messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2000 seitsmeteistkümnenda aasta oktoobris majandusministeeriumi, Pärnu linna ja Tallinna lennujaama allkirjastatud lepingu järgi pidanuks lennujaam juba tänavu suvel lennukeid vastu võtma, aga nüüdsete plaanide järgi peaks see olema võimalik järgmisel aastal. Valmis on ka terminaliprojekt ja ehitushange kuulutatakse välja veel sel kuul. Tallinna lennujaama juhatuse liige Einari Bambus. Töö mõttes ei ole mitte midagi muutunud, me renoveerime lennuvälja lennurada, keskne ruleerimiste perroon ja üks angaar, see on selle projekti mahus võib-olla kõige suuremad ja olulisemad tööd, millele lisanduvad siis aeronavigatsiooniseadmed ja lennuvälja tulede süsteem. Tr ks grupi projektijuht Indrek Trei Leping on siis täna allkirjastamisel meie majas, Tallinna lennujaam allkirjastas selle lepingu juba eile. Hetkel käivad siis avakoosolek ning paneme paika plaani ehituseks. Ehitusega loodame alustada lähinädalatel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu lennuvälja lennuraja ja ruleerimistee ehitus võib lõpuks alata, sest vaidlused naaberkinnistu omanikuga, samuti ehitushankega seotud vaided on lahenduse leidnud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVälisminister Eva-Maria Liimets ütles Tallinnas toimunud kohtumisel prantsuse välisministri Jan LeDaniga, et surve Venemaale sõja lõpetamiseks ja Ukraina pidev toetamine on endiselt väga tähtis. Liimets märkis, et enam kui 140 maailma riiki on ÜRO-s tunnistanud Venemaa agressoriks ja nõudnud neilt sõja lõpetamist. Liimets lisas, et jätkuva sõjategevuse hind Venemaa jaoks tuleb teha talumatult kõrgeks nii kehtestatud sanktsioonide kui riigi poliitilise isoleerimisega. Tema sõnul tuleks ka peatada Venemaa liikmesus ÜRO inimõiguste nõukogus, sest Venemaa tegevus ei ole kuidagi kooskõlas nõukogu põhimõtetega. Lisaks praegustele sanktsioonidele usub Eesti, et sihikule tuleks võtta ka Venemaa energiaeksport. Veelgi olulisem on seisukoht, et Venemaa peab kandma vastutust põhjustatud purustuste eest ja maksma kinni Ukraina ülesehitamise. Seetõttu oleme teinud ettepaneku avada eraldi hoiukonto, kuhu suunatakse osa Venemaale mõeldud maksetest energia eest. Seda raha oleks võimalik tulevikus kasutada Ukraina ülesehitamiseks. Oleme teinud ka ettepaneku, et külmutatud varasid saaks kasutada ka Ukraina linnade ülesehitamiseks ja tsiviiltaristu taastamiseks. Prantsusmaa välisministri Jean-Yves Le Drani sõnul jätkab Prantsusmaa koos balti riikidega Ukraina toetamist, andes neile sõjalist varustust ja rahalist abi. Samuti võetakse vastu pagulasi ja kehtestatakse sanktsioone. Ka tuleb Euroopa tasandil vähendada energiasõltuvust Venemaast. Ledegen ütles, et NATO saab aru, et siinsesse regiooni nelja pataljoni saatmine idatiiva tugevdamiseks on väga oluline. Ta lisas, et Euroopa peab muutuma kiiresti suveräänsemaks ka sõjalise võimekuse poole pealt. Paari päeva eest kiideti Euroopa liidrite poolt heaks strateegiline kompass, mis on Euroopa Liidu esimene valge raamat vastavas valdkonnas. Sellega tugevdatakse Euroopa kaitsevõimekust. Lisaks sellele, mida teeb NATO.",
"role": "user"
},
{
"content": "ÜRO julgeolekunõukogu konverentsi raames viibib Tallinnas Prantsuse välisminister Jean-Yves Le Drian. Ta andis ka koos Eesti, Läti ja Leedu kolleegiga pressikonverentsi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUrmas Reinsalu rõhutas, et ennekõike sõltub see rahva tervise olukorrast aga praeguste plaanide järgi otsustab valitsus need asjad homme. Mida meie plaanime, on esiteks see, et juunis võimaldada Schengeni riikidest inimeste sisenemist Eestisse kuid säilitades karantiinipõhimõtte ja karantiini põhimõttest oleks võimalik siis, kui on inimesel test ette näidata, et ta ei ole viirusekandja. Et siis seda karantiini põhimõtet ei kohaldatakse, me praegu konsulteerime ka kolme balti riigi vahel, et kas me leiame kokkuleppe kolme balti riigi vahel Meiega sarnase viiruse levikuga riikidest, kus me võiksime ka öelda, et me ei kohalda juunis enam karantiini nõuet et ei ole vahet, et tõenäosus viirus levitada on sama madal nii Eestis kui ala piltlikult öeldes Sloveenias või, või Leedus. Mis Rootsisse puutub, siis välisministri sõnul jälgitakse tähelepanelikult, kuidas nende viiruse leviku dünaamika kulgeb. Viimased seisud näitavad, et viirus on kõrgemas levikufaasis kui Eestis. Aga see, mis puudutab karantiini nõuet ja Schengeni sisenemise nõuet, et see oleks kõigile Schengeni riikidele võimalus siis siseneda, juhul, kui inimene on karantiini või kui tal on arstitõend. Kui Tallinna lennuväljal maandub keegi Schengeni riigi kodanik, aga tal ei ole seda paberit ette näidata, et ta on viirusevaba, kas siis tehakse lennuväljal mingi test või mis siis saab? Põhimõtteliselt oleks võimalik, mida me hakkame arutama, on see, et esiteks inimene peab olema kaks nädalat karantiinis või kui inimene tuleb lihtsalt ma ei tea, hotelli ta kindlasti kaalub 10 korda, kui ratsionaalseks ta seda peab. Aga mida me kindlasti peame võimalikuks, on see, et tõepoolest, et oleks võimalik Eestis seda testi ka teha, olgu ta siis lennujaamas või siis mingis muus meditsiiniasutuses. Ja siis sellisel juhul, kui inimene on tõesti teinud, kui ta selle ajani peab ta olema isoleeritud või karantiinis. Kui ta on testi tulemused saanud, see on negatiivne, siis sellest hetkest seda karantiini loogikat enam ei oleks vaja kohaldada. Kui inimene keeldub testi tegemast, tähendab see automaatselt karantiini. Jah, see põhimõte oleks selline, et inimene kas teeb testi, näitab, et ta ei ole viirusekandja ja kui ta seda siiski ei tee, siis peaks ta seda kahenädalast karantiini põhimõtet ja reeglid järgima.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Urmas Reinsalu sõnul plaanib Eesti lubada Schengeni kodanikel juunist Eestisse siseneda, kuid säilitada tuleb karantiini põhimõte.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBaltic Workbootsis täna üle antud ja tehase numbrit 128 kandev Ormsö on tõesti Saaremaal seni suurim ehitatud laev. Baltic WorkBootsi tegevjuht Margus vanaselja. 898 ehitati 40 meetrine, kuna Estland, see on 126 aastat tagasi ja nüüd see rekord on siis purustatud, nii et see antud kaunitar on 45 meetrit pikk. Vormsi üle on Vormsilised ise väga rõõmsad ja uhked ja loodavad, et uue laeva tõttu hakkab ka saarel turism kasvama. Vormsi vallavanem Tanel Viks. Et see on hoopis hoopis teine klass ja teine tase heas mõttes, kuna, kuna seni selline ülesõit võis olla niisugune, kohati oli halva ilmaga omamoodi kannatuste rada. Täna on Vormsil rahvastikuregistri järgi üle 400 inimese, suvel see on meid üle 1000, aga esimese vabariigi ajal oli neid elanikke kaks pool 1000. Ilmselt ka siis käis külalisi. Nii et ma arvan, et Meile mahub veel ja veel neid külalisi ning meil on nende üle ainult hea meel sest turism on üks oluline siselakuallikas Vormsi lastele. Ka veeteede amet kinnitab, et Vormsilised saavad saarlaste poolt projekteeritud ja ehitatult tõesti hea laeva. Ameti peadirektor Rene Arik. Laeval on tehtud ära juba käigukatsetused ja käigukatsetused näitasid tegelikult, et laeva käitumine kui selline on isegi märgatavalt parem, kui on nagu teoreetiliselt välja arvestatud, et ta on väga hea merekindel laev ja igati sobiv selle linni peale. Eesti riigi jaoks on see samuti sündmus, aastaks 2017 peaks riigil olema saartega ühenduse pidamiseks kõik kaasaegsed laevad valmis. Majandus ja taristuminister Kristen Michal. Kiiresti kokku lugedes kolm on kolm, tuleb siitsamast, Baltic Warkautsjonili on täna tellimisel Tallinna sadamasse, mis siis hakkavad, on vähe suuremad ja peavad saartega ühendusi, nii et kiiresti kokku lugedes on neid kümmekond. Riik nüüd proovib ja ma arvan, et vaatame, kuidas väiksemate saartega on päris ilusti läinud, vaatame, kuidas suuremate saartega läheb, et eks selle järgi siis otsustame opereerida, ütleme väiksemaid tegevusi saab alati ka eraettevõte, et seda ei välista kuidagi. Praegu veel Nasval kai ääres seisev Ormsö mahutab 30 sõiduautot ja peaks Vormsi liinile jõudma esimesest juunist. Kõrval seisev Kihnu liinile minev Kihnu virve peaks valmis saama sügiseks. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaal tehti täna tõelist mereajalugu. Nimelt purustati aastast 1889 olev rekord, kui saarlased ehitasid 41 meetri pikkuse laeva Estland. Täna BW laevatehases veeteede ametile üle antud Vormsi liinile minev parvlaev Ormsö on juba 145 meetrit pikk . Laeva tellis riik ja see läks maksma üle 9 miljoni euro, millest enamuse ehk 93% rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLinnapea Edgar Savisaart täna pressikonverentsil ei olnud linnapea puudumist põhjendas infojuht Allan alaküla. Linnapea osaleb pressikonverentsidel vastavalt võimalustele. Infojuht kinnitas, et linnavalitsusele oli abilinnapea Vladimir Panovi vahistamine üllatuseks. Linnavalitsus tabas eile raske löök, saime ka meie pressiteate abilinnapea minoomi kinnipidamisest mõne tunni möödas linnapea peatas tema oleku kuni mise lõpetamiseni. Linnapea ütles kommentaariks, et süütus on tõsine ja teistkandidaat. Olukord teda ei saagi. Reformierakondlasest abilinnapea Rein Lang ütles, et praeguseks teadaoleva info põhjal pole ta valmis panovi vahistamist kommenteerima. Ta tõdes siiski, et pärast eilset läbiotsimist on õhkkond linnavalitsuses olnud äärmiselt masendav ja poliitiliselt oleks olnud korrektne. Kui keerulises olukorras oleks linnapea ise tulnud pressikonverentsile küsimustele vastama. Poliitilises dimensioonis ma oleksin soovinud ka, et linnapea oleks ise nagu vastanud, nendele küsimustele mitte siin kasutanud, võib-olla on oma kolleegide abi, eks ole. Nüüd, mis puudutab linna seisukohta, siis ega linnapeal midagi rohkem öelda ei ole kui meil siin, aga temal ei ole ka rohkem mingisugust informatsiooni. Linn jätkab oma igapäevast toimetamist, midagi selle tõttu kindlasti seisma ei jää. Mis edasi saab, sõltub kõik sellest, milles ikkagi Vladimir Panovi reaalselt süüdistatakse. Mina olen öelnud, et kogu see sündmus mõjutab mitte ainult Tallinnat, vaid kogu Eesti poliitilist elu, sõltumata sellest, mis on selle asja lõppfaas. Kui Vladimir Panov jääb õigeks selle õigusliku küsimuse all, siis ta mõjutab seda kindlasti ühes suunas. Kui tegemist saab olema süüdimõistva kohtuotsusega lõpus, mõjutab ta teises suunas. See on ülimalt tõsine asi, mis tegelikult eile juhtus. Keskerakondlasest abilinnapea Toomas Vitsuti sõnul ei ole erakond veel hakanud panovile asendajat otsima, olukorda on aga kavas arutada. Kommenteerida ei tahtnud Vitsut sedagi, kas ta näeb seost Panovi vahistamise ja koalitsioonikõneluste alguse ajalises kokkulangemises. No keskerakonnale on olnud viimased paar nädalat päris pingeliselt. Ma ei hakkaks siin Mingeid kahtlusi õhutama, eks aeg näiteks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Linnavalitsuse pressikonverentsil kommenteeriti olukorda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNafta ja gaasi hinnatõus mõjutab enam-vähem kõiki ja kõike, kui kaua need maailmaturul tõusevad ja kui kõrgele need lõpuks võivad tõusta. Kaius Kiivramees ütleb, et just gaasi hinnad on vedanud laias laastus kõikide teiste energialiikide hinnatõusu ja on ka üks peamisi nafta hinnatõusu põhjusi. Kivisüsi ja gaas on läbi teinud peaaegu et kahe-kolmekordse hinnatõusu Euroopas, sellest tulenevalt on ka nafta hind tõusnud ja nafta hind tegelikult täna on isegi võib-olla kõige odavam, kui vaadata siin konkureerivalt teiste kütuste liikidega. Kui vaadata, kuidas energianõudlus ja, ja energiapakkumine siit nagu edasi liigub, ütleks pigem võib-olla jah, et Euroopas gaasihinnad võivad siin oma ekstreemsetel tasemetel nagu allapoole tulla aga ka muudes energialiikides, pigem ma arvan, et tõus jätkub, kui nafta jätkub. See võib olla kõige tugevamalt, sest on täna tegelikult kõige odavam energiakütuse liik. Siin on peamisteks põhjustest on ühtepidi olnud oluliselt tugevam nõudlus. Kas te söandate ka numbreid nimetada, kui kõrgele gaasi hind võiks tõusta? Gaasihinna osas ma ei oska prognoosida, need hinnad on Euroopas tõusnud pigem nagu ekstreemsetele tasemetele aastaga neli-viis korda, suuresti sellest tulenevalt, et Aasia on võtnud kõik oma vabalt kaubeldava gaasi nagu endale ja, ja seetõttu Euroopa on nagu natukene rohkem pihta saanud, et Euroopa on hästi suuresti vene gaasi sõltuvuses olnud, et Venemaal ka täna siis pigem nagu täidetakse enda reserv, et, et mitte ei saadeta neid Euroopasse, et gaasihinnad täna Euroopas on. Kui see nafta hinda ümber arvutada, siis sisuliselt gaasi hind eurooplaste jaoks on umbes sama nagu nafta hind oleks 200 dollarit barreli kohta. See juba selgelt nagu lõhub nõudlust, et siin Euroopa tööstusettevõtted panevad oma tootmist kinni väetised, et tootjad panevad tootmist kinni. Sin selgelt, et on hinnad jõudnud tasemetele, kus nõudlus hakkab ära kaduma ja ettevõtted panevad enda tootmist juba kinni. Nafta puhul pigem nagu seda veel ei ole nafta puhul, pigem ma arvan, et meil on siin ikkagi potentsiaalselt järgmise kahe aasta jooksul ikkagi nagu märgatavalt tõusuruumi. Kuidas see kõik mõjutab Eestit? Oh, eks ta ikka mõjutab päris palju, et energia on ikkagi kõige suurem sisend kogu majanduse, et jah, ühe asjana vaadatuna ei tundu justkui suur, aga tegelikult kui ta nagu kokku vaadatuna, siis ta on igal pool lihtsalt nii tugev sisend, et ta mõjutab ki kõike, et ma arvan, et meie kõige otsesem ja kõige valusam mõju saab tulema tegelikult Nendest samadest kallitest gaasihindadest, sest gaasihinnad on hästi konkreetne sisend ka põllumajandusväetiste hindadele. Järgmiseks aastaks on väetiste hinnad juba kaks-kolm korda kõrgemad, kui nad eelnevalt oli, et see jõuab ka otse nagu poeletile ja tarbijataskusse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Gaasihinna tõus maailmaturul on vedanud ka kõikide teiste energialiikide hinnatõusu, sealhulgas naftahinna tõusu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKristjan kaunis saar ei teadnud veel, millisele seisukohale jõudsid Rail Balticu asjus eile riigieelarve strateegiat arutanud uue võimuliidu osapooled, kellest üks EKRE, kelle käes on ka rahandusministri portfell, on lubanud Baltimaid läbiva trassi teket igati takistada. Senised valitsused on Rail Balticu teket toetanud ja selles suunas ka tegutsenud. See on jõudnud projekteerimisfaasi ja põhiprojekt peaks valmima 2021.-ks aastaks. Trass on paigas ning paigas on ka 11 maakondliku peatuskohta, mis on maakondade planeeringutes. Eelkõige nende tarvis peakski valitsus eelseisvate aastate rahastus ära otsustama, kas projekt võib jääda ühe valitsus liidu liikme vastuseisu tõttu venima. Kristjan kaunissaare. Keeruline öelda, et iseenesest, kui me räägime nendest vahenditest, mis meil juba on Rail Balticu rajamiseks, siis nendel on täiesti konkreetne tähtaeg, mis ajaks, need tuleb ära kasutada need vahendid, see tähendab, et igasugused venimised võivad viia küll selleni, eks ole, et meil jäävad mingid vahendid siis kasutamata, et noh, kõigi selliste nii-öelda mingisuguste konkreetsete tähtaegadega seonduvate rahade puhul on täpselt sama oht, kuidas nüüd valitsus otsustab, kuidas me selle projektiga edasi läheme, et, et ma, ma usun, et lähipäevad toovad selle üle ka siis nagu selgemat infot Ja igasugune venimine tähendab ju jällegi trahve, kui need jäävad need kasutamata, siis peab tagasi maksma. Pluss veel mingi trahviraha. Trahve, mitte tegelikult ütleme, kui need rahastuslepinguid vaadata, siis iseenesest see tähendab sisuliselt seda, eks ole, et kui me oleme Eestile praegu Rail Balticu rajamiseks saanud üle 200 miljoni euro vahendeid, siis sisuliselt nende kasutamata jätmine tähtajaks tähendab nende tagasimaksmist tõesti samamoodi tähendab see ka seda, eks ole, et, et kui me reaalselt selle projektiga progressi ei tee ehk on mingisugused lahkarvamused või, või ei ole mingisugused asjad veel selged, et, et sisuliselt see tähendab ka seda, et, et selle Euroopa ühendamise, rahastu vahendite kasutamise täiendavate vahendite saamine muutub ka siis, nagu läheb küsimärgi alla, eks ole, et, et miks anda vahendeid ühele projektile mis ei suuda olemasolevake vahendeid ära kasutada, et selles mõttes ta, see on kindlasti ohukoht. Keskkonnakomisjonis räägitakse täna ka keskkonnamõju puudutavatest leevendusmeetmetest nagu ökoduktide ja truupide rajamine. Uuritud on ka Rail Balticu piirdeaedade ärajätmise võimalust veel kord Kristjan kaunissaare. Ja me oleme jõudnud siis sinnamaale, et, et teatud piirkondades meil on võimalik need aiad ära jätta. Aedade asemel on võimalik panna häälepeletid, mis siis sisuliselt annavad loomadele signaali, et rong on lähenemas ja, ja ei maksa, eks ole sinna raudteele tükkima hakata, et need kindlasti aitavad ühte või teistpidi, eks ole, seda, seda loomade või elus looduse olukorda kindlasti samamoodi leevendada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandusministeerium esitab täna riigikogu majanduskomisjonile Rail Balticu hetkeseisu analüüsi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui hommikul jäi Jõgeval vooluta 7500 tarbijat, siis neist suuremal osal on elekter tagasi, kinnitas kella viie ajal elektrilevi elutähtsa teenuse juht Jüri Klaassen. Vooluta on veel 3300 ja natuke peale tarbimiskohta ja praegu siis käivad tööd, et võimalikult kiiresti elektrivarustus taastada. Et tööde puhul on kaks etappi ühe poolega, see on siis seotud 760 klienti, kes jäävad Jõgevast puurmanni poole. Sellega plaanime valmis saada täna kella 10 ajal ja teine etapp, kus siis jäävad need ülejäänud kliendid. Positiivse stsenaariumi korral hakkab täna keskeks elektrivarustus järk-järgult taastuma. Negatiivse stsenaariumi korral võib minna hommiku või homse ennelõunal. Põleng sai tõenäoliselt alguse kaablikeldris paiknenud keskpingekaablitest, täpsemad asjaolud selguvad hiljem. Jõgeva abivallavanem Viktor Svjatõsev kinnitas, et Jõgeva haiglas on kõik hästi, kuid suurem osa linnast on endiselt elektrita. Samuti peab osa inimesi öö üle elama ka ilma soojata. Küll on, vesi on juba tükk aega tagatud välja arvatud üks meie üks piirkondades sadu küla, kus ei ole elektrit ega vett. Momendil ülejäänud osas on vesi olemas, tegeva katlamaja töötab, on kogu aeg töötanud generaatori peal. Veetirkulatsioon kõik on olemas. Ainuke asi, et korterelamud, kus on soojusvahetid, mis elektri peal, töötavad, et need ei saa see soojust teostada korterelamutesse. See põhjustab selle, et inimestel ei ole korterelamutes, elamustes ei ole ka siis sooja õhtul ja öösel ja hommikul ka. Jõgeval on lahti osa toidupoode, samuti saab kütust hankida kõige operatiivsemat infot leiab Jõgeva valla Facebooki lehelt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna hommikul puhkes põleng Elektrilevi Jõgeva piirkonnaalajaamas. Seetõttu jäi üle 7500 tarbija elektrita ning voolu taastamine kõigil klientidel võib Elektrilevi hinnangul kesta kuni homseni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu abilinnapea Priit Humal ütleb, et ülikooli tänava ehitushanke tulemus oli oodatust oluliselt kallim. Nii tegi linnavalitsus otsuse tänaval uuendada vaid asfaltkatet, suuremahulisemad, liikluskorraldust, muutvat tööd jääva tootele. Ülikooli tänava remont läks hankes tuli 400000 kallim, kui oli kavandatud, see on sisuliselt pool või isegi üle poole maksumusest tuli juurde. Meil oli eelarves 700000 kavandatud ülikooli tänava remondile. Teisi sama suuri tee-ehitusplaane tänavu linnavalitsusel ei ole ning väiksemate teetööde hinnatõusu katteks leiab humala sõnul linnavalitsus raha. Suurim ehitusange, mille hind ei ole veel teada, on aadressil ploomi üks asuva vana lasteaiahoone rekonstrueerimine koolimajaks. Loomi tänava õppehoone ehitus jaguneb mitme aasta peale, aga kokku oli selleks kavandatud viis miljonit eurot, millest kaks ja pool miljonit peab tulema hariduslike erivajadustega õpilastele õppekohtade loomise meetmest. Nüüd, kui see projekt läheb kallimaks, siis on vaja näha ka seda, et, et kas siis haridusministeerium saab kaasa tulla selle kallinemisega ja suurendada ka oma osalust selles. Koolihoone hind peaks selguma kuu lõpuks. Samas Karlova koolile Salme tänaval asuva õppehoone rekonstrueerimine oluliselt kallimaks ei läinud. Salme üks saa tuli meile maksumusega 5,3 miljonit eurot koos käibemaksuga ja see kavandatud maksumus oli 5,1 miljonit eurot, nii et see kallinemine ei olnud väga suur meie jaoks. Veski tänava rekonstrueerimine läks linnale 200000 euro võrra kallimaks, kuid töödega alustatakse siiski mai keskel. Humal nendib, et hangete lõplikke maksumusi ongi praegu raske hinnata. Transpordiamet ehitab Tartumaal praegu kahte suurt objekti. Ameti lõunaüksuse juhataja Janar Taal ütleb, et need ohus ei ole. Kõige suurim objekt on jah, Riia liiklus on meil ehitusTartumaal, mis on käimas, eks ju täna ja lõpeb järgmisel aastal ja teine suurem ehitusobjekt on meil Kärevere Kardla kaks pluss kahe ehitus, mis peaks selle aasta lõpuks valmis saama. Hinnatõusu nii drastilised siin nüüd ei ole iseenesest, et kindlasti valmis ju saaks asjad, eks, eks me peame osapoolte kindlasti läbi rääkima, siin. Pigem on mureks oht, et võib tekkida mõne materjali tarneraskusi. Tal nendib, et seetõttu võivad ehituse lõppkuupäevad veel nihkuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehitushindade kiire tõus sunnib Tartu linnavalitsust hindama, millised eelarves planeeritud objekt ehitada. Ülikooli tänava remont lükkub edasi, teised väiksemed tee-ehituse projektid ei tohiks ohus olla.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu arutas täna ligi viis tundi omandireformi aluste seaduse muutmist. Põhjus on väga. Et taheti anda võimalus ka Saksamaal ümber asunud isikutele neilt õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerida kusjuures seda taheti teha niimoodi, et sellised isikud või nende õigusjärglased saavad Eestis õigusvastaselt võõrandatud vara tagasi siis, kui nad esitavad vastava taotluse ning toovad ka tõendi, et seda vara ei ole varem kompenseeritud või lihtsalt kinnitavad oma allkirjaga, et nad ei ole oma vara eest kompensatsiooni saanud. Seaduseelnõu menetlemist riigikogus juhtis majanduskomisjon, pärisin majanduskomisjoni liikmelt Kalev Kukelt, miks on sellist seadust tarvis? See, kas nad jäeti omandireformi õigustatud subjektide seest välja, on vaidlustatav ja ma ei tahaks sellega päris nõustuda, sest omandireformi aluste seaduse rakendusseadus ei räägi mitte väljajätmisest, vaid nende õiguste ajutisest peatamisest. Ehk teisiti öeldes, 1991. aastal rakendati nende isikute suhtes, kes lahkusid 1941. aasta 10. jaanuari Saksamaa ja NSV Liidu vaheliste lepingute alusel Eestist nende suhtes rakendatavad moratooriumi. Ja küsimus on nüüd selles, kas see moratoorium saab igavesti kesta või tuleb see oma moratoorium nii-öelda moratoorium ühel ajahetkel lõpetada. Ja tõepoolest, Eesti ei saa igavesti olla sellises olukorras, kus nii-öelda Eesti vabariigi kodanikud on jagatud kahte leeri. Ma pean siin silmas nende võrdse kohta ütlemise seisukohalt üks osa Eesti vabariigi kodanikest seisuga 16. juuni 1940 on need, kellel on õigus oma 1940. ja hilisematel aastatel õigusvastaselt võõrandatud varadele ja teine osa Eesti vabariigi kodanikest, kellel seda õigust ei ole või õigupoolest, kellelt see õigus ära võetakse. Kui niinimetatud järel ümberasujad lülitatakse välja lõplikult omandireformi õigustatud subjektide seast, siis tõepoolest on see üks osa Eesti vabariigi kodanikest kokku umbes 7000 inimest. Allutatud teistsugusele kohtlemisele. Igal vaidlusel on alati kaks poolt, täna vaidlused selle seaduseelnõu juures olid Riigikogus päris ägedad. Opositsioon oli kuni lõpuni selle seaduseelnõu seaduseks muutmise vastu. Keskerakondlase Olev Raju, miks? Siin on tegemist niisuguse asjaga, mis noh, eetilises mõttes ei kannata mitte midagi kuskil juba 10 aastat tagasi oli Saksamaal välja antud kõigi siin Eestimaal elanud sakslaste sugupuud, nende varad, mis kellelgi on konfiskeeritud, mida oleks võimalik tagasi taotleda. Ühesõnaga seda aktsiooni on ette valmistatud õige õige mitu aastat. Ja nüüd siis tahetakse, et Eesti maksumaksja oma rahast maksaks veel kord nendele sakslastele, kes omal ajal Eestist lahkusid ja oma varanduse siia jätsid ja mille Molotovi pentropi pakti alusel pidi kompenseerima Saksamaa maksaks veel kord selle raha, ilmselt ei ole, see ei eetiline ega ole Eestil ka neid summasid, mille suurust valitsus ei suutnud vaatamata korduvatele nõudmistele meile täna öelda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu liikmed 00:00:40 Kalev Kukk ja 00:02:23 Olev Raju.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul on kiirabi väljakutsete arv kõikidele ühiskonnas toimuvatele muutustele reageeriv ning seetõttu on ka Tallinnas viimastel päevadel koormus natukene kasvanud. Seda on põhjustanud nii laialdasem koroonaviiruse levik kui ka näiteks ilus ilm. Inimestel on rohkem olnud võimalus lustida ja, ja vallatleda ja seal tekkinud probleemid on siis kiirabi patsiendid, teine on siis see, et on hakanud tekkima juba sessoonsed Ülemiste hingamise haigused, mis siis samuti nädalavahetustel on kiirabi patsiendid, eriti siis väikesed lapsed, noh ja kolmas osa on siis selline tõesti selline üldine ärev foon ühiskonnas, kus siis Covidi haigus on inimesed muutunud ärevaks ja, ja, ja kiirabi visiidi põhjuseks võib-olla ka lihtsalt hirm, et, et äkki on Covidi haigus. Adlas toonitab, et kiirabi saab aidata ootamatute terviseriketega näiteks teadvuse kaotuse, ägedate valude või hingamisraskustega. Vaiksemalt kulgevate haiguste puhul saab inimest aidata perearst. Ka koroonaviiruse kahtluse korral on kindlasti vaja võtta ühendust perearstiga ning kiirabi enam üldjuhul koroonaviiruseteste ei tee. Kiirabi tegi Covidi teste eriolukorra ajal, kui meil oli väga tõsine probleem laborivõimekus, ega praegu ikkagi üldjuhul käib testimine sellisena, et perearst annab saatekirja lepitaja, siis labor võtab ühendust, määrab kogu aja ja nende testide võtjatel on siis ka väike võimekus teha teste nendele patsientidele, kes ei saa käia või kellel on liikumisraskused. Et nendel puhkudel siis saab eraldi kokku leppida selle laboriga, kes seda testi teeb. Adlase sõnul kutsutakse kiirabi vahel ka väikesest nii-öelda koroonapaanikast kuid see pole ainuke probleem, miks inimesed endale kergekäeliselt kiirabi kutsuvad. Nimelt on kiirabi roll Eestis laiemalt teistsugune kui näiteks arenenud naaberriikides. Kiirabi tõesti teeb selliseid visiite, mis ei lõpe ilmtingimata haige haiglasse toomisega ja kus ei leita sellist erakorralist terviseriket, küll aga on patsiendil siis üks või teine tervisealane kaebus, millele ta ei ole siis muude viisidega lahendust leidnud. Noh, me teame kõik, et eriarsti järjekorrad on meil päris pikad, mitte kohe ei saa ka alati perearsti vastuvõtule, mistõttu kiirabile on siis noh, need need ülesandeks pandud, kuna muud tervishoiuteenust parasjagu ei ole ja tõesti nende inimeste hulk on päris suured, lausa kolmandik. Me umbes arvame, et meie patsientidest saaksid oma tervisemurele lahenduse õigemas kohas, siis tervisekeskuses või eriarsti juures, aga nende inimeste hulk on stabiilselt suur olnud, nii et nüüd covidiga ta natukene suureneb, aga, aga mitte väga oluliselt. Kiirabi on jätkanud ka peale eriolukorda vastavalt väljakutsete kaitsevarustuse kasutamist, koroonaviiruse ohu korral riietutakse skafandrisse ning tavapärases praktikas on kaitsekitlid ja kaitsemaskid. Adlas lisas, et kiirabi on seni toimetanud haiglasse 327 koroonahaiget ning seni pole õnneks haigestunud ükski töötaja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Kiirabi väljakutsete arv on koos koroonaviiruse laialdasema levikuga pisut kasvanud. Kiirabi ise enam aga üldjuhul koroonateste võtmas ei käi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinna haridusameti juhataja Andres Pajula räägib, et septembri lõpuks võiks kõigis Tallinna koolides olla soojuskaamerad. Viirushaiguse üks tunnuseid on palavik ja viirushaiged on ohtlikud kõigile teistele õpilastele ja lastele lasteaias ja need inimesed ei tohiks viibida teiste juures. Viimati said soojuskaamerad rohkem tähelepanu märtsi alguses, kui koroonaviiruse esimene puhang alles hoogu kogus. Toona teatas valitsuse juures tegutsenud töörühm, et kaamerat tuleks soetada Tallinna lennujaamal ja Tallinna sadamal. Neli soojuskaamerat maksid kokku kokku 46000 eurot. Kaamerad töötasid nädal aega, kuni eriolukorra väljakuulutamiseni tuhandete reisijate seast ühtegi palavikuga inimest ei tuvastatud. Tallinna inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi räägib, et nende fuajees on termokaamera alates esimesest septembrist. Nende andmete põhjal ei tohiks selle hetkeni olla meie majas olnud ühtegi, kellel temperatuur oleks siis sellises mõõdustikus, mis ütleks, et tal oleks mõistlikum olla koduravil. Kruusimägi usub, et 8000 eurot maksnud kaamera töötab kenasti ja koolipere on lihtsalt mõistlikult käitunud. See on meil G4S kaamera ja G4S on seda juba pikkade aegade jooksul kasutanud, nii et noh, me julgesime ka selle referentsi pealt sellise valiku teha. Terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar ütleb, et korralikud kaamerad osteti ka sadamasse ja lennujaama. Samas lisab saar, et konkreetselt koroonaviiruse tuvastamiseks võib kaameratest väheks jääda. Nendel juhtudel, kus inimesel on kas peiteperiood sellel viirusel või siis on näiteks see, et ta põebki seda väga kergete sümptomitega ta on näiteks võib-olla enne seda söönud ära ka näiteks mõne valuvaigisti, mis palaviku alandab siis noh, sellisel juhul võib see seade olla ükskõik kui hea ja kui hästi kalibreeritud, aga kui kehatemperatuur on normis, siis on ta normis. Tallinna Sadama kommunikatsioonijuht Sirle Arro meenutab, et sadamal märtsikuus väga valikut ei olnud. Selleks, et reisiliiklus säiliks, tuli kaamerat osta. Tahakski nagu rõhutada, et see oli ka selline natuke nagu võib-olla rahustamise ja turvatunde tekitamise meede on ju inimestele. Koolidel soovitab Simmo Saar enne tuhandete eurode kulutamist terviseametiga nõu pidada. Arvestades seda, et lastel on see põdemine olnud mõnevõrra kergem kui siin täiskasvanutel, siis ilmselt lastel ka selle koroonaviiruse tuvastamine nende termokaameratega võib-olla madalama efektiivsuse ga, kui see on täiskasvanutel. Andres Pajula ütleb, et linn vaatab erinevaid ettevaatusabinõusid kogumis. Pajula märgib, et termokaameral võib olla ka ennetav mõju. Ja kui me ka saame tulemuse, et termokaamerates võib-olla terve õppeaasta jooksul ühtegi last ei avastatud temperatuuriga, siis sama hästi, me oleme kindlad selles, et paljud lapsed jäidki hommikul koju ja nad ei hakanud temperatuuriga tulema, sest et nad teadsid, et niikuinii koolis mõõdetakse temperatuuri.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna koolid otsivad endale sobilikke termokaameraid, et palavikuga õpilased klassiruumist eemal hoida. Märtsis lennujaama ja sadamasse soetatud soojuskaamerad seisavad aga jõude. Neid kasutati nädal aega ja ühtegi palavikus reisijat selle ajaga ei leitud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNATO kiitis balti riikide esimesed kaitseplaanid heaks 2010, kuid Eesti, Läti ja Leedu ja Poola tahtsid, et neid uuendatakse, arvestades Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Türgi blokeeris uuenduste te plaani ja nõudis omakorda liitlaste toetust kurdide vastu Süüria põhjaosas. Eile võttis Türgi oma veto tagasi. Selle kompromissi detaile ei avaldatud, mis sellest arvata või tuleks küsida, mida Türgile lubati või see Natos nii ei käi? Nagu oli näha Londoni tippkohtumise ajal, eelmise aasta detsembri alul oli Eesti, Läti ja Leedu kaitseplaan oli mõneti sattunud lihtsalt pantvangi misse, mitte otseselt puutuvate asjade ja asjaolude pärast. Nüüd järelikult on need küsimused mingil moel lahendatud, on saadud sellega edasi minna. Ei saa öelda, et see oleks liitlaste vahel kena tegevus nii-öelda teiste küsimuste pantvangi võtmine on tõesti mõned liitlased NATOs, kes väga jõuliselt ja vajadusel väga erinevate vahenditega enda huve läbi suruvad ja Türgi on kindlasti üks neist, kes vajadusel kogu ülejäänud karavani seisma paneb. Kuivõrd NATO tegevusele tervikuna sellised eriarvamused mõjuvad või pantvangi võtmine, kui tihti neid on? Oleneb, mis tähtsusega küsimusest me räägime ning olenevalt sellest, mis tasemel neid peab lahendama. Ma ei oska anda numbrid selle kohta, kui tihti selliseid asju ette tuleb. See oleneb täpselt, et kuhu see muutub võtta. Üldiselt üks NATO ja julgeolekuekspert ütles väga kenasti, et NATO kui organisatsioon töötab tänapäeval väga hästi. Ta on suurepärases vormis, aga NATO kui alliansi ei ole kõige parema tervise juures kahjuks praegusel ajal.",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO käivitab Balti riikide ja Poola kaitseplaanide uuendused pärast Türgiga kompromissini jõudmist. Türgi on mõnda aega neid plaane blokeerinud. Nüüd on küsimus lahendatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nElizabeth ja Philip abiellusid 1947. aastal, elasid koos üle 70 aasta kuninglikul paaril sündis neli last. Palee asjatundjate sõnul oli ilmselge, et Elizabeth ja Filip olid väga lähedased, kuigi nad olid paljudes asjades erimeelt ja pidasid maha tuliseid vaidlusi. Kuldpulmapäeva puhul peetud kõnes ütles kuninganna. Ta lihtsalt on olnud mu tugevus ja tugi kõik need aastad. Philip ütles, et oma pika abielukogemuse põhjal tunneb ta kiusatust nõu anda. Ükski abielu ei sarnane teisega, aga meie jaoks oli peamine õppetund see, et õnneliku abielu saladus on sallivus. See pole ehk nii oluline, kui asjad hästi lähevad, aga see on elutähtis, kui asi keeruliseks muutub, rääkis Philip. Kanterbori peapiiskop Justin Welby sõnul vajab kuninganna sel raskel hetkel kogu rahva tuge. Järele hüüdes rõhutati Filipi lojaalsust kuningannale, tema heasüdamlikkust ja huumorimeelt ning rahvatruud teenimist. Edinbere hertsogi tiitlit kandev Philip suri 99 aastaselt. Tema matusetseremoonia toimub Vinsori lossis. Koroona tõttu on tseremoonia tagasihoidlik, osaleb 30 külalist. Prints Philipi saadavad viimsele teekonnale tema neli last. Printsi Charles, Andrew ja Edward ning printsess any samuti lapselapsed William ja Harry. Matused on korraldatud vastavalt Filip soovidele. Kirst toimetatakse Philipi enda osalusel kujundatud landroveriga aint George'i kabelisse. Põrm sängitatakse esialgu kabeli all asuvasse võlvkambrisse. Pärast kuninganna Elizabeth surma maetakse mõlemad kuningliku kabelisse, kus puhkavad Elisabethi vanemad ja õde Margaret.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuninganna Elizabeth ja prints Philip, lõik kuldpulmapäeva puhul peetud kõnedest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÄäremaastumise ja töötuse vastu võitlemisel on valitsus otsustanud aastaks 2019 viia Tallinnast välja 1000 riigipalgalist töökohta. Rahvakultuurikeskuse kasuks otsustati Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsleri Tarvi Sitsi sõnul põhjusel, et asutuse ülesandeid on võimalik teha väljaspool Tallinna. Täna kohtus Tarvi Sits rahvakultuuri keskuse esindajatega, kes on olnud seisukohal, et asutuse Tallinnast välja viimine ei ole hea mõte. Rääkisin pärast kohtumist uuesti sitsiga, kes kinnitas, et suure tõenäosusega keskuse vastuseisust hoolimata saab kolimine toimuma. Rahvakultuurikeskuse esindajate poolt oli ikkagi soov, et äkki valitsus vaataks selle otsuse ümber. Mina selles osas nüüd optimistlik ei oleks, tuleks keskenduda sellele, et kuidas see protsess võimalikult valutult kulgeks. Ettepanek oli, et nüüd, kus me oleme ette valmistama ja peame 31.-ks maiks esitama täpsema kava, et selleks tuleb analüüs, rahvakultuurikeskus kindlasti peaks selles analüüsis osalema ja koos ka läbi arutada, et kas sellega lisandub kulusid, kas sellega on vaja mingeid tööprotsesse täpsustada ja arvestada seda ka, et maavalitsuste kaotamisega osa regionaalse kultuuri korralduse ülesandeid võib tulla rahvakultuuri keskusele. Keskuse rahvakultuuri osakonna juhataja Anneliis Kõivu sõnul ollakse nõus analüüsile kaasa aitama ja andmeid esitama, kuid siiski eeldusega, et valitsus vaatab oma otsuse ümber. Nüüd siis, kui nii-öelda otsus on tehtud, et viiakse välja, sest et ei ole argumente, mis kinnistaksid keskuse tegevuse vajalikkuse Tallinnas on sellele järgnevas finantsanalüüs, et mida siis keskuse väljaviimine endaga tegelikult nagu finantsplaanis kaasa toob. Saalis oli väga palju valdkonna arvamusliidreid, kes tõid välja selle, et, et neid ei ole kaasatud sellesse otsuse tegemise protsessi, nende arvamust ei ole küsitud, missugust mõju tervikuna sellele rahvakultuuri valdkonnale, kui sellisele avaldab selline valitsuse käik, kindlasti me oleme valmis andma kõiksugu andmeid, mis iganes meie käest küsitakse, teeme me kindlasti koostööd, et asi ei ole üldse selles. Meie ühine sõnum on see, et valitsus, palun vaadake oma otsus rahvakultuurikeskuse väljaviimise osas ringi. Mai lõpuks tuleb igal ministeeriumil esitada valitsusele täpsem kava, millised ametikohad, kuidas millisesse omavalitsuse viiakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus tahab viia aastaks 2019 Tallinnast välja tuhat riigipalgalist töökohta. Ühe riigiasutusena on Kultuuriministeerium välja pakkunud Rahvakultuuri Keskuse. Viimane pole aga ideega nõus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe ei tõsta käed üles, aga ega ma ei hakkagi tegema sellist nii-öelda parteilist tõekomisjoni, millest nagu midagi nagu ei sõltu, on ju praegusel hetkel, on ju ma arvan, kõige rohkem fakte ja tõendeid, kas siis Saksa või Austria politsei ja, ja justiitsjõududel. Ja meil on kohtumine homme ka meie prokuratuuri esindajatega ja ma arvan, et targem on lasta siis ikkagi pädevatel organitel tegeleda, nende asjadega tõendeid koguda, neid pärast esitada, kui me hakkaksime tegema lihtsalt sellist mingit ärakuulamist, millel puudub igasugune juriidiline jõud. Ja ma arvan, et ega see koosolek ei saakski emotsionaalselt olema hästi konstruktiivne, see oleks sihuke lahmiv, et pigem me jääme ikkagi ootama, mida õiguskaitseorganid teevad. On sul mingit infot, kus on Andrus Veerpalu, oled temaga suhelnud? Ei ole Andrusega suhelnud, aga ma ei tea, mingi tunne on see, et, et ta on nii-öelda kodus oma perega ja ma loodan, et mingil hetkel lähitulevikus astub ta välja ja ütleb, mis tal öelda on. Andrus veerpalu seisukohalt kas EOK vaatab teda veel kui olümpiavõitjat, see, kui talt võetakse toetused ära, see justkui annab mingisuguse suunise, et ei suhtu temasse enam kui olümpiavõitjasse või see on puhtalt ainult praeguste uudiste valguses. See on ainult praegust uudiste valguses, olümpiamedaleid ei, ei saa meie esiteks ära võtta, seda saab teha ainult rahvusvaheline olümpiakomitee. Ja nüüd me jõuame siin on nagu juriidika poole peale. Praegu puudub igasugused tõendid selles suhtes, et võtta Andrus Veerpalut ära tema olümpiamedalid. Et meie mõistes on ta endistviisi olümpiavõitja. Kas te asute uurima seda, kas võis ka varasemalt midagi sellist olla? Noh, nagu me teame, see, mis juhtus nagu varasemalt on ju igatpidi läbi uuritud, läbi tõendatud ja ka veel kohtust läbi käinud. Ma arvan, et, et seal seda avamine ei anna kellelegi midagi, pigem seda, et puuduvad igasugused uued tõendid. Me ju praegusel hetkel räägime tegelikult asjadest, mis on noh, Karel ja Kareli ja Mati jutu järgi alanud 2016. aastal me ju täpselt ei tea veel Andrus nii-öelda tunnistusi. Kas tema on oma pojaga tegutsenud, sest varem või hiljem aga praegusel hetkel Andrus olümpiamängud medalid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Olümpiakomitee ei algata iseseisvat uurimist, mis puudutab möödunud nädalal lahvatanud Eesti suustajate dopinguskandaali, ütles EOK peasekretär Siim Sukles Vikerhommikus Taavi Libele antud intervjuus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJah, klubi lipu heiskasid klubi vanim ja noorim liige, kusjuures vanim liige Vello Tarem on klubi liige olnud juba 1954.-st aastast. Aga see on üsna tavapärane, et kuigi hooaeg mai alguses lahti läheb, pole paljud jahid selleks ajaks veel vette tõstetudki. Mõnega tehti see toiming täna ära. Muidugi polnud tänavune hooaja avamine nii rahvarohke kui tavaliselt, niisama uudistajaid oli kindlasti vähem jaheda ilma tõttu. Kahtlemata avaldas mõju kuri viirus. Aga kuna peamised purjetamiskuud on juuni, juuli ja august, ei jää keegi hiljaks 146 kohta ujuvkaide ääres on valmis ja ootab aluseid. Pärnu jahtklubi komodoor Väino Hallikmägi. Ega selleks ajaks nüüd ei pea olema, et kõik laevad on vees, see aasta on natukene külmem kevad kui tavaliselt jahid, kes on ennast suutnud eelmine sügis hooaja lõpetamisel korda teha, need on saanud laevad sisse panna. Laeva kevadine ettevalmistus on natukene pikem töö ja eks ta on inimestel ebamugav olla külmaga, aga ka materjalid, millega laevateha tuleb põhjakeemia portide vahatamine sedab natuke soojemat ilma. Siiski on neidki aluseid, mis said vette tõstetud juba varem ja kus täna on plaanis sõitma minna. Norali kapten Ülar jänes. Millal te oma laeva vette tõstsite juba eelmine neljapäev, kui veel olid viimased soojad ilmad, saime enne külma si sisse, nüüd me siin hakkame vaikselt ettevalmistusi tegema, paneme täna purje peale ja teeme esimese merereisi. No mis see pakub nüüd ikka, ilm on alles täitsa jahe talv otsa ootan seda hetke ikka, et saaks merele minna. Täna tuleb esimene sõit ka ikka, lähme vaatame üle, kuidas meremärgid paigas on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu jahtklubis tõmmati hooaja alguse puhul täna lipp vardasse. Hooaeg tõotab tulla huvitav, näiteks finišeerub Pärnus esimene välisregatt ja ka suvepealinna purjetajad osalevad paljudel võistlustel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaalministeeriumi hinnangul lubaks seadusemuudatus 13 kuni 14 aastaste palkamisel tööandjal sõlmida töölepingu, mis pakuks noorele rohkem kaitset kui võlaõiguslik leping. Võlaõiguslepinguid tehti paar aastat tagasi 13 kuni 15 aastaste vahel 27 protsenti. Eesti inimeste hulgas on üldiselt see osakaal aga seitse protsenti. Nii-öelda VÕS lepinguid tehakse üldiselt professionaalsete teenusepakkujate vahel, ütleb sotsiaalministeeriumi töö ja pensionipoliitika osakonna nõunik Pirjo Turk. Sageli selle 13, kuni 14 aastase noore tööle võtmiseks tehakse hoopis noorega, siis nii-öelda VÕS leping, mis on siis kas käsundus või tööettevõtlusleping, mis tegelikult pakub noorele palju vähem kaitset, sest et seal töölepinguseaduses on näiteks siis tööohutuse tingimused ja sellised asjad kõik paigas samuti, et kui palju noor peab puhkama võlaõiguslepingu puhul selliseid tingimusi kohe automaatselt sees ei ole. Lastekaitse liidu hinnangul ei tulene probleemid aga sõlmitavast lepingust, vaid suurim murekoht on hoopis sihtkontrollide käigus tuvastatud rikkumised peamiselt seotud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisega, kõneleb lastekaitse liidu lapseõiguste programmi koordinaator Helika Saar. Kui näiteks aastal 2018 külastas tööinspektsioon 89 tööandjat ja tuvastati 402 rikkumist, millest siis 251 oli seotud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisega siis tekib paratamatult küsimus, et miks sellist muudatust vaja teha on, et see kuidagiviisi tegelikult ei aita kaasa lapse õiguste tagamisele. Ministeerium ütleb aga, et seadusemuudatusega väheneks tööinspektsiooni koormus dokumentide läbivaatamisel ning see annaks omakorda rohkem võimalusi kontrolle teha. Ehk ikkagi sõlmitaks pigem töölepinguid noortega ja see annaks tegelikult võimaluse ka tööinspektsioonil rohkem siis kontrollimas käia, et kas need tööandjad täidavad oma kohustusi, mida siis salajalise töötamisel peab arvestama? Eelnõu peaks jõudma valitsusse selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Ministeeriumi hinnangul võiks see jõustuda järgmise aasta kevadel või suvel. Helika Saar lastekaitseliidust ütleb, et eelnõu on veel toores. Tuleks nüüd laua taha tuua nii-öelda need võimalused, et ka seda vaadata, et tööinspektsiooni enda seisukohad, et mis need on, kui nende sihtkontrollides tuleb nii palju neid rikkumisi välja, kuidas ikkagi neid ennetada, et kas on võimalik, võibolla seda protseduuri mingil määral on ju digilahendustega muuta sujuvamaks. Samas ma näen tööandjad teadlikkuse tõstmist ja koolitamist just väga-väga-väga olulise kohana.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalministeeriumi kavandatav seadusemuudatus lubaks 13-14-aastaste töölevõtmisel sõlmida noorega võlaõigusliku lepingu asemel töölepingu. Ministeeriumi hinnangul annab see rohkem kaitset, Lastekaitse Liidu hinnangul aga probleeme ei lahenda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUsaldusest on asi väga kauge, aga ma annan endale aru, et see on suhteliselt etteaimamatu seltskond ja ka minu suhtumine neisse pole üldse muutunud. Ja mul on isegi natukene hea meel, et need optimistid Keskerakonna ridadest, kes arvasid, et, et EKRE annab muuta, nüüd näevad, et ei anna ei anna, see on ravim. Suuresti on ikkagi selle kriisi lahendamise võti Jüri Ratase käes ja tema isikus kinni, et tal on poliitikuna väga keeruline valik, et juhul, kui ta otsustab selle koalitsiooni laiali saata, siis kindlasti ei ole tema see inimene, kes paneb kokku järgmise valitsuse. Suure tõenäosusega on see siis Kaja Kallas, ükskõik kas siis koos Keskerakonnaga teeb Reformierakond selle või ta teeb koos sotside ja isamaaga mis te talle soovitaksite praeguses olukorras. Ma ei ole nõus, et see on Jüri peamine dilemma. Jüri peamine dilemma praegu on see, et Jüri on sõnapidaja ja tema ei ole see, kes läheb seda koalitsiooni lõhkuma. Ja kas see, et EKRE niimoodi käitub, tähendab nüüd seda, et Jüri peab isamaale selga pöörama? Ma arvan, et see on see asi, mis praegu on kõige probleemsem Jüri jaoks. Sest koalitsioonis on kolm osapoolt, nii lepiti kokku. Ja Jüri pole kindlasti see, kes läheb seda koalitsiooni praegu laiali saatma. Nii et sellega ma nõus ei ole, mis puudutab soovitusi, see pole mingi saladus. Olin algusest peale selle poolt, et tuleb teha koalitsioon Reformierakonnaga. Aga ka Reformierakond ei ole selget signaali saatnud, kellega nad siiski eelistaksid, kui avaneks selline võimalus. Enamgi veel, nad kompavad maad nii keskiga kui isamaaga, aga kuna Kesk ja Isamaa omavahel suhtlevad, siis me teame seda väga hästi ja sugugi ei suurenda usaldust Kaja vastu. See tähendab seda, et praeguses olukorras selgelt Keskerakond ja Isamaa on pannud seljad kokku, neid seob nii-öelda ühine vastutus. Te ootate Reformierakonna käest selget signaali, austatud Jüri Ratas, Keskerakonna esimees, tulge palun läbirääkimistele. No ma usun, et mingisugust selget signaali võiks ju juhtiv opositsioonierakond ikkagi anda. Mitte nii, et kombatakse maalt, et äkki õnnestub siis ei õnnestu, see on ju selge. Siis ei õnnestu, aga nad pole seda otsust vist enda sees ka teinud. Mulle tundub, kui ma vaatan nii-öelda selle poole pealt, ma ütleksin, võib-olla väga karmilt, aga Reformierakond praegu osaleb selles, et koalitsioon püsiks koos.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna juhatuse liige, europarlamendi saadik Yana Toom ütles, et EKRE juhid on mänginud ennast viimaste päevade avaldustega olukorda, kus ükski teine parlamendierakond nendega enam koostööd teha ei taha. Ta ootab Reformierakonnalt selget sõnumit, et soovitakse ise valitsust moodustada. Kaja Kallase tagasihiodlik käitumine ja arglikud katsed Isamaa ja Keskerakonnaga eraldi rääkida vaid liidavad praegust koalitsiooni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKas enne seda tänast hääletust oli üldse kaalutud võimalust, et tulumaksureformi edasi lükata, nii nagu opositsioon ja nüüd ka rahvaliit soovisid, valitsus tegutses kuni tänase päevani ja ka täna tegutseb lähtuvalt koalitsioonileppes ei näe praegu põhjust nendest taganeda, vähemalt meie poolt loomulikult see, mis toimus hetk tagasi riigikogu täiskogu istungsaalis, seab meid fakti, et, et me peame hakkama nii-öelda täiendavat toetust otsima siit riigikogus riigikogus esindatud teiste erakondade poolt. Ma arvan, et esimene lähenemine on kindlasti see, et need erakonnad, kes seda lepet peavad ehk siis Res Publica ja Reformierakond, eks me istume omavahel maha, arutame läbi, kuidas edasi, sest kindlasti on ka valitsuse üks vastus puutus see, et esimeseks jaanuariks ikkagi riigieelarve saaks vastu võetud ja ka need eelnõud, mis puudutab nii tulumaksu, sotsiaalmaksu, seaduse muutust, alkoholi, tubaka, vedelkütuse aktsiisi seaduse muudatust. Et need eelnõud on eelduseks selleks, et saaks vastu võtta 2004. aasta riigieelarve, need eelnõud peavad olema enne menetletud järelikult tuleb 2004. aasta eelarve vastuvõtmiseks leida nendes maksuseadustes kompromiss ja me seda kompromissi kindlasti kindlasti otsime, noh, eks tuleb läbirääkimisi, läbirääkimisi alustada ja, ja ka Isamaaliidu ja ka rahvaliiduga neid teemasid veel korra arutada. Kui nad ei nõustu ilmselt siis tähendab see seda, et see koalitsioon sellisel kujul on, on lakanud lõplikult olemas, mida ka rahvaliit oma tegevusega täna siin näitas. Eks siis tuleb alustada kogu nii-öelda terviklahenduste otsimist ehk tegelikult sisuliselt sõlmida. Ja uus koalitsioonilepe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusminister Taavi Veskimägi kommentaar olukorrale pärast tulumaksu hääletust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo ma ise tulin nii-öelda mere äärest ära umbes poolteist tundi tagasi ja siis ta, see merevee tase oli ikka sellest tavapärasest ikkagi oluliselt kõrgem, ehk et meri oli ikkagi kohati maale tulnud ja just üle ujutanud sellised rannaäärsed karjamaad, nii et kadakad ja puud kasvasid täna täitsa osaliselt merevees. Ja kui ma küsisin viimased andmed Roomas are sadamast merevee taseme kohta, siis see oli selline suurusjärk 90 sentimeetrit, üle üle normi, mis siis omakorda on taval tavapärasest üle poole meetri enam, et see poolemeetrine veetõus ongi siis ikkagi olnud ikkagi selline piir mis hakkab juba üle Kallaste ajama, samas see kulminatsioon, kui nüüd vaadata prognoosi järgi, siis see võikski sellisel praegusel kellaajal olla, aga ega ta päris kiiresti nüüd siis alla ka veel ei hakka ikkagi selle prognoosi järgi minema, et ta püsib sellises tasemel veel ikkagi suure tõenäosusega nii täna öösel kui ka võib olla ka homme, aga muudest tormikahjustustest nagu eriti rääkida ei ole, sest selline sellised maha kukkunud puud ja on nagu, nagu sellise tormi puhul tavaline. Seekord on just see veetaseme tõus selline eriline ja noh, võib-olla see ka, et mingi pool tundi tagasi oli Saaremaal veel suurusjärk üle 2000 elektritarbija siis ilma vooluta, aga eks sellega kindlasti tegeletakse pidevalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuidas tänane torm Saaremaad kohelnud on?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKiirkliinikute mõte tekkis meil paar aastat tagasi, kui me märkasime, et inimestel on otsivad võimalust, kus saaks lähemalt ja kiiremini arstiabi tuua see arstiabi inimestele kättesaadavamaks siis sealt see mõte tekkis, et pakkuda abi siis ka õhtuti, nädalavahetustel, pühade ajal, kui võib-olla muidu on inimestel raske leida kohta, kuhu minna oma tervisemuredega võtaks näiteks Emosse siis nüüd hetkel kiud, võiks olla see koht, kuhu inimesed saavad siis pöörduda, pakume vaktsineerimisi, kui on halb enesetunne, võib pöörduda, saame pakkuda vajadusel siis haiguslehte ette kirjutada samamoodi pisivigastused, millega saame, et aidata tervisepaketid, et ka sellist ennetuspoolt pakume, et samamoodi on olemas füsioterapeudid, toitumisterapeudid, sõltuvus, nõustamine, et pakkuda nii sellist äkkhaiguste puhul siis näiteks kiiret abi, kui samamoodi ennetuste puhul ja pakume abi siis mitmes keeles, et koniido oleme märganud, et tegelikult võõrkeelsetel inimestel on ka sageli raske leida kohta, kuhu tulla. Et siis pakume abi nii Eesti vene, inglise kui osasid teenuseid ka tegelikult soome keeles, et leida välismaalastele ka see koht, kus nad saaksid seda kiiret abi meil haigekassa ga lepingut ei ole, kõik meie teenused on tasulised, kodulehelt www.kiirkliinik.ee on meie hinnakiri väljas, aga et toon võib-olla mõne näite, et näiteks õe vastuvõtt kus saab siis näiteks EKG-d teha nõustamisi õega nõu pidada, on 25 eurot, mis me loodame, et on siis see hind, mis on enamikele inimestele jõukohane.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänasest alustavad Tallinnas Nautica keskuses ja Lasnamäe Centrumis tööd Eesti esimesed kiirkliinikud, kuhu saab vastuvõtule minna ka õhtuti ja nädalavahetustel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis kasutatakse praegu izeri Moderna ja Jannseni vaktsiini. Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv ütles, et Eestis on praegu umbes 265000 doosi, millest 106000 on terviseameti laos, ülejäänud aga tarnitud teenuse osutajatele. Parve sõnul on Moderna ja ise vaktsiini enam-vähem võrdselt, Janssenit veidi vähem. Parve ütles, et inimesed võtavad vaktsiini eelistused misel arvesse. Spetsialistide nõuandeid. No inimesed kindlasti küsivad ja ootavad seda vaktsiini, mida vaktsineerijad soovitavad ja kindlasti me soovitame, võib olla see esimene valik olekski, kellel on ees siis põhi, vaktsineerimine soovitame Moderna vaktsiini, kuna siin siis tehes läbi, siis nii esimese doosi kui teise doosi, siis see kaitse on, on kõige kiirem ja, ja siin on siis see teise doosi aeg on see 28 päeva, nii et nelja nädalaga sealt edasi siis veel üks-kaks nädalat on, on see kaitse olemas. Edasi juba, kui me räägime tõhustusdoosidest, siis täna on otsus, et hoolimata sellest, kas sa oled eelnevalt vaktsineeritud, siis kas Faizeri või Modernaga siis võib ka siin teha sama vaktsiini peale kolmandaks doosiks, samas võib nii-öelda miksida, et ka see seisukoht on peal ja võib-olla ka see, et mida inimesed ise ootavad, et kui nüüd on tõesti hästi kiire ja kes pole veel jõudnud vaktsineerida, siis kindlasti ühedoosiline Jansoni vaktsiin, seda me ka näeme. Et ka see on jätkuvalt nõutud. Parv rõhutas üle, et vaktsineerida saavad end kõik noored ja täiskasvanud. Tuletame ka ise seda inimestele meelde ja oleme teinud järjepidevalt ka selliseid SMSide teavitusi, kui on inimene ravikindlustuseta, et, et tegelikult on ka nemad ikkagi vaktsineerima oodatud ja see vaktsineerimine on neile tasuta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ülevaade Eesti vaktsiinivarude olukorrast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEdgar Savisaar pole möödunud aasta lõpust oma korruptsiooniasjaistungitel osalenud, sest tema ja tema raviarsti Peep Põderi sõnul on tema tervis liialt kehvas seisus. Korra on Savisaarele juba tervislik ekspertiis määratud, kuid kuna ta sügisel veel istungitel osaleda sai ning nüüd on tema tervis jällegi halvenenud, pidas kohus vajalikuks uuesti Savisaare tervislikku seisu hinnata. Juhtiv riigiprokurör Steven -Hristo Evestus leiab, et oluline oleks see, et ekspertiisi viiks läbi keegi peale põderi, kes kuulub keskerakonda ja keda on nimetatud ka Savisaare ihuarstiks. Mingit otsest võimalust seda aga nõuda pole. Kriminaalmenetluse seadustik, see seadus, mis reguleerib meie kohtupidamist, ei anna minule selleks mingeid võimalusi. Ilmselt siin me saamegi rääkida lüngast, kui selliseid võimalusi kasutatakse, siis ei ole nüüd siin riiklikul süüdistajal küll miskit teha ja võimalik kuidagi tagada selle isiku osalema istungil, et seetõttu ilmselt jääb loota, et, et et sellise kohtuistungi ja mõne veel paralleelselt toimuva kohtuistungi valguses selline lünk kaotatakse ja leitakse ka lahendused sellisteks juhtudeks. Prokuratuur on palunud Savisaare materjalid eraldada laiemast süüasjast, kuivõrd Savisaare naasmine kohtusse on enam kui küsitav. Savisaare kaitsja Oliver näes soovib aga kogu menetluse lõpetamist. Sellepärast, et kui asi oleks eraldatud, siis küsimus sellest, et kas Edgar Savisaare osas tuleb asi lõpetada või mitte, oleks lükkunud oluliselt kaugemale tulenevalt just sellest, et kohtunik oleks vahetunud asjas see oleks kaasa toonud teatud toimingute tegemise, nii et noh, see hetk, kui me oleks jõudnud üldse tänase päevani nii-öelda oleks lükkunud vähemalt kuude kaugusele, see ei ole kindlasti Edgar Savisaare huvides, sellepärast ma seda taotlesin. Nääs ütleb, et tema sõnul on kohtul piisavalt informatsiooni, et menetlus lõpetada, seetõttu ka vastav taotlus. Tema tervislik seisund ei võimalda ka videosilla vahendusel kohtumenetluses osa võtta, see on see põhjus, mis asjaolud täpsemalt, seda ma ei saa kahjuks selgitada, sest need puudutasid kinnisistungi materjale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Harju maakohus määras kordusekspertiisi korruptsioonis süüdistatava Edgar Savisaare tervisliku seisundi väljaselgitamiseks. Kordusekspertiisi tulemusel peab selguma, kas Keskerakonna endine esimees Savisaar on üldse võimeline tulevikus kohtuprotsessil osalema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu kutsehariduskeskuse direktor Raini Jõks ütleb viimaste aastate tulemustele viidates, et huvi kutseoskuste omandamise vastu on kasvav. Nii näiteks võib ka kutsehariduskeskuse sisseastumisavalduste esitajate hulgast üha rohkem leida neid, kel ülikooli õpingud kukalt selja taga. Näiteks IT-õppekavadel on mitmeid psühholoogia magistrikraadiga õppureid, ütleb keskuse turundusjuht Kaire Mets. Kalanud kevadsuvisel vastuvõtul on suurimad muudatused just IT-erialade õppekavades näiteks põhihariduse baasil. Õppurid saavad IT-akadeemias lisaks tarkvaraarendusele õppima asuda ka IT-süsteemide spetsialisti eriala, räägib kutsehariduskeskuse IKT osakonna juht Signe Vedler. Et see on siis oluliselt põhjalikum, kui siis varem olnud kolmeaastane kava, et õpe on siis nelja-aastane. Loodame, et tulevad tugevamad kandidaadid, kelle keskmine hinne on kõrgem, kes on hästi motiveeritud ja teadlikud. IT-erialade õppekavad on uuenenud ka keskharidusega õppijatele. Päris uued on sessiooni õppes omandatavad kasutajatoe, tehniku ja võrgutehniku erialad, mida varasematel aastatel Eestis õpetatud pole. Võrgutehnik, tema tegeleb siis põhiliselt arvutivõrkude haldamisega, võrkude seirega püüab ennetada probleeme, kõik teenused oleksid kenasti kättesaadavad kasutajate tehnik, tema on siis põhimõtteliselt see, kelle poole siis, kui on mingisugune ITalane probleem, on võimalik pöörduda ja tema nagu see esmane, kes võtab selle küsimuse vastu ja jagab siis juhtnööre, kuidas siis kas ise seda muret lahendada või siis vajaduse puhul siis ka suunab edasi. Kui suur huvi uute erialade vastu olla võib, seda Vedler öelda ei oska, aga loodab siiski, et konkurss tekib kõikidele võimalustele. Pakiroboteid tootva aktsiaselts Cleveron personalijuht Katrin Koovit ütleb, et vajadus tööturul nende oskuste ja teadmistega spetsialistide järele on suur. Näiteks tehnilise toe inseneri ja tehnilise toe spetsialisti ametikohale kandideerib keskmiselt ühel konkursil 60 kuni kuni 70 inimest, aga jah, sellist inimest, kes päris meie vajadustele vastaks noh, nende seas on kuskil paar-kolm tükki ja ega neil ei ole tarvis ainult siis IT-oskusi, vaid nad peavad tegelikult aru saama, kuidas see IT on seotud meie mehaanikaga ja, ja nad peavad suutma ka näiteks välismaal hakkama saada sellises situatsioonis, kus neil ei ole otsest juhti, kogu aeg nagu käepärast Seega on Kooviti sõnul kutsehariduskeskuse uued pakutavad võimalused igati teretulnud. Mida rohkem on IT-teadmised inimestel niimoodi baasina olemas kirjaoskusena, siis seda parem. Kutseharidus annab minu meelest ka sellise laiabaasilisema praktilise oskuse, mida me just eriti oluliseks peame.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel aastal avas Tartu Kutsehariduskeskus esmakordselt kevadsuvise vastuvõtu, mis kestab ligi pool aastat. Sisseastumisavaldusi 18 erinevale õppekavale oodatakse augusti alguseni. Uus õppeaasta toob suuremad muudatused IT-erialade õppekavas, kus avaneb nii mõnigi uus õppesuund ja vorm.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOrganismile kasulik bakter M 3 avastati Tartu ülikoolis juba ligi 10 aastat tagasi. Viis aastat on turul olnud piimatoodete sari doktor Hellus, kus M kolme kasutatakse. Tartu Ülikooli teadlaste kinnitusel on see üks õnnestunumaid koostööd Eesti teaduse saavutuste ja ettevõtluse vahel. Mida siis M3 bakter endast kujutab? Professor Marika Mikelsaar? Et see on inimpäritolu bakter saadud kätte, mitte ühelt väikeselt lapselt aastaselt lapselt, meie uuringute käigus selgusid nii Tal sellised kaksikomadused teeb teda väga ainulaadseks maailmas, tema on ühtepidi võitleja infektsiooni tekitajate mis on siiski suhteliselt tavaline omadus probiootilise bakteri puhul aga teistpidi on ta toetab organismi ja organismi mitmesuguseid funktsioone. Üks tähtsamaid funktsioone ongi see antioksüdantne toime. Et kui teaduslikus keeles öelda, meil anti mikroobne ja antioksüdantne bakter ja niisugusel kujul on ta siis patenteeritud maailmas. Ja selle patendi patenteerimine isegi näitab juba, et see on siis ainulaadne. Lisaks aktsiaseltsile Tere alustasid seitse aastat tagasi M3- bakterit sisaldavate toodetega ka Tallinna farmaatsiatehas ja vana kuuste juustuvabrik, mis praegu enam ei tegutse. Pulbrina toodab bakterit M3 Itaalia, seda paneb oma toodetesse ka üks Soome väikeettevõte. Eesti omakasuliku bakteri kõrval on aga näiteks Soomes levinud Kefilusebakter, mis on olnud toiduainete turul kauem ja seetõttu tuntakse seda rohkem. Kuidas need bakterid üksteisest erinevad. Meditsiinidoktor Mihkel Silner. Soodsate teiste mikroobide soodustamine seedetraktis, mis on tal üks tõesti üks väga hea omadus heterogeense, mida rohkem neid häid, seda parem inimesel, eks ole, ja see selgelt väga tõsist okstressi vähendava efektiga seedetrakti tasemel, kuni siis vereni välja. See on nagu see, mis eristab teda teistest ka uusi tööasid on tulemas veel. Teadlased pole aga rahul ainult sellega, et kasulikku bakterit turustatakse meil vaid ühe ettevõtte piimatoodetes veel kord professor Marika Mikelsaar Ma unistan sellest, et nad saaksid tabletisse või kapslisse, siis oleks ta ka meditsiiniliselt kasutatav, arstile on ju ikka väga raske öelda, et noh, tarvitage seda keefiri korrapäraselt, noh, saab öelda, aga näiteks intensiivravis, kus tal oleks ka võib-olla niisugune oma funktsioon seal kahjuks ei ole seda võimalik, aga meil ei ole see lihtsalt õnnestunud, meil ei ole õnnestunud leida niisugust usaldusväärset Eestis, kindlasti ei ole sellist kapslisse panemise instantsi või kuidas ma ütleksin, tootjad. Aktsiaseltsil tere on M kme tootmise ja müügilitsents lisaks balti riikidele ka Rootsis, Venemaal ja Austrias ning tereplaanid on doktor Helluse sarja ka seal turustada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teaduskonverentsil arutati kasuliku bakteri ME-3 kasutamisvõimalusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõrvaldamine on tegelikult praegu ette nähtud selleks, et saaks uurida, mis maksuametis toimub. Pidime pidama läbirääkimisi, kutsusin härra Aivar Sõerdi välja, et arutada, mis on toimunud pika aja jooksul, sest et on ju näha nii meediakanalite kui avalikust arvamuse, st et kõik asjad ei ole korras. Kahjuks me ei saanud täna seda läbi viia. Aivar Sõerd ei ilmunud kohale ja me praegu uurime lihtsalt maksuametis sees, et kas avalikkuses esitatud süüdistused kannavad ka põhjus, aga on nendel ka põhjust. Milliseid süüdistusi te näiteks silmas peate? Võib-olla need võiks nagu kolmeks peamiselt jagada, mida, mis on ju korduvalt meediast läbi käinud andmete kaitse puudulikkus, andmete õigusvastaselt ja kohtuotsuste mittetäitmine. Kas see on seoses ka sellega, et maksuametist on lekkinud ajakirjanduse andmed käimasolevate uurimiste kohta? Ja ma nimetasin, andmete kaitse puudulikkus, seda üldjuhul jah, kindlasti mitte ei süüdista otseselt peadirektori t on kindlasti ja on vaja selgeks teha, mis sees toimub ja lõppude lõpuks peadirektor ju vastutab selle eest, mis ta ametis toimub. Kui uurimine kahe kuu pärast lõpeb, kas siis on võimalik, et Aivar Sõerd taastatakse oma koha peal? Oleneb nende asjade tulemusest oleneb uurimise tulemusest praegu on raske ette ennustada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusminister Tõnis Palts kõrvaldas ametist Maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArmeenia peaminister teatas eile õhtul, et ta on valmis ennetähtaegseteks valimisteks, peab ainult opositsioon sellega nõus olema. Mis selle taga on, on see ikkagi pigem vastuolu relvajõududega? Ei usu, et see on vastu relvajõududega põhimõtteliselt kord ja distsipliin relvajõududes on alles, nii et siin on puhas poliitikute mängud ja võitlus, mida peaminister täpsemalt tahab. Peaminister tahab, et tõesti toimuksid erakorralised parlamendivalimised, aga tema tahab jääle kohusetäitjana sügiseni ja loodab ilmselt, et peale tema ei ole kedagi, kes julgeks praegu olla Armeenia eesotsas, nii raskel ajal. No opositsioon ei ole nõus, opositsioon nõuab ikka, et kohe tagasi astuks. Põhimõttel. On sellega nõus, aga tal on üks tingimus, et Armeenia peastaabiülem astuks tagasi, mille vastu oli Armeenia president ja tema pluss tema tahab, et koos valimistega toimuks ka põhiseaduse muudatuste referendum, et tugevdada just presidendivõimu pluss ta tahab olla kindel, et opositsioon, kui tema astub tagasi, ei esita oma kandidaadi peaministriks. Ja kui kaks korda parlament ei suuda, siis valida peaministrit ja siis tomaatselt. Põhiseaduse järgi läheb parlament laeli ja kuulutatakse välja uusi valimisi. Praegu opositsioon sellega nõus ei ole. Mis nüüd edasi saab? Ilmselgelt Armeenia võimu saatus otsustatakse mitte tänavatel ehk Jerevani väljakul kus praegu toimuvad nii opositsiooni kui ka animeelsed meeleavaldused, aga see kõik toimub ikka kabinetides ja parlamendisaalis. Ja tundub, et kui need valimised peaksid tõesti tulema, siis olulisi muudatusi Armeenia ja vähemalt välispoliitikas ja välispoliitilises olukorras ikka ei too. No sügiseni on kaua aega, kas nüüd lähemal ajal on ka mingit tugevamat sündmust arengut oodata? Ma arvan, et mitte, ja mis puudutab välispoliitikat, siis ärgem unustagem, et Armeenia on ühispiirid Türgi Aserbaidžaaniga pluss Venemaa, kes eriti Armeenia praeguse juhtkonda nagu toetada, kõik on rahul sellega, mis praegu toimub ja ükskõik, mis uus valitsus tuleks Armeenias. Ta oleks sundinud ikka sama joont jälgida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Armeenia peaminister Nikol Pašinjan on küll valmis ennetähtaegseteks valimisteks, kuid seab sellele oma tingimusi, opositsioon nõuab tema tagasi astumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVillu Reiljanile on süüdistus esitatud, milles see seisneb? Villu Reiljani süüdistatakse siis Rävala puiestee kaheksa kinnisasja müügiga seotud tehingu protsessi käigus pistise nõudmises. Kui suurest pissisest me räägime? Üks kulon. Elurimine on nüüd lõppenud. Mida täpselt on tuvastatud? Mida täpselt on tuvastatud, seda saab alles kohtuprotsessi käigus selgeks, et riigiprokuratuur antud hetkel ei pea võimalikuks avaldada mingit täpsemaid süüdistuse detaile. Kas kahtlustatavate ring on lai? Selles kriminaalasjas on kolm süüdistatavat Villu Reiljan, Aivo Pärn ja Tarmo Sild. Kuidas on Tarmo Sild ja Aivo Pärn asjaga seotud? Antud kriminaalasjas on siis Aivo Pärn isikuks, kellelt pistist nõuti ja Tarmo Sildon isikuks, kelle kaudu see pistise nõudmine toimus. Mis nüüd edasi saab? Edasi jääme ootama, millal kohus määrab istungi alad. Millal see võiks juhtuda? Seda prokuratuur kahjuks ei oska, prognoosida, sõltub täiesti kohtukoormatusest. Esimene tingimus on, millal kohtul on vaba aeg ja loomulikult siis on kaitsjate koormatus samamoodi, et millal leitakse ajad, mis kõigile osapooltele sobivad. See süüdistus puudutab nüüd ainult Rävala puiestee kaheksa kinnisasja ja see ei ole seotud maadevahetusega. Ei, see ei ole ühegi teise kriminaalmenetlusega seotud ja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigiprokuratuur esitas Villu Reiljanile süüdistuse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSõda Ukrainas sunnib otsima uusi lahendusi, kuidas põllupidajad saaksid paremini kasutada toidutootmise võimalusi, ütles Eesti põllumajandus -kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Mida me näeme nii Euroopa põllumeeste liidu poolt, aga ka Põllumajandus-Kaubanduskojas, et me peame suures pildis ikkagi veel rohkem rõhku pöörama siis Euroopa toidujulgeoleku ja varustuskindluse tagamisele, sest selles kriisis, mis me oleme näinud, viljaturud näiteks, on ikkagi väga, väga hullumeelselt üles läinud, tootmis kulud on samuti kasvanud ja ja arvestades, et ka päris mitmetes toorainetes viljaosas oleme olnud suures sõltuvuses Ukrainast, aga ka Venemaast, Valgevenest, et siis nendes oludes kindlasti tuleb vaadata, kuidas me suudaksime Euroopas toidutootmise potentsiaali veel paremini ära kasutada. Võrumaal jaagumäe talus on kogu põllupind kasutuses. Kauaaegne talupidaja Mart Timmi näeb külvipindade suurendamise võimalust kuid selleks on vaja muuta seadust. Toetamise lõpetamine need külvi alla võtta ja siis toetada ja teine on ikka lubada külvideks sobivate parandatud rohumaade sanktsioonivaba ja toetusõiguslik ülesharimine. See on praegu ka tõsine pidur Eesti põllumajandusele. Põllupidajad vajavad külviplaanidest muudatuste tegemise jaoks aega, tõdes Nopri talu peremees Tiit Niilo. Pikaajalise rohumaa ülesvõtmine, mis ongi siis Euroopa poolt reservis hoidmiseks üks kord aastas niitmiskohustusega et kui Euroopas leitakse, et maailma toiduhindade alandamiseks on mõistlik võtta see reserv kasutusele siis seda peaks Euroopa tasandil selle otsuse tegema ja, ja see peaks olema kiire, see otsus, et, et põllumehed suudaksid reageerida seemnete, väetiste, tööde planeerimisega selleks külviperioodiks. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võrumaa põllupidajad näevad teravilja ja teiste toidu toorainete toomise suurendamise ühe võimalusena seni reservis olevate rohumaade kasutamisele võtmist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKokkulepet tegelikult veel ei ole ja läbirääkimised jätkuvad. Esialgne nimekiri, kus oli eri andmetel 14 kuni 19 riiki tuli avalikuks poliitikuajakirja kaudu. Kas võib öelda, et tegemist oli lekkega või vastab see nimekiri ikkagi enam-vähem tegelikkusele, kui ametlik teade tuleb? Eks ta ikkagi ka minu vaates on, on leke ja kuna lõplikku otsust veel ei ole, diplomaadid Brüsselis on kogu nädalavahetuse töötanud ja jätkavad seda täna, siis ametlik nimekiri tekib ikkagi siis, kui see otsus ükskord nüüd vastu on võetud. Aga esimene juuli on juba ülehomme ja lisaks peavad veel liikmesmaad oma jahsõna ütlema aega eriti pole. Jah, selle otsuse vastuvõtmine on osutunud oodatust keerukamaks ja aeganõudvamaks ja, ja ma arvan, see põhjus on ka selles, et neid kriteeriume, mida täita, on siis Euroopa Liidu välisriikidel palju rohkem kui sisestel ja nagu alati, detailid on keerulised. Igal Euroopa Liidu liikmesriigil endal on õigus otsustada, keda tema riiki lubab, aga Brüssel loodab ikka, et kõik lepitakse kokku ja kõik tehakse ühiselt. Kas praegu on põhjust sellist üksmeelt eeldada? Noh, see oleks nüüd Euroopa liidule võimalus näidata, et, et see ühtsuse, meie nii-öelda legendaarne võime kompromisse leida täiesti võimatu olukordades, et see on alles, ütleme siin täna toimuvad need arutelud ja võib-olla isegi veel homme, aga, aga esimeseks juulis on meil ikkagi nimekiri olemas. Lisaks koostatakse praegu loendit erialadest ja põhjustest, mille alusel saaksid Euroopa liitu siseneda ka teiste maade kodanikud. Lisaks veel sellele ametlikule nimekirjale ja selle kohaselt ei kehtiks sisenemispiirang hädavajalikke töid tegevatele inimestele, nagu näiteks hooldajad või hooajatöölised põllumajanduses. Kui kaugel selle dokumendiga praegu ollakse? Seal väga suuri probleeme liikmesriikidel ei ole, iga liikmesriik võib neid reegleid ise natukene rangemaks teha, neid ei tohi teha lõdvemaks. Küll aga võivad liikmesriigid vajadusel kehtestada erinevaid täiendavaid piiranguid. Et näiteks, et kui meil on väga vajalikku eksperti vaja näiteks riigis, kus on väga kõrge viiruse tase siis me saame selle siiski võimaldada. Aga näiteks Ukraina põllutöölised Ukrainat nende esialgselt lubatud riikide nimekirjas ei ole. Ukraina puhul jah, kahjuks see nakkuste kordaja on hakanud tõusma, aga ütleme, neid hädavajalikke töölisi on seal siiski võimalik tuua, mis tähendabki seda, et, et Eesti vabariigi valitsus saab oma otsusega seda võimaldada, see kõik on midagi, mida valitsus nüüd teisel juulil loodetavasti arutab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu riigid ei ole kokku leppinud, millistele kolmandatele riikidele ülehomsest piirid avatakse. Nädalavahetusel tuli teade, et Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku, kust ja kuhu saab alates 1. juulist reisida väljaspool Euroopa Liitu. See teade on osutunud ennatlikuks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJustiitsministeeriumi järelevalve ametnik Michael Horovits ei leidnud otseseid tõendeid, mis kinnitasid, et föderaalse juurdlusbüroo töötajate poliitilised eelarvamused tõukasid tagant Venemaa uurimise alustamist räägib USA senati demokraatide juht Jack Shumer. See raport lükkab ümber alusetud vandenõuteooriad, mille järgi alustati uurimist trumpi kampaania meeskonda ja selle Venemaa sidemetesse poliitiliste eelarvamuste tõttu. President on kolm aastat õõnestanud inimeste usaldust ja usku meie õiguskaitseorganitesse ja luurekogukonda. Samas leidis Horowits tegevuses vigu, sealhulgas olulisi ebatäpsusi ja puudusi taotlustes, millega nad palusid kohtult volitusi, et jälgida Trumpi kampaania nõuniku Carder Bage räägib USA president Donald Trump. Nad fabritseerisid tõendeid, valetasid kohtutele ja tegid kõike muud, et asjad läheksid nii, nagu nemad tahtsid. Raporti järgi aitas Bil vestlusi salvestada teiste seas ka üks trumpi kampaania ametnik räägib USA esindajate koja liige, vabariiklane Mark Merose. See ei ole FB ile hea päev. Loodetavasti on see hea päev Ameerikale, kui me sellest õpime. FB juhi Christopher Wa sõnul on ta raportiga tutvunud ja andnud oma alluvatele korralduse teha tööviisides kümneid parandusi. Justiitsminister William Barr aga ei nõustunud täielikult Horovitsi järeldustega. Tema sõnul ei olnud Bil piisavalt tõendeid, mis oleksid presidendi kampaania nõuniku jälgimist õigustanud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA justiitsministeerium avaldas kaua oodatud raporti Föderaalse Juurdlusbüroo ametnike tegevuse kohta Venemaa uurimise alguspäevil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMõlemad koalitsiooni osapooled nentisid, et läbirääkimised olid keerulised ja tuli leida kompromisse, aga tulemusega võib rahul olla. Keskerakonna esimees Jüri Ratas. Ma arvan, et see meede on igal juhul parem, et ta on nullbürokraatiaga meede. Ta on selge abi, ütleme inimestele, kes tarbivad elektrit seal kuni 650 kilovatti tunnis. Sealt riik siis kompenseerib kõik, mis on üle hinnalae 12 senti kilovatt tunni kohta. Teiselt poolt gaas, kus meil tegelikult erasektori le väga suurt abi ei olnud, võrguteenus oli, nüüd me saame öelda seda, et kõik, mis on tarbimise mahu pealt kuni 2,75 megavatti ja hinnaga siis 0,65 senti, et et selle riik kompenseerib. Ja nüüd on eraldi küsimus, kuidas läheneda juriidilistele isikutele selles osas siis need ütleme, lahenduste väljatöötamine jätkub. Lisaks on kokkulepe, mille suurusjärk on 45 miljonit kolme kuu peale. Et juriidilistele isikutele me toome elektrivõrgutasu, mis on täna siis 50 protsenti, et toome selle nulli peale, selle koguse maht on jah, võib öelda täna suurusjärk kuskil 90 miljonit. Kokkulepped ei ole lõplikud, koalitsioonipartnerid jätkavad tööd ettevõtetele, gaasi hinnatõusu leevendusmeetme kokkupanemisel. Igal juhul püütakse toime tulla ilma lisaeelarveta. Aga läbirääkimiste raskuse juurde tagasi tulles nendib Ratas, et kohati olid väga keerulised hetked viidates sellele, et ka koalitsiooni saatus oli õhus. Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev siiski midagi dramaatilist selles kõiges ei näe. Oli ka praegu tuline debatt, vaidlused, nii-öelda eri poliitika, kaitsmised, eri valigruppidest, seismised. Aga kokkuvõttes oleme me kokku leppinud ja ma arvan, et need on kokkuvõttes head meetmed Eestimaa inimestele, et, et selles mõttes see on osa poliitikast, et me vaidleme, me arutame ja siis lepime kokku ja, ja tulemus on ilmselt inimestele kõige parem sellisel juhul, kui on sellele eelnenud pikk debatt ja vaidlus ja arvutused, et mitte võib-olla liiga rutakalt tehtud otsused.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsusliitu kuuluvad Reformierakond ja Keskerakond jõudsid kokkuleppele energiahinna tõusu leevendamise täiendavates meetmetes. Kodutarbijatele hakkab kehtima elektri ja gaasi hinnalagi ning äritarbijate elektri võrgutasu viiakse nulli.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAasta pärast augustis algab Eestis uue presidendi valimine. Praegu veel räägivad kõik erakonna juhid, et nad pole nii kaugele ette mõelnud. Seda juttu ei tasu liiga tõsiselt võtta. Sest kuigi parlamentaarse riigi presidendi mõju ja rolli üle võib alati vaielda, on ometi tegemist riigipeaga. Võõrsile annab ta Eestile sageli näo ja siseriiklikult tundlikel aegadel peaks olema Eesti südametunnistus. Seaduse järgi valib presidendi riigikogu, kus on vajalik vähemalt 68 parlamendiliikme toetus. Kui parlament oma tööga toime ei tule, saab presidendi valida valija meestekogus ehk valimiskogus, mis moodustub riigikogu kõigist liikmetest ja kõigi kohalike volikogude esindajatest. Kui ka valimiskogu jääb jänni, läheb presidendivalimine tagasi parlamenti ja kõik kordub taas. Keskerakonna EKRE ja Isamaa võimuliidu inimesed on omavahel põgusalt presidendivalimistest rääkinud kuna nad ei toeta valitsuskriitilisele Kersti Kaljulaidile. Teise ametiaja andmist tahetakse leida Eestile uus riigipea. Esiteks on muidugi keeruline, et koalitsiooni kolm eriilmelist parteid lepiksid kokku ühises kandidaadis. Kui nad ka suudaksid seda, on veel keerulisem loota, et nende kandidaati asuks toetama Reformierakond aga ilma selleta ei saaks koalitsioonikandidaat riigikogus vajalikku toetust. Seega peaks võimuliit võtma alguses peale eesmärgiks viia presidendivalimised Estonia kontserdisaalis koguneva valimiskogu kätte. Pärast haldusreformi ja omavalitsuste liitmist on ainult pool valimiskogust, kohalikud inimesed teise poole võtab enda alla riigikogu koalitsiooni võimalused enda kandidaat presidendiks läbi suruda selles kindlasti suurenevad. Kuid siis olekski ta valitsuse president, kõlab kehvasti. See lõikab ka kohe algusest õhemaks uue riigipea kandepinda ühiskonnas ja pisendab tema usaldusväärsust. Eestile parem variant oleks ainult koalitsioonist või ainult opositsioonist laiema toetusega president. See omakorda tähendab vähemalt osa võimuliidu koostööd sisepoliitilise vastasrinnaga. Näiteks kui Keskerakond, Reformierakond ja Isamaa või sotsid kokku lepiksid, saaks presidendi valida juba riigikogus. Mis ongi parlamentaarse Eesti põhiseaduse mõte. Ilus on nii öelda, aga raske teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toomas Sildam arutleb nädalakommentaaris, kes või kuidas peaks valima presidendi ja mis on presidendi roll.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe kevadel muutsime seadust ja terve suve, nüüd on meil sellega tegeletud siis uue elektroonilise süsteemi loomisega, millega ka riigikogu saaks teha täisistungitel, siis ma mõtlen kaugtööd et komisjonides oli see meil võimalik kohe ja, ja nüüd on siis see süsteem juba valmis ja see võimaldab siis kõiki neid toiminguid, mida me tavaliselt siis istungite saalis teeme, hääletamised, sõnavõtud, enda järjekorda panemine ja nii edasi ja nii edasi. Kõike seda on võimalik kaugteel teha, kui peaks nüüd olukord nõudma seda. Kas teil läheb ka kuskile kirja, siis selline kindel reeglistik, millal sellist süsteemi kasutatakse, millal riigikogu liikmed saavad kodust hääletada või tuleb see rohkem sündmuste käigus? No eks see vajadus seda süsteemi kasutada, see tuleneb loomulikult konkreetsetest olukordadest ja tingimustest, aga nagu ma ütlesin, me kevadel muutsime riigikogu töö ja kodukorra seadust, mis siis võimaldab seda süsteemi kasutada ja, ja vastavalt sellele siis, kui vajadus tekib, siis me kasutame Kui riigikogu liige saab kodus hääletada, kuidas me saame olla kindlad, et just tema hääletab ja just tema sellele nupule siis vajutab? No eks meil on seal erinevaid autentimissüsteeme, kuidas seda garanteerida, et see oleks just nimelt see inimene, et noh, loomulikult ID-kaart ja, ja siin on ka muid võimalusi",
"role": "user"
},
{
"content": "Seoses koroonakriisiga selgus, et Riigikogu hääletussüsteem ei võimalda kaugtööd. Pärast kevadist seadusemuudatust saavad esmaspäeval uuesti kogunevad Riigikogu liikmed vajadusel kodust hääletada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKuigi vaktsineerimine on Eestis läinud kiiremini käima kui enamikus euroliidu liikmesriikides, siis ikkagi on tempo aeglane. Esmajärjekorras peaks saama jaanuari ja veebruarikuu jooksul vaktsineeritud meditsiinitöötajad, seejärel riskigrupp kuuluvad inimesed. Aprillikuuks peaks me jõudma nii kaugele, et koroonaviiruse raskeid põdejaid on alles minimaalselt ja ka surmade arv peaks järsult vähenema. Seda muidugi juhul, kui inimesed ikka ennast vaktsineerida lasevad. Samas rõhutas sotsiaalkomisjoni liige, Reformierakonda kuuluv Tartu Ülikooli arstiteadlane Hele Everaus, et ohud jäävad ikka endiselt kestma. Vähemasti need eksperdid, keda maailmast ma olen nüüd lugenud ja vaadanud, mitte ükski ju ei ole toonud ühtegi tõendit, et need vaktsiinid, millest me siin palju räägime, takistavad nakatumise eest. Et noh, see on ilmselge, et nina kaudu sisseminevaid viirusi ühegi vaktsiiniga sisenemist ei takistata. Kõik teised meetmed nakatumise vältimiseks peaksid jääma, mitte ainult peaksid jääma, vaid inimesed peaksid kogu kontekstist aru saama. Vaktsiin ei ole ime. Ka terviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma ütles, et ülioluline on seniste kaitsemeetmete jätkuv kasutamine. Kui meil on riskigrupid juba immuniseeritud kaitstud, siis see, kui nakkus levib ühiskonnas, ei ole enam nii halb asi, et kõige olulisem, et, et, et inimesed raskelt ei haigestuks ja et neil ei tekiks seda hospitaliseerumise vajadust, et see on põhiline, mille, mille ümber need tegevused praegu on, on suunatud. Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas, et kahjuks pole võimalik paralleelselt Euroopa komisjoniga pidada ravimitootjatega eraldi kõnelusi lisadooside ostmiseks. Näiteks Saksamaa küll ostab Faizerilt 30 miljonit lisadoosi kuid need saadakse kätte alles pärast euroliidu tellimuste täitmist. See aga juhtub alles sügisel. Puudus on aga just vaktsiinidest lähiajal. Küll on oma vaktsiini pakkumas uus ravimitootja. Mitmed liikmesriigid arvavad, et võiks juurde tuua veel ühe tootja, kelleks on Valneva. Seda teemat ei ole valitsuses veel põhjalikult arutletud, kuna Vallema kohta tema vaktsiini kohta vähe infot on teada see, et ta võib olla teatud sihtrühmadele nii-öelda sobivam, et meditsiinis paremini näidustatud selle loomulikult otsuse ja selle nii-elda hinnangu peab andma siis vastava valdkonna eksperdid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseamet loodab et riskigruppide vaktsineerimine lähikuudel toob maikuuks kaasa olukorra, kus koroonaviiruse näitajad langevad kiiresti, ning koroonaviirus ei ole enam meditsiinisüsteemile koormaks. Küll aga tuleb arvestada, et vaktsineeritud inimesed on endiselt viiruse levitajad, kuigi nad ise enam ei haigestu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna vanalinna selts andis peaminister Jüri Ratasele oma märgukirjas teada, et praegune kriis on sobiv aeg selleks, et vaadata üle asjad, mis oleks pidanud olema tehtud juba enne kriisi. Näiteks peaks kehtestama külaliskorteritele konkreetsed nõuded. Vanalinna seltsi juhatuse liige Ville ehe leiab, et praegu saab neid liiga vabalt pidada. Reeglid peaksid olema nagu õiglasemad, ehk siis kui mingid firmad ostavad kokku kortereid selleks et pakkuda hotelliteenust ja kasutada ära siis seda, et, et seadusandlus ei reguleeri seda siis siis ta saab ebaõiglaselt, eks ju, hotellidega konkureerida. Aga noh, põhiline, iga asumi elanike mure on hoopis see, et see keskkond muutub kardinaalselt. Me oleme küsitlenud siis elanike ja no minu majas näiteks on üks korter kuuest lühimajutus ja see see üks kuuest juba on kardinaalselt mõjutanud meie olukorda nii puhtuse, müra, kulumise, ukselinkide loksumise ja kõige selle kaudu. Jehe sõnul on praegu õige aeg turg ära reguleerida, sest olukord on rahulikum ning turiste liigub vähem ringi. Esiteks tuleks kindlasti neid registreerima hakata. Ehk siis peaks hakkama koguma statistikat selle kohta, et ja andmed selle kohta, et kus need, kui palju neid üldse on. Ja teiseks on siis see, et mingil määral midagi ei ole teha, aga tuleks piirama hakata ka näiteks korterite arvuga majas kui palju? Võib-olla isegi sellega, et ühistu peaks nõustuma sellega. Seltsi juhatuse liikme Toomas Oosalu sõnul võiks kaaluda osades valdkondades ka turismimaksu kehtestamist. Samas tema hinnangul ükskõik, millise turismimaksuga suurt tulu siiski loota poleks ning selle raha võiks investeerida linna keskkonda. Turismimaksu on kui tööriist, need mahud ei saa kunagi olema nii suured, et ta võiks olla vähegagi võrreldav käibemaksu või tulumaksuga. Näiteks kui võiks tekkida selline mõte, et targem ja mõistlikum on rohkem nagu majutust pidada hotellides, aga vähem külaliskorterites, siis võiks nagu see tööriist toimida näiteks külaliskorterite maksuna ja neid näiteid on veelgi. Roosalu hinnangul on vanalinn liialt turismile keskendunud ning see teeb kriisi ületamise keeruliseks. Tema sõnul on vanalinna vaja ka teiste ettevõtlusvormidega täiustada. Vanalinn on läbi ajaloo olnud väga mitmekesine elukeskkond. Ma ei arva, et siia nüüd need, need sepikojad ja, ja tööstus tagasi tuleb, aga kõik muu, mis on kesklinnale linnale iseloomulik, mitmekesisem, mida rohkem on püsielanikke. Sest kui me vaatame nüüd ruutmeetritega, siis vanalinnas on mitusada 1000 ruutmeetrit pinda. Ja tegelikult väga suur osa sellest seisab tühi. Ja lisaks püsielanikele kindlasti kõik, mis kultuuriga seonduv, mis haridusega seonduv, mis mis tahes kaubandusega, miks mitte ka IT-firmade kontorid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Vanalinna Selts ootab riigilt külaliskorteritele konkreetseid nõudeid. Lisaks on seltsi mõne liikme hinnangul vanalinn liialt turismile suunitletud ning seetõttu on ka kriisiga raske toime tulla.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPensionikeskus on riigikogu rahanduskomisjonile teada andnud, et pensionireformi rakendamine võiks toimuda ühekorraga mitteetappide kaupa. Pensionikeskuse juhatuse liige Kristi isa ütles rahvusringhäälingule, et selline lahendus oleks kõige kuluefektiivsem nii pensionikeskusele kui turuosalistele. Tema sõnul kulub muudatuste tegemiseks minimaalselt 18 kuud alates seaduse vastuvõtmisest ning selles ajas sisaldub ka umbes kuus kuud pankadele oma süsteemide muudatuste arendamiseks ja testimiseks. Igasuguste tehniliste lahenduste implementeerimisel on vajalik kõige, et ärinõuded oleksid paigas. Teiseks, kui ärinõuded on paigas, siis viiakse läbi analüüs, kuidas neid ärinõudeid süsteemis juurutada. Sealt edasi toimub ärinõuete testimine ja testimine ka kontohaldurite pankade poolt kogu siis selle nii-öelda teenuse tarbijate poolt. See kõik võtab oma aja. Kõige tähtsam on nii-öelda ärinõuded paika saada ja selle aluseks on seaduse vastuvõtmine. LHV varahalduse juhatuse liige Joel Kukemelk ütles, et mõistlik oleks kõik pensionireformiga tehtavad muudatused, kaasa arvatud pensioni investeerimiskonto loomine jõustada ühel kuupäeval, sest see oleks inimestele selgem kui praegu pakutud lahendus. Tema sõnul ei tasuks poliitikutel karta ka seni kavandatud tähtaegade edasilükkamist, kuna asju analüüsides on selgunud, kui palju millegi tegemine aega võtab. Pensionikeskuse ajakulu hinnangut nimetas kukemälu adekvaatseks. Et ega pangad ei saa nagu nii-öelda investeerimiskontot kui toodet hakata arendama enne, kui punkt üks, esiteks see seadus on välja kuulutatud ja punkt kaks noh nii-öelda see registripidaja ehk siis nii-öelda pensionikeskus, kes on nagu vastaspooleks, et noh, nemad peavad olema nagu oma arendused nagu ära teinud. Praegu näeb riigikogus esimese lugemise läbinud pensionireformi eelnõu ette, et suurem osa muudatusi jõustub järgmise aasta esimesel jaanuaril, osaga juba tänavu esimesel juulil. Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on tähtaegu arutatud ka pensionikeskuse esindajatega ning komisjon arutab seda teemat järgmisel nädalal. Kui see seadus võetakse vastu veebruarikuuga, siis on järgmise aastani aega 10 kuud, kas see 10 kuud on piisav aeg või mitte, et selle üle järgmine nädal kindlasti arutelud veel käivad? Alati on see võimalus, et esimene jaanuar on, kui see rakendub. Avalduste vastuvõtmine ja väljamaksed on siis hiljem, et see võimalus on alati laual olemas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide registri pidaja ehk Pensionikeskuse hinnangul on pensionireformi eelnõu rakendustähtajad ebamõistlikult lühikesed. Seega pole sisuliselt ja tehniliselt väga ulatuslike muudatuste tegemine reaalselt võimalik. Muuhulgas leiab Pensionikeskus, et pensioni investeerimiskonto loomine muudab süsteemi ülesehitust ning kõiki süsteemi automaatseid protsesse. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk tähtaegade edasilükkamist ei välista.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAldis Aluse sõnul võttis ta vastutuse nii enda kui oma alluvate tehtud vigade eest ning astub tagasi, et politseiorganisatsioon saaks tööd jätkata. Praeguste pingeteta. Ma saan aru sellest, et ida prefektuuri ametnikud on teinud vigu. Ma saan aru sellest, et need vead on tulnud tänu sellele, et mina prefektina ei ole piisavalt hästi teostanud järelevalvet juhtinud prefektuuri ja ka ma ise olen selles juhtumis teinud vigu. Ma rääkisin ka täna ja, ja ma läbi tema esitan siseministrile palve siis mind ida prefekti ametikohalt vabastada. Ida prefektuuri liiklustalituse juht Alvar Ottokar oli taatlemata, kiirusemõõtjast teadlik, kuid käskis alluvatel sellega siiski tööd jätkata. Protokolli märgiti, et kiirust mõõdeti mootorrattal paikneva seadme abil. Ottokar eitab oma süüd. Alvar Ottokari versioon kahjuks muutus aja, muutudes märtsikuus ta nagu andis mõista, et ta sai aru sellest siis nii nagu väga palju eesti rahvast kuulsid, pealtnägijat on tema seisukoht kardinaalselt muutunud. Tema ei ole mitte mingit viga teinud. Tema sõnul otsustas ta Ottokari tookord mitte karistada. Rikkumised lõppesid eelmise aasta detsembrikuus juurde, kokkuvõte esitati mulle viiendal märtsil ja see tähendab seda, et üle kolme kuu oli rikkumisest möödas ja iga kord, kui teha ettepanek karistuse määramiseks, peab ka kaaluma, et kuivõrd see karistus parandab inimese suhtumist töösse. Küll aga oli selge see, et liiklusjärelevalve talituses oli töö korraldatud ebarahuldavalt, millest meil oli ka Alvar Ottokaariga juttu. See fakt, et ta talituse juhi kohal ei jätka, see oli teada juba viiendal märtsil. Aluse sõnul oli plaan viia Ottokar madalamale ametikohale, kus tal puuduvad alluvad ehk patrullpolitseinikuks. Millest ta keeldus, ütles, et ei ole valmis alustama uuesti nii-öelda nullist. Sellisel juhul ongi võimalik tulenevalt politsei piirivalveseadusest ilma nõusolekuta ametniku üleviimine ja Allar Otukaar viiakse üle ilma nõusolekuta. Seitsmendast detsembrist peaks olema tööl jõhvi arestimajas. Õigust ühiselt said karistada 178 sõidukijuhti. Trahvid tehti 13.-st augustist kuni 21. detsembrini aastal 2011. Miks siis kiiruse mõõtja oli taatlemata? Aldis alus? Ettevõte taotleb seadmeid ainult kompleksselt, seade peab olema korras. Nimetatud seadme, mis oli taotlemata, kuulus komplekti ka üks indikaator, mis näitas politseisõiduki enda kiirust. Juhul kui kiirust mõõdetakse sõidu ajal ja sellel tablool ei põlenud. Üks LEDlamp.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida prefekt Aldis Alus teatas, et võtab vastutuse taatlemata mõõteseadmete kasutamise juhtumi lahendamisel tehtud vigade eest ja lahkub ametist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPriima vista programmi juht Marje Unt ütleb, et praegune festivali kava, mis külastajatele ja huvilistele nähtav, on kolmas versioon, mille kallal töötatud teema inimese varjud kujunes välja soovist puudutada ja tegeleda erinevate kihtidega nii inimese jäljega keskkonnas, aga ka inimese mineviku, kultuurimälu ja vaimse tervise tahkudega Marja Unt. Need on kõik mingis mõttes mingisugused varjud, mis inimest ümbritsevad või mida ta maailmale heidab, nii et niisugusena see teema seekord kujunes. Teemast lähtuvalt on undi sõnul sel korral festivali patrooni valik igati loogiline. Midagi, millega Viivi Luik oma loomingus on väga palju tegelenud ja just nimelt ka üsna üsna mitmetähenduslikult ja seetõttu on meil väga hea meel, et ta oli seekord nõus meie patrooniks olema. Algselt kevadel toimuma pidanud festival ja selle programm on sarnaselt paljudele teistele kultuuriüritustele oma mõjutused koroonapandeemiast saanud näiteks toimuv festival kahes osas üks osa praegu käesoleval nädalal ja teine novembrikuus. See mõju on olnud tugev, eks seda ole näha ka muidugi programmist, et meie kavandatud väliskülalised valdavalt seekord ei ole saanud festivalile tulla, aga teistpidi on see olnud ka huvitav õppetund just nimelt selles mõttes, et kuidas kiiresti kohaneda, kuidas teha plaane mitmes järgus ja kuidas tegelikult on võimalik väga huvitavaid asju kokku panna ka selle pealt, mis on meil siin koha peal olemas. Nii näiteks on käesolevasse nädalasse planeeritud raamatulaat, kirjanduslikud jalutuskäigud mööda erinevaid Tartu piirkondi, kohtumised festivali patrooniga ja palju muud. Väga palju huvitavaid raamatuesitlusi ja on mitmesuguseid põnevaid luuleõhtuid ka Eesti slami, finaal toimub seekord primavista raames ja meie festivaliga ühele ajale langes ka Luunja kolmapäeval toimuv suur Henrik Visnapuu 130.-le sünnipäevale pühendatud konverents.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus algas rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista, mis koroonapandeemia tõttu kevadel edasi lükati. Festivali patroon on kirjanik ja luuletaja Viivi Luik, festivali teema \"Inimese varjud\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAsutava kogu valimistele seadis ennast üles 10 nimekirja. Enamlaste partei oli tolleks ajaks sisuliselt põlu all, aga vasakpoolsed vaated vaese rahva seas elasid edasi. Kuna ülemnõukogu oli pigem paremerakondade käes, said Eesti tööliserakond, sotsiaaldemokraatiline töölistepartei ning esseerid otsekui opositsioonilist kritiseerida ning valimistulemuski kaldus selgelt vasakule kolme peale kokku, kui võeti 120 liikmelises kogus 78 kohta. Samas Konstantin Pätsi juhitud maaliit sai kõigest kaheksa saadiku kohta. Kindla võidu said vasakpoolsed ka Tartus, kus teiste seas pääses asutavasse kogusse ka töölispartei asutaja ja päästekomitee liige Konstantin Konik. Ja kui täna ülikooli raamatukogu juurde küünal pandi, tegi Eesti vabariik, 100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa ettepaneku. See on kindel, et siin oli tema täismehe ja tema õitse hea korter ja elupaik. Ja mul on ettepanek Tartu linnale, et võiks siia rajada kontserdi, maniku, mälestussamba ja mul isegi idee, kuidas seda teha. Viimane hääl oli muidugi Tartu linnapea Urmas Klaasi oma, aga läheme ajalukku tagasi asutava kogu esimees August Rei ütles oma avakõnes. Eestis peab saama vabariik, kus õigus ja demokraatia valitseks ning kõige suuremaks ülesandeks peab olema terava maaküsimuse lahendamine ning vähemalt protokolli järgi kostus seepeale üleüldine käteplaksutamine. Maareformist oli räägitud enne valimisi valimiste ajal ning märgiline on seegi, et maareformi üle otsustati asutavas kogus enne põhiseadust. Täna kõneles sellest Jaan Poska Gümnaasiumi ajaloo õpetaja Indrek Pajur. Ta mainis, et kui mõisnikelt maailma kompensatsioonideta ära võeti, siis meie liitlastele läänes paistis see kahtlemata äärmuslikuna, aga kümned tuhanded Eesti inimesed said endale talu. Selle kõige kõrval tuleks küsida, et kas ka tänases maailmas oleksime me valmis sama julgeteks sama äärmuslikeks sammudeks? Hetkel tundub mulle, et pigem mitte ja seda just kartuses sellesamuse va äärmuslase tiitli ees mugavam on hõljuda mingisuguses vaikselt toksivas kanalis, mis oma kindla vooluga sind ise kannab ja liigselt ei põruta. Selgete seisukohtade asemele tuleb ümar mull, sest ümargusel mullil pole nurki ja nii ei saa keegi pahaseks. Lõpuks lähevad mullid aga lõhki ja nii võib juhtuda ka ühiseluga, mis sellisele toimimisele rajatud on. Aga lõpetuseks tasub veelkord meenutada, et asutav kogu tegutses ajal, mil Eesti oli sõjas ning seda on kirjanik Enn Nõule meenutanud asutava kogu liige Jaan Kask. Üks ülevamatest momentidest oli Landesvääri sõja algus ja kui see asi algas, siis ühe mõjusama mitte vaid kõige mõjusama kõne pidas Ants Kruus ja tuletas meelde Lembitu sõnu põlve pikkuste poistena.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tähtsa päeva mälestuseks süüdati üle Eesti küünlaid Asutava Kogu liimete sünnikodude juures.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHelsingis Tallinna saabunud lennuk tegi täna hommikul hädamaandumise Ülemiste järve jääle. Tegemist oli Poola firmale kuuluva transpordilennukiga, mis valmistatud Ukrainas. Pardal olnud kuuest inimesest keegi tõsisemalt viga ei saanud. Mis häda maandumisele eelnes, ei ole veel täpselt teada ja algatatud on uurimine, ütles uurimiskomisjoni juht Jens Haug. Me teame, et oli vasakumootori rike, see on praeguseks kõik, mis meil teada on, me ei oska selle rikke põhjuseid nimetada, me teame, et probleemid algasid juba lähenemisel ning lennuk kaldus kursist vasakule, mis viitab just nimelt vasaku mootoririkke ja maandumisel proovis meeskond minna teisele ringile ning otsustas siiski hädamaandumise kasuks. Teatud hetkel. Esialgu ei viita miski võimalikule telikurikkele. Telikute tehnilise seisukorra kohta on praegu väga raske midagi öelda, sest üks neist asub jää all ja vasakpoolne on murdunud vasakule ära ühtegi informatsiooni selle kohta, et telikud oleksid olnud rikkis või purunenud enne kokkupõrget jääga. Meil ei ole sel hetkel, kui tunnistajad nägid lennukit minemas teisele ringile, siis olid telikud sisse võetud, kuid lennujuhtimise andmetel olid nad lähenemisel korduvalt välja lastud. See, et telikud võetakse sisse teisele ringile minnes on tavaline protseduur. Kuigi maandumise eel pilootidega enam sidet ei olnud, oli silmaga näha, et olukord on tõsine, ütles lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsi juhatuse esimees Tanel Rautits. See oli tegelikult visuaalselt näha, see häireolukord kuulutati välja enne, kui lennuk maha kukkus, tegelikult lähenemist lennujuhiga oli side olemas, kuid torniga nad kontakti enam ei tulnud. Lõpus sisuliselt sidet ei olnud. Juhtumi tõttu seiskus mõneks ajaks ka Tallinna lennujaama tavapärane tegevus. Lennujaama juhatuse liikme Erik Sakkovi sõnul ükski graafikus ette nähtud lend siiski ei hilinenud. Lennujaamal peab olema alati päästevalmidus ja kui intsident juhtus, siis kõik meie päästekomandod startisid sündmuskohale. Sel hetkel peatati Tallinnas lennuliiklus sellepärast et kui päästevalmidus oli null, sel hetkel siis, kui saabus kohale päästeamet, meie päästeautod sõitsid tagasi lennujaama ja liiklus taastati. Nii et lennujaam oli suletud umbes pool tundi ega ühtegi lendu sellepärast toimumata ei jäänud. Vahetult pärast hädamaandumist jäi lennuk jääle, mõne aja pärast hakkas aga esiosa vajuma ja kaugemalt oli järvejää kohal näha vaid lennuki saba. Päästjad kinnitasid siiski, et vesi on piloodikabiini akendeni ja olukord on stabiilne. Päästetööde juht Teet Piile. Praeguse seisuga on lennuk plusside abil ära toestatud lennuk rohkem jää alla ei vaju ja järgnevad tegevused on sellised, et alustatakse kütte ümberpumpamisega, siis lennuki mahutitest, kui palju oli lennukis kütust ja kui palju sellest võis välja voolata. Meie andmetel kütust oli tsirka kolm tonni ja hetkeseisuga peaks olema seal kütuste mahutites veel järgi poolteist tonni kütust. Poolteist tonni on siis välja voolanud kokkukogumisprotsess käib paigaldatud absarbendit, matid ja pommid, et loodetavasti saame kõik kokku koguda. Nagu teada, on Ülemiste järv Tallinna joogiveereservuaar. Joogiveevaru on esialgu olemas ja olukorda jälgitakse pidevalt, kinnitas aktsiaseltsi Tallinna vesi veepuhastuse juht Riho Sobi. Tootmine käib edasi täiesti normaalselt, oleme meid isegi suurendanud, on soonidoosi, et olla valmis kõigeks, me ei teagi täpselt, kuidas see vesi seal jää ajal võib liikuda, siis Pirita, Ülemiste kanal on suletud sealtpoolt nurgast, vesi ei liigu. Et järv on nii-öelda praegu seisva olukorras, kuna see lennuk ja see avariikoht on suhteliselt kalda lähedal, nad on vastas kaldas, kui veekoostas jaam, kaks kilomeetrit on vahet, võimalik on, et ka see koht ei jõuagi üldse veepostijaama poole. Me jälgima seda veeliikumist ja vee kvaliteeti. Laboratoorium on pandud täiendavalt valvesse, teeme rohkem analüüse. Me oleme paigaldanud omalt poolt ka õlitõrjepoomid sinna kanalisse, kus me vett võtame ümber lennuki, me aitasime ka paigaldada. Poome viisin ka täiendavalt sinna absorbendimatte, et vähendada siis seda võimalikku reostust, mis seal tekib. Niisugune oli info, mida jagati kolm tundi tagasi. Milline on päästetööde seis praegu, küsis Mal Mälberg. Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Ants Raavalt. Ekspertide hinnangul on võimalik lennukit saada välja kasutades ekskavaatorit tõmmates siis nagu paari meetri kaupa vaikselt kalda poole ekskavaatori liigub praegu sündmuskohal poole, et on juba jõudnud Ülemiste järve kaldale ja väljatõmbamise protsess algab peale seda, kui kütuselennukist välja saada. Siin on loodetud, et kuskil võib olla kella seitsmeks, aga, aga see oli ka kindel, et võib juhtuda igasugu ettearvamatud asjaolusid. Kui paagid on tühjad, kui kaua see operatsioon siis iseenesest see tõmbamine võiks aega võtta. Täpselt samamoodi ettearvamatut see ongi see, et, et hästi ettevaatlikult teha, et seal rohkem mingit kütuseleket ei tule ega kogu aeg jälgida, et mis toimub, et see kindlasti ei saa olla kiire protsess. Kui pimedus nüüd enne jõuab ja jõuabki ilmselt siis operatsioon pooleli ei jää. No on erinevad hinnangud, et on variant jätkata prožektorite valgus, aga kui lennuk on piisavalt stabiilne ja vajumist ei ole, vaid jätkab väga hommikul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ülemiste järvejääle tegi hädamaandumise Poola lennuk. (Vallo Kelmsaar).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu linnavolikogu tänase istungi päevakorras on umbusalduse avaldamine linnapeale Romet Kosenkraniusele. Umbusaldust soovivad avaldada Reformierakonna ja Isamaa fraktsioon ning volikogu ainus sotsiaaldemokraatliku erakonna saadik. Nii oli umbusaldusad 39 liikmelises volikogus koos 20 allkirja, siis aga astus isamaasse kuuluva abilinnapea Meelis Kukk ametist tagasi ja on nüüd taas volikogu liige. Aga umbusalduse poolt ta hääletada ei kavatse. Meelis Kukk. Kui ma esmakordselt kuulsin, et kavandamisel on tänase koalitsiooni lõhkumine ja uue koalitsiooni moodustamine, olen ma nii kitsamas kui laiemas ringis avaldanud oma vastuseisu toimuvale, kuna minu meelest see on arusaamatu ja see on Pärnu linnale kahjulik. Seega pole umbusalduse algatajatel vajaliku arvu hääli koos. Riigikogu liige Andrei Korobeinik Keskerakond. Juhul, kui umbusaldus läbi ei lähe, siis umbusaldusavaldused tulevad Meie poolt ja Pärnust tuleb siis uus koalitsioon Keskerakond, valimisliit ja EKRE. Selleks tuleb siis erakorraline volikogu istung, siis loodetavasti me saame selle uue koalitsiooni ga jätkata. Kahju, et nii läks, koostöö tegelikult oli fiktiivne, on kahe ja poole aastaga üsna palju tehtud, aga loodame, et ülejäänud poolteist aastat tulevad veelgi efektiivsem. Mingid tohutud üllatused võivad tulla veel. Jah, tundub, et hääled ei ole koos, noh, kohalikus poliitikas on alati kohta üllatust le, aga ma loodan, et kõik sujub ja linnapea jätkab ametis nädala pärast. Me saame siis uue koalitsiooni, kus isamaad paraku enam ei ole. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa ja Reformierakonna saadikud hakkavad täna Pärnu linnavolikogus linnapead umbusaldama, aga on vahepeal ühest oluliselt häälest ilma jäänud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHispaanias on nelja aasta jooksul juba neljandad valimised ja poole aasta jooksul kutsutakse valijaid hääletama juba teist korda. Tõenäoliselt on parlament tänaste valimiste järel veel rohkem killustunud kui pärast aprillikuiseid valimisi. Kevadel võitsid sotsialistid, aga senine peaminister Pedro Sanchez ei suutnud uut valitsust kokku saada ja kuulutas välja uued valimised, lootes oma positsioone tugevdada. Arvamusküsitluste järgi võidavad täna taas sotsialistid, kuid saavad tõenäoliselt vähem kohti kui kevadel. Prognoosi järgi tugevdab konservatiivne rahvapartei oma positsioone ning tugeva tõusu teeb paremäärmuslik vok, mis tõuseb Hispaania suuruselt kolmandaks parteiks. Kevadistel valimistel pääses vox esimest korda parlamenti ja ennustuse kohaselt kahekordistab nüüd oma kohtade arvu. Valijad tunnistavad, et on poliitikutest pettunud. Tunnen, et sotsialistlik partei on mind alt vedanud, kuna ei soovinud kokku leppida teise vasakpoolse jõupo teemasega. Olen pettunud, aga tunnen, et pean täna siiski siin olema, kuna muidu võivad sellel olla väga tõsised tagajärjed ja see tuleb igal juhul ära hoida, ütles valija Jolanda penja Vooksi tõusule viidates. Mida ma ikka ootan, vähemalt seda, et moodustataks korralik valitsus, mis meid aitab ja võimaldab edasi liikuda, ütles Basilio. Ma olen tüdinud, sest see ei ole normaalne, see ei ole normaalne, et nad kokkuleppele ei jõua. Kui absoluutselt enamust ei ole, võiks vähemalt 11 toetada, et riiki edasi viia, sest niimoodi, nagu praegu, ei jõua me kuhugi, pahandas Elisavara. Hispaanias pole stabiilset valitsust olnud alates 2015.-st aastast, kui finantskriisi järel ilmus mitu uut parteid. Seni olid võimul olnud korda mööda kaks suurt erakonda. Sotsialistid ja rahvapartei. Vaatlejate sõnul moodustatakse pärast tänaseid valimisi tõenäoliselt sotsialistide juhtimisel vähemusvalitsus. Aga raske on ennustada, kelle sotsialistide endale partneriks saavad ja kui kaua uus valitsus killustunud parlamendiga vastu peab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaanias on täna taas parlamendivalimised. Võitu ennustatakse taas sotsialistidele, kes kevadiste valimiste järel valitsust kokku ei saanud. Tulemused peaksid selguma keskööks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask tõdes, et haigla nakkusosakonnas vajab ravi üheksa Covid patsienti ja seetõttu on plaanis nakkusosakonna voodikohtade arvu vähendada. Viimaste nädalate suundumus on olnud vähenemise suunas, nii et meil on praegu plaan, et me oma 26 kohalise osakonna teeme gi kaheksakohaliseks alates reedest. Et siis saab nagu teisi sisehaigeid ka rohkem hospitaliseerida, kes ei ole otseselt koroonaga seotud, nii et hetkel on need suundumused positiivsed, võime öelda ja hea meel on ka seda tõdeda, et et meie vaktsineerimiskabinet töötab ka täiesti täistuuridel ja on, on ikkagi ka üksikuid esmaseid, kes tulevad vaktsineerima teisi doosi ja ka kolmandaid doosi, nii et et päevad on täiesti tihedad. Põlva haigla juhataja Margot Bergman ütles, et kuna Põlva haiglas on Covidi osakond suletud, siis haiglaravi vajavad koroonahaiged saadetakse teistesse haiglatesse. Eelmisest nädalast vähendasime Covid osakonna voodite arvu kuueni siis eelmise nädala lõpul staabikoosolekul, siis tegime gi selle otsuse, et, et alates nüüd käesoleva nädala esmaspäevast on on Põlva haiglas, siis Covid osakond suletud, et, et nägime, et sinna enam enam ei olnud neid patsiente tulemas, et nädala jooksul kokku siis Hospitaliseerisime ainult kolm patsienti vajadusel siis suuname oma patsiendid edasi kas Võrru või Tartusse. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimastel nädalatel on Kagu-Eestis haiglaravi vajavate koroonahaigete arv vähenenud. Vastavalt haiglaravi vajavate inimeste arvule on muutunud töö ka maakonnahaiglates.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEks selge on see, et olukord, kui arvestada, et palju on majandus langenud, arvestades koroonaviirust ja siin Brüsselis väga paljud riigid muretsevad ka loomulikult teise laine pealetuleku osas, siis minu meelest selline kindlus, sõnum Euroopa riikidele, kindlussõnum erinevate riikide elanikele loomulikult majandusele, turgudele oleks ääretult oluline, et see kokkulepe sünniks eelarve ja taaskäivitamisfondi osas. Aga kas see on mõeldav või mitte, see eeldab seda, et paljud riigid peavad tegema väga suuri kompromisse ja hetkel seda kokkulepet veel ei paista. Kas siin need suuremad vastasseisud praegu ongi, siis Hollandi ja Austria ja kui nemad sellega kaasa ei tule, siis on seda kokkulepet ka raske saavutada. Kui rääkida taaskäivitamiskava mahust, siis jah ühel pool tõesti on Austria, Holland, Rootsi ja Taani, kes ei näe võimalust nii suureks mahuks taaskäivitamisfondis ja taaskäivitamiskavas tervikuna. Ja teisel pool on siis riigid, kes ütlevad, et see on majanduse taastumiseks oluline see on oluline turgudele signaali andmise jaoks. Ja loomulikult see on oluline ka Meie inimestele nii Eestis kui ka Euroopa liidu teistes riikides. Nii et ma saan aru, et Eesti on vähemalt igatahes selle taastuspaketi poolt, et viimase pakkumisena siis 450 miljardit toetustena ja 300 miljardit laenudena. Taas käivitamiskava maht, nagu te ütlesite, 450 miljardit toetustena ja 300 miljardit laenudena, see on ainult üks osa sellest vaidlusest. Kui küsida, kas Eesti seda toetab või mitte, siis ma arvan, et siin on kõik liikmesriigid sellise kahe näoga, üks nägu on väga murelik nägu ja ei olda selle pakkumisega rahul ja teine näopool on see, et kõik mõistavad ikkagi, et kompromiss ja kokkulepe on täna ääretult oluline ja tähtis. Kas Eesti on selle pakkumisega rahul, mida ülemkogu eesistuja eile hommikul tegi? Ma arvan, et see on see, kus me saaksime siit nende läbirääkimistega edasi minna, et jõuda lähiajal lõpuni. Aga tänase seisuga võib öelda juba, et see pakkumine enam ei kehti, sest et see on laualt teatud riikide poolt maha võetud. Uut ettepanekut ülemkogu eesistuja teinud ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Jüri Ratase sõnul pole kindel, kas Euroopa Liit jõuab taastamisfondi osas kokkuleppele. Euroopa Liidu liidrid pikendasid tippkohtumist, sest laupäevastel kõnelustel taaskäivitamise fondi asjus kokkuleppele ei jõutud. Läbirääkimised on keerulised ning kokkuleppele ei pruugi ülemkogu ka täna jõuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõru linnapea Anti Allase sõnul on talvine kõnniteede hooldus olnud linnas probleemiks juba pikka aega. Kuna olukord kujunes selliseks, et, et väga paljud kõnnitee lõigud olid hooldamata, et tõesti osad, õigemini vähemalt pooled nii-ütelda majaomanikud, ettevõtte omanikud tegid väga korralikult seda tööd. Aga poolte puhul olid tõesti päris suured probleemid ja mis sellest hästi hooldatud kõnnitest kasu kui järgmisel lõigul on ikkagi libe ja lumine. Osaühing Kartner Grupp juhataja Piret Piiriselt kirjeldas, et kõnniteede hooldamiseks Võrus on vaja erineva laiusega traktoreid. Keerukam ongi ikkagi selline Katariinas ja kus ongi hästi kitsad tänavad, on trepid, puud, asjad, kuhu masinaga nagu väga ei pääse. Tehnika ongi eri laiusega, et on pisemad holderid, mis lükkavad kitsamaid, on suurem traktor mis lükkab laiemaid tänavaid ja siis ongi nagu meeste brigaadid, et mõnda kohta ei pääse traktoriga, tulebki labidaga teha. Võrus elav veevi on linna poolt korraldatud talvise teehooldusega rahul. Varem oli niimoodi, et need individuaalmajade omanikud pidid ju ise koristama ja, ja tihti olid tänavad koristamata. Minul on tütre maja liiva tänavas, tema ise elab Soomes ja seda tänavat pidin mina siis talvel lahti lükkama, aga nüüd ma tulen suure rõõmuga. Tänav on puhas ja liivatatud. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võru linnavalitsus korraldab sel talvel lume ja libedusetõrje ka neil linnas olevatel kõnniteedel, mis varem olid kinnistuomanike hooldada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHaridus ja teadusministeerium teatas, et pärast viieteistkümnendat maid kuni suvevaheaja alguseni saavad koolid tegeleda vabamas vormis õpilaste arendamisega, olgu selleks siis sotsiaalsete ja kodanikupädevuste arendamine, arenguvestluste läbiviimine või muu selline. Neid tegevusi korraldab kool oma parima äranägemise järgi. Sel õppeaastal tuleb aga ära jätta kõik suuremad üritused, näiteks lõpuekskursioonid ja aktused. Haridus ja teadusminister Mailis Reps. Töötame selle eesmärgiga, et 15.-st maist 10. juunini, kui siis päris kooliaasta lõpuni oleks selline vaheperiood, kus saaks lapsed osaliselt kooli tulla, aga rõhutan sõna osaliselt pigem individuaalselt, pigem sellistes nendele lastele, kus on vaja, saame teha ära arenguvestlused, kohtuda lapsevanematega ja, ja loomulikult on vaja siis anda üheksandikele ja 12.-tele võimalus teha ära seal konsultatsioonid, õpiabid ja kõik muu. Tänavu kevadel üheksanda klassi lõpueksameid ei toimu ja põhikool lõpetatakse aasta hinnete alusel. Põhikooli lõpetajatele väljastatakse lõputunnistused juuni keskpaigaks. Gümnaasiumide sisseastumiskatsed võib korraldada pärast viieteistkümnendat maid viisil, et ühte ruumi ei kogune korraga üle 10 inimese. 12. klassi lõpetavad peavad tänavu tegema kaks riigieksamit mai lõpus ning juuni alguses eesti keele või eesti keele kui teise keele ning matemaatikaeksami pärast viieteistkümnendat maid toimuvad konsultatsioonid ja ettevalmistuseksamiteks. Riigieksami tulemused selguvad 30. juunil. Kõrgkoolide vastuvõtud algavad esimesest juulist pärast riigieksamite tulemuste selgumist. Eesti koolijuhtide ühenduse juhatuse esimehe Urmo Uibole sõnul on oluline, et valitsus on nüüd otsuse teinud ja nüüd jääb omajagu aega sellega kohanemiseks. Uiboleht rõhutas, et oluline on õpilaste ja õpetajae tervise tagamine ning lahendada tuleb mitmeid praktilisi probleeme. Siin on neid probleeme terve rida, mis kindlasti esile kerkivad kõigepealt kohe hügieeni desinfikatsioonivahendid see, et, et kuidas lapsed majas liiguvad, millistes gruppides, millistes vanustes toitlustamise teemad täna on suur hulk, ehkki toitlustajatest pandud nii-öelda nagu ootele ja, ja selle protsessi niiöelda nagu taaskäivitamine, koristus, koristusettevõtetega uuesti lepingute nii-öelda uuendamine või uuesti sõlmimine. Neid probleeme on omajagu, aga ma arvan, et need on nagu ka lahendatavad. Oluline on ikkagi see tervise pool, et kuidas, kuidas me oleme valmis. Et ei piisa ainult sellest, et nagu koolid lahti, vaid peame olema nagu tervikuna riigina turvalisemad. Et see liikumine linnades külades-valdades oleks oleks tagasi tatud turvaliselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus toetab haridus- ja teadusministri Mailis Repsi plaani taastada koolides 15. maist õppeaasta lõpuni vabamas vormis õpe, kui koroonaviiruse levik taandub. Põhikooli lõpueksameid tänavu ei toimu. Gümnaasiumi lõpetajad peavad tegema kaks riigieksmit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu rattaringluse tunnipilet on mõeldud eelkõige neile, kes pole kindlad, kas rattaringlus on hea süsteem, kuid sooviksid seda lühiajaliselt siiski kasutada, ütleb Tartu linnatranspordi juhataja Roman Meeksa. Lisaks uutele kasutajatele saavad tunnipileti soetada ka kõik rattaringluse praegused kasutajad, räägib Roman Meeksa. Tegelikult see nõudlus ongi olnud alates käivitamisest saadik, et siis sellest see otsus ka sündis ja see hind kaks eurot on täpselt sama hind, mis on ka bussijuhi käest ostetav, üksik Piret, nii et usume, et see hinnatase on mõistlik. Tunnipileti kasutamiseks kehtivad samad reeglid nagu rattaringluse päeva, nädala või aasta pileti puhul ehk pilet hakkab kehtima ostmise hetkest ning rattaid saab laenutada tunni aja jooksul. Kui rattasõit kestab üle 60 minuti, siis lisandub iga järgneva tunni eest üks euro analoogiliselt praegu kehtivale hinnakirjale. Tunnipileti ostmise eelduseks on see, et inimene on registreerinud rattaringluse kasutajaks. On vaja ennast kindlasti registreerida kõik nende isikuandmed sisse kanda, ka enda krediitkaardi andmed sisestada ja alles siis valida Piret vastavalt, mida soovitakse, tahetakse siis tunnipiletit või näiteks aastapiletit. Kui inimesel on olemas aga Tartu linnaliinibussi perioodipilet ja see on aktiivne, saab bussikaart siduda rattaringluse kontoga ja sel juhul ei pea rattaringluse piletite eest eraldi maksma. Meeksa ütleb, et tunnipiletit saab kasutama hakata esimesel võimalusel, kuid tõenäolisemalt juhtub see maikuu viimastel nädalatel. Meil on küsimus selles, et kui kiiresti me jõuame ära muuta enda tehnilised asjad ehk siis ka roteringluse infopostidel hinna sildid, ühesõnaga kõik selline tehniline pool, mis on meil vaja korda sättida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu rattaringlusesse tuleb tunnipilet. Tunnipilet hakkab maksma kaks eurot. Praeguste plaanide järgi tuleb tunnipilet müüki mai teises pooles.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSenise väliskaubandus ja infotehnoloogia ministri Kaimar Karu ametist tagasikutsumist põhjendas EKRE esimees Mart Helme sellega, et koostöö ei suju ja ka erakond ei ole rahul. Kuigi karu on EKRE minister, ei ole ta erakonna liige. Ministriks sai karu teisel novembril pärast seda, kui Kert Kingo astus ametist tagasi. Ekre allikad on ERRile kinnitanud, et Karu ministritool hakkas kõikuma, kui ta jättis koos majandus ja taristuministri Taavi Aasaga kooskõlastamata välismaalaste seaduse muudatused. Samuti heideti talle erakonnast ette nõrkust Eesti Posti juhtimisel. IT ja väliskaubandusministri portfell kippus olema mitte EKRE, vaid ametnike partei käes, kirjutab EKRE aseesimees ja rahandusminister Martin Helme. Sotsiaalmeedias EKRE esimehe Mart Helme sõnul ei tekkinud karuga usalduslikku suhet. Eks see kogunes pikkamööda, see selgus, et inimene ei ole meie maailmavaate jagaja. Mõni aeg tagasi juba langetasime otsuse, et ilmselt on vaja leida IT ja väliskaubandusministri ametisse inimene, kes meie maailmavaatega tõepoolest klapib. Kes on erakonna liige, kellega saab tekitada ikkagi ühtse meeskonna? Aimar Karuga meile ei tee tekkinud mitte mingisugust meeskonda see meeskonna tunnet, kus see koostöötunnetus jäigi sündimata. Ja ega ma ei süüdista teda selles lihtsalt keemiad ei klappinud. Mart Helme sõnul ei tekitanud ministri tagasikutsumine uut kriisi. Sellepärast, et uus minister on meil juba ammu välja valitud mitu nädalat teada, et me kavatseme ta välja käia ja teiseks kõik sujub ilma igasuguste tõrgeteta, nii et ma ei näe siin üldse mingit probleemi. Uue ministriga. Ma olen koos töötanud viimase aasta ja selle aja jooksul me oleme ära söönud, puuda soola ja ma tean, et see on inimene, keda ma saan usaldada. Kellega meil on täpselt ühes suunas vaatamine ja kes on kes on meeskonnamängija. Uue väliskaubanduse ja IT-ministri kandidaat on Raul Seem. Peaminister Jüri Ratas viib ministrivahetuse ettepaneku õige pea Kadriorgu. Kui rääkida üldse ministrivahetusest, siis noh, ei saa öelda, et seda ei tohi mitte mingil juhul teha. Parem on loomulikult, kui kriisi ajal selliseid otsuseid ei tehta, aga täna on olnud see ühe valitsuspartneri soov valitsuskoalitsioonilepingu järgi, see koht kuulub EKREle ja loomulikult neil on õigus. Kui see kandidaat on sobilik ka peaministrile, siis neid muudatusi teha ametialaselt minul etteheiteid Kaimar Karul ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uueks ministriks saab Helme senine nõunik Raul Siem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJa peamiseks põhjuseks on ikkagi piirata suhtlus praegu Venemaaga, sest oleme näinud, et Venemaa ei täida ühelgi moel rahvusvahelist õigust pidades õiguslikult alusetu sõda Ukrainas ja, ja samamoodi mitte pidades kinni sõjaõigusest humanitaarõigusest. Need on asjaolud, mistõttu on kindlasti asjakohane ja vajalik diplomaatilisi suhteid ja kanaleid Venemaaga piirata, nii et see sisuline otsus on kindlasti praegu olulisem kui sümboolne saadiku väljasaatmise otsus. Kas see tähendab ilmselt seda, et ka meie konsulaadid Pihkvas ja Peterburis pannakse kinni, sest Vene pool teeb oma vastusammud? Millised vastusammud Vene pool täpselt teeb, seda? Loomulikult näeme me siis, kui Vene pool on meid nendest otsustest teavitanud. Kuid diplomaatiliselt on tavaks jah, et tehakse ka vastusammud. Meil ei ole kavas ka oma suursaadikut Moskvas koju kasvõi konsultatsioonideks kutsuda. Praegu meil sellist kavatsust ei ole, olukord on kindlasti muutlik ja me jälgime arenguid, kuid praegu me peame oluliseks, et me saame oma sõnumeid võimalikult kõrgel tasemel Vene poolele esitada. Rõhutada seda, et Venemaa rikub rahvusvahelist õigust rõhutada seda, et Venemaa peab lõpetama õigustamata sõja Ukrainas oma välja tooma ning samuti taastama Ukraina territoriaalse terviklikkuse. Need on need sõnumid, mida me esitame oma suursaadiku kaudu Moskvas ja siinsele Vene Föderatsiooni suursaadikule Tallinnas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti saadab välja 14 Vene konsulaarasutuste töötajat ning sulgeb Vene peakonsulaadi Narvas ja kantselei Tartus. Neljateistkümnest persona non grataks kuulutatud konsulaartöötajast seitse on diplomaatilise staatusega. Kõik nad peavad Eestist lahkuma 30. aprilliks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSotsiaalministeerium saatis patsiendi kindlustuseelnõu kooskõlastusringile juunis, eelnõu kooskõlastas siis siseministeerium ning märkustega justiitsministeerium ja kaitseministeerium. Rahandusministeerium ning majandus ja kommunikatsiooniministeerium sellele heakskiitu ei andnud, ülejäänud ministeeriumitelt tähtajaks vastust ei laekunud. Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on valitsusliidu osalised siiski ühel meelel, et sellist seadust on vaja. Üksikasju täpsustab nüüd aga töörühm, kuhu kuulub igast valitsuserakonnast kaks esindajat. Lisaks on esimest korda oktoobris kogunenud töörühma arutelul osalenud sotsiaalministeeriumi eksperdid. Nii ütleb minister Kiik. Töörühma jaoks võib-olla oli oluline just see, et, et, et millised olema reaalsed kulud ehk riigieelarve seisukohast vaadates, mille arvelt need kaetakse, ehk kas me räägime haigekassa eelarvest, kas me räägime täiendavast lisarahast, mis on tegelikult meie taotlus hetkel riigieelarvelis et süsteemi rakendumine ei tähendaks seda, et, et nii-öelda raviraha arvelt tuleb mingeid uusi süsteeme või teenuseid pakkuda. Samuti oli küsimuse all see, et kas sellist kindlustust peaks pakkuma pigem riik ise või olema see siis nüüd erasektoriga koostöös täna pigem ministeeriumi tasandil erinevate osapooltega läbi rääkides jäänud lauale see nii-öelda koostöö formaat. Kiige sõnul loodetakse täiendatud eelnõu viia valitsusse järgmisel aastal. Tema sõnul on ka enam-vähem selge, kui suur saab olema patsiendikindlustuse aastane kulu. Suurusjärk võiks sinna kolme miljoni kanti aastas jääda. Et tõenäoliselt on siiski nagu püsikulu ajas ta mõnevõrra võib kasvada, kuna üldiselt on ju nii, et, et hinnad kui sellised ja sellest tulenevalt ka erinevad hüvitised järk-järgult kasvavad. Ministeeriumi eesmärk on luua kindlustus, mis hüvitab patsiendile tervishoiuteenuse käigus saadud kahju, mille tekkimine oli mõistlikkuse piires välditav. Seejuures ei pea tuvastama tervishoiutöötaja süüd. Praegu saab ravivea eest hüvitist juhul, kui on tuvastatud tervishoiuteenuse osutaja süüline rikkumine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuse töörühm jätkab detsembris arutelu tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse ehk patsiendikindlustuse seaduse eelnõu üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKutseliste mesinike Vahur ja Ülle Talimaa 150 mesilaspere korjealad asuvad Pärnumaal, Muti külas ja mitmel pool Harjumaal. Nende mesilased elasid talve kenasti üle, kuid hoolimata sellest, et Vaher juba õitseb külma ja tuulise kevade tõttu mesilased tarust välja ei kipu. Vahur talima, jätkab. No ega mesilased loodavad mesiniku peale, kui sügisel, söök on sees, nüüd kevadel see söök hakkab otsa saama, ega mesinikul muud teha ei jää siis kui ta peab raudselt mesilasele isa toit andma. Nagu meie oleme ka teinud, sest meil on olemas suhkruveski, jahvatame suhkrutolm suhkruks. Võtame eelmise aasta mett enda korjatud õietolmu suira, sellest teeme pudru valmis või taigna ja nüüd meil on siis mesilasperedel juba kaks korda pätsid peale pandud ja tõenäoliselt tuleb veel kolmas kordki veel anda, enne kui ehk loodusest hakkab midagi tulema. Ehk et korjeaeg jääb lühemaks. No ega meil põhjatingimustes koriaed teinekord juhtubki, oleme mõned nädalad suve jooksul, aga seda peab mesinik hoolitsema, kui ta saaki tahab saada. Et selles korjeajaks oleks mesilaspered täies jõus. No kui te peate nüüd külma tõttu andma lisasööta, siis läheb ju ka mesi kallimaks. Ma ei usu, sest neid meil dikteerib maailmaturg selle hinna, et meie võime küll hinda üritada tõsta, aga tarbija vaatab ikka sinna arvestab rahakotiga ja ostab ikka sealt, kus on odavam mesi. See on paratamatus. Kuigi me võime ütelda, et meie mesi on puhtast loodusest korjatud on igatpidi tervislikum. Aga noh, iga tarbijat see nagu ei morjenda. Eesti mesilates kasvab kuni 55000 mesilasperet. Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk ütleb, et kuna suhkur, kütus ja elekter on kallinenud, on mesinikud hakanud muretsema, kas mesiniku elukutse on ikka jätkusuutlik, kuna tarbija pole nõus me eest rohkem maksma. Kes peaks ka mett müüma näiteks või mingid teenused müüma, siis need hinnad on mureks küll, sest kõik sisendid praegu kallinevad, aga meie hind on siin viimastel aastatel püsinud enam-vähem samal tasemel või vaatad tükati, kipub langemagi. Nii et see on natuke tekitanud mesinike, sellist muret, et kas see elukutsena on ikka jätkusuutlik, nõndamoodi. Aleksander Kilk lisab, et huvi mesinduse vastu on õnneks viimastel aastatel siiski kasvanud. Paranenud on ka mesinike ja põllumeeste koostöö. Põllumehed on aina rohelisemalt hakanud toimetama, sest viimase kahe-kolme aasta vältel pole teadaolevalt mitte ükski mesilaspere taimekäiste tööde tõttu hukka saanud. Asi läheb aina paremaks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suur osa Eesti mesilates kasvavatest mesilasperedest elas talve kenasti üle, ent jahe ja tuuline kevad pole lubanud aktiivset korjet veel alustada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimase üle-eestilise uurimuse tulemustest selgus, et kolmandik 15 16 aastaseid noori on vähemalt korra elus keelatud narkootilisi aineid proovinud. Tervise arengu instituudi narkomaania ennetusosakonna juhataja Aljona Kurbatova sõnul näitab see üldist soosivat suhtumist uimastitesse. Eesti noorte jaoks on selline uimastitega katsetamine muutumas nagu suhteliselt normaalseks tegevuseks, et seda ei peeta eriliselt ohtlikuks ja see iseenesest on suur ja ohtlik probleem, sest et, et kui noored juba ei arva, et see on selline nagu taunitav tegevus ja teiselt poolt lapsevanemad ei oska nagu selle probleemiga toime tulla, sest et meie kogemus näitab, et tänase seisuga ka kahjuks lastevanemate puudub teadmised, oskused, kuidas nagu rääkida narkootikumidest, kuidas tulla toime, kui lapsel on probleem, siis on Eesti seis tõesti Euroopa kaardil suhteliselt nutune. Noorte uimasti tarbimise uuringu rahvusvaheline lõppraport valmib järgmise aasta alguses, siis saame teada, kus me teiste riikidega võrreldes asume. 2003. aasta andmete põhjal olid pea kõik Eesti näitajad teiste Euroopa maadega võrreldes üle keskmise. Mis tähendab seda, et Eestis on Euroopa keskmisest rohkem alkoholi, liigtarvitavaid, noori, purju ennast, joovaid, noori ja uimastidega katsetavaid noori, et kindlasti on riike, kes on meist veelgi ees, aga see ei tohiks meie jaoks olla mingi selline rahustav näitaja, et alguse saab asi ikkagi suhtumisest, et kuidas nüüd muuta seda noorte, sellist soosivat suhtumist narkootikumidesse, meil peab ühiskonnas tekkima mingisugune ühtne arusaam sellest, et mis on uimastid, kui tõsine see probleem on ja et kuidas, nagu me kõik peaksime koos sellesse suhtuma, sest praegu on tõesti tekkinud see olukord, kus me kõik kulutame, et süsti mine, see on väga halb, väga, väga halb feroiine opeaadid, HIV, mis sellega seostub. Aga meil ei ole sellist ühtset seisukohta näiteks kanepi suhtes või teiste narkootiliste ainete suhtes, mida nagu noored ise nimetavad nii-öelda kergeteks ja kõik algab sellest, et meil tekib selline ühtne seisukoht ühiskonnas. Aljona Kurbatova sõnul tuleb uimastitest rääkides olla aus, sest liialdamine ja pidev šokeerimine stiilis tõmbad ühe mahvi kanepit ja sinust saabki sõltlane ei too soovitud tulemust. Noored on nutikad, nad oskavad leida informatsiooni nii-öelda mitteametlikke kanaleid pidi ja kui uimasti ennetaja jääb ühe sellise liialdus või valega vahele siis kogu see jutt, mis sellele järgneb, on kahjuks ka juba noorte jaoks nagu ennast ammendanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tervise Arengu Instituudi konverentsil analüüsitakse narkomaania olukorda Eestis ning hinnatakse ennetustööd.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIgasuguse sellise mastaapse objekti rajamine eeldab ka väga aktiivset kaasamist, mida hetkel ei ole ju toimunud. Meil on mingi 10 aasta tagused keskkonnamõju hinnangud, mis ei ole hetkel adekvaatselt, sellepärast et 10 aasta jooksul on ka linnaehituslik kontekst muutunud. Tegemist on UNESCO maailmapärandis oleva Tallinna vanalinna vaatesektoriga, mis on ka planeeringuga kinnitatud. Lahes asub veealus, kultuuripärandit mõju sellele ei ole hinnatud, aga laiemalt avalik ruum on meie ühine väärtus ja sinna tuleb kaasata nii erialaorganisatsioone kui ka ütleme siis piirkonna elanike ja Tallinna avalikkust. Seda põhimõtteliselt saaks ilmselt teha ka hoonestusloa menetlemise käigus. Ma usun küll, et saaksid ma kindlasti juriidiliselt kõiki nüansse, ei oska välja tuua, aga võrdluseks tuua, et kui Tallinna linna ehk siis maa peale mingit sellist mastaapset objekti planeeritakse, siis selleks on ju oma kord ja lähenemine olemas, on toimetuse siis planeerimismenetluse käigus, kus kõigil on võimalus oma arvamust esitada ja otsitakse seda parimat lahendust. Aga ka Tallinna laht on tegelikult avalik ruum ja ühine väärtus ja selle hoidmine ongi meie ühistes huvides. Nii et sõltumata juriidikast peaks tegelikult sellised linnaruumilised väärtused ja sobilikkuse ja nii edasi rääkima selgeks enne hoonestusloa menetlemist. Jah, see on küll meie nägemus, et sõltumata juriidikast tuleks selliste oluliste objektide rajamise puhul võimalikult laiapõhjaliselt kaasata kõiki huvigruppe, aga ka erialaorganisatsioone.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tehnilise Järelevalve Amet küsis kultuuriministeeriumi arvamust skulptuuri rajamise kohta ning ministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits põhjendas Mari Rebasele, miks soovitas ministeerium ametil hoonestusloa menetlust mitte algatada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna halduskohus oli juba varem tühistanud Lääne-Nigula valla otsuse lõpetada pooleli olev risti tuulepargi eriplaneering, leides, et seda oli tehtud enneaegselt. Vald kaebas kohtuotsuse edasi, kuid ka ringkonnakohus ei andnud neile õigust. Vallavanem Aivar Riisalu ei välistanud veel täielikult riigikohtu poole pöördumist, kuid ütles, et loodab, et valla ja Enefit Kreeni vahel on võimalik jõuda kokkuleppele tuulepargi täpsemate parameetrite osas. Muutunud maailmas, ma arvan, täna ka võib-olla kõige suuremate vastaste mõttemaailm on natuke korrigeerinud, sest kevadel, talvel ja kevadel meid tabanud elektrihinnad olid kasvatusliku iseloomuga ja Lääne-Nigulal on potentsiaal olla energia vald, sest meil on tuult, meil on päikest ja, ja ma arvan, et see suund on meie jaoks tulevikus pigem energiamajandust pooldav. Aivar Riisalu sõnul oleks üheks läbirääkimiste punktiks see, et planeeringus on olnud kirjas kuni 30 tuulikut, mis oleksid maksimaalselt 300 meetri kõrgused. Ja need kõrgused võiksid tulla mõnevõrra allapoole sellel lihtsal põhjusel, et, et see on tõesti hirmutav, noh ise ka oleks hirmul, kui sul on 30 Tallinna teletorni korraga kuskil metsa vahel, noh, see ei ole äge. Enefit Green ütles, et planeeringus lubatud maksimaalne kõrgus ei tähenda, et tingimata nii kõrged tuulikud sinna ka rajatakse. Ettevõtte tuuleenergia valdkonna juht Lauri Ulm ütles, et nemad on vallaga dialoogiks avatud ja tuulikute täpne arv ja suurus selgukski planeerimise käigus. Kui nüüd kõik väga hästi läheks, ühtegi takistust enam ei tuleks, siis võiks see planeering olla valmis umbes kahe aasta pärast siis umbes aasta võiks veel minna aeg-ajalt ehitusse minna, ehk ehitus võiks alata siis 2025 2026, kui kõik hästi läheb ja tootmises siis 2027 2028. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Läänemaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ka Tallinna ringkonnakohus leidis, et Lääne-Nigula vald ei käitunud õigesti, kui lõpetas Risti tuulepargi eriplaneeringu. Nüüd plaanib vald Eesti Energia tütarfirma Enefit Greeniga kohtuväliselt tuulepargi rajamise osas kokkuleppele jõuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJoe Biden teatas juba presidendi kampaania ajal, et tal on tekkinud küsimusi Mehhiko piirile rajatava müüri rahastamise samuti viimase nelja aasta jooksul ehitatud tõkete edaspidise haldamise ja hooldamise kohta. USA tolli ja piirikaitseameti andmetel on 27. novembri seisuga valminud umbes 415 miili ehk 660 kilomeetri jagu seinakonstruktsioone. Aasta lõpuks peaks kaetud saama 450 miili. Piiril tehakse tööd ööpäev läbi. Piirimüür jääb aga president Donald Trumpi ametiaja püsivaks pärandiks. Selle ehitamiseks kasutas ta enneolematuid meetmeid, kuulutades näiteks välja riikliku hädaolukorra, et võtta müüri eest tasumiseks kaitseministeeriumilt raha mööda mindi paljudest keskkonnaseadustest. Kohtud lahendavad eramaade hõivamisi. Trumpi administratsioon on veel nüüd viimastelgi päevadel kiirustanud uute sisserände reeglite väljatöötamisega ja õhutanud piiritara kiiremini ehitama. Augustis kinnitas Joe Biden, et tema ametiaja jooksul ei lisandu ühtegi seinameetrit. Tolli ja piirikaitseametnikud. USA armee insener korpus, kes piiri ehitab ning Bideni meeskond on juba alustanud kõnelusi konkreetselt tara. Küsimus tuleb jutuks järgmisel nädalal. Aga Bideni lootus ehitus lõpetada ei pruugi olla odav. Kinni tuleb maksta planeerimiskulud, maa omandamise kulud, tootmiskulud ja mitmed seadmed, mis on juba planeeritud ja töös. Kui lepingud lõpetatakse, võib tekkida vajadus maksta maa koristamise ja ala taastamise eest. Viimane asi, mida valitsus soovib, on pidada pikki venivaid ja keerulisi läbirääkimisi töövõtjatega. 46-st piiritõkketaristu projektist on lõpule viidud kaheksa, üks on peatatud, aga kuni läbirääkimised kestavad, piiriehitus jätkub, sest raha on aasta lõpuni eraldatud. Biden peab taotlema ka Donald Trumpi kehtestatud riikliku hädaolukorra lõpetamist. Ülemkohus teatas oktoobris, et võtab menetlusse trumpi administratsiooni katse kanda Pentagoni vahendeid kongressist mööda minnes piiritara ehitamiseks. Ja isegi kui Joe Biden peatab ehituse, jääb alles üle 600 kilomeetri kuni üheksa meetri kõrgust barjääri. Tasub aga veel meelde tuletada, et USA president George Bush kirjutas juba 2006. aastal alla seadusele, mis nägi ette Ühendriikide lõunapiirile üle 1100 kilomeetri pikkuse kahekordse tara ehitata et piirata illegaalset immigratsiooni ja salakaubandust Mehhikost. Bush saatis toona piirile patrullima umbes 6000 rahvuskaartlast. President Barack Obama lisas sellele 2010. aastal 1200 rahvuskaartlast. Tara asus ehitama president Trump.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA presidendiks valitud Joe Biden on lubanud lõpetada tara ehitamise USA-Mehhiko piirile. Mitme miljardi dollarilise projekti peatamine on aga keeruline ja ka kulukas protsess.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVana Võromaa kultuurikojas on avatud suvenäitus, kus on kõrvuti ühest perest pärit aga erinevate põlvkondade kunstnike teosed. Näituse kuraator Jana huul jutustab, kuidas tekkis ürituse idee. Näitus lahti ühtimine, idee sündis selle kevadisest eriolukorrast ja mõistsime. Kui tavapäraselt tundub see kõik nii loogiline, et me kohtume, me räägime siis järsku on meil piirid ja me ei tohigi oma vanavanemate emade juurde minna. Selle näitusega saab öelda, et kui oluline on ühtehoidmine, kui oluline on koos olemine, kui oluline on dialoog, suhtlus, eriolukord, kus pidime teineteisest eemal olema, pani mind mõistma, kui oluline on ühte hoida. Kunstnike vilen ja August Künnapuu maalid on näitusel kõrvuti. Poja augusti sõnul on teda isa Vileni eeskuju palju mõjutanud. Isaga me oleme teinud tihedalt koostööd, meil on niisugune vastastikune dialoog. 11, oleme mõjutanud. Vilen Künnapuu sõnul ei ole ta tundnud oma pojaga koos töötades eri põlvkondade vahelist lõhet. Mis tundega te vaatate oma poja maale väga sooja tundega? Ma väga armastan oma poega ja tema tema loomingut ja ma olen tema suur fänn. Mis teie poja loomingus teid kõige rohkem lummab selline nagu kavaluse puudumine, et ta on niisugune ehe, et ta väljendab oma niisugust siirast imestumist maailma, ületa kuidagi niisuguse suure imestusega ja sama soojusega nagu vaatab maailma. Kunstinäitus lahtiühtimine vana Võromaa kultuurikojas jääb avatuks üheksanda augustini. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võrus avati 24 Eesti kunstniku ühisnäitus, mis käsitleb põlvkondade vahelist dialoogi kunsti abil. Näitusega rõhutatakse kui oluline on pereliikmete omavaheline suhtlemine ja seda võimalikest erimeelsustest hoolimata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme sõnul on vajaliku tööjõu puudumine põllumajandustootmises olnud teravalt päevakorras juba pikemat aega ja välistööjõust loobumine annaks põllumajandusele tugeva hoobi. Väga kiiresti ei ole võimalik seda kõike nagu ümber kujundada, mis on siin aastaga juhtunud ja, ja oleks vaja väikest sellist üleminekuaega. Eelkõige komisjon ja komisjoni liikmed vaatavad selle peale, et peaksime püüdma võimaldada nendel inimestel siin riigis olla pikemalt kes juba tänasel päeval on olemas, sest selge on see, et ega siia juurde inimesi kusagilt tulemas ei ole, et saaksime kuidagi töölubasid pikendada nendele töötajatele, kes tänasel päeval on kolmandast riikidest meie riigis tööl, et neid on tegelikult päris palju. See on ka julgeoleku küsimus, sest keegi ei oska tänapäeval ennustada, milline olukord sügisel toiduainete turul on, sest juba tänasel päeval on teada, et riigid püüavad piirata toiduainete väljavedu. Ja selge on see, et, et praegu me peame keskenduma selle peale, et Eesti riik, Eesti põllumees suudaks ise oma rahva ära toita ja eelkõige see peab olema nagu vookuse küsimus. Me teeksime maksimaalselt kõik, et me kusagil ei teeks siin järeleandmises. Meie soovitus küll, et saaksime vähemalt nende kolmandast riikidest pärit tööliste töölubasid pikendada kas või teatud perioodi jooksul kas või eriolukorra lõpuni, et ei ole võimalik niimoodi, et tööluba lõppes ja et homme on kohe põllumehel uus lüpsja võtta või, või siis uus traktorist või midagi taolist, nagu väga palju näiteks on ka kõrgearidus spetsialisti veterinaararst on teistes riikides nii et väga lihtne oleks seda nagu ära lõpetada, aga selle tagajärjed võivad olla päris kurvad. Põllumajandus on teatavasti oluline majandusharuga toidujulgeoleku tagamise seisukohalt Pole teada, kui palju hakkavad riigid tegema piiranguid oma toiduainete väljaveole. Seetõttu on vajalik, et riik suudaks ennast ise maksimaalselt varustada. Kui valmis on selleks Eesti. Me ise suudame piimaga kindlasti ära varustada, me piima toodame kaks korda rohkem kui siseturu vajadus sealiha kusagil 70 protsenti koos veiselihaga, kindlasti suudame liha ära varustada, aga meil ei jätku linnuliha ja kindlasti tuleb puudus puuviljadest, köögiviljadest. Et võib-olla peaks keskenduma ka sellel aastal nagu siseriiklikul rohkem köögiviljade kasutamise peale ja nii edasi, aga selge see, et tulevikus rohkem tähelepanu maale peab nagu keskenduma ja ma arvan, et paljud inimesed leiavad uuesti ka võimaluse maale. See on tänapäevane reaalsus ja paratamatus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu maaelukomisjon arutas oma istungil põllumajanduse tööjõuprobleeme. Komisjon otsustas toetada Eestis juba töötavate välismaalaste töölubade pikendamist vähemalt eriolukorra lõpuni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPole mingi uudis, et keskajal ulatus Meri Tallinnas üle praeguse Narva maantee ja teiselt poolt Paksu Margareetani ning kui aktsiaselts Nordecon hakkas Kadriorus üles kaevama endist Tivoli platsi, et sinna korter, majad ehitada, ilmusid välja paar laevaprakki. Eriti hästi on säilinud 14. sajandi koge, mis läks ilmselt põhjaõnnetuse tagajärjel ja kattus üsna kiiresti liivaga. Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni hinnang. See on harukordne eelkõige just sellepärast, et kui palju on sealt tulnud erinevat leiumaterjali, tavalisest laevaelust, mis kõik pärinesid laevameestel kõik, mida nad nii nii sööginõud kui ka igapäevatarbed, nii et kõik see lisab sellele leiule veel kohutavalt suurt väärtust. Et osa asju on ka, mida enne on väga vähe välja tulnud, selle laevavrakiga tuli samu keskaegseid kraape neid juba välja päris palju, et, et see, see on harukordne, sellest laevast on palju säilinud ja meremuuseumi soov oleks nii või teisiti leida need võimalused, et see laev leiaks tulevikku, kus eksponeerimist tervikuna, mis on praegu välja tulnud koos nende leidudega ja eks me proovime seda tulevikus lahendada lennusadamas. Aga noh, see kõik võtab aastaid aega, sest praeguses suurusjärgus me teda ka sinna lennusadamasse sisse panna, see tuleks ikkagi eraldi eksponeerida. Ning kultuuriminister Indrek Saar See on väga-väga oluline leid kindlasti Eesti ajaloo mõttes, me räägime 14. sajandi suhteliselt hästi säilinud laeva jäänustest, kui varasem leid pärines 16. sajandist, mis oli Maasilinnal ja on ja sellest on kordades vähem alles. Loomulikult ministri poolt vaadates tähendab see muuhulgas ka täiendavate vahendite leidmist, sest sellisteks ootamatusteks üldiselt ei olda meil väga valmis. Püüame siit sammhaaval edasi liikuda. Täna on lootus, et me selle neljateistkümneda sajandi laeva suudame ka esmases järgu siit vundamendi august välja saada ja meremuuseumi juures esialgselt ära konserveerida, nii et hakata juba tegema pikema perspektiiviga plaane, et kust leida raha, et, et, et see korralikult ka eksponeerida ja teda põhjalikumalt uurida. Ehitusplatsile, teadagi niisama uudistajaid ei lasta, niisiis on selle ääres nüüd vaateplatvorm, mille pealt saab Tivoli laevapraki imetleda. Ka kaunistavad tara mitmed suured fotod kaevamistöödest ja leitud asjadest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui AS Nordecon hakkas Tallinnas Kadriorus üles kaevama endist Tivoli platsi, et sinna kortermajad ehitada, ilmusid kaevamistööde käigus ootamalt välja laevavrakid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresidendi sõnul oli tänase kohtumise üks põhjus see, et rääkida erakondade juhtidega poliitilisest kultuurist sest järjekordne pettuse skandaal Reformierakonnas ületas selgelt kõik taluvuspiirid. Minu hinnangul on siin kõigil järelemõtle ruumi ja paremaks muutumise maad väga palju. Mul on väga kahju, et partei huvid on muutunud riigi huvidest tähtsamaks. See viimane värske näide annab võimaluse õõnestada kogu meie valimissüsteemi usaldusväärsust ja kahtab Eesti mainet. Ja ma kordan siin veelkord ühe erakonna sisevalimised veebikeskkonnas ja Eesti e-valimised on nii sisuliselt kui tehniliselt kaks täiesti eraldi asja. Reformierakonna juht Andrus Ansip ütles, et erakond on tegutsenud antud olukorras kiiresti ja adekvaatselt. Kuritegusid pannakse tema sõnul ikka toime ka demokraatlikes ühiskondades ja paraku kahjuks ka tulevikus. Oluline on see, kuidas nendele kuritegudele reageeritakse. Praegu on Reformierakond reageerinud adekvaatselt ja seega demokraatia ohus ei ole. Mina ei ei üldistaks siin seda ühte valimispettuse juhtumit või, või valimispettuse juhtumeid ühes erakonnas, teistele erakondadele ega hääletamise süsteemi rangemaks muutmine ilmselt on aktuaalne teema kuid ei ole võimalik administratiivset meetmetega siis sisedemokraatiat ühes erakonnas lõpuni reguleerida. Mingisugune roll peab alati jääma usaldusele. Mina luban küll seda, et kõik pettused, kõik pettuse juhtumid me selgitame välja ja petturitel reformierakonnas kohta olla ei tohi. Kuivõrd oli tänasest kohtumisest kasu sotsiaaldemokraatide juht Sven Mikser Väga vähe on poliitikas selliseid kohtumisi, kust välja tulles võib öelda, et on kasu, et poliitikas selline kahju on tihti kohene ja kasu on enamasti pikemaajaline, et et kui me nii-öelda hakkame õiges suunas mõtlema, suudame teha vajalikke korrektuure ja oma poliitikates ja ka oma poliitilistes praktikates ehk siis poliitika tegemise viisis. Et siis kindlasti on see kasu olemas, aga seda peab näitama, seda peab näitama aeg, et ma arvan, et konkreetne kriis, skandaal on ju ikkagi Reformierakonna sisekriis ja siseskandaal ja, ja ainult nemad saavad siin teha korrektuure. IRL-i juht Urmas Reinsalu peab väga oluliseks usaldust. Ma jagan presidendi muret, et see on kõigi erakondade küsimus, et usalduspoliitika vastu taas luua. Ja esimene väga tähtis lähtekoht on see, et meil on nelja kuu pärast kohalikud valimised, et ühiskonnas anda selge sõnum selle kohta, et e-valimiste süsteem on legitiimne. Ta on põhiseadus pärane, et see Reformierakonna sisehääletus ei ole mingilgi moel üldistatav e-valimiste süsteemile. Keskerakonna juht Edgar Savisaar ei ole presidendiga nõus, et Reformierakonna siseskandaal annab teistele võimaluse õõnestada kogu meie valimissüsteemi usaldusväärsust. Me oleme teist meelt, me arvame, et praegused e-valimised pigem õnnestavad Eesti poliitikat. Ilmselt evalimised diskrediteerivad praegu ühiskonda. Küll aga on Savisaar nõus, et skandaal puudutab kõiki erakondi. Loomulikult see puudutab kõiki erakondi, selles mõttes oli ilvesel Ma juhtisin oma esinemises tähelepanu kahele asjaolule, kui vaadata avaliku arvamuse küsitlus, siis ikkagi ei saa öelda niimoodi, et parteide reiting oleks alla kukkunud, vastupidi mõlemal opositsioonierakonnal, nii sotsiaaldemokraatidel kui Keskerakonnal on reiting tõusnud avalikult kuus, toetus neile on kasvanud, mis tähendab seda, et ilmselt oleks presidendil kõige õigem nõuda poliitika muutmist või teine variant jõuda nii kaugele, et valitsus tuleb vahetada ja et meil oleks niisugune valitsus, kes suudaks teistsugust poliitikat ellu viia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kadriorus kogunesid president Toomas Hendrik Ilvese kutsel Reformierakonna sisevalimiste skandaalist ajendatuna kõigi parlamendiparteide esimehed.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTaotlusvoore avatakse kaks eilsest saavad raha küsida riigi kultuuri ja spordiasutused ning tänasest era ja kohalike omavalitsuste kultuurikorraldajad. Toetust jagatakse teenuse toote äriprotsessi või ärimudeli ümberkorraldamiseks, selgitab kultuuriministeeriumi muuseumi nõunik Marju Reismaa. Ümberkorralduse all mõeldakse selliseid tegevusi, mis aitavad taotlejal paremini toime tulla koroonaviiruse levik, kust tulenevate piirangutega üldmõistes need peaksid olema seotud siis turvalisusega seoses siis viiruse levikuga kui ka siis selle kultuuri kättesaadavusega näiteks e-muuseumi tundide läbiviimiseks vajalike tehniliste vahendite soetamine või siis ruumide kohandamine selleks või audio, video, giidide soetamis, mine etendusasutustel kontserdi korraldajatel näiteks salvestamiseks, vahendite soetamine või virtuaalseteks proovideks, paremad tehnilised vahendid, näiteks raamatukogude puhul see võib olla kontaktivaba laenutuse teenuse loomine, näiteks raamatukapid, et seda kõikjal veel ei ole. Aga nagu see üldreegel on see, et see peab olema seotud vajadusega ennetada koroonaviiruse levikut ja see peab suurendama taotleja võimekust oma toodet või teenust pakkuda võimalike piirangute tingimustes. Erasektorile ja omavalitsustele mõeldud toetussumma suurus on kokku 4,15 miljonit eurot. Riigiasutustele suunatud taotlusvooru maht on 6,5 miljonit eurot. Tegu on uue toetusmeetmega, mistõttu ei osanud kultuuriministeeriumi esindaja hinnata, kui palju tuleb taotlusi ja kas eraldatud rahast piisab kõigile. Otsuseid tehakse nelja kriteeriumi alusel. Kõige nii-öelda olulisem hindamiskriteerium on siis ümberkorralduse läbimõeldus, põhjendatus ja siis see mõju kultuurikorraldaja pikaajalisele elujõulisusele. Järgmisena on siis taotluse eelarve, realistlikkus, kuluefektiivsus ja kuluartiklite põhjendatus. Kolmandal kohal on selle staatuse esitaja senine kogemus ja haldusvõimekus ja suutlikkus tegevusi ellu viia. Ja viimasel kohal on siis hindamisel see, et milline on see piirangute mõju ulatus kultuurikorraldaja tegevusele, et kas piirangute mõju on olnud suur või keskmine? Kultuuri valdkonda ootab veel üks riigi kriisiabi toetusmeede, mille tingimusi veel täpsustatakse, kinnitas Marju Reismaa. Kultuuri ja spordiürituste riskifond, et selle loogika on põhimõtteliselt see, et kui näiteks kultuurikorraldaja soovib teha selle aasta teisel poolel mingit üritust, ma ei tea kontserti, aga ta ei julge võtta riske, et kui tulevad näiteks sügisel uued piirangud et siis põhimõtteliselt riik tagab selle, et juhul kui peaks see üritus ära jääma või toimuma vähendatud mahus, et siis kaetakse need lisakulud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriministeerium avas uued kriisiabi taotlusvoorud, kus on võimalus rahalist tuge küsida nendel kultuurikorraldajatel, kes peavad koroonakriisi tõttu tegema oma töös ümberkorraldusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEhk riigikogu saab ka ise kaaluda menetluse käigus, kas sellised meetmed tunduvad mõistlikud, asjakohased ning edaspidi saab siis valitsus vastava määruse juba tuginedes konkreetsematele seaduse paragrahvidele vastu võtta ja selle alusel siis võib öelda pandeemia ajal inimeste elu ja tervist kaitsta. See tähendab ka seda, et õiguskantsleril on õigus teha järelevalvet teie määruste üle, et praegu meil on ju selline olukord, kus valitsus kehtestab piiranguid üldkorraldustega ja neid ei ole võimalik õiguskantsleril ka vaidlustada. Täpselt nii ehk et nagu viitasin, see ongi õigusselguse loomise küsimus, et ühest küljest on selgemini seaduses kirjas, millised on need võimalused valitsusel nüüd reageerida, otsustada ja teisalt saab õiguskantsler teha ka enda tööd vastavalt põhiseadusele ehk tõesti ka järelevalvet valitsuse määruste üle. Kindlasti see aitab kokkuvõttes veelgi paremini võib öelda, tagada selle, et kõik kehtestatud reeglid on põhjendatud, on asjakohased ja kehtivad täpselt nii kaua, kui on vältimatult vajalik pandeemia tõkestamiseks. Täpsustame selle parlamendi rolli, et kus, kui see seadus vastu võetakse ja valitsus tahab kehtestada mingeid piiranguid, mingeid reegleid, siis te peate saama loa riigikogu sotsiaalkomisjonilt või, või kuidas see parlamendi roll seal täpsemalt on? Seaduse tasandil me toome ära peamised võimalikud meetmed, mida kehtestatakse, on ta näiteks seotud riigipiiri ületamise, kehtivate reeglitega on ta seotud karantiininõuetega, teatud asutuste, kellaajaliste, piirangute, muu taolisega, mida oleme ka praegu näinud kõigi nende nelja laine puhul. Aga kui näiteks valitsus peaks tahtma kehtestada mingeid selliseid reegleid ja korraldusi, mida ei ole otseselt seaduses välja toodud siis tuleb tõesti mängu nii-öelda riigikogu sotsiaalkomisjon ehk mõnevõrra laiapõhjalisem arutelu, kus on kõik erakonnad esindatud ja kui see sotsiaalkomisjon või siis vastutav komisjon laiemalt toetab neid muudatusi, siis on võimalik veel näiteks mingeid täiendavaid reegleid kehtestada, ehk et see on ka selline täiendava nagu filtri või teise taseme otsuse juurde toomine, et ei ole võimalik pelgalt valitsus otsusega kehtestada mingeid selliseid reegleid või meetmeid, mida pole otseselt seaduse tasandil varasemalt juba parlament heaks kiitnud. See võib teha ka otsustusprotsessi aeglasemaks. Kahtlemata aga me peamegi leidma sellise mõistliku tasakaalu just nimelt inimeste õiguste vabaduste tegevuste samal ajal siis valitsuse nii-öelda kehtetud reeglite vahel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus on saanud valmis esialgsed muudatusettepanekud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusesse. Muudatused võimaldavad edaspidi õiguskantsleril teha järelevalvet valitsuse otsuste üle, samuti kirjutatakse seadusse see, et piiranguotsused peavad saama peale valitsuse ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni heakskiidu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRohkem kui kuu aega on kõik protseduurid, mis võivad viia president trumpi tagandamiseni, olnud teatud määral müstika, lekked, anonüümsed teated ja muu selline tänasest kõik muuta. Tagandamiskuulamised tulevad suletud uste tagant lõpuks välja. Esindajatekoja luurekomisjonis algavatel kuulamistel on kaamerad ja mikrofonid sisse lülitatud. Lisaks president Trumpi poliitilisele ja isiklikult mainele on kaalul ka küsimus sellest, kas president kuritarvitas oma võimu, küsides välisriigilt poliitilist teenet. Mida demokraadid lõpuks tahavad, on see, et ameeriklased hakkaksid mõtlema. Kas on usutav, et president Trump ei juhtinud kõike toimuvat või vähemasti ei teadnud sellest. Sel nädalal annavad tunnistusi kolm inimest USA suursaadik Ukrainas, Bill Taylor, George Kent välisministeeriumist ja USA endine suursaadik Ukrainas Marie Juvanovic. Nad on suletud uste taga juba tunnistanud ja nende tunnistused on ajakirjandusse lekkinud. Pomm on seega juba plahvatanud. Süüdistused teenete vahetamise ja varjatud välispoliitikas on juba kõlanud. Kui läheb nii, nagu demokraadid tahavad, siis tunnistajad kordavad oma varasemaid ütlusi ainult et seekord vaatajate silme all. See aga tähendab, et mitte see pole oluline, mida nad ütlevad, vaid kuidas nad seda ütlevad. Kas nad tunduvad ja kõlavad usutavalt, kas nad peavad vastu vabariiklaste vaenulikele rünnakutele. Demokraatide lootus on Bill ailori. Tema avaldas esimesena muret Trumpi Ukraina poliitika pärast. Tema tunnistus värskendas USA Euroopa Liidu suursaadiku God on Sonlandi mälu ja sundis viimast meenutama, et ta tõepoolest ütles Ukraina ametiisikutele esimesel septembril, et USA lt tõenäoliselt sõjalist abi ei saa, kui soovitud juurdlust presidendi poliitilise rivaali suhtes ei algatata. Tellur tunnistas ka, et ühe valge maja töötaja sõnul lükati Ukrainale abi andmine edasi presidendi korraldusel. Demokraadid loodavad, et Heylori tunnistus on nii selgesõnalise, et inimesed saavad sellest aru. Vabariiklaste strateegia tagandamis kuulamiste on selge. President ei survestanud Ukrainat oma poliitilisi rivaale uurima ja põhjus, miks ta sõjalise abi ära võttis, on see, et ta on õigustatult mures Ukraina korruptsiooni pärast. See nädal peab näitama, kui edukalt vabariiklased presidenti kaitsta suudavad. Demokraadid aga peavad näitama, kas nad suudavad vabariiklaste rünnakuid tõrjuda ja edasi liikuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Donald Trumpi tagandamiskuulamised on tänasest avalikud, neid võivad jälgida kõik ameeriklased.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPaikuse politsei kool valmistab praegu ette kutse keskharidusega vanempolitseinike. Täna ametisse asunud politseikooli uus direktor Elmar Nurmela loodab koolist viie aastaga teha politsei kolledži, mille õpetajad saaksid rakendusliku kõrghariduse. Elmar Nurmela. Kui päris aus olla, siis kool on jõudsalt kasvanud ja arenenud ja materiaalses plaanis on siin väga palju ära tehtud ja selles suhtes müts maha endise politseikooli direktori ees härra Meritsa ees, sest juba see fakt ka, et Paikuse politseikool läks kahe aastasele õppeajale, see on kvaliteedi üks näitaja. Et loomulikult iga süsteem on arenev ja, ja ma väga loodan, viie aasta pärast peaks valmistama ette õppekava, et vaikus ja politseikool muutus politseiakadeemiaks. See on, ma arvan, protsessi küsimus, kuidas me seda asja teeme, sest siin on erinevad variandid, ma arvan, aga politsei siseselt peaks õppekvaliteet muutuma niimoodi, et osa inimesi, kes õpib kaks aastat, läheb praktilisele tööle tagasi enam ei tule, osa, keda on vaja, ütleme, koolitada juba keskastme juhtide tasemele, niimoodi saavad siin ühe aasta koolitust veel juurde, see ongi see nõndanimetatud rakenduslik kõrgharidus ja loomulikult politsei siselt on siin ka rohkem kogemusi ja oskusi, kui ütleme politsei väsiselt, kuigi politsei kolledž sisekaitseakadeemia raames on siseministeeriumi süsteemis, aga ta ei ole ikkagi politsei süsteemis, see on noh, minu seisukoht praegu, aga see ei tähenda, et politsei kolledž ei võiks edasi areneda, sest näiteks Tartus on ju meil ere näide olemas Baltimaade sõjaväekolledž, nii et igalühel on omas perspektiivi, ma arvan Politseikooli uus direktor Elmar Nurmela on ka varem õppeasutuse juhtimisega tegelenud, olles riigikaitse akadeemia rektori abi. Viimati töötas Nurmela Põlva politsei prefektina. Paikuse politseikooli senine direktor Jüri Merits asus augustis tööle politseiametis politsei peadirektori asetäitjana Eesti Raadio uudistele Pärnust annel Erm.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paikuse politseikooli direktorina asus tööle Elmar Nurmela.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOpositsiooni hinnangul riivavad uued piirangud tõsiselt inimeste põhiõigusi. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimehe Jörg LeitFriedi sõnul õnnestus valitsusel suvel piirangute karmistamise õige aeg taas maha magada, mille tagajärjel läks olukord käest ära ning vastutab selle eest täielikult valitsus. Vastutus ei saa aga väljenduda piirangutes, mis tekitavad rohkem küsimusi, kui annavad vastuseid liikudes pealegi ohtlikult lähedal põhiseaduse rikkumisele. Valitsus omalt poolt kordas üleskutset vaktsineerima minna ning tõotas edasisi piiranguid. Kui vaktsineerimistase ei tõuse, aga nakatumine jätkub. Liidukantsler Alexander Shallenberg tuletas meelde, et uute nakatumist arv on niikuinii suurem kui kunagi varem. Üldiselt kehtivad nüüd vaktsineerimata inimestele samad reeglid, mis varasemate sulgemiste ajal kõigile kodust võib lahkuda, tööl käimiseks, lühiajaliseks, värskes õhus viibimiseks või muudeks olulisteks asjaajamisteks. Juba on teada, et peagi ei tohi vaktsineerimata inimesed ka poodi minna rohkem kui ainult igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kindlasti ei tohi vaktsineerimata inimesed minna restoranidesse, spordisaalidesse, juuksuri juurde ja muudesse sarnastesse kohtadesse. Vaktsineerimata inimesed tohivad minna ka arsti juurde või vaktsineerima. Samuti loetakse piisavaks erakorraliseks vajaduseks ka põhiliste usuliste vajaduste rahuldamine. Schalenbergi sõnul võivad liidumaad muidugi rakendada täiendavaid piiranguid. Üldist lukustust valitsuse teatel esialgu plaanis ei ole. Vaktsineeritud inimestel soovitatakse kontakte vähendada, selle soovitusega, seekordne lukustus nende jaoks piirdubki. Vaktsineerimatute käitumist hakatakse Salenbergi sõnul aga väga hoolikalt jälgima ning igasuguseid piirangurikkumisi ka karmilt karistama. Näiteks on politseil õigus kontrollida iga avalikku ruumi sisenevat inimest. Kriminaalpolitsei saab aga olulise ülesande võidelda vaktsineerimistõendite võltsimisega. Üldist vaktsineerimiskohustust Austrias endiselt ei kehtestata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Austrias hakkasid tänasest kehtima üleriigilised liikumispiirangud inimestele, kes ei ole koroonahaiguse vastu vaktsineeritud või hiljuti haigust läbi põdenud. Austria liidukantsleri Alexander Schallenbergi sõnul on olukord tõsine ja karmid meetmed seetõttu vajalikud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHoolimata vahepeal kostnud spekulatsioonidest jäid kõik fraktsioonid oma seisukohtade juurde, kuigi arutlust oli ja kõnesid peeti. Ehk oli nende raskuspunkt täna veidi rohkem presidendi poolt tõstatatud teemal, et arvukalt hääli kogunud kandidaat võib europarlamendi ka mitte minna. Siiri Oviir kesk fraktsioonist arvas selle kohta nii. Ei maksa alahinnata rahvast, et see ei jää meelde ja jälle ja jälle sellele poliitikule antakse jälle ja jälle tohutult palju hääli. Ei maksa arvata, et rahvas on rumal. Miks me toetame avatud nimekirju, sest see valimiskord on meie rahvale mõistetavam. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor oli mõnevõrra teisel arvamusel. President peab inetuks seda, kui kedagi valitakse ja ta seda kohus täitma ei hakka ja presidendiga tuleb olla nõus, see on tõesti inetu, see ei kõlba mitte kuskile. Nüüd küsimus on, et kas meie valijad ka seda inetuks peavad, et meil on olnud riigikogus valitud linnapäid kes on kohe sellest kohast loobunud ja ka järgmistel valimistel öelnud, et kui neid valitakse, siis nad siin tööle ei hakka ja nad on sellega isegi hääli kogunud. See on rahvale meeldiv. Vaieldes seisukohaga, et seadusega kitsendatakse kellegi õigusi, muutus Isamaa liitlane Andres Herkel juba mõnevõrra isiklikuks. Jämedalt öeldes kitsendatakse siin üksnes kitsa grupi võib-olla kahe venna õigust öelda, kes on ühe või teise erakonna esindajad Euroopa Parlamendis niinimetatud suletud nimekirjadest leiab valija hoopis rohkem neid inimesi kellel puudub igasugune võimalus ja ilmselt isegi kavatsus Euroopa parlamendis tööle asuda. Herkelile sekundeeris Urmas Reinsalu Res Publicast. Me oleme siin rääkinud mõistu juttu sellest otsega ei oleks selle seaduseelnõu selle vastu võetud seaduse probleem selles, et on oht, et mõned valituks osutunud Euroopa parlamendi saadikud loobuvad oma mandaadist. Räägime lahtiste kaartidega, mitte selles ei ole ju see mõte ja tänane arutelu. Küsimus on selles, et kas mingid kindlad kandidaadid, kes ei ole või ei või olla nii populaarsed, osutuvad siiski valituks. Võitlus avatud nimekirjade vastaste poolt käib ju selle nimel. Märt Rask Reformierakonnast kaitses suletud nimekirju. Suletud nimekirjas reastatakse kandidaadid erakonna poolt avatud nimekirjas reastab rahvas. Mõistan, et Res Publica kui noor ja kogenematu poliitiline jõud peab kasutama rahvaabi oma kandidaatide usaldusväärsuse testimiseks. Me teeme tegelikult valiku poliitika professionaalsuse või populaarsuse vahel. Professionaalsuse hindajaks saavad olla erakonnakaaslased kõik erakonnad ise. Populaarsuse hindamiseks on tarvis kindlasti klantspilte kõlavaid kõmisevaid tühje kõnesid. Kas meil on tarvis Eestis jõuda selleni, et poliitikud on näitlejad poliitilisel näitelaval? Neile tuleb öelda, mida nad kõnelevad. Neile tuleb öelda, kuidas nad hääletavad. Kui me oleme selle tee valinud, siis Reformierakond on kindlasti ka üks jõud, kes suudab selles seltskonnas kaasa rääkida. Maie Valdur on meie erakonna liikmed. Nagu öeldud, jäid jõuvahekorrad samaks täna häältega 64 31. Pall on taas presidendi käes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu võttis muutmata kujul vastu president Arnold Rüütli välja kuulutamata jäetud seaduse, mis sätestab Euroopa Parlamendi valimistel kandidaatide avatud nimekirjade kasutamise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaale ei tohi mitte mingil juhul anda sõnaõigus selle üle, kes võivad või ei või NATO-sse kuuluda. Venemaale ei tohi anda mitte mingisugust sõnaõigust selle, kuidas NATO oma territooriumi kaitset korraldab. Euroopa ja meie julgeoleku küsimusi peab arutama kõigi liitlastega. Räägin ka president Karisega, et korrata üle valitsuse seisukohad. On plaanis suhelda ka meie regiooni teiste peaministritega et seda olukorda arutada. Me kõik teame, mis on Venemaa plaan, Venemaa plaan on sõjalise jõu ja ähvarduste mõjul sundida Ukrainat oma otsuseid muutma. Sundida NATO-t valima siis teatud teid ja mis kõige muret tekitavam tegelikult soov jaotada Euroopas mõju sfäärideks me oma ajaloost selliseid hetki mäletame ja meil puudub igasugune naiivsus sellel teemal. See on lubamatu, see on moraalselt vale ja seda tuleb ka selgelt siis Venemaale öelda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa on praeguseks toonud Ukraina piiride lähistele üle 100 000 sõjaväelase ning USA luure andmeil valmistub Moskva sissetungiks läände pürgivasse naaberriiki. Vaatlejad on leidnud, et Venemaa kasutab sõjalise jõuga ähvardamist, et saavutada järeleandmisi USA kohalolekus Euroopas või muudes NATO-t puudutavates küsimustes. USA president Joe Biden tuli välja avaldusega, et tahab kokku kutsuda NATO suuremate liitlaste ning Venemaa kohtumise, millel arutada Venemaa presidendi nurinat alliansi üle. Peaminister Kaja Kallas sõnastas valitsuse pressikonverentsil veel kord Eesti seisukohad praeguse Ukraina kriisi küsimuses. Kallase sõnul taunib Eesti igasuguseid katseid jaotada Euroopa mõjusfäärideks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu demokraatide ühendus moodustati eelmise aasta kevadel, kui Keskerakonnast lahku löönud moodustasid omaette saadikurühma. Parlamendi kodukord ei luba aga nõndanimetatud aknaalustel, kes fraktsiooni ei kuulu esimesel ja kolmandal lugemisel sõna võtta. Täna allkirjad saanud leppega, demokraatide see võimalus nüüd avaneb. Kuna sotsiaaldemokraatidel ja demokraatide ühendusel on Riigikogus kokku nüüd 24 rahva esindajat, tähendab see ka, et ühiselt saadakse algatada näiteks umbusaldusavaldust. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser ütles, et koos tegutsedes tahetakse eelkõige pöörata tähelepanu sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisele. Teise olulise teemana tõi mikser välja poliitilise avatuse küsimuse. Meie koostöö kindlasti tähendab seda, et me siit peale peame ühiselt nõu, peame ühiseid koosolekuid, esitame seadusalgatusi ja muudatusettepanekuid ühiselt ja ka kõigis küsimustes saalis taotleme ühist hääletamist. Demokraatide ühenduse juht Rainer Vakra avaldas lootust, et koostööga jätkub ka ühine meeskonnavaim, mis siiani demokraatide ühenduses olnud on. Ma usun, et see uus poliitiline jõud, mis täna siin sünnib on just põhinemas nendel väärtustele, et igal saadikul igal riigikogu liikmel on oma arvamus. Ta võib seda puldist välja öelda ja vastavalt oma südatunnistusele käituda. Sven Mikseri sõnul räägib tänane lepe koostööst vaid riigikogu tasandil, samas ei välistanud ta koostööd ka muudes valdkondades ja ka näiteks kohalike omavalitsuste valimistel. Mikser ütles, et pealinnas on nende eesmärgiks kukutada Keskerakonna ainuvõim. No kui nüüd rääkida võimalusest sõlmida Keskerakonnaga kunagi tulevikus koalitsioone, siis ma usun, et me oleme saanud piisavalt valusad vitsad Edgar Savisaare juhitavas linnavalitsuses vähemuspartnerina osalemisest siis selles osas ma julgen küll öelda, et Edgar Savisaare linnavalitsus väiksemaks partneriks sotsiaaldemokraadid ei lähe. Koalitsiooni kuuluva IRL-i esimees Urmas Reinsalu ütles, et sotsiaaldemokraatide ja demokraatide ühenduse koostöö ei muuda koalitsiooni ja opositsiooni suhet. Tema sõnul on tegemist opositsiooni sisejõudude ümberpaiknemisega. Keskerakond on nüüd parlamendis noh, nii-öelda kohtade arvu erikaalult väiksem poliitiline jõud, kui ta varem oli. Aga ma arvan, et politsei selguse mõttes on alati arusaadavus parem kui segasus. Ma arvan, et selles suunas see samm on selginemise huvides ja, ja kui vaadata ka, on ka üsna loogiline, et tegelikult suurem osa tänastest sotsiaaldemokraatidest parlamendis on kas rahvaliidu või Keskerakonna varasemad poliitikud, et see on selles mõttes igati loogiline kooslus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon ja Demokraatide ühendus allkirjastasid koostööleppe.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa parlament on ju mäletatavasti tagasi lükanud kolm siis volinikukandidaati Ungari, Prantsusmaa ja Rumeenia kandidaadid ja kui Ungari ja Prantsusmaa on nimetanud uued volinikukandidaadid, siis Rumeenias seisab asi nende poliitilise sellise patiseisu taga. Ka täna püüab Rumeenia parlament nimetada ametisse uut valitsust, aga kuna seal see poliitiline maastik pärast seda, kui eelmine valitsus siis kaotas usaldushääletusel on väga killustunud, siis ei ole üldse kindel, et täna see uus valitsus tekib. Juhul kui see tekib, siis on lubatud kiiresti nimetada ka uus volinikukandidaat. Juhul kui seda ei teki, tähendab see edasist sellist ooteaega ja me ei tea tegelikult, millal Rumeenia järgmise volinikukandidaadi nimetab. Ja lisaks on siia veel tekkinud siis ju ka Brexiti ajapikendus mistõttu Euroopa Liit ootab Suurbritannia volinikukandidaadi nimetamist, et Londonist ei ole tulnud selle kohta nüüd mingeid sõnumeid. Varem on peaminister Boris Johnson olnud täielikult selle vastu, et nimetada täiendavalt siis uueks perioodiks veel Suurbritannia volinikukandidaat. Et saab siis näha, kuidas sellest olukorrast välja tullakse. Et põhimõtteliselt on teoreetiliselt võimalik veel, et kõikide riikide volinikukandidaadid saavad nimetatud, nad läbivad parlamendis kuulamise ja komisjon alustab tööd siis esimesel detsembril, mis praegu on selliseks tähtajaks seatud. Võimalik on, et see kõik jääb veel edasi venima. On räägitud esimesest jaanuarist ka juba kui uuest võimalikust tähtajast. Ja võimalik on, et leitakse mingisugused juriidilised, sellised augud või kokkulepped, kuidas minna edasi näiteks näiteks nii, et mõni riik ei olegi siis esindatud. Komisjonis, aga võib öelda, et see selline venimine tähendab seda, et siin Brüsselis Brüsseli masinavärk mingil määral seisab. Et praegu ametis olev vana komisjon enam mingeid uusi algatusi ju välja ei käi ja poliitiliselt aktiivne ei ole, et tegeldakse sellise igapäevase asja käigus hoidmisega. Aga uusi algatusi ei tule ja see näitab seda Ursula von der Leyeni komisjoni sellist rasket algust ja peegeldab ka seda, millest oli kevadel juttu, et uus Euroopa Liidu parlament ja võimutasakaal on rohkem fragmenteerunum. Rohkem parteisid on ja aina raskem on leida sellist üksmeelt ja, ja kiiret edasiliikumist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi uus Euroopa Komisjon pidi 1. novembril ametisse astuma, ei ole see juhtunud, sest mitme volinikukandidaadi koht on endiselt lahtine ja komisjon saab ametisse asuda täiskoosseisus. Uueks ametisseasumise tähtajaks on praegu seatud 1. detsember, tegelikult ei ole aga selge, et see siiski õnnestub. See tähendab seisakuaega Brüsselis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViljandi pärimusmuusika festivali programmi pealik Tarmo Noormaa, no nüüd te olete mitu nädalat terviseametiga nõu pidanud läbi rääkinud, kas tänavune pärimusmuusika festival toimub või mitte, jah, tõepoolest, et need on olnud väga rasked nädalad ja kuud ja, ja pärast pingsat mõttetööd ja arutelusid leidsime. Me ei saa sel aastal teha festivali selliselt, nagu me tahaksime pakkuda rõõmu nendele 3000-le inimesele, kes on juba passid ostnud, samas ka neid viiruse leviku meetmeid kasutusele hoida ja siis me otsustasime ikka lükkame festivali järgmisse aastasse. Mis on need peamised piirangud, mida te tegelikult täita ei saa. Vabariigi valitsus on kehtestanud oma korralduses siis väliüritustele piirangu 1000 inimest. Aga kuna meil on juba 3000 passi jostnud, siis me mitte kuidagi ei mahu selle piirangu alla. Ja kuigi me suudaksime tagada nende inimeste nii-öelda turvalisusefestivalialal ehk siis me hoiaksime neid tuhandelistes gruppides, siis väljaspool festivaliala nad puutuvad paratamatult kokku ja sellist riski ei lubaks nii terviseamet kui ka meie südametunnistus. Mis saab ikkagi ostetud pääsmetest, et ostetud pääsmed kanduvad automaatselt järgmisse aastasse. Aga kui kellelgi on ikkagi huvi ja tahtmine oma pass meile tagasi müüa siis ww punkt Viljandi folk.ee kodulehelt leiab siis ankeedi, kus saab soovi korral meile passi siis tagasi müüa. Tarmo Noorma, kas festivali ajal juuli teises pooles on Viljandis täielik vaikus või või midagi toimub ka et tegelikult plaanime korraldada ühe kontserdipäeva? 24. juulil ja seesama programm kordub ka 25. juulil. Aga ma kordan veel, et see ei ole festival, see lihtsalt kontserdipäev. Ja järgides täpselt neid ettekirjutusi, mis on terviseameti ja vabariigi valitsus teinud, ehk see tuhandene piirang. Et publikut ja osalejaid on kuni 1000 ja hoopis väiksemale grupile, siis täpsem kava ja kuidas see toimuma hakkab, et kavatseme avaldada siis 15. juunil",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel aastal toimub koroonapiirangute tõttu Viljandi pärimusmuusika festivali asemel kaks Eesti pärimusmuusika kontserdipäeva. Kõik festivalipassid kehtivad järgmisel aastal või ostetakse tagasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKonverentsi teisele tööpäevale jäid valimistulemuste teatavaks tegemine ning lõpetamine. 100 üheksaliikmelise linnakomitee salajasel hääletamisel said kõik esitatud kandidaadid rohkem kui poole häältest ja osutusid seega valituks. Enam läksid hääled lahku tehase direktorite, Ševi ja ja rovoi suhtes ning ideoloogia töötajate Lepistoja saarniidu osas. Ja muuseas maksimaalne vastuhäälte arv oli 216 547-st hääletuses osalenust. Uue linnakomitee esimeest pleenumit aitas läbi viia EKP keskkomitee esimene sekretär Vaino väljas. Tema esitas ka Enn Arno Silleri tagasivalimise ettepaneku. Salajasel hääletamisel sai ta 105-st häälest kõik 105 pleenumist, osavõtjad tervitasid seda tulemust sooja aplausiga ja edasi läks kõik nagu kergendusega. Pea täies üksmeeles valiti teiseks sekretäriks Pavel Panfilov ja sekretäriks Jaak Saarnit. Ülejäänud 12 büroo liiget. Selline õhkkond annab lootust linnakomitee edasise töö suhtes. Vaino väljas märkis, et konverents näitas vabariigi parteiorganisatsioonile seda, mida praegu just on vaja. Nüüd aga mõtteid bürooliikmete kohtumiselt pressiga alustab Enn Arno Siller. Kõik me mõtted, kui me konverentsi ette valmistasime, oli just selles, kuidas konsolideerida Tallinna linna parteiorganisatsioon. See oli ka ettekande üks põhieesmärke ja töö käigus ja konverentsi tulemused kinnitasid seda, et tänasel päeval on see toimumas. Ma ei tahaks öelda, et tervikuna, kuid need inimesed, kes olid delegeeritud konverentsitööst osa võtma need, kes valiti linnakomitee koosseisu. Need on selleks valmis ja näitavad seda, näitasid juba seda oma tegudega ja ma arvan seda protsessi me jätkame ja viime selle protsessi ga lõpuni. Millisel määral on Tallinna foorum selle esimese kokkusaamise järgi, kui idee ennast õigustanud ja millistena on näha? Perspektiiv? Tallinna foorumi mõte, see leidis kajastust meie pleenumil linnakomitee pleenumil, mis toimus septembrikuus ja nüüd on ta siis hakanud saama juba reaalsuseks. Esimene kohtumine näitas, et see tuleb idee realiseeruma peab. Ja ma arvan, et edaspidine töö ka konsolideerimise küsimuses ka nendes probleemides, mida on vaja linlastele arutada, anda, mida on vaja kõikide ühisjõududega lahendada. Siin on Tallinna foorum meile väga asjalikuks toeks ka tegevusmehhanismiks, aga samuti ka mõningal määral ideede generaatoriks ja võib-olla täpsemalt võib sellest rääkida meie linnakomitee sekretär seltsimees Saarnit. Tallinna foorumile esimesele tusele tuli natukene alla 20 erineva rühmituse liikumise grupeeringu ühiskondlik-poliitilise organisatsiooni esindaja. Ja see esimene üritus oli põhimõtteline, sest arutasime veel kord läbi foorumi põhimõte, et tema programmi sinna tehti ettepanekud, leppisime kokku, et paar nädalat töötame nende dokumentide kallal ja põhiidee oli seal selline, et sellest tõepoolest ei tuleks Tallinna foorumi jututuba jutumärkida, vaid organ, kes tõepoolest avaldaks oma mõju edaspidi linnas vastuvõetavate otsuste üle, olgu nad siis poliitilised, ideoloogilised või puudutagu nad sotsiaalmajanduslikku arengut ja neid valupunkte, mis meil linnas on. Siin on olemas kahe liidu loomisega seotud inimesed on aare Purga, kes oli siis töökollektiivide liidu loomise juures ja Vladimir ravoi, kes oli siis ühendatud töökollektiivde nõukogu loomise juures, millisena teie hindate praegu selle konsolideerimisprotsessi raames edasiste kontaktide võimalusi nende kahe organisatsiooni vahel, sest mulle tundub, et linnakomitee teie aruandes selline noh, soov oli välja loetav, et need kaks organisatsiooni leiaksid omavahel kontaktid, mida arvab Aare Purga? Mina arvan niimoodi, et need kaks organisatsiooni esindavad praegu objekti, et reaalsust, mis meil on olemas Eestimaal nimelt et on olemas meil vabariiklik liidulisvabariiklik majandus, mis on eelkõige regionaalne ja teine pool on siis majandusest, mis on liiduline ja mis omab küll suurt osakaalu küllalt meie rahvamajanduses kuid millel on täiesti oma iseärasused olemas. See aga sugugi ei tähenda, et ei ole hulgaliselt neid ülesandeid ja probleeme, mida koos lahendada ei saa ja neid tuleb ka koos lahendada. Ma näen praegu oma ülesandeks seda, et me koos kõikide töökollektiividega ametkondlikest alluvustest sõltumatult selgitame võitaksime võimalusi, kuidas lahendada inimeste heaolu, küsimusi, keskkonnakaitselisi küsimusi ja tervishoiu küsimusi, sest need probleemid on üldinimlikud ja ei sõltu ametkondlikust alluvusest. See on konsolideerumise baas. Kuid see ei tähenda seda, et terve rida teisi küsimusi tuleb lahendada eraldi. Ja see on loomulik, sest organisatsioonid ega majandusorganisatsioonide paljusus praegusel etapil ja nähtavasti edasi on objektiivne reaalsus, mille eest ei maksa kinni pigistada silma. Ja mingisugust traagikat siin ka absoluutselt ei ole. Peamine on aga see, et jääksid ära põhjuseta, ei alusta süüdistused üksteise aadressil ning subjektiivne aja viitmine, sest tõesti on tõsiseid majanduslike ülesandeid, mida tuleks kohe lahendada selle asemel majandusorganisatsioonide tasemel, selle asemel, et tegutseda majandusorganisatsioonides tühja politiseerimisega. Nüüd mul oleks küsimus linnapeale Harri lumele. Nii töökollek ole tiivide liidus kui töökollektiivide ühendnõukogus on räägitud praegu valmidusest, osutada abi linnale erinevate majanduslike sotsiaalsete küsimuste lahendamisel. Kuidas teie näete seda edasist võimalikku koostööd nende organisatsioonidega? No kõigepealt, see on juba tervitatav nähe, selline konsolideerumine toimub just nendel teravatel sotsiaalmajanduslikel küsimustel, mis linnas tervikuna lahendamata on ning seetõttu ma leian, et meil saab olema kõige tihedam koostöö kõigepealt meie linnaplaanikomisjonil nii mõlema ettevõtmisega ja ma usun, et linn peab siin näitama, no kuidas öelda juhi rolli eestvedaja rolli selles et need mõlemad voolud panda sünkroonselt võnkuma ja selle kaudu lahendada linlastele nii vajalikke küsimusi?",
"role": "user"
},
{
"content": "EKP Tallinna allorganisatsiooni konverents (alanud oli poliitiline võitlus EKP sees).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHaiglate liidu ettepaneku kohaselt saaksid kõik tervishoiutöötajad tuleval aastal 6,6 protsendise palgatõusu. Ühtlasi ei suurenes pakkumise kohaselt järgmisel aastal töökoormus, rääkis haiglate liidu juht Urmas Sule. Pakkumise sisu tuleneb sellest, et me tegime ettepaneku suurusjärgus 4,5 miljonit eurot, mis oli järgmiseks aastaks planeeritud täiendavaid ravijuhte viia ümber siis palgasisendiks ja see annaks kõigile nii hooldajatele arstide e, kui õdedele palgatõusu ks 6,6 protsenti. Haiglate liit vormistab pakkumise kirjalikult hiljemalt homseks ning streigi kavandajatelt oodatakse vastust esimesel võimalusel. Rstide liidu esindajad kohtumisel pakkumist vastu ei võtnud, viidates volituste puudumisele. Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa kinnitas, et streik tuleb ja see kestab seni, kuni saavutatakse kokkulepe ning sellele kirjutatakse alla. Eelkõige peab see hõlmama paljusid muid tingimusi peale ainult palganumbri. Ehk siis me oleme esitanud seadusest lähtuva kollektiivlepingu projekti juba päris ammu aega tagasi. Ja meie kokkulepe ei saa kindlasti piirduda ainult palganumbri kokkuleppega vaid see peab sisaldama ka paljusid teisi tingimusi. Ja kindlasti peaks andma võimaluse ka meie õdede ja arstide suurt töökoormust piirata. Haigekassa nõukogu juht, sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles, et on valmis haigekassa nõukogu erakorraliselt kokku kutsuma, kui streigi kavandajad haiglate liidu pakkumise vastu võtavad. No minu arvates on tegemist kindlasti väga arvestatava pakkumisega haiglate liidu poolt kollektiivlepingu sõlmimiseks ja, ja kui jõutakse haiglate ja arstide poolt kollektiivlepingu sõlmimiseni, siis noh, see oli väga selge tingimus, mis ka arstid ütlesid, et nende eesmärk on kollektiivlepingu sõlmimine. Kui nad on nende tingimustega rahul ja kollektiivleping sõlmitakse, siis järelikult ka streik. A ei, ei alga üldse, kui jõutakse kokkuleppele kahe päevaga või, või B kestab siis nii vähe kui vähegi võimalik, kui tuleb arstide poolt signaal, et, et nad on valmis aktsepteerima haiglate liidu ettepanekut ja see haiglate liidu ettepanek vaieldamatult eeldab haigekassa nõukogu nii-öelda heakskiitu siis mina olen valmis haigekassa nõukogu esimesel võimalusel kokku kutsuma. Haigekassa nõukogu on varem otsustanud, et arstide palk võiks järgmisel aastal tõusta kolm protsenti ning õdede ja hooldajate palk kuus protsenti. Streigi kavandajad on nõudnud arstidele palgatõusu 20 protsenti ning õdedele ja hooldajatele üle 40 protsendi. Streigiplaani kohaselt peatatakse esmaspäevast plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud Tallinna ja Tartu haiglates.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Haiglate Liit tegi kohtumisel sotsiaalministeeriumis Arstide Liidule ettepaneku nii koormuste kui palkade asjus. Arstide Liit ja tervishoiutöötajate kutseliit kinnitasid, et streik ära ei jää.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTa toob teile uudiseid kodunurgast kodumaalt ja laiast maailmast, kommenteerib päevasündmusi sise ja välispoliitika alal majanduse, kultuuri ja spordi vallas. Ning erinevalt päevauudiste saatest teeb seda reportaažiintervjuu spetsialistide, esinemiste, kommentaatorite, vestluste ja lühiinformatsiooni vormis. Nii kirjutas raadio ja televisiooni saatekava 50 aastat tagasi päevakaja tutvustuseks. Päevakaja ristiisaks oli Valdo Pant. Uue saate tegemine oli seotud suurte kõhklustega, meenutas Pant. Aastal 1966, kui päevakaja oli jõudnud saatenumbrini 2500. Ta oli seotud isegi nii suurte kõhklustega, et alguses tuli kolm päeva vist teha proovisaateid. Kas me suudame ühe päeva jooksul ette valmistada kõik alad, mis on olulised teostada ja eetrisse anda ja tõepoolest juhtuski nii, et oli helilint, mille üks ots oli eetris, teine magnetofonil ja kolmas paberikorvis. Esimese päevakaja tegemist teavad täna meenutada veel Felix Kaasik ja Felix Leet. Selleks, et päeva kaja ilmuks, käis suur ettevalmistustöö. Siis sai raadio kas 69 tüüpmaastiku auto ja selle peale oli monteerita ka tolleaegses mõistes küllaltki portatiivne helilindistusseade ja siis tuli kellegi tee, selle autoga pääseb igale poole ligi sellega, et teha hästi palju lugusid. Aga kui prooviks mingit sellist reportaali saadet teha? See oli ka üks selline alge mis andis tõuke päevakaja saamisele. Ja mulle tundub, et seal on väga tõsine põhi all. Päevaka tõi sellise elava sõna kohapealt informatsiooni saatja sisse. See on noh, tema teene. Täna õhtul, 50 aastat pärast esimest läheb eetrisse päevakaja, mille järjekorra number on 17326.",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Päevakaja\" saab 50.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViljandi kultuuriakadeemia esmakursuslased Angela Blumm ja Karl Kuusk mõistagi teavad, kes on mardid ja kadrid või miks käidi Mardi ja Kadri Sandiks. Kuigi täiskasvanuna pole nad Santimas käinud, leiavad noored, et tegemist on üsna elusa nähtusega, mida möödunud sajandi 80.-te aastate lõpul Ameerika ühendriikidest meile jõudnud pühakute päev. Halloween pole suutnud lõplikult murda. Lapsed pigem ikkagi ootavad seda ja tihtipeale lapsed on väga pettunud, kui nad ärkavad järgmisel hommikul üles ja vanemad ei ole meelde tuletanud, et see eksisteerib, aga ma arvan, et see on pigem maakohtades, suurlinnadest väljaspool. No vahel jääb mulje, et see halloween on justkui tähtsam, kuidas noortele tundub. Nüüd võib öelda küll seda, et hallowine on nagu nii-öelda tähtsam, kuid nagu siiski Mardi ja kadripäev on nii-öelda tähtsam, sellepärast et siiski Eesti omad traditsioonid ja Hallowin on siiski välismaalt tulnud, mis ei ole seotud meie kultuuriga nii tugevalt. Miks on oluline ikkagi nende vanade tavade elus hoidmine? See on osa meie rahvuslusest, see on osa meie geneetikast ja see on osa sellest, mis teeb meist meie ja see on mingil määral sisse kirjutatud meisse ja see defineerib meid inimestena. Ka Eesti rahvakultuurikeskuse vaimse kultuuripärandi osakonna juhataja Leelo Isidora Viita leiab, et hingede ajal mardi ja Kadri jooksmine on traditsioon, mida rahvas on suutnud siiani elus hoida. Nad on nagu need meie kontakt esivanemate hingedega ehk esivanemate hinged, kes tulevad kaugelt maalt, sealt tähtude pilvede tagant teistpoolt vikerkaart ja miks nad tulevad, tulevad meile õnne tooma, et siis need sellised kurjemad jõud siis eemal hoida, et sellel on ka niisugune nagu maagiline mõte. Eesti folkloorinõukogu ja rahvakultuurikeskus korraldasid mullu esimest korda maskeerimis ja sanditamiskombestiku populariseeriva aktsiooni ja festivali hakkame santima, mis toimub ka tänavu. Lähemat teavet saab veebilehelt mardipaev.com. Taaskord leelo isidora vita. See aasta on fookuses kadripäev eelmine aasta siis oli mardipäev selle nädala, siis üheksandal novembril mardilaupäeval kutsume kõik üheskoos üle-eestiliselt siis Mart jooksma ja seda elavat traditsiooni elus hoidma ja tõesti õnne tooma. 24. siis novembri on kadripäeva jooksmine, kadrilaupäeval tuleb nii-öelda mardi ja Kadri rahva loendus, ehk et on võimalik ka kirja panna, kes siis läheb Mart ja Katri jooksma mardipäev.com lehele, siis me saame ka niisuguse ülevaate, kui palju Eestis praegu jooksmas käiakse. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Rahvakultuuri Keskus koostöös Folkloorinõukoguga korraldab ka tänavu maskeerimis- ja sanditamiskombestikku populariseeriva aktsiooni ja festivali \"Hakkame santima\", mille ajal toimub ka mardi- ja kadrisandi rahvaleoendus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu istungi avaettekande tegi riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu, kelle sõnul iseloomustab praeguse valitsuse tegevust otsustamatus, milliseid meetmeid Reinsalu ise välja pakkus. Esiteks see, mis puudutab nüüd ka vaktsineeritud läbi põdenud lähikontaktseid peredes siin kindlasti tuleks hakata neid lähikontaktseid ka peredes, kus see viirusega nakatumise tõenäosus on oluliselt suurem, arvestades püsivat kokkupuudet pereliikmete vahel hakata lähikontaktseid testima ja kindlasti kaaluda ka vajadusel alter selle alternatiivina eneseisolatsiooni põhimõtet. Teiseks kindlasti on praktiline see, mida on ka mitmed eksperdid, osutanud läbipõdemise tõendi kehtivust pikendada aastal kolmandaks testimise ulatuslikum kättesaadavus ühiskonnas, see tähendab ka kiirtestide kättesaadavust ka nendele gruppidele, kellel majanduslikel põhjustel jääb see soetamata. Riik peab need kättesaadavaks teha tegema neljandaks, nagu ma ütlesin, kõige kaitsetumat rühma, kus endiselt on kümned tuhanded kõige kaitsetumas grupis olevad inimesed, vaktsineerimiskaitseta, ma räägin siin eakatest, nende puhul tuleb kasutada täiendavaid motivaatoreid. Oma ettekande tegi ka tervise ja tööminister Tanel Kiik, kes andis ülevaate praegusest Covidi olukorrast. Alustada tuleb tõdemusega, et haiglaravi olukord on viimase paari nädala jooksul halvenenud umbes täpselt kaks korda kiiremini, kui prognoosid veel paari nädalast seda ette nägid. 11. oktoobril prognoositi, et selle nädala alguses on haiglaravil suurusjärgus 360 370 patsienti tegelikult neid oli juba üle 500. Täna hommikul on haiglates 542 patsienti, kellest 379 on seal sümptomaatilise Covid 19 haiguse tõttu. See tähendab seda, et paralleelselt nii-öelda haiglavälise nakatumisega on meil tegelikult tõsiseid väljakutseid ka haiglasisese, haiguse levikuga või muude tervisemuredega haiglasse pöörduvate inimestega, kellel võib olla Covid 19 veel kaasuvana. Kui me räägime nüüd raskekujulisest sümptomaatilisest Covidist ja nendest patsientidest, keda on 379 to haiglas. Me näeme, et 70 protsenti neist on vaktsineerimata. Eks annab jälle taas väga selge signaali, kui me teame, et ühiskonnas tervikuna täiskasvanutest on umbes 70 protsenti vaktsineeritud eakatest, veel enam, siis haiglaravi see olukord on, vastupidi ehk see suurusjärgus 30 protsenti vaktsineerivat inimesi annab 70 protsenti kõigist sümptomaatilistest Covid 19 haigetest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutab olukorda koroonaviiruse tõrjumisel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuhatus oli täna koos ja nagu ma tean, oli laual ka presidendivalimiste teema. Meedia on sel teemal juba tükk aega spekuleerinud. Ja mida siis Keskerakond ja võimalik kandidaat Jüri Ratas otsustavad või kas täna midagi otsustati? Jah, täna tõesti, me arutasime kohalike omavalitsuste platvormi teemat, oli väga asjalik arutelu, Jaak Aab, seda veab ja oli ka presidendikandidaadi küsimus laual. Arvamused olid see, et vabariigi president peab olema rahvast ühendav, ta peab olema murekohtadele tähelepanu juhtiv. Ta peab olema lahendusi otsiv. Ja täna on selge, et meie arvates ei ole hetkel sellist kandidaati, kelle osas valitseks erakondadel selge üksmeel. Ja seetõttu Keskerakonna juhatus leiab, et erakonna võimaliku kandidaadi nimetamist, et seda inimest tuleb edasi otsida neid, neid läbirääkimisi tuleb jätkata ja erakondadevahelisi konsultatsioone pidada. Mulle tundub, et erakonna juhatus kõige täpsemalt saab kokku võtta selliselt, et inimesed soovisid, et tulemust tuleb eelistada kiirusele. Aga see ei võta igal juhul teie võimalikku kandidatuuri maha. Erakonna juhatus on seda meelt, et kandidaate tuleb otsida nii erakonnast, väljaspoolt kui ka erakonnast seest. Nii et kindlasti me soovime väga laiapõhjalist väga laiapõhjalist otsimist. Ja loomulikult on oluline see, et saada ka laiapõhjaline toetus. Keskerakonna soov on see, et tegelikult riigikogu esma esmases järjekorras suudaks oma tööülesannet täita ja presidenti valida. Millal see teema võiks uuesti nagu kõrgemal tasemel päevakorda tulla, volikogu ilmselt juuni keskel? Me otsustasime täna, et juhatus loomulikult hakkab sellega tegelema igal juhatuse koosolekul. Me püüame leida tõesti parimaid, paremaid lahendusi. Ja meie jaoks on tõesti oluline see, et tulevane president on see, kes ühendab Eesti ühiskonda, kes ühendab rahvast ja tuleb pidada neid konsultatsioone ka teiste erakondadega. Ei olnud sellist otsust, et igal juhul 19. juunil. Mul on siin hea öelda ka kõikidele vikerraadio kuulajatele, et siis Keskerakond võtab vastu kohalike omavalitsuste platvormi huvitavate ja värskete ideedega. Et siis me otsustame presidendikandidaadi, me teeme seda nii ruttu kui võimalik, aga selleks veel aega on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeva õhtupoolikul kogunes Keskerakonna juhatus, et arutada muu hulgas ka Keskerakonna võimalikku kandidaati presidendivalimistel. Erakonna esimehe Jüri Ratase sõnul otsib Keskerakond kandidaati nii erakonna seest kui väljastpoolt ning selleks kindlat tähtaega ei ole, enda kandideerimist Ratas ei kinnitanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Konservatiivse rahvaerakonna esimees Martin Helme tõi kongressil peetud kõnes välja EKRE jaoks kolm olulisemat muret üldine hinnatõus, julgeolek ning immigratsiooni. No ma paneks kõige esimesele kohale siiski elukalliduse tõusu lihtsalt sellel põhjusel, et see puudutab inimesi kõige vahetumalt ja kõige rohkemal moel, et Ma arvan, et Eestis peaaegu ei ole inimesi, keda see puudutamata jätab, olgu nad maal elavad pensionärid või, või linnas tööl käivad palgatöötajad või ka ettevõtjad, et see puudutab kõiki ja, ja väga valusalt, et, aga loomulikult noh, see ei tähenda, et näiteks immigratsiooniprobleemid või ka julgeolekuprobleemid oleks kuidagi vähem tähtsamad. Lahendusena soovib Helme tarbimismaksude alandamist. Me nägime, kui me langetasime diisliaktsiisi, diisli hind tuli Eestis kohe alla. Me näeme seda teiste riikide näidete puhul. Poola langetas kütuste aktsiisi ja hinnad tulid alla. Helme lisab, et elektrile tuleks kehtestada riiklik hinnapiir ja loobuda Euroopa Liidu süsihappegaasi kvoodi kauplemissüsteemist. Kuigi Helme rõhutab, et Ukraina sõjapõgenike aitamine on Eesti moraalne kohustus, ütleb Helme, et seda ei saa teha Eesti inimeste arvelt. Oleme aidanud rohkem kui peaaegu ükski teine riik terves Euroopas, kui me oma rahvaarvu vaatame, et ma arvan, et me peame ausalt ütlema ukrainlastele, et meie piir on ees, me ei saa rohkem, me ei jõua rohkem vastu võtta. Teine, mis me peame väga ausalt välja ütlema, on see, et kõik see on ajutine. Need inimesed ei saa siia pikalt jääda aastateks või üldse alaliselt jääda, see on kindlasti väga oluline aru saada ja me peame ka aru saama sellest, et Nende mõju meie haridusele meie meditsiinisüsteemile, meie muudele avalikele teenustele noh, tekitab väga-väga tõsiseid pingeid ja väga tõsist survet ja tööturule, eriti tööturu on koht, kus ma arvan, kõige esimesena, tekib ikkagi nagu väga tõsine ühiskondlik pinge. Samas selgitab EKRE liige ja Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madisson, et EKRE Euroopa Liidu ühtset immigratsioonipoliitikat ei poolda. Täna Ukrainast tulevad inimesed on eranditult sõjapõgenikud, üldiselt naised ja lapsed, mehed ei saa lahkuda Ukrainast, nad peavad sõdima oma riigi eest, ehk siis see olukord on hoopis teine ja see peaks olema moraalne kohustus, mitte mingi sunduslik Euroopa liidu poolt, vaid moraalne kohustus ka Lääne-Euroopa riikidel majutada neid ajutiselt. Ja kui sõjaolukord on lõppenud ja tekib võimalus, siis need loomulikult need Ukraina inimesed tagasi aitama oma kodumaale, et riiki üles ehitada ja et need lapsed saaksid õppida ukraina keeles oma kodumaal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) tähistas Tartus peetud kongressil 10. tegutsemisaastat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui võrrelda koroonaviirusega nakatunute arvu 100000 elaniku kohta viimase kahe nädala jooksul on Eesti ja Läti võrdses seisus. Nakatumisnäit on mõlemal pool piiri 335 kanti. Läti haiglate võimekus patsiente vastu võtta on aga piiri peal ja kohati ka juba üle. Eriti hull on olukord Riias, kus tuleb saata patsiente ravile üle Läti ka teistesse haiglatesse ja osa väiksemaid haiglaid on tulnud sulgeda ja sealt omakorda patsiente jälle mujale viia. Ja tänasel andmeil on siis olukord selline, et kõigile kopsupõletikku põdejaile polegi enam võimalik haigla kohta pakkuda. Karmid piirangud ja eriolukord ongi suunatud suuresti selleks, et just haiglate koormust vähendada. Lätlased on proovinud tööle tagasi meelitada ka neid meditsiinitöötajaid, kes on jäänud pensionile või suundunud teisele tööle. Aga see pole märkimisväärset tulemust andnud. Ja täna teatas terviseminister Ilse et toetused koroonaviirusega võitlevaile meditsiinitöötajaile suurenevad 100 protsendini. Ühe päevaga muidugi imet ei tee ja vähesed investeeringud, haiglate sulgemine ja meditsiinitöötajate lahkumine on jätnud Läti tervishoiusüsteemile oma jälje ja nüüd kriisiolukorras on tulemused näha. Aga piirangud Lätis on tõepoolest rangemad kui näiteks Eestis, ehkki leebemad kui teistes Euroopa riikides. Erakorraline olukord kehtib kuni üheksanda detsembrini ja sealt edasi tõenäoliselt 11. jaanuarini. Veel maski kandmiskohustus avalikes kohtades on Lätis jõus juba mõnda aega ja selle rikkumise eest on ette nähtud ka 50 eurot trahvi. Seitsmenda kuni 12.-te klasside noored on juba mõnda aega koduõppel ja mõned nooremad klassid, mõnel pool ka kaubakeskuste lahtiolek nädalavahetustel ja pühade ajal on piiratud. Toidukohad võivad toitu vaid kaasa müüa. Spaad ja huvikoolid on kinni kõrgema nakatumisega, omavalitsustes on eraldi veel täiendavad piirangud. Peaminister pöördus eile õhtul rahva poole ja kohtus täna presidendi ja seimi esimehega, et leida niisugust laiemat poliitilist toetust ideele pikendada erakorralist olukorda veel siis kuni jaanuari keskpaigani ja kehtestada ka rangemad ja samas ka ühetaolised ja arusaadavamad piirangud. Praegu on Lätis probleem olnud ka selles, et need piirangud on olnud erinevates kohtades erinevad ja võib-olla üldsus ei ole sellest päris täpselt ka aru saanud, kõneleb Läti president Egils Levits. See on meie põlvkonna väljakutse, reaalsus on kõigi silme ees ja me peame sellega arvestama, räägib Levits. Näeme, et senine kurss on osutunud ebapiisavaks, sest on meil vaja uusi konkreetseid otsuseid. Samas president peaminister Krisanis Karin. Tuleb tugevalt majandust toetada, meil on abipaketid juba kinnitatud ja selle nädala lõpul peaks tehtama ka esimesed väljamaksed. Meil on kolm meedet. Töökoha toetus, käibevahendite toetus ja seisakoja toetus neile, kes on kaotanud töö. Olen juba rääkinud mitme ministriga, et võimaldada veel suuremaid toetusi, kui seda on vaja, kõneles peaminister.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lätis kestavad juba mõnda aega erakorraline olukord ja Eestiga võrreldes oluliselt karmimad piirangud. Nüüd on Läti veel rangemate piirangute ootel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEndiselt ei ole teada, mis täpselt ajova eelvalimiste tulemuste avalikustamist takistas. Räägitud on nii arvutusvigadest kui ka tehnilistest probleemidest. Igal juhul hakati öösel hääli käsitsi üle lugema ja päris õiget võidukõnet ei saanud pidada ükski kandidaat räägib USA demokraatide presidendikandidaat Bernie Sanders. Täna algab Donald Trumpi lõpualgus USA demokraatide presidendikandidaat Bet Butigeeg. Kõikide eelduste järgi lähme New Hampseri eelvalimistele võidukalt. USA demokraatide presidendikandidaat Joe Biden. Ajova demokraatlik erakond üritab saada need tulemused korda ja ma tahan kindlustada, et nad on arvutusi tehes väga hoolikad. Valimiskoosolekud algasid ajuvas kohaliku aja järgi kell seitse õhtul. Registreeritud demokraadid kogunesid koolidesse kirikutesse, raamatukogudesse ja spordisaalidesse, et erinevate presidendikandidaatide üle arutleda, räägib Bernis Andresi toetaja šeiko. Sotsiaalmeedias on olnud palju postitusi, mis rõhutavad, kui oluline on minna välja ja valimiskoosolekutel osaleda. Mulle tundub, et ma ei ole midagi sellist varem näinud nagu sellel aastal. Nii et mulle tundus, et see on selline suur liikumine ja ma tahtsin selles osaleda. Valimiskoosoleku asukohtade erinevad osad olid presidendikandidaatide vahel ära jagatud ja nende toetajad liikusid vajalikku kohta. Keskel seisid need, kes ei olnud veel otsust teinud ja keda kandidaatide esindajad üritasid enda poole meelitada. Kui mõni kandidaat ei kogunud kohale tulnud inimeste 15 protsendilist toetust, siis ta eemaldati nimekirjast ja tema toetajad pidid valima alles jäänud poliitikute vahel. Näiteks jova ülikooli spordisaalis toimunud valimiskoosolekul ei kogunud piisavalt hääli Joe Biden, Bet BudiGee, Andrew Yang ja Emi loButar. Nende valijad liikusid üle Bernis Andersi ja Elisabeth Woreni poolele, räägib Andrew Yangy toetaja Kait. Ma tean, et paljud, kes teda toetasid, ei tulnud lõpuks valimiskoosolekule kohale, aga samal ajal olin ma õnnelik, et vähemalt mingisugune hulk inimesi tuli välja. See oli minu jaoks oluline, sest ta on olnud demokraatide kandidaatide küsitlustes põhjas. Pet Budigii toetaja, Tšeiko. Ma olen veidi pettunud, sest olime nii lähedal, et saada kokku piisavalt hääli ja ta on olnud see kandidaat, keda ma olen tükk aega jälginud kogu selle pikale veninud eelvalimiste protsessi jooksul. Samas ma ei oodanud, et tal läheb nii hästi sellises niivõrd liberaalses piirkonnas. Järgmised demokraatide eelvalimised toimuvad täpselt nädala pärast New Hampsheri osariigis. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Ajova.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA Iowa osariigi demokraatide eelvalimised lõppesid kaoses, sest erakond ei suutnud õigel ajal tulemusi välja kuulutada. Need peaksid selguma päeva lõpuks. See on tekitanud osades presidendikandidaatides kahtlusi hääletuse läbipaistvuses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Konservatiivse rahvaerakonna esimees Mart Helme teatas, et ei kavatse enam esimeheks kandideerida. Ma arvan, et erakonnal on vaja teatud värskendust, ma arvan, et erakond peab saama uue dünaamika. Me praegu ringkondade koosolekute ajal näeme, kuidas ka mitmes ringkonnas on toimunud uute inimeste ja uute ideede pealetung ja ma arvan, et kui me soovime, et erakond teeks kvalitatiivse hüppe, siis me ei saa olla mugavustsoonis, et meil tuleb mugavustsoonist välja tulla. Ja kui ma lihtsalt retooriliselt ütleks inimestele, et kuulge, tuleme mugavustsoonist välja. Aga ise jätkaksin ja, ja inimesed ütlevad, aga noh ise ta istub seal mugavustsoonis endiselt edasi. Ma näitan isikliku eeskuju. Kes on teie soosik, järgmiseks esimeheks, on see Martin Helme? No minu teada ei ole ühtegi teist kandidaati peale tema ja minu üles pandud, kuna mina ennast taandan, siis ilmselt jääb üles Martin Helme kandidatuur. Ja mul ei ole mingit kahtlust, et aga valitakse. EKRE kongress toimub neljandal juulil ja Mart Helme on esimehe kandidaadina üles seatud kõigist ringkondadest. Praegune EKRE aseesimees Martin Helme kinnitas, et kandideerib partei juhiks. Ma kindlasti kandideerin esimeheks, mind on üles seatud esimeheks ja võib juhtuda, et tuleb ka muidugi teisi kandidaate, nimekirjad lähevad lukku alles esmaspäeval. Selge on see, et meil on kõrged eesmärgid, selge on see, et nende eesmärkide nimel tuleb pingutada ja tööd teha, võib-olla ka mingeid asju natukene uue nurga alt vaadata. Me ei saa leppida sellega, et me oleme kolmandal kohal erakondade populaarsuse vaid me tahaksime ikkagi olla esimesel kohal. Ja see ju ei ole mingi eesmärk omaette, vaid eesmärk on olla mitte lihtsalt ka järgmises valitsuses pärast järgmisi valimisi, vaid olla peaministripartei pretendent. Kõiki detaile. Võib-olla ei ole praegu mõtet välja käia, et eks ma siis neid tutvustan kongressil. Aga Ma arvan, et meil on palju avamata potentsiaali veel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme teatas, et ei kavatse enam esimeheks kandideerida. EKRE kongress toimub 4. juulil ja Mart Helme on esimehe kandidaadina üles seatud kõigist ringkondadest. Praegune aseesimees Martin Helme kinnitas, et kandideerib partei juhiks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTunnustan riigikohtu otsus rahuldada presidendi taotlus, see on vana vaidlus, mille olen juba mina mitu korda üles tõstnud. Vabariigi president on sellele tähelepanu juhtinud. Kõige olulisem on siin minu arvates see, et tegemist on riigi õiguslikult väga olulise kaasusega Eesti riigiõiguse olulisema lahendiga. Ja tulemus on nüüd selline, et need riigikogu liikmed, kes osutuvad valituks, peavad nad tegema valiku, kas töötada volikogus või töötada riigikogus ja ma arvan, et see on demokraatia seisukohalt väga hea. Ja süüdistada siin kas kohut või president õiguskantslerit, selles, et on tekkinud õiguslik segadus vahetult enne valimisi ja nii edasi on täiesti vastutustundetu. Sest valimisreegleid valimisseadusi ei tohi muuta selliselt, et ei jää kohtulaega vajadusel kontrollida. Põhiseaduslikkust ei jää õiguskantsleri aega kontrollida, et sellised muudatused peavad olema tehtud ära varem ja oleksid sellest teemast ei ole varem räägitud, kandideerida võivad kõik, kui nad jäävad ainult Riigikokku, siis nad on oma erakonnale püüdnud hääli ja ega see ka ei ole midagi seadusevastast. Nii et see, et osad inimesed on hääletanud, teised ei ole see õiguslikult ei oma siin küll praegu mingisugust tähendust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikohus tunnistas kehtetuks seaduse, mis lubab Riigikogu liikmetel kuuluda kohalikesse volikogudesse. Õiguskantsler Allar Jõks Riigikohtu otsusest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNii Reformierakond kui Keskerakond mõistavad ühelt poolt hukka EKRE liikmete radikaalsed seisukohad, aga teisalt mängivad mõttega nendega pärast valimisi koos valitsus teha. See on silmakirjalik käitumine. Nii põhjendab Jevgeni Ossinovski oma tänast üleskutse Keskerakonna ja Reformierakonna juhtidele välistada igasugune koostöö Ekrega. Kui mõlema erakonna juhid näevad, et see nägemus Eestist, mida EKRE esindab, ei ole neile vastuvõetav, siis on ainuke loogiline samm Kaja Kallasel kui Jüri Ratasel selgelt välistada valitsuskoostöö selle äärmuslikaalse erakonnaga ja seepärast seda on loomulikult võimalik hakata normaalses demokraatlikus debatis hakata arutama siis kõikidel muudel teemadel. Ühtlasi heidab Ossinovski mõlemale suurele erakonnale ette hirmutamist, kus Reformierakonna juht Kaja Kallas on öelnud, et pärast valimisi tuleb võimule Keskerakonna ja EKRE koalitsioon. Kaja Kallas vastab. Jah, et Eestile tõepoolest kõige suuremaks ohuks on EKRE ja Keskerakonna koalitsioon see tooks Eestile kaasa sellise tuleviku, mida me kindlasti ei taha. No Ossinovski nimetab ka, ütleme nii teie kui ka Jüri Ratase väljaütlemisi puhtalt hirmutamiseks. No kui me vaatame neid seisukohti, siis tundub, et EKRE ja Kesk on üksteisele ikkagi ühteliselt lähedal aga minu meelest on oluline ikkagi see, et EKRE on Euroopa vastane, aga samas ükski teine erakond ei ole Euroopa vastane ega ei arva, et Euroopa liidust lahkumine oleks hea mõte. Kui sotsid ise on välistanud igasuguse koostöö EKREga, siis milline on teie seisukoht? Meie seisukoht on see, et hetkel nii varajases faasis me välistame igasuguse välistamise lihtsalt sellepärast, et muidu kui me lähme valimistele vastu, siis siis meil läbirääkimiste ruumi on väga palju vähem. Keskerakonna juht Jüri Ratas on varem öelnud, et pärast valimisi tuleb võimule hoopis Reformierakonna ja EKRE koalitsioon. Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb kinnitab seda ja ütleb, et Ossinovski väljaöeldu on ebademokraatlik, sest erakonna taga on valijad. Pean tunnistama, et Keskerakond päris pikka aega oli erakond, millega välistasid koostööd teised poliitilised jõud. See oli päris valus aeg ja piinlik nende valijate ees, kes toetasid erakonda. Ebalugupidav suhtumine kandub mitte poliitikutele, aga just valijatele välistada koostööd võivad ainult valijad ka kui valijad toetavad erakonda, siis nendega tuleb arvestada. Kui valijad seda ei tee, siis siis ei ole ka küsimus. Mida arvab kogu loost EKRE fraktsiooni juht riigikogus, Martin Helme? No esiteks on see oma olemuselt täiesti antidemokraatlik tulla lagedale jutuga, meie konkurent ei meeldi meile ja selle tõttu peaks nad olema poliitilisest protsessist välja lülitatud, on täiesti autoritaarne lähenemine poliitilisele protsessile ja Jevgeni Ossinovski näitab oma kõlbmatust ühes demokraatlikus riigis poliitiliselt tegutseda sellise jutu tõttu. Teiseks on see muidugi küüniliselt omakasu püüdlik sotside katse ennast pildile upitada. Nende eesmärk on siis saavutada olukord, et et nemad oleks need, kes järgmiste valimiste järel valitsusse võetakse, et noh, me kõik saame aru, mida ta tegelikult ütleb.",
"role": "user"
},
{
"content": "SDE esimees Jevgeni Ossinovski tegi Reformierakonna ja Keskerakonna juhtidele üleskutse välistada igasugune koostöö EKREga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPresident Ilves ütles teenetemärkide üleandmisel, et iga maa muudavad riigiks selle inimeste lootused, suured ja väikesed teod, sageli ka vaprus ning kindlasti usk iseendast, oma lähedastesse ja oma riiki. Kõigist neist üksikutest lugudest kujunev muster ongi see, millel nimeks Eesti, ütles president. Kõiki teid ühendab sügav pühendumus ja avatud hind tahe ja võime anda enamat, kui ametijuhend ette näeb või ülemus käsib. Iga riik on inimeste looming, nende panus rahvale, ühiskonnale ja kaaskodanikele. Meie Eesti on hea, kindel ja turvaline põhjusel, et teie olete aidanud tal selliseks saada. Kasvada, areneda, paremaks ja suuremaks saada. Te olete seda suutnud oma tööd kõige paremal viisil ja südame järgi tehes ning seeläbi kõigile eeskujuks tõustes. Kultuurielu edendajana pälvis valgetähe viienda klassi teenetemärgi sihtasutuse tõrva kirik, kammersaal juhatuse esimees Ilmar Kõverik. Tema juhtimisel on kirik kammersaal olnud aastaid tõrva, kultuurielu keskuseks. Selle aja jooksul, mis ma olen kirik kammersaalis töötanud, oleme pikaajalise koostöölepingus Eesti kontserdiga ja kohapealsetest üritustest oleks võib-olla märkimisväärsemad loodusfestival las jääda ükski mets, mis 10 aastat on kestnud sellel aastal, nüüd käitus 10 aastat kohtumistel juured tuntud inimesi Helme kihelkonnast ja me oleme selle aja jooksul siis juba rääkinud rohkem kui 120 inimese eluloost. Elutööst. Tervishoiueksperdi ja Eesti arengukoostöö koordineerijana aastatel 2009 kuni 2010 Afganistanis töötanud Anu Raismaa pälvis Eesti Punase Risti kolmanda klassi teenetemärgi. Ma olin Afganistanis 18 kuud ja selle aja jooksul väiksed muutused seal Helmandi provintsi tervishoius ikka tekkisid küll selle aja jooksul me suutsime taas avada üheksa suletud kliinikud, mis olid Talibani aja jooksul kas siis personalipuuduse või kliiniku hävimise tõttu suletud olnud. Koolitasime kohaliku tervishoiutöötajaid. Lükkasime käima rahvaterviseharidusprogrammid ja, ja mitmed raadiosaated, et kus tervise valupunktidest inimestele räägiti, sest arstiabi kättesaadavus Helmandis on küll õigekesine, hoolimata nendest väikestest edusammudest, mida selle aja jooksul tehtud sai. 35 aastat Eesti korvpallielus kaasa löönud Viktor Viktorov pälvis Valgetähe viienda klassi teenetemärgi. Kunagine Kalevi keskmängija on pühendunud noorte juhendamisele. Ma juba aastaid TTÜ-s töötan, see on minu tavaline töö, lektor ja korvpalliteenija saavutus, et nad tulevad, lahkuvad iga aasta, on uus plaan ja kui me saame midagi teha korvpallis, siis mida raskem, seda rohkem jääb nelja.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Toomas Hendrik Ilves andis üle riiklikud teenetemärgid. Vabariigi aastapäeva eel tunnustati ja tänati riikliku teenetemärgiga 99 inimest, kes oma tegevusega on aidanud edendada, hoida ja kindlustada Eesti iseseisvust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEt nende olukord ei muutuks selliselt keeruliseks, et nad peaksid oma tegevuse lõpetama siis ma usun, et oleks meie poolt oluline vaadata ka otsa nendele täiendavatele ja muudele võimalustele, mis selle muuseumivooru kõrval veel avalikust rahakotist kaasata on võimalik, et kas see on nüüd konkreetselt Kultuuriministeeriumi rida või saan ma siin mõne oma kolleegiga läbi rääkida, et see on võib-olla lennundusega rohkem külgnev ametiasutus, kes selle küsimusega saab aidata, see on juba edasine arutelu koht.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna hommikul rääkisime raadiouudistes, kuidas Kultuuriministeerium on otsustanud lõpetada Tartu lähedal asuva Eesti Lennundusmuuseumi rahastamise. Harilikult on muuseum saanud ministeeriumilt 25 000 eurot aastas. Enne jõule teatas ministeerium, et rohkem ei saa raha anda kuna seaduse mõttes pole lennundusmuuseum päris muuseum. Muuhulgas ei tehta seal ministeeriumi teatel teadustööd ning museaalide dokumendid pole piisavalt korras. Enne \"Päevakaja\" saadet teatas kultuuriminister Tiit Terik, et lennundusmuuseum ikkagi saab raha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEhitaja on teinud taotlusi ja oleme pidanud läbirääkimisi, et seda tähtaega pikendada aasta lõpuni, et, et pigem tänase seisuga on ikkagi tõenäoline, et õpilased saavad selles uues hoones õppetööd alustada 2023.-st aastast, mis selle põhjus on olnud, et siis ehitus mõned kuud kauem võib kesta üleüldine ehitusturu olukord ja tarneraskused on peamine probleem, mis see nagu ütleme valla poolt vaadates see prognoos on, et kuidas see Kärdlas õpilastega on, et ütleme, on see on see õpilaste arv. Languses on see tõusus, et kuidas te näete, ütleme siin lähemate aastate perspektiivis tõenäoliselt on mingisugused analüüsid ka tehtud, et Kärdla osas me prognoosime, et õpilaste arv püsib suhteliselt stabiilsena, et on neid lapsi, lapsevanemaid, kes eelistavad väiksemaid klasse ja nemad siis valivad kas õppeõppetöö alguses või, või ka näiteks teises kooliastmes palade kooli ja asuvad asuvad sinna õppima ja samas Kõrgessaare suunal käib Kärdla koolis ka üksjagu õpilasi. Kärdla kooli puhul siis jah, julgeme öelda, et siin prognoosi järgi õpilaste arv püsib samal tasemel, et natukene üle 300 õpilase.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kärdla kooli uus 6,4 miljonit eurot maksev õppehoone sai nurgakivi. Kärdla koolis õpib praegu 321 õpilast ja tegemist on ühtlasi Hiiumaa suurima põhikooliga. Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja rääkis, et kui esialgu loodeti, et uus koolihoone on valmis septembriks, siis nüüd paistab, et see lükkub mõned kuud edasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVene turismi elavnemise põhjuseks oli töövaba nädal, mis kestis Venemaal 30.-st oktoobrist kuni seitsmenda novembrini ja mille abil püüti riigisiseselt koroonaviiruse levikut piirata. Samas kasutasid paljud Venemaa elanikud töövabanädalate reisimiseks ja muuhulgas paapuhkuseks, räägib Narva-Jõesuu ravispaa tegevjuht Karina Küpas. Inimesed on väsinud ja nad tahavad ta riigist välja saada ja see, et hetkel on võimalik tegelikult kliente, kellel on sputniku vaktsineerimiskuur lõppenud, vastu võtta, noh, see on nagu positiivne ja julged inimesed, kes julgevad riskida, sellepärast. Spaadele teeb vene klientide tagasitulek vaid rõõmu, kuid võrreldes Covidi eelse ajaga pole nende arv siiski suur. Näiteks Narva-Jõesuu ravispaas käis novembri esimese nädala jooksul vaid 125 vene turisti. Toila spaas, kus tavaliselt puhkas keskeltläbi 60 kuni 70 vene turisti päevas, oli neid kaks korda vähem, räägib Toila Spa hotelli müügiosakonna juhataja Anneli Põdra. Pigem takistabki, mitte Eesti piir, aga Vene piir, kuna Venemaa laseb siis Venemaalt välja ainult inimesi, kes ravi eesmärgil ja kuna me oleme ravi spaa, siis me saame pakkuda nendele ravipaketi ja ma arvan, et siin ongi pigem takistus, on Vene piiril mitte-Eesti piiril. Kui Eesti hoiab vaktsineeritud turistile piiri avatuna, siis Venemaa kodanik pääseb oma riigist vabalt välja kas laeva või lennukiga. Kuid maismaa piiri ületamiseks peab olema mõjuv põhjus, töö, õpingud, lähisugulaste külastamine või ravilesõit, kuid mitte turism. Eesti ravispaad on omamoodi aknaks, mis võimaldavad vaktsineeritud turistil ravi eesmärgil Eestisse pääseda, jätkab Anneli. Põdra. Meil viibivad nad alates kolmest ööst see minimaalne pikkus, mis nad saavad viibida ja nad tulevad ikkagi siia ravipaketiga, siis puhkama ja veidi tervist turgutama. Anneli põdra sõnul kontrollib Toila spaa enne Vene turistide spaasse lubamist nende koroonapasside kehtivust. Narva-Jõesuu ravispaa teeb lisaks ka teste, räägib Narva-Jõesuu ravispaa tegevjuht Karina Küpas. Tõend peab olema ja siis me tegime veel kiirteste koha peal, et see oli meie soov, et kindlustunne oleks nagu suurem, et keskkond on turvaline. Järgmist suuremat vene turistide lained võiks Ida-Viru ravispaadesse oodata aastavahetusel kuid kõik oleneb sellest, millised piirangud Eestis. Aastavahetusel kehtivad. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Novembri esimene nädal oli Ida-Viru spaadele edukas. Vene turiste oli tavapärasest rohkem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAleksandri kiriku rekonstrueerimistööde eesmärgiks on muuta riikliku tähtsusega ehitismälestis kiriku funktsiooniga sündmus ja kontserdisaaliks. Rekonstrueerimise käigus muudetakse suur saal külastajatele ohutuks, sinna tuleb 500 istekohta ja avatakse kiriku rõdud, kuhu praegu ei pääse. Tänaseks on valminud eelprojekt, millega arhitektid on lahendanud Aleksandri kiriku puudused, mis segasid seda kontserdisaalina kasutada. Suurem muutus on juurdeehitis, kus hakkavad paiknema abiruumid ja millest saab uus kiriku peasissepääs. Arhitektuuribüroo kaos. Arhitektid vastutava arhitekti Margit Taule sõnul ei leitud abiruumidele kirikuhoones piisavalt kohta kas või juba akustilistel või mälestist väärtustavatel põhjustel. Seepärast tulevad abiruumid kiriku kõrvale nelja ja poole meetri sügavusele maa alla. Et siis maa pealt on näha nagu kirikust pisut kaugemal ainult selline sissepääsumaht, kust siis saab alguse trepp ja lift, mis viib külastaja maa alla, seal ta saab käia tualetis, kasutada garderoobi ja nii edasi ja siis liigub ta maa alt läbi, ühendus galerii kirikusse ja sealt edasi juba on võimalik liikuda kupelsaali nii liftiga kui ka trepiga. Et me tagame siis ka eks liikumispuudega inimestele juurdepääsu. Narva Aleksandri kiriku kõige väärtuslikum ja uhkem osa suur kuppelsaal muudetakse avariiohutuks, kuid suures osas saali praegune välisilme ei muutu, jätkab Margit aule. See ruum on ise juba ka väga ilus ja muljetavaldav ja seal on näha need ajaloolised kihistused, eks ju, selles kukkelsaalis ja ühesõnaga sellistel esteetilistel põhjustel, aga ka akustilistel põhjustel. Me jätame selle saali siseviimistluse selliseks, nagu ta on, me ainult konserveerime seda. Meie eesmärk on jah, eksponeerida seda väga ägedat aja jooksul niimoodi kulunud viimistlust. Aleksandri kiriku projekteerimistööd peaksid lõpule jõudma sügiseks, siis selgub, mis edasi teha, sest ehitustöödeks raha veel ei ole, räägib siseministeeriumi varade valdkonna juht Raino Sepp. Täna on valitsus andnud Narva kirikule projekteerimiseks ja avariitöödeks väikese eelarve, aga kahetsusväärselt ehitustööde osas meil täpne selgus puudub ja ka ehitustöödeks ei ole ka raha. Seetõttu me ootamegi nüüd projekteerimise lõpptulemit ja selle peal. Me näeme, milline oleks tegelikult ehitustööde kogumaksumus ja ma loodan küll, et me saame taotluse esitada projekteerimise põhjal ja vabariigi valitsus saab seda menetleda. Varasema hinnangu järgi võiks Aleksandri kiriku rekonstrueerimisele kuluda kuni neli miljonit eurot. Kui valitsus raha leiab, võiks Aleksandri kirik kontserdisaalina uksed avada paari aasta pärast. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valminud on Narva Aleksandri kiriku rekonstrueerimise eelprojekt. Kirik-kontserdisaal saab laiendamise käigus uue peasissepääsu ja maa-alused abiruumid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRaadi endise sõjaväelennuvälja maadel kõrguvad juba aastaid suured rehvihunnikud ühtekokku vähemalt 14000 tonni rehve, jäi sinna maha tänaseks pankrotti läinud osaühingust rubronik, kuna seaduse järgi vastutavad tootjad iga rehvi eest kuni selle hävitamise või taaskasutamiseni vaatas riik küsivad tootjavastutus organisatsioonide poole. Aastaid käidi kohut nii mittetulundusühinguga rehviringlus kui Rubroniku teise partneri aktsiaseltsiga. Kuusakoski aga hunnikud ei kahanenud. Täna kaeti rehvihunnikute vahele valgete linadega lauad, tehti pilte ja videoülesvõtteid ning muidugi peeti kõnesid. Keskkonnaminister Rene Kokk ütleb, et riik leidis probleemile lahenduse. Kui siin juhtuks midagi, et see põlema läheb, siis ei taha mõeldagi, kui suur see probleem on. Rist tuleb maha võtta ja kui vaja, vaielda on, siis tuleb vaielda edasi pärast seda, kui keskkonnaoht ja oht Tartu linnale ja lähiasulatele on maandatud. Niisiis sõlmis keskkonnainvesteeringute keskus 1,5 miljoni eurose lepingu aktsiaseltsiga Ragn-Sells Ragn-seltsi juht Rain Vääna lubab, et novembri lõpuks on plats puhas. Protsess on tegelikult suht lihtne, et pannakse masinasse, kui tüki suurus on saavutatud, tuleb ta sealt masinast välja. Väljumisel võetakse veel nii palju metalli sealt küljest välja, kui vähegi võimalik, siis ta maandub siin hunnikus hunnikust laaditakse auto peale ja sõidab siis tsemenditootja juurde. Alternatiivkütusena. Rain Vääna sõnul läheb osa rehvihakkest Soome osa Läti kümnendik rehvide peaks minema ka Eesti Energiale, õli tootmiseks ja osa torma prügila alla drenaažkihiks. Tema on näiteks veele ja muule sellisele keskkonnamõjule vastupidavam isegi kui killustik, nii et, et ta on pikaajalisem, nii et kui me tahame saada väga vastupidavat prügilat, siis on isegi soovituslik prügilamääruse järgi kasutada rehve. Aga nagu öeldud, vaidlused pole veel päriselt lõppenud. Rene kokk loodab, et ligi miljoni euro jagu töid maksab MTÜ rehviringlus riigile kinni. Rehviringlus aga pole veel oma jahsõna öelnud, mille üle täpselt läbi räägitakse. Kokk avaldada ei soovi, kuid tõdeb, et tootjavastutusorganisatsioonil on ettepanekuid, kuidas muuta rehvide käitlemise korda. Loomulikult on asju, mis on vaja paremaks teha, et sellist olukorda enam ei juhtuks, näiteks seesama, et uute sõiduautode rehvis, mis maale tuuakse, saaksid ka korrektselt käideldud ja nende pealt tasu makstud, mida me ei peaks täna ka tegelikult arutama, mis peaks olema juba ammu tehtud, et see on ju täiesti mõistlik, eks, ja selge, et rehviringlus on omalt poolt toonud välja need kitsaskohad ja meie ülesanne täna on neid parandada ja see on üks nendest asjadest, mida me siis peame vaatama, kuidas korda saab. Mure, et autode maaletoojad pole seaduse mõttes rehvide maaletoojad ja sestap rehvide taaskasutamise eest ei vastuta neelab rehviringluse liikmetelt kuni 300000 eurot aastas. Rene kokk lisab, et nendega, kes taolisi jäätmehunnikuid vedelema jätavad, tuleb olla karmim. Et me oleme piltlikult öeldes küll jäätmetekitajatele ja ebaausalt ettevõtetele kuulutanud ikka sõja, et ei, ei saa nii olla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Raadil aastaid laiutanud rehvihunnikud plaanitakse ära vedada hiljemalt novembri lõpuks. Keskkonnaminister Rene Kokk ütleb, et ümber tuleb vaadata ka rehvide käitlemist reguleerivad seadused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnus vaieldi pikalt, kas enne remonti või koguni laiendada kesklinna sild ja siis hakata uut ehitama või paneb vana sild veel mõne aasta vastu ja saab juba praegu uue silla rajamisele keskenduda. Nüüd on asi selge, mõistliku ekspluateerimise juures vana sild kokku ei kuku. Tallinna tehnikakõrgkooli professor Martti Kiisa rääkis infokoosolekul, et terastalad on korrodeerunud ja neid kahjustusi on sillale lubatava koormuse arvutamisel arvesse võetud. Martti Kiisa. Kuni 30 tonni, nende täismass võib-olla aga liikuma peavad nad siis minimaalselt 30 meetrise vahedega, praeguseks hetkeks sellised liikluskorraldusvahendid seal on, on tükk aega olnud, nii et see nõue on, on täidetud, kuigi aeg-ajalt ja sellel ajal, kui mina seal päris palju olen nüüd aega veetnud, olen näinud, et need bussid tegelikult kohati on ka lähemal teineteisele. Teine tähtis järeldus on see, et või soovitus, et see ülejäänud sõidukite mass, mis seal peal on, et nende kaalu peaks piirama kolme poole tonniga, kuna see tähendab A ja B-kategooria sõidukeid. Kiisa ütles, et kui need tingimused on täidetud, võib jalakäijaid sillal olla palju. Suurusjärk on 300 kilogrammi ruutmeetrile, mida saavutatakse väga harva. Kui toimuvad rahvaspordiüritused ja autoliiklus pole lubatud, võib sillale lubada inimesi piiramatult. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu Kesklinna silla kandevõime uuringud näitavad, et kui pidada kinni teatud piirangutest - näiteks bussid võivad liikuda 30-meetrise vahega - paneb sild veel kenasti vastu ja tõsisema remondi võib ette võtta pärast uue silla valmimist paari aasta pärast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaiko maas usub, et meil ei ole teist teed, kui Talibaniga läbirääkimisi pidada. Ja ka seetõttu, et ei tohi lubada Afganistanis ebastabiilsust, kuna see soodustab terrorismi ja selle oleks määratu mõju Afganistani naaberriikidele. Hetkel pole asi Talibani rahvusvahelises tunnustamises, kinnitas Maas. Me oleme läbirääkimistel Talibaniga alati väga selgelt öelnud, et on teatud asjad, mida me eeldame, et arvestatakse nagu inimõigused, eriti naiste õigused nagu valitsuse moodustamine, mida loodetavasti lähiajal näeme. Ka Katari välisminister hoiatas, et Talibani isoleerimine võib viia edasise le ebastabiilsusele. Ta soovitas riikidel tungivalt suhelda islami tliku liikumisega arvestades Afganistani julgeolekut ja sotsiaalmajanduslikke probleeme. Britid on Talibaniga juba otsekõnelusi alustanud, kindlustamaks veel Afganistanis viibivate brittide ja liitlaste ohutut väljapääsu riigist. Kõnelusi peab Kataris peaminister Boris Johnson eriesindaja. See on esimene avalikustatud diplomaat ja Londoni ja Talibani vahel pärast USA õhusilda, millega toodi Afganistanis ära üle 100000 inimese. Läbirääkimisi Afganistani julgeoleku, sealhulgas oma kodanike ning afgaanide evakueerimise üle pidasid eile omavahel ka Prantsusmaa president Emanuel Macron ja Hollandi peaminister Mark Rüte. Kuivõrd on Eesti diplomaatidel olnud kontakte Talibaniga? Eesti ÜRO esindusest öeldi mõnda aega tagasi, et kontakte on olnud mitte palju, aga esmakordselt siiski olnud. Välisministeeriumi Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna büroo direktor Selja Kuningas kinnitab kontakte. Jah, ma saan kinnitada, et, et meil on ka praegu Talibaniga kontaktid olemas. Talibanil on kontor Dohas Kataris, mis loodi juba peaaegu 10 aastat tagasi ja seal töötavad inimesed on siis otseselt osalenud rahuläbirääkimisprotsessis ja nad on eriklausliga ÜRO sanktsioonide alt vabad ehk saavad ringi reisida just selle eesmärgil, et rahuläbirääkimisi pidada ja nendega kohtuvad ka teiste riikide diplomaadid, nii ka meie. Me oleme siiani proovinud nendega suhelda just sel eesmärgil, et aru saada, kuidas rahuläbirääkimised kulgevad teada siis, mis seal kohapeal hetkel toimub ja, ja vaadata siis, mida tulevik toob.",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti diplomaadid peavad Talibaniga kõnelusi Afganistani jäänud Briti kodanike lahkumise üle. Ka Saksa välisminister Heiko Maas kinnitas teisipäeval pärast kohtumist Katari välisministriga, et Talibaniga tuleb pidada kõnelusi praktiliste probleemide lahendamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nElektrijaamade suhtes pidi komisjon uurima kulutuste otstarbekust erastamisprotsessi käigus. Komisjoni esimehe Jaak Aabi hinnang tööle. Ma arvan, et selle komisjoni töö tulemus andis siiski resultaadi. Tähendab, see materjal on nüüd kokku kogutud igalühel, kes seda temaatikat tahab puudutada, on võimalik seda materjali leida. On toodud ära kronoloogia ja kõik materjalid, mida ja otsused, mida on vastu võetud selles protsessis, nii et ma arvan, et see resultaat ei ole olemas. Kui me komisjonilt või uurimiskomisjonilt ootame nüüd väga selgeid hinnanguid või, või siis seadusrikkumiste väljaselgitamist, siis see on tõesti problemaatiline, sest uurimiskomisjoni riigikogu uurimiskomisjonil on väga raske täita uurimisorgani ülesannet. Ja teine probleem, mis ma võib-olla veel näeksin, on see, et kuna komisjonides on esindatud erinevad poliitilised erakonnad, fraktsioonide esindajad, siit riigikogust siis just nimelt selle konsensusliku hinnangu saamine on problemaatiline. Eesti raudtee puhul oli komisjoni eesmärk selgitada välja erastamise käigus toime pandud seadusrikkumiste asjaolud. Komisjoni esimees Ignar Fjuk. Komisjon arutas neid küsimusi kõiki nii eest taha kui tagant ettepoole ja, ja püüdes inkrimineerida vastutust tagajärgede eest, küll direktsioonile, mõnele direktsiooni liikmele, eriti nõukogule, mõnele nõukogu liikmele, eriti. Kuid kokkuvõttes võib komisjon siiski märkida, et nõukogu tegutses üldjuhul siiski vastavalt seadusele ja võib-olla ebaproportsionaalselt liigse usaldusega direktsiooni vastu, millega see usaldus oli teenitud. Komisjon ei püüdnud endale selgitada võimalik, et see oli eelnevate perioodide üsna edukas erastamise läbiviimine ja korraldamine. Antud juhtumil nõukogu vähemalt nõukogu enamus ei toetanud ka neid üksikuid umbusaldusavalduse algatusi, mida mõned nõukogu liikmed tõstatasid näiteks peadirektori kohusetäitja Jaak Liiviku suhtes. See toimus minu mäletamist mööda kolmel korral. Komisjon ei ole valmis vastama küsimusele nõukogu kui kollektiivse organi vastutusest. Mõlemad aruanded olid mahukad ja loomulikult pole siin võimalust nendel pikemalt peatuda. Tavalisel töönädalal oleksid nad kutsunud ilmselt esile pika ja elav arutelu täna viimasel tööpäeval praktiliselt mingit arutelu polnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu kuulas ära aruanded Narva Elektrijaamade ja Eesti Raudtee erastamisprotsessi kohta. Narva Elektrijaamade erastamise uurimise komisjoni esimees Jaak Aab. Eesti Raudtee erastamise uurimise komisjoni esimees Ignar Fjuk.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nArutelu, mida võib ka vaidluseks nimetada, kujunes üsna pikaks, kõik kuulati ära. Kui üks pool kinnitas, et Vallo Reima ei tule oma tööülesannetega toime või käitu meeskonnamängijana, siis teine pool nentis, et valitsusprogrammis antud ülesanded on täidetud ja minister on teinud ära kõik, mis vaja. Lõpuks suud puhtaks räägitud, asuti hääletama ja tulemused on sellised. Välja anti 106 valimissederit. Valimiskastis oli 105 hääletussederit tulemusel ministri tagasikutsumise poolt 67 volinikku ministri tagasikutsumise vastu 34 volinikku, kestetuid neli, Sederit. Regionaalminister Vallo Reimaa oma seisukohtadest ei tagane ja on oma õigsuses endiselt veendunud. See, mille üle ma uhkel olen, et minu ausus ja minu väärtushinnanguid ei õnnestunud murda kõikidele katsetele vaatamata ja need inimesed, kes julgesid minu toetuseks hääletada, ma olen väga tänulik neile ja see näitab, et erakonnas on olemas eetika ja autundega inimesi, kellel on veel midagi püha. Te ütlete, et need Nendel jääb eetikast ja autundest kõvasti puudu, väga paljud neist ülikiire protsessi käigus, millega kutsuti see volikogu kokku ja ei ole veel üldse aru saanud, mis tegelikult toimub, nendega on manipuleeritud. Paljud neist ei, ei saa üldse aru, mis tegelikult toimub. Toetus uuele ministri kandidaadile Siim-Valmar Kiislerile oli üksmeelsem kui umbusaldus endisele tema kandidatuuri toetas 81 volikogu liiget, kaks oli vastu. Erakonna juht Mart Laar on rahul ja vaatab tulevikku. Oluline on lihtsalt siin see, et, et minister suudaks langetada otsuseid, mitte ainult teha plaane, tõstatada küsimusi, sest kui neid otsuseid ei tule, isegi kui need otsused on negatiivsed, siis jäävad asjad venima siis püsib selline segadus, määramatus ja eriti omavalitsuste alal on see kindlasti negatiivne ja uued ministrid, erakond ootabki eeskätt selgust, aga juba ministri enda arusaamad ja tema ettekanne ka siin meie volikogus näitas, et Siim Valma Kiisler l on see pilt üsna üsna hästi ees ja tema programm andis küll lootust selleks, et siin on võimalik otsustustega edasi minna. Mida arvab uus ministrikandidaat ise, mis kõigepealt ees seisab? Mitmetes teemades tuleb lihtsalt selgust luua, et kas või seesama regionaalhaldusreformi temaatika, et tuleb väga kiiresti koalitsioonipartneritega selgeks saada, et mida siis tahetakse teha, mida ei taheta, et milles on võimalik kokkuleppele jõuda, milles mitte, sest kõige halvem on inimeste teadmatuses hoidmine ja ma arvan, et täna on inimesed olnud teadmatuses, mis edasi saab, mis saab näiteks maavalitsustest edasi, et ma arvan, et siin tuleb anda töörahu kohalikule omavalitsusele, kindlasti ka maavalitsustele, nad saaksid oma tööd rahus teha, et nad saaksid rahus riiki esindada koha peal. Vallo Reim arvab, et uue ministri algus ei ole eriti raske. Tähtajad, need hakkavad ju järjest kõik saabuma, kus need suure töö tulemused on formuleerumas juba konkreetset ks viljadeks, nii et see on saagi korjamise aeg. Alati on hea tööle asuda saagi korjamise ajal. Kuna valo Reima on ilmselgelt solvunud, tekib loogiline küsimus tema jäämisest erakonda ise jätab ta otsad lahtiseks, leides toetust sellest kolmandikust, kes teda volikogus täna toetas. Küsin Mart Laarilt, kas toimub mingi tegevus, et Reima erakonnast ei lahkuks. No kindlasti me üritame sellel teemal ette võtta ja ega siin nagu ma ütlengi, et ei ole kunagi võimalik ütelda, et üks pool on süüdi ja teine on puhas, kui me oleme milleski eksinud, siis me oleme teinud seda koos.",
"role": "user"
},
{
"content": "IRL volikogu vahetas regionaalministrit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõigepealt ma ütleks nii, et, et järgmise aasta eelarves on väga oluline muudatus, me käivitame pensioni teise samba ehk siis raha kogumise tuleviku jaoks kindlasti teistsugune on olnud eelarvele lähenemise printsiip. Me oleme vähemusvalitsus ja oleme seetõttu olnud sunnitud arvestama ka opositsiooniga tunduvalt rohkem kui enamusvalitsus. Kui nüüd küsida prioriteetides, siis on selge, et, et NATO ja kaitsekulutused on jätkuvalt meie prioriteet number üks aga ehkki opositsioon on palju kritiseerinud, peab tunnistama, et siiski oluliselt kasvab ka sotsiaalkulutuste ja hariduskulutuste osakaal. Ja me oleme rohkem rõhku pannud kõigis eluvaldkondades investeeringutele. Me oleme vähendanud inimeste usku riigi kui sotsiaaltoetuste jagajasse ja sotsiaaltoetust. Me näeme inimesele tõesti viimaseks õlekõrreks, aga mitte äraeksisteerimise vahendiks. Ja, ja võib-olla need sotsiaaltoetuste muudatused jäid viimasele hetkele, aga on selge, et koalitsioon, mis on sisuliselt valitseda saanud 10 kuud ei ole jõudnud kõigi asjadega kohe alguses valmis ja seetõttu need muudatused on tulnud väga viimasel hetkel ja väga kiirustades. Antud eelarve on vastuolus mitmegi kehtiva seadusega, eelkõige aga patustab selle vastu, et ta selgelt ei arvesta Eesti rahvuslike prioriteete ega huvi või nagu siin, ütles kolleeg Potele Hansen. Eelarve ei näe tulevikku, aga see on eriti oluline, arvestades meie Euroopa liitu ja NATOsse minekut. Küll aga arvestab eelarve selgelt kahe valitsuserakonna huvidega. Tunnustame rahanduskomisjoni ja valitsuskoalitsiooni mõistmist mõningates küsimustes, kuid kindlasti on meile vastuvõtmatud sellised eelarve kohad nagu haridussummade osakaalu drastiline vähendamine õppurite sotsiaaltoetuste kärpimine, teadusele suunatud rahade peetus ja lastetoetuste säilumine. Selle tõusuperspektiivitus ja kogu menetlus, kuidas eelarvet on käsitletud, tekitab ohutunde demokraatliku võimude lahususe säilimisest. Seetõttu Isamaaliidu fraktsioon seda eelarvet toetada ei saa. Raha on siin majas ikka jagatud ja ikka jagatud neile, kes parasjagu võimul on. Seetõttu ütleksin lõpetuseks, et head kolleegid, opositsioon ei tee riigieelarvet. Eelarve teeb valitsus ja valitsus ehk koalitsioon ka vastutab. Kui te tahate teha riigieelarve, palun võtke valitsus, vastutus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu võttis vastu 2003. aasta eelarve. Seda iseloomustavad rahanduskomisjoni esimees Meelis Atonen (Reformierakond) ja Riigikogu aseesimees Tunne Kelam (Isamaaliit).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome ettevõtjate keskliidu värske paromeeter näitab, et tööstuse kindlustunne on võrreldes juuliga veelgi suurenenud. Tööstussektori investeeringud ei ole kunagi olnud nii suured kui praegu. Ka jaekaubanduses läheb hästi ja isegi ehituses on kindlustunne taastunud viirusekriisi eilsele tasemele. Pilt on üsna samasugune kui Eestis ja mujal viirusekriisist toibuvas Euroopas. Vaid Soome teenindussektoris on võrreldes eelmise kuuga kindlustunne pisut langenud ja see on madalam kui Euroopa liidus keskmiselt. See tuleneb asjatundjate sõnul eelkõige sellest, et koroonapiirangud on olnud liiga etteaimamatud. Ettevõtjate liit IK taunib seda, et vaatamata tugevale kasvule võtab valitsus ikkagi laenu ja on loobunud kokkulepitud kulude ohjeldamise raamistikust järgmise aasta eelarve- ettepanekutes ületatud tud kulutusi miljardi euro võrra. Ettevõtjate Liidu tegevjuht Jüri Hägemees nentis, et Soome valitsus lükkab koroonavõlgade maksmise tulevaste põlvkondade õlule. Tema sõnul tuleb järgmisel aastal eelarvekulutused varasemasse raamistiku tagasi tõmmata. EK teeb ettepaneku seada selge eesmärk, et laenukoormuse suurenemine peatub hiljemalt aastaks 2025. Selleks tuleb igaks aastaks seada kulutuste ülempiir. OP. Panga hinnangul kasvab Soome sisemajanduse kogutoodang sel aastal 3,6 protsenti säästa panki rühma peaökonomist Henna Mikkonen hoiatab aga, et ees on paari aasta pikkune taastumissport. Aga seejärel seisab Soome taas silmitsi juba viirusekriisi eilsest ajast tuttavate probleemidega, eelkõige tööjõupuudusega. EK juhatuse liige Sami Pagarinen märgib, et Soome majandus taastub koroonakriisist kiiremini kui prognoositud. Aga sellest ei tohiks lasta end uinutada. Kõigis valdkondades on suur tööjõupuudus. Eriti hull on olukord teenindussektoris ja valitsus peab sellega tegelema hakkama. Jüri Hägamies juhib tähelepanu sellele, et töötuid tööotsijaid on 300000 ja töötukassa kaudu on saada ligi 145000 töökohta. Lisaks veel täitmata töökohad erasektoris, mida töötukassa nimekirjades näha ei ole. Hägamehe sõnul näitavad need arvud seda, et tööandjad peavad praegu konkureerima sotsiaaltöötaja eemiga ja seda olukorras, kus riik võtab toetuste maksmiseks võlgu. Ettevõtjate liit teeb ettepaneku toetussüsteem üle vaadata, suurendades inimeste enda vastutust ja kannustades tööpakkumiste vastuvõtmist. Soome valitsus alustab eelarvekõnelusi järgmisel nädalal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus valmistub eelarvekõnelusteks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti kriisistaabi meditsiinijuht Urmas Sule selgitas, et Eestis on praegu neid üldvoodikohti, mida saab kasutada koroona patsientide raviks 423. Siia alla käivad ka esimese ja teise astme intensiivravikohad. 423-st voodikohast oli eile hommikul hõivatud 406, vabu kohti oli 17. Kolmanda astme intensiivravi kohti oli eile hommikul koroona patsientidele 43, nendest 36 olid juba hõivatud. Kolmanda astme intensiivravikohad on kõige keerulisematele patsientidele. Sule rõhutas, et numbrid muutuvad iga päev nii kui tõuseb vajadus, luuakse haiglatesse ka uusi voodikohti juurde. See kõik tuleb paratamatult, aga muu ravi arvelt. Meil kaks voodikohta näiteks on sellised, mis on valmisoleku voodikohad saartel, et Hiiumaal ja Saaremaal, no neid voodeid realistlikult ei saa kasutada siis mandrihaigete abiks, vaid need voodid on mõeldud selleks, et kui meil on saare peal ja siis kolmanda astme intensiivravi vajav patsient, et siis seda on võimalik seal ajutiselt pidada seni kuni helikopter või, või siis muu transpordi järgi tuleb. Kriitiline on olukord Tartu Ülikooli kliinikumis. Kokku on kliinikumi kahes intensiivraviosakonnas 19 kohta. Nädal tagasi oli intensiiv juba peaaegu et täis, seal oli 18 haiget. Nüüd aga on haigete arv langenud tagasi 15 peale. Tartu Ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juht Juri Karjaagin ütles, et uute intensiivravikohtade loomine on keeruline. See ei ole nii lihtne, et toome lihtsalt voodeid juurde. Vaja on ka korraliku hapnikuühendust. Piltlikult öeldes nagu pikendusjuhtmete ega ära ei tee. Ja seetõttu Meil on plaan, ütleme, kui meil see võime ületab 19 haiget, siis on meil veel üks selline koht haiglas olemas, kus me saame veel viis kohta nagu tekitada, kus on kõik need kommunikatsioonid nagu enam-vähem olemas, noh, ütleme kui peaks veel rohkem olema, põhimõtteliselt meil on olemas ju operatsioonitoad, iga operatsiooni tuba on nagu üks intensiivravi voodikoht, võib öelda noh, ta on küll suhteliselt. Mahult on ta suur selles mõttes, et võib-olla saab operatsiooni toas teha ka kahe inimese intensiivravi. Voodikohtade leidmisest suuremgi probleem on Karjagini sõnul see, kust leida personali, kes koroonahaigetega tegeleks. Kevadel noh, pool aastat tagasi, kui see tõsine laine oli, siis inimesed olid nagu noh, meil oli teada, et vaktsiin on tulnud, et varsti kõiki vaktsineeritakse, et see ongi selline pingutus nagu noh, ma ei tea, 200 meetrit, jookseme kiiresti jõuame finišisse ja seal saame puhata. Aga noh, kukkus välja, see, et me noh, pingutasime, tegime veel rohkem üle tunde. Me pigistasime personali tegelikult päris kõvasti välja. Ja nüüd oleme me jälle samasuguse laine ees. Karjagin ütles, et inimesed töötavad tavaliselt haiglas mitmel kohal. Nad on väsinud ning see rahaline kompensatsioon, mida koroonahaigetega tegelevatele arstidele makstakse, neid enam ei motiveeri.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti haiglad on koroonapandeemias viidud piiri peale. Iga päev luuakse uusi haiglaravikohti juurde.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKüsimus tuli päevakorda seetõttu, et reisiparvlaev Reet ei saa varsti enam hakkama raskete jääoludega. Liivi lahe. Soela Kihnu virve ja Ormse on aga võrdsete parameetritega laevad ja nende ristkasutus on igati mõistlik. Tegemist on riigivaraga ja iga kord, kui ristkasutuseks vajadus tekib, tuleks valitsusele taas ettepanek teha. Transpordiameti ühistranspordiosakonna juhataja Kirke Williamson. Transpordiamet on teinud siis ettepaneku majandus ja kommunikatsiooniministeeriumile. Me saaksime kolme parvlaeva Kihnu virve ormse soelas ristkasutada. Hetkel on parvlaevad seotud konkreetse liiniga, see ristkasutus tegelikult võimaldab oluliselt tõsta teenuse osutamise kindlust, sest Eesti vetes olevate jääolude tõttu ei pruugi alati asenduslaev olla just sel hetkel selleks otstarbeks kõige õigem ja ettepaneku tegime ministeeriumile ja ministeerium edastab ettepaneku vabariigi valitsusele ja kui vabariigi valitsusele see ettepanek sobib, siis vabariigi valitsus ka oma korraldusega selle otsuse langetab. Kahjuks ei ole jah teada, millal see otsus või see korraldus võiks välja tulla, jah, see võimalus on siis kõike kolme laeva omavahel kasutada antud hetkel siis tõesti saaks soela tulla asendama, reeta ja reet saaks siis teenindada Hiiumaa ja Saaremaa vahelist liini. Jah, selle korralduse mõte ongi, et edaspidi need kolm laeva oleks omavahel ristkasutatavad. Kihnu vallavanem Ingvar Saare Kihnu ja mandri vaheline ühendus külmadega hakkab vaikselt ära lõppema olemasolevate laevadega, sest ei suuda jääst ilmselt läbi trügida. Mania liin juba ongi, kuuluta jutud suletuks ja me loodame, et vabariigi valitsus enne kui muude asjadega edasi läheb, siis vahepeal teeb ära selle otsuse, et Soela saaks ajutiselt tulla asendama Kihnu ja mandri vahelist ühendust. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Praegu on need laevad seotud konkreetse liiniga, aga kui valitsus ristkasutust lubab, saab Soela minna Kihnu ja mandri vahelisele liinile ning Saaremaa ja Hiiumaa vahet hakkaks sõitma Reet, mis on hooldusremondis oleva Kihnu Virve asenduslaev.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu linnas lõpetab sel aastal medaliga 108 ning kiitusega 56 õpilast. Tartu linna hariduskorralduse ametnik Karin Pihl ütles, et linn maksab kuldmedaliga lõpetajale 200 ning hõbeda või kiituse saajale 150 eurot. Stipendium ongi mõeldud kas siis enesetäiendamiseks või ka väikeseks selliseks stardirahaks, sest pärast kooli lõppu läheb ju noor inimene ellu ja siis kulub talle selline väike toetus raha ära. Pihl lisab, et stipendium ei ole mõeldud niivõrd õpilaste motiveerimiseks, vaid eelkõige tunnustamiseks. Tartu Jaan Poska gümnaasiumi abiturient ja tänavune kuldmedaliga lõpetaja Anna-Liisa Väljaots ütles, et stipendiumi suurus ei pruugi aidata teda palju edasise elu alustamisel. Kindlasti mitte arvestades kõike seda inflatsiooni ja praeguseid üürihindasid Tartus eriti, et kindlasti mitte, aga ma olen tänulik selle eest, et üldse selline tunnustus saab mulle osaks. Mai lõpus otsustas Tartu vallavolikogu, et medali ja kiitusega lõtpetanutele hakatakse maksma stipendiumi. Tartu vallavanema Jarno Lauri sõnul tuli mõte teistelt Tartumaa omavalitsustele, kes juba häid õpilasi tunnustavad. See on selline hea tava, mida me siin mõneltki naaberomavalitsuselt oleme õppinud, et noh, näiteks Tartu linnas on selline komme päris hea mitmeid aastaid olnud ja, ja siin üldiselt ka Tartumaal teisedki omavalitsused sama teed on läinud nii et võtsime hea praktika üle naabrite Tartu vallavanema praegustel andmetel on Tartu valla stipendiumi saajaid 17.",
"role": "user"
},
{
"content": "Üheksateist aastat on Tartu linn tunnustanud medaliga lõpetajaid ning viimased seitse aastat makstakse nii medalite kui ka kiitusega lõpetajatele ka mõnesaja euro suurune stipendium.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜldise olukorraga ollakse praegu rahul selles mõttes, et NATO on hästi operatiivselt ja kiiresti tegutsenud, peatanud oma väljaõppetegevuse osa, et väed on ümber paigutatud nii Iraagis sees kui ka siis osad on viidud kõrval riiki kui veiti. Ja jälgitakse olukorda. Milline NATO plaan on, et kas tuua kõik oma sõjaväelased ära sealt lähemal ajal? Seda plaani küll ei ole ja paljud liitlased? Ma ütleks võib-olla isegi kõik liitlased täna rõhutasid ja on rõhutanud viimastel päevadel väga avalikult, et nad ei plaani ära tuua oma väed või muuta olukorda, kõik tahaksid jätkata selle missiooniga, see on ju lõppude lõpuks vajalik, see on osa terrorismivastasest võitlusest, millele ka NATO ja kõik liitlased on pühendunud.",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO peasekretär Jens Stoltenberg mõistis Iraani öised raketirünnakud hukka. NATO riikide suursaadikud kohtusid hommikul ja arutasid olukorda Lähis-Idas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKonstitutsioonikohtu otsus avab uuesti ühiskonnas debati, mis võiks olla lubatud ja mis mitte. Kohus leidis, et kriminaalkoodeksi paragrahv 217 mille Bundestag viis aastat tagasi heaks kiitis, ei austa üksikisiku otsust. Põhiseadus tähendab õigust enda määratud surmale, mis sisaldab vabadust, lõpetada oma elu või kasutada kolmanda osapoole vabatahtliku abi. Kui parlament paragrahvi heaks kiitis, siis oli selle mõte eelkõige, et abistatud suitsiidi ei muudetaks äriks. Täpsemalt sedastab seadus, et kui keegi aitab kellelgi oma elu lõpetada, siis see tähendab kuni kolmeaastast vangistust või trahvi. Saksamaal valitseb aga juriidiline segadus, kuna kolm aastat tagasi otsustas kohus, et ametnik ei tohi äärmuslikel juhtudel surmava ravimi manustamisest keelduda. Aga ega see ei tähendanud, et raske haigusega inimene ei otsinud võimalusi. See tähendas pigem välismaale liikumist Belgiasse, Luksemburgi, Šveitsi, Hollandisse, kus on võimalik kas abistatud suitsiidiks või vabatahtlikuks eutanaasiaks. Abistatud suitsiid tähendab seda, et arst kirjutab välja surmava ravimi ja patsient ise võtab selle sisse. Vabatahtliku eutanaasia puhul aitab arst patsiendi elu lõpetada. Deutsche Welle kolumnist astrid Brange tunnustas kohut raske otsuse eest ja avaldas lootust, et nüüd algab debatt ühiskonnas. Kas surmavalt haige inimese õigus otsustada oma elu üle ja eelkõige lõpetada valu, on tema teha? Kust jookseb piir riigiõiguse suhtes, hoida elu? Niisamuti on debatt teravalt esil Hispaanias ja Portugalis. Hispaania valitsus loodab juunikuuks seadustada olukorra, kus nii abistada suitsiid kui ka vabatahtlik eutanaasia on lubatud. Eelnõu kohaselt on inimesel õigus oodata mitte rohkem kui üks kuu vastust oma taotlusele. Seda hindavad kaks arsti ja seejärel veel valitsuse komisjon. Mõjuvõimas katoliku kirik on koos konservatiivse rahvapartei ja paremäärmusliku Voksiga eelnõu vastu. Nemad rõhuvad argumendile, et mõlema variandi puhul ei saa juttugi olla üksikisiku ainuisikulisest otsusest kuna see hõlmab ka ju arste, kes taotlust hindavad. Kiriku hinnangul tuleks riigis arendada palliatiivravi valu leevendamiseks. Ideoloogiline või usuline tüli aga ei aita inimest surivoodis. Pigem on küsimus tema väärikuses. Kuidas jätta keerulise valiku puhul alles inimese väärikus ja austus enda vastu võiks olla üks neist küsimustest ka Eestis. Kui me kunagi selle rahuliku vastaspoolt ära kuulava debatini jõuame.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa konstitutsioonikohus otsustas, et abistatud suitsiidi keelamine raskelt haigele patsiendile on põhiseaduse vastane.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.