messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraeguse seisuga võib arvata, et see number on tublisti üle 400000 individuaalse vastuse selle 400000 individuaalse vastusega nii-öelda üle loendatud on tublisti üle 500000 inimese, sest ühe vastamisega võib inimene ära vastata ka oma alla viieaastaste laste eest. Kas see on natuke pettumus, et lootsite, et tuleb rohkem arvestades, kuidas meil digiriik on ikkagi edasi arenenud inimeste oskused arvutis toimetada on ju ikkagi paranenud? No kui võrdluseks võtta eelmise rahvaloenduse nii-öelda ära loendatud inimeste hulk, siis seal me saime tõesti üle 60 protsendilise tulemuse. Nüüd see, et me liigume seekord kusagil seal 45 protsendi või 50 protsendi vastamismäära juures on iseenesest tegelikult päris hea tulemus, arvestades seda, et valdavalt on tegemist siiski vabatahtliku vastamise vormiga. Et eelmisel rahvaloendusel oli see siiski kõigi jaoks kohustuslik ja arvestades seda, et võib-olla kuidas praegu millised teemad ühiskonnas nii-öelda teravad on ja, ja, ja mis inimestele korda läheb, siis mina julgeks seda tulemust päris heaks pidada. Aga kui tagantjärgi vaadata, võib-olla oleks pidanud tegema ikkagi kohustuslikuks selle kõikidele. See nii-öelda õppetundide tegemise koht kindlasti ees seisab ja ma arvan, et siin annab kõige rohkem nii-öelda informatsiooni see, kuidas me selle valikuuringu valimi käest nüüd Need vastused kätte saame. Ka seal on see vastamise määr kusagil 40 pluss protsendi juures ja nüüd veebruarikuust siis algas see telefoniküsitlus, mis noh, praeguse COVIDi seisu juures tõenäoliselt ei vii selleni, et me me üldse kedagi kusagil küsitlema lähme. Kui me selle rühma inimesi saame ilusti kaetud, siis me saame kõik vajalikud andmed nii-öelda ette nähtud lõigetes kätte. Ja need andmed nüüd, mis on täiendavalt vastatud inimeste poolt, need teevad olukorda ainult paremaks ja, ja selles vaates ikkagi ütleme lisa 500000. Andmepunkti on väga hea alusmaterjal, mille, millega analüüsi edasi minna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvaloenduse e-küsimustikule on vastanud üle 400 000 inimese. Statistikamaeti peadirektor Urmet Lee ütles, et seda võib lugeda heaks tulemuseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLinnapea Mihhail Kõlvart esitas Tallinna linnakantsleriks senise ettevõtlusameti juhataja Kairi Vaheri ning linnasekretäriks õigusteenistuse juhi Priit Lello. Kõlvarti sõnul on struktuurireformi eesmärk kaasaegne strateegiapõhine juhtimine, et dokumente ei loodaks ainult sahtlisse. Peamised muutused on seotud sellega, et vähendada linna struktuuri killustust aga ka erinevate ülesannete dubleerimist. Ja see annab muidugi ka kokkuhoiuvõimaluse, aga see ei ole peamine eesmärk. Peamine eesmärk on ikkagi efektiivsus. Esimese muudatusega loobutakse linna sihtasutustest ja mõningatest ettevõtetest. Tänaseks on otsustatud ja on ka ühendatud keskkonna ja kommunaalamet kolmest ametist haridusamet. Spordi ja noorsooamet ja kultuuriamet saab kaks ameti. Ehk siis hariduse valdkond läheb kokku noorsootööga ja kultuur läheb kokku spordiga. Vaher hakkab linnakantslerina juhtima ka loodavat linnavalitsuse strateegiakeskust, mis hakkab vastutama linna strateegiate elluviimise eest. Kõige olulisem on strateegilise planeerimise sisseviimine Tallinna linna juhtimise oluliselt suuremal määral, kui see on olnud ja analüütiline pool, mis võib-olla on jäänud natuke vaja ka kindlasti seda tugevdada se kui me näiteks räägime kas või urbanistikast siis selleks, et teha kaalutletud ja suuri otsuseid, on vaja näha suurt pilti, on vaja analüüsida mida tähendab ühe suure linnakeskkonna keskkonna otsus laiemalt ja et kas see otsus toob meile milliseid tagajärgi siis need analüüsid on äärmiselt olulised. Tallinna linnavolikogu peaks hakkama arutama struktuurireformi seitsmeteistkümnendal septembril ja linn loodab alustada uue struktuuriga tuleva aasta esimesest jaanuarist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavalitsus kinnitas linnaorganisatsiooni uue struktuuri eelnõu ja saatis selle linnavolikogule arutamiseks. Muu hulgas näeb eelnõu ette Tallinna strateegiakeskuse moodustamise ja seda juhtiva linnakantsleri ametikoha loomise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValdavalt on praegu ikkagi majutus ja toitlustus ja, ja keskeltläbi on, on tegelikult praegu esitanud avaldused väiksematele töötajate arvule, siis et, et keskmiselt kuus töötajat on see tööandjate need taotlused esitanud. Mõned suuremad tööandjad on ka juba. Aga tegelikult on päris hea meel, et, et avaldused on korrektselt esitatud ja sisuliselt põhjendatud, selliseid suuremaid tõrkeid olnud ei, ei olegi, tuleb tunnistada. Küll aga on meil meil umbes täiesti meie infotelefon, et, et vabandame kõigi helistajate ees, aga midagi ei ole teha, et me oleme küll kasvatanud oluliselt vastamise võimekust infotelefonile, siis 15 501. Ma ei julge praegu seda numbrit võib-olla isegi öelda, aga üldiselt on, on läinud protsess noh, meie vaatest oluliselt lihtsamini, kui me, me võib-olla valmis olime. Jah, et, et kuna need taotlused on ka korralikud, et siis võib ka arvata, et see viis päeva, mis on aega neid taotluste üle otsustada, et see protsess on nagu kiire ja vastused saavad ruttu. Ja meie soov on, et ikka esimesed inimesed saaksid meie poolsüvitsiga juba minna, siis kevadpühi pidama, et neljapäeval, tõenäoliselt me oleme valmis siis hüvitisi välja maksma. Ma tahaks ka selle ära märkida, et, et on ka esimesed juhtumid, kus vahetult enne taotluse esitamist on siis näiteks juhatuse liikmed vormistanud ennast töölepinguga töötamiseks, et, et nende juhtumitega me loomulikult tegeleme eraldi ja tahaks lihtsalt südamele panna, et, et ega vigurdada väga ei ole mõtet, et me tõesti vaatame hoolikalt. Kuigi me töötame kiiresti, aga see ei tähenda, et lohakalt. Täna on võimalik meil kasutada erinevate registrite andmeid, nii et vigurdamist ei ole, ei ole mõtet ette võtta, et see lihtsalt raiskab meie tööd ja teeb taotlejale ka elu keeruliseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval oli palgahüvitiste taotluse esitamise esimene päev. Töötukassa poole saavad palgahüvitise taotluse esitada ettevõtted, kel on kriisiolukorra tõttu suur käibelangus ja tegevuse kokkutõmbumine ning töötajaid ähvardavad palgakärped või koondamised. Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ütles Tõnu Karjatsele, et esimese päevaga esitas avalduse 1640 tööandjat rohkem kui kümne tuhande töötaja palga hüvitamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEdelaraudtee juht Rain Kaarjees ütleb, et päris kasutult ei seisa Pärnust Raplamaale viiv raudtee praegugi. Kaubarongid seal ikka aeg-ajalt käivad, veetakse lubjakivi, killustiku ja ka meie enda nii-öelda remondimaterjalid me ladustama Pärnus ja näiteks Lelle-Türi kapitaalremondi killustik tuli ka siis üle elle-Pärnu rööbaste. Rail Balticu materjalide veoks tuleb aga teha täiendav hooldusremont. Sellises tehnilises seisundis, nagu ta praegu on, ilmselt ta seda mahtu nagu üle ei ela, nii et järgmisel suvel me siis teeksime seal hooldusremondi ja peale seda usume, et võib Rail Balticu materjalid neid rööpaid mööda rahulikult Pärnu platsile ära vedada. Karies ütleb, et peagi alustatakse nende raudteede ülesvõtmisega, mida Rail Baltic ul vaja ei lähe. Jah, need lühemad raudteed, muuhulgas ka raeküla papiniidulõik Need, me võtame üles. Ühesõnaga kõik need, mis ari Baltic ei, ei kasuta ja mida enam tarvis ei lähe. Ja papiniidu raeküla osas oleme esitanud ka vabariigi valitsusele taotluse arvata see avalike raudteede hulgast välja, sest kõik need demonteerimistööd, mis muudavad avaliku raudtee piiri, tuleb siis kooskõlastada vabariigi valitsusega. Vanu liipreid ja raudteerööpaid raudteel aga kasutada enam ei saa. Ka vanade liitritega on sedasi, et need õnnestub meil põletada Türi katlamajas ja vanad rööpad õnnestub nii-öelda metalli kokkuostjatele siis maha müüa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Edelaraudteel on kavas remontida raudteelõik Pärnust Lelleni, kus reisijatevedu mõne aja eest lõppes. Remondiga tehakse algust järgmisel suvel. See on vajalik, et raudteed mööda saaks hakata Rail Balticu ehituseks materjali vedama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOmikronitüve leidmiseks on vaja teha kolm sammu. Esmalt on vaja anda positiivne PCR testi proov. See proov tuleb seejärel genotüüpiseerida ja siis omakorda kinnitada sekveneerimisega. Viimasega tegeleb Tartu Ülikooli viroloog Kristi Huik. Õnneks annab esimese vihje, tavapärane PCR test. Uik selgitab. Kindlasti ei saa kõigist testidest, aga ütleme, et Synlab Eesti OÜ, mis teste kasutab, et seal määratakse kolme erinevat geeni ja tõesti ühe geeni testi negatiivne tulemus annab vihje, et see võiks olla omikron ja need proovid siis, mis annavad selle esmase vihje, et see võiks omikron olla, neile tehakse järgnev test ja see ei ole enam rutiin, test, mis siis positiivsust määrab, vaid see on suunitletud omikroni määramisele ja kui sealt tuleb nüüd, et see teine mutatsioon on ka olemas selle testi alusel, et siis nimetatakse neid omikroni kahtlusega proovide ks ja et need proovid lõpuks kinnitada, et tõesti on omikroniga tegemist, siis nad saadetakse Tartu Ülikooli sekveneerimisele. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp ütleb, et kui juba genotüpiseerimine viitab omikroni tüvele, helistab ametproovi andnud nakatunule. Hetkel me veel seda teeme jõudumööda ka arusaadavalt, need numbrid on läinud üsna suureks, kui see tüvi ongi meil domineeriv, siis me enam seda ei tee, aga ma arvan, et see võiks juhtuda, ütleme nädala-paari pärast, kui see, kui selle tegevuse mõte kaob, kui me näeme, et see omiku tüvi saab meil domineerivaks siis tõesti me enam sellist täielikku genotüpeerimist ei tee, see pole enam lihtsalt mõistlik, vaid pigem lihtsalt siis sellise algoritmi alusel koostame juhuvalimi, mille põhjal me siis saame nii-öelda tuletada kogu rahvastikule, kui suur see levik meil Eestis on. Ja, ja samuti siis on meil sellised kohad, mida me kindlasti vaatame, näiteks siis piiriületajad ja võib-olla sellised kahtlasemad nii-öelda kolded, et kus meil on oluline teada, millega täpsemalt seal tegu on. Ülikooli sekveneerimisele jõuab kõikidest positiivsetest proovidest kokku vaid viis kuni 10 protsenti. Lihtsustatult tähendab see viiruse osakese täpse struktuuri väljaselgitamist ja andmebaasidega võrdlemist. Kõik see on vajalik, et hinnata täpselt koroonaviiruse mutatsioonide mõju ja levikut.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseamet on tuvastanud pea 500 koroonaviiruse omikroni tüvega nakatumist. Kui proovist leitakse omikroni tüvi teavitab amet nakatunut.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHasartmängumaksust saab toetust 13 sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerit. Eelmisel nädalal saatis ministeeriumi asekantsler Rait Kuuse partneritele kirja ja ütles neile, et teise kvartali maksed toimuvad vastavalt kokkulepitud graafikule. Aga alates järgmisest kvartalist tuleb toetust ilmselt vähendada. Põhjus on lihtne. Hasartmängumaksu laekub plaanitust palju vähem. See kiri selles mõttes oli selline noh, esimene nii-öelda ametliku kutse läbirääkimiste laua taha, et siis saada nagu nii-öelda partnerite seisukohtadest võimalustest ja ka ütleme tänases olukorras tekkinud raskustest ebakohtadest parem pilt ministeeriumi vaates. Esimesena reageeris kirjale Eesti puuetega inimeste fond ja organisatsioonid, mis läbi fondi raha saavad murelikele pressiteadetele. Järgnes sotsiaalministeeriumi kiire lubadus, et puuetega inimeste organisatsioonidele mõeldud toetusi ei kärbita. Nende iga-aastane eraldis on seal suurusjärgus üks miljon 200000 eurot, millest noh, mitte kõik ei ole siis see raha, mis läheb organisatsioonidele otse osaliselt on seal ka arenduskulusid ja nii-öelda erinevaid siis tegevusi, mis puuetega inimeste fond on plaaninud ette võtta. Nii et noh, võime öelda küll, kindlasti puuetega inimeste organisatsioonidele summa ei vähene. Missugused otsused ootavad ülejäänud partnereid, on kuuse sõnul veel lahtine. Meie jälgime väga ka seda, et me kohtleksime neid toetuse saajaid ikkagi võrdselt, ehk siis me ei saa öelda nagu seda, et üks või teine nii-öelda partnerlus on a priori nagu nii-öelda kuidagi ebaolulisem, kui teine. Samas lisab kuuse, et eraldi tuleb mõelda nende organisatsioonide peale, millel kriisi ajal tavapärasest rohkem tööd on. Näiteks toidupanka vajavad Eesti inimesed iga päevaga üha enam. Kus me vähenemist kohe kindlasti ei saa kaaluda, lisaks siis juba eelmainitutele on ka hasartmängu sõltlaste abistamisega tegelevad projektid meil on ka kohustus seaduse järgi teatud protsent hasartmängumaksu tulust hasartmängu sõltlaste rehabiliteerimisele ja toetamisele anda ja noh, siin tegelikult ei ole võimalik ministeeriumil midagi vähendada olemasolevate otsuste raames. Rait Kuuse ütleb, et selgemad otsused peaksid vormuma 18.-ks maiks. Selleks ajaks on ministeeriumil ka pisut parem pilt sellest, kui palju vähenevad hasartmängumaksu laekumised ning sellest, kui suures ulatuses leiab miinustele katte mujalt riigieelarvest. Omajagu abi peaks olema ka sellest, et mõned üritused karantiini ajal lihtsalt ei toimu. Siin oli ka näiteks üks konkreetne juhtus, kus oli plaanitud juba selles kvartalis välisreis noh, mis ilmselgelt ei saa täna juhtuda, kas meil on võimalik projekte ka muuta? Mina nagu ütleksin seda, et täna on kõik partnerid olnud ikkagi noh, pigem nagu mõistvad ja on püüdnud kaasa mõtelda nendes teemades, ma ei näe siin nagu väga sellist nagu nii-öelda kot, et meil nüüd läbirääkimised kuidagipidi ummikusse jookseksid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalministeerium jätkab läbirääkimisi hasartmängumaksust toetust saavate organisatsioonidega, sest toetusi tuleb vähendada. Puuetega inimeste organisatsioonidele mõeldud toetusi ministeeriumi kinnitusel ei kärbita.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikoolis on sel aastal väikese avalduste arvuga üllataja turismi ja hotelli ettevõtluse eriala. Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juht Tuuli Kaldma. Siin võib aimata seost tänase koroonakriisiga, võib-olla turismindus ja hotellindus ei ole hetkel need erialad, mis tunduvad kuidagi perspektiivikad, kuigi selle aasta sisseastu ju lõpetab alles kolme aasta pärast ja sel hetkel olukord kindlasti hoopis teine kui, kui tänases olukorras. Teised madalama avalduste arvuga erialad on jäänud aasta-aastalt samaks, rääkis kaldma. Peamiselt on need humanitaarteaduste erialad nagu antiikkeeled ja kultuurid, religiooni uuringud ning filosoofia. Ühine nimetaja nendel õppekavadel, kus on väiksem avalduste arv, on see, et esiteks nendel õppekavade on sisseastumiseksam, mis alati natukene limiteerib kandidaatide arvu ja lisaks veel arvestades seda, et praegu on sisseastumiseksamite periood ka teistes ülikoolides siis sisseastumiseksamitega erialadele kandideerivad noored vad ka tegema valikuid, et kuhu kandideerida. Ka Tallinna Ülikoolis on filosoofia üks väiksema avalduste arvuga eriala eelmiste aastatega võrdselt on madala avalduste arvuga ka loodusteaduses, rääkis Tallinna Ülikooli õppeosakonna juhataja Helen Joost. Me näeme seda, et väga tugevad erialad on selge kutsesuunitlusega, näiteks alusharidus, klassiõpetaja, samas filosoofia, mis on suhteliselt avaram ja võib-olla mitte nii konkreetse kutsesuunitlusega, võib-olla bakalaureuse tudengi jaoks natuke raskemalt hoomatav. Üllatavalt on Tallinna Ülikoolis aja jooksul langenud ka huvi informaatika vastu. Eks see vastuvõtt on ka selline tsükline nagu Eesti majandus, et kord on tõusud ja kord on mõõnad. Eesti maaülikoolis on sel aastal vähem populaarsed uuendatud sisseastumistingimustega ja täiesti uued erialad. Ühed madalaima konkurentsiga erialad on vesiehitus ja veekaitse ning kalandus ja rakendusökoloogia, rääkis maaülikooli õppeosakonna juhataja Ina Järve. Ega ei saa ju tähelepanuta jätta, et sellised põllumajandusega seonduvad erialad on olnud langustrendis ja väiksema populaarsusega võrreldes näiteks nagu keskkonna õppekavad. Tallinna tehnikaülikoolis lõppes sisseastumisavalduste esitamine täna keskpäeval vähem avaldusi esitati ingliskeelsetele erialadele, eestikeelsetest olid väiksema avalduste arvuga maapõue ressursside ning meretehnika ja väikelaevaehituse erialad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rekordiliste arvudega sisseastumisavalduste aastal on väiksema populaarsusega erialad jäänud samaks. Huvi on väiksem ebamäärasema kutsesuunitlusega erialade ning loodusteaduse ja põllumajanduse puhul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna hommikul nagu ikka pool üheksa, algas linnavalitsuse istung õige pea pärast selle algust. Politseiametnikud palusid minult nendega kokkusaamist ja loomulikult ma kohtusin nendega ja politseiametnikud selgitasid, et parasjagu on käimas abilinnapea kabinetis läbi otsimine ning et on teatud kahtlustused, nii et abilinnapea ise viibis selle läbiotsimise juures ja mina omalt poolt kinnitasin politseiametnikele, et linnavalitsus teeb otse loomulikult igakülgset koostööd uurimisorganitega, et tõde välja selgitada ja uurimine saaks võimalikult kiiresti toimuda. Kas on teada, mis linnavalitsusest nüüd läbiotsimise käigus ära viidi? Kas üldse midagi ära viidi või mida ära viidi, see informatsioon minul puudub küll ma tean seda, et meie käest paluti ligipääsu teatud dokumentidele, mis on kõik internetis avalikud ja kättesaadavad, nii et me andsime interneti lingid, kus need dokumendid paiknevad. Samamoodi tegime politseiga igakülgset koostööd, et oleks ka ligipääs abilinnapea arvutile võimalik selle kõvakettale, mis on ju linnavalitsuse omanduses. Kas te saate öelda, mis dokumentidele te lingid andsite? Seal on nii volikogu istungeid, seal on linnavalitsuse otsuseid erinevad dokumendid, mis on kõik ka kõigile kättesaadavad, need on üsna hiljutised dokumendid, aga, aga mida sealt nüüd jah, täpselt uuritakse ja otsitakse, see ikkagi peab olema siis teema, mida õiguskaitseorganid kommenteerivad. Kas pisut saaks avada Kajar Lemberi ametikohustusi, millega ta linnavalitsuses tegeles? Ettevõtluse abilinnapea vastutada näiteks on ettevõtluse, tugistruktuuride ja ettevõtjate koostöö valdkond, selleks on Tartu teaduspargi Tartu ärinõuandla koostöö ettevõtjatega. Rahanduse valdkonna ülesanneteks on ju kõige tähtsam. Abilinnapea koordineerib linna eelarve, lisaeelarvet, eelarve strateegiat, et koostamist ettevalmistamist, see on põhimõtteliselt nagu riigis. Rahandusministri ülesanne. Linna varade koordineerimine puudutab linna eluruumide linna poolt rendile antavate ruumide majandamist. Koolimajade remonti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkriminaalpolitsei lahtlustab Tartu abilinnapead Kajar Lemberit altkäemaksuvõtmises.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui kaks nädalat tagasi lubas peaminister Jüri Ratas, et ükski maasikas põldu sel aastal ei jää, siis hetkel marjakasvatajad end kindlalt ei tunne. Eilsel valitsuse pressikonverentsil sõnas Ratas, et tema hinnangul on abi olnud piisav, sest põllumajandussektoris töötavate tööjõu töölubasid on pikendatud esimese juulini. Aran Farmingu omaniku Paavi otsuse sõnul tööloa pikendamisest neile kasu ei ole. Meil on vaja seda, et piirid tehakse lahti, et tööjõud saaks vabalt liikuda ja tulla tööle piiri tagant meie juurde, seda, seda on meil vaja. Praegu. Joosepi talu turundus ja müügijuht Ranet Roosi talu nentis, et kui piirid jäävad juuni lõpuni kinni ning juuli alguses ka kindlat otsust ei langetada, siis jäävad nemad marja korjamisega hätta. Eelmine aasta, kui me sellel ajal juba olime istutamisega lõpetanud, siis see aasta hetkel veel lõpetame istutamist, et me oleme nagu töödega nii maad hetkel avama. Maasikani on umbes kaks nädalat aega, et nende inimestega me siin kindlasti hakkama ei saa, et seda korjata ei saa. Tulenevalt abikääde nappusest tõdes Roosi talu, et Eesti maasikas jõuab tänavu müüki varasemalt kallima hinnaga. Eesti maasikat on ju iga aasta tegelikult selles suhtes defitsiidis olnud, et seda on puudus olnud, et me ei jõua ju toota nii palju, kui Eestis tarbitakse. Ma olen selles 100 protsenti kindel, et, et paljudel maasikakasvatajatel sellel aastal jääb väga palju saakipõldu. Mis muidugi toob kaasa selle olukorra, kus imporditakse Poola maasikat sisse ja hakatakse petma seda poola maasikat nii-öelda Eesti pähe müüma. Kindlasti need hinnad tõusevad, et seal ei ole küsimus ka. Sotsiaalministeerium koostöös maaeluministeeriumi ja töötukassaga loodavad põllumeestele abi osutada töötasu toetuse maksmisega, et soodustada töö kaotanud inimeste palkamist. Marja kasvatussektorisse Joosepi talul on roositalu sõnul olnud seni töötukassa poolt saadud tööjõuga pigem negatiivsed kogemused. Mõned neist on jõudnud põllu peale tund aega teinud tööd ja kohe loobunud, mõned tulid kohapeale, ei olnud adekvaatses seisundis ja, ja põllu peale jõudnudki ja paljude ga oli ka selline olukord, kus registreerisime tööle tuli kohtutäituri kiri ja siis nad loobusid sellest tööst, kuna nad peavad siis oma palgast kohtutäiturile need võlad ära maksma nii-öelda. AranFarmingu omaniku otsus tõdes samuti, et Eesti tööjõud on pigem ebastabiilne. Selles mõttes on, iga hommik on nagu teadmatus, et me ootame näiteks 30 inimest, aga võib-olla tulleb kohale 10 inimest. Võõrtööjõuga seda probleemi ei ole, sest võõrtööjõud kui tuleb siia, siis ta tuleb siia tööd tegema ja ta on iga hommiku kohal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maasikakasvatajatel on senini tööjõust puudus. Eestist palgatud inimesed maasikakasvatajatele kindlust ei anna, sest huvi on neil kiire kaduma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMullu mais rakendus Eestis biokütuste kohustus. Kui eelmisel aastal oli biokütuste kohustus 3,1 ja tänavu 6,4 energiaprotsenti siis uuest aastast tõuseb see 10-ni. Lisaks rakendub tarnijatele kohustus vähendada kasvuhoonegaase kuue protsendi võrra, jätkab Olexela juhatuse liige Alan Vaht. Kui nüüd vedelkütuse seaduse järgi see kohustus saab olema 10 energiaprotsenti siis see atmosfääri õhukaitse seadus paneb siis tarnijatele veel karmimad kohustused ja energiasisalduse järgi siis 12 kuni 14 energiaprotsenti. Kas Eestis on kütusemüüjad valmis seda nõuet täitma? See on keeruline, aga teostatav, see maksab raha. Kuidas paistab pilt aga keskkonnaministeeriumile ehk kas kütusemüüjad on sammuks valmis? Vastab ministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Heiko Heitur. Ma arvan, et meil on turul siin väga palju erinevaid ettevõtteid, kes on erineva sellise ettevalmistusega. Sel ajal, kui Eesti kohustust täidab, maksavad Läti ja Leedu Euroopa liidule pigem trahve. Eestis on väga selgelt jõustunud seadus, seda kohustust tuleb täita ja kui tarbijad seda kohustust ei täida, seda arvestust peetakse kuukaupa, siis ootab tarnijat rahaline trahv suurusjärgus kuni 400000 eurot. Läti ja Leedu eest ei oska rääkida, aga kindlasti natuke on ka veel aega, nad võivad ka oma seaduseid veel üle vaadata. Vahti sõnul on suurim probleem seotud talvise biodiisliga. Üks kahest kütusetarnijast on teinud riigile pöördumise, mille järgi võiks talvel teha diiselkütuste puhul kohustuse täitmisel erandi. Ka on vahti sõnul õliühing pidanud riigiga diskussiooni, et biokütust oleks võimalik kohapeal segada, sest see tagaks suurema konkurentsi. Meil on vaja dosaatorsüsteemi otse autosse laadimisel biokütuste sissesegamiseks. Tänane seadus seda ei võimalda. Igasugune regulatsioon, mis siis ka nüüd siis vastu võetakse, biokütuse lisamisel peaks ikkagi tagama selle, et tarbijad saavad ikkagi kvaliteetse kütuse kätte, nii et siin tegelikkuses probleeme probleeme ei esine. On lihtsalt mõned sellised väljakutsed ja, ja kompromissikohad, et seda sellist võimalust saaks ettevõtjatele tulevikus pakkuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mullu hakkas Eestis kehtima biokütuste kohustus, mis on mõeldud kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Paraku ei pruugi kõik kütusemüüjad etteantud tähtajaks valmis olla.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKokkuleppe kohaselt on bussijuhtide uus alampalk senise 5400 krooni asemel 7060 krooni kuus. Homme jõuab ettepaneku ametiühingute usse ja tööandjate üldkogusse ning siis otsustatakse edasised sammud. Lisaks allkirjastati ühisdeklaratsioon transpordisektori tsiviliseeritud korralduse ja ausa konkurentsi toetamiseks. Täna algama pidanud streik lükati riikliku lepitaja ettepanekul 24 tunni võrra edasi. Autoettevõtete Liidu direktor Villem Tori sõnul on palgad vaid üks osa sektori probleemidest. Ettevõtjad loodavad liikumist turu korrastamise poole. Meie ettevõtjad teavad väga hästi, et selle kokkuleppe taga koos deklaratsiooniga on ettevõtete poolt ammu oodatud sõnum, et turuprobleemidega hakatakse tegelema ehk turgu korrastada, kui, siis ka konkurents on muutunud võrdseks ei ole nii, nagu on esimene Eesti ja teine Eesti ei ole transporditurul esimene transporditurg ja teine transporditurg vaid kõik on võrdsetel alustel konkureerivad ja kui võrdselt konkureerides, siis on ka võimalik normaalne palk, mis on miinimum paika pandud, ka see tagada. Transporditöötajate ametiühingu esimees Peep Petersoni sõnul on bussijuhid jätkuvalt streigi valmis, kuid ühine seisukoht on, et 200 krooni pärast ei ole streiki meie ühiskonnale vaja. Homseni on veel närveerimist, et kas tööandjad selle heaks kiidavad või mitte ja seetõttu on ka see streigi streik kõigest edasi lükatud, mitte ära jäetud. Kuidas tundub, mis me otsustatakse, ma hoian pöialt, et see kiidetakse heaks, on väga üksikud ettevõtted, kus selle lepingu täitmine on raskendatud, 7060 on mitmesaja krooni võrra vähem, kui me taotlesime. Aga pannes nüüd kaalule selle, et, et kas on ühiskond lüüakse segamini selle transpordistreigiga või me leiame võimaluse see paarsada krooni kompenseerida mingil muul viisil, siis me jõudsime järeldusele, et, et reisija ja ühiskond ei ole ära teeninud sellist sõda 200 krooni pärast kuus. Majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on riik andnud omapoolse panuse sektori paremaks muutmisel. 41-st miljonist kroonist 21 miljonit läheb kogu ühistranspordile üldiselt ja 20 miljonit edelaraudteele. Riigil on märksa raskem panustada asjadesse, mis ei ole mõõdetavad rahas nii autovedude kui ka ühistranspordi puhul ka rahalise palve, riigikogu on suures plaanis aktsiat. See, mis puudutab siis ühte lõiku ühistranspordist ehk siis nii-öelda maakonna bussiliine, ma loodan, et kui ka 2008. aasta eelarve järgmine nädal saab lõplikult vastu võetud, siis on meil ka olemas minu arvates rahalised ressursid, millega on võimalik noh, omalt poolt ütleme, täita seda nii-öelda kokkulepet. Riikliku lepitaja Hein Pärnasõnul on tema töö nüüdseks suures osas tehtud. Võib-olla veel annab läbi rääkida selles osas, et, et mis kuupäevast see võiks hakata kehtima, et läbirääkimised on veninud väga pikalt ja ma mõistan, et esimesest jaanuarist võib olla raske neid kohapealseid lepinguid üle vaadata teha. Minu arvates peaks andma tööandjatele aega siiski oma palgasüsteemid ja hakata juba varakult koos ametiühinguga neid üle vaatama. Tööandjate üldkogu arutab üldtöökokkulepet homme kell 11. Transpordi ametiühingu juhatus koguneb koosolekul tund aega hiljem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ametiühing ja autoettevõtjate liit kirjutasid alla kompromissettepanekule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuna Richard Vaagneri ooper Tristan JaiSolde jõuab Vanemuise lavale esimest korda soovib lavastaja Liis Kolle ooperi edasi anda võimalikult tõetruult. Ma tahan viia vaataja ja kuulaja teistsugusesse maailma, et üsna kaugele argipäeval, sest need tegelased ja tunded, kes tegutsevad ristiani sees oldet, on suuremad kui elu. See ei tähenda, et suurejooneline ooper oleks inimvõõras. Pidasin tähtsaks, et ikkagi lugu on jälgitav. Et me saame nendele inimestele kaasa elada, et on tähtis just see psühholoogiline tõepära ja et inimestel on publikul on võimalik samastuda. Tenor Mati Turi ütleb, et ristani kehastamiseks ettevalmistamine oli pikk teekond. Ma ei kujuta ette, et nii vokaalselt kui vaimselt seda rolli oleksin võinud laulda 20 aastat tagasi. Siiski tuli rüütli romaanist pärit tegelase kingadesse astumine turile lõpuks loomulikult. Muinasjutud on ju elust enesest ja legendid samamoodi. Et ma ütleks, et siin tuleb ikkagi pigem süveneda mõlemat pidi. Vokaalselt on ta väga raske ja nii-öelda mõtlemisele ja kogu sellele sisemisele teekonnale samamoodi, aga see on. See on suur tükk, mida ta ka juurde annab. No kas see pikkus ära ei väsita? Ei, seda ei pane tähele. Kõla kõlab imelikult, aga täpselt nii ongi. Kui üks duett teises vaatuses kestab 40 minutit, siis tegelikult kusagil seal lõpupoole hakkad aru saama, et vist päris kaua on juba lauldud, aga aga ei, ei. Tee. Muusikajuht ja dirigent Risto Joost tõdeb, et vaagneri esitamine on nõudlik nii orkestrile kui lauljatele. See dünaamika, mida maagner sinna kirjutanud on, on ütleme ikkagi suures osas nii võimas, et ta mataks loomulikus akustikas lauljad, seetõttu me peame olema kogu aeg natukene ettevaatlikumad, kui ta on kirja pannud. Teatrikülastaja seevastu kohkuma ei pea. Lugu on niivõrd haarav. See ei ole raske, see ei ole depressiivne, ta on küll pikem kui tavapärase ooperid, aga see annab inimesele võimaluse lasta oma meeled valla ja ta ei pea midagi mõtlema seal. Ja ma arvan, peab, peab usaldama iseennast, et see muusika jõuab sinuni ja see visuaalne pool Liis Kolle poolt ja Lilia Blumenfeldi poolt ilmselgelt seda toetab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval esietendub Vanemuises Wangeri Ooper \"Tristan ja Isolde\". Armastusest ja surmast kõnelev lugu pärineb keskaegsest rüütlikirjandusest. Maailmakuulus ooper kestab viis tundi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Komisjoni asepresidendi Maroš Šefcovici sõnul põhjustab ühendkuningriigi tegevus Euroopa liidus tõsist muret, mistõttu komisjon kaalub, milliseid samme järgmisena astuda. Šefcovici sõnul kaalub Euroopa komisjon õiguslike protseduure ühendkuningriigi vastu, kes kavatseb septembris Põhja-Iiri protokolli senisel kujul tühistada. Õiguslikke protseduure Šefcovic sõnul vaja, et kaitsta Euroopa Liidu ühisturu lõimitust nagu see läbi räägitud kaubandusprotokollis kirja pandud sai. Ühendkuningriigi ühepoolne tegevus hävitab Šefsoviti sõnul mõlemapoolse usalduse. Euroopa Liit kavatseb sellises olukorras tagada protokolli elluviimise. Šefcovici sõnul peegeldab Euroopa Komisjoni otsus just reaktsiooni ühendkuningriigi ühepoolselt tegevusele ning on sellega täielikus proportsioonis. Samalaadsed meeleolud valitsevad ka Põhja-Iirimaa kohalikus parlamendis, mille 52 liiget saatsid ühendkuningriigi peaministrile Boris Johnson ile kirja, kus soovitatakse keskvalitsuse välja pakutud mittevajalikud uuendused tagasi lükata. Kokku on Põhja-Iirimaa parlamendil 90 liiget, seega pooldab protokolli muutmise tagasilükkamist üle poole parlamendiliikmeist. Saadikud kinnitavad, et uuenduste tagasilükkamist ja protokolliga jätkamist Brexiti ajal Brüsselis kokkulepitud kujul ei soovi mitte ainult Põhja-Iirimaa poliitikud ja äritegelased, vaid ka suurem osa Põhja-Iirimaa elanikest. Allakirjutanute sõnul pole Põhja-Iiri protokoll praegusel kujul kaugeltki mitte ideaalne kuid tegu on ainsa dokumendiga, mis põhjaiirlastele Brexiti negatiivse mõju eest üldse mingit kaitset pakub. Samuti on kirja autorid kurjad ühendkuningriigi valitsuse avalduse peale, mille kohaselt on Põhja-Iirimaa protokolli muutmist täpsemalt selle osade tühistamist vaja suure reede rahuleppe säilitamiseks. Suure reede rahulepe sõlmiti 1998. aastal ning see lõpetas vaenutsemise Iiri vabariiklaste ja britimeelsete lojalistide vahel. Ühendkuningriigi valitsuse ministrid pole aga Põhja-Iirimaa enda poliitikutega nõus, vaid leiavad, et kõik Põhja-Iirimaa arvestatavad poliitilised jõud on avastanud protokollist mitmeid puudujääke. Ministrid leiavad, et protokoll on mõeldud ära hoidma piirikontrolli teket Põhja-Iirimaa ja Iiri vabariigi piiril. Selle asemel tekitab protokoll edukalt aga piiri keset Iiri merd, kus ühendkuningriigist imporditud kaubad peavad läbima tollikontrolli.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon hoiatas Suurbritanniat võimalike õiguslike tagajärgede eest, kui viiakse ellu kavatsus muuta ühepoolselt Põhja-Iirimaa protokolli.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVäliskaubandus ja infotehnoloogia minister Raul Siem ütleb, et e-hääletamise infosüsteemi on tarvis auditeerida inimeste ringi, kes nende siseelu tunnevad, on tarvis laiendada, aga ära kaotada e-hääletamist ei saa. Inimesed on juba niivõrd palju harjunud selle e-hääletusega, et meil ei ole mõtet tagasi minna koopasse, nagu öeldakse. Küll ütleb siem, et e- hääletamine vajaks ühte põhimõttelist muutust, praegu piisab sellest, kui inimene tuvastab ennast ID-kaardi või mobiil-ID parooliga. Raul Siem märgib, et nii-öelda tavaline paberil hääletamine käib teisiti. Siis vaatab ametnik inimesele otsa ja kontrollib, et see, kes dokumenti näitab, on tõepoolest dokumendi omanik. Siemi sõnul peaks e-hääletamine toimuma samadel alustel. Isik istub arvuti ette, teeb oma arvuti või telefoni ekraanil siis näotuvastuse ja see tuvastatakse ära isiku dokumendi alusel. Niisugune hääletamine eeldab, et inimesel on kodus ka kaamera, mis tema näost piisavalt kvaliteetse ülesvõtte teeks. Raul Siem märgib, et tänapäeva tehnoloogia on võrreldes e-valimiste algusajaga oluliselt paranenud. Ma arvan, et see tehnoloogiline, et kellelgi ei ole kõrgresolutsiooniga kaamerat, jah, see võib olla mõningal juhul isegi probleem, aga me peame käsitlema seda sellisel turvalisuse tasemel ja samadel alustel ühetaoliselt, nagu me terveid valimisi käsitlema. Kui isikul puuduvad tehnilised vahendid elektrooniliselt hääletada, siis on alati võimalik, kas siis kutsuda valimiste enistuse ametnik koju, kes siis aitab sedeli hääletada või siis minna valimisjaoskonda. Praegu saavad kaugtõestamist kasutada notarid, see tähendab, et notariaalseid toiminguid võivad teha ka need, kes on näiteks välismaal. Sel puhul läbib inimene koguni kahekordse filtri. Kõigepealt palub eestlaste loodud programm Verif pilti inimesest ja siis tema dokumendist. Kui need käes, otsustab programm, kas näopilt ja dokumendifoto lähevad kokku ning kui lähevad, saab inimene virtuaalselt not notari juurde. Seejärel vaatab veebikaamerast avanevat pilti notar ise, kuidas hakkab see olema? E-hääletamise korral tuleb sieemi sõnul veel mõelda. Seda me saame juba otsustada selle rakendamise, missuguseid meetodeid või tehnoloogilisi nüansse me kame. Küll aga on Raul siem veendunud, et niisugust muudatus meie e-hääletamise korralduses oleks kindlasti tarvis. Ega me kõik oleme ju kuulnud neid spekulatsioone, kus ID-kaarte on kasutatud kellegi teiste inimeste poolt ehk siis tegelikult lihtne see on erinevate manipulatsioonide valimispettuse vältimine. Ma olen äärmiselt optimistlik, et me suudame selle muudatuse juba viia rahvahääletuse ajaks ellu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siemi hinnangul ei piisa ainult sellest, et inimene logib infosüsteemi ID-kaardiga sisse. Tarvis oleks ka kaugtuvastust, ehk hääletaja nägu tuleks kõrvutada dokumendifotoga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu ülejõe kooli lastel oli elevust palju, sest piisas släk line-meestele abinööridega tasakaaluliin paika panna ja see pingutada, kui lapsed olid kohe valmis sellega tutvust tegema, aga kohe ei lubatudki. Enne tuli soojendus teha ja alles seejärel sai lihtsamate harjutustega alustada. Mõistagi on kõik näinud slak Liner Jaan Roose saavutusi selles valdkonnas. Ja võis tunduda üllatav, et tasakaaluliin paigaldati nii madalale, vaid mõnekümne sentimeetri kõrgusele. Räägivad Dagnar, Erik eni ja Margit. Küsimus oli, kuidas neile tasakaalulinn meeldib. Ja väga hästi sellepärast et nüüd ei pea terve päev telefonides olema ja nutikates minu arust võiks ka kõrgem olla, aga muidu on päris lahe, on, väga meeldib, et võiks natuke kõrgemal olla, aga muidu pole viga, Sa oled. Ja augus on ka üks ja siis seal veel käinud. Mulle meeldib see slogboom, aga võiks ka kõrgem olla, aga muidu on päris äge. Se on väga äge ja see on tasakaalu harjutamiseks, väga hea. Kui sa algul läksid, siis ei olnud tasakaalu, hakkab juba paremaks minema või? See oli nii, et ma kukkusin kogu aeg, aga nüüd on palju parem. Ülejõe põhikool on Tartu Ülikooli liikumislabori eest veetava programmi liik, kuma kutsuv kool liige ja neil õnnestus saada 75 kooli hulka, kuhu tasakaaluliin üles pannakse liikuma kutsuva kooli eesmärk on muuta liikumine koolipäeva ja koolikultuuri loomulikuks osaks ja kutsuda lapsi vahetundides liikuma, mitte oma nutiseadmetes aega veetma. Pärnu Ülejõe põhikooli huvijuht Maris Niin. See on hea selleks, et õuevahetundides saavad lapsed olla kehalise õpetajad saavad kehalise tundi mitmekesistada ja pärast kooli, kui lastel on trennid, et nemad saavad siis ka siin ronida. Tasakaaluliinide paigaldajad räägivad, et osa lapsi tõepoolest arvab, et liin on liiga madalal, aga see peab olema kõigile ohutu. SlaLine tegevjuht Tauri Vahesaar. Praegu ta on selline 30 sentimeetrine natuke peale kõrgusel, aga see oleneb nüüd puude distantsist ka, et kui pikemalt panna, siis peab kõrgemale panema. Praegu on 50 kooli paigaldatud ja kokku siis paigaldame 75 läkbatuuti Eestis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu Ülejõe põhikool on üks 75-st \"Liikuma kustuva kooli\" programmi kuuluvast koolist, kuhu tasakaaluliin paigaldatakse. Tegemist on kummilindiga, mis tõmmatakse kahe puu või posti vahele ja sellel saab tasakaaluharjutusi teha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKevadel mainis rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross ühes ERR-ile antud intervjuus, et riik plaanib tänavu laenu võtta umbes kaks miljardit eurot, kuid täpsem summa selgub siis, kui on valmis värske majandusprognoos. Riigi laenuvajaduse määrab ära oodatav eelarve defitsiit. See siis nüüd mõne nädala eest. Täpsustuski. Märten Ross. Mõnevõrra oli oodata, et majandusväljavaade on olnud eelmisest sügisest alates mõnevõrra positiivsem kui prognoositud ja ega see prognoos selles mõttes pigem kinnitas seda pilti isegi arvestades lisakuludega, mis nüüd kevadise Covidi lainega tuli, nii et sealt riigi laenuvajadus mõnevõrra sell sügise kurbuses on väiksem. Kuigi defitsiit on koos tagasimakset isegi suurem, siis brutolaenumis vajadus on prognoosi järgi siis praegu ütleme suurusjärgus koma 1,6 miljardit eurot. Teine asi, mis laenuvõtmist määrab, on see, kas on mingeid laenukohustusi, mis tuleb tagasi maksta. Riigil on sellel aastal suurusjärgus pool miljardit selliseid natuke alla tegelikult võlakiri, mis aeguvad, need on lühiajalised võlakiri, mis eelmine aasta sai võtta põhiliselt see tähendab, et me oleme need vanad lühikesed võlad nagu tagasi maksnud ja võtnud ka uue lühiajalise võlakirja emissiooni kaudu laenu 400 miljoni euro ulatuses. Ja nüüd viimase kuu jooksul on meil laenu võetud ka teise laenu võtmismeetodi ehk rahvusvahelistest finantsinstitutsioonidest laenu kaudu võtmisega, seda on küll summaliselt vähem. Natuke üle 100 miljoni euro on praeguseks võetud ja sedasama meetodit me lähikuudel ka kindlasti jätkame nii-öelda Euroopa Komisjoni tööturu ja elavdamise laenuprogrammi raames. Lähiajal võtame üle 200 miljoni euro ja siis tegelikult suurem küsimusmärk jääb siis sügisele, et kui suures ulatuses seda selle aasta taastamis vajakut maja turu laenamisega katta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui Rahandusministeerium oli varem arvamusel, et riigi laenuvajadus võib tänavu olla umbes kaks miljardit eurot, siis majandusprognoosi täpsustudes on selleks kujunemas 1,6 miljardit eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFinantsinspektsiooni kinnitusel tuvastasid nad juba neli aastat tagasi puudused Danske panki riskikontrollis ning aasta hiljem tehti pangale ettekirjutused, mille tulemusel lõpetas pank niinimetatud riskantsete välisklientide teenindamise Investeerimisfondi. Hurmetis Capital asutaja Bill Brauder esitas eelmisel nädalal Eesti prokuratuurile kaebuse, milles palus alustada kriminaaluurimist Danske Eesti haru 26 töötaja suhtes, kes väidetavalt lõid võimalused suures ulatuses rahapesuks ja aitasid sellele kaasa. Õiguskomisjoni istungil osalenud riigi peaprokurör Lavly Perling kinnitas, et prokuratuur alustas täna kriminaalmenetlust rahapesu paragrahvi alusel. Samas on oluline rõhutada, et siiamaani ei ole Eesti õiguskaitsesüsteem oodanud käerüppes, vaid pidev analüüs koostöö teiste riikidega on tänaseks juba toimunud. Ja nüüd siis vaatame, ehk saame me lähitulevikus anda ka vastuseid ja, ja mida saab kindlasti juba täna muidugi kahjuks öelda on see, et küllap selle menetluse suurteks väljakutseteks saavad olema nii rahvusvaheline koostöö väga erinevate ja sealhulgas keeruliste riikidega aga ka asjaolu, et võimalikust kuriteost on möödunud väga palju aega. Brauder ütles Postimehele, et Eesti prokuratuuri tänane otsus on ülioluline samm rahapesu globaalses uurimises. Tema sõnul oli Danske Eesti filiaal võtmetähtsusega transiitpunkt Venemaa Euroopa suunalises rahapesus. Ta lisas, et nüüd tõusetub küsimus, kas ka Taani prokuratuur käitub samamoodi. Õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaiu sõnul otsustati komisjoni istungil, et kõigile fraktsioonidele saadetakse kiri, et nad kaaluksid. Kas moodustada toimunu uurimiseks töörühma õiguskomisjoni juurde või lausa erikomisjon. Me andsime tähtajaks 12 september, kuna korraliselt parlament koguneb 10. septembril. Aga ma tahaksin tänast komisjoni poolt tunnustada ametnikke, kes võtsid ka vastutuse. Prokuratuur väitis, et probleem on olnud infovahetuses. Finantsinspektsioon tunnistas, et neil on natuke pädevuse või ressursi küsimus. Neil on küll 80 90 töötajat finantsinspektsioonis, kuid rahapesule on keskendunud üks-kaks-kolm inimest ja seda on liiga vähe. Nii et ametkond täna vähemalt sõnades võttis vastutuse. Karilaiu sõnul on samuti vaja muuta seadusi, et järelevalve panganduses oleks tõhusam. Tema sõnul kavatsetakse konkreetse ettepanekuga välja tulla sügisel. Kui ikkagi liiguvad sajad miljonid meie kommertspankades ja ja päritolu kontroll on täna suhteliselt nõrk, siis me seda kindlasti tugevdame. Meil on vaja täna kõigepealt seda, et tulevikus välistada selliste suuremahuliste rahapesuskeemide ehitamist Eesti. Eestis siis tegutsevate kommertspanga filiaalidesse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu õiguskomisjon arutas ametkondade vastutust seoses kahtlaste rahaliikumistega Danske Banki kaudu. Riigiprokuratuur alustas täna USA finantsisti Bill Browderi kaebuse alusel kriminaalmenetlust rahapesu paragrahvi alusel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeeder ütles, et kohtumisel ei tehtud otsuseid, sest need on riigikogu ja valitsuse pädevuses. Aga kohtumisel osalenud olid ühel meelel, et põgenike Eestisse toomine peab olema kontrollitud ja koordineeritud tegevus. Kõigepealt, milles olid ka erakonnad ühisel meelel, et selline süsteemitu ja ainult õhinapõhine pagulaste Eestisse toomine tuleks ära lõpetada. Et see peab olema koordineeritud ja korraldatud ja läbimõeldud, et kui me põgenikud Eestisse toome, siis me kanname ka vastutust selle eest, mis nendest saab edasi ja kuidas me lahendame nende tegelikke probleeme alates elukohast, tervisekindlustuse teemadest, majutamisest, laste koolitamise problemaatikast, võimalikust tööleasumisest ja kõigest muust, mis sellega kaasneb. Et üks oli jah, selge, kõik toetasid, et, et see ei peaks olema ainult süsteemitu, õhinapõhine, Eestisse põgenike toomine, see peab olema kontrollitud ja koordineeritud tegevus. Seeder lisas, et seda tegevust peaks juhtima riik koostöös erinevate organisatsioonidega ja sõjapõgenikega seotud kulutusi peaks katma ka Euroopa Liidu ühiselt eelarvest. Teame, et põgenikud liiguvad ka lihtsalt omal käel, et seda ka välistada ei saa ja loomulikult, kui põgeniked nii-öelda omal käel ilma siitpoolt siis põhiselt korraldamata jõuab piirile, siis need inimesed tuleb kõik vastu võtta, ära paigutada ja majutada. See on täiesti selge, et see osa jääb niikuinii, aga ülejäänud tegevust väga selgelt peaks ikka valitsus ja riik koordineerima, on ta siis koostöös pagulasabi või teiste organisatsioonidega, kes siin on, on olnud aktiivsemad, aga see peab olema läbimõeldult läbi räägitud ja kuhu nad siis saabuvad, kas kõik nii nagu praegu on olnud valdav enamus lihtsalt Tallinnasse või hoopis erinevatesse kohtadesse ja milline on riigi võimekus nende inimeste eest siis ka hoolitseda. Ja sinna hulka käib ka kindlasti see, et, et Eesti valitsus alustab läbirääkimisi ka põgenike ümberpaigutamiseks teiste Euroopa Liidu riikidega see saab olla ainult vabatahtlik kokkulepe riikide vahel. Aga siin peab Eesti riik initsiatiivi näitama. Ja teiseks kindlasti ka Euroopa Liidu poole pöördumine, et kulutused, mis on seoses nii suure koguse põgenikega tekkinud nendele riikidele, kus suurem koormus on, et Euroopa Liidu ühiselt eelarvest ka neid kulutusi kaetakse. Nii et siin seoses põgenike saabumise toomise ja nende kulutustega on päris palju ära teha meil ka välispoliitika korraldamise liinis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Parlamendierakondade juhid arutasid kolmapäeva õhtul Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi algatusel Ukraina sõjapõgenike Eestisse saabumise, majutamise ja haridustee jätkamisega seotud küsimusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu haigla juht Urmas Sule tõdeb, et Pärnu on praegu haigestumise epitsenter. Kui võtta viimased seitse päeva, siis Pärnumaa on vabariigi tipus, ütleb Sule. Aga miks koroona just Pärnumaal nii hästi levib? Kui vaadata nüüd näiteks vaktsineerituse taset Pärnu maakonnas, siis see on selgelt Eesti tagantpoolt neljas, et ei ole Eesti keskmine teine pool, kui sinna veel sügavamalt sisse vaadata, siis tegelikult nooremaealiste inimeste vaktsineeritus, tuse tase on just nimelt see, mis Pärnu jaoks on nagu negatiivne, et meil on nooremaealisi inimesed alla 50 aastaseid inimesi vähem vaktsineeritud kui Eesti teistes maakondades ja kuna praegune haiguse levik, see kiire levik eelkõige käibki noorte inimeste kaudu, siis on selge ka see, et, et Pärnu on viiruse jaoks hea taimelava. Pärnu haiglas on praegu ravil 31 Covid 19 patsienti. Meil on hetkel ikkagi päris keeruline selle patsientide arvuga hakkama saada Pärnu haiglas, tänane ravivõimekuse tase tähendab igal juhul seda, et me ka teiste osakondade tööd mõjutame. Ehk siis tegelikult seda plaanilist ravi teiste erialade osas, see kindlasti on juba mahult natukene piiratud, vähenenud, mida me püüame teha ja mida kõik Eesti haiglad püüavad teha, miks ongi keeruline tänases päevas neid haiglaid juhtida on see, et me püüame ikkagi jätkuvalt seda kahte jumalat koos teenida, püüame ravida nii Covid haigeid siis võimalikult adekvaatses mahus kui ka tagada, siis kõigi teiste haigete jaoks, kes teiste patoloogiatega abi vajavad maksimaalse ravivõimekuse ja see on suur väljakutse. Ka haiglapersonal pole nakatumistest pääsenud. Kõik kindlasti terved ei ole, et kui ma vaatan Eesti peale kokku, siis tegelikult see tervishoiutöötajate Covidise haigestumine vaikselt kasvab, see on iga nädal umbes 15 kuni 18 protsenti selles vahemikus, aga need numbrid ikkagi Eesti peale kokku, noh, 59 olime viimane number viimase nädala kohta. See number ikkagi on võrreldamatult väiksem, kui oli eelmise aasta samal perioodil, jah, tervishoiutöötajate ja ka siis meie teiste töötajate haigestumine on probleem, sellega me kindlasti tegeleme samaväärselt. Kui meil on siin Pärnus ikkagi üldine nakatumistase hästi kõrge, siis on selge, et see haigus levib igal pool, sealhulgas ka tervishoiutöötajate hulka.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eilse seisuga on Pärnu haiglas ravil 31 Covid-19 patsienti. See on suur arv ja peatselt mõjutab see ka plaanilist ravi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVähemalt aasta lõpuni rahvusraamatukogu enam lugejate käest viivist ei küsi. Selle asemel saadab raamatukogu lugejatele meeldetuletavaid kirju ja sõnumeid, mis annavad märku, kui raamat on liiga kaua käes olnud. Eesti rahvusraamatukogu teenuste juhi Kristel Veimanni sõnul ei ole viiviste kogumine see, millega raamatukogu igapäevaselt tegelema peaks. Viivistelt saadud tulu on väike ja nendega tegelemine nõuab veimanni hinnangul palju tööaega. Usume ka sellesse, et inimesed tunnevad ja saavad aru, et kui raamat on nende käes, siis sedasama raamatut võib ka keegi teine soovida lugeda, nii et just sellise positiivse ja nii-öelda 11 toetava sõnumi andmine on selle katse projekti üks oluline osa. Veimanni sõnul said nad eeskuju välismaa raamatukogudelt ning projekti õnnestumist on veel vara ennustada. Teeme selle projekti ära ja sellega ma usun, et edaspidi tulevad kaasa ka teised raamatukogud. Tallinna keskraamatukogu teenindusdirektor Triinu Sepp am Saar sõnab, et nemad kavatsevad viiviseid edasi küsida. Teenindusdirektori arvates töötab praegune süsteem hästi ning lugejad on raamatute laenutamise eeskirjadega kursis. Varem korraldas keskraamatukogu viivise vabu päevi, see tähendab, et raamatuid sai kindlatel päevadel tagastada viivisetasu maksmata. Paljud lugejad, kes tahtsid hoida ikkagi teost enda käes kauem, et nad ootasid ka seda viivisevaba aega, et venitasid nii-öelda kunstlikult seda tagastamise tähtaega ja tõid raamatud alles siis tagasi, aga selline käitumine riivas meie lugejate õiglus unnet. Enam Tallinna keskraamatukogus viivise vabu päevi ei ole, ka Tartu Oskar Lutsu nimeline linnaraamatukogu jätkab oma viiviste küsimise süsteemiga, räägib raamatukogu infosüsteemide peaspetsialist Küllike Lutsar. Mis puudutab tavalaenutust ja tavalaenutuse viiviseid, siis see on arutelu koht, aga uudiskirjanduse osas ma näen ikkagi, et, et see distsiplineerib inimesi raamatuid tagasi tooma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Rahvusraamatukogu katsetab aasta lõpuni, kas raamatud tuuakse õigeks ajaks tagasi ka siis, kui hilinemise eest viivist ei küsita. Tartu ja Tallinna linnaraamatukogud koguvad viivist edasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile päeval sai ootamatult ilmsiks asjaolu, et meie valitsusringkondadel on plaan üks teatud territoorium Eestimaal. Nii sissepääsuks noh tavakodanikele, kelle hulka ka meie ajakirjanikud kuulume kui ka rahva esindajatele riigikogu liikmetele, võttes ühendust riigi õiguskantsleri Erik Johan Truuväljak ja selgus, et tõepoolest selline informatsioon vastab tegelikkusele. Nimelt oli eile siseministeeriumi kantsler Viro Kartau pöördunud õiguskantsleri poole küsimusega kuidas oleks võimalik õiguslikult korrektselt vormistada, et üks piirkond liikumiseks sulgeb kusjuures ka riigikogu liikmetele nagu härra Truuväli vastas. Et see siiski on võimalik, see ei ole seadusega vastuolus ja see kuulub valitsuse pädevusse. Tõsi, ta möönis, et riigikogu liikmete liikumisvabaduse piiramine on küllalt delikaatne seik mille suhtes tuleb enne otsuse langetamist sest tublisti kaaluda ja täpsustada asjaolusid ja kõige parem kooskõlastada see valitsusel ka riigikogu endaga. Kuid ohtlik ja murettekitav on selle juures just nimelt see, et kui ühiskondlikud olud pingestuvad, kui sündmuste üle kontroll valitsusringkondadel kipub nõrgenema siis ja seda näitas kullata kriis veenvalt siis hakatakse vastu võtma närvilisi otsuseid. Ja siia hulka kahtlemata kuulub üks, mis tegelikult ju omane hoopiski totalitaarsüsteem, selle tekitada info sulg panna teave kinni, kui see teave kasutab ebamugav. Sa oled üsna põhjalikult vahendanud jäägete seisukohti ja on valitsus, ametnik, kes kellele see ei meeldi. Tõsi, ka selle ma arvasin, et me oleme läbi käinud või unustanud kuid eilne päev tõi selleski osas päris kummalisi teateid. Nimelt. Meie kaitseametkondadest Helistati meie toimetuse rahvahääle toimetusse ja kõige kõrgemal tasemel üritati sellesama vanast ajast tuntud telefoniõiguse abil ajakirjaniku sõna ja informatsiooni hankimise vabadust piirata. Kusjuures huvipakkuv on see, et tõesti ka jällegi nii, nagu see vanasti oli toodi esile mitte niivõrd Kas kirjatüki või pakkida või nii selles suhtes ei olnud probleeme, kui sellele, et ajakirjanik üleüldse satub sündmustele lähedale, mida oleks parem, kui ta noh, näeks või ei tea, et ta üldse kohale tuleb ja mis kõige naljakam ajakirjanikule, nagu ma märkisin, ei heideta ette mitte niivõrd siis noh, eksimuse sisulise ja faktid vaid päris naljakas on siin omavahel niimoodi mõtteid vahetada, Öelda, et selles, et ajakirjanik käis kohal ja kogunisti vestles niisugustega kogunisti vestles sõduritega ja kas siis mitte muud sellest ei saa välja lugeda kui seda, et kindlasti käib sellega kaasas ka mässulõhutud. Nii et niisugused ohtlikud ja üpriski nõrgale demokraatial oma entsid tõi samuti see kullapa riis neil päevil välja.",
"role": "user"
},
{
"content": "On märke ajakirjandusvabaduse piiramise soovist ja katsetest Pullapää kriisi ajal ja puhul. Räägib Rahva Hääle Läänemaa korrespondent Margus Välja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAdvokaadibüroo pakub Eesti valitsusele õigusnõustamist ja esindamist Põhjamaade pankadega seotud rahapesu uurimise juhtumites. Nende tegevuste lõppeesmärk on sõlmida kokkulepe USA pädeva asutusega sissenõutavate trahvisummade osaliseks ülekandmiseks Eestile. Kaks erikomisjoni olid ühisistungile kutsunud peaminister Jüri Ratase, juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni ning finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kesleri. Peaminister Ratas ütles pärast istungil osalemist ajakirjanikele, et USA advokaadibüroo on Eestile ametlikult teatanud, et neil pole huvide konflikti. Peaminister kinnitas ühtlasi, et Eestile on sellist esindatud USAs vaja. Jah, Eesti kindlasti suures riigis, kus on keeruline õigussüsteem, oma huve soovib kaitsta, see on lühidalt selle, selle kokkuleppe või selle lepingu sisu. Kas Eestil on võimalik saada ka sealt mingit rahalist tasu või mitte, et seda on täna ääretult vara hinnata, aga, aga see, et Eesti oma positsioone seal kaitseks advokaadibüroo läbi, ma pean seda õigeks, sest et minu meelest see mainekahju, mis Eesti on kogu selles rahapesutemaatikas saanud, on ikkagi olnud väga suur Eesti majandusele, Eesti ettevõtjatele. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Jürgen Ligi sõnas, et kolmeleheküljeline leping uus advokaadibürooga jätab talle amatöörliku mulje kuna ei ole võimalik aru saada, mille eest büroo kolm miljonit eurot saab. Ligi hinnangul on tegu kummalise ja süsteemivälise lepinguga, millega ka Eesti ametiasutused nagu finantsinspektsioon ja prokuratuur ei oska midagi peale hakata. Muuhulgas on tema sõnul küsitav, kui palju saab üldse eraõigusliku kolmanda osapoolega andmeid vahetada. Praegune advokaadibürooga leping ei aita mitte kuidagi uurimisele kaasa, see on mingisugune kõrvaltegevus, mingisugune vahendus, millest Eesti ametiasutused ei saa tegelikult aru ja mille kohta ütleb prokuratuur, et tegelikult sellist pretsedenti ei ole ja ta ei tea, et ta saaks anda mingi uurimisandmeid. Selle põhjal. Korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe Katri Raiki sõnul tuleb lepingu sõlmimise asjaolusid edasi uurida. Selleks kutsutakse tema sõnul komisjoni ette rahandusministri, kaks nõuniku, justiitsministri ning välisminister.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon ja korruptsioonivastane erikomisjon pidasid erakorralise ühisistungi, et käsitleda rahandusminister Martin Helme sõlmitud lepingut USA advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoigi valla kuriste talu peremees Eilar Samler alustas talupidamist 19 aastat tagasi. Tähtis oli olla iseenda peremees. Kui alustati kuue lüpsilehma ja 25 hektari haritava maaga, siis äsja sai katuse alla uus robotlüpsilaut 180-le lehmale. Elurütm muutub kindlasti teistsuguseks ja võib-olla veidi stabiilsemaks, mis on olnud ikkagi kuriste talu edu võti? Me oleme ajanud sedasama rida algusest peale, et oma põllu pealt toota oma sööt ja väärindada piimaks ja see maha müüa. Tänasel päeval on ikka midagi väga raske ennustada, sest ega ma ei tea, mis kahe aasta pärast meid ees ootab. Ka Türi valla lilleNõmme talu peremees Jüri Eibak oli esimeste talu taastajate seas. Isal emal oli lehm ja kaks mullikat ja maa oli nagu ikka niisugune aiamaa null kolm või praegu on 29 lehma laudas ja maad on pea 80 hektarit, mingi edasiminek on olemas ja meie majandame, elatame ennast sellega ära ja et ei kurda midagi. Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse esimees Kaul Nurm ütleb aga, et esimesed talunikud alustasid 20 aastat tagasi ajutiste maakasutuslepingute alusel ja ega neid palju olnud. Jaanuaris 89 moodustati Talupidajate keskliit siis seal oli 280 alustajat, vahepealsel ajal huviliste ring kasvas väga järsult, kui toiduturg oli toidust tühi siis oli tuhandete kaupa neid, kes said talu seaduse alusel maad ja tahtsid alustada oma talu rajamist. Kui tulla nüüd tänasesse päeva, siis me näeme umbes 6000 talu, kes on orienteeritud põllumajandussaaduste tootmisele. Nurm lisab, et kõige edukamad on suurtalunikud, kelle käes on haritavat maad 200 kuni 800 hektarit kuid 25 kuni 30 hektariga väiketalunikke on siiski kõige rohkem. Need unistused, mida me 80.-te lõpul 90.-te algul koos Eesti avalikkusega unistasime ja veel 94. aastal riigikogu võttis otsuse vastu, kus nähti üleminekut talumajandusele valdavalt noh, seda tegelikult ei ole juhtunud. Eesti taasiseseisvumise järel tühistas riigikogu Eesti NSV talu seaduse ja talunikel soovitati end ümber registreerida füüsilisest isikust ettevõtjaks. On toonud väga palju juriidilisi probleeme, mis on siiamaani lahendamata ja eriti raske on praegu talu üleandmine järgmisele põlvkonnale, sest see ei ole maksuvaba tegevus. Siin on veel lahendamata küsimusi. Olev Kenk paidest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestimaa Talupidajate Keskliit peab täna Paides kongressi, et tähistada 20 aasta möödumist talude taastamise algusest Eestis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome ministrid on juba septembris peetud pressikonverentsist peale testi ja tule põhimõtte rakendamisest suure suuga rääkinud, kuid eilne ajaleht Helsingin Sanomat kirjutas valitsus allikatele viidates, et ilmselt peab Soome plaani kõige rangemast variandis loobuma. Probleem on nimelt lihtne. Seaduseelnõule tehtud juriidilise ekspertiisi kohaselt ei tohi teise Euroopa Liidu riigi kodanikult eeldada riiki sisenemiseks tervisetõendit sest see sõdib vastu Euroopa Liidu vaba liikumise põhimõtetele. Kolmandate riikide kodanike puhul seda probleemi ei ole. Soome valitsus nuputabki parasjagu, kuidas kimbatusest välja tulla. Aega ei ole kuigi kaua. Euroopa Liidu liikmesriigil on võimalik rakendada piirikontrolli Schengeni ja riikide suhtes ainult teatud aja ning Soome jaoks on isegi selle aja lisaaeg 22. novembril läbi saamas. Ajalehe Helsingin San andmetel on üks võimalus see, et ilma koroonatesti negatiivse tulemuse tõendite Soome saabuvad. Schengeni riikide kodanikud suunataks testi tegema piiril testist. Keeldujaid ähvardas kümnepäevane karantiin. Kuidas aga kõik täpselt välja nägema hakkab, pole hetkel veel teada. Aga et kõik liiga lihtne ei oleks, on endiselt jõus veel hulk erandeid. Näiteks ei rakendata testimiskohustust ega eneseisolatsiooni soovitust juba praegu Eesti ja Soome ning Rootsi ja Soome vaheliste töö ja ametisõitude puhul ning täiesti konkreetse sisuga. Täitmata on avalikkuse silmis ka Soome valitsuse mõte, et novembri lõpust saaks Soome vabalt mis asjus tahes reisida kõigi nende Euroopa Liidu riikide kodanikud, kus koroonaviiruse levik on Soomega suhteliselt samal tasandil. Mida tähendab suhteliselt sama tasand ning kas Eesti, kus kahe nädala nakatumisnäitaja on poolteist korda nii suur kui Soome oma ka nende riikide hulka mahub, nendele küsimustele praegu veel vastust ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehk et tulla võib igaüks ükskõik millise nakatumisnäitajaga riigist, kui on ette näidata koroonatesti negatiivne tulemus. Nüüd aga selgub, et plaan on vastuolus Euroopa Liidu aluspõhimõtetega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoomes on tuvastatud 61 uue viirusetüvega nakatumise juhtu, neist viimased 12 selle nädala jooksul. Kõik välismaalt saabujate koroonatestid kontrollitakse nüüd üle ka uue viirusetüve avastamiseks. Rahvastiku ja sotsiaalteenuste minister Krista Kiuru toonitas, et uus viiruse tüvi levib kiiremini kui senine. Sellesse tuleb suhtuda tõsiselt ja võtta juba ennetavalt midagi ette. Siseministeeriumile tehti ülesandeks ette valmistada karmimad meetmed piiridel. Siseminister Maria Ohisalu kirjutas hommikul Twitteris, et meetmete karmistamine piiridel teeb vähem kahju kui kogu ühiskonna sulgemine. Tänasel pressikonverentsil. Midagi konkreetselt selle kohta veel ei räägitud, aga juttu on olnud, et kõigilt Soome tööle saabujatelt hakatakse nõudma negatiivse koroonatesti tõendit ja vähendatakse perekondlikul põhjustel reisimise võimalusi. Valitsus andis piiri ääres asuvatele kohalikele omavalitsustele korralduse tagada kõigis piiriületuspunktides testimisvõimalused. Minister Kiuru lisas, et sotsiaalministeerium on esitanud ka uued ettepanekud piirimeetmete karmistamiseks. Esialgu analüüsitakse nende võimalikke mõjusid ja valitsus teeb otsuse järgmisel reedel. Siseministeeriumi esindaja sõnul puudutavad täiendavad piirangud ilmselt nii Soome tööle saabujaid kui perekondlikel põhjustel reisijaid. Krista Kiur ütles, et vanda lennuväljal on juba päris hästi olukord kontrolli alla saadud ja kõik suunatakse testi tegema. Aga sadamates on vaja saabujate arvu vähendada, et kõigi inimeste testimisega hakkama saada. Kiuru toonitas korduvalt, et välismaalt Soome saabujad on väga-väga suur oht. Näiteks eelmisel nädalal tuvastatud uutest nakatumisest oli 11 protsenti välismaalt saabunud inimestel. Soomes on viimase kahe nädala nakatumine 100000 elaniku kohta praegu 64, aga soomlased on mures, et piiride taga Rootsis ja Venemaal on nakatumine palju suurem ja see peegeldub ilmselt ka piiriäärsetes nakatumisnäitajates. Ka Eesti ja laiemalt Baltimaade olukord on murettekitav, nakatumise on märgatavalt rohkem kui Soomes ja testimisvõimekus väiksem, ütles Soome terviseameti THL ülem arst Tanel puumalainen. Ka Eesti on muutnud piiriületustingimusi. Muuhulgas otsustas Eesti valitsus, et alates homsest ei pea eneseisolatsiooni jääma need, kes saabuvad riikidest, kus viimase kahe nädala positiivsete testide arv 100000 elaniku kohta on alla 150. Nagu öeldud, Soomes on see praeguse seisuga 64 ja Soomes tööl käijad vähemalt koju sõites praegu karantiini jääma ei peaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus arutas eile hiliste õhtutundideni, kuidas ära hoida uue, kergemini nakkava viirusetüve levimist Soomes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna kella kahe paiku teatas peaminister Kaja Kallas sotsiaalmeedias, et koroonaviiruse olukord Põhja-Eesti haiglates on erakordselt kriitiline. Ühtlasi märkis peaminister, et viimase info järgi levib Eestis arvatust hoogsamalt koroonaviiruse kriititüvi. Briti tüvi on agressiivsem ja nakkavam, märkis peaminister Kaja Kallas lisas, et kui viimane info tõele vastab, tuleb riik lähemaks ajaks lukku panna ehk kinni tuleb panna kõik kohad, kus inimesed kokku puutuvad. Peaminister lisas oma postitusse ka loetelu võimalikest uutest piirangutest. Õppeasutused, sealhulgas algklassid, läheksid distantsõppele, kontaktõpe toimuks ainult erivajadustega lastele. Lapsevanematel soovitatakse lapsed võimalusel ka lasteaiast koju jätta. Kõik kauplused, välja arvatud need, mis pakuvad hädavajalikku kaupa, suletakse ühtlasi suletaks ka toitlustusasutused ning lubatuks jääks vaid toidukaasa müük. Sportimist lubatakse ainult üksi, seni on tohtinud sportida koos treeneriga. Kordame ka üle, et tegemist pole veel uute piirangutega, vaid peaministri ettepanekuga juhuks, kui niinimetatud briti tüvi Eestis arvatust rohkem levib. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp ütles tänasel pressikonverentsil, et praeguseks on Eestis tuvastatud 178 briti tüvega haigestunut. Samas märkis Sepp, et praeguste andmetel ei saa väita, et just briti tüvi oleks süüdi haigestumise tõusus. Samal ajal, kui valitsusliikmed arutavad uusi võimalikke koroonapiiranguid, paneb end üha keerulisemaks olukorraks valmis ka tervishoiusüsteem. Nimelt kui tervishoiusüsteemil on tarvis reageerida kriisile, siis võib ta siit-sealt ka järele anda, kuidas täpselt, see on kirja pandud tervishoiusüsteemi valmisoleku tasemetes. Praegu oleme kolmeastmelise trepi teisel tasemel. Terviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma ütles täna riigikogu erikomisjonis, et täna annab ameti peadirektor välja käskkirja, mis lubaks kasutada kõiki teise taseme võimalusi. Muuhulgas tohiks kiirabi vähendada oma ravi kvaliteeti, ütles härma. Senise kolmeliikmelise brigaadi asemel saab välja saata siis kaheliikmelisi või üheliikmelisi brigaade. Kiirabil on siis õigus jätta tegemata need kõige madalama prioriteediga väljakutsed ehk siis kiirabi igale abivajajate ni enam ei jõua. Samas märkis Härma, et sellest ei pruugi veel piisata, ehk haiglatel palutakse ennast valmis panna ka kolmandaks valmisoleku tasemeks. See tähendab, et haiglad peavad läbi mõtlema, kuidas toimetada, kui plaaniline ravi täielikult peatatakse. Mõelda läbi, mille alusel me siis teeme triaaži, et siis mitte kõige hädavajalikumad haiglasse pöördujad siis tagasi lükata ja võtta vastu ainult erakorraline abi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseamet teeb ettevalmistusi tervise hädaolukorra viimase, kolmanda taseme väljakuulutamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJust selliste rõõmuhõisetega tulid olümpiavõitjateks Katrina Lehis. Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Irina Embrich Eesti vehklejad tegid ära selle, mis neil viis aastat tagasi Rios tegemata jäi. Enne tänast tõi Eestile viimati olümpia kulla kettaheitja Gerd Kanter 13 aastat tagasi. Naissoost olümpiavõitjaid oli Eestil varem vaid kolm. Kahekordsed kuldmedalistid Svetana Tširkova, Erika Salumäe ja Kristina Šmigun Vähi. Nüüd sai väike Eesti korraga juurde neli olümpiavõitjat, räägib Katrina Lehis. Praegu on veel raske millestki aru saada, et siiamaani on uskumatu, et võistlus on läbi. Me oleme võitjad. Me ei pea enam vehklema, kõik rohkem maitse ei tule, et see natuke tahab aega, et kohale jõuda. Me toetasime 11 täna meeletult palju, isegi kui keegi sai torke sisse, siis me ikkagi toetasime ja me ei lasknud pead nurku ja me võitlesime lõpuni ja see oligi see, mis meile täna edu tõi. Nii head võistkonnakeemiat, nagu meil täna oli. Ma ei mäleta, sest me tõesti me elasime üksteisele kaasa, toetasime, ergutasime, motiveerisime, et see kõik oli olemas ja uskusime üksteisesse, et see oli põhiline ja see oli fantastiline. Tasavägises finaalis sai kõik selgeks alles viimase minimatšiga, kus otsustavad torked tegi just Katrina lehis. Veerandfinaalis kaotusseisust Poolat võitnud ja poolfinaalis Itaalia üle võrdlemisi kindla võidu saanud Eesti finaali vastane oli nelja parema seas suurima kullasoosiku Hiina alistanud Lõuna-Korea. Enne viimast minimatši oli seis viigis aga mõne päeva eest individuaalse pronksi võitnud lehis tegi oma töö kindlalt ära ja Eesti sai 36 32 võidu. Julia Beljajeva esimesed emotsioonid. Et isegi kui nägime, et keegi läks närvi, kohe ütlesime, et rahune maha, kõik saab korda, et kõik tuleb välja ja kõik lihtsalt suurepärane vehklemine täna meie poolt, ma arvan, selle kulla nimel on, on mitte ainult meie tegime tööd, vaid ka meie treenerite kollektiiv ja kõik meie toetajad ja abipersonal. Meie perekonnad, et ma arvan, siin kõik mängisid oma rolli. On sümboolne, et seitsmendaks minimatšiks pääses nendel olümpiamängudel esimest korda rajale 41 aastane Irina Embrich. Kui Embrich poleks kordagi vehelnud, oleks ta ilma jäänud ka olümpiakullast. Sundkäik või mitte, aga Embrich sai suurepäraselt hakkama. Tasuks pika karjääri esimene olümpiamedal, Irina Embrich See oli väga pikk tee selle medalini ja no lõpuni ei usu ja et, et see juhtus ja me olime olümpiavõitjad, see on ikkagi väga kõrge tiitel ja paremat vist ei, ei saa. Õnneks ma suutsin ennast kokku võtta ja näidata head vestlemist ja tüdrukud jätkasid sama soosi ja meil on kuld käes. Olümpiavõitjad jõuavad kodumaale homme kell pool kuus õhtul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste epeevõistkond võitis Tokyos olümpiakulla.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n2024. aasta lõpus tööle hakkavale õhutõrjeradarile leiti sobiv asukoht Aherainemäel Ida-Virumaal, ütles kaitseministeeriumi riigikaitseliste infosüsteemide ja innovatsiooni osakonna juhataja Oliver Tüür. Radari asukoht on tingitud eelkõige kahest põhjusest. Esiteks me arvestasime seda ja see on põhjaliku analüüsi tulemusel välja selgitatud, et meil oleks võimalikult kvaliteetne õhuseire pilt tulevikus olemas ja teiseks, et me saaksime teatud osa Mandri-Eestist vabastada siis tuuleenergeetika piirangutest. Praegu on Eestis tuuleenergia areng piiratud seetõttu, et kõrget tuulikut takistataks Lääne-Virumaal kellaveres asuva õhutõrjeradari tööd. Uute radarite püstitamise järel vabaneb Mandri-Eestis hulk piirangualust maad, ütles Oliver Tüür. Meil on ka täiendavad õhuseiresüsteemid hankes. Kui 24. aasta lõpuks avame me ligi 20 protsenti mandri-Eestist siis täiendavalt avameelsekümmend protsenti Mandri-Eestis planeeritud 2025. aasta lõpuks, kui üks täiendav õhuseiresüsteem on soetatud ja hangitud Radarite kiirgus kaitseministeeriumi kinnitusel inimese tervisele ohtu ei kujuta. Oliver Tüür. Radar oma tööpõhimõttest kiirgab kogu kiirguse sisuliselt õhku ja tavakasutajale või siis lähedal oleva inimesel see mingil viisil ohtlik ei ole. Radari kiirgust võiks võrrelda sama mobiiltelefoni kiirguse ga juhul kui inimene on radari lähedal. Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseministeerium on välja valinud kahe uue õhuseireradari asukohad. Esimene radar püstitatakse 2024. aastal Ida-Virumaale aherainemäe otsa. Uute radarite valmimisel vabaneb piirangualust maad, kuhu võib ehitada tuulikuid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHiljuti teatas Eesti Energia meretuulepargi rajamisest Liivi lahte. Leping sõlmiti taanlaste öörsted, iga ettevalmistustööd on käinud juba 10 aastat ja veel 10 kulub pargi käiku andmiseni. Üsna heitlikul. Elektriturul on aga kahe miljardi euro suurune investeering liiga riskantne. Nii ütleb Eesti Energia juht Hando Sutter. Et ta suudaks kõikide teiste elektri tootmisviiside kõrval toota konkurentsivõimelise hinnaga elektrit ja, ja noh, siis on vaja lihtsalt, nii nagu iga suure investeeringu puhul omada sellist investeerimiskliimat või, või, või sellist raamistiku, sellist reeglistikku, et oleks võimalik sellist suurt projekti rahastada. Arvestades, kui kõrge on elektri hind, tuleb Suteri sõnul määrata hinnapõrand. Et siis see on mingisugune selline minimaalne hind, mida võiks turul mingi perioodi jooksul saada ja, ja kui see peaks olema mingitel põhjustel madalam näiteks mingi regulatsiooni muutuse tõttu või näiteks vene elektri ebaausa konkurentsi tõttu või midagi muud sellist, siis riik on andnud garantii, et kui ta läheb alla selle, siis mingil perioodil investoritele seda hüvitatakse. Majandusministeerium ei ole ettepanekuga nõus, ütleb ministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar. Ennekõike teeme tööd selle nimel, et meil turukeskkond oleks selline, kus taastuvenergia projektid tekiksid ilma toetusteta ilma igasuguste selliste lagede ja põrandateta. Kindlasti me ei ole selline riik, kus, kus siis üks riigiettevõte teeb endale merel meres projekti ja siis riik teeb sellele projektile sobiva toetusskeemi. Hinnapõrand peaks aga selguma konkurentsis, ühtlasi oleks see tootja neutraalne ehk pakkumises võiks osaleda nii tuumapäikese kui ka tuuleenergia tootja. Et praegu on Eesti energia oma pargiga kõige kaugemale jõudnud, oleks ta ka ainus osaleja Hando Sutter. Eesti energia on turuosaline ja me ei taha mingit eri kohtlemist. Me ei karda konkurentsi, aga samas meil on vaja uut elektritootmisvõimekust üsna kiiresti ja üsna palju, nii et mingid otsused tuleb teha ja nendega selleks ei ole väga palju aega. Timo Tatar ütleb, et merele minek taastuvenergia tootmiseks on praegu veel kallis. Seal me näeme, et sinna hakkavad investeeringud reaalselt juhtuma pärast 2000 kolmekümnendat aastat, nii et seal täna praegu välja hõigata mingisugune toetusskeem on selgelt ennatlik. Eesti peaks oma taastuvenergia 2030. aasta eesmärgi saama täidetud ka ainult maismaa tuuleparkidega. Noh, maismaa puhul näiteks on olnud pikalt barjääriks seesama radarite probleem, mis nüüd äsja on saanud lahenduse, valitsus investeerib sinna ligi 70 miljonit eurot ja 60 protsenti maismaa territooriumi saab tuuleparkidele vabaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Energia juht Hando Sutteri sõnul takistab riigi tegevusetus Liivi lahe meretuulepargi projektiga edasi liikumist. Eesti Energia tahab oma hiigelinvesteeringule riigi garantiid, et kui elektri hind peaks langema teatud piirist allapoole, maksaks riik vahe kinni. Majandusministeerium ei näe selleks põhjust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n28. detsembril oleks Vallo Järvi saanud 75 aastaseks. Estonia teatris dirigeeris ta 45 aastat järjest. Koostööd lava ja dirigendi vahel meenutab abikaasa Lidia Panova Järvi. Dirigendina ta oli väga hea, ta oskas jälgida ja, ja neid solistide apsakaid hästi hästi lahendada. Ja muidugi kui neid ka juhtus, siis ühesõnaga kodus hiljem õhtul arutasime, siis oli mina isegi selle patu oma kaela sai. Temaga oli, olid solistid ja üldse orkester ja olid küll väga rahul. Sellepärast et ta oli oma töös väga täpne. See oli kõige olulisem. Esimeseks ooperiks oli metana müüdud mõrsja mille ta solistidele tol ajal olid. Mõnedki muusikalise haridusega solistid ja ta suutis selle väga rütmika muusika neile väga selgeks teha, tema enda sõnade järgi pidi olemagi nii et, et dirigendid, kes on sümfooniakud ja kes, kes jälle lava inimestega on raske kontakti luua. No ta on ka sümfooniakontserte juhatanud ja, aga, aga tema suutis lava ja orkestri kokku viia ja, ja hoida seda ka peos. Vallo Järvi, muusikaline Haare ja Anne oli avar. Ta juhatas ooperi operette ja ballette tegi seadeid, oli suurepärane kitarrimängija, mida tänagi küll salvestuse kaudu tõdeda võisime. Omaaegse kuldse seitsme ja rütmikute üks liige. Ka üks lugu, mis Valter Ojakääru sõnul on tagasi toodud musta materjali hulgast, mis oli mõeldud äraviskamiseks lindistatud aastal 1947 või 48 ja väga must materjal, nagu ütles Valter Ojakäär aga tõestab Vallo Järvi suurepärast kitarrimängu. Lõpetame sellega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Estonia teatri Talveaias tähistati Vallo Järvi 75. sünniaastapäeva. Abikaasa Liidia Panova-Järvi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUus tulija sotsiaaldemokraadina Riigikokku on Viljandi linna sotsiaalameti juht Helmen Kütt, kes kinnitas meie raadiouudistele, et ta valib riigikogu töö. No ma ei saa loobuda sellest kohast selle tõttu, et ma sel juhul petaksin oma valijaid, ma arvan, et minu oskused, teadmised ja võib-olla ka aeg on sealmaal, et võiks teha midagi suuremat, et see on antud nagu ettemaksuna, mulle see mandaat, ma kindlasti ei loobu kohast, mina jään ikka oma liistude juurde, see puudutab tööpuudust, inimeste sotsiaalprobleeme, et ma arvan, et seal ma vast olen ka asjatundjana võimeline kaasa rääkima. Valimisringkonnas toetusel teiseks jäänud Isamaa ja Res Publica liidust sai ülihea valimistulemuse praegune põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, aga Järvamaalt kogus peamised toetus hääled Kaia iva. Riigikokku läheb ka Viljandi linnapea Kalle Jents, kuid Reformierakonna parim tulemus on siiski Jürgen Ligil. Riigikokku pääsesid ka Peep Aru ning Tõnis Kõiv. Kõige edukam üksik kandidaat valimising oli aga Andreas Reinberg. Kas temale antud häälte arvu 1411 võiks pidada piirkonna protestihäälteks? Kindlasti ta näitab, et inimesed sooviksid mingi muutuse toimumist ühiskonnas. Valimisringkonnas kõige kehvema tulemuse sai aga Keskerakond ja asendusliikme staatusega peab leppima eelmistel valimistel uhkelt esinenud Jaak Aab ja tekib ka küsimus, kas võhma hakkab tulevikus uut linnapead omale valima. Küllaltki kesise tulemusega peab leppima ka Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. Kõige edukam keskerakondlane Järva ja Viljandimaal oli Enn Eesmaa. Viljandi linn aga vajab nüüd uut linnapead ning sotsiaalameti juhti. Kuid ka Viljandi linnavolikogu koosseisus saavad toimuma muutused, sest valimisliit kodune Viljandi liige Jaak Allik valiti riigikogu liikmeks. Ida-Virumaal. Noh, et Viljandi on ja jääb minu kodulinnaks, kuigi vastavalt seadusele peab volikogus nüüd ju ameti maha panema ja teiselt poolt ega riigikogu ülesandeks oled ühe või teise maakonna edendamine, kuigi teiselt poolt ma siiski võtsin oma missiooni sotsiaaldemokraatlikku parteid pöörata Ta näoga pisut rohkem Ida-Virumaa ja vene valijaskonna poole, kui ta seni on olnud ja teatud määral nüüd esimene samm sellel teel on astutud, aga ma arvan, et Eestimaa probleemid on tõesti üldiselt, et see, mis on hea Ida-Virumaal, on kindlasti hea ka Viljandile ja vastupidi. Uus linnapea tuleb leida ka Kuressaares, sest Kuressaare linnapea Urve Tiidus läheb Riigikokku. Teie tunnete natuke sellist vastutust ka endale, et et järgmine Kuressaare linnapea peab olema teie vääriline või teist parem. Alati on parem, kui on parem. Nii et muidu ei toimu arengut ja, ja ma üldse ei kahtle, et sellised tublid inimesed leiduvad, on enne mind olnud väga tublid inimesed Kuressaare linnapea ametis ja ja täiesti kindel on see, et ka pärast mind on väga tublid inimesed, kui ma riigikogusse lähen. Reformierakonna pink on päris pikk. Küsis Margus muld ja Tartu olukorda, uuris Liisu Lass. Tartus võitis valimised Reformierakond, kelle poolt hääletas 15800 inimest. Suure panuse valimistulemuse andis linnapea Urmas Kruuse, kes kogus üle 6800 hääle. Kruuse on Tartus järjestiku juba kolmas istuv linnapea, kes korjab suurima häältesaagi. Kahel varasemal korral on see tähendanud, et Tartu linnapea siirdub Toompeale. Hetkel pääseks Kruuse riigikogusse Reformierakonna nimekirjas viiendana. Küsisin, millised on linnapea plaanid. Tegelikult on linnapeaga valimiste ajal välja öelnud inimestele seda, et mu esimene valik on ikkagi jätkata Tartu linnapeana ja tänase päeva seisuga oleks mul väga keeruline midagi teist öelda, aga on öelnud ka seda, et mul on alati olnud meeskonnamängija ja kui meeskond peaks vajama mind mingil teisel positsioonil, siis ma tõsiselt kaaluksin selle võimaliku ettepaneku üle, aga hetkel ma jätkan Tartu linnapeale. Kas teil on ettepanek juba tehtud? Ei, ei ole ühtegi ettepanekut tehtud, sellepärast et nende ettepanekute tegemiseks on kindlasti ka täna veel väga varajane aeg. Kui Reformierakond siiski teeb Kruusele ettepaneku asuda tööle riigikogusse või võtta vastu ministriportfell, lubab ta seda tõsiselt kaaluda. Ma tegelikult ei ole ühtegi positsiooni enda jaoks mitte kunagi, nagu selles mõttes välja mõelnud. Ja, ja, ja sellepärast ma ütlesingi, et hästi oluline on see, et kui, kui tehakse ettepanek, siis seda tõsiselt kaaluda. Juhul kui Kruusa jätkab Tartu linnapeana, pääseks Tartust Reformierakonna nimekirjas asendusliikmetena riigikogusse Margus Hanson või Silver Meikar. Riigikokku osutus valituks ka linnavolikogu esimees Aadu Must, kes kuulub keskerakonda. Must ei ole samuti veel kindlalt otsustanud, kas jääb Tartusse või läheb Tallinnasse. Paraku on niimoodi, et see valik sõltub tõesti mitmest asjast, sõltub sellest, milliseks hakkab kujunema jõudude vahekord Toompeal kas või sellest noh, koalitsiooni asjadest, aga kõige olulisem asi on see, mis ma pean siin kolleegidega ja koalitsioonipartneritega läbi rääkima on, mis meil Tartus üldse toimub, me teeme koostööd oma koalitsioonis ja selles mõttes on mõned olulised nõupidamised pidamata. Must ütles, et oma kohta riigikogus näeks ta kultuurikomisjonis, lõpliku otsuse langetab ta oma sõnul lähipäevil. Liisu Lass Tartu stuudio. Ja riigikogu töö valib ka Narva volikogu esimees Mihhail Stalnuhhin. Riigikogus tööle asuda ja valmistuda siis andmaks teatud seadusi. Ma arvan, et viisakas oleks 100 päeva valitsusele anda. Võib-olla ta võtab aru pähe ja hakkab tegelema töötusega. Aga peale seda hakkame tegutsema. Kas te võite nimetada ka mingeid konkreetseid seadusi või seadusemuudatusi, mida te hakkate pakkuma parlamendis? Mulle meeldib, see nimetas töökohtade seadus väga lühikese ajaga võimalik luua kümneid tuhandeid töökohti, mis ei konkureeri eraettevõtlusega, aga on abiks kohalikule omavalitsusele. Kas neid võib nimetada sotsiaalseteks töökohtadeks? Nimetage, kuidas tahate, inimestel on tööd vaja. Kui ta saab palka, siis tal on üks, on see sotsiaaltöökoht või millised need ülejäänud siis on? Valimisdebatis te mainisite ka rahvusvähemuste seadust. See on nüüd kogu seda sfääri reguleeriv euroopalik seadus, mis hõlmab enda sisse ka mõned praegu kehtivad seadused. Kes jääb teid asendama või kes saab Narva linnavolikogu esimeheks siis, kui te lahkute riigikokku? No kas kandidaat on juba sellele kohale ja teil on see inimene teada? Muidugi, aga miks me peaksime varem kui riigikogu valimised on kinnitatud, hakkama arutama seda teemat ma ei näe selles praegu vabandust. Suurt mõtet. Mihhail Stalnuhhini t küsitles Jüri Nikolajev.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu valimised viivad mitmelt linnalt linnapea.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPidulik tseremoonia Toompeal riigikogu istungite saalis algas president Rüütli kõnega. Arnold Rüütel tuletas meelde, et tema ametisse astudes oli ühiskonna ühtsus läinud kaduma sellisel määral, et hakati rääkima kahest Eestist. Lubasin, et teen presidendina põhiseaduse piires kõik endast oleneva, et vähendada lõhet erinevate sotsiaalsete kihtide poliitiliste jõudude ja võimutasandite vahel. Täites oma ametiülesandeid, olen viie aasta vältel lähtunud eeskätt nendest põhimõtetest. Ametisse astumise kõnes tõin ma esile mitmeid rahvuslikke ja üldinimlikke väärtusi. Ka vabariigi presidendina olen kaitsnud neid. President Rüütel tõi nende väärtustena esile eesti rahvakeele ja kultuuri kaitsmise, sotsiaalse turvalisuse ning ühiskonna sidususe suurendamise ning väljendas oma kõne lõpul tänutunnet eesti rahvale kõigi tema saavutuste eest. Seejärel saabus uue presidendi kord anda ametivanne. Astudes vabariigi presidendi ametisse annan mina, Toomas Hendrik Ilves pühaliku teotuse kaitsta vankumata Eesti vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja vabariigi kasuks. Oma esimeses kõnes presidendina rõhutas Toomas Hendrik Ilves eesti rahva ja tema juhtide tahet ja pingutust, mis andsid tagasi meile iseseisvuse. Me mõistsime aga kiiresti, et pelgast iseseisvusest ei piisa. Maailm on täis iseseisvaid riike, mille elanike ainsaks unistuseks on sealt lahkuda või põgeneda. Me tunneme ka eduka majandusega riike, mille valitsused sugugi ei järgi õigusriigi põhimõtteid. President Ilves ütles, et talle pole kunagi meeldinud küsimus, kas me sellist Eestit tahtsime. Me peame küsima, millist Eestit me tahame pärandada oma lastele ja seadma sihid, kuidas edasi. Ja siin peame silmas pidama mitte kodanikke meie kodakondsusseaduse mõttes, vaid kõiki Eestis elavaid inimesi rahvusest ja päritolust hoolimata ja mitte absoluutiseerima minevikku. On saabunud aeg pöörata uus lehekülg ja mõelda tulevikule. Ent selleks tuleb teha palju rohkem, kui küsida ühtedelt vabandamist ja teistelt andeks andi. Kui tahame, et Eesti oleks suur ja suuremeelne, siis peame pakkuma kõigile siin elavatele inimestele midagi kordamatut Eestile, ainuomast ja paeluvat. Me peame pakkuma põhjuse, mis hoiaks Eesti noori Eestis ja tooks tagasi neid kümned tuhanded, kes on siit viimase 15 aasta jooksul lahkunud. Eesti uus lehekülg eeldab, et me muutume paremaks. Et me ei süüdista, et me ei hirmuta ega ähvarda ei maksa kätte ega solva. Me peame hakkama käituma nii, nagu tahaksime, et meiega käituksid teised teised inimesed ja teised riigid. President väljendas oma kriitilist arvamust hetkeolukorra suhtes, kus kodanikud kardavad avaldada vabalt oma arvamust ja kohalik areng on sõltuv parteilisest kuulekusest ja ta kutsus kaaskodanikke üles teadvustama. See on teie riik. Tema tulevik on teie kätes. Ainult teile kuulub privileeg ja samas kohustus otsustada, kuidas me edasi läheme ja millise Eesti me oma lastele pärandame. Teeme Eesti suuremaks. See on üleskutse teile, armas rahvas, riigikogule ja valitsusele mulle endale, meile kõigile. Uku Toom küsis pärast Toomas Hendrik Ilvese kõnet riigikogus poliitikute arvamusi selle kohta ja esimene küsitletu, verivärske poliitik Jaak Aaviksoo, mida arvab tema president Ilvese esimesest kõnest? Mulle meeldis, ma tundsin selles kõnes oluliselt südamlikkust ja soovi ühiselt edasi minna ja seda on meil erinevatel põhjustel ise aastate jooksul noppima kippunud, nii et ma arvan, et Ilves on väljunud sellest üsna raskest heitlusest tugevamana ja üsna kindla pilguga vaates tulevikku. Eks need võimalused ole rohkem moraalset laadi, aga ma arvan, et Eestis on piisavalt inimesi, kes niisugust moraalset laadi üleskutset võtavad oma kodaniku kogusena ja sellest vast kerkib midagi kogu riigi jaoks. Ütleme siis, et endise teise leeri esindaja, rahvaliidu fraktsiooni esimees Jaanus Männik Midagi väga uut ja täiesti uut niisugusel puhul on suhteliselt raske välja mõelda ja selles mõttes võib-olla võib-olla ka midagi päris päris uut polnud, aga need probleemid, mis kõiki presidente ja kõiki valitsusi alati vaevavad, see on siis demokraatia seisund ja rahva kaasamine ja, ja ühesõnaga võimuinstitutsioonide usaldus rahva hulgas, eks. Need on kõigi president ja valitsuse mure olnud nii, nii ka praegusel presidendil. Ma ei ütleks, et midagi väga üllatav oli, noh, võib-olla see natukene liiga terav käsitlus sellest seisust, mis, mis praegu praegu nagu riigis on. Nojah, kahtlemata on presidendil selles osas õigus, et seda niisugust politiseeritust on liiga palju ja kodanikuühiskonna areng vajab kiirendamist. Aga eks nende samade probleemidega on ju eelkäijad tegelenud ja, ja väga, väga jõuliselt siiski tegelenud ja ega nüüd nüüd Eesti maailmas ja ka Euroopa riikide hulgas siin mingisugune tagurlane ei ole. Aga noh, vaatame, selle mure on igati igati õigustatud. Loomulikult oli kohal ka peaminister Andrus Ansip, mida ütleb tema Reformierakonna poliitikuna? Ma jagan vabariigi presidendi muresid kõik need mured, mida puudutas oma kõnes vabariigi president, need on kirjas ka Reformierakonna programmis, seetõttu meil on täiesti ühised eesmärgid, kas ka teed, kui ma pean silmas, et ta tegelikult noh, ütleme, lähenes küllalt radikaalselt nendele mineviku probleemidele, mida meil on püütud kord püstitada, teravdada, vaadata? Jah, Toomas Hendrik Ilves ütles, et mineviku ei tohi kasutada malakana ja üleskutse leppimisele on, on kohane, kuid leppida saab siis, kui see, kes on midagi halvasti teinud, halvasti tehtud ka kahetsen. Toomas Hendrik Ilvese kõnes olid mitmed väga kaalukad seisukohad. Vabadust tuleb hinnata. Uhke ja väärikas rahvas on sees, rahvas, kes suudab üles ehitada seda riiki nii et et me saame anda selle riigi ka oma lastele üle. Ja riik, kus rahvas on uhke ja väärikas, on just nimelt selline riik, kus inimesed ei kipu minema. Ja hetkel viimane arvamus, Keskerakonna fraktsiooni esimees Ain Seppik oli vast kõige kriitilisem. Noh, kõne oli küllalt hästi üles ehitatud ja isegi mõni sõnum oli sees. Aga mis puudutab nüüd kõnet, sisu ennast, siis ega sealt midagi nüüd uut küll ei olnud ja seda, seda uut visiooni, mida, mida sooviti sealt kuulda kahtlemata ei olnud veel ehk ehk veel tuleb, president alles elab sisse ja saab aru, millise maa president on, sest ega ta viimasel ajal vist väga tihti siin nii olnud ei ole. Aga mõningad niisugused head momendid praegu Ilves saanud presidendiks noh, rääkis siiski niisugust ühiskonna leppimisest või endiste ja, ja, ja uute ja, ja valgete ja mustade, ma ei tea, milliste jõudude leppimisest see on positiivne, see annab võib-olla edasi minna asjas meie ühiskonna arengust, samal ajal tal ei ole õigemini üle läinud see, see, see kampaania valimiskampaania, ta rääkis ju nendest märksõnadest ka nagu liistude juurde jäämine ja keegi ei julge rääkida ja, ja parteipileteid nõutakse ja noh, need on nagu valimiskampaania elemendid tegelikult presidendi valimiskampaania on möödas, president võib rahulikult tööd teha. Ja me igal juhul arvestame ja loodame koostööle temaga.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Toomas Hendrik Ilvese ametissevannutamise tseremoonia.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAndrus Ansip ütles, et hoolimata majandusedust on meie majandustippudega võrreldes ikkagi suhteliselt nõrk ja on ka küllalt lahendamist vajavaid sotsiaalseid probleeme, nii et ülesandeid jätkub. Valitsuse hoolitsus perede majandusliku turvalisuse, suuremate pensionide, tööinimeste, palkade, maaelu edendamise ja eesti keele eest on igapäevane. Selline peabki üks Eesti valitsus olema. See on mistahes Eesti valitsuse miinimumprogramm. Täna teilt volitusi taotleva valitsuse ülesanded on seotud suuremate ja pikemaajalisematena. Peaministrikandidaat tõi välja 10 väljakutset, mis uue valitsuse ees seisavad ja esimesena. Iibe pööramine positiivseks. See on Eesti pikaajalise püsimise võtmeküsimus ja ametisse astuva valitsuse järgmise nelja aasta konkreetne eesmärk. Ilma rahva püsimiseta pole kõigil muudel plaanidel suurt mõtet. Järgnevad ülesanded käsitlesid energeetilist sõltumatust, maksukeskkonda, hariduse kättesaadavust, eesti keele ja kultuuri hoidmist ja nii edasi. Vastu ootusi opositsioon küsimusi ei esitanud. Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Ain Seppik ütles, et mis seal küsida, kõik on nii ilus ja nimetas seda roosamanna ettekandeks. See oli nii ilus, sest et noh, me saame ju Euroopa rikkamate riikide hulka, dividendidelt ei võeta tulumaksu, kui need reinvesteeritakse, need summad, ettevõtte tulumaksu ei kehtestata üksikisiku tulumaksu alandada. Ja seejuures kasvab riigieelarve veel tohutult. Nii et selline perspektiiv on ju väga ilus. Pealegi üks selge meie valimislubadus, see pensionide tõstmine oli ka peaministri ettekandes, nii et päris ilus ettekanne ja valimised ei ole ikka veel möödas. Peaministri jaoks. Milline saab olema riigikogu erinevate jõudude koostöö, saame näha. Andrus Ansip oli optimistlik. Selline roll nii süvenemisvõimelisel ja kriitilisel opositsioonil kui ajakirjanikel. Ühtegi asjalikku kriitilist märkust ega head ideed ei lükka ma tagasi, vaid seepärast, et need pärinevad opositsioonisaadikutelt. Ain Seppik oli veidi skeptilisem. See oli ka roosamanna nii-öelda komplekti kuuluv lubadus, sest et peaminister ütles väga selgelt, et kui eelnõud on asjalikud ja viivad riiki edasi ja siis nad võetakse vastu sõltumata sellest, kes nad esitab, nii et opositsioonil on seekord suur lootus, et kõik meie head mõtted saavad ka seadusteks vormitud. Seda, kuidas koostöö edeneb, näitavad esimeste eelnõude menetlused nii eilse koalitsiooni pensioni kasvu eelnõu kui tänase Keskerakonna oma, samuti pensioni est vilja Savisaar. Selle eesmärgiks on pensionikindlustuse aastakoefitsiendi arvutamise metoodika muutmisega tagada suuremale osale tänastest töötajatest tulevikus adekvaatne pension ja väärtustada tööd. Käesolevas eelnõus tehakse ettepanek sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse arvutamisel lähtuda aritmeetilise keskmise asemel mediaankeskmisest. Täna toetasid peaministrid ka rohelised Keskerakond ja rahvaliit ei hääletanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu andis Andrus Ansipile volitused valitsuse moodustamiseks. Peaminister Andrus Ansip (10 ülesannet).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nReformierakondlane Hanno Pevkur tuletab meelde, et teisipäeval kabineti nõupidamisel leppisid koalitsioonipartnerid juba üht-teist kokku. Alates seitsmendast veebruarist ei saadeta lähikontaktseid lapsi eneseisolatsiooni ja nädal hiljem ei küsita lastelt enam koroona tõendit. Keskerakondlase Tõnis Mölder märgib seepeale, et valitsuse istung on ikkagi neljapäeval. Vabariigi valitsus ei teinud eile ühtegi otsust. Keskerakondlased usuvad niisiis, et praegu on kõik veel lahtine, sest sellest, milles justkui kokku lepiti, neile ei piisa. Esialgu pakkus Keskerakond, et koroona tõendi võiks kõigi jaoks kaotada seitsmendal veebruaril, kui koalitsioonipartner selle ettepaneku tagasi lükkas. Algasid läbirääkimised. Me oleme selle sõnumi tegelikult Reformierakonnale andnud, et palun tulge siis välja oma kuupäeva, ga ühiskonna ootusi täna väga selgelt see, et me liiguksime selle teemaga jõulisemalt edasi. Ma saan aru, miks Keskerakond sellest räägib, nad võitlevad EKRE ga sama valijagrupi pärast. Reformierakonna hinnangul ei saa praegu mingit kindlat kuupäeva välja pakkuda. Pevkur ütleb, et kõik numbrid rühivad praegu ülespoole ja keegi ei tea, missugune olukord on meil nädala või kahe pärast. Eile oli 6200, täna on 7200 uut koroona juhtumit, mis puudutab haiglaravile inimeste arvu, et keskmiselt umbes 40 patsienti. Iga jumala päev tuleb juurde. Sestap usub Pevkur, kui Reformierakond siin kokkuleppele läheb, siis niimoodi, et paika pannakse kindlad kriteeriumid, näiteks päevane nakatumine ja haiglaravi vajadus peab olema nii ja nii suur, siis saab koroonapassi kaotada. Et kui need kriteeriumid on täidetud, palun minu pärast, siis on võimalik ka teised piirangud ära kaotada. Kellaajaline piirang ja kõik teised piirangud. Suurenevaid numbreid märkavad ka keskerakondlased, aga nende jaoks pole koroona statistika ja korona pass enam omavahel seotud. Mölri sõnul võiks koroonapassi kasvõi täna õhtul ära kaotada ja numbrid sellest ei muutuks. See enam ei aita kaasa ei selle viirise leviku tõkestamisele ega ei aita kaasa ka kuidagi haiglanumbri allatoomisele. Väga paljud eksperdid ütlevad täna, et koroonapass, kui meede ei tööta enam. Siin on see arvamus levinud ekspertide seas, et pigem ta aitab kaasa leviku vähendamisele. Siin on koalitsioonipartneritel ka üks suuremaid keerukohti ehk missuguseid eksperte kuulata. Teadusnõukoda, kes töötas selles kriisisituatsioonis kaks aastat ja kes saadeti teatud põhjustel laiali, on täna väga selgelt avaldanud seda teadmist, et koroonapass sellisel kujul ei, ei anna selle viiruse leviku tõkestamisel enam midagi kaasa. Hanno Pevkur aga rõhutab, et teadusnõukoja praegused liikmed on teist meelt. Vabariigi valitsusel on üks teadusnõukoda ka valitsuses, muuseas, inimesed muutuvad, ikkagi on vabariigi valitsus, teadusnõukoda on see, kes praegu vabariigi valitsusele neid soovitusi annab ja nendest soovitustest. Vabariigi valitsus peab ka lähtuma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna hinnangul on koroonapass tänaseks kasutu, Reformierakonna hinnangul on sellest siiski abi. Keskerakond ootab oma koalitsioonipartnerilt enne homset kuupäeva, millal lastakse inimesed kohvikutesse, kinno ja spordisaalidesse ilma koroonatõendita. Reformierakond on kindel, et praegu kindlat kuupäeva öelda ei saa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii Rootsis kui Soomes muretsetakse turvalisuse pärast, sel ajal, kui taotlus NATO-ga liitumiseks on esitatud, aga ühinemisprotsess alles käib. Rootsi ajakirjandus arvab, et allkirjastataksegi just selline julgeolekukoostöö lepe mis annab Rootsile turvatagatisi selleks ajaks kuni NATO menetleb Rootsi liitumistaotlust. Kui palju on praeguseks leppe sisust teada? Leppe sisust on väga vähe teada. Spekuleeritakse selle üle, et Rootsi kõige nõrgem koht ongi siis, kui ta esitab ütleme jaanipäeval avalduse NATO-sse astumiseks, siis tekib umbes aastane selline tühimik interegnum, kus siis Rootsi on nagu haavatav. Spekuleeritakse selle üle, et Inglismaa võtab merelise kaitse nagu enda peale selle aasta jooksul Rootsis kõige nõrgem külg ongi pikk merepiir ja et seda kaitsta, selleks Rootsi praegu küll võimeline ei ole. Paar aastat tagasi Rootsi sõjaväejuht ütles, et Rootsi on võimeline seda kaitsma umbes kuus tundi. Kuid sellel on ka ennetav mõju. On ju selge, et kui Inglismaa võtab enda peale Rootsi merepiiri kaitsmise Miks Rootsi ajakirjandus oletab, et ühinemisprotsess kestab aasta? NATO peasekretär on öelnud, et see tehakse võimalikult lühikeseks ja räägitakse tegelikult ainult mõnest kuust. No küsimus on selles, et selle peavad heaks kiitma kõigi NATO liikmesriikide parlamendid ja see võib aega võtta NATO riigi parlamendi sisepoliitilistest probleemidest lähtuvalt. Aga küsimus on ju ka selles. Ega praegu ei olegi Rootsis ju NATOga liitumislepingut vastu võetud, sotsid otsustavad seda pühapäeval ja ilmselt on ka siin küsimus selles, et sotside hulgas on palju vastuseisja. Aga üks põhjusi, miks on võimalik kallutada sotse poolt hääletama, on see, kui Inglismaa võtab nagu selle inter Egnime vaheajal Rootsi julgeoleku kaitsmise enda peale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti peaminister Boris Johnson on Stockholmis. Kuuldavasti peetakse Rootsi juhtidega kõnelusi julgeolekukoostöö ja vastava leppe üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti ehitusettevõtete Liidu juhatuse liige Raivo Rand ütleb, et Tallinna linnavalitsuse töökiirus ei ole liidule uus mure. Rand tunnistab, et linnavalitsus on ka teinud edusamme kuid siiski on tavaline, et ehitusseadusega kirja pandud tähtaegadest kinni ei peeta. Tallinna linna eri ametkondadel on teinekord erinevad arusaamad ja ei ole sellist ühtset ametkonda, kes siis kogus kokku kõik need märkused probleemid ja esitaks need arendajale vaid, vaid tegelikult peab küsima neid, on see linnaosavalitsus, on see kommunaalamet või ehitusosakond, et igalt poolt peab see küsima eraldi ja, ja teinekord juhtub ka nii, et, et tegelikult ametkondadel on, on täiesti risti vastupidised arvamused. Arendajad sooviks, et linnavalitsus esitaks kõik märkused ühekorraga. Väga tihti me leiame selle märkuste nimekirja sellise lause, et märkusi võib veel lisanduda. Kui sa parandada teatud vead asjad ära, siis sa saad veel portsu ja, ja see venitab väga palju aega. Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ütleb, et paratamatult on Eesti suurimas linnas keerulisem ehitada kui väiksemas linnas või vallas peab arvestama rohkemate naabritega ja väljakujunenud keskkonnaga. Kas saaks kiiremini ja oleme kõik endast sõltuva, et saada kiiremini. Lähiajal on ka planeerimise osas tulemas ka linna sisekord uuendatud ehk siis milles on siis fikseeritud, kui pikalt peaks, mis amet mis ettepanekuid läbi vaatama ja kui pikk peaks kooskõlastusring olema ja seal me kindlasti teeme tähtajad selgeks, mis seal salata, et meil on olnud probleeme, kus amet, kes peaks vaatama kitsalt ühte rida hakkab rääkima hoopis teisel teemal. Arhitektide Liidu presidendi Andro Männi sõnul Tallinnas suurus piisav vabandus ei ole. Tallinn on ainuke linn Eestis, kus ei ole linnaarhitekti. Nii ütleb mänd, puudub vastutajatel õige haridus. Ka kordab linnavalitsus linnaosavalitsuste juba tehtud tööd, kulutades dubleerimisele aega. Tallinna linn koostab ainult üldplaneeringud, aga detailplaneeringuid linn ise ei koosta, ehk siis süsteem on selline, et kui arendajal on krunt, kus ta tahab midagi hakata tegema, siis ta ostab erasektorist planeeringu ja siis linn peab seda kooskõlastama. Noh, tegelikult kui me järgisime Helsingi mudelit, kus linn ise koostab planeeringuid, siis see protsess oleks märksa kiirem sellest praegu käib selline edasi-tagasi põrgatamine ametnike ja siis selle ettevõtte vahel ja tellija vahel ja arendaja vahel, kes seda planeeringut koostab, siin osa Tallinna linna ametnike on tegelikult avaldanud arvamust, et läbi selle oleks võimalik planeeringute aega viia umbes poolel aastal noh, praegu on alla aasta on saada broneeringut on ikkagi nagu praktiliselt võimatu Tallinna linnas. Mänd rõhutab samas, et süü ei ole ainult linnavalitsusel. Arendajad ei lähtu alati avalikust huvist ja halvimal juhul kuritarvitavad segaseid olukordi. Nii teeb linnavalitsuse ja arendajate vaheline napp usaldus sujuva asjaajamise keeruliseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Korterite järelturu ja üürihinnad tõusevad osaliselt seetõttu, et arendajad ei suuda korterite ehitamisel nõudlusega sammu pidada. Tallinnas on arendajatel üheks takistuseks detailplaneeringute koostamiseks kuluv aeg.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee saadikupuutumatus tegelikult on selline põhiseaduslik printsiip, mis peaks tagama selle, et riigikogu liige saab tegelikult rahulikult oma tööd teha, tegeleda seadustega ja ta ei peaks kartma täitevvõimu, sellist, täiesti meelevadset sekkumist tagakiusamist tema suhtes ja see peaks tagama noh, niisuguse riigikogu normaalse töö aga antud konkreetsel juhul, mida me siis saamegi tegelikult teha, me saame ära kuulata õiguskantsleri seisukoha selles osas, kes on läbi vaadanud kogu kriminaaltoimiku ja me ei saa hinnata kindlasti tõendeid, kas üks või teine inimene, kas riigikogu liige konkreetne isik on selles nii-öelda kuriteos nüüd süüdi või ei ole? Ei ole päris seda meelt, et meie kehtiv õigus näeks ette võimalusega, et riigikogu saaks omakorda hakata nii-öelda täiendavaks kohta hinnata neid tõendeid ja poolt ja vastu argumente küll aga ilmselt noh, seekord ma kujutan, riigikogu üritab veidi tõsisemalt sellesse küsimusesse suhtuda, kuivõrd see kõik see just nimelt konkreetse maade vahetus tehingutega seonduv nii või teisiti siin meil väga tõsist kõla pinda leidnud, tal on üritatud ju noh, määrita kaela lausa poliitilise protsessi nime. Ma isiklikult küll selles kahtlen. Riigikogu ajaloos on see viies kord, kus saadikul saadikupuutumatus ära võetakse. Tuletame meelde, et eelmised juhtumid olid Heiki Kraanih, Siim Kallas, Margus anson ja Jaanus Tamkivi, kõik reformierakondlased Neist. Hiljem jäi kohtus süüdlaseks üksnes Margus Anson. Et riigikogu ka seekord õiguskantsleri ettepanekuga nõustub, on ilmselt üsna selge, sest esiteks oleks kogu asjaga lihtsalt viivitamine seniajani, kuni Villu Reiljan ei ole enam riigikogu liige. Ja teiseks on ka Villu Reiljan, kes küll viimasel ajal pikki kommentaare sel teemal andma ei kipu, ise sellel seisukohal, et asi peab edasi. Kuigi erinevalt Väino Lindest on tema kindel, et tegu on poliitilise protsessiga. Loomulikult on see positiivne, et protsess läheb edasi, mitte me peame pidevalt lugema erinevatest päevalehtedest, eks ole, kohtuotsuseid. Et siis saab nagu võib-olla hakata lootma õiglasele kohtupidamisele mitte poliitilisele kohtupidamisele. Mis te arvate, kui kaua see protsess võib minna, et millal ükskord tuleb uurimise lõpp või seda ma küll ei tea, eks ole, eks ta ole plaanide nud ikka nüüd hästi kaua kestaks. Kelle poolt, mitte minu poolt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reaktsioon õiguskantsleri ettepanekule võtta Villu Reiljanilt saadikupuutumatus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPrantslaste koroonavaktsiin kannab nime Zanofi, seni on seda katsetatud umbes 700 inimese peal. Kolmandas etapis on plaan seda juba 35000 inimese peal testida, kõneleb ettevõtte juht Olivje Buso. Vaktsiini katsetuse teine faas näitab, kas vaktsiin toimib. Meie äsjased tulemused tõestavad, et vaktsiini toimevõime on 95 kuni 100 protsenti olenemata vanusest, ütles Sanofi juht Olivieso. Kolmanda faasi katsed on planeeritud selle kuu lõppu. Täpselt samal ajal plaanib ettevõte vaktsiiniga tootma hakata. Prantslased võrdlevad Sanofid kõige enam, er. Ollakse mures, kas aastase hilinemisega on neil üldse turule asja. Terviseeksperdid hindavad aga olukorda heaks. Leitakse, et pikaajalises võitluses viiruse vastu on vaktsiinil kindlasti oma koht ning ka hinna suhtes loodetakse konkurente edestada. Nimelt tahab labor, et ühe doosi hind ei ületaks kümmet eurot. See aga tähendab seda, et tegemist oleks kaks korda odavama vaktsiiniga kui oma. Kuna Sanofi on üks maailma juhtivaid gripivaktsiini tootjaid, siis kasutatakse koroonavaktsiini loomisel sama tehnoloogiat ja see võimaldab ki tegijate sõnul hinda alla lasta. Kasanofi säilitamine ei tohiks nii keeruline olla kui peamisel konkurendil. Kui faizeri saab säilitada kahe ja kaheksa kraadi vahel maksimaalselt viis päeva siis Sanofi peaks toimevõimelisena püsima 31 päeva. Nüüd on veel vaja välja selgitada vaktsiini lõplik efektiivsus ja kõrvalmõjud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa on oma kooronavastase vaktsiini väljatöötamisega jõudnud kolmandasse ehk viimasesse faasi, kuu lõpus plaanitakse see ka juba tootmisesse saata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNovembrikuus on alustamas taas üks inspiratsiooniprogramm jah, õpetajaks, mille eesmärgiks on nii innustada kui ka julgustada inimesi, kes järgmise karjäärivalikuna õpetajaametit kaaluvad, aga pole oma valikus veel veendunud. Haridus ja noorteameti koolituskeskuse peaspetsialist Kadri Ratas räägib. Programm alustab teist korda. Esimese kogemuse põhjal saab öelda, et 15-st programmiga liitunutest pooled jäid haridussüsteemi või suundusid kooli õpetajaametit omandama. Kadri Ratas. Me tegeleme hästi aktiivselt õpetajaameti populariseerimisega, tegelikult ju kõik uuringud näitavad, et neil on väga suur probleem praegu see, et noori õpetajaid ei tule nii palju peale, kui demograafiliselt mingil hetkel õpetajatest pensionile peaks jääma. Tartu Ülikooli programm kogenud kooli on tegutsenud viimased kaks aastat ning fookuses on pigem reaalainete õpetajate leidmine. Programmijuhi Ingrid Koni sõnul on huvi numbrite mõttes küll väike, aga kõik, kes on õppekaval alustanud, on ka koolidesse tööle läinud. Koni lisab, et esimene motivaator programmi tulemiseks pole raha, vaid just see sisemine põlemine ja motivatsioon olla hea õpetaja. Hästi suur, valdav osa on neist tegelikult karjääripööre, mis on hästi vahva, et nad tulevad täitsa mõnest teisest etapist oma elust näiteks hästi palju on raamatupidamise pealt tulnud meile ja on ka üks hästi vahva selle aasta juhtum, kus inimene tuleb eraettevõtte juhtkonnast, kes läkski nüüd kooli nagu õpetama õpilasi. 14 aastat tegutsenud noored kooli programm pole küll esmaseks eesmärgiks seadnud uusi ja motiveeritud inimesi haridussüsteemi tuua, vaid põhifookus on õpilaste edasiõppimisel nii gümnaasiumis kui ka kõrgkoolides. Sellele vaatamata on aasta saate jooksul programmi kaudu haridusega seotud väljakutse leidnud nii mõnigi inimene, jätkab noored kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi. No mida me näeme valdavalt, on see, et kui see kaks aastat läbi saab, siis mitte alati kõik, aga valdav enamus nendest programmi lõpetajatest jääb kooli edasi. Kui me vaatame siis kogu seda 14 aastat, mis noored kooli olemas olnud, kõikidest nendest inimestest 78 protsenti on hariduse jäänud ja suur osa neist on ka koolis. Klaasmägi ütleb, et programmis osalejaid ühendab suur soov muuta ise midagi paremaks. Samas on aastate jooksul ka tunnetuslikult näha tendentsi, et osalejate arvu programmis mõjutab mingil määral ka õpetajatele makstav palk. Iseenesest, kui ma vaatan seda huviavalduste kasvu noored kooli programmis, siis see langeb kokku sellega, et õpetajate palk on kõvasti tõusnud viimastel aastatel. Ma arvan, et sellel on mõju, kui meil on sõnum, et õpetajaamet on väärtustatud ja õpetaja palk tõuseb",
"role": "user"
},
{
"content": "Aastate jooksul on tehtud mitmeid programme, mille eesmärk on haridusüsteemi eri elualadelt inimesi juurde tuua. Üks vanemaid algatusi on Noored Kooli programm.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAndrei Korobeinikut tabas sarnane saatus ka siis, kui Jüri Ratase valitsus tagasi astus. Siis tuli tal samuti riigikogust lahkuda, aga ära ole, kestis tema mäletamist mööda paar päeva. Nüüdki loodab ta, et koalitsiooniläbirääkimised lähevad soovitud suunas ja Keskerakonnal õnnestub EKRE ja Isamaaga taas võimuliit luua. Ma arvan, et pigem positiivne on praegune asjade käik, et, et koalitsioon lõpetas oma tööd, sest noh, kui me vaatame seda, mis koalitsiooni töötulemus oli, siis tegelikult väga palju kiita, nagu ei saa kahjuks, et Keskerakond oli küll üks kahest partnerist, aga ma arvan, et see ei olnud küll Keskerakonna jaoks kõige edukam valitsemisperiood. Aga üldiselt ju paistis, et Keskerakonna võimuliit EKRE ja Isamaaga oli üks suur kannatuste rada. Ja ma arvan, et see retoorika, mis sealt tuli kaasa, et suhted olid lõpus üsna pingelised, nagu ka praegu Reformierakonna ja Keskerakonna vahel vahe oli selles, et tegelikult ikkagi üritati neid erimeelsusi lahendada praeguses koalitsioonis oli nagu sisuliselt võimatu kokkuleppele jõuda, meil oli periood, näiteks, kui Kaja Kallas solvus ja ta lihtsalt oma poolteist kuud suhelnud siis keskerakonna a, et ära jäid koalitsiooni nõukogud suhtlus fraktsiooni tasandil ja nii edasi, et noh, sellist asja, mis koalitsioonis ikkagi ei olnud, et siin võib nagu nalja teha, et toimusid igasugused tordisaatmised ja nii edasi, aga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna saadikuna Riigikogu kohata jäänud Andrei Korobeinik hakkab saama Pärnu linnavolikogu esimehe 2500 euro suurust kuupalka. Tema hinnangul oli Keskerakonna võimuliit EKRE ja Isamaaga tulemuslikum kui Reformierakonnaga võimulolek ja loodab, et läbirääkimised taas selleni viivadki.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEstonia farmide lehmad annavad tublisti piima, aga nüüd on neist saanud oluline lüli transpordisektori kliima neutraalsuse saavutamisel. Biogaasi jaama oisus Vinnis ja Ilmatsalus tootsid varem biogaasi, mis sobis elektri ja sooja tootmiseks. Nüüd aga tuli inforteril ja Alexelal teha 30 miljoni euro suurune investeering, et gaas sobiks ka mootori kütuse. Eks Eesti gaas ja Alexela on ju konkurendid, aga panid nüüd seljad kokku. Eesti gaasi nõukogu esimees Jain Forteri juhatuse esimees Ain Hans Schmidt. Öeldakse, et konkurents on edasi jõuda, aga elu näitab, et kõige paremaid tulemusi saavutada ikkagi siis, kui teed koostööd ja kuna rohegaas on uus energialiik ja, ja väga kallis, siis on kasulik pead kokku panna ja rahad kokku panna ja koos seda teha. Ja täna ongi siis esimene suur vili, kus avati biogaasi jaama, mis metaani tootmine. See jaam oli juba siin varem tegelikult olemas, aga siin toodeti selles biogaasis siis soojust ja elektrit ja see on jah, fantastiline, et et me teeme sõnnikust, kõrgtehnoloogilist biometaani. Sõnnik ja virts pannakse käärima suurtesse tünnidesse ja siis see gaas tekibki. Seda, mis sõnnikust järele jääb, nimetatakse digestaadiks ja see toimetatakse hoidlasse ehk laguuni. Sealt viiakse see juba põllule. Alexela juhatuse esimees Heiti hääl. Iga sellise investeeringu tasuvusaeg on mitmeid aastaid ja see õiguskindlus, mis praegu rohepöörde tingimustes on nii Euroopas kui arusaadavalt ka meil Eestis ei ole rohkem kui paari aasta pikkune, et see, ma usun, et on ettevõtja kõige suurem probleem selliste sammude astumisel idist teostuseni kulus meil enam-vähem kaks aastat. Estonia farmide juhatuse liige Jaanus Marrandi ütles, et põllumehele on kesksel kohal lehm ja toidutootmise ringmajandus. Sõnnik tuleb ju lehmadelt. Kui me selle sõnniku kõik kokku korjame ja see siin käärib ja siit saame siis biometaani, siis me tegelikult oleme teinud esiteks keskkonnale hea teo ja kui me nüüd selle selle kääritusjäägi uuesti põllule viime ja, ja sellest kasvatame uuesti teravilja ja silo, siis me oleme kasutanud vähem mineraalväetisi ja see ring saab nii-öelda jälle lehmaga täis. Rohegaasijaamade rajamist rahastas SEB pank läbi rohelise laenu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna Oisus avatud rohegaasijaam toodab koos Lääne-Virumaal Vinnis ja Tartumaal Ilmatsalus asuva jaamaga nii palju biometaani, et sellele võiks üle viia kogu Eesti ühistranspordi, aga ka riigisisese kaubaveo. Biometaani toodetakse sõnnikust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTasuta raamatute riiulid asuvad Haapsalu raamatukogu lugemisja laenutussaali uste juures. Lääne maakonna keskraamatukogu direktor Ilme Sepp ütles, et sealt leiab teosed, mille inimesed on neile toonud, kuid mille järgi raamatukogu enda kollektsioonis vajadust pole. Tasuta raamatute riiulid pandi üles Eesti kirjanduse kuu raames. Varasematel aastatel on septembris peetud suurt tasuta raamatute laata, mis ilme Sepa sõnul tänavu ära jäi. Tavaliselt on tasuta raamatute laat väga suur kultuurimaja ees nostalgiapäevade raames aga sellel aastal kiskus ilm kehvaks ja me ei tahtnud Covid-i hirmus tuua kõiki inimesi üksteise kõrvale kultuurikeskuse saalidesse. Ühtlasi kutsub Haapsalu raamatukogu 20. oktoobrini annetama Eesti autorite poolt viimase 20 aasta jooksul välja antud teoseid, mis inimestel kodus üle on. Ilme Sepp. Kuna Eesti kirjanduse kuu idee on tegelikult Eesti Kirjanike Liidult ja kirjastajate Liidult ja raamatukauplustelt, siis võib-olla ei ole seal raamatukauplustes enam selliseid raamatuid, mis on viimase 20 aasta jooksul ilmunud, aga mis on väga head Eesti kirjanike teosed ja siis on võimalus lugejatel võtta neid koju nii, et kelle raamaturiiulid enam ei võimalda paigutada häid Eesti autorite teoseid. Tooge raamatukokku, et teised saaks õnnelikuks ja loomulikult peaksid need raamatud olema puhtad, terved hästi hoitud, sest ega me tahaksime ju võtta ainult selliseid häid raamatuid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalu raamatukogu avas eesti kirjanduse kuu raames sellest nädalast tasuta raamatute riiulid, kus huvilised saavad endale teoseid päriseks võtta. Lisaks ootab raamatukogu annetustena Eesti autorite poolt viimase kahekümne aasta jooksul ilmunud raamatuid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA presidendi Donald Trumpi sõnul üritas maailma terviseorganisatsioon koroonaviiruse levikut alguses väiksemaks mängida ja seetõttu kaotasid riigid väärtuslikku aega, et inimelusid päästa. WHO ei suutnud uurida usutavaid teateid Wuhani allikatelt, mis olid otseses vastuolus Hiina valitsuse ametlike andmetega. President rõhutas, et USA maksumaksjad panustavad WHOsse oluliselt rohkem kui hiinlased ja seetõttu on riigil õigus nõuda täielikku läbipaistvust. Me kavatseme ka edaspidi WHO-ga suhelda, et näha, kas nad suudavad teha tõsiseltvõetavaid reforme. Me kavatseme ümber suunata maailma tervishoiu ja töötada teistega otse. Samal ajal arutatakse USAs aina rohkem selle üle, et millal ja kuidas peaks majandus uuesti avama. Presidendi arvates võib see juhtuda juba paari nädala pärast. Meil on mitu osariiki, mis on praegu heas seisus. Nad vaatavad ülejäänud riiki ja ei suuda uskuda, mis toimub. Mõned kubernerid aga leiavad, et see ei ole üldse presidendi otsustada, millal nende osariik peaks tavalise elu juurde naasma, räägib New Yorgi osariigi kuberner Andrew homo. Presidendi seisukoht on täiesti absurdne, see ei ole seadus, see ei ole põhiseadus. Meil ei ole kuningas, meil on president. Samuti leidub kubernere, kes täielikult eiravad presidenti ja teevad koostööd kõrval osariikidega, et otsustada, kuidas teatud piiranguid järk-järgult leevendada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA peatab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahastamise seniks, kuni uuritakse organisatsiooni tegevust koroonaviiruse leviku alguses. USA hinnangul tegi WHO toona tõsiseid vigu ja üritas koos Hiinaga olukorra tõsidust varjata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValitsus andis käsu, mille kohta tuli tagantjärele tunnistada, et see oli seadusega vastuolus või täpsemalt öeldes puudus käsul igasugune õiguslik alus. Peale tagasi astunud toiduministri hoiatati minkide tapmiseks käsu andmise eest ka tervishoiuminister Manus, Oinikett, justiitsminister Nikk Heigeruk, rahandusminister Nikolai Vammeni, välisminister Jepe Kofodi, kaubanduse ja tööstusminister Simon Kollerupi ning kultuuriminister Joy Monseni. Toiduministeeriumi eksperdid hoiatasid, et käsuminkide tapmiseks saaks täiesti seaduslikult anda küll siis peaks sellega kaasnema ka keelt Taanis minke või naaritsaid ajutiselt või koguni alaliselt pidada. Sellise otsuse tagajärjed oleks aga lihtsalt minkide tapmisest veel oluliselt suurema mõjujõuga nii äriringkondadele kui ka ühiskonnale tervikuna. Dokumendis ei laidetud ühemõtteliselt maha ideed tappa uue ja ohtliku nakkushaiguse viiruse veel uuema ja ohtlikuma mutatsiooni pidurdamiseks. Kõik mingid. Küll oli dokumendis kirjas, et otsuse langetavad ministrid peaksid eelnevalt ette valmistama vajaliku õigusliku tehnilise selgituse. Seda aga ei juhtunud veel enam dokumendi ministritele esitamisest kuni minkide tapmisotsuse vastuvõtmise eelõhtuni. Ei arutatud minkide küsimust üldse. Ministril on oma käitumise õigustamiseks erisuguseid vabandusi. Justiitsminister Heigerupi sõnul ei mäleta ta, et oleks kõnealust dokumenti lugenud. Kaubandus ja tööstusminister polevat kõnealusel koosolekul üldse osalenud, jättes mainimata tõiga, et toiduministeeriumi hoiatuse sai ta siiski kätte. Tervishoiuministrid välisministrit ja rahandusministrit polnud Taani rahvusringhääling selle loo kirjutamise ajaks veel kätte saanud. Valitsuse kriitikud aga leiavad, et olukorras, kus seitse ministrit pikema jututa õigustühise määruse vastu võtavad, peaks tagasi astuma peaminister Mette Frederiksen ise. Taani liberaalse partei ehk Venstre esimehe Jakob Elleman Jenseni sõnul on peaministri vastutus mingis skandaalis täiesti selge sest just Frederiksen andis mikrofonide ja telekaamerate ees korralduse kõik mingite. Seega pole peaministril kuidagi võimalik väita, nagu poleks tema ebaseadusliku otsuse eest vastutav. Venstret toetavad siin ka teised opositsiooniparteid, konservatiivne Taani Rahvapartei, samuti liberaalne alliansi. Peaministri tagasiastumist nõuavad ka oma elatisallikast ilma jäänud mingikasvatajad kelle sõnul ei ole muus Jenseni tagasiastumine kindlasti piisav. Mingikasvatajate sõnul on kõige solvavam, et valitsus ei pidanud enne radikaalse otsuse vastuvõtmist nendega üldse nõu. Taani on Euroopa üks suurimaid mingi kasvatusmaid. Sealsetest kasvandusest tuleb 40 protsenti kogu maailma minginahkadest. Valdavalt müüakse nahad Hiinasse ja teistele Aasia turgudele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sellest hoolimata langetas valitsus neljandal novembril vastava otsuse. Esialgu ükski minister peale Jenseni tagasi astunud pole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna täpselt 100 aastat tagasi esietendus Estonias Gonradin Kreutzeri ooper öömaja Granadas. Lavastaja Arne Mikk on sel puhul lavale seadnud meeleoluka kontsertetenduse 100 aastat ooperit Estonias. Selle 100 aasta jooksul ma arvan, et on siin ära lavastatud kogu maailma ooperiliteratuuri paremik, siin on esinenud kõik Eesti parimad lauljad, on juhatanud parimad dirigendid ja iga põlvkonna kogemustele toetudes siis tänane seltskond astub publiku ette Estonia teatri ja ooperi ajalugu on uuritud üht ja teistpidi, et mis sellesse tänasest etenduse nagu kokku võetud on. Need solistid, kes õhtuses etendus ei laula, esitavad publikule ühe läbilõike klassikalistest ooperitest aga veidi teises kastmes, sest tavaliselt ei saa kunagi ühes etenduses kokku näiteks leporello või Krafinna pada emandast. Aga siin nad põimuvad, mõni võib-olla üleminek on natukene naljakas, aga ooperi ajaloos on ju igasuguseid kummalisi seiku juhtunud. Ühe korraliku ooperietenduse lavale toomise ettevalmistused kestavad Aarne Miku sõnul umbes aasta. No ühe ooperi terviklik lavale toomine ja uus lavastus ju, kui lepitakse kokku, mida teha, kes teevad, hakkavad vestlused kunstnikuga, osaliste valik ja siis viimased paar kuud on siis intensiivne protsess, lavastus, proovid tulevad juurde, kostüümid peaproovid nõnda edasi, nii päeval kui õhtul laulavad ka noored lavajõud. No see on Estonia tänane pale. On nad head iga juhul, meil võib-olla ei ole hetkel selliseid rahvuse vahelisi staare, aga meil on väga tore ansambel, kas või Rossini tuhkatriinu etendus näitas, et seal on üks koosseis, kes suudab ära rahuldada ka väga nõudliku kriitiku ja vaataja. Mis te arvate, kas Estonias ooper kestab veel 100 aastat? Praegune ajalugu ju haarab ainult ühe veerandi 400 aastasest maailma ooperiajaloost ja ei ole mingit põhjust kahelda, et järgmise 100 aasta jooksul on kindlasti Tallinnas olemas suurim ooperisaal. See žanr ei sure välja ka väikesel Eestimaal. Teatrist teeb teatri publik Arne Miku sõnum publikule on. No need, kes siia saali tulevad, võtku avali hingega osa sellest, mida neile pakutakse ja ma väga tänan neid teatrikülastajaid, kes Estonia le on olnud ruut ja tere tulemast ka homme, ülehomme ja siis järgmise sajandi jooksul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna tähistatakse 100 aasta möödumist esimesest ooperilavastusest kutselises Estonias.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud aasta alguses tutvustas muinsuskaitseamet mõtet võtta kaitse alla Raadi sõjaväelennuväli ja seda ümbritsev maa-ala. Suur osa sellest maast kuulub eraomanikele. Koos Tartu vallaga seisid nad plaanile ägedalt vastu. Poole aastaga tõmbas muinsuskaitseamet oma soove mitmekordselt koomale, aga kõiki ettevõtjaid see ei rahustanud, mitu maaomaniku nõudis, et nende krundid plaanitavast kaitsealast välja arvatakse. Tartu vallavanem Jarno Laur ütleb, et vald on nõus konkreetsete lennuradade kaitse alla võtmisega, aga muinsuskaitseameti soovid on suuremad. Siiamaani on Tartu valla see planeerimisloogika olnud, selline lennuvälja ala muutub tihedaks linnaliseks struktuuriks, välja arvatud siis lennurajad ja see nii-öelda need superstruktuurid. Samal ajal plaanib amet ka teist kaitseala. Sõjaväelennuvälja Tartu linnapoolses otsas avati 2016. aastal Eesti Rahva Muuseumi uus hoone. Muinsuskaitseameti kaitsekorralduse peaspetsialist Kersti Siim ütleb, et hiljuti valminud analüüsi toel võiks sellegi kaitse alla võtta. Noorema aja arhitektuuri puhul ikkagi võetakse arvesse seda, et oleks selle perioodi kõige silmapaistvam näide selle objekti puhul võib olla see vanuse kriteerium pole üldse nii palju määrav kui just see, et arhitektuuri väärtus ja just see, et seos selle militaarajalooga ja selline sümboolne tähendus Hoone ümber plaanib muinsuskaitseamet kaitsevööndit, see aitaks säilitada vaateid muuseumile. Kuna see muuseumi on ise on hästi jõuline maastikuobjekt, siis igal juhul näiteks Roosi tänavalt vaade muuseumihoone suunas või siis näiteks vana lennuraja teisest otsast, et need kõik need vaatesuunad on hästi olulised selle hoone puhul. Nii ERMi ümber joonistatud kaitsevööndisse kui sõjaväelennuvälja kaitsealasse jääks aktsiaseltsile Merko Ehitus, kuulub maatükk. Tartu vallalt on Merko saanud juba projekteerimistingimused, mis lubavad rajada nii äri kui kortermaju. Merko ehituse lõuna regiooni juht Juhan Varik kirjutab otsesõnu, et ettevõtte hinnangul pole Eesti Rahva Muuseumi hoonet tarvis kaitse alla võtta. Ühtlasi leiab ta, et kaitsevööndi seadmine Merko kinnistule oleks õigusvastane ja lubamatu. Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht Kalmar Kurs aga ütleb, et ERMi seisukohast on oluline just kaitsevöönd. Merko ehituse plaanid muuseumis 150 meetri kaugusel on siin heaks näitas, eks kurs ütleb, et plaanitakse ja kortermajad Pole ERMi jaoks kõige meeldivam perspektiiv. Kuid seni olid muuseumi kaasarääkimisvõimalused ahtad. See diskussioon Raadi arengust ja ja Eesti Rahva Muuseumi ümbrusest oleks pidanud toimuma nii riigi institutsioonide kui ka kahe omavalitsuse ja teiste osapoolte vahel juba juba varem. Kersti Siim ütleb, et ka nüüd saab kõik maaomanikega läbi arutada. Et kõik varasemad planeeringud ja, ja projekteerimistingimused, et need ei muutu kehtetuks ja neid varasemaid plaane saab ikkagi ellu viia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Muinsuskaitseamet soovib kaitse alla võtta Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ja seada selle ümber kaitsevööndi. Ühtlasi kavandatakse ka Raadi vana sõjaväelennuvälja kaitseala. Piirkonna maaomanikke need plaanid ei rõõmusta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRektori ametiketi andis Maaülikooli uuele rektorile Mait Klaassenile üle president Toomas Hendrik Ilves. President rõhutas, et tänane päev on täiesti erakordne Eesti vabariigi ajaloos. Esimest korda Eesti vabariigi ajaloos istub rektori toolile mees, kes on samas ülikoolis sama tööd kunagi varem teinud kuid kes on vahepeal töötanud teistes ametites. Klaassen oli rektoriks ka aastatel 1993 kuni 98, seekordse viieaastase amet ja kõige olulisemaks ülesandeks pidas ta Eesti põllumajandusteaduste jätkuvat arengut. Maaülikool peab toetama nii Eesti põllumajandust kui olema arvestataval tasemel ka rahvusvaheliselt, rõhutas ta. Maaülikooli enda arengu seisukohalt on oluline koondumine ühte kohta niinimetatud Tähtvere kampusse. Klaasseni sõnul läheb sellega veel mõned aastad aega. Vastavalt meie territoriaalsele arengukavale me tuleme järgmisena kõikide põllumajanduse keskkonnainstituudi osade ga siia, samuti ehitame välja oma laboratooriumite kompleksi, aga tuleb ka uus uus võimle, mis annab meie ülikooli keskkonnale hoopis teistsuguse ja uue sisu. Maaülikooli tulevikku näeb Klaassen kindlalt iseseisvana. Liitumine Tartu ülikooliga ei ole teemana üleval. Tegelikult need jutud on olnud alates 1951.-st aastast peale mõni protsent ikka on neid inimesi, kes tahaks seda liitmist saada, aga tegelikult Eesti põllumajandusele, metsanduse ega loodusteadustele, et selles mõistes, mida meie neid õpetame see tuleks päris kindlasti kasuks. Pigem me tänagi rääkisime, et Alar Karisega sellest, et lähipäevadel me saame kokku koostöö teemadel, et horisontaalne koostöö annaks selle tihendamise kaudu tunduvalt parema tulemuse, kui et keegi räägiks veel tulevikus ülikoolide füüsilisest liitmisest. See teema meie jaoks ei ole üldse teemana täna ega ka tulevikus. Mait Klaassen valiti maaülikooli rektoriks eelmise aasta oktoobris, tema ametiaeg kestab viis aastat. Toomas Kelt Eesti raadio, Tartu stuudio.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen astus ametisse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArmas eesti rahvas. Kallid kaasmaalased, teie ekstsellentsid, lugupeetud daamid ja härrad. Täna 85 aastat tagasi teostas eesti rahvas läbi paljude põlvkondade kantud unistuse. Eesti sai vaba, iseseisev ja demokraatlik riik. Sel puhul on tänase peokõne sissejuhatuseks kohane meenutada meie riigi esimesel aastapäeval siinsamas Estonia teatris peetud Friedebert Tuglase kõnet. Austatud kirjanik ja ühiskonnategelane väitis selles kõnes et meil on alati veres olnud poliitilise ja kultuurilise iseseisvuse instinkt. Ja ta jätkas kõige rahvameelsem vabariik, mis võimaldab kõige suuremal määral isiku ja hulga arenemist mis kasvataks rahvuslikku kultuuri ja oleks vaba suure maailma vaadetele mis annaks vaimu ja keha toitu kõigile kesta piirides. Sarnasena tahame näha Eesti tulevast riiki. Sarnasena tahame teda tervitada. Niisugust Eestit oleme soovinud ja soovime ka täna. Meie jaoks kaks lahutamatult seotud põhimõtet. Omariiklus ja demokraatlik elukorraldus on olnud eelduseks ja raamiks meie püüdlustele. Riikliku enesemääramise õiguse järjepidevus läbib kõiki neid 80 80 viit aastat sõltumata meie igapäevast elukorraldust mõjutanud ajastute erinevusest. Enamgi veel. Mõte Eesti iseseisvusest sai toitu juba 19. sajandil rahvusliku ärkamise laineharjal tekkinud kodanikuühiskonna algetest. Ühiskonna ja iseseisva riigi ehitamine kulgesid käsikäes ja põimusid teineteisega tihedalt. Seetõttu olid ka 1918. aastal välja kuulutatud Eesti riigil eeldused realiseerida iseseisvusega saavutatud võimalusi. Kahe sõja vahelisel perioodil sai eesti rahvas näha riikliku suveräänsuse idee teostamise vilju pea kõigis eluvaldkondades. Siinkohal tahaksin rõhutada vaid peamist. Eestlased said 1900 kahekümnendatel aastatel esimest korda mitte ainult oma riigi vaid ka oma maa peremeesteks. Eesti väikemajapidamised olid ja on ka tulevikus eestluse kestmise üks tagatisi. Neist aegadest pärinevad meie kultuurmaastikud, mis tänagi sümboliseerivad Eestimaa ilu. Paljud elu põhiväärtused kujunesid ja kinnistusid just tolle aja Eesti külas. Siin on mu saatus ja sugu. Mu aja ja elulugu on öelnud Hando Runnel. Kahjuks on Eesti küla elujõud küll tänaseks liialt nõrgenenud ja see omakorda on kujundanud ümber ka väärtushinnangud. Rahvuse säilitamise seisukohalt oli sõdadevahelises Eesti vabariigis keskne tähendus hariduse, teaduse ja kultuuri edasiarendamisel. Oma riiklusest üksi on vähe, kui seda ei kanna oma kultuur. Alles rahvusriigi tingimustes sai võimalikuks ja peeti vajalikuks toetada rahvuslikku kultuuri. Selle sümboliks kujunes juba 1919. aastal rahvusülikooli na avatud Tartu ülikool. Aastal 1925 asutati kultuurikapital. Meie teadusest ja kultuurist sai just sel perioodil Euroopa kultuuriühisosa. Eesti kultuuripärandi elujõud aitas üle elada ka pool sajandit kestnud okupatsioonid. Just tänu sellele, et suveräänsuse ideel oli tugev kultuuriline ja kodanikuühiskonna mõõde võime täna rääkida Eesti vabariigi õigusliku järjepidevuse kõrval ka väärtuste ja ideede järjepidevuse, st suveräänsuse ideed kandsid ühtviisi nii kodumaale võõrvõimu alla jäänud inimeste rahu rahvusmeelsus, mis oli peitunud erinevatesse vormidesse kui ka kodumaalt lahkuma sunnitud eestlaste koondumise tulemusena sündinud välisEesti. Võrdselt olulised olid laulupeod kodumaal ja ülemaailmsed esto päevad. Ühtviisi tähtsaks tuleb hinnata nii eestikeelse hariduse ja kultuuri säilitamiseks astutud samme ja saavutatud kompromisse okupeeritud kodumaal kui ka eestlaste pingutusi omakeelse hariduse ja kultuuri viljelemisel paguluses. Ülemnõukogu poolt 1988. aasta 16. novembril vastu võetud suveräänsuse deklaratsioon ja ka 1991. aasta 20. augusti otsus Eesti riiklikust iseseisvusest ei sündinud tühjalt kohalt. Igal eestlaste põlvkonnal, olgu ta saatuse poolt paisatud või jäetud erinevatesse aegadesse ja paikadesse oli oma osa Eesti suveräänsuse taastamisel. Kõik need, kes on enda suveräänsuse ideed kandnud ja selle teostamise eest võidelnud väärivad lugupidamist ja tänu. Samal ajal peame aga tunnistama, et meil puudub siiani koht, kus Eesti vabaduse eest vabaduse eest võidelnud inimesi meenutada ja asjaomase rituaaliga austada. Seepärast kutsun veel kord üles tõsisele tõsisele arutlusele Eesti vabaduse sümboolse teadvustamise üle. Austatud kuulajad siin saalis ja kodudes. Viimase tosina aasta jooksul on Eesti palju saavutanud. Riiklik iseseisvus andis võimaluse taastada elujõuline ja konkurentsivõimeline majandus. Nende aastate jooksul on avardanud Eesti elanike majanduslikud valikuvõimalused. Eesti areng peegeldub meie elukeskkonna tormilises muutumises. Nagu ka saavutustena teaduses, kultuuris ja spordis. Kasutan võimalust, et tänada Kristina Smiguni ja Jaak maed kuldse ja hõbedase kingituse eest iseseisvuspäevaks nii meie rahvale kui iseendale. Eesti majanduse jätkusuutlikkusest kõneleb see, et viimasel kümnendil oleme mitmel korral loovinud läbi ohtlike vete paindlikult reageerinud lokaalsetele kriisidele ja kohanenud maailma turuga. Eesti ettevõtted suudavad nüüd rohkem eksportida, oma töötajatele enam palka maksta ning juba ka tehnoloogiat ja kogemusi siirata. Võime rahuldust tunda infotehnoloogia võimaluste rakendamisest, jõudnuna tippriikidega võrreldava tasemeni interneti ja mobiilside kasutamisel. Samal ajal teame, et niisugusel suurel edul on olnud kahetsusväärselt kõrge sotsiaalne hind. Varasemates esinemistes olen peatunud sellel korduvalt ja Eesti inimene aruanne 2002. aasta kohta üksnes kinnitab öeldut. Me peame nägema tõsiseid hoiatusmärke ülimadalas sündivuses paljude laste koolitee liialt varajases katkemises ohtlikult suures kuritegevuses ja ühiskonna kiires kihistumises. Ka tänases peomeeleolus ei tohi me unustada ohte meie rahvale ja tema võimele toimida iseseisva riigina. Piirdun vaid ühe tõsiasja kommenteerimisega mis peab süvendama veendumust, et Eesti jätkusuutlikkuse tagamiseks on järgnevatel aastatel senisest palju enam vaja panustada sotsiaalsesse keskkonda. Lihtsalt öeldes, me peame rohkem hoolima inimesest. Teatavasti on läbi aastate olnud Eesti põhiprobleem rahvastiku kiire vananemine ja kahanemine. Seda protsessi mõjutavad loomulikud tegurid, kuid mitte ainult need. Üksnes meie, Eesti riik ja ühiskond ise saame vähendada läbi vägivalla ja vigastuste kaotatud inimelude hulka. Vigastussurmad on nõudnud viimasel kümnendil keskmiselt 2300 inimelu aastas. See on viis korda rohkem kui põhjamaades. Enamasti on. Enamasti on tegemist olnud parimas tööeas inimestega, kes on hukkunud maanteedel, vägivalla või narkomürgituste tõttu. AIDS i ja narkomaania kõrval oleme unarusse jätnud tõsiasja, et Eesti ühiskonda hävitab seestpoolt kõige enam alkoholism. Head inimesed, mõelgem sellele, mida saame teha karskema Eesti heaks. See tegevus peab algama perekonnast, koolist ja puudutama meid kõiki. Mida tasakaalustatum on ühiskond, mida enam siin inimesest hoolitakse ja pakutakse talle võimalusi elust rõõmu tunda. Seda vähem põhjust on muret, ükskõiksust või meeleheidet uputada. Viinaklaasi. Poolteist aastat tagasi presidendi ametisse vannutamisel kõnelesin kreenist Eesti ühiskonnas. Ütlesin siis, et sellest väljumiseks ei piisa ainult parlamendis sündivatest poliitiliste jõudude vahelistest lepetest. Kogemus on näidanud, et esindusdemokraatias teostatakse vaid valitud enamuse otsuseid. Demokraatia küpsust näitab aga pidev dialoog ühiskonnas ja püüd arvestada võimalikult laia huvide ringi. Ühiskonna ühtekuuluvus on seda suurem. Mida enam on seal osalus demokraatiat, mis ühtaegu kompenseerib esindus demokraatia paratamatult piiratud. Kaasajal teostub osalusdemokraatia läbi kodanikualgatuse ja kolmanda sektori tegevuse. Kui tahame Eesti oma riiklust kindlustada ja taastada ühiskonnasisese usalduse siis peame kokku leppima põhimõtetes ja prioriteetides. Need on võimalik ja vajalik sõnastada ühisosana erinevate huvigruppide taotluste t ja eesmärkidest. Nii nagu mäletame seda meie vaimu eliidi algatuse, st ligi 15 aastat tagasi loomeliitude ühispleenumil. Ka nüüd on meil vaja seada ühised ja kõigile mõistetavad eesmärgid ning leppida kokku tegevuskava nende saavutamiseks. Seesugust kokkulepet ühisosa üle ei vaja me üksnes erimeelsustest kõrg kõrgemale tõusmiseks. Peamine on siiski sotsiaalse turvatunde pakkumine, mida ei jätku veel kaugeltki kõigile ühiskonna liikmetele. Praegu tunneb suur osa tööealistest inimestest hirmu kaotada töö. Eesti kulutused tervishoiule ja raviteenustele on kordades väiksemad kui arenenud riikides. Hariduse kättesaadavus muutub paljudele noortele üha küsitavamaks ja isegi laste põhikoolist väljalangevus ulatub tuhandetesse. Seega on õige õigustatud küsimus, kas siis edukas Eesti riik ei hooli tegelikult oma kodanikest. See omakorda kohustab meid tegema valikuid oma tuleviku kujundamisel. Tunnistagem, et siiani ei ole me andnud ühest vastust küsimusele, kas Eestist saab Põhjamaade tüüpi solidaarsusel põhinev heaoluühiskond või riik, kus inimeste saatus jäetakse üksnes nende eneste hooleks. Kas Eesti riik, mis on riik, mis tasakaalustab oma kodanike jaoks maailma muutumisest lähtuvaid keeriseid ja tagasilööke või on see üksnes järelvaataja ja esindusorgan? Lõppude lõpuks on see küsimus sellest, kas Eesti on oma rahvale koduks või tehingu partneriks. Vastus ei sünni üksnes erakondadevahelises võistluses ega võimukoalitsioonide kaudu vastust sisaldavad otsust. Otsustused eeldavad hoopis laiemat kandepinda. Seejuures peaks lähtekohaks olema arusaam, et riik on kohustatud tagama oma kodanike vabadused ja õigused. Ilma selle olulise väärtushoiakulise muutuseta on meil vähe lootust, et kasvab uhkus Eesti riigi üle ja vastutustunne selle käekäigu eest. Kodaniku ja riigi seose tugevuse. Nende omavahelise usalduse määrab paljuski kohalik omavalitsus. See on demokraatliku elukorralduse alus ja tugi kodanikuühiskonnale. Üksnes omavalitsuste, kodanikuühenduste ja erakondade koostöö võib tagada, et Eesti riik jääb pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. 20. veebruaril andsid 32 kodanikuühendust ja erakonda Teaduste Akadeemia ning kuus avalik-õigusliku ülikooli allkirja memorandumile mis avab tee ühiskondliku leppe sõlmimisele. Pean seda oluliseks tähiseks ühisvastutuse võtmisel Eesti jätkusuutliku arengu kindlustamise ja osalusdemokraatia avardumise teel. Olgu see ühtlasi püüd ellu viia hiljuti igaviku teele lahkunud suure eestlase Aino Järvesoo ideed. Presidendi akadeemilise nõukogu auliikmena polnud Aino järvesoo mureks üksnes meie järelekasv. Visalt nõudis ta seda, mida me täna ikka ja jälle iseendale nagu oma kaasmaalastelt küsima peame. Mis on Eesti mõte? Milleks vajame oma riiklust? Kui kaua on antud meil kesta ja mida peame selle kestmise nimel ette võtma? Tuleb üksnes loota, et tulevik kingib meile veel paljusid aino järvesoo taolisi isiksusi. Kui Eesti riik sündis kantuna idealismist siis sõltub ka tema kestmine aadete kõrgusest ja jõust. Daamid ja härrad. Nädala pärast toimuvad riigikogu uue koosseisu valimised, kus rahvas kõrgema võimu kandjana usaldab riigi käekäiku määravate otsuste tegemise neljaks aastaks oma esinduskogule. Noorele demokraatiale iseloomuliku valimiskampaania välise kära ja peibutavate loosungite varjus on valikuvõimalused siiski valija jaoks eristatavad. Nüüd sõltub iga kodaniku vastutusest ja valikust, kui võimekas on riigikogu järgmine koosseis ja kas tal omakorda jätkub vastutust teostada järgneva nelja aasta jooksul rahva usaldust õigustav tegevuskava. Usun, et Eesti kodanikud ei ole väsinud demokraatiast ega karda võtta vastutust ning teostavad teisel märtsil oma õigust kõrgeima riigivõimu kandjana. Eesti vabariigi 85. aasta oli paljulubav. Eesti sai kutse nii Euroopa Liitu kui ka NATO-sse. Meil on stabiilsed suhted oma lähinaabrite, aga ka kaugemas ringis asetsevate riikidega. Eesti välispoliitika on juhindunud jätkuvalt vajadusest kindlustada iseseisva riigi säilimine, julgeolek ja rahvuslik heaolu. Kuid samas on kohane ka aruteludes aruteludes esitatud küsimus, mis saab Eesti vabariigi suveräänsuse pärast liitumist Euroopa Liidu ja NATOga. Vastavalt põhiseadusele on Eesti riigi suveräänsuse rahva võõrandamatu õigus. Lõplik otsustusõigus, mille poole rühkisid meie esivanemad Eesti riigist unistades ja seda rajades, jätkub meis ja meie järeltulijates nagu pärilikkuse kood. Suveräänsus on kaasaegses ühiskonnas saanud uuenenud sisu ja ta vajab ka uusi kaitsemehhanisme. Suveräänsuse lihtsustatud käsitluses peitub oht sattuda isolatsiooni. Tänases maailmas tähendab suveräänsuse ühtlasi regionaalset või institutsionaalsed solidaarsust, mida tunneme kõnekäänus. Ühtsuses peitub jõud. Juba riigi algaastail nägid Eesti valitsused iseseisvuse tagatisena laialdast koostööd Soome vabariigi ja Balti riikidega. Eesti oli aktiivne osapool pan Euroopa liikumises. Seda 1900 kolmekümnendatel aastatel. Otsitud solidaarsust püüdsime teostada Eesti riigi taastamise aegu balti riikide nõukogu ja hiljem balti assamblee kaudu. Nüüdseks on see laienemas viljakaks koostööks Põhjamaade nõukoguga ja Euroopa Liidu liikmesriikidega. Turvalise arengu tagatisi ja meie suveräänsuse kaitsemehhanisme näeme täna ennekõike Euroopa Liidus ja NATO-s. Kumbagi ühendust ei saa käsitleda staatilisena. Tuleviku konvent töötab selle nimel, et kujundada kõigi liikmete huve. Arvestab ja tõhusalt toimiv Euroopa liit. Eesti on väike, aga meil on jagada oma kogemusi ja ideid. Meil on ka soove, mida loodame aidata teostada. Neist esmasena. Näeme Euroopa liitu suveräänsete riikide liiduna. Kindlasti muutuvad koostöö eesmärgid ja põhimõtted ning Eesti peab arvestama nende muutustega. Siin on heaks teejuhiks meie kohanemisvõime, paindlikkus ja võimalus kaasa rääkida Euroopa ja ka maailma arengut määravates küsimustes. Säilitades mõlemas liitumisprotsessis nii rahvusliku kui riikliku eneseväärikuse jääb meie südametunnistus puhtaks. Ajaloo ees. Eesti kui väikeriigi ajalooline kogemus kõneleb sellestki et regionaalsed ja institutsionaalsed koostöövormid löövad kõikuma, kui satub ohtu rahvusvahelist rahu ja julgeolekut tagama ning tüliküsimuste rahumeelseks lahendamiseks ellu kutsutud ÜRO autoriteet. Selle eelkäija rahvaste liit kaotas teovõime pärast seda, kui temast sai suurriiklike huvide võitlustanner. Eesti annekteerimine 1939. aastal ja riigi kaotus aasta hiljem oleksid jäänud olemata, kui mitmed toonased suurriigid poleks eiranud rahvaste liidu üllaid põhimõtteid ning asunud tegutsema omapäi. Seepärast on tänagi Eesti riigile oluline ühinenud rahvaste organisatsiooni usaldatavus ja teovõime. Ei tohi säästa ühtegi võimalust, et toetada ÜRO otsuseid nagu ka Ameerika Ühendriikide ja teiste NATO riikide ühiseid jõupingutusi maailma rahvastele suunatud võimaliku ohu kõrvaldamiseks. Ka Eesti enda rahvusvaheline usaldatavus sõltub võetud kohustuste täitmisest. Et tagada kaitse meie ühiskonna sisemisele ja välisele rahule. Oleme teinud seda siiani ja teeme tulevikuski. Selleks aga, et nii meie tänased kui ka tulevased valikud oleksid põhjendatud on vaja laialdast informeeritust ja ühiskonnasisest dialoogi. Üksnes nii saavad Eestimaa inimesed öelda 14. septembril oma sõna Eesti Euroopa ühise tuleviku kohta. Armas rahvas. 85. 85 aastat tagasi sõnastas meie riigi sünnitunnistus, manifesti Eestimaa rahvastele. Nii Eesti aated kui tuleviku nägemuse. See rääkis riigist kui kodust kõigile neile, kes on kodanikuna end sidunud Eesti vabariigiga riigiga, kus peab valitsema rahu, vastastikune vastastikune austus ja kindlustunnet homses tõestagem, siis iseendale ja näidakem ka maailmale. Et me soovime ja väärime jätkuvalt sellist riiki. Õnnitlen teid kõiki Eesti vabariigi sünnipäeval ning soovin, et homne päev oleks tänasest parem ning et meil kõigil jätkuks nii usku, lootust kui armastust. Aitäh.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Arnold Rüütel - kõne Estonia kontserdisaalis pidulikul aktusel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu volikogu istungil antakse üle kodanikualgatuse korras koostatud pöördumine seoses kavandatava tselluloositehasega. Pöördumisele on alla kirjutanud ligi 700 Tartus elavat töötavat ja õppivat inimest. Pöördumises linnapea Urmas Klaasile, volikogu esimehele Aadu Mustale ja kogu ülejäänud volikogule tehakse ettepanek, et Tartu linn taotleks tselluloositehase rajamiseks vajaliku eriplaneeringu ning keskkonnamõjude hindamise algatamise tagasivõtmist. Allakirjutanute hinnangul peaks linn nõudma kogu protsessi korrektset taasalustamist, nii et juba planeeringu esimeses etapis arutataks tehase erinevaid võimalikke asukohti, samuti, et kaasataks siduvate otsuste tegemisel kõiki asjast huvitatud pooli. Rtu linnapea Urmas Klaas ütles, et on planeeringu osas kriitiline ning linnavalitsus kavatseb teema arutamiseks kokku kutsuda erakorralise linnavolikogu istungi. Linnavalitsus teeb ettepaneku, et Tartu linnavolikogu koguneks erakorralisele volikogu istungile, mis on avatud kõigile linnakodanikele ja kus on päevakorras ainult üks küsimus. Võimaliku tselluloositehase planeeringu küsimus ning see on see koht, kus Tartu volikogu peab ja saab sõnastama oma seisukoha. Mina isiklikult olen selle planeeringu küsimustes väga kriitiline. Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv ütles, et praegu tegeletakse eriplaneeringu konsultandi otsimisega. Hange konsultantide leidmiseks kuulutati välja juba augustis ja esimene tähtaeg oli septembris, aga erinevate vaidluste tõttu on see hanke tähtaeg edasi lükkunud. Nüüd on hanke tähtaeg lõppenud ja vaatame läbi laekunud pakkumusi ja peale seda loodetavasti saab siis nii-öelda sisulise protsessiga peale hakata. Oidjärve sõnul on eriplaneeringu algatamine võimalik tagasi võtta. Planeerimisseadus põhimõtteliselt annab võimaluse menetlus lõpetada, kuna algatas menetluse vabariigi valitsus, siis vabariigi valitsus saab põhimõtteliselt menetluse lõpetada, aga see otsus peab olema loomulikult põhjendatud ja, ja siis erinevad asjaolud ära kaalutud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu volikogu istungil antakse üle kodanikualgatuse korras koostatud pöördumine seoses kavandatava tselluloositehasega. Pöördumisele on alla kirjutanud ligi 700 Tartus elavat, töötavat ja õppivat inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSellist rahvamassi nagu sellel nädalavahetusel ei ole Jaak Joala ausamba juures mitte kunagi varem olnud. Tehakse pilti, kuulatakse, seisatatakse. Vabandust, kust teie olete tulnud? Meie tulime Tallinnast, tulite Tallinnast spetsiaalselt Joala ausammast ja just nii spetsiaalselt, aga miks ometi ta võetakse maha ja ja viimane aeg, see ei ole ju samas mina ütlen, et ei ole ilus. Aga miks te siia ometi siis tulite, kui see teile üldse ei meeldi? Ma tulin lihtsalt, et jäädvustada seda. Kas te peate seda õigeks, et see ausammas võetakse maha ja pean küll, et Joalal kindlasti on ausammast väärt, aga mitte sellist. Teie olete tulnud, kust kohast Tallinnast tulite spetsiaalselt Joala ausamast ata. Ja täna hommikul lugesin uudist ja tulime rongiga otse siia. Päris rongiga, isegi mitte autoga. Ei. Lähme õhturongi tagasi ka. Mida arvate samas? Samas on vajalik, aga kuidagi odav teostus on sambal, nagu juba praegu laguneks, vaatad, kuulsin, et see viiakse Narva. Et kas see nüüd kõige õigem koht on? Tegelikult ta sobib siia küll, aga võib-olla natuke midagi muuta. Natuke kallimalt see asi teha, et mulle meeldiks ja mulle meeldib see koht ka, see on päris lahe koht on siin, et see muusika mängib, see on ka lahe. Vabandust, kust teie olete tulnud Tartust tulite spetsiaalselt Joala ausammast vaatama ja täpselt ja on see väärikas sammas meie kõige kuulsamale lauljale. Seda ei oska öelda, sest tegelikult ma ei ole eestlane, ma olin prantslane, siis ma ei tea, selles pole midagi. Öelge oma arvamus. Mul ei meelest, see ei ole midagi, mis ei ole meldiv. Teie meelest ei ole kole? Ei ole. Kole ei ole, kole ei ole. Aga kui tema naine arvab, et peaks, võtad maha, siis see on tema soov. Minule tegelikult meeldib ja minu arust on päris äge, mina ei ühilduks nendega, kes ütlevad, et ta on, ma ei tea, kuidagi kitš või ta on kihvt. No alguses tundus selline omapärane või mitte, aga tegelikult ma vaatan, kui palju rahvast siia tuleb, et see võib-olla isegi on hea hea mõte. Me tulime nalja vaatama Me oleme siitsamast, minu meelest see üldse ei sobi, see on tõesti nagu kuulutuspost ja peale selle disko värk veel. Ühesõnaga naljanumber, kõik jääb vajaka. Põhimõtteliselt kas Jaak Joala vajaks Viljandis oma ausamast? Kindlasti, aga ma arvan, et kui ta siin elas koos emaga kaks või kolm päeva, siis see pole päris see koht. Aga igal juhul, Jaak Joala on seda väärt, et ta oleks jäädvustatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaak Joala ausammas Viljandis on kujunenud tõeliseks siseturismi magnetiks, samba mahavõtmise kartuses on jätkunud inimeste vool sinna kogu nädalavahetuse. Viljandi Linnavalisus hakkab homme arutama laulja lese Maire Joala nõudmist ausammas maha võtta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui veteran, poliitik ja kauaaegne paremtsentristide juht, 85 aastane Silvio Berlusconi laupäeval teatas, et ta paremtiiva nimel presidendiks ei kandideeri, puhkes Itaalia poliitilistes kuluaarides paanika. Kavas aktsentristidele olnuks Berlusconi kandidatuuri mugav, sest ta oli paremtiivas tugev vastane praegusele Itaalia peaministrile ja Euroopa Liidu keskpanga endisele juhile Mario Dragile. Berlusconi, kes on praegu tervisehädadega Milanos San Rafaele haiglas ravil, teatas ühtlasi, et tema hinnangul peaks traagi jätkama peaministrina. Kes võiks olla hea kandidaat presidendikohale, seda veteranpoliitik ei täpsustanud. Berlusconi tagasitõmbumise järel on kõige enam arvestatavad kaks stsenaariumi. Kas kolmandast veebruarist saab Itaalia riigipea ks senine peaminister Mario Dragi või siis jätkab riigipeaametis 80 aastane Sergio Mattarella. Valituks osutub kandidaat, kes saab esimeses kolmes hääletusvoorus kaks kolmandikku häältest. Alates neljandast hääletusest piisab absoluutsest häälteenamuses. Parlamendi kuluaaridest kostab, et esimestes voorudes arvatavasti praeguse presidendi mantlipärijat ära ei valita. Itaalia presidendil on suures osas tseremoniaalne roll. Tal on õigus valitsust laiali saata, määrata ametisse peaministrit ja heaks kiita või tühistada seadusi. Senine president Mattarella sekkus mitmel korral riigi kriiside lahendamisse. Sealhulgas kutsus ta aasta tagasi praegust peaministri Mario Dragit moodustama ühtsusvalitsust pärast seda, kui Jusepe Conte kabinet kokku varises. 74 aastane Tragi ei ole veel selgelt öelnud, kas ta üldse on valmis Itaalia presidendiks saama. Kui traagi peaks presidendi ametisse asuma, siis nähakse uue Itaalia peaministri na kõige tõenäolisemalt praegust infotehnoloogiaministrit ning telefonifirma Vodafon endist juhti Vitoria Gulao. Mõned poliitikavaatlejad hoiatavad, et traagi kolimine presidendipaleesse võib Itaalias vallandada poliitilise kriisi ning sellisel juhul on ennetähtaegsed valimised arvatavasti möödapääsmatud traagi konkurentidena. Presidendi kohale nähakse kristlik demokraatliku senaatori Pier Ferdinand kasiinot. Kõneks on olnud ka praegune justiitsminister Marta Cart abia ja endine vasaktsentristlik peaminister Juliano mato. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Ülle Toode. Rooma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia parlamendis algab täna pärastlõunal uue presidendi hääletus. Kõige tõenäolisem võitja on senine peaminister ja Euroopa Keskpanga endine juht Mario Draghi. Samas ennustavad poliitikavaatlejad, et presidendi äravalimiseks kestavad hääletusvoorud parlamendis veel mitu päeva.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKõnealused üheksa inimest on andnud küll kaks negatiivset koroonaproovi, aga rikkunud PPA ja terviseameti kontroll reidi käigus karantiini reegleid ja seepärast tuleb neil riigist lahkuda, jätkab terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar. Inimesed ei asunud nendel aadressidel, kus nad pidid olema ja samuti tuvastati siis ka seda, et mõned võõrtöölised tegid ka tööd, kuigi tegelikult selle kahe nädala jooksul tööandja neid tööle rakendada ei tohi. Saar lisab, et terviseamet on algatanud ka menetluse tööandjate suhtes, kes on rikkunud omapoolset kohustust. Otsus karantiini reegleid eiranud välismaalased riigist välja saata on PPA oma. Praeguse seisuga peaksid kõnealused inimesed Eestist lahkuma neljapäeval ehk ülehomme. Väljasaatmiskulud tuleb ilmselt katta Ta tööandjatel jätkab Peep PA peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Belitsev. Politsei piiriamet on asu asunud seisukohale, et Eesti rahva tervise kaitseks on, on mõistlikum see, kui need inimesed, kes siis seatud nõudeid ei järginud. Eestist lahkuvad. Põllumehed pole aga eeltooduga nõus. Nimelt kirjutavad nad avalikus pöördumises, et karantiini läbinud Ukraina töölisi ei tohi riigist välja saata, sest alus puudub. Nopri talu peremehe Tiit Niilo sõnul on töötaja terved ning kontrollreidi ajal ei teinud nad tööd, vaid korrastasid oma elupaigaks mõeldud ruume. Sama kinnitab ka osaühingu hobulased omanik Priit Ojamaa. Meile heidetakse ette, et meie töötajad toimetasid ja korrastasid oma eluruume sel ajal, kui nad kaks nädalat siin olnud seda, et seda teha ei või, ei ole mitte mitte kuskil kirjas. Kui nad on ikkagi eraldatud teistest inimestest, siis on nad karantiinis. Eks see on väljamõeldis, meie tunneme ennast justkui etturid poliitiliste mängude malelaual. Saare sõnul ei vastanud aga kontrollreidi läbi viinud inspektorite sõnul ruumid eluruumide tingimustele. Ojamaa ütleb aga, et kui PPA homseks oma otsust ümber ei vaata, pöörduvad põllumehed kohtusse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põllumeeste arvates ei tohi karantiini läbinud Ukraina töölisi riigist välja saata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPfizer BioNTechi vaktsiin on juba saanud kasutusloa 12 kuni 15 aastastel lastel, USAs, samuti Kanadas ja Alžeerias. Teadusnõukoja liige Irja Lutsar ütles, et pärast võimaliku loa saamist Eesti selle eagrupi vaktsineerimisega ei kiirusta. Kavas on enne põhjalikult tutvuda kliiniliste katsete tulemustega. Kõigepealt me peame vaatama, et mis need andmed tegelikult on, niisuguse tõhususe või efektiivsuse andmeid ei ole tarviski, aga me peame vaatama, et mis on ennekõike vaktsiinide taluvuse andmed. Vaatame ka sellele otsa, et mis teistes riikides juhtub, et kui Ameerika Ühendriigid eile lugesin, et, et neil on kuskil 600000 last vaktsineeritud ennekõike missuguseed, need kõrvalnähud on, sest me peame seda silmas pidama, et lapseeas see haigus on kerge. Et selle tõttu niisuguste kõrvalnähtude läbi on ka kõrgem. Tervise ja tööminister Tanel Kiik ütles, et Eestis on ligi 60000 last ja grupis 12 kuni 15 eluaastat. Ta selgitas, et juhul kui Euroopa ravimiamet loa annab ja ka Eesti ravivaldkonna eksperdid selle heaks kiidavad ja vaktsineerimine algab, siis vaktsiini dooside puuduse taha protsess ei jää. Kui me vaatame puhtalt vaktsiini tarneid, siis me küll ei tea suve teise poole täpseid tarnekoguseid nädalate lõikes, aga me teame, et tervikuna eile vaktsiini tootjatel tuleb suve jooksul rohkem vaktsiini kui on see nõudlus täisealise vaktsineerimisel ehk kindlasti vaktsiini koguste taha see nii-öelda jää. Pigem on tõesti vaja ära oodata konkreetsed andmed Euroopa raviametit pidada vajalikud nii-öelda töökoosolekud nõupidamised Eesti tervisevaldkonna on ekspertide vahel ja siis otsustada, et millise ajahetkel on mõistlik avada vaktsineerimise võimalus ka noorematele. Kiik ütles ka, et mida rohkem kooliealisi lapsi vaktsiini saab, seda vähem rangeid piiranguid tuleb algaval kooliaastal võimaliku koroona kolmanda laine korral hariduses kehtestada. Eesmärk on igal juhul, et haridusvaldkond saaks sügisel jätkata võimalikult suures määras kontaktõppes. Juba täna on võimalik ennast vaktsineerida ja enamikel gümnaasiumi õpilastel ülikooliõpilastel. Nüüd on tõesti küsimus selles, et kui suures osas nii-öelda ka põhikooli astmes see vanusepiir langeb. Me teame, et lisaks on ju veel täiendavalt samalaadseid uuringuid tegemas ka Moderna vaktsiini tootja kes on ka rääkinud eraldi noortele või lastele suunatud vaktsiini väljatöötamisest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Ravimiamet võib veel täna anda kasutusloa Pfizer/Biontech vaktsiini süstimiseks 12- kuni 15-aastastele lastele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeie oleme siis korduvalt tegelikult selle 10 aasta jooksul, ma isegi ei suuda neid kõiki kordi üles lugeda, teinud ettepanekuid, järgida seaduse loogikat, sest seadus ütleb, et tarbijana indeksi võrra peaksid olema need numbrid iga aasta korrigeeritud. Ja viimati tegime need ettepanekud selle aasta jaanuaris ja kordusena siis selle aasta mais. Täna me sisuliselt oma kirjas viitame sellele, et selle 10 aastaga tarbijana indeks on selliselt muutunud, et visiidi tasu normaalne määr oleks siis natukene üle viie euro ja voodipäevatasu normaalne määr oleks natukene alla kahe poole euro päeva eest ja oleme need ettepanekud esitanud siis sotsiaalministrile. Me tegelikult ei räägi ju mitte sellest, et neid peaks tõstma, vaid me juhime tähelepanu, et seaduses oleneb, ikka on natuke nagu viltu läinud. Ehk siis teistpidi, kui tervishoiu rahastamise mudelis midagi kuskilt jääb katmata, et me peame siis neid neid kulusid kuskilt mujalt katma, eriarstiabis need kaks omaosaluse numbrit ju tegelikult ei ole reaalselt sellised, mis, mis jätaks kellegi arstiabi. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri arvamus Me peame nüüd juriidilise poole üle vaatama ja vajab natukene kindlasti täpsustamist ja siis vaadata, et kas me peame minema seadust muutma või on see ministri tasandi otsus, et see sõltub nüüd siin kindlasti esmaspäeva jooksul tehtavast juriidilisest kiirhinnangust ja siis saame saame olla ka vähe konkreetsed. Aga põhimõtteliselt, mis te nendest numbritest ise arvate? No põhimõtteliselt on haiglate liidul ju õigus, et, et tõepoolest 10 aastat ei ole voodipäevatasusid ja visiiditasusid muudetud. Haiglate liit viitab, et nad on ministeeriumile teinud 10 aasta jooksul korduvalt seda ettepanekut, aga ta ei ole menetlusse võetud. Miks. Noh, raske on vastata, miks ta siin nüüd varasematel aastatel, et minu praktika jooksul on nüüd küll jah, see teine pöördumine, et jaanuaris oli ka, aga siis me vastasime haiglate liidule, et, et me jääme praeguste piirmäärade juurde. Nüüd on olukord kindlasti teistsugune, arvestades, et meil on ka arstide streik peatunud, on see kiri igati asjakohane. Ka leiab minister, et patsiendi omaosalus ei tõuse, vaid on viimasel ajal isegi langenud, arvestades seda, et ravimite poolt on omaosalust suudetud vähendada. Patsiendi omasalus kokku, kui me vaatame viimaseid aastaid, on, on päris märkimisväärselt vähenenud ja tervise arengu instituudi viimane number näitab meile lausa 17 koma kuute protsenti kogu patsiendi omasalus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Haiglate Liit saatis sotsiaalministeeriumile visiidi- ja voodipäevatasu kehtestamise taotluse, mille järgi peaks järgmisel aastal olema koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu 5 eurot ja voodipäeva tasu 2 eurot ja 50 senti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLisaeelarve koostamine on Tartus tavaline, möödunud aastal moodustas see algse eelarve mahust viis protsenti. Tänavu võib vaja olla veel mahukamat, lisaeelarvet pakub linnavolikogu rahanduskomisjoni ja Eesti 200 liige Pille sopagan. 22. aasta eelarve on tehtud sarnase arvestuse ga nagu 21, mis tähendab, et me tegelikult juba eos me näeme, et alla viie protsendi tõusu me ei saa kindlasti välistada. Ma ise arvan, et pigem 10 protsendi kanti. Ta läheb. Tartu abilinnapea Priit Humal tõdeb, et tegelikud kulud ja prognoosid võivad tänavu oluliselt erineda. Meie praegused hinnad muutuvad päris kiiresti ja hanked on alati natukene erinenud olnud, võib olla praegu need hanked rohkem erinevad nendest prognoosidest ja see tõehetk ikkagi on sel hetkel, kui, kui see hankemenetlus on lõppenud ja, ja konkreetsed ehituspakkumised on laekunud. Humal selgitab, et linnavalitsus ootab suurematele hangetele veel vastuseid. Linnavolikogu EKRE fraktsiooni esimees Silver Kuusik ütleb, et olulised investeeringud peaks pigem enne ära tegema, kui ehitushinnad veel rohkem tõusevad. Kui intress on ülimadal ja inflatsioon on kõrgem, siis on õige aeg laenu võtta, et meie arvates ei olegi nagu millegi üle debateerida. Kindlasti sellised asjad, strateegilised objektid, need tuleb valmis saada. No ei saa kuidagi, pidi alahinnata lõunaka ringi või, või siis tänavate remondivajadust. Kuusik lisab, et on ka investeeringuid, mida võiks kärpida. Näitena toob ta sadamaraudtee rohekoridori Zopagan laenu toel ehitamist ei poolda. Ma tean, et meil olid suured vaidlused näiteks ülikooli kahe tänavalõigu rekonstrueerimiseks 700000 võiks saada vaadata, kas seda järgmisesse aastasse lükata. Kuigi korras teed on tartlastele olulised, võib olukord sundida valiku ette, põhjendab ta. Ma kunagi ei pakuks, et koolide rekonstrueerimist lükatakse edasi, sest seda me teame ka, kui halvas seisus nad on ja kui palju nad peaksid tegelikult saama. Renoveeritud. Samas rõhutab humal, et tegelikku kulude mahtu me veel ei tea. Tulude ülelaekumine on ka möödunud aastaga võrreldes seni kahekordne. Sõjapõgenike aitamisega seotud suuremad kulud on aga riik katnud otse. Paljud kulutused, mis seoses põgenikega meile tulevad ja võimalikud tulude alalaekumised, ei selgu ka selle lisaeelarve tegemise ajaks. See on kindlasti erinev, kui me mõtleme tavapärast aastatega võrreldes, et me ei saa kõiki neid prognoosi väga täpselt ette näha. Mis aasta teine. Lisaeelarve loodab humal valmis saada kevade lõpuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõrge inflatsioon ja ehitushindade kiire kasv tähendab, et Tartu linnavalitsuse lisaeelarve võib tuua linna plaanidesse olulisi muudatusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeed keerulised ajad saavad kindlasti ühel hetkel ümber ning siis peavad olema ettevõtted valmis väga edukalt toimima. Nii et. Me ei mõelnud selle investeeringu edasilükkamist, sellesse projekti on juba pooleteist aasta jooksul investeeritud kümneid miljoneid eurosid. Täna lihtsalt jõudis siis kätte see päev, kui hakati füüsiliselt metalli lõikama ja ehitusega peale. Laevaehitus on kolme poole aastane protsess vähemalt ja, ja nüüd siis tegelikult oleme jõudnud selle protsessi viimasesse faasi, kus hakkab reaalne ehitus ja juba natuke rohkem kui pooleteist aasta pärast. Järgmise aasta lõpus, detsembris on laev valmis ja 22. aasta jaanuaris hakkab sõitma. Nii et kindlasti tuleb tulevikku vaatavalt edasi tegutseda ja ja ei ole loodetavasti seda viirust ka enam väga kauaks elujõulisena siin Euroopas, nii et ega elu ei saa sellest seisma jääda. Usute te, et 2022 aasta alguseks on enam-vähem normaalne turuolukord taastunud? No seda on raske hinnata, see sõltub väga palju ikkagi erinevate riikide tegevusest, aga mida ma usun, ma usun, et Tallinn-Helsingi vaheline liiklus kindlasti taastub kõige kiiremini. Ja Tallinn Helsingi vahelisel liiklusel on kindlasti ka kõige suurem nõudlus. Ja eks see annab meile ka võimalusi mõelda, mida me teeme vabaks jääva laevaga staar ja, ja üleüldse oma laevastikus võib-olla natukene ümbermängimise teha liinide vahel. Kas teil on hetkel andmeid, millal nüüd siis piirangud Soome reisimise osas jõustuvad? Ei ole ja olen hoopis kuulnud vastupidist, et võib-olla ei jõustugi, nii et tänagi lugesin, et Soomes hoopis hakatakse kaaluma, võib-olla oleks aeg mingil hetkel hakata piiranguid vähendama. Et eks me ikkagi saame oma otsuseid ja tegevusi teha täpselt nii, seal info saabumise järjekorras ja, ja me sõltume mitte ainult niivõrd Soomest, vaid me sõltume ka Läti ja Rootsi otsustest ja loomulikult Eesti otsustest, nii et see, millisel hetkel, millistel liinidel saab taastada normaalne laevaliiklus, seda informatsiooni veel täna ei ole. Aga me oleme valmis kiiresti reageerima, kui need need otsused tulevad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes Rauma laevatehases algas Tallink Grupi uue süstiklaeva MyStar ehitus. Uus laev läheb hinnanguliselt maksma 250 miljonit eurot ja aluse üleandmine on planeeritud 2022. aasta jaanuarikuusse. Laev kasutab peamise kütusena veeldatud maagaasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVälisminister Urmas Paet ütles terevisioonis, et praegu saab ametlikult kinnitada vaid seda, et seitse Eesti kodanikku on Liibanonis röövitud. Jah, seitse Eesti kodanikku on ka meie andmetel röövitud Liibanonis ja need seitse on kõik Eesti nimedega. Nende inimeste kõige lähedasemad inimesed on ka teavitatud. Ega praegu ametlikult peale selle nende röövimise fakti muud suurt öelda ei saagi. Me oleme siin ka öö jooksul olnud ühenduses Liibanoni ametivõimudega ja ka Euroopa liidust kolleegidega kõik need, kes selle küsimuse lahendamisele kuidagi saavad kaasa aidata kõigi nendega, see suhtlemine ja infovahetus toimub. Välisministri juhtimisel kogunes eile hilisõhtul ka ametkondadevaheline kriisikomisjon. Esialgsetel andmetel rööviti Eesti jalgratturid kolme numbrimärkideta autot kasutanud relvastatud meeste poolt Bekaa orus, mida hoiab oma kontrolli all liikumine Hizbolllah. Millised olid röövijate motiivid, pole teada. Me täna ei saa ka öelda, et tegemist on pantvangi võtmisega, me saame öelda, et tegemist on röövimisega, sest seni ühtegi informatsiooni nendelt, kes selle teo tegid, otseselt ei ole. Piirkond, kus eestlased rööviti, ei ole rahulik ja inimesi on seal varemgi röövitud, tõdes välisminister. Selles piirkonnas laiemalt ei ole ta rahulik ja, ja ka tegelikult, selles konkreetses kohas, kus need inimesed rööviti on ta veelgi rahutum, et tegemist on piirkonnaga, kus on palestiinlaste põgenikelaagrid olnud mitu, kus on ka sellised erinevad rühmitused, kellel on päris palju võimu seal piirkonnas, nii et, et see on selline keeruline piirkond.",
"role": "user"
},
{
"content": "Liibanonis röövisid tundmatud isikud seitse eesti jalgrattamatkajat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJohnsoni sõnul on oluline, et väljas liikuvad inimesed hoiaksid üksteisest vähemalt kahe meetri kaugusele ja täidaksid ka muid sotsiaalse distantseerumise nõudeid. Peaministri sõnul pole kahtlustki, et kui inimesed seda tegema ei hakka, kehtestatakse hoopis rangemad reeglid. Peaministri sõnul on parim viis koroonaviiruse pidurdamiseks püsida kodus, kui see on vähegi võimalik. Regionaalminister Robert Jenrik aga ütles uudistekanalile Sky News, et Suurbritannia ei taha minna Prantsusmaal kehtestatud rangete meetmete teed vaid elada vabale ühiskonnale kohaselt, kus kõik inimesed saavad jätkata oma harjumuspäraseid tegevusi, kui nad vaid järgivad tervishoiuametnike juhiseid. Šenriku sõnul on oluline, et inimesed saaksid aru olukorra tõsidusest. Vastasel korral peab valitsus kehtestama täiendavaid meetmeid. Žanrik rõhutas, et inimesed võivad endiselt jalutada, maapiirkondades, loodust nautida ja lastega mänguväljakuil mängida, ent oma leibkonda mitte kuuluvate inimestega tuleks hoida vähemalt paarimeetrise vahet. Regionaalministri sõnul ei ole kaalutud valitsuse tasandil avalike parkide sulgemist Suurbritannias, vaid selline otsus on jäetud kohalike omavalitsuste langetada. Londoni parke haldavad asutused on aga hoiatanud, et kui inimesed jätkavad parkidesse kogunemist suurte hulkadena ega oska omavahel piisavalt vahemaad hoida, tuleb pargid sulgeda. Mõned pargid olidki nädalavahetusel juba suletud. Ka Londoni linnapea Sadik Han tuletas linnakodanikele meelde, et koroonaviiruse tõttu on elu muutunud ning kodust peaks väljuma ainult siis, kui seda on tõesti vaja. Tervise turgutamiseks värskes õhus viibimist peetakse selliste vajaduste hulka kuuluvaks. Kui suures ulatuses seda teha saab, oleneb aga nüüd vaid inimeste vastutustundlikust käitumisest. Võimalike uute piirangute eest hoiatavad ka teised seni ka koroonapuhangu tingimustes oma kodanikele üsna suuri vabadust lubanud riigid, näiteks Rootsi peaminister Stefan Löven ütles Rootsi televisioonis kõnet pidades, et uute piirangute etteteatamise aeg võib jääda üsna lühikeseks ja need võivad inimeste argielu senisest hoopis rohkem rikkuda. Ühtegi konkreetset uut meedet löveen siiski välja ei hõiganud. Rootsis töötavad põhikoolid ja pikapäevarühmad veel täiesti tavapärasel moel. Välikohvikut lubati tänavu varasemast hoopis varem avada, et inimesed saaksid oma kohvi ja kohvi kõrvast nautida vabas õhus, kus tõenäosus kohvikutöötajaid ja kaaskohvikulisi koroonaviiruse ohtu seada on väiksem. Isegi suusakuurortid on veel avatud, ehkki nende sulgemist hakatakse täna arutama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia on hädas inimestega, kes ei täida koroonaviirusepuhangu tõttu kehtestatud väljas liikumise reegleid. Peaminister Boris Johnson hoiatas, et värske õhk ei muuda kedagi koroonaviiruse suhtes immuunseks. Suurbritannia valitsus ei taha inimeste õues liikumist ära keelata, sest peab seda vajalikuks inimeste vaimse ja füüsilise tervise hoidmiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohalikku poliitikasse naasev Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin kinnitas ajalehele põhjarannik antud intervjuus, et ta ei astu Narva linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni ega ka mitte koalitsiooni. Kui Narva gümnaasiumi küsimuses uut suunda ei võeta. Ma sellest ei tagane meie jaoks, see on ainus võimalus vähemalt kahe kolmandiku laste jaoks saada gümnaasiumiharidust. Kas te olete üksinda nii-öelda seisate selle selle küsimuse eest? See selgub teatud aja jooksul, praegu ma ei saa öelda. Ma saan teile kindlalt öelda, et mina sellise asjaga ei liitu, aga kas leidub veel inimesi, kes mind toetavad, seda ma hetkel ei tea. Keskerakonna Narva piirkonna aseesimees Andrus Tamm ütleb, et teab asjast sama palju kui ajalehtedes kirjas. Tema sõnul on Narvas haridus ja teadusministeeriumiga kehtiv kokkulepe riigi gümnaasiumi rajamiseks ja kui Stalnuhhinil on teised plaanid, on keeruline midagi kosta, ütleb Tamm. On olnud küsimusi sel teemal. Mihhail Stalnuhhin on välja ütelnud enda arvamuse, aga kui tõsiselt neid võtma peaks, meiega pole sel teemal juttu olnud. Valimiseline programm nägi ette riigigümnaasiumi rajamise ja praegu ka fraktsiooni loomisel. Ma arvan, et me lähtume samadest punktidest. Kui ministeerium nõustub tegema mingile gümnaasiumile erandi, siis võib tamme sõnul vene keeles õppimise võimalus ka säilida. Samuti häältega volikokku pääsenud valimisliit Meie Narva, Katri Raiki eestvedamisel jääb aga linna valitsemisest kõrvale. Katri Raik kommenteerib olukorda. See on kurb hästi sellepärast et kui väga palju energiat läheb omavaheliste suhete väljaselgitamiseks, siis hea see ei ole ja kahjuks toodi lauale ka nii-öelda vene kaart, et Narva tekiks siis läbinihti venekeelne gümnaasium, mida ei võimalda tegelikult meie seadusandlus ja, ja ka Narva noored. Möödunud kevadel ühes küsitluses 80 protsenti noortest ütlesid, nad eelistavad õppida selle mudeli 60 40 järgi ehk siis 60 protsenti eesti keeles. Eks noored mõtlevad tulevikule, et minna edasi õppima. Raik ei välista, et ajapikku võib volikogus toimuda ümber rivistumisi või meelemuutust. Eelmise volikogu koosseisu ajal vahetati pooli lausa vahepeal iga kuu, nii et sisuliselt muutub ju volikogu koosseis väga vähe, jäävad volikokku samad inimesed, kes enne oli, ehk siis omavahel hakatakse jälle siis tooja vahetama ja põhimine, et selle võimumängude käigus ikka täiesti ära ei unune. Narva linn, mis kindlasti vajaks kindlat kätt ja südametunnistusega juhtimist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas võitnud Keskerakond ei kavatse linnas võimu jagada, samas on Mihhail Stalnuhhin otsustanud jääda kindlaks nõudmisele jätta Narva koolides alles gümnaasiumiosa ja säilitada venekeelse õppimise võimalus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidus müügil olevatest taimekaitsevahenditest on kuni 14 protsenti ebaseaduslikud. Nende sissetoomisega tegeleb organiseeritud kuritegevus, kellele ebaseaduslikud taimekaitsevahendid on üheks kaubaartikliks narkootikumide ja muu salakauba kõrval. Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Evelin Hillep ütles, et ebaseaduslikke taimekaitsevahendeid tuuakse sisse peamiselt Hiinast ja Indiast. Tootja maadena on juurde tulnud nüüd ka Türgi ja Ladina-Ameerika riigid. Väiksemaid koguseid tuuakse sisse üle vene piiri. Euroopa taimekaitse assotsiatsioon on hinnanud, et Baltikumis sadamatest on 20 20 on läbi liikunud kuskil kahe 30 miljoni eest tooteid võltstooteid. Eesti turul võiks ka ringelda kuskil 10 protsendi piires võltsitud taimekaitsevahendeid, et praegu põllumajandus ja toiduamet kasutajate juurest ehk põllumeeste juurest. Leid ei ole avastanud. Võltstooteid turustavad kuritegelikud organisatsioonid läbi ühismeediavõrgustike ja suust suhu liikuva info kaudu. Jälile saab neile peamiselt kaubadokumente ja konteinereid kontrollides. Evelin Hillep paneb põllu ja aiamaapidajatele südamele, et võltsitud taimekaitsevahendid rikuvad ka meie keskkonda. Seda ei saa väita, aga on seaduslikult müüdavate toodete kohta. Ja need, mis on turule lastud, et nende ohutus tarbijale keskkonnale on testitud ja kontrollitud, võib öelda, et väärkasutusest tingitud apsakaid juhtub aga iga aasta vähemal määral. Et viimased kaks-kolm aastat on meil olnud väga hea seis mesilastega, kus tänu taimekaitsevahendite kasutamisele ei ole küll hukkunud mitte ükski mesilane. Et võltsitud toodete puhul me seda öelda ei saa, et seal ei ole mitte midagi kontrollitud ja see risk keskkonnale ja inimese tervisele on ikka väga suur. Ennustuste kohaselt võib võltsitud taimekaitsevahendite kasutamine 10 aasta jooksul kahekordistuda, kuna Euroopa Liit on otsustanud soodustada taimekaitsevahendite säästva mat kasutamist ning edendada mahepõllundust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti on saanud ebaseaduslike taimekaitsevahendite transiitmaaks, selgub Europoli andmetest. Euroopa Taimekaitseliidu andmetel läbis Balti sadamaid mullu võltstooteid 20-30 miljoni euro väärtuses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViie kuni 19 aastaste vanusegrupis ehk peamiselt kooliõpilaste hulgas on nakatumine hüppeliselt üles läinud. Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist uta varjas ütles, et viimase nädala jooksul on selles vanusegrupis Covid 19 diagnoosi saanud üle 700 inimese, mis moodustab ühe viiendiku kõikidest nakatunutest. Varjase sõnul on mõnes koolis nakatumist üksikjuhtumid, kuid nakkuskorda ja kiire kasv toimub ikkagi koolides, kus on nakkuskolded. Tänase päeva seisuga on meil selliseid rühmaviisilisi haigestumisi 22. koolis ja kui me hakkame vaatama, et kuidas see see nakkus sinna kooli jõuab, siis reeglina see esimene juhtum saab alguse kas nakatumisest perekonnas ja, ja sealt siis nakatuvad juba kooliõed ja koolivennad või õpetajad ja halb selle asja juures on see, et koolilapsed, kui nad nakkuse on juba seal koolis saanud siis nad levitavad seda nakkust edasi oma pereliikmete hulgast. Me oleme sellist tendentsi tähele pannud. Valitsust nõustava teadusnõukoja liige Krista Fischer ütles saates uudis pluss et hoolimata viiruse kiirest levikust just koolides ei tõtta koda üheselt valitsusele soovitama koolid sulgeda. Kas koole distantsõppele viia või mitte, et noh, see on hästi keeruline küsimus, sest sellel piirangul on jah, nakkuse seisukohalt on tal väga tugev mõju, aga paljude muude faktorite seisukohalt tuleb jälle nagu väga järgi mõelda, et, et noh, eriti algklassilaste puhul on see vast kõige keerulisem ja seda ka teadusnõukoda ei ole soovitanud ka mitte ükski teaduskonna nõukoja liige, et et sest väikeste laste kojujäämine paneb suure koormuse vanematele ja nad jäävad sisuliselt ka efektiivsest töötamisest kõrvale tihtipeale tänu sellele, mis puudutab vanemaid koolilapsi, siis seal on jah, erinevad variandid, et mitte, ma ei tahaks näha seda niimoodi mustvalgelt, et kas kõik koju või kõik kooli vaid, vaid just mõelda, et kas, kas ka mingisugused osalised, et kuidas piirata seda nakkuse levikut nende hulgas, et see on nagu oluline küsimus ja, ja kas ajutiseltki kasvõi distantsõpe võiks kõne alla tulla, aga, aga no väga raske on siin öelda kindlalt jälle jahi või heidet peab või ei tohi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis on koroonaviiruse nakatumiskordaja R täna 1.05. Halvem on see näitaja Euroopas vaid Tšehhis ja Montenegros. Viiruse levik on praegu kiireim kooliõpilaste hulgas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui üldist tausta vaadata, siis tõesti noh, eeldused on selleks olemas, ehk siis hommiku seisuga 301 uut haiget ööpäeva jooksul ja kui vaadata isegi siis regioonidesse, siis meil on ainult üks maakond, see on siis Valga maakond, kus on üle 1000 haigestunu siis 100000 elaniku kohta 14 päeva jooksul vaikne stabiliseerumine ja mis kindlasti teeb rõõmu see, et ka lõuna, regiooni haiglates, tegelikult on siis haiglaravi vajadus hakanud stabiilselt vähenema. Hommikuse seisuga siis on ravil lõuna regiooni haiglates 112 patsienti ja põhjareginaigatses 128 patsienti, COVID 19 diagnoosiga. Kui paljudes haiglates on koroona patsientide ravimine üldse lõpetatud? Tänase seisuga meil tegelikult on siis voodifond nulli viidud Lõuna regioonis põlvhaiglas, kus on eelnevalt olnud ka väga suur voodifond teistes haiglates, praegu on kõigis Covid voodis veel olemas. Et kui võimalus on, siis jah, taktikaline plaan on selline, et võimaldada siis nendel haiglatel, kus ei ole Covid haiged olnud ja eelkõige siis väiksematel haiglatel võimaldada see voodifond nulli viia, aga põhimõte on ka selline, et siis haiglas juba ravil olevad patsiendid tuleb lõpuni ravida, nii et praegu hetkel siis rohkem haigla voodifondi veel nulli viidud ei ole. Kas patsientide profiil, kas seal on ka mingisuguseid muutusi olnud võrreldes selle laine algusega või on kõik sama täpselt? Laine algusega on ikka selged muutused laine algusega võrreldes, tegelikult on, on ikkagi haigestumus muutunud järjest vanemaks, ehk siis patsiendid, kes vajavad haiglaravi, on laine alguses olnud suhteliselt nooremaealised. Aga ütleme, viimase aja haigla numbrid on ikkagi väga sarnased nüüd kevadiste numbritega, nii et praegu, kui vaadata, milline on haiglas viibivate patsientide keskmine vanustamis 69 aastat ja see on noh, paki see oligi sama number, mis, mis oli ka meil kevadise laine ajal praegu ikkagi haiglaravil. Viis. Viibivatest patsientidest vaktsineerimata COVID-üheksateist tõttu siis viibivatest patsiendid vaktsineerimata on 68 protsenti. Et see näitab ikkagi üliselgelt seda, et vaktsineerimine aitab raske haiguse vastu ja intensiivravis ma peast ei tea seda numbrit öelda, aga see number on kindlasti üle 90 protsendi on siis vaktsineerimata inimesed?",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti andmetel on haiglates 240 koroonaviirusega nakatunut ehk kaks rohkem kui eile. Neist 202 vajavad ravi raskeloomulise koroonahaiguse tõttu. Ööpäeva jooksul avati haiglates 14 uut haigusjuhtu ning suri kaks nakatunut. Viimase ööpäeva jooksul tuvastati 301 inimese nakatumine. Terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht doktor Urmas Sule ütles, et olukord paraneb stabiilselt igal pool.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOxfordi ülikooli rühma teatel näitavad nende varased kliinilised uuringud, et vaktsiin on ohutu, kõrvalmõjusid on vähe ja vaktsiin annab tugeva immuunvastuse. Koos farmaatsiafirmaga Astra Zeneca töötasid Oxfordi teadlased välja nõndanimetatud vektor vaktsiini mille puhul geneetiline info koroonaviiruse kohta viiakse inimkehasse teise ohutu viiruse abil. Praegu katsetatakse vaktsiini rohkem kui 1000 vabatahtliku peal, viies kliinikus. Pooled neist saavad värsket vaktsiini. Teine pool saab võrdluseks Meninkoki vaktsiini, mis aitab bakterite, kuid mitte viiruste vastu. See aitab teadlastel välja selgitada, kas koroonavaktsiin annab tõepoolest märkimisväärselt parema tulemuse. Länseti põhjal koges 60 protsenti vaktsiini saanud vabatahtlikest mingeid kõrvalmõjusid nagu palavikku, pea või lihasvalu või vaktsiini süstimiskoha valulikkust. Kõik need kõrvalnähud aga olid kas kerged või mõõdukad. Et mõnel katsealusel avaldus siiski selge tugev valu reaktsioon, soovitavad uurimistöö autorid lisada vaktsiinile paratsetamooli. Ekspertide hinnangul mõjub vaktsiin inimesele positiivselt kahel viisil. Luues kehasse antikehasid aga mõjudes ka teerakkudele, mille abil kestab kaitse vaktsineeritul kauem. Antikehade osas on Oxfordi teadlaste vaktsiin siiski mõningane pettumus. Nimelt ei tekita vaktsiin antikehasid oluliselt rohkem, kui neid asümptomaatiliste põdejate kehas niigi on. Ehk siis nende immuunsüsteemi reaktsioon on palju nõrgem tõsiste haigete omast. See tähendab, et puht antikehade poolest võivad kergelt haigestunud koroona iga hetk pärast paranemist uuesti saada. Õnneks on reaktsioon teerakkude tasandil oluliselt parem. Mis tähendab, et uus vaktsiin võib tõesti aidata laialdast inimhulka kergelt või sümptomiteta läbipõdejaist tõsiselt nakatunuteni välja. Igatahes on eksperdid ja ka uurimisrühm ise veendunud, et sinnamaani, kus uue vaktsiini võib ametlikult koroonavaktsiiniks kuulutada on veel pikk minna. Linnas, kus koroonapandeemia alguse sai ehk Wuhanis aga töötatakse samalaadse vaktsiinikandidaadi kallal, mida on katsetatud juba rohkem kui 500 inimese peal. Hiina teadlaste kinnitusel on nende tulemused arvestatavad. Kogu tõde selgub aga ikkagi siis, kui vaktsiini reaalset haigete peal testima hakatakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eksperdid suhtuvad tulemustesse ettevaatliku optimismiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMittetulundusühing kodukant Läänemaa plaanis anda Haapsalu ja Läänemaa maitsete aastale avalöögi uhke peoga, mida kriisi ajal aga pidada ei tohi. Kutsutud külalised toidust siiski ilma ei jäänud, sest kohalike söögikohtade poolt valmistatud road viidi neile koju pakiga. Kodukant Läänemaa tegevjuht Kaja Karlson ütleb, et piirkonna toitu tutvustab kampaania on olude sunnil plaanitust erinev. Paraku ürituste osas väga suur osa nendest jääb ära, võib-olla loodame siin sügise poole kokku tulla ja näiteks Läänemaa toidunädal on planeeritud novembrikuusse. Me sooviksime siis kutsuda üles inimesi uudistama võib-olla rohkem sotsiaalmeedias. Kodulehtedel püüame anda omalt poolt informatsiooni selle kohta, et mis see Läänemaa toit on retsepte jagada, infot jagada, tootjaid, tutvustada. Kaja Karlson loodab, et suveks on piirangud leebemad ja vähemalt töötoad saab ära pidada. Toidukultuuri tutvustatakse kampaania raames kolmes võtmes ehk läbi kohaliku tooraine, Haapsalu kohvikukultuuri ja rannarootslaste toidutraditsiooni. Karlsoni sõnul on toidulauale jätnud oma jälje piirkonna looduslikud olud ja ka looduskaitsealuse maa suur hulk. Kuna Läänemaa on üks enim kaitstud maakondi Eestis, siis tegelikult see iseloomustab ka meie toidulauda kõike seda, mis siin taludes tehakse ja tihtipeale on see tootmine ka näiteks mahetootmine, et, et sellest peetakse ka siin piirkonnas lugu ja noh, mis teha, et pinnas on väga vähe viljakas ja seetõttu siis tulebki leida lisa rannikumeres ja metsast ja rabast ja. Maitsete aasta nime all tutvustatakse Eesti toidupiirkondi alates 2016.-st aastast. Haapsalu ja Läänemaa võtsid teatepulga üle Vana-Võrumaa käest rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Läänemaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Algas Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta. Koroonakriisi tõttu ei toimu plaanitud suurt avapidu, kuid mittetulundusühing Kodukant Läänemaa kavatseb populariseerida kohalikku toitu sellest hoolimata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPurtse jõe suud, mida kaldal asuva Purtse kalasadama uuendamistöödega võeti aastaid hoogu, tunnistas sadama arenduseks loodud mittetulundusühingu viis viimast kalurit juhatuse liige Reili Sope. Jah, eks need tegemised saidki alguse 10 10 aastat tagasi, aga tegelikult ehitus läks meil väga kiiresti, algas eelmise aasta kevadel ja lõppes sügisel. Selle aja jooksul on taastatud ujuvkai tehtud teeninduskai ja vanast looduslikust lipist on saanud uus moderne. Aasta kalandusteo valimise rahvahääletuse edu oli Purtse kalasadama eestvedajatele märgiks sellest, et kohalikele on sadamale uue elu sisse puhumine korda läinud. Reili Soppe. Nagu näha, et see on hästi oluline kogukonnale selline asi, et piirkonnas on üks sadam, et nagu tänane päev on näidanud, et inimesed tulevad isegi jõhvist kohale, et et see on ju tegelikult lihtsalt selline mõnus vana traditsiooni taastamine ja et kõigil oleks ja Värsket räime ostma tulnud kalasõbrad olid mõistagi heakorrastatud ostukohaga rahul. Rääkisime kalasõprade Viktori ja Andrusega. Teie olete, no ikka kui saab värsket kala otse merest, mis saab parem olla. Mida te teete selle kalaga? No osa kindlasti paneme suitsu, osa paneme nii-öelda panni peale, osa võib-olla läheb isegi sügavkülma, eks vaatame, kui tihe purtsas kalasadama külastajate olete. No nüüd, kui sadam korda tehtud, siis tundsime ikka huvi, tulime vaatama ja, ja ühtlasi uurisime, kas ka kala saab ja saime teada, et saab ja ja noh nii-öelda meeldiva kasulikuga ühendasime, mis teie lemmikkala on? Pigem ikkagi lõhe. Aga no räim on ikka tegelikult väga hea, kui ta on ikka värske otse meres, siis noh, ära ei ütle. Igal aastal toovad kalurid Purtsest välja umbes 300 tonni kala Purtsest raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaal Lüganuse vallas asuv Purtse kalasadam sai aasta kalandusteo rahvahääletusel võidu. Aasta jooksul on sadamas tehtud tööd selle nimel, et inimestel oleks mugavam otse kaldalt värsket kala osta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMärtsi keskel sai avalikuks mitu olulist hinnauudist. Tartu kultuurimaja hinnaprognoos kerkis 60-lt miljonilt 97 miljonini. Pärnu silla ehitus jäeti lootusetu hanke tulemuse pärast katki ja Tallinna abilinnapea Andrei Novikov tõdes, et osa investeeringuid tuleb ilmselt maha tõmmata. Samal ajal saatis pealinna meer Mihhail Kõlvart oma sisendi riigieelarve strateegia läbi rääkida tekkimisele varasemale hinnangule, et Tallinna haigla läheb maksma koos aparatuur iga 520 miljonit eurot oli juurde arvutatud kõigest kolme ja poole protsendiline kallinemine. Kõlvart pakkus kiigele, et riik ja linn võiks haigla kahes ehitada ehk 280 miljonit peaks tulema Euroopa Liidult ja ülejäänud poole leiaks linn teise poole. Riik. Enam kui 50 protsenti haigla koormuse saab olema patsiendid väljaspoolt Tallinna territooriumist. Tervise ja tööminister Tanel Kiik on Kõlvartiga päri. Haigla peab raha saama. Tegemist on tervishoiuvaates selle sajandi kõige olulisema investeeringuga. Mõistlik on siin ka riigil vähemalt suurusjärgus 100 150 miljoni euroga pikemas plaanis vajadusel veel suuremas mahus projekti sisse tulla. Keskerakonna partner riigi tüüri juures nii lahke rahakoti ga pole aasta tagasi ütles rahandusminister, reformierakondlane Keit Pentus-Rosimannus, et riik ei kavatse raha anda, kuna haigla kuulub linnale. Reformierakonna juhatuse liige, Tallinna fraktsiooni juht Kristen Michal tuletab meelde, et pealegi oli riik see, kes leidis taastefondist 280 miljonit eurot euroraha. Tema sõnul tuleks linnal endal raha otsida. Projekti oodatav kallinemine ei muuda reformierakondlast heldemaks. Tema sõnul tasub haigla plaane koomale tõmmata. Tartu näiteks andis teada, et kuna süku hoone maht ja ja hinnad on läinud üles, siis nad tegelikult vaatavad selle nii-öelda projekti ja mahu üle. Samamoodi peaks ka Tallinn hakkama saama. Lisaraha pole loota ka taasterahastust. Rahandusministerium projektijuht Triin Tomingas ütleb, et vastupidi, Eesti osa taasterahastus jääb väiksemaks. Meie toetusmaht kukub siis suurusjärku 862 miljonit, meie kavamaht täna on 982 ja pool miljonit eurot. Põhjus on lihtsustatult selles, et võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega kannatas Eesti majandus koroonakriisis vähem väiksem summa ei tähenda küll automaatselt seda, et Tallinna haigla osa väheneb. Meil on seal suurtest ehitistest Ülemiste ühisterminal, meil on rohuküla raudtee, Tallinna vanasadama tramm ja nii edasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänaseks pole veel selge, kui palju läheb maksma Tallinnasse ehitatav Tallinna suurhaigla ja millised osalised ehituskulud kandma peaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOn selge, et näiteks tööstuskaupade osas, kus Venemaa on nendest kaupadest väga suures sõltuvuses oleks olnud piirangute kehtestamine Vene majandusele erakordselt kahjulik ja valitigi siis lõpuks toidukaubad, mis ühest küljest tekitavad suuri probleeme vene tarbijatele. Aga teisest küljest siiski on mõnevõrra lihtsamini asendatavad kui näiteks tööstuskaubad. Aga kas selline variant on ikkagi veel õhus, et suhteliselt venesõbralike riikide suhtes võidakse kuu aja kahe kuu jooksul ikkagi hakata mingeid erandeid tegema, näiteks Küprose Mandariinidele? Praegu sellist informatsiooni küll ei ole. On selge, et Venemaa on oma sammudes lähtunud ikkagi sellest loogikast, et Euroopa Liit on üks importöör ja Euroopa Liit on kehtestanud Venemaa suhtes ühesugused sanktsioonid ja seetõttu on ka vastulöök täpselt võrdne. Mida nii-öelda tavamoskvalased arvavad? No tavamoskvalased on praegu ootel, sellepärast et need uudised on tulnud siin nagu Vändrast saelaudu, ütleme paari viimase päeva jooksul. Nii et ega keegi ei oska täpselt öelda, mis nüüd toimuma hakkab. Poodides ei ole mingisugust niisugust massilist kaupade ostmist. Teisest küljest aktsepteerivad ta enam-vähem kõik nii kõrgema poliitilise ešeloni inimesed kui ka lihtinimesed, et tõenäoliselt tuleb üle elada, hinnatõus, kasvab inflatsioon, toidukaupade valik väheneb. Noh, ütleme neid ideid, et kõik need kaubad ja ma meenutan, et Venemaa impordib 40 protsenti toidukaupadest. Et kõik need kaubad, mis Euroopa Liidust tuuakse, et neid oleks võimalik nüüd kompenseerida näiteks Hiinast või Ladina-Ameerika riikidest või Iisraelist toodava toidukaubaga, seda peetakse ikka erakordselt ebatõenäoliseks. Venelastel on päris suur usk sellesse, et Vene oma toidukaupade tööstus võiks tegutseda aktiivsemalt ja tegelikult see piirang võimaldab Vene oma tootjad tulla turule palju suurema kaubavalikuga. Aga kui seda asja objektiivselt hinnata, siis muidugi vene põllumajanduse ees on väga suured probleemid ja isegi kui nüüd avaneb teatud turuosa, siis selge on see, et seda ei ole võimalik kuu, kahe, kolme või isegi neljaga täita vene rahvuslike toidukaupadega. Venemaa põllumajanduse probleem on näiteks põllumajandusliku maa ostmise võimalus või siis vajalikud tööjõupuudus, investeeringute puudus, põllumajandus, masinpargipuudus ja nii edasi ja nii edasi. Et seda kõike ei ole võimalik lühikese ajaga käivitada, nii et mulle tundub küll ja seda kindlasti jagavad ka mitmed moskvalased, et risk, et kaubavalik väheneb ja risk, et hinnad tõusevad. On suur. Loomulikult eriti siin Moskvas, mis on paremal järel linn. On ka väga palju inimesi, kes kasutavad niisugusi noh, spetsiifilisi kaupu, mida ei ole üldse võimalik asendada. Eks. Moskvas on väga populaarne Itaalia toit. On täiesti selge, et pastat ei ole võimalik või parmesani juustu ei ole võimalik millegagi asendada ja praegu on juba kuulda, et näiteks Itaalia restoranid, milliseid on siin Moskvas väga palju, nemad juba ostavad kokku suurtes kogustes vastavat toidukraami, et ikkagi oma restorane lahti hoida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suursaadik Jüri Luik kommenteeerib toiduainete sisseveo keeldu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti hädaolukorra meditsiinijuhi Urmas Sule sõnul on suurim projekt staabi laual tark voodifondi kasutamine. Nii nagu haiglate jaoks kvaliteedikriteeriumid, et tuleb õiget patsienti ravida õigel ajal õiges kohas, et kui meil on haiglate töö jagatud kaheks regiooniks, siis selle regiooni sees haiglad teevad omavahel koostööd, et kuidas neid haigeid kõige õigemini ravida, et liigutavad ka lihtsalt väljendades haiglate vahel patsiente selleks, et see voodifond oleks mõistlikult kasutatud. Praegu on Eesti haiglates koroonaviirusega nakatunutele ette nähtud 441 tavapalatit, millest on hõivatud 56 protsenti. Kolmanda astme intensiivravi ehk kõige raskemas seisus patsientidele mõeldud palateid on 53, neist on hõivatud 49 protsenti. Need arvud muutuvad iga päev ja vajaliku infoplaanide tegemiseks saab staap teadlastelt. Meil on olemas teadlaste iga nädala alguses ettekande prognoosimudel ja selle mudeli pealt saame ju teada, kuidas siis haigestumus levib ja millistes elanikegruppides. Ja selle järgi on meil võimalik prognoosida umbes niisuguse nädala kahenädalase latentsiga, et kuidas see saab mõjutama patsientide haiglaravi vajadus, selle järgi me tegelikult ka siis arvestame, milline peaks olema see voodifond, milleks me peame valmis olema, ehk me töötame nagu ettepoole? Sule rõhutas aga taas, et voodikohtadest suurem probleem on personali puudus. Praegu me oleme siis haiglate osas kokkuleppe teinud selliselt, et meil on võimekust tõsta voodifondi veelgi. Aga kõige kriitilisem pool on selles hoopis, et kui haige töötajad haigestuvad, et kuidas siis see personali katta. Välihaiglat lähiajal kasutusele pole plaanis võtta, sest üheski haiglas ei ole praegu pinna puudust. See arutelu kõige praktilisemal moel toimus Narva suunal ja Narva suunal, tegelikult lihtsalt väljendades on tehniline võimekus seda tänast neljakümmet voodit suurendada veel 40 voodi osas ja tegeletakse aktiivselt sellega, kuidas sinna töötajaid saada. Peale selles olukorras ei ole mõistlik seda välihaiglat kohale viia, sest juttu on olnud ka selles, et inimesed eeldavad välihaiglaga, tuleb kaasa ka personal, aga see tegelikult ei tule, et see personal, isegi, mis seal arvestatud tegelikult juba täna töötab teistes haiglates.",
"role": "user"
},
{
"content": "Praegu on hõivatud umbes pooled COVID-19 haigetele mõeldud palatid. Terviseameti hädaolukorra meditsiinistaap tegeleb voodikohtade mõistliku jagamise ja juurdetekitamisega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAga tõesti, aasta alguses ja veel eelmisel aastal me ei julgenud prognoosida, et Eesti majandus nii kiiresti taastub. Optimismi on üldiselt vähem ka ettevõtjate hulgas aga nüüd inflatsiooni juurde tulles, siis siin ongi kindlasti nii ajutisi asjaolusid või tegureid, mis täna inflatsiooni nii kõrgele, nagu ta on viie protsendi juures juba mitu kuud on viinud. Eelkõige on see seotud energiahindadega viimasel ajal kõrget elektri hinda kõik kindlasti on märganud, tuleb tunnistada, et aga elektri hindadega ja energiahindadega laiemalt seonduv on, on vast see põhiline risk, mis võib mõjutada ka ka järgmise aasta inflatsiooni, et juhul kui elektri hind ei lange piisavalt kiiresti tänasest väga kõrgetel tasemetel, et siis noh, see on tõesti see riskitegur, kui elektri hind jääb selliseks, nagu ta praegu on, see kõrge hind kandub edasi tootmises. Meie kulud kasvavad, et mis see tähendab ikkagi inflatsiooni jaoks Eestis? Esiteks, et ta päris tänasele tasemele jääb, ma arvan, et see ei ole realistlik stsenaarium, et me ikkagi teame, et siin on ka ajutisi põhjuseid, miks see elekter näiteks on nii kallis. Küll aga võib juhtuda, et ta, et ta ei lange kas piisavalt kiiresti või ei lange päris sellele tasemele, kus ta varem oli, mis ma arvan, et on isegi üsna tõenäoline see tegelikult on meie nii-öelda eeldustes sees, et tri hind jääb ikka mõnevõrra kõrgemaks, kui ta oli siin aasta tagasi, siis kui küsida, et mida see tähendab, kui hinnatõus on pikka aega liiga kõrge, siis siis see kindlasti on probleem, et see vähendab inimeste ostujõudu. See lõpuks lõpuks juhul kui on tegemist niimoodi Eestist eelkõige tulenevate põhjuste ga, miks meil hinnatõus kõrge ja mida, mida neil teistes riikides samaväärselt ei ole, see tähendab, et suhteliselt Eesti ettevõtjate olukord läheb ka raskemaks. Eksporditurgudel, kui on meie kulubaas, on, on kiiremini kasvanud. Et seetõttu kindlasti inflatsiooniga seonduv on hästi oluline teema, et me keskpangana ju olemegi hinnastabiilsuse ja madala hinnatõusu eest seisjad, aga paraku saame seda teha ainult euroalal, kui tervikul oma hoobadega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Pank prognoosib selleks aastaks ligi 10-protsendilist majanduskasvu. Eesti Panga president Madis Müller lisas, et majanduskasvuga käib kaasas ka kiire hinnatõus ning palkade kasv.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n2018. aasta lõpus Tartu Ülikooli kliinikumi etteotsa asunud Priit Elmet teatakse kui kindlakäelist ja kohati reljeefset juhti juba ametiaja alguses, kinnitas eelmäed. Kliinikumi struktuur vajab reformimist. Reformi sisu töötati läinud aasta lõpuks välja. Üldjoontes olid sellega päri nii kliinikute juhid kui haigla nõukogu, räägib nõukogu esimees Urmas Klaas. Sellist uut lähenemist kindlasti on vaja ja sellepärast on ka ju uus juhatus ametisse valitud. Struktuurireform puudutab muuhulgas kõigi seitsmeteistkümne kliiniku juhtimist juhtide senised tähtajatu töölepingud, lõpetatakse kliinikum, korraldab konkursid, et juhtimisülesanded võetakse üle tähtajaliselt. Priit Helme sõnul motiveerib see kliinikumi töötajaid oma karjääri edendama. Kui meil näiteks mõnda kliinikut on 20 aastat üks inimene juhtinud ja tal on võimalus seda teha veel pikalt-pikalt-pikalt, siis see võtab paljudel teistel, kellel oleks ehk ka tarka juhtimismõtet motivatsiooni ära. Elme sõnul võivad nelja-aastasele ametikohale kandideerida ka kõik kliinikute tänased juhid. Siiski ootab ta muutust ka juhtimise kvaliteedis. Kui on tegemist juhtumiga, kus sellel inimesel on täiskohaga professori ülesannet, kui see sama inimene juhib veel oma nii-öelda seda õppetooli samas juhib ta ka võib-olla instituuti. Võib-olla käib ta teadustööalastel konverentsidel mujal maailmas, kui ei jätku aega inimeste juhtimiseks, siis asi läheb isevooluteed. Kliinikute juhid struktuurireformile vähemalt avalikult vastu ei seisa, aga miks siis nõuavad 16 omaala tippu Priit Eelme tagasiastumist? Professor Margus Lember ütleb, et probleem on pikaajalisem. Murekohad on juhatuse esimehe juhtimisstiil, mitte kaasamine ja ülikooli rolli mittemõistmine. Kliinikumis. Viimane piisk kliinikujuhtide karikasse langes kolmapäeval kliinikute juhtidele teatati, et nende tähtajatud ametikohad kaovad juba esimesel aprillil. Kedagi lahti ei lasta, kõik soovijad saavad jätkata tähtajatult vanemarst õppejõududena. Pahameeletormi põhjustas aga kiire ajakava. Priit Elme ütleb, et seda ajakava tutvustas ta detsembris ka kliinikumi nõukogule. Urmas Klaas. Aga nõukogu väga selgelt soovitas rohkem läbi rääkida ja rohkem selgitada ja ka seda, et just nimelt üks -ühele näost näkku läbirääkimistel Ma usun, et aasta ja kolm kuud ametis olnuna selle ajaga moodustada see meeskond, kellega üheskoos sõita, no see on, ma arvan, väga palju vastu tuldud, aga loomulikult kui tänane graafik mingil moel vaja korrigeerimist, siis minu poolt on seda noh, nii-öelda teatud reserv on seal olemas, aga see ei ole ka piiramatu. Kliinikute juhtidele vastu tulla ja ametist lahkuda Priit Eelmäe ei kavatse. Kliinikumi nõukogu koguneb erakorralisele koosolekule esmaspäeval.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli Kliinikumi kliinikute juhid paluvad kliinikumi juhatuse esimehe Priit Eelmäe ametist lahti lasta. Eelmäe soovib kliinikute juhtide ametikohad tähtajaliseks muuta. Nõukogu poole pöördunud töötajate hinnangul tegutseb Eelmäe kiirustades ja majasiseste aruteludeta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReidi tee projekteerimise peatajate peamine argument on see, et linnaelanike huvidega pole pool aastat kestnud debatile vaatamata projekti juures arvestatud. Projekt lähtub endiselt autovoogude suunamise huvidest, mitte aga linnast kui elukeskkonnast. Mari Jüssi keskkonnateadlike organisatsioone ühendavast keskkonnaühenduste kojast märkis, et praegusel kujul on planeeringud lihtsalt äärelinnalikud. Need ei sobi absoluutselt südalinna ja mere vahele. Mõned on kannavad sellist 10 aasta tagust mõtlemist, buumiaegset mõtlemist, et ajad on muutunud, et, et seda nüüd tunnistada, ma arvan, et see ei ole nüüd suur allaandmine. Tallinna abilinnapea Taavi Aas leiab, et täiendusettepanekutega on aga juba arvestatud ja projekti peatamiseks põhjust pole. Mina ei ole täna kuulnud tegelikult mitte ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, miks seda tegema peaks, sest ka siin pöördumises viidatakse sellele, et ei ole lahendus, jalakäijatele ei ole lahendusi kergliiklejatele, ühistranspordile, siis tegelikult selles projektis on need lahendused kõik olemas. Seda ka ei eitata nad olemas, aga ometigi nõutakse, et, et see projekt tuleks peatada. Siin pöördumises räägitakse ka sellest, et kui hakatakse reiditeed ehitama, siis võib ohtu sattuda laulu tantsupeo korraldamine 2000 seitsmeteistkümnendal aastal. Sellega uskuge mind, kommunaalamet on kogu aeg arvestanud, et laulu tantsupeo rongkäik peab saama läbida. Arhitekt Liidu aseesimees Peeter Pere ütles, et ka arhitektid pole arutelus oma häält saanud seni kuuldavale tuua. Arhitektide hinnangul võiks projekti uuesti arutada koos peatselt käivituva rahvusvahelise võistluse ga sadamaala liikluse ja hoonestuse lahendamiseks. See on ka nagu üks põhjus selle reidi tee praeguse protsessi peatamiseks või siis sellesama tee lahendamiseks koos selle kavandatava sadamaala, uue peaplaani või generaalplaaniga, nii et see kõik on nagu üks osa ja väga tähtis osa Tallinnast, mida tuleks vaadata tervikuna, seda enam veel, et kõik need planeeringud on enam-vähem samaaegselt käimas, olgugi et reidi tee ei ole enam planeering, vaid on projekt. Aga no kohe-kohe on siin tulemas planeering, mis annab nagu väga hea lähteülesande täiendusele selle reidi tee projekti lõpetamiseks. Majandus ja kommunikatsiooniminister Kristen Michal kinnitab, et ministeeriumi vaatepunktist ei pea reidi teega kiirustama. Valmima peab reidi tee alles 2023.-ks aastaks. See annab varu ga kompromissi leidmiseks. Meie saame jälgida, et kui me rahastame mingite oluliste taristu objektide ehitamist, noh näiteks kui tuua näiteid, siis Gonsiori tänav, Haabersti ristmik samamoodi nüüd see reidi tee Russalka siis, et see oleks reeglitega kooskõlas. Ja et see siis valmis tähtajaks, et me oleme omalt poolt püüdnud olla paindlikud. Me oleme Tallinnale öelnud, et kui vaja, võtku aega, kui on isegi vaja natuke raha juurde, küllap ehk leiame sedagi. Loodame. Nad leiavad hea lahenduse, nii et planeeringud on omavalitsuse otsustada.",
"role": "user"
},
{
"content": "14 erialaorganisatsiooni ja kodanikuühendust tegid ühisavalduse, milles soovivad Reidi tee projekteerimise praegusel kujul peatada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nArvestades keskmist teisest pensionisambast raha, väljavõtja vanust, on nad raha kogunud sinna juba teise samba loomisest saadik. Nüüd tundub paras hetk see kuus kuni 7000 eurot käiku lasta. Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonna juht Kaire Peik toob näiteid. Kes siis parandab oma majanduslikku olukorda, siis raha on nii-öelda elamiseks vaja võlgade kustutamiseks. Tegelikult päris palju on öeldud, et läheb nii-öelda tervishoidu hammastesse, kodu remondiks, kinnisvaras. SEB varahalduse äriarendusjuht Peeter amardin lisab Kolmandik on öelnud detsembris, et nad lahkuvad nendest omakorda kolmandik on öelnud seda, et nad kustutavad oma võlad selle raha arvelt või siis vähendavad võlgu selle raha arvelt. Kolmandik on öelnud, et nad parandavad oma elu järgi ja kolmandik on lubanud ise edasi investeerida. Investeerimise mõiste võib olla suhteline. Samardin ütleb, et seal on väike osa neid, kes väärtpaberitesse investeerivad. Raha kulutamise väljundeid aga praegu eriti ei ole. Varem kulusid säästuta suuresti reisimisele, nüüd on fookus kinnisvaral. Üks partner, tegevjuht Martin Vahter ütleb, et sellised märkimisväärsed summad hakkavad tekkima ikkagi keskealistel. Nüüd palju sellest jõuab kinnisvaraturule, on iseküsimus. Noh, sealt tuleb osadel maksta ära ka tulumaks 20 protsenti. Aga kui seal võtab perekond näiteks koos juba kumb kummagil tuleb üle 10000 euro näiteks kätte raha, see juba mõjutab kinnisvaraturgu, jah. Kindlasti mõjutab pigem soodsama hinnaklassiga kinnisvara, kuigi ka siin näeb Martin Vahter hinnatõusu, aga mitte buumi. Pigem kinnisvara hinnad ikkagi kasvavad noh, koos majanduse üldise kasvuga koos palkadega koos noh, laenupakkumisega, et me teame täna, et intressid on ülimadalad, noh aasta aega tagasi ju me keegi ei oodanud, et tuleb seitsmeprotsendiline kinnisvara hinnatõus, et noh, täna siin tundub, et seda kinnisvara on muutunud selliseks investeerimisvahendiks paralleelselt finantsturgudele aktsiatele on ka võimalus kinnisvaras investeerida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisest pensionisambast soovib esimeses järgus lahkuda 20 protsenti sambaga liitunutest, lahkujaid on rohkem kõrgema kontojäägiga pensionikogujate seas. Märtsi lõpu seisuga läheb teisest sambast väljamaksmisele ligi 1,3 miljardit eurot ehk 24 protsenti teise samba mahust. Raha väljavõtmise avalduse esitas esimeses voorus 153 000 inimest, avalduse on tagasi võtnud 1400 inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna hommikul ütles arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa uudistele, et poliitikud ei kuula asjatundjate arvamusi, et erakondade programmides pole tervishoiu osas konkreetsust ning seetõttu tahetigi poliitikutelt vastuseid küsimustele, kas hakkab tervishoius midagi paranema ja kui, siis kuidas? Äsja lõppes Tallinnas Põhja-Eesti regionaalhaiglas arutelu märka haiget, milles osalesid meedikud ja parlamendierakondade esindajad. Küsisime Katrin Rehemaalt, mida ta nüüd ütleb? Esimene mulje sellest on küll selline, et paraku siiski eriti valitsuserakonnad püüavad näidata asja ilusamana, kui ta tegelikult on ja tuua välja kõiki eelmiste aastate arenguid ja, ja edenemisi ja loomulikult on asjad paremaks läinud, kui me hakkame vaatama aegade algusest peale. Aga me räägime praegusest situatsioonist ja praegusest patsientide olukorrast ja tervishoiutöötajaid, see ei rahulda just nimelt see patsientide olukord, aga kui süsteem ja tingimused on sellised, mis seda ei võimalda maksimaalsel tasemel, nii nagu meie suudaksime, siis see on väga kurb ja, ja tahaks, et poliitikud ka sellest aru saaks, et nende asi on seda süsteemi just nimelt parandada. Me oleme täna ja praegu olukorras, kus oleks asju vaja edasi parandada, et need nii-öelda minevikuteen, et ei maksa midagi, et tuleb vaadata tulevikku. Ja kui endiselt ollakse arvamusel, et Meil on niigi hästi läinud, siis ma kardan, et seda arengut ei tulegi, et siis ei hakata pingutama, kui erakonnad siin, eriti nagu enne valimisi üritavad nagu nii-öelda üksteisele ära teha ja ja, ja ennast esile tõsta see tee ka ei vii mitte kuskile, meil ei ole vaja mitte sõdida üksteisega, meil oleks vaja kokku leppida. Koalitsiooni ja opositsiooni seisukohtadel Katrin Rehemaa erilist vahet ei leidnud, ehkki ta ütles, et võib-olla oli viimastel pisut enam konkreetsest. Peeter Laasik Keskerakonnast arvas, et tema oli piisavalt konkreetne. Mina ütlesin väga selgelt, kuskohast tuleb tervishoidu lisarahastamine selles mõttes meie erakonna platvorm on nagu minu arvates väga selgelt, et me oleme öelnud välja, et tervishoid vajab lisarahastamist ja selle allikaks on muud maksutulud riigieelarves ja riigieelarve maksu katteks tuleb astmeline tulumaks ja kapitalimaksud üle vaadata. Koalitsiooni esindanud reformierakondlasest sotsiaalminister Hanno Pevkur leidis, et ka tema oli konkreetne. Me kindlasti näeme seda, et tervishoiu rahastamist tuleb mitmekesistada nii sellega, et, et vaadata, kas tervishoiu rahastamiseks kuluvad ravikindlustuse vahendid lähevad millekski muuks, kui ravi arstiabiks või mitte ja, ja näiteks toome näitena töövõimetushüvitised, siis töövõimetushüvitised on täna kaetud ravikindlustuse rahadest, mida me kõik maksame, aga tegelikult on tegemist ju hüvitisega. Ehk siis kui näiteks suuta leida riigieelarvelist katet töövõimetushüvitisele, siis oleks meil üle, kui me veel räägime Eesti kroonidest, et on üle miljardi krooni, mida oleks võimalik pakkuda siis eriarsti pea parandamiseks või laiemalt nii-öelda kättesaadavuse parandamiseks ja seal on veel teisi näiteid, näiteks kindlasti tuleb edasi minna võimalustega, et, et need inimesed, kes suudavad, soovivad nendele ravikindlustuse ise muretseda, siis nad saavad seda teha ja see tähendaks seda, et, et meil jääb solidaarsesse kassasse rohkem vahendeid nende inimeste teenindamiseks, kes vajavad siis seda solidaarsust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toimus arutelu -Märka haiget-.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikool viib reovee seireuuringu läbi igal nädalal 24 tunni jooksul 20. Eesti suuremas asulas ja maakonnakeskuses. Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson ütleb, et koroonaviiruse levik püsib alates veebruarist kõrgel tasemel ja langust veel näha ei ole. Kui me nüüd vaatame kogu seda üldpilti, siis me ju alustasime seda mõõtmist augustis, augustis oli meil esimesed mõõtmisringid, olid kõik rohelised, siis me nägime Tartus seda ööklubide puhangut, hiljem nägime ka oktoobris septembris erinevaid koldeid ja siis ta hakkas erinevates regioonidest väga aktiivselt levima. Nägime siis Ida-Virumaad Harjumaad, kus ta selgelt püsis selliste regionaalsete lõketena ja detsembri lõpus. Me saime teada siis selle, mis ei olnudki ka kohe nakatunute arvu pealt näha, et tegelikult nüüd on ta liikunud suhteliselt ühtlaselt üle kogu Eesti. Langust viiruse levikus võib tensoni hinnangul oodata kõige varem paari nädala jooksul ja seda tulenevalt kehtestatud piirangutest. Õnneks väga eksponentsiaalset tõusu ei näe, aga midagi head siin kindlasti ei ole, et viirus on ikka väga kõrgel tasemel ja ma ei saa öelda, et mida me tegelikult ei ootagi, et nüüd need meetmed, mida rakendatakse nüüd nii kiiresti toimima hakkaksid, aga no mingi lootus meil on, et järgmisel-ülejärgmisel nädalal ehk juba näeksime langust oma numbrites Viiruse mutatsioone Tensoni sõnul reoveeuuringust aga veel välja lugeda ei saa. Praegu ongi väljatöötamisel uuringu täpsem versioon. Kuidas seda viiruse eraldamist paremini teha, et meil analüüs oleks, oleks stabiilsem, et need muud ained, mis võivad kaasa tulla, et need vähem mõjutaksid. See on üks asi ja kindlasti analüüsi metoodika. Kuidas me seda viiruse kontsentratsiooni määrame, seda me plaanime natukene kohendada, et see ka täpsem oleks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reoveeuuring kinnitab koroonaviiruse laialdast levikut. Koroonaviiruse levik on üle Eesti ühtlustunud ning püsib väga kõrgel tasemel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIda-Virumaa koolijuhtide sealhulgas jõhvi riigigümnaasiumi juhi Tatjana aida allkirjaga avalikus kirjas Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktoril Hendrik Agurile heideti ette, et ta esitab oma mõte teid lõpliku tõena süümata asja olemuse. Kohtla-Järve riigigümnaasiumi juhtkonna kiri omakorda palus vaadata kauaaegsetel koolijuhtidel peeglisse ja vajaduse korral taanduda, andes võimaluse koolijuhtida endast võimekamatel. Nagu ka kirjadest näha, pole omavahel koostööle suutnud hakata kaks riigigümnaasiumi jõhvi ja Kohtla-Järve gümnaasium. Eks siin ole oma osa haridusministeeriumilgi, kes Kohtla-Järve kooli juhile määras tunduvalt kõrgema palga ja lisakompensatsioonid, kui on märksa suurema õpilaste arvuga jõhvi gümnaasiumi juhil. Sellega anti selgelt mõista, et üks riigikool on teises eristaatuses, samas kui teineteisest 10 kilomeetri kaugusel asuvad riigikoolid teevad mõlemad samasugust tööd samadest koolidest tulnud lastega. Tegelikult poleks Kohtla-Järve riigigümnaasiumi eristaatuses iseenesest midagi paha, aga see erilähenemine peaks haridusministeeriumi poolt laienema mitmele teiselegi. Ida-Virumaa koolile ja teiste piirkondadega võrreldes peavad niinimetatud koefitsiendiga Aguri palka saama mitte ainult koolijuhid vaid ka eritingimustes töötavad Ida-Virumaa õpetajad. Kahjuks pole aga haridusministeerium probleemist siiani aru saanud. Vastasel juhul ei kiputaks Ida-Virumaa eestikeelsete koolide probleemi lahendama üheskoos nende Viljandimaa ja Järvamaa koolidega, kus klassides on järsku tekkinud paar-kolm õpiraskustega last, kelle kodune keel pole eesti keel. Ida-Virumaal on aga olukord nii mitmeski eestikeelses koolis vastupidine klassi on jäänud venelaste kõrval vaid mõni eestlane. Senisest jõulisemalt ja konkreetsemalt peaks koolikeele teemale keskenduma ka riigikogu, Ida-Virumaa toetusrühm. Huvitav on see, et Aguri väljaütlemiste kohta pole sõna võtnud tegelikult probleemi juured ehk nende Ida-Virumaa venekeelsete koolide juhid, kes pole suutnud õpilastele korralikku õppetaset tagada. Tundub, et nad on võtnud taktika, et kui vaikselt asja kulgu jälgida, siis võib-olla saadakse jätkata vanas vaimus. Seda enam, et paljude piirkonna venekeelsete munitsipaalkoolide juhid saavad toetuda kohalikule võimule, kellele nad valimistel võimule jäämiseks vajalikud hääled kindlustavad. Nii ongi venekeelsetel pedagoogidel julgust naplivatt ehk riigikeeli öeldes sülitada keeleinspektsiooni ettekirjutustele, miks muidu sooritas eelmisel aastal 605-st probleemsest pedagoogist eesti keele eksami vaid 51. Karmilt tõdedes jääb mõnikord mulje, et riigikeele õppimise asemel hellitavad mõned õpetajad ikka veel lootust, et Eestis võim vahetub ja taas pole vaja eesti keelt osata. Huvilised leiavad nii viie Ida-Virumaa koolijuhi avaliku kirja kui ka Kohtla-Järve riigigümnaasiumi juhtide arvamusavalduse, rahvusringhäälingu ja ajalehe põhjaranniku uudisteportaalist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaal on puhkenud koolijuhtide sõnasõda. Viie kooli juhid süüdistavad avalikus kirjas eelmisel sügisel avatud Kohtla-Järve riigigigümnaasiumi direktorit Hendrik Agurit Ida-Virumaa haridust halvustavates avaldustes. Kohtla-Järve riigigümnaasiumi juhid on omakorda seisukohal, et mitmete Ida-Virumaa koolide juhtimiskultuur vajaks muutmist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKliimakogu kaaskorraldaja koostööplatvormi rohetiiger, vabakonna suuna juhi Teele Pehki sõnul on Ida-Viru noored olnud seni õiglase ülemineku aruteludest kõrvale jäetud. Noorte kaasamine on aga maakonna tuleviku mõttes väga oluline. Noorte lahkumine Ida-Virumaalt on suur probleem ja, ja tegelikult kogu see kliimasõbralik tulevik. Noored ise peaksid seda palju rohkem kujundama, sest see on nende elu. Kliimakogu on rahvusvaheliselt kindlaks määratud formaat, mille valimine ja kokkusaamine on keeruline. Esinduskogu peaks hõlmama erineva elukoha, hõivatuse ja kodukeelega noori. Laiali on saadetud üle 3000 kutse noortele vanuses 16 kuni 29 eluaastat. Kutsetele vastanute seast valitakse juhuvalimiga 40 noort, kes peaksid andma hinnangu õiglase ülemineku kavale maakonna arenguvisioonile ja tegema oma ettepanekud maakonna tuleviku kujundamiseks. Kuidas aga seda teha, kui juhuvalimiga kokku saadud noored polegi ehk kunagi kliimamuutuste teemal kaasa rääkinud ega mõelnud, selgitab Teele Pehk. Piimakogud ongi rahvusvahelised, sellepärast kasutusel, et nii-öelda inimene tänavalt saab tulla, ta saab teema selgeks teha, selleks on eraldi võetud aeg eraldi loodud selline usalduslik ruum eraldi arutelude moderaatorid, kes siis aitavad ka nendel, kes tavaliselt sõna ei võta oma arvamust väljendada. See kogu protsess, loobki eeldused selleks, et kollektiivne tarkus saab esile tõusta. Kliimasaadiku Kiviõli esimese keskkooli abituriendi Melani Lindebergi sõnul ei saa tagada, et kliimakogusse pääseksid kõik noored, kes oleksid väga motiveeritud seal osalema. Kuid igal juhul on kliimakogu Ida-Viru tuleviku jaoks tähtis ettevõtmine. Ma eelkõige loodan, et selle õiglase ülemineku käigus tekib selline võimalus, et noortel on suurem tahe jääda siia maakonda, et hetkel võib olla kõik need tehase tööstused, võib-olla nad natukene nagu peletavad siit eemale, et kusagil mujal on parem ja toredam, et see tahe nii-öelda suurenes noorte seas siia jääda ja võib-olla ka see, et oleks rohkem töökohti, mis noortele päriselt huvi pakuks, mis ma loodan, et see õiglane üleminek siis nagu natukene tagab. Koostööplatvormi rohetiiger, vabakonna suuna juhi Teele Pehki arvates peaks võimalikult esindusliku kogu saamiseks valiku tegema vähemalt 200 noore seast. Praeguseks on end osalemiseks registreerinud vaid umbes sadakond noort. Seepärast paluvadki kliimakogu korraldajad Ida-Viru noortele oma e-postkastid üle vaadata ja kutse saanutel osalemiseks nõusolek anda. Kliimakogu kohtumised algavad novembri lõpus ja noorte ettepanekud Ida-Virumaa õiglasemaks üleminekuks peaksid sündima detsembris Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Enam kui 3000 Ida-Viru noort on saanud kutse registreerida end osalemiseks Eesti esimeses kliimakogus. Kutsetele on vastanud vaid sadakond noort.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahanduskomisjoni esindaja Aivar Sõerd rõhutas riigikogu ees komisjoni aruteludest ülevaadet andes, et otsus tuleb vastu võtta nii, et õiguslikud riskid oleksid maandatud. Samas ei saa selle vastuvõtmisega üleliia viivitada. Talle hulgaliselt küsimusi esitanud ja hiljem kõnesid pidanud keskerakondlased rõhusid sellele, et Kreeka laenu garanteerimisega aitab Eesti endast rikkamat ja paneb ohtu oma elanikud, kes tegelikult on selle otsuse vastu. Mõneti toetas neid Tõnis Lukas IRL-ist. Ei ole õige öelda, et rahva enamus ei toeta kibekiirelt garantiide andmist ainult sellepärast, et ollakse küüned enda poole ja ollakse ära unustanud, et Euroopa liit on meid väga suures mahus toetanud. Rahva arusaamatus on seotud ainult sellega, et me alles ise pingutasime nende kriteeriumite täitmiseks, mida teised praegu rikuvad. Ja et me oleme toetajate riikide hulgas, kes garantiisid arutavad sisemajanduse kogutoodangu järgi kõige vaesemad ühe isiku kohta vaesemad kui need, keda me läheme, toetaam. Lukas ütles küll, et võtab oma tahtejõu kokku ja hääletab otsuse poolt. Aga kui esialgu oli plaan selline, et hommikul teine lugemine katkestatakse, siis peetakse kell viis lisaistung hiljem veel üks, kus menetletakse riigieelarve baasseaduse muutmise eelnõu, mis on aluseks selle otsuse vastuvõtmisele ja ühtlasi võetakse eelnevalt jutuks olnud otsus ka vastu, siis Keskerakonna aktiivse töö tulemusena hommikupoolikul katkestamiseni ei jõutudki ja õhtul tuleb teha tööd rohkem. Miks Keskerakond nii käitus, fraktsiooni esimees Kadri Simson. Keskerakond otsustas, et me takistame seda, et täna võetakse kiirkorras vastu Euroopa abipaketi osalemise otsus ja seda põhjusel, et me arvame, et see pakett on Eestile üle jõu käiv. Andes garantiisid ligi kahe miljardi euro ulatuses, peame me arvestama ka sellega, et garantii andmine võib pöörduda käendajale reaalseks kohustuseks. Me pole siiani saanud vastust, kust Eesti võtaks raha, kui ta annab käendusi riikidele, kes ei suuda ise oma kohustusi täita. Solidaarsus peab kehtima nende riikide osas, kes täidavad oma kohustusi. Kui Eesti on olnud kõigi euronõuete suhtes kõige korrektsem, siis ei saa teisest küljest premeerida riike, kes oma ülesandeid sugugi ei täida. Nii ei ole lihtsalt vastutustundlik käitumine omaenda maksumaksjate ees. Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester kinnitas kohe pärast hommikuse istungi lõppu, et otsus võetakse täna vastu, sest järgneb istungivaba nädal ja ka teised eurotsooni riigid on otsustanud, et seda tehakse septembrikuus. Igal juhul on täna neljast riigikogus esindatud fraktsioonist kolm seda meelt, et me tahaksime täna võtta vastu siis EFSF-i puudutava otsuse eelnõu. Kui selleks on vaja teha veel täiendavaid riigikogu istungeid, siis me teeme neid tänase õhtu jooksul ja veel tänase õhtu jooksul, et õhtu on ju pikk ja meie tööaeg on limiteerimata, nii et selles ei ole ju mingeid mingeid probleeme, et, et igal juhul me töötame selle nimel, et täna 29. kuupäeval siis ikkagi konkreetne otsuseeelnõu vastu võetud saaks. Üsna pea tuligi teade, et täna õhtul toimub mitte kaks, vaid kolm lisaistungit. Praeguseks hetkeks on neist esimene, kus oli teisel lugemisel riigieelarve seaduse täiendamise seadus möödas ning 10 minuti pärast algab teine istung, kus see seadus vastu võetakse ning jätkatakse hommikust. Arutelu. Kolmas istung algab poolteist tundi pärast teise lõppu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus läbis teise lugemise eelnõu Eesti ühinemisest Euroopa finantsstabiilsuse raamlepinguga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKultuuriminister Tiit Erik seletas, et tegevuse jätkamine on oluline just sealset eestlaste kogudust silmas pidades. Seetõttu ei saa Peterburi Jaani kirikus seni kontserttegevust korraldanud riigi osalusega toimiv Eesti kontsert riigilt ka luba lepingut lõpetada. Kultuuriministeerium riigi ja asutaja esindajana seda nõusolekut Eesti kontserdile anda ei saa, sest see objekt on Eesti jaoks sedavõrd oluline ja kaalukas. Nii et kui Eesti Kontsert, et sooviks seda lepingut lõpetada, siis loomulikult satuks ohtu ka meie koguduse ja Eesti kogukonna tegutsemine selles kirikus. Nii et need otsused, mis puudutavad lepingu muutmist või lõpetamist nende jaoks on vaja siis Eesti Kontserdil saada riigi sellekohane luba, mida tänase seisuga maanda ei saa. Igal kuul kulub Peterburi Jaani kiriku tarvis haldus kuludeks 12000 eurot. Minister kinnitas, et Eesti kontserdil on see raha olemas. Nüüd tuleb otsida viise, kuidas raha sanktsioonide tingimustes koguduseni jõuab. Jah, see on kindlasti keeruline olukord sanktsioonide tingimustes rahastada neid tegevusi, oluline meie jaoks on see, et kõik need protseduurid, kuidas me hoiame Jaani kirikut Peterburis elus, oleksid korrektsed ja siinkohal teeme kindlasti koostööd nii välisministeeriumi siseministeeriumiga kui teiste oluliste partneritega, et need kulutused ja kohustused, mille me oleme võtnud, saaksid kaetud ja et siis, kui olukord normaliseerub, me saaksime jätkata kõikide tavapäraste tegevustega, mis lisaks meie kogukonna kultuuripesale on ka Eesti Kontserdi kontserttegevus Peterburis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riik peab vajalikuks jätkata tegevust Peterburi Jaani kirikus, ehkki kontserte seal praegustes tingimustes korraldada ei saa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNii Eesti linnade ja valdade Liidu tegevdirektor Veiko Luhalaid kui ka Võrumaa arenduskeskuse kultuurispetsialist Kristi Valss ütlevad, et raamatukogude korraldusega seotud seadusemuudatused on iseenesest positiivne samm. Viimastest muudatustest on möödas ju pea 10 aastat. Samas on väljatöötamiskavatsuses mitmeid punkte, mis häirekella nii luhalaiu kui ka Valsi peas tööle panevad. Üks neist on mõte nii raamatukogudele riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamine kui ka rahva raamatukogude üle haldusjärelevalve tegemine üle anda. Eesti rahvusraamatukogule jätkab Veiko Luhalaid. Rahvusraamatukogu on siiski eraldi teise vabalik-õiguslik juriidiline isik, kes on siis Kultuuriministeeriumi alluvuses. Siin võib tekkida meie hinnangul siis liigne sekkumine kohaliku omavalitsuse autonoomiasse ja enesekorraldus õigusesse, et tegelikult kultuuriministeeriumi hallatav asutus, kus ei tohiks tegeleda konkreetselt omavalitsuse raamatukogu struktuuri, raha kasutamise juurde ja kontrolli juurde, ei tohiks ulatuda see käsi nüüd. Kristi Vals lisab, et ka Võrumaa inimesed pigem seesugust muudatust ei toeta. Kuna ollakse arvamusel, et Rahvusraamatukogu ei, ei pruugi nii hästi teada rahva raamatukogude vajadusi ja need otsused võivad minna hoopis teadusraamatukogude kasuks. Kartus on, et see arendustegevuse toetus väheneb ja see ei jõua enam meie raamatukogudeni. Lisaks tsentraliseerimisele tekitab eriarvamusi näiteks ka ettepanekud selle kohta, et raamatukogud peaksid lahti olema kindlatel kellaaegadel ja 500 elanikuga teeninduspiirkonnas võiks tulevikus olla ainult üks rahva raamatukogu. Valsi sõnul peaks muudatustele lähenema piirkonna eripärast tulenevalt. Pigem võiks raamatukogu asukoht sõltuda hoopis ajalisest kaugusest või asustustihedusest ja kindlasti peaks see mudel arvestama ka inimese tänapäeva liikumisharjumusi, näiteks et teatud päevad on raamatukogu avatud või teatud tunnid nädalas. See annab ka võimaluse, näiteks, et üks inimene töötab ühes piirkonnas mitmes raamatukogus. Raamatukogu teenus on kõigile kättesaadav. Kellaajaliselt on arvestatud, kuidas inimesed liiguvad töölt koju. Koolipäevade lõpuajad. Ka Luhalaid ütleb, et raamatukogu teenindus piirkonna kujundamisel tuleb olla paindlik. Kuna kultuuriministeeriumi raamatukogu nõunik Ülle Talihärm viibis puhkusel, polnud võimalik tema käest eeltoodud punktidele kommentaari saada. Varasemalt on aga talihärm Eesti rahvusringhäälingule öelnud, et maa raamatukogude kaotus mise plaani ministeeriumil kindlasti ei ole ning Eesti rahvusraamatukokku peaks suhtuma kui koostööpartnerisse, kellega koos pakutav teenus veel paremaks teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriministeerium töötab seadusemuudatuste kallal, mis korrastaksid Eesti rahvaraamatukogude võrku nii, et näiteks Rahvusraamatukogu saab arendustegevuste koordineerimise ning järelevalve tegemise ülesanded.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEestis on praeguseks vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud üle 200000 inimese. Tervise ja tööminister Tanel Kiik tõdes pressikonverentsil, et vaktsineerimise tempo on tänu kasvanud tarnetele viimase kolme ja poole nädalaga kiirenenud. Selle aja jooksul on kaitsesüsti saanud umbes 100000 inimest. Esimesed 100000 kaitsesüsti tehti 10 nädalaga. Kiige sõnul on eeloleval reedel-laupäeval ja pühapäeval plaanis teha üle 20000 vaktsineerimise. See vaktsineerimis Eesti siis 1956. aastal varem sündinud inimesi ehk eeskätt siis suurusjärgus 65 pluss vanuses inimesi ning ka mõnevõrra nooremaid ehk kuuekümnendates inimesi, kes on siis saanud mõne Covid 19 haigust. Haiguseriski suurendava diagnoosi ehk mõne kroonilise haigusega inimesi ja vaktsineerimise teevad üle Eesti 27 perearstikeskust 15 haiglat, seitse eratervishoiuteenuse asutajat. Tallinnas toimub suur vaktsineerimine reedest pühapäevani sõle spordikeskuses ning laupäeval ja pühapäeval Lasnamäel tondiraba jäähallis. Sõle spordikeskuses saab kava järgi vaktsiini 3900 ja tondiraba jäähallis 3200 inimest. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et vajalik on eelnev aja kirjapanek digiregistratuuris või telefoni teel. Linn koostöös Tallinkiga avas registreerimiseks kõnekeskuse ja meil on praegu planeeritud telefoninumbrid, mida me saame kasutada ka tulevikus. Praegu me näeme, et meie võimalus on korraga avada kuni kuus keskust, kui riigi poolt eraldatakse rohkem vaktsiini ja kui selline vajadus tekib. Eestis on praeguseks vaktsineerimisega hõlmatus kõige kõrgem vähemalt kaheksakümneaastaste seas. Neist on sotsiaalministeeriumi andmetel vähemalt ühe doosi saanud 42,6 protsenti. Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse andmetel on Euroopa liidus keskmiselt vähemalt ühe doosi koroonavaktsiini saanud 13,5 protsenti täiskasvanud elanikest. Eestis on see näitaja veidi üle 18 protsendi. Euroopa Liidu liikmesriikide seas on Eesti selle näitajaga Malta, Ungari ja Soome järel neljandal kohal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis on vähemalt ühe doosi koroonavaktsiini saanud üle 200 000 inimese. Eestisse saabus täna 45 600 doosi AstraZeneca koroonavaktsiini. Haigekassa teatel teevad nädalalõpul vaktsineerimisi perearstid ja eratervishoiuteenuse osutajad, samuti toimub vaktsineerimine haiglates.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna jah, on neid ilminguid veel EKRE tegevuses küll, et püütakse üheaegselt olla koalitsioonis ja samal ajal veel siis ka kritiseerida, vastanduda ja, ja täita opositsiooni roll ja, ja see on mõnda aega ka ju täiesti mõistetav, sellepärast et EKRE üks edu võti on olnudki ju varasemalt kõigile ja kõigele ja kogu poliitilisele süsteemile ja kõikidele erakondadele vastandumine, millega nad on kogunud enda taha hulgaliselt rahulolematuid protestihääli. Ja nende säilitamine on ju ikkagi väga oluline, sellepärast et kui need hääled ära kaovad, siis ka oluliselt EKRE toetus väheneb ja täna on poliitiline maastik selline, et neid hääli on võimalik kahel toolil istumisega säilitada. Kuhu need protestihääled siis väga läheksid hetkel, kui me vaatame parlamendierakonda ja jätame välja need väikesed parlamendivälised jõudki, siis parlamendis on täna niimoodi, et Keskerakond on võimul, et, et kuhu need rahulolematud hääled Keskerakonna taha ju nagu ei saa minna. Isamaa on ka võimul sinna ka nagu ei saa minna, eks ole. Reformierakond on niivõrd pikalt võimul olnud, et vähe uskuda, et lähitulevik, kaks potentsiaalselt tänased EKRE toetajad, need, kes rahulolematud on, või protestihääled, et need koliks nüüd ümber Reformierakonna taha on ka väheusutav. Ja siis on sotsiaaldemokraadid, kes on ka olnud võimul, aga kelle ideoloogiline niisugune maailmavaateline alus ikkagi oluliselt EKRE st ju erineb. Ei kujuta ka ette, et need protestihääled kiiresti EKRE tagant ümber koliksid, nii et, et selline üldine olukord soosib ka seda, et kindlasti mõnda aega on võimalik nii rahulolematuid sellise poliitikaga enda taga hoida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder kritiseeris EKRE juhtide väljaütlemisi, mis tema sõnul lõhestavad ühiskonda. Näiteks nimetas EKRE esimees Mart Helme Tallinna Ülikooli lõpetajaid hobustevarasteks. Seedri sõnul on EKRE-l raskusi opositsioonist väljatulemisega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile pärast kuku raadios toimunud debatti, ma küsisin Jevgeni otse kas ta nüüd pärast kuu aja pikkust sisekampaaniat usub, et ta tõepoolest suudab ja tahab seda erakonda juhtida ja on selleks valmis. Ja ta kinnitas mulle, et ta on, et ta paha ja et ta suudab. Ja ma arvan, et ta väärib seda võimalust. Ja nii ma otsustasin eile, pidades nõu oma kõige lähedasemate toetajatega, et ma ei kandideeri täna Erakonna esimeheks. Niimoodi teatas Sven Mikser oma otsusest erakonna esimeheks mitte kandideerida. Ta palus kõigil toetada Jevgeni Ossinovskit ja ütles veel, et ära minna tuleb siis, kui tahetakse, et sa jääksid mitte oodata aega. Kui kõik tahavad, et sa läheksid. Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Andres Anvelt. Ma arvan, ta tegi väga-väga riigimehelikult müts maha, esiteks, erakond saab nüüd uues kvaliteedis edasi minna juba üksi, sellepärast et sisepinged kindlasti maabuvad ja need viimased aastad on olnud nii valimisterohke d. Kahjuks on olnud pettumust rohkem kui edu. Ma arvan, et Sven, võttes selle vastutuse, andis erakonnale täitsa uue hoo sisse. Vastne erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ütles, et Mikseri otsus tuli üllatusena tallegi. Ja see, et erakonna senine esimees otsustas oma kandidatuuri taandada, oli kindlasti kogu üldkogule, nagu näha, oli üsna suur üllatus, sealhulgas kindlasti ka minule. Aga milliseid muutusi Ossinovski kavandab valitsuskoalitsioonist lahkumist igal juhul plaanis ei ole. Jevgeni Ossinovski. Selleks, et oma ideid teostada, peab erakond olema valitsuses, nii. Sellest põhimõttest ma kindlasti juhindun ka oma töös erakonna esimehena. Aga loomulikult on selge, et on erakonna sees erinevaid arvamusi selles osas ja ma arvan, et lähinädalatel puutun kokku ka ka vastavad erakonna juhtorganid, et arutada, mismoodi me siis seda tööd edasi teeme. Ja pärast seda, kui IRL on väga uue esimehe valinud tuleks koalitsioonilepingule värske pilguga otsa vaadata. No te saite väga palju hääli, olete rahul? Kindlasti olen tänulik erakonna liikmetele toetuse eest, loomulikult paneb see mulle ka üsna suured ootused, selles osas mul mingeid illusioone ei ole, nii et homsest uus ja väga tõsine töö. Kindlasti on see põnev ja väljakutseterohke teiselt poolt kindlasti ei ole ma kunagi arvanud, et see peaks lihtne olema. Teen kõik endast oleneva, et lähiaastatel sotsiaaldemokraadid oleksid veel tugevamad kui täna. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraatliku erakonna üldkogu algas üllatusega, sest senine esimees Sven Mikser teatas, et ei kandideeri uuesti esimeheks. Suurele osale saaalisviibijaist oli see üllatus, hiljem esimeheks valitud Jevgeni Ossinovskile samuti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSihtasutuse Kredex juhatuse esimees Lehar Kütt esitas nõukogule avalduse juhatuses tagasiastumiseks ja lahkub neljandal oktoobril ametist. Otsuse tagamaadest räägib Kütt. Osade Kredexi arengus ja käekäigus olulist rolli mängivate osapooltega olid natuke erinevad nägemused Kredexi rollist ja, ja tegevuspõhimõtetest ja seetõttu ma arvasin, et, et mõistlikum oleks mul kõrvale astuda sellel hetkel. Väliskaubandus ja infotehnoloogia minister Raul Siem kella haldusalas se Kredex kuulub, ütles, et Küti lahkumisavaldus jõudis temani nädal aega tagasi. Kuidas kommenteerib minister väidet, et lahkumise kaalukeeleks said Küti vastuolud Kredexi nõukogu liikmete ja ministeeriumi nõunikega, kes kuuluvad EKREsse? KredExi nõukokku kuuluvad nõukogu liikmed on olnud märkimisväärselt sõnakad ja soovivad saada informatsiooni ja soovivad juhatuselt rohkem ja, ja ja mõjusamat tegevust ka ministeeriumi enda siseauditi osakond oli oma hinnangutes seda meelt, et nõukogu liikmete tegevus oli õiguspärane. Taavi Aas ütles eile, et Kredex on pisut aeglaselt liigutanud ennast selle kriisi ajal. Kuidas teile tundub? Eks need põhjused on väga erinevad, et ma ei ütlekski praegusel hetkel seda, et et kas nüüd Kredex on kiiresti liigutanud või aeglaselt liigutanud. Põhjused on hästi mitmepalgelised, ega see menetlus või ütleme, see raha eraldus ja turuleviimise protsess ongi olnud mõnevõrra liiga pikk. Ehk siis turg ja turu ootused muutuvad kriisiolukorras niivõrd kiiresti. Selliste pikkade protsesside puhul võibki tekkida olukord, kus kohas need meetmed, mis algselt eeldati nende toimiva toimivust eeldati, ei pruugi mingisuguses situatsioonis enam töötada. Nii et eks see tõde on kusagil vahepeal ja noh, liigume edasi ja, ja proovime tegelema ka sellega, et neid protsesse nüüd lühendada ja muuta siis efektiivsemaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "KredExi juhatuse esimees Lehar Kütt lahkub 4. oktoobril ametist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud nädalal tutvustas riigikogu demokraatia töögrupi liige keskerakondlane Andrei Korobeinik kaht võimalikku küsimust. Kas Eesti vabariik tunnustab abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna või kas Eesti vabariigis, kes kehtib abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna Isamaa erakonna juht Helir-Valdor Seeder ütleb, et need polnud veel töögrupi ettepanekud. Meil on ju käinud läbi kolm-neli erinevat sõnastuse varianti, nüüd need paar varianti, mis EKRE on välja pakkunud, mis minu arvates ka ei ole sobivad, nii et arutame EKRE esimees Martin Helme usub, et põhimõtteliselt pole ka neil kahel küsimusel viga midagi. Eriti oluliseks peab ta seda, et küsimus ei puudutaks ainult Eestis sõlmitud abielusid. Me ütleme ka seda, et välismaal sõlmitud teistsugused abielu vormid kui need, mis Eestis seaduslikud on, Eestis ei kehti. Samas rõhutab ka Helme, et küsimuste täpset sõnastust tuleb veel arutada. Andrei Korobeinik ütleb, et tõenäoliselt kohtub töögrupp uuesti järgmisel nädalal ja erinevaid küsimuse variante võib juurdegi tulla. Helir-Valdor Seeder. Mul on olemas jah, selline variant, mis vähemalt minu arvates sobib, mis peaks olema kooskõlas seadusega ja ka inimestele ühiselt aru saada. Üks asi on demokraatia töögrupis siiski juba kokku räägitud, kui riigikogu selle ettepanekuga nõustub, peaks abieluteemaline rahvahääletus toimuma 25. aprillil. Martin Helme hinnangul võiks riigikogu rahvahääletuse toimumise üle otsustada selle aasta jooksul, ideaalis isegi novembri lõpuks. Novembris on kolm istunginädalat, ühel nädalal anname sisse, järgmisel nädalal on esimene lugemine ja kolmandal nädalal on teine lugemine ja ongi vastu võetud. Ma ei värvi ennast nurka, et ka, kui me teeme seda detsembris, mitte midagi ei juhtu ja isegi kui me teeme seda jaanuaris ka mitte midagi ei juhtu, aga ma arvan, et kõigile nii valimisteenistusele kui kõigile, kes selle kampaaniaga tahavad alustada. Mida kiiremini me selle ära teeme, seda parem on. Selleks, et riigikogu saaks rahvahääletuse toimumise veel novembris ära otsustada, peaks ka küsimuse üsna kiiresti välja mõtlema. No see tähendab, et hiljemalt järgmise nädala neljapäevasel istungil tahaks anda eelnõu üle. Kui riigikogu rahvahääletuse toimumise, sealhulgas ka hääletuse aja ja konkreetse küsimuse ära otsustab, saavad hoo sisse huvigruppide kampaaniad. Helir-Valdor Seeder ütleb, et Isamaa kindlasti teeb kampaaniat, aga mis mahus, seda veel mõeldakse. Martin Helme sõnul tuleb EKRE kampaania üsna põhjalik. Mitte nüüd riigikogu valimistega samat summat me ei pane, aga kindlasti ikkagi me räägime siin sadadest tuhandetest, sest et nii nagu on ju praeguseks selgunud, et see eelnõu tegelikult paneb paika palju rohkem kui lihtsalt selle, mismoodi meil abielu käsitletakse, et see on küsimus sellest, kelle käes on võim Eestis kas rahva käes või kohtute käes või üldse mingil välismaal kuskil mingis rahvusvahelises organisatsioonis.",
"role": "user"
},
{
"content": "EKRE loodab rahvahääletuse eelnõu vastu võtta novembris. Samas küsimusi alles sõnastatakse ja midagi ei juhtu ka siis, kui Riigikogu rahvahääletuse toimumise üle detsembris otsustab.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMuusikal Tammsaare tõe ja õiguse põhjal tundub esmapilgul veidi võõras. Seda tunnistab kalibreeritor ja lavastaja Ago Endrik Kerge. Kui 15 aastat tagasi mulle see idee üks minu kolleeg Vanemuise päevilt andis, siis ma ütlesin ka, et oh hetke jama hakkab tõde ja õigus muusikalis tegema, iga asi jäägu ikkagi oma raamidesse, aga kui ta üks kümmekond aastat hiljem jälle uuesti minult küsis, et kuule, aga see sa ikka ei mõtle, võiks ju selle tõde ja õigus muusikaliks teha, siis ma hakkasin mõtlema, võib-olla tõesti Estonia teatril, meie rahvusooperile on ju väga hea noor potentsiaal, kes astub ka selles etenduses suhteliselt esimesi lavasamme. Noore laulja Priit Volmeri sõnul on Andrese roll tema jaoks suur väljakutse. Terve see roll on tegelikult väga keeruline, nii nii füüsiliselt, nii, lavastus ise on tehniliselt väga raske väga-väga-väga väga hull ja eks ma, eks ma maadlen sellega omajagu, aga kuskil ree peal ma nüüd olen ja mulle tegelikult meeldib, kui mul on dramaatiliselt väga, väga rasked kohad või kus näiteks Andrese monoloog, mis mõnikord ei tule nii välja nagu ma tahaks, aga sealt ma siis otsin seda. Või näiteks see lõpp järjest, kui ta, kui ta Andres järjest väsib ja väsib. Kuid kui te jäta ikkagi oma jonni, see kõik meeldib. Krõõdaosatäitja Tiiu Laur ütles, et algul proovisaalist lavale tulles tundus kõik üks suur kaos. Siis ma nii unistasin sellest, et kui see ükskord oleks ja kõik, igaüks tuleb oma õigel hetkel sisse ja, ja ta hakkab niimoodi libedat jooksma ja mulle meeldib tegelikult seda krõõda, rolli mängida ja muidugi tahaks seda väga väga hästi teha ja, ja eks algul see mure oli ka, et, et kas ikka tabada seda õiget olemust ja kas lavastaja rahule jääb ja aga meeldib teha ja kui siin mingit stseeni välja valida, siis võib olla see mari ka seal, kui me seal mõlemad last ootame ja muredest räägime, võib-olla see nagu tuleb endal ka nagu klompkurku. Muusikalise juhi ja dirigendi Aivo Välja sõnul ei olegi tegemist žanripuhta muusikaliga, nagu välja kuulutatud. Seda muusikaallikas nimetada muidugi on noh selles mõttes pisut segadusse aja ja desorienteeriv küll žanri määratlus klassikalisel mõeldakse ikkagi natukene midagi muud, kui on see konkreetne ülemus. Kuna siin on ka draamatekstid vahel ja, ja noh, sellised mõttes muusika ja draama vahel siis muusika on vast kõige lähem žan sellele Helilooja Tõnu Raadikul on oma žanri määratlus. Veel kord lavastaja Ago Hendrik Kerge Kõigil vargamäe elanikel on oma tõde ja oma õigus. Vargamäe tõde ja õigus esietendub Estonias kuuendal märtsil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Estonias lavastatakse Tammsaare \"Tõde ja õiguse\" ainetel muusikal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValitsus otsustas vaidlustada Euroopa komisjoni otsuse vähendada Eestile eraldatud kasvuhoonegaaside heitkoguse hulka. Eesti taotlus oli saada 2008.-st kuni 2012. aastani 24 miljonit tonni aastas, komisjon andis 12,7 miljonit tonni ja pealegi valedel eeldustel. Komisjon nimelt eeldab, et Eestis hakatakse elektri tootmisel kasutama kordades enam maagaasi, mitte põlevkivi. Maagaas tuleb meile aga teatavasti ainult Venemaalt ja see sisaldab saab ka energiajulgeolekuriske. Samuti pole komisjon arvestanud seda, et energiaallikate valik on iga liikmesriigi enda teha ja komisjon ei saa siin ettekirjutusi teha. Peaminister Andrus Ansip. Me taotleme komisjoni otsuse tühistamist ja loomulikult on selle taotluse eesmärk läbirääkimiste jätkamine ja läbirääkimiste jätkamisel on eesmärk kvooti suurendada, õiglaselt, suurendada. Tegemist pole peaministri hinnangul väikse rahaga. Kvoodikaubandus on olnud siiani Eestile väga soodus. Eesti energia on teeninud kvootide müügilt 2,7 miljardit krooni. Siin aga tekib küsimus, kas see pole mitte ebaeetiline, kui me tahame üleliigse süsinikdioksiidi emissioonikvoodiga kaubelda. Valitsusjuht nii ei arva. See ongi selle Kyota protsessi mõte, et liikmesriigid, ettevõtted teeksid vajalikud investeeringud süsinikdioksiidi atmosfääri paiskamise vähendamiseks. Nad saavad mingi kvoodi, kui nad suudavad tootmisprotsessis kvooti kokku hoida. No siis ülejäänud on nende võit. Nad võivad kvooti maha müüa kellelegi, kel seda pärast vaja läheb ja saadud vahendeid kasutada siis keskkonnasäästlikkuse suurendamiseks tehtavatel investeeringutele. Nii et see kauplemissüsteem, see on üks Kyoto protsessi alustest vahend selleks, et, et stimuleerida ettevõtteid loodust vähem saastama. Välisminister Urmas Paet osutas ka energeetikajulgeoleku küsimustele Seesama jutt näiteks sellest, et Eesti peaks rohkem kasutama näiteks gaasi noh, siin on jäetud üks väga oluline aspekt kahe silma vahele, mis puudutab energiajulgeoleku küsimust, me kõik teame, et 100 protsenti Eestis kasutatavast gaasist tuleb ühelt tarnijalt ja, ja seda sõltuvust kindlasti ma küll ei pea õigeks, et Eesti suurendaks nii, et ka selliseid aspekte tuleb arvestada, nii et selline ettekirjutus, et Eesti peaks rohkem gaasi kasutama, kahjuks jätab selle aspekti üldse kahe silma vahele ja, ja noh, sellega me ei saa kuidagi nõus olla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti läheb kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise küsimuses Euroopa Komisjoni vastu kohtusse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti külmlaos muutus jaaninädala temperatuuritõusu tõttu teatavasti kasutus kõlbmatuks umbes 100000 doosi vaktsiini ja ravimeid, sealhulgas üle 68000 doosi AstraZeneca koroonavaktsiini, mis ootas annetamist teistele riikidele. Kogukahju ulatub üle kolme miljoni euro. Terviseamet ja riigi kinnisvara aktsiaselts algatasid juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks uurimise. Sõltumatu hinnangu juhtunule peab andma riigikantselei komisjon. Terviseameti peadirektor Üllar Lanno tutvustas täna omapoolseid uurimise tulemusi. Tema sõnul oli ühelt poolt juhtunu põhjuseks tehniline mittetoimimine ja teisalt lisakontrolli vähesus. Miks ei toiminud riigi kinnisvara aktsiaseltsi süsteem, seda ma ei oska öelda. Aga et meie süsteem ei toiminud, siis seal on väga selge põhjus olemas, et süsteem saab nii toimida, nagu ta on häälestatud ja kui ta on häälestatud nädalavahetuse kuupäevadel ja jaanipäeva oli keset nädalat siis isegi kõige parema tahtmise juures see süsteem ei oleks saanud ühtegi teavitust saata. Nii et noh, seal on küsitavus minu jaoks, et kuidas ikkagi nädalavahetuse päevad välja valiti. Seda teavet mul hetkel ei ole, sest me ise ei pääse sisse sellesse süsteemi siis lõpplogi andmetesse, need on tootja käes. Ja kolmandaks tõenäoliselt on ka vaja vaadata kahte aspekti terviseameti enda töökorraldusest, üks nendest on siis kvaliteedijuhtimissüsteem, mis on lakanud töötamas 2018, mis haaras ka ravimilao toona enda sisse ja toob regulaarselt välja iga-aastaselt läbi auditite kõik murekohad, mis iganes nad siis on kas siis ainuüksi õigusaktidele, mitte vastamise ja nii edasi kui ka teised nüansid. Ja teine on siis, et, et on toimunud kahe regulatsioonidokumendi muutus ameti enda sees mis peaksid lähtuma siis kõrgemalseisvast regulatsioonidokumendist, aga tõlgendavad seda omal moel ja selle tõttu kaotavad ära inimfaktori registreerimaks temperatuuri andmeid. Kaks korda päevas külmaladude kõrval. Lanno sõnul on amet saatnud ka vastused kindlustusandja põhjalikele, küsimustele aga osale küsimustele terviseamet vastata ei saa. Umbes viiendik on selliseid küsimusi või natuke üle viiendiku, mis on seotud hoone omaniku vastustega mille kohta terviseametil ei olegi esiteks õigust seda väljastada ja teiselt poolt on ka teatud kohti, kus meil ei ole seda informatsiooni. Kõik need küsimused 31-st, mis oli terviseameti endaga seotud, need on kindlustusandjale vastatud ja ootame nendepoolset otsust või siis mingit kokkusaamist või mingit uut infopäringut.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti peadirektor Üllar Lanno tutvustas täna Terviseameti poolse uurimise tulemusi. Tema sõnul oli ühelt poolt juhtunu põhjuseks tehniline mittetoimine ning teisalt lisakontrolli vähesus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolleeg Olev Raju, palun esimesena. Aitäh härra peaminister. Teie võimuloleku ajal on tööpuudus Eestis kasvanud kolm protsenti, ulatudes sisuliselt juba 14 protsendini. See kaks ja pool korda kõrgem kui kurikuulsatel maailma suurima majanduskriisi aastatel 1000 929932. Tsiviliseeritud riigis on endast mõistetav, et valitsus astub selles olukorras tagasi. Seoses sellega on küsimus, kas selles olukorras ei ole häbi kiita valitsuse suuri saavutusi. Kuulata on igatahes seda piinlik. Aitäh lugupeetud küsija. Ma lugesin natukene hämmingus neid numbreid, mida lugupeetud opositsioon oli oma umbusaldusavalduses esitanud ja loomulikult tõdesin, et statistika kannatab kõike. Loomulikult võib valitsuse süüks lugeda kogu 99. aasta tööpuudust ja teha seda täiesti rahulikult, kuid võttes ette numbrid ja vaadates tööpuuduse taset sellest hetkest, kui praegune valitsus võimule astus, oli see murrang juba kahjuks toimunud. See on probleem, mis on Eesti ühiskonnale tervikuna omane. Ma ei tahaks süüdistada siin eelmist valitsust ega eelmist valitsuskoalitsiooni, vaid need tegematajätmine on meil kahjuks ühine tegematajätmine. Ja teha tuleb meil midagi ühiselt koos ja pakkuda selleks välja reaalsed tegevuskavad. Meil on see olemas, ootame opositsiooni poolt samasugust. Aitäh, härra juhataja, lugupeetud peaminister, ilmselt on neid poliitiline debatt alanud, kuivõrd aeg-ajalt katkestavad tormilised evotsioonid ühelt või teiselt poolelt ja ja üks või teine pool esitab väga huvitavaid argumente, nagu Lauri Vahtle kirjeldab oma bussiseiklused. Hansen kõneleb situatsioonis, kus tuleb üks samm korraga astuda ja Andres Taimla teeb ettepaneku töö ja valel vahet tegemist. Minu küsimus on lihtne. Jana Padrik ütles, et kogu see seletuskiri on üldiselt täiseksituvat materjali, aga vastake lihtsalt, kas see, et töötute arv on härra praeguse peaministri ajal tõusnud 37,5 protsendi võrra on vale või tõde ei või jah. See on vale. Selline protsent. Kes selles kahtleb, ma soovitan arvutada, teie, lugupeetud opositsioon, olete võtnud arvutused 99. aasta tervikuna, jättes esimese kvartali välja, paluks, hakake arvestama praeguse valitsuse ametisse astumisajast saate numbrit, samas ma ei eita probleemi olemust. Tööpuudus on selle valitsuse ajal kasvanud, see on samuti fakt. Kuid palun esitame korrektseid numbreid ja ärme loobime üksteise pihta süüdistusi. Peeter Kreutzberg, palun. Aitäh, härra esimees, lugupeetud härra peaminister. Viimase kahe aasta jooksul on inimeste paranduslik kihistumine suurenenud, tööpuudus on samuti suurenenud, narkomaanide hulk on suurenenud. IV viiruse kandjate hulk on suurenenud, kuritegude hulk on suurenenud. Mulle väga lihtne küsimus, kas te võite öelda, kellel ja mis, mis milles on elu paremaks läinud viimase kahe aasta jooksul? Aitäh. Aitäh ma tahaksin loomulikult selle proua Tõnissoni kauni vahelõike peale reageerida, kuid mulle tundub, et meil ei ole mõtet üritada 11 solvata, 11 süüdistada milleski. See ei vii meid ilmselt edasi nende lahenduste otsimisele, kaasa arvatud ka nendes probleemides. Loomulikult võib ütelda, et iga istuv valitsus, kelle ajal üks või teine probleem esineb, on just tema ja just tema valitsuse tegevus või tegevus on ainuvõimalikud selle poole probleemi tekkes süüdi. Jah, väga võimalik, et me pole teinud kõike seda, mida me oleksime suutnud. Kuigi ma arvan, et kuritegevusalal on tegelikult olnud positiivseid nihke selle vastases võitluses vähemalt teatud väga tugevalt avalikkust häirinud asjade puhul oleme me suutnud hakata piiri panema ja ma usun, et järgnevate asjade puhul paneme kohe samuti seda piiri. Kuid arvata seda, et me lihtsalt suudame ühe käega vibutades kõik Eestimaa probleemid lahendada, siis ma jälle küsin. Lugupeetud opositsioon, meil on oma tegevuskava olemas, see võib olla halb, see võib olla puudulik. See võib olla kritiseeritav, see võib olla vigu. Kuid seda on võimalik kritiseerida siis, kui on ka endal tegevuskava olemas. Ja kui neid kahte võrdsustada võrrelda, siis on võimalik võib-olla leida ka ühisosa ning arutada siinsamas riigikogu saalis, mida saab paremini teha, mida mitte. Me oleme tegelikult suutnud ju mitmetes olulistes küsimustes üksmeelselt seda teha. Tänan, härra juhataja, lugupeetud peaminister. Midagi teha ei ole, tuleb rääkida piimahinnast, kuna, kuna teie ka selle küsimuse üles tõstsite tuletan meelde, et selline hind, mis on praegu, oli 97. aastal täpselt sama hind. Ja ma küsin, et kas te teate, mitu korda on kütusehind ainuüksi tõusnud, mitu korda on tõusnud elektrienergia hind? Mitu korda on lehmade arv vähenenud selle aja jooksul. Ja kas te tõesti arvate, et teie või teie valitsus on piimahinda tõstnud või langetanud ja, ja, ja kui te seda tõesti arvate, palun seletage minule, põllumehele, kuidas see valitsus suudab piima hinda muuta nii nii ühes kui teises suunas. Ja, ja kas te tõesti arvate, et kui te jätkate samas vaimus vähendate põllumajandus toetusi järjekindlalt igal aastal? Kahe aastaga võrreldes on põllumajandustoetused vähenenud 40 protsenti natuke üle selle, mul on konkreetsed andmed ühe firma kohta, kellega ma juhuslikult seotud olen. Ja ja kui te sellises tempos jätkate, kas te tõesti suudate siis tagada selle 900000 tonni piimakvooti Euroopa liitu, mille te ise olete lubanud, praegu on tegu tänases Eestis 600000 tonni piima kokkusaamisega. Aitäh. Aitäh kõigepealt, ma kuulen rõõmuga, härra Tammsaar, et kuna piima hind nagu te ise tunnistasite on tõusnud 97. aasta tasemele, siis olete te mulle ühe kihla kaotanud. Mida me mõni aeg tagasi sõlmisime sellel teemal, kas see tõuseb sinna või mitte. Kuid see selleks. Aga mis puudutab nüüd seda, milline on valitsuse osa, kindlasti ei tõsta ega langeta valitsus mingite otsuste määrustega piima hinda, see on meile ilmselt mõlemale hästi teada. Kuid kindlasti on valitsuse tegevusel teatav osa ühe või teise asja arengus olemas ja ma mäletan hästi seda väga rasket kriisi suve, mis oli 99. aasta suvel, mil põllumeeste pahameel oli väga kõrge ja nende olukord oli tõesti raske. Ja põllumajandusministriga käisime ühel kohtumisel, kus me kõvasti sõimata saime mõlemad ja ütlesime välja teatud lubadused, et ühel või teisel viisil ühel või teisi mõjutusvahendeid kasutades õnnestub meil juba teatud ajavahemikul seda hinda üles viia. Me saime selle peale veel rohkem sõimata. Ainult et poole aasta pärast selgus, et meil oli olnud õigus. Ma arvan, et kõige olulisem see kogu selle protsessi juures on olnud valitsuse muutunud poliitika Euroopa Liidu suhtes. Kui me vaatame seda olukorda, kus me olime enne ja kus üsna rahulikult valitsus vaatas, pead seda, et meil ei olnud tegelikult pääsu sinna turgudele vastupidi, seal täielikult doteeritud subsideeritud toodangul oli meil väga lihtne pääs, siis me seda hoiakut muutsime ja ma mäletan seda sama kohtumist, kui hirmsasti vilistati ja karjuti mu peale ja öeldi, et, et selline asi on võimatu. Te ei saa sealt Euroopa liidust mitte mingisuguseid järeleandmisi, me oleme need saanud. Ja see eksport, mis läheb praegu uutele turgudele, on kindlasti olnud üks tegur, mis on aidanud seda asja tagada. Seda samal ajal. Teine tegur on ka see, et meil on tõesti piimapuudus. Meie kvoodid tegelikult võimaldaks id meil juba palju rohkem teha. Ja selles suhtes on ka see olnud kahtlemata üks tegur. Ma loodan, et just need on need tegurid, mis annavad Meie vaadates neid suhteliselt püsivaid eksportturge mitte kõiku, vaid nagu meil ida pool oleme näinud lootusega meie põllumeestele, et põllumajanduslik tootmisel on tuleviku Eestis, mida ma olen kinnitanud ja jätkuvalt kinnitan. Tänan, Villu Reiljan, palun. Aitäh aitäh, juhataja, härra peaminister, no koalitsioon tegi opositsioonile väga häbihäbi, et üldse opositsioonil on julgust ja nahaalsust sellistele töökangelastele nagu teie olete kriitikat teha ja, ja teid umbusaldada, kuigi iga peatükk sellest kirjutisest oleks eraldi põhjuseks ja ja neid võiks veel julgelt lisada, sest eks sellest teie täpsus, laskmisest seal praktiliselt juttu polegi. Aga ma tahaks te käest küsida niimoodi, et Eesti rahvaliit kogus koos partemeetriga 163000 allkiri elektrijaamade ja raudtee erastamise vastu ning elektrijaamade puhul 67 protsenti elanikest oli selle vastu, kaheksa protsenti oli vaid pooldajaid. No te ei liigutanud selle peale mitte kõrvagi. Ja ma küsiks, nii et kas teie meelest on kõrgema võimu kandja rahvas ainult valimise päeval võib ta või võib ta vahepeal ka anda direktiive valitsusele ja riigikogule? Või kuidas te mõistate demokraatiat, aitäh. Aitäh küsimuse eest. Ma arvan, et siin on kindlasti võimalik küsijale algatada võib-olla ka vajalik seaduseelnõu selleks, et igat küsimust Eestis lahendatakse avaliku arvamuse küsitluse alusel. Ma arvan, et me võime võib-olla kõik ette kujutada, milliste tulemusteni me siis välja jõuame. Ja samal ajal on selge see, et, et valitsuse Niimoodi, liig kerge või selline liig kerge suhtumine sellistesse rahva tahteavaldustesse nagu on kogutud allkirjad on kindlasti valitsusele halvasti valitsuse populaarsusele halvasti mõjunud. Samas ei tea ma maailmas ühtegi erastamisprotsessi, mis oleks saadetud väga ägedast konfliktist just eriti suurte infrastruktuuriobjektide puhul, kus ei oleks avaldatud protesti, kus ei oleks vaieldud, kus ei oleks süüdistatud. Paraku on need protsessid alati sellega seotud. Ja siin ei ole ilmselt midagi parata, on kaks võimalust, kas me loobume erastamisest või me selle protsessi, mis sai alguse juba tükk tükk aega tagasi võime lõpule. Me lubasime oma koalitsioonilepingus, et me viime selle lõpule. Võib-olla oleme selle lubaduse eest maksnud kallist poliitilist hinda. Aga koalitsioonileping on koalitsioonileping ja me kavatseme seda täita. Tänan küla Arjakas, palun järgmisena. Aitäh, härra esimees, härra peaminister, te alustasite oma ettekannet valitsuse viimase kahe aasta tegevuse kiitmise ja vast isegi lauskiitmisega. Rääkisite majanduskasvust ja protsentidest, et rahvusvaheline positsioon, mis paar aastat tagasi oli ebakindel, on nüüd muutunud väga kindlaks ja, ja nii edasi ja nii edasi, seda ei ole põhjust siinkohal vast korrata. Ja mõne asjaga võib ka nõus olla. Mõni on hinnangu küsimus, mõni moment on statistika, erineva interpreteerimise küsimus ja nii edasi. On päris selge, et enesekiitmise raske töö tuleb teil endal teha, seda ei saa jätta mitte teistele. Ja ka vanarahvas ütleb, et ega koera saba ju keegi teine ei tõsta, kui mitte koer ise seda ei tee. Ainus viga ja mööda laskmine, mis te möönsite, oli raudtee liikluse koha pealt ja arvasite ka, et asi hakkab kohe kohe paranema. Ja kindlasti mitte kõik ei, ei nõustu, et ainult see on ainukene möödalaskmine viimase kahe aasta jooksul. Ka valitsuskoalitsiooni osapooled on arutanud olukorda. Ma panin tähele, et ka proua Marju Lauristin andis oma hinnangu, nad loomulikult ei leia mõõdukad, mitte et kõiki ministreid peaks kõikide asjade eest kiitma ka teie ühes oma eelnevas vastuses ütlesite, et valitsus on teinud vigu. Eks te võiksite võib-olla nüüd korra selgelt välja öelda, millised on teie arvates viimase kahe aasta jooksul teie või teie poolt juhitud valitsusliikmete poolt tehtud suuremad möödalaskmised mis on selle põhjustanud, mis on selle piltlikult öeldes hind ja tagajärjed. Aitäh. Aitäh siin võib jagada neid asju, mis on minu meelest läinud ühel või teisel kombel natuke või rohkem halvasti, peamiselt noh, mitmesse rühma, üks on kõik need asjad, kus kohas me pole suutnud piisava kiirusega reageerida kiirelt muutuvale olukorrale. Üks kindlasti nendest on tööpuudus. See on probleem, ma ei vähenda selle probleemi tähendust. Samal ajal on selge see, et kõik need sammud, mida me oleme astunud enda jaoks maksimaalkiirusega kõrgharidusmaastiku korrastamiseks mida me oleksime võib-olla tahtnud näha kiiremini ka sellel alal, mida me oleme näinud kutseharidusreformi alal, mis on läinud küll ilmselt maksimaalse kiirusega, mis võimalik. Meil on need sammud, mis annavad tulemust alles mõne aasta pärast. Võib-olla oleks tulnud alustada juba esimesest kuust. Aga nagu ma ütlesin, see reaalne pilt meile ette avanes, siis kui me hakkasime, võtsime pea liiva alt välja, mida me kõik ühiselt olime seal siiamaani hoidnud ning asusime tõesti registreerima töötute arvu sellisena, nagu ta tegelikult võiks olla. See oli, see oli õige otsus, kuigi see on valitsusele poliitiliselt võib-olla olnud väga valus otsus. Teine suur plokk, mis on seotud sellega, et me pole võtnud oma otsuseid kahtlematult rahvale piisava tõhusega selgitada. Ja see, et, et me pole ka paljuski on see just põhjus, miks pärast on võõrandumisnäitajad endised kõrged on olemas. Ilmselt valitsus lootis ja uskus üsna palju elektroonilise meedia sellisele rollile see, et, et me avaldame oma valitsuse tegevuse sisuliselt interneti kaudu kõigile soovijatele tundus meile ühe vahendina, kus seda tegevust avalikuks muuta, tundub, et sellest ei piisa. Ja nii edasi, nii edasi ilmselt isegi veel tuleb, võin jätkata vastust, muidu läheb mul ühele küsimusele vastus natukene liiga pikaks. Aitäh.",
"role": "user"
},
{
"content": "Villu Reiljan rahvast kui kõrgema võimu kandjast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti proviisor apteekide liidu juhi proviisori Li rootslase sõnul on näiteks kaubanduskeskustes asuvad apteegid käidavas kohas ja pikalt avatud. Seega oleks vaktsineerimisteenus paremini kättesaadav. Lii rootslane. Tegelikult oleks apteekidel koheselt valmidus vaktsineerimisprotsessi lülitada. Apteekidel on olemas pikaajaline koostöö tervishoiuteenuse osutaja suuremaliste siis vaktsineerimisprojektide läbiviimiseks, näiteks nagu Gri Meil on apteekides tagatud tervishoiuteenuse osutajatele ligipääs tervise infosüsteemi ja vaktsineerivad tegelikult just needsamad meditsiiniõed, kes, kes vaktsineerivad ju ka teistes kohtades, lisaks on olemas kõik vajaliku eluohtlike kõrvaltoimete haldamiseks ja selliseid vaktsineerimisruume on meil ligi siis 50. apteegis, üheksas linnas. Et kahetsus on ka päris hea. Lisaks me näeme viimase nädala meediakajastuses, kuidas riik laiendab Covid 19 vastase vaktsineerimise kohti. Näiteks juba hakatakse vaktsineerima Narva kaubanduskeskuses Fama patsienti vaktsineeriti Tallinki laevadel ja ka sotsiaalministeerium ise on väitnud hiljuti pressiavalduses, et lähiajal piloteeritakse erinevaid vaktsineerimisvõimalusi näiteks kiirkliiniku kahjude vähendamise bussid. Seega ma arvan, et apteegiruumides vaktsineerimine on väga sobilik. Eesti perearstide seltsi, sotsiaalministeeriumi ja endisi eraldiseisvaid apteeki juhendava apteekrite liidu hinnangul pole apteekide kaasamine vaktsineerimise põhjendatud kuna juba praegu on vaktsineerimispunktide hõlmatus üle Eesti väga hea ja kuna Eestis tohivad vaktsineerimist läbi viia vaid arstiõed ja ämmaemandad, tõmbaks see vaktsineerimispunktide lisandumine ka fitseeritud personali tervishoiusüsteemist välja. Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarv tõi veel välja, et apteekides vaktsineerimine eeldaks ka apteekides selle jaoks eraldi pinna sisseseadmist, mis tihti niigi vähest ruumi veel rööviks. Kaidi Sarv lisas. Jääb üldse arusaamatuks, et miks peaks siis vaktsineerimist, korraldab tervishoiuasutus rentima ruume vaktsineerimiseks just apteegis, sest muud suhet ju tegelikult apteegil ja sellel vaktsineerimisel ei ole, sest vaktsineerimist teostab ja korraldab mingi teine tervishoiuasutus. Et kui nüüd leitakse, et selle vaktsineerimise kättesaadavusega on probleeme, siis muidugi on põhjendatud siis vaktsineerimiskeskuste või vaktsineerimispunktide siis lisamine, et kasvõi siis linnaväljakul või kuskil mujal, aga kindlasti apteegid ei ole need kohad, mis nüüd aitaksid seda vaktsineerimist oluliselt laiendada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Proviisorapteekide Liit, kes esindab endisi ketiapteeke ja apteegipidajatele frantsiisiteenuse pakkujaid, soovib apteeke ja apteekreid kaasata elanikkonna Covid-19 vastasesse vaktsineerimisse. Sotsiaalministeeriumi ja mitme tervishoiuga seotud organisatsioonid seda vajalikuks ei pea.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOn täiesti ilmne, et Lukašenka röövis need valimised rahvalt ja kõik erinevad allikad, mis räägivad näiteks Valgevene saatkondades üle maailma toimunud hääletustulemustest ja samamoodi ka Valgevenes eile siis tehtud lävepakuküsitlused küsitleti üle 80000 inimese, näitavad täpselt vastupidist numbrite seisu ehk Tsihhanovskaja poolt umbes 70 protsenti ja Lukašenkol siis 15 20 protsenti ja ma arvan, et see jõuline vägivaldne reaktsioon koheselt peale lävepakuküsitluste teadaandmist näitab seda, et Lukašenka on kaotanud igasuguse jalgealuse oma režiimi. Minskis ja mujal Valgevene linnades tuli opositsioon tänavatele, miilits kasutas tunnistajate kinnitusel nende vastu heligranaate veekahureid kummikuule. Kiirabibrigaade on nähtud sotsiaalmeedia ja uudisteportaalid on täiesti maas. Me ei saa ühendust ka oma korrespondendiga Minskis. Kas te julgete ennustada, millises suunas sündmused võivad nüüd täna edasi minna? Sündmused võivad liikuda korraga mitmes suunas, hetkel on raske loomulikult lähiaegadel võimalikke arenguid ju ennustada, aga üks on kindel, kodanikuühiskonda Lukaženka enam vaikima ei sunni. Ka eile öisete meeleavalduste tulemusel me teame ju, et on üks inimene vähemalt surma saanud. On paljud arreteeritud, aga sellele vaatamata ju näitasid inimesed oma selget hoiakut, et nad on selgelt ja üheselt aru saanud, et Lukašenka on minevik. Lukašenka mängib muidugi praegu puhtalt jõule ja hirmutamisele, lootes, et inimesed lähevad kodudesse tagasi. Teine oluline arengu moment on muidugi küsimus, mida teeb Venemaa siin juba eile liikusid oletused, et Venemaa võib kasutada olukorda sisenemaks Valgevenes ka sõjalise jõuga selleks, et stabiliseerida naaberriigis toimuvat olukorda. Venemaa jaoks on muidugi kriitiline, et Valgevene praeguses situatsioonis ei libiseks nende kontrolli alt eemale ja nüüd on kolmas küsimus muidugi, mis on võib-olla kõige olulisem ka meie jaoks on see, mida teevad Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid, tegelikult siis demokraatlik maailm.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgevene eilsetel presidendivalimistel toetas senist riigipead Aleksandr Lukašenkat esialgsetel andmetel veidi üle 80 protsendi ja opositsiooni kandidaati Svetlana Tsihhanovskajat ligi 10 protsenti valijatest, teatas esmaspäeval keskvalimiskomisjon. Opositsiooni sõnul on valimistulemused võltsitud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTeater NO 99 lavastaja Tiit Ojasoo kaasamine EV 100 aastapäeva etendusse on vale vägivalla ohvrite suhtes, selgitas kirjale alla kirjutanud kunstikriitik Rebeka Põldsam. NO üheksa k teater lavastab no ühe kõige pidulikuma, ehk siis Eesti vabariigi 100. iseseisvuspäeva lavastuse, mis on tõesti nagu hästi suur au, kui keegi saab seda teha, et seda sümboolselt ei mõisteta päris täpselt, mida tähendab Tiit ajasoo juhtum ja NO 99 teater, ta nagu meenutabki kõigile seda, et kõiki neid tundeid, mis seostuvad erinevate vägivaldset inimestega ja nüüd, kui talle anda selline au, siis see nagu muudab selle valu hästi akuutseks. Arvamust on avaldanud mitmed teatrikriitikud ja poliitikud. Sõna võttis ka kultuuriminister Indrek Saar, kes muuseas taunis justiitsministri Urmas Reinsalu väljaütlemist, et kanakarja kambakas tuleb ära lõpetada. Poolteist aastat tagasi see teema räägiti läbi. Tiit Ojasoo vabandas, astus tagasi teatrijuhi kohalt, sai oma karistuse, oleks igati mõistlik, et me püüaksime oma tänases ühiskonnas anda siiski inimestele ka teise võimaluse ja ma väga loodan, et sõbralikuma ja humaansema ühiskonna nimel me mõtleme mitu korda järgi, enne kui me analoogsetes asjades oma avaldusi teeme. Ei aita sellele ühiskonna leppimisele andeks andmisele kuidagi kaasa ei see, kui inimestel ei lubata enam oma tööd teha ega ka see, kui valimata väljenditega siis sellise üleskutse tegijaid justiitsministri näol kritiseerima minnakse. President Kersti Kaljulaid kirjutas sotsiaalmeedias, et hindab autorite julgust tundlikul teemal kõneleda. Ta rõhutas, et tehtud ettepanek teater NO 99-le ei tähenda Tiit Ojasoo tehtud kahju heakskiitmist, aga kõneleb ühiskondliku andeks andmise võimalusest.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaid sai eile 104 allkirjaga avaliku kirja, milles taunitakse NO99 lavastaja Tiit Ojasoo kaasamist EV100 aastapäeva vastuvõtu kunstilise programmi loomisse. Kaks aastat tagasi astus Ojasoo tagasi teatrijuhi kohalt, kuna oli kasutanud vägivalda sealse näitlejanna vastu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nUkraina president kuulutas tänaseks välja rahvusliku ühtsuse päeva, et kuidas rahvas seda näitab, kas sa tajub seda kuidagi, lipud lehvivad või kas inimesed on tänaval või? Tegelikult on täna väga vaikne Kiievis ja üldse ma olen aru saanud, et inimeste sees on tegelikult see teadmine ja pinge olemas, aga, aga erinevalt ütleme meist ukrainlastele see olukord on vana. Nad on selles stressis harjunud elama ja nad ei tule enam ilma erilise põhjuseta tänavale. Nii et täna hommikul oli tõesti kesklinnas paar meeleavaldajat, aga ajakirjanikke oli rohkem kui meeleavaldajaid. Täiesti tavaline päev. Kas ukrainlased usuvad seda, et Venemaa hakkas oma vägesid Ukraina piiridelt tagasi tõmbama? Absoluutselt mitte vaatlejad ütlevad, et satelliitpiltide pealt on näha, et vägesid ei ole viidud ära, et pigem on neid toodud juurde. Ja ka seda on siin inimesed rõhutanud, et noh, meie näeme praegu seda suurt venelaste väge, mis on koondunud piiri taha ja mis toimub Valgevene õppuste näol, aga et tegelikult on Venemaa oma vägesid siin hoidnud ühel või teisel moel Ukraina lähedal kogu aeg. Inimesed on harjunud selle, selle selle tundega, et Vene vägi on piiri taga. Me kõik teame, et Venemaal on tugev armee, kuidas on Ukraina armeega viimasel ajal on räägitud sellest ka, et nad on jõudu juurde saanud kohe kõvasti. Ja ma vestlesin ühe inimesega oma allikat ma avalikustada igaks juhuks ei tahaks, kes armee asjadega on kursis ja ta rõhutas seda, et see tänane Ukraina armee ei ole enam absoluutselt see, mida me nägime aastal 2014, aga on ka üks teine moment. Nimelt on inimesed nüüd kaheksa aastat armeed üles ehitanud, adrenaliin on üleval, kätte on tulnud nii palju uut tehnikat ja teadmist, et tegelikult isegi valitseb sõjaväelaste sees mingisugune selline tunne, et noh, las see venelane nüüd tuleb ja las ta annab oma laksu ära, siis me saame proovida, kas meie treeningud ja kõik see, mida me oleme siin harjutanud, kas me saame sellega hakkama, isegi kasutati sellist väljendit, et minuga rääkides, et, et tuntakse ennast natuke nagu enne olümpiamänge, et nüüd tahaks näidata, mida me oskame ja see tegelikult on mõtlemapanev selles mõttes, et natuke hakkab ka nagu aru saama, miks võib-olla kõik riigid ei taha siin relvi anda ukrainlaste kätte, et eks teiselt poolt see kasvatab ka sellist võimalust, et aina kergemini ka allutakse provokatsioonidele. Aga noh, äärmiselt meeldiv ja professionaalne on siiamaani see olnud, et ukrainlased ei ole ühelegi provokatsioonile allunud. Ja teine asi on ka see, et patriotism on väga tugev. Siin on see väikene, see ohumoment, et üle ei tohi reageerida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kiievis ei usuta, et Venemaa Ukraina pealinna ründab, kuid ollakse selleks siiski valmis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna fraktsiooni uue esimehe Jaanus Karilaidi sõnul ei ole koalitsioonierakonnad jätkuvalt jõudnud uue presidendikandidaadi leidmiseni. Et selline poliitilise tasakaalu otsimine, pidev et sobiks vähemalt kolmele erakonnale, on päris keeruline. Nimesid käis läbi seitse-kaheksa-üheksa, kes võiksid olla presidendikandidaadid. Aga ei ole aus neid nimesid nimetada, niikaua kui ei ole erinevate osapoolte jah, -sõna, sellele ja osapooli on rohkem kui kaks. Kandidaatide seas peaks selgust tooma alanud nädal. Karilaid ütles, et potentsiaalsete kandidaatide seas on akadeemilise ja ettevõtlustaustaga inimesed. Ta lisas, et juhul kui ka lähinädala arutelud ei vii konkreetse inimese kandidatuuri ülesseadmiseni, siis on Keskerakonnal olemas ka plaan B, et president siiski augusti lõpus valitud saaks. Kuid plaan B-st on Karilaidi sõnul veel vara rääkida. Meedias on läbi käinud vähemalt kahe inimese võimalik kandidatuur, kes ise on mõista andnud, et nemad oleksid valmis presidendiks kandideerima, kui neile vastav ettepanek tehtaks. Eesti Teaduste Akadeemia presidendi mereteadlase Tarmo Soomere kandidatuuri Karilaid ei välistaks, kuid tema sõnul pole Soomere nimi esimeste valikute hulgas. EKRE aseesimehe Henn Põlluaasa kandidatuuri koalitsioonierakonnad isegi ei aruta, kuna Põlluaas on aktiivne parteilane, seega ei saaks temast erakondade üles presidenti. Karilaid sõnas, et ka president Kersti Kaljulaidile toetuse leidmist koalitsioonis ei pea ta tõenäoliseks. Keskerakonna esimees Jüri Ratas tunnistas, et ühise kandidaadi otsingud on hetkel ummikus. Ta pakkus välja ka lahenduse, kuidas tulevikus sellist peataolekut vältida. Mis on olnud keskfraktsiooni tunnetus vist üle kahe aastakümne, et Eesti vajab presidendi valimiskorra muutust, et see võiks olla otsevalimised, et meil ei ole täna otsevalimisi ja seekord ka neid ei tule. Aga jah, ühtegi, kui te küsite, et kas on konkreetne nimi olemas, siis nimesid oli väga palju, oldi arvamusel, et mida siis president tulevane president peaks suutma, et ühelt poolt ühiskonda ühendada, teiselt poolt majandusväljavaated kolmanda poolt koroonakriis, et mulle tundub, et otsitakse sellist imeinimest, aga me kõik oleme lihtsurelikud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna fraktsioon Riigikogus sai erakonna juhilt Jüri Rataselt ülevaate presidendikandidaadi otsingutest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKuna peapiiskop täidab oma ametikohustusi 65 aastaseks saamiseni ja Andres Põder jõudis selle eani 22. novembril, oli vaja valida uus peapiiskop. Valimiste protsess sai alguse juba kevadel, kui 12 praostkonda oma kandidaadid esitasid. Sellest ajast on käinud debatid, läbirääkimised ja programmide arutelu. Peapiiskopi kogunes täna valima kirikukogu ja võitjana väljus senine kirikuvalitsuse kantsler ja Tallinna piiskopiku toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma. Kui nüüd küsiti võimalike teoloogiliste muutuste kohta, ütles uus peapiiskop, et taolisi muudatusi teeb kogu kirik, mitte peapiiskop. Ka muudest muudatustest ei kiirustata rääkima. Ma arvan, et selle hooga ja selle suunaga liigub kirik ka praegu edasi. See, millised saavad olema muutused, see sõltub väga palju ka sellest, kes saab olema uue peapiiskopi meeskonnas. Mis puutub uude meeskonda, siis täpsustas piiskop Einar Soone, kes praegu kuni teise veebruarini peapiiskopi kohuseid täidab. Uus peapiiskop esitab erakorralisel kirikukogul, see on 13. jaanuaril ka uue konsistooriumi koosseisu kandidaadid ja kantsleri kandidaadi. Seniselt peapiiskopilt Andres Põderilt küsiti, milliseid soovitusi ta oma järglasele annab. Me ei pea vast vajalikuks selliseid selgesõnalisi soovitusi anda. Kuna nagu peapiiskop Elektus nimetas, on ta olnud konsistooriumi koosseisus ja minu kaastööliseks pikki aastaid. Nii et arusaamad kiriku toimimisest ja juhtimisest, mis minul öelda on, on ammu kõik ära öeldud. Ning lõpuks uuelt peapiiskopilt küsiti, milles ta näeb kiriku rolli ja ülesannet praeguses Eestis. Mulle on endale tundunud, et kiriku ülesanne on olla kohal olev kirik. On neid, kes ütlevad, et kirik peab olema ka nähtav kirik ja, ja ma usun, et me võiksime ka võib-olla olla paremini nähtavad, kui me seni oleme. Aga kirik on kohal, ta on, on kohal kogu Eestimaal oma koguduste kaudu nende inimeste kaudu, kes seal kirikutööd teevad ja ka seal kirikus käivad pühapäeviti ja osalevad jumalateenistustel. Ja ma arvan, et see ongi oluline.",
"role": "user"
},
{
"content": "EELK peapiiskopiks valiti senine kirikuvalitsuse kantsler ja Tallinna piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii palju, kui ma kolleegidelt Washingtonis viimaste tundide jooksul kuulnud olen, on olukord Päris kriitiline kogu see Eesti saatkonna ümber asuv piirkond on ümber piiratud, vähemalt oli ümber piiratud veel tund poolteist tagasi kella 10 paiku õhtul lähedale kedagi ei lubatud, kuid kohalikud telejaamad teatavad, et 80 tuletõrjeautot oli kohale saabunud. Kogu see pon, surklei piirkond oli paksu suitsu täis olnud ning tuletõrjujad tegelesid nii-öelda tulekollete otsinguga, lüües sisse aknaid ja, ja püüdes leida tulekoldeid seinte seest. Kohalikud telejaamad teatasid sedagi, et tulekahju sai ilmselt alguse keldrist kuskil kella kaheksa paiku õhtul, aga et Eesti saatkonnas ei olnud head häiresüsteemid, tegemist on siiski vana majaga siis tuletõrjujad said sellest teada üks tund aega hiljem, kui tuli oli juba jõudnud ülemistele korrustele, nii et kohalike reporterite sõnul on finantskahju sellele hoonele, mis ülesehitamiseks tuleb nüüd teha kindlasti väga suured. Kas on olnud kontakti ka saatkonna töötajatega selles suhtes, et oli neist keegi seal majas tulekahju ajal ilmselt mitte vist. Ei ilmselt vist ei olnud kedagi seal hoones, kuid nii palju võib ka jälle kohalike telejaamade uudistele tuginedes öelda, et kusagil kella 10 paiku ei olnud ajakirjanikud veel saatkonna töötajatega kontakti saanud, nii et kui kolleeg Atsjorits seal saatkonna ümber asja uurimas käib, ta elab väga lähedal seal, siis tuletõrjujad olid või küsinud pidevalt, et kas kedagi Eesti saatkonna töötajatest on kohale saabunud, kes saaks midagi täpsemalt öelda, kuid kõik need teated on seni veel väga sellised. Kaootilised. Õnneks on saatkond kindlustatud, see tähendab seda, et taastamiskulud lähevad põhiliselt kindlustusraha arvelt, aga millal ühe kindlustusraha kätte saab, seda muidugi ei oska keegi praegu öelda. Saatkond tuleb kindlasti taastada, sest see on niivõrd hea koha peal see saatkond, et niisuguses piirkonnas, kus on kõikide tähtsamate riikide saatkonnad, see kinnistu ise, see koht maksab nii palju, et ei ole mingit ratsionaalset ideed sellest kohast loobuda. Esialgu. Jetel hinnangutel on öeldud välja, et see kahju on kaks ja pool miljonit USA dollarit ja see saatkonnahoone oli kindlustatud ja kindlustusfirmaga on ühendust võetud. Enne, kui kindlustusfirma eksperdid saavad sündmuskohale vaadata ja hinnata tuletõrje akti, siis selle kohta, et mille pärast see tulekahju süttis peab seal käima veel ka, ei oskagi eesti keeles öelda Ferror In vestecarer mis tuleneb jällegi omakorda Viini konventsioonist, et tegemist ei oleks mingi terrori või pahatahtlikkuse aktiga, see on lubatud tänase päeva jooksul korda ajada. Suure tõenäosusega siis kindlustusfirma, hüvitab need kahjud ja, ja me saame saatkonnahoone taastamisele asuda. On küllalt loogiline, et me peame ajutiselt siirduma renditud pinnale. Me veel väga täpselt seda summat ei oska öelda, meie oleme kohustunud, selle esitama tulevasel teisipäeval valitsuse istungile. Aga suurusjärk, orienteeruvalt võiks olla niimoodi, et Washingtoni ja New Yorgi kinnisvara või büroohindade vahel on väike vahe, aga, aga näiteks New Yorgis ÜRO esinduse aastane kulu on meile 1,8 miljonit Eesti krooni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Washingtonis põles Eesti saatkond.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMeie laeva peal on tuukritööde OÜ tuukrigrupp neli profituukrit ja me tulime siia, pakkusime oma abi. Tuukrid on orienteeritud hukkunute väljatoomisele, kõigepealt me peame otsesidet merikarkuga tulevaga ja sealt öeldi niimoodi, et esialgu sukelduvad kaks soomlaste paari ja vaatavad situatsiooni üle ja noh, siis selgub edaspidine käik, eks ole, nii et me oleme praegu lihtsalt trivis siin sündmuskohal. Ootame siis soomlaste nagu näpunäiteid, kuna nemad koordineerivad asja, esimene sukeldumine hakkas just siin 15 minutit tagasi, nii et see võtab kõik, võtab kõik aega, kuni kaks paari all käib, selleks läheb päris mitu tundi siin. Nii et lähemate paari tunni jooksul siin midagi situatsioon ei muutu ja mingeid uudiseid ei, ei pea olema. Kuidas see ilm on, kas tööde jaoks nii-öelda normaalne või on ka mingeid raskendavaid tingimusi? No ilm on, ma ütleksin, vastik tuul on tugev, laine on üsna terav, sajab vihma, nii et võiks parem olla, võiks tunduvalt parem olla. Aga no vähemalt ei ole nii hull, et tuukri laskumisi segaks, kuigi ta raskendab ja mugav, ei ole, aga, aga võimalik on teha. Te vist olete ise ka selles piirkonnas sukeldunud? No ja aastate jooksul küllalt palju, igal pool ka siinsamas, nii et meile kõigile tuttavasti Tallinna lahe keskosa siin on sile, mere põhi, kaljusid, kive ei ole. Nii et selles mõttes on töötamine lihtne. Tallinna lahes on pidev hoovus nii et üles tõusev muda ja sade, see hoovus viib kiiresti ära. Nii et veealuse nähtavuse üle seal kurta ei ole põhjust. Ja noh, sügavus on niisugune, et siin tööd teha on kas öösel või päeval üks ja sama all on pime, nii et tööd tehakse tuukrilampide valgel. Ja noh, see on niisugune rutiinne tuukritöö vee all ei ole vahet merepõhjas, kas üleval on tuul või, või vaikne, see see ei mõjuta üldse. Ilm mõjutab ainult, ütleme tuukrite vette laskmist ja veest välja võtmist ja noh, kuna selle ilmaga meil laev ankrusse jääda siin ei saa selles sügavuses siis tuleb tuukrid vette lasta käigupealt ja üles korjata ka käigupealt, kui nad on valmis laeva pardale tulema. Nii et see on natuke niisugune teravam elamus. Seda on tehtud enne. Kas nad lähevad alla autonoomsete akvalangidega või on nad ülevalt saavad õhku? Ei lähevad ikka autonoomsete aparaatidega, täiesti professionaalsed aparaadid, millega siin sai Russalka filmimine tehtud. Nii et mehed on, on tasemel ja tehnika on tasemel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna lahel kukkus alla Copterline'i helikopter. Allveearheoloog Vello Mäss päästetööde käigust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTakkasaare talu Järvamaal oli 601. talu seas, mis 1988. aastal loodi. Peremees Arvo Kuutok jõudis väga kiiresti arusaamisele, et väike tootmisega ta välja ei vea. Nad ei elata ennast ära ju päris väiksel on väga raske, siis peab olema väga spetsiifiline ettevõtmine, ma ei tea, kas kasvatab küüslauku või siis ei ole viitesadat hektarit vaja aga samas peab ka turg olema. 24 aastat Eestimaa Talupidajate keskliitu juhtinud Kaul Nurm ütleb, et iseseisvuse taastanud Eestis nähti põllumajanduse tulevikku valdavalt peretaludel. 40. aastal, kui võim Eestis töö kõrvaldati, oli meil 140000 talu. Kui Eesti taasiseseisvus siis umbes 70000 inimest taotlesid ka oma maad tagasi, ehk need olid potentsiaalsed tuleviku Eesti talunikud. Kahjuks tõesti niimoodi ei ole läinud ja tol ajal, kui me alustasime, oli selge perspektiiv ka näha. Toiduletid olid tühjad ja meil oli ettekujutused, niikaua kui Venemaal on nälg, niikaua on Eesti põllumajandusel turgu poliitiliste otsuste tulemusena Vene turg suleti. Euroopa turg meil ei avanenud, me loomulikult sel ajal unistasime, et me võiksime saada Eesti riigilt dotatsiooni, aga neid ei tulnud. Esimesed otsetoetused meile hakati maksma juba ka enne Euroopa Liiduga liitumist Eesti riigieelarvest, aga selgelt eelistati juba siis suuremaid tootjaid ja väiketalunikud suretati lihtsalt dotatsioonidega välja. Ja ka hiljem, kui me vaatame Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat, mis üldiselt Euroopas on suunatud taludele siis ka Eestis järjekordselt Euroopa Liidu rahaga sisuliselt ikkagi suretati väiketalud välja, siis tuli järg keskmiste tt. Praegu on suured talud, on elujõulised, On ka keskmike ja on ka veel väikseid nokitsejaid, aga talude üldarv, mis oleks võinud olla kuni 10000 Eesti kohta. See stsenaarium ei ole kahjuks rakendunud eelkõige selle tõttu, et Eesti riik ei ole regionaalpoliitikat rakendanud. Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats räägib, et ainuüksi viimasel kümnendil on tegevuse lõpetanud 3800 talu. Põllumajandus on koondunud 600 suurtootja kätte, kes annavad üle 70 protsendi toodangust. Eestis on 11400 põllumajanduse majapidamist, neist 4500 on peretalud. Loodame seda, et peretalude tulevik Eestis oleks ikkagi, nad oleksid konkurentsivõimelised, nende toodang oleks eelistatud, nad rikastavad maaelu, nad on osa kohalikes kogukondades ja läbi siis ühistegevuse, suudaksid ka oma positsiooni tarneahelas parandada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Iseseisvuse taastanud Eestis pole 30 aastaga täitunud unistus, et kolhooside ja sovhooside asemele tekivad valdavalt peretalud. Elujõulisemaks on osutunud suurtootmine, väiketalusid on vähe - sellele on talunike hinnangul tõuke andnud Eestis regionaalpoliitika puudumine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVabalt peetud kanamuna tähistab munale prinditud koodi alguses üks. See aga ei tähenda, et muna munenud kana alati oma tahtel ringi saab jalutada. Märtsi algusest on lindude gripiohu tõttu lubatud kodulinde pidada ainult sisetingimustes, seletab põllumajandus ja toiduameti peadirektori asetäite Helemai Sammel. Kindlasti mõjutatud sellest otsusest on vabalt peetavate lindude kasvatajad. Vabaltpeetavate lindude puhul näevad Euroopa Liidu reeglid ette, et sellised linnud peavad teatud aja jooksul ka õue pääsema vabalt peetavate kanade munade nimetuse all mune ei tohi turustada, kui sellist õue pääsemist on piiratud järjestikku üle 16 nädala. Sammel loodab varasema kogemuse pealt, et enne jaanipäeva pääsevad kanad siiski piirangust. Leevendus peaks saabuma linnurändeperioodi lõpuga, ütleb vabade kanade pidaja Argo Agro omanik Heli Lääts. Lääts murelik ei ole, see pole esimene aasta, kui nii juhtunud on külma eest peidus. Kana on toas lihtsalt veidi pikemalt. Praegusel ajal ei saagi, ei olegi mõtet kana välja lasta, sest et väljas on nii sopane ja ega see kana seal sopases midagi tarka nüüd ei tee, et ta saab küll päikest ja see on tore ja see on küll hea ja kanale väga meeldib see soe. Aga meie oleme seda teed läinud, et. Me laseme oma kanad aiast välja siis, kui neil on, mida seal aias toksida, ehk siis kui kana aias on ka rohelist ja muru. Seega on lääts kindel, et ei pea turundus hakkama ringi tegema. Pärnumaa ettevõttel on ligikaudu 1000 kana ja klient on peamiselt eraisik. Munad toimetatakse otse kätte. Paljud tellijad on ka Tallinnas. Vabalt peetavate kanade munade vastu on huvi iga aasta järjest tõusnud ja meie isegi ei ole võimelised kõik huvilisi alati nii-öelda siis nende soove täitma, sest et meil ei ole nii palju kanu, et tihtipeale oleme ka pidanud ära ütlema, et meil on kogus täis, mis on tellitud ja et rohkem tellimusi saa vastu võtta. Helemai sammel ütleb, et Eestis on ligikaudu kaks pool miljonit kana. Enamik neist on suurtootjate arvel, kus neid peetakse sisetingimustes. Keeld mõjutab seega väheseid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel olid munadepühad ja inimesed ostsid rohkem mune kui tavaliselt. Reklaamidel on soovitused eelistada vabalt peetud kanade mune. Eestis leviva linnugripi tõttu ei saa aga kanad praegu õuemõnusid nautida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTüri lillelaada peakorraldaja ja Türi aianduse ja mesinduse seltsi juhatuse esimees Pille Marandi. Millise otsuse olete siis langetanud, kas tänavune lillelaat toimub? Me oleme otsustanud, et tänavune lillelaat ei toimu, me oleme saanud terviseametilt range soovituse mitte korraldada lillelaate sellel kuupäeval. Ja nüüd ka valitsuselt. Saime oma pöördumise vastuse, et lillelaate mitte korraldada. Kas te peate seda otsust õigeks, see oleks ju toimunud kõik vabas õhus ja ruumi, kui palju? Tegelikult on näha, et ümberringi toimuvad laadad, on see nädalavahetus laadad, järgmine nädalavahetus laadad, et tegelikult ka meie mõtlesime, et me hajutame. Me teeme sektsioonidesse me lasemegi ainult teatud arv sinna sektsiooni inimesi. Me oleks ära jätnud, kultuuriprogrammi poleks pileteid teinud. Et meie meeskond oli täiesti valmis seda korraldama. Ehk et ei ole selle otsusega tegelikult ka rahul? Noh, loomulikult ei ole see tegelikult on ikkagi siia Kesk-Eesti piirkonnale väga oluline sündmus, et kui meil olid siin kõik poed kinni ja noh, kui olid piirangud, siis tegelikult ju mujal suuremates linnades said ju kõik inimesed poodides käia noh, riideid osta ja kõik, et ka seda on siin vaja tegelikult taimemüüjad, kes on ikkagi kasvatanud oma tooteid väga kaua ja on ka tegelikult arvestanud mai algusest saadik, käia laatadel, siis mis nemad nüüd siis teevad? Kas kauplejad saavad oma platsimaksu tagasi? Me ei ole isegi platsimaksu veel küsinud, sest ma ei tahtnud teha seda, mis me eelmine aasta tegime, et me oleks tegelikult hakanud järgmise nädala algusest raha küsima. Pille Marrandi ära jääb juba teine järjestikune lillelaat, mida see rahalises mõttes tähendab aianduse ja mesinduse seltsile? No kindlasti, see tähendab meil väga raskeid aegu et noh, kahjuks nii on, et Türi lillelaat on meie seltsile väga oluline tuluallikas. Et loomulikult meil on ka siin turg, aga Türi turg on kahjuks selline, mis ei too nii palju sisse, et see aasta me oleme kirjutanud ka mõned projektid siia turule, noh, loodame, et need siis tulevad meile. Lõpetame siis siit Türilt teadmisega, et tänavune lillelaat ei toimu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Türilt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Türi lillelaada korraldajad ei mõista, miks just nemad peavad laada ära jätma. Kehtivate koroonapiirangute tõttu ei toimu Türi lillelaata ka tänavu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nToomas Hendrik Ilves astute ametisse Eesti vabariigi uue presidendina, kas te oma ametiruume Kadriorus olete juba näinud? Ametiruume jah, nii nagu ta on praegu ja siis ka ametikorterit samuti, kuigi see, kui ma nägin neid ruume reedel käis ikka kõva remonditöö. Olete rahul nende ruumidega? Vaatame homme, kuidas, kas nad saavad valmis? Kuna ma, eriti president Meri ajal viibisin üsna palju Kadrioru lossiametiruumides ehk seal, kus siis töötas president ja tema staap, siis, siis ma olen päris jah, olud on päris tuttavad mulle. Mida te soovite, et ühiskonnas muutuks teie presidendiks oleku ajal? Sellest ma räägin oma kõnes homme ja pikalt kandev mõte on see, et tegelikult, kui minu ametiaeg on läbi, on sündinud ja üles kasvanud iseseisvas Eestis üks põlvkond kes ei ole kunagi tundnud okupatsiooni nende ees me ei saa end enam vabandada välja sellega, et oli okupatsioon. Kõik see, mida nemad on kogenud, on meie enda teha. Millised küsimused teie hinnangul täna Eestile olulisemad on, kas välispoliitilised või sisepoliitilised küsimused? Pärast astumist NATO-sse ja Euroopa Liitu, siis meie probleemid seespool ulatuvad kaugele meie piiridest välja ja välispoliitilised küsimused, mis on seotud Euroopa ja NATOga, on ka meie siseriiklikud küsimused ja probleemid. Nii et see vahe on tunduvalt väiksem kui 10 aastat tagasi. Kuigi president Rüütel oli garant Keskerakonna ja Rahvaliidu valimisedule, nähakse teid täna siiski valdavalt paremerakondade presidendina. Kas te teete püüdlusi selleks, et teist saaks ka Rahvaliidu ja Keskerakonna valijate president? Ma loodan väga, ma usun, et president saab olla ainult põhiseaduse garant, ta ei saa olla ühegi grupi erakondade president. President peab olema parteidest üle ega tohi mingeid eelistusi näidata. Olete te täna veel jätkuvalt pahane selle üle, et sotsiaaldemokraadid kasutasid oma värbamiskampaanias erakonda, teie portreed? No üldiselt ma, kui inimesed paluvad vabandust, siis ma ei ole jätkuvalt pahane Aitäh ja head ametisse astumist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Homme annab presidendivande endine Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees Toomas Hendrik Ilves.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.