messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOlli Ungvere, kas täna läks Krimmi tegemisega veidi rohkem aega kui tavaliselt? Mitte rohkem, natukene oli juustega tegemist sellepärast, et mul tuleb pärast paruk maha võtta, mul peab all juuks valmis olema ja nii et sellepärast ma tulin varem teatrisse ka ja ma tavaliste tulen ikka varem alati teatrisse, kuigi ma ootan oma etteastet. Aga ma tahan siis vaikselt omaette nurgas olla ja natuke mõtelda. Kas nii on olnud algusest peale teie pika teatritee jooksul? Olen ma ikka niimoodi olnud, et ma siis hoidun kõrvale ja tahan omaette olla, ma tahan natukene mõelda omale, muidu mõtted lähevad laiali, kõik niisuguseks tühja tähja räägitakse ja see see häirib mind, mina ju kuulan kõike. Mina ei saa, et ma ei kuula, olen erapooletu, mina ei saa, mina võtan kõigest osa ja sellepärast ma pean. Esimene osa ja see esimene kord lavale mineku enesetunne. Minu raamatus on esimene osa märgitud midagi muud, aga minul endale on jäänud meelde minu esimene. Nii suurim osa oli kolmes musketäris see väike manoon. Kui ma kõrgemas muusikakoolis õppisin laulu erialal ja see igatahes tuli mul päris ilusti välja. Tubli tüdruk, olete te ka praegu, sest ikka on nii, et kui te lavale ilmute küllalt sageli teie tulek juba kutsub saalis aplausi välja. Mul on olnud, kui mina pärast haigust siia mängima tulin, siis võeti mind aplausiga vastu. Ma olen mõtlenud, millega ma lavale lähen. Ma ei saa ju ometigi hüpata lavale, et ma lähen, ma hakkan teksti rääkima ja olen vaid ma lähen oma eluga, mis on minu minevik olnud ja ma olen sellest rollist niiviisi aru saanud, et ta igal võimalikul juhul ikka ütleb ikka ütleb oma kannatusi. Kasvõi naeru või nutuga, aga ta ikka ütleb, mis ta on läbi elanud. Ja vot sellega lähen mina lavale. Ma täna õhtul sõitsin läbi vihma ja pimeduse Pärnu poole, ma just praegu jõudsin siia natukene on veel etenduse alguseni aega siis nii väga tahtsin teid näha ja teile soovida veel niisuguseid väga elurõõmsaid, tugevaid, julgeid ja inimestele tarku asju ütlevat daami osi, nagu teile need hästi sobivad. Kuulda ja näha. Ja kui teie rääkisite minu raadiosaates. Mul jäi nii selgesti meelde, et kui teie käest küsiti, kuidas teie seda Taali rolli kirjutasite siis teie ütlesite, et mina kirjutasin tema väga lihtsana.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu teatri näitleja Olli Ungvere 80.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu maakohtu esimees Toomas Talviste ütleb, et vähemalt Pärnu maakohtus pole üheski protsessiks nii tõsiselt valmistutud. Kuna on alust arvata, et nii meedia kui ka siis võimalikud pealtvaatajad või siis menetluse osaliste lähedased ei mahu sellesse kohtusaali ära, siis me oleme koostöös siis registrite infosüsteemide keskusega ette valmistanud ka teise ruumi siin kohtumajas, kuhu selles istungist tehakse otselülitus. Me ei saa lubada seda sellist tavapärast istumissaalist küll külje kõrval, vaid tuleb tagada teatud vahemaad, maskid, pesovahendid, ja meil on ka lisaturvameetmeid, mida ma küll päris niimoodi täpsustama siin ei hakka, aga need on kindlasti selles huvides, et tagada ohutust nii määruseosalistele kui ka kõikidele, kes seal saalis viibivad. Peale kohtu aluse on menetlusega seotud isikute hulgas üheksa kannatanud. Kõik ei tule kohale, seal mõned on kannatanud, on lapsed. Istungipäevi on praeguse seisuga planeeritud 14, esimene on esmaspäeval, 15. veebruaril ja viimane hetkeseisuga planeeritud 26 aprill. Tunnistajaid peaks üle kuulatama, kui midagi ei muutu, 26 inimest, need jagunevad siis erinevate istungipäevade vahele. Aga see täpsem korraldus selgub istungi käigus. Kui mingisuguseid takistusi ei tule keegi ei haigestu või mida iganes siin tingide edasilükkamise siis võib eeldada, et kui 26. aprillil on viimane istung, millal siis ilmselt on ka kohtuvaidlused pärast seda circa kuu pärast. Võib-olla on oodata ka kohtulahendit. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus algab kohtupidamine Lihula tulistaja Mikk Tarraste üle. Süüdistuse järgi põhjustas alkoholijoobes Tarraste mullu 6. juunil Lihula lähistel asuvas tanklas liiklusõnnetuse, põgenes sündmuskohalt ning tulistas talle järgnenud mootorratturit ja kaht sõiduautot. Hukkus kaks inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVardo Rumessenile pole otsuse langetanud ERSPlased oma otsusest ise rääkinud Vardo Romessen suhtub olukorda rahulikult. Mulle isiklikult on sellised mõnede inimeste võimuambitsioonid vastumeelt kes iga hinna eest püüdsid läbi suruda RSB kandidaati kaitseministri kohale. Pärast seda, mis rebas kaitseministrina lahkudes tegi, tähendab see, kuidas ta lahkus. Ma leian, et, et selline lahkumine oli mitte eeleväärikas. See oli nagu võitluse ajal püssi põõsasse viskamine ja meil ei ole kahjuks praegu noh, nii palju rahva usaldust, et me võiksime tingimata siis oma kandidatuuri jõuga läbi pressida, me peame ikkagi arvestama ju koalitsioonipartneritega, me peame arvestama seda, et, et kaitseminister on äärmiselt vastutusrikas koht ja see kandidatuur tuleb ju kooskõlastada nii peaministri kui presidendiga. Ja kui oli selge, et noh, peaminister ei saa aktsepteerida lihtsalt sellist kandidaati, kellel vastav ettevalmistus puudub, siis fraktsioon hääletas ja fraktsioon võttis jasiis mõlemad kandidatuurid tagasi. See kahjuks mõnedele RSB liikmetele ei meeldi, kes näevad, et see oleks nagu RSB mainele kahjulik ja, ja leiavad, et asja tuleb rakendada jõupositsioonilt. Mina ei poolda sellist asja. Ja ma usun, et, et kui volikogu järgmine nädal kokku tuleb, eks ta arutab neid asju rahulikult ja teevad siis vastava otsuse, mida siis õigemaks peetakse. Ma arvan, et SB-l on praegu vajalik jõudu koguda ja ajada palju paindlikumat poliitikat Riigikogus ja ka koalitsioonis. Kui me praegusel hetkel oleme seda teinud. Täpselt nädal tagasi analüüsis Tunne Kelam päevakajas ERSP lõhe põhjuseid ja tõi vastuolude pea põhjusena välja vastuolu riikliku ja erakondliku mõtlemise vahel. Vast küsimus on just selles, mis peaks olema esiplaanil, kas konstruktiivne koostöö valitsuspartneritega lootuses, et põhieesmärgid, mis veel teostada on, saavutatakse teatud aja jooksul ja teine küsimus on siis, kas esitada radikaalsemad nõudmisi vanas vaimus, kusjuures mõnigi kord nende nõudmiste taga võiks olla see, et näiteks kasutada ministeeriumi või valitsusasutusi selleks, et omad mehed saaksid sisse või et omad mehed saaksid paremad tellimused seal? See minu meelest on üks pingete konkreetseid allikaid. Minu meelest on ESB ministrid käitunud äärmiselt korrektselt, kuivõrd nad pole lubanud uue oma meeste, kamba vaimu ja praktika tekkimist. Minister peab ajama riigi asja, ta ei saa esmajärjekorras ajada erakonna asja. Kui ta erakonda hakkab eelistama, sellepärast et see on erakonna liige, siis on see juba korruptsioon. Kas Valdo Messon on nõus, et kriisi põhjuseks on vastuolu riikliku ja erakondliku mõtlemise vahel? Jah, võib-olla, et mõnes mõttes teatud määral kahtlemata RSP koosneb ju suures osas vabadusvõitlejatest, kes pikka aega on tundnud vajadust ja eesmärki Eesti riikliku iseseisvuse taastamiseks. Aga nüüd on meie peamine ülesanne riikluse ülesehitamine ja mulle tundub, et lihtsalt mõned inimesed ei ole suutelised ümber orienteeruma ei ole suutelised lähtuma sellest, et me ei ole enam aktsioonipartei ja me peame olema poliitiline partei, mis eeldab ka teatud poliitilist mõtlemist ja poliitilist küpsust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tunne Kelam ja Vardo Rumessen on ERSP-st välja heidetud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArupärimine vormistati 20. novembril, kui tähelepanu all olid ju tegelikult hoopis teised küsimused kui praegu, kui sündmust ik on palju edasi arenenud, kuid kokkuvõttes viib asi välja siiski põhiküsimusteni. Mis juhtus, miks juhtus ja kes vastutab olukorras, mida opositsioon nimetab sotsiaalepideemiaks ja sotsiaalseks kriisiks. Minister Maret Maripuu vastused olid täna märksa ladusamad, kui nad on nii mõnigi kord olnud. Küsimus on, kas nad arupärijaid rahuldasid, mis siis õieti juhtus? Ministri selgitus. Esimesest oktoobrist pidi hakkama kehtima uus kord, kuidas määratakse puude astmeid seoses üleminekuga uuele puude määramise korrale. Juhtus nii, et 1885-le inimese puhul iline töövõimetuspensionite väljamaksmine. Oluline on rõhutada, et ka neil juhtudel on tänaseks päevaks pension välja makstud. Viivitused olid üle pooltel juhtudel kuni viis päeva ja 155-l juhul 1800-st kuni 45 päeva. Just selle viimase grupi 155 inimese kohta võime tõepoolest öelda. Inimesed jäid üliraskesse majanduslikku olukorda. Tänaseks päevaks on töövõimetuspensionid välja makstud ja see probleem on lahendatud. Kogu asja arutamisel lähevad tihti segi jutud töövõimetuspensionist ja puudetoetustest, mis on pensionile lisaks makstav summa ja pidi muutuma esimesest oktoobrist nii-öelda individuaalseks inimese vajadusest lähtuvaks ja millega segadused kestavad seniajani. Minister selgitas ka täna, et põhisüüdlane on kantsler, kes ei juhtinud tähelepanu IT-lahenduste viibimisele. Opositsioon leidis siiski, et minister tegeleb liigselt enese õigustamisega. Vilja Savisaar. Minu küsimus ministrile oleks selline, kui minister teadis 2007. aasta oktoobris, kui teda hoiatati, et see süsteem nii või teisiti ei käivitu esimeseks oktoobris 2008, et kas siis ministrile ei tekkinud ka kõrgendatud huvi, et kas ta ei oleks siis pidanud igat allkirja, mida ta oma alluvatelt saab siis ka üle kontrollima või küsima, et kas need asjad tegelikult on lahendatud ja kas IT-osakonna juhataja on oma protesti tagasi võtnud. Vot siit tekib see minu küsimus, et tegelikult sotsiaalminister räägib natuke midagi muud, kui ta tegelikult kogu asjaga asjaga kursis oli. Nii oligi tänane põhisüüdistus tegelikult selles, et minister on vassinud ja valetanud. Maripuu seda muidugi ei tunnistanud, kuid kui talle hakati ette heitma liigset eneseõigustamist, vaidles ta vastu. Ma ei ole kordagi öelnud, et ministeeriumis on asjad korras, ma olen ütelnud, et see juhtum tõi välja kitsaskohad. On hea, et see välja tuli, väga kahju, et ta tuli välja nii valusalt, et seeläbi pidid kannatama paljud inimesed. Ja meie ülesanne on praegusel hetkel teha kõik selleks, et süsteem saaks tööle ja inimesed saaksid oma toetuse kätte. Kuid tagasi minister astuda ei kavatse, see oleks tema sõnul küll kergem lahendus, kuid tema näeb oma ülesannet mujal. Minu peamine ülesanne on see probleem lahendada praeguses olukorras ma leian, et minu kõige suurem kohustus on saada süsteem tööle.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalminister Maret Maripuu vastas Riigikogus arupärimisele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu hooldekodu õde Ene Mättik ütleb, et hinnanguliselt on neil personali ja klientide hulgas 10 kuni 15 protsenti neid, kes vaktsiini pelgavad. Mätik rõhutab, et enne neljapäeva ei saa kindel olla paljud lõpuks keelduvad. Kuidas see vaktsiin mõjub minu organismi näiteks kolme-nelja-viie aasta pärast ja veel pikemalt? See on see hirm inimestel. Kui kaua päris vaktsiin toimib, ka seda me ei räägi nagu. Mätik loodab siiski, et hirmud ületatakse ja neljapäeval saavad süsti ka enamus neist, kes veel kõhklevad. Tartu maakonna hooldekodudes tahetakse vaktsineerimisega alustada kuu lõpus. Peipsi veere hooldekodu juhataja Janno Tomsoni sõnul on neil mitmeid nakatunuid. Vaktsiini suhtes kõhklevad pigem just töötajad, kelle seast on üle poole neid, kes on juba nõusoleku andnud. Kuni see vaktsineerimise tähtaeg tuleb, siis me küsime kõik uuesti üle ja ja see oli enne seda koroonapuhangut meil küsitud ja, ja siis oli see asi veel nagu kaugel ja, ja see meid puudutanud. Ma usun, et nüüd on see asi meil käes ja, ja see asi muudab seda olukorda päris tõsiselt. Aarike hooldekeskuse juhataja Elle Ott on optimistlik, et neil saavad kõik majalised hiljemalt veebruari esimestel nädalatel vaktsiini kätte. Kõhklevaid on üksikuid nii töötajate seas, meil on 25 töötajat, noh, kaks inimest on niisugust, kes ei ole lasknud kunagi elus omale gripivaktsiini tehta teha ega, ja noh, siis siin ka nad natukene kõhklevad. Aga nähes niisugused olukorrad on, siis ma arvan, et nad kirjutavad selle nõusoleku tulevikus, kui see vaktsiin siia kohale jõuab ja klientidega on niiviisi, et ei ole nagu vastuolu kellelegi, ainult et lihtsalt, et kui see doos hakkab meile siia jõudma juba täpselt tähtaeg, siis me peame nendega, kellel on eeskosted, siis nendega peame läbi rääkima, et kas need eeskostja on nõus. Ravimiameti ohutus järelvalvebüroo juhataja Maia Uusküla sõnul ei ole põhjust kahelda müügiloa saanud Faizeri ja Moderna vaktsiinide ohutuses. Kokku osales mõlema vaktsiini uuringus üle 70000 inimese, kellest vähemalt pooled said vaktsiini ja tegelikult nendes uuringutes ei ilmnenud mitte ühtegi tõsist kõrvaltoimet, mida oleks siis vaktsiiniga saanud seostada. Uusküla rõhutab, et maailmas on vaktsiini saanud juba üle 29 miljoni inimese ja selgunud on vaid, et teiste vaktsiinidega võrreldes esineb tihedamini allergilisi reaktsioone. Need ilmnevad aga vahetult peale süsti ja on kergesti ravitavad. Tänaseks on saanud vist üle 11000 inimese juba vaktsiini ja kõrvaltoimeteatisi on meile saadetud tänaseks 65. Et siis eilsega lisandus 19 teatist, ehk siis umbes 0,4 protsenti inimestest teatab, et neil miskit tekkis pärast vaktsiini. Tänaseks on meile teatatud kolmest allergilisest reaktsioonist, kõik need inimesed said ravi ja paranesid, noh, samal päeval. Veel ei saa kindel olla, kauaks tekitab vaktsiin immuunsuse. Uusküla sõnul isegi kui antikehad kaovad aastaga saab käituda nagu gripivaktsiiniga ja teha seda iga aasta korduvalt. Uusküla rõhutab, et kuna koroonavaktsiinid on MRNA tüüpi, ei esine ka pika aja peale. Kõrval mõjusid. Pigem on need MRNA vaktsiinid just oma reaktogeensuse tõttu sellised, et nad võivad just nimelt noorematel inimestel põhjustada rohkem peavalu, palavikku, süstekoha valu, et uuringutes eakatel tekkis neid natukene vähem, isegi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Hooldekodus algab vaktsineerimine neljapäeval, kuid nii klientide kui ka personali hulgas on neid, kes selleks oma nõusolekut ei ole veel andnud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEkspoliitik Urbo Vaarman ise end süüdi ei tunnista. Mõne nädala eest saadetud Keskerakonna pressiteates andis ta mõista, et läheb kokkuleppemenetluse teed vaid seepärast, et säästa teisi kohtualuseid ja oma perekonda. Kohtuotsuse kõlamise järgselt Eesti rahvusringhäälingule antud intervjuus teatas vaarman aga ka seda, et tegemist oli poliitilise protsessiga. Õppetund on see, kui tahetakse teha poliitiline laip, siis tehakse siin ei ole mingit küsimust, siin ei ole ju midagi arutada, täna ju näete ise, mida valitsus teeb ja kui valitsus ütleb, hüpata, siis te ei mõtle, kuhu hüpata. Aga mõtlete, kui kõrgele hüpata. Ma olen mitu korda öelnud, ma ei tunnista ennast süüdi. Kokkuleppemenetlus, mul on tähtsam mu pere, mul on tähtsam mu lähedased. Kui vaadata täna seda inimesi, kes on selles kannatanud alates kehavigastustest politsei sisenemisel, lõpetades inimeste surmadega, siis ei ole siin millegist rääkida, ma tahan elada rahulikult, elada edasi ja kui Eesti poliitika peab nii käima, siis. Tuld lõuna eri asjade prokurör Marge Püss ütles, et Eesti seaduste kohaselt on siiski nii, et ka kokkuleppemenetluses peab kohus veenduma, et isik, keda süüdistatakse, on need teod toime pannud. Süütut inimest kohtus süüdi tunnistada ei saa. Marge, püss. Kindlasti peab veenduma ja kohus ka veendub selles, kas isiku süü on tõendatud või ei ole tõendatud. Ma andsin kriminaalasja materjalid kohtule üle. Kohus tutvus nende materjalidega, veendus Urbo Vaarmani süüs ja siis tegi mõistetud kokkuleppe alusel kohtuotsus. Täna kõlanud kohtulahendi kohaselt peab vaarman hüvitama kuriteoga tekitatud kahjust 30000 eurot. Samuti tunnistati süüdi osaühing puhkepesa sooduskelmuses ja pistise andmises ning karistuseks mõisteti ka neilt 30000 eurone karistus. Osaühinguviisa tunnistati süüdi sooduskelmuses ja karistuseks mõisteti neile 15000 eurone karistus. Prokuröri sõnul peeti Urba vaarmann teiste isikute kaasabil välja PRIAst toetusi, et ehitada välja Jõgevamaal asuvat puhkemaja. Marge püss. Ta tahtis saada moonakate maja rekonstrueerimiseks ja ka välisehitiste ehitamiseks toetust PRIA käest. Selleks, et PRIA käest toetust saada, on olemas teatud tingimused. Esiteks peab isikul olema omal raha ehk antud juhul siis 50 protsenti tegelikult Urvo Vaarmannil seda omafinantseeringut ei olnud, keerutati laenatud 100 tuhanded läbi erinevate firmade, osaliselt siis ka võltsitud arvete alusel. Lisaks näitasid kohtualused tehtud tööde maksumust kulukamana, kui tegelikult need olid. Eesti riik on tsiviilmenetluse kaudu välja nõudmas ka ligi 100 tuhandet eurot, mis vaarmaniga seotud ettevõttel õnnestus saada. Karistuseks määrati siis Urbo vaarmanile kahe ja poole aastane tingimisi vangistus. Mirko Ojakivi Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine riigikogu liige, ettevõtja Urbo Vaarmann tunnistati Tartu maakohtus süüdi soodustuskelmuses ja pistise andmises ning mõisteti talle kahe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTarbijahinnaindeks pöördus jaanuaris aastases võrdluses taas plusspoolele ning on sest saadik pidevalt kasvanud. Kui mullu aprillis kahanes indeks koroonakriisi mõjul 0,8 protsenti, siis tänavu aprillis kasvas see 1,9 protsenti. Eesti konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul näitab nende koostatav tarbijabaromeeter, et viimastel kuudel on kiiresti kasvanud nende inimeste hulk, kelle arvates hinnakasv lähiajal jätkub. Inimesed lähtuvad seal väga erinevatest asjadest, kellel mis nagu oluline on, et pered, kellel on toit oluline, jälgib rohkem toiduhinda, eks, kellel on, võib olla seal sõita hästi palju vaja teha, siis jälgib bensiinihinda, seda on signaal ka ettevõtjale. Tarbija on meelestatud niimoodi, et hinnad võivad tõusta, eks selles situatsioonis on ettevõtjal ka, ütleme kergem, võib-olla neid hindu tõsta kui siis, kui tarbija on kindel, eks, et hinnad peaksid alanema. Josingu sõnul on Euroopas näha, et toormehindade tõus maailmaturul ning tarneahelate probleemid hakkavad vaikselt jõudma toidu ja tarbekaupade hindadesse. Selle taustal jätkavad keskpangad leebet rahapoliitikat. Hinnakasvu euroalas pole Josingu sõnul aga selline, mis ajendaks Euroopa keskpanka järsku muutust tegema. Eks see majandus käivitub Euroopas alles ja tuleme sellest kriisist välja ja sellist ülekuumenemist esialgu ju Euroopas ei ole, eks, et et me ka Eesti osas siin räägime suhteliselt mõõdukatest kasvunumbritest majanduse osas selles osas nii et ta tuleb nagu seekord see inflatsioon väga teisest küljest, et siin võib-olla me ei peagi rääkima praegu sellisest raha ülepakkumisest, me peame rääkima rohkem sellest tarneahela probleemidest, mis teda on põhjustanud. Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai sõnul võib Eestis kiiremat hinnakasvu näha ilmselt kogu aasta vältel, kuna kriis hakkab lõppema ja majandusaasta kasvab. Ta lisas, et eelkõige toidutoormete hinnakasvu tõttu võib arvata, et tarbijahinnaindeks kasvab tänavu tõenäoliselt üle kahe protsendi. Kahe protsendi lähedast või seda pisut ületavat hinnakasvu võib tema sõnul pidada Eesti majandusele kohaseks. Samas jääb aga palgakasv katai sõnul hinnatõusust kiiremaks. Selge on see, et, et kui kaupade toodete hinnad tõusevad, siis palga ostujõudu see pisut sööb ära. Teisest küljest on palkade kasv Eestis ka siiamaani kogu kriisi vältel olnud küllaltki vastupidav oludele ka selle aasta alguses. Veel Maksu-Tolliameti andmetel oli näha, et palgakasv on kolme-nelja protsendi juures, mis kindlasti ka võrreldes teiste Euroopa riikidega on pigem tempokas kasv ja ka ettevaates võib näha, et palgakasv jääb kiiremaks kui hinnatõus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimastel kuudel on kiiresti kasvanud nende inimeste hulk, kelle arvates lähiajal hindade kasv jätkub, selgub Konjunktuuriinstituudi andmetest. Eesti Panga ökonomisti Rasmus Kattai sõnul jääb palgakasv ka tänavu hinnatõusust kiiremaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMinister Helir-Valdor Seeder ütleb, et protsess sai alguse juba 2010. aastal, mil viidi läbi põllumajandusteaduse ja meie asutuste evalveerimine. Seal räägiti nii alarahastamisest kui paremast omavahelisest koostööst ja paremast ressursi kasutamisest. Ja sellest alates me oleme tellinud ka täiendavaid uuringuid, oleme põllumajandusministeeriumis arutanud, oleme haridusministeeriumiga arutanud neid küsimusi ja tänaseks oleme jõudnud olukorrani, kus me kaalume võimalust kahe asutuse, Jõgeva sordi aretuse instituudi Eesti maaväljus instituudi ühendamist, et nende baasil moodustada uus teadusasutus ja me valmistame ette kogu me tõepoolest informatsiooni, kaalume läbi, kas kahe asutuse ühendamine on mõistlik ja kui me jõuame veendumuseni, et ühendamise otsus on õige alles siis me läheme ametliku ettepanekuga valitsusse. Midagi ei ole täna veel lõplikult otsustatud. Eri paikades asetsevate asutuste ühendamisel on alati probleemne, kus uus paiknema hakkab. Jõgeva sordiaretus instituudi direktor Mati Koppel selles probleemi ei näe. Tänasel tehnikasajandil, et see inimese füüsiline paiknemine ei ole kõige määravam, et on võimalik kaugtöö ja, ja kui me vaatame ka oma tööd, et siin Jõgeva instituut teeb põldkatseid mitmel pool üle Eesti, alates Läti-piirist kuni Raplamaani Lääne-Virumaani välja. Et ka see, et kus punktis seda põllu peal tööd tehakse, ei ole nii määrav. Eesti Maaviljeluse Instituudi direktor Katrin Kotkas vastab küsimusele, kas ta näeb vajadust muutusteks jaatavalt. Kindlasti näeme ja, ja see on nüüd mitte ainult minu isiklik arvamus, vaid see on kogu meie instituudi inimeste arvamus, kuna teadus on ainult projektipõhiselt olnud siiamaani, et teadlane peab enda ära elamiseks projekti taotlema ja kui projekt lõpeb, siis on nagu ei ole sellist ka palgaraha ega põhipalgaraha või baaspalka ja ja väga suur puudus on olnud väga pikka aega ka investeeringutest. Mati Koppel on samuti kindel, et muutusi on vaja ja ka tema räägib rahast. Eelkõige vajab muutusi finantseerimise pool, aga siit on ka aru saada, et, et neid finantsmuutusi ei saa väga kergesti olema ilma oluliste, ka üldist muutusteta. Ja kui me oleme arutanud oma inimestega seda esimest sõnumit, mis me ministeeriumis saime, et on tehtud põhimõtteline otsus kaks instituuti ühendada, siis üldine inimeste suhtumine on optimistlik ja positiivne. Kui tihti räägitakse ühendamisprojektide juures võimalikust säästmisest, siis minister eitab taolist varianti täielikult. Meie ei ole seda ühendamise arutelu alustanud üldse mitte sellest, et me hoiame ühendamise tulemusena rahalisi vahendeid kokku. Ei, seda me teha ei taha ja seda me teha ei saagi, sest tegemist on alarahastatud valdkonnaga vaid me tahame, et olemasolevad vahendid oleks paremini ära kasutatud ja mitte ainult raha, vaid ka materiaalsed vahendid, on need laborid, on need hooned ja samuti inimesed, mingisugust säästu või riigieelarvest kokkuhoidu me selle ühendamise tulemusena küll ei näe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põllumajandusministeeriumis on ettevalmistamisel kava Jõgeva Sordiaretusinstituudi ja Saku Maaviljeluse Instituudi ühendamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaksime hakkama koguma stabiilsust ja oma seni omandatud ja siis ka saavutatud eesmärk kinnistama. Täna on kaitseliit liikmeskonnaga umbes 26000 inimest, number kõigub siia-sinna väikeste vahedega aasta jooksul, aga 26000 on loomulikult ei ole lagi. Poliitiline sunnis on 30000 inimest saada kaitseliitu ja me teame, et esimese Eesti vabariigi ajal oli kaitseliidu suurus märksa suurem, nii et on, kuhu veel minna selles suhtes, aga täna me võime rahulikult juba keskenduda rohkem kvaliteedi peale kui kvantiteedi peale ning vaadata siis seda, kuidas me saame tõhusamalt üles ehitada oma riigi maakaitsesüsteemi, milleks siis kaitseliit põhiliselt aluse paneb. Kuivõrd mõjutavad kaitseliidu liikmeskonnaks astumist igasugused erakordsed ja erakorralised sündmused, et kui me näiteks mõtleme ajaloos tagasi lähiajaloost 2007. aasta pronksiöö Ja just nimelt, et sellised sündmused alati kasvavad hüppeliselt kaitseliidu arvukust ja, ja see näitab tegelikult ju kodanike sellist teadlikkust või valmisolekut ning päris kindlasti sellistes olukordades nüüd inimesed hakkavad mõtlema rohkem selle üle, et kuidas nad saavad panustada oma riigi kaitsmisse, kui midagi peaks tõesti juhtuma. Üks asi on see, kui need sündmused juhtuvad meil, nagu oli pronksiöö näiteks, aga ka sündmused mujal maailmas. Kas me räägime siin Gruusia sõjast, kui oli hüppeline kaitseliidu kasv või räägime 2014. aasta Ukraina sündmustest, kui jälle kaitseliit kasvas märkimisväärselt ja need on need sündmused, kus inimestele meenub rohkem seda, et, et see vabadus, mis meil käes on, ei ole iseenesest, vaid seda tuleb ka hoida ja kaitsta. On ütlemine, et rahvas, kes ei ole valmis ennast kaitsma, ei ole ka vabadust väärt. Ma usun, et, et see on ka see põhjus, mille pärast inimesed on valmis riigikaitses panustama. See on ka põhjus, mille pärast Eesti tervikuna ju näeb vaeva omal riigikaitsesüsteemi tõus riigikaitsesüsteemi hoidmiseks, sealhulgas ka ajateenistus ehk siis tegelikult noorte kasvatamine riigikaitseteks ja terve rida muid valdkondi, kus me pöörame sellele suurt tähelepanu, et inimesed oleksid teadlikud ja oleksid valmis käituma õigesti olukordades, mis võivad osutuda siis riigile oluliseks ja vaata et eksinaalseks või siis noh, määravaks, ütleme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tähistamine algab Kaitseväe Akadeemias Merike Jürjo poolt koostatud raamatu esitlusega. Raamatu pealkiri on \"Ühisel nõul ja jõul“, ning see käsitleb Kaitseliidu vanematekogu tegevust aastatel 1993-2003. Lisaks asetatakse pärjad Vabadussõja ausamba juurde ja peetakse jumalateenistus Jaani kirikus. 101 aastat on sellise organisatsiooni jaoks nagu Kaitseliit justkui keskikka jõudmine või ka täisealiseks saamine, kus nii mõndagi on juba tehtud, aga palju on veel ka teha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKogutud hasartmängumaksust umbes 48 protsenti läheb kultuurkapitalile ja ülejäänu jagatakse praegu nelja ministeeriumi vahel, kusjuures hasartmängumaksu seadus paneb paika, milleks seda raha tohib kasutada. Näiteks sotsiaalministeerium saab 15,3 protsenti kogutud maksust ja tohib seda kulutada projektidele, mis on seotud meditsiini, hoolekande, perede, vanurite, puuetega inimeste või hasartmängu sõltuvusega. Värske eelnõu järgi jääb kultuurkapitalile nende osa alles, aga seni ministeeriumide ga seotud osa liigub üldises riigieelarvesse. Rahandusministeriumi tolli aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Kuusküla sõnul on sellele muudatusele mõeldud aastaid. Sihtotstarbelised tulud on alati seotud teatava riskiga. Esiteks on alati võimalik, et maksu kogumine läheb hästi ja raha tuleb eelarvesse plaanitust rohkem. See tähendab, et aasta lõpus on ministeeriumil raha üle. Kunagine rahandusminister Jürgen Ligi tõi selle suurepäraselt välja, et kui laekub hästi, kiputakse kulutama asjade peale, mida ilmtingimata tarvis ei ole. Aga teil on ju teada, et riigieelarvega on meil väga pingeline seis. Teine ja raha saavate projektide mõttes olulisem risk on see, kui maksu kogutakse plaanitust vähem. Siis ei saa realiseerida ju neid projekte, mis on olnud plaanis. Me oleme olnud tunnistajaks sellisele asjale, kui kõik need rahajagajad pöörduvad siis rahandusministeeriumi poole ja küsivad seda puudu olevat raha, sest maksuraha ei laekunud nii palju. Tegevusi, mis praegu saavad kindla osa hasartmängumaksust rahastatakse tõenäoliselt edasi ka järgmisel aastal, kuid see on juba tavaliste eelarveläbirääkimiste küsimus. Tehtud ministeeriumidel on endal nii-öelda vabad käed otsustada, mille jaoks ja kui palju kulutatakse. Vabaühenduste Liidu huvikaitsejuht Alari Rammo usub, et suur osa inimestest pole kunagi aru saanud, miks mõne valdkonna kulud kindla maksulaekumisega seotakse. Ta leiab, et muudatus suurt sisulist muutust kaasa ei too. Tõenäoliselt on selle muudatuse miinuseks just selline tajutav ebakindlus, et kui palju ja kuhu edaspidi siis toetusi minema hakkab, ega senine protsent ise ju ei taganud ka tegelikkuses midagi, vähemalt mitte kuidagi ennustatavalt, sest noh, protsent võib olla ühest miljonist ja protsent võib olla 100-st miljonist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus plaanib suurema osa hasartmängumaksu laekumisest kindlatest kuluridadest lahti siduda. Praeguse prognoosi järgi kaotavad need projektid nelja aastaga üle 11 miljoni euro.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütles, et Tallinna linn saab kohe pakkuda kohti rohkem kui 1000-le Ukraina lapsele. Tallinnas on täna kuskil 1040 vaba kohta erinevates rühmades erinevas vanuses lastele ja kindlasti on see ressurss, mida me saame täna ja kohe pakkuda. Lisaks sellele kindlasti, kui neid saabub rohkem, siis tuleb leida uusi lahendusi. Pajula selgitas, et Ukraina lapsi võetakse lasteaedadesse täpselt samadel alustel kui kohalikke lapsi. Selge on see, et kõik me töötame olemasolevate seaduste raamides ja täna on kehtestatud lasteaedades nii osalustasu suurused kui toidupäeva maksumuse suurused ja, ja kõik, meie inimesed maksavad neid tasusid ja ka neil tuleb neid tasusid siis vastavalt korrale tasuda. Ta lisas, et ka pädevate lasteaiaõpetajate puudust pole, hoolimata sellest, et paljud Ukraina lapsed ei oska vene keelt, rääkimata eesti keelest. Täna on Tallinna haridusasutustes väga palju erinevatest rahvustest lapsi olgu nendeks siis indoneeslased või süürlased või, või iganes muudest rahvustest lapsi ja kõik nad on integreeritud nendesse rühmadesse või haridusasutustesse. Ja täna oleme me üks osa suurest Euroopast ja meil on see võimekus olemas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina põgenikest umbes 40 protsenti moodustavad lapsed, kellest paljud on lasteaiaealised. Kui laste vanemad saavad Eestis ajutise elamisloa, laieneb neile ka õigus saada lasteaiakoht.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVarem soovis Narva Eesti kogukond, et eesti emakeelega lapsed saaksid uues riigigümnaasiumis õppida eraldi hoone osas. Kui aga selgub, et hoone planeering seda ei luba, siis saab tähtsamaks küsimuseks õppekeel, räägib Narva Eesti gümnaasiumi hoolekogu liige Kairi Johannes. Aga eesti kogukonna ootus uuele koolile oleks nüüd juba ennekõike see, et õppekeeleks saaks eesti keel. Dianss on raske, see on keeruline suuremale osale õppima asuvatest lastest, aga pikemas perspektiivis on see siiski ainumõeldav lahendus. Et kui meil oleks üks selline kindel tugipunkt riigi gümnaasiumi näol, kus on nii eesti keelsus kui meelsus siis ma usun, et see on kindlasti üks tugev argument, mis aitaks natukenegi suurendada ka Narva eestlaskonda. Narva volikogu liige Katri Raik kinnitab, et Narva riigigümnaasiumi loomisel tuleb lähtuda vähemuses oleva eesti kogukonna huvidest ja uut gümnaasiumi peab olema võimalik läbida eesti keeles, kuid ainult eestikeelset õpet nõuda pole Narva oludes mõistlik. Ma ei alustaks diskussiooni või arutelu sellest, et 100 protsenti eesti keeles või üldse mitte midagi. Mina garanteeriksin selles gümnaasiumis vene keele kui emakeele õppe sellepärast, et iga inimese emakeel on tema hingekeel ja seda me peame võimaldama õppida. Mina ei näe mingisugust maailma lõppu, kui mõnda õppeainet õpetatakse ka vene keeles, kui seda paralleelselt õpetatakse ka eesti keeles. Ma jätaks sisse teatud paindlikkuse, aga valdavalt eestikeelne kool, kus erineva emakeelega õpilased õpivad ühes majas. Lisaks soovitab Katri Raik üleminekuperioodi Aga sinna lähevad ka ju siis 11. ja 12. klass, nemad õpivad muidugi mudeli järgi 60 40 ja neil tuleb võimaldada gümnaasium lõpetada sellisel viisil, millisesse gümnaasiumisse nad on astunud. See on väga oluline põhimõte ja seda ei tohi kindlasti rikkuda. Narva lapsevanem kodanikuaktivist Valeria Lavrova peab oluliseks Narva riigigümnaasiumi lõimimist Eesti haridussüsteemi, et koolil oleks side põhikoolide ja ülikoolide ga ning et lapsed saaksid kaasaegses ühiskonnas vajalikke teadmisi ja oskusi. Keel on teisejärguline. Valeria Lavrova. Minu ootus on see, et juba kirjutatud väga head, kõik need programmid, mis on juba olemas ja töötavad Eestis, mis räägivad väärtustest 21. sajandi kompetentsusest ja see kõik ettevõtlus, kriitiline mõtlemine, kreatiivsus, emotsionaalne intellekt, kommunikatsioon, see on palju tähtsam kui see, mis keeles me seda teeme. Kuni 720-le noorele mõeldud Narva riigigümnaasium peaks uksed avama kahe aasta pärast. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna kuulutatakse välja Narva riigigümnaasiumi arhitektuurivõistluse võitja. Hoone sisu üle vaidlused alles algavad ja tähtsamaks teemaks on ka Narvas kujunemas õppekeel koolis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJah, olen tänasest sots ja olen selle uhke. Just nii tegi Marina kaljurand tänasel sotsiaaldemokraatide üldkogul teatavaks, et on erakonda juba astunud. Koos sellega teatas kaljurand, et kandideerib kevadistel parlamendivalimistel. Oma tervituskõnes põhjendas ta, et ehkki poliitika võib olla halastamatu, viidates niiviisi oma presidendikampaaniale ja suhetele reformierakonna ga tuleb poliitika muutmiseks selles aktiivselt osaleda, mitte jääda kommentaatoriks või pealtvaatajaks. Rahvusringhäälingule tunnistas kaljurand, et pakkumisi on talle vahepealsel ajal tulnud mitmeid, kuid otsus sotsiaaldemokraatidega lõplikult käed lüüa tuli mõne nädala eest. Kaalukereks oligi see, mille eest sotsid seisavad, sest ma arvan, et täna on Eesti ühiskond jõudnud sellisesse arenguetappi, kus meil põhimõtteliselt läheb hästi. Aga nüüd on see aeg, kus peab hakkama märkama ka neid, kes vajavad märkamist ja vajavad hoolimist. Kaljurand rõhutas, et ei astunud erakonda selleks, et välis või kaitseministriks saada, sest südamelähedasi teemasid on teisigi. Naised integratsioon, lapsed. Ma arvan, et see, et ma ei ole enam mitte välisminister, vaid see, et ma olen poliitik ja sotsiaaldemokraat annab mulle palju laiemad võimalused, nii et las ma mõtlen natukene, ma alles astusin sellesse erakonda. Sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski ütles päeval erakonnakaaslastele esinedes, et sotside eesmärk valimistel peab olema ambitsioonikas. Et saavutada järgmistel valimistel eelmisega sama tulemus ehk 15 kohta riigikogus peame võtma igast ringkonnast ühe mandaadi. Ja natukene peale sõbrad, kui ma vaatan meie nimekirjade tugevust, ütlen ma, et see on liiga madal ambitsioon. Seepärast oleme seadnud endale sihiks sotside ajaloo parima tulemuse ehk 20 kohta. See on juba tõsisem ülesanne ja tänases poliitilises olukorras nõuab kahtlematult erakordset tööd. Aga ma usun, et me saame sellega hakkama. Sõbrad, see pikk maraton on olnud kurnav meile kõigile, aga me oleme oma õiget teeotsa taas leidmas. Märtsikuiste riigikogu valimisteni on jäänud täpselt kolmveerand aastat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine välisminister ja Reformierakonna presidendikandidaat Marina Kaljurand teatas, et astub sotsiaaldemokraatlikku erakonda. Kaljurand tegi oma liikmesuse teatavaks erakonna üldkogul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIsamaa ja Res Publica liidu eestseisus otsustas vahetada välja kolm ministrit. Marko Pomerantsi asemel saab keskkonnaministriks Siim Kiisler. Rahandusministri portfell tuleb loovutada Sven Sesteril, kelle töö võtab üle Toomas Tõniste. Kaitseministrina asub ametisse Jüri Luik, vahetades sel kohal välja Margus Tsahkna. Vange ustele peab homme heakskiidu andma veel IRLi volikogu. Muudatusettepanekut teinud erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ise valitsusse ei lähe, vaid asub juhtima IRLi riigikogu fraktsiooni. Põhiline eesmärk on pühenduda erakonnale enne kohalikke valimisi ja ma arvan, et see on piisavalt suur väljakutse ja, ja hetkel selline töö jaotus, kus ministrid saavad keskenduda ministeeriumi juhtimisele, eesistumisele ja mina erakonna esimehena põhiliselt erakonnale, ma arvan, et see on kõige mõistlikum ja parem ka erakonnale tervikuna. Kaitseministri kandidaat Jüri Luik ütles, et naaseb poliitikasse kohustundest. Minu jaoks ei ole isegi kõige olulisem see ametinimetus, vaid ma esitan endale alati küsimuse, kas ma saan sellel konkreetsel ametikohal midagi riigi jaoks kasulikku teha ja selline võimalus, noh, ütleme lühidalt kohusetundest tulin tagasi ja proovin anda oma parima, kui me vaatame seda, mis maailmas praegu toimub, kui me vaatame lääne liidu mõranemist, me vaatame saabuvaid vene laiamõõtmelisi õppusi, saapad, kui me vaatame kõike seda, mis puudutab ütleme, niisugust pinget seoses terrorismiga, siis on selge see, et kaitseministeeriumi haldusau on üks võtme haldusalasid Eesti riigi toimimises. Ja ma usun, et siin on väga oluline aspekt ka kõik see, mis puudutab eesistumist. Ka ise ettevõtlusega tegelev Toomas Tõniste ütles, et rahandusministrina seisab ta stabiilse maksukeskkonna ja vähese bürokraatia eest. Riigi rahandus ei tohiks olla selline mängumaa, kus katsetatakse. Ideaalis võiks olla ikkagi selline stabiilne ettevõtja, sõbralik keskkond, kus ettevõtjad tunnevad, et neid austatakse. Nad on nõus makse maksma, kui nad teavad, et see tõesti läheb õigesse kohta. Nad saavad aru, keda selle raha eest toetatakse. Eile, kui IRLi fraktsiooni liige Einar Vallbau ministrikandidaatide nimed välja käis, kritiseeris ta Marko Pomerantsi väljavahetamist öeldes, et Siim Kiisleril pole keskkonnaministriametiks vastavat haridust. Kiisler ise probleemi ei näe. Ma olen olnud kuus aastat valitsuse liige ja regionaalministrina olen ka asendanud keskkonnaministri äraolekul olen olnud tema ülesannetest, nii et ettekujutus on olemas. Kiisler lisas, et näeb endal rolli keskkonnakaitse ja majandushuvide tasakaalustajana. Kahe poole vahel tuleb alati pidada läbirääkimisi ja leida kokkuleppeid, et see on eelkõige hea läbirääkija ülesanne ja ma olen selleks valmis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus otsustas vahetada välja kolm ministrit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeid peaks praegusel hetkel olema vist ilmselt 12, aga see ei ole veel päris kindel, kas nad peavad jääma eneseisolatsiooni, sellepärast et see ühisistung toimus meie konverentsi saalis mis on üsna suur ruum istusid teineteises piisava vahekauguse taga, maskid olid ees. Külastajad, kellest siis üks oli selline isik, kellel tuvastati järgmine päev positiivne tulemus. Külalised istusid eraldi veelgi kaugemal, nii et terviseamet on kõiki neid meie riigikogu liikmeid ja kantselei töötajaid, kes seal olid. Aga nad lubasid siiski kaaluda seda, kas on vaja ikkagi neid kõiki lähikontaktseks tunnistada, et nad hindavad veel asjaolusid ja, ja täna hommikul oleme me nendega kontaktis ja terviseamet ütles, et nad ei soovi üle reageerida. Aga kas teoreetiliselt on võimalik, et te teete siis nii-öelda kaugistungi läbi interneti? Ja teoreetiliselt on see täiesti võimalik, meil on nüüd ju suvel välja töötatud vastav platvorm, aga me hommikul kohtumegi just juhatuse, et tuleb selline adoke istung, kus me siis arutame seda olukorda, et, et kui terviseamet ütleb, et kõik Need, kes seal olid, võivad tulla istungile, noh, meil on niikuinii ju maskid kõigil ees, et siis ei ole selleks vajadust, aga teistpidi ei ole ka vajadus, seetõttu, et isegi kui need inimesed jäävad eneseisolatsiooni, siis tegelikult neid saadikuid sealt, kes osalesid sellel istungil, on võrdselt nii opositsioonist kui koalitsioonist ja hääletuste proportsioonid seetõttu nagu paigast ära ei, ei lähe. Meil ei ole ka nüüd kaks viimast päeva, nüüd on see nädal meil istungeid ja meil ei ole ei täna ega homme päevakorras ühtegi sellist nii-ütelda rindejoone eelnõud, kus oleks suur vastasseis opositsiooni ja koalitsiooni vahel, et et neid eelnõusid, mida me siis nüüd menetleme praegu on, on mõlemad pooled toetanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval Riigikogu majandus ja kultuurikomisjonide ühisistungil osalenud Riigikogu liikmed veel ei tea, kas nad peavad jääma enesesolatsiooni. Komisjonide istungil osalenud ühel inimesel tuvastati hiljem koroonaviirus. Eneseisolatsiooni jäid ka istungitel kohal olnud ministrid Jaak Aab ja Raul Siem. Riigikogu esimees Henn Põlluaas annab ülevaate, mitu Riigikogu liiget kohal oli ja paljusid eneseisolatsioon ähvardab.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nArengufondi analüüs näitab, et Eesti majandus oli stagneerunud juba enne, kui kriis algas. Arengufondi juhatuse esimees Ott Pärna ütles, et nüüd on Eesti kahekordselt keerulises olukorras. Meie majandusele peaasjalikult siseturule orienteeritud, me kauplesime siin ebamõistlikult kõrgete hindadega ja nüüd olukorras, kus see väliskapital, kes seda finantseeris, on tagant ära kukkunud siis me tegelikult oleme suhteliselt keerukas positsioonis, et sellelt hinnatasemel neid samu asju tehes välisturule müües. Ja siit teiselt poolt tuleb vastu siis sellise globaalse majanduskriisi tulemus, kus tegelikult ka maailmamajanduse nõudlus on ära kukkunud. Riigikogule esitatud soovitustes märgitakse, et kohandumisest ei piisa, tuleb aktiivselt tegutseda, et panna alus uuele kasvule. Siseturule suunatud majanduse asemel on vaja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Praegu on aga Eesti seotud eelkõige langevate turgudega seal ida pool, kus on kasvu oodata Me eriti ei tegutse. Ott Pärna nentis, et peamine mure on raha ja ka inimesed. Headel aegadel sisse voolanud välisrahast on nüüd alles üks kolmandik. Välisinvesteeringute saamiseks peame me aga teadma, mis valdkondadesse me seda raha tahame. Vaja oleks tugevaid esindusisikuid välismaal, samuti tuleb läbi mõelda, mida me pakume neile, keda siia ootame. Hinnatase võib üks olla, aga ilmselt me peame ka midagi nii-öelda keerukamat neile pakkuma. Tööjõud on temaatika selle ümber õppe temaatika on räägitud erinevatest maksupakettidest, selles mõttes pragmaatiliselt tuleb läheneda, et mida kellelgi vaja on, mis on need eeltingimused, et ta tuleks kõik motivaatorid, mis, mis argumenteerivad ettevõtlusega tegelemist, siin versus mingid teised riigid. President Toomas Hendrik Ilves rõhutas oma sõnavõtus, et Eestis tuleb luua tingimused, et siia jääksid ja siia saabuksid inimesed, kellel on ideid, mida arendada. Vaja on toota teistmoodi ja uutmoodi asju, millel on stabiilset turgu eelkõige välisturgudel. Selleks peame kujundama Eestis uut tüüpi nii-öelda ökosüsteemi, kus tahavad töötada andekad inimesed. Kui meie ei suuda sellist keskkonda pakkuda, siis meie andekad leiavad seda mujal. Ott Pärna sõnul on vajalik tööjõu niinimetatud võimestamine ja ettevõtlikkuse julgustamine. Meie probleem ei ole see, et meie tööjõud on kallis, probleem on see, et me oleme sellega teinud liialt lihtsalt tööd, ettevõtlikkuse kui elustiili propageerimine üldiselt, see peaks olema võtmekoht nii igasugusel ümber ja täiendõppel kui ka laias mõttes. Riigi tööhõivepoliitika mõttes peaks esmatähtis olema see, et, et nad muutuksid ettevõtlikumaks ja nad püüaksid midagi ise teha. Arengufondi nõukogu liige Erik Terk ütles, et eurole üleminek on vajalik, aga sellest üksi ei piisa. Vaja on terviklikku paketti. Tegelikult meil sügiseks peaks olema selge, mis on realistlik, mis ei ole, me ei saa panna silmad kinni, öelda, et me tegeleme ainult euroga ja mitte midagi meid ei huvita, me jääme rongidest maha. Lihtsalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Arengufondi soovitused majandussurutisest väljatulemiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPigem on ikkagi nii, et kaubavedu kui selline nagu kasvab kõikides veoliikides, et on ta siis meritsi õudsi maanteed mööda või audteed mööda, et et ta võib siin mängida sõltuvalt olukorrast, et kui, kui kuskil mõned sadamad siin jäävad ühel või teisel põhjusel jänni või tekib mõni pudelikael kuskil sõlmpunktis, siis nad võivad liikuda ühelt teo liigilt teisele, aga, aga ma usun, et tervikuna võttes kaubavedu, kui selline ei vähene, siis võib olla nii, et me konkureerime erinevate modaalsuste vahel, et, et kas näiteks mingisugune kaup liigub rohkem laevadel konteinerite vedu näiteks, aga mingid puistekaubad ka või siis ka kütuseid on võimalik ju tankerites vedada või nad pannakse rongi peale, et noh, see on samasugune konkurents nagu sadamate vahel. Noh, võimalus siin märkimisväärselt edu saavutada oleks siis, kui me oleksime, oleksime osa sellisest laiemast rahvusvahelisest veokoridorist. Ja siin noh, ma loodan, et siin lähitulevik, me räägime siin, ütleme aasta-paari jooksul võiks olla meil potentsiaali turu olukorda ära kasutada ja kui ma ütlen turuolukorda, siis ma pean silmas seda, et Euroopa ja Hiina vahelises konteinerveos noh, mis on ju ütleme, see peamine osa, mis raudteel praegu siis teemaks on, et seal on päris mitmeid pudelikaelu tekkinud ja, ja otsitakse noh, kas püsivaid või ajutisi alternatiive nendele pudelikaeladele ja Baltikumi läbivad veokanalid sealjuures siis Eesti võiksid võiksid olla üheks selliseks alternatiiviks, nii et me me tegelikult päris päris usinasti pingutame selle nimel, et, et neid võimalusi leida, kus need konteinerrongid rohkem ka läbi Eesti liiguksid, aga, aga meie peamine strateegia nende konteinerite osas on ikkagi meelitada see Skandinaavia kaubavoog läbi Eesti, mis täna, ma julgen öelda vist ikkagi peamiselt laevadega Aasiasse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi kaubavedu raudteedel suureneb, siis Eesti Raudtee kaubaveomaht järgmistel aastatel väheneb. Eesti Raudtee kommertsjuht Arthur Raichmann ütleb, et see on seotud tugevneva konkurentsiga, mitte kaubaveo vähenemisega raudteel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAhistamised Eesti ülikoolides on teema, mis on viimastel aastatel korduvalt tõstatunud. Kas ja kuidas aga ahistamise vastu haridusmaastikul võidelda. Ega ühest vastust sellele polegi. Muidugi on võimalus kirjutada eetikakoodeksitesse ja hea tava reeglitesse sisse, et ahistada ei tohi ja ahistamine on halb. Aga see peaks ju iseenesestmõistetav olema. Samas tuleb välja, et nii iseenesestmõistetav see siiski pole ja tegelikult ei tea, kas kirja panemine aitakski. Nii ujub avalikkuseni ikka ja jälle juhtumeid, kus keegi tunneb end väärkohelduna ning asjade lahendamine toppab. Kahjuks pole need juba tuntud juhtumid, aga ainukesed. Lõuna-California Ülikooli õppejõud Aro Velmet, kes nõustas üliõpilaskondade Liidu tehtud uuringut soolise ja seksuaalse ahistamise uuring Eesti kõrghariduses ütles, et Liidu tehtud uuringus oli tundnud end 1500-st vastanust lausa 15 protsenti ülikoolis füüsiliselt ahistatuna. Sellisel juhul ei saa rääkida paarist juhtumist, vaid vaja on hakata tegelema probleemi tuumaga. Pakun välja, et kaasa aitaks nii õppejõudude ele kui ka üliõpilastele selgitamine mis see ahistamine üldse on ning millal võib keegi tunda, et tema isiklikke piire on ületatud. Kas see on lihtsalt mõni nilbe sõnapaar või tähendab ahistamine konkreetset füüsilist lähenemist? Loomulikult on igal inimesel erinevad sündsuse piirid ning iga sõnakõlksu peale kõik ei reageerigi kuid on neid, kes seda teevad ning võib-olla peaks ka sellega arvestama. Siinkohal võib muidugi öelda, et mis jama see nüüd on, et kõigel näpuga järge peab ajama kuid tõele au andes, mida aeg edasi, seda enam on seksuaalse väärkohtlemise probleem tõstatunud ja tõstatub veelgi. Kui üliõpilastele eraldi loenguid teha on raske, siis vähemalt õppejõududele peaks teema põhjalikult selgeks tegema. Nemad annavad haridust edasi ning kui neil on vajalikud teadmised, siis on lootust, et äkki antakse üliõpilastele gi teadmisi edasi. Isegi kui see esmakuulamisel maru kohmetuna võib tunduda, siis algus seegi. Ma ei taha väita, et kellelgi praegu vajalikud teadmised puuduvad, sest kindlasti on ka praegu palju neid, kes on informeeritud ja teema tundub justkui iseenesestmõistetav. Paljud saavadki sellest aru ja ei jõua isegi oma mõtetes nii kaugele, et midagi saaks seostada ahistamisega. Samas on ahistamine piisavalt oluline teema, et sellest siiski põhjalikult rääkida nii õppejõududele, õpilastele kui ka kogu ühiskonnale. Küllap saavad siis ka muidu teadjad endale uut ja vajalikku informatsiooni kas või millal ja kuidas kõrvalt nähes või kuuldes sekkuda. Otseselt lähisuhete keelamine ülikoolides on liiast, sest täiskasvanud inimeste puhul on romantilised suhted üdini seaduslikud ning nende tekkimine on loomulik. Jah, isegi ülikoolides, sest nii nagu õnnetus ei hüüa ka armastus tulles. Samas kui lähisuhted on lubatud, siis on potentsiaalne ka ahistamine. Lõputu küsimus, kuid usun, et oluline oleks lõpuks lisada juhtumite lahendamisele ka nende ennetamine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal jõudis avalikkuseni jälle üks juhtum võimalikust ahistamisest Tartu Ülikoolis. Ülikoolid peaksid aga oma tähelepanu pöörama mitte ainult ahistamisjuhtumite lahendamisele, vaid ka nende ennetamisele, ütleb Brent Pere oma kommentaaris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti-Läti tuleviku koostöö raporti idee autor on suursaadik Jaak Jõerüüt, kelle eestvõttel on varem tehtud Eesti Soome raport, millest kasvas hiljem välja teinegi arenguvisioon. Soome raportist on olnud palju kasu. Nüüd loodetakse, et kui osa rohkem kui 60-st Eesti-Läti raportis sisalduvast ettepanekust ellu viiakse, saavad eestlased ja lätlased veel lähedasemaks. Eesti-Läti raporti tellijad on peaministri Andrus Ansipi ja Valdis Dombrovskis, kelle kohtumisel Riias dokumenti ka esitleti. Tegu pole kahe riigi kooskõlastatud tegevuskavaga, vaid pigem ideedega, mis võiks mõlemal pool piiri tekitada mõttevahetust ja uusi ideearendusi. Raporti Eestipoolne autor, ajakirjanik Anvar Samost. Kui inimestele luua mugav ja efektiivne võimalus omavahel suhelda, siis inimesed ka suhtlevad, et praegu tegelikult ikkagi näiteks Tallinnast Riiga saamine ma eile õhtul sõitsin autoga, see ei ole mõnus, see tõesti ei ole mõnus, et see võtab aega ligikaudu neli tundi ja see tee on küll paranenud, aga ikkagi see neli tundi, mis tuleb autoroolis istuda lennukiga, see on tõenäoliselt üks maailma kõige kallimaid lühikesi, otse, mida on võimalik üldse lennata. Rongiühendus teatavasti tegelikult ei ole, eks bussiühendus on viimasel ajal paranenud, aga seda on ikkagi vähe, peaks olema midagi sellist, mis inimesel lihtsalt füüsiliselt toob kokku ja ma arvan, et kui ikkagi meil oleks kas või nagu pool sellest arvust, mis soomlasi käib Tallinnas või Eestis oleks nagu lätlase, kes käiksid Eestis. Need suhted tekiksid kõikvõimalikel viisidel ja, ja me näeksime seda kasu täpselt samuti, nagu me näeme kasu praegu Eesti-Soome suhetes. Läti poolt on raporti koostajaks tuntud diplomaat, välisministeeriumi poliitikadirektor Andres Rasans. Rasa antsi kinnitusel on eesmärk vähendada Läti eesti rahvast ning teha nii, et me üksteisest paremini aru saaksime ja huvidega arvesta. Sime raportis pannakse ette kasutada taas rohkem Liivimaa nime, mis pole rahva seas üldsegi ajalukku vajunud. Nii võiks presidendid hakata Eesti-Läti suhete arendamise eest välja andma Liivimaa auhinda ning Liivimaa nime võiks kanda koostööprojektid, kuid kust tuleb ideede elluviimiseks raha. Peaminister Andrus Ansip. Meil on ka praegu aastateks 2007 kuni 2013 kasutada Eesti-Läti piiriüleseks koostööks 580 miljonit Eesti krooni, see tuleb Euroopa Liidu fondidest. Ja ma usun, et, et see kahe riigi vaheline raport see aitab ka kaasa nende vahendite efektiivsemale kasutamisele",
"role": "user"
},
{
"content": "Riias avalikustati Eesti-Läti tulevikukoostöö raport, mis on valminud peaministrite Andrus Ansipi ja Valdis Dombrovskise algatusel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeetmega plaanib riik hüvitada vähemkindlustatud peredele septembrist märtsini kuni 80 protsenti elektri, gaasi ja toasooja hinnatõusust. Hüvitise plaanitud lävendiks on elektrihinna puhul 60 eurot, megavatt-tunnist ja gaasil 30 eurot megavatt-tunnist. Hüvitise taotlemine hakkab toimuma kohaliku omavalitsuse kaudu eeldatavasti detsembrist ja seda tagasi ulatuvalt. Valitsus kinnitas ka elektrihinnatõusu tõttu välja töötatud toetuse põhimõtted, millega leevendatakse poole aasta vältel hinnatõusu mõju kõigile tarbijatele. See tähendab, et tarbijatele hüvitatakse võrguteenuse tasust 50 protsenti ja soodustus kehtib oktoobrist märtsini tarbitud elektri kohta. Mida arvab neist meetmetest. Opositsioon jätkab Jaak Juske sotsiaaldemokraatlikust erakonnast. Tavalise Eesti pere nüüd selle algava kütteperioodi kulu on umbes 500 euri seetõttu kõrgem. Et tegelikult tuleb valitsusel välja pakkuda koos riigikoguga teised meetmed, mis tõesti aitavad leevendada nii-öelda tavalise Eesti pere siis hinnatõusu. Henn Põlluaas Eesti Konservatiivsest rahvaerakonnast. Teistpidi tõusevad selle elektri hinna tõusu tõttu absoluutselt kõik muud hinnad, transport, toiduained, mis iganes ja teistpidi ikkagi need kulutused inimestele kasvavad sedavõrd suureks, et nad jäävad ka sellisel kombel hätta. Ja, ja meil on ju alla vaesus piiri elavaid inimesi 300000, et me peame võtma vastu meetmed, mis viivad elektri hinna alla, mitte lihtsalt üksikute gruppidele seda kompenseerima. Helir-Valdor Seeder Isamaa erakonnast Täiendavalt on ju välja pakutud ja vajavad arutamist, mida teha käibemaksu vähendamisega, millele valitsus on seni ei öelnud taastuvenergia tasu, mille osas on erinevaid arvamusi, see tuleb läbi rääkida ja pikemas perspektiivis kindlasti läbi vaadata ka CO kahe kvoodipoliitika, mis ei ole ainult Eesti-sisene probleem. Nende asjadega tuleb väga tõsiselt tegeleda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas suunata erakorralise energiahinna tõusu leevendamiseks heitekauplemisest saadava ülelaekuva tulu. See on mõeldud alla suhtelise vaesuse piiri jäävate leibkondade toetuseks. Mida arvab neist meetmetest opositsioon?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVabariigi valimiskomisjonile Eiki Nestori toetuseks esitatud dokumendil on kõigi 15 sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni liikme allkirjad, kuid Reformierakonna 30-st saadikust on alla kirjutanud 28. Puudu on Igor Gräzini allkiri ja ka Peep Aruoma. Gräzin ütles, et ta lihtsalt ei jõudnud oma allkirja anda, kuid hääletusel on ta Nestor selja. Peep Aru pole aga veel riigikogust lahkunud. Martin Kuke asendusliikmena ametivannet andnud. Fraktsioonide esindajad olid toetusallkirju üle andes pigem seda meelt, et Riigikogus presidenti ära ei valita. Kuigi sotsiaaldemokraat Andres Anvelt on veendunud, et Nestor on piisavalt tugev, et Riigikogus valituks saada. Palju sõltub Keskerakonnast, tunnistas Anvelt. Nende presidendikampaania taga ei ole niivõrd presidendi kampaania ma uue erakonna esimehe otsing, seda kõik teised poliitikud vaatavad ka väga pingsalt, sellepärast et riigikogu kohtade järgi teine erakond tema nii-öelda parketikõlbuliku saamine võib muuta Eesti poliitmaastikul väga palju, nii et ma rõhutan veelkord, et Eesti presidendivalimised seekord ei ole ainult presidendi valimised, see on ka Eesti poliitilise tuleviku mingil määral uus algus. Reformierakond toetab valimistel riigikogu esimeses voorus küll kahe fraktsiooni ühiskandidaat Eiki Nestorit, kuid teises ning kolmandas voorus juba Siim Kallast. Palusin Reformierakonna fraktsiooni juhil Urve Tiidusel hinnata Kallase võimalusi. Milliseks valimistulemused kujunevad riigikogus, seda me saame öelda ikkagi järgmisel nädalal, ütleme niimoodi, et igasugused küsitlused ju näitavad neid jõujooni ja ütleme nii, et mina ootan ka ikkagi reaalseid tulemusi ja ja loodan, et Riigikogus saab valitud president. On see võimalus olemas, pessimistid ütlevad, et ei ole seda võimalust, optimistid ütlevad, et justkui nagu on ja tõde on kusagil vahepeal. Kui otsustamine liigub riigikogust valijameeste kätte, on väga head šansid Allar Jõksil on IRL-i fraktsiooni esimees Priit Sibul veendunud, arvestades jõkke toetajaskonda valijameeste hulgas. Ta on käinud nende võimalike valijameeste ja kohalike omavalitsuste esindajatega kohtumas ja, ja, ja seal on tööd usinasti teinud. Aga ma arvan, et tegelikkuses juhtub nii, nagu on inimesed lubanud ja kokku leppinud ja allkirjad andnud. Ja esmaspäeval loetakse hääled kokku ja pärast seda otsustavad erinevad fraktsioonid, mida nad edasi teevad. Valimiskomisjon kinnitab pühapäeval kandidaadid ametlikult ja esmaspäeval kell 13 algab riigikogus presidendivalimiste esimene voor. Parlamendierakondade esindajad pigem ei usu, et teises voorus võiks esile kerkida mõni üllatuskandidaat, kuigi võimatuks seda ei peeta. Vabaerakonna esimees Andres Herkel ütles meie uudisteportaalile, et nemad oleks põhimõtteliselt kõnelusteks avatud ja nende kandidaadi Allar Jõksi teises voorus kandideerimine või mittekandideerimine on täiesti otsustamata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna esitasid 43 Riigikogu liiget Eiki Nestori ning 21 Riigikogu liiget Allar Jõksi Vabariigi Presidendi kandidaadiks Riigikogu esimesse hääletusvooru, mis toimub esmaspäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu üldplaneering näeb ette Ihaste krundil 13 hektarit väikeelamute ehituseks. Nende rajamiseks on ka omanik väljendanud soovi, kuid detailplaneeringut ei ole veel koostatud. Kohalik elanik Siiri Maimets ütleb, et raieloa andmisel kohalikud kaasa rääkida ei saanud. Kui arvestada, et ühes linnas on roheala 22 hektarit ja sellel toimub 10-l hektaril lageraie siis on see ikkagi selline sündmus, sündmus, mis kohalikke elanikke väga valusalt puudutab. Muidugi ümbruskonna elanikud on harjunud ka sellega, et see mets kaitseb tuulte eest ja viimastel aastatel on väga oluliseks muutunud ka müra tõkestamine, mis, mis piirkonna elanike Maimets loendab veel põhjuseid, miks metsa võiks säilitada, kuid kohalikke teeb veel enam nõutuks, kuidas keskkonnaamet saab anda raieloa enne, kui alale koostatakse detailplaneering. Kuigi täna Tartu linnavalitsus raiet takistama ei lähe, peab abilinnapea Reno Laidre sõnul üle vaatama, kas sarnased olukorrad saaks lahendada kogukonda rohkem kaasates. Et ega üks asi on see, et tõesti kõik asjad meie parima teadmise järgi on õiguspärased aga mis on nagu, nagu linnavalitsuse veel, selline kirjutamata ülesanne on hoolitseda ka selle eest, et õiguskaitsead näiksid ja ka tunduksid kodanikele õiglased ja, ja kui ikkagi inimesed on rahulolematud, siis, siis tegelikult noh, siin on mingisugused nüansid selle menetluse juures selle asjaajamise juures, mis võiksid ja saaksid olla paremad. Krundi omaniku Paju arenduse juhataja Karin Raid mõistab, et kohalikele võib tänane raie tulla üllatusena. Samas rõhutab raid, et kõik on tehtud nii, nagu seadus ette näeb. Meie ostsime selle kevadel ja kui me vaatasime sellele maaüksusele peale, mis me saaksime seal teha, kuidas oleks mõistlik sealt otsast minema hakata, sest maaüksus on suur ja selle lähenemine on ongi vaja väga korralikult läbi mõelda, siis me mõtlesime, et need alad, mis on tulevikus perspektiivselt hoonestatavad et ja need on liigniisked täna, et me alustas tasakesi nende ettevalmistusega kogu sellele territooriumile on kavandatud ärihooned, elamud, kool, lasteaed ja sirka, neljandik sellest alast on ja jääb metsaks edaspidi. Meie eesmärk on märjast tänasest märjast tihnikust tekitada tulevikuks kvaliteetne elu ja töökeskkond, teha infrastruktuur, puhkealad, millest oleks kasu nii uuele kui vanale kogukonnale. Kohalikud pöördusid ka metsa kaitseks kohtusse, kust määrati metsale 11. septembrini esialgne õiguskaitse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linna serval aadressil Ihaste tee 18, kus asub 22,2 hektarit metsa, on omanik alustanud raiega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMargus Tsahkna toonitab, et endiselt pole selge, kui tugevad ning võimekad omavalitsused reformi käigus üldse tekivad ja pole teada ka omavalitsuste rahastamise mudel. Praeguste kavade kohaselt hakkab valitsus rahastamist arutama septembri lõpus, kuid Tsahkna hinnangul alustati reformiga valest otsast. Kui me kõigepealt hakkame tegema nii-öelda pool riigireformi segamini käimasoleva haldusreformi ga teadmata, kui suured ja võimekad omavalitsused meil üldse tekivad ja siis alles pärast seda me hakkame arutama rahastamismudelit, siis need asjad on absoluutselt valepidi praegu keeratud. Sest et põhiasi, mida omavalitsused küsivad, on see, et mis saab nende rahastamisest millise rahastamismudeli järgi nad hakkavad tulevikus elama. Ja sealt tulenevalt ju tegelikult on loogiline hakata jagama ülesanded riigi ja omavalitsuste vahel. Tsahkna sõnul on Isamaa ja Res Publica liit ka vastu igasuguse teise tasandi tekkele omavalitsuste ja riigi vahel. Ta kinnitas, et maavalitsuse kaotamine on küll õige suund, kuid praegu ei ole teada, kuidas jagunevad maavalitsuste ülesanded omavalitsuste ja ministeeriumide vahel. Edaspidi. Arto aasa ettepanekutesse täna on varjatult sisse kirjutatud nii-öelda teise tasandi loomine siis omavalitsuste ja riigi vahele, mis väljendub siis uue regionaalameti loomises siis nelja erineva regiooni loomises. See kõik on väga segane, nii et kriitika on väga asjakohane. Riigihaldusministri Arto aasa kinnitusel ei soovi teise tasandi loomist ka Reformierakond, ent omavalitsused võiksid teha teatud valdkondades tulevikus suuremat koostööd, sest ka viie ja 10000 elanikuga omavalitsused jäävad teatud küsimustes liiga väikeseks. 15-st praegusest maavalitsusest peaks saama ka üks regionaalamet, Arto Aas. Need ülesanded, mida saavad täita omavalitsused, tuleb anda üle omavalitsustele loomulikult koos rahaliste vahenditega. Ja on teatud ülesanded, mida valdkonnaministeeriumid tahavad ise täita teatud järelevalve küsimused siin hariduse sotsiaalvaldkonnas ja need ülesanded, mida ei saa anda kohalikele omavalitsustele üle või mida ei ole anda ka kuhugi valdkonna ministeeriumitesse, need tuleks siis koondada regionaalametisse. 15 riigiasutuse asemel tekiks üks kindlasti vähem bürokraatiat, kindlasti vähem sellist killustatust. Ja kui täna on maavalitsustes 500 töötajat, siis umbes sadakond meie hinnangul maksimaalselt sinna regionaalametisse koonduks. Aas tõdes vastuseks koalitsioonipartneri kriitikale veel, et arutelud jätkuvad ja kui ta suvel ettepanekuid tutvustas, soovis IRL-i esimees Tsahkna seisukoha kujundamiseks mõtlemisaega. Mulle tundub, et seal on natuke nagu teadmatusest võetud mingeid positsioone, et võib-olla Margusel on olnud kiired ajad siin presidendivalimiste ja erakonna juhtimisega, et pole olnud aega neid materjale läbi lugeda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuskabinet arutas täna pärastlõunal ettepanekuid riigivalitsemise reformi elluviimiseks ja omavalitsuste tugevdamiseks. Ettepanekute alus on ministeeriumite koostöös valminud riigi ülesannete analüüs. Valitsuse liige ning Isamaa ja Res Publica Liidu juht Margus Tsahkna leiab aga, et plaan on toores ja pole piisavalt ambitsioonikas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaapsalu vanalinna söögikohtade pidajad ütlevad, et suvi algas nende jaoks hästi. Müüriääre kohviku omaniku Marget Vatku sõnul andis sellele tõuke pikkade kevadiste piirangute leevenemine. Just juuni algusest hakkas pihta, aga ütleme, kui me saime väljas kliente võõrustada, siis oli ka ikka palju rahvast, et inimesed olid noh, niivõrd tüdinenud kodus istumisest, et kohe tahtsid tulla kohvikusse. Paljud kohvikud, nagu näiteks Haapsalu kuursaal tegutsevad hooajaliselt ja nii on tarvis leida igal aastal töötajaid. Kuursaali juhataja Kai Tarmula sõnul on personali leidmise võtmeks isiklik tutvus ja ka see, et läbirääkimistega alustatakse varakult. Ma võin enda kogemusest öelda, et nii kuidas sina käitud oma töötajatega, käituvad ju nemad sinuga, et see peab olema vastastikune, mul on väga palju vanu töötajaid ja ma arvan, et selle võrra on ka uutel tulijatel selle võrra lihtsam, et abikäed on olemas. Kõige kiirem aeg on Haapsalu kohvikupidajatel veel ees. Paraku on hooaeg, mil linnas arvukalt külalisi siiski lühike, jätkab Beguta taimetoidukohviku omanik Beguta Gevai. Peale jaanipäeva hakkab pihta ja septembris on kõik lõppenud ja nüüd ma hoian lahti viis kuud varem olin detsembrini ja nii ongi. Uue ettevõtmisena on esimesed Haapsalu söögikohad praeguseks kätte saanud Läänemaa märgise sihtasutus. Läänemaa poolt antav logo kinnitab, et vähemalt pool kasutatavast toorainest on seal kohalikku päritolu rahvuslik äälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Juunikuu soojad suveilmad ja leevenenud koroonapiirangud on pannud Haapsalu vanalinna kohvikutes elu käima. Kuurortlinna hooajaline rütm tähendab, et suurem hulk külastajaid tulebki linna ainult suvekuudel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõrumaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees Mati Kivistik ütles, et loomad ei oska vältida ajutise piiritõkke lõiketraati. Eriti veel siis, kui traataiast hakkab läbi kasvama hein. Teatud loomad kindlasti ei ole suutelised seda tara ületama, nad takerduvad, jäävad sinna kinni, saavad päris korralikke lõikehaavu ja kui mõelda nende jahipidamisviiside peale, mida täna viljeldakse jaht koeraga metsseal ennekõike teisiti ei olegi võimalik siis kahjuks me võime ka eeldada, et loomadele järgneb sinna aeda koer. Lõiketraat ei ole eluohtlik ainult metsloomadele ega jahikoertele, vaid ka piirivalvurite teenistuskoertele sellel nädalal. Piiririkkujate kinnipidamisel sai vigastada piirivalvekoer, kes käppadega traaditeradesse jooksis. Sooloog Nikolai Laanetu tõdes, et metsloomad seda ohtu ei adu ja jäävad põgenedes lõiketraati kinni. Selge see, et selle piiritara tsoonis hakkab selliste jahiulukite, ütleme, metskits, ka hunt ei ole välistatud, karu läheb sinna, hakkab käppadega seda lõhkuma, kui ta karu teatavasti läheb väga kurjaks, kui tal haiget keegi teeb. Ja, ja kindlasti kährikud rebased, metssead, põder, võib-olla vähem, aga ka need ulukid, kõik selles piirkonnas jäävad vähemusse. Nad lihtsalt peavad kas seal taanduma ja kui jahti peetakse, siis on üsna normaalne, et nad tormavad sellesse. Siis politsei ja piirivalveameti tõkke operatsioonijuht Vaiko Vaher kinnitas, et püütakse leida lahendus, kuidas ajutine piiritõke loomadele ohutumaks muuta. Meil on hetkel läbirääkimised käimas juba keskkonnaametiga, et leida üheskoos selline hea lahendus, kuidas seda ajutist tõket siis kas märgistada. Ja lisaks see ajutine tõke, mis on täna maha saanud, ei ole nii-öelda ühes jutis, et seal on seal lõikude vahel on ka augud, kus saavad metsloomad liikuda. Jahimeeste seltsi juht Mati Kivistik Ega siin suurt muud lahendust olla ei saa, kui korralikult välja ehitatud piiritaristu kus on ka loomadele jäetud läbipääsu võimalused ja, ja mida arutamise taristu valmis saab, seda parem kõigile. Raadiouudistele Võrumaalt Leivi Lillemäe",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseväe õppuse käigus rajatud ajutine piiritara on ohtlik piiritsoonis liikuvatele metsloomadele. Võrumaa jahimehed tunnevad muret loomade pärast, kes tavapärase liikumise või jahipidamise käigus lõiketraadiga ennast vigastavad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoalitsioonierakondade juhid on juba kaks korda oma allkirjadega kinnitanud, et abieluteemaline rahvahääletus tuleb esimene kord koalitsioonileppes ja teinekord läinud nädalal nii-öelda leppimisleppe. Aga tegelikult otsustab rahvahääletuse toimumise ikkagi riigikogu. Opositsiooni ridades on räägitud, et võib-olla ei lähegi hääletuse korraldamise eelnõu riigikogust läbi, sest seda ei toeta ka mitmed koalitsioonisaadikud. Rahvahääletuse töögrupi liige, keskerakondlane Andrei Korobeinik ütleb, et kui rahvahääletuse küsimus, mis puudutas põhiseaduse muutmist, siis hääletaks keskerakondlased selle ilmselt maha, aga uuel kujul, kus põhiseadust ei mainita, on teisiti. Keskerakond toetab seda sellepärast, et tegemist on koalitsioonileppega. Aga kui rahvahääletus tuleb, siis missugust kampaaniat Keskerakond tegema hakkab, Andrei Korobeinik. Seda ma küll ei usu, et Rii fraktsioonis näiteks tekib mingisugune ühtne arvamus, aga erakonnal tervikuna võib-olla aga kindlasti mitte selline radikaalne, et jah või ei, aga täiesti võimalik, et mingisugune soovitus valijatele tuleb. Sarnaselt Keskerakonnaga tuleb väärtusküsimused läbi arutada kõigis erakondades, aga võib-olla palju varem kui kevadise referendumi ajaks. Roheliste erakonna petitsiooni perekonnaseaduse muutmiseks on kogunud üle 27000 allkirja. Järelikult jõuab see Riigikokku. Petitsioon läheb komisjoni ja saadikud siis vastavalt seal komisjonis teevad mingisuguse otsuse, et nad võivad lihtsalt arvamust avaldada, võivad ette valmistada eelnõud, mis läheb saali. Kuidas see lõpeb, seda ma ei tea. Andrei Korobeinik ütleb, et võib-olla pikemas plaanis võiks Eesti olla valmis ka samasooliste abieluks. Aga kas seda tuleb nüüd kohe roheliste petitsiooni raames teha, selles Korobeinik kindel ei ole. See on selles mõttes järgmine küsimus, et alustada võiks ikkagi kooselust. Üsna sama meelt on sotsiaaldemokraatide esimees Indrek Saar ja reformierakondlaste juht Kaja Kallas. Meie erakonnal on programmiline seisukoht, et esimene asi, mis tuleks ära teha selle jaoks, et võrdsemaid võimalusi luua, on see kooseluseaduse rakendus, aktid saaks vastu võetud, tunnetus on selline, et kui me siiamaani selles poliitilises reaalsuses, mis on, ei ole suutnud vastu võtta kooseluseaduse rakendusakte, siis me ei saa automaatselt panna seda kõrgust veel kõrgemale, kui me ei ole sellest madalamast kõrgusest veel isegi mitte üle hüpanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Parlamendivälise erakonna Eestimaa Rohelised algatatud ettepanek perekonnaseaduse muutmiseks on kogunud üle 27 000 allkirja ning seega peab seda Riigikogus arutama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu on saanud tavaks, esineb Eesti vabariigi peaminister sünnipäeva eelõhtul Tartus. Kasutan seda austavat võimalust üheksandat korda. Ühtlasi viimast korda. Siinsamas Vanemuise kontserdisaalis. Teatasin kaks aastat tagasi, et uut valimiskampaaniat mina peaministrikandidaadina enam ei alusta. Nii ongi. Küllap leidus umbusklike, kelle meelest poliitikuid aina annavad ja võtavad oma lubadusi. Mina olen püüdnud oma lubadusi alati täita. Ning täna ongi käes see hetk, mil võin teile kinnitada, et vastlapäeval esitan vabariigi presidendile lahkumispalve. See kaks aastat tagasi langetatud otsus oli kantud mu enda veendumusest. Et igaks asjaks siin elus on mõistlik aeg. Et igal asjal on algus ja lõpp. Ning iga lõpp võib olla millegi uue algus. See otsus ei sündinud kellegi survel. Nii palju, kui on survestajaid, nii palju on ka toetajaid. See on poliitika, reaalsus, võiks isegi öelda rutiin. Niisiis joon alla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Andrus Ansip teatas Vanemuise kontserdimajas peetud kõnes, et nädala pärast astub valitsus tagasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVeebruaris kogus riik 2,8 miljonit eurot hasartmängumaksu. Nii märtsis kui aprillis laekus hasartmängumaksu umbes miljon eurot vähem. Juba aprilli alguses hoiatas sotsiaalministeerium oma partnereid, et aasta teine pool võib endaga tuua kuni 50 protsendilise eelarvekärpe. Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse ütleb, et loodetavasti õnnestub kärpeid siiski vältida. Ja see plaan on siis nagu see, et tänases kultuuriministeeriumi eestvedamisel koos haridusministeeriumiga oleme me esitanud ka vabariigi valitsusele lisataotluse, et kriisiolukorrast tingitud alalaekumist täiendavalt ministeeriumitele kompenseerida. Kokku küsivad ministeeriumi riigieelarvest umbes miljon eurot, sotsiaalministeeriumi osa sellest on pisut üle 400000 euro. See raha ei kataks siiski ära kogu hasartmängumaksu alaalaekumist. Näiteks võivad ära jääda kolm väikeprojektidele mõeldud taotlusvooru kokku 300000 euro eest. Lisaraha toetaks pigem ministeeriumi strateegilisi partnereid. Niisuguseid mitmeaastase lepinguga partnereid on ministeeriumil 14. Mõni neist toetab vanemaid inimesi, mõni puuetega inimesi, mõni aitab edendada esmaabi. Mõni võrdõiguslikkuse Eesti lastekaitse liidu juhataja Varje Ojala ütleb, et vajadusel saaksid nad siit-sealt kokku hoida, aga kerge see poleks. Võib-olla isegi eriolukorrast tulenevalt on meil lisandunud erinevaid kohustusi, midagi me ära jätnud ei ole, et me oleme leidnud variandid, kuidas teistmoodi korraldada, koolitusi läbi veebi. Eesti Inimõiguste keskuse juhataja Ege Rünne ütleb, et nemad jätsid kevadel ära mitte mitmekesisuse päeva. Pisut kokkuhoidu on andnud ka koolituste veebi kolimine, kuid sarnaselt lastekaitse liiduga on eriolukord ka inimõiguste keskusele tööd pigem juurde toonud. Inimesed, kes ka varem nõrgemas positsioonis olid, võivad nüüd veel kergemini hätta sattuda. Ja nüüd, kui inimesi koondatakse, siis meie eriliselt vaatleme just seda, et kuidas koheldakse siis eakaid töötajaid, me käime siis kohtus ja nõustame inimesi. Eger Rünne ütleb, et juhul kui inimõiguste keskuse toetusraha ikkagi vähendatakse, siis on nende prioriteediks just juhtumipõhine töö inimestega ehk teavituskampaaniate pealt võib ju hädakorral kokku hoida, aga nõustamise pealt mitte. Rait Kuuse loodab, et niisuguseid valikuid partnerid tegema ei pea. Kuuse lisab, et isegi kui valitsus annab ainult osa küsitud rahast, ei plaani ministeerium oma partnereid kuidagi tähtsuse järjekorda seada. Me püüame nagu jõuda sellesse olukorda, kus kõik need projektid täies maas realiseeruvad ja ma arvan, et see selline plaan B pigem on mõningad tegevused ajatada ja projekte väheke pikendada, et et need oleks võimalik ellu viia. Et mõte sellest, et tegevusi päris ära jätta, et see on nüüd küll kõige kaugem mõte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalministeerium loodab riigieelarvest tuge, et katta osa hasartmängumaksu alalaekumisest. Esmajärjekorras loodetakse aidata läinud aastal välja valitud strateegilisi partnereid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nErimeelsused roheliste üldkogul on silmaga märgata, kuid ilmselt on õhkkond täna tõesti teatud määral rahulikum kui eile. Eilsed kokkulepped, et juhatusse ei kandideerinud ja hiljem ennistatud liikmed ega ka väljaviskajad tunduvad pidavat samas näiteks Tanel Tammet, üks, kes erakonnast välja heideti, õigeks, seda kokkulepet ei pea ja oleks tahtnud ikkagi kandideerida. Ma esitasin oma kandidatuuri juhatusse tingimusel, et, et üldkogu toetab kõigi erakonna liikmete võrdset õigust mis tahes kogudes kandideerida ja valitud saada ja kuna üldkogu seda praegu ei toeta, et üldkogu võttis vastu otsuse, kes peaaegu 30 inimest, kes olid siis viimases juhatuses, keda välja visata, kes teisi välja ütlesid, et nemad ei võiks kandideerida juhatusse, siis ma võtsin oma nõude tagasi. Ka ei osale Tammet elektroonilisel hääletusel, mis praegu käib. Erakond otsustas nii, nagu juhatus oli varem planeerinud, et kasutatakse arvutiseeritud hääletussüsteemi, mille puhul on teada ja tagatud, et valimised ei ole salajased. Arvutisüsteem kontrollib, kes kelle poolt hääletas ja süsteemi administraator saab seda samuti kontrollida. Erakond võib lihtsalt loota, et võib-olla süsteemiadministraator ei anna seda infot sealt edasi. Võib-olla süsteemil ei ole tagauksi, mille kaudu seda infot hangitakse, levitatakse, aga olles ise võrgutarkvara professionaal ja olles kokku puutunud hääletussüsteemidega ka Eesti ID-kaardi hääletussüsteemidega, hästi palju, mina sellisel hääletusel osaleda, osalema loomulikult ei ole nõus. Tammet lahkus pärast seda intervjuud üldkogult. Roheliste peasekretär Ain Kabal ei arva, et üldkogu närviline oleks, pigem erutatud ka ei usuta, et valimistel võiks tekkida kvoorumi küsimus. Siiamaani on meil olnud foorum küllaga täis, üle 20 protsendi erakonna liikmetest on kohal ma hetkel koorumi probleemi ei näe, mitmel juhatus? Seda on veel raske öelda, seda hakatakse parajasti hääletama. Varasemas juhatuses oli 13 liiget. Võimalik, et ta tuleb veidi väiksem. Kabali sõnul tahetakse valimistega täna õhtul siiski ühele poole saada. Roheliste endine eestkõneleja Marek Strandberg saab uude volikogusse parlamendiliikmena. Erakonna volikogu liikmed on automaatselt kõik riigikogu liikmed, nii et erakonna volikogus olen ma ka ilma sinna kandideerimata. Milline võiks olla roheliste tulevik pärast seda, tänast üldkogu pärast seda tänast üldkogu, ma arvan, aina kindlam sellepärast et nii organisatsiooni sees kui avalikus oleme me näidanud ennast organisatsioonina, mis rääkides arutades argumente tuues ja sisuliselt vaieldes suudab ka oma sisetüli lahendada avalikkus on pisut teisel arvamusel. No avalikkus on näinud kahjuks seda, mis erakonna jaoks on veel halvem, sisetülist avalikkus on näinud seda, et seda sisetüli on peetud avalikult ja ega pole parata, selle sisetüli avalik pidamine on olnud minu jaoks isiklikult ja ma arvan, et väga paljude erakonna liikmete jaoks see põhjus, kus me eile jõudsime arusaamale, et kui kõik see samal moel jätkub, siis me kaome poliitmaastikul ja mitte keegi ei suuda meid tõsiselt võtta. See, mida eile organisatsioon tegi, sõlmis nii-öelda sisemiselt rahu ja kokkulepe või kuidas edasi minna, näitabki seda, et tegemist on tugeva organisatsiooniga, mis suudab lahendada nii enda probleeme kui loodetavalt ka valijate jaoks siis riigi ees olevaid probleeme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Roheliste üldkogu on teist päeva koos ja lahendab erimeelsusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel aastal loovutas verd ligi 28900 inimest, mis on varasema aastaga võrreldes 1000 võrra ehk 3,6 protsenti vähem. Kui üle 45 aastaste veredoonorite arv kasvas, siis üldine vähenemine tulenes nooremate doonorite arvu langusest, selgus täna avaldatud tervise arengu instituudi statistikast, räägib tervise arengu instituudi tervise statistika osakonna juht Ingrid Valdma. Tuleb välja, et pigem on nooremad need, kus on vähenemine toimunud suuremalt sest et näiteks 45 aastaste ja vanemate veredoonorite arv isegi kasvas, aga näiteks 18 kuni 24 aastaste doonorite arv vähenes 16 protsenti ja 25 kuni 44 aastaste doonorite arv vähenes aastaga kuus protsenti. Kui muidu noorte doonorite arv on vähenenud, siis Tartu Ülikooli kliinikumi verekeskuse juhi Helve Königi sõnul Tartus noori doonoreid jätkub. Tartus on läbi aastate päris hea olukord ja ei ole ka praegu halvenenud, doonorid on väga rõõmsad, tublid ja tulevad üsna üsna kenasti verd loovutama, nii et saame hakkama. Kindlasti. Kuna me oleme tudengite linn, siis enamus doonoreid on meil seal 18 kuni 26, seitse-kaheksa, see on suurem enamus meist. Königi sõnul võiksid inimesed veredoonoriteks hakata, sest see on üks lihtsamaid viise elude päästmiseks. Ka heategu on väga oluline ja, ja see on kõige lihtsam viis teha head. Et kui on endal tervis korras ja, ja haigusi parasjagu midagi ei ole ja kroonilisi haigusi ka ei põe, siis miks mitte minna aitama seda, kes parasjagu vajab abi ja, ja muud moodi terveks ei saa, kui verekomponentide ülekandega, sest paraku on haigusi ja on operatsioone, mida ilma doonor vereta veel teha ei saa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Noorte veredoonorite arv on vähenenud. Tartus siiski noortest doonoritest puudust ei ole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKulu põletada Eestis ei tohi teadaolevalt aastaringselt, küll aga see põlengute hooaeg võib öelda, et on allas, et tõesti et märtsikuu seisuga on meil siin sel aastal siis olnud juba 34 maastiku põlengut üle Eesti, mis küll jah, võrreldes varasemate aastate märtsikuuga ei ole märkimisväärselt suur number, et eelmine aasta näiteks oli 192 maastikupõlengut märtsikuus ja 19. aastal 60. Aga eks siin ole ka põhjus selles, et, et need talved ja kevaded on olnud täiesti erinevad ja sel aastal lihtsalt lumi sulas hiljem. Päike ja tuul tulid lihtsalt hiljem ja seetõttu on ka täna ilmselt vähem siis olnud neid metsa ja maastiku tulekahjusid. Kui ulatuslikud need põlengud on olnud, mis seni on olnud? No õnneks on loodus ikka veel niivõrd palju märge, et nad ei ole levinud ulatuslikult laiaks, et me räägime siin mõnest ruutmeetrist mõne 100 ruutmeetrini. Et pigem ongi sellised väikesed põlluääred roostiku ja, ja, ja niisugused kuluheinalapid, mis on siis süttinud ja, ja nendel on siis kiiresti ka jaole saadud. Kulu põletamine on keelatud, nagu te ütlesite ka ometi seda tehakse. Mida inimesed peaksid silmas pidama, kui ikkagi midagi põletatakse. Üks põhilisemaid võib-olla millest kulupõlengud alguse saavad, on lõkete tegemine ja, ja vaadates seda nädalavahetust ja, ja ka tegelikult soojasid ilmasid ja tuult, mis on siin juba mõned ajad puhunud, siis selline eelmise aasta pikem kuluheina roostik on selle käes ära kuivanud. Teisest küljest on väga paljud kulupõlengud alguse saanud siis ka muust inimtegevusest. Et me räägime siin näiteks suitsukonide aknast väljaviskamisest, kui autoga sõidetakse ja kui see põllu peale visata, siis võib sealt see kuluain väga lihtsalt süttida. Ja kui nüüd lõkkeid teha, siis tuleb seda teha ikkagi selliselt, et sellest lõkkest ei sütiks ümber kaudne kuluhein, sest et, et see tulekahju võib juba väga kiiresti levida ja siin ei ole ohus mitte ainult see põllu peal olev hein ja seal heina sees elav elusloodus vaid siin on juba ohus ka elumajad, kõrvalhooned ja mets samamoodi. Et lõkke tegemisel tuleks kindlasti lõkkekoha ümbrus puhastada lõkke kõrvale võtta kaasa siis esmasel kustutusvahendid, olgu selleks siis ämber veega ja kindlasti ei tohi ka siis lõket jätta järelevalveta ja muidugi lõkke kõrval, teine teema on siis kõikvõimalikud grillid ja, ja looduses siis toidu tegemine, et, et sellelgi samamoodi silma peal hoida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võrreldes möödunud aasta märtsiga on tänavu maastikupõlenguid küll vähem, sest kevad on hilisem. Aiaprahi põletamine on siiski kaasa toonud juba 34 tulekahju. Kulupõletamine on jätkuvalt keelatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHolmi kvartalina tuntud Atlantise ümbruse tulevikku otsustati arhitektuurivõistluse ga aastal 2017. Seni on kavandi elluviimine takerdunud leige huvi ja erimeelsuste taha. Möödunud nädalal kohtus linnavalitsus taas maaomanikega. Tartu abilinnapea Gea Kangilaski loodab, et nüüd on kvartalile lootust ärkanud. Selles mõttes on lootust, et omanikud soovivad edasi minna protsessiga. Esimese hooga tehakse ära kõik vajalikud eeluuringud, võetakse muinsuskaitse eritingimused välja ja siis saab otsustada, et kuidas siis detailplaneeringut koostama hakatakse või ei hakata. Eeluuringutega saab selgeks, kui mitu korrust, kui suur ehitusmaht tegelikult igal krundil on. Plaanidele on uue elu toonud kõik, et Margus linnamäele kuuluv MM Grupp on oma maatükki müümas ettevõttele DFC valdus. DFC valduses. Juhatuse liige Kaspar Kokk on optimistlik, et nende värske pilk tuleb siin kasuks. Hetkel seda ajaperspektiivi ennustada, noh, on päris keeruline, et et, et kui me jõuaksime detailplaneeringu algatamiseni, jah, selle aasta numbri sees ma arvan, see võrdlemisi optimistlik prognoos, et aga, aga noh loota ju võib. Holmi kvartalis on ka riigile kuuluv maatükk, kuhu kunagi plaaniti riigimaja ehk ühte hoonet, kuhu koondada erinevad riigiteenused. Kuigi aastal 2019 jäi see plaan katki, on nüüd ringiga jõutud sisuliselt sama mõtte juurde tagasi. Riigi kinnisvara. Aktsiaseltsi kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger selgitab. Oma funktsioonilt ja ülesehituselt, eks ta oleks kindlasti riigimajale sarnane. Aga me ei räägi täna sellest, et me seda viisime ellu siin riigimajade programmi raames. Ja, ja ega see perspektiiv ei ole kindlasti lähiaastatel. Pigem on see ikkagi sellise seitsme kuni 10 aasta perspektiiviga lahendus. Maksu ja tolliamet ning sotsiaalkindlustusamet toob mäger näiteks asutustest, mis võiks Tartu kesklinnas ühise katuse saada. Siiski veel konkreetset plaani pole. Pigem on see üks võimalik lahendus Tartus paiknevate riigiasutuste hoonefondi vananemisele. Eelmine nädal kokkulepitud eeluuringute tegemiseks kulub mitu kuud. Ehitamine on siiski mitme aasta kaugusel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Holmi kvartalis kuulub maa nii eramomanikele, linnale kui ka riigile. Ühe eraomaniku vahetumine ja riigi taas tärganud huvi võib tähendada üle nelja aasta kestnud tupikseisu lõppu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nElektrienergia hind moodustab elektriarvest vaid kolmandiku. Elektriarvet kujundavad börsihind, fikseeritud hind ja teenuse hind. Eleringi juht Taavi Veskimägi lausus, et tarbija igakuine arve sõltub sellest, kuidas firmad neid osi omavahel segavad. Kindlasti erinevad nüüd elektrimüüjad hakkavad kombineerima, et, et kes pakub elektripaketti, mis on 100 protsenti seotud börsihinnaga kes pakub nii-öelda 100 protsenti fikseeritud lepingut, kes teeb mingi kombinatsiooni nendest kahest. Elektriarve kujunemisel mängivad rolli ka teenuse üksikasjad. Veskimägi sõnul meenutab elektriturg mobiilioperaatorite turgu, sest sealgi saab klient valida, mis talle kõige sobivam on. Järgmisel aastal kohustuslikud tunniajalise täpsusega. Mõõdikud aitavad tarbimise eripärasid jälgida. Taavi Veskimägi. Siis tekib kindlasti ka võimalus oluliselt enam pakette kokku panna lähtuvalt siis, et kas on öine tarbimine, päevane tarbimine, hommikune ja õhtune tipp. Kuna elektri börsil on hind tunnipõhine, siis hommikune õhtune tipp seal on elektrienergia kõige kallim. Võib-olla pannakse pakett niimoodi, et teil on mingi fikseeritud hind, te suudate tipu hetkedel oma tarbimist võtta tagasi saate tänu sellele mingitel teistel tundidel elektrit odavamalt. Elektrimüüjad üritavad kliente meelitada üksteise võidu energiaettevõte Latvenergo kavatseb pakkuda erinevaid elektripakette, et kõik leiaks parima variandi. Latvenergo müügiosakonna juht Raivo Videvik loodab, et vastutulek kliendi erilistele vajadustele annab neile eelise. Tõsine konkurents tekibki sellest, eelkõige tekib valikuvõimalus ja tekivad valikuvõimalused erinevatele tarbijatele. Kes soovib pikemaid lepinguid, kes soovib lühemaid, kes soovib saada teatud eritingimusi või, või vastupidi, kes ei soovi üldse mingeid väga suuri tingimusi ja soovib lihtsalt turvalist valikut? Eesti Energia jaeäri valdkonna juht Margus Rink peab Eesti Energia eeliseks teiste pakkujate ees juba välja kujunenud tootmisvõrgustikku. Meil on olemas tootmisbaas, mis tähendab seda, et see elekter, mida me müüma hakkama ka on meil võimalik alati kuskil toota, et need firmad, kes tulevad vahendama elektrit turule peavad kuskilt selle selle elektri tootmisbaasi leidma, et nad saaksid üldse midagi müüa. Et selle võrra võiks meil olla eelis, et kliendil ei ole riski, et ühel päeval seda elektrit kuskilt võtta ei ole. Milliseks tootekomplektid tegelikult kujunevad, selgub sügisel, kui elektrimüüjad avaldavad oma hinnakirjad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Elektrituru avanemise eel. Mida elektri pakkuja valimisel arvesse võtta?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo see 16, see näit on kõikunud siin viimastel päevadel pluss-miinus ja kui vaadata rahvusvahelist andmebaasi, siis tegelikult ka seal on, on pisut üle 16. Samas me eelmiste päevade võrreldes näeme langust, nii et õiguste kontrolli ja enne osakonna juhataja Juri Berevošnikov põhjendas valitsuse istungil seda, et Eestit ja Leedut ei kanta siis nõndanimetatud kollaste riikide nimekirja, sellepärast et see, et see näit on pisut alla 16 ja see näit saavutati pärast siis läbirääkimisi ja täpsustusi kohalike kolleegidega Eestis ja Leedus ja kui nii, siis loomulikult tingimused on täidetud ja Eestit ja Leedut sellesse nimekirja ei kanta, mis tähendab seda, et liikumisvabadus vähemalt praegu säilib. Aga sellega ei olnud Läti valitsuse istung sugugi lõpp lõppenud poolteist tundi või kauemgi. Väideldi selle üle, mida siis teha juhul kui niisugune olukord võiks tekkida, et Eestis ja Leedus siiski olukord läheb halvemaks, kuidas siis käituda? Mis saab piiriala inimestest, no peaaegu pool sellest arutelust möödus Valga ja Valka ka teemasid käsitledes istungil kaugtöö istungil osales ka Valka linnapea Vents, Armans Krauklis ja tema soov oli kehtestada siis Valga ja Valka elanikele, juhul kui see näit nüüd naaberriikides läheb üle 16. Niisugune erand, et, et kõik elanikud võivad siis vabalt liikuda Valga ja Valga vahel, kuna tegemist on sisuliselt ühe linnaga. Sellist otsust täna veel ei langetatud, küll aga võeti vastu põhimõtteline tegevuskava juhuks, kui Eestis ja Leedus peaks olukord halvenema ja see tähendab seda, et lubatakse endiselt käia tööl üle piiri, lubatakse endiselt käia õppimas üle piiri ja lubatakse käia üle piiri ka juhul, kui on vaja näiteks käia kedagi hooldamas, et niisugused nagu hädapärased piiriületused saavad olema lubatud turismist ja ka Valka Valka olukorrast. Järgmisel nädalal räägitakse veel edasi, töögrupid jätkavad oma tööd ja, ja siis peaks tulema ka mingi otsus ja ühest mööndusest räägiti veel, et kui nüüd Eestis ja Leedus ei tõuse see näitaja nüüd rohkem kui 10 protsenti üle normi, siis on lätlased nõus jätma niisuguse varunädala, et vaadata, mis selle näitajaga siis edasi saab, mille jooksul siis neid eneseisolatsiooni piiranguid ei tule. Ja sama lepiti siis ka kokku, ku, et kehtib lätlaste suhtes Eestis ja Leedus. Nii et niisugused on uudised praegu siit, Riiast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti valitsus otsustas jätta kehtestamata eneseisolatsiooni nõude Eestist ja Leedust saabuvatele inimestele. Nii Eestis kui Leedus jäi nakatunute arv ülinapilt alla 16 inimese saja tuhande elaniku kohta kahe nädala jooksul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa komisjoni prioriteedid ütles Siim Kallas on endised, ennekõike energeetika ja kliimamuutused, mis kohe jälle arutlusele tulevad. Siis hakatakse rääkima teatud sotsiaalvaldkonna sammudest nagu patsientide ülepiiriliste õiguste ja võimaluste tagamine. Samuti on pideva arutuse all majandusolukord ja kõik see, mis toimub maailma rahaturgudel ja pangandusmaastikul. Eesti majanduskasv on praegu kõvasti pidurdunud ja me oleme selle pärast üsna mures. Brüsselisse Siim Kallase sõnul nii halb välja ei paista. Üldiselt numbrid ei ole ikka endiselt kokkuvõttes sugugi mitte halvad, aga muidugi küsimus on tendentsis. Äkiline majanduskasvu pidurdumine on muidugi suur ja, ja küsimus on, mis sellest saab edasi. Kui komisjon hindab nii-öelda avaliku rahanduse olukorda, siis Eesti kuulub muidugi ühe riigi hulka, keda keda peetakse üheks kõige tugevamaks ja paremaks ütleme tänu sellele, et meil ei ole välisvõlga suurt eelarvet, suudetakse pidada tasakaalus. Et selles mõttes need asjad nii halvad välja sugugi ei näe, aga, aga ega keegi ei oska ka täpselt öelda, mis tervikuna saab ja tervikuna Euroopa majandus ka ei näe nii halb välja, et oleks väga tõsine probleem, sest majanduskasv on umbes samasugune kaks protsenti, nagu ta on kogu aeg olnud, aga riigiti on pilt väga erinev ja nagu ikka, ei oska keegi ette näha ka midagi. Ega neid valitsuse, kes on suutelised eelarvet kokku tõmbama, neid väga palju maailmas ei ole. Et kui valitsus oma poliitikaga suudab reageerida majandusolukorra muutumisele ka negatiivses mõttes, siis see on muidugi minu arvates väga hea ja väga tugev usaldusväärsuse näitaja. Mis Kallasele muret teeb, on see, et Eesti liitumine eurorahasüsteemiga aina edasi lükkub. Eriti kui vaadata nüüd seda praegust olukorda ja seda majandussituatsiooni, siis mida rohkem me oleme seotud selle Euroopa alaga, kaasa arvatud euroga, seda parem, tugevam meie vastupanuvõime kõikidele võimalikele ebameeldivustele maailmas, nii et see teeb üsna muret, et Eestil selle euroga liitumine lükkub ja lükkub. Teatavasti blokeeris Leedu sel nädalal Euroopa Liidu ja Venemaa partnerluskõnelused, nõudes tagatisi energiajulgeoleku alal ja muudes Venemaa poliitikat puudutavates küsimustes. Siim Kallase kommentaar. Komisjon on huvitatud loomulikult sellest, et see lepe sünniks, aga kui me seda arutasime, siis president Barroso ütles ka selgelt seda, et see ei ole nõukogude liit ja kedagi ei patroniseerita, et kõikide seisukohti võetakse tõsiselt. Küsimusele, kas ta kandideerib europarlamenti, vastas Kallas selgelt ja lühidalt ei kandideeri.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eurovolinik Siim Kallas Eesti seisust ja sellest, et ta ei kandideeri Europarlamenti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPõhirõhku eksamile tulla ongi, et, et peab olema mask, toimub desinfitseerimine peale eksamit, siis eksamineerija turustab auto ja tõmbab need pinnad desinfitseerimisvahendiga üle ja eksamile tulebki tulla siis kui on tervis korras, et kui on haigusnähud või, või inimene jääb haigeks või on lähikontaktne või mingid muu põhjused, siis, siis tuleks seda sellest teavitada ennem eksamikeskust ja esitada siis vastav tõend või siis terviseameti poolt saadetud sõnum. Ja kui selline info on meieni jõudnud, siis me saame selle eksami aja ära anda, kellelegi teisele ja isikuid on tervenenud, saab võimalikult kiiresti uuesti eksami teha. Nii et ei ole vaja karta seda, et kui mul on natukene haiged, järgmise eksamini läheb väga palju aega, et ma ei julge kellelegi öelda ja tulen haigena eksamile, et seda ei tohi nagu kindlasti teha. See on nüüd see, mis puudutab eksameid, aga kui me räägime õppesõidust, kas on kehtestatud mingisuguseid lisapiiranguid või tingimusi? No õppesõitudel on täpselt samamoodi, et, et sel hetkel, kui me eelmine aasta kehtestasime ka reeglid sõidueksamitele, siis samasuguseid reegleid jälgivad ka autokoolid, sama põhimõte, et, et mask, desinfitseerimine haigustunnustega ei tule ja siis kõik kõik need muud muud soovitused, mis sinna kaasas on, nii et põhimõtteliselt jah, nii sõiduõpe kui ka kui ka sõidueksami oma oma oma võtad nagu analoogsed, et kaks inimest on autos ja, ja kõik reeglid peavad olema täpselt samasugused. Kas on teada ka, et autokoolidest või õppesõitude käigus on selgunud, et inimesed on koroona positiivsed ja, ja on seal mingisuguseid noh, karantiine või selliseid asju ka olnud? Jah, meil on, inimesed on teavitanud, et kellel on olnud hiljem positiivne koroonaproov on meid siis teavitanud, sest et meil nüüd paar nädalat tagasi esimese ehmatuse elasime üle, kui me olime korraga oli meil puudu üheksa eksamineeriat kellest siis osad olid haiged ja osad lähikontaktsed. Nii et, et jah, et, et eksamile tulekul. Me hoolitsema ka selle eest, et teised inimesed kannatada ei saaks ja kui me oleme selle informatsiooni saanud, siis eksamineerija on läinud kohe isolatsiooni ja need isikud, kes siis eksamineeriaga on, on vahepeal sõitnud, nendele me oleme siis edastanud teavituse, et nad siis oma tervist jälgiksid ja kõik andmed on siis edastatud ka terviseametile ja sama analoog on ka sõiduõppe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Autokoolides jätkuvad sõidutunnid ja eksamite sooritamine ka piirangute ajal, küll aga järgitakse rangelt hügieeninõudeid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMe töötame välja lahendust, mis töötaks nii digitaalses ehk siis mobiilis, äpina või, või arvutis kui ka paberil, ehk siis väljaprindituna Eestis töö käib, proovitakse niisugust esimest katsetustehnoloogiat püsti panna, aga see, mis on olulisem, on see, mis toimub tegelikult globaalsel tasemel, sellepärast et isegi kui me siin Eestis mingisuguse asja kokku lepime see ei tähenda seda, et Tai piirivalvur saaks sellest aru ja see on see koht, kus siis Eesti riik on võtnud tegelikult globaalselt juhtrolli ja ja praegune probleem on põhimõtteliselt see, et kõik riigid teevad oma, kas siis äppe või tehnilisi lahendusi, igaüks teeb ise. Ja probleem on just selles, et kuidas panna need nii-öelda koostööle pilootprojekt, mida siis Eesti on alustanud ja veab ja, ja vaikselt vaikselt hakkab erinevaid riike, sealhulgas Euroopa Liit ja India ja Bangladesh näiteks on, on liitumas nende asjadega, ehk siis see võrgustik on kasvamas, see, millal see usaldusraamistik ja arhitektuur inimesteni jõuab, seda ma ei oska täpselt öelda, sest lõppude lõpuks on see iga riigi enda siseasi, kuidas ja kui kiiresti need asjad püsti saavad. Põhimõtteliselt ma arvan, et see hetkel Eestis võiks juhtuda veebruari märtsi jooksul aga küsimus on nüüd selles, et kes need riigid on, kes sellest aru saavad, praegu käib töö ka Soomega ja Lätiga ja Leeduga, ehk siis et meie enda lähinaabrid suudaksid aru saada sellest meie enda tehnoloogiast. Tegelik probleem on rahvusvahelise õiguse ja usalduse küsimus, et kuidas üks riik teisest riigist pärinevaid andmeid üldse usaldada saaks. Ja kui hästi lihtsustada, siis me üritamegi teha sellist globaalset usaldusraamistiku, selleks et kõik need erinevad vaktsineerimis, sertifitseerimissüsteemid, vaktsineerimispassid oleksid võimelised koos töötama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti eestvedamisel töötatakse praegu Maailma Terviseorganisatsiooni ja ettevõttega Guardtime koostöös välja nn koroonapassi, mis annaks võimaluse reisida neil, kel on tehtud koroonaviiruse vastane vaktsiin või ette näidata negaiitvne testitulemus. Riigikantselei strateegiabüroo diginõunik Marten Kaevats rääkis, kui kaugel selle passiga ollakse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMajandus ja kommunikatsiooniministeerium on seadnud eesmärgiks rekonstrueerida 2050.-ks aastaks 14000 enne sajandivahetust ehitatud korterelamut. Seda eesmärgil küttekulusid vähendada loodust, säästa ja parandada elukvaliteeti. Riigikontrolör Janar Holm ütleb, et energiatõhususe eesmärkide täitmiseks tuleb tänase keskmise 100 korterelamu asemel aastas rekonstrueerida 466 elamut. Kui ikkagi kõik enne kahe tuhandendat aastat ehitatud hooned Eestis energiatõusuks muuta, siis see tähendab seda, et me suudame üle poole võrra vähendada oma kulu energiale, eks see väljendub kõigi meie rahakotis ja, ja loomulikult on ta ka väiksem koormus keskkonnale, nii et see on, see on väga-väga praktiline küsimus igas mõttes. Samad mured on ka teist tüüpi hoonetega ka riigi enda hoonetega. Holm toob ka välja, et mitte ainult ei ole toetust vähe jagatud vaid seda on tehtud ebaühtlaselt. Korterelamute rekonstrueerimisega tegeleva ettevõtte balti vara juhataja Meelis Karro ütleb, et seda tüüpi ehitustöödega julgevad ebakindluse tõttu tegeleda vähesed ettevõtjad. Kui meil on seatud mingisugune riiklik eesmärk, okei, lähme selles suunas, on ju, ja anda anda ettevõtetele see kindlus, et see raha meil järgmised viis-kuus aastat kuskile nagu ei kao näiteks sellises ulatuses võite arvestada, turg, me saame väga hästi, ettevõtjad ju saavad välja arvutada, kui palju see umbes töö võrreldes tänase päevaga töömaht võiks nagu suureneda. Ja see kindlus kindlasti võiks noh, meie võiksime näiteks oma käivet, et suurendada siin kuue kuu möödudes julgelt nagu poole võrra, noh, nii-öelda reaalselt. Aga me ei julge seda nagu lihtsalt teha. Karvaministeeriumi üldist suunda siiski kiidab, kui tagada ka pikas perspektiivis kindel rahastus, oleks 2050. aasta eesmärgid veel saavutatavad. Ministeeriumi ehitus ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo tunnistab, et võtmekohaks on investeeringute stabiilsus. Majandus-kommunikatsiooniministeerium töötab selle selle jaoks välja sellist kontseptsiooni nagu elamuinvesteeringute fond, mis siis aitaks seda tsüklilisust tasandada ja läheneda ka investeeringutele kontratsüklilisest perspektiivist, ehk siis suuremad mahud tuleksid turule siis, kui majanduses madalseis. Ja kui majanduses hea seis, siis riik ikkagi tõmbab ennast natukene koomale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikontrolli analüüsist selgus, et riigi plaan vanu hooneid rekonstrueerida ei ole realistlik. Eesmärgid tuleb ümber hinnata või nende täitmiseks panustada oluliselt rohkem raha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOlukord ajakirjanduses ja meedial, Sarbias on praegu väga raske, välismaa ajakirjanikke saadetakse välja ja seal sõltumatu meedia omamaal, neil on ka väga raske teadata ja see, mida riigi televisioonis ja raadios näeb ja nii see on väga palju propaganda mis meile paistab peaaegu natuke nii primitiivne ja mingit informatsiooni eriti ei ole. Meil siin Bosnia-Hertsegovinas on seda märgata, et meil on õhuruum suletud siin ja ka Horvaatia õhurünnakut üldse mingit tsiviillennuliiklust ei ole ja meil on ka piiratud, kuidas me siin mööda maad liikuda saame, nii et me oleme praegu siin Sarajevos võib ütelda natuke nii kinni, aga muidu Sarajevos on olukord normaalne ja rahulik ja ei ole ka mitte mingit niukest tunnet, et inimestel oleks hirm, et siia ka midagi siin ka midagi hakkaks juhtuma. Sarbia osariigis Bosnia-Hetsegovinas siin on ju kaks osariiki, seal on olukord natuke pingelisem, aga ka seal ei ole midagi juhtunud, mingit vägivalda või nii ei ole olnud. Muidugi me ootame, et siin varsti see olukord lõppeks, aga siiamaani ei ole mitte kuulda olnud, et Milosovit mingit moodi oleks valmis järele andma. Mingisuguseid niisuguseid uudiseid ei ole, vaid kõik, mis sealt välja tuleb, on, et see on agresioon teiste maade poolt ja selle vastu tuleb võidelda ja kutsub ka kõiki serblasi igal pool selle vastu võitlema. Sarbia osariigis on räägitud parlamendis sellest ja on võetud vastu niisugused nii-öelda otsused, et toetada Sarbiat ega midagi konkreetset. Seal ei ole tehtud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Olukorrast Sarajevos Kosovo konflikti taustal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\n10 vabariiklasest osariigi kuberneri külastasid USA lõunapiiri, sest nende hinnangul on sealsele humanitaar ja julgeolekukriisile vaja tähelepanu tõmmata räägib Texase kuberner, vabariiklane Greg Abbot. President Biden võib vaikida ja selle olukorraga mitte tegeleda, aga meie kavatseme midagi teha, räägib Arizona kuberner vabariiklane Daug usi. Te olete näinud, uudislugusid, kuidas mehed hobustel tegid meestele ja naistele haiget ja tuhanded immigrandid kogunesid teil Rio silla alla, mida kutsume Biden Villiks. Viimaste nädalate jooksul on kümned tuhanded kesk ja Lõuna-Ameerika immigrandid üritanud USA-sse pääseda. Enamik on olnud Haiti kodanikud, kellest 7000 on juba viidud kodumaale tagasi. Ameeriklased on kasutanud eelmise presidendi Donald Trumpi aegset reeglit, mis lubab pandeemia ajal inimesi asüülimenetluse ta riigist välja saata räägib valge maja pressiesindaja Jen Saki. Emagration pas. Meie jaoks ei ole see reegel immigratsioonipoliitika osa, see on rahvatervisepoliitika, sest oleme endiselt pandeemia keskmes. Valget maja survestatakse mõlemalt poolt. Vabariiklaste hinnangul ei ole president Joe Bideni tegevused piiriturvalisuse tagamiseks piisavad. Demokraadid aga leiavad, et immigrante saadetakse põhjendamatult riigist välja räägib USA migratsioonipoliitika instituudi juht Andres ili. Administratsioon on üritanud kahe poole vahel tasakaalu hoida, jättes paika mõned trumpi administratsiooni reeglid, mis on päris karmid, et oleks võimalik inimesi tagasi saata, aga samal ajal, tehes humanitaarerandeid. Siili sõnul on segadus piiril üks põhjus, miks inimesed üritavad aina rohkem USA-sse siseneda. Nad loodavad, et neile tehakse erand. Selle vältimiseks peaksid immigratsiooniga tegelevad riigi ja omavalitsusasutused teineteisega rohkem koostööd tegema. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "alge Maja seisab silmitsi tõsise immigratsiooniprobleemiga lõunapiiril. Mõlemad erakonnad survestavad neid olukorda lahendama. Vabariiklaste hinnangul ei ole suudetud tagada piiriturvalisust. Ekspertide arvates on poliitiline segadus aga üks põhjus, miks inimesed piirile kogunevad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMärtsis läbi raskuste sündinud Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica liidu ning sotsiaaldemokraatliku erakonna koalitsioon on hoolimata keerulisest kevadest suutnud säilitada rahva suure toetuse. Peaminister Andrus Ansipil on põhjust rahuloluks. Me oleme kõige olulisemad valitsusliidu lepingus sisalduvad eelnõud ja lubadused praeguseks vastu võtnud teatavasti üksikisiku tulumaksumäär vastavalt seadusele alaneb üksikisiku tulumaksuvaba miinimum, suureneb. Ansip lisab veel pensionitõusu ja muud koalitsioonileppe eesmärgid, mis tema sõnul on täide viidud või otsustatud. Opositsioonilise keskfraktsiooni aseesimees Ain Seppik nendib, et Ansipi jutt on sulatõsi. Reformierakond on olnud tugev oma eesmärkide läbisurumisel. Samal ajal toodi ju lähemale ka aktsiisitõus, mis tähendab seda, et järgmise aasta algusest oluliselt kõik hinnad kasvavad, nii et ma ei saa jagada peaministri optimismi, et kõik läheb nii hästi Eesti riigis, kui ta tahab. No kui peaminister räägib tulumaksu langetamisest, jääb inimestele jällegi ka teisipidi rohkem raha ju ka kätte, nii et siin on ka jälle kaks poolt. Ei, ma arvan, et maksutõus tuleb suurem, kui inimestel raha kätte jääb. Ja mõnisada krooni, mis maksulangetusest kätte jääb, sööb ära. Kasvab hinnatõus, eriti energiakandjatele. No kui rääkida üldse sellest 100-st päevast, mis nüüd tänasega on täis, siis kui palju teile sinna tammi taha seda kriitikat on kogunenud, mida te olete võib-olla natukene vakal pidanud hoidma esimese 100 päeva jooksul. Noh, esiteks see on ju komme, et 100 päeva valitsusele antakse, aga päris ei ole me opositsioon seda ka saanud järgida, kuna ega me ei arvanud, et valitsus pronksiöö taga alustab. Minu meelest meie majanduskeskkond on oluliselt halvenemas, meeleolud on majandusmeeste seas halvenemas ja sellele on viidanud ka mitmed autoriteetsed. Väliseksperdid. Valitsuse arusaamist ja suhtumist näiteks energeetika teemasse on kritiseerinud ka rohelised, kes kevadel suisa koalitsiooni lävepakul seisid. Üksmeelselt on võimuerakondade poliitikud öelnud, et erakorralist istungjärku see küsimus riigikogus ei vaja. Keskerakondlane Ain Seppik saab siinkohal vaid nõus olla oma erakonna liidri Edgar Savisaarega, kes leiab, et Ansip on diktaatorlik juht, kes vastu vaidlemist ei talu. Reformierakond viimasel ajal ei diskuteeri ja õigesti märkis täna vist Äripäev, et teisi koalitsioonipartnereid ei ole ju näha ega kuulda. Minu eest on valitsus esimese 100 päeva jooksul näidanud väga head töövõimet ja üksteise mõistmist ja ma usun, et neid päevi saab olema sellel valitsusel veel kogu järgneva valimisperioodi jooksul, ehk siis neli aastat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsusel sai täis 100 päeva.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuurettevõtjate assotsiatsiooni juhatuse esimees Aadu Luukas ütles, et seisukoht on suunatud valimisteks valmistuvatele, poliitilistele erakondadele. See sunnib neid omi seisukohti selgemalt välja ütlema ja aitab valijatel paremini erakondade eelistamisel otsusele jõuda. Mida siis meie ettevõtlusorganisatsioonid arvavad. Esmalt nendivad nad, et Eesti majanduskasvu ja reformide läbiviimise tempo on aeglustunud, mis pole seleta mitte üksnes välismajanduskeskkonna objektiivsete muutustega vaid ka riigi vähese tähelepanuga meie majanduskeskkonna arengule. Lisaks on meie viimaste aastate põhiprobleemiks see, et meil lihtsalt on vähe rahvuslikku koguprodukti selleks, et lahendada Eesti ühiskonna ees seisvad probleemid, mida on terve hulk. On vaja püsivat kuue kuni 10 protsendilist aastast majanduskasvu ja kuidas seda saavutada. Ettevõtlusorganisatsioonid peavad vajalikuks toetada igakülgselt ettevõtluse arengut. Selleks tuleks alandada märgatavalt ettevõtte tulumaksu. Säilitada proportsionaalne isiku tulumaks samal ajal, tõstes selle maksuvaba miinimumi. Panna paika aktsiisi akside muutmise poliitika, kindlustada maksude laekumine, soodustada kodumaiseid ja välismaiseid investeeringuid, vabastada need omakorda tulumaksust. Lähtuda põllumajanduse arendamisel tegeliku tulemuslikkuse kriteeriumid, lahutada maaelu kui sellise ja põllumajandusliku tootmise toetamise küsimused. Need kõik on väljavõtted ühisseisukohast. Tänastest täiendustest võiks vast märkida kindlat veendumust, et krooni kurssi muuta ei saa. Ujuva kursi rakendamine võiks esile kutsuda totaalse katastroofi ja massilise pankrotilaine. Ettevõtte tulumaksu vähendamine vähendaks aga kombineerimist maksudest kõrvale hoidmiseks. Praegu on paljudel ettevõtetel Aadu Lukase sõnul valik, kas hoiduda maksudest või minna pankrotti. Iseloomulik on, et maksuameti andmetel kahelt kolmandikult ettevõtetelt ei laeku tulumaksu, kuna nad justkui ei saa tulu. Tulles tagasi käesoleva aasta juurde, arvas Toomas Luman. Kindlasti tuleks punkt üks ettevõtjatel, nii nagu ka kõigil teistel eestlastel lähtuda ühest põhimõttest, et ebameeldivad tõsiasjad ei muutu sellest meeldivamaks, kui me nende eest silmad kinni paneme või püüame teha näo, et neid ei eksisteeri. Seetõttu käibelangused, tulude langused ja sellised ebameeldivad asjad tabavad 99. aastal ilmselt suurt hulka ettevõtjaid ja nende vastu võidelda on võimalik ainult kulude kokkuhoiu kaudu ehk teiste sõnadega. Kõik ettevõtjad 99. aasta aasta eelarvete ja oma äriplaanide ja nii edasi dokumentide koostamisel peaksid olema ülimalt konservatiivsed oma tulu poole osas ja sellest konservatiivsest tulu poolest lähtudes veelgi konservatiivsemad oma kulu poole osas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ettevõtjad esitasid oma ühisseisukoha Eesti majanduse arengu kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaidlused Pärnumaale Audrusse kavandatava hiigelkalakasvanduse projekti ümber ei rauge. Kui esimesel detailplaneeringu avalikustamise järgsel koosolekul oli domineerivaks Audru rahva mure põhjavee pärast, siis tänase kohtumise otseseks sajandiks oli Eesti ornitoloogiaühingu protest, kuna nende hinnangul ei anna detailplaneeringuga kaasnev keskkonnamõjude hindamise aruanne piisavat kindlust, et kalakasvandus naabruses pesitsevate lindude elutegevust ei häiri. Eesti ornitoloogiaühingu looduskaitse projektijuht Riho Kinks põhjendas protesti. Kõige õigem oleks öelda, et ornitoloogiaühing ei olegi mitte millegi vastu, vaid meie püüame olla lindude poolt. Jäi küll kõlama, et kõik käib juriidika ümber, aga kahjuks kahjuks see nii ongi. Meie jaoks on see kõige olulisem, et oleks õigesti hinnatud kõik keskkonnamõjud ja oleks õigesti tõlgendatud nii meie seadusi kui Euroopa Liidu seadusi ja sellest tulenevalt nendest järeldustest peakski lähtuma. Aga praegu ongi selles probleem, et meie hinnangul neid ei ole õigesti hinnatud ja ei ole piisavalt hinnatud. Kalakasvanduse arendaja, aktsiaseltsi Fjordfre oldi ngu juhatuse liige Alar Oppar kinnitas arutelule, et firma on projektis omalt poolt näinud ette kõikvõimalikke meetmeid, et loodus kahjustada ei saaks ning et on omalt poolt isegi valmis enamaks, pakkudes omapoolset abi hooldamatusest viletsasse seisu sattunud natuuraalade korrastamiseks. Kui aga protsess lootusetult venima peaks jääma, loobuvad nad ettevõtmisest alaro. Siis tekib tõesti küsimus, et mida me siis pusime, et mille, mille heaks või mille jaoks, et et kas siis kaks rukkiräägu pesa, me asetame kõrgemale 1200-st töökohast ja ja, ja väga suurest Eesti ekspordilist, et meie arust on see vaidlus, ei ole proportsionaalne, me räägime väga väiksetest keskkonnamõjudest ja me oleme pannud väga suure kella külge. Mõjud ise on ära hinnatud. Kompensatsioonimeetmed, leevendusmeetmed, monitooringukohustused, need kõik on välja töötatud. Küsimus on veel üks, üks vaidlusteema veel laua peal ja see on üks juriidiline tõlgendus ühes väikses detailis. Eesti riigi risk on meie jaoks selle projekti menetlemisel juba niigi suureks kujunenud. Me oleme algatanud ka planeeringut Saksamaal. Audru vallavanem Andrus Joonas kinnitas, et vald teeb omalt poolt kõik võimaliku, et detailplaneeringu menetlemine võimalikult kiiresti lõpule saaks viidud. Me mäletame seda selliselt, et ei tekiks asjatuid tõrkeid võimalikult objektiivselt vastavalt seadustele, et see lahendus tuleks nüüd noh, ikkagi ikkagi lähema lähema kuu pooleteist kahe jooksul peaks see lahendus olema laual. Me oleme seda menetlenud juba üle aasta, praegu see on Audru vallas on see planeeringu kohta tavatult pikk aeg, aga kuna tegemist on tegelikult ka Eesti mõistes väga olulise objektiga ja väga keerulise objektiga siis on ta paraku läinud pikemaks, jah, see aeg omalt poolt oleks me võinud sellega kiiremini ära lõpetada muidugi. Sest meie siin neid riske tegelikult ei näe. Taani konsortsiumile kuuluv aktsiaselts Forde Soldingu enam kui 52-le hektarile kavandatav kalakasvandus läheb maksma enam kui poolteist miljardit krooni ning hakkaks tööd andma enam kui 1200-le inimesele. Tegemist oleks nii maailma kui Eesti mastaabis suurejoonelise ettevõtmisega. Aastas väljastakse kuni 80000 tonni kaubakala.",
"role": "user"
},
{
"content": "Audru kalakasvatuse rajamise vaidlused jätkuvad. AS Fjordfresh Holding juhatuse liige Alar Oppar.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJustkui valatult Valgevene sündmustele reageerimiseks kogunevad täna pärastlõunal Brüsselis Euroopa riigijuhid. Tegelikult oli seda Euroopa ülemkogu loomulikult juba kuid ette planeeritud teiste teemade arutamiseks, ent ettenägematud sündmused tegid korrektuuri. Kui esialgu reageerisid Euroopa liidrid olukorrale sügava mure väljendamisega, mis tavapäraselt palju iroonilise kommentaare pälvib, siis sündmuste arenedes käidi välja konkreetsed sammud. Näiteks Belgia peaministri Alexander Dekro hinnangul tuleks keelata Valgevene lennufirma Avija lennud Euroopasse ja kaaluda muid sanktsioone. Et sellised ettepanekud tulevad Kesk-Euroopas, tähendab, et olukorrale reageeritakse täie tõsidusega. Leedu presidendi Gitanas Nauseda hinnangul tuleks ka Valgevene õhuruum kuulutada ebaturvaliseks. Välistatud pole ka kogu maismaa transiidi riigist kõrvalejuhtimine. Samas kerkib siiski küsimus, kas Euroopa riigijuhid saavad üldse midagi teha, et Valgevene režiimi käitumist või heaolu mõjutada. On ilmselge, et režiim pidi ju selliste tagajärgedega arvestama iseäranis tõsiseks mõttekohaks. Liidritele on seegi, et miks nii Valgevene kui Venemaa tegevus viimase aasta jooksul nii läbinähtavalt robustseks on muutunud. Seejuures sobivalt ongi ülemkogu kavva ka planeeritud Venemaa arutelu, mis mai alguses Portos toimunud ülemkogul pooleli jäi. Toona polnud Ida-Euroopa riigijuhid rahul, et Venemaa agressiivsele käitumisele Tšehhis ja Bulgaarias ei reageeritud ühtselt. Tänaseks on olukord veidi settinud ning saab näha, kas Lääne-Euroopa mõistab, kellega idas tegu on. Eeldatavasti otsustavad riigijuhid, et Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Jazet Borell peab koostama juuni lõpuks sarnase raporti, nagu tegi ta Türgi jaoks märtsis. Kuid nende kahe küsimuse kõrval on ülemkogu põhiliseks teemaks kliimapoliitika, mille üle viimase aasta jooksul on vaieldud juba korduvalt. Eelmise aasta detsembris kogu öö väldanud ülemkogul pandi piirjooned enamjaolt paika, kuid detailid vajavad veel täpsustamist. Nagu viimasel ajal tavaks, siis räägitakse ka koroonaga seotud teemadel. Eelmisel nädalal jõudsid riigid ehk Euroopa Liidu nõukogu Euroopa parlamendiga kokkuleppele koroonasertifikaadi detailides. Riigijuhtide valida on nüüd see, kas oodata ära sertifikaadi jõustumine või lasta see käiku juba juuni algusest. Suure tõenäosusega on just Eesti peaminister Kaja Kallas üks neist, kes vaba liikumise taastamise eest sõna võtab. Esimest korda peaministri na Brüsselisse saabuv Kallas kohtub siin eraldi ka ülemkogu eesistuja Charliecelli ning NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Brüsselis kogunevad täna riigijuhid Euroopa Ülemkogule. Ootamatult kujuneb kohtumise peateemaks sündmused Valgevenes, millele lubatakse konkreetseid tagajärgi. Jätkab Joosep Värk Brüsselist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahanduskomisjoni istungil osalesid ka maaelu edendamise sihtasutuse, KredExi, pankade ja maaeluministeeriumi esindajad. Et eluasemelaenude saamine väljaspool suuri keskusi vajab muutmist, et luua maapiirkondades vajalik elukeskkond, mis omakorda suurendab ka kinnisvara väärtust väljaspool Tallinna ja Tartu nii-öelda kuldseid ringe. Rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul vajab eluasemelaenude andmine maapiirkondadesse suuremat tähelepanu ja toetust. Kui laenuvõtjad on maksujõulised, siis ostetav kinnisvara suures osas tagab ära ka selle võetava laenu, nii et see omafinantseering on seal olenevalt asjaoludest 10 kuni 30 protsenti siis väljaspool kuldseid ringe on olukord vastupidine ja selgub, et laenu saab võib-olla seal 10, võib-olla 50 protsendi ulatuses. KredExil ja maaelu edendamise sihtasutusel on valmimas meetmed, kuidas probleemi lahendada. Messimeetmeid planeeritakse õige pea rakendada Kagu-Eestis ja Kirde-Eestis. Aga eelarvelised vahendid on olemas, selle meetme käivitamiseks ootab valitsuse otsus. KredExiga on vähekene keerulisem, neil on küll eeltöö tehtud, aga eelarvelisi vahendeid hetkel veel ei ole. Pankade esindajad rõhutasid, et laenu andmine eeldab eelkõige taotleja stabiilsete sissetulekut ja võimet laenu teenindada. Isegi kui pangad kasutaks d ehitamisel ja renoveerimisel ehitiste tulevikuväärtused, ei kataks need ikkagi maal ehitamisel vajalikke investeeringuid. Enamasti kui maapiirkonda kinnisvara soetada, siis on vaja teda kohe ka renoveerima hakata, selgub, et peale selle investeeringu tegemist hinnatakse selle kinnisvara väärt tus oluliselt madalamaks, kui see tehtav investeering siis oli ja sellest tulenevalt tulebki niimoodi välja, et peab kogu raha olema omal olemas ja panga käest mingisugust lisavõimendust ei saa, kui ei ole välja panna lisatagatisi. Noh, piltlikult öeldes, kui Tallinnas mingisugust hoonet renoveerida või remonti teha, sa ostad poest ühe lauajupi, paned selle seina, siis selle lauajupi väärtus tõuseb ja ka selle kinnisvara väärtus tõuseb. Kui sa teed seda sama kuldsest ringist väljaspool, siis selgub, et peale seina panekut selle lauajupi väärtus langes hoopis hinnatakse, et see hoone ei ole enam seda väärt. Mis on see rahaline panus olnud sinna ja selle lahendamiseks siis nii maaelu, sihtasutusel kui ka KredExil on nagu plaan pakkuda täiendavaid tagatisi niimoodi, et võtta nii-öelda see tagatise risk riigi kanda. Rahanduskomisjon pöördub teema juurde tagasi sügisel, siis kui algab tuleva aasta riigieelarve menetlemine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maapiirkondades on kinnisvara küll odav, kuid selle laenurahaga soetamiseks küsitakse ebaproportsionaalselt suurt tagatist. Riigil on valmimas plaan kuidas tõsta tagatise väärtust ja vähendada omaosalust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui aastal 2019 tehti Tartu linnas ligikaudu 2000 kinnisvara ostu müügitehingut, siis mullu oli sama arv tagasihoidlikum 1900. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialisti Johannes Nõupuu sõnul on selle numbri taga just vanade korterite väiksem osakaal. Uute korteritega tehti ligi 20 protsenti rohkem tehinguid, nende kahe aasta võrdluses on tehingute arvud küll kasvanud kasvanud võttes võrdluseks näiteks järelturu korterid siis eelpool mainitud aastate võrdluses on vanemat tüüpi kortereid müüdud siis ligikaudu 10 protsenti vähem. Mullu müüdi Tartus eluruumina korteriomandit 169 miljoni euro väärtuses, sellest 69 miljonit moodustasid uued korterid ja 100 miljonit eurot järelturu omad. Nõupuu sõnul ei ole korterite ruutmeetri hinnas viimase aasta jooksul toimunud märkimisväärset muutust. Tartu linna esmamüükide keskmine ruutmeetri hind maksis ligi 2000 eurot. Järelturul maksis eluruumina müüdud korteromandi ruutmeeter keskmiselt 1500 eurot. Kinnisvaraarendaja Merko Lõuna-Eesti osakonna juhataja Juhan Varik tunnistab, et kevadel pidi koroonaviiruse tõttu tempo maha võtma. Nüüdseks ei näe varik, et korterite vastu oleks huvi langenud ja varik otsib võimalusi alustada ka uute arendustega. Tartus, või Tartu lähiümbruses on hästi lihtne kortereid müüa, kui korteri lõpphind jääb umbes 100000 euro juurde. Ja Erminumeelest on ka tehtud. Ja huvi on suur, et ütleme, me alles oleme müüre ladumas. Tänase seisuga on juba meil 10 korterihuvilist olemas. Tartu abilinnapea Reno Laidre kinnitab, et uusarendustele anti mullu rekordarv kasutuslubasid. Laidre sõnul on Tartus puudu 50000 eurose väärtusega üksikelamukrunte. Ega head lahendust ei olegi. Üks asi, mida me saame teha, on see, et väikeelamu maaks kavandatud maa anda ka sihtotstarbelise käibesse, et me oleme siin kehtestanud detailplaneeringuid. Me koostame uut üldplaneeringut. Laidre sõnul saab Kisentali linnaosa laiendada, kuna keskkonnakaitse tingimused on seal muutunud leebemaks. Laidre hinnangul võiks väikeelamuid juurde kerkida veel Tähtvere linnaosas. Me hoiame Emajõe ääre, ütleme esimesed 100 200 meetrit küll avalikus kasutuses, aga ütleme see ala, mis jääb Emajõest kaugemale Vorbuse suunas, Tähtvere linnaosas vaadates, et ka sinna me kavandamisel üldplaneeringuga elamu ehituse õigust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus müüdi mullu 566 uut korterit, mis on kõigi aegade rekord.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiseminister Mart Helme ütles ERRile, et alustas politsei ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri suhtes distsiplinaarmenetlust ning alates homsest on Vaheriga töösuhe peatatud. Probleem sai alguse sellest, kui eile teavitas politsei ja piirivalveamet siseveebi vahendusel töötajaid, et ameti eelarve võib tuleval aastal kuue miljoni euro võrra väheneda mis tähendab, et peaks kaotama 150 ametikohta. Sealt lekkis info Delfisse. Juba eile teatasid nii sise kui ka rahandusministeeriumi, et kärpeülesannet pole veel antud ja koondamistest soovitatakse kärpimise korral hoiduda. Siseminister Helme süüdistas Vaherit usalduse kaotuses ja valetamises. Mingit koondamist ei tule, mingisuguseid palgakärpeid ei tule, vastupidi, nagu täna valitsus otsustas, me suunasime terve hulga miljoneid nende igasuguste päästeameti ja kordonite ja politseijaoskondade remontimiseks. Ja see ülesanne, mille Elmar Vaher sai ja mille said ka teiste ministeeriumide allasutuste juhid oli ettepanekute tegemine. Kui tekib vajadus teha kärpeid, siis missugused võiksid olla kärpe tegemise kohad? Keegi ei ole kunagi rääkinud, et Elmar Vaheril on antud ülesanne koondada ära politseinikke, vähendada töökohti, vähendada palgafondi või muud taolist. Keegi ei ole talle sellist ülesannet andnud, nii et see on ikkagi äärmiselt piinlik. Kui PPA peadirektor niisuguste valedega avalikkuses korduvalt esineb, siis no ausalt öeldes missugusest usaldusest meil saab juttu olla. Praegu on minu korraldusel algatatud Vaheri suhtes distsiplinaarmenetlust. Tema töösuhe on peatatud homsest alates. Nii et mul ei ole mingisugust isiklikku vimma ega tahtmist olnud Elmar Vaherit kohalt lahti kangutada. Aga ma ei saa absoluutselt aktsepteerida seda, et minule alluva asutuse juht sisuliselt paneb küsimärgi alla ministeeriumi juhtimise ja ministeeriumi otsustusõiguse ja võtab selle otsustusõiguse enda kätte. Nii need asjad ei käi. Hiljem ütles peaminister Jüri Ratas intervjuus Evelin Villersile, et Vaheri suhtes ei ole menetlust alustatud ega töösuhet peatatud. Mina neid põhjendusi ei tea, sellist infot mul ei ole. Minu teada ei ole algatatud ka mingisugust distsiplinaarmenetlus, nagu kirjutatakse vähemalt nii on kinnitanud mulle just äsja rahandusminister, kes on siseministri ülesannetes. Mingisugusest vallandamisest ei ole mõtet ju tänasel hetkel rääkidagi. Aga siis, millise põhjendusega tema töösuhe peatati? Mina ei tea, et tema töösuva oleks peatatud, minul sellist infot ei ole. Minu teada ei ole tema töös vaja peatatud. Et see info, mis praegu levib, on vale Nii mulle kinnitas rahandusminister, kes on siseministri ülesannetes, et tema töösuhet ei ole peatatud. Elmar Vaher saatis äsja meediale teate, kus ütleb, et kohtus täna kell kaks rahandusministriga siseministri ülesannetes. Kohtumine kestis paar minutit, mille jooksul tegi minister talle ettepaneku omal soovil tagasi astuda. Kohtumiselt sai Vaher enda sõnul kaasa kaks paberit tema nimel valmis kirjutatud lahkumisavalduse, millele ta alla ei kirjutanud ning siseministri käskkirja tema teenistusest vabastamiseks, mis on sisult õigustühine, ütleb Vaher. Teda on ametisse nimetanud vabariigi valitsus ja valitsus saab teda ka ametist vabastada. Uudist väidetavalt teenistussuhe peatamisest ja distsiplinaarmenetluses luges Elmar Vaher hiljem meediast. Ajakirjanike küsimustele vastab ta täna kell seitse politsei ja piirivalveametis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseminister Mart Helme ütles ERRile, et alustas Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri suhtes distsiplinaarmenetlust ning alates homsest on Vaheriga töösuhe peatatud. Sealt lekkis info Delfisse. Juba eile teatasid nii Sise- kui ka Rahandusministeerium, et kärpeülesannet pole veel antud ja koondamistest soovitatakse kärpimise korral hoiduda. Mart Helme süüdistas Vaherit usalduse kaotuses ja valetamises.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFraktsioonide sõnavõtud olid reeglina kriitilised, järeldused aga erinevad. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor kordas oma juba korduvalt välja öeldud seisukohti. Sotsiaaldemokraadid on nõus küsimust arutama mis iganes eelnõude raames aga lahendus on vaja leida. Aga see lahendus ei saa olla see, mille on välja pakkunud vabariigi valitsus. Me oleme põhimõtteliselt selle lähenemise vastu, et see kokkulepe, mis saavutati ju lõppkokkuvõttes kolmepoolse töö tulemusena. Et üks valitsus võtab endale julguse see kokkulepe ühepoolselt tühistada. Nii ei tehta. Nii käitus nõukogude võim. Ja nestor tegi ettepaneku eelnõu menetlusest välja hääletada. Ain Seppik keskfraktsioonist oli samuti veendunud, et meil on tegemist julge valitsusega. Vähemuskoalitsioon otsustas avada uuesti diskussiooni töölepinguseaduse üle. See on päris uskumatu julgust k, millega te olete hakkama saanud, selle eest tuleb teid nüüd küll tunnustada. Ja ka tema toetas ettepanekut eelnõu välja hääletada. Ülejäänud opositsioon oli mõnevõrra teist meelt, Mai Reial rahvaliidust kritiseeris samuti seadust, nii et tolmas teatas aga siis. Paljuski jääb reguleerimata see, milliseks tegelikult töötaja konkreetsed kaitsesätted kujunevad. Seepärast ja veel mitmeid momente arvestades tuleks töölepinguseadust edasi menetleda. Mis tähendas, et nemad välja hääletamist ei toeta. Roheliste esindaja Marek Strandberg tõi mitmeid põhjendusi oma seisukohtade toetuseks ja teatas. Peame jätma selle töölepinguseaduse küsimused tänases situatsioonis ülejäänute hooleks ja jätkama tegelikult oma põhimõtete selgitamist, mis võimaldaks ressursitasude ja aktsiisimaksude tõusuga tegelikult ühiskonnas kokku koguda vajalikul raha. Ja võib-olla siis tulevikus tulla töölepinguseaduse muutuste juurde sellisel moel, et esialgsed kokkulepped, nii nagu nad rahvamälus sõlmitud on tõepoolest õnnestuks jõustuda. Mis tähendas, et ka nemad jäävad erapooletuks. Koalitsioonierakonnad ei kiitnud ei seadust ega selle muudatusi, kuid nentisid pragmaatilisi, tõdesid reformierakondlane Tõnis Kõiv. Eelnõu on oma põhisisus siiski töötuskindlustuse seaduse muutmise eelnõu ja töötuskindlustuse seaduses on valikuks väga lihtne. Küsimus on selles, kas töötukassa on jätkusuutlik või ei ole. Ja IRLi esindaja Ken-Marti Vaher Ei ole välja pakutud ka kellegi poolt paremat lahendust kui täna. Vabariigi valitsuse poolne eelnõu, esimene juuli on käe katsutavas kauguses, me peame täna tegema ära need otsused, mis on paratamatud. Kui tööandjal ei ole vahendeid, millest välja maksta siis erinevaid hüvitisi, kompensatsioone töötajale siis ei ole võimalik võtta sealt, kus ei ole midagi. Kokkuvõttes oli väljahääletamise poolt 38 ja vastu 50 häält, esimene lugemine on läbi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Töölepinguseaduse esimene lugemine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nStrateegia eesmärgiks on kogu hoonefondi renoveerimine lähima 30 aasta jooksul. Eeskätt vaadeldakse enne kahe tuhandendat aastat ehitatud hooneid, mida on Eestis valdav enamik ehk 90 protsenti. Miks seda vaja on, selgitab majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonna juht Ivan Sergejev. Eesti on võtnud ju endale kohustusi luua 2050.-ks aastaks säästlik ja vähese CO kahe heitega energiasüsteem ning hooned, mis moodustavad Eestis umbes 50 protsenti kogu riigi energiatarbimisest. Otsustavat kaalu ikka meie kliimaeesmärkide saavutamisel. Strateegia suureks osaks on elamute renoveerimine, Eestis vajab terviklikku rekonstrueerimist 100000 üksikelamut ja 14000 kortermaja. Kortermaju on seni edukalt renoveeritud Tallinnas ja Tartus, kuid linnastunud Ida-Virumaal kordi vähem, jätkab Ivan Sergejev. Ehk et siin on tõesti mingisugune selline turutõlge ja strateegia üritab seda siis arvestada. Praegu korterelamute rekonstrueerimise toetusmäär on Ida-Virumaal ja regioonides, kus on kinnisvara hind madal, seal see protsent on suurem või siis näiteks mõned täiesti uued meetmed, et selline osalise rekonstrueerimise toetusmeede see näiteks ka kehtib ainult seal, kus on kinnisvara hind alla 200 euro ruutmetter ja Ida-Virumaal ehk et üritamegi nii-öelda sellest strateegia järeldus, nii-öelda snitti võtta ja suunata põhitegevusi just piirkondadesse, mis vajavad seda kõige rohkem. Riik on valmis korterelamute renoveerimist toetama, kusjuures Ida-Virumaal kuni 50 protsendilise osalusega kuid otsustav sõna on siiski omanikel, kes peaksid hoone renoveerimiseks soovi avaldama. Ivan Sergejevi sõnul on strateegia elluviimine tegelikult juba alanud kasvõi kortermajade ning ka eramajade renoveerimist toetavate meetmetega. Kui aga lisada siia renoveerimist vajavad mitteeluhooned ning riigi ja omavalitsuste majad, siis kulub kõigi hoonete energiatõhususe C-klassi tasemeni viimiseks 30 aasta jooksul 24 miljardit eurot riiklikke ja erainvesteeringuid. Riigi toetusmeetmetele võib kuluda kuni 10 miljardit eurot. Kust see raha tuleb, Ivan Sergejev? Kuidas täpselt, me siis läheneme sellele, mis täpseid meetmeid välja töötatakse, mis rahadega neid kaetakse, seda strateegia pakub ka, aga hästi üldistatult, et kust see raha võiks tulla. Aga eks need lõplik nii-öelda rahalisi otsuseid tehakse hiljem. Riigieelarve strateegia raames. Strateegia koostajate hinnangul võib kuni viiendik eramajadest ka 30 aasta pärast jäädagi renoveerimata, kuna omanikel ei pruugi selleks huvi olla. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kogu Eesti hoonefondi energiatõhusaks muutmiseks kuluks lähema 30 aasta jooksul kuni 24 miljardit eurot. Tallinna Tehnikaülikoolis valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimisel hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKaitsepolitsei märgib oma värskes aastaraamatus, et eelmisel aastal Eesti vabariigile otsest ohtu ei olnud, kuid kaudsed julgeolekuohud lähtuvad Venemaalt Venemaa kaasmaalas. Poliitikat häirib Eesti rahvusvähemuste lõimumine ehk riigikeele piisav omandamine, õpingute jätkamine Eesti kõrgkoolides, töötamine riigiametites ja osalemine riigikaitses. Siin on Venemaa edu fakt, segregatsioon, ütles kaitsepolitsei peadirektor Raivo aeg. Venekeelsed elanikkonna grupid, kes ei ole võimelised aru saama sellest inforuumist, sellest informatsioonist, mida Eesti riigi poolt üritatakse edastada üritatakse edastataksegi siis ongi nende suhtes väga lihtne teostada ka sellist erinevat manipulatsiooni ja, ja teistsugust lähenemist, kuna nad elavad selle riigi inforuumis, kes üritab siis omapoolseid mõjutegevusi rakendada. Aastaraamatus seisab, et Venemaa eriteenistused jätkavad värbamisi senisest agressiivsemalt. Riigikogu õiguskomisjoni liige Andres Anvelt põhjendab. Iseenesest mida rohkem me kaugeneme, eks ju, selles ajast, kui me olime NSV Liidu all, seda vähemaks jääb kindlasti neid inimesi, kes on olnud seotud, eks ju, selle ajastuga läbi oma ametikohtade. Noh, kuidas ma ütlen, uute allikate otsimine ei saagi teistmoodi, kui ta muutubki agressiivsemaks, sellepärast et sa ei saa enam vanade meetoditega kontakte, tuleb otsida uusi võimalusi ja uute võimaluste otsimisel kindlasti see võimalike kontaktide arv sel Venemaa luureteenistusel kindlasti suureneb. Veel kord Raivo aeg. Parim nii-öelda värbamise objekt, vaenulikel teenistustel ongi just sellised kompromiteerivad asjaolud, mida inimene tahab varjata oma riigi institutsioonide eest nendele rõhumine, kui need on teatavaks saanud teisele poolele. Kaitsepolitsei andmetel kohtuvad Venemaa Föderatsiooni Tallinna saatkonna diplomaadid aeg-ajalt kohalike riigikeelse gümnaasiumi hariduse vastastega. Kaitsepolitsei kinnitusel on suudetud kaasata ka vene koolide õpetajaid, õpilasi ja nende lapsevanemaid. Andres Anvelti sõnul peegeldab see Eesti riigi valulisi kohti. Et nad näevad, et siin on võimalik konflikt tekkima ja seda on tõesti võimalik ka nendesamade pehmete meetoditega ära kasutada. Venemaa luurestrateegid ja selle kaudu ka ka välispoliitika on kindlasti suunatud meie endi tegematajätmistele tegelikult siin Eestis siseriiklike ka näiteks hariduslike probleemide ja poliitika kujundamisel. Me peame arvestama mitte ainult siseriiklike vajadustega, aga, aga tegelikult ka välispoliitika, nagu öeldakse, peegeldusega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitsepolitsei avaldas aastaraamatu oma 2012. aasta tegemiste kohta. Kaitsepolitsei märgib aastaraamatus, et eelmisel aastal Eesti vabariigile otsest ohtu ei olnud, kuid kaudsed julgeolekuohud lähtuvad jätkuvalt Venemaalt. Hoolimata siin saadud tagasilöökidest jätkavad Venemaa eriteenistused oma värbamisüritusi Eesti elanike vastu senisest agressiivsemalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLuba tuleb taotleda rohkem kui miljonieuroste tehingute puhul tervishoiu, energeetika, toiduainetööstuse, jäätmekäitluse, ehitus, rahandus, laevanduskaitse ja infotehnoloogia sektorites. Tehingust huvitatud investor peab esitama taotluse koos nõutavate dokumentidega, innovatsiooni ja tehnoloogiaministrile. Kell on siis 45 päeva aega see heaks kiita või tagasi lükata. Innovatsiooni ja tehnoloogia aseminister Damas Sanda selgitab infoportaalile amerching Europe. Et tegu pole puhtalt majandusküsimusega, vaid mängus on tegelikult kogu Ungari sõltumatus. Suveräänsuse aseministri sõnul on tekkinud palju välismaiseid õnneõngitsejaid, kes koroonapandeemiast tingitud majanduslangust ära kasutades üritavad Ungari strateegilistest firmadest võimalikult suure tüki ampsata. Aseminister ei selgitanud, kas dekreet puudutab ka Ida-Euroopa viimaste aastate üht suurimat taristuprojekti. Budapest, Belgradi raudtee, mille Ungari parlament paari nädala eest heaks kiitis ning mille suurim rahastaja on Hiina. Vähemalt selle aasta lõpuni kehtima jääv dekreet on tekitanud suurt huvi Poolas mis ju ka muis asjus on viimaseil aastail Ungarile suhteliselt sarnaselt toiminud. Poola valitsuse hinnangul on koroonapandeemia tõttu langenud väärtusega Poola firmad tekitanud rajada ka suurt huvi ning nüüd on valitsuse kohus kaitsta neid odava ülesostmise eest. Poola arenguministri Jadviga Emilevitsi sõnul pole ka kriisis olev Poola müügiartikkel. Seega ei tohi end 10 20 või isegi 30 aastat üles töötanud ja Poolale oluliseks muutunud firmasid sentide eest maha müüa, eriti veel väljapoole Euroopat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Oma raha Ungarisse paigutada soovivad välisinvestorid peavad taotlema eriluba, kui nad kavatsevad saavutada strateegiliselt olulises Ungari firmas rohkem kui kümneprotsendilist osalust. Vastava dekreedi avaldas valitsus mai lõpus, kasutades ära eriolukorra ajal kehtivaid suuremaid volitusi. Ungari valitsustegelaste sõnul kehtib dekreet ainult väljaspoolt Euroopa Liitu ja Euroopa majandusala tulevatele investoritele ning selle mõte on kaitsta Ungarile eluliselt olulisi valdkondi ülevõtmise eest. Samalaadset seadust kavandab ka Poola.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nElektrilevi varahalduse valdkonna juhi Rasmus Armase sõnul olid möödunud talvel ilmaolud väga keerukad, mille tulemusena tekkis Kagu-Eestis palju voolukatkestusi. Ilmastikuolud kindlasti olid ka keskmisest oluliselt keerukamad, et see ladestunud lumemaht ja, ja jäite maht oligi väga suur ja raskendas igasugust liikumist, et seda sellist olukorda elektrivõrgus väga tihti ei juhtugi ja, ja oma liinide ehitamisel me arvestame pikaajaliste normidega, et millise lume või jäitekoormuse või tuulekoormusele võrk vastu pidama peab. Armas kinnitas, et uute investeeringutega muudetakse elektrivõrk töökindlamaks. Uuendamise raames vahendame ka maske, vahetame tugesid ja, ja ka selle juhtme vahetamisega. Kogu see võrk muutub tugevamaks ning on järgnevad. Olukord on selle võrra töökindlam, et, et selliseid olukordi juhtuks, kuid aasta alguses olnud olukord kindlasti oli väga suur väljakutse eelkõige just riiki likvideerinud partneritele, et et üldse kõike kohani jõuda ja siis alles seda lahendama hakata. Võrgu uuendamisel peetakse silmas iga piirkonna eripära. Rasmus Armas. Iga konkreetset investeeringuobjekti me ikkagi hindame ka eraldi, sinna tehakse eraldi konkreetse piirkonna tsiklikast lähtuv lahendus, vaadatakse nii seda piirkonda natukene laiemalt, selle võimalike arengut tulevikus ja neid kaalumiskohtasid arvestades siis leitakse see parim lahendus konkreetses asukohta. Armas ütles, et Eesti hajaasustusega maapiirkondades jätkatakse õhuliinide uuendamist. Õhuliin vers maakabel küsimusele, et kogu Eesti kontekstis ajaasutuse piirkonnas täna näeme, et õhuliini lahendus on jätkuvalt mõistlikum lahendus. Ta võimaldab võrku töökindlamaks saada ja, ja teha seda mõistlikuma kuludega, kui see kõige maa alla viimine oleks ehk et me ikkagi linnadest väljas. Sellistes väga aja piirkondades näeme, et õhulinn lahendus on see, mida me, mida me jätkuvalt kavatseme kasutada ja, ja mis toob klientidele tegelikult kõige rohkem kasu. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Elektrilevi muudab hajaasustusega piirkondades elektrivõrgu taristu ilmaoludele vastupidavamaks. Sellest tulenevalt peaks vähenema Kagu-Eestis jäitevihma või tormi tõttu tekkinud rikete arv.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJohann Voldemar Jannseni võis olla mu isamaa, mu õnn ja rõõm sõnade kirjutamisel üheks eeskujuks reigi koguduse vaimuliku Gustav Feliks Rinne laul Hiiumaa ehk islami laul. Mõlemad tekstid on tatud helilooja Friedrich Paatsiuse viisile. See oli põhjus, miks hiidlased tulid täna Reigi pastoraadi ette laulma. Jätkab Reigi ühislaulmise korraldaja Peep Lillemägi. Seos Eesti hümniga on täiesti olemas ja sealt see mõte tuli ja kuna siin Kõrgessaare kandis on igal aastal 24. veebruaril korraldatud rahvamatka siis oli ka see lootus, et see inimesi tuleb. Nii Eesti kui Soome hümni viisiks on sama paatsiuse teos põhjuseks, miks Soome hümnis korratakse. Salmide lõpuosa on see, et Eesti hümn põhineb meeskooride viisil. Soomes sai aga populaarseks ainrich Vehteri koostatud koolilaulikutes ilmunud kordustega. Vorm jätkab Soome hümni. Uurija Pekka linnainen. Koolilapsed õppisid selle rahvakoolides hiljem gümnaasiumides ja siis hiljem, kui nad said ülikooli, esialgu neile anti ette need meeskoori noodid, kus kus polnud kordusmärke, aga juba 1800 kaheksakümnendatel sinna juba need täpid ja kriibud märgiti ja, ja siis hakati, see saigi selleks põhiviisiks meile. Soome kooliõpikutes kasutatud korduste põhjuseks oli soov muuta loo õppimine noortele lihtsamaks rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Hiiumaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval koguneti Hiiumaal Reigi pastoraadi juurde, et laulda üheskoos Eesti hümni. Meie riigihümnil on side nii Hiiumaa kui Soomega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui palju eestlasi elab praegu hinnanguliselt ühendkuningriigis ja kas nad ei saa pühadeks keegi koju või kuidas sellega on? Esiteks laevaühendusega on nõnda, et Prantsusmaa on peab tanud siis ühendkuningriigi suunal tuleva ühistranspordiliikluse välja arvatud kaubaliiklust. See puudutab siis nii veealust, tunnelit kui ka reisilaevu. Eesti ei ole kehtestanud praegu reisipiirangud, mis puudutab sisenemise piirangute inimestele, kes tulevad ühendkuningriigist. Me oleme teine langetanud otsuse, mille on langetanud ka enamik Euroopa Liidu liikmesriike et katkestanud, peatanud otselennud praegu aasta lõpuni. Aga kui meil tekib täiendav arusaamine selle mutatsiooni viiruse puhul, siis kindlasti need lennud. Me oleme valmis taastama ka varem, et see püüame seda nii palju kui võimalik koordineerida Euroopas koos balti peaministritega. Me tegime ettepaneku Euroopa Liidu eesistujale Saksamaale, et üleeuroopaline koordinatsioon selles asjas oleks. Aga kui te täna kokku ei lepi midagi täpselt, kuidas need eestlased koju saavad, kes tahavad pühadeks koju ja kui palju neid ikkagi töötab ja elab seal umbes. Praegu Brexiti kontekstis on üle 11000 Eesti inimese registreerinud ennast ühendkuningriigis. Meie inimestel kindlasti soovitus on praeguses sellises erakorralises olukorras jääda oma asukohta, kui me saame täiendavat informatsiooni, see see soovitus muutub. Põhimõtteliselt on ju võimalik kasutada mingeid kanaleid, mis on avatud, aga nagu me nägime eile reaalajas tundidega, need kanalid hakkasid sulguma. Välismaal hätta sattunud Eesti kodanik pöördub oma riigi poole ehk siis välisministeeriumi poole kõige otsesemalt. Mida te siis teha saate, praktiliselt, kui inimene tahab koju tulla ja tal on vaja koju tulla. Meie saame kõigepealt fikseerida inimese probleemi, kui küsimus on selles, et kas meil on praegu laual variant nii-öelda evakuatsioonilennuks, siis ei, niisugust otsust langetatud ei ole. Aga kindlasti on oluline, et kõik inimene, ka erakorralise probleemiga annaksid endast välisministeeriumile teada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Just praegu algab Euroopa kriisikoordineerimise nõupidamine, kus Euroopa riikide esindajad vahetavad infot, kuidas toimida uues olukorras, seoses koroonaviiruse uue tüve levikuga, näiteks lennuliikluse koordineerimises. Eesti valitsus otsustas teatavasti peatada otselennud Ühendkuningriiki esialgu kuni aasta lõpuni, Prantsusmaa omakorda laevaliikluse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelleks, et külmutatud porgandid Inglismaalt, Bergenhedist üle Iiri mere Põhja-Iirimaale Belfasti jõuaksid, kulub nüüd kaheksa päeva ja täita tuleb kümnete lehekülgede viisi dokumente. Ajalehe Indipendent teatel tõstsid veofirmad sel nädalal veel hindu ning haiglad, koolid ja vanglad on hoiatanud, et neil on üha raskem toiduvarusid täiendada. See on Brexiti tagajärg ja Põhja-Iirimaa elanikud tunnevad seda oma nahal. Euroopa Liidu ühendkuningriigi lahkumislepingu kõige keerulisem osa ehk Põhja-Iirimaa protokoll sõlmiti selleks, et vältida niinimetatud kõva piiri ja tollikontrolle Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel. Aga ühtlasi tähendas see piirikontrolli tekkimist Põhja-Iirimaa ja ülejäänud ühendkuningriigi vahel. Kaubavedajate pahameel on nii suur, et Euroopa liit lubas sel nädalal oma tolliametnikel töölt koju jääda, sest tekkis mure nende turvalisuse pärast. Seejuures kehtib praegu veel ülemineku aeg ja kontrollitakse ainult teatud kaupu. Esimesest aprillist peaks aga käivituma täielik tollikontroll. Euroopa Liit tegi ka ise rumala vea, kui kuulutas reedel, et ei kavatse Põhja-Iirimaa protokollist kinni pidada ja hakkab piiril kaubavedusid kontrollima, et takistada koroonavaktsiinide vedu ühendkuningriiki. Mõni tund hiljem küll loobus Euroopa komisjon sellest plaanist, aga tegu oli tehtud. Briti vaatlejate sõnul saavutas Euroopa komisjon oma avaldusega selle, mida aastaid ei ole Briti parlamendi alamkojas õnnestunud saavutada üksmeele Euroopa küsimuses. Kõikide erakondade parlamendisaadikud olid ühel meelel, et Euroopa liit ei käitunud õigesti. Põhja-Iirimaa unionistid nõuavad nüüd häälekalt Põhja-Iiri protokolli tühistamist ja ähvardavad keelduda edasisest koostööst Iirimaaga. See oleks eriti kallis hind Euroopa Komisjoni juhtide mõtlematule avaldusele, sest Põhja-Iirimaa ja Iirimaa avatud piir aitas lõpetada aastakümneid kestnud vägivallatsemist Põhja-Iirimaal. Briti minister Michael Gouv saatis Euroopa komisjonile sel nädalal kirja, milles palus pikendada kaupade tollikontrolli ülemineku aega vähemalt 2023. aastani. 22. aasta kevadel on Põhja-Iirimaal ees valimised. Kov ei ole jätnud kasutamata ühtki võimalust, et rõhutada Euroopa liitu. Ei saa usaldada. Et Euroopa Liidu veast täielikult kasu lõigata esitas kao veel mitu nõudmist seoses kaupade liikumisega. Euroopa Liit peab nüüd tegema oma otsuse, missuguseid järeleandmisi teha tähtaja survel sõlmitud Põhja-Iirimaa protokoll on habras kokkulepe. Põhja-Iirimaa endine politseijuht Alan Macelan on hoiatanud, et relvarühmitused ei ole kuhugi kadunud ja on endiselt ohtlikud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaupade liikumine Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel on takerdunud, kõige rohkem kannatab Põhja-Iirimaa. Eile õhtul leppisid Briti minister Michael Gove ja Euroopa Komisjoni asepresident Maros Sevcovic kokku jätkata kõnelusi Põhja-Iirimaa protokolli üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜhistranspordi maski kohustus on nõue, mille peale küll nina kirtsutatakse, aga lepitakse, räägib aiandusühistu Baltica esimees Jelena Valme. Minu hinnangul on see loomulikult halb naasta peale vabadust, Covid tingimustesse pole hea, kuid kui on vaja, siis vaja. Sama meelt on ka Vaivara sinimägede muuseumi juht Ivika Maidre. Noh, minu jaoks on see natuke veider, et ainult bussis, et ma ei tea, kus busside nüüd see hirmus trügimine on, kus me väga kokku puutume, aga esmaspäeval tulen bussiga tööle, mask ees. Ka Iiri pubi omanik Märt Meesak peab ühistranspordi maski nõuet poolikuks lahenduseks. Ei no selles mõttes, et kui inimesel on kindlustunnet vaja, et mask aitab, siis milles küsimus, aga mulle tundub jälle see kuidagi nagu poolik, et nagu teeme midagi, aga ärme siis nagu päriselt kõike veel närvi aja. Närviliseks läheb pubiomanik üheksandast augustist rakenduvate piirangute peale, kus enam kui 50 külastaja puhul peab toitlustusettevõte koroonatõendeid kontrollima hakkama samas kui suuri kaubanduskeskuseid piiranguid ei puuduta. Märt Meesak. Miks see toitlustus on jälle see koht, kus, nagu see viirus nagu kõige rohkem levib, kas nagu kotleti söömisega siis viirus on ja kui ma lähen kingapoodi või ma lähen otsa smuutipaaris kaubanduskeskuse smuuti, et siis teda ei ole. Tegelikult minnakse pisikese osa ühe sektori kallale, selle asemel, et nagu suurelt piiranguid siis panna juba, kui me tahame selle viirusega nagu võidelda. Narva haigla juhi Ago Kõrgvee arvates on piirangute taaskehtestamisega vähemalt Narvas juba hiljaks jäädud. Kindlasti võivad nad mingil määral aidata, aga ma kardan seda, et kuna planeeritud on siin augustis veel väga palju igasuguseid üritusi, mis tõenäoliselt ikkagi toimuvad inertsist ja toob väga suured hulgad inimesi kokku ka mitteametlikult ürituste väliselt, siis paraku see kontaktide hulk saab olema väga suur ja haigus tegelikult Narvas juba levib. Ago Kõrgvee sõnul on Narvas praegu vaktsineerimata ligi 40000 inimest ja kui nendest viis protsenti haigestub väga tõsiselt, siis võib jõuludeks Narvas Covidisse surra kuni 200 inimest. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuse otsusel kehtib alates tänasest maskikandmise nõue ühissõidukites. Mida aga Narvas uuesti kehtima hakanud koroonapiirangutest arvatakse?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAastal 2017 sõlmis haridusministeerium Tartu Ülikooli ga lepingu. Riik lubas arvestada hindade ja palkade tõusuga ning tõsta sellega ühes ülikooli tegevustoetust. 2017 kuni 2020 oli tarbija hinnaindeksi keskmine aastakasv 5,3 protsenti. Keskmise palga aasta kasv oli 5,9 protsenti. Kõrghariduse tegevustoetus kasvas sellega võrreldes poole vähem, samal perioodil 2,5 protsenti aastas. Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Noorem õppekoosseis, kes võtab põhilise õpperaskuse, et nende palk või palga palgakomponent sõltub noh, täielikult eranditult sellest halduslepingus välja pakutavast ja, ja võimaldavast rahasummast veerand meie sellest, et noorema õppekoosseisust saavad vähem palka kui õpetajad, et need, keda nemad siis välja kasvatavad ja koolitavad. Haridusministri nõunik Mario Kadastik ütleb, et ülikoolide tegevustoetus kujuneb iga aasta riigieelarve läbirääkimistel. Kadastik nendib, et ülikoolide rahastus ei ole piisav, kuid jääb endale kindlaks, et ministeerium lepingut rikkunud ei ole. Ja me oleme ka iga aasta taodelnud riigieelarve kavandamise protsessis tegevustoetuse tõusu 2009 kuni 2021 on ta võrreldes 2018, aastaga kasvanud pea 15 miljonit ehk 12 protsendi võrra, mis teeb keskmiselt neli protsenti aastas. Me mõistame muret, me selgelt ei ole kordagi tegevustoetust vähendanud. Me oleme seda alati tõstnud ja lihtsalt mitte võib-olla sellises oodatud mahus, mis on olnud. Aastast 2017 on Tartu Ülikooli tudengite arv suurenenud 831 üliõpilase võrra. Asser ütleb, et kohustusi täidetakse järjest suuremas mahus, kuid praeguse rahastusega nii jätkata ei saa. Ülikool näiteks võttis endale kohustuse 10 protsendi võrra suurendada igal järgneval aastal ka infotehnoloogia kommunikatsioonivaldkonna üliõpilaste arvu, et, et me oleme selle enam-vähem täitnud, et seal oli paari protsendi võrra, oli see alla, aga siiski see on, on see mahult ja, ja ülesannetelt päris suur päris suur ülesanne, et kindlasti näiteks see, kui on, on see sektor, mis vajab tegelikult ka ka edaspidi vajab laiendamist, et õppurid on vaja. Ülikoolid ja ministeerium plaanivad enne aasta lõppu sõlmida järgmiseks neljaks aastaks uue lepingu. Kuigi see lubab kohustusi üle arutada, tunnistab kadastik, et puudujäägi täitmiseks on vaja põhimõttelisemat muutust. Puudujääk, millest me oleme siin rääkinud, erinevatel allikate on seal suurusjärku 100 miljoni ringis. See on ka vabariigi valitsuse tegevuskavas, et me novembris esitame analüüsi ettepanekud, et kuidas lisaraha saada kõrgharidusõppesse, et me loomulikult mõistame, et sama sama meetodiga ei saa me mingi meetodiga jätkata samal tasemel, et meil ongi vaja kas rohkem rahastust, süsteemset reformi, või siis jah, tõepoolest, me peame ka arvestama sellega, et tuleb ka vähenemist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli halduslepingu aruanne toob välja, et riik ei ole pidanud kinni lubadusest tõsta ülikoolide rahastust inflatsiooniga ühes tempos. Õpetatamine on läinud kallimaks, tudengeid on tulnud juurde, kuid toetus samas tempos tõusnud ei ole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEga nädalaga väga suurt muutust siin ei ole, reovee järgi meil koroona on ikkagi igal pool laiali, aga kuskil midagi väga suurt hüpet suurenemise osas ei ole, et siiski kui me vaatame seda üldist seisu, siis mingi väikene tõus meil siin tasapisi toimub. Kindlasti on meil seda viirust rohkem nüüd kui jaanipäeva ajal ja, ja viirus tõuseb, aga uuringute järgi sellist tõesti hüpet, mida me kardame, ei ole õnneks veel näha. Ja kui me vaatame siis seirekaarti tõesti siis üle mandri, Eesti on see viirus laiali, aga mitte sellises väga kõrges tasemel ja nii meie andmete järgi, mis, nagu läheb kokku siis ka nakatunute arvuga on kummaline see, et Ida-Virumaa ei paistagi üldse enam silma, et, et kuigi me teame, et seal vaktsineerimisi on võibolla vähem, aga meie puhul seal on Kohtla-Järve Sillamäe sellised kohad, kus me viirust üldse ei leidnud. Tallinnas siin Viimsi, Muuga noh, siin on sellisel keskmisel tasemel sel nädalal Tartus on viirusetase kõrge ja Tartu on meil tegelikult ka nakatunute arvult ju suhteliselt kõrgel tasemel, nii et Tartu on meil siin ja Lõuna-Eesti üldiselt on sellisel keskmisel tasemel Valga, Võru, Põlva, kus me seda viirust siis leiame, kus me oma kaardi peale paneme siis kollase värviga?",
"role": "user"
},
{
"content": "Reoveeuuringu põhjal koroonaviiruse levikus kardetud hüppelist kasvu võrreldes möödunud nädalaga ei ole. Ida-Virumaa ei paista silma kõrge näitajaga, kuigi vaktsineeritud on vähem kui mujal, ütles uuringu läbiviija Tartu Ülikooli professor Tanel Tenson.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu linnavalitsus leiab, et aruküla teele ehitatud tankla liiklus lahendus pole tänasel kujul ohutu. Seega, ehkki klientide teenindamiseks on kõik justkui valmis, pole linnavalitsus Olerekile kasutusluba väljastada saanud. Tartu linnamajanduse osakonna teedeteenistuse juhataja Oleg Lužetski. Linnavalitsus tellis projekti alusel liiklusohutuse auditeerimist ja liiklusohutuse audiitor tõi välja üle 20 märkuse, mis on oli seotud nii jalakäijate kui autoliikluses kingitada nagu ohutega esitas koos arhitektuurse projektiga väga uhke suuremahulise lahenduse selle ristmiku kohta. Protsessi käigus tuli välja, et neid lahendusi arendaja ei realiseeri. See sama asi nagu meil, nagu ilmnes kasutusloa taotlemise faasis linnavalitsuse arvamusel, et koos arhitektuurse plaanide ja lahendusega tuleb esitada üks tervik, lahendus, mis lahendab kogu infrastruktuuri. Ehkki vahepeal läks konflikt teravaks, on olukord praeguseks lahenenud. Selle nädala alguses esitas Olerex linnavalitsusele uue projekti, millega rahule jäädi Ole lužetski. Praegu esitatud projekt arvestab nii liiklusohutuse audiidi, arvamused ja ettepanekud kui ka kogu seda lahenduse. Olereksi arendusjuht Tarmo Siimsaare tunneb kahetsust, et kohalikud elanikud on tankla avamist pikalt ootama pidanud kuid tänane seis annab põhjust optimismiks. Tankla loodetakse avada veel maikuu jooksul. Tarmo Siimsaare. Erimeelsused Tartu linnavalitsusega on, on lõpuks lahendust leidmas, kasutusloa menetlus, mis siin on nüüd üsna pikalt vindunud on, on taas käivitanud, et täna hommikul olid ka Tartu linnavalitsuse spetsialistid teenindusjaam üle vaatamas ja, ja seni tehtu jäid nad üldjoontes rahule. Kinnistuvälis osale saime, eile saime heakskiidu kätte. Nüüd lepime siin ehitajaga kokku edasist ajakava, millal selle kiirelt tehtud saaks. Üks, mis on jah, selge, et järgmisel nädalal soovime seal aruküla teel bussi tasku ringi ringi tõsta. Kompromisslahendus tähendab, et liiklusohutuse tagamisse ehk ristmiku väljaehitamisse panustavad rahaliselt nii tankla kui ka linn. Siit kerkib aga uus ja laiem küsimus. Olerexi juhataja Andres linnas ütles Tartu Postimehele, et ristmiku väljaehitamist eraettevõtte poolt ei pea ta mõistlikuks. Teedeteenistuse juhataja Ole Glužetski jaoks pole selline praktika aga ebatavaline. Ole lužetski. Näiteks vahi, Selver ja Maxima panustasid kummelivahi tänava ristmiku veehitamisele. Liidu kalda teel panustab kalda tee ümberehitamisele 2020. Varasemalt samamoodi kaldade ümberehitusele panustas Maxima, kus tegi kogu infrastruktuuri vastavalt enda vajadusele ringi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnaserva ehitatud Olerexi tankla, mis valmis juba mitu kuud tagasi, pole endiselt klientidele avatud. Linn ei väljastanud liiklusohtlikkusele viidates tanklale kasutusluba.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEhitamine kulgeb plaanipäraselt, Eston ehituskoos alltöövõtjatega on head tööd teinud ja juba on jõutud siseviimistluseni komistuskiviks, mis hoone valmimist võib kuu aega edasi lükata, on sõudebassein Pärnu sõudeklubi president Toomas Rapp. No bassein oli tellitud Ameerika Ühendriikidest kohale, ta tuli. Me saime ta merekonteinerist maha laetud ja, ja nüüd on ilusti kõik vastavalt meil lepingule detailid kohal soojas ruumis, aga ei ole paigaldajad. Paigaldajad pidid lõpetama Suurbritannias ühe basseini ja tulema kohe Pärnusse. Täna oleksid nad pidanud juba siin tööd tegema, aga keda pole, siis ei ole neid ja, ja ka väidetavalt enne nelja nädalat nad ei ole valmis tulema. Hoone planeeritud valmimist jaanipäevaks ja siiski ohtu ei sea ja kuna suvel ollakse nagunii vee peal, siis selle tegelik kasutamine algab septembrist. Aga mis imeline bassein see on, mille kohta Toomas Rapp ütleb, et lähim selline asub Inglismaal Cambridge'is. Siia tuleb siis universaalbassein, kus saab sõuda kaheksa sõudjat nii paaris kui üksikaeru ja, ja tegelikult, mis on nüüd nagu muutunud või aeg on edasi läinud, et me saame ka kahel sõudja töökohal tõmmet mõõta, täpselt. Sõudebaasi hoone rajati mõistagi veepiirile, see on saanud pilku püüdev ja pakub seest ilusat vaadet jõele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rääma sõudekeskuse spordihoone ehitus pole vaatamata ebasoodsale ajale katkenud. Küll aga jäävad mõneks ajaks ootele Ameerika Ühendriikidest kohale jõudnud sõudebasseini detailid, sest nende paigaldajad ei tule Inglismaalt enne nelja nädalat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõrreldes aastatagusega on töötute arv Ida-Virumaal kasvanud enam kui 2000 inimese võrra. Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahki hinnangul võib neist koroonakriisi arvele julgelt kanda üle pooleteise 1000. Samas ei saa mingit kindlat koroonast räsitud majandusvaldkonda esile tõsta. Ei ole, ei joonistu välja ühtegi valdkonda, et kui meil eelmised kriisid või eelmised nagu sellised töötuse tõusud on olnud seotud mingi sektoriga ja praegu me nagu ka kõik arvavad, et see on turismisektor, aga tegelikult praegu ei ole, et tuleb nii, tööstuses tuleb teenindusest, tuleb turismist ka, aga ei ole sellist üldse ei joonistu välja hetkel sellist pilti. Anneki Teelahki sõnul on praegune kriis eelmistest erinev, töötukassal on rohkem teenuseid pakkuda ning ka tööandjad ei soovi töötajaid eriti koondada. Täna ei ole selliseid suuri massilisi koondamisi, jah, on väiksemaid koondamisi, on töölepingu lõpetamisi, aga tööandjad ikkagi hoiavad väga kiivalt oma töötajaid, et seetõttu see kuidagi see kriis tundub mulle, et on Ida-Virumaa inimesi ühendanud. Töötuse kasvu taga on ka see, et kui aasta tagasi oli töötukassal pakkuda üle 1000 vakantse töökoha siis praegu enam kui kolm korda vähem turismi ja teenindussektor on tardunud tööandjad on väga ettevaatlikud ja laienemisplaanid on paremate aegadeni edasi lükatud, jätkab Anneki Teelahk. Et meie ikkagi sellest haigusest kuidagi saame mingisuguse stabiilsema faasi ja siis hakkab kindlasti elaaga tööturg, et aga, aga lihtsalt paljud ettevõtted ei julge täna ka värvata, noh, on oma värbamisi edasi lükanud, et tehakse ainult hädavajalik. Ida-Virumaal on praeguse seisuga üle 8000 töötu ja tööpuuduse protsent ulatub pea 14-ni. Ehk laias laastus on olukord sama, mis 10 aastat tagasi. Samas nagu kinnitab töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk on töötuse struktuur võrreldes 10 aasta tagusega muutunud, kuna maakonna tööturule on vahepeal tulnud ligi 2000 vähenenud töövõimega inimest Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonakriis on Ida-Virumaa töötuse taset jõudsalt kasvatanud. Suuri koondamisi pole olnud, töötuid on lisandunud kõigist valdkondadest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et Eesti majandus on taastunud kiires tempos ja kuigi mitmed sektorid endiselt kannatavad, oleme suures plaanis tagasi kriisieelses ajas ja üheks oluliseks põhjuseks on seekord leebed koroonapiirangud ning majandusprognoos. Majandus kasvab rahandusministeeriumi prognoosi järgi tänavu üheksa ja pool protsenti. Ja uuel aastal on meil siis oodata nelja protsendi suurust reaalkasvu. Inflatsiooniks prognoosib ministeerium tänavu 3,8, järgmisel aastal 3,7 protsenti. Ministri sõnul on meie majandus Euroopa Liidu kõige kiirem taastuja. Ja see kasv muidugi toetab ka riigi rahanduse kordasaamist toob erinevate maksutulude kiirema laekumise ka sotsiaalmaksu laekumise kasvu kaudu ka lisaraha. Just nimelt selles tervisekriisis kõige rohkem pihta saanud tervishoiu ja sotsiaalvaldkonda. Keit Pentus-Rosimannus ütles, et nüüd saab rahulikumalt vaadata kaitse ja teaduskulude kasvule ning tuletas meelde, et kõrgem palga ja hindade kasv toob kaasa ka pensionide suurenemise. Indekseerimise tulemusena kasvab järgmisel aastal keskmine vanaduspension praeguse 552 euro pealt 590 euroni ehk siis 38 eurot. Ja ta lisas veel Kiire taastumine kindlasti annab võimaluse järgmise aasta eelarvet tehes kõige kriitilisemates kohtades ka riigieelarves teatud leevendust pakkuda. Ma tahan eelarvekõnelusi alustades ja eelarvet kokku pannes leida lahenduse päästjate, politsei ja ka ka haridussektori palgamure leevendamiseks, mis keskmise palga väga kiiret kasvu vaadates. Selle kasvu taustal muutub vastasel korral eriti teravaks. Me oleme kokku leppinud ka selles, et majanduskasv võimaldab jätta tegemata teatud mahus kõige valusamaid kokkuhoiukohti, sisejulgeoleku ja sotsiaalvaldkonnas. EKRE esimees ja endine rahandusminister Martin Helme ütleb, et majanduse areng näitab eelmise valitsuse õigeid otsuseid kriisi algusest saadik ning lisab Ja tegelikult ka ju tänane valitsus seda kurssi väga oluliselt muutnud ei ole, kevadel räägiti siin mingisugusest kärpeplaanist, aga noh, tänaseks päevaks, kui me nüüd jõuame numbrite juurde või selle noh, nende praeguse prognoosi juurde, siis noh, ei ole võimalik tõsiselt võtta inimesi, kes tulevad praeguse majandusprognoosi juures rääkima mingisugusest hirmsast kärpevajadusest või nõuavad, et meil siin hakatakse koomale tõsta, tõmbama ühte või teist noh, olulist riigi funktsiooni, olgu ta riigikaitse, sise, siseturvalisus või midagi muud. Teine nende prognooside pealt, mis meil praegu on, on hullumeelsus minna tõstma energiamakse, nii nagu tänane valitsus plaanib järgmisest aasta kevadest tõsta diisli, elektri ja gaasiaktsiisi, mis on juba niikuinii praegu pööraselt kalliks läinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et majandus on taastunud kiires tempos ja suures plaanis ollakse tagasi kriisieelses ajas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPalivere vabatahtlikel päästjatel kulus kaks aastat ja ligi 60000 eurot, mis saadi erinevate toetajate käest. Aga vanast pritsikuurist on nüüd tehtud tõeline komandohoone. Eriliseks teeb maja fakt, et peaaegu kõik tööd tehti ära oma kätega ja vabast ajast. Esimesel korrusel on avar garaaž ja pesuruumid, teisel korrusel olmeruumid päästjatele ja rõdu. Rääkisin Palivere vabatahtlike päästekomando pealiku Märt Olenkoga, mis teile endale selle komando hoone juures. Võib-olla kõige rohkem meeldib, see on lihtne, kõik meeldib, aga kui palju seda oma vaba aega viimase kahe aasta jooksul siia läks, et kuidas see ajaliselt välja nägi? Enamus. Nii et ütleme, sellist niisama istumist ei olnud, et kui vaba hetk oli, siis ikkagi komando ehitus tegelikult oligi nii, jah. Aga kuidas kodused sellele reageerisid, kui enamus aega siin möödus, eks ta algul natuke kibe oli, aga lõpuks läbirääkimiste värk, et kõik mõistame ja tänan oma kaasat kindlasti. Uus komando tähendab Palivere rahvale turvatunde kasvu, sest paraneb vabatahtlike reageerimisaeg, jätkab Palivere vabatahtlike päästekomando ennetusjuht. Aivi Aasmäe. Kuna meie eelmine komando asus siit keskusest 3,4 kilomeetri kaugusel, siis meie reageerimisaeg oli tunduvalt pikem, et nüüd on valmisolek ikka lähemal. Valminud komandos on mugavamad ja avaramad tingimused nii vabatahtlikele endile kui ka nende käsutuses olevale tehnikale jätkab Palivere vabatahtlike päästekomando meeskonnavanem Ardi Väiko. Päästeauto on meil vana kass 66, Vene tehnika ja ennetustööde jaoks sai soetatud Volkswageni buss, et saaks, oleks lihtsam käia objekte vaatamas, kui palju teil üldse komandos liikmeid on, kui palju neid vabatahtlikke päästjaid pali veres tegutseb? Paliveres on 20 vabatahtlikku, 13 meest, seitse naist. Täna peetud lahtiste uste päeval sai näha ka palivere vabatahtlike järgmist põlvkonda. Lapsed võtsid komando õuel mõõtu tuletõrjespordis rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Palivere.",
"role": "user"
},
{
"content": "Palivere vabatahtlikud päästjad ehitasid vanast pritsikuurist endale ise uue ja uhke komandohoone. Maja valmimist tähistati täna lahtiste uste päevaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeie erakonnal on üleval sellised kolm või neli väga tõsist murekohta. Esimene on siis see, et kas see kogu välja käidud idee on kooskõlas Euroopa aluslepingutega, et siin on Meie hinnangul selgelt tegemist siis defitsiitse eelarvega, mis on aluslepingutega keelatud. Tegemist on Euroopa keskpanga poolt sisuliselt rahastatava tegevusega, mis on ka aluslepingutega keelatud, nii et see on üks väga suur küsimärk. Teine on siis nüüd mandaadi küsimus, me näeme, kuidas see ettepanek, Komisjoni ettepanek muudab Euroopa liidu sees nii-öelda võimutasakaalu liikmesriikide ja keskuse vahel, aga ka liikmesriikide omavahel ja noh, tegelikult ei ole ühelgi valitsusel Euroopas ju mandaati nii suure muudatusega lihtsalt niisama nõus olla. Et, et siin ikkagi peavad olema parlamentaarsed, debatid, võib-olla mõnes riigis ka referendumid. Kolmas küsimus on nüüd siis selline juba raha küsimus, et kui otsustatakse suur hulk raha ära kulutada, siis peab ka kohe sellega kaasas käima otsus, kuidas tagasimaksmine käib, et täna ei ole mingisugust vastust küsimusele, kuidas kes, millal selle tagasi maksab, et laias laastus on öeldud, et tagasimakse saab toimuda ka suurenenud liikmemaksude näol vähenenud siis saadavate toetuste näol või Euroopa Liidu, ütleme siis komisjoni poolt kehtestatud oma ressursi ehk siis komisjoni enda maksude maksu korjamise näol või kõik kolm korraga. Et ennem kui meile sellele küsimusele ei ole vastust, ei saa ka kulupoolega tegelikult kuidagi leppida.",
"role": "user"
},
{
"content": "EKREsse kuuluv rahandusminister Martin Helme näeb Euroopa Liidu ühislaenu plaani koroonapandeemia mõjude leevendamiseks puudulikuna. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku laenata praeguses kriisis ühiselt 750 miljardit eurot ja täiendada seeläbi seitsme aasta eelarvet. Eesti rahandusminister on laenu suhtes skeptiline. Homme esitleb Helme oma partei seisukohti ka valitsusele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLauri ussar sai Postimehe peatoimetajaks 2016. aasta suvel. Kuigi Eesti meedias on viimastel aastatel toimunud palju personalimuudatusi, tuli ussari lahkumine avalikkuse jaoks ikkagi ootamatult. Seda kinnitas ka lehe vastutav väljaandja Merili Nikkolo. Ma ütlen lihtsalt seda, et inimesel on õigus leida enda jaoks uusi väljakutseid. Et lihtsalt, mis meid natukene siin kriitiliseks tegi, oli see, et tõesti teade tuli, nagu öeldud, viimasel tunnil, et veel eelmisel nädalal me ju tegelikult tegime Lauriga plaan, et mis me Postimehes teeme kuu või kahe pärast või kuidas me nagu valimisi kajastame. Mina olen ajutiselt peatoimetaja KT ja me alustame uue peatoimetaja otsinguid. Lauri ussar ise ütles, et otsus poliitikasse minna ei sündinud kergelt kuid ta ei nõustunud väitega, et saab peatoimetaja toolil poliitikasse minnes seni kogutud teadmisi ära kasutada. Miks aga just Eesti 200 ja nii ootamatult? Hinnates Eesti poliitmaastiku viimaste kuude arenguid ja meeleolusid on minu jaoks saanud selgeks et ma ei taha ärgata neljandal märtsil Eestis, mis on tundmatuseni muutunud. Minu Poola sõprade kinnitusel läks nendega just nõndaviisi ja seda põhjusel, et suur hulk inimesi ei hoolinud või oli neil ükskõik. Kuigi edaspidised otsused puudutasid ka nende elusid. Küsiti, kas seda muret oleks võinud tunda ka Postimehes. Vastan, et see ei oleks olnud võimalik. Kuna Postimees oli, on ja peab jääma sõltumatu ja hea ajakirjanduse lipulaevaks. Hussar kandideerib Tallinnas Mustamäe Nõmme valimisringkonnas. Väidetavalt on talle pakutud üldvalimisnimekirjas kohta number kaks. Küsisin erakonna esimehelt Kristina Kallaselt, kas see vastab tõele. Meil ei ole nimekirjad veel lukus teinud, me avaldame oma nimekirjad kolmapäeval, kui meil on juhatuse koosolek, kus me paneme lõplikud nimekirjad paika.",
"role": "user"
},
{
"content": "Postimehe senine peatoimetaja Lauri Hussar pürgib erakonna Eesti 200 ridades riigikokku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaide linna ja Türi valla olukord on mõneti sarnane. Mõlemas omavalitsuses olid võimul IRL ja Reformierakond, mõlemas vahetati valitsemisaja keskel koalitsioonipartnerit. Ka värsked valimistulemused on sarnased. Kui Paides säilitasid IRL ja Reformierakond oma mandaadid, üllatasid sotsid ja alla võimete tulemuse tegi Keskerakond, siis Türil kogus IRL ühe mandaadi jagu hääli juurdegi. Sotsid kaotasid ühe ning IRL-i senine koalitsioonipartner Reformierakond sai sama tulemuse. Eile õhtul Paide raekojas nõu pidanud IRLi ja Reformierakonna nimekirjas volikogusse pääsenud inimesed leidsid, et koostöö on olnud tõhus ja pole ühtki põhjust, miks senine Paide koalitsioon ei võiks jätkata. Paide linnapea Kaido ivask IRL-ist. Reformierakonnaga me kindlasti jätkame, sest ka senine koostöö on olnud mõistlik, tulemuslik, partnereid austav. Ma ei näeks siin mingeid põhjuseid, miks me ei peaks jätkama. Millal võite jõuda koalitsioonileppe allkirjastamiseni? Ma arvan, et hea tulemus oleks selle nädala lõpp või järgmise nädala algul. Eelmise koosseisu volikogu esimees Tarmo alt Reformierakonnast. Täna me oleme kokku leppinud, et meil on vaja tööle panna töörühm, kes hakkab läbi vaatama meie platvormi. Tuleb tõdeda, et kindel kokkulepe on see, et IRL jätkab kindlasti linnapea kohal. Kui suur on tõenäosus, et ikkagi IRLi ja Reformierakonna koalitsioon sünnib või oleks mõistlik kaasata veel mõni osapool Kuna ka kõrvalt ei ole väga palju huvi ilmutatud, siis ilmselt ta sellisel kujul lähebki käiku. Türil on olukord ootusärev, kuigi nii IRL kui Reformierakond on deklareerinud, et koostöö võiks jätkuda, saavad pooled kõnelusteks kokku alles kolmapäeval, kui Reformierakond on eelnevalt oma rahvaga nõu pidanud. Mati Sadam Reformierakonnast. Leppisime kokku oma inimestega, et, et kohtume teisipäeva õhtul ja siis arutame rahulikult läbi, et mida me oleme suutelised ise tegema volikogus ja, ja mida me tahame siis saada oma partneritelt ka. Ka valimised võitnud IRL-i juht Raivo Pink on seda meelt, et koostöö Türi Reformierakonna a võiks jätkuda. Meie esimene valik oleks jätkata senise koalitsiooniga ehk siis Reformierakonnaga, aga kõik variandid on ju võimalikud veel ka see, et me jääme opositsiooni. Meie seisukoht on väga selge see, et meie vallavanem, kes on saanud rekordilise hulga hääli, me ei tagane päris kindlasti vallavanema kohast.",
"role": "user"
},
{
"content": "IRL-i ja Reformierakond alustavad Paides koalitsioonikõnelusi. Maakonna suurimas omavalitsuses Türi vallas suure tõenäosusega samuti koalitsioon ei vahetu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValija käitumist mõjutavad kõige otsesemalt meedias käsitletavad teemad detsembris ja jaanuaris on need olnud valdavalt üsna kriitilised ja peamiselt seotud riigiettevõtetega näiteks Eesti energia või teisalt veefondi ja Estonian Airiga. Valitsusliidu juhtpartei Reformierakonna toetus on kahanenud alates augustist pea kaks korda. TNS Emori analüütik Aivar Voog. No tavaliselt on niimoodi, et mida madalam haridus, no mida ebakindlamalt inimene tunneb siis seda ebastabiilsemad on ka tema hoiakud, onju, et nendes gruppides on tavaliselt hästi suured ja nad on mõjutatud viimaste nädalate uudistest hästi palju. Praegu Eesti elanikel ongi peamiseks probleemiks nagu hinnatõus ja sellest räägitakse ja, ja oodatakse seda uut elektriarvet, mis peaks tulema nad. Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks oma hääle keskerakonnale 28 protsenti valijatest. Sotsiaaldemokraatlik erakond jääb maha ühe protsendiga. Politoloog Mihkel Solvak peab nende erakondade tõusu põhjuseks nende stabiilset valijaskonda. Vaatame siia näiteks seda Keskerakond väga stabiilne, on mingi selge lagi, kus nad kõrgemale ei tõuse, allapoole ka ei lange. Väga lojaalne valijaskond. Reformierakonna puhul on niisugune huvitav ja seaduspärasus, et Nad on selgelt tõusnud niisuguse raskesti defineeritava positsiooni ga massiparteiks, kes nagu üritab apelleerida väga paljudele ühiskonnakihtidele seoses nende skandaalidega, mis siin on välja tulnud. Teatud sorti valijad on natukene hakanud ära minema Reformierakonna juures. Koalitsiooni ja opositsiooni kogutoetuste vahe kärises jaanuaris aga rekord suureks. Reformierakonda ja IRLi toetas kokku 36 protsenti ning Keskerakonda ja sotsiaaldemokraate 55 protsenti valijatest. Nii suur ei ole see vahe Emori teatel olnud alates 2007. aasta valimistest. Keskerakonna aseesimees Kadri Simson näeb Keskerakonna tõusu taga konkreetseid väljapakutud meetmeid, näiteks hinnatõusu vastu. Et inimesed näevad, et samasuguse poliitika jätkumisega nende elu muutub aina raskemaks siin Eestis. Praegu on selline suhteliselt vaikne valimiste vaheline periood, kuidas teile tundub, kas see jõudude vahekord annab märku mingisugusest pöördest? Ootus teistsuguse valitsuse järgi on olnud juba päris pikk, et terve eelmine aasta valdavalt oli opositsiooni toetus suurem kui Reformierakonnal ja IRLil. See avaliku arvamuse uuring ongi signaal valitsusele, et oodatakse midagi teistsugust. Margus Tsahkna Isamaa ja Res Publica liidust ei pea olukorda dramaatiliseks. Ühel hetkel, kui toimuvad valimised, siis väga suur hulk inimesi isegi mitte ei lähe toetama ühte või teist erakonda maailmavaateliselt, vaid sellel põhjusel, et kes mingil hetkel ongi just konkreetselt populaarne, kui me tuletame meelde, siis selle aasta alguses ütleme midagi muud erutavat poliitikas ei juhtunud ja räägiti väga palju Tallinnas rakendunud tasuta bussiliiklus ja kui me vaatame ka neid valijagruppe, kes siis on, keda toetama läinud, et just nimelt ka madalamapalgal sed inimesed on siis lisandunud opositsiooni erakondadele ja keskerakonnale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks oma hääle Keskerakonnale 28 protsenti valijatest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViljandi linnapea Kalle Jents tõdeb, et 2007. aasta ja 2008. aasta esimene pool on kõigile omavalitsustele Eestis investeeringute poolest olnud väga edukas, kuid tulevikku tuleb vaadata realistlikult, arvestades maailma majandust ja ka Eesti majandust. Juba selle aasta lõpus jääb kahjuks Viljandi linnakassasse laekumata planeeritud kanepi elamurajooni kruntide müügist laekuv raha, sest oksjonile ei tulnud ühtegi pakkumist. Viljandi linna selle aasta eelarverahast on aga välja ehitatud sinna kommunikatsioonid, selgitab Viljandi linnapea Kalle Jents. Eks nüüd tõesti sellel hetkeseisul, nii nagu ta panganduse majanduses on, on üks ilmselt näide see, kui aastaid oli meil teemaks see, et Viljandi linnas ei jätku piisavalt krunte. Lähiaastad on ju olnud selline väga hoogne elamumajanduse areng, elamu ehitamine, siis, eks me oleme ilmselt nüüd igal pool jõudnud siis ka sinna ajahetke, kus praegu siis inimesed lihtsalt võibolla on äraootaval seisukohal. Kuigi elamuehitus on Viljandi linnas aeglustunud, hakkab riik järgmisel aastal ehitama Viljandi linna mitmeid objekte. Kultuuriakadeemia uut õppehoonet ja riigi investeeringuid on oodata ka endise vangla territooriumile. Plaanis on ka mitmed europrojektid. Järgmisel aastal kindlasti me tahame remontida maagümnaasiumi, noh, meil on ka positiivne otsus kultuurimaja remondi osas kindlasti staadioni remondi, tähendab selle esimese põhietapi tahame lõpetada kevadeks. Viljandi linnakodanikud ootaksid praegused linnavalitsuselt aga teede ja tänavate remonti. Järgmine aasta me võib-olla sellist hädavajalikku teeme, aga, aga suuremaid investeeringuid ei ole linnas ringi käia, jah, et väga palju meil kõnniteid, mis on, kas siis halvas või siiski ebarahuldavas olukorras ja kindlasti muidugi on üks teema vanalinna tänavad, et kui me mõtleme rahvusvahelistele hansapäevadele 2015, siis seda enam, et nüüd vanalinna tänavad kindlasti vajavad renoveerimist, et me peame lähiaastatel sellele mõtlema, aga kahjuks jah, 2009 on juba ette näha, et me neid suuremaid vahendeid kahjuks sinna ilmselt panna ei saa. Järgmisel aastal Viljandi linn võlakoormat suurendada ei kavatse, sest prognoositud on, et üksikisiku tulumaksu laekumine linnakassasse jääb käesoleva aasta tasemele. Piret rist, Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna möödub 225 aastat päevast, kui Viljandi raekoja hoones asus tööle toonane linna raad. Raekojas toimub ka aastapäeva pidulik tähistamine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMitmed ametid nõuavad töötajatelt vaktsineerimistõendit toetudes riskianalüüsile näiteks on vaktsineerimine kaitseväele oluline, et ootamatult ei oleks paljud sõdurid haiged. Kaitseväe peaarst Argo Lusti selgitab, et tõendit on ka vaja, kui tööülesanded nõuavad reisimist. Kui sa oled see paduvaktsiini vastane või sa ei vaktsineeri ennast näiteks skaudi sõdur, siis mida teeb kaitseväe juhataja, mis kaudpataljoni ülem sellise sõduriga, keda ei saa missioonile või, või sõjalises operatsioonis noh, kasutada, et, et siis muutub sellise sõduri olemus nagu natukene küsitavaks, et miks meil on keegi ülesande peal, mida ta täita ei saa. Praeguseks on tõhustusdoosi saanud pooled kaitseväepalgalistest, teine pool peaks oma süsti kätte saama maiks. Nii nagu praegu need tõendid korrad üleeuroopaliselt ette näevad siis esmase vaktsineerimise järgselt tõend justkui kehtiks üheksa kuud ja tõhustasdoosiga 12 kuud, siis me ei saa teistmoodi mingit reglementatsiooni siin sätestada. Sarnane töökorraldus kehtib ka politsei ja piirivalveametis, seal on seni tõhustas doosi tõendi esitanud ligikaudu veerand töötajatest, räägib ameti personalibüroo talituse juht Svet Laana. Meister. Osadel inimestel on juba saabunud see tõhustusdoosi tegemise aeg, aga osadel alles saabub, et me tegelikult oleme inimestele meelde tuletanud, et kõigil, kellel tõendaegu peavad tõhustasdoosi tegema minema. Tallinna kiirabi töötajatest on tõhustusdoosi saanud umbes 60 protsenti. Kiirabi juht Raul Adlas Usun, et need inimesed, kelle see vaktsineerimine põhimõtteliselt ei sobinud, on juba möödunud aasta suvest lahkunud ja, ja need, kellel on vaktsineerimissoostumus, teevad neid nii palju siis, kui, kui hetkel meditsiin nagu vajalikuks peab ja õigeks peab. Ja pean ka ütlema, et see suhteliselt hästi töötab, et meie asutuses haigestunute hulk või Covi töölt ära olevate inimeste hulk on ikka päris väike, praegu. Targo Lusti ütleb, et seni kuni kestab pandeemia, on tõhustusdoosid vajalikud. Kui nüüd midagi öeldakse maailma terviseorganisatsiooni poolt Euroopa nakkusseiretõrjekeskuse poolt või meie terviseameti poolt Öeldakse, et nüüd on pandeemia läbi, nüüd on kõik ohud ja riskid maas, viirus enam ei rända ringi viirus enam ei muteeru, siis loomulikult on asjaolud ja kõik teised ja me saame oma analüüse ja korralduse ka teistmoodi teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitmed asutused nõuavad töötajatelt vaktsineerimist ja ka tõhustusdoosi tegemist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKorraliselt valib parlament endale uue juhatuse kord aastas märtsi keskel, siis kaotab koha senine spiiker Henn Põlluaas EKREst ja tema asemele saab uue valitsuskoalitsiooni toel riigikogu esimeheks Keskerakonna esimees eelmine peaminister Jüri Ratas. Nii lepiti kokku koalitsioonikõnelustel. Seal leppisid reformi ja Keskerakond ka kokku, et riigikogu üks aseesimees tuleb edaspidi Reformierakonnast. Mart Võrklaev esitas sellele kohale Hanno Pevkuri kandidatuuri. Hanno on pikaaegne riigikogu liige, kogenud poliitik on ka enne riigikogu juhatuses olnud ja usun, et Hanno on suurepärane kandidaat riigikogu aseesimehe kohale, kes oma kogemuse ja tasakaalukusega suudab ehitada siin saalis sildu nii koalitsiooni kui opositsiooni vahel ja kutsun üles teda toetama, aitäh. Riigikogu teine aseesimehe koht kuulub opositsioonile ja Isamaa soovib sellel kohal näha senigi parlamendi juhatusse kuulunud erakonna esimeest Helir-Valdor Seederit, ütleb Priit Sibul. Kuna meile teadaolevalt tema erinevalt Siim Kallasest ei soovi kuhugi tagasi astuda, vaid ikka edasi aitäh. Koroonaviiruse leviku tõttu oli hääletamine hajutatud ja toimus tähestikulises järjekorras viiel hääletamisalal, Toompea lossis ja riigikogu hoones. Hääletamiseks oli aega 30 minutit ja hääled loeti avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamisel osales 100 riigikogu liiget. Hanno Pevkur kogus 60, Helir- Valdor Seeder 40 häält. Riigikogu esimees Henn Põlluaas luges ette valimiskomisjoni otsuse. Tunnistada Hanno Pevkur valituks riigikogu esimeseks aseesimeheks tunnistada Helir-Valdor Seeder valituks riigikogu teiseks aseesimeheks. Otsus jõustub allakirjutamisel ja alla on kirjutanud valimiskomisjoni esimees Oliver Kask. Palju õnne, Hanno Pevkur, palju õnne, Heli-Valdor Seeder. Sellega on aseesimeeste valimised lõppenud.",
"role": "user"
},
{
"content": "See tõi kaasa Riigikogu aseesimeeste erakorralised valimised. Need peeti täna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKeskpäeval võtsid ülikooli aulas kohad sisse ja president Toomas Hendrik Ilves, Riigikogu spiiker Ene Ergma, valitsuse liikmed ja Alma Materi. Akadeemiline pere. Tseremoonia juhatas sisse Tartu Ülikooli nõukogu vanim liige Ivo Jaan. Saarni akadeemilise pere poole pöördus esmalt tänusõnadega pool aastat rektori kohuseid täitnud professor Tõnu Lehtsaar, kes soovis Alma Materile jätkuvat tõe otsimist. Ülikooli asi on aru saada, kuidas toimivad loodus, ühiskond ja inimene ja ülikooli osa on õpetada ja rakendada oma parima ja ausamat, arusaamist looduse, ühiskonna ja inimese kohta ja soovin, et Tartu ülikool võiks olla see tõepinnas, kus vaba vaim kannab uute ava avastuste ja teadmiste vilja. Seejärel luges professor Alar Karis ette 1998. aastal kinnitatud rektori ametivande. Asudes täitma oma kohustusi Tartu Ülikooli rektorina, annan vande järgida oma tegevuses Eesti vabariigi seadusi, Tartu Ülikooli põhikirja ja akadeemilisi tavasid tõetan pidada oma ametit väärikalt ja ausalt hoolitseda kõige selle eest, mis aitab kaasa ülikooli hüvangule. Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves pani Alar Karisele kaelarektori ametiraha ja soovis, et värskest rektorist saaks vaba akadeemilise vaimu eestkõneleja. Teist saab kohe ühe suure ja vana, 375 aasta pikkuse ajalooga akadeemilise riigi president. Ma soovin teile südamest jõudu ja kaugele ulatuvat pilku, saagu teist. Vaba akadeemilise vaimu eeskõneleja ja kaitseingel viivad kreskat Floriat. Akadeemilise pere poole pöördunud rektor Alar Karis peatus pikemalt vastutusel ja vastutamatusel. Kui projektipõhisus saab mõtlemis ja elamisviisiks, siis on sellesse sisse kätketud vastutamatus. Ülikool ei saa olla Tikoo voor, kus missitiitleid ja autovõtmeid jagatakse ülikooli identiteeti võib vaadelda kui ühist identiteeti või kui isikute identifitseerimist oma ülikooli ja selle sümbolitega. Kui see suhe on selgeks mõtlemata, on raske olla avatud inimesest, teeb inimese moraal ka ülikoolis teeb ülikooli mitte tudengitele kasseeritav raha hulk ega õppejõudude makstav palk, vaid selge väärtuste süsteem, mis laseb ülikoolis luua töökeskkonna, kus vaba vaim areneda saab. Eelmine ülikooli rektor, praegune kaitseminister Jaak Aaviksoo sai tseremoonia lõpus professor Kariselt tehtud töö eest ülikooli sümboolse samba, et Alma Maater ei ole kõige kiuste muutunud sammastega kutsekooliks. Eesti raadio uudistele Tartust Vampola Paavo.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli rektor Alar Karis vannutati ametisse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuur enamus nendest inimestest, kes on võtnud välisministeeriumiga ühendust, kes on olnud lühiajaliselt Eestist eemal, on tänaseks Eestisse koju saanud. Praeguseks on meil registreeritud 61 transporti vajavat inimest, kellega tegeleme praegu personaalselt. Suur hulk inimesi on otsustanud praegusel segasel ajal, kus on üldised transpordivõimalused, on sisuliselt kokku kukkunud, on otsustanud tegelikult selles asukohariigis, kus nad on selle kriisi mööda saata. Kordan üle selle, et Eesti riigi positsioon on ühene, et Eesti piirid jäävad kõigile Eesti kodanikele alalistele, elanikele avatuks. Eestist lahkumine Eesti sisenemine meie kodanikele on igati võimalik. Välisministeerium jätkab intensiivselt konsulaarabi osutamist, samuti igapäevaste reisivõimaluste ülevaate ja eratransiidivõimaluse näitava veebikaardi uuendamist. Suuremad transporti vajavate eestimaalaste grupid on hetkeseisuga koondunud järgmistesse riikidesse, Uus-Meremaal 10, Hispaanias üheksa, Gruusias viis, Argentiinas neli, Lõuna-Aafrika vabariigis neli, Aserbaidžaanis neli. Me peame arvestama, et lähemaks vähemalt pooleteistkümneks kuuks aeg võib olla ka pikem on sisuliselt rahvusvahelised transpordiühendused. Katkenud akuutses. Konsulaarkriisis olevate inimeste puhul on see võimalus, mida me saame pakkuda, me teeme seda, on evakuatsioonilennud, need on Euroopa Liidu, meie teiste partnerriikide evakuatsioonilennud. Kokku on selles grandioosses evakuatsioonioperatsioonis Euroopa liit suutnud toimetada kolm poolsada 1000 inimest tagasi ja 250000 inimest. Suures plaanis on veel ootamas siis erinevates maailma otsates kodumaale naasmist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Urmas Reinsalu rääkis täna pressikonverentsil, kui palju eestlasi on koroonakriisi ajal välismaalt koju aidatud ja kus abi ootajaid veel on.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe teeme seda ju sellepärast, et ennekõike jääks Eesti riik, areneks Eesti rahvus, areneks Eesti kultuur ja need eestimaalased, kellel on au olla selle ajaloo tunnistajaks, teevad seda ju nende põlvkondade jaoks, kes ei ole veel sündinud. Õige pea on pidupäevad läbi ja me asume jällegi oma igapäevase töö juurde ja me märkame tegelikult, et kohe ei muutu mitte midagi. Euroopa liit on väärtuste liit, Euroopa Liit ise ei garanteeri meile heaolu. Ta annab meile need võimalused ja see on kõik meie ühine tulevik neid kasutada. Härra peaminister, mida te ütlete nendele eestlastele, kes on mures mure, on inimlik Euroopa liit, et ei võta ühtegi inimlikku mure ja ega ühtegi inimlikku rõõmu. Kuid mure leevendab lootus, lootus paremale tulevikule. Ja ma usun, et Euroopa liit, mida me oleme põhjalikult läbi kaalunud, annab meile tugevama tuleviku. Ja kindlasti annab ka Ja lootuse suuremale heaolule kõigile, mitte ainult vähestele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Vabariigi peaminister Juhan Parts Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJah, vastab tõele, et Tartus oli koosolek koos, aga mitte ei arutatud niivõrd uue erakonna loomist, vaid ikkagi neid põhilisi reformi mida siis Eestis oleks tarvis läbi viia. Ja eesmärk oligi just nimelt nende teemade lauale panemine, nii nagu ka Tallinnas oru hotellis toimunud kohtumisel, nii ka seal me põhimõtteliselt kaardistasime neid teemasid, tänaseks ma võin öelda, on positiivne see et on välja koorunud selged teatud valdkonnad, mis vajavad nüüd juba siis konkreetsemalt läbitöötamist. Need no alates maksupoliitikast, mis on olnud ka väga aktuaalne siin Viimastel kuudel ka kahtlemata kõik see, mis puudutab Eestimaa regionaalarengut alates siis haldus, territoriaalset reformi, st Ma hea meelega tegelikult neid teemasid nüüd siin üksipulgi ei lahkaks, me praegu alles korjame need teemad lauale, kui need pidepunktid on nüüd valmis selleks, et neid avalikkusega jagada, mis juhtub lähiajal, seda ma võin kindlalt lubada, siis need lähevad meie veebileheküljele üles, mis ka lähiajal saab avatud. Nii et, et ärgem kiirustagem, et ühest küljest. Ma olen seda meelt, et liiga palju ja liiga pikalt on tõesti siin venitatud. Väga suured ootused olid eelmisel aastal ka üleval siin rahvakogu algatustena või jääkeldrist või ka nüüd ütleme vikiliikumisest, et on otsitud, otsitud ja tegelikult konkreetseid samme pole tehtud ja noh, kõik need head ideed, mis ka eelmisel aastal lauale on pandud, ega neid ideid tohi kõrvale jätta, sest vaadakem, eks ole, jääkeldri tulemused, ega nad ikka väga kaugele ei ole ju jõudnud ja, ja selleks et reaalseid muudatusi teha, selleks ongi ilmselgelt vaja ikkagi sellist poliitilist jõudu, kes suudab ja tahab need 2015. aastal riigikogusse kandideerides seal ka reaalselt ellu viia. Ja kui me tahame tõsiselt pakkuda Eestile välja sellist sihti, mis muudaks olukorda igas mõttes taastaks usaldust erakondade vastu või poliitikute vastu, tooks inimestele suurema õiglustunde, tuleb lihtsalt praegu konkreetsete sammudega edasi minna, seda poliitilist jõudu ette valmistada ja olla valmis 15. aastal ka tegelikult seda vastutust võtma, sest ühe erakonna tegemine ei ole lihtsalt nii et mõeldud, tehtud sellega kaasneb ka väga, väga suur ja väga tõsine vastutus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine Reformierakonna liige Kristiina Ojuland arutas Lõuna-Eesti aktivistidega uue erakonna moodustamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident palus riigikogu seadust uuesti arutada ja viia see vastavusse põhiseadusega. Peamine vastuolu seisneb abikaasade ja kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslaste ebavõrdses kohtlemises. Kas te peate presidendi otsust õigeks? Ei, ma ei nõustu presidendi argumentidega ei poliitiliselt ega juriidiliselt ja ma arvan, et kõige kaalukam minu argument ongi see, et Kersti Kaljulaid ise oma presidendiametis on kuulutanud kaks korda välja varem välisteenistuse seaduse muudatusi, kus sisaldus ka abikaasa staatus eksklusiivselt, mitte kooselupartnerile antud õigused, mida ta praegu ette heidab sellele käesoleva eelnõule ja 2016. aastal oma otsusega number 12 2000 seitsmeteistkümnendal aastal oma otsusega number 98 kuulutas ta selle välja ilma igasuguste probleemideta. Nii et presidendi argument on poliitiline minu hinnangul selgelt selle eesmärgiga, et Eestis siis hakata uuesti käivitama debatti selle üle, et rakendada täies mahus kooseluseadus ja luua Eestisse niisugune paralleelabielu, kus abielu mõiste siis muutuks tinglikumaks. Ma selle käsitlusega ei ole nõus. Ma arvan, et mõistlik õigusloome on neid asju arutada otse parlamendis, mitte võtta katsepolügooniks välisteenistuse seadust. No välisteenistuse seadus ja kogu välisminister um sattus avalikkuse tähelepanu alla ju pärast seda, kui Päevaleht kirjutas diplomaatide kirjast sama teema. Kas see kiri vastas tõele? Jaa, diplomaadid on tegelikult on mitmeid küsimusi selles välisteenuste seaduse rakendamise puhul kus diplomaadid on tähelepanu juhtinud ja ma olen pidanud oluliseks, et neid diplomaatide tähelepanekuid selle seaduse mõtet arvestatakse. Seda, et kas registreeritud kooselupartneri staatus peaks olema, seda ma ei ole näinud, et diplomaadid oleks probleemina esile tõstnud, aga minu hinnangul on küll olukord selline, et nurga tagant seda kooseluseaduse rakendama asuda välisteenistuse seadust kasutades ma ei pea seda mõistlikuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaid jättis välja kuulutamata välisteenistuse seaduse muudatused, kuna need on vastuolus põhiseadusega. Välisminister Urmas Reinsalu ei nõustu presidendi argumentidega ei poliitiliselt ega juriidiliselt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo kokkuvõttes võib öelda seda, et kui see oleks kirjalikult läinud lõppdokumenti sisse see sanktsioon, et Venemaa akrediteeringu juurde või hääleõiguse äravõtmise juurde tullakse tagasi jaanuaris, kui ta ei võta tagasi oma tunnustamisakti, millega ta siis tunnustas Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust ja, ja seal oli terve rida veel teisi tingimusi. See sõnastus oleks võinud olla lõppdokumendis sees tõesti ja, ja see oleks olnud nii-ütelda mustvalgel kirjas. Kuid vaatamata sellele, et, et kui nüüd isegi ta ametlikult ei ole kusagil paberites fikseeritud on see käinud läbi praktiliselt suuremast osast parlamentääride sõnavõttudest ja jaanuaris tullakse Venemaa akrediteeringu läbivaatamise juurde nii ehk teisiti tagasi, sest niimoodi näevad Euroopa nõukogu reeglid ette, et, et iga aasta jaanuaris vaadatakse kõikide delegatsioonide akrediteering läbi. Ja kui Venemaal ikkagi olukord ei muutu reaalselt ja võib arvata, et ei muutu, sest et Venemaa vähemalt tuumasaadikute eilsetes kõnedest jäi küll väga selgelt kõlama see, et nad ei kavatsegi oma tunnustamisakte tagasi võtta ja mõnedest kõnede st käis läbi isegi see, et nad üldse eitavad, et et sõda Venemaa ja, ja Gruusia vahel on toimunud, nad väidavad seda, et, et sõda toimus Lõuna-Osseetia ja Gruusia vahel. Kui Venemaa jätkab niisugust ebakonstruktiivset poliitikat kui Venemaa ei võta vastu seda pakkumist, mida Euroopa nõukogu tegi, et, et alustame dialoogi ja katsume siis samm-sammult asjad ära lahendada, kui nad seda ei tee, siis ma arvan, et nii ehk teisiti, parlamendi liikmed tulevad tagasi kõikide nende punktide juurde jaanuaris ja, ja tehakse üks teatud revisjon, ka see komitee, mis moodustati, see komitee jätkab oma tööd. Kõik teised rahvusvahelised organisatsioonid ju jätkavad Venemaale survet, et selles mõttes, et, et Venemaa näiteks lubaks oma enda poolt okupeeritud territooriumitele sisse välisvaatlejad, rahvusvahelised eksperdid. Ega siis see eilne hääletus ei tähenda nüüd seda, et, et Gruusia ga nüüd kuidagi kõik ühel pool ja keegi enam asjaga ei tegeleks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee kiitis eile õhtul heaks resolutsiooni, milles soovitakse Venemaalt, et see võtaks tagasi Lõuna-Osseetia ja Abhaasia tunnustamise. Dokumendist jäi napilt välja säte, millega oleks jaanuaris Venemaa delegatsiooni hääleõiguse küsimus taas tõstatatud, juhul kui Venemaa tunnustamisotsust tagasi ei võta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuna riigieelarve strateegia tulu poolele kirjutatud miinisadama müüki tegelikult otsustatud ei ole, ei saanud kaitseministeerium oma kärpeplaane tehes seda tuluallikat arvestada. Järgmiseks neljaks aastaks on ministeeriumi haldusalal 114 miljonit eurot vähem, kui varem oodati. Sellest 20 miljonit on saamata jäänud riigieelarve strateegia lisataotlused 25 miljonit tõmmati maha 25. aasta investeeringute realt ja 71 miljonit niinimetatud tegevuskuludelt. Sisuliselt tähendab see, et ministeeriumi haldusalast koondatakse 270 inimest, neist ligi 200 kaitseväest ja 40 kaitseliidust. Kalle Laanet. Kõik muudatused sai ette võetud selleks, et sõjaline riigikaitse areneks edasi ja meie kaitsevõime kasvaks. Ja kaitseväe plaane lugedes paistab, et kaitsevõime kasvabki kaitsevägi saab lähiaastatel juurde 120 millimeetri seid miinipildujaid. Edasi minnakse liikursuurtükk koide ostmisega ja lisaks meremiinidele soetame ka laevatõrjeraketid. Seda küll ilma Lätita, neil pole praegu selleks raha, aga nii mõneski tuleb siiski järgi anda, tõdeb kaitseväe juhataja Martin Herem. 200 inimest, Nad, kõik teevad ju mingit tööd. Paljud nendest tegelevad otsuste ettevalmistamise analüüsidega arvutamisega, mida nüüd tuleb teha võib-olla palju rohkem tunnetuse pealt. Selles me kaotame. Kaitseminister Kalle Laanet tunnistab ka seda, et 2026. aastani kehtiva riigikaitse arengukava eesmärkide suunas liigume me nüüd mõnevõrra aeglasemalt. Martin Herem aitab selgitada, mida see tähendab. Võib juhtuda, et me hangime vähem laskemoona, meil võib venida näiteks rahe 20-l ümber relvastumine ja võib-olla veel mõningaid asju, noh näiteks meil on olnud plaanis tugevdada teist brigaadi soomustehnikaga selle juhtimispunktide osas see praegu päris kindlasti ei ole kavas sellise ressursi juures. Laskemoonast rääkides märgib Heremets, sellesse tuleb panustada pidevalt. Sõja ajal kuluks Eesti laskemoona umbes 100 miljoni euro eest päevas. Kalle Laaneti sõnul tuleb üle vaadata ka tänaseks peaaegu valmis kirjutatud uus riigikaitse arengukava. See, mis peaks kehtima kuni 2031. aastani. Aga meie lähtekoht on see, et kõik see, mis on planeeritud ellu viia 2030. esimeseks aastaks saaks saavutatud ja see vahepealsed sammud võivad olla veidi aeglasema ühel hetkel ja ma loodan, et mõnel hetkel on need kiiremad. Küsisime sama asja kohta ka Martin Heremi hinnangut. Ohus on seesama soomusvõime, mida me tahaksime tõsta teisel brigaadil. Ohus on teatud sidelahendused, mingil määral on ohus ka maakaitse tugevdamist, näiteks tankitõrjerelvadega. Kindlasti on laevatõrje suuremas mahus pikamaa suurtükivägi üleüldse ja need on praegusel hetkel ka kindlasti küsimärgi all.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseministeeriumi haldusalast koondatakse 270 inimest. Kaitseministeerium ja kaitsevägi tutvustasid täna eesootavaid kärpekohti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli värske doktor Indrek Schwede vaatas oma väitekirja jaoks läbi spordialade meediakajastusi Eestis. Ta märkas, et maailmasõdade vahel käisid meie meediast enim läbi kergejõustik ja jalgpall, jätkab Indrek Schwede. Ma tahtsin välja selgitada, et mis juhtus Eesti jalgpalliga, mis kahe maailmasõja vahel oli kõige populaarsem nelja näitaja järgi. Esimene oli harrastajate arv, teine oli publiku arv, kolmas oli alaliidu tugevasti jõukam positsioon võrreldes teiste aladega ja neljas oli, eks ole, see esindatud meedias. Kuna Eestis ei olnud 100 aasta eest sisehalle, kogunes enim publikut staadionivõistlustele, sealhulgas jalgpallimatšidele. Kui ajakirjandus näeb, et tuhanded inimesed käivad jalgpalli vaatamas, hakati seda kajastama võrreldes teiste aladega, eks ole, mida ka kus ka võistlusi nii palju ei olnud. See kõik tähendas seda, et jalgpall sai oma auditooriumi ja kuna ta pakkus niivõrd palju kaasaelamuslusti ja rõõmu, siis sealt jalgpalliväljakult hakkasid tulema ju kangelased, hakkasid tulema need, kellest rahvas rääkis, kelles ajakirjandus kirjutas. Ühtlasi sai jalgpallist 1900 kahekümnendatel aastatel maailmas profiliigadega spordiala, nagu mujal Euroopas, tekkisid oma jalgpalliklubid ka meil. Välismaiste klubidega kohtudes tuli eestlastel esialgu vastu võtta kaotusi, kuid Schwede sõnul olid meie klubid Euroopa tipptegijate vastu igati konkurentsivõimelised. Nõukogude ajal leidsid Eesti vutimängijad endaga üleliidulisest konkurentsist, kus oli üha raskem pildil püsida. Samuti soosis nõukogude spordipoliitik ja Swede sõnul individuaalalasid, sest seal oli kergem lääneriikide kõrval silma paista. Eestlasi põletas jalgpallist eemale ka venestamine. Ka selles hirmuõhkkonnas, eks ole, millest ma ka kirjutan oma töös, et eestlased olid ju need, kes aitasid ka vene jäähokile õlga alla panna ja esimesed kontaktid lätlaste ja eestlastega andsid neile siis ka niisugused olulist teavet, et kuidas siis jäähokit mängida ja, ja poksis oli ju Eesti, eks ole olümpiahõbe üldse väga populaarne ja sealt hakkasime ka taanduma, nii et see on selline ka mingisugune rahvuspsühholoogiline efekt, avaldus siin. Taasiseseisvunud Eestis on jalgpalli maine olnud visa taastuma. Swede sõnul on asi osalt olnud satelliit televisioonis, mis lubab kohalikul publikul jälgida rahvusvahelisi liigasid. Televisiooni mõju on samas üleilmne mure, sest tippliigade vaatamine kaotab kõikjal vaatajate huvi kohaliku mängu vastu. Kuigi Eesti jalgpalli tase on kõikuv, on praegustel noortel sellesse siiski rohkem usku ja rohkem motivatsiooni kui nõukogude ajal, leiab Swede. Jalgpall on kommunismi ohver, ütleme niimoodi, jalgpall tahab selle ülekohtu taastada, tahab võtta, eks ole, sisse selle positsiooni, mis tal kunagi oli.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpall oli Eestis enne teist maailmasõda mainekam spordiala kui praegu, leidis Tartu Ülikooli ajaloolane Indrek Schwede oma doktoritöös.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärvamaal osaühingus Estonia saadeti mehed ja masinad põllule rohusööta varumaa esmaspäeval eile vihma tõttu silo teha ei saanud, kuid täna käis närgutatud rohumassi vedu sellise hooga, et ettevedajatest tekkis siloaugu äärde väike järjekord. Osaühingu Estonia agronoom Toomas Printsman. Kevad on hiline, aga praegu on rohukasv piisavalt aktiivne ja ütleme niimoodi ilmastiku tõttu vihmasadu ja temperatuur soosivad rohukasvu. Viimasel ajal. Estonias plaanitakse varuda 60000 tonni silo, sellest kolmandik peaks kogunema esimesest niitest. Ukrainas lahvatanud ja maailma majandust halvav sõda kevadise põllutöid Estonias otseselt ei mõjuta. Taaskord Toomas Printsmann. Väetised telliti juba oktoobris ära lattu valmis, hetkel ei ole meie teid mõjutanud. Kõik läheb plaanipäraselt, kõik läheb plaanipäraselt, küll aga kulukamalt. Kütusehind on kallim. Seevastu põllumajandusettevõttes viraito Jõgevamaal valmistatakse praegu silotehnikat ette. Masinad saadetakse põllule ilmselt nädalavahetusel. Viraito agronoom Riho Kens. Vanajumal ei ole seda ilusat ilma kinkinud veel vihmade vahepeal, mina julge riskida, silo teha, et see keemiline konservant ei päästa meid tänast välja. Kevadised külvid on Põltsamaa külje all asuvas firaitos nii ilusad, et agronoomi silm lausa puhkab. Eks see jahedus andis kindlasti kaasa võrsumisele ja niiskust. Nüüd on omajagu niiskust ka tulnud, et mühinal tuleb. Kuid nagu ütleb Riho Kens, tuli osa talivilja viraitos maasse künda ja üle külvata. Talioder täielikult hävines talinisu pooled põllud, meil sulale maale tuli lumi maha ja meil oli ikkagi päris korralik talv. Lumekoguse. Eks ta jäi aegusesse hapnikupuudusesse. Mitu põllumajandusettevõtet, kellega täna rääkisin, alustavad silotegu eeloleval nädalavahetusel rahvusringhäälingu raadiouudistele. Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Üksikud põllumajandusettevõtted on juba alustanud kevadist söödavarumist, mis on nädala jagu hiljem tavapärasest. Kuna kevad on olnud jahe, algab silotegu suurema osa põllumeeste jaoks loodetavasti siiski alles eeloleval nädalavahetusel, kui vihmasajud lakkavad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVeterinaar ja toiduameti andmete järgi on käesoleval aastal piiriveekogudest ehk Peipsi-Lämmi ja Pihkva järvest lubatud püüda ahvenad veidi üle 1200 tonni ja koha circa 950 tonni. Vastavalt Eesti ja Venemaa valitsustevahelisele kokkuleppele on ahvena püügikvoot, järgmisel aastal aga 490 tonni. Kohal 520 tonni riigikohta. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Margus Salundi ütleb, et ahvena ja koha püügikvootide märkimisväärse vähendamise põhjuseks on kalavarude seisund, mis koha ja Hahvena puhul pole piiri veekogudes kiita, jätkab Margus Salundi. Aastast aastasse nad kõiguvad ja eeskätt sõltub kalavaru seisund siis põlvkondade tugevusest ja püügisurvest. Varude vähenemine on peamiselt seotud keskkonnatingimustega ja väljapüügi koosmõjust. Nii näiteks on kahel viimasel aastal ahvena varu kasvukiirust hinnatud liiga optimistlikult ehk ahvenate põlvkonnad, mis on sündinud 2014. ja 2016. aastate vahel, ei ole kasvanud salundi sõnul oodatud kiirusega, vaid aeglasemalt. Kohavaru on vähenenud aga suure püügikoormuse tõttu ja ka seepärast, et aastatel 2017 kuni 2018 sündinud koha põlvkonnad on keskmisest nõrgemad. Margus Salundi. Mis puudutab koha ja kohavarusid, siis sellel aastal läbirääkimistel õnnestus Eesti ja Venemaa vahelise protokolli saada ka sisse eraldi punkt, millega lepiti kokku, et mitte alandada koha alamõõtu ja see on just selleks, et kaitsta seda varu. Lisaks teevad mõlema riigi teadlased järgmise aasta augustis ja septembris täiendavaid teadusuuringuid, et leida mutnikupüügiks optimaalne silma suurus, et kohavaru kahjustused viia miinimumini. Kui pikaks perioodiks koha ja ahvena püügikvoodid võrreldes eelnevat aastatega väiksemaks jäävad, sõltub sellest, kui palju kalu püütakse. Ilmselt koha puhul need kvoodid väga ei kasva lähema kolme aasta jooksul ja ahvena puhul kahe aasta jooksul siis arvestada selle varuga, mis on. Salundi lisab, et olukorda leevendab natuke see, et välja püüdmata kvoodid eelmisest aastast saab nii-öelda järgmisse aastasse ülekanda. Samas on näiteks käesoleval aastal ahvenat ja koha piiriveekogudest püütud palju ja tõenäoliselt ühtegi kvoot, mida järgmisse aastasse ülekanda jääb alles minimaalselt või siis mitte üldse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koha ja ahvena püügikvootide vähenemise peamiseks põhjuseks on kalavarude vähesus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPäikesetõusul heisati riigilipp Narva Hermanni linnuse hoovis, Jüri Nikolajev oli kohal. Lipu heiskamisel sai sõna Narva koolinoorte kõnevõistluse võitja, Pähklimäe gümnaasiumi 10. klassi õpilane Nadežda Sassina. Eestis pole palju ressursse, aga üheks tähtsamaks neist on meie rahvas. Koos oleme jõud, mida on raske murda. Elagu Eesti. See oli aus kõne, kinnitab Nadežda. Ja ma kirjutasin tõesti ausalt, seda ma olen mõelnud seda kaks ööpäeva ja siis hakkasin kirjutama seda, mulle meeldib see rahvas, see loodus, see kultuur ja see koht, kus ma elan. Ka Tallinnas Toompeal heisati varahommikul Pika Hermanni torni pidulikult Eesti lipp. Kõne pidas riigikogu esimees Eiki Nestor. Inimene tahab ju mida tahab olla vaba ja tahab olla armastatud. Ja huvitaval kombel on nii ühel kui teisel soovil sama sisu. Kui me inimsuhteid üleval ei hoia ja tuli ja sära kipub kustuma siis ühel päeval ongi need suhted lõppenud Ongi otsas. Ja täpselt samamoodi on vabadusega. Kui me vabaduse peale ei mõtle, tema eest hoolt ei kanna, võib samamoodi juhtuda ka vabaduse eest, on vaja seista, tema eest võidelda, kui vaja, luua seda vabadust igal päeval ikka jälle ja uuesti. Loogem siis kõik koos Eesti vabadust oma igapäevaste tegudega. Mitte ainult siis, kui lipud lehvivad ja hümn kõlab vaid ka siis, kui me teeme tööd, mõtleme oma järeltulevale põlvele. Mõtleme nendele, kes on enne meid seda teed käinud ja loome seda vabastust ikka ja jälle ja uuesti. Tartus Toomemäel heisati lipp tähetornis ja kõneles Eesti üliõpilaste seltsi abiesimees Siim Valdaru. Vaba Eesti eksisteerib just seetõttu, et mingil hetkel saaksime meie siin selles olla. Aga see võib tekitada mugavustunde ja iseenesest mõistetavuse, mis armastuses teatavasti viib alati hukatuseni. Seega peame me võtma vabariigi säilitamise ja paremaks vormimise endi ühiseks eesmärgiks Pole ju mõtet anda tulevatele põlvedele edasi kiretut ja lõhestunud suhet. Lugedes ajakirjandust, on jäänud mulle mulje, et olla hooliv, tähendab olla ka kriitiline, seega kasutan võimalust ja esitan palve teadust hindava tudengina tulevase lugupeetud valitsuse poole. Palun tulge vastu teadlaste ja haritlaste soovidele, võib-olla isegi hädakisadele. Tõstke suures mahus rahastust teaduse tegemises. Eesti rahva suurim rikkus on töövõime ja põhjatu vaimne teadmistebaas. Rakendame seda otsest. Sideväeosad tere. Kaitseväe paraadi peeti tänavu Narvas, kus seda kogunesid linna keskväljakule vaatama tuhanded inimesed. Kõne pidas kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras. Oma kodu ja juured on meile kõigile tähtsad. Mul on suur au juhatada kaitseväe paraadi siin oma isa sünnilinnas. Eesti on piisavalt suur, et olla rikas piirkondlike eripärade, tavade ja pärimuste poolest. Ometi on Eesti liiga väike, et jaguneda kivinenud mõttemallide ja pidurdavate eelarvamuste vahel. Täna siin Narvas on oluline tõdeda, et on ainult üks Eesti ja me peame seda üheskoos kaitsma. Olgu meile kõigile selge see, et meie rahva iseseisvus ja vabadus ei ole kunagi olnud ega saa mitte kunagi olema iseenesestmõistetav. Meie rahva ja vabaduse kaitseks on loodud Eesti riik. Elagu Eesti vabariik. Jüri Nikolajev vahendab meile paraadi pealtvaatajate muljeid. Kõigile uudistajatele Peetri platsi ümbruses kohta ei jätkunud. Inimesed turnisid rinnatistel kogunesid kõrval asuvale bastionile, julgemad ronisid isegi puude otsa. Huvi oli suur. Tulin vaatama sõdureid ja relvastust. Paraad pole meil iga päev. Ootame tehnikat, tahaks tanke näha. Tankide eest olid paraadil hollandlaste jalaväe lahingumasinad roomikutel ja kahuritorudega. Väikesed kompaktsed ei tea, kui head nad lahingus on. Üldjoontes on aga kaitsevägi kõvasti arenenud. Sellist tehnikat varem ei olnud, muutused on positiivsed. Narva tuldi paraadi jälgima isegi Tallinnast. See käib minu meelest sellise vabariigi aastapäeva juurde eestlasteks olemise juurde. See kõik on mind siia toonud. Kuidas aga Narva paraadi vastuvõtmisega hakkama sai? Ma arvan, et Narva on hästi valmistunud ja mind üllatas selline rahvarohkus ja inimeste rahulikkus ja selline toetav olek siin rahvamassi sees. See teeb rõõmu. Vähem kui poole tunni pärast algab jõhvi kontserdimajas Eesti vabariigi aastapäeva pidulik kontsert ja seejärel presidendi vastuvõtt. Kontserdi ülekannet saab kuulata nii vikerraadios kui ka klassikaraadios. Sellest teeb otseülekande ka ETV.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Vabariigil on täna 97. sünnipäev, tähistamisega alustati juba varahommikul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu linn rendib juba aasta aega inimestele elektrilisi jalgrattaid, rattaringluse kasutamiseks tuleb alla laadida mobiilirakendus smartpaik ning seal end registreerida. Kasutajad on jätnud aga rakenduse valdavalt negatiivse tagasiside. Rattasõitjad põhjendavad oma pahameelt muuhulgas sellega, et rakendus lase neil kasutajaks registreerida, piletit osta või on ekraanil lihtsalt must pilt. Tartu linnatranspordi juht Roman Meeksa nõustub, et probleeme rakendusega on tõepoolest omajagu. Viimasel ajal on just nimelt selle taustsüsteemiga ehk siis äpi poolest on rohkem probleeme olnud. Rataste küsimused on meil teada ja need mehaanilised probleemid me oskame nendega toime tulla. Sage rattasõitja Monika räägib, kuidas tal on olnud rattaringluse rakendusega mitmeid probleeme, kuid neid on jooksvalt ka lahendatud. Samas tõdeb Moonika, et mõne probleemiga on pidanud lihtsalt harjuma. Iga kord, kui mina äppi avan, siis ta nagu ütleb esimese asjana, et leidis midagi vea, et kas raporteeri või tühista või siis ma avan uuesti äppi, et nagu ma pean kaks korda kohe käpi lahti tegema. Iga kord, kui ma seda avan. Meeksa sõnul ei saa linnatransport rakendusega seotud muresid lahendada, kuid julgustab kliente murekorral helistama rattaringluse infotelefonile. Me veel ei tea päris lõplikke vastuseid, milles on asi, aga meie teenusepakkuja vegan tegeleb probleemiga aktiivselt ja on lootust, et juba on probleemid lahendatud. Aastas kulutab linn rattaringlusele ligi 400000 eurot.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Rattaringluse veebirakendus valmistab kasutajatele probleeme, linn on lahenduste otsimisel nõutu ja ootab abi rakenduse tootjalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKogumispensioni reformi eelnõusse tehtud viimased olulisemad muudatused puudutavad tähtaegu, samuti seda, et teisest sambast lahkujad saavad kogu raha korraga välja võtta. Rahandusminister Martin Helme ütles, et eelnõusse jäid sisse rahanduskomisjoni viimased parandusettepanekud ja lisaks muudeti seletuskirja, võttes osaliselt arvesse õiguskantsleri tähelepanekuid. Kui meil algselt oli plaanis rakendada seadus selle aasta augustist 20. aasta augustist, siis nüüd me rakendame seaduse järgmise aasta esimesest jaanuarist kusjuures me teeme siis sambast väljumise avalduse ja sambast väljumise järel raha väljamaksmise vahele pikema perioodi, et fondidel oleks lihtsam võimalik oma positsioone likviidseks teha ehk siis teisisõnu vahetada osakud raha vastu niimoodi, et see ei peaks toimuma turul kiirustades ja võib-olla hinna arvelt. Valitsus otsustas möödunud reedel siduda eelnõu usaldushääletusega nii välditi olukorda, kus opositsiooni esitatud parandusettepanekuid, mida oli üle 950, tulnuks riigikogu saalis läbi hääletada. Peaminister Jüri Ratase hinnangul kulunuks selleks koos võimalike vaheaegade võtmisega umbes seitse ööpäeva. Nii Ratas, rahandusminister Helme kui ka välisminister Urmas Reinsalu on veendunud, et kolmapäeval saab eelnõu riigikogu koosseisu enamuse toetuse. Kõik nad olid valitsuse pressikonverentsil ühel meelel selles, et muudatused teevad pensionisüsteemi paremaks ning inimeste otsustusvabadus suureneb. Peaminister Jüri Ratas. Heaks kiidetud eelnõu annab uusi võimalusi Eesti inimestele väärika pensionipõlve kindlustamisel. Vabadus oma kogutud raha kasutamisel võimalus on ka teise sambaga inimestel taas liituda. Ja kahtlemata on pensionipõlveks valmistumine mõistlik ja vajalik. Opositsioonis oleva Reformierakonna esindaja, riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe maris Lauri sõnul on õhus siiski veel palju küsimusi, millele tema hinnangul valitsusliidul vastuseid pole. Lauri loodab, et president pensionireformi seadust välja ei kuuluta ning asi jõuab riigikohtusse. Mulle tundub, et seal on põhiseadusega selliseid vastuolusid, et see jääb välja kuulutamata, see peab olema vaieldud läbi riigikohtus, seal lihtsalt ei ole teist lahendust me võimegi lõpmata vaidlema jääda. Koalitsioon ütleb, et kõik on korras, teised ütlevad, et ei ole korras. Ja, ja ma arvan, et see on väga õige, et see läheks riigikohtusse ja ma tõesti loodan, et president seda välja ei kuuluta ja et ta sinna jõuab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kiitis heaks kogumispensioni reformi eelnõu, selle teine lugemine ja lõpphääletus Riigikogus koos valitsuse usaldushääletusega toimub kolmapäeval. Eelnõusse tehtud muudatuste järgi hakatakse teisest sambast lahkumise avaldusi vastu võtma järgmise aasta jaanuaris ning raha välja maksma sama aasta septembris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKren, mille endine nimi oli Fortum, tõstab sooja hinna selle kunagise tasemele. Nimelt on Pärnus olnud kaugkütte hind viimastel aastatel Eesti madalamate hulgas ja oli aeg, kus hinda isegi langetati. Nüüd see tõuseb. Kren Eesti juhatuse esimees Margo Külaots. Kaugkütte hind sõltub sellest, milliseid otsuseid oleme siis minevikus teinud, et millised on need põhikütused, mida kasutad. Kui efektiivne on tootmine ja võrk ja see panustamine just kohalikule kütusele ja koostootmisjaamale ongi siis muude linnadega võrreldes taganud Pärnus ikkagi ühe soodsama soojahinna. Aasta lõpuni oli käibemaksuta sooja hind 50,65 eurot megavatt-tunni eest. Nüüd me tõstame tegelikult kaugkütte hinda umbes viis protsenti ja ta tõuseb samale tasemele, mis ta siis oli 10 aastat tagasi, et vahepeal ta hakkpuiduhinna languse tõttu utu langes, aga, aga nüüd on hakkpuidu hind jälle tõusuteel suvest siis puidu hind tõusnud ligemale kolmandiku võrra ja selleks põhjuseks on see, et suur osa Eesti hakkpuidust läheb Narva kateldesse ja eks see kogus, mida, mida sinna võetakse, mõjutab kogu Eestit, et mida lähemale Narvas, seda suurem mõju ja mida kaugemale Narvas, seda, seda väiksem mõju. Gaasi osatähtsus Pärnu kaugküttes on väga väike, ütleb küla ots. See on alla viie protsendi ja need kosmilised gaasihinnad tegelikult Pärnu kaugküttele erilist mõju ei tekita. Uus kaugkütte hind Pärnus on 53,29 eurot megavatt-tunni eest. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soojatootja Gren tõstis Pärnus kaugkütte hinda, põhjuseks toob ettevõte hakkpuidu kallinemise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitsei ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Pelitsev märgib, et idapiiri arendamisel võtavad palju aega riigihanked. Iga siis sellise ehitusetapi hanke peale kulub ligi aasta. Kui me täna ütleme, et riigil, arvestades meie lähiriikides toimuvad sündmused on selle piiri väljaehitamisega kiirem, siis riigihangete seadusena ette nähtud ka erandid, mis tähendab seda, et me hankeprotsessis hoiaksime aega kokku. Belitevi sõnul kaalutakse läbirääkimistega riigihanke kasutamist. Kus me erinevate siis ettevõtetega kontakti loome, võimaliku hinna välja selgitame ja meie jaoks sobiva välja valime, aga põhimõtteliselt see tähendab seda, et me peame kasutama erandit sel. Siseministeeriumi varade planeerimise ja tehnoloogia asekantsler Piret Lilleväli ütleb, et mingeid otsuseid veel tehtud ei ole. Me oleme siin ministeeriumis oma sellise tabeli pannud kokku, et mis me siis sellega võidame ja millised variandid üldse laual on, me hoiame kokku võib-olla paar kuud nende hangetega, sest tegemist ei ole lihtsalt hangetega niikuinii. Ka läbirääkimistega hankemenetlusi on erinevaid, neist tavalisem on väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihange. Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane selgitab, et niisuguse hankeliigi võib valida väga konkreetsetel juhtudel. Neist idapiiri võiks puudutada põhjendus, et tegemist on hankija jaoks ettenägematu ja kiireloomulise sündmusega. Euroopa komisjon oma direktiive selgitades ongi leidnud, et noh, tegemist võiks olla ikka sellise fors majeure olukorraga ehk vääramatu jõud ehk näiteks meil praeguse COVID 19 pandeemia, et kui see tekkis ootamatult, et see ilmselgelt läheb sellise olukorra alla Piret Lilleväli toob välja veel ühe võimaliku hankeliigi Erandhonke. Juhul, kui on tegemist riigi oluliste julgeoleku huvidega ja selle kaitsmiseks ei kohaldada siis riigihangete seadust Erandhange annab sisuliselt samasuguse eelise, mis väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihange. Puuduvad need menetlustähtajad, mis avatud menetluse puhul on. Lilleväli sõnul on hankeliigi valikul olulised ka julgeolekuolukorda puudutavad ohuhinnangud. Kindlasti tuleb päris olulised analüüsid teha, et kas üks või teine erandi kasutamine on õhjendatud. Oluline on mõelda ka võimalikele riskidele. No kõige suurem risk on ikka oht konkurentsi kahjustamisele ja läbi selle konkurentsi kahjustamise võib see ka mõjutada hinda. Kas läbirääkimistega riigihange on tingimata kallim, selle kohta uuringuid rahandusministeeriumil pole. Siiski märgib ka Kristel mesilane, et hinnatõusu võimalus on olemas. Muidugi tuleb silmas pidada, et väljakuulutamist läbirääkimistega menetlust ei pea pidama ühe ettevõtjaga, et, et sa võid kaasata ka mitu ettevõtjat sellesse protsessi ja sellisel juhul sa saad ikkagi hinna üle läbi rääkida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riik kaalub mõtet kasutada idapiiri kiiremaks väljaehitamiseks lühemaid tähtaegu pakkuvat läbirääkimistega hankemenetlust. Mis võimalusi riigihangete seadus pakub?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu küberkaitsevõime on päris hea, kuigi põhivastutus täna jätkuvalt on Euroopa Liidu liikmesriikidel siis Euroopa liidul tervikuna on koordineeriv roll ja muidugi koostöö ülesehitav roll näiteks NATO riikidega, sealhulgas Ameerika Ühendriikidega, aga järjest olulisem on ka koostöö siis demokraatlike näiteks suurte Aasia riikidega, on see siis Jaapan, Lõuna-Korea ja teised, kellel ka paraku küber rünnakute objektiks olemise kogemus on, on väga suur. Iseenesest muidugi küberrünnakute arv kasvab pidevalt ja selgelt joonistub ikkagi välja ka seesama veelahe, et ühelt poolt demokraatlikud riigid ja teisalt suured autoritaarsed, kes siis neid rünnakuid ja võtavad, noh ennekõike Hiina, aga ka Venemaa, aga ka Põhja-Korea. Nii et üldine seis on hea, aga alati saab olla muidugi veel parem. Kõige nõrgem koht küberjulgeoleku puhul Euroopa liidus ongi see, et vastutus on jagatud kaitsevaldkonnas on ju jätkuvalt põhivastutus liikmesriikidel, mis tähendab seda, et, et see üldine tase sõltubki sellest, kui hästi või halvasti kõik 27 liikmesriiki suudavad teha koostööd ja milline on igaühe nende tase. Nii et ma loodan, et ikkagi lähiajal saadakse aru ka Euroopa liidule tervikuna, tuleb selles osas anda ikkagi võimekust ja, ja võimalust juurde.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlamendi väliskomisjon toetas Urmas Paeti koostatud raportit ELi küberkaitsevõime olukorra kohta. Milline euroliidu küberkaitsevõime on ja millest on vajaka?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFestivali repertuaar peegeldas Tartu Ülikooli teatriteaduse professori Anneli Saro sõnul Eesti harrastusteatri mitmekesisust, oli nii sõna kui ka tantsulavastusi ning eesti ja venekeelseid teatritükke. Eesti harrastusteatrite Liidu tegevjuhi Kristiina Oomeri sõnul on festivalil oluline roll. Võimalus saada omavahel kokku, mängida, lugusid üksteisele arutada, mõelda ja vaadata ka tulevikku, et noh, mõnes mõttes need riigifestivalid kindlasti on väga olulisel kohal selleks, et mõista, et kus kohas me siis tegelikult täna oleme. Anneli Saro kaardistas hiljuti koos oma kolleegi Hedi-Liis Toomega Eesti harrastusteatreid ja selgus, et keskmiselt tuleb üks teater aastas välja kahe kuni kolme lavastusega ja antakse umbes 20 etendust. Uuriti ka seda, mis on harrastaja. Peamisteks probleemideks jätkab Tartu Ülikooli teatriteaduse professor Anneli Saro. Et kas on oma prooviruum, kas inimestel on tegelikult aega, et saada proovi tegemiseks kokku, kuidas leida õiget repertuaari, nii et rollid oleksid kõikidele näitlejatele nii edasi. Nii et agastusteatri tegemine ei ole alati kunagi ainult nagu kunstitegemine vaid see on alati ka mingi kogukonna loomine, et sa pead arvestama nende inimestega, kes sul on. Näide kogukondlikust rollist on võtta festivalile tulnud Stockholmi hobiteatris, kus tegutsevad Rootsis elavad eestlased, jätkab Stockholmi hobiteatri lavastaja Alar Pindsaar. Kui mõtleme nii, et me oleme Rootsis ja püüame hoida üleval oma keelt ja, ja see on tegelikult üks suur põhjus, miks me seda teeme. Eestis on praegu kokku umbes paarsada täiskasvanute harrastusteatrit. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalus peeti Eesti harrastusteatrite festivali. Värske uuring näitab, et Eesti täiskasvanute harrastusteatrid on oma tegevuses küllaltki aktiivsed.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPirakas auto aga töötab ilma suure mootorimürinata. Päevane tänavapesu on üksnes nii-öelda demonstratsioon esinemine. Üldiselt hakatakse tööd tegema varajastel hommikutundidel, sest päeval jääks tänavapesu auto teistele liiklejatele jalgu. Pesemise kõrval korjab auto kokku ka prahi, nii et tänav saab ikka päris puhtaks. Autojuht Siim Pärna alles harjub masinaga. Varemgi töötas ta tänavapuhastusautol. Aga uus auto on hoopis midagi muud. Eestis teist sarnast polegi. Siim Pärna. Masin on huvitav, põnev ja igasugust erinevaid nuppe ja tehnika on selline ainulaadne automaatkäigu ja see pidi olema üks ainukestest Eesti ise ei ole sellisega ennem sõitnud, aga hästi põnev ja sõidad nagu sõiduautoga. Pärna peab oma töödki huvitavaks, inimesed on linnas juba varahommikul liikvel ja auto jääb kõigile silma. Muidugi võib ühe tänavapesuauto kiitmine ja selle tehniliste võimaluste imekspanemine tunduda naljakas ajal, kui inimene on juba ammu kuul ära käinud ja sätib marsile, aga oluline on, et ka tavaline töö oleks inimesele kergem. Linnale on aga oluline, et tänavad puhtaks saaks. Tehnika on meie koostööpartneril ostetud ja esimesed Pärnu linna tänavate silmapesud on ära tehtud ja selle suhteliselt väikese gabariitide autoga on võimalik väga hästi kõik need tänavad, mis just jalakäijate kasutuses on kiirelt üle käia, nagu kuulsime siin äsja, et vähemalt kaks pool kilomeetrit saab ühe paagitäiega seda pesu teha, siis see annab päeva jooksul ju päris pika lõigu kokku, mis on võimalik ära pesta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus pesti viimati tänavaid aastakümneid tagasi, aga nüüd tehakse seda jälle. Linna koostööpartner Teede REV-2 ostis tänavapesuauto, mis on tehnika viimane sõna. Kõige olulisemaks peetakse jalakäijate tänavate pesemist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNädal tagasi teatas käpi infrastruktuuri fond, et on valmis linnahalli investeerima ja hoonet ka hiljem majandama. Täna linnapea Mihhail Kõlvartiga kohtunud palkapi infrastruktuuri fondide investeeringute juht Marek Andres Kauts näeb linnahalli tuleviku just sellisena, nagu seni räägitud ehk konverentsi ja kultuurikeskusesa. Infrastruktuuri fond ei ole klassikaline erakapitali ehk fond, millel on lühike investeerimisperiood. Valdkapi infrastruktuuri fondi investeerimisperiood on 20 aastat just selleks, et saaks omavalitsuste koostöös teha niisuguse suure sotsiaalmajandusliku mõjuga projekte ja samuti on paindlikumad need tingimused, mis juhtub siis, kui fondiperiood lõpeb. Näiteks on ka võimalused, kus vara jääb pärast investeerimisperioodi lõppemist linnale. Ehkki Kautsi sõnul on fondil nii palju raha, et kasvõi kogu linnahalli renoveerimine välja maksta, milleski kokku täna ei lepitud. Linnapea Mihhail Kõlvart ütleb, et ootab detailsemat ettepanekut. Loomulikult iga ettepaneku taga seisab finantsvalem ja just see valem ongi meie jaoks põhiliseks arutelu kohaks. Teadaolevalt Tallinnal on väga hea finantsseis ja me oleme suutelised võtta laenu nendel tingimustel, mida tõenäoliselt ükski fond meile pakkuda ei saa. Ja siis tekibki sisuline küsimus, miks üks või teine ettepanek peaks olema parem kui linna võimekus selle projekti iseseisvalt realiseerida. Seda me hakkame kaaluma. Fond ei ole ainult odav raha, fond on ikkagi eestvedamine ja see, et see asi saaks tehtud. Argumendid peavad olema igal juhul rahalised, isegi kui on välja toodud pehmed argumendid. Ka selliste argumentide puhul peab olema välja toodud hind selleks, et me saaksime analüüsida ja võrrelda teiste ettepanekutega. Marek Andres Kauts rõhutab, et kõige kulukam on linnale see, kui linnahall endistviisi lagunema jääb. Konkreetsema rehkendustega ettepaneku loodab fond valmis saada pärast puhkuseperioodi lõppu. Mihhail Kõlvart sõnul oli tänane kohtumine esimene mitmete seas. Tema sõnul oodatakse, et muist erainvestoreid hakkab oma ettepanekuid saatma augustis. Me loodame, et turg ikkagi aktiivselt reageerib ja ettepanekuid tuleb rohkem, kuna meil oli juba päris hea ettepanek Tallinki poolt, mida kahjuks praeguses olukorras ei ole võimalik ellu viia, siis meil on võrdlusmaterjal olemas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kohtus BaltCapi infrastruktuurifondi esindajatega, et arutada fondi ettepanekut lüüa kaasa Linnahalli renoveerimisel. Kõlvarti sõnul oodatakse ka teiste erainvestorite pakkumisi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJaanuari lõpus, kui Faizeri toodetud koroonaravim Paxslovid sai Euroopa ravimiametilt müügiloa, teatas Eesti, et soovib seda rohtu 10-le 1000-le inimesele. Sarnaselt vaktsiiniostudega otsustati liituda Euroopa Liidu ühishankega. Haigekassa on pärast seda pidevalt kinnitanud, et Euroopa komisjon peab Fizeriga läbirääkimisi ja kui need on peetud, võime ravimi ostmiseks lepingu sõlmida. Haigekassa pressiesindaja Sander Rajamäe sõnul kestavad läbirääkimised tänaseni. Kõnelusi takistab vaid see, et üks pool ehk faiser ei sooviga tegelikult läbi rääkida. Et ravimitootja on võtnud taktika sõlmida iga riigiga eraldi leping, et mitte siis teha seda ühishanget Euroopa Liiduga ja põhjus, miks nad seda soovivad, on see, et see pakub ravimitootjale siis võimalust hinda kujundada sobivamal moel. Teiste sõnadega, iga riigiga eraldi läbi rääkides loodab Faier rohkem raha teenida. Rajamäe sõnul on Euroopa komisjon märkinud, et kui iga riik oma lepinguid sõlmima hakkab, kaotab ühishange mõtte. Eestile on korduvalt see ravimitootja pakkunud seda bilateraalset lepingut, oleme sellest keeldunud, sest et Euroopa Liit on võtnud suuna siis teha neid hankeid ja toiminguid ühiselt, seda ka ravimite puhul ning lähtume sellest. Kas mõni teine riik on siiski ühtsesse plokki mõra löönud, Eesti vähemalt ametliku info põhjal ei tea. Välismeedias on selle kohta rohkem teadmisi. Näiteks Reuters kirjutab, et Itaalias, kuhu on alates veebruarist tulnud umbes 50000 plakslovidi kuuri kuus, on tablette välja kirjutatud umbes 8300-le inimesele. Lemon kirjutas aga juba kuuendal aprillil, et Prantsusmaa sõlmis lepingu poole miljoni ravimikuuri ostmiseks, kusjuures nendest oli välja kirjutatud alla 5000. Erinevatel andmetel kirjutatakse Faizeri ravimit välja ka Saksamaal ja Belgias. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht Hanna Hinrikus ütleb, et selles pole midagi keelatut. Niipea kui Euroopa ravimiamet annab ravimile Euroopa Liidus müügiloa on võimalik kõigil liikmesriikidel seda ka kohe oma elanike tarbeks osta. Jaanuaris rääkis haigekassa, et üks viiepäevane kuur Pizeri ravimit maksab umbes 750 eurot. Samas USA maksab Reuters teatel sama rohu eest 490 eurot.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ravimitootja Pfizer on korduvalt pakkunud Eestile oma koroonaravimit Paxlovid. Eesti on pakkumised tagasi lükanud, sest ootab Euroopa Liidu ühishanke tulemusi ning loodab sel moel ravimi odavamalt saada. Euroopa Komisjoni läbirääkimised Pfizeriga aga ei edene.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nWuhani koroonaviiruse kohta pole palju teada kogu maailmas võistlevad teadlased andmete kogumise ja ravi väljatöötamise nimel. Ravi veel ei ole, edusamme on tai arstid väidavad, et nad on kaht patsienti edukalt viirusevastaste ravimite kombinatsioonidega aidanud. Näiliselt juhib võitlust koroonaviirusega president Jiping isiklikult. Tavaliselt domineerib ta iga päev igal võimalikul juhul meedias, isegi kui tema tegevus on näiline. Nüüd pole aga juba paar päeva tema pilte riigile kuuluva ajalehe Bibl Stail'i esilehel. Samuti pole ta esinenud öises teleuudistesaates. See pole esimene kord, kui see on pildilt puudu. Ta on autoritaarse valitsuse keskne kuju ja vähimgi kõrvalekalle tähelepanu keskpunktist ei jää märkamata. Paljud esitavad sotsiaalmeedias küsimusi, enamik postitusi on tsensuur kustutanud. Hiinat tundvad ajakirjanikud ütlevad, et käitumine annab võimaluse panna teatud ametnikke võtma endale süü selles paratamatus kriisis isegi kui valitsus säilitab kontrolli. Kriis põhjustab aga suuri majanduslike ja sotsiaalseid kannatusi ja keegi peab vastutama. Üsna närvis on Hiina peaminister. Ta on viimasel ajal sipoolt suuresti tseremoniaalsesse rolli tõrjutud, kuid nüüd tõusis selle kriisi etteotsa. Tema õlul on riikliku reageerimisrühma töö ja ta käis ka ise Wuhanis kohal. Uudisteagentuur Sinha räägib aga, et president siis unab isiklikult kõiki haigus puhangu ohjeldamiseks tehtavaid jõupingutusi ja just seetõttu tehakse kõike tõhusalt ja korrektselt. Hiina analüütik Bill Pishop kirjutas sel nädalal, et partei poliitiline ülesanne on praegu presidendi kaitsmine. Keegi ei taha ju, et viirus juhti tabaks. On märke, et negatiivseid lugusid alahinnatakse ning arste ja teisi eksperte pannakse vaikima. Hubei ajakirjanikud on rääkinud üha suurenevast survest oma kajastust ohjeldada. Maailma terviseorganisatsioon kuulutas haiguspuhangu aga ülemaailmseks hädaolukorraks. Kolmapäeval taotles WHO juht 675 miljoni dollari suurust summat kolmekuulise niinimetatud reageerimiskava jaoks. Inimesed seisavad tohututes järjekordades, et osta maske, mida napib ja mida müüakse ebamõistlikult kõrge hinnaga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Veidi rohkem kui kuu ajaga on koroonaviirus maailmas tekitanud hirmu ja segadust. Samal ajal on president Xi ise avalikkuse eest kadunud, mis tekitab mitmeid spekulatsioone.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPärnu abilinnapea Mart Järviku läheb viies kuu, kus ta oma Türil asuva kodu ja Pärnu vahet sõidab. Linnavolikogu hääletas Järviku ametisse 11. märtsil. Järgmisel päeval kuulutas vabariigi valitsus koroona tõttu välja eriolukorra. Järvik kinnitab, et on jõudnud end Pärnu asjadega kurssi viia. Ütleks, et enam-vähem kindlasti tuleb veel mingeid ootamatusi, mida ei tea, mida ei ole jõudnud uurida, aga olen päris hea pildi juba silma ette saanud. Kui mingi probleem on ja aadress ära öeldakse, siis ikka tean, kus see toimub või kus on vaja tormata. Üllatavalt hea sisseelamine on olnud, ministeeriumis oli tööpäev veel oluliselt tihedamini sisustatud ja kippusid nädalalõpud takka otsa minema. Selle töö peale. EKRE on Pärnus koalitsioonis valimisliiduga Pärnu ühendab ja Keskerakonnaga veel kuulub linnavalitsusse abilinnapea Meelis Kukk, kes eelmise võimuliidu lagunemisel Isamaast välja astus ja praegu ühtegi erakonda ei kuulu. Mart Järvik ütleb, et koostöö koalitsioonis toimib hästi. Ei nurise mitte ühegi kandi pealt asjadele vaadates ei nurise. Järvik ütleb, et Pärnu abilinnapea palk on 3000 euro kandis. Ministrina oli palk küll suurem. Ma ütlesin seda ka ühes intervjuus väga selgelt välja, et ministrid on üle makstud selgelt. Aga jama on ka palju rohkem klaarida kui linnas. Küll, aga see suur number ei kompenseeri tegelikult seda vastutust enam, see number tihti läheb mõttetult suureks ja nii nagu praegu on trall ühe ametniku palganumbri ümber. Minul oleks küll piinlik sellist palka küsida, ükskõik kui kõrged pagunid sul on, pead jääma ikka realistiks ja mõtlema Eestimaa inimeste peale. Meil on vaesus, riskis inimesi ju mitusada 1000. No olen piisavalt vist palju juba öelnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järvik (EKRE) oli maaeluministrina peaministri usalduse kaotanud ja novembris ametist ilma jäänud. Järvik sõnul on ta tööga Pärnus ja koalitsioonipartneritega rahul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNarva haigla soovis õiglase üleminekufondist saada taristu kaasajastamiseks 34 miljonit eurot. Paraku õiglane üleminek haiglate renoveerimise võimalust ette ei näe ja Narva haigla uuendamiseks vajalik raha leiti teistest Euroopa Liidu fondidest. Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on Narva haigla oma arengus maha jäänud, seepärast valitsus haiglate raha leidmise nimel pingutabki. Kui võrrelda nüüd teiste üldhaiglatega, teised on jõudnud palju paremale tasemele või jõuavad lähiajal ja ka see kriis näitas, et tervishoiuasutused ja haiglas eriti peaksid olema funktsionaalselt tänapäevased, uue tehnoloogiaga ja nii edasi. Jaak Aabi ettepanekul tõstis valitsus Euroopa Liidu regionaalfondist haiglate ja tervisekeskuste ehitamiseks mõeldud summat 30 miljoni euro võrra ja sellele rahale võib Narva haigla loota. Samas nagu kinnitab Jaak Aab, peab nüüd Narva linn haigla omanikuna selgusele jõudma, mida selle raha eest teha soovitakse. Nii suur investeering eeldaks sisulist muutust näiteks esmatasandi keskuse integreerimist üldhaiglaga ning ka ehituslikke valikuid jätkab riigihalduse minister Jaak Aab. Tundub, et kaks varianti on laul, kas teha siis nii-öelda rekonstrueerimine või siis ehitada täiesti uus haigla. See otsus tulebki teha, selle vahel tuleb valida Narva haigla ise tõenäoliselt sellega hakkama ei saagi. Et siin on vaja sotsiaalministeeriumi vastavate spetsialistide tugi ja mõne suurema haigla tugi. Narva haigla nõukogu esimehe ja Narva linnapea Katri Raigi sõnul oleks mõistlik nõukogudeaegne hiiglaslik haiglakorpus lammutada ja selle asemele uus ehitada, kuid selget nägemust veel ei ole. Kahetsusväärsel viisil ei ole Narva haigla praegu visiooni, mis siis ilmtingimata peaks siin Eesti suurused kolmandas linnas olema. Erakorraline meditsiin, teraapia, üldkirurgia, sünnitusmaja mis veel, kui me vaatame näiteks vananevat elanikkonda. Kõigepealt peame aru saama, mida me Narva tahame, siis peame me kõik ühiselt mõistma, et betooni ravi ravivad ikkagi inimesed ja meil on selgelt arstide ja õdede krooniline puudus. Kui me need kaks küsimust oleme lahendanud visioon ja hädapärane arstide ja õdede pealevool, tänase kaadri motiveerimine ja täiendkoolitus siis me saame otsustada, millist hoonet me vajame. Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on Narva haiglal uuendamisplaanide koostamiseks aega seitse aastat, kuid ettevalmistus peaks algama juba täna. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus leidis Euroopa Liidu vahenditest 30 miljonit eurot Narva haigla kaasajastamiseks. Haiglal puudub selge nägemus, kuida seda raha kasutada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRiigi põhiülesanne on kindlustada tarbijate pikaajaline katkematu varustamine kvaliteetse elektrienergiaga. Riik peab seisma ja ka selle eest, et energiahinna kalkulatsioon oleks lõpuni avatud ning arvestama lisatingimustega kõiki tehnilisi, keskkonnaalaseid, töökindluse ja kvaliteedinõudeid. Otsustavaks teevalikuks energeetikas vajame riigikogu poliitilist otsust selle kohta kas jätkata põlevkivienergeetikale turueeliste seadustamist või pöörduda järk-järgult avatava elektrituru põhimõtete juurde. Mõistlik on valida viimati nimetatud tee ja seda järgmistel põhjustel. Riigi julgeolekukaalutlustel peame suurendama energiavarustuskindlust mitmekesistades kasutatavaid kütuseliike ning ajutades elektritootmist. Ühtlasi tekib sel teel regioonidesse juurde kvalifitseeritud töötajaid nõudvaid töökohti. Majanduslik efekt on võimalik saavutada elektriliinides kadude vähendamisega ning soojuse ja elektri koostootmisega. Finantsiliselt on võimalik hajutada laenukoormust ja riske äriühingute vahel. Ka riikliku regulatsiooni tuleb tõhustada. Konkureerivad elektritootjad esitavad energiaturu inspektsioonile hinnakalkulatsiooni, mille põhjal tekib võrdlusvõimalus. Lõppkokkuvõttes väheneb tootjate surve elektrihinna tõusule. Poliitilise otsustuse realiseerimiseks tuleks olemasolevat kütuse ja energiamajanduse pikaajalist arengukava täiendada järgmiste põhimõtetega ning rakendusmehhanismidega avada järk-järgult elektriturg kogu Balti energiaruumis. Detsentraliseerides elektrienergia tootmise, põlevkivi, põlevkiviõli ja teiste energiakandjate osatähtsus energiabilansis peab lähtuma võrdlevatest tehnilist majanduslikest arvestust, st et tagada varustuskindlus, keskkonnahoid ning ka energia optimaalne hind. Korraldada ümber elektroenergeetika struktuurid, eraldades elektri tootmine, ülekanne, jaotamine ja müük ülekandevõrgu baasil moodustatava äriühingu ning aktsiaseltsi Narva elektrijaamad, jaamad, aktsiad anda üle riigile, näes seejuures ette riigi osaluse säilitamist vähemalt kahe kolmandiku ulatuses aktsiakapitalist. Säästva arengu põhimõtteid jälgides stimuleerida elektri ja soojuse kaasomanding, rakendada toetusmehhanism taastuvate energiaallikate kasutamiseks muuta läbipaistvaks ja avalikustada elektri hinna kujunemine ühtlasi suurendades sõltumatu energiaturuinspektsiooni õigusi ja vastutust põlevkivielektrijaamades, uuendada esialgu kaks energiaplokki. Edaspidine sõltub põlevkivi osatähtsus, st riigi elektrienergia bilansis.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Arnold Rüütel tegi Riigikogus poliitilise avalduse Eesti Energia tuleviku teemadel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi Faizeri vaktsiini laos praegu ei ole, on seda sotsiaalministeeriumi andmetel vaktsineerijate juures riigis laiali 71000 doosi. Moderna vaktsiini on laos ja vaktsineerijate juures 63000, Jansseni vaktsiini aga 47000. Tervise ja tööminister Tanel Kiik ütles, et Eesti on mõnevõrra kiiremini alustanud tõhustusdooside tegemist. Sellest johtuvalt ollakse novembris ka ajutiselt olukorras, kus vaktsiinivarud on väiksemad. Praegu näeme seda, et õhustusdoosi tegemisel on inimeste huvi olnud meeldivalt kõrge. Me oleme ka ju üks aktiivsemaid riike siin Euroopa vaates, pakkudes seda võimalust kuue kui möödudes kõigile Moderna saanud täiskasvanutele ning juba viiega möödudes aastasena Janseniga vaktsineeritutele. Ning sellest tulenevalt on ka vaktsiini kasutamine siin viimastel nädalatel olnud märkimisväärselt kõrgem, kui algsed prognoosid seda ette nägid. Kõige suurem on nõudlus just izeri vaktsiini järele. Ettevõtte maine on hea ning seda on ka hõlpsam arstidel süstida. Kui me räägime perearstikeskustes, siis loomulikult nende jaoks on mugavam toimetada vaktsiiniga, mille ühe veaali ühest vealist tuleb teha kuus süsti ehk see vaktsiini kadu ja, ja nende risk selleks on väiksem, kui sul on näiteks väike patsientide hulk. Ja kui meil on tegemist Moderna vaktsiiniga, siis tõesti tavadooside puhul sealt saab 10 doosi tõustusdoosi 20 doosi ja näiteks väiksema nimistu juures võib olla siis selle võrra keeruline õiget patsientide arvu leida. Kiik rõhutas, et õhustustoose tehes ei ole vahet, millise ettevõtja vaktsiiniga on lõpetatud esmane vaktsineerimiskuur. Vaktsiin võib omavahel kombineerida. Ja nii esimeses perioodis kui nüüd ka tuleviku vaates on need kõige suuremad lepingud tehtud vaktsiini tootjaga. Aga tegelikult uuringute järgi on Moderna ja vaktsiin vähemalt sama hea kui mitte isegi veidi efektiivsem veel kui oma, aga mõlemad on äärmiselt kõrge kvaliteediga. Soomlased laenavad eestlastele vaktsiini oma aasta lõpu tarnetest, Meie anname neid aga põhjanaabrite e tagasi järgmise aasta veebruaris. Soomlaste vaktsiinid peaksid Eestisse jõudma tuleval nädalal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis on alustatud koroona tõhustusdooside süstimisega. Kõige populaarsem on Pfizeri/Biontechi vaktsiin, mis seetõttu on ka Terviseameti logistikapartneri laost praeguseks otsa saanud. Eestile tuli appi Soome, kes laenab meile 135 000 Pfizeri/Biontechi vaktsiinidoosi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLisaks uuele kasarmule renoveeriti Paldiski sõjaväelinnakus ka olemasolevad hooned. Juurde rajati veel spordiväljakuid, ladusid õppeklasse kõike, mida sinna kolivatel üksustel vaja on, ütleb riigikaitseinvesteeringute keskuse Lääne portfellijuht Marju Metsoja. Paldiskisse on liikunud toetuse väejuhatus oma üksustega ja vahipataljon. Kui me võrdleme Paldiskit ja, ja Tapat ja Kuperjanovit Võrus, siis jah, linnaku maht jääb neile võib-olla natukene alla, aga tänased kõige suuremad arendused on siia koondunud. 28 hektari suuruse linnaku alal on hooneid sisepindalaga 20000 ruutmeetrit, sellest renoveeriti 7000 ruutmeetrit. Juurde ehitatakse kokku 9000 ruutmeetrit. Kokku läks linnaku uuendamine maksma 18 miljonit eurot. Vahipataljoni ülem Margo Künnap ütleb, et kolimisega jäävad senised miinisadama ruumid vabaks. Kuna miini sadama kasarmu on algselt kogu see miinisadama linnak on olnud mereväe oma ning vahipataljon koliti sinna aastal 2014, sellepärast et meie vana kasarmul lihtsalt enam ei kannatanud rahumäel elamist siis nüüdseks seoses laevastike ühendamisega on mereväel oma taristut tagasi vaja. Vahipataljoni tegevustest on enim tuntud Kadrioru lossi auvahtkond. Miinisadamast sõitsime Kadriorgu, no circa 13 minutit siis siit sõidame me 50 minutit mingit suurt mõju vahipataljoni tegevusele tegelikult see ei oma. Künnap ütleb, et auvahtkonna mehitamine on vaid väike osa vahipataljoni tegevustest. Põhitöö on siiski sõjaväepolitsei rolli täitmine ja selleks harjutamine. Harjutusväljas paiknevad aga niikuinii Eesti eri paikades. Seega Tallinnast ära kolimine vahipataljoni pigem ei mõjuta. Võib-olla see ongi kõige positiivsem uudis kogu selle kolimise juures, ehk siis, et Eesti kaitsevägi on jõudnud oma arengus sinnamaani, et me ei vaheta mitte vana paneelelamud slash, kasarmud uue ilusa kasarmu vastu vaid me kolima ühest ilusast kasarmust teise, ilusasse kasarmusse, kusjuures mõlemal säilib merevaade.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paldiski sõjaväelinnakus valmis 300-kohaline uus kasarmu. Paldiskisse kolib teiste üksuste seas vahipataljon.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTartu linnavolikogu opositsioonierakonna Eesti 200 esimehe Kristina Kallase sõnul oli reedene volikogu istung halvasti ette valmistatud. Opositsioon sai tegelikult materjalid kätte tund aega enne istungit emaili peale, loomulikult ei olnud sellega võimalik mitte midagi läbi arutada. Ka istungi ajal oli väga keeruline aru saada, millist otsust või millise otsuse punkti, millist punkti konkreetselt hääletatakse. Kallas ütleb, et nii jäi kaheldavaks kahe otsuse õiguspärasus. Üks on see komisjonide proportsioonide määramine, kus meile tundub, et osade fraktsioonide kohti on antud ümardatud suuremaks ja teistel väiksemaks ja proportsioonid ei ole paigas ja teine küsimus on linnavalitsuse ja volikogu esimehe ja aseesimehe palga sidumine kõrgemal riigiametnike palgaga ja selle koefitsienti seadmine seal tekib küsimus selles, et justkui nagu volikogu otsustuspädevuse on tänaseks selle otsusega ära antud riigikogule sest kõrgemate riigiametnike palgamäära ja indeksit otsustab riigikogu. Opositsioon küsis komisjoni kohtade jaotuse asjus hinnangut õiguskantslerilt. Linnavolikogu esimees Tõnis Lukas ütleb, et kolmapäeval arutati reedest istungit ja kõigil fraktsioonidel oli võimalus linnajuhtide palgatõusu ettepanekute kohta küsida. Siiski tunnistab Lukas, et ettepanekuid peaks opositsioonile tutvustama. Võin öelda jah, et nüüd edaspidi on rohkem aega, et need ettepanekud, mis tulevad, ei tuleks nii äkiliselt ja neid saab siis pikemalt arutada, nii et esmane tormamine on nüüd läbi ja ja küllap saab nüüd nüüd kõigist asjadest juba teavet aegsasti ette. Lukas otsuste õiguspärasuses ei kahtle. Aga õiguskantsleri analüüs on alati teretulnud ja, ja loomulikult on hea, kui on selline kõrvalvaade ka ja kui see teeb mingeid uusi ettepanekuid, see kõrvalvaade annab nüansid, siis arutame seda, aga me tahame ju kõik siin volikogus arvestada kõigiga, et tõepoolest kõigi Tartu valijate hääl oma valitud fraktsioonide kaudu ka kostuks",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedesel Tartu linnavolikogu istungil otsustati linna komisjonide koosseisud ja linnajuhtide palkade sidumine Riigikogu poolt määratud palgamääraga. Opositsiooni sõnul on otsuste õiguspärasus küsitav.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPidime ootama umbes tund aega, et sinna positsioonile jõuda, käis tulevahetus, ma ei tea, kas mõlemad osapooled või ainult separatistid kasutasid granaadipildujad, miinipildujad ja mehed, kes olid positsioonil, rääkisid meile, et olukord neil on pidevalt iga päev, et nad on sellega juba enam-vähem nagu harjunud ja olukord on teravnenud umbes poolteist kuud, kui teine osa poole ehk separatistid kasid üsna aktiivselt tegutsema nende vastu, siin on üsna rahulik abika linnas, mis on umbes neli kilomeetrit täitsa kaevikutest. Kauplused töötavad, poed on lahti, inimesed käivad tänavatel, lapsed käivad koolides ja no põhimõtteliselt elu jätkab. Pidevalt kuulavad mingit plahvata, mida me oleme kuulnud sõdurist, kes sõdib juba viis aastat võid, et sõda jätkub ja lõpp ei paista ja isegi kui positsioonide nagu ei muuta, võib-olla paarsada meetrit, aga ikka keegi ei taha nagu alla anda ja ukrainlased on valmis oma positsioonide eest võidelda ja sõida ja ilmselt samamoodi on teiselt poolt, täna oleme kohal, kus vastase kaevikuteni oli salameedid ja ikka ukrainlased kavatsevad ka edasi minna, et kui võimalik on, aga ehk lühendada seda neutraaltsooni põhimõtteliselt joon jääb sinna, kus ta praegu on, mingeid olulisi muutusi küll siin praegu kontrollihoonel ei ole ja põhimõtteliselt iga osapool ilmselt jätkab oma tegevust ja nii ukrainlased kui ka separatistid kaotavad oma mehi. Täna nägime ühe meditsiiniauto, mis viis positsioonil ära avatuid ja ilmselt mingi muutust siin ei ole ehk eskaleerumised siin ole ainult kuulda, aga tegelikult polnud näha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaatamata teadetele Venemaa vägede Ukraina piirilt ära viimisest, jätkub Ida-Ukraina kontrolljoonel tulevahetus. ERR-i korrespondent Anton Aleksjev käis eile rindejoonel ning ütles õhtul Ukrainast Avdijivkast, et kohalike hinnangul pole olukord laias laastus viimaste aastatega muutunud ning sõjategevus on osa nende elust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKindral reservis Ants Laaneots Reformierakonda astumisel mängis tähtsat rolli peaministri ning erakonna aktiivne tegevus muutunud julgeoleku olukorras. Samuti osales Laaneots Reformierakonna poolt koostatava Eesti julgeolekustrateegia koostamisel. Ants Laaneots. Mis tegelikult meil nagu motiveeris, on see, mis juhtus, ütleme selle julgeolekuolukorraga Euroopas, ütleme see Ukraina sõda ja tervikuna siin meie osas ka teades väga hästi, missugust programmi täidab president Putin, tal on praegu käsil siis lähiülesannete täitmine ehk siis postnõukogude ruumi saamine kontrolli alla pidasin õigeks, et võib, -olla saan ma ka, kui ma saan riigikogus muidugi oma nii-öelda kogemusi, teadmisi julgeoleku ja sõjalise kaitse valdkonnas ära kasutada, sest mul on küll jäänud selline mulje rohkem kui 20 aastase praktika alusel olles kaitseväe juhtkonnas, et väga tihti on riigikogul on ebapiisav kompetents just sõjalistes ja riigikaitselistes küsimustes. Võib-olla on sellest kasu, kui ma sinna lähen? Kindralleitnant reservis Johannes Kert põhjendas Reformierakonda astumist põneva olukorraga julgeolekus ning lausus, et praegu võib tema kogemus erakonnale kasuks tulla. Kert ei ole rahul kõigega, mida Reformierakond seni kaitsepoliitikas teinud on, kuid tema sõnul meeldib talle erakonna edasi rühkiv ja avatud vaim. Tulevikus tuleb kaitsepoliitikas panustada ühtlasele ja pikaajalisele arengule. Johannes Kert. Riigikaitse poliitikat on vaja stabiilsemaks muuta, see tähendab seda, et On vaja saavutada riigikaitse küsimustes parlamendis esindatud jõudude vahel konsensuslik nägemus, kuhu edasi liikuda. Et see, kui julgeolekuolukord on, nagu ta on ja tehakse Eesti pooleli reform, siis see on probleem, et need asjad peaksid olema pikemad ja sujuvamad arengud, mitte et iga natukese aja tagant reform ühes või teises suunas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseväe endised juhatajad Ants Laaneots ning Johannes Kert liitusid Reformierakonnaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTegemist on multitalendiga, kes on võimeline vahendama nii muusikat kui sporti, uurivat ajakirjandust ja meelelahutust. Aja jooksul on ta töötanud nii raadios kui ka televisioonis. Seepärast võib kuldmikrofoni laureaati nimetada tegijaks kõige suuremate tähtedega ringhäälingu kõigis vormides, mis näitab andekust, pühendumust ja suurepärast töövõimet. Mul on väga suur rõõm teatada kuulajatele, et kuldmikrofon aastal 2009 kuulub Tiit Karuksile. Sinust on siin nii palju juba räägitud, multitalent selgub, oled sa. Tiidu puhul on jäänud siin nimetamata seda, et ta on olnud õpetajaks kõige suurema tähega väga paljudele raadio ja teletöötajatele, samuti väga paljudele kirjutavatele ajakirjanikele. Tiit, ütle mis sulle endale läheb kõige rohkem korda, kui sa teed mõne saate või kui sa üldse teed midagi. Mis mulle kõige rohkem korda läheb? Mulle läheb korda elu meie ümber ja ma püüan seda elu kujutada ja peegeldada. Nii realistlikult, kui see võimalik on. Teiseks, ma ei suuda taluda lollusi. Ja selle, ma ütlen ka alati välja, olgu see lollus oma töökeskkonnas või lollus ühiskonnas laiemalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusringhäälingu sünnipäeval anti kätte Kuldmikrofon, selleaastase Kuldmikrofoni saaja avalikustas ERR-i sporditoimetaja Tarmo Tiisler.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.