messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaa osa Eesti toidukaupade ekspordis on ligi viiendik. Praegu võib veel Venemaale müüa kalakonserve. Kui kaua seda lubatakse, pole aga teada. Põllumajandusminister Ivari Padar rõhutas, et tegemist on ida ja lääne konfliktiga ning suur osa lahendustest tuleb leida Euroopa Liidu tasandil. Kuid astuda saab ka siseriiklikke samme. Pankadega praegu vaja läbi rääkida selles suhtes, et kus piima hind on, on väga madala taseme enam kui kaks kuud, umbes, et kus siis rakenduksid maksepuhkused. Selle puhul on meil olemas ka riigis selline atribuut nagu maaelu edendamise sihtasutus. Maaelu edendamise sihtasutus sai, kunagi, kui ma olin esimest korda minister loodud selle jaoks, et tollases piimakriisis mis oli siis Euroopa Aasia kriis oleks olemas instrument, et kui on vaja võtta ettevõttes osalus, siis maaelu etenduse sihtasutus oleks kuni osaluse ostmise se võtnud. Sellepärast et tollal oli niimoodi, et see nelja-viie aasta jooksul meil hävis kusagil 50000 lehma ehk meil kusagil vaatad 25 protsenti lehmasid, hävitati ära tapamajades. Tänasel ööl me peame vaatama, et meil nii sügavale need asjad asjad ei läheks. Eesti Piimaliidu juht Jaanus Murakas rõhutas, et ilma riigipoolse abita sektor välja ei vea. Eestis on maailma tippkvaliteedi tasemel laudad, robotlaudad, nende struktuur ja suurus on ülikonkurentsivõimeline, kui me keskmiselt vaatame Euroopa liitu, niisuguseid varmeid on leida Euroopa liidus väga vähe. Ja täna madalate hindade tingimustes ei ole, ei old võimelised lihtsalt neid investeeringuid teenindama, kui ei tule appi mingisuguseid meetmeid ja on ju täitsa rumalus arendada sektorit 20 aastat peale iseseisvust sihikindlalt mingisuguse mahu suunas kasutatakse selleks Euroopa Liidu abivahendeid Eesti siseriikliku abivahendeid ja siis mingi lühikese kriisi tõttu lasta sellel kõigel kokku kukkuda ja oleme jälle 20 aastat ajas tagasi. Majandusminister Anne Sulling ütles, et esmalt tuleb kaardistada need riigid, kuhu saab Eesti toiduaineid üldse müüa ning seejärel tuleb kasutades riigi ja EASi toetusi käia kohapeal kontakte sõlmimas. Kuna kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ei saa Venemaale oma toodangut müüa, siis on olemas reaalne oht, et osa sellest toidust üritatakse müüa maha Eestis, tunnistas Toiduliidu juht Sirje Potisepp. Ma ei tahaks üles kutsuda sellisele lauspatriotismile, aga nii küll tahaks öelda, et kui teil on valida sarnased, tood enam-vähem sarnase hinnaga siis oleks kena, kui te eelistatakse maist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti valitsusasutused üritavad koostöös toidutootjatega leida Vene turu asemele teisi turge.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTexase osariigis on elektrit üle poole miljoni inimese. Dandridgi perekonna kodu on olnud pime, viimased kolm päeva. Texase elanik Steve Dandrige. Kui päike loojub, siis ei tohi kodudes avatud tuld olla, mis tähendab, et pliit tuleb kinni keerata. Osariigi ametnikud muretsevad kõige rohkem haiglate ja hooldekodude pärast, kus on tekkinud probleeme hingamisaparaatidega. Texase kuberneri Greek Abboti sõnul kasutatakse elektri tootmiseks kõiki osariigi võimalusi alates kivisöest kuni tuumaenergiani. Ma käskisin nendel tootjatel, kes on eksportinud Texasest välja müüa selle asemel maagaasi osariigi elektritootjatele. See peaks elektritootmist suurendama ja võimaldama seda Texase kodudesse saata. Texase elektrivõrgu haldaja Erkot on sattunud kriitika tule alla, sest kohalikud leiavad, et nad ei olnud külmalaineks valmis. Erkoti juht Bill Magness. Ma olen kindel, et kui vaatame olukorrale otsa pärast seda, kui kõik on läbi, siis leiame asju, mida oleksime saanud paremini teha. Praegu on kõige olulisem, et inimesed saaksid elektri tagasi. Mitu maakonda on palunud oma elanikel joogivett keeda, sest lõhki löönud torude tõttu võib see olla saastunud. Paljud majad on ka kütteta ja sajad inimesed on viidud vingugaasi mürgitusega haiglasse sest nad on toonud tuppa grilli või jätnud garaažis auto tööle. Toidupoed on tühjad ja halbade teeolude tõttu on kauba toomine keeruline. Harrise maakonna hädaabijuht Liina Hidalgo resident aset. Elanikud on meeleheitel, vihased ja külmas, mida nad on kannatanud ja peavad veel kannatama, on südantlõhestav ja tekitab pettumust. Samal ajal, kui üks torm on möödumas, liigub teine jõudsalt üle idaranniku. Lõunas tähendab see veelgi paksemat jääkihti põhjas sügavat lund. Ilm ei pruugi paraneda enne järgmise nädala algust. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakordselt külm ilm on USA lõunaosariikides nõudnud üle kahekümne inimelu. Miljonid on ilma elektrita, samuti on probleeme joogivee ja küttega. Ilm ei pruugi paraneda enne järgmise nädala algust, sest üle idaranniku liigub juba uus torm.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKergrööpaid ehk kõige tõenäolisemalt trammiliini on Tartus oma valimisprogrammis lubanud viimati sotsiaaldemokraadid ning käimasolevatel koalitsioonikõnelustel Reformierakonnaga on teema uuesti üleval. Praeguseks on valmis saanud ka esialgne analüüs, kas sellisel liiklusvahendil oleks Tartus üldse mõtet. Tartu linnainsener Mati Raamat väidab valminud analüüsile tuginedes üsna kindlalt, et trammiliinide rajamine Tartusse tasuks end ära. Valminud analüüsi pealt ei oska uute trammiliinide rajamise maksumust veel keegi öelda. Eelkõige räägitakse praegu sotsiaalmajanduslikust kasust. Kasu oleks selline, et tekitaks uued ühendused ja võimaluse tipptundidel eriti suure hulga inimesi vedada ja, ja samuti siis tekitaks selle linna lähipiirkondadega parema seotuse ja siis mitme transpordiliigi omavahelise ühenduse parema. Transpordi planeerimise professori Dagu Antovi sõnul on tramm kasulik eelkõige seal, kus vahemaad on piisavalt pikad. Sellisel juhul annaks trammi mõnevõrra suurem sõidukiirus ning väiksem peatuste arv olulise ajavõidu. Samuti on trammi veovõime bussist oluliselt suurem. Tartus mängis analüüs läbi mitu varianti ning sellest saab sisend linna üldplaneeringu koostamisele. Kõige kandvam liin viiks Annelinnast lõunakeskusesse, teised liinid ühendaks juba Tartu valla piirkonda Ülenurme lennujaamani ning ühenduse saaksid ravila ja ropka tööstuspargid. Mati Raamat. Sellised liinid kaaluti läbi anti sellised tehnilised lahendused, et milliseid tänavaid kasutada, kus võiksid paikneda peatused, kus võiksid paikneda siis sellised ümberistumiskeskused ühelt ühistranspordi liigilt teisele või siis linna lähidal parkimisaladelt, siis trammi peale ja nii edasi. Selleks, et tekiks üldse võimalus kunagi rööpaid maha panna, peab linna üldplaneering selle võimalusega arvestama. Tartu üldplaneeringu peab olema kehtestatud 2021. aasta sügiseks. Me peame pikaajaliselt tänavavõrku ette valmistama, et hoonestuse osas on teatud tingimused, samuti siis liikluse osas, et see tramm seal sujuvalt sõita saaks, siis need ettevalmistustööd käivad suures osas läbi planeeringute. Ja nüüd ongi üldplaneeringu eelnõu koostamisel ja, ja sellega seoses siis see trammi teema läheb volikokku siis arutlusele, et kas ja kuidas edasi minna. Aga kas ka näiteks Narva võiks Tartu eeskujul kaaluda trammiteede rajamist Dago Antov? Ma julgen arvata, et sellist vat suurt reisijate mahtu ja, ja piisavalt pikki vahemaid, et seal sellist ajasäästu saavutada, nendes väiksemates linnades siiski üsna raske ette kujutada, et ma esimese hooga ei oleks väga optimistlik nende väiksemate linnade osas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linna tellitud analüüs näitab, et tramm tasuks end Tartus ära. Analüüs on oluline sisend linna üldplaneeringu tegemisel ja kui volikogu selle heaks kiidab, saab kergrööbastranspordi kavandamisega Tartus algust teha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPervõi kanal NTV Mir renV ja veel mõned vene telekanalid on need, mida paljud Läti televaatajad tänasest ei näe. Eestis on eksitavat infot edastavate vene telekanalite levi katkestamisest korduvalt räägitud, aga juhtunud ei ole midagi. Endine kultuuriminister Tõnis Lukas ütleb, et püüdis kahel korral väärinfot levitavate kanalite levi piirata, aga seda ei juhtunud. Kahel põhjusel. No esiteks tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametil ei ole vastavat võimekust jälgida kogu aeg ja panna kokku argumentatsiooni põhiseaduse vastase tegevuse ja Eesti ühiskonna lõhestamisele suunatud tegevuse peatamiseks. Ja kui me meediateenuste seaduse muutmisega püüdsime tarbijakaitse tehnilise järelevalve ametile nüüd eelmisel aastal anda seda võimekust juurde ametikohti juurde, et saaks niisuguse propagandaga võidelda, siis see jäi EKRE vastuseisu tõttu tegemata ja teine pool on selles, et meie jõu ametkonnad on püüdnud siidikinnastes talitada, et vene propagandale mitte anda ettekäänet kogu maailmas siis levitada justkui infot nagu meie nagu Eesti piiraks vaba ajakirjanduse võimalusi või lämmataks vaba ajakirjandus. Vähemalt PBK-ga pole siiski päris siit kinnastes käitutud. Pärast seda, kui telekanali omanikke süüdistati Euroopa Liidu poolt kehtestatud Venemaa-vastaste sanktsioonide rikkumises otsis kapo läbi ka nende Tallinna kontori ja Tallinna linn katkestas vähemalt ajutiselt oma venekeelsete uudiste edastamise. PBK-s ministrikoha loovutanud Tõnis Lukas on aga endiselt seisukohal, et telekanalite lõhestava info levitamisele peaks piiri panema. Lõhestav info ei pea alati olema nii-öelda mässule või revolutsioonile kutsuvaga, on näiteks tõepoolest praeguses terviseolukorras vaktsineerimise, maskide kõige vastu võitlemine ja, ja meie vene elanikkonna informeerimine siis teistpidi selt, kui Eesti valitsus seda teeb, et juba see lõhestab ja teeb tegelikult meie ühiskonna vähem turvaliseks, nii et, et neid põhjuseid leiaks ja minu meelest nii Euroopa kui ka Eesti seadusandlus tegelikult annaks juba praegu võimaluse neid kanaleid kinni panna ja võiks talitada Leedu ja Läti eeskujude järgi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti suurim kaabeltelevisiooniettevõte TET katkestas tänasest mitme vene telekanali transleerimise. Milline on seis Eestis?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelleks, et aru saada, missugused piirangud ja sulgemised olid asjakohased, kas neid tehti õigesti ja kas neid peaks tulevikus just sel viisil tegema. Selleks oli tehtud siis meie poolt ehk Reformierakonna fraktsiooni poolt ettepanek moodustada ekspertkomisjon valitsuse juurde, et analüüsida head ja halba, mida Covid haigus meile on toonud. See, mis puudutab kogu seda eriolukorda alates märtsist ja seda võitlust, kui nii võib öelda selle COVID 19 viirusega on tegelikult ebaselgus, teadmatus valitsuse juures on teadusnõukogu, keda valitsus kohati ei kuula. See on tekitanud ühiskonnas küsimuse, et kas viroloogid üldse on pädevad, sest ka nemad räägivad üksteisele vastu. Nüüd on jutt sellest, et kulutada riigi raha ekspertkomisjoni tegemiseks. Kust tuleb üldse see arusaam või hinnang, et need eksperdid on pädevad, kes need eksperdid üldse on? Just nimelt needsamad teie poolt juba nimetatud teadusnõukoja liikmed aga ka kõik need haiglajuhid, kes olid kokkupuutes viirusega võitlemisega kindlasti politsei ja piirivalveamet, kellel on kõige suurem kompetents kriisidega toimetulekuks. See tagantjärele analüüsimine ja asjadele hinnangu andmine. Mis kasu sellest on tulevikku vaatavalt need sündmused, mis puudutavad vähemalt seda viirust arenevad kiiremini, kui seni on inimene näidanud ülessuutlikkus tegutseda. Me teame sellest haigusest järjest rohkem ja küsimus lõppkokkuvõttes ei ole ainult haiguses, küsimus on ka inimkäitumises, mida me teeme selle haigusega paralleelselt, kui me räägime siin inimeste liikumispiirangutest, ettevõtlusvabaduse piiramisest, lennuliikluse osalisest, sulgemisest, otselendude katkestamisest, kooli osaliselt distantsõppele viimisest ka praegu, sügisel, eks ole. Kui me räägime sellest, mismoodi nüüd hooldekodu peaksid käituma, kas võib minna oma eakamat sugulast külastama või ei või kas võib pakki saata või ei või kuidas juhtus vaatamata siseprotseduuridele, et taaskord on haigla personal nakatada saanud siis tegelikult ainult see tagasivaade nende vigade üles leidmine, mida me tegime kevadel ja nüüd paremini tegemine saavad olla eelduseks, et me paremini toime tuleksime.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu lükkas tagasi Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku moodustada ekspertkomisjon koroonakriisi analüüsimiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa kindlasti on ka see asi, need inimesed, kes muidu võib-olla ei ole nii aktiivsed oma poliitilises nagu kampaanias on, on ikkagi aktiivseks muutunud ja tulnud nii-öelda rahvale lähemale natukene ja selle kampaania käigus väga palju suhelnud inimestega, et siin loeb ikkagi see, et kui tuntud see inimene on ja millistes kanalites ta esineb ja, ja välja paistab. Viimastel päevadel on vähemalt ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias olnud peaministri väljaütlemiste teemal väga äge sõnavahetus. Kuidas selle koroonakriisi haldamisega peaministri partei on toime tulnud? Valijate arvates? No kui me vaatame konkreetset protsent, siis ikkagi see protsent on püsinud siin 24 peal nii septembris kui oktoobris, et noh, kahtlemata, kui me vaatame nagu teisi erakondi, siis kõige suuremad kasu sellest enda jaoks on ikkagi kokkuvõttes lõiganud EKRE et nad on järjepidevalt oma toetust kasvatanud. Samas kui Reformierakonna toetus on samm-sammult niimoodi allapoole tulnud, on jäänud mingisugune hulk tuumikvalijaid. Et kes alati annavad Reformierakonna poolt hääle noh, kas või võtame seda, et kui aprillis oli Reformierakonna toetus 27 protsenti mais 26, siis viimased neli korda, kui me oleme seda erakondade reitingut toetanud, on Reformierakonna toetus stabiilselt olnud ikkagi 24 protsendi peal, et need põhilised toetajad pole nende selja tagant ära kadunud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Meie uudistetoimetuse tellitud Turu-Uuringute Aktsiaseltsi küsitlusest selgub, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Reformierakonna toetus on praktiliselt võrdsustunud, Reformierakonda toetab 24 protsenti küsitletutest. EKRE-t 23 protsenti. Kolmas populaarsem erakond on jätkuvalt Keskerakond 19 protsendiga, Eesti 200 toetus on kukkunud 13 protsendile. Isamaa ja SDE toetus on seitse protsenti, ülejäänud erakonnad küsitluse järgi valmiskünnist ei ületaks. Uuringu läbiviija Tõnis Stamberg ütles, et oluliselt on vähenenud nende inimeste hulk, kes selget valimiseelistust ei oma. Sellega saab põhjendada ka Eesti 200 toetuse langust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Kaja Kallas ütles, et Eesti peab olema valmis vastu võtma Ukrainast sõja eest põgenevaid inimesi. Neist ülevaate saamiseks ja abi andmiseks kehtestas valitsus Eesti-Läti piiril. Tänasest ajutise piirikontrolli. Politsei ja piirivalveameti töötajad lähevad siis piirile, et Ukrainas sõja ees põgenevate inimeste riigi sisenemist ja esmast kontakti riigiga sujuvamalt korraldada. See võimaldab ka saada meil paremat ülevaadet sellest abivajadusest ja pakkuda neile juba piiril vajalikku teavet ja suunata neid siis esmaste teenuste juurde. Justiitsminister maris Lauri sõnul ühines Eesti koos 38 teise riigiga rahvusvahelise kriminaalkohtu taotluse ga et uuritakse Ukrainas toimuvaid sõjakuritegusid. Ka Eestis hakkame korjama tõendusmaterjali toimuvatest kuritegudest, loomulikult see on prokuratuuri töö erinevatel viisil. Kui sündmused toimuvad Ukrainas, siis me näeme väga palju ka seda sotsiaalmeedia kaudu erinevate kanalite kaudu, nii et ka meie vaatame selle peale väga tõsiselt ja väga hoolikalt, et agressor jõuaks karistuseni. Ka otsustas valitsus oma määrusega keelata Eesti kodanikel liitumast Venemaa ja Valgevene relvastatud üksustega. Selle eesmärk on kaitsta Eesti julgeolekut ja see kehtib kõigile Eestis viibivatele kodanikele ja ka välismaal viibivatele eestlastele. Selle eest saab karistada rahaliselt kuni viieaastase vangistusega või elamisloa ehk kodakondsuse tühistamisega. Justiitsminister maris Lauri. Kui keegi läheb sõdima või toetab Venemaad Valgevenet, siis see on agressiooni toetamine, see on kuritegu ja Eestil on õigus karistada ka sõjakuritegusid, mis pannakse toime teise riigi territooriumil. Nii et pääsu ei ole. Lisaks rõhutas peaminister Kallas, et otsest sõjalist ohtu Eestile ei ole ja kutsus üles hoiduma konfliktidest rahvuse pinnal. See ei ole tõesti kuidagi vene rahva algatatud sõda Ukraina rahva vastu, vaid vaid ikkagi ühe inimese otsused, mis selliste kohutavate sündmusteni on viinud ja seda tasub meil kogu aeg silmas pidada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kehtestas ajutise kontrolli Eesti-Läti piiril. Selle eesmärk on valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel sujuvamalt korraldada Ukraina sõjapõgenike riiki sisenemist ning esmast kontakti riigiga. Piiril on avatud kolm kontrollpunkti Valgas ja üks Iklas. Piiripunktide vahelisel alal on riigipiiri ületamine lubatud tavapärasel viisil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValimisliidu ühine kodu esinumber, linnapea, Maksimi linn juhib kuurort linnaga lähima nelja aasta jooksul. Valimisvõit oli veenev, linnapea valimisliit sai 17 liikmelises volikogus 12 kohta. Maksimilini sõnul kavandab linnavõim valimiste vaheliseks perioodiks mitut mahukat taristuprojekti, kuid suurimaks eesmärgiks on Narva-Jõesuu muutmine Eesti turismi pealinnaks. Ma arvan, et kui me tublisti kasutame need uued taotlusmeetmed, mis hakkavad kohe-kohe avanema, siis meil on kõik võimalused selle jaoks olemas ja, ja tegelikult viimased tendentsid, mis olid siin enne Covidi, näitasid ilusti seda, et, et inimesi tuleb aina rohkem meie linna. Selleks, et ihaldatud tiitlini jõuda, alustab Narva-Jõesuu uue turismikontseptsiooni väljatöötamist koos naabritega. Ja, ja kõigepealt koostöös Narvaga, sest noh, seesama laed, mis hakkas käima Narva ja Narva vahel, näitas, et inimestel oli selle vastu huvi ja kui järgmise nelja aasta jooksul me käivitame veel mitu sarnast projekti, siis tiitel on täitsa saavutatav. Narva-Jõesuu linnapea Maksim lini sõnul tegeldakse nelja aasta jooksul teede rekonstrueerimise ja uute ehitamisega sinimäe vaatetorni taastamisega, kuid kõige olulisemaks peab linnapea Narva-jõemuuli ehitamist. Muul ei laseks rannaliiva jõesuudmesse uhtuda, kuid oleks ka huvitavaks turismiobjektiks. Mul on ette nähtud sellise rajatisena, et on ka turistidele avatud ja sinna tulevad lisaks sellele ka uued müügikioskid, müügipunktid, lisaks sellele pikendatakse ka linna promenaad mered tänavani välja ja, ja ma arvan, et kui sellised objektid tulevad, siis on ka inimeste jaoks Narvas linn on tulevikus kindlasti perspektiivine koht, kuhu tahaks tulla. Muuli ehitus maksab seitse miljonit eurot, Narva-Jõesuu aasta eelarve on 10 miljonit. Linn loodab muuli ehitamisel riigi ja Euroopa Liidu abile, aga miks mitte ka turismimaksust laekuvatele summadele, kui riik sellise maksu kehtestas. Maksim lin. Ma olen isiklikult üsna kindel selles, et turismimaks varem või hiljem tuleb ja ma arvan, et see on järgmise kolme aasta perspektiiv. Narva linna jaoks tähendab umbes noh, 400 kuni 600000 eurot aastas, mis saab olema suunatud linna infrastruktuuri väljaarendamisele. Narva-Jõesuu külalistele turismimaks koormav ei oleks mitte rohkem kui kaks eurot ööpäevas ühelt ööbimiselt Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva-Jõesuu linnavõimu valimisliit Ühine Kodu sai oktoobris toimunud kohalikel valimistel ülekaaluka võidu. Millist arengut Narva-Jõesuule lähema nelja aasta jooksul pakutakse?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBelgia on 75 protsendiga maailma üks edukamaid riike rahva koroona vastu vaktsineerimises iseäranis hollandi keelses Flandra piirkonnas, kus on vaktsineeritud ligi 95 protsenti täiskasvanutest. Ent sellest hoolimata pole riigis mitmed piirangud veel kadunud. Nii nagu näiteks tegid sarnase vaktsineeritusastme ga Taani ja Norra. Esialgu on vähemasti Brüsselis ja prantsuse elses Valloonias hoopis piiranguid juurde tulemas. Nimelt tuleb kahe nädala pärast hakata kõigile ette näitama koroonasertifikaati. See piirang ei kehti koolidele, ühistranspordile või töökohtadele. Kuid Belglaste elulaadile oluliste restoranide ja baaride külastamisel tuleb seda teha küll. Belgia valitsuse koroonastrateegia ühe arhitekti Sam rsmani sõnul üritab riik sellega inimesi vaktsineerima nii-öelda nügida. Inimesed ei näinud vaktsineerimises isiklikku kasu, aga kui see on seotud sotsiaalsete piirangutega või kasvudega, siis inimesed lähevad süsti järele. Rahva tervise kutsume me seda nügimiseks, see pole kohustuslikuks muutmine, aga tugevalt soovitamine. See polnud loomulikult meie esimene valik ja seetõttu oleme teinud seda järk-järgult, lausus Bröösmans. Näiteks Valloonia piirkonnas kasvatas otsus kohaliku terviseministri Christi Morali sõnul huvi vaktsineerimise vastu hüppeliselt. 24 tundi pärast teadet on ennast vaktsineerimisel kirja pannud viis korda enam inimesi kui varem. Sellele lisaks kasvasid järjekorrad ka vaktsineerimisbusside, mis seisavad madala vaktsineerimisega omavalitsustes, ütles Morreali. Samas ei tähenda see veel maski kandmise kohustuse kadumist kõikjal. Flandria võib seda endale tänasest lubada, kuid mujal kaovad piirangud järk-järgult. Sambrösmansi sõnul meeldivad talle Skandinaavia riigid, kuid selles küsimuses nende eeskuju ei järgita. Meil tuleb raske talv ja eeldame, et grippi levib ka taas rohkem ning inimesed on pandeemiast väsinud. Oleme väga ettevaatlikud ja seepärast ei kaotanud me ka päevapealt kõiki usaldusmeetmeid. Hoiame maski kohustust endiselt tervishoius ja ühistranspordis ning jälgime olukorda talvel aasta lõpu poole, vaatame uuesti olulised arvud üle ja otsustame, kas kaotame maski kohustuse või jätkame sellega, sõnas Bröösmans. Tema hinnangul pole ilmselt mõtet loota, et koroonaga karja immuunsuseni jõutakse ning pigem hakkab see edaspidi käituma nagu hooajaline gripp. Joosep Värk. Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Belgia pealinnas Brüsselis ning Valloonias muudetakse oktoobri keskpaigast koroonapassi küsimine kohustuslikuks. Riigi koroonastrateegia arhitekti sõnul ei tahetud seda teha, kuid inimeste vaktsineerima saamiseks on see vajalik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTulevikusuhete leping, mille üle nüüd praegu läbi räägitakse, puudutab enamasti ettevõtteid, kaubanduse rahandust, kuid igal juhul kas leping tuleb või ei tule, muutub eraisikute jaoks väga palju. Näiteks inimeste vaba liikumine lõpeb esimesest jaanuarist, alustame sellest viisavabadus. Kuidas sellega jääb? Ja tõepoolest isikuid puudutab kõige rohkem see vaba liikumine, viisavaba kokkulepe, see tähendab, et, et kuni kuueks kuuks saab see viisavabalt olla aga pikemaks kui kuueks kuuks tuleb taotleda elamis või tööluba. Ütleme lühemaks ajaks siis viisat vaja ei ole, aga kindlasti on vaja passi, sest ID-kaardiga ei pruugi enam üle saada reisikindlustust. Kindlasti võidakse küsida. Noh, tavaliselt asjad, kui te lähete kolmandasse riiki, mis pole Euroopa Liidu riik, siis kõik seda tuleb arvestada nüüd esimesest jaanuarist, igal juhul. Esialgu ikkagi Euroopa juhi luba seal kehtib, aga kindlasti peab vaatama, et see rahvus roheline kaart, mis näitab seda liikluskindlustust, oleks kaasas. Mis saab nendest, kes soovivad uuest aastast ühendkuningriiki õppima või tööle minna, mis nende jaoks muutub? No nii nagu kolmandasse riiki minnes on, et kõigepealt tuleb siis taotleda üliõpilase tudengi viisat, kui see õppimine on lühiajaline kursus midagi alla kuue kuu, siis võib-olla ta pääseb ka ilma selleta, aga igal juhul on vaja siis tudengi viisat või siis kui tööle minna, siis on vaja toetada elamis ja tööluba. Mingi punktisüsteemi on britid välja mõelnud, ehk siis seal on uus immigratsioonireeglite süsteem, mille alusel neid töölubasid antakse. See saab olema jah, päris keeruline pärast esimest. Aga need Eesti inimesed, kes praegu juba elavad ja töötavad ühendkuningriigis hinnanguliselt 15000 inimest, mis nende jaoks muutub. Kui nad on olnud hoolsad ja on oma viibimise seal ära registreerinud, siis ei tohiks nende jaoks esialgu midagi muutuda. Nendest 15000-st me teame, et, et vähemalt 10000 on ennast registreerinud ja saanud siis loa seal edasi olla. Et nende jaoks vähemalt lühikeses perspektiivis ei muutu midagi. Pikemas perspektiivis, kui nad on üliõpilased, siis võivad hakata, eks ole tõusma õppemaksud ja, ja küllap seal neid muutusi tasapisi hakkab tulema juurde. Kui britid ja euroliit kokkuleppele ei jõua, tulevad kaupadele tollid ja piirikontroll. Kas postipakkide saatmine kallineb? See tuleb kohe päris kindlasti jah, ja ma arvan, et, et väga paljudele on, on erinevad briti netipoed meeldinud ja see tähendab seda, et, et kõik postipakid, mis on üle 22 eurose maksumusega, nendele lisandub käibemaks ja kõik need postipakid, mis on üle 150 eurose maksumuse, lisandub ka veel tollimaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Brüsselis küll jätkuvad Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevikusuhete läbirääkimised, kuid kokkuleppele jõudmise suhtes ei olda väga optimistlikud. Igal juhul ootavad meid ees muudatused. Mis muutub 1. jaanuarist 2021 Eesti inimeste jaoks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEKRE esindaja, õiguskomisjoni liige Gert Kingo märkis oma sõnavõtus korduvalt, et komisjon ei ole sõltumatu ja on politiseeritud, sest komisjoni liikmed on erakondade esindajad. Komisjon teostab järelevalvet erakondade rahastamise üle ja nüüd on olukord, kus teostatakse järelevalvet iseenda tegevuse üle, ehk siis komisjonis on viis liiget, kes on ise huvitatud pool et asjad oleks võimalikult pehmed. Siin ei saagi sõltumatusest juttu olla. Nad on erakondliku kuuluvusega. Kingo tõi veel näiteks, et erakondade rahastamise järelevalve komisjoni juhib sotsiaaldemokraat Liisa Oviir ja aseesimees on samuti sotsidega lähedastes suhetes olev Kaarel Tarand. Kingo märkis, et kuna ta põhiseadus komisjoni liige ei ole, siis ta ei oska ka öelda, kas eelnõu võib olla põhiseadusega vastuolus. Nimelt on riigikontroll öelnud, et tegemist on põhiseaduse välise ülesandega, mis talle tahetakse panna. Reformierakondlane Aivar Sõerd küsis Kingolt, mismoodi hinnatakse ühe järelevalve ja kontrollorgani tööd. No mina väidan, et üks töö hindamise kriteerium on kindlasti see, kas selle kontrolliorgani tehtud ettekirjutused ja nõuded, et kas need jäävad kohtus püsima või mitte, kui ebakvaliteetne materjal läheb kohtusse, siis halduskohus selle tühistab ja kui kohtupraktika ei ole kvaliteedi hindamise kriteerium, siis palun selgitage Mina ei ole inimene, kes saab anda hinnanguid komisjoni tegevuse kohta, sest mina pole nendes menetlustes osalenud. Küll aga on võimalik alati kõik palju tõhusamaks teha. Kui praegu see komisjon koguneb üks kord kuus, siis riigikontrolli on inimene iga päev tööl. Aga veel Valdo Randpere Kui te tahate muuta põhiseadust, mida te tegelikult praegu teete, siis te peategi sellest alustama. Muutke ära põhiseadus. Pange selles põhiseaduses riigikontrollile üks ülesanne veel juurde ja siis minge edasi muutma neid teisi seadusi, mida te praegu tahate muuta. See ei lähe kiiresti, see on vähemalt kolm aastat. Opositsiooni hinnangul on tegemist korruptiivse eelnõuga, mis vabastas Keskerakonna ligi miljoni euro suuruse trahvi maksmisest. Urmas Kruuse. Austatud ettekandjad, millist probleemi te ikkagi päriselt lahendada? Taas jälle rõhutan, lahendame seda probleemi, et see komisjon oleks oma koosseisus ka sõltumatu. Signe Riisalo Reformierakonnast palus kingol nimetada sõltumatuse kriteeriumid. Ei tohi komisjonis olla isikuid, kes võiksid olla asjast huvitatud. Kingo jättis enamikele küsimustele selgelt vastamata, rõhutades, et need ei puuduta eelnõu ja et tema on vaid eelnõu ettekandja ning selle loomise üksikasjadega kursis ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus oli esimesel lugemisel seadusemuudatus, mis kaotab Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) ja annab selle ülesanded Riigikontrollile. Seadusemuudatuse on algatanud Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTuleva aasta sügisel möödub neli aastat haldusreformist, selleks ajaks tuleb kõigis reformiga muutunud omavalitsustes uus üldplaneering kehtestada vallad. Linnad peavad ära kirjeldama kogu oma ruumilise arengu näiteks kus on elamumaa, kus ärihoonete või kus tootmismaa. Mõnda ülesannet saab aga mitut moodi tõlgendada. Eesti linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veiko Luhalaid tõstab esile rohevõrgustikud. Kas omavalitsus võib üldplaneeringuga öelda, kus tohib ja kus ei tohi raiuda? Mul endal tuleb meelde kohe Narva-Jõe lahkeli RMK-ga nende mets, ka linna ümber asuv mets, turistid ja linnaelanikud sooviksid seda võimalikult suurel määral puutumatuna säilitada. RMK tahab majandustegevust läbi viia, samuti ka hooldusraie on oluline nii et seal tekivad need kitsaskohad, kus huvid puru. See, et üldplaneeringuga käivad kaasas ägedad vaidlused, pole üllatus. Olukord muutub keeruliseks siis, kui pole selgust, kas üldplaneeringu üldse peaks mõne asjaga tegelema. Sestap arutatakse, kas planeerimisseadus tuleks täpsemaks muuta ja omavalitsustele jõudu juurde anda. Rahandusministeeriumi planeeringute ala nõunik Tuuli Veersalu usub. Pigem tuleb ikkagi kokkuleppeid otsida. Kindlasti on see demokraatlik protsess ja tuleb eelkõige inimestega rääkida võimalikult näost näkku ja vahetult, et saada teineteisest eelkõige aru. Aga kokkuleppe otsimine nõuab aega. Eriti keeruline on kokkuleppeid leida siis, kui omavalitsusele pole selget aru saama, mida ootab riik. Konsultatsioonifirma Artes Terra juhatuse liige Heiki Kalberg ütleb, et paljud riiklikud arengukavad saavad valmis alles sellel aastal. Aga sellesama aasta lõpuks meil peaks olema juba üldplaneeringud sisuliselt valmis, et see oleks mõeldav, et jõuda sinna 20 21, kehtestada. Mul on ka portfellis selliseid lepinguid, kus me täna oleks pidanud juba esitama omavalitsusele planeeringuettepaneku valimisettepaneku aga me ei saa seda esitada, sest et kahe nädala pärast me lähme koos erinevate ministeeriumite inimestega arutama, kuidas selles omavalitsuses võib tuuleenergeetikat lahendada. Keeru ja sõlmkohti on planeerimisel veel palju rohkem. Niisiis tegi linnade ja valdade liit ettepaneku omavalitsustele seatud tähtaeg aasta võrra edasi nihutada. Tuuli veersalu ütleb, et rahandusministeerium mõistab olukorda seadusemuudatuseks. Veel eelnõud valmis ei ole, aga veersalu sõnul omavalitsusi ei survestata. Põhimõtteline nõusolek on minister Jaak Aabi poolt sellele ettepanekule jah-sõnana antud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haldusreformiga muutunud omavalitsused tõdevad, et seaduses antud tähtajaks nad uut üldplaneeringut valmis ei saa. Sestap pakub rahandusministeerium neile aasta lisaaega, et olulise mõjuga dokument kvaliteetsem tuleks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLähipäevad on Ukraina vastasseisus otsustava tähtsusega, nii ütles Prantsusmaa president Emanuel Macron pärast kohtumist Vene presidendi Vladimir Putiniga Moskvas. Macroni ja Putini kohtumine kestis üle viie tunni. Macron pakkus kohtumisel Putiniga konkreetseid julgeolekutagatisi. Ettepanekud sisaldavad mõlema kohustust hoiduda uutest sõjalistest tegevustest, uue strateegilise dialoogi algatamist ja Ukraina rahuprotsessi elust mist. Emanuel Makroon. Oleme püüdnud luua lähenemise elemente, et järgmistel nädalatel tõhusalt tegutseda. Esimene element on vajadus töötada väga kiiresti, et vältida mistahes eskaleerumist. Praegune pingete kuhjumine toob endaga kaasa tasakaalu jõhkra halvenemise ohu ja see poleks kellegi huvides, sest ei Venemaal ega eurooplastel pole huvi korralageduse ja ebastabiilsuse vastu hetkel, mil rahvad ihkavad rahu ja stabiilsust. Vladimir Putin möönis, et Euroopa Liidul ja Venemaal on mõnes küsimuses ühised püüdlused ja Macroni ettepanekud on realistlikud. Ta lisas, et kohtumine oli sisukas, kuid samas ta hoiatas taas kord sõjaohu eest, kui Ukraina peaks püüdlema NATO-sse. Kas saate aru või mitte, kui Ukraina oleks NATOs ja prooviks Krimmi sõjaliselt tagasi vallutada, satuvad Euroopa riigid automaatselt sõjalisse konflikti Venemaaga. Muidugi pole NATO ja Venemaa relvastuspotentsiaal võrreldavad ja me mõistame seda. Kuid me mõistame ka, et Venemaa on üks juhtivaid tuumariike ja edestab oma modernsuse poolest paljusid teisi riike. Siin ei ole võitjaid, rääkis Putin. Niisiis soovib Venemaa lubadust, et Nato viib mõned sõdurid lähiriikides tagasi ega võta Ukrainat kunagi liikmeks. Washington on need nõudmised tagasi lükanud, kuid ütleb, et on valmis rääkima relvastuskontrollist. Macroni sõnul tuleb aga tagada Ukraina, Moldova ja Valgevene iseseisvus. Konkreetsete julgeoleku garantiide loomine Euroopa Liidu liikmetele, piirkonna riikidele, Ukraina e, Gruusiale, Valgevenele ja Venemaale koos ja kooskõlas meie põhialustega on just see väljakutse, mille peame vastu võtma. Meil oli vestlus, mille käigus kerkis esile mitmeid ettepanekuid, mille kohta ma arvan, et Venemaa ja Prantsusmaa vahel võib öelda, et on lähenemine, rääkis Macron. Riigipead kõnelevad taas pärast seda, kui Emmanuel Macron kohtub Ukraina juhtkonnaga täna, vahendas uudisteagentuur Reuters. Putin kutsus taas Kiievit täitma Minski leppeid, mille eesmärk on lõpetada sõda Donbassis, kuid mis tähendaks ka Ukraina föderaliseerumist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa president Emmanuel Macron kohtub täna Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Macroni ja Vene presidendi Vladimir Putini eilsed kõnelused Moskvas vältasid viis tundi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHetkel, kui päevakaja eetrisse läheb annab peaminister Siim Kallas ajakirjanikele pressikonverentsi, aga välisministri asekantsleri Harri Tiido sain ma sealt ruumist välja ja paluks nüüd kommentaari tänasele päevale. Kõik on selge, kutsuti seitse riiki liitumisläbirääkimistel, ma kordan veelkord, et kutse on liitumisläbirääkimistele, mitte NATOsse. Ees on veel ratifitseerimine ja võib-olla tasuks meenutada ühte Postimehes olnud Bret Jacksoni artiklit, kus ta ütles, et et kui mõnes riigis näiteks toimub mingi pööre ebademokraatlikus suunas või, või muud sellist, et see võib kõik mõjutada ka ratifitseerimist, nii et rõõmus kikata ei maksa. Tegelik liitumine on alles ikkagi veel päris pika aja pärast. Tulite just praegu istungil, kus olid kõik kandidaatriigid koos, kõik said sõna lühikeseks, avalduseks või sõnavõtuks, kas see oli selline rutiinne tekst või oli ka midagi sellist ootamatult üllatavat kellegi sõnavõtus? Ma arvan, et üllatavat ei olnud vist kellelgi, aga kui tähele panna, siis tegelikult kõik kutsutud kandidaatriigid tegelikult toonitasid seda, et nad kavatsevad ikka ka midagi teha, et nad ei kavatse lugeda Prahat lõppjamaks, et nüüd võib jalad seina peale panna, nii et, et see oli tegelikult jooksis kõigil läbi ja ma arvan, et seda sõnumit kindlasti ka oodati. Seda märkis ju ka peaminister Kallas oma esinemises, et Eesti ei kavatse koormaks minna, ta kavatseb koormat jagada, kuna jagatud julgeolek",
"role": "user"
},
{
"content": "Uku Toomi intervjuu Välisministeeriumi asekantsleri Harri Tiidoga NATO-sse kutse saamisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKatri Raigi valimisliidu ja Eesti 200 koalitsioonil oleks Narva 31 liikmelises volikogus 17 kohta. Konsultatsioone peetakse jätkuvalt ka Aleksei Jevgrafovi valimisliiduga. Elagu Narva. Kuid kas nad koalitsiooniga liituvad või mitte, on nende otsustada. Kadri Raigi jaoks on Eesti 200 kindel partner. Me tahame siit edasi minna konkreetsete sammudega Eesti 200-ga, meil on suur ühisosa, me oleme sisuliselt läbi arutanud hariduse ja sotsiaalpeatükid, jätkame teiste peatükkidega. Me jätkame praegu juba kahe koalitsiooni osapoole nimel rägi rääkimisi valimisliiduga, elagu Narva. Nii et opositsiooni jääks ainult Keskerakond. Aga Narva ei ole koalitsioonide linn. Narva on ühe ainuvõimu linn olnud 20 aastat, seega ma saan aru kõigi ootustest, et koalitsioonileping olgu alla kirjutatud eile aga ei ole, võtab veel kindlasti aega. Ja Eesti 200 esindaja Deniss Lartšenko praeguse hetkega me alustame kahekesti, kuna päriselt meie programmid väga suuremas osas kattuvad, seega esialgselt teeme plaani koos ja pärast seda koos lähme kolmanda poole juurde ja see on elagu Narva valimisliit. Denis Latšenko hinnangul on Jevgrafovi nimekirja liitumine koalitsiooniga võimalik, sest ametikohti jagamiseks jätkub. Eesti 200 seisab väärtuste eest. Me ei räägi eelkõige kohtade jagamisest. Tõesti, see ei ole nagu üldse primaarne, kui me räägime, et on olemas linnapea, ju me teame, et Katriik tahtis linna, peaks saada. Meie ise ei taha ühtegi tooli otseselt, seega seal on see teema avatud. Denis Latšenko sõnul kavatseb uus koalitsioon alustada muutustega sotsiaal ja haridusvaldkonnas näiteks eesti keele õppe tõhustamisega, munitsipaalkoolides ja avatuma linna juhtimisega, mis tähendab, et sõnaõiguse saavad ka volikogu ukse taha jäänud EKRE esindajad. Nemad on samuti meie kodanikud ja nendel on samuti ka teatud jõud taga, kes nende poolt hääletas. Seega me tahaks neid kaasata kasvõi siis erinevatesse komisjonidesse või siis vähemalt aruteludesse teatud tähtsatel teemadel. Katri Raigi ja Deniss Lartšenko hinnangul peaks Uus Narva võimukoalitsioon sündima tuleval nädalal. Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas loovad võimuliidu Katri Raigi valimisliit ja Eesti 200. Keskerakond jääb praeguse seisuga opositsiooni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMa ei ole puudunud valitsuse istungitelt ja ka kabinetiistungitelt, kuigi mul on puhkus, praegu osalesin ka eilsel kabinetiistungil, sest et tõesti piirangud on oluline teema ja esitasin seal kultuuriv konda puudutavaid probleeme ja ettepanekuid siin võib-olla kõiki lahkama ei hakka, aga kultuuri valdkonnas iga sulgemine toob kaasa ka oma tulu teenimise võimalused ja tõenäoliselt siit peame edasi minema ja kaardistama, mis on siis see mõju Meie etendusasutustele kontserdikorraldajatele kinodele, et kas on vaja siit edasi minna kompensatsioonimeetme tega, et kindlasti me need ettepanekud teeme. Kuidas te pärast sellist noh, sisulist umbusaldusavaldust nüüd edasi kavatsete minna, kuidas te kavatsete rahu sõlmida oma haldusalaga või äkki te mõtlete, et võib-olla see töö ei ole päris teie töö? Mina kindlasti ei tõlgenda seda kui umbusalduse avaldust, et loomulikult valdkond soovib rohkem kommunikatsiooni, rohkem suhtlemist, aga alati on need seisukohavõtud kahepoolsed, et, et ka minul on omad põhjendused, miks need kohtumised ei ole nii tihedad, me oleme kriisiajas ja Kultuuriministeeriumi valdkond on väga lai. Et kohtumise soove on kindlasti rohkem, kui, kui on seda, siis etenduste asutuste juhid Praegusel hetkel teie ei taju, et teie oleksite midagi tegemata jätnud, vähe teinud või valesti teinud lihtsalt haldusala ebaõiglaselt ei oska hinnata teie panust. Ma ei ole öelnud, et ebaõiglaselt, ma olen öelnud, et ma mõistan, ma mõistan täiesti seda tagasisidet, ma mõistan seda keerulist olukorda, ma mõistan seda, kuidas kultuurikorraldajad on pidanud selles keerulises pidevalt muutuvas piirangu olukorras ennast ümber korraldama, tegema selleks väga erinevaid otsuseid, mis ei ole kindlasti lihtsad ja loomulikult see tekitab väga palju emotsioone, aga see kõik on inimlik, see ongi raske see meile kõigile raske, nii et siin ei ole mingisugust süüdistamist, vaid pigem see on täiesti mõistetav, et need pinged kogunevad ja aeg-ajalt tuleb nendest siis väga siiralt rääkida omavahel. No eile siis käis ka ikkagi läbi teema tagasiastumine, et ega sellist umbusaldusavaldust saades teil ei teki tunne, et äkki te peaksite tagasi astuma. Ma ei ole ühtegi umbusaldust saanud ja, ja ei ole ka kavatsenud tagasi astuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Etendusasutuste Liit saatis eile kirja peaminister Kaja Kallasele, milles tehti kultuuriministrile etteheiteid nii palgapoliitika kui ka piirangute kohta. Kultuuriminister Anneli Ott aga rõhutas, et otsib piirangute aruteludel alati võimalusi kultuurivaldkonna võimalikult avatuna hoidmiseks. Üks vahend selleks oli ootamatu käsk, et teatris võivad töötada ainult vaktsineeritud töötajad. Olulise küsimusena heitis liit kultuuriministrile ette ka segadust palgafondiga. Kultuurivaldkonna eelarve eest seismisel andis minister küll lubadusi, ent lubatud palgafondi tõusu ei tulnud. Samuti heidetakse ette, et kultuuriminister ei leia aega kokkulepitud kohtumistel osaleda ega osale ka otsuste tegemisel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHärra peaminister, Reformierakond on esitanud ultimaatumi. Kui lahkub välisminister, peab lahkuma ka peaminister. Kas te selle nimel, et säilitada koalitsioon, olete valmis ise lahkuma ultimaatumitega? Kunagi ei saa tagada riigile stabiilset valitsust ja koostöövõimelist valitsust, nii et esimene ja kõige olulisem samm peab olema Reformierakonna poolne kandidaat uueks välisministriks, millega kindlasti ei tohiks viivitada, kuna Eesti välispoliitika vajab edasiviimist, vajab juhti ja seetõttu esmaspäev on, ma arvan, mõistlik aeg, millal seda. Ma ootan, kas te olete valmis iga hinna eest seda koalitsiooni hoidma? No kindlasti, et me peame arvestama seda, et tegelikult ju sisuline töö ja sisuline poliitika on olnud riiki edasiviiv. Ja kui see jätkub, siis on alati mõistlikum edasi liikuda juba sisse töötanud meeskonnaga, kui hakata tegema suuremaid muutusi. On selge see, et esimene samm, välisminister, ma loodan, et Reformierakond mõistab, et kui nende väljaöeldu on ületanud osaliselt piirid ühe erakonna liikme nimel ei maksa seda teha. Kas te näete võimalust kompromissiks valitsus remondi näol, vahetades mõne teise liikme valitsuses veel ära? Ärme unustame kogu aeg seda põhiprobleemi, põhiprobleem ei ole ju erakondadevaheline mingi vastuolu. Põhiprobleem on ikkagi välisministris ja selle nii-öelda väga tugevas kaitsmises ja ma ei näe ühelgi teisel valitsuse liikmel puhu, miks nemad peaksid oma töö pooleli jätma välisministri tehtud vigade ja nende mittetunnistamise eest. Kui tähtis on Res Publicale praeguse koalitsiooni säilitamine? Res publicale on tähtis see, et kodanik teab, et riik on juhitud ja, ja see on tegelikult tähtsam kui mis iganes. Eksprompt, ideed või muud sammud, mis tekitavad lihtsalt täiendavat ebastabiilsust. Kindlasti on kuulajad natuke hämmeldus, kuidas saavad need partnerid jätkata pärast seda, mida selle nädala jooksul on välja öeldud, kas pärast neid väljaütlemisi on võimalik Res Publical ja Reformierakonnal ühes koalitsioonis olla, nagu ma ütlesin, et Reformierakond on oma ühe erakonna liikme kaitsmisel läinud teatud üle piiride, ma arvan, et nad peaks ka selle peale ise mõtlema. Seega peaministri nõuanne on oma kibestumine alla suruda ja jätkata samas koalitsioonis just nimelt nii, nagu tegelikult me oleme vedanud seda koalitsiooni peaaegu kaks aastat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Poliitiline olukord Eestis nädala lõpul (seoses välisministri Kristiina Ojulandi vabastamise ja Välisministeeriumist dokumendikadumistega). Reformierakond on ületanud teatud piirid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUSAs on vaktsineerimiste hulk iga päev kasvanud ja koos sellega ka surve majanduse taasavamiseks. California osariigis Sonoma linnas kogunes üle pika aja esimest korda grupp vanemaid inimesi, et nautida koos veini ja süüa restoranis räägib vaktsineeritud sunuma elanik Tom Sihem. Ma saan minna välja, nautida oma sõprade seltskonda ja näha inimesi, keda pole terve aasta näinud. Terviseametnike hinnangul peavad inimesed aga endiselt olema äärmiselt ettevaatlikud, sest viimase kahe nädala jooksul on 44. osariigis nakatunute arv kasvanud, räägib valge maja meditsiininõunik Anthony Fauti. Uued tüved mängivad siin rolli, aga praegune olukord ei ole tekkinud ainult nende tõttu. Tõenäoliselt näeme kevadvaheaja ja piirangute leevendamise mõju. Seda on teinud mitu osariiki. Ma arvan, et see on olnud ennatlik. Viimase nädala jooksul on eelkõige sattunud kriitika tule alla Florida osariik, kus kevadvaheaja tähistajad ummistasid randu, tänavaid, hotelli ja paare. Osariigi kuberner on desants, ei näe aga turistide probleemi ja kavatseb hoopis föderaalvalitsuse kruiisilaevade keelu tõttu kohtusse kaevata. Kõik töötab, välja arvatud kruiisiliinid, sest föderaalvalitsus ei luba neil seilata. Te santis soovib, et kruiisilaevad saaksid uuesti tööd alustada juunis. Senine keeld peaks kehtima novembrini. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s on koroonavaktsineerimine olnud küll tempokas, kuid vaatamata sellele on viimase kahe nädala jooksul nakatunute arv 44 osariigis kasvanud. Terviseametnike hinnangul on mänginud rolli nii uued tüved kui ka ennatlik piirangute leevendamine. Täielikult on vaktsineeritud üle 50 miljoni ameeriklase, kokku on tehtud 143 miljonit süsti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusvahelise kaitse andmise üle otsustamine võtta kuni kuus kuud menetlustoimingud praegu käivad veel. Nagu ütles politsei ja piirivalveamet nõunik, ekspert Liis Valk, analüüsitakse intervjuude käigus afgaanidelt kogutud andmeid ning jätkub ka täiendav taustakontroll. Liis valgu sõnul on see vajalik muuhulgas ka selleks, et selgitada välja, millisele kaitsele inimene kvalifitseerub. Hetkel ei ole tuvastatud asjaolusid, mis välistaks kaitse andmise. Praegu selleks põhjust ei ole. Mille järgi te otsustate, kes saab elamisloa Eestis, kui kauaks? Üheks aastaks kolmeks aastaks. Rahvusvahelise kaitsemenetluses tuleb tuvastada, missugune oht inimest varitseb. Juhul kui on isikul oma tõekspidamiste alusel põhjust karta, et teda isiklikult taga kiusatus siis kvalifitseerub see inimene pagulased staatusele, kui elu on ohus lihtsalt selle tõttu, et riigis on keeruline olukord, näiteks sõda, mingid rahutused Täiendavale kaitsele ja lühema kehtivusajaga elamisloale nende asjaolude hindamine peaasjalikult praegu käibki. Mis valikud neil pärast on, kui neile antud elamisluba näiteks täis saab? Siis nad saavad seda elamisluba ka pikendada, esitada taotluse ja kui asjaolud ei ole muutunud, võrreldes sellega, kui neile kõigepealt see elamisluba anti, siis seda elamisluba ka pikendatakse. Praegu asuvad 14 afgaani, kolm peret ja üks üksikisik rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses, ütleb Liis Palo Ots sotsiaalametist. Saabudes inimesed viibisid covid 19 isolatsioonis, viisime läbi põhjalikumad tervisekontrolli. Nad on alustanud täiskasvanud siis eesti keele õppega ja nii-öelda kohanemistegevustega ja kooliealised lapsed on suundunud kohaliku kooli ja siis pisemad lapsed ka lasteaeda, aga hetkel inimesed viibivad endiselt meil majutuskeskuses, kuna ootavad rahvusvahelise kaitse taotluse otsuseid. Nii kui need otsused saabuvad, hakkame otsima neile elukohta kuskil siis kohalikus omavalitsuses. Kust te neid elukohti otsite? Otsime neilt vabalt turult, et on need siis kinnisvaraveebid. Ja kuidas nende tervisekontroll läks? Hästi, et inimesed on üldiselt terved, mõningad jõudsid nendest alustada ka oma vaktsineerimisega juba Afganistanis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Augusti lõpus Eestisse saabunud afgaanid toodi siia kui rahvusvahelise kaitse taotlejad ja nendega alustati kinnipidamiskeskuses esmaseid menetlustoiminguid, et täpsustada nende isikuandmeid ja selgitada välja, kas nad ei kujuta endast ohtu riigi julgeolekule. Kui kaugel ollakse kaitse andmise protseduuridega ja mis nendest afgaanidest praeguseks on saanud?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee oli üks neist portfellidest, millega ma olen varasemalt lähemalt kokku puutunud. Ja mõlemal kohtumisel Ursula von der layeniga oleme me just kõige rohkem aega. Ka pühendunud energeetika teemadest rääkimisele, nii et jah, see oli üks minu prioriteetidest ja mul on hea meel, et ma veen, sin tulevast presidenti oma sobivuse, st seda vastutusvaldkonda kandma. Mis saab nüüd edasi? Praegusel hetkel tehti avalikuks ka iga komisjoni liikme portfelli ulatus ja sealt saab siis näha, millised on esimesed prioriteedid. Täna õhtul kohtun ma Brüsselis oma viie kolleegi, kes esindavad sama poliitilist perekonda, mida minagi ja homme on. Ka plaanis selline pikem seminar Ursula von der Leyeni juhtimisel, kus osalevad kõik tulevased komisjoni liikmed. Kuidas te hindate tervet komisjoni? Ma näen, et selles komisjonis on kogemust, kaheksa eelmise komisjoni liiget jätkavad ka tulevases komisjonis, selles komisjonis on kogemust ka läbi selle, et 20 komisjoni liiget on kuulunud varasemalt oma riigi valitsusse, neist kaks on ka endised peaministrid ja samas on seal sellist nooruslikust. On väga noor esindaja Leedust ja ma arvan, et märgiliseks saab ka see, et komisjonis on nii kogenud naispoliitikuid kui meespoliitikuid peaaegu ühe palju, mis ilmselt sellise läbirääkimiskultuuri viib teisele tasandile, kui ta varem olnud on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni järgmine president Ursula von der Leyen avalikustas täna portfellide jaotuse volinike vahel, mille kohaselt saab Kadri Simson energeetikavolinikuks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTamm esitas tagasiastumispalve Tallinna linnatranspordi aktsiaseltsi nõukogule nõukogu istungit viimast korda juhatanud linnapea Taavi Aas rääkis nõukogu otsusest vikerraadio saates uudis pluss. Nõukogu otsus oli siis selline Enno Tamm vabastada oma taotluse alusel ametist kohe, kui on olnud konkurss ja uus juhatuse esimees on paika saanud, tahaks, et esimeseks juuliks oleks uus juhatuse esimees paigas kõik töö üle antud ja, ja ta saaks tööle asuda. Ka kutsus nõukogu juhatuses tagasi Alar Urmi ning kuulas ära siseaudiitori ja sisekontrolöri ettekanded linnaettevõttes toimunust. Aas märkis, et siseauditi materjalid edastatakse kindlasti politseile ning samuti hakatakse ette valmistama tsiviilhagi, milles nõutakse tekitatud kahju hüvitamist. See nüüd võtab natuke aega, et kõik see kahju ära hinnata, mis, mis meile siis tekitatud on. Loomulikult puudutasid otsused ka täiendavaid kordasid laomajanduses, et too taolised olukorrad tulevikus välistada. Linnapea aas ise teatas juba nädala eest, et lahkub TLT nõukogu esimehe kohalt. Kaks päeva varem oli keskkriminaalpolitsei kinni pidanud TLT juhatuse liikme Alar Urmi, bussiliiklusteenistuse direktori Andres Herkeli, bussiremondi töökodade juhi Hannes Erbseni ning bussiremondi töökodade asejuhi Jaanus Vingi. Te lõpetas töölepingu vingiga samal päeval. Lisaks peeti kinni veel kolm inimest, kes olid seotud kaupade ja teenuste tarnimisega TLT-le. Kriminaaluurimine käivitati mullu suvel seoses kasutatud busside ostmise hangetega alates 2012.-st aastast. Vinki kahtlustatakse suures ulatuses altkäemaksu võtmises aastatel 2012 kuni 2017 selle eest, et kindlad ettevõtted saaks eelise nii kasutatud busside kui ka remonditeenuste ja kaupade hankimise käigus. Altkäemaksuna saadud vara maht ulatub prokuratuuri andmetel kahe miljoni euroni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Linnatranspordi aktsiaseltsi juhatuse esimees Enno Tamm lahkub ametist pärast seda, kui ettevõttele on konkursiga leitud uus juhatuse esimees. Ettevõtte nõukogu istungit viimast korda juhatanud linnapea Taavi Aas avaldas lootust, et konkurss jõuab lõpule juuliks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHarju maakohtu 12. mai määrusega võeti menetlusse tere avaldus võlausaldajate toetuseta saneerimiskava kinnitamiseks ning määrati kaks sõltumatut eksperti kava hindamiseks. Määruse vaidlustasid ringkonnakohtus tere, suuremad võlausaldajad, nordea, pank ning TNP pank, samuti osaühing Tõntso Agro. Vaidlustatud olid protseduurilised küsimused ehk võlausaldajatele saneerimisteate ning üleskutse kättetoimetamine ning sätestatud hääletuskoodi täitmine. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et saneerimisseaduses sätestatud hääletuskvoot on täidetud. Ka leidis ringkonnakohus, et alusetu on etteheide, et maakohus ei ole kontrollinud võlausaldajatele saneerimisteate ja üleskutse käte toimetamist. Nordea t ja TNB panka esindava advokaadibüroo Kobalt juhtivpartner Jaanus Modi ütles, et veel pole otsustatud, kas ringkonnakohtuotsus kaevatakse edasi. Kui me vaatame seda sisu, siis peaks küll kaebama, et see lahend on üsna lakooniline ja me ei saa oma küsimuste osas vastuseid, aga küsimus on eelkõige ajakriitiline, et kas see kaebamine tähendab saneerimismenetluse edasist venimist või ei tähenda. Modi sõnul saab tere poolt kohtule esitatud saneerimiskavale anda vaid negatiivse hinnangu. Ta lisas, et sellist kava kohus kinnitama ei peaks. Esiteks, see saneerimiskava ei näe ette mingeid sisulisi saneerimismeetmeid. Ainuke asi, mida seal soovitakse teha, on võlausaldajate raha sisuliselt tasuta kasutamine. Ei ole mingisuguseid kavasid struktuuriuksuseid müüa, kulusid optimeerida, midagigi sisulist teha. Minu hinnangul on see kava koostatud ainult ühel seadusevastasel motiivil, võtta võlausaldajatelt peamiselt pankadelt nende raha ning kasutada sisuliselt tasuta. Järgmised 10 aastat. Ajakirjanduses avaldatud andmetel oli terel veebruari lõpus varasid umbes 82 miljoni euro ning kohustusi 56 miljoni euro eest. Tere saneerimisnõustaja supreemia advokaadibüroo partner Tarvo Lindmaa ütles, et tere lähtub sisuliselt juba praegu kohtule esitatud saneerimiskavast ning kohus peaks selle kava kinnitama. Meie planeerimisnõustajatena ja ka terejuhtkond on veendunud, et see eelmiskava on kooskõlas seadusega koostatud kooskõlas seadusega. Ja igati mõistlik ja, ja kõigi võlusatus huvides. Tere esitatud saneerimiskava ei saanud aprillis toimunud hääletusel võlausaldajatelt vajalikku toetust ning jäi vastu võtmata. Tere, kasutas seejärel seadusest tulenevat õigust ning esitas võlausaldajate heakskiiduta saneerimiskava kohtule kinnitamiseks. Algselt juulikuusse kavandatud otsuse tegemine saneerimiskava kinnitamise asjus lükati edasi ringkonnakohtu lahendini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna ringkonnakohus jättis jõusse Harju maakohtu mais tehtud määruse aktsiaseltsi Tere saneerimiskava kohta. Tere saneerimisnõustajad on vastupidisel seisukohal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKüsisin Euroopa Komisjoni presidendilt Jose Manuel Barrosolt, kas ta tunnistab, et Euroopa Liidu siseturul on tärkamas protektsionism, mille on põhjustanud valitsuste rahasüstid majandusse. Ma ei usu, et probleem on stiimul programmides. Tegelikult mõned mured siiski on. Rasketel aegadel on riikidel sageli kombeks vaadata sissepoole ja olla pigem rahvusmeelsed kui Euroopa-meelsed. Ma usun, et me saame sellest üle, märkis Barroso. Mida ta soovitaks Eestile ja Eesti ekspordile jatele Euroopas, et süveneva protektsionismi tingimustes pinnal püsida? Ärme veename ennast, et me oleme mattunud protektsionismi, see ei ole nii. Kui aus olla, siis see on hetkel vaid risk. Nägime isegi USA puhul, kui nad oma majandusplaaniga välja tulid, et esimene idee kutsus üles ostma Ameerika tooteid. Ka mujal maailmas on protektsionismi märke, aga Euroopas oleme me seni suutnud hoida oma joont. Küsimus ei ole tegelikult ainult uutes liikmesriikides, vaid ka vanades liikmesriikides. Vaatame näiteks Saksamaad, kes on meie suurim eksportija maailma mastaabis. Ma usun, et protektsionismi saame vältida, kui jälgime, et Euroopa Liidu aluslepingutest kinni peetakse, ütles Barroso. Uurisin Barrosolt edasi, et miks ei kasuta Euroopa Liit suhetes Venemaaga ära seda, et vaadates otsa faktidele ei ole Euroopa Venemaast üldse nii sõltuv, kui seda kahepoolses poliitikas pidevalt rõhutatakse. Fakt on see, et me vajame Venemaad, ka nemad vajavad meid väga. Me oleme kaugeltki kõige parem klient, kes Venemaal on, kui jutt käib energiast väga tähtis on suhteid Venemaaga hoida. Ilma Euroopa Liidu turuta oleks Venemaa suures hädas ja sellepärast rõhutan ma alati positiivset vastastikust sõltuvust. See tähendab, et me peame rõhutama meie koostöö positiivseid punkte, aga tegema selgeks ka eriarvamused. Lõpetuseks uurisin Euroopa Komisjoni presidendilt, et mis tundeid tekitas temast teadmine, et ta on pälvinud Eesti kõrgeima riikliku teenetemärgi. Maarja Maristi esimese klassi ordeni. See on mulle suur au. Ma tean, et see on kõrgeim teenetemärk, mida teie riik annab. Ma olen väga uhke ja võtan selle vastu nii iseenda kui ka kogu Euroopa komisjoni nimel. Kadri Kukk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso ei arva, et Euroopa Liidu ühisturul on maad võtmas protektsionism. Sellest hoidumiseks peavad liikmesriigid Barroso sõnul hoidma kinni Euroopa Liidu aluslepingutest. Suhetes Venemaaga ei ole Euroopa Komisjoni president kaotanud optimismi. Kadri Kukk vestles Barrosoga Brüsselis enne tema visiiti Eestisse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo loomulikult unistused on suuremad, kui suudetakse täita, selles mõttes ei vasta tänane Eesti nendele unistustele. Aga samas tuleb öelda, et see, et me suutsime oma iseseisvust taastada ja siiski suhteliselt võrreldes teiste üleminekuühiskondadega ja arengut kiirendada, kiirendatud arenguga edasi minna siis tuleb rõõmu tunda, et me oleme üpris palju suutnud ära teha. Ja võib-olla siis kriitiliselt ütleks veel seda siia juurde, et me ei ole näinud paljusid ohtusid ja probleeme, mis paratamatult hea tahtega millegi reformide realiseerimisel paratamatult tekib. Me ei näinud neid ohte ja nüüd me hakkame taipama, mille näitajaks on kujunenud eelkõige see, et väga palju töö parimas eas inimesi rändab välja ja me ei ole suutnud ette valmistada näiteks töökohti nendele inimestele ja terve rida teisi sotsiaalseid probleeme toetada perekonda, mis on ühiskonna aluseks mille tulemusena sündivus on madal lisaks kõigele veel olnud ja siit kokku kokkuvõttes tõesti kui me ütleme mõistet, ühiskonna jätkusuutlikkus, siis ühtpidi oleme olnud jätkusuutlikud, kuid teistpidi kaugemasse tulevikku vaadates me ei ole just nagu peaaegu et jätkusuutlikud olnud, sellepärast et rahvaarv on drastiliselt vähenenud ja küllalt suure protsendiga pöördumatult on see protsess toimunud. Nii et minu vastus on ühtpidi positiivne ja teistpidi, selles on palju probleeme. Just tänu teie isikule, 2003. aasta referendum Euroopa Liitu astumiseks sai nii ülekaaluka toetuse. Kas te kahetsete seda? Ei, ma ei kahetse seda mitte mingil määral. Kui me vaatame tagasi oma ühiskonna arengule isegi aastasadu isegi tuhandeid, siis ma arvan, et me kuulume tõesti Euroopas Ease ja Euroopa kultuurikeskkonda ja mõnes teises keskkonnas me ei oleks kaugeltki niisugusele tasemele arenenud ühiskond, nagu me praegu oleme. Seda ühelt poolt ja ma usun, et Euroopa on siiski, kui me räägime maailma tulevikust siis kahtlematult Euroopal on oma väga tõsine koht maailmas olemas, olgugi see on väga keeruline nendesamade ühiskonna vananemise ja kõige muude probleemidest tulenevalt. Aga Euroopa võib täita inimkonna arengus väga tõsist rolli, et näidata just teed, kuidas järgnevad ütleme siis regioonid maailmas või kontinentidel olevad ühiskonnad räägime Aafrikast või Lõuna-Ameerikast, Kesk-Ameerikast või idapoolset eest regioonidest. Kuidas etapiviisiliselt ühiskonda, Euroopa kogemusel edasi arendada ja jõuda sellisesse sellisesse majandus-kultuurilistesse suhetesse, nagu Euroopa tänapäeval on, see tähendab ei ole sõdu, ei ole vaenu, me suudame üksteisega suhelda ja kõik arenevad ühise eesmärgi nimel. Ja viimane küsimus, et kuidas te olete suutnud säilitada nii suurepärase tervise? No see on kõigepealt isa ema teene, et nad on minul sellised geenid pärandanud ja mitte ainult samuti isa ema teene, kelle elu on olnud ainult töö ja tähelepanu ja oma perekonnale, et perekonnale luua ka lastele laste lastele tingimusi ja minu elu on selle tõttu olnud tasakaalustatud selles mõttes, et töö ja vaimne tegevus on olnud tasakaalus läbi kõigi aegade. Kohati muidugi poliitika on stressi põhjustanud, mis on kahjustanud päris tõsiselt. Tervist aga aga mitte. Tähendab, lõplikult ei ole seda suutnud teha, nii et ma elan praegu ka täisväärtusliku elu. Tegelen oma, ütleme, Saaremaa kodus abikaasaga väga tihedalt, teeme seal füüsilist tööd, aga osalen väga paljudes nii-öelda pehme mites, vormides ühiskondlikes organisatsioonides nagu looduskaitseselts ja roheline rist ja hoia Eesti mered ja haridusselts ja küll näiteks koduta laste toetusabi seltsid ja muud sellised organisatsioonid seal olen abikaasaga ja rahvusvaheliselt osalen väga paljudes rahvusvahelistel stel näiteks. Olin või olen ÜRO unitarinstituudi nagu niisuguse eksperdina töötanud ja jätkan selles mõttes üleminekuühiskondadega just Musta mere regioonis ja Kesk-Aasia Kasahstan ja ütleme veel, olin ka Ukrainas, aga viimasel ajal Ukrainas jälle olnud nende samade ülesannete nagu täitmisel ja teaduskonnas del ja nii edasi. Kui palju teete päevas kepikõndi? No ma iga päev liigun ikka kuskil, ma arvan, nelja kilomeetri piirides ja mitte ainult kepikõnd lihtsalt mööda asfaldit ei liigu üldse, vaid võimaluste piires raskel maastikul.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Arnold Rüütel tähistab täna 85. sünnipäeva.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAkadeemik Tarmo Soomel oli ainus kandidaat, salajasel hääletusel anti tema poolt 37 häält. Teaduste Akadeemias on 75 akadeemikut, hääletusel osales neist 49. Palusin Tarmo Soomerel kõigepealt iseloomustada seni tehtut. Senine tööperiood on olnud päris intensiivne, et esimese asjana tahtsime väga, et akadeemia oleks ühiskonnas palju nähtavam, kui, kui varem tahtsime, et akadeemia oleks väga selge rolli ga Eesti teadusmaastikul ja ka Eesti riigis. Eesti teadusmaastikul oleme aidanud ka sellele, et teadlaste hääl oleks, oleks paremini kuulda ja sinna juurde me saime käima Eesti esimese rahvusvahelise teaduse seotud tunnustuse, nende lippmaa medali ja loengu Eesti riigis on, on meie roll tasapisi hästi vaikselt kasvanud. Aga et akadeemia on tasapisi kujunemas riigi peamiseks teadusnõustajaks täiesti ebatraditsioonilisena ja peaaegu maailmas unikaalsem on see, et koalitsioonilepingus on koalitsioonipartnerid võtnud endale kohustuse küsida akadeemia käest nõu. Ja kuidas edasi? Eesti teadusnõustamise süsteem vajaks kaasajastamist oleks hästi õige, kui akadeemia võimek ja, ja kompetents, mis aasta aasta aastakümnete taha üksikute akadeemikute mälus. Et see oleks ühendatud ministeeriumide töötavate teadus koordinaatorite süsteemiga. Teine suund või küsimus või tegelikult probleem on selles, et, et akadeemia ei ole seni kuigi arvestataval määral osalenud üldhariduse korraldamises või toetamises. Eks me kolmanda suunana tahaksime ikka akadeemia tegemistest ühiskonda veel paremini informeerida. Ning lõpuks, kui tähtis on raha See on mitte teaduse heaolu probleem, vaid see on Eesti kui terviku konkurentsivõime küsimus. Kaasajal on edukad need liigid, kus on hästi taibukad, ettevõtlikud ja väga targad inimesed. Ja see tarkus sünnib kas teadlastest endist või imporditakse Eestisse läbi väga heade ekspertide kaudu, kelleks enamasti on tippteadlased. Nii et raha paigutamine teadusesse on kõige lühem tee riigi konkurentsivõime tõstmise poole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teaduste Akadeemia valis presidendiks tagasi Tarmo Soomere.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPraeguse hinnatõusu tempo juures ei tea keegi, milliseks kujuneb näiteks täna alustatava ehituse lõpphind selle valmides lahtise hinnaga uue korteri või maja müük tähendab seda, et sisuliselt lepitakse kokku, et ostja võtab arenduse aegsest ehitushindade tõusust osa enda kanda. Nii ütleb LVM kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. See on toonud paindlikkust just uute korter rekterite turul. Saksingu sõnul on mõne kuuga ehitamine kallinenud umbes veerandi võrra. Praeguseks on materjalide kallinemise kõrval jõudnud ehitushindade se ka kallim elekter ja lisandub veel palgasurve. Kui arendusprojekt kestab, ütleme selline aasta-poolteist teatud juhtudel ka kaks aastat, noh, kui on suuremad kompleksid ehitada, siis noh, väga raske on prognoosida lõpp lõpphinda jah, on võimalik leppida kõrgemal hinnatasemel kokku see nii-öelda müügihind aga on ka nagu teistpidi, nagu aus leppida kokku see hinnakoridor. Et samamoodi kui alguses tundus võõras olevat meil osta kinnisvara arendusprojekti korterit, mida olemas veel ei ole, siis tänaseks noh, on sellest saanud ikkagi väga tavapärane praktika. Päris sellist kokkulepet, kus lõpphinda üldse ei ole, siiski ei sõlmita. Lepitakse siis kokku, eks ju, et noh, kuni viis protsenti see kallinemine toob sinna hinda sisse, aga sealt kuni 10 protsenti, siis on kokku lepitud, et nii-öelda ostja maksab, eks ju. Et, et noh, see kogu hind ei ole lahtine, vaid noh, mingi osa sellest suurt plaani on võimalik noh, ikkagi ennustada. Kui ostja jaoks on fikseeritud hinnaga leping turvalisem ja mugavam, võib see kiire ehitus hinna tõusutingimustes olla ka ohumärk. Kui ostetakse kodu, mille ehitus pole veel alanud ja arendaja lubab kindlat hinda tähendab see paraku suuremat riski, et arendusega võib-olla ei alustatagi, toonitas Saksing. Keskkonnamuutus on toonud ikkagi turule nagu need lahendused, mis aitavad üht või teistpidi nii öelda paindlikumalt neid olukordi lahendada. Kuigi esialgu võib selline lahtise hinnaga müük tunduda võõras, on esimesed lahtise hinnaga lepingud praeguseks juba sõlmitud, ütleb Saksing. Paarkümmend aastat tagasi oli see, et toodeti asi valmis, kes ostis, see ostis ja mis müüs, see müüs täna noh, hästi palju hakatakse ju tootma tegelikult siis kui see nõudlus tekib, ütleme eriti suured suured projektid, näiteks laevad, noh, keegi neid, noh, igaks juhuks sellist reisilaeva lattu endale ei tooda või lennukit või. Ja noh, kinnisvara on ka, ütleme selline suure kapitalimahuga selline ettevõtmine, me peame arvestama sellega, et, et muutuvas keskkonnas muutuvad ka erinevad olukorrad ja, ja tingimused, et aga aga noh, oluline on lepingutes kõike nii-öelda käsitleda, et, et noh, mis juhtub siis, kui ja pidada nõu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehitushindade prognoosimatu kasvu tõttu on esimesed arendajad hakanud müüma kortereid niiöelda lahtise hinnaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii USA kui ka Venemaa ametnikud on rõhutanud, et kahe riigi vahelised suhted on madalseisus ja mingisugust läbimurret presidentide kohtumiselt ei oodata räägib Venemaa ekspert Andrei Gendal. Taylor. Mage setuation tak. USA administratsiooni eesmärk on ära hoida suhete täielikku katkemist ja üritada olukorda kontrolli all hoida nii, et nad saaksid tegeleda teiste oluliste asjadega. Hiina kliima ja koroonaviirusega. Venemaa ja Hiina aina lähedasemad suhted on muutnud valge maja äärmiselt murelikuks ja see on üks teema, millest Joe Biden ja Vladimir Putin kavatsevad rääkida Gendalt. Heilor ei usu, et ameeriklased suudavad Venemaa Hiinas täielikult eemale tõmmata kuid on oluline rõhutada, et Hiina uue siiditee projekt ja plaanid Arktikas on vastuolus Venemaa huvidega. Moskvas on inimesi, kes on tõenäoliselt muutumas närviliseks, sest Venemaa on aina rohkem Hiinale alistumas. Seega me peaksime nii avalikult kui ka eravestlustes esile tõstma kõiki viise, kuidas Hiina sööb Venemaa lõunat. Foxi uudiste, rahvusliku julgeoleku analüütiku Jack Kini sõnul peaks Biden olema Putini ga karm ja tegema talle selgeks, et USA ei kavatse taluda balti riikide Poola, Ukraina ja Gruusia ahistamist. Lisaks tuleks keskenduda küberrünnakutele. Peaksime Putinile ütlema, et iga kord, kui Venemaa valitsus või kurjategijad teevad küberrünnaku, siis teeme vasturünnaku taristule, kust see algatati. Meil on selleks olemas võimekus, oleme seda varem teinud ja see on olnud edukas. USA vabariiklasest senaator Bill Hagerty rõhutab, et Putin ei ole koht tumise eel agressiivsest käitumisest loobunud samal ajal kui Biden n on juba teinud järeleandmisi. Ta toob näiteks otsuse, millega peatati nord Stream kahe torujuhtme ehitust juhtivale ettevõttele. Sanktsioonide kehtestamine Nord Stre. Nord Stream kaks nõrgestab NATO positsiooni, selle turujuhtme valmimise lubamine annab Venemaale eelise meie liitlaste Ukraina ja Poola ees. Bideni ja Putini kohtumine kestab eeldatavasti üle viie tunni ja selle lõpus ei toimu ühist pressikonverentsi. See oli valge maja soov, sest kardeti, et Putin võib üritada Bidenit piinlikkusse olukorda seada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Joe Biden ja Venemaa president Vladimir Putin kohtuvad Genfis. Tänase kohtumise peamine eesmärk on ära hoida suhete täielikku katkemist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPrantsusmaa president Emmanuel Macron sõitis täna Moskvasse kohtuma Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ja sellele kohtumisele järgneb homme kohtumine Ukraina pealinnas Kiievis. President Volodõmõr Zelenskiga. Joosep Värk on meil Brüsselist liinil Joosep, ole hea. Kirjelda natukene lahti, kuidas Brüsselis suhtutakse macroni poliitikasse ja sellesse, et ta läheb nüüd just Moskvasse ja Kiievisse. Tere Brüsselist. Ma arvan, et seda vaadatakse siin Brüsselis justkui inglise keeles, öeldakse Makeitor Breaket moment, ehk et kas Macron suudab siis tuua läbimurde nüüd sellesse nii-öelda konflikti, mis siin viimased kuud arenenud on? Tema soov on olnud, Euroopa Liit oleks ja Euroopa oleks maailma asjades rohkem kohal ja lahendaja teda kindlasti häiris see, kui ta nägi, et ameeriklased pidasid Genfis läbirääkimisi venelastega ja Euroopa Liit ei olnud seal kohal. Tema ise soovib olla rohkem Euroopa Liidu nii-öelda juhi rollis, juhtrollis ja Prantsusmaa, praegu on ka Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja, nii et, et tema jaoks on mõnes mõttes tähed kõik reas ja et minna Moskvasse, siis nüüd Putiniga kohtuma. Ta on selle eel andnud ka intervjuu, kus ta mõneti rääkis mingisugustest järeleandmistest, mida tuleks Moskvale teha, aga samas ta on nüüd viimastel päevadel vestelnud nii Balti riikide juhtidega kui ka Ameerika Ühendriikide presidendi Joe Bideniga ja noh, nende vestluste pinnalt ei ei tohiks justkui mingisuguseid järeleandmisi Moskvast tema poolt tulla. Teiselt poolt siis, kui viimastel tundidel on ka Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov öelnud, et tema ei oota mingisuguseid järeleandmisi või läbimurret nendes vestlustes Putini ja makrooni vahel. Aga see, mis seal tegelikult nüüd Eesti ajargi kella nelja paiku juhtuma hakkab on suuresti ju nende kahe riigijuhi, nende vahele jääv asi, sellepärast et selle vestluse juures on tõlkijad ja need inimesed, kes märgivad üles, mida räägiti, aga rohkem ametnikke seal ei ole. Nii et meie soov Eestist vaadatuna on kindlasti see, et makron seal mingisuguseid järeleandmisi ei teeks. Aga milliseid signaale ta täpselt sealt Putinile andmas on, seda me ju ei tea, sellepärast et Putin on ka näidanud, et ta on väga oskuslik erinevate Euroopa riigijuhtide niisuguste isiklike omaduste peale mängijana ja tema kindlasti soovib nii-öelda mingisugust sellist lõhet praegu tekitada. Kas see tal välja tuleb, seda me peamegi nägema nüüd täna õhtul pressikonverentsil, mis peaks hakkama veidi pärast kella kuut Eesti aja järgi. Nii et Brüsselis vaadatakse ilmselt mõneti samamoodi nagu Tallinnast ehk kas makroon nüüd lõhub selle seni lääne kestnud ühtsuse või jääb ta senise juurde? Joosep Värk, suur aitäh sulle praegu selle ülevaate eest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Brüssel jälgib huviga, kas Prantsuse president Emmanuel Macron suudab oma Moskva ja Kiievi visiidiga tuua Ukraina küsimuses läbimurde.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui varem osteti mänguasju näiteks filmide või videomängude trende järgides, siis eriolukorra ajal pöördusid kliendid tagasii klassikaliste mängude juurde. Räägi pikses mänguasjade kauplusi haldava Anvoli juhatuse liige Stanislav Nemko. Praegu tegelikult ja ka eriolukorra ajal, mis oli huvitav, et müüs väga hästi klassikaline mänguasi ja nagu lauamängud, pusled, plastiliinid ja käsitöökomplektid. Nüüd see trend muutub, nii palju puslesid, nüüd vist müü, aga ütleksin jah, et, et pigem klassikalised, niisugused. Kuigi lapsed veedavad palju aega ka nutiseadmetes, siis lastepsühholoog Triinu Tänavsuu sõnul on eriolukorra ajal olukord muutunud. Ma olen vaadanud, et isegi teismelised nüüd pärast seda piiratud suhtlemise aega päris hea meelega mängivad selliseid kontaktimänge, mida varem mängisid võib-olla pigem väiksemad lapsed, et selline vana kuld nagu uka ka ja vanaema lõngakera, et ta ei maksa nagunii stereotüüpselt võtta, et lapsed nüüd tahavad ki kindlasti ainult nutiseadmes mängida kõik kontaktimängud ja lauamängud ja sellised unustatud vanad toredad tegevused nagu sõpradele paberil kirjade kirjutamine, et need on nüüd unustuse hõlmast välja võetud ja täiesti kasutusel tegevused. Tänav su ütles, et klassikalised mängud on olulised väikeste laste arenguks. Eriti just väiksematel lastel, tegelikult on väga olulised sellised päriselu kogemused, et, et ekraani kaudu maailma vahendamine, et see ei anna kõigile meeltele piisavalt stimulatsiooni ja lisaks sellega ei kaasne liikumist, et kui laps mängib õues, et siis sa ju päris päris palju paratamatult ka liigub. Tänavsu sõnul võiksid ka vanemad lastele rohkem mängimist välja pakkuda. Lastele tihtipeale tegelikult meeldib rohkem vanematega koos mängida, kui nad seda võib-olla välja ütlevad ja vanematele tihti tundub, et toit on juba nii suur, et mis me siin ikka, aga tihti lastele on, nad väga tahavad näiteks, ma ei tea, monopoli või, või aliast või mingeid selliseid täitsa tuntud ja tavalisi lauamänge vanematega mängida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eriolukorra ajal muutusid laste mängimisharjumused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMis oli nende jalgratturite vabastamise käigus kõige keerulisem hetk või mida te kõige enam kartsite, kui nad olid juba teel Prantsusmaa saatkonda Beirutis, mis oleks veel võinud juhtuda? No, ega jah, kindlustunnet, et see lugu on läbi ja, ja lõpuks positiivselt läbi ei olnud, enne kui nad olid jõudnud Prantsusmaa saatkonda sest teekond sinna kestis mitu tundi läbi suure osa sellest riigist ja noh, arvestades seda, kui palju sellel juhtumil oli varasematel kuudel olnud juba tähelepanu noh, siis ei saanud paraku välistada ikkagi veel mitte midagi, ka seda, et, et mõni muu grupeering näiteks võib veel mingi uue rünnaku korraldada, noh, polnud ju ka teada täpselt, mis olukorras või seisus need mehed olid. Nii et jah, see kindlustunne saabus sellel hetkel, kui tuli kinnitus, et nad on kõik jõudnud elusana prantsuse saatkonda peiruta. Kas on asju, millest tollal ei saanud rääkida ja nüüd 10 aastat hiljem saab näiteks lunaraha maksmine pantvangide eest? Ükski allikas pole seda kinnitanud, samas pole keegi ka seda veendunult ümber lükanud. Röövijad on viidanud hiljem ülekuulamistel lunarahale ja Tiit Pruuli kirjutab oma raamatus, et summad on kõikunud kolme ja viie miljoni euro vahel. No see teema kindlasti pakub paljudele huvi ja, ja selles on omakorda ka väga palju fantaasiat nii erinevates raamatutes kui muidugi kurjategijate keerutamises, aga on asju tõepoolest, mida selle operatsiooni läbiviimisest ei saa rääkida ja ei saa rääkida veel mõnda aega. Kas sellest saab rääkida, kus riigis toimusid päästeoperatsiooni läbirääkimised, oli see Prantsusmaa ja kes neid juhtis Eesti? No see on jälle detail, millest ka on ikkagi veel vara rääkida, hoolimata sellest, et sellest loost on 10 aastat möödas, sest kõiki selliseid taktikalisi asju, mida sellisel puhul kasutatakse, noh, ei ole mõistlik maailmale välja paisata, sest kunagi ei tea, millal võib midagi sellist jälle vaja minna. Liibanoni prokurör nõudis algul umbes aasta pärast juhtunut röövijatele surmanuhtlust, aga sõjaväekohus mõistis nad vist siiski pikaks ajaks vangi. On teada, mis neist on saanud. No mitte rohkem kui pärast jah, neid kohtuotsuseid, suure tõenäosusega istuvad nad vanglates.",
"role": "user"
},
{
"content": "2011. aastal 23. märtsil rööviti Liibanonis Bekaa orus seitse eestlasest jalgratturit. Täna hommikul 10 aastat tagasi nad vabastati.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMidagi täpsemat päev enne valitsuse kabineti nõupidamisel da ei saa, kuna valitsus kuulab enne otsustamist ära. Homme õhtul kogunevad teadusnõukoja viimased ettepanekud tervise ja tööminister Tanel Kiik. Ma olen selles saates optimistlik, et 26, aprill nii-öelda teatud avanemist on võimalik teha eeskätt räägime õuetingimustes tegevustest, räägime ka haridusvaldkonnast. Aga loomulikult see teemade pakett on päris lai, ehk et ettevõtlussektor on ju väga mahukas, kui me räägime siin teatritest, kinodest, restoranidest, majutuse, st toitlustusest kaubanduskeskustest ehk neid koht ja neid, neid arutelu punkte on päris mitmeid, et kindlasti ei tule sellist 100 protsenti avanemist, et kõik on lahti hommikust õhtuni või läbi ja ei tule ka sellist nii-öelda mahutuse mõttes võimalust, et 100 protsenti lubada täituvust tulevad mahupiirangud, tulevad mõistlikud distantsi hoidmise nõuded ja tuleb selline järk-järguline piirangute leevendamine, aga need täpsed otsused teeb tõesti valitsuskabinet. Homme. Tänasest asus sotsiaalministeeriumi juures Covid 19 vaktsineerimise korraldamise töörühma juhina tööle senine lõuna meditsiini staabi juht Marek Seer, kuna lähinädalatel on Eestisse oodata ka vaktsiinidooside hüppelist kasvu miljoni doosini teise kvartali jooksul. Töörühma ülesandeks saab laiema elanikkonna kaitsesüstimise korraldamine maikuu ja suve jooksul, kui riskirühmad ja eakamad soovijad on vähemalt esimese vaktsiinidoosi kätte saanud. Marek Seer. Kuna järgmistel nädalatel on vaktsiini kogused ja tarned kasvamas, siis seda olulisem on keskenduda väga sihitult koordineeritud koostööle nii eratervishoiu, perearstide kui kui haiglate vahel. Et olgu veel siis lisatud, et perearstid on peamist raskust praegu andmas selles, et kõikidest vaktsineeritutest 63 protsenti on läbi viidud perearstide poolt ja ülejäänud protsendid jaganevad teiste tervishoiuteenuse osutajate vahel. Senise vaktsineerimiskorraldusega olen ma tõepoolest läbi ülikooli kliinikumi ja lõuna meditsiinis abi kokku puutunud selle võrra, usun, et selle kogemuse pealt toimetada ja aidata see vaktsineerimise protsess edasi viia on tehtav. Täna hommikus suudab ka terviseamet taas kaardistada kõike sealhulgas põhja regiooni lähikontaktseid, ütles terviseameti põhja regiooni juht Margit Kallas. ERR-ile. Ameti pressiesindaja Kirsi Pruudel rääkis, et koroonaviiruse epideemilise leviku tõttu oli terviseamet veebruaris olukorras, kus positiivse testi tulemuse saanud inimeste suure arvu tõttu ei olnud võimalik kaardistada nakatunute lähikontaktseid. Nüüd on see mure aga lahendatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmise nädala algusest võib osa koroonapiiranguid kaduda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeaduseelnõu ütleb, et riiklikes andmekogudes olevaid andmeid võib tarvitada eriolukorra juht ja tema määratud inimesed. Seda kõike juhul, kui andmeid on vaja hädaolukorra lahendamiseks. Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Mirjam Rannula toob näite politseinikest, kel tuleb kontrollida, kas karantiini määratud inimesed ikka kodus istuvad. Selleks peavad politseinikud saama inimese terviseandmeid just nii palju, et teada, kellel on, on koroona. Samas on politsei niisuguseid kontrolle teinud juba paar nädalat ja seda juba tänaste seaduste alusel. Me leiame need õiguslikud alused, kuidas see saaks toimida, ilma et hädaolukorra seaduses siis oleks selgelt selline andmevahetuse võimalus olemas, aga õigusselguse põhimõttest tulenevalt peaks hädaolukorra seadus sisaldama siiski kõiki meetmeid, mida on võimalik eriolukorra lahendamisega tegelevatel isikutel asutustel kohaldada. Ja sellepärast ongi eelnõu Mirjam Rannula sõnul nõnda üldsõnaline. Samas rõhutab rannule, et eelnõu järgi tohiks inimeste isikuandmeid kasutada ainult sel juhul, kui see on vältimatult vajalik. Aga mis ikkagi kindlustab, et isikuandmeid tõesti ainult häda pärast kasutama hakatakse ja kui mingisuguseid isikuandmeid on eriolukorra käigus tarvitatud, siis kust ning kas üldse me sellest lugeda võime? Mirjam Rannula. Võiks eeldada, et see korraldus, millega kellelegi mingi ülesanne pannakse, see sisaldab ka seda hinnangut, et miks on selle olukorra lahendamiseks vajalik riiklikest andmekogudest andmete saamine ideaalis kindlasti võiks see kuskil, kas seletuskirjas, mingis muus dokumendis, kuidas see vormistatud on, sisalduda jah. Mirjam Rannula lisab, et pidevalt kontrollivad andmete kasutamist nii iga andmebaasi valdaja kui andmekaitseinspektsioon. Andmekaitse inspektsiooni õigusdirektor Raavo Palo ütleb aga, et seda, kuidas inspektsioon eriolukorras andmete kasutamist kontrollima hakkab, hakkab nad alles arutavad. Aga kahtluse korral saab inimene alati ka ise reageerida. Et kui inimene tunneb, et tema isikuandmeid on kuidagi töödeldud, mis ei tundu tema jaoks õige olnud, siis esmalt küsida sellelt andmetöötlejalt, et kas on andmeid töödeldud ja miks ja kuidas ja kõik muud küsimused sinna juurde. Eelnõu enda kohta andmekaitseinspektsioonil veel täit arvamust ei ole. Enne eelnõu riigikokku saatmist inspektsioonilt arvamust ei küsitudki. Nüüd läheb veel pisut aega. Ütleme õiguspraktikute jaoks võib ka tekitada küsitavusi. Kui äsja eile riigikogus arutati, siis kõlas ka arvamus, et äkki tahab valitsus inimeste asukoha andmeid kätte saada. Selle arvamuse lükkab Mirjam Rannula tagasi. Need on andmed, mis on telekommunikatsiooni ettevõtja käes. Need ei ole riiklikus andmekogudes, mis tähendab ka seda, et riigil ei ole õigust neid andmeid töödelda. Selle eksiarusaama ma tahaks kindlasti ära kummutada, ka ei ole tegemist jälitustegevusega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus teist lugemist ootav eelnõu lubaks eriolukorras isikuandmeid küllalt laialt kasutada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJa sel ajal veel neid hullu uudiseid ei olnud, lepingud on meil järgmiseks kaheks aastaks sõlmitud, iseasi on nüüd muidugi see, mis tegelikult juhtuma hakkab, sest ei saa välistada, et mingid trükikojad ei ole suutelised seda lepingut täita ja võib juhtuda, et kus leping öeldakse üles ja, ja siis me peame uuesti jälle hangetega tegelema hakkama. Kas trükikojad on proovinud ka läbirääkimisi alustada? Veel ei ole, aga oma kogemuse baasil julgen arvata, et tõenäoliselt kui siin nagu mingit muutust ei tule, siis suure tõenäosusega see järgmise aasta sees võib juhtuda. Kui palju saab siin üldse trükikodadele vastu tulla? Noh, ega siin teoreetiliselt midagi väga vastu tulla ei saa, sest hangete kord on ju selline vägagi täpne ja reglementeeritud. Praegune viie kuni 10 protsendiline hinnatõus, see on arvestatud ikkagi selle arvestusega, et need trükikojad peavad vastu ja suudavad oma lepingud ära kanda. Nojah, praegusel juhul küll, eks meie tegime ka oma need arvestuse septembris juba ära ja siis ei olnud veel kogu see probleem nii akuutne, kui ta tänaseks päevaks on laias plaanis tellijate hindame nüüd lähiajal ikkagi muutma ei hakka, aga ei saa ju välistada, et me oleme sunnitud ka mingil hetkel jaemüügihinda aasta jooksul veel muutma. No just, et kui need trükikojad ütlevad, et nad ei tule toime ja kui on vaja uuesti hankesse minna, et see tõenäoliselt tõstab seda hinda. Teine pool muidugi on veel see, et levitamise kulu on sihtasutusel kultuurileht täiesti samas suurusjärgus kogu selle trükihankega levi järgmise aasta kulusid me veel täna ei tea, et see hange avatakse alles sellel nädalal ja siis selgub, mis selle tulemus on. Aga lõpetuseks kuulajatele ju kõige olulisem kõik, mis on seni ilmunud, ilmub ka tuleval aastal edasi. Ja seda võin küll julgelt öelda, et kõik, mis seni ilmunud, ilmub ka järgmisel aastal mingeid ajakirjade ühendamisi kinni, panemisi hetkel päevakorras ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki ajalehepaber on aastaga viiskümmend kuni seitsekümmend protsenti kallimaks läinud, loodab sihtasutus Kultuurileht tuleval aastal piirduda viie kuni kümneprotsendilise hinnatõusuga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPimedate Ööde filmifestival ehk PÖFF toimub tänavu pooleldi digitaalselt. PÖFFi eestvedaja Tiina Lokk ütles, et filmifestivali ümberkorraldamisega alustati tööd juba kevadel. Praegu töötatakse mitme plaaniga. Me oleme nagu mõelnud välja igasugused pakapid selleks et igal juhul ta saaks toimuda ilmselt vähendatud kujul, siis juhul, kui ta läheb online'i, sellepärast et kõik ei anna endale online'i õigusi filmidele. Indastri toimub onlines, aga samal ajal me muidugi teeme kõik ettevalmistused, et festival toimuks kinos ja ma õudselt tahaksin loota, et meil siiski õnnestub ka külalised festivaliga ja filmidega siia tuua, et, et ma ei ole veel jõudnud läbirääkimistesse terviseametiga. Et kuidas ja mismoodi need tingimused võiksid olla, see on ühelt poolt, teiselt poolt ma väga ei rabele ka, sest et ootame oktoobri keskpaigani mis siis toimuma hakkab? PÖFFi soov on arendada festivali digiplatvormimist omamoodi veebivärav kogu siinse filmitööstuse tarvis. Mikk Ranström, kes korraldab alafestivali just film, ütles, et filmide tegijate sissejuhatuseta seekordsel festivalil ei jää. Oleme ette valmistanud, et me teeme nii-öelda online uendasi ehk et enne filmi on võimalik ikkagi nii-öelda režissööriga virtuaalselt jutumärkides juttu puhuda, kus siis, kus siis nii-öelda režissöör avab filmi tausta, et et sellist melu me proovime nii-öelda natukene nagu teises võtmes sellel aastal festivalile tuua. Tiina Lokk nentis ka, et koroonakriis mõjutas üleilmset filmitootmist kuid PÖFF ei pea konkureerima menukite orienteerunud festivalidega. Natukene vähem meil vist filme oli, aga see ei kajastanud üldse kvaliteedis, et tegelikult see autori huvitavate autorifilmide vool, mis meil nagu tuli ja tuleb tegelikult veel siiamaani ja meil on nagu päris häda, sellepärast et et see aasta on nagu selles mõttes minu jaoks vähemasti nagu eriline aasta. Et mulle tundub, et võimalikult palju tuleb anda võimalust filmidele nagu esilinastuda, ükskõik siis, kas olgu nad võistlusprogrammis või mitte, et ma ei tea veel, kas ma hakkan jahtima seda pest off-i, sest see best of tuleb nii või naapidi meile, ekraani dele varem või hiljem, et ma pigem pakuksin nagu võimaluse võimalikult paljudele huvitavatele autorite oma filmid välja tuua meie festivali juures, sest et, et hetkel see pärsib nagu filmitööstus kõige rohkem, et ei ole kohta, kus kohas filmi esilinastuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki Pimedate Ööde Filmifestivali alguseni on veel ligi kaks kuud, on korraldajatel juba plaanid tehtud, kuidas festivali ka muutuvates oludes läbi viia.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNukuteatri finantsolukorra üle on avalikkuses arutletud alates aasta algusest. Märtsis avalikustas kultuuriministeerium auditi, mis viidi nukuteatris läbi eelmisel aastal ja mis tuvastas mitmeid puudusi. Tänasel pressikonverentsil ütles senine nukuteatri nõukogu esimees Jaan Puusaag, et ta ei vaidlusta auditis esitatud arve, kuid samas ei nõustuta nende tõlgendustega. Puusaag tunnistas, et teatri finants ja likviidsuspositsioon on pingeline ja selle lahendamisega tuleb tegeleda. Ta ütles, et nukuteatri finantsprobleemid on eelkõige tingitud ebaõiglasest rahastussüsteemist. Kui mullu toetas riik teatrit 937000 euroga, siis müüdud piletite arvu järgi oleks puusaagi sõnul pidanud toetus olema 1,7 miljonit eurot. Riigi toetus ühe pileti kohta, kui te lähete Estoniasse, on 52,40 mmend üks euri, Vanemuine saab 26 euri riigi poolt nuku ilma muuseumi teenib 11,11 eurot, tähendab, saab riigi poolt toetust ja 7,57 on oma turul. Etendusasutuste seaduse paragrahv 16 ütleb, et tuleb rahastada vastavalt külastajate arvule sõnu nukuteatrile on vastavalt nüüd sellele, kuidas toimub rahastamine, tehke vähem tööd, saate rohkem raha. Kultuuriminister Rein Lang põhjendas Jaan Puusaagi tagasikutsumist sellega, et tuntud ettevõtjalt oodati reaalset abi teatri finantsolukorra parandamiseks, mida ka ministri hinnangul ei tulnud süüdistus ele, et nukuteater saab võrreldes teiste teatritega oluliselt vähem raha, vastas Rein Lang. Eestis ei ole ju teatrid kõik võrreldavad, ei ole võimalik võrrelda Vanemuise teatrit ja nukuteatrit või veel hullem rahvusooperit Estonia, kus on balletitrupp ja, ja täiemahuline orkester näiteks nukuteatri või Rakvere teatriga, nii et noh, paratamatult on erinevused, aga on teatrit, mis on omavahel võrreldavad ja on omavahel võrreldavad. Nukuteater, Rakvere teater, Ugala teater, Tallinna linnateater ja ka Vene teater ja nende teatrite puhul on kõigil riigi toetuse summad töötasude maksmisel täpselt üks ja sama. Kui me vaatame ka halduskulusid, sest majad on ka erinevad, siis siin osas on nukuteatrit pigem ikkagi eelistatud kui temale nüüd liiga tehtud. Nii et see väide on, on, on pehmelt öeldes lihtsalt ebakompetentne. No et mitte kasutada pisut kõvemat sõna ehk valetamine. Tänasel pressikonverentsil teatas ka nukunõukogu liige Härmo Värk, et astub vabatahtlikult nõukogust tagasi, sest teda häirib ministri suhtlusstiil. Nukuteatri juht Meelis Pai ütles, et ta ei tea, miks viimastel kuudel nukuteatri ümber nii palju skandaale on lahvatanud. Peale kahteteist, aastat, kus eelnevalt on olnud kõik korras, kuidas, kus eelnevalt on ainult kiidetud, kui tublid te olete. Järsku hakkas selline turm, tuli pihta, et mul on äärmiselt kahju kogu selle asja pärast. Uuesti kultuuriminister Rein Lang Ei ole kultuuriministeeriumil olnud küll mitte mingisugust huvi, mingit musta pesu pesta või juhtkonda vabastada. Meie huvi on olnud tegelikult see, et nukuteater saaks jalad alla ja saaks oma eelmiste perioodide võlad ära makstud ja minna normaalselt edasi, aga kahjuks nii ei, jah, selle juhtkonnaga nii ei läinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nukuteatris püüti selgitada teatri probleeme.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa kui ma alustan, siis sellest vaenlasest, siis me arutasime seda pikalt ja kandidaate oli palju nagu alati, aga me otsustasime, et ja leidsime, et ühiskonnas lõhestumist ja pinget ja vastuolu on olnud niigi liiga palju ja inimestele on see muutunud vastumeelseks ja me ei soovi sinna lisa panustada. Me soovime pigem süstida positiivsust, rahulikust koostööd ja tegime siis esmakordselt sellise otsuse, et otsustasime seda tiitlit mitte välja anda. Pressisõbrad, see valik oli ka üsna lihtne ja ülekaalukas võit läks siis meie presidendile ja ega neid aktsioone on olnud mitu, mis tema kasuks räägivad, et Me kõik mäletame tema riigikogus esinemist, kus ta oli sõna, on vaba usaga ja kaitses väga tugevalt meediat. Noh, võib-olla väärib äramärkimist siis selge seisukoht, et avalikku raha ei tohiks kasutada munitsipaalmeedia tegemiseks ja nii edasi ja nii edasi, et me leiame, et ta seisab õige asja eest, ta seisab avatud meedia eest ja ta on alati olnud nii-öelda kaitsepositsioonil, et ei tekiks meedia kontrolli.",
"role": "user"
},
{
"content": "Meediaettevõtete Liit pidas aastakoosolekut, kus valitakse tavapäraselt ka pressisõber ja -vaenlane. Sel aastal pälvis pressisõbra tiitli president Kersti Kaljulaid. Pressivaenlase tiitlit seekord välja ei antud. 1994. aastal alguse saanud pressisõbra valimise eesmärk on juhtida aastalõpule omaselt lõbusamas toonis avalikkuse tähelepanu sellele, kuidas avaliku elu tegelased suhtlevad ajakirjandusega ja läbi selle ka avalikkusega. Pressisõbra tiitli võib saada erinevate asja eest – selleks võib olla nii avatud suhtlemine või hoopis mõni praktiline tegevus, mis on aidanud kaasa avatuma ühiskonna loomisele. Selle aasta valikuid põhjendab Meediaettevõtete Liidu nõukogu esimees Argo Virkebau.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNäitusel ABC ja siseroo kooliraamat mineviku Eestis on vaatamiseks välja pandud valik rahvusraamatukogu haruldaste raamatute kogust pärit õpikuid. Seitsmeteistkümnendal ja 18. sajandil õppis talurahvas lugema ning sai usualast haridust aabitsa, kate kismuse ja muu vaimuliku kirjanduse kaudu. Alles 19. sajandi alguses ilmusid esimesed eestikeelsed aineõpikud ning sajandi keskel kasvas õpikute arv ja mitmekesistus nende sisu, räägib rahvusraamatukogu näituste osakonna juhataja Virge loo. Õpperaamatuid hakati koostama alles 1860.-te st kuskil seal ja koostajad olid siis peamiselt nooremad Eesti soost koolmeistrid. Ja oli ka pastorid, kes koostasid õppematerjale. Ühtseid õpikuid koolides polnud ning koolmeistrid lähenesid õpivarale oma äranägemise ja eelistuste järgi. Erinevad olid ka linna ja maakoolides kasutatavad õpikud. Nii panid gümnaasiumid linnades rohkem rõhku klassikalisele humanitaarharidusele. Linnakoolides kasutati palju siis võõrkeelseid õppematerjale ja, ja talurahva haridus jäi pigem lugemis õppimise tasemele ja võib-olla siis mõnes kohas ka natukene rehkendamist arvutamist. Aga jah, et, et linnakoolis õpiti rohkem antiikkeeli ja kirjandust ja ka ajalugu just sellele klassikalisele humanitaarharidusele pöörati nii nii suurt rõhku ja just et see ladina keel sealt läbi kumab, et kui tänapäeval on meil, eks ju ingliskeelse põhiline siis tollal oli ladina keel väga tähtsal kohal ja kõige alus Ka kõige vanem näitusele välja pandud raamat oli mõeldud ladina keele õppimiseks. Kõige vanem raamat ongi aastast 1515. Mida kasutatigi ladina keele õppeks, see on üks vana Rooma kirjaniku Suetooniuse teoste kogum. Ja see kuulus siis Tallinna gümnaasiumile. Lisaks õpikutele on näitusel välja pandud veel muid õpetamiseks vajalikke tarbeid ajaloomuuseumi kogudest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusraamatukogus saab näha, millistest õpikutest omandati Eestis haridust 17. 18. ja 19. sajandil. Vanim raamat näitusel on pärit aastast 1515.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKes enam mäletab, et kolm aastat tagasi oktoobris 2017 saatis tollane justiitsminister Urmas Reinsalu riigikogu esimehele ettepanekud, kuidas muuta presidendivalimise korda. Parlamendi spiiker Eiki Nestor otsis seepeale riigikogu fraktsioonide konsensust aga mida polnud, seda polnud. Justiitsministri algatuse langes sügisese vahtra lehena mõne töölaua alumisse sahtlisse. Kuid ettepanekud olid huvitavad. Suurendada kaks korda omavalitsuste rolli presidenti valivas valimiskogus, mille liikmete arv võinuks kasvada 523-ni 101 riigikogu liiget pluss 422 valijameest kohalikest volikogudest. Presidendil oleks üks seitsmeaastane ametiaeg, mis tähendab, et teda ei saa tagasi valida. Praegu on riigipea ametiaeg viis aastat ja teda võib ametisse uuesti valida. Reinsalu ettepanekud tõukusid sügisest 2016. Kui president ei suutnud valida riigikogu, siis ei tulnud sellega toime valimiskogu ja lõpuks otsustasid piinliku olukorda sattunud parlamendiparteid, et presidendiks saab Kersti Kaljulaid. Aga oli selge, et niisuguste segaste aegade vältimiseks tuleks presidendivalimiste korras midagi muuta. Aeg läheb kiiresti ja nüüd on need valimised taas muutumas kuumaks teemaks. Aasta pärast on teada, kas Kadriorus jätkab Kersti Kaljulaid või kolib vabariigi presidendi kantselei vasakpoolsesse tiiba uus inimene. Ja kui kolib, siis mis ta nimi on? Valimistes pole aga muudetud midagi enam ei jõuagi muuta, aega jääb väheseks. Natuke on aga elu ise kohendanud. Valimiskogu kuivab, sest haldusterritoriaalse reformi järel on 213-st omavalitsust jäänud alles 79. Mis tähendab, et kui enne oli Estonia kontserdimajas presidendivalijate seas kaks kolmandikku valdade ja linnade esindajaid, siis nüüd on neid enam-vähem sama palju nagu riigikogu liikmeid. Seega saab parlament endale suurema jõu ena. See on ka kogu muutus. Järgmisel suvel näeme jälle hoogsamat või unisemat, kuidas õnnestub presidendivalimiste kampaaniat parlamendis ei õnnestu jälle riigipead valida ja siis saab oma sõna öelda jälle valimiskogu. Ilmselt on erakonnad eelmisest kurvast kogemusest ja ülekombineerimisest ning ei taha enam valimiskogus tühjade pihkudega lahkuda. Kuigi jah, valimiste tehnoloogiast rohkem tahaks arutelu, millist presidenti Eesti vajab?",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakonnad pole suutnud presidendivalimiste korda muuta ja tuleval aastal valitakse president ikka vanaviisi, tõdeb poliitikavaatleja Toomas Sildam nädalakommentaaris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti on maikuus ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja. Koroonapandeemiast muidugi peaks rääkima, aga see pole suurriikide vastuolude tõttu seni võimalik. Küll aga kasutas Eesti ära kaheksanda mai, mida lääs tähistab kui teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpu aastapäeva. Tänavu 70 viiendat aastapäeva. Teise maailmasõja õppetundidest rääkisid Eesti kutsel kuus tundi kestnud kohtumisel ligi 80 riigi esindajad neist pea 50 välisministri või aseministrit. See oli suurim kõrgetasemeline ÜRO liikmesriikide kogunemine alates koroonakriisi puhkemisest. Asja muudab eriti huvitavaks see, et tegelikult kohtumist ei toimunud. Tähendab seda ei toimunud nii nagu maailma organisatsioonis on seni harjutud. Riikide kõrged esindajad lendavad New Yorki, sõidavad ÜRO peakorterisse, istuvad oma kohtadele, lülitavad mikrofonid sisse ja hakkavad rääkima. Praegu ei lenda neist keegi ja enamus neist ei tahaks väliskolleegidega ühte füüsilise ruumi sattuda. Eesti kutsus 80 riiki kokku virtuaalselt, kasutades Eestis loodud turvalist virtuaalürituste platvormi. Hübriditi tehnikute ja režissööri meeskond kandis kohtumist nagu telesaadet mitmesuunalise videovoona kultuurikatlast üle maailma. Kusjuures kõigi kogunemisel osalenud riikidega tehti enne tehniline proov. Et ühendused oleksid ühendatud. Millest kohtumisel osalenud ministrid või riikide esinejad kõnelesid teise maailmasõja õppetundidest, oleks diplomaatiline vastus sellest, kuidas teine maailmasõda meid endiselt mõjutab, oleks samuti korrektne öelda ning võib kasutada ka ajaloolase ja õppejõu David Vseviovi mõtet tema äsjases intervjuus ERR-ile, kus ta rääkis, kuidas olevik kujundab minevikku ja seda teevad ka poliitikud, kellel on ajaloo vallas palju arvamusi. Ent sõnadest olulisem on digitaalne käpajälg, mille Eesti selle virtuaalse kogunemisega ÜRO vaiba e vajutas. Või Eesti lahendus ÜRO kõrgetasemelisteks kohtumisteks ka siis, kui inimeste füüsiline kokkutulemine on raskendatud või välistatud sest järgnenud reaktsioonides ÜRO kuluaarides oli tunda nii väikest kui positiivset kadedust, et üks pisike riik midagi sellist suutis. Aga veel rohkem entusiastliku uudishimu, et kas niisugune digitaalne kohtumine võikski nüüd muutuda maailmaorganisatsiooni uueks normaalsuseks? Kuigi mulle isiklikult meeldib rohkem kolleeg Anvar Samosti lähenemine, kelle sõnul me oleme inimesed ainult seni, kuni suhtleme üksteisega sõna otseses mõttes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kutsus ÜRO nõukogu eesistujana kokku 80 riiki rääkima teise maailma õppetundidest, kohtumist kommenteerib ajakirjanik Toomas Sildam.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLHV kõrval pidid teised suuremad progressiivsed fondid leppima miinusega. Swedbanki fondi 1970 kuni 79 aastane tootlus oli miinus 1,63 ja poole aastane miinus 9,13 protsenti. SEB progressiivse fondi vastavad numbrid oli miinus 2,36 ja miinus 8,43 protsenti. Kõige kehvemini käis Luminori A fondi käsi, mille aastase tootluse miinus oli 4,8 ja poole aastase oma 10,85 protsenti. Langus algas eelmise aasta lõpus. Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonna juht Kaire Peik ütles, et selle põhjused on globaalset laadi. Praeguseks hetkeks on finantsturud ikkagi päris tuntavalt langenud ja seekord on langusest pihta saanud kõik varaklassid, et nii aktsiad, võlakirjad kui samas ütleme, et ka raha hoiustel hoida praeguse inflatsioonimäära juures ei ole väga mõistlik. Langenud on ka aktsiad ja võlakirjad. Ilmselgelt on siin taga tegelikult praegu jätkuvalt ikkagi väga kõrged inflatsiooninumbrid ja kindlasti tulevikuväljavaated sõltuvad väga palju sellest keskpangad, neid inflatsioonimäärasid suudavad ohjata. SEB fondijuht Endriko Võrklaev. Võib-olla me olemegi liiga võib-olla olnud ära hellitatud selliste heade aastate nagu eelmine aasta oli siin ligi 30 protsenti tõusu, mõnedes kõrge riskiga pensionifondides, et ilmselt need oodatavad tootlused lähiaastatel või ka võib-olla isegi ka aastakümnetel saavad olema mõnevõrra madalamad, millega me siin harjunud oleme. LHV varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu sõnul on osa LHV fonde napilt plusspoolel. Võrreldes konkurentidega ei ole meil ainult aktsiariski hajutatud, vaid meil on portfellis ka kõvasti kinnisvara läbi erakapitalifondide, siis ettevõtteid, mis ei ole investeerinud börsil, ehk siis et et hajutame ennast mitte ainult läbi aktsiariski, vaid tegelikult ka läbi erinevate varaklasside. Vallistu hinnangul tuleks inimestel jälgida pikaajalist tootlust. Üldiselt seda on ka ajalugu õigustanud, et isegi kui meil on praegu siin kõrge inflatsioon, meil on ka ajalooliselt olnud kõrget inflatsiooni. Eesti keskmine pensionifond on kenasti inflatsiooni edastanud viimased 20 aastat, usun, et teeb seda ka edaspidi, loomulikult aktiivselt juhtimisel on omad eelised just sellistel hetkedel, ehk siis aktiivne juhtimine ongi mingis mõttes kõige suuremate riskide ja karide maandamine. Ma arvan, et sellega me oleme praegu hästi hakkama saanud, aga laiemalt ma usun, et ka ka kõrge aktsiariskiga fondid ühel hetkel on taas tippudel tagasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti teise samba pensionifondidel pole olnud just parim aasta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMitukümmend Euroopa Parlamendi saadikut on palunud Euroopa komisjonil uurida, kas Venemaa gaasihitt Gazprom on niigi mitmetel põhjustel kalli gaasi hinnale ise vinti peale keeranud jättes gaasihoidlat täitmata ja survestades sellega Berliini näitama rohelist tuld Euroopa Liidu energiaturu reegleid eiravale nord Stream kahele Saksamaa ringhäälingus, Deutsche Welle Venemaa ja majanduse teemasid kommenteeriv Andrei Gurkov on veendunud, et just nii see on. Ma arvan küll, et jah, Venemaa kutsus teadlikult esile gaasidefitsiidi Euroopa turul, et hinnad üles läheksid, et avaldada eurooplastele survet ja panna neid kiiremas korras lubama nord Stream kahe kasutuselevõttu. Maria Pastuhova Berliinis kliima ja energiaküsimustega tegelevast mõttekojast EkolG aga kahtleb, et Venemaal üldse oleks praegusest oluliselt rohkem gaasi pakkuda. See kriis on suurem kui nord Stream kaks Kreml püüab saata sõnumeid, et see on seotud nord Stream kahega ja see päästa s olukorra. Aga tegelikult ei ole see võimalik, hoolimata nord Stream kahele lubade andmise kiirendamisest või mitte. Kriis on käes ja see on globaalne kriis. Sõltumata sellest, kas tühjade gaasimahutite taga on gaasi nappus või teadlik manipulatsioon viib gaasiturul toimuv analüütikute sõnul Saksamaa ja Euroopa lõpuks vaid ühele järeldusele. Mõttekoja Ekspress rt Maria Bastuhova. Paljudes Euroopa riikides mõeldakse praegu sellele, et me peame ilmselt vajadust gaasi järele vähendama ja mitte sellepärast, et Venemaa manipuleerib sellega vaid sellepärast, et meil on vaja suurendada oma strateegilist stabiilsust ja varustuskindlust. Gaas seda enam ei taga. Teised kütused ja ülemineku kiirendamine energeetikas on see, mida otsitakse. Deutsche velle majanduskomisjonkov. Isegi kui leitakse, et Gazpromil suurt süüd ei ole ja avalikku santaaži ei ole, siis see kriis näitab, et on vaja vähendada sõltuvust Venemaa energiakandjatest ja üldse kaevandatavatest energiakandjatest. Midagi tuleb ette võtta, et selline lugu gaasiga enam ei korduks. Uue Saksamaa valitsuse moodustamisel osalevad suure tõenäosusega rohelised ja liberaalid, kelle jaoks sõltuvuse vähendamine vene gaasist samuti oluline teema on. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Berliin, Saksamaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõrge gaasihind suurendab Saksamaa ja Euroopa soovi vähendada oma sõltuvust gaasist, leiavad Saksamaa energeetikaanalüütikud. Mil määral on hinnatõusu tagant tõuganud Venemaa manipulatsioonid, selles on vaatlejad eri meelt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsus on töötanud välja detailse plaani, keda ja kuidas kohustuslik vaktsineerimine puudutab. Ehkki varem räägiti, et kohustus algab 14.-st eluaastast, on praeguses eelnõus siiski öeldud, et vaktsineerimine on kohustuslik alates 18.-st eluaastast. Ka mitmetest muudest punktidest on eelnõu kriitikutele vastu tulnud. Erand tehakse rasedatele ning neile, kellel on meditsiinilised vastunäidustused. Seaduse täitmist hakatakse esialgu kontrollima liiklus ja piletikontrolli raames. Ehkki erandite sisseviimine vaktsineerimisregistrisse jõuab valmis alles aprilli alguseks, tahab valitsus kehtestada seni välja kuulutatud ajaplaani ja kohustus algab veebruari algusest. Kuni märtsi keskpaigani kehtib niinimetatud üleminekuperiood, mille jooksul vaktsiinist keeldujaid karistama ei hakata. Seejärel aga rakendatakse trahvisüsteemi, kus keeldujale võib määrata trahvi kuni 3600 eurot. Seaduseelnõu välistatakse kinnipidamine või vanglakaristus. Seaduseelnõud tutvustas ajakirjanikele liidukantsler Karl ee hammer koos põhiseaduse ja terviseministriga. Kantsler loodab, et seaduse poolt hääletavad lisaks valitsusparteidele ka opositsioonipoliitikud. Esialgu tundub kindel, et oma poolthääle annavad neljapäeval sotsiaaldemokraadid. Ka liberaalide hoiak on positiivne pärast seda, kui vanuse piir tõsteti 18-le. Parempopulistid jäävad aga vaktsineerimise vastasteks. Seadusevastased leiavad, et vaktsineerimine ei peata viiruse levikut. Samuti on viroloogid öelnud, et inimesi tuleks vaktsineerida ka mitme muu haiguse eest ning seega annab vaid ühe vaktsiini kohustuslikuks muutmine vale signaali. Kantsleri sõnul ei ole tegemist vaktsineeritute sõjaga vaktsineerimatute vastu. Eesmärk on selles, et ühiskond tervikuna saaks taas vabana elada. Austria tänavatel on toimunud rohkem protestiaktsiooni vaktsineerimiskohustuse vastu. Nädalavahetusel kogunesid Viinis tänavaile kümned tuhanded protestijad. Politsei vahistas inimesi, kes ei kandnud maske või näitasid käega Hitleri tervitust. Kui Austria parlament neljapäeval eelnõu heaks kiidab, saab Austrias esimene Euroopa riik, kes üldise vaktsineerimiskohustuse sisse viib.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esimese Euroopa Liidu maana kavatseb Austria viia sisse üldise vaktsineerimiskohustuse koroona vastu. Sel neljapäeval peaks parlament kiitma heaks valitsuse esitatud eelnõu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTäna õhtuks jõuti põhimõttelisele arusaamale, kuidas haldusreform läbi viia Isamaa ja Res Publica Liidu juht Urmas Reinsalu selgitas Valitsusliit plaanib esimeseks juuliks 2016 töötada välja haldusreformi seadus, kus pannakse paika selged ühemõttelised kriteeriumid ja hinnatakse omavalitsused selle järgi, kas nad nendele kriteeriumidele vastavad ja nähakse ette vabatahtlike ühinemisperiood täiendavate soodustustega kuni 2000 seitsmeteistkümnenda aasta kohalike valimisteni ja pärast seda, kui omavalitsused, kes ei ole nii-öelda vabatahtlikult liitunud 2000 seitsmeteistkümnenda aasta sügiseks leiab aset juba vabariigi valitsuse otsusel uute kriteeriumide järgi. Omavalitsuste liitumine. Reformierakonna esimehe Taavi Rõivase sõnul ei vii haldusreformi ellu kindlasti niinimetatud portfellita minister. Pigem on see see kogu valitsuse prioriteet ja kindlasti on siin ka peaministrile juhtiv roll, aga praeguse teadmise alusel me ei ole veel jõudnud kindlasti vastutusjaotuseni ja loomulikult ei saa ignoreerida ka seda, et, et siseministeeriumis kindlasti on see kompetents olemas selleks, et seda plaani reaalselt välja töötada. Rõivase sõnul ei ole eesmärk omaette omavalitsuste arv. Siin on erinevate kriteeriumite seadmisel tulemus kindlasti erinev, et, et mitu omavalitsus siis või, või kui palju peaksid liituma ja kuidas see täpselt reaalselt looduses juhtub. Ma usun, et erinevates maakondades saab, see saab see ka üksjagu erinev olema. Praeguseks on läbi räägitud ka riigireformi teema, mis näeb ette riigiaparaadi vähendamist ja vastutusvaldkondade paindlikumat jaotamist ministeeriumide vahel. Vastutusvaldkond oleks vähem seotud nende majade selliste noh, kivisse raiutud piiridega ka ajame ühte asja, sõltumata sellest, kas keegi on on vastutav justiits või, või rahandusvaldkonna eest. Ja sotsiaaldemokraatide juht Sven Mikser on konkreetsem. Ei seda, et ministeeriumide arvu vähendada, seda ei ole seni veel arutatud seda, et võimalusel dubleerimise vähendamise käigus ametiasutuste arvu koomale tõmmata, et seda on arutatud, seda, kuidas täpselt jagunevad ministrid ministeeriumide vahel ja kas mõni ministeerium poolitatakse, seda ei ole detailis arutatud, aga võib eeldada, et see siiski juhtub. Rõivas lükkas ümber ka seni meedias ilmunud spekulatsioonid vastutusjaotuse kohta. Aga see lähtekoht on see, et eelistatavalt võiks olla enne riigikogu juhatuse valimisi mitte veel kõikide koalitsioonisaadikute poolt allkirjastatud leping, vaid vähemasti läbirääkimisdelegatsioonide veendumus, et kokkulepe on olemas ja ühiselt on võimalik valitsusliit moodustada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuskõnelustega jätkanud Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit jõudsid kokkuleppele haldusreformi lähtekohtades.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTudengipäevade organisaatorid on õnnelikud, et pärast kaht aastat saab korraldada kevadisi tudengipäevasid, jätkab spordiesinduse vanemjuht Kelli Vildek. Väga tore, esiteks on väga hea meel, et üle paari aasta lõpuks ometi on kevadised tudengipäevad, aga teiseks ka seetõttu, et me saame nii Tartu Ülikooli spordi esindusega rohkem pilti ja saame veel rohkeim rohkem tudengeid või siis ka nii-öelda tava tavalisi Tartu inimesi kaasata enda prügijooksu. Tudengipäevade üks üritusi on prügijooks, mida korraldatakse keskkonnanädala raames kolmandat korda. Prügijooksu eesmärk on terve Eesti suve alguseks prügist puhtaks teha. Käisin Tartus Anne kanali juures koos spordiesinduse vanemjuhi Kelli Vildekuga ja prügijooksu eestvedaja Erika Helme Laidiga kaasas. Ma vaatasin, et minu kotis peamise osa moodustasid suitsukonid plastik ja kile, mis teile saagiks langes. Ja täpselt sama moodi, et suitsukonid kindlasti neid on kõige rohkem, et aga ka mingi kaltsusid pudelikorgid, et aga kile ja suitsukonid olid samuti. Kui palju te ise prügi olete korjamas siin käinud? Hetkel täna, siis mul on kolmas kord ja iga kord tuleb umbes selline üks-kaks kotitäit. Palju teil teadaolevalt praeguseks üldse inimesi osalenud on? Hetkel on osalenud umbes sinna 40 kanti. Kas see on vähe, palju või piisav? Ma arvan, et kuna meil on nädal aega kestnud see, siis, et see on päris hea tulemus, et veel on nädalake minna minu arust esimesel aastal meil oli kogu perioodi jooksul kokku 40, et see, et meil juba nädal aega nii palju on, et ma arvan, see on väga tore. Prügijooksu eestvedajate sõnul on nad ka ise hakanud rohkem prügi märkama, mis vedeleb meie ümber. Nüüd, kui ma olen prügijooksul osalenud, siis kindlasti palju rohkem, et alati tahaks tegelikult midagi üles korjata, aga, aga noh, iga kord ei jõua, et eraldi prügi jooksule minemine annabki võimaluse seda seda teha. Mida te sooviksite öelda nendele inimestele, kes viskavad prügi maha? Miks te teete nii et või noh, otseselt nagu ei oskagi midagi öelda, et noh, prügikastid on tegelikult vähemalt Tartu vahel väga tihedalt ja ma usun, et igal pool Eestis tegelikult, et et ei ole keeruline korraks tasku panna või kotte ja kodus ära visata. Ühe tunni jooksul õnnestus meil kõigil kolmel oma koti prügi täis saada ja samal ajal läbisime ka 2,8 kilomeetrit.",
"role": "user"
},
{
"content": "Juba eelmise nädala algusest toimuvad Tartus tudengipäevad, mida viimati oli võimalik korraldada kaks aastat tagasi. Tudengipäevade raames toimuvad erinevaid üritused, mis pakuvad vaheldust ülikoolielule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõib-olla saavad need 35 saarlast ja Saaremaa sõpra, kes sel nädalal Kuressaares ühise laua taga esmakordselt Kuressaare kontserdimaja teemat arutasid juba mõne aasta pärast olla uhked, et olid ühe Saaremaa suurehitise sünni idee esmased tunnistajad. Vaatamata enne valimisi toimuvatel poliitiliste näeklemiste le olid ka kõik poliitilised jõud lisaks kultuurirahvale sellise maja vajalikkuse suhtes üksmeelel et saarlased oma soovidega pisut ulmeliseks ei ole läinud. Seda kinnitas kindlalt saarlane Ain Anger, kes maailma metropolide kontsertlavadega kursis. Ise, ma olen mõelnud seda siin Saaremaal olles, et on selline surnud ring, et tahaks teha midagi, aga kus kohas? Neid, selliseid saal ei ole olemas, kus ütleme, teha hea akustikaga ruumi, kuhu panna orkester ja avardab tõepoolest hästi palju võimalusi ja ma arvan, et läbi selle tuleks ka palju rohkem inimestele ideid, mida seal teha ja kuidas seda teha. Esimese ümarlaua kutsus kokku tänane pealinna saarlane Meelis Kubits, kelle arvates võiks kõik asjad selgeks rääkida, arutada väga konkreetselt aasta jooksul, et asi venima jääks. Vajalikkus minu meelest on kogukonnas olemas, see sai täna kinnitust selle tulevase hoone nagu ankur on kontserdisaal, soovitavalt nelja kuni 500 kohaline täna väga suur osa nagu kultuurist tegelikult jääb Saaremaale tulemata ainult seetõttu, et tal noh, tal lihtsalt füüsiliselt ei ole seda mahtu. Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk kinnitas, et Kuressaares oleks sellise hoone jaoks mitmeid kohti, aga paraku vald sellist investeeringut üksi endale lubada ei saaks. Pigem siia peaks tulema taha nii riik, noh, üks asi on, et me võime välisrahastuse saadet hoone püsti panna, et ma usun, et niisuguseid projekte me suudaksime kokku kirjutada, ei oleks see probleem aga minu silmis pigem on küsimus selles jätkusuutlikkuses, et meil on vaja siin anda sellist atraktiivset sisu, et see hoone reaalselt ka ikkagi toimiks, lihtsalt tühja karpi ehitada ei ole mõtet. Kui mitte varem, siis aasta pärast saab Kuressaare kontserdimajast ehk uudisevõtmes taas rääkida siis juba kindlamas kõneviisis et kas läheb ehitamiseks või mitte. Margus Muld, Kuressaarest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuna riiklikult rahastatud kultuuriobjektide nimekirja saarlaste soov ei mahtunud, siis tulid saarlased isekeskis kokku, et leida võimalus Saaremaale väärilise kontserdimaja saamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜhendriikide välisminister Condoleezza Rice kohtub täna Prantsusmaa lõunaosas president Nicolas Sarkozyga ning lendab sealt edasi Tbilisisse. USA välisminister hoiatas enne äralendu antud pressikonverentsil Venemaad, et kui viimane peaks rikkuma relvarahu, siis ähvardab teda veelgi sügavam isolatsioon. Venemaa on sattunud rahvusvahelise hukkamõistu alla sellepärast, mida ta teeb. Tegemist ei ole aastaga 1968 ja invasiooniga Tšehhoslovakkiasse, kui Venemaa võib ähvardada oma naabreid, okupeerida pealinna, kukutada valitsust ning pääseda sellest veel puhta nahaga, ütles USA välisminister Condoleezza Rice.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA välisminister Condoleezza Rice arengutest Gruusias.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTõepoolest täna Tartus delta majas, siis teadusnõukogu kogunes nende koosolek ja oli päris pikk, kestis siin kella ühest alates ja lõppes alles, ütleme siin 45 minutit tagasi ja põhiline, selline suur või lai teema, mida siis teadusnõukogu täna arutas, oli küsimus, kuidas minna edasi koos koroonaviirusega ehk nii nagu professor Irja Lutsar ja ka teadusnõukogu varasemalt on välja öelnud, et me peame õppima viirusega koos elama, me ei saa viirust nii-öelda kapi luku taha panna ega ignoreerida siis ka teadusnõukogu täna aruta ja otsis vastuseid küsimusele, et mismoodi siis kõige mõistlikum Eestil edasi liikuda oleks. Aga seda, mis täpselt need teemablokid või, või millistele seisukohtadele täpselt jõuti, seda siis näiteks professor Irja Lutsari sõnul nad täna veel öelda ei saa, sest kuigi põhiseisukohad saadi kokku, siis mõningad arutelud jätkuvad ka siin nädalavahetusel veebikeskkondade kaudu. Ja tegelikult on nii, et kõigepealt siis teadusnõukoja seisukohad erinevates küsimustes ka piirangutes, eks liiguvad valitsuse lauale ja alles seejärel, kui valitsus on otsustanud siis ettepanekute ühte või teistpidi, siis alles seejärel jõuavad teadusnõukogu täna homse ja ülehomse töö viljad avalikkusele. Kohal oli ka sotsiaalminister Tanel Kiik ja et aimu anda, mis teemad üldse täna laual võisid käia ja, ja ka käisid siis sotsiaalminister Tanel Kiik teeb nüüd täpsema ülevaate. Tegelikult täna teadusnõukoda tõesti arutas läbi need erinevad valitsuse poolt nii-öelda palutud teemad seotud ürituste korraldamisega, see on seotud enesesituatsiooni nõuetega, see on seotud samuti nii öelda tava, võib-olla siis koolitöö naasmisega sügisel ehk neid teemasid ja küsimusi, mis meil ju kevadel olid nii-öelda eriolukorra ajal lahendatud selliste ajutiste otsuste ga on päris palju ja meie kõigi soov on, et nüüd sügisel saaksime võimalikult nii-öelda tavapärasele viisile sarnanevas keskkonnas elada, aga samal ajal jälgides nende nakkusohutuse meetmeid, nii et me ei peaks selleks kogu ühiskonda laialt sulgema. Eks üks meie põhilisi tõesti seisukohti on, et viiruse levikut tuleb takistada võimalikult vähe ühiskonnaelu häireid, see tähendab seda, et plaani ravi töö peab jätkuma, see tähendab seda, et haridustöö peab jätkuma põhiosas kontaktõppe vormis. Loomulikult võib-olla siin erisusi on ta maakonniti, on ta siis konkreetsetes haridusastmetes ja konkreetses võib-olla ka sihtrühmas ehk et erisusi kindlasti tuleb ette ja tuleb ka edaspidi, aga selliseid üleriigilisi lauskeelde lauspiiranguid ja püüame kehtestada nii vähe kui võimalik, et tõesti on seotud ilmselt eeskätt avalike ürituste osalejate arvuga seotud reisipiirangutega, aga mitte sellise igapäevase töö ja haridus elu korraldamisega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus kogunes koroonaviiruse tõrje teadusnõukogu, mis esitab oma ettepanekud valitsusele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJuba mõnda aega olen tundnud, et paljude vajalike otsuste tegemisel pole avalikkuse tähelepanu pööratud mitte otsusele ja probleemidele vaid Mihkel Pärno isikule. Sellises olukorras pean tagasiastumist ainuvõimalikuks lahenduseks ja loodan, et rahvaerakonna mõõdukad juhatus minu otsusega heaks kiidab. Olen veendunud, et valitsuse otsused kaasata Narva elektrijaamade ja Eesti raudtee omanike ringi välisinvestorid olid õiged, möödapääsmatud ja vajalikud otsused. Kahjuks ei suutnud ei mina ega mu kolleegid nende keeruliste protsesside tagamaid ja olemust kõige arusaadaval viisil selgitada. Olen veendunud, et tulevik veenab ka minu tegevuse kõige ägedamaid kriitikuid eilsete ja tänaste raskete otsuste õigsuses. Pärast avalduse ettelugemist lahkus majandusminister saalist küsimustele vastamata. Ajakirjanike ette jäänud mõõdukate pressiesindaja Olari Koppel pidi muuhulgas selgitama ka seda, miks Pärnuaja nii käitus. Tunnistan ausalt, et tegemist oli ministri isikliku palvega hoiduda võimalikest spekulatsioonidest ja, ja, ja hoiduda ka edasistest kommentaaridest. Väidetavalt olevat Pärnu ajale tagasiastumist soovitanud mõõdukate erakonna juhatus. Uurisin seda mõõdukate aseesimehelt Eiki Nestorilt, kes tunnistas, et sai kolmapäeval toimunud koosolekul kohal olla vaid tund aega kuid tema teada asja ei arutatud. Sellist nagu teemat juhatuse liikmetega, kellega ma olen kohtunud, ei ole nagu arutelul olnud. Millal teie saite teada Mihkel Pärnuaja tagasiastumisest? Kui lülitasin täna oma telefoni sisse ja kõik hakkasid püsima, ausalt öeldes sain teada Eesti raadiomajas. Keda te näete võimaliku järglasena mõõdukate hulgas, sest ilmselt see koht ju mõõdukatele kuulub? Ma arvan, sellega läheb nüüd küll nädal aega, kõigepealt tuleb võtta nagu samm-sammult, homme tuleb juhatus kokku, mina juhatuse liikmena toetan kolleegi meist otsust ja siis astutakse järgmisel sammul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandusminister Mihkel Pärnoja teatas oma tagasiastumisest. Mõõdukate pressiesindaja Olari Koppel kommentaar.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKoroonaviirusega nakatumine on kasvav eelmisel nädalal registreeriti kokku 2922 uut Covid 19 haigestunut ja kui juba nädala eest räägiti, et ka lõuna regioonis haigestumine kasvab, siis praeguseks on ka seal viiruse levik juba epideemiline. Nii ütleb terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemia tõrjeosakonna juhataja Hanna Sepp. Tema sõnul on haigus juba väga laia levikuga. Näeme, et nende inimeste hulk, kelle puhul me ei tea, kus nakkus saadi mis oli see nakatumise paik, nende inimeste hulk on meile enam kui kolmandik, mis samamoodi iseloomustab seda, et meil on epideemiline levik, me võime nakkuse saada ükskõik kus kohast. Mida rohkem on haigestunuid, seda enam kasvab ka haiglaravi vajajate hulk. Praegu on koroonaviirusega haiglas 264 patsienti, neist juhitaval hingamisel 13. Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule ütleb, et tänasest avatud haiglate voodifondist on kasutusel 70 protsenti ja homsest voodikohtade arvu suurendatakse. Et hea on see, et, et viimaste päevadega siis neid haiglaravi vajavate patsientide hulk ei ole kriitiliselt kasvanud, et meil on küllaltki stabiilne number aga haigestumuskorda ei ole langenud, pigem on toimunud selgelt vanemaealiste haigestumine ja see tähendab seda, et umbes 10 päeva kuni 14 päeva jooksul on oodata selle ütleme, kasvufoonil mõjuga haiglasse saabumisele üle 70 aasta vanade inimeste jaoks on see tõenäosus cirka 50 protsenti. Urmas Sule intensiivravi võimekuses hetkel probleemi ei näe. Et see võib tekkida nüüd, kui patsientide hulk hakkab kasvama ja, ja raskemad haigeid tuleb juurde, nii et praegu pigem on haiglate tasemel oluline, et kuidas nüüd toimetada sellistes olukorras, kus regionaalne haigestumus on väga kõrge, noh nii nagu oli kevadel siis Saaremaal meil on praegu umbes sarnane situatsioon, siis Ida-Virumaal Tulenevalt haiglate ülekoormuse ohust arutab valitsus homme täiendavaid piiranguid. Kõik üldharidus ja kutsekoolid, samuti kõrgkoolide saadetakse alates esmaspäevast koolivaheajale, et vältida kontakte, rääkis sotsiaalminister Tanel Kiik. Kooli tegevus suletakse, erandiks jäävad erivajadusega lapsed, kellel on siis vajadus täiendava toe järele just nimelt kontaktõppe vormis, samuti konsultatsioonid, eksamid, muu taoline. Erandkorras võivad siis haridusasutused ise otsustada, et jätkata distantsõppe vormis. Jaanuaris on tõesti plaan, et 11.-st jaanuarist oleks võimalik tavaõppe vormis naasta. Kas see õnnestub, sõltubki täpselt sellest, mida need kuu aja numbrid teevad. Spordi ja huvihariduses on lubatud ainult individuaalne tegevus. Erand on Ida-Virumaa, kus piiranguid karmistatakse veelgi. Alates 12.-st detsembrist sellest laupäevast, siis suletakse seal kolmeks nädalaks kõik meelelahutusasutused peatatakse vaba aja tegevused, avalikud üritused, kinod-teatrid, kontserdikohad, muuseumid, näitusasutused, samuti toitlustuskohad, spordiklubid, ujulad, spaad ja majutusteenuse pakkujad. Need piirangud kehtivad nii sees kui väljas. Tanel Kiik lisab veel, et selliste lauspiirangute tingimustes tuleb välja töötada ka vastavad toetusmeetmed. See on ka põhimõtteliselt kokku lepitud, aga konkreetsed summad, konkreetsed jaotused, loomulikult tulevad siis edaspidi valitsusse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Covid-19 levik ei ole enam koldeline, vaid juba epideemiline, sest kolmandik nakatunutest ei tea, kust nad viiruse said. Möödunud ööpäevaga tehti Eestis 5699 koroonatesti, millest positiivsed olid 547. Suri kaks inimest. Enim uusi nakatumisi lisandus Harjumaale, kus koroonaviirus tuvastati 283 inimesel, neist Tallinnas 221. Ida-Virumaale tuli aga juurde 125 ja Tartumaale 52 nakatumist. Terviseameti jälgimisel on üle 27 400 inimese. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 414. Terviseamet andis sel teemal ka pressikonverentsi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigikogu võttis täna vastu otsuse, mis kõlab niimoodi, vabastada Eesti raadio peadirektori ametikohalt. Erki Haldre, kas sellise otsuse puhul soovida sulle õnne või avaldada kaastunnet? No ma arvan niimoodi, et elus on mitmesuguseid etappe, mina võin lugeda ühe etapi läbisaanuks, aga ma olen täiesti kindel, et Eesti Raadio tegevus jätkub Eesti Raadio teravas konkurentsis eraettevõtjatega ei jää kaotajaks pooleks ja juhtkond tegutseb oma parema äranägemise järgi edasi. Hääletamistulemus oli ju üpris napp 27 häält, siis sinu vabastamise poolt 25 vastu ja kaks erapooletut. Sa andsid täna sisse ka uue avalduse ametist lahkumise kohta. See oli tähtajatu avaldus. Mis nüüd oleks siis juhtunud, kui see napp häälte vahekord oleks muutunud ja sind oleks edasi jäetud peadirektoriks kuni ringhäälinguseaduse vastuvõtmiseni. Ma arvan, et ma oleks pidanud täitma oma kohust riigi ees ja Ma saan millegi eest palka. Ja see tähendab seda, et oleks pidanud edasi viima Eesti raadio konkurentsivõime tõstmist. Sest ma ütlen ikkagi, et praeguses seisus riikliku ringhäälingu võitlus eraringhäälingujaamadega on ilmselt kompromissitu tegevus. No riigikogu otsuse aluseks on ju riigikontrolli akt, kus siis räägitakse finantsdistsipliini rikkumisest Eesti raadio juhtkonna poolt. Kuidas nüüd on, kas majanduspolitsei Erki Haldre isiku vastu tunneb ka edaspidi huvi? No ma arvan, et see uurimine tuleb lõpule viia ja see peab leidma oma oma seadusliku lahenduse, sellepärast et sellega ei ole ma juba ise nõus, et see asi kuidagimoodi sumbuma peaks, siin peab ikkagi ikkagi seaduses ilma oma sõna ütlema. Kas keegi on siin süüdi? Millisel määral sellisel juhul, kui on süüdi ja mis see kõik endaga kaasa toob, sellepärast et sellega ma ei ole nõus, et see asi lihtsalt niisama jääb sumbuma. Kui sa eelmine kord riigikogus esinesid, siis sa eitasid, et need väidetavad avastatud rikkumised üldse mingid rikkumised on. Ja ma eitan seda ka praegu, aga ma pean vajalikuks ja ma pean õigeks, et seda tuvastab siis juurdlus. No sul on veel kuu aega välja võtta puhkust, millises ametis võime Herki Halret näha, kuu aja pärast? Täiesti ilmne on see, et ma seda praegu ei kommenteeri. Ja nüüd on siis Eesti raadios niimoodi, et kuni kuuenda maini täidab peadirektori kohuseid senine peadirektori asetäitja Paul Himma. Seejärel siirdub Paul Himma Estonia teatrit juhtima ning ta nimetab omalt poolt siis kellegi juhtima Eesti raadiot ja see isik juhib Eesti raadiot kuni ringhäälingu seaduse vastu võtmiseni. Seni ei ole teada, millal see seadus saab vastu võetud. On räägitud näiteks sellest kevadest on räägitud jaanipäevast ja pessimistid väidavad isegi, et enne sügist seda oodata ei ole, kuid ootama peab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu vabastas ametist Eesti Raadio peadirektori Herkki Haldre.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarvas hakkas koroonanakkus kiiresti levima oktoobri algul, terviseameti andmeil kasvas haigestunute arv kahe nädala jooksul 165 protsendi võrra ja nakkuse levikut veavad koolilapsed. Narva kultuuriosakonna haridusteenistuse andmeil on koroonaviirus avastatud linna koolide 49. klassis. Kõige hullem on olukord pea 900 õpilasega Narva Soldino gümnaasiumis, kus on haigestunud 12 õpetajat ja üle 70 lapse. Olukorda kirjeldab kooli direktor Roman Treial. Nakatumisega on väga raske praegu igal päeval, meil on 60 tundi, mida tuleb asendada ja ütleme, normaalset õppeprotsessi meil lihtsalt ei ole, tulevad need asendusõpetajad. Aga asendusõpetajad on ka nii vähe, et juhtub niimoodi, et asendusõpetajad on ka haiged ja õppeprotsess kannatab. Praegu käivad Soldino gümnaasiumis õppimas vaid algklassid, ülejäänud klassid saadeti esmaspäevast pooleks kuuks kaugõppele. Roman Treial tunnistab, et see on vastuolus haridusministeeriumi kooliaasta alguse lubadusega, et kaugõpet enam ei tule, kuid peale jäi terviseameti tahe. Haridusministeerium mõnikord ei tea, mis koolides toimub ja see on vastuolus, aga noh, selline ettepanek on teretulnud, ütleme niimoodi. Ja et me peame pääsema sellest olukorrast Soldino gümnaasiumi õpetajatest on Covidi vastu vaktsineeritud 80 protsenti õpilastest on kaitsesüsti saanud vaid kuus protsenti. Roman Treiali sõnul on vanemate vastuseis laste kaitsepookimise vastu suur. Väga raske, väga raske, et mina kogu aeg räägin, terviseamet, me kirjutame ajalehtedes artiklid, et seda tuleb teha, on vaja lapse vaktsineerida, aga noh, need lapsevanemad kardavad küll, et lapsed pärast saavad juurde mõned teised haigused. Narvas on seda raske teha. Soldina gümnaasium loodab, et kaks nädalat kaugõpet ja lisaks veel ka koolivaheaeg tõmbavad koroona puhangule pidurit ning et kool saab peale vaheaega taas tavaõppega jätkata. Linnavalitsuse andmeil oli Narvas eilse päeva seisuga 450 nakatunut, eelneva ööpäevaga lisandus 53 positiivset testi. Narva haigla on taas avanud kevadest saati suletud Covid osakonna ja praegu on seal 14 patsienti. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ka Narvas on koroonaviirusega nakatumine taas tõusuteel. Viirus on hoogsalt levinud koolilaste seas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaigekassa analüütikud liitsid kokku 2020. aasta esimese poolaasta kõik raseduse diagnoosiga seotud arved. Eelmise aastaga võrreldes näitavad praegused numbrid umbes 19 protsendilt langust. Samas ei pruugi need arvud olla ammendavad. Haigekassa analüütik Inge Ringmets. Üks võimalus on eriti nende viimasemate kuude arvetega, et arved kõik ei ole veel haigekassale laekunud ja selle võrra on viimaste kuude arvud veidi väiksemad. Võrreldes eelmise aastaga. Langust on näha ka kinnitatud raseduste arvus, mis on langenud pea 18 protsenti ehk 1300 kinnituse võrra. Langenud on ka esmaste raseduste arvud. Kui eelmisel aastal siin veebruarist maini on olnud umbes 1500 naist kuus käinud, siis selle esmase rasedusega arsti juures, et siis sel aastal on need arvud siin 1300 ja 1100 vahel. Ringmetsa sõnul võib languse seletus olla väga lihtne, vahel lihtsalt on väiksema sündide arvuga aastad. Statistikaameti relvastikuprognoos näiteks ütleb ka, et nullaastaseid ehk siis kaudselt ka sünnitusi on nüüd 2020. aastal vähem võrreldes 2019-ga ja noh, ilmselt see siis peegeldub ka nendes rasedate arvude, et see, et need on sellel aastal natuke väiksemad Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku ämmaemandusjuht Vivian arusaar rääkis, et kriisi ajal on raseduste vähenemine väga selgete põhjustega. On väga kindlalt ära tõestatud, et sellistes kriisisituatsioonides tegelikult inimese keha läheb ka kriisitingimustes stressi ja on teada see, et, et stress tegelikult ei ole soodne tegur üldse raseduse tekkeks, et pigem läheb nagu kehakaitsesse. Laste saamine on ikka seotud sellega, kui sul on ees nagu kindel tulevik, pigem oli siin ka see seotud sellega, et majanduselu seisis ja inimestel tegelikult puudus nagu usk tuleviku. Kui sa su äri sisse ei too, siis sa oled üsna ebakindlas olukorras ja selline majanduslikult ebakindel pinnas ei ole kindlasti nagu laste planeerimisel soodus. Samas tõdes Arusaar, et praegu on ka aeg, kus pole nii palju sünnitamiseas naisi. Arusaare sõnul on praegune esmane emaks saamise keskmine vanus umbes 27. Sündivuse teke on tegelikult seotud hoopis rahvastikukõveraga. On teatud aeg ja periood, millal siis on jälle sünnitamisealiste naiste osakaal rahvastikus kõrgem. Praegu me oleme jälle mõõnas. Samas ei saa väita, et eriolukorra eali tegeletud rasedust soodustavate tegevustega. Kondoomide müümisele spetsialiseerunud e-poe kondoom.ee andmeil kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes eriolukorra ajal kondoomide ost 40 protsenti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonakriis ja eriolukord beebibuumi kaasa ei too. Haigekassa andmeil rasedate arvus kasvu pole, märgata on pigem langust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTuleb paraku tunnistada fakti, et pisut enam kui 100 aastat tagasi sai tookordne Saksa okupatsioon Eestis alguse just Saaremaale tagalahte tehtud sakslaste dessantoperatsioonist lähtuvalt hetkel keerulisest geopoliitilisest olukorrast meist ida pool ja et ajalugu võimaliku dessandi osas Saaremaale isaks korduda tuleks nii Saaremaa kui Hiiumaa vallajuhtide arvates suursaarte kaitsevõimet Eesti riigi poolt tugevdada. Sama on teinud ka Rootsi riik üle Läänemere asuval Kotlandi saarel. Saarlaste arvates võiks Saaremaale tulla näiteks mereväebaas Ühe võimaliku asukoha nähtud ka varasemalt juba räägitud Saaremaa süvasadamast, aga laual võib olla ka teisi lahendusi. Saaremaa vallavanem Madis Kallas. Selge see, et on räägitud ennekõike siis mereväebaasi loomisest Saaremaale, juba seda on räägitud aastakümneid, isegi et, et meie ka rõhume ennekõike sellele, aga nagu ütlevad sõjaväeeksperdid siis kolm kuud tagasi või kaks kuud tagasi ei oleks need teemad üldse olnud kõne kõnelemist väärt, siis tänasel hetkel ei saa välistada midagi ja ei saa ainult jääda ka võib-olla meie mõtetes kinni siis mereväebaasil. Ma arvan, et siin peab mõtlema nii, nagu mõtleb tegelikult Rootsi kuningriik Gotlandi peale, kuhu on väga arvestatavas mahus siis sõjaväejõudu juurde viidud just sellest samast lähtuvalt, et mitte anda strateegiliselt olulisi kohti ära. Me ei välista mitte mingeid, nagu võimalikke stsenaariumeid ja kindlasti ka NATO on üks variant ja NATO siis nii öelda mingisugune üksus Saaremaal või, või, või Baas Saaremaal. Ja hiidlased näeksid oma saarel näiteks rannikukaitseüksust Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja. Me räägime eelkõige siis rannakaitseüksustest, kas ja, ja milline taristu ja millised üksused siia täpsemalt lisaks võiks tulla, et ma leian, et väga detailseks ei tohiks poliitilise tasandi pealt minna. Et sellised otsustuspädevused võiksid jääda kaitseväele, aga omavalitsuse poolt igal juhul meil on täielik valmisolek seda tegevust siis toetada. Meie hinnangul võiks see olla eelkõige siis Kõpu Kõrgessaare Lehtmaa piirkond, ehk siis saare põhjaosa Mõlemad vallajuhid kinnitavad, et tegemist on nende poolt suursaarte kaitsele eelkõige tähelepanu juhtimisega ja usuvad, et riigikaitse eest vastutavad poliitikud ja kaitse juhid suudavad leida õiged lahendused. Margus Muld, Eesti rahvusringhäälingu raadio uudistele Kuressaarest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nii Saaremaa kui Hiiumaa vald tegid lõppenud nädalal Kaitseministeeriumile ettepaneku, et riigikaitse arengukavas panustaks riik praegusega võrreldes enam suursaarte sõjalisele kaitsele. See oleks Saaremaa ja Hiiumaa hinnangul oluline samm kogu Eesti julgeoleku tagamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma ütles, et praegune nakatumise tempo ilmselt lähinädalatel aeglustub. Prognoos on aga selline. Täna on 14 päeva haigestumine 100000 elaniku kohta 163 ja kahe nädala pärast on see number 300 ringis, mis tähendab siis, et kahe nädala pärast ootame, et haiglaravil viibib suurusjärgus 100 kuni 150 inimest. Praegu me näeme, et vaktsineerimine omab mõju haiglaravi numbrite kasvule, haiglaravi numbrite kasv on natukene aeglasem, kui ta oli novembrikuus. Vaktsiinide efektiivsus on üle ootuste kõrge ja seda ka deltatüve vastu. Delta tüvi moodustab praegu meil siis teadaolevalt 95 protsenti meie uutest nakkusjuhtudest. Ehk siis täna me elamegi delta tüve maailmas. Endiselt kinnitavad nii meie kui ka rahvusvahelised andmed, et vaktsineeritud inimesed nakatuvad kordades vähem ja annavad nakkuse edasi oluliselt vähem kui vaktsineerimata inimesed. Härma rõhutas, et inimesed, kes on oma vaktsineerimiskuuri pooleli jätnud, saavad selle lõpule viia meelepärase vaktsiiniga. Ka Covidi läbi põdenud inimesed peaksid ennast vaktsineerima, sest vaktsineerimine annab parema kaitse kui läbipõdemine. Tanel Kiik suunas oma sõnad skeptikutele, kes räägivad, et vaktsineerimisel pole mõtet, kuna see ei anna absoluutset garantiid nakatumise vastu. Kui me mõtleme selle peale, mis asjad elus on 100 protsenti me nüüd väga palju ei leia. Ehk vaktsiin on ikkagi nii nagu kõik muud ohutusmeetmed on ta turvavöö kasutamine, on ta ehitusel kiivri kandmine mistahes muu selline usaldusmeede, mis aitab riske vähendada, aitab elu tervist kaitsta. Ükski asi pole 100 protsenti. Ma ei ütle, et turvavööga sõitjad on ka autoõnnetuses hukkunud või haiglasse sattunud, siis ma turvavööd enam kinni ei pane. Ma mõjuksin jaburana, siis juttu räägiksin aga vaktsiini puhul millegipärast seda juttu sotsiaalmeediast mõned inimesed räägivad. Kuna 100 protsenti kaitset ei paku, siis ma ei hakka vaeva nägema. Niimoodi ei tasu elus mõelda, niimoodi võib jõuda ainult haiglasse või veel halvemini minna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti pressikonverentsil tõdeti, et koroonaga nakatumine on Eestis kasvutrendis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartlaste huvi Riia poole liikuda on olemas ja Tartu-Riia vahelise reisirongiühenduse potentsiaali on näidanud ka juba tehtud analüüsid, ütleb Tartu linnapea Urmas Klaas. Riia Tartu ühendus on Tartu linna poolt paljude aastate vältel laua peal hoitud ja me teeme seda jätkuvalt, sellepärast et Tartu geograafiline asukoht Meie turismiarengu seisukohalt meie ettevõtluse jaoks inimeste liikumiseks on oluline liikuda Tallinna ja ka Riia suunas. Impulss rahvusvahelise reisirongi ühenduse loomiseks Tartusse ei tule aga mitte ainult analüüsidest, vajadusest ja pikaaegsest mõttest, vaid ka eesootavatest ümberkorraldustest. Tartu raudteejaamas. Järgmisel aastal Eesti raudtee ehitab Tartu raudteejaamas ligipääsu teisele perroonile, see ligipääs tuleb kordades turvalisem ja nende ümberehitustööde käigus ka Tartu raudteejaam saab rahvusvahelist reisirongiliiklust paremini teenindada. Majandus ja taristuminister Taavi Aas räägib, et Tartu Turia vaheline reisirongiühendus oleks ka Eesti riigi jaoks mõistlik lahendus. Selleks aga, et hakata hindama projekti maksumust ja kõike muud, peab olema ühenduse vastu huvi nii eestlastel kui ka lätlastel. Aasa sõnul on tõenäoliselt praegu siiski nii, et huvi liikuda Tartust Riia suunas on suurem kui teistpidi. Taavi Aas. Me ei saa öelda, et lätlaste huvi selle rongi vastu oleks ülemäära kõrge. Nad on seda ideed arutanud, aga aga see ei ole kuskile jõudnud ja kindlasti Läti puhul, mida peaks arvestama, on see, et seal on raudteel olnud väga suur transiitliikluse langus, kaubaveomahtude langus. Mul on hetkel küll raske jah hinnata, et milline on Läti raudtee võimekus täiendavalt panustada uutesse rongiühendustesse, aga aga ma arvan, et iseenesest idee on, on väga õige ja ma arvan, et ühel hetkel võiks kindlasti teoks saada. Trassi mõttes saab aga aasa sõnul praegu suhteliselt kindel olla selles, et kui seesugune ühendus ühel päeval reaalsuses saab, toimiks reisirongide liikumine kahe linna vahel juba mööda olemasolevat raudteetrassi. Lähiajal nüüd hakkaks uut raudteed ehitama, siis selles ma küll kahtlen, aga mida kindlasti ka tehakse Tallinn-Tartu vahel on, on õgvendused ja see, et tõsta rongi kiirust, et see, see on kindlasti teema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnavalitsus pooldab mõtet käivitada Tartu ja Riia vaheline reisirongiliin.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKreenholmi tööstusala arendamise detailplaneering kehtestati veel kaheksa aastat tagasi, see näeb ette ajaloolise vabriku kompleksi muutmist Narva uueks keskuseks. Kui toona arvati, et enam kui 300000 ruutmeetrise maa-ala arengule annab tõuke elamuehitus ja kaubandus siis tänaseks on selge, et võtmesõnaks on kultuur, räägib Kreenholmi kinnistute omanikfirma Narva-Keit tegevjuht Jaanus Mikk. Tegelikult kultuur on see, mis võiks sellise postindustriaalse piirkonna käima tõmmata, et ei ole võimalik teha lihtsalt kortereid tühja kohta ja loota, et inimesed tulevad sinna elama, pigem peab tooma mingi tegevuse ja mingi aktsiooni siia ja siis hakkavad ka tulema näiteks korterid või bürood või restoranid või ükskõik kes. Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja pakutav kultuurikvartal asuks Kreenholmi manufaktuuri südames vana ketrusvabrikud teisel ja kolmandal korrusel ning hõlmaks ka vabriku sisehoovi, kus on mängitud Kremli ööbikuid ning korraldatud stasin Narva festivali 15000 ruutmeetri suurusele alale mahuks palju tegevust. See spekter on väga lai, et alates galeriipindadest kontserdisaalidest, teatri, performance, ite kohtadest. Kuna Kreenholm on nii suur, siis saab teha ka seal suurvorme ja samaaegselt mõtlen, tuleb ka erakapital kaasas ümber selle kultuurikvartali tulevad ka näiteks restoranid või bürood, meelelahutuskohad ja nii edasi, et, et kui inimesed hakkavad liikuma siin, siis tulevad ka investeeringud järgi. Kultuurikvartali arendamiseks küsib Narva Gat riigilt viitteist miljonit eurot. Selle raha eest saaks korrastada vana ketrusvabriku ruumid ja sisehoovi kultuurikvartali täitmiseks. Tegevusega tehakse koostööd filmistuudiote, festivali korraldajate, teatrite ning ülikoolidega. Jaanus Mikku hinnangul on Kreenholm riiklikku tuge väärt. Kreenholm on esiteks märgiline koht, Eestis ei ole ühtegi sellist ajaloolist tööstusasumit. Teiseks, ta asub piiri ääres väga hea võimalus teha rahvusvahelist koostööd idanaabriga ja ta annab kindlasti tõuke ka Narva kultuuri ja hariduselule ja majandusele. Kui varasemalt on Kreenholmi külastanud ligi 35000 inimest aastas siis peale kultuurikvartali käivitamist võiks aastane külastatavus tõusta vähemalt 200000 inimeseni. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva Kreenholmi piirkonna arendaja on teinud ettepaneku võtta riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja Kreenholmi kultuurikvartal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli ühiselamutesse tuleb sellel õppeaastal 750 uut tudengit, kellest 150 on välismaalased. Välistudengitele ei pakuta kahe voodikohaga tube, mis vähendab neile saada olevate kohtade arvu. Tartu üliõpilasküla majutusjuhi Liina Kuusiku sõnul jääb neile ukse taha ligikaudu 200 välistudengit. Ligikaudu siis viiendik elab meie juures välistudengitest, tudengeid, siis eramajutuse puhul aitab Tartu välismaalaste teenuskeskus ja samuti ka kooli poolt tugi taga ja väga paljud siis on ka leidnud endale koha eramajutusest, nagu näiteks Hugostei ja hektor. Majutusasutuste rektor haustel ja Hugo Stei müügijuht Keio Voika ütleb, et nüüdseks on ka neil kohad otsa lõppemas. Voika sõnul on pooled nende klientidest välismaalased. Välismaalasi on tõesti väga palju ühendust võtnud ja, ja võib-olla päris mituga oma korterist ilma jäänud, sest et nad pole olnud kindlad oma saabumisajas või oma saabumisvõimalusest, kas nad siis oma kodumaalt saavad ikka välja, kas nad ülikooli on sisse saanud, mis nõudmised neil on siis isolatsiooni osas, kas nad peavad kaks nädalat olema isoleeritud või mitte, et siis neid küsimused ilmselt on neid neid takistanud ka vormistamast ära. Kuigi Tartu kinnisvaraturul on saada rohkem üürikortereid, kui on olnud aastast 2015, ei ole nende keskmine hind kukkunud. Tõus on tulnud eeskätt turistidele suunatud korterite arvelt, mida pakutakse nüüd pikaajalisemaks üüriks KV.ee portaalijuht. Arvo Teslan arvab, et praegu on võimalik hinda madalamaks kaubelda. Kortereid on palju, aga, aga siiski on lootus, et võetakse nende niisiis kallimate hindadega ära. Aga ma arvan, et me näeme juba kuu lõpus paremat pilti, et kui ikkagi augusti lõpus juba on sama hulk kortereid alles, ütleme siis on vabu kortereid veel kõvasti saadud, küll siis korteriomanikud hakkavad hindu allapoole korrigeerima.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli saabuvatel tudengitel on keeruline endale majutust leida. Nii ühiselamud kui ka suuremad majutusasutused on juba täis. Välistudengite jaoks raskendab see aasta olukorda viiruseohu tõttu tekkinud teadmatus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTõesti, mõlemad naaberriigid on otsustanud siis üks, siis vähendada Soome vastavalt 7,5 protsenti vähendada biokütuse biodiisli segamise kohustus Läti täitsa ära kaotada, et et Eesti on siin nagu ajalooliselt juba olnud teistest riikidest ambitsioonikam, et, et aga see kõik tuleb ka hinnaga ja see hind kindlasti väljendub kahjuks meie tarbijatel. Praegu hakkab arutama ka kütuseaktsiisi langetamist Euroopa Liidu miinimumtasemel riigikogu täiskogu. Seal on esimesel lugemisel vastav seadus, et mis see siis ikkagi praegusel juhul aitaks näiteks veofirmasid või ik ikkagi neid inimesi, kes kasutavad autot igapäevasteks töösõitudeks. Kui me mõlemad rakendaksime? Kui me mõlemad rakendaksime, siis oleks võit kindlasti märkimisväärne, kindlasti peab siin silmas pidama ka sellist laiemat ütleme, geopoliitilist konteksti, et geopoliitilist konteksti kindlasti ei tohiks ära unustada ka neid. Meie rohepoliitika eesmärke, et et seetõttu ilmselt oleks oleks mõistlikum täna ikkagi tõsiselt kaaluda aktsiisilangetusi, et nendel on kohene kiire mõju ja need ei ajaks siis ülejäänud poliitikaid nii-öelda omavahel sõlme. Et tegelikult tegelikult laiemalt probleem on ikkagi see, et see sõltuvus fossiilist täna meile selle probleemi on tekitanud ja võib-olla just just selles vaates oleks mõistlikum ikkagi nagu aktsiisi esmalt aktsiisimäärad üle vaadata. Kas see tähendab ka mingeid tehnilisi muutusi kütusemüüjate jaoks? Kindlasti Eestis on, see on see natukene keerulisem kui, kui meie naaberriikides, sest tõesti meie süsteem selline eriline on, et just siis biometaaniga oma eesmärke täitvad müüjad tõesti tegelikult füüsiliselt üldse ei lisagi biokütuseid, vedelaid, biokütuseid, mootorikütustesse ja noh, seal kindlasti tekib see olukord, et neil on õigustatud ootus sellele, et käesolevat poliitikad jätkuvad ja, ja, ja siis, kui nüüd tegelikult see eesmärk meil kaob, siis, siis tekib neil kindlasti küsimus. Et kes nende jaoks kulutused kompenseerib, sest nemad peavad ikkagi seda biometaani tarbimisse lubama, et et seetõttu Eesti olukord on keerulisem kui teistel naaberriikidel, kus on on lihtsam füüsilise segamise kohustus. Ja noh, mistõttu on ka nagu jällegi üks aspekt selle osas, et Eesti puhul võib olla oleks mõistlikum rääkida ikkagi aktsiisimäärade ülevaatamisest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti erakonnad on jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele, et alates 1. juulist peatatakse biokomponentide lisamise nõue autokütustele. See võimaldab hindu langetada liitrilt kuni 14 senti. Ajutine biokomponendi lisamise nõude peatamine kehtib kuni 2023. aasta lõpuni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSel aastal kasutab Enefit power elektri tootmiseks umbes 650000 tonni prügipuitu, tuleval aastal soovitakse puidukasutust tõsta kuni miljoni tonnini. Puidu põletamine on heitmekvoodi vaba ja langetab toodangu oma hinda ehk võimaldab põlevkivielektri hõlpsamini turule pääseda. Ettevõte sai juba uue keskkonnaalase kompleksloa, mis lubab puitu põletada kõigis kolmes põlevkivielektrijaamas. Suurema osa puidujäätmetest tuuakse laevadega riikidest, kus jäätmepuidule pole veel täies mahus rakendust leitud, räägib aktsiaseltsi Enefit Paueri juhatuse esimees Andres Vainola. Euroopa teised riigid nagu Holland, Saksamaa on oma puidujäätmetega väga hädas, et miks nad muidu meile nii odavalt neid müüvad ja tarnivad, neil on üle, neil ei ole selliseid tootmisplokke, kus oleks võimalik puidujäätmele leida rakendust ja nad peavad selle prügina ära käitlema. Töötleme siin ümber ja kasutame endal elektritootmises. Andres Vainola sõnul on pool elektrijaamade kateldesse minevast puidust ehituspraht ja teine pool raiejäätmed. Enne katlasse minekut võetakse puidumassist välja metalli, betooni ja plastijäägid, kuid isegi koos puhastamisega tuleb prügipuit põlevkivi poole võrra odavam. Kaugem plaan on tõsta balti elektrijaama puidukasutust praeguselt 30-lt kuni 100 protsendini, räägib Andres Vainola. Selle kallal me praegu töötame, nii et me tegelikult lähme seda ka küsima õiglase üleminekufondi rahastusest, et tegelikult ka Narva linna kaugküte viia siis nii-öelda täielikult taastuvatele või siis CO kahe vabale energiaallikale. Auvere elektrijaam, mis kasutab 40 protsendi ulatuses puidujäätmeid, peaks uuenduskuuri läbima juba käesolevaks sügiseks. Seal me kõigepealt praegu töötame selle kallal, et tõsta gaasi põletusvõimekust, julgen väita, et oktoobri keskpaigas lõpust on see bilanss umbes selline, et 40 45 protsenti on puiduhakke, 35 on uttegaas, mis on siis meie õlitootmise nii-öelda jääkprodukt ja alles jäänud osa 20 25 protsenti on häid põlevkivi. Samas nagu kinnitab Andres Vainula, pole puit põlevkivile konkurendiks, sest mida rohkem energiaplokke tänu puidu lisamisele töös hoitakse, seda rohkem saab ka põlevkivi elektri tootmises kasutada. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Energia kontserni kuuluv Enefit Power kavatseb suurendada puidujäätmete kasutamist elektritootmises kolmandiku võrra. Enamik vajaminevatest puidujäätmetest tuuakse Eestisse laevadega mujalt Euroopast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeed vaktsineerimiskeskused, mida me avame, Nad on mõeldud inimestele, kes elavad nii konkreetselt selles maakonnas, kus vaktsineerimiskeskus asub aga ka nendele, kes elavad teistes maakondades, et selles osas mingisugust piirangut ei ole, ei ole aga mitte mingisugust vanusepiiranguid. Paralleelselt töötavad niinimetatud väiksemad vaktsineerimis kabinetid mis on avatud nii perearstikeskustes, mis on avatud ka erinevates haiglates. Ja need vaktsineerimise kabinetid, nende võimekus on väiksem võrreldes vaktsineerimise keskusega ja nad ei pruugi töötada muidugi iga päev ja ei pruugi töötada seitse päeva nädalas. Aga nad võimaldavad sellist, ütleme, individuaalset lähenemist. Vaktsineerimiskeskus häirib ära, aga on see, et seal vaktsineeritakse ühes tunnis näiteks ühe vaktsineerija poolt vähemalt 15 inimest. Kui me räägime konkreetselt vaktsineerimiskeskustest, siis Tallinnas neid tuleb vähemalt esialgu kaks üks nendest hakkab asuma Mustamäel ja avatakse seda kultuurikeskuses Kaja Lääne-Tallinna keskhaigla baasil ja noh, eeldame, et vähemalt esimese nädala jooksul meil õnnestub seal vaktsineerida vähemalt 800 inimest päevas, aga tulevikus, juhul kui vaktsiinide tarned hakkavad muutuma suuremaks, siis ka vaktsineerimiskeskuse võimekus kasvab. Ja teine Tallinna vaktsineerimiskeskus avatakse tondiraba jäähallis. Ja seal hakkab toimetama Ida-Tallinna keskhaigla. Nende võimekus on täpselt samasugune nagu Kaja keskusel. Lisaks sellele jätkab oma tööd Tartu vaktsineerimiskeskus A.Le Cok keskuses ja lisaks veel jätkab oma tööd vaktsineerimiskeskus Pärnu haigla baasil. Pärnus tekib võimalus lisaks Pärnu haiglale ennast vaktsineerida sanatooriumis tervis. Ja siis ida piirkonnas Ahtmes Ida-Virumaa keskhaigla baasil moodustatakse vaktsineerimiskeskus Narva haigla baasil ja, ja siis pigem selline väiksem vaktsineerimis. Kabinet on avatud Rakvere haiglas Viljandi haiglas, teistes maakonnahaiglates. Praktiliselt igal pool on selline võimalus olemas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmisest nädalast saavad koroonavaktsiini kõik inimesed alates 16. eluaastast. Samuti avatakse järmisel nädalal neljas piirkonnas vaktsineerimiskeskused, kus saab seitse päeva nädalas vaktsineerimias käia. Need rajatakse lisaks juba olemasolevatele vaktsineerimisvõimalustele. Vaktsineerimise korraldamise töörühma juhi asetäitja Arkadi Popov.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJaapani peaminister kuulutas täna riigis välja erakorralise seisukorra, mis hakkab kehtima Tima, Tokyos osakas ja kahes teises prefektuuris ülehomsest 25.-st aprillist kuni 11. maini. Nakatumine on tõusnud viimase kuuga ja tervishoiusüsteemid osakas ja mujal on uskumatus olukorras. Umbes 80 protsenti haigestunutest on saanud uue viirusetõve ning Tokyos on nende protsent 30. Sellest lähtudes otsustasime me kehtestada erakorralise seisukorra, ütles Jaapani peaminister. Erakorraline seisukord tähendab, et restoranid, baarid ja karaokeklubid, kus pakutakse alkoholi, tuleb sulgeda ning olümpiamängudeni jääva kolme kuu jooksul ei tohi ühelgi suurel spordisündmuse olla pealtvaatajaid. Jaapanis on nakatumine viimasel ajal tõepoolest tõusnud, haiglates on puudu meedikutest ja vooditest ning vaktsineerimine läheb aeglaselt. Mõningatel andmetel on esimese doosi saanud alla ühe protsendi elanikest. Tokyo elanikest ei usu paljud, et olümpiamängud võiksid sel suvel toimuda ning et riigi sulgemine võiks koroonaviirusesse nakatumist peatada. 41 aastane Tokyo elanik ja sukaiamaa ütleb, et kuigi valitsus tahab olümpiamänge korraldada, tuleb selleks veel palju ära teha, et viirus kontrolli alla saada. Lisaks erakorralise seisukorrale peaksid inimesed ka vähem väljas liikuma. Ma kahtlen, kas valitsus ikka suudab olümpiamänge korralikult läbi viia, ütleb asuko. 25 aastane Osamu Arai ütleb, et see on juba kolmas riigi sulgemine ja nendes tingimustes on tõeliselt raske olümpiamänge korraldada. See atumine läheb üles, mõjub see nii paljudele valdkondadele, seega ma arvan, et meile pole olümpiamänge vaja. Briti olümpiameeskonna juht Maak England ütleb. Brittide plaanid on jõus hoolimata jätkuvast pandeemiast. Tema meelest on Jaapani erakorralised abinõud tegelikult palju leebemad kui ühendkuningriigi omad, millega britid harjunud on. Tegelikult tähendab Jaapani erakorraline seisukord seda, et baarid on kinni ja restoranid suletakse kell kaheksa õhtul ja Jaapani nakatumisnäitajad on kaugelt madalamad kui mujal maailmas, ütles Mark. Seega me viime oma meeskonnamängudele, me usume, et Jaapani valitsus ja olümpiamängude korralduskomitee loovad sportlastele soodsa õhkkonna treenimiseks ja olümpia pamängudele kohased võimalused võistlemiseks ja elamiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "aapani valitsus kehtestab koroonaviiruse leviku piiramiseks eriolukorra. Täpselt kolme kuu pärast peaksid algama olümpiamängud. Paljud Tokyo elanikud ei usu, et olümpiamängud võiksid sel suvel toimuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeiste eristavate maitsetega sigarette pole Eestis juba kolm aastat turustada lubatud, kuid mentoolimaitseliste sigarettide puhul anti pikem ülemineku aeg, räägib sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht Aive Telling. 20.-st maist lõpeb metoolisigarettide toostamine kogu Euroopa liidus ja piirangu eesmärgiks on tubakatoodete atraktiivsuse vähendamine just eelkõige noortele ja nendele, kes alustavad suitsetamisega mentool. Eriti on see, mis muudab siis suitsukaredust suitsu kergemini sisse hingatavaks ja, ja meeldivamaks. Metooli kui aine sisalduse kasutamine ei ole keelatud väikeses koguses metoo võib kasutada, aga sigaretid ei tohi olla eristuvat maitset, see siis tubakast eristuv maitse. 2000 seitsmeteistkümnendal aastal keelustatud maitsesigarettide turu osakaal oli väike, kuid tänasest jõustunud reeglid muudavad turgu ja tarbimist kindlasti rohkem. Eesti tubakatootjate assotsiatsiooni juhatuse liige Jaanus Pauts. Eestis need mentooli, maitselised ja kapslitega sigaretid, mis siis nüüd ära, et nende osakaal on 27,7 protsenti siinse sigaretiturust lihtsalt öeldes iga neljas legaalselt müüda sigaret siis keelustatakse. Meie põhiline soov oleks see, et praegused suitsetajad, et nemad ei hakkaks kasutama salasigarette. Siinkohal on hea tõdeda, et Eestis tagasigarettide osakaal on kenasti langenud, eelmise aasta viimases kvartalis oli see alla 10 protsendi ehk 9,9. Sotsiaalministeerium salaturu aktiveerumist suure ohuna ei näe. Küll on teema puhul veidi küsimusi tekitav see, et sigarettide eristavat maitset või selle puudumist ei saa standardite järgi lihtsal viisil mõõta. Jaanus Pauts. Minu teada konkreetset iso standardit, kuidas siis kindlaks teha seda, mis on eristav maitse, mis ei ole, et, et kahjuks veel ei ole ja see tekitab võis seal salata meile ka natukene küsitav si, et, et kuskohast siis see konkreetne piir on? Aive Telling toob välja, et Euroopa Liidu tasandil on küsimuse lahendamiseks olemas maitsepaneel. Telling on nõus, et see, kuidas eristava maitsega sigareti defineerida, on kohati keeruline. Üritatakse turule tuua erinevaid maitsestamise viise, aga, aga ka praegune direktiiv ja ka meie seadus ütleb, et ka kõik erinevad tehnilised lahendused, filtrid, kapslid, paberid on kõik keelatud, mis annavad tubakale eristuva maitse. Eristava maitsega sigarettide varud tuleb tootjatel müügilt ära korjata ja hävitada. Muudatuste ühiskondlikku mõju ja inimeste harjumuste muutumist näeb ilmselt mõne aasta pärast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mentooliga sigaretid peavad tänasest poelettidelt kadunud olema. Muudatuse peamine eesmärk on vähendada suitsetamisharjumuse tekkimist naiste ja noorte seas. Oht peitub aga võimalikus salakaubanduse hoogustumises.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome peaministripartei sotsiaaldemokraatlik erakond oli viimane parlamendierakond, mis NATO asjus eile oma otsuse tegi. Kuna erakonna esimees Sanna Marin teatas neljapäeval koos president Sauli Niinistöga, et Soome peaks võimalikult kiiresti NATO liikmesust taotlema, oli volikogu otsuse aimatav. Parlamendi fraktsiooni esimees Anti Lintman avaldas samuti oma tugevat toetust NATOle. Tema sõnul ei tohi jääda väiksemadki riski, et Soome jääks Venemaaga kahekesi. Volikogus hääletaski 53 liiget NATO poolt, viis oli vastu ja kaks jäi erapooletuks. Sotsiaaldemokraatidele on eduskunnas 40 esindajat ja Soome ringhäälingu ületeatel kavatseb neist 38 NATOle taotluse esitamist toetada. Eile helistas president Sauli Niinistö Venemaa presidendile Vladimir Putinile ja teatas Soome kavatsusest. Niinistö sõnul oli vestlus otsekohene ja selge. Emotsioonidesse ei laskutud. Putin ütles, et Soome teeb vea nii mis ta toonitas enda sõnul ka, et Soome on endiselt huvitatud sellest, et praktilised piiriülesed küsimused saaks lahendatud asjalikult ja professionaalselt. Eile harjutasid aga vene hävituslennukid Kaliningradi vastase õhurünnaku tõrjumist Läänemerel. Ilmselgelt ei olnud õppuse aeg valitud juhuslikult. Niinistö ütles üle hommikukavas, et Soome ja Rootsi NATOsse astumine suurendab ka Baltimaade julgeolekut. Üleajakirjanik küsis kohe, missugune hakkab olema Soome roll Baltimaade kaitsmisel. Side nüüd orgestan keskused liitumis sobimus, nüüd tule siin asi ta ilma valla hüviselani site Baraudumineiu. Balti aariesitan. Seda ei ole õigupoolest veel isegi arutatud, tõenäoliselt seoses liitumislepinguga võib midagi esile kerkida näiteks õhuturve ja muidugi valmisolek selleks, kui Baltimaid. Kui tekib kriis, tuleb meeles pidada, et siis ei ole enam eraldi Baltimaade kaitsmist, vaid siis on küsimus NATO kaitsetegevusest, ütles Soome president Sauli Niinistö sõnul näitavad Venemaa praegused vastusammud, kui põhjalikult on Soome ja Venemaa suhted muutunud. Kui enne lootis Soome erisuhteid Venemaaga, siis nüüd on peamine, et igapäevased asjad aetud saaks. Homme hakkab Natule taotluse esitamist arutama Soome parlament. Praegu ei ole teada, millal jõutakse hääletuseni, sest ilmselt soovivad paljud parlamendiliikmed selle ajaloolise otsuse puhul sõna võtta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Sanna Marin tänas president Niinistöt sujuva koostöö eest. \"Meie otsus on ajalooline,\" ütles Marin NATO-ga liitumise otsuse kommentaariks. \"Meie astumine allianssi tugevdab kõiki Põhjala ja Balti riike.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n10 32 sukeldusid esimesed Soome tuukrid ja töötasid kogu pika päeva kuni 17 40-ni. Ja selle aja vältel toodi välja kolm hukkunut. Lisaks sellele on tehtud väga pikk ja põhjalik analüüs ja selle informatsiooni põhjal on Eesti tuukrid võtnud otsuse vastu, et nad sukelduvad samuti. Lisaks sellele on meil Soomest kohe-kohe jõudmas abi Soome piirivalvelaev tai, kellel on pardal allvee robot, mis peaks olema abiks, kui me hakkame vrakki päästma, et saame teha veel põhjaliku ülevaatuse, et teha viimased ettevalmistused siis, kui on uppunud, välja toodud, et, et siis alustada tõste töid. 19 32, kui ma nüüd õieti mäletan, sukeldusid Eesti tuukrid ja ootame informatsiooni. Ilm on olnud suhteliselt hea. Hommikupoole oli ligi kahemeetrise lained ja kuni 17 meetrit sekundis kagu ja lõunatuul. Praeguseks on tuul kaheksa meetrit sekundis. Laine kõrgus on kusagil 0,7 meetrit ja nähtavus peaaegu viis miili. Nii et selles mõttes ilma poolest on kõik väga hästi. Vee all on ilmnenud sellised probleemid, et ei saa kätte kõiki uppunuid ja siin ongi, nüüd otsitakse erinevaid võimalusi, et kuidas seda teha, sest. Ma ei ole väga täpselt kursis selle infoga, millised otsused konkreetselt on vastu võetud ja millega Eesti tuukrid parasjagu vee all tegelevad. Aga mingisugune plaan on olemas ja kuuleme siin lähemal ajal sellest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna lahel kukkus alla Copterline'i helikopter.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNarva eelarvamusfestivali mõte on pakkuda piirilinna elanikele kogemust, kuidas eestlased Paide festivalil asju arutavad. Päeva jooksul külastas arutelu plats umbes paar-kolmsada inimest. Festivali hariduspaneeli arutelu juhi Aet Kiisla arvates on see alguse jaoks hea tulemus. Kohal on täpselt need inimesed, kes olema peavad, et need, kes ei taha kaasa rääkida, neid ei ole, et kõik on loogiline, kõik on täiesti okei. Suuremat osavõttu oodatigi just hariduspaneelist, kus räägiti vene kooli tulevikust Eestis. Ka siin oli inimesi arvatust vähem, kuid seisukohti seinast seina, räägib mittetulundusühingu Vene kool Eestis nõukogu liige Sergei Seredenko. Esiteks, jätke vene kool rahule mitu aastat katseid, sealhulgas ka mõtlematuid katseid. Väga võimalik, et vene koolile peaks andma võimaluse iseenda selgusele jõuda. Narva elanik Jelena Pavlova Praegu lihtsalt hävitatakse vene kooli 40 protsenti 60-le, see ei ole üldse tähtis, inimesed peavad mõtlema emakeeles ja lisaks saama hea eesti keele õppe. Ja jõhvi, vene gümnaasiumi õpilane Markerasimenko. Me vajame sellist vene kooli Eestis, mille õpilased suudaksid konkureerida tööturul Eesti kooli õpilastega. Selle saavutamiseks võib ka koole ühendada. Haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaare sõnul tundusid alguses inimeste mõtted erinevad, kuid pärast tuli välja, et mõeldakse enam-vähem ühtemoodi. Ehk siis just see, et Eesti-vene lapsed peaksid koos õppima juba algusest peale, peaksid koos õppima nende ühendkoolide toetuse idee ja ma arvan, et see on see suund, mida tulebki edasi arendada. Festivali hariduspaneeli arutelujuhi Aet Kiisla sõnul peaks arvamusfestival Narvas toimuma ka tuleval aastal. Et inimesed tunneksid, et neil on õigus kaasa rääkida, et nad saaksid omavahel arutada, see on algus. Ja lõppu ei olegi. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas toimus täna \"eelarvamusfestival\", kus muuhulgas arutleti ka Eesti venekeelse kooli tuleviku üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIndrek Neivelt teatas, et ta ei plaani Hansamaga juhatuse esimehe kohalt tagasi astuda. Ta ei näe selliseid probleeme, mis teda sunniksid. Ta nimetas maksuvaidlus pigem erinevaks arusaamiseks seadusandluses. Aga pressikonverentsi alguses tegi Indrek Neivelti järgmise avalduse. Käesoleva aasta 26. märtsil tegi Harju maksuamet mulle ettekirjutuse tulumaksu ja viiviste juurde määramise kohta 1998. aasta eest pärast konsultatsioone oma nõustajatega otsustasin maksuameti ettekirjutuse vaidlustada. Täna jõudis minule riigi maksuameti otsus antud küsimuses, mille sisu lubage teil järgnevalt tutvustada. Riigi maksuamet leiab, et Harju maksuameti poolt tehtud ettekirjutus 26.-st märtsist 2002 on põhjendatud ja seaduslik ning jätab selle jõusse. Tulenevalt maksukorralduse seaduse paragrahv 41 lõige üks on käesoleva otsusega mittenõustumisel õigus 30 päeva jooksul pöörduda halduskohtusse. Sama seaduse paragrahv 41 lõige kaks ei vabasta kaebuse esitamine isikut talle haldusaktiga pandud kohustuste täitmisest. Seoses eeltooduga olen teinud järgmise otsuse tasuda vastavalt maksuameti ettekirjutuse täiendavalt tulumaksu 1998. aasta eest summas üks miljon 428000 ja 33 krooni ning intressi tasumata tulumaksu summat 997686 krooni kokku kaks miljonit 425719 krooni. Lugupeetud ajakirjanikud. Teie ees on eraisik Indrek Neivelt. Inimene, kes on teostanud oma seaduslikke õigusi ja püüdnud täpselt täita oma kohustusi kui kodanik, tööandja ja samas ka töövõtja. Olen seda kinnitanud varem ja teen seda praegu, ma ei ole teadlikult püüdnud ära kasutada oma positsiooni kui Hansapanga juhatuse liige või aktsionär. Ma vabandan selle eest, et on tekkinud olukord, kus minu tegusid on saanud tõlgendada mitmeti ja minu sõnu seada kahtluse alla. Ma vabandan Hansapanga aktsionäride, klientide, partnerite ja avalikkuse ees. Indrek Neivelt lubas maksunõude tasuda lähematel päevadel. Kas ta selle kohtus vaidlustab, selle üle lubas ta veel mõelda. Aega on 30 päeva. Hansapanga nõukogu ei ole Indrek Neivelti küsimust arutanud ega oma selles suhtes seisukohta, kui see vajalikuks osutub, ütles nõukogu liige Meelis Milder. Siis juhtub see järgmisel koosolekul. Nõukogu eelmisel koosolekul andis Neivelt üldise ülevaate oma vaidlusest maksuametiga ja nõukogu võttis selle teatavaks. Indrek Neivelt võttis omaks, et ta on Hansapanga mainet kahjustanud. Mis puutub järgmisse tuludeklaratsiooni, siis ütles Neivelt, et enne selle esitamist konsulteerib ta mitme konsultatsioonifirmaga ka maksuametiga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sõnavõtt pressikonverentsil: Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui välja tuua üks korduma kippuv väljend Andrus Ansipi kuulamiselt oli selleks riigis, mida mina kõige paremini tunnen, nii alustas endine peaminister iga kord, kui tal oli vaja tuua näide digiallkirja, e-valimiste e-maksuameti või paberivaba valitsemise võimalikkusest. Seega oli Ansipi kuulamine omamoodi turunduskampaania ks Eesti e-riigi saavutustele. Ent Ansip sai näidata teadmisi ka netineutraalsusest 28 liikmesriigi IT-regulatsioonidest, mis takistavad arengut. Ta rääkis programmeerimise juurutamisest koolihariduse tuleviku mobiilitehnoloogiatest, ACT-st ja hädadest, mis vaevavad interneti otsingu mootoreid. Sam serching, Enns. Mõnes otsingumootoris ei saa me rääkida neti neutraalsusest, ütles Ansip. Eriti väikeettevõtete puhul. Aeg-ajalt on neil täiesti võimatu pildile pääseda, oli Ansip kriitiline. Suur osa europarlamendi saadikute küsimusi puudutas andmekaitset eeskätt seda, kuidas peaks Euroopa liit suhtuma Ameerika Ühendriikide nuhkimisvõtetesse. Ansipi sõnul peab Washington tõestama, et piilub eurooplaste andmeid üksnes kokkulepitud julgeolekuohuga erandi korral. Digitaalmajandus põhineb tarbijate usaldusel, toonitas Ansip, kes suutis enamiku vastuseid vormistada lubatud kahe minuti piires. Erinevalt Aria Scaniete või Alenka Bratušeki kuulamistest, kus pandi suurt rõhku volinikukandidaatide minevikule, puudutasid kõik Ansipile esitatud küsimused digitaalmajanduse tulevikku. Kõik peale ühe Eesti saadik Euroopa Parlamendis Indrek. Mul on väike probleem sinu kirjaliku vastusega ütles tarand, tsiteerin. Kodaniku ja poliitikuna oled alati toetanud Euroopa projekti, mis põhineb demokraatlikel väärtustel. Kas kirjeldab ka neid kümmet aastat Nõukogude Liidu kommunistlikus parteis tõepoolest demokraatlike väärtuste edendamisega, küsis tarand Andrus Ansipi vastus Tha. Ma tänan, Indrek, minu minevik on läbipaistev, kõik Eesti inimesed teavad, et ma olin kommunistliku partei liige, mul pole midagi varjata, ütles Ansip. Kolm tundi kestnud kuulamine päädis aplausiga. No kõik teavad Ma armastan maratone, suusamaratone, rattamaratone, rulluisu maratone, aga see küsimuste vastaste maraton, see oli eriliselt raske maraton. Nüüd on Euroopa parlamendi otsustada, kellest saab järgmine Euroopa Komisjoni asepresident ühtse digitaalse siseturu alal. Soome sotsiaaldemokraat Euroopa Parlamendis Liisa Jaakonsaari võtab oma muljed kokku. Eestit mainiti siin väga palju, nii saadikud kui volinikukandidaat tõid Eestit alati digitaalses maailmas esile, samas midagi uut siin ei kõlanud. Ansip oli ilmselgelt ettevaatlik Saksamaa sotsiaaldemokraat, Euroopa Parlamendis Evelin Gebhartasiia. Oli veenev küsimustes, mida ta väga hästi tunneb, meil on sellist inimest Euroopa komisjoni vaja. Mul on hea meel, et härra Ansip on asepresident. Ja mitte Ottinger, ütles kephart. Euroopa parlament teeb esialgse otsuse Andrus Ansipi määramisest Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu asepresidendi kohale täna keskpäeval. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel,",
"role": "user"
},
{
"content": "Andrus Ansipi kolm tundi kestnud kuulamine Euroopa Parlamendis möödus suuremate viperusteta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Variku kooli direktor Peeter Kikas ütleb, et nende koolipere seadis end distantsõppeks valmis juba varem. Jutuülesanded saadetakse arvutistuudiumi, keskkonna, mõne muu keskkonna kaudu, õpilased sellele vastavad ja vastavalt siis õpetaja ainekavale ja, ja oma plaanidele, et, et ta püüab siis nii palju kui võimalik, et me õppetöös väga palju ei kaota, kuigi me saame tegelikult aru küll, et ega see on ikkagi noh, selline hädapärane variant, et aga kui nii, siis nii 10 aastat tagasi oleks distantsõppe korraldamine hulga keerulisem olnud, nüüd on kõigil loodetavasti arvuti kodus olemas ja kel ei ole, selle jaoks leitakse lahendus. Siis tuleb ilmselt paljundada need materjalid ikkagi paberi peale ja kuskil kohtumispunktis või siis koolimajas nad üle anda. Lahendused lubab leida ka Mart Reiniku kool. Direktor Enn Öpik ütleb, et seni pole ükski õpilane arvutipuudust kurtnud. Mõned õpetajad on tulnud välja ja nendele me koheselt tagame selle. Omaette küsimus on, kuidas leida sobilikke ülesandeid pisemale kooliperele. Nemad õpivad ju peaasjalikult läbi mängu. Peeter Kikas. Et lugeda lihtsalt kas siis aabitsaid raamatuid, mingisuguseid lihtsamaid matemaatikaülesandeid, aga noh, õpetajad on tegelikult ju kogenud inimesed, et ma, ma usun, et nad küll nad leiavad ka ka need jõukohased asjad, mida saab siis kaugemalt edastada ja teadmisi samas ka siis kontrollida mingil määral. Enn Ööbik ütleb, et kui distantsõppeperiood väga pikaks ei veni, siis ainekavast ilmselt väga maha jääda. Me oleme puhtdistsiplineerimise mõttes andnud ette kellaajad, et peaks õppetööga niimoodi hakkama üheksast tegelema ja mitte üle üle 16, ehk siis me küll rõhutame seda, et õpilane peaks jätkama oma koolitööde tegemisel sellist tavapärast rütmi, sest tulemus siis on parem. Üheksanda klassi õpilastest distantsõppe suurt vaimustust ei tekita. Kui nad peaksid varsti tulema gümnaasiumikatseid ja me ei saa nende jaoks korrata ja me ei pruugi neist läbi saada, me ei pruugi saada nendesse koolidesse, kuhu me tahame saada. Kas see on siis äkki sõnum, et võib-olla tuleks edasi lükata, need katsed tuleks kindlasti. Kas selline e-õpe, mis te arvate, toimib iseenesest hästi, eks see on natukene ju ka selline enese motiveerimise asi. Ma arvan, et see ei toimi, miks nii? Kodus olevatel noortel puudub motivatsioon õppida? Kas te olete nüüd kenasti ka kodus või te ikkagi plaanide sõpradega kokku saada, pidu pidada, kaubanduskeskustes käia ja nii edasi. Ma arvan, et natuke ikka kodus olla, aga nagu ennast ära isoleerida, ma küll ei kavatse. Kui on teada, et grupis keegi on kuskil käinud, siis nagu ikka väldib, aga muidu ma ei usu väga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Selline hariduselu korraldus kehtib kuni olukorra muutumiseni. Tartu koolides jagati täna teavet ja ühtlasi loodetakse, et koduõppeperiood liialt pikale ei veni. Koolid on uues olukorras, kuid ainekavast loodetakse kinni pidada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n28. aprillil ütles välisminister, et praegu on veel vara öelda, kas balti mulli sellisena, nagu ta oli, on võimalik taastada, kuid konsultatsioonid selle üle algavad. Milleni te praeguseks olete jõudnud? Lätis kuuldavasti pole veel üldse arutatud ki riigi laiemat avamist turistidele ja pole ka teada, millal arutatakse. Jah, õige on need olukorrad kolmes riigis, kuigi väga lähestiku riikides on, on siiski üsna erinevad kogu selle tausta juures on neid väga ühtlustatud, lähenemist ongi raske saavutada, aga, aga konstruktsiooni on tõepoolest toimunud. Välisministrid on rääkinud, terviseministrid on rääkinud ja võib-olla seda tulemust, mida me üritame saada, ei ole päris õige kutsuda balti mulliks, sest see, mis oli eelmine aasta, seda sellisel kujul enam ei saa. Ei saa tulla, sest vahepeal on Euroopa liit vastu võtnud reeglid, mis ühtlustavad korda Euroopas ja mujal. Aga see, mille poole me püüdleme, on selline rohkem koordineeritud ja, ja ühtlustatud kord balti riikide vahel, et inimesed, kes siin liiguvad, et nad teaksid, need reeglid, see teeks nagu juba nagu seda liikumist siin väheke lihtsamaks. No Eesti lubab vaktsineeritud inimesed riiki sisse, Läti ei luba, Läti lubab ainult oma inimesi, kes pöörduvad kuskilt mujalt riigist Lätti tagasi. Seda te olete arutanud? Jah, see oli üks neid teemasid, et kui me saaksime nagu tasapisi neid tingimusi üksteisele lähendada ja noh, ütleme nüüd vähemalt see on nagu kolmes riigis sama, et, et vaktsineeritud inimesed ei pea isolatsiooni jääma, nii et noh, samm-sammult me tegelikult sellise koordineerituma ruumi poole siin balti riikides ikkagi liigume. Kas Läti ja Leedu on praeguseks otsustanud, kas nad ühinevad Euroopa Liidu rohelise sertifikaadiga. Eesti on selle otsuse teinud, et ühineme. Ja Läti-Leedu ühinevad ka Läti on isegi mingitel hetkedel lubanud, et nad võib-olla selles Euroopa pilootprojektis ühinevad, mis juuni alguses tööle hakkab, aga nad on oma arendustegevusapool kui, kui Eesti aga vähemalt mõlemad on öelnud, et, et, et juunis, kui Euroopa Liidu lahendus tööle läheb, peaksid nad mõlemad olema ka valmis sellega ühinema. Aprilli lõpus viis välisminister valitsusse ka Eesti-Läti piiriülese töörände küsimuse, et kuidas seda kõige paremal moel tagada. Kas selles suhtes on mingit edasiminekut? Kui valitsus seda arutas ja see otsus tehti, et see tööränne on võimalik, aga üks kord nädalas tuleks ikkagi teha PCR test, noh Lätis ongi need viirus numbrid hakanud üles minema ja noh, ilmselt on see ikkagi siis põhjendatud. Praegu see süsteem toimib ja, ja mõneks ajaks ilmselt jääb paika.",
"role": "user"
},
{
"content": "Balti reisimulli päris sellisel kujul nagu see oli, enam ei tule, kuid kolm riiki püüavad jõuda ühtlustatuma korra poole, mis teeks inimestel siin liikumise lihtsamaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTaani ajakirjanduse raport valmis koostöös mitme Euroopa riigi meediaväljaandega ning selle järgi aitas Taani salateenistus USA riikliku julgeolekuagentuuri NSA koguda informatsiooni lisaks Saksa poliitikutele ka Prantsusmaa, Rootsi ja Norra poliitikute kohta. Taani kaitseminister on juba öelnud, et lähedaste liitlaste järele luuramine, et seda ei saa aktsepteerida. Sama on öelnud Prantsusmaa Euroopa asjade minister. Ei Taani salateenistus ega NSA pole uut raportit kommenteerinud. Kui tõsine see olukord on ja mis saab siis, kui selgub, et Washington on Euroopa Liidu juhtide järele siiski spioneerinud. Ja tegelikult on olukord päris tõsine, aga suure tõenäosusega ei saa suurt mitte midagi, kuna tegemist on noh, ütleme, 10 aasta, sest teise, sellise suure juhtumiga eelmine oli Edward Snowdeni avalikustatud turismiskandaal toona tegelikult tehti ühiskomisjon, millest väga palju ei, ei järgnenud. Natuke vibutati näppu, aga tegelikult noh, Euroopa sõltuvus Ameerika pakutavatest julgeolekuhüvedest on suur. Suure tõenäosusega vahetatakse välja Taanis, kuna Taani sõjaväeluureteenistus seekord on seotud suure tõenäosusega toimuvad seal personali muudatused. Aga ma ei usu, et muud väga palju järgneda üldse. Isegi teoreetiliselt saaks. See luuramine ei ole mitte mingil juhul aktsepteeritav, on juba paljud Euroopa riigid täna öelnud, et kas Eestil on ka mingi seisukoht selles asjas. Noh, eks Eesti seisukoha ilmselt välisministeerium kujundab, aga, aga ma ütlen, ütlen siia juurde, et tegelikult selliseid nähtusi on ju ka varem olnud ja ka varasemalt on tulnud avalikuks, et näiteks prantslased on ju luuranud sakslaste järgi. Skandinaavias on olnud neid luurejuhtumeid, nii et selles suhtes ta on muidugi selline ühelt poolt rahutuks tegev, aga, aga teisalt poolt, eks luured ongi selleks ehitatud, et infot koguda. Riikidevahelistes suhetes mitte midagi erilist juhtuma ei hakka. Ma arvan, et ei hakka, ilmselt toimuvad mingisugused isiklikul pinnal solvumised, keegi võib-olla ei võta enam teise kõnet vastu, aga, aga suurt mingisugust sellist suhete halvenemist või jahenemist ma ei usu, et toimub.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsuse Euroopa asjade minister Clement Beaune ütles täna, et asi on äärmiselt tõsine ning tuleb uurida, kas taanlased on teinud koostöös Ameerika teenistustega vigu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRotterdami kaasaegse kunsti keskuse Stentis eile avatud väljapanek koosneb markettidest ja filmilõikudest, mis käsitlevad tuleva täispikka mängufilmi temaatikat ja motiive. Samas võib kunstikeskuse nelja saali paigutatud väljapanekut pidada teoseks omaette. Filmi installatsiooni aluseks on Poola kirjaniku Bruno Sulsi 1937. aastal avaldatud liivakella sanatooriumi mis ilmus mullu ka loomingu raamatukogus. Hendrik Lindepuu tõlkes. Liivakella sanatoorium on jutustuste kogu peategelaseks noor mees, kes sõidab rongiga oma surevat isa vaatama. Rongi uinutav rütm viib ta unenägude ja reaalsuse vahepealsesse maailma, kus mälestused segunevad viirastustega. Vennad koid on selle lahendanud läbi pimeduse ja hämaruse. See ei tähenda mitte niivõrd valguse puudumist, kuivõrd selle lavastamist. Näitusesaali pimedus aitab esile tuua klaaskapslitesse ja vaatekambrites paigutatud installatsiooni seintele kuvatud animatsioonilõikude veiklev hämarus mõjub unenägudena, mis segavad sügavamat und. Aeg on liivakella anatooriumis elliptiline elamused ja nägemused korduvad iseendast ümber pöörduma liivakellana. Tava mõistes arusaadav. Lineaarne aeg on ladestunud objektidele, moodustades tolmuseid kihte ja samas ka lagundades neid, keda ta katab. Monstrumid tekivad mälestustest ja traumadest, millega me ei oska midagi peale hakata, mida me ei suuda lahendada. Vennad, kuid on Bruno suldsi loominguga tegelenud varemgi. Nii näiteks on nende 1986. aasta animatsioon krokodillide tänav valminud just sultsi jutustuse põhjal. Liivakella sanatooriumi aitas installatsioonina Euroopasse tuua aga Christopher Nolan kes seadis omalt poolt tingimuseks, et animatsioonilõigud oleks filmitud just 35 millimeetrisele filmile. Tõnu Karjatse Rotterdam.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vendade Quayde järgmine täispikk film valmib Poola kirjaniku Bruno Schulzi \"Liivakella sanatooriumi\" põhjal, mis ilmus mullu ka Hendrik Lindepuu tõlkes Loomingu Raamatukogus. Rotterdami filmifestivalil esitlesid vennad Quayd ka installatsiooni tulevast projektist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Alar Karis ütles, et seis haiglates halveneb iga tunniga. Ühe koroonahaige raviks kulub kaks korda rohkem personali kui tavaravi ning koroona järel. Ravi on kauakestev. Väga suur hulk meie kaasmaalasi ei pääse lähitulevikus kokkulepitud ajal oma tervisemuredega enam arsti juurde, näiteks plaanilisele lõikusele või uuringule. Ja nii pole kaugel aeg, kui me kõik tunneme kedagi, kes kannatab koroonat põdemata koroonakriisi ajal sest seda ei saadud õigel ajal ravida. Või on meedik nii väsinud ja tühi, et ei suuda enam haiglas ja perearstikeskuses töötada. Või tunneme kedagi, kes sureb? President sõnas, et tegutseda tuleb nüüd ja kohe, kas kaitsepookides, kodutööle, jäädes, maski kandes või kuidagi muud moodi igaüks saab aidata, kõneleb Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu. See ei ole kriis haiglatele ja seda ei tohi võtta ainult kriisina haiglatele, vaid see on kogu ühiskonna kriis ja seetõttu me väga kutsume ülesse sellele, et ühiskond käituks mõistvalt ja käituks ka selliselt, et piirangutest peetakse kinni ja nii suudame me tagada nii Covid ravi, plaanilise ravi kui ka erakorralise ravi. Jätkab Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Arkadi Popov. Meie jaoks, kes haiglates täna töötavad, on ülioluline, et me tunneksime toetust nii meie Eesti elanike poolt valitsuse poolt. Me näeksime, et need piirangud, mis peaksid olema kehtestatud reaalselt, töötavad ja aitavad kaasa selleks, et epideemia kulg oleks murtud ja olukord muutuks aina paremaks. Ja muidugi meie jaoks on ülioluline, et inimesed ennast vaktsineeriksid. Me arvame, et see on ainuke reaalne viis, kuidas me suudame epideemiaga reaalselt pikemas perspektiivis hakkama saama.",
"role": "user"
},
{
"content": "President kohtus nelja suurhaigla juhiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEilsed Saksamaa Bundestagi valimised võitsid sotsiaaldemokraadid, saades esialgsetel andmetel ligi 26 protsenti häältest. See annab neile tsirca 730 kohalises parlamendis veidi üle 200 koha. Nende suurimad rivaalid kristlikud demokraadid saavutasid ligi kümmekond kohta vähem. Seepärast loodavad sotsiaaldemokraadid nüüd kokku panna ka uue valitsuse. Sotside esinumber Olaf Sols. Sotsiaaldemokraatlik erakond on tugevam kui varasematel aastatel ja tugevam kui ennustati paari kuu eest. See on väga-väga selge märk. Mõned erakonnad said valijaid juurde ja teised mitte. See on samuti sõnum, ütles Solts. Ta viitas sellega võimalikule koalitsiooni koosseisule sotside ning roheliste ja vabade demokraatide vahel, kes saavutasid vastavalt kolmanda ja neljanda koha. Tegelikult ongi uue valitsuse võtmed just nende kahe erakonna käes. Vabade demokraatide esinumber Kristjan Lindner. Oleks hea mõte, et rohelised ja vabad demokraadid, kes praeguse valitsuse vastu võitlesid ja status quosse muutust tahtsid, räägiksid kõigepealt omavahel läbi, et laduda põhijärgnevateks läbirääkimisteks, ütles Lindner. Seda, et teoreetiliselt võimaliku sotside ja kristlike demokraatide suure koalitsiooni aeg on läbi, nentis ka viimaste juht Armin Lashet. Minu arvates jagavad kõik arvamust, et suurel koalitsioonil ja viisil, kuidas see töötas, pole tulevikku. Ei loe, kes on esimesel ja teisel kohal. Meil on vaja uut algust, mida pole loodud surve all, sõnas laset. Samas ei matnud eile õhtul veel maha võimalust ise järgmiseks liidukantsleriks saada. Joosep Värk. Tüsseldorf.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa valimised võitsid esialgsetel andmetel sotsiaaldemokraadid, kellel on tulevases Bundestagis kristlikest demokraatidest ligi kümme kohta enam. Tulevase koalitsiooni koosseisu otsustavad suure tõenäosusega aga rohelised ja Vabad demokraadid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKodanikualgatuse ajel rajatud erakoolid Põlvas ja Võrus on omanäolised põhjused, miks vanemad soovivad, et nende laps õpiks just erakoolis, on Johannese kool. Rosmal tegevjuhi Liisa Maasiku sõnul erinevad. Väike kool annab hästi palju sellist inimlikku ja just sellele lapsele sobivat nii-öelda lapsekeskset lähenemist. Ja sellised kiusamised ja noh, muud sellised ebameeldivad teemad, mida ka meie koolis ette tuleb, et kuna lihtsalt kool on nii väike, et siis need saavad alati väga ruttu märgatud ja väga kiiresti ära tegeletud. Erakoolides asuvad meelsasti tööle pedagoogid, kes jagavad kooli väärtushinnanguid. Raske on aga leida tugispetsialiste, ütles Võrus tegutseva väike Verrone kooli direktor Anneli Võikar. Väikekoolidel on keerukas toime tulla, sellepärast et meil on vähe õpilasi, vähem raha. Ja loomulikult teeb muret ka see, et tugispetsialiste psühholooge, koolipsühholoogi logopeedi eripedagooge on üsna keeruline leida. Erakoolis õppiva lapse vanemad on tavaliselt valmis rohkem panustama kooli arengusse, kinnitas Väike Verone kooli sihtasutuse juht Pille Sõrmus. Meil on kujunenud selline mõnus tuumik, mõnus kogukond, et me tunneme vanematest hästi suurt rõõmu ja me oleme väga hästi linnas vastu võetud ja vallas Kuigi erakoolide õpilaste arv suureneb, on riiklikud toetused nende koolide ülalpidamisel olulise tähtsusega. Põlvas kolmandat aastat tegutsev Jakobi kool on toetust saanud nii riigilt kui omavalitsuselt, tõdes Põlva Jakobi kooli direktor Tarvo Sillaberg. Eestis koheldakse koole võrdselt ka nendel keerulistel pandeemia aastatel me oleme osa saanud siis riiklikest tugimeetmetest ja ka sellele eelnevalt siis riik on mõistnud erakoole, kui siis samaväärseid Eesti haridusmaastikul munitsipaal ja riigi koolidega. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kagu-Eestis tegutsevates erakoolides on viimastel aastatel õpilaste arv kasvanud, mis on suurendanud vajadust nii õpetajate kui ka tugispetsialistide järele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNatura metsaelupaikade omanikud pidid seni olema raietöödes pisut ettevaatlikumad ja said selle eest 60 eurot iga hektari kohta taastas Euroopa Liidu hinnangul ei tohi neil aladel üldse raiuda. Et vältida suuri eurotrahve, otsustas keskkonnaamet läinud reedel, et 42-l 1000-l hektaril, sealhulgas 12-l 1000-l hektaril erametsas korraldatakse suur inventuur seal, kus on päriselt väärtuslik metsaelupaik. Kehtestatakse väga ranged reeglid ja omanik hakkab saama suuremat kompensatsiooni 110 eurot hektari kohta. Seal, kus nii palju kaitsta pole vaja, jätkub asi vanaviisi. Aga otsuste tegemiseni pandi neil aladel raiumine seisma, räägib keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma. Ja oluline on siin see nüanss, et seni ajutiste piirangutega aladele toetusi tegelikult makstud ei ole. Piirangute rangus niisiis eeldab, et metsaomanikule makstakse 110 eurot toetust. Määrus lubab neile maksta 60 eurot. Taimo Aasmaa ütleb, et iseenesest võiks omanikele maksta ka suuremat toetust, aga enne tuleb lahendada kaks küsimust. Esiteks läheb vaja poliitilist otsust kulutada umbes 600000 eurot rohkem kui keskkonnaministeeriumi eelarves plaanitud. Teiseks tuleb uut sorti toetus välja töötada. Ta toetuse tingimusi tegelikult eelkõige ette valmistada ka see IT pool taotlemiseks need materjalid, et omanikel oleks see kõik seal korrektselt. Taimo Aasmaa avaldab lootust, et tänavu siiski õnnestub täiendavat toetust maksta. Isegi kui vajaminev bürokraatia aprillikuiseks taotlusvooruks valmis ei saa. Kui see eeldab eraldi taotlusvooru korraldamist sügisel, siis selline mõte on tõepoolest ka laual. Paljusid erametsaomanikke ei lohuta siiski ka 110 eurone hektari toetus 2015. aasta määruse seletuskirjas seisab, et toetuse arvutamisel hinnati, kui palju raha jääb metsaomanikel piirangute tõttu saamata. Aga võrreldes 15. aastaga on kõigi puuliikide hind kõvasti kasvanud. Taimo Aasma kinnitusel mõistab ministeerium metsaomanike muret. Need teemad on olnud siin arutuse all ikkagi üsna jõuliselt, et seda taksi tegelikult ka erametsaomanikele muuta ja neid takse kõrgemaks kergitada. Suur osa toetuste rahast pärineb Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika eelarvest. Järgmise seitsme aasta eelarveperioodi läbirääkimistes pakkus keskkonnaministeerium, et toetust võiks tõsta, kuid lõpuks jäid summad ikkagi 60 ja 110 euro peale ehk kui lisaraha otsida, siis pigem riigieelarve strateegiast. Keskkonnaministeeriumi soov kahtlemata on, et need toetused oleksid õiglased, et see meie põhimõte kindlasti on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel reedel said rohkem kui 12 000 hektaril tegutsevad erametsaomanikud teate, et nad ei tohi oma metsa enam raiuda. Hüvitist selle teatega kaasa ei antud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimastel nädalatel on Leedus tagasiastumisavaldused esitanud transpordiminister ja välisminister. Peaminister rääkis võimalusest, et tagasi astub kogu valitsus. Lõpuks astub tagasi siiski vaid riikliku raudteefirma juht. Põhjuseks see, et Leedu sõnad ja teod Valgevene režiimi suhtes ei näi kokkuminevat kui Belaruscali väetiseeksport läbi Leedu jätkub. Vaatamata sellele, et suurettevõte on USA sanktsioonide all Me peame üles näitama solidaarsust oma strateegiliste partnerite suhtes, antud juhul USA suhtes. Samas on meil õigusriigi kohustused rahvusvahelise äri ja rahvusvaheliste lepingute suhtes, mis on riigiettevõtete vahel sõlmitud. Siin ei ole lihtsaid lahendusi ja loomulikult on siin poliitiline vastutus. Belaruskalist pärineb ligi viiendik maailma kaaliumväetisest. USA sanktsioonid ei pane nende äri Euroopas automaatselt kinni. Leedu raudtee pressiesindaja Mantastu bauskas. Meil ei ole seaduslikku alust kaubavedu peatada, sest meil on Belarus caliga pikaajaline leping ja me peame seda täitma. Kui võetakse selles küsimuses vastu seadus või tuleb valitsuselt mingi otsus, siis me saame vastavalt sellele käituda. Ülejärgmise aasta lõpuni, kehtiva lepingu katkestamine võib endaga tuua kohtuasjad ja trahvid. Juristid uurivad, kas oleks võimalik lepingutes millestki kinni võtta. Võimalik oleks viidata ka riiklikule julgeolekule või püüda kehtestada Belaruscalile Euroopa Liidu sanktsioonid. Küsimus ei ole aga ainult juriidikas. Vilniuse Ülikooli rahvusvaheliste suhete instituudi professor Ramunas vilpišauskas. See ei ole ka seotud üksnes koduste ettevalmistuste ja juriidiliste küsimustega, vaid ilmselt ka kõhklustega. Kas Läti ja Eesti ei võta sel juhul Leedu transiiti üle? Sel juhul kannataks Leedu majanduslikku kahju, aga mõju Valgevene režiimi oleks väga väike. Sanktsioonide alla mitte kuuluvat Valgevene kaupa liigub läbi Leedu veelgi, samuti teadaolevalt mitte sanktsioneeritud naftatransiidi kohta läbi Eesti, ütleb Leedu välisminister. Nii. Jah, me oleme sellest kuulnud, loodame, et Eesti valitsus vaatab seda asja. Belarus kali küsimuses püüab Leedu lahenduseni jõuda jaanuari lõpuks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Leedu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu valitsus otsib võimalusi lõpetada USA sanktsioonide alla läinud Valgevene väetiste vedu läbi Leedu. Poliitiline tahe selleks on olemas, leida tuleb aga juriidiline lahendus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõik kolm pidasid selenskõi võidu peamiseks põhjuseks seda, et inimesed tahtsid muudatusi. Nad olid tüdinenud neile antud lubaduste täitmata jätmisest. Ühe kohalviibiva eksperdi sõnul on Ukrainas kolm asja, mis inimesi erutab. Sõda raha ei ole ja õiglust ei ole. Ja samuti tõstsid nad kõik esile kahte Selenski lubadust lõpetada sõda ja kärpida korruptsiooni, mil moel, keegi ei tea. Välisminister Sven Mikser arvab, et Selenski mäekõrgune võit Porošenko üle näitab ühte-kahest. Kas väga suurt pettumust või tüdimust või frustratsiooni senise poliitika suhtes ja noh, selge on, et on, on ju palju, milles olla pettunud Ukraina valijatel, teine variant on loomulikult, et, et ta peegeldab väga kõrgeid ootusi Zelenskõi suhtes. Aga kahtlemata on siin tohutult palju ruumi väga kiireks pettumiseks, sest ega ju selenski senise poliitilise tegevuse koht ei ole valijatel midagi teada, sest seda tegevust lihtsalt ei ole olnud need ootused, kui nad seonduvad siin kiire sõja lõpu ja õndsa rahuaja saabumisega või ka korruptsiooni väljajuurimisega, siis on selge, et kiireid ja rahva enamusele sobivaid lahendusi ju tegelikult nendel rinnetel ei paista. Selenski nime on seostatud oligarh Igor Kolomoiskiga ja see, kui palju tema võib selenski poliitilist tegevust mõjutama hakata, on Merle Maigre hinnangul kõige huvitavam küsimus. Siin tuleks vaadelda siis, milliseid inimesi te võite positsioonidele määrab mitte ainult avalikus sfääris eriti oluline, ma arvan, kolomoiski on erinevad riigi osalusega suured ettevõtted nagu Ukr, nafta, ukra transnafta, nende nõukogude esimehed ja ma kardan, et need inimesed saavad siiski olema kolomoiski, mõtete pooldajad või ärihuvide pooldajad. Ukrainas on sügisel parlamendivalimised, oligarhidest ei saa ka selles seoses mööda, ütleb Rein Oidekivi. Kõige huvitavam ongi see, et kuivõrd uus president suudab ennast oligarhilisest süsteemist välja rabeleda, oligarhid sooviksid saada kontrolli nii presidendi kui ka parlamendi üle, aga Ukraina, kui ta tahab edasi liikuda, siis ta peab sellest oligarhilise süsteemist selle ära lammutama ja eks tuleb teha üsna palju kompromisse, sellepärast et erinevalt senisest olukorrast, kus istuv president Porošenko praktiliselt läbi oma koalitsiooni kontrollis ka parlamenti, sellist olukorda nähtavasti nii selgelt järgmiste vahetustega ei tule. Kahtlemata on eriti huvitav Zelenskõi Venemaa poliitika ja Ida-Ukrainas jätkuv sõda ning see, mis võimalused on selenskil Venemaaga mingit kokkulepet saavutada, märgib Merle Maigre. Rahuvalvajate plaan on midagi, mida Zelenskõi on toetanud, aga võtmeküsimuseks on sellise plaani juures see, et kes ja kuidas valvab piiri mitte praegust lahingutegevuse piiri, Ukraina ja Donbas vahel aga, aga Ukraina Vene piiri.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina presidendivalimised on ülekaalukalt võitnud meelelahutaja Volodõmõr Zelenski. Kui kokku oli loetud 99 protsenti häältest, oli Zelenski kogunud 73,21 ning ametisolev president Petro Porošenko 24,46 protsenti häältest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKuus asja, mis peab olema klaav, et kas erakond peab ka kuidagi sekkuma või mitte, esiteks igasugune ettevõtlus peab olema seadus korralik, ta peab arvestama riigi huve, peab olema ärieetiliselt kooskõlas, peab olema Eesti majandusele kasulik ja ei tohi hiivata Eesti julgeolekut. Kui need tingimused on täidetud, siis ausalt öeldes, kui see on nii-öelda ettevõtlus, siis see on ettevõtlus. Nüüd teine küsimus, seesama, nii-öelda silt, et kas on tegemist elamislubade äriga, siis see asi tuleb igal juhul välistada, et kui on mingisugune pettus, mingit teeseldud tehingud või ei ole, ma ei, ma ka ei tea, kas need on või ei ole, on ma usun, et kui see välismaalaste seaduse eelnõu tuleb, on ju, siis tuleb igal juhul noh, vaadata nagu mõlemalt poolt. Üks asi on tõesti, kui on selline ärakasutamine, mida täna seadusandlus võimaldab ja need ei ole Eesti riigi huvidega kooskõlas, sest see tuleb lõpetada. Aga teistpidi me ei saa nagu unustada seda, et me vajame nagu teatud laadi inimesi, kelle järele on maailmas konkurents. Kindlasti, nagu ma ütlesin, on ju, et minu arvates noh, me peame me saama natuke rohkem selgust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandusminister Juhan Parts - esialgne kommentaar puhkenud elamislubade skandaalile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Siim Kallase hinnangul oli möödunud aasta kogu Eestile hea majanduskasv, oli parem kui loodeti. Täideti ka kaks Eesti suurimat pikaajalist välispoliitilist prioriteeti Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste lõpetamine ja NATO-lt liitumiskutse saamine. Ütlen ausalt, et kui valitsus tööd alustas, ei olnud minul veendumust, et läbirääkimised 2002. aastal lõpetatakse. Igatahes olime me valmis ka teistsugusteks arenguteks, et läbirääkimised hakkavad venima. Samamoodi ei olnud sajaprotsendilist kindlust, et see kutse NATO-ga liitumiseks ikkagi tuleb. Kallas tõi välja ka rea positiivseid muudatusi sisepoliitikas. Mida ma tahaksin rõhutada, on see, et möödunud aasta jooksul riigi toimimine muutus paljudes valdkondades palju jõulisemaks ja tõhusamaks. Terve rida asju hakkas palju paremini käima, selleks oli tehtud ettevalmistusi juba ka varem. Ma toon siin ühe. Mulle kindlasti südamelähedase näite. Maksuameti töö on kõikide parameetrite järgi selgesti paranenud ja maksude kogumine on tugevasti paranenud. Nii et see aga ka tollpolitsei noh, mida me ei teinud siis üks on see, et me võtsime ette esimese tõsise katse sotsiaaltoetuste süsteemi reformida ja me tegime seaduseelnõu, me saavutasime selle vastuvõtmise. Tänaseks ei ole see veel rakendamist leidnud ja kuidas ta edasi läheb, seda ma ei tea, kuid ma hindaksin seda siiski valitsuse väga kaaluka sammuna, et me seda üritasime teha, peatada sotsiaaltoetuste kontrollimatu kasv. Kallas tunnistas ka veelkord, et jääb aastast kahetsema seda, et suurte raskustega vastu võetud 2003. aasta eelarve tuli puudujäägiga, olgugi, et see ei lubatud 0,3 protsendi piiresse. Puudujäägiga eelarve võeti aga vastu esimest korda iseseisvunud Eestis ja Kallase sõnul on see märk iseenesest halb. Majandus ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson tõstis esile haridusministeeriumi, kus on tema hinnangul vaatamata pidevale kriitikale aasta jooksul toimunud eriti palju positiivseid muutusi. Me sätestasime tasuta koolitoidu, kuni kaasa arvatud, neljas klass ja loodame siit edasi minna. Käivitatud on õpilaskodud ja esimesed on juba loodud Eestis. Kõrgharidusreform on alustatud, no rääkimata sellest, et lõpuks suudeti eelarvest eraldada 100 miljonit omavalitsuste palgal olevate kultuuritöötajate ja õpe õpetajate palgatõusuks, mis täna homme omavalitsustele ka laiali jagatakse. Kokkuvõttes tõdesid aga nii Siim Kallas kui Liina Tõnisson, et umbes aasta tagasi sõlmitud koalitsioonilepe on suures osas täidetud vaid mõne punkti elluviimine on viibinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsusel täitus aasta ametivande andmisest. Sel puhul tehti kokkuvõtteid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKinnisvaraettevõtte lumikapital on Tallinna süürimajadesse kapitali mahutanud ligikaudu 200 miljonit eurot. Tallinnas manufaktuuri tänaval on neil 127 korteriga üürimajad tegutsenud juba pea kolm aastat. Ettevõttel on lähiajal valmimas veel ka majad aiandi ja päevalille tänaval kokku 264 korteriga lumi. Kapitali ärijuht Reili Simson ütles, et manufaktuuri karta tali 127 üürikorterit on kogu aeg inimesi täis ning üürnike huvi on olnud suur. Kinnisvarafondide ettevõtja, Efteni esimese süürimajja kadaka puiesteel kolivad üürnikud sisse aga veebruariks. Efteni tegevjuht Viljar Arakas ütles, et nende üürimajade portfellis võiks Eestis olla tuhatkond korterit. Suurem osa nendest Tallinnas. Kiire ehitushindade kasv kindlasti teeb selle meile oluliseks raskemaks selle saavutamise, sest on täiesti selge, et üürihinnad ei ole täna nii kiiresti kasvanud, kui seda on teinud ehitushinnad ja nagu me teame ka, et üüri äri elukondliku üüriäri on nagunii oluliselt madalama marginaaliga äri kui seda näiteks äripindade väljaüürimine. Arakas sõnas, et üürimaja tasuvusaeg on arvatavasti kuskil 17 18 aastat ning see sõltub üürihindadest. Potentsiaali on siin aga palju. Elukondliku üüriäri meil näiteks arenenud Euroopa pealinnades on, et seal on üks olulisemaid kohaliku omavalitsuse ja mõnikord ka isegi üleriigiliste valitsemise teemasid. No näiteks, vaatame kas või Saksamaa uut koalitsiooni, kes on teinud ju otsuse ehitada iga aasta juurde 400000 uut eluaset, eks, et eluasemete defitsiit ja läbi selle eluasemete hinna kallinemine ja kättesaamatuks muutumine noorele põlvkonnale on nagu väga terav probleem, mida meil veel sellisena ei tunta, aga olen täiesti kindel, et mõne aasta või siis ütleme paari valimistsükli pärast on see üks olulisemaid teemasid, millest enne kohalike omavalitsuste valimisi räägitakse nii Tallinnas kui ka teistes Eesti suuremates keskustes. Kinnisvarakooli koolitaja Tõnu Toompark nõustus Arakaga. Ta ütles, et elamispindade kättesaadavus täna on veel Eestis hea, kuid ostjate ostujõud on halvenemas. Seetõttu pööratakse aina enam pilk üürituru peale. Ja kui tullagi niisugusele Eesti mikrotasemele siit tagasi, siis professionaalselt hallatavate suurte üürimajade turule tulek ma ütleks, on ülipositiivne. Suurt maja ei saa kuidagimoodi niimoodi majandada, seal tuleb korralikku teenust pakkuda ja see võiks olla mingi mõõduvahend teistele üürileandjatele, millist teenust peab pakkuma. Lisaks lumile ja Eftenile on üürimajad Toompargi sõnul olemas kaskandiumil. Üürikorterid on ka Larsenil ja koduinglil. Toomasrk ütles, et elamispindade investeeringu pluss on madal riskantsus. Turg on lai ning küll üürniku kuskilt ikka leiab. Kuna risk on väike, siis on aga ka tootlikkus madalam.",
"role": "user"
},
{
"content": "Asjatundjate hinnangul halveneb tulevikus Tallinnas elamispindade kättesaadavus. Ettevõtjad valmistuvad selleks üürimaju ja üürikortereid arendades.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogus võeti täna veel vastu kaks seadust ja lõpetati ühe esimene lugemine ning sellega oligi tänavusel aastal joon alla tõmmatud. Kokku võeti vastu 231 seadust, neist kaks kolmandikku vabariigi valitsuse ettepanekul ja kolmandik riigikogu enda algatusel. Nagu igal aastal pärast viimase istungi. Viimase eelnõu arutelu tuli tänavugi riigikokku jõuluvana. Kui eelmisel aastal oli jõuluvanal riigikogulaste tarbeks vitsakimp kaasas siis seekord kimpu ei olnud, kuid jõuluvana toon oli selle võrra tõsisem. Suur töö on tehtud, võimude lahusus ka füüsiliselt teostatud, valitsuslossist välja visatud, ruumid tuulutatud ja uuendatud, kenasti eelarve kasin ja tasakaalukas nagu keskmine eestlane kinnitatud ning rahva usaldus protsent enneolematult madalale jõudnud. See on minu ja teie mure. Rahvas on rumal, manipuleeritav ja mis kõik, võib ju väita. Aga pöörake korraks vastassuunas. Väide, et iga rahvas on oma valitsejaid väärt. Muidugi teie siin pole valitsejad, valitsus valitseb, aga teie olete rahva poolt valitud ja otse valitud, teid on usaldatud. Ja nüüd olete usaldust kaotamas. Ometi olete tublisti tööd teinud. Milles siis viga? Ma ei usu, õigemini Ma ei märka. Vähemasti keegi ei ole neid selgelt deklareerinud teie fraktsioonide vahel suuri maailmavaatelisi ega ökonoomilis-filosoofilisi erinevusi. Küll aga märkan ja märkavad kõik mõnede rahvaesindajate puhul paisutatud enesekesksust eneseimetlust, äärmist sallimatust, peaaegu vihkamist, nõndanimetatud vastaspoole suhtes. Mõned teist tundub, ei esinda kaugeltki mitte rahvast. Kelle nimel nad kõlavalt sõna võivad võtta enam mitte ka oma fraktsiooni, vaid ainult iseennast, oma. Mina palun teid, edaspidi kutsuge arukusele need üksikud enda hulgast. Et nad austada oma kolleege, keda ka ju ometi rahvas on valinud. Sellega austada nad ühtlasi oma valijaid ja on väljaspool kahtlust, et teie töö, arutlused, väitlused muutuvad sisukamateks, aga mis peaasi viljakamateks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu istungjärgu viimane istung. Jõuluvana (Mikk Mikiver).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLiikumine avalikult haridusest kutsus valitsust üles otsust mitte langetama, kuna seda peaks veel kaaluma ja analüüsima. Peaminister Taavi Rõivas rõhutas valitsuse pressikonverentsil, et tegelikult on sisuline otsus tehtud. Küsimus on üksnes jõustumise tähtajas ja riik tasub tulevikus haridustoetust ühepalju koolide omandivormist sõltumata. See haridustoetuse summa on Eesti peale keskmiselt 142 eurot õpilase kohta ja see summa peaks katma nii õpetajate palgad kui hariduse pakkumise kogu ulatuses. Tegelikult käib vaidlus selle raha ümber, mida maksavad omavalitsused ja mis uue seaduse järgi muutub vabatahtlikuks maksmisvorm, mida erakoolide pidajad umbusaldavad veel kord peaminister. Nüüd, mis on olnud üks erakoolide esindajate ettepanekuid, on see, et erakoole peaks riik toetama ühe õpilase kohta 1,64 korda suurema summaga keskmiselt kui munitsipaalkoole. Vot see on koht, kus me paraku vastu tulla ei saa, sest see paneks ebasoodsamasse olukorda. Kõik need õpilased, kes käivad munitsipaalkoolides Tegelikult on enamik omavalitsusi teatanud, et nemad vahet teha ei kavatse. Üks näide. Pärnu abilinnapea Jane mets. Erakoolid on Pärnu haridusvõrgu lahutamatu osa ja on täiesti mõeldamatu, et neid edaspidi ka ei toetas ja ma väga loodan, et täpselt samamoodi mõtlevad ka teised omavalitsused, kellede lapsed meie linna erakoolides käivad. Oma täpset seisukohta ei ole välja öelnud veel Tallinna linn, aga nagu öeldud, täna valitsus otsust vastu ei võtnud. Haridusminister Jürgen Ligi väljendab avalikult oma pahameelt. Lihtsalt räägiti aeg täis tühja juttu, riigikontrolör, õiguskantsler tulistaetavad haridusministrit, aga lihtsalt hoitakse juttu üleval ja räägitakse, et peab veel rääkima, seal on kindlalt õpetajate palgatõusu raha sees ja seal on üle kolme protsendi raha kinni. See kõik haridusraha põleb vales kohas, et see on ikkagi häbiväärne. Niisiis ongi taas kerkinud küsimus, kui palju õpetajate palk ikkagi tõuseb või tõusta saab? Jürgen Ligi. Me oleme saanud justkui neli protsenti lisaraha, tegelikkus on 2,3, enne tehti sealt kärp, mis ei arvestatud õpilaste arvu ja nii edasi. Et vigu on tehtud ja 2,3 protsenti jah, lisaraha õpetajad palgast, aga sellega nagu väga ei hõiska sinna juurde on pakkuda oma sääste. Aga kas midagi pakkuda on mõtet, et kui rahandusministerium jälle näeb, et oi, teil on siin oma säästuet, võtame ära, ma ei anna ühtegi lubadust. Ka Taavi Rõivas märgib, et erakoolide seaduse vastuvõtmisega viivitamine toimub õpetajate palgaraha arvel, aga lisab Aga sellegipoolest, ma olen üle keskmise optimistlik, et õpetajate palgad saavad ka järgmisel aastal kasvama kiiremini, kui Eesti palgad keskmisena.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus ei võtnud vastu erakoolide rahastamist muutvat seadust, minister Jürgen Ligi on nördinud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNominente oli 18 piima ja lihatootjad, seaveise ja küülikukasvatajad, teraviljapõldude, õunaaedade ja mesitarude omanikud. President Toomas Hendrik Ilves ütles oma kõnes, et me räägime viimasel ajal üha rohkem rahulolevast põllumehest ja lisas. Põllumajandus kui tootmine on üha enam ajude ja masinate ning üha vähem reaalsete kätepaaride töö ent maatootmise ning sellega külgnevate valdkondade toodangu vääristamiseks turgude ühe suurema killustumise ning segmenteerumise tingimustes ning üha spetsiifilisemaks muutuvate nõudmiste rahuldamiseks läheb inimesi küll vaja palju rohkem, kui meil neid praegu maal tootmise lähedal võtta on. Ja siis autasustamine kõigepealt kuulutati välja Maalehe lugejate lemmik ja see on seakasvataja Kalmer Märtson Inno seafarmist. Seejärel elutööpreemia. Selle sai lihaveisekasvataja Leino Vessart. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Romet Sõrmus ütleb tema kohta nii. Leino Vessart on kahtlemata Eesti lihaveisekasvatuse Grand old man ja üks Eesti lihaväise kasvatuse pioneeridest, et tema hakkas lihaveisekasvatust arendama Eestis sellel ajal, kui oli veel vähe neid, kes lihaveisekasvatuse elujõulisusesse ja arengusse uskusid. Ja selles mõttes Leino Vessarti elutööks on olnud kindlasti lisaks enda ettevõtte arendamisele. Eesti lihaveisekasvatussektori arendamine. Ja Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik lisab Ta ongi see inimene, kes on tegelikult lihaveisekasvatuse Eestisse toonud. Ning nüüd aasta parim põllumees, kelle väljakuulutamisel Aivar Viidik ütles Ta on äärmiselt visa, äärmiselt töökas, saavutanud oma tulemused pikkade aastate jooksul tehtud targa tegutsemise tulemusena ja nii nagu ta peab lugu oma hoolealustest loomadest, peab ta lugu ka inimestest. See mees väärib seda 100 protsenti. Ja see mees on Tõnu Post. Ja Roomet Sõrmus Kui me žüriiga seda ettevõtet külastasime, siis meie silmad sealt lahkudes lõid särama, sest tegemist on tõeliselt edumeelse ja eduka ettevõtjaga, et ei ole võimalik selles nii-öelda ettevõttes näha mõnda lohakil kohta ja, ja sama kehtib ka tema kui eduka piimatootja kohta, et tema karjad toodang on Eesti ikkagi üks suuremaid ja edumeelsemaid ja žüriile avaldas tõsist muljet ka see, kuidas Tõnu Post väärtustab oma kaastöötajaid ja inimesi, kellega ta koos töötab. Ning aasta põllumees 2013 Tõnu Post ise. Eesti põllumees on visa, olen põllumajanduses töötanud üle 20 aasta, näinud raskemaid ja paremaid aegu ja ma võin öelda, et ka rasketel aegadel ma tegelikult pidasin seda põllumajandust selliseks ikkagi perspektiivseks alaks ja kui ta sulle meeldib, miks siis mitte sellega tegeleda. Õnn ei pruugi saabuda esimese aastaga õuele, aga, aga ta tuleb päevade ja aastatega ja, ja siis ongi see tõsi, et põllumees on põline rikas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valiti aasta parim põllumees.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAjal, mil Kiievis tormasid inimesed raketirünnakute eest pommivarjenditesse, otsustasid Euroopa liidrid Venemaa sanktsioonide üle ent kohtumise ajal võeti ühendust ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. Peaminister Kaja Kallase sõnul oli see tõeliselt dramaatiline kõne. Ta oli siis kuskil pommi varjendis ja ja ütles, et ta ei kavatse Kiievist lahkuda ja et Ukraina on jäetud üksi, aga et noh, me võitleme ja et meil on abi vaja ja noh, et võibolla ma räägin teiega viimast korda. Ukraina aitamiseks mõeldud suur sanktsioonide pakett lepiti kokku sisuliselt kohe, kuigi detailide kallal peavad Euroopa komisjon ja liikmesriigid täna veel vaeva nägema, kusjuures riigijuhid nõudsid, et seniste le sanktsioonide le tuleb veel tugevust peale keerata, sealhulgas sanktsioonid Venemaa presidendile Vladimir Putinile ja välisminister Sergei Lavrovile. Ümber laua oli valdav arvamus see, et Nad peavad olema seal nimekirjas. Isegi kui me jätame dialoogiks ukse lahti, et me ei pane neid reisikeelu alla, siis on võimalik kehtestada siiski sanktsioone, mis puudutavad nende vara. Ja, ja selles tundus olevat valdav üksmeel. Aga nagu ma ütlesin, detailides läheb see nüüd tagasi veel Euroopa komisjoni. Sanktsioonide struktuuri selgitas lahti Euroopa Komisjoni president Ursula Fonderlaien. Nüüd peame olema ülesannete kõrgusel, me paneme Kremli selle eest maksma. Massiivne ja sihitud sanktsioonide pakett, mille Euroopa liidrid täna heaks kiitsid, demonstreerib seda selgelt. Sellel on Venemaa majandusele ja poliitilisele eliidile maksimaalne mõju. See koosneb viiest sambast finantsenergia ja transpordisektoritest ning ekspordikontrollist ja viisa poliitikast, ütles von der Laien. Euroopa jaoks on eile alanud sõda selle sajandi pimedaim hetk. Kaja Kallase sõnul võib see olla ilmselt ka murranguline. Mulle tundub küll, et praegu on küll kõigil see pilt löönud klaariks seal laua taga ka, nii mõnedki tunnistasid, et on olnud Venemaa suhtes naiivsed. Tegelikult ei ole kasutanud seda aega, mis oli eelmistest rünnakutest 2008. aastal 2014. aastal selleks et ehitada sellist vastupanuvõimet või, või, või endale tööriistu, kuidas sellistele agressioonidele vastu astuda ja see ongi andnud võimaluse Putinil kogu aeg minna sammukese edasi, et et nüüd tõesti tundus, et see on nüüd täiesti muutnud kogu seda pilti. Joosep Värk Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Brüsselis öösel lõppenud Euroopa Ülemkogul kinnitasid Euroopa Liidu liikmesriikide liidrid uue Venemaa vastaste sanktsioonide paketi. Selle täpsed detailid selguvad tänase päeva jooksul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskkonnaminister Tõnis Mölder tunnistab, et Eesti ei täida biojäätmete taaskasutamise eesmärke. Selle parandamiseks tahetakse lähikuudel vastu võtta seadus, mis kohustab kõiki majapidamisi jäätmeid sorteerima. Ma ütlen, et paljuski täna seadusandlus ei keela, ütleme siis nii liigiti kogumist, biojäätmetele aga paratamatult üle Eesti. Erinevad omavalitsused on käsitlenud seda väga erinevalt ja seetõttu need sihtarvud ja ja nii-öelda tulemused erinevates omavalitsustes on ka väga erinevad ja me siin tõepoolest ei ole võrreldes teiste Euroopa liidu liikmesriikidega kuigi eeskujulikud. Vaid pooled omavalitsused koguvad jäätmeid täna liigiti. Järva vallavolikogu esimees Rait Pihelgas ütleb, et väiksematel omavalitsustel ei ole alati võimalik jäätmekäitluse peale vajalikult kulutada. Omavalitsuse liittal pole, pole ressurssi, et selle valdkonnaga nii tõsiselt tegeleda, selleks on ka see saastemaksa põhimõte, et valdkonda tekiks arendamise raha. Need, kes ei, ei sorteeri, nendel on ka see teenus kallim ja need, kes sorteerivad, neil ei ole, seal tekivad vahendid, et inimesi koolitada, et valdkonda arendada, et noh, me oleme Euroopas vist ainuke riik, kus täna saaste maksab põhimõtet, tegelikult sisuliselt ei rakendata täna lugeda tänast riigikontrolli auditit, kui lugeda aasta 2018 Euroopa komisjoni poolt eelhoiatusraportit Eesti riigile jäätmevaldkonnas. Need on väga paljuski kattuvad, et tegelikult pole kahe aastaga suudetud ka võtta keegi neist juhtrolli võtnud, aga ma leian, et riigi kohustuste eest see omavalitsus minna väga jõust juhtrolli, et ma, me peame ikkagi riik ise ja ikkagi üheskoos selle lahenduse leidma. Keskkonnaametile heidab riigikontroll ette puudujääke järelvalves. Aastatel 2017 kuni 2019 ei kontrollinud amet üheski prügilas ladestumisnõuete täitmist. Keskkonnaameti keskkonnakasutuse järelvalve arendusosakonna juhataja Allar Leppind põhjendab, et jäätmete sorteerimine algab majapidamisest. Meil on mõningate kohalike omavalitsustega olnud niisuguseid koostööprojekte, kus me sisuliselt näiteks avamegi neid inimeste nii-öelda jäätmekonteinereid ja noh, see pilt, mis seal, mis seal sees on, et seal on praktiliselt siis mida iganes, et ei ole tegelikult mingit niisugust liigiti kogumist tehtud. Ja see samm, mida siis järelevalveliselt juba prügilas näha võib, et see on selle ahela nii öelda lõpp ots. Ka nõustub leppind riigikontrolli soovituse ga rohkem silma peal hoida, mida prügilad taaskasutuse nimel ehitavad. Leppind kinnitab, et on olnud juhtumeid, mis osutuvad sellele, et prügila on rajanud platsi või tee, et ladestustasust kõrvale hiilida. See on kindlasti üks võib-olla niisugune prügilahvatus, et sellist pseudo pseudoehitustegevust teha kindlasti prügilatel ei saa tekkida nagu ootust, et et nüüd me hakkame siin platse ehitama ja rajama, mis on natukene, võib väljaspoolt vaadates tunduda sellise asendustegevusega, et seeläbi siis ladestustasude pealt nii-öelda kokku hoida. Euroopa liidule antud lubadustega kohustused aina kasvavad. Aastaks 2035 tuleb Eestis taaskasutada 65 protsenti olmejäätmetest. Tõnis Mölder usub, et prügitrahvi Eesti siiski maksma ei pea.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikontrolli analüüsist selgus, et biojäätmetest võeti 2019. aastal ringlusesse vaid 11 protsenti. See ei täida Euroopa Liidu ees võetud kohustust, seega võib Eestile tulla trahv.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nDarja Saar on õppinud Narva Kreenholmi keskkoolis haldusjuhtimist pedagoogikaülikoolis. Tal on sotsiaalteaduste magistrikraad Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudist. Alates 2010.-st aastast on Darja Saar sihtasutuse Entrum juhatuse liige ja Eesti Energia üleriigilise koolinoorte ettevõtlikkusideede konkursi ja arenguprogrammi Entrum üks loojatest. Meedia ja teletöö on saarele tuttav 2009.-st aastast alates, mil ta on tegutsenud kanali BBK saate otsekõne ja Sky raadios ettevõtlusteemalise saate tuult tiibadesse tootmises. Darja Saare eesmärk on teha kohalikku vene kogukonda kaasav kanal, mis hõlmab nii televisiooni, raadiot kui ka internetti. Eelkõige plaan on seda käivitada ja kaasata võimalikult palju inimesi kohalikku venekeelset kogukonda, selleks, et inimesed saaksid tõesti kvaliteetset programmi ja mitte ainult teleprogrammi, vaid multimeediaprogrammi, mis tähendab seda, et nad saaksid infot, kvaliteetset infot just nimelt nii tele, raadio kui ka interneti kaudu. Ja kindlasti see kontent, mis me tahaksime pakkuda, on hariv, meelelahutuslik ja informatiivne. Et plaanid on suured ja ma väga loodan, et me ilusti saame ka nende teostamisega hakkama. Rahvusringhäälingu juhatuse liige Ainar Ruussaar ütles, et konkursile laekunud 23-st avaldusest valiti viimasesse vooru neli väga tugevat kandidaati, kellega tehti igaühega lausa kaks vestlust. Ruussaare sõnul oli Darja Saare nägemus telekanalist väga enesekindel. See oli tulevikku vaatav, ta täiesti selgelt andis endale aru, et see ei ole lihtsalt telekanal, vaid see on multimede projekt internetis, mis kindlasti teeb koostööd raadio neljaga. Ta pani lauale mitmeid huvitavaid ideid millest mõned ilmselt ei realiseeru. Aga nad olid vähemalt lennukad ja uudsed. Loodame kõige paremat Taaramäe. Uue peatoimetaja esimesed kolm ülesannet on programmi väljatöötamine, meeskonna kokkupanek nii rahvusringhäälingu töötajatest kui ka väljast tulijatest ning kanalite ülesuse arendamine ehk kokkupuutepunktide leidmine tele, raadio ja onlaini vahel. Oma panuse programmi saab anda igaüks, Darja Saar. Juba maikuu lõpus toimub Cross media hakaton ehk siis selline sündmus, mille raames iga kodanik saab välja tulla oma formaadiga oma 100 matformaadiga või mingisuguse multimeediatoodega ja ühe nädalavahetusega saada, arendada seda koos mentoritega ja erineva nii-öelda tehnilist laadi spetsialistidega täisväärtuslikuks, meediatooteks. Et jälgige uudiseid ja kindlasti ootame teid juba maikuu lõpus siis kroosmeedia, hakatoni või multimeedia nii-öelda evendile, mille raames siis üheskoos töötame välja uued formaadid ja saated selle telekanali jaoks. Rahvusringhäälingu venekeelne kanal peaks alustama 28. septembril.",
"role": "user"
},
{
"content": "ERR venekeelse kanali peatoimetajaks saab Darja Saar.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nProgrammi baas on olnud Ameerika sõjalise jõu sümbol Afganistanis täna pärast ligi kahtkümmet aastat, kohapeal lahkutakse ilma tseremooniata ja fanfaarideta. Päris viimased. USA sõdurid on Afganistanis läinud kõige hiljem, 11.-ks septembriks, lubas president Joe Biden. Aga vägede liikumise tempot arvestades juhtub see varem. Ameeriklaste lahkumine programmist on sümboolne võit Talibani, kes sõdib järelejätmatult valitsus vägede vastu, sundides neid pidevalt taanduma. Mis saab edasi, kui kaua aega läheb, et Talibani Afganistani üle võtaks? Selge kuningas saakpakk arvab, et seda on võimatu ennustada, aga luureallikad pakuvad selleks kuus kuni 12 kuud. Kui analüüsida sündmusi arenguid kohapeal, siis tõesti tundub, et vaikselt, aga kindlalt nad on seda riiki üle võtmas ja kui ma ei eksi, siis tänaseks on nende kontrolli all neljandik riigist ja nad on jõuliselt kohal just ka suurlinnade ümbruses. Üldiselt ei ole märke sellest, et nende lahingtegevused hakkaks raugema aga samas peab lisama, et USA luureallikate avalikkuses avaldatud arvamuste põhjal see stsenaarium on üsna tume ja nende hinnang on, et Afganistani valitsus võib kukkuda järgneva kuue kuni 12 kuu jooksul, nii et noh, mitte midagi välistada tõesti ei saa, et kui Talibani poolt jätkuvad territooriumi hõivamised, ei ole välistatud, teiselt poolt ka USA uued õhurünnakud Talibani vastu, nii et üldiselt on Afganistani suunal arengud pidevalt väga dünaamilised. Mida me täna saame kindlasti öelda, on see, et Eesti sõjaväelasi seal enam ei ole, USA sõjavägi ja liitlasväed on riigist peaaegu väljas, aga sinna jäävad mõningad sõjaväeüksused ja need on need üksused, mis peavad siis pakkuma julgeoleku ja turvateenust kabuli lennujaamas ja saatkondadele ning diplomaatidele.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA sõjaväelased lahkuvad täna Bagrami õhujõudude baasist Afganistanis. Kui kiiresti pärast liitlasvägede lahkumist Taliban riigis võimu haarab?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTaaslavastuslahingu esimeses osas sai rahvas näha seda, kuidas 1900 seitsmeteistkümnendal aastal vene armee koosseisus moodustatud Eesti esimese rahvusliku väeosa Eesti esimese jalaväepolgu sõdurid Muhu saarel sakslaste vastu võitlesid. Esimesel jalaväepolgul on side Haapsaluga, see baseerus siin talvel 1917 kuni 18 jätkab Haapsalu piiskopilinnuse muuseumi ekspositsioonijuht Jaak Mäll. Ja sellest esimesest Eesti polgust sai hiljem esimene jalaväe rügement ja paljud esimese Eesti polgu ohvitserid. Nende hulgas oli loomulikult Laidoner näiteks ka. Et neist said Eesti sõjaväe. Kõrgemad ohvitserid, said sellest. Lavastuse teine episood viis vaatajad aega, mil Eesti oli end juba iseseisvaks kuulutanud ja võidelda tuli iseseisvuse kaitsmiseks. Lahingus sai näha ka soomusautode duelli. Saaremaa sõjavara seltsi korraldatud üritusest võtsid osa sõja ajaloo taaskehastamise klubid mitmelt poolt Eestist jätkab Saaremaa sõjavara seltsi eestvedaja Margus Sinimets. Kuna meie, siis rekonstruktorite puhul on tegemist ikkagi ajaloohuvilistega, et siis meie jaoks on see mäng see on meile niisugune argipäevast välja tulemine ja pealtvaatajate jaoks on see lihtsalt elustatud ajalootund. Kui esialgu pidid kaasa lööma ka Läti ajaloo klubid, siis koroona pandeemia tõttu nemad Eestisse tulla ei saanud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaa Sõjavara Seltsi eestvedamisel peeti täna Haapsalu piiskopilinnuse hoovis ajalooline taaslavastuslahing \"Eesti iseseisvuse sünd\", mille raames etendati nii Esimese maailmasõja kui ka Vabadussõja sündmusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMe peame seda vaatama ikkagi ka selle pilguga, et abipolitseinik mitte ainult ei täida ülesandeid politsei alluvuses, vaid vaid teeb toiminguid riigi nimel ja, ja kui talle juba politsei vorm on selga antud, siis noh, me kujutame ette, et ega pimedas õhtus väga palju inimene ei tee vahet, kas tegemist on politseiameti iga või on tegemist abipolitseinikuga. Aga siis sisuliselt see, et siin kriisi ajal alla 100 tunnise väljaõppega abipolitseinikele need õigused anda, see tegelikult ikkagi teie hinnangul ei päde. No see sõltub nagu õigusest, aga kui ma vaatan, mis on siin soovitud, anda, et noh, näiteks ka autode sundpeatamine või näiteks ka andmebaasidesse ligipääs, et need on tegevused, mis tegelikult vajaksid ikkagi põhjalikku väljaõpet ja muidu me ei õpetas politseinikke poolteist aastat välja ja see tähendab seda, et need inimesed saavad nii enesekaitse kui kui ka erimeetmete kasutamiseks põhjaliku väljaõppe, et noh, nüüd kui me nagu põhimõtteliselt vestluse pealt väga väikese ettevalmistusega hakkame inimestele andma erimeetmete õiguse kasutamist juurde, et siis tõepoolest, et noh, selle isegi eriolukorras ma suhteliselt skeptiline, et meil on olemas võimalus politseil täna kaasata vajadusel täiendavaks abiks kaitseliitu, isegi kaitseväge ja, ja kaitseliidus ja kaitseväes inimesed ikkagi saavad regulaarset väljaõpet. No siin on veel kirjas selline punkt, et senisest kandvama rolli peaks siis saama need abipolitseinikud, et mis see roll olla võib. Seaduse eelnõus on tegelikult väga palju tõesti selliseid punkte, mis, mis on küsitavad, et abipolitseinikele väga väikese väljaõppe pealt teatud sunni kohaldamise õigus andme on väga küsitav, samamoodi ka see, näiteks nad võiksid hakata siis andmebaasides tegema teatud kontrolle, päringuid tuleb ka arvestada seda, et, et et igale inimesele, näiteks politseiõppe jooksul antakse ka ülevaade kehtivast õigusruumist ja, ja millised on tagajärjed selleks, kui näiteks ühte või teist õigust, mis politseinikule on antud, kuritarvitatakse, aga kui abipolitseinikule antakse selline lühikene väga-väga lühikene ülevaade Eesti õiguskorrast ja praktiliselt minimaalne, siis ülevaade või, või väljaõpe ka eriolukordade lahendamiseks, siis nagu ma ütlesin, et siin on nagu mitu ohtu. Nii et isegi kui see on siin mõeldud ainult eriolukorraks, nende võimaluste suurendamine siis see ikkagi ei õigusta seda. Isegi eriolukordades peavad olema inimestel need oskused olemas, kedagi ei saa panna eriolukorras tööle ametile, milleks ta ei ole saanud väljaõpet, et me ju ei kujuta ette seda, et eriolukorras hakkab kirurgilist operatsiooni läbi viima inimene, kes ei oleks selleks, kes ei ole selleks väljaõpet saanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus toetas eelmisel nädalal kobareelnõud, mis läheb täna Riigikogus esimesele lugemisele. Muuhulgas tahetakse sellega lihtsustada abipolitseinike ning kaitseliitlaste ja kaitseväelaste kaasamist, et tõhusamalt lahendada eriolukorrast tekkinud olukorda. Seadusemuudatustega võimaldataks abipolitseinikuks saamise protsessi eriolukorra ajal kiirendada ning näiteks abipolitseinikuks on võimalik saada ka ilma 100 tunnise väljaõppeta, mis praegu nõutud on. Samuti antaks neile eriolukorraks senisest kandvam roll ning rohkem õigusi. Reformierakondlase ning endise justiitsministri Hanno Pevkuri hinnangul pole selliste lihtsustuste tegemine põhjendatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu välisteenistus kirjutab oma värskes raportis, et Venemaa ja Hiina jätkavad Euroopa liidus ja meie naabruses laialdase, sest valeinfo levitamist. Kremli kontrolli all olevad kanalid õõnestavad Euroopa Liidu tegevust koroonakriisis ja levitavad eksitavat terviseinfot. Nii näiteks ei ole raseda te andmetel viiruse vältimisel abi kätepesust ja sputnik leiab, et kogu pandeemia teema on liialdatud. Hiina omakorda juhib kõigi kõrvale süüdistusi pandeemia puhkemises ja info algses varjamises, püüdes end näidata hoopis viirusevastase võitluse globaalse liidrina ja teiste aitajana. Lõplik raport oli algsest versioonist aga grammi võrra lahjem, kirjutavad poliitika Financial Times ja New York Times. Näiteks on kadunud viide sellele, et Hiina ajaks globaalset valeinfokampaaniat. Ühtlasi on selgeks saanud, et Hiina avaldas Euroopa liidule korduvalt survet sellist raportit mitte avaldada. Välisteenistus eitab Hiina nõudmistele allumist kuigi välja paistab see just nimelt nii. Euroopa Liidu välisteenistuse pressiesindaja Peter Stana So absoluutly d. Ma lükkan täiel määral tagasi igasugused väited, nagu me alluksime oma raportites mingisugusele välisele surve le ei olnud teksti muutmist ega avaldatud teksti erinevaid versioone. Meil on erinevad protsessid, mis puudutavad analüüse ja raporteid, on asutuse siseseks kasutuseks mõeldud dokumendid, mis on mõeldud erinevateks eesmärkideks ja erinevatele auditooriumitele. Ja siis on olemas avaldamiseks mõeldud dokumendid. Karnegi mõttekoja strateegilise kommunikatsiooni ekspert James Bamet ütleb, et Hiina jätkab oma varasemat käitumisstiili reageerides väga tundlikult kõigele, mida neist räägitakse, tehes maine kampaaniat ja püüdes igati oma mõjujõudu kasvatada. James Bamment. Ma arvan, et see sobitub nende laiemasse käitumismustrisse, mida nad on teinud juba aastaid. Ma arvan, et nad on mõnes Euroopa Liidu riigis söakamad kui teises. Nüüd me näeme seda ehk veel tugevamalt. Nad otsivad auke Hiina poliitika ühtsuses Euroopas. Näiteks nimetas Euroopa Hiinat valeinfo allikaks juba jaanuaris, aga sellel ei ole poliitiliselt järgnenud Euroopa Liidu välisteenistuse poolt mingeid samme. Maine kampaania kannab vilja, selgub samuti välisteenistuse raportist. Näiteks Itaalias on uuringufirma SVG andmetel maski diplomaatia tagajärjel suhtumine Hiinasse oluliselt paranenud. Usaldus Euroopa Liidu suhtes seevastu kukkunud oma sõnumite levitamiseks sotsiaalmeedias kasutas Hiina, Itaalias seejuures netiroboteid. Rahvusringhäälingu raadiouudiste le pehand Brüssel, Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu välisteenistus kirjutas oma reedel avaldatud raportis, et Venemaa ja Hiina jätkavad koroonakriisis laialdast valeinfo levitamist. Lõppraport on Hiina suhtes toonilt pehmem kui algselt ajakirjandusse lekkinud versioon. Välisteenistus eitab Hiina survele allumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜks eesrindlikumaid, Eesti põllumajandusettevõtteid ja ma arvan, et see oli ka meie lugupeetud konkurendi Urmas Sõõrumaa soov, et võitlus ei käinud mitte selle nimel, et kes saab mingi hüve või vara, vaid võitlus kase selle nimel, kes kes saab võimaluse ennast teostada ja tõestada veroli kaudu ja ma loodan, et võib nüüd mulle tundub, et mul on see šanss. Vastavalt ostumüügilepingule kohustub aktsiaselts, pere, leib, tootmine investeerima selle aasta lõpuks verali aktsiakapitali täiendavalt 30 miljonit krooni ning tagama tehase senise majandustegevuse jätkamise vähemalt kolme aasta jooksul. Põllumajandusministeerium kuulutas aktsiate müügi välja märtsikuus ja ostuks laekus kolm pakkumist, kuid ostu-müügilepingut ei olnud senini võimalik sõlmida mitmete kohtuvaidluste tõttu. Rein Kilk kavatseb verolil asuvad võlad kiiremas korras likvideerida. Verol teatavasti võttis Tovalinilt laenu, et maksta ära osa võlast erastamiskonkursil teiseks jäänud Rein Kilgile kuuluvale firmale pereleib tootmisaktsiaselts. Nüüd on kilgi ja Sõõrumaa firmade vahel sõlmitud kokkuleppe, mille kohaselt pere leib tagasta ab Tavelin Balticule veroli päästmiseks laenatud raha. Laenu suurus on Rein Kilgi väitel ligikaudu 40 miljonit krooni. Osa pereleiva nõuetest veroli vastu on omakorda üles ostnud firmad, kelle nõudel on kohus algatanud veroli pankrotimenetluse.",
"role": "user"
},
{
"content": "AS Pere Leib ostis 32 miljoni eest Weroli aktsiad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigi kulul pakub inimestele õigusabi umbes 100 advokaati, kellest valdav osa elab Tallinnas. Kui advokaat läheb kellelegi kaugemale abi andma, maksab riik talle sõidu kinni. Veel suvel sai advokaat iga läbitud kilomeetri eest 30 senti. See tähendab, et Tallinnast Tartusse ja tagasisõitmise eest pidi riik maksma 111 eurot. Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa sõnul on see summa liiga suur. Ma ei taha kellelegi liiga teha, kui ma väidan, et ilmselt riigi õigusabi osutav advokaat ei sõida väga suure bensiinimootoriga autoga, mis noh, tarbiks keskmiselt 12 15 liitrit, et ma loodan, et rohkem siis keskkonnasõbralikku meelestatud ja nii edasi, et meie arvutused näitasid selle 30 sendi kohta. No ütleme, otseste kulude katmise mõttes circa kolm korda seda puhvrit. Alates läinud nädalast makstakse advokaatidele iga läbitud kilomeetri eest 15 senti. Advokatuur pani aga paberile oma arvutuse, mis arvestas nii auto liisingumakset, kindlustust kui hooldust advokatuurijuht. Jaanus ver peab justiitsministriumi rehkendust ebaõiglaseks. Varem kehtinud kuluhüvitise määr selle kohta ei saa asuda seisukohale, et see oleks nüüd tegelikkus mittevastav, noh, ministeerium otsis kärpekohti ja põhimõtteliselt lihtsalt lõikas selle summa pooleks. Määruse seletuskirjas märkis ministeerium, et advokaadi ettevõtluskulusid ei saa jätta riigi kanda. Lisaks soovitas ministeerium advokaatidele ühistrantsi. Õigusabiks mõeldud kulusid aitab muudatus kokku hoida umbes 120000 eurot aastas. Seda läheb ka tarvis, arvestades, et läinud aastal läks õigusabi ks ette nähtud eelarve lõhki 70000 euroga. Tänavu ootab riik kuni 200000 eurost puudujääki. Jaanus Tehver. Tendents hästi üldistatult osutub sellele, et see riigi õigussüsteem on krooniliselt alarahastatud. Tehver ütleb, et advokaadid on ettevõtjad ja kui ettevõte oma tulude-kuludega plussi ei jää, pole riigi õigusabi osutamisel enam mõtet. Noh, advokatuur on tunnetanud seda teatavalt kriitilise piiri lähedal viibimist juba mõnda aega me kuuleme kolleegidele, kuidas nad mõlgutavad mõtteid sellest, et see tegevus tuleb ära lõpetada ja nii edasi, kas nad seda lõpuks teevad või suudavad ikka ja jälle kohaneda. Aeg näitab Gunnar Vaikmaa möönab, et viimastel aastatel pole õigusabi eelarve oluliselt kasvanud, vaid püsib juba mõnda aega pisut üle nelja miljoni euro. Samas lisab vaikma, et muudatusi on tehtud ka selles suunas, et advokaatidele riigi õigusabi andmist meeldivamaks muuta. Veel enam on eelarvet mõjutanud advokaatide tunnitasu kasvamine. Neli aastat tagasi maksis tund aega õigusabi riigile 40 eurot, täna 54 eurot. Ma arvan, et oluline on näha advokaatidele seda, et ka riik mõtleb nende peale ja reaalselt otsib nagu lahendusi, see on nagu minu arust oluline.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigi õigusabiks mõeldud eelarve tõotab aasta lõpuks kuni 200 000 euroga miinusesse jääda. Justiitsministeerium loodab puudujääki tasandada muuhulgas advokaatide sõiduhüvitisi kärpides.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTeadusnõukoda soovitas rangemaid meetmeid Ida-Virumaale ennekõike mitte võib-olla niivõrd mujale Eestile lähtudes päris mitmetest andmetest ilmselt aitaks, kui me inimestevahelisi kontakte oluliselt vähendame, töökohad paratamatult peavad jääma algkoolid ja lasteaiad peavad ka jääma, sellepärast et vastasel korral me tõmbame elutähtsate teenuste tee pealt inimesed ära, aga muud inimestevaheliste kontaktide vältimise igasugused peod, kokkusaamise, tuttavate ga kohtumised lükkaks need siis edasi ja sealhulgas ka Ida-Virumaal me tõesti soovitasime, gümnaasiumid on seal vist juba kinni ja, ja ka põhikoolide sulgemist. Kas Ida-Virumaa puhul võiks ikkagi ka kõne alla tulla, nii-öelda lockdown jäävad tööle ainult elutähtsate teenuste osutajad. Elektrijaamad peavad töötama, sest me vajame elektrit ja sooja ja, ja õlitehased ja lasteaiad ja haiglad ja nii edasi, see on kõik arusaadav, aga kas praeguses olukorras oleks võib-olla mõistlik, see on ka inimestele rohkem arusaadav, et kõik jäävad koju. Jah, seda teadusnõukoda tegelikult soovitaski et Ida-Virumaale, jah, ja ma näen ka, et, et praeguses olukorras see on, see on nagu mõttekas, aga muidugi teadusnõukoda ainult soovitab ja valitsus teeb otsuseid, võttes arvesse kõiki muid tingimusi ja ennekõike ongi, et me peame nagu ühiskonnana kokku leppima mitte ainult Ida-Virumaal, vaid kogu Eestis, et see, et me tahame oma vanemat põlvkonda hoida, tahame, et meie meditsiinisüsteem kokku ei puutuks ja sellepärast tuleb meil kõigil kõigil pingutada veelgi rohkem, kui me juba oleme teinud ja ma saan väga hästi aru, et kõik on väsinud. Et need piirangud, mis praegu kehtivad, need olid leebemad, need on oma mõju avaldanud. Selles mõttes, et, et, et, et nakatumine küll, tõuseb, meil Eestis ei ole kordagi tund olukorda, et nakatumine oleks langusesse läinud, aga, aga see tõus ei ole võib-olla olnud massiivne aga, aga paratamatult tuleb edasi pingutada ja ja, ja tuleb olukordades, kus nakatumine tugevamalt tõuseb, võtta ka rangemaid meetmeid kasutusele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hommikul koos olnud teadusnõukogu esitas valitsusele oma arvamuse, mida teha koroonaviiruse leviku ohjeldamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui eelnevatel aastatel on Tartu töömalevasse vastu võetud maksimaalselt ligi 200 noort, siis sel korral avaneb võimalus 99-le noorele tartlasele. Malevakohtade arv on vähenenud, sest möödunud kevad on tööandjatele olnud raske ja seepärast on ka töökohti, mida malevas osalejatele jagada. Tunduvalt vähem, ütleb Tartu, et noorte töömaleva koordinaator Gertrud Saks saks lisab, et kui veel aasta alguses oli koostööpakkumisi ettevõtja te poolt rohkelt, siis praeguseks on paljud ettevõtted koostööst loobunud. Sel aastal pigem võtavad põllumajandussektor rohkem pigem marja korjamine, et on niisugune populaarne, kuid on loobunud teenindus pool kleiditeenindus. Lisaks möödunud eriolukorrale on veel mitmeid põhjuseid, miks ettevõtted noortele tööd suveks pakkuda alati ei soovi. Näiteks talupidaja ja ka talupidajate keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg ütleb, et on varasematel aastatel kasutanud küll üksikute õpilaste või kutsekoolide praktikantide abi hooajatööde tegemisel. Aga koostöö õpilasmalevaga pole talle ega ka teistele liitu kuulujatele atraktiivne tundunud. Ühe põhjusena nimetab Hamburgi suuremat vastutust, mis maleva noortega kaasneb. Kalle Hamburg. Kui endal on tunked jalas ja tööpäev 12 16 tundi pikk, et ega siis teiste järgi enam aega valvata ei ole. Samuti on Hamburgi sõnul talupidaja või tööandja jaoks väljakutsuv, pakkuda noorterühmale majutust ja arvestada tuleb ju ka seadusandlusega, mis seab lapsest tööjõu kasutamisele piirangud. Talus ei ole sellist tööd, et jaanipäeval hakkame tegema ja sügiseni välja, tööd muutuvad ja paljud on, mis ei olegi lastele kohased, teine asi on kindlasti see tööajaseadus, lapsed tohivad pool päeva tööd teha, et see kogu aeg siis meeskonnad peavad vahetuma, et noh, see kohati tundub nagu töömängimisena, eksole. Vähenenud töökohtadele vaatamata on aga noorte huvi malevas aega veeta endiselt väga suur. Esimeste päevadega on kandidaate saksi sõnul üle paarisaja. Selleks, et kõigil oleks võrdne võimalus malevasse pääseda, ei taga ka sel korral Tartu töömalevasse kohta. Kiire registreerimine. Kandideerimisel tõepoolest, sel aastal ei, ei ole, kes SMS, vaid sel aastal me helistame pigem noori, kes ei ole varem malevas käinud, et pakkuda ka neile võimalus saada maleva kogemus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Selle nädala jooksul saavad töömalevasse kandideerida Tartu linna noored. Tartu noorte töömaleva koordinaator tõdeb, et võrreldes eelnevate aastatega on sel korral töökohti keerulisem leida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu opositsioon andis täna hommikul üle umbusaldusavalduse maaeluminister Mart Järvikule. Avaldusel oli 44 allkirja ja selle andis üle ja seda esitles Kaja Kallas. Maaeluminister Mart Järvik on selle viimase kuue kuuga tõestanud, et ta pole vääriline valitsuse liikme ametit pidama. Ta on oma tegevusega takistanud veterinaar ja toiduameti tegevust toiduohutuse tagamisel seades potentsiaalset ohtu inimeste tervise. Ta on avalikult valetanud, ta on eelistanud erahuve riigi huvidele. Kõik need on piisavad põhjused, et maaeluministrit umbusaldada ja annangi umbusaldusavalduse üle. Nagu kombeks, soovis valitsus avalduse kohest arutamist, mis ka täna toimus. Minister vastas ligi kaks tundi küsimustele ja kinnitas korduvalt, et on alati käitunud eetiliselt vastupidiselt ajakirjanduses üles klopitud vahule ja tema lõplik otsus on, et ta tagasi ei astu. Kuulame ühte Hanno Pevkuri küsimust ja Mart Järviku vastust. Kas teie jaoks valetamine on teie väärtus normidega kokku käiv ja kui ei ole, siis miks te veel ei ole tagasi astunud, aitäh. Ei käi valetamine minu normidega kokku, aga kui meedia paneb pooltõed ja mingid suvalised arusaamad kokku valetamiseks, siis see ei ole vale. Valetamine on sihiteadlik tegevus. Ja seda ma teinud ei ole. Debati käigus selgus, et lisaks ministeeriumi kantslerile Hillar Lemettile soovib minister vabaneda ka toiduohutusega tegelevast asekantslerist omas Kevvais, selgitades, et see tagab Eestis toiduohutuse valdkonna töö. Aga mõned mõtted sõnavõttude s. Sotsiaaldemokraat Ivari Padar. Mida me siis näeme? Me näeme ju kõige sellist puhtamal kujul ametnikkonna survestamist sellise olukorrani, kus ametnikud, kes on andnud oma ametniku vande, kus nad on siis olukorras kas alluda poliitilisele survele või olla ausad ametnikud Eesti vabariigis. Nii et kõigele sellele viidates ja mitte rohkem tahtis seda asja siin ümber seletada, niigi on palju seletatud, on, on, on selge, et usaldus ministri vastu puudub. Ja, ja selge, et ma usun, et vaadates ette, vaadates seda, et järgneval kahel aastal on meil õige rasked läbirääkimised Euroopa Liidu eelarve kontekstis Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kontekstis siis seda läbirääkimist peavad pidama väga usaldusväärsed inimesed. Ja veel kord Kaja Kallas. Meil kõigil oli võimalus veenduda siin nende tundide jooksul et kui ministrile täna umbusaldust ei avaldata ja minister ka ise tagasi ei astu, mida ta siin mitu korda kinnitas, et ta on siin, et jääda siis jõuab minister Järvik oma ministeeriumis veel palju pahandust korda saata. Seetõttu on ainuõige lahendus täna ministrile avaldada umbusaldust ja mitte lasta tal edasi Eesti riiki kahjustada. Maaeluministri kaitseks keegi koalitsioonis sõna võtma ei kippunud, aga vajutati õiget nuppu. Nii toetas umbusaldusavaldust 43 saadikut, aga vastu oli 51. Koalitsioonisaadikutest jätsid hääletamata Erki Savisaar ja Viktoria Ladõnskaja. Kubits.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu opositsioon andis täna hommikul üle umbusaldusavalduse maaeluminister Mart Järvikule. Avaldusel oli 44 allkirja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\n25 aastane Liina Eilmann juhib Järvamaal Risti Agro suurfarmi, 14 liikmelist kollektiivi. Koostab töögraafikuid, suhtleb PRIA ja jõudluskontrolliga. Tema elukaaslane, 26 aastane Veiko vastutab lüpsirobotite ja kogu farmitehnika korrasoleku eest. Pühad saavad nad veeta küll oma pisipoegade seltsis, ent täielikult ennast töölainelt välja lülitada pole siiski võimalik. Laudas ikka juhtub midagi, läheb robot katki või juhtub loomadega midagi, et sa pead ikkagi välja tulema. Siin võib olla ka seda, et midagi tööliste juhtub, siis tuleb neid asendada. No millal te viimati koos reisimas käisite? Reisimas polegi käinud, et äkki Rakveres käimine paar nädalat tagasi eelmine kuu alles üks päev ain. Liina ja Veiko peres kasvab kaks poega kuue aastane Leo ja nelja aastane venno. Kuna töö lüpsifarmis ja pidev valvelolek nõuab suure osa nende ajast, pole poegade kasvatamine olnud sugugi kerge. Eks ikkagi lapsehoidja leidmine on raske, et vaata, kelle juurde saad viia või kes saab meie juurde tulla, et lapsi valvata natukene aega, kuni ära käime. Ei no päris loomad ei ole tähtsamad, et pere on tähtsam, aga lihtsalt et kui midagi juhtub, siis ikkagi pead tulema kohale ja tegema selle asja ära, et. Nii et põhimõtteliselt magate, mobiiltelefon on magamistoas ja olete te mõnikord kurvad ka seetõttu, et peate olema pidevalt töö jaoks olemas. Mõnikord tuleb küll see ahastus peale, et ma ei taha väga, et istuks kodus, parem, aga tulebki välja ja teed kiiremini ära, saad kiiremini koju. Olete kuulnud sellist terminit nagu eesliini töötajad ehk et nendes peetakse koroona ajal nüüd arste, kooliõpetajaid, päästjad, politseinikud. Kas te tunnete, et teie olete ka omamoodi eesliini töötajad? Tegelikult me ikkagi oleme, sest me hoolitseme selle eest, et inimesed saaksid oma toidu kätte, et kes tarbib piimatooteid, nemad saavad ju piima ja et on ka taimekasvatus omad ju, et vili ja siis lihaveisekasvatajad saab ka liha sealt ju. No ikka meesliinitöötajad. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Loomakasvatajad on samuti eesliinitöötajad. Tegelikult on palju nende ametite kandjaid, kes peavad olema töövalves ka pühade ajal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et tegelikult olukord ei ole niivõrd kujunenud Aivar Mäe ümber, vaid see olukord on kujunenud Eesti meedia ümber, sellepärast et see, millele te tunnistajaks olete, on täiesti pretsedenditu. Caracter Assassination, eks ole, inglise keeles öeldakse ühe isiku suhtes. Et see on väga hoolikalt läbi mõeldud, see on väga asjatundlikult ja nutikalt ellu viidud. Ja noh, selle tagajärjeks on, on käesoleval hetkel ühe ühiskonnas ja oma kolleegide seas lugupeetud inimese maine täielik hävitamine. Kas te peate silmas ühte konkreetset ajakirjandusväljaannet või kõiki Eesti ajakirjandusväljaandeid? No vastutav on selle jama eest ikkagi eelkõige üks väljaanne praegu see väljaanne ei, ei tegele ajakirjandusega, vaid ta tegeleb sihikindla ja agressiivse Aivar Mäe hävitamise operatsiooniga, ütleme nii inimestelt, et pressitakse välja negatiivse sisuga kommentaare, neid survestatakse neid kommentaare andma. Neile esitatakse suunava sisuga küsimusi või ettepanekuid teatud avaldusi teha. Nende positiivseid kajastusi Aivar Mäe suhtes ei arvestata, need jäetakse tahaplaanile. Kui tulevad positiivsed kommentaarid, siis neid ei avaldata. Ja seda muuhulgas on põhjendatud mõnedele isikutele sellega, et selline kajastus ei sobi meile. Meil on teada konkreetsed isikud, kellega niimoodi on käitutud. Mida te mõtlete selle all, et pressitakse välja see, mis see tähendab, avaldatakse inimestele? Noh, selles mõttes avaldatakse survet, et vaadake, kui te lihtsalt tulete minu juurde ja küsite minult midagi, eks ole. Siis ma vastan teile, te rahuldute selle vastusega ja lähete, noh võib-olla siis panete selle omal ajalehte. Aga kui vastusega ei rahulduta vaid isikut, hakatakse ristküsitlema, et kuidas te ikkagi niimoodi saate väita ja te olite ju seal ja te ju nägite nii ja te tegite toda ja teid ju ahistati, eks ole. Siis see ei ole enam normaalne. Kas teil on kavas pöörduda kohtusse Ekspress meedia vastu? See on üks tõenäolisi võimalusi, jah.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuidas kirjeldab olukorda, mis Aivar Mäe ümber on tekkinud vandeadvokaat Paul Keres.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaaldemokraatide ja Isamaa hinnangul on valitsuse heaks kiidetud eelarve osaliselt õnnestunud vähemalt selles osas, mis puudutab kiireloomulisi julgeoleku tugevdamise kulusid ja Ukraina sõjapõgenikega seonduvaid kulusid. Eesti 200 ja EKRE olid selles osas kriitilisemad. Ühes asjas on opositsioonierakonnad aga ühel meelel. Viimaste aastate suurima hinnatõusuga valitsus hakkama ei saa. Riigikogu välise Eesti 200 juhatuse liige Lauri Hussar ütles, et temale hakkab lisaeelarves silma niinimetatud helikopteri raha jagamine. Selle all pidas ta silmas asjaolu, et valitsus toetab novembris ühekordse 50 eurose maksega lastega peresid ja pensionäre. Sellise meetmega kindlasti lahendada ühtegi struktuurset probleemi. Seda jagatakse ka inimestele, kellel raha vaja ei ole, kellel on endal piisavalt vahendeid, et, et selline lausaline toetus tänases olukorras kindlasti ei ole põhjendatud, kui me siin räägime ka nii-öelda maksumuudatuste vajadusest. Täna meil on väga tõsine probleem see, et, et Meil maksustatakse kõige kõrgemalt inimesi sissetulekuga 1200-st 2100 euroni ehk siis me räägime peaasjalikult keskmise palga saajatest, keda siis maksustatakse kõige kõrgemalt. Et see kindlasti ei ole, ei ole mõistlik lahendus. Hussar ütles, et valitsuse toetused peaksid minema vaid neile, kes neid tõesti ka vajavad. Näiteks oleks palju mõistlikum tõsta hoopis toimetulekutoetust, sest just see puudutab kõige haavatavamat ühiskonnagruppi. Sotsiaaldemokraatliku erakonna juht Lauri Läänemets nõustus, et ühekordne toetus hinnatõusule lahendust ei paku. Ta ütles, et kindlasti tuleks tõsta igasuguseid toetusi, mis hoiavad ära inimeste kukkumise allapoole vaesuspiiri. Suurt probleemi toetuste ga Läänemetsa sõnul aga ei lahenda. Sisuliselt me peaks täna tegema seda, et me ei jää ootama, vaid me alandame makse siis keskmise ja väiksema palgaga inimeste kui vaja, siis tuleb teises otsas neid makse natukene suurendada, aga selline ümberjagamine riigi poolt tuleb teha sellepärast, et iga kriis loob ebaõiglust, kriisid jagavad jõu, kust ühiskonnas ümber ja kui nüüd riik seda nii-öelda vastu ümber ei jaga, siis ebavõrdsus suureneb. Belgia. Isamaa juht Helir-Valdor Seeder pakkus välja, et plaanitust varasemaks võiks muuta pensioni tulumaksuvabaks muutmise. Erakorraliselt peaks tema sõnul tõstma ka pensioni baasosa. Ka bensiini ja diisliaktsiisi peaks seedri sõnul vähendama nagu ka gaasi, elektri ja toasooja käibemaksu. See ühelt poolt aitab ohjata inflatsiooni, aga teiselt poolt ka inimeste toimetulekut parandab jõukohaste hindade kaudu. Et see on kindlasti vajalik ka lisaeelarve käigus uuesti läbi arutada ja lisaeelarvesse sisse lülitada. EKRE aseesimees Henn Põlluaas nõustus. Tuleb viia nii nagu teised riigid viivad ka kütuste aktsiis alla Euroopa lubatud miinimumini, kus me oleme veel väga kaugel. Tuleb tegeleda elektri hindadega, tuleb viia need alla ja, ja mitte ainult siis elanikele, vaid, vaid ka ettevõtetele, sest kui nende sisendhinnad on laes, siis loomulikult ei ole ju võimalik toota mitte midagi odavalt ja, ja ega transportida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Opositsioonierakondade arvates peaks valitsus lisaeelarves palju jõulisemalt tegelema hinnatõusuga. Ühekordne 50-eurone toetus lastega peredele ja pensionäridele ei ole erakondade sõnul jätkusuutlik lahendus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPriit Sibula sõnul tuleb koalitsioonil lahendada kaks küsimust, üks neist puudutab meie õiguskaitseorganite tööd, mille neutraalsuse on EKRE pannud kahtluse alla. Teine küsimus puudutab aga poliitilist vastutust ja eetikat. Sibul kinnitas, et õiguskaitseorganite töös ta ei kahtle. Skandaali keskmesse sattunud Mart Järvik peaks aga sibula hinnangul võtma vastutuse oma tegude, tegemata jätmiste ja väljaütlemiste eest. Ja ma arvan küll, nii-öelda see on poliitilise kultuuri küsimus, mis on tõenäoliselt erakonniti erinev ja ma tean, kuidas meie isamaas käituks, maaeluministeeriumi portfell on, on EKRE kanda selles valitsuses ja nii-öelda see on küsimus EKREle, et kuidas, kas ja kuidas nad käitu, kuidas neil on võimalik sellest olukorrast välja tulla. Et koalitsioon saaks tegeleda sisuliste, poliitikate ja, ja nii-öelda koalitsioonilepingu elluviimisega, mitte nii-öelda küsimustega, mis servast nii-öelda tegelevad igapäevase töö tegemist. No EKRE on siia tõmmanud ka punase joone, et, et Järvikust nemad loobuda ei taha. Minu arust tasub võtta rahulikult, et et ühtegi putru ei sööda nii soojalt kui see, kui see valmis keed nii-öelda täna on, on loogiline, et erinevad pooled otsivad vaenlasi põhjuseid erinevas suundades, aga ma arvan nii-öelda, et tasub võtta nii-öelda kopsud sõrmu õhku täis ja ja asjade üle järele mõelda ja mõelda, kuidas on kõige mõistlikum, et ega koalitsioon kestab siis, kui on kõikidel osapooltel tahe olemas? Mina olen aru saanud, see tahe on olemas ja nüüd tuleb vaadata, kuidas töörahu leida ja ja niimoodi, et koalitsioon saaks mõistlikult edasi töötada. Kas koalitsioonipartneritega hakkate veel lähiajal kõiki neid asju arutama? Ja minu teada mitte praegu et see nii-öelda pall on peaministri kätes. Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles vikerraadio saates uudis pluss et tekkinud tõrge valitsuse töös ületatakse kas täna õhtuks või homme hommikuks seda, kas Järvik oma ametis jätkab, ei tahtnud karilaid kinnitada. Seda ma täna kindlasti ei ütle, et Järvik kas jääb ametisse või peab lahkuma, et väga palju erinevaid variante on ka täna laua peal. Ma olen ka ise täna maaeluministriga suhelnud, oleme pidanud dialoogi sel teemal, kuidas seda olukorda lahendada. Väga palju erinevaid poliitikaid, mida avalikkus ei tea, on erinevates ministeeriumides ja ametites niimoodi kujundamise lõppfaasis. Ja kui ma vaatan seda, et kas reformierakonnal oleks alternatiivina pakkuda kõrvale neid poliitikaid, mida siis teha Eesti rahva jaoks, siis ma neid ei määra. Ma arvan, et see vastutuse küsimus laiemal tuleb kindlasti mitte ainult ministri vad. Ka laiemal pinnal tuleb teemaks. Aga ma, ma ruttaksin sündmustest ette, sest iga aja hetke tagant on mingid läbirääkimised, arutelud ja ja seda kokkulepet me me kindlasti kolme erakonna vahel lihvime.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu Isamaa fraktsiooni juhi Priit Sibula hinnangul peaks EKRE-sse kuuluv maaeluminister Mart Järvik võtma puhkenud skandaalis poliitilise vastutuse. Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles Vikerraadios, et Järviku ümber puhkenud skandaal saab lahenduse kõige hiljem homme hommikul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTollel hetkel, kui kaasati soomlasi, ei olnud kedagi Eestimaal küll sellist abi pakkumas on üks pool. Teine pool on see, et, et selleks, et läbi viia teatud toimingud sündmuskohal on vajalik ka baaslaeva olemasolu, mis on merikarhu näol olemas. Ja kolmas pool on see, et me ei saa ära unustada seda, et tegemist on sündmuskohaga asitõenditega. Selle sündmuskoha käitumise on vaja kasutada väga erilisi turvanõudeid, et me rikuks seda sündmuskohta. Ega samuti ka neid asitõendeid, mis seal sündmuskohal on, et välja selgitada põhjuseid. Taolistel juhtudel on väga tavaline see, et järgnevad kahjunõuded praegu on juba uudistes olnud juttu summast, millega on see helikopter kindlustatud olnud. Jutt on seitsmest miljonist USA dollarist. Me ei tea, kas järgnevad mingisugused kohtulikud, arutelud või mitte. Kriminaalasi on algatatud, kõik toimingud tuleb teha ka vee all sügaval selliselt, et asitõendeid oleks säilinud, et neid ei rikutaks mitte vähimalgi moel. Kõik pinnale toodavad salvestused. Helikopterist peavad olema käsitletavad asitõenditena, sellised salvestused ei saa käia lihtsalt käest kätte. Juhuslikke inimesi ei tohi selliste toimingute juurde sattuda. Ja, ja seetõttu ma pean küll väga oluliseks seda, et, et päästetöid teevad küll entusiastid, aga need, kes on professionaalid ka õigusküsimustes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna lahel kukkus alla Copterline'i helikopter. Siseminister Kalle Laanet ja peaminister Andrus Ansip selgitavad, miks kutsuti appi soomlased.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.