messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVenemaa keskvalimiskomisjoni andmeil elab piiri taga ligi kaks miljonit Vene kodanikku, kes riigiduuma valimistel kinnitatakse mingi konkreetse valimisringkonna juurde. Nii näiteks valisid eelmistel valimistel Hispaanias elavad Vene kodanikud. Tatarstani kandidaate ja Eesti vene kodanikud hääletasid Rostovi ja Krasnodari krai kandidaatide poolt. Moskva ühiskondlik nõukoda, mis muuhulgas tegeleb valimiste vaatlemisega, soovitab sügisel toimuvateks duumavalimisteks vanast süsteemist loobuda ja koondada kõik välismaal elavad Vene kodanikud ühte virtuaalsesse ringkonda, kus toimuks ka elektroonne hääletamine. See annaks välismaal elavatele Vene kodanikele esindatuse riigiduumas ja võimaldaks osaleda valimistel Donetski ja Luganski tunnustamata rahvavabariikide elanikel, kes hääletamiseks peaksid sõitma Venemaa Rostovi oblastisse. Eestis elab rahvastikuregistri andmeil 85000 Vene kodanikku. Vene kodanike Liidu esimehe Vladimir Petrovi sõnul on Moskva ühiskondliku nõukoja ettepanek seisukohavõtuks veel liiga värske. Välismaal elavate vene kodanike esindatusel riigiduumas on jumet, sest me oleme hajutatud erinevate riikide vahel ja nõnda on raske oma huvide eest seista. Samas on vene kodanikele riigiti probleemid väga erinevad, nii et küsimusi on veel palju, eks kui mingile ühisele arusaamisele jõutakse, siis on ka ühtse valimisringkonna moodustamine õigustatud. Eestis elavate vene kodanike peamiseks mureks on Petrovi hinnangul praegu vaktsineerimine sputnik vaktsiiniga. Venemaa on oma kodanike vaktsineerimisele kutsunud, kuid piiriületus on keeruline ja vaktsineerimisel nõutavad vene siseriiklikud passid on vaid vähestel Eestis elavatel vene kodanikel. On ka teisi teemasid, mida saaks Vene kodanike häälte toel riigiduumasse pääsenud kandidaat lahendada. Kuid senine praktika näitab, et tihti pole vene poliitikud Eestis teretulnud. Vaja oleks kohapealt valitud inimest, jätkab Vladimir Petrov. Sellisele saadikule oleksid meie probleemid mõistetavad ja ta võiks need otse riigiduumale edastada. Loomulikult oleks taoline saadik palju aktiivsem ja temast oleks rohkem kasu. Moskva ühiskondliku nõukoja hinnangul vajaks välismaal elavatele vene kodanikele ühise valimisringkonna moodustamine seadusemuudatust, mida aga sügisel toimuvateks riigiduuma valimisteks vaevalt et teha jõutakse. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaal kaalutakse välisriikides elavatele Vene kodanikele ühise valimisringkonna moodustamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe tahame Reformierakonna käest saada selget vastust, millega ikkagi on tegu kas läbirääkimistega uue koalitsiooni loomiseks või konsultatsioonidega tuleva aasta eelarves. Savisaar väitis, et Reformierakond küsis endale juurde abilinnapea ja linnaosa vanema kohti, Keskerakond sellega ei nõustunud. Meie arvates ei ole see korrektne koalitsioonipartneri poolt. Mulle tundub, et Reformierakond varjab ka oma liikmete eest praeguste sündmuste tegelikke tagamaid. Meie ei saa ja ei taha ka sekkuda Reformierakonna siseheitlusesse, mille kohta nad muidugi ütlevad, et mingeid heitlusi ei ole. Reformierakonda kuuluv abilinnapea Peep Aaviksoo ütles, et Reformierakond pole veel selget eelistust kummalegi kaardile mänginud. Väidetavalt on Reformierakond siiski alustanud läbirääkimisi rahvaliidu fraktsiooniga. See, mis täna on avalikkuse ees, et me peame konsultatsioone ka teiste erakondadega, viitabki sellele, et me üritame saada paika ühised arusaamad, milline võiks ja peaks välja nägema Tallinna 2005. aasta eelarve ja kui seal tekib häid võimalusi, häid ühiseid arusaamu, siis siis vaatame, mis siis saab. Järgmise aasta linnaeelarve vaidlusalused punktid on investeeringud teedesse ja koolidesse, samuti Tartu maantee korda tegemine. Linnaeelarve taotletud kulud ületavad aga juba praegu linna tulusid ligi 1,3 miljardi krooniga. Savisaare kinnitusel käib mäng peaministri kohale, mille nimel on Reformierakond pakkunud linnapea kohta endisele linnapeale, nüüd Res Publicasse kuuluvale Tõnis Paltsile. Linnapea koht on vaja anda Res Publicale, et Toompeal peaministrikoht mängida. Reformide, see on ju selge. Neid läbirääkimisi alustati täna ja eks siin on igasuguste asjade üle spekuleeritud ja ma jätaks selle tänaseks nagu spekuleerijatele spekuleerimisel. Need läbirääkimised käivad juba tükk aega, eile hommikul, Reformierakond küsis konkreetseid kohti. Umbusaldushääletus linnapea Edgar Savisaare suhtes toimub Tallinna volikogus järgmisel neljapäeval.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna võimukoalitsioon hakkab lagunema. Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja Tallinna abilinnapea Peep Aaviksoo kommenteerivad olukorda Hanno Tombergile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui keegi tahab seda korraldust vaidlustada pärast selle korralduse kehtestamist, siis mina soovitan seda teha küll väga läbimõeldult. Selleks et mitte üle koormata kohtuid ja vaidlustada saavad seda korraldust need inimesed, kelle õigusi see riivab, ei piisa sellest, et öelda, et mulle ei meeldi, et ühistranspordis peavad inimesed maski kandma, noh, ütleme näiteks, kui inimene ühistransporti kasuta, kui ta on ühistranspordi ja ta leiab, et ühistranspordis maski kandmise kohustus tema õigusi riivab ebaproportsionaalselt, siis on tal kindlasti õigus kohtusse pöörduda. Aga kohtusse pöördumisel peab olema ka väga põhjalik ja ei piisa sellest, kui öeldakse, et et ma olen vaktsineeritud ja mulle see korraldus ei sobi. Et tegelikult tuleks ära oodata ka vabariigi valitsuse korralduse seletuskiri ja vaadata, milliseid põhjusi on seal esitatud selle maski sunni kehtestamiseks, kas on kaalutud alternatiivseid meetmeid, leebemaid meetmeid, siis tuleks vaadata seda, kas see pandeemia olukord on niivõrd tõsine, et selline kohustus kehtestatakse ja siinkohal ei ole minu arvates oluline lihtsalt see, kui suur on nakatunute arv, vaid milline on koormus haiglasüsteemile. Aga see maski kandmise kohustuse kehtestamine tõstatab minu arvates tunduvalt laiema küsimuse selles, kas Eesti riik on üleüldse suuteline erinevaid kriise haldama, sellepärast et meil läheb juba mitmes aasta, kui see koroona tegelikult ju on ilmunud ja, ja nüüd ei saa enam öelda, et tegemist on uue, seninägematu ettenägematu probleemiga. Mul on jäänud mulje, et erinevaid piiranguid, sealhulgas maski kandmise kohustus, kehtestatakse seetõttu, et valitsus on oma muude meetmetega totaalselt läbi kukkunud. Kui me vaatame seda, mis toimub vaktsineerimisega, siis praegu mulle tundub, et nigelat vaktsineerimist hakatakse korvama täiendavate piirangutega. See ei ole põhiseaduse mõttes lubatav.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jõks: valitsus kehtestas maskikandmise kohustuse vaktsineerimiskampaania läbikukkumise tõttu. Valitsuskabinet võttis eile vastu põhimõttelise otsuse, et alates 2. augustist peab ühistranspordis kandma kaitsemaske. Endine õiguskantsler Allar Jõks on vaidlustanud kohtus mitmeid valitsuse varasemaid piiranguotsuseid. Kas ka seda valitsuse otsust on võimalik kohtus vaidlustada?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuidas teile tundub, mida selle seadusega nüüd teha tahetakse, et kas see on näiteks hiiliv, eriolukorra pikendamise katse? Jah, nii võib öelda küll. Meie põhiseaduses ütleb, et inimeste põhiõigusi võib piirata põhiseadusega ettenähtud korras ja ainult ulatuses, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik. Aga praeguse seadusega minnakse kaugemale ja laiendatakse terviseameti ja valitsuse voli üritusi ka peale eriolukorda. Et alati on eriolukorral ja hädaolukorral mingi piiratud aeg, aga selle seadusega tahetakse anda need volitused tähtajatult ja meie ettepanekut piirata neid selle aasta lõpuga ei toetatud. Ja, ja kolmandaks, võib-olla on oluline ka märkida, et see seadus annab veelgi rohkem võimu juurde keskvalitsusele ja võtab ära seda kohalikelt omavalitsustelt. Ja uued volitused antakse terviseametile ning ei ole kindel, kas nad on selleks valmis. No mulle jäi silma ka sellest see, et see seadus ütleks, et üle 48 tunni tohib inimest kinni hoida ainult kohtuloal, aga näiteks hädaolukorras kui on tuvastatud, et sa oled viiruse kandja, võidakse sind rohkem kui 48 tundi kinni hoida. Just see on seesama asi, et meil on põhiseadusega ette nähtud, kuidas põhiõigusi saab piirata ja, ja see peab olema eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik ja proportsionaalne. See läheb meie arvates üle sellest proportsioonist ja välja sellest proportsioonist, nii et tegelikult inimeste põhiõigused, nii nagu nad on põhiseaduses kirja pandud, ei ole kaitstud. Tundub küll, et koalitsioon on ikkagi valmis selle seaduse jõuga läbi rammima, kuigi ma pean ütlema, et kui meil oli esimene lugemine, siis ka EKRE saadikud olid suures saalis väga kriitilised, nii et me teeme kindlasti eelnõu katkestamisettepaneku ja loodame, et ka koalitsioonisaadikud mõistavad, et selliselt kiirustades ei ole mõistlik neid asju teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus läheb esmaspäeval teisele lugemisele meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega laiendatakse terviseameti õigusi hädaolukorras põhiõiguste piiramiseks. Opositsioonijuht Kaja Kallas (Reformierakond) näeb selles katset eriolukorda tähtajatult pikendada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAbilinnapea Ants Leemetsa sõnul on soojusenergia kulude arvestamise uue korra eesmärk ühtlustada arvestuse aluseid. See tähendab, et need Tallinna elanikud, kellel pole veemõõtjat, hakkavad nüüd ka sooja vee eest tasuma. Pindala alusel. Nendel korteritel, kus ei ole olemas veemõõted, arvestatakse siiamaani nii sooja vett kui vett inimeste arvu järgi. Me võtsime vastu siin mõnda aega tagasi ka selle kohta, et hakkab ruutmeete järgi käima, kuna teatavasti elanikkonna arvestus korrektselt ei ole. Ruutmeetri arvestus on korrektne. Seetõttu me arvame, et kõige parem, kui inimesed mõõdavad ja see on siis see alternatiivne lahendus. Ja kuna veega sai juba tehtud, siis sooja veega ei ole võimalik teha. Teistpidi. Tänaste informatsiooni järgi Lasnamäel sisuliselt nagu oleks suurusjärgus 1000 ilma elaniketa korterit tegelikus elavad inimesed sees ja keegi ei maksa, selles mõttes peavad teised selle kinni maksma, ei saa sellega leppida. Linnavalitsus võttis vastu ka otsuse aktsiaseltsi keskturg erastamise küsimuses ning see esitatakse volikogule kinnitamiseks. Eelläbirääkimistega pakkumise korras on kavas maha müüa kõik keskturu aktsiad, selgitavad linnapea Ivi Eenmaa ja abilinnapea Eve Fink. Meie arvamus müügiviisi ja vormi kohta erineb oluliselt keskturu nõukogu poolt esitatust. Nõukogu ettepanek on müüa 50 protsenti keskturu aktsiatest turul tegutsevatele rentnikele nende vahel korraldataval piiratud enampakkumisel ja siis, kui piiratud enampakkumisel jääb aktsiaid ostmata, siis ülejäänud müüa avalikul enampakkumisel. Tähendab, üks on 100 protsenti ja kõik ära müüa ja mitte leppida, et tänased omanikud omavahel asja ära jagavad, nii et siin on ka meie suhtumine asjasse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas muudeti vee maksukorda ja otsustati turu erastamine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et majanduse arengut mõjutavad nii ekspordipiirangud, tarneraskused, energiahindade tõus ja inflatsioon kui ka tööstus ja toidutoorme hinnatõus. Väiksem on ka inimeste julgus tarbida ja investeerida. Rahandusministeerium prognoosib, et hinnad kasvavad sel aastal 12,7 protsenti. Noh, me kuuleme ju kõiki neid aeg-ajalt esitatavaid ettepanekuid, seda olukorda või olukorrale reageerida hästi suurte lausaliste toetusmeetmetega või siis ka täiendavate maksuerisustega. Siin on küll majandusseadused sellised, mis toimivad ka sõltumata sellest, kui ajad on keerulised, mis teisisõnu tähendab seda, et, et väga laiade ja lausaliste toetuste praegune sisseviimine tähendaks, et kiire hinnatõus ja, ja väga kiire hinnatase säilib ja püsib pikemalt, mitte vastupidi, seda soovi meil kindlasti teha ei ole, et omalt poolt veel täiendavalt hinnatõusule hoogu juurde anda. Nii et seetõttu on vaja ka valitsuse poole pealt eriti ettevaatlikult kindlasti suhtuda sellistesse väga kulukatesse lausalistesse toetusmeetmetesse. Küll aga on tõsi see, et kahekohalisena püsiv inflatsioon puudutab vahetult ja võib-olla kõige valusamalt ikkagi just madalama sissetulekuga inimesi. Keit Pentus-Rosimannus ütles, et madalama sissetulekuga inimesi plaanib valitsus ka toetada pensioni ostujõud järgmisest aastast näiteks kasvab. Nii siis keskmise pensioni tulumaksuvabastuse rakendamise rakendumise tulemusel kui ka täiendava erakorralise pensionitõusu tulemusel. Ehkki tänavu on hinnatõus väga kiire, jääb see prognoosi järgi ajutiseks. Järgmisel aastal taandub inflatsioon 2,1 protsendile. Ka majanduskasv peaks järgmisel aastal kergelt taastuma. Järgmine aasta on oodata majanduse 1,2 protsendi suurust tõusu. Tööjõu puuduseks prognoosib rahandusministeerium sel aastal 7,2 protsenti ja järgmisel aastal 8,3 protsenti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui septembris avaldatud majandusprognoosis hindas Rahandusministeerium Eesti selle aasta sisemajanduse kogutoodangu reaalkasvuks neli protsenti, siis värskes prognoosis ootab Eestit üheprotsendine majanduslangus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEelmisel korral oli siis teatavasti 83 protsenti, et seitse protsenti on nagu juurde tulnud neid läbi nakatumist ja seetõttu, et vaktsineeritute arv ei ole oluliselt tõusnud selle ajavahemiku jooksul, aga on hästi palju ka neid, kes on nagu korduvnakatunud või siis on nakatunud need, kes on, on eelnevalt ka vaktsineeritud olnud. Suhe on selline, et, et umbes veerand on haiguse läbi põdenud nendest, kes on tõhustusdoosi saanud ja ja pool siis nendest, kes vaktsineeritud kahe doosiga, aga noh, loomulikult nendest, kes siis siis on üldse kas vaktsineerimata või siis pole ka haigus läbi põdenud, ehk et nad ei ole ei kumbagi viisi neid, et kaitset ei oma, ehk antikehasid, et nende hulgas nakatumine on ikkagi päris oluliselt kõrgem. Et nende hulgast võiks öelda, et nakkusohtlikke või on, on lausa iga viies praegusel hetkel Aga kui palju see hommikronilaine meie eakamaid kätte sai, et kui ma õigesti mäletan, siis eelmisel korral oli eakate antikehade, eakate arv oli osakaal oli umbes 90 protsenti. Et kui palju me peame praegu kartma selle pärast, et kui ühiskond läheb taas lahti, et siis ikkagi nagu see haigla koormus hakkab kasvama just vanemaealise elanikkonna arvelt. Et tõepoolest, et praegu on, on ikkagi eakate hulgas on kõige suurem hulk neid, kes on antikehadega, ehk et kui me vaatame oma andmeid, siis see kusagil seal 92 kolme protsendi juures on nii et et nad, noh, mõni protsent on juurde tulnud, aga samasugune protsent on nüüd praegu ka noorte hulgas, ehk et 91 90 91 protsenti ka kõige noorematest 18 kuni 39 hulgas. Ja, ja ligi 90 on ka 40 64 aastaste hulgas, nii et võib öelda, et see onglane on pigem nagu kätte saanud rohkem neid nooremaid gruppi. Vanemad on ilmselt siis olnud ettevaatlikumad, et ei ole nii palju nagu suhelnud, käinud väljas või teine asi, et vanemate hulgas on ka rohkem noh, neid, kes, kes tõesti on saanud selle tõhustastoosi ka ja võib-olla see ka, kui me näeme, et natuke ikkagi kaitseb seest ka mõnevõrra rohkem kui raske haigestumise eest. Et siis võib-olla sellega on ka see seletatav, aga rohkem ma arvan, pigem sellega, et vanemad ei, ei ole nii aktiivsed suhtlemises. Kas me saame öelda midagi ka selle kohta, kelle hulgas see viirus praegu levib? Täiesti võrdselt jällegi erinevates vanusegruppides on see ehk et ma ei saa jah eraldi välja tuua kuidagimoodi, et mõni grupp oleks nagu ekstra enam, et, et haaratud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu tulemustest selgus, et koroonaviiruse levimus Eesti täisealises elanikkonnas on jaanuariga võrreldes kolmekordistunud. Nakkus on laialdaselt levinud kõigis vanuserühmades, kuid teadlaste sõnul on haiguselaine tipp möödas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTraagiline sündmus sai alguse eile vahetult enne südaööd, kui Ihaste elanik teatas häirekeskusele, et Tartus Koidutähe tänaval põleb tema naabermaja. Päästeameti lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos ütleb, et esimesed päästjad jõudsid sündmuskohale küll kuue minutiga, kuid perekonda päästa polnud enam võimalik. Kui see tulekahju avastati, oli kahjuks tuli juba päris kaugele levinud maja oli seest juba üsna tuld täis ja ka päästjatel esimese hooga ei olnud võimalik sellesse majja sisse saada. Päästjad pidid alustama selle maja kustutamist pigem väljast sisse. Esialgsetel andmetel sai tulekahju alguse majast seest külmkappide juurest, mis asusid esimesel korrusel. Kas tulekahju täpsem tekkepõhjus on juhtmestikus või külmkappide tehnilises olukorras, seda selgitab Klaose sõnul uurimine. Põlengus hävinud kahekorruseline maja on algselt olnud suvila, mida ümber ehitatud elamuks. Tartu linnapea Urmas Klaas ütleb, et 2002. aastal väljastas linn hoonele tähtajatu ehitusloa, aga kasutusluba majal polnud. Alates 2015. aasta esimesest juulist on seadus muutunud ja seadus kohustab ka järelevalvet tegema nende ehitiste üle, kes ehitusloa võtavad ja nad peavad seitsme aasta jooksul selle ehitusloa realiseerima. Ehk siis 2022 jõuab kätte nende hoonete kontrollimise aeg, kes on 2002.-st aastast saanud ehitusloa. See konkreetne hoone on ehitusloa saanud aastal 2002 ja kasutusluba nad ei ole taotlenud. Klaose sõnul on hoonete kasutusloa udumine laiem probleem, eriti suvilarajoonides ümber ehitatud majade puhul aga kasutusloa puudumine. Tulekahjuga otseselt siiski seotud ei ole. Samas, kui majal oleks olnud kasutusluba, oleks päästeamet saanud kontrollida, kas hoonesse on paigaldatud suitsuandur või mitte. Kuigi uurimine veel käib ja lõplikke järeldusi teha on vara, siis Klaose sõnul suure tõenäosusega majas suitsuandurit ei olnud. Praeguse hetke seisuga, kui seal sündmuskohal uurijad, on tööd teinud, et praegu ei ole sellest majast leitud suitsuandurit või jälge sellest, et seal oleks suitsuandur olnud. Et see on ka tõenäoliselt selline kõige kriitilisem koht, mida me selle sündmuse juures vaatama peame. Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ütleb, et tähelepanelikkus ja suitsuandur on kaks lihtsat asja, mille abil traagilisi sündmusi ennetada saab. Lõuna ringkonna prokuratuuri vanemprokuröri Raul Heido sõnul on algatatud ka kriminaalmenetlus. Praeguse hetke seisuga ei saa küll viidata kellegile kellegi kuritahtlikkusele, vaid traagilisele õnnetusjuhtumile kuid arvestades seda, et selles õnnetuses hukkus viis inimest siis kindlasti oli vajalik kriminaalmenetluse alustamine et välistada võimaliku kuriteo võimalus. Ekspertiiside tulemused võtavad kindlasti aega ja kindlasti üritatakse siis selgitada, mis on siis hukkunute surma põhjused ning kindlasti ka tulekahjuekspertiisi käigus milline oli võimalik tekkepõhjus. Õnnetuseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile paar minutit enne südaööd sai Päästeamet teate, et Tartus Ihaste linnaosas põleb kahekorruseline puidust elumaja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLinnavalitsuse ja kultuuriameti põhjendusi vallandamiseks peavad muuseumi töötajad kas valedeks või vääritimõistmiseks. Linnamuuseumi juhi kohalt linnavalitsuse otsusega eile vallandatud Triin siiner on oma õiguste kaitseks valmis minema ka kohtusse. Võiks öelda, et väga palju on pealiskaudset informatsiooni ja väga palju on kahjuks ka täiesti vale väiteid, millega me, ma isegi ütleks, et ainult mina Tallinna linnamuuseumi endise juhina, aga ka meie töötajad, me lihtsalt ei ole nõus, et on väga palju tehtud asju, mille üle me oleme ise väga uhked. Nende etteheidetega me ei tahaks väga nõus olla. Loomulikult ei kuulu ma juhtide hulka, kes ütleb, et minu töös ei olnud ühtegi puudujääki, aga ma arvan, et üks kõige kurvem tõsiasi oli see, et Tallinna linnamuuseumil ja Tallinna kultuuriameti juhil ei olnud omavahel üldse koostööd. Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtseva ütles, et põhjuseid kolm aastat ametis olnud triinseineri vallandamiseks oli veel. Ta nimetas eelarverikkumisi rikkumisi, mis on seotud hanget töötajate kaebekirju ja ka koondamisi. Nii on Belobrovtsevi sõnul siineri ametisoleku ajal ametist lahkunud 75 inimest. Linnamuuseumi väitel on ka siin tegemist arusaamatusega või abilinnapea vähese informeeritusega, sest nende 75 alla on loetud ka ajut teised töölepingud nagu suvegiidid ning kaebekirju, on kirjutanud vaid kaks töötajat. Linnamuuseumi arendusjuht Reti Meema ütles, et Triin Siineril on kogu kollektiivi toetus ja oma toetusavaldust on koostamas ka teised muuseumid. Tegelikult me võtame kõik selle vastutuse, et kõik need uuendused, mis on tehtud ja võib-olla ebasobivad otsused, need on ka paljuski ju teiste töötajate tehtud. Kui meie direktor võtabki ilmselt vastutuse, siis tegelikult ma arvan, loogiline samm on, et ka tema juht võtab vastutuse, sest olgem ausad, et nende viimaste aastate jooksul ei ole kultuuriameti poolt mitte mingisugust toetust ega abi tulnud, nad on tegelenud põhimõtteliselt ainult kontrollmehhanismide rakendamisega. Kas töötajad on ka mõelnud, et nad ikkagi jätkavad siin linnamuuseumi all, kui need asjaolud ei muutu? Ma ei saa kõigi eest praegu vastata, aga suurem osa kindlasti peavad loobuma oma kohtadest. Sellisel juhul. Abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul kohtub tema koos linnapeaga tuleval nädalal linnamuuseumi töötajatega, et nende mured ära kuulata. Linnamuuseumi uue juhi leidmiseks kuulutatakse välja avalik konkurss. Linna kultuuriameti juhi Aini Härmi tööga on linnavalitsus rahul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavalitsus tegi tänasel istungil otsuse vabastada ametist Tallinna linnamuuseumi juht Triin Siiner ja kuulutada välja avalik konkurss uue direktori leidmiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nInimarengu aruande peatoimetaja, kultuurigeograaf professor Helen Sooväli Sepping tõi välja, et Eesti elanikest 69 protsenti elab praegu linnades ning sellest omakorda 40 protsenti Tallinnas või selle ümbruses. Meetmed maaelu edendamiseks ei ole olnud tulemuslikud ning suur Tallinna areng on toimunud planeerimatult, ütleb Helen Sooväliseping. See on tähendanud suuremahulisi kinnisvara arendusi ning paisuvad liiklustaristut. Taristu investeeringud on suunatud eelkõige sõiduteedesse, vähem kõnni ja jalgrattateedesse, linnaväljakutesse või parkidesse. Tallinnas võtavad parkimisplatsid ja sõiduteed kaks korda rohkem brutopinda kui jalakäijatele mõeldud teed. Säästva arengu põhimõtteid järgivale ja head elukvaliteeti pakkuvale linnakeskkonnale on iseloomulik, et selles on hea olla 880 aastasel inimesel ning sellest põhimõttest lähtuvalt on läbimõeldud rohealad ühistransport ja kergliiklustee. Eesti suuremate linnade, kuid eriti Tallinna kasv on rajatud tihtipeale inimeste vaimsele ja füüsilisele heaolule tähtsa avaliku ruumi kvaliteedi ja rohelisuse arvelt. Aruande koostajad jõuavad järelduseni, et poliitika kujundajad pole suutnud välja pakkuda kestliku kohanemise võtit ning ääremaastumise protsessi ei ole õnnestunud peatada. Ebavõrdsus elutingimustes ja kinnisvarahindades, alaealist ja pensioniealist elanikkonda liikuvus, vaesusesse lükkav harv ühistransport ning ava ja erateenuste hõrenemine süvendab üldist regionaalset ebavõrdsust Eestis. Tegemist on tupikseisuga mida saab katkestada vaid nooremate inimeste sisseränne maapiirkondadesse. Edasise linnastumise ärahoidmise võti on lihtne ja keeruline ühekorraga. Oluline on väiksemate keskuste säilimine ning soovälisepingu sõnul tuleb tagada teenuste kättesaadavus ka maapiirkondades. Neist võtmetähtsusega on toimiv ühistranspordisüsteem, kooli olemasolu ja arstiabi. Aruande koostajad jõuavad järelduseni, et Eesti vajab kaht haldusmudelit üht suurlinnastumise ja teist kahanemise puhuks. Suurlinnastumisest tähendab see julgemat sekkumist turul kahanemises aga kohanemist väiksema hõredama, haprama asustusega, mida ei saa mõõta tõhususega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus tutvustati Inimarengu aruannet. Kuidas peatada elu koondumine Eestis vaid kahte, järjest kasvavasse linnapiirkonda - Tallinna ja Tartusse, see on üks probleemidest, mida aruanne käsitles.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvaliit teeb selles osas selge avalduse ja, ja siin on väga selgelt kirjas ka see, et põhiseaduse paragrahv 127 järgi nimetab ja avastab kaitseväe juhi riigikogu vabariigi presidendi ettepanekul president, tehes kaitseväe juhataja vabastamise otsuse ainuisikuliselt, on eksinud meie riikluse põhiseadusliku aluse vastu, ei tekita riigiõiguslikult lubamatu olukorra. Ja see on meie arvates nii ränk pretsedent, et rahvaliidu juhatus otsustas saata presidendile põhiseaduse ühe eksemplari, sest kaheldakse, et tal ei olegi laua peal tegelikult kehtivat põhiseadust, et ta selliseid otsuseid teeb. Juhatus nendib, et juhtimiskriis on eskaleerumas põhiseaduslikuks kriisiks riiklikul tasandil. Seaduste ülimuslikkuse põhimõtte rikkumine kahjustab Eesti mainet kõigisse rahvusvaheliste organisatsioonides. See meie avalduse lõpp. See ei ole ju esimene kord, kus president, et täiesti oma tahtsi käitub alates juuli lepingutest. Vahepeal on siin ordinite andmised, siis läheb edasi küll panga presidendid, asjaõigusseaduse rikkumine, no kaitseväe juhataja kohusetäitjate määramine ja nii et see on tegelikult pikk pikk lugu ja, ja me oleme väga mures, et Eesti on tegelikult demokraatia teelt täna kõrvale kaldunud ja korporatiivsele bütsantslikule kultuurile läinud üle.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Rahvaliit tegi avalduse seoses Kaitsejõudude juhataja Johannes Kerdi ametist vabastamisega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSinamon Grupp põhjendab oma kodulehel Tartu kinokeskuse sulgemist lauset ega et kino on küll pidevalt täius. Aga pärast korduvalt nurjunud katseid leida koostööd tasku kaubanduskeskusega ei jäänud muud võimalust, kui lõpetada taskus kino opereerimine ja sulgeda filmikeskus lõplikult alates septembrist. Tasku keskuse aktsiaseltsi tegevjuht Annika Oja räägib, et kinoketi lahkumine oli kahepoolne otsus. See lugu jääb nagu kaugemasse minevikku, kui Tartu kinoturul olid suured muutused ehk lisaks sinamonile tulid turule ka teised kinod ja siis meie klientide ootus oli, et, et kinod uueneksid kahjuks nüüd see uuenemisprotsess venis nagu pikemaks ja, ja selle tulemusena kliendid ei jõudnud nii-öelda seda ära oodata ja sinnamaani majandustulemusi hakkas see mõjutama ja sellest tulenevalt tuli nagu edasi mõelda. Tartu linna kultuuriosakonna statistika järgi hakkas sinamoni külastaja jate arv langema 2000 seitsmeteistkümnendal aastal, kui kinosaale hakati renoveerima ning Tartu kinoturul avas uksed UP Investile kuuluv Apollo kino lõunakeskuses. Ühtlasi tähendab sinamoni lahkumine seda, et Tartusse jääb neli filmivaatamise kohta kaks apollokinole kuuluvat filmikeskust nii edenis kui lõunakeskuses elektriteater ja Foorum sinepikumile kuuluv kinoekraan Riiamäel. Kas taskukeskusesse võiks tekkida mõni uus kinoteenuse pakkuja, seda oja sõnul praegu väita ei saa. Praegu on sellega niimoodi, et kuna tegemist on Tartu linna mõistes väga atraktiivse meelelahutusalaga, siis me kindlasti üritame sinna leida sellise väärilise sisu, mis sinna täpselt tuleb. Täna ei oska ma seda teile öelda, meil on pooleli erinevaid läbirääkimisi. Hetkel on võib-olla kõige tähtsam see, et sina mul alles kolib ja see võtab kõik aega. Nii et, aga kindlasti sinna midagi tuleb ja see pind nagu täitmata ei jää. Küsimusele, kas ühed läbirääkimised toimuvad ka pollokinoga, vastab Oja, et selliseid läbirääkimisi praegu ei ole. Kapollo kino tegevjuht Kadri Ärm kinnitab, et apollol pole praegu plaani Tartus kolmandat kinokeskust avada. Et hetkel me oleme rahul oma Poola lõunakeskuse kinoga ja polo, edene kinoga, et jah, sellist pikemat perspektiivi ei, ei saa ega oska praegu kommenteerida. Kui nüüd tasku keskuses sinamoni pind jääb tühjaks on teil olnud keskuse haldajaga juba läbirääkimisi selles osas, et kas ja kuidas seda pinda siis näiteks Apollo saab ära kasutada. Ei, meil ei ole olnud selliseid detailseid läbirääkimisi, aga mõtteid selles suunas teid on erinevates suundades, aga, aga ei ole ei ole otsuseid ja ei ole ka konkreetseid plaane, mida, mida saaks kommenteerida. Samas kui Upe Investi soov ära osta foorum sinepikumi kinoäri läbi läheb ehk ettevõte selleks konkurentsiametilt heakskiidu saab kuuluks kinoketile Tartu tus ka kinoekraan. Teisisõnu kasvaks apollo, kino mõjuvõim Tartu turul veelgi. Ärm ütleb, et ei oska kommenteerida, kas ja kui kaugel foorum sinemase Baltikumi ostmisega ollakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates 1. septembrist on Tartu Tasku keskuses suletud kinoketi Cinamoni kino, mis avati keskuses 2008. aastal. Cinamoni lahkumisega väheneb tartlaste jaoks võimalus kesklinnas linateoseid nautida, sest tõenäoliselt uut ja suurt kino Tartu südalinna lähiajal ei teki.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIsegi Fox News, mis on siis suurt trumpi poolne ja ilmselt ütleb, et jah Biden on võitnud, siis võime selles päris kindel olla. Mis te arvate, mis saab edasi, sest praegu on ju nii trump ise, kui tema pooldajad öelnud, et valimistulemused on võltsitud, hääli ei oleks pidanud edasi lugema, pärast valimispäeva on lubatud protsessida. See kohtuprotseduuri võivad minna edasi, aga suurt juriidilist alust sellel ei ole välja arvatud võib-olla Georgia osariigis, mida polegi vaja, et seal võita. Aga muidu need vahed on nii suured, et ümberlugemisega või millegi muuga ei tööta. Argument, et ei oleks tohtinud hääli lugeda pärast valimispäeva. Mis saab edasi, kui Biden nüüd ongi võitnud ja temast saab Ameerika Ühendriikide president, mida see Eestile tähendab? No ma usun, et Eesti rahvale on see üsna hea, kuna me teame, kui lugeda trumpi endise julgeolekunõuniku John Boltoni raamatut, kus ta ütleb, et väga suur tõenäosus on, et trump tõmbab USA NATOst välja. No see kindlasti ei juhtu Bideni ajal Biden olnud suurimaid transatlantiliste suhete toetaja, tema on ikka, tunneb Ida-Euroopat eriti hästi. Nii et see on meile väga hea, mis ei ole, kellel ei ole hea, ilmselt on meie valitsusel, kui sul on mustanahaline naine, kes on vitse president, siis issid on kodus ja kui on must, näita ust, ei ole väljendus, mis eriti soodustab häid suhteid. Me võime siin väita, et ah, meil on alati head suhted USA-ga. Ma ei ole kindel, et USA -l on väga head suhted selle valitsusega, kuigi siin võib-olla kodumaale ei tajuta, kuivõrd vastuvõetamatu on see keelepruuk, mida kasutatakse valitsuse poolt, kuna valitsus talub selliseid väljaütlemisi siis valitsus vastutab selle eest ja nõnda suhtutakse sellesse valitsusse, mis on väga kahju meile ja kahju Eesti rahvale. Eesti on liigitatud samasse seltskonda kui Poola ja Ungari, mis mäletatavasti oli selle valitsuse soov mitte olla Põhjala riik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine president Toomas Hendrik Ilves leiab, et USA presidendikandidaadi Joe Bideni võit on vääramatu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPilt jah, selgub ja, ja täna on siis aukohtu ülesanne formuleerida erakonna juhatuse jaoks ettepanekud, kuidas seda olukorda lahendada. Ettepanekud said päris mõistlikud, kui osapooled siis ka soovivad kompromissi, siis ma arvan, et see kompromiss võib tulla osapoolte vahel ka enne erakonna juhatuse koosolekut, kus siis otsustatakse, kas Monika rand erakonnast välja heita või mitte. Milline Monika ranna edaspidine saatus erakonnas on? Kui ta suudetakse kompromiss saavutada Tartu piirkonna ja Monika ranna vahel, siis ei ole ju probleeme. Monika rand teeb siis erakonda ju edasi ja, ja ilmselt töö töö läheb edasi. Kui ei suudeta saavutada kompromissi, siis ma ei näe palju võimalusi, et erakonna juhatus tuleks mingisuguse teisele otsusele. Kas kompromiss tähendaks tema tagasiastumist Tartu abilinnapea koha pealt? Jah, kindlasti vaadake, meie põhikiri annab suured volitused piirkonna juhatusele ja kui piirkonna juhatus on sellise otsuse vastu võtnud valdava häälteenamusega siis ma ausalt öeldes ei näe võimalust, et erakonna liige ei täidaks seda piirkonna juhatuse otsust. Kuidas teie hinnangul selline olukord Tartus üldse tekkis, et kust need pinged päevavalgele tulid? Eks see on ikka niimoodi, et kui on uued valimised ja kui keegi võidab valimised suure ülekaaluga ja loomulikult iga piirkonna uus juht soovib muutusi soovib meeskonda, kellega tööd jätkata. Meie erakond on andnud ka selleks teatavad õigused inimesele, kui ta soovib seda teha. Kuidas teha, see on nagu iseküsimus ja siin ma ikkagi jälle rõhutan selle peale, et on vaja saavutada kokkuleppeid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna aukohus teeb juhatusele ettepaneku jätta Monica Rand erakonda, kui ta Tartu abilinnapea kohalt tagasi astub.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÄrme takerdu pisiasjadesse nagu eelnõu väljatöötamiskavatsuse puudumine mis on tavaliselt iga valitsuse algatatud seaduseelnõu lahutamatu osa. Milleks väljatöötamiskavatsus, kui on olemas koalitsioonileping, kuhu isamaa surus siis enda parlamendivalimiste kampaania põhilubaduse teise pensionisamba, vabatahtlikuks muutmise? 30. oktoobril saatiski rahandusministeerium selle seaduseelnõu kooskõlastusringile mis üldjuhul võtaks 15 tööpäeva, aga mitte nüüd. Seekord on ministeeriumidel aega vaid viis tööpäeva ja seegi on fiktsioon, kuna mahuka, põhimõttelise ja suure mõjuga eelnõu autorid eeldavad, et ministeeriumid ei hakka vaidlema ega liigselt arutlema, miks vastust teab Isamaa üks võtmepoliitikuid, endine justiitsminister Urmas Reinsalu, kes nüüd hoiab Eesti välispoliitikat. Tema põhjendus, miks kärbitakse teise pensionisamba reformi seaduseelnõu kooskõlastusringi aega kolm korda niidab jalust. Suur osa Eesti rahvast, 740000 inimest on osalenud eksperimendis teise samba näol selles nõnda öelda sundsamba süsteemis, ütles Reinsalu. See ongi uuring, see on kõige kapitaalsem uuring. Tõlge näib olevat lihtne. Valitsus teeb nii, nagu valitsus tahab ja ärge õiendage sealt kusagilt kõrvalt. Ilmselt ei eksi need, kelle arvates on tegemist hea õigusloome tava rikkumisega. Ent see on alles algus. Pole ju saladus, et opositsioon, Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid nimetavad toimuvat teise pensionisamba lammutamiseks ning on valmis esitama riigikogus hulgaliselt muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel tuleks need kõik läbi hääletada. See on ajamahukas, aga midagi pole parata, ent sellestki takistusest saab võimuliit mööda astuda. Nimelt kavatseb valitsus siduda seaduseelnõu vastuvõtmise usaldushääletusega, mis tähendab, et opositsiooni muudatusettepanekuid Riigikogus hääletusele ei panda ja eelnõu pannakse lõpphääletusele kohe ilma kolmanda lugemiseta. Keegi võib selle peale öelda, et valitsus on leidnud tagaukse, kuidas opositsioonist üle sõita, et usaldushääletust ei kasutata põhiseaduse vaimus. Praegu ei ole vaja lahendada valitsuse ja parlamendi konflikti, kuna valitsus ja parlamendi enamus on Isamaa valimislubaduse realiseerimise asjus ühel meelel ja probleemiks on kiirustamine. Aga Reformierakond on enda valitsemis ajal teinud sama, saab sellele kurtmisele vastu vaielda. Halb põhjendus, sest Reformierakonna valitsemise kriitika on praeguse koalitsiooni oluline vundamenditäidis. Eesti Panga president Madis Müller räägib samal ajal, et pensionisüsteemi muutes oleks vastutustundlik alustuseks kirjeldada muudatuste mõõdetav eesmärk ja oodatav pikaajaline mõju. Valitsus jääb tema soovitusel kurdiks. Kõik on ju koalitsioonilepingus kirjas. Mida siin veel seletada?",
"role": "user"
},
{
"content": "Toomas Sildam ütleb nädalakommentaaris, et valitsus hüljab normaalsed protseduurid ning ei jäta opositsioonile või huvigruppidele vähimatki võimalust seda takistada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVilepuhuja nimega John Bunnet kinnitab, et testide järgi on kuni veerand Boeing seitse kaheksa seitse hapnikusüsteeme vigased ega pruugi tööle hakata. Barnet oli Boeing us kvaliteedikontrolli insener 32 aastat. Boeing eitab süüdistusi. Rimlainerit kasutatakse laialdaselt pikkadel reisidel kogu maailmas ja edukalt. Kui Barnet väidab, et kuna lennukid taheti ruttu valmis saada, siis tehti ohutuses järeleandmisi. Barnet rääkis BBC-le juba 2016, et ta avastas vigu hapnikumaskides. Viimased peavad hoidma reisijad ja meeskonnahädaolukorras elus. Kui kabiinis mingil põhjusel rõhk kaob. Ilma hapnikumaskita, kaotab lennukis olev inimene 10 kilomeetri kõrgusel teadvuse vähem kui minutiga. 300 maski kontrollimisel selgus, et 75 neist ei hakanud korralikult tööle. Seega veerand Banet nõudis Boeing juhtidel kontrolltest, millest keelduti. Ja kui Barnet kaebas edasi USA föderaalse lennundusagentuurile, siis viimane ei sekka kunud, viidates Boeing kinnitusele, et probleemiga tegeletakse. Boeing kinnitas, et hapnikumaske kontrollitakse mitu korda enne paigaldamist ja testitakse teatud ajavahemike järel. John Banet on alustanud Boeing u vastu kohtuteed. Banet ei ole ainuke Boeing töötaja, kes tootmisprotsessi pärast mures on olnud. Varem sel aastal võtsid neli töötajat pärast Etioopia lennufirma seitse kolm seitse maks allakukkumist ühendust Föderaalse lennundusagentuuriga, et teatada võimalikest probleemidest. Banet usub, et kõik vead, millele ta tähelepanu on juhtinud, tulenevad kompanii töökultuurist, mis arvestab üksnes kiirust, kulude kokkuhoidu ja tähtaegu, mitte ohutust. Eriti tuli see välja Boeing seitse kolm seitse maks arendamisel Rentoni tehases Washingtoni osariigis. Kuigi lennundusagentuuri viimases ülevaates ei leitud, et seitse kolm, seitse maksi tootmises oleks ohutuses vigu tehtud, teatas Boeing septembris, et moodustab uue ohutus allüksuse, mis hakkab tegelema kõikide tootmises ilmnevate probleemide ja töötajate kaebustega. Barnett, kes toetub oma kogemustele ja viimase aja lennukatastroofidele, kardab, et on ainult aja küsimus, kui midagi juhtub, seitse-kaheksa, seitsmega tema seda lennukit ehitas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Boeingi firma vilepuhuja väidab, et maailma ühe moodsama lennuki 787 Dreamliner reisijad jäävad ilma hapnikuta, kui lennukit peaks tabama ootamatu dekompressioon ja kompaniile on kulude kokkuhoid ja tähtajad olulisemad kui lennuohutus. Boeing eitab seda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee tingimata ei pruugi tähendada, et ühel reeglid kantakse teisele üle ei ühte ega teistpidi, et vaadatakse kõik reeglid ümber ja see, see mõte jah, on teadusnõukoal olnud, et, et ilmselt see niisugune need lokaalsed reeglid olid hädavajalikud, need töötasid Ida-Viru ja Tallinna kohal väga hästi, aga, aga see ühtlustamine ja ei pruugi tingimata tähendada tugevamaid reegleid, aga ei pruugi tähendada ka nõrgemaid reegleid. Ilmselt kuskil keskpõrandal saame kokku. Siis ma küsingi otse, et kas teadusnõukoja soovitus on panna spaad Pärnus, Tartus, nendes kohtades, kus tallinlased nädalavahetuse veedavad kinni? Ei teadusnõukoja soovitus teadusnõukogu da annab kõigepealt täna uuele valitsusele, teeb oma ettepanekud ja ma arvan, et see on nüüd juba siis valitsuse asi kommunikeerida ka ajakirjanduse, aga aga teadusnõukoda on pigem seda meelt, et hoida Eestit nii palju kui võimalik lahti, aga aga kõiki asju ei ole, ei ole võimalik lahti hoida ja. Saate ikkagi täpsustada, et kõiki asju ei ole võimalik lahti hoida, mis on need ettepanekud, mida te täna valitsuse ette viite? Me viime viime valitsuse ette ühtlustamise ettepanekut, mis tingimata ei ei pruugi tähendada, et paneme nüüd kogu Eesti spaad kinni. Et kui see vastus teid rahuldab, ma ei tahaks tõesti rohkem nagu detaile, sest detailid võivad ongi need, mis, mis sageli muutuvad ja see põhjustab lihtsalt inimeste segadust. Kas on olemas ka mingisugune andmeline põhjendus, et tõepoolest see, et Harjumaal ja Ida-Virumaal on rangemad reeglid ja piirangud on põhjustanud seda, et, et Pärnus, Tartus ja Valgamaal on nakatumine tõusnud, et, et kas on, kas on tuvastatud mingeid spaakoldeid ja restoranid, kuna on kauem lahti, kui on Tallinnas, et on Tartus mingid toidukohakoldeid, kus siis pealinlased on toonud selle viiruse sisse, et kas sellel on olemas ka ikkagi mingisugune teaduslik põhjendus? Ütleme teoreetiliselt pa on väga hea koht viiruse levikuks, seal on soe, seal on niiske ja eriti kui inimesed kuskil niisuguses soojas ja niiskes kohas koos on ja ja, ja intensiivselt ka juttu ajavad. Aga minu teada nüüd selle talvise vaheajal spaades nakatunuid oli ja oli just nendes Lõuna-Eesti spaades, mis, mis oli lahti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teadusnõukoda arutas koroonaviiruse leviku olukorda ning teeb valitsusele ettepaneku ühtlustada koroonapiiranguid üle riigi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaavisto sõnul ei saa võrrelda olukorda, kus inimesed tõepoolest pommide ja kuulide alt põgenevad olukorraga, kus neid mesijutuga meelitatakse lennukisse astuma, et reisida Euroopa liitu oma elu järge parandama. Vastutus praeguse kriisi eest lasub täielikult Valgevene presidendil Aleksandr Lukašenkol, kelle soolaprojekt piiritüli on. Sillon oli Süüria Sota Hivisuuri oko pakolas ja lähteliike otatapatu ja pakun, kui mõtleme 2015.-st aastast, siis oli käimas Süüria sõda. Väga suur hulk pagulasi läks liikvele sõjaõuduste eest emale, Türgisse ja muudesse naaberriikidesse, seejärel ka Euroopasse, kaasa arvatud Soome piiridele. Rootsi kaudu tuli suur hulk Süüria sõjapõgenikke. Nüüdne olukord, mis on tekitatud Valgevene ja Euroopa Liidu piiridele, on täiesti kunstlik. Tegu ei ole tegeliku põgenikekriisiga, vaid president Lukašenko korraldatud reisidega isikud keda siis hiljem tõugatakse politsei ja sõjaväe jõuga üle piiri. On eriti tähtis, et Euroopa liit on vastanud sellele ühistegevusega ühise jõuga toetanud Poolat, Leedut ja Lätit ning kehtestanud lisasanktsioonid Valgevene vastu Nende firmade, lennufirmade ja reisifirmade ja lennuväljade vastu, mis sellist liikumist võimaldavad. Haavistu sõnul oleks praeguses olukorras väga oluline pidada otseläbirääkimisi Valgevene valitsustegelastega. Kindlasti ei saa selliseid kõnelusi pidada Euroopa Liidu poolseks järeleandmiseks. Aaviste on ise üritanud kontakteeruda Valgevene välisministri Ulasimir Makeiga. Paraku pole just Valgevene poole loiduse tõttu kõnelustest seni asja saanud. Soome välisminister on viimasel ajal korduvalt kõnelenud ka oma Venemaa kolleegi Sergei Lavroviga ning nendest kõnelustest pole kuidagi ilmnenud, nagu oleks Venemaal mingeid kavatsusi korraldada. Midagi sarnast Soome piiril. Soomele on ülimalt tähtis, et meie piirid oleksid rahulikud. Meil on 1300 kilomeetrit ühist piiri Venemaaga, seda valvatakse mõlemalt poolt. Mõlema poole piirivalvurid teevad head koostööd. Sellist survet Soome piirile ma praegu ei näe. Haavisto rõhutab, et nii pikka maismaapiiri pole Venemaal ühegi teise Euroopa Liidu riigiga, mistõttu on Soome piiri valvamises samuti Venemaa piiripoliitikast arusaamises väga kogenud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome välisministri sõnul sellise olukorra kordumist Venemaa piiril Euroopa Liiduga praegu paistmas ei ole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRakveres tõid valimised kaasa muudatuse võimuliidus lisaks vanadel koostööpartneritele, IRL-ile ja Reformierakonnale tuli seekord lisada ka sinna sotsiaaldemokraadid, kelle valimiste vahelisel perioodil õnnestus IRL-il ja Reformierakonnal tülli minna. Koos sellega. Tõenäoliselt vahetub ka volikogu esimees. Kuna praegune volikogu esimees Mihkel Juhkami saab tõenäoliselt Rakvere linnapeaks. Rakvere puhul on ikka selge, et see matemaatika täpselt selline on, et IRL, Reformierakond, sotsiaaldemokraadid, said siis kolme peale, et niimoodi hääli, et et mõistlik oleks moodustada see koalitsioon kolme peale välja jäävad koalitsioonist siis valimisliidud ja Keskerakond. Ma arvan, et Rakvere reaalne praktika on siiski selline, et välja jäävad nad nüüd võimu tippkohtade jagamisel läbirääkimistest. Aga üldiselt me oleme ikkagi suutnud oma asju siin nii korraldada ja ajada. Et volikogu töötab ikkagi loodetavasti üksmeelselt linna asjade nimel edasi, nii et ega arutelud koos nendega saavad olema meie jätkuvaks ja prioriteediks. Rakvere volikogus on 21 kohta ja siis IRL, Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid. Palju teil kokku on praegu hääli? Kuus pluss viis pluss neli 15, kes saab volikogu esimese koha, volikogu esimehe paik jääb valimistel nii erakonna kui ükski, kuna teise tulemuse teinud Marko Tormile. Mis uus linnapea muudab Rakvere linna juhtimises uus või vana, ma arvan, et Rakvere linn ongi pidevas muutumises. Loodetavalt ikka positiivses suunas, et mina arvan, et ükski erakond ei lubanud siin mingit kardinaalseid kannapöördeid, kõik rääkisid ikkagi sisuliselt samade t asjadest samadest probleemidest. Rõhuasetused pisut erinevad. See, mis teoks saab, saab ikkagi suuresti sõltuma sellest, millele on võimalik taotleda kaasrahastus. Me töötame kõikide nende variantide projektidega järgmise aasta jooksul edasi. Ja siis, kui eurorahastuse teemad nagu lõplikult selgeks saavad, eks siis see koalitsioon teeb nüüd valikud, millises järjekorras mida ellu viia, ei ole ühtegi sellist, tuntavat probleemipundart või, või nägevuse visiooni erinevust. Ma isegi ütleks, et mitte kolme vahel, vaid valimised näitasid, et edukalt, et praktiliselt kõik erakonnad mõtlevad ikka suht sarnases suunas samamoodi. Õnneks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rakvere senine volikogu esimees Mihkel Juhkami hakkab IRL-i, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsiooni linnapeaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAustraalia on palju läbi elanud pärast seda, kui peaminister Scott Morrison saavutas 2019. aastal üsna ootamatu valimisvõidu. Tema ametis olev liberaalide ja rahvuskoalitsiooni valitsus püüab nüüd võita juba neljandat järjestikust ametiaega. Neile esitab aga väljakutse opositsioon eesotsas tööparteiga, mida juhib Antoni Albanees. Valimistel osalevad ka rohelised, ühinenud Austraalia, üks rahvus, mitmed väiksemad parteid ja sõltumatud poliitikud. Valimistele lähevad kõik 151 kohta alamkojas ja 40 kohta 76-st ülemkojas ehk senatis. Kahe pandeemia aasta jooksul on riik sisuliselt olnud lukus, suremus jäi suhteliselt madalaks, kuid valitsuse saamatus vaktsiinide hankimisel koos arhailise karantiinisüsteemiga tähendas, et kannatused venisid väga pikaks. Riiki tabasid ka looduskatastroofid, meenutame hiljutisi üleujutusi või kahe aasta tagust musta suve, mil Morrison võsapõlengute haripunktis Havail puhkas. Just kliimaküsimused on juba 10 aasta jooksul riigipoliitikas kõige kibedam probleem. Antoni Albaniisi juhitav leiboristide partei loodab aga üheksa aastat kestnud konservatiivide valitsemise lõpetada. Nende kampaania keskendus mitte kliimale, vaid elukalliduse kriisile. Inflatsioon jõudis viimases kvartalis 5,1 protsendini ja Austraalia eluasemeturg on maailma üks kallimaid. Hääletamine on Austraalias kohustuslik, vastasel juhul ootab 20 dollari suurune rahatrahv. Ja mõistagi ei ole neil, kes valimata jätavad ka mingit õigust edaspidi nuriseda riigiolukorra üle. Nii on Austraalias maailma üks kõrgeim valimisaktiivsus. 2019. aastal andis oma hääle 92 protsenti hääleõiguslikest valijatest. Valijatele antakse nii alamkoja ehk esindajate koja kui ka ülemkoja ehk senati hääletussedelid. Alamkoja sedelil peavad valijad järjestama kõik kandidaadid eelistatuimast vähem eelistatud häälte lugemisel langeb kõige vähem eelistusi saanud kandidaat välja ja tema hääled kantakse üle teistele eelistustele ja kõike seda korratakse seni, kuni selgub võitja. Senati hääletamine on keerulisem. Laias laastus võivad valijad valida, kas hääletada parteide poolt oma eelistusjärjekorras või nummerdada iga üksiku kandidaadi. Näiteks on uus lõuna-Welsi 75 kandidaati. Proovige neid reastada. Austraalia majanduslehe avaldatud küsitlus näitab, et koalitsiooni ja opositsiooni hääled tulevad üsna võrdsed. Austraalia poliitikaekspert Jan McCalister Austraalia ülikoolist ütleb, et valija, lojaalsus ja eneseidentifitseerimine mõne erakonna kaudu väheneb. Aasta-aastalt. Väheneb ka usaldus poliitikute vastu, millele on aidanud kaasa just karjääripoliitikute tõus. McCallisteri andmetel hääletab Austraalias kogu elu sama partei poolt vaid 39 protsenti inimestest võrrelduna 1967. aastaga, kui see oli 72 protsenti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraallased lähevad Eesti aja järgi reedel valima. Peaminister Scott Morrison loodab neljandat järjestikkust ametiaega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMõistagi on riigikontroll avaliku raha kasutamist valimisreklaamiks jälginud ka varem, kuid uus rakendus muudab selle tunduvalt efektiivsemaks. Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson. Paraku on riigikontrolli võimalused olnud siiamaani piiritletud peamiselt paberväljaannete jälgimisega, aga ilmselgelt nii nagu meedia tarbimine liigub sotsiaalmeediasse, nii tuleks ka kontrolli tegevus üha rohkem viia sotsiaalmeediasse, kus tihtilugu on seda ajaliselt raske fikseerida. Et kui keegi on midagi öelnud, et lõputult mööda ajajoont alla nihkudes võib see keeruline olla ja siis takkajärge seda kõike tuvastada on üsna kompleksne, kuid samas, kui me sellise rakenduse kasutusele võtame, siis võib eeldada, et meie töö muutub mõnevõrra lihtsamaks. Uus rakendus peaks raha väärkasutuse tuvastamiseks ära tundma näiteks selle põhjal, kui sotsiaalmeedia postituses kajastatakse tavatult aktiivselt positiivses võtmes mõnd poliitikut või valimisliitu või mõne poliitiku pilt paikneb liiga sageli koos nimega, teda heas valguses näitavate uudiste juures või näiteks kui poliitikute konkurente kritiseeritakse mõõdutundetult. Priit Simson. Meil ilmselt ei olegi eesmärk, et otsuseid või hinnanguid hakkaks lõplikult langetama seesama robot robot teeb lihtsalt ära sellise eelneva sõelumistöö. Kui ta tuvastada limisreklaami seal, kus peaks olema tegelikult hoopis kohaliku omavalitsuse info, et siis ta sellisel juhul nende teatud tunnuste alusel osutab, et tegemist on potentsiaalse kohaga, kus on reegleid rikutud kas siis nagu päriselt ka see tõesti on kriitiline juhtum või mitte, et sellise hinnangu peaks andma ikkagi inimene. Simson loodab, et uue rakenduse hange õnnestub ja juba enne sügisesi valimisi hakkab riigikontroll seda ka kasutama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikontroll kuulutas välja hanke IT-rakenduse loomiseks, mis hakkaks monitoorima kohalike omavalitsuste veebiväljaandeid ja ühismeediakanaleid, et tuvastada avaliku raha võimaliku väärkasutamise juhtumeid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaailma ja Euroopa finantsturud on heitlikud, USA-l on eelarve probleemid, euroala tegeleb mõnede riikide võlakriisi lahendamisega, arenevad turud on ülekuumenenud ja toorainehinnad kõrged. Kõik see mõjutab Eesti peamiste kaubanduse, ite majandust ja seega ka meie oma ja meie tuleva aasta riigieelarvet. Riigieelarve puudujääk on 2,1 protsenti. Samas on nii rahandusministeerium kui keskpank hoiatanud, et riskistsenaariumi korral võib tekkida probleeme puudujäägi piiramisega. Peaminister Andrus Ansip riigikogule riigieelarvet üle andes. Riigieelarve defitsiiti ning finantseerimistehinguid on kavas rahastada reservide arvelt. Järgmisel aastal jääb prognoositav maksukoormus vaatamata sellele, et alkoholi aktsiis tõuseb viis protsenti ja tubakaaktsiis tõuseb 10 protsenti samale tasemele kui sellel aastal ehk kolme koma kahele koma neljale protsendile. Teile esitatud eelarve peab vastu ka juhul, kui realiseerub rahandusministeeriumi riskistsenaarium. Opositsioon on süüdistanud valitsust liigses optimismis. Keskfraktsiooni esindaja Kadri Simson kahtleb enim maksutulude laekumises. Kuulates ühelt poolt valitsuse kurtmist maailma majanduse kasvuväljavaadete halvenemise üle ja teisalt, saades siin riigikogus menetlusse ülimalt optimismi täis kohaliku eelarve, tekib paratamatult kahtlus kas maksutulude planeerimisel on ikka reaalselt elu arvestatud või anti meile täna üle blufieelarve. Ühe põhilise hea uudisena esitatakse meile pensionide 4,4 protsendilist kasvu. Kui viimaste aastate hinnatõusud on olnud märkimisväärselt kiiremad kui nüüd üle aastate esimene pensionikasv, kas siis on midagi, mille üle kiidelda? Sven Mikser nimetas eelarvet ilukirjanduslikult suurustlevaks. Jäi mulje, et järgmisel aastal saab Eesti mitte ainult et korda vaid suisa suisa valmis. Meile üle antud eelarvel on kindlasti palju puudusi. Üks ulatub tagasi riigikohtu lahendisse aastast 2010 milles üheselt anti valitsusele märku, et omavalitsuste kohustused ja nende kohustuste täitmise tagamine rahaliste vahenditega ei ole Eestis selgedega tagatud. Et riigi tulupoliitikat oluliselt muutmata, ei ole siin võimalik murrangut saavutada. Peaministri vastus. Kindlasti see on pidevas muutumises, see tulupoliitika, aga kui eesmärgiks on maksude tõstmine, siis tuleks seda valijatele ausalt öelda. Juhul kui peaks realiseeruma rahandusministeeriumi prognoositud negatiivne stsenaarium, mille järgi majandus kasvab vaid üks protsent, sel juhul defitsiit saab olema 2,9 protsenti ja see tähendab, et Eesti endiselt mahub veel stabiilsus kasvupakti seatud raamidesse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Andrus Ansip ütles Riigikogule tuleva aasta eelarvet üle andes, et eelarve on konservatiivne ning riskidega on arvestatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA välisminister Antony Blinken on taas kord Euroopas ja näeb vaeva, et lääneriikide või siis diplomaatide keeles samameelset riikide seisukoht Venemaa tegevuse suhtes oleks ühtne. Blinken oli sel nädalal Kiievis ja eile Berliinis, kus kordas taas juba kes teab mitmendat korda, et Ukraina ei ründa Venemaad. NATO ei haara endasse kedagi ning et Venemaa invasioonil Ukrainasse on laiaulatuslikud tagajärjed. Blinkeni tänasel kohtumisel Genfis Venemaa kolleegi Sergei Lavroviga on taas kord kõne all, kuidas hoida ära võimalikku sõda. Ühelt poolt on ju Ameerika Ühendriikides igati tore, et on nõus samameelsete riikide eestkõneleja taas olema sest eelmise administratsiooni valmisolek seda rolli kanda oli nõrk. Kuid teisalt, ameeriklased oleksid algusest peale pidanud ütlema, et enne ei hakka ka läbi rääkima omavaheliste strateegiliste huvide üle. Kui ei ole täidetud varasemad kokkulepped, mis puudutavad Gruusiat ja Ukrainat ning Helsingis kokku lepitud, et jõuga riigipiire ei muudeta. Siis oleks põhjust hakata arutama uusi teemasid. Diplomaatiliste pingutuste keskne sõnum on, et sõda või uus invasiooni ei tohi Ukrainas tekkida. Aga unustatakse seejuures ära, et sõda juba kestab kaheksandat aastat. Kuidas aga teha Moskvale diplomaatiliste pingutustega selgeks, et Euroopa julgeolekuarhitektuur on seni olnud stabiilsuse taga ja Venemaa režiimi samme oma sõjaväe liigutamisel tuleb näha diplomaatilise ja avalikkuse surve vahendina, et samameelsed riigid ikka hakkaksid Venemaa esindajaga kohtuma ja rääkima. Algul toodi üksused Ukraina piiri taha, siis liigutati, merevägesid, toimus ulatuslik küberrünnak Ukraina vastu. Nüüd viidi üksused Valgevenesse rahulik ja aeglane konna keetmine, et kartust muuta. Hirmuks üksuste suuruse vaadates ei ole võimalik laiaulatuslikku sõda pidada ja vallutatud ala hoida kui just ei ole mõeldud väikese tuumarelva kasutamisele. Ala oleks aastakümneteks rikutud, kuid strateegiline mõju Euroopa julgeoleku arhitektuuri uuendamisel oleks tohutu. Selle vastu räägib aasta algul ÜRO Julgeolekunõukogu alaliste liikmete kokkulepe, et tuumarelva ei kasutata. Loodetavasti suurte omavaheline kokkulepe peab. Samas kõik mõistavad ja seda näitasid ilmekalt eelmise nädala kohtumisedki, et dialoogi on vaja pidada, kuid dialoogi osaleja on vale. Tegeliku otsustaja ja kokkulepija on Kremli peremees ning teistel on vaid volitused edastada jutupunkte. Kui aasta tagasi tipnes vene vägede liigutus USA ja Venemaa presidendi tippkohtumisega Genfis siis mis võiks nüüd olla motivaator vägede naasmisele baasi. Uue tippkohtumise mõtte viskas õhku Joe Biden ja Kremli pressiesindaja seda eile maha ei teinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Genfis kohtuvad USA ja Venemaa välisminister, et arutada Ukrainaga seotud olukorda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon on moodustatud selleks, et kontrollida nende ametite tööd, mis tegelevad luure ja jälitustegevusega. Komisjoni juht Jaanus Rahumägi kinnitas, et ei vasta tõele ajakirjanduses esitatud väited nagu oleks meie NATO partneritelt kuulda nurinat, et niisugune asi oli Eestis üldse võimalik. Samuti pole tema sõnul Eesti vastavatele ametnikele läänesuunalisi luurekanaleid suletud, et esiteks mingit nurinat ei ole, ma ei tea, kuskohast see informatsioon võetakse, see on kaine kalkulatsioon. Arutelu selle üle, mis on toimunud, miks on toimunud täiesti selgelt, vaadatakse üle kõik see, mis on läbi käinud. Ühe inimese käest muudetakse sama olemasolev uuesti kasutamiskõlblikuks. See on terve rida protseduure, mis tuleb läbi viia. Samamoodi tuleb läbi viia analüüs Eesti riigi enda süsteemis kogu valikukriteeriumites. Ka kaitsepolitsei, kes teeb vastavat taustakontrolli inimestele nende tegutsemiskriteeriumid. Siin on terve rida selliseid valdkondi, mis nõuavad revideerimist. Seda kindlasti tehakse ehk mingisugust sellist nurinat või, või halvakspanu ma küll ei ole täheldanud ja ma ei tea, kus see informatsioon pärineb. Rahumägi ütles, et inimeste kontrolli ja töölevõtmise protseduure tuleb täpsustada. Milline see protseduur täpselt välja näeb, see on, on riigisaladus, aga nagu elu näitab, siis meil on vajadust natukene neid protseduure värskendada, ehk et võib olla on seal mõned valdkonnad muutunud liiga rutiinseks. Võibolla on vaja lisada mingisuguseid asjaolusid, et need protseduurid oleks täpsemad, väiksel riigil, olgem ausad, on tegelikult neid muudatusi lihtsam teha kui suurtes riikides, mis nõuab väga palju ressurssi, väga palju poliitilist algatust ja mis iganes, nii et ma arvan, et samas ma tahaks ka öelda seda, et väga paljud algatused on juba tehtud, nii et sõltumata sellest konkreetsest kahetsusväärsest skandaalist, milline on aga kogu selle loo õppetund? See esimene järeldus on see, et tere tulemast suurde maailma ehk et me ei ole mingisugune väike ääreriik, me oleme tegelikult nõndanimetatud rindejoonel, kus on ida ja lääne omavahelised suhted saavad teoks. On täiesti selge, et Venemaa ja meile meisse mittesõbralikult suhtuvad riigid on aktiveerinud oma luuretegevust olulisel määral viimase kümnendi jooksul. Fakt on see, et me oleme täna Euroopa Liidu NATO liikmed, mis omakorda tähendab oluliselt kõrgemat vastutust selle informatsiooni käitlemisel. Nii et see põhiline järeldus on see, et me peame käituma oma julgeolekuluure vastuluure küsimustes täpselt samadele kriteeriumitele vastavalt, nagu käituvad suured riigid, ehk et see mäng käib suurte riikide tasandil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni juht Jaanus Rahumägi rääkis spiooniskandaalist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nDistantsõpe jätkub Harjumaa ja Ida-Virumaa koolides 25. jaanuarini. Mujal Eestis on üksikute eranditega õpilased oodatud koolimajja. Haridusminister umi, kesk ja täiskasvanu hariduse asekantsler Robert Lipp. Lipin ütleb, et ta mõistab nende lapsevanemate hirmusid, kes hoiaks oma lapsed kodus. Lippin rõhutab siiski, et võimalusel võiks kõik lapsed osaleda kontaktõppes. Kui lapsevanem teeb otsuse, et ta last kooli ei saada, et mis iganes see põhjus on, on see viirusekartus, on kodused olud või mingid perekondlikud sündmused, siis lapsevanemal ei ole tõesti õigust nõuda, et kool paneks püsti paralleelsüsteemi ja õpetaks õpilasi nii koolis kui ka kodus olevaid lapsi. Et õpetajad peavad kahte paralleelset süsteemi tegema, see kindlasti ei ole võimalik, selles tööpäevas on siiski limiteeritud hulk tunde. Robert Lippin lisab, et kui kool suudab pakkuda distantsõppe võimalust, on see tervitatav. Kuid isegi siis, kui õpilane peab ennast lähikontaktsena isoleerima, ei ole kool tegelikult kohustatud distantsõpet võimaldama. Kui kogu klass viiruse leviku tõttu on läinud distantsõppele, siis koolid kindlasti peavad õppetöö korraldama distantsilt. Aga kui keegi haiguse tõttu või selle tõttu, et ta on lähikontaktne, on koju jäänud, siis koole nüüd ja õpetajaid sundida selleks küll ei saa. Tartu Kivilinna kooli direktor Karin Lukk ütleb, et neil on viis koolilast, kes vanema soovil koolimajas õppetöös ei osale. Luki sõnul on neil siiski siiani õnnestunud murelikke vanemaid ümber veenda või kui tõesti vaja ka distantsõpet pakkuda. Kindlasti kui mida rohkem neid tuleb, seda keerulisemaks see läheb, seepärast, et seda suuremaks läheb erisuste hulk, mida peaks tegema, kui peaks hakkama rohkem tulema, siis tuleb hakata ikkagi täpselt nii, nagu ma ütlesin, iga konkreetse juhtumi puhul tuleb ikkagi vaadata ära, et kuidas see luba anda, mis tingimustel luba anda. Võib-olla annab perega rääkida ja neid hirmusid vähendada ja laps ikkagi saab käia koolis, kui me teatud teatud juhtudel neil abis oleme. Aga see kõik on jah, ütleme selline, tahab mõtlemist iga konkreetse lapse puhul. Tartu Jaan Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi arvab, et kui õpilane on valmis suuremal määral iseseisvaks tööks, peaks kool lahenduse leidma. Kui seda tehakse ametlikult õpilase vanemate poolt, no miks mitte kool ei saa sellele vastu olla, see tähendab ka seda, et õpilasel oma õppimise õpitulemuste eest lasub suurem vastutus, kui ütleme tavaolukorras või kui ta on, ütleme, terve klassiga eneseisolatsioonis. Seal on koolil kohustus ikkagi pakkuda kvaliteetset õpet.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ettevaatlikumad lapsevanemad ei kipu saatma oma lapsi kontaktõppesse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaaluti tõsiselt, et kas nii nagu alati me võtame vastu, mida tööandjad pakuvad või, või, või mis on siis need riskid, kui me sellega ei nõustu? Arutelu oli siiras ja volikogu liikmed hääletasid südametunnistuse järgi ja vastasid küsimusele, kas nad on läbirääkimiste tulemustega rahul ja täiesti teadlikult. Mis võib selle tagajärjel juhtuda. Ja ja meil on tõesti siht on 40 protsenti keskmisest palgast. Kui Eesti pank ütleb 1505 eurot järgmise aasta keskmiseks. Prognoosida siis sellest järeldub, et 602 peaks olema siis vastav number minimaalne ja seda me ka käsitlesime. Te ise andsite tööandjatele alla, et nõustusite 578 peal. Läbirääkimised tavaliselt käivad nii, et et üks pool taotleb, teine pool taotleb vastu, kuskil on see tasakaalupunkt ja, ja siis minnakse gi alati ametiühingutes seda tasakaalupunkti kontrollima. Nii et seda küsimust üles ei kerkinud, et te olete ise kehv läbirääkija ja ei saanud oma ülesandega hakkama. Ei sellisena püstitatud küsimus, pigem oli noh, läbirääkimis delegatsioon toob laua tagant ära selle, mis selles olukorras on saada. Mitmed maksed Eestis on ju seotud ka alampalgaga, näiteks lasteaia kohatasu. Kas üldse on mõistlik hoida neid asju seotud alampalgaga, et niipea, kui teie suudate survestada tööandjaid, et need tõstaks alampalka ka selle võrra peavad lapsevanemad jällegi lasteaias rohkem kohatasu maksma, sest ükski omavalitsus ei jäta seda olukorda kasutamata. Eks need mugavusest tehtud sidumised on see siis elatis, on see siis lasteaiatasud, need loomulikult vähendavad töötajate huvi selle miinimumpalga tõstmiseks, see tähendab seda, et et mingi ühiskonnagrupp jäetakse lihtsalt üksi tõenäolisemalt kuna on piisavalt motivatsiooni, miinimumpalka mitte tõsta. Et me oleme alati olnud seisukohal, et, et see on selline nii-öelda mugavuspoliitikute trikk ja, ja seda on arutatud meie algatusel ka Riigikogus tee teha lahti sidumised, et keelata näiteks lasteaiatasude sidumine alampalgaga. Aga, aga praegusel hetkel jah, poliitilist tahet selliseks veendunud otsuseks ei, ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ametiühingute Keskliidu Volikogu ei andnud heakskiitu sõlmida tuleva aasta miinimumpalga kokkulepe tasemel 578 eurot kuus, nagu leppisid kokku ametiühingute ja tööandjate esindajad. Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson ütles, et alampalk tuleb lahti siduda toetuste ja maksude arvestusest. Näiteks lasteaia kohatasu sõltub alampalgast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMuidugi pidi paljude erakondade poolt kositud Indrek Tarand kõigepealt vastama küsimusele, miks just sotsid Sellepärast, et ajastu nõuab. Maailm on selline, et humanistlike väärtuste pihta käib päris suur ja segav rünnak. Ja sotsiaaldemokraadid, kes juhtivalt on kaasa löönud Jüri Vilmsist alates Eesti iseseisvuse loomisest ning Eesti iseseisvuse taastamisest teiste hulgas näiteks ka minu oma isa on neid väärtusi sajandi võrra kandnud. Ja see on usutav. Kas sellega on nüüd tarandi vastandumine võimuparteidele lõppenud? Esiteks, ma ei ole kunagi mõistlikele valitsusparteidele vastan vastandanud ennast vaid ainult mõistusetutel juhtudel kõige kirkamalt siis, kui nad kehtestasid kinnised nimekirjad. Ja ma ei ole sellest loobunud ka selles mõttes, et tänase kokkuleppe mõte oli Pärnu piirkonna ettepanek kandideerida Riigikokku nende nimekirjas, aga mitte astuda sotsiaaldemokraatliku partei liikmeks. Miks kandideerib tarand just Pärnus, sotside juht Jevgeni Ossinovski? Eks sotsiaaldemokraadid on teinud viimase poole aasta jooksul tõsist tööd selleks, et oma meeskonda tugevdada. Ja, ja eks on see kandnud ka teatud vilju. Marina Kaljurand on meiega liitunud Andrus Vaarik, nüüd Indrek Tarand ja loomulikult erakonna esimehena. Erakonnana tervikuna loomulikult vaatame seda, et meie valimisnimekirjad oleksid ühtlaselt tugevad üle Eesti. Ja sellest tulenevalt Indrekuga ja piirkonna ga läbi rääkides jõudsime sellisele kokkuleppele, et, et just Pärnumaal oleks see õige koht, kus Indrek Tarand võiks kandideerida. Ja veel üks küsimus, kas tarand kandideerib ka europarlamendi valimistel? Suure tõenäosusega need on nii lähestikku, et üks järgneb teisele. Ja ma ei ole teinud varemgi saladust sellest, et 101. iseseisvusaastal peaks Eesti vabariik suutma Euroopa komisjoni saata kellegi, kellel ei ole NLKP liikme piletit taskus olnud. Sihikul on Euroopa komisjon, milles suur ja määrav roll on riigikogu valimiste tulemustel. Ossinovski ei tahtnud täna öelda, kas Indrek Tarand on sotside europarlamendi nimekirja esinumber eesporga Marina kaljuranda ja piirdus üldise vastusega. Me oleme Indrekuga täna kokku leppinud ja rääkinud riigikogu valimistest ja see on kindlasti kõige olulisem eesmärk lähema 170 päeva tarbeks, aga loomulikult teades, et Europarlamendi valimised järgnevad seal üsna üsna pärast seda, siis eks järgnevatel kuudel hakatakse vähehaaval ka Europarlamendi nimekirjasid arutama. Mingeid formaalseid ega ka mitteformaalseid otsuseid erakond selles osas veel täna teinud ei ole. Aga kui Indrek Tarand soovib Euroopa parlamenti pärast riigikogu valimisi kandideerida, siis ma arvan, et ta meie nimekirja kindlasti tugevdab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand teatas, et kandideerib riigikogu valimistel sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirja esinumbrina Pärnus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVeeste toidust saab inimene endale erinevaid eluks vajalikke mineraale, mis aitavad hoida näiteks hambad tervena ning verevedelana. Tallinna vee tootmisdirektori Aleksandr Timofejevi sõnul jäävad inimesele vajalikud toitained saamata, kui tarbida kraanivee asemel testileeritud vett, sest seal vajalikud mineraalained puuduvad. Kui meie alustame sellega, et me soovime paigaldada igasuguseid filtreid ja soovime nagu juua täpselt seda askaks valemiga vett on kindlasti vaja mingisuguseid vitamiine võtta juurde ja see vesi kindlasti ei ole väga tervislik. Ei, ta ei ole ka ohtlik, aga ta ei anna meile absoluutselt mitte mingisugust vitamiine. Need, kes eelistavad kraani veele siiski pudelivett, soovitas Timofejev kindlasti jälgida ka pudelile märgitud kehtivusaega. Üldjuhul see vesi on pakitud puast pudelitesse, et me kõik teame, et kui palju on kirjutatud ja räägitud mikroplastikutest. Kindlasti tasub muretseda endale korraliku pudeli, mis võib-olla on ka tehtud puastist, aga spetsiaalsest puastist, mis on tervisele täiesti ohutu ja on mõistlik kasutada kraanivett. Tootmisdirektor tõdes, et need, kes igapäevaselt Tallinna kraanivett pole harjunud tarbima, võivad seetõttu esmakordselt kraanivett tarbides tunda veele lisatud kloori maitset. Selle olemasolu teeb võimalust sellel veel olla sanitaarselt puhas, ehk siis me tagame sanitaarsed garantiid tänu sellele, et on olemas desinfitseerimis ainevees ja niikaua, kuni see koor säilib vees, see on täiesti ohutu. See kogus inimesele. Kraani vee kontrollimiseks on Tallinnas kokku 135 proovipunkti, mis asuvad eri linnaosades. Igast punktist võetakse vähemalt kaks korda kuus proovid, et analüüsida, kas vesi vastab nõuetele. Kui me nüüd räägime aastast 2019 siis rohkem kui 99 protsenti nendest proovidest ja tehtud analüüsidest vastasid nõuetele ja vesi on kvaliteetne ja seda saab juua. Juunikuus, kuni esimeste külmade saabumiseni ootavad Tallinnas kraanivett mitte pelgavaid inimesi. Kaheksa avaliku vastuvõtupunkti üle linna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Asjatundjad soovitavad Eestis eelistada kraanivett pudeliveele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJaan Poiska nii Tallinna kui Eesti ajaloo suurmees saab Kadrioru parki luige tiigi kõrvale mälestusmärgi hiljemalt oma 150.-ks sünniaastapäevaks, mis on 24. jaanuaril aastal 2016. Mälestusmärgi skulpturaalse lahenduse idee konkursile laekus tähtajaks 47 võistlustööd. Võidutöö on nimega hetk, see kujutab Jaan Poska ülikonnas, portfell käes, pilk suunatud luige tiigi poole kujuteldav hetk tema igapäevaelust. Töö autorid on kolm arhitekti, Pille nõule, Üllar ambos ja Joannis Lükaras, kes ka idee saamislugu kirjeldab. Lähtepunktiks oli see, et mitte kujutada ei Jaan Poskat kui abstraktset tegelast ajalooraamatut lehekülgedelt, vaid kui reaalset inimest, sellest tulenevalt me võtsime välja ühe hetke, kujutav võtke siis Jaan Poska, ütleme siis igapäevaelus, et elades siin ligidal, tõenäoliselt oli ka tema külastaja seal pargis, et, et sai, lähtutakse lisest lähtepunktist, et, et pargi külastajatele tekiks kontakt Jaan Poska kui, kui inimesega mitte kui, kui pelgalt tegelase kaaramatu lehekülgedel. Kui palju sellist taustatööd tuli teha, no eks me kõik tea, jan posiat üpris hästi, aga natuke tuli ikkagi mälu värskendada, et mitte teha mingeid vigu seal kes selle skulptuuri valmis vormi. Vot siin tuleb pöörduda skulptorite poole, et, et kollektiivi näol on tegu kolme arhitektiga. Et kindlasti oma ala spetsialist teostab selle kuju lõplikku versiooni. Aga see ei, mälestusmärk ei koosne ainult sellest kujust, et mis seal veel on? Jah, täpselt, et kui Jaan Poska sai kujutatud kõndivana, siis sellest lähtuvalt ka tekkis mõte, et kuidas kujutada tema elulugu, et iga inimese elu koosneb lävepakkudest, et samamoodi need sündmused, mis mis Jaan Poskast tegid, ütleme siis Eesti riigi ja Tallinna jaoks suur kuju, et need on kujutatud tema selja taha, jään kronoloogilises järjestuses, et ka inimesed saaksid selle lühikese raja läbida ja saada põgusa ülevaate Jaan Poska elust ja tema tegudest. Žürii esimees, abilinnapea Taavi Aas märkis, et konkursi tase oli tugev. Võidutöö oli žürii üksmeelne otsus, Taavi Aas. Selle töö puhul oli žürii otsus konsensuslik ehk et juba teises ringis tegelikult 16. ürii liikmesriigist märkisid ära selle töö ehk kolmandas ringis, kui juba läks siis lõpparuteluks, siis tegelikult see juba eelnev konsensuse selle töö puhul oli, oli võrdlemisi suur, meil see töö ongi parim, ta on hästi inimlik. Ta on hästi ülevaatlik, sellepärast et selle tööga käib kaasas ka praktiliselt kogu poiska elulugu maha märgituna. Nii et igaüks saab seda Kadrioru pargis siis vaadata ja lugeda. Nii et kindlasti igati igati vahva töö.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Päeval kuulutati välja Jaan Poska mälestusmärgi ideekonkursi võidutöö autorid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeli erakonda esitasid täna riigikogule seaduseelnõu, millega kergitataks kõigi laste lastetoetus 100 euroni kolme kuni kuuelapselised pered saaks lisaks veel 700 eurot senise 300 asemel ning suuremad pered 900 eurot senise 400 euro asemel. Järgmise aasta riigieelarvest võtaks muudatus umbes 220 miljonit eurot, räägib valitsuskoalitsiooni kuuluva Keskerakonna esimees Jüri Ratas. Seda toetust Eesti pered, Eesti noored, täna vajavad. Eelnõu toetamist on kinnitanud nii EKRE kui sotsiaaldemokraatide juhid ja ka Isamaa juht Helir-Valdor Seeder. See ju ongi isamaa initsiatiivi algatus. Ja sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets tuletab meelde, et just nemad esitasid hiljuti sarnase eelnõu, mis jäi keskpartei toetusest ilma. Kui Keskerakond praegu meelt on muutnud, siis seda võimalust tuleb kasutada. Opositsiooni ja poole koalitsiooni ühisrinne loodab eelnõu seaduseks hääletada juba enne jaanipäeva, räägib Keskerakonna fraktsiooni juht Jaanus Karilaid. Maksimaalse kiirusega liikudes oleks võimalik kolmas lugemine teha üheksas juuni ja siis natukene siis sammuke aeglasemalt 16 juuni. Reformierakond aga soovib, et Keskerakond arutaks nendega lastetoetusi sügisel riigieelarvet tehes. Kaja Kallas. Kui hakatakse tegema asju koalitsiooniväliselt, mina ütleks, et olge siis mehed tehke see umbusaldus mulle. Jüri Ratas, aga seda, et ühe poole agara koostöö opositsiooniga valitsuses tüli tekitab, ei karda. Poliitikas pole mõtet karta, et poliitikas on vaja tegutseda ja meie soov ei ole seda koalitsiooni selle asjaga laiali saata. Ja usute, et õnnestub ka seda koalitsiooni koos hoida pärast sellist olulist sammu Keskerakonna poolt küll. Aga mis siis ikkagi saab, kui eelnõu oodatud ajal ehk enne jaanipäeva läbi läheb? Kaja Kallas. Ega siis koalitsiooni ei ole, siis see koalitsioon on koos hoopis teiste häältega, mis ongi need keski EKRE Isamaa hääled, et see kamp, kes on selle kokku pannud, see täpselt poliitilised loogika on ju selliselt, et meil ei ole ju koos hääli. Neil on. Kaja Kallas lisas, et kui koalitsioon laguneb, Reformierakond kohe opositsioonipinki ei tüüri. Reformierakonnal on üks valik veel, et siis me teeme pingutusi uue koalitsiooni sõlmimiseks ja see võimalus on meil veel ka sotside ja isamaaga teha, aga ma ütlen, et minu esimene valik ei ole seda valitsust lõhkuda. Jüri Ratas teatas pärast Kallase sõnade lugemist, et ei plaani Kallast umbusaldama hakata, küll aga paistab, et Kaja Kallas on ise opositsiooni lõpetanud oma väljaütlemisega. Eks ta peab siis vastavalt käituma. Sõna ratas. Helir-Valdor Seeder usub, et see tüli koalitsiooni laiali ei aja. Ma võin öelda käsi südame peale, Isamaa pole ühtegi silpi vahetanud uue valitsuse moodustamises praegu ja mitte mingisuguseid läbirääkimisi ei pea. EKRE esimehe Martin Helme sõnul ei räägita ka temaga uuest koalitsioonist, aga praegune valitsus võib laguneda küll, tõdeb Helme. See on nagu Eesti poliitika kirjutamata reegel number üks, et koalitsioonierakonnad ei tee omi asju opositsioonierakonna häältega. Niimoodi ei ole võimalik valitsust ju koos hoida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakond esitas koos opositsiooniparteidega Riigikogus eelnõu, mis suurendaks oluliselt peretoetusi. Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles, et kui eelnõu seaduseks saab, siis praegust koalitsiooni enam ei ole. Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul ei plaani Keskerakond peaministrit umbusaldada, küll aga on Kallas ise oma välja öeldud sõnadega lõpetanud koalitsiooni Keskerakonnaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nApteegireformi eesmärgiks on sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul see, et ravimite hulgi ja jaemüük oleks lahus, sest tegu on tervishoiuteenuse, mitte tarbekaubaga. Seega kasvab proviisorite roll oluliselt, räägivad sotsiaalminister Tanel Kiik ja ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp. See on olnud ka pikalt nende enda tahe ja soov ja arusaadav, sest tegemist on ju professionaalidega, kelle esmane eesmärk ja soov ongi panustada inimeste terviseparandusesse ja ärilised kaalutlused alati on teisejärgulised proviisori apteekide nõuetele just väiksemates asulates ja maapiirkondades vastab ligemale kaks kolmandikku juba täna, et pigem selline nii-öelda mittenõuetele vastav osa on kontsentreeritud linnadesse, millega tuleb rohkem tööd teha ja tegeleda. Kolm erinevat põhjust, miks esimesel aprillil tuleb tegevusi teha, et saaks edasi apteek töötada. Üks on siis see, et proviisor, omandi küsimus, teine on hulgimüüja valitsev mõju ja kolmas on siis see, mis ei ole seotud otseselt apteegi omandiga, aga mille tähtaeg on ka esimesel aprillil, ehk et suuremates linnades ei ole enam haru apteekidel põhjust töötada. Esimese augusti seisuga on Eestis 492 apteeki, milles proviisoritele kuulub osaliselt või täielikult 200 ateei. Seega apteeki, kus proviisorid peavad saama enamusosaluse, on veel palju konkurentsiametit sotsiaalministeeriumi korraldatud pressikonverentsil ei kutsutud. Põhjus võib olla selles, et varem on konkurentsiamet avaldanud reformi kohta kriitikat. Nende sõnul tekitab see hoopis konkurentsilangust ning pärsib apteegikettide arengut. Reformi vastu on ka Eesti apteekide ühenduse liige Timo Tanilov. Kuna reformi eesmärk on täiesti segane, ettevalmistused on peaaegu et puudulikud, pole mingit mõjuanalüüsi, aga ei, mitte midagi, siis mina väidan, et see olukord nagu täna on, ei ole ostjaid ei ole piisavalt finantsvahendeid, et tänast apteegisektorit säilitada, et see saab teoks juhul, kui mitte midagi ette ei võeta. 30. märtsil. Danilovi sõnul pole apteekidel ka ostjaid, kuigi ravimiamet ja proviisorite koda seda väidavad. Eestis kindlasti on mõned proviisorid, kes soovivad osta, kuid kust tuleb see finantsiline võimekus tegelikult ka seda ostu realiseerida, see on see põhilisem küsimus ja täna tegelikult kõikidest nendest meetmetest, mida pressikonverentsil räägiti, neid täna ei ole. Need on täna ühed sellised spekulatsioonid või mõte ellu need ei ole viidud. Ma usun, et 30. märtsi õhtuks on meil endiselt selline seis, kus meil on circa 350 apteeke, nii palju proviisorid kui ka vähem proviisorid. Tegelikult, kes ka neid apteeke suudaks osta, ei ole. Pressikonverentsil toodi välja näiteks see, et pangad oleksid meeleldi nõus apteekide ostmiseks proviisoritele laenu andma.",
"role": "user"
},
{
"content": "1. aprillist peab olema kõikide apteekide enamusosalus sõltumatul proviisoril. Samas ollakse selle toimimises eriarvamustel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Andrus Ansip tunnistas, et eileõhtune eurotsooni kohtumine oli keeruline. Lõppes see ju alles kell viis varahommikul. Põhja ja Lõuna-Euroopa vahelist võitlust ei olnud, kõik jagavad ühtviisi vastutust eurotsooni tuleviku eest ja ja kõik püüdlevad kõige parema lahenduse poole, aga loomulikult riikide majandus, olukorrad on erinevad ja, ja erinevatena nähakse ka neid lahendusteid. Sisuliselt otsustati eile öösel pangandusliidu loomine. Kõige olulisem selles pangandusliidus on üleeuroopaline pangandusjärelevalve. Me teame, et pangad tegutsevad Euroopas piiriüleselt, aga järelevalve ei jõua panganduse tegevusele tihtipeale järele. Meie regioonis on piiriülene pangandusjärelevalve, kui me räägime Rootsist ja Eestist või, või Soomest ja Eestist väga heal tasemel, aga paraku mitmel pool Euroopas see piiriülene pangandusjärelevalve ei toimi ja sellest on ka mitmed Euroopa probleemid tingitud olnud. Ansip lisas, et pangandusliidu detailides on veel palju küsimusi näiteks kas see on mõeldud vaid eurotsoonile või kogu Euroopa liidule. Teatavasti põhinevad Eesti kaks suuremat panka Rootsi kapitalil, mis ei ole eurotsooni riik. Rootsi ei ole veel otsustanud, kas liitub pangandusliiduga. Selge pole ka see, kuidas seotakse rahvuslikud hoiuste tagamise süsteemid loodava samalaadse üle. Euroopalise süsteemiga jätkab Rootsi peaminister Fredrik Reinfelt. Eurotsooni kohtumine toimus eile öösel. Lepiti kokku, et järelevalvet on vaja eurotsooni pangandusele ja järelevalvet teostab Euroopa keskpank. Kui see jääb lõppotsuseks, on selge, et see on mõeldud vaid eurotsooni riikidele, mitte rootsi-sugustele. Aga me ei ole üksikasjade otsustamisega veel nii kaugel. Rootsi soovib osaleda kõnelustel ja selle baasil teeme otsuse, kõneles Rootsi peaminister. Eurotsooni tippkohtumisel otsustati ka Hispaania pankade rekapitaliseerimine otse EFSF-i ja ESM-i vahenditest, ilma et see suurendaks riigi võlakoormat. Ka ei ole stabiilsus fondide laenud Hispaaniale eelis seisuses erainvestorite laenude ees. Itaalia nõudmisel otsustati sedagi, et Euroopa stabiilsusfondid ostavad tulevikus kokku probleemseid valitsusvõlakirju ilma et kõnealune riik peaks leppima Kreeka-suguse mahuka kärpe ja reformiprogrammiga. Ainsaks tingimuseks probleemsele riigile jääb eurotsooni eelarvereeglitest kinnipidamine. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Kadri Kukk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hommikutundidel lõppenud euroala tippkohtumisel lepiti sisuliselt kokku pangandusliidu loomises.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAutode müügi ja teenindusettevõtete Eesti Liidu tegevjuht Arno Sillat ütles, et aastal 2030 peaks sisepõlemismootoriga auto tekitama ühe kilomeetri kohta maksimaalselt 45 grammi süsinikdioksiidi. Heitmeid. Praktiliselt noh, siis võtame 1,8 liitrit diiselkütust 100 kilomeetri kohta sellist sisepõlemismootoriga autot enam olemas ei ole, noh, ütleme labori tingimustes eritingimustes küll, aga tänavaliikluses selline tonnine auto sellist enam ei eksisteeri. Nii et see tähendab jah, et lihtsalt rohkem tuleb toota elektriautosid, pistikhübriidid mahuvad selle piiri sisse nipilt napilt, eks, ehk siis suurendatakse akumahtu ja pikendada se kilomeetreid, siis sealt läheb, see suhtarv läheb õigeks, nii et saab sellega täita. Tavahübriid kahjuks seda ei täida, eel on kusagil, ütleme seal 95 grammi juures, nagu tänane norm on. Eestis müüdavatest autodest on praegu kaks-kolm protsenti elektriautod tavahübriidid moodustavad aga ühe kolmandiku müüdavatest sõidukitest. Pistikhübriidid pole aga Eestis populaarsed, sest nende hinnatase on sarnane elektriautole. Pistikhübriidsõidukitele pole ka ostutoetusi makstud, sest Soome riigi varasem kogemus näitas, et inimesed ei viitsi püstikhübriide ühendada vooluvõrku ja pigem sõidavad bensiiniga. Tallinna tehnikaülikooli professor Argo Rosin ütles, et Euroopa Komisjoni kava loobuda sisepõlemismootoritega autode turuletoomisest järgmisel kümnendil on läbimõtlemata. Euroopa Liidult tuleb läbirääkimistel nõuda selget vastust küsimusele, kuidas üleminekut vaesemale inimesele kompenseeritakse. Rosin rõhutas, et igal juhul lähevad sõidukid tulevikus kallimaks. Elektriautode hinda on võimalik küll langetada näiteks uute salvestustehnoloogiatega. Seda nüüd, kas nad muutuvad odavamaks, tõenäoliselt ma arvan, et ei toimu. Pigem on see, et sisepõlemismootoriga autode kasutamist ja autode ostu hakatakse maksustama nii palju rohkem et lihtsalt tekib jooksvate kulude mõttes elektriauto kasutamine tasuvamaks. See järeldus on see, et sõiduki ostmine muutub igal juhul tegelikult kallimaks. Ma arvan küll, jah. Arno Sillat ütles, et autotööstus liigub praegu kahes eri suunas. Üks on odavamad elektriautod, väiksema akupakiga sõidavad 250, võib olla 300 kilomeetrit ja teine. Kui sa soovid siis nii-öelda suuremat tegutsemisraadiost siis sa maksad nagu oma klassis, ühesõnaga ikkagi tuntavat väga kõrget hinda. Me saame ka 1000 kilomeetrit kätte. Ainult et siis see akupakk koos oma konstruktsioonidega kaalub üle tonni. Paneme süsinik kere peale, see hakkab maksma 250000, see komplekt, eks see ei ole pereauto igaühele kättesaadav.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon kava näeb ette, et aastal 2030 peavad turule lubatavad sisepõlemismootoriga sõiduautode heitenormid olema praegusest kaks korda väiksemad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumine oli väldanud mitmeid öötunde, oli kokkulepe olemas eurotsooni fiskaalraamistiku tugevdamiseks. Näiteks leiti, et sanktsioonid eurotsooni reeglite rikkujaile peavad rakenduma automaatselt, kui kolm neljandikku riikidest sellele vastu ei hääleta. Kokkulepe oli ka selles, et eelarve tasakaalunõue tuleb kirjutada sisse liikmesriikide põhiseadustesse. Enim vaidlusi tekitasid aga Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi tugevdamine, sellele võimaliku panga staatuse andmine ning Euroopa Liidu aluslepingute muutmine. Euroopa ülemkogu presidendi Herman van Rompuy meelest ei ole vaja ette võtta ilmselt aastatepikkuseks venivat aluslepete muutmist, sest eurotsooni tugevdamiseks vajalikud täiendused saab alusleppesse teha ka lisaprotokollidega. Seesuguse meetodi eelis on leppe kiirem rakendumine, sest üldjuhul ei nõua see ratifitseerimisi või veel vähem rahvahääletus. Saksamaa kantsler Angela Merkel soovis suuremahulist leppemuudatust, et anda eurotsooni tugevdamise meetmetele eriline kaal. Reuters vahendab, et niipea kui meediasse lekkis ülemkogu otsuste eelnõu lükkasid Saksa ametnikud koheselt ümber kuuldused, nagu võiks Berliin nõustuda ühiste euro võlakirjadega või finantsstabiilsusmehhanismi pangaks muutmisega. Eile õhtul tippkohtumisele saabunud riigipead ja valitsusjuhid tunnistasid igal juhul, et olukord on tõsine. Saksamaa kantsler Angela Merkel. Euro on kaotanud usaldusväärsuse, see tuleb taastada. Me peame nõustuma suuremate kohustustega. Kõik 17 eurotsooni riiki peavad selle selgelt välja ütlema, kõneles Merkel. Jätkab Soome peaminister, Jürki Katainen. Pooldame karmimat eelarvedistsipliini, aga aluslepete muutmine ei ole ainus viis selleni jõudmiseks. Me vajame lahendusi, kui nõutakse leppemuudatust, siis see ei ole Soomele probleem. Tegemist on väga raske tippkohtumise ga, kõneles Katainen. Suurbritannia valitsusjuht David Cameron jätkab. Need on olulised kõnelused, me peame tagasi saama eurotsooni stabiilsuse, see on oluline nii Euroopale kui ka Suurbritanniale, ütles Cameron. Euroopa ülemkogu jätkub juba täna hommikul rahvusringhäälingu raadiouudistele. Kadri Kukk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu valitsusjuhid jõudsid kokkuleppele eelarvedistsipliini tugevdamiseks, et võidelda võlakriisiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärast aastast pausi sõitsid Euroopa Liidu poliitikud, ametnikud ja ajakirjanikud taas Strasbourgi, et kuulata olukorrast liidus kõne. See oli Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni teine taoline kõne ning meenutas temaatiliselt paljus eelmise aasta oma. Peateemaks oli taas koroona pandeemia, kuid sedakorda positiivsema väljavaatega. Kui eelmisel aastal käis võitlus vaktsiinide väljatöötamise nimel, siis nüüd nende süstimise pärast. Ursula von der Leyen. Vaination näeme murettekitavaid erinevusi liikmesriikide vaktsineerimistempodes. Peame momenti ära kasutama ja Euroopa on selleks valmis. Oleme kindlustanud 1,8 miljardit lisadoosi, sellest piisab meile ja meie naabritele ka kolmandateks doosideks. Seepärast anname endast nüüd maksimumi, et see ei muutuks mitte vaktsineeritute pandeemiaks, ütles vonderlaien. Euroopa Parlamendi liikme Sven Mikseri sõnul võibki pidada pandeemiat kõne kõige olulisemaks osaks. Samas oli Euroopa Komisjoni presidendi kõnes ka uusi rõhuasetusi. No kindlasti mina oma professionaalse huviga kuulasin seda osa, mis oli pühendatud julgeolekule eriti just liitlaste lahkumise järel Afganistanist, Euroopa vajadusele ja võimele potentsiaalselt luua siis mingisugust ühist interventsiooniüksust või mehhanismi. Et need võib-olla olid sellised peamised aktsendid, aga, aga loomulikult aastakõnes kõneldakse kõigil poliitika teemadel. Urmas Paeti hinnangul oli von der Laieni rõhuasetus kaitsepoliitikale oodatav, kuid sisulist arengut selles küsimuses pole. Ikka veel räägitakse kõnes, et on vaja Euroopa Liidu ühtset kaitsepoliitikat et noh, seda juttu sellistes kõnedes ja ka muudes kõnedes Euroopa komisjoni poolt olen mina kuulnud küll vist juba rohkem kui viis aastat. Noh, nüüd eks ole, on traagilised Afganistani sündmused siis see teema on jälle justkui tõusnud päevakorrale. Aga noh, kahjuks see nagu naeruvääristab kogu seda kontseptsiooni selles osas, et ammu oleks tulnud sel teemal liikuda palju kiiremini edasi, et Euroopa liidu sees ikkagi kaitse ja julgeolekupoliitikat palju tõhusamalt teha. Nii et, et selles mõttes noh, ma ei taha enam kuulda selliseid jutte nendes kõnedes, ma tahaks näha, et, et komisjon ikkagi teeb palju konkreetsemaid samme. Euroskeptilise Jaak Madissoni arvates pole mõtet ka järgmise aasta algusesse planeeritud Euroopa kaitse tippkohtumisel, mille von der Laien kõnes välja kuulutas. Ma arvan, et see ei ole mitte mingisugust mõtet, sest vastuseis sellisele ideele on piisavalt suur Euroopa riikides. Minu minu arvates ei oleks õiguslikult võimalik ellu viia, sest tekib alati küsimus, et kellele see allub. Kui sa paned 27-st liikmesriigist mingid sõdurid kokku ühte väeüksusesse, siis kes annab selle korralduse, kui tuleb hübriidrünnak või sõjaline rünnak näiteks Eesti vastu või Läti vastu, siis kes annab korralduse teiste liikmesriikide sõduri ühes väegrupis minna nüüd kaitsma Kohtla-Järve või latkalet Lätis? Joosep Värk Strasbourg.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pidas Strasbourgis aastakõne olukorrast Euroopa Liidus. Tema sõnul peab Euroopa ennast kokku võtma ning koroonast ei tohi saada mittevaktsineeritute pandeemia.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti peadirektori kohusetäitja Marian Härma sõnul on haigestumus koroonaviirusesse kasvutrendis ja eelkõige tuleb kasv Ida-Virumaa arvelt. Teiseks probleemseks kohaks on muutumas Tallinn. Hetkel me vaatame Tallinnale otsa kolme suurema koldega, kaks nendest on peolt alguse saanud üritused ja üks on siis jalgpallikolle, kus hetkel on siis kaheksa inimest ja prognoosime, et siia tuleb nüüd lähipäevil juurde haigestunud siis Ida-Virumaal on meil rohkem, on need vanemad teada kolded, mis olid jõhvi kelder Estonia Ojamaa kaevanduses ja siis ka see Inglismaalt sisse toodud juhtumist alguse saanud, kuid ka juurde on tekkinud siis Sonda kõrtsu külastuse kolle, mis on ka järjekordne selline peoga seotud kolle ja siia juurde siis ka Viru vangla ga seotud kolle, mis on nüüd siis omakorda Sonda kõrtsuga. Härma kinnitusel on testimise mahud kõrged ja inimestel on võimalik minna testima ka väiksemate sümptomite korral. Nädala positiivsete testide osakaal on endiselt 1,5 protsendi lähedal, mis tähendab, et ikkagi 98,5 protsenti sümptomitest mis inimestel avalduvad, on mingi muu viiruse põhjustatud. Sellest hoolimata ei maksa karta seda koroonaviirus nii väga, et, et arstile mitte pöörduda. Et pigem ikkagi võtke arstiga ühendust ja, ja saab selle selguse majja. Ülemaailmsed numbrid näitavad, et ollakse jõudnud teatavale platoole või isegi languseni. Sotsiaalminister Tanel Kiik aga palus ürituste korraldajatel ja avalikel organisatsioonidel võtta olukorda tõsiselt. Me näeme, et need numbrid Eestis on tõusuteel, me teame, et meie naabrid mõlemal suunal on hetkel Euroopa kuld ja hõbemedaliomanikud ehk et kõige paremas seisus koroonaviiruse leviku mõttes. Ja kindlasti soovi me, et kumb või halvemal juhul mõlemad hakkaksid seada mingeid liikumispiiranguid Eesti elanikele. Kiik lisas, et valitsus hakkab homme arutama haiguslehtede küsimust ehk seda, kuidas tuleks hüvitada esimesi haiguspäevi. Avaliku testimise koordinaator ja meedikumi juhatuse liige Tõnis Allik rääkis piiril toimuvast testimisest. Teile siis alates kella kaheksast töötavad punktid Tallinna sadamas ja Tallinna lennujaamas, Tallinna sadamas on kaks punkti, Aterminalis ja D-terminalis. Ja Tallinna lennujaamas on üks punkt. Need töötavad ilma ette registreerimata, ehk siis laevadel lennukitelt tulevad inimesed ootavad elavas järjekorras ja saavad testida. Allik lisas, et testid piiril on Eesti isikukoodi omavatele inimestele tasuta, teistele maksab test 67 eurot.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti teatel sai viimase ööpäeva jooksul kinnituse 20 inimese nakatumine koroonaviirusega. Rahvastikuregistri andmetel elab üheksa nakatunut Ida-Virumaal, kaheksa Harjumaal ja üks Lääne-Virumaal. Hommikuse seisuga vajas koroonaviiruse tõttu haiglaravi kaheksa inimest, juhitaval hingamisel ei olnud ühtegi patsienti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNO- teatri algupärandi esimese lugemise keskmes oli ilukirjandusliku organisatsioon Reformierakond, kelle niiditõmbaja Tambet Tuisu kehastatud Kristen Michal üritas koos ülienergilise pressiesindaja Silver Puki ja eneseimetlejas riigikogulase Kalev Lilloga kinni mätsida erakondade rahastamisskandaali. Mida sa tahad teha, mida sa tahad teha, küsin teises publik. Tahad rahva maa meil üles tõmmata ja siis valge kogused sisse kasutada? Aktsioon juhtis tähelepanu sellele, kui lihtne on spin doktoritel teemat tappa ning dramatiseeris Reformierakonna rahastamisskandaali tähtsamaid sündmusi. Teatrijuhtide Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo sõnul saadi lavastuse jaoks materjali nii avalikest kui isiklikest allikatest. Et noh, ilmselt, kes on aktiivsemalt poliitikat jälginud või ajakirjandust jälginud, et noh, et see oli igalt poolt Twitterist, Facebookist erinevatest artiklitest nii-öelda kokku otsitud, et Reformierakonna on siis peaaegu 10000 liiget, et eks me rääkisime liikmetega ka Aktsiooni ajendiks oli lavastajate sõnul vajadus ühiskonnamuutustele kiiresti reageerida, ent rolli mängis ka häid kunstilisi võimalusi pakkuv situatsioon. Tahaks küll hirmsasti jätta õhku, et ikkagi see uus partei sundis meid seda tegema, aga paraku see niimoodi ei ole, et vähem kui nädal tagasi oli selge, et teater peaks kuidagi reageerima ja et kuna see olukord Eesti poliitikas on praegusel hetkel nii teatraalne, ma alati kohutavalt solvun, kui keegi nimetab riigikogu teatriks, mängivad nii kehvasti seal, aga praegusel hetkel on see mäng muutunud nii huvitavaks ja läbipõimunuks, et oleks olnud patt seda, seda situatsiooni mitte kasutada lihtsalt protsessi na, ma arvan, oli ka ülioluline, et see, et see kontsentreeritus, et me tegelikult näitasime mingit toimimismehhanismid suhteliselt lühikese aja jooksul ära Päris Reformierakonna juhatusest oli teatris ainult Valdo Randpere, kes tundis oma kolleege aeg-ajalt ära küll. Ei, kohati oli äratuntav, aga noh, kohati oli niisugune nagu muinaslugu, mis ma ei saa ju niimoodi hakata ükshaaval meelde tuletama, osa osa teksti oli juhatuse koosolekul tõepoolest, aga suur osa oli ikkagi fantaasiat. Mulle meeldib selline ühiskond, kus saab asjade üle naerda ja kus saab asju ka tõsiseid asju pilada, keegi keegi nagu ei pelga midagi ja võib-olla, et see aitab isegi millelegi kaasa. NO teatri järgmine aktsioon võtab kindlasti juba teise kuju ent pole kahtlust, et teater jätkab poliitika lahkamist ka tulevikus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teater NO99 ühekordne aktsioon nimega \"Reformierakonna juhatuse koosolek\" tõi kohale täismaja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPeaminister Taavi Rõivas teatas, et ei kavatse ise tagasi astuda ning laseb toimuda usaldushääletusel. On täiesti selge, et selle koalitsiooni koostöö on läbi. Eile teatasid nii sotsiaaldemokraadid kui Isamaa ja Res Publica Liit koordineeritult, et nemad enam valitsus koostööd jätkata ei soovi ja nad on valmis vasakpöördeks. Nad on valmis Keskerakonna juhitavaks valitsuseks. Reformierakond ei kavatse lahkuda võitluseta meie poolt hääletut alistumist oodata ei maksa. Me seisame parempoolse Eesti eest alati. Ma soovin pidada avalikku debatti kõigi nendega, kes ütlevad, et valitsus on teinud midagi valesti. Ma soovin pidada avalikku debatti parempoolse Eesti ideede eest. Ja selleks ma soovin, et esimesel võimalusel, eeldatavalt juba homme toimuks meile üle antud umbusaldushääletus. Selle eel ma kavatsen teha poliitilise avalduse ja ma olen valmis vastama kõikide riigikogu liikmete küsimustele. Ja ma soovin vaadata silma riigikogu liikmetele sel hetkel, kui nad hääletavad vasakpöörde poolt. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Andres Anvelt vastas Rõivase teatele, et järelikult peavad ka sotsid homse umbusaldusega kaasa minema. Kui Taavi Rõivas tegi sellise parlamentaarse riigi seisukohalt pretsedenditu käigu, sisuliselt on tegelikult oma partnerite poolt juba umbusaldatud eilsete juhatust otsustega, eks siis ootame selle debati ära ja ma arvan, et sotsiaaldemokraadid käituvad täpselt samuti edasi, nagu me oleme juba teda umbusaldanud, ehk siis homme peame kahjuks kaasa minema opositsiooni umbiga, kui ta vahepeal veel mingit meelemuutust ei tee. Aga ma iseenesest muidugi arvan, et selle taga on natukene suurem skeem. Eesmärk on venitada aega praeguses hetkes, kriisis on iga minutitund arvel, selleks, mida me täna juba eile õhtul hakkasime nägema, hakatakse hirmutama IRL-i kui vale samu nad on teinud, kuidas nad on sattunud vasakpoolsesse lõksu. Juba eile õhtul see hakkas pihta. Ja teistpidi kindlasti, et turgutada neid läbirääkimisi, otsida uusi võimalusi ka Keskerakonnaga, ehk siis, et homme äkki oleks nendele soodsam olukord, kui täna. Keskfraktsiooni juht Kadri Simson kinnitas Uku Toomile, et Keskerakond on valmis koos sotside ja IRL-iga valitsust moodustama. Me oleme kohtunud viimase 24 tunni jooksul kolm korda riigikogu fraktsioonis ja meil on valmisolek see pakkumine vastu võtta ka eilne Keskerakonna juhatus delegeeris Jüri Ratase läbirääkimisi alustama. Te ei pea ütleme siis niimoodi topelt läbirääkimisi, et kui Reformierakond teatab, et nad nõustuvad Taavi Rõivase peaministri kohalt maha võtma ja konsulteerima samuti teiega koalitsiooni moodustamiseks, kas Keskerakond võib tegutseda ka korraga kahel rindel või astub üks, on korraga. Me ei pea topeltläbirääkimisi, sest me arvame, et Reformierakonna esimees Taavi Rõivas ongi seisaku sümbol. Millal võib oodata tõesti, et ajakirjanikud hakkavad kogunema kuskile ukse taha, kus peetakse koalitsiooniläbirääkimisi? Ma usun, et kutse tuleb peale peaministri umbusaldamist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Taavi Rõivas teatas, et koalitsiooni koostöö on läbi, aga võitluseta ta ei alistu. Praegused partnerid osalevad homses umbusaldamises.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegelikult eriplaneering ise võib kesta päris mitmeid aastaid, et eks see sõltub kõik sellest, et millised, millised probleemid esile kerkivad. Kindlasti hästi oluline on siin kohalike elanike kaasamine. Teada on see, et saarlased on enamasti selle poolt. Samas Muhu saare rahvas on, on pigem vastu. Et kindlasti siin tuleb planeeringuprotsessi käigus kindlasti palju palju selgeks vaielda. Ja loomulikult testi oluline on see, et kuidas läheb erinevate keskkonnamõjude hindamisega keskkonnameetmetega sellepärast. Ma arvan, et see on see, millest sõltub, kas selle püsiühenduse tegemine on võimalik või mitte. Kui palju saab ära kasutada neid mõjude hindamisi, mida on seal juba tehtud, sellepärast et selle sillaga on ju tegeletud juba päris pikka aega. Kindlasti on midagi midagi kasutatav, aga planeerimisprotsess iseenesest on päris täpselt lahti kirjutatud. Kuidas, mis hetkel, mida selle protsessi käigus teha tuleb, nii et nii, et need etapi, mis planeeringuprotsessi ette näeb, tuleb kindlasti kõik läbi käia. Millised on need tähtajad, millal võiks eriplaneering läbi saada, kui kõik läheb hästi ja millal võiks ehitama hakata? Väga raske öelda, aga tavaliselt eriplaneering kestab kuskil kaks-kolm aastat mitte mitte rutem. Siin Saaremaaga seotud ärimehed on pakkunud ju ka varem võimalust, et nad ehitavad ise silla valmis nii-öelda PPP variandis ja siis hakatakse selle silla peal tasu küsima, kuidas nendega edasi minnakse. Kõigepealt tuleb ära teha eriplaneering, et saada teada, kas silla ehitamine üldse on võimalik ja millisel trassil. Ja ega meie ka täna näeme, et see sild tuleb sinna PPP-na ja viimane küsitlus, mis Saaremaal tehti. Mis eelnes siis sellele eriplaneeringu algatamisele algatamistaotluse esitamisele, kus siis küsiti saarlaste ja muumaalaste arvamus, siis seal ka räägiti sellest, et tegemist ei ole mitte tasuta sillaga, vaid tegemist on tasulise sillaga. Mis on siis ehitatud selle PPP skeemi alusel? Praamid jäävad edasi käima. No praamid vähemalt Hiiumaale kindlasti jäävad edasi käima, et kui Saaremaal on püsinud, eks, siis tuleb sealt teha järgmised otsused, mis see kõik kokku võiks maksma minna. Ei kindlasti ei võta praegu hinnata selle selle maksumus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus tahab algatada Saaremaa püsiühenduse loomiseks eriplaneeringu. Planeeringu eesmärk on paika panna tulevase silla asukoht ja teha ka keskkonnamõjude hindamine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusvahelise akti näituse mees ja naine lõpetamine tõi täna õhtul Pärnusse kunstikeskuse Chaplin. Hulgaliselt kunstnikke meilt ja kaugemaltki, Mark Soosaar. Jah, kõige kaugemalt on Dominik Fiko saabunud Prantsusmaalt kelle personaalnäituse muide loodame üsna lähemal ajal avada Paldiskis, aga siin meie näitusel on tal ka kaheksa imeilusat tööd. Samuti on saabunud Meetersen Taanis Soome kunstnike, Läti kunstnike Eesti kunstnikke, nii et kõiki nimepidi jõuab üles lugeda. See näitus on olnud siin lahti päris kaua. Ja millised on siis olnud külastajate arvamused, muljed? No seda tuleks juba akadeemikult härra Evald Okaselt küsida, kes ka just äsja Pärnusse saabus ja ja võtab osa roki joonistamisest. Nimelt näituse avamisel saabunud kunstnikud joonistasid paarsada aktikrokiid, nendest 22 on valitud siia ET fuajeesse mininäitusele ja nüüd siis härra Evald okas on kutsutud esi joonistajaks appi, siia noori innustama. Ja juhendaja on Londonist, kes siis juhendab aktigroki liikumises, kas te, härra okas, olete liikumises, joonistanud? Olen küll, siin on tõesti päris häid töid ja sama härra Mark Soora on ikka kangelane päris niimoodi kokku ajada kõik niisugune rahvusvaheline näitus, mina mitu aastat ei ole käinud Pärnus ja mind täitsa üllatas see asi sellepärast ja mind huviga tulin siia. Ja kui ma seda näitust nüüd vaatan, siis on see tõesti üks suur ettevõtmine, sellepärast et erinevast maalt ju need inimesed siia ja siin ühise laua taga istuma panna ja lõpuks veel joonistama panna koos. Nii et see on midagi minu arust väga suur saavutus ja see annab meie Eesti kunstile ka oma maine. Et siin on erinevad käekirjad, vot see on huvitav, kus, kuidas ütleme seal prantslane, kuidas joonistada, uidas seal sakslane või, või teine rahvus joonistavad, erinevad tunded on kohe olemas. Nii et minu arust on see üks suur õppetund ka Eesti kunstnikele. Pärnu ettevõtjad on aru saanud, et kunsti tuleb toetada. Et riik, see nooruk, riik ei suuda veel nii palju leida vahendeid, et püsti hoida kunstikeskusi, et korraldada suuri näitusi, nagu see rahvusvaheline näitus, mees ja naine. Nii et ettevõtlus, metseenlus, see peab Eestis arenema ja mida jõudsamalt, seda parem. No ma arvan muidugi sellepärast, et ilma selleta ei saa, sest meil siiski kunstnike olukord väga kiita ei ole. Pärnu linn tahab osta perekonnaseisu ametile siit ühe sümpaatse teose, aga see selgub alles hilisõhtul peale kella üheksat. Siis linnapea teeb teatavaks valikuks. Ja Pärnu teeb selle teadaandmise auk, siis ka ilutulestiku.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvahelise aktinäituse \"Mees ja naine\" lõpetamine Pärnus. Räägivad: 00:00:12 korraldaja Mark Soosaar ja 00:01:20 kunstnik Evald Okas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNafta Libenet, kellest tõenäoliselt saab Iisraeli järgmine peaminister on endine eriüksuslane ja tehnikamaailmas end miljonäriks teinud mees. Ta ise ütleb, et on parempoolsem kui Benjamin Netanyahu ega pooldab Palestiina riigi loomist. Mis puutub Palestiina teemasse, siis me usume, et Palestiina riigi loomine Iisraeli piiride sees on enesetapjalik mõte ja suurem osa inimesi Iisraelis arvab nii. Meie teeme selle kohta realistlikuma praktilise plaani, ütles Bennet. Naftali Bennet on ammu tahtnud peaministriks saada, kuid tema oodatav nimetamine on ülimalt märkimisväärne. Arvestades, et tema parempoolne rahvuspartei Siamino sai viimastel valimistel ainult käputäis kohti. Bennetile pakkusid roteeruvad peaministri kohta mõlemad, nii Netanyahu kui ka tsentristis. Opositsiooniliider ja Irlabid. Lõpus otsustas Benet Lapidi poole hoida. Bennet on 49 aastane. Kunagi peeti teda Netanyahu protežeeks ja ta töötas Netanyahu personali ülem na mitu aastat. Siis läksid nad riidu ja Benet lahkus Likuri parteist. Ta oli minister igas koalitsioonivalitsuses kuni 2019, kui tema loodud uus alliansi ei pääsenud valimistel üldse parlamenti. 11 kuud hiljem tegi ta kaotuse tasa, saades Knessetisse Giamino partei juhina. Bannetid on tihti nimetatud maru rahvuslaseks Down Isali riigikava eestkõneleja ja toetab juudi riigi ajaloolisi ja religioosseid nõudmisi läänekaldale Ida-Jeruusalemmale ja Süüria kõrgendikele. Opositsiooni juht ja Irla piit teatas kirjas presidendile, et rutatsiooni korras asendab ta Beneti peaministri kohal augustis 2023. President tegi parlamendile ettepaneku koguneda usaldushääletuseks nii kiiresti kui võimalik. Kui uus koalitsioon Gnessetis enamust ei saa, võivad Iisraelis siis tulla viiendad valimised kahe aasta jooksul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Iisraeli opositsiooniparteid jõudsid kokkuleppele moodustada uus valitsus, mis lõpetab Benjamin Netanyahu 12 aastat kestnud peaministri aja. Rotatsiooni järgi saab uueks peaministriks parempoolse Yamina partei juht Naftali Bennett. Uus valitsus saab ametivande anda alles siis kui parlament selle poolt hääletab.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNendel päevadel oleme korduvalt ja, ja nii mina kui teiste fraktsioonide esimehed deklareerinud, et me tahame jääda kokku. Me tahame, et Koonderakond ja maarahva ühendus, kellel on 41 saadiku kohta Riigikogus, et me me koos meie peaministrikandidaat on Tiit Vähi, nii et Koonderakonna ja maarahva ühendusega ei ole mitte midagi katki Eestile sellest valitsuskriisist välja tulemiseks oleks ilmselt kõige parem, kui sellesse koalitsiooni kuuluksid suured fraktsioonid riigikogus, ma mõtlen siin siis Koonderakond koos oma partneritega Maarahva ühendusest ja nüüd siis lisame juurde pensionäride perede liidust ja Reformierakond, see on siis kõige suurem tõenäosus, et nii võiks minna. Üsna suur on tõenäosus, et sellega võiks ka liituda näiteks parempoolsed teiste võimalused, tõenäosuslikud võimalused, kui me sellest skeemist lähtume, on, on väiksemad tunduvalt väiksemad, noh võib-olla mõõdukad ja Teistel on need need võimalused minu silmis tõenäosuslikult veel hästi pisikesed. Vähemusvalitsuse koha pealt ei tasu endale luua mitte mingisuguseid erilisi illusioone, sellepärast et vähemusvalitsus on alati kellegi laa otsas, ta peab igat otsust läbi suruma parlamendis, tehes mingisuguseid poliitilisi trikke ja tohutuid kompromisse. Ja kas selline olukord praegu näiteks Koonderakonna ja Maarahva ühendusele oleks vastuvõetav? Ma ei julge küll sajaprotsendiliselt seda väita, kes läheb vähemusvalitsuse peale välja, see on muidugi mehine inimene ja mehine poliitiline jõud, ent kas Eesti oludes praegu selle peale minnakse? Ma ei ole selles üldse mitte kindel, aga siit teeme sammu edasi. Mida tähendab vähemusvalitsus pidevat riiklikku ebastabiilsust, kas meile on seda vaja, ma arvan, et ei ole vaja ja kui me ei leia kedagi, kes oleks nõus seda vähemusvalitsust juhtima, siis arvestades olukorda on meil kõige tõenäolisemalt ees parlamendi erakorralised valimised. Ma tuletan meelde, et meie viimased parlamendivalimised toimusid märtsikuus ja nüüd on oktoober. Ja kui me nüüd saame parlamendi erakorralised valimised, siis mida arvata poliitikast ja poliitikutest? Kas selliselt ikkagi säilitatakse Eesti riigi hea maine ja, ja tõsiseltvõetavus? Ma väga kahtlen selles.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuskriis 1995. a sügis. KMÜ ühtsusest ja võimalikust uuest koalitsioonist kõnelevad Mart Siimann ja Vahur Glaase.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlgklassid nendes koolides, kus hakkab juba tööga enne üheteistkümnendat jaanuari on osa selliseid üldhariduskoole ka, on esimene kuni neljas klass koolis ehk siis kontaktõppes ja mis saab nüüd peale või alates 11.-st jaanuarist üle Eesti. Kindlasti tulevad regionaalsed eripärad, et Harjumaa ja Ida-Virumaa tõenäoliselt jätkavad siis osalises kontaktõppes. Esimene kuni neljas, kaalutakse ka üheksas ja 12. no teatud täituvuse piirangutega ja nii edasi, aga siis, mis puudutab ülejäänud Eestit, kui nüüd numbrid drastiliselt ei muutu, selle nädala jooksul enamuses saavad jätkata kontaktõppes ja 11.-st jaanuarist, jah, siis tuleb otsustada, aga mis saab huvi hariduse huvitegevusest üle Eestimaa? Need piirangud, mis kehtestati täna, puudutavad ju Ida-Virumaad ja Harjumaad alates 28.-st. Mis te ise arvate, kas Põlvamaal Saaremaal, kohtades, kus on nakatumine, väga väike, et kas huvi, haridust peaks ka piirama? Kõne alla pigem tuleb mingi arvuline piiramine võib-olla et ei ole täpset otsust, aga, aga nii nagu Harjumaal Ida-Virumaal praegu, et täielikult lukus, ma ei usu, et see on põhjendatud üle Eesti. Selge on see, et olukord on keeruline Harjumaal ja Ida-Virumaal, et juhul kui distantsõpe jätkub põhikoolis näiteks, siis me räägime ikkagi, et selgelt terve jaanuarikuu võime võime juba arvestada siis mingi pikema ajaga inimesi see väga huvitab ja õpilasi ise ka muidugi. Eks me peame numbreid vaatama, väga raske on ette ennustada, kaua, kaua see kestab. Noh, tavaliselt vaadatakse kahe nädala tagant need need asjad üle, nii et, et 29 detsember me otsustame, mis 11.-st jaanuarist saab. Kui mujal Eestis ei ole piiranguid, siis tõenäoliselt mujal Eestis jätkub nii nagu sügisel, et juhul kui on nakatunuid, siis klasside kaupa või kui on rohkem, siis ka koolide kaupa mõneks nädalaks saadetakse distantsõppele vastavalt terviseameti soovitustele. Loodame, et üldiselt ikkagi see kontaktõpe toimib ja siis Harjumaal, Ida-Virumaal peab lihtsalt olukorra järgi vaatama ja tegema neid otsuseid siis vastavalt olukorrale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus pikendas hariduselu piiranguid kuni 10. jaanuarini.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKahjuks oli taas kord selles kõnes väga palju selliseid pikki tulevikku, vaatavaid teemasid, mis on kahtlemata olulised ja mida tulebki riigis arutada, aga probleem on täna hetkel käsil ja inimeste elektriarved, mis siin jaanuari kuu alguses on saabunud, on ikkagi väga suured. Nii et lahendusi on vaja nendele arvetele kiirelt ja selles kõnes kahjuks neid lahendusi pakutud. Reformierakond Kaja Kallas ka mainis, et on välja pakkunud selle hinnalae variandi. Juba eile sellest natukene erakondade vahel räägiti, kas iseenesest Keskerakond oleks valmis nüüd oma selle ettepaneku hüvitame kõigile pool vahetama selle hinna ala ettepaneku vastu. No me ei ole saanud ühtegi sellist konkreetset indikatsiooni ei reformierakonnalt ega ka kelleltki nii-öelda teiselt, et milline see siis see plaan on, et meie eesmärk on ikkagi veel kord see, et igasuguste lagede panemine, piiride seadmine. Me oleme näinud, et see toetusmeede, mis täna läbi omavalitsuste käib ma arvan, et see meede on ennast õigustanud, aga ilmselgelt see meede on ka bürokraatlikult väga raske ja järgmise sarnase meetme kõrvalepanek ei ole minu arvates hetkel võib-olla kõige mõistlikum, et mis see Keskerakonna soov on olnud, see, et just nimelt selle keskklassi eest seista veel kord täiendavalt, kes siis on ka saanud selles energiakandjate kriisis pihta need inimesed, kes on tõesti madalama sissetulekuga, neile me oleme juba täna toetusi pakkunud ja me oleme valmis seda veel tegema, aga ka kesk klass, kes selle toetuseme, me alla ei mahtunud, ka nemad vajavad mingit meedet ja me arvasime tõesti, et see meede, mida meie pakkusime, on üks variant sellest ja mis ka nii-öelda sellest niinimetatud teie välja käidud Reformierakonna ideest on üks suur miinus, on see, et see kindlasti ei aita kuidagi kaasa ei toasooja ega ka gaasihinna alandamisele või kompenseerimisele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu keskfraktsiooni liige Tõnis Mölder ütles Toompeal peaministri sõnavõttu kommenteerides, et mingeid uusi meetmeid praeguse kriisi lahendamiseks peaminister Kallas välja ei pakkunud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui inimene tahab järelmaksu, uurib viisakas laenuandja, kui suured on kliendi sissetulekud. Praegu kogutakse seda infot ausõna peale või palutakse tervet hulka dokumente. Riigi infosüsteemi ameti tootejuht Sander Randorg usub, et inimene võiks oma andmeid hulga mugavamalt jagada. Näiteid, kus seda tarvis läheb, leidub kõige enam tervishoius. Meil olid siin mõnda aega tagasi, näiteks diskussioonid Tallinkiga oli nagu plaan, see Tallink saaks küsida tegelikult inimeste vaktsineerimise või siis analüüsi tulemused juba ette ära ja võimaldada neile siis näiteks mugavamat läbipääsu enda terminalist. Tallink ei mõelnud, et inimesed saadaks oma koroona tõendi mõnele emailile, mõeldi hoopis uuele nõusolekuteenusele ehk inimene annaks riigile nõusoleku jagada ettevõttele tema kohta kogutud andmeid. Ehk siis on kuskil üks selline keskne koht, kus inimene enda nõusolekuid annab, neid hiljem ka haldab ja ta satub sinna keskkonda, siis täpselt selle tehingu ajal. Inimene logib süsteemi näiteks mobiil-id abil sisse lubab ettevõte oma andmete kallale ja sellega kogu vaev tema jaoks lõpeb. Ettevõte, kes tahab andmeid kasutada, pöördub siis läbi XD riikliku andmekogu poole ja küsib tarviliku infovälja. Riigi infosüsteemi ameti hinnangul võtaks taolise teenuse kohe kasutusele umbes 10 ettevõtet mõne aastaga või et ettevõtete arv viiekordistuda. Üks kindel huviline oleks ka idufirma mediki. Nemad on välja mõelnud niinimetatud digitaalse ravimikapi. Nutirakendus töötab nii, et inimene skannib sisse kõik apteegis ostetud ravimid ja rakendus annab talle märku, millal on aeg rohtu võtta või millal üks või teine asi otsa hakkab saama, räägib ettevõtte asutaja Kerti Alev. Kui meil oleks nõusolekuteenus riigiga, siis inimene saaks oma nõusolekul avada meile oma digiloos ravimitega seotud andmed ja ta ei peaks neid skännima ise, vaid saaks need andmed automaatselt. Nõusoleku teenuse tehniline lahendus on riigi infosüsteemi ametil põhimõtteliselt valmis, aga selle aasta alguses saadi aru, et uue teenuse jaoks tuleb ka seadust muuta. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi andmete valdkonna juhi Ott Velsbergi sõnul saadeti vastav eelnõu läinud nädalal kooskõlastusringile ja kui kõik hästi läheb, võiks see tuleva aasta esimeses kvartalis seaduseks saada. Iga ettevõtte nõusolekuteenust siiski kasutada ei saaks. Hinnatakse ka, et kas tegelikult sellisel eesmärgil, nagu on välja toodud, kas üldse sellele ettevõttele peab ta ligipääsu andma, et mingisugune selline nii-öelda taustakontroll käib meil alati.",
"role": "user"
},
{
"content": "Inimestele antakse võimalus jagada ettevõtetega andmeid, mida riik on nende kohta kogunud. See loob pinnase täiesti uuteks teenusteks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nDirigent Paavo Järvi on Pärnu muusikafestivali kunstiline juht ja juhendab koos venna Kristjan Järviga ka dirigentide meistrikursusi. Neeme Järvi ja Leonid grin Ameerikast Eestisse ei pääsenud. Paavo Järvi ütleb, et Pärnus festivali teha on erakordne võimalus. Suurem osa festivali maailmas üldse jääb ära terved hooajad, orkestrite hooajad lihtsalt jäävad ära. Üks Toronto sümfooniaorkestri 20 21 hooaeg lihtsalt jääb ära, nii et asjad on tegelikult maailmas väga-väga tõsised ja väga hullud. Festivalis peab olema ju ka rahvusvaheline solistide ja orkestrantide grupp. Suurem osa nendest ei saa lihtsalt reisida, neid ei lubata maale. Kui lubatakse, siis peab olema kaks nädalat karantiinis, iga päev muutub see arv ja nende maade nimekiri, kust on võimalik kutsuda, kust ei ole võimalik kutsuda. Nii on festivali ettevalmistamisel pidanud pidevalt vaatama, kust saab esinejaid ja mängijaid festivaliorkestrisse aga nüüd on kindel, et festival tuleb. Paavo Järvi. Ma loodan, et väga hea festivali ka, sest see on selline eriline festival, sest see on 10 aastat meie Pärnu festivali, aga siin on veel teine huvitav nüanss, siin on 50 aastat üldse Pärnu festivali, siin käisid ju kõik David eistart ja Šostakovitši ja Viktor Pikaiseni ja kõik kõik suured maailmanimed käisid siin, mitte ainult puhkamas, aga muusikat tegemas. Tänase avakontserdil mängib Tallinna kammerorkester Pärdi ja Beethoveni teoseid, dirigent on Paavo Järvi, solist Kalle Randalu. Festival kestab 23. juulini. Kontserte kannab üle klassikaraadio.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna algab Pärnu muusikafestival. Festivali mida on ka Järvi või Järvide festivaliks kutsutud, vaatab juubeligalal tagasi viiekümnele aastale, mil Pärnus on korraldatud muusikafestivale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMõni aeg tagasi siin otsustatud nende piirangute leevendamine 14.-st juunist 600 siseruumis 50 protsendi täituvusega 1000 väljas. Need, me toome siis ettepoole, ehk siis kuna ilm on ilus ja numbrid, et lähevad ka paremaks järjest ja ka nii teadusnõukoda, kui terviseamet ütlevad, et see on võimalik arvestades ka neid üritusi, mis toimuvad nädalavahetusel kuskil eri Eesti paikades, siis detailne juriidiline korraldus tuleb neljapäeval, aga põhimõtteliselt reedest hakkavad kehtima siis need leevendatud piirangud, mis muidu pidid hakkama esmaspäevast ja kellaaja piirang kaob. Ehk siis seda ei kell kümmet ega null null null nulli ei ole ei üritustel ega põhimõtteliselt ka toitlustusasutustel ja. Juba sellest nädalavahetusest võivad ööklubid ja baarid olla lahti siis hommikuni. Põhimõtteliselt küll ainult 50 protsendi täituvusega, see on jätkuvalt 50 protsenti täituvust ja maksimumarv siseruumides on 600. See kehtib kõigile üritustele, teenuse osutajatele. Kas öösel võib ka alkoholi müüa? Alkoholimüügi piirang kadus juba esimene juuni olid sulgemispiirangud siiamaani. Mida valitsuse jaoks tähendab see, et nüüd me oleme nii-öelda kollases tsoonis, et viiruse levik ametlikult Eestis pole enam kõrge? No see tähendab neid otsuseid, mida me nüüd teemegi, et ei ole põhjendatud ka neid karme või noh, karmimaid piiranguid hoida alati kõik ju piirangud peavad olema ka kuidagi sisuliselt põhjendatud, kuna need numbrid lähevad väga kiiresti alla siis tõenäoliselt nii nagu ma lubasin, on jaanipäevaks enam-vähem normaalne elu. Aga edasise nagu nende numbrite piirangute leevendamise juurde tuleme järgmine nädal uuesti ja anname siis selle nagu signaali ka, mis siis suvel saab toimuda, sellepärast et muidugi ürituste korraldajad saaksid oma plaane pidada kontserdikorraldajad, teatrite korraldajad ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi, nii et tõenäoliselt see tunnetus tuleb siis järgmine nädal, et mis siis saab näiteks 28.-st juunist edasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus arutas kabinetinõupidamisel koroonaviiruse leviku olukorda ja piirangute leevendamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPäris kriisi siin ennustada ei julgeks, hetkel võib olla tõesti tegemist stabiliseerimisega pigem. Aga noh, kui me vaatame siin tulevikku või lähiperioodi, siis tunda on, et eks see langus kindlasti ka natukene süveneb, et nüüd sellel aastal ikkagi ehitusmahtusid, vedas rohkem see eksport. Et siseturul oli ka juba eelmine kvartal, oli väike kahanemine. Aga see pole suur ja, ja hetkel on ikkagi tööd, ehitajatel veel jätkub ja noh, raske on hinnata, et mis siis nüüd edasi saab. Et aga selge on see, et noh, kui me vaatame neid ehituslubasid või mis siin peaks seda tulevase perioodi turgu nagu ennustama, siis tõesti eluhoonetele ehituslubade väljastamise arv on oluliselt kasvanud võrreldes eelmise aastaga. Aga selle pealt nüüd pikka järeldust teha ei saa, sellepärast et et me teame, et siin esimesest jaanuarist jõustuvad uued energiatõhususe nõuded. Ja, ja need lähevad oluliselt karmimaks, et siin võib olla tegemist sellega, et et suur osa ehituslubadest võetakse ikkagi välja veel vanade tingimustega, et siis suudaks, ütleme konkurentsivõimelist hinda pakkuda turul siin ka järgmine aasta elamu ehituses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ehitusettevõtted ehitasid selle aasta kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides kokku ühe protsendi võrra vähem kui mullu samas kvartalis. Kohaliku ehitusturu maht vähenes 3% eelkõige hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööde väiksema mahu tõttu, kuid vähenes ka rajatiste ehitamine. Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes rohkem kui neljandiku võrra. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus oli tänavu kogu ehitusmahus kaheksa protsenti, mullu aga kuus protsenti. Eesti ehitusettevõtjate liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul näitavad andmed ehitussturu stabiliseerumist ning mingist kriisist rääkida ei saa. Ehitushindade langust selline ehitusmahu vähenemine samuti kaasa ei too.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänasega tõmmatakse joon alla Prantsusmaa presidendivalimiste esimese vooru kampaaniale. Homme on poliitikavaba päev ning pühapäeval lähevad inimesed juba valimiskasti juurde. Suure tõenäosusega esimeses voorus keegi üle poole häältest ei kogu ning valimised lähevad teise vooru. Arvamusküsitluste põhjal on teise vooru liikumas president Emmanuel Makroon ning paremäärmuslik kandidaat Marin Le pen kuid viimastel nädalatel on kõva tõusu teinud ka vasakäärmuslik Jeanluk Melanson. Veel kuu tagasi juhtis pika edumaaga Makroon, sest rahvas koondus Ukraina sõja valguses tema taha. Ent viimastel nädalatel on presidendi populaarsus kõvasti langenud ning Le Pen tõusnud tema kandadele. Üheks selle põhjuseks on konsultatsioonifirmaga McCinsi seotud skandaal. Nimelt on Macrooni juhtimisel tellitud konsultatsioonifirmadelt miljardite eest teenuseid, mille tulemused on vahel küsitavad. Skandaali kajastanud väljaande politikov, ajakirjaniku Elisa Brauni sõnul pole see ainus makrooni langemise põhjus kuid see tekitab tema suhtes küsimusi. McKinsi lugu tuleb talle väga halval ajal, senati raport avaldati makroni valimisplatvormiga samal päeval. Macron üritab näidata ennast süsteemi muutja ja reformijana, aga senat ütles, et kõik tema formid tulid konsultatsioonifirmadest. Seda narratiivi opositsioon loomulikult kasutab ja viimaste uuringute kohaselt on kolmandik prantslastest kuulnud sellest skandaalist. See loeb, aga ma ei usu, et see on ainus põhjus, selgitas Braun. Skandaal on eriline maiuspala kõigile teistele kandidaatidele. Väljaande Reuters Pariisi korrespondendi John Eirishi sõnul on teema seda mõjukam, et valimiste üheks keskseks küsimuseks on raha inimeste taskus ehk toimetuleku. Kõik kandidaadid kasutavad seda tema vastu. Nad ütlevad, et on suurendanud kulutusi, mis lähevad avaliku sektori asemel erafirmadele. Selle abil tugevdavad nad oma väidet, et Macron on rikaste president. See on peamine sõnum, mida enamik opositsioonierakondasid müüb, ütles Airish. Joosep Värk Pariis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval toimub Prantsuse presidendivalimiste esimene voor. Täna avaldatud uuringufirma BVA küsitluse tulemused näitavad, et president Emmanuel Macroni toetab esimeses voorus 26 ning Marine Le Peni 23 protsenti valijaist. Küsitlus viidi läbi eile ja üleeile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui pensionireform käivitub, seisavad pangad tõenäoliselt silmitsi sellega, et paljud inimesed soovivad raha teisest pensionisambast välja võtta. Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani ütles, et nad ei soovi ilmtingimata inimesi ümber veenda, kuid eelkõige neile olukorda selgitada. Loodame ka, et ehk riik teeb oma osa ära ja aitab elanikkonnale aru saada, et mida see tähendab, kui isik väljub teisest sambast, võtab raha välja, kulutab selle ära, mitte ei jää teise samba süsteemi viis investeerimiskontolit, meil on kurikahtlus arvata, ega väga paljud inimesed sellest aru ei saa, et möödunud 17 aasta jooksul inimesed, kes on olnud teises sambas, ei ole olnud täies ulatuses osaliselt esimeses sambas ja tänu sellele on nende tegelik esimene pension märkimiselt väiksem kui nendel, kes ei ole teise samba kunagi liitunud, et inimesed saaksid aru, et kui palju on nende pension tulevikus väiksem, sellepärast et nad väljuvad pensionisüsteemist. Et see kõige olulisem, et ei oleks seda pettumust pärast, et inimesed ei ole teadnud, mis otsust nad teevad, et see ei ole lihtsalt üks raha, mis vedeleb kontol ja, ja saab välja võtta, vaid see on sihtpäraselt kogutud nende pensionid. LHV varahalduse juht Vahur Vallistu kinnitas, et ka nemad omalt poolt soovivad inimesi igakülgselt informeerida ning huvilistele investeerimiskonto võimalusi tutvustada. Inimestele, kes usuvad, et nad on väga huvitatud investeerimisest, neil on aega sellega tegeleda ja nad on võimelised seda tegema paremini kui fondivalitsejad, siis kui küsida, et kumb on parem, kas võtta raha välja või siis investeerida edasi läbi investeerimiskonto. Kahtlemata on see investeerimiskonto mõistlikum lahendus. Kui pigem tundub, et huvi nii väga ei ole ja aega nii väga ei ole ja võib-olla ka teadmisi hetkel veel nii väga ei ole, siis tasuks kindlasti pigem jääda siiski teise sambasse. Praeguste fondide juurde. SEB varahalduse äriarendusjuht Peeter Shamardin ütles, et nende eesmärgiks on kohelda raha, väljavõtjaid ja fondi jääjaid võrdselt. Kõigepealt oleks tähtis see, et, et inimesed saaks teha, mida nad plaanivad teha. Mõned inimesed on oma plaanid juba niimoodi teinud, et võtab teise samba välja ja saabki kogu raha kätte. Aga tegelikult alati peaks arvestama sellega, et 20 protsenti tuleb sealt riigile jätta. Teine seltskond, kes võiks veelgi tähelepanelikum olla oma tulumaksu olukorra suhtes, on need inimesed, kes on keskmise palgaga. Kui need inimesed võtavad oma teise samba välja siis nende maksuolukord on veelgi natukene pingelisem, sellepärast et lisaks sellele 20-le protsendile, mis nad maksavad teise samba väljavõtmise eest. Nendele tuleb lisaks veel tulumaks selle eest, et nende maksuvaba tulu väheneb. Tulundusühistu tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk ütles, et tuleva jätkab oma pensionikogujate informeerimist ja soovi korral annab neile nõu Swedbanki esindajad. Enne eelnõu teist lugemist teemat kommenteerida ei soovinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pensionitoodete pakkujad on esitanud oma muudatusettepanekud jaanuaris teisele lugemisele tuleva pensionireformi eelnõule. Reformi tagasi pöörata ei loodeta, kuid soovitakse inimesi erinevate valikute tagajärgedest teavitada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoalitsioonikõnelustel jäi sõlmimata kokkulepe, et Keskerakond esitab järgmise presidendikandidaadi ja Reformierakond toetab teda. Põhjus oli lihtne. Keskerakond ei osanud jaanuaris öelda, kes oleks nende kandidaat ja Reformierakond ei tahtnud põrsast kotis osta. Samas reformijuhid ei varja, et nende ridades riigipea ei tule. Viis aastat tagasi said nad valusalt kõrvetada, kui proovisid lisaks peaministrile saada ka presidenti. Lõpuks kaotasid mõlemad kohad ja kukkousid opositsiooni. Keskerakonna ei ole enne põhjust presidendikandidaati otsima hakata, kui nende enda esimees Jüri Ratas mõtleb, kas oma poliitiliste CVsse lisada Tallinna linnapea parlamendi aset peaministri ja riigikogu esimehe järeleka vabariigi president. Kui ratas ütleb jah, tekib kaks probleemi. Esmalt keskerakonnale, kes peab oktoobris toimuvate kohalike valimiste eel valima uue esimehe. Keerulise reitinguga parteil, kes tunneb kuklas EKRE hinge õhku ei ole, siis eksimisvõimalust. Praegu vaadates tuleks Keskerakonna teha valik kolme inimese vahel. Kas tervise ja tööminister Tanel Kiik, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart või riigihalduse minister Jaak Aab? Esimesed kaks on avalikult populaarsed küll Keskerakonna erinevates toetajarühmades, kolmas aga hästi tuntud erakonna sees kui võimekas organisaator. Reformierakonna probleem on selles, kas toetada Jüri Ratas presidendivalimistel. Ratas on Kaja Kallase valitsuse suhtes olnud leebelt öeldes torkiv, mis tekitab pingeid ja küsimusi, et kui siiras on ta koalitsioonipartnerina. Umbusku on valitsuse kahe poole vahel niigi üksjagu. Lõpuks võib reformierakondlastes muidugi peale jääda praktiline mõtlemine, et valitsuse töörahu ja koos hoidmise nimel tuleb ratast toetada ja kui seda ka öeldakse, pole enam taganemisteed, sest vastasel juhul tuleks hakata mõtlema, kellega teha uus valitsus. Tegelikult oleks probleem siis ka Jüri Ratase. Peaministri kohalt astus ta tagasi, sest riigiprokuratuur tõstis Keskerakonna kui juriidilise isiku ja partei endise peasekretäri kohale. Korruptsioonikuritegude kahtlustused. Kas see on stardipakk, kust nüüd astuda Kadriorgu presidendi kantselei teise korruse suurde kabinet. Muidugi on võimalik, et koalitsioon ei suuda ühises valikus kokku leppida siis võivad kõik säilitada rahuliku näo. Reformierakond leiab presidendikandidaadiks päevapoliitikast, kaugema inimese ja Keskerakond tuleb välja kas Jüri Ratase või kellegi teisega ning ühise valitsuse huvides lepitakse enne kokku, et vastastikku toetatakse kandidaate. Kes saab valimiskogu esimeses voorus rohkem hääli, võib-olla kõigepealt peab aga otsustama. Jüri Ratas. Kandev paus on üks tema kaubamärke.",
"role": "user"
},
{
"content": "Enne kui Keskerakonna esimees Jüri Ratas pole avalikult öelnud, kas tema tahab kandideerida järgmiseks presidendiks, ei ole erilist mõtet teisi kandidaate kaaluda, leiab Toomas Sildam oma poliitikakommentaaris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPea kõik, kelle käest riigireformi kava kohta küsida, ütlevad, et neil on taolise initsiatiivi ja kaasamõtlemise üle hea meel aga lisavad kohe, et tegu pole ju mingite uute ideedega ja pooled vastajatest teatavad, et tegu on tegelikult nende enda poolt juba ammu välja öeldud mõtetega aga kuulame mõnda arvamust, mis meeldib endine riigihalduse minister Jaak Aab. Noh, kindlasti meeldis mulle mõte teatud küsimusi võiks rahvaküsitlustega tegelikult otsustada küsida rahva käest rohkem ehk kaasata inimesi siis nad usaldajaks võib-olla riigivõimu rohkem, kui nad saavad oma arvamust välja. Teda toetab EKRE esimees Mart Helme. Näiteks rahvaalgatuse taastamine, referendumite kasutamine tähtsate otsuste puhul selguse saamiseks, mis on rahva arvamus samuti me oleme ju seda meelt ja üle 10 aasta rääkinud juba, et Eesti vajab deregulatsiooni. Ehk siis meil on liiga palju piiravaid seadusi, me sisuliselt lämmatame igasuguste direktiivide ja, ja määrustega oma ettevõtlust. Täpselt samuti võime rääkida sellest, et meil on liiga suur bürokraatiaaparaat, meie riik on kulukas, meie riik on kohmakas. Ametnike arvu vähendamise kohta ütleb Jaak Aab nii. No ütleme, et mitte revolutsiooniliselt, aga evolutsiooniliselt see protsess käib kogu aeg ja keskvõimu tasandil väheneb töökohtade arv 500 kuni 1000 töökohta aastas. Sotside juht Jevgeni Ossinovski leiab, et liiga palju asju on koos. Eks nendes ettepanekutes on neid küsimusi, mis on päriselt olulised ja mis vajavad vastust ja täna on seal rohkem küsimusi kui vastuseid. Ja on kindlasti selliseid asju, mis võib-olla liiga põhjalikku ühiskondlikku diskussiooni ei vaja selles mõttes, et nad tegelikult ei põhimõttelist lisandväärtust Eesti ühiskonnas või riigis ei anna. Riigiaparaadi vähendamise kohta arvab Ossinovski. Arvamus, et, et ametnike arvu koondamine nüüd kuidagi annab Eesti avalikule haldusele uut kvaliteeti või väga suurt kokkuhoidu on pigem asjatundmatud, kui vaadata Eesti avaliku sektori kulude osakaalu, siis ametnike palgad moodustavad sellest ikka väga-väga väikese osa. Et edasi jõuame me selliste ühiskondlike baasteenuste osutamiseni nagu siseturvalisus, kaitsevägi, tervishoid või, või haridus ja, ja see on see, kuhu tegelikult ju enamik kulusid läheb, mitte siis ametnike töö tasustamiseks. Ka Reformierakonna juht Kaja Kallas leiab, et valitsemise efektiivsemaks muutmine on keeruline küsimus. Kui me räägime riigiametite koondamisest või ametnike koondamisest, siis iseenesest loosungina on see ju väga hea, aga teiselt poolt me peame siis tegelema ka selliste tundlike teemadega. Et kui me vaatame seda, mille peale Eesti, Eesti riigil kulub rohkem raha kui teistel Euroopa riikidel, siis need on sellised kulutused nagu näiteks kaitsekulutused, kus me kindlasti ju ei hakka kokku hoidma, sest see on üldine, selline ühiskondlik kokkulepe. Siis me kulutame rohkem raha meditsiinile, samuti haridusele, kulutame rohkem. Igal juhul on, mille üle vaielda ja debateerida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile avalikkuse ette jõudnud ettevõtjate algatus asutada riigikorralduse uuendamiseks sihtasutus, on pälvinud ulatuslikku vastukaja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEestis keskendutakse praegu riskirühmade ning 70 pluss vanuserühma vaktsineerimisele. Seejuures pole vahet, kas sinna vanuse või riskirühma kuuluv inimene on Eesti kodanik ning piisab vaid näiteks alalisest elukohast või tööloast. Lisaks ei ole oluline, kas tegu on Euroopa Liidu kodaniku või kolmandast riigist pärit isikuga. Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann ütleb, et nii on juba nii mõnigi välismaalane endale Eestis vaktsiini kätte saanud. Ja üldiselt on nendel olemas ka juba sidusus tervishoiusüsteemiga läbi, kas perearsti nad juba kuuluvad kuskile perearsti nimistusse või siis on nende nii-öelda kontakt tervishoiusüsteemiga loodud? Kui seda nüüd ei ole loodud, siis tuleb jah, pöörduda siis vaktsineerimiseks sinna, kus on see nii-öelda tema piirkonnas tagatud. Et üks võimalus on pöörduda perearsti poole ja teine võimalus on see, et millal avatakse nii-öelda ka need laiema elanikkonnaga vaktsineerimiskeskused. Aga siin tuleb lähtuda ikkagi sellest vaktsineerimisplaanist, keda parasjagu vaktsineeritakse. Kui vaktsiin jõuab laiema elanikkonnani, siis saavad Friedemanni sõnul ka kõik siin alaliselt elavad välismaalased end vaktsineerida lasta. Sama reegel kehtib ravikindlustuseta eestlastele, kes hoolimata sellest asjaolust siiski soovi korral end kaitsepookida saavad. Niisamuti saab Eestisse vaktsineerima tulla ka välismaal elav Eesti kodanik, kes oma elukohas vaktsiini veel ei saa. Külli Friedemann. Neid inimesi tegelikult on olnud ka praegu päris noh, mitte nüüd märkimisväärse hulgal, aga ikkagi on neid olemas, kes siis on noh, näiteks väliseestlased, kes on pöördunud ka Eestisse tagasi Nad ei ole jõudnud olnud valida veel perearsti endale, et nad on Eesti kindlustatud ja siis on vaja olnud ka selliseid asju siin eraldi nii-öelda korraldada, et nad on pöördunud ka näiteks haigekassa poole ja me oleme aidanud siis leida selle kontakti, et kus seda süsti vaktsineerimise reaalselt läbi viia. Kui inimene on saanud esimese vaktsiinidoosi välismaal ning sama vaktsiin on ka Eestis kasutusel, siis saab ta teise doosi hiljem ka Eestis lasta teha seda eeldusel, et ta on vahepeal pidanud Eestisse naasma veel kord Külli Friedemann. Kui Eestis on sama tüüpi vaktsiini olemas, siis saab tema selle vaktsineerimiskuuri ka lõpuni viia. Aga mis puudutab nüüd erinevad neid, millel ei ole Euroopa liidus ka luba, siis selge on see, et seda vaktsineerimist Eestis ei saa läbi viia. Kui aga inimene saab vaktsiini, mis Eestis ega Euroopa liidus heakskiitu pole saanud siis peab ta Friedemanni sõnul käituma nagu tavaline inimene ehk talle ei kehti Eestis vaktsineeritud staatus ja sellega kaasnevad hüved. Näiteks peab ta jätkuvalt lähikontaktsena isolatsiooni jääma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis saavad end koroonaviiruse vastu vaktsineerida ka välismaalased, kes on Eestis elamis- või tööloa alusel. See kehtib ka näiteks välisüliõpilaste kohta, kui vaktsineerimisjärjekord nendeni jõuab.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHomme kohtuvad USA toidu ja ravimiamet, eksperdid sõltumatud ekspertide grupiga, kes tegelevad vaktsiinide ja nendega seotud bioloogiliste toodetega. Just selle grupi soovitusi toidu ja ravimiamet harilikult järgib. Seega, kui sõltumatu nõukoda leiab Johnson ja Johnson vaktsiini olevat tõhusa ja ohutu, võib toiduamet sellele tootmisloa anda juba homme või ülehomme. Pühapäeval pärast lõunat otsustatakse, kes vaktsiini saama hakkab. Hääletus on määratud kella kolmeks. Sellest hetkest alates võib vaktsiini Johnsoni tehasest laiali vedama hakata. Kompanii teatel on neli miljonit doosi kohe kasutamiseks valmis. Märtsi lõpuks peaks valmis olema 20 miljonit doosi. Kuna Johnson ja Johnson i vaktsiin nõuab ainult ühte süsti ega vaja hoidmiseks eritemperatuuri, saab seda viia nendele inimestele koju, kes ei saa vaktsineerimis keskustesse minna. Valge maja teatel saadetakse kaks miljonit vaktsiini osariikidesse. Sealt edasi hakatakse tarnima apteekidesse ja kogukonna tervisekeskustesse. Mis praeguseks selge pole, on see, kellele Johnsoni vaktsiin kõige paremini sobiks. Ka selle kohta peaksid võimalikud näpunäited tulema pühapäeval. Mis puutub immuunsuse tekkesse, siis katsed on näidanud, et Johnsoni vaktsiini puhul hakkab kaitse ja mõõduka haigestumise vastu tekkima kaks nädalat pärast vaktsineerimist. Kui vaktsineerimisest on möödas neli nädalat, ei näidanud kliinilised testid üht ühtki haiglasse sattumist ega surma. Testid näitasid, et vaktsiin andis kuu aja pärast 72 protsendilise kaitse mõõduka või tõsise haigestumise vastu. Tõsi, Faizeri ja Moderna vaktsiinide puhul on see protsent 95, aga immuunsus tekib tunduvalt pikema aja pärast. Kõrvalnähud on Johnsoni vaktsiini puhul selle nõrgad. Kõige tavalisem on valu süstikohas, peavalu, nõrkus ja lihasevalu, mis mööduvad paari päevaga. Tõsiste allergiliste reaktsioonide kohta andmeid ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Turule on tulemas kolmas koroonaviiruse vaktsiin Johnson & Johnsonilt, mille katsetused on USA Toidu- ja Ravimiameti andmetel näidanud, et see on ohutu ja efektiivne. Johnsoni vaktsiini puhul pole vaja oodata teist doosi täieliku immuunsuse saamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna sai nurgakivi Rail Balticu trassil asuv Sausti nõmme maanteeviadukt. Samal ajal on vastuolulise projekti ümber endiselt palju küsimusi. Veel eile saatsid Reili töötajad välja ühispöördumise, mille kohaselt on projekt kriisis. Mida arvab Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei, kas ettevõte on juhtimisega hakkama saanud? Ma arvan, et see kolme kohaliku rakendusüksuse ja selle ühisettevõte vaheline koostöö vajab veel ilmselgelt parandamist, seda juhtimissüsteemi tuleb muuta efektiivsemaks, lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Ja ma arvan, et kui kõik kolm Balti riigid tahavad seda teha, siis on võimalik ka seda projekti ühtsena juhtida. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti kuningas aga ütles Postimehele, et projekti koordineerimiseks loodud reilis pole tegu mitte juhtimis, vaid suhtlus kriisiga. Samal ajal pole kolm balti riiki jõudnud rahuldavate lahendusteni. Tehniliste parameetrite osas jätkab majandusministeeriumi transpordi asekantsleri nõunik ja Erbe Reil nõukogu liige Anti Moppel. Need on väga sellised ütleme noh, põhimõttelised asjad näiteks alates sellest, kas ühes piirkonnas on kaherööpmeline tee või üherööpline tee, kas seal on looduslikud piirangud, kuidas sellest üle saada. Millised on vertikaalsed tõusunurgad, kõiki neid asju paneb paika üldine projekteerimisjuhend kõigi kolme balti riigi osas. Kas aga projekti eesmärgid suudetakse täita selle rahastusperioodi jooksul? Me töötame ka kogu selle kõigi kõikide kolme kõige kolme balti riigiga, kes on siis projekti kasusaajad, sel nädalal kutsusin ma ka nad Brüsselisse, meil oli arutelu ja just nimelt minu sõnum oli see, et raha on eraldatud, seda raha tuleb reaalselt kasutada ja tuleb tagada, et rahaeraldused ka muutuksid nii-öelda reaalseks raudteeks. Keskkonnaühenduste hinnangul on praegu Rail Baltic ule nurgakivi panna ennatlik, kuna projekti osas on veel palju selgusetut. Eesti looduskaitse selts, Eesti geograafiaselts ja kodanikuliikumine avalikult Rail Baltic ust märgivad, et kohtuvaidlus pole praeguseks lõppenud. Valminud pole ka raudtee tehniline projekt ning puudub ehitusluba. Samuti on ühenduste sõnul algstaadiumis keskkonnamõjude hindamise protsess.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna sai nurgakiri Rail Balticu trassil asuv Saustinõmme maanteeviadukt. Rail Balticu maaletoojate meelest on edenemiseks vaja paremat koostööd. Keskkonnaühenduste arvates on aga projektis veel palju selgusetut.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLoendatute arvuna sai kirja üks miljon 327000 inimest kuid seda numbrit ei saa kindlasti käsitleda Eesti rahvaarvuna. Esiteks on kümneid tuhandeid topeltloendatuid. Topeltankeetide elimineerimiseks on vaja kõikidele ankeetidele saada peale inimeste isikukoodid. Rahvaloenduse projektijuht Diana Bel Daase aga ütles, et laekus ligi 100000 ankeet, millel isikukoodid üldse puuduvad. Esiteks, kui inimene esitas teise inimese kohta andmeid, siis ta ei pruugi teada seda isikukoodi, on teada sünniaeg, aga isikukood tuleb siis täpsustada. See ei ole midagi erilist, see on täiesti normaalne nähtus, et siin ei tasu mõelda, et, et keegi on midagi meelega jätnud tegemata, et tõesti mõnikord ei tea isegi ema oma lapse sünnikoodi. Praegu on veel raske öelda, kui palju inimesi jäi lugemata. Rahvusvaheliselt on aktsepteeritav, kui see jääb paari protsendi piiridesse. Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp ütles, et e-loendus tagas suurema osavõtuprotsendi kui tavaloendus. Elanikkond on mobiilne ja rahvast ei saada kätte ja veebiloendus võis alakaetust vähendada. Meil on praegu pigem ikkagi hea tunne, et, et mõlema, nii e-loenduse kui küsitlusloendusse kombinatsioon on viinud loenda arvu väga samasse suurusjärku, kus meil on arvestuslik rahvaarv. Ja see on päris päris hea märk. Kui palju on aga neid inimesi, kes keeldusid avalikult loenduses osalemast ning kas neid inimesi kuidagi ka karistatakse? Mina praegu hetkel ei tea konkreetset täpset numbrit, aga ma olen kuulnud kümnetest fikseeritud juhtumitest, see ei ole kogu rahvaarvust nii suur, et teha üleriigiline suur negatiivne karistusoperatsioon inimeste suhtes, et eks see jääb inimeste endi südametunnistuse peale. Väliloenduse eest vastutav maris post kinnitas, et väikseid viperusi tuli loendajatel ikka ette. Aga enamik inimesi suhtus loendajates väga positiivselt. Pakuti kaasa pärast intervjueerimist kommi, mandariini, õuna, mis olid veel talvest keldrisse jäänud. Nii et inimesed väga ootasid, tihtipeale nad ei läinud kohe kodust ära, kui nad teises külanurgas nägid loendajad liikumas, et äkki ikka jõuab täna minu juurde ka ja nii edasi, nii edasi. Nii et suur aitäh kõigile Eesti inimestele. Diana Beldase sõnul korrastatakse nüüd loendusel kogutud andmeid, millal kuuleme aga tulemustest? Esmased andmed on meil plaanis vaheetapina anda teada maikuu jooksul ja lõplikud tulemused peaksid olema siis rahvastiku paiknemise sooja vanuse kohta teada meil selle aasta viimase kuu jooksul kuid teemade osas on meil avaldamise kalender siis kokku lepitud juba 2013.-ks aastaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvaloendus Eestis on lõppenud. Kuidas loendus läks ja mida kogutud andmetega edasi tehakse?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli loodusmuuseumi botaanilised teaduskogud asuvad praegu kolmes eri hoones. Osad taimed on hoiul keemikumis, teises linna otsas. Ülikool teeb botaanikaaia krundi nurgal tühjaks jäänud hoone korda, et kogud saaks kokku ühe katuse all. Tartu Ülikooli loodusmuuseumi botaanika ja mükoloogiakogude juhataja Kai Vellak räägib, millest kogud koosnevad. Tsirka 325000 eksemplari need on Herbaar lehed, valdavalt lisaks on meil siin ka ajalooline botaaniline kirjandus. Meil on seemnekogud, ruumilised taimeobjektid, et see ei ole ainult herbaarlehed, vaid on ka erinevaid ruumilisi objekte. Kõiki taimi ei saagi sirutada ära ja nad jäävadki selliseks kogukaks. Ruumiliseks. Näiteks võtavad samblad rohkem ruumi, selgitab Vellak. Veel on kogudes vetikaid. See on ka meil ka selline vetika joonistekogu, mis siis on üks 14000 joonise kogu lehte, mida nimetatakse Ikonoteegiks. Kõige väärtuslikumad on 68 tüüp eksemplari. Need on need tõend materjalid, mille põhjal on kirjeldatud siis mingit konkreetset liiki või taksonit noh, liigisisest rühmitust kogu maailmale või teadusele uut liiki. Kogud ei jää hoidlasse peitu tulevikus saab kuraatoriga kõige huvitavamaid eksponaate tulla vaatama. Ja tegelikult see lai 40 maja ei saa ainult taime herbaariumite jaoks, vaid siia teise külge tuleb ka loodushariduse osakond ja siia tulevad võimalused juba väikesest peale hakata õppima tundma huvi ja tuua noori lapsi järjest lähemale botaanilistele kogudele. Tartu Ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel loodab hoone rekonstrueerida kahe aastaga. Väliselt on ta muinsuskaitse tsoonis niikuinii, nii et, et ega väliselt mingeid arhitektuurimuudatusi sealt ei tule, lihtsalt tuleb korda teha. Kui ang läheb hästi ja sujuv, et ah siis paremal juhul võibolla isegi aasta lõpuks võiks projekt koos olla enam-vähem ja siis järgmisel aastal ehitus hankes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu ülikool viib botaanikaaeda ülikooli loodusmuuseumi botaanilised teaduskogud ja koolituskeskuse. Kogude toomine ühe katuse alla teeb kuraatorite töö lihtsamaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu, Otepää ja Valga on vaid mõned näited omavalitsustest, kes otsustasid aastavahetuse ilutulestiku ära jätta. Tallinna linn kaalub seda tuleval aastal, kuid Lasnamäe linnaosa loobus juba nüüd. Linnaosavanem Andres Vään ütles, et ootamatud ja tihedad paugutamised tekitavad ebamugavust nii linnaosa elanikele kui ka neljajalgsetele sõpradele. Ilutulestiku keskuse Arnika osaühingu juhataja Eduard Tani tulevärgi võõristamist ei mõista. Koerad võivad haukuda 24, seitse ja naabrid ei saa paraku midagi teha. Kui me laseme ilutulestikku ja koer ehmata, siis kõik on tagajalgadel. Tekib küsimus, kes on Eesti vabariigis väärtuslikum, kas inimene või koer? Tani usub, et omavalitsuste otsus ilutulestiku ostmata jätta võib koertele hoopis halvemini mõjuda. Seda juhul, kui inimesed linnaväljaku asemel koduhoovis tulevärki teevad. Eestis on olnud aastavahetus, kus paljud linnad jätsid ilutulestikud ära. See oli siis, kui taimaal oli tsunami. Siis inimesed tulid meie müügilettidesse, ütlesid, et nüüd peab ise laskma, et, et linn jätab ju ära. Ruf Eesti aktsiaseltsi juhatuse esimees Ivo Melder lükkab tagasi ka keskkonnaargumendid. Ilutulestikku ei toodeta mürgistest materjalidest ja ökoloogiline jalajälg ei ilutulestiku juures on, on kindlasti tagumises otsas, mitte esimeses otsas, sest materjalid on taaskasutatavad, raskemetall ei kasutata. Ivo Melder usub, et ilutulestiku vastane hoiak on Eestis ajutine mood ja välja tulevärgikunst ei sure. Mida ilutulestik vana-aasta õhtu peole annab, annab selle erilise puudutus. Kui me võtame vana aasta õhtu peolt ära ilutulestiku ja kuusk on toas, siis me võiksime seda koos olemist võibolla võrrelda jõuludega ja kui me võtame sealt kuuse ka välja, mis ka siin on olnud, et ärme panegi kuuske, ärme osta kuuske. Et mille poolest ta siis erineb mõnest augusti õhtu peost, kus on ka juba natuke pime ja vihma sajab ja. Eduard Tani aga küsib, kas ilma ilutulestikuta on üldse mõtet aastavahetusel linnaväljakule kuuse alla koguneda. Või kui me lähemegi, siis me loeme kõik koos sekundeid. Kolm, kaks, üks, null ja sellele ei järgne mitte midagi. Vaatame, kuidas noored kaklevad kuuse all ja lähme koju.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ilutulestiku müüjad usuvad, et tegemist on ajutise moega, sest ilma tulevärgita nad aastavahetust ette ei kujuta. Kusjuures omavalitsuste tõrksus võib ettevõtete läbimüüki hoopis kasvatada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna saadetakse viimsele teekonnale vaimulik ajaloolane, literaat ja tõlkija Vello Salo. Salo sängitatakse mulda metsakalmistule Vello Salo kuni 1945. aastani. Endel Vaher sündis viiendal novembril 1900 25. aastal Võisiku vallas Viljandimaal. Ta suri ülestõusmispühade ajal ööl vastu 20 esimest aprilli. Matusetseremoonial pidas kõnega riigikogu esimees Henn Põlluaas. Neist kohtumistest jääb silme ette laia silmaringi ja sügava hingega inimene mees, kelle elus oli oluline koht ka huumoril. Pahatihti pani ta meid laulma enda loodud vaimukaid ja lustakaid lorilaule. Ta oli neid ilmselgelt tõelise mõnuga ja muigega suunurgas kirjutanud. Ning need ajasid meid kõiki südamest naerma. Meil oli palju ühiseid ja toredaid lõbusaid hetki. Ja ma usun, et just sellisena tahakski Vello, et me teda mäletaksime. Rõõmsana täis optimismi ja naerusuuga. Isa Vello on lahkunud, kuid tema töö ja mälestus jääb meiega igavesti. Lõpetan isa Vello, tsiteeritud apostel Pauluse sõnadega. Ma olen head võitlust võidelnud. Nüüd ootab mind võidupärg. Puhka rahus, isa Vello. Ja näitleja ning lavastaja Lembit Peterson. Praegu keset rutulist elu on antud aeg aeg hetkeks maha võtta. See on üks imeline hetk. See on üks imeline elu, mille me oleme saanud kingina mis meile on kingitud. Mul on kahetine tundmus. Et isabellot enam pole. Ja ometi ta on. Meil igalühel on oma isabello. Oi kui palju lugusid ja mälestusi siin praegu on. Nagu ta ütles enda kohta kirju minevikuga tumeda tulevikuga ja kindla elupaigata mehe elatud jälgedes. Inimene on saladus, ütleb Dostojevski. Minul on temaga selle isa Vello nimelise saladusega olnud kokkupuuteid ligi veerandsajandi vältel. Ja ükski neist kohtumistest ei olnud igav. Ikka on olnud avastuslikud nii kaasinimeste, iseenda, Eesti ja maailma vestluskaaslaste kui ka jumala suhtes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vello Salo (kuni 1945. aastani Endel Vaher) sündis 5. novembril 1925. aastal Võisiku vallas Viljandimaal. Ta suri ülestõusmispühade ajal, ööl vastu 21. aprilli.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelleks, et seda vaktsiini sertifikaadi alla laadida, peab minema digilugu.ee lehele, kellel on vaktsiin olemas, on võimalik siis nii-öelda vajutada rohelisele nupule ja see setipikaat ennast alla laadida. Aga jah, et see lahendus peaks siis tänase päeva jooksul sinna digiluku ka jõudma. Laenda alla, mis mul temaga täna teha on? Täna need kasutusjuhud ongi piiratud, et me ju teame, et täna reisimisel enamasti soovitakse negatiivset koroonatesti, aga osad riigid juba täna selle sertifikaadi alusel vabastavad nii-öelda siis inimese eneseisolatsioonis. Kui palju praegu neid riike on, kes seda meie QR- koodi oskavad ära lugeda ja ja seda ka arvestavad. No kur koodi lugemine on, eeldab ainult nii-öelda siis tavapärase kaameraga seadme olemasolu ehk täna ju enamus riike juba erinevat moodi kr koodi lugemist soovivad, olgu see siis reisimise deklaratsioonide puhul noh, Hispaania, Kreeka näiteks. Kas ka väljaspool Euroopat meie koroonapassi arvesse võetakse? Väljaspool Euroopat reisimiseks on täna olukord keerulisem kindlasti, et meie eesmärk ju tegelikult on see, et inimestel oleks võimalikult lihtsalt ja hästi käes nende vaktsineerimist tõendavad dokumendid ja maailmaülese lahendusega toimetab siis maailma tervishoiuorganisatsioon. Aga praegu tasub ikkagi Euroopa Liidust välja minnes see kollane pass kaasa võtta. Jah, et, et see on kindlasti, mida piiridel aktsepteeritakse. Millal meie koroonapassi sisse tuleb ka haiguse läbipõdemist, aga ka negatiivset koroonatesti tõendav märge. See nüüd valmib maikuu jooksul paralleelselt Euroopa rohelise digitõendi integreerimisega ja siis juunist juba on võimalik kõik kolm kasutusjuhtu, mida te nimetasite, et vaktsineerimine, läbipõdemine ja, ja negatiivne sealt pikalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Kalle Killar ütleb, et täna saavad kõik vaktsineeritud alla laadida nii-nimetatud digitaalse koroonapassi. QR-kood peidab endas vaktsineerimise andmeid ja sellega saab oma kaitsepookimist tõendada paljudel Euroopa piiridel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMoskva patriarhaadi juures tegutseb kümneid koore, mainekaimaks kollektiiviks on aga just Anatoli Grindenko juhtimisel toimiv tippkoor, mis on tegutsenud juba 1983.-st aastast. Seekordne kava on kokku pandud liturgilisest muusikast seitsmeteistkümnenda sajandi lõpus 18. alguses, kui Venemaal toimusid suured muutused. Anatoli Grindenko. Kuna Peeter esimene soovis suurriiki reformida Euroopa kombel, haaras see ka muusika. Ta kutsus Venemaale Itaalia heliloojaid ja muusikuid, et õpetada venelastele uut läänekunsti. Samal ajal lauldi kloostrites ja kirikutes ka vanavene traditsioonist lähtuvalt. Et esimene tõi sisse Euroopa laulukooli, oli see siiski Venemaa, räägib Anatoli Grindenko ja Euroopa laulu koor. Vene pinnal sai omapärase ja ainulaadse vene kõlapildi kontsertidel laulabki Moskva patriarhaadi koor Veneetsia stiilis. Kui aga Itaalia traditsioonis on kõige keerukamad osad tenoritel, siis kannavad Vene traditsioonid neid passid ja neid on Venemaal alati au sees peetud. Anatoli Grindenko sõnul kerkivad head passid esile vaid rahulikel aegadel, kui inimestel on palju positiivseid emotsioone ja nad pole pinges. Sõdade ja revolutsioonide ajal passid kaovad, kuna pole vastavat hingelist keskkonda. Muuseas oli pass ka Peeter esimene, kes valdas nii Euroopa kui Vene laulustiili ja oli viimane tsaar, kes kooriga esines. Moskva patriarhaadi koor kasutab oma Eesti kontserditel just neid noodikirju, mida kasutas ka Peeter esimene.",
"role": "user"
},
{
"content": "Moskva Patriarhaadi koor Tallinnas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoalitsioonis valitseb tegelikult täielik üksmeel, aga ainult selles osas, et koalitsioon on kriisis. IRL ja sotsiaaldemokraadid on loopinud süüdistusi Reformierakonna aadressil. Täna teatas peaminister Taavi Rõivas, et ootab partneritelt selgitusi valitsuskriisi tekitamise kohta. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Andres Anvelt kommenteerib seda nii. No ma arvan, see on selline tüüpiline Reformierakonna, tema juhi viimaste kuude arrogantne suhtumine oma partneritesse. Selge on see, et need meie nõudmised, mis on juba kuid olnud väga konkreetsed, et väga olulised otsused kabinetis vastu võetaks, need kõik takerdusid Reformierakonna enda siseste selliste siseheitluste sisse, mis puudus presidendivalimisi kabinetis asjad ootasid ja lähme edasi, kui me võtsime päevakorda selle teema, mis puudutab riigiettevõtete nõukogu liikmeid riigikogu liikmete hulgast, siis ka selles osas oli selge vastasseis. Aga hoopis rohkem kui oma vastuolude lahendamisest, räägitakse juba usalduse puudumisest ja võimalikust uuest koalitsioonist. Veel kord Andres Anvelt. Kui me väga selgelt kuuleme juba, et Reformierakond peab läbirääkimisi Keskerakonnaga ja mitme päeva vältel küll muidugi mitte peaministri tasemel madalamatel tasemetel ja juba räägitakse väga konkreetsetest koosvalitsemise võimalustest, siis selge on see, et nii sotside ja ma arvan, ka IRL-il on väga selgelt vaja oma juhatuse ga asi see poliitiline keeruline poliitiline olukord läbi arutada ja teha need poliitilised otsused. Ning Isamaa, Res Publica liidu fraktsiooni juht Priit Sibul Kui minuni jõudis eile info, et, et Reformierakond on teinud Keskerakonna kallale ettepaneku juba konkreetsete kohtade jaotamise osas, siis noh, minu arust nagu otsida, kes nii-öelda alustas või, või kus on põhjus on juba nagu põhjendamatu, et küsimus on, kas sellest olukorrast on võimalik välja tulla ja kui, siis kuidas et eks ajalugu teeb ka nii meid kui, kui mõndasid teisi poliitiliseid jõudusid ettevaatlikuks, sest ajalugu on näidanud, et alates 2001.-st aastast on nii-öelda Reformierakond kuuel korral partnereid vahetada. Ja hetkel siis nagu justkui võiks olla nagu seitsmes. Reformierakondlasest majandusminister Kristen Michal ütleb, et pigem otsivad IR ja Sotsid Keskerakonnaga kontakte. Täna me oleme öelnud, et me ootaks oma partnerite selgitusi, et millest sellised sõnavõtud ja miks me peame vaatama seda, et meie partnerid lähevad teiste osapoolte juurde ja ütlevad, et nad imetlevad neid ja ootavad viljakat koostööd, et see on juba nagu üsna selline, noh, ütleme, et piiripealne käitumine minu meelest Nii Reformierakond kui Keskerakond on näitanud nendevahelisi jutuajamisi, mismoodi see info siis levib? Andres Anvelt. Ka siin majas on inimestel ju ka parteiüleselt head suhted ja seetõttu see informatsioon liigub ausalt öeldes kiiremini kui isegi interneti teel. Niisiis kogunevad kella viie ajal nii sotside kui IRLi juhtkonnad, et olukorda arutada ja selgust saada. Imelik on see, et selgust või selgitusi reformierakonnalt nad saada ei taha ja tänane koalitsiooni nõupidamine jäeti ära ja kõige selle taustal õieti veel enne neid õhtuseid nõupidamisi annab opositsioon just praegu üle umbusaldusavalduse peaminister Taavi Rõivasele. Ja kui tavaliselt on see pandud samal päeval ka hääletusele, siis üsna suure tõenäosusega praegu valitsuses olevate erimeelsuste tõttu täna mingit umbusalduse arutamist ja hääletamist ei tule. Õhus on variant, et valitsus laguneb enne, kui umbusaldamise aeg üldse kätte jõuab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis on valitsuskriis. Koalitsioonipartnerid süüdistavad Reformierakonda nende selja taga toimuvates valitsusläbirääkimistes Keskerakonnaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLinnavalitsuse linnamajanduse osakonna peaspetsialisti Lembit Rajangu sõnul on sel aastal Tartu linna eelarvest valgustuse ehitamiseks eraldatud 1,8 miljonit krooni. Uusi valgusteid paigaldati üle 400, jätkab Lembit Rajangu. Tartus on kokku 280 kilomeetrit tänavaid ja, ja nendest 50 kilomeetrit on praeguseks valgustamata. Meil on omal osakonnas tehtud valgustuse väljaehitamise 10 aasta plaan. Aga see eeldaks, et, et iga aasta me peame vähemalt viis kilomeetrit uusi tänavaid valgeks saama, aga paraku me ei saa selleks raha, nii et näiteks 99. aastal me suudame rekonstrueerida siin kesklinnas ülikooli tänava ja Vallikravi tänava ja siis plaanis on veel tähe tänaval uue valgustuse ehitamine lõigus aardla tänavas kuni ringteeni. Ja see on ka kogu kogu, mis me suudame teha järgmisel aastal. Äärelinna väiksed tänavad on praktiliselt ikka pimedad, veel ei teagi, kuidas, kuidas neid suudame valgeks teha. Aga mingit lootust peate linlastele ometi andma. Meil oli, oli lootus ja, ja me tegime ka järgmise aasta eelarve projekti juba selliselt, et me see viis kilomeetrit ikkagi teeks valgeks, aga aga paraku anti need kontrollarvud meile järgmise aasta eelarves sellised, et me praktiliselt ei saa suurt midagi teha. Kas on linnas teada mõned piirkonnad, kus on inimestel just pimeduse tõttu eriti ohtlik käia? Näiteks vandaalide meelis tegutsemiskohaks on ülejõe park siit kui kaarsillast üle Emajõe minna vasakut kätt sinna ülikooli ühiselamute juurde. Me oleme tänavu suvel neli korda vahetanud, peaaegu kõik armatuurid seal välja ja, ja ikka on jälle seal. Neli-viis posti on täitsa kohe pikali lükatud ja ära lõhutud armatuurid seal küljes, nii et ilmselt seal on vandaalidel mingi mingi niisugune kogunemiskoht, et nad tahavad seal pimedas olla, siis on väga-väga palju, lõhutakse, toome mäel üks kolm-nelikümmend armatuuri oleme tänavu aasta küll seal välja vahetanud. Lembit Rjangu lisas, et laternate lõhkumist pealtnägevad inimesed peaksid sellest kohe teatama politseile ööpäevaringselt. Valvet ei suuda politsei välja panna. Seda põhjendatakse nii raha kui tööjõunappusega. Me oleme isegi arutanud, et võib-olla tuleks palgata kaks pargivalvurit, üks Toomemäele ja teine Emajõe äärsetes mõlema kalda parkides, kes öösel ringi jalutaksid, aga selleks on jälle raha vaja ja, ja iga mees ei julgegi öösel kõndida, seal seal peab olema kindlasti korralik tugev koer ja relvaluba ilmselt ja, ja ka On mobiiltelefon kaasas ja saaks kiiresti abi kutsuda, kui nähakse lõhkumist. Vajalik see oleks. Meil on sel aastal näiteks vandalismi peale aasta lõpuni, kuskil 400000 koguneb see summa, mis on lihtsalt vandaalide poolt ära lõhutud ja mis kulutust linna maksumaksja ei pruugiks teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Räägib linnavalitsuse linnamajanduse osakonna peaspetsialist Lembit Rajangu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHiiumaa vallavanema asendaja Hergo tasuja ütles, et 24. veebruari päikesetõusu ajal heisatakse Kärdla keskväljakul lipp tasu ja sõnul siseruumides kogunemisi Hiiumaa vald tänavu vabariigi aastapäeval ei korralda. Selle asemel avaldatakse keskpäeval valla internetikanalites riigi sünnipäeval pühendatud videolugu, jätkab ergo Tasuja. Mis on siis varem üles võetud ja kus kogu saare lauljad, tantsijad, pillimängijad üles astuvad ja seal on siis lisaks sellele ka tunnustamine ehk maakonna teenetemärgi ja valla tänukirjade saajad, maakonna teenetemärgid, mida sel korral komisjon otsustas välja anda kolm tükki ja valla tänukirjad seitse tükki, Need, me andsime üle laupäeval vabas õhus ja võtsime selle üles ka videosse ja ta siis on üks osa sellest 24. linastuvast video loost. Haapsalus jääb ära traditsiooniline suur vastuvõtt linna kultuurikeskuses, õhtul alates kella seitsmest etendatakse aga piiskopilinnuse hoovis iga poole tunni tagant vabariigi aastapäevale pühendatud valguslavastust. Mis õnn, mille autoriks on Argo Valdmaa, jätkab Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus. Lossi hoovis on õnneks see hea, et seal on kaks siis sissekäiku, et peasissekäigust me saame inimesi sisse lasta, saame lugeda, ei läheks üle 250 ja kui etendus on lõppenud, siis suuname kõik inimesed tagumisest väravast välja. Tõnu Parbuse sõnul antakse tänavused Haapsalu vapimärgid üle hoopis kevadel. Oleme otsustanud, et teeme ühe suurema tunnustamissündmuse kuuendal mail ehk selleks hetkeks. Võib-olla on juba olukord paremaks läinud ja kui, kui ei ole, siis on võimalik ka õues teha, et ilusa ilmaga. Kaitseliidu lääne malev asetab vabadussõja mälestussammaste juurde mälestuspärjad ja küünlad kogu oma haldusalas, Haapsalus tehakse seda vabariigi aastapäeval kell 12 linna lipuväljakul peetaval tseremoonial. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalus ja Hiiumaal tuleb vabariigi aastapäeva tähistamine tänavu tavapärasest erinev.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKüsimus on loomulikult eeskätt tervise valdkonna ekspertidele, et kas selline lähenemine on nii-öelda teaduspõhine, tõenduspõhine mõistlik või kaasneb sellega liiga palju riske? Sest tõsi on see, et selliseid uuringuid, katseid pole ju tehtud, et mis juhtub, kui nende kahe vaktsiini doosi vahele jätta nii-öelda kokkulepitud kolme nädala asemel oluliselt pikem periood esimese hooga Eesti ei kiirusta seda vaktsiini manustamise protseduuri omavolilised muutma vaid me lähtume tõesti siis tootjapoolsest nii-öelda etteantud ajavahemikust ehk kolm nädala pärast või mõnevõrra hiljem, aga suurusjärgus seal kolm nädalat, üks kuu võiks olla teise doosi manustamine. Eesti peamine sihteesmärk on, et me saaksime võimalikult kiiresti järgmised tarned kätte nii Faizerid kui ka teistelt vaktsiinitootjatelt, mis võimaldaks täita sama eesmärki, mida te kirjeldasite ehk võimalikult kiiresti. Haiglatöötajad, hooldekodu elanikud ja töötajad ja ka riskirühma esimesed patsiendid ära vaktsineerida ilma selleks väga suuri järeleandmisi tegemata vaktsiini kasutamisel. Põhimõtteliselt see ligi 10000 doosi, mis eile Eestisse jõudis veoautoga, et need süstitakse nii-öelda kõik ära. Praegu on meie matemaatika selline, et me jätame teatud koguse küll reservi, aga me ei jäta tõesti päris viitekümmet protsenti, vaid me arvestame sellega, et järgmised tarned tulevad peale, mis annab meile kindlustunde tõesti, kasutada ära enamik Eestis jõudnud vaktsiini doose, hoida selline teatud reservi just nimelt selle teise vaktsiinidoosi jaoks, aga liikuda edasi mõnevõrra kiiremas tempos kui 5000 nädalas. Kui me räägime nüüd esimesest doosist siis jaanuari lõpuks, meil võiks olla suurusjärgus 40000 inimest, kes on saanud esimese vaktsiinidoosi ja siis juba esimesed inimesed, kes järk-järgult hakkavad saama teist vaktsiinidoosi põhimõtteliselt seda katab ära kogu tervishoiusüsteemi ja hooldekodude osa, selle arvestusega, et kõik 100 protsenti nii-öelda töötajatest ja hooldekodu elanikest tõenäoliselt esimese hooga vaktsineerimist ei pruugi tahta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul peaks jaanuari lõpuks olema esimese vaktsiinisüsti saanud kõik tervishoiutöötajad. Sotsiaalminister Tanel Kiik aga ütles, et enne on vaja spetsialistide hinnangut, kui tõhus on vaktsineerimisperioodi pikendamine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSiseminister Tarmo looduse sõnul tutvustati eile esitatud raportit alles täna, sellepärast et taheti anda ka valitsusele võimalus dokumendiga tutvuda. Tarmo loodus. Siseministeerium ja PI informatsiooni põhjal ei oma me täna tõendeid, et algatada Meelis lao suhtes kriminaalasja. Küll saab öelda seda, et siseministeeriumi ametit pean silmas kaitsepolitsei. Keskkriminaalpolitsei teevad oma igapäevast tööd ja kontrollivad üsna tihti paljude isikute taustasid ja tegevust, eriti loomulikult nende inimeste, kes võivad oma tegevusega Eesti riigile probleeme pakkuda. Teame Meelis laul, mineviku küsimusi ja patte. Need on teil hästi teada, need on meil hästi teada. Tänasel hetkel võib öelda, et midagi uut lisada ka nädalase uurimisel oleks ilmselt raske. Kindlasti võiks midagi uut lisada sel juhul, kui me kogu Eesti politsei juhtiva jõu suunaksime ühe inimese peale. Aga andke andeks, ma arvan, et Eestis on peale Meelis lao tunduvalt tähtsamaid probleeme Eesti politseis, mida nad peavad lahendama alates sellest eilsest, mis oli või Tartust või mis iganes. Meie raportid sisaldasid andmeid alates 88.-st aastast, kui esimest korda menisla süüdi mõisteti. Mida arvab siseminister süüdistustest, nagu juhiks Meeri sõber Meelis Lao, tegelikult telgi tagant Tallinna linna? Ma ei tea, kuidas Meerislao telgida ka Tallinna linna juhib, see ei ole Meie poolt uuritud, uuritud on meie poolt alati seda, kas kohalikes omavalitsustes on korruptsiooni, kas on tehtud tegusid, mis viitaksid sellele, et otsustajad on oma kasu peal väljas olnud. Siin võib öelda, et Eestis on 43. omavalitsuses tänaseks 44. vist tõsised probleemid, osa linnapea on juba süüdi mõistetud, see on meie igapäevategelikkus ja töö. Kahju on sellest, et härra Mõis on ära olnud selle aja, kui see suur sebimine siin käinud on. Kahjuks ei ole mina see mees, kes Jüri Mõisale sõpru valib või temaga mingeid muid asju otsustab ja arutab. Isiklik seisukoht on mul tõesti selline, et sõpradega peab olema ettevaatlik, neid tuleb valida. Mul on väga kahju, et minu kohtumist ehk jäi direktor Mut liiga meile olulistel teemadel, nagu seda on olnud meie jaoks koolituskeskuse rajamine Eestisse. Ja meie edasine koostöö mitmetel eri suundadel ja seal tehtud memo on tekitanud Eesti ajakirjanduses fantastilisi järeldus. Saan veel kord täie tõsiduse ja teadmise juures olles öelda teile, me ei ole arutanud Louis freega Tallinna linnavalitsuse teemasid ja muidugi on kurb ka see, et FBI AI on kistud meie igapäeva sisepoliitikasse koos teistega kähklema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseminister Tarmo Loodus selgitas ajakirjanikele oma kohtumise sisu FBI direktoriga ja Meelis Lao temaatikat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNäituse pealkiri nostalgiata on küllaltki irooniline, sest päris keeruline on ette kujutada midagi nostalgilisemat kui see, et Tiit Pääsuke on jõudnud ülevaatenäitusega tagasi Tartu Tartu kunstimuuseumi viltusesse majja kohta, kus 1957. aasta septembris sai alguse tema teekond. Jutu kunstikooli õpilasena jätkab Tiit Pääsuke. See oli mu esimene elukoht väljaspool kodu, siit algas mu iseseisev elu ja siis ma veel ei teadnud, et ma seisan oma kunstniku tee alguses. Näituse kuraatori Joanna Hoffmanni sõnul annab näitus tähelepanelikul jälgimisel, selgus sellest, kas ja kuidas on pääsuke läbi aastakümnete kunstnikuna arenenud, missugused teemad ja tehnikat teda erinevatel aegadel enim kõnetanud. Tiit Pääsukese kunst on hästi maaliline selle kõige otsesemas ja paremas mõttes, et ta oskab värvide ja pintsliga ümber käia niimoodi, et tekib täiesti uus maailm lõuendi peale ja, ja ta kasutab ära just seda maalimeediumit, et ta lihtsalt ei kanna värvi lõuendile, aga sinna tõesti tekib selline hästi mahlane ja professionaalne ja tehniliselt väga huvitav. Maalitehnika. Pääsukese enda sõnul vaatab ta tehtule tagasi natukene segaduses tunnetega, sest vanema ja targemana märkab vigu ja kohti, mida nii mõnegi maali puhul teeks praegu teisiti kui aastakümneid tagasi. Need on erakogudest kumust mujalt muuseumidest ma ei ole neid palju aastaid näinud, on niisugune imelikum see on kohtumine selle oma vana koduga ja kohtumine oma töödega, millest ma mõnda võib-olla isegi ei mäletanud enam hästi. Aga nüüd ma olen nii palju neid maale vaadanud, et peaaegu iga pildi kohta ma oskan öelda, millest see sündis, mis selle põhjus oli? Igal pildil on oma lugu taga. Seega on pääsukese sõnul raske öelda ühte asja, mis teda inspireerib, kuid näitust vaadata. Est saab välja tuua, et noorema eas on kunstnik olnud justkui ideaalnaise otsingul, maalides tol ajal palju just tüdrukuid. Küpsemaks muutudes on maalidele jõudnud aga pääsukese perekonnaliikmed, itaalia perioodi mõjutused. Aga valminud on ka sellised teosed, millel kõnekas alltekst või kus tähelepanu juhitud just oma pintslitele. Elus on väga palju muutunud minu elus ka, nii et see kõik on oma jälje jätnud, kuigi minu kunstimaailm on, ma ei taha, et ta väga nakatatud saaks sellest maailmast, mis ümber on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Kunstimuuseumis avatakse laupäeval Tiit Pääsukese mahukas ning värviküllane ülevaatenäitus \"Nostalgiata\". Näitusel on väljas kunstniku tööd 1960. aastatest praeguseni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti Energia maavarade valdkonna keskkonnajuhi Kalmer Sokkmani sõnul on huvilistele ohutumad Estonia kaevanduses ette basseinid, sest Narva karjääri territooriumil uidates võib mäemasinatele jalgu jääda. Erinevalt Narva elektrijaamade tuhaväljade settebasseinides olevast leeliselisest veest kaevandustest välja pumbatav vesi tervisele ohtlik ei ole. Kalmer Sokkman. Kuna meil on normid kehtestatud veeloaga, et me vesi, mis väljub loodusesse, peab olema puhtam kui 15 milligrammi heljumit ühe liitri kohta siis peabki see vesi läbima setebasseini ja välja, peale puhastamist tuleb siit juba alla 10 milligrammi seda Heliumit. Siin on küllaltki palju sees sulfaate, kuskil 250 kuni 400 milligrammi liitri kohta, hea joogivesi on 50 milligrammi, alla 250 on see piir. Aga sulfaadid? No võrdleme näiteks Sant Pelegrinoga klassikaline võrdlus, kus on 500 milligrammi liitri kohta vita autos, seal on osatud alles jätta isegi 1000 milligrammi liitri kohta neid sulfaate. Nii et keemilise koostise poolest ta joogiks kõlbab. Aga settebassein, kuna ta on siin väljas, siis kolibakterite eest tuleks nagu hoiduda. Sette basseinides loodusesse pääsemist ootav vesi pakub päikesepaistelise ilmaga oma sinakasrohelise värvusega lumavat vaatepilti. Vees on päris palju lubjakivi, osiseid, kaltsiidi mineraale ja siis sinise taeva õige nurga alt päike, siis ta paistabki sinakas. Enamik settebasseinidest asub kohtades, kuhu matkasellid tavaliselt ei satu. Saime jutule kohaliku elaniku setebasseini juurest trenni teinud Aneteahuga. Ma vaatasin kaardi pealt ja ma nagu päris täpselt ei teadnud, mis asi see on. Ja siis ükskord mu sõbranna näitas mulle seda järve, see on nagu nii sinine ja siis hakkas mulle meeldima ja ma nüüd käin iga kord nagu siin. Looduses valitseva tasakaalu rikkumisest tekkinud sette basseinidest on parima ligipääsetavusega sellise matkaraja lähistel asuv Milloja sette bassein, mille all 60 meetri sügavusel kaevandataksegi põlevkivi Ida-Virumaalt raadiouudistele Räne Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Seiklushuvilised inimesed võivad Ida-Virumaal matkates sattuda sinakasrohelise veega settetiikidele, mille tekkepõhjuseks on miljonid kuupmeetrid kaevandustest välja pumbatud vett.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti majanduskasv on jäänud oodatust aeglasemaks, maksude laekumine on osutunud oodatust tunduvalt väiksemaks. Selle tulemusel on Eesti riigieelarve paiskunud sügavas se puudujääki. Rängad möödalaskmised on oluliselt kahjustanud ka Eesti senist laitmatut mainet. Peagi avalikkusele esitatav rahvusvahelise valuutafondi hinnang Eesti majanduses toimuvale sisaldab esmakordselt taasiseseisvumise järel teravat kriitikat Eesti kohta. Praegusel valitsusel oleks lihtne öelda, et kogu kriitika käib eelmise valitsuse poolt langetatud otsuste kohta. Paraku tuleb kokku keeratud supp ära süüa kogu Eesti. See on ühtlasi vastuseks küsimusele, miks ei saaks puudujääk eelarves täielikult katta erastamisest erakordse tuluna laekunud summadest see tähendab nõndanimetatud telekomi rahast. Telekomi raha on praeguseks hetkeks üle kantud välisaktivatesse, mis peaksid hakkama kuuluma stabilisatsiooni reservi koosseisu. Ütlen peaksid kuuluma sellepärast, et täna ei ole meil stabilisatsiooni reservi kui institutsiooni olemas. Reservi institutsionaliseerimine on üheks oluliseks sammuks rahvusvahelise usalduse, et taastekitamiseks Eesti vastu. Kui me veel enne, kui reserv saab sellisena vormistatud, osa raha tuulde laseme, oleme ära raisanud nii Eesti riigi rahvusvahelise maine kui pensionireformi teise samba juurutamise kulude katmiseks hädavajalikku raha. Me oleme juba ära söönud eelmise aasta riigikassa jäägi selle aasta kulud ületavad tulusid märkimisväärselt, ärme vähemalt raiska kildhaaval oma edasise arengu aluseks olevat raha. Eesti majanduse turvaliseks maandumiseks on valitsusel plaanis avada kolm langevarju. Esimene neist on maksude parem kogumine, milleks tuleb üritada mõne kuuga ära teha aastatega tegemata jäänud töö. Teine langevari on aktsiisipoliitika muutmine. Majanduslik reaalsus ei luba meil enam pikka aega aktsiisimakse tõsta. Kolmas ja kõige nähtavam samm on säästueelarve, mille eelnõu täna teile valitsuselt esitati. Tegemist on riikide majandus praktikas suhteliselt haruldase sammuga. Tavaliselt võtavad riigid oma eelarve puudujäägi täitmiseks võlgu. Meie ei saa ega taha niimoodi toimida. Seda ei luba meil eesti rahvas oma tõekspidamistega ega Eesti seadused oma sätetega. Seega on meie ainus võimalus eelarve kulude poolt radikaalselt kärpida. Valitsus on teinud seda ühe miljardi krooni võrra. Nimetan vaid paar üldist põhimõtet, millest valitsus nende raskete otsuste tegemisel lähtus. Meie prioriteetideks on olnud ja on haridus ja kultuur, sotsiaalsfäär ning julgeolek ja turvalisus. Teiseks lähtus valitsus põhimõttest, et võimalikult vähe karbitakse väljaspoole Tallinnat planeeritud raha. Kolmandaks põhimõtteks valitsuse juures oli see, et kokkuhoid aitab iseendast. Enim kannatas vähendamist tal valitsuse reservfon. Oluliselt kärbiti mitmete ministeeriumide majandamiskulusid ning investeeringud oma töötingimuste parandamiseks. Austatud riigikogu liikmed. Meil seisab ees tõsiste ja valusate otsuste tegemine. Valitsusel oleks lootus lihtne teha nägu, et kõik on kõige paremas korras suurendada toetusi, investeeringuid enne kohalikke valimisi veelgi, külvata kõik asjast huvitatud hetkest kullavihma ga üle ja siis vaatasime õudusega pealt, kuidas Eesti krooni Eesti riik põhja lähevad. Ma tean, et selles saalis ei ole ühtki inimest, kes seda sooviks. Aitäh.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mart Laar esines Riigikogus poliitilise avaldusega Eesti majandusolukorra kohta ja esitas valitsuse poolt negatiivse lisaeelarve.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPeole Trosdeni soovitab AstraZeneca vaktsiini täiendavaid uuringuid, ka vaktsiinide ja ravimite ohutust uurib Paul Erlichi Instituut. Trosden ütles oma taskuhäälingu saates, et vaidlus aluse vaktsiini tõttu kannatanud patsientide puhul tuleb uurida ka võimalikke geneetilisi või hormonaalseid põhjusi. Drosden tuletab meelde, et naistel, eriti noorematel ja keskealistel on vaktsineerimisest hoolimata suurem tromboosirisk. See on muuhulgas põhjustatud ka asjaolust, et nad võtavad hormoonpreparaatidel põhinevaid rasestumisvastaseid vahendeid. Kuivõrd AstraZeneca vaktsiini algselt vanuritele ei pruugitudki, võib asi olla selles, et vaktsiiniga on algusest peale kaitse süstitud just neid inimrühmi, kelle trompoosi oht ongi tavapärasest kõrgem. Rosder meenutab ka, et vereüübimishäired on üks levinumaid koroonatüsistusi, mille tõttu on loogiline, et ka vaktsiinid, sealhulgas Astra Zeneca oma võivad seda samuti põhjustada. AstraZeneca koroonavaktsiini täielik kasutuselt kõrvaldamine oleks Drosdeni sõnul katastroof. Drosten viitab siin Robert Cocki instituudi ennustusele, mille kohaselt tõuseb koroonasse nakatumine pärast lihavõtteid järsult. Samas on veel vaktsineerimata suurem osa 60 kuni 70 aastastest sakslastest, kelle puhul on tõenäoline koroona väga raske põdemine või ka sellesse suremine. AstraZeneca vaktsiin aga on praegu laialt kättesaadav. Samuti ei pea seda erinevalt ja Moderna vaktsiinidest jahutama äärmiselt madala temperatuurini vaid seda saab transportida ja säilitada tavaliselt külmkapi temperatuuril. Drosden rõhutab, et ka Saksamaal on nüüdseks valdavalt muutunud koroonaviiruse Briti mutatsioon mis pole esialgsest Wuhan'ist pärit variandis mitte ainult nakkavam vaid põhjustab sageli ka raskema kuluga haigust. Drosten aga viitab uuematele uurimistöödele, Californiast ja New Yorkist, mille kohaselt on koroonaviiruse muteerumisvõimalused suhteliselt piiratud. See tähendab aga, et juba olemasolevad vaktsiinid on ka uute mutatsioonide vastu suhteliselt tõhusad. Kui aga vaktsiin praegu uuendada, on võimalik saada väga tõhusad vaktsiinid, mille järgmist uuenduste on vaja ehk alles aastate pärast.",
"role": "user"
},
{
"content": "AstraZeneca koroonavaktsiiniga seotud tromboosijuhtumeid tuleb ilmtingimata põhjalikult uurida, leiab Saksamaa koroonavõitlust juhtiv viroloog Christian Drosten. Viroloogi sõnul tuli nüüd paari nädalaga ette sama palju trombijuhtumeid, kui tavaliselt terve aastaga ning see viitab, et probleem võib olla vaktsiinis. Samas on AstraZeneca vaktsiin Drosteni sõnul pandeemia peatamisel olulise tähtsusega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜleeile õhtul levis Riia Novosti vahendusel meedias uudis sellest, kuidas Tallinna linnapea Edgar Savisaar, kes pidas vene välisministeeriumi diplomaatia akadeemias loengu on teatanud, et Krimmi referendumi legitiimsus ei oma tähtsust. Keskerakond avaldas kohe teate selle kohta, kuidas Savisaart on valesti mõistetud ja küsisin nüüd temalt endalt, kuidas asjad tegelikult olid. Ukraina ja Krimmi teemat peaaegu ei käsitletudki, selle poolteise tunni jooksu minu juurde jooksis enne loengu algust küll üks tüdruk kes püüdis küsida sel teemal, aga ma ütlesin talle, et kõige tähtsam on tegelikult praegu ju see, kui meie Eesti taasiseseisvumis me suutsime seda saavutada ilma ühegi ohvrita. Ja mul oleks kindlasti olnud hea meel, kui ka Ukraina need sündmused ei oleks kaasa toonud inimohvreid kahjuks nii õnnelikult ei läinud. Täiesti tundmatu tüdruk. Pärast üks osalejatest ütles mulle, et tema ei tea, kas see oli siis provokaator või jobu lihtsalt. No ükskõik, kumba ta oli, see on tema asi. Mulle ka tundub, võib-olla ta ei saanud minust lihtsalt aru, sest ta oli nii nooreke, et võib-olla tõesti temale need küsimused, et kas meie iseseisvumine toimus veretult ja ja mis oli selle juures kõige tähtsam, võib-olla need asjad lihtsalt ei jõudnud temani. Tänaseks on emotsioonid kaldunud juba mujale, sest Savisaar ütles oma loengus nii mõndagi Eesti arengu kohta ja üks neist Lisaks ei ole teine maailmasõda koos kõigi protsesside ja okupatsiooniga mõjutanud Eesti rahvastiku nii drastiliselt, kui seda on teinud paremliberaalse juhtimise aastad, ütles Savisaar muuhulgas täna lennujaamas läks linna peal ajakirjanikega sel teemal üsna teravaks vaidluseks. Härra Savisaar, te olete öelnud, et teine maailmasõda on Eestile olnud vähem probleemne kui parempoolne valitsus. Kuidas te seda kommenteerite? Esimest korda kuulen sellist juttu. Ärge mõelge, ärge mõelge välja igast asju, jooke, liiga palju õlut ja siis mõtlete? Olene joolu. Oota, ärge katsuge niimoodi mikrofoni. Mina katsun seda mikrofoni täpselt niisama palju nagu teie selle mikrofoniga katsute minu nina.",
"role": "user"
},
{
"content": "Edgar Savisaare Moskvas loengut pidades välja öeldud seisukohad tekitavad Eestis segadust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna õhtul arutab töötukassa nõukogu võimalikke toetusmeetmeid neile, kes on sattunud raskustesse koroonaviiruse levikust tingitud piirangute tõttu jätkab tervise ja tööminister Tanel Kiik. Hetkel see sektorite ring on laienenud tulenevalt ka sellest, et valitsuse enda otsused on vahepeal tegelikult ju muutunud rangemaks ehk praegu olen vaadanud siis neid tegevusalasid, me toetame siis see on tõesti nii. Otseselt piiratud sektoris, on see toitlustus, on see spaad, on see spordi ja kultuurivaldkond, aga seal on ka turismivaldkond, need kaudsemalt mõjutatud sektorid ja nüüd ka jakaubandus, seal on loomulikult need kriteeriumid, mis eeldab siis seda 50 protsendi t käibelangust kriisieelse perioodiga. Ja teatud toetuse määr 60 protsenti töötaja kohta mitte rohkem kui 1000 eurot, omafinantseering 200 eurot. Ja need kõik täpsed kriteeriumid anname õhtul teada, aga suurusjärk, millest praegu räägime, on tõenäoliselt seal ligemale 30 miljonit eurot, mis see töötukassa meede maksma läheb? Töötukassa nõukogu esimees Peep Peterson ütles, et palgatoetust makstakse esialgu märtsikuu eest. Kui piirangud peaksid jätkuma ja abimeedet on vaja pikendada, siis edaspidi oleks Petersoni sõnul vaja juba valitsuse rahalist tuge. Selleks toetab ta ka lisaeelarve tegemist. Ka Tanel Kiik tunnistas, et töötukassal on võimalik selle meetme jaoks kasutada 39 miljonit eurot, millest algselt oli kavatsus ära kasutada pool. Kui me tahame nüüd teha veel mingeid toetusmeetmeid aprillis-mais edaspidistel kuudel, siis tõepoolest töötukassa nõukogu selge ootus, et sellisel panustab seda raha juba vabariigi valitsus on ta reservist, on ta lisaeelarvega on ta muudel viisidel ehk töötukassa endal nii-öelda neid muid reserve, mis on mõeldud siiski jooksva, mis seal salata kahjumi katteks praegu olukorras, kus töötukassa tulud on väiksemad kui kulud 50 kuni 70 miljoni ulatuses aastas lähiaastatel, et see sealt lisaraha enam võtta ei soovita, eks see 39 on see lagi, millega opereerime ja 39, aga tegelikult tahaks aasta lõpuni toime tulla. Seni ei ole valitsus lisaeelarve arutamiseni jõudnud, ütles täna pärastlõunal kultuuriminister Anneli Ott vikerraadio saates uudis pluss Ta kommenteeris kultuuriasutuste ühispöördumist ja tõdes, et kultuuri aitamiseks tuleb leida lisavahendeid. Lisaeelarve sisulise aruteluni praegu valitsus jõudnud ei ole, et pigem ongi see ministeeriumide tasandil ja, ja ka kultuuriministeeriumis. Me planeerime võimalikul esimesel võimalusel kohtumist rahandusministeeriumiga rahandusministriga, et täpselt tegelikult neid samu teemasid, mis siis täna ka nagu kultuurivaldkond esitas, arutada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuses on täna üks peamisi aruteluteemasid koroonapiirangute tõttu kannatavate ettevõtete ja nende töötajate toetamine. Ühispöördumise tegi ka kultuurivaldkond.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAlates 2000 seitsmeteistkümnendast aastast saavad inimesed riigi toel õigusnõu, esimesed kaks tundi on neile tasuta, järgmised 13 tundi saab abi 40 euro eest tunnis. Tuleval kevadel saab ministeeriumi senise partneri, osaühingu Hugo leping läbi ja juba praegu valmistub ministeerium uueks konkursiks. Kaks tasuta tundja on kirjas ka uue määruse eelnõus, aga väikse summa eest saaks inimesed abi kõigest kolm tundi. Justiitsministriumi vabakutselise juhataja Gunnar Vaikmaa selgitab, et õigusnõu on muutunud nii populaarseks, et ilma reegleid muutmata ei jaguks kõigi jaoks raha. Ja esimene kvartal nagu hüppeliselt tõusis veel see märtsikuu pealt me vaatasime, see teenuse jaoks ette, nähtud eelarve saab halvemal juhul juba kuskil septembris võib-olla isegi augustis otsa. Osaühingu Hugo juhatuse liige Erki Pisuke ütleb, et seni on nad nõu andnud enam kui 30-le 1000-le inimesele ja keskmiselt vajavad inimesed abi pisut üle kahe tunni, kusjuures keskmist viivad üles need, kes vajavad õigusnõu kohtus käimiseks. Praegugi nõustavad Hugo juristid inimesi umbes 700. käimasolevas kohtuasjas. Võib öelda kindlasti, et ega seal kahe tunniga ei tee midagi, et seal võib minna ikkagi esimeses astmeski juba väga kergesti kuskil kuus või kaheksa tundi. Just kohtus käimist puudutav muudatus on uues määruses kõige olulisem, edaspidi ei saaks esmast õigusnõu kohtus esindamiseks kasutada. Erand tehakse ainult maksekäsu kiirmenetlusele, mis sisuliselt eeldab, et võlgnik kohtu tehtud ettepanekuga nõustub Gunnar Vaikmaa selgitab, et asi pole ainult soovis raha kokku hoida. Asi on kvaliteedis. Kui täna on tegelikult see uks valla, et seal inimene läheb ja küsib ja teda abistatakse, siis noh, tihtipeale ongi jurist selles olukorras, et noh, et tuleb ära teha. Aga võib-olla ta mingis valdkonnas ei olegi kõige parem ekspert, et seal tekib erinevaid küsimusi, öökoormusest on tulnud näiteid üksikuid meil, kus mingi asi unustada se ära teha näiteks eks ju, kuni selleni välja, et võibolla see avaldus, mis kohtule esitatakse, ei ole kõige paremal moel, eks ju, kliendi huvides, et see valitud nii-öelda meede võib-olla ei ole kõige tõhusam. Erki Pisuke lükkab jutu kvaliteediprobleemidest tagasi. Ta märgib, et rahulolu küsitlused näitavad, et üle 90 protsendi klientidest on teenusega rahul. Et ega õigusteenus on üldse ju selline teenus, et kus vahel ju isegi sõltumata siis sellest, et kes esindab, et kaotanud pool võib ikka tunda ennast, et see oli juristi viga. Pisuke räägib, et tihtipeale vajavad inimesed kohtus esindamiseks abi siis, kui vaieldakse elatise või lapse hooldusõiguse üle. Viimasel ajal on juurde tulnud ka töövaidlusi. Gunnar Vaikmaa ütleb, et need, kellel seda vaja, ei jää riigi abita ka edaspidi. On võimalik taotleda riigi õiguse ehk siis seda teist teenust, kui tõesti on inimene sellise sissetulekuga näiteks et tal ei ole võimalik mitte kuidagi seda teenust hankida mõistlikult.",
"role": "user"
},
{
"content": "Justiitsministeerium plaanib tasuta ja madala hinnaga õigusnõustamise ümber korraldada. Ühele inimesele ette nähtud aega vähendatakse ja kohtus esmast õigusnõu üldjuhul enam kasutada ei saaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohtla-Järve Järve kooli direktori Anne Endjärve sõnul on nii tema koolis kui ka teistes koolides, kelle juhtidega ta on suhelnud, vaktsiini saada soovivad õpetajad vähemuses. Endjärve sõnul on üllatuslikult rohkem kaitsesüstimisest loobujaid noorte õpetajate seas. Mina arvasin, et pärast seda pikka perioodi, mis meil kevadel oli vaja distantsõppel olla ja sügisel ka kord nii, kord naa, arvasin, et inimesed on väga huvitatud vaktsineerimisest, aga juba eelküsitlus näitas, et mitte nii väga. Ja nüüd, kui tekkis tõepoolest reaalne võimalus õpetajaid registreerida vaktsineerimisele, siis ikkagi alla poolte õpetaja, et on nõus vaktsineerima ja huvitaval kombel nooremad inimesed ei ole väga huvitatud vaktsiinist. No ma olen suhelnud mõnede Ida-Virumaa koolijuhtidega ja mõnedega Lääne-Virumaal ja ongi enam-vähem pooled või siis isegi alla natuke poolte õpetajate on huvitatud vaktsineerimisest ja seda, et noored ei ole huvitatud, seda tendentsi märkasid ka teised, et see oli üllatus. Te ise lähete vaktsineerite ja minul on aeg kirjas, neljapäeva õhtupoolikul saan kenasti kirja, et olen väga huvitatud. Tahaksin terve olla, tahaksin suvel võib olla puhkuse ajal reisida ja mis seal salata, tahaks tööd rahulikult teha, et oleks mingi kindlustunne. Ida-Viru keskhaigla ülemarsti Toomas Kariisi sõnul plaaniti algul õpetajaid vaktsineerida polikliinikus, kuid lõpuks otsustati kombineeritud variandi kasuks. Me näeme siin ette teatavat variatsioone ja, ja erinevaid lahendusi seoses sellega, et piirkondliku staabikoosolekus selgus, et, et koolid on ikkagi nagu meelestatud selliselt, et nad tahaksid, et vaktsineerimine toimuks neile kohapeal. Mõned metajad, kes on vähem kokku puutunud vaktsineerimisega nagu kooliõed ei ole üldse seda saanud teha suhtuvad sellesse suure ettevaatlikkusega. Samas meil on haiglas vaktsineerimiskogemus nüüd juba poolteist kuud ja selle pooleteise kuu jooksul meil mingisuguseid intsidente vaktsineerimisega seoses olnud ei ole. Nii et õed, kes on siin majas seda tööd teinud, teevad seda märksa julgemalt, me oleme õppinud vaktsiini tundma ja tema tema toimeid. Seetõttu me näeme siis ette mõlemat varianti. Neljapäeval me alustame siis suuremal hulgal vaktsineerimisega oma maja polikliinikus, see on Kohtla-Järvel ja siis reedel teeme ilmselt väljasõidud Kiviõlisse ja võib-olla ka Sillamäele, kui neile sobib, et praegu läbirääkimised kooliga on alanud, et kuidas, kus kohal täpselt seda ellu viiakse, sest teadupärast on ju ka viimased koolipäevad enne koolivaheaega, nii et ka see on asi, mis natukene mõjutab meie plaanide sättimist, aga meie poolt valmisolek sel nädalal õpetajate vaktsineerimisega alustada on olemas. Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaal valmistutakse koolitöötajate vaktsineerimiseks. Sel nädalal on Kirde-Eestis plaanis koroona vastu kaitsepookimist teha enam kui 500 haridustöötajale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArenev maailm toob kaasa uusi tehnoloogilisi lahendusi, mis on juba muutnud nii transporditeenuse või ka majutusteenuse pakkumise võimalusi. Ka kehtivate seaduste järgi peab transpordi, majutuse või muu teenuse pakk pakkumise eest saadavat tulu deklareerima ja selle pealt makse tasuma. Probleem on aga selles, et kui näiteks lühiajalist majutusteenust pakutakse digiplatvormide kaudu, jäävad seesugused tehingud maksu ja tolliametile nähtamatuks, ütleb rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Artur Lundalin. Ehk siis maksuhaldur ei tea ja tal ei ole ka mõistliku viisil võimalik teada saada terviklikus ulatuses, kes on need teenusepakkujad, kes nendel digiplatvormidel tegutsevad, kui palju neid on, mis digiplatvormidel nad üleüldse tegutsevad ning kui palju nad siis oma tegevusega seal tulu teenivad? Probleemi lahendamiseks peabki rahandusministeerium vajalikuks teha seaduses muudatusi, mis looks aruandluskohustuse nii Eesti kui välismaa digiplatvormide halduritele ehk juriidilistele isikutele, kes aitavad turul pakkumise ja nõudluse omavahel kokku viia ja teavad seega, kus teenus osutati ning kui palju raha teenusepakkuja selle eest sai. Seesugused platvormid on näiteks airbnb ja booking.com. Et need digiplatvormide haldurid, nad koguvad siis kokku teatud hulga andmeid selle teenusepakkuja isiku ja tema majandustegevuse kohta ja edastab siis selle perioodiliselt ehk siis kord aastas maksuhaldurile, et teenusepakkujad ise ei edasta maksuhaldurile vahetult mitte midagi, et see toimub siis nii-öelda selle digiplatvormi halduri kaudu. Andmete esitamise tähtajaks maksu ja tolliametile võiks plaani järgi olla esimene veebruar ning esitatavad andmed käiksid eelneva kalendriaasta kohta. Lundalin rõhutab, et teabe esitamise kohustus ei hõlmaks näiteks seesuguseid portaale, mis võimaldavad isikutel oma teenuseid ainult reklaamida. Samuti ei tooks selline muudatus kaasa ega juurde ühtegi uut maksu ei digiplatvormide halduritele ega ka nende kasutajatele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeerium esitas Riigikogu majanduskomisjonile muudatusettepanekud turismiseaduse ja tarbijakaitse seaduse muutmise eelnõule. Peamiselt keskenduvad muudatused jagamismajanduse digiplatvormide ehk näiteks Booking.com´i ja AirBnb vahendusel saadud tulust teatamise kohustusele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaridusminister rõhutas, et õpitavat on kaugelt enam kui meil on suutlikkus seda ära õppida. Seda tajuvad paljud ja juba ammu, nagu ta ütles, on tema selle lihtsalt sõnastanud, et parem poole vähem, aga poole paremini, nii et oskaks seda elus ka kasutada. See on tema mõte ja ta loodab, et sügiseste arutelude käigus jõutakse ka mingite otsusteni. Lihtne see pole, aga vanamoodi edasi minna ka ei saa, ütleb Jaak Aaviksoo. Iga kahe aastaga kahekordistub maailmas teadmiste arv ja me ju saame aru, et kooliaastaid ja eluiga on kõikidel ikka enam-vähem sama palju, et see kõik ei mahu sinna koolitundidesse ja peadesse ära ja siis tuleks võib-olla mõelda, et kas tasub seda sinna vägisi toppida, et võib-olla pigem vaadata, mis on võimalik hoida internetis nii-öelda ja missuguseid oskusi koolis arendada, selleks, et elus toime tulla ja omada praktilisemaid teadmisi, et on päris selge, et me koormame üle oma lapsed ja oma õpetajad ja tulevaseks eluks on sellest vähe kasu. Praegu kehtiv õppekava on suhteliselt hiljuti vastu võetud, see on ainult kaks õppeaastat kehtinud. Haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri arvab, et kui seda nüüd jälle muutma hakata, looks see ebastabiilsust juurde. Ministri arvates mitte eriti. Ma ei kutsu üles uut õppekava tegema, et pigem võiks selle olemasoleva raamides rõhud ümber asutada ja pöörata peatähelepanu kõige tähtsamale, küsida kõige tähtsamaid asju eksamil ja muuta oma suhtumist õppekavasse, sellesse, mida me eksamil küsime ja mitte otsast peale jälle uut õppekava tegema, et see tee on läbi proovitud sellisel teel lahendusi tulnud, see on ka põhjus, miks ma kutsun üles natuke teistmoodi suhtuma üldse õppimisse, koostama referaate, kirjutama esseesid, kujundame endas arutlusoskusi ja sellisel moel valmistama ennast väga erinevateks väljakutseteks eluks. Elu liigub nii kiiresti eest ära, et põhilised struktuurid ja põhilised lähenemised õppimisele ja haridusele on kahjuks ikkagi jäänud kinni ja isegi mitte 20.-sse, vaid osad ka 19.-sse sajandisse. Reemo Voltri sõnul on ministril põhimõtteliselt õigus, et õppekavad on liiga ülepaisutatud. Tõesti, meie Eesti koolis on neid kohustuslikke kursusi, kui me räägime eelkõige gümnaasiumiosast no ikka väga palju rohkem kui näiteks naaberriigis Soomes ja no tegelikult on täpselt samamoodi ka põhikoolis, meil ikkagi puudub õpilasel valikuvõimalus, ehk ta, me oleme ikkagi õppekava nii täis kirjutanud ja, ja me üritame ikkagi äga väga palju ära õpetada ja kohustuslikus korras kõigi aineõpetajad on, ma arvan, põhimõtteliselt nõus sellega, et ainekavad ja kogu ainekava on ülepaisutatud ja on nõus sellega, et tuleb vähendada, aga see peab kuidagi ikkagi riiklikul tasandil olema reguleeritud. Jaak Aaviksoo loodab talvevaheajaks selgusele jõuda, kas ühiskonnas on piisav toetus tema mõtetele nii poliitilisel kui akadeemilisel tasandil ja kui see toetus on olemas, siis on ministeeriumil Aaviksoo sõnul ka kohustus järgmisteks sammudeks asjakohane kava välja käia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haridusminister Jaak Aaviksoo tegi ettepaneku kahandada kõikide ainekavade mahtu poole võrra.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNäiteks tänavu juulis veeti sõidukeid Hiiumaa valla teatel üle mere 13 protsenti enam kui mullu ja 20 protsenti enam kui kahe aasta eest. Ka reisijate arv on suvel kasvanud, jätkab Hiiumaa vallavanema asendaja Hergo Tasuja. Täna kahe laevaga suveperioodil laevad sõidavad maksimaalse graafikuga, et sinna päeva sisse ei ole midagi võimalik juurde panna, oleks võimalik panna väga varahommikusse või hilisõhtusse, aga see ei ole see, mida, mida siis klient soovib. Reformierakonna ridades riigikokku kuuluv ning eelmises koosseisus Hiiumaa vallavolikogu juhtinud Aivar Viidik ütleb, et lisalaeva on vaja nii selleks kui mõne põhilaevaga midagi juhtub, kui ka kasvanud üle veomahu tõttu, mis on tema sõnul tõusnud nii Hiiumaal toimuvate ehitustööde pärast kui ka siseturismi pealt ja põhjuseid on veel. Väga palju Hiiumaale on lisandunud siis nimetame neid teise kodupidajateks, kes sagedasti liiguvad mandri ja Hiiumaa vahel ja, ja veedavad oma aega Hiiumaal ja, ja ka nendel käivad ju külalised ja nii edasi ja nii edasi. Majandusministeeriumi asekantsler Kaupo lääneranna sõnul on põhilaevade puhul ühe reisikulu 2600 eurot aga lisalaeva ja täiendava meeskonna puhul 8000 eurot reisi kohta. Ministeerium vaatab üle eelarvelised võimalused, aga midagi lubada ei saa. Kui tipphooajal ei ole võimalik olemasolevatel laevadel tihedamalt sõita, võiks lääneranna sõnul mõelda pikas perspektiivis hoopis sellele, kuidas muuta laevateed kiiremaks. MKM vaatab praegu võimalusi, et kuidas nii-öelda looduslikke olusid parandada, et näiteks olemasolevaid kanaleid, oletame, et laiendada 120 meetri laiuseks ja kuue meetri sügavuseks. Kui leida, nagu need võimalused, siis on võimalik märkimisväärselt, et tihendada reiside arvu ja seeläbi pakkuda rohkem lisareise. Kas ja millal see teoks võib saada, läänerand öelda ei osanud rahalist katet ideel veel pole ja see on tuleviku teema. Võiks nii-öelda vaadelda ja otsida võimalusi Euroopa Liidu rahastusest regionaalsete piirkondade tugevdamiseks. Lisaks on riik juba tänavu augustis otsustanud, et tellib uue parvlaeva, mis sobiks nii Hiiumaa kui ka Saaremaa liinile ja peaks valmis saama 2024. aasta lõpuks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiiumaa vallavalitsus saatis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) kirja, milles toob esile, miks Rohuküla-Heltermaa laevaliin vajab nende hinnangul suvehooajal kolmandat parvlaeva. Ministeerium ei saa Hiiumaa liinile suveks lisalaeva rentimise kohta praegu aga midagi lubada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister ütles, et praegune võlakriis on paljastanud Euroopa Liidu suurima nõrkuse. Ollakse võimelised suunama kandidaatriike, kuid ei suudeta kontrollida ning mõjutada liikmesriike ja seda kasutavad mõned riigid ära. Euroopa Liit on tegutsenud pikka aega mugavusklubina. Me peame Euroopa liidu sellest mugavustsoonist välja tooma. Selleks peame tõstma liikmesriikide ka Eesti vastutustundlikkust, tõhustama reegleid ning tugevdama liidu ja euroala suutlikkust. Ansip märkis, et olukorras, kus üksiku liikmesriigi käitumine ohustab kõikide stabiilsust, ei tohi karta ka aluslepingute muutmist. Lepinguid ei tohi muuta kergekäeliselt, kuid see ei saa olla tabu. Vajaduse korral peab seda tegema. On selge, et meie eelistus koostöö süvendamisel ja lepingute muutmisel on liikuda edasi kogu Euroopa Liidu raamistikus koos kõikide liikmesriikidega. Vastates küsimusele Euroopa kahetasandlikkusest ütles peaminister, et tegelikult on ka praegu erinevad tasandil olemas euroala ja ülejäänud riigid. Oluline on, et need tuumikud või blokid oleksid uutele liitujatele avatud. Fraktsioonide poolt sõna võtnud parlamendisaadikutest kutsus IRL-i esindaja Marko Mihkelson jätkuvalt osutama pidevat tähelepanu Euroopa liidu arengutele. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon teeb ettepaneku ennekõike, et Euroopa Liidu asjade komisjon alustas kuulamisi väga süvendatult just nimelt sellel teemal, mis puudutab Euroopa tulevikku laiemalt. Sest kui me tahame olla Euroopa Liidu tuumikus, aga sinna me kindlasti tahame kuuluda, siis me peame ka olema valmis pidama poliitilist debatti oma partneritega Saksamaalt, Suurbritanniast ja teistest riikidest. Reformierakonna esindaja Kalle Palling kutsus hoidma terava tähelepanu all euroraha kasutamist. Iga Euroopa Liidu eelarvest tuleva euro kasutamisel peame esitama endale küsimuse, kuidas see aitab luua uusi töökohti ja tõsta Eesti inimeste elatustaset. Peame pingutama selle nimel, et saaksime kasutada järgmisi Euroopa Liidu vahendeid kõige tähtsama transporditaristu rajamiseks. Tallinn-Tartu maantee neljarea ehitamine, Mäoni Via Baltica, Tallinna ja Tartu ringtee neid suuremad ristmikud, Saaremaa püsiühenduse rajamine, Rail Baltica raudtee ühendus ja Tallinna lennujaama laiendamine. Sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev leidis, et Eesti peaks oma Euroopa Liidu poliitikas aktiivsem olema ning taas eurorahadest ning konkreetsemalt põllumajandustoetustest. Täna on valitsus oma eesmärke võttes, et aastaks 2020 võiksid otsetoetused olla Eestis 90 protsenti Euroopa Liidu keskmisest võtnud omale ambitsioonika eesmärgi, aga samas on nüüd hea viis hinnata, kui tõhus ja tugev meie valitsuse poliitika Euroopa suunal on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Andrus Ansip pidas Riigikogus ettekande valitsuse Euroopa Liidu poliitikast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSAs ja Ühendkuningriigis paiknev kodanikeühendus uuris küll peamiselt ameeriklaste hulgas leviva väärinfo päritolu. Siiski võib selle uurimistöö tulemused väikeste mööndustega laiendada kogu maailmale. Ehkki 12 inimest on ülemaailmses mõõtkavas väike hulk, suudavad nad kärbseid pähe ajada miljonitele ameeriklastele ja veel rohkematele inimestele kogu maailmas olles seega omamoodi väärinfo superlevitajad ja tehes sellega mõõtmatut kahju pandeemia pidurdamisele. CCDH hinnangul langeb 12 inimese arvele koguni 65 protsenti maailmas nii koroonaviiruse kui ka vaktsineerimise kohta levitatavast väärinfost. Ilma mingi meditsiiniharidusega seltskond on Facebookis, Youtube'is, Instagramis ja Twitteris suutnud jõuda rohkem kui 59 miljoni järgijani muutes sellega need üldtunnustatud sotsiaalmeediakeskkonnad edukalt oma propagandakanaliks. USA kontekstis on CCDH hinnangul kõige murettekitavam see, et desinformatsioonitosin on võtnud nüüd sihikule mustanahalised ameeriklased õhutades omalt poolt selles kogukonnas niigi väga levinud vaktsiinivastasust. Kes siis on need 12 küünilist valetajat, kes kogu maailmas oma eksiõpetusi levitavad ning miljoneid oma õnge otsa on võtnud. Sellest seltskonnast leiame vaktsiinivastase võitluse eestkõnelejaid, alternatiivmeditsiini ettevõtjaid ja niinimetatud alternatiivmeditsiini arste, kellest mõnel on mitu erinimelist sotsiaalmeediakontot, millest kõigi all müüvad nad oma toidulisandeid või raamatuid. Üks neist on Joseph Marcola, kes müüb toidulisandeid ja tema äripartner Erin Elizabeth kellele kuulub alternatiivmeditsiini võrgulehekülg. Nimekirjast leiame ka kuulsa Kennedyte suguvõsa võsu senaator Robert Kennedy poja, kelle nimi on samuti Robert Kennedy ning kes on vaktsiinivastase rühmituse laste tervisekaitse eesistuja. Sees. DH kutsub sotsiaalmeediaplatvorme üles väärinfo levitamise vastu otsustavamalt tegutsema. Kodanikeühendus pole siin sugugi üksi ka USA kongress ja kohtu esindajad on kutsunud Facebooki ja Twitterit 12 väärinfo levitaja kontot kohe sulgema. Seejärel kõik valetsisaldavad väärinfokillud oma keskkonnast kõrvaldama. Paraku on sotsiaalmeediahiidude vastutuleku tahe jäänud nõrgaks. Siiski on praeguseks kõrvaldatud 16 sotsiaalmeediakontot, mis on kuidagimoodi seotud desinformatsioonitosinaga ja kehtestatud piirangud veel 22-le kontole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kogu maailmas sotsiaalmeediakeskkondade kaudu levitatava koroonaviiruse ja vaktsineerimise kohta käiva info taga on vaid 12 inimest, selgub rahvusvahelise kodanikeühenduse Digitaalse Vihkamise Vastu Võitlemise Keskus ehk CCDH värskest uurimistööst. Meditsiinikauge tosina tegevuse peamine põhjus on CCDH hinnangul isiklik majanduslik kasu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusringhäälingu Pärnu stuudio akende all on park ja pargipuude otsas on künnivarestel kümmekond pesa. On päevi, kus linnud toimetavad vaiksemalt aga teinekord on kisa nii suur, et akent lahti teha ei saagi. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi ütleb, et neile lindudele meeldib pesitseda inimeste läheduses parkides, surnuaedades ja haljasaladel, kus naljalt neid ära ajada ei õnnestu. Kui nad nendest kohtadest siiski ära peletada, leiavad nad läheduses uue paiga. Inimestel tuleb arvestada, et linnakeskkond sobib mitmel põhjusel teistelegi liikidele. Tõnu Talvi. Me peame arvestama, et paraku meie kõrval need naabrid elavad ja meil inimesena või selle nii-öelda linna raja jana ja niimoodi võib nimetada selle omanikuna, siis on tegelikult selline kaalumise koht, et missugusena me oma linna ja seda oma elukeskkonda soovime näha, et kui me talume ja kannatame seal selliseid naabreid, kes mingisugusel perioodil või mingisuguste eluavaldustega võivad meid häirida, segada või närvidele käia, on siis eks ole häälitsemine või on see roojamine, me peame neid riske ja, ja teisi võimalusi hindama ja siis selle järgi käituma. Kui linnas ei ole haljasalasid või selliseid kõrgeid vanasid puid, siis ei ole loomulikult seal ka künnivareseid, aga aga kas me sellist linna tahame, nii et see on alati selline kaalumise koht? Tõhusat meetodit lindude vastu võitlemiseks ei ole, ütleb Tõnu Talvi. Kuidas aga suhtuda lindude pesade eemaldamisse, et neid sundida kuhugi teise kohta pesitsema minema? Kui me praegu künnivarestest nüüd räägime, siis sellega tõenäoliselt sellel hooajal me oleme hiljaks jäänud looduskaitseseaduses on selline võimalus, et ette nähtud, et kui see või teine liik otseselt ohustab inimese tervist või vara siis on võimalus küsida ja saada siis ka vastavalt ametkonnalt, see on siis keskkonnaamet luba pesade eemaldamiseks ja seda keskkonnaamet siis kaalutleb ja seda luba annab alati siis, kui pesitsemine ei ole alanud. Üritame teha hästi regulaarselt ja igal aastal igal talvel seda rääkida. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Juba mõne aja eest on künnivaresed linnades oma häälekat pesitsemist alustanud. Keskkonnaamet annab teatud juhtudel, näiteks kui tegemist on laste mänguväljaku lähedase alaga, loa pesade eemaldamiseks, aga sel aastal on sellega hiljaks jäädud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSillamäe noortekeskuse ESN noored jagasid vastvalminud Sillamäe rannapromenaadil kõndijatele kommi. See on üks võimalustest, kuidas noori püütakse rakendada. Samuti on käimas videokonkurss. Tervita ma linna. Sillamäe noorsootöötajad on pannud tähele, et koroonaaja piirangud põhjustavad noortel aina rohkem depressiooni, räägib Sillamäe noortekeskuse N töötaja Veera Jegorova. Nendel on vaja abi ja palju probleem ippimisega distantsõppega ja siis muidugi nendel on vaja tugi ja me proovime ja teeme kõik, mis on võimalik, et nende aidata. Jõhvi noorsootöötaja Jaanika Juuse tõdes, et noortega võib küll teha virtuaalselt tööd, kuid on tunda, kuidas nad vajavad vahetut suhtlust. Praegu me kahjuks teeme ainult läbi sotsiaalmeedia läbi interneti läbi telefoni vahepeal osade noortega, kes tõesti tahavad meiega kokku saada, siis me saame õues kokku, aga ka niimoodi, et kaks-kolm inimest, maksimum, kanname maske, et et kahjuks meil niisugust suhtlust, mida noored tegelikult väga praegu soovivad, et just see suhtlemisvajadus on puudus just näost näkku, mitte läbi arvutiekraani. See on meil praegu jah, ainukene võimalus kahjuks et kogu nende piirangute ja kogu selle sotsiaalteema juures, et meil on tore, et me saame neid läbi sotsiaalmeedia kätte. Aga väga suur protsent on neid, keda me sedapidi ka noh, kätte ei saa. Alustades sellest, et noorematel noortel võib-olla ei ole neid seadmeid, millega nad saavad meiega ühendust võtta ja jah, väga suur enamus on tegelikult praegu kaotanud, et me väga ootame, et need piirangud ükskord lõpevad ja ükskord kas see koroona siit ära saab, et me saame uuesti hakata ehitama seda, mis meil enne oli, et tavaliselt meil oli keskus rahvast täis, et meil on noh, väikekeskus meil on kaks ruumi, aga 30 inimest ei olnud probleem päevas niimoodi korraga sees olla, et praegu seda kahjuks ei ole. Noorsootöötajate hinnangul on Ida-Virumaa noored oma käitumises muutunud aina vastutustundlikumaks, räägib Jõhvi avatud noortekeskuse juhataja Jaanika Juuse. Alguses võttis see natukene harjumist, aega, et kui me juba linnapildis vaatame, et, et see maski kandmine oli natuke niisugune, mis lohises just noorte pealt järgi, aga aga praegu nii palju, kui mina satun nüüd suuremates kaubanduskeskuse, tegelikult on hea meel näha, et noortel on maskid ees, nad teavad seda kaks pluss kaks reeglit ja ei käitu enam suurtes kampades. Et see pilt on muutunud ja erandeid on muidugi alati, aga läbi minu silmade on see olukord praegu paremaks muutunud, et väga teadlikud on, et tublid noored Kokku on Ida-Virumaal seitsme kuni 26 aastasi noori üle 23000 Ida-Virumaalt, raadiouudistele Räne Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaa noortekeskused otsivad lahendusi, kuidas korraldada noorsootööd ajal, mil see on siseruumides keelatud ning ilmaolude tõttu kaua õues olla ei saa. Noorsootöötajad on täheldanud, et noored vajavad kohtumisi, kaugsuhtlemine ei aita. Nii mõnelgi noorel on tekkinud piirangute tõttu depressioon.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMuuseumid on taas uksed avanud, kuigi läheb veel aega, kuni külastajad samuti tee sinna leiavad. Koroonaaasta sundis aga nii väikeseid kui ka suuri muuseume oma plaane oluliselt muutma. Kadrioru kunstimuuseumi juht Aleksandra Murre rääkis sellest klassikaraadiosaates telta. Asjad, mida inimeste jaoks on valmistatud, seisavad tühjalt saalid. Muuseumi töökorraldus on muutunud radikaalsed, oleme mitte näitust edasi lükanud, ümber mänginud, ära jätnud. Asi ei ole ainult ühes muuseumis, vaid kogu maailmas on selline hullumeelne olukord, aga muuseum tavaliselt näitustegevus on, planeeritakse kaks aastat ette vähemalt ja praegu on siis räägime nädalate või kuudest, mitte aastatest, mis on ebatavaline olukord ja muuseumil loomulikult on keeruline ka olukorras, kus turistid ei käi, sest et on selline aastaringide tsükkel, on ka muuseumi elus, suvel on turistid, talvel käivad kohalikud inimesed ja siis need teineteist täiendavad. Praegu balansseerime ja elame varasematest nii-öelda säästudest. Kuid see aasta 2021 on Kadrioru kunstimuuseumis on erilise pompöössusega, sest meil kõigele kiuste aprilli lõpus avame lossis näituse Memlingist Rubensini, kuhu tuleb üle 140 teose maailma tipptasemel madal maade kunstnikelt, Antverpeni ühes suurimast erakogust saabuvad teosed sellisel tasemel. Millist Eesti kunstimuuseumi vana meistrid sellisel sellise kaliibriga teoseid pole varem näidanud, et see on siis terveks suveks? Oktoobri lõpuni jääb suureks kingituseks eesti rahvale. Et kui me ise ei saa välismaale sõita, siis toome sellise kunsti, mida saab Raiksmuuseumis või ma ei tea, luuvri näha, toome siia Tallinnasse. See on siis aprillis, aga juba eeloleval pühapäeval toimub Kadrioru kunstimuuseumis perekontsert. Ettekandele tuleb ka Mill SanSancei koomiline muusikaline komplekt. Loomade karneval esineb klaveriduo TaliSakos ja Toivo Peäske ühel klaveril. Teos koosneb 14-st fragmentist, millel igaühel on oma nimi. Iga osa imiteerib mõnd looma. Karnevali alustab loomade kuningas, lõvi. Koos muusikaga on meil saalis ka kunstnik, meie muuseumi pedagoog ja kõigile lastele ja täiskasvanutele, kes soovivad, pakume joonistamisvõimalust ja kunstnik on eesjoonistaja, ehk siis kuulates pala, püüame muusika keelt pildikeelde tõlkida ja igaüks saab joonistada ja siis omavahel vaatame, võrdleme neid pilte, milline kujutlus pilt tekkis ja siis taustaks näitame ekraanil suurte kunstnike teoseid, nendest loomadest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kadrioru Kunstimuuseumil on sel aastal suured plaanid. Eelmise aasta ebaõnnestumised loodetakse tasa teha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nOli ette teada, et opositsioon Priit Kama kandidatuuri ei toeta ning päris üksmeelt ei ole ka koalitsioonileeris. Põhilisteks etteheideteks justiitsministeeriumi asekantslerina töötavale Kamale olid tema noorus 28 aastat ning sellest tuleneb vähene kogemustepagas aga ka akadeemilise kraadi puudumine. Koalitsioonipoliitikud püüdsid siiski saali veenda, et Priit Kama kandidatuur on praegu ainuvõimalik ning et noorus ei ole nii suur pahe, kui seda püütakse näidata. Jüri Adams Isamaaliidust. Isamaaliidu fraktsioon saab sellest niimoodi aru, et kui vabariigi presidendil oleks olnud valikut vähemalt kahe võrdse kandidaadi vahel, siis ta kindlasti oleks eelistanud neist vanemad. Me ei usu, et ta ei pööranud vanuse küsimusele tähelepanu oma otsustuste jõudmiseni. Ning Marju Lauristin Mõõdukate fraktsioonist. Fraktsiooni enamus selgelt katsunud läbi selle noore inimese, leidis, et tegemist on oma ea kohta, võiks öelda, erandlikult tõsise, erandlikult eetilise inimesega ja et noorust korvavad võib-olla just nimelt need omadused. Tõepoolest tuli välja ka see, et hetkel ei ole esitatud ja ei ole ka isegi arutlusel olnud ühtegi reaalselt võetavat ja ealt vanemat alternatiivi. Kuid mõõdukate leerist tuli ka täiesti konkreetne ja terav vastulause presidendi valikule ja Priit Kama kandidatuurile. Ivar Tallo. Ütlen teile puhtas südames, mina ei saa aru, kuidas me oleme jõudnud sellise olukorrani, kus me tõemeeli arutame 28 aastase inimese sobivust õiguskantsleri ametisse. Minu arvates on see farss, loomingulise inimese mõttevälgatus, mis ei vääri Eesti vabariigi president. Tavaliselt on presidendi kantselei selleks filtriks, et sellised ideed sumbuksid enne avalikkuse ette jõudmist. Täna see filter ei ole töötanud ka mõnikord varem on mõned ekstravagantsed mõtted presidendi institutsioonist lippama pääsenud ja siis on täitevvõim täitnud mõistuse filtrirolli. Täna on järg riigikogu käes. Meie käitumisest oleneb, kas Eestit võib juba normaalseks ühiskonnaks pidada. Või iseloomustab meil toimuvat siiani. Sõjakommunismi mentaliteet. Salajase hääletuse tulemus oli 49 poolt ja 50 vastu. Argumendid argumentide, eks, aga vägisi kipub pähe mõte, et mõne poliitiku jaoks oli kama isikust olulisem üks kord ometi riigikogus presidendile nii öelda ära teha. Igal juhul on Eesti endiselt õiguskantslerita.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu ei kinnitanud Rahandusministeeriumi asekantslerit Priit Kama õiguskantsleri kohale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\n10 aasta jooksul on noore vaataja ette jõudnud muinasjututegelasi alates inetust pardipojast väiksest mukist kuni kilplaste ja Rotterdami röövliteni välja. Kokku on lavale jõudnud üle poolesaja lasteetenduse. Mängukordade arv küünib viimastel aastatel kuni 800 etenduse ni aastas. Trupi suurus on seejuures sõltuvalt etendusest vaid kolm kuni üheksa näitlejat. Trummi kõige esimene etendus oli aga Hans Kristjan Anderseni muinasjutuainetel valminud pöiallisi aasta oli siis 1993, meenutab teatri kunstiline juht Tajan Ahmed. Ei raske oli, aga siis kõik alustasid kooperatiivide aktsiaseltside ja ma ei tea millega ja ja siis muud vormi mul ei olnud, aga siis sai aktsiaseltsi teha 300 krooni eest ja panime alguse nimeks Ahmet ov Management, sest ma ei tea, millist nime panna, aga aga, aga aeg oli selles mõttes raske, et esimest etendust me müüsime kaks krooni ja alguses nagu ei tahetudki meid, siis sellepärast, et noh, uus tulnuk teatrite maailmas ja, ja mängisime aluse isegi tasuta etendusi, et saaks kuidagi ennast tutvustada ja teha selgeks, kes me oleme. Pingutused kandsid vilja, trumm tuli ja on jäänud. Mina kogu aeg nõudsin seda, et me oleksime alati professionaalsed, sest et sel ajal oli ka lasteteatreid noh, mitu selliseid väikest lasteteatrit nad käisid koolides ja lasteaedades, aga meil oli see, et ma ütlesin, et kuule, et lööme neid professionaalsusega, aga müüme ennast sama raha eest ja selle tõttu me oleme ka turul kogu aeg püsinud, tegelikult me sealt sõime isegi koolides ja lasteaedadest välja, vat tead, ja teine asi on seal see, et, et me arvestasime kohe selle teadmisega, et, et eriti deklaratsiooni ei ole, valgust ei ole, muusikat, ei ole siis me siiamaani trupp põhimõtteliselt töötab kogu aeg ainult oma, mängime ise kitarri või mängime ise trumme või mingeid pille ja, ja, ja samas ka laulame, et meil oleks sõltuvalt tehnikast. Et kas on juhet või ei ole juhet, on valgust või ei ole vahel, kus, kas ruum kajab või ei, kaja? Jah, no selles mõttes me oleme action teater, kes kogu aeg pakub mingisugust tegevust, meil nagu ei ole võimalust alati luua atmosfääri, nagu saaks seda teha teatris. Aga meil on sellist mobiilsemad lasteetendused, nii et me saame nendega käia kultuurimajades. Noh, tavaliselt on ikkagi meil ikkagi üle Eesti, me käime, ma võiks isegi öelda, et pole kooli ega lasteaeda, kus meie pole jõudnud. Juubelit tähistab teater suure peoga, kuhu taian Ahmedi sõnul kedagi eriti kutsutud pole. Oodatakse aga kõiki, kes teatri trummi poole peal on 10 aasta jooksul töötanud. Selgus, et sõpru võib saabudes aja 50 ümber. Iga pidu saab aga kord läbi ning teater peab naasma tavapärasest töörütmi. Ei unistada võib, aga minu jaoks on ainult üks oluline siht olnud tähtis, et Meil endil oleks hea olla. Me oleme seltskond, kellel on rõõmus, me mõtleme loovalt ja mul ei ole vajadust kellelegi midagi tõestada või suurt nime endale teha. Me teenime oma igapäevast leiba. Me teme sellega, mis meile meeldib ja me oleme veel oma pundis õnnelikud ja see on kõik olulisem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lasteteater Trumm tähistas 10. aastapäeva.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBrüsselis kogunes täna järjekordne kohtumine, kus räägitakse Venemaa võimalikust agressioonist Ukraina suunal. Täna saavad oma võimaluse arvamust avaldada Euroopa Liidu välisministrid, kellega liitub video teel ka USA riigisekretär Anthony Plinken. Viimane areng selles küsimuses tuligi just Washington ist, mis otsustas hakata Kiievi saatkonna töötajate peresid Ukrainast ära tooma. Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Josep Borelli sõnul Brüssel sama idee. Riigisekretär Anthony Blinken selgitab meile selle teate tagapõhja. Me ei kavatse teha sama, sest me ei tea ühtegi spetsiifilist põhjust. Aga riigisekretär Blinken informeerib meid ning me ei peaks olukorda üledramatiseerima, kui konsultatsioonid endiselt käivad. Ma ei arva, et peaksime Ukrainast lahkuma, aga võib-olla on USA välisministri rohkem infot, mida meiega jagada, sõnas Borell. Erilise tähelepanu all oli täna Brüsselis see, mida Saksamaa välisminister Anna-Leena Beerbok ütleb. Saksamaa meedias avaldati nädalavahetusel mitme kohaliku poliitiku ja ametniku seisukohad, mis teistes liikmesriikides kõvasti küsimusi tekitasid. Beerbock aga hoidus enne kohtumist sisuliste vastuste andmisest. Küll aga tegi seda tema eest Leedu välisminister Gabrilius Lansbergis, kes on tuntud oma julgete sõnade poolest. Position is that. Meie seisukoht on see, et Kreml peab arvestama võimalike sanktsioonidega ning et me jääme truuks oma senistele seisukohtadele. Kui ütleme, et sanktsioonid saavad olema talumatud, siis nad peavad seda ka olema. See on ainus viis heidutada, kui nad on talutavad, siis heidutus puudub, sõnas Lansbergi. Samal ajal teatas ka Euroopa komisjon, et tulenevalt Venemaa agressiivsest käitumisest antakse Kiievile 1,2 miljardit eurot rahalist abi. Selle eesmärgiks on tagada riigi stabiilsus ja tee demokraatia suunal. Ursula von der Laien. Ukraina on vaba ja suveräänne riik, ta teeb oma valikud ise ning Euroopa Liit seisab Ukraina kõrval, ütles von der laien. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Josep Borrelli sõnul puuduvad praegu põhjused ametnike evakueerimiseks Ukrainast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPäästeameti nõunik Lea Vainult ütleb, et hea varjumiskoht on raudbetoonist hoone ilma akendeta keldris. Niisugused on paljudel paneelmajadel. Suurlinnades on ka neid vanast ajast jäänud maa-aluseid parklaid, mis on suurte majade juurde tehtud või on uued kaubanduskeskused, millel näiteks ka eraldi on ehitatud maa-alune parkla. Kolm aastat tagasi oma töö lõpetanud ekspertrühm leidis, et potentsiaalselt häid varjumiskohti on meil tegelikult üksjagu. Eksperdid soovitasid need igaks juhuks valmis seada ja ära märgistada. Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd aga tõdeb, et riigieelarve strateegiast küsitud kuut miljonit eurot ei tulnud raha läinuks vaja mitmeks asjaks, räägib Lea Vainult. Esiteks pidi päästeamet appi võtma insenerid, et uurida, missuguseid nõudeid ühele varjendile täpsemalt panna. Näiteks, milline peaks olema see värske õhuga varustatus või kuidas peaksid olema seinteuste konstruktsioonid ja siis selleks, et selle varjumiskoha omanik viiks koha nõuetele vastavusse. Oligi siis plaan, et sõlmitakse omanikuga leping ja makstakse teatud tasu selle eest. Eelarve otsused elasid oma elu, kuni Putin Euroopa julgeoleku pea peale lõi. Jaanuaris riigikaitseks otsustatud lisamiljonite seas on ka seitsme uue päästeametniku palgaraha. Kelle kanda ja katta nii ulatusliku evakuatsiooni korralduse ettevalmistus kui ka varjamine? See on siiski alles pool rehkendust. Meil ei ole eelarvet, et näiteks talumistasu maksta või, või teha ettepanekuid, et midagi muuta nendes kohtades. Viola murd ütleb, et nüüd tuleb ekspertrühma kaardistatud, ligi 75 kohaga edasi töötada, mis sest, et raha selleks ei ole. Tänane situatsioon on absoluutselt muutunud ja räägitakse hoone omanike ja kohalike omavalitsustega siis uuesti läbi, mis tingimustel ja kuidas on võimalik siis need kohad kasutusse võtta? 2019. aastal arvutati kuus miljonit eurot kokku, nii et hoonete omanikelt küsiti, kui suure raha eest on nad valmis riigile appi tulema. Minul on küll suur ootus ja lootus, et täna meie ühiskonna arusaam ja valmisolek on ikkagi väga tugevalt muutunud seoses nende sündmustega, mis alates neljapäevast on aset leidnud ja ma usun, et motiveeritus ise panustada on palju suurem, kui see oli kunagi, nii et võib juhtuda, et on võimalik seda teha oluliselt väiksemate kuludega. Viola murd kinnitab, et järgmise aasta eelarvest püüab siseministeerium taas raha küsida, aga praegu tehakse oma vahenditega seda, mis võimalik. Noh, ootus on küll siin lähimate kuude jooksul pilt ette saada, kui palju ja milleks täpselt need hooned sobivad ja millistel tingimustel siis omanikud on nõus neid kasutusele võtta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võimalike varjumiskohtade valmisseadmiseks pole riik seni raha leidnud. Nüüd vaadatakse varem kaardistatud kohad uuesti üle ja proovitakse nende omanikega kiiresti kokkuleppele jõuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValimisliidu tegus Tallinn eestvedajad Jüri Mõis ja Urmas Sõõrumaa kinnitasid pärast kohtumist Edgar Savisaare ja Olga Ivanovaga, et liit Savisaare valimisliiduga tuleb. Valimisliidu tegus Tallinn tegevjuhi Mart Luige sõnul on aga Savisaare valimisliiduga ühinemine tema jaoks punase joone ületamine ja ta paneb ameti maha. Luik märkis, et Savisaar ja mõis on pragmaatikud ja koostöö savisaarega on nende jaoks pragmaatiline valik. Nüüd aga Jüri Mõisa kommentaar tänase kohtumise järel Edgar Savisaarega. Aga kui te tahate niisugust nagu selget vastust, kas ei või jah, siis vastus on jah. Me vaatasime katvaid punkte programmides. Me vaatasime oma nimekirjade sättimist. Me jõudsime rääkida nii palju, et marketing jääb eraldi, tegu seal Tallinnal ja Edgar Savisaare valimisliidul, see tähendab, et ka nende võimaliku liitmine toimub siis ka mõlemad nimed on selles uues valimisliidu nime. Loomulikult on seal küsimus ka see, et et missugune on siis ühine valimisnimekiri ja et eks siin vähemalt nimekirja haiguse osas, niisugust tõmbluku printsiipi tuleb kasutada. Ja Edgar Savisaare kommentaar. Mina olen optimist, mulle tundub, et meil on küllalt palju ühist Sõruma ja mõisa ja neid ümbritseva seltskonnaga, et asja edasi ajada. Ma arvan niimoodi, et ühtsuses on jõud. Ärge seda alahindake. Kas teie olete uue ühendvalimisliidu linnapeakandidaat? Kuulge, ma võin teile öelda, et linnapeakandidaadi juurde me küll veel jõudnud ei ole. Meil on päris mitmeid toredaid inimesi, kelle suhtes me tahaksime arutada oma partneritega läbi, küll me selleni ka jõuame. Ma olen praegu linnapea seda esiteks. Ja teiseks, mis puutub sellesse, mis saab peale oktoobri keskpaika, no seda räägime siis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valimisliit Tegus Tallinn ja Edgar Savisaare valimisliit koondavad jõud. Liit moodustatakse tõmbluku meetodil. Linnapeakandidaati ja rahastamist ei ole veel otsustatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSEB ja Emori uuringud näitavad, et Eesti inimesed ei mõtle väga oma vanaduspensionim. Osa. Ehk 67 protsenti Eesti inimestest loodab eelkõige riigile, kes riikliku vanaduspensioniga peaks kindlustama muretu elu. Pensioni suuruse suhtes on nii eestlastest kui eurooplastest enamik rahul, kui see moodustas umbes poole või oleks 65 protsenti viimasest sissetulekust enne pensioni. Teisalt tõdes SEB elu ja pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst, et suurem osa Eesti inimestest ei adu, kust see raha väheneva rahvaarvu puhul ikkagi tulema peaks. Kui praegu moodustab meie kolme sambaga pensionisüsteemist riiklik ehk esimene sammas viiendiku siis aastaks 2040 langeb see prognoosida järgi 16. protsendile. Indrek Holl. Kui me räägime siin, noh, ütleme tegelikult see esimene sammas, noh, ta võiks olla kuskil 20 25 protsenti viimasest sissetulekust, et kõik ülejäänud peaks olema inimese enda panus, teine sammas on inimese panus, kolmas sammas, ükskõik milline varasema juurde on tegelikult inimese enda panus, millest ta peaks siis tegelikult finantseerima, finantseerima enda pensioni. SEB prognoosi järgi tuleks seega praeguse põlvkonnale elamisväärse pensioni maksmiseks koguda 2040.-ks aastaks pensioni teise ja kolmandasse sambasse 30 miljardit eurot. Viimase 10 aastaga on pensionisammastesse kogutud ligi miljard eurot. Järgmise 30 aastaga jõutakse sama tempo püsimisel aga vaid 12 miljardi euroni, kust siis hankida puudu jääv osa ehk 18 miljardit eurot uuesti. Indrek Holst. Tegelikult täna meil inimeste seisus selline, et ega meil mingeid varasid, millest me võiksime oma pensioni finantseerimis nagu väga palju ei ole, teine sammas, meil töötab, kolmas sammas meil tegelikult täna võib öelda, et ega ta ei tööta, on meil nii-öelda tuleviku peale mõtlejaid circa 130000, pigem on see täna kahanev trend, kasvav trend. Lahendusi võib pakkuda siin mitmes suunas, kõige, võib-olla tõenäolisem on endiselt, me arvame, et võiks olla tööandja rolli, kaasatus võiks olla suurem, seda on tänases päevas natuke tehtud, enam ei ole niimoodi, et on tööandja makstavad kas siis pensionifondi või pensionikindlustuse maksed ei ole enam erisoodustuse all, ta on võrdsustatud palgaga, et seal nagu vahet ei ole, kas maksta palka või, või, või maksta pensionimakseid oma töötaja eest. Eesti pensionisüsteemi tulevikku silmas pidades ütles Indrek Holst, et tegelikult peaks otsuseid tegema ka poliitilisel tasandil ja suurendama näiteks tööandjate maksusoodustusi.",
"role": "user"
},
{
"content": "SEB pank andis hinnangu Eesti pensionisüsteemi tulevikuväljavaadetele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSõnause uudis digisõnade korje tõi kolme ja poole nädalaga kokku 3866 sõnapakkumist. Seda on peaaegu kaks korda rohkem kui 10 aastat tagasi toimunud esimesel sõnausel. Kõige populaarsem sõna, millele vasteid pakuti, oli shortcut, ütles sõnause projektijuht Ede Tamkivi. Võib-olla see näitab hästi eestlaste olemust, et eestlased otsivad alati seda lühemat teed või kavalamat teed. Üle 150 pakkumise tuli Shortcut, neist 28 korda pakuti lühikut, meie komisjoni liikmed küll nüüd ei pidanud seda kõige paremaks sõnaks, aga see oli huvitav pakkumine. Samamoodi kõik need backloogia ja wifid ja hash tag, hash tagi asemel pakuti väga palju vasteid. Ilmselt need on ikkagi need sõnad, mida inimesed igapäevaselt ka kasutavad kõige enam, mis, mis tunduvad tõesti neile kohmakad võõrapärased, et miks mitte siis pakkuda toredaid lühikesi eestikeelseid vastu. Näiteks üks sõna, mida pakuti välja, olid näpikud ehk nutiseadme näppimise käpikud. Me võime ju näpikuid kasutada ka niisama, aga et see on konkreetselt, siis digiseadme rullimine väljas külmas kliimas. Väga palju vasteid pakuti ka sõnale chatima, asendussõnadeks pakuti näiteks Nestlema lobama, sõrmlema või tekstiga. Erakorraline aeg tõi vasteid ka sellistele sõnadele nagu koroona positiivne või distantsõpe. Viimase asenduseks pakuti näiteks hajakool, sildõpe, kodukool ja iseõpe. Jah, koroonast ma arvan, seesama tooms grolling, millele oli ka palju vasteid, süngerdamine või mis vasteid seal pakuti, et see on ka ju omamoodi koroonast tingitud täiesti uudne nähtus, kus inimesed käivad internetis rullimas uudiseid, mis on oma olemuselt negatiivsed ja tekitavad neist täiendavat õõva ja ängi. Aga sa ei saa ka teisiti, kui, kui peataina käima ja rullima seda uudisvooga. Kuna konkursi eesmärk oli leida eestikeelseid vasteid digimaailmaga seotud terminitele, siis kõik teemavälised sõnad lõppvalikusse ei jõudnud. Sõnause Facebooki lehel on parimad sõnad väljas, nende poolt saab hääletada järgmise nädala teisipäevani ehk kaheksanda detsembrini, ütles Tamkivi. Facebooki lehel saavad kõik 50 komisjoni poolt eelvalitud sõna seast valida enda lemmiksõnu pöialdada nende poolt ja seejärel siis komisjon tuleb korra uuesti kokku ja valib sealt 50-st siis välja selle kõige parema sõna või need kõige paremad sõnad, et lõplik otsus jääb ikkagi siis keeleekspertide kätte. Sõnaus on Vabamu muuseumi ja presidendi kantselei ühisalgatus, mis on ka osa digikultuuri teema-aastast. Vabamu kavatseb muuta sõnause iga-aastaseks ürituseks. Seega tänavu esitamata jäänud sõnu saab välja pakkuda järgmisel sügisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sõnause digisõnakorjele saabus ligi 4000 sõnapakkumist. Täna tehti uute sõnade korjamise aktsiooni Sõnause esimene vahekokkuvõte, parimad uudissõnad kuulutatakse välja 8. detsembril.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnne sõja puhkemist Ukrainas prognoositi Euroopa Liidu majandusele pikaajalist ja jõulist kasvu sõjast tingitud turukõikumised, tarnehäired ja ebakindlus on kasvukõverad pööranud ja kasvatavad hoopis inflatsiooni. Euroopa Komisjoni kevadine majandusprognoos ütleb, et Venemaa sissetung paneb proovile kogu Euroopa Liidu majandusliku vastupanuvõime SKP reaalkasvuks. Nii Euroopa Liidus kui ka euroalal prognoositakse nüüd 2022. aastal 2,7 protsenti ja 2023. aastal 2,3 protsenti. Talvises vaheprognoosis olid need numbrid vastavalt neli ja 2,8 protsenti. Ka riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas tänasel avalikul istungil hüppeliselt kasvanud inflatsiooni mõju ja selle leevendamise võimalusi. Statistikaameti andmetel olid hinnad aprillis aastatagusega võrreldes 18,8 protsenti kallimad. Ametimajandus ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Ivar Pae selgitab. Ja põhiliselt hakkas see siis kiirenema möödunud aasta seal maikuust osades nagu kaaludes või kaubagruppides ja samal ajal hakkasid siis ka liikuma ekspordi impordihinnaindeksit ja, ja tootja hinnaindeksi ja kahekohaliseks muutusid siis numbrid selle aasta alguses. Peamine mõju sellest tulebki just eluasemega seotud kuludest ja omakorda siis energiast ehk siis elektrienergia kütte gaas, mis 18 koma kaheksast protsendist seal 8,2 ehk natuke alla poole tuligi eluaseme seotud kuludest ja energiast. Teiseks on siis toit ja transport suurusjärgus mõlemad 3,5 protsenti. Kõige rängema hoobi annavadki nii maailma kui ka Euroopa Liidu majandusele energiakandjate hinnad. Ehkki hinnad olid võrreldes pandeemia aegse madalseisuga märkimisväärselt tõusnud juba enne sõja algust, on tarneahelatega seotud ebakindlus neid veelgi kergitanud. Ettevõtja Indrek Neivelt ütleb, et Euroopa konkurentsi silmas pidades võiks CO kahe hind olla fikseeritud. Nii saaks elektri hinna alla tuua. Ja siin laiuskraadil olemegi tegelikult ju energiamahukamad, meil peab olema energia pigem odavam kui, kui kallim, aga me oleme täna kallima elektripiirkonnas, meil on ju Poola võrreldes on kulud suuremad, meil on rohkem kütta vaja. COs võiks olla rahulikult fikseeritud hinnaga, arvestades seda olukorda, mis on laiemalt Euroopa probleem. Euroopa konkurentsivõime probleem Aasiaga võrreldes. Teiseks võiks Neivelti hinnangul korrigeerida maksusüsteemi. Kogu see meie maksusüsteem, mis on väga ühtlane, kõikidele väga madal tulumaksuvaba miinimum, toiduainetel ei ole mingit madalamat käibemaksu. Need püsikulud niinimetatud on väga kõrged madalama sissetulekuga inimestega, kui meil on üks sama hinnatase juba praktiliselt igal pool üks variant ongi, et tõsta toetusi, aga võibolla on mõttekam hoopis tõsta tulumaksuvaba miinimum oluliselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas avalikul istungil hüppeliselt kasvanud inflatsiooni mõju. Süvenevast infatsioonist tingitud raskusi saab leevendada maksusüsteemi korrigeerimise ja CO2 hinna fikseerimisega, leiti Riigikogu eelrave kontrolli erikomisjoni istungil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti jaoks nii tähtis number otsustati täna Brüsselis ametnike kitsas ringis. Suhkruturukorralduskomitee kogunes pooleks tunniks, et käia üle kaheleheküljeline dokument, mis puudutab üleliigse suhkruvaru suurust viies riigis. Peale Eesti, Küprosel, Maltal, Lätis ja Slovakkias komitee avalikkust ei armasta ja nii ei pidanud see ka täna vajalikuks teha suuri sõnu. Sellega, justkui taheti rõhutada, et rääkida pole enam millestki. Euroopa komisjon on pöördunud tagasi nii-öelda algtõdede juurde ja viitab liitumislepingule, mille Eesti on Euroopa Liiduga alla kirjutanud. Seal räägitakse lihtsalt üleliigsest suhkruvarust ja üldiselt vanad suhkrutootjad nagu Prantsusmaa ja Hispaania on nüüd hoolikalt peale passinud, et põhimõttest kinni peetaks ja komisjoni silmis polegi mingit vahet, mil moel on enneolemata suhkruvaru Eestis tekkinud kas moosikeetjate või ettevõtjate tegutsemise tulemusel. Eesti üritas lähtuda Euroopa Komisjoni määrusest number 60, kus tõepoolest räägitakse ka spekuleerimisest ja lootis, et vaidlusalust suhkrukogust saab jagada erinevatesse kategooriatesse. Et on justkui spekulatiivne ja mittespekulatiivne suhkur. Varakevadised, segadused ja paljastused suhkrurindel veensid aga komisjoni, et eestlastel endil on arvepidamine segane. Kogu aeg ju rõhuti selgitustes komisjonile, eratarbijatele selgus aga, et ettevõtjate panus on üsna suur. Eesti kogus läks lõpuks kirja täies mahus ja see on mõistagi halb. Hea on, et suhkrusaaga on nii kaua veninud, tegelikult võinuks varu suurus selga olla juba läinud oktoobris. Komisjon annab Eestile ikka veel hingetõmbeaega sügiseni, et suhkruvaru vähendada. Nii on teoreetiliselt võimalik pääseda niinimetatud suhkrutrahvist ja hetkel pole tegelikult üldse sünnis rääkida trahvist. Muidugi peab valitsus kaaluma, kas odavam on suhkruvaru likvideerida või maksta trahv. Kui arvestada, et trahvi saab maksta neljas osas nelja aasta jooksul võib teatav ratsionaalsus olla ka trahvi eelistamisel. Valitsus võib rääkida küll kohtusse minemisest, kuid see ei kaota Eesti jaoks liitumislepingus võetud kohustusi. Trahv tuleb maksta. Kui kohus leiab teisiti, siis on see juba hoopis teine lugu. Suur suhkrulugu näitab, et paljud on lootnud nii-öelda nõukaaegse asjaajamisstiili peale. Ehk kui vana Tallinn ühes võtta ja õige inimese juurde jutule minna annab asja tegelikkuses paremaks kaubelda. Tänane otsus näitab, et nii lihtsalt ei lähe. Euroopa liit ei soovi karmis suhkrupoliitikas mingeid erandeid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon ja Eesti üleliigsed suhkruvarud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKäesoleva aasta esimese kahe kuu jooksul tehti Ida-Virumaal 290 korteritehingut, mis on umbes sama palju kui Tartumaal. Võrreldes eelmise aastaga on tehingute hulk kasvanud 15 protsendi võrra, kommenteerib kinnisvaraportaali City 24 juhataja Karin Noppel. Kokerov. See, et seal nüüd on rohkem tehinguid toimunud, ilmselt tähendab seda, et majanduskasv, sest eelmine aasta oli väga hea aasta meie majandusele on jõudnud ka sinna Toomus, kinnisvara Narva regiooni juht Aleksander Bogens aga kinnitab, et midagi enneolematut pole tegelikult toimunud. See on tavaline asi, meil mõni kuu võib olla 70 tehingut ja järgmine kuu võib-olla hoopis 54. See ei tähenda, et turul toimuvad suured muudatused. Mis aga eristab Ida-Virumaa korteriturgu näiteks Harjumaast, siis esiteks korterite pea kaheksakordne hinnavahe räägib siti 24 juhataja Karin Noppel Kokkerov. Kui siin Harjumaa korteri keskmine ruutmee hind jaanuaris oli 1910 eurot, siis Ida-Virumaal jääb 100 number 243 euro juurde, et põhiliselt, et tehakse ikkagi Ida-Virumaal tehinguid vanemate kui üheksakümnendatel aastatel ehitatud korteritega ja see korterite kvaliteet on teine. Samas kui me võrdleme Tallinna ga või, või Harjumaaga, siis elanikkond on Harjumaal. Inimesi tuleb juurde, palgad tõusevad, uusarendusi tehakse ja see kõik mõjutab kindlasti ka kinnisvarahinda. Teiseks, Ida-Viru kinnisvaraturu eripäraks on suur kohati kuni 120 protsendini ulatuv vahe korterite pakkumise ja tehinguhinna vahel. See tähendab, et müüki pandud korterid on ülehinnatud. Toomus, kinnisvara Narva regiooni juhi Aleksander Bogensi sõnul lisatakse müügihinnale tavaliselt ka remondihind, mis võib odava korteri hinna lausa kahekordseks tõsta. On arusaadav, et omanik tahab investeeringut tagasi saada ja paneb müüki kahekordse hinnaga ehk meie väiksete ruutmeetrite hinna kohta. Sellised erinevused mõjutavad väga suurelt. Ida-Viru kinnisvaraturu tuleviku kohta on prognoos teha keeruline, räägib Karin Noppel Kokerov. No väga palju sõltub muidugi sellest, mismoodi riigi poliitika siis põlevkivi tootmise osas olema hakkab, et kas see pannakse siis kinni, kas tulevad selle kompenseerimiseks Euroopa Liidust, toetusrahad? Ja Aleksander Bogens Keegi meist ei tea, mis meil juhtub põlevkivitööstusega, aga kui kõik jääb sama nagu praegu, siis ikkagi misvara turg püsib ka samamoodi. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaal tehti selle aasta alguses tavalisest rohkem korteritehinguid. Samas on korterite müügihinnad Harju- ja Tartumaast kuni kaheksa korda madalamad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHea lasteraamatu kleebise sai kaheksa pluss seitse ning hea noorteraamatu kleebise, samuti kaheksa raamatut. Laste kirjanduse keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm ütles, et valik tuli teha läbi vaidluste, sest eelmisel aastal ilmus üle 800 laste ja noorteraamatu. Temaatikalt on valdavalt kaks vastakat. Suundumust ütles palm. Üks suund on see, milles püütakse lastele teha nalja, on sellised lustakad, rõõmsad lasteraamatud, mida lapsed väga hindavad ja teine ja hoopis vastupidine suund on see, et räägitakse hästi palju surmast, hästi palju vaimse tervise probleemidest nii laste kui noorte raamatutes, et see juba on nagu selline uus nähtus, millest hästi palju lasteraamatutest viimasel ajal juttu on. Noorte raamatute puhul paistab kuidagi silma, et need noored on maailmas üksi jäetud. Nad on oma hirmude kütkes, nendel ei ole täiskasvanute poolt tuge ja siis nad ise peavad selles maailmas kuidagi hakkama saama. Vaimsetest probleemidest ongi esindatud siis nii depressioon kui autism kui siis ka muud tavalise füüsilise tervise probleemid, et neid käsitletakse noorte raamatutes hästi palju. Laste ja noorte toomine raamatute juurde on endiselt oluline, aga siin on täheldatavad teatud muutused, kinnitas kirjandusuurija veelkord. Jaanika palm. See on ka nüüd huvitav asi, et kui tõlkekirjandust vaadata, siis hästi tugevalt on sees teema lugemiseks ja raamatutest. Et ma ei oska öelda, et kas see on kirjanike endi soov, et nad tahavad õigustada oma olemasolu ja raamatuid või on see laste endi poolt tulev selline tahtmine saada lugeda raamatutest ja raamatute lugemisest rohkem. Et see on põnev teema, aga ma arvan, et tegelikult ei ole probleem selles, et noored ja lapsed ei tahaks lugeda. Ma ei ole näinud tegelikult ühtegi sellist last, kes poleks leidnud kasvõi ühte raamatut, mis talle meeldiks, et võib-olla nende raamatute üles leidmine on raske. Aga kui nad selle nimekirja ette võtavad, siis ma pakun, et vähemalt ühe raamatu, mis neile meeldib, leiab sealt iga laps. Parima laste ja noorte raamatu kleebistega raamatute nimekiri on väljas lastekaitse liidu kodulehel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lastekirjanduse Keskus ja Lastekaitse liit kuulutasid välja 2019. aasta parimad laste ja noorteraamatud. Raamatuid aitasid välja selgitada lugejad ise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui sel aastal on ujumisõpetuse uuendamine vabatahtlik, siis järgmine aasta kõikidele koolidele juba kohustuslik õpe kestab kolmanda klassini ning selle eesmärk on tagada õpilastele piisavad oskused veeõnnetustes ellujäämiseks räägib haridus ja teadusminister Mailis Reps. Kui me täna vaatame, et iga neljas õpilane tegelikult vaatamata ujumisõppe kohustuslikkusele ei oska ujuda ja lapsevanemate hinnangul kuskil kolmandaks klassiks ütlevad ka 60 ja enam protsenti lapsevanemaid, et laps ei oska ujuda ja kahjuks ka need ujumise õnnetused ja uppumised näitavad, et, et tegelikult selliseid ettearvamatus olukorras vette sattumine näitavad, et tegelikult sellises jahedas või riietega olekus nende oskused jäävad puudulikuks ja sellest tulenevalt lisaks siis sellisele toredale asjale, et kohalikul omavalitsusel antakse kohustusi ja ka vahendid 200000 asemel on siis 1,2 miljonit ja oleme siis ka täpsustanud, et mida me siis tegelikult ootame. Kolmanda klassi lõpuks tuleks lastele osata Repsi sõnul järgmist. Rinnuli ja sellile ujumine 200 meetrit hõljumine, sukeldumine, et siis laps tunneks ennast turvaliselt vees piisavalt, et juhul kui ta ettenägematult näiteks kukub vette, et ta oleks tõepoolest võimeline sealt veest ka välja tulema. Jahedasse vette kukkumist ujumisõpetuses reaalsel tasandil veel ei õpetata. Küll käis teema valitsuse pressikonverentsilt läbi. Täna on võib-olla natuke vara öelda, et kas me oleme selleks valmis, aga me oleme seda kaalunud, et võib-olla arutada koos lapsevanematega rahulikult see läbi selgitada, mis selle taust on. Bassein viiakse siis nõndanimetatud eksamiperioodi veidi jahedamaks, lapsed viiakse siis basseini mitte ääre pealt, vaid basseini keskelt riietega vette ja siis nad peavad sealt välja ujuma. Koolid võivad juba sel aastal võtta kasutusele uuendatud ujumisõpetuse põhikoolis, ujumisõpetuse jätkamine on aga iga kohaliku omavalitsuse eraldi otsus. Need omavalitsused, kus on kaugemale sõitmine, tihti piirdub see üsna sellise miinimumiga ja see on ka põhjus, miks me seda miinimumi laiendame.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus soovib nüüdisajastada põhikooli kehalise kasvatuse ainekava ja parandada laste ujumisoskust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEnam kui 200-le Eesti ja Läti piimatalunikule kuuluva e-piimtootmise juhatuse esimees Jaanus Murakas ütleb, et uue kombinaadi ehituseks vajalikud olulisemad tehnoloogia ja muud hanked on läbi viidud ja hinnad fikseeritud. Peatöövõtja Nordecon on valmis ehitustöid alustama 20. juulil. Koroonapandeemiast tingitud tehnoloogia kallinemine Paide uut tehast oluliselt ei mõjuta, küll aga võib see tõsta ehitushindu. Tehnoloogia hinnad lepiti kokku eelmise aasta lõpus ja nende hindadega oleme me täna lepingus ja need hinnad täna peavad. Nordeconiga üritame leida teatud kompromisse, et ühte või teist sõlme muuta. Et võimalikult vähe oleks siis nagu mõju praeguste hinnatõusudel ja ka see ei ole praegu ehituse alguseks takistus. Kui meil on seal 2,3 hektarit katusealus pindala ja see kõik on roostevaba tehnoloogiat otsast lõpuni täis, siis see on praegu meil väga hea, et, et tehnoloogia, hinnad ja hanked on lukus ja hinnad on fikseeritud. Piimatööstuse valmimiseks on aega täpselt kaks aastat, kuigi tehnoloogia katsetamine algab juba aasta pärast. Jaanus Murakas. Algul tehas saab valmis, siis tehast käivitatakse veega, siis tehast hakatakse piimaga käivitama ja, ja kui siis on saavutatud kvaliteedikriteeriumide vettpidavus ja mahulised kriteeriumid on täidetud, siis saab tehas üle võetud, nii et tehas hakkab kahe aasta pärast circa opereerima. Uus Paide piimatööstus pakub tööd enam kui 100-le inimesele. Töötajate väljaõpe Järvamaa kutsehariduskeskuses on juba alanud. Tehas tuleb ju kõrgtehnoloogiline ja Eestis täna sellist kompetentsi ei ole täielikult, kuidas sellist suurt tehast juhtida? Üks meie välisinvestoritest Aavaare pakub meile võimalust Hollandi oma tehastes väljaõpet saada. Et võtmeinimesed umbes kolmeks kuni kuueks kuuks saaksid minna Hollandisse õppima, siis analoogsed, et tehastes vähendab selle tehase käivitamise riski oluliselt. Et me saame Eesti inimesed saata Hollandisse väljaõppele. Jaanus Murakas lisab, et e-piim paidesse oma töötajatele kortereid ehitama ei hakka, kuigi ainuüksi ehitamise ajal võib elamispinda vajada kuni 150 välismaist spetsialisti. Murakas avaldas lootust, et ehitusturg reageerib kiiresti paides tekkivale nõudlusele ja sinna hakatakse ehitama uusi kortermaju. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paide uue piimatööstuse ehitusel lüüakse kopp maasse 20. juulil, Eesti moodsaima tehnoloogiaga piimakombinaat loodetake täisvõimsusel käivitada kahe aasta pärast. Aktsiaseltsi E-Piim Tootmine Paide piimakombinaat saab olema piirkonna suurim ja kaasaegseim piimatööstus, mis suudab ööpäevas töödelda üle tuhande tonni toorpiima. Tootma hakatakse juustu ja vadakupulbrit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nIRL-i annub mõni päev tagasi sotside koalitsioonileppe 21-le ettepanekule heaks ega halvaks kiitu. Reformierakond aga paiskas juba enne arutamist välja väite, et ei saa toetada tulumaksuvaba miinimumi tõstmist 400 euroni. Täna tunnistas peaminister Taavi Rõivas, et tulumaksuvaba miinimumi võib raha olemasolul suurendada küll. Küll aga on asju, millest sotsiaaldemokraatlike ja Reformierakonna arvamus täiesti lahku läheb, jätkab Taavi Rõivas. Vaatasime nendele ettepanekutele otsa tunnetuslikult võib öelda, et suurem osa nendest on tegelikult võib-olla natukene detailselt teistsuguses sõnastuses või ka täpselt samasuguses sõnastuses koalitsioonileppes kirjas, nende täitmiseks tuleb meil ühiselt vaeva näha ja, ja küllap saab hakkama, oli ka neid asju, mida ei saa toetada, noh kindlasti. Ühe ettepaneku katteallikaks pakutud tulumaksutõus nelja protsendi võrra on selline asi, mida, mida Reformierakond toetada ei saa küll, aga kui on eelarves võimalik, siis võib kindlasti arutada tulumaksuvaba miinimumi tõusu. Kas nüüd on reaalne 400 nik, seda peab eelarve arutelude käigus nägema, et kui teha, siis ikkagi nii, et, et selle katteks ei tule mingeid uusi maksutõuse, et ma arvan, et Eesti avalikkus ei oota valitsuselt mingite uute maksude väljamõtlemist või olemasolevate maksude järsku tõstmist. Palju on räägitud ka sellest, et suured erimeelsused võivad viia koalitsiooni lagunemiseni. Nii oleks võimalus ka Keskerakonnal liikuda opositsioonist koalitsiooni. Reformierakonna esimees Taavi Rõivas kinnitas, et tegu on kuulujutuga. Et Keskerakond soovib pildile tagasi tulla, Edgar Savisaare tervis on oluliselt parem, mille üle mul on loomulikult väga hea meel ja, ja selge on see, et nemad püüavad tekitada võimalikult suurt segadust. Aga ma kinnitan teile, et nii Jevgeni Ossinovski kui Margus Tsahkna on mulle öelnud, et ei ole mingit soovi koalitsiooni lõhkuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakond arutas täna sotsiaaldemokraatide ettepanekuid koalitsioonileppe muutmiseks. Nii nagu ütles peaminister Taavi Rõivas juba eile, et suures osas Reformierakond sotside muudatusettepanekutega nõustuda ei saa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli arhiivinduse õppetool on korraldanud arhiiviekspeditsiooni Venemaa ja Kasahstani arhiividesse. Täna andis arhiivinduse professor Aadu Must rahvusarhiivile üle materjali almatõs asuvast Kasahstani riiklikust ajalooarhiivist, mis oli seni eestlaste läbi uurimata. Uurimisretk tõi päevavalgele rikkalikult huvitavat teavet 19. ja 20. sajandil sinna jõudnud eestlaste käekäigu kohta. Kui eestlased arvavad, et Kasahstani maa on niivõrd kaugel ja, ja mis selle eestlastel asja, siis lühidalt öeldes vähemalt viiendik neist, kes on kunagi Eestist Siberisse saadetud, sattusid sinna, mida tänapäeval nimetame Kasahstaniks 1800 üheksakümnendatel aastatel, kui eestlased läksid uut maad otsima ja vene tsaarivalitsus neid muidugi lahkelt suunas siis jõudsid paljud neist Kasahstani ja ehitasid selle üle suured ja kuni 20.-te aastaeni ka päris jõukad eestlaste külad. Musta sõnul on andmeid, et eestlased olid seal sageli innovatsiooni kandjad. Nii rajasid nad näiteks piimaühisusi ja meie reisi, ehitasid elektrijaama ja alustasid liikuvate piltide näitamist. Alma Tõ. Esimene autojuht oli aga musta sõnul tõenäoliselt Tartumaal kudena. Vallast pärit Johann Eduard Reinvald jätkab Aadu Must. 1913. aastal publitseeriti Aasia-Venemaast uhke raamat ja see on üks pilt, kus külamees sõidab vankriga ainult haiste vahel ei ole tal mitte hobune, vaid kaamel. Ja kui me hakkasime uurima, kust see pilt pärit on, Livaka vallast, oi eestlaste vald, vaatasime läbi need samad materjalid, mille me ka koopiatena siia tõime, põllumajandusloendused, kõik koloniseerias kasahhumaal asumise aastad kirjas, kust tulnud kirjas lahter 81, kas kaamelit on, vaatad tuhandeid lehekülgi ei ole kaamelit ja siis pakorni külas talus number 17, ühel mehel on mitte üks, mitte kaks, mitte kolm, vaid viis kaamelit. Ja siis vaatan, mis ta nimi on, Jaan Aabel. Oi, kust ta pärit on. Kioma vallast Võrumaal kas see on suur avastus? No ei ole, aga me näeme, et meie mehed on igale poole jätnud põnevaid jälgi. Riigiarhivar Priit Pirsko tundis kaugelt saabunud ajaloomaterjalide üle suurt heameelt ja lubas teha need peagi ka kõigile huvilistele kättesaadavaks. Peaksid saama kättesaadavaks mõne nädala möödudes, kui me jõuame need oma veebi üles panna, nii et tõesti rõõmustav on see, et meie väga suur kasutajaskond võib nüüd õige pea nautida hoopis iseäralikke materjale. Piret Eerembreis Tartu stuudio",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must andis täna Rahvusarhiivile üle Kasahstani Riiklikust Ajalooarhiivist kogutud materjalide digitaalkoopiad. Materjalid räägivad 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses siit välja rännanud eestlaste tegevusest Kasahstanis. Seni olid Almatõ arhiivid eestlastel veel läbi uurimata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeamine probleem valitsuse jaoks on antud hetkel olnud see oht, vaadates rahva hääle pikema järjest uude kohtukeeldu minevat erastamist mis ei tundugi lõppevat, et, et see erastamine lõpeb ühel hetkel ärastamisega ja ühel hetkel on see rahva hääl, mis on selgelt riigi omand ja suhteliselt kasulik. Kasulik omand, mida tasub maha müüa on lihtsalt kadunud. Ja ausalt öeldes need sündmused, mis on eile täna rahva hääles aset leidnud, minu meelest näitavad, et need kartused olid väga põhjendatud, sellepärast et selline kiire aktsiaseltsi RH-le kõikide asjade ümberkantimine seda võib o otseselt nimetada ärastamiseks on kahjuks neid kartusi ainult kinnitanud, mis olid juba enne olemas ja mis leidsid õige selget kinnitust ka omal ajal rahva hääle erastamiskatse ajal, kui teatavasti selle selle läbikukutamiseks sellesama RH poolt kõik tehti. Minu meelest on härra Leito kui omaaegse selle asja algataja asumine selle peatoimetaja kohal tõesti olnud juba juba mõnda aega väga imelik. Ja ma arvan, et härra Leiter oleks endal ausat asja ajades olnud mõttekas selle kahe tooli istumise asemel kus ta ametlikult ma tean, küll ei istu, aga aga see on õige, õige nõrk põhjendus olnud, valida üks tool ja ja ma usun, et, et see otsus, mille RAS Rahva hääle juhatus tegi sellele soovile ka vastas Samuti on valitsusjuhis tekitanud hämmastust väited, nagu tahaks valitsus või valitsuskoalitsioon ümberkorraldustega teha rahva häälest omaenesehäälekandjat. Veenvalt kõlab see küll eriti kui eelseisvaid valimisi silmas pidada. Aga mis oleks, kui valitsus saakski sedamoodi oma häälekandja? Ma arvan, et leht, mis mis hakkaks kajastama ühe või teise partei seisukohti, kaoks Eestis täiesti paratamatult. Ma usun, et ükski valitsus pole nii rumal, et ta arvas, et ta suudab endale mingisuguse käsu või keelamismeetodiga sundida ajakirjandus kirjutama ühes või teises suunas. Aga valitsuse peamine eesmärk on olnud ja on rahva hääl ükskord niikuinii maha müüa. Seda enam pole antud juhul tegemist lehe valitsuse häälekandjaks muutmise katsega. Nii kinnitas pressikonverentsil peaminister Mart Laar.",
"role": "user"
},
{
"content": "Helilõike ajalehe Rahva Hääl kriisi teemadel. Peaminister Mart Laar Rahva Hääle probleemist: ärastamiseoht.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUuringud on tarvilikud Rail Baltic uue, Papiniidu raudtee silla vundamendi projekteerimiseks. Geotehnilise uuringu jaoks tehakse Pärnu jõepõhja kaks puurauku, et välja selgitada jõe aluspinnalised omadused. Jõepõhja uuringud toimuvad raudtee sillalt mitte jõelt, nagu võiks eeldada. Kaur Laansalu, projektijuht Ärbe Reil. Kuna siin on nii-öelda keeruline teha, et Eestis puudub ka konkreetne tehnika, et teha seda nii-öelda tööd vee pinnalt, siis on lahendusena leitud teha seda olemasolevalt vanalt raudtee, silla, kus on siis viidud hülsid alla jõepõhja ja läbi selle siis käib nii-öelda puursüdamik üles alla, tegelikkuses on tegemist siis meie projekteerija, alltöövõtja, ga projekteerijaks on meil siis Obermir, Planeerate ja Breintec üks siis Hispaania ja teine Saksamaa ettevõte ja nad töötavad konsortsiumina ja tegemist on nende siis Hispaania alleevõtjaga, kes siin tegeleb raudtee silt tuleb siia uus kõrvale kuskil 25 meetri kaugusele sellest olemasolevast sillast, mis saab pärast selle sillaga edasi, see selgub tulevikus. Kui tulemused tulevad siin paari kuu jooksul loodetavasti ja noh, eesmärk on suveks saada siis uue silla projekt valmis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu jõel alustatakse täna geotehniliste uuringutega Rail Balticu tulevase asukoha tarbeks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel nädalal saatis Euroopa komisjon kuuele liikmesriigile kirja, milles teatas, et nende kehtestatud reisipiirangud ei ole kooskõlas kokkulepitud reeglitega. Muide, need reeglid võeti vastu just veebruaris liikmesriikide enda poolt. Nende riikide seas oli näiteks Soome, kes jaanuari lõpus oli kehtestanud välisriikide kodanikele riigisisenemiseks väga karmid piirangud. 23. veebruaril kehtestas riik ka kohustuse näidata piiril ette koroonatesti negatiivne tulemus ent loodetud reeglite lõdvendamist see kaasa ei toonud. Kuivõrd Soomes töötavad tuhanded eestlased, kes sooviksid kodumaaga ühendust hoida, siis küsisin Euroopa komisjonilt, mida kavatsevad nad olukorra parandamiseks teha. Komisjoni õigusküsimuste ja võrdse kohtlemise kõneisiku Kristian Viegandi sõnul ootavad nad endiselt riikide selgitusi. Nii aminister x member stat oleme saatnud ametliku kirja kuuele liikmesriigile Belgiale, Taanile, Saksamaale, Ungarile, Soomest ja Rootsile. Kirjale vastamise tähtaeg pole veel käes, kuid oleme saanud kirja kahelt liikmesriigilt. Saksamaalt ja Belgialt loeme neid vastuseid tavapärase põhjalikkusega. Euroopa komisjoni seisukoht on endiselt sama ja selge see pole muutunud. Liikmesriigid nõustusid koordineeritud lähenemisega, et hallata vaba liikumise piiranguid Euroopa liidus. Need soovitused on kristall selged ja nad peaksid olema kõigile teenäitajaks. Me ootame, et kõik liikmesriigid järgiksid seda lähenemist ja leppe kaitsjana jälgime teema arengut väga täpsed, ütles vigand. Tema sõnul on riikidel aega selgitusi anda kuni esmaspäevani. Siis on aga komisjon keerulise valiku ees, kas minna riikide karistamise teed või lahendada juhtum mõnel pehmemal viisil. Esimesel juhul võivad nad riskida oma tõsiseltvõetavusega juhul kui riigid suuniseid ei täida. Teisel juhul saaks neid aga süüdistada oma töö tegemata jätmises. Euroopa komisjonile juba vastanud Belgia märkis ametlikus kirjas, et ei kavatse praeguseid piiranguid muuta ning need kehtivad vähemalt esimese aprillini. Sisuliselt tähendab see kogu eluliselt mittevajaliku reisimise piiramist. Seejuures peab vajadusel olema reisija valmis ka elulist vajadust ametnikele tõestama. Belgia peaminister Alexander Dekroo ütles eile, et piirangud on hetkel rohkem õigustatud kui kunagi varem. Seega võib eeldada, et Euroopa komisjon peab võtma ette mõõduvõtu vähemasti enda asukohariigi ehk Belgia ga. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuues Euroopa riigis, Soomes nende seas, kehtivad kokkulepitud reeglitega vastuolus olevad reisipiirangud. Euroopa Komisjoni sõnul peavad riigid piirangud võetud kohustustega kooskõlla viima.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.