messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSellist ühendust on olnud vaja juba mõnda aega, ütleb relvaomanike liidu liige Simmo Saar, kes omab samuti relva ja on selle soetanud enese ja vara kaitseks liita on vaja. Kui tuleb arutusele näiteks relva seaduse muutmine, siis saab liit selles kaasa rääkida ja üks oluline eesmärk on veel Simo saar. Tahame aidata kaasa sellele, et relva omamise kultuur oleks endiselt selline vastutustundlik ja me tahame ka tegelikult ühiskonnas teha sellist teavitustööd, et kes see relvaomanik siis on ja, ja miks siis üldse ja kuidas siis seda relva võiks omada? Relva omamise vajalikkuse üle elavneb diskussioon siis, kui toimub mingi tõsine relvaintsident. Veel kord Simo Saar. No õnneks Eestis on relvaomanik reeglina selline väga seadusekuulelik inimene, 2019 oli Eestis orienteeruvalt 1500 nii-öelda relvaintsidenti aga lõviosa sellest moodustasid intsidendid relvataoliste esemetega. Eks see on siis see olukord, kus keegi ähvardab kedagi, näiteks mängurelvaga stardirelvaga, võib-olla õhkrelvaga, tegelikult nagu selle relvaloa omamise ja relvaloa omanikega ei ole nendel petsidentidel mingit pistmist. Ühe külje pealt saame öelda, et relva omamine on loomulikult õigus, mis on seadusega antud, aga iga õigusega tulevad kaasa kohustused ja loomulikult peab kõiki neid kohustusi järgima ja talle peavadki olema seatud võib-olla keskmisest natuke kõrgemad standardid. Praegu on meil nii tegelliikmeid kui ka toetajaliikmeid kokku umbes 100 ringis. Meid leiab kaunis kergesti üles internetis, relvaomanikud.ee ja ka Facebookis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Aprillis registreeritud Eesti Relvaomanike Liitu kuulub sadakond relvaomanikku, aga relvaomanikke on Eestis umbes 26 000. Liit tahab kaasa aidata, et relvaomanikud käituksid relvaga vastutustundlikult, nagu see on valdavalt praegugi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle statistika me tegelikult mingil hetkel terviseametis vaatasime üle, et, et ei ole suurt vahet, et sama profiiliga haigeid võtta, kes olid kevadel ravi ja praegu, et siis sarnase profiiliga haigete ravis väga suurt vahet ei ole, et mis viib nüüd neid ravi näitajaid loomulikult raviperioodi lühemaks, on see, et kui kui ravil on lapsed ja, ja lapsi meil kevadise laine ajal eelmise kevade laine ajal, siis ju praktiliselt ei olnud Covidi tõttu haiglates. Et viimastel perioodidel on neid ikkagi olnud päris palju ja lapsed üldjuhul paranevad ikka palju kiiremini, nii et, et kui on nooremad haiglaravi vajajad, siis ka see haiguskeskus tavaliselt on, on lühem aga selliseid väga suuri muutusi või ütleme, et haigus oleks kuidagi noh, iseloomult väga erinev, et seda ei ole, et me näeme seda lihtsalt, et haigestunute gruppe on juurde tulnud, et, et lapsed hästi palju sünnitajaid ja noh, selliseid gruppe, mida me varem ei ole näinud. Üldiselt on toimunud haiguse leviku osas mingi stabiliseerumine ja ilmselt ka juba väike langus, kuigi me ju testi me natukene vähem kui varasematel nädalatel. See tähendab seda, et, et haiglaravi koormuse tipp võiks saabuda umbes paari nädala pärast, kuna hommikroni puhul inimesed satuvad kiiremini haiglasse. No kas nad kiiremini satuvad, aga jah, loogiline on eeldada, et kui see on siis üldine haigestumise tipp on saabunud, siis see haiglaravi vajadus käib umbes nädal kuni kaks latentsiga, nii et, et peaks saabuma hiljem ja loomulikult kõik loodame, et seda haiglaravi vajadust ei ole, sellises kõrguses see tarvis, aga, aga ega kindlust ei ole haiglaravi vajajate hulga osas on ikkagi palju ka see juhusel kaasa rääkida, et kui tekivad kuskil niisugused haiglas kolded ka haiglate, siis kindlasti on haiglaraviaed number suurem ja, ja, ja nii edasi. Selle nädala lõpuks, kui palju te ennustada on haiglates? Ennustada ei ole mõtet, aga kui ma vaatan seda dünaamikat, siis praegu ei ole põhjust arvata, et meil see haiglaravi vajadus hakkaks langema ja kui meil praegu on see number 500 täis, et et väga loodan, et nädala alguses saame ka mõne patsiendi rohkem välja kirjutada. Aga, aga arvata võib, et see number kasvab, et kas ta jõuab 600-ni, see loodame, et ei jõua. Aga põhjust on eeldada, et ta kasvab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonahaigete arv haiglas praegu veel suureneb, kuid meditsiinijuht Urmas Sule loodab, et mitte kauaks. Koroonahaigete keskmine haiglas viibimise aeg on lühenenud. Mis on selle põhjuseks?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nInimesed, kellel on kodus puiduga kütmise võimalus, on hakanud kõrgete energiahindade tõttu varuma koju küttematerjali. Lätis ja Poolas on kasvav trend ise tuua metsast oksi ja muid puidujäätmeid. Nagu nendes riikides, ei tohi ka Eestis kütte eesmärgil metsast oksi tasuta koju viia, vaid nende eest tuleb tasuda. Riigimetsa majandamise keskuse puiduturustus osakonna juhataja Ulvar Kaubi ütleb, et RMK pakub kolme erinevat viisi, kuidas omale kütmiseks puitu saada. Esimene variant on see koju tellida ehk ise ei pea metsa minema. Teine variant on metsast ise raiuda, kui on olemas vastavad oskused ja luba. Kolmas võimalus on RMK poolt rajatud okste ja latvade korjamine, milleks peab samuti taotlema loa. Need on tasu eest. Tasuta võib riigimetsast varuda oma oksi, mis ei ole kütte eesmärgil. Tingimus on, et seda tehakse hajutatult ning metsa ilm ei muutu. Räägi pulvar kaubi. Natuke seda seadust, vaatame, et mis seadus ütleb, siis seal on ka kirjas selliselt, et kui selgeid jälgi metsa ei jää ja, ja sellises kohas, kus ei ole ka siis noh, metsa omanik, antud juhul riik teinud mingeid kulutusi, et siis sellisest kohast võib tasuta oksi võtta. Aga, aga kui see eesmärk on noh, nii-öelda saega kirvega, et hakata neid puhastama, laasima, et varuda endale kütteks, et siis juba ta on töö, mida saab teha ilmselt seal, kus RMK on eelnevalt juba mingisuguseid tegevusi läbi viinud päris kirves aega, kasvavasse metsa niisama minna ei tohi. Kaubi toob välja, et küttepuudele on tekkinud augusti lõpuni järjekord, eelmisel aastal järjekorda ei olnud. Circa kuni 50 protsendiline huvi tõus on küll võrreldes siis möödunud aastaga, nii et, et kindlasti kasv on toimunud. RMK kasutab hektari põhise hinnakirja, üks hektar on 80 eurot. Sellelt alalt võib korjata nii palju, kui soov on. Kaubi sõnul on hind arvutatud välja keskmise järgi ning neile on teada, palju kuskilt on võimalik kätte saada. Eesti maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia professor Hardi Tullus ütleb, et metsale okste äraviimine kahju ei tee. No see on niivõrd marginaalne osa sellest biomassist, mis, mis mets produtseerib ja, ja mis ka seal metsas puudevahelise konkurentsi tõttu ise arvenemisega välja langeb, et erilist mõju nüüd elurikkusele või, või metsas ladestunud süsinikule mõttes äraviimine ei tohiks küll mõjutada, et pigem on hea, kui, kui inimesed leiavad okstest ka väärtust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigi metsast ei tohi kütmise eesmärgil oksi koju viia. Seda võib teha vaid vastava loaga, mille eest tuleb maksta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2019. aasta 11 kuuga veeti raudteel kaupa kokku 19,7 miljonit tonni. Seda on 22,7 protsenti vähem kui 2018. aastal. Nii selgus statistikaameti andmetest. Aktsiaseltsi opereil juhatuse esimees Raul Toomsalu ütles. Põhimõtteliselt veetakse Eesti raudteedel seda transiitkaupa, mis jääb vene sadamatest üle. Venemaa üritab igal juhul suunata kõiki oma peosid just vene enda sadamatesse, mida jätkuvalt ka laiendatakse. Et noh, kuigi seal on probleemid, et väike ebakindlus ja, ja suur bürokraatia aga üldjuhul ei ole uusi kaubakoridore Venemaalt läbi Eesti raudtee taristukülla avanenud ja et seda on venelased väga osavalt juhtinud, et oma kaupa suudavad nad väga hästi töödelda läbi oma sadamate, et seal suuri probleeme nüüd ei ole. Kas meie võimalused on Kasahstani, Hiina, kuidas nende riikide kaupade vedamisega on, et kas Venemaa siin ka mingisuguseid takistusi teeb, et suunata need pigem nagu oma sadamatesse? Nad ise arvavad, et nad ei tee takistusi, aga aga meile öeldakse, et ei ole tehnilisi võimekusi, tehnilist võimekust seda kaupa läbi Venemaa saada, et noh, me küll ise näeme, et tegelikult see on ainult ettekääne, et see on suhteliselt bürokraatlik seisukoht, aga eks me peame peame püüdma kogu aeg, et äkki mingil hetkel ikkagi õnnestub kokku leppida ja ja Hiina kaup läbi Eesti Põhjamaades on kindlasti väga potentsiaalikas koridori, et ja samamoodi Kasahstani kaubad, et teravilja ja süsi ja et nendel on oma koht selles koridoris olema, et seda peab püüdma. Sõitjate veduraudteel on kasvanud aastaga ligi 10 protsenti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu ütles, et üldine kaubaveomaht on jäänud samaks, kuigi Venemaa kiivalt üritab kaubavoogusid suunata oma sadamatesse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHukkunud olid Vormsi ja mandri vahelises voosi kurgus, tavapärasel patrullil väljakutset polnud ja ka piirivalvurid ise raadio teel abi ei küsinud. Tühjalt merel ringiratast tiirutavat paati märkas kell 19 15 juhuslik inimene. Veidi hiljem leiti kahe mehe surnukehad. Juhita patrullpaadi kiirus oli nii suur, et selle peatamiseks tuli oodata, kuni alusel lõppes kütus, jätkab politsei ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. Me proovisime seda paati peatada, mitmel korral see ebaõnnestus, paadi kiirus oli väga suur. Me proovisime paati peatada ka õhust, kuna helikopter oli, oli kohapeal. Lõppunud piirivalvurid Tarmo Kammer ja Renee Kark olid politseijaoskonnas hinnatud kolleegid, mõlemad alustasid tööd juba 1900 üheksakümnendatel. Kark tegeles palju ka noorte ja vabatahtlike juhendamisega. On võimalik, et ühte meestest tabas terviserike ja ta kukkus vette ning talle appi läinud kaaslane uppus koos temaga. Kuna tegemist oli patrulli ja mitte päästesõiduga, mindi merele kahekesi, jätkab Elmar Vaher. Vaadates olemasolevaid andmeid, siis me peame üheks tõenäoliseks versiooniks, õnnetusjuhtumit ja terviseriket, aga väga palju uurimismaterjali on veel läbi töötamata. Vaher lisas, et väliseid vigastusi meestel ei leitud, kuid nii surnukehade kui paadi puhul ootavad ees põhjalikud eksperdid iisid, mis annavad juba konkreetsemaid vastuseid. Näiteks on praegu veel ebaselge, miks ei jäänud paat seisma, sest tavaliselt peaks süütevõti olema juhil paelaga käe küljes, et mootor seiskuks, kui inimene merre kukub. Ilm oli õnnetuse ajal hea mehed, poolautomaatseid päästeveste, mis avanevad nöris tõmmates. Üks neist ei olnud aga lahti läinud. Kas tegu võis olla vigase vestiga, jätkab Elmar Vaher. Ma ei hakka praegu spekuleerima. Uurimisandmed näitavad, see on kindlasti üks küsimus, mis on uurijatel püstitatud, et mis päästevestidega toimus. Laeva logist leiti, et patrulli käigus kontrolliti viimasena ühte kaatrit kell 18 20. Kuna tegemist on üsna tiheda liikluse ga mereteega, loodab politsei saada kontakti kõigi inimestega, kes sel ajavahemikul voosi kurgus liiklesid ja patrullpaati märkasid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läänemaa rannikul Voosi kurgus uppus kaks merepatrullil olnud piirivalvurit. Eile kella 19.15 ajal leiti Haapsalu lähistel Voosi kurgus kaldast paari kilomeetri kaugusel Haapsalu politseijaoskonna mootorpaat. Paadi mootor töötas, paat tiirutas koha peal ning meeskonda selle pardal ei olnud. Kella 19.45 ajal leiti paadi lähistelt uppununa üks piirivalvur ning veidi hiljem ka teise ametniku surnukeha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba kaks ja pool aastat saavad Eesti inimesed riigi kulul õigusnõu. Esimesed kaks tundi on tasuta, järgmise kolm tundi maksavad 20 eurot ja veel 10 tundi saab nõu 40 eurose tunni hinnaga. Läinud aastal kasutas seda võimalust 8700 inimest. Tänavu on abi küsinud 9300 inimest ja tõenäoliselt ületatakse aasta lõpuks 10000 piir. Eesti õigusbüroo kaubamärki kasutava osaühingu Hugo juhatuse liige Erki Pisuke ütleb, et kõige enam palutakse nõu perekonna ja võlaõigus asjades. Kõige rohkem, mis inimesi puudutab, on laenud, sageli me näeme siin kõrvalnõuded ületavad põhiosa summasid, nagu mitmekordselt nõutakse sisse üle 10 aasta vanu, aegunud nõudeid ja nii edasi ja nii edasi ja noh, kui varasemalt ongi niimoodi olnud, et ega inimene sageli oma teadmatuses teebki kas või kasvab nagu mingisuguse kokkuleppe, mis on noh, täiesti tema huvidega vastuolus, siis täna ikkagi on võimalik ju tulla sellel juristi konsultatsioonile ja jurist ja nagu selgitab need põhimõtted põhitööd ära ja teeb sageli ka vastuväite Aga inimeste suur huvi käib riigi rahakoti pihta. Tõenäoliselt läheb projektieelarve tänavu 50000 euroga miinusesse. Tulevaks aastaks taotles justiitsministeerium riigieelarvest lisaraha, kuid see jäi saamata. Niisiis valmistub ministeerium reegleid ringi tegema. Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa räägib, et praegu saavad riigi kulul õigusnõu need, kelle sissetulek jääb alla pooleteistkordse Eesti keskmise palga. 2000 seitsmeteistkümnendal aastal oli see piir 1729 eurot nüüd juba 400 eurot kõrgem. Ja sellest vaadates on ka väga keeruline ilmselt avalikkusele nagu selgitada usutavalt, vähemalt mulle tundub, et need inimesed, kes teenivad seal 2000 ligemale rääkimata peale töötasu, et nad on tegelikult inimesed, kes vajavad seda õigusabi. Niisiis plaanib ministeerium tasuta õigus nõu lubava sissetuleku piiri allapoole tuua. Eelnõu järgi seotakse keskmisest palgast lahti ja fikseeritaks 1700 euro juures. See muudatus kindlasti ei mõjuta negatiivselt neid inimesi, kes reaalselt seda õigusabi vajavad, et pigem ma loodan väga, et see loob paremad eeldused enam seda õigusabi anda. Kui paljusid inimesi muudatus puudutaks, keegi täpselt ei tea. Niisiis pole ka teada, kui palju aitab muudatus raha kokku hoida. Gunnar Vaikmaa tõdeb, et kui õigusnõuga edaspidi niisama populaarne on, võib tuleva aasta eelarve miinus veel suurem tulla. Tänavuse 50000 eurose miinused neelab ministeerium alla aga suuremaks eelarveauguks väga ruumi ei ole. Üks meede on selline, et me saame ajutiselt teenust peatada, mis on muidugi hästi halb inimese jaoks ja seda kuidagi ei tahaks lubada, et see võiks olla selline äärmuslik lähenemine või lahendus. Ja teine lahendus on muidugi leida neid vahendeid, eks on ju suuresti ka poliitilised otsused. Kas kuidagi saab natukene eelarvet juurde?",
"role": "user"
},
{
"content": "Huvi tasuta õigusnõustamise vastu on oodatust suurem. Justiitsministeerium plaanib reegleid muuta nii, et jõukamad inimesed riigi kulul enam õigusnõu ei saaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu alati, on küsimus rahas. Enne viirusekriisi oli suur eesmärk riigi võlakoormuse kasvu pidurdada. Nüüd on koroonameetmete tõttu laenu hoopis mitu miljardit eurot juurde võetud. Keskusesse kuuluv rahandusminister Matti Vanhanen tahab, et järgmisest aastast hakataks taas eelarvedistsipliinist kinni pidama. Aga valitsus? Allikate sõnul ei lähe kulutuste kärpimine tõenäoliselt korda. Keskus, ta tahab jõulisi tööturumeetmeid, et tööhõivet suurendada ja töötud võimalikult kiiresti tööle tagasi saada. Nii keskus, ta kui ka rohelised ja Rootsi rahvapar ei toetavad praeguse töötutoetuste süsteemi ümberkorraldamist, nii et pikema tööstaažiga inimesed saaksid kauem toetusraha. Praegu on Soomes nii, et ka pool aastat tööl käinud inimesel on õigus 400 päeva töötutoetust saada. Keskuste juht Annika Saariko on hoiatanud, et kui valitsus piisavalt jõulisi otsuseid ei langeta, siis võib keskusta koalitsioonist lahkuda. Vasakliit omakorda on ähvardanud minema kõndida, kui töötukindlustuse kallale minnakse. Valitsuse juhtpartei sotsiaaldemokraatide ja peaminister Sanna Marini olukorra teeb veelgi keerulisemaks see, et suhted mõjuvõimsate ametiühingutega on juba niigi pingelised ning erakonna toetus muudkui väheneb. Veel üks keeruline teema on turbatootmine. Keskuste, kelle toetajad asuvad suurtes turbatootmispiirkondades, tahaks kokku leppida turbatootjate toetamise ja maksusoodustustes. Rohelised ei taha sellest kuuldagi. Kuna nii keskuste kui roheliste populaarsus on vähenenud, ei taha kumbki jätta ka muljet, et annab järele. Kõigele lisaks seisavad ees kohalikud valimised. Tegelikult oli plaanis, et praeguse arutelu ajaks on valimised juba möödas, aga viirusekriisi tõttu otsustasid poliitikud hääletuse juunikuusse lükata. Nii, et valijad jõuavad nüüd ära näha, kes missuguseid kärpeid teeb ja missuguseid toetusmeetmeid pooldab. See ei tee olukorda lihtsamaks. Nii mõnegi poliitikavaatleja hinnangul on praegused kõnelused selle valitsuse ametiaja kõige raskemad. Eile eriti kuhugi ei jõutud. Keskus, ta leiab, et peaminister on nii keskendunud koroonakriisi lahendamisele, et pole jõudnud majanduse peale mõeldagi. Sotsiaaldemokraadid aga imestavad, miks keskus ta pole valmis isegi proovima kompromissi leida. Kõnelustele lähedal seisvate allikate teatel pole erakonnad suutnud otsustada isegi seda, milles tuleks esimesena kokku leppida. Esialgse plaani järgi pidid kõnelused tänase ga lõppema, aga teadaolevalt on valitsuspoliitikud ka homseks oma kalendri tühjaks teinud ja läbirääkimised võivad venida isegi nädalavahetuse. Võib juhtuda ka see, et Soome valitsus laguneb. Ajalehe Helsingin Sa hinnangul on marini ja valitsuse ainus lootus see, et osapooled lepivad asjaoluga, et praegu lihtsalt ei ole paremaid mängukaaslasi kuskilt võtta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus arutab majandusplaane viiruse järgseks ajaks. Vaatlejate sõnul on valitsuserakondadel suured erimeelsused ja välistatud pole ka valitsuse lagunemine. Eile õhtul tegi peaminister oma kompromissettepaneku, aga Keskustale see ei sobinud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJõhvi võimuliidu moodustasid volikogus enim kohti saanud valimisliit ühiselt jõhvi eest Reformierakond ja EKRE. Kokku on neil 21 liikmelises vallavolikogus 12 kohta. Koalitsioonileppe järgi saab vallavolikogu esimeheks valimisliidu ühiselt jõhvi eest esinumber Vallo Reimaa, kelle sõnul on koalitsiooni suurimaks väljakutseks pidevatest võimupööretest räsitud jõhvi linnale naabrite ja elanike silmis lugupidamise ja väärikuse taastamine. Me oleme ühel meelel, et jõhvi peaks asuma teele, mille lõpptulemuseks on kunagise positsiooni ja staatuse taastamine, et pälvida selline regionaalse keskuse maine, nagu ta kunagi oli. Me viime jõhvi taas selle olukorrani, et meie naabrid on valmis meiega rääkima, et me suudame teha koostööd ja koos sellega veame ka Ida-Virumaa keskregiooni ja koos Narvaga ka kogu Ida-Virumaa taas positiivsema tuleviku poole. Reformierakonna esinumber Maris Toomel säilitab vallavanema koha See nelja aastane väga raske tsükkel, kus ka mina volikogu liikmena ja, ja täna vallavanemana on olnud äärmiselt väsitav ja äärmiselt kurnav. Tuleb tagada see rahu ja stabiilne valitsemine. See on see, milles me, ma arvan, et alustame praegu. Eesti konservatiivne rahvaerakond pääses jõhvi vallavolikokku kahe kohaga ja neil on see esimene kord koalitsioonis olla, räägib EKRE esinumber jõhvis Arvo Aller. Koalitsioonikindlus sõltub meie kõige nõrgemast lülist ja meie kõik kolm lüli on väga tugevad ja meie koalitsioonileping on nelja aasta peale tehtud ja me näeme nelja-aastast perspektiivi. Et antud koalitsioon saab toimima. Jõhvi vallavolikogu esimene valimisjärgne koosolek peaks toimuma novembri esimesel nädalal. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jõhvis sõlmiti võimulepe. Uus võimuliit soovib taastada Jõhvi maine maakonnakeskusena ning pakkuda vallale stabiilset ja võimupööreteta valitsemist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu Soome terviseameti ametnikud eile õhtusel pressikonverentsil toonitasid, on viirus olukord Soomes üks paremaid Euroopa liidus. Nakatumist arv on aga mõnevõrra siiski kasvanud ja eelkõige just välismaalt saabujate tõttu. Näiteks nädalavahetusel Põhja-Makedooniast saabunud lennul oli 157 reisijat ja neist 24 osutusid nakatunuks. Seepärast otsustaski Soome valitsus karmistada suurema nakatumis arvuga riikidest saabumise reegleid ning testid ja karantiini kohustuslikuks muuta. Esialgu puudutab see peamiselt lennureisijaid, aga ka sadamatel hoitakse silma peal, ütles rahvastiku ja sotsiaalteenuste minister Krista Kiuru. Ka paljud pered on käinud välismaal ja tahaksid enne sel nädalal algavat kooliaastat ennast testida, et rahuliku südamega tööle ja kooli naasta. Testi soove on aga nii palju, et mõneski piirkonnas tuleb koroonatestile pääsemist oodata isegi nädala ja ka vastuse saamine venib, sest laborid on ülekoormatud. Soomlased on hakanud ka kaitsemaski varuma, sest Soome terviseamet on andnud soovituse kanda maske ühistranspordis ja kinnistes ruumides, kus vahemaa hoidmine pole võimalik. Sel nädalal peaksid tulema uued soovitused maskide asjus. On neid, kes maske nõuavad ja neid, kes peavad seda vabaduse piiramiseks. Kuigi koroonaviiruse ja 1918. aastal üle maailma levinud niinimetatud Hispaania gripi võrdlemist ei peeta kohaseks ei maksaks kõiki kogemusi siiski ära võlata. 100 aastat tagasi vaieldi maskide tõhususe üle samamoodi nagu nüüd. Ühendriikides tehti mitmes osariigis maskid kohustuslikuks ja palgati spetsiaalselt gripipolitseinikud, kes käsutäitmist jälgisid. Maskide ringiliikumise eest võis isegi kuni 10-ks päevaks vangi sattuda. 100 aasta tagune kogemus näitab, et maskide vajalikkuses oli raskem veenda mehi kui naisi. Mehed tegid maskidesse auke, et sigarit suitsetada. Lisaks pidasid paljud maskide kandmist naiselikuks ja nõrkuse märgiks. San Franciscos olid maskid kohustuslikud neli nädalat nii häälekalt kui maskide kasutuselevõtmist. Algul nõutigi muutusid need kiiresti ebapopulaarseks. Kui maski kohustus läbi sai, helistati suure rõõmu pärast kirikukelli kõrtsides pakuti tasuta jooke ja jäätist. Paljud rebisid otse politseinike nina ees maskid maha ja trampisid nende peal. Viiruse teise laine ajal enam üldist maski kohustust kehtestada ei õnnestunudki. Mõnes osariigis anti maski kandmise soovitus mitte käsk ja sedagi ainult suuremates linnades ja teatud elanikkonna rühmades. Hilisem sündmuste analüüs näitas, et inimesed järgisid soovitusi isegi paremini kui käske ning suremus ei erinenud nendes osariikides, kus mask oli kohustuslik. Nendest, kus soovituslik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome on viimastel päevadel saabunud mitukümmend lennureisijat, kellel tuvastati koroonanakkus. Riskiriikidest saabujatele muutub kohustuslikuks karantiin ja viirusetest. See puudutab nii võõrtöölisi kui soomlastest turiste. Maski kandmise soovitust ei ole esialgu täpsustatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSoontagana noorte kotkaste jaoks oli see tähtis päev. Koonga kooli saali rajatud õhupüssitiir tähendab seda, et enam ei pea mitu korda nädalas ette võtma edasi tagasi kokku ligi 100 kilomeetrist autosõitu. Pärnusse jätkab soontagana noortekotkaste rühma liige Markus Minn. Siin on kindlasti palju parem ja näiteks, kui mul kool saab läbi, siis ma saan kohe siin hakata laskma, mitte ma ei pea kuhugile kaugele hakkama veel sõitma. Lääneranna vald pakkus rühmale lasketiiru, asukohaks on koolimaja ning tuli appi õhkrelvade ostmisel. Kaitseliidu peastaap toetas ehitusmaterjali soetamisel. Tiiru rajamisel panid käed külge paljud kohalikud, jätkab soontagana noortekotkaste rühma pealik Kristo minn. Peaaegu 20 abilist käis mul emad-isad, lapsed ise, kotkad, kõik käisid, jooksid ja tegid, värvisid, et talgute korras põhimõtteliselt. Noorte kotkaste peavanema Silver Tamme sõnul toetati Soontagana rühmaalgatuse hea meelega. Kui tuli selline mõte, et siia omavalitsus toetab relvade soetamist, et on vaja lasketiir välja ehitada, siis me olime koheselt sellega nõus sest meil on oluline, et kohtadel oleks meie tegevus, see oleks tagatud ja kõikide osapoolte ühise pingutusel saaksid noorkotka ikka kaitseliidu tegevuses osaleda. Soontagana noorte kotkaste rühmas on praegu kaheksa liiget. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Koonga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnumaal tegutsev noorkotkaste Soontagana rühm rajas toetajate abiga Koonga koolimajja lasketiiru, mis avati nüüd pidulikult. Nüüd saavad lapsed harjutada õhupüssiga laskmist kodu lähedal ning ei pea enam sõitma iga kord Pärnusse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäti kultuuriminister Lauris Buntuli mõistab muusikuna teiste poliitikute seas oma kõrvaga, et kui pealinnas korralikku akustilise kontserdisaali pole, on riigi kultuuriruumis midagi olulist puudu. Tõsi, suur gildi hoones ju praegu kontserdid toimuvad ja seal harjutab ka Läti mitu tuntud muusikakollektiivi, kuid heast akustikast on asi kaugel. Teiste dirigentide seas on seda üsna teravalt ja juba ammu ERSO ga Riias esinedes väljendanud Neeme Järvi. See on ainult väljapääs, juhuslik väljapääs Riias siin, et see suur kildi hoone on ja seda on hakatud kasutama, see on halb akustika, akustika ei kõlba kuskile. Väike saal ja siin üks suuri lugusid mängida ei saa. Kultuuriminister Naulis Puntulis. Läti võib olla uhke mitme akustilise kontserdisaali üle regioonides, kuid paradoksaalsel kombel just pealinnas Riias seni akustilise kontserdisaali pole, räägib minister. Oleme seda probleemi üritanud lahendada juba 33 aastat, nüüd lõpuks oleme eesmärgile lähedal. Seetõsi pole esimene kord, kui lõpplahendus paistab minu kahe ja poole aastase ministriaja jooksul oleme nüüd teist korda eesmärgile lähemal kui kunagi varem. Et lõpuks siis saame hakata ideed ellu viima. Põhivaidlus on käinud asukoha ümber pakutud on Riia kesklinnas augava keskel asuvat tammi oligarhist. Poliitik ja ekspeaminister Andres Sel lobistab ikka veel talle kuuluva sadamaala ehk Andrei Oasta kasuks. Kui Seele isiku taust kõrvale jätta, räägib sadama kahjuks teadmatus, millal ja kuhu rajatakse uus sild üle Daugava. Nii võib kontserdisaal osutuda keset suurt liiklussõlme Tamm või siis Abe tambis on aga liiga väike, sinna pole võimalik mahutada parklaid ja suure rahvahulga juurdepääs on seetõttu keeruline. Siis on pakutud riigile kuuluvat kunagist kommunistliku partei keskkomitee hoonet. See tuleks aga kontserdisaali rajamiseks maha lammutada, kuid arhitektid on vastu. Nüüd on tõenäoline, et kontserdisaal rajatakse kongresside majja Riia kesklinnas kõneleb kultuuriminister Nauris Puntulis. Praegu töötame koos Riia linnatuumaga Kroonvaldi pargis asuva kongresside maja ümber ehitamise suunas, räägib minister. Erinevalt parteihoonest pole siin vaja seda maja päris maha lammutada. Kongresside maja saab akustiliseks kontserdisaaliks ka ümber ehitada. Senine kontserdi paik suur gildi hoone jääb aga kontserdisaalina Riiga samuti. Alles seal algab peagi remont ning see jääb kahe suure kollektiivi sümfooniaorkestri ja Riia sümfonieti koduks.",
"role": "user"
},
{
"content": "30 aastat kavandatud Riia uue kontserdisaali ehitamise suhtes on lõpuks saabumas selgus - kui Riia volikogu on nõus, rajatakse see praegusesse kongresside majja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRakvere linnapea Triin Oreku kinnitusel on Rakvere Vallimäe vabaõhukeskuse ehitamine kulgenud plaanipäraselt. Praegu on ehitustööd hästi kulgenud, et talv on soosinud ehitajat igatepidi ja tellijad, seda enam, nii et oleme siis kokku leppinud, et 27. juulil on Rakvere linna jaoks see päev, kus on nii-öelda võtmed kätte ja vabaõhukeskuse avaüritus vallimäel, siis on esimesel augustil Rakvere vallimäele tuleb üle 5000 pealtvaataja mahutav peaareen ehk korraga mahuks sinna kolmandik Lääne-Virumaa pealinna elanikest. Linnapea Triin areku sõnul soovib Rakvere aina rohkem kasutada oma asukohaeelist, et suurürituste korraldajad tooks oma esinejad ka Tallinnast kaugemale. Kindlasti on linna oluline roll see, et me pakume sellist võimalust siin asju korraldada ja, ja me soovime, et erilised sündmused Rakveres aset leiaksid. Kindlasti ootame kõiki erinevaid ürituste korraldajaid siia ägedaid asju tooma ja ma usun, et Rakvere oma asukoha poolest on kindlasti igast nurgast tulles väga, väga heas asukohas, just et, et ei tohiks olla probleem ka natukese kaugemalt või, või üle lahe siia mingi ürituse pärast kohale sõita. Kuigi algne eskiis nägi ette ka puri katuse ehitamist, pole seni selle jaoks raha leitud, kuid kiiresti teisaldatava katuse ehitamise mõtet pole ka maha maetud. Esialgne siis ikkagi projekt sai rahastuse ilma selle katuseta ja hetkel ikkagi teeme tööd selle nimel, et vaatame võimalikke võimalusi ja, ja võib- olla ka uudsemaid lahendusi, et, et ütleme, see eskiis ja see mõte, mis, mis oli, on noh, ka natukene juba vananenud, et me räägime purikatusest, kas ta on puri või ta on midagi muud, et loomulikult annaks väga suure konkurentsieelise kõikide teiste selliste vabaõhukontsert kohtade osas. Nii et me selles suhtes ikkagi vaatame avatud silmadega ringi, aga see ei ole selle aasta teema, et oleneb siis kuidas, kuidas nagu võimalused linna jaoks edasi on, see summa on tõesti suur, et praegu ütleme ehitustööde käigus on küll selle nii-öelda vana lahenduse järgi loodud võimalused sinna erinevate toetuste ja katuse siis konstruktsioonide rajamiseks, et selle eeltöö me oleme selle projekti käigus ära teinud, et juhul kui meil on soov ja võimalus sinna katust paigaldada, siis, siis selleks on nii-öelda sellised betoneerimistööd tehtud ja need võimalused on olemas. Rakvere vallimäel seitsmel hektaril toimuvad ehitustööd lähevad maksma 5,6 miljonit eurot, sellest peaaegu pool saadi Euroopa Liidu regionaalarengu fondist Rakverest raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soe talv on soodustanud Rakvere Vallimäe uuendamist ja viis kuud enne Virumaa suurima vabaõhukeskuse avamist on tööd läinud plaanipäraselt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna Torino taliolümpiamängudel, Kristina Smigun võidab, suusavahetusega sõidu on esimene, on õnnelik. Kaks kätt pea kohal ja kohe on ka kaamera mehed ümber. Võitja. Aplaus on asjakohane, sest selle aasta kulmirohun läheb Erik Lillole. Palun. Head sõbrad, tahaks öelda ka kolleegid aga ütleme siis, endised kolleegid südames jagan seda tunnustust paljudega, sest olenemata riigikorrast, olenemata aastakümnetest Eesti raadiot, on alati tehtud ühiselt meeskonnatööd palju enne kui tulid sõnad lõimumine ja teised. Usume, et nii mõnigi piuks, mis läbi mikrofoni läbi valjuhääldajate jõudsid kuulajateni, tegid Eesti raadio omasemaks aitäh. Erik on ääretult hea koostööpartner. Erik töötab eeskätt reportaaži nimel. Erika austab väga sportlast, Erik, austan väga kuulajat ja temaga on meeldiv tööd teha, sellepärast et see on tiimitöö selle sõna kõige paremas mõttes. Me oleme väga palju olümpiamängudel erinevatel maailmameistrivõistlustel jaganud hotellituba ja ta on tegelikult ka kaaslasena. Väga hea ja asjalik. Meie unegraafikud muidugi on natukene erinevad, sest mina armastan hommikul maksimaalselt kaua magada. Aga kui Erik on oma asju valmistama asunud, siis ma kuulen juba kella viie ajal hommikul, et paberid krabisevad ta niimoodi kõvasti oma häälega ei, ei räägi asju läbi, et selles suhtes saad magada. Rahulik no temal on nii kõva hääl, et kui ta mõtleb, siis kuuleb ka ja tegelikult on, kui vahele rääkida, võib-olla ehk sentimentaalseks kippuv nüanss ka, sest siis noorematel inimestel nii nagu 30 üheksased ja natukene veel ehk nooremad siis mulle tähendas Eriku äär alati sellist. Hakkasin isa pani oma vaikselt voodisse, hakkas kuulama raadiot ja mina jäin alati Eeriku jutu saatel magama, sellepärast ma teadsin, et kõik on korras. Isa, ema on kodus, Eerik räägib turvaline ja kõik on turvaline.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Ringhäälingute Liidu aastapreemia – Kuldmikrofoni sai Erik Lillo.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii nagu juba mõned päevad arvata võis, teatas Euroopa komisjon täna keskpäeval koroonavaktsiini ekspordimehhanismi laiendamisest järgnevaks kuueks nädalaks. Edaspidi võetakse koroonavaktsiinide ja nende tootmiseks vajalike materjalide ekspordil arvesse vastastikuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Euroopa Liit võib edaspidi keelduda vaktsiini ekspordist riikidesse, mis siia vaktsiine või materjale ei ekspordi, kuigi oleks selleks suutelised. Näiteks Suurbritannia, kus asuvad kaks AstraZeneca tehast, aga mis pole Euroopa Liitu vaktsiini tarninud. Samal ajal on vastassuunas liikunud üle 10 miljoni vaktsiinidoosi. Samuti võetakse edaspidi arvesse seda, milline on olukord riigis, kuhu vaktsiin eksporditakse. Ehk kui Euroopa Liidu välises riigis on vaktsineeritud elanikkonna hulk märkimisväärselt suurem kui siin siis võib samuti kõne alla tulla ekspordiblokeerimine. Selle reegli alusel saaks tarnet peatada ka mitmetele muudele riikidele kui Suurbritanniale. Umbes samal ajal ekspordimehhanismi laiendamise teatega tuli ka uudis Itaaliast, kus kohalikud ametnikud avastasid laost 29 miljonit AstraZeneca vaktsiinidoosi. Kohaliku ajalehe lastampa andmetel on vaktsiinid pärit Hollandi Haliki tehasest. Sellel tehasel on veel pooleli loa taotlus, et seal toodetud vaktsiine võidaks kasutada ka Euroopa liidus. Seepärast kahtlustatakse, et vaktsiinid pidid minema Suurbritanniale, kuid juba praegu kasutusel olev ekspordikontrolli mehhanism takistas seda. Lastampa andmetel polnud AstraZeneca teavitanud Euroopa Liitu vaktsiinide olemasolust, kuid pärast siseturu voliniku teie betooni külastusest haliki tehasesse kerkis ametnikel küsimus, et kuhu tehase toodang siis läheb. Pärast nendelt vihje saamist läksidki Itaalia ametnikud kontrollima sealses Anyani nimelises väikelinnas asuvat tehast ning avastasidki 29 miljonit laos seisvat doosi. See avastus on eriti üllatav olukorras, kus firma pidi esialgu Euroopa liidule tarnima 100 miljonit doosi koroonavaktsiini selle aasta esimeses kvartalis kuid teatas jaanuaris, et suudab tarnida vaid 30 miljonit. Nüüdne avastus seab nende tegutsemise täiesti uude valgusesse. Seetõttu on ka tõenäoline, et homme algaval Euroopa ülemkogul võib mehhanism saada riigijuhtide toetuse. Seni on selle suhtes umbusku üles näidanud Belgia, Holland ja Iirimaa, kuid tänane avastus võib nende seisukohti muuta. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon teatas koroonavaktsiinide ekspordikontrolli laiendamisest. Itaalia ametivõimud avastasid aga 29 miljonit AstraZeneca vaktsiinidoosi, millest ettevõte polnud Euroopa Liitu teavitanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2019. aastal kaotati ja samas ka leiti Eestimaal pisut üle 6200 euro aga paraku pole leidjad olnud kaotajad ise ja ausad leidjad on rahaleiu viinud hoopis politseisse. Politseil on kohustus leitud esemeid ja ka leitud raha hoida aasta ja kui omanik ei selgu, siis kantaksegi leiuraha kohaliku omavalitsuse eelarvesse. See summa 6200 eurot kogunes kokku üle Eesti 123-st erinevast rahaleiust. Suurimad kaotajad ja ausamad leidjad olid harjumaalased Kuressaarest eelmise aasta veebruaris leitud ja suureks summas. Nimetatud summa oli tegelikult üks 500 eurone kupüür ja see leiti ühe pangaautomaadi kõrvalt maast. Tegemist on seni Saaremaa suurima summaga, mis on omavalitsusele üle kantud, jätkab Aare Allik. Kuressaare politseijaoskonna juhtiv politseinik. Ja see 500 eurot seisiski teil aasta otsa seifis? Põhimõtteliselt küll see 500 on siis kõige suurem nüüd pool aastat varem oli, oli 200 euriga oli tegemist, no sellisel juhul inimene unustas siis rahakoti koos dokumentidega auto katusele. Ja siis see rahakott leiti koos dokumentidega ja noh, nii me leidsime omaniku kiiresti ka üles. On ka selliseid viie või 10 euroseid leide, mis tuuakse või? Ei, pigem mitte. Kui palju on sellist leid vara üleüldse, kui palju politseil sellega tegemist teha tuleb? Eelmine aasta oli Saaremaal kokku 42 leidu, millest siis politseile teada anti. Nüüd aasta varem 2018 oli see 32, politsei kodulehel on siis kõik leiud üleval, mis siis üle Eesti leitakse. Soovitan siis küll midagi kaduma, on läinud külastada politsei kodulehte www.politsei.ee. Saaremaa valla tugiteenuste osakonna juhataja Alo Heinsalu ütleb, et ka 500-le lisaeurole on Saaremaa vallal oma koht kindlasti olemas. Kõigepealt tuleks öelda seda, et Saaremaa valla tulude poole eelarve on kuskil 45 miljonit eurot aga kahtlemata on valla eelarves oluline iga euro ja iga sent ja selle tõttu ka ma usun, et sellele 500-le eurole leiame väga sihipärase ja mõistliku kasutuse suurimaks kohalikule omavalitsusele edasi kantud leiuks 2019. aastal oli 700 eurot, mis akti alusel võeti hoiule Tallinna lennujaamast. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmise aasta veebruaris otsis politsei Saaremaal inimest, kes oli kaotanud suurema summa sularaha. Möödus aasta ja keegi ei tulnud oma kadunud raha taga nõudma. Nüüd kandis politsei leiuraha üle Saaremaa valla eelarvesse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma ütleb, et kaks korda koroonat põdenud inimesi on Eestis väga vähe. Neid on kuskil paarisaja kuni 400 ringi, et kui me vaatame, mis see nii-öelda läbipõdemise järgne nakatumine on, et siis see on kuskil 0,2 protsenti. Valitsuse otsuse järgi antakse Eestis välja kahte tüüpi koroonatõendeid. Vaktsineeritud inimeste tõend kehtib 12 kuud vaktsineerimata, kuid haiguse läbi põdenud inimeste tõend kuus kuud. Sotsiaalministeeriumi asekantsler Heidi Alasepp teatas kirjalikus kommentaaris, et ministeeriumis on arutatud ka läbipõdemise tõendi pikendamist. Tema hinnangul võiks sel teemal kokku kutsuda kohtumise, kus teemat edasi arutab. Meie eksperdid ei poolda tõendi kehtivusaja pikendamist, märkis Alasepp ning viitas uuringute nappusele. Valitsust nõustava teadusnõukoja juhi Irja Lutsari sõnul on teadusnõukoda läbipõdemise tõendi pikendamist juba soovitanud. Tema sõnul ei saa öelda, et vaktsiin annaks suurema immuunsuse, kui läbipõdemine. Vähemalt rahvusvaheliste uuringute järgi, aga ka meie enda andmete järgi need läbimurdeinspektsioonid on ikkagi väga harvad. Ka teadusnõukoja liikme Andres Meritsa sõnul pole mingit põhjust väita, et läbipõdemisel saadud immuunsus kestaks vähem kui vaktsineerimisel saadud immuunsus. Kõik uuringud, mida mina olen näinud, näitavad, et need on vähemalt võrdse kestusega ja kõik uuringud Eestist, mis praegu on olemas, näitab, et läbi põdenute immuunkaitse on vähemalt võrdväärne meie Eesti andmetel pigem isegi parem kui keskmiselt vaktsiini saanutel. Marianne Härma Epidemioloogilisest vaatest kui meil ei ole probleem korduv nakatumistega, siis noh, mina ütleks küll seda, et see läbipõdemine võiks olla pikema tõendiga. Töö ja terviseminister Tanel Kiik märgib, et Eesti on juba praegu liberaalne, kuna läbi põdenud inimene saab vaktsineerimistõendi kätte vaid ühe vaktsiini süstiga. Euroopa liidus on kokku lepitud läbipõdemise tõendeid ühetaolisena, see kehtib kõigis riikides kuni kuus kuud on see sõnastus ehk et kui me tahaksime nüüd midagi muuta Eesti riigis, siis tähendab seda, et meil tuleks luua täiesti uus tõend, täiesti uus formaat, see kehtiks Euroopa liidus, sest seal on kokku lepitud kuus kuud. See võiks kehtida teoreetiliselt siseriiklikult nende arutelude juurde võime kunagi tagasi tulla, aga kellelgi ootama jääda, seda ma kindlasti ei soovita. Olenemata sellest, kui pikalt kehtib koroona tõend, soovitavad kõik eksperdid vaktsineerida. Irja Lutsar. Kindlasti läbipõdemine Sa võtad väga suure riski ja läbipõdemisega, meil tekib hea immuunsus, aga me kunagi ei tea, kellel tekib ka väga raske haiguse, kes satub intensiivravisse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ekspertide hinnangul võiks haiguse läbipõdenute koroonatõend kehtida senise poole aasta asemel terve aasta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTõnis Lukase sõnul on Eesti ühiskond saanud nii palju jõukaks, et võime rääkida tõeliste metseeni tekkimisest jõukate Lääne-Euroopa riikide tasemeni. Eraraha osakaal kultuuri toetamiseks siiski veel ei jõua. Lukase sõnul oleks kultuurkapitalile tehtavate annetuste vabastamine 20 protsendilisest tulumaksust viis, kuidas eraannetajaid tulevikus juurde võita. Avalik sektor on ju väga huvitatud, et seda poolt näitaksid üles ja seda rõõmsat koormat kannaksid ka eraannetajad, nii ettevõtted kui metseenid ja selleks, et see oleks võimalikum ja et seda rohkem oleks. Selleks on vaja näidata, et riik hoolib nende suuremeelsusest, kes rahaga kultuuri toetavad ja maksuvabastus on üks, viis seda näidata. Lukase sõnul viib ta maksuvabastuse ettepaneku paari nädala pärast valitsusse. Näitan üles selle tugevuse, minu meelest selle nõrkusi ei olegi edasi riigikogu ja selline maksusoodustus. Pigem toob ühiskonnale tulu, kui see kuskilt natukene maksuraha vähemaks võtab. Minu eesmärk on, et see hakkaks kehtima juba järgmisest aastast. Kultuurkapitali juht Kertu Saks ütles, et nad on aastaid soovinud, et valitsus selle muudatuse teeks. See on eelkõige ka väga suur soov nendelt annetajatelt, kes on meie poole pöördunud, sest me juba täna saame just eriti oma tõlkeprogrammidesse suuri annetusi, mis võivad olla isegi suuremad kui 100000 eurot. Ja, ja annetajad soovivad toetada just sihtgruppi läbi Kultuurkapitali, sest meil ju jagavad raha ekspertgrupid ehk siis kirjanduses kirjanduseksperdid, helikunstis, muusikaeksperdid ja just neid ekspertgruppe ja nende teadmisi ja nende ekspertiisi soovivad annetajad kasutada, et oma annetust paremini sihitada. Täpsed arvutused selle kohta, kui palju maksumuudatus riigieelarvest raha ära võtaks ning kui palju kultuurkapitalile juurde annaks. Praegu puuduvad Kertu Saks. Me teame täna seda, et meie mitmed annetajad, kes meile juba täna ju annetavad kultuuri toetamiseks, on öelnud, et nad ei taha jätkata, kui seda tulumaksuvabastust ei tule.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriminister Tõnis Lukas lubas, et viib lähiajal valitsusse ettepaneku vabastada Kultuurkapitalile tehtavad annetused tulumaksust, mis tema hinnangul aitab kindlasti kultuuri rahastamisse eraraha juurde tuua.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti telefoni 98. aasta puhaskasum oli 263 miljonit krooni, sel aastal on kavas kasumit veidi suurendada. Aktsiaselts Eesti telefoni juhatuse esimees Jaan Männik rõhutas, et suur osa kasumist on reinvesteeritud digitaaljaamadesse lülitatud telefoniliinide osakaal on kasvanud 50 protsendini. Kui 93. aastal oli 100 elaniku kohta 29 telefoni, siis nüüd on 34. Eesti telefon on aga mures, et 75 protsenti eraisikute telefoniarvetest on alla 200 krooni kuus. Jaan Männik. Eesti telefonil on see üks probleem, et 300000 agunenti maksavad meile võib-olla siis suurusjärk 20 protsenti meie tuludest, et hooldada kõiki neid 300000 klienti, personalikulud, kõik see transport, mis talle vaja läheb, kõik need hooned, kõik see remont teeb kokkuvõttes siis kahjuks seda, et need 300000 kliente nad ei maksa kahjuks mitte ise oma telefonikulud kinni. Jaan Männiku sõnul maksavad väikeste telefoniarvetega eraklientide telefoni kinni eelkõige rahvusvaheliste kõnede võtjad. Kui Eesti telefoni monopol lõpeb, hakkavad rahvusvaheliste kõnede tariifi taga Jaan Männiku hinnangul kiiresti langema ja Eesti telefon peab kohalike kõnede tasuvuse tagama mingite teiste vahenditega. Ma olen ajalehtedes meedias televisioonis kuulnud, näinud inimesi, kes ütles, et ma ei jaksa seda enam maksta, ma pean oma telefoni ära ta see On ju loomulikult üks tõsine probleem ja seda tuleb meie ühiskonnas arutada, kuidas me siis teeme selle asjaga. Aga me ei saa mitte panna telefoniettevõtted, kellel on eraomanikud, vastutama sedalaadi küsimuse eest. Jaan Männik kinnitas, et 100 lühikest kõnet lähevad rohkem maksma kui 10 pikki sest ühendust võtvad protsessorid on kallid ja neid tuleb suurema koormuse puhul tihedamini vahetada. Kui palju täpselt ühe-kolme minutilise kõne ühendamiseks ja hoidmiseks raha kulub, aktsiaseltsi juhatuse esimees ega firma finantsdirektor öelda ei osanud. Küll aga kinnitasid nad, et kõne alustamistasu suurendab juba nimetatud 300-lt 1000 lt nii-öelda muidusööjast kliendilt laekuvat raha praeguselt 377-lt miljonilt 400 miljoni kroonini ja seda raha läheb Eesti telefonil vaja ikka selleks, et klientide telefonisidet ja ka telefoni abil saadavat internetiühendust parandada. Lahkuv valitsus on teatavasti heaks kiitnud Eesti telefoni äriplaani, mille järgi on alates esimesest maist kõne alustamistasu 48 senti ja kohaliku kõne minuti hind 16 senti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Telefon ja probleemid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOtsuse poolt minna kaugosalusega tööle hääletas 62 ja vastu 23 riigikogu saadikut, jätkab keskfraktsiooni esimees Jaanus Karilaid. Peale jäi siis see, et kasutame hübriidistungit, mida on kasutanud tegelikult ka ju vabariigi valitsus ja, ja on antud soovitusi ka teistele riigiasutustele, et, et kui on võimalik ja kui tajute seda, et riskitase on piisavalt kõrgel, et siis hoidku oma ja teiste tervist Kuivõrd te ise hindate, milline see risk praegu nakatuda riigikogus oleks ja mida selle kaugtööga siis ära hoitakse? No mitmed riigikogu liikmed ju on, on olnud siin haige voodis ja ka meedia on uudiseid neist teinud ja ma arvan, et kõik parlamendiliikmed kindlasti ei kasuta seda võimalust olla siis interneti vahendusel, ma arvan, väga paljud tulevad ikkagi kohale füüsiliselt, nii et kuidas see protsent siin lähipäevadel jaotub, seda siis näeb, näeb praktikas. Distantstööle mineku vastu hääletas suur osa Isamaa fraktsioonist, selle esimees Helir-Valdor Seeder peab kaugosalust ebaproportsionaalseks olukorras, kus koolid ja meelelahutusasutused on avatud. See on vastupidine signaal sellele, mida siis ministrid, valitsus ja valitsus koalitsioon andnud. Seedri sõnul pole kaugtöö kooskõlas ka riigikogu töö ja kodukorra seaduse mõttega, mis lubab distantstööd väga erandlikel juhtudel. Ka peab seeder kaugtööformaati tehniliste tõrgete tõttu väga kohmakaks ja see muudab näiteks riigieelarve teise lugemise keerukamaks. Need fraktsioonid, kes ka juhatuses ei ole kaasatud, ei saanud ka osaleda sellel arutelul varasemalt üldse mitte, et see on väga kahetsusväärne, kuidas selle hääletuseni ka nii-öelda protseduuriliselt jõuti ja kindlasti väga halva praktika juurutamine riigikogu töös.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu läheb homsest kaheks nädalaks kaugtööle. Kui koalitsioon peab seda eeskuju näitavaks lähenemiseks, pole opositsioon distantsilt tööga sugugi rahul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOlen juba seda nagu sõnumit saanud, et kuidagi on minu taga vaktsineerimise protsess Lasnamäel näiteks paar nädalat tagasi oli korraldatud vaktsineerimise kampaania Lasnamäel, mina püüdsin ka enda isa nimekirja panna ja ma ei jõudnud poole päeva jooksul kõik kohata täis, et keegi arvab, et probleem seisneb selles, et inimesed ei soovi ennast vaktsineerida, siis selles probleemi tegelikult juba ammu ei ole. Probleem seisneb selles, et ei ole millegiga vaktsineerida. Et enne seda, kui inimestele öeldi, et miks te vaktsineeri oleks vaja kõigepealt luua seda võimalust. Kriisiolukordades tõstab ki pead, selline ksenofoobia ja võõrviha ja Eestis on ka üsna laialt levinud arusaam, et venelased ei pea reeglitest kinni. Samasugune suhtumine on Soomes eestlastesse. Et see on hästi ohtlik teema, et mida Kaja Kallas tegi valesti, kuidas te selle postita tegi, kus ta palus, et teie räägiksite venekeelse elanikkonnaga, et kas peaminister ise ei peaks seda tegema? Ma arvan, et riigijuhid, linnajuhid ei saa eraldi suhelda venekeelsetega ja eestlastega, et riigijuht natukene annab mõista, et oleme nagu meie ja on nagu venelased, kelle poole peaksid pöörduma teised inimesed, mitte riigijuht, tegelikult riigikantselei tellis uuringu ja numbrid näitavad, et ei ole väga suurt vahet, on olemas see vahe aga see on tegelikult sotsiaalmajanduslik vahe, mitte mentaalne vahe. Isegi kui on mentaalset erinevust, no üks lihtne number, kui 40 protsenti eestlastest saavad endale praegu lubada kodukontori võimaluse, siis venelaste seas see protsent on 17. See on sotsiaalmajanduslik põhjus, mitte rahvusküsimus. Ja noh, samamoodi, et inimesed elavad suurtes majades kortermajades Lasnamäel, mitte sellepärast, et nad ei tahaks elada Pirital eramajades, aga sellepärast, et ei ole nagu teist võimalust ja nagu me teame, just kortermajades levib viirus palju kiiremini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul pole venelaste seas koroonaviiruse laialdasem levik tingitud mitte ellusuhtumisest, vaid eelkõige sotsiaalmajanduslikest põhjustest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJaanuaris jäid Meremäe elanikud kodulähedasest perearstiteenusest ilma, kuna lahkuvale arstile ei suudetud leida asendajat. Terviseamet jaotas sel põhjusel endise arsti nimistu piirkonna tohtrite vahel laiali, mis mäletatavasti tõi palju segadust. Nüüd on aga Meremäe piirkonna elanikel põhjust rõõmustada, sest endine Praxsis on saanud uue hingamise ning platsi on võtnud uus perearst. Täna hommikul kell üheksa valguski perearsti ooteruum sisuliselt minutitega patsiente täis, edasi räägivad Nikolai Merli ja tatjana. Perearst on ikka koha peal, hea, ta oli, hulga aega ei olnud ja on praegu seda rõõmus ka muidugi rõõmsam nüüd autolubasid teha või tõendid on kohapeal võtta, muidu mina loti, perearst jäi värskas ja no väikse lapsega on ikkagi päris oluline, et ma saan siia lähedale arsti juurde käia ja koduvisiit ikkagi paluda, kui on väga vaja, sest võrust ei olnud keegi nõus koduvisiidile tulema. No tõesti oli palju raskem, sellepärast et oli vaja bussiga käima ja seal oodata, kuidas kodu saada, ja siin ma elan, kolmandal korrusel ja arsti esimesel. Ma isegi ei pea saabas jalga, panda sussidega võib käia. Täna neljandat korda Meremäel vastuvõttu teinud perearst Jana Merisalu ütleb, et inimeste huvi on olnud tema vastu väga suur. Ta saab igapäevaselt kirju, telefonikõnesid ja rääkima tullakse isegi tänaval. Merisalu jätkab. Ma tegelikult juba tükk aega mõtlesin, et võiks siia tulla, et maainimesed on mulle üsna südamelähedane, sellepärast tahtsingi. Tahtsin maa kohta. Merisalu toob välja, et esimesed vastuvõtud on samas selgelt näidanud, mis juhtub, kui maainimestelt arst ära võetakse. Vanad inimesed, kes on päriselt vanad ja haiged et ega nad ei ole oma uute asendusarstide juurde üldse saanud ja ausalt öeldes on nende tervis päris käest ära läinud, et kroonilised haigused on tugevasti süvenenud, et proovin neid kuidagi nüüd järje peale aidata. Meremäe perearsti Praxise puhul tuleb aga välja tuua ka üks huvitav aspekt Praxises toimuvad vastuvõtud kaks korda nädalas ning perearsti kabinet töötab seal nagu ikka, ainult selle vahega, et Merisalu ei tööta Meremäel oma nimistuga. Täpsemalt on ta ühes pereõega tööl värska perearsti nimistu juures, mida haldab Saaremaal asuv osaühing terviseagentuur. Teistel päevadel teeb merisalu tööd aga üle Eesti asendusarstina. Veelkord Jana Merisalu. Tegelikult mulle selline töö väga meeldib ja sobib, et ei pea ise terve nimistu eest vastutama. Raadiouudistele Meremäelt Mirjam Mõttus",
"role": "user"
},
{
"content": "Selle aasta algul perearstist ilma jäänud Meremäe elanikud saavad nüüd taas kodukohas perearsti juures käia. Uus arst töötab ilma nimistuta ning jõudis Setomaale läbi Saaremal asuva ettevõtte, kes vahendab perearstiteenust üle Eesti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSee määrus, mis nägi ette suveajale üleminekut märtsikuu sees, see määrus on esimesest novembrist vastavalt tänasele otsusele kehtetud, see ei anna midagi majanduslikku võitu ta ei anna. Samal ajal mõjutab mitmete ütleme, erinevad vanusegruppide tervislikku seisundit mitte väga tõsiselt, aga siiski häirib seda, sellel on mitu aspekti. On ka välissuhtluse aspekt, aga see ei ole nii tõsine, et seda silmas pidades peaks suveajale ülemineku ärajätmisest loobuma ka Euroopa liidus. Vastav lähenemine on teatud ajalise kehtivusega aastani 2001 ja siis otsustavad Euroopa Liidu riigid ka selle küsimuse, kas nad jätkavad suveajal või mit või mitte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas mitte minna üle suveajale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKuigi kindlaid reegleid holokaustipäeva tähistamiseks seatud polnud, oli Tartus nagu mujalgi Eestis sellest peamiselt juttu ajaloo ja kodanikuõpetuse tundides. Kuigi see teema on juba niigi üheksanda ja 12. klassi õppeprogrammis sees, leiavad ajaloo õpetajad, et tähtpäeva tähistamine annab võimaluse keskenduda teemale ja konkreetselt tänasele kuupäevale, põhjalikumalt ja materjali puuduse üle kurtma ei pea, ütles Tartu Mart Reiniku gümnaasiumi ajaloo ja kodanikuõpetuse õpetaja Sirje Allik. Möödunud suvi tõi palju uut materjali, erinevaid seisukohti. Nüüd on Eesti ajaloõpetajate selts oma koduleheküljele pannud välja ka materjalid, mida just selle päeva tähistamise juures kasutada. Viimane Eesti Ekspress oli väga huvitavad artiklid, nii et materjali ma ei ütleks, et meil on materjalist puudus. Õpilaste arvamus holokaustist rääkimise kohta on üldiselt positiivne, aga samas ka küllalt erinev. See on hästi õudne, aga, aga see on huvitav ja mulle just meeldibki ajaloo juures see, kui õpetaja noh veel räägib igasuguseid asju juurde, et ei ole mingi kui aastaarvude õppimine, kuna ma olen ise Ausvitzi koonduslaagris nagu ekskursioonil käinud ja siis täna, mida õpetaja rääkis, siis nagu see pilt ja jutt nagu lähevad palju paremini kokku, siis mina arvan, et see on nagu normaalne, et arutatakse tundides niimoodi. Mulle on õpetatud selle üheksandas ja 12. klassis aga kui nüüd hakkab igal aastal 27. jaanuaril kordama praktiliselt noh, ühte sama asja sellepärast et siin ei ole ju rääkida erinevatest asjadest, siis ta võib küll natuke liiga paljuks minna. Ka õpetaja Alliku meelest ei peaks võibolla holokausti teemast igal aastal üha uuesti ja uuesti rääkima, aga samas unustada seda ka ei tohiks. Üks päev võib ju olla, kus me siis tõesti meenutame seda, et lihtsalt mitte unustada, aga et ta ei oleks mitte mingil juhul jälle niisugune sunniviisiline, et see on tähtpäev ja siis iga kool vaatab, kuidas ta sel korral seda, et mitte iga kord ilmtingimata kõikides klassides rääkida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis tähistati esmakordselt holokausti päeva. Tartu Mart Reiniku gümnaasiumi õpetaja Sirje Allik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHarjumaa piiri lähedastele spordikeskustele on pigem pinnuks 50 protsendilise maksimaalse täituvuse nõue kui külastajate vähesus. Tapa valla spordikeskuse direktor Priit Hundi sõnul võib tapa jääda liiga kaugele, kuid Jäneda spordihoone vastu on harjumaalaste huvi suur. Pärast seda, kui siin nüüd Harjumaal need piirangud kehtestati, siis korraks nagu tõusis huvi, uuriti siin ilmselt seal Harjumaa piiril, kes kuskil Aegviidu ja sealkandis on, et kuidas meil jänedal võimalused seal on. Et siin paar päeva siin olid, mingid meile saadeti ja, ja kirjutati ja helistati aga siis hetkel nüüd on nagu vaiksemaks jäänud, mis siis noh, kas siis võib-olla polnud huvi tulnud kohale või siis tegelikult nüüd keegi nagu ütleme, kas või siis rongiga või mingi muu transpordivahendiga ongi juba ja kasutab meie võimalusi siin Tapal ja Tamsalus näiteks. Tallinna kesklinnas elav harrastussportlane Silja sõidab viis korda nädalas trenni tegema üle maakonna piiri. Nüüd eelmisel nädalal ja see nädal ma olen sõitnud korra Kohilasse ehk Raplamaal kaks korda paldesse ja siis nüüd avastasin Märjamaa jõusaali, siis jällegi Raplamaal. Silja sõnul on jõusaalides ruumi piisavalt ja ettevaatusabinõude täitmine on lihtne. Nakkusohtu ta ei karda. Ma ausalt öeldes murekat ma pigem muretsen sellepärast, et Saksamaa trenni tehtud, kuna ma valmistun võistlusteks. Terviseameti epidemioloogi rina Totšenko sõnul on koroonaviirus levimas põhjast lõuna suunas. Just Ida-Virumaad, ümbritsevates maakondades on nakkusoht kasvamas. Kuigi Totšenko tunnistab, et võrdlemisi tühjas jõusaalis on nakatumise tõenäosus madal, ei kiida ta mõtet sõita Harjumaal välja spordisaali külastama. No kindlasti see suurendab nakatumise ohtu, suurendab eeskätt nendele nende teiste maakondade suhtes, et kui meie, Harjumaa inimesed käivad kuskil väljas siis teoreetiliselt ja ka mõne protsendi tõenäosusega nad võivad seda nakkust edasi kanda ka loomulikult, kui nad käivad tervena, siis võib olla oht ei ole nii suur, aga teatud kui inimene näiteks, kas ta ei taju, et ta on haige või kuskil 10-l protsendil praegu statistika andmete kohaselt inimesed põevad ilma sümptomiteta haigust, siis tekib ka võimalus selle viiruse levikuks. Kultuuriminister Tõnis Lukas ei soovita spordikeskustel sihilikult näiteks reklaamiga Harju või Ida-Virumaalasi enda juurde meelitada. Kuigi Lukas rõhutab, et praegu tuleks võimalusel sporti teha vabas õhus, ei pea ta sportlaste reisimist üle maakonna piiri ohtlikuks. Alasid, kus siseruumideta ei saa. Kui Tallinna ja Ida-Virumaa inimesed ja Harjumaa inimesed leiavad võimaluse muudes baasides, siis on see igati tervitatav, aga lihtsalt peaksid kõik, kes kodukohast eemale liiguvad, arvestama, et seal mujal tahavad ka inimesed turvaliselt olla, turvaliselt elada ja kõigist turvanõuetest ja niisugustest usaldusmeetmetest hoolega kinni pidama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Harjumaa ranged piirangud on sundinud harrastussportlasi üle maakonna piiri sõitma, et spordikeskusi külastada. Nii Harjumaal kui ka Ida-Virumaal on spordisaalide uksed avatud vaid tippsportlastele, siis ümbritsevates maakondades on oodatud kõik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJaanuarikuus sai tööhõive toetust umbes 83400 inimest. Nendest umbes 7500 on säärases olukorras, kus nende vastu on esitatud vähemalt üks kohtutäituri nõue. 1500 inimest on aga saanud mitu nõuet. Kohtutäiturite elu tegi lihtsamaks töötukassa uus infosüsteem, mis suudab läbi töötada kõik kohtutäiturite nõuded. Infosüsteem aga tekitas olukorra, kus paljud inimesed jäid üldse ilma toetuseta kuigi seadus näeb ette minimaalse äraelamisraha allesjätmise. Töötukassa juht Meelis Paavel tunnistas, et olukord on keeruline. Eelmise aasta seal sügiseks oli neid akte meil juba kusagil 40000, et siis on selge, et me ei jõudnud neid käsitsi lihtsalt teha, et see on juba meil selline just nagu eraldiseisev töö lõik. Et ma juhin tähelepanu, et me ei ole täitevaktide menetleja asutused, me oleme siiski tööturu asutusja siis me otsustasime selleks teha siis infotehnoloogilise lahenduse, kõiki neid akte saaks noh, lihtsamalt menetletud oleme kogu aeg olnud tihedas koostöös kohtutäiturite kojaga, nüüd siis, kui see lahendus tööle hakkas, tuli kahetsusväärselt välja seal noh, erinevad probleemid, mis tegelikult nüüd selle täitemenetlusega on kaasas käinud mitte ainult meie suhtes, sest me oleme ainult ühes osas täna seotud, ehk see puudutab töövõimetoetust, aga neid täitevakte saadetakse ju erinevatele osapooltele kinnipidamiseks. Eile toimus ka justiitsministri juures kohtumine, kus lepiti kokku, et samalaadse olukorra vältimiseks täidab töötukassa edaspidi arestimisakte jälle põhimõttel üks akt korraga. Eelisjärjekorras esitatakse kohtutäituritele ainult elatisenõuded. Kas aga töövõimetoetus on üldse see raha, millele kohtutäituritel peaks olema juurdepääs, kas ei peaks jääma ainult abivajaja kasutusse? Selle ettepaneku tegi puuetega inimeste koda ja, ja meie oleme samal seisukohal, et me oleme seda argumenteerinud, aga kuna see otsus oli selline, siis meie peame täitma täna kehtivat seadust, aga ma ütleks selle kohta niimoodi, et et minister ei tahtnud noh, seda koha peal tehtud ettepanekut liiga palju kommenteerida, aga, aga samas tema seisukoht oli see, et kindlasti see noh, elanikkonna grupp. On selline elanikkonnagrupp, kus peab väga tähelepanelikult vaatama, kuidas nende toimetulek päriselus on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuhanded töövõimetoetust saavad inimesed, kellel on probleemid võlgadega, ei saanud oma toetust kätte. Töötukassa uus infosüsteem võimaldas kohtutäituritel nõuda töövõimetoetust saavatelt inimestelt alates veebruarikuust sisse korraga mitut võlga, seetõttu jäid paljud inimesed toetusest ilma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nÜleeilsest alates kulgeb matkaseltskond läbi Eesti rannikualade, et tulevikus oleks kõigil matkahuvilistel hea ülevaade sellest, mida Eesti loodusel ja kohalikel turismiettevõtjatel pakkuda on. Ühe matkaraja maha märkimiseks on tänapäeval vajavaid kaasaegset GPS seadet, ilmastikukindlat riietust ja eriti vilkaid jalgu, sest kogu rada kõnnitakse täies pikkuses läbi. 1100 kilomeetri pikkune matkarada saab alguse Lätist Leedu piiri äärest. Juunis ja juulis jõudsid lätlased mööda rannikuäärt matkaraja märkimisega Iklani. Sealt edasi liigutakse ikka mööda rannaäärt Tallinnani välja. Eestlastel on nõu ja jõuga abiks Läti poolel matkarada kaardistanud Läti maaturismiekspert Juris Malinskis. No nii me siin kõik koos läheme ja vaatame, meil on siin omavahel diskussioon, et marsruut peab kulgema siit või natuke sealtpoolt, jätkab MTÜ Eesti maaturismi tegevjuht Raili Mengel. Me natukene inspekteerime, et kas see on piisavalt hea, kas see on mitmekesine meie matkajate jaoks, kas see on läbitav, kas see on piisavalt atraktiivne ja oh imet, kui mina eelnevalt kaardi peale vaadates natukene olin nagu mures, aga minu kivi langes südamelt eilsel Häädemeeste uulu matkalõigul, kus meie matkaprof maalinski Lätis ütles niimoodi, et Railis oleks matkate unistus sellist rada pidi kulgeda. Matkaraja kaardistamisega jõutakse Tallinnani oktoobris, seni on kõigil matkahuvilistel võimalik seltskonnaga liituda. Infot saab selle kohta Facebooki lehelt. Rannikumatka Raili Mengel, tulge uskuge, see kustumatu kogemus. Ranniku matkarada loodetakse kaardistada ja viitadega varustada 2019.-ks aastaks. Silvia Sool, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnumaal märgitakse maha matkarada. Lätist algav ja ranniku äärt pidi kulgev rada on üks osa Euroopa kaugmatkarajast, mis algab Portugalist ja lõpeb Eestis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSillamäel sisestatakse ruume rahvaküsitluseks ettevalmistuste ajal, täna võisid eelhääletusel osaleda need, kes homme Sillamäel olla ei saa. Õige, rahvaküsitluse aeg ongi hämme. Käisime Kirovi-nimelises kultuurimajas paiknevas hääletuspaigas. Kultuurimaja töötajate sõnutsi on eelhääletusel käidud vähe. Referendumi keskkomisjoni esimehe Viktor paroviki sõnutsi on referendum lihtsalt viimane võimalus endast märku anda. Eesti valitsusele. Keskkomisjoni esimees kinnitas, et rahvahääletusel ei ole poliitilisi eesmärke. Hääletust korraldada ei olnud lihtne. Aeg oli lühike, raha ei jätku. Viktor Poroviki sõnul on Sillamäel tehtud kolm sotsioloogilist uurimust, mille tulemused on teada ka Eesti valitsusele. Ometi ei ole nendele reageeritud. Profikt kinnitas, et Sillamäel elavad inimesed äärmisel vaesuses. Palgad on väga väikesed, 100 150 krooni. Suurettevõtet Silmet ei ole privatiseeritud riigiettevõte, me ei tahtnud valitsus krediitideks garantiid anda. Inimestel ei ole tööd ja lokkab metallivari ja kuritegevus. Viktor vik ei osanud selgitada, mida kujutab endast rahvuslik autonoomia ja kuivõrd see majanduslikku olukorda lahendada suudab. Tema kinnitusel ei kavatsetagi autonoomiat luua, vaid üritatakse tõmmata Eesti valitsuse ja rahvusvahelise üldsuse tähelepanu.",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Päevakaja\" dessant Kirde-Eesti autonoomiareferendumile. Helilõik lõpeb lõpukõlliga. Kavas kell 17:00 uudistesaates 16.07.1993.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt antud ettekirjutused päris ranged ja täna oli siis tagumine aeg mingi otsus teha, sellepärast et vastasel korral me ei oleks enam mingisugust varianti, neid ettekirjutusi ja nõudeid olnud täita. Ja kuna praegu septembrikuu kohta piirangute leevenemist sellisel määral ette näha ei ole, siis oli targem tõesti kõiki plusse miinuseid lahates. Nii sponsorite kui partneritega. Tallinna linnaga hinnates ostusid teha selline otsus. Nii et ütleme, et kui näiteks augusti keskel veel öeldakse, et näiteks piirangud kaovad ära, siis ikkagi see otsus on nüüd lõplik, et seda ikkagi ei toimu. Jah, et anname ka seda aru, et, et sellise mastaabiga sellisel suurel maa-alal toimuv üritus seda nagu 30 päevaga ette ei valmista. Aga see virtuaaljooks, et kuidas see hakkab välja nägema. Eitame ikkagi inimestele midagi pakkuda selles valguses ja uue väljundina pakume välja kõigile jõukohase maratoni jooksu sel aastal ehk siis septembrikuu on virtuaaljooksul periood, esimesest 30. septembrini saab joosta ja esmakordselt on võimalus siis läbida maraton 30 päeva jooksul. Minimaalne distants, mis päevas tuleb läbida, on 4,2 kilomeetrit, ehk üks kümnendik täispikast maratonist. Ja ma saan aru, et siis on jällegi see tore hetk, et jooksed ära ja siis tuleb nii-öelda postiga medal koju. Siis läheb postiga medal ja ka jooksusärk koju ja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna maraton harjumuspärasel viisil sel aastal ei toimu, kuid selle asemel saab end proovile panna virtuaaljooksul. Tallinna maratoni korraldaja Mati Lilliallik ütles, et hoolimata piirangute leevenemisest, ei saa sel aastal tuhandete spordisõprade tervisega riskida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSuvisel ajal hooajalisele tööjõule tuginev marjakasvatusvaldkond on maksu ja tolliameti sõnul üks neid sektoreid, kus nii-öelda mustalt töötajaid kõige rohkem leida võib. Samas ei saa seda üht põllumajandusvaldkonda esile tõsta, nii ütleb maksu ja tolliameti maksuauditi osakonna juht Oskar Õun. Mis meie kontrolli käigud on küll näidanud siin, et noh, tõesti on tulnud ette olukordi, kus põldudel on kolmandik tööjõust siis mustalt tööl olnud, et aga, aga need on pigem sellised üksikud väga hästi siis tabatud meie poolt ja leitud kohad, kuhu minna kontrollima, aga ka valdavalt enamus noh, nii hullu pilti meie kohta, et kui me nüüd nii-öelda oma sellist maksuriskide pealt hindame, siis me ei näe seda, et marjakasvatajad kuidagi nüüd selle teistest põllusaaduste kasvatajast erineks. Noh, tervikuna eks neid riske on ka kõikides muudes põllumajandusvaldkondades. Ümbrikupalgad on jätkuvalt suurim maksuprobleem Eestis, kõige rohkem on ümbrikupalka valdkondades, kus tööjõuvajadus ka kõige suurem on näiteks majutus ja toitlustus, põllumajanduse ktor. Jätkuvalt on mure laps, ka ehitusvaldkond. Mida kvalifitseeritum tööjõud olema peab, seda vähem on ümbrikupalgas maksmist. Kindlasti me ei räägi täna ümbriku palgast kui sellisest, ütleme IT-sektoris, kus on väga kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud ja, ja noh, seal lihtsalt ei ole kuigi reaalne ja, ja mõistlik, et ka ka väga tippspetsialist siis on valmis sellistel kehvadel tingimustel tööl üldse asuma, et pigem on need sellised meie kõik põhilised suured tööjõuvajaduse või tööjõumahukad sektorid, me räägime nüüd ehitussektorist, mis on samamoodi meil tegelikult aastaid olnud huviorbiidis, siis noh, ehitussektori puhul noh, nii-öelda see, eks, see põhi võib-olla selline probleemi olemas juba tuleb nende lepingutingimustes hanketingimustes, kus sageli kõige madalam ilm võidab ja, ja lõppkokkuvõttes sinna allhankesse ei jäägi tegelikult seda raha nii palju, et ka riigimakse ei maksa. Ümbrikupalgaga kaasnevatest riskidest suurim on oht teenitud palgast üldse ilma jääda. Üks asi on see, et riigimaksud jäävad saamata, võib-olla see pension ja tervis ja võib-olla see pool noort inimest nii väga veel ei kõneta, aga mis nagu võiks kõnetada, on see, et nii-öelda see kokkulepitud ümbrikupalga maksmine lõpp lõppkokkuvõttes väärida ka sellega, et see noor ei saa oma lubatud raha kätte, mis tähendab seda, et, et ta võib-olla on terve suve kuskil ehitusobjektil abitöölisena ja lõppkokkuvõttes peab sellest lubatud rahast üldse suu puhtaks pühkima.",
"role": "user"
},
{
"content": "Marjapõldudel töötab kohati kolmandik töötajatest nii-öelda mustalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeie arvates on kõige olulisem Eesti huvide kaitsmine ja Eesti huvide edendamine. Eesti huviks on kindlasti ka tugev Euroopa ja me ei saa vaadata mööda sellest, et Euroopa liit ei ole midagi kõrvalseisvat. Väga paljud Eesti probleemid ja ka Eesti areng on peidus Euroopa liidus, selleks me ju sinna ühinemegi. Eesti liitlaste kohta Euroopa liidus ütles peaminister, et Eesti tuleb hoiduda väga kivistunud plokkidest ja et eri valdkondades on Eestil tõenäoliselt eri liitlased. Üks Eesti kindel huvi on Läänemere regioon, rõhutas Juhan Parts ja kindlasti on meil ühiseid seisukohti lähemate naabritega. Rääkides sellest, et kolmandik hääletanuist ei tahtnud, et Eesti Euroopa liitu läheks, ütles peaminister nende tuleviku kohta. Nii. Euroopa Liit ei ole, nagu me oleme armastanud öelda roosamanna, mis lahendab kõiki küsimusi, kindlasti ootab meid ees pettumusi ja nii edasi, aga mis peamine ka nendel inimestel, kes on suhtunud kriitilisemalt võib-olla nii kriitiliselt nad hääletamiskastide juures tegid. Ei, ka nende roll on raske alahinnata, siis kui me oleme juba liikmed, see hoiab ära selle, et me ei satuks väga suurde emotsionaalsesse joovastusse ja nii edasi ja nii edasi. Nii et ma arvan, et selline demokraatlik arvamuste paljusus, ideede konkurents, see kulub ära Eesti arenguks. Rahva seas levinud seisukohaga, et minu jaoks ei muutu ju midagi, ei olnud peaminister nõus. Kõigepealt iga inimene Eestimaal peab teadma, et täna hommikust, meie iseseisvus on oluliselt kindlam. Meie vabadus on oluliselt kindel. Me oleme määratlenud üsna selge poliitilise ja majandusliku arengu tuleviku. Nüüd tuleb tegeleda detailidega. Aga see, et me kuulume Euroopasse, see rahva ühemeelne otsus, see loob ju võimaluse ka selleks, et inimene, kes on jäänud võib-olla mäe alla, kellel ei ole läinud nii hästi viimaste aastate jooksul, et ka sellele inimesele, kui ta tahab, leiab endast motivatsiooni. Riik, omavalitsus ja lähedalseisev kogukond, aitab, et ka see inimene naeratab ja saab hea tunda kasvavast heaolust. Öelda seda, et Euroopa liit ei anna ühelegi inimesele võimalusi. No tõepoolest mina, keda ma loen ka ennast lihtsaks inimeseks, tulge taevas appi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Juhan Partsi kommentaar rahvahääletuse tulemustele ja Eesti tulevikule pressikonverentsil järgmisel hommikul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSee oli viis aastat tagasi, kui arhitekt elektribüroo pluss töö võttis ärB Pärnu rahvusvahelise terminali arhitektuurikonkursi. Läks aega, mis läks, aga äsja sel Pärnumaa arengukonverentsil allkirjastati leping ja nüüd võib projekteerimistöödega algust teha. Palusin plussi juhtiva arhitektil Indrek Kalmannil kirjeldada tööd, mis neile võidu tõi. Pärnu inimesed kindlasti ju teavad, et raudteejaam paikneb teisel pool Liivi teed. Täna ühendab siis vana raudteeperrooni Pärnu linnaga selline õnnetu maa-alune tunnelik, mis aeg-ajalt on poolenisti vett täis. Tulenevalt nüüd erinevatest tehnilistest aspektidest, leiti, et seda raudteejaama asukoht Pärnu linnas ei ole võimalik kuhugi mujale ringi tõsta ja tektuurivõistlus toimuski selle peale, kuidas sellesse asukohta rajada hoone, mis enim minimiseeriks negatiivseid asukoha aspekte ja rõhutas positiivset. Almann ütles, et konkurss oli tihe, laekus üle 30 võistlustöö mitmest riigist, aga neil õnnestus võita. Ja leiti, et meil kõige paremini õnnestus ära lahendada see linnaehituslik aspekt ehk et me ei suunanud inimesi maa alla kuskile pimedatesse käikudesse. Meil õnnestus tagada selle hoone funktsionaalsus ja tõsteti ka esile raudteele ainuomast arhitektuuri. Võitjal tuli aga veel üks kord oma paremust tõestada. Olukord oli kaunis naeruväärne, tektuurivõistluse raames oli ka ette öeldud tellija taotlushind, kõik võistlejad teadsid, millise rahasumma eest või millistel alustel see projekteerimine peaks toimuma. Möödunud aasta või see aasta siis otsustati, et ikkagi tuleb läbi viia ka veel vähem pakkumine kolmele esimesele kohale tulnud võistleja vahel. Plussil õnnestus seegi võita, esimene projekteerimiskoosolek toimub juba sel nädalal. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viis aastat tagasi võitis arhitektuuribüroo Pluss töö RB Pärnu rahvusvahelise terminali arhitektuurikonkursi. Äsjasel Pärnumaa arengukonverentsil allkirjastati leping ja nüüd võib projekteerimistöödega algust teha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKoolidele lisaraha leidmine olukorras, kus riigieelarve on lukus ja katuseraha jagatud, on väga raske, kui mitte võimatu. Nagu ütles katuseraha ümbersuunamise kohta üks EKRE fraktsiooni liige, ei saa ju ometi lubatud raha enam tagasi võtta. Samas katuserahast loobunud opositsiooniline Reformierakond selles probleemi ei näe, räägib riigikogu liige maris Lauri. Sellise katuserahade pudistamise asemel oleks tõesti võib-olla olnud arukas jagada see neli miljonit vajalike asjade peale, sealhulgas eestikeelseks õppeks erinevates koolides. Pikemas plaanis peaks maris Lauri arvates muukeelseid lapsi õpetavate eesti koolide toetussumma planeerima püsivalt haridusministeeriumi eelarvesse. Tuleval aastal päästaks olukorra riigieelarve muudatus, mida Reformierakond pakub homsel rahanduskomisjoni istungil. Muudatuse hind on miljon eurot maris Lauri. Valitsuse nii-öelda vabade reservide arvelt, et seal on päris hulgi neid miljoneid, et sealt midagi ära võtta. Minu arvates on täiesti õigustatud, kuna tegemist on kriisis oleva olukorraga. Isamaa fraktsiooni liige Üllar Saaremäe sooviks samuti süsteemset lahendust ja kinnitab, et katuseraha ümbersuunamine olukorda ei päästa. Peaks selle probleemiga kuidagi teisiti ära lahendama kui katuserahaga, mis oleks ühekordne, siis tuleb minna väga konkreetse ajakava väljatöötamisele aastateks 21 küll 26, jah, 20 jääb sealt küll välja, aga, aga seda tuleb igal juhul tõsiselt selle teemaga tegeleda. Keskerakonna fraktsiooni liige, Ida-Virumaalt pärit Dmitri Dmitrijev eelistab süsteemset lähenemist, mitte ühekordseid meetmeid. Dmitrijevi sõnul on tuleva aasta eelarves eesti keele õppe parandamiseks vene lasteaedades ja põhikoolides eraldatud kolm miljonit eurot ja lõppkokkuvõttes annab see hea tulemuse. Kui me jätaksime emotsioonid kõrvale praegu, siis eesti keele õpetamine on üks haridussüsteemi funktsioonide, mis peab olema süsteemne, mitte projektipõhine või ühekordne kuluartikkel, et mina pakuksin, et me peaksime nagu seda suuremat pilti vaatama ja süsteemselt hakata kõikidel tasanditel eesti keele õpet parandama, mis annaks pikemas perspektiivis tulemust. Sotsiaaldemokraat Katri Raik toetab Reformierakonna ettepanekut muuta eelarvet ja anda Eesti koolidele miljon eurot vene lastega tegelemiseks. See on hea mõte, et Ida-Virumaa eestikeelseid koole toetada, pigem on seni Eestis toetatud venekeelseid koole, aga arusaadavalt on eestikeelses keskkonnas eesti keelt kergem ära õppida, seda me peaksime tõepoolest toetama. Ida-Virumaa eestikeelsetes koolides on teise kodukeelega laste osakaal mõnes koolis üle poole, koolid peavad tegema väiksemaid klasse ja õpilastele keelelist tuge pakkuma, see aga nõuab suuremat rahalist ressurssi. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaa eestikeelse õppekeelega koolide juhid palusid riigilt lisaraha, et tagada kvaliteetne õpe olukorras, kus koolidesse tuleb aina rohkem teise kodukeelega lapsi. Uurisime Riigikogu fraktsioonidelt, kas probleemi saaks lahendada katuseraha ümber jagades.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lauri Lepkans kiidab Tartu Ülikooli reovee seiresüsteemi ülesehitamise eest. Kuna nüüdseks on tegemist rutiinse seirega, on mõistlik, et seda tehakse terviseameti Tallinna laboris. Suures plaanis midagi ei muutu, et meil koostööd Tartu Ülikooliga ka jätkub, jätkub ka edaspidi, ainuke muutus, mis, mis hetkeseisuga plaanitud on, on see, et maht veidi väheneb. Liep kals selgitab, et osadest väiksematest asulatest ei võeta. Uuest aastast punktproove nii võetud proovid ei anna sama täpseid andmeid, kui suurematest asulatest kogutud proovid. Seal on rohkem inimesi taga ja kuna on 24 tunni keskmine proov, siis see näitab ka täpsemat tulemust, kui võrrelda nende väiksemate asulatega, kus võetakse ainult punktproovi sest punktproovis võib väga palju oleneda sellest, mis hetkel proov võeti, et mis sorti reovesi sel hetkel veel läbi voolas, analüüsib siis meie labor ja, ja siis tulemused peaksid samal ajal tulema, nagu nad siiamaani tulnud on ja ilmselt siis, kui praegu tulemusi avalikustatakse Tartu Ülikooli lehel, siis järgmisest aastast hakkavad need kolivad ka terviseameti lehele. Praegu teeb seiret Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson. Tenson ütleb, et punktproovid on kasulikud, kui viiruse leviku oht on suurem. Pandeemia taandudes saab Tensoni sõnul suurasulate reovee seire abil kõige kuluefektiivsemalt ennustada uusi puhanguid. Kui me ikkagi sellest viirusest hakkame jagu saama, et sellel üldisel pildil nagu silma peal hoida, siis pigem vähem ja odavamalt, et see on absoluutselt arusaadav. Seda koroonat on kindlasti mõistlik järgida selle reovees. Et siis ennustada, kas puhangud tulevad või mitte. See on kindlasti odavam meetod, kui väga palju inimesi Eestis on, nagu meil praegu toimub. Lauri Liepkans lisab, et Euroopa Liit tahab hakata seireandmeid kokku koguma, et liikmesriikide andmeid võrrelda. Euroopa poolt on tulnud päris tugevad signaalid et, et see sellise seire pannakse ka reoveedirektiivi pannakse sisse selle reoveeseirega on tegelikult võimalik ka paljusid teisi aineid samal ajal uurida, et näiteks polioviiruste olemasolev antimikroresistentseid asju vaadata. Et tegelikult sellisel uuringul on, on palju võimalusi, mida juurde panna. Kui reoveeseiret hakkab nõudma Euroopa Liidu direktiiv, muutub see liikmesriikidele kohustuslikuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse hulka reovees uurib iga nädal Tartu Ülikool. Uuest aastast võtab kohustuse enda peale Terviseamet.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseamet soovitas haiglasisese koroonaviiruse leviku tõttu Lääne-Tallinna keskhaiglas patsientide ohutuse tagamiseks plaanilise ravi alustamise edasi lükata. Ühtlasi on amet alustanud riiklikku järelevalvet, et uurida muuhulgas isikukaitsevahendite kasutamist haiglas. See uurimine praegu käib, mistõttu üksikasju avaldada ei saa. Lääne-Tallinna keskhaigla ravijuht ja juhatuse esimees Imbi Moks ütleb, et plaanilise ravi ga on juba tasapisi ja väga ettevaatlikult alustatud. Kuna meil haiglas on käigus veel terviseameti järelvalvemenetlus, siis meremeeste korpus ja nakkuskliinikus ja nendes hoonetes ei tohi me veel plaanilist teenust osutada. Aga meie haigla koosseisu kuuluvad ka mitmed tervisekeskused ja seal saame ambulatoorseid, vastuvõtte ja uuringuid teha. Paljudel erialadel eelistab haigla veel kaugvastuvõtu. Kõigile patsientidele, kes tulevad haiglaravile, tehakse Covid test. Ja selleks on meil spetsiaalne osakond, kus patsient nii kaua viibib, kuni ta saab teada oma COVID analüüsi tulemuse. On olnud ka juhuseid, kus COVID analüüs ei ole veel teada aga patsiendile on vajalik kiireloomuline ravi ja kirurgid on pidanud meil mõningad patsiendid sellises olukorras ka opereerima. Need on küll osutunud pärast negatiivseks. Aga need inimesed, kes teil haiglas sees on, kui nad haiglasse negatiivsena tulevad. Järsku lööb see viirus välja haiglas sees olles, kas te igapäevaselt ka oma patsiente või, või pisteliselt testide. Meil on olnud selline juhus, kus patsient tuleb negatiivse analüüsiga ja kolmandal päeval on ta COVID positiivne ja igapäevaselt kõiki patsiente me haiglas ei testi. Testi me haiglasse tulles. Terviseamet uurib praegu märtsis ja aprillis toimunud haiglasisest viirusepuhangut ja on teinud omapoolsed soovitused Imbi Mox. Otsuseid praeguseks hetkeks terviseamet veel teinud ei ole ja on juhtinud meie tähelepanu korrektsele isikukaitsevahendite kasutamisele. See on ülioluline. Sest et siin jah, märtsis-aprillis oli teil üsna keeruline aeg. Kui haiglas sees hakkas viirus levima, aga sellele olete saanud piiri panna praegu ilusti. Praegu meil ühtegi osakonda karantiinis ei ole, aga nakkuskliinikus on meil Covid haiged ikka sees.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lääne-Tallinna Keskhaiglas nakatus märtsi keskpaigast mai alguseni koroonaviirusega 24 haigla töötajat ja nakkuse sai ka 24 haiglas viibinud patsienti. Terviseamet algatas seetõttu riikliku järelevalvemenetluse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoolide sulgemise eel lisati üldhariduskoolide õpetajad eesliinitöötajate hulka ning algas nende vaktsineerimine eelisjärjekorras. Segadust lõi aga tõsiasi, et üldhariduskoolide pilliõpetajad, näiteks vanalinna hariduskolleegiumi muusikakoolis ja Tallinna muusikakeskkoolis kuulusid samuti eelisjärjekorras vaktsineeritut hulka. Sama tööd tegevad pilliõpetajad tavaliste huvihariduskoolides pole siiani ega kooli kaudu vaktsineerimise võimalust saanud. Tallinna muusikakooli õpetaja rääkis, et erinevalt üldhariduskoolide alla kuuluvate huvihariduskoolide õpetajatest pole muusikakooli õpetajaid vaktsineeritud ning haridusametil võimalikku vaktsineerimise aja kohta infot pole. Minuni on jõudnud selline informatsioon, et nimed on antud kirja, aga, ja siis on tehtud järelpärimisi, aga need ei ole andnud konkreetsuse osas mitte mingisugust tulemust ja, ja pärast seda ei ole tulnud mingit infot. Ja see oli viiendal aprillil, kui haridusamet saatis, et ei oska kommenteerida, kui meie saatsime talle, et mõned huvikoolid on Tallinnas juba vaktsineeritud, et miks meid ei ole haridusamet, vastutab, et ei oska kommenteerida. Tallinna muusika keskkooli personalijuht Tiia Liik kinnitas, et koolis on vaktsineeritute seas olnud ka pilliõpetajaid. Osa vanemaealistest on saanud doosid kätte perearsti käest ning kokku on vaktsineeritud vähemalt 91 inimest, see tähendab 62 protsenti töötajatest. Ka vanalinna hariduskolleegiumi muusikakooli juhataja Karin Veismann kinnitas, et muusikakooli õpetajad vaktsineeriti koos nii-öelda tavaliste õpetajate a. Haridusameti juht Andres Pajula ütles, et põhjus seisneb õpetajate nimekirjades, milles ei eristata koolide üksuste õpetajaid. Eelisjärjekorras saavad end vaktsineerida kõik üldhariduskoolide pea. Samuti on huviharidus vabatahtlik ja selle tõttu ei vaktsineerita nende koolide töötajaid eelisjärjekorras. Huviharidus on tegelikult olnud kogu selle covidi ajal kord lahti, kord kinni ja sellest lähtuvalt ka ei ole tõesti huvihariduses õpetajate vaktsineerimine olnud eesliini töötajatega võrdsustatud, et selles mõttes on see õige. Mis puudutab Tallinna muusikakeskkooli, siis see on tegelikult üldhariduskooliduselt, vanalinna hariduskolleegium on ju tegelikult üldhariduskool, sellel on lihtsalt üldhariduskooli juures, on ka korraldatakse huvi, haridust, huvitaevust, nii nagu ka teiste üldhariduskoolide juures korraldatakse huvi, tegevust, huviharidust ja, ja see on üks osa tegelikult õppeprotsessist nüüd konkreetselt nimesid või konkreetselt seda, et kes oleks tohtinud saada, kes ei oleks tohtinud saada, seda ei olnud selles mõttes reguleeritud ja selge on see, et mida rohkem õpetajaid on vaktsineeritud ja nii ka vanalinna hariduskolleegiumist, sest et nad tegelikult ju oma olemuselt teevad ka tööd ju seal on seostatud integreeritud õppekava suures malt jaolt ja nad tegelikult on seotud omavahel. Sama kehtib ka spordivaldkonna kohta. Kehalise kasvatuse treenerid on vaktsineeritud, sest tegevus kuulub üldhariduskooli kohustuslikku kavva kuid treenereid eelisjärjekorras ei vaktsineerita. Millal vaktsineerimise järg huvihariduskoolide töötajateni jõudma peaks, Pajula öelda ei osanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haridustöötajad kuulutati enne viimast koolide sulgemist eesliinitöötajateks ning koolide õpetajad said eelisjärjekorras vaktsineeritud. Eelisjärjekorras vaktsineeritute hulka kuuluvad ka üldhariduskoolide huvihariduse töötajad, kuid mitte tavaliste huvikoolide töötajad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNäitusel on näha nelja Valgevene fotograafi jäädvustusi. Fotografiska Tallinna tegevjuhi Margit Aasmäe sõnul on erinäituse eesmärgiks tuua tähelepanu ühiskondlikult olulisele teemale. See näitus on eelkõige sellisest inimlikust jõust, mis vallandub meist kui reaktsioon millelegi ebaõiglasele ja ka vägivallale. Et see näitus on Valgevene naiste väest, kes tulid tänavatele vastureaktsioonina valitsuse äärmiselt vägivaldsele suhtumisele oma inimestesse. See näitus on meie põhiõigusest rääkida sellest, mis meile meile südamel ja mis, mis on õige ja rääkida seda niimoodi, et keegi meid maha ei suru. Aasmäe lisab, et näitus tuletab eestlastele meelde, et meie kätte võidetud vabadus on habras ja aitab mõista valu, mida tunneb ka siinne Valgevene kogukond. Tartus elav valgevenelanna Volha Kaškevic loodab, et näitusega jõuab rohkemate inimesteni tõeline pilt Valgevenes toimuvast. See oli huvitav, kuidas Valgevene jõuorganid ei mõistnud, mis ohtu neile naised võivad osutada. Meeleavalduste esimestel päevadel oli oht, et olukord muutub veel vägivaldsemaks. Aga 12. augusti hommikul kogunesid naised pea juhuslikult ja läksid tänavatele valges riietuses, koos lilledega. See oli suur sümbol, et Valgevene rahvas tahab, et meeleavaldused oleksid rahumeelsed. Margit Aasmäe sõnul viiakse näitus pärast Tartut veel ka Narva. Lisaks saab fotosid näha ka veebis. Füüsiline näitus on ainult üks osa sellest näitusest, et näitusel on virtuaalgalerii, mis on kättesaadav meie veebilehelt. Neljas keeles lugu, kuhu siis Valgevene naiste väest ja seal galeriis on kättesaadavad hoopis rohkem pilte, kui mis siin näha on, täna iga pildi taga on lugu ja samamoodi on nelja fotograafi videod, lood sealt viltuaalgaleriis kättesaadavad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Fotografiska jõudis esmakordselt Tartusse. Aparaaditehasesse on üles pandud näitus \"Valgevene tulevik naiste väega\", kus esitatakse kohalike naisfotograafide pilte Valgevene meeleavaldustest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTäna võivad raadio ja televisiooni levi inimesed vaadata tagasi omamoodi ümmarguselt tähtpäevale. Nimelt täna on see päev, kui 50 aastat tagasi Eestimaal vaadati esimest korda televiisori ekraanil pilti ja see toimus siis Tallinnas. Ja selleaegses Gustav Adolfi nimelise gümnaasiumi füüsikakabinetis. See oli omamoodi suur sündmus kõigile Moskva telesaadete esimene avalik demonstratsioon. See oli siis Kommiterni nimeline saatejaam Moskvas. Jah, 1107 meetri pikkusel lainel levitati siis väga primitiivseid kolmekümneribalisi telepilte ja neid me siis Tallinnas vastu võtsime. Neljandal novembril 50 aastat tagasi, huvi oli tohutu suur, üle 200 inimese oli füüsikakabinetis, koridorid olid kõik täis. Tolleaegsed Tallinna päevalehed kirjutavad, et politsei oli korda hoidnud. Jah, muidu korda luua ei saanud, sest tallinlased kõik, kõik murdu tahtsid näha, kuidas Moskva telesaade siis ka väikesel ekraanil välja näeb ja et oleks võimalik näidata, siis me loosisime välja 55 minutit kestva kava jälgimiseks 70 pilet. No siin teie majas, Mihkel Aitsan Vigalas on näha selle aparaadi fotot, aga aparaat ise on sidemuuseum. Jah, ühiskondlikus sidemuuseumis Tallinnas ja muidugi kui võrrelda tänapäeva teleri ekraaniga, oli äärmiselt pisikene. Oi ei olnudki nii palju 15 kord 20 millimeetrit oli mõõtmed ja märke ja, ja läbi tuli vaadata siis lubi. See piiras muidugi vaatenurka ja mina olin siis kui auto roolirattakeeraja, kes hoidis kogu aeg, et see pildikene seal ära ei kaoks ja minu kõrval siis üks või kaks inimest said korraga jälgida. Ja ehitati taoline televiisor siis tolleaegset Tallinna tehnikaülikooli üliõpilaste poolt, teie, Mihkel, aitame teil siin pildi peal näha kaaslasi. Ja 17 osavõtjat ja mul on hea meel näidata siit keskelt ühte naissoost osavõtjat, esimene teleamatöör, Maret Rand. No need on nüüd Tallinna noored, aga samal ajal tegutses ka Tartus taolisi Ja Tartus oli väga tubli teleamatöör Richard Porosna. Jõudsime nii kaugele, et 1957. aasta algul oli Eestis juba ligemale 50 iseehitatud vastuvõtja. Kas ka siin Vigalas, kuna ma tean, Mihkel, aita, te olite siin kaua aega. Põllumajanduse eile maakutsekooli õppejõud, aktiivne koduuurija. Jah, see on mu teine hobi. Terve tuba on täis siin mitmesuguseid mälestusesemeid ja fotosid minu kuulsa sugulase, revolutsionäär Mihkel Aitsami elust ja võitluse eest. Päris televiisorit me siin ei valmistanud, meil töötas raadioring küll tulevased traktorisid ehitasid siis selliseid vastuvõtjaid, mida traktori kabiinis töö juures oli tore kuulata.",
"role": "user"
},
{
"content": "50 aastat tagasi (1936. a) vaadati Eestis Moskva telesaateid. Mihkel Aitsam kõneleb esimese televiisori tegemisest Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilaste poolt ja esimest korda teleri vaatamisest Gustav Adolfi Gümnaasiumis 1936. a.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti Panga presidendi valimisel sai otsustavaks üks hääl, mis anti Andres Lipstoki kasuks senise keskpanga juhi Vahur Krafti vastu. Eesti Panga nõukogu esimees Mart Sõrg ei soovinud avaldada keskpanga nõukogu liikmetest eelistas lipstoki. See oli salajane hääletus, järelikult kui mina ütleks, kelle poolt hääletasin, siis ta ei ole salajane, sest siis on ta juba osaliselt avatud. Ma ei saa. Sõrk kinnitas, et ei näe probleemi Lipstoki kuulumises Reformierakonda kuna erakonna liberaalsed vaated ühtivad keskpanga ette seatud eesmärkidega. Eesti Panga president kindlasti püüab tegutseda nii, et Eesti Panga eesmärgid oleks paremini täidetud ja liberaalne maailmavaade, mis on omane reformierakonnale, need sobivad ka Eesti panga eesmärkidega hästi kokku. Ohtlik on selline persoon, kes väga tihti muudab oma nägemust ja kas või üle aasta vahetab erakondi, seda küll ei julgeks Eesti Panga presidendiks lasta. Rahandusharidusega Andres Lipstok lubas, et jääb Eesti panga etteotsa viieks aastaks ja peab üheks tähtsamaks ülesandeks Eesti krooni üleviimise eurole. Loodan väga, et meil Eurole üleminek läheb hästi ja me üks jaanuar 2007 oleme nagu valmis eurotsooni täieõiguslikult sisse minema, selliseid järeldusi ma arvan, mida te oma küsimusega öelda tahtsite, kui üks, jaanuar 2007 me eurotsoonis sees ei ole, kas sa siis astud tagasi, ei astu? Ma analüüsi, miks nii on, üritaks mingi järgmise paadi peale pääseda, et me oma eesmärgi täidaksime. Lipstok kinnitas, et peatab oma erakondliku kuuluvuse Eesti Panga presidendi ametiajaks ja arutab juristidega, kas tal tuleb astuda ka erakonnast välja. Eesti Panga president, nii nagu iga põhiseadusliku institutsiooni juht ei peaks olema oma põhitöö kõrval mingit pidigi aktiivselt tegev päevapoliitikas kindlasti ma kas peatan või mingi muu formulatsiooni oma parteilise kuulusega ette võta, ma täna ei tea, milline see olema peab, see on juristide töö, juristide nõuanne ja täpselt nii, nagu nad ütlevad, nii, käitu. Eesti Panga presidendina 10 aastat töötanud Vahur Krah teatas, et võtab esmalt puhkust ja mõtleb alles seejärel, mida edasi teha. Ametiaeg saab läbi, korraldatakse valimised, antud juhul ei osutunud valituks, selline on elu. Kõigepealt puhkan, õpin, otsin uusi väljakutseid või võib ka teises järjekorras öelda. Otsin uusi väljakutseid, puhkan, õpin, mis iganes. President Arnold Rüütel peab uue keskpanga juhi kinnitama hiljemalt seitsmendaks juuniks. Eesti Panga presidendi ametipalk on 60000 krooni kuus, kuid Vahur Krahv teenis koos lisatasudega 106000 krooni kuus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Panga nõukogu esitas panga presidendiks Andres Lipstoki.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRail Balticu Pärnu maakonna planeering ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise uuendamine puudutab umbes 40 kilomeetrist lõiku Pärnu ja Eesti Läti piiri vahelisel alal valdavalt saarde vallas surjus aga ka Häädemeeste vallas. Uuendamine viiakse läbi riigikohtu 2020. aasta otsuse alusel. Tühistatud trassilõikudes. Eilsel kohtumisel oli asjalikke küsimusi, aga ka neid, kus uuriti, miks trassi ikka läbi Tartu ei lähe ja miks rong uuel trassil hakkab sõitma 240 kilomeetrise kiirusega. Õige kiirus olevat 300 kilomeetrit tunnis. Oli ka neid, kes nimetasid Rail Balticut kriminaalkuriteoks ja väitsid, et see toob kasu vaid saksa töösturitele. Rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute nõunik Siim Orav. Ja meil oli väga hea meel, et täna siia uulu tuli nii palju Rail Baltica huvilisi kohale, saal oli inimesi sisuliselt täis, see näitab, et Rail Baltica nii-öelda maakonnaplaneeringu, teemaplaneeringu täiendamine pakub inimestele huvi ja nad on huvitatud selle protsessi nii-öelda käekäigust. Sellisest elanikega kohtumisest on alati see kasu, et esiteks me kuuleme selle rohujuuretasandil need probleemid nii-öelda ära. Me oleme täna selle planeeringu uuendamise protsessi alguses ja kahtlemata on igast ettepanekust, mis meile täna siin esitati, kasu edasi kogu suveperioodi. Kuni üheksanda augustini on võimalik avalikul väljapanekul olevatele materjalidele oma ettepanekuid esitada. Seejärel meie meeskond vaatab esitatud ettepanekud läbi ja septembri esimesel nädalal viime läbi kolm avalikku arutelu, kus me siis esitatud ettepanekuid tutvustame ja anname nendele nii-öelda omapoolset vastust. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Häädemeeste vallas Uulus tutvustati kohtu tühistatud Rail Balticu trassilõigu alternatiive.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜheksanda kuni 12. klassi õpilastele suunatud karjääriretked toimuvad KredExi eestvedamisel juba viiendat korda. Tänavu avab kaheksas maakonnas noortele uksed 24 ettevõtet. KredExi ettevõtlusosakonna juht Kaarel Aus ütles, et ekskursioonid annavad noortele ettekujutuse karjäärivõimalustest kodukandis. Nii noorte kui ettevõtjate tagasiside näitab, et asjast on kasu. Kaarel Aus. 70 protsenti õpilastest siiamaani on öelnud, et nad on huvitatud külastatud ettevõtetesse kas tööle või praktikale minema. Ettevõtjate käest oleme saanud omakorda tagasisidet, et nii mõnigi õpilane on reaalselt ka nendesse ettevõtetesse hiljem praktikale asunud. Minu jaoks on eriti põnev, et osa on karjääriretkedest ka mitmed õpilased, kes plaanivad õpilasfirmat kasutada ja loodame, et on ka tegusaid ettevõtjaid välja kasvamas. Karjääriretkede vilistlastest eesmärk ongi näidata koolinoortele, et selle jaoks, et midagi ära teha, ei pea minema kodust kaugele, suurtesse linnadesse või üldse välismaale vaid ka kodukandis tegutsevad väga toredad ja põnevad ettevõtted. Mis nendes ettevõtetes toimub, et ühelt poolt tutvustatakse karjäärivõimalusi, aga teiselt poolt ettevõtjad räägivad ka oma loo, kuidas nad oma ettevõtlusega on alustanud ja kuidas nad sinna on jõudnud, kus nad täna on? Noorte huvi on suurem, kui KredEx ekskursioon korraldada suudab. Huvi on suur ja huvi on kasvav, et sel aastal laekus meile üle 20 sooviavalduse. Kahjuks kõiki me ekskursioonile viia ei saa. Pärnumaalt saavad ekskursioonidele minna Sindi gümnaasiumi ja Surju põhikooli õpilased Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "KredEx viib tänasest 15. novembrini 15 kooli õpilased ekskursioonile kodukandi tööandjate juurde, et tutvustada karjäärivõimalusi ja innustada õpilasi ettevõtlikkusele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPraeguse lennuplaani kohaselt väljub lennuk Tartust Helsingisse hommikul kella poole kuue ajal Helsingis, tagasi Tartusse jõuab lennuk alles pärast südaööd. Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on oluline, et uus lend väljuks sobivatel kellaaegadel. Ühtlasi tuleb arvestada, et linn peaks mis tahes uut lennuliini a toetama. Linnapea Urmas Klaasi sõnul on praegu prioriteet, et Finnair avaks veel ühe lennuliini Tartu Helsingi suunal. Et tuleks juurde veel üks päevane reis, mis avaks meie turistidele uusi võimalusi, oleks turistisõbralikum oma kellaaegade mõttes ja annaks Helsingis edasilendamise võimalusi nii Euroopa kui ka transatlantilises mõttes. Aastate eest toimis Tartu ja Riia vaheline lennuliin, kuid linnapea Urmas Klaas ütles, et Air Balticul pole huvi Tartu-Riia suunal lende taastada. Air Baltic praegu ütleb, et nende prioriteet on Tallinna lennujaam ja arusaadavalt soovivad näed neid lennuliine, mis Nordica's siin on turule jäänud rohkem ise üles noppida. Tallinna lennujaama äriarenduse ja kommertsdirektor Eero Pärgmäe selgitab, miks Tartu ja Riia vahelist lennuliini taas avatud ei ole. Esiteks see, et see distants ei ole siiski väga pikk ja teiseks see, et Riia koduvedajal ehk Air Balticul on lennukid veidi liiga suured selle distantsi lendamiseks. Ehk siis Air Balticu puhul on raske nagu tänasel hetkel ärilist mõtet sellel liinil leida. Eero Pärgmäe arvas, et on aja küsimus, millal avatakse Tartust lennuliinid Stockholmi või muudesse sihtkohtadesse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu ja Helsingi suunal plaanitakse avada veel üks lennuliin, mis väljuks mugavamatel kellaaegadel. Samas Tartu ja Riia liinil pole airBalticul huvi lende taastada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii nagu 2020. aastal ehitas linnavalitsus ümber ülikooli tänava lõigu raekojast valikravi tänavani, jätkub töö see aasta Riia tänavani välja. Teedeteenistuse juhataja Oleg Lužetski ütleb, et 240 meetri pikkuse lõigu rekonstrueerimiseks kuulutati välja hange. Viimase kolme aastast liiklusohu statistika näitab, et olid liiklusõnnetused seoses parkimisega, et autod parkisid 90 kraadi. Tagurdades tulid väiksed avariid, uue lahenduse kohaselt muutub parkimiskord, parkimine tuleb digi, tänavad saab ohutumaks, jalakäijad saavad rohkem ruumi liikumiseks. Kõnniteed tulevad praegusest laiemad ja sõidutee jääb kitsamaks, seetõttu tuleb ka uus kiiruse piirang 20 kilomeetrit tunnis. Ja on õigus Vanemuise tänav kuni Riia tänav üks sõidurada, võtame sealt ära ja anname rohkem ruumi bussidele, et seal Vanemuise all parklas tuleb kolm kohta bussidele ja jääb kolm kohta sõiduautodele ja üks invaparkimiskoht. Bussid on teatud külastajatele ja me teeme busside ees nii nagu ooteala. Et kui mööda kergliiklustee toimub liiklus ja inimesed, kes ootavad oma bussi, siis nagu ei segaks üksteisele. Kõik see läheb maksma kuni 700000 eurot, selleks, et liiklust võimalikult vähe segada, ehitatakse kahes osas. Üks osa on nagu valikravi tänav kuni Vanemuine tänav ja teine osa on Vanemuine kuni Riia ja me ei lase kõik need eraldi etapid korraga nagu töösse võtta. Et kui üks etapp saab nagu valmis 100 protsenti, siis alustatakse järgmise etapiga. Ehitus algab Valkravi tänava poolt aprilli keskel, kogu tänav, ka Vanemuise esine, valmib augusti lõpuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus hakatakse aprillis remontima Ülikooli tänavat. Eesmärgiks on seatud ohutum ning jalakäija- ja jalgratturisõbralikum linnaruum.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänaste hinnangute järgi maksaks Tallinna haigla rajamine umbes 400 miljonit eurot. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles jaanuaris, et linn võiks sellest tasuda umbes 40 protsenti ja Euroopa Liidult ootab ta umbes poolt ehk kahtesadat miljonit eurot. Mõned päevad hiljem riigikogu sotsiaalkomisjoni külastanud sotsiaalministeeriumi strateegilise planeerimise juht Maris Mältser nii optimistlik polnud. Esmastel läbirääkimistel oli Euroopa Komisjoni reaktsioon pigem negat aktiivseks jäänud. Mälser rääkis, et komisjoni hinnangul on taristuinvesteeringud järgmisel eelarveperioodil väga küsitavad. Esiteks pole Tallinn muu Eesti kõrval enam kuigi atraktiivne eurorahapüüdja. Teiseks on Euroopa maksumaksja meie tervishoiubetooni investeerinud juba kolmel järjestikusel eelarveperioodil. Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Kop õel aga ütleb, et Euroopa komisjon on alati tahtnud pigem teenustesse panustada, kuid meie oleme suutnud enda prioriteete hästi selgitada. Me oleme saanud nüüd viimasel perioodil parandada, võta esmatasandi tervisekeskuste seisu, ehitada uusi, enne seda õendushoolduskeskused ja suuremad Eesti haiglad on ka saanud ehitada uusi hooneid, nii et meie jaoks on see oluline ja sellest positsioonist ka Eesti siis oma edasistel läbirääkimistel lähtub. Muidugi on seni peetud ainult nii-öelda kompamiskoosolekuid. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder tõdeb, et kogu rahastamisplaani kõige olulisem muutuja ongi Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood. Ei ole isegi riigiti kokku lepitud seda poolt, et millised on summad konkreetsetes valdkondades, sealhulgas Eesti jaoks siis tervishoius? Kui Mihhail Kõlvart ootab euroliidult vähemalt kahtesadat miljonit eurot siis Tõnis Mölderi teadmisel käivad praegu läbirääkimised umbes 100 miljoni euro üle. Kindlasti saab ka Tallinn kasutada siin vajadusel laenuvõtmist ja kindlasti peaks ka riigieelarve strateegia läbirääkimistes ja riigieelarves nägema ette selleks summasid. Aga ma arvan, et me enne ei saa konkreetsete asjadest rääkida, kui me ei ole saanud lõplikku vastust Euroopa Liidult. Järgmise riigi eelarvestrateegia läbirääkimised saavad tõsise hoo sisse aprillis, aga selleks ajaks ei pruugi paigas olla isegi Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi kogumaht. Konkreetsete objektide asjus võivad otsused tulla alles selle aasta lõpus või koguni järgmisel aastal. See tähendab, et 2021. kuni 25. aasta eelarvestrateegiasse võib jõuda küll mingi summa Tallinna haigla sihtasutuse rajamiseks, aga projekteerimisraha strateegiasse veel ei kirjutata. Me räägime summadest 40 või enam miljonit ja noh, seda investeeringut riigil või linnal teha lihtsalt niisama, lootes, et me kunagi selle projektiga läheme lõpuni ja seda projekti näiteks lauasahtlisse teha. Ilmselgelt sellise summa kulutamine ei ole mõistlik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Haigla rahastusotsused ootavad Euroopa Liidu eelarveläbirääkimiste taga. Euroopa Komisjon on meditsiiniinvesteeringute suhtes pigem skeptiline.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänavu augustikuus möödus 110 aastat Aleksander Abergi sünnist. Meie raskejõustiku suurkuju oli sajandivahetuse kuulsaim maadleja, üheksakordne elukutseliste maailmameister, kümnete turniiride võitja, keda ligi kaks aastakümmet saatis võitmatu matimehe kuulsus. Sellise elava legendina teame ja tunneme Abergit kirja pandud omaaegsete mälestuste põhjal. Ent ometi leidub veel praegugi neid inimesi, kes on Abergiga vahetult kokku puutunud. Ja üks nendest inimestest on 84 aastane. Harjumaa talupidaja Aleksander Mülbach. Lähematest sugulastest Abergile minu nimi on pandud just Abergi nime silmas pidades ja on kaks nime, Aleksander Georg Luriholi Georg. Siis on minul, Alexander Abergi ja Georg Lurichi nimed eesnimena kokku pandud. Küllap liikus juba enne teie sündi siin Harjumaal ja eriti abergi sünnikohas Kolgas mitmeid legende noore abergi jõust. Kas on neist juttudest mõni ka meelde jäänud? Meeles on see, kuidas Aberg poisikesena tuli oma õe poole külla siia. Nojah, ja siis leidis idas ühe endise jäägri ülikonna, pani selle selga ja läks vaatama, kuidas tema õemees künnab. Aga hobused märkasid seal mingisugust kogu ja panivad siis minema. Õemees oli väga pahane poiss, Aleksander abor oli siis öelnud õemehele, et ära pahanda, too sa hobused ära küll matu on adra ja läinud ja võtnud siis sealt adra selga ja ja teadagi, mis on kahe hobuse adrakaal ja tõi selle ilusti, pani vau otsa peale ja et õemees sai jälle kündma hakata. Minu mälestus, unustus see, kui oli juba siis maadleja, siis ta käis ikka suviti puhkamas, siin õepoel rahunurme talus ja tal oli treener kaasas ja siis treenis jad jõe kaldal, enne oli seal suur laevapuri oli matiks ja siis seal selle peal siis treenisimad. Aber treenis ühe kabluuri nimelise treeneriga, see oli kuskilt Järvamaal Väätsa vallast vist pärit mees. Nii et võib öelda, et olete ise näinud oma onu maadlust. Ma olen ise oma onu maadlust näinud ja mul on onust jäänud väga head ja ilusad mälestused. Naaberkülas Kolgakülas. Kalde, kes ka oli ennemalt tegelenud spordiga ja noh, see sai kuulda, et siin on üks niisugune noormees, kes maadlusega tegeleb ja kutsus siis selle oma juures nagu koolimajasse maadlema. Aga üks poiss oli vähe tormakas ja selle suure pika ja tugeva kalde oli siis pandud prahti sinna koolimaja põrandal, mis oli telliskividest laotud ja siis oli näinud, kui kalde oli hirmsasti näost läinud paha karva ja pingi otsa peal olnud seal haamer, karvad seda haamrit võtma, siis poiss pandi uksest välja ja ja, ja parajasti oli rääkinud oma õemehele, et no ega ma sinna kaklema läinud, ma läksin sinna maadlema. Kas maadluse kõrvalt jäi Aberkil aega ka õelaste jaoks? Ja ta jalutas meiega tihti siin mööda metsateid ja seletas loodusest üht ja teist asja seal ja ei lubanud meil sipelga teeradade peale astuda, nii et ta armastas õe lapsi ja katsus nendele hea eeskuju andja olla. Ole aus. Ja kus sa näed, et on tarvis aidata, siis aita ära jäta, mitte aitamata. Kui keegi sind palub, appi, siis tingimata mine, keegi ei palu asjata. Teatavasti sõitis Haberg 1913. aastal Ameerikasse. Milline oli teie pereside abergiga sellel Ameerikaperioodil? Onu kirjutas koju Tallinna oma isale ja emale sel ajal, aga noh, need kirjad olid siiski ikka harvad, ei olnud nii tihedad. Tagasi tuli Aberg 1900 seitsmeteistkümnendal aastal. Ja ma mäletan seda väga hästi, sellepärast mina olin siis Tallinnas koolipoiss, kui ta tuli sinna oma isa kuju endises Balesnas, hiljem Lembitu tänav 11. Ja nägin seda ka, kuidas sealt ära läks, see oli 18. aasta sees, sakslased olid tulemas ja luuri oli läinud sakslastega tülli ja Lurichil olid sakslased andnud 24 tundi aega Saksamaalt väljasõiduks. No kuna sakslased olid jälle Eestisse tulemas, siis abarg ei tahanud Lurichist maha jääda ja läksid mõlemad siis Petroradi onu pakis siis oma kohvrid, voorimehe, saani see oli veebruarikuus ja sõitsivad siis balti jaama. Balti jaamas oli punaväelane vastas seal. Ja kuna oli toiduainete väljavedu keelatud ja onul olid suured kohvrid igasugust toiduaineid täis punaväelane küsis, et mis teil seal kohvrites on. Onu oli võtnud ühe käega ühe kohri, teisega ka teise kohvri ja raputan, et ühes on püksid, teised on vesti ja punaväelane lasigi siis minna. Kui palju need kohvrid võisid kaaluda? Üle kolme puuda, see oli minu viimane elusa onu nägemine ja rohkem ma teda pole enam näinud kui pildi peal ja seal oli siis vari sellest tugevast mehest, kelle pintsaku õlmad olid kirstus üksteise peale lapatud. Ja üks habemes kõhnamees oli seal rohkem ma siis ei ole teda näinud, kui selle pildi pealt Kuuldavasti on teil ometi abergi surma kohta omapärane versioon. Ei mäleta, kas see oli 57. aastal või 58. aastal Inta Sankaradoki närvi haiglas ja seal sattusin juttu ajama ühe vanemapoolse naisterahvaga, kes ütles, et tema on Arma virist pärit ja ütlesin, et noh, et mul on ka Arma viris omasid maetud, noh, et Eesti jõumehed, park ja luurich, tema ütles, et ju ma tean neid mõlemaid. Lurichi haud jäi sinna hiljem ehitatud tehase alla, aga Abergi haud on veel selle tehase alt väljas värava ligidal kuskil. Nii palju siis ma kuulsin selle naisterahva käest ja rohkem ei tea.",
"role": "user"
},
{
"content": "110 aastat Aleksander Abergi sünnist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViie fraktsiooni esimehed pidasid Taavi Rõivase käitumist mõistmatuks ja otsustasid anda talle veel aega järelemõtlemiseks. Vabaerakonna juht Andres Herkel. Homme kella 13 59-ni on peaminister rõivasel taandumiseks aega ja kui seda selle aja jooksul ei tule siis see umbusaldusavaldus, mis on esitatud, läheb ka läbi. Ehk teiste sõnadega, kõik viis fraktsiooni seda umbusaldusavaldust homme toetavad, kui peaminister ei ole enne seda tagasi astunud. EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme lisas See on selge, et Reformierakond praegu ostab aega ja, ja venitab, et ja selle venitamise hinnaks on siis see, et Taavi Rõivas võiks viisakalt lahkuda, aga tõenäoliselt siis, kui ta ei tee seda, lahkub inetult jalajälg selja peal ja väga suur jalajälg selja peal. Sest et sellist olukorda, kus siis viis fraktsiooni, peaministri umbusaldusad või, või kõik fraktsioonid peale ühe ei ole Eesti parlamentaarse ajaloos kunagi olnud. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Andres Anvelt Peaministri käitumine on tõesti pretsedenditu, see näitab ülisuurt kinnistumist võimu külge ligi 18 aastat ühe erakonna ülemvõimu. Sellest eemaldumine on raske, aga ma julgen väita ka seda, et selline olukord on otseselt ohtlik ka demokraatiale. Sest kui nüüd võrrelda normaalsete lääne demokraatiatega, siis sellises olukorras peaminister, kellel tegelikult pole enam valitsust ehk selle riigi juhtimine valitsuse mõttes on peatunud. Peab täitsa loomulikuks, et ta teeb sammud, millega ta annab võimaluse teistele demokraatlikult valitud poliitilistele jõududele asuda formeerima uut valitsust. Et riigi areng ei peatuks. Jätkab IRL-i fraktsiooni esimees Priit Sibul. Ma olen lihtsalt väga kurb, et me eile, kui me erakonna juhatuses arutasime, eeldasime, et erakond, kes nii kaua on võimu juures olnud ja toimetanud, on ja käitub riigimehelikult ka selles olukorras see olukord, kus partnerid teatavad, et usaldus on kadunud ja valitsust enam ei ole on enamasti lõppenud niiviisi, et peaminister astub tagasi ja me väga eeldasime ja lootsime. Ja loodame homme kuni kella kaheni, et peaminister rõivas käitub samamoodi ja, ja astub homme ise tagasi. Ja keskfraktsiooni juht Kadri Simson Reformierakonnale ammu ei ole enam mitte küsimus enesekindluses, vaid ülbuses ja me ei jaga peaminister Taavi Rõivase arusaamist, et riik ongi Reformierakond. Et kindlasti on valijad andnud Riigikogus ka neile jõududele mandaadi, kes moodustavad tulevikus toimiva koalitsiooni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Parlamendierakonnad andsid Rõivasele päeva aega, et tagasi astuda. Pärast peaminister Taavi Rõivase teadet, et ise ta valitsusjuhi kohalt tagasi ei astu, teatasid ülejäänud viis erakonda, et toetavad umbusaldust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna tõepoolest valitsus jõudis põhimõttelisele otsusele, mis puudutab eneselesiooniperioodi lühendamist nii välismaalt saabunute kui lähikontaktsete puhul. Ametlik valitsuse korraldus tuleb nüüd neljapäeval ja tõenäoliselt jõustub alates uue nädala esmaspäevast ehk teatud selline etteteatamis periood peab siiski ka olema ja kohanemisperiood erinevatele valdkonna asutustele. Aga põhimõte on siis see, et edaspidi on võimalik välismaalt saabudes valida siis kas tänase süsteemi ehk kahe testi tegemise vahel või kümnepäevase koduse eneseatsiooni vahel. Ja on ka siis alternatiiv neile, kes on lähikontaktsed kuulutatud, kui neil ei ole haigussümpt, et kui nad on muidu terved, saavad teha 10. päeval testi ja kui see osutub negatiivseks, siis loetakse ka nende nii-öelda enesereatsiooni periood lõppenuks. See annab võimaluse mõnevõrra kiiremini naasta tööellu, see annab võimaluse mõnevõrra lühendada. Võib-olla sellist ka üleliigset ja ebavajaliku kodus olemise perioodi. Ja samal ajal tagab selle, et me laseme siiski ühiskonna ellu ja tööle minna. Nendel inimestel, kes on reaalselt nakkusohutud ja sama teed on tegelikult läinud juba. Võib öelda, et pool Euroopa liitu. Mida te otsustasite Leedu asjus, et Leedus on teatavasti koroonanakatumise numbrid väga kõrgeks läinud viimastel päevadel ja selgelt on vaba liikumine balti riikides praegu ohus, et õigemini täpsemalt öeldes siis Eesti ja Leedu vahel. Tegelikult on niimoodi, et Eestil on tõepoolest kehtestatud omalt poolt siis selline reegel, et Soomest, Lätist ja Leedust on võimalik vabalt liikuda teatud siis kooli tööalaste, samuti perekondlike sündmuste ja arsti vastuvõtude tõttu. Lisaks sellele on õigus siseneda riiki negatiivse koroonaviiruse testi teinud inimestel, kes saabuvad Lätist, Leedust ja Soomest või kui tegemist on Eesti elanikega, siis nad saavad teha seda testi. Riiki saabudes. Vaatasime üle reaalsed nii-öelda nakkusjuhtumid, kui palju on välismaal sisse toodud. Alates viiendast oktoobrist ehk kolme nädala jooksul on kokku Eestisse toodud viirus 160-l juhul välismaalt. Nendest teadaolevalt on olnud kaks Leedust toodud kolm Soomest ja Lätist null. Ehk tegelikult me näeme, et see on nii-öelda balti Soome piirkonna nii-öelda erireegel või erisüsteem ei ole nakkusohtu kasvatanud. Valdav osa kõiki nakkusjuhtumeid, nagu öeldud, kokku neid on 160 on toodud tegelikult Euroopa Liidu välistest riikidest või siis teistest Euroopa Liidu riikidest. Ehk ei ole praegu vajadust otseselt neid reegleid muutma minna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Veidi aja eest lõppes valitsuse koroonakomisjoni järjekordne istung. Koroonakarantiini aega lühendati neljateistkümnelt päevalt kümnele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nHaigekassa rahastab Eestis haiglaid nii, et igaks aastaks lepitakse arvestuslikult kokku, kui palju ravijuhtumeid kindlal erialal teenindatakse. Meretagusel Hiiumaal, kus elanikke on vähe ja samas tuleb asukoha tõttu tagada mitmesuguste erialade kompetents jäi haigla varem pidevalt miinusesse, jätkab Hiiumaa haigla juhatuse liige Tõnis Siir. Hiiumaa haigla omas nii vähe ravijuhte, et sellega ei majandanud lihtsalt ära. Meie ravijuhud olid kujundatud referentshaiglate põhjal, millest siis kõige väiksem haigla, kes sinna andmeid üldse sisestas, oli Rakvere haigla ja sealt tulebki niisuguse mahuefekti puudumine. 2018.-st aastast ostab haigekassa Hiiumaa haiglast teenust mitte ravijuhtude kaupa, vaid arstiabi tagamist kokku lepitud mahust tervikuna. Hiiumaa haigla eelarve on olnud sealt alates plussiks, kuid viimased paar aastat on see Tõnis Siiri sõnul petlik seoses koroonakriisiga seotud täiendava rahastuse mõnede investeeringute edasilükkumise ja Hiiumaa valla uue helikopteriplatsi ehituseks antud rahaga. Igapäevaseks tööks tuleb Siiri sõnul haigekassa praeguse seisuga tänavu umbes 3,5 miljonit eurot, aga pilootprojekti arvutused põhinevad 2000 seitsmeteistkümnenda aasta hindadel ja see võib tähendada nüüd kuni 500000 euroni küündivat puudujääki jätkab Hiiumaa haigla juhatuse liige Tõnis Siir. Ja millest tulenevalt me tänaseks olemegi nüüd haigekassaga läbirääkimistes selle pilootmudeli korrigeerimiseks, sest praegu hakkab ta tasapisi uuesti miinus tootma, sest seal on korrigeeritud ainult mett, töötajate palkasid, aga terve elu on vaikselt edasi läinud ja kallinenud. Sotsiaalministeeriumist öeldi, et analüüs, kas Hiiumaal rakendatud mudel sobiks ka teistele väikestele haiglatele, on vahepeal koroonakriisi tõttu pausil olnud ja otsuseid selles osas veel pole, jätkab sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel. Võib-olla siis ka Läänemaa, Raplamaa, Põlvamaa, Valgamaa, kes on meil Jõgeva haigla? Kindlasti on sellised viis-kuus väiksemat haiglat, kelle puhul oleks selline rahastamismeetod hea looks teatud kindla plaasi ja, ja siis selle pealt oleks võimalik otsustada, milliseid teenuseid patsientidele on võimalik rakendada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kontekstis ainulaadne rahastusmudel on aidanud Hiiumaa Haiglal nelja aasta jooksul eelarve-miinusest hoiduda, kuid vajaks haiglajuhi sõnul nüüd korrigeerimist. Sotsiaalministeerium lootis pilootprojekti põhjal selgusele jõuda, kas see mudel oleks mõistlik ka teiste väiksemate haiglate puhul, kuid koroonapandeemia ajal jäi analüüs pausile ja otsust mudeli võimaliku laiendamise kohta veel pole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoalitsioonipartnerid on välisminister Kristiina Ojulandi tagandamise suhtes mitmes asjas erimeelel kui Reformierakond ja teatud määral ka rahvaliit leiavad, et peaminister ei ole oma tegevuse põhjuseid selgitanud ja valitsuse kõige populaarsema ministri tagandamiseks pole mõjuvaid põhjuseid toodud siis Juhan Parts neid ei mõista. No ma veel kord kordan, minu arvates need selgitused on olnud piisavad, seda informatsiooni on piisav panna ühele kaalukausile, kas populaarsus või ebapopulaarsus ja riigisaladusega taoline ümberkäimine tema poolt juhitavas asutuses on täiesti erinevad väärtuskaalal. Ja hiljem ajakirjanike ees peaminister täiendab. Saage ometi aru minu argumentidest, küsimus on ju, et me oleme kaotanud või, või meil on oht kaotada oma usaldust, oma välispoliitilist usaldust. Kas me suudame kaitsta saladusi, kas me suudame järelikult võib-olla ka pidada sõna? Need on hoopis teised kategooriad, kui me räägime sellest, et kas ühe või teise paberiga võttis Jaan või, või, või Juhan minister vastutab selle eest ja, ja see on poliitiline vastutus, mida tuleb ju ikkagi mõista mõista just nimelt poliitilise vastutusena, mitte õigusliku vastutusena paratamatult ministri töö on koht selline, et ta peab vastutama ka asjade eest, võib-olla, mida ta iga päev konkreetselt ei tee. Kui Reformierakond on seisukohal, et peaminister talitas Kadrioru rutates ennatlikult, siis Juhan Parts arvab, et ta jäi sellega pigem hiljaks ja seda seetõttu, et ootas välisministri enda initsiatiivi. Muidugi ei olnud see kerge otsus. Ma väga lootsin, et välisminister teeb selle otsuse ise ja tegelikult ka juba varem. Me olime juba ohtlikult hilinenud selle otsuse tegemisega. Tegelikult. Niisiis ei plaani peaminister oma avaldust tagasi tuua, nagu nõuab Reformierakond ja küsimusele, kas võib olla kindel, et Kristiina Ojulandi jätkamine välisministrina kaalumisele ei tule, vastab ta lühidalt. Minu poolt küll kindlasti mitte. Niisiis, kuigi peaminister kinnitab täna, et loodab koalitsiooni koostöö jätkumist, pidi ta muidugi ütlema välja ka arvamuse Reformierakonna poolt välja käidud võimalike erakorraliste valimiste teemal. Ma arvan, et minule alati valimised meeldivad ja selles mõttes, et nad kindlasti värskendavad ühiskondlikku debatti ja kindlasti ka Meie erakonna seisukoha pealt oleks nad väga teretulnud. Iseküsimus, mis riigile, ühiskonnale ja ka tegelikult valitsusele mõttekas on. Ja lõppkokkuvõttes selle otsuse langetamine seisneb ennekõike siin saalis. Hiljem ütles peaminister ajakirjanikele, et ei pea siiski erakorralisi valimisi tõenäoliseks ja pigem on see katse tähelepanu teemalt kõrvale juhtida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Juhan Parts vastas Riigikogus saadikute küsimustele välisministri Kristiina Ojulandi vabastamise kohta (seoses Välisministeeriumist dokumendikadumistega) ja leidis, et ta on oma sammu küllalt põhjendanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜtleme suures pildis ei muuda see väga palju, sellepärast et näiteks päris alguses oli ka see laenuküsimus arutusel, otsustasime, et lähme aktsiakapitali peale. Kui nüüd osaliselt tuleb see laenuna, siis ega ka see osa, mis tuleb aktsiakapitali suurendamisega, et ega see tuleb tagasi maksta, ei, ei ole ka see selline raha, mis ettevõttes igavesti kinni jääb. Et suures pildis ei muuda see suurt midagi. Mis oli see see põhjus, miks lätlased said oma loa väga kiiresti. Kas siin tuleb mängu selline inimene nagu Valdis Dombrovskis, kes Euroopa Komisjoni volinikuna saab suunata endale sobiva koduriigi asju kiiremini? Ei, ma ei, ma ei usu, et ajakirjandus tahab ikka vaadata kuskile ja otsida intriigi, aga ma arvan, et tihtipeale elu on palju lihtsam. Kõigepealt lätlased alustasid varem, mitte oluliselt varem, jah, aga siiski varem. Teiseks me peame arvestama sellega, et Nordic on 100 protsenti riigile kuuluv ettevõte. Vahepeal, mis toimus, oli see, et, et oli lennufirmasid, kes kõiki abitaotlusi hakkasid vaidlustama, siin ma saan täiesti aru selle riigi abi loa andjatest, kes siis tegid kõik selleks, et juhul kui nad teevad positiivse otsuse, oleks ka võimalikult kuulikindel otsus ja mis lõpuks juhtus, oli see, et Euroopas ikka, et augustikuu on puhkuste kuu, menetlusmeeskonnad või, või menetlejad hakkasid seal vahetuma, paljud küsimused kordusid, iga jurist, kes dokumenti vaatab, vaatab seda oma pilguga ja, ja eks sellest ka tuli neid. Seda, seda mingil määral venimist. Kas me võime karta ka seda, et Air Baltic vaidlustab selle otsuse? Jaa, aga noh, me peame arvestama sellega, et ka air Baltic on saanud riigi abi, kusjuures ikkagi 10 korda rohkem kui aga miks meie pole seda vaidlustanud nõudnud pabereid välja nii edasi? Miks seda vaidlustada, sest tegelikult me anname endale, sest ta on äriline konkurent, sellepärast lihtsalt sellepärast küll ei ole mõtet, et tegelikult ju me saame kõik aru, et mis ajad täna lennunduses on, et siin nende abi küsimuste puhul ma arvan, tuleb käituda mõistlikult, pigem on küsimus nüüd see, kuidas lennuettevõtted edasi käituvad, veel kord, mina arvan, et Nordica on käitunud hetkel mõistlikult. Ei ole kiirustanud, aga samas kindlasti tuleb säilitada valmisolek.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon andis eile rohelise tule Nordicale riigiabi andmisele. Riik soovis esialgu suurendada lennuettevõtte aktsiakapitali 30 miljoni euro võrra, kuid Euroopa Komisjon lubas suurendada seda 22 miljoni võrra. Ülejäänud kaheksa miljonit antakse ettevõttele laenuna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVõrreldes eelmise rahvaloendusega, 2000. aastal on Eesti püsielanike arv vähenenud viie protsendi võrra. Rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Bel tase seletab, miks. Negatiivse loomuliku iibe tagajärjel on kahe loenduse vahel rahvaarv vähenenud 32000 inimese võrra ja teiseks ränne on vähenemise põhjuseks. Me saame täna rääkida täpselt registreeritud rändest. 22000 inimest on vähem meil, kuid me kindlasti ei saa rääkida registreerimata väljarändest. Selleks on vaja veel andmeid töödelda. Meie noorim vanuserühm null kuni neli aastat on suurem kui noorukite oma, kuid samas laste põlvkonnad on väiksemad kui nende vanemate põlvkonnad. Eaka eitae osakaal on kasvanud, mis räägib sellest, et eluiga pikeneb. Eesti elanikkond koondub üha rohkem keskustesse ning äärealad jäävad tühjemaks. Harjumaa ja Tartumaa on ainsad maakonnad, kus elanikke on rohkem kui 10 aastat tagasi. Kõige enam on inimesi kaotanud Järvamaa ja Hiiumaa, kus elanikkond on vähenenud viiendiku võrra. Ent kõik need numbrid ei näita veel täpset rahvaarvu, sest umbes üks protsent inimestest jäi loendamata metoodikajuht. Ene-Margit Tiit selgitab. E-loendusel inimene märkis ise oma aadressi, varem pole seda kunagi juhtunud, kui me teame seda, et vähemalt viiendik Eesti inimestest elab teisel aadressil. Kui nad on registreeritud, siis hoolimata sellest, et me väga intensiivselt rääkisime, märkige oma tegelik elukoht üksjagu ikkagi märke kis oma registreeritud aadressi, nii kui ta selle märkis, siis sellele aadressile enam loendaja ei läinud. Nii, ja inimesed, kes seal elasid, siis nad jäid lihtsalt loendamata. Selle põhjal ma just ütlen, et vähemalt üks protsent elanikkonnast Kaks kolmandikku loendatutest täitis ankeedi internetis, mis on maailmarekord. Suur osa andmetest vajab aga alles täpsustamist. Näiteks teame praegu, et eestlaste osakaal rahvastikus suurenes natuke. Ent kui palju vähemusrahvusi meil on, pole veel teada. Diana Beltase. Aasta lõpus me anname täpsemad andmed teada kohalike omavalitsuste lõikes, samuti me saame täpsemalt öelda, kui palju meil on Eestis rahvuse esindatud ja peale selle saame me anda detailsemat infot isiku tunnuste kohta ja, ja juba järgnevatel aastatel anname anname andmeid leibkondade ja eluruumide kohta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Selgusid rahvaloenduse esialgsed tulemused. Eestis elab püsivalt üks miljon 294 236 inimest. Viimase rahvaloendusega võrreldes on Eesti püsielanike arv vähenenud 75 816 inimese ehk 5,5 protsendi võrra.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nBarcelona kesklinnas Ravali linnaosas on iseseisvusmeelset valimisjaoskonna kaitsnud reedest alates, et riiklik politsei saaks seda sulgema tulla. Hommikul kell pool kuus istuvad kümned inimesed tänaval valimisjaoskonna väravate ees, teised kümned on valimisjaoskonnas sees. Kataloonia regiooni politsei tuleb kohale, aga jääb tänavale seisma. Kell üheksa hommikul õnnestub jaoskonda avada ja inimesed ootavad kannatlikult pikas sabas, et oma hääl anda. Teema eslomai portante parauste Nagestion. Mis on teie jaoks praegu kõige olulisem? Praegu on see demokraatia võimalus minna valima. Mulle meeldib Hispaania väga, seda kõigepealt, aga see, mis toimub, on see, et nad kasutavad meie ressursse halvasti. Rahaliselt koheldakse meid halvasti, nagu me oleksime koloonia. Pärast, et see Hispaania käiks kuradile. Pärast südame pärast teeme seda kõike kümnekonna inimese hulgas, kellega rahvusringhääling siin räägib, on vaid üks, kes ütleb, et võib-olla annab ta ikkagi ei hääle. Peagi pärast valimisjaoskondade avamist hakkavad tulema ärevad teated sellest, et riiklikud politseijõud on asunud valimisjaoskondadest valimiskaste kokku korjama ja üritavad igati hääletust takistada. Vastasseisus hääletajate ja politsei vahel saavad kümned inimesed vigastada. Lõpetada see on meie väärikus ja see, mida teeb politsei, ei ole õige. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Behan Barcelona, Hispaania.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kataloonias toimub iseseisvushääletus, mida Hispaania keskvõim peab ebaseaduslikuks ja politsei on püüdnud referendumi korraldamist ka takistada. Politsei ja katalaanide kokkupõrgetes on saanud vigastusi sadakond inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile Jäneda talupäevade esimesel päeval oli korraldajate sõnul nii palju rahvast, et raske oli liikuda. Täna oli rahulikum, kuid siiski oodati kahe päeva peale kokku 10000 külastajat. Mikrofoni ette jäid kaupleja Mikk Seine Põlvamaal laudaline Kalle Aromäe Rakverest ja Päidre puukooli omanik Hillar Nassar. Kuidas teil siin Jäneda laadal on läinud? Üldiselt päris hästi, et kuna inimesed on koroona tagajärjel, et ei ole suuri laatusi olnud, et siis on ikkagi päris massiivselt rahvast tulnud siia, mis kõige paremini läheb nüüd ju ikka maasikas ja paarikas ja ikka marjad. Me oleme igal laadal ikka käinud, kõik suuremad laadad, käime ära, kalender on telefonis olemas, kohe ikka on näha, aga oli tel mingi konkreetne ostusoov ka tänaseks, minul on kindel ostusoov alati eledalt, ma saan endale singi-juustu. Jäneda talupäevad ongi esimene suurem müügipäeva suurem laat. Hästi organiseeritud. See aastaid toimib, mina olen temaga väga rahul. Olen siin käinud juba 97.-st aastast sama vana, kui on Päidra puukool. Aastaid olid Jäneda talupäevad Eesti talunike tähtsaim kokkusaamise koht, kus vahetati kogemusi ja tunnustati parimaid koostöö. Talupidajate Keskliiduga katkes mõned aastad tagasi. Taluliit korraldab nüüd avatud ja piirkondlike talupäevi. Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Gerli Ats selgitab. Mida aasta edasi, seda rohkem selle ürituse formaat muutus, mis tähendas seda, et talupidamise algne idee kadus nende teiste tegevuste sisse ära ja alates 2000 seitsmeteistkümnendast aastast oleme seda üritust korraldanudki piirkondlikult erinevates maakondades, näidates siis erinevate maakondade põllumajandust. Jäneda talupäevade peakorraldaja Enno Must ütleb, et kui esimeste talupäevade peaeesmärk oli tõesti tutvustada maatootjaid ja rääkida, kust tuleb piim ja leib linnarahva lauale siis koos ajaga on ka talupäevade fookus muutunud. On olulisemaks saanud tegelikult nii maarahva kui linnarahva siia jänedale kokku kutsumine, selleks, et lihtsalt koos toredalt aega veeta, osta niisuguseid kaupu, mida tavapäraselt kaubanduskeskustes ei pakuta aga siin ehedalt otse tootjalt müüjalt, kes on selle kaugemalt kohale toonud, aga nii väikestes partiides, et seda suures kaubanduskeskuses müüa ei saa. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuna kevadel jäid koroonapandeemia tõttu mitmed aianduslaadad ära, siis Jäneda laat oli esimene, kus maarahvas sai käia talu- ja aiakaupu muretsemas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuurem osa universumist koosneb ainest, mida pole võimalik katsuda ega isegi näha. K BFI kõrge energia ja arvutusfüüsika laboratooriumi teadur Hardi Veermäe pälvis just selle mõistatusega tegelemise eest riikliku teadustööde preemia. Nimelt esitasid vermee kolleegid oma värskes uurimuses hüpoteesi, et tumeaine võis tekkida universumi väga varajases nooruses. Tundmatu aine võib olla seotud ürgsete mustade aukudega. Neil geomeetrialistel objektidel on sedavõrd tugev külgetõmbejõud, et nende haardest ei pääse isegi valgus. Musti auke on oletatavasti kahte sorti astrofüüsikalised ja ürgsed mustad augud. Kui esimesed neist tekkisid tähtede kokkukukkumisel, siis ürgsed mustad augud kujunesid arvatavasti välja väga varajases universumis. Sel juhul oleksid ürgsed mustad augud vanemad kui tähed või mis tahes muud universumi ehituskivid. Siin tulebki mängu veermäe ja kolleegide hüpotees. Nad oletavad, et tume aine koosneb osalt ürgsetest mustadest aukudest, räägib Hardi Veermäe. See on huvitav hüpotees, me näeme neid asju, neid on olemas. Nüüd me võime kontrollida seda teooriat, kas need on astrofüüsilised, mustad augud või ürgsed mustad augud. Niimoodi väga laias plaanis. Ma ütleks, et kui me saame kinnituse, et need on ürgsed on sama oluline kui näiteks uue osakese avastamine füüsikas. Kui ürgsete mustade aukude olemasolu ära tõestatakse, ei lahenda see tumeaine mõistatust täielikult. Siiski isegi kui ürgsed mustad augud moodustavad kogu universumi tumeaine koostises vaid ühe protsendi, oleks see veermäe sõnul suur edasiminek, jätkab hüpoteesi autor. Muudab teoreetilise füüsika maastiku tunduvalt. Me õpime midagi väga varajase universumi kohta, sest need tekivad sel hetkel. Me õpime midagi tuumaaine kohta, millest me praegu väga palju muud ei tea peale selle, et tal on kravitatsiooniline tõmme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teadusele tundmatu ja universumit täitev tumeaine võib osaliselt koosneda ürgsetest mustadest aukudest, oletavad Eesti füüsikud. Novaatori toimetaja Airika Harrik; Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) teadur Hardi Veermäe.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nProbleem on selles, et Edelaraudteel on reisijateveo leping sõlmitud 2014. aasta lõpuni kuid juba 2014. aasta juunis saabuvad Eestisse uued Stadleri reisirongid, millega valitsuse otsusega hakkab reisijaid vedama elektriraudtee. Edelaraudtee juht Kalvi Pukka. Ministeerium ütles seda, et nemad peavad õigeks edelaraudteega lepingu lõpetamise ennetähtaegselt. Tegelikult ei ole väga palju vaja ju mõelda, et kui, kui on teada, et edelaraudteega on leping sõlmitud 2014 aasta lõpuni ja on teada, et, et uute rongide saabumise aeg on 2014 aasta alguses, et siis see konflikt on selles 2014. Aastas olemas, et Edelaraudtee on valmis valmisolek sõita uute diiselrongidega siis Eestis nii-öelda ülemineku ajal, mis võiks kesta siis 2014 aasta algusest näiteks 2016. Aastani. Ja peale seda siis võib riik teha hanke, leidmaks siis kõige paremat rongiveooperaatorid. Nendele diiselrongidele elektriraudteele jäävad sõita need uued elektrirongid, mis tulevad Eestisse samamoodi juba sellel aastal. See on Edelaraudtee seisukoht. Majandusministeeriumi raudtee ja teede osakonna juhataja Ain Tatter ütles, et pole õige väita, et ministeerium on teinud edelaraudteele ettepaneku lõpetada reisijate veoleping varem. Majandusministeerium ei ole teinud ettepanekut edelaraudteele loobuda lepingust 2014 ja me oleme teinud ettepaneku Edelaraudtee alustada lepinguläbirääkimisi, et see, et arutada 2014 võimalikku lepingumuudatust me praegu oleme alustanud siis läbirääkimisi, et, et selgitada välja, mismoodi me 2014 peaksime riigi tellimust avaliku teenuse lepingu osas täitma olukorras, kus meil on olemas siis veeremipark. Endine Edelaraudtee oma ja uus veeremipark pool aastaks on siis ustale rongid kohal. Mis lähevad elektriraudteele, mis ja plaani kohaselt lähevad elektriraudtee kasutusse, nii et veel kord, et ministeerium ei ole teinud. Ettepanekut lepingut lõpetada 2014, et me oleme algatanud läbirääkimisi, et nii-öelda siis arutada koos mis, mis tingimustel ja, ja mismoodi võiks reisid vedu toimuda 2014. Aga ma saan aru, et, et Edelaraudtee on teile ka juba vastanud. No ma lugesin Päevalehes sellele, et Edelaraudtee on meile vastanud, meil seda kirja veel kohal ei ole, kuni ei ole kokku lepitud, ei ole mõtet ju mingisuguseid eksitavaid hinnanguid välja välja paisata. Aga kas te saate öelda, mis ettepanekuid te tegite? Palusimegi öelda lihtsalt Edelaraudtee seisukohti seal, et, et mis võiksid olla reetsed võimalused lepingu lõpetamiseks, mahu muutmiseks, vastavalt lepingule me käitume, ega meil lepingut kindlasti rikkuda, me ei taha ja, ja ei kavatse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kas majandusministeerium tegi Edelaraudteele ettepaneku lõpetada leping enne tähtaega või alustada läbirääkimisi selle lõpetamiseks?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTudu ehk järvesoo õpperajal jagatakse soode taastamise vajalikkuse kohta teavet kahekordsetel pöörlevatel, infotahvlitel rajast, räägib Eestimaa looduse fondi keskkonnateadlikkuse spetsialist Piret Pungas. Kohv. See rada on mõeldud nii suurtele kui väikestele suurematele on siis pikem õueraamat, väiksematele on muinasjututegelased kalli ja modris, kes seletavad soode taastamise lugu läbi sellise lapseliku perspektiivi, siin saab liikuda ratastoolis, mis tähendab, et need, kellel on raske ilma abivahenditeta toime tulla, siis see on siin sobiv tee selleks samuti need, kellel on natuke keerukam näha enda ümbrust siis on abiks see külje piire, et me tõesti oleme püüdnud teha nii, et võimalikult paljud saaksid selle rajaga tutvuda. Soo taastamise jälgimise saab oma panuse anda ka õpperaja külastaja, ütles Eestimaa looduse fondi soode taastamise ekspert Marko kohv. See on jah, kodanikuteadus näeb siis välja sellisena, et meil on mingid kindlad kohad ja, ja kuskil väheke kaugemal siis kindlad märgid, mida siis peaks pildistama ja kuna siin käib päris palju inimesi, koguneb palju, me palume neid saata siis ühele kindlale emailile ja tegelikult läbi aja läbi aastate, me hakkame siis nägema, et kuidas see kooslus muutub, et isegi siis, kui meie projekt ära lõpeb või me ei tegele sellega, inimesed ju käivad ja, ja nii koguneb vähemalt siis selline materjal, kuidas see siis muutub, kas see soo siis taastub või milliseks ta taastub, tähtis osa on ka sellel, just et inimesel oleks silla tunne, et tema saab ka osaleda selles projektis mingil tasemel kas või ainult pildi tegemisel, nii et see on siin rajal üks oluline osa ka jah. Marko kohv lükkas ümber kahtlused, et sooalasid taastatakse vaid selleks, et seal kasvanud mets maha müüa. See osa on õige, et mets siin oli, mets on maha võetud, aga väljasid puitu ei ole toodud, sest tegelikult selliste looduskaitsealadel siis põhiline nüüd on ka see näiteks pinnase hoidmine, et me ei kahjustada nii, kui sa hakkad välja tooma, siis tekivad need sügavad rööpad ja üldiselt tegelikult soode taastamisaladelt ei too üldse puitu välja selle tõttu, et see kõik puit tegelikult jääb siis masinate teede liikumisteede tugevdamiseks ja ka siin tegelikult see puit, mis siin oli, on tegelikult kõik siinsamas soost alles. Udu õpperajal on võimalik koolidel tellida ka õppepäevi. Nende raames võivad huvilisi üllatada ka putukad, mis pole vaid soole iseloomulikud. Lääne-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis käivad Euroopa Liidu LIFE-programmi ja keskkonnainvesteeringute keskuse toel kuuel kaitsealal soode taastamise tööd.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe peame nagu aru saama, et kuidas me läheme edasi piirangutega, kas piiranguid hakatakse karmistama, et hommikune tüvi on niivõrd võimas praegu või vastupidi, me ütleme, et see on leebem tüvi, nii nagu on öeldud. Teiseks peame ju seda fakti tunnistama, et täna nakatuvad nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata inimesed. Ja kolmandaks, minu arvates me peame astuma samme selles suunas, et ühiskonnas seda stressi, vaimset pinget tuua maha. Ja selleks on üks moodus. Ja see moodus on see, et inimesed, kes täna ei ole vaktsineeritud, saavad tulla oma peredega oma lastega, oma sugulaste, sõpradega tavaellu tagasi, ehk saavad külastada kinoteatrit, kohvikud, spaad ja loomulikult, mida räägitakse ka kogu aeg arstide ja oma valdkonna spetsialistide poolt. Et jätkuvalt vaktsineerimine eeskätt tõhustusdoos annab kindlasti selle, et kui me haigestume läbi põdemine, on kergem. Teie jaoks oli eilne valitsuse otsus või õigemini otsus, et mitte midagi ei tehta. Et kiirtestidega üritustele ei lubata endiselt inimesi, oli see teie jaoks pettumus. Ma arvan, et poliitikas pole mõtet pettuda, vaid poliitikas on mõtet seista oma põhimõtete eest oma seisukohtade eest. Me näeme seda, et täna erinevad professorid, arstid. Näevad ka tegelikult seda kiirtestide tagasitoomist erinevat jah, Keskerakond tõesti seisab selle eest ja on arvamusel, et täna tuleks kiirtestid tagasi tuua. Ma ei saa öelda koalitsioonipartnerite vahel, nagu pikas perspektiivis on erinev suhtumine, minu arvates. Mõlemad tahavad ühiskonda avada. Küsimus on selles kiiruses. Keskfraktsiooni juht Jaanus Karilaid ütles, et osa poliitikuid poeb praegu teadlaste selja taha, et varjata oma otsustamatust sellega, te olete nõus. Sellega ma olen nõus jah, et selles ühiskonnas on vaja täna otsuseid ja minu meelest poliitikud selles mõttes peavad seda vastutust kandma, et neid otsuseid teha. Ja see vaimne tervis, mis tegelikult on kaks aastat olnud tugeva löögi all, et sinna vajame kindlasti leevendamist ja sellega ka ühiskonna rahustamist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teadusnõukoda ei toetanud Keskerakonna ettepanekut lubada üritustel osaleda ka vaktsineerimata inimestel kui nad teevad enne kiirtesti. Eesti peab valmistuma vaktsineerimistõendi siseriiklikuks kaotamiseks, ütles valitsuskoalitsiooni kuuluva Keskerakonna esimees Jüri Ratas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelkõige soovib Ukraina leida võimalusi oma teravilja ja metallitoodete väljaveoks maailma turule. Kasutada annaksin Läänemere sadamaid, vedades sinna kaupa mööda raudteed. Ukraina aastane viljaeksport on mitukümmend miljonit tonni aastas. Majandus ja taristuminister Taavi Aas sõnas, et Eestil oleks võimekus maailma laiali saata kuskil neli kuni viis miljonit tonni teravilja. Näiteks paikneb Muuga sadamas Baltikumi suurim viljaterminal. Selleks, et ukrainlaste soovitud mahus kaupa vedada, tuleb ületada ka palju tehnilisi väljakutseid. Taavi aasa sõnul on põhiprobleem see, kuidas suurendada raudtee võimekust. Eelkõige siis on jutt siin Poola Leedu piirist, kus siis teatavasti tuleb ära vahetada vagunite alusvankrid, sellepärast et raudteemõõdud on erinevad. Pakkusime siis loomulikult Ukrainale oma võimalusi ja tegin ka siis ettepaneku, et raudteed ja tehnilised spetsialistid võiksid pidada ühe kohtumise, kus siis arutada seda, et kuidas just see pudelikael, mis on Poola-Leedu piiril, et kuidas on, oleks seal võimalik leida lahendusi, et, et rongi oleks võimalik rohkem rohkem sealt läbi lasta. Erinevalt Baltimaadest ja Ukrainast on Poola raudtee Euroopa laiusega. Eesti raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann sõnas, et vilja ümbertõstmine ühelt vagunilt teisele on palju keerulisem kui muu kauba ümbertõstmine. Seda seetõttu, et viljavagunites lastakse vili vagunisse sisse ülevalt. Välja lastakse vili aga vaguni all olevatest luukidest. Nihukest tehnoloogiat kindlasti kuskil piiri peal ei ole, aga mis reaalne on, on see, et maailmas veetakse vilja ka ka konteinerites, et konteinerite käitlemine on suhteliselt liht, mitte ühelt raudteelt teise tõstmine, seda võib teha igal pool, kus on kaks raudteed isegi kõrvuti erineva laiusega, nii et et ma arvan, et selle nagu selliste koguste vedamine saabki olla põhimõtteliselt konteinerites. Simmermanni sõnul kaasneb iga ümberlaadimisega ka lisakulu. See ei ole odav lõbu. Vajalikud vedurid, konteinerid ja vagunid on Eestil olemas. Põhiline küsimus ongi, kuidas vili saada üle Ukraina, Poola ja Poola-Leedu piiri. Sellele probleemile nüüd Baltimaad, Poola ja Ukraina lahendust otsivadki.",
"role": "user"
},
{
"content": "Osa sellest kaubast võiks perspektiivikalt läbida ka Eesti sadamaid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTervise ja tööminister Tanel Kiik ütles, et eri tootjatelt on järgmise kahe nädala jooksul Eestisse oodata 52000 vaktsiinidoosi. Kõige suuremad probleemid vaktsiini tarnel on AstraZenecal, nende lubatud 55000 doosi asemel jõuab siia vaid 7200 doosi. See tähendab, et sel nädalal peaks tulema Eestisse 14040 doosi vaktsiini ning reedel AstraZenecalt 2400. Tanel Kiik ütles, et vaktsiinitootjatest pole keegi suutnud algses graafikus püsida. Peamised põhjendused on olnud tõesti tootmisraskused, toorainepuudus teatud noh, ka sellised nii-öelda riikidevahelised, võib-olla küsimused ehk kuskil riigis seda on üle, seal on eks spordi piirang peale ei lubata välja tuua, teises riigis on puudu ja kahjuks tõesti on niimoodi olnud, et ükski senistest vaktsiini toodetest pole suutnud tegelikult algses graafikus püsida. Kui praegu nagu välja tuua, siis võib öelda, kõige nii-öelda täpsemalt graafikus on Fair Biotech hetkel iga esmaspäeva saabub lubatud kogus Moderna astasenica puhul on need laekumised olnud oluliselt, võib öelda hektilisemad. Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juht Külli Friedemann ütles, et oodatust väiksem vaktsiini tarne ei sega riskirühmade vaktsineerimist. Sellel nädalal me tegelikult saame jätkata ikkagi 70 pluss vanuses inimeste vaktsineerimisega, nii nagu me planeerisime, ehk siis 30 doosi oleme saanud jagada nimistu kohta ja sellel nädalal saavad siis osa Harjumaast Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa vaktsiini ja lisaks me saame anda veel 4000 doosi nimistutele, kus on 70 pluss isikuid rohkem nimistus, ehk siis seal saab seda tempot veidikene tõsta ja AstraZeneca vaktsiiniga saavad siis vaktsineerida sel nädal Võru-Valga ja Põlvamaa, et need on meil tagatud, et pigem peame tagasi tõmbama nii-öelda nende eriprojektidega ja, ja saame siis kokku leppida sellega, et palju me saame vaktsineerida nädalavahetusel näiteks reedel saabuv Astaseneka tarne et saaks selle juba laupäeval vaktsineerijatele ära tarnitud, et siis oleks võimalus alustada vaktsineerimisega pühapäeval. Te ütlete, et kokku pidi tõmbama nende eri projektidega, et mis need täpsemalt siis on? No eelmisel nädalavahetusel me tegime tegelikult digiregistratuuriga, tegime vanuses 65 ja vanemad inimesed, kus oli võimalik siis erinevates Eesti kohtades vaktsineerida. Et sellel nädalavahetusel nii suuri projekte ei toimu. Tanel Kiige sõnul on sel nädalal võimalik teha suurusjärgus 20000 kuni 30000 vaktsineerimist. Külli Friedemanni sõnul on jätkuvalt prioriteet tõsta 70 pluss vanusegrupi hõlmatuse taset vaktsineerimisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kahe nädala jooksul peaks Eestisse jõudma vaid 7000 doosi AstraZeneca vaktsiini. AstraZeneca koroonavaktsiini tarned Eestisse on sel ja järgmisel nädalal varem oodatust väiksemad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTa on nii keeruline teos, pealiskaudsel lugemisel tundub ta lihtsa romaani, aga sinna on peidetud nii palju asju, et neid paratamatult lavale tuua ei saa. Me oleme imet ja niisuguste metamorfoosid jätnud lava lava peale on jäänud muidugi mu arust niisugune armastus kolmnuk saatana naise ja meeste vahel õhutan meelega seda sellepärast, et ehkki romaani pealkiri on meeste aita. Ma näen seal eelkõige ikkagi, justkui näen Volandi ja magaita kohtumist, me näeme kuradi ja naise armastuslugu. Jah, kuhu üks kirjanik on ka nagu natuke segatud ja siis me näeme mingisugust piiritust või noh, ringjoont ümber selle Bulgakovi romaani koos sellega kaasneva noh, romantika, tundelisusega ja nii edasi, aga mida me ei näe, vist on imesid tehnilisi imesid, sest meil ei ole sellist raha nagu pood veel oleks. Milline on meister ja milline on Margarita. No ma arvan, et meister on nagu on läbipõlenud või nagu öeldakse, eesti keeles, pirn out ja ta on kunagi teinud midagi väga head, aga ta enam suurt midagi ei tee. Aga ma ka võita on minu arust täiesti avatud võimalus ja see noh tähendab seda toetab ka see, et mul õnnestus selles rollis kasutada. Nüüd noh, kaudselt isegi oma õpilast, aga ühte lavakunstikooli üle hulga aegade parimat lõpetajat Kersti Heinlood, mis viitab sellele, et võimalus on avatud ja tulevik seisab ees nii heinlool kui ka magail. See sõnum ei ole ta jõulu eel, nüüd esietendub ta ei ole muidugi päris kristlik, aga seda ma luban. Et ta nüüd satanistlik ka ei ole, ma arvan, ta liigub nende kahe termini vahepeal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lavastaja Mati Unt Vanemuises esietendunud M. Bulgakovi romaanist \" Meister ja Margarita\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui praegu ei saa koroonaviiruse vastu vaktsineerida alla 12 Assi lapsi, siis leidub ka inimesi, kes ei saa vaktsiini seetõttu, et neil on teadaolevalt allergia mõne vaktsiini koostisosa suhtes jätkab doktor Marje Oona. Vaktsineerimine on vastunäidustatud nendel juhtudel, kui inimesel on teadaolev allergia vaktsiini koostisse suhtes. Aga neid inimesi iseenesest on väga vähe ja teada on, et sellise tõsise allergilise reaktsiooni risk on kuskil iga 100000 inimese kohta ühel. Alguses, kui covid 19 vaktsiini kasutusele võeti, siis soovitati inimestel vaktsiini teha kahenädalase vahega. Eesmärk oli välja selgitada konkreetselt Covid 19 vaktsiini kõrvalmõjud. Praeguseks on maailmas juba sadu miljoneid inimesi vaktsineeritud. Meil on süstijärgset kõrvaltoimete osas pilt selge ja võib manustada Covid 19 vaktsiiniga samal päeval või ükspuha missuguse ajalise intervalliga ka teisi vaktsiine, mis on näidustatud. Riskide vältimiseks palutakse inimestel jääda pärast vaktsiini saamist veel 15-ks minutiks jälgimise alla, sest allergiline reaktsioon vallandub kiiresti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Millistel juhtudel ei tohi koroonavaktsiini kasutada ja kuidas käituvad koroonavaktsiinid teiste vaktsiinidega koosmanustamisel?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõnes ei olnud midagi, mida me juba poleks teadnud seda, et Venemaa hoolib kogu aeg julgeolekust ja NATO teeb vastupidi, ei hooli, ei julgeolekust ja on moraalselt alla käinud. Üks lause paelus nagu tähelepanu, kuigi selles pole ka midagi uudist. Ta ütles, et NATO on nihkunud meie piiridele lähedale ja on ilmne, et see kujutab endast ohtu meie riigile ja meie piiridele. Kõik see ütleb meile, et on vaja võidelda. Putini kõne oli tõesti täis, vanasid klišeesid, ei midagi uut ja tegelikult oligi oodata, et sellest kõnest pigem kostub põhjendust, miks Venemaa on sõjas ja me saime teada, et Venemaa on sõjas, mitte ainult Ukrainaga, vaid Venemaa on ikkagi Putini meeles sõjas kogu läänemaailmaga, kes justkui ohustab Venemaad ja oli valmis ajaloolisi Vene piirkondi ründama, et kõik see tegelikult räägib sellest, et nii Putin ise kui tema juhitud Venemaa elavad täielikus paralleelmaailmas, mis iseenesest muidugi on ohuks teistele riikidele meile samuti, sest et see reaalsus ei ühti ju tegelikult, mida Putin esile manab, sellega, mis tegelikkuses toimub, kuigi eeldati Putini kõnes, et võib-olla kostuvad mingid uued üleskutsed sõja laiendamiseks või mobilisatsiooni väljakuulutamiseks, siis kindlasti see koht, see ei ole paraadil seda teha, aga me peame silmas pidama tõesti seda, et Venemaa silmis Ta on konfliktis kogu läänemaailmaga. Rainer Saks juhtis tähelepanu sellele, et kui president rääkis erioperatsioonist, siis ütles ta mõnevõrra selgemalt välja selle, et tegemist oli ennetava löögiga, et NATO ei ründaks sealt Venemaad. Aga kõik need on saksa sõnul detailid, mis ei oma väga suurt tähtsust. Ma ise ei oodanud sellest kõnest mingisuguseid suuri uusi initsiatiiv ega avanguid, sest see lihtsalt on teistsugune sündmus ja ma arvan, et kui nüüd peaks tulema mingeid uusi initsiatiive avanguid, siis pigem nüüd järgnevatel päevadel, kui neid üldse on veel kuskilt tulemas ja tegelikult ma ütleks võib-olla niimoodi, et see üldmobilisatsiooni väljakuulutamine on üldse väga vähetõenäoline, sest see iseenesest on selline meede, milleks Venemaa ei ole ette valmistatud ja mida ta ei saaks nagu aktiivselt lühikese perioodi vältel ka kasutada. See oleks mõeldav võibolla juhul, kui, kui Venemaa oleks tõesti juba globaalses sõjas sõja kuulutamine Ukrainale nagu tegelikult on nonsens, sest noh, Venemaa on talle nagunii juba kalale tunginud ja sellel ei ole enam nagu mingit mõtet, see ei anna nagu mitte midagi juurde ei Venemaal ja, ja loomulikult Ukraina ka seda ei karda, nii et, et noh, Venemaa puhul on ikkagi nagu suurem küsimärk on see, et kuidas nagu suuta moodustada kiiresti nagu sellised reservid, et, et seda sõda jätkata või siis peaks nagu mõne aja pärast mõtlema vaherahu peale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Moskvas tähistati täna sõjaväeparaadiga võidupüha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVeel mõned kuud tagasi oli Saaremaa Eestis kõige väiksema nakatuvusega paik. Tänasest oleme aga siin jälle ühed esimesed maakondade lõikes, kus nakatumisnäitaja 100000 elaniku kohta kõige suurem ja haigeid on täna Saaremaal üle 300, jätkab terviseameti lääne regiooni juht Kadri Juhkam. No hetkel on selliseid üle viie juhtumiga, koldeid on kuus, Saaremaal kõige suurem, nagu ma juba mainisin, on siis hoolekandeasutuse kolleeg on meil praegu kokku kui kohapeal nakatunuid 132 juhtu. Lisaks sellele on üks õppeasutuse kolle gümnaasiumis Saaremaal, kus on hetkel siis 11 inimest nakatunud nii-öelda kas siis õppetöö või, või koolis töötamise käigus lisandunud on veel siin selle ja eelmise nädala jooksul kaks ettevõtte kollet. 10 viimase päeva jooksul oleme me Saaremaal registreerinud 322 positiivset nakatunut. Need on need inimesed, keda meie nii-öelda reaalselt lääne regioonis jälgima, et nende hulgas pole neid, kes elavad mujal regioonides. Ja lähikontakte on meil jälgimisel praegu 876. Nakatumise vältimiseks peamine võluvits on siseruumides terviseameti hinnangul jätkuvalt mask. Kuna paljudes kauplustes on märgata maskita poodlejate kasvu, juhib Saaremaa vald kauplustele saadetud märgukirjas sellele tähelepanu. Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk. On juba koostatud ja juba läks põhimõtteliselt välja üks märgukiri ka kauplustele. Et ka kauplused peaksid turvameeste kaudu või oma sisekommunikatsioonis või noh, seal on need sisekõlarid on, et seal juhtinud ikkagi inimeste tähelepanu, et pangu, pangu maski ette. Ja miks mitte, kauplused võiks olla juba nii vastutustundlikud, et nad ei laseks inimesi üldse ilma maskita poodi. Ja veel kord ka terviseameti seisukoht ja soovitus. Ma pigem arvan, et siin tõesti tuleb mängu see turvamehe või turvatöötaja roll, tema võiks olla pigem see inimene, kes viitab ja annab maski ta inimesele teada, et, et see ei ole nii-öelda vastuvõetav või, või lubatud avalikus kohas ilma maskita ringi käia, selles mõttes, et, et ettevõte samal ajal peab kaitsma ka ju teisi kliente, samuti nii-öelda tahaks meelde tuletada kindlasti inimestele seda, et et ka siin koolivaheajal palun ikkagi mitte minna oma eakatele vanematele külla. Sellepärast et koolides on meil palju nakatumisi sees ja lapsed on täpselt need nii-öelda ohuallikad. Kahjuks pean ütlema niiviisi, kes võivad nakkust edasi kanda asümptomaatiliselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimasel nädalal on Saaremaal hüppeliselt kasvanud koroonahaigete hulk. Terviseameti hinnangul hakkas nakatumine vaikselt pihta juba pärast aastavahetust ja nüüdseks on tekkinud Saaremaale juba kuus erinevas suuruses kollet.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLeping näeb ette Pariisi ja Rooma koostöö tugevdamist mitmes valdkonnas, sealhulgas kaitses migratsiooniametnduses, kultuurist, kaubanduses. Lepingut seostatakse muude muutustega Euroopa diplomaatias. Näiteks et 16 aastat vaieldamatult Euroopa liider olnud Angela Merkel ja Saksamaal sõlmiti uus koalitsioonipakt. Berliini uut administratsiooni arvatakse enam riigi siseelule pühenduvad eriti algul ja mõlemad, nii Pariis kui Rooma tahavad oma sidemeid tugevdada arvestades majanduslikku ebakindlust, pandeemiat, enesekindlamaks, muutunud Venemaad tõusvat Hiinat ja eemaletõmbuvat USA-d. Üks tundmatuks jääda soovinud Itaalia diplomaatiline allikas ütles, et Macron i eesmärk on luua uus telg Itaalia ga. Itaalia huvi on pigem liituda prantsuse saksa duoga. Uut telge Itaalia ja Prantsusmaa vahel kavandati juba 2000 seitsmeteistkümnendal aastal kui Roomast tuli võimule populistlik valitsus ja algasid kokkupõrked Makroniga migratsiooni üle. Suhted läksid eriti halvaks 2019, kui Macron kutsus suursaadiku Itaaliast koju, aga paranesid selle aasta, kui Mario Dragist sai Itaalia peaminister. Prantsusmaa diplomaatiline allikas eitab väiteid, nagu tähendaks liit Euroopa Liidu teise ja kolmanda majanduse vahel Prantsusmaa diplomaatiliste prioriteetide muutumist. Allika sõnul kahepoolsed suhted, kui need on tugevad, üksnes täiendavad teineteist. Kurinale leping, mis sai nime Itaalia presidendi residentsi järgi, peaks oodatavasti viima selleni, et Itaalia ja Prantsusmaa kooskõlastada oma seisukohti Euroopa Liidu ülemkogudel. Nagu Prantsusmaa kooskõlastab praegu Euroopa võtmepoliitikat Saksamaaga. Hommikul sõlmitud pakti üksikasju pole veel täielikult avaldatud, kuid on teada, et erilist tähelepanu pööratakse majandussidemetele. Prantsuse kompaniid on viimastel aastatel Itaaliasse palju investeerinud, kuid Itaalia poliitikud on süüdistanud Pariisi, et see pole justkuigi vastutulelik, kui Itaalia kompaniid tahavad üle piiri äri teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia peaminister Mario Draghi ja Prantsuse president Emmanuel Macron allkirjastasid Roomas kahepoolsete suhete tugevdamise leppe. Draghi nimetas lepet ajalooliseks ning lisas, et kaks riiki loovad uued koostöövormid energeetika, tehnoloogia ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRühmad ütlesid ära oktoobris, mida me väga ootasime ja Soome rühmad ei olnud küll suured, kes ka septembris või näiteks augusti lõpus reisisid küll, aga kuskil pool rühmast reeglina ikkagi tuli. Aga üldiselt on muidugi olukord kurb ja oleme õnnelikud Eesti sisekliendi üle. Sukles ütles, et soomlaste hulk Framare klientide seas oli väikseks jäänud juba enne reisipiirangute kehtestamist. Kusagil kolm-neli protsenti. Uurisin Maret Suklase käest selle kohta, kuidas võiks riik tema arvates praegu turismiettevõtetele appi tulla. Kõik abi on tegelikult teretulnud, kindlasti võiks töötajatele tulla mingisugune kas siis töötukassa kaudu meede või mõni muu meede, et me suudaksime niigi juba ütleme, koondatud seltskonnaga. No praegu on nagu miinimumseltskond juba meil tööle jäänud kõikides nii spaades, kui siis ma arvan, et hotellides et me suudaksime selle talve üle elada, et just oleks pisikenegi toetust, see ei saa, see ei pea olema suur, aga iga toetus on abiks, sest ainult vautšeritest kindlasti ei piisa. Ja üks asi veel, et me sooviksime väga, et valitsus vaatas ka sellise pilguga, nii nagu näiteks teistes riikides on tehtud, et vautšereid antakse ka lähinaabritele ehk siis näiteks meil Soome ja Läti, et võib-olla talveperioodiks või sealt talvelt edasi peaks hakkama praegu juba mõtlema. Et see ei pea olema samuti suur raha, aga see kindlasti ka elavdab seda turisti, ütleme mõtlemist, et ma tulen siia ja jätan selle raha siia. Küsisin, kuidas läks Framarel sellel suvel? Ütleme selles valguses on, läks suvi väga hästi. Ta jäi küll igal juhul mitukümmend protsenti alla eelmisele aga me kõik olime ettevaatlikud, tublid ja spaadel, tuletan meelde, et on ikka veel 50 protsendiline piirang. Näiteks teispass sa saad lasta ainult 50 protsenti kliente, mis tähendab seda, et kui kõikidel teistelt võeti piirangud maha, ma mõtlen kultuuriasutustelt ja isegi üritustelt, siis meilt seda piirangut maha ei võetud. Me siiamaani näiteks ei saa kliendile tegelikult täit teenust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalus asuva Fra Mare Thalasso Spa juhataja Maret Sukles rääkis, mida see neile tähendab.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba enne keskpäeva sagis Haapsalus Karja tänava äärde püsti pandud müügilettide ümber palju rahvast. Lettidel leidus nii joogi kui ka söögipoolist, alates suitsukalast kuni sinepi ja seenteni. Rääkisin puise nina talu perenaise leili jõgisooga. Aga mis teil siis nii-öelda selline, selles mõttes kõige populaarsem. Siiani on olnud kalakotlett, suitsukala salat, nakitsad, kõik, kõik läheb kaubaks. Gurmee turul müüdi kaupa letilt, kuid millist teed pidi ühe väike tootja toidugraam muidu rahvani jõuab, jätkab Eesti seenefarmi peremees Tanel Heinsalu. Praegu siis kasutame kõige rohkem otse inimesele, et, et inimesed võtavad meiega ühendust, meil on kaubaringid iga nädal korra nädalas, Tallinn Haapsalu-Pärnu ja jaama praegu restoranide lähevad, et, et me tegutseme nagu oravad rattas. Vurrame ringi, et, et saate seda tootlikkust tõsta. Et seeni kõigile jätkuks. Gurmee turul sai kokkade käe all valminud roogasid kohapeal ka tasuta degusteerida. Kokk demokaev jagas rahvale näpunäiteid kala valmistamise kohta mis on ühe hea kalatoidu saladus, mis on kõige olulisem asi hea kalatoidu tegemiseks. No see on ikka värske tooraine head komponendid, et, et maitsestada ja ja küpsetada praadi oskab enamus inimesi, aga ikka tooraine valik on kõige tähtsam, et kui see on värske, siis tuleb hea asi kindlasti. Haapsalu gurmeeturg oli üks Eesti toidu kuu raames peetavatest üritustest rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalus peeti kohalike väiketootjate gurmeetoidu turgu. Oma toodangut müüsid kohalikud väiketootjad ning sai tasuta mekkida ka kokkade loomingut.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKliimaneutraalsuse suunal liikuvas maailmas võib jäätmeks peetav materjal olla hoopis kasulik ressurss. Kuidas käib riisimaja ehitamine, sellest rääkis Tartu Ülikooli keemia instituudi keskkonnasõbralike materjalide keemiateadur Jüri Liiv. Me kasutame Keenias suures koguses ülejäävaid, riisiaganaid ja õlgi ja valmistame nendest tardu materjali, millest saab siis noh, ühe kahekorruselise vaju valada, ilma et oleks kasutusel ühtegi tellist, ühtegi kilogrammi betooni, ühtegi rauatükki, kuidas see idee üldse tekkis või kellel see tuli, me oleme Tartu Ülikoolis välja töötanud turbavaja ja mis andis väga ilusaid numbreid ja kuna nüüd Eesti osaleb teist aastat juba Euroopa kliima algatuses, siis tegime koos Keniata ülikooliga sellise projekti, et kasutada ära sealsed jäätmed ja ehitada siis nendest põhimõtteliselt süsiniku negatiivset maja. Liivi sõnul on aparaat sisuliselt valmis ja kolmapäeval käisid sellega tutvumas ka partnerid Keeniast. Mõne nädala pärast tehakse Eestis masinaga esimene katse ja siis saadetakse aparaat koos eestlaste tiimiga Keeniasse. Kui esimene maja valmib, asuvad kohalikud mõõtma selle omadusi ehk sisekliimat vajumist, materjali tugevust ja nõnda edasi. Nii palju kui mina tean, kuskil ei kasutata selliseid aparaate, et asi nüüd väga kiiresti ja lihtsalt püsti panna, et ühesõnaga ka noh, Eesti saab, õhumajade tegemine on ikkagi väga-väga aega ja jõudu nõudev protsess, aga meie loodame, et masin teeb töö ära ja maja saab imekiiresti ja praktiliselt ilma rahata püsti. Millal aga võiks näha kerkimas esimesi turbast tehtud maju? Jüri Liivi sõnul on tehnoloogia valmis ja nüüd on tarvis leida aparaatide tootmises huvituv ettevõte. Turbamajaga, meil on kõik katsetused tehtud, mõõtmised tehtud, praeguste tulemuste järgi paistab niimoodi, et võib kohe esimese maja püsti panna, loomulikult siis tuleb jälgida, eks ju, kuidas ta no mõne aasta jooksul käitub noh, seesama, mida me praegu Keenia selle riisimajaga kavatseme teha ja meil on väga head koostööpartnerid, kes siis võtavad selle maja Keenias oma hoolde ja noh, jälgivad siis tükk aega, eks ju, mida ta siis seal Keenia kliimas teeb? Odaval riisimajal on Keenias palju potentsiaali, sest riigis on puudu üle kahe miljoni eluaseme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikool veab eest projekti, mille siht on valmistada riisitootmise jäätmetest odav ökoloogiline maja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitsekorra eesmärk on tuua paremini esile ala eripära ja pärandi potentsiaali piirkonna arenguks, soodustades nii ka kohalikku arengut läbi kultuuripärandi. Samuti jagatakse kaitsekorraga hooned kategooriatesse ehk missuguseid töid ühe või teise hoonega tohib teha ja milliseid mitte, ütleb muinsuskaitseameti ehituspärandi valdkonna juht juttu kaitsekorra töörühma juht Anni Martin. Kui seni on kõik hooned justkui ühe väärtusklassiga ja, ja kõik ühesuguselt kaitstavad nii seest kui väljast, siis nüüd kui see uus kaitsekord avaliku väljapaneku läbib ja, ja siis ka lõpuks kehtestamisele jõuab siis sisetööde puhul vajalik siis muinsuskaitseameti kooskõlastust ja ka tööde luba ainult nendel juhtudel, kui meil on teada, et seal tõesti on ka väärtuslikke interjööre, mille puhul see meie kooskõlastus on õigustatud muude hoonete puhul siis sellist siseruumis ehitamist enam muinsuskaitseamet ei kooskõlasta. Tartu muinsuskaitseala uue kaitsekorra üks suuremaid muudatusi on seotud aga piiriga ehk kas kroonuaia tänaval peaks olema mõlemal pool kätte Tartu muinsuskaitseala või peaks asi jääma nii nagu praegu, kus ühel pool tänavat on muinsuskaitseala, teisel pool aga supilinna miljööala ja muinsuskaitseala kaitsevöönd? Martin räägib plaani on juba tutvustatud linnale ja arvamust küsitakse selles osas kindlasti ka tänavaelanikelt, kuid uue korra kehtestamiseni läheb veel omajagu aega. Paneme kokku kaardimaterjali ja siis sõltub nüüd sellest, kuidas meil siin jaanuari alguses, et asjad ka liikuma hakkavad, et tahame olla siis selle kaitsekorraga veebruaris või hiljemalt märtsis, siis avalikul väljapanekul ja pärast seda, kui siis avalik väljapanek on ära olnud arvamused ära kuulatud, arutelu need ka läbi veel arutatud täpselt samamoodi nagu planeeringumenetluses, eks siis sõltuvalt siis nendest ettepanekutest ka, et kui ütleme nii, et kui sisuliselt ja põhimuudatusi ei tule, siis liigume edasi siis vabariigi valitsuse suunas, kes siis selle kaitsekorra lõpus kehtestab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Muinsuskaitseamet on võtnud ette uute kaitsekordade koostamise kõigile 12 muinsuskaitsealale. Kaitsekorra eesmärk on tuua paremini esile ala eripära ja pärandi potentsiaali piirkonna arenguks, soodustades nii kohalikku arengut kultuuripärandi kaudu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTänaseks ma näen, et mind ei ole selles saalis enam vaja, sest Ma ei tunne, et minust midagi sõltuks. Ma ei näe, et ma millegile kaasa aitaks. Minu nägemise kohaselt on paraku tänane saal see kummitempel, millest president rääkis. Mul on kahju seda teile öelda. Aga ma olen läinud, näinud läbi 15 aasta siin selles saalis suurepäraseid kõnesid, seda intellekti sära, mis esimestel aastatel siin pidevalt serises. Ma ei taha öelda, et siin täna ei ole suurepäraseid kõnelejaid. On küll, aga need kõnelejad enam ei kõnele. Sellepärast et kõik otsused on kuskil varem valmis tehtud. Ja siinne parlament teie ja täna veel mina ka täidame neid keskel. Mul on teile küll suur palve. Palun ärge jätkake samaviisi. Vastasel juhul juhtub ühel päeval, et keegi veenabki ühiskonna ära, et liiga suur parlamendi koosseis, milleks nii palju inimesi, nii väikeste otsuste tegemiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Liina Tõnissoni hüvastijätu sõnavõtust Riigikogus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNõnda kõlab Piret Ripsi kirjutatud laul nagu õhku vajan sind, mis oli ka tänavuse isadepäeva kontserdi teema. Aasta isa aunimetus läks sel aastal filosoofiadoktor Aldo Kalsile. Juba noorukina nägemise kaotanud Aldo Kals on teadustöö kõrval kasvatanud üles kaks poega ja teinud palju ära ka selleks, et vaegnägijad saaksid samuti osa meie kirjandusvaramust ja ajakirjandusest. Naisliidu esinaine Siiri Oviir tõi välja armastava ja hooliva abikaasa osa koduhoidmisel ja laste kasvatamisel. Kui ma talle helistasin, me olime selle otsuse langetanud, siis ta nagu tüüpiline Eesti inimene, mis nüüd mina, abikaasa Malle loomulikult abikaasa Mallega koos nad seda ongi kõike saavutanud ja saavutatakse seda ainult siis, kui Malle ja Aldo teineteisest lugu peavad ja teineteist armastavad. Siis kandub see ka poegadele, kellel ongi loodud armastavad pered. Üks poegadest on juba meditsiiniteaduste doktor, teine kaitseb varsti kraadi. Nii et unistused saavad teoks, tuleb suurelt unistada ja need ellu viia. Aldo Kalsi poeg Jaak tõdeb, et lapsena on tal ja vennale olnud ka teatud lisakohustusi, kuid see kõik on tulnud ainult kasuks. Üldjoontes praegu tagasi vaadates kindlasti on see kuidagi suutnud veel mobiliseerida ja noh, just isa eeskuju on see, mis, mis on kannustanud nii-öelda, vaatamata kõikidele asjaoludele, mis teda on saatnud ikkagi edasi pürgima ja, ja perelooma ja oma lähedasi toetama ja see on täiesti fenomenaalne Aasta isa Aldo Kalsi enda sõnul ongi eeskuju see kõige peamisem märksõna pere ja laste kasvatamise juures. Neid noori, kes pere loomise või laste saamise karjääri või materiaalse kindluse nimel edasi lükkavad, kannustab aasta isa veel kord järele mõtlema. On olemas bioloogiaseadused, ei saa seal midagi oodata, millal maja valmis saab või millal ma jõuan auto osta. Õigel ajal tuleb lapsed muretseda ja mitte mingisuguseid ei, ei saa olla, seal takistab asjaolu mingisugune teaduskraad või millegi asja saavutamine lapsed ikka õigel ajal ja kõik muu tuleb iseenesest, aga lapsed on kõige tähtsamad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Naisliit kuulutas Estonia kontserdisaalis toimunud pidulikul kontserdil välja tänavuse Aasta Isa aunimetuse saaja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti majandus langeb sel aastal viis protsenti, tõsisem koroonaviiruse laine muudab prognoosi veelgi negatiivses suunas, ütles Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing värsket prognoosi tutvustades. Tõesti olukord on halb endiselt, aga olukord on tunduvalt parem kui kolm või kuus kuud tagasi ja see kehtib nii Euroopas kui ka Eestis. Suurimateks probleemideks, mis siis on selle Covidi kriisitingimustes tekkinud on ikkagi nõudluse nappus, mis on sundinud omakorda siis teatud töötajaid koondama, palka vähendama. Ettevõtteid häiris ka väga see, et nad ei saa teha traditsioonilisi komandeeringuid, välislähetusi, sest tänapäeval väga globaalses maailmas on see oluline. Kaubandusettevõtet on käinud messidel, ta on tellinud kaupa kuskilt ja riskid endiselt. Teine laine on, sinna pole midagi parata ja mingi töötuse kasv kindlasti on ees sellega seoses ka sotsiaalsed probleemid ja prognoosime siis praeguse seisuga viie protsendilist majanduslangust, aga kõik need niisugused mustad stsenaariumid, et kui me ikkagi mõistlikult ei käitu, siis, siis tuleb see majanduslangus ka suurem. Need neljas kvartal on, on nagu väga oluline. Konjunktuuriinstituut prognoosib tänavuseks töötuse määraks 7,5 protsenti toidukorv, mis vastab ühe neljaliikmelise perekonna ostudele. Nädala jooksul kallines aastaga 2,6 protsenti ehk 2,07 euro võrra. Kõige rohkem nagu muutus inimeste selline säästu ja ostukäik. Et kui juunikuus tõesti oli väga ebaselge veel, et mis saab töökohtadest pere finantsseisust, siis tõmmati maha väga kiiresti oma niisugust püsikaupade ostuplaan, no seda on näha näiteks autode müügil ja suuremate asjade ostmisel püüti rohkem säästa üheski grupis sotsiaaldemograafilise grupis ei ole elanike kindlustunne, positiivne. Et kindlasti see pilt võib mõnevõrra muutuda nüüd lähikuue kuu jooksul, sellepärast et mitmes sektoris, kus on edasi lükatud neid samu koondamisotsuseid kus on olnud seesama abiks see palgatoetuseks ikkagi mingid valusad otsused tuleb nüüd järgmistel kuudel ära teha, sellepärast et kui sektor tõesti ei taastu lähima poole aasta jooksul, siis siis seda kunstlikult väga kaua hoida ju ju ka pole võimalik. Noh, töötuse kasv Eestit ilmselt lähikuudel ees ikkagi ootab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul langeb Eesti majandus tänavu viis protsenti, suvel prognoosis instituut majanduslanguseks kaheksa protsenti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n10 aasta taguse ajaga võrreldes on alkoholi tarbimine Eestis oluliselt vähenenud pea 15-lt liitrilt 10-le. Oma osa on siin kindlasti 2015. aastal kehtima hakanud alkoholiaktsiisil, mida tõsteti toona 15 protsenti ja aasta hiljem veel 15 protsendi võrra. Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing ütleb, et riigi alkoholipoliitikat positiivselt küll hinnata ei saa. Ja et poliitikud selles mõttes nagu käitusid natuke mõtlematult, et üksmeelselt kõik parteid toetasid seda aktsiisi tõstmist lootes eelarvesse raha saada, eks teiste meetmete vastuvõtmine läks ju tunduvalt vaevalisemate suurte diskussioonidega nagu ühe asjaga. Läksime hoogsalt edasi, läksime üle piiri, suunasime suurtarbijad Lätti ja, ja teiste asjadega oleme suhteliselt palju nagu venitanud, nii et jah, pole head lahendust. Välismaalt enamasti Lätist ostetud alkohol moodustas 2,6 liitrit ühe täiskasvanu kohta. See number sisaldab nii tarbitud alkoholi kui ka inimeste soetatud varusid. Aasta varem oli number vaid 0,8. Josing ütleb, et suurest eesmärgist kuus liitrit alkoholi aastas täiskasvanu kohta oleme veel liiga kaugel, et ühiskonnas majanduslik kasu ja kahju tasakaalu saaks. Sotsiaalministeeriumi asekantsleri maris Jesse sõnul näitab tarbimisnumber, et meie sõltuvus alkoholist on jätkuvalt suur. Inimeste käitumine ei muutu üleöö. Me ei saa öelda, et see 0,7 protsendiline tõus oleks tõus. Me saame ikkagi öelda, et alkoholi tarbimine Eestis jäi samasuguseks aastaga 2016 kange alkoholi tarbimine langes väga vähesel määral, küll aga langes. Tundub, et see piirikaubandus puudutab rohkem õlle oste. Kas teil on olemas ka plaan B sellepärast et inimeste harjumusi muuta ei saa, inimene joob ikka ja otsib seda võimalust, kus seda alkoholi saada, et, et kui nüüd need meetmed ei tööta lõpuni välja, et, et mis, mis on veel see tagavara variant, mida võiks teha? Need, kelle jaoks alkohol on elus oluliseks või siis juba möödapääsmatuks muuta vajavad abi, vajavad ravi. Sellega me samuti tegeleme. Terviklik alkoholipoliitika koosneb 10-st erinevast valdkonnast ja kõigi nende 10 valdkonna ga Eestis. Ka tegeletakse järjepidevalt. Esimesest juunist kehtima hakanud alkoholireklaami piirangute mõju veel hinnata ei saa. Samuti on alles rakendamisel mõned teisedki meetmed.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alkoholi tarbimismahud pole aastaga oluliselt muutunud, nii selgub Konjunktuuriinstituudi värskest uuringust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti pank ja Rootsi Riksbank sõlmisid kokkuleppe ennetava meetmena kindlustunde suurendamiseks Eesti finantsturgudel. Lepingu maht on kuni 10 miljardit Rootsi krooni, selgitab Eesti panga president Andres Lipstok. Selle lepingu ettevalmistamine algas juba mõni aeg tagasi ja noh, see näitab tegelikult seda, et selline ülepiiriline koostöö on jõudnud ühe konkreetse tulemuseni ja miks just Rikpank, see on ju iseenesest arusaadav, eks meie finantsturul on ju põhiaskaldaja just nagu Rootsi päritoluga pangad, kui üks või teine siin paiknev finantsasutus vajab mingisugust tuge oma kohustuste täitmisel siis on meil täiendav garantii ja võimalus, ütleme meie partneritelt seda, seda tuge küsida. Lipstoki sõnul ei ole kokkulepe seotud hoiuste tagamisega. Rohkem tähendab see seda, et kui üks või teine siin paiknev finantsasutus vajab mingisugust tuge oma kohustuste täitmisel siis on meil täiendav võimalus meie partneritelt seda tuge küsida. Missugused on Eesti panga kohustused seoses selle lepinguga? No Eesti panga kohustused on, on loomulikult seda tuge vahendada siin paiknevatele kommertspankadele, analüüsida selle küsimuse tagatiste olemasolu ja suurust ja siis siis teha otsused. Missuguses olukorras see võiks kõne alla tulla, et, et seda vaja läheb? No, ega seda on isegi täna suhteliselt keeruline ette kujutada, sellepärast et Eestis paiknevad kommertspangad on hästi kapitaliseeritud ja nende normatiivid, mis on nendele ka Eesti panga poolt kehtestatud, on olnud suhteliselt kõrged ja selle tulemusena on nagu niisugune finantssektor stabiilne, rohkem on ta selline noh, ennetav iseloomu, kui situatsioon peaks mingil põhjusel muutuma selliseks, et olemasolevatest garantiidest, mis täna pankadel olemas on, ühe või teise kohustuse täitmiseks, ei piisa, mitte midagi ei ole täna turul sellist, kus meil oleks mingi erilise kiirusega olnud vaja kuskilt abi küsima hakata, eks see oli rohkem niisugune ennetav samm selleks, et me oleksime valmis, kui situatsioon mingil põhjusel peaks selles regioonis muutuma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Pank sõlmis Rootsi keskpangaga ennetava kokkuleppe, et tugevdada Eesti Panga võimekust finantsstabiilsuse kindlustamisel Eestis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEi, see paraku ei ole vormistamise küsimus, tuli nüüd NATO sõjalise poole ettepanekud ja meie jaoks on seal ikkagi vaja kõvasti tugevdust. Ma detailidesse ei hakka minema, aga ei ole see, mis meid rahuldaks. Ei, see ei ole see, mis meid rahuldaks veel hästi, üldiselt, mis on puudu. Ma detailidesse ei läheks, ma ütleks niimoodi, et sõjaline pool on üritanud nii-öelda poliitiliselt ruumi lugeda ja anda justkui igalühele midagi, aga selge on see, et agressioonioht Portugalis ei ole sama, mis on agressiooni oht Baltikumis ja, ja seetõttu ei tohiks seda vaadelda mitte niimoodi, et igaüks saab midagi vaid vaadata, nii et tugevdada kaitset seal, kus tegelikult seda kõige rohkem on vaja, arvestades, et agressiooni hind on tõusnud, mis see tähendab sõjalise poole ettepaneku NATOs on kaks tasandit, üks on poliitiline tasand, mida juhib siis Jens Stoltenberg ja teine on siis see sõjaline tasand, mida juhib siis suur kindral Saköör ja noh, poliitilised ettepanekud on ühed sõjalise ettepanekud, justkui see sõjaline planeerimine on teine ja need asjad peavad nagu kokku saama. Ja nüüd selle sõjaliste kindralite kogu ettepanek on siis see, mis meid ei rahulda. Kuidas seda nüüd muuta, mis tasandil nüüd tuleb kiiresti diplomaatiat. Selliseid asju me meedia kaudu ei, ei räägi, et ma lihtsalt ütlen, et meil on vaja kõvasti. Ma mõtlen, kas te peate Ameerikasse lendama, kuidas protsess nüüd käima hakkab, ma saan aru, meil on kiire. Jah, ega see lendamine otseselt ei aita, et siin tuleb suhelda noh, lendamine ka, aga et saada neid sõnumeid läbi kõikidel tasanditel, sellega tuleb teha väga palju tööd, teha tööd suurte liitlastega, teha tööd ka teiste liitlastega, kes, kes mõistavad seda olukorda nii et saada tegelikult need kaks asja kokku ja meile rahuldava lahenduseni. Sõnas seal ettepanekus pole meie piirkonda piisavalt üksusi piisavalt relvi. Ma ütlen, ma ei saa nendest detailidest rääkida, meie jaoks on oluline, kuidas see kaitse kõik kokku hakkab toimima ja ma lihtsalt saan öelda nii palju, et me peame sellega veel tööd tegema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates sõja algusest on Eesti riigijuhid rääkinud, et NATO peab minema heidutushoiakult üle kaitsehoiakule. Muuhulgas soovib Eesti, et NATO suurendaks meie piirkonnas nii vägede kui relvastuse hulka. Meie diplpomaatide pingutused on suunatud juunikuusse kui toimub Madridi NATO tippkohtumine. Peaminister Kaja Kallas ütles, et Eesti kaitse tugevdamiseks tuleb tal teisi NATO liidreid veenda. Heidutushoiakult kaitsehoiakule üleminek pole sugugi vormistamise küsimus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee on päästeameti demineerimiskeskuse plaaniline töö, kus me siis oleme pikalt ette planeerinud välja vaadanud kohad, kus on tõenäosus kõige rohkem leida lõhkekehi ja selle käigus siis me võtame ja korjame nii palju lõhkekehi metsast välja kui vähegi võimalik. Kolm pikka päeva on nüüd selja taga, täna neljas, mida olete leidnud? Erinevaid lõhkekehi päris palju, et üldse kokku erinevaid asju on meil üle 700 küll, aga jah, nendest ütleme, niisugune pool on padrunid ja teine pool on siis lõhkekehad ja sütikud. Nii et ütleme nii, et leidude puudust ei ole. Täna on leitud üks 220 millimeetriline suurtükimürsk, mis on sisaldab umbes 30 kilo lõhkeainet, et see on, see on täna meie kõige ütleme kõige suurem leid ja võib-olla kõige haruldasem leid on siis üks vana tiiri laeng või miin nimetada s tahad, et see on kõige haruldasem leid sellest mis neist saab? Ega neist muud midagi ei saagi, kui me kõik, mis sisaldavad lõhkematerjali, hävitame hävituskohas lihtsalt ära ja nendest ei järgi mitte midagi peale metallipuru. Üks, mida te olete alati öelnud selliste aktsioonide käigus on see, et inimesed andke teada, kui te midagi leiate ja me tuleme, teeme ära, kuna me oleme suurte jõududega siin kohal, kuidas on praegu nende teadetega olnud? Teateid ei ole väga palju tulnud ida regioonis et ma ei oska öelda, millest see tingitud on. Et varasemalt on avastatud muidugi seda alles siis, kui tööd hakkavad läbi saama ja siis ta jõuab kuidagi inimesteni, et aga ei, seekord ja teateid väga palju ei ole. Inimene leiab midagi sellist, mida ta kahtlustab, kuidas ta peab käituma. Kui inimene läheb metsa, koristab kodu, mis iganes leiab eseme, mis meenutab lõhkekeha või on lõhkekeha ja tal tekib kahtlus, et äkki ja ta päris täpselt ei tea, siis igal juhul tuleks helistada üks, üks kahte enam ei ole vaja seda puudutada ja tulebki oodata kõigepealt seda kontakti demineerijat kes siis võtavad ühendust, räägivad läbi, kas nad saavad kohe tulla või siis natukese aja pärast lepitakse täpselt kokku ja täpselt nii kaua, kuni demineerijad kohale jõuavad, peab säilima selle eseme puutumatus, sest et tegelikult nad plahvatama kipuvadki alles siis, kui keegi nendega midagi toimetama hakkavad. Teisest maailmasõjast on möödas 80 aastat peaaegu ja ega nad iseseisvalt väga seal maa sees pauku tegema ei kipu, küll aga kui neid torkima minna, siis on see õnnetus kiire tulemuse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Töödesse on kaastatud üle 40 inimese ja päev enne tööde lõppu on päästjad leidude rohkusega rahul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPärimusmuusikakeskus on pärimusmuusika alast huviharidust toetav ja korraldab aga samuti pärimusmuusika elavat esitust. Levitav organisatsioon. Korraldatakse kontserte ja koolitusi, pärimusmuusika aidas on erialane teabe ja noodikogu, tegutseb august pulsti õpistu. Keskuse palgal on 20 töötajat, neist 10-le ulatatakse neljapäeval koondamisteade, sest rendi ja piletitulu on koroonakriisi tõttu olematu. Pärimusmuusika keskuse juhataja Tarmo Noormaa. Esmajoones vaatasime üle meie nii-öelda püsikulud, kõik, mis puudutab seda maja ülalpidamist ja vähendasime töötajate palka. Ja maikuus me saime aru, et nendest meetmetest ei piisa. Et aasta lõpus ootab meid ees kuskil 200000 eurone miinus, kui me mingit trassilisi meetmeid kasutusele ei võta. Ja seetõttu otsustasime koondada nii aida, kohviku, personali kui ka pool keskuse töötajatest, kaovad need töökohad, kus on assisteerivad kohustused, kaob ära, teabekui juhataja ametikoht kaob ära assistent, projektijuht ja ka tehniline personal osaliselt, kuna lihtsalt aidas ei ole sündmusi, keda teenindada, et seetõttu ei ole ka võimalik neile tööd pakkuda. Pärimusmuusika keskuse üks asutajaid Ando Kiviberg ütleb, et tal on eriti kahju sellest, et lahkuda tuleb ka kahel pärimusmuusika valdkonna töötajal. Kuigi koondamised on valusad, on need tema sõnul keskuse elushoidmiseks siiski vajalikud. Teabekogust koondatakse inimene augustpoiste õpistu ridades, inimene, et kõik nad tegelevad ju sisuga just sellega, milleks see organisatsioon kutsutud ja seatud, nii et et ega siin jah, midagi väga hõisata, nagu öeldakse, ei ole. Täna pidasid Viljandis nõu pärimusmuusika festivali korraldajad. Festivali pealik Ando Kiviberg ütleb, et 22. mai hommikul langetatakse otsus, kas tänavune festival toimub või mitte. Palju sõltub sellest, milles terviseametiga kokku lepitakse. Kuigi edukas festival võiks anda pärimusmuusikakeskuse rahamuredele leevendust, valitsuse ettekirjutusi festivalikorraldajad rikkuda ei kavatse. Sel aastal, kui pärimusmuusika festival tuleb, siis ega sealt mingisugust finantsilist edu kindlasti ei paista, et vastupidi, et tänavu aasta tuleb võtta ka seal kahjum vastu ja teeme selle nimel tööd, et see kahjum oleks võimalikult väike. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandis tegutsev mittetulundusühing Eesti Pärimusmuusika Keskus koondab pooled töötajad, sest eriolukorra ajal polnud võimalik teenida pileitulu ega ruume välja rentida. Ka mittetulundusühingu põhikirjaliste eesmäkide täitmine jätkub vähendatud mahus. Lisaks tuli lahkuda kohviku töötajail.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLõuna-Eesti haigla kommunikatsioonijuht Ave Abel ütleb, et tavapäraselt saabub neile aastas 40 kuni 60 sünnitajat Venemaalt. Eelmise aasta algusest ei ole haiglasse jõudnud enam ükski. Ma olen nendega ise kirjavahetuses olnud ja küsinud, et kuidas nad üldse üle piiri saaksid praeguses olukorras, et nad soovivad siia tulla siis nad on ise väitnud, et kui haigla esitab nii-öelda kutse, et me ootame neid siia sünnitama, siis nad saavad vastava viisa ja tulevad üle. Aga lihtsalt, et hetkel me sellist kutset ei ole kellelegi saatnud. Tartu Ülikooli kliinikumi ravijuht Andres Kotsar ütleb, et juba 2020. aasta algusest ei võta kliinikum plaanilisele ravile patsiente välisriikidest. Kliinikumi tulid varem patsiendid välismaalt, näiteks vähiravi saama. Seda ühest küljest piirab liikumine praegu riiklikul tasandil eriti Venemaa suunas, aga samuti ka meie oma töökorraldus, kuna meil on on hetkel, eks ole, Eesti kõige suurem arv koroona patsient haiglaravi, plaaniline töö selle tõttu paratamatult kannatanud ja siis me ei saa võtta veel niisuguseid nagu välisriigi kodanike plaanilisele ravile. Politsei ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Togo Trei ütleb, et täpseid andmeid, palju ravi saamise eesmärgil siia tullakse, nad ei kogu hea põhjendusega saab ka praegu välismaalt Eestisse ravile tulla. Kui me aga räägime mingisugusest plaanilisest ravist, kus Eestis on mingi ekspert, kelle juurde konkreetselt tullakse, see on kokku lepitud, siis see tulemine on võimalik, aga, aga selle tulemise jaoks tuleb siis tõesti eritaotlusi esitada. Ehk siis põhjendada seda, miks on Eestisse vaja saabuda erandlikel asjaoludel ja, ja seal tõesti peab juures olema ka siis asutuse või haigla siis kinnitus, et kuhu seda ravi saama tullakse, mis siis ütleb ki konkreetselt, et see inimene sellel ajal tuleb seda ja seda siis haiglasse tegema?",
"role": "user"
},
{
"content": "Enne koroonaviiruse leviku ulatuslikku puhkemist võeti Lõuna-Eesti haiglates ravile ka välismaalasi. Eriti palju tuldi Venemaalt Eestisse sünnitama. Haiglate koormuse ja reisimisele seatud piirangute tõttu enam Eestisse arstiabi saama ei tulda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu käib ettevalmistustöö maske hakatakse jälle jagama inimestele. Eelmise kampaania käigus jagasime umbes miljon maske ja seekord kindlasti jagame, mitte vähem. Samas me näeme, et ühiskond praegu vajab selgemat sõnumit riigi poolt ja kui me näeme, et olukord on kriitiline siis tuleb kehtestada struktuurseid piiranguid igas valdkonnas. Parem on kehtestada piiranguid enda otsusega, kui juba mõni nädala pärast olla sellises olukorras, et elu on piiratud. Kuna suur osa inimestest on nakatatud või eneseisolatsioonis. Mihhail Kõlvarti sõnul jagatakse maske sihtrühmadele linnaosavalitsuste kaudu, nagu see oli ka eelmise aasta lõpus. Peamisteks sihtrühmadeks on need pered, kellel on raskem finantsseis, ütles Kõlvart. Linnapea kinnitas, et algkoole omavalitsus sulgema ei tõtta, seda enam, et haridussüsteem vajab tsentraalselt lähenemist ja õpetajaskond stabiilsust. Mis aga puudutab vabas õhus sportimise võimalusi, siis praegu jätab linnavalitsus spordiplatsid Tallinnas avatuks. Praegune ilm ei luba veel spordiväljakuid ja linnakuid intensiivselt kasutada. Ja samas inimestel peab olema ka mingi alternatiiv, et praegu me ei näe vajadust ka seda võimalust piirata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna kaubakeskused kontrollivad maskikandmist. Linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et linn alustab peatselt ka oma maskikampaaniat inimeste tervisekäitumise parandamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSõltub väga palju sellest tervishoiukriisi arengust, et kui see jääb selliseks ühe või kahe kvartali probleemiks, siis võib-olla see muutus ei ole nii suur, aga kui see hakkab juba nagu tõsisemaks muutuma, siis kindlasti Eestis on vähemalt olnud see pluss, et meie stardi positsioon on olnud äärmiselt tugev ja kui me räägime pluss neljaprotsendilisest majanduskasvust, kui me räägime tööjõupuudusest, palgasurvest, sisserände survest, et tegelikult vähemalt on meil see tarvis positsioon väga hea. Nii et 2008. aasta suure majanduskriisiga me kindlasti seda võimalikku kriisi, mis võib tulla, me võrrelda ei saa. 2008 oli meie majandus täiesti tasakaalust väljas ja nüüd me pigem näeme, et ta on, ta oli isegi mõõdukalt üle kuumenemas, nii et mingi pehme nagu aeglustumine iseenesest on seeditav, loomulikult üksikud ettevõtted nendel on, mõnedel on ikka, olukord muutub väga raskeks, aga majanduses tervikuna ma arvan, et on ka teisi harusid, mis tegelikult väga palju seda šokki ei, ei tunne, aga noh, teistsugune kriis või teistsugune šokk, et see tuleb sellest tervishoiusektorist ja mitte enam pankadest. Mida valitsus peaks praegu tegema? Nii see kui ka eelmised valitsused on üsna julgelt raha kulutanud ja eelarve on nagunii miinuses, et mida siis nüüd edasi teha? No ma väga rõõmustas, et eelmisel nädalal siis valitsus moodustas spetsialistidest koosneva töögrupi, mis hakkab selliseid asju arutama ja minu meelest see on hea, esimene samm. Ma arvan, et kindlasti kuna me oleme aastate jooksul ajanud väga nagu vastutustundlikku eelarvepoliitikat, siis me teame vähemalt, et mingid puhvrid on, on olemas, mida mõnel teisel riigil võib-olla ei ole, aga ma arvan, et siin on kindlasti vaja praegu reageerida sellele nagu esimesele faasile, milles me praegu oleme, kus ütleme, see viirus levib välismaalt, aga meil ei ole veel riigisiseselt midagi hakanud liikuma seal. Võib-olla need vastumeetmed ei pea nii väga, väga suured olema, aga siis kindlasti peab olema ka juba oma teised plaanid, et kui me liigume rohkem sellisesse või peaksime liikuma näiteks rohkem sellisesse Itaalia taoliste olukorda, et siis on juba vaja natuke tõsisemalt mõelda, aga noh, parem stardi positsioon oleks olnud, kui me oleks praegu väikse ülejäägi, siis oleks seda ruumi palju rohkem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine Eesti Panga president Ardo Hansson ütles, et Eesti peab olema valmis olukorraks kus koroonaviiruse levikust tekkiv majanduskriis kujuneb pikemaks kui vaid paar kvartalit. Eesti on tema sõnul võimalikuks kriisiks paremini ettevalmistatud kui mitmed teised riigid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMajandus ja taristuminister Taavi Aas ütleb, et suur hankega maanteede arendamine ei ole mõistlik. Väga palju, see hankemaht sõltub sellest, et mis on suudetud ette valmistada ja ettevalmistamise all ma ei mõtle, siin ei pea silmas mitte ainult projekte, aga ka kogu muud ettevalmistustegevust, ehk siis juba seal on detailplaneeringud. Seal on maade küsimused, seal on keskkonnaküsimused ehk terve rida asju, mis tuleb, tuleb, et läbi rääkida ja kui nüüd see ühe projekti maht ajada väga suureks siis oht on lihtsalt, et kuskil mingisuguses pisikeses kohakeses võib see asi takerduda näiteks maade või, või keskkonnaküsimuste taha ja siis seisab kogu see suur projekt. Aas lisab, et kui rekonstrueerida pikk maanteelõik, läheb liikluse ümberkorraldamine keeruliseks. Järgmise kahe aasta jooksul avaneb aasa sõnul võimalus kaasata Euroopa Liidu rahastus. Veel ütleb Aas, et järgmise aastaga saab hoogu juurde Rail Balticu taristu ehitus. Ei saa lasta lihtsalt tekkida olukorra, kus hinnad hakkavad tõusma, sellepärast et on, on nii palju projekte korraga töös, et siin peab olema väga hästi koordineeritud. Nii et ma tegelikult sellist lähema paari aasta jooksul sellist vajadust, et meil oleks vaja täiendavalt neid projekte finantseerida, see peab olema väga läbikaalutud, kui seda hetkel teha. Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktor Raido Randma sõnul tähendaks näiteks Tallinn-Tartu maantee neljarajaliseks ehitamine ühe projektiga pigem hinnatõusu. Kui huvi tunneks ka mõni välismaa ettevõtja, kaasneks nende võimaliku odavama hinnaga väiksem maksutulu Eestis. Et kui me ühe korraga nüüd need mahud hästi kõrgeks ajaksime ja need välja ehitama hakkaksime, siis kindlasti toimuks nii-öelda turu kuumenemine, kus siis läheksid hinnad üles, meil oleks vaja hästi palju ressurssi nii inimeste kui ka tehnika näol ja peale seda, kui me need ka kõik valmis oleksime saanud, oleks päris suur kukkumine turul, nii et mõistlik, ütleme, inimressursi tehnikaressursid, kui rahalise ressursi mõttes selliste investeeringutel on, on selline stabiilsus, mida siis vaikselt võib küll kasvatada, aga et ei oleks väga suuri jõnksutas ja alla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahastuse plaan on paigas aastani 2023.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuna üheksas mai on esmaspäev, jälgib politsei juba pühapäeval tähelepanelikumalt, et üheksandat maid võidupühana tähistavad inimesed käituksid seaduskuulekalt, räägib ida prefekt Arvo Gruup. Me räägime kahest kuupäevast, kaheksandast ja üheksandast maist ja seetõttu on meil pilgu all ka tulev pühapäev, nii et meie prognoos on, et ka kaheksandal on palju inimesi, kes lähevad mälestusmärkide juurde mälestama. On näha politseid ka sellises erivarustuses rohkem. Meil on rohkem kiire geelijaid korraga tänavapildis, nii et tõepoolest me oleme nähtavad. No tähelepanu pöörama ennekõike avalikus ruumis olevatele monumentidele, mälestusmärkidele, kus on ajalooliselt harjutud käima kogunemas. Seal me oleme kohal, oleme suuremate jõududega, aga oleme ka perifeerias. Meie eesmärk on ennetada võimalike provokaatorite provokatsioonide ilmingute tekkimist seal mälestusmärkide juures ja seetõttu proovime tabada neid võimalikke ohtusid juba kaugemalt, kui, kui, siis seal epitsentris. Langenuid tuleb mälestada süntsalt. Need, kes tahavad tulla mälestusmärkide juurde ja mälestada sõjas hukkunuid. See on absoluutselt lubatud lillede toomine, küünla, süütamine, pea langetamine. See on täiesti võimalik, aga seejuures ei tohi kasutada mitte mingisuguseid sümboolikaid ei tohi väljendada mitte kuidagi ennast viisil, et pooldatakse seda või ülistatakse Putinit. Uuringute põhjal on Eestis tuliseid Putini režiimi pooldajaid umbes 30000 inimest, kuigi see arv on võrreldav Saaremaa või Kohtla-Järve elanike arvuga. Prefekti hinnangul neist erilist ohtu ei ole. Tarvo Grup. Vaadates nende teisitimõtlejate vanuselist jaotus, siis pigem on tegemist vanemate inimestega. Ja, ja seetõttu me ei pea seda ohtu väga suureks. Aga veel kord, iga väiksemgi provokatsiooni võib põhjustada suure konflikti ja seda me ei taha, nii et me peame olema ikkagi valmis, see tähendab seda, et me ei alahinda. Me absoluutselt ei alahinda, aga seda väikest suurust. Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei on suurendatud jõududega väljas ka päev enne 9. maid, sest politsei andmetel plaanivad paljud inimesed tähistada võidupüha juba pühapäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõidupüha paraadile eelnes eileõhtune peaproov, kus kogu etendus mitu korda läbi mängiti. Tänane võidupüha algas kell seitse hommikul lippude heiskamisega Paide keskväljakul, kus teiste seas heiskasid lipuga Järvamaa naiskodukaitse liige Merje Mihkelsaar ja noorkotkas Parmo Ivask. Minu võidupäeva tähistamisel oli siis lipu heiskamine ja edasi lähen keetma sõdurisuppi. Ja sina oled üks nendest noortest, kes marsib täna võiduparaadis. Ma olen ka lippur, noortekotkaste üldliputaimkonna lippur, et see on hästi nii-öelda võimas tunne tegelikult. Vabadussõja mälestusmärgi jala Müüsleris kattus täna hommikul pärgadega langenute mälestuseks. Toris süüdatud mälestustuli ja Paide vallimeeli tetud muinastuli ühendati võidutuleks tänavustele, tuletoojatele ulatati tänumärgiks tuletooja medal. Enne paraadi koguneti aga Paide kirikusse. Jumalateenistusele. Paraad ja maakaitsepäev meelitas Paide linnasüdamesse sadu inimesi. Paidelastel oli taaskord võimalus oma riigi ja linna üle puhke olla. Paidelased Heiki Kristal ja Marek alandi. Annab nagu sellist kindlustunnet, et Eesti elu läheb edasi ja ja me püsime iseseisva riigina ikka veel aastakümneid ja võib-olla ehk aastasadu. Kesklinnas vaatasin paraadi, nüüd tulime masinaid vaatama poistega. Vägevad lennukid olid väga ägedad. Tänase päeva kangelased olid kahtlemata kaitseliit ja kõik need, kes paraadi õnnestumisse panustasid. Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho ühtegi. Arvestades, et see on mu esimene paraad, siis peab rahule jääma ja selle kuumuse käes pidasid kõik üllatavalt hästi vastu. Eile oli väikene hirm, et, et kuidas läheb, aga läks ju tegelikult väga hästi. Kuidas marssimine välja tuli? Vaatasin üle paremini kui eile. Mida teie enda jaoks tänane päev tähendab? No minu jaoks on täna ikkagi tööpäev, kõigepealt ma lähen veel, käin läbi paaril maakaitsepäevalt ja õhtuks püüan siis jaanituulele jõuda oma pereringi, kui pole saladus, kus kandis tee jaanituli tuleb. No täna otsustasime teha seda põhjarannikul, hara kandis. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võidupüha paraad toimus pärast aasta pikkust ootust Paides. Paraadil osales ligi 800 inimest, ka kohapeal jälgimas olid sajad pealtvaatajad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAlates kevadest on läbi heategevusprojekti igale koolilapsele arvuti ligi paar 1000 arvutit uue omaniku leidnud. Sadu arvuteid on saadetud Ida-Virumaale, kus kaugõpe on paljudele peredele olnud suureks väljakutseks. Näiteks Narva kuuenda kooli õppeala juhataja Aleksander openko sõnul polnud ligi neljandikul kooli õpilastest kodus üldse arvutit või pidid mitu last korraga ühte arvutit kasutama, mis muutis kaugõppe väga raskeks, kui mitte võimatuks. Tänaseks on Narva kuues kool saanud lastekaitse liidu vahendusel 60 lauaarvutit neist 30, vahetult enne pühi, räägib õppeala juhataja Aleksandr openko. Paljudes peredes kasutati vanu arvuteid, mis pidevalt katki läksid või nutitelefone kuid nutitelefoni abil õppida on praktiliselt võimatu. Väikesel ekraanil suurt midagi teha ei saa. Arvutite annetamine on suur abi lastele ja peredele, seepärast ületame koroonaviiruse teise laine palju kergemini. Narva teeb lastekaitse liiduga koostööd alates kevadest räägib Narva kultuuriosakonna haridusteenistuse peaspetsialist Poliina Franceva. Hetkel on koolidele ja lastele üle antud 146 arvutit, et see on väga hea tulemus. Nimekirjad on koolijuhtide poolt uuendatud ja meie andmetel on üle 100 õpilase vajavad veel arvutit. Koostöö jätkub. Viimane suurem partii Narva peredele kingitud arvuteid ligi 90 saadi kaitseministeeriumilt ning komplekteeriti ja seati töökorda e-kaubanduse liidu annetuse toel. Samas nagu kinnitab lastekaitse liidu projektijuht Ireen Kangro, võib kaugõppe jätkudes perede abivajadus veelgi suureneda. Kui kevadel saadi hakkama kuidagi nüüd on tõesti see olukord, et kõikides kodudes ei ole neid vahendeid ja võimalusi ja see majanduslik olukord on läinud paljudele peredele ka selle kriisi ajal raskemaks, et siis endiselt see projekt, see on nagu väga aktuaalne ja see abivajadus on praegu ikkagi. Me räägime tuhandetest päradest. Lastekaitse liit palubki ettevõtteid, kus on jõude seismas piisavalt heas töökorras arvuteid, et õpilane saaks oma koolitööd tehtud, võtta ühendust lastekaitse liiduga, kuhu on koondatud info abi vajavatest peredest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lastekaitse Liit palub ettevõtteid laste kaugõppeks arvuteid annetada, sest abi vajavate perede hulk võib koroonakriisi jätkudes suureneda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHaridus ja teadusminister Mailis Reps ütles vikerraadio saates uudis pluss et regulatsioon, millega lubatakse praegu kolmandate, st riikidest pärit välistudengitele Eestis õppima tulla võimaldab tühistada automaatselt tudengite Eestis viibimise aluse, kui isolatsiooni reegleid ei täideta. Mailis Reps, kolmandate riikide, need, kus on üle 16 100000 elanikkonna kohta nakkumine, et kui nad rikuvad Covidi 14 päeva režiimi, siis nad kaotavad Eestis õigus olla. Siseministeeriumi kodakondsus ja rändepoliitika osakonna juhataja Rutt annuse sõnul on aluseks rahvatervisekaitse vajadus, mis viisade ja elamislubade vaates on pilti tõusnud. Eneseisolatsiooni nõude rikkumine kujutab endast ohtu rahva tervisele. Välismaalaste seaduse kohaselt on oht rahva tervisele nii viisa kui ka elamisloa kehtetuks tunnistamise aluseks. Seega, kui välismaalane omab viisat või elamisluba õppimiseks ja ta rikub eneseisolatsiooni nõuet, siis võib politsei ja piirivalveamet tema viisa või elamisloa kehtetuks tunnistada ja see laieneb siis nii alles õpinguid alustavatele välismaalastele kui ka neile, kellel on õpingud pooleli. Annus lisab, et kui riigis viibimise alus on kehtetuks tunnistatud, tuleb välistudengitel Eestist lahkuda. Samuti kaasneb sissesõidukeeld kolmeks aastaks Schengeni alale. Annuse sõnul peab õppeasutus korraldama vajalikud tingimused, et kõrge nakatumisohuga riigis pärit välistudeng saab jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni. Nii Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll kui ka Tartu Ülikooli õpirände keskuse juhataja Ülle Tensing kinnitavad, et ülikoolid on teadlikud reeglitest seoses välistudengitega. Voll lisab, et neil on üle 800 üliõpilase, kes pärit kolmandate st riikidest ja kes peatselt hakkavad Tallinnasse tagasi tulema. Kolm nädalat on TTÜ üritanud tudengitega ka ühendust saada, aga praeguseks on endast märku andnud alla 200 välistudengi. Nii et meil on ligi 600 inimese asukoht teadmata, me ei tea, millal nad riiki tulevad, kus nad peatuvad ja sellises olukorras on meil sisuliselt võimatu järgida nende eneseisolatsiooni täitmist. Kui seda rakendatakse hiljem. Aga koroona näiteks on Eestisse toodud, siis ei ole sellest ju palju kasu. Densingu sõnul on isolatsioonireeglite täitmine nii ülikooli kui ka välistudengi vastutus. Üliõpilased on, võtavad seda eneseisolatsiooni reegleid väga tõsiselt. Nad esitavad väga asjalikke küsimusi. Kuidas tuleb käituda, mis juhtub erinevates olukordades, et minul, praegusel juhul ei ole põhjust arvata, et me peaksime kahtlustama seda, et, et üliõpilased ei ole valmis eneseisolatsiooni reegleid täitma?",
"role": "user"
},
{
"content": "Väljaspoolt Euroopa Liitu tulevad tudengid, kelle koduriigis on koroonaviiruse levik kõrge, peavad Eestisse tulles jääma kaheks nädalaks karantiini.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOlen Tartu loomade varjupaiga kassipoemajas, kus sellest nädalast alates saavad vabatahtlikud käia kassipoegi süles hoidmas, üks neiu just jõudis siia, ütleme, äkki saan ka mina seda tööd proovida, võib-olla oht saada tõsisemalt kriimustada, siis antakse ka sellised paksud kindad kätte. Aga iga kassipoja puhul pole neid muidugi vaja. Siis pannakse lihtsalt kätte räti sisse näiteks ja siis neid vahendeid. Aga varjupaiga juhataja Kirke Roosaar, mis on need juhised süles hoidtud? Tuleb rahu säilitada, tuleb kassi rahustada, meil on päris palju selliseid kasse, kes nagu turtsuvad ja natukene inimkäega võõrad, siis see annab võimaluse, just nimelt. Kass harjub inimkäega ära ja tal on lihtsam kodu leida, saab kindad ja kui on kassidega varem tegelenud, siis teab ka, kuidas moodi seda ma kordagi kassi. Ke ise pea ja küsivad muljet, käpaga ei ole võimalik sidelema ja siis saab sinna istuda, hakati teda vaikselt, esialgu praktiliselt ei maksa nende last eriti tegutseda alguses pigem pigem niimoodi kinni ilusti ja üldiselt nad lõkestuvad kuskil mune, ema niimoodi minutiga, aga alguses niimoodi kõrvalt. Võiks rahuliku häälega rääkida, et ta lihtsalt karjub selle inimese hääle kõlava, nad üldse kipuvad magama jääma mingi aja pärast, et siis võib, siis võib endal paksu kinda käest ära võtta, ühe teise igaks juhuks jätta ja siis selle käe otsaga pärast pesamiga käsi seal endal kaasa ja see on niisugune eneseteraapia, kassi teraapia. Üldiselt siin juba osad on meil päris mitu korda käinud ja osad. Nii minu süles olnud kassipoeg nimega Ellis läks nüüd puuri tagasi. Teda polnud üldse lihtne süles hoida, sest ta oli väga energiline ja kippus rätiku vahelt välja hüppama, samas minu kõrval istunud tüdruku süles kass juba täitsa magas. Te olete siin kassitalik, et kuidas on saate tihti kriimustada või hammustada. Ka emos jõuab jah aega selliseid täiesti metsikud nagu, nagu mingi panter niimoodi, et pistaks nakka, kui ta teda läheb nii-öelda puutub. Ta ei saa nagu aru, et tema eest nüüd hoolitsetakse ja kõik on hästi, vaid ta tunneb ennast ikkagi lihtsalt ohustatuna inimese poolt. Noh, ma rääkisin küll nüüd täiskasvanud kassis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Koduta Loomade varjupaik ootab abilisi, kes seal kassipoegi oma süles silitaks ja rahustaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimene koht võistlustöö number neli nimetusega hara kaks ja autor Lembit Lõhmus. Ja nii nagu tavaliselt on meil olemas siin ka kohe autor. Need sümbolid ja need elemendid, mida te nägite siin teistel töödel, käisid ka minul peast läbi, aga samal ajal ma mõtlesin, et selle eurol, esikülg ja tagumine külg võiks olla sisuliselt seotud. Ja kui te vaatate esikülge, siis leiate kõikide nende maade kujutised, kes nüüd euro tulekul liitusid. Ja kui nüüd meie liitume, siis meie oleme nagu sealt puudu, ma üritasin seda viga parandada ja samal ajal leidsin, et see Eesti siluett on piisavalt ilme, kas, ja puudutab iga inimest, kes siin Eestimaal need teised sümbolid ütleme, Tallinnaga seotud või, või veel mingisugused muud, need ei ole võib-olla kõikide inimestega seotud. Lembit Lõhmuse põhitegevus on viimasel ajal olnud pisigraafika, postmarke on ta teinud viiele riigile kokku umbes 71. Tema kujundatud euromündil on Eesti kontuur ja sõna Eesti. Võib öelda, et oli ülekaalukas, sest parimaks pidas sellist kujundust rohkem kui veerand hääletanutest. Eesti pank kavatseb nüüd õige pea hakata tegelema mündi valmistamise tehniliste küsimustega ja mingeid muudatusi kavandi osas ei ole plaanis. Mündi vermia leidmiseks korraldatakse konkurss, ütles Eesti Panga president Vahur Kraft. Eestil teatavasti ei ole oma rahapada. Me kutsume mõnda vähempakkumistele kõik aktsepteeritud rahapajad ja vastavalt siis parimale pakkumisele anname selle tegemise vastavale rahapajale, antud juhul ilmsesti me kasutame eelkõige ikkagi Euroopa rahapadasid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuulutati välja eesti euromündi rahvahääletuse võitja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerve kümnendi kohta käiva värske statistika valguses tuletab maailma meteoroloogiaorganisatsioon taas meelde juba varasemast teada olnud tõik, et läinud aasta oli maailma ilmamõõtmise ajaloos soojuselt teine ning 2016. aasta kõige soojem. Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni juht Petteri Taalas juhib tähelepanu sellele, et 2020. aasta läheb edasi täpselt sellelt kohalt, kus 2019. lõppes möödunud aastane globaalne soojus on toonud kaasa äärmuslikke ilmaolusid mitmel pool. Austraalia maastikupõlengud pole sugugi ainukesed ilmaäärmused, mis vaevalt paar nädalat kestnud aastal ette näidata on. Kliimateadlaste sõnul on soojenemine trendina ilmeksimatult tuvastatav ning seega ei liigitu see normaalse kliimamuutlikkuse alla, nagu näiteks USA president Donald Trump seda näha tahaks. Praegused ilmaolud pole meie ajal sugugi erandlikud ega ole need seotud ka mingi ilmailminguga vaid taanduvad üsna hästi atmosfääri paisatavatele kasvuhoonegaasidele. Et sajandi lõpuks paari kraadises temperatuuri tõusust pääseda ning planeet kuidagi gi elamisväärsena hoida, tuleks kasvuhoonegaasiheidet piirata igal aastal 7,6 protsendi võrra. Maailma meteoroloogiaorganisatsioon rõhutab teistki olulist uurimistööd. Nimelt seda, mille põhjal ookeanide soojasisaldus oli rekordkõrge. Et üle 90 protsendi maailma soojusest talletatakse ookeanitesse, on ookeani soojasisaldus hea näitaja, mille abil globaalse soojenemise taset mõõta. Üldiselt leiavad dokumendi koostanud teadlased, et üldist inimsekkumisest tingitud kahju kliimale enam ära hoida ei saa. See lihtsalt on juba fakt. Seda kindlamalt tuleb nüüd keskenduda halvima ärahoidmisele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud aastakümme oli ilmamõõtmiste ajaloo palavaim, teatab Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti Lõuna regionaalosakonna juhi Tiia Luhti sõnul on hetkeolukord Eesti kuues lõunapoolses maakonnas jätkuvalt murettekitav. Kõige suuremat muret tekitavad meile koolid, tänase seisuga on isolatsiooni suunatud meil 185 klassi enam kui 2300 inimest 11 lasteaiarühma. Ja koolid on need, kus praegu lapsed toovad siis haiguse koju vanematele lapsed reeglina ikkagi põevad kergemalt ja on selline väikene nohu. Tavaliselt sellise teemaga oma perearsti poole ei pöördu ja jäävad need nagu tähelepanuta, aga samas vanematel tekivad juba tõsisemad nähud, kas siis on palaviku näol või on muud veel kurguvalu. Et tänu vanemate põdemisele, siis saame teada ka, et tegelikult sellesse perekonda on haiguse toonud laps. Veel on murekoht, on tervishoiuasutused, mis meil praegu tekitab suuremat haigestumist. Tegemist on tervishoiuasutuste sisese levikuga. Põlva haigla juht Margot Bergman ütles, et haigla ei saa praeguses olukorras haigeid juurde võtta. No praegu Põlva haiglas olukord on, on keeruline just oleme avamas teist Covid osakonda, et kokku meil siis praegu üle natukene üle 30 patsiendi isoleeritud on kaks osakonda on tekitatudki puhtalt Covid patsientide jaoks ja ega me tegelikult väljaspoolt praegu haigeid üldse juurde ei võtagi, et oleme palunud meile siis üldse mitte patsiente juurde tuua. Et tänasel päeval me siis ei võta ka neid patsiente, kes ei ole Covid positiivsed, et paraku oleme sunnitud need siis teistesse haiglatesse üle suunama. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimastel nädalatel on olnud kõrge koroonaviirusse nakatunute arv just Lõuna-Eestis. Viiruseleviku tõttu on koduõppele saadetud palju õpilasi ning kontrolli alla püütakse saada maakonnahaiglates tekkinud haiguskolded.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli kliinikumi naistekliiniku perekeskuse ämmaemandus abi teenuse Anneli na. Laienemise eesmärk on muuta ämmaemandasabi naistele ja peredele kättesaadavamaks ja tuua kodule ka lähemale, ütleb kliinikumi naistekliiniku ülemämmaemand Pille Teesalu. Teenustena pakutakse ämmaemanda, koduvisiiti imetamisnõustamist ja vastsündinu hooldamist, mis teesalu sõnul on esimesel nädalal naiste jaoks kõige nõrgemaks kohaks, jätkab Pille Teesalu. Kuigi ja Eestis on juba neid tervisekeskuseid, kus on ka ämmamad tööle võetud, aga sageli on ta suuresti pereõe rollis ja pisut siis ka ämmamanda rollis, et see pereõe roll jääb nagu tugevamalt peale ja siis see ämmaemand ei jõua teha seda teenust nii-öelda pakkuda niisuguses mahus, nagu ideaal seda ette näeb. Koduvisiidi teenuse kasutamise eest maksab haigekassa ja süsteem on praegu Tartu näitel käima pandud nii et juba sünnitusosakonna ämmaemand, kes lubab patsiendi koju, annab tervisekeskuse nimistusse kuuluvate kõikidele naistele ja vajadusel ka teistele naistele ämmaemanda esimese koduvisiidi aja järgmisel või ülejärgmisel päeval peale haiglast koju saamist külastabki juba tervisekeskuse ämmaemand registreerimise alusel naisi nende kodudes. Tartu Ülikooli kliinikumi ämmaemand Marrit Kanna on viimase kahe kuu aja jooksul teinud ligi 40 koduvisiiti, mis värskelt sünnitanud naiste poolt on ka positiivselt vastu võetud. Jätkab Marrit. Kanna. Kui on tegemist Tartu Tartu lähedase piirkonna ga, lähen koju ja veedan seal umbes tund aega poolteist tundi, nii palju kui vajadust on. Räägime naise taastumisest, me räägime, kas neil on mõningaid probleeme, saame teostada läbivaatust, kui on vaja kodus, me tegeleme lapse ja kogu perega. Paljudel isadel ja õdedel-vendadel on küsimusi, mida nad saavad samamoodi esitada koduses miljöös. Tegelikult on ämmaemanda teenuse viimise plaan tervisekeskustesse pika ajalooga. Teesalu räägib, et juba siis, kui tervisekeskuste loomisest ja rahastusest alles rääkima hakkab seisis Eesti ämmaemandate ühing selle eest, et keskustesse saaksid teenuse osutajatena lisatud ka ämmaemandad. Elu on näidanud, et sellise vahetu sünnitusjärgse visiitide suhtlemise ning toe järele on peredele vajadus olemas. Koduvisiiti hakkasid suuremad haigla, Ida-Tallinna keskhaigla ja Tartu Ülikooli kliinikum pakkuma juba ka kusagil aastal 12 või 13 haiglast lahkuvatele naistele ja haigla ämmaemand käis siis osadel naistel kodus, keda me ei saanud lihtsalt teisiti koju lubada, sest meie süda jäi lihtsalt valutama nende pärast, et nad ei pruugi seal kodus nii hästi hakkama saada, et siis pisut aidata neil see koduse miljööga ja olukorraga harjuda ja lapsega toime tulla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku perekeskus pakub ämmaemandusabi teenust. Seda nii Tartu Tervisekeskuse perearstide nimistus olevatele patsientidele kui ka teistele soovijatele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTaavi Rõivas loobus ise võimalusest tagasi astuda, kuna soovis oma sõnul veel enne riigikogus debatti pidada ja vastata küsimustele küsimustele ta vastas, aga küsijaiks olid Reformierakonna enda saadikud. Veel enne esines rõivas riigikogu ees poliitilise avaldusega. Tema hinnangul lagundasid Reformierakonna koalitsiooni sotsiaaldemokraatide ning Isamaa ja Res Publica Liiduga viimaste poliitilised ambitsioonid, mitte valitsuse sisuline töö. Peaministri ja kogu valitsuse kritiseerimine ka umbusaldusine käib opositsiooni töö juurde. Et aga koalitsioonipartnerid on minetanud tahtmise selle valitsusega jätkata püstitab küsimuse, miks. Kui selle põhjauseks on ühe erakonna seisakus reiting või teise erakonna esimehe soov paremaks positsiooniks valitsuses siis võib see olla arusaadav asjaosalistele, mitte Eesti inimestele. Peaminister märkis, et kui IRL ja sotsid ühinevad umbusaldusavaldusega valitsusele, siis sellega hääletavad nad mitte niivõrd tema isiku, kuivõrd viimase pooleteise aasta jooksul tehtud töö vastu enda varasemate otsuste ja oma erakonna ministrite vastu. Juba mitu nädalat on peetud salakõnelusi uue vasakpoolse valitsuse moodustamiseks vasakpöörde ihalejaid on ju Eestis alati olnud. Et vasakpoolne pööre saab nüüd teoks IRL-i osalusel on küllap pettumuseks nii IRLi valijatele kui Eesti inimestele laiemalt. Rõivas leidis, et raske on leida Eesti ajaloost valitsust, kes oleks pooleteise aastaga suutnud enamat. Ta tõi välja haldus, reformi käivitamise, riigikaitsekulude tõstmise, idapiiri väljaehitamise, tööjõumaksude langetamise, lapsetoetuste ja pensioni suurendamise ning Rail Balticum. Keskfraktsiooni juht Kadri Simson meenutas, et seitsmeteistkümne aasta jooksul on Reformierakond oma partnereid vahetanud kuuel korral. Seekordne vahetus on oodatud. Peaminister ametisse astudes lubas oma valitsuse programmile ka seda, et me muutume uueks põhjamaaks. Nüüd kasutatakse retoorilist võtet, et Eesti saab vasakvalitsuse. Kas pole humoorikas, et Reformierakonna lubadus viia Eesti uueks põhjamaaks vajabki samasuguseid poliitikaid nagu põhjanaabritel on see vajabki sotsiaalsemat poliitikat? Andres Herkel vabaerakonnast pöördus otse Reformierakonna poole ja ütles, et nende kunagised otsused on ajale jalgu jäänud ja vajavad muutmist. Te olete tugevad tõesti peamiselt märkide ja mütoloogiate loomises. Praegust juttu vasakpöördest ei tuleks minu meelest võtta palju tõsisemalt kui kunagist lubadust jõuda viie rikkama Euroopa riigi hulka. Ja võrreldes kunagise kodanike riigi manifestiga on Reformierakond ise mu meelest päris palju vasakule läinud. Teie deklaratiivne parempoolsus absolutiseerib ehk paari oma aja ära elanud või algusest peale vildakat maksudogma. Pärast umbusaldamist vastas rõivas veel ajakirjanike küsimustele tulevase valitsuse kohta. Vaatame kõigepealt, kas see valitsus suudab kokku leppida või kas see valitsuskoalitsioon luuakse, vaatame otsa nendele ideedele, mida nad siis pakuvad, seni tegelikult ei ole olla olnud kuulda mitte mingisugust tõsiseltvõetavat alternatiivi ja tõsist visiooni, et milline Eesti tulevik olema peaks. Kogu see jutt on käinud ikkagi kombinatoorika ja poliittehnoloogia ümber. Ja ma arvan, et Eesti väärib ikkagi seda, et nüüd öelda ka, et mis on see sisuline alternatiiv siis sellele poliitikale, selle kursile, kus Eestit seni on hoitud. Ja kui me seda nii-öelda poliitikat näeme, siis oskame ka täpsema hinnangu anda mõnes mõttes. Mida vähem see koalitsioon, juhul kui see sellisel kujul tekib, teeb seda parem oleks Eestile. Tagasi astunud valitsus jätkab praegu oma tegevust, kuni uus valitsus on ametisse astunud. Põhimõttelisi otsuseid aga ei langetata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Taavi Rõivase juhitav valitsus lahkub ametist kuna riigikogu avaldas peaministrile täna umbusaldust. Umbusaldamise poolt hääletas 63 saadikut, vastu oli 28 riigikogulast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo ma ei ole osaline, ma ei oska öelda, aga loomulikult ma olen ka pettunud, et et viiest inimesest, kes kes kinnitasid, et nad on kindlalt minu taga, ilmselt kaks tükki vähemalt vahetasid poolt. Tiit Land näiteks jättis oma intervjuudes mulje, nagu ta oleks niisugune rahu ja vaikuse maaletooja. Tallinna tehnikaülikoolis rääkis töörahust selle taastamisest, et kas te olete liiga autoritaarne juht olnud. Ma ei arva, et ma peaksin sel teemal väga spekuleerima, et need on niisugused hinnangulised arvamused. Ma eelistan toetada pigem objektiivsetele näitajatele, tehnikaülikooli arengut ja ka sisemist rahulolu puudutavat. Nõukogu aseesimees Maive Rute ütles, et ta ootab uuelt rektorilt suuremat akadeemilise pere kaasamist. Ülikooli juht. Mis ja ka seda, et otsuste tegemist delegeeritakse rohkem allapoole, see ikkagi näitab, et teile heideti ette pigem seda, et tahate ise otsustada. Valimisvõitlus on valimisvõitlus, tehnikaülikooli kohta, on on öeldud igasuguseid asju, mida ma arvan, ma väga loodan isegi, et mõned inimesed häbenevad, kui nad seda üle loevad. Eks igalühel ole omad seisukohad ja tehnikaülikoolis on tõepoolest selle viie aasta jooksul tehtud päris palju reforme. Ma arvan, et et kindlasti on ka neid, kes on pettunud, kindlasti on ka neid, kes erinevatel põhjustel on jäänud hammasrataste vahele, võib-olla isegi ka ebaõiglased. Ma ei saa päris lõpuni ju kindel olla, et siin ei ole ka midagi valesti läinud. Nii et need hinnangud on nagu ikka, valimisvõitluses kasutatakse argumente, mille seos tegeliku eluga on vahel mitte nii otsene, nagu tundub. Mis te edasi teete? Ei töötan tehnikaülikoolis kuni augustikuu lõpuni, kui otse vastu. Kõige rohkem selle peale, mida mõistliku võib olla väiksema koormusega kui siiamaani. Kui viimastel aastatel. Veel võiks, võiks veel teha, aga iseenesest ma kaalusin väga tõsiselt seda kandideerimist üldse, et see ei olnud minu esimene valik, aga nagu öeldud, need viis kolleegi, kes nõukogust mulle ettepaneku tegid ja kellele ma lubasin, et minu taha see asi ei jää. Paraku vedasid mind alt. Septembris hakatakse otsima Tallinna ülikoolile nüüd rektorit, et Jaak Aaviksoo esitab siin avalduse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu valis ülikooli uueks rektoriks praeguse Tallinna Ülikooli rektori Tiit Landi. Tiit Landi kandidatuuri esitas rühm Teaduste Akadeemia akadeemikuid. Tema vastaskandidaadid olid praegune TTÜ rektor Jaak Aaviksoo ja professor Jarek Kurnitski. Nõukogu valis rektori salajasel hääletusel koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega. Igal nõukogu liikmel oli üks hääl. Seega oli äravalituks vaja vähemalt kaheksa poolthäält.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu oodata oligi, on inimeste peamine mure seotud enda või lähedaste haigestumisega. Seda kardab 38 protsenti vastanutest. 34 protsenti pelgab ka ebamäärasust ja teadmatust homse päeva suhtes, ütles Turu-uuringute aktsiaseltsi sotsioloog Tõnis Tamberg. See olukord, mis meil nii majanduslikult kui ka eriolukorraga kaasnes, et see pani väga paljud inimesed pinge alla, eks seda ebamäärasust ja teadmatust homse päeva suhtes, et seda kardavad kõige rohkem 50 kuni 64 aastased inimesed seal 40 protsendi ulatuses. Samas ka kõrgharidusega vastajad, kes võib-olla näevad Neid mõjusid juba kaugemale ette ja oskavad analüüsida selles suhtes neid majanduslikke mõjusid just. Inimesed pelgavad ka suveks plaanitud reiside ja sündmuste ärajäämist. Mitte-eestlased muretsevad selle pärast rohkem kui eestlased. 25 protsenti mitte-eestlastest tunneb meelehärmi ka sellepärast, et on sunnitud loobuma harjunud elukorraldusest. See tekitab muret ka 13-le protsendile eestlastest. 13 protsenti vastanutest kardab ka majandusliku toimetuleku pärast. Alla 35 aastased on sellepärast rohkem mures kui vanemad inimesed. Toidukaupade hinnatõusu kardab üheksa protsenti. Sellepärast muretsevad rohkem pensionärid ning suuremate linnade välja arvatud Tallinna elanikud. 17 protsenti elanikkonnast ei tunne uue olukorra ees mingit muret ega hirme. Kõige vähem muretsevad 65 kuni 74 aastased. Noh, siin on ka teised uuringud näidanud seda, et nii nemad on see grupp, kes võib-olla muretseb kõige vähem, et nad küll muretsevad iseenda tervise pärast, noh paratamatult ongi eakad inimesed niisuguses riskirühmas, aga samas on see, et kõik see, mis puudutab nagu sissetulekuid ja niisugust elustandardit, et arvatavasti nende puhul nagu midagi midagi ei muutu, et ma ei usu seda, et et siin lähi lähitulevikus hakatakse pensioneid kärpima.",
"role": "user"
},
{
"content": "Inimesed pelgavad suveks plaanitud reiside ja sündmuste ärajäämist. Turu-uuringute Aktsiaselts uuris rahvusringhäälingu palvel, millised on eestlaste suurimad hirmud seoses koroonaviiruse levikuga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nInimtühjas Püha Peetruse kirikus katoliiklaste maailma keskpunktis vaikis paast Franciscus täna koroonaviiruse ohvrite mälestamisel leinaminutiteks. Missad kandis internetis edasi kogu maailm. Vatikani südames oli praeguse paavsti 83 aastase Argentiina päritolu jesuiidi Horhe Mario Pergolie juhitud ülestõusmispühade Missa nukker puudus tavapärane publiku kohalolust tulenev energia. Esimest korda Vatikani 2000 aastases ajaloos ei saanud nähtamatu viiruse tõttu suur osa kristlikust maailmast. Kristuse ülestõusmise tseremooniast otseselt osa ning samas kogu maailma kristlastele määratud sõnum ei jõudnud õieti sihtrühmani. Rooma aja järgi keskpäeval kõlas siiski paavsti tervitused rahvastele Urbi et Orbi linnale ja maale sedakorda interneti kaudu. Paavst ütles samas, minu mõtted on nendega, kelle peresid on koroonaviirus tabanud nendega, kes on kaotanud oma lähedased ning kes ei ole neile võib-olla isegi saanud oma viimset austust avaldada. Paavst Franciscus kutsus oma kõnes Euroopa Liidu riike dialoogile. Paavsti sõnul seisab Euroopa ajaloolisel lävepakul ning vaja on kõikide riikide solidaarsust, et ühise jõuna edasi minna. Paavsti üleskutse Euroopa ühtsusele tuleb hetkel, mil Itaalia peaminister Jusepe Conte ähvardab nurjata kahe nädala pärast toimuva Euroopa Liidu riikide koroonaviiruse teemalise video tippkohtumise. Itaalia peaminister nõuab nõndanimetatud koroona ehk Euroopa üldiste võlakirjade kasutuselevõttu. Kuigi koroonavõlakirjade detailid on lahti seletamata, on selle idee taga aastatevanune idee kahekiiruselisest Euroopast. Vaesemad riigid, mis ei suuda sama jalga käia. Saksamaa ja Hollandi kiire majandusmudeliga peaks Euroopat saama aega ja lisatähelepanu. Et oma majandused paika seada. Vahemere piirkonnas on Itaalia peaministri Juseppe kontest kujunenud juba omamoodi majanduskangelane. Kuid siitpoolt vaadates näib, et Lõuna-Euroopa ja Vahemere tsoon on Saksamaale, Hollandile, Austriale ja Soomele tugevaid väljakutseid pakkumas. Eks aeg annab arutust ja lähinädalad toovad selgitust, kas Euroopa ühtsus koroonaviiruse kroonis vastu peab. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Ülle Toode. Rooma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paavst Fransiscus pidas pühapäeval esimest korda katoliku kiriku ajaloos ülestõusmispühade missa ilma publikuta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2000 seitsmeteistkümnendal aastal ühinesid Lääne-Nigula, Kullamaa, Nõva, Noarootsi ja Martna vald Neist, neli viimast said osa valla staatuse. See aitas leevendada vastuseisu haldusreformi, sest keskne vallavalitsus asus uuele vallale nime andnud Lääne-Nigulas. Osa vallas moodustati kohalike valimiste tulemuste põhjal. Osa vallakogu on palgaline osavallavalitsus ning õigus otsustada osa valla kasutusse antud eelarve üle. Nüüd tahavad aga osa valla staatust ka haldusreformi eelse Lääne-Nigula piirkonnad. Lääne-Nigula koosnes haldusreformi eel vabatahtlikult juba 2013. aastal ühinenud Taebla, Risti ja Oru vallast. Need piirkonnad on allunud viimased kaheksa aastat otse vallavalitsusele. Kohapeal on elanike kaasamiseks kogukonnakogud, kuid nende võimalused on osavaldadega võrreldes piiratud. Mittetulundusühing Linnamäe arenguselts korjas aasta alguses oru osa valla loomiseks allkirju. Osa valla loomisele on nüüd suuna võtnud ka Palivere Taebla ristipiirkond. Leitakse, et nii on omakandi asjade eest parem seista ja et vallas peaks olema ühtne haldusstruktuur käes on valimiste aasta ja pole üllatav, et vallavolikogu poliitilised jõud on uute osavaldade ideega kaasa tulnud. Tõenäoliselt on Lääne-Nigulas järgmisest aastast kaheksa osavalda ja lisaks keskne vallavalitsus. Kohalike lootus, et väikese koha mured nii 1500 ruutkilomeetrises hiigelomavalitsuses paremini silma paistaks, on mõistetav. Teisalt ei tasu unustada, et lisanduvad ametnikud tähendavad rahalist kulu. See peab tulema eelarves millegi arvelt, sest tasuta lõunaid pole ja raha ei tule seinast. Seda ei tohi ära unustada, hoolimata sellest, et tulemas on valimised ja poliitikuil, soov kõigile meelepärane olla. Lääne-Nigula volikogu otsustab nelja uue osavalla loomise üle sellel neljapäeval. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läänemaal asuvas Lääne-Nigula vallas on praegu neli osavalda. Ligi kuu enne kohalikke valimisi otsustab Lääne-Nigula volikogu veel nelja uue osavalla moodustamise üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNo põhjuseks on eelkõige soov päästa valitsust ja, ja muidugi ka välisteenistust selle eest, mis ilmselt paratamatult kaasneb jätkuva vaidlusega. Olen ütelnud juba ka avalikult, et kohtuotsus, mis eile tuli ja mis oli risti vastupidine, siis kohtu varasemale seisukohale on selline, millega ma kindlasti ei nõustu ja, ja see, et kohus on andnud tõlgenduse, mille järgi ühe pereliikmed või siis isa äriline ebaõnnestumine tuleb nuhelda pereliikmete pihta on selline, mis minu suhtes on äärmiselt ebaõiglane. Ja kuna see vaidlus paratamatult võtab ilmselt ka osa minu tähelepanust ja, ja noh, paratamatult võtab võtab aega, siis selle eilse otsuse valguses ja arvestades kogu seda kujunenud olukorda aga ka lugupidamist riigi ja, ja Eesti riigi institutsioonide vastu pidasin ma tegelikult ikkagi ainuvõimalikuks esitada peaministrile täna palve mind välisministriametit vabastada ja seda ma lõuna ajal ka tegin. Palusin Keit Pentus-Rosimannusel veel kord kinnitada, et ta jätkab ikkagi kohtuvaidlust. Õiguslik vaidlus jätkub, sest et otsusega, mis mis on just nimelt ka õiguslikus mõttes väga küsitav ja kus on sees tõlgendust asjade kohta, mis ei ole toimunud noh, selle otsusega nõustuda ma mingil juhul ei saa ja ma tõesti igal juhul selle edasi ütleme siis edasi kaevata ja vaidlustada kavatsen. Ma ise ju tean, et õigus kogu selles loos on, on minu poolel ja ma ei ole teinud kellelegi halba, ma ei ole teinud midagi valesti. Ükskõik kui väga on, on siis avalikkusega manipuleerides proovitud sellist vastupidist asja näidata, nii et eks selle selgitamine pärast eilset otsust ja ka mulle määratud trahvide tühistamise vaidluse jätkamine noh, võtab paratamatult jah, nüüd osa minu tähelepanust",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna ringkonnakohus otsustas eile Autorollo pankrotiga kaasnenud tsiviilvaidluses tühistada maakohtu mulluse otsuse osas, millega jäeti rahuldamata ettevõtte nõue tütarfirma asutamisega tekitatud kahju osas Keit Pentus-Rosimannuse vastu. Täna teatas Keit Pentus-Rosimannus oma tagasiastumisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Joe Biden suundus mitmepäevasele töövisiidile Euroopasse ja üritas enne seda jõuda esindajatekoja demokraatidega majandusplaanis kokkuleppele räägib USA president Joe Biden. Selle plaaniga tehakse ajaloolisi investeeringuid meie riiki ja inimestesse. Kompromissi saavutamiseks toodi majandusplaani hinda kõvasti allapoole. Varem kavatseti kulutada 3,5, nüüd aga 1,75 triljonit dollarit. Viimaste andmete järgi säilitatakse neid plaaniosasid, mis on seotud tervisekindlustuse hindade vähendamise, universaalse lastehoiu ja vanema või ülalpidaja maksusoodustusega. Samas loobutakse tasustatud lapsehoolduspuhkusest, retseptiravimite hinnareformist ja tasuta rakenduskõrgkooliharidusest veel kord. USA president Joe Biden. Mitte keegi ei saanud kõike, mida nad tahtsid, sealhulgas mina. See ongi kompromiss. Majandusplaani eest tasumiseks kavatsetakse tõsta kõige jõukamate kodanike ja ettevõtete makse kuid eraldi miljardäride maksu seekord ei kehtestata. Need kärped on pahandanud demokraatide progressiivsed, kes ei kavatse esindajate kojas hääletada erakondadeülese taristuplaani üle, enne kui on majandusplaani kompromissettepanekuga lähemalt tutvunud räägib USA esindajate koja demokraatide liider ansip, lossiah. See tekst on olemas, et saaksite selle üle vaadata, selle üle nuriseda, sellele lisada seda kärpi, mida iganes soovite, vaatame, mis konsensuseni seejärel jõuame, räägib USA esindajate koja liige, vabariiklane Tom Koll. See on demokraatide vana trikk võtta eelnõu vastu, et saaksime seejärel teada, mida see täpselt sisaldas. Samuti ei ole selge, kas pakutud hinnaalandus veenab senati mõõdukaid demokraati Joe Mancinit ja Custen sinemat majandusplaani toetama. Nende hääled on aga demokraatide jaoks otsustava tähtsusega. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA Kongressi demokraatidega mitu nädalat peetud läbirääkimiste järel tutvustas president Joe Biden kärbitud majandusplaani. Sotsiaalsetele tagatistele ja kliimamuutusele keskenduv kompromissettepanek on aga pahandanud demokraatide progressiivset tiiba, mistõttu pole endiselt selge kas see suudetakse vastu võtta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti loomulikult mitte ainult järgib, vaid ka kujundab Euroopa Liidu ja Vene suhete poliitikat. Eesti on üks, 27., kes on laua taga seda kujundamas. Ja seal me peaksime olema vähemalt sama aktiivsed kui praegu, võib-olla veel veidi aktiivsemalt Eesti oma naabri nii-öelda üle aia, ainult põrnitsemisel ei ole ka jumet. Me peame suhtlema oma naabriga mingite kanalite kaudu. Ka kõige raskemal raudse eeside ajal oli suhtluskanal teadus, välispoliitika, Helsingi komisjon, mille kaudu liikusid ka poliitilised mõtted. Meil peab olema pidev dialoog Venemaaga, ka siis, kui suhted on halvad, ollakse ikkagi dialoogis. Jälgitakse Ma ei näe mingit takistust, kui Eesti nii otsustab ja see klapib Euroopa poliitikaga. Ja ma arvan, ma suudan temaga rääkida tema emakeeles, aga samal ajal ei ole. Ei ole mõistlik ärritada tugevat ja suhteliselt etteaimamatut. See on võib-olla Mihkel Muti sõnadega kõige paremini öeldud, et ega siis väike peab oma tegemised nii sättima, et ta suuri väga ei ärritaks. Ta ärritab suuri juba selle tõttu, et ta olemas on. Ja, ja see aspekt tuleb kogu aeg meeles hoida, et me ärritame mitmeid suuri juba selle tõttu, et me olemas oleme, seda mõistlikud, kui me peame olema. Piirilepingu temaatika tuleneb sellest suhtumisest, mida ma juba väljendasin. See on rohkem kui keerukas küsimus. Praegu piirileping, kui ma taru aru olen saanud, on ühendatud ka merepiiri lepinguga ja on käivitunud hästi aeglane ratifitseerimisprotsess. Kaua see veel kestab? Ma saan aru, et kümmekond aastat on nimetatud juba kestnud, kaua ta veel kestab, ei ole selge. On väga sümpaatne, et ühiskonnas elab edasi mõte Tartu rahu olulisusest meie riigi tekkimisele ja järjepidevusele. Aga realistina, ma arvan, et Eesti piiride taastamine Tartu rahu lepinguga määratud mahus ei ole minu eluajal võimalik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu erakonnad jätkavad kohtumisi presidendikandidaadiks pürgiva akadeemik Tarmo Soomerega. Täna hommikupoolikul kohtus Soomere videosilla vahendusel Sotsiaademokraatliku fraktsiooni liikmetega. Soomere selgitas oma seisukohti mitmes kirgi tekitavas küsimuses, näiteks pooldab ta tselluloositehase rajamise mõtet, pooldas abieluvõrdsust ning peatus pikemalt ka Eesti-Vene suhetel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoalitsiooni moodustanud Reformierakonna ja Keskerakonna kõrval on Tartus vaid kahel parteil piisav mandaat, et volikogus fraktsiooniks koguneda. Nii sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Keja Kangilaski kui EKRE fraktsiooni juht Indrek Särg jagavad linnaeelarve eelnõu kohta kiidusõnu. Pigem on küsimus, et mida me teeme sel aastal, mida järgmisel aastal ja mis järjekorras, aga üldiselt ma arvan, et selles osas meil küll probleeme ei ole, et linnavalitsus valesse kohta raha laristaks. Eelarve on lootustandev eelarves on mõnedki punktid kirjutatud lahti selgemalt kui mõnes varasemas eelarves. Indrek Särg lisab, et talle meeldib väga eelarvesse kirjutatud kaks miljonit eurot. Lodjakoja ehitamisele siiski ainult kiitusega eelarve ei pääse. Ehkki Kangilaski sõnul hääletavad sotsid tõenäoliselt eelarve vastuvõtmise poolt, tehakse enne ka mõned parandusettepanekud. Muuhulgas soovitavad nad pidevalt kerkiva lasteaia kohatasu alampalgast lahti siduda. Selgelt lasteaia kohatasud on väga erinevad üle Eesti Tartu näiteks lähivaldades paljudes oluliselt madalamad, kui nad Tartus on, et see mingis mõttes sunnib meil noored pered elama pigem Tartu linna piires väljapoole. Nüüd on küsimus, kas see on päriselt Tartu linna huvides. Vastab Tartu rahandusala abilinnapea Monika rand. Me peame selle teema endale päevakorda võtma, kui me vaatame ka seda, mis riigis toimub, et kas tehakse kuskil ettepanekud üldse lasteaiakohatasu kaotada või mitte. Selle 2020. aasta eelarve me veel seda ei käsitlenud. Tartu tuleva aasta eelarves plaanitakse ka linnakassast raha saavate kultuuritöötajate palgatõusu. Kea Kangilaski hinnangul peaks palgalisa kõigile ühesugune olema. Näiteks muuseumitöötajate palga alammäär saab olema 1130 eurot, noorsootöötajate ja digi seltsimaja töötajate oma 1150 eurot samal ajal raamatukogus me maksame inimesele 1006 eurot. Monika rand Seda on kultuuriosakond põhjendanud väga hästi ära sellega, et nende tööiseloomud on täiesti erinevad ja sealt on ka need erinevad palgatõusumäärad võetud. Mõni töö on raskem, mõni lihtsam, just EKRE fraktsiooni juht Indrek Särg usub, et kuludest rääkimise kõrval peaks kasvatama ka linna tulusid. Tema hinnangul tuleks suurendada nii reklaami maksu kui tasu teede ja tänavate sulgemise eest. See teede ja tänavate sulgemine igasugusteks töödeks tekitab linnaelus ikkagi üsna palju segadust. Teede ja tänavate sulgemine ei ole mitte ainult remondiks, eks ole, vaid on ka igasugusteks võistlusteks ja, ja muudeks asjadeks, mis mõnikord kesklinna täiesti niimoodi kas ära blokeerivad või segi paiskavad. Ja veel kord Tartu abilinnapea Monika Rand Nii reklaamimaks kui see teede-tänavate sulgemise maks, need on väga-väga minimaalsed tulud linna eelarves, et, et see, nende nüüd suurem tõstmine mingit väga suurt tulu kaasa ei too.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnavolikogus valitseb silmapaistev üksmeel. Opositsioonierakondadel jagub peagi volikogu ette mineva linnaeelarve kohta peamisel kiidusõnu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nInimesi on tänavatel vähe, noh, neil on palutud võimalusel koju kodus olla. Et autoliiklus on tavapärasest ka väiksem presidendipalee linnavalitsuse hoonete ümber, seal on jah näha, et seal on turvameetmeid rohkem kasutusele võetud. Et politsei ja relvajõudude lt tänavapilt on, on, on rahulik. Kas toidupoed on on lahti, kas inimesed saavad esmatarbekaupu osta või on ikkagi poed kinni ja ja rahvast liigub vähe? Jah, vot just see teema on tegelikult kõige suurem murekoht siin linnas, et kuna internetiühendus on katkestatud, seda on siin olnud viimased paar päeva, mõned tunnid ööpäevas, nii et ei tea nagu tegelikult praegu, et kunas jälle ja kui kauaks siis reaalne probleem on see, et kaardimaksed ei toimi ja inimesed ei saa, toidupoed on lahti ja kaupa on, aga inimesed ei saa toidu eest sularahaga maksta, sularaha ei ole ja on näha, kuidas ostukeskustes on sularahaautomaatide juures pikad järjekorrad. Automaadid annavad raha välja ainult piiratud koguses. Piirang on, ütleme kuskil seal 20 euro eest noh, kohalikus rahas. Ja siis otsitakse linna pealt automaate, kus siis tollel konkreetsel ajahetkel loodetavasti raha on. Eile õhtul tuli uudistest, anti teada, et et Kasahstani kaks suuremat panka nende mobiili äpid, et nende tegevus lubatakse ka ilma internetiühenduseta, nii et loodetavasti see toob olukorrale mingisugust leevendust ja täna hommikul näidati, näidati televisioonis siis nimekiri Nursultanis toidupoodidest aadressid, et kus on võimalik kaardimaksega tasuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pealinnas Nur-Sultanis asuv Eesti konsul Kristiina Müür ütles, et pealinnas on olukord rahulik. Suurim mure on inimestel praegu see, et kaardimaksed on peatunud ning sularaha väljavõtmisel on limiit peal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEriolukord on pannud uude situatsiooni ja nõudnud kohanemist ka paljudelt ettevõttele. Targa töö ühingu juhatuse liige Ave Aas ütleb, et inimeste kodukontoritesse ja kaugtööle ümberlülitamine ei ole läinud valutult, sest muutused on olnud väga kiired. Samas sõnaplaas õppetundide kõrval on ka positiivseid arenguid. Nii näiteks loob praegune olukord laasi hinnangul viljaka pinnase pikemaajaliste muudatuste esile kutsumiseks tööelus ja korralduses. Seda on olnud nagu tegelikult väga palju ka juba praegu näha, et öeldakse oma rendipindasid üles ja korraldataksegi oma tööringi, sest tuleb välja, et ongi täiesti võimalik sellisel kujul tööd teha. Ja see kaugtöötamine ja selle rakendamine oma ettevõttes saab normaalsuseks, kui see siiani seda ei olnud. Kodukontor ja kaugtöö, aga ka majanduse üldine seis on muudatusi esile kutsumas ka ärikinnisvara üüriturul. Ühest küljest tähendab see üürihindade alandamist mingiks perioodiks, teisest küljest on aga märgata nõudluse vähenemist äripindade järele ja ka üürilepingute lõpetamist, ütleb kinnisvarabüroo uus maa Tartu äripindade maakler Mart Namsing. Meil siin Tartus kerkiv uus ärihoone aadressiga Paju kaks, mis on kohe Emajõe kaldal ja enne kriisi algust oli see maja meil põhimõtteliselt täis paar üürihuvilist on oma oma soovist teatanud, mitte sinna tulla ja sellise kolme-nelja kuu taguse ajaga oleks nendel pindadel kohe asemik olemas. Täna seda ei ole. Namsing lisab, et klientidega suheldes on märgata, et nii mõnedki ettevõtted on loobunud või loobumas sellistest traditsioonilistest kontoripindadest. Osad ongi läinud siis sellist teed, et jäävadki mingi väikese pinna peale, kus saab teha kohtumisi, kus saab kodust ära tulla ja, ja oma tööd teha, aga sellist meeletut laienemissoovi või mugavat olukorda kõigil on oma töölaud. Maksame sellest üüri, seda võib-olla tõesti teha ei ole. Kas kanton kinnisvaramaakleri Mati Paju sõnul on näha, et ettevõtted vahetavad üüripindasid väiksemate ja odavamate vastu. Suuremaid muutusi võib Paju hinnangul rohkem esile kerkida, aga pärast eriolukorra lõppu majanduskriisi tingimustes. Oma kogemustest lähtuvalt võin öelda, et üürituru büroodele märtsi-aprillis on liikunud veel vana rasva pealt, aga tekib kindlasti büroode suhtes pakkumise suurenemine. Eks see ongi juba ühtepidi tingitud sellest samast, et paljud on aru saanud ka selles kodukontori võludest ja kellel on edaspidi võimalik tööd teha kaughalduse ga siis kulusid maas hoida oma ettevõttes need tõenäoliselt võib-olla tõesti loobuvad hetkel kontoritest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Juba praegu venivad nii mõnedki ärikinnisvara maaklerid, et nõudlus pindade järele hakkab vähenema, pakkumine seevastu suurenema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nGustav Ernesaksa 100. sünniaastapäeva puhul peetud festivali raames on koorid üle Eesti laulnud juba novembri keskpaigast peale valitud on parimad naiskoorid, meeskoorid ja nähtud mitut näitust laulu, taadi tegemistest. Kalakontserdi esimeses pooles kõlavad katkendid Ernesaksa ooperitest, teises pooles kuuleb laulutaadi loodud koorimuusikat. Kava pani koos sõpradega kokku Ernesaksa õpilane Kuno areng. Me lähtusime sellest, et kuna Ernesaks armastas mitte väikseid koori, vaid suuri koori, siis me tegime siin nagu ühendkoorid. Kõigepealt alustab seda Kontserdi Vello Tormise lauljaga, mida esitab RAM, see on laul, mida Tormis pühendas Gustav Erna, eks ole, ja pärast seda teda tulevad siis ühendatud naiskoorid, see on terve rida neid, siis tulevad ühendatud segakoorid ja siis on ühendkoorina kõlavad siis tema muusikale ja lõpuks tema enda juhatusel video vahendusel. Muidugi see surematu, muide ma minu arvan. Gustav Ernesaks ise on täna kohal. Kuno arengu sõnul tõi Gustav Ernesaksa õpetajana klassiruumi oma praktilise töö head ja halvad küljed, mida ta tajus RamMi ja rea teiste kooride juures. Ernesaksa tunnid olid mitmekesised. Ta sidus muusika teatrikunstiga ning käis tudengitega ka kunstinäitustel. Ma ei saaks rääkida, et ta oleks kirjutanud vägevaid metoodilisi raamatuid, kuidas peab takti lööma, tähelepanuväärne on see, et, et me olime nagu terve tema klassi alati koos ja see käis nagu kollektiivselt, me tegime koos igasuguseid harjutusi ja samas oli see väga suureks kooliks meel, sest kui sa pidid seal oma tükki üles ütlema või kui nii võib öelda, siis seda vaatasid ju kõik tudengid ja Sa olid nagu publiku ees ja kuna tudeng on alati kõige targem inimene maailmas, siis see niisuguse esinemisärevuse oli oli tunda, sest kui ma olen visavi oma õpetajaga, see on hoopis teine tunne, aga sa sinu vead, need võimendati nende kaasõli õpilaste puhul ja sa said kõige rohkem teada, mida sa hullusti teed ja mida sa hästi teed. Alati nõudis ka seda, et meil oleks oma värkstuba, nagu ta ütles, et mingi koor või ansambel, et kus sa inimestega suudad kontaktis olla ja nendega suhelda, see on kõige tähtsam meie töös. Tänasel kontserdil antakse üle ka Gustav Ernesaksa nimelise fondi stipendiumid. Peastipendiumi pälvis seekord Eri Klas. Koorimuusika edendamise stipendiumi anti seekord välja kaks üks kauaaegsele laulupidude korraldajale Ilmar Mossile ja teine Tiit Kösterile, kes veab muusikaelu Saaremaal ja on sealse ühendatud meeskoori dirigent. Õppestipendiumi pälvis noor dirigent Kuldar Süts.",
"role": "user"
},
{
"content": "Gustav Ernesaksa sajanda sünniaastapäeva üritused kulmineeruvad galakontserdiga Estonia kontserdisaalis, kus ühendkooris laulab mitusada koorilauljat. Ernesaksa laulu \"Mu isamaa on minu arm\" dirigeerib video vahendusel Laulutaat ise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.