messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaks aastat tagasi pikenes senine Tallinn riisipere raudteelõik kuue kilomeetri võrra turbani, järgmine peatus peaks olema 15 kilomeetrit Lääne pool ristialevikus, räägib majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi raudteetalituse juhataja Indrek Laineveer. Järgmise aasta alguses kuulutatakse välja ehitushange, selleks on ette nähtud vahendid 34 miljonit eurot aasta ja vastupidavusrahastus ja eeldatavalt detsembri teisest pühapäevast 2024 võiks see rong seal käiku minna sealt edasi nüüd hetkel rahastus puudub. Sama sõnumi annab ka avaliku raudtee infrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava, mille majandus ja taristuminister Taavi Aas hiljuti kooskõlastusringile saatis. Tegevuskava järgi hakatakse risti rohuküla raudteelõiku ehitama alates 2025.-st aastast Haapsallu, aga ka sealt edasi rohukülla jõuaks rong selle plaani järgi 28. aasta lõpuks. See sõltub kõik rahastusotsustest, et põhimõtteliselt on võimalik hakata ehitama ka aastal 23 ja jõuda aastal 26 rohukülani, et ehituslikus mõttes on see ka võimalik, et see nõuab ja valitsuse poolset otsust, et on võimalik leida sellele rahastus ka varem. Haapsalu volikogu esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid usub, et tegevuskavasse võiks kirjutada siiski hoogsama eesmärgi. Me tahaksime tõsta seda nii-öelda ambitsioonitaset ja need eeldused ja tõenäosused suurenevad kohe, kui me ka vastavates dokumentides tegevuskavades näitame ära siis sellise selgema eesmärgi, et mitte 28, vaid 26. Indrek Lainever ütleb, et ettevalmistused rohuküla raudtee rajamiseks käivad pidevalt. Järgmise aasta jooksul peaks valmima raudtee eelprojekt. Sealt edasi on tarvis soetada maid, sest osa raudteetrassist jääb eramaade alla. Selleks, et raudtee kuni rohukülani valmis ehitada, tuleks tänaste arvutuste järgi leida ligi 80 miljonit lisaeurot. Seal sees on niisiis raudtee kui siis ka kogu sellele osale, mis on juba täna ka ehitatud, et tuleb uus liiklusjuhtimissüsteemi, mis võimaldaks kiirust 160 kilomeetrit tunnis. Et tänane liiklusjuhtimissüsteem ei võimalda üle 140 kilomeetri tunnis kiiruseid Jaanus Karilaid. Üks kateallikast, millest me oleme siin rääkinud, on CO kahe rahastus, mille siis jaotus pannakse paika kuskil 22, kas kevad või sügis?",
"role": "user"
},
{
"content": "Kooskõlastusringile saadetud raudtee arendamise tegevuskava järgi valmib Rohukülla viiv raudtee aastal 2028.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJäätmeseaduse kohaselt peavad kõik nõuetele mittevastavad prügilad olema praeguseks ladestamiseks suletud ning 2013. aasta 16.-ks juuliks korrastatud rääma. Prügila, kuhu aastakümneid Pärnu kandi rahvaprügi viidi, lõpetas jäätmete ladustamise 2006. aasta juunis, kui valmis uus kaasaegne paike prügila. 2008. aasta lõpus allkirjastas keskkonnainvesteeringute keskus rahastamise otsuse, mille alusel eraldati Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist rääma prügila sulgemistöödeks 130 miljonit krooni. Tund aega tagasi sai allkirja leping, mille kohaselt rääma prügilast tehakse projekteerimise ja ehitustööde ga algust augustikuu jooksul. Osaühingu paikri juhataja Teet Kurs tutvustas täna sõlmitud lepingute sisu. Üks on Rääma vana prügila sulgemise ehitusleping ja selle sõlmisime siis Nordecon infra aktsiaseltsiga. Selle maksumus on meil peaaegu 65 miljonit Eesti krooni ja teise lepingu sõlmisime siis just öeldud ehitushanke järelevalvelepingu ambolla siga ja selle maksmus on 1,5 miljonit krooni. Selle selle tulemusena peab siis Pärnu vana prügila 18,6 hektarit olema täiesti eraldatud loodusest nõrgvesi ehk roiskvesi või keskkonda reostav vesi. Kõik oleks piiratud ja mööda torusid suunatud puhastusseadmetesse ja sealt Pärnu kanalisatsiooni ning siis prügilagaas, mis õhku läheb, see siis põletatakse ära jälle mööda torustike ja teistpidi tarbitakse rohelise elektrienergia tootmiseks. Meie prognooside kohaselt peaksime tootma sellest gaasist 35000 kilovatti päevas elektrienergia. Ja kõik see peab valmis olema juba kahe aasta pärast. Kahe aasta pärast peaks ta valmis olema ehk 11. 2011. aasta maikuuks selleks on Euroopa rahad eraldatud, meie osalus on 10 protsenti kogu maksumusest, mida siis osaline Paikre oma rahade finantseerib ja kui see kõik valmis saab, siis 13.-ks aastaks tuleb esitada lõpparuanne Euroopa komisjonile, mis tähendab seda, et Pärnu maakonna jäätmekäitluse kaasajastamine on sellega lõppenud. Kokku tähendab see seda uue prügila ja sorteerimiskeskuse rajamist ja nüüd vana sulgemist, sellega on Pärnu maakonna jaoks suured tööd lõppenud. Millist funktsiooni teie nägemuses praegune rääma prügila territoorium üldse tulevikus siin Pärnu külje all võiks täita? Selle üle on siin spekuleeritud mitut moodi. Põhimõtteliselt keskkonnaamet peab ütlema, kui kaua tehakse peale sulgemistööde lõppemist järelseeret. Järelseire maksimum aeg on 30 aastat. Me oleme mõelnud niiviisi, et kuna sealt me saame elektrienergiat, võiks ka sooja saada ja siis näiteks katame kogu selle prügila suure kasvuhoonega ja kogu Pärnu maakond ja võib-olla veel rohkem saab puhas kartulit, kapsas, porgandit, tomatit, võib-olla ka viinamarju, aga see vist natuke unistuste valdkond, aga väga võimalik, et see tuleb siis peale järelvalve l. Jalutuspark mingi krossirada jalgratturitele, jooksurada maastikurada, midagi sellist igal juhul roheala.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rääma prügila Pärnumaal suletakse lõplikult ja prügijäätmed hakkavad tootma gaasi ja soojust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nItaalia sai koroonaviiruse läbi päris rängalt kannatada, aga on nüüd üks esimesi riike, kes oma piirid Euroopa riikide kodanikele ilma karantiinita avas. Mis itaallased sellest ise arvavad, on nad sellega rahul? Itaallased leiavad, et elu peab edasi minema ja ütleme nii, et praegu ollakse igas mõttes avatuse suhtes optimistlikud ja loodetakse, et uut lainet sellele kriisile ei tule. Turiste on väga vähe ja pigem võiks öelda, et Roomas on pilt muutunud kasvõi siin, kui eile arvestada, et meil oli ju siin vabariigi aastapäev ja jalutasin ise linnas ringi, siis kui varem itaallased niisuguseks keskpäevaseks jalutuskäiguks ennast väga kenasti riidesse panid, siis nüüd pigem näeb Rooma tänavatel spordiriietuses inimesi. Enamik inimesi, kellel vähegi jalgratas on, lähevad kodust välja jalgrattaga, nii et see Rooma südalinn on ka muutunud. Mis on juhtunud Lombardias? Lombardiat tabas koroonaviirus kõige varem ja väga rängalt. See on Itaalia kõige rikkam piirkond. Nüüd, millal piiranguid mujal lõpetatakse, ei tehta seda lombardias ja nakatumine püsib seal edasi kõrge. Kuidas seda seletatakse? No Lombardia kõige suurem probleem on olnud see, et see on Itaalias üks väheseid maakondi, kus tervishoiusüsteem pea 50 protsendi ulatuses on olnud erastatud viimastel aastatel ja väga palju perearste riiklikust süsteemist on vallandatud paljud inimesed, kes olid haiged, neil ei olnud seda otsest sidet oma perearstiga just nimelt selle erastatud tervise hoiusüsteemi tõttu. Ja kui nad haiglasse jõudsid, oli juba hilja. Lombardia puhul peetakse siiani probleemiks seda, et just nimelt see erastatud tervishoiusüsteem selles kontekstis ikkagi ei ole olnud hea süsteem. Lombardia piirangud püsivad paljud piirangud või tühistati seal ikkagi ka. No praegu on niimoodi, et iga piirkond ikkagi saab praktiliselt otsustada, millised piirangud jäävad jõusse, millised kaotatakse, aga noh, üldised piirangud on meil ikkagi kõik need, et maski tuleb siseruumides kanda. No enamik inimesi kannab neid ka tänaval, muidugi see distantsi hoidmine samas tänasest on maakondadevahelised liikumised lubatud ja itaallased on väga optimistlikud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänasest võivad enamiku Euroopa riikide kodanikud sõita Itaaliasse, ilma et nad jääksid karantiini. Itaallased ise saavad samuti kogu riigis vabalt liikuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKihnu parvlaeva liiklus on praegu häiritud, sest doki remonti läinud parvlaeva Kihnu virve asendab 18. oktoobrini väiksem alus Amalie. Kihnu vallavanema Ingvar Saare sõnul on muresid rohkem, sest esimesest oktoobrist kehtima hakanud laevaliini uue veolepinguga koos etestati majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi määrus, mille piletimüüki puudutavad muudatused jõudsid kohalike ni viimasel hetkel Ingvar Saare. Kus meil siis on meie hinnangul küll tõsised kommunikatsiooniprobleemid maanteeameti ja MKM-i poolt 12 kuu jooksul ei ole suutnud MKM ja maanteeamet kokku leppida, et mis on piletihind, millised on liiniveotingimused ja see tekitas siin tohutult pahameelt. Oktoobri alguses. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi lausus, et Covid kriisi tõttu polnud ministeeriumil võimalik vahepeal teemat nii põhjalikult eri osapoolte ga arutada. Uus määrus kehtestati vahelahendusena kolmeks kuuks. Olemuses suured tingimused tegelikult ei muutunud, neid täpsustati vastavalt kehtivale õigusraamistikule ning ühtlasi on ministeerium andnud märku, et esimesest jaanuarist uue määruse väljatöötamisse kaasatakse kohalik omavalitsus kindlasti ning kutsutakse muuhulgas ka ministri juurde, et kohalikule omavalitsusele olulisi tingimusi üheskoos arutada. Siiski kadus näiteks kohaliku elaniku eelispääs laevale. Muret teeb ka see, et kihnlane saab nüüd sõiduki sooduspileti vaid masinale, mille registreerimistunnistusel ta kirjas on, jätkab Kihnu elanik Li lilles. Mul enda masinaga midagi juhtub, tahan laenata naabrimehe autot, et käia Pärnus ära näiteks lapsega linnas arsti juures, siis see tähendab seda, et ma maksan täissõiduauto hinna. Sama lugu on siis, kui ma võtan näiteks linnast järel haagise, et tuua mingit suuremat kaupa. Loomulikult ei ole ma sinna tehnilise passi siis kasutajaks kantud, rendin seda hetkeks jälle, ma maksan täis hinna, et selles mõttes need soodustused nagu ei ole enam kohalikule inimesele igas olukorras kasutatavad. Taivo Linnamägi ütles, et eelisjärjekord on mõeldud teenistusülesannete täitjatele. Sõiduki sidumine kindla omanikuga on tema sõnul analoogne teiste Eesti laevaliinidega. Kõik sellised küsimused tuleb kohaliku kogukonnaga täpselt läbi arutada ja analüüsida ka seda, et milliseid võimalusi meil tänane ühistranspordi rägastik ette näeb just nimelt regulatsiooni lubatavuse vaates hea meelega arutame seda kohaliku kogukonnaga juba käesoleva kuu eesolevate päevade jooksul. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner",
"role": "user"
},
{
"content": "1. oktoobrist algas Kihnu parvlaevaliini opereerimise uus lepinguperiood ja riik kehtestas piletimüügi- ja sõidusoodustustingimuste muudatused. Kihnu vallavanema sõnul on seal rida punkte, mis kohalikke pahandavad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRohelised leiavad, et keskkonnaminister Heiki Kranich ei taha metsa kasutamist ja keskkonnakaitset laiemalt reguleerida, sest Reformierakond pooldab riigipoolset minimaalset sekkumist. Eesti roheliste liikumise juhatuse esimees Peep Mardiste märkis, et metsaseadust on keskkonnaministeeriumis juba mitu aastat ette valmistatud. Uued parandused tuleks aga jõuliselt vastu võtta. Metsaseadus niivõrd liberaalne hetkel, et sisuliselt võib rahulikult seaduse järgi 38 protsenti Eesti metsast lihtsalt maha võtta. Roheliste kannatus katkes seekord Lahemaal tegutseva Marko Klementa tõttu, kes on varemgi ebaseadusliku raie eest karistada saanud. Kohus määras talle tookord trahvi 4800 krooni. Mees tegutseb takistamatut edasi ja Lahemaa rahvuspargi südames on juba ligi 100-l hektaril lageraiet tehtud. Rahvuspargi juhtkond on aga võimetu. Keskkonnaministeerium on rahvusparkide juhtkondade võimu järjest vähendanud, et tegelikult rahvuspargi administratsioonil endal ei ole enam praktiliselt mitte mingit võimu ja õigust neid ebaseaduslikke raieid seal kontrollida või, või takistada. No kui te ütlete, et raie on ebaseaduslik, siis see tähendab seda, et seadus on selle kohta ikkagi olemas, mis keelab Probleem on selles, et see metsaomanik, kes oma metsas seda lageraiet teeb, on tegelikult mingisuguse kahe seaduse vahelises sellises hallis alas praegu tüüpilisena Eesti metsa on küllaltki palju selliseid piiri peal olevaid arusaamu, inimest ei saa karistada vangi panna, kuna just nimelt see seaduste piiriala on selline ähmane. Keskkonnaminister Heiki Kranich rõhutab, et karistusi saab määrata ainult seaduste järgi. Paraku omanikele, kes on oma maa peal hunti teinud, ei ole vabaduskaotuslike karistusi siiamaani määratud. Varguste puhul on see tehtud, aga enda tagant varastamisel ja lihtsalt looduse kahjustamise eest on siiamaani jäänud trahvide peale. Kohtul on võimalik seaduste alusel reaalset vabaduskaotuslikku karistust määrata ja ma arvan, et Klementa sugustele kuluks selline asi ära ka. Ma loodan, et selle koosviibimise üks signaal ka kohtuvõimul on see, et selliseid kuritegusid tuleks hakata karistama karmimat. Metsanduse arengukava on Riigikogus arutusel ja Kranichi sõnul tulevad seadusemuudatused kõne alla alles pärast kava kinnitamist. Tulla välja seadusemuudatustega, mida seadusandja ei aktsepteeri, oleks selles mõttes nende inimeste aja raiskamine, kes selle seadusega tegelema peavad. Rohelised avaldasid kartust, et kuni tegevuskava menetletakse ja seejärel veel muudatusi arutama hakatakse, on suur hulk metsa juba maha raiutud. Peep Mardiste. Me soovime minister Kranichi tagasiastumist nõudes, et et see hoolimatus ministeeriumi poolt Eesti metsade suhtes lõppeks ja metsade raiumist hakatakse täpsemalt Eestis planeerima ja, ja ka ka korralikku järelevalvet tegema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestimaa Rohelised korraldasid piketi Keskkonnaministeeriumi ees metsade suhtes valitseva korralageduse vastu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLihtsustatud karantiin tähendab, et negatiivne kiirtesti tulemus lubab lähikontaktsel vaktsineerimata koolilapsel koolimajas edasi õppida. See test võib aga anda valenegatiivse, mistõttu tahab haridusministeerium edaspidi kohe teha usaldusväärsema PCR testi, selgitab ministri nõunik Mario Kadastik. Kuna meil praktikas praegu olukord näitab, et lähikontaktsuse teadasaamine on kuskil kolm pluss päeva pärast seda, kui see algne kontakt toimus, siis peaks see PCR test meile näitama juba oma piisava tundlikkus ga juba kohe ka seda, kas inimene on nakkusohtlik või mitte. Kadastik ütleb, et nakkusahelate lõhkumiseks peab testima ka alla 12 aasta vanuseid õpilasi. Selleks loodetakse proovi võtmine teha mugavamaks. Kui meil nüüd õnnestub teha selle lollipopi meetodiga, siis noh, efektiivselt on tegemist ampooni luitsutamisega, see ei ole kellelegi kuhugile sügavale nina õde hulgaga ronimisega ega midagi selgust, seda saaksid teha lapsed täiesti ise. Tulemused korjatakse lihtsalt kokku ja saadetakse Synlabi või kuhugi testimiseks. See oluliselt väheneks koormust, sest seda ei pea tegema metpersonal. Lähikontaktne õpilane peab ettepaneku järgi PCR testi tulemust jääma koju ootama. Praegu loetakse lähikontaktseteks kõiki nakatunu klassis. Ka seda tahetakse muuta. Praktikas tõenäoliselt lähikontaktsed on ikkagi vahetud pinginaabrid, õpetajate puhul tõenäoliselt esimene pingerida ja nii edasi, et noh, meil ei ole mõtet saata 100 200 last lähikontaktsena isolatsiooni, kui, kui praktikas suure tõenäosusega on nagu vahetu inimese ümbrus Kadastik rõhutab, et need on praegu veel ettepanekud, mida valitsus tänasel istungil arutab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänasel valitsuse istungil teeb haridusminister ettepaneku muuta koolides koroonatestimise korraldust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHäädemeeste vallas käivitati kergkruusa tootmine 1994. aastal. Kaks aastat hiljem algas kergkruusast ehitusplokkide valmistamine. Aga 2008. aastal, kui nõudlus vähenes, pandi pöördahi kinni. Kergkruusast ehitusplokke ehk vibo plokke on valmistatud kogu aeg, aga materjal selleks jõuab häädemeeste kontserni teistest tehastest Soomes, Poolas ja Taanis. Kergkruusa valmistatakse keramsiidisavi, mida häädemeestel leidub palju ja tänu sellele rajati siia tehaski keramsiidisavi kuumutatakse vastavas ahjus midagi muud savile ei lisata. Fiboxci tehasejuht Tormis Vilberg. Ühest kuupmeetrist Savisaart viis kuupmeetrit kerg kruusa, Ta on loomuliku puhet suhtumise teel paisuv savis sai ka see tehas siin alguse 91 aastal. Kõigepealt oli ikkagi savi leiukohad, mille järel tekkisid alles mõtted, mis sellest savist tehakse. See savi, mida uuritud on, on tegelikult põhja-lõuna suunas pika maa-ala peal. Me oleme sellest ammendanud, võib-olla teadaolevatest uuringutest ainult mingisuguse ühe viiendiku. Tegelik kaeveluba, mis meil praegu on lõunapoolses osas, on aastani 2039 varudena võib-olla üle 30 aasta. Kuna pöördahi pole aastaid töötanud, siis on kinnistu üks osa ka võssa kasvanud ja kõigepealt tehakse territoorium korda. Seejärel asutakse ahju kallale ja see hakkab tööle järgmise aasta lõpus. Siis planeeritakse tehase aastaseks tootmisvõimsuseks 350000 kuupmeetrit ja toodang on suunatud peamiselt balti riikidesse. Ettevõte investeerib Häädemeestele, sest on siinse töötajaskonna ja asukohaga väga rahul. Lika Internationali tegevjuht Torban ürberg. Meil on inimesi, kes on töötanud siin üle 20 aasta. Nad on väga pühendunud, on oodanud seda hetke, mil tehas uuesti avatakse. Parim investeering on, et meil on inimesed, meil on savi, millest tehakse lEKA toodangut ja tegelikult on meil ka parimad seadmed. Nii rääkis Lika Internationali tegevjuht Türgi Ester Vilgats. Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Häädemeeste kergkruusatehases pannakse uuesti tööle ahi, mis 2008. aastal nõudluse vähenemise tõttu kinni pandi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärnu haigla juht Urmas Sule viitab pikalt mõtlemata politsei nõuannetele, kuidas tuleks patsientide kingitustesse suhtuda. Politsei ja piirivalveamet on tegelikult selle tõlgenduse meile andnud, lillede ja kommikarbi toomist käsitletakse tavapärase viisakusavaldusena ja konjakit kindlasti mitte, aga meie õigusruum on selle koha pealt hästi tundlik, ehk siis nii nagu vanasti tehti, ei sobi täna teha. See üldine soovitus on ikkagi see, et, et kõige praktilisem tänu nii arstile, õe kui ka miks mitte hooldustöötajale on ikkagi kas inimlik aitäh või ka siis oma tänutunde väljendamine tänu kirjutamisega. Mõte on selles, et alati võib tekkida tõlgendusi, inimesed võivad millestki valesti aru saada ja siis on pahandust palju. See lill ja kommikarp ei ole seda väärt. Kõikidel raviasutustel on patsiendi tagasiside süsteem, kus tegelikult üks vormidest, mida saab täita, on siis tänuavaldus. Teda kasutatakse päris aktiivselt, et eelmisel aastal oli nende inimeste, kes kirjutasid tänu haigla töötajatele number seal sirka 360 Seda enam, et arst või kes iganes tervishoiutöötajatest annab nagunii oma parima, et patsient terveneks. See on absoluutselt kindel, et see on nagu niisugune vanadest aegadest kujunenud arusaam, et kui inimesele siis tuua kommikarp, et siis ta ravib paremini, et tavaliselt see tunne tekib just sellel karbi andjal, mitte siis karbi vastuvõtjal. Palun kommentaari ka keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo komissarilt Remo Pernilt. Arstide tänamine on ju igati aktsepteerida ja positiivne, sest kahtlemata meie arstid teevad väga head tööd ja seda mitte hinnata ja tunnustada oleks teisipidi väär, aga tänamisel erinevaid mooduseid ja mõned neist kipuvad paraku ka ajale jalgu jääma. Selle sama raha, mis patsient kulutab alkoholikommide või lillede ostuks võiks ta annetada mingisse ravi toetavasse fondi, kus sellest oleks oluliselt rohkem kasu, ütleb Perli. Ja kui teiselt poolt vaatame, siis ju meie kõik, kes me siis riigi rahaga majandame, nii arstid, omavalitsusad kui kui ka politseinikud me peame mitte ainult olema ausad, vaid me peame ka näima ausalt ja inimestesse võrdselt suhtuma, et kommikarpide virnade tekitamine loob hoopis väära ettekujutuse noh näiteks arstide puhul suhtumisest oma töösse justkui siis tänu sellele magusale või siis kallile alkoholi teeks arst oma tööd hästi. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Veel hiljaaegu peeti normaalseks olukorda, kus arsti juurde minnes võeti ka meelehead kaasa, kes viis tohtrile kommikarbi, kes näiteks pudeli konjakit. Nüüd tõdevad nii arstid kui ka keskkriminaalpolitsei, et igasugu kingitused on mõistlikum ära jätta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Ekspress kirjutas märtsi lõpus, et Swedbanki Eesti haru endised juhid said kahtlustuse seoses panka läbinud rahapesuga. Prokuratuuri nõudmisel karistas kohus ajalehte ja kahte ajakirjaniku 1000 euroste trahvidega. Juhtiv riigiprokuratuurõhutab korduvalt, et peab ajakirjandusvabadust oluliseks. Juhul kui ajakirjaniku kätte on sattunud detailne teave kriminaalmenetluse kohta, võiks ta küsida selle avaldamise osas nõusolekut ka prokuratuuri, et prokuratuur mitte mingil juhul ei ütle ette seda, millise sisuga artikli tohib ajakirjanik kirjutada, aga prokuratuur juhib tähelepanu sellele, milline osa sellest teabest võib menetlust kahjustada või mille avaldamiseks sellel konkreetsel ajahetkel veel prokuratuuri hinnangul võimalust ei ole. Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo sõnul kaevati otsus edasi Selline trahvimääramine ajakirjanikele loob väga liku pretsedendi, et kas see tähendab siis seda, et edaspidi kohtueelses menetluses ajakirjanikud kõik ajakirjanikud peaksid mõtlema selle peale, et kas nüüd tuleb kooskõlastada prokuratuuriga need teemad, aga kui me juba selliseid küsimusi või kooskõlastusest hakkame prokuratuurilt küsima, siis see tegelikult ei ole enam ajakirjandusvabadus. Taavi Perni sõnul on see igapäevane praktika, et ajakirjanikud käivadki prokuratuuri käest küsimas, millist infot tohib ja millist ei tohi avaldada. Merili Nikkolo jälle ütleb, et lõplik otsus info avaldamise üle peab jääma ajakirjaniku teha. Taavi Bern ütleb, et ka juhul kui ajakirjanik prokuratuuri tahtest mööda läheb, ei pruugi ta trahvi saada. Lai taotlemine on ainult äärmuslik viis. Me oleme Eesti Ekspressi kui väljaannet ja samuti selles töötavaid konkreetseid ajakirjanikke juba korduvalt teavitanud sellest, et kriminaalmenetluse andmete avaldamine peaks toimuma ikkagi menetlusseadustikus sätestatud korras. Me oleme nii ajakirjanike kui väljaannet teavitanud sellest, et juhul kui seda korda eiratakse, võib see kaasa tuua trahvitaotluse ja paraku selliseid teavitusi on olnud ka sellel aastal seoses teiste kriminaalmenetluste kajastamisega, nii et tegemist oli sellise korduva ja meie hinnangul juba pigem süsteemse tegevusega. On tulnud pikemaid kirju, mis selgitavad tõesti prokuratuuri seisukohti, aga taaskord, et kui järgmine oluline kaasus meie lauale tuleb, et siis me kaalume ikkagi avalikust huvist lähtuvalt, kas me avaldame selle loo või mitte. Tänasel pressikonverentsil püüdis Eesti Ekspressi ajakirjanike karistamine ka valitsuspoliitikute tähelepanu. Peaminister Kaja Kallas ütleb, et ajakirjandusvabadus on oluline samas pooli valima ta ei rutta. Kuna see vaidlus on tekkinud, siis ma usun, et kolmes kohtuastmes olekski õige vaielda need vabaduste tasakaal selgeks, sest et teisel pool on ka näiteks menetluses osalejate vabadused ja õigused.",
"role": "user"
},
{
"content": "Juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni sõnul ei soovi prokuratuur ajakirjandusvabadust piirata, küll aga peaks kriminaalasjadest kirjutavad ajakirjanikud oma info prokuratuuriga kooskõlastama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSellega paneme me põlema iganenud ühise põllumajanduspoliitika ja ebaõiglaste toetuste süsteemi. Tallinna Raekoja platsile olid protesti märgiks toodud heinapakid, mis ootasid süütamist. Põllumehed ja nende toetajad hoidsid loosungeid, mis nõudsid põllumajandustoetuste võrdsustamist. Kõnedega esinesid teiste seas ka põllumajandus-kaubandus koja juht Roomet Sõrmus ja põllumeeste keskliidu asepresident Jaan Sõrra. Kahe päeva pärast toimub Brüsselis ülemkogu, kus otsustatakse põllumajandustoetused järgnevaks seitsmeks aastaks algselt pakutud 58 protsenti asemel Euroopa Liidu põllumajandustoetuste keskmisest on meile juba lubatud 75 protsenti keskmisest, kuid seda alles 2020.-ks aastaks ja see meid kindlasti ei rahulda. Head inimesed, põllumehed ei võitle ainult omakasu eest. Toetuste suurusest sõltuvad otseselt toiduhinnad ja kodumaise toidu kättesaadavus. Riigikantselei Euroopa Liidu sekretäriaadi juht Juhan Lepassaar ütles, et Eesti põllumehed on oma huvide kaitsmisel olnud väga tublid. Peale Eesti valitsuse on tema sõnul toetust leitud ka Euroopa Parlamendi presidendilt ja see on läbirääkimiste protsessi teinud lihtsamaks. Ent lõpuni kindlad ei saa põllumehed siiski olla, et ülemkogu toetab balti põllumeeste toetuste suurendamist 75 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Juhan Lepassar. Läbirääkimised lähtuvad alati printsiibist, et milleski ei ole kokku lepitud, kui kõiges ei ole kokku lepitud. Pigem käib küsimus selles, et kui kiiresti me selle 75 protsendini jõuame ja eelkõige, et millisel tasemel me siis alustame aastal 2014 see on kindlasti ka Eesti valitsuse huvides, et vahepealne periood ei oleks mitte langus. Eesti läheb läbirääkimistele raha juurde nõudma olukorras, kus üldine läbirääkimiste loogika käib eelarve üldsumma vähendamise puhul, nii et iga meie juurde võidetud sent tuleb kellegi teise arvelt. Seetõttu meie läbirääkimiste ruum on väga väike. Lepassaar ütles ka, et Eesti on neljapäeval algavatel läbirääkimistel pigem kaitsepositsioonil. Tema sõnul tuleb ühelt poolt kaitsta juba saavutatud ja teisalt siiski võidelda eesmärkide eest, mis Eesti jaoks olulised on. Eelkõige puudutavad need põllumajandustoetuste võrdsustamist, ühtekuuluvuspoliitika toetusi ja Euroopa ühendamise rahastut. Kui me räägime edasistest kärbetest, siis kindlasti kõige suurema surve alla on Euroopa ühendamise rahastu. See kindlasti oleks Eestile halb uudis. Me loodame, et juhul kui Euroopa ühendamise rahastust kärbitakse, siis Eestile olulisemad projektid, eelkõige Rail Baltic on enam kaitstud, kui, kui võib-olla mõned teised Novembrikuise pakkumise järgi Euroopa Liidult saadavad summad Eesti jaoks suureneksid, jooksevhindades oleksid need seitsme aasta peale 4,5 miljardit eurot. Proportsionaalselt tähendaks see, et Eesti maksaks sisse ühe ja saaks vastu viis eurot.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnast Raekoja platsilt alustati Balti põllumeeste protestiaktsioon, millel nõutakse võrdseid konkurentsitingimusi Euroopa Liidus. Kell 17.30 süüdati protesti märgiks heinapakid Raekoja platsil ja Via Baltica trassil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNaisliidu korraldatud kontserdil Estonia kontserdisaalis kuulutati välja ka tänavune aasta isa. Tänavu sai tiitli kahe poisi isa, meestelaulu edendaja ja endine Ani ja vallavanem Arvi Karotam. Oma abikaasa Üllega on aasta isa olnud abielus üle 42 aasta ja üles kasvatanud kaksikutest pojad Marko ja Tarmo. Aasta isa nõustus, et tegusa eluviisi ja pereelu ühendamine on olnud üksjagu keerukas. No eks ta ikka on seganud, aga kui sa oled kodust eemal mingite üritustega seotud või viimased viis aastat, kui ma olin Anija vallavanem, kui mu kodu on nagu Pärnus, siis oli küllalt raske nii-öelda perele igapäevaselt toeks olla, aga saime hakkama, nii et me oleme alati oma ettevõtmised ja, ja teod ikkagi koos kodus läbi rääkinud, nii et kui ma olen mingi ameti vastu võtnud, siis, siis pere on mind alati toetanud ja, ja see on kõige tähtsam. Karotam sõnul on peatselt oodata ka seda, et ta vanaisaks saab. Nii isa kui ka pojad laulavad Eesti Teaduste Akadeemia meeskooris. Koorilaul on tähendanud palju nii talle kui ka poegadele. See ongi üks meestelaulu seltsi tegelikult missioone me hoolime laulumeeste oma poistest ja keda me peame ju nagu oma poegade ks ja me tahame, et nad kunagi väärikalt oleksid meeskooride ridades, nii et et ma arvan, et meestele selts on paljudele nendele poistele nagu ka isa eeskuju, need laulumehed, et see on meestel seltsi missioon ja ma arvan, et need poisid oskavad seda hinnata. Kaitsevägi korraldas traditsioonilise kõikide laste isadepäeva, seekord Rakveres. Rakveres esinenud vabariigi president Kersti Kaljulaid tõi oma kõnes esile vanema rollide ja peremudelite muutused. Kaljulaid nentis, et ka need vanema rollid, mis vaid mõned inimpõlved tagasi tundusid täiesti tavalised on aastasadade vältel olnud pidevas muutuses. Sestap ei tasu lasta end võluda tundest, et oleme lõpuks ometi ühiskonna kasvuraskused ületanud ja leidnud selle kõige õigema pereväärtuste malli. Me ei pruugi seda leida, aga otsimine on seda väärt, ütles president Rene Kundla rääkis peredest ja isadest ka isade päevale tulnud lastega. Rakvere spordihallis ja selle ümbruses näitasid oma tehnikat Eesti kaitsevägi ja meie liitlased. Oma tööd tutvustas id ka teiste jõustruktuuride esindajad. Uurisime lastelt, kuidas nad alustas kirjandit teemal. Minu isa on maailma parim üheksa aastase Marii Katarina. Kalda vastus oli selline. Minu isal on kõige parim, sest ta on hooliv, ta on tugev. Ta on mõistlik, ta oskab kõike teha, mida ma soovin ja ta aitab kõiki inimesi alati. Kas sinu isal on sinu jaoks aega? Tal on alati minu jaoks aega. Üheteistkümne aastane Sergo Mikvere alustaks kirjandit järgmiselt. Minu isa on kõige parem, sest Ta ehitab maja ja ta mängib minuga tavaliselt ja vaatab muut õppimise. Ja mulle meeldib isaga käia poes ja Mulle meeldib käia temaga kuskil peodel ja sünnipäevadel on su isa sinu jaoks aega ja ikka on natukene. Kümneaastane Laura lehtmets rääkis oma isast nii. Minu isa on sellepärast hea, et ta on lahke südamlik ja abi valmis. Kas sinu isal on sinu jaoks aega ja on küll. Mida te teete koos? Me tavaliselt ehitame ja sõidame autoga Eesti peal ringi. Kuueaastane Mark Männik kasvab kärgperes ja nii sai ta rääkida kahest isast. Mulle meeldib enda päris issiga torudes käia seal, kus saab alla lasta. Rakverest raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna tähistati kõikjal Eestis isadepäeva. Naisliidu korraldatud kontserdil Estonia kontserdisaalis kuulutati välja ka aasta isa. Tänavu sai tiitli kahe poisi isa, meestelaulu edendaja ja endine Anija vallavanem Arvi Karotam. Oma abikaasa Üllega on aasta isa olnud abielus üle 42 aasta ja üles kasvatanud kaksikutest pojad Marko ja Tarmo. Kaitsevägi korraldas traditsioonilise Kõikide laste isadepäeva seekord Rakveres. Rene Kundla rääkis peredest ja isadest ka isadepäevale tulnud lastega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTere tulemast, Rein Rannap, taas Eestisse. Me siin üritasime koos meenutada, millal te ära läksite, mis aastal see oli 80 se. Millega Ameerikas tegelete, te vist elate Los Angeleses? Ja kas ma olen ikka oma muusikat teinud, erinevat viisi mänginud ja kirjutanud praegu, hetkel ma õpin Lõuna-California ülikoolis doktorikraadile heliloomingus, nii et see on see, mis paar viimast aastat ja veel võib-olla mõned järgnevad on kõige rohkem aega võtnud. Missugune muusika teid praegu paelub, missugust muusikat esitatakse rite? Ma arvan, et mu helikeel on muutunud, mis on loomulik, sest et nii palju uusi muljeid ja ja mõjutatud sellest sellest, mis praegu Ameerika muusika hetkel on. Aga, aga see, mis mulle meeldib, on, on nagu varemgi, väga erinev, kõige erinev muusika, kõikide maailma rahvaste muusika ja kõik erinevad žanrid. Ruja ajad on veel meeles, eks tal meeles ikka, kus ta ununeb. Teil on siin Eesti Kontserdi vahendusel kontserdid, millist muusikat seal mängite? Ma mängin esimese poole klassikat, Mozart, Gurdijev, mis on üks huvitav helilooja, kelle ma avastasin Ameerikasse jõudes kohe siin ilmselt veel ei teata jaapani ja teises pooles ma mängin omaenda palasid kolmest erinevast perioodist ja sellega ka erinevas stiilis, mis ma olen kirjutanud pärast lahkumist. Piirikontroll ei lasknud teid kähku läbi ega ometi viisat ei tulnud vormistada. Jah, ma riskinud enam hakata saatma oma dokumenti postiga New Yorki, et võtta Eesti viisat. Ma mõtlesin, et et võib-olla on lihtsam seda teha, kui ma olen juba siia jõudnud ja oligi võtis ainult viis minutit. Te olete siis Ameerika kodakondne? Põhimõtteliselt, ja kui ma, kui ma juba läksin, mul oli see number, mis määrab selle kodakondsuse, aga ma ei ole olnud, olen olnud liiga laisk, et kõike seda paberitööd ära teha, sest praktiliselt see dokumenti ei ole vaja. Ameerikas elades. Plaani Eestisse jäädavalt tagasi tulla ei ole veel. No ma ei tea, see ei ole välistatud, eks, eks näed mis tulevikus. Tänan teid ja häid elamusi taas kodumaal. Aitäh. Peeter Vähi, kus toimuvad Rein Rannapi kontserdi Meil on praegu, tähendab, Eesti kontserdi poolt on planeeritud vähemalt kolm kontserti talle Eestis, neist esimene on Tartu Ülikooli aulas, see on 15. juunil. Siis, seitsmeteistkümnendal juunil on Pärnus rannasalongis või kuidas seda nüüd nimetataksegi, ja siis, 19. juunil on Estonia kontserdisaalis, siis väga tunneb Rein Rannapi kontsertide vastu huvi ka Purtselinnus, praegu meil käivad läbirääkimised, väga võimalik, et ka Purtse rahvas saab kuulda Rein Rannapi mängu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Helilõik uudistesaatest: Rein Rannap Eestis esmakordselt pärast emigreerimist USA-sse. Usutlus saabumisel Tallinna lennujaamas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nDerbata ehk Tartu tänav on Riias juba mitmes kesklinna piirkond, mis ajutiselt liikluseks suletakse, et rahvas saaks välikohvikuid ja kontserte nautida. Ainult et piirangud läksid vahepeal meelest ära nagu mujalgi. Läti on suutnud muljetavaldava kiirusega võimalikele koroonaleviku ohtude reageerida. Tartu tänaval toimuva eest vastutajad kutsuti korrale ja kui Riia ning Liepaja restoranides nakatunute arv kasvama hakkas, seati taas piirangud, mis lubavad hoida meelelahutusasutusi avatuna südaööni kõneleb Läti haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse infektoloogiaosakonna juht Juris revonikovs. Viimasel ajal on haigestumine tõusnud nii Euroopas tervikuna kui ka Leedus ja Eestis. Ka meil Lätis on olnud nakkuskoldeid, kuid hea uudis on see, et need juhtumid on olnud hästi, uuritakse on olnud nakatumise allikas ja missugune on olnud ahel tervikuna, need on õnnestunud. Välja selgitada ja kuni pole ühiskonnas haiguse, kontrollimatut levikut, see tähendab seda, et kui küsime haigestunult, kus ta võis haigestuda ja ta ei tea seda. Kui selliseid juhtumeid lisandub palju, on see märk, et tuleb mõelda rangemate meetmete peale, räägib Pere vošnikovs. Balti riigiti on piirangud erinevad. Leedu nõuab nüüd avalikes siseruumides kaitsemaske. Lätis tuleb rahvusvahelise ühistranspordiga või Venemaalt ja Valgevenest ka autoga tulijail täita ankeedid, mille põhjal saab politsei kontrollida, kas vajadusel ikka kahe nädala isolatsiooninõuet järgitakse või mitte. Läti keskendubki enam kahele nakkusallikale jälgib kõrge haigestumusega riikidest saabujaid ja piiras meelelahutuskohtade tegevust. Lätis on reeglid paigas ka kultuuri ja haridusasutuste jaoks jätkab Juris Bere vonikovs. Kooskõlastame naabritega igal nädalal oma kodulehel olevate riikide nimekirja, et haigusjuhtude arvust lähtuvad karantiininõuded ei erineks, räägib perebussi. Kiiresti reageeris haigestumuse kasvule kulbene omavalitsus ja praeguseks on kolle piirdunud seal ühe pere ja ühe asutuse ga. Kulbene omavalitsuse tuumaesimees normons. Dokumentide liikumine ei peatu, kuid vähenevad otsekontaktid, räägib Ausis. Lätis lisandus täna hommikuks seitse uut haigusjuhtu, haiglaravile on neli inimest, teste on tehtud kokku ligi 200000 ja muide, igaühel on Lätis võimalus soovi korral minna tasuta proovi tegema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi ka Lätis on viimasel ajal koroonaviirusega nakatunute hulk kasvanud, suudetakse haiguse levikut teiste riikidega võrreldes paremini kontrollida. Baltimaade vahel on piirangud küll pisut erinevad, kuid Läti epidemioloogide hinnangul on Eesti, Läti ja Leedu suutnud kaitsemeetmeid omavahel päris hästi kooskõlastada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRoberta Metsala saamine Euroopa Parlamendi presidendiks ei tulnud täna ilmselt kellelegi üllatusena et see juhtus juba esimeses voorus, oli eile õhtul suurfraktsioonide vahel tehtud kokkulepete tulemus Euroopa rahvapartei liige. Metsala kogus hääletusel 458 häält 690. valituks osutumiseks vajas ta 309 häält ehk võit oli ülekaalukas. Vastavalt juba 2019. aastal sõlmitud kokkuleppele toetasid teda valdavalt Euroopa Rahvapartei, sotsiaaldemokraatide ja Rene esindajad. Selle kokkuleppe järgi oli esimesed kaks ja pool aastat parlamendi presidendiks eelmisel nädalal meie seast lahkunud sotsiaaldemokraat David Sassoli. Mõnes mõttes oli täna 40 kolmandat sünnipäeva tähistanud Metola üsna ebatüüpiline kandidaat. Nimelt on ta Euroopa Liidu väiksemast liikmesriigist Maltalt pärit naine. Olen noor naine väikselt saarelt keset Vahemerd, ma tean, mida tähendab olla nõrgemas positsioonis. Ma tean, mis tähendab olla kõrvalejäetud, aga ma tean ka seda, kui oluline on see valik väljaspool seda saali. Ma tean, mida see tähendab igale tüdrukule, kes seda täna vaatab. Eesti Europarlamendi liikmete hinnangul on see aga hea näide, et tegelikult pole kõrgete ametikohtade püüdmine võimatu. Ka väikeriikidel. Sven Mikseri sõnul eriti siis, kui suured riigid pole ühel meelel. Kindlasti on väikestel omad võimalused olemas ka siis, kui näiteks suurte vahel valitseb mingisugune väga habras tasakaal või, või suured ei suuda omavahel kokku leppida, et eks siis avaneb võimalusi ka ka väiksematel. Et kindlasti on, on omajagu keeruline, tulles väga väiksest liikmesriigist sedavõrd mõjukat ametikohta saavutada, aga nagu antud kaasus näitab, on see siiski teatud tähtede seisu juures võimalik. Urmas Paeti sõnul on laiemalt Euroopa Liidu tasandil kõrgeid kohti jagunud väikeriikidele ka varem. Kui vaadata laiemalt, siis päris nii see ju ei ole. Kui me võtame kõiki Euroopa Liidu institutsioone, siis ju pikalt oli näiteks Euroopa Komisjoni president inimene Luksemburgist ehk ka väikesest Euroopa Liidu liikmesriigist, nii et öelda, et nüüd väikestest Euroopa riikidest pärit inimestel ei ole üldse mingit šanssi, noh, elu on näidanud, et see nii ei ole, et see võti pigem on ikkagi nendes samades poliitilistes gruppides, et ega siis jah, Roberta Metsulat ju siiski enamik inimesi ei valinud parlamendi presidendiks sellepärast et tema niivõrd kena inimene vaid valiti, sellepärast et oli selline poliitiline kokkulepe. Lisaks presidendile valiti täna Euroopa parlamendile ka uued asepresidendid. Joosep Värk, Strasbourg.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlamendi presidendiks valiti täna Roberta Metsola. Maltalt pärit Euroopa Rahvapartei liige võitis juba esimeses voorus ülekaalukalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNüüdseks on siis ajalooline hääletus lõppenud häälte tulemusega 96 poolt, null vastu ja Ma usun, et see on tõesti hea tunne. See on hea tunne ja, ja ma arvan, et meil on kõikidel Eestis põhjust rõõmustada, sest see ajalooline ratifitseerimine on aset leidnud. Samas muidugi ei ole see veel lõplik, nagu me teame, ka suuremas osas Euroopa riikides on ratifitseerimisprotsessid alles ees. Jääb vaid loota, et ka need mõjuvad kenasti, nii nagu siin täna Washingtonis. Kas oli juttu sellest, missuguseid seisukohti toodi eile Üldde batil senatis esile või kas täna märgiti kuidagi Eestit ära? Eile toimus väga põhjalik debatt, näiteks see, mis see osa, mis puudutas Eestit, siis selle informatsiooni kohaselt, mis meil on, oli Eesti kohta välja toodud väga palju meie positiivseid saavutusi, kusjuures need olid kõik väga detailselt esitatud, annab alust arvata, et see kodutöö ka ameeriklaste, mille poolt oli siin väga põhjalikult ära tehtud ja ma usun, et et see on, see on nagu hea tunnustus meile ka Eesti kohta esitati väga põhjalik ülevaade meie kõikidest arengutest alates siis institutsioonides majanduses kuni sõjalise poole ettevalmistuseni välja ja, ja see oli kõik kantud hästi positiivsest poolt. Tänase päeva niisugune meeleolu siin Washingtonis on pidulik ja ülev ja, ja ameeriklastel on ka väga hea meel.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA Senat ratifitseeris NATO kandidaatriikide liitumisprotokollid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMaailma majandus on rahutu, tõusud ja langused vahelduvad kiiresti. Majandusministeeriumi asekantsler Ahti kuningas ütles, et Eesti peab silma peal hoidma Soome, Rootsi, Venemaa ja Saksamaa majandusele, kuna need mõjutavad kõige otsesemalt meid. Kuidas on nendes riikides olukord tarbimisega investeeringutega valitsuskulutustega ekspordiga, Euroopa Liit, noh, mis on juba selge, et see aasta kindlasti kohandab oma eelarveid, mis majanduskasvu iseenesest ei toeta, just Eesti puhul ma näeksin järgmise aasta tugevustena investeeringuid ja eratarbimist ja eksport seal me oleme nüüd täiesti maailma tõmbetes. Majandusolukord detsembris oli halvem kui septembris, kuid siiski üle rahuldava. Majandusteadlane Leev kuum ütles, et meie majandus arengut takistavad probleemid on teised kui Euroopas tervikuna. Kaks väga olulist erinevust on see, et meie oleme oma valitsusega rahul. Meie valitsuse poliitika on hinnatud mitte probleeme tekitava, ka inflatsioon on meile olulisem probleem. Tööpuudus on meie jaoks olulisem probleem, kui Euroopale. Järjest rohkem ei jätku kvalifitseeritud tööjõud. Tööjõud on riigi toode, sellest peab majandusministeerium aru saada, see on teie toode. Uuringusse kaasatud eksperdid ütlevad, et kuue kuu pärast on Eesti majanduse olukord sama või isegi parem. Me loodame isegi seda rekordeksporti ületada, mida tegime 2011, ei ole välistatud, et meie ettevõtted on niivõrd tublid, nad suudavad müüa veel rohkem, kui näeme, et järgmise aasta majandus keskmine võimalus on siis kuskil 2,9 ja mida praegust üsna mitmed prognoosijad kinnitavad, et et inflatsioon aeglustub 4,9 kahe koma kaheksale. Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on hinnakujundus muutunud emotsionaalsemaks. Minul on küll võimatu nagu öelda, et kas see hinnatõus tuleneb sellest, eks, et ettevõtjal on, on tooraine ja kütus, energia on niivõrd palju kallimad või siis on see sellest, et kasutati ära väga segast momenti, siis on näha, sest hinnasurve alanemist, et paljud ettevõtjad ütlevad, et sellises situatsioonis, kus turg on hinnatundlik ja kus sa püüad kõiki konkurentsieeliseid välja tuua, siis hinda tõsta praegu on on tunduvalt raskem, kui veel oli siin üheksa kuud tagasi, kui minu käest küsitakse, et kas siis võiks nagu siseturu nõudlus kasvama hakata, siis selle hinnangu pealt ma küll seda lubada ei saa, sellepärast et tarbija endiselt ostab ikkagi seda, mida on hädavajalikud. Kergekäeliselt ostusid ei tehta, kergekäeliselt laenu ei võeta ja, ja jälgitakse väga hoolikalt, mis, mis maailmas toimub.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Konjuntuuriinstituut võttis kokku majanduse olukorra detsembris ja avaldas järgmise kuue kuu prognoosi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTööd teinud varahommikul ei satud Eesti riiklikkude kõrvale, on tõusnud tähepärjaga siili. Euroopa Liidu jaoks on see viies ja ühtlasi suurim laienemine, mis lõplikult pühib meie maailmajao kaardilt minema raudse eesriide jätmisele. Täna on meil põhjust rahul ja rõõmsad olla. Iseenda Eesti ja kogu Euroopa pärast. Teame, et meie ja Euroopa suudab iseenda eest seista ja oma tuleviku üle otsustada. Ning seda tänu meie kõigi ühisele tööle. Sellel päeval on põhjust öelda tänusõnu paljudele. Kõik Eestimaa inimesed on oma igapäevatööd tehes ja väärtusi luues andnud panuse kodumaa arengusse ja liitumisprotsessi edenemisse. Tänan kogu rahvas ka selle väärikuse ja otsuse kindluse eest, millega väljendati oma tahet septembrikuisel referendumil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kadriorus heisati Euroopa Liidu lipp. President Arnold Rüütli esinemisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel nädalal võrreldes varasema nädalaga oli see kasv 30 protsenti, et eelmisel nädalal tuli arvele meil üle 2000 inimese 2102, täpsemalt kui nüüd möödunud aasta sama ajaga võrrelda, siis vahe on 16 protsenti. Nii et kasv on, on olnud ja märgatav, nüüd viimase nädalaga, eriti aga teine pool, mis kindlasti noh, loodame, et mitte, aga lähitulevikus kasvab, on siiski kollektiivsed koondamised, et ka selles osas eelmisel nädalal 17 ettevõtet meie poole pöördus, koondatud hulk ei ole küll väga suur, 261 inimest kokku ja nendest seitsmeteistkümnest omakorda siis kaheksa ettevõtet on öelnud, et Need raskused on eelkõige tekkinud siis selle valitseva pandeemiaga ja koondatud nende hulgast on siis 60 inimest. Ja kõige rohkem on majutus, toitlustusasutused. Kui me nüüd tuletame meelde neid aegu, mil meil töötute arv tipus oli, siis kuidas siin võrdlus on, kaugele meil on veel minna, et päris halb oleks. No ma väga loodan ikkagi, et, et nüüd eelmisel nädalal otsustatud erakorraline meede, mida me enne Eestis kunagi rakendanud ju ei ole, mis on suunatud eelkõige siis sellele, et tööandjad ei kiirustaks koondamistega ja, ja saaksid inimesi palgal hoida, et see mõjub, seda võib-olla näitab ka natukene eelmisel nädalal peale seda, kui me selle otsusest teada andsime, siis ka registreeritud töötute hulk ei kasvanud nii kiiresti. Et ma väga loodan, et see uus hüvitis mõjub. No eelmisel korral oli meil ikkagi tippajal 99000 klienti, täna on siis 38 ja pool 1000, nii et ma väga väga tahaks, et need ajad ei korduks. Muidugi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandusolukord Eestis muutub keerulisemaks. Kuidas see on mõjutanud töötute arvu?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaridus ja teadusministeeriumi andmetel oli katkestajate osakaal kutsehariduses mullu 19,2 protsenti mis on kaks protsenti parem tulemus kui 2019. aastal. Ka nominaalajaga lõpetasid rohkemad. Tallinna Ülikooli kutsehariduse professor Krista Loogma sõnul oli eelmine aasta kutseharidusele siiski keeruline. Nende kahe asja vahel ongi tegelikult ikkagi õpetajate väga suured pingutused. Ja tõepoolest hästi palju tehti ikkagi selleks, et et noh, õpilased ära ei kaoks, osadel erialadel praktilist õpet tegelikult üldse kodus teha siiski ei saanud. Nii et see lükati edasi. Et kõik need praktilised asjad need tehti tegelikult suve lõpus, siis kui võis juba nagu koolidesse tagasi minna. Alates 2000 seitsmeteistkümnendast aastast tuleb pea kõigil kutsekooli lõpetajatel teha kutseeksam. Nii hindavad vastava kutse tööandjad, kas lõpetajal on tööle asumiseks piisavad oskused eksamite korraldust koordineeriva ehtasutuse kutsekoda. Juhatuse liige Tiia Randma ütleb, et kuigi eksamite korraldusel ollakse paindlik, ei hinnata leebemalt. Mul tuleb meelde, et üks autoeriala hindamiskomisjoni esimees ütles sedasi, et tema lähtekohaks on, et kas ma võtaksin selle poisi endale tööle või ei võtaks või tüdruku. Et just nimelt kui toimub nagu välishindamine, mitte kool ise ei hinda, vaid tullakse väljaspool töömaailma esindajate poolt kutse eriala esindajate poolt seda hindama, siis seda latti nagu allapoole lasta on üsna keeruline. Tartu kutsehariduskeskuse direktor Raini Jõks tunnistab, et aasta tagasi oli hirm, et piirangute tõttu lõpetavad edukalt vähemad. Noh, eks eelmine aasta kindlasti oli nagu olukord meie jaoks natukene keerulisem kui praegu, et eelmine aasta me kahel kuul ei saanud praktilist õpet koolis teha ja ka sellel aastal me õnneks väikses mahus saame nagu teha, ma arvan, et üks oluline oli kindlasti ka see, et meil ikkagi õpiväljundipõhine hindamine, et kui inimene omandab oskused, et ei pea mingeid tunde täis tegema ainult sellepärast, et tunnid vaja täis on teha. Mullu asus Tartu kutsehariduskeskusesse õppima ka kaheksa protsenti rohkem sisseastujaid. Jõks loodab see aasta veel paremat tulemust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mullu lõpetas kutseõpingud rohkem inimesi kui aasta varem. Nii huvi kutsehariduse vastu kui ka edukuse võtmenäitjad on tõusnud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti ohutusjuurdluskeskus algatas teisel oktoobril Estonia hukuga seoses ilmnenud uute asjaolude hindamise. Jutt on kahest august laevapardas. Keskuse juhataja Jens Haug. Selleks, et saad aru, kas tegemist on täiesti uut, iseseisvat ohutusjuurlust vajavate asjaoludega või on nende laeva pardas olevate aukude tekke põhjus muud moodi seletatav. Selleks on Eesti ohutusjuurluskeskus koos Soome ja Rootsi kolleegidega kogunud hulgalisi materjale, vaadanud läbi nii vanu rockvoteri videosid, vaadanud läbi kogu musta materjali, mis oli Norra filmitegijatel tellinud suures koguses kõikvõimalikke uuringuid. Tänane sõnum on see, et ootussurumiskeskus leiab, et selleks, et anda adekvaatset hinnang nendele laevakere vigastustele on vajalikud allveetööd alla õuningite nimekirjas on praegu meil üheksa võimalikku tööd. Need sisaldavad mitte ainult allveerobotiga nende vigastuste dokumenteerimist vaid need sisaldavad ka sonariuuringuid, 3D sonari uuringuid, merepõhja uuringuid, merepõhja geoloogilisi uuringuid, laeva ümbruse uuringud, metaafilised uuringud, katsetükkidelt, magnetomeetrilised uuringud. Haug rõhutas, et eesmärk on uute faktide hindamine, kindlasti ei minda uuesti visiirilukke uurima. Soome ja Rootsi vastavad asutused on sama meelt kui eestlased. Protsessi teeb keerulisemaks hauarahulepingu olemasolu. Niisiis oodatakse valitsuselt samme, et uuringuid võimaldada. Mingitest tähtaegadest on täna veel vara rääkida, leidis haug. Peaminister Jüri Ratas peab lisauurimist vajalikuks. Ma arvan, et see on ääretult oluline, et arvestades uut infot arvestades ka ühiskonnas, aga Eesti ühiskonnas väga tugevat soovi saada vastused vastamata küsimustele on seda vaja teha kindlasti läbipaistvad, seda on vaja uuesti uurida. Ja ma kindlasti tervitan seda otsust loomulikult valitsus, nii palju kui see on selles küsimuses ohutusjuurdluskeskuse küsimuses meie osa, me pakume igakülgset koostööd, kindlasti see eeldab ka teatud rahalisi vahendeid ja selleks on valitsus kindlasti valmis samme astuma. Täna väljendas oma toetust täiendavatele uuringutele ka Rootsi siseminister Mikael Tamberg.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühtlasi oodatakse otsuseid, mis võimaldaks allveeuuringuid teha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPostilennule suundunud nimexi lennuk An 28 kukkus käesoleva aasta 10. veebruaril kohe pärast starti Tallinna lennuvälja kõrval olevasse võssa. Mõlemad piloodid hukkusid, hooldusmehaanik sai raskelt vigastada. Asja uurimiseks moodustatud komisjon tõdes oma lõpparuandes, et õnnetuse põhjustas lennuki parema mootori rike, mis sai alguse ühe laagri väsimuspurunemisest. Komisjoni liige, majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna juhataja Tõnu Ader. Kuigi mootor oli just nimelt selle vaba turbiini kuullaagri osas oma eluea piiril, siiski on selge, et see progresseerus tänu õlitusvaegusele ja laagri kuumenemisele, aga vaieldamatult on põhjusena esile toodud ka see, et hooldustegevuse korraldamine selles ettevõttes ei taganud mootorrikke õigeaegse tuvastamise. Sellele juhitakse tähelepanu ilmselt ka lennuameti poolt. See ettevõte on senine nimeks just nimelt. Oma ettepanekutes lennuohutuse parandamiseks soovitab uurimiskomisjon muuhulgas lennuametil nõuda lennukeid käitavatel firmadelt ette nähtud protseduuride täitmist nii lennutegevuse kui ka hooldustegevuse korraldamisel. Järelevalve on lennuameti kohustuste hulka kuulunud kogu aeg, ka õnnetuse eel. Lennuameti peadirektori asetäitja Aadu Lee kommentaar. Ma ütleksin, et see on suhteline asi, aga ma ei julge ka öelda, et meil oleks olema mingi selgelt identifitseeritav süü. Me oleme inspekteerinud ja selles suhtes on meil alati olnud märkusi ka selle firma aadressil ja selle firma hooldustööde aadressil. Kuid need ei ole kaugeltki niisugused põhimõttelised märkused, mis viiksid lennuõnnetuseni mida enim eksi aadressil öelda kas tema eksisteerimist jätkata või mitte. Esimese sammuna tema eksisteerimine pandi seisma. Kuid arvestades meie lennundusturgu, arvestades meie majanduslikku seisu meie lennunduse üldist arengut võrreldes seda teiste riikidega väikeste riikidega siis me püüame teha kõik selleks, et olla äärmiselt õiglaselt tolerantne firmade suhtes. Ja selles kontekstis muidugi võib rängalt süüdistada, aga teisest küljest ka hinnates sellest seisukohast, et kes Palju teeb sellel ka palju, juhtub.",
"role": "user"
},
{
"content": "Komisjon andis hinnangu Tallinna lennuväljal toimunud lennuõnnetusele ja tutvustas lõpparuannet.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTippsportlase treeneri rolli ja teadmisi puudutava diskussiooni ajendiks sai fakt, et 2019. aasta Eesti aasta treeneriteks valiti Magnus Kirti abistavad Indrek Tustit ja Marek Vister. Kummalgi mehel ametlikku treenerikutset ei ole. Eesti olümpiakomitee otsustas tegelikult juba eelmisel aastal, et edaspidi kvalifitseeruvad aasta treeneri nimetusele kandideerima vaid need, kes omavad kehtivat treeneri kutsetunnistust. EOK ei maksa tulevikus kutsete juhendajatele ka tiitlimedaliga kaasas käivat preemiat. Omapoolset suhtumist EOK nõudmistesse on kommenteerinud mitmed osapooled, kuid sporditeadlased on sõna saanud vähe. Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia Instituudi juhataja professor Priit Kaasik tervitab diskussiooni tekkimist. Kaasiku jaoks võib treeneri roll tänapäeva tippspordis nii-öelda klassikalise treeneri ülesannetest kohati tugevasti erineda. Priit Kaasik. Et see treeneri roll, võib-olla selline asjaajamise roll, ta võib-olla analüütiline roll, ta võib-olla informatsiooni kogumise roll, moraalse toe pakkumise roll kriitilistel aegadel ja võib-olla ka palju muud, see ei pruugi olla tingimata üks isik, vaid võib-olla hoopis tükkis terve meeskond. Neid näiteid me teame ju väga palju tuleks ümber mõtestada see, keda tunnustatakse, et kui kitsalt võtta seda ainult treeneri kutse kriteeriumite järgi, siis jääb selline mulje. Noh ja mitte ainult ei jää, vaid need näited on ju ju olemas, et kus võib kesta ka nii, et tehakse kutseka treeneritele liiga. Aga, aga kui sellega piirduda, siis on jällegi võib tekkida teine ebaõiglaset võib-olla lahendus on siin hoopis see, et mõtestada ümber, millise nimetuse all ja, ja millist ringi tunnustatakse. Kutsetunnistuse saamiseks tuleb sooritada vastavad eksamid. Kaasik usub, et saavutustega juhendajate puhul ei pea teadmiste mõõtmiseks alati eksamit läbi viima. Teadmiste olemasolu saab näidata ka teistsugusel viisil. Kehtiva kutse omamine on kaasiku arvates siiski oluline. Priit Kaasik. Inimene on erialaliselt kompetentne ka treenerina või juhendajana juba töötanud, et ega selles ei kahtlegi ju keegi, jääb nüüd siis lahendada see teine pool ja see on tegelikult meil kõikidel spordialaliitudel on, on täiesti selged võimalused seda kõike korraldada, et väga paljudel juhtudel tegelikult mulle tundub niimoodi vaadates, et et selle, nendel näidetel, kus, kus kutsega ei ole kas kõik korras või kutse puudub, et siin ka alaliidu enda initsiatiiv, et noh, võib-olla ei ole nii kõrge, kui see võiks olla, et mitte oota mööda siis seda juhendaja tema enda samme, vaid ka alaliit enda poolt, et mitte ainult esitada nõudmisi, vaid asjatu samme, et teha võimalikuks see kutse omandada nende, eriti tippude treenerite juures. Võibolla ei olegi üleliigne mainida seda, et see kutseasjade korras hoidmine on lugupidamine selle kutse, selle elukutse ja teiste treenerite vastu ja ka nende inimeste vastu, kes on alles sel teel, et, et treeneriks pürgida, et, et see kindlasti ebaoluline ei ole ja need on ju meie meie eeskujud ja võib-olla kõige paremad näited, kuhu poole üldse pürgima peaks ja ja kui sealt natukene see eeskuju ei ole nagu kõige parem, et noh, et siis mõtleme, millist signaali see annab üldse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõppeval nädalal tõusis teravamalt päevakorda küsimus, millist haridust ja teadmisi eeldab Eesti Olümpiakomitee ning laiemalt ühiskond tippsportlaste treeneritelt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti Ekspress kirjutas täna, et Tallinna Sadama poolt tellitud identsed parvlaevad ehitatakse Poolas 17,5 miljonit eurot kallimalt kui Türgis, kuna nii poolakad kui ka Türgi laevaehitaja oma pakkumisi teavad. On seega teada neile ka konkurendi pakkumine ja nii võis Artur Talvik avalikustada ka Tallinna Sadama ja laevaehitajate vahel kehtivat ärisaladust. Talvik ise veendunud, et ärisaladust avaldanud pole, sest ta pole nimetanud ettevõtete nimesid ja täpseid pakkumiste hindu. Artur Talvik. Esiteks, ma pole ühtegi lepingudetaili avalikustanud, ehk ma pole kellelegi öelnud, kui palju need laevad siis või mis nende parvlaevade hind siis on, eks ole, ma olen rääkinud ainult sellest hinnavahest ja ja seega ma ei ole otseselt neid lepinguid ja lepingutes olevat konfidentsiaalset infot otseselt küll kasutanud. Riigikogu liige Valdo Randpere, kes samuti kuulub Tallinna Sadama uurimiskomisjoni, ütles, et kui nõuded või kahju peaks Talviku väljaütlemistest tekkima, jääb see tema südametunnistusele. Randpere hinnangul on Talvik aga avaldanud ka tundlikku infot. Valdo Randpere. No see kahju, ütleme põhimõtteliselt juhul, kui nüüd järsku türklased ütleksid lepingu üles. Ma ma iseenesest ei saanudki aru, kas Talviku suur mure oli see, et türklased müüsid meile parvlaevad liiga odavalt või et poolakad müüsid liiga kallilt. Sellest ma aru ei saanud. Aga juhul kui Türgi näiteks ütleks üles huvitav, kes, kes hüvitaks selle vahe, siis, mis uute parvlaevade tellimine kallimaks läheks või on Talvik valmis seda tegema või? Talviku väitel on aga laevanduses ka näiteid, kus hankelepingu hindu avalikustatakse. See võiks olla ka Eesti riigifirmadele eeskujuks. Tallinna sadama selgitusel tulenes aga konfidentsiaalsusnõue laevaehitajatelt, räägib Tallinna Sadama tütarettevõte, laevade juht Kaido Padar. Tänahommikuse vaatasin lepingut veel hästi kiiresti mustvalgelt, et, et mõlemal lepingul on sees Tallinna sadama laevatehaste vahelise lepingus sees tingimus konfidentsiaalse ja, ja eelkõige on see siis jah, tõesti tulnud laevatehaste enda poole pealt. Siin on ka arusaadav tegelikult et tegelikult ju konkureeriti takse omavahel noh, samamoodi või ükskõik mis teine ettevõte, kas või Eestis, siin on. Eelmisel nädalal uurimiskomisjoni istungil sotsiaaldemokraate esindanud Rainer Vakra sõnul peaks komisjon tulevikus Tallinna Sadama ärihuve siiski kaitsma, mitte kahjustama. Rainer Vakra. Artur Talvik filmimehena loomulikult püüab igal pool teha showd ja võimalikult palju sellist Pa trikke. Küsimus on samas tõsine, olles muidugi lugenud läbi ka Tallinna Sadama vastused, ega siis ühe sellise kohtumise või istungi pealt, kus arutati, kas on ärisaladus või mitte ja tegelikult sisusse ei süübitud, räägite ainult sellises suures võtmes on täna minul väga keeruline sellist lõplikku ja paikapanevat hinnangut anda. Mirko Ojakivi, Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Ekspress avalikustas Artur Talviku andmetele tuginedes Tallinna Sadamale tellitavate Poolas ja Türgis ehitatavate parvlaevade hinnavahe.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMöödunud aasta aprillis hakkas üürikorterite pakkumine vähenema, majandus hakkas koroonakriisi taastuma ja inimesed otsisid taas lühiajalist majuta. Seetõttu on aprillist üürihindade kasv kiirenenud. Detsembriks oli üürihindade aastane kasv 15 protsenti, ütleb Arko vara kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste. Ja võib eeldada, et siis suhteliselt tempokas üürhindade kasv jätkub ka kogu selle aasta vältel. Ja tahaks arvata, et esimesel poolaastal on see suhteliselt sarnane nagu eelmise aasta teisel poolaastal, ehk siis. Ja hetkeprognooside alusel väidab siin, et aasta teisel poolel see langeb sinna kusagil keskmiselt 10 protsendi tasemele, ehk siis me ootame suhteliselt tempokat üürhindade tõusu. Ja mis laias laastus siis kas püsib sarnane nagu nominaalne palgakasv või siis sellest mõnevõrra kiirem. Kui üürihindade tõus algas kevadel majanduse taastumisest, hoiab nüüd hinnatõusutempot ka energiakandjate hinnatõusuga seotud kõrge inflatsioon. Tallinnas lükkab takka veel uute korterite turule lisandumine. Aga kui me vaatame ka kasvõi Eesti väikelinnu, olgu selleks Haapsalu, Viljandi või, või Kuressaare või ka Rakvere, me nendes kõikides oleme näinud paralleelselt Tallinna, aga siis üürindade kasvu kiirenemist et seal ei ole see küll võib-olla olnud 10 või 15 protsendi tasemel, aga kui me räägime siin kaheksast kuni 10-st protsendi, st siis enamike väikelinnade kohta on see õigustatud. Tudengitele lohutuseks Tartu Ülikooli ühiselamutes kevadel üür ei tõuse. Üliõpilasküla arendusspetsialist Liina Kuusik Praegused üürilepingud siis on kehtivad juuni lõpuni, et need, need kindlasti jah, hinnad jäävad nendel samaks, et nendel ei tõuse ja hetkel on ja veel veel vara öelda, et et kas ja kuidas hinnatõus välja näeb. Ka Tallinna tehnikaülikool ja Tartu maaülikool välistasid kevadise hinnatõusu. Mihkel Eliste ütleb, et möödunud aastal oli hinnakasv oodatust kõrgem. Ja ei saa välistada, et me ka sellel aastal alahindame nii üürihindade kui ka ostumüügi tehingut hinna kasvu, ehk siis hinnakasvu kinnisvaraturul üldiselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Üürihinnad on kiires tempos tõusnud juba kevadest. Kõrge inflatsiooni tõttu jätkub hinnatõus ka sellel aastal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEndine asepresident Joe Biden on seni võitnud kokku kaheksas osariigis. Ma olen siin, et teatada, et meie kampaania on vägagi elus ja ärge kahelge, et saadame Donald Trumpi pakkima. Bideni viisid just lõunaosariikides eduni peamiselt mustanahalised ja vanemaealised valijad. Samuti korjas ta üles viimasel hetkel otsustajate hääli, kellest paljud olid varem Pit Budigisi ja Ami lobucari toetajad. Lisaks leidsid nii mõnedki valijad, et Bidenil on kõige suurem võimalus üldvalimistel president Donald Trumpi võita räägib Joe Bideni valija, Geraldin Rogers. Ma valisin ta sellepärast, et ta räägib tõtt ja ka Obama pärast mulle meeldib, mida ta on teinud, ta lihtsalt tundub väga õiglane. Senaator Bernie Sandersi valijad olid aga vastupidiselt noored ja äärmiselt progressiivsed. Sanders võitis, remontis Utah's ja Colorados ja juhib praegu napilt Californias, kus jagatakse kõige rohkem delegaate. See on liikumine, mis kõnetab selle riigi töölisperekondi, kes on väsinud töötamast pikki tunde madala palga eest ja näevad, kuidas nende sissetulek ja vara lähevad tipus olevale ühele protsendile. Superteisipäeval oli esimest korda valimissedelitel ka endise New Yorgi linnapea Michael Bloombergi nimi. Vaatamata sellele, et ta kogus mõned delegaadid, oli kogu õhtu talle pigem pettumus. Kampaania sadu miljoneid dollareid kulutanud Bloomberg lihtsalt ei suutnud veenda mõõdukamaid valijaid, et ta on parem kandidaat kui Biden. See on muutuste, kaine mõistuse, aususe, kaasamise, kaastundepädevuse ja inimväärikuse kampaania. Samuti ei ole valimisõhtu olnud hea senaator Elisabeth Wareni jaoks, kes ei suutnud võita oma koduosariigis mässachusetsis. Ma ei sündinud poliitikuks, küll aga võitlejaks. Demokraatide presidendikandidaadiks saamiseks on vaja koguda üle 1900 delegaadi. Superteisipäeval jagati neid 1300. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s superteisipäevana tuntud demokraatide presidendikandidaatide eelvalimistel oli võidukas endine asepresident Joe Bideni, kes toetus eelkõige lõunaosariikide häältele. Samas juhib senaator Bernie Sanders praegu Californias, kus jagatakse kõige rohkem delegaate.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo nädalaga on toimunud põhiliselt see muutus, et viirust on oluliselt vähem kui, kui veel nädal tagasi, nii et tegelikult sinna viiruse leiu langemisse on toimunud päris kõva hüppe, nii et ütleme, kui me võtleme nädalatagusega, siis neid kohti, kus viirus oli kas kõrge või väga kõrgel tasemel, on ikka oluliselt vähemaks jäänud ja viirus on ikkagi veel üle Eesti laiali. Aga tõesti, igal pool on see langus päris ühtlane olnud. Siin kõige kõrgemad tasemed olid ju Lõuna ja Kagu-Eestis, kui me elaniku kohta vaatame, siis ka siin me näeme täitsa korralikku langust, nii et tegelikult, kui me vaatame neid graafikuid ka regiooniti, siis ma ütleks, et langus on olnud igas regioonis. Need vahed on tõesti ka väiksemaks jäänud ja praegu nagu väga kriitilist piirkonda vist Eestis enam ei olegi. Kas juurde on tulnud ka päris viirusest vabasid piirkondi, et siin nädala eest oli jutt suur saartest. Ei vot need päris viirus, vabasid piirkondi ei olegi selle nädalaga juurde tulnud, pigem on ikka see, et me näeme igal pool viiruse taseme langust, aga see on ikka päris oluline langus, on toimunud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Iganädalane reoveeuuring näitab, et viirust leidub proovides järjest vähem. Päris viirusevabu piirkondi lisandunud aga ei ole ning viirus on endiselt ühtlaselt riigi mandriosas laiali.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAktsiaselts Barruse juhatuse esimees Martti Kork käis tutvumas Valgevenes metsatööstustega. Külaskäigu eesmärk oli vajadus varustada ettevõtet vajaliku toormega. Meil tulevikku vaadates on vaja materjali natukene rohkem saematerjali, eelkõige Valgevene tundub selles mõttes huvitav, et eestlased on seal ju toimetaja näiteks Kamos Timber on toimetanud ju ju peaaegu 20 aastat vist puidu kvaliteet on seal hea, puiduhinnad on niisugused, ütleme paremad kui Eestis natukene täna metsas Valgevenes on 50 pluss protsenti ja et ma arvan, et Valgevene on, on huvitav piirkond, mis puudutab seda, mis pikk meil seal avanes, kohtusime seal nelja-viie saeveskiga saetööstusega, mõnda kohta me olime jõudnud, noh, oli, vaatas vastu pilt niisugune nagu Eestis paarkümmend aastat tagasi, võib-olla rohkem. No ja mõnda kohta me tõenäoliselt olime juba paarkümmend aastat hiljaks jäänud, et seal ei olnud nagu väga midagi, aga seal on suuri, korralikke saeveskeid ka me lihtsalt kõikidesse kohtadesse selle ühe väikse visiidiga jõudnud ja põhjus, miks me läksime see tagada materjali saadavus meie komponendi ja tehastele tulevikus. Eesti puidu ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja. Kagu-Eesti ettevõtted kindlasti on suhteliselt heas seisus tänu sellele, et Kagu-Eestis on küllaltki palju metsaala ja lisaks ütleme siis eriti Võru piirkonnas Eesti metsadele, loomulikult jõuab sinna ka Põhja-Läti metsamaterjali mis kindlasti metsanduses on olnud. Väljakutseks on üha pehmemad talved, mis muudavad materjali varumise keerukaks. See kajastub tegelikult ka ümarpuidu hinnas, et täna Eestis saepalgi hind ilmselt on üks kõrgemaid siin regioonis ja, ja tegelikult on, see on see päris pidevalt selliselt. Aktsiaselts Barruse juhatuse esimees tõdes, et suhted Valgevenega mõjutab sealne poliitiline olukord. Valgevenes kogu see materjali või toorme müük käib läbi börsi, mis teeb selle natukene keerulisemaks. Noh, Valgevene poliitilisest olukorrast me pikalt ei räägi, aga selgelt on see ka ebakindlus, et me ei ole sinna valmis küll täna näiteks ise investeerima. Teisest küljest noh, osta sealt võib kui leiame õiged partnerid, tänasel hetkel ostame sealt täiesti minimaalselt. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kagu-Eesti puiduettevõtted otsivad Valgevenes võimalusi metsa- ja saematerjali varumiseks. Kuigi Valgevenes on toorme hind soodsam kui Eestis, teeb kaubavahetuse keeruliseks sealne poliitiline olukord.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHomme arutab valitsus, kas rahastada praegu välja käidud Eesti-Vene piiri väljaehitamise projekti 320 miljoni euroga või mitte. Plaani kritiseerinud riigikontrolör Janar Holm on öelnud, et valitsusele esitatud materjalidest ei selgu, miks on vaja just sellist piiri ja sellise hinna eest. Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Erkki Koort leiab, et idapiiri ehitamisega ei saa kauem venitada, sest paratamatult selle hind ajas kasvab. Peale selle ei saa ootama jääda, kuni piirile suureneb rändesurve, jätkab Erki Koort. Ma arvan, et üks asi, mida võiks osata ette näha, on see, et kui meil täna ka rändesurve ei ole väga suur meie piiridele siis ei pruugi see alati niimoodi jääda ja selliseks hetkeks tuleb valmis olla, mis tähendab seda, et, et nendele inimestele, kes piiri valvavad, tuleb anda töövahend. Erkki Koort toob võrdluseks Ungari, kus ajaloolistel põhjustel jäeti riigipiir pikaks ajaks välja ehitamata, kuni tekkis Euroopas pagulaste rändekriis ja immigrandid leidsid tee Euroopasse läbi Ungari. Seejärel ehitatud piir kujunes aga märksa kallimaks, kui ta oleks maksnud aastaid varem. Ungarlaste piir oli üle 300 kilomeetri. See tara maksis 880 miljonit, et 320, noh, Ungari samaväärne piirilõik oli umbes 440 miljonit. See võrdlus on selleks, et näidata, et selline rajatis ongi kallis. Aastaid piirivalves töötanud ja praegu EKRE ridades riigikokku kuuluv Uno Kaskpeit tõdeb samuti, et riigipiiri ehitamine ongi kallis. Ent praeguses plaanis näeb ta pigem poliitilisi ambitsioone kui tõsist muret piiriseisukorra pärast. Kui mina, piiriosakonna ülem olin kuskil 2000 neli-viis või nii siis me taotlesime iga aasta siseministeeriumist raha patrullradade hooldamiseks. Meile tuli iga aasta vastus. Meil ei ole riigipiir, see on kontrolljoon ja meile raha eraldada. Ja siis 2014, kui üks kohver ära varastati, siis reformikad avastasid, et riigikogu valimised on ka tulemas ja siis löödi ilma igasuguse planeerimiseta, löödi tehnika sisse, lõhuti piirivalvurite rajad ära, et siis millegipärast kampaania korras hakkas piiriehitus. Et seda ei ole kunagi planeeritud. Kuigi Eesti pole seni Venemaaga piirilepingut sõlminud, leiavad nii Erkki Koort kui ka Uno Kaskpeit, et Eesti ei peaks idapiiri väljaehitamisel naabrireaktsiooni pelgama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuse laual olev plaan idapiiri väljaehitamiseks on tekitanud vastakaid arvamusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Energia kateldesse jõuab biomassi kümnete eriettevõtete kaudu, räägib Enefit Poweri juht Andres Vainola. Käesoleva aasta oleme tänaseks umbes 1,5 teravatt-tundi energiaühikute mõttes kasutanud puiduhaket, selle peateravati jagu on olnud puidujäätmeid ja siis 500 gigavatti on umbes raidmed ja tüved. Balti ja Põhjamaades tegutseval biomassi börsil on hinnad jõudsasti kasvanud. Veel eelmisel talvel sai Eestis megavatt-tunni jagu biomassi 12 euroga. Täna ta on selgelt seal 20 euro kandis natuke peale ja natuke alla. Hinnamuutusel on palju põhjusi, ühel pool paistab suurenenud nõudlus, teisel pool pakkumise vähenemine. Me näeme, et järsult on vähenenud puiduhakke tarned Valgevenest, seal on tõenäoliselt nii poliitiline risk, et need tarnekindlusesse ostjad ei usu. Aga me teame ka seda, et Valgevene ise toodab täna hästi palju pelleteid, et neid siis omakorda eksportida. Et Valgevenest on mahud oluliselt vähendanud ja see on toonud Baltikumi teatud defitsiidi. Niisiis otsivad meie piirkonna ettevõtted üha uusi kohti, kust põletamiseks sobilikku puitu kokku osta. Kui nii-öelda tavalises hankes paneb Eesti energia paika selle, missugust ele parameetritele peab puiduhake vastama, siis kuni nelja päevani oodatakse pakkumisi pisut teistsugusel hankel. Biomassi pakkuja peab kinnitama, et tema tarnitav kaup pärineb Vene Föderatsiooni. St Andres Vainola selgitab, et niisuguse hankega soovitakse selgeks saada, mida idapiiri taga pakutakse. Tegelikult Leningradi oblastis me oleme uurinud seda turgu koos enda energiakaubanduse spetsialistide ga ja ka seal on seda nii-öelda tööstustest ülejäänud jäätmeid palju ja me testi me seda turgu, kas see vastab tõele ja kui palju sealt neid tarnevõimalusi on, sest teatavasti on sealt võimalik ju laevade ga transportida teda ja ka autodega. Vainola loodab, et Venemaalt õnnestub biomassi pisut odavamalt saada. Aga kuidas teha kindlaks, et idapiiri taga on puiduhake kogutud nii vastutustundlikult nagu see meeldib keskkonnaorganisatsioonidele ja Euroopa komisjonile või kuidas olla kindel, et meie elektrijaamade teenindamiseks ei aeta purustisse kellegi tädi Olga kaitsealust metsatukki? Ka Andres Vainola kinnitab, et kõiki Euroopa liidu nõudeid tuleb täita. Me igal juhul siin kohapeal, teeme selle täiendava kontrolli ja vastavalt selle kauba päritolu iseendale tõendame. Usun, et see protsess on piisavalt läbipaistev, et olla kindel, kust see pärineb ja tuleneb, sest me ju teame, et tegelikult imporditakse ka kõiki erinevaid kaupu ja Venemaa poolt ka erinevatel kaupadel, kõigil on Euroopa liidu teatud nõuded, niisama on ka puidujäätmetel puiduhakkel, nii et ma siin ei leia väga suurt erisust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Seni Baltimaades olulist rolli mänginud Valgevene hakkepuitu on viimasel ajal palju vähemaks jäänud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti metsa ja puidutööstuse liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul võib ehituspuidu hinnalangus siinsele turule jõuda aasta teises pooles. Nii nagu Ameerikas, nii ka Euroopas on ebakindlus tuleviku osas oluliselt kasvanud ja intressimäärade tõus mõjutab tugevalt ka ehitussektori plaane, mistõttu on vaikselt näha, et ka Euroopas on hinnasurve puidutoodete osas järgi andmas. Aga tõenäoliselt me räägime siis aastas teisest poolest, kui see võiks jõuda reaalselt hinnalipikule. Eesti Puitmaja liidu juhatuse aseesimees Andrus Prangli tõdes, et Euroopa hinnatase peaks kõikuma koos maailmaturu hindadega. Ta tõi võrdluse bensiini hinnaga, mis ei muutu nii kiiresti ja eriti aeglaselt muutub see odavamaks. Kuna me oleme käsitöö, palkmaja tootjad, siis täna on üldse selline seis, et ega palki ju praegu sisse ei osteta, et, et me nagu ostusid hetkel ei tee, eks see näha ole, kuidas suve jooksul hinnad muutuvad. Eestis on muidugi oma turg veel, et siin on ju asi selles, et meil on raierahu hetkel suvel on paljud tööstused puhkavad, see omakorda vähendab tootmisvõimsust. Ega need hinnad nüüd nii kiiresti muutuma ei hakka, ma ennustan. Kui varem importis Eesti kolmandiku oma saematerjali mahust Venemaalt, siis nüüd seda sanktsioonide tõttu teha ei saa. Kuidas on sanktsioonid mõjutanud siinset puidutööstust? Tegelikult hinnad juba hakkasid tõusma ju enne Ukraina kriisi, et hinnad tõusid juba talvel alates noh, kohe, kui puidumüük aktiivsemalt talvel lahti läks, detsembrist jaanuarist hakkasid hinnad väga kiiresti tõusma ja see Ukraina kriis on ainult süvendanud. Hinnatõusu ei ole nagu materjali saadavuse kriisi, vaid on, pigem on, on, on probleem hinnas, et et, et hinnad tõusevad nii kiiresti ära. Projektid on, lepingud on maja tootjate tavaliselt pikalt ette sõlmitud, see võib tekitada siis kasumlikkuse langust ja kindlasti paljudel tekitab pikemas perspektiivis ka müügilangust. Tänu omahinna suurenemisele, mis läbi on vaja suurendada ka siis müügi, hindu. Ka Hendrik välja ütles, et sanktsioonide mõju on olnud kohalikule puidutööstusele otsene. Paljudel ettevõtetel on tekkinud kartustoorme puuduse osas on kindlasti üritatud kokku osta materjali suuremas hulgas kui, kui võib-olla tavapäraste lepingutega otsida uusi partnereid, sõlmida uusi ärisuhteid ettevõtetega Euroopas, et asendada varasemalt Venemaalt Valgevenest tulnud materjali ja eks see omakorda segi paisatud nõudluspakkumine on, on ka seda hinnasurvet vedanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s on saematerjali hinnad alates märtsis saavutatud selle aasta tipust langenud umbes 50 protsenti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEttepanekute seas on 73 tegevust, mille elluviimisele kuluks ühtekokku üle 430 miljoni euro. Neli Narva linna eelarvet selgitab Narva linnapea Aleksei Jevgrafov. No see on meie unistus ja soosa sellega, et praegu kedagi ei oska öelda, mis breikjad võiksid elu viia üldse, panime kõik paberile pärast juba arutame konkreetsemalt, kui me teame, mis kriteeriumid on üldse raha saamiseks. Narva unistuste nimistus on vanalinna endiste hoonete taastamine ja uute ehitamine, bastionide renoveerimine, puhkealade, teede ja spordihoonete rajamine, samas ka hooldekodude ja linnasauna ehitus ja isegi vanade linna kalmistute taastamine. Aleksei Jevgrafov mõistab, et kõigile kavatsustele toetust saada on võimatu. Prioriteediks on elukeskkond ja sotsiaalvaldkond. Kindlasti tuleb rõhutada meie sotsiaalprojektidele, et uus holdekodu meie järjekorras on üle kui 100 inimest tuleb nendele pakkuda võimalust kasvatada tõenäosus Narvas. See on väga tähtsad projektid, eriti minu jaoks väga meeldib see, et võiksime tegeleda meie endise kultuurimaja Jerasimaali taastamisega ja sellel kohal võiks olla näiteks Linna teater, aga selleks on kindlasti vaja riigiabi. Tänan, et elanikud väga hiidaksid seda. Opositsioonifraktsiooni Meie Narva esimees, sotsiaaldemokraat Katri Raik küsib, kuidas on Narva unistuste nimekiri seotud õiglase ülemineku prioriteetidega. Selle nimekirja tegemisel on kahetsusväärsel viisil täiesti ära unustatud see, milleks õiglase ülemineku rahad üldse ette nähtud. Paberis ei ole sõnagi juttu töökohtade loomisest, ettevõtluse mitmekesistamisest ja samas linna äsja vastuvõetav arengukavas ja järgmiseks aastaks planeeritud tegevusest on linna ettevõtluse edendamiseks ette nähtud 4300 eurot 4300 eurot. See on ausalt öeldes naeruväärne, nii et unistada ju võib, aga mis siis, need oleksid need üks kaks, kolm asja, mida Narva tõepoolest vajaks ja see peaks tuginema Narva inimeste küsitlustel uuringutel, mitte ühe või teise linnapea või poliitiku isiklikult. Suval. Narva linnapea sõnul tuginevad rahandusministeeriumile saadetud ideed linnavalitsuse, volikogu ja aktiivsete linnakodanike ettepanekutele, mida on kogutud viimase paari aasta jooksul. Rahandusministeeriumi küsitlus on aga näidanud, et maakonna elanikud tunnevad enim puudust hästi tasustatud töökohtadest ja piirkonna arengut toetavatest omavalitsustes Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva linnavalitsus saatis Rahandusministeeriumile õiglase ülemineku tegevuste nimekirja, milles on ideid ja projekte enam kui 400 miljoni euro eest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜhtlasi tähendab see ka inimeste säästude väärtuse langust. Eesti Panga president ja Euroopa keskpanga nõukogu liige Madis Müller selgitas saates uudis pluss, miks keskpank siiski ajab pealtnäha inimeste jaoks kahjuliku rahapoliitikat. Me oleksime null hinnatõusu sihtides liiga lähedal ka ohtlikult siis hinnalangusele, mis toob kaasa omad probleemid, mis on suuremad veel kui mõõdukal hinnatõusul, ehk et kui hinnad langevad, siis inimesed hakkavad oma suuremaid oste edasi lükkama ettevõtted, et vähendavad oma investeeringuid, selline üldine majanduse aktiivsus väheneb töökohad satuvad ohtu, et see kõik on palju suurema negatiivse mõjuga kui pisukene kahe protsendiline hinnatõus. Madis Müller möönis, et inflatsiooni tõttu odavneb ka laenuraha, mille mõjul suureneb varanduslik kihistumine veelgi, kuna laenuvõimelised rikkamad inimesed saavad endale rohkem vara soetada kui vaesemad. Müller ütles, et see on asjale ühekülgne vaade. Ka keskpanga tegevusest viimasel aastal on erinevad ühiskonnagrupid võitnud erineval moel. Tõsi on küll see, et kui intressimäärad on olnud pikka aega madalad, on finantsvarad kallinenud, millest on mõistagi võitnud inimesed, kes omavad neid finantsvarasid. Teisalt see, et madalad intressimäärad on toetanud majanduse taastumist, sellist üldist majandusaktiivsust, see tähendab ka, et on, on loodud uusi töökohti, mida vastasel juhul ei oleks loodud, inimeste sissetulekud on rohkem tõusnud, kui nad oleksid kõrgemate intressimäärade puhul näiteks seda teinud. Ehk siis selgelt on sellist majanduse aktiivsust toetavast keskpanga poliitikast võitnud tegelikult kõik. Aga eks eks seal rääkides näiteks vara hindadest, et kui vara hinnad võivad, et kõikuda üles ja allapoole. See puudutab neid inimesi, kes, kes omavad finantsvarasid, siis juhul kui inimene on pikka aega töötu, siis seda kaotatud ja tööd oldud aega tagasi ei saa, et selles mõttes võib-olla isegi see, et me oleme suutnud anda oma panuse ka täiendavate töökohtade loomisest, et see on isegi olulisem. Samuti kohtus Euroopa keskpanga nõukogu erinevate eluvaldkondade esindajatega, mille tulemusel hakkab keskpank senisest enam oma strateegia kujundamisel arvesse võtma Euroopa Liidu kliimaeesmärke. Võlakirja ostuprogrammides me oleme ikkagi nüüd eesmärgiks seadnud, et esiteks me nõuame ettevõtetelt rohkem informatsiooni nende süsinikujalajälje kohta, kui me nende võlakirju ostame ja, ja võib olla sealt tulevad ka konkreetsed kriteeriumid, et, et me prooviksime mitte liialt palju turumajanduse toimumist kahjustada siiski nügida finantsturge sinna suunas, et, et võimalikult toetada pigem selliseid roheinvesteeringuid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Keskpanga uus rahapoliitika strateegia seab eesmärgiks hoida inflatsioonitase kahe protsendi peal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKahest suusatajast, kes dopingusüüdistuse said, andis täna selgitusi vaid Karel Tammjärv. Andreas veerpalu lahkus kellelegi teatamata hotellist koos isa Andrus Veerpaluga juba enne pressikonverentsi. Tammjärv kinnitas nii pressikonverentsil kui ka hiljem rahvusringhäälingule antud intervjuus, et dopingutarbimine verevahetuse kaudu ulatub juba aastasse 2016 ning sai alguse sellest, et Mati Alaver andis talle selleks ühe Saksamaa arsti Mark Schmidti kontakti. Karel Tammjärv. Vestlustes Mati Alaveriga, ta ütles mulle, et tal on üks kontakt, üks saksa arst, kes pakub sellist noh, teenust veretopp uuringu kasutamiseks mingitel praeguseks hetkeks arusaamatutel põhjustel ma võtsin selle otsuse vastu, et jah, ma tahan seda teha, tolle suve lõpus oli esimene vereloovutus ja ja lahti MM-il ma kasutasin siis seda selle meetodi abi mis küll seal väga ei kasu ei toonud, kuna ma olin, tervis ei olnud päris korras ja hilisemad tulemused on ka näidanud, siis ikkagi andetud sportlast keelatud võtetega kiiresti suusatama ei pane, vaid vaid selleks on vaja ikkagi teha tööd, mida ma järelikult ei teinud piisavalt, et jõuda nende tulemusteni, mida ma lootsin, et et see dopingu kasutamine mul võimaldab. Aga jah, see pidi ikkagi lõppema pauguga ja mul on hea meel, et see lõppes. Mul on siiralt hea meel, et see lõppes. Mul on lihtsalt raske vaadata otsa treenerile vaadata otsa enda lähedastele ja noh, see ring on väga suur. Keda, keda ma olen petnud. Just otsene seos Mati Alaveriga on see, mis eelkõige muretsema paneb. Just tema viibis peatreenerina ametis ajal, kust pärinevad Andrus Veerpalu ja Jaak Mae medalid ja mida kutsutakse Eesti suusatamise kuldajastuks. Reporter Anu Säärits kohtus täna vähem kui tund aega tagasi Tartus Mati Alaveri endaga. Aastal 2016 mina olin see, kes andis Karelile saksa spordiarsti Mark Schmidti kontaktid. On täiesti selge, et ma täna tunnistan, et see on mu elu kõige suurem viga, mida ma siiralt kahetsen. Karel Tammjäär ütles, et kolm aastat on ta selle veredopinguga tegelenud ja kogu selle aja olete teiega suhelnud temaga see tähendab, te olete kolm aastat dopingu kasutamist tolereerinud. Ma ei saa seda päris nii tunnistada. Ma jääks selle juurde, et et ma andsin Karelile need kontaktid. Kuidas teie, Saksamaa, dopingu nii-öelda veredopinguga tegeleva arsti Mark Schmidtiga üldse tuttavaks saite, kui kaua te teda tunnete? Ma ei saa isegi öelda, et ma teda tunnen, aga ma kuulsin temast aastal 2016. Miks te Karel tammjärvele seda dopingu tarvitamist soovitasite? Ma andsin talle kontaktid, ma ei soovitanud dopingutaridasa. Aga samas te olite kursis, et ta tarvitab dopingut ja seda ma pean tunnistama. Millal Andreas Veerpalu hakkas dopingut tarvitama? Ei oska sellele küsimusele vastata. Kas teie soovitasite talle sellesama dopinguarsti kontakte või Andrus veerpalu? Mina ei ole Mark Schmidti kontakte talle kunagi soovitanud. Karel Tammjär ütles, et kõigest on kursis ka Andrus veerpalu. Kas sellest võime järeldada, et Andrus veerpalu on pikemat aega kursis, kuidas veredopinguga asjad käivad ja kas tema karjääri jooksul ka tarvitas veredopingut? Andrus veerpalu oma karjääri jooksul kindlasti veredopingut ei kasutanud. Kas ja kui hästi ta nüüd sellega kursis on? Ma ei oska sellele vastata. Kolleeg Johannes Vedru intervjueeris täna Otepääl ka Jaak Maed. Ma ise tänast pressikonverentsi ei näinud ja kinnitas, et uudis dopingu tarvitamisest Eesti koondislaste hulgas oli tema jaoks ootamatu. Johannes Vedru esitas Eesti suusalegendile kolm küsimust, mis kõigi peades mõlguvad. Jaak Mae, kas teile on kunagi Mati Alaver pakkunud sellist võimalust, nagu ta pakkus Karel Tammjärvele, et oma sportlikku sooritusvõimet parandada läbi dopinguainete kasutamise ei ole pakkunud sellel ajal, kui teie, Andrus veerpaluga koos treenisite, kas teil on kunagi tekkinud mingisuguseid kahtlusi, et Andrus veerpalu võib-olla seotud dopinguainetega? Ega ei olnud spordi tegemise ajal ja ma arvan, kui oleks olnud küll me oleks siis nagu ka sellest nagu teada, andnud või rääkinud, aga sporditegemise ajal ei olnud. Sellel ajal, kui te ise sporti tegite, kas te olete näinud Eesti koondise ringis kunagi midagi kahtlast, mis võib viidata dopinguainete vahendamisele tarvitamisele? Koos Tammjärvega avaldas täna omi mõtteid ka Eesti koondise vastutav treener Anti Saarepuu. Saarepuu sai Tammjärvega rääkida ka enne pressikonverentsi ja teadis seega kõike, mis Tammjärve endaga seondub. Kuid saarepuud, ennast juhendanud Alaveri seo skandaaliga oli ka tema jaoks suur üllatus ja sai talle teatavaks alles pressikonverentsi ajal. Anti Saarepuu. Mina ei olnud mitte kuidagi sellega seotud ega teadlik, et selline asi meie tiimis toimub. See on, see on minu jaoks šokk ja olen seda jah viimased 48 tundi öelnud, et see on nagu väga raske ja ja Ma austan selles suhtes Karelit, et Karel täna tuli ja oli, seisis seal minu kõrval ja võttis selle vastutuse, nagu ma pressikonverentsil ütlesin, et siis. Mina ei saa kuidagi seda vastutust võtta, mida ma ei tea, mida ma ei ole teinud, millest ma ei ole mitte kuidagi teadlik. Et ma loodan, et need inimesed, kõik, kes sellega seotud, julgevad välja tulla ja võtavad selle vastutuse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Austrias Seefeldis dopinguga vahele jäänud Eesti suusataja Karel Tammjärv tunnistas täna, et dopingutarvitamine sai alguse 2016. aastal, kui jutuajamisel Mati Alaveriga pakkus viimane kontakti Saksa arstiga, kes taolisi asju korraldab.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜldiselt Eesti pilt on selline, et, et nii-öelda roheliseks, kus me viirus ei näe, on läinud muud Eesti osad, aga kõige suurem murekoht on ikkagi Ida-Virumaa, kui me vaatame neid regioone siin eraldiseisvalt siin Harjumaal ka eks Harjumaa on ka meil siin siin selline natukene murekoht olnud ja natukene kõrgem kui Eesti keskmine. Nii et nii et ka Harjumaal ütleme siin Rakvere, Muuga, Kehra kose. Need on sellised kohad, mis on veel ka punaseks jäänud. Nii et eks ta siin põhja pool ikkagi ei ole seda viirust rohkem. Aga, aga nüüd hakkavad selgelt erinevad regioonid välja joonistuma, nii et sel nädalal on olukord küll oluliselt paremaks läinud. Siin Eesti kesk ja lõunaosas on see viiruse leit täiesti alla läinud, nii et Lõuna-Eestis on veel mõned üksikud kohad, kus me viirust leidsime.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson kommenteeris möödunud nädala reoveeuuringuid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPsüühilise erivajadusega inimestele teenuse pakkumisega tegelevaid päevakeskusi on Eestis kümneid, ütleb Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku päevakeskuse juhataja Kristo Kaukver. Aga sellisel kujul päevakeskus, mis on loodud nii-öelda haigla külje alla ja tegutseb põhimõttel, kus sotsiaalteenused ja siis meditsiini pool toimetavad sellise ühis eesmärgi nimel, selliseid päevakeskuseid ei tea rohkem olevat. Kaukveri jutu järgi pakuvad nad päevakeskuses mitut teenust. Meil on sotsiaalkindlustusameti poolt suunatavad erihoolekandeteenused, on üks haigekassa rahastusega teenus ehk päeva statsionaari teenus ja on Pärnu linnale osutatav tugiisiku teenus, osad kliendid saavad päris mitut teenust sellest paketist, klientideks või teenuse saajateks on psüühilise erialasusega inimesed diagnoosid täiesti seinast seina, ilmselt sellised tuntumad diagnoosid võiks olla noh, näiteks skisofreeniaga, aga lisaks on meil seal ka vaimupuudega kliente ja inimesed, kes meie teenuseid saavad, on teiselised alates 18.-st eluaastast, kuni noh, ülempiiri ei ole, aga inimesed elavad kõik omades kodudes. Iga päev käib keskusest läbi 25 kuni 30 inimest, paljude puhul asendab see haigla statsionaarses olemist, ütleb Kristo Kaukver. Ma julgen öelda ja ma arvan, et seda sõnu kinnitatakse ka meil siin psühhiaatriakliiniku poolt, tänu sellele päevakeskusele on vähemalt nende klientide, kes meil täna sellised sagedased käijad on, nende haiglas viibimine peaaegu nullilähedane, kahtlemata meie olemasolu vähendab seda, seda haigestumist ja, ja, ja seesama kuhugi kuulumine kellegagi koos olemine, see sotsialiseerumise aspekt on ka väga oluline, et meil on palju selliseid üksikuid inimesi, kellel ei ole neid lähedasi, kelle juurde siis õhtul koju minna ja kelle jaoks päevakeskuse seltskond siis asendab suuresti perekonda, ilmselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Neil päevil oma 20. tegutsemisaastat tähistav Pärnu haigla psühhiaatrikliiniku päevakeskus on ainus haigla juures tegutsev keskus, kus psüühilise erivajadusega inimesed saavad päeval aega veeta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNädalal lähen vastu sellise seisuga, et laupäeva hommikul, kui vaktsineerimise broneerimiseks ajad avati, siis esmaspäeva hommikuks kella üheksaks on tehtud 30847 broneeringut. Nendest Harjumaale siis 18756. Tänahommikuse kella üheksa seisuga oli siis veidi üle 2400 vaba aja saadaval Harjumaal, nendest veidi alla 100, Ida-Virumaal ligi 2000, Tartus 300 ja mõned ajad olid siis ka Valga ja Viljandimaale. Nii et, et päris hästi. Kui Ida-Virumaal nii palju veel vabu aegu on, siis milline aktiivsus seal selle kahe päeva jooksul on olnud? Kui seal on aegu jah, nii palju siis kiire, kiire arvutused, kiire järeldus näitab, et sealse piirkonnaga tuleb jätkuvalt tööd edasi teha ja nende nende nii-öelda vaktsineerimise huvi ja soostumust soostumust kasvatada, et ega, aga olen ka seda varasemalt öelnud, et, et see on piirkond, millega me tegeleme ja, ja nii ta on. Mis ajaks nüüd need ajad on, kui praegu keegi ennast broneerib? Me räägime siis kuupäevadest niimoodi, mis algab nädal, 31. maiga ja nädal, mis algab seitsmenda juuniga. Sellesse nädalasse olid need broneeringud valdavalt. Ja kui meil täna on Eestisse oodata veel kümneid tuhandeid vaktsiinidoose, siis need on meil ära jaotatud. Ja täna riiki saabuv Faiser on, on jaotatud uue nädala alguses olen saanud kinnituse 31 mai, et, et saabub järjekordne arst partii AstraZenecat ja sellel nädalal peaks kas kas neljapäeval või reedel tulema siis 4800 Jansenit mälumati vea nüüd. Nii et esmaspäeval jah, täna tuleb Vaiser, aga see on juba laiali jaotatud. Te olete varem öelnud, et alguses on see aktiivsus vaktsineerimisel üsna suur, aga kui pooled inimesed on oma doosid kätte saanud, siis ülejäänutega on juba keerulisem. Kuidas te praegu olukorda hindate? Hetkel ma olen, olen selles mõttes rahulik, ma olukorda jälgin loomulikult, et vaatame, kuidas nüüd nendel päevadel need broneeringud ära lähevad. Eks sellest sõltub ka see meie edasine taktika, et, et kuidas me neid aegu jääme üles laadima, kas kord nädalas või, või sagedamini, et vaatame veel tänase päeva õhtusse. Loodame, et mina eksin ja seda ju heas mõttes, et, et inimeste huvi püsib jätkuvalt jätkuvalt kõrge saada, saada vaktsineeritud, et minu üleskutse on küll, et kasutage see võimalus ära, registreerige ennast ja kindlasti panen südamele, et inimesed, kes te olete esimese doosi kätte saanud, ärge unustage ja kindlasti minge saage ka oma teine doos kätte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel jätkus vaktsineerimisaegade registreerimine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSõltumata koroonaviiruse tõttu kehtestatud eriolukorrast käib ehitusplatsidel üle Eesti tegevus edasi. Eesti ehitusettevõtjaid ühendava liidu tegevdirektor Indrek Peterson nendib, et töö käib ja keegi naljalt objekti seisma panna ei kavatse. Kui oled terve ja saad töötada, siis tuleb teha kõik selleks, et, et see töö oleks võimalik ja et see oleks ohutu, nii et hetkel pigem meeleolu on ikkagi selline, et üritame võimalikult palju sektorit nagu töös hoida. Liidu andmetel töötab Eesti ehitusettevõtetes kokku umbes 45000 töötajat. Pea 30000 neist moodustavad ehitajad, kellel kaugtööd kuidagi võimalik teha ei ole. Tallinna teede aktsiaseltsi projektijuht Marek Rand ütleb, et nemad alustavad täna objektil lammutamisega ning tegemist on masinatööga. Objektil on kümmekond inimest ja praegune etapp lähikontakti ei eelda. Ehitajad on juba tööiseloomust võib-olla pisut rohkem kaitstud kui inimesed tänaval. Küll aga on ettevõte teinud muudatusi töötajate majutamises. Kuna me töötame ka ise pisut kodust kaugel, siis siis me oleme olnud inimesed sunnitud nüüd küll oma majutuste mõttes palju rohkem laiali jagama, et mitte tekitada olukorda, kus nad kõik õhtul ühes ja samas kohas ööbivad, pesevad ja söövad, et, et seda me nüüd tõesti oleme pidanud tegema. Kui töö järg jõuab sillutustöödeni, läheb keerulisemaks, leiab rand. Seletustööd on oma iseloomult palju sellist käsitööd ja, ja suurt hulka töö käsi nõudev töö, et sealjuures tuleb nüüd nagu vaadata, siis töömaal selliseid järgmised asju, et tõesti, et inimesed ei oleks väga külg külje kõrval ka seda on nagu võimalik organiseerida. Kuigi võrreldes 2008. aasta majanduskriisiga on ehitussektor seni justkui vähe pihta saanud, on tulevik ebakindel, tõdeb Indrek Peterson. Niipalju kui tagasisidet on just ettevõtjate poolt tulnud, siis seda kurdetakse küll, et, et uutest lepingutest öeldakse see lahti ja ütleme, et see tellimuste portfell on ikkagi siin nagu vähenemas või kahanemas. Täna me võime öelda, et kindlasti siin lähitulevikus tööhõive väheneb ja väheneb oluliselt ja eks see muidugi saab olema seotud, et kui palju need ehitusmahud peaksid kahanema siin ka aasta kokkuvõttes. Aga karta on, et siin see tööhõive ikkagi võib ka üle 10 protsendi või, või isegi rohkem väheneda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehitusplatsidel käib koroonaviirusele vaatamata töö esialgu edasi, kuid tulevik muutub iga nädalaga ebakindlamaks ka selles sektoris, sest uute objektide lepinguid öeldakse juba üles.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLugupeetud esimees, austatud kolleegid, kui valitsuskoalitsioon räägib presidendi, peaministri ja ministrite palgatõusust siis tuuakse esile kolm motiivi, esiteks, et ministrite palgad on liiga väikesed, võrreldes riigikogu liikme palgaga, teiseks, et ministrite palgad on madalamad kui erasektori juhtide palgad. Ja kolmandaks, et näiteks Leedus on ministrite palgad kõrgemad kui Eestis ja me võiksime neist eeskuju võtta. On muidugi sümpaatne, et ometi kord ka Leedut milleski eeskujuks seatakse. Nende motiividega palgatõusu siiski põhjendada ei ole võimalik. Ministri ja riigikogu liikme palkade proportsiooni viimine ei pea olema tingimata ministrite palgatõusu kaudu. See võib olla ka riigikogu liikmete töötasu piiramise kaudu. Mäletatavasti eelmises riigikogu koosseisus tehti kahel korral selliseid ettepanekuid. Ükskord tegi seda Siiri Oviir keskfraktsioonist aga paraku teistes fraktsioonides toetust ei leidnud ja lõpuks esitati riigikogu liikmete palkade ja pensionide piiramiseelnõu ainult osaliselt pensionide osas läbi naiste ühenduse. Teinekord tegi samasuguse ettepaneku toonane valitsuskoalitsioon, aga ka see ei leidnud parlamendis toetust, palgad ümber korraldada. Nüüd, kui kolmikliit on võimul, siis võiks ta end lõpuks kokku võtta ja ka riigikogulaste osas korrektiivid tõepoolest teha. Proportsiooni võib asi minna nii ühest kui ühelt, kui teiselt poolt. Jah, tõepoolest, siin oli küsimus, et eelmistest valitsustest, kes oma palku tõstsid tõepoolest 99. aasta esimesest jaanuarist Mart Siimanni vähemusvalitsus juba tõstis ministrite palku ja üsna oluliselt. Põhjenduseks muide toodi ka see, et kuna oli kaotatud ministrite esindustasu, olgu siis vähemalt töötasu suurem. Nüüd vahepealse aastaga ma ei tea, et oleks toimunud mingi suur inflatsioon või midagi muud taolist, mis nüüd jälle järjekordselt palgatõusu nõuaks. Ometigi nüüd tahetakse mõlemat, ühelt poolt tõsta ministrite palku ja samal ajal taastada ka 20 protsendiline esindustasu. Kui me selle palgatõusu läbi laseme siis on see ainult protsessi algus. Ei saa olla nii, et ministrite palgad on nii palju kõrgemad kui spetsialistide palgad nende poolt juhitavates ametkondades. Ministrite palgatõusule järgneb paratamatult varem või hiljem ametnike palkade kasv laial rindel ja hämmastav, et koalitsioon ei ole seda isegi arutatud, kuigi ma kujutan ette, et Uno Mereste Lipstok ja mitmed teised rahandusinimesed peaks ju väga hästi aru saama, mis järgneb praegu sellele ministrite palgatõusule ja see ei ole sugugi mitte ainus samm. Palgatõus koos üleminekuga tulemuspalkadele tähendab minu arvates ka massiliste koondamiste algust avalikus sektoris tähendab subjektiivsust, palgapoliitikas ja ametnikkonna politiseerimist. Tänases Päevalehes öeldakse väga selgelt, et Jüri Meis ja Tallinna linnavalitsus korraldas konkursi uutele töökohtadele ainult pulli pärast. Kas siis edasipidi see konkurss ainult pulli pärast hakkab tulema niimoodi kogu riigis siis Tallinnas tegelikult määrati, keda taheti ja tehti seda ammu enne seda, kui lihtsameelsed olid oma avaldused konkursil osalemiseks linnavalitsusse toonud. Ma tahaksin öelda, et need, kes toetavad seda palgatõusu algatavad tegelikult täna protsessi, mille lõpptulemuseks on Eesti institutsioonilise võime langus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ministrite palgatõusu arutelu Riigikogus: Edgar Savisaare sõnavõtt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Rahva Muuseumi uue hoone projekt pealkirjaga mälestuste väli hakkab paiknema vana sõjaväelennuvälja territooriumil. See koondab endas uut muuseumihoonet koos seda ümbritsevate teede, haljasalade, tiikide, valgustuse ja parkimisplatsidega. Ehitusinsener Indrek Tärno iseloomustas uut muuseumi hoonet majana, mis asub lennuvälja sees ning tõuseb selle pikendusena taevasse. Üheks silmapaistvaks osaks uue maja juures on väljaulatuv peavari katus, mis on 40 meetri pikkune ja Eestis ainulaadne. Maja läheb üle vee ehk siis osa hoonest on inseneri vaatevinklist sild, vesi jääb maja alla, põhilised ehitusmaterjalid on betoon ja klaas. Uues majas on kogupinda 32000 ruutmeetrit, spetsiaalselt näituste tarbeks on 6000 ruutmeetrit, mida on senisest 10 korda rohkem. Muuseumihoone on suures osas kahekordne selle esimese korruse hõivavad hoidlad ning teisel korrusel hakkavad paiknema näitusesaalid ja tööruumid. ERM-i direktor Krista Aro tõi välja, et uues hoones ei asu üksnes näitusesaalid. Sinna uute oonisse tuleb tegelikult väga palju selliseid ruume, mis ongi suunatud kõikidele inimestele raamatukogu selline suur muuseumisaal, mis on võimeline mahutama väga erinevaid üritusi, eelkõige just selliseid noh, muuseumi päraseid üritusi, meil on lasteruume, meil on uurijasaale, muuseumi klass, On väike black boxi saal, galeriid, ajutiste näituste saal, kuhu me saame siis tuua tõesti üle maailma näitus ja näidata Eesti inimesele väga erinevaid kultuure. Viimastel päevadel avalikkuses toimunud arutelu selle üle, kas ERMi uus hoone on sellisel kujul vajalik, võtab Krista Aro kokku nii. Ega tänapäeva muuseum ei olegi enam sellises klassikalises mõttes, et kogub ja säilitab ja, ja paneb vitriinidesse, vaid tegelikult on tänapäeva muuseum ikkagi üks kultuurikeskkond, mis hoiab kultuuri aitab sellel kultuurilise ja edasi minna, et meie, tegelikult näeme ka Eesti Rahva muuseumi hoone kõige suuremat ülesannet olla ühiskonnas selline sidustaja ja sotsiaalse turvatunde pakkuja ja mälu, edasikandja, selle mineviku, oleviku ja tuleviku sidustaja. Aro sõnul loodab muuseumi pere, et ehitus algaks juba sel kevadel ning uus hoone valmis 2014.-ks aastaks, mil Eesti Rahva muuseum saab 105 aastaseks. Liisu Lass, Tartu stuudio.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Rahva Muuseumi projekt on valmis minema ehitushankesse. Kogumaksumuseks on 63,1 miljonit eurot, mille üle poole loodab riik saada Euroopa Regionaalarengu Fondist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui praegune õlitehas toodab üks miljon barrelit õli aastas, siis uus tehas hakkab tootma kaks miljonit ehk poole rohkem ja selle tootmise jaoks tarbitakse kaks miljonit tonni põlevkivi. Uue tehase rajamise kogumaksumus on 185 miljonit eurot. Ehitus kestab 33 kuud. Algab tuleval aastal ja tootmist alustatakse aastal 2012. Üks konkreetne leping, mis täna sõlmiti, oli maailma ühe juhtivama tööstusprotsesside lahenduste pakkuja autotekiga tehase termilise üksuse valmistamiseks ja selles peitubki Eesti Energia juhtide sõnul kogu ettevõtmise mõte. Uues tehases hakatakse rakendama uut tootmis tehnoloogiat. Juhatuse esimees Sandor Liive selgitab. See suur vahe on see, et meie tehnoloogia puhul on võimalik ära kasutada kogu sisse pandav kogu kaevandatav tähendab kogu kaevanduse põlevkivi ja orgaanika osa on minimaalne tuhas sisenda maailmas, teistel täna kommertskasutuse tehnoloogiatel on tegelikult orgaanika osa päris suur jääkproduktis seal see poolkoks, eks ole, kivita tehnoloogia puhul, mis hakkab hiljem võib-olla see suitsema ja muud pahateed. Ja teine pool on see, et teised maailmas täna kasutavad tehnoloogiad ei kasuta kõike kaevandatud põlevkivi ära. Brasiilias pannakse üks kolmandik kaevandus põlevkivist tagasi kaevandustesse. Hiina saadetakse lihtsalt mäehunnikusse, kuna peenet põlevkivi ei ole võimalik ära kasutada. Mõni sõna partner, autotekist. Autotee on meil strateegiline ja pikaajaline park, me koos selle projekteerisime, nad on väga tugev tehnoloogiafirma, kel on väga palju patente ja samas ka neid kõikilisi komponente ka toodab. Me tegime selle siis koostöö selliselt, et me ühendasime enda pikaajalise kogemuse mis meil Eestis on selle põlevkivi, õli tootmise poole pealt ja autoteki siis tehnoloogilise kompetentsi ja ka nende sõlmede ja paljud, mille patendid on nii-öelda kombineerisime selle lihtsalt firma kohta, et neil töötab 2000 inseneri, kellest enamuse doktorikraadi. Lihtsalt see tase. Ehitusel saab tööd 400 inimest, kogu protsessiga on hõivatud aga kuni 1000 töötajat. Kui tehas valmis saab, hakkab seal konkreetselt tööle 50 inimest nüüd aga veel veidi üldisest ideoloogiast. Mida me tegelikult teeme põlevkivi kaevandades ja sellest õlitootest me tegelikult kaevandame õli? Noh, sisuliselt me kaevandame naftat loogika, mida, kuhu me tahame jõuda, on see, et, et me saame sellest põlevkiviõlist standardse toote, mis on sisust sünteetiline nafta, mida iga rafineeritus tehas, lähikonnas võiks võtta vastu ja tegelikult toota sellest sisuliselt vedelkütused sellist diislit, mida on võimalik panna autosse karafineeritud tooted sealt veel edasi, nii et see on nagu lõppeesmärk, pikaajaline eesmärk. Et põlevkivist saaks nii-öelda sisuliselt sünteetiline nafta, millest on võimalik toota kõike seda, mida nafta toodetakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Energia hakkab rajama õlitehast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis kasutab kaugkütet ligi 60 protsenti inimestest, samas otsivad üha rohkemad majaomanikud kaugkütte kõrvale teisi lahendusi, olgu selleks maaküte või õhk, vesi, soojuspump, sest suurem osa aastast on niimoodi lihtsalt odavam. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude valdkonna juht Rein Vaks tõdeb, et külmemal ajal uutest küttelahendustest ei aita. Mis tähendab, et kaugküttevõrk on tema jaoks kogu aeg olemas ja ootab ja see valmisolek tuleb kinni maksta teiste tarbijate, aga see ei ole printsiibis üldse õiglane. Ehk lihtsustatult maksab keskmine Lasnamäe soojatarbija kinni selle, et mõnes uusarenduses talvel külmaks ei läheks. Sestap on soojatootjad juba aastaid rääkinud kahetariifilisest hinnast. Ühel real küsitaks raha reaalselt tarbitud energia eest. Teisel real küsitakse võrgutasu selle järgi, kui jämedat soojatoru tarbija maksimaalselt vajab. Ma arvan, et kui selline regulatsioon on olemas, siis vastavalt sellele oskab see isik, kes tahab paralleeltootmist endale koju saada, oma lahendust paremini välja ehitada ja kaaluda, et missugust võimsust tal tegelikult koju tarvis on. Samas nagu öeldud, mõned inimesed juba on alternatiivsesse lahendusse investeerinud, neile tuleks kaugkütte eest võrgutasu küsimine ilmselt halva üllatusena. Kindlasti ei ole olukord ka selline, et nüüd selline tarbija peaks hakkama nüüd kaugkütte eest senisest oluliselt rohkem maksma, pigem saadakse aru, et tegemist on lisateenusega ja selle eest peab kindlasti maksma ja noh, see ei saa üllatusena sellepärast tulla, et kui ikkagi mingisugust teenust tarbitakse, siis selle teenuse eest peaks ka õiglaselt maksma. 2018. aastal kinnitas majandus ja kommunikatsiooniministeerium, et küttehinna komponentideks jagamiseks seadust muutma ei pea. Iga kütteettevõtja saab oma hinnapoliitika ise konkurentsiametiga kokku leppida. Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühingu tegevjuht Siim Umbleja ütleb, et ettevõtted on siiski ootele jäänud. Kõik uus ja keeruline on natukene ootamatusi täis ja keegi võib-olla otseselt noh, ei ole tunnetanud siis sellist vajadust, et tahaks nagu seda teed läbi käima hakata, küll on seal kindlasti tulevikus väga suur tõenäosus, et see ikkagi niimoodi juhtub. Ja kui hinnakomponendid on seaduses, ei pea iga ettevõte ise jalgratast leiutama. Siim Umbleja lisab, et tegelikult võiks seadus kirjeldada kahetariifilisest hinnastamisest veel paindlikumat süsteemi. Noh, tariisus ei tähenda nagu seda, et sul on üks energiakomponendi hind ja üks võimsuse hind, et see võib olla selles mõttes, sest hind, et energial on erinevad hinnad, kas suveperioodil talveperioodil, kui on nutikad mõõturid on võimalik isegi tegelikult päevasiseselt teatud tundidel, siis põhimõtteliselt on ta kas soodsama hinnaga, kas siis kallima hinnaga?",
"role": "user"
},
{
"content": "MKM soovib lihtsamaks muuta kahetariifilise kaugküttehinna kehtestamise. Niimoodi saaks kaugküttefirmad küsida eraldi raha tarbimise ja kaugküttevõrgu ülalpidamise eest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEratarbimine vähenes möödunud aastaga 2,5 protsenti kaupade ja teenuste tõttu, mis on seotud reisimise ja väljaspool koduaja veetmisega, kasvasid koduse elustiili ja tervishoiuga seotud kulutused. Kevadel kulmineerunud koroonakriis tabas rängalt väliskaubandust, siiski oli aasta teises pooles näha kaubavahetuse tugevnemist, mis annab märku Eesti majanduse kiirest kohanemisvõimest. Majandusanalüütik Heido Vitsur ütles, et lõppkokkuvõttes läks möödunud aastal Eestile hästi. Kui me vaatame, et Euroopa numbrid on sellised, et Euroopa Liidu keskmine on miinus 6,4 protsenti ja euroala keskmine 6,8 protsenti siis läks ju meil rohkem kui poole paremini. Nii et meie langus jäi tunduvalt väiksemaks kui Euroopas keskeltläbi ja peab ütlema, et me oleme sellises õnnelikus tsoonis, kus tegelikult majanduslangus oligi väiksem, nii et me oleme platseerunud sellistele turgudele ja toodetele, mis aitasid meil päris hästi seda kriisi üle elada. Euroopas ja ka meie lähinaabrite juures on ühiskonnad üsna lukku keeratud. Kuidas see mõjutab selle aasta alguse majandusnäitajaid? Horeka sektor ehk hotellid ja restoranid sisuliselt kogu turism on ju hangunud. Horeka sektor jääb tugeva löögi alla, aga kaubad liiguvad selles suhtes ju ta nii kinni ei ole. Nagu vahepeal möödunud kevadel oli, et kaubad ei liikunud ka. Ma arvan, et sellist sulgemist nagu möödunud kevadel keegi ette ei võta. Ühiskonnas nagu sul suletakse, aga mitte niivõrd majanduses. Sest möödunud kevadel õpiti ära, et majanduste sulgemine tõi kaasa ikka möödunud kevadel, siin kahekohalised langusnumbrid noh, Hispaanias oli 20 või üle ja Prantsusmaal ligi 20, Itaalias samuti. Aga sellist sulgemist enam ei tehta. Heido Vitsur ütles, et lähikuudel on palgatoetuste maksmiseks vaja teha uus lisaeelarve kuid Eesti võlakoormus on endiselt Euroopa kõige väiksem. Meie võlatase on ikka alla 20 protsendi, 18 ja pool protsenti ja Euroopas on 97 see keskmine. Nii et me oleme võla ka väga selliselt vastutustundlikult käitunud. Ja ma arvan, et meil ei ole üldse no kavaski laiutama hakata. Sest nii nagu sõber Peeter Koppel SEB pangast ütles, Eesti on ainukene, kes räägib võlast ja eelarve tasakaalust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Statistikaameti teatel vähenes kogutoodang neljandas kvartalis võrreldes ülemöödunud aasta sama ajavahemikuga 1,2 protsenti ning oli jooksevhindades 7,3 miljardit eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee Boris Kõrveri ja Leo Normeti meloodia on tõenäoliselt paljudele tuttav, kuid vähesed teavad, et laul pärineb muusikalist hermese kannul, mis omal ajal ära keelati. Ometigi ei jäänud muusikali libreto sahtlisse vedelema, selle alusel valmis film vallatud kurvid. Muusikali lavale toomises on ka teatud annus populaarse filmi nostalgiat, kuid mitte ainult, arvab lavastaja Ivo Eensalu. Vaevalt, et ta filmi meenutamine on, sest natuke süžee, et läheb see erinevaks filmiga, aga eks ta ole oma aja meenutamine ja kes on ikka hambapulbriga ja neid tenniseid valgeks teinud, see mäletab neid aegu ja nooremad ka ikkagi. See on meeles, kust me tulime ja kuidas me riides käisime ja mis laule laulsime, mis mõtted olid ja nii, et nostalgiat on seal tublisti. Mul on üks tunne, tegelikult on see ju vana lugu, aga kuidas te nüüd taas selleni jõudsite, Raul Talmar leidis selle loo ja läbi mitmed kanalid, juhtus ta minu kätte ja koos vaatasime tegelikult, et päris uhke lugu, et miks mitte ära teha, kes siis veel teeks, kui mitte-eestlased Londonis ei hakata vast tegema, see muusika on ka nüüd tänapäevane. On muidugi ja Need lood on läbi aegade siiamaale jõudnud, ütleme puhkuse veedame kõik Viljandis või Marian või Tallinna vals või tagar Normet selle kirjutas libretona operetiks, aga kuna see keelati nagu ära, siis sealt läksid mõtted edasi, et miks mitte filmi stsenaarium teha ja samaaineline mehed sõidavad Pirita Kose kloostrimetsal ringrada ja, ja nendest see lugu on ja noh, film tuli ju super, miks te ära keelate natukene lömitati vist lääne ees oma lugudega siis lauldi ikka Saaremaa valssi ja aga seal on teine rütm juba puhkuse vedame kõik Viljandis. Et see ja siis. Ma ei oskagi öelda, mis seal võis olla, rahvaste sõprusest on see lugu? See nüüd küll takistuseks ei tohtinud olla, aga, aga ilmselt jah, noh, niisugune läänelik. Mihkel Mattiisen ja Urmas Põldma ja Tanel Padar ja ja siis Mikko ja Jako Maltis mulle tundusid neile küll see muusika istus ja nad täitsa nautisid seda ja samamoodi sõpruse koor, kes kaasa teeb. Ja meil on seal veel siis tore üks tantsumemmede kollektiiv, kes ka vapralt, noh, nemad on varem kohal ja vaatavad seda etendust pealt ja elavad meile kaasa. Nii et, et see tegemine oli suur rõõm ja lust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pirita velotrekil esietendub motomuusikal \"Hermese kannul\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTänaseks juba nädal kestnud sõda Ukrainas on läänemaailma tundmatuseni muutnud aastakümneid heaolu ja rahu ehitanud ühiskonnad on šokeeritud kohutavatest sõjakuritegudest, kuid Ukraina palutud lennukeelutsooni pole NATO siiski loonud ja kuigi avalikkuses on sellele märkimisväärne ootus, ei usu Brüsseli eksperdid siiski, et see teoks saaks. Marssali fondi analüütik Bruno Lete. Me näeme, et siiani pole mingit valmisolekut NATOs seda riski võtta. NATO on otsustanud sõjaliselt mitte sekkuda ja jääda kindlaks sellele, et ta on ainult kaitseliit, ütles Lete. Tema hinnangul oleks sekkumise oht lihtsalt niivõrd suur, et lääne liidrid ei ole valmis sellega riskima. Seda ka siis, kui Putin peaks tõepoolest linnad täiesti maatasa pommitama. Kui Venemaa peaks hakkama täielikult hävitama Ukraina linnasid, siis lääs võtab vastu veel rohkem majandussanktsioone. Neid võimalusi on veel omajagu, lausus lete. Sama meelt on ka European Polisy sentri analüütik Amanda Paul. Tema hinnangul peabki lääs Venemaa agressiooni hinda aina kasvatama. Usun, et kehtestatakse rohkem sanktsioone, on vaja aina enam valu teha ja tekitada majanduslik isolatsioon ja sihtida mitte ainult oligarhe, aga Putini lähedaseid, inimesi, nõunike ja eriteenistusi sõnas pool. Varasemate Putini sõdade korral on maailm olnud samuti šokeeritud, kuid nädalate möödudes on sõjainfost saanud lihtsalt rutiin ning aastate möödudes on tema tegelik olemus unustatud. AManda poli hinnangul ei ole sel korral enam põhjust karta, et Lääne inimesed seda uuesti teeksid. Ausalt öeldes ei näe ma seda juhtumas lähiajal. Kogu maailm on šokeeritud venelaste tegude üle, inimesed, kellel pole mingit huvi poliitika vastu ja kellel oleks raskusi Ukraina kaardilt leidmisega on kohutatud. Sõda toimub Brüsselis kahe ja poole lennutunni kaugusel. Asi pole ainult Ukrainas, vaid Euroopas vabaduses põhiõiguste ja meie demokraatias. Me peame venelasi suruma aina tugevamalt ja tugevamalt ja tugevamalt, ütles pool. Ka lääne liidrite viimaste päevade sõnumid ja teod viitavad sellele, et Putinil, sõjakurjategija ja paaria staatusest väljapääsu enam ei ole. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina on juba mitu päeva palunud NATO-lt lennukeelutsooni kehtestamist, kuid Brüsseli analüütikute arvates ei tehtaks seda ka suuremate tsiivilohvrite korral.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜle mitmete kuude kogunesid Euroopa tipp-poliitikud taas Strasbourgi, kus tavaliselt peetakse Euroopa Parlamendi plenaaristungeid. Sel korral kogunesid sinna parlamendiliikmete asemel aga Euroopa Liidu institutsioonide juhid, et avada Euroopa tulevikukonverents. Tegemist on alates 2019.-st aastast organiseeritud üritusega, mis peaks järgmise aasta jooksul jõudma järeldusteni, milline võiks Euroopa tulevikus olla. Selle tarbeks avati juba 19. aprillil veebiplatvorm, kus kõigil kodanikel on võimalus oma sõna sekka öelda. Kui inimeste ideed on kokku korjatud ning Euroopa liidu ametlikesse keeltesse tõlgitud, siis kasutatakse neid materjalidena, paneelaruteludel ja täiskogu istungitel. Kui edukaks tulevikukonverents kujuneb, on täna veel vara öelda, kuid selle sisu ja mõjukuse üle käisid poliitikute seas tegelikult vaidlused kuni viimase hetkeni, samuti ka ametikohtade jaotuse üle, kuid lõpuks otsustati, et seda juhivad kolm presidenti. Komisjoni nõukogu ja parlamendi juhid. Konverentsi idee autoriks võib pidada Prantsusmaa president Emanuel Makrooni, kes selle 2019. aasta Euroopa parlamendi valimiste eel välja käis. Pärast valimisi lisas selle oma töökavas ka vastvalitud Euroopa Komisjoni president Ursula von der laien ning viimased kaks aastat ongi seda kokku pandud. Mõneti miteerib see aastatel 2002 kuni 2003 peetud Euroopa tuleviku konventsiooni, mille kutsus ellu endine Prantsusmaa president Valeri siskastan. Toona kasutati seda euroliidu fookuses seadmiseks hetkel, mil sellega liitusid Eesti ja 19 Ida-Euroopa riiki. Konverentsi avamisel võttis sõna ka idee autor ehk Emanuel Macro. Oleme näinud, et ka täna esineb inimesi, kes esitavad väljakutse sellele, kes me oleme ja mida me esindame. Koroonakriis on tõestanud, et Euroopa mudel on see, mis töötab ning me näeme enda ees teekaarti, mis meid raskustest läbi tuleviku viib. Meie mudel on meie DNA-s ehk meie tugev identiteet, tänu millele oleme suutnud raskustele vastu seista. See mudel ei ole juhtunud lihtsalt niisama, ilma et me poleks seda üles ehitanud viimase 70 aasta jooksul ütles Macron.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlamendi Strasbourgi hoones avati täna Euroopa tuleviku teemaline konverents. Euroopa päeval käivitatud ürituse idee on kuulata kodanikke ja kujundada neile sobiv euroliit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaitseväe teise jalaväebrigaadi ülema kolonel Tarmo metsa sõnul on kaitseväe ülemate hinnangul praegu küll suur osa ajateenijaid isolatsioonis, kuid senimaani väljaõpe toimub ning suurt lünka nende õppes pole olnud. Kogu kaitseväe peale on praegu koroonaviirusega nakatunuid, umbes 150 isolatsioonis on kokku 800 ajateenijat. Suurem osa neist on saadetud Paldiskisse, mis oli varem esimese jalaväe brigaadi taristu. Kuid osa saab ka kodus olla. Eelmise nädala lõpu seisuga oli ajateenijatel pikem väljaluba, mis hõlmas mitte traditsiooniliselt sellist reedet, laupäeva, pühapäeva, vaid tegelikult me võimaldasime neile pikema väljaloa, mis ulatus kuni vabariigi aastapäevani, ehk siis nad olid juba 22. veebruari õhtust vabad. Ja kokkulepe oligi selline, et kõik, kes tunnevad midagi ja kõik, kes on pöördunud perearsti poole, siis andke teada ja pigem ärge tulge tagasi väeossa, vaid pöörduge kohaliku perearsti poole. Need ajateenijad ei tohi enne perearstiluba oma väeossa naasta. Seejuures pole ajateenijatel võimalik ka traditsiooniliselt nädalavahetused linnaloale saada. Jaanuaris said nad koju kompaniide kaupa ning kõik korra kuu jooksul. Toome näiteks sellise 150 ja paarisaja sõduri korra, eksole ja pärast vaatasime, millised need tulemused siis jaanuari lõpus on, kui kõik olid nii-öelda oma ringi õues ära käinud ja see pilt tegelikult ei olnud väga märkimisväärselt hull, et ta proportsionaalselt loomulikult tõusis suurusjärkudega, aga kokkuvõttes noh, võiks öelda, et ikkagi nakatumine oli seal viis ja kaks ja kaheksa. Praegu pole veel teada, kuidas kulgeb märts, sest kaitsevägi hindab ka väljalubasid selle järgi, mis seis parasjagu koroonaviirusega Eestis on. Neil on küll vaba aeg, aga nad väeosast olulisel määral välja ei saa, välja arvatud erijuhud, mis on siis noh, toome näiteks lähedaste surm või mingid muud väga isiklikud põhjused, aga selle juures me ei piira ju ainult ka ajateenijate nii-öelda liikumisi, sellepärast et tegevväelased, kes käivad igapäevaselt teenistuses, noh nendel on ka ju oma trill määratud, mis on lubatud, mis on keelatud selleks, et keegi peab ju ajateenijate ga seda väljaõpet läbi ka viima. Väljaõpe jätkub aga kõikidele tervetele ajateenijatele, nii nagu varem. Kõiki me täna ei saa kaasata, et me peame leidma need ajaaknad, kus me saame seda järeleõpet nii-öelda läbi viia, aga valgusfoori nii öelda metafoori siin kasutada, siis me endiselt oleme seal helerohelised.",
"role": "user"
},
{
"content": "Umbes 800 ajateenijat on praegu kogu kaitseväe peale isolatsioonis ning tavalist väljaõpet ei saa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOh, see on praegu nii ilus, siin meil on esiteks väga ilus ilm. Meie Berliini linnapea härra Voberait koos kõigi liituja riikide suursaadikutega tegi suure auringi kõikides maade telkides, nii et avas nagu telgid ja andis intervjuusid ja ka väikese sõnumi Eesti rahvale. Ja nüüd on siis läinud kõikides telkides lahti programm, igaüks pakub midagi, mis tema rahvale siis omane on, kes vaikselt laulab. Meie pakume kama, mis on ääretult populaarne, nii et peame juba tormama. Voodi ja oma hapupiimavarusid tankima, sest kama on läinud sakslastele väga, väga hästi peale. Lisaks jagame muidugi igasugust infomaterjali ja anname hästi palju intervjuusid. Kuna meie rahvariided ja ka minu enda seljas olev keskaegse Tallinlanna kostüüm torkab hirmsasti silma, siis meid ka hirmsasti intervjueeriti. Nii millele te selle pearõhu olete pannud, seal peab ju silma paistma. Ja meie pearõhk on muidugi meie armas noorusekoor, kes siin telgi ümber särab oma rahvariietes, nad on juba telgi ees natukene laulnud ja minu meelest oli siin vähemalt 80 ajakirjanikku, kes neid siis ka üles võtsid ja nende repertuaar on tõesti niivõrd lai, et nad väga hästi saavad katta ära nii kirikukontserdist kui spontaanse esinemise ni meie telgi ees siin ja ma arvan jah, et jätkame homme Tüeldorfis ja kõik läheb hästi, aga täna õhtuks on mul veel üks väike üllatus eestlastele ja loodetavasti see läheb täide. Nimelt Berliini aja järgi kell 22 50 võib tulla, otse lülitus siia Pariisi platsile suurelt Euroopa laienemise gala soult ja meie kooril on palutud laulda oodi rõõmule eesti keel elesleelo tungla tõlkes, nii et vaadake televiisorit, ma loodan, et see paistab ka Eestis. See on siis Eesti televisioonist head pidutuju ja ilusat ühist Euroopat. Aitäh samad sõnad Eestisse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu laienemise tähistamine Berliinis. Katke Berliini linnapea sõnavõtust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu ülikoolil on 1500 tuba 10. ühiselamus, kokku ruumi 3200-le tudengile. Igal aastal hoiab ühiselamuid haldab MTÜ üliõpilasküla välistudengitele kahte korrust raatuse ühiselamus. Ülikooli pressiesindaja Sandra Sommeri sõnul hoitakse välistudengitele mõeldud tube tühjana nii kaua, kuni selgub, palju õpilasi kohale tuleb. Ja alates sellest hetkest hakatakse tegema siis ka pakkumisi teistele tudengitele, kui on selgunud, et rohkem välisüliõpilasi elamu kohta ei soovi. Ülikoolil on kohustus välistudengitele igal juhul elukoht tagada. Sandra Soomer kinnitab, et kui välistudengid alles talvel Tartusse jõuavad, siis ühtegi kohalikku üliõpilast sellepärast välja ei tõsteta. Samas kindlat plaani selleks puhuks veel ei ole. Seda oskab öelda üliõpilasküla siis, kui me oleme reaalselt selles olukorras, et kui on sügis kätte tulnud ja me näeme, kui palju meil on üleüldse avaldusi, kui palju nendest nii-öelda siis õppima asuvaid välistudengeid, kui palju nüüd siis peab asuda õppima e-õppes ja kui palju otsustab kohale tulla? Eesti maaülikool jätab välistudengite jaoks varuks sadakond kohta. Ülikooli turundusjuhi Risto metsa sõnul on enamus maaülikooli välistudengeid lähiriikidest, mis teeb nende Eestisse tuleku lihtsamaks. Maaülikooli kahte ühiselamusse on alati mahtunud ka teiste Tartu koolide tudengeid. Kui meie oma vajadus peaks väga suureks muutuma, siis kindlasti vaadatakse, kas väljaspoolt maaülikooli inimestega sõlmida üürilepinguid või mitte, aga esmajoones püüame oma välistudengid majutada ja siis ka Eesti tudengeid. Osa välistudengeid elab ka hostelites raatusi. Ühiselamu vastas asuva Hugo stei hosteli juhatuse liikme Keijo Voika sõnul on nende majutusasutuses eestlasi ja välismaalasi umbes pooleks. Voika sõnul tuleb toime tulla ka juhul, kui välistudengeid vähemaks jääb. Kui see juhtub, siis kahjuks on see paratamatus, et tuleb siis teistmoodi hakkama saada, et keskenduda rohkem Eesti tudengitele ja loodame, et siis Eesti tudengid leiavad meid üles.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseministeerium andis Haridus- ja Teadusministeerumile märku, et koroonaviiruse tõttu ei pruugi kolmandatest riikidest pärit tudengid Eestisse õppima pääseda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskpank laseb müüki 600000 euromüntide stardikomplekti arvestusega, et jaguks üks komplekt iga majapidamise kohta. Euromüntide stardikomplekt maksab 200 krooni ja korraga saavad elanikud osta neid viis tükki. Ligi 450000 komplekti on pangakontorites Eesti Posti kontorites müügis tänasest. Ülejäänud osa jõuab müüki detsembrikuu keskpaigas. Kui esimeste päevade ostuhuvi osutub väga suureks, siis on keskpank valmis neid juurde tellima. Käisin SEB peamaja kontoris ning uurisin SEB Tallinna kesklinna harukontorite juhatajalt Hardi Peetsalult kui palju tavalisest rohkem pangakülastajaid on täna olnud. Päris palju huvilisi oli hommikul ja, ja tööd oli palju, et osteti ja tunti huvi väga palju, eriti välismaalaste hulgas. Kas siis, kui pangakontori uksed lahti tehti, oli ka väike tormamine, oli juba mõni inimene ukse taga. Jah, oli küll, ütleme niimoodi, et seitse-kaheksa inimest oli kindlasti võib-olla rohkem, et oli, inimeste huvi oli olemas täiesti. Kas inimesed on põhjendanud ka, milleks nad neid ostavad, et kas nad ostavad neid kingituseks või ostavad endale lihtsalt ikkagi tarbimiseks alates esimesest jaanuarist? Vanemad inimesed eelkõige, et kingituseks oma lastelastele ja siis inimesed ikkagi ostavad selle eesmärgiga, et neid säilitada. Et numismaatiline huvi on inimestel täitsa olemas. Kas nad on vanemad inimesed, on need nooremad? Täna ma ütleks keskmiselt, et valdavalt ikkagi just vanemad inimesed ostsid. Et nendel oli huvi väga suur, aga käis ka noori, täitsa üks õppeklass oli, ehk siis õpetaja tuli koos klassiga. Olete ka tabanud mõnda sellist inimest, kes on üritanud osta teilt iga poole tunni tagant viite komplekti. Kindlasti huvilisi selliseid on, keda me nägu pidi juba mitmendat korda näeme, on, on kindlasti neid. Juhul, kui tuleb teie panka praegu mõne teise panga klient, siis kas ta saab maksta siin ka oma pangakaardiga? Ja pangakaardiga ta otse ei saa maksta, ta peaks selle raha ikkagi sularahast välja võtma, siis sularahas ostma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Algas euromüntide stardikomplektide müük.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJaan Kundla sattus ajakirjanduse huviorbiiti pärast seda, kui ta kasutas solvavaid väljendeid oma üüriliste kohta. Keskerakonna aukohtu esimees Ain Seppik ütles, et aukohus ei näinud teist võimalust, kui mees parteist välja visata. Sätteid, mis kohustavad poliitilisele tasakaalukusele ja, ja kohustavad liiget erakonda mainet mitte kahjustama. Et see rikkumine on nii sügav ja kahjuks ka jätkuv olnud, et ainukene võimalus on Jaan Kundla erakonnast välja arvata. Millise ettepaneku me ka juhatusele tegime? Jaan Kundla avaldas aga imestust, et aukuhus üldse tema küsimust arutas. Meil on kehtiv erakonnaseadus, mille paragrahv viis, kaks ütleb niimoodi, et erakonna liige astub erakonnast välja kirjaliku teate alusel. Väljaastumine jõustub, kui teade on erakonna juhatusele üle antud. See on vastavalt vabariigi selle erakonna seadusele mul tehtud ja sellest ajast mina loen vastavalt seadusele ennast, mitte erakonna liikmeks. Ja selle olen juhatusele üle andnud ja siis ei ole ma enam Keskerakonna liige ja siis on väga kummaline selline avaldus, kui Eesti Keskerakonna aukohus arutab mitte erakonna liikme küsimusi. Ain Seppik vaidles aga Kundlale vastu. Ta on esitanud erakonna juhatusele lahkumisavalduse. Meie põhikirja kohaselt peab seda otsustama piirkond ja seetõttu ei ole ta registrist veel kustutatud, kuna otsus tema lahkumise ei ole vastuvõetud. Ta on sellise tahteavalduse küll esitanud mõni päev tagasi, jah, vist juhatusele, aga juhatus stab seda. Järva piirkond. Jaan Kundla kinnitas, et ta riigikogust lahkuda ei kavatse. Kaalunud olen küll, aga olen jõudnud seisukohale, et ma tahan oma valijaid veel teenida, nii-öelda nende heaks töötada. Ja igasugune surve avaldamine välja astumiseks on omakorda seadusevastane. Ain Seppik tunnistas, et Kundlale jääb riigikogu liikme tuul alles. Seaduse järgi me ei saa midagi ette võtta, see oli meie selge poliitiline ja moraalne seisukoht, mida me täna avaldasime. Et Jaan Kundla peab riigikogust lahkuma. Kas ta on teie fraktsiooni töös osalenud? Eelmisel nädalal mitte enam, ta ei ole fraktsiooni koosolekuid külastanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakond viskas Jaan Kundla erakonnast välja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nInfo läbirääkimistega pakkumise kohta kinnistute kasutuse andmiseks on ära toodud Saarde valla kodulehel. Kinnistud antakse kasutusse kuni viieks aastaks. Pakkumisi, kus tuleb kirjeldada plaani kinnistu kasutamiseks tasuta kasutamise perioodil, on aega esitada kuni 25. märtsini. Saarde vallavolikogu esimees Eiko Tammist. Täna on siis volikogu võtnud vastu eelarve, mille järgi saunad on kuni maikuuni kindlasti lahti ja on pannud saarde valla kodulehele siis üles teavituse, et pakume avaliku kasutamiseks saunasid, ehk et vallavara siis antakse tasuta üle mõnele kogukonnale või kogukonna, siis eestvõtjale. Aga mis saab siis, kui ühtki pakkumist ei tule? Eiko Tammist. No täna on seda vara öelda veel, et vaatame stepby stepja, kui inimesed tahavad ja hoolivad oma kogukonnast ja seda on ka näidanud see meelsus, et ikkagi kogunetakse ja soovitakse kaasa rääkida, siis suure tõenäosusega need saunad kinni ei lähe ja erasektor või siis MTÜ-d või keegi isik hakkab siis meid pidama ja saunamõnusid saab edaspidigi nautida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui mõne aja eest levis kuuldus, et Saarde vald tahab Kilingi-Nõmme ja Tihemetsa sauna kinni panna, siis nüüd võivad soovijad saunateenuse osutajaks kandideerida, sest vald annab kinnistud tasuta kasutamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome riik on lähtunud vaktsineerimisel kahest põhimõttest vaktsineerida esmajärjekorras võimalikult ulatuslikult vanurid ja teised riskirühmadesse kuulujad ning pikendada selle saavutamiseks kahe vaks vaktsiinidoosi vahelist aega kolme kuuni. Üle 70 aastastest Soome elanikest ongi vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 90 protsenti ning kogu elanikkonnast 36 protsenti. Soome on taganud vaktsiinide kättesaadavuse, sõlmides tarnelepinguid varakult võimalikult erinevate tootjatega Soome välisministeeriumi tervise ja heaolu saadik päiilana. Meile on praegu tulemas meie elanike arvust seitse korda rohkem vaktsiine. Aga ärgem unustage ka tulevasi aastaid veel ei teata ju päris täpselt, kui kaua vaktsiinide kaitse kestab, märkis sillanaug. Soome sotsiaal ja tervishoiuminister Krista Kiuru kuulutas kuu aega tagasi parlamendi ees, et Soome kavatseb hakata pidama Venemaaga kahepoolseid läbirääkimisi sealse sputniku hankimiseks. See teade üllatas lisaks üldsusele ka sotsiaaldemokraadist kiuru koalitsioonikaaslasi. Soome rahvusringhäälingu andmetel oli teate taustal tolle hetke mure vaktsiini tarnete sujuvuse pärast päivi silla nagu. Tegemist on täiesti tavalise kaardistamisega, milliseid võimalusi on tulevikku silmas pidades olemas ja milliseid vaktsiine on saada. Praeguses olukorras pole sputnikust aga Soomele abi, ütles sillana. Soome viiest ja poolest miljonist elanikust kavatseb küsitluste kohaselt end vaktsineerida lasta pea 80 protsenti. Vaktsineerimiseks on loodud eraldi keskused ning erinevalt Eestist minnakse endiselt edasi vanuserühmade kaupa pealinnas Helsingis ning mitmel pool mujalgi on jõutud 45 kuni 49 aastaste vaktsineerimiseni. Riskirühma kuulujatel on vanusepiir kõikjal 16. ERR-i raadiouudistele Rain kooli Helsingi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes edeneb vaktsineerimine jõudsalt ning põhjanaabrid on vaktsineerimistempo poolest Eestist mööda läinud. Edu taustal on strateegiline otsus pikendada kahe vaktsiinidoosi vahelist aega, et võimalik suur hulk elanikke vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud saaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHaapsalu noorte huvikeskuse kunstiringi lapsed toimetasid usinalt laudade ääres, käsil oli kunstlillede valmistamine. Haapsalus on plaanis korraldada heategevusüritus, kus kogutakse kunstlilli, müües raha Haapsalu jõudnud Ukraina laste toetuseks, ütles ettevõtmise idee autor, kunstiõpetaja Tiiu Randman Mihkla. See on üks huvitav lillemüük, sest et inimene saab osta selle lilleaga endale vaid ta saab õiguse panna selle üheks lilleks lilleaias. Ehk siis nendest moodustub installatsioon. Päevalillede tegemiseks kinnitatakse pulga külge tume Õie südamik, mille külge tuleb omakorda liimida kollased kroonlehed. Jätkavad kunstiringi õpilased Annika ja Kärt. No alguses ma mõtlesin, see on raske seepärast, kuna see nägi raske välja, kuidas nad teevad ja kuidas seal liimi panna. Kõige rohkem aega kulub, mille peale. Nende südamike panemine selle ümber pulga. Kunstiringi rühmade poolt tehtud lilled kogub õpetaja praegu kastidesse jätkavad kunstiringi õpilased Lilia ja Glooria. Ma arvan, et ka mingi südamiku tegemiseks ei lähe väga kaua aega, umbes mingi 10 mintsa ja need välised kroonlehed oleneb sellest, kui hea see välja näeb. Millal te umbes alustasite, olete juba vist päris suure hulga valmis saanud. Meil on iga kolmapäev tund ja ma arvan, et võib-olla kaks tundi oleme teinud. Tiiu Randman Mihkla sõnul on heategevusüritus, mille jaoks lilli meisterdatakse kavas aprilli lõpus, kuid täpsemalt selgub üritusega seonduv. Järgmisel nädalal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terves reas Haapsalu laste- ja noorteasutustes tehakse kunstlilli, mille abil on plaanis koguda aprilli lõpus raha heategevuseks, et toetada Haapsalusse jõudnud sõjapõgenikest Ukraina lapsi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui nädala sees peab turist praegu Saaremaale pääsemiseks maksma auto eest kaheksa eurot ja 40 senti ja reisijapileti eest kolm eurot siis plaanitava hinnatõusuga hakkab üks ots Saaremaale maksma 12 eurot sõiduauto ja neli eurot 30 senti reisija pilet ehk siis neli 90 ühe ülesõidu eest autoga üksi reisides enam. Hiiumaale sõitmisel hakkab sõiduauto pilet maksma 14 29 senise 10 euro asemel ja reisijapilet neli, 86. Senise kolme euro ja 40 sendi asemel jätkab Taavi Aas. Majandus ja taristuminister. Hinnatõusul on on kaks põhjust, et üks on loomulikult me kõik teame, kuidas hinnad on muutunud ja teine on see. Kindlasti on tarvis teha rohkem lisareise. Ma võin öelda, et siin näiteks järgmine aasta on plaanis üle 500 lisareisi Saaremaale ja täiendavalt ja üle 200 lisareisi Hiiumaale täiendavalt. Aga me plaani me seda hinnatõusu nii, et saarlasi ega hiidlasi hinnatõus ei puudutaks, ehk et kohalikele elanikele jäävad piletihinnad samaks. Hinnatõus võiks ministeeriumi prognoosi kohaselt anda parvlaevaühenduse lisatulu kuni 1,5 miljonit eurot. Dotatsioon, mida riik eraldab suursaarte vaheliste laevaliinidele, on olnud viimasel kolmel aastal 18 miljonit ja piletitulu suurusjärgus 12 miljonit eurot aastas. Minister Aas ei usu, et üldise hinnatõusu foonil võiks plaanitav parvlaevapiletite hinnatõus Saaremaa ja Hiiumaa majandust mõjutada. Ja me oleme seda kaalunud, kas sellel võiks olla selline tõsisem mõju, aga noh, ma arvan, et nende hinnamuutuste tõttu nüüd kindlasti küll keegi ei jäta Saaremaale või Hiiumaale minemata, et kui, kui sõidetakse oma autoga, siis tegelikult autokütus on ka ju märgatavalt ja märgatavalt kallimaks läinud ja vaevalt et keegi seetõttu jätab, jätab reisimata. Kõige enam mõjutab laevapiletite hinnatõus siiski ehk neid reisijaid, kes omavad suursaartel näiteks suvekodu ja seetõttu reisivad ka rohkem Saaremaa vallavanemal. Madis Kallasel on omakorda neile soovitus, mille riik on nüüd ise kätte mänginud. Kuna saarlastele, kes on siia sisse kirjutatud, on hind jätkuvalt sama, mis ka seni, et siis kutsume üles inimesi Saaremaale sisse registreerima ja loomulikult kui seda tehakse ennem esimest jaanuari oleks eriti hea. Viimati tõsteti parvlaevapiletite hindu Kuivastu, Virtsu ja Raukula Heltermaa liinidel kuus aastat tagasi keskmiselt 14 protsendi võrra. Siis puudutas aga hinnatõus ka kohalikke elanikke. Seekord, nagu kuulsite, saarte elanike esimesest veebruarist plaanitav hinnatõus ei puuduta. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riik plaanib veebruarist suursaarte vahelistel parvlaevaliinidel märkimisväärset hinnatõusu. See ei puuduta aga näiteks kohalikke elanikke ja liinibusside ülevedu, neile jäävad kehtima senised piletihinnad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSihtasutuse nõukogu liikme Jüri Raidla sõnul uut erakonda ega poliitilist liikumist ei looda ning tegemist on rangelt apoliitilise ettevõtmisega. Ettepanekuid on mitmeid ja paljud neist on avalikkuse eest korduvalt ka läbi käinud, põhjendab Jüri Raidla. Kalli ja nii mahuka riigiga ju me lõpuni välja põrutada ei suuda, sest Eesti ühiskond ei suuda sellist riiki lihtsalt üleval pidada. Euroopa Liidu toetused vähenevad ja tõenäoliselt õnneks peatses tulevikus lõpevad õnneks sellepärast et me lihtsalt majandusliku arengu tasemel oleme jõudnud sinnamaale, kus me oleme mitte enam netosaaja vaid võib-olla hoopis netomaksja Euroopa Liidu eelarvesse. Me oleme sellises olukorras, kus meil ei ole teisi variante, kus me peame lihtsalt oma sama head riiki suutma odavamalt üleval pidada. Näiteks tuleks sihtasutuse arvates vähendada riigikogu liikmete arvu 10 kuni 20 saadiku võrra ning tõsta selle kompetentsi. Jüri Raidla. Meil kaasneb selle riigikogu liikmete arvu vähenemisega vähendamisega väga selgelt ettepanekud, kuidas riigikogu rolli tõsta, kuidas riigikogu kvaliteeti tõsta just nimelt mittepoliitilistest ekspertidest, nõunike palkamise kaudu. Et meie arvates võiks ka, sarnaselt nagu president ei saa ametisse valida rohkem kui kaheks ametiajaks järjest võiks ka sama kehtida riigikogu liikmete suhtes järjestikuse valimise nii-öelda piirang, see tookski kaasa selle, et riigikogu koosseis roteeruks. Et sinna satuksid inimesi, inimesed rohkem ka nii-öelda mingitest muudest igapäevavaldkondades, tooksid kaasa oma värske ekspertiisi ja nad just nimelt ei kivistuks. Aastaid on räägitud ka ametnike vähendamise vajadusest. Raidla sõnul ei taha nad arvus kinni olla, kuid poole jagu ametnike arvu vähendada võiks olla teostatav. Selle arvelt saaks tõsta ülejäänute palka. Ja ma olen veendunud, et see ülejäänud ametnikkond, kes on hästi motiveeritud, saab kõikide vajalike ülesannetega hakkama ja kõik mittevajalikud ülesanded jäävad lihtsalt täitmata, sellepärast et selle jaoks ei jätku inimressurssi. Maavanemate institutsiooni tooksid alla kirjutanud tagasi seda seoses maakondliku omavalitsusüksuste moodustamisega. Suurem roll võiks olla ka rahvahääletustel. Mina arvan, et sellise omavalitsuse juht Eestis võiks olla otse valitav rahva poolt otse valitav. Ma arvan, et näiteks maavanemate, kohalike omavalitsuse juhtidega otsevalimine aitaks märkimisväärselt vähendada võõrandumist võimu ja rahva vahel. Teine asi, mis näiteks omavalitsuse tasandil võiks rahulikult sisse viia, on tegelik rahvaalgatus ehk rahvaalgatus on ainult selline protsess, mis lõpeb igal juhul sel juhul rahvahääletusega ja siis rahvas otsustab, kas seda rahvaalgatuse ideed võetakse vastu või mitte. Ehk teisisõnu Tartu linna elanikud hääletaksid, kas nad soovivad tselluloositehast Emajõe äärde või ei soovi. Ka see on üks teema, mis on võimalik tegelikult kohaliku rahva hääletusele panna, juhul kui keegi seda tselluloositehast Tartu linna territooriumil planeeriks Kuid kuidas saavutada ettepanekute elluviimine ning miks peaks riigikogu ette pandud eelnõude kavandid arutusele võtma? Tõenäoliselt on märkimisväärne hulk küsimusi, mis valijaid eriti ei kõneta või täpsemalt öeldes, kui kõnetab, siis mitte nii-öelda pikas perspektiivis aga on teatav hulk küsimusi, mis sobib tegelikult ka valijatele otsustamiseks oma mandaadi andmisel praegu ja kohe, olgu siis tegemist haldustähtaegade lühendamisega kaks korda, mis, mis ahistab praegusel juhul mitte ainult ettevõtjad, vaid ka, vaid ka enam-vähem kõiki kodanikke, kes riigikogu omavalitsuse kokku puutub. Ma arvan, väga selgelt, et ka ametnikkonna nii-öelda vähendamine ja selle kaudu ülejäänud ametnike efektiivsuse motivatsiooni tõstmine sobib valijatele ehk teisisõnu. Kuigi kuigi valimiskaalutlustel ei ole sellesse lähtevisiooni mitte ühtegi komponenti lülitatud, on ometi osa neist sellised, mis valijaid kõnetav ja seda mõistavad ka erakonnad, ma loodan",
"role": "user"
},
{
"content": "28 Eesti ettevõtjat teatasid täna, et asutasid Eesti riigikorralduse uuendamiseks sihtasutuse. Riigireformi sihtasutus on üheks aastaks loodud apoliitiline eraalgatus, mille eesmärk on välja töötada riigireformi kontseptsioon ning selle elluviimiseks vajalikud eelnõude kavandid ja seletuskirjade teesid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEnne lõpphääletust peetud kõnedes olid tähelepanu all taas õppetoetused, õppimise võimalused, õppetöö kvaliteet, peatume ühel, kuigi samuti paljuräägitud aspektil. Keskerakondlase Aadu Must nentis, et kuni vajadustepõhist õppetoetuste seadust ei ole, ei saa selle tulemist ka liialt tõsiselt uskuda. Ja selle tõttu on meil soov, palve ja vajadus, täitkem kokkuleppeid ja menetlegem asju paralleelselt. Tänasel hetkel ainult poolikute lubaduste peale ei ole võimalik selle seaduse poolt hääletada. Isamaa Res Publica liidu esindaja Liisa Li Pakosta kinnitas, et olukord läheb paremaks. Ülikoolid saavad raha juurde, üliõpilaste valikuvõimalused suurenevad. Mis aga puutub toetustesse Vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu, nii nagu me oleme lubanud, jõustub 2013. aasta sügisest. Veel enne suve on see eelnõu parlamendis, valitsuses on ta arutelud läbinud. Ning taas opositsioon, sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski oli samuti valmiva õppetoetuste seaduse suhtes skeptiline aga juhtis tähelepanu veel ühele aspektile. Teiseks põhimõtteliseks asjaks on sotsiaalministeeriumi nõudmisel õppetoetuste arvestamine toimetulekutoetuse saamisel tulude hulka, erinevalt siis esialgsest eelnõust, see tähendab ju seda, et kõige vaesemate perede puhul, kellele makstakse toimetulekutoetust, ei saa üliõpilane kuidagi ülikooli minna, sest tema õppetoetuse summa jagu võetakse perekonnale toimetulekutoetuse summat vähemaks. Koalitsiooni esindav reformierakondlane Urmas Klaas oli omakorda sellest seadusest väga heal arvamusel. Uus süsteem näeb ette vajalikud tulemusstipendiumid ja vajadusvahelised õppetoetused märksa rohkem arvu üliõpilastele, kui seda praegu nad saavad. Kui täna on tudengistipendium 55 eurot pluss 28 eurot, kui ta elab sellest piirkonnast kaugemal, kus ta ülikoolis käib siis uued summad pluss õppelaen võimalus tööd teha annavad kokku oluliselt suuremad numbrid. Aga nüüd veidi laiemalt nii-öelda tarbijate poole pealt. Tartu Ülikooli rektor Alar Karis arvab, et aeg annab arutust, kuivõrd ja kas olukord paremaks läheb. Ülikoolide poolt vaadates meie ettepanekud, mis me sinna oleme teinud, on üksjagu arvestatud, näiteks kas või see, et see 30 ainepunkti leevendus tuli samuti, me palusime aasta edasi lükata, et oleks kindlus, et need lubatud rahalised vahendid, mis peaks kompenseerima tänast tasulist õpet, et need tuleksid üheaegselt ja oleksid nähtavad riigieelarves. Ja kolmas oli tulemusleping. Aga ikkagi, kuidas suhtuda koalitsiooni-opositsiooni vaidlusesse, kas olukord läheb paremaks või mitte? Kas ta läheb paremaks, see sõltub osapooltest ka ülikoolidest. Täna muidugi mina näen ühte probleemi selles, et jah, tudengid sunnitakse õppima paremini nende meetmetega, mis on seal seaduses sees. Aga väga palju ei ole seal selliseid tegevusi, mis ülikoole sunniksid, väga selgelt oma oma kvaliteeti tõstma, oma paremaid õppejõude tööle palkama ja nii edasi edasi ja õppekvaliteedi tõstma, nii et eks see sõltub ikkagi lõppkokkuvõttes igas ülikoolist ise, kus ta tahab selles haridusruumis paikneda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu võttis vastu kõrgharidusreformi seaduse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBaltic Energy Bartnes juhatuse liige Marko Allikson ütles, et sel talvel, kevadel ega suvel ei tohiks gaasiga probleeme tekkida. Kui aga Vene gaasi enam ei tule, on järgmisel talvel vaja tarbimist ilmselt piirata. Seega on gaasielektrijaamade asemel vaja kasutada söejaamu, lükata edasi tuumajaamade sulgemist, piirata osalt suurtööstust ning optimeerida kodutarbimist. Samuti tõusevad ilmselt gaasi hinnad, jätkab Marko Ellikson. See tähendab seda, et, et kogu suve saab olema päris kõva nõudlus gaasi järgi ja seda noh, ilmselt eelkõige just LNG järgi, mis siis peaks tulema mujalt kui Venemaalt praeguse seisuga tuleviku tehingud näitavad seda, et, et noh, kõrged hinnad jätkuvad sisuliselt vähemalt järgmise aasta esimese kvartali lõpuni ja peale seda võib-olla tuleb mingisugune hinnalangus. Eleringi juht Taavi Veskimägi lausus, et gaasivarustuskindlus on Eestis praegu tavapärasel tasemel ja pigem positiivses trendis. See on toimunud koostöös Soome, Läti ja Leeduga. Hetkel oleme saanud Inssis alustada üks, kaks kuud varem gaasiga täitmist kui tavapäraselt ja see võiks anda ka juba järgmisesse talvesse vaadates siiski niisuguse hea lähtekoha, vähemalt, et kui peaks midagi siis gaasitarnetega Venemaalt juhtuma. Veskimägi lisas, et praegu tuleb Venemaalt gaasi rohkem, kui meil tarbimiseks vaja on. Tema sõnul räägime balti ja Soome puhul regionaalsest gaasisüsteemist, turust ja koostööst. Kui Klaipeda kõrval on olemas ka Leedu-Poola toruühendus ja miks mitte tulevikus veel mingeid täiendavaid näiteks LNG võimalusi, siis, siis kindlasti see on ainult hea selleks, et tarbija varustuskindlust tagada ja et gaasi saaks tulevikus energia kandjana samamoodi kasutada, olgu ta siis elektri tootmiseks või, või mingiks muuks otstarbeks. Veskimägi lisas, et ka elektrivarustuskindlusega on praegu lood hästi. Juhul, kui peaks meid erakorraliselt Venemaa eraldama Venemaa elektrisüsteemist, et siis me oleme valmis loetud tundidega ennast sünkroniseerima Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga, nii et arvan, et tunne on päris tugev juba.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa on teinud analüüse selle kohta, kuidas saada hakkama ilma Venemaa gaasita. Praegu on Eesti ja Balti riikide varustuskindlus tavalisel tasemel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTšaikovski surematut teost on Estonias mängitud juba enam kui 700 korda. On see ju ka läbi aegade kõige populaarsem klassikaline ballett. Sellist seltskonda nagu täna Estonia talveaias ei näe ühise laua taga aga just tihti 1948. aastal esietendunud lavastuses üht peaosa täitnud Liia Leetmaa 1954. aasta etendusest Helmi Puur, Tiiu Randvi Rago endik ergem 1981. aasta etendusest Kaie Kõrb, Olga Tšitserova, Marina Tširkova, Viesturs Jansons ja Tiit Härm ning paljud teised. Mitmed tantsijad meenutasid Luikade järve kui üht suurimat väljakutset, mis äratas aukartust. Helmi puur. Aukartust ja, ja ta on ka seal unistuste ballett ka, seda unistab tõesti iga tantsija tantsida. Huvitav on see, et seal on kaks täiesti erinevat rolli. Ja kahtlemata alati üks roll on ühele natuurile läheb must luik, näiteks on jälle teisele Natuurile lähedasem, minule sobis valge, kuidas öelda, sellest ringist ma välja ei pääsenud. Ja ma tegelikult olin õnnelik, et et mul ei olnud mitte kaks neutraalset kuju, aga et valge luik oli sajaprotsendiliselt minu loomusele minu natuurile vastav ja ja nad on rasked, muusika on eriline, see muusika hing hakkab laulma seda muusikat, kui tantsid. Sarnaselt puurile alustas ka Tiiu Randviir Luikade järve õppimist küllaltki noorena. Tema tunnistas aga, et tõeliselt jõudis etendus talle kohale alles märksa hiljem. See oli lihtsalt niisugune nooruse uljus. Loodus on mind õnnistanud päris ise füüsiliste heade annetega ja minu jaoks tehniliselt seal ei olnudki midagi, ma hakkasin siis alles kartma, kui ma Moskvas olin õppinud, siis ma sain aru, kui keeruline, kui raske see ballett üldse on. Ega igaühel ei sobi lõikade järgi. Aga noh, kui Egiptuse püramiidiga võrrelda, siis on tema seal tipp. Kuuendat korda hakatakse Estonias Luikede järve tantsima Tiit Härmi lavastuses. Nii mõneski mõttes erineb seekordne lavastus varasematest. Kuna praegu tuleb välja uus luike värvi ja ta tuleb ka uues libretolises redaktsioonis, siis tegelikult nii tegevustik kui see on viidud veidi teise maailma ja kuna minu põhikontseptsioonis on Luikede järv kui kujundlik sümbol prints Sigridi unelmate riigis siis juba siit lähtudes on ta printsipiaalselt erinev eelmistest lavastuses. Ja kuidas see õnnestub, kuidas see maailmas selle printsi eksimused õnneotsingud ja ja unelmate maailmapüüdlused välja tulevad, eks seda näeb siis juba mõne nädala pärast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Estonia Talveaias meenutasid eri põlvkondade balletitantsijad oma rolle balletis \"Luikede järv\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMilline oleks teie kommentaar nüüd nendele kaitseväe kärpeplaanidele, mis puudutavad orkestri ja kaplankonna kaotamist? Kõige ühemõttelisem lause on see, et tark ei torma. Vaatame rahulikult, kuidas riigi seisukohalt kõige parimal moel neid asju lahendada. Kuidas te kommenteerite kaitseväe juhi sellist väljaütlemist nende kaotamise kohta, On see selline survemeetod raha saamiseks kaitseväele täiendava raha saamiseks või on need tõsised mõtted temal, kuidas te näete seda? Kõik kaitseministeeriumi valitsemisala valitsemisalas olevad asutuste juhid said ülesande lähtuvalt kokkuhoiust oma asutustes kokku hoida ja esitada plaanid minule hiljemalt neljandaks juuniks. Neljandal juunil saame neid asju arutama hakata. See, mida praegusel hetkel kaitseväe juhataja on oma kaitseväe sisse saatnud, järelikult on see need tema mõtted ja neid hakkame arutama. Kas te teate öelda ka seda kokkuhoiunumbrit, mida tooks kaasa kaitseväele orkestri kaotamine ja kaplanite kaotamine? Orkester maksab kaitseväele aastas jämedalt 1,4 miljonit kaplanaadi osas ma ei oska täpset numbrit öelda, aga kaplanite arv on 10. Kaitseväes. Millise sõnumi see saadab teie hinnangul ja millise sõnumi saadakse võib-olla meie idanaabrile? Kui palju nõrgestab sõjalist kaitsevõimet, orkestri ära kaotama ja kaplan ära kaotama, ma ei oska seda hinnata. Moraali seisukohalt näiteks. Ma olen küsinud väga paljudelt valdkonnateade spetsialistidelt küsimused, milline võiks olla siis ettepanek, kuskohast kokku hoida. Ma ei ole neid vastuseid saanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval sai teatavaks, et kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem esitab kaitseministrile ettepaneku vähendada kaitseväe teenistujate arvu 200 võrra, kuna avalik sektor peab uue riigieelarve strateegia põhjal kulusid kokku hoidma. Plaani kohaselt lõpetavad tegevuse kaitseväe orkester ja senisel kujul ka kaplaniteenistus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKahe keti sümboolse lukustamisega avati pärastlõunal Kirgi kütnud ning ülikoolilinna ja justiitsministeeriumi vastasseisu tekitanud Tartu uus vangla. Justiitsminister Märt Raski sõnul algab tänasest Eesti karistuspoliitikas uus etapp. Tartu vangla on esimene kamber tüüpi vangla üldse Ida-Euroopas laager tüüpi vanglas on vangid koondatud kolmekümnestesse gruppidesse. Pigem kuritegevuse ülikool, aga mitte kinnipidamine. Vangla peab olema kasvatusasutus, eelkõige ümberkasvatusasutus, siis ei ole võimalik seda kuidagi teisiti teha, kui panna inimene oma kuritegeliku mõtetega üksi. Siit peab tulema välja peale karistusaega inimene, kes oskab teiste inimeste hulgas elada. Eurovanglale pandi nurgakivi seitsmeteistkümnendal mail 2001. aastal. Esimesed kinnipeetavad etapeeriti Tartu vanglasse tänavu 16. oktoobril. Järgnev kuu oli testimise aeg personalile ja süsteemide töökindluse kontroll. Täna avatud Ida-Euroopa moodsaim kinnipidamisasutus, kus on varustatud elektroonilise valve viimase sõnaga ehitus, läks maksma pool miljardit krooni. Kogu finantseering tuli Põhjamaade investeerimis ja arengupangal. Millal on Eestis loota lisa Tartu tüüpi kinnipidamisasutustele? Vanglad on ülerahvastatud. Minister Märt Rask. Vanglate arenguplaan näeb ette Ida-Virusse sama tüüpi vangla rajamise. Kuna otsustati vangla keskhaigla viia Viljandisse, siis tuleb ka Viljandisse samasugune kamber tüüpi vangla. Aga Viljandi spetsiifika on see, et sinna jäävad alaealised mees kinnipeetavad ja siis ka 100 kohta haiglat. Nii et, et Viljandi on selline teistsugune kompleks. Linnakodanikud tunnevad muret Tartu turvalisuse pärast, kardetakse, et siia hakkavad saabuma Ida-Viru kastrolöörid. Kas tartlastel tuleb kinnipidamisasutust karta? Vangla direktor Andrus Kõre. Ametnikud teevad korrektselt oma tööd, võin kindlalt väita, et Tartu vangla on turvaline vangla. Eurovangla avamisel osales enamus Tallinna akrediteeritud diplomaatilisest korpusest. Tartu linna juhtkond ja volikogu esimees tseremoonial ei osalenud. Pärast vanglahoone avamist siirdusid Tartus viibivad kolme balti riigi justiitsministrid edasi kohtumajja, et allkirjastada kolmepoolne koostööleping, mis on dokumendi sisu. Minister Märt Rask. 95. aastal määratleti need valdkonnad, millistes koostööd tehakse kohtute valdkond, registri, kolmandaks organiseeritud kuritegevuse vastase informatsiooni üksteisele andmine, metoodika, ühtlustamine, Läti-Leedu koostöö ja sinna juurde veel arvata koostöö. Nii öelda Põhja-Balti. En sioonis, kuhu siis kuuluvad ka veel viis põhjamaad on andnud meile head tulemust, me tahame seda koostööd jätkata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus avati uus eurovangla.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMärtsi lõpus tehti koroonavastane kaitsepookimine Virumaa suurima linna Narva linna peale Katri Raigile. Aprillis sai oma esimese vaktsiini doosi toila vallavanem Eve East, kes on Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimees. Mõlemad omavalitsusjuhid said AstraZeneca vaktsiini, mille kohta on tulnud palju vastuolulisi teateid. Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimees EveAast. Minul kahtlust ei olnud ühegi vaktsiini osas, sest ma ei lähtu põhimõttest, et, et kas üks on hea või teine on halb. Ma ju ei tea seda, sest kõik oleneb ju iseenese organismist, kõigist haigustest, mis olen läbi põdenud. Nii et selles osas mul kõhklusi ei olnud. Omavalitsusjuhte vaktsineeritakse Eesti linnade ja valdade liidu initsiatiivil seetõttu, et neil on inimestega väga palju kontakte. Sellise nimekirja loomine andis julgustust ka veeastile eelisjärjekorras vaktsiini saada. Kui juba varasemalt mulle pakuti ja, ja rõhuti ka sellele, et ma peaksin näitama ikkagi eeskuju ja näitama, et tõepoolest see ei too kaasa midagi, siis ma olin selle vastu, sest oli kuidagi kujunenud selline arusaam, et kui juhid nüüd lähevad vaktsineerima, et see ei ole just ühiskonnale hea näide viimasel ajal, see on siis märtsikuu algul Eesti valdade ja linnade liit koondas siis kõikide omavalitsuste juhtide andmed jõuti arusaamisele, et omavalitsuste juhid on ju ka peaaegu nagu eesliini töötajad, et nad peavad tagama ju selle vaktsineerimise protsessi ja ka olema ise eeskujuks sellele, et, et inimesed vaktsineerima läheksid. Kui möödunud nädala lõpuks oli Eestis esimese vaktsiinidoosi saanud 17 protsenti elanikkonnast, siis Ida-Virumaal oli see näitaja alla 10 protsendi Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Niisiis läheb Eestis koroonavastane vaktsineerimine kõige vaevalisemalt Ida-Virumaal ja nii üritavad omavalitsusjuhid oma eeskujuga elanikesse julgust süstida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nImavere rapsi koogitehase valmimine on võtnud plaanitust kauem aega. Üheks takistuseks sai vaidlus algse ehitajaga. Nii on kogu projektist praeguseks valminud kuivati koos teraviljamahutitega, puudu on aga tehas koos vastava sisseseadega. Tehast haldava OÜ Farm Inproductions juhatuse liige Margo Kuusk tõi välja teisegi põhjuse, miks ehitus on veninud. Me võtsime selle projekti uuesti osadeks lahti ehk et me tegelikult teostasime uuesti projekteerimise sellele tehasele, noh ühtpidi nagu aeg oli edasi läinud, me olime näinud selle aja jooksul nüansse, mis selle varasemalt teostatud projekti käigus, et noh, mis edaspidi oleks meil tõenäoliselt saanud nagu häirivateks faktoriteks, et me siis ka praegusel hetkel neid likvideerisime selle uue projekteerimise käigus oleme just äsja läbi viinud ka ehitushanke uue ehitaja leidmiseks, see protsess on nii-öelda lõpetatud. Nüüd on lihtsalt vaja PRIAl see ehitaja heaks kiita. Kuuse sõnul oli PRIA toetusmeetme lõpptähtaeg tänavu mais, ent tähtaega pikendati aasta võrra. See tähendab, et tehas peab valmis olema tuleva aasta mais. Küll aga otsis ja leidis ettevõte hooajatöölisi valminud kuivatisse. Meil on täna võimalus osutada kuivatusteenust ja selle tegevuse tarbeks me ka neid inimesi otsisime. Nüüd see kuivatushooaeg just praegu algabki. Imavere õlikultuuride töötlemise tehas on Eesti piimatootjate ühisprojekt, kuhu asutaja liikmed tena panustasid investeeringutega Eestimaa piimatootjate ühistu piimandusühistu E-piim, Saaremaa ja Rakvere piimaühistud ja AS metsaküla piim. Samuti investeeris projekt veel 11 põllumajandustootjat. Projekti toetatakse ka Eesti maaelu arengukavast ligi kahe miljoni euroga. Tehase rajamise eeldatav maksumus saab olema kaheksa miljonit eurot. Tehases hakatakse tootma rapsiseemnest, rapsikooki ja rapsi toorõli. Aastas suudab tehas töödelda 42000 tonni rapsiseemet. Valitud pressimistehnoloogiaga on võimalik töödelda ka teisi Eestis kasvatatavaid õlikultuure nagu lina, kanep ja sojauba.",
"role": "user"
},
{
"content": "Imavere rapsiseemne töötlemise tehas peaks lõplikult valmima järgmisel aastal. Uue ehitushanke järel ootab ettevõte, et PRIA ehitaja heaks kiidaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimese ministri tagasiastumine on sisuliselt osa demokraatliku unionistliku partei protestistrateegiast Põhja-Iirimaa protokolli vastu. Protokoll säilitas Põhja-Iirimaa Euroopa Liidu ühtsel kaubandusturul ja ühtlasi avatud piiri Euroopa Liidu liikmesriigi Iirimaa ga. Seda tehes lõi see aga tõhusa piiri Iiri merele vihastades nii Põhja-Iirimaal, Briti meelseid ja Brexitit pooldavaid unioniste merepiir lööb nende arvates kiilu piirkonna ja ülejäänud ühendkuningriigi vahele. Esimese sammu protestide reas tegi üleeile Giveni parteikaaslane põllumajandusminister Edvin Poots, kes peatas Põhja-Iirimaa sadamates toimuvad kontrollid, ühendkuningriigist tulevatele põllumajandus toidukaupade, tekitades sellega viha. Euroopa liidus. Puutsi käsku aga siiski kohe ellu ei viidud. Ametnikud ei keeldunud otseselt korraldusest, vaid võtsid arvesse ministri palve täitmise laiemaid tagajärgi. Kaubandusorganisatsioonid teatasid, et Põhja-Iirimaa sadamates kontrollitakse endiselt kaupu vähemalt praegu. Protestiplaani autor on unionistide juht Jevri Donaldson, kes ütles, et tema partei on keskendunud Põhja-Iirimaa protokolli ga seotud probleemide lahendamisele. Me tuletame valitsusele meelde nende lubadust kaitsta Põhja-Iirimaa positsiooni ühendkuningriigi siseturul, ütles ta ja lisas, et ühendkuningriigi valitsus ei ole seda kohustust siiani täitnud. Paul Given on esimese ministri ametis eelmise aasta juunist. Tema lahkumine viib automaatselt ametist ka Sinn Feini aseministri Michel Annili. Põhja-Iirimaa võimujagamiskokkuleppe tõttu on esimese ministri ja tema asetäitja roll kahe suurima partei ühine amet ja ühe lahkumise lahkub. Ka teine ministrid jääksid paika, kuid täitevvõim ei saaks teha olulisi otsuseid. Eilsel pressikonverentsil ütles Sinnfeini president Meri McDonald, et unionistide tegevusel on tagajärjed ja kutsus üles korraldama ennetähtaegseid valimisi. On spekuleeritud, et need võiksid toimuda märtsi keskpaigas, kuigi korraliste valimiste kuupäev on viiendal mail. Varem oleks esimese ministri tagasiastumine viinud uute valimiste väljakuulutamiseni, kuid reeglid on muutumas ja järgmisel nädalal Londonis vastuvõetav seadus võimaldab Põhja-Iiri assambleel jätkata ilma valimistega kuus kuni üheksa kuud. Arvamusküsitlused näitavad aga, et sinn Fein kogub üha populaarsust ja möödub unionistidest, saades esimest korda Põhja-Iirimaa suurimaks parteiks. Paul Kiveni tagasiastumise järel jääks aga pooleli järgmise kolme aasta eelarve arutelu ja kinnitamine. Küll jõudis Kiven allkirjastada korralduse anda 280-le 1000 inimesele igaühele 200 naela energia arvete katmiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Iirimaa esimene minister Paul Givan astus tagasi, protesteerides nii Brexiti-järgsete kaubandusreeglite vastu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna hommikul avalikustas Euroopa parlament eile õhtul toimunud salajase hääletuse tulemused Carlosel ja tema kahelt kaaslaselt. Clara Bonzatil ja Antoni Cominilt võeti saadikupuutumatus putsde mooni. Hääletusel toetas 693-st hääletusel osa võtnud saadikust 400 saadiku puutumatuse võtmist, 248 olid vastu ning 45 jäid erapooletuks. Tema kahe kaaslase hääletustulemused olid sisuliselt identsed 400 poolt 247 vastu ja 42 erapooletut. See tähendab, et Hispaanial võib nüüd tekkida reaalne võimalus 2000 seitsmeteistkümnenda aasta Kataloonia iseseisvuse referendumi korraldajad kohtu alla anda. Putstemon ütles küll juba reedel ERR-ile antud intervjuus, et kaebab praeguse otsuse Euroopa Liidu kohtusse edasi. Nimelt arvestas ta juba toona saadikupuutumatuse kaotusega. Varem on ta korra selles kohtus juba võitnud, sest esiti ei lubatud neil 2019. aasta Europarlamendi valimistest osa võtta. Toona ütles kohus, et neil on selleks õigus ning Euroopa parlamenti nad valitigi. Ja kui ka Euroopa Liidu kohus peaks Europarlamendi otsuse õigeks lugema, siis ei tähenda see endiselt putitamooni väljaandmist. Nimelt on Belgia varasemalt mitmel korral vastanud eitavalt Hispaania võimude palvele Putsdemon välja anda. Sama on teinud ka Saksamaa. Seetõttu ei peagi Butstemon veel esialgu muretsema trellide taha mineku pärast. Kuigi Butstemooni hääletus toimus juba eile õhtul, siis avalikustati tulemused alles täna hommikul. Selle põhjuseks on Euroopa parlamendi nii-öelda koroonaprotokoll, mis venitab ametliku hääletusprotsessi tavapärasest pikemaks. Nimelt ei vajuta parlamendi liikmed kohapeal nuppu, vaid edastavad hääletus andmed elektrooniliselt. Hiljem peavad nad seda üle kinnitama ning kõik allkirjad kontrollitakse ükshaaval üle. Sama hääletuse käigus otsustas parlament võtta saadikupuutumatuse ka Horvaadilt Valter Flegolt ja portugaallaselt Nunio Melol. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlament otsustas võtta Kataloonia endiselt presidendilt Carles Puigdemontilt ja tema kahelt kaaslaselt saadikupuutumatuse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu raudteejaama lähistel krundil Tiigi 67 asub täna parkimisplats. Uue detailplaneeringu järgi kerkib sinna kuni viis äri ja elamuhoonet. Tartu abilinnapea Reno Laidre sõnul on piirkond juba tihedalt hoonestatud ning mahukas arendus on pigem erand. See tiigi 67 ongi üks väga-väga selline suur maaüksus, mis nii arhitektuurses mõttes võiks olla ilus ja dominentne. Aga, aga ka funktsionaalsuse mõttes ikkagi hakkab kujundama tulevikus selle piirkonna elu ja väljanägemist ja elukorraldust, et kes on need inimesed siin, kes liiguvad ja, ja mis on need teenused, mida siin saab tarbida? Arendaja tigi Invest ostis kinnistu 2010. aastal. 2016. aastal korraldati ka arhitektuurivõistlus, mille võitis arhitektuuribüroo kolm pluss üks arhitektid tööga hoov. Võidutöö nimi vihjab, et krundi keskele tekib kõrghaljastusega sisehoov, mida uued hooned piiravad ruudukujuliselt. Arendaja Tiigi Invest esindaja Toomas Türn ütleb, et nüüd tuleb hooned projekteerida ja huviliste seast leida ankurrentnik. Täna nullist hakata lihtsalt, et me teeme hoone valmis, ilma et et me räägiks potentsiaalse nii-öelda rentnikuga. Ei ole otstarbekas, et kui seal on on ankurrentnik olemas, kes annab omad sisendid ja omad soovid, siis vastavalt sellele saab seda kujundada. Et ei ole mõtet lihtsalt tühja karpi valmis ehitada. Türn lisab, et krundile tuleb 75 protsendi ulatuses äripind. Rentniku leidmisel otsib arendaja teenusepakkujaid, kes sooviks pikaajalist rendilepingut. Türn jätkab. Esimese etapi hoonestus, ma kujutan ette, et see võiks olla valmis 2023. aasta lõpuks või siis kolmanda kvartali lõpuks. Arendaja ehitab välja ka ümbritseva tänavaruumi ja annab selle seejärel linnale üle, selgitab Reno Laidre. No ütleme linna selline kõige suurem avalik huvi tegelikult ei seondu üldse mitte selle hoone juhtfunktsioonidega vaid vaksali tänavaga, et linn soovib saada sellest maast 537 ruutmeetri ulatuses maad endale sellisena, et sinna tuleb ikkagi kõrghaljastuse puud ja me saame rajada korraliku kergliiklustee, et et see, selline hea avalik ruum, mitte ainult selle kinnistu kasutajad, vaid kõik inimesed, kes selles piirkonnas liiguvad ja noh, mis alati, ega vaks seal joone ikkagi toob meil inimesi üle Eesti sellesse piirkonda, et, et see ruum oleks hea.",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalal kehtestas Tartu linnavolikogu aadressile Tiigi tänav 67 detailplaneeringu. Arendaja loodab ülejärgmine aasta avada esimese ärihoone.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOpositsioon avaldas volikogu koosolekul lootust, et Isamaa ja Keskerakonna võimuliit vähendab Rakvere linna valitsemiskulusid, mis on seotud alampalgaga, räägib EKRE esindaja Martti Kuusik. Alampalk on oma olemuselt ellu kutsutud selleks, et määratleda mingisugust minimaalselt inimväärset sissetulekutaset nendele inimestele, kes seal sissetulekutaseme alumises otsas täis töökohaga töötavad ja puudub igasugune majanduslik ja sisuline põhjus kasutada seda instrument reguleerimaks nende inimeste palkasid kes ei asu selle sissetulekutaseme alumises otsas. Et rääkimata siis selle sisulisest põhjendatusest selle sideme loomisel on antud juhul Rakvere linnas tegemist ka väga konkreetse praktilise probleemiga, sellepärast et kui see ebamajanduslik ebamoraalne mitte sisuline seotus kehtiks edasi, siis ainuüksi järgmise valimisperioodi jooksul ma mõtlen aastatel 2022 kolm, neli ja viis tekib sellest Rakvere linna kodanikule täiendav lisakulu 7,9 miljonit eurot. Kumulatiivsena. Koalitsiooni hinnangul on palgaküsimused olulised ja vajaduse korral tuleb muudatusi teha. Rakvere linnapea, keskerakondlane Triin Varek. Palgateema on meil reguleeritud kahe määrusega, et on eraldi siis nii-öelda ametnikud, töötajad ja linna juhtkond. Ja teiseks olen kindlasti arvamusel, et inimesed väärivad oma töö eest mõistlikku tasu. Ja linnapeana kinnitasin täna ka seda, et olen valmis selle teema koalitsiooni viima ja me kindlasti arutleme selle üle, kuidas siis edasi saab, otsustab volikogu ja see saab selgeks siis, kui me tuleme volikogu ette uuesti järgmise aasta eelarvega. Rakverest raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rakveres valiti linnapeaks tagasi enne valimisi kaks aastat sel kohal olnud keskerakondlane Triin Varek. Tema poolt oli 14 ja vastu 5 volikogu liiget.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRiigikogu maaelukomisjoni juhi Tarmo Tamme sõnul ei ole põllumajandussektori tööjõupuudusele kohapealseid lahendusi, mis probleemi kaotaks ning võõrtööjõuta ei ole seal sektoris ka edaspidi lootust hakkama saada. Eriolukorra lõppedes tuleb tema hinnangul kiiresti taastada koroonakriisi eelne olukord ning asuda kiiresti menetlema hooajaliste töötajate sissetoomiseks esitatud taotlusi. Et eelmine maaelukomisjoni istung toimus kuu aega tagasi ja selle perioodiga soovijate arv, kes sooviks nagu põllumajandussektoris tööle asuda, on väga väike. Neid inimesi, kes tööd otsivad, on väga palju, aga aga see reaalselt oleks kolme nädala pärast minema maski põllule, ega neid väga palju ei ole ja, ja me peame siin kuidagi väga kiiresti otsustavalt selle probleemi ära lahendama. Möödunud aasta aprillis esitati lühiajalise töötamise registris 3324 taotlust neist 725 töötamiseks hooajatöölisena. Valdkonniti jagunesid taotlused põhiliselt ehituse, töötleva tööstuse ja põllumajanduse vahel. Möödunud aasta mai andmed on enam-vähem samad. Politsei ja piirivalveamet, identiteedi ja staatuste büroo nõunik, ekspert Liis Valk ütles, et kui eriolukord läbi saab ja tuleb otsus piiride avamise kohta, siis PPA on suuteline taotlusi ette nähtud aja jooksul ka menetlema. Taotlused ei ole kuhjunud, ei ole tekkinud sellist suurt ootejärjekorda, et millest me ei suudaks siis läbi hammustada, kui kui piirid uuesti avanevad. Praegu on lühiajalise töötamise taotlusi menetluses 1300 Need taotlused ei ole mitte kõik ootel, vaid nende suhtes aktiivne menetlus, tegevus käib ja, ja igapäevaselt tehakse ka otsuseid taotluste le, et nende hulgas on, on ka sellised taotlused, kus välismaalased viibivad Eestis ja saavad siin tööle asuda ja seega me nendele teeme jooksvalt kogu aeg otsuseid. Kui tuleb otsus piirid ja transpordiühendused taas avada, on PPA valmis uuesti ka otsuseid tegema. Et sellest hetkest, kui on võimalik ajutise viibimisalusega viisaga või viisavabadusega jälle reisida, piire ületa, kui taastuvad transpordiühendused lennuühendused, siis saab ka nende taotluste osas otsused teha tavapäraselt lühiajalise töötamise registreerimise otsus tuleb teha 15 tööpäeva jooksul ja elamisloa otsus kahe kuu jooksul. Et üldjuhul me suudame nendest menetlustähtaegadest kinni pidada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Piirid võõrtööjõule sulgenud eriolukord lõpeb praeguse seisuga 17. maiga. Kui iga päev toob teateid uutest leevendustest, siis tõenäoliselt viimaste hulka jäävad otsused piiride avamise kohta. Soome teatas eile, et avab töörändeks piiri 14. maist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui Kreekast tulid pühapäeva hilisõhtul uudised, et Kreeka ei täida selle ja järgmise aasta eelarve puudujäägi nõuet, mis lepiti kokku rahvusvaheliste laenuandjatega siis eurogrupi president Jean-Claude Juncker oli pärast südaöösel lõppenud eurogrupi rahandusministrite kohtumist Kreeka väljavaadete suhtes pigem optimistlik. Troika raport Kreeka kohta ei saa valmis ilmselt enne kolmeteistkümnendat oktoobrit. Tahan teile kinnitada, et hoolimata neist muutustest kalendris on Kreeka võimeline oma kohustusi täitma. Eurogrupp teeb lõpliku otsuse Kreeka laenu järgmise osamakse kohta oktoobris. Mitte keegi meie kohtumisel ei kõnelenud Kreeka pankrotist, seda välditakse ja mitte keegi ei rääkinud Kreeka lahkumisest eurotsoonist. Et spekulatsioonid lükkan absoluutselt ümber, kõneles Juncker. Küsimusele, kas Kreekalt oodatakse täiendavaid kokkuhoiumeetmeid aastateks 2013 ja 14, kui selle ja järgmise aasta eesmärgid jäävad täitmata, vastas Juncker nii. Oleme seni rahul Kreeka valitsuse kokkuhoiumeetmetega, need tuleb kõik ellu viia. Ma leian, et Kreeka on õigel teel ja ma usun, et oktoobri keskel teeme otsuse, mis võtab arvesse Kreeka edusamme, ütles Juncker. Eurogrupi kohtumise eel spekuleeriti meedias, et kohtumine arutab Euroopas finantsstabiilsusfondi EFSF-i laenuvõime suurendamist, et fond võiks turgude lisaraha juurde hankida, nii et fondi laenuvõimekus oleks oluliselt suurem kui praegune 440 miljardit eurot. Eurogrupi president Juncker ütles, et fondi rahalist mahtu ei ole kavas suurendada. Leiame, et meil tuleb nii palju kui võimalik muuta EFSF-i meetmeid tõhusamateks. Need on tehniliselt rasked kõnelused, aga mitte mingil juhul ei suurenda me fondi rahalist mahtu, ütles Juncker. Aktsiaturud kukkusid eile USA-s ja täna hommikul Aasias, sest eurotsooni võlakriis on sundinud Belgia prantsuse panka teksiat pidama kriisikoosolekut, et tulla toime hapuks minevate eurotsooni ääreriikide võlakirjadega. Spekuleeritakse isegi teksia panga tükeldamise üle. Nii Prantsusmaa kui ka Belgia valitsus teatasid, et on valmis teksijale rahalist abi andma, kui pank peaks seda vajama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eurogrupp usub Kreekasse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSelleks, et kirjeldada, kuidas Tartu kunstimaja kuraatori Peeter Talvistu emotsioonid ja igapäevaelu viimase kahe kuu jooksul muutusid nagu ehk enamusel meist on talvitu kunstimaja saalidesse toonud nii pildi, heli kui ka sõna, mis siis kõik otseselt või natukene ringiga mööduvat aega tähistama jäävad. Näiteks luuletus, mille pealkirjaks Hiina pilt öisest üksikust ratta turist, kes kannab keskajast pärit katkumaski või seinale kirjutatud sõnum ma ei saa korraga mitmes kohas olla, mille algallikas mette Mari kaljase poolt loodud poster tegemist pole siiski programmilise näitusega, vaid ajast inspireeritud nii-öelda koroona päevikuga jätkab Peeter Talvistu. See materjal ikkagi koguneski selle kahe kuu jooksul, et ma panin järjest endale kirja ja ma ei olnud kindel, et kas see näitus toimub sellepärast et me ei teadnud, mis päeval me saame avada, milliste näitustega me avameelse Ta koosneb niisugustest natukene juhuslikest leidudest. No mida sa seal kodus ikka teed, istud Facebookis ja sotsiaalmeedias, siis kohtab mingisuguseid asju, mis justkui kõnetavad sind ja iseloomustavad sinu jaoks mingisugusel konkreetsel hetkel nii seda ümbritsevat olukorda kui ka sinu mingeid sisemisi emotsioone. Täpsemalt öeldes tähendabki juhuslikkus seda, et nii-öelda päris teoste kõrval, mis külastanud ka välismaiseid kunstisaale ja käinud piennaalil, on näitusel ka palju selliseid eksponaate, mille kuraator avastanud näiteks Facebook'ist ja mis algselt pole üldse kunstiteosena mõeldud. Talvistu toob näite. Eero avaneni teos siis, kui lennukid ei lenda, et see oli tema foto, sellest, kuidas ta lihtsalt seisab oma kodus, on leidnud kuuri alt kaks saanitükki, mis meenutavad natukene tiibu ja seisabki siis niisuguses laiali lükatud kätega lendamise poosis, no mis oli mõeldud lihtsalt Facebooki postitamiseks ja siis, kui kuraator seda nägi, siis kuraatoril tuli mõte, et võiks selle panna hoopis kunstisaali seinale. Ka näituse pealkiri esmaspäeval oli meil siin veel lumine, on tegelikult sotsiaalmeediast ühe video juurest pärit kommentaar ka selle video, mille alguses seisab üks poiss lainetava veekogu taustal on talvistu kunstiteosena vormistanud. See oli nagu esimene teos, mida ma nägin, kus mul hakkas tekkima mõte, et ma tahaksin näidata ja siis sealt vaikselt hakkas see näitus kooruma ja siis see tunduski, et, et kuna selle komplekti nagu iseloomustavaks märksõnaks mingil määral on see juhuslikkus, et siis see tundus ka hästi sümboolne. Samas ta on ka nagu niisugune hästi poeetiline lause.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sellest nädalast alates on Tartu Kunstimaja suures ja väikses saalis avatud kodus istumisest ja karantiinist rääkiv kuraatorprojekt \"Esmaspäeval oli meil siin veel lumine\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti suuruselt neljas saar Vormsi on oma kultuuri ja ajaloo poolest eriline paik. Sajandeid oli seal tugev rannarootsi kogukond, mis püsis kuni teise maailmasõjani. Vormsil sündinud Toivo Tomingas otsustas kinni haarata Vormsi proua mõttest ja alustas eelmisel aastal Vormsi laulude, luuletuste, rahvajuttude ja muu kohaliku loomingu kogumist raamatusarja Vormsi veri. Samas rõhutab ta, et jäädvustamist väärib lisaks ajaloole ka vormsilaste värskem looming. Toivo Tomingas. Ma ei sättinudki mõtet niimoodi üles, et ma peaks just nii väga vanu asju otsima. Ma tahaksin tõestada ja anda märku, et inimesed ka tänasel Vormsil ja, ja vormsilt pärit inimesed, kes siin Eestis elavad, et ka nende hulgas on loovisikuid, on andekaid inimesi, kellel on nii mõndagi rahvale öelda. Plaanitavast teisest köitest leiab lugeja lisaks muule huvitavale näiteks ülevaate kaitseliidu tegevusest Vormsil aastatel 1917 kuni 1940 ja põnevad mälestused sellest, milline oli Rootsi põgenenute saatus. Üks oluline lõik on Vormsil pärit vanaproua Maria Bergreni mälestused sellest, kuidas elati Vormsil enne sõda ja, ja kuidas nende pere siis tõusid uuesti jalgele Rootsis 1944.-st aastast edasi sel vanaproual oli eluaastaid 98, nii et tal oli, on, oli, mida mäletada ja kirja panna. Kuna Tomingas tegeleb Vormsi kultuuri jäädvustamisega hobi korras, tuli teil leida lahendus, kuidas saada kokku raamatu väljaandmiseks vajaminev raha. Vormsi vere esimene köide sai teoks tänu hooandja keskkonnale ja sama teed otsustas Tomingas minna ka veel ilmumist ootava teise köitega. Toivo Tomingas. See mõte on pärit siit Haapsalu raamatukogust. Raamatukogu töötajad, kes on laiema silmaringiga, teadsid niisuguse portaali olemasolust ja ma möödunud aastal algul küll nii-öelda suure kahtlusega hinges, aga, aga läksin selle peale välja ja sellest oli väga palju abi. Nüüd ma tänavu aasta, kui teise väljaandmiseks läks, pöördusin uuesti hooandja poole ja see projekt on praegu aktiivne ja üleval ja ootabki hooandjatelt abi ja toetust, sest teada asi, et raamatu väljaandmine on, on küllalt kallis. Tomingas ütles, et loodab esitleda Vormsi vere teist köidet Olavi päeval 29. juulil Vormsil. Mehe sõnul on tal plaani juba ka kolmanda köitega, selle tarbeks loodab ta inimeste abi küljes leida Efraim Taali koostatud Vormsist rääkiva käsikirjalise raamatu teksti rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rannarootsi juurtega läänlane Toivo Tomingas annab Hooandja internetikeskkonna abil välja raamatusarja, mis jäädvustab Vormsilt pärit inimeste loomingu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜha kerkivad haiglaravi vajajate arvud on pannud haiglajuhte järjest enam esitama nõudmisi et ka Eestis tuleb kehtestada ühiskonna laussulgemine. Näiteks on seda nõudnud Tartu Ülikooli kliinikumi juht professor Joel Starkop. Uurisin teadusnõukoja juhil professor Irja Lutserilt, kas teadusnõukoda on sama meelt? Päris võib-olla nii üks-üheselt samal arvamusel ei ole, et ühiskonna nagu kinnipanemine ja lihtsalt kontaktide vahendamine ja ootamine ei anna meile väga palju juurde, nagu pikas perspektiivis me peame nagu selle ka läbi mõtlema, et kui ühiskond tulebki kinni panna, et kuidas me elanikkonna immuunsust tõstame. Et ja selleks ei ole väga palju võimalusi, üks on läbi põdeda, no mis kindlasti, kui on kinni, siis seda läbipõdemist ei juhtu ja läbipõdemine ei ole kindlasti eelistatud meetod. Ja teine on väga kiiresti teha siis lõhustusdoosi nendele, kellele need ette nähtud on ja, ja võimalik, et ka siis juba juba laiemale elanikkonnale ja ikkagi neid esimesi toos, et ega ma ei näe küll ühtegi muud võimalust, kuidas sellest viis viirusest pikemaajaliselt lahti hakata saama. Lutsar jäi kindlaks seisukohale, et koolide laussulgemine ja distantsõpe pole praegu lahendus. Kool siiski peaks olema, see kõige viimane läheb läheb siis distantsõppele, et ja neid koole ja klass ei olegi väga vähe, kus siis lapsed on peaaegu kõik vaktsineeritud või 80 protsenti lastest on vaktsineeritud, õpetajad on ka kõik vaktsineeritud ja juba saavad oma tõhustustoosid ka nüüd koolivaheajal ära. Et nende koolide suhtes tundub küll väga ebaõiglane olevat need need koolid distantsõppele saata, et noh, võib-olla jah, seal, kus kõik need numbrid on väiksed vaktsineerimine on madal. Nii laste kui õpetajate hulgas, noh seal on see kaalumise koht ja, ja ajutiselt, aga, aga see ei ole probleemi. Lahendus, kolmas aasta distantsõpet on, on ikkagi üsna valus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuskabinet arutab praegu koroonaviiruse olukorda ja uusi võimalikke meetmeid nakatumise vähendamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOpositsioonierakonnad plaanivad umbusaldusavalduse kokku panna sellel nädalal kõnelevad vabaerakonna juht Artur Talvik ja EKRE fraktsiooni juht Martin Helme. Me siin hakkame praegu omavahel kooskõlastama teksti, igaüks tahtis midagi juurde panna, midagi täiendada, mingit oma oma nüansse panna meil on nagu põhietteheide meil. Kadri Simsonil on ikkagi see, et need otsused, mis on langetatud, on selgelt korruptsiooni hõnguga, et siin on nagu selgelt tehtud otsuseid, mis mis mängivad avalikke vahendeid mingisuguse oma inimeste ringi kätte. Jürgen Ligi Reformierakonnast lisab, et põhjused Ulatuvad seakasvatusest bussitranspordist kuni investeeringuteni kõigi puhul on muster ühesugune. Imelikud valikud. Meil ei ole muud seletust, kui kui erakondlik ja perekondlik või perekondlik kasu raha tõstetakse. Vastuste asemel rünnatakse küsijaid. Te arutasite ka Jüri Ratase vastu umbusalduse algatamist, et ikkagi kaalukauss lõpuks siis Kadri Simsoni poole langes. Jüri Ratase teemad on laiema. Siin on vaja valida see fookus Jüri Ratase puhul kõige kuumem teema. Meie arvates on see PBK ja vene teema erinevate auditooriumite erinev kohtlemine. Nii et te ootajate Kadri Simsoni umbusaldusavalduse tulemuse ära ja siis arutati, kas avaldada umbusaldust Ratas ast. Keskerakondlasest majandusminister Kadri Simson ütleb, et umbusalduse avaldamine on opositsiooni töö ja eitab huvide konflikti põllumajanduses ning bussifirmade huvide eelistamist maakondliku bussiliikluse korraldamisel. Nagu opositsioon välja tõi. Mis puudutavad maaelu toetamist, siis need väited on saanud juba ümber lükatud möödunud aastal mitte ainult minu poolt, vaid ka esindusorganisatsioonide poolt ja ka loomakasvatajate poolt. Kui Reformierakond soovib minuga vaielda, plaani üle kehtestada tasuta maakonna sisene ühistransport ja selle üle olen ma valmis nendega muidugi arutama. Sest et meie näeme seda võimalusena maainimestele anda samasuguseid võimalusi liikumiseks, nagu on linlastel samasuguses olukorras saada ka tööturust osa. Ja pole vist väga suur üllatus, et Reformierakond maaellu on alati üleolevalt suhtunud ja seetõttu meie poliitilised arusaamised ongi erinevad praegusel hetkel opositsioon teeb lihtsalt oma tööd hajutamaks tähelepanu nendest segadustest, mis on Reformierakonna enda sees seoses oma erakonna esimehe umbusaldamisega. Opositsioon plaanib umbusaldusse algatada sellel nädalal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Opositsioonierakonnad otsustasid pärast nõupidamist, et annavad veel sel nädalal riigikogu juhatusele üle majandusminister Kadri Simsoni umbusaldusavalduse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nGerrit Mäesalu riigiprokuratuurist kinnitas Herman Simmi vahistamist. Teda kahtlustatakse riigireetmises, mis seisneb siis selles, et isik kogus ja edastas salajast teavet välisriigile. Ühtlasi vahistati ka Herman Simmi abikaasa, keda siis kahtlustatakse riigireetmisele kaasaaitamises ning karistusseadustik näeb riigireetmise eest ette kolme kuni 15 aastase vangistuse. Praegusel hetkel on isikud kahtlustatavad ja neile süüdistust veel esitatud ei ole. Herman Simm töötas kaitseministeeriumis erinevatel ametikohtadel, kus oli vastutav riigisaladuse kaitse korraldamise eest, sealhulgas julgeolekuosakonna juhatajana. Töölt lahkus ta tänavu märtsis. Kaitseminister Jaak Aaviksoo. See kuritegu, milles teda süüdistatakse, on keerukas ja sellele jälile jõudmine ja selle avastamine on väga pikaajaline protsess, on selle protsessi erinevateid, asjaolusid ma väga ei tahaks täpsustada, pigem juhiksin tähelepanu asjaolule, et vaatamata selle sündmuse kahetsusväärsusele on Eesti riik suutnud siiski selle riigi reetmise kindlaks teha ja ka kahtlustatavat tabada. Seda peetakse suhteliselt heaks tulemuseks, mis näitab riigi tugevust. Kui suur on selle kahju ulatus, mis ta teha võis, on see teil teada? Me oleme käivitanud kaitseministeeriumis vastava uurimise, et kindlaks teha, mis, mis ulatuses ja millisel moel on kahju tekitatud ja astunud samme nende kahjude minimiseerimiseks. Me teeme seda koostöös kaitsepolitseiga, kes teostab vastavat uurimist. Kuhu või kellele riigisaladused tekkida võisid, kaitseminister vastavalt diplomaatilistele tavadele kommenteerida ei soovinud. Mis aga saab edasi? No eks me peame tegema järeldused kaitseministeeriumi sees, võimalikke kahjusid puudutavalt, aga ma tahaksin järele juhtida tähelepanu ka sellele, et niisuguste juhtumite eest ei ole kaitstud ka suured ja tugevad riigid. Ei ole olemas sajaprotsendilist garantiid, reeturid ühe rahva sekka satuvad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei vahistas Kaitseministeeriumi endise kõrge ametniku Herman Simmi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKuidas ja keda hulkuva looma leidmisest teavitada on küsimused, mis tihti segadust tekitavad. Sest osa omavalitsusi soovib, et looma leidnud inimene helistaks esmalt neile. Osa omavalitsusi tahab aga, et kõigepealt helistatakse lähimasse loomade varjupaika ja neist omakorda osa koV nõuab, et varjupaik väljakutsete sõidu nendega eelnevalt kooskõlastajaks. Seega peavad hulkuva looma leidnud inimesed sageli lahendama keerulist orienteerumisülesannet. Eelkirjeldatu ongi peamiseks põhjuseks, miks varjupaikade, mittetulundusühingu üldjuhi Triinu Priksi sõnul loodi veebilehekülg, kus täpsemad juhised iga omavalitsuse kohta eraldi. Me oleme oma kodulehele loonud sellise Eesti kaardi, kus on kõik Eesti omavalitsused peal ja vastavale omavalitsusele klikkides, kui näiteks nimi on leidnud looma klikib sinna ja siis sealt viib otse selle inimese või organisatsioonini, kellega peaks siis suhtlema, sellel teemal edasi. Ehk näiteks kui inimene leiab Tartu linnast hulkuva kassi, siis veebileheküljele minnes on kohe näha, kas ühendust tuleb esmalt võtta otse varjupaigaga kohaliku omavalitsuse või hoopis kellegi kolmandaga. Need kontaktid peaksid tulema ette, et tõenäoliselt Tartu linnas on nii, et võib otse võtta varjupaigaga ühendust, ei pea enne omavalitsust leida, teavitama ja siis tulevadki Tartu varjupaiga juba täpselt selle lehe kontaktid ette, kus saab selle telefoninumbri ja nende tööajad ja kus nad asuvad ja kõik sellise asja. Prik ütleb, et loodud veebilehekülg ei aita ilmselt hulkuvate loomade arvu vähendada, küll aga vähendab veebilehekülg looma varjupaika jõudmise kiirust. Ehk täidab eesmärki, et loom saaks tänavalt võimalikult kiiresti turvalisse kohta. Üleüldises plaanis ei ole hulkuvate loomade arv aastatega priki sõnul aga vähenemise märke näidanud. Kui me vaatame varjupaika jõudvate loomade arvu, siis see väheneb ikka väga visalt, eriti ainult koerte osas. Kasside osas need numbrid pigem kasvavad, aga tõenäoliselt me oleme ise mõelnud, et nad kasvavad sellepärast, et loomi saab rohkem varjupaika, mitte et neid oleks nagu tänaval kuidagi, et inimesed vilgas, rohkem seda ma ei taha küll uskuda. Aga pigem on see, et märgatakse rohkem, loomad lihtsalt tulevad rohkem varjupaika sisse. Et kasside osas see number ikkagi tõuseb ja tõuseb kogu aeg. Kahjuks. Loomade varjupaigad üle Eesti võtavad aastas vastu umbes 32000 telefonikõnet ja käivad 4000-l väljakutsel. Tänavu on MTÜ seitsmesse varjupaika jõudnud ligi 4000 looma, kellest vaid 700-le on vana omanik. Järele tulnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Varjupaikade MTÜ kogus ühele veebileheküljele kokku info, kelle poole tuleks inimestel pöörduda, kui on leidnud hulkuv loom. Loodud veebilehekülg peaks olukorda lihtsamaks ja selgemaks muutma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile kontsertturneega Brüsselisse jõudnud Eesti filharmoonia kammerkoor ja flandria sümfooniaorkester musitseerisid koos otse kui jumala keeli esitusele tulnud Arvo Pärdi ja Gustav Fore teosed. Dirigent Kristiina Poska sõnul jumala igatsus, st ka räägivad. Meil on kontserdi esimeses pooles kaks lugu Arvo Pärdilt, mis tegelikult kuuluvad kokku, kuigi nad on kirjutatud 20 aastase vahega siluani laul ja Aadama itk mõlemad räägivad nii-öelda aadama valust ja igatsusest jumala järgi peale seda, kui ta on paradiisist välja visatud, et peale seda, kui ta on nii-öelda tunda saanud jumala armastust, siis miski siin tavalises maailmas nii-öelda ei lohuta teda ning ei paku talle rahuldust. Ning kontserdi teises pooles me kuuleme Foret reekviemi kus fuaree tegelikult ei näita meile üldse seda tumedat traagikat poolt surmast, vaid vastupidi, tegelikult seda helget, et see, mida see adam esimeses pooles otsib selle me muusikaliselt tegelikult leiame furee reekimis ja, ja viimases osas siin paradiisium põhimõtteliselt nagu sõnasõnaliselt leiame uuesti selle paradiisi, mille adam oli kaotanud. Poska sõnul pole Eesti koori ja Flandriorkestri kokkukõlama panemine olnud keeruline ülesanne. Tema hinnangul võib see tuleneda kahe rahva teatavast olemuslikust sarnasusest. Eesti filharmoonia kammerkoor, meie Flandra sümfooniaorkester ja meie solistid Roderik, Williams ja Hanna Plažikova, see on tõesti, nad on nagu see sulandub selliseks tervikuks ja see on nagu selline äärmiselt äärmiselt õnnestunud koostöö, kus tegelikult kõik juhtub iseenesest ning meil on kaheksa kontserti ja see aina süveneb ja areneb iga kontserdiga, nii et see on puhas rõõm. Poska sõnul mängivad maailmas orkestrid tihti Arvo Pärdi teoseid, kuid tema vokaalmuusikat peetakse pigem Eesti filharmoonia kammerkoori pärusmaa. Ks. Mis võib-olla ise on ka natukene tõsi selles mõttes, et kui, kui mina meie koori praegu siin laulmas kuulen, siis ma lihtsalt tajun tõesti, et see, see on osa nende DNA-st ja see on nii tohutult inspireeriv ja see on, see on nii, nagu see peab kõlama. Kammerkoori koormeistri laudev ek vander Re sõnul on nad tõesti Pärdi muusikat palju esitanud ning nende eelis tuleneb helilooja läheduses. Kas see tuleb lihtsalt sellest, et me laulame hästi palju ja Pärt on lähemal, et ta saab meile rääkida, mis ta tahab, et teistel kooridel ei ole see võimalus. See ei tähenda, et me laulame paremini kui teised koorid, aga me saame palju Pärdi ga koos tööd teha, et jah, ma arvan, et sellepärast oleme. Võibolla eksperdid? Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Filharmoonia kammerkoor ja Flandria sümfooniaorkester Kristiina Poska juhtimisel esitasid eile Brüsselis Arvo Pärdi muusikat. Poska sõnul on koori ja orkestri koostöö olnud suurepärane ning läinud kontsertturneega aina paremaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPeagi avatakse avalikud ujumisrannad, Lõuna-Eestis kontrollib terviseamet seetõttu 60 supluskohas vee kvaliteeti, ütles terviseameti Lõuna regionaalosakonna menetlusgrupi juht Mats Hansen. Tänavune kevad on olnud üsnagi jahe ja, ja selle tõttu on ka ilmselt olnud see Lõuna-Eesti suplusvesi puhtam võibolla kui tavaliselt ja üldiselt on ikkagi hooaja alguses on reeglina vesi meil puhtam ja probleeme võib esineda siis, kui ilmad lähevad meil soojaks ja veetemperatuur tõuseb seal 20 21 kraadini madalamates järvedes, siis võib hakata tulema seal siis nii soole, enterokokkide tulemusi kui ka siis sinivetikas hakkab ohama. Aga seda me ootame kusagil seal hooaja teises pooles, juuli lõpus, augusti alguses. Terviseametile võib anda teada, kui peaks tekkima kahtlus suplusvee puhtuse suhtes. Mats Hansen. Me ootamegi ja, ja kutsumegi inimesi üles meie poole pöörduma, kui, kui kusagil on suplusega tundub olevat probleeme. Kui veepinnal on näha mingisugust rohekast sinist massi, siis tasub alati terviseameti poole pöörduda ja anda teada oma kahtlustest või, või kui peale suplemist on mingeid terviseprobleeme. Tunda, et kas juhu sügeleb või on mingi. Oksendamist või sellist asja, et siis tasub alati terviseametile sellest teada anda, mis me kontrollime? Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Eesti veekogudes on suplusvee kvaliteet parem kui eelmistel aastatel. Parema kvaliteedi põhjuseks on jahedad ilmad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna Brüsselis tutvustatavast kliimapaketist saab ilmselt selle Euroopa Komisjoni koosseisu üks defineerivaid momente. President Ursula von der Leyen on seadnud kliimamuutuste vastu võitlemise kõrgeimaks prioriteediks ning tänane kava on selle tõestuseks. Euroopa liidus on lepitud kokku heitgaaside vähendamine aastaks 2030 55 protsendi võrra. Seepärast kannab ka pakett nime Fit for fifty Bi faiv, mis eesti keeles võiks kõlada kui valmis 55-ks selle saavutamiseks, tutvustab komisjon täna kahteteist ettepanekut. Neist kaks kuuluvad ka Eesti voliniku Kadri Simsoni haldusalas e. Kuivõrd Euroopa Liidu ambitsioonid heitgaaside vähendamisel on maailmas kõige suuremad, siis peetakse seda kava otse kui teekaardiks. Kogu planeedile on Euroopa Liit, maailma suuruselt kolmas majandus USA ja Hiina järel. Ka neil kahel on plaanid vähendamaks heitgaaside hulka lähikümnenditel. Kuid Brüsseli kliimamõttekoja E3G analüütiku Manon Dufuri sõnul kahvatuvad need Euroopa Liidu kõrval. See on suurim sedasorti kava, mida me kunagi näinud oleme. 75 protsenti maailma majandusest moodustavad riigid on seadnud endale süsiniku neutraalsuse eesmärgi. Euroopa Liit on võtnud kohustuse jõuda selleni aastaks 2050 ning vähendada heitgaasi märkimisväärselt 2030.-ks aastaks, mis on üheksa aasta pärast. Probleem on selles, et ei ole ühtegi juhist, kuidas seda teha. See pakett näitab, mida on võimalik teha kõikides sektorites selle eesmärgi täitmiseks, ütles Tufuur. Väljakäidav kava saab olema ka tõeline pähkel kõigile Euroopa Liidu institutsioonidele, sest vajab kõigi osapoolte koostööd. Euroopa Parlamendi roheliste fraktsiooni liikme Michael Blossi hinnangul saab see olema ülikeeruline ificut processer lot of challenges. See on väga keeruline protsess, sest ees on palju takistusi. Üks väljakutseid on kogu paketi sidususe hoidmine. Me peame läbi rääkima paralleelselt kahteteist erinevat seadust, millel on üks eesmärk säilitada kliimaeesmärgid. Kui ühes seaduses peaks olema vähem ambitsioone, siis tuleb seda tasakaalustada teises, see saabki olema ülikeeruline. Teine küsimus on muidugi see, milliseks kujuneb poliitiline peavool tulevikus, sõnas ploss. Tänase kava kõrval peab Euroopa komisjon järgneva kolme aasta jooksul tutvustama ka strateegiat, kuidas jõuda kliima neutraalsuseni aastaks 2050. Sellel teel on tänane kava esimeseks sammuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon tutvustab täna pärastlõunal oma kliimamuutuste vastu võitlemise strateegiat aastani 2030. 12 punktist koosnev kava näitab kuidas peaks Euroopa Liit vähendama kasvuhoonegaaside hulka vähemalt 55 protsendi võrra.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitsevaldkonnas on vaktsineerimine oluliselt populaarsem kui riigis keskmiselt. Kõige paremat seisu näitab kaitseministeerium, kus süsti on saanud üle 98 protsendi töötajatest. Kaitseväe töötajatest on vaktsineeritud üle 96 protsendi. Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Martti Magnuse sõnul on vaktsineerimine oluline riigi kaitsevalmiduse tagamiseks. 18, oktoober on praegusel hetkel see kuupäev, kus me siis veel kord hindame kriitiliselt üle need ametikohad, kes siis peavad kuuluma sellesse vaktsineerimise gruppi. Magnus selgitab, et kõik kaitsevaldkonna asutused on oma riskianalüüsid juba varem esitanud, aga nüüd võib neis üht-teist muutuda. Vajaduse tingib kindlasti nii-öelda inimlikkuse aspekt, et me ei taha kergekäeliselt inimestest loobuda. Me hindame neid olukorda sid või neid positsioone üle ja kõikvõimalikud sellised üksikjuhtumid, kus on siin probleemid, siis need me ka olukorrapõhiselt isikutepõhiselt lahendama. Pärast seda, kui vaktsineerimist eeldavad ametikohad lõplikult paika saavad, jääb kaitsevaldkonna töötajatele veel kuu aega järelemõtlemiseks. Alates 19 10.-st novembrist ei saa jätkata need teenistujad, kes ei ole vaktsineeritud, aga tegelikult peavad olema nii-öelda nõuete järgi vaktsineeritud koroonaviiruse vastu. Olenevalt asutusest on riskianalüüsid erinevad näiteks kaitseväes, kus on praegu vaktsineerimata umbes 50 inimest, oodatakse kaitsesüstimist kõigilt töötajatelt. Kaitseliidus, kus praegu on süstitud üle 83 protsendi töötajatest, üleüldist vaktsineerimisnõuet ei ole ning tõenäoliselt ka ei tule. Kõik sõltub sellest, milline on asutuste nii-öelda sõja ülesanded või siis nii-öelda kaitsevalmiduse ülesanded. Kui täna vaadata meie nii-öelda sõjaväe struktuuri, siis põhimõtteliselt kogu kaitseviisi koosseis on sõja ülesandeid täitmas. Küll aga ei ole see sajaprotsendiliselt kaitseliidus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseväes peavad ennast vaktsineerima kõik töötajad. Need kaitsevaldkonna töötajad, kes jätavad ennast vaatamata kohustusele vaktsineerimata, võidakse lahti lasta 19. novembril. Asutuseti on nõuded erinevad, kuid kaitseväe hinnangul tuleb vaktsineerida kõik nende töötajad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli teadlased veedavad järgmised kuus nädalat kakra rahu laiul, et uurida kajakaid täpsemalt seda, kuidas võib toit mõjutada alles kooruvate linnupoegade tervist. Kui varem on uuritud üksikute reoainete mõju, siis nüüd kontrollivad teadlased kogu reoainete komplekti, mida merelind võib toidust saada, jätkab loomaökoloog Tuul, Sepp. Selline katse on väga vajalik, sellepärast et inimtegevus looduslikke liike mõjutab ja millised peaksid olema need regulatsioonid ja piirangud, mis hoiavad meie mere puhtana ja, ja meie looduslikud liigid tervena ja, ja rõõmsana. Laiul pesitsevad kajakad jagatakse kahte rühma, osadele söödavad teadlased Peipsi järvest püütud kala, teistele Saksamaal reostunud kiililahest pärit kala jätkab sooloog. Randel Kreitzberg. Kui meil on siin terve hulk uuringuid igasuguste toksiliste ainetega, kus süstitakse loomadele lindudele neid toksilisi aineid sisse ja on teada, et see mõjub neile halvasti selliseid uuringuid, mis on selliste reaalselt keskkonnas olevate kontsentratsioonidega, et selliseid uuringuid on hästi vähe. Teadlased tahavadki teada, kuidas toit võib mõjutada linnupoegi ja kas mõju on tibudele erinev, jätkab loomaökoloog Tuul, Sepp. Hüpotees on selline, et kui nüüd vanem sellel perioodil, kui ta oma muna muneb, toitub reostunud kalas, et siis tema, kui, kui nüüd ükskord need pojad kooruvad nendest munadest, et siis siis nendel tibudel on kehvem tervis. Tavaliselt on esimene linnupoeg see, kes kasvab kõige suuremaks ja tugevamaks, sest esimese koorujana on tal kõige enam aega kasvamiseks sooloog, Randel Kreitzberg. Munemine on üks viis emaslinnul toksiliste ainete kehast väljutamiseks ja suure tõenäosusega saab see esimene poeg ka kõige suurema portsu toksilisi aineid, mis siis teda omakorda siis kahjustavad. Seega uurivadki teadlased, kas keskkonnareostuse tõttu ei ole enam eelisseisus esimene linnupoeg, vaid äkki hoopis teine. Teadlased püüavad laiul olles linde võimalikult vähe segada, pesasid külastavad nad ainult siis, kui pojad on koorunud, et tibud rõngastada, võtta vereproov ja nad üle mõõta. Tuul, sepp. Ja muidugi peab olema ka valmis selleks tõesti, et need kajaka vanemad ründavad, et nad löövad nokaga teadlasele vastu pead ja neil on selleks täielik õigus. Et me oleme siis varunud ka endale selliseid nahkmütse, mis meid peaksid selle eest ehk kaitsma. Projekti on kaasatud ka üliõpilased ning isegi mõned kooliõpilased, kes näevad oma silmaga, kuidas teadus sünnib.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti teadlased uurivad, kuidas mõjutab toidu puhtus veel sündimata linnupoegi. Selleks viivad nad läbi katse, mida ei ole kunagi varem tehtud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopas köetakse peamiselt gaasiga, metsarohke ja hajaasustusega. Eesti, kus kasutatakse arvestatavalt ahjukütet, on pigem erand, räägib Tallinna tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski. Suitsevad korstnad ja sellised asjad on ka, oleks väga suur probleem linnades, aga jah, Bulgaaria, Rumeenia Nendes on ka palju elamuid, on ikkagi maapiirkondades ja seal kindlasti siis ka puitu kasutatakse. Aga noh, tegelikult, mis on Eestiga nüüd sarnased, on pigem ikkagi siin Soome ja Rootsi, et teised metsarikkad, riigid. Näiteks Soomes on tavaline, et lisaks elektriküttele võib majas olla ka kamin, mida külmal ajal kord päevas kütta. Kuna gaasi hinna tõus on kiirem kui küttepuidu hinna tõus, annab see metsarohketele riikidele eelise. Kuid siiski on aastaga küttepuidu hind kerkinud kaks korda. Juba 2020. aastal vastasid Eurostati uuringule 27 protsenti bulgaarlastest et ei suuda alati oma kodu soojaks kütta. Kui veel arvestada, et maakohtades on keskmiselt vaesus rohkem, võib just küttepuidu hinnatõus tähendada, et kõige vaesemad eurooplased ei suuda talvel oma kodusid soojaks kütta. Teisalt on energiapuidu hinnatõus võimalus metsarohketele riikidele nagu Eesti, ütleb metsandusekspert Heiki Hepner. Täna peaks juba laias laastus olema need tööd tehtud, kui nüüd hakatakse suve teises pooles sellega tegelema, mingit osa turule kindlasti ka jõuab, aga ikkagi põhimõjutus jääb aastasse 2023, aga kui me täna ei alusta, siis 2023 aasta pärast me tõdeme jälle, et et küttepuidu hinnad on väga kõrged, võiks ju raiuda, aga no ei ole kedagi, kes seda pakkumist rahuldaks. Kuid see aitaks peaasjalikult ikka vaid metsarohke el riikidel Vene gaasist loobuda. Mujal Euroopas gaasilt puiduküttele üle minna võimalik ei ole, ütleb Kurnitski. Gaasist loobumine saab toimuda ainult läbi soojuspumpade, et see puiduküte on liiga väikene ni et seda suurt pilti mõjutaks küll aga siis sellistes riikides, kus on on palju metsa ja hõreasustust nagu Eesti ja Soome kindlasti puiduküttele oma osakaal nagu jääb. Aga ma mingit sellist puidukütte renessansi siin küll nagu ei ootaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ahjuküte tuleb oma odavuse tõttu energiakriisis pigem kasuks. Siiski on küttepuude hind aastaga tõusnud kaks korda ja vaesematel eurooplastel võib vastu talve küttepuidu varumine käia üle jõu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLinnuvaatlusmessil sai uudistada nii Matsalu rahvuspargi rikkaliku linnuriiki kui ka seadmeid ja kirjandust, mida linnuvaatluseks vaja läheb. Tuulingu talu peremees Ants ale korraldas oma kodus linnuvaatlusmessi kolmandat korda. Eeskuju võttis ta Suurbritannia pikkade traditsioonidega messist. PöördFer. Ale sõnul on Matsalu rahvuspark messi korraldamiseks sobiv koht, sest on oma looduse poolest tähelepanuväärne terves Euroopas. Lääne-Euroopa arenenud riikides on juba palju neid väärtusi kadumas, meil on nad veel siin säilimas ja, ja loodetavasti see säilitamine ka jätkub, et just seda unikaalsust hoida. Linnuvaatlusmess on selle valdkonna huvilistele võimalus kokku saada, jätkab linnuklubi Viron indu, Euro liige Timo Noaroo. No muidugi erinevatele inimestele, see on nagu oluline kohtuda teistega ja rõõmustada, et linde saab ka koos vaadata, ei pea üksi metsa kolima või kuskile kuskile mujale, et selles mõttes on väga tähtis selline koosolek. Festivalil oli külas Eesti ornitoloogiaühing, mis tähistas täna oma sünnipäeva. Ühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul on ühingu eesmärkide seas lisaks Eesti linnustiku uurimisele ja kaitsmisele ka muud. Võib-olla kõige olulisem, eriti selle tänase sündmuse valguses ongi inimestele lindude tutvustamine. Et inimesed linde tähele paneksid ja oskaksid neist rõõmu tunda, kui nad meile kevadel jälle saabuvad. Eesti ornitoloogiaühing asutati esimesel mail 1921",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärast koroonapandeemiast tingitud paariaastast pausi peeti Läänemaal Matsalu rahvuspargis asuvas Haeskas taas linnuvaatlusmessi, mis on Eestis ainuke omalaadne. Messil oli kohal ka Eesti Ornitoloogiaühing, mis tähistab täna oma 101. sünnipäeva.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti tarbimine on praeguste miinuskraadidega päevasel ajal 1400 megavatt-tundi, millest tootmine katab umbes 1050 megavatt-tundi ja tuulepargid alla 100 megavatt-tunni puudujääv, osa tuleb välisühenduste kaudu. Enefit Poweri juhatuse esimehe Andres Vainola sõnul pole elektrijaamad nii suurel koormusel töös olnud ligi kaks aastat. Meie jaoks on praegu kõige olulisem see, et klientidel oleks tuba soe ja pirnid põleksid ja loomulikult sellised erakorralised olud nagu praegu on külm ilm väga väike tuulevõimsused, siis me oleme selleks praegu pannud töösse kõik oma soojuselektrijaamad ja, ja katnud siis seda turu nõudlust ja vajadust läbi selle. Näiteks Soomes on tuuleenergia tootmine vaid kümnendik selle nädala tipptasemest. Kui me vaatame viimase kahe päeva dünaamikat eilset ja tänast, siis tegelikult on päris paljudel tundidel ja aegadel läinud ka elektrienergiat Soome ehk on täna kaetud ka Soome defitsiiti, Soomes on enam kui 2000 megavat, et tuulevõimsust ehk need ei ole täna turul. Me teame, et detsembris suleti ka Rootsis ringsel esimene tuumaplokk, et päris mitmed koosmõjud on viinud selleni, milliseks see turuhind täna elektril on kujunenud. Täna on elektri hind Nordpooli börsil Eestis ja Soomes ligi 80 eurot megavatt-tunni eest, aga nii madalat elektrituruhinda kui oli novembris ja detsembris, kui Põhjamaades oli hüdroressurssi hästi, palju me lähiajal ei näe, räägib Baltic Energi partners juhatuse liige Marko Allikson. Et mida me, jah, küll nüüd, viimastel viimase nädala jooksul just näeme, et just selle aasta alguses käivitus uus Norra ja Saksamaa vaheline merekaabel ja see on tõstnud ka Norra hinnad vähe kõrgemale, kui nad eelmisel aastal olid, et seetõttu ütleme, et see kõrgem hind on kogu nordpooli piirkonnas, see tähendab Norras, Rootsis, Soomes, Baltimaades. Ja veel kord Andres Vainola. Siin on päris mitu koosmõju selles turupiirkonnas laiemalt et ka Norras sai kontinentaalse Euroopaga eelmine aasta valmis 1400 megavatine võimsus. Ehitamisel rakendamisel on sama suur võimsus Norrast ka ühendkuningriiki ehk tegelikult see siiani üsna domineeriv. Madal hüdroenergia on leidnud uusi väljundeid endal nii kontinentaalse Euroopaga kui ühendkuningriiki. Ja see kindlasti mõjutab ka pikas perspektiivis elektri hindu meie turul. Kokkuvõttes võib öelda, et börsihinnaga elektriostjad maksavad paari päeva eest natukene rohkem. Aga ega ka fikseeritud hind madal ei ole, sest tõusnud on emissioonikvootide hinnad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Energia on käivitanud kõik oma soojuselektrijaamad. Ühtlasi on kerkinud elektrihinnad nii Eestis kui Põhjala riikides.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJa laupäevasel nii-öelda tipptunnil on keskuses korraga kuskil 3000 inimest, aga see on nagu sellise suure keskuse peale, et me saame iga iga minut võtta palju keskus inimesi sees, eks ole, et see on niisugune enam-vähem niisugune maksimaalne arv, aga noh, ta on muidugi nagu, nagu need graafikud ikka, liiguvad nii-öelda küüru üles ja küürust alla, eks ole. Et kui võtta nüüd laupäevased noh, ütleme külastajaarvud, nad on kuskil 20000 natukene üle selle, aga see jaguneb päeva peal ära, nii et mingit sikust kontsentratsiooni on harva leida. Valitsus on nüüd ka otsustanud, et kaubanduskeskustes tuleb hakata kandma maski ja tuleb jälgida kaks pluss kaks reeglit, mis see tähendab? Ülemiste keskuse jaoks? Ma ei usu, et ta nüüd midagi väga nagu tähendab, sest eks ütleme noh, ütleme niisugune mentaalne valmidus ju selleks otsuseks nagu oli nii, ütleme, meil kui ka ütleme noh, ilmselt meie kauplustele. Et ma arvan, et ta võib-olla mingisuguse, ütleme pisikese hulga inimesi võib-olla nagu hoiab nagu keskuste külastamist eemale. Aga ma arvan, et need inimesed, kes on tegelikult pelglikud selle olukorra suhtes, et neid nagu noh, nad on niikuinii juba ütleme noh, ettevaatlikuks muutunud ei, ei käi siin, et ega meie meie külastajate arv ju peale seda, kui nüüd need numbrid läksid jälle siin paar nädalat tagasi ülesse kukkus kohe automaatselt ilma mingi maski kohustuseta, nii et ma arvan nüüd seda, et kui maskid kohustas, kästakse ette panna, et siis see asi nüüd ütleme, traagiliselt ei muutu. Et noh, võibolla siin jah, natukene väiksemaks, see läheb seal kuni 10 protsenti, eks ole. Aga noh, kas niigi palju nii, nii et me võtame seda asja üsna rahulikult, kui nüüd võtta nüüd seda kogu seda meedet, mis täna siis nagu ette loeti pressikonverentsil, ma arvan, et see oli väga selline noh, nii-öelda positiivne. Et kuskilt nagu niisugust ütleme, punnitatud ülepingutamist tunda ei olnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Indrek Kiisler rääkis valitsuse poolt äsja kehtestatud uute nõuete teemal Tallinna Ülemiste kaubanduskeskuse juhi Guido Pärnitsaga ning küsis, kui palju külastajaid päevas selles keskuses käib?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu koolijuhtide ühenduse esimees Margus Veri ütles, et kuna käskkirjas seisis, et peatatakse koolitöötajatele lisatasude, preemiate ja tulemustasude maksmine, siis arvati, et jutt on ka õpetajatest. Tänaseks on muidugi selgunud, et oli silmas peetud kohaliku omavalitsuse eelarvest palka saavate inimeste preemiaid ja lisatasusid. Riigi poolt tulev toetus on sihtotstarbe. See on mõeldud õpetajate töötasudeks, õpetajate täiendkoolituseks ja sellel rahal on niinimetatud silt küljes, mida ei tohi mitte kusagile mujale kasutada. Nüüd kokku on võimalik hoida siis kohaliku omavalitsuse eelarvest tulenevalt kõigist tegevuskuludest. Kohtumisel linnaametnikega said koolijuhid teada, et linn on selle poolt, et koolitöötajate töötasud peavad säilima ja kokku saab hoida muude kulude pealt, rääkis veri. Üks koht, mis, kus me saame linnaeelarve abiks olla, on näiteks see, et kui eelmise aasta eelarve jäägib kanda selle aasta laekumata tulude katteks juba sellel aastal seoses sellega, et õpilasi koolis ei ole, on koolid praet peatanud oma kütte, elektrivee tarbimised muud kulutused on vähenenud kas või korivaipade puhastuse trendid, et noh, mis puudutab koolimaja keskkonna säilitamist või parendamist, et mida on võimalik, kas siis edasi lükata või tegemata jätta. Kindlasti tuleb aga ikkagi seoses sellega, et lapsed tulevad ühel hetkel kooli hoida koolimaja sellises korras, et me saaksime õppetööga jätkata. Linnapea Romego sangranius ütles, et kuna linnal on palju allasutusi, siis tegemist oli niinimetatud universaalse käskkirjaga. Et kõik sellest ühtemoodi aru saaksid, tuleb sellele lisa koolijuhid. Pikka viha ei pea Margus Veri. Ei tüli majas ei ole, meil on selgus majas ja mis on hea, et, et lõpuks on siis ka osapooli kaasatud ja selle teema üle arutletud. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu koolijuhtides tekitas segadust linnapea keeld maksta kooli töötajatele ühekordseid toetusi, preemiaid ja tulemustasusid. Nüüd lisab linnavalitsus käskkirjale selgituse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAastaid tühjana seisnud Viljandi mõisa peahoonet kasutati viimati miilitsamajana. Tänasest on seal seitsmeteistkümne toaga 44 kohaline putiik hotell koos restorani ja spaaga. Hotelli omanik Viktor Siilats lubab klientidele viie tärni teenindust ja personaalset lähenemist. Jah, ta on Viljandi mõis asub ju sisuliselt Viljandi kesklinnas ja teda on kutsutud ka slos Fellimiks, mis on siis justkui vihje, et tegu on lossiga. Kumb ta siis nüüd on, linnamõis on ta ja ja ta on päris päris vahva pärl, mida lihvida. Viktor Siilats klientide puudust ei karda. Vajadus pisut luksuslikuma majutuse järele on Viljandis tema sõnul täiesti olemas. Seda tõestab ka Viljandi parkhotelli edu, mille juunikuine täituvus on üle 80 protsendi. Parkhotelli juhataja Kristjan Saar. Viljandi on üks Eesti kaunimaid linnu ja isegi New York Times soovitab siia reisida, nii et noh, mis Viljandil puudu on, on kvaliteetsed hotellitoad ja, ja uue hotelli lisandumine, ma arvan, see ainult teeb asja paremaks. Linnavalitsuse turismiameti teada on Viljandi majutusasutustes 180 tuba 500-le kliendile. Turismiameti juhataja Krista Kull. Vaiksel hooajal on hotelli täitumus täpselt selline, kui palju hotell selleks ise vaeva näeb. Ja õnneks need, kes täna juba meie turul tegutsevad ja linnas tegutsevad, on olnud väga tublid ja teevad tihedat koostööd siinsete kultuuriasutustega. Viljandi viimase viie aasta turismistatistika näitab, et kaks kolmandikku ööbijatest on siseturistid. Ülejäänud külalised tulid Lätist ja Soomest. Aga kahel viimasel suvel on eestlased veelgi enam Viljandi enda jaoks avastanud. Viljandi turismiinfopunkti konsultant Jaana Hinno. Mul on nii palju inimesi, kes tulevad ja ütlevad, Eesti inimesed just tulevad, ütlevad, teate, ma olen esimest korda Viljandis või et ma olen nüüd üle paljude paljude aastate esimest korda Viljandis kooliaeg, see käidud Ugala teatrisse, ma nüüd tulin jälle tagasi. Et just seda siseturisti on hästi palju. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärimusmuusika festivaliks valmistuv Viljandi sai täna veel ühe hotelli, mis suudab rahuldada ka kõige nõudlikuma kliendi vajadusi ja aitab kõrghooajal leevendada hotellikohtade puudust. Tänavusel koroonasuvel on Viljandisse tee leidnud üha rohkem Eesti inimesi, paljud neist avastavad Viljandit päris esimest korda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRaili Karjane, missuguse põhjendusega ennistas komisjon tagasi Toomas Lepa? Töövaidluskomisjon leidis, et Eesti televisiooni esindaja ei põhjendanud piisavalt, millistel asjaoludel, millise süülise käitumise tõttu Toomas Lepp vallandati. Nii et seda ei suudetud korralikult ära põhjendada. Mitte et ei suudetud põhjendada, vaid neid põhjendusi esitatud lihtsalt hoopiski mitte, no tähendab rikkumiste põhjendused olid küll esitatud. Kuid teatavasti töölepingu lõpetamise puhul ei piisa lihtsalt, et konstateerida, et, et töötaja rikkus oma töökohustusi vaid on vajalik ka välja tuua selle rikkumise tagajärg. Tööandja. Eesti televisiooni esindaja ei suutnud põhjendada, millised tagajärjed antud töövaidluse asjaoludel olid Toomas Lepa väidetava rikkumistel. Kas seal ei olnud seda aspekti siis, mis varem välja kerkis, et, et kes on Toomas Lepa tööandja, et kas ringhäälingunõukogul oli õigus niisugust otsust teha? Tähendab see aspekt oli ja seda arutati ka juba eelmisel istungil ja selles osas. Nüüd jäi töövaidluskomisjon küll seisukohale, et võib-olla tõepoolest formaalselt rikuti seda nõuet, et dokument ei olnud esitatud ETV karistusdokumendina kuid sellele kirjutas alla ju siiski ainus isik, ainukene isik, kellel oli õigust sõlmida Toomas Lepaga töölepingut ja seda ka lõpetada töölepinguseaduse kohaselt. Ja see oli ringhäälingunõukogu esimees ja, ja kuna see karistus nii dokument kandis selle isiku allkirja, siis töövaidluskomisjon ei lugenud seda oluliseks rikkumiseks. Oluline oli aga selle juures see, et, et, et selles karistuskäskkirjas ei olnud tegelikult toodud välja süüteo kõiki asjaolusid. See otsus kuulub täitmisele kohe. See otsus kuulub täitmisele ja viivitamatult, meie teeme otsuse. Täisteksti ärakirja oleme kohustatud andma viie tööpäeva jooksul pooltele. Kas seda otsust on nüüd võimalik vaidlustada? Ja samas asjas on võimalik pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul peale otsuse ajakirja kättesaamist. Seda on väga raske kommenteerida seoses sellega, et mingisugust niisugust motiveerivat osa ei ole ja ei tule ka lähipäevil, et minule jääb arusaama, et mille alusel niisugune otsus langetati, kas see on nüüd see alus, et ringhäälingunõukogul nagu ei ole pädevust määrata distsiplinaarkaristust Eesti televisiooni peadirektorile, mis nagu tähendaks seda, et sellist pädevust ei ole ei ole üldse mitte kellelgi või on peetud siis seda karistust ebaproportsionaalselt suureks? Mille puhul tuleks muidugi nüüd juba analüüsida Eesti televisiooni eelmise aasta kahjumit tema tõelises suuruses. Aga kindlasti see otsus peaks kuuluma edasi kaebamisele ja muuhulgas ringhäälingunõukogu saab kohustada seda edasi kaebama ka ennistatud peadirektori härra Lepa. Ringhäälingunõukogu otsused on Eesti televisiooni peadirektorile kohustuslikud. Ringhäälingunõukogu, ma kujutan ette, esimesel võimalusel, nüüd tegeleb selle probleemiga. Ega ma ei kujuta ette, et me tuleme kokku täna õhtul, aga lähematel päevadel võib see saada kindlasti võimalikuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Töövaidluskomisjon otsustas Eesti Televisiooni peadirektori Toomas Lepa tööle ennistada. Komisjoni esimees Raili Karjane kommenteerib otsust Riina Eentalule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHääletustulemus 36 häält presidendi ettepaneku poolt 56 vastu oli selge jõudude ja suhtumise vahekord. Eks igalühel olid omad põhjused, kuigi neid ei toodud alati välja. Isamaa ja Res Publica liidu esindaja Urmas Reinsalu kommentaar pärast hääletamist. Kahtlemata see otsus, mille parlament tegi, on minu hinnangul kahetsusväärne. Ma arvan, et me tõepoolest valisime mitte niivõrd inimest, kas ta jätkab ametis või mitte vaid me valisime ka tegelikkuses seda, millist tüüpi põhiseaduskultuuri ja seaduskultuuri me näha tahame või kas me oleme rahul sellega, et põhiseadust täidetakse selle täies mahus. Tuletame meelde. Jõks sai ametisse ju seitse aastat tagasi üsna laiapõhjaliselt üle 70 parlamendi liikme hääletas poolt ja vist kümmekond vastu, et see oli toona selge valik ja Allar Jõks oma seitsme aasta taguses kõnes ütles selgelt välja, mida ta tegema hakkab ja paljud ju siis eriti need kaks erakonda, kes täna vastu hääletasid, ei uskunud seda või ei võtnud tõe pähe, kui nad toona tema poolt hääletasid. Reformierakond oli üksmeelselt vastu, kuigi oma esinemises toonitas Hanno Pevkur, et asi pole parteidistsipliinis. Vaadates tagasi Allar Jõksi ametiajale, pidime nentima, et juhtumeid, mil õiguskantsler ei täitnud oma ülesandeid põhiseaduse vaimus, on omajagu. Ja siin me siis oleme, on selged plussid ja väga kaalukad miinused. Selles olukorras otsustas Reformierakonna fraktsioon täna hommikul, et jätab selle, kuidas hääletada iga fraktsiooni liikme enda parema äratundmise asjaks. Me loodame, et Reformierakonna parlamendiliikmete kõrval kujundavad ka teiste erakondade parlamendisaadikud oma seisukoha täna siin saalis mitte lihtsalt fraktsiooni distsipliini järgides, vaid kandidaadi plusside ja miinuste isikliku kaalumise teel, unustamata sealjuures ei kandidaadi isikuomadusi ega Eesti vabariigi põhiseadust. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor tõi oma sõnavõtus välja tahu, miks avalikkust tema meelest õiguskantsleri toetab. Tänu sellele, et Allar Jõks andis sellele tööle viimase seitsme aasta jooksul natuke teistsuguse sisu, siis on kujunenud minu meelest täiesti selgelt välja ka õiguskantsler institutsioon valijate jaoks. Ja valijate jaoks ei olegi ta paragrahvide lugeja vaid teinekord nende riivatud õiglustunde. Või siis vabandage mind otsekohesuse eest parteide poolt, solvatud meelerahustaja ja toetaja. Ma arvan, et kellelgi peabki olema õigus nelja aasta jooksul valimistevahelisel ajal parlament kutsuda korrale. Ja veel kord Urmas Reinsalu Ma arvan, et see signaal, mille me täna välja saatsime, on halb signaal, mis nüüd edasi saab. Ma arvan, et president peab kindlasti mõtlema tõsiselt, et millised on valikud, aga ma tahaksin loota, et president oma järgmistes konsultatsioonides jääb nende põhimõtete juurde, millest Allar Jõks juhindus oma töös ja presidendi esitatud kandidaat jagab neid väärtusi ja neid põhimõtteliste valikute langetamisel tehtud otsuseid, mida Allar tegi. Erakonnad on korduvalt toonitanud, et tegu pole millegi erakorralise ja põhimõttelise küsimusega, lihtsalt ühe kõrge riigiametniku ametiaeg sai otsa. Kahtlemata see nii on, aga nagu ikka, on mäng läinud mitmele väljakule korraga ja kuidas ja kas see mõjutab meie poliitilist elu üldse näitavad lähemad nädalad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õiguskantsler Allar Jõks ametis ei jätka.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo on ikka läinud jah. Kahjuks seda peab küll ütlema, et nüüd on juba üle Eesti siin läinud kõik regioonid punaseks, jah, et kui meil eelmine kord veel oli siin selliseid rohelisi laigukesi, siis seekord ma vaatan, et siin siin sellised kohad nagu nagu ka Hiiumaa on, on juba sellise keskmisest kõrgema tasemega ja Kuressaare on juba kõrge tasemega, nii et nii et saared ei ole enam sellised laigud, kus me viirust ei leia. Haapsalu Lihula on ka juba väga kõrgel tasemel, nii et see lääne regioon, mis oli madalamal tasemel, see on nüüd ka üleval ja loomulikult Ida-Virumaa ja, ja Lõuna-Eesti Põhja-Eesti, nii et ei olegi siin sellist kohta, kus viiruse tase ei oleks kõrgel. Kui nüüd kevadega võrrelda oleme siis märtsi alguses, veebruari lõpus juba siis, kui olid tippajad. Jah, ütleme ütleme, praegune punkt on küll selline veebruari veebruari keskpaiga veebruari lõputase, ma ütleksin Nii et karta on, et kuna mingit langust praegu näha ei ole, et näitajad liiguvad üles, et me lähinädalatel võime lüüa, siis kevadisi antirekordeid",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli teadlaste juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused kinnitavad, et koroonaviiruse koguse kasv jätkub üle Eesti. Kõige rohkem on nädalaga viirust lisandunud Ida-Virumaa reovette. Valdavalt on viirusekogus üle Eesti kas suur või väga suur. Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson ütles, et olukord on läinud selgelt halvemaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõrreldes aasta algusega ja võrreldes aprilliga on nende tõesti oluliselt kasvanud. Eks neil kunagi on see toetusprotsent olnud ka üle 40 protsendi ja kui see nii kõrge on olnud, et ta võib ka sellele tasemele jõuda, aga hetkel ma arvan, et see on vähetõenäoline, et ta võib paar protsenti veel ülespoole minna, aga aga see nõuaks siis juba olulisemaid mingisuguseid mõjureid, mis võiks sellist seisu tekitada ja. Selle taga on ikkagi see, et on Ukraina sõda, inimesed koonduvad sellises olukorras pigem valitsuse ümber. Jah, sellises olukorras, nagu me täna oleme ja oleme olnud juba üle kolme kuu, et peaministri erakonnal on sellised eelised võrreldes teiste erakondadega, et nad saavad oluliselt enam meediakajastust ja ka inimesed ise kriitilisemates olukordades, pigem siis toetavad neid põhiinstitutsioone, et ja ka sealhulgas siis ka peaministrit. Palju on ajakirjanduses räägitud sellest, et Keskerakond üritab oma langust peatada, aga ei ole väga palju räägitud sellest, et ka EKRE toetus näiteks sügisega võrreldes on ikkagi kukkunud. Jah, pikemaajaliselt EKRE toetus tasapisi langeb, et eelmise aasta suvel oli see tugevalt üle 20 et juulikuus oli nende reiting 25, isegi et võrreldes selle tasemega on nad tõesti oluliselt kukkunud küll võrreldes aprilliga, see muutus ei ole statistiliselt oluline, kuid järk-järgult on see toetusprotsent protsendi haaval kukkunud võrreldes siis eelmise aasta teise poolega, kui nende seis oli oluliselt parem see välispoliitiline foon ja ehk siis julgeolekukriis on varjutanud kõik muud sisemised probleemid, mille najal siis EKRE toetus tõusis ja, ja, ja EKRE on kaotanudki seda ütleme siis seda juhuslikumat laadi toetajat, kes neid toetas eelmise aasta teises pooles lihtsalt selle tõttu, et nad kajastasid siis nendele inimestele olulisi probleeme, mis on seotud siis hindade tõusuga ja aga see tähendab seda, et, et kui, kui selline juhuslik toetaja liigub Ühe partei juures teise, siis sama kiiresti võivad tagasi liikuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui aprillis toetas Reformierakonda 25 protsenti küsitletustest, siis mais juba 33 protsenti. Teist ja kolmandat kohta jagavad EKRE ja Eesti 200, mõlemal erakonnal on toetajaid 17 protsenti. Nii EKRE kui ka Eesti 200 on viimastel kuudel toetust kaotanud. Keskerakonna toetus ei muutunud, kuigi just küsitluse ajal käidi avalikusele välja mõte suurendada peretoetusi. Keskerakonna toetus oli maikuus 16 protsenti. Erakonda Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlikku erakonda toetas 7 protsenti valijatest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaaldemokraatide esimees ning tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski teatas, et paneb ministriameti maha ning keskendub valimiste eel 100 protsenti erakonnale. Ossinovski ütles erakonna volikogul peetud kõnes, et tema tänane vastutusvaldkond valitsuses on Eesti jaoks liiga oluline ja samas raske, et seda saaks teha poole vinnaga. Rahvusringhäälingule antud intervjuus kinnitas ta, et tema lahkumine pole seotud ühiskonna valuliku reaktsiooniga alkoholiaktsiisi suhtes. Kaalutlus on olnud tegelikult väga lihtne ja ainult üks ja selleks on see, et aasta enne riigikogu valimisi ka selles olukorras loomulikult, kus sotsiaaldemokraadid täna on, oleme mitme kuu jooksul teatud sisekaemuses mõelnud, millisel viisil tänasest sellisest teatud madalseisust üle saada ja teha 330 päeva pärast tugev tulemus riigikogu valimistel. Ja, ja sellest arutelust olen mina jõudnud oma sisemisele veendumusele, et, et ma pean sajaprotsendiliselt pühenduma erakonna tööle järgneva aasta jooksul. Ja, ja kuna tervise tööministri portfell on esiteks valitsuses konkurentsitult kõige raskem ühelt poolt ja teiselt poolt väga, väga oluline, siis ma ei pea õigeks seda, et, et seda tööd, see tehtaks niimoodi erakonna juhtimise kõrvalt poole vinnaga ja ma ma sellisest vastutustundest nii erakonna kui ka Eesti rahva ees arvan, et, et ma pean siin teatepulga edasi andma inimesele, kes vähemalt sama energiliselt ja hoogsalt see tervise töövaldkonda edasi veab. Ossinovski jätkab erakonna juhtimist sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juhina riigikogus, kuid ta jääb enda sõnul ministriametisse seni, kuni valitsuses on lõppenud riigieelarve strateegia läbirääkimised. Uut ministrikandidaati pole erakond veel välja käinud. Peaminister Jüri Ratas ütles oma kommentaaris, et teadis Ossinovski otsusest. Samas möönis ta, et valitsuse töö oleks lihtsam, kui erakondade esimehed oleksid ka valitsuse liikmed. Mina olen edasi nõus vastutust kandma koos valitsuse liikmetega valitsuses ja kindlasti koos Jevgeni Ossinovski ja Helir-Valdor Seedriga koalitsioonis, nii et selliseid otsuseid iga igal juhul iga koalitsioonipartner ja tema esimees teha saab. Loomulikult valitsus, valitsus mõttes on alati kergem see, kui erakonna esimehed on kõik valitsuse liikmed. Tänane olukord on see, et ei ole, ma olen kindlasti seda vastutust kandma. Nõus, olen selleks valmis ja ma olen täiesti veendunud, et me saame koalitsiooniga ilusasti edasi minna. Sotsiaaldemokraatide valitsuspartneri Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et peab Ossinovski otsust õigeks. Ka seeder ei kuulu IRLi esimehena valitsuse koosseisu ning tema hinnangul aitab see riigi juhtimisse kaasata laiema ringi inimesi. Mina vaatan seda natukene üldisemas plaanis ja võib-olla Eesti ühiskonna ja parlamentaarse riigi arengu niisugusest pikemast perspektiivist ja ja mulle see väga meeldib, sellepärast et ma ise olen langetanud selle otsuse, olles valitsuskoalitsiooni erakonna juht. Et ma ei läinud valitsusse ja tegin seda kohe algusest. Mul jäi aega kohalikes omavalitsustes ja erakonnaks rohkem, aga veelgi olulisem on see, et see võimaldab haarata kaasa laiema ringi nii erakonna juhtimise inimesi kui ka riigi juhtimisse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraatide esimees ning tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski teatas, et paneb ministriameti maha ning keskendub valimiste eel sada protsenti erakonnale. Ossinovski ütles erakonna volikogul peetud kõnes, et tema tänane vastutusvaldkond valitsuses on Eesti jaoks liiga oluline ja samas raske, et seda saaks teha poole vinnaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna need rahastamisvõimalused on ettevõtete majapidamiste jaoks suhteliselt head, see näitab, et juba ka seda, et, et rahapoliitilised, need kanalid toimivad lihtsalt keskpanga vaates tuleb olukorda jälgida seetõttu, et, et see, selline head rahastamistingimused langeb kokku sellise ajaga, kus meil on suhteliselt kiire majanduskasv ja ka laenukasv on pigem kiirenemas. Et me ei taha, et, et võib-olla see laenukasv liiga kiireks läheb, aga noh, praegu praegu on ta veel nii-öelda mõistlikes piirides. Teine on see, et pangandusturul konkurents on suurenenud, kontsentratsioon on vähenenud, turuosad on mõnevõrra ümber mängitud, et võib-olla Eestis see turu kontsentratsioon on olnud mõnevõrra liiga suur. Et selles mõttes sellest vaatest konsultatsiooni vähenemine on pigem hea. Lihtsalt siin on ka oluline silmas pidada, et kui kiiresti see toimub, et nüüd need kiiremini kasvavad pangad, et nende nii-öelda riskijuhtimine oleks ka tasemel ja nendel oleks piisavalt puhvrid, et selle eest peavad siis pangad ise ja järelevalve hoolitsema ja kolmas on siis see pangandusälise finantsvahendusel kiire kasv, see on suures plaanis, ma arvan, selliseks kestlikuks majanduskasvuks väga hea, et panganduse kõrval on meil ka muid rahastuse pakkujaid. Et kõigil ei ole just pangalaenud kõige sobivamad. Aga jällegi, et see kasv peab olema ka selliselt nii-öelda regulatsiooniga kaetud, et kui see finantsvahenduse kasv on ainult selline regulatiivne arbitraaž, siis siis tõenäoliselt see pikas perspektiivis ei ole hea. Ja, ja kommentaariks veel peamine järeldus on see, et siis viie aasta jooksul eluasemete taskukohasus ei ole väga palju muutunud, et, et see mõnevõrra ütleb ka meile siis seda, et see kiire hinnakasv, mis meil viimasel ajal on, seetõttu nüüd nagu lõppu ei paista, et hinnad oleks nagu ostuvõimelt eest ära jooksnud, et pigem on nagu see olukord sama, mis ta oli, mõni aeg tagasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Pank märkis majanduse rahastamise ülevaates, et ettevõtjate ja majapidamiste võimalused laenu saada on head ja muutunud mitmekesisemaks. Konkurents pangandusturul on kasvanud ning selle tuules on laienenud laenusaajate ring ja laenutingimused on veidi leevenenud. Rahastamisvõimalused on muutunud mitmekesisemaks tänu pangandusvälise finantsvahenduse kiirele kasvule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeise astme kuriteona aegub soodustuskelmus viie aastaga, see tähendab, et kui inimest enne viie aasta möödumist kohtu ette ei saadeta, on tema teod seaduse silmis unustatud. Seadus lubab aegumist ka katkestada näiteks juhul, kui inimese vara kriminaalmenetluse käigus arestitakse. Läinud suvel Kajar Lemberi kohtusaaga eelistungil tõdes prokuratuur, et 19-st kuriteo episoodist 10 ongi aegunud. Kohus oli sellega nõus ja tänavu juuniks valmistus prokuratuur lahingut lööma üheksa episoodi üle. Ka nendest üheksast episoodist kaheksa jäävad aega enne 2014. aasta suve. See tähendab, et kohtusse jõudsid ka need rohkem kui viieaastase viivituse järel. Prokuratuur aga toetus sellele, et kriminaalmenetluse ajal seati Kajar Lemberi varale kohtulik hüpoteek. Prokuratuuri hinnangul peatas aegumise samamoodi nagu vara arestimine. 18. juunil arutas arestimise ja hüpoteegi seadmise vahet riigikohus. Riigikohus ütles, et tegemist on täiesti erinevate asjadega ehk varale hüpoteegi seadmine kuriteo aegumist ei peata. Kajar Lemberi kaitsja Margo Lemetti uskus kohe, et riigikohtu otsus laieneb ka Lemberi asjale. Prokuratuur võttis mõtlemis aja, kuid viimaks taotleski kohtult viie episoodi aegunuks kuulutamist. Täna teatas Tartu maakohus, et on prokuratuuri ettepanekuga nõus. Lemberi kaitsja soov oli suurem. Kaitsja ütles, et kuriteo aegumine ei katke ka sel puhul, kui kriminaalmenetluse raames arestitakse, et ettevõtte vara ja sellele toetudes soovis Lemetti veel nelja kuriteoepisoodi aegunuks kuulutamist. Prokuratuur seevastu ütles, et kui arestiti Lemberi ettevõtte vara, siis kaudselt arestiti ka Lemberi vara. Tartu maakohus jättis õiguse Lemberile. Niisiis suve lõpus, kui kohus asja uuesti sisuliselt arutama hakkab, on Lemberi turje all esialgse 19 soodustuskelmuse episoodi asemel kõigest üks, üks episood. Samas lisaks soodustuskelmusele süüdistab prokuratuur Lemberit ka üheksa eurose altkäemaksu võtmises ja selles, et Lember osales abilinnapeana otsuses, mis puudutas tema enda ärihuve. Kajar Lember polnud ainus, kelle kriminaalasi maakohtu otsusega oluliselt õhemaks muutus. Maakohtu äsjane otsus kergendas veel nelja inimese ja kolme ettevõtte koormat kusjuures kui kohtumäärus jõustub, pääseb Kajar Lemberi isa Aarne Lember kõigist süüdistustest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Veel aasta tagasi süüdistas prokuratuur Tartu endist abilinnapead Kajar Lemberit üheksateistkümnes soodustuskelmuse episoodis. Just nii palju erinevaid samme tegi Lember prokuratuuri hinnangul, et endale ja oma ettevõtetele euroraha välja petta. Sisuliselt hakkab kohus neist arutama ainult üht, kuna teised väidetavad episoodid on aegunud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTöll sai täna oma kodusadamas kuivastus päris tõlluks, kui laeva ristiema lelet Aavik heade soovidega vastu tõllukeret šampuse pudeli purustas ja sellega märjukese neptunile kingituseks andis. Et see laev seilaks kaua ja oleks meri, oleks tal armuline ja et ta kaitseks ja hoiaks kõiki saarlasi ja ja vastupidi, ka. Ka Tallinna sadama juhtide näod lähevad iga uue laeva saabumisega üha rõõmsamaks. Seda võrreldes eelmise aasta esimese oktoobriga, kui Väinamerel opereerimist alustati ja tookord ilma ühegi uue laeva a On tunduvalt kergem ja sellepärast on kergem, et et kaks meie uut laeva meie suurest laevastikust ehk pooled on kohal. Nii et loomulikult tunne on kergem ja võime ka julgemalt saarlastele muhulastele silma vaadata ja öelda, et, et siin saab olema väga hea teenus ja teenindamine. Kas, kui Piret tuleb, kas Piret õlutora kõrval tahab siin näha enam kedagi kolmandat on ju, et mis siis Hiiumaast suvel kõik oleneb tõesti, kuidas me ministeeriumiga graafikud lõplikult teeme ja tuleb ju arvestada, et, et koormus hakkab siin liini peal juba mais ja eriti juunis kasvama, nii et ei ole ka võimatu, et me katame siin kolmanda laevaga seda Saaremaa liini. Majandus ja taristuminister Kadri Simson lubas seda, et piletihindu uute laevade puhul tõstma ei hakata. Piletihinda me tõstma ei hakka, kindlasti jätkame ka seda, et saarlastele on mandrile tulek ja koju tagasisõit soodsam kui külalistele ja praamide puhul. Kaks uut praami peaksid tooma parema teenuse. Aga vahepealsed paar aastat, kui toimus nii-öelda laevade reform, on saarlased ettevaatlikuks teinud ja kohe uut töllu kiitma just ei kiputa. Mati tarvis turismiettevõt. Ja aga ootame 365 päeva ära. Et see praam elab üle kõik neli aasta aega, jaanipäeva, jõulud, ja siis täna, 21. jaanuaril 2018, vot siis saaks mingi kokkuvõte teha. Aga kõige suurem lootus on see, et see 50000 turisti, mis möödunud suvel jäi tulemata, et see tuleks see huvi ära ja 50000 veel peale ka. See tundub ehk uskumatuna, aga 2800 tonni rauda seisab vee peal ja alustab homsest pühapäevast liinireise Kui vastu Virtsu liinil. Margus Muld Saaremaalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuivastu sadamas ristiti parvlaev Tõll. Tegemist on TS Laevade teise alusega, mis Eestisse jõudnud ja saab liinil sõitma hakata. Kahte järgmist laeva ootatakse märtsis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Rahva Muuseumi juht Alar Karis rääkis, et mõttest on räägitud ka eelmise valitsuse ajal ja siis sai see kultuuriministrilt põhimõttelise heakskiidu. Oma hind sellisel mõttel muidugi on. Alar Karis. Kuskil 200 300000 vahel see ressursi mõttes on, et eks igal asjal on hinnasilt küljes ja see on ikkagi see raha, mis tuleks siia näitusele tagasi, seda näeme, et seega see kohtumised või see püsinäitus on ikkagi mõeldud ja üles ehitatud selliselt, et mingid osad siin pidevalt vahetuvad, et inimesed siia tagasi tuleks, et see ressurss läheks siis ikka meie näituse uuendamise peale tagasi, nii et seal see raha vajadus on, aga nüüd sõltumata sellest, kas nii kiiresti vabariigi valitsus raha leiab. Me alustame teisel veebruaril nii-öelda pilootprojekti Tartu rahu aastapäeval. Me teeme kolmeks kuuks siis selle näituse ikkagi meie inimestele tasuta ja eks me siis monitoorime, analüüsime, et siis võib-olla olla veel kindlamad, et see idee ikkagi noh, ütleme niimoodi lendab. Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits ütles, et praegu ministeerium seda teemat ei aruta, sest kõigepealt tuleb tegeleda kriisiabiga. Küll aga tõi kantsler esile kultuuriranitsa idee. Seal on mitu küsimust, mida tulekski siis läbi arutada, et juhul kui Eesti läheb seda teed, et riigiga seotud muuseumid on nad sihtasutused või riigimuuseumi võiks olla näiteks püsiekspositsiooni tasuta, mida on arutatud ja need näited, mida siis Rootsis või ka Briti muuseumis on tõesti olemas, et mis see kasutegur on ja, ja kas selles ringis võiks olla ka näiteks Eesti Kunstimuuseum, Eesti vabaõhumuuseum, eestlased armastavad muuseumi, eestimaalasted armastavad muuseumi. Loodetavasti, kui koroona taandub, näis, külastus taastub. Aga teisalt, mida me ka ju eelmise aasta riigieelarve strateegias esitasime, on ka näiteks see, et kuidas üldse edendada näiteks põhikooli õpilaste nii muuseumi programmidest osa saamist, nii nii teatrikülastusest, kontserdikülastusest kui kinokülastusest, noh lühidalt on see tuntud ka sellise kultuuri ronitsa idee all, et ma arvan, et lihtsalt ühest vastust, et teha Eesti Rahva Muuseumi, külastan tasuta. Praegu laual ei ole, aga, aga võimalused, et kas näiteks noored ja mitte siis ainult Eesti Rahva muuseum, vaid ka teisi kultuuriasutusi võiks saada külastada ja ka riiklike programmidega läbi toetatud. Et see on kindlasti kaalumist väärt mõte ja ma usun, et nii uus kultuuriminister kui uus valitsus ju ka nüüd, kus riigieelarve strateegia tuleb, et neid erinevaid ettepanekuid kaalub.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Rahva Muuseum teeb püsinäituse \"Kohtumised\" sel aastal katsetuse korras tasuta kättesaadavaks. Kultuuriministeeriumile saadetud kirjas soovib muuseum, et see ka nii jääks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liit leppis kokku sanktsioonides kuuele isikule ja ühele organisatsioonile Venemaal opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi mürgitamise eest. Sanktsioonid hakkavad seaduslikult kehtima homme. Mida need praktiliselt tähendavad? Kõigepealt tähendavad need kahtlemata niisugust väärtuselist hinnangut ja hukkamõistu Venemaa tegevuse osas, kuidas ta rakendab inimõiguste opositsiooniaktivistide osas sisuliselt niisugust terroristliku käekirja. Teiseks tähendab see neile Euroopa Liitu sissesõidukeeldu ja ka seda, et nende varad sisuliselt, kui neil on mingeid varasid Euroopa liidus külmutatakse või nad ei saa tegelikult Euroopa Liidu territooriumil või territooriumil lähtuvaid tehinguid tegelikult varadega teha. Kes need isikud ja organisatsioon on? Need avalikustatakse ka homme, aga noh, üldistatatud, võib öelda, et need on ametiisikud, kelle puhul võiks eeldada osalust nendes aktsioonides, mis on seotud siis Aleksei Navalnõi mürgitamisega. Aga tippu need ei lähe. Kui mõelda nüüd, et kas need puudutavad Venemaa presidenti, siis vastus on eitav jah, et need on nii-öelda kõrgel, aga siiski ametkondlikul tasemel rakendajatena nii-öelda nende asjade seotud isikud. Vene välisminister Sergei Lavrov lubas, et Venemaa vastab sanktsioonide le, mis Euroopa liit kehtestas omapoolsete meetmetega. Ütles, et vastavalt diplomaatilisele praktikale, mis see võiks olla? Lavrovil on õigus, et tavalises diplomaatias kas õiguse eest või õigus, et kui ühe riigi suhtes meetmeid rakendatakse, siis sümmeetrilisi meetmeid võid eeldada selle riigi poolt, kelle suhtes neid rakendati. Et see võib eeldatavasti tähendada mingite isikute suhtes sanktsioonide rakendamist või mingite diplomaatide suhtes. Neid personal on krataks tunnistamist, midagi taolist. Aga see, mida konkreetselt on seda Venemaa poolt informeeritud praegu Euroopa liitu ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liit leppis kokku sanktsioonides Venemaale opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi mürgitamise eest närvimürgiga Novitšok. Mida need sanktsioonid tegelikult tähendavad?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMerekaabel on esimene samm Baltimaade elektrisüsteemi ühendamiseks Põhja-Euroopa energiasüsteemiga. Ehitaja AB kontserni president ja tegevjuht Fred kindel ütles, et kaabel tähendab uut etappi Baltimaade integreerumisel Euroopa Liiduga. Estlinki sarnased ühendused on olulised, kuna suurendavad energiasilla usaldusväärsust, aitavad ära hoida elektrikatkestusi ja võimaldavad energiat efektiivsemalt ka üle kanda. Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ütles, et kolm balti riiki on saanud nüüd Euroopa liitu ka elektrilises mõttes. Tarbijate valikuvõimalus suureneb, meil on võimalik osta ja müüa elektrit Baltimaades, siis Soome ja osta Soomest Eestisse ja see annab kindluse, et igal ajahetkel on Eesti tarbijale tagatud parim elektri, mis on võimalik piirkonnas. Et aga ülekandmisele lisandub Eestile veel ka tollimaks, siis suurt elektrimüüki Soome esialgu pole ilmselt ette näha. Iseasi, kui krõbe talv hüppeliselt tarbimist suurendab. Kaablit haldava firma Nordic Energy Link juhatuse esimees Indrek Kaarna ütles, et maks on Eestist tulevale energiale sama suur kui Venemaa energiaimpordile. See on kaks eurot megavatt-tunni kohta. Nii Balti energiaettevõtted kui ka Soome pool tegelevad sellega, et ikkagi me saaks sellest tollimaksust vabaks ja selleks üritavad Balti riigid saada so, mis on siis Euroopa põhivõrgu ettevõtete ühendav organisatsioon vajaliku õiguse, et sellist tollimaksu meil küsitakse enam tulevikus? Kõigest sellest olulisemaks peeti aga üksmeelselt lõimumist ning et vajaduse korral saab Eesti siiski elektrit Soomest osta. Kaablil on kaks otsa ning elekter saab liikuda mõlemas suunas. Majandus ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar. Julgeolekuriskide maandamise vajadusele on nüüd lisandunud ka majanduslikud huvid. Estlinki projekt on lõppeva aasta üks suuremaid investeerimisprojekte Eestis ja kõige suurem üksikinvesteering energeetikasse. Ka Euroopa Liidu energiavolinik Andris Pibalg rõhutas turvaaspekti eriti selles valguses, kui Lääne-Euroopas jättis hiljutine katkestus pimedusse. Miljonid tarbijad. Tänases maailmas on varustuskindluse küsimus ülioluline ning see on osa rahvusliku julgeolekust. Estlink annab suurema kindlustunde mitte ainult Baltimaadele, vaid ka Soomele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Avati Estlinki merekaabel Eesti-Soome vahel. Nordic Energy Link juhatuse esimees Indrek Aarna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLennuki kaldale tõmbamist alustati eile õhtul, varahommikul tuli aga tööd katkestada, et oodata tugevamaid trosse. Päästeameti pressiesindaja Peeter Randaja kirjeldab tänast tööde käiku. Ennelõunal toimusid ettevalmistused ja kell 15 15 alustati siis lennuki väljatõmbamisega kalda peale, hetkeseisuga on lennuk juba praktiliselt maismaal, on vaja veel kalda peal selle tõmmata viis kuni 10 meetrit ja sellega on siis päästetööd lõpetatud. Edasi annab päästetööde juht kõik volitused üle Tallinna lennujaamale ilmselt organiseeritakse see valve tehakse tehniline ülevaatus ilmselt. Lisaks sellele võib olla seal tollikaupa kirjavahetust ja, ja Thali kaup peal, nii et ilmselt see laaditakse maha seal ja siis on omaniku ja kindlustuse vaheline kokkulepe asjad, kes lennuki ära veab viima. Lennuki kaldale sikutamise käigus purunesid vahepeal trossid, aga randoja sõnul ei saagi sellises olukorras kõike ette näha. Põhimõtteliselt oleks pidanud need prossid vastu pidama, aga õnnetus ei ole ettenähtav ja planeeritud lennuk on vigastusi saanud, tellikud on kõverad, katkised veealust, osa on väga raske hinnata ja jääolud Need ju kõik takistavad tegurid, nii et trossid purunesid ja mitu komplekti läks neid eile katki. Randaja kinnitas, et kütus pumbati eile lennukist välja ja täna enam lekkeohtu ei ole. Uudishimulikud õhusõiduki juurde ei pääse. Lennuõnnetuse uurijad vestlesid täna lennuki meeskonnaga rohkem teavet loodetakse saada niinimetatud mustast kastist. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimisosakonna peaspetsialist Jens Haug. Tänaseks on suhteliselt palju informatsiooni meeskonnaliikmete käest, näiteks täpsustused mootori pikke kohta, selle kohta, milline oli meeskonna käitumine, millistel põhjustel maanduti sinna, kuhu maanduti selles osas on praeguseks visandid paberil, tehniliselt oleks pidanud olema võimalik siiski teisele ringile minna ka ühe töötava mootoriga, kuid mingil põhjusel lennuk ei käitunud nii, nagu oleks pidanud käituma ja seetõttu oligi kapten sunnitud sellise liiklust tegema meie uurimise asi leida põhjuse, mitte kellegi peale jumala eest näpuga mitte näidata. Süüdlased ja vastutus ei ole üldse meie rida, aga enamus asju saab alguse ikkagi inimlikest vigadest. Kas see on siis tootmine, disain või juhtimine või hooldamine? Meil on teada, et lennuki vasak mootor ei töötanud maandumise ajal me teame, et olid elektroonilised häiresignaalid selle kohta, et mootoris on rike vahetult enne maandumist ja selleks, et seda teada saada, täpsemalt tuleb see mootor meil tiiva pealt maha võtta, veenikesteks tükkideks lahti võtta ja siis alles saab anda mingi hinnangu sellele, see, milline oli otsus nüüd pärast seda, kui nad veendusid, et nad ei maandu. See on natukene, tahab täpsemat sõnastamist, et kas nad ei julgenud ja kas nad otsustasid minna teisele ringile või nad otsustasid kohe maanduma minna, see on seal on valitses hetkeline segadus, nii et selles mõttes ma ei saa seda täpsemalt kommenteerida. Põhiline on praegu parda vest, et uurimine, need tulevad kätte saada ja siis saame edasi vaadata juba. Lisaks sellele on vaja maha võtta mootori ja lahti võtta see. See kõik toimub Eestis, te ei anna enne seda omanikule seda lennukit välja, kui kõik need asjad on tehtud. Me ei anna omanikule midagi välja, enne, kui asjad on tehtud, kas see toimub Eestis või mitte, seda me otsustame nüüd alles tulevikus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ülemiste järvele hädamaandunud Poola lennuk on kaitseväe ja Päästeameti koostöös kaldale tõmmatud. Uurijad on tänase päeva jooksul kogunud materjale õnnetuse põhjuste selgitamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKonkurss oli jagatud kahte ossa. Esimene osa käsitles majaesist ühendatuna fuajeega. Konkursi paralleelselt teises osas otsiti disainlahendust raadiomaja 10. korruse nõupidamiste ruumile. Konkursile esitati kokku 47 tööd. Majaesise ja fuajee võidutööga rajatakse maja ette neli suurt ruuporit ja fuajeesse eesriide skulptuur. Autorid on Jass Kaselaan ja Edit Karlson. Ruupor tundus meile lihtsalt niisugune kõige konkreetsem ja selgem helihääle sümbol ja kuna raadio puhul on tegemist nii-öelda pimemeediumiga, et ongi lihtsalt hääl, et raadio saab tekitada niisuguseid kujutluspilte, ta ei anna sulle mingit konkreetsed, et visuaali tundus just, et see ruupori eesriie kuidagi sümboliseeriks nagu neid asju. Meile tundus, et see sobiks nagu avalikku ruumi ja samas on ta nagu lihtne konkreetne sümbol, mis võiks olla mõistetav ka lihtsalt möödakäivale inimesele. Idee konkursil osalejate tase oli väga kõrge, arvab žürii liige Andreas Trosek kunstnike liidust. Žürii oli ju koos, eks ole, kaks päeva ja see iga žürii puhul ikka see lõpufaas oli see kõige raskem ja välislahenduse puhul tegelikult jäid lõpuni konkureerima kakstööd, aga võidutöö puhul ma julgeksin väita, sai otsustavaks pigem see, et see skulptuurigrupi lahendus, need ruupor ja eesriie ta täidab, ütleme siis niimoodi nagu mingisuguseid mõttelisi puudujääke, mis sa näed, et hoonel on olemas, aga ta ei ole, ta ei ole pealetükkiv. Ta ei lähe vastuollu selle raadio tuviskulptuuriga ja ta ei lähe vastuollu hoone üldise lakoonilise, väga modernistliku ilmega. Loodeti, et koostöös linnaga ehitatakse valmis ka teise koha võitnud paviljon, mis on ühtlasi ka bussipeatus. Raadiomaja 10. korruse koosolekuruumi osas pärjati esimese kohaga Siim- Tanel Annust, kelle vildist seinakaunistus eeter on inspireeritud esivanemate raadioaparaatidest. Ja ma olen noh, ise 60. aastal sündinud, nii et lapsepõlv möödus nagu raadio juures, aga siis oli neid igasuguseid vanu eestiaegseid raadioid olemas, natuke müstiliselt sees tulukene, põleb ja skaala, kus on mingeid arusaamatuid linnu peal. Ta on mõetud ühe, 38. aasta sangar neli raadio nagu skaala pealt, see, see pilt, see oli niisugune geograafiline õpik mul kunagi siia seda pakkuda. See idee tekkis mulle kohe. Raadiomaja kunstiteosed soetatakse nii-öelda protsendiseaduse raames. Detsembri alguses täiendatud seadus näeb ette, et riigihankega ehitatud ja renoveeritud hooned peavad ühe protsendi hankerahadest pühendama kunstiteostele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna selgusid Rahvusringhäälingu uue raadiomaja kunstiteoste ideekonkursi võitjad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänane päev tõi selles mõttes arenguid kõik OSC liikmesriigid, sealhulgas ka Venemaa, Ameerika Ühendriigid. Kõik Euroopa Liidu liikmed kinnitasid, et nad on valmis dialoogiks ja praeguses rahvusvahelises olukorras. Muidugi on see hea märk, kui sealhulgas Venemaa kinnitas, et nad on valmis dialoogiks, mitte sõjalisteks sammudeks. Nad küll esitasid hoiatusi, et kui nende arvates on dialoog mõttetu, siis nad jätavad omale õiguse võtta ette ka muid samme. Kas teile ei tundu, et see tundub nagu kerge ähvardusena? Venemaa esitas hoiatusi, ta nimetas neid hoiatuseks ähvardusi, nagu me oleme kuulnud mitmetes viimastes avaldustes. Neid ta täna ei esitanud, selles mõttes oli meie kohtumine võibolla natukene rahumeelsem, diplomaatilisem, sõbralikum, kui on olnud mõned teised kohtumised. Me muidugi teame, et olukord on tõsine, nii et kas me saame lõplikult kindlad olla? Ei valita mingisuguseid muid meetodeid, ei alustata sõjalist operatsiooni, seda me veel 100 protsenti ei tea. Aga vähemalt selle dialoogiga oleks eeldused selleks loodud. Kas teil oli juttu ka mingitest tähtaegadest? Ei, täna ei olnud juttu tähtaegadest, kuidas dialoog need kõnelused täpselt kujunema hakkavad. Sellest täna ei räägitud. See on järgmiste nädalate teema, kaasa arvatud ka need täpsed teemad, millest siis hakatakse rääkima. Te olete lootusrikas? Ma olen selles mõttes lootusrikkas, et tegelikult OSCE sarnased kõnelused käivad ju kogu aeg, praegu on ainult küsimus selles, et kas nüüd on tekkinud mingisugune uus soov neid kõnelusi täita ka sisuga, sest on räägitud palju, aga tulemusi on olnud vähe, eriti viimasel ajal. Muidugi, ma loodan, et selle dialoogiga õnnestub vältida konflikti veelgi suuremat eskaleerumist võrreldes sellega, mis ta on praegu olnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läänele julgeolekunõuded esitanud Venemaa on saanud USA ja teiste lääneriikidega võimaluse kohtuda sel nädalal mitmes eri formaadis. USA ja Venemaa pidasid 10. jaanuaril läbirääkimisi tuumarelvastuse kontrolli ja Ukraina ümber valitsevate pingete üle, seejärel toimus 12. jaanuaril NATO-Vene nõukogu. Ja täna toimus Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) kohtumine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTartu linn on viimasel paaril aastal hakanud välja andma kultuuritoetusi, mis on eelkõige mõeldud linna kultuuriorganisatsioonide arenguks ja püsimiseks. Järgmisel aastal neid toetusi välja ei anta, selgitas Tartu linna kultuuriosakonna juhataja Marleen Viidul. Peamised toetused, mida meil järgmisel aastal valdkonnale anda võimalik ei ole, on siis investeeringu ja arengu toetus mis on siis mõeldud kultuuriühingutele vajaliku inventari soetamiseks või siis vajalik arendustegevuste planeerimiseks. Ja kolmas toetus, mida 22. aastal tõenäoliselt välja kuulutada ei saa, on väikeprojektide kolmas voor. Just seetõttu, et finantsilisi vahendeid napib. Tartu abilinnapea Lembit Kaplinski rääkis, et tuleva aasta eelarve mõjutab toetusvoorude väljakuulutamist lähemalt, selgitas Kaplinski. Arengu investeerimistoetusi me ei anna, sellepärast et meil on väga pingeline eelarvesituatsioon, mis on seotud ka selleks sellega, et me valmistume kultuurivaldkonnas väga suureks investeeringuks südalinna kultuurikeskuse rajamiseks. Linnameetmete olulisust kultuurikorraldajatele näitab toetuse soovijate arv, rääkis abilinnapea. Nende meetmete järgi on selge vajadus ja alati on taotlusi ja taotlejaid rohkem, kui on võimalust neid toetusi anda. Elektriteatri vedaja Andres Kauts ütles, et neile on toetused väga olulised. Nad hindavad väga linna poolt saadavat tuge. Kauts rääkis, et eelmisel aastal saadud investeeringutoetuse eest arendati piletimüügisüsteemi. Lähiajal peaks see jõudma ka kasutusse. Selle tähtsust selgitas Andres Kauts. Ühesõnaga, ta teeb meie tööd palju lihtsamaks, palju automaatsemaks me saame palju paremat üle vaadata oma külastajatest ja andmetest ja meil on plaanis seda ka teiste kinodega tulevikus jagada, et siis seda, et teisedki kinod saavad sellest võitu, et on selline infosüsteem, mis on mõeldud väikekinodele, et neil oleks kasu tänapäeva arvutite võimalustest ja ei peaks tegema käsitööd hästi palju. Elektriteatri vedaja näeb investeeringu ja arengutoetusi pigem lisaboonusena. Ta mõistab nende ärajäämist praegusel keerulisel ajal. Siiski oli ka elektriteatril mõttes toetust taotleda, rääkis Andres Kauts. Meil oli plaanis ühte neist küsida ja me peame natukene siis mõtlema ümber aga ega see, et me küsida plaanis ime, ei ole ka garantii, et me oleks kindlasti saanud, et me nagunii oleme, peame sellega arvestama, et võib-olla me ei oleks saanud. Tartu abilinnapea Lembit Kaplinski sõnul on linna kindel eesmärk järgmine aasta neid toetusi uuesti välja anda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Seoses Südalinna kultuurikeskuse rajamisega jäävad Tartus järgmisel aastal välja andmata kultuuritoetused, mis võivad ulatuda kuni 10 000 euroni. Väiksemate kultuuriorganisatsioonide hinnangul on toetused nende arenguks olulised.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.