messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu iseseisvuse väljakul toimus täna rahukontsert, kus nii esinejad kui ka publik avaldasid Ukrainale toetust. Rahvast oli palju, levitati Ukraina ja Eesti lippe ning lasti neid endale ka näole maalida. Aktiivselt tehti ka rahalisi annetusi. Oma taskurahast annetasid lapsedki. Laulis Pärnu Ukraina seltsiansambel. Kõneles Pärnu Ukraina seltsi juhatuse liikme Anna Lannoga No mis mõtted teil selle Ukrainaga seoses praegu pähe tulevad, meil on segased mõtted, meil nagu kogu aeg, silmad punased, kõik nutavad selle pärast, mul on minu sugulased, on Donbassis Luganskai oblastis, elavad siin seal praegu, pommivad ka seal neid üsi lehvad sinna keldrisse oma maja all, kellel on noa hommikul natukene käivad ringi, praegu veel niimoodi käivad leiba ostmast ja noh, kui on, eile ütles, läks leiba järgi ei olnud juba. Aga noh, ootavat võib-olla veel toovad, sellepärast neid kõik tänavad on katki tehtud kõik need, no ei saa lihtsalt sinna sisse juba Severdoneton nende käes ja siis lisan ka nagu nende käes nagu noh, räägivad siin televiisoris, kui on õige näitavad kuidas meie siin Eestis aidata saame. Mina ammu juba siin, mina juba siin 50 aastat elan, siis natukene õppisin eesti keel sellepärast kuidas meie aidata saame neid seal Ukrainas. Eestlased oma oma südamega väga kenad inimesed, väga kena maa, lahket ja aita teile kõigile ja aita Eestimaal aua Eestimaal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu Iseseisvuse väljakul toimus rahukontsert. Nii esinejad kui ka publik avaldasid Ukrainale toetust. Rahvast oli palju, lehvitati Ukraina ja Eesti lippe ning lasti neid endale näole maalida. Aktiivselt tehti ka rahalisi annetusi, oma taskurahast annetasid lapsedki. Laulis Pärnu Ukraina Seltsi ansambel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKoroonaviiruse esimeses laines sai Eesti majandussektoritest kõige tugevamalt kannatada majutus, toitlustus ja reisiteenused. Nii selgub arenguseire keskuses valmivast raportist Covid 19 mõjudest. See raport ütleb, et ka lähiaastatel pole rahvusvahelise turismi äri kiiret taastumist oodata. Seega Soome otsus Tallinki ega Viking line le üllatusena ei tulnud. Viking Line Eesti tegevjuht Inno Borodenko ütleb, et muutusi paremuse poole pole. Kahjuks ei ole muutusi olnud, reisijate arv on väga palju langenud võrreldes eelmise aastaga. November detsember on ikkagi sellised puud olnud, kus põhjanaabrid tulevad ikkagi Eestisse ostma jõulukaupu ja kohvikutes ja restoranides aega viitma. Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link. Eks meil on siin ka ikkagi välja mõeldud jõulukampaaniad, lootsime ikkagi, et saame äkki siin jõulude paiku ka rahvast uuesti tagasi pardale tagasi teha seda kaotatud aega. Aga samas on mõistetav, et sellises olukorras, kus, kus viirus on jälle levimas, tuleb sellele pidur panna ja, ja püüame olla mõistvad. Reisijate arv on väike, ütleb Link. Päevas ühe laeva kohta kuskil 1500 reisijat sõidab, mis tähendab siis seda, et ühel väljumisel on kuskil 200 250 reisija ringis laeval, mis mahutab 2800 reisijat, nii et ruumi siin distantseeruda laeval on, on piisavalt, ohutus on tagatud, kas meie laevad sõidavad edasi? Ka Porodenko võrdleb praegust reisijate arvu näiteks tavalise oktoobrikuuga. Kui nüüd oktoobrit vaadata, on 19 protsenti reisijate arvu vähenemine olnud ja summas teeb see lausa üle 100000 reisija ja, ja ka autosid on meil vähem olnud enam-vähem sama protsendi võrra. Need on kurvad numbrid, me praegu jätkame sama tänase graafikuga ja vaatame, mis, mis tulevik toob. Eks me siin turul oleme erinevate teiste laevafirmadega ja, ja jagame seda turgu, et eks me ootame jah, kõik paremaid aegu. Katri link lisab omalt poolt, et hõredama graafikuga liiguvad talvel Tallink Satli laevad. Praegusel hetkel on see jah, laupäeviti ja pühapäeviti hõredam. Tavaliselt on meil šatlitel 12 väljumist päevas, aga praegusel hetkel laupäeval on meil vaja kuus väljumist ja pühapäeval 10, nii et pisut hõredam. See graafik on vastavalt ikkagi reisijate vajadustele ja soovidele. Järgmised neli-viis kuud on veel väga keerulised. Tegutseme selle nimel, et see talv üle elada. Elame selles lootuses, et kevadest ehk läheb paremaks ja, ja püüame olla optimistlikud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuna Soome valitsus pikendas reisipiiranguid ning Soome pääseb vaid vältimatutel põhjustel, näiteks töölepingu olemasolul, sõidavad ka Tallinna ja Helsingi vahelised reisilaevad edasi pooltühjalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVärska gümnaasiumil on ette näidata üle 20 aastane õpilasfirmade tegutsemise ajalugu. Nii võib öelda, et täna kogunesid õpilasfirmad Lõuna-Eesti koolide eest kui ka Petserist õpilasfirmade sünnihälli, et teha esimene katsetus, kui hästi vaid loetud kuudega välja mõeldud toode müüb ja kas paika pandud turundusstrateegia on piisavalt hea. Edasi räägib laada külastaja Eveli Rebane, kes on parasjagu just ostu sooritamas. Meil rändab ostukott, pääg nimeline, väga-väga toredad neiud on siin ja võlusid ma ära peaks mainima ja ostan kohe kaks, üks läheb kingituseks juba. Ja oma muljetega jätkab veel üks laadakülastaja Urve lehestik. Eriliselt äge oli see Treffneri kooli ja noorte idee, kuidas kondimootoriga mobiili laadida, et kahju, et see alles idee tasandil on, aga küll ta tuleb päriselt ka. Traditsiooniliste õpilasfirmade toodete nagu rõivast, kottide, maiustuste ja ehete kõrval olid noored välja tulnud ka uudsete toodetega. Näiteks kaubeldi laadal hambapesutablettidega. Edasi räägib hambapesutablette müünud õpilasfirma münt müügimees aksel Joonas redi. Hambapesutablett on selline tablett, mis, milles sa pistad suhu, hammustad katki ning see hakkab su suus vahutama ning sa saad siis hambad ära pesta, enamus inimesi ei tea, millega nad pesevad või mis on nende hambapasta sees. See meie teame, seal on kõik, on loodusest, enamus on Eestist ning seal on ühtegi plastmassi ega pulümeeriga sellist asja ei ole. Õpilasfirma laada korraldaja Ingrid Kala ütleb, et noorte ideed paistavadki silma just taaskasutuse ja naturaalsete materjalide poolest. Kala jätkab. Hästi palju on ökoloogia teema, et ka taaskasutus, naturaalsed materjalid, kohalik tooraine, et sellised märksõnad nagu jooksevad siin läbi ja, ja ikkagi hästi, palju on puitu, et see puidu väärindamine, et mitte, ei viida see mets meil siit välja, vaid et seda võiks ju väärindada veel rohkem, et see on ju hästi tore. Näiteks võiski puidust, lõikelaudade ja liudade kõrval laadal leida ka puidust käekoti, mis valiti ühtlasi laada parimaks tooteks. Muuhulgas on õpilasfirmade laada üheks eesmärgiks julgustab noori juba oma tulevikule mõtlema ja näidata, et käsitööettevõtluse on äärealadel üks võimalusi ellu jääda ja ära elada raadiouudistele värskast. Mirjam Mõttus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Setomaal Värskas kogunesid täna üle Lõuna-Eesti kohale tulnud noored ettevõtjad õpilasfirmade laadale. Noorte väljamõeldud tooted paistavad silma kõrgetasemelise disaini, looduslike materjalide ja taaskasutuse poolest. Tänane laat oli ühtlasi avapauguks suurele õpilasfirmade laatade hooajale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõrreldes senise strateegiaga on peamine muudatus see, et enam ei ole eesmärk viirust lämmatada ehk nakatumiste arv null vaid eesmärk on ühiskonda lahti hoida ja tavapärast elu jätkata, ütles peaminister Sanna Marin. Teine tuntav muudatus on see, et pandeemia astmetest loobutakse. Astmete süsteem oli enam-vähem samasugune kui Eesti valgusfoorisüsteem, kus vastavalt nakatumist arvule kehtestati teatud piirangud. Soome sotsiaal ja terviseministeeriumi hinnangul on see süsteem oma aja ära elanud. Nii peaminister Sanna Marin kui rahvastiku ja sotsiaalteenuste minister Krista Kiuru rõhutasid strateegiat tutvustades korduvalt, et piirangutest võib loobuda siis, kui vähemalt 80 protsenti üle 12 aastastest on vaktsineeritud. See juhtub valitsuse hinnangul oktoobri keskel. Kiuru sõnul on osaliselt hakatud piiranguid siiski leevendama juba nüüd. Ta tõi näiteks kahemeetrisest vahemaast loobumise, mis leevendab teatrite ja kontserdikorraldajate olukorda. Kaugtöö soovitus kestab Soomes veel vähemalt septembri lõpuni. Krista Kiuru toonitas ka, et nakkuse sissetoomist välismaalt tuleb endiselt vältida, andes mõista, et reisida ei maksaks. Uues strateegias on ka niinimetatud pidurdusmehhanism juhuks kui olukord uuesti hulluks läheb või ilmub mõni uus õudne tüvi, ütles Kiuru. Tervishoiupiirkonnad ootasid uuest koroonastrateegiast eelkõige vastust sellele, kui palju tuleb vaktsineerimiskuuri läbinud inimestele koroonateste teha. Juba seitse piirkonda on ise otsustanud, et kergete haigustunnuste korral enam vaktsineeritud inimestele koroonatesti ei tehta. Uuest koroonastrateegiast ühtset juhendit siiski ei tulnud. Uuest strateegiast loodeti ka seda, et nakatumiskettide väljaselgitamisele ja lähikontaktsete karantiini määramisele pannakse mingid mõistlikud piirid näiteks pere ja töökaaslaste ring. Aga seda rõhutati strateegiat tutvustades korduvalt, et lähikontaktsete jälgimine on ka uue strateegia alus. Kiur sõnul töö jätkub, reegleid täpsustatakse ja terviseameti HL annab veel täiendavad juhised. Marina sõnul on kaalumisel ka maski soovituse loobumine. Nädalavahetusel ütles terviseameti tervisejulgeolekujuht Mika Salminen, et Soomes ollakse päris lähedal sellisele vaktsineeritus tasemele, et pandeemia pärast enam eriti muretsema ei pea. Ajaleht Helsingin Sanomat teatas eile, et lõpetab igapäevased uute nakatunute ülevaated ja annab ülevaate edaspidi korra nädalas. Nakkus levib peamiselt vaktsineerimata inimeste seas ja lehe rõhuasetus ongi edaspidi vaktsineerimise edenemine ja see, kuidas enam mitte nii ohtliku viirusega koos elada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus sai valmis uue koroonastrateegia. Soome koroonastrateegia lubab piirangutest loobuda, kui 80% üle 12-aastastest on vaktsineeritud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVahearuanne on valminud väga paljude asutuste ametiasutuste koostöös, sealhulgas ka rahvusvaheliste partnerite koostöös ja komisjoni ülesandeks oli selle Simmi juhtumiga seoses olevate asjaolude ja järel mitte analüüs. Ja ma rõhutaksin, et ülesandeks ei olnud otsida süüdlasi ja komisjon oma töö käigus ei tuvastanud ka niisuguse ks lähenemiseks vajadust. Et siis uurimisega tegeleb, tegeleb kAPO ja teatavasti kuriteos kahtlustatavaid praeguse hetkega ka rohkem ei ole, siis komisjoni aruandes on hinnatud varalist kahju ja sealhulgas ka vajadusel asja kosas tsiviilhagi esitamiseks, nii et on enam kui tõenäone, et, et riik esitab ka tsiviilhagi Herman Simmi vastu. Kui suur see kahju on, kas seda saab ka öelda? Seda kahju ma ei tahaks numbriliselt väljendada, see on, see on üsna suur ja, ja aga aga siiski ka midagi müsti. Nii et see kindlalt tõestatud varaline kahju on siis ka see nõue, millele, mille katteks on ka Herman Simmi varad arestitud, nii et nii et need on nagu, ütleme neid tuleks vaadelda koos. Kas see töörühm tegi ka mingisuguseid ettepanekuid, et kuidas nüüd edasi minna, et mida kaitseministeerium nüüd järeldab nendest asjadest? No need ettepanekud, mis selles üsna mahukas koos koos lisadega kümnetes ja kümnetes lehekülgedes olevas ette andes on puudutavad vajalik riigisaladuse halduse ümberkorraldamist nii ametkondlikul tasemel, ehk siis kaitseministeeriumi valitsemisalal riiklikul tasemel kui ka rahvusvahelisel tasemel meie partnerid silmas pidades. Nii et need järelmid ei puuduta mitte ainult Eestit ja päris selge on, et ilmselt tuleb muuta ka ka seadusi vastavate riigisaladuse halduse riskide vähendamiseks, aga selle otsustab valitsus, kellele ma vastava eepaneku teen, siis kui ma olen pikemalt tutvunud selle aruandega. No need on eelkõige see, mis puudutab riigisaladuse riigisaladust käsitlevaid seadusi, aga, aga aga võib olla võib-olla ka dokumente, näiteks kaitseministeeriumi põhimäärust ja teisi teisi dokumente, mis korraldavad riigi saladus haldust. Ja nüüd töö jätkub, et millal see lõplik aruanne võiks valmida? Seda on väga raske öelda, sest sest paljugi selle juhtumiga seoses käib ka operatiivtasandil veel, aga vaevalt et selle aastaga me ühele poole jõuame, ehkki põhiliselt sooviks võiks need ettepanekud siiski sel aastal juba asuda nende ettepanekute realiseerimisele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseministeeriumi töörühm esitas analüüsi Hermann Simmi juhtumi asjus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuna tegemist on elutähtsa teenusega, siis peab see teenus olema tagatud pidevalt, igal ajahetkel ja kui tekib mingisugune takistus, siis just nimelt maanteeameti kohustus on sellest Eesti rahvast teavitada viivitamatult otsekoheselt. Aga seda paraku ei tehtud. No me teame umbkaudu, et, et see ummik tekkis või, või esimesed autod sulgesid tee kell 21 30. Kuid sellest kuni hädaolukorrast arusaamiseni läks ikka häid, mitmeid mitmeid tunde. Maanteeamet ilmselgelt hindas oma võimalusi üle. Nad lootsid kõigepealt, et tunniga saab see takistusteelt kõrvaldatud, siis nad leidsid, et kolm tundi pool kaks öösel leiti, et läheb veel pool tundi, aga no tegelikkuses me teame, et läks peaaegu 24 tundi, enne kui takistused kõrvaldati. Praegusel juhul ilmselgelt arvati, et ennegi auto teel risti olnud küll lahendame probleemi ei informeeritud õigel ajal, ei päästeameti ei informeeritud üldsust ja see võimaldas siis sellel ummikul seal kasvada kaheksa kilomeetri pikkuseks. Et see olukorra ebaadekvaatne hindamine ja vajaliku informatsioonist kõikide asutuste, institutsioonide ja ka üldsuse ilmajätmine oli kindlasti väga suur viga ja seda viga mitte kunagi ei tohiks enam korrata. Kui päästeamet võttis üle hädaolukorra lahendamise, aga see oli öösel kell kaks, alles siis hakkasid asjad sujuma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Andrus Ansip pani Riigikogu infotunnist küsimustele vastates Padaoru kriisi eest vastutuse suures osas Maanteeametile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänavu 10 kuuga toodi Venemaalt Eestisse kaupu 1,75 miljardi euro väärtuses, mis on uus rekord. Eelmine tipptulemus tehti kolm aastat tagasi, siis oli kogu aasta jooksul Venemaalt Eestisse veetud kaupade väärtus üle 1,4 miljardi euro. Tänavused andmed näitavad, et enim on Eestisse toodud õlisid, sealhulgas naftaõlisid pea 900 miljoni euro eest. Seejärel tulevad mitmesugused metalltooted koguväärtusega üle 150 miljoni euro ja väetised, mille koguväärtus on olnud üle 80 miljoni euro. Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on tugevate näitajate põhjus eeskätt õlitoodete kasvanud nõudlus maailmaturul ning ka hinnakasv. Novembris on isegi õlitoodete impordihinnad tõusnud aastases võrdluses 90 protsenti õlitootete import Venemaalt, nüüd sellised spetsiifilised õlitooted. Nende kasv on olnud 10 kuuga lausa 166 protsenti. Ja see on tõstnud ka, ütleme Venemaa osakaalu kaupade impordis oluliselt kõrgemale tasemele, et see sellel aastal küündib see juba 11 protsendi lähedale, mis on Soome järel teine koht ja see nii suurt osakaalu tegelikult ei ole kaua olnud. Viimati oli Venemaalt impordi osakaal suurem 15 aastat tagasi. Eksport Venemaale on aga viimase kolme aasta jooksul pidevalt vähenenud. Tänavu 10 kuuga oli ekspordiväärtus üle 624 miljoni euro, mullu terve aasta jooksul aga üle 799 miljoni euro. Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul pärineb suur osa Venemaale liikuvast kaubast teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest ning mõneti on ekspordi kahanemist mõjutanud ka Suurbritannia lahkumine ühendusest. 2014 toimusid sanktsioonide rakendamised, mille tulemusel pidurdus täielikult põllumajandussaaduste eksport Venemaale. Ja kui vaadata nüüd neid asju, mida me siis Venemaale ekspordime praegu siis kõige rohkem viiakse just välja erinevaid mehaanilisi masinaid ja elektriseadmeid ja ka erinevaid keemiatööstusega seotud tooteid. Väga suur osa nendest on toodud meile sisse juba eelnevalt siia Eestisse, et siit eksportida. Ekspordirekord Venemaale tehti 2012. aastal, kui selle väärtus oli üle 1,5 miljardi euro.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaalt on tänavu Eestisse kaupu veetud üle 1,75 miljardi euro väärtuses, mis on uus rekord. Kaupade eksport sinna on aga juba mitu aastat vähenenud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo ma olen teinud kõik selle nimel, et riigikogu ikkagi tuleks kohe peale seda kokku ja ma olengi saanud nüüd juhatusel ja, ja teistelt kondadelt nõusoleku, et et täiendav instung ikkagi kutsuda kokku. Eeldatavasti võtab valitsus esimesel kuupäeval lisaeelarve vastu sellisel juhul teisel kuupäeval ehk neljapäeval saaksid nad selle erakorralisel istungil või, või õigemini täiendaval istungil üle anda. Ma väga loodan, et me saame samal päeval teha ka selle eelnõu esimese lugemise, kus siis minister tuleb seda tutvustama ja, ja, ja räägib sellest pikemalt ja vastab küsimustele. Hetkel on Reformierakond sellele vastu. Kui me seda esimest lugemist neljapäeval tee, siis toimub see igatahes esmaspäeval, kuuendal kuupäeval. No tavaliselt ongi protseduur selline, et antakse eelnõu üle ja siis komisjon vaatab ja, ja siis teeb ettepaneku. Millal selle võiks esimesele lugemisele võtta. Korras, ja, ja, ja keerulises olukorras võiks minu meelest need asjad ühendada, et põhimõtteliselt me saame siis sellel samal päeval saab ju juhatus saata selle vastu võetud eelnõu komisjoni ja komisjon teha ettepaneku, et see kohe sellel samal päeval ka päevakorda tuleks ja siis riigikogu kiidaks siis selle neljapäevase päevakorra heaks ja me saaks need nii-ütelda kaks kärbest. Selleks, et riigikogu oleks otsustusvõimeline, peab ta tulema füüsiliselt kokku. Ja, ja sellise täiendava istungi jaoks peab olema riigikogu liikmete enamus, ehk siis 51 liiget peab olema kohal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu esimees Henn Põlluaas loodab lisaeelarve, mis hõlmab valitsuse meetmeid koroonapandeemiast tingitud kriisi leevendamiseks, võtta arutusele juba sel nädalal ning teha selle esimese lugemise neljapäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSoome valimised võitnud keskusta teatas täna õhtul, et kutsub valitsuskõnelustele teiseks tulnud perussuomalaised, kes seni olid opositsioonis ja kolmandaks tulnud gus, mis oli eelmise valitsuse juhtpartei. Peaministrikandidaadi Juha Sibila sõnul arutati ka muid variante, aga lõpptulemus oli selline. Sibila rõhutas, et kõige tähtsam on luua tegutsemisvõimeline enamusvalitsus, mis suudaks reforme läbi viia. Meie ülesanne on tõepoolest Soomet reformida, leida lahendused, et majandus pööraks kasvule, ütles Juha Sibile. Sibila soovitud ühiskondliku leppe sõlmimine kukkus aga läbi. Ametiühingute keskliidu juht Lauri Lülü ütles, et on väga keeruline nii lühikese ajaga kokku leppida küsimustes, mille üle on vaieldud aastakümneid. Tema sõnul sai kokkuleppele muuhulgas saatuslikuks see, et töötajatele taheti panna liiga suur koormus. Näiteks oleks pikendatud tööaega oluliselt ehk kahe ja poole tunni võrra nädalas. Tööandjate esindaja Jüri hägemees märkis üle antud intervjuus, et kuna ühiskondlikku lepet ei saavutatud, tuleb uuel valitsusel teha nüüd tõsisemaid säästuotsuseid. Kogemuse esimees Alexander Stubb tunnistas, et ees seisavad veel rasked kõnelused, sest nii majanduslik kui poliitiline olukord on rasked. Tema sõnul on kõige tähtsamad koostöö, usaldus ja otsustusvõime. Soome jääb avatud, sallivaks ja rahvusvaheliseks maaks, mis kannab hoolt nii sise kui välisjulgeoleku eest. Kõige tähtsam ülesanne on tööhõive ja majanduse parandamine ning kolmas eesmärk on heaoluühiskonna päästmine. Sellise valitsuse koosseisu puhul tekitab kõhklusi perussoomalaste kogemuse võime Euroopa asjades koostööd teha sest siiani on olnud nende seisukohad risti vastupidised. Perussoo malaste juht Timo Soini on siiski kindel, et valitsuses arutatakse kõik läbi ja luuakse ühine seisukoht, milles on arvestatud kõikide erakondade nägemust. Soome peaministrikandidaat Juha Sibila loodab valitsuse kokku saada maikuu jooksul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valimised võitnud Keskusta teatas, et kutsub valitsuskõnelustele teiseks tulnud Perussuomalaiset ja kolmandaks tulnud Kokoomuse, mis oli eelmise valitsuse juhtpartei.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti Rahvuskultuuri fond jagab välja raha, mis tuleb annetustest. Käes on 19. jagamine, mis viib erinevateks stipendiumideks ja erinevatesse projektidesse laiali kaks ja pool miljonit krooni. Kokku on aastate jooksul välja jagatud üle 54 miljoni krooni. Fondi nõukogu esimees Eri Klas. Me alustasime tegelikult öelda nullist, meile anti rublasid ja mille nii-öelda jagamise juures ma olin aktiivne, et et see tuleks kohe kõik ära jagada. Nüüd oleme jõudnud päris kaugele ja mida ma nagu eriti rõõmuga tahaksin täheldada, on see, et nüüd ei ole niiöelda välisannetajad enam sugugi peaosas vaid Eesti oma, ühiskond on kasvanud sinna sinnamaale, et saadakse aru, et see raha, mida annavad meile kas Eesti omad asutused või eraisikud see tähendab seda, et meid on usaldatud. Elutöö tänuauhind antakse neile, kel on suur osa Eesti kultuuris. Ettepanekuid saavad teha nii asutused kui eraisikud. Otsuse langetab oma südametunnistuse järgi lõpuks fondi nõukogu. Tänavu tunnustati elutöö auhinnaga kirjaniku Helvi Jürissoni, helilooja Eino Tambergi, kunstnik Viive Tollit ning Eesti kutselise nukuteatri üht asutajat Ferdinand Veiket. Ferdinand Veike sõnul ei olnud nukuteatri loomine lihtne töö. Laste peale ei ole kunagi mõeldud esmajärjekorras ja sellepärast tuli ka algusest peale, kui ma selle organiseerisin ja korraldasin seda nukuteatri proovide ja ruumi leidmist. See oli suur vaheaga töö, et ja kõik laiali pillatud mööda Tallinna teatrit. Erakordselt palju mõjutab loomingulist inimest see, kus ta õpib ja kes teda õpetab, leiab helilooja Eino Tamberg. Mul on tunne, et kõige olulisema ma sain oma keskkoolis see Nõmme gümnaasium või 10. keskkool, kus oli terve suur hulk tollel ajal veel väga häid õpetajaid, kes olid vanast Eesti ajast üle tulnud ja Lennart Meri oli mul pinginaaber ja Endel Lipp maitses paar pinki tagapool, nii et vaat selles keskkoolis ma sain kohutavalt palju. Te olete romantik ja Eesti muusikaarmastuse laulik, kas olete selle määratlusega nõus ja olen küll? Üks väga hea asi ja armastus, luule, see on nii rikas ja kõik need muljed, mis me endasse haarame kusagilt nooruses, kuni vanuseni välja, need on meie sees ja me ei kunagi ei tea, millal mingi emotsioon välja tuleb, meie loomingusse?",
"role": "user"
},
{
"content": "Järjest suurem osa fondi rahast tuleb Eesti annetajatelt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTõusva koroonapositiivsete arvu valguses on valitsus soovitanud ära jätta suuremad jõulupeod ja koosviibimised. Siiski ei jäi jõulud tulemata ja koos jõuludega käib traditsiooniliselt kaasas ka jõuluvana külaskäik. Pühade ajal on jõuluvanadel tavaliselt käed tööd täis, kuid tänavu on piirangutega seoses asjaolud veidi teistsugused. Enn Tobre, kes on jõuluvana ametit pidanud juba üle 15 aasta, tõdes, et positiivset arvu tõustes tuli mõttesse küll, et kuidas see aasta tööd korraldada saab. Tobre töötab firmas, mis koondab pea kolmekümmet jõuluvana ja tõdes, et tööd on see aasta tõepoolest kõigil veidi vähem. Tellimusi on mõnevõrra vähem siis meie seltsi võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kuni tänaseni oli eelmisel aastal päringuid kuskil 870 ja nüüd tänase seisuga, siis sellel aastal on ta umbes 540 juures. Tobre ütles, et mõned pered on jõulude tähistamise see aasta lahendanud teisiti. Paljud pered ka teevad teistmoodi üldse oma kohtumist jõuluvana näiteks väljas terrassi peal tehakse lõket. Juuakse kuuma glögi, kes küpsetab midagi võib-olla grillil, et hoopis teistmoodi. Ja ma arvan, et see on ka väga vahva kohtumine. Vahelduseks varasematele aastatele. Aare Tints, kellel on jõuluvana staaži juba üle 20 aasta, ütles, et kuigi tööd on see aasta vähem, on jõulurõõmu siiski sama palju. Tintsi sõnul ongi just jõulurõõm praegusel keerulisel ajal väga oluline. Olgu, see maailma elu, mis on, ega lastelt seda jõulurõõmu ära ikka ei võta ja nemad on rõõmsad ikka ka, kui nad seda meest näevad, seda selles punases kuumes saavad talle esineda ja see on kõige olulisem see, et mis formaadis pidu toimub või kui, kui lähedale tulla minna saab või kas saab koos tantsida või ei saa, et see on juba niisugune vormiline pool. Hannes Tiinas, kes on juba üle 40 aasta lapsi rõõmustanud jõuluvana Antina ütles, et olenemata koroonaviirusest läheb temal siiski jõuluajal hästi. Tellimusi on tema sõnul vähem kui eelnevalt, kuid siiski tööd jagu. Samuti kinnitas Tiinas, et vastavalt piirangutele on jõuluvana varustatud ka maskiga. Mina olen küll sõna otseses mõttes maskiga varustatud, aga aga kas seda vaja peaks ka minema, ma ei tea praegu, aga ma tellisin omale spetsiaalselt sellise ilusa kerge, kerge, peaaegu nähtamatu maski, mis saab ilusti koos prillidega nagu ette panna ja on ta olemas. Tervis eelkõige nii teiste tervis kui enda tervis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel aastal soovitatakse jõule pidada oma perega väikestes seltskondades. Kuidas aga jõuluvanad peredes käivad?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRohkem kui kaks miljonit afgaani on põgenenud naaberriikidesse. Neile on tulemas lisa, kuna tuhanded inimesed püüavad veel riigist lahkuda. Samal ajal, kui osa riike on pakkunud afgaanidele kindlat kaitset, on teised riigid andnud mõista, et nad ei anna põgenikele varjupaika. Ka abi pakutakse väga erinevalt. Iraan näiteks on püstitanud põgenikele piki piiri telk, kuid siseministeerium on teatanud, et kui tingimused Afganistanis paranevad, saadetakse nad koju tagasi. Pakistani peaminister ütles juunis, et kui Talibani Afganistani oma kontrolli alla võtab, pannakse piir kinni. Siiski on tuhanded afgaanid Pakistani pääsenud ja väidetavalt on üks piiripunkt avatud. Kui paljud on põgenenud Tadžikistani või Usbekistani, pole täpselt teada. Räägitakse mõnest 1000-st. Ühendkuningriik teatas, et võtab pikemas vaates vastu 20000 põgeniku. Esimesel aastal lubatakse Ühendkuningriiki jääda 5000-l afgaani, peamiselt naistel ja lastel, samuti usu ja muudel vähemustel, keda Taliban kõige enam ohustab. USA president Joe Biden andis korralduse eraldada erakorralised 500 miljonit dollarit põgenike vajadusteks. Kui palju neid vastu võetakse, pole öeldud. Mitme Euroopa Liidu liikmes maa-ametnikud on öelnud, et nad ei taha mingil juhul 2015. aasta põgenikekriisi kordumist. Saksamaa on mõista andnud, et võtab põgenike vastu küll, kuid pole teatanud, kui palju kantsler Angela Merkel, keda teravalt arvustati tema 2015. aasta Ta avatud uste poliitika pärast ütles, et Saksa valitsus, kus püüab kindlustada põgenikele ohutut varjupaika naaberriikides. Prantsusmaa president Emmanuel Macron on seisukohal, et Euroopa peab end kaitsma illegaalset immigrandi hulkade eest. Ta ütles, et Prantsusmaa kaitseb neid, kes on kõige suuremas ohus kuid lisas, et Euroopa ei saa enda peale võtta Afganistanis toimuva kõiki tagajärgi. Türgi president. Septembristaniga koostööd teha, et Afganistani stabiliseerida ja hoida ära põgenike uut laine Türki. Ühtlasi alustati müüri tamist Iraani piirile, et hoida migranti eemal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuhu lähevad afgaani põgenikud pärast Talibani võimuhaaramist ja kust neil abi loota on?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu Isamaa fraktsiooni liige Aivar Kokk ütleb, et esimesed parandusettepanekud tulevad seoses energia hinnatõusudega. Eelkõige tuleks tühistada taastuvenergia tasud. Kindlasti tuleks vaadata üle CO kahe kauplemissüsteemid et välistada järsud hinnatõusud. Teeme kindlasti ettepaneku, et kütteperioodil võrgutasud langetada nii gaasi kui elektril ja käibemaksu koha pealt, et nii gaasi kui elektri toasooja käibemaks võiks olla kütteperioodil 20 protsendi asemel üheksa. Kokk tuletas meelde, et eelmine koalitsioon, kuhu Isamaa kuulus, langetas veeteede tasu 50 protsendi peale. Nüüd näeb riigieelarve eelnõu ette selle nii-öelda tagasi tõstmist. Siis me kindlasti teeme parandusettepaneku, et veeteede tasude hind jääks selliseks, nagu hetkel on, mis on toonud meie sadamatesse kaubalaevad ja toonud meie riigieelarvesse lisa 35 miljonit. Ja me ei näe ka järgmise aasta eelarves praegu reisilaevanduse toetusmeetmeid. Reisilaevandus on meie üks lipulaevadest ka rahavoogude pealt vaadates üks parimaid maksumaksjaid. Prioriteet on ka õpetajate palgad, kohalikud teed ja suured riigi maanteed. Eelmise koalitsiooni ajal oli plaanitud 200 miljonit teederaha juurde, siis praegu on hoopis 200 miljonit vähendatud, et kui me soovime Narvast, Tartust ja Pärnust Tallinnasse kaks pluss 12, siis vajab see iga aasta ligi pool miljardit eurot investeeringuid. Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut ütleb, et pigem tehakse vähe muudatusettepanekuid, aga see-eest kõige vajalikumaid. Et oleks võimalik näiteks õpetajate järelkasvu hoida, päästjaid ikkagi töötama, motiveerida samamoodi politseinike kultuuritöötajaid ja sotsiaaltöötajaid kiire keskmise palga ja inflatsiooni tingimustel. Ei saa lubada, et sellist tõesti elutähtsate tööde tegijate ja Eesti tuleviku ja turvalisuse eest seisjate sissetulek keskmise suhtes langeb. Sikkut ei ole rahul ka juba kevadel elevust tekitanud ja osaliselt ka realiseeritud protsendikärpega. Nii põhiseaduslike institutsioonide puhul kui näiteks kärbe, mis puudutab laste huviharidust, see, et 16000 euro pärast pannakse kinni riigikogu toimetised, selline ühiskonnaseaduslik, ainulaadne väljaanne Eestis. See ei ole riigireform, mida rahandusminister kinnitab, et tehakse, et need kärped tuleks üle vaadata.",
"role": "user"
},
{
"content": "ile läbis Riigikogus esimese lugemise 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Selle järgi on on eelarve tulude maht 13,1 ja kulude maht 13,6 miljardit eurot. Opositsioonierakonnad plaanivad teha riigieelrvesse muudatusettepanekuid, mis puudutavad näiteks energiahinna tõusu, riigimaanteid ja juba kevadel alustatud kärpeid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast kolmepoolse kokkuleppe avalikustamist puhkesid Jerevanis leppega rahulolematute ulatuslikud rahutused. Protestijad peksid läbi parlamendi spiikri ja tungisid hoonesse, nõudes peaminister Nisiiani tagasiastumist. Basinjan esines kaks korda otse eetris ja muuhulgas süüdistas ta Karabahhi alade loovutamises Armeenia endisi võime taunides ühtlasi protestijaid. Aserbaidžaani president Ilham Alijev peab dokumendi allkirjastamist sisuliselt Armeenia kapitulatsiooniks. Alijevi sõnul kohustab lepe Armeenia viima lühikese ajaga oma väed Mägi-Karabahhist välja ning relvajahu jõustamisel osalevad Venemaa ja Aserbaidžaani liitlane Türgi. Venemaa president Vladimir Putin kinnitas, et mõlemad pooled on nõustunud täieliku relvarahuga. Tema sõnul jäävad vaenupooled esialgu paigale, kuni Vene rahuvalvajad võtavad sisse positsioonid. Pikirindejoont, vene üksused on juba ka liikuma hakanud. Mis võiks edasi juhtuma hakata, Euroopa Liidu eriesindaja aga Kaukaasias. Toivo Klaar arvab, et esialgu on kõige olulisem vaherahu. Mis edasi saab, on tema sõnul vara öelda. Peab uurima, mis siis täpselt kokku lepitud on. Ja selge on see, et seal oleks püsiv rahu, selleks on vaja lepingut, mis rahuldab kõiki osapooli ja kus kõik osapooled tunnevad, et nende huvid on kaitstud. Praegu on liiga vara öelda, et mis täpselt edasi saab. Kuidas te suhtute sellesse, et relvarahu jõustavad Venemaa ja Türgi Türgi kohta ei ole täpseid andmeid olemas, leping on sõlmitud Venemaa, Aserbaidžaani ja Armeenia vahel. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu ütleb, et kõik kokkulepped ei pruugi püsida ja sõjategevus võib mingil hetkel siiski jätkuda. Tema arvates tuleb vaadata poolte ambitsioone. Kui nüüd vaadata Moskva poolt, siis esimene huvi on loomulikult rahu sobitada, teisalt kindlustada ennast mitte ainult selles mõttes, et Armeenia on tema protežee vaid ka oma nii-öelda rahuvalvevägedega siseneda Mägi-Karabahhi, valvata seda ühenduskoridori ja lõpuks ka sellest protsessist hoida Türgi võimalikult kõrvale. Kui nüüd vaatame jälle Ankara poolt, siis Türgi muidugi tahab üha prominentsemat rolli seal mängida, Aserbaidžaan oleks siis omakorda Türgi protežee Moskva sellega nõustuda ei taha. Esiteks ta peab seda oma mõjusfääri ja teiseks ilmselt ei taha veel kolmandatki käsilassõja piirkonda Türgi ka lisaks Süüriale ja Liibüale sellised konfliktid, eriti sellised, mis on väga pika vinnaga, niisama lihtsalt ei lõpe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Armeenia ja Aserbaidžaan leppisid kokku Mägi-Karabahhi sõja lõpetamises. Kuus nädalat kestnud sõjas sai surma vähemalt 1300 inimest. Mägi-Karabahhis saavutatud uus rahulepe ei pruugi püsima jääda ning seda võivad hakata ohustama Venemaa ja Türgi vastandlikud ambitsioonid piirkonnas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nDemokraatide presidendikandidaatide debatt pidi toimuma Arizona osariigis, kuid viidi koroonaviiruse tõttu üle CNN-i publikuta stuudiosse pealinnas Washingtonis. USA demokraatide presidendikandidaat Berni Sanders. Me oleme ainus suurriik maailmas, kes ei paku tervishoiu kõigile inimestele. Me kulutame nii palju raha ja pole isegi valmis selleks pandeemiaks. USA demokraatide presidendikandidaat Joe Biden. Ing parhoolimata lugupidamisega eeri vastu tahan öelda, et Itaalias on universaalne tervishoiusüsteem ja see ei tööta seal. See ei ole kuidagi seotud medikeerisa. Samuti rääkisid kandidaadid koroonaviiruse mõjust majandusele. Vaid mõni tund varem kärpis USA föderaalreserv baasintressimäära peaaegu nullini. Viimati tehti seda rohkem kui 10 aastat tagasi. Ülemaailmse majanduskriisi ajal. Me peame Ameerika inimestele ütlema, et kui nad kaotavad töö, siis nad tehakse terveks ja nad ei kaota oma sissetulekut. Kui föderaalreserv suudab panna poolteist miljonit pangandussüsteemi, siis suudame kaitsta iga töötava ameeriklase palka. Joe Biden. Meil peab olema väga suur abipakett, millega me ei premeeri suurettevõtteid, me hüvitame tavainimeste kulud, kes pannakse praegu tõesti proovile. Lisaks teatas Biden, et kavatseb oma asepresidendiks kindlasti määrata naise. Terve hulk naisi on piisavalt kogenud, et saada homme presidendiks. Ma valin naise oma asepresidendiks. Teisipäeval toimuvad eelvalimised Arizona, Florida, Ilinoi ja Ohio osariigis. Viimaste küsitluste järgi on võiduvõimalus suurem Biden il. Kaks osariiki on koroonaviiruse tõttu eelvalimised ka edasi lükanud. Nendes on Louisiana ja Georgia presidendikandidaadid on lõpetanud ka suurte kampaania ürituste korraldamise. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA demokraatide presidendikandidaadiks pürgivad Joe Biden ja Bernie Sanders pidasid viimase teledebati enne teisipäeval mitmes osariigis toimuvaid eelvalimisi. See oli esimene debatt ainult kahe kandidaadiga ja peamiseks teemaks kujunes koroonaviirus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõidupüha tähistamise üritused algasid juba eile, kui Rakvere lähedal pahnimäel muistse kloodi linnuse paigas süüa. Võidutuli tegelikult üks tuledest, teine süüdati Tori kirikus ja kolmas toodi kohale Võnnust. Tuletame meelde, et just Võnnu lahing 85 aastat tagasi oli see sündmus, mille auks 23. juuni 70 aastat tagasi võidupühaks kuulutati. Täna hommikul pidulikul tseremoonial vabadussõja ausamba jalamil. Kõik need kolm tuld ühendati ja kaitseliidu Viru maleva pealik viis selle edasi presidendile. Peaminister Juhan Parts rõhutas sealsamas peetud kõnes, et eri aegadel on eestlastel tulnud oma vabaduse eest võidelda eri mundrites. Nüüd on meil oma riik ja oma munder ja siis tuli paraad, mida juhatas kaitseliidu ülem major Benno Leesik ja ta kandis paraadi vastuvõtjale president Arnold Rüütlile ette. Võidupüha paraadiks on rivistatud kaitseliidu, piirivalve, maaväe, mereväe, päästeameti üksused, külalisüksused Lätist ja USAs ning kaks orkestrit, rivis 820 osavõtjat. Paraadi juhataja Major Leesi. President tervitas Rakvere disainitud keskväljakul esmalt paraadist osavõtjaid ja seejärel pöördus kõnes kõigi poole. Eesti rahvas tähistab tänast võidupüha esmakordselt NATO ja Euroopa Liidu täieõigusliku liikmena. Euroopa Liidu ja NATOga liitumist saatis usk täiendavasse kindlustundesse. Mida need ühendused pakuvad kõigile oma liikmetele. Reaalsemaks muutus paljude põlvkondade üks suuri eesmärke tagada oma rahvale ja isamaale kindel tulevik ning turvatunne ka kiire üle ilmastumise protsessides. Vabadussõja võidulahingu aastapäeval peaksime meenutama teisigi ajalootähiseid. Peatselt möödub 65 aastat Molotov -Ribbentropi pakti sõlmimisest 60 aastat ohvriterohketest kaitselahingutest sinimägedes ning 10 aastat päevast, mil okupatsiooniväed lõplikult Eestist lahkusid. Inimesi, kelle saatuse määrasid 65 aastat tagasi vallandatud sündmused elab meie hulgas Haina vähem. Vabadussõja auväärsetest veteranidest on meie sekka jäänud veel ainult Johannes Tark ja Ants. Ilus. Andkem au Eesti iseseisvuse eest võidelnutele. Ja olgem toeks neile, kes kaitsevad oma rahvast praegugi siinsamas kodupinnal või tuhandete kilomeetrite kaugusel kodust. Head võidupüha kõigile. Seejärel süütas president tõrvikud, millega tõrvikukandjad seekord Eesti kaitseväe ja piirivalve kõrgemad ohvitserid võidu ja jaanitule kõigisse maakondadesse viisid. Paraad oli uhke ja pidulik nagu ikka ja ilm oli ilus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võidupüha tähistamine Rakveres.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna Sadama nõukogu vabastas hommikul ametist lahkumisavalduse esitanud Ain Kaljuranna ja Allan Kiili. Tunni aja eest teatas riigiprokuratuur, et taotleb kohtult ka meeste vahistamist. Kui kriminaalasjaga tegelevad edasi kaitsepolitsei ning riigiprokuratuur, siis uus juhatus peab Tallinna sadamat edasi juhtima ning ettevõtte usaldusväärsuse taastama. Et seda saavutada, nimetas nõukogu ettevõtte juhatuse uuteks liikmeteks Marko Raidi ning Karri Ginteri. Raidi puhul on tegu Tallinna Sadama endise finantsjuhiga. Vandeadvokaat Ginter toodi aga ettevõttesse väljast, et korrastada õiguslikke küsimusi ning taastada sadama usaldusväärsus. Carri Ginter oma rollist. Mind on palutud siia eelkõige sellel põhjusel, et oleks väljastpoolt keegi juhatuses sees, kuivõrd olemasoleval hetkel on tekkinud teatud usalduskriis ja minu ülesanne saab olema ajutine. Minu eesmärgid siin on ajutised ja eelkõige on selleks noh, probleemide esiletõstmine, ülesotsimine nii-öelda meie keeles, Red Flag eks ole, et siis uus juhatus, kes iganes selle konkursi võidab, saaks sellest punktist edasi minna ja jätkata selle äriühingu nii-öelda puhastamisega. Tallinna Sadama nõukogu kohtub juba nädala pärast ning tõenäoliselt kuulutatakse siis välja ka konkurss uute juhtide leidmiseks. Täna kinnitasid nii uued juhatuse liikmed, nõukogu esimees Remo Holsmer kui majandus ja taristuminister, Kristen Michal aga et käimasolevad projektid, nende seas ka uute parvlaevade hange kriminaalasja tõttu ohustatud pole. Kristen Michal. Me oleme ka jõudumööda nii palju, kui on võimalik, et uurimist mitte ohtu seada püüdnud dubleerida neid tegevusi, et oleks kõik kontaktid olemas ja üheks hetkeks, kui see eilne päev siis peaks realiseeruma kahtlused peaksid realiseeruma, oleks valmisolek kinnitada kõigile partneritele, et parvlaevahankega minnakse edasi ja, ja see, mida tegelikult riik on hankega Tallinna Sadamal tellinud, et Tallinna Sadam on võimeline seda ka ellu viima, see on ka nüüd Tallinna Sadama uue juhatuse ja, ja tegelikult ka nõukogu vastutus. Nõukogu ei vastuta aga eelmise juhatuse kriminaalse tegevuse eest, kinnitas nõukogu esimees Holsmer. Kuna altkäemaksu puhul on tegemist peitkuriteoga, mille avastamise hoobasid ühelgi ettevõtte nõukogu liikmetel no ei ole, no ei, me ei saa istuda inimeste kukil, kaasas varjatult või varjamatult, et see on ikkagi vastavate uurimisorganite töö. Sama meelt on ka mitmed praegused ja endised nõukogu liikmed, kelle sõnul on kord kuus koos käiva nõukogu peamine eesmärk strateegiliste sihtide seadmine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Sadamat asuvad juhtima endine finantsjuht Marko Raid ja vandeadvokaat Carri Ginter. Uus juhatus peab Tallinna Sadamat edasi juhtima ning ettevõtte usaldusväärsuse taastama. Riigiprokuratuur taotleb endiste liikmete Ain Kaljuranna ja Allan Kiili vahistamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna opositsioon heidab linnavalitsusele ette eelarvega kiirustamist ja summade vähest lahtikirjutamist. Linnavalitsuse koosseisu kuuluvad sotsiaaldemokraadid toetasid esmaspäeval erakorralisel istungil eelarvet esimesel lugemisel tingimusel, et enne tänast istungit esitatakse lahti kirjutatud summad. Täna hommikupoolikul teatas sotsiaaldemokraatliku erakonna Tallinna piirkonna juhatuse esimees Andres Anvelt, et on kätte saanud detailsema eelarve. See on tunduvalt matsakam dokument kui see, mis oli eelmisel nädalal, ütles Anvelt Postimehele. Urmas Mardi, Isamaa ja Res Publica liidust võttis sõna volikogu istungil. No sõbrad, öelge, millist koostööd me siis teeme, kui te toote 7,2 miljardi kroonise eelarve lauale, kus on tegelikult neli lehte paberit? Ants Leemets Reformierakonnast See ei ole teie raha, lugupeetud sotsiaaldemokraadid, ei ole teie raha, lugupeetud Keskerakond, see on Tallinna maksumaksja raha ja seadus käsib raha jagada avalikult. Ma loen siit välja, et kultuurile antakse toetust eelnõu järgi 203 miljonit 380000 krooni. Sellest loomaaiale. Kas keegi näeb, palju loomaaia on kirjutatud. Oskate välja lugeda? Ei oska, seal ei olegi midagi kirjutatud. Teater jälle mitte midagi ei ole kirjutatud. Linnapea Edgar Savisaar tuletas meelde, kuidas Riigikogus eelmisel aastal Reformierakonna ja IRLi koalitsioon kiiruga lisaeelarve läbi surus. Ühtlasi kinnitas linnapea, et piisavalt lahti kirjutatud Tallinna eelarve oli linna rahanduskomisjonis arutusel. Jutud, et 20 minutit tagasi või 30 minutit tagasi nähti esimest korda eelarvet, no mina ei tea, mina olin eile rahanduskomisjoni istungil, kus tõsiselt arutati ja vaagiti sedasama eelarvet, neid samu eelarve parandusi, mida me praegu arutame. Ja need samad isamaaliitlased, needsamad reformistid võtsid sellest osa ja esitasid täitsa asjakohaseid küsimusi, justkui pädevaid küsimusi lausa. Nüüd on kõik selle 24 tunniga meelest ära läinud, et nüüd öeldakse, et me ei ole näinud. Arutelul võttis ainsana sõna Elmar Johannes Truu Keskerakonnast, aga tema ei rääkinud eelarve numbritest. Kõne, mis ma kavatsesin pidada, see siiski rohkem on mõeldud opositsioonile ja ma ei uskunud, et nad oma palagani ka täna jätkavad. Ma teisiti ei oska seda nimetada, kui nüüd on lahti kirjutatud tekst, ma arvan, millega olete ka kõik tutvunud, on peaaegu 15-l leheküljel, seal on kõik olemas, kui tahetakse otsida, üles leida, vastused saada, aga opositsioon seda ju ei tahtnudki, nende eesmärk oligi lihtsalt tüli norida. Parandusettepanekute kohta ei tahtnud saali jäänutest keegi midagi öelda ja eelarve läbis teise lugemise. Päevakaja ajal saab täis muudatuse tepanekute esitamise tähtaeg ja seejärel toimub kolmas lugemine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna 2011. a eelarve läbis teise lugemise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMassachusettsi tehnoloogia instituudi dotsendi Andres Sevtšuki sõnul ei ole praegune autokeskne ühiskond tekkinud iseeneslikult. See, et meil on üheksakümnendatel aastatel riigi toetusel välja ehitatud eeslinnades teedevõrgud ja transport, palun tulge, ehitage siia põllu peale maju, see oli 90.-te Tallinna mudel diskresse ja mujale, et, et nüüd on see tagajärg, et meil on nagu see nõudlus tekkinud kuskil kaugel põllu peal elamiseks ja, ja siis on see kaasa toonud sellise autokeskse ühiskonna. Sevtšuki sõnul on autostumist Tallinnas tagant kannustanud ka suurte ning hõlpsasti autoga ligipääsetavate kaubanduskeskuste planeerimine. See on tekitanud kaubanduspindade äraliikumise linnatänavatel. Ka Tallinna Ülikooli linnageograafia vanemteadur Tauri Tuvikene ütles, et ühistranspordi arendamine on hädavajalik ning sellega peab arvestama juba linnaplaneerimisel. Me tegeleme linnaplaneerimisega niimoodi, et me ei lase linnadel nii palju laiali valguda, see peaks olema aktiivsem ikkagi, et nii-öelda lähtuma sellest, et vot need on need punktid, kuhu me pigem tahaks, et arendustegevusa transpordiga hästi ühendatud, aga teistesse, kus ei ole seda transpordiühendust, et noh, sinna pigem siis mitte, sest siis tähendabki, et me mõtleme, et kuidas me nüüd ühendame seda ja siis me peame mingisuguse bussiliini haru vedama sinna või. Tulevikus on popp sõita rattaga elektri või kondijõul, ringi vuravad juhid, ta bussid ja trammid ning paljud autod on ühiskasutuses. Tallinna tehnikaülikooli transpordi teaduskeskuse doktorant Kaur Sarv ütles, et ühistranspordi, kergliikurite ja üüriautode populaarsus tulevikus sõltub suuresti sellest, kuivõrd hõlbus on inimestel liikumisviisid mobiiltelefoni üheks terviklikuks liikumisteenuseks lõimida. See tähendab, et ühes hinnapaketis ei oleks pelgalt siti või Bolti üüriauto vaid ka näiteks tund aega tõukerattakasutust ja ühistranspordi kuupilet. Harjumaa piires. See on võib-olla see, mis on meil veel puudu, et siis, kui sa saad seda liikuvust või liikumist täisteenusena soovi korral lähed jalgsi, soovi korral võtad tõukeratta või, või astud bussi või trammi ja soovi korral tead, et sul on alati võimalus kasutada ka seda ühisautot ja et see kõik on sul sellise ühise teenuse sees, siis ma arvan, inimestel on ka see kindlustunne, et sul tõesti ei ole seda oma isiklikku autot enam seal seismas vaja. Tartus on juba praegu võimalus ühistranspordi kasutajatel üürida ka elektrirattaid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Liikuvusekspertide sõnul peab Tallinn tulevikuga kohanemiseks autostumisele piiri panema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTuleva aasta aprilliks koostab aktsiaselts Tallinna linnahall hanketingimused, mille järgi otsitakse erapartnerid, kes linnahalli korda teeb, räägib ettevõtte nõukogu esimees. Abilinnapea Andrei Novikov. Eesmärk on muidugi kujundada nüüd hanketingimused selliselt, et täiendav finantseerimine avaliku sektori poolt oleks minimaalne. Teine eesmärk on linnahall võimalikult kiiresti korda teha. Turgu uurides võeti ühendust 36 ettevõttega ja jõuti järeldusele, et kõige varem saadaks töödega valmis 2026. aastal. Kui kõik läheb plaanipäraselt, kui leitakse see pakkuja, kui ei teki üleliigseid takistusi muinsuskaitseliselt poolelt ja kui selle potentsiaalse investori äriplaan vastab ka detailplaneeringule siis teoreetiliselt on see ajaliselt selles piires võimalik. Novikovi sõnul hakkavad hankel konkureerima erinevad äriplaanid. Nendest peaks selguma, kui palju soovib investor ise panustada ja kui palju tuge oodatakse linnalt. Sisuliselt oleks tegu vähem pakkumisega. Hanke võidaks see, kes ütleks, et soovib ainult linnahalli ja teeks selle korda. Tänaseks on aga selge, et ükski ettevõte nii väikese pakkumisega ei tule ning linn peab oma osa juurde panema. Linna osalusega võib tõlgendada ka kõrval olevat kinnistut. Edasi saabki määravaks, mida võimalik investor täpsemalt soovib. 2000 seitsmeteistkümnenda aasta detailplaneeringu järgi võib linnahallist sadama poole jäävale alale rajada nii ärielu kui ühiskondlikke hooneid. Ala on ka kruntideks jagatud ja kuulub praegu linnale. Võib tähendada niimoodi, et ma ostan turutingimustel kõrval krundi ja teen sinna midagi, mis aitab funktsioneerida linnahalli endal. Teine variant, et ma taotlen sinna hoonestusõigust teatud tingimustel, mis võimaldaks id ka luua sinna midagi, mis aitaks linnahallil paremini toimida. Kolmandaks on see, et jagame selle maatüki, mis on kõrval kolmeks ja ma olen nõus ühe tüki ostma ära ja ülejäänud, ega mul ei ole midagi teha. Neljandaks ja viiendaks ja 10.-ks variandiks on samuti erinevad variandid, võimalik, mida ei olegi täna võimalik meil endal täpselt kirjeldada. Novikovi sõnul soovitakse hanke tingimused teha nii, et investoritel oleks äriplaani pakkumisel võimalikult vabad käed. Ka see, kellele linnahall pärast valmimist kuulub, võib hanke tingimustes lahtiseks jääda. Novikovi sõnul pole see oluline. Tähtis on, et linnahall korda saaks. See, kas ta kuulub erasektorile või riigisektorile või on seal näiteks omanikuks linn ja operaatoriks keegi X ettevõte, kes kas kuulub linnale või või kuulub erainvestorile. Minu hinnangul ei ole seal linna seisukohalt absoluutselt tähtsust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinn korraldab järgmisel aastal konkursi Linnahalli korda tegemiseks. Järgmisse aastasse plaanitud hankes saab määravaks maksumaksjale kõige soodsam äriplaan ja aeg, mil Linnahall päriselt korda tehakse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBrexiti lepe saab üsna kindlalt tunni aja pärast Euroopa Parlamendi heakskiidu ja parlament on juba mõnda aega olnud hüvastijätu lainel. Üks Brexiti põhitegijaid ice Farage avaldas täna hommikul oma rahulolu pressikonverentsil ja lubas konservatiivide sammudel jätkuvalt silma peal hoida. Euroopa Parlamendi liige, Brexiti partei juht Nigel Farage. Brexiti partei jätkab tegutsemist, me tunnustame peaministrit ja valitsust, kui nad tegutsevad õigesti. Me kritiseerime neid, kui nad tegutsevad valesti, aga kui nad kaotavad taas palli, siis ma kinnitan teile, ma olen kohal, et see kinni püüda. 73 Suurbritanniast Euroopa parlamenti valitud saadikut pakivad kohvreid ja peavad parlamendist hiljemalt reedel lahkuma. Meeleolud on parlamendiliikmete seas erinevad nagu Suurbritannias tervikuna. 20 aastat briti konservatiive europarlamendis esindanud Jefri vanorden ei nõustu sellega, et Brexit on poliitmängude tulemus. Euroopa Parlamendi liige konservatiivsest parteist Chehhi Panorden. Me vastasime Briti valijate tunnetele, ilmselgelt kasvasid probleemid meie suhtes Euroopaga. Euroopa Parlamendi liige liberaaldemokraatlikust parteist Kris Davis. Hing. Ma arvan, et see oli lihtsalt välja prahvatamine, et me oleme kõrvale jäetud, mõnedel inimestel läheb väga hästi ja meil ei lähe nii hästi. Kas küsimus oli tõepoolest Euroopa liidus? Inimesed rääkisid, et liiga palju on reegleid ja regulatsioone, aga kui sa siis küsisid, et milliseid regulatsioone sa siis ei taha, kas näiteks keskkonnaregulatsioon ja siis tuleb vastuseks, et ei, ei, me tahame neid. Aga kuidas on tervise ja turvalisuse reeglitega? Ei, ei, me tahame neid ka nii, et näete Euroopa Parlamendi liige tööparteist Niina kill. See on midagi palju enamat, kui sa näiteks lihtsalt isiklikult kaotad valimised, sest see on kogu sinu riik, mis lahkub. Ajalugu ei ole enam sama meie jaoks. See on tõepoolest nagu lein. Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust ülehomme südaööl, pärast seda algab üleminekuperiood ja tulevikusuhte läbirääkimised. Inimeste jaoks ei muutu esialgu midagi, Suurbritannia järgib kõiki seniseid reegleid. Küll aga kaotavad britid igasuguse ligipääsu Euroopa Liidu sisesele, infovahetusele ja otsuste langetamisele. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlament hääletab tunni aja pärast Brexiti leppe üle. Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust ülehomme südaööl, pärast seda algab üleminekuperiood ja keerukad tulevikusuhte läbirääkimised.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigikogu ees kõnelenud peaminister Kallas ütles, et pinget meie regioonis on kasvanud enneolematult suureks. Sestap tegi Kallas ministritele nädal tagasi ülesande koondada konkreetsed ettepanekud riigikaitse arengukava kiirendatud elluviimiseks ja eile arutati neid. Valitsuskabinetis jätkab peaminister Kallas. Valitsuse põhimõtteline kokkulepe on tõsta erakorraliselt kulutusi laiale riigikaitsele 380 miljoni euro ulatuses et suudaksime tegutseda kiiresti ja tõhusamalt nii sõjaliste kui ka hübriidohtude vastu. Suurendame kaitseväe võimet kiirelt reageerida ning suuname olulise osa lisarahastusest piisavate varude kindlustamisele sealhulgas hädavajaliku laskemoona osas. Olulise lisasumma suuname mittesõjalistele riigikaitse arendustele. Muuhulgas tõstame siseministeeriumi valitsemisala võimet ohte tuvastada ja neile kiirelt reageerida. Tugevdame piirivalvet ja elanikkonna kaitset, samuti parandame välisteenistuse turvalise side lahendusi. Parlamendiliikmete küsimustele vastates rõhutas peaminister korduvalt, et otsest sõjalist ohtu Eestile ei ole. Ühe küsimusena tõstatus ka maagaasi teema, mida Venemaa survemeetmena kasutab. Me peame vähendama oma sõltuvust maagaasist Euroopana tervikuna, sellepärast et, et nagu ma ütlesin, iga ühendus, mis sul on üks osa sellest ühendusest on teise poole käes ja kui see teine pool ei ole sinu sõber, siis nad saavad seda ühendust sinu vastu ära kasutada. Mida me olemegi näinud selles olukorras, kus tegelikult maagaasi hind on kõrge ja see on Venemaa kontrolli all. Kallas kutsus üles riigikogu valitsuse ettepanekut riigikaitse kulutuste erakorralisest tõstmisest toetama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuse põhimõttelise kokkuleppe järgi tõstab Eesti lähiaastatel erakorraliselt kulutusi laiale riigikaitsele 380 miljoni euro ulatuses. Peaminister Kaja Kallas teatas sellest Riigikogus tehtud poliitilises avalduses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Ajalehtede Liidu täiskogu tunnistab aasta 2004 pressisõbraks Marko Pomerantsi. Eesti ajalehtede Liidu täiskogu tunnistab väga suure häälteenamusega. Aasta 2004 pressivaenlaseks Rein Langi. Ajalehtede liit. Andes oma sõbra valikut sellega, et Marko Pomerants on alati olnud ajakirjanikele hästi kättesaadav. Ta on põhjendanud oma tegemisi ka keerulistes olukordades ja nendest välja tulnud. Sellega on ta pälvinud kogu meediasõbraliku tähelepanu. Sotsiaalministri Marko Pomerants. Ma arvan, et selles ongi natukene tõde, ma olengi üldiselt sõbralik ja ega ma siis ajakirjanikega suheldes ei suhtle teistmoodi, kui ma inimestega suhtlen. Ajalehtede liit ütleb ka, et üks valiku põhimõte oli see, et te olete väga hästi põhjendanud keerulistest olukordades väljatulekut. Alati on ju mingisugune sant situatsioon millestki konkreetsest tingitud ja siis tulebki rääkida, milles asi on kui võimalik, pakkuda retsepte, et ega vingerdamine ja vassimine nagu väga pikka edu ei taga. Rein Langi pressivaenlaseks valides rõhutati täiskogu istungil, et Lang on inimene, kes on varem töötanud ajakirjanduses ning nüüd poliitikasse läinud, on minetanud austuse ajakirjanduse suhtes, käitub ebasõbralikult ja üleolevalt. Rein Langi varjage oma suhtumist ajakirjanduse. Väga pinnapealne ei osata tegelikult eristada olulist ebaolulisest. Väga palju minnakse kaasa sellise populistliku trendiga, et üritatakse meeldida laiadele lugejate massidele, et see siis ehk müüb kaugemas perspektiivis ka ajalehte, mis on minu meelest väga lühinägelik. Need negatiivsed trendid nagu kõigi Eesti ajakirjandusväljaannete puhul selgelt täheldatavad, nii et ega siin nüüd nii ei saa enam kahjuks öelda, et meil oleks olemas ajalehed, mis on nagu, nagu selgelt kvaliteetlehed. Ja tema kommentaar pressivaenlaseks valimise kohta on niisugune. No kui Lennart Meri omal ajal esimest korda hakkas kritiseerima Eesti ajakirjandus oma pinnapealsuse ja sellise ärapanemisrõõmu tõttu siis kuuluda samasse seltskonda koos Lennart Meriga, see on minu jaoks väga suur au.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Ajalehtede Liit valis pressisõbraks Marko Pomerantsi ja pressivaenlaseks Rein Langi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna volikogu valis ülekaalukalt 106 häälega esimeheks Kersti Sarapuu, keda teatakse niinimetatud Simsoni leeri pooldajana. Savisaare toetaja Peeter Ernits kogus volikogult 51 häält oma võimsat võitu, selgitas Sarapuu. Nii. Ma usun, et ma hoolin inimestest ja ma kõigi nende inimestega ka suhtlen, räägin ja mitte ainult ei räägi, ma oskan ka kuulata. Ja eks võib-olla ka senine tegevus, et usutav seda, et kui ma midagi ette ja kätte võtan, siis ma selle teen ära. Peeter Ernitsa hinnangul on erakond nüüd aga lõplikult lõhki. Kahe rivaalitseva poole vahel on praeguseks kokku varisenud, Keskerakond on kapitaalselt lõhki ja need väga ahtad võimalused kokkuleppeks on praeguseks kadunud. Ernitsa toetajad siiski leppisid valimistulemusega Erakonna esimees Edgar Savisaar. Iga tulemus, mis siit saalist tuleb, on kahtlemata õige tulemus, sest selleks ongi siin, et rahvas otsustaks Ja Yana toom, see on volikogu otsus, volikogu otsust tuleb aktsepteerida. Aga teie olite siiski Peeter Ernitsa poolt, muidugi ma seadsin üles tema kandidatuuri, hääletasin tema poolt. Ju ta siis ei ole nii põhjalikku eeltööd teinud nagu tema rivaal, noh, mis on ka arusaadav. Mis te arvate, kas see võib olla ka mingisugune vihje, mis võiks juhtuda kongressi hääletusel, kus on vastamisi Jüri Ratas ja Edgar Savisaar? Ma ei võrdleks Peeter Ernitsit, Edgar Savisaarega mitte mingil juhul. Vastne volikogu esimees Kersti Sarapuu usub aga, et Jüri Ratasest võib saada Keskerakonna uus esimees. Ta on hästi empaatiline noor mees, kes suudab kõnetada nii venekeelset kui eestikeelset elanikkonda ja samas ka meie erakondlasi. Tal on väga selge visioon, kuhu kohta me peaksime liikuma ja ma arvan, et ta on väga väärt olema sellisel positsioonil. Jüri Ratas ise on ettevaatlikum. Ma kindlasti neid nagu signaale siit kuskile mujale edasi ei annaks, et see on puhtalt volikogu esimene hääletus, mis hetkel on tehtud ja eks iga hääletus on ju erinev, nii et ma siin kaugele ulatuvaid järeldusi kindlasti teeks. Jõgeva piirkonna esimees Andres Vään pool ei vali, kuid on veendunud, et Keskerakonda lagunemine ei ähvarda. Suudetakse kindlasti koos hoida, selliseid äralagunemise või kukkumisi on alati olnud hoolimata sellest, et isegi erakonna esimees ei ole vahetunud, nii et mingisuguses osas võib lahkuda, mingisuguses osas võib juurde tulla nii, et arvamused täiesti erinevad. Keskerakonna kongress ja esimehe valimised toimuvad viiendal novembril. Paides otsustas täna volikogu ja seda hoolimata Savisaare katset panna oma ettekande järel erakorralise hääletusele. Kongressi Tallinna toomine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna volikogu valis uueks esimeheks Kersti Sarapuu. Uued aseesimehed on Mihhail Korb ja Marika Tuus-Laul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLinnapea Katri Raigi hinnangul on eelarve märksõnadeks haridus ja teed, mänguväljakud ja valgustus. Lähima paari aasta jooksul investeeritakse Narva koolitaristu uuendamisse üle 30 miljoni euro riigi, Euroopa Liidu ja linna vahendeid, käesoleval aastal ühe põhikooli ja lasteaia ehitamisse. Sel aastal jõutakse Narvat läbiva transiiditrassi renoveerimiseni ja hakatakse uuendama tänavavalgustust ning eelmise linnavõimu eeskujul panustatakse laste mänguväljakute ehitamisse. Kokku linna mänguväljakutele paneme me kogunisti kaks korda nii palju raha kui möödunud aastal 1,2 miljonit nii mänguväljakud lasteaedades, mida me siis märkimisväärset parandama kui ka siis mitmete elumajade juures, et need on linna inimestele olulised teemad. Katri Raigi koalitsioonipartner fraktsioonist kesk Narva volikogu esimees Tatjana Stolfat peab eelarve märksõnaks sotsiaalkaitset. Narvas on nüüd uus toetus vingugaasi andurite soetamiseks ja pensionäride iga-aastane linnatoetus kerkib tänavu 20-lt 25 euroni, selgitab Tatjana Stolfat. Lubame endale vaid seda, mida saame lubada. Ees on koolide renoveerimisega kaasnevad kolimised ja suured ehitustööd. Pole võimalik kõigile abi osutada, kuid püüdsime kõiki vajadusi arvestada. Ootamatult kujunes eelarve vastuvõtmisel tüliküsimuseks kasside varjupaikadele eraldatav toetus. Kui eelmisel aastal toetas linn ühte suurt varjupaika, siis nüüd otsustati 12000 eurot nelja varjupaiga vahel võrdselt jagada, räägib endine volikogu esimees Irina Janovit. Pole vaadatud seda, kui palju loomi on nendes organisatsioonides ja Narva kasitöötuba on kõige suurem, kui me räägime loomade arvust. Volikogu esimees Tatjana Stolfat möönab, et 300-le ja paarikümnele kassile ulualuse pakkumine maksab erinevalt kuid uus koalitsioon järgib võrdse lähenemise põhimõtet ja Narva linnapea Katri Raigi kommentaar kassidest. Ega siin muud lahendust ei ole, kui steriliseerimine, et see kasside lugu ükskord kuidagi kokkupoole tõmmata ja Narva ju otsustas ka Covidi rahade eest peaaegu et miljoni eest ehitada hoone, kus siis kassid ja koerad oma oma kodu leiavad, et võimalik, et see on natuke selline Narva eripära, et me oleme kasside ja koerte sõbrad. Kui kasside ülalpidamise eelarvet ei suurendatud, siis vaba lava saab sel aastal linnalt toetust teatrifestivali korraldamisele ja laste huvitegevusele. Ja veel on võitjaks Narva linnaleht, mille koalitsioon alles jätab ja toetab eelarvest ligi 100000 euroga. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva sai lõpuks uue linnaeelarve, mille suurus on pea 97 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n80.-te aastate keskel Valgas ja selle lähistel tegutsenud filmitrust jõudis vändata kuus põhifilmi, mis nüüdseks on digitaliseeritud ja hiljem ka helindatud. Trusti tuumiku moodustasid Kalmer Aunapuu, Tiit ambus ja Tõnis Asson, kõneleb Kalmer Aunapuu. Omal ajal, kui Tallinnas õppisin, sai tegeletud Volmeriga koos neid päratrusti filme tehtud, sealt tuleb nagu pisik sisse ja kogemused, mingeid selliseid filme nagu festivalil me küll ei näinud, ikka enamus tehti reisifilme, seal esitleti ja selliseid noh, kergemaid žanrid. Selliseid stsenaariumi, niisuguseid action, selliseid lääne stiilis filme seal ei hakanud küll silma ei olnud. Hallitus tähendas võitlust tollase halluse vastu. Põrandaalune filmitrusti tegevus just polnud, kuid kunagise Valga riigipanga hoone juures filmides sekkusid, võttes miilitsad Kalmer Aunapuu. Siinsamas lähedal filmides tegime ühte kulme filmi ja üle tehase, pangas kutsuti välja miilitsad. Meid viidi miilitsasse selle tegemise käigus. Ja nagu peeti seda väga halvaks tooniks noortele halba eeskuju andes ilma kooskõlastamata tegeleme siin Riigipanga läheduses filmimisega action filmi tegime ja siis tegime, nagu ulmefilme tegime. Proovisime mitmesugused žanrid, isegi animatsiooni panime sisse, siin mõningas mõttes. Mina kasutasin kaks korda kaheksa kaamerat. See on selline kaamera, kus võetakse edasi tagasi topeltfilmi peale. Pärast lõigatakse pilm lahti, ise pidi ilmutama monteerimine, käis see luubi all, kuna kaader on väike, mis see kaheksa miljonit, kaader on viis korda kuus millimeetrit liimiga, kleepisime kokku. Lihtsalt jah. Et hallitus esitles oma loomingut vaid kitsas ringis ja osales festivalidel, ei teadnud üldsuse enne DVD valmimist üldse, et Valga tänavail ja lähistel on kunagi action filme tehtud, kõneleb DVD koostaja Hanno Valdman. Vaba vaim võib-olla tähendab seda, et inimesed teevad nende tehniliste võimaluste piires, mis neile on antud seda, mida nad tahavad teha. Mis siis hallitust huvitas ühes filmis saabub kolonel Smith, kes teeb ühes suures heas riigis paksu pahandust. 11 hemorroidiga keskendub päevakohastele sketsidele prügimäelt luksuskorterisse kopikakorjajate konkurss, bensiinilüps kütame õhku raharöövel, kassasabas ja muud. Rohkem kui kolme aastakümne tagused lood on nüüd leitavad ka Youtube'is.",
"role": "user"
},
{
"content": "80. aastatel tegutses Valgas üks väheseid läänelikke actionfilme vändanud amatöörfilmistuudioid Eestis. Filmitrustil Hallitus oli side Tallinnas tegutsenud kurikuulsa Päratrustiga. Kuna üks Hallituse filmidest on nääride ajal valminud Jõulumuinasjutt, siis sai tänavusteks jõuludeks kokku filmitrusti loomingut ja ideid tutvustav DVD.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaide perearstikeskus projekteeriti kaheksale perearstile, kellega sõlmiti ka eelleping, kuid maja valmimisajaks on kaks perearsti. Pensionile läinud Paide perearst Ilme Last. Praegu asub tööle kuus perearsti, igalühel on ka kaks pereõde. Nii et loodame, et aeg toob uusi perearsti, kui nad näevad, kui ilus maja, kui mõnus siin töötada on ja kui palju siia patsiente juba tuleb juurde. Linnapea Priit Värk ütleb, et Paide linna arstikeskuse ehitamise kulu osaline tagasimaksmine vähemalt esialgu ei ähvarda. Oleme omalt poolt teinud ka pöördumise, täpsemalt siis Eromaa haigla poolt sotsiaalministeeriumile ja sealtpoolt oleme vastu saanud, et meil on hetkel üks aasta pikendust, et leida, siis täiendavad perearstid koos patsientide nimistutega. Kui tagasimaksest rääkida, siis on jämedalt arvutades, siis on üks perearsti puudumine umbes 100000 eurot, siis toetusaha tagasimaksmist. Paide perearstikeskuses on iga perearsti käsutuses kolm ruumi, lisaks protseduuride tuba. Kahe perearsti peale on registratuur ruumid füsioterapeudile, koduõele ja ämmaemandale. Jaanuaris alustab tööd ka apteek. Kuigi maakonnalinnas paides on juba viis rohupoodi, peab maja omaniku esindaja, Järvamaa haigla peaarst Andres Müürsepp veel ühe apteegi avamist igati põhjendatuks. Apteek ei ole mitte ainult tableti müügikoht või ütleme, ravimite valmistamise koht, vaid ka apteeker, proviisor peab nõustama patsiente, kui ta käib perearsti juures ära pereõe juures ära. See on väga hea, kui ka apteeker ta nõustab ja väga hea oleks, kui siin ruumis töötaksid koos nii perearstid, pereõed kui proviisorid. Et siis oleks sünergia kõige suurem, nii et minu arvates apteek siin võiks olla küll. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna uksed avanud Paide perearstikeskuses töötab kuus perearsti, kuigi maja ehitati kaheksale perearstile. Sotsiaalministeerium andis Paide linnale aasta jagu pikendust puuduvate pereastide leidmiseks, muidu ähvardab linna ehitustoetuse osaline tagasimaksmine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nBriti Kolumbias registreeriti Kanada kõigi aegade kuumarekord 49 ja pool kraadi tselsiuse järgi ja see püsib juba kolmandat päeva järjest. Politsei andmetel on ainuüksi Vankoveri piirkonnas reedest saadik surnud ootamatult 130 inimest ja neid juhtumeid seostatakse kõiki kuuma lainega. Enamik neist olid vanemad inimesed. Enne seda nädalat pole Kanadas kunagi üle 45 kraadi sooja olnud. Praeguse kuumuse on põhjustanud USA ja Kanada loodeosa kohal kõrguv kõrgrõhkkond, mis on paigale jäänud ega liigu külma põhja poolt ka juurde ei tule. Eksperdid ütlevad, et just kliimamuutuste tõttu sagenevad ekstreemsed ilmanähtused nagu näiteks kuumalained. Samas on iga erakordse ilmanähtuse seostamine globaalse soojenemisega üsna komplitseeritud. Paljudes majades Briti Columbias ei ole õhkjahutust, kuna tavaliselt on ilm suvekuudel praegusest kaugelt mõõdukam. Bankoveri piirkonnas on sisse seatud dised purskaevud ja ka jahutuskeskused, kuhu inimesed saavad minna ja end mõneks ajaks pikali visata. Kümned politseinikud on paigutatud linna eri kohtadesse laiali vajalikku abi andma. Hädakõnede telefon on ülekoormatud ja politseil hakkab jõust puudu jääma. Kanada ilmateenistus on praeguseks hoiatanud kuuma eest Briti, Kolumbia ja Alberta provintside samuti ja Manitoba elanikke. Tegelikult on Kanada maailma teiseks kõige külmem maa ja kõige lumisem kindlasti. Seal on üsna tavaliselt külmalained ja lumetuisud. Nüüd on ka Dubais külmem kui Kanadas. USA Vaikse ookeani looderannikul tõusis portlandis õhusoe eile 46,1 kraadini ja 42,2 kraadini. Ka need on kõige kõrgemad temperatuurid pärast seda, kui 1900 neljakümnendatel ilmarekordeid kirja panema hakati ja ka seal seostatakse kümneid surmajuhtumeid kuumusega. Lisaks sulatab kuumuskaableid nii, et portlandis suleti pühapäeval autoteenindused.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakordne kuumalaine on purustanud seal kõik senised kuumarekordid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKoostööleppe sõlmimise otsuseni jõudis Keskerakonna esimees Edgar Savisaar juba aprillis oma Moskva-visiidil. Kui selgus, et koostöölepe tõepoolest tuleb, avaldasid sellele vastuseisu peaaegu kõigi riigikogus esindatud erakondade liikmed. Riigikogu väliskomisjoni Res Publicasse kuuluv esimees Marko Mihkelson avaldas veel eilses ajalehes Postimees arvamusartikli, milles märkis, et koostööleppega keskerakonna ja ühtse Venemaa vahel saab teoks Venemaa ammune unistus saada Eestisse oma poliitiline käepikendus. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar tõrjus pärast seda, kui lepe oli allkirjad saanud, sellised väited resoluutselt tagasi. Tema kinnitusel aitab Lepe hoopis paremini kaitsta Eesti huvisid Venemaal. Kogu selle kampaania taga on minu arvates kaks eesmärki. Esimene on puhtparteiline kadedus ja teine põhjus on see, et muidugi püütakse eestlaste hulgas ärgitada seda vana hirmu. Nemad kardavad Venemaad, meie ei karda. Me oleme nendega palju läbi rääkinud juba 15 aastat tagasi ja me teame, millal on vaja olla ettevaatlikud. Veelgi enam, Keskerakond kinnitab, et Res Publica tahtis ise ühtse Venemaaga lepet sõlmida, mida Res Publica peab aga jultunud valeks. Venemaa riigiduuma fraktsiooni esimene aseesimees Valeri Pogomolov. Seda te kindlasti teate, et me kontakteerume paljude parteiliste struktuuridega, mistõttu teistsugust kommentaari me anda ei saa, jättis Pagamolov otsad lahti. Res Publicani riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson aga kinnitas, et Keskerakonna jutt on niivõrd haige, et seda kommenteerida oleks mõistlikul inimesel raske. Ent mida lepe sisaldab Keskerakonna välissekretäri. Mailis Repsi sõnul on praegune valitsus rääkinud palju vajadusest parandada suhteid Venemaaga ja leping käsitlebki erakondade koostööd hariduse, kultuuri ning majanduse valdkonnas. Mailis Reps ja Keskerakonna juhatuse liige Ain Seppik usuvad, et leping aitab parandada Eesti-Vene suhteid. Ja kohtulepe ei tähenda kindlasti midagi muud kui see, mis ta kirjas on. Võib-olla meedia loos natuke vale pilti Venemaal, võimalik, et ei ole päris nii, nagu seda Eestis tahetakse näidata. Ma arvan, et meie prognoos, et ka sõltumata sellest protokollist midagi muutub, on õige, kuid me loodame, et selle koostöö raames sellele laiemalt poliitilisel pinnal kaasa aidata. Koostöölepingu kohta tegi hukkamõistva avalduse Isamaaliit, kes nimetas lepet Savisaare Putini paktiks. Erakond hoiatab, et leppel võivad olla tõsised tagajärjed Eesti rahvusriiklusele iseseisvuse le ning keele ja kodakondsuspoliitikale. Isamaaliidu esimees Tunne Kelam tuletas meelde, et just Edgar Savisaar oli see, kes pooldas kodakondsuse nullvarianti ja ei näinud võimalust Eesti iseseisvuse taastamiseks õigusliku järjepidevuse alusel. Seega oleks sinisilmne uskuda, et tegemist on süütu leppega, mis reguleerib üksnes erakondade kultuurilist läbikäimist, rõhutas Kelam. Tegemist on president Putini loodud erakonnaga, mis on Venemaal ainuvõimas ja teiselt poolt ühe Eesti suurima erakonnaga, keda on pidevalt kahtlustatud Eesti kodakondsuspoliitika õõnestamises ja kakskeelsuse püsistamise üritustes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakond sõlmis koostööleppe erakonnaga Ühtne Venemaa. Ühtse Venemaa Riigiduuma fraktsiooni aseesimees Valeri Bogomolov. Keskerakonna välissekretär Mailis Reps. Keskerakonna liige Ain Seppik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et valitsuskabinet arutab lisaeelarve detaile veel teisipäeval ning kiidab selle loodetavasti heaks neljapäeva varahommikul. Nii et neljapäeval saaks selle ka riigikogule kohe üle anda. Kõige täpsem suurusjärk, mida praegu öelda saab, on 600 ja 700 miljoni vahel, seal vahel on umbes 650 miljonit, et seal umbes umbes selles suurusjärgus, aga, aga see on tõesti veel sellise mitte 10 miljoni täpsusega, sest et teisipäeva hommikul kabinet veel arutab ja, ja mõned detailid vajavad veel lihvimist ja täpsustamist. Kõige suurem kuluartikkel lisaeelarves on palgatoetuste väljamaksmine. Palgatoetuse puhul on muidugi nüüd lõplik number sõltuvuses sellest, kas me arvestades piirangute pikenemist ja seda, kui laiaulatuslikud piirangud praegu on, et kas me loobume sellisest MTAK-i koodide põhisest palgatoetusest, mis on üsna tõenäoline. Ja see tähendab, et ka ühe kuu kulu on, on suurem. Küsimus on ka, et kas me lähme sellisele laiemale palgatoetuse maksmisele üle aprillikuust, kui me võtame siis kogu palgatoetuse maksmise riigieelarve kanda või osaliselt juba ka märtsikuust, kui kui piirangud laienesid ja neid sektorid tuli juurde, kes kes piirangutest mõjutatud on ja suurusjärguna kokku on see tõesti 150 ja peale miljonit eurot, mida me palgatoetuse oleme arvestanud, siis selle kavaga, et meil oleks puhver ka juhuks, kui palgatoetuse maksmine peaks pikenema üle aprilli lõpu või ka selleks juhuks, kui keegi ei julge praegu prognoosida, mis sügisel täpselt ees ootab, et kui ka sügisel peaks tekkima vajadus palgatoetust uuesti rakendada siis me ei peaks mitte kiiruga tegema uut lisaeelarvet, vaid see puhver oleks meil olemas. Sõltumata lisaeelarvest on märtsi lõpus plaanis kasutada tõenäoliselt ka lühiajalisi võlakirju. Jutt on sadadest miljonitest, kuid täpsem number peaks selguma selle kuu lõpul. Rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsleri Märten Rossi sõnul vajab Eesti riik lihtsalt igaks juhuks rahalist puhvrit. Suurusjärk, kus meil on selline, me tahame keskmiselt hoida likviidsus, puhvrit on umbes suurusjärk miljard, siis oleks nagu selliste lühiajaliste šokkide jaoks no puhver olemas ja, ja kolm-neli kuud võiks ka ilma turult laenamiseta suurema šoki korral elada ei pea, ei pea selles mõttes nagu paanitsema. Ja kui me ütleme, et, et meil on praegu kuskil kuni poolteist miljardit natuke vähem, tegelikult ikkagi ütleme praegu likviidsuspuhvrit. Kui me laenuvajaduse edasi kalkuleerima, siis seal on ühel pool on siis nagu defitsiit mis, mis on ikka jätkuvalt märkimisväärne sellel aastal. Ja, ja teisest küljest siis tahame hoida seda puhvrit ka mitte mitte liiga lähedal. Null langemast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus sai põhimõtteliselt valmis selle aasta lisaeelarve, mis loodetakse Riigikogule üle anda selle nädala neljapäeval. Lisaeelarve maht on vähemalt 600 miljonit eurot, lisaeelarve põhiallikas on laenuraha. Lisaeelarve suurim kuluallikas on palgatoetuse maksmine ettevõtetele aprillikuus ja ilmselt ka mais.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKodulindude massilist suremist, mida tervishoiuametnikud tõlgendavad ka linnugripi tunnuseks, on ette tulnud uuralite piirkonnas. See võib aga tähendada ka ohtliku viiruse peatset levimist Euroopasse. Eesti tervisekaitse inspektsiooni epidemioloogia nõuniku Kuulo Kutsari kinnitusel on tegemist ohtliku viirusega, kuid hetkel paanikaks põhjust pole. Meie hindame asja inimestele ohtlikkuse aspektist ja me loeme seda üsna ohtlikuks juhul, kui tõepoolest linnu populatsiooni hulgas siin Eestis see linnugripp levima hakkab, aga esialgsetel andmetel seda linnugrippi ka kohaliku linnu populatsiooni hulgas ei ole. Häire on muidugi tekkinud tingituna sellest, et Venemaa reas oblastis des piirkondades kubermangudes on ta olnud levinud. Kuid ega Vene Föderatsiooni tervishoiusüsteem ja veterinaarteenistus ka käed rüpis ei istu ja nad võitlevad selle vastu. Ja minu andmed on nad seda küllalt edukalt teinud. See tähendab, et enam nakatunud linnufarmides on piir pandud linnugripi levikule. Vaktsiini võimaliku inimesele ohtliku linnugripi tüve tekkeks ja leviku piiramiseks pole maailmas olemas. Seda hakatakse välja töötama alles esimese ohvri ja konkreetse haigustüve baasil, seletas sotsiaalministeeriumi rahvatervise spetsialist Anneli Taal. Eestil on väljatöötamisel oma tegevuskava linnugripiga võitlemiseks, mis näeb ette ravimite hanget, arstide koolitusi ja äriseminare. Täpsemalt asutakse kavaga tegelema pärast suvepuhkuste lõppu. Anneli Taal. Meie hinnangul ja see on nüüd ka meie ekspertide hinnangul neid, keda me kasutame, et ei ole praegu tegelikult tõsist põhjust paanikaks, et, et neid olukordi, kus see linnugripp ja ka muud gripid on olnud noh, täpselt samaväärses ohtlikkuse astmes meie riigile, et neid on olnud, neid situatsioone on olnud teisigi ja me ei näe nagu mingisugust paanikat põhjust külvata. Et see ei ole Eesti riigile praegu niivõrd otsene oht. Me nüüd ei räägi, et me istume, käed rüppes ja ootame, et me põhimõtteliselt oleme siiamaani ka tegelenud selle teemaga ja me lihtsalt tegutseme antud valdkonnas plaanipäraselt. Anneli Taali sõnul peaksid nii linnukasvatajad kui ka muud kodanikud nakkushaiguste osas valmsad olema ning kahtlastest haigusnähtudest kindlasti teada andma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Linnugripp ei ole hetkel Eestile ohtlik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTavalise eksamikoguse asemel toimus sel kevadel kolm eksamit eesti keel, eesti keel teise keelena ning matemaatika nii lai kui kitsas eksam. Kõik eksamid olid vabatahtlikud. Eesti keele eksami keskmine tulemus oli 61,6 punkti. Matemaatika kitsa eksami keskmine oli 36,4 ning laia eksami keskmine tulemus 51 punkti, eesti keel teise keelena keskmine tulemus oli 67,8 punkti. Innove testide keskuse juht Regina Multram. Tulemused on täiesti ootuspärased ja ootuspärased just sellepärast, et, et jäi tegema väga suur hulk õpilasi, me arvasime, et, et on loobujaid rohkem, aga kuna nii suur hulk on, siis on need kontingendid on võimalik öelda, et nad on täiesti eelmiste aastate tulemustega sarnased. Võrreldes eelmise aastaga muutusid eksami tulemused üldjoones vähe. Eesti keele eksami keskmine tulemus langes 0,4 punkti võrra, matemaatika laia eksami keskmine tulemus 0,1 punkti võrra ning matemaatika kitsa eksami keskmine jäi samaks. Suurim muutus oli eesti keel teise keelena eksami puhul. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine 3,8 punkti võrra. Regina Multram. Aga siin saab kindlasti eesti keelt teise keelena puhul tõdeda seda, et, et kuna ta oli vabatahtlik, siis võisid teha rohkem need õpilased, kellel on, on siis see tase käes, sest ka taseme sooritajaid oli 69,2 protsenti eksaminandidest. Võrreldes kuuendaks veebruariks registreerunutega registreeris eesti keel teise keelena eksamilt maha umbes 630 õpilast, kõige vähem maha registreerunuid oli matemaatika laia eksami puhul, kus eksami tegemisest loobusid umbes 620 õpilast. Enim loobujaid oli kitsa matemaatika eksami puhul, kus neid oli üle 1700 eesti keele eksamit registreerus maha veidi üle 1000 õpilase. Päris paljud loobusid, aga, aga nagu ma ütlesin, mitte mitte siis võib-olla nii suures hulgas, kui meie oleks arvanud, et kui on vabatahtlik eksam Kõigil maha registreerunutel ja mittesooritanutel on võimalik sügisel teha lisaeksameid. Neile registreerumine lõpeb seitsmeteistkümnendal juulil. Innove testide keskuse juht Regina Multram. Kindlasti selliseid numbreid lisaeksamitel ei tule, aga, aga ma usun, et paarisaja tegijaga me kindlasti sügisel arvestame.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel aastal vabatahtlikus korras toimunud riigieksamite tulemused olid ootuspärased. Esialgsed tulemused eelmistest aastatest suuresti ei erinenud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPuitmaja tööstuses sõlmitakse tavaliselt lepinguid, mis tagavad töö, kas siis paariks nädalaks või mõneks kuuks. Viimasel ajal seesuguseid tehinguid tehtud aga ei ole. Pigem on läbirääkimistes olnud projektid ja lepingud pandud määramatuks ajaks pausile, ütleb Eesti puitmajaliidu juhatuse esimees Siim Leisalu. Muret teeb Leisalu sõnul ka riikidevaheline liikumise piiramine, mis on näiteks muutnud Eestis toodetud ja tarnitud puidumajade püstitamise sihtriikidesse äärmiselt keeruliseks või suisa võimatuks. Kas ei ole nõus kliendid kaupa vastu võtma, ei saa puitmajatootjad oma objekti üle anda, sealt tulenevalt liigu ka kokkulepitud rahad ja sealt kogu see ahel, nagu alguse saab. Leisalu ütleb, et hullema ärahoidmiseks tuleb riigil tagada kaupade vaba liikumine ja rakendada näiteks välja töötatud majandusmeetmete paketis olevaid finantsmeetmeid ka puitmaja sektorile. Samuti peaksid jätkuma riigipoolsed ehitustellimused ja võimalusel tuleks neid kiirendada ning suurendada. Murekohaks on aga töötajaskonnaga seotud meetmed, mis valitsuse väljapakutud plaanis on Leisalu hinnangul liiga lühiajalised. Valitsuse välja pakutud meede nagu puitmajasektorit ei aita, kuna ta praeguse kirjelduse järgi kehtib kuni mai lõpuni, siis probleemid puitmajasektorisse jõuavad pigem siin juunis-juulis ja sealt edasi. See on äärmiselt oluline, et seda palgatoetuse meedet läbi töötukassa kindlasti pikendatakse vähemalt augusti lõpuni, kui mitte pikemalt. Majanduse ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi ütleb, et erialaliitude ja ettevõtete poolt tulev tagasiside praeguse olukorra kohta on oluline ja vajalik. Ma tahaks uskuda, et väga paljud need asjad, mida Putmaaliit välja pakub, oleme nii-öelda oma esimeses meetmete paketis juba arvestanud ka. Samuti pole lubja sõnul plaanis peatada riiklikke ehitustellimusi. Ehituse puhul muidugi me peame arvestama taaskord tervisliku seisundiga, kui on niimoodi, et me saame küll projekti ettepoole tuua, aga tegelikult töötajad ei saa minna tööplatsile, siis me peame sellega arvestama, et kohe, kui see võimalus ja need piirid vähenevad, siis kõik need riigitellimused kindlasti tulevad esimesel võimalusel, et tasakaalustada seda erasektori võimalikku ärakukkumist. Töötajaskonnaga seotud meetmed on lubja sõnul paindlikud ja vajadusel saab neid muuta. Kui pikalt me neid meetmeid üleval hoiame, sõltuvalt sellest, et mis juhtub lähinädalatel praegu töötukassa meede ei ole tegelikult esimese maini vaid ta isegi ulatub juunini, lihtsalt seal on see mõte sees, et ettevõtted saavad siis tuge töötajate kodushoidmiseks kuni kahe kuu jooksul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviirus ja sellest tingitud majanduskriis on mõjutamas ka Eesti puitmajasektorit. Nii mõnigi sektoris tegutsev ettevõtte on saanud lähinädalatel teateid klientidelt, kes on otsustanud puitmajade tellimise või ostmise, kas siis määramatuks ajaks külmutada või üldse edasi lükata. Suurem tagasilöök võiks Eesti Puitmajaliidu hinnangul sektorit tabada suvekuudel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLahku mindi, nii, et rahvaliit ja Reformierakond olid ühel seisukohal ja Res Publica teisel Res Publica juht, peaminister Juhan Parts jäi kindlaks sellele, et tegemist on poliitilise rünnakuga justiitsministri vastu. Et Eesti on õigusriik ja õigusriigis ei riivata ühegi ausa inimese õigusi. Ka ei leia ta, et justiitsministri peaks tagasi astuma. Ma kutsusin täna koalitsioonipartnerid üles mitte kasutama selliseid termineid, mis teatud mõttes hirmutavad avalikkust, annavad täielikult vale käsitsi asjadest, see on üks asi ja teine asi, et keskenduma meie põhitööle ja mitte tegeleda koalitsiooni lõhkumisega ja ma usun, et nad lähtuvad sellest nii-öelda üleskutsest. Justiitsminister on teinud head tööd kindlasti tagasiastumiseks, ma ei näe mingisugust põhjust koalitsiooni toime, aluseks on see, et parlamendis valitsuse liikmeid ei umbusaldata, kui seda tehakse, siis kindlasti see on nii-öelda koalitsioonist lahkumise samm. Ja siis on koalitsioon läbi ja vajadusel, kui ei õnnestu uut koalitsiooni, siis Res Publica on valmis tegema ka opositsiooni minu arust väga tähtsat tööd. Peaminister ei välista, et tegemist võib olla vastu töötamisega Res Publicale. Tegemist on äkki hoopis vastutöötamisega meie ühe valitsuse prioriteedile narkomaania, korruptsiooni, vastasel võitlusel, aga ma tahan loota, et see nii ei ole. Kui on nii, siis on märksa tõsisem asi. Kui peaminister uskus, et koalitsioonipartnerid lähtuvad tema soovitustest, siis need partnerid on teist meelt. Me ei kuulnud mitte mingisuguseid põhjendusi, me kuulsime ainsalt õigustasi Ken-Marti Vaheri tegevusele ja need on olukorra märksa halvemaks muutnud. Püütakse öelda, et rahvaliit ja Reformierakond on korruptsiooni vastu võitlemisele vastu seismas või et meile meeldib narkomaania, see on vale. Nii Reformierakond kui ka rahvaliit loomulikult on seda meelt, et korruptsiooni vastu tuleb võidelda, et narkomaania vastu tuleb võidelda, kuid me välistame sellised ebademokraatlikud meetodid. Need meetodid sobivad ainult totalitaarsesse, ühiskonda ja mitte 21. sajandi Eestisse, mitte Euroopa Liidu liikmesriiki. Koalitsioonipartnerid rahvaliidu ja Reformierakond ei ole seadnud Ken-Marti Vaheri tagasiastumist kuidagi koalitsiooni püsimisega sõltuvusse. Küll aga on taolised küsimuse püstitanud peaminister Juhan Parts. Me loodame siiski, et peaminister mõtleb järgi kujunenud olukorra üle ning leitakse vastuvõetav lahendus. Ken-Marti Vaher peaks olema mehelik ja ta võiks astuda tagasi. Lisame siia ka rahvaliidu fraktsiooni juhi Jaanus Männiku kindla seisukoha. Tegu on siiski niisuguse täiesti ebademokraatliku metoodikaga korruptsiooni vastu võitlemises, praegu on see situatsioon ikkagi selline, et, et meie arvates justiitsministri peaks praegu tagasi astuma, kiireid lahendusi on vaja. Kuna praegu on tõesti Res Publica jäänud üksi kõigi ülejäänud erakondade, aga ka sotsiaalliberaalide vastu, siis, siis ma arvan, et see umbusaldus tuleb, tuleb niisugune võrdlemisi üldine ja rahvaliit toetab siis seda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koalitsioon on eri meelt justiitsministri Ken-Marti Vaheri käitumise suhtes (\"mõõdikuskandaal\").",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti-Vene piir on teatavasti ka osa Euroopa Liidu välispiirist. Kuidas ikkagi siis 28 inimest Eestisse jõudsid? Küsisin seda lõuna prefektuuri prefektilt Tarmo Kohvilt. Tulid nad mööda maismaad ja, ja sisenesid Eesti vabariiki. Ega seal mingit mingit erilist kunsti ei olnud, nii et piiril nad tabati. Kui kaugele nad jõudsid? Piiri lähialadel märgati neid juba nii piirivalvurite poolt kui ka, kui ka kodanikud märkasid siis erinevaid inimesi ringi käimas, seal. Mis nendest inimestest nüüd edasi saab? No praeguse seisuga viiakse läbi nendega erinevaid menetlustoiminguid ja püütakse siis selgitada kõiki asjaolusid miks-kuidas ja, ja kuidas nad siia Eesti riiki sattusid. Ja peale seda, kui menetlustoimingud on lõppenud, siis antakse nad tagasi Venemaale, kust nad siis Eesti riiki sisenesid? Kuidas aga olukorda kommenteerib politsei ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalvealal Tõnu Hunt. Meie see kagunurk on paraku selline lumeolud on sellised, kus jälgi on raske avastada, siis paraku nad kipuvad seda kasutama nii nagu meile teada ju salakaubavedu käib ka mingil määral sealtkandist. Aga see, mis praegu juhtus, on tegelikult ju meie informatsiooni realiseerimine ja me oleme nad kõik tabanud selles mõttes, et on tegemist meie selle praegu olemasoleva koostöövormide ja, ja taktika toimimisega, sest et piirivalvamine paraku täna ei käi niimoodi, et me seisame käest kinni ja, ja hoiame kõik igat metsalagendiku ja järve kallast kontrolli all, see pigem on ikkagi meetmete kogum. Ühelt poolt on siis loomulikult informatsiooni omamine ja üleeuroopalist riskipilti teades ja teine koostöö naaberriikidega ja loomulikult ei saa laenata kohaliku elanikkonna siis niisugust koostööd meiega ja informatsiooni edastamist. Aga kas siin ikkagi ei mänginud väga suurt rolli see, et tegemist oli väga suure grupiga, need inimesed on pärit Aasiast, nad näevad teistmoodi välja, et kui oleks tulnud näiteks kaks Ukrainast üle piiri võib-olla poleks midagi juhtunud. Oleks ikka, et need on needsamad taktikalised küsimused, et nii päris lihtne see ei tundu, nagu võib selle informatsiooni põhjal praegu jätta niisuguse kuvandi, et, et see ongi niimoodi, et käiakse edasi-tagasi üle ja päris nii ei ole. Nii et kagupiiri eraldi tugevdama, Eesti piirivalve ei pea. Eks iga niisugune sündmus annab meile teatud informatsiooni juurde ka siis, kui saab nimetada vastaspoole käitumisest ja vastaspoole, võib-olla siis taktika muutustest. Paindlikkus on siin see märksõna, mis tagab tegelikult edu sellises keerulises maastikus ja sellise ressursiga, nagu meil täna on. Meie Tartu korrespondent Priit Rajalo rääkis kohapeal paari külamehe, koolia ja Leoga, mida nemad nägid või asjast teavad. No see, miks Medesi siit kolm kilomeetrit umbes sealt kostid läbi mõtsa, kus ta vene piirivalves siis nii halvasti tüütas, et, et näed tuleva, kui tahta sealt üle siia, mu mõistus ei võta kinni, et viiel vene al küll, et kärbes kas lindu esinda läbi, aga nüüd Jõga jalutas, kus tahte eelmine aasta saadi, ma ei tea vietnamlast siit põllu pealt kostkit kätt ja, ja. Suvel siis kunagi tuli sealt tulid üle kuskilt läbi läbi metsa, sealt tulid. Aga nüüd tulite kuskilt sealtpoolt jällegi. No sealpool ongi noh, petser ja ega tora ei öelda ka kuskohast lid, no eks piirimehed teevad ju.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna prefekti Tarmo Kohvi kinnitusel tabati 28 inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOleks vaja alustada, ma mõtlen kriminaalmenetlus ja selle käigus välja selgitada, kes ja millise tehnilise vahendi abil salvestas Tõnis Bitmani vestluse minuga ning kas seejuures oli tegemist eraviisilis. Jälitustegevusega. Nii et te olete siis ikkagi veendunud, et see vestlus, millest nüüd jutt on, on teie omavahelise vestluse salvestus eile, te olete öelnud ka seda, et ta pole selles kindel? Selles mõttes, et kui ma nüüd tsiteerin näiteks Postimees, siis Postimees küsib teie käest, et teie hääl see igatahes pole ja te vastates t ei tea, ma pole seda linti kuulnud. Muidugi ei ole kuulnud. Eile seda lasti ka mitmetest telekanalitest, ei juhtunud kuskilt kuulma. Ei, ma kuulsin, aga mina mõtlen see, et see on mo. Raske öelda, väga paha kvaliteet oli, see on üks asi, aga muidugi ma mõtlen, millised meil tehnoloogiad on praegu, et võib ükskõik milline hääl korduda. Aga see vestlus, mis seal lindi peal oli ja mida te kuulsite sellist vestlust teie ja Tõnis Osaliselt on see, mis ma rääkisin temaga. Aga milline osa ei ole see? Osa ütleme see, mis puudutab, nii, kui ta väitab, et mina pakkusin temale midagi rahasummat, see on vale, kõik, siis teistpidi tema rääkis summadest, mitte mina ja see, kui ma eile kuulsin ka, siis oli see kuulda, et tema rääkis numbritest. Seal on teie häälega väidetavalt teie häälega siis küsimus, aga kui me pakume sulle aseesimehe kohta, kas te sellist väljendit kasutasite? Et niisugust otse ma ütlesin, võib-olla midagi noh, midagi niisugust, aga mitte see, me lihtsalt arutasime näiteks, kuidas toimub niisugune sotiatsioon, kui midagi muutub või me lihtsalt arutasime seltsimehega. Aga seda, mis mina kuulsin, see on kuskilt juba 40 protsa juurde pannud. Kas te olete palunud Tõnis Pitmanilt või näiteks Keskerakonnal kogu salvestist kuulata? Ei ole. Sellepärast mina mõtlen, et prokuratuur, see kuulab veelkord ja siis annab oma arvamus veel kas see oli, ütleme, ebaseaduslik üldse jaledustegevus või ei ole?",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna volikogu liige Oleg Rebane kommenteerib Vallo Kelmsaarele oma kõnelust Tõnis Bitmanniga ja lindistust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSellel kinnistul asus enne kaitseväe toetuse väe juhatus, mis nüüd on Paldiskis. Kolimine sai alguse kaitseväe ümberpaiknemise plaanist aastast 2019. Siis otsustatigi, et kaitseliidu Pärnumaa oma maleval on võimalus kolida eametsa külla Tori vallas. Nii saab kaitseliit loobuda ühest asukohast Pärnus, Tallinna maanteel ja hiljem ka raba tänava lasketiirust. Kui oma lasketiir uues kohas valmis saab. Ajalooline staabihoone pikal tänaval jääb alles kaitseliidu Pärnu oma maleva pealik Tõnu miili. Tänaseks on siis meie ajalooline hoone pikal tänaval üle antud meie enda noorteorganisatsioonidele noored kotkad ja kodutütred, lisaks siis Pärnu malevkonnale, orkestrile, kellel on seal harjutusruumid ja pillihoiuruumid ja lisaks on küberüksusel võimalik seal väga hästi oma asju teha. Uude kohta tuleb natuke investeerida, ütleb Tõnu Miil. Meil on siin tegelikult väga hästi, aga meil ei ole kõiki funktsioone täidetud. Me projekteerime praegu juurde veel laoruume, lisaks varustust, et saaks paremini hoiustada lisaks lasketiir ja autoremonditöökoda. Tiiru mõte on ikka rohkem see, et ka kogu Pärnumaal, nii kõik jõustruktuurid saaksid siis seda tiiru kasutada ja see on rohkem ristkasutuse teema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseliidu Pärnumaa malev kolis Pärnust ligi üheteist hektarilisele kinnistule Pärnu lennuvälja naabruses Tori vallas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna kõik Eestis inimesed lähevad maale ja tegid oma maa puhas ja siis talve tuli kõik nii prügi tuli välja ja mida me, et kevad, varsti tuleb sügis ja siis tuleb nii ilus meie Eestimaa, mida me kõik need hauateed korralik, sest selle inimese, kes on juba maal, need ei ole võib-olla sügelesed ja mida mitte aitata, et need olevad rahulik seal ja nüüd vaata, ma ei loe siis ütle, täname teid, et ei unusta meelt, milleks me tegesime teele. Ja me võime ju öelda, et ka Pärnu linna venekeelne kogukond on selle esimese mai talgupäeva täiesti oma. Ja oleme võitnud ja tegime reklaamsuur, kõik, kutsusime inimesed, tulge välja ja teege kõik korralikud. Skulptor Rait Pärg viis aga grupi pärnakaid skulptuure puhastama. Mind on kogu aeg häirinud see, et vaadates siin meie linna pilti, et need kujud, mis on aastakümneid tagasi tehtud, on määrdunud, kellele meist meeldiks määrdunud auto, näiteks määrdun ihu, määrdunud hambaid ja nii edasi, nii nagu neid peab puhastama, siis ma leiangi, et skulptuur peab aeg-ajalt puhastama, aga niisugust väljakujunenud süsteemi ei ole veel meil siin olemas, mille alusel neid puhastada ja kuidas ja millal siis mul tuli niisugune idee, et nende talgute raames võiks ju ka skulptuurid puhtaks teha, võimalik, et see on suurima areaaliga talgud siin Pärnu linnas, sest kultuuri on erinevate kohtade. Me täna muinsuskaitsealuseid skulptuure puhastama ei hakka. Me läheme missioonile tolomiitskulptuurid, mida tegid omal ajal kunstiakadeemia õpilased, kaasa arvatud mina ja siis meie õppejõud. Olev Kenk oli talguliste tegemisi jälgimas Järvamaal Oleme nüüd jõudnud siis Brandi külla, kus on tohutult palju rahvast kokku kogunenud Õnne põllumets, kui palju Brandi külas praegu püsielanikke on? Ma arvan, neid on alla 50. Aga tegelikult on talgulisi ikka oluliselt rohkem praegu talgulisi on üle 70, meil on suured plaanid, meil on küla keskel müüritis, mis on ajalooliselt väga tähtis olnud, kolhoosi ajal saadeti sealt inimesi tööle ja, ja see ukse võlv hakkab nagu ära vajuma. Me parandame selle ukse võlvi, osa inimesi keevitavad lipualuseid, osa värvivad pinke, osa inimesi, grillhoonet värvivad, osa riisuvad territooriumi ja samuti loodusrajale minnakse ja plaanis on ka elektrikaabel, mis tuleb laululava juures siia majani ka see maha panna? Talgupäevast Narvas kuulete Jüri Nikolajevit. Talgute kohalik eestvedaja Artur Pärnu ja koos oma mõttekaaslastega valis koristuspaigaks sõjakalmistud. Läheme vanale karnisoni kalmistule, kuhu on maetud nii Eesti sõjamehi kui ka valgekaartlasi siis koristama suure isamaa sõja aegseid haudu ja vaatame ka mälestussammas tanki ümbruse üle, kuhu on prahti maha poetatud. Ametlikest talgukohtadest on suurearvulisem, Aleksandri kiriku ümbruse koristajate hulk. Talgulisi juhendab koguduse õpetaja Villu Jürjo. Siit asfaldi pealt puhastame talvis kruusa ja kivihunnikuid ära ja siis siin on territoorium riisuda ümbrusest ka nii palju kive korjata, et niidukiga saab üle käia ja siis sees puhastame, praegu rõdusid, sest suvehooaja algus on 23. mail juba sel aastal. Ja eeldame, et siis tuleb väga palju rahvast, kirikus tuleb ka rõdu tabada. Täna on linnas tegelikult palju tööd teha, inimestel erinevaid nimesid on, on, laupäeval on talgud, mis teil siin on praegu? Meil on subotnik. Nii et meil ei ole siin ei rahvuse ega usutunnistus ega neid vahesid. Harjumaal ristil oli talgulisi juhendamas koguduse õpetaja Annika Laats. Meil on hästi palju erinevaid töid käsil, siin tehakse talvepuid, meil aga meie põhiline tööobjekt, tegelikult täna pidi olema risti vana kalmistu ristide restaureerimine, sadakond ilusat vana sepis risti, vajavad puhastamist ja, ja siis värvimist. Ja me oleme natukene kurvad täna olnud selle ilma pärast, sest igasuguseid töid saab teha, aga vaata värvi ta vihma ga ei saa ja niimoodi me kogu aeg piilume siin taeva poole ja oleme tänulikud ka pisut pisut päikest antakse, hinnanguliselt on neid siin umbes 100 nendel erinevatel objektidel kokku. Ühenduse teeme ära pressiesindaja Tiina Urm tõdes, et kuigi eelnevalt oli end talgupäevale registreerinud veidi alla 20000 inimese, oli osalejaid tegelikult palju rohkem. Viimastel andmetel üle 28000. Tugevas enamuses talgukohtades on inimesi tulnud rohkem kui registreerus, kus 10 20 inimest rohkem, kus lausa 100 inimest rohkem oma küla talgutele minemiseks ju pole harjunud interneti ennast registreerima. Ikka annad talgujuhile oma tuttavale teada, et tuled ja nii ongi. Eks loomulikult on ootamatusi ka, et, et see kõige suurem ootamatu tegur siin on paratamatult, et ilm meil täna näiteks Kerisaare talgulised pidid hoopis võtma suuna naissaare poole, sest Keri saarele minekuks oli tuul natuke liiga kõva, aga lubati, et talgud ei jää ka seal pidamata, et lihtsalt tuleb soodsama ilmaga päev selleks valida naissaar siis sai seevastu veel suurema jõuga. Oleks tehtud. Laias laastus võib öelda küll, et asjad on väga hästi läinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rohkem kui 1000 Eestimaa paigas toimus talgupäev. Pärnus korrastas poolsada vene keelt kõnelevat linlast Vene kultuuriseltsi Raduga eestvedamisel Alevi kalmistut. Vene kultuuriseltsi Raduga esindaja Galina Tšesnokova; skulptor Rait Pärg; Harjumaa Risti koguduse õpetaja Annika Laats; ühenduse \"Teeme ära!\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAntsla abivallavanem Kurmet Müürsepp ütles, et Antsla vald oleks vaja ajutist vaktsineerimiskeskust, sest siis saaks aidata vald ümberkaudsetest küladest inimesi vaktsineerimisele tuua. Oleme pöördunud terviseameti poole, et kas siis buss antslasse tuua mõneks päevaks või siis avada meie uues perearsti keskuses siis vaktsineerimispunkt, terviseamet ainukene soovitus on, et viige inimesed Tartusse, aga me ei saa sellega nõustuda Tartu 80 kilomeetri kaugusel ja sooviksime ikkagi, et see punkt tuleks Antslasse kaheks-kolmeks päevaks lähipäevadel ja siis me saaksime ka organiseerida sotsiaaltöötajatega nende inimeste transpordi, Antslasse, kaugematest küladest ja paljud inimesed on hädas ka selle digiregistratuuriga. Terviseameti vaktsineerimise töörühma juht Marek Seer Jah, eks neid eri lahendusi ju püüamegi täna leida, mis, mis on valikud, eks, et valikud on see, et, et, et oodata veel mõnda aega, kuni me jõuame ühel hetkel või ikkagi see, et võtta need inimesed ja viia nad siis kas Võru, Valga või Põlva poole, et kummale poole lühem maa on, aga loomulikult me püüame, püüame nii palju, kui me saame tänaste ressursside juures olla ka kohapeal ka nendes asumites, noh olgu see siis ka Antsla. Korment müürsepa arvates ei ole suure hulga inimeste koos vaktsineerima viimine turvaline. Võib-olla isegi juhtub niimoodi, et me külade paneme inimesed bussi, ütleme kaks 30 inimest saame võib-olla kokku kuidagi siis kui seal keegi juhtub nakatunud olema, siis ta nakatub, nakatab nad kõik teised inimesed ka. Tegelikult me peame seda hajutaust ka ikkagi natuke arvestama, et ühekaupa inimesi viia Antslas. See oleks täiesti ebaotstarbekas. Marek Seer kinnitas, et Antsla valla inimestele püütakse leida lähiajal paremad võimalused vaktsineerimiseks raadiouudistele Võrumaalt Levi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui suuremates linnades on mitmeid võimalusi vaktsineerimiseks, siis Võrumaal Antsla vallas võib jääda inimestel kaitsesüst saamata, sest maakonnakeskustesse transpordi korraldamine on keeruline.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärjekorras 10.-st koroonaviiruse seireuuringust järeldub, et viirus ei levi Eestis enam piirkondlikult, vaid laialdaselt üle riigi, mis tähendab, et nakkuse võib saada ükskõik millisest paigast, ütleb uuringu juht, Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda. Me ei saa öelda seda, et see on seotud ainult konkreetsete kolletega ehk et need inimesed, kes on selle nakkuse saanud väga sageli meie uuringus ka ei oska öelda, kust nad selle said, nad ei tea, et nad oleksid kindlalt kellegi lähikontaktis või seotud kellegagi, kes on siis haige ja teisalt, et et tõepoolest, et need asümptomaatilised inimesed, keda on üle poolte tavapäraselt ju me ei tea ja ei tunne neid. Kalda räägib, et seireuuringus juhuvalimi alusel osalenutest umbes pooled olid asümptomaatilised ning arvestatav hulk oli ka inimesi, kellel olid koroonaviiruse haigustunnused, kuid kes ise viirusega nakatumist ei kahtlustanud. Uuringu järgi on viiruse levimus praegu 1,34 protsenti ehk nakkuskandjaks võib olla iga 75. täiskasvanud inimene. Paar nädalat tagasi tehtud uuring näitas levimuseks 0,4 protsenti. Seega saab kalda sõnul öelda, et viiruse levimus on Eestis tõusuteel. Ja noh, mida ma veel võin öelda, et see on keskmine Eestis, et meil on kindlasti piirkondi, kus see on kõrgem meie oma uuringus küll välja ei too piirkondliku levimust, aga mida me kindlalt võime öelda, et Ida-Virumaa paistab silma ka meie uuringu andmetel umbes neli korda kõrgema levikuga, kui on ülejäänud Eesti ja see, meie uuring toob välja ka seda, et needsamad probleemsed piirkonnad mis kajastuvad ka igapäevastes tervisestatistika andmetes, on ikkagi Tallinn ja Harjumaa ja ka Tartu maakond. Positiivse uudisena järeldub seireuuringust aga, et kehtestatud piirangutest peetakse enamjaolt kinni. Näiteks ligi 90 protsenti uuringus osalenutest väitsid, et kannavad maski, kui on rahvarikastes kohtades ja siseruumides, sealhulgas poes ning ühistranspordis. Lisaks välditakse kontakte ja hoida leitakse distantsi. Samas pole muutunud osalemine sellistel üritustel, kus on koos väiksemad inimgrupid ja see on Kalda sõnul probleem. Jah, et suurematest üritustest praegu hoiduda, nendele ei käia, aga sellised väiksemad seltskondlikud üritused on ikka need, kust osa võetakse eriti noorem vanusegrupp 18 kuni 39 aastased. Ja see on nüüd see koht küll, kus mina arvan, et meil on võimalik veel midagi nagu ära teha ja sellised ka väiksemad seltskondlikud üritused peaks olema piiratud. Lisaks väiksemate seltskondlike ürituste või kogunemiste piiramisele oleks teadlaste arvates mõistlik kaaluda võimalusel ka kaugtööle jäämist ning õpilaste puhul distantsõppe rakendamist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli juhitavast koroonaviiruse levimise seireuuringust selgus, et nakkusohtlike täiskasvanud elanike arv Eestis on võrreldes novembri keskpaigaga kasvanud vähemalt kolm korda. Seejuures järgivad inimesed nüüd hoolsamini valitsuse kehtestatud piiranguid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee plaat on minu jaoks võib-olla kõige olulisem plaat, mis mul üldse riiulil saab olema, sest et see on kogu minu elu nende helide saatel ma ärkasin nendega, ma läksin magama, neid ma olin kuulnud üle 40 aasta hommikust ööseni ja need, see on kõige tähtsamad teosed minule ja ma loodan, et sellest saavad nüüd enamuse ka need, kes toda aega ei mäleta, ehk siis veel ei elanudki. Mille poolest aga too liikmed omavahel sarnanevad ja mis on nende erinevused? Eri Klas? Nende kiindumus ja süvenemine muusikasse on väga sarnased nende kohutav töövõime ja andumine muusikale erinevad, võib-olla on nad just karakterite mõttes Anna Klas on märksa õrnem ja daamilikum ja lukimängus pulbitseb, temperament.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ilmus laserplaat klaveriduo Bruno Luki ja Anna Klasi loomingust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitsepolitsei avalikustas eile hilisõhtul saladokumendi, mis kinnitab, et Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ja Tallinna abilinnapea Tõnis Boroditš küsisid Venemaalt erakonna valimiskampaaniaks poolteist miljonit eurot. Riigikogu aseesimees ja Keskerakonna juhatuse liige Jüri Ratas leiab, et erakond peab juhtunut veel kord analüüsima. Eks eilse päeva jooksul tegelikult tuli ju kolm erinevas kohas sõnumit hommikupoole kõigepealt vabariigi valitsuse julgeolekukomisjon, siis ütles päeva teises pooles president oma sõnumi ja tõesti, õhtul peale kella ühteteist ütles ka kaitsepolitsei, et ja samas oli ka linnapea pressikonverents, kus ta kõike seda siis eitas. Nii et eks see ole selline selline olukord, kus erakond peab igal juhul analüüsima seda, seda, mis on juhtunud ja, ja võtma võtma seisukoha, et selge on see, et need süüdistused, mis eile õhtul peale kella kahtekümmet kolme tulid avalikuks, et need on väga tõsised. Keskerakonna juhatusse kuuluv riigikogu liige, endine siseminister Kalle Laanet taunib Savisaare tegevust otseselt. Elades ja, ja töötades ka nii kõrgetel ametikohtadel, nagu ma olen töötanud, siis ma usaldan oma riigiameteid ja usaldan kaitsepolitsei poolt antud informatsiooni. Ma ei näe küll mitte mingit põhjust, miks peaks kaitsepolitsei kui riigistruktuur, kus töötavad riigile vande andnud inimesed kirjutama valet. See on mu sirge isiklik seisukoht, et erakonna esimees, kui ta tahab demokraatlikus riigis demokraatlike vahenditega oma head nime pesta ja kui ta arvab, et, et see on kõik vale, siis ta peaks pöörduma kohtusse. Selleks, et, et erakond saaks edasi minna ja, ja ta käituks riigimehena, peaks ta praegused juhtivad ametid selleks ajaks maha panema. Mina näen tema käitumist. Sellisena oleks mul olnud ka kõige halvemate unenägudes aimu, et Keskerakond kui erakond läheb küsima Venemaalt oma valimiskampaaniaks raha siis mina sellises erakonnas küll ei taha olla. Täna koguneb erakorraliselt ka Tallinnas Keskerakonnaga võimuliidus olevate sotsiaaldemokraatide juhatus, et olukorda arutada. Erakonna esimees Sven Mikseri kommentaar. No raport on kahtlemata ehmatav ja ma usun, et sellel on päris päris tugev ja päris pikaajaline mõju Eesti poliitikale, et kindlasti saab sellel sellel olema mõju Edgar Savisaare poliitilisele karjäärile, aga ma loodan, et ka Eesti laiem poliitika avalikkus teeb sellest vähemalt kaks olulist järeldust. Esiteks, et endiselt tuleb olla valvel ja ettevaatlik seoses siis välisriikide mõjutustegevusega Eesti sisepoliitikas. Ja teiseks, et, et väga oluliselt vajab korrastamist erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise kord, et see on asjaolu, millele sotsiaaldemokraadid on pikema aja jooksul ka tähelepanu juhtinud. Kindlasti on tõsiasi see, et linnavalitsuses saab jätkata kas Edgar Savisaar või sotsiaaldemokraadid. Et juhul kui Keskerakond jääb Edgar Savisaare kui linnapea selja taha, siis kindlasti sotsiaaldemokraatidel pikemalt Tallinna linnavalitsuses ja valitsevas koalitsioonis jätkata ei ole võimalik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitsepolitsei avalikustas hilisõhtul dokumendi, mis kinnitab Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare rahaküsimist Venemaalt. Endine siseminister ja keskerakonna juhatuse liige Kalle Laanet leiab, et Savisaar peaks ametitest lahkuma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUue kuuesA velva kesktänav ehk niinimetatud 800 meetri pikkune valla peatänava ja keskväljaku projekt on ehituse käigus põhitöövõtjale ehk osaühing RTS infra ehitusele rohkem kui aasta jooksul esitanud nii mõnegi väljakutse, olgu siinkohal siis näiteks sissesõidutee, mille laius projekti järgi kitsam kui veokite pöörderaadiuse tagamiseks tegelikult vaja, või parklaserv, mis kergliiklustee kõrgem ning kust takistavate piirete puudumisel on autol lihtne üleääre kergliiklusteele jõuda. Samuti on Elva keskväljaku rajamine ilmekas näide ka sellest, kuidas vahel tasub esialgsest plaanist üldse loobuda, jätkab Elva vallavalitsuse vallamajandusosakonna juhataja Hegri Arusk. Hanseni allee, mis pikendusega tuleb, ka vee kohale oli ette nähtud näiteks metallvaiadel ja selline purre veekohale, aga kuna töövõtja seda protsessi seal alustas, siis vaiad ei tahtnud kuidagi pidama jääda ja andiski meile tagasisidet, et ta võib need vaiad küll sinna turbapinnasesse suruda, aga kui aasta või kahe pärast on see murre viltune, siis tema seda riski küll ei julge enda peale võtta ja, ja siis saigi juba uuele lahendused ehk siis ujuv bantoonide peale mindud. Lisaks eeltoodule on projekti valmimist mõjutanud ka Kesktänaval juulikuus toimunud Rally Estonia Elva linnakatse narusk jätkab. Kui muidu oli tööde graafik ehitatud üles nii, et, et kõikide lõikudega nagu võrdselt ikkagi minnakse olla lõpptähtaega arvesse võttes graafikus, siis meie palvel oli ikkagi, et me saaksime juuli alguses asfaldi maha ja saaks Elva linnakatse toimuma. Töövõtja tegi ka selles suunas nii-öelda oma jõupingutusi ja oli ka meile vastutulelik. Tõesti, juuli alguseks oli asfalt maas, asfalt jõudis piisavalt taheneda, et ikkagi ralliautod saaksid ka kurveid siin välja võtta ja. Eeltoodule tuginedes ütleb Narusk, et ehitaja on sõnastanud objektiivsed põhjused, miks kesk tänav ja keskväljak paar nädalat tagasi valmis ei saanud ja miks tööde tähtaega pikendada. Kuigi ajakava muutmine toob vallale kaasa lisakulutusi, siis naruski sõnul projekti eelarvet ei ületata. Samuti ei tee vald põhitöövõtjale, vaid vastastikuse koostöö. Tulemusena loodab Narusk, et kuuendal detsembril saab üle aasta kestnud ehitustöödele männilinna, peatänava ja keskväljaku kontekstis punkti panna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisest aastast alates on Elvas ümber ehitatud valla peatänavaks nimetatud Kesk tänavat ja loodud uut keskväljakut. Kui algse plaani põhjal oleks pidanud uue kuue saanud tänav ja keskväljak valmis olema 29. oktoobriks, siis sellele vaatamata käivad ehitustööd objektil ka praegu ning objektide valmimine on lükatud detsembrisse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNATO peasekretär Jens Stoltenberg tänas pärast kohtumist president Kersti Kaljulaidiga Eestit panuse eest kaitseallianssi seda nii meie rahalise panuse kui ka missioonidel osalemise ja küberjulgeolekusse panustamise eest. NATO omakorda on suurendanud oluliselt oma kohalolu meie piirkonnas ja arutelud selle üle, kuidas kaitset veelgi tugevdada. Jätkuvad president Kersti Kaljulaid. Ka töö siin NATOs käib selleks, et meil oleks olemas võimalused ja viisid ja selge arusaam, kuidas Eesti on kaitstud õhust, kuidas Eesti saab kätte jätkuvägesid, kui probleeme peaks olema. Et see töö jätkub tegelikult plaanipäraselt selles mõttes, et keegi ei ole alla andnud protsessid ei ole soikunud. Üks nõrk lüli Eesti kaitses on õhukaitse. NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütleb, et töö selle küsimuse kallal käib. Me arutame ka õhukaitse küsimust, me peame tagama selle, et meil oleks alati piisav ja adekvaatne õhukaitse. Me oleme juba suurendanud oma kohalolekut Baltikumis ka õhus nagu õhuturbemissioon, õppuste hulga suurendamine ja mereline kohalolek, see kõik aitab toime tulla õhust tulenevate väljakutsetega, nii et me töötame selle kallal. Aga suurenenud kohalolek ja valmisolek aitavad samuti õhukaitseprobleemidega tegeleda. Pärastlõunal kohtub president Kaljulaid Brüsselis Euroopa Liidu uute liidrite Ursula von der Leyeni ja Charles Micheliga rahvusringhäälingu raadiouudistele. Epp ehand, Brüssel Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "President tõstis esile Eesti pingutusi julgeolekusse panustamisel ja seda, et NATO on meie piirkonnas oma kohalolekut oluliselt suurendanud. NATO peasekretär Jens Stoltenberg kinnitas, et allianss jätkab arutelusid kaitse tugevdamise, sealhulgas õhukaitse üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident otsustas, et kohustusliku kogumispensionireformi seadus on põhiseaduse vastane ja saatis selle parlamendile tagasi. Ta leidis nii õiguslike kui ka maailmavaatelisi argumente, mis andis oponentidele võimaluse öelda riigipea poliitilist vetot. Muidugi võinuks president jääda üheselt juriidiliste põhjenduste juurde kuid näiteks 1992. aasta põhiseaduse üks loojaid Liia Hänni vaatab asja laiemalt, öeldes, et seaduse vastuvõtmisel peab olema tagatud mitte ainult põhiseaduse säte vaid ka mõte. Hänni arvates tuleb riigikohtus väga põhimõtteline vaidlus, kus ühel kaalukausil on antud ajahetke valitsusliidu poliitiline tahe ja teisel Eesti riigi mõte. Ta ka sõnastas selle mõtte, toetudes põhiseaduse preambulile, mis paneb Eesti riigile kohustuse kindlustada ja arendada riiki, mis on pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Just selline oli seni teise pensionisamba eesmärk koguda vahendeid tulevaste pensionäride tarbeks. Mis saab nüüd riigikogus Isamaa ei muuda presidendi poolt tagasi lükatud seadust, mis oli nende peamine valimislubadus nii oluliselt, nagu riigipea seda soovib ja teise pensionisamba vabatahtlikuks keeramise toetajate leeri astunud EKRE ei vaheta samuti poolt. Kuna Keskerakond jääb hoidma koalitsiooni ühtsust, siis jõuabki vastuoluline seadus riigikohtusse. On neid, kes ütlevad, et kuna presidendi veto on poliitiline, toob see kaasa olukorra, kus ka riigikohus hakkab poliitikaga tegelema. Rahandusministri EKRE aseesimehe Martin Helme sõnul kui poliitika hakkab tegelema kohtutega, kerkib päevakorda kohtureformi küsimus. Praegu nimetab riigikohtunikud eluks ajaks ametisse riigikogu. Ettepaneku selleks teeb riigikohtu esimees. Seni ei ole need olnud poliitilised valikud, vaid kandidaate mõõdetakse professionaalsuse kaalul. Kuidas mõõdetakse kohtunike maailmavaadet, küsis nüüd Martin Helme, kelle arvates peab valijatel ilmselt läbi riigikogu olema õigus kohtunikega tagasi kutsuda. See tähendab kohtunike toomist erakonna poliitikasse. Aga me ei taha ju poliitilist kohut ja poliitilisi kohtunikke, sest tänane võimuerakond võib olla homme opositsiooni ja vastupidi. Õigusemõistmise ei pea see sugugi mõjutama. Samamoodi oleks vale tahta praeguse apoliitilise välisteenistuse poliitiliseks pööramist ka siis, kui diplomaadid esitavad poliitikutele ebamugavaid küsimusi või otsekoheseid arvamusi. Sest nagu peaminister Jüri Ratas kord ütles, peab ametnikel olema võimalus viisakalt, erapooletult ning argumenteeritult meie riigielu võimalike probleemide üle arutada ka avalikult, kui vaja ka poliitikutega, kui vaja, ilma, et nad peaks kaid kartma. Karistuseks tagasikutsumist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajakirjanik Toomas Sildam ütleb nädalakommentaaris, et me ei taha poliitilist kohut ja poliitilisi kohtunikke, sest tänane võimuerakond võib homme olla opositsioonis ja vastupidi. Õigusemõistmist ei pea see sugugi mõjutama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n1989. aasta neljandal juunil kogunesid Hongkongi demokraatiameelsed tudengid Diananmen väljakule protestima Hiina mõjuvõimu vastu. Selleks ajaks olid meeleavaldused kestnud juba mitu nädalat, kuid just neljandal juunil ründasid Hiina väe tsiviilisikuid. Rünnaku tagajärjel suri sadu inimesi ning umbes 10000 meeleavaldajat vahistati. Alates sellest on iga aasta neljandal juunil demokraatiameelsed Hongkongi, st jananmen väljakul kogunenud ning meelt avaldanud. Eelmisel aastal jäid protestid koroonaviirusele viidates ära ning eelmisel pühapäeval otsustasid Hiina võimud ka sel aastal meeleavalduse ära keelata. Kuna meeleavaldust teha ei saanud, sest see oleks liiga riskantne, otsustasid muuseumi ülalpidavad aktivistid, keda kutsutakse Hongkongi liidu nime all, kutsuda kõiki toetajaid muuseumisse neljanda juuni sündmuste mälestuseks lilli tooma. Kuna aga alates eelmise aasta augustist allub ka Hongkong Hiina riikliku julgeolekuseadusele, said võimud volituse ideoloogiale ebasobivad üritused ning kohad sulgeda. Nii ka tehti. Esimesel juunil külastasid muuseumi toidu ja keskkonnaameti ametnikud, kes märkisid, et muuseumi omanikud peavad niinimetatud meelelahutusasutust ilma vastava loata, vahendab CNN. Ameti teatel peavad kõik meelelahutusasutused omama vastavat luba ning Diananmeni muuseumi seda pole. Muuseumi omanik ja asutaja Leukian pisteti aga kongi juba aprillis ning ta peab seal istuma vähemalt 18 kuud. Seejuures võivad võimud muidugi tema vangistust alati uutele kuritegudele viidates pikendada. Siiski oli ta ettenägelik ning tegi veel märtsis CNN-ile muuseumis kaamerate ees tuuri, mistõttu ta ütles, et isegi kui kogu muuseumi vara arestitakse, on see kõik vähemalt filmilindil. Kuna ka demokraatiameelse Hongkongi liidu liikmed ning toetajad on ärevad, otsustatigi muuseumi eksponaadid järk-järgult digiteerida. Kuigi muuseumi omanik saab veel oma liitlastega suhelda, siis paistab, et Hiina rahvavabariik astus järjekordse sammu et vaigistada demokraatiameelseid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kogu Hiina mõjuvõimu all oleval territooriumil oli seni jäänud alles vaid üks demokraatiameelne muuseum Hong Kongis. Vahetult enne demokraatiameelsetele olulist tähtpäeva 4. juunil sundisid võimud selle aga sulgema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe oleme saanud väga palju kaebusi ja kaebusi tuleb mõlemalt tiivalt, ühed inimesed leiavad, et kehtestatud piirangud on liialt leebed ja nõuavad Hiina stsenaariumit, mida õnneks Eesti põhiseaduse ei luba ja keegi ka ei kavatse siin kehtestada. Ja siis on väga palju pöördumisi ka teiselt tiivalt, kus inimesed leiavad, et et tegelikult piirangud on liialt karmid ja leitakse, et neid tuleks vaidlustada. No aga siin ei saa nõustuda, sest vabariigi valitsus on teinud need otsused ikkagi teadlastelt tulnud informatsiooni ja faktide alusel ja senise analüüsi pinnalt ei ole põhjust järeldada, et need oleksid põhiseaduse vastased. Ja muidugi on päris palju ka igasuguseid küsimusi, sest ekskorraldustes paratamatult ei saa iga elulist juhtumit üksikasjalikult reguleerida ja inimesed ka väga sageli küsivad, et kas nemad peaksid ikkagi Hiiumaale või Saaremaale pääsema seoses teatud eri juhtudega, vahel kaevatakse ka politsei peale ja nii edasi, noh seal me ei ole senini rikkumisi leidnud, paljud asjad on ka käsil. Nii et tegelikult küsimusi tuleb praegu igast eluvaldkonnast ja, ja paraku kaebus iga Kas põhimõtteliselt on ka ette näha, et mõned otsused ikkagi jõuavad ka kohtusse ja kohtulike vaidlusteni? Seda ei saa välistada kõikide eriolukorra juhi korralduste lõpus on ka kirjas, need on halduskohtus vaidlustatavad kõik sellised aktid, mis on antud määrusena või siis ka seadused, et neid saab vaidlustada õiguskantsler ja see analüüs on pidev ja loomulikult kuulatakse ka ekspertnõu. Nii et teadlikult õigusvastaselt reegleid minu teada seni kehtestatud ei ole ja kõik reeglid on mul kenasti kokku köidetud mapis ja kogu aeg pilgu all. Meil on praegu eriolukord ka ikkagi, kas selline seadusloomemenetlus, kus siseministeerium on esitanud eelnõu, on vaja muuta kobareelnõuna kümmet seadust, et kas see ikkagi on päris see, mis praegu on vajalik? Tavaolukorras oleks see hea õigusloome tava rikkumine, aga kuna praegu on eriolukord Ja ka parlament korraldab oma tööd mõistlikult sellisel viisil, et liialt sageli füüsiliselt koos ei käida. Ja samas neid meetmeid on rakendada vaja väga kiiresti, et nagu näete, siis jõustumisnormid on seal väga-väga kiired, et palju muudatusi jõustub juba riigiteates avaldamisega järgnevast päevast, kui parlament selle niimoodi vastu võtab. Et praegusel hetkel selliste muudatuste kokkusidumine, mis on vahet seotud eriolukorra lahendamisega ja siis ka eriolukorra tõttu lisaeelarve kehtestamisega et siis see erandina on seni Eesti riigiõigusest loetud lubatavaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eriolukorra kehtestamine on Eestis segi paisanud sadade tuhandete inimeste igapäevase elu, eriolukorra juhi korraldused ja riigikogus menetlusse antud kümned seaduseelnõud on pannud surve alla ka õiguskantsleri ja juristide töö. Õiguskantsler Ülle Madise tunnistas, et kaebusi ja ettepanekuid on rohkesti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti hinnangul on olukord Narva haiglas väga raske, Covid haigete patsientide hulk kasvab, samas on ligi 600-st haigla meditsiinitöötajast sadakond juba haigestunud või tööst eemal. Terviseameti peadirektori Üllar Lanno hinnangul tuleb haigla praegu veel toime, kuid kriisi süvenedes peaksid kolleegid Narva haiglale appi tulema. Näiteks võiks Eesti õdede liit mõneks ajaks leevendada oma kutsestandardit, et ka arstitudengid saaksid haiglas õdedena rakendust leida. Arstide nappuse korvamiseks võiks appi kutsuda residentidest noori arste. Üllar Lanno. Meil on arstiteaduskonnas kuus aastat õppinud isikute näol, kellel on arstidiplom olemas, kes täna läbivad eriala residentuuri, neid on umbes 135 inimest igal aastal, kes võiksid väga tõsiselt täna residentuuri katkestada ja tulla siia Narva haiglasse, teistele arstidele appi. Narva haigla ülemarsti Pille Letjuka sõnul oleks residentide abi Narvas väga teretulnud, kuid haigla eelnev kogemus suurt lootust ei anna. Me oleme seda aastaid rääkinud, et võiks ikkagi olla ka residentidel selline kohustuslik tsükkel olla maakonna haiglas, aga kuna seda siiamaani ülikool ei ole teinud seda, noh, mõtlen niimoodi, ega nad vabatahtlikult ei tule siia, jah. Tartu Ülikooli kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juhi professor Joel Starkopfi arvates oleks residentide kaasamine Narva haiglas teoreetiliselt võimalik, kuid praktikas väga raske. Nende noorte tublide kolleegide tööpanusega arvestatakse kõigis haiglates, et see töö jääb siis tegemata, see ei ole niisama lihtne, et üksikute inimeste minek sinna läbirääkimiste teel. Ma ei välista seda, aga nii, et me paarkümmend inimest arstidena sinna saadame, see ei ole võimalik. Terviseameti peadirektori Üllar Lanno arvates võiks riik residentide Narva tulekut rahaliselt toetada. Mitte ainult nendele inimestele, kes siin suuremas nakkuskoldes kõrgendatud riski all töötavad, et nende palka oleks vaja tagada, vaid on ka vaja leida ikkagi teises osakonnas, kus ta reaalselt ära tuleb ülekoormuse all töötavatele inimestele see lisamotivatsioon, et nende töö saaks ka reaalselt tehtud ja nende hulgas ei tekiks seda väsimust, et siin on kindlasti kohad, kus rahalise ressursiga täna on võimalik veel midagi ära teha. Aga võib-olla tulevikus enam mitte. Tervishoiutöötajate väljalangemise tõttu on Narva haiglas peatatud plaaniline ravi ja nakkuse leviku korral poleks võimalik laiendada Covid haigetele mõeldud osakonda Uudistele. Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti arvates võiks meedikute puuduse Narva haiglas korvata arst-residentide toel. Tartu Ülikooli Kliinikumi hinnangul pole residentide massiline Narva saatmine aga võimalik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis toetab taastuvenergia tootmist lõpptarbija, samas kui kodumaja pidamine panustab roheelektrisüsteemiend eurot aastas, siis suurtarbija nagu näiteks puitmassitootja Estonian Cell kaks ja pool miljonit räägib ettevõtte juhatuse liige Siiri Lahe. Me oleme palju aastaid ebavõrdses olukorras konkureerinud Soome, Rootsi, Saksamaa tööstustega, kus sellist taastuvenergia tasu tööstustele üldse ei kohalda või on kehtestatud siis maksulaed Euroopa komisjoni suunistest lähtudes. Tööstuse konkurentsivõime seisukohast peaks taastuvenergia tasu olema kiiremas korras diferentseeritud, et me saaksime rahvusvahelistel eksporditurgudel võrdväärselt teiste riikide tööstustega konkureerida. Eesti elektritööstuse liit kinnitab, et kliima neutraalsuse saavutamine aina suurendab roheelektri tootmist, mis aga tähendab seda, et elektri lõpptarbija peab taastuvenergiale üha rohkem peale maksma. Elektritööstuse liidu arvates peaks suurtööstuse konkurentsivõime säilitamiseks kehtestama tarbija poolt makstava taastuvenergia toetuse ülempiiri ja soodsama maksumäära suurtele tööstustarbijatele. Lisaks oleks õiglasem kaasata taastuvenergia toetusskeemi nii vedelkütuse kui ka sooja ja gaasitarbijad, räägib Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare. Kindlasti on Eesti üks probleeme sellest, et süsiniku neutraalsuse saavutamise maksab kinni ainult elektritarbija. Me peame mõistma, et taastuvenergia tasust makstakse ka elektrisoojuse koostootmisele tasu biogaasi tootmisel makstakse toetust ehk elektritarbija kannab kõik kulud ja see tekitab ebavõrdset konkurentsi. Elektri suurtootja Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri arvates tasuks elektritööstuse Liidu pakutud lahendusi kaaluda. Kui nüüd suured elektritarbijad leiavad endale mõne teise riigi, näiteks Soome, kus see taastuvenergia tasu makstakse siis taastuvenergia tootjatele läbi riigieelarve, siis tegelikult Eestis elektritarbimine väheneks ja proportsionaalselt igale tarbitud ühikule langeb veel suurem osa seda maksukoormust ja samas me tahaks, et suured tööstused, kes ka elektrienergiat kasutavad, Eestis ikkagi laieneks, pigem mitte ei tõmbaks kokku, et elektri tarbimine Eestis pigem suureneks. Käesoleval aastal on elektrisüsteemi haldur Elering üheksa miljonit eurot tootjatele rohkem välja maksnud, kui tarbijatelt kokku kogunud. Kui valitsus vahendeid puudujäägi korvamiseks ei leia, siis lisatakse see tuleval aastal tarbijate arvetele. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Elektritööstuse Liidu arvates ei peaks süsinikneutraalsuse saavutamise kinni maksma üksnes elektritarbijad. Valitsus peaks eelarvekõneluste käigus otsustama, kas taastuvenergia tasu puudujääk korvatakse eelarvest või läbi elektriarvete. Eesti Elektritööstuse Liidu hinnangul vajab taastuvenergia toetusskeem põhjalikku muutmist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeekordsete valimiste vaata et lausa skandaalne üllatus on muidugi see, et Sinn Feini kandidaadil Paul Tournelil õnnestus peaminister Leotit lüüa tema enda valimisringkonnas. On ju mitte ainult Iirimaal ikka tavapärane, et valitsevat peaministrit ei õnnestu tema ringkonnas kellelgi lüüa, olgu valitsuse või valitsusparteide maine nii halb kui tahes. Sinn Fein on juba mitmel pool esinenud valimiste võitjana. Sedasama teeb aga ka ratCari partei Fine kael. Põhjust võidurõõmutseda on mõlemal küllalt, sest sisuliselt veamarginaali piiresse jääva vahe puhul on tõesti võimatu öelda, kumb neist parteidest tegelik võitja on. Selle selgumiseni võib minna veel mõni päev, sest kõiki hääli ei pruugita veel tänagi kokku lugeda. Põhjuseks Iirimaa keeruline valimissüsteem, mille kohaselt ei vali hääletaja kandidaatide hulgast üht välja, vaid seab kõik kandidaadid oma maitset ja eelistusi mööda edetabelisse. Sinn Feini edu võiks olla veelgi suurem, sest nende vasakpoolne poliitika pole praegu meelt mööda sugugi ainult nooremale valijale. Just valijaskonna vanem osa möönab, et Leo veretker on küll igati nüüdisaegne, tore ning karismaatiline poliitik tema partei, mis Eesti omadest meenutab kõige rohkem Reformierakonda, aga laob oma turumajandusliku individualismi ning neoliberaalsete seisukohtadega vanemate inimeste turjale raske toimetuleku koorma. Vanemad inimesed aga ei julge või ei taha Shin Feini poolt hääletada, sest neil on veel meeles partei tihe seos Iiri vabariikliku armeega ning selle korraldatud väliste terrorirünnakutega. Nooremad inimesed neid suure reede rahuleppele eelnenud veriseid aastaid aga mäletada ei saa ning neil psühholoogiline tõrge šin Feini valimise osas. Seega puudub valimisi ilmselgelt mitte võitnud Fianna Faili konservatiivid vaatavad siia ning sinnapoole ja on juba välja öelnud, et ei välista valitsusse minekut kummagi teise suurparteiga. Fiana Faili teatel on praegu ülim aeg osa valimisvastutusest ka neile anda. Varetkar seevastu välistab n Feini valitsuspartnerina. Ehkki mitmes küsimuses on fine kääri, sin feiniga lähedasemad seisukohad kui Fan Faliga. Varetkeri sõnul pole sundabieludest kunagi midagi head sündinud ning Fine Gali ja Fen vaatad kohtusüsteemile, majandusele ja demokraatia üldisele toimimisele on liiga erinevad, et sellest liidust midagi peale sundabielu välja tulla saaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Iirimaa valimistulemused pole veel täielikult selgunud, viimastel andmetel aga juhtis vasakpoolne Sinn Fein seni valitsenud liberaalse Fine Gaeli ja suurima opositsioonipartei, konservatiivse Fianna Faili ees. Suurparteide vahed on siiski väga väikesed, tasavägine tulemus teeb tulevased valitsuskõnelused väga raskeks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKallid kolleegid, meie teise tänane istung on lõppenud, kui te lubate mul juhatuse nimel paluda teilt korraks tähelepanu Austatud riigikogu liikmed, head kolleegid. 1995. aasta märtsist oleme me veetnud siin saalis kokku 478 päeva ehk täpsemalt 1546 töötundi. Riigikogu istungitesse mahtus nii pingelisi vaidlusi kui ka igapäevast parlamentaarset rutiini. Viimast oli kindlasti rohkem, kuid põnevate seikade puudumise üle me siiski kurta ei saa. Nii läheb riigikogu praegune koosseis ajalukku omamoodi rekorditega. Kõige lühem selle koosseisu istung kestis 19. septembril 1996. aastal neli minutit ja kõige pikem, 18. ja 19. juunil 1197. aastal tervelt 25 tundi ja 50 minutit. Meie käsutuses olnud töötundide jooksul menetleti 1066 õigusakti eelnõud, millest vormistati seaduseks 156. See tähendab, et pea kaks õigusakti ühe tööpäeva kohta kuid seaduste ja teiste õigusaktide sisu määramine ei ole olnud meie ainuke tööülesanne. Täitevvõimu kontrolli ühe peamise vahendi arupärimiste kaudu sai rahvas ja tema esindajad teada, kui hästi valitsus ja teised kõrged riigiametnikud oma tööga hakkama said. Peaministrile või valitsuse liikmetele algatati kolm korda umbusaldust, mis on ääretult tähtis parlamentaarse demokraatia instrument. Peaaegu alati kutsus tõsiseid väitlusi esile kõrgete riigiametnike ametisse nimetamine. Ilma põhjaliku kaalumiseta aga ei saakski selliseid valikuid teha. Tahtmata teid rohkem koormata kuivavõitu statistikaga, tahaksin siiski veel mainida, et nii lumerikast istungipäeva kui täna ei ole selle koosseisu puhul veel olnud. Ja isegi mitte taasiseseisvunud Eesti. Riigikogu puhul. Võib-olla aga oli see ilmataadi temp just mõeldud sümboliseerimaks seda seaduste sadu mille süüdlaseks me kõik siin saalis oleme pikka aega olnud. Tõsi küll, suur osa vastu võetud seaduseelnõusid on eelmiste ristimised, parandamised ja täpsustamised. Kui eelmise riigikogu põhiaur kulus raamseaduste väljatöötamisele, siis praegust kaheksandat koosseisu iseloomustas juba suurel määral õigusruumi korrastav ja selle kvaliteeti parandav seadusandlik tegevus. Tegutsetud on tasa ja targu, millega on kindlasti välditud eelmise koosseisu ülikiire tempo ja talgutöö tõttu tehtud vigu. Samas on aga välditud ka kiireid ja põhimõttelisi otsuseid pingeid üles kütvates valdkondades. Mis oli selle põhjuseks, võib-olla ühelt poolt on väidetud, et seadusandlus ja Eesti riik on tervikuna juba valmis ning seadused vajavad vaid kvaliteedi tõstmist ja kohendamist muutunud oludele. Ehk teisisõnu on ühiskond jõudnud sellisesse staadiumisse, kus mobiilsus on asendanud asendunud stabiilsusega. Sellega ei saa küll päriselt nõustuda. Ilmselt on praegusel riigikogul jäänud vajaka poliitilisest tahtest korrastada neid valdkondi, mis nõuavad põhimõttelisi poliitiliste otsuste langetamist. Ei saa ka unustada, et poole selle koosseisu ajast on olnud võimul vähemusvalitsus. Ja parlamentaarse praktika juurutamise seisukohalt on see kindlasti hea kogemus. See näitab, et Eesti poliitiline kultuur on arenenud nii kaugele et on võimalik ka pikaajaline vähemusvalitsuse võimulolek. Samas said täiesti selgeks ka vähemusvalitsusega kaasnevad hädad ja vead. Viimase nelja aasta jooksul on riigikogu andnud volitused neljale peaministrile, valitsuse moodustamiseks ja meie ees on andnud ametivannet tervelt 35 ministrit. Kui arvestada, kui palju aega on kulunud parlamendis poliitiliseks läbirääkimisteks ja iga uue valitsuse töösse sisseelamiseks, rääkimata vähemusvalitsuse pidevast vajadusest enne igat tähtsamat seaduseelnõu sõna otseses mõttes häält üle kaubelda siis ei tohiks kellelgi tekkida kindlust kahtlust, selge poliitilise platvormiga pikaajalise enamuskoalitsiooni eelistest. Riigikogu eelmine, 92.-st kuni 95. aastani tegutsenud koosseis andis tugeva tõuke tervele ja selle vilju nautisime suures osas siin ka meie. 95. aastal võtsime vastu teatepulga, mille anname paari nädala pärast üle uuele üheksandale riigikogule kuid kahjuks juba ilma selle edumaata, millega me ta üle võtsime. Globaalne ja kohati halastamatu konkurents maailmamajanduses ei luba meil hetkekski hingetõmbeaega. Kui me ei arene, ei säilita mobiilsust, tähendab praegune näiline stabiilsus siiski stagnatsiooni ehk meie väljalangemist konkurentsist. Järgmine riigikogu ja valitsus peab paljuski tegelema sellega, mis meil tegemata jäi. Nimetaksin siin vaid mõned valdkonnad. Riigi valitsemisreform, tervikliku karistussüsteemi kehtestamine, haridussüsteemi kaasajastamine ja ettevõtluskliima parandamine, aga näiteks ka kasvõi uue võlaõigusseaduse vastuvõtmine, need on vaid mõned uue, üheksanda riigikogu koosseisu esmase ülesanded. Riigikogu selle koosseisu tegutsemise ajal on muutunud Eestis siiski palju, seda nii terve terves ühiskonna kui ka parlamendi töös. Kaheksanda riigikogu tegutsemise aega iseloomustab eeskätt Eesti kohakindlust maailma poliitilisel kaardil ma mõtlen siin eelkõige Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste alustamist kui ka Eesti vastuvõtmist Euroopa nõukogu liikmeks. Sisepoliitiliselt on Eestis tugevnenud erakondlik süsteem ja hoolimata börsikrahhist ja Venemaa kriisist on arenenud jõudsalt majandus. Eesti on muutumas järjest enam riigiks, mille kodanikeelu ei sõltu enam niivõrd otseselt poliitilistest protsessidest, kuivõrd igaühe võimetest ja oskustest oma elu paremini korraldada ja edendada. See tähendab aga kodanike jaoks kindlust ja selgust. Riigikogu enda arengus anname järgmistele riigikogu liikmetele teatepulgana üle uue arupärimise korra, mis muudab meie veelgi maailma traditsioonilisema parlamendi sarnaseks. Selle korra üks uus tahk infotund toob aktuaalsete ühiskondlike ja poliitiliste küsimuste arutamise parlamenti, kus need arutelud peavadki aset leidma. Samuti soovi poliitilise poole pealt esile tõsta riigikogu avatuse märkimisväärset suurenemist selles ja kogu riigikogu töös on kindlasti olnud väga suur osa meie abilistel riigikogu kantseleist, keda teie nimel tahaksin tänada. Head kolleegid, lõpetuseks ma arvan, et te nõustute minuga, et selle koosseisu ajal on Eesti riiklus tugevnenud, küsimus on vaid selles, kui tõhusalt riik toimib. Ja siin ja see on ka võib-olla minu isiklik veendumus on järgmistel riigikogu koosseisudel ees veel suur tööpõld sest riigi toimumise efekt seetiivsusest sõltub suuresti ka see, kui suur on kõigi tema kodanike heaolu. Kui kindlalt võivad nad olla oma igapäevases toimetamises riigi efektiivsusest, sõltub aga ka kindlasti kodanike rahulolu oma riigiga. Usalduse defitsiiti riigivõimu suhtes ei suutnud me vähendada. Kuid meie tegevus ei suurendanud ka seda. See on aga ise iseenesest hea tulemus, mis loob tugevad eeldused järgmisele riigikogu koosseisule usalduse tõstmiseks nii parlamendi kui instid ostutsiooni kui riigivõimu vastu tervikuna. Head kolleegid eile vabariigi sünnipäeval riigilipu heiskamise tseremoonial ütlesin, et julged oleme me siis, kui me 11 tunneme ja võime üksteisele öelda tere. Mitte arglikult, vaid reipalt üksteisele silma vaadates. Sest tere tähendab ju seda, et sa oled omade keskel, kes sind mõistavad. Tere tähendab ka seda, et sa tahad ise teist inimest omaks pidada. Head kolleegid, usun, et nelja aasta jooksul oleme me 11 piisavalt tundma õppinud, et olla julged ja öelda üksteisele tere. Kuid täna ja samas peab meil meile leiduma ka mehisust öelda üksteisele ka hüvasti. Head aega. Seda kasvõi korraks, et saaksime jälle öelda julgelt. Tere. Head kolleegid, nüüd siis korraks nägemiseni. Head aega. Juhatuse nimel ja teie nõusolekul kuulutan riigikogu kaheksanda koosseisu töö lõppenuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu esimehe Toomas Savi lõpukõne Riigikogu VIII koosseisu viimasel istungil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel nädalal avaldatud statistikaameti andmed näitasid, et Eesti teise kvartali sisemajanduse kogutoodang kasvas aastaga tervelt 12,9 protsenti. Ka maksulaekumised kasvasid esimesel poolaastal aastatagusega võrreldes 13,8 protsenti. Suuresti sõltub järgmise aasta eelarve rahandusministeriumi suvisest majandusprognoosist, mida ministeerium plaanib esitleda sel neljapäeval. Riigihalduse minister Jaak Aab Keskerakonnast ei öelnud veel otse, mis saab valitsuse kokkuhoiukavast. Ta ütles, et mõistlikku kokkuhoidu tuleb riigisektoris alati otsida. Keskmise palga kiire kasv seab aga omad ootused mistõttu ei saa mõnes valdkonnas üle ega ümber ka palgatõusust. Kui me räägime ka palga tõstmisest, siis tegelikult kevadel otsustatud kolm protsenti teatud eesliini töötajatele, õpetajatele, kultuuritöötajatele, sotsiaaltöötajatele, politseile, päästele kindlasti rahulda ministeeriumid otsivad ka siin oma võimalusi, aga see on ka üks küsimus, millele peab tagasi jõudma. Reformierakondlasest justiitsminister maris Lauri, kes täidab praegu rahandusministri ülesandeid, sõnas, et selleaastane tugev majanduskasv ja head maksulaekumised ei tähenda veel automaatselt, et sama juhtub ka järgmisel aastal. Lauri sõnas, et riik peaks siiski kriitilise pilguga oma tegevused üle vaatama ning hindama, kuivõrd mingid kulud tõesti vajalikud on. Me kirjutame iga aasta uusi kulutusi eelarvesse juurde, uusi asju, aga üldse ei vaata järgi, kas need vanad asjad, mis seal eelarves sees, on ikka mõistlikud, kas nad on mõistlikud, mahus rahastatud või kui me isegi leiame, et see tulemus, mida me tahame saavutada, on õige, aga võib olla see viis ei ole kõige parem. Lauri sõnas, et näiteks ehitusvaldkonnas teeb teda murelikuks ka oht, et sektor võib üle kuumeneda. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Indrek Saar sõnas, et kui ka on oht majanduse ülekuumenemiseks, siis peaks esmalt kriitilise pilguga üle vaatama investeeringud. Ma ei saa kuidagi öelda, et huvitegevuses käivad lapsed või kaitseväe orkester või kaplan, teenistus paneks majanduse buumima. Võimalike kultuuri ja huvihariduse kärbete suhtes oli kriitiline ka Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. Nii Seeder kui ka EKRE esimees Martin Helme ütlesid, et ei näe praegu vajadust majanduse jahutamiseks. Helme ütles, et koroonapandeemia ja riikide lõtvade majanduspoliitikate tõttu on praegu väga keeruline maailma majanduse hetkeseisust sotti saada. Seedri ja Helme sõnul peaks valitsus järgmise aasta eelarvelistes kulutustes olema paindlik, mitte majandust jahutama, aga mitte otseselt ka elavdama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Opositsioonierakonnad on oodatust parema majanduskasvu ning maksulaekumiste valguses skeptilised valitsuse kevadise kokkuhoiukava suhtes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõrumaal tegutsev heategevusorganisatsioon saagu parem, jagab Ukrainast saabunud sõjapõgenikele küll humanitaarabi, aga samas aitab neid kohaliku eluoluga kohaneda ning viib neid kokku inimestega, kes soovivad hätta sattunud ukrainlasi aidata, ütles MTÜ. Saagu parem eestvedaja Piret Haljend. Ma ei oska isegi öelda, palju hinnanguliselt siin Võrumaal on, sest osad on ju ka nii, et nad on tulnud korraks, et lähevad kuskile edasi või siis lähevad, mõned on ka tagasiminekul ja mõned ukrainlased olid ju ka varem siin tööl ka, nemad küll, kes tööl on, nemad nagu ei võta sellist humanitaarabi vastu, vaid nad tulevadki rohkem lihtsalt küsima. Et kuidas nad saavad kasulikud olla koha peal, et aidata oma kaasmaalasi. Põlvamaal on kestnud 52 aastat sõprussidemed Kiievist põhjas asuva sarniihivi oblasti Kulikovka omavalitsusega, kuhu ka 2014. aastal saadeti humanitaarabi. Sihtasutuse Räpina inkubatsioonikeskuse juhi Leo Küti sõnul otsustati seekord toetada sõprus maakonda rahalise annetuse kogumisega. Andsin sellest teada ka Kulikovka juhtidele ja Kulikova juhid pöördusid vahepeal siin, et kuulge, kas ei saaks meile teha ühte ülekannet. Et meil on võimalus osta ravimeid ja kuuliveste, aga meil puudub selleks raha, et nende eest maksta. Ja nii läkski, esimene, 6000 ülekanne ulikovka ära ja seda kasutati seal täiesti sõna otseses mõttes sihtotstarbeliselt. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukrainast jõuab Eestisse järjest rohkem sõjapõgenikke.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa minu arvamus on küll, et kui me näeme täna CO kahes ülelaekumist, et CO kahe puhul on ülelaekumine, siis ka Euroopa reeglistik annab võimaluse just ütleme, suhtelises vaesuses elavad inimesed, need, kes vajavad toimetulekutoetust täna, et neid leibkondasid aidata ja see on poliitiline otsus, kas seda tehakse või mitte. Mina pean õigeks, et täna suunatakse sealt suurusjärgus 10 miljonit eurot nendele leibkondadele, kes tegelikult täna just selles kõrges hinnatõusus ja ka väga kõrges elektrihinnas tegelikult reaaltuge vajaksid. Kas Keskerakond kõnelustel küsis avaliku sektori jaoks suuremat palgatõusu numbrit, kui on viis? Palgatõusu number viis protsenti, see tähendab seda, et kevadel me leppisime kokku kolm protsenti ja nüüd tuleb kaks protsenti juurde. See on tõesti siis nendele töötajatele, kes on eesliinil, need on õpetajad, politseinikud, häirekeskus, päästeametnikud, sotsiaalvaldkonna töötajad, kultuuritöötajad, veterinaarid ja meil oli arutluse all erinevad palgatõusud oli arutluse all ka see, et kui järgmisel aastal praeguse hetke prognoosi järgi on palgatõus Eestis 6,7 protsenti. Et kas avalik sektor võiks ka selle võiks olla sarnase tõusuga just eesliini töötajad, nii et neid arutelusid ja protsente oli erinevaid ja küsimus on selles, kus kokku lepiti ja lepiti kokku selles, nagu te ütlesite, et sellele kolmele protsendile lisandub kaks. Aga küsisid tegelikult rohkem. Nagu ma ütlesin, et arutelud olid erinevad ja, ja kindlasti me rääkisime mingil hetkel ka kõrgemast protsendist aga läbirääkimised sellised ongi, et on erinevad positsioonid, erinevad lähenemised ja ühelt poolt on vaja leida kompromisse, teiselt poolt on vaja arvestada ka rahalisi võimalusi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles, et senist eelarvemenetluse protsessi tuleks muuta, sest valitsusel on eelarve kokkupanekuks liiga vähe aega. Ratase sõnul tuleb eelolev talv keeruline, sest toormete ja kaupade hinnad kallinevad kiiresti, sealhulgas ka elektrihind. Üks väljapääs on tema sõnul elektrihinna kompenseerimine majanduslikult kehvemini toime tulevatele inimestele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLisaeelarve maht on 2,6 miljardit eurot, see peaks aitama riigile üle saada majanduslangusest, mis rahandusministeeriumi värske prognoosi kohaselt tuleb aasta lõpuks vähemalt 10 protsenti. Peaminister Jüri Ratas. Me lisaeelarvega lisame üle 200 miljoni meditsiinisüsteemi, et aidata haigla id aidata arst aidata kiirabi. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium pakub läbi sihtasutuse KredEx Eesti ettevõtetele majandusabi. KredEx hakkab pakkuma nii laenukäendust, käibelaenu kui ka investeerimislaenu. Oleme otsustanud täna, et Kredexi käendusmaht, mis varasemalt on öeldud välja üks miljard, et see tõsta ühe koma viiele miljardile. EAS-i kaudu saavad lisa eelarvest abi väikeettevõtjad maaelu arendamise sihtasutuse kaudu põllumehed. Lisaeelarves on ka toetused meditsiinis ja hariduses ning ära jäänud kultuuri ja spordiürituste tulu kompenseerimine. Samuti lülitas valitsus liit lisaeelarve pakett, et ka valimistel lubatud aktsiisilangetused. Need tulevad diiselkütusele, maagaasi ja elektrile. Erakorralise meetmena peatatakse sissemaksed pensioni teise sambasse. Rahandusminister Martin Helme. Teise samba nelja protsendilise sotsiaalmakse inimeste sotsiaalmaksust peatatakse alates esimesest juulist sellel aastal ja see peatamine kehtib 31. augustini järgmisel aastal. Miks niisugune kuupäev meie jätkuvalt töötame eeldusega, et pensioni teise samba reformi eelnõu, mis praegu on riigikohtus saab riigikohtust heakskiidu ja hakkab kehtima nii nagu seaduses ette nähtud, mis tähendab seda, et alates järgmise aasta septembrist käivitub siis teisest sambast lahkumine vabatahtlikult ja, ja siis on juba inimestel ise võimalik valida, kas nad jäävad sisse või lahkuvad. Võimuliidu kolmanda osapoole, Isamaa esimehe Helir-Valdor Seedri sõnutsi otsustasid riigikogu juhatus ja vanematekogu taastada riigikogu tavapärase töö, sest seadusepaketid vajavad kiiret menetlemist. Suur saal peab Riigikogus kindlasti hakkama tööle selles tavapärases režiimis aga loomulikult me püüame seda teha nii, et vältida võimalikult füüsilisi kontakte ja et saadikud selles suures saalis üheskoos oleksid nii minimaalse aja, kui see vähegi võimalik on, et sa toimuma need tavapärased istungid. Ja kui vajalik, siis ka täiendav istung, mis nõuab istungi toimumisel igal hetkel, et vähemalt 51 riigikogu liiget on kohal. Riigikogus oligi erakorralisel istungil kohal 63 ja puudus 38 saadikut. Reformierakonna juht Kaja Kallas väljendas oma sõnavõtus opositsiooni peamist muret seoses lisaeelarvega. See kriis tuleb tõenäoliselt maraton, mitte sprint ja me ei tohi kriisi esimesel kahel kuul kogu finantstagavara ära kasutada. Kriisi järgmises etapis peavad toetusmeetmed olema sihitud näiteks mõne suurettevõtja osaluse ajutine omandamine või infrastrukt kultuuriinvesteeringud. Kuigi eriolukorra väljakuulutamise päeval ütles peaminister, et kriis ei ole aeg poliitiliste lahingute pidamiseks siis ometi me näeme kurvastusega, et valitsus üritab seda kriisi ära kasutada selleks, et suruda läbi ettepanekuid, millel ei ole käesoleva kriisi lahendamisega mitte mingisugust seost ja valitsuse soov kütuse ja muude energiakandjate aktsiisi langetamiseks ei ole praeguse kriisi kõige põletavam küsimus kergekäeliselt ära antud. Maksutulu aga tähendab seda, et riigil on vähem võimalusi inimesele kriisi ajal hädavajalikke ravi sotsiaal ja muude teenuste pakkumiseks. Kriisieelarvet arutab veel riigikogu rahanduskomisjon, suures saalis tuleb see esimesele lugemisele esmaspäeval.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Jüri Ratas andis Riigikogule üle lisaeelarve. Selle eesmärk on leevendada koroonakriisiga kaasnevaid majandusmõjusid. Opositsioon ei saa aga nõustuda kriisieelarvesse juurde pandud valimislubaduste realiseerimisega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOlgu tegu suure raudteeõnnetuse, tulekahju või tormiga, ikka kipub hädaabi number üks üks-kaks umbe jooksma. Lisaks inimestele, kes vajavad kiiret abi, helistavad häirekeskusesse ka need, kes otsivad infot lähedaste kohta. Paljud paluvad ka lihtsalt käitumisjuhiseid, mida teha või kuhu minna. Viis aastat on riigiasutused tööd teinud, et käima lükata üleriigiline kriisiinfotelefon üks-kaks neli, seitse. Häirekeskuse projektijuht Liina Osila ütleb, et märtsi lõpuks peaks töövilja kandma. Ja kriisi lahendamist juhtiv asutus ise otsustab, milliste sündmuste korral ta tegelikult siis kriisi infotelefoni avab ja seeläbi siis inimestele infot jagab. See tähendab, et häirekeskus on kriisiinfo telefoni avamiseks valmis iga päev ööpäev läbi. Kui näiteks päästeametis otsustatakse, et suur tuleõnnetus või lumetorm nõuab liinide avamist, istuvad operaatorid laua taha ja hakkavad kohe kõnesid vastu võtma. Päästeamet annab neile ette suunised, mida inimestele öelda. Koheselt on valmis neli kriisiinfotelefoni operaatorit, aga maksimaalse võimekuse osas alati lähtume sellest, et milline on sündmus, kuidas see sündmus areneb, et kuna kriisid on kõik väga erinevad, et oleme arvestanud ka kuni 25 inimesega. Sellisel puhul suudaksid operaatorid vastata kuni 100-le telefonikõnele tunnis. Liina Osila sõnul on kriisiinfotelefonil kolm põhilist eesmärki. Jagada käitumisjuhiseid ja infot kriisi lahendamise kohta jagada infot inimeste kohta, kes on saanud kriisisündmusest kannatada, ehk siis, et kas nad on viidud kuhugi haiglasse ja kolmandaks, siis saavad inimesed kriisiinfotelefoni kaudu ametiasutustele riisi kohta käivaid olulisi teateid edastada. Selle kõige jaoks peaks märtsi lõpuks valmis saama ühtne infosüsteem. Et see käibki niimoodi, et telefoni teel inimene saab öelda lähtuvalt sellest, mida juhtiv asutus on palunud inimestel kriisiinfotelefoni kaudu nendele edastada ja operaator saab selle siis läbi oma tööprogrammide edastada juba nendele inimestele, kes vajavad seda infot näiteks sündmuse lahendamiseks. Operaatorid saavad ligi ka terviseinfosüsteemile ehk murelikul helistajal piisab sellest, kui öelda operaatorile lähedase nimi ja isikukood ning selle abil peaks operaator kohe teada saama, kas lähedane on mõnda haiglasse sisse kirjutatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kriisi korral jagatakse sealt inimestele käitumisjuhiseid ja infot haiglasse sattunud lähedaste kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii Sydney kui Oklandi lennujaamad olid juba poolest ööst täis tuhandeid pisarates ja õnnelike austraallasi ja uusmeremaalasi, kes said vabalt kahe maa vahel liikuma pärast rohkem kui aastast vaheaega. Kauaoodatud reisi mul tähendab. Keegi ei pea enam pärast reisi karantiini jääma. Oleme nii õnnelikud, et meil on võimalus nüüd perega aega veeta. Kahjuks ei saa koroona tõttu koos olla kõik pered, aga meie oleme õnneseened, ütleb just Uus-Meremaa lennukilt maha astunud mees. Samas jagab õnnes särav naine oma esimesi tundeid. Tagasi tulla ma lausa päris õnnest. Austraallasi võeti Uus-Meremaal vastu maori, tantsu ja laulu. Tuhanded inimesed reisivad täna kahe maa vahel, mõlemas riigis on Covid kontrolli all ja nakatumisnäitajad madalad suuresti tänu karmidele piirangutele. Vaatamata piiride avamisele hoiatavad peaministri Morisson ja Aen, et reisid võidakse väga lühikese ette, mis ajaga katkestada, kui on märgata uut viiruspuhangut ning karantiini. Nii vaba reisimist jälgitakse pidevalt. 2019. aastal külastas poolteist miljonit austraallast Uus-Meremaad. Austraalias elab enam kui pool miljonit Uus-Meremaa päritolu inimest, mis teeb üle kahe protsendi rahvastikust. Mõlemad riigid sulgesid oma piirid võõrastele rohkem kui aasta tagasi hoides seega nakatumisnäitajad suhteliselt all võrreldes paljude teiste arenenud maadega, Austraalias või Uus-Meremaale saabuvad välismaalased peavad jääma kaheks nädalaks hotelli, karantiini, kulu ja kirjadega. Austraalia peaminister Scott Morrison kavatseb lähiajal Uus-Meremaale visiidi teha ja Austraalia välisminister sõidab Uus-Meremaale ülehomme. Mõlema riigi liidrid on vihjanud võimalusele laiendada karantiinivaba reisimist ka teistesse vaikse ookeani riikidesse, kui see ükskord ohutu on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalia ja Uus-Meremaa lõid reisimulli. Enne koroonapandeemiat külastas Uus-Meremaad aastas umbes poolteist miljonit austraallast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAasta muusiku tiitel antakse Jüri Reinverele üle stuudio kontserdil 29. jaanuaril, mida vahendavad ka klassikaraadio raadio neli ning ERRi kultuuriportaal. Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Jüri Reinvere on nüüdishelilooja, kellel on olnud sellel aastal erakordne loominguline aasta. Tal on esiettekandele tulnud kolm suurt orkestriteost saksa orkestrite tellimused. Saksamaa kõige tähtsamates saali des maailmakuulsate dirigentide juhtimisel ja tellimusel. Ja Nende suurte teoste kõrval sai esiettekandega üks natuke väiksem teos, mille ta pühendas klassikaraadiole. Selle pealkiri on kaks Klaara käevõru. Selle kandsid ette siis Tallinna kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel novembrikuus klassikaraadio juubelikontserdil. Tiia Teder lisab, et Reinvere loomingu iseloomulik joon on suur fantaasiarikkus. Kui aeg-ajalt heidetakse kunstnikele ette, et nad jäävad nii-öelda päriselust kõrvale, siis Jüri Reinvere paeluvad just aktuaalsed ühiskonnaeluteemad. Jüri Reinvere on väga selline võib-olla kaasaegne heliloo selles mõttes, et tema muusikateemad on alati mitte kaugel meie igapäevateemadest, ma mõtlen, sellised poliitika, kultuur, suhted, traditsioonidega, nüüdisaja ja äraolnu aja suhted, need on alati teda nagu väga huvitanud tema helikeel ka tegelikult baseerub, nagu eelkäijate õlgadel läheb siit edasi. Ja tal on minu meelest meeletult suur fantaasia. Kuid lisaks heliloomingule on Jüri Reinvere ka viljakas esseist Ta on ka võib-olla samavõrd hea kirjamees ja ta on ka oma ooperitele kirjutanud isa Libretot mis on hiigelsuur töö tegelikult ja ka paljudele teostele teinud ise tekstid, aga vähe sellest, ta on ka sõna võtnud ühiskonna teemadel ja tema peateema tegelikult ongi kultuur ja ühiskond ja tegelikult vaim ja võim.",
"role": "user"
},
{
"content": "Aasta muusiku valisid Eesti Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTiit Tammsaar rõhutas ettepanekuid kommenteerides, et julgeolekuvarude parem kaitsmine tulevikus nõuab miljoneid. Lisakroone põhiettepanekud olid ise järgmised. Esimene näha ette riigi julgeolekuvarude kohustuslik kindlustamine kohustada kõiki hoidjaid hoidma riigi julgeolekuvarusid riigi esindajate plommitud hoidlates mida saab avada ainult riigi esindaja juuresolekul, näha ette kohustuslike inventuuride läbiviimine hoidlates vähemalt kaks korda aastas. Samuti teostada erakorralist kontrolli, viia läbi julgeolekuvaru hoidvate firmade, omanike, nõukogu ja juhatuse liikmete julgeolekukontroll, sealhulgas nende vahetumise korral korraldada riigi julgeolekuvaru hoidvate firmade finantsolukorra pidev jälgimine, eelkõige maksuvõlad, näha kohustuslikus korras, et kommertspandi ja, või hüpoteegi seadmine firmade varale ja vahenditele, et tagada riigi võimalike nõuete täielik rahuldamine julgeolekuvaru mittesäilimise korral. Põllumajandusminister loodab julgeolekuvaru taastada selle suvisest teraviljasaagist. Täna olemasoleva varu realiseeritakse minimaalselt, arvestades loomulikult ikkagi seda üldiselt aktsepteeritud kolmeaastast hoidmistähtaega, et kuna vili ja teatavasti seismise vananeb ettepanek julgeole valuses täiendavalt vilja kokku osta ikkagi selle aasta saagist 2004. aasta sügisest ja loomulikult eelkõige kasutada siis riigieelarves ettenähtud vahendeid, kuid samuti tuleks kaaluda ka ikkagi veel võimaluse korral, kui tuleb lisaeelarve, võib-olla täiendavate vahendite eraldamine selleks aastaks. Minister tunnistas, et tema ametist lahkumine on täiesti kindel. Siin täna selles kahtlust ei ole ja nüüd on siis küsimus, et millal punkt üks ja kes punkt kaks on siis järgmine minister. Tänase päeva seisuga on siis jätkuvalt kandidaat number üks, Jaanus Männik ja kandidaat number kaks on Rein Rand. Rahvaliidu volikogu koguneb selle nädala lõpul. Täpselt ei tea, kas neljapäeval või reedel, tõenäoliselt reedel ja siis teeb oma lõpliku otsuse. Raport on poolsalajane, sest see puudutab riigi strateegilisi julgeolekuvarusid. Minister teatas siiski, et tõenäoliselt oli tegemist juba aastaid kestnud vargusega. Tänaseks on arreteeritud ka kõik aktsiaseltsi Rakvere viljasalv juhatuse liikmed.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põllumajandusminister Tiit Tammsaar tegi kokkuvõtted teravilja julgeolekuvaru varguse skandaalist ja esitas ettepanekud tulevikuks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe oleme viimase kahe-kolme kuu jooksul väga intensiivselt olnud seotud riigikogu otsusega, mis puudutab energiasäästu tagatismehhanismide käivitamise Eestis ja selle tõttu on meie lootus, et selles eelarves väga sisuliselt oleks kajastatud ka nende samade energiasäästuks suunatud investeeringute jätkusuutlikkuse. Ma arvan, et selles küsimuses on normaalne, et me oleme kaasatud nendesse läbirääkimistesse. Me sooviks näha muidugi, et kõik erakonnad seda oleksid, aga teatav poliitilise kultuuri muutus on juba seegi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Roheliste eestkõneleja Marek Strandberg kommenteerib Roheliste kaasamist riigieelarve kõnelustesse ja leiab, et see tähendab poliitilise kultuuri muutust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLoodus majja ei pääsenud ei eile ega täna sisse isegi oma töötajad. Eile hilisõhtuni majas töötanud päästjad olid täna keskpäeval taas suurte jõududega kohal, et maja puhastada ja ventileerida. Sündmus sai alguse neljapäeval, kui loodusmajas pandi paika äsja soetatud mereakvaarium ja hakati sinna tagasi panema kivimeid ja koralle, mis eelmise omaniku juures olid korralikult ära pakitud. Tööd tehti maskides ja kombinesoonides, aga juba neljapäeva õhtul hakkas inimestel halb. Pernova hariduskeskuse direktor Kaire Märtsin. Okvarist teatas, et ta tervis on halvenenud, kõrge palavik ja hingamisraskused ja seal on veel lisa muid sümptomeid, limaskeskade kuivus, lihasvalu ja nii edasi. See algas juba jah, neljapäeva õhtul ja reede hommikul hakkasid siis töötajad järjest andma teada ja kirjeldama täpselt samu sümptomeid ja siis ma sain aru, et tegelikult me oleme hoopis millegi suuremaga silmitsi, kui ainult külmetus või tänane kovid. Nüüd on teada, et tegemist on palitoksiiniga bioloogilise päritolu mürkainega, mis tekib korallide elutegevuse käigus. Aga päästjatel läks omajagu aega, et selle teadmiseni jõuda. Abi saadi paljudel asutustel. Päästetööde juht Tarmo Voltein. Väga lihtne on päästjaid sisse saata, aga kui me ei tea, mis oht seal ees ootab, siis ei saa seda ka likvideerida, ehk et meil tegelikult läks mitu tundi sellise juhtgrupi töö peal, kus saada selgeks, mis oht on ja tegelikult oli vaja selgeks saada ka ju, kuidas neid inimesi ravida, kes on juba haiglasse toimetanud. Selleks, et saada keemiaalaseid suuremat infot, siis kaasasin päästeameti erikeemiatalituse, kus siis kaks eksperti hakkasid ise välistama ja, ja seoseid looma, mis oht seal on, kuidas seda likvideerida ja kuidas edasi toimetada, sellega päästjate ülesanne oligi selle edasise mürgi levimine peatada ja hermeetiliselt sulgeda need kivid, millest see mürk siis seal eraldus? Olukorra selgitamise ja analüüside tegemisse kaasati eksperdid keemilise ja bioloogilise füüsika instituudist ning Tartu Ülikooli keemia instituudist, samuti mere bioloogid. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus Pernova hariduskeskuse loodusmajas said kuus töötajat mürgistuse, kui pakkisid lahti ja paigaldasid mereakvaariumisse koralle ja kivimeid. Vees mürkaine ohtlik ei ole, aga hakkab lenduma, kui korallid ja kivimid jäävad kuivale. Tegemist on erakordse juhtumiga, selletaolisi on maailmas teada vaid mõni. Pärnu päästjad said sellega seoses unikaalse kogemuse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsekorda hakati koostama eelmise aasta lõpul, siis tuli koroona vahele ja see mõistagi pidurdas tööd. Aga nüüd on materjalide ja uuringutega jõutud nii kaugele, et järgmise aasta esimeses pooles võib alata avalik menetlus. Uues korras on paljude mälestiste osas muutusi muinsuskaitseameti Pärnumaa nõunik Helle-Triin Hansumäe. Kui varem me käsitlesime muinsuskaitsealahooneid kõik ühtemoodi, ükskõik, kas ta oli nõukogude aegne ehitis või ta oli põhimõtteliselt alajaam või ta oli eriti väärtuslik 19. sajandi hoone, siis nüüd selle kaitsekorraga meil tulebki see leevendus, et me vaatame igat hoonet oma kontekstis määramegi hooned erinevatesse kaitsekategooriatesse A, B ja C ja sellest tulenevalt siis ongi, et muutub nagu see menetlus, et kui meil varem oli ka igasuguse hoone jaoks menetlus hästi keeruline ja nõudmised hästi keeruliseks, siis praegu on see läinud väga palju lihtsamaks. Kui on väga väärtuslik hoone, siis me nagu sekkume rohkem. Kui on natuke vähem väärtuslik hoone või hoone muinsuskaitselisest seisukohast väärtus puudub, siis on menetlus viidud peaaegu nullini, rääkis ant sumäe. Enne kui kaitsekord avalikku menetlusse jõuab, saavad huvilised sellega tutvuda. Selleks pannakse iseseisvuse väljakule üles telk. Me kutsume kodanikke 13. detsembril Pärnus iseseisvusväljakul alates kella 10-st tutvuma meie kaitsekorra telki kõikide seni valminud materjalidega, seal on võimalik vaadata muuhulgas, mis kaitsekooriasse ta hoone on pandud, kuidas me oleme selle muinsuskaitseala piiri ümber joonistanud ja kindlasti saab seal siis ka oma seda seisukohta avaldada ja arvamust jätta, et kui on ikkagi mingi aspekt, millega kohalik inimene nõus ei ole, et siis on just täpselt see telk, see koht, kus saab oma arvamust avaldada ja meie käest küsida. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsekord, mille kallal on tööd tehtud juba peaaegu aasta, on valmimas ja elanikud saavad selle kohta sõna sekka öelda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKuigi arstid eelistasid leppest kõrvale jääda, peavad teised osalised lepet mõistlikuks kompromissiks. Rahul oli õdede liidu president Ester Pruuden. Õdede poolt. Numbrid. Osas seis selge juba üsna pikka aega, ainukene, mis tekitab lõpliku palgaleppe koha pealt. Ootust on see, et valitsus annaks ka ministrile volitused see lepe allkirjastada ja siis on need läbirääkimised selleks korraks lõppenud. Ka haiglate liidu esimees Urmas Sule möönis, et lepe on kompromiss, olgugi et minimaalnõudmiste täitmine on haiglatele raske. Loomulikult kõik osapooled peavad sellest aru saama, et kui palju on võimalik nõuda ja kui palju on võimalik seda nõuet täita. Hetkel ma julgen öelda, et see minimaalpalganõude täitmine on haiglate jaoks raske kuid see on reaalne. Meil võib kõigil olla tahtmine teenida sellist palka, mida inimesed saavad näiteks Luksemburgis või Soomes aga sinna jõuda ühe aastaga ei ole võimalik. Osalised kutsuvad jätkuvalt ka arste leppega ühinema ja tahavad lahendada juba selle aasta jooksul ka arst-residentide ja kiirabis töötavate arstitõdede tunnipalga alammäärade küsimuse. Arstide liit nimelt teatas täna, et ei allkirjasta palgalepet, kuna viimaste miinimumtunnitasu tõusu lepingus kirjas pole. Riiklik lepitaja Henn Pärn aga toonitas, et leping on veel avatud. Reedeni on veel neil aega mõelda aga see, mida arstid väitsid, et nüüd on jäänud kiirabi, arstid ilma tõusuta ja arst-residendid. Tegelikult on olukord nii, et need on riigisektoris töötavad arstid. Nendele laieneb riigieelarves ette nähtud palgatõus 17 protsenti. Need, kes on haigekassa sfääris, neil meil õnnestus läbirääkimiste käigus tõsta kuni 25 protsendini sellel aastal ja 20 protsendini järgmine aasta. Ja, ja me kirjutasime lepingus sisse, et osapooled tegutsevad selle nimel, et ka nendel riigisektoris töötavatel arstidel jõuda samale protsendile välja. Pärna sõnul oli see läbirääkimiste algusest peale teada, et arst-residendid ja kiirabi töötajad on riigieelarvelised töötajad, kes ei saagi olla lepingus sees. Minister viib leppe teksti järgmisel neljapäeval valitsusse. Kui valitsus annab sellele heakskiidu, saab järgmisel reedel allkirjastada leppe, mille kohaselt saab esimesest aprillist kehtestada tunnipalga alammääraks arstile 99 krooni õele 52 krooni ja 50 senti ning hooldustöötajatele 29 krooni. Tuleval aastal kõigile rohkem. Kui aga arstid ikka ei ühine lepinguga, jäävad nende palgad praegusele tasemele ja tuleb hakata uuesti läbi rääkima.",
"role": "user"
},
{
"content": "Allkirjastati tervishoiutöötajate minimaalpalga leping.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti majandus kasvas selle aasta teises kvartalis tõenäoliselt ligi 10 protsenti või enam. Kuigi tavaliselt tähendab see kasvu riigieelarve tulu poolele, võib see mõnel juhul tähendada ka miinust. Nii võib juhtuda Euroopa taasterahastust tulevate toetus rahadega. Esialgse kava järgi pidi Eesti saama kokku 982 ja pool miljonit eurot, kuid rahandusministeeriumi riigieelarve strateegia talituse nõuniku Triin Tomingase sõnul on arvestatud ka võimalusega, et summa väheneb. Selge on see, et kui majandustulemused on olnud käesoleval aastal tõesti oodatust oluliselt paremad, siis siis meie toetus, maht tõesti seetõttu on pigem vähenemas, nii et sellega me peame arvestama. Kuivõrd toetuse suurus on seotud majanduskasvu tempoga, saabki esialgu kindlalt arvestada 760 miljoni euroga. Kui palju sellele lisandub, selgub järgmise aasta juunis. Tomingas sõnul tuleks summa vähendamisel lähtuda Euroopa Liidu poolsetest piirangutest. Peame kindlasti jälgima, et, et me täidaks me need vajalikud kliima ja digibanuse nõuded. Et see on see esimene raam, millega me peame arvestama. Ülejäänu, milliste, milliste toetus või milliste projekti ridade pealt seda mahtu vähendada on, on vabariigi valitsuse otsustuspädevus. Et meil ei ole kavas markeeritud nii-öelda prioriteetseid ja vähemprioriteetseid reforme või investeeringuid. Et see kava on täna ikkagi meil planeeritud täies ulatuses ellu viia. Et majanduse kiire taastumine sunnib küsima, kas taastepaketti üldse vaja läks. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Keit Kasemetsa sõnul pole kõigil riikidel nii hästi läinud. Kahtlemata see kriis ongi väga-väga erineval määral erineval moel liikmesriike mõjutanud ja Eesti on kindlasti nende riikide hulgas kus see majanduse seis on, on üks kõige paremaid just selles mõttes, et majanduse taastumine on olnud kõige kiirem, majanduslangus ei olnud, ei olnud nii suur, et et on väga suur hulk riike, kus kus majanduse seis täna on palju kehvem ja kus ka majanduse taastumine võtab, võtab kauem aega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kiire majanduskasv vähendab suure tõenäosusega Eesti osalust Euroopa liidu taasterahastus. Millised projektid rahata jäävad, peab valistsus otsustama järgmisel suvel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKonrad Mägi sihtasutuse nõukogu esimehe Enn Kunila sõnul on mõtet arutatud juba kolm aastat. Kunila ütleb, et kaaluti mitmeid asukohti, aga kõige õigem on ikka kunstniku viimase elukoha esine. Kõige kõrgem mägi Eestis on Konrad Mägi mis paistab ka maailma ära. Me oleme näinud seda, kuidas ta hästi paistab ära Itaaliasse, Prantsusmaale ja, ja ta on ikkagi väga väljapäästev eesti kunstnik, kes, kes tõesti sellise sellist monumenti väärib. Kunila lisab, et monumendiga Mägile saab väärtustada Tartu maalikunsti laiemalt. Nii parandatakse olukord, kus Tartu maalikunstnikele pole linnas ühtegi ausammast. Kunila toob mägi puhul esile, et ta oli üks Eesti olulisemaid modernistlikke maalikunstnikke ja ka õppejõud ning eeskuju. Kunila tunnistab, et monumendi peab ka rahvas heaks kiitma. Kui sobilikku nii-öelda pakkumist selle monumendi osas ei tule ega, ega siis siis ei ole ka õige selle asja kallale asuda, et see peab olema ikka saanud selge heakskiidu. See, et mõne monumendi rajamine on ebaõnnestunud. Ega ega see veel ei tähenda, et ei peaks selles vaimus meie suuri kultuuriinimesi. Väärikatest monumentidest ilma jätma. Võistlustöid oodatakse hiljemalt 12.-ks maiks ja neid hindab linnaarhitekti Tõnis Harjuse juhtimisel, skulptoritest ja ekspertidest koosnev žürii. Harjuse sõnul on siin jäetud vabad käed ning otsitakse lahendust, mis ei oleks lihtsalt traditsiooniline peapostil. Kui me vaatame juba seda asukohta, siis see koht on ilmselgelt tundlik raekoja plats, ehitis mälestise ees, et ühest küljest seab see väga tugevad piirangud, et selle kohaga tundlikult ringi käia. Teisest küljest on täna niivõrd palju erinevaid võimalusi, kuidas läheneda ühe sellise võimsa isiksuse nagu Konrad Mäe mälestused jäädvustamisele ja need vahendid on tõesti piiratud. Tartu linnapea Urmas Klaas rõhutab, et kui hetkel hindavad ideid eksperdid, siis enne, kui kuju püstitamiseni jõutakse, kaasatakse arutellu kõik tartlased. Ei tähenda, et see on suur pronksist kuju, kaugel sellest, eks ole, ja see ei tähenda ka Jaak Joala monumenti, mis teil kindlasti praegu mõttes on. Tartu on näidanud varem ja on suuteline ka praegu neid ideekonkursse professionaalselt läbi viima, kus professionaalid valivad välja rahvas, saab kaasa rääkida ja nii me lähmegi edasi. Parimad kolm kavandit saavad ka preemia. Tõnis Harjuse sõnul võiks kuju kerkida järgmisel aastal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnavalitsus kuulutas välja Konrad Mägi mälestusmonumendi ideekonkurssi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartus oli viie soojakraadi, sesse end tuuliselt külma ilmaga raeplatsile kogunenud paarsada inimest. Erinevalt Tallinna raeplatsil jõulurahu väljakuulutajast keegi Tartus üle karjuda ei soovinud ning ka tegelikkuses valitses Tartu raeplatsil rahu ja siis kõlasid Tartu linnapea Urmas klaasi suu läbi Rootsi kuninganna Kristiina sõnad. Homme, kui see jumalale on meelepärane, jõuab kätte meie issanda ja lunastaja armurikas sünnipäev ja sellepärast olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine jõulurahu ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda püha pühitsema sobiliku hardusega ja ka muidu ennast üleval pidama rahulikult ja viisakal kombel. Kes aga selle vastu eksib ja jõulurahu seadusevastase või ka ebasobiva käitumisega rikub, mõistab end sellega raskendavatel asjaoludel süüdi ja langeb karistuse alla, nagu on seadus ja korraldused seda igaühe kohta ette näinud. Ja lõpetuseks olgu kõigile siin ja meie riigis soovitud rõõmurikkaid, jõulupühi ja jõulurahu, mis kestku kanutipäevani 13. jaanuaril. Häid jõule. Kui jõulurahu oli välja kuulutatud, sai sõna ka piiskop Joel Luhamets, kes rääkis sel korral hirmust Kardetakse tulevikku, kardetakse toimetuleku pärast, kardetakse tööd kaotada, kardetakse teistest kehvemad olla. Me vahel kardame ka teineteist, paneme riivid ja lukud ukse ette. Meil on korrakaitseorganid, sest ikka tuleb hirmu tunda. Ja lõpuks me teame, et ega meiegi ei mõista teisiti ennast kaitsta, kui nagu öeldakse, meie kaitsetaktikaks on heidutamise meetod, me peame ennast tegema nii tugevaks, et kõik meid kardaksid ja keegi ei julge meile kallale tulla. Kahjuks hirm on siin maailmas paljudele tuttav asi. Nüüd kuulutati jõulurahu. Kui jõululaps eisus tuleb, siis ei valitse meie keskel enam hirm vaid valitseb armastus. Lund küll pole, aga jõulutunne on paljudel siiski, vähemasti südames. Kas teil on jõuludeks kõik valmis? Kõik valmis, tulite siia vaatama, kuidas jõulurahu välja kuulutata? Kui oluline teie jaoks on see, et jõulurahu välja kuulutatakse ja see ka kehtiks? No ikka on oluline, mis täna õhtul plaanis kodus lastega perega ei, kahekesi oleme, olete jõuludeks valmis juba valmis? Tulite siia jõulurahu väljakuulutamist vaatama, et kas midagi on jõulutundest veel puudu? Natukene, mis see puudu on, lapsed, et koju tuleks, aga lumi? No lumi ka, see on asendatav, vähemasti mõttes on. Ja kui toas küünlad põlema panna, siis jõuluvalgus ikka on kuusetõite tuppa? Ei tulnud. Mul on nii väike elamine, aga no kuidas te tänavuse Tartu jõulukuusega rahul olete? Väga hästi rahul ja kiigemetsaga ja väga kauneid jõule teile aitäh. Mirko Ojakivi, Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnapea Urmas Klaas ja EELK piiskop Joel Luhamets kuulutasid Tartus välja jõulurahu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLeppe allakirjutamise järel avaldas Edgar Savisaar rahulolu, et koalitsioon on laienenud ja nentis, et kunagi pole see liiga tugev. Ta oli ka rõõmus selle üle, et esmakordselt on tekkinud koalitsioon maailmavaatelistel alustel, mis on oluline samm Euroopa suunas ning lisas. Mul on hea meel, et purustatud on niinimetatud valgete jõudude müüt, ikkagi sotsid, meie hinnangul ütlesid lahti niinimetatud valgete jõudude müügist ja, ja ka tunnistasid seda. Ja muidugi see ei läinud neil lihtsalt meie omakorda tunnustame, et nad selle otsuse tegid. Jüri Pihl oli sama meelt. Ütelda seda, et meil on nagu kahte sorti erakondi või kahte sorti valijaid, et ühed on tähtsamad kui teised või valgemad, kui teised on minu arvates äärmiselt ebademokraatlik. Millele siis ikkagi uus linnavõim tähelepanu pöörab? Keskendume kultuuripealinna küsimustele ikkagi aasta 2011 saab olema selle koalitsiooni tipp ja võtmekoht. Meil on hea meel, et head algatused jätkuvad, mis on viimastele aastatele omased olnud nii Tallinna päev kui Tallinna Televisioon kui programm. Tallinn aitab ja uued töökohad, kui teine elamuehitusprogramm, kõikide koolide renoveerimine, eakate pensionilisa ja Tallinna avamine merele, see näitab, et stabiilsus Tallinnas jätkub ja head algatused on saanud järje. Jüri Pihl toonitas, et linn on riigist parem hoolitseja töökohtade loomise ning perede eest. Lapsed ja pered on meile mõlematel tähtsad ja need on rahastatud paremini, kui seda riik on ikkagi teinud, sest meil on ju kokku lepitud, et linn jätab samale tasemele, kui on 2009. aastal erinevalt riigist, kuskohast on neid küsimusi, neid rahasid oluliselt kärbitud? Mis puutub personaaliasse, siis kinnitas Savisaar, et mingit juttu võimalusest, et Jüri Pihlist saab volikogu esimees, läbirääkimistel ei olnud, need on ajakirjanduse spekulatsioonid ilmselt Reformierakonna juhtnööride põhjal. Veidi hiljem täpsustas Edgar Savisaar küll, et see oli nali, aga Jüri Pihli ülesanded abilinnapeana saavad olema olulised, sest linnas valmistatakse ette reformi järelevalvesüsteemi ühendamiseks. See peaks dubleerimise vältimisel ja järelevalve küsimuses andma meile võimaluse teha tubli samme edasi ja ühendada nii ehitusjärelvalve kui ka miljööväärtuslike alade järelvalve või parkimise kontroll heakorrakontroll, kaubandustegevuse kontroll, muu ja nii edasi. Mis puutub sotsiaaldemokraatidesse kui väiksemasse partnerisse, siis toonitas Savisaar, et liiga ei tehta. Meie oleme rohkem kui keegi teine, huvitatud, et meil oleks tugev partner. Me ei taha kindlasti mitte oma partnereid nõrgestada, vaid me oleme huvitatud, et nende käsi käiks hästi. Jüri Pihl omalt poolt kinnitas, et mingitest põhimõtetest sotsid loobunud ei ole. No me ei oleks seda koalitsioonilepingut ju siis alla kirjutanud, kui me oleks pidanud midagi väga tähtsast loobuma, et lisas koalitsiooni nii-öelda toimimismehhanismid on minu meelest pandud kirja nii et selle koalitsiooni võiks olla küllalt pikk, iga tähendab selle valimisperioodi lõpuni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas kirjutasid Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond alla koalitsioonilepingu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitsei andmeil tegutseb Ida-Virumaal neli kuni viis organiseeritud kuritegelikku ühendust, mis teenivad oma tulu peaasjalikult narkokaubanduses. Nende hulk pole viimaste aastatega muutunud, sest loodus tühja kohta ei salli ja niipea, kui üks grupeering trellide taha satub, tekib uus asemele. Võrreldes aga 10 aasta taguse ajaga on kuritegelike rühmituste ulatus ja mõjukus ning ka kahju ühiskonnale tänu jõustruktuuride tegevusele märgatavalt vähenenud, räägib politsei ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. Peale seda, kui me viisime kohtu ette mõned kuulikud ühendused, narkosurmad lakkasid 20 21. Me lõpetasime sellises olukorras, et Ida-Virumaal ei surnud üle doosiga ühtegi inimest. See näitab seda, et koos prokuratuuriga väga jõuliselt sellega tegeledes. Nii Tallinnas kui Ida-Virumaal on võimalik selline tulemus saavutada. Teise töövõiduna nimetab Elmar Vaher seda, et organiseeritud kuritegevus pole enam avalikult vägivaldne. Väga hea tulemus, et ei toimu sellist arvete klaarimist, mis ka avalikult välja paistab, kus näiteks kannatada võivad saada hoopis inimesed, kes ei ole üldsegi konfliktis puutumises. Elmar Vaheri sõnul pole Ida-Virumaal linna, mida saaks nimetada organiseeritud kuritegevuse pealinnaks. Samuti ei kehti kuritegelike ühenduste jaoks ei piirid ega seadused. Tavad väljaspool õigust, mis on eriti ohtlik, on see, et nende kriminaalne tulu, mida nad teenivad peaasjalikult narkokaubandusest või näiteks kelmustest pettes inimesi siis see raha pööritatakse tegelikult ebaseadusliku tegevustesse. Politsei ja piirivalveameti peadirektor kinnitab, et Ida-Virumaal tegutsevate kuritegelike ühenduste liikmete arv on politseil teada kuid avaldada seda ei saa. Me oleme neid kaardistanud ja kaardistame edasi. Aga palun mõistke, et ma ei saa seda öelda. Me teame, kes nad on, me viime läbi oma menetlusi nii varjatud kui avalikke ja, ja jätkame nelja kuni viie kuuliku ühenduse uurimisega siin Ida-Virumaal. Organiseeritud kuritegelike ühenduste likvideerimine on pikaajaline protsess. Ühe narkogrupi uurimise kohtumenetlus võib aega võtta aastaid. Praegugi on Narva kohtumajas alanud kohtuistung, kus seitset inimest süüdistatakse narkootiliste ainete suures ulatuses ebaseaduslikus käitlemises ning kuritegelikku ühendusse kuulumises Uudistele. Jüri Nikolajev. Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaal lakkasid narkosurmad peale kuritegelike ühenduste kohtu ette viimist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nProjekteerimine võtab kolm aastat ning kui kõik s ujub ning ka ehituseks raha leitakse, kerkivad 2029.-ks aastaks kaks suurt hoidlat üks Tartusse Raadile, teine Tallinna lähedale Rae valda kokku 30-le 1000-le ruutmeetrile koondatakse suur osa Eesti muuseumide varadest. 2020. aastal hinnati, et pärandihoidlad maksavad kokku 52 miljonit eurot. Aga Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder küsib kultuuriministrile saadetud kirjas, kas niimoodi on meie pärand ikkagi kaitstud. Selline suure osa Eesti museaalide koondamine kahte hoidlasse kätkeb tõsist ohtu vaenuliku välisriigi rünnaku korral ja ka teiste õnnetuste, näiteks tulekahjude ja veeavarii korral, kirjutas seeder. Tsentraliseerida kõik ühte või kahte kohta, sellega me suurendame ka riske. See optimum ongi seal, et me säilitame ka maakonnamuuseumi ja, ja luua seal need paremad tingimused ja meil ei ole vaja sellist uut hiigelinvesteeringut jälle teha. Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu ütleb, et pärandihoidlate puhul mõeldakse läbi nii museaalide evakuatsioon kui varjendid, kuhu esemed peitu panna. Osaliselt on varjendid juba projekteerimisülesandes sees, lubab piibu. Aga osaliselt me kahtlemata nüüd täiendame ka seda ülesannet lähtuvalt sõjaolukorras, õpitus. Piibu meenutab, et ühishoidlal rajataksegi selleks, et pärand ei häviks kõige enam kahjustavad meie museaale vale temperatuur ja niiskus. Tegelikult kahjuks täna iga päev meil hävib üle Eesti väikestes hoidlates, mis on kahjuks ruumid, mis ei ole tegelikult hoidla tingimustele vastavad. Helir-Valdor Seeder aga märgib, et liigne tsentraliseerimine pole niikuinii hea. Ta ütleb, et maakondades on spetsialistid, keda ei maksa keskustesse koondada. Museoloogiline uurimistöö teadustöö kohtadel kannatab kvalifitseeritud töökohad, kohtadel kaovad tsentraliseeritakse ja sellega tegelikult selline laiemapõhjaline. Selle valdkonna kultuuriline tegevus saab olulise tagasilöögi. Merilin Piibu sõnul on mõndade teenuste, näiteks digitaliseerimise ja konserveerimise kokkukoondamine paratamatu ja kohati see juba käib. Peamine põhjus on, et spetsialiste ongi Eestis vähe. Täna ju erinevad kogudega tegelevad inimesed maapiirkondades eriti peavad olema väga mitmefunktsionaalsed ja lisaks kogudes tegelevad eks ole, püsiekspositsiooni tegelevad kuraatori tööga tegelevad kohati isegi laste tööga ja pedagoogikakaosellise nagu tehnilise töö ära võttes saavad nad pigem rohkem nagu sisuliselt tööle keskenduda. Helir-Valdor Seeder ütleb, et piisavate võimaluste loomine maakonnamuuseumi de juurde tuleks lõppkokkuvõttes odavam. Piibu sõnul oleks see aga kordades kallim.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui valitsus hakkab sügisel pidama riigieelarve strateegia läbirääkimisi, loodab Kultuuriministeerium saada neli miljonit eurot muuseumide ühishoidlate projekteerimiseks. Hoidlaprojekti eestvedajad lubavad mõelda ka kultuuriväärtuste kaitsmisele välisagressori võimaliku rünnaku korral.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHääletustulemused on teada valdav enamik parlamendiliikmeid pooldas sõja kurjategijate vastutusele võtmist. Kuidas arutelu läks ja kas oli ka vastuhääli? Suures plaanis, mis puudutab seda põhimõtet, et Need, kes sooritavad sõjakuritegusid, tuleks võtta vastutusele ja nad peaksid saama karistuse selles osas väga palju mingisugust vastuolemist või vastuhääli ei ole, et noh küll, võibolla rohkem oli diskussiooni sellel teemal, et kust jookseb siis piir sellise poliitilise hinnangu ja, ja õigusliku hinnangu vahel, et kas näiteks parlamendi noh, üldse peaks olema nii-öelda selline õigus öelda, mis asi on seal sõjakuritegu ja, ja mis on seal agressiooni kuritegu ja mis on võib-olla isegi genotsiid. Nii et osa saadikuid ja nii-öelda tahtis ajada seda asja selles mõttes liiga juriidiliseks, aga noh, see ei ole õige, et parlament tõepoolest ei ole kohus, Euroopa parlament, poliitiline organ, mis annab poliitilise seisukoha. Nii et, et see võib-olla jah, oli siis selline kõige suurem koht, kus ütleme, vaidlused ja aru ootelud olid, aga lõpphääletus oli ikkagi see, et valdav enamik Euroopa Parlamendi liikmeid seda toetas. Noh, mis tähendab nüüd seda, et Euroopa Liit ja kõik Euroopa Liidu liikmesriigid peavad ka andma igasugust siis kaasabi selleks, et neid sõjakuritegusid välja selgitada koostöös rahvusvahelise kohtuga, et need, kes on nendes kuritegudes süüdi, selle kohtu ette ka kunagi jõuaksid ja karistuse saaksid? Te hääletasite täna ka resolutsiooni, mis puudutab Ukraina sõja sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi ja Euroopa Liidu vastust kuidas selleks Jah, ka see eelnõu võeti suure häälteenamusega vastu valdava osa saadikute seisukoht, selles mõttes on ka väga selge, et, et Ukrainat selles sõjas tuleb aidata ka majanduslikult ja teisalt siis Euroopa Liidu enda liikmesriikidest tuleb teha ikkagi kiireid muudatusi, ka neid, mis viimastel aastatel või isegi paaril aastakümnel on tegema jäetud, et ka selle sõja majandusliku mõju siis Euroopa Liidu riikidele pehmendada ja noh, teisalt siis, et ka Euroopa Liit oma nii-öelda vastupanuvõimelt selliste suurte konfliktide ja kriiside puhul noh, edaspidi ikkagi oleks tugevam, et noh, lõppude lõpuks siis võetakse õppus sellest, mida üks selline sõda ja Venemaa agressiooni ühe Euroopa riigi vastu noh, võib tähendada ka Euroopa riikidele, kui õigel ajal ei ole ennetavaid samme selleks tehtud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlament hääletas Ukraina sõjakuritegude toimepanijate vastutusele võtmist ning valdav enamik pooldas seda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Raekoja platsi lähedale aadressile Vabaduse puiestee kuus on ligi viis aastat arutatud parkimismaja ehitamist. Kuna erasektoril pole huvi hoonet rajada, on linnavalitsus nüüdseks mõttest loobunud. Abilinnapea, reformierakondlane Reno Laidre ütleb, et asendusena loodetakse südalinna kultuurikeskuse alla rajada parkla. Täna ongi võimalus kavandada seda parkimist selle hoone alla ülenormatiivsena ehk siis rohkem kui selle hoone enda teenindamiseks vaja on. Ühest küljest me autojuhtidelt ettevõtjatelt võtame parkimiskohti selles piirkonnas ära, aga teisest küljest toome siis inimesi kesklinna juurde tegevusi juurde ja anname ka võimalust parkida rohkem. Minu selline nägemus või mõte on see, et sellele normatiivsele parkimisele võiks nüüd mõned sajad parkimiskohad kavandada juurde. Erakonna Eesti 200 linnapeakandidaat Kristina Kallas nõustub abilinnapea murepüstitusega, kuid leiab, et parkimiskohad peaksid jääma teisele poole Ema jõge. See parkimismaja Holmi kvartalis Narva maantee poolse sissesõiduga kõlab mulle palju mõistlikumalt selleks et on parema ligipääsetavusega ja ta ei suurenda liiklust kesklinnas eks ole, autode voogu kesklinna et ja ta on tegelikult kesklinnas, sealt on üle jalakäijate silla lihtsalt minna. Kui keegi tahab restorani minna või, või asju ajama. Atlantise maja taguse Holmi kvartali arendamine ei ole edenenud 2000 seitsmeteistkümnendast aastast saati eraomanike erimeelsuste tõttu. Noh, linnavalitsus ei ole minu arust piisavalt jõuliselt neid protsesse lükanud, et et jäädakse ootama era eraomaniku initsiatiivi ja seda ei tule, sest võib-olla eraomanikul ei ole hetkel seda erahuvi arendamiseks piisavalt seda erahuvi, mida arendada. Ja siis see seisab lihtsalt et mulle tundub, et linn peaks olema siin palju suurem eestvedaja, kui ta seni olnud on. Erakonna rohelised linnapeakandidaat Johanna Maria Tõugu ütleb, et kesklinnas peaks taas kehtestama 10 aastat tagasi kaotatud õueala. Parkimiskohti võiks olla vähem, ka parkimismaju on piisavalt. Tartlastele peab pakkuma autoga sõitmisele alternatiive. Minul reaalselt ei ole võimalik käia selle linnarattaga, mitte kusagil, ma ostsin selle pileti, aga ma ei saa käia sellepärast, et rattaid ei ole saadaval. See on suurepärane, et neid kasutatakse, aga kahju on sellest, et ma ei saa selle peale loota, ehk siis ma lõppude-lõpuks sõidan ikkagi taksoga. Noh ja mina kuulun nagu isiklikult sinna gruppi ja neid inimesi on väga palju veel. Need, ma ütlen, see on nagu nii-öelda tavatudeng. Selline suur osa Tartu elanikest, kes ei ei saagi endale lubada mingisugust autot, aga samal ajal noh, on vaja kiiresti teisele poole linna saada. Mis variant siis inimesel jääb? See on tõugu sõnul vaid üks näide sellest, kuidas linnavalitsuse lubadused jalakäijasõbralikust linnast tegelikkusega kokku ei lähe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu kesklinnas jäävad jalakäijatele ja ratturitele ette parkivad autod. Kuna linnavalitsusel parkimismaja ehitus ei õnnestunud nähakse uue lahendusena kultuurikeskuse maaalust parklat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäti seim on Ukraina sõjapõgenike abistamiseks võtnud vastu eraldi seaduse ning otsustanud, et kõik saavad 500 eurot toetust ja õiguse kasutada tasuta ühistransporti. Siiski leidsid omavalitsused, et valitsus peaks vastutust ja ülesandeid selgemalt määratlema. Seda nüüd nädalavahetusel tehtigi. Põgenike abistamist koordineerivad tuletõrje ja päästeteenistus, piirivalve ja piirkondlikud kriisikomisjonid. Omavalitsused peaks abi andes lähtuma igaühe vajadustest, kuid majutus ja toit kuni 90-ks päevaks tuleb tagada. Riik kompenseerib majutuskulud, kuid mitte rohkem kui 20 eurot abivajaja kohta ööpäevas. Omavalitsused peaks suutma sellised majutusasutused leida. Kui see mingil põhjusel ei õnnestu, võib erandkorras maksta ka rohkem. Toitlustamise kohta. Kehtib nõue, et toit ei tohi olla kallim kui piirkonna keskmine turuhind. Läti on lubanud vastu võtta kokku 10000 põgenikku ja hinnanguliselt peaks nende majutamine ja toitlustamine kolme kuu jooksul maksma 27 miljonit eurot. Samas on praegu keeruline määratleda, kui palju Ukraina sõjapõgenikke juba praegu Lätis on. Viimase ehk reedese seisuga oli tuletõrje ja päästeteenistuse poole abi saamiseks pöördunud 1810 inimest. Neile lisanduvad need, kes on kokkuleppele saanud mõne omavalitsuse ga otse kuid väga paljud on suundunud sugulaste või sõprade juurde ja pole seni vähemalt abi küsima tulnudki. Riias on avatud suur põgenike abistamise keskus kongresside majas ja lahti tehakse veel teinegi keskus otse Riia raekoja ehk siis linnavalitsuse kõrval. Paljud on olnud segaduses, miks on kongresside maja keskus lahti vaid töö ajal ja seega oli kogu nädalavahetuse kinni. Seda on põhjendatud tavaga vormistada viisasid ja teisi dokumente vaid tööpäevadel. Teisalt poleks ka inimesi, keda pidevalt neisse keskustesse tööle panna. Vabatahtlikke küll leiduks, kuid dokumentidega tegelemise õigust neil pole. Küll aga töötab peamiselt vabatahtlike toel kogu aeg infotelefon, mis püüab lahendada majutuse, toitlustuse või esmase sotsiaalabiga seotud probleeme ja sel telefonil helistab keskmiselt 1000 inimest päevas. Omavalitsused juba kurdavad, et neil pole jõudu üha kasvava põgenike hulgaga tegeleda, sest teenindamist vajavad ka oma inimesed.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti valitsus täpsutas Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmise korda. Kuigi Ukrainast tulnute abistamiseks mõeldud infotelefon töötab kogu aeg, tekitas probleeme see, et põgenike keskus Riia kongresside majas oli nädalavahetusel suletud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVarem polnud osa valla keskuste juhtide kohad poliitilised aga juba valimiskampaania ajal soovisid juhid ise, et neil oleks rohkem otsustusõigust. Ja nii juhtuski, et osa valakogude juhid arvati linnavalitsuse liikmete hulka. Sinna mõistagi ei pääse see, kes kuulub opositsioonis olevasse erakonda ja Isamaaga Pärnus, just nii läks. Audroosavalla keskuse juhi koht jäi Keskerakonna le ja Priit Annus pidi lahkuma. Aga Andrei Korobeinikuga kohtudes jõuti kokkuleppele. Priit Annus. Kahtlemata valik oli väga raske, sest erakonnaga on ikkagi aastast 2004 küll alustades juba Res Publica ridades, tol ajal noore mehena ja hiljem liitudes isamaaga on koos oldud 17 aastat, aga kui kaalukausile tuli panna see rahva soov ja, ja antud mandaati või siis erakondlik kuuluvus, siis jah, see otsus tuli lõpuks ikkagi langetada enne otsuse tegemist. Ma väga paljudega oma valijatest ka otse rääkisin ja, ja, ja kahtlemata rääkisin oma oma erakonnakaaslastega ja üldise foonina ikkagi koorus sealt välja, et, et minu otsus toetatakse, et, et see on Audrule kõige parem. Annus ütles, et ta andis iseendale lubaduse, et ta ühtegi erakonda kunagi enam ei astu. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu linna Audru osavallakeskuse juhina hakkab tööle Priit Annus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVälisminister Kristiina Ojuland kordas varem esitatud seisukohta, et ka uuenenud euroliidus peaks säilima liikmesriikide võrdsus. Igale liikmesriigile tuleks säilitada voliniku koht. Euroopa komisjonis ei tohiks luua eraldi Euroopa ülemkogu. Presidendiametikohta tuleks jätkata senist vahelduvat eesistumisekorda. Me nõustume, et nõukogu töö vajab tõhustamist, kuid leiame, et suures osas on seda võimalik saavutada mitmeaastase tööplaani vastuvõtmisega, mis tagaks liidu ühtlase ja sidusa arengu üksteisele järgnevate eesistumisperioodidel. Välisminister avaldas lootust, et kui konvent kõigis küsimustes üksmeelele ei jõua, esitas ta valitsustevahelisele konverentsile selged alternatiivid. Konverentsi õnnestumise tagab Eesti ja teiste liituvate riikide seisukohtade arvestamine võrdselt praeguste liikmesriikidega, ütles Ojuland. Seetõttu peame õigeks mitte alustada konverentsiga ennem 2003. aasta oktoobri lõppu ja kirjutada uuele lepingule alla pärast Eesti ja teiste riikide liitumist 2004. aasta mais. Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Rein Lang tuletas meelde, et Euroopa Liidu otsustusprotsessis on võtmeroll komisjonil ja liikmesriikide valitsustel. Küsimus on paljuski selles, kuidas rahvusparlament teostab kontrolli ja töötab koos valitsusega rahvuslike positsioonide väljatöötamise üle ja kuidas ta tegutseb nende kaitsmisel. Täna meil sellist mehhanismi ei ole. Ma tahaksin teha siinkohal ettepaneku, et me juba eeloleval sügisel viiksime sisse vajalikud korrektiivid meie kodukorda ja asuksime oma alatiste komisjonis, ga Euroopa asjade komisjoniga menetlema kõiki neid küsimusi, kus meie valitsuse esindajad osalevad Euroopa Liidu nõukogude töös. Lang tegi ka ettepaneku kutsuda augusti lõpul kokku riigikogu erakorraline istungjärk, et arutada selleks hetkeks kujunenud seisukohti euroliidu tuleviku küsimustes ja vaagida liitumise mõjusid. Veel enne rahvahääletust. NATO teemat käsitledes ütles välisminister Kristiina Ojuland, et praegu töötab Eesti diplomaatia selle nimel, et liitumisprotokollide ratifitseerimine kõigis alliansi liikmesriikides toimuks probleemideta. Viis NATO riiki on protokollid juba ratifitseerinud ja protsess peaks lõpule jõudma hiljemalt tuleva aasta alguseks. Samas ei saa julgeolekupoliitikast rääkides mööda minna terrorismi ja Iraagi teemast, tõdes Ojuland. Tema sõnul oli liitumine Iraagi desarmeerumise koalitsiooniga ainuõige otsus ja oma ajaloolist tausta arvestades polnud Eestil seda raske teha. Nüüd aga tuleb ülesehitustöös säilitada Iraagi terviklikkus. Peame loomulikuks, et koalitsioon, kes kandis Iraagi režiimi kõrvaldamise raskust ja vastutust, on võtnud vastutuse ka sõjajärgse stabiliseerimise eest. Samas jagame veendumust, et ÜRO-l peab olema arvestatav roll ülesehitus protsessis. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson tundis muret viimase poolaasta jooksul kiirelt kasvanud lahkhelide üle läänemaailmas. Poliitiline retoorika erimeelsustest erinevatest huvidest, ühe poole jõust ja teise jõuetusest on ainult süvendanud lahkhelisid. See kõik on meile väga murettekitav. Eesti on väike riik ning seeläbi on meie võimalused piiratud. Väikeriigina oleme pidevalt olukorras, kus meie hääl võib jääda vähemusse. Eriti ajal, kui rahvusvahelistes suhetes on määravam jõud. Kui õigus. Mihkelson avaldas arvamust, et väikeriikide diplomaatilist taktikaliseks nišiks on eelkõige usaldusväärne vahendustegevus ja vastupidava üksmeele saavutamine. Eesti roll rahvusvahelises mastaabis oligi küsimus, millele saadikud ettekannete kuulamise järel kõige rohkem tähelepanu pöörasid. Siim Kallas Reformierakond. Miski tänases maailmas, mis meid huvitab, ei toimu ilma Ameerika Ühendriikide osaluseta. Seetõttu, kui tahame oma asja maailmas ajada, siis peame erakordselt väärtustama just nimelt liitlassuhteid Ameerika Ühendriikidega. Toomas Alatalu Keskerakond. Me peame tegelikult oma välispoliitilist pilti mitmekesistama ja siis me saame ka rääkida sellest, et me oleme teinud ühes või teises küsimuses õige ja põhjendatud otsuse, aga me pole mitte lipanud mõne konkreetse riigi järgi selles lootuses, et olla esimene, kes saab nüüd siis nii-öelda selle piruka juurde. Eiki Berg Res Publica. Me muudkui pooldame, nõustume, tervitame, toetame ja jagame teiste seisukohti. Ikka seesama reaktiivne poliitika eelistamine proaktiivsele poliitikale, mida me aga ise arvame ning oleme valmis tegema stabiilsuse tagamiseks näiteks lähiregioonis. Või kuidas me saaksime toeks olla oma lähimatele strateegilistele partneritele, igal pool mujal maailmas. Kui meil oleks olemas vastused nendele küsimustele siis oleks võimalik oma füüsilisest väiksusest suuremaks kasvada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutas välispoliitikat. Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Rein Lang. Riigikogu Res Publica fraktsiooni liige Eiki Berg.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nBalti luure eskadron täitis patrullimisülesandeid ja viimase kuu jooksul olime usina Donias väljatõstmiste julgestamisel. Õnneks midagi ohtlikku ja niisugust suuri õnnetusi ei juhtunud, ütleme suhteliselt rutiine teenistus ja, ja see ongi võib-olla kõige paremat midagi juhtunud ja kõik on tervelt tagasi kodus. Balti luure eskadroni kokku oli 75 kaitseväelast ja tänasest tuli tagasi 65. Eelnevate rotatsioonidega on varem tagasi saabunud. Millistes piirkondades te paiknesite Bosnias tupoiss, kuidas seal see etniline kooslus on? Testiluure eskiislahendus, kõikide rahvuste esindajaid oli Horvaate, oli serblasi ja oli ka Bosniakke ehk moslemid. Milline nägi välja Eesti rahuvalvaja tüüpiline päev, kui üldse oli sellist ütleme rutiin, teenistus, patrullimine, kui olid lisakohustused, laagrivalve või valmisolekurühm, mis oli seal kõige raskem, kõige raskem, võib-olla oligi see rutiin, mida kõik mehed väga väga hästi üle elasid, kokkupuuted kohalikega patrullides ka kokkupuuteid ja informatsiooni kogumine oli ka meie ülesanne, see ongi, et läbi kohalike vaba aeg võimalusi erinevaid kasutada 60 tunnist puhkusereisi nii-öelda lähivälismaal Ungaris, sportimisvõimalused, kuidas keegi sai kasutada Te nimetasite rutiini, aga milles on siis selle rahuvalvemissiooni kõige suurem erinevus just võrreldes teenistusega Eestimaal? Sama ongi, et, et sa oled mingil määral suletud keskkonnas ja nii-öelda pidevas valmisolekus see stressi ei põhjusta. Ma ei ole täheldanud oma meeste ees.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestisse jõudsid tagasi rahuvalvajad missioonilt Bosnia-Hersegoviinast. Balti luureeskadroni ülemat Kalev Koidumäed intervjueeris Laur Koni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNarva-Jõesuu linnapea Maksimi Linni sõnul on nende käesoleva aasta kaheksa miljoni euro suuruses eelarves arvestatud ressursitasusid 1,6 miljonit euro. Linnapea arvestuste põhjal võib sellest saamata jääda kuni 600000 eurot. Me ei loobu mitte mingil juhul investeeringutest, mis olid meil aasta algusest planeeritud ja mõned nendest on juba töös. Me pigem hakkame loobuma jooksvatest nii-öelda kuludest, näiteks linnaüritused, mis pidid sel suvel meil toimuma, me loobume nendest kindlasti, kuna hetkel on riigis välja kulutatud eriolukord. Lisaks sellele me arutame ka sellised võimalused nagu linnaobjektide hooldustööd, võib-olla nende objektide hooldamise regulaarsus võiks olla teine täna valgustussüsteemide hooldus ja muud sellised võimalused. Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo nentis, et omavalitsustele neil häid sõnumeid ei ole. Meil need ressursitasud on, eks ole seotud nafta maailmaturu hindadega ja, ja kogustega, et ta on kombinatsioon kahest asjast kogusest ja hinnast. Et meil selle aasta kaevemahud ilmselt jäävad alla alla eelmise aasta mahtusid, nii et ilmselt sellel aastal, kui see tulu, mis nad eelmine aasta said omavalitsused ega nafta hind on teine mõlemast kahest kompaniit kokku, ilmselt nad jäävad jah, väiksemast, Eesti suurim mandri valda Alutaguse peab lisaks Eesti energiale arvestama veel ka VKG tegevusega. VKG Ojamaa kaevanduse juhi Margus Kottise sõnul on praeguse seisuga kavas sel aastal kõik plaanitud 4,3 miljonit tonni põlevkivi maa alt välja tuua. Kotise nentis, et maailmaturul toimuvast nafta hinnasõjast tulenev keeruline olukord põlevkiviõli tootmises võib mõjutada ka põlevkivi kaevandamist. Õlitootjatel on raske ja tõepoolest me peame vastu pidama sügiseni, kui me oleme sügiseks vastu pidanud, siis on näha, mis pilt meie ees seisab ja juhul kui tõesti pilt on väga kurb, siis võib juhtuda, et me oleme sunnitud oma tootmist vähendama kuskile kolme miljoni tonnini. Aga esialgu on ikkagi lootus, et see pilt läheb ilusamaks. Alutaguse valla üle 10 miljoni euroses eelarves on ressursitasusid arvestatud ligi neli miljonit eurot mis vallavanem Tauno Õhmari prognoosi põhjal võib kahaneda miljoni euro võrra. Osaliselt loodetakse puudujääk katta riigilt omavalitsustele eelarve stabiliseerimiseks, antavatest lisavahenditest. Meie valla jaoks oli see suurusjärk 800000 eurot, noh siis kui teistel omavalitsustel võib-olla saavad midagi täiendavalt teha, siis noh, eks me siis sellega katamegi nii-öelda selle miinuse, mis jääb siis põlevkivi kaevandamisest saamata. Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Viru põlevkivivaldade sissetulek keskkonnatasudest on kõvasti langemas. Vallad peavad seetõttu oma eelarved ümber vaatama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUut informatsiooni väga palju ei ole, et praeguseks on tuletõrje öelnud, et nad on täielikult tule kustutanud ja praegu nad päästeautod on ikka siin kiriku ümber, et ma olen kahe Hetkel siin kiriku kõrval ja see ala on kõik politseilintidega mõistagi jätkuvalt piiratud, et nii palju kui ma aru saan, siis praegu käib selline konstruktsioonide kontrollimine, et kuivõrd kindlad nad ikkagi on, et kui suured on olnud need tulekahjustused ja ütleme, see inimeste meeleolu siin kiriku ümber, siin on loomulikult väga palju inimesi. Ja kui jumalaema kirik on olnud turismimagnet, siis turismimagnet on ta ka põlenud kujul, et siin on meeletult turiste, siin on väga palju ajakirjanikke, pariislasi mõnevõrra vähem. Ja see tänane meeleolu võib-olla on, on natukene selline rohkem uudishimulikum, et kuna nüüd on päeva valguses need kahjud hästi näha, siis inimesed uurivad, arutavad, näitavad näpuga, mingeid detaile, teevad pilte. Et et selline ehmunud ja uudishimulik on see meeleolu siin. Kas praegu kahjutule võimalike põhjustena on ainus versioon ikkagi õnnetus ja renoveerimistööd? Jah, praegu küll, aga ega uuemat infot ei ole praegu uurimise kohta antud, et see info, mis öisest ööst pärineb, siis selle järgi ja prokuratuur on algatanud uurimise, siis õnnetusjuhtumi nagu õnnetusjuhtumina ja on alustanud ka siis nende töömeeste, kes siin neid töid tegid, nende ülekuulamist. Kas on kuulda juba mingi korjanduse algatamisest, kiriku taastamiseks? Paljud miljardärid on teatanud, et nad annetavad sadu miljoneid eurosid. Jah, on olnud juttu sellest, et kuidas rahad kokku panna ja tõepoolest siis mitmed prantsuse jõukad inimesed on teada andnud siin miljonite annetamisest sadade miljonite annetamisest kiriku taastamiseks. Ilmselt võtab see kõik muidugi meeletult nii raha kui aega ja, ja ma ei kujutagi ette, millal see kirik võib-olla taas taastatud saab, et võib-olla see on terve põlvkond, kes näeb jumalaema kirikut ainult tellingutes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ulatuslik tulekahju hävitas öösel suure osa Pariisi Jumalaema kirikust, samas suutsid tuletõrjujad päästa katedraali põhistruktuuri. Prokuratuur uurib juhtunut praegu kui õnnetust, tuli võis alguse saada renoveerimistöödest. Prantsuse president Emmanuel Macron kinnitas, et kirik taastatakse. Pariisi linnapea Anne Hidalgo kirjutas Twitteris, et Pariisi Jumalaema kirikust õnnestus päästa mitmeid hindamatuid religioosseid ja kunstiaardeid. Mitmed Prantsuse suurärimehed on teatanud, et annetavad katedraali taastamiseks sadu miljoneid eurosid. Millised meeleolud praegu Pariisis valitsevad ja kas on uut informatsiooni katastroofilise kahjutule kohta ?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiho Terrase sõnul ongi kõige olulisem, et ameeriklased saavad kohe kevadtormil osaleda ja see annab neile ka aega läbi mõelda. Edasised koostööplaanid. Ilmselgelt on nende esimene ja põhiline partner Eestis, Scouts pataljon, oma elukutselistega aga me arutelus kindral Campbell iga Ameerika maavägede ülemaga Euroopas ei välistanud ka võimalust, et neid treenitakse koos kaitseliitlaste või ka ajateenijatega. Kas nad jäävad paiknema Ämarisse või lähevad kuskile mujale? Nad esialgu on planeeritud paiknema Paldiskis Scoutpataljoniga koos ja siis kuu hiljem liigutakse seda, otsustame pärast kevadtormi. Esialgsete plaanide järgi jäävad Ameerika sõjaväelased Eestisse aasta lõpuni septembris toimuval NATO tippkohtumisel, siis otsustatakse, kas pikendada seda või muuta see püsivaks kohalolek. Kaitseväe juhataja Riho Terras peab NATO jõudude kohalolu Eestis äärmiselt oluliseks julgeoleku garantiis. Ameeriklaste olemasolu siin annab võimaluse neil kiiresti suurendada oma kohalolu, kuna neil on juba kogemused ja teadmised piirkonnast olemas, kõik luured on tehtud ja see väga oluliselt suurendab julgeolekut. Kindel on ka see, et ameeriklased ei jäta oma sõdureid tte ja kui midagi peaks juhtuma, siis nad tulevad kindlasti appi. Julgeolekuekspert Ants Laaneots, kes on varem olnud kaitseväe juhataja ning ka peaministri nõunik riigikaitse ja julgeoleku küsimustes leiab samuti, et USA sõjaline kohalolek Eestis on heidutuse seisukohast väga tähtis. No ütleme nii, et Putin tõi Euroopa uuesti mõistu selle ohtude suhtes ja mul on hea meel, et NATO, aga eelkõige Euroopa liikmesriigid on ärganud üles pärast 20 aastat kestnud enese pettust julgeolekuvaldkonnas ja NATO sõjalise juuresoleku suurenemine Balti regioonis on eelkõige signaal kremlile selle kohta, kus asub punane joon Lääne ja Venemaa vahel. Ja see on igatahes ida pool Eesti, Läti, Leedu ja Poola territooriumi ehk seal, kus kunagi Samia Hanhigton määraski ära tõepoolest, kus lõpeb Euroopa tsivilisatsioon ja kus algab Euraasia Ants Laaneotsa hinnangul tõstab NATO üksuste kohalolek kindlasti ka eestlaste kaitsetahet. Oleme ausad, väikese rahvana me siiamaani põeme, alaväärsus kompleksi ja see mõjutab oluliselt ka sellist tähtsat küsimust nagu riigikaitse. Ja muidugi tõstab ka eestlaste veendumust, et meie väikeste riiki on võimalik kaitsta.",
"role": "user"
},
{
"content": "150 Ameerika sõdurit jõuavad kaitseministeeriumi kinnitusel Eestisse järgmisel nädalal ning osalevad siin koos teiste liitlaste üksustega 5. mail algaval suurõppusel Kevadtorm.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui möödunud aastal planeeriti Tartu linna 2020. aasta eelarve kogumahuks natukene üle 208 miljoni euro siis käesoleva aasta esimene negatiivne lisaeelarve vähendab planeeritud mahtu 3,1 miljoni euro võrra, ütleb Tartu abilinnapea Gea Kangilaski. Kuna meil on raha täpselt nii palju, nagu meil on ja meie laenuvõimekus ei ole ka linnal kuigi suur, siis me peame lihtsalt kuskilt kärpima. Kangilaski sõnab, et mõistagi on linna tulud vähenenud eelkõige seoses Covid 19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga. Sellest tulenevalt jagunevad ka kärped laias laastus kaheks. Esiteks kokkuhoiukohad, mis viidigi ellu mingis mõttes tänu kehtinud eriolukorrale. Gea Kangilaski. Kui inimesed kasutavad vähem ühistransporti või noh, jääb mingisugune üritus ära näiteks siis selle üritusega ei kaasne ka kulusid, et noh, need, need olid nii-öelda loomulikud kokkuhoiu kohad. Teisalt tõi majanduse muutuv olukord kaasa ka seda, et käesolevaks aastaks planeeritud kulutused tuli üle vaadata või sootuks ära jätta. Eelkõige puudutab see punkt Kangilaski sõnul linna majandamiskulusid. Kõik osakonnad pidid oma tegevuskulud kärpima 2019 tegelike kuludeni vähendama ka koolitusi, lähetusi, samuti inventari, ostusid me sellesse aastasse planeerime võimalikult minimaalselt ja kokku sai siis kärbitud 4,6 miljonit eurot. Kangilaski ütleb, et haridusasutustega seotud investeeringud või suuremad linna investeeringuprojektid, mis praeguseks juba käima lükatud või kus lepingud all, viiakse ellu. Tartu linnavolikogu rahanduskomisjoni esimees Toomas Kapp ütleb, et üldiselt on abilinnapea koos oma meeskonnaga ära teinud negatiivset lisaeelarvet koostades sisulise ja põhjaliku töö. Kapi sõnul arvab osa komisjoni liikmeid aga siiski, et eelarvekärped peaksid olema ambitsioonikamad. Toomas Kapp. Kas need kärped täna on piisavad, kas nad hindavad piisavalt seda potentsiaalset mõju, noh, mida keegi tegelikult ei tea ja kas meil läbi selle järgnevatel aastatel säilib investeerimisvõimekus tegelikult linn peaks ja võiks vaadata veel kõikvõimalikud kärpekohad üle. Kangilaski sõnul on soovitus kärpida veel täiendavalt kahe miljoni euro ulatuses ja seesuguse tähelepanekuga ollakse igati nõus. Kui me vaatame järgmise aasta investeeringutele otsa ja et me ei taha, et juhtuks nii, et me järgmisel aastal ei saa üldse suuremaid objekte teha Tartus, siis me peame jah, täiendavalt üritame selle aasta sees veel kärpekohti leida, seda ei saa nüüd enne ütleme selgitada, kui alles uue, teise lisa eelarvega sa sügisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnavolikogu esimesel lugemisel käis linnavalitsuse esitatud 3,1 miljoni euro suurune negatiivne lisaeelarve eelnõu. Selle aasta esimene lisaeelarve on 1,5% esialgsest 2019. aasta detsembris kinnitatud 208-miljonilisest eelarvest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNüüdseks ametlikult alanud Kopenhaageni tippkohtumise ava pressikonverentsil teatas eesistujamaa Taani peaminister Anders Fur Asmussen et on saabunud otsustav hetk viia lõpule Euroopa Liidu ajalooline laienemine. Samas rõhutas Rasmussen karmisõnaliselt, et mitmete kandidaatriikide soovi paremateks liitumistingimustes pole sisuliselt võimalik täita. 15 Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhid ja riigipead istuvad täna hilise õhtusöögilaua taha, kus ilmselt juttu jagub rohkem kui söögipoolist. Jututeemaks on mõistagi kandidaatriikidele pakutavad liitumistingimused. Konkreetselt peaksid liikmesriigid täna õhtul ilmselt lõplikule kokkuleppele jõudma kandidaatriikidele võimaldatavate rahasummade ning erinevate toetuste suuruses. Ometi erilisi üllatusi varasemaga võrreldes oodata ei tasu. Nagu teatas pressikonverentsil Taani peaminister, saab lõpliku pakkumise aluseks ikkagi eesistujamaa poolt eelmise nädala alguses kandidaatriik läbi räägitud niinimetatud kompromisspakett ning sedagi peavad mitmed liikmesriigid endiselt liiga helgeks võrreldes Brüsseli tippkohtumisel oktoobrikuus kokkulepitud finantsraamistikuga. Rasmussen andis ka selge hoiatava vihje Poolale, mainides, et viimase valjult väljendatud rahulolematus lõpupaketi suhtes on Euroopa liidule hästi teada kuid ometi enam raha Euroopa liidul pakkuda pole. Taani peaminister heitis veelgi ühe kinda, arvates, et need riigid, mis pole liitumistingimustega rahul ega lõpeta läbirääkimisi Kopenhaagenis ei saa ilmselt uut liitumisšanssi enne 2000 seitsmendat aastat, kui eeldatavalt peaks ühinema Euroopa Liiduga Bulgaaria ja Rumeenia. Siiski väljendas Rasmussen lõppkokkuvõttes optimismi selles suhtes, et liitumiskutse saab jagatud kõigile 10-le kandidaatriigile. Tippkohtumise teise põhiteema Türgile võimaliku läbirääkimiste algus tähtaja määramise suhtes oli Andres Fur Asmussen kidakeelse mainides, et kohtus äsja Türgi peaministriga ning koostab ka selle põhjal nii-öelda otsusevariandi Türgile pakutava tähtaja suhtes, mida siis liikmesriigid arutavad, samuti tippkohtumise õhtusöögilauas. Eesti raadio Kopenhaageni Marko Saaret. Eeldatavalt lepivad liikmesriigid täna õhtul ilmselt lõplikult kokku kandidaatriikidele võimaldatavate rahasummade ning erinevate muude toetuste suuruses. Nagu teatas varem antud pressikonverentsil Taani peaminister Andres Fuhr. Asmussen, saab lõpliku pakkumise aluseks ikkagi president, uuri poolt eelmise nädala algusest kandidaatidega läbi räägitud niinimetatud kompromisspakett. Rasmussen andis sel pressikonverentsil ka selge hoiatava vihje Poolale mainides, et viimase valjult väljendatud rahulolematus lõpupaketi suhtes on Euroopa liidule teada, kuid ometi rohkem raha ühendusel pakkuda pole. Taani peaminister heitis veelgi ühe kinda, arvates, et need riigid, mis pole liitumistingimustega rahul ega lõpeta läbirääkimisi Kopenhaagenis ei saa ilmselt uut liitumisšanssi enne 2000 seitsmendat aastat, kui peaks ühinema Euroopa Liiduga. Bulgaaria ja Rumeenia. Äsja ajakirjanikega kohtunud Poola pealäbirääkija Jan drušynski ei soovinud avaldada, milline on hetkel Poola positsioon kandidaatidele pakutava lõppkokkuvõttes suhtes kuid möönis, et eeldatavalt viimastel läbirääkimistele ei saa tulla nii-öelda liialt pika nimekirjaga. Samas keeldus Trutšinski täpsustamast, milline on Poola soovileht olemasoleval hetkel Poola läbirääkimiste vankrit. No Trosinski vihjas taas, et läbirääkimiste õnnestumiseks on vaja paindlikkust ning seda ei peaks ilmutama vaid Poola Rasmus ni pakutud stsenaariumid mille kohaselt ei Kopenhaagenis ebaõnnestunud kandidaatriigid enne 2000 seitsmendat aastat pidas aga Trosinski üledramatiseerituks ning avaldas taas optimismi, et kõigil kandidaatriikidel on endiselt hea šanss läbirääkimised lõpule viia juba homme. Eesti raadio Kopenhaagen Marko Saaret.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kopenhaagenis algas Euroopa Liidu tippkohtumine. 20.00 ja 22.00.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNicolas tegin, rääkis Boris Johnsoniga esimest korda pärast Šoti rahvuspartei suurt võitu neljapäevastel kohalikel parlamendivalimistel. Partei esindaja sõnul kinnitas too John Johnson ile taas, et Šotimaa inimestel on õigus valida ise oma tulevik, kui kriis möödas on ning tegi peaministrile selgeks, et uus iseseisvusreferendum toimub. Küsimus on pigem selles, millal mitte. Kas peaminister õnnitles valimisvõidu puhul ja rõhutas vajadust keskenduda praegu taastumisele, koroonast teatavasti ei poolda Johnson Soti iseseisvusreferendumit. Nicolas erin käis vahepeal aga esinemas BBC Andrew Marre programmis, kus talt küsiti, kas ta tuleb referendumi plaaniga välja järgmisel kevadel, kui eeldatavasti on hakatud taastuma koroona tagajärgede st ja majandus paraneb samuti. Stersen ütles, et praeguse parlamendi ametiaja esimene pool on igati sobiv aeg kuid ees on veel palju väljakutseid. Seega ta ei välista seda aega, aga hetkel seda paika veel ei pane. Boris Johnson oli varem kutsunud ergoni suurele üleriigilisele konverentsile, et rääkida pandeemias toimumisest ning ütles nüüd, et referendumi korraldamine oleks praegu hoolimatu ja vastutustundetu. Tema sõnul ei annaks valitsus praegu referendumile ametlikku heakskiitu. Üks asjade areng, millest räägitakse, on see, et vaidlus lõpeb kohtus ja kohtult küsitakse, kas šoti valitsusel on jõudu korraldada referendum ilma ühendkuningriigi valitsuse nõusolekuta. Nikolas Tersen usub, et kohtulikku vaidlust ei soovi kumbki pool. Tema hinnangul. Kui asi jõuab kunagi kohtusse, siis tähendab see, et ühendkuningriigi valitsuse meelest ei ole Šotimaal demokraatlikku võimalust iseseisvuda. Kui unionistid peaksid arvama, et Šotimaa on lõksu määratud või nurka aetud siis minu meelest on see üks tugevamaid argumente te iseseisvuse poolt, ütles Šotimaa esimene minister.",
"role": "user"
},
{
"content": "Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon on kindel, et pärast Šoti Rahvuspartei võitu kohalikel parlamendivalimistel tuleb uus iseseisvusreferendum kindlasti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis arutati täna taas Eesti teede olukorda. Kohalolijad tõdesid, et olukord läheb aina halvemaks, sest raha lihtsalt ei jätku. Näiteks ütles maanteeameti juht Aivo Adamson, et teid on krooniliselt alarahastatud. Meil on tegemist ikkagi nagu noh, jätkuvalt nendesamade põhi riigimaanteede ja, ja, ja ka linna tänavate puhul ma julgen öelda Tallinna linnas, eks ole, on tegemist alafinantseerimisega ja see haigus hakkab peale meil kusagilt mujalt või kusagilt viie-kuue aasta taguselt finantseerimisplaanist. Et kui sa jätkuvalt nagu alafinantseerid, siis sa ei jõuagi neid teid korda teha, lihtsalt need lagunevad käest ära ja ja ma julgen siin väita, et, et järgmisel kevadel on meil teed veelgi hullemad ja ma, ma olen täitsa veendunud, me ei suuda seda selle ühe aastaga nagu korvata ja seda taset nagu hoida. Samas on Eestis olemas teeseadus, mille täitmine pole sisuliselt võimalik ja trahvimine enam ei aita, ütles maanteeameti teede ja raudtee osakonna juhataja Ain Tatter. Reedene seisnud ja ta oli riigieelarve strateegia arutelul selline, et meil oli 2014 oli kuskil 100 miljonit eurot puudu, et teeseaduse nõuded täiteks. Nii et ütleme, et kui sellele nii-öelda probleemile näiteks lahendust ei leita, et siis ma ju ei välista seda, et meil tuleb hakata vaatama seisundi nõuded üles, et me hakkame neid leevendama. Üks variant ongi näiteks, et me vaatame oma strateegiad üle. Täna ikkagi need aktid, mis kehtivad, on tehtud sellest loogikast lähtuvalt, et, et riigimaanteedele rahastamine toimub teeseaduse ettenähtud määrades ja kohalikel omavalitsustel ka. Aga, aga kui, kui sellist rahastamismäära ei ole, siis tulebki üle vaadata strateegia, sellega praegu tegeletakse. Siin on nagu pigem see küsimus, et, et teede võrku vaadata ikkagi rohkem sellise tervikuna ja, ja noh, selle asemel, et et maanteeamet käiks ja kirjutas trahve Tallinna linnavalitsuse välja, et pigem tuleb leida mingi koostööformaate siin, eks ole, et ilmselt see neid auk ei lapi kui, kui nii-öelda trahve ja ettekirjutusi teha, et see, see oli pigem minu vide, eks ole. Ja neid trahve võib kõigile 203 küljel teha ja, ja küsimus see, et kes teeb riigile trahvi, et riigimaated korrast ära, et see oli nagu see mõttekõik, eks ole, et mis see trahvi loogika a niimoodi ei, ei pruugi töötada, eks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigieelarve kontrolli erikomisjonis arutati Eesti teede olukorda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nProkuratuur süüdistab Mailis Repsi kahe seadusepunkti järgi esiteks omastamises ametiisiku poolt. Praktikas tähendab see, et väidetavalt käskis Reps ministeeriumi töötajatel tegeleda oma lastega, kasutas ebaseaduslikult ministeeriumi kütusekaarti. Ühtlasi olevat endine minister ministeeriumi raha eest sünnipäeva korraldanud. Teiseks süüdistatakse Repsi kelmuses, mis seaduse järgi tähendab teisele isikule varalise kahju tekitamist niimoodi, et talle luuakse millestki vale ettekujutus. Prokuratuuri hinnangul saavutas Reps just kelmuse teel selle, et ministeerium soetas talle koju kohvimasina Maxis restoranis peetud sünnipäeva ja ralli Estonia aegse majutuse eest. Mailis Repsi kaitsja Paul Keres pakkus esialgu, et tänaseks määratud eelistungi võiks edasi lükata, kuna tal pole olnud piisavalt aega põhjaliku kaitseakti koostamiseks. Muuhulgas soovib Keres välja küsida mitme haridus ja teadusministeeriumi ametniku e-postkasti sisu. Kohus andis Keresele kaitseakti koostamiseks lisaaega, kuid eelistung siiski toimus ning kohtuistungite ajakava pandi paika. Kokku ligi 50-ks istungiks otsiti aega kaua ning lõpuks järeldati, et viimased istungid jäävad järgmise aasta märtsikuusse. Isegi riigikogu valimised jõuavad enne ära toimuda, kui maakohus oma otsuse teeb. Riigiprokurör Tenis. Tšesovski jääb määratud ajakavaga siiski rahule. Arvestades metsosaliste koormust ja hõivatust muude menetlustega kui nüüd võtta arvesse, et Mailis Repsi hinnangul võiks see protsess kesta viis-kuus aastat, siis tänane aeg seda pigem ei kinnitaks. Paul Keres tegi tänasel istungil ka ettepaneku üks osa Repsile esitatud süüdistusest kõrvale jätta. Keres märkis, et süüdistused, nagu oleks Reps andnud ministeeriumi töötajatele nende tööülesannetesse mitte puutuvaid korraldusi, jäävad liialt üldsõnali. Eks ta tõi esile, et ühegi niisuguse juhtumi puhul pole prokuratuur märkinud kindlat aega, vaid ainult üsna. Tegelikult kaitsja mõnevõrra on eksi teel. Riigikohtu praktikast tulenevalt võivad need kuriteod olla tuvastatud ka ajavahemiku täpsusega, mitte sekundi täpsusega. Ühtlasi palus Keres kohtul kõrvale jätta haridus ja teadusministeeriumi tsiviilhagi. Kerese sõnul pole mõistetav, kuidas jõudis ministeerium ligi 120000 eurose hagini, samas kui prokuratuuri süüdistuse järgi omastas reps kõigest 7500 euro väärtuses. Harju maakohtu kohtunik Märt Toming andis pärast kohtuistungit välja määruse, kus teatas, et midagi kohtumenetluse st välja ei jäeta ehk kogu süüdistust ning ka tsiviilhagi hakatakse peagi arutama. Esimene süüdistuskõne peaks kostuma seitsmendal veebruaril.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna toimus Harju Maakohtus endise haridusministri Mailis Repsi süüasja eelistung. Kohtuasja avakõned peaks kostuma 7. veebruaril. Maakohtu otsust pole oodata enne järgmise aasta kevadet.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii nagu terve viimase kuu on ka täna tulnud mitmeid vastukäivat teateid selle kohta, kas Euroopa ülemkogu võtab vastu kuuenda Venemaa sanktsioonide paketi hommikul koos käinud Euroopa Liidu suursaadikud üksmeelt ei leidnud. Ka keskpäeval oli peaminister Kaja Kallas pessimistlik. Minule tundub, et pigem ei ole, et pigem ei ole kokkulepetega veel selles faasis. Paraku ma arvan, et see tõenäolisem koht, kus me saame kokku leppida, on järgmise siis juuni ülemkogu, mis on nelja nädala pärast. Samas, mõni tund hiljem lekkis juba rahvusvahelisse pressiinfo, et kokkulepe võib siiski lähedal olla ja liidrid saavad seda täna arutada, mis tegelikult õige on, selgub juba hilisõhtul. Riigi ja valitsusjuhtide peateemaks on Ukraina, mille president Volodõmõr Zelenskõi nende poole videoteel ka pöördub. Ja kuigi seda otseselt üheski päevakavas kirjas pole, tuleb kindlasti jutuks Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholzi 80 minutiline telefonikõne Vladimir Putiniga. See on arutelupunkt, kus Kaja Kallas ennast ilmselt tagasi ei hoia. Ma tahaks väga teada, et milliste sõnumitega siis Saksamaa ja Prantsusmaa sinna kõnesse läksid, ma tahaksin väga teada ka, kas Ukrainaga oli see eelnevalt kooskõlastatud ja, ja mis tegelikult on selliste kõnede resultaat, et kas sellest on läinud midagi paremaks või varasemalt või on neil mingi suurem plaan, nii et kindlasti sellest me täna räägime. Kuigi Brüsselis on kuulda ka jutte osade riikide soovist vaherahu järele, siis võib olla päris kindel, et Balti riigid ja Poola ei taha sellest täna midagi kuulda. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Ülemkogu võib täna heaks kiita kuuenda Venemaa sanktsioonidepaketi, mis sisaldab ka nafta embargot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜle 80 aastaste inimeste vaktsineerimiseks kasutatakse Bioei või Moderna vaktsiini. Läinud nädala lõpuks oli vaktsiini võimaldatud 560-le perearsti nimistule 785-st. Vaktsiini on jaotatud järk-järgult, alates kõrgema nakkusriskiga maakondadest. Tervise ja tööminister Tanel Kiik käsitles seda teemat muuhulgas riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalikul istungil. See on lihtsalt olnud vaktsiini defitsiidist tulenevalt meil Eestis 718 nimistut, kui sulle tuleb mõni nädal nagu enne näidatud 10000 vaktsiini siis ei ole väga mõistlik jaotada neid 10 doosi kaupa või 12 doosi kaupa, kuna väiksemad isegi saa kuna peale on kuus doosi kõigile nimistutele, vaid me oleme lähtunud sellest, kus on suuremad nimistud, kõrgem nakkusrisk, sealt on alustatud järk-järgult on seda vaktsineerimis võimalust laiendatud. Vaktsineerimise on seni tehtud Harjumaal, Ida-Virumaal, Pärnumaal, Tartumaal, Võrumaal, Jõgevamaal ja Raplamaal. Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemanni sõnul lisanduvad sel nädalal veel osa piirkondi Tartumaal Järvamaa ja Viljandimaa ning järgmisel nädalal Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Valgamaa, Saaremaa ja Hiiumaa. Perearstid on siis viies grupis ja saavad vastavalt sellele, mis on nende nädal siis vaktsiini, mida on siis võimalik esmatasandil eraldada. Sellel nädalal on perearstikeskustesse liigub 36 doosi per nimistu, ehk siis siin ühe nimistu kohta ja seda siis nendes maakondades, mis on hetkel siis nii-öelda aktiivsed. Kes siis alustab vaktsineerimist sellel nädalal? Friedemanni sõnul on ette tulnud ka üksikuid juhtumeid, kui perearstid pole vaktsiini tellinud. Nendega võetakse ühendust ja uuritakse probleemi põhjust. Seal on olnud probleemiks siis see, et, et ei ole vaktsineeritavaid kokku saanud eelkõige venekeelsema keelekeskkonnaga piirkondi. Väidetavalt ei ole vaktsineeritavaid nii palju, teine võimalus on see, et seda meie infot ei loetud piisava põhjalikkusega ja magati nii-öelda see esimene tellimusaeg maha ja siis on üksikud juhtumid, on see, kus siis kas näiteks perearst või on ise haigestunud, et ta ei saagi vaktsineerimist hetkel läbi viia, siis sellele otsitakse asendusi. Ja ja kiirelt lahendusi. Praegune siht on see, et üle 80 aastased inimesed oleksid vaktsineeritud märtsi lõpuks. Friedemann rõhutas, et vaktsineerimise tempo määravad endiselt vaktsiini kogused, mida Eestile võimaldatakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemanni sõnul loodetakse märtsi esimesel nädalal jõuda selleni, et kõigi maakondade perearstid on alustanud kõige vanema riskirühma ehk üle 80-aastaste inimeste vaktsineerimist koroonahaiguse vastu. Selles sihtrühmas on ligi 80 000 inimest ning praeguseks on vaktsineerimisi tehtud 15 266 inimesele, neist kahe doosi saanuid on üle 3000.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaapsalus on traditsioon, et igal aastal kingib linn ühele Haapsalu asutusele majalipu. Tänavu anti sinimustvalge Cyrillus Kreegi nimelise Haapsalu muusikakoolile. Piiskopilinnuse kõrval asuval linna lipuväljakul kogunenud ees lõid linnapea Urmas Sukles, muusikakooli direktor Jaak Vasar ja Eesti Evangeelse Luterliku kiriku vaimulik Küllike Valk lipuvardasse naela. Lipp anti muusikakooli direktorile üle ning küllike. Valk õnnistas selle muusikakooli. Direktor Jaak Vasar kirjeldab, kuidas ta sai teada sellest, et tänavu lipp just neile kingitakse. Ma sain seda teada meili teel ja see tuli muusikakoolile väga suure üllatusena. Me oleme väga tänulikud sellise usalduse eest Haapsalu linnavalitsusele. Jaak Vasar meenutas oma esimest mälestust Eesti lipust, kui ta oli koos vanematega külas Ahtmes elanud tuttavatel. Me poistega siis, kui vanemad pidasid pidu vanade traditsioonide järgi, siis me leidsime pööningult sinimustvalge lipu ja jooksime sellega mööda küla ringi ja, aga pärast oli niimoodi, et küla pidulised ajasid meid taga sellepärast et see tundus sellel ajal täieliku hullusena, see pidi olema, ma pakun välja aastal kuskil 71 72, siis kui ma olin niisugune viie-kuue aastane poiss ja siis me ei saanud absoluutselt aru, et miks me ei tohtinud selle sinimustvalge lipuga seal küla vahel ringi joosta. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalus on traditsioon, et Eesti lipu päeval kingib linn ühele kohalikule asutusele õnnistatud majalipu. Tänavu sai selle Cyrillus Kreegi nimeline Haapsalu muusikakool.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArvamusfestivali alguse ühel kõnekoosolekul sai igaüks rääkida, kas Eestis võib kõneleda kõigest ehk et kas vaba mõtteavaldus ja mõttevahetus on üldse võimalik. Vabakonnast suurde poliitikasse läinud riigikogu liige Artur Talvik leiab koguni, et arvamusfestivali debatt ott on näiline ja festivalist on kujunenud omalaadne auru väljalaskmise koht. Tegelik debatt Eesti ühiskonnas puudub, et meil on väga selline mustvalge ühiskond ja see koht, kus tõeline debatt peaks toimuma, ehk Eesti parlament, Eesti riigikogu, seal seda ei toimu, seal aetakse asju ikkagi niimoodi, et sõidetakse teerulliga kõikidest arvamustest üle ja, ja tehakse asju nagu kuskil tagatoas on otsustatud. Sotsioloog Juhan Kivirähk Põhiküsimus on selles, et kuhu, kuhu need mõtted, mis siin lendu lastakse, lõpuks jõuavad, et praegu on ta tõesti, et, et häid mõtteid on inimestel palju, neid öeldakse välja ilmselt neid ka mingil moel summeeritakse ja üldistatakse, aga paraku on meil nii, et jah, see poliitiline kultuur on selline, et, et poliitikud toimetavad ikka omamoodi sõltumata sellest, mida siin Paide vallimäel räägitakse. Paidelased Janno Saksniit ja taimi Jürgen stein. See on üks võimalus siin kaua välja lasta, aga ma arvan, et siin kuuleb nii üht kui teist huvitavat, mis kõrva taha panna, näiteks siit võib tõesti ka midagi edasi areneda. Ma arvan, et arvamusfestival praegusel kujul on tegelikult arutelude õppimise koht ja väga oluline, et tekiks selline harjumus üldse arutleda ja neid asju teha. Küsisin arvamusfestivali korraldus juhilt Kristi Liivalt, kas midagi juhtub Eesti ühiskonnas sellest, kui tullakse arvamusfestivalile ja öeldakse välja oma arvamus. Mina usun, tuginedes nende kahe aasta kogemusele ja ka selle täna esimese poole päeva kogemusele, et inimesed räägivad sellest, et kui nad siin saavad uusi ideid, kui nad siin saavad elamuse, kui nad siin kohtuvad sarnaselt mõtlevate või erinevalt mõtlevate inimestega siis nad võivad saada sellest energiasüsti või mõtte, mida ise teha mõne selle teemalise teo iseenda isikliku vastutuse võtmiseks, et midagi ära teha. Arvamusfestivali 220 teema arutelu on hulk, mille jälgimiseks tuleb aega võtta. Õnneks on mitmed olulised arutelud veel ees, homme, mil festivali lõpetab riigikogus esindatud erakondade juhtide debatt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paides algas kolmas arvamusfestival, kahe päeva jooksul toimub neljakümnel alal üle kahesaja arutelu. Festivali kohta on tehtud aga ka kriitikat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nElva vallas töötab praegu kaheksa munitsipaalkooli ja üks erakool. Viimasel viiel aastal on koolide esimeses kooliastmes õppivate laste arv püsinud 160 ja 180 õpilase vahel, erandiks 2018 2019. Õppeaasta, kui laste arv oli 199. Elva abi vallavanema Marika Saare sõnul jaotuvad aga need paarsada esimese kooliastme õpilast valla munitsipaalkoolide vahel ebaühtlaselt, jätkab Marika Saar. Meil on olnud siin aastaid, kus teatud klassidesse lähebki, kas üks laps või viis last, et samas on jälle koole, kus on nagu väga stabiilne see laste arv. Kirju koolivõrk kui ka tulevikku vaatavad rahvastikuprognoosid on sisendiks Mikk Saare sõnul juba praegu mõelda ja analüüsida, millised on võimalikud variandid, et vajadusel aastate pärast valla koolivõrk ümber kujundada. Lisaks tuleb mõelda, et ka õpetajaid ja kooli direktoreid on järjest keerulisem piirkonda leida. Ja meie arengukavas on kirjas see, et me peame selle koolivõrgu analüüsi ja tulevikuvisiooni läbi viima ning see töörühm tõesti koosneb peamiselt meie spetsialistidest, et siis selle tööga alustada. Ligi 10 aasta pärast näitavad rahvastikuproognoosid nii Eestis kui ka Elva vallas seda, et meie laste arv võib kuni veerandi võrra väheneda. Saar rõhutab, et analüüsi eesmärgid ei ole ainult majanduslikud ehk et eesmärgiks ei ole väikeste koolide sulgemine, vaid vastupidi läbi mõelda kõik variandid, ka need, mis arvesta sid kodulähedase hariduse kättesaamisega, aga ka juhtimise kvaliteet, teedi ja kultuuriga. Seega võib ühe kooli tuleviku kohta analüüsi käigus selguda mitu võimalikku valikut. Näiteks seesama Aakre kool, mis on täna meil 12 lapsega, et tema puhul põhimõtteliselt me analüüsime läbi neli stsenaarium, et näiteks on see, et jääb nii, nagu on, et see on siis kõikide koolide puhul, teine variant on see, et me tõesti sulgeme. Kolmas variant on see, et me veelgi vähendame kooliastmeid näiteks siis, kuni praegu on kuuenda klassi ni siis näiteks võiks üks stsenaarium olla ka see, et see võiks säilida kuni kolm klassi ja neljas variant on tegelikult see, et me ühendame näiteks juhtimised, kool nagu õppekoha jääb alles, aga ta näiteks kuulub Rõngu kooli nagu koosseisu. Muudatused ei toimu aga nipsust, sest valdade ühinemislepingud kehtivad. Seega ei võta ka praegune volikogu saare sõnul mingeid otsuseid vastu, vaid koostab lihtsalt analüüsi, mida siis järgmised võimukandjad kasutada saavad. Tõenäoliselt hakkavad muutused Elva valla koolivõrgus toimuma 2022. aastal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Elva vallas moodustati töörühm, mille ülesandeks on analüüsida ja välja töötada erinevad stsenaariumid, kuidas tulevikus valla koolivõrku vajadusel ümber korraldada. Analüüsi esmased tulemused valmivad aprilliks, kuid valdade ühinemislepingust tulenevalt saab esimesi reaalseid muudatusi ellu viima hakata alates 2022. aasta septembrist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEttepanekut hakata välja andma spordivaldkonna häälekandjat omamoodi järglast kunagisele spordilehele on Eesti spordiajaloo selts viimastel aastatel teinud korduvalt ja üldiselt jõutakse päris kiiresti välja samasse kohta. Kultuuriministeerium ei näe väljaandel vähemalt sihtasutuse kultuurileht kaudu ilmuval väljaandel suurt mõtet. Ministeeriumi hinnangul on sport Eestis praegu erinevate meediakanalite läbi piisavalt hästi kajastatud. Ilmselt mängivad selles küsimuses võtmerolli spordist huvitatute erinevad meediatarbimisharjumused. Eesti spordiajaloo selts esindab nii-öelda traditsioonilisemad spordihuviliste põlvkonda. Siinkõneleja on praegu ainus seltsi liige, kel vanust vähem kui 30 eluaastat. Seda fakti tuleb kindlasti teadmiseks võtta. Mis aga ei tähenda, et kultuuriministeerium ei peaks vanema põlvkonna soovidega arvestama. Kindlasti peab arvestama. Ajakirjanikuna julgen väita, et mahulises mõttes on sporti Eesti meediaruumis palju kogu Eesti spordiajakirjanduses, see tähendab ajalehtedes, ajakirjades, portaalides, raadios ja televisioonis ilmuva materjaliga pole ka elukutselisel spordiajakirjanikul võimalik lõpuni kursis olla. Kui elektroonilises meedias täidab ETV spordisaade vähemal või suuremal määral valdkonnaülese infokanali rolli siis kirjutavas meedias meil sellist omamoodi majakat praegu pole. Ja spordist arusaamise üldkultuurilise tasandil muudab see pigem keerulisemaks. Infot on hästi palju. Olen nõus, et valdkonna tasakaalustatud käsitlusest jääb kohati puudu. Mõtlen seda, et ajakirjandus kirjutab spordist pigem tulemuse keskselt. Kehakultuuri ja spordilehe ilmumise ajal jätkus nendes väljaannetes alati ruumi näiteks kohaliku spordielu kajastamisele. Rohkem kirjutati rohujuure tasandil toimuvast, samuti said leheruumi rohkemad spordialad tõdemuseni, et nii-öelda väiksemate alade tegijad ja veteransportlased ei pälvi Eestis ajakirjanduse poolt piisavat tähelepanu ja tunnustust jõudis hiljuti ka aktiivselt siinset spordiajakirjandusmaastiku analüüsiv ott Järvela. Samas on aeg avanud teisi võimalusi. Viimastel aastatel on väga palju lisandunud sporditeemalisi jutusaateid, mida on võimalik kuulata erinevates internetikeskkondades. Tihti juhtub, et sellistes saadetes sportlased tõesti avanevad. Ilmselt on paljud Eesti sportlased ja treenerid inimestele soovi korral emotsionaalselt lähemal kui kunagi varem. Ka ajalehed ei aja päris ühte rida. Näiteks eristub õhtulehe spordirubriik, kus päevakajalisi materjale ilmub vähem ning rohkem kirjutatakse sportlastest kui inimestest. Tahaksin lõpuks välja öelda minu arvates kõige olulisema. Kogu diskussiooni oleks tunduvalt rohkem vaja spordirahva enda arvamust sest praegu võtavad sõna spordiametnikud ja spordile südamest kaasa elajad, veidi ka ajakirjanikud. Ent meil oleks tarvis teada seda, kuidas näevad olukorda need, kelle tegemisi peaks uus väljaanne kõige rohkem kajastama. Vajame tagasisidet sportlastelt, treeneritelt, spordikohtunikelt, veteranidelt ja nii edasi. Diskussioon areneb siis, kui kaasame vaidluse ka nemad. Vastasel juhul vaibub teema kiiresti. Nii nagu mitmel eelmiselgi korral.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Spordiajaloo Selts saatis sel nädalal kultuuriministrile ja EOK presidendile pöördumise, kus soovib spordivaldkonna väljaande taastamist kas nädalalehe või kuukirja näol. Viimati ilmus sellist laadi väljaanne Eestis aastal 2005. Teemat kommenteerib sporditoimetuse liige, aga ka Eesti Spordiajaloo Seltsi kuuluv Johannes Vedru.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIMF-i värske majandusprognoosi põhjal on kriis praeguseks maailma riikidele maksma läinud üle 10 miljardi dollari. Sellesse summasse on kokku arvatud nii saamata jäänud maksud kui ka kõikvõimalikud abitegevused nagu ettevõtluslaenud ja tagatised. Selle tagajärjel tõuseb riigivõlg maailma majanduse kogutoodanguga võrreldes 101 protsendini. Maailma majanduse kogutoodang ise kukub aasta lõpuks aasta alguse tasemel 6,5 protsenti. Eelmise aprillikuise ennustusega võrreldes on suurimaks kukkujaks Prantsusmaa, mille majandust ennustatakse kukkuvad koguni 12,5 protsenti ehk viis protsendipunkti rohkem kui aprillis ennustati. Riigieelarvetest aga saab tugevaima hoobi USA, mille eelarve puudujääki ennustatakse sel aastal tõusvat ligi 24 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Tegelikkus võib osutuda muidugi veelgi süngemaks, sest ennustuses ei ole arvestatud ega olekski saanud arvestada koroonaviiruse võimaliku teise lainega, mis võib kaasa tuua uusi piiranguid ja sulgemisi ning seega kogu maailma majanduse ja ka üksikute riikide majandusväljavaateid veelgi halvendada. Veel enne jaanipäeval ilmunud majandusprognoosi avaldamist ütles IMF-i juht Cristalina Georgijeva Hispaania ajalehele LPIs antud põhjalikus intervjuus et masenduseks ja maailma lõpumeeleoludeks siiski põhjust ei ole. Georgieva sõnul peab kõigepealt arvestama sellega, et seekordne kriis on täiesti erandlik ning ei sarnane millegi poolest ühegi varasema kriisiga. Seetõttu ei tasu ka selle ja varasemate kriiside võrdlemisest kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Valitsused ise on korraga tõmmanud pidurit nii nõudluse le kui ka pakkumisele ning tulnud samal ajal lagedale ulatuslike abipakettidega. Midagi taolist pole kunagi varem juhtunud. Kui aga ei ilmne mingid eriti halvad üllatuse, pole Georgijeva hinnangul kriisi ülekasvamist depressiooniks karta. Georgieva ütleb Elpaisile, et mitte kusagilt pole näha praeguse kriisi püsimist mitme aasta jooksul. Osaline taastumine peaks kindlalt algama juba järgmisel aastal. Seega on tegu küll väga sügava, kuid samas lühiajalise kriisiga. Suur osa selle kriisi leevendamisel on riiklikele abimeetmetel millega valitsused on juba lagedale tulnud ning millega soovitab IMF neil veel vähemalt mõnda aega ka jätkata. Ka IMF-i teadusosakonna direktor Gita Kopina kirjutab IMF-i blogis, et majanduskasv lõppu pole veel näha, mille tõttu on eriti oluline, et jätkuksid ka valitsust. Abimeetmed. Kopina rõhutab, et näha tuleks kriisi positiivseid külgi milleks on võimalus algatada tõhusam kestlikum ning ebavõrdsust vähendavam majanduskasv rahapaigutuste abil roheliste ning digitaalsetesse tehnoloogiatesse samuti ühiskondliku turvavõrgustiku parandamise abil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonakriis lööb maailmamajandust kõvemini, kui aprillis ennustati, teatab Rahvusvaheline Valuutafond ehk IMF. IMF-i peadirektori Kristalina Georgieva sõnul aga taastub majandus kukkumisest kiiresti ning 1930. aastate Suure Depressiooni sarnast pikaajalist vindumist karta ei tasu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule naisi vanuses 30 kuni 65 eluaastat ja seda iga viie aasta tagant. Eelmisel aastal kutsutud naistest jõudis aga sõeluuringule vaid 44 protsenti. Igal aastal diagnoositakse Eestis emakakaelavähk umbes 150-l naisel ja sureb 60 naist. Soomes on suremus aga neli korda madalam. Keskmine haigestunu vanus jääb Eestis vahemikku 45 kuni 60 aastat. Arvestades asjaolu, et tegemist on ennetatava haigusega, on haigestunute arv liialt suur ning vähi avastamise vanus kõrge, räägib Tartu Ülikooli rahvatervishoiu nooremteadur Anna tisler. Meil on vaktsineerimine ja sõel, uuring olemas, selles mõttes samad asjad nii nagu Soomes. Aga mure peamised barjäärid on madal kaetus, vaktsineerimise ja sõel. Uuringuga. Kuna probleem on suur, siis tegeleb tisler sellega, et selgitada välja põhjused, miks naised ei lähe testima. Piirkonniti on põhjused erinevad, näiteks Ida-Virumaal elavate naiste teadlikkus sõeluuringutest on üpris madal. Samas mängib rolli ka majanduslik pool Anna tisler. Mitte iga naine võib nagu ühe päeva vabaks minna arsti juurde, et selleks on loodud ka üks võimalus, et me saadame kodutesti koju ja nad võtavad proovi, saadavad laborisse, et nad ei peagi arsti juurde minema. Eelmisel aastal kaardistas ka tervisekassa, miks inimesed ei lähe sõeluuringule. Siin mängivad rolli vähene teadlikkus ja usaldus meditsiinisüsteemi suhtes, räägib tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv. Me räägime küll, et sõeluuring on oluline ja, ja küsimus on see, kas kas ta alati sellest nii-öelda lõpuni aru saab. Teine oluline faktor on ka siin see, et inimesel on omad hirmud, ta lükkab seda edasi kui võimalikku negatiivset otsust oma oma tervise kohta. Selleks, et naistele selgitada, kui oluline on sõeluuringutel osaleda, alustas tervisekassa koostööd käitumisteadlastega. Näiteks soovitasid käitumispsühholoogid, et saadetav kutse võiks olla personaalsem ja tekitaks tahtmist uuringus osaleda. Anna Tisler tõi probleemina välja ka selle, et inimesed ei pruugi tihti mõista, mille jaoks sõeluuring vajalik on, sest ollakse pigem harjunud haigusi ravima siis, kui käes on. ÜRO. On seadnud eesmärgi, et 2030.-ks aastaks oleks käinud emakakaela vähi sõeluuringul 70 protsenti naistest. Eestis on sõeluuringule oodatud ka ravikindlustuseta naised.",
"role": "user"
},
{
"content": "Igal aastal sureb Eestis emakakaelavähki umbes 60 naist. Samas ei osale naised sõeluuringus, mis aitaks vähki varakult avastada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n80 pluss vanuses inimeste hulk haiglates ei ole nüüd väga tugevalt küll langenud On langenud nende osakaal, aga osakaal on langenud pigem selle arvelt, et rohkem on nooremaid inimesi haiglas. Aga ütleme see jah 80 pluss inimesi on ikkagi väga palju haiglas ja, ja just professor Krista Fischer i uute arvutuste järgi ka ütleme 80 pluss mehel on 50 protsenti tõenäosus sattuda haiglasse, nii et kui meil on 10 80 pluss meest haigestunud, siis viis nendest satub haiglasse. Et jah, et me, me peame tõesti oluliselt suurendama just selle vanema grupi vaktsineerimist ja ja, ja vaatama, et, et mis need põhjused on, miks, miks nad veel vaktsineeritud ei ole, et siin on võib-olla mingil määral ja ja mitte, et kedagi oleks vaja süüdistada, inimesed on teinud neid otsuseid sellel ajal, kui neid teha sai. Aga võib-olla see Astaseneca vaktsiini olev 70 aasta piir võib-olla mingil määral ka tõi selle fookuse nagu vanemate inimeste pealt vaktsiini fookuse vanemate inimeste pealt ära, mis nüüd siis peaks sinna tagasi jälle minema? Mida te arutasite eile õhtul teadusnõukojas? No me põhiliselt arutasime seda praegust olukorda, noh, olukord on ikkagi väga habras, väga kriitiline, ütleme, need nakatumise numbrid nad küll ei ole nüüd enam niisuguses suures tõusus, nagu nad siin olid paar nädalat tagasi, aga, aga ega mingit langust ka küll veel näha ei ole, pigem on, on see väike tõus. Nakatumine on endiselt ikkagi kolm maakonda, Harjumaal, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, aga nakatumisi on ka teistes Eesti piirkondades, aga ütleme, et tõesti lõuna, Lõuna-Eesti pool on, on need numbrid väiksemad, aga, aga kahtlemata mitte olematud. Piiranguid on meil teadus, nõukoda ka nentis, et praegu piiranguid on tegelikult noh, peaaegu kõik on ju kinni, et ega siin ega meil siin ju väga palju ei olegi enam midagi võimalik teha, et teadusnõukoda kõik teised on ütelnud ka, et piirangutest on kasu ainult siis, kui nendest kinni peetakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile õhtul oli koos valitsust nõustav teadusnõukoda. Umbes 25 protsenti koroonaviiruse tõttu haiglaravil olevatest inimestest on vanemad kui 80 eluaastat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRahvuspark on ikkagi teema, mille, mida tuleb nagu eraldi käsitleda, seda ei saa liht, sealt ühe objektina või mõne objektina selle sees nagu käsitleda. Ja selle jaoks on nüüd meile uues hoones avatud selline elamusnäitus, alutaguse rahvuspargi aarded. Ta on selline interaktiivne ja ei ole selline kuiv tekstide mahalugemine seinte pealt, vaid et nagu ütleb ka nimi elamusnäitus, et eesmärk on kogu selles kontseptsioonis seal nagu sellist väikest elamust saada, palju uuendamine maksma läks. Hoone ise läks üle 400000 maksma sealkandis ja ekspositsioon ka seal 100000 ringis. Kas te tunnete ka sellist kärsitust inimestelt, et aga miks juba ei ole turistide orde? Miks juba kõik see asi ei tööta? Seda on ikka aeg-ajalt küsitud, turistide ordid on kohal. Ma ei tea, kas see nüüd on ainult rahvuspargi koha pealt tingituna või on see meie praegune väga aktuaalne olukord riigis ja, ja maailmas üldse. Igal juhul rahvast on kõvasti juurde tulnud, külastus algab kevaditi, varem ja, ja sügisel lõpeb hiljem. See on kõigi selle koosmõju. Ma ei ütle, et nüüd see rahvuspark on juba jõudnud nii palju otseselt mõju avaldada sellele rahvale, kes on hakanud nagu rohkem käima. Ma arvan, et see lööb välja võib-olla alles võib-olla 10 aasta pärast, see võtab aega, millal inimesed harjuvad käima, tekib, mingisugune tunnetavad mingit seost sellega ja ka turistid leiavad üles, et millal me igasse voldikutesse ja brošüüridesse üle maailma jõuame, et ka välista saada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti uusimas rahvuspargis Alutagusel avati külastuskeskus. Huvilised saavad vaadata näitust \"Alutaguse rahvuspargi aarded\". Endise RMK Kauksi külastuskeskuse ümberehitamine läks maksma pool miljonit eurot. Keskusest saab inimene infot ka siis, kui infopunkt on suletud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu linnapea Romekos en Kranius ütles, et nagu kõik mõistlikud inimesed, on ka Pärnu linnavalitsus mõistnud hukka Venemaa kallaletungi Ukrainale ja nimetab seda häbiväärseks. Loomulikult tahab ka Pärnu linn pakkuda abi sõjapõgenikele, et me saame aru, et need inimesed on hädas ja paljudel on siin ka sugulased, et me kaardistame hetkel neid võimalusi koos sotsiaalministeeriumi riigikantseleiga, täpsustame, et millised vajadused siis põgenike aitamiseks on. Vaatame üle oma võimaluse. Tori vallavanem Lauri Luur Meie üleskutse siin aidata siis siin töötavatel ukrainlastel oma lähedasi siia saada või, või neid majutada, noh sellele On väga vähe vastuseid tulnud, eks seda teadmatust on palju ja inimesed on ju tegelikult alles Ukrainas lõksus, aga teisipidi on tulnud palju teateid ettevõtjate poolt ja erinevate inimeste poolt, et kes on valmis siis aitama, kas elukohaga ja kes siis töökohaga, et on nii-öelda ettevõtjad ja kodanikud valmis võtma inimesi vastu küll.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi praegu pole veel teada Ukraina põgenikest, kes soovivad Eestis varjupaika, on Pärnu linn ja Tori vald asunud juba kaardistama oma võimalusi neile inimestele abi pakkumiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVälisminister alustas tõdemusega, et Eesti tegutseb välispoliitikas suveräänse riigina, et meie huvid oleksid esindatud ja julgeolek kindel. Paraku on rahvusvaheline julgeolekuolukord pingestunud juba varem surve alla sattunud reeglitel põhinev rahvusvaheline süsteem seisab silmitsi tõsiste katsumustega, millele lisaks on Covid 19 pandeemia tekitanud ka ülemaailmse tervishoiu ja majanduskriisi. Maailmas, kus suurriikide vaheline konkurents teravneb, tuleb Eestile enda eest vapralt seista. Minister rõhutas, et Eesti julgeolek on lahutamatult seotud kogu Euroopa julgeolekuga ning selle nurgakivi on meie liikmesus NATOs. Ta märkis, et USA juhtroll NATO kollektiivkaitse tagamisel on asendamatu. Sellepärast töötame jätkuvalt edasi usaldusliku liitlassuhte kinnitamise nimel ja soovime USA jätkuvalt aktiivset osalust meie regiooni julgeoleku tagamises sealjuures sõjalise kohaloleku kaudu. USA aktiivse osaluse kõrval on Eesti julgeolekule kriitilise tähtsusega ka Euroopa enda tugevnemine kuid see ei ole alternatiiv Atlandi ülesele koostööle. Vastupidi, Atlandi ülese sideme tihendamine peab olema üks Euroopa tugevnemise olulisi komponente. Puudutades Euroopa vahetus naabruses toimuvat julgeolekupoliitika seisukohast osutas välisminister Venemaa agressiivsele välispoliitikale. Ütles, et Eesti huvides on endiselt see, et Eesti ja Venemaa ratifitseerivad allkirjastatud piirilepingu ning kinnitas, et Eesti toetab ka edaspidi Gruusia ja Ukraina territoriaalset terviklikkust. Edasi vastas välisminister saadikute küsimustele ning piirilepingu kohta tahetigi mitu korda täpsemat selgitust. Üks näide. Ruuben Kaalep küsib. Eva-Maria Liimets vastab. Ametist lahkunud valitsuses oli konsensuse, et Venemaaga uue piirilepingu sõlmimisel edasi ei liiguta. Ja seda sel põhjusel, et Eesti vabariigi territoriaalsest terviklikkusest loobumine ja Eesti õigusjärgsete valdade Petserimaal ning Narva tagusel loovutamine Venemaale oleks Eesti rahvuslikele huvidele kahjulik. Ja ka põhiseaduse vastane. Teie ütlesite oma ettekandes, et uus valitsus on valmis uue piirilepingu küsimuses edasi liikuma. Kas uue piirilepingu sõlmimisel peaks Eesti lähtuma eelkõige Tartu rahulepingust? Riigipiiri kokkuleppimine Eesti ja Venemaa vahel on kuuskõlas Eesti põhiseadusega. Põhiseaduse paragrahvi 122 lõike esimene lause sätestab, et Eesti maismaa piir on määratud 1920. aasta teise veebruari Tartu rahu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste lepingutega. Praeguse piirilepingu tekst on alla kirjutatud 18. veebruaril 2014. aastal ja see on see leping, millega edasiminekut ka tänane valitsus toetab ja miks me seda toetame. Seda põhjusel, et piirilepingu sõlmimisel Venemaaga on Eesti julgeolekule positiivne mõju selgelt paika pandud ja mahamärgitud piir. Oluline julgeolekut kindlustav faktor.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus arutati täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitikat. Välisminister Eva-Maria Liimets rõhutas oma aastakõnes demokraatliku väärtusruumi kaitsmise vajadust, USA keskset rolli Euroopa ja Eesti julgeoleku tagamisel ning kinnitas valitsuse valmisolekut liikuda edasi Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVälismaalaste seaduse muutmise eelnõud tutvustanud siseminister Mart Helme ja siseministeeriumi kodakondsuse ja rändepoliitika osakonna juhataja Rutt annust rõhutasid, et muudatused ei puuduta Euroopa Liidu kodanikke. Jutt käib ainult niinimetatud kolmandatest riikidest, kust on nii õpi kui ka tööränne. Viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Me oleme näinud seda, et eriti teatud riskiriikidest pärit inimesed kasutavad meie ülikoole enda legaliseerimiseks. Euroopa liidus tegelikult õppima ei tulda. Õppimise sildi all tullakse tööle ning otsitakse siis võimalusi oma lähisugulaste kaasatoomiseks ja paljudel puhkudel ka kusagile rikkamatesse riikidesse edasi rändamiseks. Õpirände peamine muudatus on see, et kolmandatest riikidest tulnud tudengid peavad pärast Eestis õpingute lõpetamist siit lahkuma, märkis Annus. Õpiränne on oma olemuselt ajutise iseloomuga ja arusaadavalt efektiivne viis, siis toetada kolmandaid riike on see, kui siin hariduse omandanud välismaalased pöörduvad oma teadmiste ja oskustega tagasi oma päritoluriiki ja kasutavad neid oma päritoluriigi ülesehitamiseks. Uue eelnõuga piiratakse tudengi pereliikmetele viisade andmist, samuti ei maksta tähtajalise elamisloaga õppuritele õppetoetust ja kolmandate riikide tudengid peavad maksma õppemaksu, välja arvatud juhul, kui nad õpivad eestikeelsel õppekaval. Lisaks ei saa elamisloalt õppimiseks enam üle minna püsivale elamisloale, vaid vahele peab jääma elamisluba kas töötamiseks või ettevõtluseks. Töörände piirang on vajalik kohaliku tööjõuturu kaitsmiseks, ütles Rut Annus. Eelkõige siis on eelnõu eesmärgiks kaitsta kohalikku tööjõuturgu ja vähendada tööpuudust siis kohalike elanike seas samuti siis soodustada ausat konkurentsi ja ühtlasi tõkestada siis lühiajalise töötamise regulatsiooni väärkasutamist. Mida me näeme. Uue eelnõuga lubatakse kolmandatest riikidest pärit välismaalastel Eestis lühiajaliselt töötada pikaajalise viisa alusel. Võidakse tulla ka viisavabalt või turistiviisaga ja alustada töötamist, aga 30 päeva jooksul peab taotlema pikaajalise viisa. Ka Eestis lühiajaliselt töötav välismaalane ei saa tuua kaasa pereliikmeid. Samuti peab ta töötama täistööajaga ning hooajatöölistele tuleb maksta vastava tegevusvaldkonna keskmist töötasu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseministeeriumis on valminud eelnõu, millega seatakse uusi piiranguid Euroopa Liidu väliste riikide kodanikele, kes soovivad Eestis õppida või töötada. Siseminister Mart Helme sõnul loodetakse, et Riigikogu võtab eelnõu vastu juba sel kuul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJosep Borel alustas oma eraldi kohtumisi välisministritega Balti riikidest ja üks peamisi teemasid sellel kohtumisel oli Euroopa Liidu Venemaa poliitika. Me väljendasime tegelikult oma üldjoontes ju selget hoiakut selle kohta, et eriti praegu Normandia kohtumisel, et kindlasti selles olukorras on väga tähtis Euroopa Liidu solidaarsus Ukrainaga. Ma arvan, et on mõistlik kaaluda ka, kui Normandia kohtumise formaat nüüd edasi hakkab liikuma. On mingit reaalset tulemust sellest näha, et Euroopa Liit võiks kaasata Normandia formaadis aruteludesse see kindlasti tugevdajaks järelduste edasiliikumise võimalusi. Ja ma soovitasin tal ka kaaluda lähemas tulevikus visiiti Ukrainasse. Ta ütles, et ta on selle juba võtnud oma plaanidesse ja hästi tähtis on see, et Euroopa Liit säilitaks nii sanktsiooni poliitikas kui ka nendes põhimõtetes Venemaa suhtes pärast agressiooni oma ühtsuse. Urmas Reinsalu sõnul oli täna kõne all ka Jusep Boreli Aafrika strateegia tervikuna ja rändest ei ole sel puhul võimalik mööda vaadata. Reinsalu sõnul rõhutas tema ise kahte asja. Üks on see, et kui me kõneleme rändest, siis me peame silmas pidama ennekõike ebaseadusliku migratsiooni tõkestamist seda, et piirid peaksid seda, et oleks olemas tõhusad tagasipöördumislepingud Euroopa Liidu ja Aafrika riikide vahel, et püüda erinevaid teemasid nagu arengukoostöö kaubandusküsimused siduda ka sellega kokku, et selline kokkulepete süsteem, mis tegelikkuses ka toimib, sest me näeme, et rändesurve paraku on kasvav, mitte kahanev ja seetõttu seda on võimatu lahendada sellisel moel, et meil ei ole niisugust strateegilise partnerlust, mille tulemusena me suudame ka reaalseid tulemusi saavutada Aafrika riikidele. Ja teine teema, mis puudutab Aafrikat, on ärivõimalused, sealhulgas ka digitaalvaldkonnas. Me näeme, et Eesti ettevõtjad on saanud päris huvitavaid ekspordiprojekte Aafrika riikides ja kindlasti on mõistlik ka seda digitaalkoostöö projekt Euroopa liidul oma eelarvest toetada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Brüsselis on täna koos Euroopa Liidu välisministrid. Esimest korda juhatas välisasjade nõukogu istungit Euroopa Liidu uus välispoliitika kõrge esindaja Josep Borrell, kes kohtub ka riikide välisministritega eraldi. Mall Mälberg rääkis sel teemal Eesti välisministri Urmas Reinsaluga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEttepaneku järgi kaotaks koha haigekassa nõukogus vandeadvokaat Allar Jõks, ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige Tiit Kuuli ja Swedpankrupi efektiivsusprogrammi juht Kristiina Siimar. Asemele tuleksid Isamaa ja Res Publica Liidu liige Aimar Altosaar, ehitusfirma Lemmingäinen Eesti juht Sven Pertens ja LHV Panga nõukogu liige Andres Viisemann, kes asuksid tööle tööandjate esindajatena. Mida arvab ettepanekust sotsiaalminister ja haigekassa nõukogu esimees Hanno Pevkur? Eks nii nagu seadus ette näeb, et kindlustatute esindajaid on haigekassa nõukogust viis tööandjate esindajaid viis ja, ja vabariigi valitsuse ja riigikogu esindajaid kokku, siis samamoodi viis, et, et sellest tulenevalt on igal osapooled oma õigus ja, ja võimalus neid liikmeid kas siis tähtaja täitumisel või või mingil muul põhjusel esitada ja, ja tööandjad on sellise ettepaneku vabariigi valitsusele teinud ja meil puhtseadusest tulenevalt ei ole ka muud kaalutlusõigus selle otsuse puhul, kui tööandjate kiri valitsuses kinnitaeb ja, ja, ja loota heale koostööle, siis uute liikmetega ja tänada eelmisi liikmeid hea koostöö eest. Kas see ei ole kuidagi teie meelest seotud sellega, et kahel korral pole suudetud haigekassa juhti valida? Ma ei usu sellepärast et kui me vaatame seda nii-öelda läbi viidud konkursse, siis tegelikult need läbiviidud konkursid on ju toonud meile lõppvoorudesse samad inimesed ja, ja, ja noh, siin selles mõttes 27. augustil tuleb, tuleb hääletusele sel konkursil üks osalenud kandidaat ja kui ta saab hääled kokku, siis, siis saab ja kui ei, siis siis tuleb kuulutada välja uus konkurss ja vaadata, mis siis elu toob, tööandjad on sellise soovi esitanud, et siis, siis tuleb seda aktsepteerida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus rahuldas tööandjate ettepaneku vahetada Haigekassa nõukogus välja kolm liiget.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPeaminister Kaja Kallas ütles USA välisministri Antony Blinkeniga antud ühisel pressikonverentsil, et lääneriikide ühtsus aitab agressorit vaos hoida, kuid valmistuda tuleb hullemaks. Putini vägivaldsus peab olema vastavuses järgmiste sanktsioonidega ja isolatsiooni mõistvate otsustega. Esmalt peame lõpuni viima Vene ja Valgevene pankade siftist eemaldamise. Lisaks rakendama piirangud krüptovaluuta kasutamisele. Oleme juba sulgenud oma õhuruumi, kuid Peame astuma sammu edasi ja sulgema ka sadamad Venemaa laevadele, ütles Kallas. Peaminister rõhutas ka vajadust suurendada NATO vägede püsivat kohalolekut Balti riikides. Diferent Cape beletis või Oso trops või soned Technology w verithing to work to gether. Vajame erinevaid võimekusi, sõdureid, tehnoloogiat ja ka rohkem sõjalisi õppusi, et panna see kõik koos toimima. Anthony Blinken kinnitas taas, et USA on pühendunud NATO artikkel viie täitmisele. President Biden. Nagu ütles president Biden, me kaitseme igat tükikest NATO territooriumi t oma koguvõimekuse täisjõuga. Meie pühendumus, artikkel viiele on kaljukindel, rünnak ühele riigile on rünnak kõigile. NATO liitlased on valmis silmitsi seisma igasuguse ohuga, ükskõik kust see ka tuleks, ütles USA välisminister.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas oli täna visiidil USA välisminister Antony Blinken. Peaminister Kaja Kallas kinnitas kohtumisel USA välisministriga vajadust suurendada NATO kohalolu Balti riikides.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOn traditsioon, et võidupüha paraad toimub igal aastal erinevas maakonnakeskuses tänavu Põlvas paraadi ja muude ürituste korraldamise eest kannab hoolt kaitseliit. Eriline oli tänavune võidupüha naiskodukaitsele, mis sai oma esimese lipu. Sõjaeelsel ajal võttis naiskodukaitse vastu otsuse, et enne oma lippu ei tehta, kui kõigile kaitseliidu üksustele on lipud valmis saadud. Seda segas 1940. aastal alanud okupatsioon. Nüüd sai naiskodukaitse lipu Toronto Eesti võitlejate ühingult. Naiskodukaitse auliige, 91 aastane Mart, ta Mälberg oli kingituse üle ääretult rõõmus. Ma olen väga õnnelik, et täna see asi juhtus, et sai oma lipp ja lipp on austuse märk. Lipp on armastuse märk. Lipp on kokkuhoidmise märk. Eile pärastlõunal Tori kirikus süüdatud võidutule võttis täna Põlva vabadussamba juures vastu maavanem Mart Madisson. Eesti võidutuli ja jaanituli on üks, sellega on see tuli Eesti suurim tuli ja usume, et see tuli on igikestev, märkis leegi üle andnud Trivimi Velliste. Tseremoonial sõna võtnud Põlva koguduse õpetaja Üllar Kask kutsus rahvast ühtsusele, et mitte vedada igaüks eri suunas nagu luik, haug ja vähk. Sõjaväeparaadi Põlva staadionile oli linnapea Tarmo Tamme hinnangul vaatama tulnud ligi 5000 inimest. Püsielanikke on Põlvas umbes kuus ja pool 1000. President Arnold Rüütel tõstis võidupüha kõnes esile Eesti kaitsejõudude arengut 10 aasta jooksul. Kaitsetahe on otsustavalt tõusnud koos oma riikluse tugevnemise, elanikkonna heaolu kasvu ja kaitsejõudude järjepideva arenguga. Viimaste avaliku arvamuse küsitluste kohaselt on 80 protsenti Eesti meestest valmis osalema kaitsetegevuses. Ma arvan, et ma ei reeda suurt riigi saladust. Kui väidan. Relvastust ja isiklikku varustust jagub täna Eestis pea 100000-le võitlejale. Kaitseliidu vanemate kogu liikmena tõdes president Rüütel rõõmu tundes, et kaitseliidu liikmeskond on kasvanud peaaegu 8000-ni. Samas on vabanetud neist, kelle jaoks oli kaitseliitu kuulumine üksnes põnev seiklus. Vastutustundetu oleks aga täna lähtuda riigikaitse ülesehitamisel millestki muust kui põhimõttest. Looda parimat, kuid valmistu halvimaks. Eesti ei ole kunagi endale vaenlasi otsinud ega neid ka tekitanud. Vaatamata sellele on presidendi kui riigikaitse kõrgema juhi sõnum täna kõigile ühine. Eesti hakkab vastu ükskõik kui ülekaalukale agressorile. Me peame tõsiselt pingutama, et olla täisväärtuslik partner Põhja-Atlandi liidu riikidele. Seda kõike teeme me rahu ja rahvusvahelise julgeoleku nimel Eesti riigi püsimise ja jätkusuutlikkuse nimel. Meie endi keskmise nimel, nii ajas kui ruumis nende ülesannete täitmisel me ei säästa jõudu, ei tee järeleandmisi ega väsi. Elagu Eesti vabariik. Seejärel andis president võidutule edasi kõigi Eesti maakondade esindajatele, et tuli jõuaks igasse valda ja külasse. Põlvas jätkus linnarahvale aga uudistamist veel mitmeks tunniks. Oma käega sai katsuda kaitseväe relvi ning proovida täpsust laskesimulaatoril. Põlva Paisjärve kohal tegid demonstratsioon, õppeid, langevarjurid ja soovijatele pakuti sõdurisuppi. Rahvas jäi päevaga rahule ning linnapea Tarmo Tamm kinnitas, et Põlva jaoks oli tänane maakaitsepäev ja võidupüha paraad. Sajandi sündmus. Ma arvan, et need tööd ja ettevalmistus, mis tehti selle paraadi jaoks, need tulevad kõik kasuks, nii mõni katus, see ära vahetatud ja mõni teelõik see ära asfalteeritud ja ka tuleviku linna ääres tuleb kasuks. Ma püüdsin käia kõik üritus läbi, üllatavalt väga palju rahvast oli ja, ja kui seal keegi arvas, et seal see kuni 5000 inimest pealtvaatajad, siis ma arvan, et ka siin on väga palju inimesi mujalt poolt need Võru rahvast oli ja, ja Valgast ja Tartust ja need Tuleks kaitseväega raadiovaatama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võidupüha põhiüritused toimusid sel aastal Põlvas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.