messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRes Publica Tallinna piirkonna juhatus arutas hommikul läbi Keskerakonnaga saavutatud kokkuleppe ja kiitis selle heaks. Sellele vaatamata ei tehtud otsus praegusest võimuliidust loobuda, vaid kutsuti Reformierakond ja rahvaliit uuesti läbirääkimistele, et uurida, kas nemad poleks nõus sellesamaga, mis keskerakond. Res Publicasse kuuluv linnapea Tõnis Palts ütles, et eelkõige tahab erakond oma poliitiliste eesmärkide täitmist. Esiteks oli see linnaosa lehtede sulgemine välistamaks erakonna poliitilise propaganda tegemist linna eelarve vahendite arvelt. Teiseks ütleks ma ära, et tahame kaasata riigikontrolli kohalike omavalitsuste, sealhulgas ka Tallinna rahaliste vahendite kasutamise otstarbekuse kontrollimisele ja kolmandaks, tahame, et politiseerida linnaosade eelarvet koostamise protsessi ja Keskerakonnaga läbirääkimistel. Tingimused täideti Keskerakonna poolt, nüüd Reformierakond, Rahvaliit on teinud meie poole sammu, pakkudes sealjuures ka täiendavaid vastutusvaldkondi linnas. Ja täna on siis, et me täna asume uuesti ära kuulama Reformierakonda ja vaatame, kas saame kokkuleppele nende poliitiliste nõuete rahuldamise osas ja selline oli ka juhatuse otsus. Juhatuse otsus oli selles küsimuses konsensuslik. Kas eilsel kohtumisel ei teinud Reformierakond teile piisavalt head pakkumist, nüüd te tahate midagi lisaks nõuda, nagu ma aru saan? Eile me lihtsalt kuulsime ära Reformierakonna sellise pakkumise pakkumine oli küll lihtsalt liiga selline ametite keskne. Me tahaksime siiski, et ka meie poliitilised nõudmised, mida ma ette lugesin, saaksid rahuldatud. Kui kaua see kõik võib veel venida? Jah, mul endalgi on natukene kurb sellest protsessist, praegu on tõesti läinud liialt pikaks see nii-öelda korra majja panek aga usun, et eks ikka selle nädalavahetusega peaksid saama peamised otsused tehtud. Tund aega tagasi algas Res Publica rahvaliidu ja Reformierakonna esindajate kohtumine. Reformierakonna Tallinna piirkonna juht Keit Pentus ütles enne kokkusaamist, et Reformierakond läheb kohtumisele konstruktiivses meeleolus. Aga üldiselt hakkab laua taga rääkimise aeg otsa saama. Res Publica on seda praegust olukorda siin venitanud juba mitme nädala pikkuseks ja, ja võiks liselt otsustamise juurde asuda. Üldiselt on tegu selliste töökorras lahendatavate küsimustega. Miks need siiamaani pole saanud lahendada, kas need ei tõusnud lihtsalt üles enne või? Jah, üldiselt on see hea küsimus, mida ma kindlasti ka täna õhtul Res Publica esindajatele esitan tegelikult ju otsus täna ja valik tuleb täna teha Res Publical, et kumba tee nad siis nüüd valivad, et nad on täna ennast tänaseks mänginud ennast sellisesse olukorda, et, et noh, sisuliselt ongi neil valida kahe tee vahel, et kas nad tüstavad oma valijaid või, või tüstavad Edgar Savisaart ja ootaks, et nad selle otsuse lõpuks ära teeksid. Keit Pentus lisas Res Publica täna esitatud nõudmisi kommenteerides, et linnaosalehtede asjus oli Res Publica sügisel hoopis vastupidine seisukoht. Nad leidsid nimelt, et lehed peaksid ilmuma senisest tihedamini. Linna raha kasutamise auditeerimist pole koalitsioonipartneritega arutatud. Eelarve koostamise põhimõtted saab aga kokku leppida töö käigus. Järgmise aasta eelarvet koostades leiab Pentus. Reformierakond on andnud oma vastuse sellele ametlikule positsioonile, mida nad meile sel nädalal esitasid, igasugused sellised uued, mingisugused ettepanekud või uued küsimused, neid me loodame ja, ja arutame siis selle tänase kohtumise laua taga, aga noh, tõesti, kui nad on sellised, mida tegelikult saaks lahendada töö käigus, siis noh, ei näe mul probleemi, et täna küll jah, pigem ilmselt Res Publica praeguseks otsib sellist põhjendust ja ettekäänet, et siis sellest kuidagi sellest nirust olukorrast välja tulla, kuhu nad sattunud on ja, ja eks me siis kuulame ja katsume neid aidata. Keskerakonna peasekretär Kadri Must ütles, et praegune olukord ei tulnud neile üllatusena, sest Res Publical ei ole lihtne partnerlusest Reformierakonna ga loobuda. Me teame, et paljud Res Publica tänased poliitikud on välja kasvanud Reformierakonnast ja neil on siiani väga tihedad sidemed Reformierakonna ga, nii et seda otsust on Res Publical väga keeruline teha. Küll aga leiab Keskerakond, et ei saa jätkuda tänase kolmikliidu juhtimine linnas, sest nad on tõestanud juba, et nad ei suuda Tallinna normaalselt juhtida. Eks siin Res Publica peab näitama, kas kogu probleem oli selles, et nad soovisid paar kohta juurde, mida pakub nüüd Reformierakond või oli ikka probleem selles, et nad ei ole rahul oma partnerite juhtimiskultuuriga. Meile jäi mulje, et nad on aru saanud, et probleemid, mida nad opositsioonis kritiseerisid, ei tulenenud ainult Keskerakonnast, vaid on nad saanud need probleemid Reformierakonna näol endale nüüd kaasavaraks uues linnavalitsuses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna senine koalitsioon teeb katseid leppida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLapsesõbralik kultuurne ja loominguline ning roheline Tallinn tervest mõistusest lähtuv teede korrastamise kava, läbipaistev majandamine linna varaga ja tasakaalus eelarve. Need on Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu Tallinna koalitsioonileppe märksõnad. Koalitsiooni osapoolte vahel valitseva suhtumise põhjal on võimalik linna paremini juhtida, kinnitasid kõik osapooled. Ka praeguses koalitsioonis osaleva Reformierakonna Tallinna organisatsiooni juht Keit Pentus. Suhtumine, mis koalitsioonis valitseb ja see kindlasti täna sõlmitud koalitsioonis on selline usalduslik ja, ja koostöö vaimust lähtuma. Täna sõlmitud leppes on muuhulgas märgitud, et kontrollimatu elamuehituse asemel lahendab uus koalitsioon abi vajavate sundüürnike probleemid läbi sotsiaaltoetuste ja muude toetussüsteemide. Aga kuidas Res Publica linnaorganisatsiooni juht Sven Sester? Oleme mõelnud võimalusteni, et luua eraldi ka äriühing, kes siis on võimeline võtma iseseisvat finantseeringut endale taha ning selle võrra ka forsseerida võimalikke majade ehitust ning teine võimalus, mida on ka koalitsioonis nagu täna räägitud, on see, et, et luua hoopis üürifond ja lahendada olukord kuskil kalkuleerides 20 kuni 30 min krooniga üheaegselt praktiliselt kõigile tänaste sundüürnikele läbi üürikorterite kompenseerimise uus eluase. Täna hommikul oli Toompeal riigikogu hoone ees sundüürnike pikett, seal osalenud arvasid, et nende probleemi on põhjustanud riik ja riik peab sellega lahendama. Võimalikel uutelt linnajuhtidelt nad rahuldavat lahendust ei oodanud. Pigem arvati, et tõenäoliselt linnapeaks saav Tõnis Palts on sundüürnike suhtes tõrjuv ja üleolev. Uus koalitsioon tuleb ja see saab olema hea, on Keit Pentus ja Sven Sester veendunud. Mis saab siis, kui linnapead homme ei umbusaldata? Tuleb vaadata alles siis, kui see tõesti nii läheb, ütlesid kõik osalised. Ma usun, et need volikogu liikmed, kes homme peavad otsustama, millist seisukohta võtta ja mille poolt hääletada, ma küll usun, et neid hääli on vähemalt 34 ja ja Tallinn saab homme uue linnapea, kui läheb teistmoodi, siis, siis on teine olukord ja siis vaatame, mis siis saab. Igal meel on täna täis tahet võtta kolmekesi vastutus ja, ja, ja me ei peagi nagu teistmoodi enam mõtlema. Siin ei saa olla teist valikut, et Tallinna on, on see hea, kui tekib selline koalitsioon. Koalitsioonilepe on alla kirjutatud tõepoolest nagu aastasele perioodile mõeldes, mitte homseni, mõeldes nii, et need allkirjad on täna antud ja need kuidagi homme ühiseks ei muutu. Loodava koalitsiooni osalised panid eile paika linna juhtimise valdkondade jaotuse. Konkreetseid isikuid, kes juhtivatele ametikohtadele asuvad, ei tahetud täna veel mainida. Res Publica ja rahvaliit teevad selles osas otsuse hiljemalt homme keskpäevaks, ütlesid Sven Sester ja Mario Sootna. Täna tuli ka teade, et keskerakondlane Jevgeni Karavajev on esitanud avalduse Res Publicasse astumiseks. Karavajev nägi ette valmistatud koalitsioonilepingut ja tunnistas, et need on head mõtted, ütles Sven Sester küsimusele, kes keskerakondlastest veel lepingut nägid, kuid nii heaks, et erakonda vahetada, ei tunnistanud Sester selget vastust ei andnud. Ma võin öelda julgelt välja, et väga paljud Keskerakonna volikogu fraktsiooni liikmed on vestelnud Kaupo reedega viimastel, ma arvan nädalatel isegi, et number on vist isegi kahekohaline. Kas see tähendab ka seda, et see kamm oma piidega veelgi rohkem murdu või mitte, seda näitab lihtsalt aeg.",
"role": "user"
},
{
"content": "Res Publica Tallinna piirkonna juht Sven Sester.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUSA välisminister Hillary Clinton alustas pressikonverentsi järgneva tõdemusega. Enton ütles, et tal oli kohtumisi nii palju, et ta ei pääsenud taas nautima Tallinna linna. Tänasel hommikusel esimesel kohtumisel räägiti Venemaast. NATO peasekretär Andres Fuug Rasmussen kinnitas, et ilma Venemaad kaasamata on raske Euroopa julgeolekut paremini tagada. NATO peasekretär ütles, et üks valdkond, kus võiks teha koostööd, on ühtse raketitõrjesüsteemi rajamine. Rasmus seni sõnul võiks raketikilp katta kogu territooriumi Vankuuverist Vladivostokini ning Venemaa ainult võidaks sellest, sest kaitstud oleks ka Venemaa enda kodanikud. Kuidas see läheb kokku aga Venemaa praeguse sõjalise doktriiniga, mis näeb peamise ohuna just NATO-t? NATO peasekretär aga kinnitas, et me peame Venemaad mõjutama säärastest külma sõja aegsetest eelarvamustest loobuma. Välisminister Urmas Paet polnud nii optimistlik. See on niivõrd oluline julgeolekualane küsimus, et see eeldab ikka väga suurt usaldust. Ma väga ei ei näe ka võimalust, et, et see asi saaks pikkade sammudega edasi liikuda enne kui Venemaa lõpetab või loobub nägemast NATO-t ja sealhulgas NATO laienemist endale vaenuliku tegevusega. Sest noh, siin ei ole ju mingit loogikat, kuidas sa teed kellegagi nii olulist julgeolekualast koostööd, kui sa tegelikult teist poolt ei usalda. Välisministrid toonitasid, et tuumarelvast loobuda praeguses olukorras ei saa ning kavandatav raketikilp ei suuda NATO tuumaheidutusvõimet asendada. Punase joonena läbis kõiki kohtumisi Afganistani. NATO peasekretär ütles, et nii Afganistani enda kui ka rahutagamisoperatsioonides osalevate riikide kodanikud nõuavad siin positiivseid nihkeid. Otsustati, et asutakse selgelt arusaadavate kriteeriumide väljatöötamisele, mille alusel hakatakse seal, kus võimalik rahutagamist üle andma afganistani enda jõududele. Need kriteeriumid on kavas kinnitada NATO järgmisel tippkohtumisel Lissabonis sügisel. Rasmussen toonitas, et vägede lahkumine ei toimu varem kindlaks määratud ajalises järjekorras. Rasmusseni sõnul ei tule Afganistanis NATO vägede taandumist ega põgenemist. Kohale jäädakse nii kauaks kui vaja aga mitte igaveseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO välisministrite kohtumine lõppes ja arutelud tunnistati viljakateks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeil on loomulikult ka ikkagi hooajaline, see külastus, aga me peame rõõmuga nentima, et meid siiski leitakse nüüd üles ka juba madalhooajal, et meie jaoks oli tegelikult võiks öelda september ja oktoober, külastuste osas võib-olla isegi töökam, kui siin kesksuvine aeg. Et siin võib olla põhjuseid mitmeid suvel on palju konkureerivaid muid tegevusi üle Eesti. Sügise poole jääb neid vähemaks ja võib-olla seetõttu siis leiti meid rohkem. Meil käib väga palju Soome gruppe, kuna Pärnu jääb ju meile siin lähedale ja Pärnu on soomlastele tuntud ja populaarne sihtkoht, siis me napsame sealt ka mõne kliendi ja kohalikku külalist ikkagi ka käib ettevõtteid, asutusi, et ikka leiavad meid üles päris tugev koostöö, on meil siin, Soomaa ettevõtetega, kuna me siin asume Soomaa serval on päris tihe suhtlemine omavahel. Et meil on siin mitmed väga populaarsed majutusasutused, kellega me siis saame ka vajadusel oma kliente jagada, et kui on mõni seltskond plaaninud pikemalt meie piirkonda jääda, siis on loomulikult selline majutuse võimalus ka olemas ja siis suhtleme omavahel siin teiste kolleegidega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Statistikaameti andmetel peatus septembris Eesti majutusettevõtetes ligi 300 000 turisti. Enamasti eelistati Tallinna majutusettevõtteid. 73% ööbis Harju maakonnas, Pärnus 9% ja Tartu maakonnas 6% välisturistidest. Tori siidri-ja veinitalu peremees Karmo Haas ütleb, et kuigi väljaspool turismi kõrghooaega on maapiirkonda külalisi raske meelitada, aitab koostöö teiste turismiettevõtetega. Nemad näiteks ise majutust ei paku, küll aga teevad koostööd näiteks Soomaa ettevõtjatega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti peamine sõnum on, et koroonaviiruse leviku kese on liikunud Tartumaalt Ida-Virumaale, kus tegeletakse kollete piiramise ja kohalike nõustamisega. Eelmisel nädalal tuvastati 94 uut koroonaviirusesse nakatunut, neist enamik ehk üle 50 Ida-Virumaalt. Ülejäänutest suurem osa tuvastati Harjumaal. Ida-Virumaal on praegu üle 60 nakatunu. Terviseameti peadirektori kohusetäitja Marianne Härma ütles, et teiste tehakse praegu sama palju kui kevadisel viiruse leviku tipphetkel. Eelmisel nädalal tegime Eestis 4,6 testi 1000 elaniku kohta, see on nüüd peaaegu kaks, kolm korda, see, mis me siin veel kolm nädalat tagasi suveperioodil tegime, et ehk me oleme oma testi mise mahtudes tagasi kevadises ajas ja positiivsete testide osakaal hetkel on 1,4 protsenti eelmise nädala seisuga. Et ligi 90 protsenti sümptomit pöördujatest ei põe koroonaviirust. Peamiselt on nakatunud nooremad inimesed sisse toodud juhtumeid on 20 protsenti, mis on härma hinnangul suhteliselt suur osakaal. Seepärast on ka reisipiirangutest rääkimine oluline. Reisimine on see esimene põhjus, kuidas nakkus maailmas levib, et see on globaliseerunud maailma haigus, kus viirus üksinda ei levi õhu kaudu, ta ei ilmu üle riigipiiride, et inimesed, kes reisivad selle haigusega sisse, toovad, et reisimine selles mõttes on põhjendatud, et ta on kõrgema tähelepanu all ühe riigi strateegiana, kuidas nakkuse levikut piirata ja, ja, ja lõpuni me kõike piirata. Ta ei saa, et, et, et siin tuleb lihtsalt nüüd leida see kesktee. Valitsust nõustava teadusnõukoja juhi Irja Lutsari sõnul pole aga reisimisel mõistlik piirata otselende, sest need on ohutumad kui ümberistumised. Et see ei ole viirus, mis tühja lennukiga siia lendaks või see viirus kindlasti niisugustel temperatuuridel, mis on seal üleval väljaspool lennukit muidugi hävib ära. Et see on ikka inimeste viirus, et tegeleme nende inimestega, kes nende lennukitega lendavad. Ja me arutasime ja leidsime, et ohutum on tulla otselennuga Eestisse, kui olla nendes paljudes lennujaamades, sest meil on arvamus, et kevadel või kevadise puhangu ajal inimesed, osad inimesed nakatusid ka lennukis ja lennujaamades.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase ööpäeva jooksul sai kinnituse 17 inimese nakatumine koroonaviirusega. Üheksa neist elab Ida-Virumaal. Hommikuse seisuga vajas koroonaviiruse tõttu haiglaravi kümme inimest, juhitaval hingamisel ei olnud ühtegi patsienti. Terviseamet tegi pressikonverentsil ülevaate koroonaviiruse leviku olukorrast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPärnu kaasavas eelarves sai tänavu hääli anda 14-le, ettevõtmisele võitis kultuuriklubi tempel. Templi eestvedaja Andres Tölp. Olen väga rahul oma meeskonnaga, olen väga liigutatud inimeste mandaadist ja tunnen, et on tehtud siiamaale õiget tööd. Tempel tegutses Pärnus neli aastat ja on inimestele juba tuttav klubi asukohta tolp veel ei ütle. Läbirääkimised käivad laual on ikkagi paar head varianti. Tõlp otsib kohta, kus bändid saaksid esineda. Võibolla kultuuriklubi templil on ka nüüd aeg pärast nelja aastat enda tiibu natukene saputada ja ennast nagu laiendada, et need seltskonnad oleksid suuremad ja arvestades ka, et noh, me ei tea iial ju, millised uued piirangud võivad tulla, et meil peakski olema ruumid, kus me saame vajadusel hajutada. No sel juhul võiks ju näiteks kontserdimajas kontserte teha. No kontserdimajas ma korraldan hea meelega Pärnu linnaorkestri kontserte, see on selline võib-olla akadeemilisem keskkond ja tavarahvas või siis nii-öelda roki või mis iganes keene rahvas otsib ikkagi oma kohta. Linnaorkestrit mainis Tölp sellepärast, et asus eelmisel aastal tööle linnaorkestri produtsendina, aga läheme templijutuga edasi. Mul on tehtud ajagraafik, kui nüüd kõik läheb plaanipäraselt, siis tahaks avamise, ma ei tea, kas ma nüüd täpse kuupäeva julgen öelda, no julgen, no ma tahaks avamise teha. Veebruari esimesel nädalal. Teise koha kaasava eelarve hääletusel saavutas Pärnu Loovlinnak ja kolmanda tisgolfipark Loode-Pärnusse 80000 kaasava eelarve raha jagunebki nende kolme vahel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus lõppes kaasava eelarve rahvahääletus. Kõige rohkem hääli kogus Pärnu muusikute kogukonnakeskus kultuuriklubi Tempel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk rääkis, et ülikool plaanib võimalusel auditoorse õppega jätkata. Ta on olnud kontaktis ka teiste Euroopa ülikoolide õppeprorektoritega ning ütles, et olukord on paljudes riikides veel segane. Genti ülikooliga Belgiast rääkisin ja, ja samuti Vorviki ülikooli Inglismaal õppeprorektoriga, et jah, kummaski neis ei olnud nagu sellist sajaprotsendilist e-õppe lähenemist kavas, et on asjad, mida saab e-teel teha, et et loengud ja, ja, ja asjad, mida ei saa eteel teha või vähemasti nii hästi ei saa teel teha ja noh, eks nii nagu meil on ka neil see teema, et, et tõenäoliselt kõik välisüliõpilased ei jõua kohale, et siis siis välisüliõpilastele mingis mahus nii-öelda e-teel pikemalt võimaldamine, et, et see on samamoodi neil ka plaanis ja eks see on natuke nagu segased ka veel meil kõigil, et kuna ei ole teada, mis see olukord sügisel hakkab olema ühest küljest, mis on need nii-öelda piirangud ametlikult ja teisest küljest, mis on nagu see reaalne olukord, et mida saab teha ja mida ei saa teha. Ülikoolide esindajad arvasid kõik, et ka teise laine puhkemisel oleks e-õppele minemine siiski viimane variant. Esimesena proovitakse korraldada õpet nii, et vähemalt seminarid saaksid toimuda klassis. Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll rääkis, et loomulikult on esmane prioriteet õpilaste ja töötajate tervis kuid ülikoolis on paljusid aineid raske kaugelt läbida. No kindlasti on meie töötajate üliõpilaste turvalisus meile number üks, et me jälgime olukorda ja kui olukord peaks eskaleeruma, siis me oleme valmis minema distantsõppe peale üle, aga loodetavasti loodetavasti see koroona teine laine ei tule nii, nii suur, et me väga loodame, et, et me saame auditoorse õppega vähemalt niikaua kui võimalik edasi minna, sest inseneri ja arvutiinseneriõpe on äärmiselt praktiline ja väga baseerub siin labori tööl ja, ja, ja, ja praktiliselt tööl. Meil on väga oluline see kontaktõpe. Ka Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska ütles, et ülikool plaanib sügisel jätkata auditoorse õppega, kuid mõndadel õppekavadel on plaanis osaline. Vaid kahe inglisekeelse õppekavaga on planeeritud täielik distantsõpe. Samuti korraldab Tallinna Ülikooli õppejõududele seminari, et selgitada välja, millised olid kevadise olukorra positiivsed ja negatiivsed küljed. Mitmed Euroopa riikide ülikoolid plaanivad rakendada täielikku või osalist distantsõpet vähemalt sügis semestri lõpuni. Paljud ülikoolid pole aga õppevormi osas lõplikku otsust teinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ülikoolid plaanivad sügissemestril jätkata peamiselt auditoorse õppega. Samas on tehtud ettevalmistusi ka õppe e-keskkonda üleviimiseks juhul, kui peaks tekkima koroonaviiruse niinimetatud teine laine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna tehnikaülikooli üheksa tudengit, kes on andnud positiivse koroonaviiruse testi, on välismaalased ja pole teadaolevalt viirust endale külge saanud. Ülikoolilinnakust Ülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ütleb, et on ka 10. juhtum, kus tudeng on elukaaslane positiivse koroonatesti andnud inimesel. Kõiki juhtumeid lahendatakse koostöös terviseametiga. Lähikontaktsed on praeguseks tuvastatud ja potentsiaalsetel viirusekandjatel on jääda eneseisolatsiooni. Volli sõnul otsustas tehnikaülikool, et hiljemalt kolmapäevast minnakse osadel õppekavadel ajutiselt üle distantsõppele. Hendrik Woll. On väga suur oht olukorra eskaleerumises, siis negatiivses stsenaariumis ja sellega seoses siis Tallinna tehnikaülikooli rektoraat täna hommikul otsustas, et kõikide inglisekeelsete kavadega. Me läheme esimesel võimalusel, aga hiljemalt kolmapäevast üle distantsõppele ja meil on üks koroonapositiiv tiivne üliõpilane olnud ka eestikeelsel õppeprogrammile. Samamoodi läheb ka siis üks eestikeelne õppeprogramm kaheks nädalaks üle distantsõppele, kus me siis samamoodi kahe nädala pärast vaatame, kas on võimalik kontaktõpet taastada või peame jätkama distantsõppele. Tartu Ülikooli kahe positiivse proovi andnud tudengi kohta on teada, et üks on sotsiaalvaldkonna üliõpilane, teine humanitaarvaldkonnast kahe juhtumi peale kokku võib Tartu Ülikoolis lähikontaktseid olla üle 100. Koostöös terviseametiga täpsustatakse praegu, kes ja millal positiivse testi andnud tudengitega kokku puutusid. Ka Tartus on potentsiaalsete lähikontaktsed eel soovitatud jääda andmete selgumiseni eneseisolatsiooni. Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär Tõnis Karki ütleb, et eelnimetatud juhtumite valguses ei kaalu ülikool praegu nõuete karmistamist või täielikult distantsõppele üle minemist. Me üritame leida seda tasakaalupunkti ju kogu ühiskonnas täpselt nii nagu ülikoolis, eks ole, selline endise normaalse elu ja piisavalt meetmete vahel, mis hoiavad selle viiruse võimalikult madalat, me ei saa seda nulli viia, see on lootusetu, aga selle tasakaalupunkti otsimine käib ja praegu mingeid drastilisi muudatusi peale nii-öelda selgitustöö ja olemasolevate reeglite noh, meelde tuletamise, me ei näe. Täna selgus, et ka Tallinna Ülikooli kahel tudengil diagnoositi CoVid 19. Ülikool distantsõpet kohustuslikuks ei tee, küll aga on soovitus võimalusel e-õpet rakendada. Tartu kutsehariduskeskuse direktor Raini Jõks räägib, et kutsehariduskeskus õpilane, kes koroonaviirusesse haigestunud on, on lähikontaktne kuskil 25 inimesega. Kõik arvatavad lähikontaktsed on praeguseks ka eneseisolatsioonis. Ka Jõksi sõnul ei kehtesta kutsehariduskeskus praegu uusi või karmimaid meetmeid. Me käisime need reeglid üle, mis meil on kehtestatud, et võimalikult palju oleks õppegrupid koduklassides ja neid ristumiskohti oleks vähe ja see hajutus ikkagi toimiks meie majas. Kui tõesti näiteks noh, juhtub niimoodi, et haigestumis mitmetest erinevatest õppegruppides, õppeosakondadest, eks me võib-olla oleme sunnitud selle kahenädalase pausi tegema, et ei saa välistada. Eesti Maaülikooli õppe prorektor Endla Reintam ütleb samuti nii kaua ja palju, kui võimalik, proovib ka Eesti maaülikool tavapärases õppes jätkata. Meil on igas õppehoones, iga suuremas auditooriumis on käte desinfitseerimise võimalus, lisaks siis kummid, tuleb tuulutada kahe grupi vahepeal ja ka pinnad desinfitseerida, et kas seda teeb siis õppejõud või määratud korrapidaja. Aga vahendid on olemas. Ka maskide kinnaste kogumiseks on meil eraldi kastid, need ei lähe üldprügi sisse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Tehnikaülikool läheb hiljemalt kolmapäevast üle osalisele distantsõppele, teised haridusasutused praegu muudatusi ei tee.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu kohtute direktor Tiina Erep kirjeldab, et 2002. aastal avatud kohtumaja ei ole enam aja kohane. Erep seletab, et hoonet jagavad Tartu haldusmaa ja ringkonnakohus ning Lõuna ringkonna prokuratuur. Hoone ruumi jaotus teeb nende töökorralduse raskeks. Näiteks on meil kohtumajas suured ilma akendeta arhiivi ja hoidlaruumid, mis olid mõeldud äri ja kinnistusregistrile. Tänaseks on aga need registrid täielikult digitaliseeritud ja selliste ruumide järele puudub lihtsalt vajadus. Ka kohtusaalide esised, ootealad ja fuajeed on ebaproportsionaalselt suured kuid näiteks muuks otstarbeks neid kasutada ei saa. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi arhitekt Kalle Komissarov ütleb, et sisearhitektile on lähteülesanne unikaalne nii mahu kui keerukuse poolest. Majas tuleb arvestada nelja erineva asutusega ja mitmete eri funktsioonide ga. Tähtis on ka prokuratuuri ja kohtute, lausus toetada ruumilise lahendusega. No õnneks on, on projekteerijad olnud ettenägelikud ja see hoone toonkarkass konstruktsioonis ehk siis kõik ümberehitused on, on oluliselt lihtsamad. Sisuliselt võib nii ette kujutada, et sealt ühest uksest sõidab sisse väike poketitraktor ja sõidab ka teisest uksest välja, ehk siis kogu selle hoone luumi, jaotus, vaheseinad, kõik muu uuendatakse. Kui hetkel on kohtusaalid, siis selle hoone põhine, nii-öelda avalikult suunatud funktsioon on jagatud kõigile korrustele, siis nüüd viiakse nüüd alumistele korrustele. Rekonstrueerimisele läheb ligikaudu 9000 ruutmeetrit kasulikku pinda, seda peab jaguma 250-le töötajale. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 10. juunil. Tulemused selguvad juulis. Plaani järgi peaks ehitus algama 2022. aasta augustis ja lõppema aasta pärast. 23. aasta sügisel. Ehitusperioodi käigus tuleb leida siis nendele kohtutele prokuratuurile ka asenduspind, aga noh, kuhu nad täpselt kolivad, selgub tõesti hiljem peale siis projekteeria leidmist. Riigikohus tegutses 2019. aastal oma renoveerimistööde ajal endises Eesti Rahva Muuseumi peamajas Veski tänaval. Samas majas oli ka kunagi Tartu ringkonnakohus ja viis aastat tagasi pakkus ringkonnakohus ruumikitsikuse lahenduseks isegi võimalust sinna tagasi kolida. See variant enam käiku ei lähe. Kalevi tänava maja kordategemine on sama kulukas kui Veski tänava maja renoveerimine. Esimene lahendus katab nelja asutuse vajadused, teine, vaid ringkonnakohtu omad, seletab kirjalikult justiitsministriumi avalike suhete nõunik Maria Eliisa Tuulik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigi Kinnisvara AS kuulutas välja Tartu Kohtumaja sisearhitektuurivõistluse. Kalevi tänaval paiknev, nelja asutuse kodu tahetakse seest täielikult renoveerida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEi, ei, see kindlasti ei ole põhjus, transpordiametil on 210 teenust, mida ta osutab, kui me võtame merenduse, kus on raha puudu või võtame selle maanteed ja muud, et, et igalt poolt on natuke puudu, et täna me teeme ju tegelikult transpordiameti, siis ettevalmistusi siis projektide näol selleks et kui ühel hetkel riigil on soov laenu võtta või kuskil vahendeid leida, siis need projektid on olemas ja need maanteede ehitusega saaks edasi minna. Et, et tegemist on hästi isikliku teemaga, tegemist on, et, et seda tähelepanu pooleteist aasta jooksul on olnud väga palju ja jättes enda ambitsioonid kõrvale, siis ma arvan, et on hea hetk, kus amet saab uue juhi ja kui ma poolteist aastat tagasi ametisse sain ka, siis ma ütlesin kõigile. Ma kindlasti ei ole see juht, kes tuleb istuma siia viieks aastaks, et kui ma tunnen, et on vaja muudatust, siis ma selle muudatuse teen, nii et see võib-olla ongi sellepärast ka paljudele väga üllatusena praegu tulnud. Transpordiamet ja selle rahastamine on väga palju, tegelikult sõltub poliitikutest, et te ütlesite ka selles pressiteates, et, et usun, et uue koalitsiooniga leitakse transpordiameti le ka uus juht, et see on vihje ikkagi sellele, et, et väga palju sõltubki ministrist sõltub poliitikutest, et kas nad peavad teede rahastamist, ühistranspordi arendamist kõike seda, mille eest transpordiamet vastutab prioriteediks või mitte. Absoluutselt ma olen nõus teiega, et üks ametijuhi lisaks tavapärasele juhtimisoskusel on vaja kolm omadust, et tal on vaja ühiskonna, poliitika ja kommunikatsioonitunnet, et seda läheb igal ametijuhil vaja ja noh, ütleme niimoodi, et kui me mõtleme täna oma Eesti riigi peale, et kas julgeolek on oluline, kas turvalisus on ohu oluline, siis loomulikult on oluline, aga, aga noh, eks iga ameti juht peab alati seisma selle eest, et et amet raha saaks, et sekkumata siis poliitikasse ja õigusloomesse, et meie oleme ikkagi poliitika, õigusloome elluviijad, nii et eks see on alati poliitikutel sellise prioriteetide seadmise küsimus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Padar on Transpordiametit juhtinud alates eelmise aasta 1. jaanuarist, mil kolm varasemat ametit – Lennuamet, Maanteeamet ja Veeteede Amet – liideti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahandusminister Keit Pentus-Rosimannus räägib, et selleks aastaks koostatud eelarve ei arvestanud koroonaviiruse nii jõulise tagasitulekuga. Nüüd tuleb vaadata, kust saaks riik täiendavat laenuraha. Meil on võimalus osaliselt kasutada ka Euroopa liidu poolt pakutavat tugilaenu, mis eelkõige on seotud just tööturumeetmete rahastamisega, aga noh, tõenäoliselt võib-olla tegu ka võlakirjadega. Kui suur lisaeelarve tuleb, selgub Pentus-Rosimannuse sõnul märtsi lõpus. Lisaeelarves arvestatakse juba võimalusega, et koroonapiirangud kehtivad ka aprillikuus. Kindlasti palgatoetuse jätkamine aprillikuus on oluline osa lisaeelarvest, lisaks palgatoetusel on tõenäoliselt lisandumas selline leevenduspakett tõesti kõige enam kannatavatele sektoritele. Läinud aastase lisaeelarve oluline osa oli ka niinimetatud majanduse elavdamise pakett ehk täiendavad investeeringud. Meil on soov kindlasti üle vaadata ka riigieelarve strateegias kavandatud investeeringud eelkõige selle pilguga, et kas ja mida on seal võimalik majanduse toetamiseks tuua varasemaks, teha seda juba sel aastal. Keit Pentus-Rosimannus räägib, et suurt hulka lisaraha vajaks ka meditsiinisüsteem. Ühtlasi peaks täiendava rahasüsti saama vaktsineerimise korraldus. See võib puudutada nii täiendavat vaktsiinide ostmist, aga see võib puudutada ka erasektori intensiivsemat kaasamist, selleks, et vaktsineerimise tempo oleks tõesti maksimaalne võimalik. Ka kärpeid võib lisaeelarve tuua, see ei tähenda siiski, et minnakse palkade või investeeringute kallale, räägib Pentus-Rosimannus. Kindlasti on kõikides valitsemisalades neid kohti, kus kulutused kriisi tõttu on kas väiksemad või jäävad sootuks tegemata. Need muidu eelarvesse planeeritud kulutused tuleb suunata kõik praegu kriisi leevendamiseks, nii et et seda põhimõtteliselt on võimalik käsitleda ka kärpena. Nagu öeldud, lisaeelarve eelnõu loodab Pentus-Rosimannus valmis saada märtsi lõpuks, aga aprilli alguses peaks saabuma kevadine majandusprognoos ning aprilli jooksul tuleb valitsusel kokku panna järgmise nelja aasta eelarvestrateegia. Läinud aastal lükati eelarvestrateegia tegemine sügisesse, kuna keerulisel ajal tehtud majandusprognoos sis ei saanud kindel olla. Pentus-Rosimannus ütleb, et läinud aastal lubas eelarvestrateegia tegemise edasi lükata toona kehtinud eriolukord. Ehkki rahandusministri sõnul ei saa välistada, et ühel hetkel tuleb uuesti arutada ka eriolukorra väljakuulutamist, töötatakse praegu plaaniga, et riigieelarve strateegia kirjutatakse aprillikuu jooksul ikkagi valmis. Määramatust on väga palju ja see tähendab muidugi, et majandusprognoosi tegemine praegu on väga keerukas ülesanne, aga praegu meil ei ole mingit alust lähtuda millestki muust kui sellest, mis seaduses kirjas on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus teatas, et märtsi lõpuks valmistatakse ette lisaeelarve eelnõu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTavapäraselt levivad nakkushaigused nagu gripp jaanuaris hoogsalt. Tänavu levib lisaks kulutulena ka koroonaviirus, seetõttu tehakse perearstide telefonidele rekordarv kõnesid, räägib perearst Eero Merilind. Sellist olukorda nagu täna meil ei ole varasemalt olnud ja ma vaatasin hommikul siin meie statistikat, et noh, on olnud päevi, kus meil on 1200 kõnet tulnud tervisekeskusesse sisse. Täna siin kella 12 paiku, meil on juba 2000 kõnet sisse tulnud, nii et me oleme väga-väga suures ülekoormuses. Merilind lisab, et enamus inimesi helistavad sooviga saada koroonaviiruse testiks saatekiri. Ülekoormuse lahendus ilmselt oleks ikkagi siis noh, nende kõnede või nende inimeste, kes ainult soovivad aega, panna testimisele või saada perearsti saatekirja või avada haiguslehte või lõpetada haiguslehte. Et selle süsteemi automatiseerimine Selleks IT-süsteemi arendamine tõenäoliselt paari nädalaga tehtav ei ole. Merilind pakub ka, et eeskuju võiks võtta Soomelt, kus testitakse vähem. Meie arstide seisukohalt tundub väga mõistlik, et kui inimene on haige, siis ta lihtsalt jääb koju. Noh, kas nüüd alati peab testima, et, et ilmselt see regulatsioon tuleks üle vaadata? Perearst Karmen Joller hoiatab, et me veel ei tea, kuidas homikroni tüvi mõjub riskirühmale, kellest paljud on vaktsineerimata. Seetõttu tuleb ka isolatsioonikorra muutmisega olla ettevaatlik. Ka terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht. Urmas Sule rõhub ettevaatlikkusele. Praegu püütakse siis vähendada testimiste mahtu, see on siis nii perearstidel kui ka siis koolides väga suurt korralduslikku muudatust. Mis aitaks, noh, kindlasti hetkega teha ei saa. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ütleb, et praegu arutatakse, kuidas testimise korraldust muuta. Keda on vaja testida, kuidas sellega seoses lahendada kõik need tõendite küsimused ja muud piirangutega seonduv praegust olukorda arvestades tõenäoliselt siin tuleb muudatusi teha, see on ikka lähipäevade lähinädala küsimus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Laialdaselt leviv omikronitüvi on pannud perearstid suure surve alla. Kiiret lahendust töökoormuse levendamiseks pole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli Füüsika Instituudi atmosfääri füüsika kaasprofessor Velle Toll märkis, et inimtegevuse läbi õhku paisatavatest kasvuhoonegaasidest tekkiva kliima soojenemise juures tuleb arvesse võtta ka seda, kuidas inimtegevus kliimat jahutab. Kasvuhoonegaasidest on enamik inimesi kuulnud ja sellest me kogu aeg räägime peaasjalikult fossiilsest CO kahest teine aspekt, kuidas inimesed siis kliimat mõjutavad? On saasteosakesed, mis ka peaasjalikult fossiilkütuste põletamisel tekivad ja need jahutavad kliima, ehk siis mõnevõrra kompenseerivad seda soojenemist. Kui inimese õhku paisatud kasvuhoonegaasid on kliimat võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse perioodiga soojendanud poolteist kraadi, siis saasteosakesed on sellest umbes pool kraadi maha võtnud. Seega, kui soojendamist osaliselt kompenseerivat mõju ei oleks, oleks praegune globaalse temperatuuri tõus umbes poole võrra suurem. Inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest põhjustatud soojenemine mõjutab oluliselt ka pilvede omadusi. Erita arvesse võttes on soojenemise kogumõju pilvedele selline, et need võimendavad kliima soojenemist, jätkab Velle. Toll. Ja nüüd me täpsemini ka teame, kui tugev see võimendav efekt on ja see on üks väga suur panus ka, miks on kliimaprognoosid täpsemaks läinud. Tänu täpsematele kliimaprognoosidele teame paremini, kuidas globaalne soojenemine mõjutab looduskeskkonda ja inimühiskonda. Kaasprofessor lootis, et jõupingutused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks tugevnevad nii, et need oleks paremas vastavuses teadusliku teadmistega kliimamuutustest ja selle mõjudest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pilved reguleerivad Maa kliimat, peegeldades päikeseenergiat maailmaruumi tagasi ja neelates osa maapinnalt lahkuvast soojuskiirgusest. Teadlased teavad aina paremini, kuidas mõjutavad pilvede omadusi inimtegevus ja globaalne soojenemine ning suuresti tänu sellele on kliimaprognoosid täpsemad kui eales varem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõtsime niisuguse seisukoha eile, et me kõigepealt vaatame ära, et kuidas nüüd alles nädalavahetusel ja osad meetmed ka eilset, mis kehtestati, toimivad praegu, me soovitame valitsusele, et ootame ja vaatame Siin on käidud välja mõtteid nii tervisespetsialistide poolt kui ka mitmed avaliku elu tegelased on öelnud, et lepime kokku ja teeme ühe suure lockdowni lähinädalatel, et jaanuaris saaks minna kergemini edasi, et mis teie sellest mõttest arvate? See ei ole mitte kellelgi õnnestunud. Ma tean, mis need tervisespetsialistid on, aga, aga, ja sealt toodi näiteks Inglismaad Inglismaa, eile jälle, kuna nakatumine tõusis, noh, mida nagu oligi arvata, et et kui inimesed hoida kinni ja siis lasta nad Kristmas sopingu, siis siis nakatumine tõuseb, mitte kellelgi ei ole see kahe-kolme nädalane karantiin või, või mis riigi kinnipanek õnnestunud. Kui üldse midagi on juhtunud, siis on seda veel tugevdatud. No vaadake Saksamaad. Prantsusmaa pikenda Holland lasi ainult muuseumide külastamise lahti ja, ja selle liikumispiirangu muutsid ühelt kilomeetril viiele kilomeetrile ja juba neil nakatumine tõuseb, see ei ole kellelgi siiani õnnestunud. Seetõttu ma väga sügavalt kahtlen, et see on Eesti on esimene riik, kus see õnnestub, üritame kuidagimoodi hakkama saada, on minu meelest kõige õigem praegu, et võtame, võtame rahulikult, vaatame, võtame seal midagi ette, kus me näeme, et probleemid hakkavad. Uskuge mind, neid numbreid ja seda kõike iga päev väga hoolega vaadatakse, vaadatakse ka, kui palju on haigeid haiglas, kes need haiged on ja tegeleme jah, nende probleemidega. Usute, et et me suudame siiski aastavahetuse üle elada nii et me ei pea lisapiiranguid kehtestama? Mul on väga raske seda täna öelda, ma ütlen, et mina elan üks päev korraga, kuna ei ole kellelgi maailmas ühte väga head retsepti, et vot need meetmed tingimata toimivad siis me peamegi sellisel proovima seda proovima, teist proovima, kolmandat, et kuidas elanikkond kaasa tuleb ja mulle eile meeldis väga, kuidas teadusnõukojas öeldi, et, et ega ükski meede ei tööta, kui inimesed sellest kinni ei pea. Et, et kõige olulisem on siiski, et inimesed nendest meetmetest, mis meil juba on kinni peaksid, et ei ole mõtet piiranguid kehtestada, kui nendest kinni ei peeta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsust koroonaviiruse leviku tõkestamisel nõustav teadusnõukoda soovitab esialgu piiranguid mitte karmistada. Teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles, et eelmisel nädalal kehtestatud piirangute mõju tuleb ära oodata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTähtvere dendropark Eesti maaülikooli linnaku ja Emajõe vahel on ligi 40 hektari suurune linna roheala, mis aastakümnete jooksul muutunud populaarseks tervisespordi ja vaba aja veetmise paigaks. Eesti maaülikooli teadlaste poolt läbi viidud uuringu järgi pole park südamelähedane mitte ainult inimestele vaid ka paljudele putukatele, taimedele ja lindudele. Näiteks registreeriti uuringu käigus dendro pargi alal üle 700 erineva liigi mõnedki päris haruldased või kaitse all olevad, ütleb Eesti maaülikooli vanemteadur Olavi kurina. Me ei lootnud siit leida niivõrd mitme kesist elustikku, siin tulid välja üsna-üsna põnevad liigid ülialgsete hulgas isegi sellised, kes on vanade metsade indikaatorliigid ja mõned liigid, keda Eestist veel siiani ei olnud üldse heituda. Pargi elurikkusele aitavad kurina sõnul kaasa näiteks aja jooksul tekkinud põõsarinne ja jõeäärne niiske mets, mis pakuvad varju ja toidupoolist. Üldiselt võttes on ta üsna mosaiikne ja sellest tulenevalt ka üsna paljude piiritsoonidega, mis on suhteliselt hea liigirikkuse seisukohalt. Kurina lisab, et oluline on dendropargi mitmenäolist ala kindlasti säilitada ka inimtegevuse käigus kuid päris reservaati siiski luua ei saa. Tartu spordi müügi ja teenindusjuht Auli Solo räägib, et uuel aastal on plaanis rajada dendroparki loodusrada ning kuulutada välja hange leidmaks partnerit, kes koostaks kogu maa-ala arendusprojekti, nii et loodus ja inimtegevus omavahel konflikti ei satuks. Eesmärk on see, et uusi taimi istutada, uusi puid istutad avada linnainimestele kasvõi loodusraja, kus püüaks haruldaste puude nurgas nii-öelda siis puud ära märgistada, sildid juurde panna natukene multsi maha, et inimestel oleks ka aru saada, et millised väärtuslikud ja, ja, ja kihvtid puud seal kasvavad. Solo lisab, et valminud uuring on sisendiks arendada parki nii, nagu õige oleks elurikkust silmas pidades. Kuidas me niidame, kust me niidame, kuna me niidame, kui palju me niidame, kui palju me võsa kuskilt maha võime võtta, kui palju me võime korrastatud teha ja kuhu kuhu poole siis jäävad need alad, mida me tegelikult üldse ei puutu?",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Spordi tellimusel on Eesti Maaülikooli teadlaste poolt valminud uuring Tartu linna servas asuva dendropargi kohta. Uuringu tulemustest järeldub, et dendropark on arvatust liigirikkam ning ala praegust mitmekesisust tuleb säilitada ka pargi edasisel planeerimisel. Tartu Sport ja linnavalitsus teevad järgmise suure sammu dendropargi arendamisel uuel aastal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKoroonaperioodil on pead tõstmas alternatiivmeditsiin, sealhulgas MMSi ehk kloordioksiidiga ravimine. Sama ainet kasutatakse valgendajates ning desinfitseerimisvahendites. MMSi tarvitamine võib põhjustada kõhulahtisust, peapööritust, silmade ja hingamisteede ärritust või lõppeda koguni surmaga. Sel nädalal jagas anonüümne Eesti Twitteri kasutaja kuvatõmisid vestlusest, kus lapsevanem ravis oma palavikus last MMSi kolloid, hõbeda ning vürtsiseguga. Juhtumit kommenteerib veebikonstaabel Maarja Punak. Antud juhul lastekaitse kindlasti kontrollib üle, mis on selle perekonna olukord, kas lapsele on tekitatud kahjustusi või mitte ja kui selgub, et sellesama MMSi või nende muude soovituste pärast on teadlikult tekitatud lapsele kannatusi ja, ja tervisekahju, siis sel juhul tegeleb asjaga edasi politsei. Räägib sotsiaalkindlustusameti lastekaitseosakonna nõustamiskonsultant Tuuli Prit vaga. Kui nüüd on niimoodi, et lastekaitse töötaja lauale jõuab mingi teade või mingi juhtum, vahet ei ole, kas siis seoses selle MMS-iga või laiemalt siis lastekaitse töötaja roll on, on hinnata lapse abivajadust üks teema, millele lastekaitse töötaja peab hinnangu andma lapse abi vajadust, hinna on siis tervis, siis kui lastekaitsetöötaja saab teabe mingi sellisest olukorrast, kus näiteks vanem on mingit moodi siis käitunud selle MSga ja sellest tulenevalt on see jõudnud lastekaitsetöötaja töölauale, siis lastekaitse töötaja peab kaasama siis tervishoiuspetsialist, et seda tervise valdkonda Veebikonstaabel punaku sõnul on lapsele tervislike vigastuste tekitamine karistatav vangistuse või tingimisi karistusega. MMSi tarvitamist pole Eestis tänaseni ära keelatud. Maarja punak. Väga keeruline on keelustada ära neid aineid, mida inimesed kasutavad ka muudel elualadel samamoodi kui meil ju inimesed tarbivad aknaklaasipuhastusvedeliku, et me ei saa ju seda ainet ära keelata. Sellepärast et on inimesi, kes seda tarbides oma elu panevad ohtu. Maarja Punaku sõnul on näha küll MMSi kasutamise uut tõusu, ent nendeni sel aastal ühtegi juhtumit jõudnud ei ole. Ka Tuuli Prit Vaga ütles, et sotsiaalkindlustusametil on MMSi kasutamise kohta tänavu tulnud vaid üksikuid teateid.",
"role": "user"
},
{
"content": "MMS-i ravimeetodite kasutamine lapse peal võib lõppeda vangistusega. Ohtlikud MMS-i ravimeetodid on lapsevanemate seas muutumas populaarsemaks, ent politseini ning lastekaitseni jõuavad vaid üksikud juhtumid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimase ööpäeva jooksul tehtud koroonaviiruse testide järgi lisandus 37 haigestunut Harjumaale, neist 30, Tallinna. Ida-Virumaale laekus seitse uut, positiivset testi tulemust Läänemaale kaks, Hiiumaale üks ja Pärnumaal üks. Üheksal juhul puudus positiivse proovi andnul rahvastikuregistris registreeritud elukoht. Seoses koroona viirusega vajab haiglaravi 26 inimest, juhitaval hingamisel on kaks patsienti. Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja doktor Arkadi Popov ütles, et Ida-Virumaa olukord on praegu kõige tõsisem. Ja sellepärast meie tähelepanu ongi rohkem kontsentreeritud sellele regioonile. Seal haigestumismäär on siis kõrgem kui 100 100000 kohta. See on tegelikult selline, mis teeb muidugi murelikuks ka terviseametit ja, ja sellega ka tegeletakse aktiivselt selleks, et olukorda seal stabiliseerida. Nii et Ida-Virumaal on meil täna viis aktiivset kolded kokku jälgimisel 816 inimest. Mida me oleme märganud viimasel ajal, et kasvutrendiga on nende inimeste nakatumine, kelle vanus on kõrgem kui 50. Ja kahjuks see arv suhteliselt kiiresti kasvab, koos sellega oleme märganud, et kasvab ka hospitaliseerimise vajadus ja kasvab mingil määral koormus haiglatele, nii Ida-Virumaal kui ka siin Harjumaa piirkonnas. Ja muidugi, mida me oleme märganud kahjuks ja, ja oleme tagasisidet saanud eile ka Ida-Virumaalt, nii perearstide poolt kui ka haigla töötajatele. Meie pöörame korduvalt ja korduvalt ja väga tõsiselt tähelepanu sellele, et lugupeetud inimesed, kui te tunnete, et teil tekivad mingisugused haigustunnused, te tunnete, et teil on kas nohu või kurguvalu või köha või tõuseb palavik. Ärge minge, palun tööle, ärge minge kohtadesse, kus te saate kohtuda teiste inimestega ja teised inimesed saavad nakatada. Kahjuks sellest võivad võtta alguse päris tõsised kolded, millega me peame tegelema pärast ja see on võtmesõna selle puhangu mahasurumiseks ja kontrolli alla võtmiseks. Alates tänasest asusid Võru linnavalitsuse ametnikud tööle kodukontoritesse, sest ühel töötajal avastati koroonaviirus. Samuti oli Kreutzwaldi koolis kahel töötajal ilmnenud haigusnähud ja selleks, et vältida nakkusohtu, toimus täna kogu õppetöö e-õppe vormis. Võru linnapea Anti Allas kirjeldab olukorda. See panigi meid nagu kiiresti toimetama, et seda võimalikku kollet, mis võib tekkida, elimineerida nii palju kui vähegi võimalik. Ja tegime siis need sammud, et kõigepealt kõik need inimesed, kes siis kõigepealt linnavalitsuse töötajad sai siis kodukontorisse kohe saadetud. Lisaks sellele informeerisin allasutusi, et nagu vältida suuremat levikut ja siis Kreutzwaldi kooli saatsime siis koduõppele distantsõppele, siis selle põhjus oligi see, et kahel Kreutzwaldi kooli töötajal olid haigusnähud selle info pealt me liigume edasi. Meie põhimõte on see, et maksimaalselt ikkagi normaalset õpet säilitada aga mitte võtta ka väga suurt riski.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase ööpäeva jooksul tehtud koroonaviiruse testide järgi lisandus 37 haigestunut Harjumaale, neist 30 Tallinna. Üheksal juhul puudus positiivse proovi andnul rahvastikuregistris registreeritud elukoht. Seoses koroonaviirusega vajab haiglaravi 26 inimest, juhitaval hingamisel on kaks patsienti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMeie vandekohtunikud leiame meile määratud õigustega, et esimeses süüdistuspunktis, milleks on ette kavatsemata teise astme mõrv kuriteo toimepanemise ajal on kaitsealune süüdi. Derek šovin mõisteti süüdi kõigis kolmes süüdistuspunktis, kuid neist kõige karmim oli just teise astme ettekavatsemata mõrv. See tähendab, et endine politseinik võib vanglas veeta 40 aastat. Täpne karistus määratakse paari kuu jooksul. Šovin võeti kohtusaalis kohe vahi alla, räägib George Floidi perekonnaadvokaat. BenKramp. Ameerika peatume korraks, et kuulutada see ajalooliseks hetkeks mitte ainult George Floydi, vaid kogu Ameerika pärandi jaoks. See on selle pärand, kui üritasime muuta Ameerika kõigi ameeriklaste omaks. Kohtuotsusega olid rahul ka Mineapolis ja tänavatele kogunenud meeleavaldajad, kelle sõnul aitab see pingeid maandada. Ma olen jumalale nii tänulik, ma olen õnnelik, mul on nii hea meel, et nii läks. Meil oli seda vaja, riigil oli seda vaja, kogu maailmal oli seda vaja. See ei ole musta või valgenahaliste probleem, see on inimõiguste küsimus ja me peame muutusi nägema. Sovini advokaadid ei ole seni kommentaare jaganud. Tõenäoliselt kaebavad nad otsuse edasi rõhutada, et suur meedia tähelepanu ja poliitikute kommentaarid mõjutasid vandekohtunikke. Protsessi ajal kritiseeris poliitikuid ka kohtunik Peter Kahill, kes ütles, et nad peaksid lõpetama juhtumist rääkimise enne otsuse väljakuulutamist räägib USA senati vabariiklaste juht Mitch McConnell. Meie süsteemi üks alustalasid on, et inimestel on õigus õiglasele kohtupidamisele. Teinekord on kohtuprotsessi keeruline sellistes oludes läbi viia, aga kohe kindlasti aita kaasa see, kui kongressi liige ja isegi president justkui avaldavad oma arvamust ajal, kui vandekohtunikud üritavad selles olulises juhtumis selgusele jõuda. Kohtuprotsess kestis kokku kolm nädalat, kuid 12 vandekohtunikku jõudsid ühehäälsele otsusele vähem kui päevaga. Nad olid igasuguse väliskontaktita eraldatud ühes hotellis. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine USA Minneapolise linna politseinik Derek Chauvin mõisteti süüdi mustanahalise George Floydi tapmises. Teda võib ees oodata 40-aastane vanglakaristus. Floydi surm tõukas tagant üleriigilisi meeleavaldusi, mis kestsid kogu möödunud suve.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUus riigikaitse arengukava näeb ette kaitseliidu rolli olulist suurenemist. Kaitseliidu uus ülembrigaadikindral Meelis Kiili kinnitas, et kaitseliit on selleks valmis. Kaitseliit on hästi juhitud viimastel aastatel ja kaitseliit on täiskasvanumaks saanud, nii et tegelikult täna selle uues rollis rakendatakse kaitseliidu potentsiaali, seda tegelikku potentsiaali. Kaitseliit on täpselt elukeskne õpe, pidev arenemine. Me peame kogu aeg jälgima, kuidas julgeoleku situatsioon siseriiklikult välisriiklikult toimib ja vastavalt sellele reageerima. Kiili sõnul pole vaja peljata nõrku kohti arengukavas, vaid need tuleb üles leida, läbi analüüsida ja likvideerida. Kaitseliit loodab uute ülesannetega hästi hakkama saada. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et kaitseliidul ei ole mitte ainult sõjalised ülesanded, vaid ka mittesõjalised ülesanded ja, ja siin ma kinnitan teile, et me teeme kõik selleks, et sõjalised ülesanded ei suruks alla meie mittesõjalisi ülesandeid, tegevust noortega ja kaitsetahte kasvatamist. Praegu kuulub kaitseliitu ja selle eriorganisatsioonidesse kokku ligi 22000 inimest. Kiili hinnangul on võimalik tõsta kaitseliitlaste arvu 30000-ni. Mis veel plaanis on? Kuna kaitseliidu ülem vastutab territoriaalkaitse eest, siis esimene asi on, mille me välja töötame, on maakaitsedoktriin ja kuna mul on ka akadeemiline taust, siis kaitseliitu juhitakse läbi heade juhtide. Ma pean siin silmas, et me keskendume just inimkesksele juhtimisele nii elukutselised kui ka vabatahtlikud juhid. Need on minu esmased rõhuased. Milleni te tahate, kui te kord ameti maha panete tagasi vaadates öelda, et sellega ma sain hakkama? Siin ma pean panema selle, ütleme potentsiaalse vastase konteksti, ehk et me oleme niivõrd hästi ettevalmistatud ja koolitatud, et meie otsustusprotsess on kiirem ehk et me domineerime informatsiooni keskkonnas. Me otsustame, me reageerime ja me tegelikult seoses sellega ka oleme oluline heidutusmoment. Vastne kaitseliidu ülem Meelis Kiili rõhutas ka, et Eesti kaitsmine on Eesti inimeste käes. Üleskutse on see, mõelge ja tulge välja oma mugavustsoonist, kaitseliidu uksed on kõigile avatud. Kõige mugavam on öelda, et jah, ma tahan kaitsta, aga keegi ei ole minu poole pöördunud. Võtke initsiatiiv improviseerige ja me kaitseme Eestit koos ja me teeme seda hästi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseliidu uus ülem, brigaadikindral Meelis Kiili asus ametisse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu mujalgi Eestis jäi ka Hiiumaal seekordsetest valimistest osavõtt tagasihoidlikumaks võrreldes 2002. aasta kohalike valimistega. Kui kolm aastat tagasi käisid hiidlastest valimiskasti juures 50,8 protsenti nimekirjade kandus, siis tänavu kogunes seitse protsenti vähem. Aktiivselt võeti siiski hääletamist osa emmaste ja suuremas valimisjaoskondadest, kus osavõtt oli vastavalt 60 ja 56,4 protsenti. Kõige kehvemini käidi hääletamas tänavaga käinas, kus hääletas vaid 34,4 protsenti nimekirjas olnust. Niivõrd vähest osavõtu pole selles Hiiumaa keskses vallas kunagi varem olnud. Sain jutule kahe Kärdla valijaga, kes oma kodanikukohust täitmas ei käinud. Üks arvas, et alati on saadud ilma tema hääleta volikogu valitud, küll saab ka nüüd teist vihastas välja see erakondadevaheline kaklus, mis viimased paar nädalat Eesti meedia üle ujutas ja seetõttu polnud temal enam mingit tahtmist valima minna. Eesti Raadio valimisstuudiole Kärdlast Endel Saar.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohalikud valimised - Endel Saare ülevaade Hiiumaalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Kunstimuuseumi juht Sirje Helme ütleb, et möödunud aasta märtsis alanud suur segadus on praeguseks enam-vähem klaaritud. Pandeemia tõttu näitusi vähemaks jätma ei pidanud. USA-st ei õnnestunud tuua Eestisse Nõukogude Liidu dissidentliku kunsti väljapanekut, kuid see-eest saab aprillist imetleda kumu suures saalis Läti kunsti suurkuju Janis Rosen dalsi väljapanekut. Alanud aastale minnakse Helme sõnul vastu huvitava ja heas tasakaalus oleva programmiga. Me alustame siiski varakevadel sellise pärandiga Rosentas meie oma pärandiga. Adamson Erik juunis avab oma täiesti uue, moderniseeritud uuendatud väljapaneku, samas paralleelselt hakkab ka kohe juba hiliskevadel aprill, mai Belgias kaks suurt näitust, üks on siis tõeline pärl selles mõttes, et on see, mida igal pool käiakse vaatamas läänes, et madalmaade tippteosed Memlingi, st rubensini. Ja kolm nädalat hiljem avame siis Niguliste muuseumis ka samamoodi Belgiast tulnud ühe altari paneelide näituse. Tallinna kunstihoone juhataja Paul Aguraiuja sõnul pidid nemad koroonaviiruse tõttu kahe nädala võrra edasi lükkama Flo kasearu näituse. Ära on tulnud jätta ka näituse avamise puhul peetavad üritused. Ülejäänud kalender jääb Aguraiuja sõnul loodetavasti siiski paika. Publikuprogrammidega jätkatakse, kuid osaliselt kolivad need virtuaalmaailma. Paul Agu raiuja. Meie rahvusvahelist suurt tunnustust leidnud virtuaalplatvorm, mis siin mõne rahvusvahelise ajalehe ajakirja poolt ühe maailma parimaks valiti, saab jälle uuesti täiendust. Sinna läheb Flo Kaseoru näitus täies mahus sisse ja siis meie publiku promi haridus, öötajad. Selle vahendusel jagavad kogu oma tööd laiema publikuga. Samas jätkame ka kohapeal füüsiliste ringkäikudega, aga me teeme neid kõvasti vähendatud mahus. Ka Paul Aguraiuja sõnul on kõige enam pandeemiast tingitud lahtisi otsi rahvusvaheliste projektidega. Eelmise aasta sügisel avanes Saksamaal Fraiburgitsealse kunstihoonega koostöös tehtud näitus, mida suve keskel oodatakse ka Tallinna. Kui sakslased ikkagi ütlevad, et nad ei ole saanud siiamaani oma näitust üldse lahti olla siis me peame nendega siis läbi rääkima. Agu raiuja sõnul mingeid trahve sellised olukorrad kaasa ei too. Tuleb lihtsalt mõistlikult ja inimestel asjad omavahel läbi rääkida. Ja see sisuliselt on jube keeruline, sest kõigil on plaanid tehtud poolteist, kaks aastat ette, kui sa midagi nihutad, kasvõi nädala, see tähendab seda, et suure tõenäosusega peab seda kooskõlastama üle Euroopa 50 inimesega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Muuseumid võivad küll praegu uksed lahti hoida, kuid määramatus tuleviku suhtes püsib. Kui palju on kunstihooned ja muuseumid pidanud oma tänavusi näituseplaane korrigeerima.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJaapani kirderannikut raputas viimase 140 aasta tugevaim maavärin, millele järgnenud 10 meetrine hiidlaine pühkis oma teelt maju ja sõidukeid. Hukkunuid on sadu, kahjustuste täpset arvu pole veel võimalik kindlaks teha, sest järeltõuked jätkuvad. Tokyo lähistel on süttinud suur naftatööstus kompleksi kütusemahutid. Võimud kardavad radioaktiivsese ohtu. Fukushima tuumajaamas ja selle läheduses elavad 3000 inimest on juba evakueeritud. Onakava tuumajaamas puhkes ka tulekahju, kuid nüüdseks on see saadud kontrolli alla. Häired on sidevõrkude töös. Põhja-Jaapanis on elektrit ta 4,4 miljonit majapidamist. Jaapani peaminister Nata Can pöördus ohvrite lähedaste poole kaastundeavaldusega ja kutsus elanikke 11 abistama. Abi pakuvad ka ÜRO, Euroopa Liit ja USA. Millised on viimased teatade meeleolud kohapealt uurisime Tokyos elavalt Marek Lutsult. Meeleolu on see, et jaapanlased on kõik kodudesse muidugi läinud ja, ja hetk tagasi jälle siin 5,5 koma neli palli vist. Et ta väriseb pidevalt edasi kuskil paarikümne minutiliste vahedega. Toidupoed olid kella 10-ks, käisin lähimas poes, olid tühjaks ostetud toidust. No kõige ärevamad teated tulevad sealt kirderannikult ja siis noh, Miagi prefektuurist, kus on linnades tulekahjud ja siis ka Fukushima tuumajaama lähedalt, kus kardetakse radiatsiooniohtu. Kuivõrd reaalne võib see radiatsioonioht olla? No see on üpriski reaalne selles mõttes, et, et kuna see asi väriseb siin edasi, et isegi kui ta mingi stabiilsus on nad saavutanud, siis, siis järgmisel hetkel võib juhtuda mingi ettearvamatu nike jälle ja, ja see on täiesti täiesti reaalne, nii tugevaid tõukeid pole ennem olnud, kui tuumajaamad siin olid, et, et kõige tugevam tõuge, mis oli 1923 oli Tokyo suur maavärin ja siis oli 7,9 palli, praegu oli 8,8, see oli see teine tõuge, esimene oli 7,2 ja, ja, ja nii pidevalt ma ei mäleta 17 aasta jooksul, et maa oleks värisenud. Mida on nüüd valitsus veel teatanud, noh, elanikkond on üles kutsutud 11 abistama. Loomulikult jah, aga, aga tähendab, et ütleme, noh, valitsus tegeleb siis, ma kujutan ette just nende kriisiolukordadega praegu, mis ongi tuumajaamad ja, ja, ja siis mis saab muidugi edasi varustamisest, sellepärast et, et kui lennukid ei saa sõita, laevad on praktiliselt kaldale uhutud, siis toiduhäda võib tekkida siin saare peal päris päris kiiresti. Ja viimaste andmete kohaselt on Fukushima tuumajaama jahutussüsteem taas tööle saadud ning olukord seal kontrolli all. Nii kinnitas vähemalt maailma tuumaenergia agentuur.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaapanis toimus tugev maavärin.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Rahva Muuseumi uus hoone avati kolm aastat ja kolm kuud tagasi. Niisama kaua on külastajad näinud kahte püsinäitust, Uurali kaja ja kohtumised. Muuseumi direktor Alar Karis sooviks neist viimast inimestele tasuta pakkuda. Ka sel põhjusel, et läbi selle on võimalik maja kahte osa BA osa paremini ühendada, et inimene ei pea siis siis piletit ostma, kui see on tasuta, siis võib-olla need külastajate arv natukene suureneb, kuigi on ka teooriaid, mis väidavad vastupidist, et see pileti hind tegelikult ei ole määrava põhjusega. Teinekord on tähtsam olles kas ligi pääseb ja kas on midagi huvitavat seal vaadata. Uue hoone avamisele järgnenud 2000 seitsmeteistkümnendal aastal külastas ERMi üle 250000 inimese, järgmisel aastal 195000 inimest ja möödunud 2019. aastal 170000 inimest. Kui see ERM omal ajal arutati, et noh, et kas see kõik tasub ära ja mis see number peab olema, siis räägiti umbes 100-st 1000-st inimesest, kes siis peaks ERMis käima, aga ega seda näituste külastatavust ei maksa ka üle tähtsustada, siis ma arvan, et võib juhtuda, et me hakkame tegema võib-olla selliseid näitusi, mida meie nagu põhikirjaline tegevus või üldine arusaam isegi ei näe ette. Siiski pole karis maha mõtet tuua Eesti Rahva Muuseumisse mõni muuseumiga sobiv välisnäitus. Siin käis Hiina kultuuriminister ja ma ka mainisin talle Rakota südalaste näitus, mis juba pikka aega käib mööda maailma, et võiks ka meile huvi pakkuda, no ta lubas siis sellega tegeleda, et me ei saa seda mitte aastal 2035, vaid noh, näiteks 25 või 24, kui Tartu on kultuuripealinn Kaheksandal veebruaril avatakse ERMis uus muinasjuttudest rääkiv ajutine näitus, elas kord. Selle ajutise või vahelduva näituse pileti hinna sees on juba ka püsinäitus, sest lihtsalt see muinasjutu näitus väljub püsinäitusesse ehk siis muinasjutu maailmas sellesse muinasjutumaailma, mis meid siin täna ümbritseb. Aga kas või millal ikkagi astuda veel samm edasi ja kohtumiste näitust inimestele päris tasuta pakkuda võib-olla tuleb mõttele tuge kultuuriministeeriumist? Mina olen kantsleriga rääkinud ja mitte küll rahadest, kantsler ütles selle peale, et see on väga hea idee, aga eks alati teed kukuvad koina kokku. Kui see hakatakse raha küsima, et oma 250000 300000 on see, mis võiks meie jaoks maksma minna või ütleme siis see saamata tulu, aga ega siis see ei tähenda seda, et see idee nüüd peaks maha kuidagi maetama, nii et ma arvan, et Eesti inimesele võiks olla ja mitte ainult Eesti inimesele võiks Eesti kultuurilugu olla, olla tasuta kättesaadav.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Rahva Muuseumi direktori Alar Karise meelest võiks muuseumi püsinäitusele \"Kohtumised\" ilma rahata pääseda. Samas tõdeb ta, et niisugune muudatus võib maksta mitusada tuhat eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli kliinikumi põhikiri näeb ette, et kliinikumi juhatuse esimees leitakse konkursi korras, ütleb Tartu linnapea ja kliinikumi nõukogu esimees Urmas Klaas. Sellest põhimõttest lähtuvalt on ka nõukogu otsustanud juhatuse esimehe valimiseks välja kuulutada. Konkursi jätkab Urmas Klaas. See konkurss on nagu praktika on ennast ka tõestanud kahe osaline avalik konkurss, mida täiendab personalifirma poolt läbi viidud sihtotsing. Nii et ma usun, et sellisena kahtemoodi me saavutame kõige kvaliteetsema tulemuse. Klaasi sõnul koguneb homme ehk kolmapäeval kliinikumi nõukogu, et kinnitada avaliku konkursi tingimused. Sotsiaalminister Tanel Kiik lisab. Tõesti on soov liikuda edasi konkursi küsimustega, kuna teatavasti on ülikooli kliinikum juba mõnda aega juhitud nii-öelda kohusetäitja poolt. Kas see, kui te homme kogunete tähendab ühtlasi ka seda, et tegelikult see avalik konkurss nüüd lähiajal ka välja kuulutatud saab? Kahtlemata see lähiaja küsimus minu jaoks väga oluline see, et kui homme nõukogu koguneb, siis arvestatakse sellega, et uue juhi leidmisel peab kogu protsess olema läbipaistev väga kaasa, arvestades kõiki neid vahepeal tekkinud sisepingeid ja küsimusi. Ülikooli kliinikumi töös on väga tähtis, et oleks selge ühine arusaam nii nõukogu liikmetel kliinikumi asutajate esindajatel, ehk siis riigil, ülikoolil ja Tartu linnal ning samamoodi ka arstkonna esindajatele, et milline peaks olema uus juht, kuidas see protsess välja näeb, mis on need peamised ootused temale? Klaas ütleb, et uue juhatuse esimehe ülesandeks on edasi liikuda ka kliinikumi juhtimis ja struktuurireformiga. On nõukogu algatanud vajalikud struktuuri ja juhtimisreformid, mida praegu ka ette valmistatakse. Ja oluline ongi, et uus juhatuse esimees saaks tulla majja sellisel ajal, et ta saaks loogiliselt olemasolevatesse planeeritud töödesse lülituda, et ette antud tähtajaks vajalikud reformi saaksid ellu viidud. Kui kõik läheb plaanipäraselt, alustab uus juht ametis sel sügisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Märtsi lõpus kutsus Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu juhatuse esimehe kohalt tagasi Priit Eelmäe. Alates sellest ajast on juhatuse esimehe kohusetäitjana ametis olnud Marek Seer. Kolmapäeval kinnitab nõukogu aga avaliku konkurssi tingimused, mille järgi uut juhatuse esimeest kliinikumile otsima hakatakse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRail Baltic ule kavandatakse Eesti territooriumil 14 peatust. Kui kohalike peatuste täpse asukoha kinnitamise ja muude detailide osas arutelud kohalike omavalitsustega veel käivad, siis rahvusvaheliste peatuste asukohad on paigas ja nende projekteerimisegagi on juba alustatud. Kõige kaugemale ongi jõutud Rail Balticu Pärnu rahvusvahelise terminali arendamisega mille eelprojekt on valmis ja töö käib lõpliku projekti kallal. Palun plussi juhtivarhitektile Indrek Kalmannil. Kirjeldada, missugune hakkab tulevane terminal välja nägema. See saab olema selline liivi teega paralleelselt paiknev õhku tõstetud punakalt helklev toru ja soone, mille jalad ühelt poolt lähevad siis maha jõe poole, kus on parklad ja võib-olla busside peatused ja teiselt poolt üks jalg, siruta tub ka siis üle Liivi tee, nii et ka linna poolt tulijatel on mõnus sellesse hoonesse ligi pääseda. Võistluste nimeks oli Watte trite, mis eesti keeles on vesilik vesikiil, et me kindlasti kõik teame, kuidas selline sale putukas mööda veepinda liugleb, umbes selline see hoone ka välja näeb, peaks valmima järgmise aasta esimeses pooles, et täpset kuupäeva ma peast ei mäleta, aga oleme oma projekteerimistöödega graafikus. Paralleelselt projekteerimisega on järjest täpsustunud ka siis Rail Balticu peamaja nõuded Nendele ehitistele või rajatistele, mida siis ollakse projekteerimas. Kuna tegemist on siiski rahvusvahelise terminaliga, siis noh, me ise teamegi kas või kuidas viimase aasta tervishoiukriis on siin mõjutanud anud meie harjumusi, et kõiki neid teemasid on siis püritud adresseerima selle hoone kavandamise juures, see hoone on võrreldes võistlustööga mõnevõrra kasvanud ja kindlasti ta on muutunud tehnoloogiliselt oluliselt komplitseeritumaks. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuue aasta eest Rail Balticu Pärnu terminali arhitektuurivõistluse võitnud arhitektuuribüroo Pluss tegeleb terminali projekteerimisega. Eelprojekt on valmis ja lõplik projekt antakse üle järgmise aasta keskel. Ehitushange on kavas välja kuulutada järgmise aasta teises pooles.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSihtasutuse KredEx nõukogu arutas porto Franco 39,4 miljoni euro suuruse laenu taotlust juuli algul ning otsustas saata selle valitsusse. Valitsuse heakskiitu on vaja kõigi 10-st miljonist eurost suuremate riiklike laenude andmiseks. KredExi nõukogu esimees Ando Leppiman ütles, et kui valitsus otsustab laenu andmise ning selle tingimused tuleb teema taas KredExi nõukokku, kes saab siis teha omakorda otsuse laenulepingu sõlmimiseks? Me oleme küsinud ka eelhinnangut juba vabariigi valitsusest, et kas seda laenutaotlust siis menetlusse võtta. Vabariigi valitsus on leidnud, et tegemist on, eks ju, siis riiklikult olulise projektiga, mille laenutaotlust võiks menetleda laen on ehitustegevuse finantseerimiseks ja jah, tegemist on selgelt käibekapitali laenuga, eks ju, et et lihtsalt kriisist tulenevate mõjude leevendamisega leevendamisega hakkama saada. Porto Franco tegevjuht Rauno Teder ütles, et praegu objektil ehitustegevust ei toimu. Ehitustööd plaanitakse taas käivitada kohe, kui riigilt laen saadakse. Teder ütles, et tegu oleks niinimetatud sildfinantseerimisega. Ühesõnaga, esialgu investeeritakse ehituse ja see, ütleme see raha on tegelikult pangalaenus olemas lihtsalt kriisi ajal pangad ütlevad, et, et alguses tuleb natukene rohkem investeerida ja hiljem pangad maksavad selle siis ise tagasi KredExile. Eks see ongi nagu kõigi osapoolte selline koostöö ja arutluse tulem, millised lahendused nagu võiksid olla, et kuidas edasi minna. Porto Franco sõlmis paar nädalat enne seda, kui valitsus kehtestas koroonaviiruse leviku tõttu eriolukorra Euroopa rekonstrueeringa ehk EBRD-ga ning luminoriga 102 miljoni eurose laenulepingu. EBRD osa sellest on 63 miljonit ja luminori osa 39 miljonit eurot. Porto Franco avalikustas juuli alguses, et EBRD on majanduse pidurdumisest tulenevate riskide maandamiseks esitanud lisanõudmisi. Nii soovib EBRD, et porto Franc osanikud panustakaksid varem kokkulepitust rohkem raha ehituse algusjärgus ja looksid ligi 10 miljoni euro suuruse tagatiskonto pangamaksjate teenindamiseks. 2022. aastal Tallinna kesklinna mereäärsele alale rajatavasse porto Franco ärikvartalisse on kavandatud pinda üle 150000 ruutmeetri. Arenduse kogumaksumuseks hinnati veebruari lõpus 190 miljonit eurot.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus võib sel või järgmisel nädalal arutada kabinetinõupidamisel Porto Franco laenutaotlust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui meil on järgmine maagiline number, siis ületatud hommikuse seisuga on meil siis haiglates ravil 408 Covid 19 haiget ja viimase ööpäeva jooksul on siis kokku võetud ravile 44 uut haiget ja nendest 408-st siis 33 patsienti vajavad kolmanda astme intensiivravi ja neist 17 on juhitaval hingamisel. Ja kui nüüd vaadata, et mida see no haiglates dünaamika on, siis no kõige-kõige suurem number patsiente on Tartu Ülikooli kliinikumis, kus kokku on siis ravil 80 patsienti Covid 19 diagnoosiga, neist 16 on siis kolmanda astme intensiivravi osakonnas, nii et olukord on on väga tõsine. Eilsete andmete järgi oli ligi 90 inimest need, kes olid haiglaravil, aga nad ei olnud koroonaviiruse sümptomaatilisel ravil, et kes need inimesed on? See on möödapääsmatu, et kui meil haiglas vohab igal pool mööda Eesti riiki et siis ta tahes-tahtmata jõuab ka taga ukse kaudu, mis iganes teel ta jõuab haiglasse, kuigi me rakendame erinevaid meetmeid väga tõhusaid meetmeid, tegelikult, aga, aga seda nüüd välistada, et patsiendid ei nakatuks, ei ole võimalik ja mida me siis haiglate poolt loomulikult püüame koheselt teha ja teemegi, on see, et need patsiendid isoleeritakse ja püütakse luua ikka väga selget, mustad ja puhtad tsoonid ja sellega käib kaasas loomulikult ka kõigi töötajate, teiste patsientide täiendav testimine ja, ja muude siis sanitaartehniliste piirangute loomine. Kui paljudes haiglates on seda haiglasisest levikut, oskate öelda ka seda arvu. Kui ma hommikut vaatan, siis ta tegelikult on kõigis haiglates, et ma pigem lihtsam on öelda, et kui ma näen, et seal statistiliselt ei ole, on hetkel Narva haigla ei kirjelda ühtegi sellist asi. Ja ei kirjeldab veel Kuressaare.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti teatel vajab sümptomaatilise koroonahaiguse tõttu haiglaravi 309 inimest. Kokku on haiglas 408 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Ööpäeva jooksul avati haiglates 44 uut haigusjuhtu. Suri kolm koroonaviirusega nakatunud inimest, neist noorim oli 37-aastane mees. Viimase ööpäeva jooksul tuvastati 821 inimese nakatumine. Manustati üle 1100 vaktsiinidoosi. Terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht doktor Urmas Sule ütles, et koroonapatsientide arv on haiglates kiirest kasvanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUmbusaldushääletuse peamiseks põhjuseks sai koroonapiirangute rikkumine pidudega, mis peeti peaminister Johnsoni ametiresidentsis. Kaudsemaks. Põhjuseks on aga tööpartei märgatav edu konservatiivide ees kõikides arvamusküsitlustes. Tööpartei edu põhjuseks peetakse Johnson saamatust rahva argielu parandamisel ning sellega seotud probleemide lahendamisel. Venemaa Ukraina sõja tõttu ning muudelgi põhjustel raske aeg ja allakäiv majandus nõuavad teravapilgulist peaministrit. Just sellist kriisivilumust aga ei usuta. Johnsonil olevat kõigil neil põhjustel. Johnson i tagandajad said aga valusa ninanipsu, kui selgus, et enamik konservatiividest rahvaesindajaid on kindlalt oma partei selja taga. Uudisteagentuuri Reuters andmeil toetas Johnson it avalikult vähemalt 160 parlamendisaadikut. Johnson toetajad ja vastased on nüüd põhjalikult tülis, mida näitas ka välisminister Listrashi assistendi John LeManti lahkumisavaldus. Johnsoni vastu hääletanud Lamant lahkub solvumise märgiks, sest tema ministrist ülemus hääletas Johnson peaministri ametis jätkamise poolt. Johnsoni vastased tuletavad meelde, et peaminister kogus ametis jätkamiseks ainult 59 protsendi konservatiividest seadusandjate hääled ehk siis vähem kui Johnson i eelkäijal. Therma Mail õnnestus samalaadsel hääletusel 2018. aastal saada. Kuu aega hiljem astus mei peaministri toolilt ikkagi tagasi. Paljud nimekad konservatiivid, näiteks rahandusminister, anakan aga kindlalt Johnsoni poolt. Nii Johnson i pooldajad kui vastased aga möönavad, et parteisisesed tülid kahjustavad erakonda oluliselt ajal, mil on vaja leiboristidega reitingutulemuste pärast võistelda. Ühtlasi ei ole Johnson i positsioon veel sugugi kindel, sest uuesti umbusaldada ei tohi teda tema enda parteikaaslased. Opositsioonilised leiboristid võivad aga igkl Johnson vastu uue umbusaldushääletuse korraldada. Üldiselt on briti demokraatias küll tavaks, et peaministrid, kes on avalikkusele näidanud oma partei arvestatavat toetust, jäävad ametisse ning opositsioon neile omapoolset usaldushääletust ei korralda. Johnson on kinnitanud, et erakorraliste valimiste korraldamisest ta kindlasti huvitatud ei ole. See on aga pannud ühendkuningriigi poliitikavaatlejad küsima, millised trumbid Johnson i tagataskus veel on ning kuidas ta kavatseb neid oma maine parandamiseks kasutada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendkuningriigi parlamendi alamkoja konservatiividest liikmed hääletasid peaminister Boris Johnsoni jätkamise poolt. Johnsonit toetas peaministriametis 211 ja vastu oli 148 saadikut. Ühendkuningriigi seaduste kohaselt jätkab Johnson nüüd nii peaministrina, kui ka konservatiivse partei juhina, ühtlasi ei tohi teda enam aasta otsa uuesti umbusaldada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimesena anti elustamisaparaat pidulikult üle tõsta ma päästekomandole. Elustamisaparaadid on sellistele komandodele hädavajalikud, sest tihti jõutakse õnnetuspaika enne kiirabi ja siis on võimalik kannatanud kohe elustama hakata. Aparaadi kasutamist näitab aparaadi kasutamist, näidati tõsta oma päästjatele, täna aga päris selgeks, õpivad nad selle kursustel. Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla. Tegin valiku selle järgi, kui kaugel meil kiirabiressurss asub ka siin tõstamaal lähim kiirabi asub ühelt poolt, siis 45 kilomeetri kauguselt ja Pärnu maalt siis 50 kilomeetri kauguselt. Meil on olnud viie aasta jooksul siin mitmed sündmused, kus pääste on enne kohal kui kiirabi. Viimasel aastal on poole võrra suurenenud sündmuste arv, kus meie päästjad jõuavad enne kui kiirabi kohale, nii et samamoodi aparaatidega koos tulevad meile ka koolitused. Nii et meie päästevõimekus hajaasuspiirkonnas tõuseb oluliselt. Eesti Punase Risti lääne regiooni koordinaator Piret Seire Saime teada vajadusest, et meil on tõstamaa Käina ja nõva komandod piirkondades, kus professionaalne meditsiiniabi on väga kaugel ja meil on Punase Risti poolt võimalus ja oskused elupäästvat esmaabi õpetada ja juurde leidsime ka playtechi, kes siis toetab projekti rahaliselt ehk et panustas rahaliselt sellesse, mille tulemusena tõsta ma käina ja nõva inimeste kogukondade es elupäästva esmaabi võimekus oluliselt paraneb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolm Lääne päästekeskuse hajaasustuspiirkondades tegutsevat komandot Tõstamaa, Nõva ja Käina said Eesti Punaselt Ristilt elustamisaparaadid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti teede töömehed on ametis Tori selja mutiTootsi teel. Ilm on neid pigem soosinud, sest kui ümberringi kihutavad tumedad pilved ja vihm pole midagi erakordset, siis parasjagu tööjärjega pindamise juurde jõudnud mehi on vihm kostitanud vaid mõne piisa. Eesti teede projektijuht Mait Savi. Siin siis toimus tolmuvaba katte ehitus kõigepealt siis veeti purukruus siia tee peale, mis profileeriti tihendati, teostati Eelpuiste siis omakorda veel sideaine laotamine, killustiku puistamine, siis jälle sideaine laotamine ja killustiku puistamine ja rullimine. Sideaine laotamise all peab savi silmas bituumen emulsiooni, mida nii-öelda pritsitakse killustiku peale. See, kui kaua mingi teelõik aega võtab, sõltub mitmest asjaolust eelkõige siiski liikluse intensiivsusest. Selle loo autoril ei õnnestunud tee ääres elavat vallarahvast kodust leida, et uurida, kuidas neile meeldib, kui tee enam ei tolma. Jaga porise ajaga saab puhta autoga koju. Mait Savi aga ütles, et inimesed on käinud tänavas ja on olnud tee kordategemisest meeldivalt üllatunud. Kruusateedele tolmuvaba katte ehitamine on Tori valla prioriteet ja koalitsioonilepinguski kirjas. Tori vallavanem Lauri Luur. Sellele andis lihtsalt hoogu juurde see möödunud talv, kui lund ei olnud, külma ei olnud ja kruusateedel see hooldus muutus, et sisuliselt võimatu, see oli üks tühi töö ja vaeva nägemine ja päeva lõpuks oli ikka nii, et elanikud olid pahased ja vihased, sest oli sopane aukus. Hetkel me teeme korda, sellel aastal on 25 kilomeetrit ja eelmisel kahel aastal oleme samamoodi 25 kilomeetrit teinud. Tori vallas on sel aastal ehitatud teid 1,3 miljoni euro eest. Siiski ootab must katet veel ligi 200 kilomeetrit kruusateid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tori vallas käivad juba poolteist kuud tööd, kus kruusakattega teed saavad mustkatte. Teekate näeb pinnatuna välja nagu asfalt, aga on sellest oluliselt odavam. Kokku saab tänavu tolmuvabaks 25 kilomeetrit teid, raha kulub selleks 1,3 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVälisminister Urmas Reinsalu rõhutas pärast kohtumist, kus räägiti olukorrast Valgevenes ja selle hoidmisest rahvusvahelise üldsuse teadvuses et tal on kaks sõnumit. Esiteks need inimesed, kes on süüdi vägivallas rahumeelsete protestijate vastu, tuleb vastutusele võtta. Ja teiseks, Valgevene inimesed väärivad uusi vabu valimisi. Svetlana sihanovskaja tänas Eestit toetuse eest ja Valgevene inimõiguste diskussiooni hoidmise eest rahvusvahelise tähelepanu all. Pressikonverentsil küsiti temalt, kas ta usub, et Valgevene režiimi vastu kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide on mõju. Ja kindlasti on ja väga oluline on, et sanktsioonid ei kehtestataks mitte üksnes kõrgete ametiisikute vastu, kes saavad neid vältida, vaid ka kohtunike ja oman laste vastu, näiteks, et nad mõtleksid kaks korda, enne kui midagi kuritegelikku uuesti teevad. Tsihhanovskajalt küsiti ka, et kui augustis räägiti palju sellest, kuidas režiim protestijaid kinnivõtmisel piinab siis praegu me sellest eriti ei kuule, kas režiim on tagasi tõmbunud. Tsihhanovskaja sõnul piinati algul neid inimesi, kes kinni võeti, füüsiliselt nüüd pigem alandatakse. Neile ei anta vett. Nad pannakse ühte kongi, Covid positiivsetega. Kas see on piinamine? Ma arvan, et on, ütles Svetlana Tsihhanovskaja. Ta kinnitas ka, et ei kandideeri uutel vabadel valimistel presidendiks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgevene opositsiooni esindaja Svjatlana Tsihhanovskaja osaleb täna Eesti korraldataval ÜRO julgeolekunõukogu virtuaalistungil Valgevene meediavabaduse teemal. Tsihhanovskaja kohtus hommikul peaminister Jüri Ratase ning välisminister Urmas Reinsaluga. Tsihhanovskaja ja Reinsalu andsid kohtumise järel ühise pressikonverentsi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRapla muusikakoolis on koos ettevalmistusklassiga 174 õpilast. Möödunud sajandi viiekümnendatel kuuekümnendatel ehitatud maja sauna 12 on kohandatud muusikakooli tarvis. Hoone on kehvas seisus, väike ja seinad kostab d läbi ja mis kõige olulisem, muusikakooli pole saali, kus ühisproove teha või esineda. Direktor Rita Kika Jon selgitab. Osadel inimestel kindlasti elutuba on ka 56 ruutu suur, et meil on seal ka veel väikene lava, kus peal on kaks tiitklaverit ja siis võib väga edukalt ette kujutada, kuidas seal siis 50 liikmeline sümfooniaorkester proovi teeb. Maja takistab põhimõtteliselt kooli arengud, me ei saa avada uusi osakondi kõigile soovi avaldavatele lastele, me ei saa pakkuda muusikakoolis õpet, et meil on ikkagi konkurss iga-aastaselt. Vanamuusikakooli hoone lammutamine ja uue ligi nullenergiahoone ehitamine on vallavolikogu arvanud lähema nelja aasta investeeringute plaani. Märtsikuu volikogus said rahvasaadikud juba näha ka uue muusikakooli eskiisi. Vallavolikogu on detailplaneeringu alustamise juba heaks kiitnud. Vallavalitsus välja valinud planeeringu koostaja, vallavanem Meelis Mägi jätkab. Kavandatav hoone tuleb siis üsna selle praeguse hoone läheduse, muusikakooli pargiserva ja selline cirka 1000 ruutmeetri ne hoone, mis siis ehitatakse spetsiaalselt muusikakoolile, arvestades tema õppeklasside ja, ja harjutus ja esinemissaalide vajadust. Uue Rapla Muusikakooli orienteeruv maksumus jääb alla kahe miljoni euro. Umbes 60 protsendi ulatuses küsitakse abi riigi tugiteenuste keskuselt. Raha tahetakse küsida ka valla administratiivhoone kordategemiseks. Vallavanem Meelis Mägi ütleb, et kuigi kaalutud on nii Rapla Keki endise peahoone korda tegemist riigimajja kolimist ja keskväljaku äärde uue maja ehitamist otsustas volikogu siiski renoveerida vana tuletõrjemaja Viljandi maantee 17 kus asuvad vallavalitsuse tööruumid. Ka praegu. Muusikakooli puhul loodame saada ligi miljoni ja, ja ise tuleb kindlasti ka vähemalt pool sellest juurde panna. Kui räägime administratiivhoones, siis seal toetussumma on, on küll väiksem, selline natuke poole miljoni ja, ja ülejäänud valla enda eelarves tuleb leida ja see on ka tegelikult planeeritud meie investeeringute kavas, need oma vahendid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Raplast",
"role": "user"
},
{
"content": "Rapla vald loodab nelja aasta investeerimisplaani ellu viies ehitada Raplasse uue muusikakooli hoone. Samuti on plaanis korda teha valla administratiivkeskus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAustatud proua juhataja, austatud riigikogu liikmed. Tänan teid mulle antud võimaluse eest täna esineda teie kõrge kogu ees. Oma kirjas, seitsmendast septembrist on vabariigi president teinud mulle ettepaneku asuda kaitseväe juhataja ametikohal. Pean tunnistama, et seisin tõsise valiku ees. Ühelt poolt sisse tallatud rutiine rada Eesti piirivalvejuhina teisalt täiesti uus roll kaitseväe juhatajana. Siinkohal peab arvestama ka mittetraditsioonilist militaarset ettevalmistust. Otsuse kujundamisele avaldas kahtlemata mõju kindral Johannes Kerdi soovitus amet vastu võtta. Eesti kaitsevägi on iseseisvuse tussünnist peale professionaaliseerunud. Seda on ka rahvusvaheliselt tähele pandud. Üheksa aastaga on loodud ja väljaõpetatud rahvusliku ohvitserkonna uus põlvkond. Järk-järgult on loodud infrastruktuur, materiaalne baas, suhteliselt hästi toimivad väeosad toimib käsuliin. Välja on kujunenud aktiivne rahvusvaheline koostöö. Eesti kaitsejõud osalevad rahvusvahelistel rahutagamisoperatsioonidel. Kaitsevalmidus on riigi üldine seisund, mis tagab riigi sõjalise kaitse igas olukorras ning õigeaegselt. Kaitsevalmidus peab olema nähtav väljapoole, potentsiaalsele agressorile ära hoidmaks ründe. Seega kaitsevalmidus on põhiliseks kaitsejõudude sõjalise kaitsevõime näitajaks. Kaitsevalmidus hõlmab ka mobilisatsiooni valmidust, kuna kaitsevalmidus ei ole võimalik teostada ilma reservväelaste täiendava kutsumiseta teenistusse. Samuti täiendavate ressursside eraldamiseta. Kaitsevalmiduse tagamiseks on vajalik riigikaitse tahe. Riigikaitseline seadusandlus, korraldatud majandus ja ressursid, energeetika, tööstus, tooraine, toitfinantsid, sõjalise riigikaitse plaanid, relvad ja varustus ja nende täiendava hankimise võimalused välja õpetatud reserv. Riiklik valmidussüsteem realiseerub läbi riiklike struktuuride ja ressursside valmisoleku tagada rahu ja lahendada konflikte nii Eestis kui ka väljapool Eestit. Tulenevalt NATOga liitumise tahtest. Eesti kiire liitumine Põhja-Atlandi julgeolekusüsteemi NATOga seab meid tõsise katsumuse ette. Samaaegselt viljaka lobitööga väljapoole, eriti NATO peakorteris Brüsselis peab toimuma intensiivne kaitseväe üle edasiehitamine. Kodus. Ei ole võimalik raporteerida töövõitudest, kui need ei ole. NATOt nii väga ei huvita, kui palju õppekeskus Eestil on. Küll aga küsitakse meilt juba, kui mitu pataljoni või brigaadi. Ja kui kiiresti me suudame kriisisituatsioonis välja panna. Hetkel ongi see meie sõlmpunkt, millele otsime vastust. Vastuse leidmiseks on vaja mobilisatsioonisüsteemi. See omakorda tingib riiklike raamdokumentide, mille esiteks on julgeoleku ja kaitsestrateegia ning riigikaitseliste seaduste olemasolu. Seni ainus alusdokument Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuunad vastu võetud 1900 96. aastal sätestab rahvusliku julgeoleku poliitiku tasandilt lähtuvat sõja strateegilised eesmärgid. Eesti kaitseväele. Sõjastrateegiliste eesmärkide täitmiseks on tarvilik kaitsepoliitika põhisuundude lahtikirjutamine sõjaväestrateegilisteks ülesanneteks. See on kaitsedoktriini ehk riigikaitse üldkava koostamine. Sellest omakorda lähtuvad ka kaitseväe struktuuri põhimõtted, põhiväeliigiti maavägi kui määrava osatähtsus ga põhiväeliik, merevägi ja õhuvägi kui maaväge toetavad põhiväeliik. Kui rääkida ressurssidest, siis peab tõdema, et olemasolevat kaitseväe struktuuri ei ole võimalik ja vahest ka mitte otstarbekas tagada inim ja finantsressurssidega. Miks näiteks kõik jalaväepataljonid on paigutatud endistesse nõukogude väeüksuste sõjaväeobjektidesse? Kui nüüd üle võeti? Samal ajal koosseisuline täituvus on umbes 30 protsenti? Tagamaks kaitseväelaste inimväärset töö ja olmetingimused oleme sunnitud tegema suuri investeeringuid. Sama võiks öelda ka meie mereväe kohta ja kaudselt ka lennuväe kohta. Kaitsedoktriinis lähtub samuti relvastuse hankepoliitika. See on kellelt, mida, kui palju, mis eesmärgil ja mis aja jooksul relvi hangitakse. Nagu eelnevast peaks selguma, on meil hädasti vaja kaitsedoktriini. Ja võiks küsida, miks ei ole senini suudetud luua niivõrd vajalikku alusdokumente? Üheks oluliseks põhjuseks on see, et ei ole suudetud leida konsensus teatud sõlmküsimustele nagu kaitseväe ülesanded, struktuur, mobilisatsiooni läbimise kord ja muu taoline. Kaitsejõudude peastaabi sees ja peastaabi ning ministeerium vahel. Siinkohal arvan, et konsensus on vajalik samuti riigikogu tasandil. Siit jõuaksingi oma peamise esimese ülesandeni. See on meeskonnatöö organiseerimine kaitsejõudude sees ja kaitseministeeriumiga samuti riigikogu vastavate komisjonidega ja eeskätt riigikaitse komisjoni. Loodan kasutada seda positiivset kogemust, millise omandasin piirivalves töötades viimase seitsme aasta jooksul. Just tugev meeskonnatöö ja koostöövalmidus Eesti sees ja rahvusvaheline areenil aitas piirivalve üle saada sügavas kriisis. Aastal 1993. Koostöövaimust kantud seadusandlik baas peab aitama kiirelt edasi liikuda mitte ainult kaitseväel, vaid kogu riigikaitsesüsteemil. Kaitsevägi on küllalt tähtis osa riigikaitse süsteemist kuid mitte kõik. Muuhulgas määratleme, põhiväeliikide maa, mere, õhuvägi, konkreetsed strateegilised ülesanded, mille järgi väliigid saaksid endale püstitada operatiivülesanded, teostada pikaajalist planeerimist ning arendada ennast väljaspoolt. Järgmise tähtsama punktina puudutaksin moblisatsiooni kava ja läbiviimise korda. Ilma koalitsiooni kavata ei ole võimalik moodustada sõjaüksus. Kaitsedoktriin näitab ära alused väelaste baasil loodavate sõjaüksuste ülesanded ning asukohad ning mablitsiooni põhimõttelise protsessi. Hetkel oleme suutnud välja õpetada umbes 25000 meest kuid neist ei ole moodustatud sõjaüksus. Kaitsevägi vajab alati selget ülesande püstitust ja garanteeritud vahendeid ülesande täitmiseks. Kaitseväe juhatajana oleme valmis oma ette püstita, ülesanne täitma. Tänan tähelepanu eest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kontradmiral Tarmo Kõutsi ettekanne Riigikogus tema kinnitamisel Kaitsejõudude juhatajaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIda prefektuuris tuvastati eelmisel aastal droonijuhtide piirirežiimi rikkumisi 30-l korral ja üldjuhul järgnes ka kuni 800 euro suurune trahv. Prefektuuri piirivalvebüroo piiri ja migratsioonijärelevalve talituse juht Erik Burgel ütles, et probleeme on eelkõige Narvas. Tuues näiteks eelmise aasta statistikat välja, siis pigem on meil nagu suurem probleem kohas, kus on siis suurem kogukond, et antud juhul siis Narva linnas, et seal siis kasutatakse droone rohkem turisminduse eesmärgil tehakse siis endale sotsiaalmeediasse mingisuguseid videosid, laetakse üles, aga millega, milles nagu probleem on see, et inimesed ei tea, et see on ER üks, siis lennukeelu ala, mis on siis mõeldud piirile. Et eelmise aasta lõpul tuli ka uus seadusemuudatus, et nüüd on siis kehtestatud ka piirivöönd, et nüüd, täpsemalt öeldes on see siis umbkaudu viis kilomeetrit piirilt sisemaale, et troone lennutada, peab selle enne kooskõlastama transpordiametiga, seejärel teavitama ka 72 tundi enne politsei piirivalveametit 30 juhtumit ongi seotud sellega, et tegelikult lennutati Narva linnaruumis seda trooni, et tihtipeale inimesed lihtsalt teadmatusest lennutavad droone. Et ei tea, et, et on režiimi ala tegelikult seal seda teha ei tohi. Omaette probleemid on drooni lennutamise reeglite vastu eksivate välisturistidega. Erik Burgel. Tendents on veel see, et, et näeme ka näiteks turiste just selles mõttes, et välismaalased tulevad erinevatest riikidest, nemad testid ja ei oska kuskilt vaadata. Ja selle nimel olen ma teinud ka natukene kampaaniatööd, et saada siis linnaruumi ga mingisuguseid silt. Et inimesed näeksid, et tegelikult siin alas seda kasutada ei tohi. Täpsemat infot saab droonilennutamise ja piirangute kohta internetist aadressi telt trooni.up ja transpordiamet.eedroonid Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vastasel juhul võib lend lõppeda trahviga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLätis kehtib eriolukord teatavasti kuuenda aprillini. Liikumiskeeldu veel arutatakse, aga tänasest muudeti kaubanduseeskirju. Läti piirangud on olnud siiamaani isegi väga karmid, kuivõrd see nüüd asjad veel karmimaks teeb ja kuidas see käib? Siin, mis nüüd puudutab otseselt piiranguid kauplustes, et see oli pigem mõeldud juba sellise väljumisstrateegia elemendina olukorras, kus eriolukord kehtib tõepoolest edasi aprilli alguseni see siis tähendab seda, et kui siiamaani Lätis tegelikult ei saanud tööstuskaup osta otse poest, vaid neid pidi ette tellima ja siis nii-öelda kaupade kättesaamise luugist nendele ise järele minema siis nüüd edaspidi tõesti mõningaid eluliselt vajalike tööstuskaupu saab osta ka supermarketitest raamatukauplused avatakse jälle klientidele ja selleks, et natukene suurema sort pimesi tingimustes ei tekiks poodides üle rahvastust, siis otsustati omakorda rangemalt hakata jälgima seda, et korraga ei satuks liiga palju inimesi poodidesse. Ja kui mõnes kaupluses seda süstemaatiliselt rikutakse, siis on ka ette nähtud trahvimehhanismid. No üks otsus, mille Läti valitsus teeb homme, puudutab koolide esimesi ja teisi klass. Nad pidid täna alustama, aga valitsus otsustas, et ei aga võib-olla piirkonniti, kas tuleb kõne alla nende väikeste laste piirkonni kooli lubamine? Seda on tänase seisuga veel natuke vara ütelda, et pärast väga põhjalikke arutelusid Läti valitsuses siiski otsustati, et esimese ja teise klassi õpilasi ka veel päris statsionaarselt kooli või kontaktõppesse saata ei saa. Küll aga on lubatud teatud kontaktsed konsultatsioonid õpilastele, kes vajavad kas järeleaitas amist või teatud erikohtlemist õpetajate poolt. Kuidas Lätis vaktsineerimine läheb? Peab ütlema, et on tempo olnud alla Euroopa Liidu keskmise ja seda on loomulikult tunnistanud ka läti valitsus ise. Mis selle põhjused on? Need on erinevad, et see puudutab mõningaid põhimõttelisi otsuseid, mis omal ajal tehti vaktsiinide tellimisel ja nagu me teame mitte ainult Lätis, vaid ka mujal ei ole neid piisavas koguses kätte saadud. Tahetakse jõuda nii kaugele, et tõesti suve alguseks oleks suurem enamus Läti elanikkonnast vaktsineeritud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lätis hakkasid kehtima uued karmimad kaubanduspiirangud. Pisut suurendati kaubavalikut ja avati raamatupoed. Homme otsustab valitsus, kas lubada mõnes piirkonnas, kus nakatumisi vähem, 1. ja 2. klassi õpilastel kooli minna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et Keskerakonnal sellesse koalitsiooni minnes oli ennekõike see oht, et kui nüüd tehakse uus koalitsioonileping, siis midagi peab Keskerakond oma valijatele aga ennekõike just vene valijatele pakkuma. Aga kui me vaatame seda koalitsioonilepingut, siis seal on tegelikult Keskerakonna tuumikvalijale enne ennekõike vene valijale ikkagi väga vähe. Et, et see võib olla ka üks üks üks põhjustest, miks Keskerakonna toetus on, on langenud ja, ja, ja partei si toetustabelites reitingutes ei ole kõige parem, kui me vaatame neid toetusreitinguid, siis praegu kujunevad välja väga selgelt selle valitsusvahetuse võitjad ja ka läbi selle väga selged poolused, mis on Eesti poliitikas tekkinud. Ühel pool on Reformierakond, teisel pool on EKRE ja need, kellele see koalitsioon niisugune liberaalse suunitlusega koalitsioon sobib. Need kalduvad pigem Reformierakonna poole, need, kes on kriitilised EKRE poole ja tõepoolest ülejäänud erakonnad siis kuidagi jäävad kõrvale või, või on niisuguses marginaalses seisus, et neil on teatud toetajasbaas olemas, aga nad ei ole nagu Eesti poliitika tuumiktegijad. Ma usun, et, et siin on just neile erakondadele teatud mõtlemiskoht. Kohalikke valimisi silmas pidades, mida keskerakonda ees ootab? No kohalike valimiste seisukohast ma arvan, et seda küsitlust nüüd ei, ei peaks aluseks selles mõttes, et siin on puudu tegelikult mittekodanikud ja Venemaa kodanikud, kes ju samuti saavad kohalikel valimistel hääletada ja, ja selles valijarühmas üldiselt Keskerakond on olnud suhteliselt populaarne. Võimalik, et see populaarsus on ka langenud, aga kahtlemata Keskerakond peab olema mures oma oma põhilistes kantsides Tallinn Ida-Virumaa et täna niisugune võimas võit ei ole sugugi sugugi kindel. Nii et vaevalt keskerakonnale need kohalikud valimised vaadates tänaseid nii edukaks kujunevad ja noh, Keskerakonna kõige suurem risk ei ole mitte see, et vene valija neid ei toeta kuidagi arvamusküsitluste kohaselt vaid see, et vene valijal puudub motivatsioon tulla välja. Sest noh, Keskerakond on juba selleks ajaks olnud viis aastat võimul ja võib küsida, mida Keskerakond on vene valija jaoks teinud. Mis on need märgi, ised, poliitikat, sammud ja vastus on väga vähe, kui isegi mitte midagi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toetus Keskerakonnale kukkus veebruaris viimaste aastate madalaimale tasemele. Nii näitavad rahvusringhäälingu tellitud ja Turu-uuringute aktsiaseltsi tehtud küsitluse tulemused. Veel detsembris toetas Keskerakonda 25 protsenti vähemalt 18-aastastest kodanikest, kel oli valimiseelistus. Jaanuaris võimuvahetuse ajal ja selle järel tehtud küsitluses langes Keskerakonna toetus 20 protsendile. Vastupidi on läinud Reformierakonna toetusega. Detsembris opositsioonis olles oli Reformierakonna toetus 21 protsenti, jaanuaris 27 ning veebruaris 28 protsenti. Reformierakonna järel on veebruari reitingutes teine Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Detsembris oli EKRE toetus 14 protsenti. Jaanuaris 17 ja veebruaris 20 protsenti. Keskerakonna järel on neljandal kohal parlamendiväline Eesti 200, mille toetus on 16 protsenti. Teiste erakondade toetusnäitajad sisuliselt ei muutunud. Sotsiaaldemokraatlikku erakonda toetas seitse, Isamaad kuus ja Eestimaa Rohelisi kaks protsenti, kel on valimiseelistus. Kaks protsenti annaks oma hääle üksikkandidaadile. Küsitlus viidi läbi 10.-15. veebruarini. Kokku küsitleti 1005 vähemalt 18-aastast Eesti kodanikku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKõik oli väga pidulik, väga kiriklik ja väga õigeusklik. Lisaks Arnold Rüütlile said preemia silmapaistva tegevuse eest õiguslike rahvasteühisuse kindlustamisel veel kogu Bulgaaria patriarh Maksim endine Venemaa tipp-poliitik, praegu Vene kaubandus, tööstuskoja esimees Jevgeni Primakov ja Jordaania õigeusu kogukond kõrvalmärkuseks nii palju, et fond, mis preemiaid välja annab ja mille asutas Aleksius teine toimib 1995.-st aastast. Oma eestikeelses tänukõnes, mida tõlgiti vene keelde rõhutas president Rüütel elu põhiväärtuste tähtsust. Ülesannet viia elu edasi, samas mitte unustades tagasi vaadata ja ütles moto suurtes asjades üksmeel, kõikides asjades armastus. Ja lõpuks ütles president Rüütel, et annetab preemia rahalise osa, mis on 50000 dollarit Eesti kirikute nõukogule heategevuslikeks eesmärkideks. Uku Toom, Eesti raadio, Moskva.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Arnold Rüütel võttis Moskvas vastu õigeuskliku kiriku autasu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAmeerika lõunaosariiklased ja Baltisakslased põhjendasid sarnaselt nii seda, miks ei ole orjasid mõistlik vabastada kui ka seda, miks on orjus just see kõige eelistatum ühiskonnasüsteem. Nii näiteks väitsid orjapidajad Ameerika lõunaosariikides ja Briti impeeriumis, et aafriklasi orjastada ja üle Atlandi ookeani transportida on hea, sest mustanahalistele tuuakse risti usk ja nad tsiviliseeritakse. Risti usustamise ja tsiviliseerimise tõid positiivse küljena välja ka eestlasi ja lätlasi orjuses pidanud baltisakslased. Tallinna Ülikoolis orjandust uuriva doktorandi Andre Kruusmaa sõnul oli baltisakslaste argumentatsioon kohati isegi sõna-sõnalt lõunaosariigi orjapidajatega sarnane. Fakt, et pärisorjad ei ole vabaduseks valmis ning nende jaoks oleks see, kui nuga väikese lapse käes siis seejuures taoline argument, ioon ja retoorika on isegi peaaegu sõna sõnad üks-ühele sama kui lõunaosa riikide orjandus pooldavastas kursuse ehk et argumenteeriti samuti, et lapselikud neegriorjad ei ole vabaduseks valmis ning pigem üldsegi selleks võimelised. Eestimaal ja Liivimaal kaotati päris orjus juba 1816. ja 1819. aastal, Ameerika Ühendriikides kaotati orjus aga ligi pool sajandit hiljem. Lisaks päris orjuse vastaste survele mängis päris orjuse kaotamisel suurt rolli ka surve vene keskvõimult, kelle seas levisid valgustusajastule omased ideed. Kruusmaa sõnul olid väikesed balti kubermangud vene võimule sobivad, et katsetada, mida pärisorjuse kaotamine endaga kaasa toob. Seetõttu, et ülevalt Boltuli surve päris oiu saab kaotamiseks, siis selle nimel, et säilitada oma autonoomiat igasuguseid privileege varasemalt Bat, sakslaste, siis siis balti provintsides eksisteerisid siis nad aegamööda nõustusid sellega, et, et kaotame päris korjuse, aga säilitame sellega ikkagi võimalikult palju oma varasemaid privileege, mille äravõtmisega siis neid ähvardati. Ametlikult kaotati päris orjus Eestimaal ja Liivimaal 19. sajandi alguses baltisakslaste rassistlikud hoiakud eestlaste ja lätlaste suhtes ei kadunud päevapealt, aga kuhugi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Baltisakslased kasutasid 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul eestlaste ja lätlaste pärisorjusest vabastamisele vastu seistes sarnaseid argumente, mis orjapidajad kaugel Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides või Briti impeeriumis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKoroona pabareelnõud arutas riigikogu üle kahe tunni ja enamik sellest ajast oli puldis justiitsminister Raivo aeg, kes eelnõud tutvustas ja siis küsimustele vastas. Eelnõu on täiesti mahukas, kokku muudetakse 33 seadust, aga mida eelnõu siis endast kujutab? Raivo aeg. Eelnõus koondatud seadusemuudatused on oma olemuselt kolme liiki. Esiteks eriolukorra ajaks sätestatud erandid eri valdkondade lubade kehtivuse eriliiki menetluste kestus tähtaegade osas, teiseks, eriolukorra ajaks sätestatud erandid eriasutuste ja isikute pädevuse ja ülesannete laiendamiseks ja kolmandaks eri lukorra jaoks vajalikud, kuid sealjuures sisult püsiva loomuga muudatused. Mitmete seaduste muutmisega nähakse eriolukorra aegset ajutised erandid erinevates valdkondades kehtivate tervise ja koolitus õendite pikendamisele. Olemasolevate tegevus, litsentside ja lubade kehtivuse leevendatakse ajutiselt kvalifikatsiooninõuded mõnedel erialadel ning lihtsustatakse mõningaid menetlusnõudeid ja tähtaegu. Siinkohal rõhutan, et tegemist on üksnes eriolukorra ajaks sätestatud leevendustega, mis võimaldavad, et eriolukorra ajal teatud teenuste osutamine, menetluste toimimine ning töö tegemine ei katkeks. Arvukates küsimustes juhtis opositsioon tähelepanu sellele, et osadel seadusparandustel ei ole mingit seost koroonaga ega erakorralise olukorraga. Palju oli juttu välismaalaste seadusest. Küsimus, mida arutas täna ka maaelukomisjon, aga samuti isikuandmete töötlemisest ja andmekaitsest sõnavõttude voorus esinesid ainult opositsiooni esindajad ja nagu öeldud, siis esimene lugemine äsja lõppes, kui palju tuleb parandusettepanekuid, saab näha, aga Reformierakonna juht Kaja Kallas loetles asjad, mida peab tegema, aga ka need, mida valitsus ei tohiks teha. Ta ei tohiks esiteks kuritarvitada kriisi ja proovida selle kriisi kattevarjus läbi suruda kriisiga mitteseotud egoistlikke unistusi. Teiseks ei tohiks valitsus ära kulutada kogu meie riigi rahalist võimekust ja tagavarasid kriisi esimestel kuudel ja jätta kulud kärpimata ning kolmandaks suruda siis ajutiste lahenduste nime all läbi alatisi piiranguid. Ma lootsin väga, et valitsus seda kriisi ei kuritarvita, aga praegu arutusel olev seaduseelnõu näitab midagi muud. Me ei tohi ühelgi hetkel ka selles kriisis unustada, et Eesti on parlamentaarne riik. Valitsusele täiendavate alaliste otsustusõiguste võtmine eriolukorra varjus läheb sellega vastuollu. Parandusettepanekute esitamise tähtaeg on ülehomme. Nagu öeldud, näis, palju neid tuleb, aga tänane tööpäev on riigikogul ees veel pikk, sellepärast et hakatakse arutama lisaeelarvet ja veel ühte seadust, mis on sellega seotud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutas kobareelnõu, mille eesmärk on lahendada koroonaviiruse levikuga seotud probleeme. Samuti on täna esimesel lugemisel lisaeelarve seaduse eelnõu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov ütles täna pressikonverentsil, et ehkki nakatunute ja haiglaravi vajavate inimeste arv langeb, tuleb veel mõnda aega püsida pigem kodus ja vältida kontakte. Me peaksime olema valmis selleks, et kui me tahame kaubanduskeskustesse minna mai lõpus, siis täna, aprillis me peame olema valmis teatud piiranguteks. Ainuke asi, mida me praegu oleme teinud, me tekitasime võimaluse, et meie koostööpartnerid saavad avada plaanilist ravi. Ja ma veel kord rõhutan, et kui me püsime kodus täna, siis meil on tunduvalt rohkem vabadusi, võibolla kolme nädala pärast. Popov ütleb ka, et kaitseväe konteinerhaigla lõpetab 30. aprillil oma tegevuse ja lahkub Saaremaalt. Aluseks on meil tegelikult väga soodne olukord Saaremaal, uusi haigusjuhtumeid väga palju ei tule. Kuressaare haigla ravivõimekus on piisaval määral taastatud, praegu selle pooleteise nädala jooksul hospitaliseerimise arv langes ja seal ei ole ka patsiente, kes vajavad intensiivravi. Nii et selles osas on meil täiesti soodne dünaamika olemas ja selline samm on üks osa meie kriisist väljaminekustrateegiast. Selles kontekstis peaksin ütlema, et Kuressaare haigla juures töötav välihaigla ravi selle perioodi jooksul 15 koroonapositiivset patsienti. Arkadi Popov märkis veel, et Tallinnas haigusjuhud tasapisi sagenevad. Suurem osa nendest lisandub peredes, kus olid juba eelnevalt tuvastatud viiruse patsiendid ja ettevõtetes, kus selline levik oli juba olnud. Kõigi nakatumiste allikad ei ole aga nii selged. Umbes 20 protsenti Tallinna nakatumisest on nad teadmata pärit. Seetõttu on Tallinnas aktiivselt ringi liikudes ka risk nakatumiseks olemas. Politseijuht Elmar Vaher märkis, et politsei on saanud kogu Eesti peale 800 kuni 900 väljakutset puudutavad otseselt eriolukorra piirangute rikkumist. Üllatusi on toonud see, mis toimub autodes. Auto pole kodu, ütleb Vaher. Ja politseil on tulnud kokku puutuda selliste juhtumitega, kus sõbrad kogunevad sõidukis, võtavad napsu trepikoja ees ja ei saa aru, et sellega nad ei tee Eestit paremaks. Selliseid juhtumeid on, me oleme sellises olukorras üsna resoluutsed, palume lõpetada ja vajadusel ka sekkume jõulisemalt. Ja kui esimesest korrast hoiatusest ei piisa, siis oleme läbi viinud väärteomenetlus. Politsei on eriolukorra piirangute leevenemisel valmis välja saatma rohkem patrulle, lubab Elmar Vaher.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuhi doktor Arkadi Popovi sõnul saab kaitseväe välihaigla Saaremaalt aprilli lõpus ära tuua. Põhjuseks on koroonaviiruse nakkuse leviku aeglustumine ja olukorra kontrolli alla saamine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti-Vene piiriülese koostööprogrammi toel on Eestis ehitatud väikesadamaid rajatud turismi ja keskkonnaehitisi. Sama tegevus toimus ka teisel pool piiri kuni Ukraina sõjani, mil Euroopa komisjon programmialase koostöö Venemaaga peatas, räägib rahandusministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö talituse juhataja Margarita Polovko. Meil hetkel koostööd ei ole, peatati kõik tegevused ehk on peatatud partnerite vaheline ja programmiasutuste vaheline suhtlus, on peatatud kõik ühisprojekti tegevused ja on peatatud ka maksed vene partneritele. Kuigi ühistegevus vene partneritega on peatatud, Eesti partnerid saavad ikkagi projektide raames oma planeeritud tegevusi ellu viia, ei ole takistusi nende tegevuste lõpetamiseks. Eesti-Vene koostöö fassaadiks on Narva piiriülesed projektid, näiteks Narva linnuse arendamine ja jõepromenaadi ehitus. Narva jätkab programmi toel jõe promenaadi pikendamist üle jõe naabrid peavad oma promenaadi ehitusega ise toime tulema, räägib Narva linna arenduse ja ökonoomika ameti projektide teenistuse juhataja Anne Veevo. Venemaa partner Ivan Kradi linn saab jätkata oma töödega, aga praegu ei saa rahastust EestiVene programmi vahenditest, et oma reisikul saab muidugi jätkata, aga kes teab, kuidas edasi, et meil seda riski ei ole. Programm lubas, et läheme edasi meie projektiga. Rahandusministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö talituse juhataja Margarita Polovko sõnul peatas Euroopa komisjon Eesti-Vene piiriülese koostööprogrammi esialgu 180-ks päevaks. Mis edasi saab, selgub augustis. Kui aga olukord ei muutu, siis võiks Narva linna arenduse ja ökonoomikaameti projektiteenistuse juhata ja Anne Veevo hinnangul piiriülese koostöö programmist toetada vaid Eestis toimuvaid tegevusi, mis piiriülest mõju omavad. Kui me võtame seda Kreenholmi kompleksi, siis tegelikult see on üks ajalooline kompleks, mis paikneb mõlemal kaldal ja kui me arendame mingi osa, siis tegelikult mõju on kogu kompleksile samuti ka siis Narva Ivankordi kindlust väärtus on just selles, see on ühe kompleksina arendatud üks teisega on väga seotud ajalooliselt ja arhitektuurselt. Eesti-Vene piiriülese koostöö programmis on läbi aastate osalenud 12 Eesti omavalitsust ühtekokku 22 koostööprojektiga uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti-Vene piiriülese koostöö programm on suhted Vene partneritega peatanud. Eesti poolel tegevus jätkub.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome on lubanud töötajatel seni üle piiri käia ilma karantiinis olemist nõudmata. Eriti puudutab see põhja pool üle piiri käivaid tervishoiutöötajaid, kes teevad tööd nii Soomes kui Rootsis ja sõidavad üle piiri iga päev. Neile tahetakse sisse seada kord, et päris iga päev testi teha ei ole vaja. Venemaa piiril tuleb täita tervisedeklaratsioon, mis peaks tagama karantiinis olemise. Eelmisel nädalal alustasid soomlased Tallinna ja Helsingi vahel sõitvatel laevadel koroonatestide tegemist, aga reisijatest vaid 10 protsenti olid nõus vabatahtlikult testile minema. Soome ehitustööliste ametiühingu hinnangul on põhjus selles, et ehitusmehed kardavad sissetulekust ilma jääda, kui test positiivseks osutub. Ehitusliidu juht Mati Harjunemi ütleb, et välismaalt tööl käimine tuleb lõpetada. Ehitusvaldkonnas tuleb hoolitseda tervise eest, siis läheb ka majandusel hästi, mitte vastupidi. Ja kui nüüd mõelda tervise peale, siis peame me küll selle koroona märkimisväärse saabumise värava kinni panema, ütles harjuniemi Soome ülele. Soome valitsus teeb otsuse piirangute karmistamise kohta reedel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus tahab suurendada koroonatestide tegemist piiridel. Soome Ehitusliit nõuab piiriüleste tööreiside lõpetamist, sest inimesed ei ole nõus vabatahtlikult teste tegema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakond sai Tallinnas 79-st volikogu kohast 38, nende lähim konkurent Reformierakond 15 kohta. Ainuvõimu oleks Tallinna linnavolikogus taganud 40 kohta. EKRE sai volikogus kaheksa, Eesti 207, sotsiaaldemokraadid kuus ja Isamaa viis kohta. Keskerakonna suurim häälte magnet oli linnapea Mihhail Kõlvart, kes kogus Lasnamäel 27737 häält ehk üle 3000 rohkem kui neli aastat tagasi. Kõlvart ütles, et Keskerakond ootab esmalt, mida teevad teised erakonnad koalitsiooni moodustamiseks. Kõigepealt kõik erakonnad, kelle jaoks suuremaks probleemiks Tallinna linnas oli Keskerakond peaksid ikkagi seda näitama, kuidas nad neid muutusi hakkavad ellu viima. Ka Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles Vikerhommikus Toomas Luhatsile, et Keskerakond ootab esmalt, et teised volikokku pääsenud erakonnad prooviksid võimuliitu moodustada. Viis erakonda peaksid täna võtma selle momentumi, mis valija neile andis. Valija andis neile rohkem kui 40 kohta ja proovime moodustada linnavalitsust, kui nad seda ei suuda, siis loomulikult Keskerakond on valmis seda protsessi juhtima. Teie võitsite valimised, miks siis teised peaksid, proovime seda teha, sest et valimiskampaanias oli ju väga selgelt tegelikult kõik viis erakonda. Põhimõtteliselt ju ütlesid seda, kuidas see ainuvõim tuleb, kes ütles, murda, kes ütles, et tuleb teha Keskerakonna vaba linnavalitsus ja me peame ikkagi kõrgeima võimu häält kuulama, kelleks on rahvas ja rahvas on öelnud täna et Keskerakonna, nagu te ütlesite õigesti, 40. kohas tõi kaks kohta puudu. Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi ütles Vikerhommikus, et peab tõenäoliseks võimuliidu moodustamist Tallinnas koos Keskerakonnaga, kuna koos ollakse ka valitsusliidus. Viieliikmeline koalitsioon võib tema sõnul olla liiga kohmakas variant, et Keskerakond linnavõimul tõrjuda. Nii kirju koalitsioon ei ole tavaliselt koostöövõime, kuigi mina näeksin küll paari ideid, mille ümber teha ka see paljude erakondade, mis nad tuleb, nüüd viis. Koalitsioon. Aga kuidas see juhitav on? Ja kuna seal on EKRE, siis ma ei prognoosi seda, küll aga on neid kassaskäijaid Keskerakonnal kindlasti mitu. Politoloog Tõnis Saarts nimetas Tallinna olukorda huvitavaks, sest keskerakonnale on enamuses puudu ainult kaks kohta. Ja noh, nüüd on küsimus, kas tehakse ikkagi koalitsioonivalitsus või üritatakse kuidagi need kaks inimest volikogust enda poole meelitada mingite ametikohtadega või nii edasi. Et ega see enam nii kerge ei saa olema, kui näiteks siin üheksakümnendatel ja kahe tuhandetel erakondade distsipliin oli, oli nõrk ja muidugi teine huvitav küsimus on see, et Kõlvart ju käis välja selle mõtte, et korduvalt on räägitud sellest, et kui Keskerakond ei saa enamust, et siis teised teevad Keskerakonda välistava koalitsiooni, et nüüd näidake, kas te saate hakkama ja ma usun, et see oli päris niisugune nutikas käik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakond kaotas kohalikel valimistel Tallinnas ainuvõimu. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas leiavad, et Keskerakonnaga konkureerinud erakonnad peaksid Tallinnas hakkama oma koalitsiooni moodustama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEestis suundus eelmine aasta ajateenistusse 60 naist, seega umbes kaks protsenti ajateenijatest on naised. Leedus ja Soomes on naiste osakaal neli protsenti, toob sotsioloog ja kaitseväe akadeemia analüütik Eleri Lillemäe näite. Norras ja Rootsis on ajateenijatest 20 kuni 25 protsenti naised. Lillemäe selgitab, et viimased kaks riiki kaasavad ajateenistusse nii palju naisi peamiselt kahel ajandil. Esiteks sunnib seda demograafia. Arenenud maade vananevast ühiskonnast ei ole piisavalt noormehi võtta. Aga teine, väga oluline muutus just Norra ja Rootsi puhul on olnud see, et nad on väga tugevalt liikunud selle soolise võrdõiguslikkuse suunas ja seal need põhiargumendid ei ole enam need, et on lihtsalt vaja ajateenijate arvu naiste arvelt suurendada. Vaid põhiargument on see, et naistel peaksid olema täpselt samasugused kohustused ja õigused nagu on meestel. Ja seetõttu on nad teinud ka selle soo neutraalseks, selle värbamise. Kuigi Norras ja Rootsis on ajateenistus ka naistele kohustuslik, värvatakse seal teisiti kui Eestis. Rootsi iga aastane valik on 100000 noort inimest, kelle hulgast nad kutsuvad neli, 5000 siis meie valik on 10000, kellest me kutsume sama palju kolm-neli 1000. Et see selektsioonimehhanism on seal ka nii palju tugevam, et neil on võimalik võtta neid, kes on väga motiveeritud nii mehi kui naisi. Eestis saavad naised ajateenistusse minna 2013.-st aastast saati siis asus teenistusse 15 naist. Kuna ajateenijate koguhulka plaanitakse tõsta, soovitakse ka naiste hulka veel enam tõsta. Kindlat eesmärki, mida püüda siiski kaitseressursside amet seadnud ei ole, ütleb peadirektori kohusetäitja Anu Rannaveski. Me loomulikult proovime võimalikult paljude noorte naiste ja tüdrukuteni jõuda, et nad ajateenistuse tee valiksid. Praegust korda, kus naised panustavad riigikaitsesse vabatahtlikult, pooldab umbes 80 protsenti ühiskonnast. Naiste kutsumist kohustuslikus korras pooldab samas vaid ligikaudu viis protsenti kuid kui naiste osakaal riigikaitses kasvab, võib see arvamus hakata muutuma, lisab Lillemäe. Kui me räägime Rootsi näitel, siis Rootsi toimib nii, et keskkooli lõpus absoluutselt iga noor inimene, kes lõpetab keskkooli, täidab ankeedi ja selles ankeedis ta märgib ära oma motivatsiooni, kas ta oleks valmis ajateenistusse asuma või mitte. Edasi toimub valik sarnaselt nagu meil arstlikus komisjonis. Samas nendib lillemäe, et sellise huviga naiste hulka on raske ette ennustada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikaitsehuviliste tütarlaste hulk kasvab jõudsalt, samuti kasvab ajateenistusse suunduvate naiste hulk. Kuigi ühiskond ei poolda kohustulikku ajateenistust naistele, võib see arvamus muutuda, kui naiste osakaal riigikaitses kasvab.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänasel valitsuse istungil otsustatud piirangute nimekiri on pikk siseruumides toimuvatel spordiüritustel, aga ka avalikel koosolekutel ja kultuurisündmustel piiratakse saali täita vust. Ida-Virumaal ja Harjumaal seatakse piirangud ka huvi haridusele, nii et korraga ei tohi koos toimetada üle 10 inimese. Hiljemalt tuleval esmaspäeval peavad kõik Ida-Virumaa ja Harjumaa kümnendat kuni kaheteistkümnendad klassid minema distantsõppele. Kõigi uute reeglite kohta saavad inimesed lugeda nii rahvusringhäälingu kui vabariigi valitsuse koduleheküljelt. Aga inimesi kõige enam puudutavad piirangud on juba üsna tuttavad. Kõigis avalikes siseruumides tuleb alates homsest järgida kaks pluss kaks nõuet ehk koos tohivad liikuda kuni kaks inimest ja teistega tuleb hoida kuni kahemeetrise vahemaad. Avalikud siseruumid on näiteks pangakontor, muuseum, ilusalong, aga ka näiteks veekeskus ja ühistransport. Samuti tuleb avalikes siseruumides, sealhulgas ühistranspordis maski kanda. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütleb, et praegu on oluline igapäevast nakatunut arvu vähendada. Praegused prognoosid näitavad, et sellise nakatumise taseme juures väga kiiresti tuleb kätte haiglate kriitilise võimekuse piir. Juba täna oleme sisuliselt kevadise kriisi tipptasemel haiglaravi vajavate patsientide arvu mõttes, aga see erinevus on, et toona me oleme langusfaasis hetkel me oleme tõusufaasis, nii et olukord on märksa keerulisem. Tanel Kiik ütleb, et homsel kabinetinõupidamisel arutab valitsus ka seda, kuidas hakatakse maske jagama vähem kindlustatud inimestele. Tema sõnul saab osa maske anda riigivarudest, kuid appi peaks tulema ka kohalikud omavalitsused. Korduvkasutatud maskid tegelikult maksavad tänapäeval turul kuskil viis kuni 10 eurot ja see annab võimaluse seda ju korduvalt pesta ja hoida enda tervist ja samuti keskkonnaja. Teine võimalus on toetada ühekordne mask apteegist või poest, neid nii-öelda tuleb tihedamini vahetada ja alternatiiv on ka vastavalt valitsuse korraldusele muul viisil katta suu ja nina. Me ei kohusta just 100 protsenti maski kandma, kuigi loomulikult mask on efektiivsem. Samuti ei ole seda nõuet olukordas, kus on inimesele meditsiiniliselt vastunäidustatud või kui tegemist on alla kaheteistaastase lapsega. Inimesed, kellele on maski kandmine vastunäidustatud, selle kohta mingit tõendit kaasas kandma ei pea. Me usaldame nii palju Eesti inimeste astutustundlikku käitumist, et kui inimesel on tõesti meditsiini ja vastunäidustus, siis me ei eelda talt ametlikku allkirjastatud tõendit selle kohta loomulikult kuritarvitamise olukordades ja muudes sellistes olukordades võib seda ja tuleb seda vajadusel kontrollida, aga üldine reegel on see, et riik peab oma inimesi usaldama. Juhul kui inimesed ei järgi kaks pluss kaks reeglit või ei pane avalikes siseruumides maski pähe ja kui nad seda ka politseiametniku korraldusel ei tee võib neile teha nii hoiatuse kui trahvi. Maksimaalne sunniraha on valitsuse otsuse järgi 9600 eurot. Ma arvan, et praegu ei ole koht, kus näidata üles oma ükskõiksust riigi ja teiste inimeste suhtes. Praegu on aeg, kus me kõik peame pingutama selleks, et viiruse levik saada pidama selleks, et vältida ühiskonna laussulgemisi, nagu me oleme näinud mitmel pool Euroopas ja siinsamas Baltimaades. Reeglite täitmist hakkavad kiige sõnul kontrollima nii politsei ja piirivalveamet kui kohalike omavalitsuste korrakaitseüksused.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus pani paika uued koroonapiirangud. Alates homsest peab avalikes siseruumides ja ühistranspordis maski kandma. Avalikes siseruumides hakkab kehtima ka 2+2 nõue, ehk koos tohib liikuda kuni kaks inimest ja teistega tuleb hoida kuni kahemeetrist vahemaad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõik see, mida me lubasime, on tehtud. Me lubasime vastu võtta säästueelarve selleks, et viia Eesti riigi tulud ja kulud tasakaalu, me saime sellega hakkama. Me lubasime töötada välja uue tulumaksuseaduse ja sellega me saime samuti hakkama ja see eelnõu on juba riigikogu menetluses. Lubasime vastu võtta perede toetuseks uue seaduse, mis kehtestab tasu lapsi kodus kasvatajate vanematele. See seadus on samuti riigikogu menetluses. Lubasime alandada mootorisõiduk aktsiisi, me alandasime seda. Me lubasime vähendada aktsiiside kasvu. Me vähendasime seda, me lubasime edeneda WTO läbirääkimistel WTO-ga on leping alla kirjutatud ja kui me vaatame siis kõike muud, mis tehtud, siis on seda tõesti küllaltki palju. Ma loen väga oluliseks neid seadusi, mis on läkitatud riigikogu poole teele karistusseadustiku just reformimiseks, selleks, et karmistada karistus raskete isikuvastaste kuritegude eest üldse korrastada kogu meie vastavat süsteemi. Ma pean väga oluliseks võlaõigusseadus, mis on samuti läinud riigikogu poole teele. Ja ma loen üldse oluliseks seda üldist suhtumist, mis on valitsuses olnud seda avatumaks muutuvat valitsust, mida üheks märgiks on ka vastav koostöölepe Eesti ettevõtlusorganisatsioonidega. Ma ütleksin nii palju, et see kolm kuud või 100 päeva, mis möödas on, on olnud äärmiselt töine ja ka väga pingeline ja selles mõttes on see olnud suhteliselt pikk aeg, et on jõudnud väga paljud plaanis olnud asjad käima lükata ja see on olnud lühike aeg, et veel mitte kaugeltki kõiki asju ära teha, mis plaanis on? Minu jaoks on kindlasti kõige olulisem asi olnud, mitte see säästueelarve, mis on olnud nii dominantne ja silmatorkav, aga eelkõige järgmise aasta eelarve koostamise põhimõtted, mille valitsus on heaks kiitnud ja see töö, mis on käima läinud järgmise aasta eelarve koostamisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mart Laari valitsus on ametis olnud 100 päeva.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRootsis tuvastati samuti koroonaviiruse riigisisene levik kuid kui Eestis on eriolukord, siis seal lähenetakse asjale teisiti. Rootsis elav põhjameetme tervise ja heaolu partnerluse sekretariaadi juht Ülla-Karin Nurm ütleb, et Rootsis loodetakse, et haigusega kohanetakse koju jäävad aga kõik need, kellel ilmnevad haigussümptomid. Alustati haigushüvitise maksmist kohe esimesest päevast ning arsti tõendit ei ole vaja 14 päeva jooksul ja kuna Rootsis on haigena tööl käimist alati taunitud, siis see enesekarantiin võib-olla toimis paremini kui Eestis. Rootsis arvavad kohalikud võimud, et eriolukorrast pole kasu ning asutuste sulgemine võib hoopis kaasa tuua haiguse laiema leviku. Rootsi ei ole pannud piire kinni ja siin nad vaidlevad Norra ja Taani kolleegidega, et see ei ole tõenduspõhine. Ehk praegusel juhul, kui on intensiivne riigisisene levik kõikjal, siis ei aita ja ressurssi sellele kulutada ei ole mõtet. Osa rahvast muidugi nõuab, et kõik kinni pandaks, aga on ju teada, et see viirus on tulnud, et ringelda ja nüüd me peame õppima temaga koos elama ja õppima ka, kuidas ta käitub. Ja kuna ta levib tõenäoliselt meie seas veel vähemalt mitmeid, kuid, siis ei saa halvata elanikkonnas tekivad juba teised probleemid. Muidugi kehtib ka Rootsis viiruse tuvastamise korral 14 päeva pikkune karantiin. Lisaks testitakse sarnaselt Eestile seal samuti ainult riskirühma kuuluvaid inimesi. Niipea, kui oli tuvastatud riigisisene levik, lõpetati ära testimine ja testitakse täna ainult haiglas inimesi. Peamine rõhk on haigla personali kaitsmisel ja vanemate inimeste kaitsmisel. Nii et täna, kui minul on kerged haigusnähud kodus, siis pean ma selle teadmisega elama, et ta võib olla koroona. Tuleb püsida kodus. Nüüd, kui mul juhtumisi peaks minema hullemaks, siis helistan perearstile, kes soovitab mulle siis vastava tegevuskava. KiirabiRootsis koroonaviirus kodudes se testima ei sõida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi valis koroonaviiruse vastu võitlemisel Eestist erineva tee ning eriolukorda pole seni välja kuulutatud. Testitakse aga vaid riskirühma kuuluvaid inimesi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahandusminister Martin Helme kirjeldas riigikaitse komisjonile kaheosalist ettepanekut kaitse-eelarve baas, osa peaks tema hinnangul kinni pidama kahest protsendilt SKT-st. See tähendab, et kaitseministeeriumil tuleks võrreldes selle aastaga kokku hoida üle 50 miljoni euro. Kaitseministeeriumil jääb raha üle igal aastal vahemikus 60 kuni 30 miljonit, mida nad ei suuda ära kulutada selles valguses seda raha veidi tagasi võtta, noh ei ole riigikaitsele kuritegelik tegevus, vaid on minu meelest ratsionaalne. Kaitseminister Jüri Luik vastupidi, läks eelarve läbirääkimistele sooviga tõsta kaitsekulutused 2,29 protsendini SKT-st. Vaadates, mis toimub Eesti ümber vaadates, mida teeb president Putin, vaadates, mis toimub Valgevenes, et me ikkagi sellist kärbet ei tee? Kümnete miljonite kaupa raha ministeeriumil luige sõnul üle pole jäänud. Ta selgitab, et see küsimus puudutab pigem raamatupidamist. On võimalik, et kõik need raketid, mürsud ei jõua õigel ajal kohale ja uus riigi arvestus eeldab, et kui nad on kohal, sellesse aastasse, arvestatakse see kulutus. Veel elavamat arutelu tekitas komisjonis Martin Helme, teine ettepanek. Helme hinnangul võiks riik võtta 300 miljonit eurot laenu ja selle konkreetsetesse arendustesse suunata. No üks idee on siis rannakaitses, kus sama tarnija, kes meile praegu juba tankitõrjet pakub, sellesama relvalooja poolt, siis saaks meretõrjevõimekust osta, selle hind oleks suurusjärgus 50 miljonit, see kataks ära kogu meie ranniku ja teine on siis keskmaa õhutõrje, mis oleks riik riigiga tehing Iisraeliga, kus meil oleks siis võimalik, ütleme, kogu Eesti õhuruum strateegiliselt vähemalt ära katta keskmaa mõistes ja see on siis suurusjärgus 250 miljonit. Kaitseminister Jüri Luik ütleb, et Eesti lähtub oma kaitseinvesteeringutest pikaajalistest kavadest. Minul on võimatu omalt poolt aktsepteerida olukorda, kus öeldakse, et noh, on mingid konkreetsed seadmed ja need seadmed tuleks nüüd kohe ära osta, niimoodi need asjad ei käi, tegu on ikka väga reglementeeritud hankeprotsessiga. Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ütleb, et merele kuluks kindlasti lisajõudu ära. Samas lisab Herem, et võimaliku vastase jaoks näeb ta Läänemerd kui ühtset operatsiooniala. Rannakaitseraketid laskeulatusega 30 kilomeetrit on puhas Eesti kaitse. Kui me räägiksime laskeulatusest palju rohkem, näiteks 200 kilomeetrit, siis me võiks hakata rääkima regionaalsest kaitsest, ehk siis meie saame kaitsta Lätit või Läti hoopiski meid ja need on need küsimused, kas me arendame midagi regionaalselt või jääme väga oma riigikeskseks. Riigikaitsekomisjoni esimehe Andres Metsoja sõnul tõdes komisjon, et võtmelünkade täitmine laenurahaga pole iseenesest halb. Vastupidi, sellega peaks tegelema. Samas lisab ka tema, et kaitseinvesteeringuid ei tohiks teha kiirustades, vaid esmalt tuleks need läbi arutada nii riigi sees kui partnerriikidega. See ei saa käia kuidagi riigieelarve protsessi osana.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministri hinnangul võiks riik võtta 300 miljonit eurot laenu, et see konkreetsetesse arendustesse suunata. Rahandusminister Martin Helme tutvustas Riigikogu riigikaitsekomisjonile oma ettepanekuid järgmise aasta kaitse-eelarve kohta. Muuhulgas pakkus ta välja idee osta konkreetsetelt tarnijatelt laenurahaga 50 miljoni euro eest rannakaitsesüsteeme ja 250 miljoni eest õhutõrjesüsteem. Kaitseminister Jüri Luik ütles, et niimoodi Eestis kaitseinvesteeringuid ei tehta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui inimene maksab 100 eurot tulumaksu, saab sellest umbes 60 eurot tema koduomavalitsus. Juba mõnda aega võib rahvastikuregistrisse kirja panna ka teise elukoha, näiteks valla, kus elatakse suviti, aga maksude jaotamine sellest ei sõltu. Maaeluminister Arvo Alleri hinnangul tuleks avada arutelu, kas ja kuidas saaks inimene oma tulumaksu jagada mitme omavalitsuse vahel. Ja sellega oleks võimalik leevendada Tallinnast kaugemal asuvate omavalitsuste tulubaasi. See annab ka võimaluse kohalikul omavalitsusel näidata seda, et nad on valmis tegema selle tulumaksu saamise nimel teatud tegevusi. Ehk kui omavalitsusel tekiks võimalus ajutiste elanike pealt lisatulu teenida saaksid nad panustada sellesse, et elukeskkond paraneks. See omakorda võiks nii püsivaid kui ajutisi elanikke juurde meelitada. Maakauplused jääksid alles, jäävad piirkondade teenuse osutamise punktid alles, et see on nagu selline rohkem laialdasem regionaalne võimalik meede. Külaliikumise kodukant juhatuse liige Krista Habakuk ütleb, et talle maaeluministri mõte meeldib. Inimeste kohalolu oma teises kodus on pikenenud ja pigem tullakse juba aprilli lõpust ja minnakse ära oktoobri lõpus. Linnade ja valdade liidu juht Tiit Terik ütleb, et Alleri soov maaomavalitsuste eelarvet kasvatada on üllas. Aga see, mis mõte on välja käidud meile tundub, et ega sellel väga head teoks saamise lootust ei ole. Erik toob näiteks Tallinna lähivallad, mis lisanduvad elanike jaoks üha uusi koole ja lasteaedu. Ehitavad. Ja kui näiteks suveperioodiks nende maksumaksja kolib oma rahakoti näiteks kuhugi Rõuge valda, siis nemad jäävad selle võrra vaesemaks, aga investeeringuid selle inimese muuks eluperioodiks seal omavalitsuse peavad nad endiselt tagama, et. Krista Habakuk ütleb seepeale, et ka teises kodus vajavad inimesed omavalitsuste teenuseid. Kasutatakse kohalikku teid, keskkonna seisukohast, prügivedu, et see on jällegi kohaliku omavalitsuse korraldada. Endine riigihalduse minister Jaak Aab tõdeb sarnaselt Tiit Erikule, et ehkki maaeluministri mõte on ilus, jääb keeruline küsimus, kes peaks osutama teenuseid? Ja kõik muu, eks ju, kuidas on prognoositav omavalitsuse tulud, kuidas nad saavad oma eelarvet planeerida? Pigem mina näen ikkagi sellist ühtlasemat prognoositavat varianti selles, et vähem võimekamad vallad, finantsilised saavad tasandusfondist veidi suurema koefitsiendiga raha. Krista Habakuk ütleb, et tasandusfondi suurendamine oleks tõesti lihtsam, aga see ei asenda inimese valikuvabadust oma maksude üle otsustada. Kui ma panen sinna käe alla, et osa minu tulumaksust läheb näiteks selle väiksema valla nagu toetuseks, siis mul on, tekib ka kontakt selle omavalitsusega, ehk ma ei ole ka nii anonüümne koha peal elaja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maaeluminister Arvo Alleri hinnangul tasuks kaaluda, kas ja kuidas anda inimestele võimalus osa enda tulumaksu mitme omavalitsuse vahel jagada. Tema hinnangul aitaks see maapiirkondi paremale järjele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti matuse autor Andrus Kivirähk ütleb, et lahkumisetenduste tarvis oli raske leida sobivamat kohta, kui seda on Tammsaare tõest ja õigusest tuntud ja omamoodi pühapaigaks kujunenud kirjanduslik Vargamäe. Noh, eks see Eesti matus mingil määral on sellest tõest ja õigusest nagu lähtunud, et need tegelaste nimed Eesti matuses ja enamus kannavad tõesti õigusest pärit tegelaste nimesid, et ühes talus tegutsevad asju Maret ja, ja nende naabertalus on Carla ja ida ja siis vastavalt on seal ka linnas elav Indrek ja siis see Tiit, kes on vana Andrese risti poeg, isa vindipalu Tiidule ja nii et need nimed on jah, üsna teadlikult tõesti õigusest laenatud, sest eks see Tammsaare vargamäe on ju Eestimaa sümbol ja, ja ühtlasi ka sümboliseerib seda suurt töökust ja, ja noh, kõik, mis eestlastele omane, mille üle siis Eesti matus võibolla natuke nagu nalja visatakse. Kas see oli selline teadlik valik, et teeme natukene suuremalt ja suurejoonelisemalt need lõpuetendused? Plaan ja see lõpuetendus teha juba aasta algul ära ja need etendused, eks ole, jäid ära seoses koroonaga ja, ja ka filmi esilinastus on lükkunud augusti lõppu, nii et ka see viimane etendus nagu lükkus suvesse ja, ja suvel loomulikult on ju mõistlik mängida ka kuskil sellises kaunis looduslikus kohas, mitte draamateatri suures saalis, et sinna suvel keegi enam vaatama ei tuleks, nii et eks see on niisugune asjaolude kokkulangemine. Vargamäe etenduste piletite eelmüük on juba alanud. Eesti matust mängitakse vabas õhus saunikute hoonete juures juuni lõpus ja juuli algul kokku seitsmel korral. Kui juba oli juttu, et Eesti matus on ammutanud ainest tõest ja õigusest siis üks huvitav kokkusattumus on veel, selgitab Tammsaare muuseumi Vargamäel juhataja Reilika räim. Mingid kõrgemad jõud on kuidagi meid kokku viinud, et esimesel märtsil meie avasime oma aastanäituse surma tõde ja eluõigus ja, ja siis nüüd draamateater tuleb, mängib Eesti matust, et temaatika on meil üks, mis siis, jääb ainult loota, et tuleb palju publikut. Väga loodame väga, loodame väga, loodame, huvi on olnud väga suur, aga loodame ka, et piirangud lubavad suurt publikut vargamäele. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Algselt jaanuarisse kavandatud \"Eesti matuse\" lahkumisetendused jäid koroona tõttu ära, kuid nüüd on Draamateater alustanud piletimüüki etendustele, mis toimuvad juuni lõpus ja juuli algul kokku seitsmel korral Anton Hansen Tammsaare sünnikodus Vargamäel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJulgeolekuekspert Rainer Saks ütles Vikerhommikus, et lääne analüütikute kahtlus, et Venemaa kuulutab välja mobilisatsiooni, ei põhine tõenäoliselt otsesele luureinfole. Siiski ei välistanud saks, et Putin võib ka ametlikult Ukraina e sõja kuulutada. Ütleme niimoodi, et sõjalises mõttes Ukraina jaoks ta ei muudaks midagi, et ta muudab nagu rahvusvahelistes suhetes võib-olla mingeid nüansse, et keegi ei kahtle selles, et, et Venemaa on tunginud sõjaliselt Ukrainale kallale, et see, see ei ole küsimus. Et küsimus on nagu selles, et, et siis saab võib-olla hakata Venemaa nagu üles ehitama mingit koalitsiooni hüpoteetiliselt, aga ma ei usu, et see tal õnnestub, et pigem see on ikkagi siseriiklik akt selleks, et hakata läbi viima mobilisatsiooni, kuna Venemaa kaotused on nii suured, et reservid on lõppemas. Rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt nõustub, et mobilisatsioon Venemaale edu ei tooks. Me peame meeles pidama, et Venemaa ei ole oma reservi regulaarselt harjutanud, tal puudub selline põhjalikult ettevalmistatud ja läbi harjutatud süsteem, kuidas seda reservi siis nii-öelda formeerida üksusteks, mis on ka lahinguvõimelised. Nii et, et poliitilise sammuna on võimalik, et Venemaa seda teeb, aga sõjaliselt ja, ja lahinguvälja see midagi väga juurde ei annaks. Hurt selgitab, et mitte ainult ei jääks värskelt relva alla kutsutud meestel puudu väljaõppest. Uued üksused ei oleks ka piisavalt kokku harjutanud. Kui üksust reaalselt reservis ei ole varem eksisteerinud, siis me räägime ikkagi kuudepikkusest ettevalmistusest ja selline samm, ma ütleks, mobilisatsiooni väljakuulutamine viitaks pigem sellele, et Venemaa aktsepteerib seda, seda nii-öelda arengut. Et see sõda on, on pikaajaline, see ei lõppe lähinädalatel. Kui Venemaa kodanikke või nende isa poega või venda ähvardab rindele saatmine võib see tekitada riigis pahameelt. Ma ise arvan, et see, see hind oleks suurem, kui see kasu, nagu ma ütlesin, siis nende sõjaline kasutegur lahinguväljal oleks oleks minu hinnangul väiksem, kui see poliitiline risk. See ei tähenda, et Putin ei riski, lisab hurt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti asjatundjate sõnul oleks mobilisatsiooniga relva alla kutsutud vene sõdurid puuduliku väljaõppega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVabalava teatrijuhi Märt Meos hinnangul läks Narva teatrikeskusele väga hästi, kuni pandeemia alguseni, mille tõttu teatrimaja vahepeal isegi suleti. Nüüd on tegevus tasapisi taastumas, toimuvad esietendused ja praegune lootus on, et ehk saab sügiseks vaktsiinide toel publiku ja teatrit keskusesse täies mahus tagasi. Me peame nagu natukene jälle otsast peale alustama ja seda publikut leidma, et kuidas see publiku julgus tagasi tuleb, kuidas ta teatrisse uuesti tagasi tuleb, et ma olen ise selles väga optimistlik ja tulevad ka teatrid ja tulevad ka kultuuriüritused, sest et noh, meie oma tulu teenimisprotsent on üle 50 ja noh, tegelikult see on nüüd kukkunud mitmeid-mitmeid kordi, et tegelikult kõik need üritused, teised ja, ja ka teatrid, etendused neid on ikka väga palju ära jäänud. Valitsuse kriisitoetus on Märt Meusi sõnul väga hea ja toetusmeetmed aitasid raske aja üle elada. Vaba lava murekohaks on aga pigem tegevustoetus, mida valitsus on viimasel kahel aastal Narva teatrikeskusele andnud. Kuid tegemist on erakordse toetusega, mille eraldamist otsustatakse igal aastal eraldi. See aga ei anna tuleviku suhtes kindlust. Praegu on Märt Meos sõnul vabalava Narva teatrikeskusel vahendeid tegutsemiseks kuni maikuuni ehk teatrihooaja lõpuni. Mis edasi saab, pole selge, meil on toetus praegusel hetkel küll jah, maikuuni, aga me loodame, et see olukord laheneb ja maikuus on meil esietendus ja meil on ka pikemaajalised plaanid sügiseks ja me kindlasti tahame veel suvel siin teatrifestivali teha ja me ükskord loodame, et see saab nagu püsivalt otsustatud, et jah, on selline toetus Narva vaba laval vaba lava, Tallinna keskusel on riigipoolne tegevustoetus olemas 200000 eurot aastas. Kui Narva vabalava kohta tehtaks samasugune otsus, siis saaks keskus täiel jõul tegutseda. Siin ei ole mõtet hoida ainult uksi lahti, siin peab tegelikult täisprogrammiga töötama. Publik on meid siin leidnud aasta 2019 näitas, et publiku arvud aasta jooksul kogu aeg ka paranesid ja noh, Narva on ikkagi Eesti suuruselt kolmas linn, ta vajab seda teatrimaja ja selles mõttes on nagu oluline siin olla ikkagi igapäevaselt lahti. Aga teisalt kui otsustatakse teistpidi, siis otsustatakse teistpidi, et nii ta paraku on. Me oleme kaks aastat iga aasta algus jälle otsast peale hakanud rääkima, aga nüüd tahaks nagu mingit püsivat lahendust. Märt Meusi hinnangul vajab Narva teatrikeskuse toetamine poliitilist otsust samasugust, mille põhjal otsustati Narva teatrikeskus ehitada. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaba Lava soovib Narva teatrikeskusele püsivat tegevustoetust. Seni on riik andnud teatrikeskusele erakorralist abi, mida sel aastal jätkub ainult maikuuni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVenemaal leevendatakse tasapisi karantiini meetmeid, kuigi karantiini või eriolukorda riigis ei ole ega ole olnudki Moskvas, aga kõik piirangud kehtivad veel miinimummai lõpuni. See tähendab, et liikumine linnas on võimalik ainult eriloaga, vastasel juhul ootab rikkujat trahv umbes 50 eurot. Eilsete andmete järgi oli Venemaal üle 230000 nakatunu. See on teine koht maailmas pärast USA-d, kus see arv on viis korda suurem. Samuti on Venemaal surnute arv suhteliselt väike poolteise 1000. See võib olla seotud arvestamise meetodiga koroonasse surnuteks peetakse vaid neid, kel see oli põhidiagnoos ja puudusid teised haigused. Kui aga patsiendil oli näiteks astma või diabeet, siis suure tõenäosusega peetakse just neid surma põhjusteks. Piirangute rakendamise alguses kritiseeriti Vene valitsust ja president Vladimir Putinit isiklikult et riik ei taha oma kodanike toetada. Et valitsuse programm näeb enamasti ette ainult erinevate maksete edasika lakkamist, mitte otseseid väljamakse inimestele. Nüüd on olukord muutunud. President Vladimir Putin lubas ühekordset väljamaksed iga lapse pealt suuruses 10000 rubla ehk umbes 140 eurot. Isegi Moskvas on see soliidne summa, provintsist rääkimata. Vanemad hakkasid massiliselt seda raha taotlema, nii et riigi infosüsteem kosus. Luugi oli maas provintsis, kus internet ei ole nii levinud nagu suurtes linnades, tekkisid kohalike sotsiaalametite uste juurde pikad järjekorrad. Vladimir Putin pidi tuletama ametnikele meelde, et kõik taotlused peavad olema operatiivselt läbi vaadatud ja maksud tehtud. Karantiini leevendamine annab võimaluse tulla tagasi ülevenemaalise hääletamise idee juurde, et presidendi pakutud põhiseaduse muudatused lõppude lõpuks jõustuksid. Millal see hääletamine võib toimuda, on hetkel raske öelda kuid mõned eksperdid pakuvad, et see võiks olla juuni lõpus või juuli alguses. Omaette küsimus, mis kohalikest valimistest saab? Need peaksid toimuma septembri alguses paarkümnes regioonis. Eile kiitis riigiduuma heaks seaduse, mis lubab hääletada kohalikel valimistel posti teel ja internetis. See annab võimaluse valimised õigel ajal läbi viia, kuid seab kahtluse alla nende aususe ja läbipaistvuse. Vaatlejate ei ole sel juhul midagi vaadelda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaal on hakatud koroonaviiruse piiranguid leevendama, ehkki ametlikku eriolukorda pole riigis olnudki, annab teada meie Moskva korrespondent Anton Aleksejev.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome tähtsaima päevalehe Helsingin Sanomat Kolumni arvamustoimetuse juhi Saska Saarikoski sõnul on soomlased pärast teist maailmasõda ikka arvanud, et Venemaaga on võimalik hästi läbi saada, kui temaga ise tüli ei nori. Seetõttu on soomlased ikka näinud oma riiki isepäise maani oskuslikult Lääne ja Venemaa vahel laveerib. Soomlaste suureks ehmatuseks näitab käimasolev Venemaa agressioon Ukrainas, et selline laveerimine on põhimõtteliselt võimatu. Ja nüüd on Ukraina olukorrast nähtud, et see ei toimi, et Venemaa võib rünnata riiki, mis pole Venemaale teinud mitte midagi, mis seda rünnakut põhjendaks. Soomlased samastavad ennast ukrainlastega, mõtlevad, et kui Putin võib rünnata Ukrainat, miks ei võiks siis Putin rünnata Soomet ehk mõte sellest, et oma tegevusega on võimalik enda turvalisust tagada, see mõte on selle sõjaga kadunud. Saari koski sõnul on sõda Ukrainas mõjunud soomlastele. Müüte purustavalt ning tagasiteed vana ning pisut ülbevõitu mõtteviisi juurde. Enam ei ole. Nii meil on kindlasti olnud see mõte, et meie, soomlased, oskame Moskvaga asju ajada ja meil on selleks mingi eriline võime, mida teistel rahvastel näiteks eestlastel ei ole. See on hea oskus, et me soomlased oskame ja nüüd me saame aru, et see on olnud veidi müüt, et meil on selline oskus ja president Niinistö on nüüd tegutsenud veidi sellise Putini partnerina ja tema sõnumi läände vahendamisega, kuid on selge, et Soome julgeolek ei saa enam põhineda sellel, et Niinistö ja Putin milleski kokku lepivad. Hiljuti tegid Soome NATO liikmeks astumist toetava avaldusega mitu Soome majandusorganisatsiooni Soome ettevõtluse keskliidu juhtimisel. Soome ettevõtluse keskliit toetab täielikult ka Euroopa Liidu sanktsioone Venemaa vastu. Hoolimata sellest, et Venemaa oli Soome jaoks tähtis kaubanduspartner ning mitmed ärid seal nüüd pooleli jäävad. Sellega seoses tuleb mõelda, kuidas vältida Venemaa võimalikke kohtuasju Soome firmade vastu ning kuidas võimalikult palju varasid Venemaalt siiski kätte saada. Samuti kuidas tagada võimalikult pehme maandumine Soome firmade venelastest töötajaile, Venemaal Soome ettevõtjate üldist hoiakut, kõik need probleemid siiski ei muuda, ütleb ettevõtluse keskliidu direktor Petri Vorio. Just nii, me oleme Euroopa Liidu tugevad toetajad ja mõistame jõuliselt hukka Venemaa agressiooni Ukrainas nagu tegime ka Euroopa majanduselu raamides meie Euroopa majandusele, keskorganisatsiooni Business Europi algatusel. Kogu Euroopa majanduselu mõistab hukka Venemaa tegevuse ja toetab samal ajal Euroopa Liidu majanduslikke vastumeetmeid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Samuti on muutunud soomlaste tõlgendus Soome ja Venemaa vahelistest suhetest. Järsu pöördega Venemaast eemale on ühinenud ka Soome majandusringkonnad, kelle jaoks on põhimõtted kasumist tähtsamaks osutunud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSaaremaa viljad, marjakasvatuse peremees Taavi põld rääkis, et maasikale meeldib jahe, aga päikseline ilm. Põld lisas, et maasikamaitsest on kohe tunda, kui see pole päikest saanud, kuna mari pole nii magus. Antsla marjakasvataja Kaia Pruuli rääkis, et kuum ilm kasvatab marjad küll kiirelt valmis, aga saaki kauaks ei jätku. Pruuli rääkis, et paari aasta tagune jahedam ilm oli marjakasvatajatele hea, kuna maasikad valmisid ühtlasemalt. Selle aasta kuumus nii häid maasikaid ei kasvatanud. Maasikas on, vähemalt meil on nagu oluliselt väiksem see kui tavaliselt on olnud, et selle kuumade ja kuivade ilmadega ei jõudnud ta ikkagi nii palju kasvada, et maasikas on oluliselt väiksem meil vähemalt ja tundub, et ka lühem on, et et hakkab, hakkab juba otsa saama. Jah. Tartumaal asuva OÜ kindel käsi juhata ja Helen Kaskema sõnul on see aasta tööd raske planeerida, kuna pikemaajalised ilmaprognoosid ei vasta tihti tõele. Nüüd prognoositav vihmasem periood võib aga maasikad ära rikkuda. Rakvere vallas asuva Raadiko talu üks eestvedaja Kaarel Kilki rääkis, et vihm mõjutab suuresti marjade turustatavust. Kui ta nüüd iga päev vihma teeb, siis see mari, mis turule jõuab, selle osakaal kindlasti väheneb, sest suur osa majast lihtsalt liguneb ära ja see ei ole turustatav. Kirki lisas, et turundusliku välimuse kaotanud maasikat võib siiski moosimaasikana kasutada. Moosimaasikaks võetakse see kehvema kvaliteediga maasikas, meie praktikas on niimoodi olnud, pigem siis jääb turul vähemaks seda ilusat kvaliteetset lauamaasikat ja saab rohkem teha moosimaasikat. Tartumaal asuva Vasula aia perenaine Imbi Rohejärv rääkis, et marjade kvaliteedi langus toob kaasa ka hinnalanguse. Marjakasvatajatel võib tekkida olukord, kus saadakse vaevu maksta korjajate palka. Praegu on Eesti maasikakilohind turul keskmiselt 3,5 eurot. Keskturul oli madalaim kilohind kaks eurot ja kõrgeim neli. Turul paistsid peamiselt Eesti maasikad, Poola ja Kreeka maasikat enam nii palju pole. Maasika nappust aga praegu veel ei paista.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vihm ähvardab saagi suures osas rikkuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegelikult oli see küsimus arutusel juba kolm aastat tagasi ja siis otsustas rahandusministeeriumi eest loobuda. Nüüd hakkas selle aasta algusest Leedus erisus Vilnius pluss ülejäänud Leedu kehtima ja võib-olla see tõi mõtted taas võimaluse juurde ka Eesti probleeme taolisel moel lahendada. Tõukejõuks on asjaolu, et Euroopa Liidu toetused, mis on ette nähtud majanduse ergutamiseks, ei ole päris optimaalselt toiminud. Komisjoni liige Andres Metsoja IRL-ist. Põhiprobleem tegelikult seisneb, milles seisneb selles, et kogu toetusperioodi vältel, mida me Euroopa liidus oleme toetustena saanud, on pigem keskuste ja tagamaa ikkagi sellist lõhet suurendanud, mitte vähendanud. Seda näitab statistika, seda näitab keskmine palk ja siin ongi nüüd küsimus, et kui me järgmisse etappi liigume, et kas me midagi muudame või läheme, siis sama kokkulepete alusel edasi. Ja mida me võiksime võita, Aivar Sõerd Reformierakonnast. Praegune teadmine on selline, et kui me lähtume noh, ütleme selle praeguse perioodi 2014 2020 struktuurirahade jagamise põhimõtetest ja proportsioonidest siis teoreetiliselt Eesti kaheks territooriumi ks, siis on siis Harjumaa ja ülejäänud Eesti jagamise puhul võiksime teoreetiliselt võita 150 miljonit kuni 500 miljonit, isegi kuni 700 miljonit, aga Sõerd lisab kohe kõik need numbrid. Kõik need eeldused võivad oluliselt muutuda ja võivad muutuda juba kahe kuu pärast sest maikuus 2018 paneb Euroopa komisjon lauale ametlikud seisukohad järgmise, siis 2020 pluss eelarveraamistiku kohta. Lisaks tuleb arvestada täiendavaid asjaolusid. Kaheks regiooniks jagamise puhul Harju Tallinna maht väheneb 20 korda, et 70-le miljonile järgmisel perioodil, et sellega tuleb arvestada ja siis kannatabki Tallinna teadusasutuste võrgustik Harjumaal, hoolekandeasutused ka haigla võrk, töövõime, reformi rakendamise kulud, et noh, need on need riskid, millega peame arvestama. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Pille Pruunsild ütleb, et väga hoogu sattuda poleks esialgu mõtet. Rõhutaks seda, et hetkel on tegu mõttemänguga. Valitsusel ei ole sellist plaani selle Eesti kaheks jagamise osas sest tegelikult me ei vasta Euroopa Liidu regionaalse jaotuse kriteeriumitele, kui me oleksime kaks regiooni. Euroopa Liidu mõistes regiooni rahvaarvu alampiir on 800000 elanikku. Eesti jaotamisel kaheks me seda kriteeriumid kummagi regiooni osas tõenäoliselt ei täidaks. Seega ja kõik need oletused võimalikust suuremast Euroopa Liidu struktuuriraha ümbrikust Eestile on puhtalt oletuslikud. Kui Eesti otsustab siiski oma taotluse esitada, kestab menetlusprotsess kolm aastat ja lahendus tuleks aastal 2021.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas täna, millised on Eesti võimalused toetuste saamiseks uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil ja kas Eestit võiks järgmisel Euroopa Liidu toetuste eelarveperioodil käsitleda kahe eraldi piirkonnana.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n16 leheküljeline dokument on seotud föderaalse juurdlusbüroo 11. septembri terrorirünnakute uurimisega, mis keskendus kahele lennuki kaaperdajale, kes elasid California osariigis. Sellest selgus, et mehi aitas nii reisimise rahastuse kui ka elukoha leidmisega Omar Albajumi, kes oli väidetavalt Saudi Araabia tudeng, kuid fPi arvates hoopis luureametnik. USA esindajate koja liige, vabariiklane Tonicon alles. Ei ole kahtlust, et Saudi-Araabia kodanikud aitasid plaanida ja ellu viia 11. septembri kohutavaid rünnakuid. Kui palju oli sellega seotud Saudi Araabia valitsus on endiselt hägune. Rünnakutes hukkunud inimeste lähedased leiavad, et kuigi avaldatud dokumenti on märkimisväärselt kärbitud siis võib sealt selgesti välja lugeda, et Saudi-Araabia valitsus, ametnikud olid terroristide kaasosalised. Endine FBI töötaja tanni Gonzalez eeldab, et terroristidel oli USA pinnal lausa toetusvõrgustik. 19 kaaperdajat ei saa iseseisvalt toime panna 3000 inimese massimõrva. Selle mõistmiseks ei pea olema 26 aastase kogemusega FBI aiagen. President Joe Biden andis ülemöödunud nädalal ile korralduse avaldada kuue kuu jooksul rohkem dokumente, mis on seotud 11. septembri terrorirünnakute uurimisega. Hukkunute perekonnad palusid presidendil seda teha juba pikemat aega, eriti need, kes on Saudi Araabia kohtusse kaevanud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "11. septembri terrorirünnakute hukkunute perekondade arvates selgus hiljuti avalikustatud Föderaalse Juurdlusbüroo dokumendist, et Saudi Araabia valitsusametnikud olid lennukikaaperdajate kaasosalised. Järgmise poole aasta jooksul peaks ilmavalgust nägema mitu FBI uurimisega seotud dokumenti, mis võivad riigi osalust veelgi kinnitada. Üheksateistkümne al-Qaeda terroristi seas oli kokku viisteist Saudi Araabia kodanikku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValge maja kommentaarid Poola ja Valgevene piiri põgenike kriisi kohta on olnud napisõnalised. Peamiselt on rõhutatud, et koostöös Euroopa Liiduga valmistatakse ette uusi sanktsioone Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenko režiimile. USA president Joe Biden. Ma arvan, et see on suur murekoht, me oleme oma murest rääkinud Venemaaga. Me oleme oma murest rääkinud Valgevenega. Me arvame, et see on probleem. Valge maja pressiesindaja Jen Saaki. Me ärgitame ja julgustame Venemaad kasutama oma mõjuvõimu ja survestama Lukašenko režiimi lõpetama haavatavate inimeste südametut, ekspluateerimist ja rõhumist. Ei ole küsimust i, et neil on olemas vajalik side ja mõjuvõim. Venemaa on ameeriklaste teravdatud tähelepanu all, aga eelkõige hoopis vägede koondumise pärast Ukraina piirile. USA meedias on spekuleeritud, et Venemaa võib kasutada Valgevene ja Poola piiril toimuvat tähelepanu hajutamiseks ja plaanida sissetungi Ukrainasse räägib USA kaitseministeeriumi pressiesindaja John Kurby. Ei ole päris selge, millised on Venemaa kavatsused me loomulikult sooviks me seda paremini mõista ja me ei soovi näha mingisugust tegevust, mis võiks veelgi destabiliseerida piirkonda, kus on juba niigi pingeline. Julgeoleku ekspert Andrei ja Kendel Taylor rõhutas hiljutises poliitiku intervjuus, et valge maja on olnud Venemaaga liiga leebe. Näiteks võis Nord Stream kahe torujuhtmega seotud sanktsioonide leevendamine olla Venemaa presidendi Vladimir Putini jaoks ameeriklaste nõrkuse märk, mida nüüd ära kasutatakse. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valge Maja kommentaarid Poola ja Valgevene piiri põgenikekriisi kohta on olnud napisõnalised.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu lõpetab hooaja ja läheb kolmeks kuuks suvepuhkusele. Ametlikult parlamendisaadiks liiget küll ei puhka. Võimalik, et mõned korrad peavad koosolekuid erinevad komisjonid ja välistatud pole ka riigikogu erakorraliste istungite kokkukutsumine. Aga üldiselt vajub parlament septembri keskpaigani siiski suvisesse vähese töörütmi. Nii on seadusandjatel aega rahulikult mõelda keerulisele teemale. Eriolukord ja riigikogu koroonakriisist tingitud eriolukorra ajal nägime, kuidas parlamentaarse Eesti parlament jättis end väikese vennana valitsuse suurde varju. 12. märtsi hommikul kuulis riigikogu peaminister Jüri Ratase poliitilisest avaldusest, et oleme sisenemas hädaolukorda ja sama päeva hilisõhtul saime valitsusest uudise, et riigis kehtestati eriolukord koos ohtrate keeldudega. On riike, kus peaminister ei saa otsustada nii tugevate piirangute kehtestamist, pikendamist ja lõpetamist ilma parlamendi heakskiiduta. Eestis seadus seda ei nõua ja valitsus saab endale vabad käed vabad ka parlamendi sekkumisest. Muidugi kriisis tulebki otsustada kiiresti. Lõputud arutelud ja kümnetele küsimustele vastamine riigikogus võtab tempot maha, lükkab otsuseid mõned tunnid edasi. Valitsus teab, et lõpuks vastutab tema, kui midagi halvasti läheb ja seda vastutust ei taha temaga keegi jagada. Mis on riigikogule mugav. Teisalt loodab valitsus, et talle kuulub ka õnnestumise kiituse monopol, mitme võimupoliitiku üles liikunud usalduskõver kinnitabki. Seda eelnevale võib oponeerida väitega, et riigikogu liikmed said eriolukorra ajal pidevalt ülevaateid valitsuse tegevusest ja peaminister kohtus riigikogu vanematekoguga. See kõik oli elementaarne inforing, vaid veidi laiem meedias räägitut. Kuid kriisiaja võimalike otsuste üle arutamisest isegi ainult arutamiseks oli parlament kõrval, mis kõrval nõndanimetatud koroona kobarseaduse kiirkorras vastuvõtmine oli kohustuslik erand, nagu tundus kahjuks kohustuslik sellesse valitsusparteide poliitiliste lubaduste sissekirjutamine. On parlamendi väärikus ja on parlamentaarse riigi valitsemise põhimõtted. Karantiinist ja eneseisolatsioonist väljunud riigikogul jaotamata end koalitsiooniks ja opositsiooniks on septembri keskpaigani aega mõelda, kuidas järgmises kriisis seista enda väärikuse ja parlamentaarse põhimõtete eest. Kui muidugi võimuliidu aur ei lähe koalitsiooninõukogu toel tekkinud erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni likvideerimisele ja muredega laste eemalehoidmisele psühhiaatrilisest abist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu jääb tänasest suvepuhkusele, mis annab võimaluse mõelda eriolukorra ajal toimunule, leiab oma kommentaaris ajakirjanik Toomas Sildam.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu valimised võitis Reformierakond, mida toetas ligi 29 protsenti valijatest. Reformierakond saab parlamendis 34 kohta ja tõenäoliselt saab Kaja Kallasest Eesti esimene naispeaminister. Kaja Kallas ütles, et valitsusliidu moodustamiseks on kaks võimalust. See sõltub paljudest asjaoludest, aga me oleme ikkagi avatud kõikidele variantidele, et, et rääkida läbi, noh, meil on oma punased jooned, mida, mida me ületada ei saa, lisaks on meil asjad, mida me kindlasti tahame ära teha. Nii nagu ka teistel võimalikel partneritel, nii et läbirääkimised on läbirääkimised siis loomulikult kahekesi on lihtsam valitseda. Kui kolmekesi aga kuiva põhimõtetest lähtuvalt, mida keegi soovib ära teha, siis ma usun, et meil kattuvusi on rohkem tegelikult Isamaa ja sotsidega, kui meil on Keskerakonnaga või noh, eelkõige meil on Keskerakonnaga suured punased jooned, mis võivad tekitada probleeme. Kaja Kallas toonitas Vikerhommikus veel kord, et EKREga valitsusläbirääkimisi ei alustata. Ei ole mõtet seda nägu teha ja kuna meil tõesti seda ühisosa ei ole, siis me neid läbirääkimisi nendega ei alusta. Valimistel sai teise koha Keskerakond, mida toetas 23 protsenti valijatest. See annab uues riigikogus 26 kohta, see on üks koht vähem kui senises parlamendis. Erakonna esimees Jüri Ratas. Valimiste võitja, ma usun, et alustab konsultatsioone, kes see siis on ja eks valimiste võitja peab suutma panna ka kokku uue koalitsiooni. Võib juhtuda mõnikord ka nii, et ei suuda panna ja seda ma ka luban siin otse-eetris, et Keskerakond on võimalikult heades positsioonides järgmises koalitsioonis. Suure tõenäosusega ei stardita koalitsiooniga valimispäride alguses, kus on 51 52 häält, et nagu ma ütlesin, et ma töötan selle nimel, et Keskerakond oleks valitsuses, aga ma ei öelnud ühtegi kombinatsiooni. Juhan Süte instituudi vanemteadur Mihkel Solvak ütles terevisioonis, et tõenäoliselt on reformierakonnal lihtsam teha koalitsiooni Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega, kes on küll koalitsiooni lõhkunud ja reformierakonnale nii-öelda noa selga löönud. Aga kolmikliidu ajalugu Eestis on pikk. Eks neile tundub see natukene võib-olla lihtsam teha, kuigi see koalitsiooni matemaatika annab seal natukene vähem kohti kui, kui ühe suure ehk Keskerakonnaga, sest noh, suure tugeva partneriga ilmselt oleks valitsus natukene pikaealisem, aga samas on jällegi keerulisem loomulikult neid kohti läbi rääkida, sest kui üks on ikkagi suur ja tugev versus teised, kellega on natukene võib-olla lihtsam siis ministrikohti jagada, sest lõpuks need Need, kes on oluliselt kohti kaotanud, eks nad tahavad oma nii-öelda nägu säilitada ka läbi selle, et ikkagi valitsuses edasi olla. Aga reformi ja Keskerakonna liit ja 60 kohta ja see oleks päris tugev, stabiilne enamus. Jürgen Ligi hinnangul on koostööd raske teha nii eelmise koalitsioonipartnerite Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega kui Keskerakonnaga. Aga probleem on seda, et isamaad enam ei ole, ta on vahepeal teinud Res Publicas põike ja siis tagasi tulnud ei tea millena tahab hävitada paljusid asju, mida me oleme koos teinud, eelarvepoliitika, maksusüsteem, pensionisüsteem, reaalselt on ennast kinni lubanud siis teise samba hävitamisega, et kuidas me nendega siis nagu kokku tuleme. Samamoodi on sotsidel mõõdukaid ei ole mõõdukate hääled enam ei maksa. Et kuidas siis Jevgeni Ossinovski, kes on kord meid valitsusest välja suitsetanud ja olnud väga uhke selle üle, et kuidas siis saada teda parandama iseenda tehtud vigu, nii et Keskerakond, kellega meid on siin uljalt paari pandud, on hämmastavalt kehva tulemuse, aga sellegipoolest, eks ole, meil on programmid erinevad, meil on kogu argumenteerimiskultuur erinev, meil on poliitiline kultuur erinev ja, ja kuidas nendega valitsus teha, mina ei tea. Kell 11 koguneb Reformierakonna juhatus ja arutab, kellega kõnelusi alustada. Konservatiivne rahvaerakond sai ligi 18 protsenti häältest ja 19 parlamendi kohta. Parlamenti pääseb ka Isamaa, keda toetas üks, 11 protsenti. Nemad saavad 12 kohta. Sotsiaaldemokraate toetas 10 protsenti valijatest ja nemad saavad 10 kohta. Isamaa ei välista koalitsiooni minekut Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatidega Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder rääkis terevisioonis See on üks võimalik koalitsiooni variant, aga selle parlamendi koosseis võimaldab erinevaid kombinatsioone Isamaa jaoks, nii nagu ma ütlesin, on avatud kõik erakonnad, kes parlamenti pääsesid. Me oleme valmis läbi rääkima ja meie jaoks on olulisem see, milles kokku lepitakse, milline on see ühisosa, mitte see, kes konkreetselt on partner Me igal juhul tahame näha järgmises koalitsioonis, et lähtutakse sellisest konservatiivsest, rahandus ja majanduspoliitikas, tasakaalus eelarve põhimõttest. Need on need alused. Riigikogust väljajääjatest sai kõige rohkem hääli Eesti 200, neid toetas neli ja pool protsenti. Eesti 200 kandidaat Lauri Hussar ütles, et otsustavaks sai nendele valimistel raha. Me nägime, kuidas valimiskünnisega võidelnud isamaa tuli ühel hetkel august välja ja ma arvan, et just tänu väga massiivsele reklaamikampaaniale õnnestus neil Neil oma populaarsust oluliselt kasvatada, tõsi, need numbrid, kui palju keegi panustas, selguvad nüüd hiljem jah, aga ma arvan, et arvestuslikult me räägime täna ikkagi 10-st 12-st miljonist, palju Eesti katsuda pani? No Eesti 200, ma arvan võrreldes siin väga palju panustanud erakondadega panustas 15 korda, võib-olla isegi veelgi rohkem vähem ja televisiooni jaoks meil raha ei olnud ja, ja see tähendas ka seda, et, et et meil oli väga palju vähem võimalusi oma kandidaatide tutvustamiseks. Europarlamendi valimised on kohe-kohe maikuu lõpus. Lauri Hussar kandideerib. Me otsustame seda lähipäevadel, et mis saab europarlamendi valimistega, väga palju aega ei ole jäänud, aga ütleme nii, et sõna europarlament jooksis meie vestlustes eile läbi. No kui küsitakse Eesti 200 koosolekutel, kes tahaks kandideerida, Lauri Hussar tõstab käe püsti, ütleb, et tahan. Ma tahaks kõigepealt pisut oma perega koos olla ja mõelda selle asja üle järele. Nagu pakutakse, kas see jaa, sõna tuleb pigem või tuleb ei sõna. Ma ära iial ütle iial, aga, aga ma arvan, et Eesti 200 vääriks seda võimalust, aga selleks on, on ainuüksi meie liikmetest vähe, sellepärast et nagu ma ütlesin, täna tehakse valimisi lisaks sotsiaalmeediale ka suure rahaga ja seda meil meil täna kahjuks nappis. Rohelised said kaks protsenti häältest, elurikkus Erakond ja vabaerakond ühe protsendi. Täna kell 10 loetakse kõik hääled üle. Valimistel osales 63 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Lääne-Virumaal kogus parteidest enimhääli Reformierakond, individuaalselt tegi parima tulemuse Anti Poolamets EKREst, kes kogus 3337 häält mida oli peaaegu 500 võrra rohkem kui endisel peaministri Taavi Rõivasel jätkab Rene Kundla. Lääne-Virumaal välja jagatud viis mandaati jagunesid viie riigikogus esindatud partei vahel. Võrreldes neli aastat tagasi toimunud valimistega oli Lääne-Virumaal suurim tõus ja EKRE keda hakkab Riigikogus esindama Anti Poolamets. Mida te tahate ära teha selle ajaga? Palju asju ennekõike hoida ära kahjulikke rumalusi, et eks EKRE olegi paljugi kutsutud terve mõistuse kaitseks, et no et meil riigis ei raisataks aega sooneutraalsusele, homoabieludele pagulaskvootidele, et me tegeleme siin normaalse Eesti elu ehitamisega, et meie nii-öelda tähelepanu ei kuluks kusagile mujale. Lääne-Virumaa pealinna Rakvere valimisjaoskonnade üheks probleemiks oli see, et valijad kippusid minema valesse valimispaika, räägib valimisjaoskonna aseesimees Lea Lehtmets. Inimesed ei pööra tähelepanu ilmselt sellele, mis neile valijakaardil on kirjutatud, kus jaoskonnas nad on ja paljude jaoks tuleb üllatusena, et, et kui ta elab Rakveres, et ta ei saagi siis siin jaoskonnas hääletada, et Rakveres on neli jaoskonda päris palju on neid jah, kes üllatuvad, et nad ei saa siin valida. Lääne-Virumaa valija Lembit Nisu soov oli, et uus valitsus ei mõtleks vaid majanduse edendamisele. Ma loodan, et mitte ainult seda materiaalset poolt ei vaadata nii väga, vaid ka seda vaimset poolt, et et seda nagu tähtsustatakse rohkem Rakverest raadiouudistele Rene Kundla. Ida-Virumaal sooritas parima valimistulemuse taas keskerakond, kuid erakonna toetus on kahanenud. Ida-Viru valimisaktiivsus oli Eesti madalaim, Jüri Nikolajev. Kui Ida-Viru valimistulemust linnulennult vaadata, siis ega suurt midagi võrreldes nelja aasta tagusega muutunud pole. Keskerakond võimsalt ees sotsid, teised Reformierakond neile kandadele astudes kolmandana. Muutus on alates neljandast tulemusest. Nelja aastaga on end üles töötanud ja valimiskünnisest läbi murdnud EKRE. Eesti 200 ja Isamaa ületasid Ida-Virus valimiskünnise, kuid nende esindajad maakonnast Riigikokku ei pääse. Vähemalt protsente vaadates on aga näha, et Keskerakond on kaotanud 10 protsenti Ida-Viru valijatest. Keskerakonnale ei tulnud kasuks suvine Narva kriis ja kohalike erakondlaste uste paugutamine ning kindlasti ka tülid, mille ühe partei kandidaadid teineteist valijate ees maha tegid. Ka riigigümnaasiumite õppekeele suhtes ebalev olek tõi miinuspunkte nii eestlaste kui venelaste seas. Samas on Keskerakond oma valijat Ida-Virumaal väga pikalt sisse söötnud ning kui erakond jõuliselt Narva tagasi tuleb, siis võib langus ka peatuda. Mis on aga Ida-Virule iseloomulik juba kolmandad valimised, jutt madal valimisaktiivsus. Nelja aastaga on valimas käinud inimeste hulk kahanenud kuue ja poole 1000 võrra. Eriti on seda märgata Narvas. 42 protsenti on suurlinna kohta väga kehv osalusprotsent ja see langeb Narvas juba kolmandaid valimisi järjest. Miks see nii on, vaevalt et ühest vastust leiab, erinevalt kommunaalvalimistest ei utsita riigikogu valimistel kohalikud ülemused allu, vaid, et minge ja valige minu poolt, et töökoht säiliks. Riigikogu kõrgelennulinna poliitika on Narva valijale kaugem ja arusaamatum kui kohalike teede lappimine. Ja kindlasti polnud neil valimistel vene valijat ärritavat teemat, mis lausa sunniks meelsust näitama. Mida aga võis märgata valimisjaoskondades siis inimesi, kes käivad valimas lihtsalt seepärast, et on vaja, jääb aina vähemaks. Nooremad ja teadlikumad valijad on kas Narvast ära kolinud või usupoliitikute lubaduste se kaotanud ja eelistavad valimistele muid meelelahutusi Uudistele. Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu valimised võitis Reformierakond, mida toetas ligi 29% valijatest. Reformierakond saab parlamendis 34 kohta. Valimistel sai teise koha Keskerakond, mida toetas 23 protsenti valijatest. See annab uues Riigikogus 26 kohta. Konservatiivne Rahvaerakond sai ligi 18% häältest ja 19 parlamendikohta. Parlamenti pääseb ka Isamaa, keda toetas 11%. Nemad saavad 12 kohta. Sotsiaaldemokraate toetas 10% valijatest ja nemad saavad 10 kohta. Rohelised said 2% häältest, Elurikkuse Erakond ja Vabaerakond ühe protsendi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRinghäälingunõukogu koosolekul aselesid lisaks nõukogu ja juhatuse liikmetele ERR-i töötajate esindajat, kellest osa toetab Allikmaa jätkamist. Osa leiab, et see ei ole võimalik. Arutelu silmnähtavaid seisukohtade muutusi kaasa ei toonud. Ringhäälingunõukogu täna mingit otsust ei teinud, vaid palus juhatuse esimehel Margus Allikmaal ja töötajatel veelkord isekeskis kompromissi otsida. ERRi nõukogu esimees Agu Uudelepp loodab, et töörahu on võimalik taastada. Ringhäälingunõukogu selge soov oli see, et juhatus ja sporditoimetuse istuksid nüüd kitsamas ringis maha, arutasid selle olukorra läbi ja leiaksid võimaluse, kuidas moodi kõige kiiremini, valutumalt ja sisulisemalt saaks jätkata normaalse tööga rahvusringhäälingus ja kindla peale selle kokkuleppe üks osa on see, et sporditoimetaja peab saama, ütleme, eneseusu ja oma näo tagasi. Uudelepp möönis, et kaotatud usaldust ei ole võimalik ühe päevaga taastada, aga on võimalik siiski selles suunas astuda, et vähemalt probleemist ühtemoodi aru saadaks. Ja praegu, mis on selle tekkinud tüli tagama, ongi see, et probleemi nähakse erinevalt. Nõukogu hinnangul täna seda arusaamist siin veel ei sündinud. Margus Allikmaa on põhjendanud oma soovi sporditoimetuse juht välja vahetada eelkõige sellega, et spordialaliidud ei ole praegu spordivõistluste kajastamisega rahul. Sporditoimetuse suhtes. Kriitilise kirja saatis ringhäälingu nõukogule ka Eesti olümpiakomitee, mille president, et on Allikmaa endine erakonnakaaslane Neinar Seli ja peasekretär Siim Sukles, kelle Allikmaa kultuuriministriks oleku ajal ministeeriumi kantsleriks kutsus. Agu Uudelepp. Paragrahv, mida mulle alati meeldib meelde tuletada inimestele on rahvusringhäälingu seaduse paragrahv kolm, mis ütleb seda, et rahvusringhääling on sõltumatu ehk see on nõukogu jaoks konstant. Väljaspool organisatsiooni ei tohi keegi öelda, mida peab rahvusringhääling tegema. Töötajate esindaja, ETV programmi direktor Heidi Pruuli ei olnud pärast ringhäälingu nõukogu istungit eriti lootusrikkas, et homme õhtuks mingi kompromiss leitakse. Kui juhatuse esimehe seisukohad on nii kõikumatud, nagu nad on ja ta tegelikult usub oma põhjendustesse, siis ei ole ka ju oodata, et ta omalt poolt väga suuri kompromisse teha saaks. Peale selle oleme me ikkagi väga soovinud toetada anno Tombergi ja nendes tingimustes ta ei saa lihtsalt jätkata, nii et vaatamata sellele, et homseni anti veel aega ringhäälingunõukogu poolt otsida mingeid kompromisse, neid praeguse hetkeseisuga ilmselt ei ole loota. Jah, ma kardan küll. Ringhäälingunõukogu korraline istung on 15. aprillil, aga Agu Uudelepp ütles, et on valmis vajadusel kokku kutsuma ka erakorralise istungi.",
"role": "user"
},
{
"content": "ERR-s on juhtimiskriis. Tehakse viimane katse kompromiss leida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu linnapilt oli ju kirju, hulludest olid igasugused rongionu ja kuketädi ja kirejad ja veidralt riietatud kujud ikkagi oli Tartu linna pildis nähtavad, nad olid sest ohutud, ega nad kellelegi kurja ei teinud, aga see oli. See oli nii nii, kuidagi rikastav ja, ja tore, aga nüüd on neid väga väga linnad. Möödunud aastal PÖFFi ajal esilinastunud filmi teljeks on vahingu aastatel 1968 kuni 84 peetud päevaraamat, millest näitlejate abil taas luuakse, tõlgendatakse ja peegeldatakse olulisi hetki. Vahing kirjutas päevaraamatus Tartu kultuurielust, armuseiklustest, boheemlaslike olengutest ja vaimsetest otsingutest. Vahingut huvitas piirisituatsioon, piiride ületamine, kunsti ja elu vahel ta piiri ei tõmmanud. Filmikriitik Tristan Priimägi sõnul ei ole lavastuslikus dokumentaalis kui sellises Eesti dokumentaalfilmimaastikul midagi uut. Meil samast eelmisest aastast kasvõi Manfred Vainokivi, mina Eesti režissöör ette näidata, mis on ka ju puhas lavastuslik dokumentaal, et täpselt ei ole aru saada, mis on päris ja mis mitte mis on filmireaalsus ja mis nii-öelda tegelikkus. Et seetõttu noh, selles vahendis nagu midagi uut ei ole Vaino Vahingu portreteerimiseks sobib selline vorm aga eriti hästi. Lahing ise ka ju tegelikult seda elu ja mängu pidevalt väga teadlikult segas ja psühhiaatrina kogu aeg ka iseenesele ja, ja tema nende mänguosalistele igasuguseid diagnoosi nagu peast pani ja tema arvates siis mulle tundub, et see mäng oli esile kutsutud selleks, et inimestel nagu maskid maha rädida. Et see, mida ta on harjunud pidama võib-olla mingiks väikekodanlikuks, mugavustsooniks või rutiiniks, et see oli tema arvates, ma usun, üsna jälestusväärne ja eriti see tuleb veel kõnekalt välja nõukogude ajal, kus seda võib võib-olla samastada ka, eks ole selle totalitaarse režiimi meetodite suhtes mingisuguse leplikkusega, mis on võrdlemisi andestamatu siis see spiil nagu pidi inimesi sellest mugavusest välja rebima, nii ja maski maha tirima et inimene tunneks ennast ebamugavalt ja oleks ühel hetkel justkui iseendaga nagu peegli ees ebamugavalt silmitsi ja võib-olla siis inimesena läbi selle kasvaks, et ma kujutan ette, et nendes pillides osalemine oli ka üks paras nagu piin. Aga võib-olla neist inimestest said seeläbi paremad inimesed. Ma ei tea.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ekraanidele jõuab Rainer Sarneti lavastuslik dokumentaal kirjanikust ja psühhiaatrist Vaino Vahingust. Möödunud aastal PÖFF-i ajal esilinastunud filmi teljeks on Vahingu aastatel 1968-1984 peetud päevaraamat, millest näitlejate abil taasluuakse, tõlgendatakse ja peegeldatakse olulisi hetki.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna tehnikaülikooli avatud ülikooli juhataja Hanno Tomberg ütleb, et mikrokraade arendatakse kogu Euroopas. Sügisel pakutakse TTÜ kahtekümmend nelja erinevat kraadi, kuhu tahetakse vastu võtta 400 kuni 500 õppurit. Mikrokraadid on lühemad õpiformaadid kui tavapärane kraadiõpe ja seetõttu on nad mõeldud eelkõige töötavatele inimestele, kel võib-olla ei ole võimalik kahe või kolme aastaseid tasemeõppekursusi või tasemeõppeaineid õppida. Seetõttu oleme me koos teiste ülikoolidega ja sarnaselt ka rahvusvaheliselt üle Euroopa mõeldakse täna sellele, et mikrokraadide abil anda need vajalikud pädevused et inimestel oleks võimalik, kas täiendada oma tänaseid teadmisi ja oskusi või valida hoopis uus valdkond või eriala. Haridusminister Liina Kersna sõnul tahetakse aastaks 2024 luua Euroopa liidus ühtne mikrokraadide süsteem. Veel on otsustamata, kas see tähendaks, et sellist õppeformaati võiksid pakkuda ainult kõrgkoolid. Kindlasti on valdkondi, kus tulevikus võiksid need mikrokraadid olla ka riigi poolt rahastatud. Näiteks õpetajahariduses pean ma väga oluliseks tulevikus mikrokraadide tasuta omandamise võimalust. See on üks hea võimalus pakkuda ka õpetajatele nii-öelda karjäärivõimalusi. Tartu ülikool pakub kahtekümmet mikrokraadi. Ülikooli elukestva õppekeskuse juhataja Tiia Ristolainen ütleb, et arutatakse ka varianti, mis tulevikus lubaks tudengil mikrokraadide põhjal koostada oma õppekava et ka siis nii saada kõrghariduse diplom. Täna on mikrokraadid mõeldud siiski täiendava õppe võimalusena. Mikrokraad võib-olla sõnana võib olla ka mingil määral eksitav, et et õppijal tekivad ootused, et ta pärast programmi läbimist saab kraadi, et kraadi ta tegelikult ei saa, et ta saab täiendusõppe tunnistuse. Küll aga on tal mingi pisike osa sellest kraadist olemas, mis tähendab seda, et kui ta soovib, et siis ta võib paindlikult ja sobivas tempos kraadini jõuda. Ülikoolid üritavad pakkuda just oskusi, mis on tööandjatele tähtsad. Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ütleb, et kuigi mikrokraadid ei saa asendada tööandjate silmis kõrgharidust, on turule rohkem paindlikke õppevorme vaja. Tehniliste teadmistega inimeste järgi on Eestis hästi suur vajadus ja, ja seda siis nii IT-valdkonnas kui kui inseneerias. Ma kahtlen, kas neid kõiki oskusi on võimalik mikrokraadiga mõne kuu jooksul omandada, aga võibolla kui mingid elementaarsed baasteadmised on olemas, siis oma oskuste ja teadmiste värskendamine on kindlasti võimalik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel aastal esimest korda pakutavate mikrokraadidega tahavad ülikoolid pakkuda tasulist, kuid paindlikku õppevormi. Üks selline programm koosneb ligikaudu poole semestri mahus õppeainetest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSüsihappegaasi sidumise tehase rajamise poolt on Ida-Virumaa tööstusalade arendamise sihtasutus, mille juhatuse liikme Teet Kuusmiku arvates aitaks tehas oluliselt vähendada põlevkivisektori CO kahe heitmeid. Põlevkivisektoril on täna kõige suurem probleem on suitsugaasid, milles on see CO kaks, mille ümber see kliima temaatika käib, ehk siis, et, et rajada tehas, mis suitsugaasidest CO kahe välja korjata on võimalik ära puhastada ja kasutada teda teiste tegevuste jaoks või teiste toodete tootmiseks. Teet Kuusmiku sõnul saab süsihappegaasi kasutada plastiku ja kemikaalide tootmises, kuid eelkõige kaalutakse elektrijaamade kõrvale agropargi rajamist, mille kasvuhooned tarbiksid suures koguses süsihappegaasi. Kõik kokku annaks põlevkivisektorile uue võimaluse. Ma arvan, et Eesti jaoks ja Ida-Virumaa jaoks on hästi oluline teema see, et liikuda edasi põlevkivisektoris investeeringutega, see on näiteks siis kütuste väärindamise tehas, see on, ütleme siis täiendava enefit, õlitootmise tehas, mille juurde on võimalik rajada sinise vesiniku tootmise tehas ja kõigist nendest ettevõtetest välja korrata siis CO kaks ja kasutada teda ära taimekasvatuses. Süsihappegaasitehase idee otstarbekuses kahtleb aga Eestimaa looduse fond, räägib fondi kliimaekspert Piret Väinsalu. Tegemist on ikkagi praegu väga unelmate tehnoloogiaga, mis hetkel ikkagi on väga kallis ja kulukas. Ma pigem ei leia, et see oleks mõistlik raha kasutus, ta ei ole konkurentsivõimeline ikkagi võrreldes taastuvenergiaga peab olema selline suurem valiks siis erinevaid väiksemaid lahendusi ja see võib olla kokkuvõttes palju jätkusuutlikum. Teed kuusmik möönab, et tehastes toodetava süsihappegaasi hind on praegu CO ka kvoodi hinnast kaks korda kallim kuid olukord võib ajaga muutuda. Tehnoloogia enda hind läheb täna alla ja opereerimiskulud lähevad samamoodi alla tänu sellele, et turul on väga tihedaks konkurents läinud ja selle teemaga tegelevad väga paljud ettevõtted ja tegelikult on tulemas ka Euroopa Liidu innovatsioonifondi poolt toetusmehhanismid, et CO kaks kinni püüda, puhastada ta ära ja kasutada ta millekski muuks kasulikuks. Viru Keemia Grupi tehnika direktori Meelis eldermanni sõnul on CO kahe püüdmist näiteks keemiatööstuses rakendatud juba aastakümneid. Palju raskem ja kallim on seda teha energeetikas. Samas on Viru keemia grupp innovatsioonist huvitatud ja valmis isegi kaaluma pilootseadme paigaldamist oma õlitehaste juurde. Eesti energia teatas pressiesindaja vahendusel, et idee on huvitav ja suund on õige, kuid teema on veel üsna uus ja seda on vara kommenteerida. Süsihappegaasi sidumise tehase umbkaudne maksumus on 200 miljonit eurot. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaa arengu kiirendamise ettepanekute seas on süsihappegaasi tehase rajamine Auveresse. Süsihappegaasi tehase rajamine aitaks põlevkivitööstusel kliimapöördest puhtana välja tulla. Nii arvatakse Ida-Virumaa tööstusparkides. Kliimaeksperdi hinnangul on tegemist unelmate tehnoloogiaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPraegu panevad paljud vanemad oma lapse lasteaia järjekorda õige pea pärast sündimist. Sellele vaatamata oli 2020. aasta septembris üle 2000 lapse, kellele omavalitsus lasteaia kohta anda ei suutnud. Värske eelnõu järgi peaks omavalitsus lasteaiakoha tagama kaks kuud pärast avalduse saamist. Haridus ja teadusministeeriumi alushariduse valdkonna juht Triin Ross märgib, et vanema esimene eelistus ei pruugi siiski täituda. Siis peab omavalitsusüksus tegema vanemale koheselt ka siis nii-öelda sellise alternatiivse koha pakkumise võttes seejuures arvesse lapse elukoha lähedust lasteaiale ja pere teise lapse käimise samas lasteaias. Lasteaiakohtade puudust ainuüksi tähtajad siiski ei lahenda, omavalitsustel tuleb ka seaduses pandud nõudeid täitma hakata. Ehk et nad võiksid ikkagi siis oma piirkonnas munitsipaallastekohtade puudumisel tagada koha siis kas eralasteaias või lapsehoius ja selleks, et mitte võib-olla tehagi selliseid väga suuri ja ulatuslikke investeeringuid taristusse, siis oma lasteaiavõrgu planeerimisel oleks juba eos tarvilik kaasata just nimelt seda erasektoris. Eelnõu kõige suurem sisuline muudatus puudutab lapsehoide, millele riigil on oluliselt vähem nõudeid kui lasteaedadele. Praegu vaadatakse lapsehoidu kui sotsiaalteenust, kuhu vanem võib panna igas vanuses lapse. Eelnõu järgi saaks lapsehoidjaridussüsteemi osaks ning need oleks mõeldud pooleteist kuni kolme aastastele lastele. Ma usun, et see muudatus toob kaasa ka just nimelt sellise kvalitatiivse arengu lapsehoidude tegevuse eelnõu kohaselt on siis lapsehoidudel edaspidi kohustus riikliku õppekava alusel toetada laste üldoskuste arengut. Õppekava eelnõu järgi suudab kolmeaastane laps muuhulgas järgida lihtsamaid mängureegleid, tunneb huvi maailma vastu, loob sõprussuhteid, jagab mõnikord teistega oma asju ja tuleb toime vanemate eemalolekuga. Alushariduse uut eelnõu on ette valmistatud üle viie aasta, selle varasemas versioonis seati lapsehoidudele senisest oluliselt rangemaid nõudmisi. Lapsehoidude personalilt oodati paremat haridust ja hoidudelt endalt paremaid ruumitingimusi. Triin Rassi sõnul tuleb arvestada lapsehoidude valmisolekut. Me tahtsime väga vältida olukorda, kus me oleksid pidanud väga suur hulk lapsehoidusid, oma uksed sulgema ja teades täna, kuidas meil on tegelikult piirkondi, kus meil on väga lapsehoidusi vaja, et selleks, et vanem saaks tõesti minna tööle ja ta teaks, et tema laps on hoitud ja kaitstud, siis me seda muudatust kindlasti kaasa ei tahtnud tuua me võtamegi nii-öelda väikeste sammude kaupa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hoidudes tuleks järgida riiklikku õppekava ja hoolitseda, et alla kolmeaastased saaks arengukavas ette nähtud oskused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPandeemia puhkemine 2020. aasta kevadel tähendas ärireiside arvu suurt langust. Nii katkes ka ärireisijatest sõltuv lennuühendus Helsingi ja Tartu vahel. Kaks aastat hiljem ehk see kevad loodetakse ühendus taastada, selgitab Tallinna lennujaama aktsiaseltsi kommertsjuht Eero Pärgmäe. Lennud Tartu Helsingi vahel hakkavad toimuma viis korda nädalas. Esmaspäev, kolmapäev ja reedel on tegemist õhtuse lendudega nii kella üheksa paiku ja teisipäev, neljapäev on tegemist hommikuste lendudega. Need lennud algavad ja lõpevad Helsingis ehk siis lennuk Tartus ööbima praegu ei jää. Tänane lennugraafik hakkab väga palju sõltuma ka Finnairi enda Helsingi graafikust. Ja seoses Aasia lendude vähenemisega on ka Finnair muutnud oma lennugraafikut Helsingis. Ehk siis teisipäeval ja neljapäeval. Hommikune lend peaks ühenduma Finnairi Euroopa võrgustikuga. Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on lennuühendus Helsingiga tähtis ettevõtjatele ja Tartu Ülikoolile. Just nende huvi tõttu lendas varem lennuk välja varahommikul ja naases Tartusse pärast südaööd. Edaspidi väljub lennuk Tartust õhtul kella üheksa paiku või enne kella ühtteist päeval. Kuivõrd tegemist on suvega ja suvegraafikuga peamiselt kevade suvegraafikuga, siis Finnair lisas siia juurde ka turistid, mille poolt me loomulikult oleme, sellepärast et turismisektor väga hädasti vajab turiste. Nii et praegu ta on nii-öelda kirik keset küla, et ta võiks lahendada kõigi nende suuremate sihtrühmade vajadusi nii ettevõtjate kui ka turistide omi. Kuigi täpne summa pole veel kokku lepitud, jätkab Tartu linnavalitsus lennuliini toetamist kuni 300000 euroga aastas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Finnair taastab Tartu-Helsingi lennühenduse tuleva aasta 28. märtsil. 70 istekohaline lennuk väljub Tartust igal tööpäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõige rohkem saadakse Estonia teatrisse valijamehi Tallinn, kellel ainsana on 10 esindajat. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart sõnul oodatakse eelkõige, et Riigikogu teeks otsuse ära kuid valijameeste kogukorral jaotataks saadikud proportsionaalselt. See on nii traditsioon kui ka valem, et ikkagi lähtuvalt volikogu koosseisus. Tallinna esinduses peavad olema esindatud kõik erakonnad kes on volikogus esindatud. Tartu linn saadaks presidenti valima neli valijameest, linnapea Urmas Klaasi sõnul neil veel jaotuse suhtes otsust pole, kuid linn peab olema esindatud väärikalt. Tema sõnul on aga probleemiks see, et kohalike omavalitsuste esindajate hulk valijameeste kogus haldusreformi ga vähenes. Kui presidendivalimiste korda edaspidi muuta soovitakse, siis tuleks klaasi hinnangul parandada ka see viga. Ma usun, et nüüd, kui president on valitud, siis tuleb ka need mõtted ikkagi seadusepügalateks vormida ja siis ka vastu võtta, et sellist presidendivalimiste Ümber käivad, et segadust sõna otseses mõttes vältida. Ent suuremate omavalitsustega võrreldes on eriti keerulises seisus väiksemad vallad, näiteks Saaremaal on valimiskogus vaid kaks valijameest, nende jaotamine proportsionaalselt saaks vallavolikogu esimehe Jaanus Tamkivi sõnul olema ülikeeruline. Kui muud kokkulepet ei saavutata, siis ilmselt juhtub see, et iga fraktsioon hääletab nende häältega, mis tal on oma esindajad ja kes saab kaks rohkem hääli saanud kandidaati, siis ilmselt saavad valijameesteks, mis muud. Ka Tamkivi sõnul vajab süsteem muutust, sest suuremad omavalitsused on praegu selgelt ala esindatud. Seda süsteemi tuleks kindlasti muuta ja sellest oli ka juttu pärast haldusreformi, et kui see haldusreform on läbi viidud, siis kindlasti on üks teema ka see, et kui on valijameeste kokku kutsumine, et siis tuleks Neid proportsiooni vaadata, neid otsuseid tuleks uuesti teha ja see pidi siis tehtama koos presidendi valimisseaduse muutmisega, aga nagu me teame, need asjad on tegemata. Nüüd me oleme samas seisus ikkagi, kus eelmine kord",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi presidendivalimised toimuvad nädala pärast Riigikogus, valmistuvad omavalitsused ka valijameestekoguks. Osa omavalitsusjuhtide hinnangul tuleks valijameeste jaotumises teha muudatusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVabaerakonna esinduskogu võttis vastu poliitilise avalduse, milles tõdetakse, et Eesti demokraatia on umbe jooksnud või meie vabas riigis ei kuulu juba ammu enam rahvale vaid kartellierakondade juhtkondadele. Erakonna aseesimees Märt Läänemets ütleb, et vabaerakond soovib Eestis taas avada poliitilise konkurentsi. Viimastel riigikogu valimistel üle 50000 hääle, mida valijad andsid neile erakondadele, mis sisse ei saanud, need on varastatud, sest need jagati ära ju võitjate erakondade vahel. Valimisseadust tuleb muuta künniste alandada, et valijate tahe saaks esindatud. Vaba erakonda häirib ka apteegireformi ümber toimuv Märt Läänemets. See on selge, et see on sisse ostetud reformi kava, et hulgimüüjad tahavad oma monopoli säilitada, aga põhiline ju on see, et avada vaba konkurents ravimite turul, mis oleks siis reguleerib hinnad ja kõik, et see jääb nagu asja varju ja noh, ka see teise pensionisamba asi, eks ole, me oleme selle poolt, et seda tulireformide oli meie valimisprogrammis ka, aga see olukord on lastud sinnani minna, et suured pangad, investeerimisfirmad kasutavad meie inimeste raha, see on halb ja see on sellepärast, et jällegi ei ole sellele põhituumale varem tähelepanu juhitud. Vabaerakonna esimees Heiki Lill ütleb, et erakonna liikmete arv on langenud kriitilise piirini. Üks lahendus on ühineda mõne väikeparteiga, ent kohalikel valimistel võiks vabaerakond mõnega neist kandideerida. Ühisnimekirjas. Kutsume üles inimesi liituma vabaerakonnaga, uurime teiste erakondade, mida nemad teevad, need, kes jäid allapoole valimiskünnist viimastel valimistel ja võimalusel otsime ka koostööd. Jutt on siis millistest erakondadest. Viimasel üldkogul, mis meil oli, oli meil siis külas rohelised, nendega oleme pidanud põgusaid läbirääkimisi, mida nemad asjast arvavad. Missuguseid koostööpunkte võiks teha, siis oleme viimasel ajal suhelnud ka elurikkuserakonnad ja otsinud ühispunkte ja kui hästi läheb, siis hakkame võib-olla näiteks esimeste linnukestena kohalike omavalitsuste valimistel koos kandideerima. Millised järgmised sammud võivad olla alati võib lõpetada tegevuse. Alati võib liituda. Alati võib kutsuda kedagi teist endaga liituma ja alati võib ühineda kellegagi. Kõik kaardid on laual. Miks see vabaerakonnast viimasel ajal nii vähe kuulda on? Kahjuks on maad võtnud matsluse kultuur, kes suudab kõvemini peeretada selle hääl ka meediasse. Paisku ja mõistlikke argumente sealjuures ei arvestatagi. Võib-olla see on Eesti ühiskonnas väga suur probleem ja see tegelikult hakkab Eesti arengut takistama. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabaerakond on pidanud kõnelusi nii erakonnaga Eestimaa Rohelised kui ka Elurikkuse Erakonnaga, et järgmistel kohalikel valmistel kandideerida ühises nimekirjas, kuid kõne alla võib tulla ka ühinemine. Samuti on Vabaerakonnal plaanis algatada kõnelusi teiste Riigikogus esindamata parteidega, nii otsustati täna Mäos toimunud Vabaerakonna esinduskogul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nDetsembrikuu tööinspektsioonis tähendab rohkem päringuid pühadeaegsete töötundide ja tasu kohta, ütles tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Sandra kuus. Kuidas ja kas peab riigipühal töötama, kas selle eest tuleb lisatasu maksta ja millised on need lühendatud tööpäevad? Riigipühadel töötamise eest tuleb maksta kahekordset töötasu ja lühendatud tööpäevad on detsembris 23. ja 31. detsember. Tööpäevade lühendamine on kohustuslik. Tööandjad tahavad tihtipeale teada, et kui tööpäeva ei ole võimalik lühendada et kuidas seda siis teha? Selle jaoks tulebki siis saavutada kokkulepe töötajaga. Vaktsineerimise kohta küsitakse tunduvalt vähem kui varem. Kuusi hinnangul on inimesed muutunud teadlikumaks. Üldine soovitus on siis see, et kui on vaktsineerimine töökohal kohustuslik, mis on siis tulnud läbi riskianalüüsi, muid meetmeid ei saa kasutusele võtta ehk tööd ei ole võimalik ümber korraldada töötaja ei vaktsineeri ennast, siis töösuhte saab üles öelda erakorraliselt töökohale sobimatuse tõttu, mis on siis töölepingu seaduse paragrahv 88 lõige üks punkt kaks. Et sellel alusel saab töötaja taotleda ka töötuskindlustushüvitist? Endiselt küsitakse palju ka koondamiste kohta ning alati uuritakse, kuidas nõuda saamata jäänud töötasu või lõpparvet. See on kahjuks probleem, mis, ma arvan, ei kao ära. Töötajad on küll teadlikumad, et saab pöörduda nii töövaidluskomisjoni kui kohtusse, aga see protsess võib tunduda pikk ja keeruline. Samas, kui meie poole pöörduda sellise murega, et tööandja pole töötasu või lõpparet maksnud siis selle töövaidluskomisjoni avalduse täitmine on igal juhul lihtsam. Tööinspektsiooni nõustamisjuristide ja konsultantide poole saab siis pöörduda tööpäeviti meie infotelefoni teel 646000 ja kõigil muul aegadel saab pöörduda meie poole e-kirja teel. Jurist Ateipee.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tööinspektsiooni pöördutakse endiselt koroonaviiruse vastu vaktsineerimise teemadel, kuid domineerivaks on taas muutunud küsimused, mis on pidevalt töötajates ja tööandjates segadust tekitanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud aasta märtsis, pärast pikka idee konkurssi kuulutas Tartu linnavalitsus, et sadama kvartal saab endale uue näo. Praegu on seal Tartu avaturg, sadamateater ja üsna ilmetu kontorihoone, aga kõige rohkem on kvartalis lohutu halli park, misplatsi, sestap pakkuski ideekonkursi võidutöö oodatud muutust juhtus avaturg, nik teater peaks kolima rohkem jalakäijate silla ligi osaliselt tänasele osaühingu iga investeeringud maale iga omakorda saaks endale selle maa, mis jääb vabaks senistest turuputkadest. Ettevõte võiks kvartalisse ehitada kaheksa nelja kuni kuue korruselist äri ja eluhoonet ja kogu kvartalit ääristaks lai ja kutsuv promenaad. Hea äriplaan tühja ootamist ei taha ning sestap kirjutas iga juba läinud aasta mais, et linn võiks alustada kvartali detailplaneeringuga. Linn omakorda küsis sisendit turult ja siis jäi kõik seisma. Tartu abilinnapea Reno Laidre selgitab, et nõnda mahukas detailplaneering pole ainult ruumi dokument. See peaks ära kirjeldama ka kõik kohustused ja riskid ehk mida ja millal teeb linn, mida ja millal erafirma tänavu sügisel pärast iga mitmekordset küsimist võtsid linn ja turg end kokku ja terve hulga koosolekute järel sündis arusaam, et asi on rahas, räägib Tartu turu juhatuse esimees Rene Kiis. Kui me vaatame avaturgu, siis hetkel otsest vajadust avaturgu nii-öelda liigutada ei ole vaja ja sellepärast, kui see vajadus nagu kellelgi tekib, siis tuleb seda arutada, et mis see siis maksab ja kes seda maksab. Hetkeseisuga turul seda investeeringut võimalik teha ei ole. Reno Laidre lisab, et asju, mida tuleks kellelgi kinni maksta, on tegelikult rohkemgi. Selle piirkonna väljaarendamisel me ei räägi mitte ainult turu ümberkolimisest, me ei räägi mitte ainult soola tänava pikendusest, vaid tegelikult on vajalik välja ehitada ka Emajõeäärne kaldapromenaat ajalooline puu tänav ja, ja kui me vaatame neid mahte teenuste osas, mis siin piirkonnas paiknevad, siis ka töös ette nähtud parkimismaja on küsimus, mis kohe kerkib. Kui palju kõik maksaks ja praegu vist keegi. Ühtlasi kinnita Laidrel, et kõik investeeringud tuleks kigal teha. Võib-olla jääb osa ikkagi linna kanda? Meil on eelnõusid kirjutatud päris mitmes variandis valmis ja me oleme lähiajal nendega uuesti linnavalitsuses minema seisukohta kujundamas, ja kui sünnib kokkulepe, siis me küsime ka kigalt veel korra sisendit, et milline on tema valmisolek panustada. Avaturu puhul on Laidre sõnul ka võimalus, et selle kolimist täpsemini uue turu ehitamist ei peagi linn ega kiki kinni maksma. Üks võimalus on otsida uuele hoonele eraomanik, kes turu omakorda rendile võtaks. See konkurss võimaldab ju hoonestada seda ala mitmekorruselise hoonega ja üks asi on piirkonnas pidada avaturgu rahuldada need nõudlused vajadused pinna osas, aga ka teine võimalus on sinna tuua mingit lisandväärtust juurde.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnal tuleb otsustada, kes ja kuidas maksab kinni avaturu kolimise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi Euroopa komisjon näinuks täna meeleldi kohustuslike pagulaskvootide heakskiitmist, on lõhed liikmesriikide hoiakute vahel kaugelt liiga suured, et varjupaigataotlejate ümberpaigutamise otsus võiks kiirelt sündida. Poola, Tšehhi, Ungari, Balti riigid ja Hispaania on selgelt öelnud, et nad kohustuslikke kvoote ei toeta. Komisjoni lähenemist soosivad Itaalia, Kreeka, Saksamaa, Austria ja Rootsi. Saksamaa siseminister märkis, et tugeva immigratsioonisurve all kannatav Itaalia peaks kriisis näitama üles suuremat vastutust. Viimastel kuudel on tuhanded registreerimata immigrandid Itaaliast illegaalidena põhja poole liikunud. Saksamaa siseminister Toomas Demaisier. Oleme valmis Itaaliat ja Kreekat oluliselt aitama administratiivselt immigrantide registreerimisel oleme samuti valmis osalema inimeste ümberpaigutamisel Euroopas. Aga see ümberpaigutamine peaks keskenduma neile, kel on tõeline perspektiiv siia jääda. Need, kes tulevad Euroopasse majanduslikel põhjustel, peavad jääma Itaaliasse ja Kreekasse ja sealt tuleb nad oma koduriikidesse tagasi saata, ütles Saksamaa siseminister. Siseminister Hanno Pevkur ütles, et ministrid said täna Euroopa komisjonile esitada oma seisukohad ja Eesti seda võimalust kasutas. Meie kohustuslik kvoote ei toeta ja soovime leida lahendusi seeläbi, et me oleme valmis panustama vabatahtlikult. Nii erinevad liikmesriigid pöörasid erinevatele asjadele tähelepanu, nii näiteks Rootsi ütles, et nendel ei ole nii-öelda komisjoni poolt ette pandud numbriga probleemi, sellepärast nad ju võtavad nädalas rohkem, kui komisjon neile kahe nädala või kahe aasta peale ette on näinud, nii et erinevate riikide riikidel erinevad mured. Euroopa komisjon on senises läbirääkimiste faasis olnud väga jäik ja pole oma ettepanekutest olnud nõus taganema. Kas täna võrsus mingisugune kompromiss, ettepanek, mida reaalselt võiks arutada, millega liikmesriigid oleksid nõus? Komisjoni volinik ei nii-öelda lauaringi kokkuvõttes ei öelnud, et nüüd võiks olla see kompromiss. Ta võttis meie erinevate riikide seisukohad teadmiseks ja eks nüüd siis komisjon sisemiselt saab arutada, et kas 25.-ks 26.-ks juuniks, kui toimub Euroopa ülemkogu, kas selleks ajaks tullakse välja mingi kompromissettepanekuga või mitte. Kuidas suhtuti Eesti ettepanekusse, meie number on umbes 10 korda väiksem kui see, mida komisjon Eestilt näha tahtis. Kas need käärid natuke liiga suured? Ei. Me ei laskunud nii-öelda numbri debatti, vaid me rääkisime põhimõtetest ja, ja Eesti rääkis ka oma põhimõttest ehk lähtuda proportsioonist. Kui suur on Eesti võrreldes Euroopa Liiduga? Rändekriisi arutelu jätkub 25. juunil, kui Brüsselis kogunevad Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid. Tõenäoliselt jätkuvad kõnelused seejärel siseministrite tasemel taas üheksandal juulil Luksemburgis. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Luksemburg.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu siseministrid ei jõudnud Luksemburgis kokkuleppele, kuidas lahendada rändekriisi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHallu hallu siin Tallinn lainel 296,15 meetrit ja Tartu lainel 285 meetrit. Nii kõlas täna Egon Nuteri esituses legendaarne raadio hääl Felix Moor. 24. veebruaril 1928 kõlas aga raadios esimene kuuldemäng August Tammani koidikul. Seda päeva loetakse gi raadioteatri sünnihetkeks täna, 75 aastat hiljem võib öelda, et raadioteater on elanud üle paremaid ja raskemaid aegu. Kuidas hindab praegust aega teatri peanäitejuht Tamur Tohver? Praegu on üks huvitavamaid aegu, et ühest küljest on meil vähe raha uudislavastuste tegemiseks, aga teisest küljest me oleme laienenud. Me oleme arendanud oma tegevust näiteks koolituse suunas nii keskastme üldhariduskoolide baasil kui ka professionaalidele näitlejatele-lavastajatele. Me oleme jõudnud kahe aasta jooksul anda välja kaks raamatut. Teisest küljest me oleme jõudnud nendel rasketel aegadel siiski toota klassikalise väärtusega kuuldemänge, nii et arvamust, et raadio teater on väljasuremisle määratud, no põhimõtteliselt, kui ringhäälingud Euroopas levima hakkasid, siis nad maksid teatritele dotatsiooni, sest arvati, et keegi ei hakka enam teatris käima, sest raadio on nii mugav. Ma julgen öelda, et hoolimata kõigest trükitakse siiamaani ajalehti, täpselt samamoodi on mõtet ka teha kuuldemängu. Raadioteatri väikesest eelarvest hoolimata on kavas sel aastal tuua välja mitu uuslavastust, nende hulgas ka üks raadioooper, üks sari, kuuldemäng 13, kuni kuueteistaastastele ja muud põnevat staažikal kuuldemängunäitlejal Tõnu Aaval oli täna ka isiklik raadioteatri juubel. Nimelt sai tal täna 50 aastat kuuldemängudes mängimisest. See oli Levkassili romaani Mu kallid poisid järgi tehtud kuuldemäng, Satonski vaprad komandosed ja minul oli seal pearoll, mina olin pisike poiss, mängisin kapi Puto ja see oli mulle õudne elamus. Mulle meeldib see, et, et see kujutlusvõim ma, et see tekib meil endil ennem ja ma täiesti usun seda, et me räägime vaataja silmale kuigi tegelikult kõrval, aga selle tõttu kaudu ka silmale. Ja see on kõige toredam, et tema loob enda kujutluspildis selle miljöö vastavalt iseenda eelharidusele ja maitsele ja fantaasiale. Ja see on sageli palju rikkam kui see, mida me näeme. Ka Anu lamp on kuuldemängu ja järjejutu kuulajatele tuttav hääl. Raadiotöö annab kindlasti selle võimaluse, seda, mida sa oma sisekõrvas kuuled seda kontrollida, kuidas see tegelikkuses kõlab, tähendab, ta õpetab oma häält rohkem kasutama, et see on niisugune.",
"role": "user"
},
{
"content": "Raadioteater sai 75-aastaseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPäästjad tõstsid täna varahommikul merepõhjast üles helikopteri vraki, mis oli seal lebanud kolmapäeval umbes kella ühest. Siis juhtus õnnetus Copterline'i lennumasinaga 14 inimesega pardal. Esimene sukeldumine algas kell kaks. Null üheksa ja vrakk oli pinnal kell kaheksa, 47. Seejärel viidi see Tallinna lennuväljal asuvasse angaari uurimise läbiviimiseks majandusministeriumis moodustatud kopteriõnnetuse uurimise. Komisjon vaatas vraki esmakordselt üle ja asus pressile infot jagama kell veerand kolm pärastlõunal. Majandus ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar. Põhimõtteliselt on kopter ühes tükis, saba osa on kere küljes, kuigi ta on murdunud ilmselt vastu vett põrkudes. Rootori labad on eraldunud, aga Rumm on suhteliselt heas korras. Eraldunud on saba rootor. Piloodi parempoolne, purunenud aken on purunenud tugevamini, kui paistis esialgu välja selle pildi pealt, mida merepõhjast vaadati. Pilootidel on rihmad lahti, vajavad selgelt uurimist. Üldiselt komisjoni tähelepanek või seisukoht on niisugune, et niisuguse esialgse vaatluse käigus ilmselgelt õnnetuse põhjust komisjoni liikmete poolt ei tuvastatud. Nüüd edasisest asjade käigust. Uurimine algab, uuritakse iga helikopteri osa eraldi. Pardaandmete salvesti võetakse tõsise uurimise alla, see on siis must kast. Esimene esialgne aruanne loodetakse 10.-ks septembriks esitada, aga lõpparuandeni läheb aega umbes aasta. Minister täpsustas, et kopteri parempoolse akna juures istus piloot, kelle surnukeha pole veel leitud. See on see piloodipoolne parempoolne aken, jah, võib-olla on kadunud sealt tood, aga võib-olla ka mitte ka selles suhtes me ei tahaks järeldusi teha, aga me ütleme, et kui võrrelda esialgse sonaripildiga ja nüüd hiljem, siis me näeme, et selle akna kahjustus on märksa suurem, kui esialgu. Ekspertidele paistis. Uurimiskomisjoni esimees Taivo Kivistik üktles, et vrakist kätte saadud must kast saadetakse põhjalikumaks uurimiseks USA-sse. Põhimõtteliselt on otsustatud must kast nii-öelda lahti kodeerida Ameerika Ühendriikides nende pädeva asutuse poolt National Transpatation Savet pool, kellel on vastavad kogemused, sest tõesti Eestil ja teadaolevalt ka Soomel niisugused võimalused puuduvad. Kopteriõnnetuse uurimiskomisjoni aseesimees Tõnu Ader kinnitas, et ei usu kahtlusi, et ühe piloodi kaotasid ära tuukrid, kes tõid surnukehasid pinnale. Avalikkusele teatati mäletatavasti esimeste Soome tuukrite sukeldumiste järel neljapäeval, et lennumasina vrakis on kõik hukkunud. See, et puudu on üks meeskonna liikmetest, sai teatavaks alles järgmise päeva keskpäevaks, kui töö oli üle võtnud Eesti tuukrite vahetus. Millal ikkagi selgus Eesti ametivõimudele, et vrakis ei ole ühte hukkunut? Tõnu Ader. Lennuõnnetusega seotud tööd jagunesid kõigepealt päästetöödeks ja siis juba õhusõiduki veest väljatoomiseks tõstetöödeks. Päästetööde koordineerimine ja korraldamine on siseministeeriumi haldusalas ja neid juhtis. Piirivalveamet ei olnud uurimiskomisjonil otsest ülesannet tegeleda päästetöödega kuid ometi oli päästetööde juures meie esindaja vahetevahel ka kaks või kolm. Seetõttu tuligi informatsioon minule otse meie esindaja kaudu piirivalveametis. Härra Toomas Toomas Kasemaa ütles reede hommikul. See oli hetkel, kui oli üles tõstetud 11 isikut pinnale tõstetud, et ilmselt on üks kopteris viibinu puudu, et ka meil üsna loomulikult tekkis küsimus, kas kõik on pardal, kuid selge oli see, et säärastes tingimustes niisugust hukkunute kehade lugemist läbi viia võimalik ei olnud ja seepärast ei saanudki täpset arvu enne teada enne kui olid avatud reisijate ruumi. Tähendab salongiuks ja oli võimalik enam hukkunuid eest ära tuua, kui oli otsustatud uks mingisuguste tööriistadega ehk jõuvõttega lahti murda. Reisijate salongi ust oli järjekorras Eesti tuukrid. See toimus siis neljapäeva õhtul. Just. Aderi sõnul näitab kopteri vraki esmane vaatlus, et lennumasin ei kukkunud merre mitte täis kiirusel, vaid piloodid suutsid enne kokkupõrget merega kopteri kiirust oluliselt vähendada. Ta lisas, et lennumasina avarii batoonid küll avanesid kokkupõrkel merega, kuid seni teadmata põhjustel ei aktiviseerinud ehk ei täitunud õhuga. Seega jäi ära ka võimalus, et batoonid täitunuks õhuga ja kopteri jäänuks veepinnale hõlma. Uurijad nii Eestist, Soomest, Norrast kui ka USAst ei välista ühtegi versiooni välja arvatud halb ilm, mis kindlasti õnnetust ei põhjustanud. Veel kord. Taivo Kivistik. Komisjoni juhina ma ei saa välistada võimalust, et leitakse midagi, mis viitab terrorismile. Isiklikult ma kinnitan, et siiamaani minu teada keegi midagi sellist leidnud ei ole ja vaadanud seda vrakki ka mina terrorismivarianti ei usu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna lahel kukkus alla Copterline'i helikopter. Helikopterivrakk toodi pinnale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänased presidendivalimiste esimese vooru tulemused vastasid üldiselt ootustele, aga ainult üldiselt. Valimiskomisjoni esimees Meelis Eerik luges need ette. Vabariigi valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud. Valijate nimekirja kantud riigikogu liikmete arv 101 hääletamissedeli saanud riigikogu liikmete arv 99 hääletamisest osa võtnud riigikogu liikmete arv 99, kehtetute hääletamissedelite arv. Null ristiga märgistamata hääletamissedelite arv kaheksa vabariigi presidendi kandidaatidele antud häälte arv Allar Jõks 25, Eiki Nestor 40, Mailis Reps 26. Täpselt ootustele vastas Mailis Repsile antud häälte arv, 27-st esitajast oli kohal 26 ja 26 häält. Reps ka sai. Kõige enam hääli sai Eiki Nestor, kuid tegelikult oli see pettumus, sest neid hääli oleks pidanud olema 45, mitte 40, kes oma hääle andmata jättis. Sotside fraktsiooni juht Andres Anvelt arvab nii. No ma arvan, et need on Reformierakonna hääled, siin ei üldse mingit kahtlustki ja Eiki Nestor ise. No hääletus on salajane, mina hääletasin iseenda poolt, ma arvan, mu 14 fraktsioonikaaslast ka kõik. Aga ega jah selline hääletustulemus usaldust ei suurenda, see on küll õige. Ka Reformierakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas nentis, et tänase hääletusega ei halvenenud mitte ainult nestori tulemus, vaid halvenesid ka Siim Kallase ja Marina kaljuranna võimalused osutuda valituks, sest koondada hääli ükskõik kelle taha saab nüüd olema raskem. Allar Jõksiga oli vastupidi, tema sai rohkem hääli kui oodati. Jõksi esitas 21 saadikut, hääli tuli 25, mis oli pooldajatele kahtlemata meeldiv üllatus. Ilmselt olid need siis potentsiaalsed nestori hääled, mis kohta vahetasid, sest EKRE liikmed kinnitavad, et nemad jätsid valimissedelit tühjaks. Homme kõik jätkub. Kandidaatide uuesti registreerimiseks esitamine algab kell kaheksa kell 12 algab teine hääletusvoor. Keskerakond kinnitab, et jääb Mailis Repsi taha, nende allkirjad on koos, nemad ise kedagi teist toetada ei kavatse. Fraktsiooni juht Kadri Simson. Ma olen viimastel kuudel kohtunud kõigi presidendikandidaatidega kõnelenud ka nende toetajatega, aga samamoodi nagu minu käest on küsitud toetust Kallasele, olen mina alati küsinud toetust Mailis Repsile. Ma olen saanud vastuse paljude käest, et Mailis Reps oleks ka nende jaoks paremuselt teine kandidaat. Nad võivad ta kaaluda, kui nende esimene kandidaat enam valimisnimekirjas ei ole. Sotsid ütlevad, et tänane tulemus ei muuda nende toetust Siim Kallasele, ka nende 45 allkirja on koos. Taavi Rõivas. Ettearvamatust on veel päris palju ja sellise igavese optimistina ma siiski loodan, et kõik siia kogunevad riigikogu liikmed tegelikult mõistavad seda vastutust, mis neil on ja, ja sel hetkel, kui kolmandas voorus on kaks kandidaati ja nii mõnegi jaoks ei ole seal seda esimest eelistust, et siis mitte ei minda iga hinna eest valimisi läbi kukutama vaid et siis parlamendisaadikud, kui nad on üksi seal boksis selle sedeliga, siis nad mõtlevad Eesti vabariigile ja mõtlevad sellele, et kes oleks hea president Eestile. Veidi aega tagasi saabus teade, et ka IRL ja vabaerakond on taas kogunud oma allkirjad Allar Jõksi uuesti esitamiseks. Ja nüüd on meil otseühendus Allar Jõksiga. Olite üsna skeptiline esialgu, et kas kandideerida teises voorus või mitte, nüüd olete ikkagi otsustanud. Ja tere ka raadiokuulajatele pärast seda, kui on toimunud kohtumised vabaerakonna ja IRL-iga siis on praegu selge seisukoht, et teises voorus kandideerida heas põhiseaduslikus vaimus. Ja tänane edu, seda võib ju eduks nimetada, aitas sellele ilmselt kaasa. Ma olen korduvalt täna öelnud, et selle nõndanimetatud algkõrguse olen ma ületanud ja praegu tuleb ületada siis homne homne kõrgus ja esineda nii hästi kui kui võimalik. No on variante, õnnestub Mailis Repsi edestada, esialgu on ainult üks hääl vahet. Jah, see on teoreetiline võimalus, aga ma siin mingisuguseid mingisuguseid prognoosi ei tee. Ma proovin homme esineda nii hästi kui võimalik ja loodan, et see toetus on piisav.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu esimeses hääletusvoorus jäi president valimata. Salajasel hääletusel kogus 40 häält sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna esitatud kandidaat Eiki Nestor. Keskerakonna kandidaat Mailis Reps sai 26 häält ning IRL-i ja Vabaerakonna kandidaat Allar Jõks 25 häält. Tühjaks jäetud sedeleid oli 8.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nToompea loss on jälle rahvarohke. Riigikogu alustab täna uut tööaastat. On põnev kuulata, milliste sõnadega avavad poliithooaja president Kersti Kaljulaid ja riigikogu esimees Enn Põlluaas EKREst, et kui palju on nende kõnedes ühist ja kui palju erinevat. Pealtnäha pole parlamendis midagi muutunud. Valitsusliidus on endiselt Keskerakond, EKRE ja Isamaa opositsioonipinkidel istuvad Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid. Ent pinget saab olema rohkem. Presidendivalimisteni on vähem kui aasta ja kohalike valimisteni veidi üle aasta. Nii on paljud sisepoliitilised otsused, mida aasta jooksul näeme mõeldud valijate püüdmiseks. Mõned märksõnad. Kõigepealt peab parlament otsustama, mida teha riigireformiga. Valitsus esitas juba kevadel riigikogu otsuse eelnõu riigireformi elluviimisest, millele võib muudatusettepanekuid esitada täna õhtuni. Kogu see arutelu peaks näitama, kas parlament suudab vastata riigikontrolöri Janar Holmi elementaarse küsimusele, millist riiki me saame ja tahame ülal pidada. Varsti peaks riigikogusse jõudma järgmise aasta riigieelarve. Koroonakriisi on tasandatud laenurahaga ja saab näha, kas seda jätkub ka valimistel meeldida tahtmise kinnimaksmiseks näiteks erakorraliseks pensionitõusuks, mis on Keskerakonna põhiline valimislubadus. Peagi selgub pensionireformi saatus, kus riigikohus ütleb, kas õigus on teist sammast lammutaval valitsusel või selle vetostanud presidendil. Ja üks presidendi veto on veel. Riigikogu arutas välisteenistuse seadus, mille riigipea lükkas tagasi, sest see annab sotsiaalsed tagatised küll diplomaadi abikaasale, aga mitte kooseluseaduse järgi registreeritud elukaaslasele. Huvitavaks võib osutada ka parlamentaarne arutelu töö ja õpirände karmistamise üle. Koalitsiooni sisekokkuleppele toetudes kirjutas EKRE aseesimehe Mart, et Helme juhitud siseministeerium, välismaalaste seadusemuudatused valmis. Kas need jäävad ka riigikogus püsima? Saame näha, nagu näeme sedagi, milline saatus ootab koalitsioonilepingu punkti, mille järgi peaks koos järgmise aasta kohalike valimistega korraldama rahvahääletuse. Kas lisada põhiseaduse se, et abielu on mehe ja naise vaheline liit, Keskerakond ja ilmselt ka Isamaa otsivad võimalusi, kuidas jätta kohalikele valimistele kohalikud teemad ning mitte muuta neid maailmavaateliseks referendumiks. Ja siis muidugi Keskerakonna tagant tõugatud seaduseelnõu, mis peaks likvideerima parlamendiparteide esindajatest koosneva erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ja andma selle ülesanded riigikontrollile. Olukorras, kus Isamaa on kõhklev või pigem vastu, ei ole kindel, et see eelnõu ka seaduseks saab. Niisiis parlamendi uus tööaasta toob meile kirgi ja sõnatorme, kas ka suuremaid muutusi poliitlaval vara öelda?",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu alustab sügisistungjärku. Poliitikatoimetaja Toomas Sildam loetleb mõned märksõnad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIda-Virumaal on kahjustatud umbes 20 ruutkilomeetrit maad. Väga paljud metsad on vee all. Väga paljud rapsi ja teraviljapõllud on hävinud ja kõige suuremad on kahjustused Kohtla ja Toila vallas. Toila vallas on lausa mitmed külad vee all. Kui suured need kahjustused tegelikult on? Vett on ikka väga palju ja konkreetselt kahjustatud on meil metsaMägara küla, kus on suvila operatiivid, see on üleni vee all ja pühajõe kallas peale asuvad. Elamud on kohe-kohe ka vee alla sattumas. Praegu on seis ka selline, et suurvesi on veel tööstusettevõtetes eritooriumil. Kurioosumitest võib öelda, et Kohtla-Järve jalgu staadion on täielikult vee all ja kardetavasti võib vesi kahjustada ka gaasitrasse. Milliseid võimalusi on selle probleemi lahendamiseks selleks vajalik spetsialistide arvamus aga mis ülevalt paistis? Üks võimalus on see, et praegu on tohutu veesurve Narva maantee Toila teelõigule ja seal on täiesti nähtav kõrguste vahe, et üks võimalus on, kui pumbata ühelt poolt teed vesi üle teisele poole, vähendades survet teele. Vastasel juhul, kui truubile vastu eba, lükkab see ees surve lihtsalt selle teetammi sealt paarist kohast minema ja ujutab kogu täiega üle teisel pool teed asuvad elamud, samas ka ülepumpamisega on sama probleem, et teisel pool teed asuvad elamud jäävad vee alla, kuna vee äravool ei ole niivõrd intensiivne. Kohtla-Järvel ja Jõhvis 100. maha poolteist augustiku normi ehk 131 millimeetrit sademeid ja augustinorm on 86 millimeetrit. Ehkki täna küll ei ole sadanud, on probleemid vee ärajuhtimisega endiselt ka Kohtla-Järve linna elumajade keldrites, mis ühele õnnetus teisele õnn või rõõm. Inimesed on saanud nautida väga ilusa palast juga ja väga ilusat juga aluajal. Eesti raadio päevakavale, aga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaal on üleujutus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHommikul jõudis ajakirjanikeni Priit Vilba avaldus veidi hiljem tema interneti pressikonverents ning pärastlõunal oli ajakirjanike ees ka aselinnapea ise. Vilba ütles, et siis otsuse tagasi astuda vastu täna hommikul, sest on aru saanud, et on äri ja võimumängudes jäänud tee peale ette mõjuvõimsatele jõududele, millest ka tema vastased rünnakud ja süüdistused. Kes need mõjuvõimsad jõud on, seda Priit Vilba eriti konkretiseerinud või õieti ükskõik, kust ta alustas, läks jutt ikka Tallinna linnapea Jüri Mõisa isikule. Oli ka jõuda oma hommikuses avalduses esitanud mõisale mitmeid avalikke küsimusi, mida võib tegelikult võtta aga süüdistustena. Küsimusele, kas Vilba süüdistab üksnes Jüri Mõisa või ka tema erakonda Isamaa liitu, vastas Priit Vilba. Vaadake, minul on tekitanud kogu aeg probleemi see adekvaatsuse probleem, et kas Isamaaliit võrdub Jüri Mõisaga ja Jüri Mõis võrdub Isamaa liiduga, eks ole, minul on jäänud mulje, et, et ei võrdu ja ma saan aru, et ka Isamaaliit on ise tunnistanud, et ta ei suuda nendes küsimustes, nagu öeldakse, linnapea ja isamaaliidu seisukohad kokku viia. Kui, kui keegi suudaks väita, et Isamaaliit ja mõis on selles mõttes identsed, siis võiks väita, et, et ma süüdistan ka Isamaaliit, aga noh, tundub, et see vist ei ole. Kommenteerides tema enda tegevuse suhtes esitatud süüdistusi, ütles aselinnapea Minu ülesanne selles lõigus, mida mina nagu haldan, oli noh, teatud poliitika läbiviimine, eks ole. Selge, et on vaja konkurentsi ühistranspordis, eks ole, selleks on vaja korraldada liinikonkurss, eksole, selleks, et saada läbipaistvaks piletite tulu laekumine kõik see kontrolli alla, selleks on vaja uut piletisüsteemi. Eks kogu see ühismitransport areneks hoopis teiste aluste ühistranspordi keskus, kui me räägime sellest plaanist, eks ole. Nii et selge, et see on tohutu huvide konfliktide rägastiks, tõesti, võib siin väita mingisuguseid möödalaskmisi mingites detailides, eks ole, aga see põhisuund on ikkagi õige olnud. Küsisin Priit Vilvalt, kuidas ta kommenteerib tänaseid samme hiljutiste särgava residentsis saavutatud Reformierakonna ja Isamaaliidu kokkulepete valguses. Tähendab, need kokkulepped olid selles mõttes mitte sisulist laadi, et, et pigem võeti noh, nimetame seda vaherahuks, et probleemid jäid kõik õhku, pigem otsustati, et ehk aeg annab arutust, aga, aga tegelikult ei tehtud mingisuguseid toiminguid nende küsimuste lahendamiseks, vaid pigem noh, mõned küsimused siin isegi eskaleerusid Priit Vilba tagasiastumine täna ei tulnud linnapea Jüri Mõisale üllatusena, kuid tema sõnul ei seisne suurim probleem Vilbas ega kogu linnavalitsuses. Linnavalitsus töötab väga hästi, meil ei ole linnavalitsuses noh, peale nüüd vilba lahkumist ma ütleksin tõesti nagu probleeme, meil pole ka tegelikult enne selliseid suuri sisulisi probleeme olnud, vaid pigem on ühe või teise töö tehnilises täitmise kvaliteedis. Aga kus on probleem, probleem on volikogus ja noh, ütleme minu probleem, minul kui koalitsiooninõukogu esimehel on suur probleem, et tähtsaid otsuseid ei saa vastu võtta ja siin peab praegu tõesti leidma mingisuguse uue lahenduse, et kuidas saaks 33 häält jälle laua taha. See probleem teravneb, sest vaadake, ilma tuleb volikogusse nüüd ja noh, on suhteliselt arvata, et ta on võrdlemisi protestivaimu täis, nii et ütleme, et me kaotame veel ühe potentsiaalse hääle, praegune koalitsioon kaotab. Me peame saama 30, kuid kolm häält tagasi volikogusse, et see on nagu probleem. Mõisa sõnul on ta seisukohal, et koalitsiooni laiendamine Keskerakonnaga on siiski parem väljavaatest, et volikogu on otsustusvõimetu ja linnajuhtimine, jääb seisma. Vilba koha abilinnapea na täidab Reformierakond. Jüri Mõis nimetas ühe võimaliku kandidaadina Urmas Paeti praegust Nõmme linnaosavalitsuse juhti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna abilinnapea Priit Vilba astus tagasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n20 kolmandas valimisjaoskonnas valitses pärastlõunal ärevus, sest oma häält oli andma tulemas president Arnold Rüütel. Jaoskonna esimehe sõnul mingeid probleeme päeva jooksul tekkinud ei olnud ja valimisosalust hindas ta päris heaks. Kui president oli oma hääle andnud, piirasid ajakirjanikud ta küsimustega sisse, kelle poolt oma hääle andis. Arnold Rüütel ei öelnud, kuid märkis, et valis eelkõige inimest, kuid samal ajal ka erakonda. Milline aga tema arvates selles suhtes üldine tendents? Ma arvan, et isikuvalimised ikkagi domineerivad veel nii, nagu meie parteid on suurel määral toetuvad isikutele ja võib-olla vähem siiski maailmavaatelistele arusaamadele, olgugi et meie parteid juba on ennast määratlenud suhteliselt ka maailmavaateliselt. Aga inimeste usaldus on ikkagi isikute vastu, mulle tundub suurem President möönis, et neil valimistel on valimisaktiivsus küll mõnevõrra suurem kui eelmistel, kuid nentis, et kahjuks on meie keskustes Tallinnas ja Tartusse kõige väiksem. Mis selle põhjuseks on, lootis ta vastust saada pärast valimisi tehtavatest analüüsidest. Presidendi hinnangut küsiti ka selle kohta, milline mõju on neil kohalike volikogu valimistel. Täiesti kindlasti avaldavad need valimised mõju järgmistele riigikogu valimistele, selles vast ei ole kahtlustki, sest et omavalitsused ju osalevad ühed suuremal, teised vähemal määral riigikogu valimistel avaldavad oma arvamust riigikogusse kandideerivate isikute suhtes ja see võib osutada küllalt oluliseks. No kõigepealt need valimised parteistusid oluliselt enam võrreldes möödunud valimistega. Valimiskampaania kohta hinnangut andes küsis president Kas siiski on vaja nii palju vahendeid kulutada valimisteks? Ma usun, et võimalik on palju lihtsamalt selgitada välja väga tublid inimesed. Ma usun ka, et liiga palju on antud võib-olla lubadusi. Need lubadused langevad suurel määral kokku, ei erine erakondade viisi. Ja ma kordan veel kord selle kõige juurde ka liialt suured, võib-olla kulutused lihtsalt propaganda ks, kõikvõimalikeks plakatiteks ja nii edasi. President Arnold Rüütli arvamust valimiskampaania kohta jagasid suuresti ka valijad, keda küsitlesin pärast seda, kui nad tulid valimisurni juurest. Eriti ei meeldi see, et nii palju pingutatakse sellega, et kõik kohad oleks ikka neid plakateid täis. Aga kas teie langetasite oma otsuse pärast seda valimiskampaaniat või oli teil juba enne otsus otsus, selge, mis te arvate, kas teid mõjutas see kampaania? Ei, ma ei ütlenud, kindlasti mitte. Ja keda teie valisite, kas te lähtusite isikust või parteist parteist põhiliselt televiisoris olen jälginud pidevalt tänavatel olen jälginud? Ei, pole viga, on see teid mõjutanud? Ei mind mõjutanud, ei ole, mul on oma kindel otsus ja ma kuulun ise ka kuhugi ja Ma tean, keda ma valin täpselt kogu aeg, nagu on olemas oma otsus. Kas selle aasta valimiskampaania oli kuidagi teistsugune varasematest? Ta võib öelda, et oli aktiivsem küll. Austa. Valja ütles, et tuli oma häält andma selleks, et elu Eestis oleks võimalikult hea, et oleks tööd, et inimesed saaksid õigel ajal palka. Ta kinnitas, et valis parteid, kuid oma otsuse tegi ta alles kohapeal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valimiste käik ja president Arnold Rüütel valimas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHiina on säärased lepped sõlminud ligi 60 riigiga. Selle leppe olemasolu on märgiks Hiina ettevõtetele, et siin tasub tegutseda ning sellel tegutsemisel on ka Hiina valitsuse heakskiit. Konkreetselt huvitab hiinlast aga Muuga sadam selle võimalused. Nimelt soovib Tallinna sadam koos Hiina ning poosadamaga rajada Muugale hiiglasliku konteinerterminali kuhu saabuks Hiina Kaup Meritsi ning siit veetakse Eesti lähiregioonidesse laiali. Suurim sihtkoht oleks muidugi Venemaa, küsisin majandus ja kommunikatsiooniministrilt Juhan Partsilt. Kas hiinlastega oli ka juttu Vene-Eesti viletsatest suhetest, mis võivad seda transiiti takistada? Seda küsimust ei olnud tõstatatud, pigem kommenteerin seda, et noh, koostöö ei ole ainult orienteeritud Venemaale või seotud Venemaa, kui me räägime kaubavoogudest või transpordi logistikaärist, et ja see on nagu üks asi, teine asi on kindlasti see, et noh, maailma majanduses niisugused administratiivsed käsud ei ole väga jätkusuutlikud. Mida me ei tea, on see, millal jätkusuutmatus välja lööb. Kui me teeme ka mingisuguseid noh, otsuseid või püüame arendada mingisuguseid uusi suundasid, siis me peame suutma mõelda võib-olla kaugemale kui noh, järgmine aasta, kolm aastat Uurisin Tallinna Sadama juhatuse esimehelt Ain Kaljurannalt, kui kaugel läbirääkimistega ollakse? No praegusel hetkel on Meil siin meie partnersadama Hiina spetsialistid, kes teevad põhjaliku turuanalüüsi kui ka tegelikult kõiki tehnilisi detaile, milline see terminal võiks ja peaks välja nägema, kuna meie nii-öelda infrastruktuuri projekteerimis tööd on praktiliselt lõppjärgus esimese etapi ehitustööd on algamas juba kohe järgmisel nädalal võib öelda, siis siis tegelikult pearõhk ongi tehniliste detailide paikapanekul. Ka Tallinna Sadama juht tunnistas, et suure konteinerterminali rajamine on toonud Eestis kaasa kriitikat. Kui me peame probleemide all silmas meritsi saabuvate konteinerite väljavedu terminalist maismaad pidi, siis noh, loomulikult kogu maismaa infrastruktuur maantee, et piiripunktid seal on probleeme, kuid olgem ausad, et et selleks hetkeks, kui see termin realiseerub sellises mahus, nagu me täna räägime, selleks hetkeks on mööda läinud kuus seitse-kaheksa aastat selle aja peal on, on kindlasti ka meie infrastruktuur oluliselt muutunud, nii et et, et ma, ma ei tahaks, et pandaks pildi peale nii-öelda tänane infrastruktuuri olukord ja siis potentsiaalne tuleviku mahtude olukord. Hiina asetranspordiminister nägi aga Tallinna Sadamal häid arenguväljavaateid. Ütles, et me usume, et Tallinna sadamas saab uue ajastu värav Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina ja Eesti sõlmisid mereveolepingu, mille tulemusel peaks Eesti kujunema regionaalseks jaotuskeskuseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti saatkond on asunud USA pealinnas Washingtonis Massa Jussetsi tänaval 1994.-st aastast räägib Eesti suursaadik USAs Jonatan Vseviov. Ma arvan, et see maja, tal on potentsiaali tulevikus olla suurepärane, ta asukoht on suurepärane juba praegu, ta on minu arvates ilus. Maja on aga rohkem kui 100 aastat vana ja seal on olnud mitu tulekahju, mistõttu on see remonti vajanud juba tükk aega. Enamus selle maja probleeme olid nii-öelda pinna all see, mida me teadsime, mis toimub tema konstruktsioonidega, mis me teadsime, mis toimus omaaegse niiskuskahjustuse tulemusena mida me teadsime tema elektrisüsteemidest, millest ju omal ajal tõenäoliselt see tulekahju alguse sai, mida me teadsime tema kütte ja jahutussüsteemidest, mis kõik olid amortiseerunud, oma aja ära elanud ja tegelikult, mida aeg edasi, seda enam võis öelda, et ka tegelikult ohtlikud. Aastate jooksul on kasvanud ka saatkonna personal ja hoone ruumi lahendus ei ole kõige parem. Lisaks on saadiku sõnul vaja suurendada IT-võimekust. Maja välisilme ei muutu, ta jääb olema täpselt sama ilus ka edaspidi. Aga see eest saab olema parem, turvalisem, toimivam, kaasaegsem ja ka päriselt diplomaatidel oma tööks kasutatav. Eesti saatkonna hoone remont kestab vähemalt poolteist aastat ja seniks kolivad meie diplomaadid asenduspinnale. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hoone välisilme jääb samaks, kuid sisemus muutub kaasaegseks ning ohutuks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti finantsinspektsiooni juhatus selgitas täna kohtumisel LHV juhtidega välja võimaliku kuriteo ulatuse. Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kaido Tropp. Me oleme selle juhtumiga seoses olnud Ameerika vastava organisatsiooniga ka koostöös nii-öelda suhelnud varem loomulikult ma ei saa avaldada, mis küsimustes ja kui palju, aga me teeme ameeriklastega selles osas täiesti koostööd ja täna algatasime ka ise antud asjaolude selgitamiseks vastava menetluse. Kas uurimise ajaks piirata te ka LHV tegevust erinevate riikide väärtpaberiturgudel? Hetkel piirangud LHV suhtes on ainult need, mille on kehtestanud Ameerika väärtpaberi järelevalve. Seega üks osapooltest ja süüdistatav on ka LHV firmana mitte ainult nende töötajad. Jah, kuna nii-öelda tehinguid on tehtud LHV nime alt, siis siis on käsitlus olnud selline, aga, aga minule teadaolevalt siis LHV tegeleb antud küsimusega, et, et siis eristada nii-öelda niinimetatud kahe töötaja tehingud ja LHV nii-öelda kontodel olevate teiste klientide varad mul hetkel oleva informatsiooni alusel. Töötajad kasutasid siis tehingute tegemiseks LHV kontosid. Seega kuritahtlikult kasutati ära LHV teisi kontosid. Hetkel on meil selline informatsioon, jah. SEB ühispanga fondide juhi Sven Kunsingu hinnangul on süüdistustele kinnituse leidmisel tekitatud korvamatut kahju Eesti väärtpaberiturule. Millist mõju võib USA väärtpaberi järelvalve algatatud uurimine LHV suhtes põhjustada kogu Eesti väärtpaberiturule? Tahaks loota, et mitte väga suurt mõju, aga kindlasti tekitab see inimestes küsimusi. Kas siis ütleme, see on mingi ühekordne juhtum või, või järsku kasutavad nagu mitmed teised nagu investeerimispangad ka sarnaseid skeeme, et neid kahtlusi tuleb meil nüüd nagu hajutama hakata, mina oma firmas nagu olen üsna kindel, et et meil ei ole mitte mingisuguseid sarnaseid skeeme. Oli teile täna hommikul see uudisšokk. Ütleme nii, et suurim siseinfoalane uudis meie lühikese väärtpaberituru ajaloo jooksul on kindlasti šokk jah.",
"role": "user"
},
{
"content": "LHV skandaal algab.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast riigi iseseisvuse taastamist on lehis esimene Eesti vehkleja, kes suutnud olümpiamedali võita. Turniir algas Lehise jaoks keerulise matšiga Poolatari Eva sebinska vastu. Võit tuli lisaajal seda tulemusega 11 10. Järgnesid kaks kindlat võitu itaallanna dest, eksmaailmameistrite maaranna varja ja Rosella Fiamingo üle. Poolfinaalis jäi lehis 11 15 alla ülikogenud rumeenlannale Ana Maria Popeskule, kes veerandfinaalis oli konkurentsist lülitanud Julia Beljajeva. Bopesku jäi hiljem finaalis lisaajal alla hiinlannale Rio olümpiapronksile Diven Sunile. Eesti jaoks oli aga kõige olulisem pronksimatš, kus lehis kohtus turniiri suurüllataja 19 aastase venelanna Aisanat Murtazajevaga. Ettevaatliku alguse ja korraks ka kaotusseisu jäämise järel läks lehis teise kolmandiku lõpuks seitse. Neli ette. Seda edu ei andnud 26 aastane eestlane enam käest. Ta kontrollis viimast kolme minutit väga kindlalt. Olümpiaajalukku läheb võidutulemus 15 kaheksa. Katrina lehis on alles kolmas Eesti naissportlane, kes suveolümpial medali võitnud. Varasemalt on seda suutnud vehkleja Svetlana Tširkova ja trekirattur Erika Salumäe. Katrina lehis. Pärast olümpiapronksi võitmist küsib Anu Säärits. Mul on praegu natuke niisugused segased emotsioonid, et väga raske kaotus oli poolfinaal ja siis pidi ennast uuesti kokku võtma, et noh, meil muidu ju kolmanda koha matši ei ole, et et see on niisugune teistmoodi tunne, seda muidu üldiselt me ei koge, kui, siis ainult võistkonna võistlusel oli väga raske ja nüüd ma lihtsalt mul on hea meel, et see päev on läbi ja et see läks nii, nagu ta läks. Kogu selle päeva võlu on siiski medalivõidus. Loomulikult absoluutselt siin ei ole küsimusi. Ma võtsin kõik kokku, mis mul veel vähegi võtta oli, sest et mul enne seda matsi juba keha valutas. Et ma võtsin ennast nii kokku, kui vähegi andis võtta ja, ja ma suutsin ikkagi ennast peale suruda. Ja Katrina lehise treener Nikolai Novosjolov Enesekindlus ja teadmine sellest, mida ta tahab teha, see oli see, mis, mis tõi talle talle täna võidu ja mitte küll olümpiakulla, aga ikkagi medali. Et poolfinaali kohtumine, see oli väga-väga raske maitse ja peale seda kaotas, istusime maha ja me olime väga nõutud, et me ei saanud aru, et kumb meist rohkem närvis on ja, ja kuidas nagu sellest olukorrast välja tulla. Võtsime ae maha ja tüdruk oli väga tubli, et leidis sisemise rahu ja läks, tegi ära. No tõenäoliselt on emotsioonid sellised, et siin väga seista ei tahaks, tahaks lihtsalt üles tada. Õnneks nutt on juba nutud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti võitis Tokyo suveolümpiamängudel esimese medali - epeevehkleja Katrina Lehis teenis individuaalvõistlusel pronksmedali.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVabaerakond saabus kohale arvuka esinduse loosungite ja lärmiga. Kutsusin erakonna esimehe Andres Herkeli veidi kõrvale ja küsisin plaanide kohta. Jah, no plaan on nende nimekirjadega saavutada Riigikokku pääs ja, ja rohkemgi veel, et mida rohkem kohti, seda parem. Nimekiri on saanud küllalt tugev. Lähtudes senisest praktikast oleks künnise ületamiseks, et Riigikokku pääseda, vaja umbes 30000 häält. Herkel ütleb tagasihoidlikult, et nad loodavad saada natuke rohkem. Aga millistes ringkondades ollakse kõige tugevamad? Me loodame oma hääled kätte saada kõigis ringkondades, aga eks selge on see, et sellist, võib-olla kriitilist avalikkust on rohkem sellistes piirkondades nagu Tartu, Tallinn, Harjumaa, aga me oleme püüdnud kompenseerida seda sellega, et terve suve käisime ju ringi erinevates Eesti maakondades. Kui vabaerakond tegi oma saabumisest terve etenduse, siis Keskerakonna peasekretär Priit Toobal saabus ilma lärmita ja üksnes ühe saatjaga, kelle käes oli nimekirjade pakk. Alustasin küsimusega, kuidas ta kommenteerib asjaolu, et Keskerakonna kandidaadid on suures osas needsamad, kes kandideerisid ka möödunud korral. Toobal ei olnud päris nõus. Noh, Keskerakonna 125-st kandidaadist tegelikult on tervelt 45 seesugust kandidaati, kes varasemalt parlamendivalimistel kandideerinud ei ole ja siis ülejäänud on siis tõesti kas möödunud parlamendivalimistel kandideerinud täna parlamendi liikmed või siis mõnedel varasematel valimistel parlamendi valimistel kandideerinud. Keskerakond läheb valimisi võitma, nagu on kinnitanud ka erakonna esimees. Kui palju hääli loodetakse saada, kui eelmine kord oli neid 134000? Iga koht, iga hääl rohkem kui möödunud kord, on meie jaoks võit ja sellest oma kampaanias lähtumegi. Oma nimekirjad esitas ka Rahva Ühtsuse Erakond. Küsisin selle juhilt Kristiina Ojulandilt, millistele ringkondadele nemad loodavad. No meil on, ringkonnad on kõik esindatud ja eks see on ju loogiline, ilmselt et suurematest ringkondadest on oodata ka suuremat häältesaaki. Kahtlemata Harju ja Raplamaa on üks suurimaid ringkondi ja seal on meil ka kõige rohkem kandidaate väljas. Kuna ma ise kandideerin nagu tavaliselt Virumaal, siis ma väga loodan, et ka Virumaa inimesed ei ole unustanud mind ja ma loodan, et, et nad toetavad meie erakonda. Tegelikult ma tegelikult ma loodan üle Eesti seda toetust saada erakonnale, et me kindlasti teeme kõik endast oleneva, et viie protsendi künnis ületada. Kõik parlamendivälised erakonnad kinnitasid, et hoolimata kautsjoni suuruse vähendamisest polnud nimekirjade kokkupanek olukorras, kus riigipoolne toetus puudub sugugi lihtne.",
"role": "user"
},
{
"content": "Oli viimane päev registreerida riigikogu valimistel osalevaid kandidaate.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n2018. aasta lõpus 11 kaitseala liitmisel moodustatud Alutaguse rahvuspark on Eesti kuuest rahvuspargist noorim Alutaguse rahvuspargi eestkõneleja, sel aastal Ida-Virumaa tegusaimaks kodanikuks valitud Anne nurga maa arvates vajab piirkond rahvuspargi na tuntuse kogumiseks veel mitu aastat. Inimestel on see veel natukene arusaamatu, ei suuda aru saada, mis see on, sest et ta on ju taga eksperimentaalkorras ju ju lipilapitekist kokku tehtud ja siis see tekitab ka natuke segadust seal. Kuigi huvi, ma olen juba kuulnud, et huvi on isegi välismaalaste juba küsitakse, et mis asi see rahvuspark on? Sel suvel Alutaguse rahvuspargi tähtsündmusena korraldatud Eesti looduse päeva avaürituste Ida-Virumaale pool 1000 looduses. Pra päeva avamisel ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitse nõunik Hanno singel, et mõne piirkonna rahvuspargiks kuulutamise eesmärgiks on anda sõnum, et inimesed on sinna oodatud. Usume kogemustest, et eks rahvuspargi nimi on ju kõikjal maailmas tegelikult visiitkaart, see näitab, et siin on erilist ja et siia on ka inimesed oodatud, et siin on, mida neile näidata, mida neile pakkuda. Piltlikult öeldes parim, mis meie looduses on, aga loomulikult toob see kaasa ka rohkem külalisi, rohkem rohkem turiste ja see kõik võtab aega, nagu näiteks soome rahvuspargigi lugu, et ikkagi mõned aastad lähevad. Alutaguse looduse uurija Anne nurgamaa kinnitusel on Alutaguse rahvuspargil pakkuda ka palju näinud loodusmatkajatele nii mõndagi huvitavat. Meil on ju nii unikaalset Eesti suhtes ja isegi siis maailma suhtes ju väga unikaalsed asjad kas või needsamad kriivad, mida mitte kusagil ei ole suured sood, siis on ju need jaamaküla vana jõeke sängid, need, need on kõik ju sellised noh, terve piir, kust me võime vaadata teiselt poolt piiri, Venemaad ja kõike see tegelikult on väga unikaalne looduse väga eripärane loodus. Kõik sellised ei ole kusagil maailmas nii palju järvi nagu ühe väikese lapse peal, nagu kurtnas on näiteks. Et see kõik annab sellisele oma näo sellele, meie loodusele. Kokku paikneb Alutaguse rahvuspark rohkem kui 44-l 1000-l hektaril. Alutaguselt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaal asuva Alutaguse rahvuspargi esimene tegevusaasta näitas, et läheb veel mitu aastat, enne kui loodusturistid Eesti noorima ja Euroopa Liidu ühe idapoolsema rahvuspargi avastavad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva linnapea Katri Raigi sõnul on eelarve eripäraks see, et tegevuskulude ümbertõstmiseks ruumi ei ole. Näiteks sotsiaalvaldkonnas peab arvestama asjaoluga, et kolmandik Narva elanikest on vanemad kui 60 eluaastat ja linnas elab 8000 raske või sügava puudega inimest. Investeeringuteks on kavandatud 22 miljonit eurot ja seal saab linnavalitsus prioriteete seada. Eelkõige investeeritakse ammu lubatud ja planeeritud tegevustesse näiteks raekoja ja raekoja platsi ning Narvat läbiva transiiditee rekonstrueerimisse. Teine oluline investeeringute suund on haridus, räägib Narva linnapea Katri Raik. Ja hetkel on meil kõik haridusküsimused lauale laiali laotatud. Me räägime praegu riigigümnaasiumite ehitamisest kahe põhikooli renoveerimisest. Väga oluline on see, et me räägime Eesti lasteaia ehitamisest Eesti põhikooli renoveerimisest. Linnavalitsuse selge nägemus on see, et Kesklinna gümnaasium, kui ta muutub põhikoolis ja saab renoveeritud, muutub teiseks keelekümbluskooliks Narvas vanalinna riigikooli kõrval. Ehk teisisõnu, et kõik jutud ainult venekeelsest hariduse Narvas kaoksid ja me leiaksime siis Narva inimestele sobiva eestikeelset haridust sisaldava haridusmudeli, et see on vahest kõige suurem ka selle eelarvega seotud väljakutse. Suuremaid investeeringuprojekte toetavad riik ja Euroopa arengufondid. Linna toetus põhineb laenurahal, jätkab Katri Raik. Kõige selle eelarve jutu kõrval on väga oluline, et me ennast praegu lõhki ei laenaks. Linna laenukoormus on igal juhul üle 40 protsendi aasta eelarvest. Arvestades Narva linna sissetulekuid arvestades Covidi perioodi, on see juba praegu minu jaoks ohtlikult kõrge. Eelarve sisuline arutelu peaks algama kohe peale seda kui kinnitatakse volikogu komisjonide koosseisud. See aga juhtub alles käesoleval neljal. Me oleme küll jah, iga päev teinud samme selles suunas, et aktiivselt eelarvet arutada, on ka arutatud, aga teed on veel käia ja me tahame mõned investeeringud maha tõmmata, mida linnavalitsus planeeris, mis ei ole prioriteetsed ja minna edasi tõesti nende asjadega, mida ma ennist nimetasin ja väga aktiivselt tegeleda õiglase ülemineku rahadega. Narva linnapea Kadri Raigi sõnul on 96 miljoni euro suurune eelarve kavas vastu võtta 25. veebruari volikogu istungil. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas on eelarvearutelud alles algamas. Uus võimukoalitsioon kavatseb eelarve vastu võtta veebruari lõpus. Eelmise linnavõimu koostatud investeeringute kava vaadatakse kriitilise pilguga üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\n20. augusti klubisse kuuluvad need kunagise Eesti vabariigi ülemnõukogu liikmed, kes 1991. aasta augustiputsi ajal Eesti taasiseseisvumise poolt hääletasid. Toonane ülemnõukogu esimees Ülo Nugis pööras tänases pidupäevakõnes tähelepanu kolmele teemale majandusele, lõimimisele ja riigikaitsele. Kui keegi tahab praeguse kriisi puhkemises süüdlasi otsida, oleks see asjatu vaev. Turumajanduses on niisugused kriisid normaalne nähtus, millega tuleb lihtsalt leppida, ütles nugis majandusest rääkides. Tema arvamus lõimimise kohta oli intrigeerivam. Ei maksa lihtsameelselt arvata, et iga Eesti kodakondsuse saanud isik on poliitiliselt aus ja lojaalne, ütles nukis ja lisas arvamuse, kuidas käituda ebalojaalsetega. Meie valik saavad olla vaid karmid vastumeeled. Et eesti rahvas edasi kestaks, tuleb nõuda, et lahkuksid need, kes tema eksistentsi juttu seavad. Ja meie riigi alusalasid läbi saavad. 20. augusti klubi liikmed Andres Tarand ja Heins Valk ning riigikogu esimees Ene Ergma olid Ülo Nugise avalduse suhtes kriitilised. Need, kes ei ole meiega välja, mina küll seda ma eile sellega nõus oleks, vaja muidugi seda lojaalsuse tekitamist mitmesuguste tõesti vahenditega väljasaatmine on Süürias vist esimene kuningas, kes küüdita ja pärast on vene mees kõige rohkem tegelenud, nii et see ei klapi. Ma ei tea, kas nii vana ja kogenud poliitik niisuguse ämbri kolistamise korraldas. Sellega me kaotaksime. Nii NATO suhted kui Euroopa Liidu suhted hoovilt, see ei kuulu ei ühe ega teise arusaamade hulka. Ka riigikaitse osas ei ole 20. augusti klubi liikmed üksmeelsed Eesti riigi kaitsmise NATO poolt võime sügava kahtluse alla panna, sest ükskõik kui ilus paberi tagakaitset arvab Ülo Nugis. Eesti riik oleks reaalselt kaitsnud vaid siis kui siia rajatud lennujaama mereväebaasides dis lotseerus Nato vee kontingent koos tuumarelvaga. Ene Erkma ja Heins Valgu kommentaar. Mina ei saa küll sellega nõustuda, esiteks NATO baas koos tuumarelvaga, saate aru, me elame praegu rakettide sajandil. Igas punktis tuleb rakett kohale paari minutiga, võib-olla tänapäeval. Need asjad ei ole nii üheselt paika pandavad, kui võib-olla oli 39. aastal. Esiteks me peame alati näiteks esitama endale niisuguse küsimuse, et kas Venemaal on kasulik meid okupeerida või üritada seda teha, ma arvan, et ei sest see viib ta täielikult tülli kogu muu maailmaga ja eriti just lääne kogukonna ga, mis ei ole tema huvides. On ju lääs tal vajalik kaubanduspartner ja teiseks, meie ei anna ju tänapäeval ei strateegiliselt, ei majanduslikult mitte mingitki tulu Venemaale. Venemaa suurim murelaps on Ukraina. Ilma Ukrainata ei saa taastada vene impeeriumi ilma balti unikumida saab küll. Ja kolmandaks ju Venemaal on väga kasulik, kui meie oleme siin iseseisvate riikidega tema kõrval, ta saab meid sõimata kogu aeg, sest sellega saab ta oma rahvale imponeerida. Näed kuradi fašistidel jälle anti üks näts, tead. Kalendris on tänane päev märgitud riigipühana, kuid miks me sellele pühale nii vähe tähelepanu pöörame, imestab 20. augusti klubi president Ants Veetõusme. Käies mööda Tallinna tänavaid täna, siis ei ole väga palju lippe üleval. See on küll vabatahtlik, kuid eks see näitab ka suhtumist, kuid mis me räägime sellest, ega Eesti riigi portaali meenutab tänast päeva.",
"role": "user"
},
{
"content": "18 aastat tagasi taastati Eesti iseseisvus. Toompea lossi valges saalis kogunes sel puhul traditsioonilisele koosolekule 20. Klubi esimese presidendi Ülo Nugise sõnul oleks Eesti riik Venemaa eest reaalselt kaitstud üksnes siis, kui siia paigutataks NATO väekontingent koos tuumarelvaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNakatumiskordaja on praegu üle-Eestiliselt 1,1. Võrreldes eelmise nädalaga kasvas see pisut kõige kõrgema haigestumise ga, piirkonnad on Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa. Oluliselt suurenes nakatumine lasteasutustes ja koolides. Hoolekandeasutustes on 14 suuremat kollet, peamiselt Lõuna-Eestis. Hoolekandeasutustes nakatumine on iga nädalaga kasvanud. Terviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma ütles, et tänasel päeval oleme Eestis haiglaravivõimekuse ja nakatunute arvuga keskmisel ohutasemel. Oktoobri teisel nädalal liigume tõenäoliselt aga kõrgesse riskitasemesse. Praeguse prognoosi järgi me vaatame, et kuskil septembri lõpuks võiks olla meil 200 inimest haiglaravil ja oktoobri lõpuks siis natukene üle 300 inimese, haiglaravil aga jällegi vaktsineeritud inimesed, see haiguse kulg ei ole nii raske, et ta lõpeks surmaga, nii et ta võib vajada haiglaravi, aga ta saab haiglaravi kiiremini välja, ta paraneb kiiremini, mis tähendab, et ta ei hõiva seda voodikohta ka nii kaua, kui see varasemalt oli, nii et me näeme seda haigestumise kasvu, me praegu ei prognoosi väga olulist koormuse lisakasvu haiglatele. Härma ütles, et kolmanda koroonalaine ajal on tuvastatud 44 surmajuhtu surnutest, neli viiendikku on olnud vaktsineerimata. Eelmisel nädalal suri kaheksa inimest. Tervise ja tööminister Tanel Kiik ütles, et kaitsepookimise võimaluste laiendamiseks on käivitatud ka lisakampaania. Nüüd saavad kõigis maakondades inimesed end kaitsesüstida ka õhtuti ja nädalavahetustel. Ringi liiguvad ka mobiilsed vaktsineerimisbussid. Praegu ei ole koht, kus asuda koole asuda, haridusvaldkonda kuidagimoodi distantsõppele saata. Praegu on vastupidi koht, kus meil tuleb ühiselt veel rohkem pingutada. Tanel Kiik sõnas, et Eesti ja Hispaania vahel on sõlmitud ka kokkulepe, mille järgi laenab Hispaania Eestile 10000 doosi Jansseni vaktsiini. Vaktsiinid jõuavad Eestisse järgmiseks nädalaks. See arveldatakse tasa Eestile. Hiljem laekuvatest doosidest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviirusega nakatumine kasvas Eestis eelmisel nädalal pea 24 protsenti. Nakatunutest ligikaudu 70 protsenti oli vaktsineerimata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nDigiajastul on andmesidekaablid nagu uued kaubateed, niinimetatud digitaalne siiditee peaks ühendama Euroopa Aasia ga. Selle platvormiks on juba välja valitud Huawei Mariin tehnoloogia. Eesti välispoliitika Instituudi nooremteadur Frank Jüris ütleb, et julgeoleku mõttes on see riskantne projekt. Kuigi eesmärk on üllas. Mida rohkem on meil merepõhjas kaableid, seda tugevam ja vastupidavam meie internetiühendus või interneti siis suutlikkus on, see on iseenesest hea, aga sellega siis suureneks Hiina andmete kogumise võimekus, ehk siis küberspionaasi võimekus, kuna suured Euroopa ja aedme vahel liikuvad andmekogused Hiinal oleks Marin ettevõtte kaudu ligipääs nendele, sest nemad on selle kaablivõrgu pakkuja. Oluline on ka kaabli asukoht. Põhja-Jäämere põhjas olev digitaalne kaabel, et seda on võimalik siis kasutada allveeluure. Selle kaabli abil on võimalik siis jälgida laevade liikumist või siis allveelaevade liikumist. Soome on projektist huvitatud, et ligi meelitada andmekeskuse ja tootearendust. Soome ei ole NATO liige, Soomel ei ole partnerite eest sellist suuri kohustusi ja teistpidi infrastruktuur, katakaablit või optiliste kaablit. See just tõstab selle võimekust, et nad saavad meelitada oma riiki. Andmekeskused Google näiteks on teinud väga suuri andmekeskustes investeeringuid. Haminas on väga suur andmekeskuskus. Kaabel tähendaks, et Soome muutuks kõige lühemaks ja kiiremaks andmete kiirteeks eelkõige Jaapanisse ja Hiinasse. Soomes on kaablit võrreldud Finnairi otselendudega Aasiasse. Kaabel oleks aga veelgi tähtsam.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome kavandab Hiinaga ühist andmesidekaablit Kirdeväila merepõhja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAutospordiliit teatas kõrgetasemelise ralli korraldamise plaanist pärast seda, kui Rally Estonia korraldajad otsustasid alaliiduga tekkinud erimeelsuste tõttu oma ürituse sel aastal ära jätta. Kuigi valitsus lükkas Mais autospordiliidu rahataotluse tagasi, ei ole alaliit ralli läbiviimise plaanist loobunud. Nüüd panustatakse autospordiliidu juhatuse liikme Janis Kaalu sõnul erasektori abile. Saame valitsusest aru ja mõistame, et ei ole võimalik hetkel toetada aluse andis selgelt väga paljude inimeste suur tahtmine, et see tahe ongi see, tänu millele asjad saavad üldse juhtuda ja õnneks on näha, et see tahtmine on olemas ka kuskil erasektoris, kes meile eelduste kohaselt appi tuleb. Autospordiliit plaanib ralli Otepää teedel korraldada juuli lõpus või augusti alguses, ideaalis täpselt enne Soome maailmameistrivõistluste etappi. See aitaks Eestisse meelitada WRC sarja tippsõitjaid. Mõistagi soovivad korraldajad ja publikuosalejate seas näha ka Ott Tänakut. Janis Kaalu sõnul on see vägagi realistlik ootus. Eelkõige sõltub kõik aga praegu sellest, milliseks kujunevad koroonakriisis toimuvas Eestis ja maailmas lähikuud, räägib Janis Kaal. Ma arvan, et siin formaadi suurusest täna isegi ei ole mõtet väga rääkida ja, ja võrdlus roll Estonia ga ei ole ka selles mõttes üldse mitte kohanegi, et et ümbritsev keskkond on nõnda palju muutunud. Täna formaadist rääkima ei ole me ka ise selles mõttes valmis, et me ei tea täna, mis olud valitsevad siin kahe kuu pärast. Jälgime väga pingsalt seda, mis ühiskonnas toimub, mis rahva tervisega toimub, mis toimub riigipiiridega ja püüame olla valmis parimal viisil reageerima sellele, siis, mis parasjagu võimalused on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Autospordi Liit soovib suvel Otepääl korraldada kõrgetasemelise ralli. Võistlema oodatakse ka WRC sõitjaid ning seda eesotsas Ott Tänakuga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜhendkuningriigis on üle 20 miljoni inimese saanud esimese vaktsiinidoosi ja eesmärk on aprilli keskpaigaks vaktsineerida kõik üle 50 aasta vanused. Selleks on vaja vaktsineerida veel 12 miljonit inimest ja pärast seda kohe 40 ja 30 aastased. See on äärmiselt ambitsioonikas programm ja mõnda aega tagasi oli seda raske uskuda, nüüd enam mitte. Ühendkuningriigis hakati ühel hetkel vaktsineerima jõuliselt ja kiiresti. Kui nüüd siit kaugelt vaadata, siis üks põhjus tundub olevat peaminister Boris Johnson, kes ütles, et kõik muu tuleb kõrvale jätta ja vaktsineerima hakata mitte oodata ja vaadata, miks britid suudavad ja paljud teised ei suuda. Täiesti õige, olen kõigi nende kommentaaridega nõus, Suurbritannia on elanud juba kuid täielikus suletuses ja see vaktsiinide ootus on olnud väga suur. Vaktsineerimine algas kaheksandal detsembril ja alguses oli muidugi ka kriitikuid, kes ütlesid, et, et miks nii vara ja kas seda vaktsiini on juba piisavalt uuritud. Tegelikult igal riigil endal on võime otsustada, kas see risk kaalub üles selle tulu, mis on vaktsineerimisest ja kuidas olukorraga on ja Suurbritannias selgelt otsustati, et, et see risk tasub ennast ära. Mis on väga oluline, on olnud siin kommunikatsioon. Koheselt öeldi inimestele, et see on tõepoolest kõige tähtsam ülesanne, mis praegu seisab valitsuse ees. Et minnakse edasi kiirete tempodega, tutvustati valitsuse vaktsineerimise plaani, kes on esmajärjekorras vaktsineeritavad, kes teised, kes kolmandas järjekorras ja öeldi ka seda, et inimestele tehakse vaktsineerimine väga mugavaks, nii et kaugele ei pea minema. Sest reisimine teatavasti Suurbritannias on jätkuvalt keelatud. Vaktsineerimine toimub haiglates, perearstikeskustes, apteekides ja kõigis võimalikes muudes kohtades ja siis inimesele põhimõtteliselt öeldi niimoodi, et kui tema kätte tuleb järjekord, siis antakse talle teada. Mina näiteks sain sellel nädalal teate, et minu vaktsineerimisjärjekord on nüüd kätte jõutud. Paralleelselt käib testimine ja testimine on samuti äärmiselt efektiivne. Testid teeb inimene ise kodus ja siis saadab postiga laboratooriumisse või praegusel hetkel tehakse ka neid lühidalt 10 minuti teste, neid kasutavad suurettevõtted ja ka meie saatkonna inimene enne kohvi joomist teeb testi ära ja 10 minuti pärast on seal see testi tulemus käes. Ja praegu siis ongi olukord see, et kui kõrgaegadel oli nakatumise määr Suurbritannias 60000 päevas, siis nüüd on 6000 päevas. Vaktsineerimisprogramm on olnud äärmiselt edukas ja tõepoolest ma usun, et need sihid, mis on seatud, need saavad ka täielikult täidetud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia vaktsineerib oma kodanikke kiiresti ja läbimõeldult. Kui nakatumise kõrghetkel oli 60 000 nakatumist päevas, siis nüüd 6000.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNumbrid käivad natuke üles-alla ja tegelikult tuleks vaadata, et mitte lühemat perioodi kui nädal, seda me kindlasti ka teeme, oleme tõusuteel ja tõus on regionaalne, kõige suurem tõusud seni on olnud Ida-Virumaal, aga ka teised regioonid näitavad, et haigestumine tõuseb, näiteks Tartu. Eile valitsuses oli tõesti arutlusel mitmed variandid. Hinnati ka olukorda, et mina kindlasti ei ole see inimene, kes peaks ütlema, et millised on nüüd need õiged meetmed. Sest et selle pakkumise on teinud eksperdid ja otsus alati on poliitiline, sellepärast et peab kaaluma seda mõjuga, mis on teistele sektoritele tervishoiusektori poolt tõesti, vaadates et kui me näeme seda haigestumise kasvu ja selle levikut eelkõige nüüd juba vanemaealiste inimeste hulgas, siis üle 70 aastaste inimeste haigestumine tähendab hüppelist haiglaravi vajaduse kasvu ja see, see seab omakorda ohtu mitte ainult meditsiinipersonali, vaid ka siis tulevikus, siis teiste haigete, nii plaanilise kui ka võimalikult. Võimalik ka, et erakorralise abi, sellepärast me tegutseme, me teeme plaane ette 10 kuni 14 päeva ja püüame seda olukorda ära hoida. Me oleme tõstnud kõikide haiglate valmisolekuta tasemeid vastavalt vajadusele ja see sõltub ka regioonis, noh näiteks kui Ida-Viru regioonis on patsientide hulk võrreldamatult kõrgem, siis seal on need tasemed ja vajalikud meetmed oluliselt ka suuremas mahus rakendatud. Nüüd üldine plaan tähendab seda, et 10.-ks detsembris me oleme leppinud kokku, et milline on siis haigla, kõigi haiglate järgmine valmisolekutasemele minek, see nõndanimetatud A4, kuigi A4 on täna juba paljudes haiglates rakendatud ja see tähendab nüüd tõesti seda, et kui me nüüd läheme sellele järgmisele tasemele, siis ka plaanilises ravis tuleb teha olulisi korrektiive ja kui see haigestumise peaks nagu veelgi kasvama ja me peame aru arutama siis üleminekut veel järgmistele tasemetele, et siis hakkab see juba tõenäoliselt mõjutama ka erakorralist abi, nii et noh, praegune olukord haiglate vaates selle kasvava trendi puhul on, on murettekitav. Mis hetkel võib juhtuda see, et on vaja panna püsti näiteks välihaigla Tallinnas? Seda on arutatud, aga praegu, esimene prioriteet on tegelikult tegeleda siis võimekuse tõstmisega arvestades, et, et meil tegelikult hooned on olemas, neil on eelkõige vaja siis leida inimesi katsuda tööd, korraldada selliselt, et haiglate vaheline tööjaotus toimuks võimalikult hästi. Ja hetkel ei ole siis põletavamaks teemaks ruumiprogramm. Et välihaigla kindlasti võib saada rakendatud, aga ta praegu hetkel ei ole esimene prioriteet.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kriisistaabi juht Urmas Sule: nakatumisi tuleks vaadata nädala lõikes, praegune tõus on regionaalne. Ööpäevaga lisandus 524 koroonaviirusega nakatunut, mis on ka senine rekord Eestis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJuhtiv riigiprokurör Taavi Pern ütles, et prokuratuuri otsust kriminaalmenetluse alustamise kohta on oodata 11.-ks märtsiks. Esmalt kogub prokuratuur infot Austriast ja Saksamaalt, kus kriminaaluurimine samas asjas juba käib. Prokuratuurile on suusaliit edastanud kuriteo teate, prokuratuur ei ole veel kriminaalmenetlust alustanud või alustamata jätnud selle kuriteo teate alusel, et me tegeleme sellega, et olla siis järjepidevas kontaktis Austria kolleegidega, et saada kõigepealt Austriast vajalikku infot Austrias poolelioleva menetluse kohta. Et siis välistada see, et tarbetult on kahes riigis pooleli kaks ühesuguse sisuga kriminaalmenetlust ja kui me saame kõigile nende olulistele küsimustele Austriast vastuse, siis saame otsustada ka selle, kas Eestis on vajalik kriminaalmenetluse alustamine ja milliste tegude uurimiseks siis menetluse alustamine vajalik on. Eesti olümpiakomitee peasekretäri Siim Suklese sõnul on Eesti olümpiakomitee oma otsused teinud. See, mis puudutab siis teenetemärki liikmelisuse, mis puudutab ka treeneri kutsekvalifikatsiooni, pigem suurem osa aja tänast ju ikkagi arutasime siin koosolekul, kuidas edasi minna, ehk mis on need kitsaskohad, et selliseid juhtumeid enam ei tule. Ja EOK ettepanek oli, oli selgelt, et me võiksime siiski ka nii-öelda dopingu maale toomine, vahendamine võrdsustada narkootikumi käsitlemise asjadega minu meelest, et siin on ka hästi palju vaieldud on ju, et kas me peaksime rääkima kriminaalkorras karistamisest, aga meie mõistes nii dopingutarbimine kui ka narkootikumi tarbimine vahendamine on ühe ja sama raskusastmega. Siim Sukles ütles, et järgmisele kohtumisele on kutsutud ka justiitsministeerium, et arutada muudatusi spordiseaduses sest praegu on seaduses lahti kirjutamata, kuidas saab karistada neid, kes dopingut sportlastele edastavad või teda sellele kallutavad. Samuti tuleks täpsustada karistusseadustiku, mis kriminaliseerib praegu ravimi väärkasutamist. Nii tuleks seadusesse viia ka vere ja geenidopingu kriminaliseerimine. Sukles tunnistas, et dopingut tarvitanud sportlastega on olümpiakomitee suhelnud endiselt vaid telefoni kaudu. Silmas silma pole nendega kohtumist olnud. Ka suusaliit pooldab dopingu võrdsustamist narkootikumide tarvitamisega. Suusaliidu juht Tõnu Seil. Jah, me oleme nende mõtetega nõus, et kui on võimalik leida parim viis dopingutarvitamisele ja nendele siis kaasa aidanud inimeste tegevuse peatamises karistamises, siis selle kõigega tuleb nõus olla. Suusaliit on oma juhatuse otsustega, mida me eile ka nagu avalikult ütlesime, omad sammud teinud ja tegemas. See on meie poolt hetkel kõik, et ega siis täna dopingujuhtumit uurib va ja FIS kriminaaluurimist menetleb Austria politsei. Me oleme teinud Eesti prokuratuurile avalduse ja ootame tulemusi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern Eesti Olümpiakomitee peasekretäri Siim Sukles Suusaliidu juht Tõnu Seil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAustraalia oli siis, kui koroona levima hakkab üks neid väheseid riike maailmas, kes suutis viiruse levikut väga tulemuslikult piirata. Nüüd püüab Austraalia meeleheitlikult Victoria osariigis viiruse uut levikut peatada, et hoida ära viiruse teist lained kogu riigis. Sel nädalal kehtestati Victorias juba öine liikumiskeeld. Piirati inimeste liikumist päeval ja paljudel kohalikel ettevõtetel kästi uksed sulgeda. Kuid ligi kolmandik neist, kes olid koroonasse nakatunud, ei olnud eneseisolatsioonis kodus, kui neid kontrollida. Osariigi peaminister Daniel Andrews teatas täna, et neid ootavad uued karmid trahvid. Alates tänasest, kui eneseisolatsiooni määratud isik lahkub kodust, on trahv 5000 Austraalia dollarit ehk pisut üle 3000 euro. Ja kui keegi rikub reegleid. Korduvalt on trahv juba kuni 20000 Austraalia dollari ehk pisut rohkem kui 12000 eurot. Ainus erand on erakorralise arstiabi vajadus. Värsket õhku saab hingata ka uksest, aknast ja oma aias, ütles peaminister. Politseile saadetakse sel nädalal appi veel 500 sõjaväelast, kes aitavad kontrollida eneseisolatsioonist kinnipidamist. Kokku on osariiki paigutatud ligi 3000 sõjaväelast, et hoida viirusega seotud logistikat kontrolli all. Austraalia sulges pandeemia algul kohe oma välispiirid, kehtestas sotsiaalse distantseerumise reeglid ja alustas massilist testimist. Nakatumisi oli seetõttu tunduvalt vähem kui mis tahes teises arenenud riigis. Aga kui riik hakkas taas avanema, suurenes nakatumine järsult just Victorias, mis ongi praegu epideemia keskpunkt kogu riigis. Viimaste nädalate ka 12000 uut juhtu ja viimase ööpäevaga 439 juhtu. Osariigi võimud peavad selle peamiseks põhjuseks seda, et nakatunud inimesed keelduvad püsima, st kodus arvestades, et paljud neist tunnevad, et neil pole valikut ja nad peavad tööle minema. Pärast COVID 19 diagnoosi saamist otsustas Austraalia föderaalvalitsus maksta neile kojujäämise eest 1500 dollarit kui neil pole muid elatusvahendeid. Teised, nagu öeldud, peavad maksma haigena kodust lahkumise eest 5000 dollarit.",
"role": "user"
},
{
"content": "Samuti otsustati sõjavägi appi kutsuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKeeleteadlane Jüri Viikberg pälvis Ferdinand Johann Wiedemanni nimelise riikliku keeleauhinna tänavu veebruaris, kuid nimeline tamm oli Väike-Maarja keeletammikusse siiani istutamata, sest tava kohaselt tehakse seda Viedemanni keelepäeval. Ma vist aeg-ajalt peaksin ikkagi ennast ninast näpistama, et kas on ikka tegelik, see on väga uhke tunne. Kultuurimajas toimunud keelepäeval rääkis keeleteadlane Tiina Laansalu Jüri Viikbergi tööpärandist keelemehena, kelle elutöö on mõistagi alles pooleli. Jüri Viikberg on olnud kauaaegne eesti keele uurija, õpetaja ja propageerija. Tema põhiliseks uurimisvaldkonnaks on olnud Eesti murded ja diasporaa, aga ka vähemusrahvuste keeled ja kultuur. Jüri viimaseid olulisemaid saavutusi on Eesti murrete grammatika monograafia, mis ilmus eelmisel aastal ja mis kuulub eesti keele varamu tervikkäsitluste sarja. Eesti keel kui riigikeel on igati välja arendatud kultuurkeel mis vastab kõikidele meie vajadustele ja nõudmistele. Jüri Viikbergi hinnangul on eesti keele tervis väga hea, kuid jätkata tuleb keelehoolet, keele uurimist ja kirjeldamist. Viikberg keskendus oma ettekandes sellele, kuidas sõnaline on eesti keelt rikastanud. Sellesuunalist uurimustööd plaanib ta ka jätkata. Siiani on rahuloldavalt läbi uurimata meie laenukihid, sealhulgas üks kõige tähtsamaid Saksa laenud. Nii et kui ma olen nüüd aastal 2016 saanud enam-vähem kokku alamsaksa laenude leksikoniga, siis loomulik jätk sellele on ülemsaksa laenud ja kui ka need on kokku võetud, siis need kaks osa omavahel ühtede kaante vahele panna. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Väike-Maarjast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Väike-Maarjas peeti Wiedemanni keelepäeva. Tänavuse riikliku keeleauhinna saanud Jüri Viikberg istutas nimelise puu keeletammikusse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTurismisektori toetamiseks pakutud 25-st miljonist eurost oli esialgu miljon eurot mõeldud otsetoetusena saartel tegutsevatele turismiettevõtjatele ja teist sama palju Ida-Viru turismifirmadele. Ida-Viru turismikoordinaatori Kadri aloneni sõnul selgus maakonna turismiettevõtjate eelistatud toetuse vajadus majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi analüüsist, mis näitas, et peamine välisturg Venemaa, mis moodustas Ida-Viru turismist üle neljandiku, jääb sel aastal peaolematuks, jätkab Kadri Jalonen. Ja sellist olukorda ei ole kuskil mujal Eesti maakondades, teiste venelaste osakaal on kordades väiksem. Vene turg on meie suur nõrk koht hetkel seoses nii koroonaga kui tegelikult naftakriisiga, et seal on taastumine kindlasti pikem. Ida-Viru turismiettevõtjatele mõeldud otsetoetuse jättis abipaketist välja valitsus. Saarte erisust muutma ei hakatud, selgitab peaminister Jüri Ratas. Otsus oli see, mida ma toetan, et valitsus on oma otsustega sulgenud teatud osad Eestist ja need on olnud saarelised osad ja see oli põhjus, miks seal on eraldi selline võimalus toetada saari Ida-Virumaa või teised maakonnad saavad kõik üldmeetmetest abi. Olukorda, kus Ida-Viru turismiettevõtjatele piltlikult öeldes näidati rahakukrut, mis hiljem taskusse tagasi pandi, kommenteerib maakonna turismikoordinaator Kadri Alonen. No raske juhtum, et ega muud ei olegi öelda, meie oleme mõelnud siis plaan B peale ja kavatseme selle miljoni ära võtta väga heade taotlustega ja Ida-Viru ettevõtluskeskus teeb kõik, mis võimalik selleks, et meie ettevõtted saaksid hästi konkurents siis läbi. Samas möönab Jalonen, et konkurents tuleb väga tihe. Siin on väga raske konkureerida, sest see summa on ilmselgelt liiga väike ja raske on juhtum seetõttu, et see on aja peale konkureerimine ja see raha kindlasti ei jätku kõigile. Siin mõni teine katusorganisatsioon on küll arvutanud, et majutuse võtete rahastus võib otsa saada esimese kolme tunniga. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi esialgset kava reserveerida turismisektori abipaketis summat saartele ja Ida-Virumaale arvustasid teiste Eesti omavalitsuste juhid ja ettevõtluskeskused, kuna nende hinnangul ei kohtle piirkondlik eristamine ettevõtjaid võrdselt. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus jättis turismisektori abipaketist välja Ida-Viru ettevõtjatele mõeldud eraldi toetuse. Samas suunati miljon eurot saartel tegutsevate turismiettevõtjate abistamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu lennujaam asub Tori valla territooriumil, niisiis on vald üks vaidluse pool, aga kaasatud oli ka Tallinna lennujaam ja vaja läks lennuameti abi. 25. novembril kinnitas Tallinna halduskohus poolte sõlmitud kompromissi. Lahend jõustub täna. Pooled leppisid kokku, et lennuvälja kaitsevööndit vähendatakse 500-lt meetrilt 150-le meetrile, tagades esmalt lennuohutuse. Lennuamet kinnitas, et vastavalt lennuohutushinnangu ja riskianalüüsile on lennuohutus vähendatud kaitsevööndiga tagatud. Tori vallavanem Lauri Luur. Sisuliselt annab see selle, et aktsiases Tallinna lennujaam saab siis edasi minna Pärnu lennujaama ehitusega, lennuamet koostöös siis aastase Tallinna lennujaamaga on teinud kõikvõimalikud sellised analüüsid nagu enese jaoks, et, et sellise piiranguvööndi vähendamine kindlasti lennuohutust ei kahanda, sellepärast et me räägime Pärnu kontekstis ikkagi noh, seal esialgu ikka maksimaalselt üks lennuk päevas, et see selles mõttes ei ole nii suure koormusega lennujaam, kui on siis näiteks Tallinna lennujaam, kui vaadata jälle sellist ümbritsevat keskkonda, siis et laie võttis küll aega ja lükkas seda lennujaama ehitust veidi edasi, aga ümbritseva keskkonna mõttes kinnistu omanik, kes siis vaidle esitas, kindlasti tema sellest võitis ja ma arvan, et ka laiem laiem ringkond, kes kõik sinna selle külje peale jäid, sest ega ega see vööndi vähendamine ei ole ainult ühe kinnistu osas, vaid see on kogu kogu selle külje osas, mis puudutab just seda Sauga alevikku ja kogu seda poolt. Luur ütles, et lennujaama valmimisel 2021. aasta juuniks ei tohiks enam takistusi olla. Lennuraja projekt on valmis ja koostamisel on terminali laiendamise ja rekonstrueerimise projekt. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu lennujaama renoveerimine takerdus ligi aastaks, sest naaberkinnistul tegutsev Air Livonia vaidlustas kohtus Tori valla antud ehitusloa. Nüüd on kohtuvaidlus kompromissiga lõppenud ja tööd jätkuvad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTööränne puudutab paljusid inimesi ja perekondi ning pöördumises rõhutatakse, et kahe riigi koostöös loodetakse leida usaldusmeetmeid, mis vähendaksid viiruse levikut ja võimaldaks id taastada töörände Eesti ja Soome vahel. Märt Valmer kinnitab, et kontaktid Soomega on väga tihedad. Väga värskelt on, on Beka Haavist aga räägitud, eile toimus töögrupp kõrgetasemelise, kus samuti me rääkisime sellest riigikogu poolsest pöördumisest ja, ja edastasime kõik need needsamad sõnumid, et töörändega tuleks võimalikult ruttu midagi ette ettevõtte ja juhul, kui Soome ei suuda seda täielikult taastada, siis kasvõi siis humanitaarkaalutlustel lubada neid inimesi natukenegi koju liikuma, kui me näeme, et see olukord veel peaks pikalt kestma. Nüüd on selline töine ja aktiivne tegevus Soomega, Soomes need arutelud veel käivad, kuidas üldse hakata riiki avama pärast väga rangeid piiranguid, mis seal olid, sealt peaks tulema välja nüüd uus versioon, kus siis nad täpsustavad ka seda, et, et, et kuidas hakkab töörände taastamine mis, mis peab selleks eeltingimustel valmis olema, võibolla ka pakutakse mingeid ajaaa, praegu on öeldud, et see on maikuu, millal siis tööraine võiks hakata taastuma? Tallinna Soome suursaatkonna pressiatašee Sanna Immanen kinnitab, et töörännet võidakse lubada maikuus ja et Soome valitsus on väljumisstrateegiat arutanud. Kui valitsus seda arutas nädal aega tagasi, siis öeldi nii, et kõik sõltub muidugi sellest koroona olukorrast, et ta peab minema paremaks. Aga maikuus oli siis märgitud, et tööränne Euroopa piirkonnas oleks lubatud. Niimoodi on kirjas selles exit strateegia arutelus. Millal see ametlikuks saab, ühesõnaga teatavaks tehakse? Neid andmeid meil kahjuks praegu ei ole. Võibolla see hea uudis on see, et Soome tervise heaolu amet saab öelda, et juba paar nädalat läheb nagu kindlalt paremuse suunas see olukord, kõik need olulised näitajad langevad ja see suund peab jätkuma. Meil on praegu sätestatud, et 25, see nakkusnäitaja 100000 inimese kohta on vaba reisimise piir. Aga praegu muid kehtivaid numbreid ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuleval nädalal on riigikogu täiskogus esimesel lugemisel Eesti parlamendi pöördumine Soome parlamendi poole, millega soovitakse taastada piiriüleste töötajate liikumine Eesti ja Soome vahel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonaviiruse tõttu on Leedus üle 30000 inimese, isolatsioonis Neist 1500 soovis valimiskasti koju, nemad hääletasid eile ja üleeile ning need sedelid peavad viiruse tõttu seisma vähemalt 24 tundi suletud ümbrikus. Ka pikendati tavapärast kahepäevast eelhääletamist. Neljale hääletamas käis 7,4 protsenti kõigist valijatest. Hääletajatel palutakse täna valimisjaoskondadesse tulla maskidega ja oma kirjutusvahendiga. Vilniuses on ka spetsiaalne Drive In hääletuspunkt, kus saab oma hääle anda autost väljumata. Valimiste tulemust on aga raske ennustada. Viimased arvamusküsitlused on laiendanud nende erakondade nimekirja, kes tõenäoliselt ületavad viie protsendilise künnise. Suurim toetus on eelmiste valimiste üllatusvõitja, põllumeeste ja roheliste liidul. Erakond ütleb, et nende saavutused räägivad iseenda eest ja peamine lubadus on jätkata oma poliitikat. Nende valitsus ajal on olnud palgatõus, pensionide ja sotsiaalhüvitiste tõus, aga ka kuidagimoodi juhitud koroonaviiruse pandeemia. Lubatakse võidelda vaesuse vastu ja vähendada lõhe pealinna ja provintsi vahel. Valitsuse üks pärand on aga maksukärped, mis kriitikute sõnul süvendab riigi avalike teenuste alarahastamist. Partei peaministri kandidaat on praegugi ametis olev Saulius Kverneelis. Teisel kohal on ühendus Isamaaliit, Leedu kristlikud demokraadid, olles veetnud kaks viimast valimistsüklit opositsioonis, loodetakse nüüd esile tõusta. Erakond keskendub hariduse ja tervishoiu reformimisele ning majanduse ümberkujundamisele, nii et see tooks kõrgemat lisandväärtust. Noore juhi Gabrielus Lansbergise käe all et ei püüdnud anda endale noorema ja moodsama näo. Ja kolmas arvestatav erakond on sotsiaaldemokraadid. Nemad juhtisid valitsust aastatel 2012 kuni 16 partei lõhenes, kuna selle uus juht Gintata otsustas valitsusest lahkuda. Erakonna mitmed vanad olijad asutasid uue, sarnase nimega partei sotsiaaldemokraatliku töö partei, mis jäi valitsusse. Sotsiaaldemokraadid sattusid opositsiooni ja hoidsid seal siiani madalat profiili. Oktoobris 2020 on Palutskas tagasi uhke platvormiga, millest nõutakse tarbimismaksude vähendamist ja rikkuse ja kasumi maksustamist. Parlamendivalimistel Leedus on kaks vooru, teine peetakse 25. oktoobril.",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedus on täna parlamendivalimised. 121-le seimikohale on 2482 kandidaati 17 erakonnast. Arvamusküsitlusi juhib kolm erakonda, kõik 15 kuni 20 protsendilise toetuse lähedal. Valimiskünnis on 5 protsenti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRaadi endisel lennuväljal vedelevate rehvide käitlemise üle on pikalt vaieldud, rehvid on suur tuleoht ning hunnikud on ees Tartu päikesepargi arendusel. Kokku on territooriumil üle 15000 tonni vana rehve. Riik asub käitlema nendest kolmandiku, räägib keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. Põhiosa sellest moodustavad siis rehviringluse, kes on rehvide tootjavastutusorganisatsioon väiksema koguse moodustavad siis autode alt kokku kogutud rehvid, mis on ka tootja vastutusega kaetud ja siis on ülejäänud osa, mille on siis jäätmekäitleja kuusakoski poolt kokku kogutud millele ei rakendu siis tootjavastutus ja need on jäänud siis riigi kanda. Asekantsleri sõnul maksab rehvide käitlemine umbes 200 eurot tonni kohta. Riigile võib rehvide käitlemine minna maksma seega üle miljoni euro. Käitleja leidmiseks korraldab keskkonnainvesteeringute keskus riigihanke, räägib projektijuht Tõnn. Tuvikene. Ajaplaan on selline, et tahame siin keskkonnaministeeriumiga kooskõlastada lähteülesande veel tõenäoliselt veebruari alguses, esimestel nädalatel ja veebruarikuus, siis paneme ülejäänud hankedokumendid kokku ja märtsi esimeses pooles. Praeguste plaanide kohaselt tahaks hanke välja kuulutada. Tõnn Tuvikese sõnul käideldakse rehvid tõenäoliselt välismaal, sest Eestis nii suuremahulist rehvide käitlust ei tehta. Tema sõnul on plaanis riigi vastu solev osa ära viia suvel. Keskkonnainspektsioon on koostamas MTÜ rehviringlusele ettekirjutus, mis kohustab neid raadil olevaid vana rehve ümber töötlema, räägib keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo juhataja Tanel Türna. Eesmärk on see, et oleks piisavalt realistlik aeg nende rehvide koristamiseks, et mitte tekitada uut kohtuvaidlust ega firmat pankrotti ajada, mis ei aitaks kuidagi ka antud juhul kaasa. Varem on MTÜ rehviringlus pakkunud välja, et käitlevad rehvid ära 10 aastaga kuid see keskkonnaministeeriumile ei sobinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus käitleb riik aasta lõpuks üle viie tuhande tonni Raadil vedelevatest vanarehvidest. Suurem osa rehvidest, kokku üle seitsme tuhande tonni, jääb MTÜ Rehviringluse käidelda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nDraama festivali kuraator Hedi-Liis Toome ütleb, et üle mitme aasta on Tartusse kutsutud suured lavastused Eesti erilinnadest. Kuuel päeval saab näha läbilõiget Eesti teatrist. Tõesti, sellel aastal on esindatud nii Tartu uus teater kui Vanemuine, et teised Tartu teatrit sellel aastal programmis ei ole. Aga üldiselt on kohal Rakvere Endla, Ugala, Tallinna teatri, et ikkagi igast Eesti teatri linnast oleme siia kedagi kohale saanud. Täna näeb Draamateatri etendust kuritöö ja karistus. Lavastaja Tiit Ojasoo ütleb, et kuigi esietendus oli möödunud detsembris, on koroonaviiruse tõttu õnnestunud etendust mängida veel ainult kuus korda. Ojasoo loodab, et ülikooli linna publik võtab taas kordse tõlgendust üliõpilase Raskolnikovi loost hästi vastu. Maailm, mis väärtustab mina, mis väärtustab isiklikku arvamust, ülemäära, võib minna ka mõnikord valele teele ja ilmselt üliõpilase raskollikovi lugu on siin üheks heaks näiteks tegelased on ju kõik siin selles raamatus ja ka lavastuses väga palavikulised ja enamuse kohta võiks isegi öelda, et nad on sümpaatsed. Nad on oma tõe ja tõe kirega väljas, aga noh, tulemus on ikkagi see, et lugu ju väga roosiline ei ole. Paraku. Rakvere teater toob üheksandal septembril lavale näidendi katkestused esietenduse. Lavastaja Karl Koppelmaa sõnul räägib näidend noore inimese isakssaamisest, kuid ei piirdu sellega. Koppel, ma loodab huumoriga vaadata elu raskeid hetki. Mida ma publikule anda soovin, on see, et, et ikkagi minnakse hea tundega. Aga mitte sellepärast, et on saadud hästi kõvasti nüüd naerda, kuigi seda ma võin lubada, et seda saab ka, aga et minnakse hea ja, ja sellise mõnusa tundega ära, sellepärast et on saanud mõelda",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna algas Tartus Eesti Teatri Festival Draama, mis toimub sel aastal koostöös Balti Teatri Foorumiga. Eesti teatriga tulevad tutvuma teatriinimesed Lätist, Leedust ja kaugemalt. 12. septembrini saab etendusi näha Eesti Rahva Muuseumis ja Tartu teatrisaalides.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.