messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna linnapea Mihhail Kõlvart teatas kaks päeva tagasi, et alates esimesest novembrist lähevad linna munitsipaalkoolide neljandate kuni kaheksandate klasside õpilased nädalaks ajaks kaugõppele. Ta tõi otsuse põhjuseks vajaduse ära hoida koroonakriisi süvenemine, kuna Tallinna koolides on ligi 50 kollet ning kõrgeim nakatumise määr just 10 kuni 14 aastaste seas. Kõlvart lisas, et otsus võeti vastu nõupidamisel koolijuhtidega. Täna selgus, et vähemalt üks Tallinna kool jätkab aga esmaspäevast täies mahus kontaktõppega. Tallinna prantsuse lütseumi direktor Peter Pedak teatas lapsevanematele saadetud kirjas, et lütseumis jätkub järgmisel nädalal tavapärane õppetöö. Pedak selgitas, millest otsuse tegemisel lähtuti. Prantsuse lütseumi otsuse alus oli ennekõike õiguskantsleri kiri eilne kiri kus on räägitud sellest, et ei kool ega kohalik omavalitsus ei saa otsustada üldise epidemioloogilise olukorra üle. Seda saab otsustada terviseamet või vabariigi valitsus, nii et otsus jäi lõpuks kooli teha ja kaaludes kõiki asjaolusid, prantsuse lütseum jätkab järgmisel nädalal tavapärast tööd. Meie koolis tõesti ligi 100 protsenti õpetajatest on vaktsineeritud. Väga paljud neist on saanud juba ka kolmanda doosi üle kaheteistaastastest õpilastest on vaktsineeritud 77 protsenti. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart nimetas seda otsust halvaks pretsedendiks. Minu arvates, et see ei ole õige otsus sest me ju otsustasime koligiaalselt koos koolijuhtidega, et meil peab olema ühine lähenemine ja ühine sõnum. See on tegelikult ka terviseamet seisukoht, et ühes regioonis peab olema ühised reeglid ja ühine lähenemine. Ka Nõmme gümnaasiumi direktor Riho Uulma teatas lapsevanematele saadetud kirjas, et esmaspäevast jätkub kõikidel klassidel kontaktõpe. Ta märkis, et laste normaalse sotsiaalse arengu ning õpikeskkonna tagamiseks on väga oluline hoida koolid avatuna. Uulma ütles uudisteportaalile Delfi, et otsus sündis lapsevanemate nõudmisel ning samuti oli kooli lahti hoidmisega päri kooli hoolekogu. Õhtul selgus aga, et direktor on oma seisukohta muutnud. Ta teatas uues kirjas, mida vahendas Delfi. Et lähtuda tuleb eelkõige Tallinna otsusest distantsõppe kohta. Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul kohtutakse koolijuhtidega taas tuleval teisipäeval ning siis arutatakse ühtlasi, kas pikendada osalist kaugõpet veel nädala võrra.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Prantsuse Lütseum otsustas, et jätkab esmaspäevast tavapäraselt kontaktõppega. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et tema arvates pole see õige otsus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTäna esietenduvat tasu, et mängitakse Endla teatri juba traditsiooniliseks saanud suvelavastuste paigas. Reiu, Paikuse vabaõhulaval tasuja on ajalooline vaatemäng, mis räägib Jüriöö ülestõusust vabadusest, armastusest ja valikutest, mis muudavad saatus ja ajalugu. Et me ka praegu lavastaja Raivo Trasi sõnul oluliste valikute ees seisame, sobib tasu ja praeguses aega suurepäraselt. Teater peab ju väärt kirjavara Eesti klassikat ikka aeg-ajalt uuesti näitama, nii nagu me lavastame ikka jälle Lutsu, Raudseppa ja Tammsaare. Pornehe on unustusse jäänud, kuigi tema Tallinna narrikestest on tehtud tore televisioonilavastus. Oleks aeg hakata austatud rahva ajalugu, sest meil seisavad ees järjekordselt otsustavad valikud. Kui palju selles etenduses on nüüd seda Bornhe jutustust ja kui palju on teda muutnud see dramatiseering? Bornhö jutustus on täiesti alles, teda on täiendatud Bornhe teise jutustuse pillu võitluse paari süsee käiguga aga on võimendatud ja laiendatud prohvet pärdi osa selles tasujas. Eduard Bornh samanimelise jutustuse on dramatiseerinud Triin Sinissaar, kes on lisaks võimendanud ka romantilist liini Jaanuse ja miilia armastust. Jaanuse ja emilia rollis näeb Sepo Seemanit ja Katrin Valknat. Tasujas lööb kokku kaasa 20 professionaalset näitlejat, nende hulgas külalisena Rein Oja, Indrek Saar ja Indrek Sammul. Massistseenides osaleb mitukümmend vabatahtlikku ning lisaks on etenduse tegelasteks ka hobused.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reiu jõekäärus esietendus \"Tasuja\" - Pärnu Endla suveetendus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHarju maavanem tühistab enda sõnul alkoholimüügipiirangud üksnes seetõttu, et ei soovi ebaselge olukorra jätkumist. Nagu ta ütles, on ta korraldus kooskõlas seadusega ja ta andis selle oma pädevuse piires. Regionaalminister Vallo Reimani ei arva. Mul on hea meel, et Harju maavanemal jätkus julgust oma volituste piiride ületamist korrigeerida. Tegelikult tänaseks on meil kõige pädevamas kohas justiitsministeeriumist vastus meie päringutele, kuivõrd antud juhtum vastab tänastele seadustele, on sotsiaalministeeriumist vastus ning seisukoht on täiesti ühine, et maavanemal puudub pädevus tänases õigusruumis teha selliseid otsuseid ja need kuuluvad riikliku alkoholipoliitika valdkonda ning sotsiaalministeeriumi vastuses tuleb ka selgelt välja otsus kokku kutsuda töörühm justiitsministeeriumi, majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi ja siseministeeriumi esindajatest, et asuda ette valmistama riikliku alkoholipoliitika alusdokumenti. Kõik need lahtised küsimused selles väga olulises probleemis ikkagi kuuluvad lahendamisele alkoholipoliitika valdkonnas. Värner Lootsmann tegi täna omavalitsustele ettepaneku kehtestada maakonnas ühtne alkoholi müügi keeld. Ma edastasin kõikidele kohalikele omavalitsustele politseiprefektuuri ettepanekud ja tegin ka omapoolse ettepaneku, mis tähendab ühtse alkoholimüügi kehtestamist, see tähendab kõikides omavalitsustes ühetaoliselt, nii nagu oli ta mõeldud ka minu poolt välja antud korralduses. Kuidas te kavatsete saada kõik omavalitsused ühtemoodi piirangute taha? Ma veel kord ütlen, et tegemist on ettepanekuga. Ega kui prefektuur tegi ettepaneku, siis tema ei otsinud ka ei nihve ega mida iganes, vaid ta tegi selle ettepaneku, arvestades olukorda, mis maakonnas on tekkinud päris ebamõistlik on, on see, et pre tuur hakkaks kõigi 24 omavalitsuse ga eraldi tegelema. Loomulikult mõistlik oli, see pöördusid maavanema poole, see, kas meie ettepanekud, kohalikud omavalitsused eraldi võetuna aktsepteerijad või ei aktsepteeri, see on nüüd juba kohaliku omavalitsuse otsus. Regionaalminister Vallo Reima kommentaar. Omavalitsused ei saa kehtestada maakonnas ühtset, vaid iga omavalitsus kehtestab oma territooriumil vastavalt oma pädevusele see temaatika, mis puudutab selliseid üleüldisi, piiranguid, kust ei saaks ükski omavalitsus väljas olla. See on juba puhas riiklik alkoholipoliitika. Kogu see temaatika on oma olemuselt täna keskendunud täiesti valesse kohta ehk maakonna tasandile. Maakond lahendab eriolukordi, mida on vaja kiiresti lahendada kuni selle olukorra äralangemiseni. Nii ütleb alkoholiseadus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alkoholipiirangute vaidlus Harju Maavanema ja regionaalministri vahel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa ütleks, et lepingu projekt rahuldab mõlemat poolt 68 punkti, tõsine leping annab pingutada, et need asjad valimisteks ära teha. Aga me püüame anda oma parema ja mõlemalt poolt, mis oli see 10 protsenti, millest täna veel kokku leppisite. No need olid detailid ikkagi, põhiküsimused olid läbi räägitud juba eile, nii et eile oli võib-olla kõige keerulisem kõneluste päev, et kindlasti on need koerasabas ka üle saadud. No sii sinnapoole jah, võib öelda, et on sõnastuse küsimused, ainult et kõik on põhimõtteliselt kokku lepitud koalitsioonileppe, eks, et lähevad erakondade juhatuses ja eks juhatused otsustavad siis, kuidas avalikustada, mis momendil kõik punktid, kas täna kohtute Reformierakonna esindajatega ka veel, kui nad sellise selge ettepaneku teevad, siis jah. See on küll väga üllatav sest et meil oli kohtumine esmaspäeval ja seal me leppisime kokku, et täna õhtul on kohtumine eile volikogus nende volitatud esindajatega, täpsustasime kohtumise kellaaeg. Ei ole mul küll mingit infot, et seda kohtumist ei peaks toimuma. Nii et te ei pea enam vajalikuks mingi eraldi teate saatmist selle kohtumise vajalikkuse kohta oma koalitsioonipartnerile ja Res Publicale. Ei no see oleks pisut pentsik, sest et, et, et tõesti me eile õhtul rääkisime sellel samal koalitsiooni ühisel üritusel läbi ja selle kohta, et kohtumist ei toimu, pole küll mingit infot meie oma Tallinna piirkonna juhatuse ga, koguneme kell kolm, nii nagu nii nagu see plaanis oli ja seal võtame siis vastu ka otsuse, et et milline on see meie konkreetne ettepanek, mis me Res Publicale vastame ja, ja selle positsiooniga siis lähme õhtul kohtumisel. Kuidas te kommenteerite Res Publica ja Keskerakonna tänast sõnumit, et põhimõtteliselt on koalitsioonileppes kokku lepitud? No, ega tegelikult need sellised läbirääkimised, mis siin kaamerate ees käinud on, noh, siin on tõesti tegu ju formaalsusega lihtsalt, et seda, et kitsas ringis Tõnis Paltsi juhtimisel Keskerakonnaga nii kohtade jaotuse üle kui ka sisulistes küsimustes üsna kaugele jõutud. See oli ju kõigile teada, selles mõttes siin nagu midagi üllatavat ei ole, aga mul täna tõepoolest ei ole põhjust nagu arvata, et need Res Publica delegatsiooni liikmed või inimesed, kellega me kohtusime, et nad olid kuidagi ebasiirad, kui nad meile kinnitasid, et nende soov on, on seda tänast koalitsiooni hoida ja, ja tekkinud pingetele lahendusi otsida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna koalitsioon on vahetumas. Kommentaar Reformierakonna Tallinna piirkonna juhilt Keit Pentuselt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeema, mis on õige, mis vale oli Lääne-Virumaa kunstnikele nii väljakutsuv, et oma töödega tuli välja rekordarv kunstnike, räägib Rakvere galerii juhataja Raivo Riim. No ma arvan, et see teema puudutas aeg on nii ärev aeg on ju põnev aeg on sigadusi täis ja kõike muud täis ja siis inimesed, kes, kes tõmbub karpi, kes on vihane, kes on flustreeritud ja kes tahavad ennast välja elada, kunstnikud tahavad välja elada ja siis nad tulevad. Nii et meil pole kunagi olnud 26 kunstnikku, noh, 21 22 tavaliselt ja töid on üle 30, see on ka nii, et galerii ei mahu ära. Rakvere galerii galerist Riho ütt lisas Kuna see teema oli selline intrigeeriv, eks ju, siis siis kõikidel kunstnikul on õigus öelda ja kõik tahavad öelda ja, ja see pakub huvi ka vaatajatele. Tegelikult ikka see sisemine julgus ja sisemine selgroog, mis on, et kunstnikule, et ta julgeb seda öelda, ta tuleb välja oma tööga ja ja ta seisab selle eest, minu arust see on suur julgus ja suur-suur selline noh, võimas tegemine. Et nii toimib see asi meil, kui me suudame ühiskonnale näkku vaadata ja ise ausaks jääda ja nendele kitsaskohtadele tähelepanu juhtida, et siis minu arust see, see ainuõige tegevus ongi see, mis, mis Rakvere galerii teeb. Rakvere galerii juhataja Raivo riimi sõnul räägivad nii mitmedki tööd inimeste valikutest. Selle näituse kõige kihvtim pilt, see on minu meelest Vello Lillemetsa valik on sinu seal inimese ajud, mis on pandud vormi sisse võib-olla kuubi sees või temale pandud ta kärje sisse ja ise valid, kas sa tahad, et su aju on siis kärgedega piiratud või tahad, et su aju oleks vaba, kas su mõte oleks vaba ja see on selle näituse parim töö? Minu meelest? Näitus jääb avatuks 14. novembrini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rakvere Galeriis avatud Lääne-Virumaa kunstnike sügisnäitus on ühiskonnakriitiline, kandes pealkirja \"Mis on õige, mis vale\". Teema osutus väga populaarseks, nii et galerii jäi pisut kitsakski.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigi valimisteenistuse juht Aarne Koitmäe kinnitab, et hääletuseks ollakse valmis. Mis nüüd valija jaoks on, võib-olla uus on see, et hääletamise korralduses endas on nüüd uuest aastast põhimõttelised muudatused, ehk siis me võtame kasutusele elektroonilise valijate nimekirja, mis tähendab, et valija saab hääletada rahvahääletusel ükskõik millises hääletamisruumis üle Eesti, ehk siis valija ei ole enam seotud oma elukohajärgse valimisjaoskonnaga. Peame natuke nüüd vaatama, et kas märts-aprill on realistlik või võiks jääda sinna Mai juuni poole, et paljugi sõltub ikkagi sellest, et mis tempos on võimalik see infosüsteem valmis saada. Koitmäe sõnul võib rahvahääletuse korraldamisega kohalike omavalitsuste valimistest eraldi kaasneda lisakulutused, aga suuremad kulud on kaetud hääletuseks juba planeeritud 1,8 miljoni euro poolt. Eelmisel rahvahääletusel toetas riik rahaliselt mõlema osapoole kampaaniaid. Rahandusminister Martin Helme ütles Arp Müllerile vikerraadio saates uudis pluss, et seekord avalikku toetust ei jagata. Meil riigieelarves mingit sellist rida ei ole, meil riigieelarves on ette nähtud valimiste läbiviimise kulud umbes kaks miljonit, aga aga ju me teame, et meil on Eestis ju riikliku rahastuse peal siin terve hulk neid nii-öelda sallivusorganisatsioone, eks nemad. Eks nemad panevad kõik oma masinavärgi tööle, me kindlasti panustame oma erakondlikult ressurssi siia. Helme tunnistab, et küsimuse täpne sõnastus on veel selgitamisel. Õiguskantsler Ülle Madise sõnul ei tohi rahvahääletuse korraldada nii, et tulemus võiks olla põhiseaduse vastane. Madise peab oluliseks leida selge sõnastus, kuna otsus mõjutab seadusloomet pikaajaliselt. Põhiseaduse paragrahv üks ütleb, et kõrgeima võimu kandja Eestis on rahvas sama, kinnitavad teised paragrahvid ja uurisin just põhiseaduse assamblee stenogramme ja ka seal kogutud rahva arvamust. Ja tahe oli siiski see, et, et meil on rahvahääletus kohustusliku tulemusega, ta on siduv ja tõepoolest, kui peaks pandama niisugune küsimus rahvahääletusele, et jällegi me täpselt ei tea, et kas pannakse või mis sõnastuses. Et kas abielu peab jääma näiteks mehe ja naise liiduks, nii nagu siin avalikkuse ette on jõudnud, et on ju välja pakutud. Et siis kui vastatakse, et jah, siis tõesti ilma rahvahääletuseta seda domineeriva seisukoha järgi muuta ei saa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe kinnitab, et kevadiseks rahvahääletuseks ollakse valmis. Valitsusliidu neljapäevane otsus läbi viia rahvahääletus abielu mõiste üle kevadel tähendab kaasnevate küsimuste kiirkorras lahendamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel suvel hakkas Eesti Energia põlevkiviõli tootmises kasutama vana rehve. See on keskkonnasäästlik ja tulus tegevus, sest rehvihakke õlisisaldus on umbes kolm ja pool korda kõrgem kui põlevkivil. Mullu sügisel vanarehvide kasutamine õli tootmises seiskus, sest Eestis ei leidunud ettevõtted, kes oleks valmis nii suures koguses ja paraja fraktsiooniga rehvipuru tarnima. Eesti Energia arendusteenistuse projekti direktori Veljo Aleksandrovi sõnul on kontsernil parajasti käimas hange purustusseadmete sisseostmiseks ja ettevalmistamisel on tehase ehitushange. Järgmine küsimus on õlitootmiseks vajaliku rehvikoguse tagamine. Praegu tekib Eestis kuni 15000 tonni vana rehve aastas. Veljo Aleksandrov. Meil tõenäoliselt puhtalt ärilises mõttes võib olla vajadus ka seda suurema koguse järele, mis, mis võiks olla noh, teine Eesti kogus ja mis võiks lahendada noh, laias laastus ka läbi siis impordi, kui kogu see ahelasüsteem töötab, et ka teiste kas või lähedal asuvate riikide probleemi, sest kaugeltki mitte hästi või ideaalselt ei ole see ka naaberriikides korraldatud, nii et noh, küsimus on lihtsalt selles, et laias laastus Eesti kogus 15000 on võimalik põlevkivienergeetika kõrval ümber töödelda lihtsasti väga vähese mahuga segases seda kütusesse, mis on põlevkivi Eesti suurim rehvihunnik asub praegu Tartus Raadil. Keskkonnainvesteeringute keskus on korraldamas hanget, sellest kolmandiku ehk 5000 tonni käitlemiseks jätkab Veljo Aleksandrov. Meil on tahe küll tõenäoliselt osaleda selles hankes, kuigi täna noh meie parameetritesse purustatavat rehvi väga kerge nagu hankida ei ole, Eestis seda võimekust ei ole ja see kogus rehve teadaolevalt siis selle aasta jooksul ümber töödelda, nii et noh, kõiki neid tingimusi tahaks lihtsalt täpsemalt näha ja siis me saame otsustada, kas Eesti energia osaleb selles või mitte. Kui Eesti energia osaleb, siis tuleb õlitootmiseks sobiva rehvipuru saamiseks purustusteenust sisse osta, sest oma rehvipurustustehas peaks valmis saama alles tuleva aasta alguseks Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Energia on võimeline õlitootmises ära kasutama kõik Eestis vedelevad ja aasta jooksul tekkivad vanarehvid. Selleks peab aga kontsern ehitama oma rehvipurustustehase.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIga liitri diislikütuse pealt kogub riik umbes 49 senti aktsiisi. Kui poliitikud aktsiisi suuruse üle arutavad, räägitakse peamiselt riigieelarvest ja sellest, kuidas aktsiisitõus või langemine inimeste ja nende ettevõtete ostuvõimega sobitub. Seda, kui palju mõne kütuse põlemisel süsihappegaasi tekib, aktsiisi puhul ei arvestata, räägib Eesti õliliidu tegevjuht Mart Raamat. Me teame täpselt, palju sul näiteks 1000 liitri bensiini või 1000 kilo LPG põletamisel CO kahte tekib ja meie ettepanek ongi siis siduda sealt, see tekib CO kahe emissioon ära CO kahe maailmaturu hinnaga või Euroopa kvoodi hinnaga ja seega tekib nagu arusaadav mõistet tav nii poliitiliselt kui ka tarbijale tegelikult side kütuse CO kahe emissiooni ja aktsiisimaksu vahel. Näiteks ühe liitri diislikütuse põlemisel tekib umbes 2,7 kilogrammi CO kahe ekvivalenti üks kilogramm CO kahte maksab umbes kaks ja pool senti. Lihtsa korrutus tehte järel oleks süsihappegaasiga seotud osa diisliaktsiisist umbes seitse senti liitri kohta. Mart Raamat rõhutab, et kütusettevõtted ei soovi aktsiisitõusu. See tähendab, et nende ettepaneku järgi ei liidetaks uut komponenti senisele aktsiisile otsa vaid see märgitaks senise aktsiisi osana. Ehk edaspidi lihtsalt öeldakse tarbijale, et 49-st aktsiisi sendist seitse on seotud just süsihappegaasi heitega. Me oleme sellel kliima neutraalsuse teel täitsa nagu alguses ja ütleme niimoodi, et seda võib vaadata kui nii-öelda piltlikult öeldes eelarveliselt erinevate markerite bürokraatilist panekut, aga samas see annab ikkagi tarbijale täna selge sõnumi, et mis on ühe kütuse kliima mõju, mida tegelikult tänane aktsiisipoliitika ei anna. Hoopis selgemalt on näha ettepaneku soov mõningaks aktsiisi langetamiseks. Asi on selles, et rahvusvahelise kokkuleppe järgi biokütuste puhul kasvuhoonegaasi hulka ei määrata. Ehk arvutustes on biokütuse CO kahe emissioon null toome nüüd näite diislikütuse, st, kus poole mahust annab biodiisel. Niisuguse kütuse puhul oleks poole väiksem ka aktsiisi hulka arvutatud CO kahe komponent. See tähendab, et tarbijale maksaks sellise kütuse liiter puhtfossiilsest diislikütuse st umbes kolm ja pool senti vähem. Me tahame selle ettepanekuga tegelikult sekku kuidagi tänasesse diskussiooni näiteks diisliaktsiisi määra alandamise kontekstis, ehk siis teatavasti tõesti meil järjest rohkemates vedelkütuses on olemas nii-öelda biokomponent, neil arvestuslikult CO kahe emissioon puudub ja seetõttu ei ole nagu aus, et nende kütuste tarbijad peaksid selle CO kahe osa nagu kinni maksma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis tegutsevad kütuseettevõtted usuvad, et kütuseaktsiis peaks sõltuma sellest, kui palju mingi kütuse põletamisel süsihappegaasi tekib. Biokütused muutuks sel moel mõned sendid odavamaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa eriteenistused loomulikult poliitikat oma hoobadega mõjutavad juhivad. Oleks äärmiselt naiivne arvata, et kõikides Eesti erakondades ei ole inimesi, kes erakondade siseelust käivad teatud teatud organitele aru andmas, et asjad kontrolli all oleks, mis on iseenesest ka normaalne, sest et eriteenistused peavad teadma, mis riigis toimub, vastasel korral pole neid vaja. Aga kuri on karjas siis, kui süvariik hakkab ise poliitikat tegema. Ja seda me Eestis tegelikult näeme. Et süvariik mõjutab protsesse. Mul ei ole absoluutselt mitte mingit kahtlust selles, et presidendivalimistel oli süvariigi käsi mängus. Et pooled kandidaadid olid need, kellele süvariik oli andnud oma dabro vene keeles, öeldes ja et lõppkokkuvõttes oli süvariik see, kes ka otsustas ummikusse jooksnud presidendivalimistel. Nii-öelda moodus vivendi praeguse presidendi näol. Kas süvariigi huvi oli siis lasta presidendivalimised valimiskogust tagasi? Riigikogu? Ei, nad ei tulnud lihtsalt oma ülesandega toime. Kelle taga nemad olid? Ma ei hakka nimesid nimetama, sellepärast et siis ma lähen libedale teele ja mulle võidakse öelda, et ma esitan ebaõigeid fakte ja, ja laiman kedagi ja seda teist ja kolmandat, seda ma ei teeni. Et kas ma nüüd saan õigesti aru, et Eesti eriteenistustel oli oma kandidaat vabariigi presidendiks mitu mitu, kelle läbisurumisega nad ei tulnud toime ja kas need kandidaadid jõudsid valimiskogusse? Igaüks teeb oma deduktiivset meetodit, Sherlock Holmes tsiteerides kasutades järeldused, keda meedia turgutas ja keda meedia halvustas ja noh, meedia on ju ka eriteenistuste instrument ja kui keegi püüab mulle selgeks teha, et ma olen nüüd mingisuguse vandenõuteooriate ohvrid, siis ei ole ajaloolasena ma tean, et eriteenistused on meediat kasutanud juba 18.-st sajandist alates. Kas see oli eriteenistuste tulemus, et teie saite 16 häält valimiskogus? Kindlasti teatud määral.",
"role": "user"
},
{
"content": "Helme sõnul on eriteenistused mõjutanud sisepoliitilisi protsesse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiin on päris mitmeid ametikohti, kus see trend on juba pikk pikka aega kestnud me saame välja tuua näiteks hooldaja tervishoiuasutuses, kuhu tööandjad jätkuvalt juba juba mitmeid aastaid ütlevad, et sinna on raske töötajaid leida. On ka näiteks veoautojuhid, aga ka logopeedid, kindlasti üks põhipunkt on palk, ehk siis need palgaootused on teistsugused sellest, mida tööandjad saavad pakkuda. Ka muidugi tööaeg, kui me räägime hooldajatest ja, ja ka näiteks veoautojuhtidest, seal oli tööaeg kui ka see lähetuste pool ja, ja tegelikult on see füüsiliselt raske töö. Aga kui võtta näiteks nii IT-valdkonda kõrgtaseme spetsialisti kui logopeedid Vaatame teist poolt, millistes ametites on siis inimeste ülejääk? Näiteks sellistes valdkondades, kus saab tööandja oma tööd ümber korraldada ja võib-olla ka rohkem digitaliseerida, näiteks sellised lihtsamad kontoritööd, andmesisestajad, sekreter, asjajad, raamatupidajad, ehk siis ka seal on tegelikult näha, et see ülejääk on juba kestnud natukene pikemat aega, ehk siis tööandjad ei vaja nendele ametikohtadele piisav, nii palju inimesi, samas inimeste jaoks on siis selline üsna kergelt õpitav ja, ja hea töökoht ja seetõttu seal ka ülejääki on. Missugused on olnud nüüd läbi aastate, näiteks valdkonniti need muutused, kuhu inimesi ei leita? Seda sellist suurt puudujääki tööjõus on aastatega kasvanud. Et kui meie varasemate hindamiste jooksul pigem oli neid ametialasid vähem, kus oli suur puudujääk siis tänasel päeval on tegelikult nende ametialade hulk kasvanud ja, ja samal ajal ülejääki ametikohtadest oli mõned aastad tagasi tegelikult ikkagi rohkem. Et tänasel päeval oli väga-väga palju ametikohti, kus valitseb nii-öelda tasakaal, tähendab seda, et töötajad leiavad endale sobiva töökoha ja tööandjad ka. Aga ühe näitena teks on ametiala, kus, mis on kujundajad, multimeediakunstnikud, kus veel Meie esimese hindamise ajal 2016. aastal Töötajaid ja, ja täna on tööturul olukord pigem siis selline, et seal ei valitse mitte puudujääk, vaid, vaid nad on tasakaalus ja isegi mõningatel juhtudel öeldakse, et rohkem isegi üle neid inimesi, et seal võib olla muutus, tingitud sellest, et eriala iseenesest on selline, mida on võimalik õppida ka ise väga palju erinevad arvutid ja programmid on levinud, ehk siis see annab selle võimaluse rohkematel inimestel sellele kandideerida ja tööandja leiab endale ka sobivat töötajat. Tänu sellele",
"role": "user"
},
{
"content": "Statistikaameti andmete alusel oli Eesti ettevõtetes ja asutustes tänavu kolmandas kvartalis ligi 12 000 vaba ametikohta. Vabade ametikohtade arv on püsinud üle 10 000 alates 2017. aasta algusest. Töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste juht Livia Laas ütleb, et puudus on paljudest töötajatest, olgugi et töötotsijaid on ka palju. Millised on siis need ametikohad, kuhu töötajaid ei leita?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTõepoolest hommikul Euroopa Komisjoni president Ursula Fonderlaie, Ameerika Ühendriikide president Joe Biden andsid teada siis nii-öelda kokkuleppest, et selle aasta jooksul võiks Ameerika Ühendriigid pakkuda 15 miljardit kuupmeetrit LNG-d Euroopale. See peaks olema siis ligi 10 protsenti sellest gaasikogusest, mida Venemaa on senimaani tarninud ja see peaks andma siis teatavat sorti sellist mänguruumi Euroopa liidule, kes väga soovib Venemaa gaasist lahti saada. Ja samuti aastani 2030 võiks USA suuta pakkuda kuni 50 miljardit kuupmeetrit LNG- aasta mis on siis natukene alla ühe kolmandiku sellest samast Vene gaasi kogusest. Sellega ei saa asendada kogu Vene gaasi importi, aga see võiks olla üks oluline samm sellel teel. Praegu jätkub veel Euroopa ülemkogu kohtumine, milliseid otsuseid on sellelt kohtumiselt oodata? Tõepoolest, liidrid endiselt vaidlevad väga tuliselt erinevate järelduste punktide üle tegelikult praegu Hispaania peaminister Pedro Sanchez on öelnud, et kui ta ei saa oma tahtmist siis võib juhtuda nii, et, et ta laseb kõikvõimalikud otsused nii-öelda õhku. Küsimus on selles, et Hispaanias on praegu väga kõrged elektrihinnad, see tuleneb siis gaasi kõrgest hinnast. Seal tõesti, Hispaanias on juba rahutused ja Sanchez ei saa minna koju teatega, et Euroopa ülemkogul ei tulnud otsust gaasi hinnale seada mingisugune ülempiir. Samas teised riigid ei ole mitte kuidagi nõus sellega sellepärast et nad ei näe, milline see lahendus saaks olema ja sellepärast ance on ka öelnud, et kui tema probleemi lahendust ei tule juba mitmendat korda siis ta ei ole nõus ka kõige muuga ja selle üle käib praegu pikk pikk vaidlus ja ei tea, millal see lõppeda võib.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna varem tehti Brüsselis teatavaks, et USA aitab kaasa sellele, et veeldatud maagaasi tarned Euroopasse kasvaksid. Janek Salme küsis meie Brüsseli korrespondendilt Joosep Värgilt, milline on selle kokkuleppe sisu?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRinghäälingu asutamise mõte tekkis 1924. aastal kahel heal sõbral kooli õpetajast, riigikogu liikmel Aleksander Tammel ja raamatupidajal Hans Oll Reinsonil, kui nad kaubandus-tööstuskoja näitusel vaimustusid raadio vastuvõtjast ja kahe peale ühe kaasagi ostsid, selgitab Ringhäälingu muuseumi direktor Juhan Sihver. Hiljem on siis Aleksander Tamm meenutanud, et ükskord pääsküla rongis sõites mehed sõitsid koos hommikul tööle jõudsid nad oma juttudega sinnamaale, et Eestisse oleks ikka vaja raadiojaama asutada. Et muidu jääb Eesti muust maailmast väga maha. Rahvusringhäälingu arhiivis on alles 1948. aastal salvestatud helilõik, kus Aleksander Tamm meenutab esimese era raadiojaama sündi. Ma igal pool on juba raadio alal nii palju ära tehtud, aga meil nii vähe ja teatasime selle mõtte juures, et meil oma kapitali ei ole ja riik on küll selle vastu. Tolleaegsed riigi mehed olid väga külmad ja me peame siis lihtsalt asutama osa ühisust. Esimese saate andis osaühisusraadio ringhääling eetrisse kaks aastat hiljem, 18. detsembril 1926 oma Tallinna stuudiost, pikk tänav 43 taaskord Juhan Sihver. Ja Eestis oli tollel ajal siis 2000 raadio vastuvõtjat, mille ümber kuulajad said siis koguneda seda saadet kuulama, mil moel ringhäälingu tegevust rahastati. 1927.-st aastast kehtis raadiomaks. Ehk siis, kui inimene ostis või valmistas ise raadio vastuvõtja, siis ta pidi ennast võtma postkontoris raadioomanikuna arvele. Talle väljastati ringhäälingu vastuvõtuaparaadi kasutamisluba ja omanik pidi siis maksma raadiomaksu. Osaühingule raadioringhääling sai saatuslikuks saadete kehv kuuldavus. Jaam lõpetas tegevuse 1934. aasta juunis, kuna 15-l 1000 raadioomanikult kogutud raadiomaksuga ei suudetud ehitada uusi saatejaamu ega tagada ringhäälingu arengut. Riigiringhääling alustas Eestis tegevust 1934. aasta esimesel juulil. Fred Olbrei juhitud ringhääling tõusis juba 1940. ks aastaks tehniliste uuenduste poolest Euroopa tugevamate hulka. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "18. detsembril 1926 läks Tallinnast eetrisse raadiosaade, mida loetaksegi regulaarsete raadiosaadete alguseks Eestis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaalkindlustusamet on püüdnud juba paar nädalat inimestele selgitada, et pensioniraha koju tellimine pole kuigi arukas. Niimoodi võib kogemata kullerit nakatada või vastupidi ise haigeks jääda. Klientidele on saadetud teavituslehed, reklaami on tehtud sotsiaalmeedias ja paberil käidud koguni vikerraadios rääkimas kõik selleks, et inimesed oma pensioniraha pangakontole suunaks. Sotsiaalkindlustusameti finantsarvestuse osakonna juhataja Signe Uustal tõdeb, et suurt meelemuutust teavitus veel kaasa pole toonud. Seni kanti pensioni koju umbes seitsmele 1000-le inimesele. Sotsiaalkindlustusameti soovitusi on neist nüüd kuulda võtnud umbes 350. See on ikkagi tõesti nagu vabatahtlik ja inimese enda otsus. Kes nüüd veel ümber mõtleb, sellel on pensioniraha pangakontole suunamiseks mitu võimalust. Kui tal on arvelduskonto olemas endal, siis ta saab meile helistada meie infotelefoni numbri kuus, üks-kaks üks-kolm ja kuus null siis ta ütlebki infotelefonile enda arvelduskonto numbri ja meie registreerime selle endal siis ära. Ehk telefoninumbril kuus üks-kaks üks-kolm, kuus-null saab pensioniraha suunata enda pangakontole. Aga kui ta ütleb kellegi teise konto, siis loomulikult me telefoni teel infot vastu ei võta, kui kellegi teise kontole, siis ikkagi tuleks edastada meile digiallkirjastatud avaldus meie info üldmeilile. Signe Uustal tõdeb, et pensioniraha lapse või abikaasa kontole suunamiseks on tarvis just digiallkirjaga avaldust e-postkastis. Paberi peal saaks allkirja anda sotsiaalkindlustusameti kontoris aga paraku on need juba kinni. Et vast siin ikkagi lähedased või see sotsiaaltöötajad, et järsku siis nendel on võimalik inimest aidata selles osas? Signe Uustal rõhutab, et ilma pensionirahata keegi ei jää. Ehk kui pension on ikkagi koju tellitud, siis koju ka tuuakse. Omniva erakliendi lahenduste juht Alice vood ütleb, et üle koduläve kirjakandja ei astu. Võimalusel antakse pensioniraha üle õues, äärmisel juhul trepikojas. Kirjakandja tuleb vanaprouale viiendal korrusel ukse taha, ütleb, et on saabunud pension ja palub siis astuda trepikotta. Seekord antakse hüvitis siis üle ümbrikus ja palutakse siis võimalusel kliendil isikliku kirjutusvahendiga allkirjastada, siis väljamaksukviitungi. Alice vood ütleb, et Omnival on kirjakandjatele küll desinfitseerimisvahendeid ja kindaid, aga maske ettevõttel praegu pole. Kui kirjakandja teab, et inimene õue või trepikotta tulla ei jõua, tuuakse pension siis, kui inimesel on külas sotsiaaltööt ja veel keerulisem on olukord haiglate ja hooldekodudega. Sinna pensioni kohale ei viida. Nende osas üritame leida koostöös sotsiaalkindlustusametiga lahenduse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ligi 7000 inimest ootavad, et kuller neile pensioniraha koju tooks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaosades näeme 70.-te põlvkonna tippnäitlejaid Anu lamp ja Ain Lutsepa ning noorematest näitlejatest teevad kaasa Külli Teetamm ja Andres Raag. Seni on Eesti lavadel kinni peetud Peketi algupärasest käsikirjast, mis oli kirjutatud neljale mehele. Jaanus Rohumaa leiab, et praegu, ligi 50 aastat pärast näidendi kirjutamist on ajad muutunud ja uus tõlgendus hädavajalik. Jaanus Rohumaa. Mulle sai kevadel selgeks see, et Beket on kirjutades kodoodia, tegelikult ka mõndasid teisi enda näidendeid kas või lõppmäng ja õnnelikud päevad kasutanud enda elust pärit situatsioone või seiku, ehk siis seda nad nimelt enda naisega elasid enne üks 20 aastat koos otsustasid abielluda, ta on ise ka tunnistanud, et tegelikult see Vladimir ja Estragon on tegelikult tema ja Susanna, aga see oli nagu selline juba kinnitus minu mõttele, et algne impulss jah, tuli sellest, kui ma vaatasin seda teksti uuesti nagu paari suhte valguses või mehe ja naise suhte valguses. Ja muidugi mu silme ette kerkis kohe Anu lamp, sest et Estragani roll nõuab lisaks suurepärasele sellisele näitleja vormisolekule ka nagu korralikku intellektuaalset mahtu ja seda, et, et see näitleja esitaks endale ka filosoofilisi küsimusi ja nüüd nähtu põhjal juba kontrolletenduse ja, ja viimaste proovide põhjal peab tunnistama, et see on tulnud välja nii, nagu nagu me lootsime ja kohati isegi paremini. Lavastuses on lähtutud Aino Pärsimäe tõlkest, mis on tehtud otse originaali põhjal. Mitmeid näidendeid, tõlkinud Anu lamp on klassikalisele tõlkele lisaks vaadanud kõrvale ka peketi inglisekeelset versiooni Eesti teatris etendus 1949 kirjutatud näidend esmakordselt aastal 1976 Lembit Petersoni lavastuses. Järjekorras viimane kodulavastus oli seitse aastat tagasi, kui seda mängis lavakunstiga eetris seitsmeteistkümnes Lend Ingrid juhatusel. Et tegu on klassikaga, vajab iga uus dekaad, iga uus põlvkond oma kodood. Jaanus Rohumaa. Klassika puhul on ju see võimalus, et seda saab uuesti ja uuesti lavastada ja siis saab seda teha just täpselt nii, nagu, nagu järgmisele seltskonnale tundub ja oluline on. Minu jaoks oli antud juhul see aspekt väga oluline, et nad oleksid just tingimata mees ja naine ja see, mida Ain Lutsepp ja Anu lamp laval teevad, seda minu meelest peab nägema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Linnateatris esietendus Samuel Becketti \"Godot'd oodates\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n156 poolt ja kolm vastuhäält ning 13 erapooletut on tänase Isamaa ja Res Publica liidu erakorralise suurkogu statistiline pool. Sellise tulemusega said heaks kiidetud erakonna põhikirja muudatused. Muudatused peaks siis tagama, et tulevikus ei saaks üks või teine Isamaa ja Res Publica liidu erakonnasisene leer poliitilisi mänge mängides eirata väiksemaid erakonnasiseseid guppe. Ajakirjandus on seda teemat serveerinud kui ka kampsunite ja pintsakute kemplust. Kampsunite poolele on paigutatud erakonna aseesimees Tõnis Lukas, Andres Herkel ja näiteks ka Mart nutt, pintsakute poolel, aga siis kunagine Res Publica tiib. Erakonna esimees Mart Laar ütles, et tegemist on meedias liigselt ülesse puhutud vastasseisuga ning kindlasti ei ole erakonna sisedemokraatiaga lahendamatuid probleeme. Küll aga otsustati kuu eest meedias Tõnis Lukase eestvedamisel algatatud diskussiooni tagajärjel muuta liikmete vastuvõtmise korda ja ka seda, kuidas tulevikus toimuvad erakonna eestseisuse valimised. Mart Laar. Nüüd otsustati seda korda muuta erakonna igal liikmel olevate häältearv väheneb, mis noh, nagu juba poliitikugemuse järgi tõstab märkimisväärselt ühelt poolt küll konkurentsi, kuid teiselt poolelt aitab ka väiksematel rühmadel ennast sellesse eesseisusesse läbi murda. Tänasele suurkogule eelnes Isamaa ja Res Publica Liidu suvepäevadel ka erakonna volikogu istung. Seal suudeti omavahel suud puhtaks rääkida. Suurkogule saabuti juba näilises koosmeeles, kuid mis volikogu istungil toimus. Mart Laar. Volikogu kindlasti oli tunduvalt sisukam, aga see oligi erakonnasisene arutelu, kus räägiti otseausat ja tihtipeale valusat Kuigi Laari väitel saabus volikogus lõpuks kompromiss, jäid suurkogu hääletusel Tõnis Lukas ja tema mõttekaaslased erakonna põhikirja muudatuste läbihääletamisel erapooletuks. Miks selgitab Tõnis Lukas? Minu meelest oluline ettepanek, et piirkonna esimehe valiks otse valimistel piirkonda kuuluvate erakonna liikmete kogu, et see ettepanek ei leidnud eelnevalt toetust ja seda ettepanekut muudatuste hulgas ei ole. Samas usub Lukas enda sõnul, et põhikirja muudatused tagavad sisedemokraatia arengu Isamaa ja Res Publica liidus. Erakonna aseesimees Juhan Partsi sõnul on olukord Isamaa ja Res Publica Liidu sisedemokraatiaga üsna hea ja seda võiks ka teistele Eesti erakondadele eeskujuks tuua. Nii hull nagu siin on võib-olla mõned väljaütlemised olnud, no see, see kindlasti ei ole, ma tahaks loota, et sisedemokraatia areneb, aga kunagi ei ole seda demokraatiat ka väga palju ja demokraatia, noh, teine poolus on anarhia või mitte vastutav. Mirko Ojakivi, Viljandimaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa ja Res Publica Liidu erakorraline suurkogu kiitis heaks põhikirjalised muudatused, mis peaks erakonna liidrite arvates lahendama parteis mõne kuu eest taaslahvatanud sisetüli.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli rektori ametikohale oli üles seatud kolm kandidaati. Riigikogu aseesimees Ene Ergma, õppeprorektor Birute Klaas ja professor Volli Kalm. Rektori valimise reglement näeb ette, et kui esimeses hääletusvoorus ei kogu ükski kandidaat vajalikul arvul poolthääli, siis tulevad teine ja vajadusel kolmas ki valimisvoor. Nii täna ka läks. Esimeses valimisvoorus kogusid enim hääli Ene Ergma ja Volli Kalm. Vastavalt 116 ja 103. Teise valimisvooru järel tuli aga tänase päeva esimene suur üllatus. Häälte lugemisel selgus, et nii Ergma kui Kalmu poolt oli antud täpselt ühepalju hääli 128 et välja selgitada kolmandasse vooru. Pääseja võeti loosi õnn soosis Ene Ergmad, kuid kolmanda vooru lõppedes, kui hääled olid loetud, selgus kurb tõsiasi. Ergma kogus vaid 141 häält vajaliku 148 asemel. Sellise stsenaariumiga polnud keegi arvestanud, jätkab valimiskomisjoni esimees Jüri Raidla. Reglemendi järgi praegu hetkel ei saa midagi edasi, sellepärast et selle reglemendi toime praegu selle valimiskogu ja koosoleku suhtes on lõppenud, aga nüüd peab kindlasti kogunema ülikooli nõukogu, et otsustada, kuidas edasi minna ja, ja sel juhul tõenäoliselt tuleb. Nii, nagu nõukogu otsustab, tõenäoliselt uued valimised läbi viia, siis. Ka rektor Jaak Aaviksoo ütles, et otsustamine on nüüd nõukogu pädevuses. Ma olen siiski kindel, et me leiame selle lahenduse lähemate päevade jooksul, võib-olla juba võib-olla juba homme hommikust Ülikooli nõukogu peaks mind ametist vabastama antud hetkel tal selleks võimalus puudub ja ma arvan, et see asi väärib arutelu ja me jõuame selle otsuseni lähemate tundide jooksul. Ülikooli nõukogu koguneski kohe peale nurjunud valimiste lõppu ning otsustas, et täna ei tehta kellelegi ettepanekut asuda rektori kohusetäitja ametisse. See otsus langetatakse järgmisel reedel. Kohusetäitja ametiaeg võib olla kuni aasta. Samuti otsustati edasi lükata ettepaneku tegemist valitsusele poliitikasse siirduva rektori Jaak Aaviksoo ametist vabastamiseks 29.-st jaanuarist. See ettepanek tehakse alles peale kohusetäitja ametisse määramist. Küll aga on välistatud see, et Aaviksoo rektoriametis jätkaks. Jaak Aaviksoo enda hinnangul ülikooli mainet rektori valimata jäämine oluliselt ei mõjuta. Ülikool läheb edasi, õppetöö toimub, teadustöö, toimub arendustegevus, toimub ja Tartu Ülikoolil on rektor 24 tundi päevas seitse päeva nädalas ja 365 päeva aastas. Toomas Kelt Eesti raadio Tartu stuudio.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikool valis rektorit ja ei suutnud ära valida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTöökohtade taastamist alustatakse kaevandustest, kuna ladudes on põlevkivi hulk hoogsalt kahanenud. Kui mullu sügiseks oli varutud umbes neli miljonit tonni põlevkivi, siis tänaseks on lao seis poole väiksem. Eesti Elektrijaama vanad energiablokid, mida tavaliselt tippnõudluse katmiseks kasutati, töötavad juba mitu kuud räägib aktsiaseltsi Enefit Poueri juhatuse esimees Andres Vainola. Kui me vaatame praegust energia hindu ja seda nõudlust siin regioonis, siis meil on tegelikult olnud palju kauem praegu meie vanad plokid töös, kui me eeldasime, me eeldasime, et nad siin võib-olla detsembris, jaanuaris on loetud päevadel või nädalatel turul, siis nad on tegelikult ka täna veel turul. Me räägime aprilli lõpust. Andres Vainola sõnul töötavad elektrijaamad ja õlitehased täiskoormusel ka täna. Põhjuseid on mitu. Meie ei jää keegi puutumata sõjast, mis toimub Ukrainas, me näeme, et energiahinnad on ka Euroopas oluliselt kasvanud, näeme, et ka gaasihinnad ei ole kaugeltki alla tulnud ja jällegi palju-palju jahedam, kevad ja ilm. Nende koosmõju on see, et mitte ainult siis elektrienergia järgi, tegelikult ka vedelkütuse ja, ja kaugkütte sooja järgi on palju suurem nõudlus olnud. 150 töökohta on kavas taastada kuni käesoleva aasta lõpuni. Tegemist on töökohtadega, mis eelnevatel aastatel põlevkivisektorist Euroopa kliimapoliitika mõjul kadusid eeskätt kaevandamises. Juba esimene juuni me tahaks Estonias minna seitsmepäevasele töönädalale, aga ka juba järgmise aasta algusest me plaanime ka kasvatada tootmismahtu Narva karjääris, kus me soovime siis näiteks kaks enda konserveeritud Dragline'i töösse panna aasta lõpust, et need suudaksid ka toodangut anda järgmise aasta algul, kus on veel kindlasti ka energiahinnad ja nõudlus nii sooja kui elektri järel kõrge. Jäätmepuidu kasutamine auvere ja balti elektrijaamas on kahanenud, kuna puidujäätmete hinna kasvades on elektrijaamade kütusena odavam kasutada põlevkivi. Praegu töötab Enefit Boueri allüksustes elektrijaamades, õlitehastes ja kaevandustes kokku veidi üle 1600 inimese. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kasvava energianõudluse tingimustes on põlevkivi laovaru kiiresti kahanenud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegemist on korteris, tapmisega või õigemini, ta on millegagi löödud seda teravesemega. Nii et see esialgne väide, et on tegemist kuklalasuga ja paika Ei ole õige, küsimus on lihtsalt selles, et alguses ei olnud lihtsalt palja silmaga ei olnud arusaadav, aga eksperdid on nüüd üle vedanud. Mis te arvate, härra Tuul, kas see viitab nüüd sellele, et võib olla tegemist ka päris tavalise olmemõrvaga? Ma arvan, et see läheb sinnapoole. Nii et mingisugust niisugust poliitilist või, või ütleme, niisugust tema tööalase tegevusega seotud kättemaksu ei või siin. Mina arvan, et aktid välistatud. Kas sündmuspaiga ülevaatus praegu veel jätkub? Inimesed töötavad ka õhtul ja öösel. Nii et otsitakse kõikvõimalikke pealtnägijaid, tunnistajaid, Ja küsitletakse inimesi, töötakse mitme versiooni kallal, inimesi on seal õige mitmeid. Nüüd me saame korraga mitme tööd teha keskkriminaal politsei töötajad on ka Narva politseikohtu enda töötajad kaasatud, samuti ka kaitsepolitsei töötajad, nii et inimesi meil praegu jätkub, seal meil on omad siin mitmed versioonid, mõningad ja isegi päris tõenäolised. Aga kui nüüd tegemist oli sellega, et turvafirma pidi nii-öelda ukse lahti murdma, et uks oli siis nagu lukus, tähendab, tekib kahtlus, et kas oli tegemist inimesega, keda Anatoli paar tundi ja kelle ta nagu ise nii-öelda sisse lasi. Nojaa, see on noh, peaaegu nende vaatluse järgi võib arvata, et sissetungimist ei ole ja see inimene, kes seal oli ka sellist võitluse jälgi jälgisid, ei ole nii, et inimene, kes seal oli paalile kindlasti tuttav Kas nüüd on toolipalli muid vigastusi ka eksperdid leidsid lisaks sellele terava esemega löödud kuklahaavale. Põhjalik ekspertiis ei ole veel tehtud, seda tehakse meditsiiniasutuses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas tapeti Narva Elektrijaamade direktor Anatoli Paal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaalminister Hanno Pevkur ütleb, et nõukogus pandi paika järgmise nelja aasta eelarve koostamise põhimõtted. Nende põhimõtete kohaselt tuleb meil jaotamata tulemit järgneval neljal aastal igal aastal natukene kasutusele võtta selleks, et arstiabi kättesaadavust hoida mõistlikul tasemel ja järgmise aasta konkreetsem plaan on see, et parandada kättesaadavuse rahastamist kahe protsendi võrra. Otsuse kohaselt võetakse järgmisel aastal kasutusele reserve üle 350 miljoni krooni ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse rahastamist suurendatakse kahe protsendi võrra. Endine sotsiaalminister Jaak Aab leiab, et seda kõike on vähe. Tegelikult noh, need kärped, mis on tehtud ja nagu millel oli ootus, et, et need rahasummad nagu taastatakse no vähemalt selles ulatuses, mis seadus lubab võtta kasutusele raha ei realiseerunud. Ehk siis noh, need alused, mis täna siis kokku seal või mida siis hääletati ja mis siis nagu lõpuks hääletuse tulemusena said paika ei paranda, ei oluliselt kättesaadavust ega ei taastada seda kulupõhist, hinda haiglatele. Haiglad peavad nüüd ütlema, kuidas nad niisuguste rahade üldse hakkama saavad, sest noh, lisaks sellele, et seda kulupõhist hinda neile ei maksta, me ei maksta õiget hinda, selle teenuse eest toimub siiski teatud inflatsioon ja kommunaalkuludes ja nii edasi, mis tuleb siis katta kuidagi millegi muu arvelt. Noh siis ei ole eriti rõõmustav Jaak Aabi arvates peaks kasutusele võtma reserve nii palju, kui seadus lubab. See on 551 miljonit. Hanno Pevkuri arvates rohkem kui otsustati, ei ole võimalik. Kui me vaatame näiteks selle aasta maksulaekumist, siis maksulaekumine ei ole olnud nii hea sotsiaalmaksu koha pealt, kuigi üldine riigieelarve on päris kenasti tulnud siis sotsiaalmaks siiski nii positiivne ei ole olnud ja see on tähendanud seda, et selle aasta jaotamata tulemi kasutusele võtta on päris suur ja järgmiseks aastaks tekkis seeläbi ka vajadus seda puhvrit või natukene siiski jätta ja, ja mitte kohe planeerida ikkagi maksimaalset, jaotamata tulemi kasutuselevõttu, nii nagu me tegime ka sel aastal, mis oli väga õige otsus, et need, eks, eks niimoodi igal aastal tulebki need asjad üle vaadata ja, ja vastavalt olemasolevale olukorrale siis neid otsuseid langetada. Haigekassa nõukogu koguneb 2011. aasta eelarve esimeseks lugemiseks oktoobris. Selleks ajaks peab rahajaotus juba enam lahti kirjutatud olema. Et üldine suund on selline, et järgmisel aastal natukene rohkem panustame juba hooldusravisse, kuna hakkavad esimesed hooldusravihaiglad euroinvesteeringuteks valmis saama. Ülejärgmisel aastal tahaksime hooldusravi kättesaadavust parandada juba päris märkimisväärselt ja noh, mis puudutab teistesse raviliikidesse ehk siis eriarstiabi üldarstiabisse, siis seal püüame ka sellise mõõduka kasvu siiski hoida, et tagada kättesaadavus mõistlikul tasemel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haigekassa nõukogus pandi paika järgmise aasta eelarve jaotamine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNumbrid on olnud stabiilselt kasvavad ja ja tegelikult haiglate jaoks kindlasti problemaatilised. Kui palju neist, kes on nüüd haiglasse toodud, on raske COVIdiga toodud sisse ja kui suur on nende inimeste osakaal, kes on tulnud muude murede pärast, aga on siis kas haiglas jäänud või on olnud koroonapositiivne. No hästi jämedalt võttes on see suhe olnud selline 60 40 siis hospitaliseeritud või COVIDi tõttu hospitaliseeritud haigete kasuks. See tähendab seda, et, et rohkem on neid patsiente, kes hospitaliseeritakse Covidi tõttu. Aga noh, ma ikkagi rõhutaksin üle, et ka need patsiendid, kes tegelikult on haigestunud, kas siis haiglas või kellel on Covid kaasa vana, seal on ka väga palju selliseid hästi raskeid patsiente ei saa öelda, et see see hulk inimesi oleks siis kerged, haiged. Kas teil on vaja ka nüüd ikkagi hakata radikaalselt oma tööd ümber korraldama, et numbrid on läinud juba ikkagi nii kõrgeks, et, et kriitiline olukord on käes? Tegelikult haiglad kõik on juba teatud määral oma muid ravitegevusi, mitte ainult plaanilist ravi, vaid teisi ravi tegevusi ümber korraldanud ja, ja noh, ma olen päris kindel, et selle nädala alguses juba tänase päevaga ja tõstis Lääne-Tallinna keskhaigla veel täiendavalt covid haigete raviks vajalikku võimekust. Aga pääsu ei ole, et ka teistel haiglatel tuleb seda teha, et ei ole põhjust eeldada, et see 620 saaks olema nüüd meie kõige kõrgem number selle laine ajal. Kas personali poole pealt on näha juba, et selle koha pealt on natukene olukord kergem või ei ole? No personali haigestumine tegelikult on ikka jätkuvalt meie jaoks kõige keerulisem probleem, sest et kui meil on hästi palju haigestunud üle riigi, siis tervishoiusektoris tervishoiutöötajad täpselt samamoodi kodus või, või siis väljaspool tööd haigestuvad, et see number oluliselt ei ole veel vähenenud, aga me loodame, et tervishoiutöötajate haigestumine nüüd vähemalt ei lähe ülespoole. Et tervishoiutöötajate haigestumine on kindlasti kõige suurem probleem jätkuvalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänahommikuse seisuga on haiglas 620 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest 327 vajab haiglaravi raskeloomulise Covid-19 tõttu. Viimase kümne päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 42 sümptomaatilist Covid-19 patsienti päevas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeljateistkümnendat korda toimunud Eestimaa talimängude korraldajatele oli väljakutseks see, et võistluspaigad olid mööda Ida-Virumaad laiali, räägib talimängude peakoordinaator Tarmo olt. See teebki keerulist, on hästi hajutatud. Ei ole ühte kindlat linna, aga sellise 22 spordiala ga mängud ei saagi enam tänapäeval olla ainult ühes vallas isegi ühes maakonnas, mitte. Võistlused toimusid teisel katsel, sest eelmisel aastal lükati nad koroona tõttu edasi ja selgi korral oli tõve tõttu loobujaid. Osavõtjad, paljud on ikkagi haiged või on siis vahetult haigeks jäänud, et et see osavõtjate arv ei ole meil kunagi olnud eesmärk omaette, aga ma arvan, need, kes kohale jõudsid, need on, on mängudega rahul. Korraldajate sõnul on mängude ajakava spordialade üldvõistluskalendriga ühitamine keeruline, kuid rõõmustav on see, et alaliidud on aina rohkem tallimängudega arvestama hakanud, räägib tallimängude peakoordinaator Tarmo Olt. Jah, ongi raske, aga meil on selleks ju kolm päeva ja me seda eriti muuta ei saa, et siis ta konkureerib loomulikult ka teiste võistlustega, aga järjest rohkem alaliidud ka arvestavad, sest osavõtjate hulk on suur. Talimängud võitis suurtest maakondadest Harjumaa ja väikestest Jõgevamaa omavalitsustest olid edukamad Rae ja Kiili vald ning Rakvere linn Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel keskusega Ida-Virumaal toimunud Eestimaa talimängudel osales paarikümnel alal üle 2200 sportlase.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMe sooviksime ikkagi saada teatud hulga parkimiskohti Kuressaare kesklinnas ja siin lähiümbruses siis ajalise parkimisega reguleeritud ehk tund aega mõnes kohas kaks tundi, mõnes kohas 30 minutit oleks parkimine vaba ja peale seda, kui ei ole auto omanik, siis kella sinna peale pannud, võidab ka, pargib seal kauem, kui on lubatud aeg. Et siis me ikkagi hakkame esialgu küll hoiatuste näol ilma siis sanktsioonide ta, aga hiljem me peame hakkama ikkagi ka rakendama siis teatud trahvinõudeid, see on praegu meie mure, et pargitakse täis kõik kohad ja ei saa enam külastajad, kes sooviksid siin tund aega olla Kuressaare kesklinna külastada. Milles see probleem on tekkinud? Siiamaani oleme hakkama saanud, kas uus kesklinna renoveerimine on parkimiskohti ära võtnud või, või mis on põhjus? No parkimiskohti kesklinna renoveerimise ka paarkümmend tükki läks kaduma, aga see probleem on tegelikult pikalt juba olnud, et me sooviksime jah, sellist intervall, parkimist rohkem Kuressaares rakendada, aga veel kord rõhutan, tasulist parkimist Kuressaares me ei planeeri. Aga kuidas siis lahendada see probleem, kes tahabki tulla neljaks tunniks oma auto kuhugi panna? No hinnanguliselt maksimaalselt ma ise arvan, et kusagil 80 protsenti parkimiskohtadest jäävad endiselt 24, seitse kõigile soovijatele tasuta kasutamiseks ja kusagil võib-olla 20 protsenti maksimaalselt nendest parkimiskohtadest saavad olema siis reguleeritud. Kellaajalise parkimisega peab olema ametnik või kodanik, kes, kes hakkab seda jälgima, kas Kuressaare Saaremaa vallas tuleb oma munitsipaalpolitsei praegu me oleme rääkinud läbi mõne siis parkimiskorraldust pakkuva ettevõttega ja ka mõne turvafirmaga, et kas nemad oleksid valmis seda kontrolli Kuressaares läbi viima tingimusel et näiteks sanktsiooni rahad siis viivis või leppetrahvide pealt tuleksid neile ja siis nemad juba toimetavad oma siis vahenditega ja sellest võimalikest siis sanktsioonirahadest saadud vahenditega edasi ehk vallale, ta ei tohiks minna ühtegi eurot maksma ja millal see kõik võiks toimima hakata? Hiljemalt esimene mai, ta võiks tegelikult juba olla töös.",
"role": "user"
},
{
"content": "Üle kümne aasta on Kuressaares saanud tasuta ja ajapiiranguta parkida. Nüüd soovib Saaremaa vald hakata järgmisel aastal parkimist mõnes kesklinna parklas reguleerima, samas tasulist parkimist ei kehtestata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVälisluurega tegeleva teabeameti peadirektor Rainer Saks selgitas esmalt kaitsepolitseiametis toimunud pressikonverentsil, miks asi nii kiiresti avalikuks tehti. Need sisekontrolli mehhanismid suutsid võimaliku rikkumise välja tuua, inimesed ei ole veel süüdi mõistetud, sellepärast ma ei saa nüüd nimetada kuidagi seaduserikkujateks veel. Me langetasime otsuse, et see kaasus tuleb teha avalikuks. Ta peab kindlasti saama õiguslikult pädeva lahendi. Me saame praegusel hetkel avalikustada kaks kahtlustatavat. Nende nimed on Sergei Pestrov ja Pavel Kotkin. Et kuigi Pavel Kotkin on töötanud kohakaasuse alusel, aga ta on teinud ka teistes riigiametites tööd, siis kõik need episoodid, mida siin nüüd tema puhul prokuratuur menetleb, puudu puudutab teabeametist töötamist, mitte mujal. Seni kuni kohtuotsus ei ole avalik, ei saa avalikustada ka kahtlustatavate töökohti ega tööülesandeid, ütles saks ja lisas. Ma kardan, et võib-olla see info jääbki riigi saladuseks ka peale kohtus. Ühena mainitud Pavel Kotkin on varem töötanud ka välisministeeriumis, samuti on tema nimi käinud ajakirjandusest läbi seoses Tartu Ülikooli õigusteaduskonna eksamil aset leidnud pettusega. Toona Kapo juristina töötanud Kotkin tegi eksami Kapo Virumaa osakonna direktori eksternina juurat õppinud Peeter Oissari asemel Oissar eksmatrikuleeriti ja mõlemad petturid lahkusid KapOst omal soovil. Riigiprokuratuureri sõnul on kaks kahtlustatavat võetud praeguseks vahi alla ning prokurör taotleb ka ülejäänud kahe vahistamist. Ma saan kinnitada, et kahtlustatavate ring kriminaalmenetluses on suurenemas, aga täpsemalt informatsiooni kahtlustatavate arvu osas ma kriminaalmenetluse huvides anda ei saa. Tegu oli töötajatele usaldatud võõra varaga, mille osas neil oli omastamise võimalus. Kinni peetud on pikaaegset teabeameti töötajad kriminaalmenetluse huvides prokuratuur ei avalikusta, millisel ajaperioodil võimalikud kuriteod toime pandi. Samuti jäädi napisõnaliseks, vastates küsimusele, kas on mingeidki riigi reetmise tunnuseid. Rainer Saks kahjude ulatust esialgu öelda ei saa. Hetkel ma ei võtaks nagu kommenteerida, nagu seda kahjude ulatust, ega seda, keda see puudutab, keda see ei puuduta. Ma ei taha jätta võimalust, et nad on hakkama midagi hiljem ümber lükkama. Riigiprokurör Ombler lisas See oli mõne 100000 ringis, et, et opereeriks praegu sellise mahuga, aga see summa kindlasti muutub, täpsustub tõenäoliselt kahjuks suureneb jah, kahtlustatavad on andnud kriminaalmenetluse käigus ütlusi. KaPo peadirektor Arnold Sinisalu kommentaar. Ja sellises olukorras, kus luureteenistus nii-öelda laseb oma majja toimetama vastuluureteenistuse, et ega selliseid juhtumeid ka maailmas väga palju ei ole ja et see kõik põhineb usaldusel ja koostööl ja selles mõttes igakülgne tunnustus teabeameti juhtkonnale, kes võttis ette sellise keerulise, vaevaliselt ekonna, sest otsustades tuua asja avalikuks kriminaalmenetlusega uurida, et selgitada välja tõde, mis on siis toimunud, kui suured on need kahjud. Teabeameti peadirektor Rainer Saks kinnitas, et tema teada ei ole samalaadseid juhtumeid teabeametis varem olnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitsepolitseiamet menetleb riigiprokuratuuri juhtimisel kriminaalasja, milles kahtlustatakse nelja teabeameti tööga seotud ametnikku võõra vara omastamises suures ulatuses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2015. aastal peeti korruptsioonikahtlusega kinni seitse maanteeameti eksamineerijat. Sel aastal on korruptsioonikahtluse saanud kaks eksamineerijat. Maanteeameti peadirektori Priit Sauki sõnul aitab plaanitav eksamikeskus korruptsiooni vähendada. Tänaseni kõik eksamineerijad allusid kohalikele büroodele ja nende juhtimisele. Me tahame tulevikus, et nad ei ole seotud konkreetsete büroodega. Nad on liikuvad Eesti mõistes, et võtavad vastu eksameid erinevates linnades. Et ei ole nii, et Tartu mees ainult Tartus ja teab ka, et kuna keegi tuleb talle eksamile ehk siis ka eksamigraafikute planeerimine peaks olema üle-eestiline ja eksamineerija jaoks umbisikuline, ta saab alles õpilasega kokku esimest korda autos. Ühtlasi tähendab see, et võimalus A ja B-kategooria sõidueksamit sooritada igas linnas kaob näiteks alates 2000 seitsmeteistkümnendast aastast jääb Jõgeva büroo avatuks kolmel päeval nädalas. Autokoolis saab endiselt käia Jõgeval, ka teooriaeksami saab sooritada Jõgeva esinduses, kuid sõidueksami tegemiseks peab tulema Tartusse. Priit Sauk. Õpilased peaksid vähemalt üks kord elus siis oma sõidueksami tegemiseks tulema mõnda suuremasse regiooni keskusesse, nii nagu me lubasime, et siis 2017. Aastal saab sõidueksameid A ja B-kategooria osas teostada Eestis kaheksas linnas Tallinn-Tartu-Pärnu-Rakvere, Kärdlas ja Kuressaares ja lisaks siis ka Viljandi ja Jõhvi. Aasta hiljem veel tõenäoliselt me vähendame Viljandi ja Jõhvi osas teenuse pakkumist. Sooritades sõidueksamit Tartu linnas tuleb ka eelneva õppetöö käigus nii Valgast, Võrust, Põlvast kui ka Jõgevalt Tartu linna sõitma tulla. See omakorda võib Jõgeva maavanema Viktor Svjatõsevi sõnul viia selleni, et sõiduõppele pääseb ligi vähem inimesi. Valdava tundide arv tehakse kohapeal, siis inimesed 45-ks minutiks saavad ära nii koolitunnist kui ka töö juures, et see õppesai tegeval ära teha. Nüüd, kui need peavad Tartusse tulema, siis, et asi on efektiivsem, komplekteeritakse kolm-neli inimest autosse, see tähendab 45 minutit sõitu linna peal umbes kolm tundi see arvestusega edasi-tagasi Jõgevale veel poolteist tundi ehk üle poole tööpäeval läinud õpilased ei saa koolitundidest ära ja töötajad ei saa oma töö juurest ära. Sauki sõnul on suurem sõidutundide arv tulevikus üks võimalus probleemi lahendada. Jane Saluorg Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maanteeameti plaanide kohaselt alustab järgmisest aastast tööd eksamikeskus, mis koondab kõik eksamineerijad seniselt teenindusbüroo- põhiselt töökorralduselt ühtse juhtimise alla.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEmmanuel Macron vajab parlamendis absoluutse enamuse saamiseks 289 kohta. Viimased lävepaku küsitlused näitavad, et see pole sugugi kindel, sest tõusmas on väiksemad erakonnad. Arvamusküsitluste kohaselt saavutavad ka Marine Le Peni paremäärmuslased oma viimase aastakümnete suurima edu parlamendis ja vasakrohelisest liidust võib saada suurim opositsiooni rühmitus. Juba on teada, et muutusi tuleb ka valitsuskabinetis, sest üks praegune minister merendusminister peab ameti maha panema, kuna pole kogunud parlamenti pääsemiseks piisavalt hääli. Valimistel kandideerib umbes 15 valitsuse ministrit. Kahtlane on ka Euroopa ministri ja rohelise ülemineku ministri ametis püsimine. Keskpäevaks oli valimisaktiivsus 18,9 protsenti ehk pisut kõrgem kui samal ajal esimeses hääletusvoorus. Franz 24 küsitletud valijad ütlesid, et keskkonnaprobleemid ajendasid neid andma hääle vasakpoolse Npesi poolt. Viimase viie aasta jooksul ei ole suudetud kliimamuutustega toime tulla ja praegune kuumalaine tõstab probleemi eriti teravalt esile. Teised ütlesid, et nad ei usalda vasakpoolse bloki liidrid tuli hingelist, sean Luk Meesoni, kes on teinud kampaaniate loosungi all, valige mind peaministriks ja kes lubab langetada pensioni iga 62-lt aastalt 60-le, külmutada hinnad ja keelata ettevõtetel töötajate teatud põhjustel vallandamine. Kui Macronil ja tema liitlastel jääb absoluutsest enamusest puudu vaid mõni koht, võib neil tekkida kiusatus üle lüüa paremtsentristide või konservatiivide saadikuid. Nii öeldi nende parteide ridadest. Kui Macronil jääb aga puudu rohkem kohti, võivad nad otsida liitu konservatiividega või juhtida. Vähemusvalitsust peab seaduseelnõude puhul aga igal üksikjuhul eraldi läbi rääkima teiste parteidega. Kui Malensoni blokk aga võidab absoluutse enamuse parlamendis, peab Macron nimetama võitjate leerist peaministri. Nii näeb ette prantsuse põhiseaduse. Küsitlused näitavad, et Macroni ansambel võidab 255 kuni 305 ja 140 kuni 200 kohta ja kõik saab aga selgemaks juba täna õhtul pärast kella üheksat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaal kestab veel parlamendivalimiste teine voor, mis võib jätta presient Emmanuel Macroni ja tema toetajad ilma absoluutsest enamusest, mida tal on vaja vabalt valitsemiseks ja oma reformide läbisurumiseks parlamendis. Margitta Otsmaa võtab valimiste senise käigu kokku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMõlemasse regiooni on viimase ööpäeva jooksul täpselt 20 haiget tulnud nii põhja kui ka siis Lõuna regiooni ja kõige rohkem haigeid on siis tulnud põhja regiooni Lääne-Tallinna keskhaiglasse, kokku üheksa haiget ja Narva haiglasse siis lõuna regioonis on tulnud lausa 10 haiget. Vaatasin, et Narva haiglas eelmistel päevadel õnneks ei ole neid haigeid tulnud, aga see 10 on kindlasti Narva haigla suuruse haigla jaoks noh, drastiliselt suur number. Kas te oskate öelda, kas nende inimeste profiilis on midagi muutunud, kes haiglasse praegu satuvad või kõik on täpselt samamoodi, nagu oli eelmise laine ajal? Selle viimase aja muutusi see nädala sees ma ei tea, et oleks mingeid olulisi muutusi. Jah, need sümptomid on tõesti natukene muutunud, üldhaigestumise puhul on leebemaks läinud, aga me näeme ikkagi praegu väga agressiivseid haigusjuhtumeid, et patsient on, on kodus, haiged tuleb haiglasse ja võib-olla täiesti ütleme elule sobimatu kopsukahju. Et on väga raskeid juhtumeid ja, ja neid ei ole vähe. Milline on prognoos, arvestades, et nakatumine on ju praegu erakordselt kõrge? Jah, me oleme praegu selle noh, ütleme siis selle kahe tüve koostoimimise hetkes et omikrontüvi ikkagi jätkuvalt noh, ei näita teisi andmeid, kui seda, et, et see haiglaravi vajadus ikkagi on madalam kui delta tüve puhul. Aga noh, praegu tõesti, kui meil need üle kahe tuhandesed päevad on ja arvata võib, et sellel nädalal need numbrid võiksid veel suuremad tulla, siis peame arvestama sellega, et, et haiglaravi võimekust tuleb, tuleb veelgi tõsta. Millal te teistsuguse režiimi kehtestate? Tegelikult meil need regioonisisesed kiired eskaleerimised on eelnevalt juba kokku lepitud olnud, et milline haigla, millises olukorras siis kuidas tegutseb ja kui ma vaatan praegu, et millistes regioonides kõige suurem nakatumine on siis siis kõige kõrgem nakatumis number tegelikult on Harjumaal mis on, ütleme nii, et haiglaravi jaoks ja üldse siis haiguse pidurdamise jaoks kõige keerulisem stsenaarium, sest siin on selgelt kõige rohkem inimesi. Ja, ja praegu ta tähendab tegelikult siis seda, et täna kindlasti vaadatakse kõik plaanid veel korra üle. Ma olen päris kindel, et avame ka täiendavaid voodikohti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haiglates on 309 koroonaviirusega nakatunut. Indrek Kiisler palus haiglate olukorra kohta kommentaari Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhilt Urmas Sulelt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegelikult on ilmselt Riigikogus olemas piisav enamus, et kooseluseaduse rakendusaktid kiiresti vastu võtta. Nii Kaja Kallas kui ka Jüri Ratas saaks kõhklejaid ja vastaseid oma fraktsioonides mõjutada, et rakendusaktidele, jah, ütlejaid oleks võimalikult palju. Lisaks toetavad rakendusaktide vastuvõtmist sotsiaaldemokraadid. Nii et 51 häält oleks võimalik üsna ruttu kokku saada. Kuid selle katsetuse võiks edasi lükata. Sest mida näitas abielu teema, arutelu ja selle kohta tehtud arvamusküsitlused näitasid lihtsalt, et oleme postsovjetliku mentaliteediga ühiskond ja seda kasutasid efektiivselt ära eelkõige EKRE ja isamaa. Isamaale võib flirt kooseluseaduse vastastega saada bürrose võiduks. Nüüd opositsioonis on käremeelse EKRE kõrval reaalne oht üldse poliitikamaastikult kaduda. Üks erakond ees või taga aga sajad tuhanded abielu pühaduse nimel üles ärritatud inimesed jäävad meie ühiskonda alles. Nad pole ju tegelikult veel arugi saanud, mis sellel nädalal juhtus ja millised tagajärjed on kahe suure liberaalsusest pajatava vennaspartei teineteise taasleidmisel. Kui šokk on möödas, tekib ärevus ja viha. Ja kui seda toidab veel võidujoovastuses liberaalide irvitamine ja oma üleoleku rõhutamine siis saab sellel olla vaid üks tagajärg. Emotsionaalsete laupkokkupõrgete jätkumine. Praegu on see aeg, kus uued tüüri juurde tulijad ja seal olijad peaksid säilitama külma pead ja mitte tormama, parastama, mõnitama ja kohut mõistma. Ma ootan väga Eesti vabariigi presidendilt sõnumit ka nendele inimestele, kes praegu tunnetavad, et neid on viimasel tunnil reedetud ja nende ideaale tallatakse jalge alla. Kooseluseaduse tulihingelistele pooldajatele võib lohutuseks öelda, et hoolimata äärmuslike usuvendade padukonservatiivide nõuka ja nostalgiakute sajatamisest ujub Eesti visalt läänemaailma liberaalsesse vette. Nii et varem või hiljem rakendusaktid võetakse vastu. Kuid kellelgi ei ole nii kiire, et teha seda kohe täna ja praegu. Aga mõned üritavad kujutletava revolutsioonilise leegi taustal tervet riiki põlema panna. Kuidagi teisiti ei saa nimetada 19 riigikogu saadiku reedel esitatud eelnõu, millega muuhulgas võrdsustatakse kooseluleping abieluga. Eelnõu esitajad teavad väga hästi, et sellest ei sünni seadust kuid kiusatus inimesi osatada oli ikka liiga suur.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus valitsus ei peaks kiirustama kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisega, ütleb Indrek Kiisler oma kommentaaris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui tuleva aasta riigieelarve 300 lehekülge tihedat teksti lühidalt kokku võtta, siis maksukoormus jääb järgmisel aastal kolm, 10 kolme protsendi tasemele. Õpetajate, kultuuri ja sotsiaaltöötajate, politseinike ja teiste siseturvalisuse töötajate palk tõuseb neli protsenti. Meditsiinitöötajate puhul peetakse kinni sõlmitud palgakokkulepetest. Keskmine vanaduspension tõuseb 5,7 protsenti. Esimese ja teise lapse toetus suureneb 50 euroni. Toimetulekumäär tõuseb 130 euroni ja tulumaksuvaba miinimumi määr 170-le eurole kuus. Eelarvesse mahuvad veel investeeringud, tee remont, ehitusse ja riigikaitsesse tõusevad aktsiisimäärad. Valitsussektori tööhõive seatakse tasakaalu. Tööealise elanikkonnaga prioriteedid on tööjõukulud ja riigireform nii TabIsamaa ja Res Publica liidu esimees Margus Tsahkna. Selle valitsuse sisuline mõte on siis, kui me suudame teha reforme ja tõesti see eelarve sisaldab eesmärki riigisektorist vähendada bürokraatiat, vähendada ka töökohti 750 inimese võrra, mis vähem riiki, vähem bürokraatiat, rohkem ettevõtluse, rohkem majandust. Peaminister ja Reformierakonna esimees Taavi Rõivas täpsustab. Meil on selge eesmärk selle ligikaudu üheprotsendilise koomaletõmbamise arvelt, ükski avalik teenus ei kannataks, pigem vastupidi ei oleks asendustegevusi, et ei oleks ise kasvavat aparaati. Me tegelikult ei võta ette mingit suurt koondamist, vaid me tegelikult seame kõikidele ministritele väga tugeva motivaatori otsida kohti, kust oleks võimalik asju efektiivsemalt teha. Sotsiaaldemokraatliku erakonna juht Jevgeni Ossinovski seletab Järgmisel aastal me teeme rohkem nii-öelda ettevalmistavat tööd selles kontekstis, kus sisuliselt fikseeritakse nii haldusreformi põhimõtted kui ka riigireformi laiem audit, saab valmis. Kindlasti jõuame otsustani ka selles osas, milliseid riigiasutusi on võimalik pealinnast maakonnakeskustesse välja viia. Veel kord Margus Tsahkna Et avalik sektor ei tohi olla tööandja selle sisulises mõttes, vaid avaliku sektori ülesanne on teenindada Eesti inimesi ja mida efektiivsemalt me seda teeme, seda paremini me kasutame siis maksumaksja raha. See kõik peab käima koos riigireformi sisu poolega ehk siis ka reaalse bürokraatia reaalse liigselt suure seadusandluse ja, ja üleregulatsiooni tootmise reformiga. Rahandusminister Sven Sester tõdes, et eelarve 0,6 protsendiline struktuurne ülejääk on äärmiselt ambitsioonikas plaan. Kogu positiivsuse juures me peaksime järjest rohkem ja rohkem tähelepanu pöörama sellele, kuidas majanduskasvu stimuleerida ja mitte ainult maksumeetmetega ja kui vaadata kogu eelarve pilti tervikuna, siis tegemist on läbi aegade suurima riigieelarvega. 8,9 miljardit. Peaminister Taavi Rõivas viib riigieelarve homme riigikokku.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kiitis heaks 2016. aasta riigieelarve eelnõu. Eelarve maht on 8,9 miljardit eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nDetailid alles selguvad ja need detailid täpsustuvad absoluutselt iga päev, nii et ma arvan, et ei oleks mõistlik seda tänast informatsiooni tingimata jagada veel sellepärast, et detailid tõepoolest täpsustavad, aga nii nagu ikka, Eesti, kes on ju alla 50 inimese, sealt NATO kontingendist, kes siin on oma liitlastega ja me liigume koos nende logistilise toega, nii et me tuleme siit välja korraldatud ja koos on mulle täna kinnitanud ka siinse NATO missiooni juht kindral Miller. Te kohtusite juba ka Afganistani riigi juhtidega. Missugune on nende meeleolu, on nad mures? Esimene, mida nad kõik on öelnud, on see, et nad on väga tänulikud NATO vägedele ja ka eestlastele nende hulgas, kes on aidanud siin Afganistanis oluliselt edendada ka vaba ühiskonda, meil on, seda võib olla raske ette kujutada, aga selle aja jooksul, mis siin on olnud NATO väed, selle aja jooksul on siin näiteks naiste suremus sünnitusel vähenenud kolm korda ja kui enne oli koolis tüdrukuid, nii et iga viie poisi kohta üks, siis nüüd on iga kahe poisi kohta. Nii et see ühiskond siin on väga palju muutunud ja seda kõike seostavad kohalikud ka NATO vägede siinolekuga. Afganistani juhid on muidugi murelikud tuleviku suhtes, aga teisest küljest ütlevad nad, et me ju teadsime, et ühel hetkel me peame võtma vastutust. No Talibani tulekut juba naised vähemalt, et on öelnud, et nad väga kardavad just täpselt, et kas lõigatakse jälle ära võimalused haridust saada, missugused piirangud peale pannakse, kas üldse tohib ninagi kodust välja pista, kuidas lääneriigid ja, ja ka Eesti oma ÜRO Julgeolekunõukogus osalemisega saab seda mõjutada, kuidas me saame ikkagi nagu toetada seda demokraatlikku arengut Afganistanis pärast seda, kui väed on lahkunud? Me saame mitmeti Eesti ja kõik Euroopa riigid on lubanud ka otsest finantsabi, Euroopa Liit on ka samuti lubanud otsest finantsabi. Tegelikult ongi Euroopa liit koos oma liikmesriikidega siin kõige olulisem doonor selleks, et jätkata nende arengutegevustega selleks, et tagasilangus jääks võimalikult väikeseks. See on üks, mida me saame teha. Teine on tõepoolest just nimelt hoida ÜRO Julgeolekunõukogus julgelt need teemad esil. Kui olukord jääb siin Afganistanis siiski selliseks, et ja koostöö on edaspidi võimalik, siis juba täna, nii uskumatu, kui see ka ei kõla, on meie, MTÜ Mondo andnud siin palju abi organiseerinud 120 ämmaemanda koolituse. Meil on Eestil koostööprojekt Tallinna Ülikooli, õpetada siin IT-d eelkõige naistele.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaid alustas töövisiiti Afganistanis. Ta kohtus Afganistani liidritega, kellega arutas liitlasvägede lahkumist. Homme seisab riigipeal ees kohtumine Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelastega. President Kaljulaid ütles, et liitlasvägede lahkumise üksikasju täpsustatakse iga päev, aga praegu ei saa veel öelda, mis kuupäeval täpselt Eesti kaitseväelased Afganistanist lahkuvad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMaikuus avatud kortermajade renoveerimise taotlusvoorus jagati 17 ja pool miljonit eurot laiali mõne minutiga. Eesti korteriühistute liidu andmetel on umbes 200 ühistut valmis kas või kohe renoveerimisega alustama, kui ainult raha kokku saaks. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo loodab, et tuleva aasta taotlusvoor tuleb tänavusest suurem. Kultuurivahendite tulemus reservi maht selgub alles käesoleva aasta lõpus ja alles seejärel me saame teha sellised väga konkreetsed otsused, kuidas siis selle taotlusvooru järgmisel aastal edasi minna. Meie oleme taotlenud järgmiseks aastaks toetussummad 28 miljonit eurot, et see võib veel muutuda. Aga olenemata raha summast sooviks ministeerium uue aasta taotlusvooru teisiti korraldada. Seni toetust saanud korterelamutest kolmandik asuvad Tallinnas, teine kolmandik Harju või Tartumaal, aga näiteks Võrumaal on renoveerimistoetust saanud kõigest 10 korterelamut. Arvestades ka riiklikke prioriteete, regionaalarengut edendada, siis tuleks seda toetust rohkem suunata ikkagi ka väiksematesse tõmbekeskustesse. Ivo Jaanisoo rõhutab, et lõplik tõde selgub ministri määruses, aga üldiselt põhimõtted on juba paberil renoveerimiseks mõeldud raha plaanitakse ära jaotada seitsme piirkonna vahel. Ehk siis mida suurem on piirkonnas korterelamute arv, seda suurem võiks olla ka siis rahaline maht, mida sinna toetus suunatakse ja mida väiksem on siis kinnisvara hind, samuti seda suurem võiks olla see toetuste maht vastavasse piirkonda. See peaks tähendama, et näiteks Tallinn saaks kokkuvõttes vähem toetust kui kirde või Lõuna-Eesti. Juhul, kui mõnes piirkonnas jääb toetusraha üle, jaotatakse see teiste piirkondade vahel. Ivo Jaanisoo lisab, et kui niisugune renoveerimistoetuse jagamine õnnestub, jätkatakse samamoodi ka tulevikus. Sellega aga ministeeriumi ja Kredexi plaanid ei piirdu piirkondades, kus korteri ruutmeetri hind jääb alla 500 euro. Pangad renoveerimiseks laenu andma ei kipu. Pahatihti pole kasu ka Kredexi käendusest. Majandus -Kommunikatsiooniministeerium koostöös sihtasutus KredExiga on välja töötanud kavandi riikliku laenu jaoks korterelamute renoveerimiseks. Tuleval aastal riiklikku laenu veel käiku lasta ei jõua ning ka selle maht peaks selguma kõige varem kevadel, siis, kui riigieelarve strateegiat arutatakse. Praegu seisab mõttepaberil viis miljonit eurot aastas ehk 25 miljonit viie aasta jooksul. Eesmärk on, et iga aasta renoveeritaks riigi laenutoega 30 kortermaja. Riigieelarve jaoks on see suhteliselt leebe meedet, pikemas perspektiivis tulevad need rahad riigieelarvesse tagasi, rääkimata sellest, et kuskil 32 33 protsenti maksutulust tuleb juba ehitamise ajal riigieelarvesse tagasi. Ivo Jaanisoo lisab, et päris igale poole ei saa laenu anda ka riik, pigem oodatakse taotlejaid alevikeskustes ja väiksemate linnades.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuleval aastaks plaanib riik toetuse tingimused ümber teha, nii et neist oleks abi üle Eesti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNad loob ju vahekord nende riikidega, kes tahavad NATOsse astuda nii Eestile kui NATOle olid väga ebameeldivad mõnede vene poliitikute jutud sellest, et kusagil on mingisugune punane joon, millest üle astuda ei saa. Nende punaste või ka siniste joonte aeg on lihtsalt möödas ja selles mõttes ma hindan väga kõrgelt ka Vene välisminister Ivanovi sõnu, millega ta osutas, et Venemaa ultimatiivset tooni Nato laienemises balti riikidele enam ei kavatse kasutada. No ma ütlesin, et Eesti on küllalt kaugel põhjas ja me üldiselt armastame uksi avada küll, aga me paneme uksed ka kinni. Aeg oleks natukene konkreetsemalt rääkida nüüd tähtaegadest töödest, mida tuleb teha ja ennekõike sellest vastutusest, mida Eesti ja Läti ja Leedu endale võtavad Põhja-Euroopa julgeoleku piirkonna kindlustamises. Ma lähenen kõigepealt Eesti seisukohalt, kui valmis on Eesti.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Lennart Meri seisukoht Eesti Raadiole pärast kohtumist NATO peakorteris Brüsselis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA ülemkohtu ette kogunes terve hulk leinajaid, kes soovisid möödunud nädalal surnud Ruth Bader Ginsburgile austust avaldada. Nende seas olid ka asepresident Mike Pens, endine president Bill Clinton ja mitu kongressi liiget, räägib Washingtoni leinaja. Et siia on oluline tulla, et austada seda märkimisväärset naist tema pika võitluse eest kuni kibeda lõpuni, mis aitas kõiki naisi selles riigis nii liberaale kui ka konservatiive. Ma olen peagi töötanud 30 aastat Wall Streeti investeerimispangas ja ilma temata ei oleks ma selles ametis olnud aastatki. Ülemkohtu suures saalis toimunud privaatsel mälestustseremoonial rõhutati samuti, et Kinsburg võitles kogu elu võrdsema ühiskonna eest. USA ülemkohtu esimees John Roberts. Kohtus ja konverentsiruumis oli pehme, aga kui ta rääkis, siis inimesed kuulasid. Sõnad, mis Rusti kõige paremini kirjeldavad, on tugev julge võitleja, võitja, aga ka mõtlik, ettevaatlik, kaastundlik, aus. Kui räägime ooperist, siis sügav ja kirglik, kui spordist siis võhik. President Donald Trump plaanib Kinsbergi asemiku kandidaadi teatavaks teha laupäeval. Ma arvan, et tegu on suurepärase ja särava kandidaadiga, tegu on naisega, nagu teate. Valik on viie naise vahel. USA meedia andmetel on kandidaadiks tõenäoliselt föderaalkohtunik Amy Coney Barrett, kes kohtus presidendiga sellel nädalal kaks korda. Trumpil tundub olevat ka piisaval hulgal vabariiklaste toetust, et uus ülemkohtunik ametisse kinnitada. USA demokraatide presidendikandidaat Joe Biden. Naiste õigused, mis on seotud tervishoiuga, kaovad. Demokraadid leiavad, et ülemkohtuniku ei tohiks enne presidendivalimisi ametisse kinnitada ja kandidaadi leidmine peaks jääma võitjale rahvusringhäälingu raadio uudistele. Maria-Ann, Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ülemkohtuniku surm on vaid poolteist kuud enne presidendivalimisi põhjustanud riigis poliitilise võitluse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n2014. aasta sügisel pakkus Itaalia presidendi muuseum, tuntud Vitoriano kompleks Roomas Itaalia 2000 viieteistkümnend aasta ekspositsiooniiki esitleda. Kunstinäituse korraldamine riiklikul tasandil võtab aastaid, Eestil ja Eesti kunstil aga vedas kunstikogujast. Ettevõtja Enn Kunila nõustus oma kuludega paari kuu jooksul 2015. aasta alguseks Rooma kohale tooma oma kollektsiooni, et igaveses linnas tundmatu riigi tundmatu kunsti vastu huvi äratada, oli tarvis head promotsiooni. Siinkohal tuli mängu Itaalia Eesti selts, kelle ülesandeks jäi näituse nähtavaks tegemine maailma olulisema kunsti pealinna kultuuriringkondades. Oli vaja luua nii-öelda müüt eesti kulda ja kunsti olulisusest kui mitte maailma, siis vähemalt Euroopa kontekstis pärast päevi kestnud tundide pikkuse kohtumisi kriitikutega, kes aina nentisid, et Eesti toonasest kunstis pole Euroopa jaoks midagi uut, nõustus Itaalia riigitelevisiooni rai kultuurikriitik Arnaldo Kulasanti viimaks Eesti kulda ja kunstikataloogi edasi tagasi sirvides kirjutama artikli Konrad Mägi naise portreest. Nii algas Eesti kunstiringkondade koostöö Itaalia kultuuri ja kunstikriitiku Arno Kolasit. Stereotüüpses mõttes oleme Itaalias alati oma võhiklikkuses mõelnud, et Eesti kultuur seostub perifeerse identiteediga. Kui seda aastate eest uurima asusin, selgus, et Eesti kultuuris ei ole vaid truudus 1900.-te aastate lõpu ja 20. sajandi alguse kultuuripealinnadele Pariis viin GenFrooma vaid, et Eesti kunstis oli kindel soov ise esile tulla ja luua toonasesse ajastusse sobivat uut loomingut. Tegutseb esimesele head kriitikat saanud näitusele Roomas, 2015. aastal järgnes Enn Kunila erakogu näitus Firenze linnamuuseumis Musanovitšentos ning 2018. aastal juba Eesti riigi rahastusel toimunud Konrad Mägi näitus Roomas. Nüüd siis uus riiklik näitus Torinos. Konrad Mägi edu tõestab selgelt kultuuripromotsiooni aabitsa tõdesid. Esmatähtis on kohaliku hea kultuurikriitiku leidmine ja kaasamine. Just see määrab artisti või näituse edasise käekäigu selles riigis ja seega ka sealt edasi. Tänaseks on Arnaldo Kulassanti Itaalias panustanud Eesti erinevatesse kultuuriprojektidesse, sealhulgas lasteraamatute illustraatorite edukad näitused Lennart Meri hõbevalge itaalia keelse väljaande esituses aastal 2016 ning Eesti muusika tutvustused Roomas teater Maršellos eelmisel aastal. Samas siin polegi midagi uut. Meie turupõhises maailmas vajab just kultuurivaldkond enam promotsiooni ja toimivaid müüte, mille põhjal end maailma tugevas kultuurikonkurentsis nähtavaks teha. Ja kunagi ei saa teist korda jätta esimest muljet. Ülle Toode, Torino.",
"role": "user"
},
{
"content": "Homme avatakse Torinos Musei Realis Konrad Mägi teoste näitus \"Põhjamaa Valgus\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVene väed on asunud Ukraina idaosas täieulatuslikule pealetungile. Eesmärk on hõivata Sever Donetskja lõssisansk ja väidetavalt tõmmata ukrainlased seal kotti. Kui suur on võimalus, et venelased võtavad ki Ukraina väed kotti? No kõigepealt on hästi oluline tähele panna, et Venemaa on muutnud oma taktikat viimastel päevadel Ida-Ukrainas Donbassis kui algselt, kui nad alustasid aprilli lõpus suurpealetungi, siis nende eesmärk oli piirata Ukraina väed ümber palju suuremas mastaabis, see pole õnnestunud. Ja nüüd uus taktika on siis püüda väiksemas ulatuses Severa Donetski ja sitšanski ümbrus, kus käivad väga tõsised lahingud. Ja siin peab ütlema, et Venemaa on saavutanud viimastel päevadel rohkem edu kui kogu maikuu jooksul ja peamine põhjus on see, et, et lihtsalt Venemaa tulejõud ja ka mitmekordne jõuülekaal ukrainlaste vastu on aidanud neil siis edasi liikuda, aga vaatamata sellele on see edasiliikumine olnud ikkagi vaevaline. Kindlasti. Ukrainal on praegu väga keerulised hetked. Nii et võibki nii minna, et venelased tõmbavad selle koti suu kinni. Seevõrra Donetski ise on selline Tartu suurune linn ja see on praegu vahetpidamata venelaste raketitule ja kahuritule all lisan seal kõrval ja seal on kaitses kuni kaks Ukraina maavägede brigaadi. Et see võimalus, et Venemaal õnnestub saavutada oma taktikaline eesmärk, need jõud ümber piirata, see on olemas, aga teisest küljest ka ikkagi need lahingud on väga intensiivsed, siis selliseid lahinguid veel selles sõjas alates 24.-st veebruarist me näinud ega kogenud ei ole. Kindlasti tuleb arvestada, et Ukrainal, võib-olla lähiaegadel väga keeruline seal oma positsioone kaitsta, aga selge on see, et oma nii kaitselahingutes kui ka ikkagi võimalus ka vastupealetungis Ukraina vajab palju enam ja püsivalt abi nii moona kui kaasaegse relvastuse osas, eriti relvastuse osas, mis võimaldab mitmikraketiheitja, et ega mõjutada Venemaa positsioone mitmesaja kilomeetri kaugusel. Lõuna pool on Vene väed vallutanud Svitlodarski linna ja Ukraina väed on sealt tagasi tõmbunud. Ukraina ütleb, et see ei ole taganemine, vaid relvajõudude ümberrühmitamine. Ja see on väga tõenäoline, et ka sitlodarskis vältida koti langemist, sest Ukraina, tegelikult kogu selles Donbassi suures lahingus on näidanud üles väga head taktikalist vaistust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina andmetel läheb olukord Donbassis järjest hullemaks. Ukraina üksused võivad jääda kohati Vene vägede täielikku piiramisrõngasse. Ukraina president Zelenski ütles, et kogu Vene armee järelejäänud jõud on nüüd Donbassi koondunud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPunaväelast kujutab monument ja ühishaud asub Türi piiril. Sinna on teadaolevalt maetud 83 nõukogude armee võitlejat, kellest 18 nimi on teada. Monumendi juures on eesti ja venekeelne tekst, milles öeldakse, et punaarmee võitlejad langesid kangelastena suure isamaasõja päevil lahingutes kodumaa eest, kaitse ja kultuuriministrile ning sõjahaudade kaitsekomisjonile. 12. mail saadetud kirjas küsib vallavalitsuse arvamust monumendi ümberpaigutamise sõjahaua sobivuse ja säilmete võimaliku ümber ise kohta. Türi abivallavanem Elar Niglas. Praegusel hetkel oleme konsulteerinud kaitseministeeriumi esindajatega ja edaspidi me samuti soovime ka suhelda rohkem muinastseametiga, et saada sellele küsimusele siis selge lahendus. Türi vallavalitsus on seisukohal, et kindlasti tuleks kuju teisaldada. Nüüd on küsimus selles, et kas sellega peaks kaasnema ka säilmete ümbermatmine või mitte ning mis saab edasi siis ka kujust. Nädal hiljem soovis sõjahaudade kaitse komisjon valla nägemust kuju edasise saatuse kohta ning kas ja kuidas peaks toimuma säilmete ümbermatmine. Niglase sõnul jätkab Türi vallavalitsus läbirääkimisi säilmete ümbermatmise üle, kuid monument tuleb kindlasti maha võtta. See kas toimub ümbermatmine või mitte, see selgub konsultatsioonide käigus spetsialistidega. Türi abivallavanem Elar Niglas on kindel, et raha säilmete ümbermatmiseks igal juhul leitakse. Olenevalt sellest, kuidas nüüd see protsess edasi läheb, kui selle peaks otsustama sõjaautode komisjon, et see on vajalik, siis see peaks selle tasu ja olema riik, aga muudel juhtudel kohalik omavalitsus, ma usun, et me leiaksime siinkohal kindlasti lahenduse, ma arvan, selle taha asi jääks küll, aga esmajoones on meie küsimuse all see, et mis peaks saama sellest kujust. Kuju tuleks kindlasti teisaldada, sest et hetkel Ukraina sõja valguses ja kõige muu valguses on ta inimeste õiglustunnet riivav ja kindlasti meie avalikus ruumis kohatu. Türi vallavalitsus tahab monumendi teisaldada veel tänavu rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Türi vald plaanib teisaldada linna piirile püstitatud Nõukogude okupatsiooniga seotud punaväelast kujutava monumendi. Kas ümber tuleks matta ka 83 punaväelase säilmed, sõltub Kaitseministeeriumi juures tegutseva sõjahaudade kaitse komisjoni soovitustest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNüüdsri 50 kohaline lennuk saab 2000 hakkab Pärnu ja Helsingi-Vanda lennuvälja vahel lendama neljapäeviti ja pühapäeviti. Tegu on hooajalise lennuliiniga, mis on esialgu käigus 28. augustini. Lennud toimuvad Pärnu ettevõtete, Pärnu linna ja Nüksi eri koostöös, teatas lennufirma Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Alates 2014.-st aastast on Pärnu linn ajanud neid asju, et lennujaam saaks renoveeritud ja siia on investeeritud riigi poolt 20 miljonit eurot. See investeering oleks mõttetu, kui lennuvälja ei kasutataks ja siit peetakse ühendust üksnes Ruhnuga, ütles Kosenkranius. Tänaseks on meil kokku lepitud, et algavad viiendast maist lennud 60 euroga, piletid Helsingisse ja Helsingist ka Pärnusse neli lendu nädalas. Pärnu ja Helsingi vahemaa katab lennuk 40 minutiga. No räägime rahast ka, et selles lepingus, kus riik andis Pärnu lennujaamale 20 miljonit, on juba kirjas, kui palju ka Pärnu linn lennujaama peab panustama. Ja see on üsna selline haruldane juhtum õhtu, kus siis investeeringu üks tingimus oli see, et Pärnu linn toetab ka omalt poolt lennujaama tegevust ja meil on sõlmitud kolmepoolne leping riigi aktsiasiis Tallinna lennujaam ja Pärnu linna vahel, kus Pärnu linn katab lennujaama opereerimiskulusid iga aasta kuni 400000 eurot ja tänavu aastane kulu seoses nüüd nende Soome lisanduvate lendudega. Hetkel on see leping läbirääkimistes, aga see on suurusjärk umbes 200000 eurot, mis siis Pärnu linn panustab, et lennujaam töötab, terminal töötab, teenindatakse, lendusid. Järgmisest aastast loodetakse käima panna lennuk Pärnu ja Stockholmi vahel. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti erakapitalil põhinev lennufirma NyxAir alustab 5. mail 2022 reisijatevedu Pärnu ja Helsingi liinil. Pileteid saab soetada juba tänasest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜle poole USA täiskasvanutest on täielikult vaktsineeritud ja paljud neist on naasmas tavalise elu juurde. Los Angelese turist Luserimal lower. See on tõeline kergendus ja põhjus tähistamiseks, et saame olla väljas ja tunda end turvaliselt. Eile oli USA-s ka mälestus päev, mis paljude ameeriklaste jaoks tähendab suve algust. Pikk nädalavahetus meelitas reisima üle 30 miljoni inimese. Bostini turist Rian Hanse. Ma ei olnud reisimise pärast üldse närvis, aga Los Angeleses on kindlasti palju rohkem rahvast kui Ostinis. Meil oli siin tore, oleme seda tõesti nautinud. Terviseametnikud aga hoiatavad, et koroonaviiruse täielikuks kontrolli alla saamiseks tuleks vaktsineerida veel rohkem inimesi. Samuti on aina enam hakatud nõudma iseseisvat uurimist koroonaviiruse päritolu väljaselgitamiseks. Texase lastehaigla arst Pederotes. Emake loodus ütleb meile, mis juhtub, tekib Covid 26 ja Covid 32, kui me täielikult ei mõista, kust on pärit COVID 19 USA toidu ja ravimiameti endine juht Scott Gotli. Me saaksime teada, mida peaksime edaspidi tegema ja kuidas sellisteks ohtudeks tulevikus valmistuda. Möödunud nädalal ütles ka president Joe Biden, et luureametnikud peaksid koroonaviiruse leviku algust rohkem uurima sealhulgas väiteid, et viirus on pärit ja lekkis Hiina laborist. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pikk nädalavahetus meelitas kodudest välja miljoneid ameeriklasi, kes kogunesid randades ja parkides. Paljude jaoks oli see esimene reis pärast koroonaviiruse leviku algust. Samal ajal rõhutavad terviseametnikud, et vaktsineerimine ei tohiks unarusse jääda ja nõuavad aina enam iseseisvat uurimist viiruse päritolu väljaselgitamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSingapuris visiidil viibiv Siim Kallas ütles Johannes Trallale, et ta tõesti ei kandideeri ning tegevus tal praegu jätkub. No, mul on hulgaliselt variante, esialgu võtame üks asi korraga, praegu ma tegelen oma ametiga. Ametlikult on see esimese novembrini ja kas te kaalute ka Reformierakonna esimehe kohta erakonna sees, kuuldavasti on ootused, et te võiksite selle positsiooni võtta. Erakonnal on praegu esimees olemas, erakonnal on peaminister olemas. Seni ei ole kusagile nagu kandideerida. Et kui sa ütled nagu ühe asja, siis peab kohe 10 asja juurde ütlema ja võtame üks asi korraga. Et me tütrega kahekesi ei kandideeri teineteise vastu ja kajale on see kindlasti hästi suur ja põnev väljakutse. Mis seal salata, ma olen seda korduvalt öelnud, et me tahaks tulla koju, et aitab küll. Aga te praegu ei lükka sugugi ümber seda, et te võiksite Reformierakonna esimeheks kandideerida. Mine sa tea, aga praegu mingeid niisuguseid konkreetseid jutte ei ole. Politoloog Tõnis Saarts aga ütles, et Siim Kallase taandumine on kindlasti löök Reformierakonnale. Sellepärast, et Siim Kallas oleks kindlasti olnud väga tugev kandidaat, kindlasti on ka Kaja Kallas üks favoriitidest ja ma arvan, et Reformierakond panustab nüüd temale. Aga tegemist on siiski erikaliibriga poliitikutega, et, et päris neid võrrelda ei saaks. Kas veteranpoliitiku Kallase taassisenemine Eesti sisepoliitikasse midagi muudab? Uku toom küsis seda teiselt veteranpoliitikult Edgar Savisaarelt. Kallas juhtis ju ligi 10 aastat tagasi valitsust, milles osalesid nii Reformierakond kui ka Keskerakond. Tal on head kogemused Reformierakonnaga ja, ja mina pean täiesti võimalikuks, et Kallas selle tee valib. Ma olen Kallasest kirjutanud ja mina ütleks nii, et see ei ole tema tee. Aga Reformierakond on viimase poole aasta jooksul teinud paljusid ootamatuid käike ja võib-olla teeb neid veel. Kuidas see Keskerakonna seisukoha pealt vaadata, et ta nagu loovutas selle teatepulga Kaja Kallasele, et kas keskerakonnal läheb kergemaks või ei muuda see midagi? Janek Mägi vist kirjutas nõnda, et pooled hääled võtab perekond Kallased ja pooled hääled, siis võtab Savisaar. Nüüd see võimalus kaob ära. Siim Kallasest on räägitud ka kui järgmisest Eesti presidendist eelmistel europarlamendi valimistel erakonnad põrmustanud Indrek Tarand seda ka ei usu. See soov võib tal väga vaga olla, aga, aga ta ei saa selleks, sest et ei teki Riigikokku 2015. aastal nii palju reformierakondlasi, kes seda kuidagi läbi saaks viia. Reformierakonna esimees Andrus Ansip jäi täna ajakirjandusele kättesaamatuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas teatas eile, et ta seekord europarlamendi valimistel ei kandideeri. Mida see tähendab reformierakonnale ja kuidas võiks mõjutada valimiskampaaniat ?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui varasemalt alla 22 eurost pakki deklareerima ei pidanud, siis seekord muutub. Omniva rahvusvahelise segmendi juht Marita Mägi räägib täpsemalt, kuidas protsess välja nägema hakkab. Ehk siis see ali ekspressi näitel, kui te olete tellinud aliekspressist kauba, kui te olete tellinud selle kauba Hiinast, siis sellisel juhul, kui see kaup jõuab kohale peale esimest juuli tuleb tasuda ka impordikäibemaks, mis on üldjuhul 20 protsenti. Deklareerimisel makstav käibemaks on 20 protsenti saadetise väärtusest, see tähendab, et tasutes paki eest näiteks viis eurot tuleb deklareerimisel juurde maksta veel üks euro paki saabumisel. Eestisse tuleb saajale ka vastav teavitus, et pakk vajab deklareerimist. Seejärel saab inimene otsustada, kas deklareerib ise oma paki maksu ja tolliameti lehel või valib tasulise teenuse ja volitab paki deklareerima Omniva. Ka täna on maksu ja tolliametil olemas teenindus, kus klient saab ise deklareerida oma paki, saadeti ise ja tasuda ka kohe seal tasumisele kuuluvad maksud. See on tasuta lahendus. Esimesest juulist on võimalik volitada ka omniva siis paki saaja eest pakki deklareerima. Maksu ja tolliameti sõnul on nemad loonud uue süsteemi nimega impulss, et juulikuus tulevate muutustega kohaneda. Maksu ja tolliameti tolliarenduse valdkonna juhi Ursula Riimaa sõnul on süsteem uus ja kasutajale mugavam. Soovime siis pakkuda ka meie klientidele sellist mugavamat tollivormistust ja selle impulsi välja arendamisel oleme siis arvesse võtnud ka väliskaubanduse trende, nagu suurenenud e-kaubanduse mahud. Uued nõuded hakkavad kehtima pakkidele, mis saabuvad Eestisse alates esimesest juulist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates 1. juulist tuleb deklareerida kõik pakid, mis tulevad väljastpoolt Euroopa Liitu. Seda sõltumata nende väärtusest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAktsiaseltsi Enefit Poweri juhatuse esimehe Andres Vainola sõnul pannakse täna nurgakivi isegi mitte niivõrd õlitehasele kui laiemalt Eesti energia uuele keemiatööstuse kontseptsioonile, kus põlevkivi kõrval hakkab õlitööstusjäätmeid ümber töötlema. Tegemist on ikkagi põlevkivitööstuse täiesti järgmise uue arenguetapiga, kus me tahame järjest rohkem ja rohkem nende tehnoloogiatega, mida me oleme siin aastate jooksul edasi arendanud. Kui me läheme siis nii järk-järgult üle ringmajanduse põhimõtetel keemiatööstuses, kus me hakkame kasutama teiste tarbijate jääke, mida mujal kasutada ei saa näiteks vanarehve jäätmeplasti, sellest omakorda toodame siis ka jätkuvalt vedelkütuseid ja kogu selle pürolüüsi protsessis tekkiva gaasi. Samuti tahame kinni püüda püüda ka CO kahte kinni ja väärindada veelgi rohkem, kui me seni oleme seda teinud. Praeguse plaani järgi peab vedelkütuste tootmine Eesti energias lõppema 2040. aastal. Uus tehas peaks selleks ajaks keskenduma juba keemia ja rõivatööstuse toormetootmisele. Süsinikneutraalse keemiatööstuse saavutamiseks soovib Eesti energia tootmise käigus tekkiva süsihappegaasi kinni püüda ja ka sellele rakenduse leida. 320 miljonit eurot maksev õlitehas peaks valmis saama umbes kolme aasta pärast. Jäätmeplastide töötlemist hakatakse katsetama juba olemasolevas õlitehases tuleval aastal. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna pannakse nurgakivi Eesti Energia uuele Enefit 280 põlevkiviõlitehasele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\n19 aastane Kätlin Rebane ei kõhelnud pärast keskkooli lõpetamist, et läheb tööle just põllumajandusse sest füüsilist tööd ja loomi ta ei karda. Osaühingus Vangeni BM on ta kuu aega töötanud vasikatalitajana. Määravaks sai äsja Kokveres avatud üürimaja. Sealsete elamistingimustega on ta väga rahul. Sellise hinna eest ei saa päris nagu igale poole sellist uhket korterit ja väga mugavat korterit, sest mugavused on siin nagu Tallinnas. Kõo piirkonna põllumajandusettevõtete juht Marika Susi ütleb, et osaühing Mangeni BM investeeris Kokvere üürimajja üle 700000 euro. Teise sama palju lisas sihtasutus Kredex riiklikust üürimajade programmist. Korterid on mõeldud lähipiirkonna ettevõtetes töötavatele inimestele põllumajandusele valdavalt meie ootame, et tuleksid meie loomakasvatustöölised, meie traktoristid ja ka spetsialistid. Üheteistkümnest korterist on üürniku leidnud kaks kuid jätkuvalt vajavad Kõo piirkonna põllumajandusettevõtted näiteks lüpsjat ja seemendustehnikut taas kord Marika susi. Palgatase on nii, et 1000 1200 kätte on igati normaalne töötasu, mida kõik nagu saaksid siin teenida ja kui on kahetoalise korteriga tegu, siis kuskil umbes 200 eurot või on see, kus on siis Süüria kommunaalid kõik sees? Kredex toetab alates 2018.-st aastast kokku 25 üürimaja korda tegemist või ehitamist enam kui 21 miljoni euroga. Kokpere üürimaja on toetuse saanute hulgas aga täiesti eriline. Kredexi kliendihaldur Kristo Hütt. Minule teadaolevalt jah, on nüüd põllumajandusettevõtte poolt esimene selline üürimaja üldse rajatud, kus nad saaksid siis mõjutada nii enda töötajad kui ka siis piirkonda saabuvat tööjõudu. Ja tegemist peaks olema ka siis A energiamärgi kassa hoonega ehk siis energiasäästlik hoone. Millal ja kas üldse üürimajade riikliku programmi järgmine taotlusvoor välja kuulutatakse, Kredexist öelda ei osatud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõo piirkonna piimatootja, osaühing Mangeni PM investeeris esimesena Eestis üle 700 000 euro üürimaja ehitusse, et tagada oma töötajatele väärikad elamistingimused. Sihtasutus KredEx lisas riiklikust üürimajade programmist sama suure summa. Koksvere üürimaja projekti juhtimisega tegelenud Põhja-Sakala vald saab 11 korteriga majas ühte korterit kasutada oma vajadusteks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSeeder ütleb, et ilmselt lähipäevil lõplik seisukoht veel ei selgu. Vaja on rohkem infot. Aga esialgu oleme küll ääretult ettevaatlikud. Kõigepealt selline ühine Euroopa Liidu laen, mille tulemuseks võib tulevikus olla tsentraliseeritud Euroopa eelarve, kus seda koostada, takse nii-öelda juba initsiatiivina Brüsselist ja otsustusõigusena ja mille kaugem tagajärg võib olla Euroopa ühiste maksude kehtestamine, millega isamaa kindlasti nõus ei ole. Teiseks teeb meid ettevaatlikuks, see liikmesriigid ei pea kõiki oma kohustusi deklareerima, ehk siis see nii-öelda justkui toetus, mis liikmesriikidele antakse, aga mis tuleb tagastada ja millel on laenu iseloom, seda ei peagi liikmesriigid võlana või kohustusena arvesse võtma edasi. Kindlasti peaks olema see praegu pretsedendina loodavaiirkorras niisuguses mahus eelarve kooskõlas Euroopa Liidu erinevate aluslepingutega ja, ja liikmesriikide iseotsustamis. Õigus peab säilima ja selles protsessis peab säilima ka ükshäälsuse põhimõte, ehk siis kõik liikmesriigid peaksid sellega nõustuma. Ja laenude tagasimaksmine, kus katteallikad jäävad lahtiseks ja ebaselgeks, lükatakse tulevikku edasi teadmatusse. Selles osas peaks ka kindlasti olema suurem selgus ja lõppkokkuvõttes kõige olulisem veel see kogu 750 miljardi paketi sisu, et ta oleks suunitletud just nimelt kriisist väljumise abistamisele ja eelkõige majanduse efektiivsuse taastamisele, et see suunitletud ja millised saavad olema need raamid ja kuidas jääb riigiabi tingimustega võrdse konkurentsi tingimustega ja nii edasi. Et siin on hästi palju ka selle paketi sisu kohta küsimusi, mille osas ei ole veel selgust, nii et need on lühidalt väljendatud meie positsioonid ja eelkõige küsimused sellesse protsessi, millele me tahaksime saada vastuseid, et oma lõplikku seisukohta välja kujundada. Siiski nendib seeder, et üldiselt nad Euroopa komisjoni initsiatiivi tervitavad ja loodavad, et valitsus suudab oma suhtumises ühislaenu ja vastust ootavad küsimustes kokku leppida. Ka peab ta vajalikuks konsultatsioone teiste riikidega, et Eesti positsioonile liitlasi leida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa teisipäeva õhtul toimuval e-volikogul kujundatakse erakonna seisukoht Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud 750 miljardi euro suuruse Euroopa majanduse taaskäivitamise kava suhtes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPÖFFi eestvedaja Tiina Lokk ütles kultuuriuudistele, et PÖFFi veebikino eesmärk on anda täiendav võimalus festivalifilmide vaatamiseks ka juhul, kui sügisel peab kogu PÖFF veebi kolima. Oma olemuselt on veebikino virtuaalne kinosaal. Meil ei ole nagu tavapärane platvorm, et selles mõttes ei maksa meid nagu segi ajada videot platvormidega et me oleme ikkagi sõna otseses mõttes kino ja onlines, meil on kogu aeg vahelduv repertuaar, me ostame sinna filme ainult kindlateks tähtaegadeks, meil on olemas saali suurus, see siis sõltub sellest, kuidas moodi me ühe või teise levitajaga kokku lepime, on see siis 250 inimest, 500 inimest 1000 inimest ja kindel aeg, millal see film siis nagu linastub ja kahjuks täna ja praegu on ta geo blogiga igal juhul, et me tahame ajada ja mõelda, et kas on võimalik saada nii, et, et eestlased, kui neil on Eesti IP aadress, et võib-olla ta saab siis seda vaadata, aga see on nagu, ütleme, tulevik, hetkel. Nii teeb PÖFF kättesaadavaks oma veebikinos kõik sel aastal toimuvad alafestivali nagu peatselt algav naiste ööde festival, Haapsalu fantaasia ja õudusfilmide festival ning Tartuff. PÖFFi veebikino. Pileti hind on veel kujundamisel, ütles Lokk. Ta kinnitas, et kindlasti ei hakka PÖFFi veebikino võistlema levitajatega. Ega seda uuemat kraami meile mitte keegi ei anna. Tänasest algabki näiteks Berliini turg ka virtuaalselt ja ikkagi ennekõike nii kaua, kuni on levitajate kõige pisemgi lootust, et ta saab nagu müüa kinodesse, siis noh, ütleme nii, et mujal maailmas need hakkavad nüüd lahti minema, eks ole, meie läheme kinni, nii et, et selles mõttes ei, me päris värskeid filme kindlasti ei saa võib-olla mingisugust, väga väikest osa, aga, aga üldiselt jah, mul on selle üle hea meel. Sellepärast et ma ikkagi ise olen kinofänn ja ükskõik, mis ka ei juhtuks, ikka tahaks, et need kinod nagu säiliksid, et, et need prioriteedid on ikka kinodes. Kõigepealt.",
"role": "user"
},
{
"content": "PÖFF taastab juba festivali ajal toiminud veebikino töö. PÖFFi veebikino tegutseb Elisa all ja sealt saab vaadata festivalifilme.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa usun, et kui see on nagu täna väljendatud nii Eesti kui Soome valitsuse soov, siis Peaks olema reaalne, lisaks tänane otsus kindlasti võimaldab meil nagu fikseerida Läänemere nende gaasituru arengutega vajalikud muud investeeringud, mis puudutab siis Leedut, Poolat, Lätit ja ka Eesti-Soome vahelist gaasitoru jääb lahti see terminal selle terminali asukoha osas siis, et see lõplikult fikseerida nimeliselt. Selleks me vajame seda sõltumatut hinnangut. Kas seda on võimalik teha kuu aja jooksul? Noh, eks see sõltub nüüd kõigepealt, kas Euroopa komisjon arvestab kahe valitsuse soovi, ma eeldan, et arvestab, et vara on praegu vastata veel. See täpselt välja näeb, on ju kindlasti mida võib öelda, et Euroopa komisjon on üsna kursis kõigi nende projektide hetkeseisuga. Ajakirjanduses on spekuleeritud selle üle, et Soome pole üldse huvitatud kiirest lahendusest, sellepärast et soomlastel on olemas pikaajaline leping Gazpromiga, mis võimaldab neil osta veel 12 aastat odavamat gaasi. Ma ei oska seda kuidagi kommenteerida, et üldse praegu on väga palju neid spekulatsioone erinevate projektide ja erinevate riikide seisukohtade kohta. Tänane kohtumine küll seda ei kinnitanud ja see oli selgelt edasiminek, et noh, me saavutasime kokkuleppe, kuidas lahendada nii-öelda suhtumine siis erinevatesse projektidesse Soome lahe kaldale, siiamaani me lootsime, et praktiliselt üks annab järele, aga noh, kui on ikkagi nii-öelda ettevõtete poolt arendatavad projektid, siis tuleb möönda seda, et valitsuse käed on lühikesed. Kas Läti ja Leedu, kes algselt soovisid terminali saada enda territooriumile, kas nemad toetavad pigem Eestit või Soomet? Nad on neutraalsed, nad ootavad meievahelist nagu kokkulepet.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ja Soome leppisid kokku, et pöörduvad lähipäevil vedelgaasiterminali asukoha küsimuses Euroopa Komisjoni poole ning paluvad läbi viia sõltumatu hindamise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Jüri Ratase sõnul läheb majanduse väga keerulisest kriisist väljatoomiseks vaja laenuraha, sest ainult kasinusmeetmete rakendamine tähendaks, et majanduslangus tuleks veelgi sügavam ja töö kaotanute osakaal suureneks tunduvalt. Ta märkis, et valitsus kaalub majanduse elavdamiseks võimalikult täpselt sihitud meetmeid, mis aitaks neid elualasid, mis on piirangute tõttu kõige rohkem kannatanud. Ratase sõnul on olukorras, kus erasektori investeeringud vähenevad, just avaliku sektori ülesanne rohkem investeeringuid teha. Investeeringud peavad loomulikult minu meelest olema väga läbimõeldud. Täna on riigil piisavalt projekte, kuhu siis investeerida, samuti ma arvan, et tuleb investeerida ka veel tulevikuprojektide jaoks, nii et investeeringute mahu kasvu selles majanduskriisis avaliku sektori arvelt. Ma pean õigeks. Peaminister lisas, et valitsus arutas ka põhjalikult, kuidas oleks kõige otstarbekam kasutusele võtta Euroopa Liidu uue eelarveperioodi toetusi. Ratase sõnul soovib valitsus, et uue perioodi toetused jõuaks saajateni ka juba järgmisel aastal võimalikult suures mahus. Rahandusminister Martin Helme sõnul on paigas nii järgmise aasta prognoositav maksutulu kui välise raha osakaal. Mida meil on vaja ikkagi omavahel kokku leppida, veel on siis see, et, et lisaks nendele nii-öelda püsivatele jooksvatele, kuludele, mis meil on seadustega ette nähtud, mis on need asjad, mida me ekstra teeme või noh, nii-öelda poliitilise otsuse korras teeme ja ja, ja selle jaoks, et neid otsuseid saada, teha selle jaoks on meil vaja ikkagi olla kõigil ühes infoväljas, kõigil ministritel ühes infoväljas ja teada oma raame ja noh, see oli see, mida me siin, mida me siin arutasime kaks päeva ja see lisaks sellele on muidugi vajalik, et me ka liiguksime üksteisele lähemale selles osas, et mida me üldse tahame teha või ei taha teha. Eelarve arutelu jätkub järgmisel nädalal. Valitsus peab esitama riigieelarve eelnõu riigikogule hiljemalt kolm kuud enne uue eelarveaasta algust ehk septembri lõpuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Jüri Ratase sõnul peab raskel ajal riigieelarvega majandust toetama, et kriis turvaliselt ületada ja majandus kindlale kasvukursile aidata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeni on 99 protsenti kinnitatud nakkusjuhtumitest Hiinas. Väljaspool Hiinat on veidi üle 1000 nakatud ja neistki suur osa ühel suurel lõbusõidulaeval, kus, et tihedasti kokku puutusid. Siiski on viirus jõudnud ka Euroopas. Itaalias on mitu eakat inimest surnud. Viirusepuhang tuli kõne alla ka juhtivate ja tõusva majanduse ga riikide rühma 20 rahandusministrite kohtumisel Saudi Araabias. Rahvusvahelise valuutafondi hinnangul mõjutab koroonaviirus maailma majanduskasvu 0,1 protsendi ulatuses. Euroopa Liidu majandusvolinik Paulo šentiloni ütles, et vaatamata Itaalia surmajuhtumitele ei ole paanikaks põhjust. Eriti. Euroopa Liit usaldab täielikult Itaalia võime ja nende otsuseid paanika põhjust pole, aga kindlasti tuleb täita ameti, võimude ja tervishoiuametnike korraldusi, ütles JentiLoni. Euroopa Komisjoni tervishoiuvolinik Stella kirjakide ütles, et täna läheb Itaaliasse maailma terviseorganisatsiooni ning haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse ühine delegatsioon, et olukorraga tutvuda. Mitu maailma riiki on välja kuulutanud reisipiirangud näiteks Hiinast saabuvatele inimestele või peatanud sõidud teatud riikidesse. Irjakis praegu Euroopas piiranguid vajalikuks ei pea. Rõhutame, et praegu ei ole maailma terviseorganisatsioon andnud soovitust kehtestada piiranguid reisimisele ega kaupade liikumisele. Liikmesriikides on viimaste nädalate jooksul rakendatud mitmesuguseid meetmeid. Tähtis on, et neid meetmeid omavahel kooskõlastataks ja et me kujundaksime Euroopa liidus ühtse lähenemise, ütles tervisevolinik eilsel pressikonverentsil. Hiina president sit sin. Ping ütles Pekingis oma parteikaaslastega peetud koosolekul, et Hiina teeb vajalikud muudatused oma poliitikas, et viiruse mõju majandusele pehmendada. Hiina väikeettevõtjad tunnevad viiruse mõju oma nahal, sest kuigi firmad on oma uksed pärast esimest ehmatust taas avanud, ei ilmu töötajad kohale. Meie firmas on alla 100 töötaja, nüüd on aga tööl alla 10, rääkis Pekingi kontori töötaja Chang. Ma arvan, et olen kõige rohkem mures lõunapausi pärast, siis on inimesed väga tihedasti koos. Ma arvasin, et ka metroo on väga täis ja inimesed seisavad külg külje kõrval, aga täna, kui tööle tulin, märkasin, et metroos polegi eriti palju rahvast, rääkis Pekingi elanik Lian. Maailma terviseorganisatsiooni peadirektor Tori Tedrosahhanom ei, preesise sõnul võitleme me praegu mitte epideemia, vaid infoteemiaga. Levib rohkesti ebaõiget teavet ja vandenõuteooriaid. Võib-olla ei õnnestu meil praegusel globalisatsiooniajastul ära hoida pandeemiat, aga tõend info aitab kõige paremini ära hoida paanikat, rõhutas maailma terviseorganisatsiooni juht.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse Covid-19 levik laieneb, Hiinas on nakkuse saanud umbes 80 000 inimest, mujal maailmas on tuhatkond nakkusjuhtu. Asjatundjate sõnul ei ole paanikaks põhjust ka juhul, kui välja kuulutatakse pandeemia.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRaketiristleja Moskva saatusest levis tänase päeva jooksul mitu versiooni. Venemaa väitis, et laeva pardal puhkes ootamatu tulekahju. Ukraina teatas, et alust tabasid kaks ne tunni-nimelist. Laevatõrjeraketti tulemus oli lõpuks sama ehk suur kogus laskemoona plahvatas ja laev hakkas vajuma. Kui paljud ligi 500 liikmelisest meeskonnast pääsesid, pole veel täpselt teada. Kui laeva tabasid Ukraina laevatõrjeraketid, on see esimene kord, mil Ukraina seda relvasüsteemi kasutab. Julgeolekueksperdid imestavad, miks ei hakanud laeval tööle selliste rünnakute tõrjumiseks vajalikud süsteemid. Laev oli pärit 80.-test, kuid hoolega moderniseeritud ning selle relvastus oli tasemel, räägib Eesti mereväeülem Jüri Saska. Ta oli varustatud peaasjalikult õhutõrje rakettide ja õhutõrjesüsteemidega ja laevavastaste rakettidega ja kõik need, see potentsiaal, mis seal peal oli, oli vägagi suur. Venelased ise on deklareerinud, et tema võiks olla laev, mis saab hakkama lennukikandja grupiga, kuhu kuulub ikka mimeid, mitmeid laevu. Oma õhutõrjesüsteemidega kaitses Moskva suuremat vene laevade grupi. Venemaa väitel laev päriselt ei uppunud, vaid see veeti vigastatuna sadamasse. Kui me nüüd räägime plahvatusest sõjalaeval, siis tema süsteemid ja võitlus võimekus on kindlasti maas, nii et see on tähtis see, kas ta on uppunud või ta ei ole uppunud või teda päästetakse või teda veel saab päästa, ei oma tegelikult mingit tähtsust. Moskva pihta saamine on Venemaale mitmes mõttes oluline kaotus, esiteks maksab niisugune laev erinevatel andmetel miljard kuni kolm miljardit dollarit. Teiseks on sellel alusel suur sümboolne. Väärt mereväeparaadidel on Moskva ikka eesotsas, mustal merel on temast saanud vene ülemvõimu sümbol, mida Kremli telekanalid meelega näitavad. Sõja alguspäevil oli just Moskva see laev, mis käskis alla anda ussisaare kaitsjatel. Vastus käi kuradile, vene sõjalaev sai hüüdlausena kuulsaks üle maailma, kusjuures eile andis Ukraina välja selle sündmuse teemalise postmargi. Nüüd on see laev, kui mitte igaveseks, siis väga pikaks ajaks võitlusvõimet. Julgeoleku ekspert Rainer Saks märgib, et see on suurim kaotus, mida vene armee selles sõjas on kandnud. Sisuliselt on ikkagi vene armee kaotanud olulise võime rünnata Ukraina tiivrakettidega. Vene laevastiku tulejõud selle tulemusena kahaneb niivõrd oluliselt, et see võib mõjutada sõja edasist kulgu väga olulisel määral.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina relvajõudude teatel purustasid nende laevatõrjeraketid Vene Musta mere laevastiku lipulaeva Moskva.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTranspordiameti hinnangul on 60 aastat tagasi ehitatud Narva silla läbilaskevõime ammendumas ja konstruktsioonid amortiseerumis. Transpordiameti taristu arendamise osakonna juhtivspetsialisti Tõnis Tageri hinnangul on praegu viimane aeg hakata vanale sillale asendust otsima. Olemasolev sild on ju projekteeritud ju noh, tolleaegsetele, Nõukogude Liidu koormustele 18 tonnine veoauto Narva silda ei ole kunagi tugevdatud, tema eluiga on seal juba 10 aasta pärast lõpusirge, me nagu ei saa nagu rohkem, nagu seda olemasoleva silla rekonstrueerimisprojekti ettevalmistus edasi lükata. Kuna Eesti esialgset ettepanekut ehitada Narvast mõne kilomeetri kaugusele uus sild ei pidanud Venemaa otstarbekaks, tuleb transpordiameti arvates keskenduda olemasoleva silla rekonstrueerimisele, millega ka Vene transpordiministeerium põhimõtteliselt nõus on. Võimalusteks on, kas vana silla asendamine, selle laiendamine või vana silla kõrvale uue ehitamine parima variandi selgitab tasuvusanalüüs, mille teostamiseks loodetakse raha saada Euroopa Liidu Eesti-Vene piiriülese koostööprogrammist jätkab Tõnis Tager. Ja see mõju ju piiriületusele on väga suur, et silla ehitustööde ajaks üks aasta on seal väga suured ooteajad ja piirangud, et antud uuringu raames ongi plaanis need alternatiivid kaaluda ja valida selline sobiv variant, et esialgne hinnang näib, et sinna kõrvale ehitatakse enne paralleelsild, mis vastab kõikidele koormustele ja siis rekonstrueeritakse olemasolev, et sellel ei ole mõju Narva Ivankootiliületuse liiklusele. Tõnis Tageri hinnangul seab Narva maanteesilla rekonstrueerimisega viivitamine ohtu Tallinn Peterburi vahelise transpordiühenduse. Ajalooliselt on meil üle Narva jõe ju tegemist ühe sillaga praktilist alternatiivi ja piiriületus ei olegi, et see tähendaks seda, et ka silla avarii korral tuleb siis olla valmis kuskil nelja-viiesaja kilomeetriseks ümbersõiduks kas siis läbi Soome või siis läbi Kagu-Eesti piiripunktide, juhul kui me nii-öelda silda ei tugevda või seda rekonstrueerimist ette ei näe, see risk võib realiseeruda siin kuskil 10 aasta pärast. Tõnis Tageri sõnul selgub umbes miljon eurot maksva uuringu rahastamine Eesti-Vene piiriülese koostööprogrammist käesoleval aastal. Ehitusprojekti koostamine võiks alata nelja aasta pärast. Silla ehituse rahastusotsus võiks tulla 27. aastal. Peale seda tuleb koos Venemaaga välja kuulutada rahvusvaheline ehitushange ning reaalne ehitustöö võiks alata 30.-te alguses eraldi projekti raames. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva maanteesilla eluiga on lõpusirgele jõudmas. Probleemile otsitakse lahendust koostöös Venemaaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReformierakond sai valimistel 21 kohalisest volikogust kaheksa kohta ehk sama palju, kui oli enne, Keskerakond suurendas aga mandaatide arvu viielt kuuel. See tulemus võimaldab senistel võimupartneritel jätkata. Täna koalitsioonilepingu punktid veel paberil polnud, kuid mõned asjad on selgunud. Vestlesin Haapsalu linnapea kohal jätkava Urmas Suklesega. Ma arvan, et see, mis me siin kuskil ütlesime, et järgmine aasta panustataks rohkem inimesse kui betooni, et see on üks asi, et kindlasti me vaatame nüüd kiiresti üle, kui palju on võimalik palka tõsta allasutustes, kindlasti me teeme ära järgmisel aastal toiduraha kaotamise koolides, mis on suur asi ja ei oskagi nagu esmapilgul rohkem öelda. Suured tänavaremondiplaanid, mis neist saab, lubasite terve metsa tänava korda teha ja riigi abiga ka Tallinna maantee, mis läheb läbi linna, on need üldse realistlikud plaanid. Järgmine aasta hakkame, ma arvan, et metsa tänava projekt peaks olema järgmine aasta suhteliselt realistlik. Kindlasti hakkame tegutsema Bürger Mesto olmiga ette valmistama linna puulaevasadama projekt. Ja ka Tallinna maantee koostöös majandusministeeriumi ja maanteeametiga ei ole järgmise aasta teema, kuna seal arvata võib, et tuleb euroraha kaasata, nii et ka see projekti ettevalmistamine peaks järgmine aasta olema. Samas üks asi, mis oli betoon, oli ka vehklemisalli lubadus, on see reaalne? See vehklemishall elab oma elu praegu ja noh, nüüd on nagu jälle võimu jõuhooned on paigas linnas ja kui, kui nagu natuke aega tekib, et siis hakkame see on ka reaalne, see, et ta võiks järgmine aasta töösse minna, noh, natuke alla 50 protsendi tõenäosusega, aga ei, ei välista. Kuidas praegu linna rahaline olukord on, et neid lepingupunkte üldse täita? Linna rahaline olukord on hea, noh sel aastal näiteks me ju tulumaksu kasv oli kaheksa pool protsenti, mis on väga hea tulemus ja me saime teha ju 300000 eurose lisaeelarve ja enne veel tegime nii et noh, tulumaksu tuli pea 350000 tuli üle, see on suur raha. Haapsalu Keskerakonna eestkõneleja ja linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid ütles, et ta jätkab volikogu esimehe kohal. Uurisin talt, kas keskerakonnale kuuluvad aselinnapead kohad jäävad neile alles ja kas paika jäävad ka samad isikud ehk Peeter Vikmann ja Andreas Rahuvarm, jätkab Jaanus Karilaid. Debatt ja diskussioon sel teemal veel jätkub. Peeter Vikman jätkab kindlasti ja suure tõenäosusega jätkub ka Andreas rahuarv, aga mis valdkonnas ja millise täpsema struktuuride, et see on nagu vaidluse läbirääkimiste küsimus üle, millised on konkreetsed asjad, mida te arvate, et järgmise nelja aasta jooksul saab ära teha, eks me alustame kohe palgareformiga ja võtame ette selle Haapsalu turu, mis me lubasime teha ja siis me hakkame Haapsalu algkooli renoveerima ja ja eks neid asju on veel ja veel, nii et ma arvan, et siin lähima üheksa päevaga on tegelikult päris detailne tööplaan paberi poole kirjas ja avalikustatud",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalus jäi valimiste järel võimule reformierakonna ja keskerakonna koalitsioon.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Komisjoni auditi põhjal on tagasimaksmisele kuuluv summa veidi üle 10 miljoni euro ja ohus on 58 ettevõtet. Kõik nad on saanud toetust ettevõtluse arendamise sihtasutusest, kuid raha jagamisel rikuti elementaarset nõuet ja suurel osal neist firmadest tuleb toetussumma tagasi maksta. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse juhi Ülari alametsa sõnul on kõne all aastatel 2008 kuni 2010 Eesti ettevõtjatele antud investeerimistoetused. Et Need toetused aga põhjaks, mille pealt hiljem needsamad ettevõtted majanduskriisist edukalt väljusid. Et me tegime täiendavad analüüsid 1600 selle perioodi projekti osas ja me tuvastasime 58 projekti puhul tõepoolest kahtluse, et rikutud on riigiabi ergutava mõju formaalset kriteeriumi see tähendab seda, et praegu me peame vaatama nendele 58-le projektile hästi tähelepanelikult ja põhjalikult sisse ja suutma välja tuua argumendid ja, ja põhjendused, et vaatamata formaalse kriteeriumi rikkumisele oli siiski tegemist toetamisega või investeeringutega, mis aitasid nendel konkreetsetel projektidel kas kiiremini toimuda kas suuremas mahus toimuda või üleüldse toimuda. Et järgmise nädala alguseks me oleme kõigi 58 projekti osas analüüsi teinud ja esitame siis tõepoolest vahetulemused ka nõukogule. Riigi abi põhimõte alustada ütleb, et ettevõte ei tohi olla alustanud tööd, ostnud näiteks seadmeid enne abitaotluse esitamist alustada, mida oli selleks hetkeks eiratud veel kord, Ülari Alamets. Tegemist on hästi keerulise ja kompleksse erinevate tasandi nõuetega fenomeniga, et ma toon väga lihtsa näite, et täna me oleme tuvastanud projektid, kus leping võis olla näiteks seadmete soetamiseks varasema kuupäevaga, kui taotluse esitamine EAS-ile. Aga nüüd me vaatame ka seda, kas seal lepingus ei ole näiteks sellist klauslit kuskil või lepingu lisas, mis ütleb, et vaatamata selle lepingu varasemale kuupäevale toimub see investeering ja seadmete ostmine alles pärast positiivse rahastamisotsuse saamist EAS-ilt. Sellisel juhul konkreetse näite puhul on tõestatud, et, et on tegemist ergutava mõjuga ja, ja see on, ma arvan, selline näide, mis siis illustreeribki seda, et kõikidesse nendesse projektides on vaja vaadata sügavalt sisse, leida argumendid või leida põhjendus ed. Et ikkagi need projektid said teoks tänu nendele investeeringutele. Kas on lootust, et, et neid toetussummasid ei pea tagasi maksma või kui suurtel juhtudel peaks tegema seda? Et eesmärk on, et enamus nendest kahtlusega projektidest saaksid sellise lahenduse, et ettevõtjatel ei tuleks toetust tagasi maksta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni auditi põhjal selgus, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on rikkunud kümnetele Eesti ettevõtetele toetusraha maksmisel korda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nItaalia valitsus otsustas leevendada tööpäevadel kehtivaid piiranguid, Suurbritannia valitsus otsustas riigi lukku panna. Prantsusmaa valitsus otsustas vaktsineerida ka tuletõrjujaid. Kuuleme iga päev, kuidas mingi riigi valitsus otsustas midagi, et koroonaviiruse levikut tõkestada, teadmata, kas see otsus ka tõendatult põhjendatud on. Kriisi varjus hakati möödunud aastal üha enam rääkima vaimsest tervisest, kuidas koju sunnitud või vaid üksikuid liikumisi lubatud inimene vaimselt hakkama saab. Jaak Jõerüüt nimetab seda mentaalseks turvalisuseks, kui räägime vaimsest tervisest ja riigijuhi kohustusest. Mõtleme selle peale, et kui kodus läheb midagi valesti, keegi ma ei tea, virutab tassi puruks, sest depressioon on siis, sest pole ju tegelikult mitte midagi. Aga kui poliitilised juhid teevad selle mentaarse pinge all, otsused, mis on tegelikult niisugused murduva inimese või, või liiga depressiivse või liiga pinge all oleva inimese otsused siis võib panna turvalisus kõige laiemas mõttes. Sotsiaalne turvalisus, majanduslik turvalisus eraldi võttes, aga ka noh, need karmimad asjad nagu see päris julgeolek või riiklik julgeolek, kui otsus läheb valesti ja see on see mentaalse turvalisuse probleem, millest me aasta tagasi ei oleks üldse pidanud rääkimagi ja praegu minu arvates peame rääkima Oma vaimse tervise eest tuleb hoolt kanda, sest peagi võid kartma hakata tavaliste otsuste tegemist, kas voodist üles tõusta, pesta hambaid, käia poes või vastata kõnele. Eelnevast lähtuvalt ongi küsimus Eesti ühiskonnale. Oleme me küpsemad, et tunnistada vaimse tervise probleeme ka nii, et kohe ei nimeta teist, kasvõi naljat ledes hulluks peaksime ju olema oma 30. taassünnipäeval nii targad ja küpsed, et mõista, et stigmatiseerimine või teiste mõnitamine ei ole enam ühiskondlik norm või lihtsalt viisakas mistõttu võiks otsuseid langetavatelt riigijuhtideltki küsida. Kas ja kuidas te selle pinge all olete hoidnud ka oma vaimset tervist? Eesti puhul vast ei teki oht, et pinge on nii suur, et vaja füüsiliselt oma naabri või liitlase kallale kippuda. Kuid koroonaviiruse tõttu uues olukorras ei saa välistada, et vaimse pinge tõttu kasvab konflikti oht mitte ainult inimeste, vaid ka riikide tasandil. See ju sõltub väga palju kõrgele positsioonile jõudnud isikute vaimsest selgroost ja vastupidavusest. Meil on ju ikka niimoodi olnud, Euroopa Liidu läbirääkimised lõpevad mingil kõrgel tasemel mitte kell seitse õhtul, vaid kell seitse hommikul, aga need on rutiinsed, protseduurid. Me oleme kõik, kaasa arvatud needsamad inimesed, kes on sattunud kõrgetele toolidele. Me oleme kõik täiesti uue olukorra ees ja me ei tea täpselt, mis endaga kaasa toob.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse vastases võitluses oodatakse pikisilmi vaktsineerimise strateegiat ja kaitsepookimise elluviimist. Endine diplomaat Jaak Jõerüüt kutsub aga mõtlema otsuse langetajate vaimsele tervisele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBalti riikide hääl on ühtne, see on kõige olulisem sõnum, mida peaministrite kohtumise järel täna tunda võis. Ja need teemad, mis on nii Eestile, Lätile kui ka Leedule olulised, on kõigepealt see, et, et aidata siis Ukrainal võimalikult kiiresti liituda Euroopa Liiduga. Pressikonverentsil märgiti, et, et Ukraina maksab Euroopa liitu vastuvõtmise kõrgeimat võimalikku hinda üldse. Samamoodi peaks Balti riigid aitama siis ka suunata veel rohkem vajalikku raskerelvastust Ukrainasse ja karmistama sanktsioone Venemaale, sealhulgas siis kogu energiaeksport pangad swift süsteemist välja ja nii edasi. Ja muidugi on balti riikide puhul oluline ka koostöö Madridi tippkohtumise eel. Et siis NATO kohalolek Meie regioonis oleks veelgi suurem ja ohu korral oleks siis võimalik igas Balti riigis välja panna diviisi suurused väed. Peaminister Kaja Kallas. Sanktsioonid Vene gaasile ja naftale peavad hetkel olema meie pingutuste keskmes. Me oleme teinud ka ettepaneku luua eraldi siis tingkonto või arvelduskonto, mis lubaks tulevikus kasutada Vene gaasi eest makstavat raha Ukraina ülesehitamiseks. See tabaks kolme kärbest ühe hoobiga. Esiteks siis see, et meil raha ei läheks Venemaa sõjamasina finantseerimiseks. Teiseks see, et saata Venemaale selge signaal, et iga maja, mida te puruks pommitate iga taristuobjekt, mida te kahjustada teiega, maksate selle eest. Ja kolmandaks, meil on juba raha siis kõrvale pandud selleks, et hiljem Ukrainat üles ehitada. Ja loomulikult oli täna juttu ka energiakoostööst Balti riikide vahel, nüüd kus kõik kolm balti riiki on siis loobumas Venemaalt gaasi ostmisest ja küsiti, et kui nüüd elu läheb sinna suunda, et iga Balti riik rajab endale enda oma vedelgaasiterminali, et kas siis nagu noh, paljuks ei lähe või, või kas ei hakata omavahel liigselt konkureerima, peaministrite arvamus oli see, et siin peaks tegema koostööd Läti peaminister Kriseis Karins ütles, et, et et lätlased näevad Paldiski terminalis, kus nüüd siis ka lätlased ise on otsustanud lõpuks kaasa lüüa. Niisugust lühiajalist projekti pikemaajalisem tuleks ikkagi Lätist endast, siis koostöös kuldse terminaliga ja arvestada tuleb ka siis Soome ja Poola osa gaasivajaduses, nii et noh, tegelikult jäi kõlama mulje, et, et need terminalid kuluksid ikkagi kõik ära ja loomulikult üks asi veel, et ka Eesti ja Läti koostöö meretuulepark arendamisel peaks minema veel hoogsamalt edasi, kui seni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Kaja Kallas kohtus Riias oma Läti ja Leedu kolleegiga. Pärast kohtumist andsid peaministrid pressikonverentsi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHüppeliselt leviv nakkus, mis ületab ka riikide piire, on murettekitava. Mida rohkem viirus levib, seda tugevam ta on ja seda paremini vaktsiinide kaitsest läbi läheb. Suurbritannias on positiivsete testide hulk rohkem kui 40000 päevas. Inimesed tunnistavad, et ega nad ei kanna nii hoolsalt maski kui näiteks Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias või Itaalias. Rootsi ja Hollandi inimestele tundub, et nad pigem üldse ei kanna mingit maski. Kuid nendes riikides on vähem Covidi juhtumeid kui ühendkuningriigis. Uuringud on näidanud, et näomaskid võivad pidurdada viiruse levikut inimeste vahel. Selle mõõtmine, kui palju maski kandmine haiguspuhangut vähendab, on aga palju keerulisem. Maski on raske lahti ühendada kõigest muust ühiskonnas toimuvast. Näiteks sellest, kui palju inimesed üksteisega läbivad. Ühendkuningriik leevendas paljusid piiranguid varem kui muu Lääne-Euroopa, Inglismaa, Welsi ja Šotimaa inimesed on saanud suvi läbi ööklubides käia. Kasvanud on ühistranspordi kasutamine ja otseselt tööl töökohal käimine. Kuid põhjus, mille arvele nakatumise tõus pannakse, on varajane vaktsineerimisega alustamine. Vaktsiini kaitse kahaneb kuude möödudes oluliselt. Iisrael, kes algselt juhtis maailmas vaktsineeritud elanike arvu poolest, jõudis samale järeldusele ja uued juhtumid vähenesid kohe kui alustati kõigepealt eakate revaktsineerimisega. Septembri algusest registreeritakse iga päev üle 10000 uue juhtumi. Sellegipoolest on Iisrael taas teenäitaja ja kogu maailm jälgib huviga, mismoodi kolmanda doosi programm mõju avaldab ja kui kaua võtab aega, kui nakatunute arv taas tõusma hakkab, ehk vaktsiinikaitse nõrgeneb. Selle viimase suhtes on aga esimesed aruanded üsna julgustavad. Re vaktsineeritutel väheneb risk haigestuda 11 korda võrreldes kaks annust saanud inimestega. Küll aga käivad ägedad vaidlused selle üle, kas selliste revaktsineerimise programmidega tuleks jätkata olukorras, kus nii paljud inimesed üle maailma pole isegi ühte vaktsiinidoosi saanud. Ja on küsitud, kas on jätkusuutlik üha uuesti ja uuesti vaktsineerida iga kuue kuu tagant või kord aastas, nagu see on gripi puhul. Seega on paljuski vaja rohkem teavet. Üks on see, kui kaua immuunsus kestab ja kas kolmas doos annab palju vastupidavamat kaitset. Ehk annab Iisraeli tõhustastoosiprogramm rohkem teadmist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nakatumisnäitajad ei kerki mitte ainult Eestis või Balti riikides vaid ka mujal Euroopas. Näiteks Ühendkuningriigis on naktumiste arv sel aastal suurem kui eelmisel aastal, mil suur osa Inglismaast oli lukus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n20 erakonna liikme hulgas, kes ettepanekuga liitusid, on kuus riigikogu liiget, nendest mitmed ka piirkondade juhid. Toivo Jürgenson ja Urmas Reinsalu on endised erakonna esimehed, nii et iga esinduslik seltskond miks siis ikkagi Helir-Valdor Seeder võiks erakonna juhiks saada. Küsisin seda kahe inimese käest, kes samuti oma allkirjad andsid. Esmalt Tiit Niilo taluperemees Lõuna-Eestist, endine riigikogu liige. No kõigepealt see, et mehel on maaka taust ja maaeluministri pikaajaline kogemus ja regionaalasjadest aru saamine, et regionaal ja maaelu oleks konservatiivses erakonnas endiselt tähtsal kohal. Niilo peab ka oluliseks seederi Isamaa tausta, mis ehk võtab süüdistused Res Publica mõjust. Aga kui oluliseks peab Tiit Niilo erakonna reitingut ja selle tõstmist? See, et rahva enamus on põhimõtteliselt konservatiivne ja alalhoidlik ja ja tähtsate eestimaiste asjade hindaja on ju väga loomulik. Täna on, on see sektor sellest poliitilisest spektrist, tiheda konkurentsi tuultes ja seepärast on ebanormaalne see, kui sellise maailmavaadet esindav tõsine erakond ei ole juhitud veetud ootuspäraselt. Nii et reiting on loomulikult oluline. Küsin veel ühe alla kirjutanu arvamust sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik toob esile seederi pikaajalise juhtimiskogemuse ka erakonna volikogu esimehena ja ministrina. Aga ma pärinekas seederi, kohati sed radikaalsed seisukohad võivad olukorras, kus reitingut on vaja tõsta, rahvale meeldida. Sellele küsimusele, kas see meeldib rahvale, ei oska ma vastata küll meeldivad tema seisukohad valdavalt mulle ja valdavalt konservatiivne maailmavaade nagu liValdo Seederil on mulle sümpaatne. Katri Raik nendib, et ka Kaia iva on hea kandidaat, aga miks siis ikkagi seeder? Sellisel juhul, kui on kaks head kandidaati, on alati ju keeruline valik, aga mina olen oma oma nime tõesti li varda Seeder selja taha andnud ja, ja oma seisukoha juurde ka jään. IRL saab endale uue esimehe 13. mail.",
"role": "user"
},
{
"content": "20 Isamaa ja Res Publica liiget tegid Helir-Valdor Seederile ettepaneku kandideerida erakonna esimehe kohale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKurgja talumuuseum on kaunis koht ja suvel võiks igaüks siin vähemalt korra ära käia. Eriti tore on, kui kurge külastamise saab ühendada teatrielamusega. Pärnu suveteater teeb seal just viimaseid proove ja üheksandal juunil on komöödia Indrek ja heledad hääled. Esimene etendus dramaturgia, lavastaja Tiit palu. Tammsaare kolmest teosest naised saavad kokku ühes neljandas Tammsaare teose kohas kohtavad seal veel viienda teose peategelast Indrekut, meil on siin kõrgpoja Anna, meil on juudid, meil on ühest jutustusest üks noor tütarlaps, tiksi jutustuses kärbes, siis on meil Indrek, see kõik toimub põrgupõhja puhketalus. Kõik need kolm naist tulevad oma elatud elu sleppidega ja oma kogetud ja, ja läbi elatud armastusega siia ja kohtavad siis seda noort Indrekut ja miski nagu hakkab jälle käima. Ka Ugala näitlejal Derje Penniel on kuidagi õnnestunud Pärnu suveteatri seltskonda pääseda. Tiit palu helistas mulle ja küsis, kas ma tahaks osaleda selles suveprojektis ja ükskord ma olen Tiiduga teinud. Tema lavastuses oli Viimsis, kus ma elan, ise Eke mori näidend ja see oli väga-väga tore ja rõõmus koostöö. Nii et ma rõõmuga võtsin vastu selle osa. Praegune roll on väga sügava hingega kirjandusinimene, kes kõnnib oma peaaegu et lapsepõlvepaikades. Tema nimi on kõrgoja Anna. Aga päris noori tegelasi on ka tiksiosatäitja Leena Barbara Luuse. See on väga tore roll, Tammsaare on suutnud teha ka sellise väga vahva noorusliku tegelase omal ajal, kes näeb maailma natukene teistmoodi, võib-olla kõik on rohkem lahti avatud, väga põnev on siis selle tiksiga praegu siin kurgil tegeleda. No vaatame, mis välja tuleb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu Suveteater toob Kurgja talumuuseumis publiku ette näitemängu \"Indrek ja heledad hääled\". Selle on kirjutanud Tiit Palu ja ise toob ta selle ka lavale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome sisenemisel kehtib sel nädalal veel kord, et eneseisolatsiooni nõuet Eestis saabujatele ei rakendata. Mis nüüd saab edasi, kas see võib kohe muutuda, kas see muutub nädalavahetusel? Nakkusnäitajad on Eestis umbes kaks ja pool korda kõrgemad kui Soomes. Soome mehhanism näeb ette siis seda, et tänase päeva seisuga tuvastatakse Eestis ka teistes riikides siis nakke kordaja, kui see on üle 25, mis meil praegu on siis nädalaajalise viivega ehk 28.-st septembrist kaasa arvatud, hakkab kehtima uus kord ja see uus kord siis praeguse seisuga näeb ette seda, et esiteks kõik inimesed, kellel on töökoht Soomes Nemad saavad senise korra alusel Soome minna ilma karantiinita või mingite piiranguteta. Teiseks kõik ülejäänud inimesed saavad samuti Soome minna, kuid tavareisijatel turistidel neil on siis kohustus olla kahenädalases eneseisolatsioonis ja seda võidakse ka siis pistelised kontrollida. See on siis see kord, mis hakkaks kehtima 28.-st septembrist, sealhulgas ka Soome kodanikele, kes noh, siis tulevad Eestisse vahepeal ja tulevad Eestist Soome tagasi, see kindlasti avaldab negatiivset mõju loomulikult turismile ja, ja siis Soome kavatseb rakendada ka oktoobrikuu jooksul niisugust süsteemi, kus siis testimisega on võimalik eneseisolatsiooni alt vabaneda, noh umbes sarnase iseloomuga süsteem nagu meil on, aga seda süsteemi nüüd Soomes töötatakse välja. Kas kõne alla võivad tulla ka mingid ootamatud muudatused? No ma tahaks loota, et mitte, need on üleeelmisel reedel Soome valitsuse poolt väga päris põhjaliku ulatusliku arutelu paika pandud, aga loomulikult noh, ma ei taha nüüd mõjuda, hirmutavalt öelda, et kõike võib juhtuda aga praeguse seisuga meil selle kohast informatsiooni ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "28. septembrist saavad Soome piiranguteta sõita üksnes need, kel on Soomes töökoht. Nakkusnäitajad on Eestis ja Soomes väga erinevad, seetõttu on ka oodata muudatusi Soome reisimisel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIda-Viru keskhaigla võimekuse koroonaosakonna kohtade arvu suurendada hakkab vaikselt piir ette tulema, tõdes haigla ülemarst Toomas Kariis. Osakondade arvu me praegu tõstnud ei ole ja hetkel ma ei näe seda võimalust ka, et me oma tööjõu poolest oleksime suutelised täiendavat osakonda komplekteerima. Olukord on selles mõttes küll kriitiline, et haigete arvu suurenemise puhul. Ma tean, et ka teised Lõuna-Eesti piirkonna haiglad on oma ravivoodid peaaegu sajaprotsendiliselt täitnud üle 90 protsendi. Nii et seda, seda juurde tegemise võimalust saab tekitada ainult millegi arvelt. See tähendab seda, et, et keegi, kes ootas ravi või või kellel oli midagi plaanis teha, jääb sellest ravist ilma. Seetõttu on, on see ikkagi meie praegu kõiki puudutav probleem ja, ja ühine ühine võitlus, et toonitan vajadust vaktsineerimiseks, sest vaktsineerimine on ainukene asi, mis, mis aitab haigusest hoiduda või võimaldab seda kergemini põdeda. Ülemarst tõi haigla näitel esile selle, kuidas aitab vaktsineerimine ära hoida haiguspuhangute tekkest ka koroona vastu kaitse poogitud Ida-Viru keskhaigla töötajate seas on inimesi, kes on haigestunud, kuid kuna enamik haigla töötajaid on samuti vaktsineeritud, siis selliseid töökoha puhanguid, nagu enne inimeste vaktsineerimist enam haiglas pole. Ida-Viru keskhaigla ülemarst Toomas Kariis Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda väiksem tõenäosus on, et meil tekivad suuri haiguse puhanguid ja, ja levikuid, et üksikud haigestumised on, aga need ei halva nagu kogu süsteemi, et et kui me tahame riiki hoida lahti, siis me peame hoidma selle haigestumise taseme. Madala. Selle eelduseks on see, et, et suur osa inimesi on, on haiguse eest kaitstud siis haigestub inimesi vähem. Raskeid haigusjuhtumeid on vähem ka, isegi kui inimene, kes on vaktsineeritud, juhtumisi haigestub ja osutub selle viiruse edasiandjaks, siis teine inimene, kes on vaktsineeritud, ei võta seda nii kergesti vastu, nii et selles mõttes on see tegelikult vaktsineerimine, mitte ainult isiku enda otsuse küsimus, vaid see on, on ikkagi ühiskondliku ja, ja riigi toimetulekuvõime. Küsimus. Neljapäevase seisuga oli Ida-Viru keskhaigla koroonaosakonnas ravil 37 inimest, neist kaks olid juhitaval hingamisel Kohtla-Järvelt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaa Keskhaigla on sunnitud lisama koroonaosakonda kohti. Haigla ülemarsti sõnul ei muutu võitluses koroonaga enne midagi paremaks, kui vaktsineerimata inimesteni jõuab teadmine, et vaktsineeritud inimesed põevad haiguse läbi kergemalt, andes sellega eelduse puhangute ärahoidmiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõik uus on unustatud vana ka üle-eelmise riigikogu koosseisus oli Keskerakonnast lahku löönud saadikurühm. Tõsi, tookord nimetasid nad ennast sotsiaalliberaalideks ja siis oli Sven Mikser üks selle liikmeid. Nagu mõni teinegi, ühines ta tookord sotsiaaldemokraatidega. Nüüd on Mikser sotsiaaldemokraatide juht ja püüab fraktsiooni tugevdada demokraatide saadikurühmaga. Mikser ütleb, et see koostöö on ka seni hea olnud ning paljus tuntakse muret samade probleemide pärast, mida annaks kokkulepe. Seni on see koostöö olnud selline ühe üksiku juhtumi põhine on tulnud mõte algatada mõni eelnõu, oleme küsinud, et kas olete ka valmis liituma või on nemad pöördunud meie poole ja küsinud, et kas me oleme valmis koos nendega näiteks mõnda arupärimist või eelnõud sisse andma ja need vastused on olnud üldjuhul positiivsed, aga oleme leidnud nüüdseks, et miks mitte ei võiks seda, seda strateegiliselt niiöelda koos planeerida, et me juba neid mõtteid välja käies teaksime, kui suure häälte pagasiga me võime riigikogus neid asju menetledes arvestada, et ma loodan, et me sellise koostööni jõuame. Demokraatide ühendust esindav Rainer Vakra ütleb, et sotsiaaldemokraatide ettepanek teda ei üllata ning koostöö oleks tervitatav. Eesti ühiskond ootab muutusi ja selleks üheks võimalus on tugev ja ühtne opositsioon. Kui me vaatame ka eelmise aasta reaalset koostööd, siis ju just sotsiaaldemokraadid koos demokraatidega andsid sisse ka konkreetse eelnõu, et leevendada avatud elektrituru minekut ja vähendada elektri hinda 13 protsenti. Et seda koostööd on ka varem olnud ja ma näen tõepoolest seda, et neid kokkupuutepunkte meil on. Et põhimõtteliselt võib öelda, et koostöö ühe tugeva opositsiooni jõu tekkeks oleks täiesti mõistlik lahendus. Aga seda me hakkame arutama kolmapäeval. On kohalike valimiste aasta ja loomulikult vaadatakse juba praegu kõikide erakondade kõiki võimalikke samme nende valimiste kontekstis. Kas kõneks olevat võimalikku kokkulepet saab vaadata kui tulevase koostöö alget ka kohalikel valimistel. Sven Mikser. Elame-näeme, et sotsiaaldemokraadid lähevad kindlasti kõigis suuremates omavalitsustes, kaasa arvatud Tallinnas välja sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirja, aga samas on täitsa selge, et nii nagu varem, nii ka seekord mitmetes omavalitsustes, meie nimekirjades saab kandideerima ka inimesi, kes meie erakonda ei kuulu, ehk siis erakonnatuid, erakonnaväliseid kandidaate, et nad on teretulnud, aga nagu me ka teame, kui me räägime riigikogu fraktsioonide koostööst, siis tänane seadus ei luba asuda volikogudes tööle inimestel, kes kuuluvad riigikogusse, nii et otseselt need kaks asja, siis riigikogu fraktsiooni ja sotsiaaldemokraatide ühenduse koostöö siin Toompeal ja see, mida sotsiaaldemokraadid teevad Tallinnas kohalikel valimistel seotud ei ole, aga ma ei tahaks tänasel päeval midagi välistada, lihtsalt on see teema, millest me seni ei ole rääkinud. Ning Rainer Vakra jah, kindlasti. Täna võib öelda seda, et spekulatsioonid on õhus, selle üle võib arutleda, aga see on teemast etteruttamine. Aga kui koostöö sobib ja koostöö toimib ja me leiame need kokkupuutepunktid, siis ma ei välistaks ka seda, et me võiksime seda koostööd laiendada ka nii teatud kohalike omavalitsuste valimiste ringkondades miks mitte ka veel laiemalt. Aga täna on ikkagi põhjust rääkida sellest, et kuidas muuta ta seda riigikogu tööd ikkagi selgelt demokraatlikumaks ja läbipaistvamaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogu istungil tegi Sven Mikser riigikogu demokraatide ühendusele ettepaneku alustada kõnelusi ühise tegevuse kokkuleppe sõlmimiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTiia Tamberg peab paides mitut äri. Keskväljakuäärne kohvik, südamesahver on üks neist. Tiia räägib keskväljaku ja pika tänavaga piirneva 30 ettevõtja nimel, kes väidavad, et kolm suve kestnud keskväljaku ruumi eksperiment ehe ruum on neilt viinud kliendid. Kui siin võetakse mu kohviku eest need parkimiskohad ära, siis inimesed lihtsalt ei tule ja nad ei kõnnib seda mõnda meetrit. Ja me ei saa tegelikult mitte midagi pahaks panna seda, kui me ei saa inimese harjumusi muuta. Ettevõtjate hinnangul ei tohi keskväljakul parkimiskohti vähendada, alles tuleb jätta võimalus autode liikluseks keskväljakult pikale tänavale ja et majade esine oleks viie meetri laiuselt kõrgemal tasapinnal, et seal saaks pidada kohvikuid. Suvist ruumieksperimenti ehe ruum peab Tiia Tamberg täielikuks läbikukkumiseks. Kohvikupidajatel oli seal võimalik raha teenida ainult arvamusfestivali ajal. See on täielik rah, sellepärast et ehedas ruumis mitte midagi toimunud, rahvas ei istunud siin, võidakse rääkida jah, et et meil olid siin, ma ei tea, nad on toonud mingid numbrid ka välja, et 50 inimest päevas ja nii edasi. Tegelikult minu aknad on siia ehedaruumi poole ja me nägime seda tegelikkust. See tegelikkus tegelikult oli null. Paide linnavalitsus on välja töötanud keskväljaku arhitektuurikonkursi lähteülesande kavandi, et avada linnaväljak jalakäijatele ja vaba aja tegevusteks. Kava tutvustati huvilistele möödunud nädalal. Paide tuntud raadiomees ja linnavolikogu liige Andres Põllu leiab aga, et ajalooline keskväljak peab säilima praegusel kujul. Valetanud on linnavalitsus valetanud on arhitekt, kes ütlesid, et ettevõtjatega on räägitud, ei, käidi kolmes koolis, räägiti lastega, aga ei räägitud ettevõtjate saati linnakodanikega jah, tehti üks kohtumine, kus siis kohtumisel öeldi, et rääkige, mis tahate, me oleme kõik otsustanud. Paide linnaarhitekt Elo Kiivet Ehk siis me ei teinud eraldi huvigruppide koosolekuid, et võib-olla siin tekkis see arusaam, et nendega ei ole räägitud aga tegelikult on see protsess olnud avalik. Noh, selles mõttes ei ole midagi varjatud. Eile õhtul arutas teemat ka linnavolikogu. Nii mõnigi saadik leidis, et arhitektuuri konkurss tuleb küll läbi viia, kuid lõplik sõna, milliseid ümberkorraldusi linna südames tehakse, peab jääma rahva esindajatele. Linnapea Priit Värk. Eks ta ole tihtipeale niimoodi, et kõik tahaksid, tahavad oma arvamust kaasa öelda ja volikogusse, me tuleme, võistlus ülesannet, kui žürii on selle valinud, näitama ja tutvustama. Kindlasti ja tulevikus saab volikogu ka eelarve rahastamise osas kaasa rääkida. Aga žüriisse, mis hakkab otsustama, on kaasatud Paide linnapoolsed esindajad, sealhulgas ka volikogu esindaja. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paides on vallandunud vastasseis linnavalitsuse ja keskväljaku äärsete äride omanike vahel, kes ei soovi suviti keskväljakul liikluse sulgemist, sest see jätab nad klinetidest ilma. Ajaloolise turuplatsi ümberehitamise plaaniga ollakse nõus vaid juhul, kui uus lahendus ei vähenda parkimisvõimalusi ja tagab autoga juurdepääsu äridele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitud president Joe Biden ütles oma kõnes, et niipea kui ta ametisse astub, peaks kongress vastu võtma kahe triljoni dollari suuruse abipaketi. Suur hulk sellest rahast peaks minema testimisvõimekuse suurendamisele ja vaktsineerimise kiirendamisele, räägib USA valitud president Joe Biden. Vaktsineerimine on USAs seni olnud masendav läbikukkumine. Ma algatan oma vaktsineerimiskava, et muuta kurssi ja saavutada meie eesmärk, milleks on 100 miljonit süsti minu esimese 100 ametipäeva lõpuks. See saab olema kõige keerulisem operatsioon, mida oleme kunagi riigina ette võtnud. Samuti lubas Biden keskenduda koolide turvalisele taasavamisele. See tähendab, et nendes koolides on vaja testimis ja transpordivõimekuse suurendamist, rohkem puhastust ja desinfitseerimist, kaitsevahendeid ja ventilatsioonisüsteeme. Lisaks plaanitakse pikendada tööstushüvitise maksmist ja majutus ja toiduabi. Ameeriklased saaksid ka 1400 dollarit kodanikupalka. Veel kord USA valitud president Joe Biden. Juba määratud 600 dollarit ei ole lihtsalt piisav, kui tuleb valida üürimaksmise ja toidu vahel. Bideni kava järgi võtab riik pandeemiavastases võitluses suurema rolli. Mitu osariiki on seda nõudnud juba pikemat aega, öeldes, et see võib oluliselt lihtsustada meditsiinitarvete muretsemist ja piirangute plaanimist. USA-s on koroona tõttu surnud pea 400000 inimest ja viimastel kuudel on hüppeliselt kasvanud haiglaravi vajavate inimeste arv. Samuti levivad viiruse erinevad uued vormid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA presidendiks valitud Joe Biden avalikustas majanduse mahuka ergutuskava.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTartu linnavalitsus saatis volikokku eelnõu, millega soovitakse teha ühinemisettepanek Ülenurme, Luunja, Tähtvere, Tartu-Nõo ja Haaslava vallale. Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on inimesed ise oma tegevusega reformi juba ära teinud. Tööl käiakse ja teenuseid tarbitakse suuresti Tartus, maksuraha läheb aga ümberkaudsetele valdadele. Tartu pakub väga palju teenuseid Tartu lähiümbruse valdadele ja kaugemalegi veel ja kindlasti on selle piirkonna huvides, kui sellist arengut me vaatame tasakaalustatud, ehk siis need linnaregioonid, mis sisuliselt on linnaosad. Täna on loomulikult mõistlik, kui seda ka tulevikus arendatakse, kui ühte tervikut. Ühtlasi toob Urmas Klaas välja, et ühinenud omavalitsuses saaks ka investeeringuid mõistlikumalt jaotada ja vältida nii-öelda dubleerimist. Kuid mida arvavad Tartu linnaga ühinemisest ümberkaudsed vallajuhid. Nõo vallaga näiteks soovivad lisaks Tartule liituda ka Rõngu vald ja Elva linn. Rõngu ühinemisettepanekuni ei jõudnud. Elvale teatas nõu vallavolikogu aga juba jaanuaris, et kuna haldusreformi seadust veel vastu võetud pole, siis ei saa ka liitumisele mõelda. Ühelt poolt on vallavanem Rain Sangernebo selle seisukoha taga praegugi. Teisalt tunnistab ta, et Tartu ettepanek on hulga ahvatlevam. Tegelik tõmbekeskus on kogu Tartu maakonna inimeste mõistes ikkagi Tartu linn, see teenus, mida inimene ei saa kätte oma kohalikus omavalitsuse keskuses, seda ta läheb otsima ikkagi Tartu poole. Kuna nõu on suhteliselt enam-vähem täpselt poole tee peal Tartu ja Elva vahel, siis väga tõsiselt ikkagi mõeldakse selles suunas, et tegelikult peaks võib-olla üle ja läbi. Ülenurme valla vaatama Tartu poole. Enam kui 7000 elanikuga Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev arvamuse avaldamisega ei kiirusta. Kõik sõltub ikkagi läbirääkimistest ja sellestki missuguseks kujuneb lõplik haldusreformi seaduse tekst. Võib-olla on Ülenurme jaoks kõige õigem see, et, et praegu me kriteeriume täidame ja jääme üksi, võibolla on õige, et kõigiga läbi rääkida ja ikkagi siis otsustada ja võib-olla on õige võtta üldse aeg maha ja oodata, millal seadus jõustub. Ühinemisele kutsututest kõige vähema, umbes 2000 elanikuga Haaslava vallavanema Priit lombi sõnul ei tõtta ka nemad otsusega kiirustama. Ühinemisleping peaks lombi sõnul olema aga väga läbi kaalutud, et ei kannataks näiteks Haaslava valla senine panus haridusse. Näiteks on viimasel ajal eriti palju räägitud lasteaedade kohatasudest, mis Tartu linnas on maakonna ühed kõrgemad, lasteaiaõpetajate palgad aga jälle ühed madalamad. Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul võivad ka uues omavalitsuses jääda need numbrid vähemalt alguses erinema. On ka selle ühinud omavalitsuse ülesanne, mille eest ta seisab, et kuidas tema siis nii-öelda enda sees seda regionaalpoliitikat teeb, et kas kõik lasteaias on ühesugused, kas kõik koolid on ühesugused, kas kõik kultuurimajad on ühesugused, ma usun, et elus on erinevaid värve. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Madis Hindre Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linn plaanib alustada ühinemisläbirääkimisi kuue ümbruskonna omavalitsusega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLeping peab looma silla, kodanikuühiskonna ja poliitilise jõu vahel ning toetama vabakonna manifesti tasakaalus Eesti EKRE esimees Mart Helme ütleb, et vabakond on märkimisväärne poliitiline jõud ja lisab. Meie seisukoht on niisugune, et Eesti peab olema elamiskõlblik kvaliteetselt, elamiskõlblik igas nurgas, olgu see siis Saaremaa, Hiiumaa või Võrumaa või Virumaa. Ja meil räägitakse kogu aeg igasugustest eurotoetustest ja regionaalprogrammidest, aga tegelikkuses me näeme, et et need on muutunud küllaltki korruptiivseks nähtuseks, millega sundpartei statakse inimesi, millega käiakse erinevaid omavalitsuse üksteise vastu välja ja see on ebanormaalne olukord, see olukord peab lõppema ja ma kujutan ette, et vabakondadega koostöö aitab meil sellele tähelepanu juhtida ja sellele ka lõppu teha. Ning vabakonda esindav Imre Mürk Mis oli põhiline, oli see, et konservatiivse rahvaerakonna puhul neil on kõige tugevam suhtlusvõrgustik väikelinnadesse maapiirkondades. Meie jaoks on hästi tähtis praegu just leida see kanal, et suhelda erinevate piirkondadega, sest et sisu me oleme loonud tasakaalus Eesti, mis püüab regionaalarengut tasakaalu viia nagu sisu mõttes meie jaoks selge. Nüüd ongi küsimus selles, et me vajame koostööpartnereid, kelle kaudu me saaks suhelda kohalike inimestega kohalike omavalitsuste tasandil. Kõik eelnev on väga ilus, aga segaseks muudab kogu asja fakt, et veel täna hommikul saatis vabakond välja pressiteate, et sõlmib koostööleppe nii EKRE, roheliste kui vabaerakonnal. Kuhu need kaks siis jäid, Imre Mürk? Me rääkisime läbi nii rohelistega kui vabaerakonna ga ja nende nii-öelda toetus meie manifestile ei olnud nii-öelda sellisel määral tugev nagu Konservatiivse rahvaerakonna poolne toetus. Kõik oleks justkui selge, aga kui küsin kommentaari vabaerakonna juhilt Andres Herkelilt ütleb ta, et on manifesti suhtes mingeid mõtteid avaldanud, aga need olid kohvilaua. Jutud läbirääkimiste ja võimalike kokkulepete kohta aga teatab. Mul oli endalgi üsna üllatav kuulda seda täna hommikul, et niisugune koostööleppe sõlmimine täna toimub, millest meid ei olnud informeeritud, ei mingit korrektset läbirääkimiste protsessi ega partnerite teavitamise protsess ei ole olnud väga paljud. Nonde valimisliitude esindajad on kandideerimas vabaerakonna nimekirjas, mitmed neist on ka vabaerakonna liikmed ja kuidas see valimisliitude vabakond nüüd sisemiselt seda segadust arutab, sellesse ma ei oska kuidagimoodi sekkuda. Praeguseks on meieni jõudnud ka vabakonna asutajaliikme ja Vigala vallavanema Priit Kärsna allkirjaga teade, milles öeldakse, et Imre Mürgil puuduvad nii valimisliitude, vabakonna kui ka tema enda valimisliidu Isamaaliit rtu kodanik, volitused eelpool räägitud lepingu sõlmimiseks ja et vabakonna liikmed võivad kandideerida valimistel kus iganes erakonnas. Jääb üle tõdeda, et vabakonnas on erimeelsused.",
"role": "user"
},
{
"content": "Leppe sisu on Riigikogu valimistel osalemine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVäätsa mõisa saal oli pilgeni rahvast tulvil, lisaks 105-le IRL-i volikogu liikmele oli kohal ka pisut üle 40 neid IRL-i liikmeid, kes volikogusse ei kuulu, ent keda elamislubadega kauplemise teema külmaks ei jätnud. Usaldushääletusel osales 105 volikogu liiget. Ken-Marti Vaheri vastu hääletas 34, Juhan Partsi jätkamist ei soovinud neli voliniku, kõik teised toetasid ministreid. Andres Herkel oli koosolekusaalis valitsenud meeleoludest ja hääletustulemusest selgelt häiritud. Ilmselt see lõhe erakonna ja ühiskonnas valitseva arvamuse vahel läks väga ähvardavalt suureks ja paraku ei maksa vist arvata, et tänased midagi väga oluliselt oleks lahendatud. Ma ise esindasin seisukohta ja mitmed volikogu liikmed, et kõige parem lahendus olnuks, oleks see, kui siseminister selles olukorras võtaks vastutuse ja astuks tagasi. Majandusminister Juhan Partsiga ajasin juttu mõni minut enne hääletustulemuse teatavaks saamist. Härra Parts, kuidas teile tundub, kas teil õnnestub veel homme ka majandusministrina jätkata? Oi teate, ausalt öeldes ma imestan, et kui me püüame siin erinevaid nagu kes on välja öelnud ka siis kõik mind sind kiitsid, tähendab, et, et praegu vähemalt siiamaani ma ei tea, ütleme kui hääletus on salajane, et kuidas see läheb, nii et tundus, et inimesed nagu pigem toetasid Lagle Parek, kuidas teile tundub, kas nii-öelda puhastustuli põles täna lõpuni oli sellest kõigest kasu. Ma ei ole kaua aega käinud ühelgi koosolekul siin erakonna, oma niisugusel, kus on nii palju rahvast koos ja mind väga üllatas see täiesti selge lõhe mis kostab ja see on natuke kurb, aga ega seda kunstlikult ei saa kiirendada. Millel Isamaaliidu ja Res Publica vahel see on kohe selgelt nähtav vahe. Mart Laar, mis te arvate, kas erakonna siserahu on nüüd noh, ma nüüd nii suuri sõnu julgeks teha, kuid ma julgen ütelda, et see tänane volikogu oli kindlasti positiivne samm, kus inimesed said esiteks võimaluse küsida nii palju, kui nad siis tahtsid ja ja saada vastuseid ministritel ja võimaluse siis nendele vastustele tuginedes teha ka oma otsused, teha ka oma hinnang. Ma olen täiesti veendunud, et ühegi ministri tagandamine oleks noh, äärmiselt ülekohtune ja erakonnale vale ja seda näitas ka hääletustulemus väga selgelt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "IRLi erakorraline volikogu otsustas jätta ministrid Ken-Marti Vaheri ja Juhan Partsi ametisse. Elamislubade skandaali sattunud Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach lahkusid poliitikast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOodata ära analüüsid, mida tänased meetmed teevad, selleks ei ole aega. Selge on see, et inimesed ja ettevõtted vajavad täna palju kiiremaid lahendusi, kus peab olema nullbürokraatiat ja neid lahendusi. Keskerakonna fraktsioon pakkus välja teisipäeva õhtul. See on meie selge sõnum Eesti inimestele, et me soovime lahendusi, see on selge sõnum ka koalitsioonipartnerile, kas nad siis soovivad arutada või ei soovi. Ma ei ole sellest lõpuni aru saanud. Keskerakonna valijad tahavad teada, et mida te teete siis, kui ei tule seda kiiret ja universaalset lahendust. Minu meelest on nendeks lahendusteks aega väga vähe ja seda aega jääb iga tunniga vähemaks. Seetõttu Keskerakond väga loodab, et, et selles koalitsioonis me tegelikult suudame leida lahendust, et see tahe on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul on tarvis kiiremas korras välja töötada universaalsemad energiatoetused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJulgeolekunõukogu on maailma kriisidiplomaatia keskus ja kõigest hoolimata tuleb jõuda kokkulepeteni ka praeguses olukorras. Eesti fookuses on koroonaepideemia ja maailma julgeolekuolukorra seoste esiletoomine, ütleb Liis LipreJärma. See tähendab, et me toetame ÜRO peasekretäri algatust üleilmseks relvarahuks, sest kahtlemata pandeemia konflikti kontekstis seda on väga keeruline peatada ja see võib tuua kaasa ettearvamatuid tagajärgi. Eesistujana saame me ka oma rõhuasetusi aruteludesse tuua eelkõige meie enda eriürituste kaudu. Esimene selline on kaheksandal mail, kui Eesti välisminister korraldab eriistungi, et rääkida teise ilmasõja lõpu aastapäeva kontekstis Euroopa julgeolekust ja sellest, mida meil on õppida maailmakorrast, mis sündis pärast sõda. Kuu teises pooles kavatseb Eesti korraldada mitteametliku istungi küberjulgeolekust kasvanud küberrünnakutest ja riikide vastutustundest küberruumis. Samuti kuu teises pooles esineb president Kersti Kaljulaid istungil, kus vahetakse elanikkonna kaitset kriisi ajal. ÜRO on kriisi ajal kaugtööl. Liis LipreJärma sõnul tähendab see, et julgeolekunõukogu peab toimetama olukorras, kus selle liikmed näost näkku ei kohtu. Füüsiliste istungite ajastul oli neid formaate, kus kõik riigid said kõneleda. Täna seda võimalust ei ole ja üheks sihiks maikuus seab Eesti ka selle, et ka video kaudu saaksid teatud istungitel ülejäänud riigid esineda ja sõna võtta. Meie eesistumise ajal arutame ka Euroopa Liidu ja ÜRO koostööd.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti on tänasest ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja. Koroonaviirus on maailmas tinginud tavalisest hoopis teistsuguse eesistumisaja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEileõhtuses aktuaalses kaameras kõlas kriitika, et mõnedes maakonnahaiglates, sealhulgas Järvamaa haiglas, on suvekuudel vaktsineerimisvõimekus olnud väga madal. Järvamaa haigla peaarst Andres Müürsepp ütleb, et kuigi elanike vaktsineerimine haigla igapäevaste kohustuste hulka ei kuulugi, suutis Järvamaa haigla kevadel süstida 3000 vaktsiini doosi enam kui 1600-le inimesele. Pärast puhkustest tingitud pausi jätkub intensiivne töö eelmisest nädalast. Andres Müürsepp. Me ei ole ju vaktsineeriv asutus, vaid me vaktsineerime sünnitusosakonnas vastsündinuid ja erakorralise meditsiini osakonnas vaktsineeritakse. Nii et meil spetsiaalselt vaktsineerijaid nagu ei ole. Me oleme püüdnud neid õpetada välja ja püüame leida, kuidas teie hinnangul oleks tulnud väikelinnades ja maakonnakeskustes lahendada inimeste vaktsineerimine suvel. On loodud ju üle-eestilised vaktsineerimiskeskused, kus vaktsineeritakse. Aga ma olen kogu aeg nagu arvanud, et peaks olema mingi vaktsineerimisvolinik või ükskõik milline organisaator ka maakonnas, kellel oleks olnud ka võimu, kes oleks saanud nagu käskida ja oleks kõik vaktsineerijad võinud kuidagi ühe mütsi alla panna ja oleks vaktsineerimise tulemus parem olnud. Andres Müürsepp lisab, et vaktsineerimistempo Järvamaa haiglas kasvab oluliselt uue kuu algul. Me hakkame siis vaktsineerima 174 inimest kuskil päevas ja loodame siis ühe kuuga ära vaktsineerida augustikuuga 3480 inimest siin haigemaja juures, aga me tahaks veel minna vaktsineerima arvamusfestivalile, kus meil on siis plaanis nagu 1000 inimest vaktsineerida. Äsja tuli aga teade haigekassa, et kodulähedased vaktsineerimiskabinetid alustavad alates esmaspäevast tööd 13. maakonnas. Kuidas üks maakondliku vaktsineerimiskabinet tööle hakkab, selgitab Järvamaa näitel haigekassa partnerlussuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnas. Alates uuest nädalast on Paide linnas digi tänav kaheksa Järvamaa haiglas võimalik siis kõikidel soovijatel minna vaktsineerima viiel päeval nädalas ja need nädalapäevad on siis esmaspäevast neljapäevani ja laupäev hommikul kaheksast õhtul kella neljani. Seda saab teha nii, et registreerida ees, kui ka ette registreerimata on võimalik nii kiiresti uus endale sobiv aeg vaadata või minna lihtsalt kohale, kui on tunne, et võiks panna õla alla. Maakondade vaktsineerimiskabinetide asukoha ja tööaja kohta saab teavet veebilehelt vaktsineeri .ee rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmisel nädalal avatakse 13 maakonnas vähemalt üks püsivalt töötav kabinet, kus soovijad saavad ennast koroonaviiruse vastu vaktsineerida. Haigekassa maksab raviasutustele püsiva valmisoleku eest ka tasu ühe vaktsineerimiskabineti kohta 13 200 eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti taasiseseisvumise järel olid kahel Eesti kommertspangal Venemaa vepangas korrespondentkontod. Nendeks pankadeks oli Balti ühispank ja Põhja-Eesti aktsiapank. Eesti pangad aga ei reageerinud juba 1992. aasta alguses Venemaa otsusele rahad seal külmutada, ütles riigikontrolli tulemusauditi osakonna juht Tarmo Olgo. Ega omapoolselt mingeid meetmeid pangad tarvitusele võtnud hoiustajaid ei teatatud, sellest ei öeldud kojustada. Olge hea, teavitage oma lepingupartnerid, et ärge kandke ved panka, meile raha, mis veel enam ja tegelikult ei piiratud ka väga hoiustajate võimalusi siis läbi wedpanga laekunud raha siis välja maksta. Kuna mõlemad pangad muutusid maksejõuetuks, siis otsustati luua Veb fond kuhu koondati nõuded Venemaal kinniolevate summade vastu, millisel alusel need nõuded fondi sertifikaatide registrisse kanti. Selles valitseb täielik segadus. Fondi raamatupidamise ei peetud samuti täpselt, väidab audit. Riigikontroll nõustus ka Eesti Panga siseauditi varasema hinnanguga, et Eesti Panga saadetud valeandmetega ametlik kiri, mis tegi Vene ettevõttel DSL International võimalikuks saada Eesti riigi kaasabil Nõukogude Liidu välismajanduspangast kätte 32,3 miljonit USA dollarit. Eesti pankade korrespondentkontodel külmutatud raha oli koostatud ettekavatsetult. Me ei tea, kes selle valeandmete kirja koostas, me teame seda, et algne kiri, mida tegi siis Põhja-Eesti panga raamatupidaja, kes pidas registri tema kirjutas õiged numbrid, aga üks hetk selles kirjas, mis Venemaale saadeti, olid siis teistsugused numbrid ehk oli muutnud. 1,9 miljonit USA dollarit oli muutnud 32-ks miljoniks, kes seda tegi? Ei tea, sai küsitletud ka kõiki neid inimesi, kes võisid kokku puutuda selle kirja tegemisega. Nad kõik kinnitasid end mittemäletavad selle kirjaga seotud asjaolusid. DSL Internationali endine president Aleksander Matti ei ka riigikontrolli tabamatuks, tunnistas riigikontrolli juht Alar Karis. Aleksander Matt ilmselt elab, elab hästi, aga ta ei kipu kontakteeruma. Meil oli siin väike lootus mõnedele küsimustele vastust saada, aga paraku tänaseni neid vastuseid ei ole. Kui palju raha sai Eesti riik antud tehingust? 3,9 miljonit USA dollarit. Karis tunnistas ka, et kaduma on läinud üks VEB fondi toimik ka riigikontrollist endast. See toimik sisaldab algdokumente, mis puudutasid 96. aasta riigikontrolli auditit, mis puudutas VEB fondi. Ma ei oska öelda, see uurimine, mis tehti 2004, ei kajastu selles võtmes, et see oleks olnud teadlik tegevus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikontroll tutvustas auditiaruannet, mis puudutab VEB-fondiga seotud asjaolusid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEks ka meie näeme seda, et viiruse hulk reovees on alla läinud ja samas paraku peab ütlema, et päris nulli ta ei ole läinud. Ja ega siis see läheb ka selle nakatunute arvuga kokku, mis ei ole ka päris nulli läinud, et me siin vaatame seda viiruse puhangu saba. Ja natukene see murekoht on, et võiks nagu kiiremini alla minna, et nüüd ta viimased nädalad on selline, selline stabiilne tase meil ka reovees olnud. Nii et ütleme, olukord kindlasti ei ole halvemaks läinud, aga, aga selline ühtlane, päris madal tase on ja, ja üle Eesti on ta ikka meil päris laiali ikka needsamad vanad kohad, kus siis viirust rohkem on olnud Harjumaal ja Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis ka natukene. Aga enam ei ole seda viirust sellisel kõrgel tasemel, vaid sellisel madalal tasemel leiud. Te ütlesite mulle enne intervjuud, et nüüd te teete uuringutes mõningase vaheaja. Jah, juuli peaks olema nüüd vaheaeg, eks nüüd peab olukorda jälgima, sest ju üle maailma kardetakse seda, neid uusi tüvesid, et kas siiss, ingetühi nüüd on nad nimetatud siis ju Kreeka tähtedega, mis on need delta tüved, selle nakkus on suurem ja üle maailma kardetakse järgmist puhangut, et eks me peame ka siis sellele vastama ja vaatame, kuidas ja millal siis oleks vaja uuesti reoveest vaatama hakata, et praeguseks on meil valmidus siin olemas ka reoveest erinevaid tüvesid määrata. Siiani me oleme teinud selliseid väiksemas kaalas tüvede määramised ja nägime, kuidas kevadel siis meile see alfa tüvi Eestisse sisse tuli, et eks need uued tüved vajavad ka tegelikult siis jälgimist ja noh, karta on, et nad võivad, võivad mingi puhangu tekitada. Kas te siis praegu määrate neid tüvesid või ei määra, kas teil on aimu, kui palju see delta tüvi on levinud? Meil oligi küsimus see, et maailmas on nii palju erinevaid metoodikaid, et mis siis oleks hea metoodika ja me oleme nüüd nüüd läbi proovinud ja me praegu just püüame nagu sellist laiemat pilti saada sellest delta tüves, aga hetkel veel ei ole jah.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonasse nakatumine Eestis väheneb, kuid pole kadunud. Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused kinnitavad sedasama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAga kindlasti me näeme sel nädalal, et olukord on stabiliseerunud, et kuigi viirus on kõrgel tasemel, siis ei ole teda juurde tulnud. Kui me Eesti erinevaid piirkondi siin vaatame, siis ikkagi siin, Lõuna-Eesti, Kagu-Eesti paistab silma viiruse kõrge taseme poolest. Kas natuke võib mõju avaldada või ei ole sellel üldse mingit mõju, et need inimesed, kes on viiruse läbi põdenud mõned nädalad tagasi, et nemad ju endiselt ikkagi annavad positiivseid viiruse osakesi? Jah, no väga palju ei oska nüüd öelda, kui pikalt ja kui kaua nad annavad, aga eelmiste lainete osas me oleme näinud, et kui nakatunute arv hakkab alla minema, siis viirus läheb ka alla, nii et nii et ma arvan küll, et praegu on loogiline, et näeme sellist olukorra stabiliseerumist ja, ja see kinnitab seda, et olukord vähemalt hullemaks esialgu ei lähe. Enamik meist ju loodab, et see viirus kukub väga kiiresti, näitajad kukuvad väga kiiresti. Praegu on veel vara öelda analüüside põhjal, et midagi siukest võiks üldse juhtuda. Vaatame ka praegu ikkagi igapäevaseid nakatunute arve, et neil on küll natukene langenud, aga nad on ikkagi ju väga kõrged meil, kui me vaatame muid parameetreid, siis väga raske on nüüd ennustada, kui kiire see taandumine olema saab, et ma arvan, et kui me vaatame neid graafikuid, mis on siin viimase paari päeva omad, et alati on võimalik seda joont ekstrapoleerida ja öelda, kas asi läheb hullemaks või paremaks, et selle paari päeva langus on küll väike, aga aga selline selline kiire ei olnud. Ja kui me seda ekstrapoleerimime, siis me näeme, et mingi kuu aja pärast võiks olukord oluliselt parem olla, aga ega ega ühegi parameetri järgi nii kiiresti ei juhtu, et nädala pärast meil enam nakatunud ei ole ja inimesi haiglasse ei satu, et igal juhul mingisugune kuu kulub ära, et olukord siis normaliseeruks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reoveeuuring näitab koroonaviiruse hulga stabiliseerumist kõrgel tasemel. Professor Tanel Tensoni sõnul normaliseerub olukord umbes kuu aja pärast, kui praegused trendid jätkuvad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna hommikuse seisuga oli 15 liikmesriiki, kes olid otselennud, ajutiselt katkestanud, aga tõenäoliselt päeva lõpuks saab neid olema rohkem samuti Eurostar on põhimõtteliselt lõpetanud hetkel ka reisijate veo ja, ja samuti on tulnud teatud piiranguid ka kaubavedudele, mis Suurbritanniast lahkuvad. Nii et nii, et see olukord on, on pidevalt muutuses ja meie seisukohalt on kõige tähtsam see, et oleks tagatud kaupade liikumine, sellepärast et me nägime, mis juhtus märtsikuus enne seda, kui rohelised koridorid sai loodud ja praegusel hetkel on oluline tagada nende roheliste koridoride toimimine, et saaksid kiiresti riknevad toiduained, et meditsiinitooted ja nii edasi liikuda. Hetkel muudel piiridel on olukord suhteliselt stabiilne, aga peab olema valmis ka selleks, et, et võib tekkida ka muudel Euroopa Liidu piiridel mõningaid ajutisi probleeme. Igal juhul jälgime seda väga pingsalt, praegusel hetkel vähemalt on see koordineerimine toimimas. Liikmesriigid on huvitatud ka sellest, et tõsiasi on ju ka see, et eks see mõjutab erinevaid liikmesriike natuke erinevalt, eriti need, kellel on tihedad suhted ja kes on geograafiliselt lähemal, Suurbritanniale on astunud neid samme kiiremini, teised võib-olla natukene aeglasemalt. Aga nii nagu see kevadel oli, kus igaüks tuli oma meetmetega välja ja üldse ei pidanud vajalikuks kedagi informeerida, siis seekord on see asi teistmoodi ja, ja eilsest peale on igatahes minul suhteliselt hea ülevaade sellest, millised riigid lennukeelde plaanivad ja, ja, ja samuti, kui nad neid samme on astunud. Igatahes üritame, üritame parimat, ei sõltu nii palju ka Euroopa komisjoni, sõltub sellest, et liikmesriigid ise on valmis seda koostööd tegema ja minu arust on see soov vähemalt seekord olemas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu liikmesriigid on vastusena uue viirusetüve levikule huvitatud tegevuse koordineerimisest ja koostööst. Eesti valitsus katkestas otselennud Ühendkuningriiki, samasuguse otsuse on teinud ka paljud teised riigid. Küsisime Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi juhilt Henrik Hololeilt nii tänaste Ühendkuningriigiga seotud lennupiirangute kui Euroopa Liidu ühiste seisukohtade kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonaviiruse omikrontüvi purustas Belgias nagu ka mitmel pool mujal kõik senised nakatunute arvud rohkem kui kahekordselt, ent nädalatega eksponentsiaalselt kasvanud statistika pöördus jaanuari lõpus täpselt sama kiirele langusele kusjuures piirangutes mingeid muudatusi ei tehtud. Seetõttu on Euroopa Liidu südames tunda ka selget õhinat, sest senise pandeemia murdehetk näib käesolevat. Vähemasti usuvad nii Brüsseli inimesed. Ma loodan küll. Minu arvates peaksime me liikuma kooseksisteerimise suunas. Teame, et viirust ei saa kaotada täielikult. Kui meil on omikron tüvi, mis on nakkav, aga mitte väga ohtlik, siis see võikski olla reaalsus, kus koos eksisteerida. Nikola. Ma ei ole teadlane, aga meil on olemas andmed, mis näitavad, et isegi kui nakatunute arvud kasvasid, siis haiglasse viidud inimeste arv vähenes ka raskelt. Haigete hulk Stefani. Ma arvan, et pandeemiast saab endeemia, viirus muutub gripilaadseks, see ei lähe ära ning inimesed arvestavad sellega. Gripp võib samuti olla surmav haigus, eriti vanematele inimestele. Talvel tuhanded inimesed surevad sellesse Stefani arvamust endemiasse siirdumisest kinnitas ka Belgia peaministri Alexander Dekro tervisenõunik Sam Brusmans. Tema sõnul mängib selles eelkõige rolli riigi kõrge vaktsineeritute hulk ning seejärel omikroni ülikiire levik ja kerge kulg. See üleminek algas juba delta tüve ajal Euroopa Liidus vaktsineeriti rohkem kui 70 protsenti inimestest. Omikron töötab nüüd kui looduslik tõhustastoos. Meil on kahekihiline kaitse, vaktsineeritus ja omikroni läbipõdemine. Nad töötavad koos ja teatavasti kaitsevad meid paremini järgmiste tüvede vastu, mis kindlasti tulevad, sõnas Brusmans. Kuivõrd Belgias on vaktsineeritud juba üle 77 protsendi elanikest, siis kas omikroniga koos ollakse jõutud selle maagilise karja immuunsuseni Sam Brusmansi arvates mingil kujul ilmselt küll. Kin der it. Arm muide. Me saame öelda, et see on teatud tüüpi karjaimmuunsus. Kas see on karjaimmuunsus, mida me arvasime saavutatavat läbi vaktsineerimise? Ei, nii see ei ole. Karjaimmuunsus näis meile tunduvalt peaaegu nagu steriliseeriv immuunsuse, et keegi ei jääks enam haigeks ja viirus kaoks, seda kindlasti ei juhtu. Viirusel jääb aina vähemaks inimesi, keda nakatada. Neid inimesi, kes poleks vaktsineeritud või haigust läbi põdenud, sisuliselt enam polegi, sõnas prusmans. Tema hinnangul kaotatakse riigis vaktsiinipass ilmselt lähema kuu jooksul ning ta ei usu, et see enam sügisel tagasi tuleb. Samas Arvab Pruusmans, et hooajaline koroona vastu vaktsineerimine saab siiski normaalsuseks. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Belgia on ületanud rekordiliste nakatumisnumbritega viienda koroonalaine. Riigi peaministri tervisenõuniku sõnul on kõrge vaktsineerituse ja omikroni abil jõutud ilmselt karjaimmuunsuseni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti Panga asepresident Andres Suti sõnul nõuab praegune globaalne kriis ka globaalset vastust. Esmane eesmärk on taastada usaldus finantsturgudel. Arenevate riikide jaoks oleks oluline tagada ka juurdepääs turgudele. Võib-olla kõige olulisem, mis sealt siis välja tuua, on just see koostöö rõhutamine riikide vahel. Finantssugude järelevalve, kui ka regulatsioonide vallas oleks rohkem ühtsus t oleks rohkem koostööd piiriüleste või rahvusvaheliste finantsgruppide järelevalve ja kindlasti oli hästi oluline, et ka lubaduse tuleb toetada avatud turumajandust ja seista vastu protektsionismile. Mida kiiremini suudetakse nüüd usaldust taastada turgudel, et seda parem, on see tegelikult kogu maailma ja Eesti jaoks. Tuleva aasta märtsi lõpuks tuleb esitada konkreetsed ettepanekud rahandussüsteemi ja turgude läbipaistvuse parandamiseks. See puudutab päris laia valdkonda nii raamatupidamisstandardite osas kui reitinguagentuuride täpsemat reguleerimist. Kõik riigid lubasid, et nad osalevad siis IMF-i finantssüsteemi stabiilsuse hindamise programmis. Riti sõnul on selline jõuline avaldus usalduse taastamiseks finantsturgudel ja käimasoleva kriisiga tegutsemiseks ka Eesti huvides. Kriisi mõju on aga pikemaajalisem ja 31.-ks märtsiks palutud ettepanekud peaksid ära hoidma tulevikus nende vigade kordumise, mis praegu on tehtud. Võib-olla on siis mõistlik seda vaadata nagu kahes etapis, et, et see esimene etapp on, et saada võimalikult kiiresti nüüd käimasoleva kriis kontrolli alla ja sealt edasi siis juba täiustada nii mängureeglid, kus finantsturuosalised toimetavad, kindlasti kriis ei ole veel läbi, et 2009. aasta osas ja prognoosi võtaks arenenud riikidele negatiivset majanduskasvu. Rahandusministeeriumi asekantsler Veiko Tali ütles, et praegu lepiti kokku küll teatud suundades, kuid lahendused ise tulevad alles kevadel. Kuna sündmused on olnud pöördelised, tuleb ka vastus vastav. Nii IMF-i reform, tema suurema rolli andmine siis kahtlemata ka suurem globaalne koostöö regioonide ja riikide vahel finantsturgude reguleerimisel see kõik ilmselt saab olema päris oluline, uus kvaliteet. Rahandusministrid said ülesande koostada nimekiri finantsinstitutsioonidest, mis ohustavad maailma majandust. Idee on siis see, et, et kindlaks määrata need peamiselt siis pangandus, kindlustuskontsernid, kes toimetavad siis piiriüleselt mitmes siis maailma jaos ja kellel on suured turuosad, et, et ütleme, nendele, siis pööratakse ka tulevikus ilmselt siis erilist tähelepanu ja moodustatakse ka eraldi järelevalve kolleegiumid. Kas Washingtonis toimunud kokkulepete mõju ulatub ka kuidagi Eestisse? Ega me ei jää ju ainult kõrvaltvaatajaks. Meie küll finantsturud sõltuvad siin kõige rohkem Skandinaavia turust, Skandinaavia turu on loomulikult seotud Euroopa turuga väga-väga palju. Euroopa on seotud üle maailmaga, nii et kõik, mis on suunatud sellele, et, et usaldusväärsus ja kindlus minasturgudel suureneb. Loomulikult mõjutab lõpuks ka meie olukorda ja sõnaga pankade suutlikkus majandust rahastada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühenduse G20 riikide juhid leppisid Washingtonis lõppenud tippkohtumisel kokku rahvusvahelise finantssüsteemi reformimises.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõige kuulsam lause siin on hetkel, et Ameerika Ühendriikidel on paremad ajad ees. President Barack Obama ütles seda täna varahommikul oma võidukõnes. Majandus on taastumas, sõja aastakümme lõppemas, ütles president ja kas ma olen teeninud ära teie hääled või mitte? Ma olen kuulanud teid, ma olen õppinud teilt ja te olete teinud minust parema presidendi ma pöördunud valgesse majja otsusekindlamana ja inspireeritumana Ameerika tuleviku suhtes kui kunagi varem Chicagost Washingtoni tagasi pöördunud Obama, nagu vaatlejad märgivad pärast teise ametiaja võitmist raske töö alles algab. Majandus on küll taastumas, aga aeglasemalt kui loodeti. Fiskaalprobleemid, millega president lubas tegeleda, on ikka lahendamata ja pigem nelja aasta rekordilise puudujäägi tõttu süvenenud. Teine ametiaeg annab talle võimaluse kindlustada oma esimese ametiaja saavutused ja lõpetada need asjad, mis jäid pooleli. Esiteks muidugi majanduse stabiliseerimine ees ootavad maksutõusud ja kulutuste kärpimine. Nendega tuleb tegeleda kiiresti, et riik ei vajuks tagasi languse. Seejärel saab Obama siirduda oma teiste plaanide juurde nagu tervisekindlustuse reform, mis suures osas pole ellu rakendatud ja mõnes mõttes oodatakse kõige enam, et president täidab oma 2008. aastal antud lubaduse teha lõpp ideoloogilisele jagunemisele ameeriklaste vahel. See saab olema raske töö kongressiga, kus senat on demokraatide ja esindajatekoda vabariiklaste kontrolli all. Lõpetamata töid on veel näiteks immigratsioonireform, millega vabariiklastel oleks mõistlik ühineda. Obama ongi juba öelnud, et lähemate nädalate jooksul saab ta kokku Mitt Romney ga ja nad arutavad, kuidas nad saaksid koos töötada. Ka Romney osutas öösel peetud tänukõnes oma pooldajatele, et Ameerika tuleviku nimel tuleb teha koostööd. Mall Mälberg, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika Ühendriikide presidendiks tagasi valitud Barack Obamal on ees raske aeg.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigieelarve teine lugemine algas eile õhtul kella kuue paiku rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri ettekandega ja temale esitatud küsimustega. Järgnesid kõigi keskerakondlaste ja mõne sotsiaaldemokraadi sõnavõtud ning seejärel öösel kella poole kahe paiku algas muudatusettepanekute hääletamine ja enne iga hääletust 10 minutit vaheaega. Muudatusettepanekuid on kokku 101. Tänase tööpäeva lõpuks jõuti läbi hääletada 54 mis tähendab seda, et järgmisel nädalal läheb kõik samamoodi edasi. Kuidas hindab viimast ööpäeva keskfraktsiooni juht Kadri Simson? Opositsioonil on vähemalt õnnestunud näidata, et eelarve puhul on alternatiivseid ettepanekuid ja on võimalik teistsugune lähenemine. Me sellel nädalal ei jõuagi kõige olulisemate muudatusettepanekuteni elektriaktsiisi alandamine, toasooja käibemaksu alandamine ootavad, hääletus on ees, uuel nädalal. Tegelikult on Keskerakond oma võitluses üksi jäänud, sest sotsiaaldemokraadid neid selles vaheaegade heitluses ei toeta. Esimest ööistungit üle elav Andres Anvelt hindab seda üsna konkreetselt. Meid väga ausad tööd on mõttetu. Esiteks sellepärast, et me esitasime oma muudatusettepanekud väga kompleksselt ühe muudatusettepanekuna, kus sees oli tegu 30 tükki neid ja püstitasime oma maailmavaate küsimuse ja me ei näe vajalikuks tegelikult selle show tegemist. Aga kas ei aita siiski see kõik kaasa oma seisukohtade tutvustamisele ja propageerimisele? Kaudselt võib öelda, et see aitab natuke neid kajastada, aga tegelikult oma sisult siis see ei vii mitte kuhugi. Esimene ööistung oli seega reformierakondlasele Kaja Kallasele ja ka tema ei pea sellest eriti palju. Ja kohapeal tundub üsna üsna ebamõistlik, eriti arvesta see, et need muudatusettepanekud on ju sisuliselt selle eelarve baasseadusega vastuolus, ehk siis noh, me ei saakski nende poolt ju olla, mis siis juhtub, kui me poolt oleksime, aga eks opositsioon saab oma võimu näidata ja eks opositsioonil on ka ju piiratud vahendid, millega nad seda teha saavad. Erinevalt eelkõnelejatest on Isamaa Res Publica liige Margus Tsahkna näinud mitmeid ööistungeid ja tema on oma hinnangus mõnevõrra diplomaatilisem. See osa, kus toimusid kõned ja küsimused, siis ma arvan, et see tase oli opositsiooni poolt vaadatuna oluliselt parem kui võib-olla sel ajal, kui me viisime läbi neid kärpeid 2009. aastal, et siis oli see võib-olla informatsioon väiksem ja tahe tegelikult ka sisu üle vaielda, väiksem, aga nüüd see osa, mis puudutab vaheaegade võtmist. Mõttetu aja raiskamine, see on sisutu. Sisutu või mitte, tänase istungi lõpetas Laine Randjärv nii. Kuidagi kahju on küll lahku minna, aga muudatusettepanekut number 55 saab hääletada järgmisel istungil ja see on juba täiesti uus nädal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu pidas riigieelarve teiseks lugemiseks ööistungit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMilvi Roosileht, neiuna post oli 28. märtsil 1949 10 aastane kui küüditajad Imaveres asuva tillu talu hoovi keerasid ja vanaema ema ning kolm nooremat õde ja venna kaasa viisid. Oma kaitsesse kuulunud isa Elmar oli kaks aastat Vorkuta vangilaagris istunud ja äsja surnud. Me ei osanud seda arvata, et meid enam keegi puudutab ja milles me süüdi oleme. Ja see oli siis viimasel küüditamise õhtul, kui auto sõitis hoovi. Milvi roosileht leiab nüüd, et kuigi perel süüd polnud, vajas küüditamisplaan täitmist ja see oligi põhjus, miks nad ära viidi. Irkutski oblastisse Harikskisse oldi loomavaguniste eel kolm nädalat. Kohalikud kolhoosi esimehed olid rongil vastas ja algas orjakauplemine. Ja meid ei tahtnud keegi võtta, sest viis last ja ainukene ema ja haige vanaema Selliseid kurbi lugusid leiab äsja ilmunud raamatu kõikidel lehekülgedelt. Raamatu autor, koduloolane Kaarel Aluju ütleb, et küüditamisohvreid rääkima saada polnud kerge, kuid üksjagu kuulis ta ka inetuid lugusid siia jäänud kaasmaalaste kohta. Et Eesti inimene võib kohati ikka väga, väga tõras olla teise inimese vastu. Väga paljud inimesed, kes Siberisse viidi, viidi seetõttu, et keegi kaebas nende peale, oli kade, tahtis nende vara saada. Mälestuste kogumik ära 34 Järvamaa pere Siberi tee ilmus Järvamaa muuseumi väljaandena. Muuseumi teadusjuht Ründo Mülts ütleb, et see kogumik on esimene katse koondada ühtede kaante vahele Kesk-Eesti inimeste siberimälestused. Nad on valusad lood, aga nad on vajalikud selleks, et mälestus sellest raskest ajast ei kustuks, sest ainult tänu mälestuste rääkimisele ja meenutamisele ehk seda traagilist sündmust meie ajaloos enam ei kordu. 25. märtsil möödub 70 aastat viimasest suurküüditamisest, kui Järvamaal viidi Siberisse 1320 inimest ehk 2,6 protsenti maakonna elanikest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Äsja nägi trükivalgust esimene mahukas raamat, mis käsitleb Järvamaalt Siberisse küüditatud perede saatust. Koguteos \"Ära. 34 Järvamaa pere Siberi-tee\" on autori Kaarel Aluoja hinnangul kurb, ent väga vajalik raamat, et need 70 aasta tagused ja vanemad kuriteod ei ununeks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäti elu jätkub tänasest nõndanimetatud rohelises tsoonis, kus eelkõige mitte vaktsineeritule säilib palju piiranguid. Paljudel ametikohtadel töötamine on nende jaoks peagi võimatu. Näiteks Daugavpilsi haigla on teatanud 300 töötaja võimalikust lahkumisest kuid hoolimata meditsiinitöötajate nappusest tuleb püüda leida sinna teised inimesed mitte vaktsineeritule, jäävad avatuks hädapärased, poed, mille pindala pole suurem kui 1500 ruutmeetrit. Apteegid, tanklad ja ühistransport kaubakat Rimi on teatanud, et kõik nende hüpermarketid töötavad nõndanimetatud rohelises tsoonis kuhu pääsevad vaid vaktsineeritud või koroonahaiguse läbi põdenud sisenedes turvatöötajad neid tõendeid ka kontrollivad. Punases ehk kõigile avatud režiimis jätkavad väiksemad poed. Nädalavahetustel ja pühade ajal saavad mittevajalike kaupade poed töötada vaid siis, kui neil on eraldi sissepääs. Terviseminister, Daniels, Pavliots. Suundume rohelisse kaitserežiimi, räägib Pavlut. Loodame, et kõik mõistavad, et me ei tohi kaotada valvsust ja nüüd meil keeruline kodus istumisaeg on ületatud ja on saabunud esimesed positiivsed teated haiglast, kus statsionaaris olevate patsientide arv on pisutki stabiliseerunud. Ei saa me edasi elada nii, nagu koroonaviirust enam polegi. Ka edaspidi tuleb vähendada kontakte, et vältida kodus istumisaja lõppemise järel haigestumuse olulist kasvu, räägib terviseminister. Pavluts, teatrid ja kontserdisaalid tehakse lahti vaid vaktsineeritule või haiguse läbi põdenuile. Istekohad on nimelised ja need jagatakse malelaua põhimõttel. Vaktsineeritud vanemate kuni 12 aastastel lastelt testi tegemist ei nõuta kuid neile tuleb saalis eraldada oma sektor. Üle 500 inimesega üritusi korraldada ei tohi, atraktsioonid ja hasartmängud on keelatud. Tänasest on Lätis jälle avatud kõik koolid, kõigepealt pikendati koolivaheaega. Novembri alguses pääsesid koolipinki esimese kuni kolmanda klassi lapsed, kuid tänasest jätkub õppetöö kohapeal kõigile. Samas peavad õpilased püsima samas klassiruumis ega tohi teistega omavahel kokku puutuda. Ranged piirangud vähendasid nakatumist veerandi võrra üle kogu riigi. Pisut on rahunenud ka olukord haiglas. Riia ortopeediakeskuse enam koroonapatsiente ei viida ja teise haiglasse plaanitud lisaruumid jäävad esialgu avamata. Samas prognoosib Läti peainfektsionist Uga Tumpis, et nüüd, mil piiranguid leevendatakse, hakkab haigestumus jälle kasvama. Vaktsineerimistempo on samas aga Lätis tõusnud ja järjest enam teevad kaitsesüsti ka vanemad inimesed.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lätis lõppes südaööl ligi kuu aega kestnud õhtune ja öine liikumiskeeld. Paljud piirangud on aga endiselt jõus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJohn Kerry visiit Euroopasse on märgiline, see on esimene USA uue administratsiooni liikme Euroopa külastus. Eile kohtus ta Londonis Suurbritannia valitsuse esindajatega täna Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Laieni ja kliimateemade eest vastutava asepresidendi Franz Timmermansiga. Sel kohtumisel ütles Kerry, et Euroopa ja Ameerika Ühendriikide kliima koostöö peab saama sama heaks, kui ta oli enne Pariisi kliimakonverentsi 2015. aastal. Sellega väljendas Kerry diplomaatiliselt, et kuigi Donald Trumpi administratsiooni ajal ei olnud kliima prioriteetne teema, siis Joe Biden toob ta esiplaanile tagasi. President Biden on selgelt välja öelnud, et see on üks kõige olulisemaid teemasid, millega tema administratsioonil on plaanis tegeleda. Ta on teinud selle kogu valitsuse eesmärgiks. Hetkel, mil ma tulen Euroopasse, et värskendada meie sõpradega koostööd. Kliimateemadel peab see koostöö olema veelgi tugevam kui Pariisi kliimakonverentsi eel. Meie ees on seni nägematu kriis, sest teadus helistab kõiki häirekellasid ja tõendite hulk kasvab iga aastaga. Eelmine aasta oli taas maailma ajaloos kõige soojem. Samuti kui minna ajaloos tagasi, siis kinnitavad seda mitmed näitajad, sõnas Kerry. Kuid ta ei tulnud Brüsselisse ainult viimse päeva sõnumiga, vaid nägi ka positiivseid lahendusi. See on kriis, aga see on ka hetk kasutada ära kõige suurem võimalus, mis meil on olnud alates tööstus revolutsioonist ennast üles ehitada paremaks ja uuendada majandusi. See on majanduslikult enneolematu hetk, mil tekivad uued tooted, uued tehnoloogiad, olgu selleks siis süsiniku kogumine, patareitehnoloogiad või vesinik kütuse, need on lahendused sellele kriisile. Meil pole paremaid partnereid kui sõbrad Euroopa liidus. On oluline, et me joonduksime selles teemas üheskoos ja seda me täna arutamegi. Suuresõnaline oli oma avalduses ka Timmermans. Ninather. Ma olen kindel, et Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid suudavad koostöös liigutada mägesid. Me suudame anda oma lastele ja lastelastele üle kliima, kus on võimalik elada. Me anname neile maailma, mis on suuteline elama planeedi võimekuse piirides, sõnas Timermans. Homme võtab Kerry osa ka Euroopa Komisjoni kolleegiumi kohtumisest. Ta lahkub Euroopast homme õhtul. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal Euroopat külastav USA administratsiooni kliima erinõunik John Kerry kohtus Brüsselis Euroopa Komisjoni juhtidega. Tema sõnul peavad USA ja Euroopa tegema kliima eesmärkide täitmiseks enam koostööd kui enne Pariisi kliimalepet.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPresident Donald Trump tegi esimese avaliku esinemise pärast valimistulemuste teada saamist möödunud laupäeval. Trump ei maininud erinevaid valimistega seotud kohtuvaidlusi, mis ta kampaania on algatanud. Küll aga andis mõista, et koroonaviiruse vastane võitlus ei pruugi edaspidi olla tema juhtida. Ideaalis me ei pane majandust kinni, mina ei pane, see administratsioon ei tee seda. Vaatame, mis juhtub tulevikus, kes teab, milline administratsioon tuleb, eks aeg näitab, aga ma ütlen, et see administratsioon ei pane majandust kinni. USA meedia kuulutas aga välja valimiste võitja kolmes osariigis, kus käis tihe rebimine lõpuni välja. Trump võitis Põhja-Carolinas Joe Biden Arizonas ja Georgias. Bideni viimased nopped olid märkimisväärsed, sest mõlema osariigi elanikud ei olnud aastakümneid demokraatide presidendikandidaati valinud. Georgias võitis Biden vaid 14000 häälega, mistõttu hakati seal hääli käsitsi üle lugema. Samal ajal ootab Bideni meeskond, et valitsus algatajaks ametlikult presidendivõimu üleminekuperioodi, mis annaks neile ligipääsu valitsusasutustele ja rahastusele, räägib Joe Biden i üleminekumeeskonna nõunik. Armaine. Me tahame lihtsalt ligi pääseda luureinfole, ohuhinnangutele, käimasolevale, koroonaviirusega seotud tööle, nii et oleksime valmis valitsema Bideni ülemineku meeskond on eelkõige mures, et igasugune viivitus võib häirida nende koroonaviiruse vastast võitlust. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann, Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump ei ole endiselt valimiskaotust tunnistanud, kuid tegi esimese avaliku esinemise pärast seda, kui Joe Biden kuulutati võtjaks. Samal ajal ootab Bideni meeskond, et valitsus algataks ametlikult presidendi võimu üleminekuperioodi. Nende hinnangul võib viivitus segada koroonaviiruse vastast võitlust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Kersti Kaljulaid ütles oma kõnes, et memoriaali seintele kantud üle 22000 nime taga on emad ja isad, vanavanemad ja väikesed lapsed, pärit kõikjalt Eestist ja eri rahvustest. Kõik need inimesed on kommunistliku totalitaarrežiimi ohvrid võõra võimu ohvrid, kes pidid kaduma ja jääma igavese vaikusesse. Nad ei pidanud tagasi jõudma õunaaeda koduaeda aga ometigi tänase päevaga mingil moel mingil kujul pakub see mõte meile lohutust, et nad ikkagi on jõudnud siia tagasi. Kommunismiohvrite väljaselgitamiseks on Eesti mementoliit teinud tööd pea 30 aastat ja andmebaasist memoriaali seintele jõudnud nimede väljaselgitamiseks kulus veel poolteist aastat. Eesti mälu instituudi juhatuse liige Meelis Maripuu ütles, et koht Maarjamäel kesklinna saginast eemal on rahulik ja väärikas. Oma olemuselt see memoriaal on ju selline rahuliku mälestamise koht ja võib-olla ta ei olekski nii sobilik kusagil kesklinna sellises saginas. Et ma kujutan ette, et inimesed tõepoolest tulevad siia selleks, et rahulikult mõelda selle peale siin olla mitte lihtsalt koos piltlikult öeldes jäätise hamburgeriga sellest läbi joosta, et see peab olema väärikas ja soliidne koht ja ma arvan, et, et siin on see koht olemas. Tänasel pidulikul avamisel oli rahvast palju sammud memoriaalini olid seadnud mitmed nende seast, kelle perekonnalood totalitaarse režiimi armutusest valusalt puudutatud on. See on minu vanaisa, kes läks kinni 45. aastal ja suri Mordo vanglas 51. Kas sellise memoriaali ja kompleksi loomine natuke tasub, seda tänu võlga? Raske öelda, aga noh, eks ta emotsionaalselt on kindlasti väga niisugune lähedane asi. Teie jaoks on oluline, te tulete ja seate sammud siia ikka, sest täna küll esimest korda see jää ka viimaseks. Küll ma toon siia küünla ka. Ja praegu te leidsite ka oma vanaisa nimesid? Jah, on oluline, sest et tema haud on teadmata, kus ta on maetud. Tema au koht ei ole. President Kersti Kaljulaid rõhutas, et tähtis on mälestada, kuid sama oluline on vaadata tulevikku. Nüüd on meie ülesandeks vaba Eesti riigi ülesandeks teha nii, et midagi sellist enam mitte kunagi meiega ei juhtuks. On oluline, et totalitaarne võim mitte kunagi enam ei saavutaks oma eesmärke ega võidaks kohutava kurjuse elluviijad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maarjamäel avati Eesti Eesti kommunismiohvrite memoriaal. Sümboolsesse koduaeda viival koridori seintel on jäädvustatud kommunistliku režiimi tõttu elu kaotanud inimeste nimed, kellest suur osa suri kodumaast kaugel ning nende matmiskoht on teadmata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPiirijärjekorrad idapiiril on olnud viimase 10 aasta probleem, praegu ületab idapiiri Eestist väljuval suunal 600000 sõidukit aastas ja see arv suureneb kogu aeg. Uue piiriületussüsteemi eesmärk on teha piiri ületamine sujuvamaks ja kaotada vajadus oodata piiriületust elavas järjekorras. See ei tähenda veel, et järjekorrad hoopis kaoksid, ütles siseminister Ken-Marti Vaher. Eesmärk oleks, et on olemas broneerimissüsteem, mis on ühtne, mida hallatakse elektrooniliselt, mis võtab inimestelt ära selle tänase mure, et nad sisuliselt ei tea, millal nad saavad üle Eesti-Vene piiri ja teiseks kõikide piiripunktide juures luua ootealad, kus pakutakse mõistlikku euroopalikku teenust. Broneerimissüsteem peaks ära võtma pikad ootevajadused sellel ootealal. Küll aga jäävad teatud mõistlikud ooteperioodid. Me arvestame umbes tunniga, mis tähendab, et kui ta saabub näiteks 11., siis loodetavasti 12 ühe vahel ta saab üle. Selle ajani on tal võimalik viibida ootealal ja oma järjekorranumbrit, et oodata Piiripunktide ootealasid tuleb neli Narva Ivangorodi piiripunkti kaks ala sõiduautodele, bussidele ja kohalikele veoautodele ning eraldi Sillamäe ooteala veoautodele siis Koidula ooteala kõikidele sõidukitele ja Luhamaa piiripunkti ooteala, samuti kõikidele sõidukitele. Elektroonselt korraldab süsteemi osaühing Girf. Süsteemi nimeks pandi Gos-fift, elektrooniline piirijärjekord ja toimib see nii, et kõigepealt peab inimene broneerima endale koha piirijärjekorras, siis tulema määratud ajal koos sõidukiga ootealale ja seejärel juba sealt minna piiri ületama. Järjekorda broneerida saab kolmel moel, selgitab kirfi juht Hannes Plinte. Eesti piir.ee samuti ww.Estonianborder.eu on veebileheküljel, kus seda teha saab, teiseks avame kõnekeskuse, kuhu inimene saab helistada, telefoni teel oma aega broneerida ja, ja kolmas meetod on siis see, et, et kui inimene ei tea, ei oska, ei suuda, ei taha neid eelpool nimetatud kahte meetodit kasutada, siis ta sõidab ja piiriäärse ootealale ja ootealal saab ta endale selle sobiliku piiriületuse aja broneerida. Kui see piiriületuse aeg on kuskil kaugemas tulevikus, siis ta sellest ootalt ka lahkuda ja, ja tulla nii-öelda määratud ajal tagasi nüüd eelbroneerimise elava järjekorra vahendist, et me kõigepealt teenindame eelbroneeritud sõidukid ja elavjärjekord on siis peale seda broneerida, saab ette jällegi kokkuleppeliselt 90 päeva. Broneering jõustub pärast selle tasumist, see on üks euro, millele lisandub ooteala kasutamise tasu olenevalt sõidukist. Näiteks sõiduauto puhul on see 4,8 eurot, bussil 14,38 eurot. Hinnad lepitakse siseministeeriumiga kokku igaks aastaks eraldi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tutvustati uut piiriületuskorda idapiiril.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonaviirus levib ka õhu kaudu, seepärast on nakatumise vältimiseks oluline hea ventilatsioon. Halva ventilatsiooniga koolimajade ümberehitamine võib võtta aastaid. Seni peab Tallinna tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski mõistlikuks panna klassiruumidesse õhupuhastid mis viirusosakesed kinni püüavad. Tegemist ei ole väga keerulise seadmega, seal on, sisuliselt on sees ventilaator ja siis on mehaaniline filter ja üldiselt on jõutud ka klassiruumides viia läbi mitmeid uuringuid, kus siis on näha, et kui paigaldada kaks piisava jõudlusega õhupuhastit, siis selle viiruse tõesti sealt eemaldada suudab. Kurnitski sõnul omavalitsused puhasteid ostnud pole, küll on näiteks Tallinna reaalkool need kasutusele võtnud, selgitab reaalkooli direktor Ene Saar. Alustasimegi selle katsetamisega oktoobri alguses panime oma esimestest teistesse klassidesse üks klassiruum veel, et viide klassiruumi, need ülesse ja meie õpetajad ütlevad, et astudes ruumi, tunned sa, et õhk on värske, enne kasutasime viis, nüüd tellisime 32 seadet juurde. No hinnaklass on natuke üle 1000 euro. Kevadel eraldas lisaeelarvega vabariigi valitsus omavalitsustele 30 miljonit eurot soovitusega ventilatsioonisüsteeme parandada, räägib haridus ja teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juht Indrek Riisaar. Siis omavalitsused tihti seda ei kasutanud ventilatsioonisüsteemide parandamiseks küll nad on lubanud, et selle raha tõttu vabanevad omavalitsuse enda raha nad tulevikus kasutavad ventilatsioonisüsteemide parandamiseks. Ja teiseks, nüüd aasta lõpus eraldas haridus ja teadusministeerium 2,6 miljonit eurot kohalikele omavalitsustele sihtotstarbega üldhariduskoolide ventilatsioonisüsteemide parandamiseks CO kahe anduri ja puhastite ostmiseks. Kui palju on omavalitsused õhupuhasteid soetanud, ministeerium ei tea. Riisalu ütleb vaid, et Tallinna linnavalitsus on hanke korraldamist arutanud. Ministeerium ise õhupuhasteid hankida ei plaani. Me ei hakka neid seadmeid kasutama, arvestades seda, et meil on vaja kahte seadet, igasse klassi ruumi. Neid klassiruume, kus on loomulik ventilatsioon, on suurusjärgus kolm pool 1000 ehk siis 7000 seadet vähemalt. Ja iga kool või koolipidaja peab ise otsustama, et kas ta tahab seda seadet ja kas ta ka seda reaalselt hakkab kasutama. Vaadates ka näiteks elektrikulu, filtrite kulu ja ka võimalikku mürataset. Tartu linnavalitsus on läinud teist teed ning katsetab Hansa koolis ja poku lasteaias seadmeid, mis soojendavad välisõhku ja selle klassiruumi pumpavad, selgitab linnavarade osakonna juhataja Gunnar Jürgenson. Ja järgneva poole aasta jooksul toimub siis süsteemi testimine, et saada objektiivset tagasisidet. Et kuidas need süsteemid toimivad, millist õhukvaliteeti tagavad, milline on energiatarve ja kas on mingid probleeme kasutajate poolt eelkõige, mida siis peaks nende süsteemide juures lahendama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Professor soovitab klassiruumidesse paigaldada õhupuhastid. Kolmandik klassiruumidest on endiselt loomuliku ventilatsiooniga. Kuigi õhupuhastid aitaks koolides nakkusohtu vähendada, kasutavad neid vaid üksikud koolid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast eelmist teledebatti, kus endine New Yorgi linnapea Mikel Bloomberg sattus tugeva tule alla, otsustas ta seekord hoopis ise rünnata. Demokraatide esikandidaadiks tõusnud senaator Berni Anders it räägib USA demokraatide presidendikandidaat Michael Bloomberg. Vladimir Putin arvab, et Donald Trump peaks olema USA president ja sellepärast aitab Venemaa sinu presidendikandidaadiks, et sa talle kaotaksid. USA demokraatide presidendikandidaat Pet Budicic. Kui arvate, et viimased neli aastat on olnud kaootilised lõhestavad, kahjulikud väsitavad siis kujutage ette, et veedata enamik 2020.-st aastast vaadates Bernis Andersi ja Donald Trumpi vahelist võitlust. Mõelge, mida see tähendaks sellele riigile. Räägib USA demokraatide presidendikandidaat Bernie Sanders. Hei, härra Putin, kui minust saab USA president, siis uskuge mind, et ei sekku enam kunagi Ameerika valimistesse. Peamised teemad, mille üle debatil arutati, olid tervishoid, relvaseadused, majandus, haridus, rassiprobleemid ja julgeolek. Samuti tõusis tähelepanu keskmesse koroonaviirus, räägib USA demokraatide presidendikandidaat Emi lobuar. Ei ole investeerinud nii, nagu ta oleks oma eelarves pidanud. Ta üritas kärpida haiguste kontrolli ja tõrje keskuse kulusid. Ta üritas kärpida rahvusvahelise organisatsiooni kulusid, mis koordineerib tegevusi ülejäänud maailmaga. Ta ei ole eriti ameeriklastega sel teemal rääkinud. Ma teeksin seda kõike. Endine asepresident Joe Biden loodab Lõuna-Carolinas võita toetudes eelkõige mustanahaliste valijate häältele. Viimaste küsitluste järgi on aga tema toetus osariigis langenud, samal ajal kui Sanders on talle kannule jõudmas, räägib USA demokraatide presidendikandidaat Joe Biden. Inimesed tunnevad mind, ma olen kogu oma karjääri jooksul tegelenud kodanikuõiguste ja vabadustega. Ma ei eelda midagi, ma kavatsen neid hääli väärida. Lõuna-Carolina eelvalimised toimuvad tuleval laupäeval. Paar päeva hiljem saavad valijad hääletada 14. osariigis, nende seas Texases ja Californias, kus on kõige rohkem delegaate. Demokraatide presidendikandidaadiks saamiseks on vaja koguda üle 1900 delegaadi. Paljud valijad ei ole veel otsustanud, millise kandidaadi eest nad kavatsevad hääletada. Kuid pärast niinimetatud superteisipäeva võib olla selgem, kes astub novembris president Donald Trumpi vastu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA demokraatide presidendikandidaadid pidasid Lõuna-Carolina osariigis viimase teledebati enne viieteistkümnes osariigis toimuvaid eelvalimisi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba 18. sajandi algul asus Juhkentalis Tallinna garnisoni hospidal, 1920.-te aastate alguses lammutati vana haiglahoone ning ehitati uus hilisjuugendlike elementidega neoklassitsistlik ehitis. Garnisoni haiglahoone restaureerimist ning kohandamist kaitsejõudude peastaabiks alustati aastal 2000. Täna lõikasid president Arnold Rüütel, peaminister Siim Kallas ja kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo kõuts pidulikult läbi hoone sissepääsu sulgeva padrunilindi. Seejärel tõid sepad trummipõrina saatel sisse hiiglas. Rohkem kui kahe meetri pikkuse ja ligi 30 kilogrammi kaaluva mõõga. Loomuliku küsides kaitse juhataja, annan ette kaitsejuhataja keskkool täidetud Eesti sõjameeste mälestuseks eesti rahvakaitse saate kujutamiseks. Meil on au üle anda. Andsin ette maja, aia, maja sääs. Kivi, millesse mõõk täna valati, pärineb 1940. aastal hävitatud Konstantin Pätsi monumendist Tahkurannas ning selles on raiutud president Pätsi sõnad. Me ei ole vabad mitte teiste armust, vaid oleme selle ise endile võidelnud. Seda tuletas meelde ka kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo kõuts. See märk kannab endas vabadussõja vaimu Eesti ja kaitseväe. Ja me loodame, et välja tõstma selleks, et ennast kaitsta ei valmis. Kui vaja seda teed. Mõõgameistrid major Einar Laigna ja major Meelis Säre märkisid, et mõõga idee pärineb kaitseväe juhatajalt, kuid nii suure külmrelva valmistamine oli üpris keeruline. Meie poolt valitud mõõga stiil kuulub viikingi aega. Nii suure mõõga tegemine sellise tehnoloogiaga, nagu need omal ajal tehti, on päris keeruline. Taguda ei saa kuumalt, raua mass on nii suur, et tera paindub läbi, kui sa ta keskelt soojaks ajad. Sellesse mõõgasse läks hästi palju rammu, kui teda oli vaja pärast ilusaks teha ja palju aega ja vaeva läks tema lihvimise peale kuu aega enam-vähem kogu vaba aeg. Kaitseväe juhataja Tarmo kõuts oli uue peastaabihoone valmimisega väga rahul ning kinnitas, et tegemist on ühelt poolt sümboli ja teisalt ka praktilise objektiga. Me sellesse majasse saime kokku kõik oma laus olevad staabid, sellega me liitsime meeskonna ühtse juhtimisgruppi. Ja ka maja esinduslik välimus peaks täitma teatud funktsioone. Kui me võrdleme ennast teiste rahvastega, kes on NATO liikmed.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõne avamisel: mõõgameistrid major Einar Laigna ja major Meelis Säre.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPool tundi tagasi lõppes Helsingis Venemaa välisminister Sergei Lavrovi pressikonverents, kus Venemaa välisminister ütles lõplikult lahti enda allkirjast Eesti-Vene piirilepingutel. Vene välisminister ütles pressikonverentsil, et kuna Eesti pool ei täitnud antud lubadusi, siis loomulikult mingit piirilepingu ratifitseerimist ei tule. Venemaa pool astub tagasi kõigist allkirjadest piirilepingutel ja selleks, et Eesti ja Venemaa vahelisi suhteid parandada ning uut piirilepingut sõlmida, on vaja. Välisministri sõnul uusi läbirääkimisi. Pressikonverentsil, mis keskendus täielikult Eesti-Vene piirilepetele, väitis Vene välisminister, et Eesti välisministeerium teadis juba piirilepingute sõlmimise ajal, et Venemaa ei esita piirilepinguid ratifitseerimiseks oma parlamendile enne, kui Eesti pole seda teinud. Sergei Lavrov ütles, et loomulikult oli Venemaa poolel tema väitel piisavad argumendid, et kaitsta ennast juhul, kui Eesti pool ei täida antud lubadusi. Ja seetõttu väitis ka Lavrov, et Eesti pool teadis, et Eesti pool ehk Eesti välisministeerium viib need lepingud ratifitseerimiseks valitsuse kaudu parlamenti ja alles pärast nende ratifitseerimist on Venemaa pool valmis esitama omalt poolt piirilepingud ratifitseerimiseks oma parlamendi. Seega väitis Lavrov, Venemaa pool oli valmis ja ootas ära, millal Eesti pool oma lõpliku ratifitseerimise sellele asjale annab. Lavrov väitis samas, et läbirääkimised võivad jätkuda, kui Eesti on valmis sõlmima piirilepingute juurde poliitilist deklaratsiooni, mida Venemaa pani ette juba eelmise aasta sügisel ja teha seda koos Venemaaga. Vastasel juhul jääb piirilepingute üle peetavad läbirääkimised taas katki. Vene välisminister ütles, et ta ei välistanud ka seda, et Euroopa Liit käitub nii, et soovitab Venemaal ratifitseerida see dokument, vaatamata sellele, et Venemaale see ei meeldi. Ta kinnitas. Venemaa seda mängu mängima ei hakka, sest see mäng talle ei meeldi. Samas ütles pressikonverentsil esinenud Soome välisminister Erkki Tuomiaja, et omavahelise kohtumisel Eestiga sõlmitud piirilepingute teemat ei arutatud, kuid tema kinnitusel ei takista miski ka praegu piirilepingut Eesti ja Venemaa vahel ratifitseerimist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa välisminister Sergei Lavrov teatas, et Venemaa ütleb oma allkirjast piirlepingutel lahti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nErinevalt muudest valdkondadest pole koroonakriis teede projekteerimist ja ehitamist mõjutanud, pigem vastupidi. Transpordiameti juht Kaido Padar ütles, et õnneks on teedeehituse osas olemas parlamendierakondade seas konsensus. Valdkonda tuleb raha juurde suunata. Selle aasta investeeringute maht on 253 miljonit, siis siis kõik kõik erakonnad on seda meelt, et et, et põhimaanteed oleks vaja välja ehitada. Et oleks vaja korda teha kaasaegseks euroopalikuks, aga noh, selleks peame ka tegelikult kindlasti järgnevad aastad rohkem sinna raha suunama veelgi. Et see maht, et me jõuaksime, oleksime püsiksime graafikus on kuskil ja, ja meil õnnestuks see 2030.-ks aastaks, siis teha oleks kuskil 400 miljonit aastas ja ühe märksõna võib-olla selle kaks pluss kahe jooksul, ma tooksin veel seda, et, et me oleme võtnud ka suuna selle peale, et, et me püüame tulevikus projekteerida võimalikult pikki lõike, et need lõigud oleks ühe-kahe-nelja-viie kilomeetrise vaid, vaid jääks ikkagi sinna 10 20 kilomeetri juurde. Paljud suured ehitused lükkuvad edasi aga seetõttu, et hanked on lihtsalt viletsasti korraldatud ning seal toimub seetõttu ka palju vaidlustamisi. Et transpordiamet on kindlasti üks Eesti kõige suurem hankija, meil on circa aastas kolme siis ühendatud ameti peale üle 400 hanke. Esmaspäeva seisuga oli kui mälu mineta 109 hanget käimas, sellel aastal tehakse tee-ehituse projekteerimine, järelevalve kõik muu sinna juurde, sellest 400-st hankest on teedega seotud noh, suurusjärk 250 hanget, et see on kindlasti hästi suur ja kindlasti on seal arenemisruumi ega, ega fakt on ju see, et keegi ei taha ju anda mingit paberit üle ja pärast hakata topelttööd tegema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maanteeamet soovib edasipidi ehitada suuri maanteid ümber pikemate lõikude kaupa. Samas on vaja teedeehitusse raha oluliselt juurde, kui soovitakse viia ellu kava, et Tallinnast saaks Tartusse ja Pärnusse aastal 2030 sõita mööda neljarealisi teid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelnõuga soovitakse vähendada gaasielektri ja soojusenergia hüppelise hinnatõusu mõju Eesti tarbijale ja ettevõtetele. Eelnõu algatajate poolt puldis olnud Aivar Kokk oli valitsuse suhtes väga kriitiline, see ei suuda teha otsuseid ja soosib põhjendamatult Eleringi. Nende poolt esitatud eelnõu vajalikkusest rääkides ütles kokk. Gaasi elektri ja soojusenergia aku hinnatõusud on oluliselt suurendanud käibemaksu laekumisi seega kogu riigi tulusid. Samas suurenevad riigi tulud oluliselt ka heitkaubanduse CO kahe kõrgest kvoodihinnast ja kvoodi ostumahu suurenemisest elektritootmises. On ebaõiglane tarbijaid ja meie ettevõtlust kahekordselt karistada. Kõigepealt hinnatõusude ja seejärel suurema maksukoormaga suhtena sisemajanduse kogutuluse rohepöörde poliitilisest otsustest ning turumoonutustest tulenev energia hinnahüpe on meie ettevõtlusele ja tarbijatele kõige tõsisem probleem. Täna ja lähitulevikus Isamaa pakub selle probleemi leevendamiseks gaasielektri ja soojusenergia käibemaksu alandamist 20-lt protsendilt üheksale protsendile alates esimesest maist käesolevast aastast. Gaasielektri ja soojusenergia kulud on enamasti sundkulud, millele pole alternatiive. Külm talv on suurendanud neid sundkulusid veelgi. Ka Venemaa sõda Ukraina vastu kiirendab oluliselt energiakandjate hinnatõusu. Tööaja lõppemise tõttu jäi tänane eelnõu esimene lugemine pooleli ja jätkub, homme võib aga kohe öelda, et mingeid põhjapanevaid otsuseid ei tule ka siis esimene lugemine lihtsalt lõpetatakse. Palju olulisem on see, mis saab edasi ja millal tuleb eelnõu teine lugemine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna oli Riigikogus esimesel lugemisel Isamaa esitatud eelnõu, mis näeb ette gaasi, elektri ja soojusenergia käibemaksu alandamise 20 protsendilt 9 protsendile alates käesoleva aasta 1. maist kuni järgmise aasta 1. maini.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNarva-Jõesuu nooruse spaa hotell avati kuus aastat tagasi ja see on esimene kord, kui spaa-hotell on täielikult suletud. Hotelli juhataja Pilipp Dolškovi sõnul said nad kohe aru, et kui valitsus käskis spaad sulgeda, pole ka hotelli avatuna hoida mõtet, sest külastajad lihtsalt ei tule. Praegu on tööle jäetud noorus spaa I tegemist on hotelli pisema filiaaliga, kuhu on majutatud ehitustöölised. Philip Dolskovi sõnul on olukord raske isegi vaatamata töötukassa pakutavatele palgatoetustele, mis võimaldavad töötajatele ka raske ajal palka maksta. Meie olukord on ehk kõige keerulisem, käive on langenud 10 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Loomulikult on toetus abiks eeskätt inimestele, kellel on perekonnad toita ja pangalaenud maksta kuid ettevõttele see suureks abiks ei ole. Meil on maksud, kommunaalkulud ei saa kogu hotelli täies mahus sulgeda, nii et ma kardan, et vaevalt see meid abistab. Samas kiidab Dolskov valitsust ka selle abimeetme eest, sest Ida-Virumaal on hea töötaja kulda väärt. Ka inimesed on meil töötanud pikemat aega, oleme neid koolitanud ja hüvasti jätta, nendega me ei taha, sest meie tegevus taastub varem või hiljem. Üldiselt oleme positiivselt meelestatud. Alguses oli kerge šokk, kuid nüüd tuli teadmine, et paanikaks pole põhjust. Riik toetab nii, et üritame edasi töötada ja loodame parimat. Narva Ingeri hotelli arendusjuht Vladimir Isotov kinnitab, et kuigi hotell on praktiliselt tühi, täielikult sulgeda, seda ei kavatseta, sest mingi hulk külastajaid on alles. Need on inimesed, kes piiri sulgemise tõttu Venemaale ei pääsenud või kes peab tööasjus Narvas viibima. Koondamised on esialgu edasi lükatud. Töötajad on praegu puhkepäevadel, peame sidet riigistruktuuride esindajatega, et aru saada, millist abi meile pakutakse. Ning alles siis, kui saame riigi abimeetmetest täieliku pildi, teeme personali puudutavad otsused ning loomulikult jälgime hotelli täituvuste. Vladimir ISotovi sõnul ei oska keegi praegu öelda, kui kaua kriis kestab. Samas on selge, et turismi ja majutusettevõtted kannatavad teistest kauem, sest viirusega nakatunud aladele ei tule turist niipea tagasi. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva piirkonna hotellid uksi täielikult sulgeda veel ei kavatse. Ettevõtjad ei raatsi lahkuda headest töötajatest ja loodavad riigi abile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n25 aastast Ramil Kalilovi ja 30 aastast Roman Mankod süüdistatakse oma sõbra, islami võitleja Ivan Sasanakovi rahalises toetamises. Väidetavalt teadsid süüalused, et Sasanako võib rahalist toetust kasutada terrorikuritegude toimepanemiseks. Süüdi mõistetud peavad lisaks vangistusele tasuma riigile sundraha 1000 euro ulatuses. Kohtunik Helge Särgava tunnistas, et karistus on karm. Vaatamata sellele, et need reaalsed teod oma olemuselt ehk ei olnudki niivõrd suured kui süü raskusaste oli kohtus ise veendunud mise kohaselt kõrge just lähtuvalt eripreventsioonist ja üldpreventsiooni põhimõtetest leidis kohus, et ei saa kõne alla tulla antud isikute tingimisi karistamine. Vaatamata sellele, et kuni nende kuritegude toimepanemiseni elasid süüdistatavad õigus, kuulekat, elu, neil on perekonnad, neil on alaealised lapsed. Aga kohus ei kuulnud süüdistatavate suust mitte kordagi ühtegi sõna, et nad oleksid mõistnud ja endale aru andnud, et sellised teod on lubamatud ja juriidiliselt karistatavad. Tegemist on Eesti kohtupraktikas esimese sellise juhtumiga. Manko kaitsja Olavi Jüri Luik polnud lahendiga rahul ning leidis, et tema kliendi süü pole tõestatud. Kohtunik kohtuotsuse lugemisel kinnitas, mida kaitsjad ütlesid, et prokurör rikkus tahtlikult seadust. Kaitsjatele on ette nähtud 10 päeva pärast süüdistuse saamist taotluste esitamiseks. Prokurör teadis, et me kavatseme taotlusi esitada sellele vaatamata enne 10 päeva möödumist. Prokurör tahtlikult esitas need seadust rikkudes materjalid kohtusse ja see on ka üks põhjus, miks me ei saanud näiteks kõiki tõendeid koguda. Lihtne näide on see samune, väidetavalt Süürias olev isik, keda oli võimalik kätte saada. Me soovisime, et, et kasvõi videosilla vahendusel kuulatakse ta eelnevalt üle. Seda võimalust meile ei antud ja see oli prokuröri tahtlik käitumine. Prokurör Laura Vaik ei nõustunud Luigega öeldes, et süüdistatute õigused olid tagatud ning Zazanakovit polnud võimalik kätte saada. Süüdistatavate õigused olid tagatud Süürias viibiv isik ehk siis Abdrahman seanakov, kellele kaitse ilmselt viitas on kuulutatud rahvusvaheliselt tagasi. Rahvusvaheliselt tagaotsimise kaudu ongi prokuratuur üritanud teda tabada, et ka teda kohtumõistmise ette tuua, kuid see ei ole õnnestunud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Harju maakohus mõistis Ramil Khalilovi ja Roman Manko süüdi islamiterrorismi toetamises. Karistuseks määrati meestele seitse ja viis aastat reaalset vangistust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLäbiv sõnum kõikidelt kohtumistelt Liibanoni esindajatega on see, et see juhtum on olnud šokeeriv ka Liibanoni ühiskonnale, sest rohkem kui 20 aasta jooksul mitte midagi sellist ei ole olnud ja kõik nii president, nii peate peaminister, siseminister, kaitseväe juhataja, teised kinnitasid, et see on absoluutselt prioriteet number üks, see juhtum lahendada ja, ja Eesti inimesed leida, et nad saaksid koju tagasi pöörduda. Loomulikult on töös jätkuvalt palju erinevaid versioone, veel ühtegi sellist, et nüüd öelda, et, et üks on kuidagi faktidega olulisel määral kinnitatud, et, et see saaks olla nii-öelda peamine versioon, et seda praeguse hetkega veel ei ole. Kümneid erinevaid spekulatsioone on olnud eelnevatel päevadel ka Liibanoni meedias, paraku kõik nad mõne aja pärast siis kaotavad jalgealuse või ei saa mingisugust kinnitust. Töötatakse paljude erinevate versioonidega jätkuvalt. Liibanoni armee jätkab operatsioone ka selles piirkonnas ka täna ja ka veel täna õhtul, kus Eesti kodanikud rööviti. Samas laiem taust on ka paraku selgelt rahutu. Liibanonis ollakse uue valitsuse kokkupanemise protsessis. Naaberriigis Süürias on viimasel ajal käimas ka rahutused, ehk ka selles ühiskonnas ei ole hetkel endist stabiilsust ja rääkimata siis laiemas araabiamaailmas toimuvatest sündmustest. Me teeme siin kohapeal väga tihedat koostööd mitme Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigiga eraldi ma võiksin välja tuua ka näiteks Prantsusmaa rolli meie väga tiheda koostööpartnerina siin praegu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Urmas Paet on seoses röövitud eestlastega Beirutis, kus andis ka videopressikonverentsi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKüla suurus iseenesest on kusagil 200 inimest ja natukene peale aga külas asub ka koolimaja, kus on üle 90 lapse ja kusagil 60 teenistujat koolimaja kompleksist. Ta läks küll pinnasesse ja, ja läbi pinnase ja seal noh, söe filter oli ja lõpptulemus ta läks järve, eks noh, porkun, järv, üsna tuntud peaks olema siis järve kaudu läks ta nii, nagu ta seal juba lahustus. Tegelikult ta ei olnud kõige hullem, aga noh, see sõnum üleüldine noh, solk jookseb järve, eks. See oli see, mis, nagu seda piirkonda alb, maine oli sealjuures. Aga järv ise nagu ei olnud reostatud. Et noh, selles mõttes, et ta on nagu allikatoitega sissevoolu, nagu ei ole, eks et allikas toitub ja sealt algab valge jõgi sealt siis nagu läheb välja looduse ise puhastamine nagu aitas järve vee kvaliteedile kaasa, et ujumisrannas me tegime siin proove ja need vastasid nagu normidele, aga noh, järve kahjuks peab ütlema seda, et vaikselt nagu kinnikasvamise tendents tal ikkagi oli olemas, et noh, see näitas seda, et ilmselt toitaineid ja niisuguseid asju ikkagi tekkis järve juurde. Millal selle reoveepuhasti projekt alguse sai? Ametlikult hakkasime nagu asja ajama või tõsiselt, ütleme 98. aastal tegime eelprojekti, aga noh, tol hetkel ta nagu sinna taha jäigi, et see finantseerievitunud ja siis hakkasime taotlema keskkonnainvesteeringute keskuselt 99 aasta siis meie taotlus ei läinud läbi, tegime veel natuke eeltööd ja siis 2001 esitatud projekt sai siis nüüd toetuse. Otseselt nüüd tööks läks meil juulikuus, täna oli selline avamine kui tseremoonia või noh, niisugune selline moment, aga tööle ta hakkas novembrikuu teisest kuupäevast. Et see vesi nüüd, mis läheb loodusesse tagasi, on ikkagi puhastatud ja, ja suur sõnum on see, et järve enam reovett ei lasta. Puhasti enda võimsus on tehtud natukene perspektiiviga ja võimaldab läbi lasta 60 kanti reovett ööpäevas või puhastada. Praegusel hetkel esimese etapiga, nagu me nimetame, on nüüd terve selle koolikompleksi heitvesi puhastatud. Ja järgmine aasta hakkame liitma sinna juurde, siis me nimetame nagu idapoolset järveküla ja, ja läänepoolset järveküla neid mõlemit hakkame sinna juurde liitma. Pluss meil on ka lootus ettevõtluse ergutamiseks just sellega, et noh, meil puudus korralik toitlustuskoht seal järve ääres ja noh, võib-olla ka natuke rohkem öömaja ja ja see avab ka sellele võimalust, et nüüd need firmad, kes on sinna plaaninud teha, neil on vähemalt üks probleem, on lahendatud, et saavad oma vee juhtida sinna sisse",
"role": "user"
},
{
"content": "Porkunis avati reoveepuhasti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlustame Schengen ist täna veel peavad Eestisse saabudes kaheks nädalaks karantiini jääma Rootsist, Portugalis, Suurbritanniast, Bulgaariast, Rumeeniast ja Poolast. Saabujad, kas see nimekiri esmaspäevast alates muutub nädal aega tagasi? Lootsime, et Poola enam nende hulka ei kuulu. Jah, see nimekiri on nüüd taas see nädal muutunud ja rõõmustada võivad kõik Eesti inimesed, kellel on vaja läbi Poola liikuda. Poola on nüüd õnneks viiruse levikuga jälle natukene asju rohkem kontrolli alla saanud ja, ja liikunud alla 15, nii et, et selle võrra on jah, nimekiri see nädal muutunud, mis on hea uudis? Aga teised riigid, mis siiamaani nõuavad karantiini jäämist, need on ikka samad veel. Ja ja, ja Luksemburg on ka praegu karantiini riikide hulgas, nüüd selle nädala algusest. Nii et üks tuli juurde veel juurde Jah, liiguvad edasi-tagasi ja kahjuks veel mõneks ajaks, me peame sellise nädalase ebakindlusega arvestama. Esimesest juulist hakkab Euroopa Liit avama piire kolmandate riikidele. Rääkides esialgsetest soovitustest, siis kuhu me võib-olla tuleval nädalal väljaspool Euroopa liitu reisida saame ja kuhu mitte? Jah, need need arutelud just sel hetkel veel Brüsselis käivad, ma arvan, et see nimekiri saab olema selline umbes suuruses 15 kuni 25 riiki ja meie koos siis oma Euroopa partneritega oleme kokku leppinud konkreetsed kriteeriumid, millele siis need riigid peaksid vastama, mis mingil määral langevad kokku nendega, mida me Eestis rakendama, ehk seesama 14 päeva kumulatiivne, uute haiguste näitaja ja see ei ole võib-olla just seesama 15, mis me Eestis kasutame, aga väga lähedane ja lisaks siis vaadatakse riikide meditsiinisüsteemi võimekust ja lisakski ka andmete usaldusväärsust selle kallal, jah, töö hetkel käib ja, ja ma usun, et, et võib-olla paari tunni pärast, ehk hakkab see esimene nimekiri ka päevavalgust nägema. Kas saab öelda praegu, et nende hulgas üsna kindlasti ei ole Venemaad Valgevene, USA? Jah, ma usun, et seda kas või sellesama kumulatiivse haiguste numbri põhjal me saame öelda, sest et need numbrid kõigis nimetatud kolmes riigis on, on ikka väga-väga palju rohkem, kui see Eesti 15 või Euroopa Liidu keskmine 16 17 uut juhtumit 14 päeva jooksul, nii et, et ma kardan küll, et nendel riikidel on natukene veel maad minna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisministeerium avaldas täna järjekordsed reisisoovitused Schengeni riikide kohta, soovitused reisimiseks väljaspool Euroopa Liitu ootavad veel kinnitamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile õhtul toimunud Hausgalerii igasügisesel kunstioksjonil müüdi kõige kallimalt Peeter Mudisti 1976. aastal valminud teos ei saa pidama, räägib kuraator Piia Ausman. Ta oli suureformaadiline töö ja võib-olla üks selliseid intrigeerivamaid teoseid kogujatele, just, mis on viimasel ajal oksjonite kontekstis üldse pakutud mudistilt, kes on meie moodsa kunsti klassikutest üks selline olulisemaid isikupärasemaid ja, ja omanäolisema maailmaga autoreid. Nii et selle töö alghind oli juba 27000 ja ta lõpuks osteti ära 58000 ga, et ma leian, et see on hästi selline märgiline ja kena tõus, et ma just sellel oksjonil rõhutaksin seda moodsa kunsti klassika hindade tõusu. Ausmani sõnul oli oksjonil varasemast rohkem teoseid kokku 67 tööd, mis annavad tema hinnangul ülevaate Eesti kunstiajaloost. Me alustasime ka seekord baltisakslastega siin akadeemikutega nagu Eugen tükk ja lõpetasime siis Marko Mäe Tamme ja Jaan Elkeniga, eks hetkel liikusime 90.-test läbi veel maksimum 2000.-te aastate algusesse. Ühtepidi me käsitleme oksjonil kui üritust klientidele ja kunstikogujatele, kes siis võiksid oma erakollektsiooni täiendada. Aga teistpidi on see meie jaoks ka üks olulisemaid näituseid aastas, mis on ju terve kuu aega enne oksjonit avatud. Ütleme Eesti kunsti väärtustav sündmus, Eesti kunsti väärtustav näitus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reede õhtul toimunud Haus galerii Eesti kunstiklassika oksjonil müüdi kõige kõrgema hinnaga Peeter Mudisti maal \"Ei saa pidama\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMäetööstuse ettevõtete liidu juht Rein Voog ütles, et paljudes riikides on kaevandustasude määrad seotud majanduse üldise käekäiguga. Ta tõi näiteks Saksamaa, kus masu ajal maksti ehitusmaterjalide kaevandajatele isegi tasud tagasi. Voogi sõnul on pidev tasude kasv pannud paljud kaevandajad raskesse olukorda. Me oleme jõudnud nende kaevandamisõiguse tasude tõstmisega sellisesse olukorda, kus näiteks Lõuna-Eestist on juba odavam tuua liiva Lätist, kui kasutada kohalikku liiva. Ja kui ikka liiva hinnas riiklikud maksud moodustavad üle poole, siis on minu meelest on kusagil natukene midagi midagi valesti. Voogi sõnul läheb osa tasudest laekunud rahast riigieelarvesse ja osa kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Ent aasta-aastalt on siingi muutused toimunud. Kas siin on üks väga selline murettegev aspekt on see, et kuigi riik väidab, et, et kaevandamisõiguse tasud korjatakse selleks, et vähendada seda häiringut siis tegelikult aastalt aastasse on see osa, mis läheb kohalikule omavalitsusele vähenenud ja suurenenud riigi osa, ehk siis tegelikult riik teeb ainult nägu ja, ja korjab selle raha eelarvesse, samal ajal kui kohalik omavalitsus, kus see häiring tegelikult on ja jääb see saab üha üha vähem ja vähem seda raha. Valdav osa ehitusmaavaradest läheb teede ehituse, kus põhiline tellija on riik. Seega oleks tasude külmutamine voogi sõnul ka maksumaksja huvides. Tasumäära külmutamine mõjuks kasvõi ühest aspektist, et riigi enda kulutused väheneksid. Väheneksid kulutused teedeehitusele näiteks. Ehk siis see oleks maksumaksja raha optimaalne kasutamine. Keskkonnaminister Tõnis Mölder ei välistanud tasumäärade külmutamist, kuid lisas, et kaevandustasude muutmine polegi väga lihtne, see nõuab ka teiste valitsusliikmete nõusolekut. See, mis puudutab ikkagi igasuguste keskkonnatasude määrade muutus, mis vaja põhjalikku analüüsi ja natukene laiemat konteksti kui ainult keskkonnateeriumi positsioon. Et lähiajal oleme me liikumas vabariigi valitsuse kabinetiistungil just nimelt konkreetselt selle teema arutamiseks, kuna see puudutab nii majanduslike sotsiaalmajanduslike komponente, aga keskkonnakaitselisi aspekte, keskkonnaministeerium läheb kindlasti eelkõige just nimelt sellest viimast debatti arutama. Nii et natuke vara on veel lõplikke seisukohti ja ja hinnanguid anda, sellele pöördumisele aga kindlasti keskkonnaministeerium seisab just nimelt sellest keskkonnakaitseliste aspektide hoiu eest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja Mäetööstuse Ettevõtete Liit soovivad, et riik külmutaks ehitusmaavarade kaevandusõiguse tasumäärad, mis tõusevad igal aastal viis protsenti sõltumata sellest, kas majandusel läheb hästi või halvasti. See on seadnud ohtu paljude ettevõtete jätkusuutlikkuse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva rahvahääletuse esialgsed tulemused tehti teatavaks kesköisel pressikonverentsil Narva linnavolikogu saalis. 97,24 protsenti hääletanutest hääletas rahvuslik-territoriaalse autonoomia poolt Eesti vabariigi koosseisus. Hääletamas käis 33855 inimest. Osalemisprotsenti ei osanud referendumi korraldajad pressikonverentsil öelda või ei tahtnud öelda, ajakirjanikud pidid selle ise välja arvutama. See on 53,22 protsenti. Linnavolikogu esimees Vladimir Suikin sõnas, et referendumi tulemused rahuldavad teda täielikult. Referendumiga olevat pandud alus dialoogile valitsusega. Võrdsete õiguste saamiseks. Sillamäel oli osalemisprotsent kõrgem 61,4 protsenti hääletajaid ligi 10000 autonoomia poolt oli 98,6 protsenti. Vladimir Suikin kommenteeris neid numbreid sõnadega. Oleme koos Sillamäega, kuigi nemad on meist ette jõudnud. Kellelgi ei tule referendumist ebamugavusi ei hääletanutel ega ka mitte hääletanutel, kinnitasid referendumi korraldajad. Nad selgitasid, et sellel põhjusel kõik referendumi materjalid, sedelid ja nimekirjad hävitatakse. Narva volikogu esindajate arvates läheb elu nüüd paremaks. Valitsus on Narvat majanduslikult diskrimineerinud. Nüüd olukord muutub. Volikogu esindajad keeldusid ajakirjaniku palvele selgitamast, mida tähendab Narva majanduslik diskrimineerimine? Nõuti taas uue seaduse, sealhulgas keele kodakondsusseaduse muutmist ning natsionalistliku strateegia peatamist. Narvas on referendumi päevadel olnud küllalt emotsionaalsed inimesed on kõnelnud oma vaesusest ning tööpuudusest. Kesköise pressikonverentsi finaaliks oli määrnud tööriietuses mehe sissetung volikogu saali aknast. Volikogu saal asub teisel korrusel. Mees nõudis tööd ja leiba ning küsis, miks Narva volikogu liikmed on rahvale selja pööranud. Indrek Treufeldt Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Päevakaja\" dessant Kirde-Eesti autonoomiareferendumile. Referendumi tulemused teada. Helilõik lõpeb lõpukõlliga. Kavas kell 10:00 uudistesaates 18.07.1993.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeed, kes oma kodusid elektri abil kütavad, võistlevad sotsiaalmeedias, kelle arve on suurem, teised loevad, lähevad notari juurde ja ostavad endalegi elektriküttega korteri või maja. Kaan. Kinnisvara elamispindade osakonna juht Siim Kabel ütleb, et inimeste ostuotsuseid kõrged elektrihinnad praegu veel ei mõjuta. Need, kes on ikkagi otsustanud juba tänasel päeval osta, et need ikkagi lähevad oma ostuga edasi. Arko vara analüütik Mihkel Eliste märgib, et kui mingi muutus ka tuleb, siis ilmselt mitte enne suve. Ta tuletab meelde, et ka valik on praegu üsna väike. Ja nii kaua, kuni arvatakse, et see energiahindade tõus on siis ajutine et võib eeldada, et selliste ostuotsuste langetamist jätkatakse. Talvised kommunaalkulud on siiski üks esimesi asju, mida uut kodu otsides teada tahetakse. Sestap usub Pindi kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman, et pikas plaanis elektriküttega kinnisvara väärtus väheneb. Tegelikult on varad olnud väga ebaõiglaselt hinnatud küllalt ühtlaselt, ehk siis, et madalate kõrvalkuludega korter ja väga sarnane korter, kus on kõrged kõrvalkulud, on olnud liiga sarnase hinnaga. Pelgalt elektriradiaatoritega köetav kinnisvara maksab praegu viis kuni 10 protsenti vähem kui muude küttelahendustega kinnisvara, gaasiküte, erinevad soojuspumba ja ka keskküte nihutavad vara väärtust vaid mõne protsendi võrra. Peep Sooman usub, et selle talvega saadakse aru, et kütteliikidel on reaalne vahe. Ja kulude vahe ei ole mitte see, et hHa mulle oli 10 või 15 eurot suurem kui sul vaid nüüd me räägime sadadest suuremate varade puhul nagu tuhandetest eurotest. Siim Kabel nõustub, et küttelahendus võib hakata kinnisvara hinda rohkem mõjutama, kuid leiab, et muudatus ei tule enne järgmist aastat. Tänasel päeval valikuvõimalusi kinnisvaraturul väga ei ole, lihtsalt ei ole turult midagi võtta. Kui te võtate nii-öelda portaalid lahti, siis seal müügis midagi pole ja sul on võimalus kas mitte osta või osta. Üüriturg reageerib pisut kiiremini ning kõrgete elektriarvete mõju on seal juba näha. Peep Soomani sõnul on juba tudengeid ja nooremaid peresid, kes otsivad võimalusi üürilepinguid üles öelda. Et kui sa maksad üüri 400 või 500 eurot kuus ja siis tuleb nagu sama suur elektriarve otsa, siis see enam ei ole taskukohane inimestele ja sellest tulenevalt on vaja hakata muudatusi tegema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõrged energiahinnad kinnisvaraturgu veel väga ei mõjuta. Ehkki elektriküttega korterite-majade väärtus võib võrreldes ülejäänud kinnisvaraga väheneda, siis ekspertide hinnangul ei juhtu see lähiajal. Praegu on turul selleks liialt vähe kinnisvara.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜlemiste järve vesikonnas Nabala karsti alal plaanitakse avada 860 hektari suurune lubjakivi maardla keskkonnaministeerium on lubanud alustada täiendavaid uuringuid Nabala karsti alaga põhjalikumaks tutvumiseks. Uuringud sisaldavad muuhulgas nii puurimis kui ka elektromeetrilisi ja georadari töid. Eesti maavarade ühingu juhatuse liikme Mihkel Puki sõnul on riigil oluline saada küll kätte ehitusmaterjal, kuid see ei pea olema Nabala avakaevandus. Kui on olemas muid variante. Aga nendest muudest variantidest väga palju ei räägita, sest et need ei ole nende samade ettevõtjate huvides, kes, kes täna seda kaevandamist seal teha soovivad ja üheselt me ei ole ju kaevanduste vastu, vaid me oleme hea peremeheliku kaevandamise poolt. Nabala karsti alal avaneb kaheksa maa-alust jõge, karstiala vee säilitusala on mahtra soostik. Puki sõnul pööratakse loodusketskkond ehk mets ja soo tööstuskeskkonnaks, mis on siis alternatiiv? Alternatiive peaks vaatama sellest otsast, et mille jaoks meil seda materjali nii-öelda kasutada vaja on, siis see on peamiselt ikkagi teedeehitus, tellijaks on riik, siis riik minu arvates peaks jõulisemalt suunama seda, et kuidas maavara kasutatakse, täna isegi näiteks mina ei tea seda, kas riik on teinud arvutuse, et kui palju läheb maksma tee-ehituse ruutmeeter nii-öelda noh, minule kui maksumaksjale sel juhul, kui me ehitame selle tee lubjakivist, kui palju ta maksab sel juhul, kui me ehitame selle tee näiteks graniidist, kui täna on näiteks graniit, kallim, isegi kui me tooksime seda Soomest, siis kas see tegelikult tuleb nagu tee-ehituse mõttes meile kallim? Eesti geoloogiakeskuse hüdrogeoloogia osakonna juhataja Rein Perentsi sõnul räägib Nabala kasuks suurte teede lähedus, kuid nõustub, et probleeme tekitab põhjaveeohutus. Kogu kaevandatav paekivi asub põhjavee tasemest sügavamal, see tähendab, et kui me tahame teda kaevandada, siis me peame veetaset tulevastes karjäärides alandama ja see põhjustab kindlasti ümbrkaudu ka põhjaveerežiimi muutusi. Eesti geoloogiakeskus on rida aastaid seda probleemi uurinud teinud oma mudelarvutused ja kõik need näitavad, et need probleemid on lahendatavad. Karjääride avamine oleks nagu tuleviku mõttes mõistlik. Tuleviku mõttes on ta kindlasti mõistlik, sest et see on hästi uuritud ja, ja sobiv paekivi, mis teeb st selle paekivi nii heaks paekivi peab vastama lihtsalt teatud füüsikalis mehaanilistele omadustele, tal peab olema teatud külmakindlus, ta peab olema no vastupidav, et kasutada teede ehituseks, temas ei ole sellist muud olulist kasulikku komponenti, kauaks need karjäärid jäävad niiviisi. Karjääri tuleks vajalik tegelikult ammendada võimalikult kiiresti, see tähendab võib-olla 10 15 aasta pärast. Pärast seda saaks ka kõik korrastada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Avalik arutelu Nabala paekivimaardlas karjääride avamise üle üksmeelt ei toonud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nInimesed, kes tulevad Eestisse, Bulgaariast, Portugalist, Rootsist, Rumeeniast või Ühendkuningriikidest, peavad 14 päeva kodus püsima. Sama lugu on nendega, kes tulevad väljastpoolt Euroopa liitu. Siin tegi valitsus küll erisuse ja nimetas veel 14 riiki, kus nakatumine on nõnda väike, et alates tulevast esmaspäevast sealt tulijatele isolatsiooni reegel enam ei kehti. Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai selgitab, et liikumispiirang kehtib ka neile, kes on Eestisse tulles peatunud mõne riskiriigi lennujaamas. Isegi kui see oli transiit, siis täna ühetaoliselt inimesed määratakse liikumispiirangu alla. Terviseameti palvel aitab reeglite täitmisel silma peal hoida politsei ja piirivalveamet, räägib juhtivkorrakaitseametnik Tago Trei. Kui Eesti riiki siseneb isik, kes ei kuulu mingi erisuse alla, mis välistaksid temale liikumispiirangu määramist, siis peab isik piiril täitma kinnituslehe, mille ta kinnitab, et jääb Eestisse kaheks nädalaks eneseisolatsiooni. Kui inimene saabub Rootsist laevaga, läheb tema kinnitusleht kindla peale riigi andmebaasi. Aga kui inimene tuleb laevaga näiteks Soomest, ei hakka keegi enam täpselt kontrollima, kus ta enne käis. See tuleb reisijal endal meelde tuletada ja ausalt kirja panna. Veel keerulisem on, kui inimene tuleb näiteks Portugalist aga sõidab to ka Eestisse üle lõunapiiri. Siis selle lehe üleandmine võib toimuda kusagil Itla piiri juures, aga see on mitte nii-öelda lauskontrolli raames, vaid pistelise kontrolli raames. Ehk siis inimene, kes sellisel viisil talitleb, ei pruugi saada seda kinnituslehte. Samas ka need, kes ankeeti ei saa, peavad ikkagi seadust järgima ja riskiriikidest tulijatel palutakse seda meeles pidada. Siiski on Eestis ka üle 1000 inimese, kelle kohta riik teab, et nad peavad kodus isolatsioonis olema, aga nii nagu eriolukorra ajal politsei neile enam kontrollkõnesid või ootamatuid külaskäike ei tee. Seda kontrolli teeme me oma tavatöö käigus, ehk siis, kui me näiteks teatame liiklusrikkuja, kontrollime inimest mingi väljakutse raames ja kui selle raames tuleb välja, et inimesel on eneseisolatsioon, aga ta ei viibi see hetk kodus, siis politsei selgitab ki välja, mis põhjusel ta siis seda eneseisolatsiooni hetkel ei täida. Juhul kui tal seda mittetäitmise õigust ei ole antud hetkel, siis info selle olukorra toimumise kohta edastatakse terviseametile. Kes reeglite rikkumisel tabatakse, seda ähvardab halvimal juhul kuni 9600 eurone sunniraha. Martin Kadai ütleb, et mõne reeglirikkujaga on viimasel ajal küll vesteldud, aga sunnirahani pole asi jõudnud. Kadai sõnul pole see ka riigi eesmärk, sest hoopis olulisem on rõhuda inimese vastutustundele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Osad välismaalt tulevad inimesed peavad endiselt neljateistkümneks päevaks koduseinte vahele jääma ja reegli rikkujale on ette nähtud sunniraha. Samas jääb reeglite täitmine inimese südametunnistusele, sest aktiivset kontrolli riik enam ei korralda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKiriku ees seisavad väga suured väljakutsed, meie luterlik kirik ju siin ka ajakirjanduses vahet on arutletud, et mis ta siis on riigi kirik või rahva kirik või üks mittetulundusühing, ainult tuleb ju keskkonnast või ajaloost või ka ütleme ka isegi tänase päeva Euroopast, kus selline rahva kiriklik struktuur nagu kirik on olnud üks üldrahvalik ettevõte ja sealt tulenevad ka väga kõrged nõudmised kirikule, mida ka rahvalt oodatakse, kas või juba see, et kirikuõpetajad oleksid akadeemilise kõrgharidusega ja varsti ühelt poolt nagu Euroopa standarditele vastavana tahetaks näha, et neil oleks ilmtingimata vähemalt magistrikraad, et, et väiksema, aga ei saaks enam, siis on kahtlemata tegu ka sellega, et osata meie ühiskonnas mõistetavalt kõnelda. See, mismoodi jutustab üks Soome pastor või, või, või Saksamaa pastor, on päris sarnane sellega, mismoodi meid on õpetatud, aga väga erinev on see, kuidas saksa kuulaja või Soome avalikkus võtab vastu seda, mis kirikus räägitakse. Siin on ka erinevused neil väga suured ja selline lahti mõtestamine on, on ilmselt väga oluline võrdlemisi kiiresti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Evangeelse Luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder pühitseti ametisse. Tema nägemus eelseisvast tööst.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo Ühelt poolt on see tõepoolest selline ajalooline tippkohtumine, ajalooline otsus, et ajalooline pikkuse poolest, et vähemalt pikkuselt teine oli see kohtumine siis ja ulatus viide päeva ja ajalooline ka siis selle raha hulga poolest, mis mille osas otsuseid langetati ja ka selle poolest, et esimest korda siis Euroopa Liidu riigid võtavad ühislaenu, mille arvelt nad jagavad toetusi. Teisalt oli huvitav võib-olla see, et niinimetatud kasinat riigid ehk siis jõukamad sissemaksjad, riigid, kelle, kelle koorem selles kogu paketis maksete näol on teistest suurem suutsid end väga hästi kehtestada, kärpides seda algselt välja pakutud toetuste mahtu said oluliselt endale juurde tagasimakseid, mille võrra siis teiste riikide panus suureneb, sealhulgas Eesti panus. Samuti said nad näiteks juurde siis õiguse jätta endale suurem osa tollitasudest ja, ja ka suurema kontrolli raha kasutuse üle. Ja kolmandaks võib olla oli huvitav see, et kui öö tagasi käis väga kirglik võitlus raha summade üle, siis täna öösel laabus kuidagi üllatavalt lihtsalt ja ja, ja kergelt lõpuks tingimuste sõnastamine ehk siis õigusriigi põhimõtete järgimine ja siis ka näiteks kliimaeesmärkide seadmine õiglase üleminekufondist raha saamiseks, et nende mõlema tingimuse kohta võib öelda, et neid lihtsalt lahjendati ja neid arutelusid mingil määral ka lükati edasi. Et aga see oli selle poolest huvitav, selles oli valitsusjuhtidel tunduvalt kergem kokku leppida kui nendes rahasummades, mille peale käis siis vihane võitlus. Paar päeva tagasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu seekordne tippkohtumine oli mitmes mõttes ajalooline.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nToomas Varek, te olite Rakvere linnapea viimati 13 aastat tagasi, 99. aastal, pärast seda läksite riigikokku, mis te arvate Rakvere linna tulevikust, kui te nüüd jälle linnapea olete? Rakvere linnal on väga hea arengutempo sees ja ma arvan, tulevik linnakodanikele on küllalt helge. Iga päevaga muutub linn üha kaunimaks ja paremaks, kuigi täna on, ütleme siis linnatänavate poole pealt probleeme palju, eks ta on olnud aastaid aastakümneid kogu aeg meie konnasilmaks, kuid ma loodan, et linnakodanikud on siiani aru saanud, et miks ei ole linna majanduse rea pealt linna tänavatesse investeeritud. Sest et just oodata seda suurt kanalisatsiooni ja veetrasside paigaldust, et nüüd on vaja see konnasilm meil ära parandada, aga nii kultuuri, hariduse poole pealt on areng olemas spordi poole pealt, täpselt samuti meie linna on väga hästi juhitud siin tänusõnad linnapeale Andres Jaadlale, kuigi ta oma eksimuse on siin saanud. Lõppotsuse saab siis läbi kohtu. Eks tal nüüd on natukene aega antud teemadel tegeleda, kuid kindlasti minu soov on. Ja me oleme ka Andres ja Aadlaga seda teemat rääkinud, et soovin, et Andres jätkaks Rakvere linna ühinguks töö tegemisega. Aga mis kujul ja, ja kus kohas, eks seda näitab lähi tuleviku. Tulite hea meelega selle koha peale tagasi. Ma ei saa öelda, et ma tulin vastu tahtmist, eks selge, et oma sisemise minaga pidasin natukene aru ja omad mõtted ja plaanid olid siin tulevikus olemas, aga aga kuna koalitsiooni toetusel olin saanud ja nende soov oli, et ma tuleksin linnapeaks ja siis jah sõna andsin. Mis esimene asi on, mis teie linnapeal ametis nüüd tegema hakkate? Ei, ma ei hakka suuri kannapöördeid tegema, seda ma ütlen kohe kohe välja, sest et meil on hulgaliselt igasugu projekte, tuleb stabiilsust hoida, tuleb linna tasakaalukalt juhtida, tuleb neid välissidemeid ja suhteid hoida, mis siiani on olnud meil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rakvere linnavolikogu vabastas täna Andres Jaadla tema enda algatusel Rakvere linnapea ametist ja valis uueks Rakvere linnapeaks Toomas Vareku. Andres Jaadla teatas soovist tagasi astuda 3. augustil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.