärane linnakunstnik sai väga hästi selle töö. Nii Rakvere linnaliinidel kui ka Lääne-Virumaa maakonnaliinidel on bussisõit tasuline. Rakverest, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uuest aastast teenindab Rakvere linnaliine seitse uut Hansabussi CNG-bussi. Linnaliinibussi hanke maht ulatub aastas üle 560 000 euro.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHinnalangus on Eestis nüüdseks kestnud seitse kuud. Tartu lõunakeskuse juht Marju Jeedas ütleb, et inimeste kevadel muutunud ostuharjumus püsib. Poes käiakse kiiresti, ostetakse kogu vajalik kaup ja palju korraga aega veetma ei jääda. Et eks see tuleneb ka sellest, et meelelahutusüritusi toimub ka majades vähem üleüldse nagu söögikohtades, et pigem ma arvan, inimesed eelistavadki koju toitu tellida. Siiski oli oktoober just väga hea kuu, sest oli koolivaheaeg, inimesed püsisid Eestis ja külastatavus sel nädalal kasvas. Oluliselt on aga teatud valdkonnad, mis on rohkem ühes või teises suunas mõjutatud, ütleb Jeedas. Meil näiteks pangakontor pani oma uksed kinni, kuna on juba aru saadud, et saab ka inimesi teenindada teisi vahendeid kasutades. Sellised valdkonnad nagu reisitarvikud, käsitöötarvikud on praegu raskemas seisus ja vaba aeg on just selline vaba aja rõivad ja jalatsid, et tundub, et see on jälle teistpidi, et inimesed tegelevad spordi ja vaba ajaga, et see on nagu rohkem kasvus praegu. Poed ja keskuse rentnikud lepinguid üles öelnud ei ole. Kuna ikkagi riigilt oli neid toetusi meie poolt tuli toetuse üürnikel ja taastumine oli päris kiire, siis hetkel on olukord tegelikult suhteliselt stabiilne. Seda te ei karda, et juhtub nii, nagu kevadel juhtus, et kaubanduskeskused peavad oma uksed mõneks ajaks kinni panema. Signaalid ikkagi riigi poolt on ka olnud, et seda ei tehta, eks me ikka kardame, et see majanduslik kahju ikkagi sellel hetkel noh, kevadel oli paljudele üürnikele oligi väga suur. November on juba jõulukampaaniate kuu, Marju Jeedas ütleb, et jõulud ära ei jää, lihtsalt sel aastal on teistmoodi. Peame tegema kõik selleks, et see ostlemine oleks võimalikult ohutu enne jõulu, tegelikult on ju veel must reede, mis on plaanitud novembri lõpus ja see nüüd ülemaailmne kampaania, eks see ole näha, kuidas inimesed käituvad, aga me väga loodame, et reeglitest peetakse ikkagi kinni ja, ja me saame ohutult keskusi jätkuvalt lahti hoida ja inimesed saavad oma ostud ära teha. Kui nüüd valitsus peaks kehtestama maski kandmise kohustuse, kuidas teie seda olete mõelnud reguleerida? See on meie poolt täiesti aktsepteeritav, me just täna arutasime ka, et panna nagu kõigile juba maskid ette, et juba ennetada seda kohustust. Külastajatelt ka eeldaksite maski kandmist. Ja siis tuleb, kui juba tuleb ka riiklikult ja me ise ka juba soovitame, et soovituslikult võiks ka külastajad maski kanda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hinnad on aastases võrdluses 1,5 protsenti langenud, selgub Statistikaameti andmetest. Languse taga on peamiselt mootorikütuse ja lennupiletite hinnalangus. Vastupidises suunas liikusid toidukaubad, mis on kahe protsendi võrra kallimad, kui eelmise aasta oktoobris. Samas toitlustusasutustes ei ole hinnad veel langema hakanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeil on tegelikult loomulikult üsna selline rahulik ja me ootame tervisekaitset, kes kohe peaks meile jõudma. Meil on olemas konstruktiivne tegevusplaan, kuidas edasi liikuda ja loodame parimat. Igatahes meie kliendid praegu tunnevad ennast rahulikult, igaüks on oma toas, avalikes ruumides me neil olla ei luba. Tuleb ka siis meedikum, kes hakkab tegema teist. Kas need ruumid on võimalik ka desinfitseerida? Juba eile õhtul seda tegime me ja kohe, kui terviseamet siia kohale jõuab, siis me vaatame veel, mida täiendavat saab ette võtta. Ja meil on tegelikult juba sellest hetkest, kui me selle esimese proua suhtes oli niisugune. Haiguskahtlus me tegelikult oleme kolmanda korruse isoleerinud nii-öelda teistest korrustest, nii et sealt inimesed üldse ei ole välja käinud, välja arvatud. Kui vanad need inimesed on, kellel tuvastati viirus? Vaatasin üks on 89 ja teine oli vist 84. Praegu niisugune olukord, mis on tekkinud, et see on mõnes mõttes olnud tingitud sellest, et ma olen ise olnud väga proaktiivne, nõudmaks neid teste. Sest need kaks meesterahvast, kes said positiivse tulemuse, olid tegelikult täiesti terved. Ma tegelikult tahtsin testi tellida ühele teisele kliendile, kellele seda ei tehtud mingil põhjusel. Lõpuks ma sain ta haiglasse ja kui siis terviseamet tuli testi tegema, siis ma andsin nii-öelda üles need kaks meesterahvast, kes istusid selle minu, minu kahtlusalusega nii-öelda ühes söögilauas ja neilt test võeti ja see osutus positiivseks, kusjuures ma siiamaani ei tea, mida näitab selle kliendi test, kes meil lõpuks viidi haiglasse, kelle suhtes meil oli koroona kahju. Sisuliselt need kaks esimest haigestunud, kes ära viidi, olid olemuselt üsna terved. Nad kõnd, üks kõndis, ise, naeratas ja lehvitas. Loomulikult on nad oma hädadega. Miks nad siin on, nad on vanad inimesed ja ja dementsed ka. Kas haigustunnuseid on meil ka teiste hooldekodu patsientide, kelle puhul te ei tea, kas nad võivad olla sellesse viirusesse nakatunud või mitte, kas teised on terved? Meil ei ole praegu ühelgi kliendil haigustunnust ja ma ütlen, et ka ka nendel nendel meestel ei olnud haigustunnuseid isegi ühte nendest meest me samal õhtul olime pesnud. Me ei pane kunagi klienti pessu juhul kui tal oleks nagu midagi viga. Nii et meie hinnangul oli, oli kõik korras, ühel meesterahval oli siis ka õhtul väike palavik ikkagi tõusnud ja, aga kiirabi hindas ka nad nii heasse tervisesse, et neid esimese hobiga isegi tahetud ära viia. Saarte hääl kirjutab, et, et ka teie hooldekodu oli palunud endale inimesi appi. Tegelikult ei tohiks ju võõrad inimesed üldse hooldekodusse tulla. Jah, tegelikult ma mõtlesin juhina paar sammu ette ja eeldasin, et kui peaks juhtuma, et minu töötajatest keegi haigestub ja mul on töötajaid liiga vähe, siis ilmselt on vaja neid vabatahtlikke. Me siiani ei ole ühtegi vabatahtlikku veel kasutanud ja ma olen lasknud viiel oma töötajal teha koroonatesti ja kõik ka töötajate vastused on senini negatiivsed.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaa Südamekodu kahel nakatunud elanikul väliseid haigustunnuseid polnud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIdee Tallinn-Helsingi ühenduste eest ja hiljem tunnelist on vana juba pea 150 aastat ja kerkib aeg-ajalt ikka ja jälle üles. Mõnikord tundub ta päris utoopiline siis jälle küllalt teostatav. Täna on jõutud taas selleni, et Harjumaa maavalitsuse eestvedamisel on tehtud eeluuring. Nüüd peaks tegema tasuvusuuringu muuhulgas geoloogilise merepõhja uuringu Harju maavanem Ülle Rajasalu. Kindlasti on vaja teha geoloogilised uuringud. Eesti ja Soome geoloogiakeskused on mõlemad valmis, selleks laevad on ka olemas, mis oleks võib-olla lähteülesanne, sest merepõhi tuleb läbi uurida. Tegelikult on Soome poolt väga lihtne seda teha, sest seal on puhas graniit. Graniit on tugev, ta ei lange kuskile, ta ei lähe kuskile. Meie võib olla Harjumaa osas, siin Viimsi poolt on nagu natuke raskem, see merepinnas. Uuring peab näitama, kuidas ja mismoodi ehitada ja kui palju see kõik maksma läheb ning selle uuringu läbiviimine nõuab raha. Majandusminister Kristen Michal. Selleks tuleb taotleda ka Euroopa vahendeid, et miks me täna just arutasimegi Harju maavalitsusega, sest teised osapooled justkui oleks valmis sinna panustama, et, et kuidas on Eesti poolt, et kas maavalitsus saaks selleks vahendeid, kas majandusministeerium üldse on huvitatud, et noh, seda, seda hoiakut on oodatud tegelikult meie poolt ja, ja mina saan küll täna kinnitada, et meie ja, ja meie ametnikud on sellest huvitatud ja me püüame siis otsida ka sellele jõudumööda rahastamist, et saaks minna Euroopa poolsed vahendit taotlema. Kuidas hindab tänast kohtumist maavanem Ülle Rajasalu? Tänane nõupidamine andis minule väga positiivselt, sest ma nägin, et minister, kelle silmad lõid särama, kes tabas täpselt ära sotsiaalmajandusliku arengu uued töökohad, uued võimalused, uued investeeringud, et mul on tugevalt hea meel, et me täna siia tulime. Ja Kristen Michal kinnitab Kui vaadata tulevikku, siis meil on siinsamas ka need samad plaanid näha, et see annaks ikkagi Tallinnast märksa suurema regiooni juurde liikuvuse samamoodi Helsingis, et see võiks ikkagi olla asi, mis mõlemale linnale mõlemale riigile annab majanduslikult väga suure võimaluse inimestele tegelikult väga head võimalused, nii et ma arvan, et igal juhul sinna paigutatavad eurod on seda tulevikuprojekti väärt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandusminister Kristen Michali ja Harju maavanema Ülle Rajasalu osavõtul arutati arenguid Tallinn-Helsingi tunneli rajamisel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJaani kirik on varjusurmast ärkamist oodanud 60 aastat. Täna kolmandat korda tähistataval Tartu linna päeval toimus pühakoja ametlik taasavamine pühitsusjumalateenistus. Tseremoonial osales ka ülikoolilinnas külaskäigul viibiv Saksa liidu president Hort Külar abikaasaga ning Eesti presidendipaar laulis jaani koguduse koor. Pühitsemisjumalateenistuse viisid läbi Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder, peapiiskop emeeritus Jaan Kiivit ning põhja Elbe piiskop Pärbel arnerg Potter. Kõrghetk saabus, kui mikrofoni juurde astus peapiiskop Andres Põder. Pärast sõjatules hävimist 1944. aastal restaureeriti Jaani kirikut järgnevatel aastakümnetel. Põhjalikumad restaureerimistööd algasid kaheksakümnendatel aastatel poolakate poolt. 1993. aastal alustas ehitusfirma unial neid töid, mida kroonib tänane päev. Jaani kiriku taastamine läks maksma 119 miljonit krooni. Eesti riik kandis 55, Tartu linn 11 ja Põhja-Elbe kirik Saksamaal kogus kaheksa miljonit krooni, lisaks inimeste eraannetused üle kogu maailma. Põhja-Elbe kiriku viitse presidendi doktor Henni raameri kinnitusel on Jaani kiriku taastamine Eesti-Saksa kultuuri koostöö parim näide. See päev tähistab ühe eduka koostöö lõppu Eesti ja Saksa kirikuringkondade vahel suured teened, et Jaani kirik valmis sai, on teie endisel linnapeal härra Ansipil kaheksa aastat Tartu ja põhjaEle kiriku koostööd on lühike periood, ent edukas kirik on suurepäraselt restaureeritud ja hea akustikaga. Rõõmustan koos kõigi tar lastega, minule on see suur päev. Sissepühitsemise tseremoonial osales ka vabariigi peaminister ja kauaaegne Tartu linnapea Andrus Ansip, kes kinnitas Eesti raadiole 29. juuni on suur päev meile kõigile. Me kõik rõõmustame tartlased, eestlased üle kogu Eesti, sakslased, soomlased, kõik, kes on andnud oma panuse selle kiriku taastamise heaks see on meie kirik, see on Tartu kirik. Eesti kirik, Euroopa kirik. See on jumala koda, ta on nii palju taastatud, et siin kirikus saab pidada jumalateenistusi ja anda kontserte. Eesti raadio uudistele Tartust Vambola Paavo.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus pühitseti sisse Tartu Jaani kirik. Saksamaa Põhja Elbe kiriku viitseadmiral dr Henning Kramer.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärnus on linna kunstielu kokkuvõtvaid aastaülevaateid trükki antud juba 1997.-st aastast alates. Algusest peale on selle väljaandmise juures olnud aegade jooksul mitmes ametis linna kunstielu juhtinud ja praegu linnagalerii juhataja ametit pidav Alar Raudoja. Mulle tundub, et see on ka ainulaadne Eesti vabariigis, et üks linn annab välja oma kunstnike aastaraamatut ja nii pikka aega, järelikult kunst Pärnus on piisavalt elujõuline, et saab teha sellest raamatut ja, ja teine tõik asja juures on muidugi see, et see raamat läheb iga aastaga paksemaks. Kui me alustasime mingi 36 leheküljega noh, mida nüüd täna võib teda vihikuks siis siis edasiminek on väga suur ja, ja muidugi ega raamatusse ka kõik sisse ei mahu. Raamatus on kajastatud Pärnu kõige peamised kunsti sündmused, kõige tähtsamad kunsti sündmused kõige suurema kõlajõuga. Ja muidugi on seal siis kajastatud ka Pärnu kunstnike tegemisi väljaspool Pärnut. Esitletud raamatus on 84 lehekülge, kuhu on mahtunud analüüsivad ja tutvustavad tekstimaterjali nii eesti kui inglise keeles samuti üle 150 foto ja repro. Otseselt nii-öelda reprodena on võib-olla mingi kümmekond teost seal vaadata, aga kuna raamatus on kuskil üle 150 foto, siis nende fotode peal ei ole mitte ainult kunstnikud, vaid on ka nende tööd, nii et see teoste arv, mis seal raamatus on, on, ma arvan, et sama suur kui mitte isegi suurem Need on sellised, võib-olla ka väiksed preemiad kunstnikule, et, et tema teos on niimoodi eraldi seal eksponeeritud. Aga loomulikult ei maksa sellest teha järeldust, et need teosed, mis ei ole seal niimoodi eraldi välja toodud, et need olid nüüd palju viletsamad. Aga tõenäoliselt siis tähelepanu oli eelmisel aastal nendel kunstnikel Lõppeva aasta Pärnu kunstielu kõrghetkedena nimetas Alar Raudoja praegu kunstihallis üleval olevat Andrus Joonase kureeritud Pärnu moodsa kunsti näitust Me oleme langenud inglid, kes peavad üles tõusma samuti Joonase isiknäitust Riia kunstimuuseumis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus esitleti kunsti aastaraamatut, mis võtab kokku Pärnu kunstnike 2008. aasta kordaminekud nii kodulinnas kui ka kaugemal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Juhan Parts tuletas preemiasaajaid tervitades meelde, et peagi oleme Euroopa liidus ja küsis, kas oskame kalliks pidada Eesti sümboleid ja väärtusi, mida oleme saanud oma vanematelt. Kas oskame viia eestlasliku mõtteviisi Euroopasse? Rahvuslik uhkus, meie iseolemise kindlus ja omariikluse tugevus ei saa olla paljas voor, lippu saab lehvitada ning vappi saab kanda ikkagi kellegi käsi hümni laulda. Suu kõige taga on mõtlevad tegutsevad inimesed. Seda sisu, millega kogu meie vabariik toetub, kannate teie need inimesed, kelle tööd ja tegemised elutööd on aidanud Eestil tulla selleni, kus me praegu oleme. Teaduste Akadeemia president Jüri Engelbrecht ütles, et praegu, mil räägime palju Euroopa liidust, on teaduse globaalne iseloom selgelt tunnetatav, aga teadmisi on vaja ka kodus Eestis. Samas ei saa muutuda liialt pragmaatiliseks. Kui me midagi seome vajadusega, siis on meil vaja head teadust. Ainult hea teadus on võimeline ette vaatama ja olukorda hindama, soovitama teadmisi igapäevatarbeks ja oskama eraldada teri sõkaldest. Teaduse elutööpreemia said Tartu Ülikooli füüsika instituudi vanemteadur, akadeemik tšeslav Lustšik ja ajaloolane Sulev Vahtre. Aastapreemia sai teiste seas ka Tartu Ülikooli professor Eero Vasar, kes uurib koos kolleegidega ärevusseisundit. Ühelt poolt on see väga tugev edasiviiv jõud tänu sellele me kohaneme ümbritsevas keskkonnas, aga teiselt poolt, kui see muutub haiguseks, kui ta muutub ülemääraseks, siis see väga tugevasti langetab elukvaliteeti ja inimestele. Mul on väga raske tunda mõnu sellest elust, mis teda ümbritseb. Eero Vasara hinnangul sõltub teadmistepõhise Eestini jõudmine riigi ja ühiskonna suhtumisest teadusesse. Ma arvan, et Eesti riik tahaks nagu suhtuda, aga ta ikkagi hästi ei suuda, see on ka ühiskonna kultuuri küsimus. Ma arvan, et suurtes ühiskondades teadus nii teisejärguline nähtus ei ole, sest suured ühiskonnad tunnetavad, et teadus ongi ju see põhiline jõud, mis ühiskonda edasi viib. Spordi elutöö preemiad määrati postuumselt jalgrattur Lauri Ausile ning kiiruisutajale ja spordi edendajale Ants Antsonile. Antsoni sõnul on sportlase elutööd lihtne mõõta, sest resultaat on näha Wiedemanni keeleauhinna saaja. Keeleteadlane Viivi Maansoo kutsus üles emakeelt hoidma ja avaldas heameelt, et eesti keelt rohkem väärtustama on hakatud ja aastaid välja antud preemia nüüd lõpuks riiklikuks muudetud. Kultuuri elutöö preemia said Vello Salo, kes aastaid välismaal Eesti keelt ja kirjandust tutvustanud ning näitleja Herta Eelmäe Elviste Herta Elviste kinnitas, et ei unistanudki lapsena näitlejakutsest. Mina tahtsin saada väga kas kuue-seitsme aastaselt ja mõtlesin kas juuksuriks või siis kirikuõpetajaks, aga kuna need on väga ju niisugused tööd, mis tuleb rahvaga teha ja lõpuks sai minust näitleja ja muud tööd, ma ei oskagi teha ja muud tööd ma ei ole teinud, väga noorelt. Hakkasin sellega peale teatrisse, läksin juba kolmeteistaastaselt ja te olete õnnelik olnud näitlejana.",
"role": "user"
},
{
"content": "Anti üle riiklikud preemiad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViljandi järve kaldal oli Keskerakonna lipu masti tõustes pea 30 kraadi sooja. Tulistel poliitika aruteludel leiti, et Reformierakonna usalduskrediit koalitsiooni juhtparteina on otsas ja Keskerakond on valmis võtma valitsus vastutuse. Ega see ometi ei tähenda, et Savisaare ja Ossinovski koostöölepe on tõesti olemas. Erakonna aseesimees Kadri Simson. See ei tähenda Keskerakonna sotside diili, sest meist kahest ei piisa. Tegelikult on tänases valitsuses IRL see, kes peaks seisma tänase olukorra muutmise eest. Kui nad jätkavad mitte midagi tegemist Reformierakonna juhitud valitsuses, siis nad hääbuvad, siis saab IRL-ist ja vabaerakonna kas üks või jääb ainult üks ja järelikult riigikogus ka vabaerakond soovib muutust. On olemas need erakonnad, kes tahaksid teistsugust poliitikat kui Reformierakonna juhitud poliitika. Me alustaksime sellest, et tuleb anda uus hingamine. Piirkondadele tuleb tagasi anda omavalitsustele vahendid oma elu korraldamiseks. Ja kindlasti peab valitsus märksa tõsisemalt seisma selle eest, et inimeste palgad tõuseksid. Keskerakonna peasekretär Priit Toobal avaldas arvamust, et neljandiku valijate toetusega Keskerakond peaks järgmistel presidendivalimistel kindlasti välja käima oma kandidaadi. Seda siis nii mõlemas voorus, nii kindlasti Riigikogus suure tõenäosusega sel korral ma arvan, et presidenti parlamendis ära ei valita, vaid tehakse ta valijameeste kogus, et ka valijameeste kogus peaks panema Keskerakond oma kandidaadi välja. Nimedest Toobal rääkida ei soovi, kuid ta peab täiesti võimalikuks, et presidendikandidaat tuleb väljastpoolt erakonda. Lõimumispoliitika arutelul kinnitati veel kord, et Keskerakond on pagulaskvootide vastu ja Eesti immigratsioonipoliitika ei saa olla Brüsselist juhitud. Juhatuse liige Mailis Reps. Kindlustunnet, et Eesti riik oleks valmis integreerima ja tõepoolest oma haridusse oma sotsiaalsüsteemi haarama, neid inimesi, kes on väga erineva kultuuritaustaga, meil täna ju ei ole, nendele küsimustele ei soovita veel sisuliselt vastata. Ja eks see debatt ole ju riigikogus veel ees. 29. novembril toimuval Keskerakonna kongressil on plaanis uuendada erakonna programmi ja põhikirja kuid kes jätkab erakonna esimehena. Peasekretär Priit Toobal. Lähen järgmisel nädalal Edgar Savisaare juurde nõu pidama, vestlema, et mis on tema plaanid tulevase kongressi osas, nii et täna ma jään vastuse võlgu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakond soovib võtta valitsusvastutust ja esitab eelseisvatel presidendivalimistel oma kandidaadi. Reformierakonnal on aeg minna opositsiooni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIseseisvuspäeva ettevalmistamisest ja pidulikust melust endast puhanuna algab karm argipäev. Kui Keskerakond nüüd peeglisse vaatab, ei näe nad parteide reitinguid lugedes murekordse mitte sellepärast, et Reformierakond on neist ikka eespool vaid venekeelsete valijate kaotuse tõttu. Tallinnas on kõik korras või isegi hästi. Seal kasvatab keskerakondlasest linnapea Mihhail Kõlvart nii enda mõju pealinnas kui ka Keskerakonna toetust. Ent Ida-Virumaal lähevad peaministripartei asjad allamäge. Põlevkivielektrile hüvasti ütlemine on pannud vilkuma Keskerakonna lambid, sest energeetikud ootavad sõnumit, mis neist edaspidi saab, seda nad aga ei kuule. Tulemus jaanuaris oli Ida-Virumaal Keskerakonna toetus 50 protsenti, veebruaris 36. Nii näitab uuringufirma Turu-uuringute AS küsitlus. Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas räägib rohepöördest ja süsinikuvabast ühiskonnast, aga Ida-Virumaalased tahavad, et keegi räägiks nendega personaalsest tulevikust. Lisaks suhtub tuntav osa venekeelsetest valijatest ettevaatlikult ja umbusuga praegusest valitsusse, kus Keskerakond lepib EKRE ja Isamaa küllaltki Venemaa kriitilise retoorikaga. Olgu siis teemaks teise maailmasõja ajalugu, Eesti okupeerimine 20. sajandil või Krimmi annekteerimine ja sõda Ida-Ukrainas nüüdsama. Nii toetas veebruaris keskerakonda 16 protsenti eestlastest ja 58 protsenti muust rahvusest valijatest. Ehkki sellega hoiab Keskerakond venekeelse valijaskonna seas esitoetust, oli see veel jaanuaris 66 protsenti minevikus aga veelgi enam selgelt üle 70, kohati isegi üle 80 protsendi. Mõistagi oli keskerakonnale mõru kaotada hiljuti võim Tartus ka Valgas ja nüüd ilmselt Pärnuski. Ent järgmise aasta sügise kohalike valimiste kontekstis on neile kõige valusam see, et varsti juba kaks aastat ollakse eemal Ida-Virumaa suurima omavalitsuse Narva linna valitsemisest. Seni on ebaselge, kuidas Keskerakond proovib Narvat tagasi võita. Võib juhtuda, et üksinda nad seda ei suudagi ja kõige mõistlikum oleks moodustada Narvas valimisliit koos sotsiaaldemokraatidega, kus ühel plakatil vaataksid valijate poole Keskerakonna Yana Toom ja sotside Katri Raik. Nii või teisiti on Keskerakonna lähema pooleteise aasta ülesanne saada tagasi pudenema hakanud venekeelsed toetajad ja samal ajal hoida koos koalitsiooni, mis Keskpartei toetajatest õrksust tekitab. Keeruline.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna peamine ülesanne on saada tagasi venekeelsed toetajad ja hoida samas koos koalitsiooni. 30 protsenti Eesti elanikest eelistab peaministri kohal näha Keskerakonna esimeest Jüri Ratast, kuid Ida-Virumaal on Ratas toetust mõnevõrra kaotanud, selgub veebruaris Eesti Päevalehe tellimusel läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitlusest. Reformierakonna juhti Kaja Kallast eelistaks peaministrina 27 protsenti vastajatest, üheksa protsenti vastanuist leidsid, et parim peaminister oleks EKRE esimees Mart Helme, nelja protsendi soosik oli sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUSA president Donald Trump rõhutas valge maja roosiaias, et ülemkohtuniku kandidaadi nimetamine on tema ameti üks kõige olulisem ülesanne. Samuti ütles trump, et Amy Coney Barrett on riigi üks säravamaid õigusaktid jaid. Ta on naine, kellel on võrreldamatud saavutused, kõrge intellekt, silmapaistvad kogemused ja vankumatu lojaalsus põhiseaduse le räägib USA ülemkohtuniku kandidaat ImyConey Barret. Kui mind ametisse kinnitatakse, siis ma ei astu sellesse rolli nende heaks, kes on mu lähiringis ja kindlasti mitte enda heaks. Ma astun sellesse rolli, et teenida teid. Barret on seitsme lapse ema ja seni töötanud apellatsiooni kohtunikuna. Samuti oli ta kunagi 2016. aastal surnud konservatiivse ülemkogu niku Antoninscali abi. Veel kord USA ülemkohtuniku kandidaat Amy Cony Barret. Tema õigus filosoofia on ka minu oma. Kohtunik peab seadust kohaldama nii, nagu see on kirjutatud. Kohtunikud ei ole poliitikud ja nad peavad otsustavalt kõrvale heitma kõik poliitilised vaated, mis neil võivad olla. Ametisse kinnitamise korral oleks 48 aastane Pärret noorim ülemkohtunik. Tema konservatiivsed vaated võivad kaasa tuua muudatusi nii tervishoiu kui ka abordiseadustes räägib abordivastase mittetulundus ühingu spalist juht Margery Tannen. Felser. Mida tahame, on taastada demokraatlikus protsessis lubatud õigused osariikide inimestele, et nad saaksid kehtestada seaduseid, mis peegeldavad nende osariigi soove, räägib USA senati demokraatide juht Jack Shumer. Ülemkohtunik Kinzburg keerab tõenäoliselt praegu hauas ringi, kui näeb, et inimene, kelle nad valisid, üritab ümber pöörata kõike, mis ta tegi. Ma kavatsen olla jõuliselt selle kandidaadi vastu. Demokraadid leiavad, et ülemkohtuniku ei tohiks enne presidendivalimisi ametisse kinnitada ja kandidaadi leidmine peaks jääma võitjale. Vabariiklased tahavad aga protsessiga võimalikult kiiresti edasi liikuda, räägib Marketi ülikooli professor Jad Olt. Father. Nende idee on teha ära asjad, mida nad peavad tegema ja teha seda kiiresti ilma pikemate viivitusteta, nii et sellele jõuaks palju vastuseisu tekkida. Valge maja on võtnud ühendust vabariiklaste senaatoritega, et leppida juba järgmiseks nädalaks kokku kohtumisi barretiga. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump nimetas möödunud nädalal surnud liberaalse ülemkohtuniku Ruth Bader Ginsburgi asemele senise apellatsioonikohtuniku Amy Coney Barretti. Tema ametisse kinnitamine võib aastakümneteks muuta kohtu oluliselt konservatiivsemaks ja toob vaid kuu enne presidendivalimisi kaasa terava võitluse senatis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRetke juhtinud Tõnu Ploompuu sõnul ei ole sügis tänavu väga seenerohke, sest ilm on olnud kuiv. Kuna Eestis on üle 2000 liigi kübarsteni, siis jätkus kogenud bioloogi käe all avastamisrõõmuga. Praegu, kui inimestel on kahtlus, millise seenega tegemist ei tasu, seda põske pista ning ainult pildi järgi ja interneti abil tundmatut seent määrama hakata, on riskantne, jätkab bioloog Tõnu Ploompuu. Kui nüüd internetikeskkonnas, kus ma olen jälginud asju, siis sealsed pakkumised vist on, need on ikka noh, niimoodi õudust tekitava t millal kiirabi omaja kutsuda, sest selline pildi järgi segi ajamise võimalus on ikkagi väga suur. Inimeste teadmised seente kohta on erinevad. On neid, kes korjavad vaid mõnda üksikut liiki kuid on ka neid, kelle jaoks on valik laiem, jätkab seeneretkel osaleja Mare. Seenesõber olen küll ja, ja täna just sõites arutasime, et kui palju neid liike on, mida julgeks korjata, et no 10 15 võib-olla tuleb ära, mida julgeks korjata ja teades kui võtta need erinevad tatikud ja, ja need kõik eraldi, et siis võib-olla nii palju tuleb. Silma õpikoja loodusõppe juhendaja Marko Valker end seeneeksperdiks ei pea, kuid liike, mida ta julgeb korjata, on kuni poolsada. Ma korjan ikkagi selliseid enam tuntumaid seeni, et mis on väga selget selliste määramistunnustega ja, ja mida ma siis tõesti eksimatult tunnen. Tõnu Ploompuu sõnul on seente korjamine olnud Ida-Eestis pikema traditsiooniga, Lääne-Eestis ei peetud seentest aga varem eriti lugu. Või võtame, ütleme veel 150 aastat tagasi, siis eestlane seeni ei korjanud, no ütleme, lääne-eestlane, et siis siis oli nad kõik saarlased, ütlesid maahallitus, eks ole nende kohta, et nemad niisuguse asjaga ei tegele. Pärast retke avati silma õpikoja juures seenenäitus, mis rändab hiljem edasi oru kooli. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Läänemaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läänemaal peeti seenepäeva. Käidi metsaretkel ning avati seenenäitus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõrumaa turismikoordinaator Kadri Moppel ütles, et kuigi välisturistide arv võrreldes eelmise aastaga on tunduvalt langenud, oodatakse talvel külastajaid eelkõige Lätist ja Venemaalt. Loomulikult jäädakse kannatamatult ootama lume tulekut, sest lumega alati hakkab rahvas rohkem liikuma. Aga üldiselt kõik teenusepakkujad, kellega ma viimasel ajal suhelnud on, on öelnud, et, et praegu hea üllatusena muudkui tuleb jõuluperioodi broneeringuid. Aga kui palju neid nüüd reaalsuses läheb, eks see ole teine asi. Ja jõulude ja talveperioodil on tegelikult tulnud ikkagi juba broneeringuid rohkem ka Venemaa suunalt Läti suunal ja nii mõndagi ka Soome suunalt. Aga Soome suund kindlasti. Meile on hetkel kõige vähem. Rõugest Indioru turismitalu eestvedaja Alar Johansoni arvates on talveperioodil oodata eelkõige siseturistide arvu suurenemist. Kurta ei saa, eestlane on leidnud, leidnud siseturismi ja ja, ja noh, loomulikult tuleb kõvasti kogu aeg tööd teha selle reklaamiga ja selle tagasi järgiandmisi teha ei saa ja noh, loomulikult koostöö siin oma omasugustega, ümberkaudsete turismitaludega Endale ei ole vaja midagi hoida, et kui omal maja on täis, siis tuleb saata sõbrale või sõbra sõbrale ja, ja nii see ringina siinkandis töötab, aga loodetavasti ikkagi tuleb see aasta ka see normaalne talv, aga üldiselt ega ega see eestlane on ära harjunud juba siin paari aastaga selle Eestimaal ringi käimisega ja Eestis on väga mõnus puhata, kallim küll kui mujal, aga siiski Põlvamaal Taevas kõlama kämpingu ja Jõelaevalonni perenaise iia Timi sõnul on nad keskendunud matkaautodega liikuvatele turistidele ning seetõttu on neil talvel majutus teenuse pakkumine keeruline. Me varasematel aastatel hoidsime ka majutusasutust nagu talviti lahti, aga see on päris suur kulu. Nüüd viimased üks kolm-neli aastat oleme me ikkagi teinud juba niimoodi, et septembri lõpuga paneme oma majutuse kinni ja ootame siis kevadel rõõmsalt jälle kliente. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kagu-Eesti turismitalud valmistuvad talvehooajaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTänase Eesti Päevalehe arvamusloos käis Tallinna inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi välja ettepaneku, et koolidele tuleks anda iseseisva juriidilise asutuse staatus, millega valitaks koolidirektoreid ametisse tähtajaliselt ja valiku teeks kooli hoolekogu. Uurisin, mida arvab neist ettepanekutest Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktor Hendrik Agur. Ma olen selle lähenemisviisiga nõus, et koolijuhtide valimise aluseid tuleks üle vaadata, kuna koolijuhtide valimine on niivõrd oluline teema, sest et koolijuhist sõltub ikkagi kooli areng ja kogu koolikultuur ja koolikorraldus. Ma olen Toomas Kruusimägiga väga palju sel selles artiklis toodus nõus, aga ma ei, ei tahaks võib-olla detailides praegu arvamust avaldada, et just see hoolekogu peaks olema see organ, sest et hoolekogude kvaliteedikogemus on ka kooliti väga erinev ja see võib minna teistpidi kreemi, küll aga seda, et koolipidaja kvaliteeti tuleks oluliselt tõsta, et koolipidajal on väga suur vastutus ja kuna koolipidaja me ei saa vastutust võtta jällegi, et et kõik koolipidajad oleksid võrdse kvaliteediga, siis see korraldus oleks tõesti vaja ümber vaadata, et kes direktori ametisse määrab. Ja minu hinnangul on praegu kõige usaldusväärsem direktori valija oleks riik, kas see tähendaks kõikide koolide riigistamist? Kindlasti mitte, aga osades piirkondades võib-olla oleks lausa lausa vajalik, pigem ma olen seda meelt praegu, et direktorite tähtajatud lepingud on täiesti kurjast ja teevad suure karuteene. Direktorid peaksid olema tähtajaliste lepingutega ametis. Kas kogukonna rolli tuleks kooliasjades suurendada? Vastab haridus ja teadusministeeriumi kutse ja täiskasvanu hariduse ning koolivõrgu asekantsler Robert Lippin. Kindlasti sellele leiab pluss argumente et kogukonna rolli suurendamine, hoolekogu tähtsuse suurendamine, see on kindlasti teretulnud. Ja aitab kaasa. Mis, võib-olla see negatiivne külg, selle juures see, kas alati leidub kogukonnas piisavalt inimesi, kes on valmis panustama hoolekogus ja kogu selles juhtimisprotsessis. Aga see idee väärib kindlasti edasist kaalumist. Kuidas olete päri selle mõttega, et koolidele tuleks anda seadusega iseseisva juriidilise asutuse staatus? Jah, see on üks võimalus, kuidas koolide sõltumatust suurendada. Kindlasti selle teema puhul tuleb arvestada sellega, et iseseisev juriidiline staatus tähendab seda, et vastutatakse ka hilisemate ebaõnnestumiste eest rohkem. Mida arvate sellest ideest, et koolijuhid peaksid olema tööl sellise tähtajalise lepinguga, mitte tähtajatu lepinguga? Võib-olla selline tähtajaline tööleping annab mõlemale poolele seda kindlust, et kui ütleme, siis suusad lähevad risti. Et siis on ka mingi hetk, kui leping lõpeb ja saab rahulikult laiali minna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Käivitus debatt koolidele suurema autonoomia tagamisest ja hoolekogu vastutusvaldkonna suurendamisest. Kas koolide autonoomia tagamiseks peaks direktoreid valima hoopis hoolekogud, nagu paneb ette Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi? Mida arvab ideest Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor ning Haridus-ja Teadusministeeriumi esindaja?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAeg on näidanud, et olemasoleva parlamendiga ja Brexit, eriti umbsõlme lahendamisega pole suudetud kuidagi edasi liikuda. Sisuliselt on juba tükk aega olnud kaks võimalikku lahendust. Kas valimised, mis peaksid andma mingisugusegi ettekujutuse, mida inimesed Brexit'i suhtes helistavad või siis uus referendum? Viimaseks pole aga poliitikute soovi olnud, ütleb Raimo Poom. Terve selle aasta niisugust nõksutamist erinevate tähtaegadega ja nende läbikukkumisega olemegi jõudnud sinna, et sisuliselt valimised olid vältimatud. Nii leiburistide liider Jeremy Corbyn kui ka konservatiivide liider Boris Johnson on mõlemad kindlad, et just nemad võidavad valimised. Hobyni keskne sõnum on olnud. Ta muudab avalikke teenistusi ja üleüldse kogu riiki, milleks avaneb praegu haruldane võimalus. Boris Johnson on lubanud Brexiti lõpule viia ja riigi ühendaja olla. Alustades Cominist. Raimo Boom peab tema olukorda üsna keeruliseks. Ta ei taha mitte midagi rääkida Brexitist ja tahab rääkida sisepoliitikast ja samas kui noh, inimeste põhimure on siiski see, mis moel ja kas üldse lahendada Brexit, et Corbyn on seal mitme tule vahel, osa tema parteist on väga Brexiti-meelne osa, samas ei saa üldse aru, miks partei ei võta konkreetset seisukohta, et lõpetada see jama ära ehk siis jääda Euroopa liitu ja seega ta üritab lavieerida seal kahe leeri vahel. Mis puudutab Boris Johnson it, siis temal on omakorda raske, sellepärast et ainukene asi, mis vedas tema plaani päästaks, oleks see, kui ta tõepoolest saavutas valimisvõidu. Keskmine hinnang täna ja valimisteni, ma rõhutan, kuus nädalat aega on ikkagi selline, et tegelikult parlamendis ei saavuta ei konservatiivid ega leiboristid vajalikku absoluutset enamust, mis tähendab seda, et, et noh, kõik, mis me sealt edasi räägime, sõltub juba sellest, et kas keegi on võimeline leidma mingisuguseid liitlasi, kas keegi on võimeline järgmisteks sammudeks koalitsiooni kokku panema ja nii edasi. Mis tähendab ühtlasi seda, et väikeparteide roll tõuseb? Kindlasti kindlasti, selles valguses ongi kõige raskem just konservatiividele, neil ei ole võtta väga liitlasi tootel leida täiendavat toetust. Väga raskeks läheb. Valimiste väljavaadetest rääkides Raimo Poomi hinnangul on Boris Johnson il vähem kaotada. Jeremy Corbyni puhul ei tea isegi seda, kas ta saab jääda edasi leiboristide liidriks, kui leiboristid kaotavad palju kohti, väiksematele parteidele aga Boris Johnson ile päris võitu ennustada on tema hinnangul ka raske.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mall Mälberg rääkis valimistest briti poliitika asjatundja Raimo Poomiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeis on kriitiline, ma nägin teda, tähendab esmakordselt täna hommikul ja multiorgan puudulikkuses hulgiorgan puudulikkuses ja, ja pilt nahast jäsemest, paremast alumisest jäsemest ja selle nahast oli sarnane nekrotiseeriva pehme ko infektsiooniga ehk selle lihasööja bakteri rektsiooniga. Ja minu jaoks oli suhteliselt selge, et me peame koheselt pöörduma lõikustuppa ja tegema laialdase kirurgilise ravi. Tähendab lõikama lahti koed, vaatama, kas koed elulevad ja kõik, mis ei ole elulev, peab saama eemaldatud. Ja selle plaaniga me lõikus tuppa läksime, me informeerisime perekonda põhjalikult, enne, mis on meie plaan ja me lähme samm-sammult edasi, aga me arvasime, et võimalik, et amputatsioon vajalik ja amptatsiooni ja pealtpoolt põlve küllalt poolt põlve. Jah, jah, mis on perspektiiv või prognoos, kuivõrd on tarvis veel edasi minna, kui kiiresti see selgub? Pehme koinfektsiooniga tavaliselt käiakse mitmed ja mitmed korrad operatsioonitoas, seni kui viimane meeskond, kes opereerib, ütleb, enam ei ole vaja tagasi minna ja me käime iga päev lõikus toas ja eemaldame surnud kudesid, kui neid veel järel on. Seni, kui me oleme 100 protsenti kindlad, et seal ei ole enam surnud kudesid, kõik koer on hästi verevarustatud ja siis me ütleme, et enam tagasi ei ole minna, siis me liigume sellest faasist edasi rekonstruktiivsesse faasi, kus me hakkame könti korrastama, panema kokku, tegema naha plastikaid, naha siirdeid, kui on vaja ja korrastada seda prosteetilise jäseme. Parimal juhul, kui pikk töö see arstide poolt on ja halvimal juhul, kui pikalt see võib. Ja kindlasti on see nädalaid, kindlasti on see nädalaid ja te olete kahtlemata taoliste olukordadega varem kokku puutunud. Mis on see negatiivne stsenaarium? Tähendab, surmlõpmed on väga tavalised selliste infektsioonide puhul ja haige üldseisund on väga kriitiline ja ma ei välista seda. Aga me ootame nüüd paremaid, ütleme füsioloogilisi näitajaid peale infektsiooni ehk nakkuskolde eemaldamist, aga nagu ma enne ütlesin, ma ei annaks prognoosi. Ma võtaksin 12 tunni kaupa ja vaatame, kus suunas see läheb. Me lähme varem lõikustuppa, kui seda on vaja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele tehti Tartus järjekordne operatsioon, mille käigus amputeeriti tal veremürgistuse tõttu jalg pealtpoolt põlve.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜks kahest ajab meile udujuttu ja viskab puru silma. Kas peaminister Jüri Ratas, kes ütleb, et tema valitsus soovib raudtee Rail Baltic ehitusega kiirelt edasi minna või siseminister Mart Helme, kelle kinnitusel on tema erakond Rail Balticu projekti seisma pannud? 29. aprillil täitus üks aasta Keskerakonna EKRE ja Isamaa koalitsiooni võimuletulek. Jüri Ratase valitsus saatis sel puhul meediale pikema ülevaate enda edusammudest, milles valitsus annab teada, et Balti peaministrid leppisid kokku Rail Balticu projekti edenemise regulaarse jälgimise et rahvusvaheline raudtee saaks kindlasti valmis järgmise pikaajalise Euroopa Liidu eelarve raames. Niisiis peaks Eesti valitsuse arvamus olema teada ja selge, aga ei ole. EKRE esimees, siseminister Mart Helme ütles nüüd tree raadios, et tsiteeri aga tegelikult projekt seisab nii lihtne see on. Ja see on suurel määral tänu sellele, et meie oleme ta seisma pannud. Kas see tähendab, et EKRE on seisma pannud ka peaminister Jüri Ratase lubaduse minna Rail Balticuga edasi nii kiiresti kui võimalik? Loomulikult saab nii suure projekti otstarbekuse ja ehitamise suhtes olla erinevaid arvamusi. On inimesi, kes seda pooldavad ja neid, kes on sellele vastu. Sama kehtib erakondade puhul. EKRE esitles enne valitsusse minekut end selgelt Rail Balticu vastasena ja esindas nii ka paljude enda valijate mõtteid. Kas need valijad võivad end tunda nüüd petetuna, kui loevad peaminister Ratase positiivseid sõnumeid uue raudtee kohta? Jah, muidugi. Eks neid nüüd Mart Helme püüdiski rahustada ja nendega kokku leppida, et kõik on korras. Rail Balticut ei tule. Kuid kokku peaks Mart Helme leppima kõigepealt Keskerakonna esimehe Jüri Ratase ja Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederiga, kellega ta valitsus vastutust jagab, et kas Rail Baltic ul on tulevik ja kui, siis milline see oleks aus ka Läti ja Leedu kui partnerite suhtes, samuti Soome suhtes kelle osalemine kiirraudtee ehitamisest tõuseb varem või hiljem küsimuseks. Eesti senistel liitlaste Rail Balticu projektis on õigus teada, kas uskuda peaminister ratast või hoopis arvata, et eestlased teevad sulitempu. Rahandusminister Martin Helme ju rääkis siseministriga samas raadiosaates, kuidas Rail Balticu raha kulutatakse asjade peale, mis on meile vajalikud kasulikud ja ei aita seda raudteed ehitada. Tegelikult ei ole just väga usaldusväärne pilt Eestist kui rahvusvahelisest partnerist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui siseminister Mart Helmele ei meeldi kiirraudtee Rail Baltic, siis peaks ta selle kokku leppima koalitsioonipartneritega, aga mitte rääkima avalikkusele peaminister Jüri Ratasest täiesti erinevat juttu, ütleb Toomas Sildam oma nädalakommentaaris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIsamaalise Tartu kodaniku linnapeakandidaat Imre Mürk ütles, et suurim põhjus, miks Tartus on vajadus uute jõudude järele, peitub olemasolevate jõudude linnavalitsemisviisis. Imre Mürk. Aruteludes inimestega on selgelt välja tulnud, et inimesi häirib see poliitiline võimukaabel, mis jookseb siis erakondade, Tartu osakondade ja siis Tallinna vahel, et inimesed tahavad kedagi, kas oleks näoga nende poole ja kohalik inimene, kes hoolib tõeliselt nende probleemidest ja nad tunnevad, et see usaldussild ütleme, kartellierakondade ja nende vahel on murenenud. Mind natuke häirib see, et enamus Tartu linna sellisest suhtlusest kodanikega toimub nii, et pannakse lihtsalt veebilehele üles info, kuid me tahaksime kindlasti käivitada linnavalitsuse aktiivsel toel linnaosade arutelud ja need võiksid olla väga regulaarsed, et inimesed harjuks selle mõttega, et nende oma linnaosas saab Tartu arenguteemadel arutleda. Mürgi sõnul on just juhtimisstiilis ja valitsemise viisis Tartus tarvis muutusi. Ka valimisliidu vabakundlinnapeakandidaadi Gea Kangilaski sõnul on Tartus probleeme inimeste kaasamisega sarnaselt vaba Tartu kodanikule on ka see valimisliit tekkinud protestist protestist jätta ehitamata Anne noortekeskus ja protestiaktsioonidest valeliku poliitika vastu. Kea kangilaski. Kaasamine tähendab eeskätt seda, et sa annad inimestele võimaluse tulla ja osaleda, et see ei tähenda seda, et sa kutsud nad kohale mingil võib-olla neile täiesti sobimatul ajal, lihtsalt selleks, et märkida, et jah, ta käis kohal ja see, mida ta ütles, tegelikult korda ei läinudki. Küsimus on ju selles, kas me suudame inimestega dialoogi luua ja isegi kui me me jääme eriarvamustele, me suudame võib-olla siiski mingisuguseid kokkuleppeid saavutada. Põhiline ongi just see, et luua inimestele selline keskkond, kus nad saavad neile sobival ajal osaleda ja, ja anda neile ka piisavalt aega oma otsuste formuleerimiseks. Reformierakonna linnapeakandidaat ja ametis olev Tartu linnapea Urmas Kruuse ütles, et ka tema jaoks on linna avatus oluline väärtus. Seepärast tegeletakse Tartus kaasava eelarvega ja tema vastuvõtule on alati olnud oodatud kõik, kes temaga kohtuda soovivad. Urmas Kruuse. Tõepoolest, võib-olla hetki, kus mingi probleem on läinud nii suureks ja emotsioon ka, et võib tekkida tunne, et nagu üldse ei arvestada, aga me peame järjest rohkem ka rääkima, sellepärast et inimeste nõuded on ka tegelikult läinud kõrgemaks ja see, mis võib-olla viis aastat 10 aastat tagasi tundus täiesti hea, ei pruugi täna enam olla, nii et me oleme pidevas muutumises. Kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad Eestis 20. oktoobril. Mirko Ojakivi Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnas osaleb valimistel kaks valmisliitu, mille tekkepõhjuseks on protest praeguse linnavõimu valitsemisstiili vastu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAjaloolane Hillar Palamets on ringhäälinguga kokku puutunud aastakümneid, 60.-tesse jääb telekool, hiljem oli mitmeid juhuslikemaid ülesastumisi, kuid ajalootund on see, mida praegu teavad vist küll kõik algust, meenutab Hillar Palamets ise. Noortele orienteeritud raadio kaks oli saanud 1993. aasta sügisel poole aastaseks. Neil oli katseperiood läbi ja nad läksid kindlale formaadile ja siis tuli Tallinnast ettepanek, kui prooviks sellist formaati ajalooalane jutt Tartust ja muusika Tallinnast Allan Roosilehelt. Nii et kokku 18 aastat ja viis kuud. Kokku sai siis 888 saadet, teemasid on veidi vähem, sest mitmed neist kordusid. Näiteks Eesti vabariigi sünd iga kord veidi muudetud kujul Landesveri sõda, Tartu rahu suure sõjasündmusi teemasid võib erinevaid olla umbes 600, aga osa teemasid ma nii dubleerisin või kandsin üle. Raadiojuhtkond tahtis tähtpäevi tähistada. Ajalugu areneb järjest edasi ja järjest tekib ka uusi huvitavaid teemasid, kuid praegu on palametsa arvates õige aeg lõpetada. Lihtsalt ei jõua, 85. eluaasta on ees, nagu tohiks jääda vanaduspuhkusele, nii et raadioga on nüüd kõik. Ma ei julge öelda, et kõik võib-olla tullakse ja kutsutakse kunagi ära ütle kunagi Man Kan ni ütleb sakslane kunagi või ette, tead. Kuid siiski, üks on kindel, 31. märtsil kõlab viimast korda värske saate eest signatuur. Oma käsikirjad annetab Hillar Palamets Tartu Ülikooli raamatukogule Toomas Kelt Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Autor Hillar Palamets salvestas täna 888. saate.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Rahva Muuseumi uue maja peaprojekteerija leidmiseks toimus rahvusvaheline konkurss, mille võitis Eesti firma Ein. Järgmise pooleteist aasta jooksul peavad praegused eskiisprojektid muutuma juba korraliku projektiks, kinnitas EAringi juhatuse liige Hillar Joon. Olulises mahus on siiski asi kõik paigas, aga kindlasti siin Eesti Rahva muuseum veel täpsustab natukene ühte teist ja samuti meie insenerid nüüd vaatavad selle eelprojekti üle ja teevad oma ettepanekud, soovitused, kus veel võiks midagi arvesse võtta. Muuseumi direktriss Krista Aru lisas, et muuseumit ootab nüüd ees suur töö. Üle tuleb vaadata ruumide paigutus ja kasutus. Kindlasti ei ole läbi aga vaidlused, mis siiski ei tohiks muutuda projekteerimist segavateks, rääkis Aru. Loodan väga, et sellist tõsist kriisi enam ei tule, eks ta selline parajas mätalt mätal hüppamine on ja päriselt võib-olla kõiki neid vaidlusi ette näha ei ole isegi võimalik, aga ma loodan, et just selline kultuuride vahelisest erinevusest tulenevad lahkarvamused neid enam ei tule. ERMi hoone ehituse rahastamise skeemi kinnitas valitsus jaanuari lõpus. Selle plaani kohaselt peaks 500 miljonit tulema Euroopa struktuurfondidest ja 900 miljonit Kultuurkapitali kaudu. Aktsiisi ja hasartmängumaksudest. Plaan pole aga saanud veel lõplikku kinnitust, rääkis kultuuriminister Laine Jänes. Kultuuriministeerium ootab juba pikisilmi regionaalministri määrust, mis oli esimesel kooskõlastusringil alates jaanuari lõpust ja meil on selliseid ärevaid noote ja, ja probleeme sellega, sest 500 miljonit, mis oli siis omal ajal kokku lepitud läbi Euroopa Liidu struktuurifondide on majandus-kommunikatsiooniministri ja ministeeriumi ettepanekul see summa vähenemas ja tehakse ettepanekuid, et leida 100 miljonit riigieelarvest. Jänese sõnul on ebamõistlik panna riigieelarvele lisapinget praegu, kui maksulaekumised on langenud. Kui aga regionaalminister kooskõlastust ei anna, lubas Jänes lõpuni võidelda. Ei, see ei saa nii minna, ma ei oska muud midagi öelda, kui siin tuleb nagu tõsine vaidlus sel juhul ja kultuuriministeerium ei kavatse sellega nõustuda. Muuseumi direktris Krista Aru lisas, et rahastamise pärast muretseb ka muuseumirahvas. See lõpeb siis, kui hoone on valmis, ütles Aru. Toomas Kelt, Tartu stuudio.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Rahva Muuseumi uue hoone leping peaprojekteerijaga kirjutati alla.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOsmani jõi presidendiks hoolimata sellest, et kaks opositsiooniparteid ja etniliste serblaste partei hääletust poistesid kohusetäitjana pääses Osmani presidendi toolile juba mullu novembris, kui president Hasim Taši tagasi astus, et minna Haagi erikohtu ette andma aru oma tegude kohta relvarühmituse juhina Kosovo sõjas. Daši ametiaeg ning seega ka Osmani aeg presidendi kohusetäitjana sai läbi tänavu veebruaris, kui võimule tuli uus valitsus. Peaminister Albin Kurtiga eesotsas. Kurti vasakpoolne enesemääramisliikumine aga toetas liberaalosmanit ning nõnda kestis tema eemalolek presidendi toolist alla kuu. Nüüd kuuluvad riigi kõik kolm tähtsamat ametiposti. Presidendi koht, parlamendi eesistuja koht ja peaministrikoht enesemääramisliikumisele meelepärastele poliitikutele. Ametisse astumiskõnes lubas Osmani taastada normaalset suhted Serbiaga kuid peab selle eelduseks Belgradi vabandamist Kosovo sõjas korda saadetud kuritegude pärast. Vabandus pole muidugi kuigi tõenäoline, arvestades, et Kosovot on praeguseks iseseisva riigina tunnustanud juba üle 100 riigi. Aga Serbiat nende hulgas pole. Kosovo ajakirjandus peab Osmanit julgeks poliitikuks, kes suudab kartmatult vastu hakata riigis lokkavale korruptsioonile ning seda harrastavale eliidile hoolimata viimase teenetest Kosovo sõjas. Veel peetakse osmanid karismaatiliseks enesekindlaks ja üldse 20 esimesse sajandisse sobivaks. Tema suure puudusena nimetatakse aga poliitilist kogenematust. See olevat teiste parteide esindajate sõnul enesemääramisliikumise ja sellega seotud poliitikute üldine probleem sest kuna enesemääramisliikumine on olnud pidevalt opositsioonis, pole erakonnal mingitki valitsemiskogemust. Osmani on sündinud Mitrovitšas linnas, mis on väga selgelt polariseerunud albaanlaste ja serblaste vahel. Bristina ülikoolis ja hiljem USAs. Õigusteaduskonnani tuli poliitikasse parempoolse Kosovo esimese presidendi konservatiivi Fatmir Seidio nõunikuna. Ise pääses ta parlamenti 10 aasta eest Kosovo demokraatliku liiga nimekirjas ja oli ka liiga peaministrikandidaat 2019. aasta parlamendivalimistel. Ta lahkus demokraatlikust liigast, kui see moodustas koalitsiooni endistest relvarühmituste võitlejatest koosneva Kosovo demokraatliku parteiga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Juba teist korda iseseisva Kosovo lühikeses ajaloos pääseb presidenditoolile naine. Parlament valis riigi viiendaks presidendiks Vjosa Osmani, kes sügisest oli presidendi kohusetäitja. Varem on naistest Kosovo presidenditoolil istunud Atifete Jahjaga, kes oli riigipea 2011. Kuigi president täidab Kosovos peamiselt tseremoniaalseid ülesandeid, on ta põhiseaduse kohaselt ka riigi välispoliitikajuht.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohus mõistis 33 aastase Mikk Tarraste süüdi üldohtlikul viisil teise süüteo varjamiseks mullu kuuenda juuni õhtul toime pandud kahe inimese mõrvas ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ning mõistis talle liitkaristuseks 20 aastat vangistust. Selle peale lahkusid hüüetega häbi Eesti vabariigile saalist kannatanud ja nende lähedased. Kohus rahuldas kannatanute tsiviilhagi täies ulatuses, mõistes tarrastelt välja üle 334000 euro. Prokurör Kardi Anderson lubas otsuse edasi kaevata, sest eluaegset vangistust, nagu tema oli taotlenud, ei tulnud. Täna kuulsime siis kohtu hinnangut nii teole kui ka siis kohtu seisukohta karistuse osas, prokuratuur on jätkuvalt seisukohal, et selline erakordne tegu tegelikult on ka erakordse karistuse vääriline ehk et vaieldamatult kui vaatan üle ka kohtumotiivid, aga võin ka siinkohal juba öelda, et kindlasti ma vaidlustan karistust spetsialist välja ja kommenteerisid läbi Eesti vabariigile. Kindlasti oli kannatanutel ka ootused sellised, et tuleb karistus, mis siis vastab teole ja suule.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu Maakohus mõistis Mikk Tarraste 20 aastaks vangi. Prokurör lubas otsuse edasi kaevata, sest erakordse teo eest tuleb mõista ka erakordne karistus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEriti palju tarbitakse elektrit talvel. Eleringi hinnangul kulub siis kõigil Eesti kodutarbijatel kokku veerandi võrra rohkem elektrit kui suvekuudel. Septembrikuu rekordiline elektri hind tõi märkimisväärselt suuremad kommunaalarved paljudele eestlastele. Rahvusringhääling suhtles Toomasega, kes elab nõmmel eramajas. Toomasel kulub perega umbes 30 megavatt-tundi elektrit aastas. Kui veel aasta tagasi maksis elektri megavatt-tund umbes 40 eurot, siis viimastel nädalatel on see olnud umbes 120 eurot ehk kolm korda kallim. Kui elektri hind langeks ka 100 või 80 euroni, tähendaks see Toomase perel ikkagi aastas paari 1000 euro võrra suuremat elektriarvet. Häid lahendusi peale elektri kokkuhoidmise ei ole. See eeldaks päris suurt investeeringut, me peaksime kogu oma küttesüsteemi siis installeerima siia, mis tähendaks võrdlemisi suurt väljaminekut ja noh, ega me ju ei tea, mis, mis toimub siin kas gaasihinnaga või noh, muude kütmisviiside puhul. Nii et ega meil tegelikult head lahendust ei ole. Eleringi süsteemi teenuste talituse juhataja Marie Kalmet soovitab elektriga kütjatele esmalt oma tarbimisandmed üle vaadata ning hinnata, kas tarbimist annaks kokku hoida või mitte. Pöörduda võib ka energiaaudiitori poole. On olemas jah, energiaaudiitorid kohe eraldi valdkond, kes, kes tõesti aitavad seda tarbimisprofiili analüüsida, vaatavad, et kas millised on need üldse alternati tiivid, et kui on juba suurem tarbimine, siis tõenäoliselt on võib-olla mõistlik taastuvenergia lahendusi hakata arvutama, et palju siis on tasuvusaeg päikesepaneelide või mõne salvestuse või hoopis teise küttelahenduse rakendamiseks. Väikeelamute omanikel on võimalik taotleda ka Kredexi rekonstrueerimistoetust, mille eesmärk on vähendada väikeelamute energiakulusid. Toetusega saaks näiteks küttesüsteemi välja vahetada. Kõigile toetust aga ei jagu. Selle aasta aprillis jagas KredEx kogu 1,3 miljonilise rahapoti laiali vaid loetud minutitega. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi elamumajanduse valdkonna juht Lauri suu ütles, et järgmisel aastal on tänu koroonakriisi leevendamiseks mõeldud Euroopa Liidu taasterahastuse toetusega jagatava raha hulk kolm korda suurem. Järgmine toetusvoor on järgmise aasta esimeses pooles. See aga ei tähenda, et raha seekord kõigile jaguks. Eramutega on see häda jah, et need on tihtilugu nii eripärased ja seal on sellist ratsep lahendust vaja, et ega seal nagu noh, riik saab nii-öelda piskuga nagu toetada, aga enamik ikkagi jääb põhimõtteliselt ikka eraomaniku nii-öelda õlule, et eks siis nagu riik omalt poolt proovib seda kuidagi seda regionaalsust ja seda tasakaalu hoida, et noh, võib-olla Viimsis majaomanikul noh, ta saaks nagu ise hakkama, aga noh, näiteks Vändras on ikkagi nagu abi vaja, ainult. Suu ütles, et toetused toovad turul kaasa ka hinnakasvu. Seetõttu võib olla mõistlikumgi suuremad kulutused ära teha talveperioodil, kus hinnad nii kõrged ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rekordiline elektrihind sunnib elektriga kütjaid oma valikuid ümber mõtlema. Eramajade omanikel ei pruugi see valik aga väga lai olla. Ka riigi abikäsi on piiratud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTere, head kuulajad, ma olen nüüd siin Tartu Raekoja platsi ääres Margus Linnamäele kuuluva Apotheka apteegis ja kell on saanud kaks akendele on tõmmatud ette rulood ja kliente enam siin apteegis ei ole. Nii sai nüüd uksest välja ja apteegi uksele on seatud kiri. Apteegireformi tulemusena sulgeb riik selle apteegi lõplikult. Kolme kuu pärast ja lähima apteegi asukoha leiate ravimiameti kaardilt. HTTPS koolon, kaldkriips, kaldkriips, apteegid, punkt, ravimiamet. .eevaatame, kas ma leian siit ka mõne, kes siis oskaks kohe selle HP järgi endale sobiliku rohupoega leida? Ma olen harva siin kesklinnas, mul on väga raske käia ja mis nüüd saab, kui ei saa? No ega siis see ei ole ainus apteek, ta oli minu tee peal, et praegu hambapolikliinik, siinsamas, ma tulen apteeki ja võtan omad asjad, mis ma tahan ja, ja lähen koju. Aga kas te teate, kus on mõni apteek, mis praegu avatud on? No, ma arvan, ma ise olen annelinnast pärit, ma arvan, et seal on neid ka ikka hulka ja hulka. Ukse peal, nüüd on kirjas HTTP ja muu internetiaadress, kus siis vaatama peab, kust apteeki saab üldse, kas teie saate siis teada? Ma olen arvutitundja, ma ei teagi, mis ma teen, mul on päris hädasti vaja siin käia, sest siin, apteegis on mul näiteks üks rohi, mida ühestki teisest Eesti apteegist ei saa päriselt, aga päriselt jah. Et ühed hormoonsüstid. Ma olen nüüd jõudnud kaubamajja ja siin ei ole mitte ainult silti kena Apotheka logoga, kuhu on kirjutatud kusjuures sinu õnne valem, vaid siin on ka metallist rest ees, et aga kas teil on aimu, et miks nad Ei, sellepärast ma küsingi, ma ei tea, aga kus lähim teine apteek on kvartalis siin kõrval ja kvartali vastas, on see tasku, seal on ka apteek. Teate, kas need on lahti? Ma usun küll see on imelik, et see praegu kinni on, aga no kummastki üks on ikka kindlasti lahti. Mina olen jõudnud käia juba Raekoja platsil, apteegis ja küüni tänaval, mõlemad. Mis nali see siis on? No proovige siia kvartalisse see uus suur, teate küll. Aitäh teile, nii väikese jalutuskäigu jõudsin kvartali keskusesse, kaugelt paistab apteegis go, aga ei saada mind, õnn siingi. Täpselt samamoodi pole kirjas mitte ühtegi lähimat apteeki, mis oleks avatud või millal siis apteek uuesti lahti tehakse. Tervist, proua, teie sattusite seda silti ka koos minuga lugema. Mis te arvate, miks nad teevad nii? Ei oska öelda, aga on teil aimu, kust nüüd apteeki saab? Aga rohtu tahan, tahan just tulingi valuvaigistit ostma, aga on see teil esimene apteek läbi vaadata või? Ei ole teine, ühel pandi just nina ees uksed kinni, lihtsalt on ainult kaheni lahti. Olen ilma, vaatan, äkki äkki leian kuskilt mõne apteeki. Kuidas selle lühikese jalutuskäigu kokku saab võtta? On vist see, et need valged sildid seal uste peal on ikkagi suhteliselt tühised ja vähemalt siis, kui kaasas ei ole nutitelefoni ega suurt interneti kasutamise oskust, kusjuures ravimiamet tõdes, et ega apteegiketid tohivadki niimoodi teha, ehk ainult siis, kui nad tahavad oma apteeke hoida kinni kauem kui nädal aega peavad nad viis päeva ette teatama, muidu tehku, mis tahavad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Apteegid jäävad suletuks homseni. Erandina töötavad valveapteegid, aga seda alles kella kaheksast õhtul. Tegemist on ketiapteekide hoiatusstreigiga, kes ei soovi oma jaemüügikohtadest loobuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTõsi on see, et ebakindlust on üüratult palju ja kui noh, ülemöödunud ja möödunud aastal oli võib-olla see tervisekriis põhiline selle ebakindluse allikaks siis ja, ja nende energia hindade muutused loomulikult ka põhjustavad veel täiendavat ebakindlust. Ega paljudel ettevõtjatel on ikka päris keeruline selle hinnašokiga toime tulla, eriti kui veel konkurentidel kogemata on kuidagi soodsamad lepingud varasemalt kokku lepitud. Ka tarbijad hakkavad jõuliselt oma kulutusi vähendama, et kui see on omakorda selline spiraal, mis tõmbab majandust allapoole. Sellel võib see mõju olla, aga muidugi praegu on veel natukene vara ütelda, et, et kas see hinnašokk on olnud ka nüüd nii suur, et, et see on nagu tervikuna tarbijate võimekust vähendanud, sest me teiselt poole pealt me teame, et möödunud aastatel tarbijad on ka sellised sunnitud olnud säästma palju. Ehk et niisugust sunnitud säästu on tegelikult palju olnud see lisaks sellele möödunud aasta lõpus ju see pensioni teise samba rahad oli võimalik kasutusse võtta. Et see kõik on tegelikult noh, on loonud olukorra, kus tegelikult tarbimisvõimekus majapidamises. Aga see oli hea, kui, Ütleme möödunud aasta novembrikuuni, et siis, kui hakkasid tulema kommunaalarved, see oli ehmatus. Jah, see on kindlasti olnud paljudele ehmatus, aga, aga jällegi see ei ole kõik ühtemoodi löönud, eks ju, me teame, et umbes pooled tegelikult tarbijad on olnud fikseeritud paketiga lepingute taga, kellel veel ei ole tegelikult see kõrge elektri hind jõudnud. Tõsi, ma arvan, et see jõuab, aga see jõuab ja teisele poole pealt psühholoogiliselt. Võib-olla see mõju on isegi ka juba kohal, sellepärast et kui, kui väga palju räägitakse sellest, et kulud on kasvanud ja nii edasi, siis tegelikult inimeste noh, alalhoidlikumad, eks ole, võtavad juba kohe seda arvesse oma tarbimisotsustes, et säästa ka tuleviku tarbeks. Ehk et sellel kindlasti on negatiivne mõju, kui suur ta nüüd on, et seda on võib-olla praegu veel vara ütelda. Aga nagu kvartal kvartali võrdluses, ma arvan küll, me võime näha seda, et meil see kasv on peatunud, isegi on kvartal kvartalis langus. Kas me aasta-aasta näitajates seda näeme, noh loodetavasti loodetavasti mitte, jah, see risk on olemas, et, et, et võivad need liiga kiired sisendkulud ka hävitada meie ettevõtete konkurentsivõimet. Ja, ja seetõttu peaks ka valitsus olema ettevaatlik näiteks täiendavate kulutustega tegemist, et sellega veel hoogu juurde anda selliste sisemaistele hinnasurvetele. Noh, tõsi, energia hindu ilmselt need ei mõjuta, aga, aga just nagu näiteks tööjõukulusid ja ehitushindasid ja muid selliseid kodumaise päritoluga hinna surveid saab ka valitsus alla tõmmata läbi selle, et lihtsalt ise vähem kulutada. Sest tegelikult on ju selge, et valitsusel laekub täiendavaid tulusid sellest kõrgemast elektri hinnast. Et siis on, ju, peaks võibolla seda lihtsalt seda rusikareeglit silmas pidama, et kui toetada, et siis vähemalt mitte suuremas mahus, kui need täiendavad tulud on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul mõjutab energia hinnašokk Eesti majanduskasvu väljavaadet negatiivselt, kuid kui sügavaks tagasilöök osutub, on tema sõnul veel vara öelda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti peadirektori kohusetäitja Marianne Härma ütles, et samal ajal, kui Euroopas üldiselt nakatumine suureneb, väheneb haigestumine meil üsna kiires tempos. Eesti liigub praegu prognoositud tempos, mis näeb ette, et keskeltläbi 100 patsienti on iga nädal vähem haiglas kui möödunud nädal ja sellise nagu optimistliku prognoosi jätkudes võime uue aasta alguses jõuda olukorda, kus plaaniline ravi on siis juba 100 protsendi ulatuses taastunud. Aga see on optimistlik prognoos reaalsuses, me võime ka näha, et järgmise ülejärgmise nädala jooksul nakatumiskordaja kui ta praegu on siin 0,8 peal, siis ta võib tõusta 0,9 peale, aga sellest hoolimata langustrend tõenäoliselt ei pöördu. Lihtsalt see aeg pikeneb, millal me siis oma selle soovitud eesmärgini jõuame? Kui ärma lisas kohe Hetkel kehtivad soovitused ja meetmed, mis meil Eestis rakendatud on, on tõhusad ja terviseamet toetab, et nende meetmetega jätkatakse ka siis, kui haigestumine on madal ja stabiliseerunud. Samal seisukohal on ka Euroopa nakkustõrjekeskus C DC, mis prognoosib Euroopale väga rasket talve ja alanud neljandale lainele. Tõsiseid tagajärgi. Niisiis, olgu vaktsineerimisprotsent nii kõrge kui tahes kaugtöö ürituste piirarv, hajutatavus ja maskide kandmine peaksid jääma. Samuti ei soovitata koolides aktuseid, jõululaatasid ega muid kogunemisi. Tervise ja tööminister Tanel Kiik oli rahul, et meil polnud vaja rakendada täielikku sulgemist ehk lokkdauni ja tõi välja põhjused, miks meil nakatumisnäitajad langenud on. Esimene põhjus on vaktsineerimine. Oktoobri novembrikuu jooksul on kokku tehtud üle 250000 kaitsesüsti ja seda on tehtud nii esimesi teise kui siis tõhusustoose kokku, sealhulgas tõhustusdoosi on saanud nüüdseks üle 150000 inimese. Iga selline kaitsesüst on ta esimene, teine või kolmas annab oma panuse nii sellele, et inimene vähem nakkusohtlik nii sellele, et ta on paremini kaitstud raske haigestumise surmajuhtumi vastu ja ka vähendab seda tõenäoliselt, et ta ise kedagi teist nakatab. Tegelikult teine põhjus, miks on langenud nakatumise seis ja olukord paranenud, on kindlasti ka ohutaju tõus ja vastutustundlik käitumine. Kolmas asi, kindlasti on meetmed järelevalve ehk valitsuse tasandil. Me tegime teatud lisaotsuseid, mis puudutab Covid tõendi kasutamist, neil läks see testimisvõimalus ära. Laienes see Covid tõendi nõue ja parandasime järelevalvet. Neljas asi, mis kindlasti on aidanud, on kiirtestimine koolides ja viies kindlasti on aidanud teatud piirkonnas distantsõppe rakendamine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseamet pooldab seniste meetmete jätkumist, kuigi koroonasse haigestumine on kiirelt vähenenud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTänane saarlaste protestiaktsioon oli rahulik, ütleks isegi, et väga rahulik sajad fotod sotsiaalmeedias näitavad seda, et inimesed osalesid selles lihtsalt vaikides oma koduõuedes või koduväravates istudes ja ei istutud mitte ainult Saaremaal, vaid ka saarlaste toetuseks mandril. Kõige enam häiribki saarlasi, liikumispiirang, kus Saaremaale nii-öelda sissekirjutust omav inimene ei saa käia mandril tööl või siis mandril elav töötav saarlane või Saaremaa sõber ei saa tulla oma sünnikoju või koju. Ja seda jätkuvalt olukorras, kus Saaremaal on haigestunute arv oluliselt langenud. Viimati teatati ainult ühest haigusjuhust ja üks markantne näide olukorra iseloomustuseks. Saaremaal elav kaugsõidukapten, kes eriolukorra ajal läks laeva tööle ja peaks nüüd järgmisel nädalal vahetusel õpetama ja tahaks koju tulla on seatud karmi valiku ette, et peaks nagu järgneva puhkuse kuu elama Virtsu sadamakail autos. Kuna eriolukorra ajal võib saarlane liikuda üle väina ainult ühel korral ja kehtiva korra kohaselt meremees enam oma koju praegu ei pääsegi. Aga kuulame veel lihtsaid arvamusi. Täna Kuressaare kesklinnas vaikselt istunud inimestelt, miks nad osalesid protestiaktsioonis, aitab. Aitab Saaremaa eraldamisest Eestist ütleks niimoodi kõige lihtsamalt ja otsemalt, et kui Pärnu inimene võib Tartu Tartu sõita ja Tallinna inimene võib Narva sõita, siis saarlane ei tohi kodunt. Kuhugi minna, saarlased on täna eestlaste jaoks oluliselt ohutumad, kui keegi teine on. Vähemalt andke mingi lootus, kiir, et praegu see lootus kiir on kuskil nii kaugel, et, et ei paista, et, et kui mujal mandril, kus olukord tundub kehvemaks minema, on lubatud kaks pluss kaks reegliga kohvikud lahti teha, et miks me siis siin nagu koerauudis istume. No ma küsingi, et kui Tallinna kortermajades on selline suured plahvatusohtlikud olukorrad, et no ma ei tea, piirake siis seal see territoorium ära Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Praegu saab Saaremaale ainult range eriloaga ja üle väina saavad liikuda ka kaubaautod.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLoode-Eestis asuva Nõva poe omanik Aivar Oruste räägib, et nad viivad toitu koju Lääne-Nigula vallas kuid pole ära öelnud ka piiriäärsetele Harjumaa elanikele. Kui ikka inimene helistab, siis reaalselt pannakse see, see, see tellimus poeriiulite vahel kokku ja, ja noh, kui mingit kaupa täpselt sellist ei ole, nagu võib ju öelda, et kui tahad saada lastevorsti, aga on doktorivorsti, siis küsitakse, kas see sobib või ei sobi, et sellega asendada ja, ja selle kojukandele oleme ikkagi praegu omad jõud kaasanud. Oruste loodab, et kojukanne aitab kaitsta kliente ja teenindajaid. Kui teenindaja haigeks jääb, tuleb panna karantiini kõik temaga kokku puutunud töötajad ja väikeses kaupluses pole asendajaid võtta. Nõva poes ehitati kassa juurde kaitsev vahesein jätkab nõva poe omanik Aivar Oruste. Kuidagi sa pead oma inimesi kaitsma ja täna tuleb paraku tunnistada, et ega mul ei ole kuskilt võtta näomaske müüjatele näo, et õnneks kummikindad ja desinfitseerimisvahendid jagub, aga sellest jääb natuke väheseks. Nii et see oli selline selline kõige kiirem lahendus, mida meil õnnestus tekitada. Kui palju on päevas tellimusi, orust ei täpsustanud, kuid mainis, et kojukanne moodustab juba tuntav osa müüdud kaubast. Kaubapuudust tema sõnul nõva poes ei ole. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Läänemaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eriolukorra ajal on alustanud toidukraami kojukandega ka väikesed maaapoed. Mureks on aga, kuidas kaitsta endiselt kaupluses toimetavaid töötajaid, sest kui väikepoe kollektiiv karantiini pannakse, pole asendajaid kusagilt võtta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVäljumisstrateegia on koroonakriisi kontekstis praegu üks kõige enam kõneldud teema ja osana sellest vaetakse piirkonniti riikide võimalikku avamist. Näiteks kui piiri avaksid omavahel Soome, Eesti ja Läti. Kas praeguseks on jõudnud läbirääkimisteni või vähemasti otsuseni, et läbirääkimisi lähiajal alustatakse? Jah, valitsus täna arutab seda küsimust, ma olen ette pannud valitsusele teha ettepanek ühelt poolt nii Balti riikidele kui ka Soomele, et hakata neid läbirääkimisi pidama. Komisjon moodustatakse selleks ja ma olen palunud ka juba järgmisel nädalal koosolekut, siis balti välisministrite vahel ja palunud ka Soome välisministriga koosolekut, kus siis on võimalik kuulata ka nende riikide esindajate nägemisi. Kas valitsus on pannud ka kuupäevaliselt paika regionaalse piiride avamise? Ei neid tinglike kuupäevi ei ole kuskil olemas, need kujunevadki välja siis selle samm-sammult liikumise ja suhtlusele. Piire hakatakse avama niikuinii ja tõenäoliselt mitte väga kauges tulevikus. Sellega seoses on kerkinud üles Nordica küsimus. Mida teie välisministrina, missugust varianti toetaksite, kas riigi tuge, Nordicale osa müümist? No ütleme nõnda, et Eestist lähtuvate rahvusvaheliste lendude tagamine, see on minu kui välisministri jaoks väga tähtis. Ma toetan iga varianti, mis maksimeerib Eestist lähtuvate lennureiside esiteks tagamise teiseks ka pikemas plaanis kui üksnes nii-öelda sellest kriisist väljumise puhul ja noh, variante on tegelikult mitmeid laual, üks on selle projektiga, mis on Nordica projektiga minna, teine võimalik idee on kindlasti arutada lennureiside mingit nii-öelda suunatud pakkumist lennureiside tagamiseks, tellimiseks nii-öelda kuna riigiabireeglid selle kriisi ajal on neid nii-öelda ei kohaldata teatud aja jooksul, kolmas on kindlasti arutada ka mingeid osalusi regionaalsetes teistes lennufirmades, siis me saame ka dikteerida ise lennuliinide loogikat, mis lähtuksid Tallinnast. Kõik need ideed, ma arvan, tuleb avameelselt läbi arutada ja, ja mingi otsus kiirelt teha",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Urmas Reinsalu tegi valitsusele ettepaneku moodustada komisjon ja alustada Balti riikide ja Soomega läbirääkimisi piiride vastastikku avamise üle, esimene kohtumine on tuleval nädalal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõlva vallas on olnud paljude hooldust vajavate inimeste esmane valik just omavalitsusele kuuluv hooldusasutus. Põlva valla hooldekodu juhataja Aet Olle peab haiglaga ühe katusel oleva hooldekodu eeliseks lähedal asuvat arstiabi, mis tekitab eakates, kui ka nende pereliikmetes turvatunde. Põlva valla hooldekodu on täidetud sajaprotsendiliselt inimestega, mis tähendab meil ühtegi vaba kohta ei ole. Ja igapäevaselt on küsimist telefonis mõni päev isegi kolm-neli korda, kus küsitakse kohta ja noh, tihti on see, et paljud lähedased tahavad panna oma ema või isa või või sugulast, kodu lähedale hooldekodusse, et oleks hea teda vaatamas käia. Kui kaua see ootusaeg võib kesta neil paljudel lõpeb see kodus ära, sest nad ei jõuagi ära, oodata? On järjekorrad on pikad, ütleme, et ma võiks isegi öelda, et kui kõiki inimesi, kes helistavad, võib öelda, et isegi kaks aastat see järjekord on olnud aastaid juba ikka väga viis-kuus aastat kindlasti. Põlva valla sotsiaalosakonna juhataja Helen Metsmaa sõnul on arvestatud hooldekodu uute majade ehitamisel nüüd ka dementsust põdevate inimeste vajadustega. Miks meie kaks maja on planeeritud ja projekteeritud selliselt, et me saame siia elama, võtta dementsusega inimesi, on just see, et üle Eesti. Tegelikult on sellise haigusega inimestel hooldekodukohtadest väga suur puudus ja kui nad on, siis nad on väga kallid. Nad võivad olla selle inimese elukohast kaugel ja tegelikult, ega me täna täpselt ei teagi, kui suur see vajadus on sellise haigusega inimeste puhul, sest kuna kohti pole, siis lähedased pingutavad ja need inimesed on tõenäoliselt kodudes. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põlvas on kohalikud inimesed pidanud aastaid ootama, et leida eakatele pereliikmetele koht valla hooldekodus. Olukorra parandamiseks on Põlva vald otsustanud ehitada uue hooldekodu, kus luuakse tingimused ka dementsust põdevatele inimestele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArmeenia pealinn Jerevan on taas tänavademokraatia keskmes peaminister Nicola kutsus oma toetajad välja ning need paarkümmend 1000 inimest näitasid, et ei lase valitsusjuhti jõuga kukutada. Opositsioon aga ei loobu kindralstaabi toetusavaldusest nii kergekäeliselt ja tuli taas suurte jõududega tänavatele blokeerides telkidega. Parlamendihoone esise. Kindralstaap süüdistas valitsust ebaefektiivses juhtimises, püüdes maha pesta Mägi-Karabahhi kaotusega kaasnenud häbi. Sellest territooriumist ilmajäämine pärast mitu 1000 inimelu nõudnud sõda lõi tugeva haava Armeenia eneseteadvusesse. Sõja kaotamise järel toimusid suured meeleavaldused, kus peaministrit nimetati reet etturiks ja nõuti tema ametist lahkumist detsembris. Pärast alandavat relvarahu oli lubanud kaaluda korraldada erakorralised valimised. Sellest ideest ta siiski mõne aja pärast loobus, mis lisas oma soola kibedaks muutunud haavale. Avalikkuses tekitas hämmeldust ka sõja ajal kehtestatud ajutine seadus, et riigijuhte ei tohi kritiseerida. Õnneks jäigi see ajutiseks ja valitsus loobus sellest pärast sõda. Kuid demokraatia haprust näitab selline samm ometigi. Elu Armeenias ei ole lihtsamaks läinud, kuigi lootus selleks kasvas oluliselt, kui Nikolaja 2018. aastal lubas korruptsiooni riigist välja juurida. Selleks on aga vaja reforme, millega on juba alustatud õigusriigi põhimõtete sissejuurutamine, justiitsvaldkonna reform, valimissüsteemi läbipaistvamaks muutmine, kuid need on pooleli ja kohe rahvaelu järgi ei paranda. Nigol Businian tuli võimule läbi meeleavalduste ja seejärel korraldatud parlamendivalimiste, kus tema partei võttis suure võidu kuid kõrvale pühitud niinimetatud vana eliit ei ole kuhugi kadunud, mida näitab ka ekspresidentide toetusavaldus opositsioonile ja kindralstaabile. Niisamuti on olemas nende toetajad. Opositsioon ei ole aga oma tegemises ühtne ja see on seni peaministri päästnud. Armeenia poliitiline olukord püsib terav. Seni ei ole Moskva otse sekkunud, kutsudes vaid rahulikkusele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitusada Armeenia opositsiooni poolehoidjat jäi täna Jerevanis parlamendihoone juurde laagrisse, nõudes peaminister Nikol Pašinjani tagasiastumist. Riigis jätkub poliitiline kriis, mille tekitas kaotatud sõda Mägi-Karabahhi pärast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTamsalu vald on nüüd jah, juba 2005. aasta valimistega üks vald, mis ennem koosnes siis linnast ja vallast, mõlemad siis omaette asjad. Nüüd olles peaaegu selle valimisperioodi juba viimases aastas, võib öelda, et kokkuelamine on läinud normaalselt ja otsus leiva ühte kappi panna oli loomulikult õige. Kuna tegu oli ka klassikalise sellise kooseluga ehk siis linn keskel ja rõngas vald ümber, noh siis siis igati mõistlik tegevus. Arvestades infrastruktuuride läbipõimimist ja kõike sellist. Ja kuna vallakeskus endiselt asus ka Tamsalus, siis ei muutunud ka inimese jaoks mingisugust niisugust tõmbekeskust noh ka mitte midagi, nii et et tegelikult oleks aeg olnud selle ühinemise jaoks juba küpsem ka ka natuke aega tagasi, aga noh, läks nii nagu läks ja täna on hea meel, et, et ta nii läks. Ja teil ei olnud ka nimevaidlust nagu mõnes kohas. Meil oli jah, selline mõlemad said oma nimesse panustada, et Tamsalu linna poolt tuli sõna Tamsalu ja Tamsalu valla poolt tuli sõna vald, nii et mõlemad said panustada Tammsalu nimesse. Oskate veel midagi positiivset ette tuua, mida muutus selle ühinemisega? Noh, ega nüüd ütleme, raha nagu iseenesest juurde ei tulnud, sest rahakotid olid ikka nii nagu nad olid. Aga niisugune tegutsemisvõime läks paremaks, et kui me siin paljusid asju pidime tegema haaval ja, ja palju väiksemates mahtudes ja nii kui see majandusteooria ütleb, et noh, hulgi ostes on asi ka natuke odavam et siis me suudame täna korraga kätte võtta natukene suuremaid investeeringuprojekte ja sellega teeme ka natuke odavamalt ja, ja rohkem korraga ära, et, et see on see kindel positiivne pool. Kuidas teie suhtute sellesse mõttesse, et oleks üks suur Lääne-Virumaa vald? No see mõte esialgu on üsna raske nagu vastu võtta. Tammsalu vald täna oma nelja poole 1000 elanikuga on tänases mastaabis tunduvalt ikkagi üle Eesti keskmised, ma arvan, et keskmine on seal kusagil kaks, kaks pool 1000 ja on ka palju valdasid, kes on siin suurusjärgus 1000 elanikku, et Lääne-Virumaa siin üle 60000 elanikuga üks vald, noh siis on see rajoonisüsteem lihtsalt, mida siin vanemad inimesed ilmselt mäletavad, et 15 rajooni ja rajoonikomitee ja nii ta majandati siis sealt alla siis külanõukogud. Aga kindlasti täna meil 15 valda 15 omavalitsust maakonnas. Et sellest nüüd ühte panna, on palju, aga üks, üks kolm-neli kokku võtta võib-olla on mõistlik ja ühtepidi on mingil moel valdade koondamine täna tegelikult nagu natuke läbi mängitud ja seda just läbi. Põllumajandusministeeriumi teostatava liiderprogrammi piirkondade Lääne-Virumaal on näiteks neli liiderprogrammi piirkonda ja, ja see on nüüd lähemateks aastateks oma tegevusprogrammid paigas. Miks mitte ka seda teemat kaaluda nende piirkondade alusel soodustada, tekitada ühinemist. Tamsalu vald on selles samas liiderprogrammis. Nelja valla koostööna on siis Tamsalu, Väike-Maarja laekvere ja rakke ja ma ei näe siin mitte midagi võimatut siit kasvabki välja. Üks, üks vald.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mida arvab liitumisest hiljuti ühinemise läbi elanud Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKokkuvõtted tehti Natura 2000 ala projektist Estmar, mille eesmärk ongi teha kindlaks uued võimalikud kaitsealad meie rannikuvetes ja suuremates veekogudes. Kas võime siis rannikualade merepiirkondade praeguse seisundiga rahule jääda, Markus Vetemaa mere instituudist. Me ei saa väga rahule jääda, aga me peame mõistma seda, et tegelikult, kui me näeme seal mingisuguseid probleeme, siis me peame kõigepealt vist natuke laiemalt mõtlema, et Läänemere seisund on viimase paarikümne aasta jooksul noh, võib ka ütelda viimase 50 aasta jooksul oluliselt muutunud ja võib ütelda ka halvenenud noh, kas muutunud või halvenenud, ta on muutunud eutrofeerumise suunas, kui ma konkreetseid näiteid toon, siis näiteks mis puudutab kalandust, siis üks, 50 60 aastat tagasi oli Eesti rannikumeres päris palju mere siia koelmuid, noh, need meresiia koelmud on tänaseks suuremast, osalt on, on nad kadunud, on jäänud mõned üksikud näiteks nagu Ruhnu saare Kreeta krundi lähedal on jäänud kuusnõmme laht Saaremaal ja mõned veel, et kui me läbi selle vaatevinkli vaatame, siis me ei saa loomulikult päriselt rahule jääda, me peame ütlema, et noh, teadlased peavad siinkohal ütlema, et tõepoolest on midagi vaja ette võtta Läänemere üldise seisundi muutuseks. Praegu on Natura 2000 kaitse all küll mitukümmend mere ja rannikukaitseala ning igasuguse majandustegevuse läbiviimiseks peab eelnevalt läbi viima ka keskkonnamõju hinnangud. Samas pole me aga kaitstud majanduspiirist väljaspoolt tulevate ohtude eest, nagu seda on naftatankerid. Markus Vetemaa loodab, et Natura 2000 aitab Läänemere riikide vahelist koostööd tõhustada. Üldisele võrgustikule tasuks siiski suhteliselt positiivselt vaadata, et noh, Natura 2000 võrgustik ise on ju üle-euroopaline ja, ja see põhimõtteliselt peaks nagu tagama ikkagi selle, et ei ole nii, et meie otsustame näiteks Liivi lahes ühte asja ja ja lätlased otsustavad teist asja, nii et selles selles mõttes on meil meil koostöö olemas. Aga noh, paraku me teame, et, et Läänemere ääres on ka riik kes ei kuulu Euroopa liitu ja kes tegeleb viimasel ajal väga. Tegelikult on muidugi kogu aeg tegelenud väga intensiivselt naftaproduktide väljaveoga ja minul isiklikult küll mitte administraatorina või riigiametnikuna, vaid lihtsalt teadlasena. Mulle tundub, et et selles osas on see kaitse ikkagi nõrk Venemaaga näiteks selliseid täiesti vettpidavaid kokkuleppeid, mis oleksid igati rahuldavad, mis tagaks näiteks selle, et mingisuguseid laevaõnnetusi meil noh, sisuliselt juhtuda ei saa, noh, selliseid, selliseid ma ei näe, nii et ma näen, et olukord paraneb ja ma loodan, et ta jääb paranema, aga väga hea seisundi saavutamiseks ilmselt läheb veel päris tükk aega aega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mereteadlased tegid täna kokkuvõtteid Natura 2000 projekti uuringust Eesti merealadel. Mereteadlased on rahulolematud Eesti rannikumere piirkondade seisundiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nErakondade esindajad tunnistavad, et ennast reklaamida tuleb eelkõige inimeste seas, kellel pole kindlat lemmikut välja kujunenud poliitiliste vaadetega inimeste mõjutamine pole nii kerge, ütles riigikogu sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni liige Hannes Rumm. See osa inimesi, kes valimistevahelisel ajal ei oska seisukohta võtta, aga kes tavaliselt valimistel osaleb, on märkimisväärne ja nemad tavaliselt teevad oma valimisotsused suhteliselt valimiste eel ja siin on sotsiaaldemokraatidel kindlasti päris suur lootus oma toetust tõsta eelkõige just nende inimeste arvelt. Sest et need inimesed, kellel on oma väga selged ajast püsivad erakondlikud eelistused, neid ümber veenda, on palju raskem. Hannes Astok Reformierakonna fraktsioonist aga kinnitas, et ka Reformierakond jätkab pingutusi nende inimeste häälte püüdmiseks. Eks nendega ole ju niimoodi, nagu me ka teame, et inimesed lõpuks, kes ei ole otsustanud, kalduvad pigem otsustama nende poolt, kellel on suurem enamus, kui, et hakata protestima kellegi suure enamuse vastu, kui ei ole väga head niisugust protestikandidaati nähtaval, nagu ütleme, europarlamendi valimistel oli oli Indrek Tarand, nii et selles mõttes ma seda nagu väga ei usu, et et need, kellel täna eelistust ei ole, et need väga ühte auku hääletavad, et eks nad jagunevad ka pigem samasuguse normaaljaotuse järgi nagu erakondade toetajad üldisemalt. Need, kes on oma otsuse juba teinud. Keskerakonna fraktsiooni liige Evelyn Sepp ütles, et nii suur hulk valijaid, kes ei ole otsust teinud, pole tegelikult Eesti demokraatia jaoks hea. Üldine nii-öelda riigivalitsemise kultuur ja foon on sellised, mis, mis muudab kõik selles valdkonnas osalejad kuidagi poriseks ja, ja see näitab seda tülpimust ja mõnes mõttes võib see jälle tuua kaasa olukorra, kus ükskõik millise sõnniku pealt kasvav protestikandidaat lihtsalt kogub mõnes mõttes teenimatult palju tähelepanu, mis taas kord pärast võib kaasa tuua tagajärgi, mis ei ole küpse demokraatia jaoks soovitud tagajärjed. Riigikogu roheliste fraktsiooni juht Valdur Lahtvee kinnitas, et need inimesed tulevad ikkagi valima ning ennustas, et seekordsetel valimistel tuleb kõrgem osalusprotsent kui varasematel aastatel. Kõige suurema osa moodustab grupp inimesi, kes on poliitikast võõrandunud. Kes kas arvab või kardab, et nende hääl nende taha ei jõua otsuse tegijateni mitte mingil juhul, kui kõvasti nad ka seda häält teeksid. Aga see on ekslik ja igapäevasest tegevusest sõltub meie elu kvaliteet siin riigis. Pigem ma näen, et nendel valimistel loodavad rohkem kui varasematel üleriigilistel valimistel sellepärast et peetakse vajalikuks kaasa rääkida ja praegust valitsuse võetud kurssi muuta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakonnad jälgivad valimiste eel tähelepanelikult populaarsusküsitlusi. Postimehe küsitluse alusel pole eelistust 39 % vastanutest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTurvaliste linnade indeksis võrreldakse kuutkümmet rahvusvahelist reisisihtkohta, et otsustada, kuhu on kõige julgem reisida. Arvesse võetakse digijulgeolekut, tervishoiu, infrastruktuuri, inimeste personaalset julgeolekut ning uue asjana sel aastal keskkonnaohutust. Aastaid on turvalisemaks peetud Aasia linnu Tokyo, Singapuri Ossakad, et sel aastal Meis Euroopa linn, Kopenhaagen, Taani pealinn tõusis kahe aasta taguselt kaheksandalt kohalt esimeseks suuresti tänu äärmiselt turvalisele keskkonnale. Kopenhaageni linnapea sõnul on üks võtmetegureid, mis teeb linna sedavõrd turvaliseks, see, et kuritegevus on väga väike. Kopenhaagenit iseloomustab ka suur ühtekuuluvustunne ja suhteliselt väike sissetulekute vahe. See on linn, kus koristaja ja direktor kohtuvad kohalikus toidupoes ja nende lapsed käivad samas koolis. Linnapea hinnangul on see Taani kultuur, Tuuri üks nurgakivisid ja soodustab usaldust ja turvalisust, millest kõik võidavad. Turvaliste linnade indeksi järgi on teisel kohal Toronto Kanadas ja kolmandal Singapur. Neljandaks tuli Sydney Austraalias ning viiendaks Tokyo. Economist avaldas ka kõige elamisväärsemate linnade indeksi. Sellesse on koroonapandeemia võrreldes eelmiste aastatega äärmiselt suuri muutusi teinud ja esikümnes on Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riigid, kes koroonaga kõige paremini hakkama on saanud. Ennekõike Uus-Meremaa ja Austraalia. Vanad head Austria ja Kanada on esikümnes täiesti välja langenud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Economist tunnistas maailma kõige turvalisemaks linnaks Kopenhaageni. Turvalisus on üks olulisi asju, mida reisi planeerides arvestatakse. Igal aastal koostab ajakiri The Economist turvaliste linnade indeksi ning selle aasta oma avaldati täna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLisaks kunstikõnnile tegi Lääne-Virumaa kunstnike traditsioonilise kevadnäituse avalöögi eriliseks seegi, et see toimus uue näo saanud Rakvere pikal tänaval, mis plaaniti avada esimesel mail, kuid eriolukorra tõttu seda teha ei saadud. Rohkem kui poolesaja osaleja avaüritus toimus korraldajate riisikol. Galerii juhataja Raivo Riim tunnistas, et tekkinud olukord pani tal südame kiiremini põksuma. Mulle siiamaani natuke süda lööb kergelt poolteist korda, muidu mitte kaks sekundis, sellepärast et politsei ülema lihtsas, et avalikud üritused on keelatud, aga et kuna me oskame ikkagi noh targad inimesed, oskame hoida kaks pluss kaks, siis ta ei keelanud ära, aga ta ütles, et sellised asjad ei ole lubatud. Ma ütlesin ka, et me oleme ainult õues, keegi galeriis ei ole. Kunstniku Rakvere galerii kuraatori Riho Hüti sõnul eriolukord Lääne-Virumaa kunstnike elu väga muutnud ei ole. See tegemise hetk kindlasti ei ole, aga, aga see, et, et saab nüüd see suhtlemise hetk on küll nüüd teistmoodi ei saa suhelda, eks ju. Aga, aga see tegemise ma teen ikka tegelikult seda üksinda, aga, aga ütleme, mõni sõber ei saanud, võib olla vahepeal käia vaatamas lihtsalt seda tööd, et nüüd nägi ta siin lõpuks seda. Näituse kuraatorina tundis Riho Hütt heameelt selle üle, et kunstnikud olid jäädvustanud ka hetkeolukorda. Nahkhiirt oli ja seal oli, maskisid oli ja ja seal oli see karikatuuri või selles vormis oli ka õpetaja igapäevaelu oli seal kohe kirja pandud, et, et see on hea asi, et, et saab see tänane hetk vaid see saab jäädvustatud ikka kunstivormi ka mingil moel. Kuigi kevadnäituse avamine oli rahvarohke, lubasid korraldajad, et järgmistel päevadel järgitakse Rakvere galerii näitusesaalis kõiki eriolukorra reegleid. Rakverest raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lääne-Virumaa kunstnike kevadnäitus avati eriolukorrast tingitult omapäraselt. Kunstiteoseid esitleti avamisel vabas õhus ja seejärel viisid kunstnikud need üle tänava Rakvere linnagaleriisse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nErakorralised valimised Riias vähem kui aasta enne korralisi valimisi võivad ju olla Läti valitsuse poliitiline mäng kuid pärast Nils Ussakovsi juhitud linnavalitsuse sattumist suurtesse korruptsiooniskandaalidesse ja ussakovsi sunnitud lahkumist on mõranenud 10 aastat Riiat juhtinud tandemi koosmeele ja auteenida Riiat suhted. See omakorda on viinud Läti pealinna juhtimiskriisi, nii et praegu on linna eesotsas regionaalministri määratud ajutised juhid. Ametlik põhjus, millega seim linnatuuma laiali saatis, on saamatus prügimajanduse korraldamisel, kõneleb uue ühtsuse linnapeakandidaat Vilnis Kirsis. Viimased 11 aastat on Riiat seganud palju ebameeldivaid asju. Võiks ka öelda, et linn on kivideni alla käinud, kui rääkida tänavate ja sildade olukorrast, räägib Kirsis. Võim vahetub. Parteid, kes 11 aastat on olnud võimul, jäävad vähemusse ja opositsiooni, usub uue ühtsuse linnapeakandidaat. Riia linnaduuma 60-le kohale pürib 15 nimekirja rohkem kui 700 kandidaadiga. Küsitlused pakuvad rohkem kui kolmandiku häältest endiselt koosmeelele, ehkki nende toetus langeb ja koos meile partneri auteenida. Riia reiting endise linnapea Oleg Burovsi juhtimisel kõigub vaid kuue protsendi piirimail. Koosmeeles pole pärast Ussakovsi suundumist europarlamenti ja korruptsiooniskandaale enam endist koosmeelt. Kõneleb koos meile juhatuse liige ja seimi saadik Vjatšeslav Tombrovskis. Koos meile parteis olid päris suured väitlused, kas panna Riia linnaduuma valimistel välja täiesti uus meeskond või usaldada endist linnapead ussakovsi ja tema meeskonda. Peale jäi teine seisukoht ja mina jäin selles küsimuses vähemusse, kõneleb Dombrovskis. 55 protsenti valijaist soovib augusti lõpul oma arvamuse öelda, näitavad küsitlused. Linnatuuma valitakse seekord ligi viieks aastaks. Parteiühenduse arengule poolt kaasesimees, seimi liige Daniels Pavluts Eks ja soovime kehtestada Riias täiesti uued mängureeglid ja muuta Riia tõepoolest Baltimaade metropoli ks, kõneleb Pavluts. Hoolimata kandidaatide rohkusest pole aga praegu nende seas näha liidrid, kelle poolt enamus kindlasti oleks. Kampaaniat aga vähendavad parteide rahastamispiirangud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti praegune võimuliit üritab ka pealinnas võimu enda kätte saada, ehkki parteid enne valimisi kokkuleppeid ei sõlmi ja igaüks püüab valijate hääli oma programmi ja linnapeakandidaadiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaigekassa juhatuse esimehe Rain Laane sõnul saab sel nädalavahetusel kõikjal Eestis vaktsineerida kokku üle 20000 inimese. Seejuures registreerida võib end ükskõik kuhu Eesti haiglasse või vaktsineerimispunkti kuid arvestama peab sellega, et ka teine doos süstitakse samas kohas. See käib, on avatud nii Tiiri istutuur kui ka telefoni teel on võimalik registreeruda siis 65 ja vanemad inimesed ja 60 pluss riskirühm. Kasutage seda võimalust, sest et lähema paari nädala jooksul sellist suurt vaktsiini kogust Eestisse ei tule. Järgmine selline tuleb aprilli lõpus, nii et see on selle nädalavahetusel unikaalne võimalus ja veel on hetkel minu andmetel vaba aeg olemas. See viimane kord, kui ma vaatasin, siis enamustes haiglates oli vähemalt 100 vaba aega olemas. Tallinna koroonaennetuse koordinaator Ester Öpik ütles, et Tallinnas oli veel kella poole üheteistkümnese seisuga massvaktsineerimisele tuhandeid vabu kohti. Öpiku sõnul pole ka kõnejärjekorrad pikad. Hetkel on meil esimese paari tunniga kõnekeskuse kaudu tulnud juba 250 kõnet ja pidevalt järjekorras on sellised neli-viis inimest reedeks sõlekeskusesse on ennast kirja pannud 235 inimest ja sõle keskuses. Meil on reedeks, laupäevaks ja pühapäevaks igaks päevaks olemas 1300 numbrit, et julgustame stama vabu aegu hetkel on järjekord, ei ole pikk ja, ja järgmisel korral sellist avarat võimalust võib-olla tuleb natukene oodata. Tallinna kiirabi juhi Raul Adlase sõnul on praegu haiglaravi vajadus just eriti suur vanuses 60 pluss, mistõttu soovitab ta kõigil, kel võimalik end vaktsineerida lasta. Kui nüüd see uus ju Ki tüvi algas märtsi alguses veebruari lõpus, siis meie statistika näitas olulist muutust ja põhiliselt või suures osas hakkasid olema patsientide eks keskealised või pigem nooremad patsiendid. Nüüd aga üks nädal poolteist tagasi see pilt jälle oluliselt muutus ja täna on meie meie patsientideks pigem üle 70 aastased inimesed ja kahjuks ka nende inimeste tervislik seisund on oluliselt raskem kui, kui veel kuu alguses viiruse pöördumine tabab jah, praegu pigem raskelt vanemaid inimesi ja nende ravi on päris keeruline. Üle Eesti saab end registreerida digiregistratuuris ning eraldi infotelefonidel. Tallinnas saab end vaktsineerima registreerida numbritel kuus null null seitse seitse seitse viis eesti keeles ning numbril kuus null null seitse seitse seitse neli vene keeles.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetuse massvaktsineerimisele on veel tuhandeid vabu kohti. Registreerida saavad digiregistratuuris või infotelefonidel kõik 65+ inimesed.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUued rattaringluse parklad on kavandatud näite näiteks Karlovasse, Ihastesse, Maarja mõisasse ja Tammelinna, aga ka Ilmatsallu ja Märjale ning Tartu valla territooriumil kõrvekülla ning kaupmehe tänavale. Tartu abilinnapea Raimond Tamm ütleb, et rattaringluse esimene aasta paistis silma suure kasutajate arvu poolest ning uute parklatega loodetakse ratta katteringlust inimestele veelgi kättesaadavamaks teha. Sellised linna lähialadelt inimestele uudsete linna tulemise võimaluste pakkumised on kindlasti meie jaoks olulised ja aitavad sellist valglinnastumise negatiivset mõju ka vältida. Ja loomulikult ka see, et mis toimub siin traditsioonilise linna piires on meie jaoks oluline. Esimene negatiivne vastukaja rattaparklate lisamisele on tulnud aga juba tõrvandi ja Ülenurme elanike poolt, kes küsivad, miks linn rattaringlust Kambja valla aladele ei laienda, kus huvilisi, kes väidetavalt auto asemel rattaga tööle liiguks, on omajagu. Tamm vastab. Meie strateegiline vaade on selline, et need parklad, mis nüüd rajatakse Tartu linna piires kohaliku omavalitsuse piires väljapoole, et nendes osades on just kohaliku omavalitsuse ülesannega neid parklaid rajada ja seda koostööd koordineerida. Tartu vald on selles osas olnud väga nii-öelda konkreetne ja tubli ja toimekas. Et teised omavalitsused veel natuke mõtlevad, võiks kodanikud oma huvist teada anda Kambja vallavalitsusele. Lisaks parklate juurde loomisele on Tamme sõnul eesmärgiks ka ringluses olevate rataste arvu kasvatamine. Kui palju täpselt uusi rattaid juurde tuleb, seda tamm aga praegu lubada ei oska. Tänasel hetkel on selge, et kui Tartu valla alale tulevad uued parklad, et siis sellega seoses tulevad ka mõningad uued rattad. Samuti on meil linna poole pealt praegu siin mõtted just sügisesse suunatud, et leida nagu täiendavaid vahendeid rataste juurde hankimiseks. Eelmisel aastal kulus rattaringluse töös hoidmisele ja rataste hooldusele ligikaudselt 700000 eurot. Tamm ütleb, et umbes kuu aja pärast võiksid tänavatele tagasi tulla ka elektrirattad, mis praegu talvepuhkusel. Kui jaanuarile ja detsembrikuule tagasi vaadata, siis temperatuuri poolest oleksid võinud ka elektrirattad ringlusesse jääda. Aga talverehvide puudumise tõttu oli Tamme sõnul siiski mõistlikum need kevadet ootama panna. Et me märkasime, et kui olid sellised vahelduvad kerged miinuskraadid ja, ja päevasel ajal plusskraadid, siis tekkis ka sellist libedust, mille puhul ikkagi kippusid meil elektrirataste pedaalid kõveraks minema. See ikkagi näitab seda, et kuna meil elektriratastel ei ole talverehve all, et siis ka selline vahelduv temperatuur, et ka selline tekitab ikkagi ohtlikke olukordi ja ilma talverehvideta on ikkagi natukene riskantne rattaid väljas hoida. Kindlasti me järgmiseks talveperioodiks mõtleme ka nende teemade peale ja äkki on vajalik siis ka mingi osa elektriratastest näiteks talverehvidega varustada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu rattaringlust on kavas käesoleval aastal laiendada. Selleks rajatakse linna erinevatesse piirkondadesse juurde kümme uut parklat. Esmakordselt laieneb rattaringlus ka linna piiridest välja, sest hea koostöö tulemusena luuakse kaks uut rattaringluse parkimisplatsi ka Tartu valda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeie eilne vestlus Jaan Tammega oli üpris pikk ja mina pidin tõdema, et minu arvates ei ole riigi muinsuskaitse ametitöös pole edasiminekut. Et süsteemis on toimunud vastukäivate otsuste langetamine ja selle ligi nüüd kolme kuu jooksul, kui mina ministrina kureerin ka seda haldusala, ei saa ma aru, kas on tegemist suutmata või tahtmatusega oma kolleege oma tööst informeerida. Mulle tundub ka, et, et muinsuskaitse ümber on tekitatud negatiivne väli, aga tegelikult on ju muinsuskaitsealane töö positiivne riigile lisaväärtust tekitav, aga sellist lõpptulemust ma nagu ei näinud ega, ega ei näe. Ja mul olid muidugi Jaan Tammele ka väga konkreetsed etteheited. Missugused etteheited konkreetsed? No me kõik mäletame veel väga vastukäivaid otsuseid Jaan Tamme poolt seoses sihtasutuse vanalinna teatrimaja ehitusega Sauna tänaval. Mul on väga kahju, et minuni jõudis suhteliselt hiljuti ka informatsioon, et kultuuriministeeriumil on siiamaani kehtestamata muinsuskaitseseadusest tulenevalt projektide läbivaatamise kord sellise ajutise korra väljatöötamiseks andsin ma härra tammele aega seitsmenda juunini aga eile oli 14. juuni ja mis võib-olla kõige tõsisem ja viimane, et tänasel valitsuse istungil pidin ma tagasi võtma Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse eelnõu. Täiesti lubamatu oli fakt, et eelnev redaktsioon oli kooskõlastatud linnavolikogu ja linnavalitsusega, kuid see redaktsioon erines oluliselt sellest variandist, mis siis valitsusse meilt teele läks. Ja seda fakti ei osanud ka anda, kommenteerida muud moodi, kui, et jah, see oli tema viga. Kas Jaan Tamm jäi teie etteheidetega nõusse? Mul on lihtsalt hea meel, et Jaan Tamm mõistis olukorra tõsidust ja ja ta oli nõus minu poolt tehtud ettepanekuga mitte enam oodata. Millal kuulutatakse välja konkurss uue juhi kohale? Konkurss kuulutatakse välja veel selle nädala jooksul ja loodame me saada uue riigi muinsuskaitseinspektsiooni juhi hiljemalt esimeseks augustiks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuurimister Signe Kivi vabastas ametist riigi muinsuskaitseinspektsiooni peadirektori Jaan Tamme.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuhted meie kahe riigi vahel on äärmiselt tihedad ja usalduslikud mõned kuud tagasi siin, suvel kusagil eelmisel aastal, Eesti vabariigi valitsus võttis ka vastu sellise edasised väga konkreetse tegevuskava, et mida me peaksime koos edasi tegema. Ja praegu me oleme siis brittide ga ette valmistamas ka selliste ühiste tööde plaani, et see ei jääks nagu selliseks deklaratiivseks ja et kõik on väga hästi ja kõik on väga südamlik vaid et ikkagi oleksid plaanis ka koos ühised tegevused ja seda paberit me siis praegu valmistame ette, aga põhimõtteliselt ikkagi üks selline väga väga tähtis sammas on kaitse ja julgeolekualane koostöö. Meie julgeolekualane ohuhinnang täielikult langeb kokku ja seetõttu on ka väga-väga kerge ja piltidega koostööd teha. Ja teine võib-olla asi. Ma kohe tooksin välja, on küberkoostöö ja innovatsioon, et kuidas me vaatame tulevikku, kuidas me hindame arengut tulevikus ja, ja kuhu me rõhu paneme? Aina rohkem loomulikult kliima, sellepärast et Suurbritannia nüüd selle aasta lõpus korraldab suure kliimakonverentsi ja, ja ega siis see kliimamuutustega võitlemine ei ole loomulikult läbi konverentside, vaid ikka läbi konkreetsete tegevuste. Ja ka samuti ka meie hinnang, ütleme rahvusvahelise ja regionaalse koostöö tähtsusel on äärmiselt oluline. Praegu me oleme brittidega koos ÜRO Julgeolekunõukogus, aga kui kõik, mis puudutab seda Põhja-Balti piirkonda, on brittidele äärmiselt tähtis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ja Ühendkuningriigi vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimise aastapäeva tähistamiseks korraldavad Cambridge Ülikool ja Tartu Ülikool, Eesti ja Briti saatkond vastavalt Londonis ja Tallinnas ning Eesti Välisministeerium täna veebiseminari. Seda saab vaadata Välisministeeriumi ja saatkondade kodulehekülgedelt. Seminaril esineb ka Briti peaminister Boris Johnson.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPuiga on Võrust viie kilomeetri kaugusel asuv pisikene asula, kus tegutseb põhikool ja lasteaed. Kool alustas seal 1995. aastal 56 õpilasega endises sovhoosi kontoris, tänaseks õpib koolis aga juba 202 õpilast edasi, räägib Puiga põhikooli direktor Siiri Plangi. Esiteks, me oleme linna lähedal ja noored pered, kes ehitavad endale siis elamisi, teevad seda tõenäoliselt suurema tõenäosusega, ütleme linna lähedale ja Võru linna ääres on ka sellised suvilarajoonid, mis on siis elamiskõlblikuks ehitatud ja, ja seoses sellega meie õpilaste arv ikkagi kasvab. Aastate jooksul on Puiga koolile tehtud kolm juurdeehitust, sealhulgas on kooli juurde rajatud spordihoone. Ruumi on aga koolis õpilaste pideva kasvu tõttu endiselt puudu, kusjuures väljaspool Võru valda õpib koolis üksnes 19 õpilast. Prognoosid näitavad, et õpilaste arv jätkab kasvu ka edaspidi. Veel kord. Siiri Plangi. Praegu on meil lihtsalt näha see, mis on seitsme aasta sündivus ja sealt olemegi siis võtnud, et, et ka sel aastal meie traditsioonilisest piirkonnast peaks tulema 28 õpilast. Võru vallavanem Kalmer Puussepp ütleb, et probleem on neile juba aastaid teada ning senini on leitud ruumipuudusele lahendus klassiruume ümber kujundades. Nüüd ollakse aga vallas fakti ees, et kool vajab tõepoolest juurdeehitust edasi, räägib Kalmer Puusepp. Volikogu ei ole veel otsustanud selgelt jah sõna öelnud, et ehitama hakatakse, aga mida me saame teha, on see, et me saame ära tellida eskiisprojekti sealhulgas vaadata ära, kuidas ka olemasolevaid ruume ümber kujundada ja lisaks oleks selle selle eskiisprojekti lahendusega vaja saada selgust ka Puiga lasteaia, võib-olla viimase rühma ületoomiseks sellesse juurdeehitusse, sest ka puiga lasteaed on ruumi. Puuduses ruumipuuduse üle kurda ka kääpa kool, mis asub Võru linnas seitsme kilomeetri kaugusel. Seal pole aga õpilaste arv nii märkimisväärselt kasvanud ja seega ka mureruumi nappuse üle pole veel nii tõsine. Raadiouudistele kuigalt Mirjam Mõttus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui maakoolides jääb pigem õpilasi aasta-aastasse vähemaks, siis Võru vallas asuv Puiga põhikool on hoopis teistsuguse probleemi ees. Õpilaste arv on koolis pidevalt kasvanud ja olgugi, et kooli on juba kolm korda suuremaks ehitatud, on seal jätkuvalt ruumi puudu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuunis tõusevad Tartus bussipiletite hinnad, näiteks tunnipilet maksab suvest 83 sendi asemel ühe euro. Abilinnapea Raimond Tamm põhjendab, et kulud on tõusnud. Gaas, millel bussid sõidavad, on kallim. Ka makstakse bussijuhtidele rohkem palka. Enamik kulust maksab linnavalitsus siiski linnaeelarvest tasa. Piletitulu osakaal on umbes 20 protsenti kogukuludest. 2020. aastal kukkus bussisõitjate arv koroonaviiruse mõjude tõttu kuni 80 protsenti. Tamm ütleb, et taastumine on olnud kiire, kuid siiski on busside reisijaid veerandi võrra vähem kui enne pandeemiat. Bussidega sõidavad peamiselt õpilased ja pensionärid. Linnavalitsuse eesmärgiks on samas autode kasutamist vähendada, meelitades ka tööealisi ühistransporti. Me ei räägi mitte ainult ühistranspordis bussi mõistes me räägime tõepoolest kõigist muudest teenustest, räägime linnateenuse puhul veel rattaringlusest, räägime tõukerattateenustest, räägime ka autojagamise teenustest ja kõigest muust, et, et, et tulevikus mina ise hindan, et just see valikute mitmekesisus, et see on see, mis võiks tegelikult inimesi ka järjest rohkem autoroolist tuua, muid liikumisviise kasutama. Tamme sõnul on oluline ka kiirus, mille tagab eraldatus muust liiklusest. No Tartu kontekstis võiks see siis tähendada näiteks, et kas meil kas meil õnnestub siis linnas välja arendada eraldiseisvad ühistranspordirajad et mis siis põhitänavatel aitaksid bussiliikluse näiteks oluliselt kiiremini kulgeda, kui, kui muu liiklus. Mureks jääb, kuidas püüda igapäevaselt kaugemalt linna sõitvaid inimesi. Siin loodab linnavalitsus nõudepõhisele transpordile. Näiteks pakub sügisest Vorbuse suunal sellist teenust ettevõte Motern Mobility. Ettevõtte kaasasutaja Tanel Talve ütleb, et Tartus on neil igakuiseid reisijaid 750. Esimesest jaanuarist otsustati seal seni toiminud kaks maakonnaliini üldsegi kinni panna, et seal ei sõida maakonnaliin enam tavapärases mõistes ja ongi ainult meie vedas teenust seal siis töötamas ja selgus see, et mitte ainult et, et ei vähenenud siis ühistranspordi kasutatavas, vastupidi, see on suurenenud. Et see müüt ka nüüd, et keegi ei taha, kõik tahavad ainult oma autoga hirmsasti sõita, see ei vasta tõele. Väga paljud inimesed on lihtsalt sundolukorras. Vorbuse suunda siiski veel katsetatakse, seni on see olnud sõitjatele tasuta. Kuidas nõudepõhise transpordiga jätkatakse, selgub sügisel, ütleb linnatranspordi juhataja Roman Meeksa. Oktoober on meie jaoks see tähtaeg, kus me saame vaadata tõesti, kas see on edukas. Kas see on väärt jätkamist ja kas on väärt ka laiendamist. Teenuse laiendamiseks ja rahastamiseks on vaja kokkulepet ka ümbritsevate valdadega, lisab Tamm.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartlased kasutavad pandeemiaeelse ajaga võrreldes ühistransporti veerandi võrra vähem. Linnavalitsus soovib taas linlasi ühistransporti meelitada, eraldades ühistranspordi muust liiklusest ja pakkudes mitmeid liikumisviise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti-Läti ühisprojekti akt laukal kogukonnanõustaja, Iiri ka Nõgeli sõnul on külades tublisid eestvedajaid alati leidunud. Käimasoleva projektiga loodetakse anda neile oskusi rohkem kaasata ka seni mitte nii aktiivseid külaelanikke. Need, kes on aktiivsed, eks need kodust välja tulevad, aga kindlasti on vajalikud ka sellised kaasamise oskused, et kuidas kodust välja saada ka need, kes võib-olla ei ole need eestvedajad ja säteinimesed, aga kes väga meelsasti lööks kaasa. Üks projekti eesmärk on tutvustada üksteisele ka ühinemisjärgsete valdade kogukonna juhte, näiteks Alutaguse vald moodustus 2000 seitsmeteistkümnendal aastal viie ja setomaa vald kolme valla ühinemise teel, räägib Ivika Nõgel. Ja see on kindlasti üks väga oluline, et õppida teineteiselt saada inspiratsiooni teineteiselt just ka see, et inimesed ühes kandis. Meil on nüüd uued liitunud vallad, et nad õpiksid teineteist tundma, eestvedajad teineteist tundma, aga ka, et see kogukonna sees suhtlus kasvaks. Selle kaudu aktiivsus kasvas ja selle kaudu oleks rohkem põhjust maale elama jääda. Alutaguse valla Kiikla küla koordinaatori Rutt Linnarti sõnul on projekt hea võimalus rääkida teistele projektis osalejatele oma küla tegevusest. Tegelikult see on ka üks põhjus, miks, miks mina olin näiteks väga huvitatud selle projektiga liitumisest, et ma lootsin, et see väike Kiikla küla, kes siin tegelikult on väga tubli küla ja väga tubli kogukond, et see paistab äkki meie oma vallas ka kaugemale, et saavad ka siis need, kellega me liitusime, et, et saavad natuke aimu, et mis siin Kiiklas tehakse, Meil tehakse näiteks näitemängu tehakse siis on meil väga toredad külapäevad ja siis ongi küla on, selles suhtes on meil väga tublid inimesed, kes on nõus just panustama sellesse, et see külapäev hästi välja tuleks. Eelmisel aastal alanud ja järgmisel aastal lõppeva Eesti-Läti ühisprojekti akt lookal üldmaksumus on üle veerand miljoni euro Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaa Alutaguse valla ja Võru maakonna Setomaa ning kahe Läti valla Ape ja Engure külakogukondade elu elavdamiseks toimuva ühisprojekti raames loodetakse piirkondade külaelanikke aktiivsemalt kaasata kogukondlikku tegevusse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPiirkondades, kus on madal nakatumine ja noh, mis on nagu ka mõnes mõttes hästi kaitstud piirkonnad nagu saared on, et mõned väiksemad koolid Lõuna-Eestis, kus, kus ka on nakatumine madalam, et et pole terve Eesti lapsi vajalik isegi hoida distantsõppel, et niisugune piirkondlik lähenemine kindlasti ka kõne alla tuleb ja noh, loodame, et Tallinnas vähemalt näha on, et Tallinnas ka nakatumine langustrendi läinud ja loodame, et, et see ka jätkub Andsite ka mingeid konkreetseid soovitusi valitsusele sellel nädalal. Andsimegi niisuguseid nagu soovitusi või mõtteid, et millest võiks lähtuda, et missugused võiksid olla need mõõdikud, mida me vaatama peaksime, missugused võiks olla siis siis avamise prioriteedid ja koolidest loomulikult rääkisime ja mul on nagu väga hea meel tõdeda, et, et sellel nädalal tundub, et vaktsiini peab olema oluliselt rohkem kui ühelgi varasemal nädalal ja see tundub olevat, et see trend võib jätkuda, sest nii Astraseneka uuele tehasele või võib olla ka täiendatud tehasele kui ka vaktsiini tootmisele purgis on Euroopa ravimiamet andnud rohelise tule, nii et et tegelikult vaktsiini tootmine peaks ka oluliselt nüüd lähinädalatel suurenema. Nii et, et jah, aga niisugused soovitused meil oli, et lähtuda sellest valgusfoorist, kooli priet teteedik seada ja, ja vaadata asjadele ka piirkondlikult, mitte kõik Eesti ühtemoodi ja, ja ka lähtudes muidugi ka piirkonna oma pärast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeva õhtul oli taas koos valitsust koroonakriisis nõustav teadusnõukoda. Esmalt võiks avada koolid nendes maakondades, kus nakatumisnäidud on madalad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna sadama kaubavedude maht esimeses kvartalis isegi kahe protsendi võrra kasvas teiselt kvartali oodati langust. Juhatuse liige Margus Vihman ütlebki, et kvartal on olnud ebastabiilne. Aprillis oli meil kaubamahud langus, mais tõus ja juunis tundub, et kriis on natukene hakanud tunda andma. Kui rääkida nagu erinevatest kaubaliikidest, siis kui langeb Eesti import ja, ja eksport siis eelkõige mõjutab konteinerkaupa. Samas teised kaubaliigid on jällegi olnud suhteliselt stabiilsed ja, ja eriti hea tulemuse on teinud vedellast. Nii et kokkuvõtteks võiks öelda, et näeme ilmselt teises kvartalis esimesi kriisimõjusid kaubaäris, aga, aga need ei ole suured. Samas ei saa kindlasti öelda, et, et kriis oleks läbi. Kui me meenutame siin eelmisi kriise, siis kriisi alguses selleni, kui mõju jõudis sadamate kaubakäibeni Läks viis-kuus kuud, nii et kas see juhtub samamoodi käesoleval kriisi ajal, ei, ei oska keegi öelda, aga, aga selleks peab valmis olema. Eesti raudtee juht Erik Laidvee nendib, et võrreldes eelmise aastaga on kaubaveod vähenenud 25 ja sellest transiit 12 protsenti. Hetkel annab rohkem mahtu ja tonne idasuund. Suurema osa moodustab ikkagi puistekaup ehk väetised, see on eksportkaup Venemaalt ja noh, väga loodame, et see, see maht säilib ja, ja võibolla siin ka teisel poolaastal kasvab, nii et selles suhtes me oleme rohkem nende tonnide poole pealt ikkagi orienteeritud Venemaalt väljuva transiidi peale ja noh, nüüd lisandub siis ka muidugi see loodetavasti üha rohkem seda Rootsi ja Soome osa, aga see maht on praegu suht-koht ikkagi väike ja tonnides seda enam sellepärast et see on põhimõtteliselt ikkagi konteinerseeritud kaup, ehk siis konteinerites liikuv kaup. Nii sadam kui raudtee loodavad Hiina-Rootsi konteinervedude projektile. Erik Laidvee. Sellel korral see nüüd siis kolmas selline tõsine katse, et on tegemist väga tõsise projektiga meie arvates ja siin on rohkem tegelikult pandud rõhku isegi ütleme siis läänest itta liikuvale kaubale ehk siis on Rootsist seal liikuv eksportkaup Hiina suunas ja noh, muidugi ka vastupidi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonakriis on mõjunud hävitavalt turismindusele, kaubavahetusele mõnevõrra vähem. Kuidas läheb praegu transiidiäri?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui Tartu Ülikooli värskelt tagasi valitud rektor professor Volli Kalm saaks täna õpetusi jagada 20 aastasele endale, ütleks ta, et kindlasti tuleb õppida korralikult selgeks. Kolmas, neljas võõrkeel minna vahetusüliõpilaseks ja magistrikraad teha mõnel muul erialal kui bakalaureus. Samas suunas liiguvad mõtted ka juhina. Näiteks aastal 2022 on Tartu ülikool Kalmu sõnul järgmine. Me oleme rahvusvahelisem kui praegu, kuskil viiendik nii õppijatest kui töötajatest on rahvusvahelised, aga me oleme samal ajal kõigis õppevaldkondades kõigil õppetasemetel endiselt eestikeelset kõrgharidust paku ülikool. Valimistulemus oli Kalmu sõnul lähedal sellele, mida ta prognoosis ning võiduni viisid. Head kolleegid, aga ka sammud, mida viimase viie aasta jooksul ette võetud on, samas jalga sirgeks lasta ei saa, sest uued väljakutsed näiteks sotsiaalia valdkonnas ootavad ees. See valdkond on tegelikult ja tema juhtkond on väga head tööd teinud viimase poolteise aastaga, aga see on oma olemuselt üks kõige keerulisemaid valdkondi ülikoolis ja teiseks on ta üliõpilaste arvult kõige suurem ja selge, et seal on vaja suurt tuge, et, et seda ühistööd veel arendada. Tartu Ülikooli ajakirjanduse professori Halliki Harro Loidu sõnul näevad sotsiaalteadlased suuremat potentsiaali valdkonna probleemidega tegelemiseks aga professor Margit Sutropil. Seepärast esitati Sutrop valdkonna poolt rektori kandidaadiks nii sel kui ka 2007. aastal. Ma ütleksin niimoodi, et Margit Sutropil on kindlasti suurem võimekus kuulata sellepärast, et väikeste instituudide ja väikeste erialade vajaduse ära kuulamine dialoogilisus, see võtab üsna palju aega ja selleks peab olema motivatsioon. Margit Sutropi motivatsioon siin on kindlasti kõrgem. Küsimusele, mida tähendab kolmu jätkamine rektorina sotsiaalteadlaste ja valdkonna jaoks üldisemalt, vastab Loit. Ma usun, et on need, kellel on juba ka praegu päris hea elada, on need, kelle puhul meil on nagu keeruline, et, et kas meie vajadused on piisavalt kuulatud. Eks me jälle kohaneme. Üliõpilaste esindaja Martin Noorkõivu sõnul on hea meel tõdeda, et nii Kalm kui Sutrop pidasid oluliseks ja võtsid kuulda ka tudengite arvamust. Me oleks mõlema tulemusega selles mõttes igal juhul rahul ja me teame, et Volli Kalm hoolib Tartu Ülikooli arengutest samamoodi nagu meie ja, ja me oleme kindlad, et ta püüab teha ülikooli paremaks samamoodi, nagu ta on seda püüdnud teha viimase viie aasta jooksul. Rektori teine ametiaeg algab selle aasta esimesest juulist. Jane Saluorg Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teiseks ametiajaks valiti Tartu Ülikooli rektoriks professor Volli Kalm. Rektor valiti ära teises valimisvoorus, sest kumbki kandidaat 126 vajalikku poolthäält esimeses voorus ei kogunud - Kalmu poolt hääletas 113 ja professor Margit Sutropi poolt 97 valimiskogu liiget.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänased kohtumised Alar Karist veel parlamendierakondade presidendikandidaadiks ei kinnitanud. Nii Reformierakonna kui ka Keskerakonna fraktsioon teatasid, et teevad lõpliku otsuse juhatuses. Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev ütles Indrek Kiislerile, et kui juhatus Karis toetab, on ka fraktsiooni liikmed lõpphääletusel valmis seda tegema. Hetketunnetus fraktsiooni poolt on see, et Alar Karis jättis hea mulje ja Reformierakond oleks valmis teda presidendikandidaadina toetama, vähemalt fraktsiooni tunnetus on see aga lõpliku otsuse presidendikandidaadi osas. Meie põhikirja järgi teeb ikkagi juhatus, et, et sealt saavad tulla ka lõplikud otsused. Millal juhatus võiks seda arutada? Jah, seda on hetkel vara veel öelda, et eks esmane kohtumine on toimunud, esmased mõtted on vahetatud. Eks meie soov on ikkagi ka teada saada, et mida ülejäänud fraktsioonid arvavad ja mõtlevad, et nii keskfraktsioon, koalitsioonipartnerina kui siis ka isamaa ja sotsiaaldemokraadid, et kas meil on võimalik ühine kandidaat siis leida. Ja seejärel saab ka juhatus siis oma otsused teha. Keskfraktsiooni esimees Jaanus Karilaid Me koguneme uuesti laupäeval erakorraliselt ja teeme siis ka ettepaneku vastava. Kas me toetame Tarmo Soomeret või Alar Karist? Volikogule ja Keskerakonna volikogu koguneb pühapäeval kell 12 ja, ja siis. On ka teada, kes on ametlikult meie presidendikandidaat. Kui ma vaatasin niimoodi subjektiivselt fraktsiooni liikmete tagasisidet, jättis Aar Karis tõesti oma esinemisega väga hea mulje. Aga me peame tegutsema ju siiski sünkroonis ka teiste erakondadega. Me teame küll, et Isamaa ja sotsiaaldemokraadid kogunevad esmaspäeval, aga erakonna esimehel Ratasel on võimalus siin nüüd kaks päeva tihedalt suhelda erinevate erakondade juhtidega. Ja siis kaaluda, et millisele kandidaadile on võimalik saada suurem toetus pind poliitiliselt. Karilaid tõi Karise puhul positiivsete külgedena välja samuti teadusmaailma tausta nagu Tarmo Soomerel ja ka sõltumatuse erakondlikest eelistustest, mida on näidanud Karise töö, riigikontrolör na. Alar Karis ise ütles aktuaalsele kaamerale, et pole nende paari päevaga jõudnud veel oma programmi kujundada kuid ei karda ka küsimusi välispoliitika kohta. Riigikontrolör peab jääma oma auditi piiresse, et see kõik, mida ta teab välispoliitikas ta ei saa seda ei arvamusloos ega kuskil mujal väljendada, sest see lihtsalt see ei ole tema pädevus. Et ei kujutaks ju ette, et ma oleks hakanud Katalaania küsimustes näiteks artiklit kirjutama, kuigi mul on oma seisukoht olemas ja, ja nii edasi. Nii et see on see nähtamatu osa, ütleme riigikontrolli tööst, mis ei ole ju isegi poliitikute võib-olla näha. Ja ma olen olnud näiteks kõrge riigiametnikuna maailma keskkonnaauditite juht ja Euroopa keskkonnaauditite juht, mis tähendab seda, et sa ei saa seda tööd teha, kui sa ei ole kursis välispoliitikaga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu Reformierakonna ja Keskerakonna fraktsioon kohtusid Alar Karisega, kes on nõus saama presidendikandidaadiks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKaugküttevõrguga ühildumine puudutab Tartus eelkõige supilinna ja Karlovat, kus ahi küttega hooneid palju. Praeguseks on plaaniga jõutud nii kaugele, et nimetatud piirkondadesse on soojusettevõtte aastakümnete jooksul vedanud ka mõningaid trasse, mis liitumist lihtsustada võiks. Kaugküttevõrguga liitumise hind hakkab sõltuma sellest, kui kaugel liituda sooviv hoone olemasolevatest trassidest asub, räägib aktsiaselts Fortum Tartu juhatuse esimees Margo külaots. Täna on Tartu kaugkütte hind 48,5 eurot megavatt-tund, siis sellele lisandub käibemaks, siin nagu erisusi ei ole kindlasti uute klientide liitumisel on ka teatud kulud võrguga liitumise tänava alla tuleb ikkagi ehitada küttetoru, ehitada siis ühendustoru majaga kaugküttetoru võib ka ju maja ees olla. Kaugküttevõrguga liitumise huvi on külaotsa sõnul suur, päris paljud värsked liitujad on just ahi, küttega hooned. Tartu linnainsener Mati Raamat räägib puumajade rajooni ühildamisega. Kaugküttevõrku on tegeletud juba omajagu aega. Kõik sai alguse õhureostuse modelleerimisest aastaid tagasi, millest järeldus, et sellistes piirkondades, kus on puiduküttel palju ahjusid, on õhk reostunud. Mati Raamat. Tookordse modelleerimise põhjal siis sai kavandatud sellistesse piirkondadesse siis kaugkütte piirkonda ja ka viimase kehtiva praegu üldplaneeringuga oli samamoodi, et veel täpsustas me neid asju ning sellest lähtudes laiendasime kaugkütte piirkonda. Eelkõige on õhureostuse põhjustanud vanad ja lagunevad küttekolded ja tõsiasi, et kuiva ja puhta puidu asemel võetakse ka kõige muuga. Näiteks eelmisel aastal bensopüreeni normi ületamist Tartu linnas enam ei olnud. Supilinna ja Karlova elanikele on aga küttele ülemineku võimalus kaasa toonud uue küsimuse. Nimelt on inimesed neile teadaoleva info põhjal aru saanud, et kui jahiküttega hoone liitub kaugküttevõrguga, ei tohi majas enam puukütet kasutada, jätkab MTÜ Eesti pottsepad. Juhatuse esimees Aleksander Ljubajev. Minuni on ka läbi klientide samamoodi jõudnud info, et tahaks ehitada ahju, aga kuna nüüd kaugküttetsoonis, siis enam justkui või justkui on mingisugune klausel, et erandtingimustes nagu saaks, aga minu jaoks jääb ikkagi täiesti arusaamatuks, kuidas nii-öelda 21. sajandi Tartus on võimalik öelda inimestele, et, et ei tohi kasutada näiteks alternatiivset või soodsamat kütust. Küla otsa sõnul ei vasta see info tõele, sest kaugküttega liitumine on vabatahtlik ja ei välista alternatiivina näiteks kaminasse tule tegemist või ahju kütmist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linn koostöös Fortumiga loob keskkonda, kus linna puumaja rajoonid ühilduksid ka kaugküttevõrguga. Elanikele on jäänud praegu aga mulje, et kui puuküttega maja kaugküttevõrgust soojust tuppa saama hakkab, ei tohi nendes majades enam ahju ja pliiti kütta või kaminasse tuld teha. Fortumi esindaja sõnul see siiski tõele ei vasta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBrüsseli tänase päeva sõna on ummärane küsiv sõnamoodustis ämm. Selle hääldas eile välja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Seda hetkel, mil ta avastas, et teda ja Euroopa ülemkogu alalist eesistujat Charl Micheli koheldakse Türgi visiidil erinevalt. See hetk jäi ka helilindile ning on kuuldav nüüd. Franz Michel ja von der Leyen läksid Ankarasse Euroopa Liidu nimel hea tahte visiidile. Ametikohtade järgi on see võrdsete visiit, sest mõlema ametlikus ametinimetuses on sees sõna president ning protokolli järgi tuleb neid kohelda võrdselt. Ent siiski juhtus nii, et pärast kätlemist istusid Michel ja Türgi president ei Arduan maha kõrvuti asuvatel toolidel ning von der Leyen paigutati eemale diivanile. Tema vastas diivanile asus Türgi välisminister Mevlüt. Ava selle peale avaldaski von der Leyen käsi laiutades imestust eelpool kõlanud küsiva žestiga. Protokolli järgi oleks võinud Türgi välisministriga vastamisi istuma panna näiteks Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Jazet Borelli kuid mitte von der Leyeni. Kui misel teistmoodi koheldakse niimoodi eristatult, pole neid ametikohti kunagi varem koheldud. Seda enam, et mitmetel varasematel sama formaadi kohtumistel istusid toonased Euroopa Liidu juhid Donald Tusk ja Jean-Claude Juncker küll külje kõrval koos Ardoaniga. Seetõttu on võimalik vaid järeldada, et von der Leyenit koheldi teistmoodi tema soost tulenevalt Türgi ametnike sõnul kooskõlastati protokolliline pool enne visiiti Euroopa Liidu ametnikega. Euroopa Liidu Nõukogu ametnike sõnul täpset kohtade jaotust varem ei arutatud. Kui oleks, siis sellisel kujul poleks plaaniga kindlasti nõustutud. Sotsiaalmeedias on ka arutatud selle üle, kas poleks just Michel pidanud olema see, kes sellise ebavõrdse kohtlemisega ei nõustu. Kuid ülemkogu alaline eesistuja ei suutnud segadust tekitavale olukorrale kuidagi reageerida. See pole üllatav, sest ka näiteks kõrge välisesindaja Porell ei suutnud veebruaris toimunud pressikonverentsil reageerida Venemaa välisministri Sergei Lavrovi ilmselgetele provokatsioonidele. Euroopa Liidu juhid lihtsalt ei oska toime tulla olukordades, kus nende vastaspool käitub viisil, mida Euroopas väga madalaks peetakse. Seda enam, et Euroopa liidus sees on viimastel aastatel aina enam rõhku pandud võrdsele kohtlemisele. Näiteks tutvustas komisjon eelmisel aastal soolise võrdõiguslikkuse strateegiat järgnevaks viieks aastaks. Ilmselt tuleb sellesse nüüd lisada ka juhend meestele, mida teha olukorras, kui nad mõistavad, et neid eelis koheldakse soo tõttu. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu institutsioonide juhtide Ursula von der Leyeni ja Charles Micheli visiiti Türki varjutas seksisimi skandaal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna pärastlõunal kohtusid Euroopa ülemkogu alaline eesistuja Carl Michel ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Ankaras Türgi presidendi reedeie Ardoaniga Michel oli pärast kohtumist toimunud pressikonverentsil positiivselt meelestatud. Viimastel kuudel oleme näinud suhete d-eskaleerumist, see on positiivne areng, mis peab jätkuma ja mida tuleb soodustada. Ütlesime president Ardoanile, et Euroopa Liit on valmis, et panna lauale selge ja positiivne tegevuskava, mis toetuks kolmele sambale. Majandus, koostöö, ränne ja mobiilsus. Meie koostöö saab olema progresseeruv, proportsionaalne ja tagasikeeratav. Loodame, et Türgi kasutab seda võimalust, ütles Mishell. Visiidi eesmärgiks on soojendada üles suhteid, mis viimasel aastal Türgi tegevuse tõttu ida Vahemerel jäiseks on muutunud. Nimelt otsustas riik suvel paari kilomeetri kaugusel enda rannikust, kuid siiski Kreeka ja Küprose rannikuvetes hakata maagaasi uuringuid läbi viima. Seetõttu nõudsid ka kaks kreekakeelset riiki Euroopa ülemkogul Türgile sanktsioone. Seda teemat arutati mitmel korral eelmisel sügisel ning lõpuks pidi lahendus tulema märtsis toimunud Euroopa ülemkogul. Kuivõrd Türgi lõpetas vahepeal gaasiuuringud, siis paranesid suhted ning Euroopa riigijuhid said teha oodatust hoopis positiivsema otsuse. See tähendab, et Türgile pakuti mõistliku käitumise eest vastutasuks suuremat ligipääsu Euroopa Liidu ühisturule. Kokkuvõttes oleks sellest sammust võita mõlemal poolel ning sedakaudu saaks ka Türgit majanduslikult Euroopa Liiduga rohkem siduda. Samas olid otsuses ka võimalikud sanktsioneerivad sammud, kui Ardoan ei peaks koostööd tegema. Selle pakkumisega von der Leyen ja Michel ka Ankarasse minna otsustasid, kuid nende rahusõnumist hoolimata on Türgi tegevus viimastel nädalatel taas pingeid kruvinud. Näiteks otsustas Türgi lahkuda Istanbuli naistevastase vägivalla konventsioonist, mis pidavad nende hinnangul kahjustama traditsioonilist perekonda. Samuti ütles riigi energiaminister paar päeva tagasi, et maagaasi otsingutega võidakse varsti taas jätkata. Kui mõne muu naabri puhul oleksid Euroopa Liidu juhid lubanud endale vastuseks resoluutsemat käitumist, siis Türgi koheldakse pigem siit kinnastes. Põhjuseks asjaolu, et riik kontrollib Euroopa liidule olulisi rändekoridore. Visiidi edukust saab ilmselt hinnata mõne kuu pärast, kui on selge, kas Ankara otsustas positiivse või negatiivse stsenaariumi kasuks. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu institutsioonide juhid külastasid täna Türgit, et üritada kahe poole suhteid taas soojendada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaitseministrite kohtumise järel märkisite, et Euroopa liidul tuleb parandada oma reageerimiskiirust. Olge hea, näitlikustage ka seda natukene. Kõige näitlikum pilt saab olla just see, mis toimus Afganistaniga Talibani poolt riigi ülevõtmine sisuliselt päevadega on näide sellest, et meil puudus tegelikkuses olukorra pilt, et mis saab juhtuma juhul, kui viiakse välja missiooniväed ja see on nüüd üks näide, et meil puudus pilt, mille baasilt teha järgnevaid otsuseid, et ehk kuidas seda teha, kui kiirelt, millise teavitamisprotsessiga, et kõigi asjade eeldus on seesama olukorra pilt ehk teadmine, millega on tegemist ja mis hakkab juhtuma. Kas meie ohuhinnang, mis puudutab Valgevene tegevust Läti Leedu-Poola suunal, on see viimastel nädalatel muutunud? Kohe-kohe on algamas Venemaa suur õppus saapad 20 21 ja me teame ka seda, et selle raames on Valgevene territooriumile viidud lisa sõjalise jõud. Mis täpselt selle õppuse eesmärk on ja milliseid jõudusid kasutatakse, ju täpselt ei tea. Tänasel päeval aga me monitoorime olukorda igapäevaselt. Mida ütleb ohuhinnang, kas just nimelt selle hübriidrünnaku ja suurõppuse Zapad raames on ka ohtu, et Valgevene piiril toimubki provokatsiooni just selle eesmärgiga, et saavutada mingisugust teravamat tulist konflikti. Noh, te ühte võimalikku stsenaariumi just kirjeldasite, seda ei saa mitte välistada. Valgevene president Aleksandr Lukašenka teatas üleeile, et peagi saab Valgevene Venemaalt terve hulga sõjatehnikat mitte ainult Zapadi raames, vaid alaliselt alates lennukitest, helikopteritest võib-olla saab isegi s 200 õhutõrjesüsteemi. Kas ja kui palju see regiooni jõudude tasakaalu võib mõjutada, kas see võib tähendada ka seda, et Poola Balti riigid vajavad suuremat kohalolekut liitlaste poolt? Meil on vaja suuremat valmisolekut liitlaste poolt just nimelt meie regioonis, mitte see, et nad on kusagil oma riikides, vaid eelkõige me eeldaksime Ameerika Ühendriikide suuremat kohalolu Balti riikides. Poolas on nad küll olemas, aga, aga eriti hea oleks, kui nad oleksid Eestis ja selle nimel me loomulikult tööd teeme, et me suudaksime kasvatada liitlaste kohalolekut siin. Just need strateegilised konsultatsioonid, millest siin mõnda aega tagasi räägiti, mida see tähendab? See tähendab seda, et me vaatame, millised ohud on meil pikas perspektiivis varitsemas ja, ja kuidas me saaksime just nimelt heidutuse võtmes nendele vastu seista ehk heidutuseks on kindlasti see, kui meie, Ameerika Ühendriikide sõjaväge, mis iganes vormis rohkem oleks Eesti territooriumil või siis häda pärast meie naaberriikide territoorium. Just on need konsultatsioonid meile juba ka mingit lootust andnud. Sellised konsultatsioonid on alati aega võtvad. Me oleme optimistlikud, et mina ei oska küll täna öelda, kui kiiresti see asi toimub, aga aga me igapäevaselt teeme selle nimel tööd.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile Euroopa Liidu ametikaaslastega kohtunud kaitseminister Kalle Laanet usub Afganistani sündmuste valguses, et kasvama peaks meie võime kriisikolletes toimuvat ette näha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLisaks Vene ja nõukogude agressiooni sümbolite kasutamise piiramisele muudetakse vaenu õhutamise süüteo koosseisu, nõnda et väärteo eest saab edaspidi inimese vastutusele võtta ka siis, kui vaenu õhutamisega ei kaasne otseselt tagajärgi, nagu näiteks ohtu inimese elule, tervisele või varale. Seni on väärteo eest karistamiseks olnud vajalik just selline tagajärg. Isamaa fraktsiooni liige Riigikogus Urmas Reinsalu ütles, et tegemist on tagaukse kaudu kurikuulsa vihakõne seaduseelnõu taastulekuga. See vihakõne, sinna sisse panemine, et ka vihakõne ilma reaalse ohuta on ohtlik, on tegelikkuses absurdselt võib teenida hoopis ju Venemaa huve, sest näiteks, kui ma sellise loogika järgi, kui ma ütleksin Putin tuleb maha lasta, mis on, ma arvan, kõigi ausate inimeste nii-öelda lootus, siis tegelikult selle seaduse sõnastuse järgi oleks, soovitaksin ma hoopis õigusrikkumise. Prokuratuur alustaks kriminaalasja. Miks? Sellepärast, et tegemist on nii-öelda sellise vaenu õhutamisega. Ei ole ju seda öeldud, et vaenu õhutada on lubatud piltlikult öeldes agressioonisõdade vastu protesti avaldamiseks, et valitsus teeb väga suure põhimõttelise vea. Ja see on tegelikult talle juba teistkordne. Ja ma arvan, et see on minu hinnangul moraalne vargus. Nimelt Ta püüab sõda ära kasutades lahendada ühiskondlikult väga tugevaid vastuolusid, omavad probleeme selle kattevarjus, millel tegelikkuses ei ole reaalselt pistmist praegu kriitilises olukorras meie julgeolekuga. Esimene näide oli välismaalaste seadus. Ma olen kahe käega selle poolt, et Ukraina inimestele tuleb anda sõjapõgeniku staatus, nende õiguslik režiim lahendada. Kuid selle varjus Brežnevi pakina klammerdus valitsus ulatusliku immigratsioonireformi eelnõu, mis on ka rahulikel aegadel tohutu poleemiline ja kontroversiaalne teema. Ja see on inetu ja nüüd püütakse sama teha selle vihakõnega. EKRE esimees Martin Helme oli seisukohal, et Eesti konservatiivne rahvaerakond üritab see seaduseelnõu menetlemist igati takistada sest ei pea muudatusi üldse vajalikuks. Minu meelest ei ole vaja üldse muuta selles mõttes, et kui me läheme siin ühte, ma ei tea, ühte tähestiku tähte või ühte mingisugust värvikombinatsiooni seaduse tasemel keelama, siis see on põhimõtteliselt poliitilise poosi võtmine või noh, ütleme siis noh, ma ei tea meelsuse väljendamine seadusandluse läbi, et ta tegelikult ei ole väga, nagu tal ei ole tegelikult mingit praktilist praktilist efekti. Küll aga on tal selline laiem, laiem ühiskondlik efekt, et me lepime sellega, et riik tegelebki ütleme siis mingisuguste märkide reguleerimisega kõige noh, kõige detailsemal tasandil, et meil on olemas põhiseaduses väljendusvabadus garanteeritud meil on olemas seadustes karistused olemas, kui on vaenu õhutamine niisugusel viisil, et sellel vaenu õhutamisel on tagajärg reaalne tagajärg ja meil on olemas seadused, mis ütlevad, et Eesti julgeoleku ohustamise eest võib Eestist välja saata, et noh, kõik on olemas tegelikult ainult tahtmine on puudu. Täiesti teistsugusel arvamusel on aga sotsiaaldemokraadid. Riigikogu liige Jevgeni Ossinovski arvas, et seaduse muudatus on vägagi vajalik. Natuke on selles mõttes kahju muidugi, et, et selle küsimuse lahendamine on nüüd tõesti sattunud siia sõjakonteksti, aga kahtlemata ka selles kujunenud keerulises sõjaolukorras on, on vajadus selle paragrahvi täpsustamise järel olemas. Kujutame ette, et kuskilt võiks tulla Eesti ühiskonnas üleskutse, et lööme ukrainlased mättasse näiteks. Ja, ja praeguse seisuga, kui politsei peaks hakkama menetlust inimene ütleb, et tegi nalja, tal pole olnud reaalset kavatsust kellelegi liiga teha ja siis ei saakski mitte midagi ette võtta, et ma arvan, et see kindlasti ei ole asjakohane, arvestades ka olukorda ja see, et vastav väärteokoosseis mitte siis kuriteo, vaid väärteokoosseis tekiks, on, ma arvan, igati asjakohane.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kiitis täna heaks ja saadab parlamendile karistusseadustiku muudatused, millega muutub väärteona karistatavaks vaenulike sümbolite häiriv kasutamine. Eelnõus on mitmeid punkte, mis parempoolsetele opositsioonierakodnadele ei meeldi. Aga sotsiaaldemokraatidele jällegi sobivad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeate, et Kihnust merele võrke panema läinud mees on kadunud, sai merevalvekeskus õhtul kella poole 10 ajal. Teataja sõnul oli mees merele läinud ligi kolm tundi tagasi, tema telefon oli välja lülitatud. Merevalvekeskus edastas teate Kihnu väinas patrullinud politseilaevale Pikker, samuti kaasati otsingutele kopter. Otsingud lõpetati kella ühe ajal öösel, meest ja paati leidmata paat leiti alles hommikul. Kuigi konkreetsel juhul poleks ka kiirkaatrist tõenäoliselt abi olnud, on see saarel kahtlemata vajalik. Lääne päästekeskuse juht Ivar Kaldasaun. Me oleme politseile merele reageerimisel abiks juba teist hooaega nendes komandodes, kus meil see võimalus on tänaseks loodud, aga loomulikult on Kihnu geograafiliselt puhtalt selline asukoht, kus peaks merepäästevõimekus olema, et, et Pärnu lahe ala paremini katta ja seal seda täna ei ole, seal on küll koolitust ega alustatud, Kihnus on vabatahtlikud merepäästjad olemas, keda koolitatakse, aga täna ei ole neil veel merel reageerimisvõimekust tekkinud ja, ja me oleme selles aspektis arutanud ka koostöövõimalusi, et me võiksime ühiselt merele reageerida vabatahtlike ja riikliku komando päästjatega koostöös, seal selleks peavad olema väga korralik varustus, väga korralikud alused, hea väljaõpe ja loomulikult ka tingimused, kus seda varustust hoida ja hooldada. Need asjad täna on Kihnu puudu ja seetõttu täna ka Kihnul merel reageerimist ei toimu. Kalda saun ütleb, et kaatri ostmiseks Kihnu pole raha ka järgmisel aastal. Me oleme nüüd viimased kaks aastat iga aasta mõned kaatrid juurde saanud ja see seis paraneb päästekomandodes pidevalt Kihnu päästekomando osas hetkel meil ei ole jah, eelarves investeeringud selleks, et sinna ei hoonet rajada ega ega ka veesõidukite varustust soetada. Kihnu päästekomando pealik Ago Laos Ja meil isegi siin oli mingi aeg paat, millega sai päris palju inimesi aidatud haigeid siin üle transporditud, siis munalaidu ja, ja merel abiks käidud ja aga hetkel ei ole meil mingit alust. Teil ei ole isegi tegelikult seda kaatrit kusagil hoida. Hetkel ei ole jah, et meie oleme ka valla rendipinna peal, et päästeamet siis rendib ruume siis valla käest, tegelikult meil on väga suur vajadus ka siis päästeameti hooned jaoks. Politseid meil kohapeal ei ole, käib ikka mandri pealt, jah, aga siin on teemaks olnud see, et kui ehitada mingi hoone, siis tegelikult huvi oleks ka politsei piirivalveametil. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kihnu lähedal merel kadunuks jäänud mehe juhtum tõi taas ilmsiks merepääste nõrkuse. Nimelt pole saarel kaatrit, millega kohalikud päästjad hädasolijale kiiresti appi saaksid tõtata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuna 2000 seitsmeteistkümnenda aasta kohalike valimistega koos toimus ka haldusreform, siis Pärnu moodustas ühe valimisringkonna ja linnaga liituvad valla Audru, Paikuse ja tõsta ma teise eelseisvate valimiste aja ajaks on uutes piirides Pärnu elanikud juba neli aastat ühiselt toimetanud ja oleks loogiline, et valimised toimuvad ühes ringkonnas. Erakond Isamaa nii ei arva. Pärnu linnavolikogu Isamaa fraktsiooni liige Siim Suursild. Olles ise olnud pikalt ühinemisläbirääkimiste juures, siis minu ja valla juhtide hinnangul sai kokku lepitud, et ka järgmised 2021. aasta valimised toimuvad kahes ringkonnas. Aga kui kevadel toimus võimupööre Pärnus, siis toonased koalitsioonipartnerid andsid meile ilmselgelt mõista, et nemad väga sellest huvitatud ei ole. Iga kalendriaasta algul, kui saadakse teada elanike arv omavalitsustes, on võimalik tulla välja eelnõuga valimisring viskondade määramisest ja mandaatide jaotusest. Linnavolikogu istungil, mis toimus 12. novembril Paikuse osa vallas, andiski Siim Suursild eelnõu üle. Asjaolud aga kujunesid nii, et eelnõu on selle esitajale juba tagastatud. Linnavolikogu esimees Andrei Korobeinik. Sellega oli selline mure, et seaduse järgi peab mandaadi jaotus olema fikseeritud järgmise aasta esimese juuni seisuga ja siis vastavalt siis elanikkonna arvule me kõik näeme praegu pole üldse juuni, siis ma pidin seda tagasi saatma. Et olla kindel, et ühinemisleping ei kohusta valimisi kahes ringkonnas tegema, paluti hinnangut rahandusministeeriumist ja saadi kinnitus, et kohustust ei ole. Aga erinevalt kahe ringkonna eelnõust võiks ühe ringkonna moodustamise juba praegu ära otsustada. Andrei Korobeinik. Et õnneks ühe valimisringkonna jaoks ei pea mandaati jaodust arvutama ja seda me võime siis anda juba praegu. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohaliku omavalitsuse volikogude valimised toimusid Pärnus kolm aastat tagasi kahes valimisringkonnas. Erakond Isamaa soovib, et järgmisedki valimised toimuksid kahes ringkonnas. Linna koalitsioonipoliitikute arvates on aga nelja aastaga tekkinud juba üks Pärnu ja mitut valimisringkonda pole vaja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohalikel valimistel enim hääli kogunud Reformierakond valis Tartu ohutus järgnevateks aastateks koostööpartneriks Keskerakonna, sisuliselt jätkab ülikoolilinnas senine võimuliit. Täna allkirjastatud lepingu kohaselt saab Reformierakond linnavalitsuses neli ja Keskerakond ühe abilinnapea koha. Ka volikogu esimehe koht jääb keskerakonnale. Linnavalitsemisel jätkatakse neid suundi, mis aasta tagasi said ühiselt kirja pandud. Linnapea Andrus Ansipi sõnul saab valitsemine eelseisval kolmel aastal aga olema raskem kui seni. Me oleme võimul olnud juba kolm aastat ja meil on linna probleemid tuttavad, me näeme seda, mida on võimalik paremaks muuta kuid sellised valdkonnad, kus edu oli kergelt tulema, on praeguseks juba oma edu saavutanud edaspidi saak jäänud raskemaks meile. Kas allkirjastatud leping on hea lepe? Ta on hea lepe. Ta arvestab reaalseid võimalusi. Ta ei ole ülearu idealistlik, kuid kindlasti on selles lepingus ka paljud punktid, mis lihtsalt tähistavad protsesse, tähistavad tendentse, mille poole püüelda. Ja kindlasti on võimalik ka kolme aasta pärast öelda, et see ja see punkt on osaliselt jälle täidetud, mitte täielikult täidetud. Ka Keskerakonna liikmed on allkirjastatuga rahul. Volikogu esimees Aadu Must tõdes, et kui räägime uuest poliitikast ja suundumustest, on kõige parem näide võtta Tartust. Tartu erakonnad on oma valimisplatvormides üsna lähedased ja see viitab tegelikult sellele, et linlaste vajadusi ja soove on päris hoolega uuritud. Tsiviliseeritud riikide poliitika arutab, diskuteerib, leiab kompromisse ja otsustab poliitikas ühes tsiviliseeritud riigis ei ole vaenlasi, on oponendid. Tartus on tõepoolest olnud konstruktiivse dialoog, see on see uus poliitika, mille poole Eesti peaks püüdlema ja ka mitmed erakonnad, kes ei saa muidu edasi, peavad kas leidma, välja mõtlema vaenlase kuju, et ennast näidata, peaksid samuti püüdlema konstruktiivse ja uudse poliitika poole. Koalitsioonileppesse läks sisse ka punkt, mis polnud kirjas kummalgi. Lähiajal on linnavõimul tõsine plaan soetada ja panna liinidele madalapõhjalised bussid hõlbustamaks puudega inimeste liikumist. Taoline mõte oli Res Publica valimislubadustes täna allkirjastatud koalitsioonileping püüab arvestada võimalikult laia linnaeluspektrit. Tartu volikogu koguneb oma esimesele istungile 31. oktoobril. Siis valitakse ära volikogu esimees ja kaks aseesimeest Eesti raadio uudistele Tartust Vambola Paavo.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakond ja Reformierakond jätkavad koos ka Tartus. Linnapea Andrus Ansip (Reformierakond). Volikogu esimees Aadu Must (Keskerakond).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlgse mälestusehise projekteeris tunnustatud arhitekt Edgar Johan Kuusik. Monument hävitati nõukogude võimude poolt 1950. aastal. Vabadussõja alguse 94. aastapäeval toimunud mälestusehise avamise tseremoonial peetud kõnes ütles kaitseminister Urmas Reinsalu, et ilma vabadussõja võiduta poleks praegu Eesti riiki. Siia kaitseväe kalmistule on maetud 440 Eesti sõdurit, kes vabadussõjas oma elu andsid üle Eesti on tuhandeid vabadussõja märtrite haudu, meie ülesanne rahvana mälestust hoida ja need kalmud korras hoida. Vabadussõja mälestusehise taastamine pärast vabanemist võttis aega 21 aastat. Ma tänan kõiki, kelle soov on läbi aastate olnud selle mälestusehise taastamine ja kes taastamises osalesid. Täna langetame pea kõigi vabadussõjas Eesti vabaduse eest langenute ees. Oma riiki tuleb ka täna hoida oma riiki tuleb olla valmis kaitsma relv käes, sest väikerahva iseseisvus ei ole kunagi iseenesestmõistetavus. See on vabadussõja kangelaste sõnum meile täna. Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase sõnul hoitakse nii taastatud kui uute mälestuspaikadega elus mälestust vabadussõjast ning inimestest, kes selles sõjas Eesti eest võitlesid. Tulgem ikka ja jälle kokku siia kui ka kümnetesse teistesse paikadesse üle Eesti mis märgivad ära mälestust ja ei lase meil unustada. See on üks viis meenutamaks tõde et meie rahva iseseisvuse ja vabaduse eest on valatud verd ja on antud elusid. See on üks viis kinnitada veendumust, et vabadus väärib kaitsmist iga tund, iga päev. Mälestusehise taastamistööde projekti tegi arhitekt Tiina Linna ning monumendi taastamine algas tänavu kevadel. Arhitekt Tiina Linna meenutas lähemalt tehtud tööd. Kuna meil materjali oli muidugi vähe, oli olemas vundament, oli olemas kuusiku, mingisugune esialgne kavand ja ainukene detail, mis originaal on see urn siin keskel, see oli kogu lugu, nii et fotode põhjal arhiividest igalt poolt, kust oli andmed kokku kogutud, selle najal me siis seda monumenti nagu joonistasime ja projekteerisime. Kuni täna õhtul kella 10-ni on avatud mälestusehise juures auvalves tunnimehed vahipataljonist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna taasavati Tallinnas Kaitseväe kalmistul Vabadussõjas langenute monument, mille okupatsiooniväed 62 aastat tagasi hävitasid. Algse mälestusmärgi projekteeris tunnustatud Eesti arhitekt ja Vabadussõja veteran Edgar Johan Kuusik ning see avati 1928. aasta oktoobris. Monument hävitati Nõukogude okupatsioonivõimude poolt 1950. aastal ning oli seni üks viimaseid taastamata Vabadussõja mälestusmärke.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOma nimekirjaga kandideeris rahvaliit seekord vaid 30. omavalitsuses, neli aastat tagasi aga 174. tookord said rahvaliidu nimekirjades olevad kandidaadid üle Eesti kokku 12 ja pool protsenti häältest, eile vaid 1,9 protsenti. Ometigi ei pea erakonna esimees Karel Rüütli ja aseesimees Kajar Lember eilset tulemust katastroofiks. Rahvaliidu inimesed on saavutanud 47. kohalikus omavalitsustes väga hea tulemuse valimisliitudega ja kindlasti väärib tunnustamist Jõgevamaa organisatsioon kus rahvaliit sai peaaegu 30 protsenti häältest nii-öelda erakonna nimekirjaga. Rahvaliit on täna kindlasti esindatud oma inimestega, circa 130. omavalitsus üle Eesti üle pooltes omavalitsustes on, on meie inimesed volikogudes. Nii et, et ma usun, et selle 100 omavalitsusjuhti nagu peale kohalikke valimisi, mis sai ka endale eesmärgiks võetud, et ma usun, et me sellega oleme saavutamas. Valimiste plusspoolele seadsid rahvaliidu juhid ka oma nimekirjaga volikokku pääsemise Tartus. Kuid kas ei näita siiski erakonna tugevust see, kui paljudes omavalitsustes suudab ta välja minna ja edukas olla oma nimekirjaga? Karel Rüütli? Eks ta kindlasti mingis mõttes on, on näitaja. Millisena näeb aga rahvaliidu juhterakonna tulevikku praegu rahvaliit ühegi erakonnaga ühinemisläbirääkimisi ei pea, kinnitas Karel Rüütli. Otsus jääb tema sõnul erakonna kongressi teha ja selguma peab muuhulgas see, kas oma nimekirjaga Riigikokku pürgimist peetakse perspektiivikaks. Seda taktikat me nüüd kindlasti hakkame arutama. Selle nädala neljapäeval koguneb erakonna juhatus. Meil on lähiajal tulemas erakonna volikogu ja detsembri alguses on ka erakonna kongress, nii et teised taktikalised küsimused. Kuidas me riigikogu valimistele läheme? Need ongi siin lähiaja teemad ja kui erakonnas inimesed leiavad, et, et lähme oma nimekirjaga, siis lähme oma ni mekirjaga. Enne rahvaliidu kongressi on aga ees veel maakonna konverentsid, ka erakonna võimalik juhi vahetus võib seal kõne alla tulla. No eks see lõplik tulemus selgub siis, kui on kohapealsed koalitsiooniläbirääkimised peetud. On teada, palju on rahvaliitlastest vallavanemaid ja volikogu esimehi ja kui meil on see statistika olemas, eks me siis arutame erakonnas, maakonna konverentsid on üks on juba toimunud, teised on, on kohe-kohe toimumas ja eks me arutame tõsiselt maakondades seda küsimust, kuidas edasi minna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvaliidu tuleviku suhtes tehakse otsus erakonna kongressil detsembri algul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAnton Hansen Tammsaare kirjanduspreemia 45. laureaat on Kai Aareleid romaaniga vaikne ookean. Jan Kaus, teie olete lugenud, soovitate? Ja kahtlemata soovitan, sest romaan kirjeldab inimeste elu läbi kolme põlvkonna asetub erinevatesse kohtadesse, osa tegevust toimub näiteks Peterburis, endises Leningradis ja samuti mulle tundub, et Kai Aareleiu romaan asetub väga hästi ühes väga olulise Eesti kirjanduse hoovusesse. Mida ma siis Anton Ansen Tammsaarele toetuses, nimetaksingi, elu ja armastuse hoovuseks. Kuidas sobitub armastus eluga kõikide nende kokkulepetega, mida me oleme nii-öelda ühiskondlikult paika sättinud, et oma kooselu korraldada, kuidas üks selline kõike võitev, kõikemattev, irratsionaalne tunne sinna sisse mahutab? Kai Aareleid, palju õnne teile Tammsaare kirjanduspreemia saamise puhul, aitäh. Rääkige natukene oma romaanist, kuidas see sündis. Vaikne ookean on raamat inimestevahelistest, vaiksetest, ookeanidest ja võib-olla ka igatsusest millegi sellise järele, mida meie jaoks kehastab vaikne ookean, kes me elame väga kaugel sellest. Mulle tundub, et vaikne ookean oma võib-olla teinekord vaikse pinnaga, mis võtab pinna all selliseid uskumatuid hoovusi ja müstilisi laineid tekitab. Võib-olla kehastab ki seda, mis tihtipeale toimub inimeste ja perekondade sees või vahel. Kas tegemist on ka mõnes mõttes autobiograafilise teosega või on see kõik välja mõeldud lugu? Ühest küljest on tegemist väga isikliku looga, aga see isiklikkus tingimata ei ole autobiograafiline, see raamat on huvitaval kombel tekitanud just selliseid vastukajasid, et inimesed tulevad rääkima mingisuguseid väga väikesi momente oma elust, mis neil on äratundmist. Ja noh, loomulikult ma suhtun sellesse väga suure aukartuse ja austusega, et mind sellise usalduse väriseks peetakse, aga ma arvan, et see võib olla tähendab ühtlasi ka seda, et et siin on siis puudutatud mingeid selliseid äratundmisi, inimeste suhe, mis on universaalsed. Kai Aareleid, te olete ühe luulekogu autor ja kolme romaani kirjanik, kas neljanda romaani ideestik või vähemalt algus on juba tehtud? See on olemas ja ma tahaksin kirjutada kollegiaalsust ja ma tahaksin kirjutada sõprusest ja natukene ikkagi sellest samast kirjaniku vastutusest või kirjutaja vastutusest, mida ma juba puudutan vaikses ookeanis. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Albust Järva vallast",
"role": "user"
},
{
"content": "Anton Hansen Tammsaare kirjanduspreemia sai Kai Aareleid romaani \"Vaikne ookean\" eest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsus tegi eile põhimõttelise otsuse, et muudab bioloogilise ohutegurite määrust ning koroonaviiruse laialdase leviku korral peetakse kõrgema nakkuse riskiga töökohtades neid, kus töötaja puutub päevas kokku enam kui 50 inimesega. Tervise ja tööminister Tanel Kiik selgitas, et muudatuse kohaselt on tööandjatel võimalus neilt töötajatelt nõuda vaktsineerimise või koroonahaiguse läbipõdemise tõendit või värsket testi tulemust. Tegelikult selle vastava riskianalüüsi võib iga tööandja peab õigemini tegema ka praegu. On teatud töökohti, kus on ka täna nii-öelda vaktsineerimisnõue kehtestatud ja loomulikult eeldab see ka seda, et tööandjale võimalus kontrollida, kas see nõue on täidetud. Nüüd me tõesti lihtsalt andsime selgema sõnumi, et kustmaalt võiks seda nii-öelda piiri lugeda, et kust me räägime kõrgemast nakkusriskist praeguse viiruse leviku tingimustes, see on umbes 50 nel kontakti juures päevas. Kui nakatus numbrid, kasvavad, võib see number langeda ja vastupidi. See, et nii-öelda vaktsiini tõendit või negatiivse testi tõendit tööandja töötajalt küsib, on iseenesest lubatud ka praegu, kui riskianalüüs selle niienda vajalikkust ette näeb. Testi tegemise eest peaks jätkuvalt maksma tööandja kui töötamiseks vajaliku ohutustegevuse eest. Kiik märkis, et samuti on tööandjal võimalik tööd ümber korraldada või nõuda näiteks töötajalt maski kandmist. Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas sõnas, et eesseisev määruse muutmine on valitsuselt vajalik õigusruumi täpsustus. Ma arvan, et praegu on oluline, et see, see teadlikkus suureneb niisiis töötajate kui tööandjate vaates. Et mida peab tegema töökeskkonnas ja mis ajaks praegu on ette nähtud, et see riskianalüüs peab olema tehtud esimeseks septembriks. Siin on väga vähe aega, et kutsume üles, et kõik siis nagu mõtleks sellele Vandeadvokaat Carri Ginter ütles vikerraadio saates uudis pluss, et tema arvates uue määruse jõustumisel vallandamislainet ei tule. Pigem võib tema sõnul tegu olla üksikute juhtumite, aga siis ka väga põhimõtteliste vaidlustega. On tekkimas juba töökollektiivid, kus inimesed on suures osas vaktsineeritud ja siis mõned üksikud keelduvad ja keelduvad ka testimisest ja siis tekib küsimus tõesti, et kas siis selles kollektiivis noh, see vähemus nagu domineerib enamuse üle ja, ja igaüks peab siis minema töö juurde ja noh, panema ennast ohtu, siin on suur oht ühiskondlikeks lahkhelideks, et inimesed lähevad ki mavahel lihtsalt tülli. Varem on näiteks Tallinna kiirabi lõpetanud töölepingu 22 töötajaga, kes keeldusid vaktsineerimisest. Osa neist on kiirabijuhi, Raul Adlase sõnul nüüdseks aga taas tänu vaktsineerimisele tööle naasnud. Tööinspektsiooni ennetusosakonna nõustamisjuristi Leonid injoki sõnul pole seni töövaidluskomisjonidele esitatud ühtegi kaebust seoses sellega, et tööleping on üles öeldud vaktsineerimisest keeldumise tõttu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kavatseb muuta bioloogiliste ohutegurite määrust, selle jõustumisel võib tööandjate jaoks muutuda lihtsamaks vaktsiini- ja testivastaste vallandamine. Tööinspektsiooni ennetusosakonna nõustamisjuristi Leonid Siniavski sõnul pole töövaidluskomisjonidele seni laekunud ühtegi kaebust seoses sellega, et töötajale on tööleping üles öeldud vaktsineerimisest keeldumise tõttu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii laulab Riini manda kooristuudio vilistlaskoor. Riini manda koori on Urve Uusbergi juhendamisel tegutsenud 30 aastat ja nii tekkiski vilistlastel mõte püstitada kesklinna kooli parki skulptuur Rapla noorte muusikakultuuri. Kiituseks skulptuuri Riinimanda helin, autor Valter Uusberg. Ta ei ole nii-öelda mälestis, vaid ta on vihje sellele, et hakkame siin koos käima, see on elav objekt, et saaks sellele järjest laienevale rinimanda kogukonnale üks niisugune südamik loodud. Riini Manda loomingulisest keskkonnast on välja kasvanud Märt Avandi, Uku Uusberg, Mikk Jürjens, Pärt Uusberg, Kristo Elias, Ursel Tilk ja paljud teised tuntud inimesed. Riigi mandariini perekond, keda seovad ühised mälestused. Koorijuht ja helilooja Pärt Uusberg. Mina olen tõesti kuueaastasest poisist peale selles kooris laulnud ja siiamaani käin iga suvi meie traditsioonilises Saaremaa suvelaagris ja nüüd ema kõrvalt juhatan praegust riinimandat, nii et, et minu elu on see koor ikka noh, väga väga palju kujundanud ja rikastanud ka Rapla kultuurielu. Riini Manta kooristuudio laulja Tuudur tilk. Meie kõikide teed riini, mandalaste teed ühendatult selles helinas, mis jääb kajama siia Raplasse, minu oma veel alles käib siin Raplas koolis, aga ma arvan, et see ongi põhiliselt see koolirada ja siis pärast, kui sa saad ka vilistlasena käia, selles perekonnas kodus. Niisiis pole riini manda helin ausammas elavale inimesele Riinimanda kooriliikumise vedajale Urve Uusbergile. See on ausammas järjepidevusele märkides kohta, kus ka tulevikus kokku saada. Koorijuht Urve Uusberg. Sellist lõpetamise tunnet küll enesel ei ole, mina võib-olla väsin või kuidagi, astun kõrvale ja tekib siin patrik või Pärt või ma ei tea, kes siin on veel musikaalseid inimesi, et tulevikku nagu ei kontrolli aga et, et igal juhul see, see skulptuur nagu kuidagi või see helin minu jaoks nagu viib ikkagi edasi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Rapla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rapla kesklinna jõekäärus avati skulptuur \"Riinimanda Helin\", mis tähistab noorte muusikatraditsiooni järjepidevust Raplas, mille üheks kandjaks on viimasel kolmekümnel aastal kujunenud Riinimanda Kooristuudio Urve Uusbergi juhendamisel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLisaks Venemaa presidendile Vladimir Putinile kehtestas USA sanktsioonid ka välisministrile Sergei Lavrovile kaitseministrile Sergei Soigule ja relvajõudude kindralstaabiülemale Valeri Kirasimovile. Praegu ei ole selge, kuivõrd need piirangud Putinit päriselt mõjutavad, sest tema vara ulatus ja asukoht on teadmata. Valge maja pressiesindaja Jen sai. Ma ei hakka siin tema vara üksikasjadest rääkima, jällegi mis on oluline ja mida loodetavasti kogu maailm tunnetab, on ühtsus, millega USA president Bilen ja Euroopa partnerid ja liitlased töötavad. USA kaitseministeerium teatas, et Ukrainale kavatsetakse anda veelgi julgeolekuabi. Nad ei täpsustanud üksikasju, sest olukord on ärev ja muutub pidevalt. USA kaitseministeeriumi pressiesindaja John Kurby. Me ei tahaks avalikult nimetada kõike, mida nad USA-lt saavad, seega oleme ka edaspidi ettevaatlikud, kui palju üksikasju avalikkusega jagame, aga teame, et neil on enesekaitsevajadusi. Teeme kõikvõimalikke, et neid täita. USA senati luurekomitee liige vabariiklane Ben sääs. Peame ukrainlasi relvastama jagama Ukraina vastupanujõudude ja sõjaväega vajalikku luureinfot, nii et nad saaksid tappa sissetungijatest venelasi. USA ja Euroopa Liidu liitlaste seast on tulnud ka aina rohkem üleskutseid, et Venemaa tuleks välja arvata rahvusvahelisest pangandussüsteemist Swift, mis ühendab tuhandeid finantsasutusi. Samuti tuleks analüütikute hinnangul pöörata tähelepanu Venemaa energiasektorile. CBS julgeolekutoimetaja, Michael Morell. Energiasektor vastutab 30 protsendi Venemaa majanduse ja 60 protsendi eksportide eest. Kuna me ei ole seda sihikule võtnud, siis arvan, et Vladimir Putin näeb lääneriikide sammudes pigem nõrkust kui tugevust. USA senati luurekomitee liige vabariiklane BenSass. Administratsioonile on väga tähtis sisemine arutelu, mis on põhjendatud, et kas teatud energiasanktsioonid võivad kasvatada maailmaturu hindu viisil, mis on kogemata Putini kasulikud. Tsiteerides John McCain i. Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki. ÜRO Julgeolekunõukogu üritas vastu võtta resolutsiooni, millega mõisteti hukka Ukraina ründamine kuid Venemaa pani sellele veto. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA kehtestas sanktsioonid Venemaa presidendile Vladimir Putinile ja teistele olulistele riigiametnikele. Lisaks otsustati Ukrainale saata veelgi sõjalist abi, kuid kohaletoimetamise üksikasjadega veel tegeletakse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUkrainas on põhikool kaheksa klassi, selle lõpetamise järel tehakse valik kas kutseõppe või gümnaasiumi kasuks. Kaks Pärnu jõudnud õppurit olid sealses kutsekoolis esimesel kursusel ja jõudnud õppida vaid üldaineid, aga mitte veel kutset omandama asuda. Pärnumaa kutsehariduskeskuse direktor Riina Müürsepp. Kummalgi oli küll oma erialavalik tehtud, aga täpselt sellise nimetusega eriala meie koolis ei ole. Selle pärast on nad nüüd paigutatud hetkel kutsevaliku õppekavale. Üks neist soovis Ukrainas saada toidutehnoloogiks, aga kuna Pärnus sellist eriala ei õpetata, jäävad tema valikusse koka või pagarikondiitri eriala. Teine soovis kodumaal õppida raadioelektroonikat veel kord. Riina Müürsepp. Meil on tegelikult olemas nii elektroonika kui IT, et siis tal jääb nagu mõtlemis aega, et kuidas edasi, sest see kutsevaliku õppekava kestab kuus kuud ja selle eelis on see, et pool sellest õppekavast on võimalik õppida eesti keelt. See ongi suunatud sellistele õpilastele, kes tulevad muu emakeele baasil ja alustatakse eesti keele õppega ja siis saavad nad selle õppekava jooksul tutvuda kõikide erialadega, mida me õpetame ja teha siis valiku, kuhu pärast seda õppima minna. Meil praegu selles rühmas on veel kohti, seal on ka teisi muukeelseid õpilasi. Nende kulude katmisega meil probleeme ei ole, sest seda me rahastame Norra programmis. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnumaa Kutsehariduskeskusse asusid õppima esimesed Ukraina põgenikest lapsed.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nOpositsioonierakonna esindajad väitsid, et selle seaduse teine lugemine tuleb üldse katkestada. Nimelt hääletati sisse muudatused, millest ühe paragrahvi järgi on riigieksami lävend üks punkt ja teise järgi 20 punkti. Opositsiooni väitel ei saa säärast vastuolulist seadust president lihtsalt välja kuulutada. Möödunud öösel istusid koos ka riigikogu juristid, kes lõpuks leidsid, et teise lugemise ga saab siiski edasi minna. Riigikogu esimees Ene Ergma siin vastuolu ei näinud. Sest on kirjutatud 20 on sooritatud rahuldavalt, üks on lihtsalt sooritatud, see tähendab see miinimumnõue, et noh, et kui te hüppate üle sellest latist te olete sooritanud ja te võite näiteks minna no rakenduskõrgkooli edasi, ta on lõpetanud gümnaasiumi. No võib-olla näiteks no ma ei tea, inimesel ei ole annet, seal kirjutavad inimesed väga halvasti eesti keeles, mis on muidugi väga kahju, aga talle ei panda see tee kinni. Riigikogu aseesimees, keskerakondlane Jüri Ratas aga rõhutas, et tegemist on põhimõttelise küsimusega. Ma ei kujuta nagu väga hästi ette, et kui me riigina hakkame andma sellist signaali neiudele ja noormeestele, kes lähevad 11. klassi lõpus eksamitele, et kui sa tuled sellele eksamile ja sa suudad kirjutada oma nime suudad kirjutada võrdusmärgi. Siis tea, et see eksam on tehtud. See ei ole nagu väga õige riigipoolne signaali ja suhtumise andmine noortele inimestele, et tulge korraks kohale, saate läbi ja teil on keskharidus käes. Opositsioon kasutas võimalust võtta iga muudatusettepaneku hääletamise eel 10 minutiline vaheaeg. Kokku oli muudatuse tepanekuid esitatud 92. Ene Ergma sõnul on säärane tegutsemine aga viljatu. Ja ma ei kavatse sellest taganeda, ma pean seda kaunis rumalaks. Aga mul on väga hea meel, et opositsioon on aru saanud, et kui teisel lugemisel tuleb ära kasutada see võimalus, et igaüks võiks öelda oma arvamuse välja. Kui mina tulin riigikogusse, siis oli ainult vaheaeg, aga keegi ei rääkinud, aga miks ta seda teeb, aga lihtsalt võeti vaheaeg. Kuid teisalt olen ma veendunud, et selline tähendab, massiline vaheaegade võtmine ei ole efektiivne. Riigikogu aseesimees, reformierakondlane Laine Randjärv aga ütles, et põhikooli ja gümnaasiumiseadus on lihtsalt nii oluline, et rahvasaadikud võtavadki seda tõsiselt. Sellepärast, et me ikkagi täna otsustame asju, mis puudutavad meie noorsugu ja ma ei tea ühtegi tähtsamat asja, kui on haridus. Ja seetõttu on iga punkt põhjalikult läbi arutatud, vaieldud ja kõik osapooled said aru, et see aeg, millal lõpuks jõudsid sõnastatud muudatusettepanekud haridusministeeriumist komisjoni lauale oli liiga lühike selleks, et suuta kõike, menetleda sisukalt ja mitte pärast kurvastada tehtud otsuste üle või tahta neid kuidagi tagasi tõmmata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu täiskogu istus koos terve öö, et lõpetada põhikooli ja gümnaasiumi seaduse muudatuste teine lugemine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEi ole meil tegelikult lääneriikidel Mali Huntaga suhted kuidagimoodi paremaks läinud ja seetõttu on siis otsustanud Prantsusmaa poolt juhitav lahkuda ja seis on siis selline, et et ka Eesti siis lahkub nii alaväerühmaga kui ka erioperaatoritega tuleb Eesti kontingent jaanipäevaks koju. Nii et jaanipäevaks ei jää sinna mitte ühtegi Eesti kaitseväelast. Põhikoosseis tuleb jaanipäevaks koju, seal võib juhtuda, et sõltuvalt erinevate logistiliste lendude kättesaadavusest jäävad üks-kaks inimest sinna selleks, et kogu tehnikat varustust tagasi tuua. Aga need on üksikud inimesed, nii et põhikontingent on kõik kodus, jaanipäevaks. Kuna seal naaberriikides on ka olukord väga keeruline, kas seda prantslaste juhitavat operatsiooni ka laiendatakse teistesse riikidesse, sest et terroristid liiguvad lihtsalt Euroopa suunas just läbi nende riikide? Jah, sellised plaanid hetkel on, räägitakse läbi erinevate Aafrika riikide. Aga hetkel on, nagu me peamiselt peame silmas ikkagi Nigerit ja Burkina Fasat, sest ka Nigaris on väga palju Maali põgenikke täna liikunud, aga samas on väga vara veel täna tegelikult konkreetselt välja käia, et Prantsusmaa juhtimisel erinevad liitlased konsulteerivad, mis on nende riikide sisepoliitilised arengud, millised on nende riikide vajadused julgeoleku valdkonnas? Võib-olla aasta teises pooles on selle kohta rohkem teada, praegu on seda vara veel arutada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti toob kaitseväelased Malist ära. Eesti võib saata aga uue missiooni mõnda teise terroristidega võitlevasse Aafrika riiki.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLääne ringkonnaprokurör Merike Lugna ütleb, et Reopalu kalmistul käis vaskplaate varastamas 76 aastane kohalik mees, kellel varem pole õigusrikkumisi olnud. Mees on oma teo juba ka üles tunnistanud. Alustatud on menetlus küll kultuurimälestise rikkumise paragrahvi järgi, millega siis oluline kahju on tekitatud. Aga ilmselgelt see ei olnud selle meesterahva teo eesmärk, et tema eesmärk oli ka tulu saada. No milline võib olla karistus, tegemist on ju vanamehega, noh, eks seaduses on ette nähtud karistus kõigile üks on vangistus ühest kuni viie aastani ja, ja vanus ja sellisel juhul ei, ei loe, millal see asi võib kohtusse jõuda. No kõige olulisem on kahjude väljaselgitamine, sest et kuna tegemist on osalt ka nende plaatide taastamisega vähemalt püüe, see kas on võimalik taastada või mitte. Nii et sellega läheb ilmselgelt ikka veel aega. Esialgu saadi vana metallifirmast kätte 161 nimeplaati. Osa neist pärinesid tuntud kultuuritegelaste haudadelt. Hiljem tagastas kahtlusalune veel 40 silti. Muinsuskaitseameti Järvamaa nõuniku Karen Klandorfi hinnangul on kõik tahvlid nüüd kätte saadud, kuid kaks esimest katset kokku volditud nimetahvlid korda teha ebaõnnestusid. Kuid katsetused jätkuvad. Üks õhemast materjalist silt, mida me üritasime sirgeks painutada, purunes murdmisel, et ta oli ikkagi nii kokku murtud ja, ja materjal habras, et see lõi meil hetkeks. Kõhklused tekitas, aga me katsetame edasi, et nüüd on järgmised restauraatorid ametis, et me veel ei tea täna, kas me saame sellega hakkama, et need sildid on uuesti sirgeks painutatavad ja tagasi paigaldatavad, aga me veel tegeleme sellega, ükskõik mida me plaanime teha, meie esimene ülesanne on leida nüüd selleks vahendid, et neid töid ükskõik mil moel ette võtta. Kui nüüd ei õnnestu nende olemasolevate siltide restaureerimine, siis noh, järgmised mõtted, mis on tekkinud, on see, et me lõikamegi teadlikult läbi ja, ja siis keevitatakse ja oodatakse nad kokku, et noh, kõik variandid on praegu alles laua peal. Kõige viimane variant on teha uued sildid, aga siis sealjuures on meie jaoks oluline ikkagi säilitada see kirjastiil ja ja need tekstid nii palju, kui nad loetavad sealt siltide pealt on, et neil on ka omaette kultuurilooline väärtus. Uute nimesiltide valmistamine maksab hinnanguliselt 44000 eurot. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reopalu kalmistu hauatähiste rüüstamisega vahele jäänud 76-aastane Paide mees on oma teo üles tunnistanud. Kõik ristidelt varastatud vask- ja messingplaadid on kätte saadud, kuid kuna need on jälgede segamiseks kokku pressitud, pole veel kindel, kas õnnestub neid restaureerida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVeetase on hakanud alanema ja Meil on kohale jõudnud piisavalt ressursse ehk olukord on stabiliseerunud ja kontrolli alla saamas ehk kõik vajavad töölõigud on ressurssidega kaetud, igal pool tegevus käib. Ja praegu on enamustes kohtades juba niisugused pakilisemad hädavajalik ära evakueerida. Palju neid evakueeritud on ja kui paljud inimesed on kannatada saanud? Hetkel on evakueeritud juba üle 200 inimese. Andmete täpsustamine kogu aeg käib ja andmed pidevalt muutuvad, et hetkel täpsemalt öelda ei oska. Kannatanuid on meil kuskil kolme 13 inimest olnud hetkel, kes on haiglas ja ka kaks inimest on juba saadetud ka kodu koju ära, kes on esmaabi kätte saanud. Nii et see pilt nagu väga hull ei ole. Millised on järgmised tegevused, see staap, siin on kõik koos lähitundidel, millised on need põhilised töö tegemised? Noh, staabi poolt juhtimine käib ööpäevaringselt kogu aega, samamoodi käib ka abivajajatele abi osutamine. Hetkel käivad tööd ütleme sellises viies suuremas lõigus aktiivselt, kus on erinevad ametkonnad ja jõustruktuurid oma jõud ühendanud ja püüavad ühiselt seda abi võimalikult efektiivsel moel osutada. Ja selliselt see tegevus ka jätkub, sõltuvalt kuidas ilmastiku käitub ja milliseid järgmised katsumusi meile ette paneb. Need prognoosid, mille järgi oma tegevusi siis jääte praegu? No hetkel on murettekitavaks prognoosiks see, et öösel vastu hommikut võib taas veetase tõusma hakata ja võib ilm muutuda tormisemaks. Ja see on selline asi, kus on jälle raske hinnata, kui kõrgel ja kui palju see vesi võib tõusta ja millega meil siis taas võidelda tuleb. Aga õnneks on kohapeal jah, piisavalt palju ressursse, et usume, et, et saame hakkama. Milline oleks sõnum inimestele. Ikkagi hoidke uksed, aknad kinni ja olge kodus. Inimestele sõnum need, et kui te olete ikkagi üle ujutatud aja ala, teie kodus on probleeme, siis võimalusel evakueeruma kuskil mujal, pangamaa uksed, aknad lukku, minge tuttavate juurde, kuhugi, kus teil on soe. Kus teil on söök, jook, elekter, kõik eluks vajalik olemas. Kindlasti ei tasuks ummistaluma koju tagasi joosta, kui nüüd vahepealse mõõnaga see veetase langeb, sest varahommikul võite ennast taas veel sügavamast veest leida. Ehk rahulik käitumine ja, ja pigem ikkagi hoolitseda eelkõige oma elu, mitte mitte niivõrd vara eest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Torm Eestimaal 09.01.2005 kell 18.00. Pärnu päästeameti osakonna juhataja Ivar Kaldasaun teeb kokkuvõte Toomas Šaldale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArheoloogid käisid Haapsalu ühel eramajade vahelisel künkal kaevetöid tegemas juba eelmisel suvel, kuigi ajaloodokumentides on seda paika nimetatud võllamäeks, polnud arheoloogidel sellest täit kindlust, kuid nüüd on, eelmisel aastal sai leidude põhjal öelda, et hukkamispaika oli kasutusel kõige varem, 16. seitsmeteistkümnendal sajandil. Nüüdsed leiud aga viitavad, et võllamägi oli kasutusel juba 14. ja 15. sajandil, jätkab luu arheoloog Martin Malve. Selle kajamistega siis avas me kaks kaevandit, leidsime siis ringmüri fragmente ja avasime ka täieliku sissepääsu osa, mis siis ka arheoloog Villu, Kadaka, kes tegeleb keskaegse arhitektuuriga, tema sõnul võiks olla tegemist jah, kaldtea, mis siis võllamäele, et see müüri kõrgus võis olla kuskil niisugune kaks meetrit, kui see võllamägi oli veel töös, et praeguse umbes meetri kõrgused nad säilinud ainult see tähendab, et see võllamägi oli hästi kaugele nähtav ja oli hästi-hästi kõrge ja et ta oli kõrge ja sa peal oli, et ka võllapuud, sa tegid teda veel kõrgemaks, mida te veel leidsite, leidsime savinõukilde ja, ja ka 10 keskaegset münti siis vahemikus 14 kuni 16 sajandi esimene pool, mis võiks olla pärine selle võllamehe kasutusajast, millist lisateadmiste nüüd saite, võrreldes eelmiste kaevamistega, eelmisel aastal täpsustas selle osa, kuidas siia mäele saadi ja ka täpsustas see, et tõenäoliselt siin oli ka varem puust võllas, selle võlamäe tiameeter kuskile 10 meetri selle diameeter võis olla kuskil noh, kaheksa-üheksa meetrit ja, ja oli ümbritsetud siis palkidest. Palju inimjäänuseid on see tavaline, et võllamäe juures neid ei olnud. Tallinn tundub esialgse info kaasata ka ainuke olevat Eestis, kus, kus on nii-öelda neid surnuid maetud võllamäe sisse, nii Tartus kui ka seltsimees siin Haapsalus ei ole maetud spetsiaalne hukatute kalmistu, mis on kusagil lähedal olnud, aga kuna siin on see asustus nii tihe, et, et, et siit kuigi ümbritsevate elanike räägitakse, nemad pole, pole inimluid leidnud, et mis nüüd edasi saab, sellest tulevad sisetööd, konserveeritakse leiud ja, ja me võtsime ka puiduproove sellest varasemast võllamäe järgust sellest puidust, et siis saaks teada, kui vana see varasem osa siis on. Tartu Ülikooli ajaloodoktorant Madis Maasing on mees, kes teab hästi võllamägede ajalugu, ka Haapsalu võllamäe minevik on tal teada. Madis Maasing. Esimene selline kindel teade on alles Rootsi ajas selle põlema kohta kuskil 1648, siis Haapsalu linnakodanikud kaebavad kuninganna Kristiinale, võllamägi on teise kohta viidud, ehk siis siin kuskil mere ääres oli mingi lustimägi ja võllad viidi miskipärast sinna siis selle kaebuse peale toodi need siia väele tagasi. Lammutamine toimus tõenäoliselt siis 1802. aasta paiku, siis kui oli üle Venemaa või lõpetati avalik hukkamine. Avalikud hukkumispaigad siis nagu suleti või. No selle võllamäe ütleme leidmise või kinnituse saamise tähtsus, kui suur see on? Selles mõttes ta on vist päris suur, et on ainus selline füüsilise kujul säilinud võllamägi Eestis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Väljakaevamistelt leitud mündid annavad alust oletada, et Võllamägi oli kasutusel juba vähemalt 14. sajandil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimasel ajal on metsaomanikud hakanud ka väiksemaid palgi koguseid saekaatrisse viima, ütles Põlvamaal saekaatrit pidav ettevõtja Kaido Kaha. Kui varem ei tasunud sellist tihu või või mõnda tihu palki saekaatrisse vedada, siis nüüd see materjali hinnatõus on ikkagi nii meeletu olnud, et, et inimestel tasub ka selliseid väikeseid koguseid saekaatrisse tuua ja sellest siis endale saematerjal lasta lõigata. Taas on metsaomanikel soodsam soetada saematerjali oma metsamaterjalist. Kaido Kaha. Mingi hetk oli nagu oli selline kuidagi jada, et palk müüdi maha ja, ja siis osteti saematerjali kas laost või, või poest tuli nagu lihtsam ja odavam, aga järjest rohkem hakatakse oma oma metsadest ja metsatukkadest ja, ja seda palki nagu töötlema ja saekaatritesse tooma. Selleks, et täita suuremaid tellimusi, on puiduettevõtted pidanud saematerjali varuma juba ette, tõdes Põlvas tegutseva osaühing Peetri puit juhatuse liige Peeter Peedomaa. Võrreldes siin eelmise aasta lõpuga oleme laovarud kolmekordistanud, kuna meil on ka käsil päris suured riigihanke objektid või õigemini üks on realiseerinud, mida me hakkame siin maikuus juba ette tootma? Peeter Peedomaa sõnul püütakse vajaminevat saematerjali hankida lähiriikidest. Lähiringkonnast ikkagi, eks me oleme varemgi nii-ütelda kasutanud nii nii Lätit kui Skandinaavia maid, aga tegelikult ju olukord on selline, et ega siis meie ei ole ainukesed. Kõik ju sihivad sellisel juhul sinnapoole, et oma vajadused ja puuduolev kogus tuleb kuskilt teisi kanaleid mööda sisse tuua või hankida. Raadiouudistele Põlvamaalt Leebi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõrged hinnad on pannud metsaomanikke ja puiduettevõtteid otsima uusi võimalusi saematerjali soetamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIda-Virumaa turismiettevõtjate ühenduse ja Kiviõli Everesti hosteli koostöös valminud seiklusteenusesse kuulub praegu viis mäge, neist neli on tekkinud põlevkivitööstuse tagajärjel, räägib Ida-Viru turismiklastri projektijuht Meelis Kuusk. Seikluse mõte on propageerida väljas liikumist loodusega sõpradeks saamist ja samamoodi ka aru saada, et millest need mäed on tekkinud? Väga tihti ja palju tuntakse Ida-Virumaad kui tuhamägedena, aga nad pelgalt ei ole mitte kõik tuhamäed, et nad on kõik tegelikult väga erinevad, nendel oma lood ja ongi võimalus õppida ja tundma saada natuke meie tööstusajalugu. Mägede tipus avaneb vaade sellele, millise jälje on põlevkivitööstus Ida-Virumaale jätnud Meelis Kuusk. Mäe tipust tasub kindlasti kaasa võtta palju emotsioone, et näha, kuidas endised tööstusmaastikud on, loodus on tagasi võtnud oma osa ja kuidas kõik rohelises ja kõik muu on taastanud, et ja see vaade pikk kõrg ja kauge, et mida inimene on eluaeg unistanud, minna, käia, näha kõrgemini ja kaugemini ja et seda on kõik võimalik teha, et need on need kogemused, mida saab kaasa võtta. Ma saan aru, et te tahate ka nii-öelda tehnilist poolt kaasa aidata sellele. Meil selle seikluse raames on veel plaanis ka iga mäe tippu panna ka omaette QR kood, et kui olete üles jõudnud, see ongi selline nagu boonus, nagu kirss tordile, et te saate lugeda sellesama mäe kohta, mis see lugu on ja kuidas on, et, et on ka väiksed vaat muud arengud sinna juurde plaanitud jagada pilti sõprade tuttavatega ja kõike muud, et kaardista ära, et kui palju me käime ja kui palju me nagu liigume, kui palju energiat me kulutame, kui palju samme me ära ära teostame ja põhieesmärk on ikkagi südamet põksuma panna ja ja tulla rõõmsana tagasi saab ka olema sellele samale seiklusele ka juhend kaasa, et kanda kindlasti kinniseid jalanõusid, panna ilmastikule vastavad riided selga ja võtta hea tuju kaasa ja loomulikult ettevaatuse kõigepealt, et see ei ole nagu päris jalutuspargis, et ta on ikkagi ettevõtmine. Lisaks Ida-Virumaa tehismägedele on viie mäeseikluse valikus ka Lääne-Virumaal asuv kaitsealune Uljaste linnamägi Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Virumaal pakutakse huvilistele uue turismiteenusena võimalust vallutada mägede tippe. Tulevikus suuremaks plaanitava seikluse pilootosas on välja valitud viis mäge.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna juhataja Ragnar Vaiknemetsa sõnul on enamik Eestisse põgenenud Ukraina põgenikke tervishoiusüsteemi poole pöördunud üldarstiabi muredega. Kellel on palavik, kellel kroonilised tervisemured, kellel on ravi Ukrainas pooleli jäänud? Üheks peamiseks väljakutseks Eesti tervishoiusüsteemile kujuneb vaikne, metsa sõnul aga põgenike vaimse tervise muredega tegelemine. Kui sa tuled ikkagi sõjakoldest ära, lapsed on kuulnud pommitamise, isad on jäänud maha rindele, et see noh, tekitab ikka meeletut düstressi ja see vajab nagu sellist erinevat lähenemist, kui lihtsalt, mida perearst või või erakorraline siin suudab pakkuda. Vaikne mets ütles, et üldarstiabi mured ja füüsilised traumad on hõlpsamini lahendatavad. Siin aitab ka koroonaajast saadud kogemus, mis puudutab näiteks haiglatöö ümberkorraldamist. Vaimse tervise muredele lahenduse leidmine nii lihtne, aga ei ole. Et see nagu oli ka enne meil Eesti elanikel oli nagu murekoht, et kuna ma siis saan psühholoogi või psühhiaatrile või, või kus ma seda hingehoiuteenust saan Vaikne metsa sõnul pakub esmast psühhosotsiaalset kriisiabi sotsiaalkindlustusamet diagnoositavad vaimse tervise mured, nagu näiteks traumajärgne stressihäire, mis kohe ei avaldu, vajavad aga pikaajalist lähenemist ehk psühholoogi või psühhiaatri tuge. Vaik nimetsa sõnul siin praegu veel kindlat plaani ei ole. Küll aga on kindlad tegevused, mis olukorda leevendaks. Kahjuks meil sellist nagu head varianti ei ole, kus me nagu võtame kohe neid noh, nii-öelda inimesi kuskilt laost ja siis võtame, et see on see tervishoiu peamine mure ka Covid kriisis, et tervishoiu ressurss on ikkagi piiratud ennekõike nende enda personaliga. Küll aga on nagu teatud meetmed, et üks meelde on see, et me suudame nagu ära sihistada, kes kuhu etappi peaks kuulama, kes vajab lihtsalt psühhosotsiaalse kriisi abi ja sealt saame juba sõeluda välja, kes vajavad sellist ulatuslikumat abi nagu näiteks pädevamate inimeste poolt, sealhulgas nii psühholoog kui psühhiaater, ehk siis väga palju saab ära teha nagu terapeudilisel tasemel. Ta ütles, et paljud inimesed vajavad lihtsalt ärakuulamist ja hingehoidmist. Kuna paljud Ukraina põgenikud on usklikud, siis arvas vaikne mets, et head koostööd saab teha ka kaplanitega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti eksperdi Ragnar Vaiknemetsa sõnul saab üheks põhiliseks mureks põgenike vastuvõtmisel ja ühiskonda lõimimisel nende vaimse tervise hädadele lahenduse leidmine. Head plaani selleks veel ei ole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAarne Mikk ütles oma tänukõnes, et tal on väga raske vastata tänapäevastele mallidele, sest ta on olnud üle 40 aasta abielus, ühe ja sama naisega peaaegu 50 aastat töötanud ühes ja samas majas Estonia teatris ja üle 25 aasta puhanud perega ühes ja samas paigas Hiiumaal. Kõige olulisem roll peres on siiski ema, leidis Aarne Mikk. Jumala õieti ütles minu abikaasa väikse irooniaga, kui ta sellest uudisest teada sai, et naljakas küll, igal pühapäeval teen mina aastate jooksul lõunat 15-le mikule ja täna peaaegu samal kellaajal tänatakse siin sind. See on tõesti tõsi, sest et aasta isa või vanaisa ei saa olla ju ilma perekonnata. Ja kui ma siin mõtlen oma abikaasale, kes on sünnitanud mulle kolm poega, kes on toonud meie perekonda kolm imetoredat miniat ja nemad omakorda kinkinud meile seitse lapselast siis tõepoolest ju ühel päeval elus või ühel aastal võib inimene olla natuke edev ja öelda, et ma olen tõesti õnnelik ja ma kallistan avalikkuse ees oma perekonda. Aarne Miku pere, kus on abikaasa Reet, kolm poega ja seitse lapselast, kohtub igal pühapäeval. Peretunde hoidmine on olnud väga tähtis, ehk nagu Aarne Mikk ise kunagi on öelnud. Tema kõige parem lavastus on tema perekond. Ka poeg Mart tunnistas, et isa on teda õpetanud peretraditsioone tähtsustama. Lohutuseks kõikidele nendele isadele, kes tunnevad ennast tänasel päeval halvasti, et nad ei ole olnud piisavalt kaua oma laste juures ja iga päev, et meie isa kindlasti ei ole saanud seda tiitlit sellepärast, et ta meiega kogu aeg hommikust õhtuni oli vaid pigem vastupidi ei saa unustada, et tema töötas teatris ja töötab siiamaani teatris ja teater teatavasti on see koht, kus ollakse väga ebaregulaarsete tööaegadega. Nii et kätt südamele pannes ega me teda väiksena väga ei näinudki, aga mis teeb tema vääriliseks sellele tiitlile? Julgen täiesti uhkusega öelda, et see, et just nimelt kuidas ta oma pere nagu koos hoiab läbi mitme põlvkonna ja, ja kuidas ta peab väga tähtsaks just neid traditsioone ja. Ja seda tahate te ka oma lastele õpetada? Jah, me püüame seda teha, et elu on selline, et paraku tõesti on tööpäevad vahest pikad ja vahest lühemad, aga tõesti sedasama tunnet, mis me oleme saanud, seda me püüame küll edasi anda. Mikkude pere on viieteistkümneliikmeline, ühel väiksel rahval peabki olema suur pere, ütles kõnes Aarne Mikk. Ja isad, vanaisad pojad peavad olema need, kes on valmis kaitsma oma pere, oma koduküla, oma linna, oma riigi vabadust. Jah, kuigi uue põlvkonna jaoks see vabadus on väga ebamäärane mõiste, peavad isad ja vanaisad päev päeva kõrval selgitama noortele, et marmortahvel koolimaja seinal või vabadussõja ausammas kusagil linnaväljakul ei ole paljalt ajalooline dekoratsioon. Nende kõikide mälemärkide taga on kümned sajad tuhanded konkreetsed inimesed kes samuti kunagi õppisid, armastasid, aga pidid jätma elu vaba Eesti eest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Isadepäeva puhul valis Eesti Naisliit aasta isaks Arne Miku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaide linnavolikogu otsustas 2018. aasta lõpus Sargvere mõisa erastada. Ükski volinik siis vastu ei hääletanud. Alghinna langetamisest hoolimata ostuhuvilisi ei leidunud. Potentsiaalne ostja ilmus välja alles septembris, mispeale nõudsid linnavolikogu kuus liiget müügi peatamist ja volikogu erakorralist koosolekut. Paide linnavolikogu liige EKRE fraktsioonist Priit Põder selgitab. Jah, meie huvi on, et Sargvere mõisamüük peatada ja sellepärast me selle ettepaneku tegime. Sargvere mõis on praegu pandud enampakkumisele. Teame seda, et kohalik kogukond peab väga oluliseks seda Sarvere mõisa enda kokkukäimises kohaks ja seetõttu lähtuvalt kogukonnast just praegu seda ettepaneku tegime. Reformierakonna liige, Paide linnavolikogu esimees Tarmo alt viitab vähesele ajale, mis on valimisteni jäänud. Seepärast volikogu erakorralise kogunema ei hakka. Kindlasti see ei ole kiirustatult tehtud otsus, sest tuletan meelde, et mõis on müügis olnud ju kolm aastat praktiliselt seesama volikogu ja ka needsamad inimesed, osad, kes selle eelnõu esitasid volikogu müügi peatamiseks on selle otsuse kaks üks korda langetanud. Ja natukene ma kardan, et hetkel vajutab ka sellele protsessile oma jälgi valimine. Linnapea Priit Värk ütles eile, et linn on saanud ühe ostupakkumise, lisaks on üks inimene talle ostusoovist rääkinud. Kirjalikke pakkumisi oodati eile südaööni, loo toimetamise ajal polnud ostjate lõplik arv veel teada. Esmaspäevasel külakoosolekul palusid Sargvere elanikud linnavalitsusel pikendada mõisa müügikonkurssi, et potentsiaalne ostja saaks külarahvale oma plaane tutvustada. Linnapea Priit Värk. Ta ei taha etteruttavaid samme teha, et ennem kui ta pole notaris käidud, pole omanik, et ta ei soovi siis ennem kohtuda enampakkumisel oleme tähtaja pannud linnavalitsuse korraldusega ja see ei saa olla päris niimoodi, et ilma kaaluka põhjuseta. Me lükkame selle edasi, sest siis see paneb ju sellesama praeguse huvilise paneb nagu ebasoodsasse olukorda. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuus Paide linnavolikogu Isamaa ja EKRE fraktsiooni saadikut nõuavad Sargvere mõisa müügi peatamist ja volikogu erakorralise koosoleku kokkukutsumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTäna avalikustati Rail Balticu Ülemiste ühisterminali arhitektuuri konkursi kolm võidutööd. Esikoha pälvis Ha Hadid, arhitekt ja Esplan ühiskavand Lite Stream. Teisele kohale jäi Innopolis inseneride töö ülemiste leaf ning kolmandale DPA brogeti ja HML Project Management'i ühistöö videviku võidutöö ühe koostaja, Estplan osaühingu tegevjuht Kadi Metsmaa ütles, et sellise transpordisõlme projekteerimine on väga keeruline. Mida rohkem on erinevaid osapooli, kelle sujuv liikumine tuleb määratleda, siis seda rohkem analüüse läbi mängimise see kõik endas sisaldab. Lähteülesanne oli väga põhjalik, andis väga palju materjali, millest kõigest lähtuma peab, see tähendab seda, et kuna eskiis on väga läbi mõeldud, siis tänu sellele julgeme täiesti kindlalt, et sellise inseneriosade projekteerijana öelda, et see on teostatav just sellisena, nagu ta on esitatud. Tegemist loomulikult on teatud kuludega projektiga, aga üldiselt me hoidsime seda asja ikkagi mõistlikkuse piirides. Võitnud projekt ei pruugi aga töösse minna, sest enne peetakse läbirääkimisi kõigi kolme võidutöö autoritega, ütles Rail Baltic Estonia juht Riia Sillavee. Me võtame aluseks nii projekteerimishinna kui ka selle koha, mis arhitektuuribüroo võistlusel saavutas. Täna on arhitektid esitanud oma väga indikatiivsed kalkulatsioonid, et läbirääkimistest selgub, milline saab olema projekteerimis hind ja samamoodi ehitushind. Rail Balticu Ülemiste terminali arhitektuurikonkurss toimus teist korda, esimene 2014. aasta konkurss ebaõnnestus, sest ametnikud ei märkinud riigihanget rahvusvaheliseks. Toona võitnud arhitektuuribüroo kolm pluss üks kaalus veel maikuus uue riigihanke vaidlustamist. Majandusminister Taavi Aas aga ütles täna, et vana konkursi probleemid on seljatatud ja kui nii olulise objekti puhul ikkagi mitu korda mõõdetakse ja ükskord lõigatakse, siis see tulemus, ma arvan, saab olema parim.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna avalikustati Rail Balticu Ülemiste ühisterminali arhitektuurikonkursi kolm võidutööd. Esikoha pälvis Zaha Hadid Architects ja Esplan ühiskavand \"Light Stream\". Teisele kohale jäi Innopolis Inseneride töö \"The Ülemiste Leaf\" ning kolmandale DBA Progetti ja HML Project Managementi ühistöö \"Videvik\". Esimene koht sai auhinnaks 28 000, teine 21 000 ja kolmas koht 14 000 eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu kaubamaja ees müüvad vanaprouad nartsisse ja märtsikellukesi, aga Tartu rattaringlus on veel mõnda aega talverežiimil. See tähendab, et laenutada saab tavarattaid, kuid elektrilisi rattaid ringlusesse ei lubata. Linnatranspordi juhataja Roman Meeksa räägib, et kõigepealt tuleb ära oodata öökülmade lõppemine. Vastasel korral, kui öösel on külm, siis on hommikul veel jää ja inimesed võivad kukkuda, sest nende ratastel pole talverehve all. Selle kogemuse sai linn sügisel, mil elektrirattad veel ka pärast esimest lumesadu sõidus olid nii mõnedki rattad viidi garaaži kõveraks, kukkunud pedaali või piduriga, teine põhjus rattaid veel kinni hoida, peituki garaažis. Et millal me jõuame päris lõpuni valmis talviste hooldustega, ehk siis need rattad, mis sai sügisel ära korjatud, hulk on suur ja neid hooldus ikka veel tehakse. Roman Meeksa loodab, et kõigi elektrirataste talihooldusega jõuab linn lõpule aprilli jooksul. Ta selgitab, et 500 ratast tuleb osaliselt lahti võtta, õlitada kohati ka mõned osad välja vahetada. Oma rolli mängib siin seegi, et rattaringlus sai tartlaste seas ootamatult populaarseks ja sestap on ratta eeldatav amortiseerunud. Tänaseks on linnas maha sõidetud üle kahe miljoni kilomeetri. Maakerale lubaks need kilomeetrid näiteks 50 tiiru peale teha. Muidugi pole see ainult elektrirataste teene. Talveks jäeti ringlusesse üle 200 tavaratta ning päris palju leidub ka neid linlasi, kes väikest trenni ära ei põlga. Näiteks selle aasta esimese kahe kuuga on tehtud peaaegu 35000 rattasõitu. Piletimüügi koha pealt võib näiteks tuua, et septembris müüdi aasta pileteid 1361 ja see oli meie jaoks ka kõrg aeg, kus tasuta piletid said läbi. Ja kui ma toon näiteks jaanuaris, siis jaanuaris osteti neid 38, veebruaris 42, et neid ostetakse loomulikult järgu jagu vähem, aga neid ikkagi ostetakse. Roman Meiksa usub, et uus hooaeg saab rattaringlusele veel hoogsam. Inimesed on juba kogenenumad ja nad teavad, milline see teenus on, mida nad saavad ja lisaks me räägime ka laienemisest Tartu linnast väljapoole, nii et see peaks meile veel kasutajaid juurde andma. Esimesena liitub rattaringlusega Tartu vald. Selle tarbeks maksab vald kinni 26 elektriratast. Juhul kui süsteemiga liitub kaluunja vald, ostetakse juurde veel 19 ratast. Tartu linna enda suuremad investeeringud lähevad 10 uue rattaparkla soetamiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu rattaringlus veel mõnda aega elektrirattaid välja ei võta. Talvekorterisse jäävad rattad kuni öökülmade lõppemiseni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\n2013. aastal jõudsid meie raudteele rongid, mis saavad sõita kuni 160 kilomeetrit tunnis. Rongiostu taga oli usk, et raudteele investeeringuid tehes kiirused kasvavad. Täna sõidab Tallinn-Tartu rong 120 kilomeetrit tunnis. Majandus ja taristuminister. Kadri Simson ütleb, et kunagise eesmärgi ni jõudmine ehk see, et rongid saaks oma tippkiiruse saavutada, läheks maksma ebamõistlikult palju. Eesmärk saavutada näiteks Tallinn-Tartu vahel 160 kilomeetrit tunnis oleks vaja lisataristuinvesteeringuid 235 miljonit investeeringut. Nüüd võrdluseks kogu raudtee taristu investeering sellel eelarveperioodil 14 kuni 20 on 85 miljonit. Aktsiaselts Eesti raudtee arendusdirektor Anvar Salomets päris nii suurtest numbritest ei räägi. Esmalt selle jaoks, et kiirused saaks tõsta 135 kilomeetrini tunnis, tuleks kulutada pisut üle 20 miljoni euro rööbaste parandamisele. Teatud jaama vahet me täna kasutame veel nii-öelda varasemast ajastust pärinevaid lahendusi ja selline nii-öelda lukkudega tee, kui asendatakse pikrööbastega lahendusega, siis me räägime gi sellest 135-st, valdavas enamuses on see kõik tehtud, on lihtsalt paar nii-öelda lõiku, mis selle 20 miljoni eest siis täiendavalt teha on vaja. Emajõe sild, sealhulgas. Samm veel kiirema raudtee poole on rahaliselt hulga pikem nimelt ei pruugi nõukogude ajal projekteeritud liiklusjuhtimissüsteem üle 135 kilomeetrise tunni kiirusega sõitvaid ronge enam tähele panna ja vedurijuhi eksimuse korral võivad näiteks kaks rongi samadel rööbastele sattuda. Üleval pool seda 100 kolmekümmet viit on risk, et need seadmed ja, ja siis nii-öelda reisiveerem omavahel enam ei suhtle, ei ühildu ja kõik võiks jääda nagu vedurijuhi suva peale. Et liiklusjuhtimissüsteem Tallinna ja Tartu vahel välja vahetada, läheks Eesti raudteel tarvis kuni 80 miljonit eurot. Sellest aga veel ei piisa, et reisirongid saaks päriselt 160 kilomeetrit tunnis sõita on tarvis veel kuni 50 miljonit eurot. Trassi tuleb mõnes kohas õgvendada ja et tagada kiiremate reisirongide möödumine aeglastest, reisirongidest või ka kaubarongidest, siis ka paaris lõigus nii-öelda tekitada Tapa ja Tartu vahel teine raudtee peatee. Ehk siis selleks, et Tartust saaks Tallinnasse pooleteise tunniga tuleks kokku kulutada umbes 150 miljonit eurot. Siin tuleb aga Anvar Salometsa sõnul tähele panna, et juhtimissüsteem ning raudteerööpad peab tuleval kümnendil niikuinii ümber vahetama. Ehk reaalne otsustuskoht, kas teha on kuskil 50 miljoni euro juures. Kadri Simson ütleb, et vähemalt praegu tegeleb riik sellega, et saavutada lõpuks rongikiirus 135 kilomeetrit tunnis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna-Tartu rongid võiksid sõita ka sada kuuskümmend kilomeetrit tunnis, kuid selleks oleks vaja suuri investeeringuid, mida majandus ja taristuminister Kadri Simson mõistlikuks ei pea.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu välisministrite kohtumise teemad olid Afganistani, Iraan, Sudaan, Venezuela ja Türgi. Ajakirjanikke huvitas selle kõige kõrval aga ministrite arvamus NATO ajusurma kriitika kohta. Prantsusmaa president Emanuel Macron kasutas eelmisel nädalal sellist hinnangut, rääkides USA ja Türgi sammudest Süürias, mida Euroopa liitlastega ei arutatud. Prantsusmaa Euroopa asjade minister Ameli e Monshala. Nagu president on korduvalt öelnud ja ütles ka mõned päevad tagasi ajakirjale, te Economist, Euroopa suveräänsuse ülesehitamine on oluline eurooplastele ja tänasele maailmale. Selle suveräänsuse nimel me töötamegi. Saksamaa välisminister Heikko Maas. Viimastel päevadel sellest oma Euroopa kolleegidega palju rääkinud on palju muret sellise teema. Ma nõustun Prantsusmaa presidendiga selles, et me peame mõtlema, kuidas teha enamat oma julgeoleku tagamiseks. Aga me tahame seda teha koos NATOga, mitte NATO vastu. NATO peab olema sellesse kaasatud, see on oluline paljudele Euroopa riikidele, eriti meie kesk ja Ida-Euroopa partneritele. Kui president Macroni kriitika sisuga nõustuvad paljud poliitikud ja analüütikud, siis kriitikat tema enda suhtes on toonud probleemi lahendamise viis. Sellistel sõnadel suure NATO riigi juhi suust on mõju. Poola peaminister. Saviets nimetas Prantsusmaa presidendi välja vetlemisi intervjuus Financial Times'ile otsesõna ohtlikuks. Prantsusmaa räägib strateegilisest autonoomiast ja Saksamaa on pühkinud tolmu oma ettepanekut luua uus organ Euroopa julgeolekunõukogu, mis kujuneks tulevikus Euroopa välise ja julgeolekupoliitika kujundamise kohaks. Peagi ameti maha panev Euroopa Liidu välispoliitika juht Federica Mogherini ütles, et kuigi alati võib arutada süsteemi üle, siis ühenduses on välise ja julgeolekupoliitika tegemiseks praegugi piisavalt vahendeid. Federica Mogherini. Mina isiklikult olen väga pragmaatiline inimene ja ma usun, et kui sa tahad midagi teha, siis sa kasutad vahendeid, mis sul juba olemas on. Kui on vaja enamat, siis sa astud järgmise sammu ja ma arvan, et see on olnud seni õige lähenemine Euroopa Liidu kaitseküsimustes. Selge on see, et Euroopa, ent praegu iseseisvalt ilma USA toeta kaitsta ei suuda ja Hollandi välisminister tuletas probleemidest rääkides meelde vajadust suurendada, kaitsekulusid rahvusringhäälingu raadiouudistele. Pehand, Brüssel, Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa välisminister Heiko Maas ütles Euroopa Liidu välisministrite kohtumisele saabudes, et Euroopa peab tegema rohkem oma julgeoleku tagamiseks, aga seda tuleb teha koos NATO-ga. Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sõnad NATO ajusurmast on pälvinud nii teravat kriitikat kui ka mõistmist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTuhanded lapsevanemad, õpetajad ja õpilased on juba mitu päeva avaldanud California osariigis meelt vaktsineerimiskohustuse vastu. Nende hinnangul ei tohiks vaktsineerimata õpilasi saata koduõppele California osariigi lapsevanem Lora Caningham. Vaktsiinivastane, aga see, et valitsus surub midagi nii kõvasti peale, on mõistusevastane. See on USA vabade riik. Valik on meie teha. California osariigi õpilane Samenta šolli. Ma olen vaktsineeritud, aga ma arvan, et inimestel peaks olema valikuvabadus, vaktsineerida või mitte, sest need vaktsiinid ei ole eriti kaua väljas olnud. Texase lastehaigla vaktsiini arenduskeskuse juht Peterhots vegan, thro strorn. Neid vaktsiine on tähelepanuväärsel viisil katsetatud rohkem kui 10 aastat. Uurimis ja arendustööd kulus selle põlvkonna koroona vaktsiinidele. USA pealinn ja 19 osariiki on kehtestanud vaktsineerimiskohustuse teatud riigi töötajad. Kuid ainult Oregoni, Colorado ja Washingtoni osariik ei luba vaktsineerimist asendada iganädalase testimisega. Selle nädala alguses vallandati Washingtoni osariigi ülikooli jalgpallimeeskonna peatreener Nikrolovits ja neli abitreenerit sest nad keeldusid vaktsineerimisest. Washingtoni osariigi ülikooli spordikoondise juht Pat. Keegi ei tahtnud praeguse olukorrani jõuda, me ei võtnud niki tööle, et teha poole hooaja pealt vahetus, aga peame nüüd seda tegema. Rohkem kui üks kolmandik Chicago politseinike, st ei ole andnud linnaametnikele märku, kas nad on vaktsineeritud või mitte. Kuigi tähtaeg möödus juba eelmisel nädalal. Ali politseijaoskond on loonud hädaplaani juhuks, kui nad peaksid silmitsi seisma tööliste puudusega. Sadli linnapea Jenny Aiteren. Kui inimesed teevad valiku, et nad ei taha oma töökohta hoida, sest nad ei soovi vaktsineerida, siis see on nende vabadus. Samal ajal valmistuvad valitsusasutused ja rohkem kui 100 töötajaga ettevõtted üleriigiliseks vaktsineerimiskohustuseks. Möödunud nädalal saatis tööohutuse ja tervishoiu agentuur nõuete ettepaneku eelarveametile kinnitamiseks. Uued reeglid peaksid jõustuma niipea, kui need on üle vaadatud. USA president Joe Biden. Ettevõtted, mis on kehtestanud vaktsineerimiskohustuse, on näinud, kuidas nende vaktsineeritud töötajate hulk kasvas umbes 20-l protsendilt 90-le. Mitu vabariiklasest poliitikud, sealhulgas Florida kuberner Ronde Santis on lubanud administratsiooni vaktsineerimiskohustuse tõttu kohtusse kaevata. Nende hinnangul on tegemist presidendi võimu kuritarvitamisega. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s on mitme osariigi vaktsineerimiskohustus toonud inimesed tänavatele meelt avaldama. Lähinädalatel võib olukord muutuda veelgi teravamaks, kui kehtima hakkavad üleriigilised vaktsineerimisreeglid valitsusasutustele ja teatud eraettevõtetele. Vabariiklastest poliitikud on lubanud administratsiooni plaanide vastu kohtus võidelda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVarem kriminaalkorras karistatud Keskerakond on taas uurimise all seoses porto Franco rahastamisskandaaliga, kus ärimees Hillar Teder on lubanud väidetavalt maksta erakonnale ühtekokku miljon eurot. Lisaks on Keskerakond saanud veel mitmeid küsitavaid annetusi. Teder on rahastanud aga sadade tuhandete eurodega ka mitmeid teisi Eesti erakondi. Keskerakonna esimees Jüri Ratas tuli üllatava mõttega välja vikerraadiole antud intervjuus. Miks mõelda riigikogus tervikuna kõik erakonnad selle peale, et aga võib-olla on üldse õige, et kogu see füüsiliste isikute annetamine saab lõpu ja erakonnad ongi riigieelarvel ja need erakonnad, kes on riigikogust väljas, need saavad samuti toetust ja ka uued erakonnad? Ma arvan, et see muudaks Eesti poliitilist süsteemi just rahastamis süsteemi palju, palju selgemaks, korrektsemaks, läbipaistvamaks. Reformierakonna juht Kaja Kallas lükkas selle ettepaneku üsna resoluutselt tagasi. Ma järjest enam veendun, et rahandusminister Martin Helme ei ole endisele peaministrile Jüri Ratasele teinud ülevaadet riigieelarve seisust. Riigieelarve seis ei ole väga heas korras, mis tähendab seda, et selliste arutelude pidamine praegu mulle tundub, et ei ole sugugi kohane just sellepärast, et Me ei ole lihtsalt nii rikas riik. Meil on väga palju vajadusi seotud tervisekriisiga sotsiaalsüsteemiga tervikuna, kuhu on see rahavajadus väga pakiline. Opositsioonis olevad sotsiaaldemokraadid teatasid, et pigem võiks seada valimiskampaania kuludele ülempiiri. Erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni esinaine Liisa Oviir ütles, et Jüri Ratase mõttel on jumet kuid selles on ka mitmeid agasid. See muudab võib-olla sellist seisukohta jah, et, et nende annetuste näol võib-olla siis mingisuguste hüvede ostmine sinna peaks juurde tulema. Väga selge loogika, et mil määral see riik toetab ja kuidas riik toetab erakondi. Et kui me võtame selle praeguse süsteemi, et jätame sealt ära ainult eraisikute õigus toetada, siis seda toetust saavad proportsionaalselt need erakonnad, kes on siis saavutanud valimistel teatud künnises siis ülemineku, mis omakorda kinnistab sedasama seisu, et see, kes sai kõige parema tulemuse, saab kõige suurema osa rahast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul võiks Riigikogus algatada arutelu, et erakonnad saaksid tulevikus enda tegevuseks vajaliku raha riigieelarvest ning eraisikud parteidele enam annetada ei saaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVaatasime tõesti läbi erinevad majanduselamuse meetmed, vaatasime läbi ka turismisektori toetamise võimalused. Kuna need on kõik seotud riigieelarve protsessiga ehk nii 2020 aasta riigieelarve muutmine, mis läheb veel ju samamoodi koos 21 aasta riigieelarvega parlamenti. Siis need otsused tulevad ka septembrikuu jooksul nii-öelda ühe paketina. Arutasime nii töötukassa võimalusi, EAS-i võimalusi, Kredexi lahendusi, võimalikke nii-öelda maksusoodustusi ja nüüd tuleb teha siis lähiajal reaalne valik, et kas ja milliseid meetmeid kõige mõistlikumaks ja ka jõukohasemaks peetakse. Kas näiteks laual on olnud ka see, et tõepoolest käibemaks näiteks hotellidel üldse ära kaotada? Praegu nii laiaulatuslikku maksusoodustust laual ei ole, on olnud arutelu selle üle, et mis puudutab just nimelt tippspetsialistide erinevaid, siis tööjõumaksusoodustusi, mis on ka olnud taotlus sektori poolt on olnud laual ka siis vautšerite süsteem on olnud juba arutelu pikalt siis töötasuhüvitise meetme loomine pelgalt konkreetsele sektorile. On olnud samamoodi arutelul EASi otsetoetused, erinevad KredExi finantsinstrumendid nagu laenud, käendused, ehk see meetmete loetelu on olnud suhteliselt pikk. Aga sellist lausmaksukaotust käibemaksu näol hetkel ei ole ükski ministeerium välja pakkunud. Mis te ise arvate sellest vautšerite süsteemist, kas see on rakendatav üldse Eestis? On riike, kes on seda teed läinud ehk et kindlasti tal on oma mõju. Noh, ma ise pean oluliseks seda, et kui me loome vautšeri süsteemi, olen ka valitsuses öelnud, siis peab vaatama, et et see võimalus erinevates teenustes osa saada oleks ühtlaselt tagatud nii jõukamale kui vähemjõukal osal ühiskonnast, ehk et see omaosalus oma panus ei tohi olla niivõrd kõrge, et teatud ühiskonna osa on see siis eakamad on see madalapalgalised loobuks selle vautšeri kasutamisest, et siin tuleb kindlasti seda silmas pidada, et kindlasti ükski neist lahendustest ei ole ideaalne, eile seda ka autorid ei ole, seda otse. Aga sellises kriisiolukorras, kus meil on suhteliselt raskesti prognoositav võib-olla siis lähi lähimad kuud võib öelda ka lähimad aastad kuni Covid 19 vaktsiini laialdase kasutuselevõtuni tulebki kasutada selliseid, võib-olla samme ja meetmeid, mis ei ole 100 protsenti kindlalt töötavad, aga millal siiski oma positiivne mõju sektorile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus arutas eile hilisõhtuni tuleva aasta riigieelarvet ning ka turismisektori toetamist. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et turismisektori toetuste asjus lõplikke otsuseid ei tehtud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoomes on vaktsineerimise tempo ja ka probleemid meiega sarnased. Vaktsiini tarned on ebakindlad ja vaktsineeritavate kättesaamine keeruline. Soomes on eri omavalitsustes ka pisut erinev lähenemine, mis suurendab segadust veelgi. Mõnel pool on vaktsineerimise asjus sisse seatud eraldi infoliin, aga mitte kõikjal. Mõnel pool saab ka teine inimene eaka sugulase eest vaktsineerimise aja kinni panna aga mõnel pool tuleb seda teha. Isiklikult. Aegade broneerimise infoliinile helistavad tihti ka inimesed, kelle vaktsineerimisjärjekord ei ole veel üldse kätte jõudnud. See suurendab koormust veelgi. Kui infoliinile helistab korraga palju inimesi, jookseb süsteem kokku näiteks Jyvaskyles oli eelmisel neljapäeval kõne ootejärjekorras või ootas tagasi helistamist 1700 inimest ja kogu liin tuli sulgeda, et ummikust välja saada. See õnnestus alles esmaspäevaks. Jyvaskyla tervishoiujuhtide sõnul oli peamine probleem siiski selles, et vaktsiinidoose tuli vähem kui prognoositud ja see lõi kogu broneerimise segamini. Ka turulinnas on mure, et vaktsiin saabub ettearvamatul hulgal ja ajal. Lõplik selgus tuleb sageli alles päev varem ja siis on väga keeruline sihtrühmale kiiresti vaktsineerimisvõimalustest teada anda. Eriti vanemate inimeste puhul, kes ei kasuta interneti. Omavalitsused kasutavad inimeste teavitamisel erivõtteid alates telefonile saadetavast sõnumist kuni kohalikus külalehes avaldatud teateni. Eri piirkonnad saavad ka eri koguses vaktsiini, nii nagu Eestiski. Kui mõnel pool oli juba paar nädalat tagasi kõige vanem sihtrühm ehk üle 80 aastased enamikus vaktsiini saanud, siis mõnel pool sel ajal alles alustati nende vaktsineerimisega. Soome ajakirjanduses ei ole siiski vaktsineerimise üle eriti nurisetud. Inimesed ootavad rahulikult oma järjekorda. Vaktsineerimise kiirendamiseks avati näiteks spos sel nädalal suur keskus metroareena staadionil. Seal on iga päev kella kaheksast neljani tööl 20 vaktsineerijat ja kaitsesüsti saab teha 1500-le inimesele päevas. Ida-Soomes lapenrannas oli mõni nädal tagasi ka pettus juhtum, kus välismaist päritolu naine pakkus ukselt uksele käies kergeusklikele 150 euro eest koroonavaktsiini. Politsei andmetel siiski keegi õnge ei läinud. Eestis on eilse seisuga vaktsineeritud veidi alla 82000 inimese, Soomes 385000. Arvestades, et rahvaarv on Soomes ligi viis korda suurem kui meil, võib öelda, et vaktsineerimise tempo on üsna sarnane.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes kulgeb koroonavaktsineerimine üsna samasuguses tempos nagu Eestis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitseil süüdistatavaid ega kahtlustatavaid veel ei ole, kuid prokurör Lavli Lepa ja politseidirektor Elmar Vaheri sõnul edasiminek on. On teostatud täiendav sündmuskoha vaatlus, selle käigus on leitud veel rida esemeid, mis on saadetud ekspertiisi ja tänase hommikuse seisuga on kaasatud videopuhastamise toimingusse ka väliseksperdid. Seegi annab lootust arvata, et lähipäevadel ehk siis võib-olla nädala lõpuks on meil olemas kvaliteetsem pilt kuriteoga seotud isikutest. Oleme saanud vastuse, et uurimisele olemasolevad kuulid võivad olla välja tulistatud kahest relvamargist. Elva Marke ma kahjuks öelda ei huvides ei tahaks ja on kasutatud laskmisel kahte tüüpi moona, see on siis kinokuul ja, ja poolmantel. Seni on kõlama jäänud variant, et rünnata taheti riigi kinnisvara aktsiaseltsi juhti Tiit otist. Täna oli selles veendunud ka Tiit ottis ise. Ka kinnitas Tiit otis ajakirjanikele, et ta on võimaliku ründe puhuks politsei kaitse all põhja. Politsei prefektuuri kriminaalosakonna direktor Elmar Vaher ei kinnita, et just otis oli see, keda rünnata taheti. Eeluurimine ei menetle ainult tööversioone, kus kuriteo objektiks on Tiit Otis. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi juht Tiit Otis seostab rünnet oma praeguse töökohaga, kuid pigem asjadega, mis on toimunud enne tema asumist sellele kohale. Otise sõnul võib ehk olla seos sellega, et riigi kinnisvara aktsiaseltsi mõne endise töötaja vastu on algatatud kriminaalasi. Selle aasta aprillis tegelikult see kuriteoteatis läks minu allkirjaga välja, eks ole, maast. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi nõukogu esimees Kalev Kallo on ajakirjanduses jätnud Tiit Ottisest mulje kui klientidega ülbelt käituvast mehest. Tiit otis. Meil on ju tegelikult omavahel sellest Kalev Kallaga juttu olnud ja kui ma olen küsinud, et lõpetame selle umbisikulise vormi ära, räägime nüüd konkreetselt millestki. Et siis nagu ei olegi nii väga palju millestki rääkida. Küll aga on Tiit Ottis esitanud prokuratuurile mitu avaldust, mis puudutavad rohkem maksmist riigi kinnisvara aktsiaseltsi varasemate tööde eest. Ja küll soovib Tiit Ottis asjasse kiiret selgust. Kui see lugu ei saa pikema aja jooksul lahendust, Ma pean siin silmas see mingi paar-kolm kuud, eks ole, kui see lugu ei saa lahendust, siis tõenäoliselt pean ma seda kaaluma, et, et kas ma saan jätkata ja, ja kas mul tasub jätkata tegelikult riigile kuuluva kinnisvarafirma, noh, eesotsas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ülevaade Kreutzwaldi tänaval toimunud tulistamise uurimiskäigust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui kaitsevägi võtab kasutusele uue relvasüsteemi, siis vana saab koos laskemoonaga maha müüa või ära kinkida. Nõnda annetati selle aasta suvel Ukraina kaitseväele suurem partii Makarovi tüüpi püstoleid. Aegunud laskemoona, st, mille nii-öelda parim enne on otsas on raskem vabaneda, räägib kaitseinvesteeringute keskuse relvastuse kategooria juht Ramil Lips. No kui aegunud laskemoon jõuab ikkagi oma eluea luu, siis lõhkeaine keemiline koostis muutub ja sellega seoses muutub selle laskemoona kasutamine ohtlikuks. Aegunud laskemoona puhul on variandid see, et sa saadad ta demilitariseerimi ja maksad üldse peale sellele, et meie oleme leidnud paremad lahendused, et me ei lase teda lihtsalt vastu taevast, vaid me kasutamegi seda ära väljaõppe eesmärkide täitmiseks. Kasutuskõlbmatu lahingumoona õhkimisega tegelevad kaitseväe demineerijad, räägib kaitseväe toetuse väejuhatuse lahingumoona sektsiooni ülem Kaspar Saul. See moon, mis on oma elu ära elanud, peab lõpuks hea lõpu saama. Ükski õppevahend ei anna nagunii head kogemust, kui on selle päris lahingumoona hävitamine. Ja kui nüüd positiivse poole pealt vaadata, siis me ei pea nagu treeninguks ja demineerijate harjutamiseks kasutama sellist moona, mis on värske ja väärtuslik. Sel nädalal hävitatakse Sirgalas lahingumoona, mis on juba üle 40 aasta vana ning mis saadi sajandivahetuse paiku abina Rootsi kuningriigilt. Need on tankitõrje granaadiheitja kumulatiivgranaadid, miinipilduja ja suitsumiinid ja tankitõrje kahuri kumatiivmürsud. Nende hävitamisega tehakse ladudes ruumi uuele laskemoonale, räägib kaitseinvesteeringute keskuse relvastuse kategooria juht Ramil Lipp. Täna me hangimegi juba nagu strateegiliselt ja pika vaatega, ehk siis me vaatame kogu elutsüklit laskemoonal ka kui me hangime uut moona, siis esiteks me hangime teda tarne graafiku alusel, palju meil on vaja seda peale osta, samal ajal teisest otsast siis nii-öelda väljaõppe ja sõjalistel eesmärkidel näiteks välismissioonidel neid ära kasutades. Ühtekokku hävitatakse kaitseväe Sirgala õppeväljal umbes 2000 ühikut aegunud laskemoona, milles on ligi tonni jagu lõhkeainet. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitsevägi hävitab Sirgala harjutusväljal umbes tonni jagu aegunud laskemoona, mille edasine kasutamine võib muutuda ohtlikuks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõigepealt paberi hind tõusis väga oluliselt aga õnneks nüüd kultuurileht tegi oma riigihanked käesoleva aasta ja järgmise aasta siis 23. aasta trükkimist, eks juba suvel, kui see olukord veel nii hirmus ei olnud, hinnad olid täiesti mõistlikud. Aga kui nüüd seda asja nagu trükikoja poole pealt vaadata, siis nendel on muidugi probleem, sest et tänaseks on selge see, et lisaks sellele, et paberi hind on tõusnud oluliselt on ka tarneraskused neil, kui nad paberit tellivad, siis on vastused väga ebamäärased, millal see paber kohale jõuab ja teine küsimus, et siis kui kohale jõuab, siis milline selle paberi hind tegelikult ikkagi saab olema? Puhtformaalselt öeldes siin kultuurilehel ei ole hetkel asjad hullud, sest meil on lepingud olemas ja hinnad on suvise tasemega kinnitatud. Aga trükikodade vaates on muidugi asi palju kurvem. Võimalik, et kui trükikojad ühel hetkel käed üles tõstavad ja ütlevad, et nad on sunnitud oma lepingutest tagasi astuma, siis siis on loomulikult mure ka juba kultuurilehes. Meie tõehetk on kuskil siin vastu suve või, või kevadel. Kui me saame nagu võtta juba kokku ja vaadata, et mis siis sellel aastal juhtunud on?",
"role": "user"
},
{
"content": "Inflatsioon ja kõrged elektrihinnad avaldavad mõju ka raamatute ja muude trükiste hindadele. Raamatute hinnad on kerkinud alates novembrist ja Eesti Kirjastuste Liidu hinnangul võivad hinnad tõusta veelgi. Küll aga on endiselt soodne kultuuriperioodika. Sihtasutuse Kultuurileht juht Toomas Väljataga ütles, et hinnad kinnitati varasemate hangetega suvel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPihkva oblasti elanikkond on 620000 inimest, umbes see on nagu pool Eesti elanikkonda tsirka ja ametlikult on siis nendest vaktsineeritud 56000 inimest. Et seega Pihkva oblasti elanikkonnast on nagu üheksa protsenti vaktsineeritud, et seda on nagu päris vähe, siis pihku oblasti kuberner ise. Mihhail Vedernikov kutsub elanikkond üles vaktsineerima ja kõige suurem põhjus on selles, et nende infektsioonhaiguste osakonna voodite täituvus on piiri peal ja hetkel on seal sees 97 raskes seisundis patsienti vanuses 20 kuni 45, nii et nagu väga noored inimesed ja põhiprobleem selle haiglaga on just see, et, et hapnikujaam töötab neil piiri peal ja hapnikku ei jätku kõigile patsientidele. Et see on nagu siis suurim probleem pihkvas kõik asutused on avatud, on soovitatav kanda maski, aga seda järgida väga kindlalt. Väidetavalt enamik põeb kodus seda, seda haigust. Kui rasked päevad siis konsulaadil on piiriületus on ju problemaatiline just nagu Narva piiripunktis. Ma pean tunnistama, et ma eile tulin ise üle piiri üle Luhamaa piiripunkti ja piir on praktiliselt tühi sellel kellaajal, kui mina sõitsin üle, seal oli paar autot, üks lätlane, üks Eesti auto ja seal ei ole hetkel pikki järjekordasid. Järjekord oli tõesti küll vene pool, aga need olid siis need kaubaautod, mida oli paarkümmend tükki selles kuuma palava käes järjekorras Eestisse tulijatel peab olema siis kas dokument selle kohta, et nad on vaktsineeritud või et nad on läbi põdenud haiguse või et neil on tehtud test, aga ma saan aru, et seda ka ikkagi individuaalselt Eesti piirivalve ka vaatab nendele dokumentidele peale, et siis hinnata, et kas on tegemist õige dokumendiga ja kui nad ise ei oska seda teha, siis nad saadavad juba inimesi ikkagi edasi. Testi tegemisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi turismi Venemaaga praegu ei lubata, on piiriületajaid palju, peamiselt tullakse Eestisse sugulaste juurde. Kuidas toimub piiriületus Luhamaa piiripunktis, ja missugune on sealne koroonaolukord.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna linna disainer Urmas Kaldaru arvab, et mõte väärib kaalumist, aga sellega ei tohiks kiirustada. Kas me peame kogu Eesti vabariigi pealinna Tallinna mälestusmärkidega täitma nii nagu üks üks, teine Euroopa riik lähiajaloos ja tänasel päeval toimuvad Tallinnas erinevatel tasemetel protsessid näiteks Konstantin Pätsi Jaan Grossi, Georg Otsa ja Jaak Joala, mälestusmärkide osas. Arhitektide liidu liige Peeter Pere leiab, et Rutata ei tohiks ka monumendi asukohta planeerides. Minu teada ei ole isegi veel selle platsi kavandit või platsi plaan olemas et see kõik on alles valmimas ja selle tõttu on väga raske öelda, et kas see monument nüüd sobib täpselt sellesse kohta ja ja üldse praegu vist on surve igasuguste 100.-te nii Eesti vabariigi 100. kui, kui ka osade inimeste 100. sünniaastapäeva puhul hakata neid monumente rajama, nii et võib juhtuda, et neid kujusid tuleb järsku liiga palju. Aasta aega enne riigikogu valimisi toob Raimond Kaljulaid monumenti kavandades eeskujuks pingi Eduard Vilde ja Oskar Valdiga Tartus. Nimelt leiab ta, et ka Tallinna monumendi jaoks oleks sobivaim lahendus pink, millel Joala ja ott istuksid. Peeter pere arvates tuleks esiteks välja kuulutada ideekonkurss. Miks kopeerida mingeid lahendusi, mis on juba nii Eestis olemas kui ka paljudes Euroopa ja maailma linnades on sarnaseid istuvate tuntud inimeste monumente küllaldaselt? Mina arvan, et, et see lahendus ei peaks üldse olema ilmtingimata kujutav vaid ta võiks olla ka abstraktne. Aga loomulikult selle paneks kõik need niisugused tingimused, pannes paika see võistlus nii kujurite kui arhitektide või maastiku arhitektidega koos ja siis võtaks sellele kõige sobivam lahendus. Linnadisainer Urmas Kaldaru arvates võiks ka otsus, kellele monument püstitada, olla laiema seltskonna arutada ja hinnata. Kas Jaak Joala, Urmas Ott, keegi teine, kolmas, siis ongi see koht, et head inimesed peavad arutama, mõtlema ja rääkima, et kas üks või teine või hoopistükkis kolmas või seitsmeteistkümnes ja, ja saab niimoodi asjadega edasi minna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ekspertide meelest on mõte läbi kaalumata ja rutakas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui Austrias on alates homsest vaktsineerimine koroona vastu täiskasvanutele kohustuslik, siis Eesti Austria eeskuju järgida ei kavatse. Tervise ja tööministri Tanel Kiige sõnul on koroonakriisi algusest olnud valitsus seisukohal, et koroona vastu vaktsineerimine on vabatahtlik ja nii ka jääb. No iga riik kehtestab ise oma reeglid, et kindlasti ei hakka oma hinnangut andma ühegi riigi valikutele. Eesti puhul tõesti on olnud meie seisukoht algusest peale, et vaktsineerimine toimub vabatahtlikkuse alusel, see peab olema kõigile soovijatele kättesaadav, aga kohustuslikku vaktsineerimist üle välja või mingite seaduste alusel Eesti riigis ei tule. Õiguskantsleri nõuniku Martin Kadai sõnul ei pruugi tuua vaktsineerimise kohustuslikuks muutmine soovitud tulemust. Üldiselt enamik Euroopa riikides, enamik demokraatlikes riikides on vaktsineerimine vabatahtlik ja kui vaadata nagu vaktsineerimist hästi laias pildis mitte nüüd ainult Covidi vastast vaktsineerimist, siis siin hiljuti mõned aastad tagasi haiguste ennetamise tõrje Euroopa keskus tegi uuringu just laste vaktsineerimise kontekstis ja tuli ilmselt välja, et tegelikult ei ole seal olulist edu, kui riik kehtestab vaktsineerimise kohustusena ehk et isegi tuli sealt välja, et sellised edukamad riigid on, need riigid saavutatakse ühiskonnas selline hea ja terve arusaamine inimesed on tervisealaselt kõrgelt teadlikud, ehk et need riigid, kus vaktsineerimine on vabatahtlik, on kõrge, selline ühiskondlik usaldus nendes riikides on ka kõige kõrgem vaktsineerimise hõlmatus, nii et kokkuvõttes nagu vaktsineerimise kohustuse seadmine ei, ei peaks olema nagu lihtne valik ja, ja eesmärk omaette.",
"role": "user"
},
{
"content": "Austriast saab esimene riik Euroopas, kus on vaktsineerimine kohustuslik. Kas ka Eesti võiks sama teed minna?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMajanduskasvu aeglustumine käesoleva aasta kolmandas kvartalis oli oodatust oluliselt kiirem, seda nii suuremates majanduskeskustes USAs, Euroopas ja Jaapanis kui ka arenevatel turgudel, näiteks Hiinas haavamata pole jäänud keegi ja Euroopas on teenindus ning tootmissektor selges languses. Swedbanki fondijuhi Kristjan Tamla sõnul on taas tõeks osutunud ütlus, et kui USA aevastab, haigestub ka ülejäänud maailm. Samas on aeglustuv majandusareng ja oluliselt langenud tooraine hinnad vähendanud inflatsiooniohtu. Ka ametiühingute mõju tööturule läbi palgasurve on oluliselt väiksem. Kõik see lubab keskpankadel alustada juba sel aastal intresside langetamist, arvab Tamla. Meie hinnangul on lähiajal oodata seda, et väga paljud keskpangad, eelkõige Ameerika Ühendriikidest väljaspool asuvad intressi suhteliselt kiirele langetamisele ja mina isiklikult ei täiseda, et Euroopa keskpank alandab intress 0,25 protsendi punkti juba selle aasta jooksul. Kuidas aga intresside alandamine keskpankade poolt võiks mõjutada paljude laenude aluseks olevat Euribori, Swedbanki fondi juht Rasmus Pikani. See, et globaalsed keskpangad hakkavad intressimäära taandama, et see on suhteliselt kindel küsimus, kuidas ta mõjutab Euribori, mis meid, kõiki inimesi, kes on laenu võtnud, väga selgelt huvitab siis see on juba omakorda keerulisem küsimus, kuna see, nende vaheline seos jälle väga üks-ühele. Aga kindel on see, et kui keskpangad alustavad intressimäärade kärpimist, siis euribori tõusule ta kindlasti kaasa ei aita, et ta pigem aitab olla madalamale tulla, kas ta saab üks ühele olema, et seda ei julge lubada aga pigem nagu aitab neid kindlasti pingeid pehmendada ja on lootus, et ka laenude aluseks olevad euriborid, intressimäärad hakkavad aidama. Ka aktsiaturgude prognoositavus on praegu äärmiselt madal. Ka Ameerika tõu indeks, aktsia indeks raporteerib vahelduvalt eri päevadel kõigi aegade suurimaid kukkumisi ja jälle ja kõigi aegade suurselt kolmandaid tõuse. See on suurepärane näide sellest, et me ei tea tegelikult väga täpselt, mis lähipäevad toovad. Mis on siiski suhteliselt kindel, on see, et täna on lahtipääsu globaalne finantskriis ja see omab oma mõjusid ka paratamatult reaalmajandusele ja seeläbi kõikidele turgudele, kui sügav, kui pikk see kriis saab olema, selle me täna vastust ei tea. Ja pigem nagu kui küsida, et investori poole pealt, millest peaks lähtuma, siis ennekõike kindlasti nagu põhisõna on nagu säilitada rahu. Kaks jõudu, mis täna, nagu tahavad pahatihti liialt esile tungida on just ennekõike hirm ja ahnus. Neid mõlemaid tasuks nagu kontrolli all hoida, et ei tasuks arvata, et midagi on enneolematult soodsalt saadaval. Samas tasu ka arvata, et kõik, mis vähegi alles on, tuleks kiiresti maha müüa. Et teine põhisõnum võiks olla, et rahu ja vaadata asju ikkagi pikemas perspektiivis, kui kasvõi möödunud nädalad või ka siis tulevad nädalad, et investeerimishorisontaalla ikkagi aastaid. Kogu maailm on tänapäeval nii seotud omavahel, siin on spekuleeritud sellega, et kuivõrd seotud on Skandinaavia pangad, kellele ka Eesti pangad kuuluvad sellega, mis toimub praegu Ameerika Ühendriikides. Ma ei tahaks seoseid mõttes üksikute pankadega, ka isegi regioonide vahel, et selge on see, et kõikidel kommertspankadel, kui maailmas on täna väga raske leida lühiajalise vahendeid pikaajalist rahastamist on selge usaldamatus üksteise vastu ja see muudab pankadel selgelt väga raskeks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Aeglustuv majanduskasv ja oluliselt langenud toorainehinnad lubavad keskpankadel alustada intresside langetamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBecresi sõnul näitab pikk teleintervjuu Emmanuel Macroniga Prantsusmaa rahvusringhäälingu telekanalis väga kujukalt, mis valitseval presidendil tagasi valimiskampaanias valesti võib minna. Bekressi sõnul ei tohiks olla ühtki presidendikandidaati, kelle puhul piisab vaid soovist, et telekanalid talle piiramatult eetriaega annaksid ning kes seetõttu saab teha kampaaniat tundide kaupa samas kui tema vastased peavad leppima viieminutiliste etteastetega. Bekressi sõnul ei lähe selline praktika kokku, tema arusaam aga demokraatiast. Nüüd näeb presidendikandidaat audiovisuaalse pressinõukogus ainsat võimalust kandidaatide esinemisaegade taasvõrdsustamiseks ja sellega ka ausa demokraatliku protsessi taastamiseks. Bekres tuletab meelde, et pidi samal ajal, kui rahvusringhäälingus läks eetrisse pikk intervjuu presidendiga esinema ühes poliitikasaates. Selle saate algusega lükati seoses presidendi intervjuuga edasi. Bekres leiab, et tegu polnud juhusega, vaid temast on saanud valitseva presidendi kinnisidee ning president kasutab kõiki võimalusi, et ebameeldivale rivaalile kaikaid kodaraisse loopida. Kressi pressiesindaja on teinud avalduse, mille kohaselt tuleks makroni intervjuule kulunud aeg arvata maha valitsevale presidendile eraldatud kampaania ajast. Pressiesindaja sõnul on üldiselt selge, et ametist lahkuv president on juba uute valimiste kandidaat ning siin pole mõtet teeselda ja nägusid teha. Viimane avaldus pole küll uudne, sest juba kevadel nõudsid pea kõigi teiste parteide presidendikandidaadid või kampaaniajuhid, et Macron lõpetaks salatsemise ning teataks avalikult, et kavatseb tõepoolest teisekski ametiajaks ametisse jääda. Samuti süüdistavad nii parem kui vasakpoolsed võistlejad Macroni oma valimiskampaania korraldamises riigi raha eest. Samasugused süüdistused on tabanud aga pea kõiki presidente, kes teiseks ametiajaks kandideerivad. Näiteks lahvatas suur skandaal pea 10 aastat tagasi, kui Nicola Sarkozy teiseks ametiajaks kandideeris. Becressi peetakse Macroni kõige tõsisemaks võistlejaks ja temast usutakse, et ta saab praeguse presidendi võimult tõukamisega tõepoolest hakkama. Ekres ise on öelnud, et on ühe kolmandiku ulatuses Margaret Thatcher ning ülejäänud kolmandiku ulatuses Angela Merkel. Bekres on lubanud taastada Prantsusmaa väärikuse ehk kasutab seega lauset, mis oleks pigem omane USA eelmisel presidendile Donald Trumpile või Prantsusmaal kohapeal maru rahvuslike populiste esindavale rahvusrindele. Ka ei ole ekressi vaated rännet puudutavas marurahvuslaste omadest sugugi väga kaugel. Näiteks on ta ägedalt vastu föderaalse Euroopa rajamisele, leides, et selle asemel tuleks võim rahvusriikide pealinnadesse tagasi tuua.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pecresse'i sõnul kasutab Macron oma ametiseisundit ära kampaania tegemiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAastapäeva tähistamine algas traditsiooniliselt Toompea hoovilt piduliku lipuheiskamise tseremoonia, aga pidulikus ja rahva huvi oleneb ju teatud määral ilmast. Seekord oli see mõnus ja kevadine, ka rahvast oli kohal palju rohkem kui näiteks eelmisel aastal. Üldiselt kulgeb kõik juba traditsioonilise stsenaariumi järgi. Tõsi, täna oli uuendus, sest on uus. Riigikogu esimees Ene Ergma tuletas oma kõnes meelde, et seekordse lipuheiskamise muudab eriti pidulikuks see, et Eesti lipp saab käesoleval aastal 120 aastat vanaks. Ta rõhutas ka, et 86 aastat tagasi välja kuulutatud iseseisvusmanifesti põhimõtted on aktuaalsed ka täna. Ja nagu ikka, oli kõnes Euroopa Liidu ja NATO ning Eesti tulevikuteema. Me elame ajas milles kunagi kirjutatakse oluliste peatükkidena Eestimaa ajaloo õpikutest kui perioodist, millal ühise pingutused ehitati üles jätkusuutlik, tugev ja edumeelne riik. Alates esimesest maist ei ole Eesti enam üksik väike riik siin merekaldal sest sellest hetkest on meil võimalus olla suurem, kui meie rahvaarv ja pindala seda eeldada lubavad. Euroopa Liidus ja NATOs saame vahetult osaleda uue turvalise Euroopa ühiskodu ülesehitamisel. Ja just see on olulisem tagatis Eesti rahvuse püsima jäämiseks ja arenguks. Paraadil Vabaduse platsil oli tänavu rivis kirjade järgi 743 meest ja naist, peade kohal lehvimas 15 lippu. Osalesid maaväe, mereväe, piirivalveameti, päästeameti, kaitseliidu, kaitseväe lõppasutuste üksused, samuti kaitseväe ja piirivalve orkestrid ning lahingtehnika, sealjuures esmakordselt 255 millimeetrit aubitsat ja tankitõrjekompleksid Milan. Kaitseväe juhataja Tarmo kõuts kinnitas, et Eesti on juba rahukaitsevägedes tõestanud oma suutlikkust anda panus NATO ühtsesse julgeolekusüsteemi. Eesti valis endale positsiooni 20. juunil 2003 kui saatis kaks oma esimest üksust koalitsioonivägede koosseisu Iraaki. Eesti on väga selgelt ja üheselt ühinenud nende riikide leeriga kes jagavad demokraatlike väärtusi ja armastavad vabadust. Eesti rahvas on parlamendi ja valitsuse kaudu nii otsustanud. See otsus on pannud meie rahva ja riigi täiesti uude olukorda, millega ühest küljest kaasnevad täiendavad julgeolekutagatised aga teisest täiendavad riskid. Riik ja rahvas peavad olema valmis nendeks riskideks. Viitseadmiral rõhutas, et Eesti kaitsevägi on valmis kandma võetud kohustusi, ei väsi ega anna alla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti vabariigi 86. aastapäeva tähistamine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaide keskväljakut peetakse üheks paremate proportsioonidega linnaplatsiks Eestis. Ainulaadsena on ühes väljaku servas raekoda ja teises kirik. Konkursi võitnud arhitektuuribüroo B 210 juhatuse liige Aet Ader ütleb, et ta näeb Paide keskväljakus väga suurt potentsiaali. Selle keskväljaku ääres on suurepärased ajaloolised hooned ja kirik ja tahaks kindlasti just sellist ajaloolist potentsiaali esile tuua. Ja meie eesmärk oma lahendusega oli seda kõike võimaldada, et inimesed saaksid seal väljakul rohkem olla. Et autoliiklus väljaku ääres on säilitatud, aga me oleme natuke rohkem juurde andnud just võimalust erinevateks tegevuseks inimestele. Te ei projekteerinud läbi mitte ainult keskväljakut, vaid veel kõrval olevaid alasid. Kiriku kõrval pakume välja sellise sõelmete ala, kus on nagu natukene pargilik keskkond ja kus on võimalik siis ka kas lihtsalt viibida, kohtuda või võimalik näiteks petanki mängida vallimäe küljel. Me näeme ette sellise astmestiku, kuhu siis tulevase kooli õpilased võivad tulla, kas väliõppe tundi pidama, võib seal lihtsalt päikese käes niisama istuda, et jällegi, et see astmestik ka nagu pakub sellist olemise potentsiaali. Konkursile saadeti 23 tööd. Hea avaliku ruumi programmijuht Kalle Vellevoog ütles võitja väljakuulutamisel, et võidutöö oli peaaegu täiuslik. Žüriile meeldis ka pika puidust pingi ja paekivist elementide väljakule toomine. Paide linnapea Priit Värk ütleb, et kuigi võidutöö on nüüd selgunud, arutelud linnakodanike ja naaber kinnistute omanikega alles jätkuvad. Tänavu algatatakse detailplaneering, linna südame ümberehitustööd algavad kõige varem aastal 2022. Objekti eeldatav maksumus on miljon eurot. Kas see uus lahendus aitab tuua inimesi kesklinna tagasi? Jah, mina loodan küll, et aitab. Samal ajal on riik ehk haridusministeerium rajamas siiasamma kesklinna lähedale paarisaja meetri kaugusele uut riigigümnaasiumi, Posti 12, mis on vanalinnas samamoodi on siin paarisaja meetri kaugusel Tallinna tänav üheksa ja 11 rajatavas 19. sajandi muuseumi tegevuskeskust ja samuti on plaanis vanalinnas Tallinna tänav 13 rajada kogukonnakeskus. Ma arvan, et avaliku sektori poolt saab lähiaastatel tehtud maksimum, et vanalinna taas taas elustada ja siia tuua rohkem inimesi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paide linn loodab keskväljaku ümberehitustöid alustada kahe aasta pärast ja inimesed linnasüdamesse tagasi tuua.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNüüd on siis euroopaliku poliitilise vastutuse võtmise aeg Euroopa Liidu traditsioonide, demokraatia traditsioonide järgi niisugustel puhkudel ministrid tavaliselt esitavad niisugused avaldused. Härra minister, milline teie hinnang on praegu, kui nüüd Semjonov oleks tulnud selle jutuga, mis Rakveres toimub, kui kaua see olukord oleks võinud veel edasi kesta? Paljud tingimused ja juhused langesid kokku. Esiteks see, et Euroopas oli eelmine aasta põud, et viljapuudus on suur, viljahinnad on kõrged, kõik omanikud, kes omasid vilja ka selles Rakvere viljasalves on oma viljad välja võtnud sõnaga kauem enam niisugune peitmine ei õnnestunud. Lisaks sellele veel me arutasime ka viljasalve tulevikku. Alles hiljuti püüdsime leida neid visioone, arvasime, et mida tuleks teha, see siis on ka läinud Rakvere viljasalve omanike kõrvu ja lähtuvalt sellest ka riigikontroll teostab oma kontrolle, nii et vaadati pigem siis õudne lõpp kui lõputu õudus. Kas te olete peaminister Juhan Partsi oma otsusest teavitanud? Härra Parts sõitis ära väliskomandeeringusse ja tuleb tagasi meie andmetel laupäeval ka vastavalt sellele siis laupäeval. Tõenäoliselt katsun härra Parts iga siis sellel teemal vestelda. Keda te oma järeltulijana näete, olete mõelnud juba? Minu juhatuses oli see meil arutusel, mina pakkusin oma riigikogus pinginaabriks olevat Jaanus Männiku. Aga ma rõhutan, Eestimaa rahvaliidus on väga palju veel teisigi häid kandidaate me siin mõne minuti jooksul juba jõudsime meid ka üles lugeda ja fikseerida. Noh, siin küsimust ei ole igal juhul väärisi kandidaate, me leiame.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põllumajandusminister Tiit Tammsaar esitas tagasiastumispalve, kuna Rakvere Viljasalvest on kadunud suur osa Eesti teravilja julgeolekuvarudest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNüüd vaiksel õhtutunnil koduhubasuses on igas peres vist tahtmine küsida, et kas sina, miilitsa vormis korrakaitsja kaitsed ka nende turvalisust, kes on veel teel ja tänaval. Neid, kes veel pole koju jõudnud. Kas sinu ametikoht ja autoriteet on taganud tänase päeva turvalisuse? Seepärast mõned tõestusmomendid siseministeeriumi korrapidaja registrist. Narvas võttis miilits oma hoole alla 42 aastase mittetöötava Jevgeni Titovi, kes 27. jaanuaril oli võõrast korterist varastanud magnetifoni. Tallinnas pidas miilits kinni spordiinstruktor Urmas Kalendi. Põhjus lihtsalt selles, et kalendri varastas ühelt Rakvere parmanilt ära suure summa raha. Miilitsaorganite poolt peeti kinni ka 14 aastane Tallinna 32. keskkooli õpilane Marko Paesüld. Ka tema tegeles korterivargustega. Seitsmeteistkümnendal veebruaril käis ta ühes oktoobrirajooni korteris vargil. Tänaseni pole veel avastatud Valga rajooni Valtina kaupluse vargaid. Ära viidi mitmesaja rubla väärtuses kaupa, sealhulgas 70 kilogrammi suhkrut, sigarette kuus kasti õlut ja nii edasi. Signalisatsioon ei töötanud. Lasnamäel viis varas päise päeva ajal korterist ära värviteleviisori ja ligi 10000 rubla. Kõigis asjus on algatatud kriminaaljuurdlus. Küsisin kriminaalehituse meestelt, mida inimene peab korteri kaitseks ette võtma. Vastus oli, et kui teil korteris on telefon, siis sõlmiti leping miilitsaga. Mil moel seda ütleb iga miilitsa osakond ja veel kolmekordsed lukud, uste. Eks tehkem siis seda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Helilõik uudistesaatest 22.02.1989. Helilõigu lõpus on kujundus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.